Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 79 poolthäälega vastu valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse (275 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on kõrvaldada investeerimisfondide ebavõrdne kohtlemine, mille on tõstatanud Euroopa Komisjon ühe rikkumismenetluse raames, mille käigus selgus, et Euroopa majanduspiirkonna riikides moodustatud lepinguliste investeerimisfondide ja sarnaste Eesti fondide kinnisvaratulu maksustatakse erinevalt. Muudatused seisnevad maksustamistingimuste ühtlustamises. Seadus jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.

76 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud planeerimisseaduse, kinnisasja sundvõõrandamise seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus (247 SE). Muudatuste eesmärk on tõhustada ja kiirendada mitut kohalikku omavalitsust läbiva taristu (joonehitise) maakonnaplaneeringute menetlemist. Kohalikud omavalitsused vabastatakse planeerimisseaduses sätestatud hoonestatud kinnisasja võõrandamise kohustusest ning nähakse ette, et võõrandamise vajaduse ilmnemisel sõlmitakse kokkulepe kas võlaõigusseadusest lähtudes või kohaldatakse kinnisasja sundvõõrandamise seadust. Eeltoodu aitab vältida olukordi, kus kohalikud omavalitsused keelduvad eelnimetatud planeeringuid kooskõlastamast ning joonehitise asukohta ka oma üldplaneeringusse kandmast, kuna see võib kaasa tuua olukorra, kus kohalik omavalitsus peab põhjendamatult võõrandama kinnisasja, mille võõrandamise kohustus peaks olema hoopis planeeringuga kavandatava joonehitise ehitamisest huvitatud isikul. Lähtudes valitsuse tegevusprogrammist 2011-2015, on valitsus võtnud eesmärgiks kiirendada suurte taristuprojektide puhul maakasutuse lubade menetlemist, samuti on valitsuse üheks eesmärgiks õigussüsteemi toimivuse parandamine. Seadus jõustub 2013. aasta 1. märtsil.

62 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seadus (323 SE). Kõnealused muudatused Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudis otsustati 2010. aasta Kampala (Uganda) ülevaatekonverentsil ning nende eesmärk on luua eeldused riikide poliitiliste ja sõjaliste juhtide individuaalsele kriminaalvastutusele võtmiseks agressioonikuriteo eest. Seega on otseseks sihtgrupiks nimetatud poliitilised ja sõjalised juhid, kes omavad efektiivset võimu vastavas riigis. Samuti kaitsevad muudatused võimalikke agressioonikuritegude ohvreid. Muudatuste kohaselt on vastutuse kohaldajaks ja kuritegude menetlejaks rahvusvaheline kriminaalkohus.

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud meediateenuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (336 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on luua õiguslik regulatsioon ja halduslik korraldus, mis vastaks Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu põhimõtetele meediateenuste valdkonnas ning aitaks tagada regulaatorasutuse sõltumatust. Eelnõu kohaselt on kavas anda meediateenuste reguleerimise ja järelevalvefunktsioonid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olevale Tehnilise Järelvalve Ametile, mille ülesandeks oleks meediateenuste tegevuslubade konkursile esitatud taotluste hindamine, lubade väljaandmine, tellitavate teenuste registreerimine, järelevalve seaduse nõuete ja loa tingimuste täitmise üle ning riikliku sunni kohaldamine. Lisaks peaks amet tegelema ka seaduse kohaldamise ja valdkonna arengute hindamiseks vajaliku info kogumise ja analüüsimisega; juhiste ja soovituste andmisega õigusaktides seatud nõuete kohaldamiseks; raportite esitamisega direktiivi täimist kontrollivale Euroopa Komisjonile jms. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (348 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt makstakse põllumajandustootjatele 2013. aastal üleminekutoetust vastavalt 2012. aastal kehtinud otsetoetuste tingimustele. Eelnõu eesmärk on hoida ära põllumajandustootjate majandusliku olukorra halvenemine ja konkurentsivõime vähenemine 2013. aastal, mille tingiks täiendavate otsetoetuste kadumine ilma üleminekutoetuse rakendumiseta. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadust täiendatakse üleminekutoetuste andmiseks vajalike alustega. Üleminekutoetuse suhtes kohaldatakse kõiki 2012. aastal täiendavate otsetoetuste kohta sätestatut, selle rakendamisega ei kaasne sisulisi muudatusi toetuse saamise nõuetes ja menetluses. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud rahvusvahelise tollitariifide väljakuulutamise liidu asutamiskonventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu (324 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on denonsseerida rahvusvahelise tollitariifide väljakuulutamise liidu asutamiskonventsioon. Praegu on valdkond reguleeritud EL nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87, samuti WCO (World Customs Organisation) rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga, mis koostoimes nõukogu määrusega reguleerivad kõnealust valdkonda oluliselt põhjalikumalt. Rahvusvaheline tollitariifide väljakuulutamise liit asutati Brüsselis 1890. aasta. 5. juulil. Eesti valitsus otsustas liiduga ühineda 1921. aastal ja Riigikogu kiitis ühinemise heaks 1923. aastal. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Türkmenistani valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (341 SE) esimene lugemine. Ratifitseeritava lepingu eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Rahvusvahelise õiguse instrumendina annab leping investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse nende maksusüsteemi elementide osas, mis on lepinguga reguleeritud, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikkuse teabevahetuse kohustus loob täiendavaid võimalusi maksupettuste tõkestamiseks. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (289 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta riigi maaga tehtavad tehingud võimalikult selgeks ja arusaadavaks, tagada riigieelarveliste vahendite sihtotstarbeline kasutamine ning viia looduskaitsepiirangute eest hüvitise saamine ühtsetele alustele. Eelnõuga kaotatakse looduskaitseseaduses sätestatud võimalus võõrandada riigile sellist enne 1. aprilli 2007 omandatud looduskaitsepiiranguga kinnisasja, mille suhtes kehtivatest looduskaitsepiirangutest oli omanik teadlik juba kinnisasja omandamise ajal ning mille kaitsekord ei ole pärast seda muutunud rangemaks. Kavandatakse kaotada ka võimalus riigivaraseaduse alusel riigivara enampakkumisega võõrandamisel omandatud vara maksumuse tasaarvestamiseks enampakkumise võitja omandis oleva looduskaitsepiirangutega kinnisasjaga. Mõlema eelpool nimetatud regulatsiooni rakendamisel on olnud palju probleeme ja küsitavusi, sh riigieelarvevahendite sihipärase ja põhjendatud kasutamise, isikute võrdse kohtlemise tagamise jne osas. Senise praktika jätkamine ei ole algataja kinnitusel põhjendatud. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 11, vastu 38 ning erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Seega ei leidnud tagasilükkamise ettepanek toetust ning eelnõu suunati teisele lugemisele.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maareformi seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on lahendada kehtivas õiguses ilmnenud kitsaskohad ning näha ette maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks vajalikud muudatused. Peamised kitsaskohad, mida soovitakse eelnõuga lahendada ja eelnõu peamised eesmärgid on järgmised: kaasomandis oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamise reguleerimine olukordades, kus mõni kaasomanikest ei soovi maad omandada; kinnisasjaga piirneva, iseseisva kasutusvõimaluseta maaüksuse omandamisega seonduvate probleemide lahendamine; vähendada riigi omandisse jäetava, olemasoleva ehitise omaniku kasuks hoonestusõigusega koormatava maa hulka; sätestada ENSV taluseaduse alusel kasutusse antud maa osas maareformi läbiviimise kohustus; kehtestada maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks vajalikud tähtajad. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tööstusheite seaduse eelnõu (345 SE) esimene lugemine. Eelnõuga sätestatakse peamistes tööstusvaldkondades tegutsemise nõuded, et vähendada ja vältida tööstusest pärinevat saastet. Ühtlustatakse ja korrastatakse kehtiva õiguse sätteid, kasutatakse ühtsemat mõistete süsteemi ning kõrvaldatakse vastuolud Euroopa Liidu õigusega. Sisulistest muudatustest on olulisem nõue kasutada keskkonnakompleksloa kohustusega käitistes parimat võimalikku tehnikat. Samuti sätestatakse riskihindamise põhine keskkonnaalase kontrolli süsteem ja avalikkuse suuremad võimalused komplekslubade menetluses osalemiseks. Samuti kehtestatakse heidete piirväärtused, mis EL direktiivi lisadest tulenevalt on mõnes osas varasemast rangemad. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud jahiseaduse eelnõu (351 SE) esimene lugemine. Jahiseadus sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on eelnõu oma eesmärgilt suunatud eelkõige jahiuluki asurkondade kaitsele ja ohjeldamisele ning seda eelkõige selliselt, et säiliks asurkondade soodne seisund ja ka elupaikade ja liikidevaheline ökoloogiline tasakaal. Eelnõuga muudetakse ka keskkonnatasude seadust, looduskaitseseadust, relvaseadust ning riigilõivuseadust. Uus jahiseadus on planeeritud jõustuma 2013. aasta 1. märtsist. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Istung lõppes kell 18.35.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside