Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 83 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 211/2011 “Kodanikualgatuse kohta” rakendamise seaduse (276 SE). Nimetatud määrus puudutab kodanike õigusi osaleda liidu demokraatias Euroopa kodanikualgatuse kaudu, võimaldades kodanikel pöörduda otse Euroopa Komisjoni poole taotlusega, milles komisjoni kutsutakse üles esitama Euroopa Liidu õigusakti ettepanek aluslepingute rakendamiseks. Seadusega määratakse üheselt riigisiseselt valitsusasutused, kes täidavad kodanikualgatuse määrusest tulenevaid kohustusi, samuti ka menetluslikud alused.

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seadus (322 SE). Muudatuste eesmärk on viia toiduseaduse lisa- ja abiainete kasutamist reguleerivad sätted kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Algataja hinnangul muutub vastavate nõuete järgimine toiduainetööstuse jaoks lihtsamaks, kui kogu valdkond on reguleeritud vaid EL määrustega.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigi õigusabi seaduse, riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (346 SE) esimene lugemine. Eelnõuga soovitakse parendada ja arendada riigi õigusabi korraldamise protsessi, pidades eelkõige silmas riigi õigusabi osutaja määramise taotlemise korda ning advokaadile riigi õigusabi osutamise eest väljamakstava tasu ja kulu hüvitamise taotlemist ja arvestamist. Seadusmuudatustega täiendatakse ja lihtsustatakse riigi õigusabi täisdigitaalset protsessi, vähendades paberil tehtavaid toiminguid nii õigusabi määramise taotlemiseks kui ka õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks. Eelnõuga nähakse ette soodsam riigilõivumäär määruskaebuse esitamisel vastavate infosüsteemide kaudu. Kriminaal- ja väärteomenetluse seadustiku muutmise eesmärk on täpsustada e-toimiku süsteemi kaudu menetlusdokumentide kättetoimetamise regulatsiooni. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (347 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatustega täpsustakse võlaõigusseaduses sisalduvat tarbijakrediidilepingutele kohalduvat vastutustundliku laenamise regulatsiooni ning reklaamiseaduses sisalduvat finantsteenuste, sh tarbijakrediidi reklaami regulatsiooni. Eelnõuga sisustatakse tarbija krediidivõimelisuse mõiste; sätestatakse, missuguseid asjaolusid peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma; nähakse ette, et reklaam, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada selliseid lepinguid, võib sisaldada üksnes esmavajalikku teavet krediidiandja või krediidivahendaja ning osutatava teenuse kohta ning peab olema vastutustundlik ja tasakaalustatud. Eelnõu kohaselt ei tohi reklaam jätta muljet, et tarbijakrediidi võtmine on riskivaba ja lihtne võimalus finantsprobleemide lahendamiseks, ega kallutada tarbijaid läbimõtlematule laenuvõtmisele. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ravimiseaduse, karistusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (332 SE) esimene lugemine. Eelnõuga sätestatakse kehtivas õiguses seni puuduv ravimite kaugmüügi mõiste ja antakse üldapteegi tegevusloa omajale õigus teostada inimtervishoius kasutatavate (nii käsimüügi kui ka retseptiravimite) ja veterinaarias kasutatavate käsimüügi ravimite kaugmüüki. Retseptiravimite müügi eeltingimuseks kaugmüügi korral on nõue, et retsept on elektroonilisel kujul välja kirjutatud ja retseptikeskuses salvestatud. Veterinaarias kasutatavate retseptiravimite müüki piiratakse, kuna ravimite väljakirjutamiseks digiretsepti ei ole. Eelnõu kohaselt peab vastav apteegiteenuse osutaja tagama ühesugused müügi- ja tarnetingimused, sealhulgas kättetoimetamistasu vastavalt kättesaamisviisile (näiteks kulleriga, pakiautomaadist, postkontorist, „tulen ise järgi“ jne) kogu Eesti territooriumil. Lisaks eelnevale sätestatakse eelnõuga võltsitud ravimi mõiste ja regulatsioon võltsitud ravimite leviku tõkestamiseks. Algataja kinnitusel on Euroopa Liidus ähvardavalt suurenenud võltsitud ravimite hulk, sh innovaatiliste ja elupäästvate ravimite võltsingute hulk. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (352 SE) esimene lugemine. Eelnõuga kavandatakse muuta haldusterritoriaalse korralduse muutmise korda selliselt, et ei oleks piiratud kohalike omavalitsuste vabatahtlik ühinemine valitsuse poolt etteantud ühinemispiirkondadega ning et oleks sõnaselgelt võimaldatud erioludes olevatel omavalitsustel, milleks on saartel asuvad omavalitsused, ühineda ka siis, kui omavalitsusüksuste ühinemise tulemusena puudub kohaliku omavalitsuse territooriumi vahel ühine halduspiir. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse eelnõu (331 SE) esimene lugemine. Uus kutseõppeasutuse seadus asendab tänaseks aegunud, 1998. aastal jõustunud vastava seaduse. Kuna kehtivas seaduses vajavad erinevatel põhjustel muutmist väga mahukad teemad, ei olnud otstarbekas enam uuendusi sisse viia olemasolevasse seadusesse. Olulisemad muudatused uues seaduses on üleminek senistelt kutseõppe liikidelt (põhihariduse nõudeta, põhihariduse baasil kutseõpe, keskhariduse baasil kutseõpe ning kutsekeskharidusõpe) uutele Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga seotud õppeliikidele, väljundipõhisuse printsiibi läbiv rakendamine hindamise, kutseõppe liikide, õppekavade kehtestamisel, õppe läbiviimise õiguse juurutamine, mida peavad taotlema kõik kutseõppeasutused ja kutseõpet läbiviivad rakenduskõrgkoolid, juhtimise kollegiaalsemaks muutmine, õpetajate kvalifikatsiooninõuete kehtestamine kutsestandardite põhjal, uue õppemahu arvestamise ühiku määratlemine, rahastamispõhimõtete täiendamine. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside