Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Keskkonnaminister Keit Pentus vastas Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Kalle Laaneti, Valeri Korbi ja Rainer Vakra 14. juunil esitatud arupärimisele kaevandamise seaduslikkuse kohta (nr 34).
 
Arupärijad soovisid teada, kuidas seadusandlikult on reguleeritud kavandamislubade väljaandmine ja kuidas on korraldatud järelvalve?
 
Pentus selgitas, et igasuguse tegevuse osas, mis loodust ühel või teisel kombel kahjustab ja maastikku jäädavalt rikub, tuleb teha väga tõhusat järelevalvet. Kui tegu on rikkumisega, siis loomulikult peab sellele järgnema karistus. Kui tegu on keskkonnakahjuga, siis tuleb tekitatud kahju välja nõuda. Minister märkis, et kehtiv maapõueseadus võimaldab teostada järelevalvet kaevandamistegevuse üle ja võimaldab rakendada ka sunnimehhanisme läbi karistuste määramise, milleks on keskkonnakahju väljanõudmine.
 
Maapõue kasutamise põhimõtted ja kord on reguleeritud maapõueseadusega. Kaevandamist puudutavatele küsimustele annab vastuse kaevandamisseadus, milles kehtestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev tehnilise järelevalve amet. „Kui kinnistul on tegu materjaliga, nagu liiv, kruus, savi, põllukivid, turvas, siis see materjal kuulub kinnistu omanikule ja kinnistu omanikul on õigus oma otstarbeks seda materjali ka kasutada. Kui omanik soovib nimetatud materjali müüa – võõrandada – siis peab tal olema keskkonnaameti luba,“ rõhutas keskkonnaminister.
 
Arupärijad soovisid teada ka tiikide rajamisega seotud nõudeid? Pentus selgitas, et probleem on teadvustatud ja teemaga tegeldakse. Maapõueseaduse muutmise ettevalmistamine ja analüüsimine käib keskkonnaministeeriumis juba mõnda aega. Praegu analüüsitakse võimalikke lahendusi, kuidas riik saaks maavarade kasutuselevõtu planeerimisel ja korraldamisel võtta palju selgemat protsessi juhtivat rolli, märkis minister. Mõned küsimused on näiteks sellised, kus on keskkonna seisukohast kõige säästlikum ja mõistlikum kaevandada, samuti kuidas välistada olukordi, et uute kaevanduste avamisega alustatakse enne, kui olemasolevad on ammendatud või kuidas tagada, et kaevandatud alade korrastamine ei jääks venima. Ka tiikide rajamise küsimus on üks nendest teemadest, millega tuleb tegeleda, selgitas Pentus.
                       
Siseminister Ken-Marti Vaher vastas kolmele arupärimisele. Need olid:
 
Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Deniss Boroditši, Valeri Korbi, Mailis Repsi ja Tarmo Tamme 2. juunil esitatud arupärimine Politsei- ja Piirivalveameti sisesest rahulolu uuringust (nr 28);
                       
Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Deniss Boroditši, Marika Tuus-Lauli, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Rainer Vakra, Priit Toobali ja Ester Tuiksoo 9. juunil esitatud arupärimine tervishoiuteenuste osutajate olukorrast joobeseisundi tuvastamisel (nr 29);
                       
Riigikogu liikmete Peeter Võsa, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Priit Toobali, Kalev Kallo, Ester Tuiksoo, Kadri Simsoni, Marika Tuus-Lauli, Heimar Lengi ja Vladimir Velmani 9. juunil esitatud arupärimine võimalikust korruptsioonist omavalitsustes (nr 33).
 
Kolmapäevase istungi päevakorrast arvati maaelukomisjoni ettepanekul välja valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu (54 SE) kolmas lugemine.
                       
Vabas mikrofonis võttis sõna Viktor Vassiljev.
 
Istungi stenogramm on internetis siin:
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside