Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu ees esinesid ettekannetega peaminister Andrus Ansip, Eesti Panga president Andres Lipstok ja Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein.

 

Peaminister andis Riigikogule ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Ansip nentis, et teadus- ja arendustegevuse kogukulutused on Eestis aastatel 2001-2004 kasvanud ELi liikmesriikidest kõige kiiremini. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise kitsaskohana tõstis Ansip esile erasektori investeeringute madala taseme. „Peame olema suutelised motiveerima erasektorit võtma riske ja tegelema valdkondadega, kus oskuste ja teadmiste loomisel on oluline roll,” märkis ta. Valitsusjuht loodab, et aastaks 2010 suudetakse teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaalu tõsta 1,9%-ni SKT-st.

Teadus- ja arendustegevuse edu peavad Ansipi hinnangul tagama inimeste arendamine, soodne innovatsiooni- ja ärikeskkond ning teadusesisesed arenguvalikud.

Peaminister peab oluliseks teaduse, eriti täppis- ja loodusteaduste atraktiivsemaks muutmist. „Uuendusmeelsus peab muutuma eestlaste elustiiliks,” rõhutas ta. Kõige olulisemaks edukriteeriumiks peab Ansip selgete valikute tegemist teaduse ja ettevõtete arendustegevuse rahastamisel. „On vähe lootust, et suudame seatud eesmärke täita ilma vahendite fokuseeritud kasutamiseta,” märkis ta. Eestile olulistest arenguvaldkondadest nimetas Ansip säästvaid tehnoloogiaid, infotehnoloogiat, kõrgtehnoloogilisi teenuseid, biomeditsiini ja biotehnoloogiat, energeetikat ning kemikaale.

Ettekandega Riigikogu ees esines ka  Eesti Panga president Andres Lipstok, kes andis ülevaate Eesti Panga 2005. aasta aastaaruande kohta. Lipstok tõstis esile, et valuutakomiteel põhinev rahapoliitika on Eestis ennast igati õigustanud. Samuti väljendas ta heameelt kõrge riigireitingu üle, mis muudab piirkonda investeerimise atraktiivseks. Kiire majanduskasvuga seotud ohtudest tõstis Lipstok esile ainult siseturule orienteeritud tegevusalade ülefinantseerimist, samuti ekspordi kasvu alanemist, mis võib ohustada välistasakaalu. Ühtlasi tõdes Lipstok, et tööjõukulude kasv pole korrelatsioonis selle kasumlikkusega. 2006. aasta alguses on tema hinnangul Eesti majanduse riskid suurenenud. „Sisenõudlus on kõrge, jooksevkonto defitsiit on kasvanud ning inflatsiooni tempo ei ole alanenud,” nentis ta.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein tõstis inspektsiooni 2005. aasta aruande ettekandes esile finantssektori „kuldaega”. Panganduse, kindlustuse ja väärtpaberivahenduse kasumlikkuse kõrval kõneles Malmstein majanduskuritegude eest õiglase karistuse määramise probleemist.

Malmstein viitas tõsiasjale, et kuritegelikul viisil saadud tulu võib ulatuda sadade miljonite kroonideni, samal ajal kui karistusseadustik ja eriseadused näevad finantsvaldkonna süütegude maksimaalse trahvimäärana ette 50 000 krooni. Vaatamata sellele, et trahvimäära on plaanis kasvatada poole miljoni kroonini, tuleb Malmsteini arvates karistusseadustiku sätestatud trahvi ülemmäärasid oluliselt rohkem tõsta.

Riigikogu lõpetas Eesti Keskerakonna, Eesti Reformierakonna ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonide algatatud elektroonilise side seaduse, infoühiskonna teenuse seaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (913 SE) teise lugemise. Isamaaliidu ja Res Publica fraktsioonide ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada ei leidnud toetust. Selle poolt hääletas 27 ja vastu 55 Riigikogu liiget.

Isamaaliidu, Res Publica ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonide ettepanekul pikendati istungi tööaega kella 14-ni.

Istungi stenogrammi leiab Riigikogu koduleheküljel aadressilt: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside