Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 74 poolthäälega vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (176 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on osaliselt võimaldada süüdimõistetule vangistuse alternatiivina ravi, juhul kui isik on süüteo toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu ning on oht, et ta paneb tulevikus toime uue samasuguse süüteo. Ravi sihtrühmaks on seksuaalkuritegusid toime pannud isikud, kellel on ühtlasi diagnoositud pedofiilia või mõni muu seksuaalsuunitluse häire (parafiilia) ja kes ravimisega nõustub. Seaduse mõttes seisneb seksuaalkurjategijate kompleksravi kombineeritud medikamentoosses ehk ravimravis ja psühhoteraapilises ravis (teraapia/nõustamine), mille eesmärk on isiku seksuaalsuunitluse häirete ravimine või kontrolli all hoidmine. Ühe võimalusena kavandatakse ravi kohaldada ennetähtaegse vabanemise eeltingimusena.  Seadus jõustub 2013. aasta 1. juunil.

84 poolthäälega võeti vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise seadus (183 SE). Seaduse eesmärk on üheselt sätestada, et kinnisasja sundvõõrandamismenetluses on lisaks maavanema otsusele täitedokumendiks ka majandus- ja kommunikatsiooniministri otsus (sundvõõrandamisel riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks) ning valla- või linnavalitsuse otsus (sundvõõrandamisel kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks). Sellega välistatakse algataja kinnitusel vaidlused selle üle, kas nimetatud dokumendid on kinnisasja sundvõõrandamise menetluse täitedokumendiks.

79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Keemiarelvade Keelustamise organisatsiooni vahelise eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe ratifitseerimise seadus (194 SE). Kokkulepe eesmärk on anda Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonile (OPCW) eesõigused ja puutumatus, mida ta vajab ülesannete sõltumatuks täitmiseks. Erinevalt tavalistest diplomaatilistest eesõigustest ja puutumatusest ei ole riikide huviks mitte vastastikuse põhimõtte järgimine, vaid OPCW iseseisev, tõhus ning vahelesekkumise kartuseta toimimine. Kokkuleppe rakendamisel tagatakse OPCWle ja temaga seotud ametnikele sarnased eesõigused ja puutumatus nagu teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele ja välisriikide diplomaatilistele esindajatele.

Lõpetati 13 eelnõu teine lugemine:

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (139 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on harmoneerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning osaliselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv. Ühtlasi teavitatakse turuosalisi elektrituru täielikust avanemisest 2013. aastal. Eelnõule on teise lugemise käigus lisatud mitmed majanduskomisjoni muudatusettepanekud. Ühe muudatusega pikendatakse kõikidele füüsilisest isikust klientidele, kelle majapidamise küttesüsteem ilma elektrita ei funktsioneeriks, ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 30. aprillini võrgulepingu ülesütlemise tähtaega 90 päevale. Praegu on see 30 päeva neile, kellel elekter ei ole põhikütteallikaks. Tarbijal on kohustus sellest asjaolust võrguettevõtjat teavitada, et ettevõtja saaks sellega arvestada. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (206 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on kehtivate riigilõivumäärade korrigeerimine, riigilõivude arvestamise süsteemi lihtsustamine ja menetlusosalistele mõeldud avaliku e-toimiku infosüsteemi kasutamise soodustamine. Eelnõu eesmärk on samuti viia Eesti hagihinnast sõltuvate riigilõivude tase võrdlusaluste riikide keskmisele lähemale. Justiitsministeeriumi analüüsi hinnangul on Eesti riigilõivud võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega keskmiselt 334,93% suuremad. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (158 SE) teine lugemine. Politsei ja piirivalve seadust täiendatakse uue peatükiga, mis sätestab vabatahtlike merepäästjate tegevuse õiguslikud alused, et kaasata nad politsei tegevusse otsingu- ja päästetöö tegemisel sise- ja territoriaalmeres, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, laeva, lennuki või muu sõiduki otsingul ja päästmisel. Eelnõuga reguleeritakse vabatahtlike merepäästjate üldpõhimõtted, pädevus, rakendatavad meetmed, töökorraldus, väljaõpe ja vabatahtliku merepäästja tunnustamine, hüved ja tagatised, vabatahtlikule merepäästjale esitatavad nõuded ning vabatahtliku merepäästja staatusest vabastamine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (175 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on ajakohastada jälitustegevuse regulatsiooni, viia see vastavusse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja kohtu praktikaga, samuti põhiseadusega. Seaduses nähakse ette kehtiva õigusega võrreldes kitsamad tingimused jälitustoimingute tegemiseks ning jälitustoimingute ringist jäetakse välja toimingud, mis oma olemuselt ei ole jälitustoimingud. Ühe õiguskomisjoni poolt teisel lugemisel tehtud muudatusega nähakse ette, et isiku teavitamisel tema suhtes tehtud jälitustoimingust tuleb isikule selgitada ka edasikaebamise korda. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (162 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on sätestada erisused, mis võimaldavad sõlmida töölepingu doktorandiga viimase töötamiseks nooremteaduri ametikohal. Eelnõu kohaselt sätestatakse ülikooliseaduses mõistlikud ja doktorantide töösuhte eripärast tulenevad erisused võrreldes töölepingu seadusega, samuti täiendatakse selles osas ka õppetoetuste ja õppelaenu seadust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (166 SE) teine lugemine. Seadusmuudatustega nähakse ette gaasi ülekandevõrkude omandilist eristamist tootmis- ja müügitegevusest. Muudatuste eesmärk on Eesti energiajulgeoleku suurendamine ja konkurentsi soodustamine gaasiturul, mis tagab gaasi lõpptarbijatele soodsama hinna. Eelnõu viib maagaasiseaduse vastavusse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu vastava direktiiviga, milles on käsitletud maagaasi siseturu ühiseeskirju. Eelnõu kohaselt peab monopoolses seisundis olev ettevõte AS Eesti Gaas müüma gaasi ülekandevõrgud hiljemalt 1. jaanuariks 2015 äriühingule, mille omanike hulgas pole valitseva mõjuga gaasitootjaid ega -müüjaid. Teise lugemise käigus otsustas majanduskomisjon esitada eelnõule teiste hulgas muudatusettepaneku, millega loobutakse gaasivõrgu sundvõõrandamisest. Eelnõu näeb ette sunniraha juhuks, kui süsteemihaldur ei täida talle seadusega pandud kohustust gaasi ülekandevõrk omandiliselt eraldada gaasi müüjast. Eelnõu kohaselt võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada süsteemihalduri suhtes sunniraha, mille ülemmäär ühes kalendriaastas on 1,2 miljonit eurot, kuid mitte kõrgem kui 10% viimase auditeeritud majandusaasta aastakäibest. Sunniraha võib hakata rakendama 1. jaanuarist 2015, mis komisjoni hinnangul annab võrgu omanikule piisavalt aega võrgu võõrandamiseks. Lisaks eelnevale täpsustas komisjon tingimusi, mille alusel arvutatakse põhivõrkude väärtust ja võrgutasude suurust. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 28 ja vastu 44 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ning eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (195 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on tagada valdkonna täpsem reguleeritus, et korraldada riigiabi andmine efektiivsemalt, ning ühtlustada konkurentsiseaduses ja Euroopa Komisjoni riigiabi käsitletavates õigusaktides kasutatavaid mõisteid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (203 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on täpsustada ja kaasajastada riigilõivuseaduse regulatsiooni, sealhulgas sõiduplaanide muutmise eest riigilõivu tasumise korda ja riigilõivu tasumisest vabastuse tingimusi, samuti tõsta maastikusõidukite ja jettide registreerimise eest võetavat riigilõivumäära. Teiselt poolt langetatakse transiitmärkide väljastamise eest võetavat riigilõivumäära, koondatakse ühe paragrahvi alla kõik tüübikinnitusega seonduvad toimingud, kehtestatakse mopeedide registriandmete muudatuste vormistamise eest võetav riigilõivumäär, vähendatakse riigilõivu registreerimistunnistuse väljastamise eest, kui see kinnitab täielikku vastavust tehnonõuetele, ühtlustatakse mõisted uue liiklusseadusega ning muudetakse liiklusregistrist andmete saamisega seonduvat regulatsiooni. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (213 SE) teine lugemine. Eelnõu laiemaks eesmärgiks on sündimuse suurenemise toetamine vanemapensioni rakendamise abil. Käesolev eelnõu sätestab lapse kasvatamisega seotud täiendava kogumispensioni sissemakse tegemise ja pensionilisa maksmise riikliku pensionikindlustuse seaduse sätete alusel eesmärgiga kompenseerida vanema tulevase pensioni võimalikku vähenemist lapse kasvatamise tõttu. Eelnõu kohaselt hakkab riik 1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse ühele vanemale lapse kasvatamise eest maksma 4% riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult vanema II pensionisambasse kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. 1. jaanuarist 1991 – 31. detsembrini 2012 sündinud lapse ühele vanemale pensionilisa kahe aastahinde väärtuses, et tagada põlvkondade vaheline solidaarsus ning enne 1. jaanuari 2013 sündinud lapse ühele vanemale alates 1. jaanuarist 2015 täiendavat pensionilisa ühe aastahinde väärtuses. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 18 ja vastu 44 Riigikogu liiget, seega ei leidnud katkestamisettepanek toetust ning eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõu (192 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on suurendada riigihalduse läbipaistvust, ennetada kõrgemate ametnike korruptsiooni, parandada ametiisikute huvide avaldamise süsteemi usaldusväärsust ja vähendada halduskoormust. Eelnõuga luuakse huvide deklaratsioonide elektrooniline register ja määratletakse ametiisikud, kes peavad oma andmed registrile esitama, ning isikud, kellel on õigus registris sisalduvaid andmeid konttrollida. Samuti määratletakse ametiisikud, kelle deklaratsioonid on avalikud. Deklaratsiooni avalike andmetega tutvumiseks peab isik identifitseerima end digitaalse isikutunnistuse abil. Huvide deklaratsioonide register on kavas kasutusele võtta 2014. aasta 1. jaanuarist. Lisaks avardab eelnõu ametiisikute ringi, kellelt võib nõuda registrile deklaratsiooni esitamist. Eelnõu lähtub põhimõttest, et ametiseisundiga on tegemist juhul, kui isiku pädevuses avaliku ülesande täitmisel on tegevused, mis võimaldavad eeliste loomist endale või andmist teisele isikule ning järelikult on olemas vähemalt abstraktne oht, et isik võib oma pädevust kuritarvitada. Olulise muudatusena vähendab eelnõu ka ametniku tegevuspiiranguid, võimaldades ametiisikul tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu tegevusega, kui see ei ole seadusega keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid. Nii võib ametnik tegutseda näiteks ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus; juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena, valitaval või nimetataval ametikohal, samuti töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel. Eelnõu on ajakohastatud redaktsioon 11. juunil 2009 algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõust, mis langes menetlusest välja koosseisu volituste lõppemise tõttu. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu (172 SE) teine lugemine. Seaduse üldeesmärk on korrastada ja uuendada kaitseväeteenistuse regulatsiooni ning viia see kooskõlla ühiskonnas toimuvate muutustega. Peamiseks tõukeks uue kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu loomiseks oli 2009. aastal jõustunud Kaitseväe korralduse seadus ja uus avaliku teenistuse seaduse eelnõu. Kaitseväeteenistus on üks avaliku teenistuse eriliikidest, seepärast on vaja ühtlustada teenistuse põhimõtted kogu riigi haldusalas. Eelnõu arvestatakse põhimõtet, mille järgi Kaitseväge ja kaitseväelasi juhib Kaitseväe juhataja. Kaitseminister kehtestab määrustega käesolevast eelnõust tulenevad teenistust korraldavad reeglid, kuid ei sekku Kaitseväe igapäevasesse juhtimisse. Eelnõu koostamisel on silmas peetud riigikaitse juhtimise kahesambalist mudelit ja püütud võimalikult täpselt määrata nii Kaitseväe juhataja kui professionaalse relvajõudude juhi kui ka kaitseministri kui riigikaitse poliitilise juhi pädevus. Kaitseväeteenistuse seadus sätestab kaitseväekohustuse, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse subjektid, nende õigusliku seisundi, kaitseväekohustuse täitmise korralduse ning kaitseväelase suhtes rakendatavad ergutused, distsiplinaarvastutuse alused, distsiplinaarkaristused ja distsiplinaarmenetluse korra. Eelnõu sätestab teenistuse tingimused rahuajal ja erakorralise seisukorra tingimustes. Nimetatud eelnõu suunati kolmandale lugemisele.                    

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (173 SE) teine lugemine. Nimetatud seadus sätestab kaitseväeteenistuse jõustumise aja ning selle eemärk on luua tingimused ja kord uue kaitseväeteenistuse seaduse rakendamiseks. Lisaks sellele, kuidas toimub üleminek seni kehtivalt regulatsioonilt uuele, nähakse käesoleva seadusega ette muudatused teistes seadustes, millel on kokkupuude seni kehtinud kaitseväeteenistuse seadusega või mille muutmise vajadus tuleneb uue kaitseväeteenistuse seaduse vastuvõtmisest. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seadusega seotud Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetud seaduste muutmise seaduse eelnõu (174 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia Euroopa Parlamendi valimise seadus, kodakondsuse seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, rahuaja riigikaitse seadus, Riigikogu valimise seadus, sõjaaja riigikaitse seadus ja Vabariigi Presidendi valimise seadus kooskõlla kaitseväeteenistuse seaduses (edaspidi KVTS) tehtavate muudatustega. Nimetatud seadustes tehakse peamiselt terminoloogilised muudatused, nii näiteks asendatakse kaadrikaitseväelase mõiste tegevväelase mõistega. Samuti tuuakse mobilisatsiooniregistri kehtestamine KVTSist rahuaja riigikaitse seadusesse. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Lisaks lõpetati 5 eelnõu esimene lugemine:

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (232 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on viia seaduste sätted vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava määrusega osoonikihti kahandavate ainete kohta ning luua Eestis eeldused selleks, et täielikult rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta, samuti selle rakendusmäärusi. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (229 SE) esimene lugemine. Eelnõu on välja töötatud eesmärgiga vähendada kindlustatud isikute omaosalust ravimite eest tasumisel, parandades seeläbi ravimiabi kättesaadavust, ning tõhustada perearstisüsteemi toimimist ja perearstide „väravavahi“ rolli suurendamist, optimeerides Eesti Haigekassa kulutusi eriarstivisiitide eest tasumiseks ja kindlustatud isikute ajakulu asjakohase arstiabi saamiseks. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust täiendatakse lõikega, mis sätestab puudega isiku kaardi, mis tõendab puude raskusastet ja kestust, väljastamise. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (222 SE) esimene lugemine. Nimetatud seaduse eesmärk on üle võtta Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta. Võrdse kohtlemise tagamiseks ja ettevõtluspiirangute kõrvaldamiseks peavad samalaadsed sotsiaalsed hüved olema tagatud nii meestele kui naistele. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Valitsuse esitatud otsuse “Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis” eelnõu (230 OE) esimene lugemine. Otsusega suurendatakse Eesti Vabariigi kvooti Rahvusvahelises Valuutafondis 149 700 000 SDRi ehk ca 175 miljoni euro võrra. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (231 SE) esimene lugemine. Seadusega kiidetakse heaks Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) põhikirja muudatused tulenevalt 2010. aasta 15. detsembri IMFi aktsionäride nõukogu resolutsioonist, milles toodud ettepanekutes käsitletakse kvootide XIV regulaarset ülevaatust ning IMFi direktorite nõukogu reformi, millega seoses muudetakse IMFi põhikirja. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul arvati käesoleva töönädala päevakorrast välja valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõu (193 SE) teine lugemine.

Istung lõppes kell 21.25

Vaata ka istungi stenogrammi:

Riigikogu pressitalitus

 

 

                       

Tagasiside