Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kaevandusseaduse muutmine läbis teise lugemise 

 

Riigikogu lõpetas kuue eelnõu teise lugemise:             

Valitsuse algatatud kaevandamisseaduse muutmise seaduse eelnõuga (211 SE) ajakohastatakse personaliküsimustega seonduvat regulatsiooni. Seadusesse viiakse sisse võimalus, et vastutava spetsialisti pädevust võiks tõendada ka kutseseaduse alusel välja antud kutsetunnistus. Ühtlasi täiendatakse seadust välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamist võimaldavate sätetega ja nähakse ette regulatsioon selle kohta, kuidas teise EL-i liikmesriigi ettevõtja saaks ajutiselt ka Eestis kaevandamisseadusega reguleeritud tegevusalal tegutseda. 

Valitsuse algatatud surveseadme ohutuse seaduse, küttegaasi ohutuse seaduse, masina ohutuse seaduse, lifti ja köistee ohutuse seaduse ning elektriohutusseaduse muutmise seaduse eelnõu (220 SE) eesmärk on kõrvaldada seadustes rakendamise käigus ilmnenud probleemid. Põhilised muudatused jaotuvad nelja valdkonda: välisriigis omandatud pädevuse tunnustamine Eestis; teisest Euroopa Liidu liikmesriigist pärit ettevõtjate õigus Eestis reguleeritud tegevusalal teenuseid osutada (nn ajutine teenuse osutamine); isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja tegevuse kooskõlla viimine vahepeal jõustunud uue personali sertifitseerimise standardiga ja riikliku järelevalve sätete korrigeerimine.          

Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (217 SE) luuakse kaitsejõudude sõidukite register. Uute regulatsioonide kohaselt tuleb kõik riiklikud registrid asutada seadusega või seaduse alusel ning nad kuuluvad riigi infosüsteemi. Kuna andmekogude seaduse kehtetuks muutumisega kadus kaitsejõudude sõidukite registri loomise alus, siis nüüd sätestatakse see liiklusseaduses. 

Valitsuse algatatud elundite ja kudede siirdamise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (214 SE) eesmärk on tagada rakkude, kudede ja elundite ohutu käitlemine vastavalt Euroopa Liidu direktiividega ettenähtud nõuetele.             

Valitsuse algatatud taimekaitseseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (215 SE) eesmärk on lahendada taimekaitseseaduse rakendamisel ilmnenud probleemid, ühtlustada seaduse teksti ja harmoneerida see Euroopa Liidu õigusaktidega. Eelnõu muudab ohtlike taimekahjustajate tõrjeabinõude rakendamisel tekkinud kulude hüvitamise süsteemi. Hüvitama hakatakse hävitatud taimede ja taimsete saaduste maksumust ning hävitatud saagist saamata jäänud tulu. Vastavate kulude hüvitamine tootjale vähendab tootjale ohtliku taimekahjustaja levikust tulenevaid majanduslikke raskusi ja tagab selle, et tootja rakendab tõhusalt kõiki taimekaitseseadusest tulenevaid tõrjeabinõusid. Samuti reguleeritakse eelnõuga järelevalvetasu maksmisel tekkinud probleeme. Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isikule antakse võimalus maksta järelevalvetasu tollikassasse enne, kui kaubasaadetis lubatakse ühendusevälisest riigist Eestisse.        

Valitsuse algatatud äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (205 SE) sätestatakse, et äriühingu asutamisel elektrooniliselt või notari kaudu saab kapitali sissemakse tasuda kohe asutatava juriidilise isiku pangakontole. Majandusaasta aruandeid hakatakse alates 2010. aastast esitatama registrit pidavale kohtule vaid elektrooniliselt. Kuni selle ajani on aruandeid võimalik esitada nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Aruannete elektrooniline esitamine võimaldab majandusaasta aruandeid senisest tunduvalt kiiremini avalikustada. Ka muutuvad avalikuks mittetulundusühingute majandusaasta aruanded, mille kogumine tuuakse alates 2010. aastast maksu- ja tolliameti alt registrit pidava kohtu alluvusse. Füüsilisest isikust ettevõtjate registreerimine koondatakse äriregistrisse. Eelnõuga kaotatakse notarite kodakondsusnõue Euroopa Liidu piires ja tehakse ka mitmeid muid muudatusi. 

Riigikogu katkestas valitsuse algatatud ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE) teise lugemise. Eelnõu eesmärk on täpsustada ringhäälingulubade väljaandmist ja luua soodsamad tingimused ringhäälingulubade omanikele oma programmide analoogedastuselt digitaaledastusele üleminekul.             

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (245 SE) esimese lugemise. Eelnõu peamiseks muudatuseks on lennuettevõtja sertifikaadiga seonduva regulatsiooni uuendamine ja seaduse täiendamine lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaadi väljastamise regulatsiooniga. Lisaks lennuettevõtja sertifitseerimist puudutavatele muudatustele määratakse Lennuamet pädevaks asutuseks kahe Euroopa Liidu määruse mõistes, täpsustatakse praegu ministri määruse kehtestatud mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise nõudeid, kehtestatakse ohutusjuhtimise süsteemi olemasolu nõue lisaks lennuväljadele ja kopteriväljakutele ka lennuliiklusteenistustele ning õhusõiduki hooldamisega tegelevatele ettevõtjatele ning lisatakse seadusesse Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) standarditest tulenevad nõuded, mille kohaselt peavad alates 1. juulist 2008 teatud õhusõidukitele olema paigaldatud täiendavad navigatsiooniseadmed. 

Infotunnis vastas sotsiaalminister Maret Maripuu Jaak Aabi küsimusele tervishoiu rahastamise, Mai Treiali küsimusele laste kasvatamise võrdsete võimaluste, Aleksei Lotmani küsimusele puuetega laste eridieedi ja Marika Tuusi küsimusele töölepingu seaduse kohta. Siseminister Jüri Pihl vastas Kalle Laaneti küsimusele siseministeeriumi arengu ja Mart Jüssi küsimusele maastikusõidukite kasutamise reguleerimise kohta. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Eldar Efendijevi küsimusele lasteaedade programmi kohta. 

Istungi stenogrammi leiad siit

Riigikogu pressitalitus

 

                       

Tagasiside