Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eesti Panga (EP) president Andres Lipstok vastas Riigikogu liikmete Vilja Savisaare, Ain Seppiku, Heimar Lengi Evelyn Sepa, Rein Ratase, Tiit Kuusmiku, Marika Tuusi, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Helle Kalda, Jaan Kundla, Enn Eesmaa, Arvo Sarapuu, Toivo Tootseni, Kalev Kallo, Olga Sõtniku, Jüri Ratase, Nelli Privalova, Eldar Efendijevi ja Inara Luigase 27. veebruaril esitatud arupärimisele eelarve tasakaalu kohta (nr 45). Arupärijad soovisid teada, kas Eesti Pank oli teadlik, et riigieelarves ei oldud arvestatud kõikide kuludega ja seetõttu rikuti tulude – kulude tasakaalu ning kas EP teavitas sellest ka valitsust.

Lipstok: „Eesti Pank ei ole teadlik kuludest, mis seaduse kohaselt oleks pidanud, kuid ei kajastunud 2008. aasta riigieelarves. Eesti Pank ei anna valitsusele konkreetseid soovitusi või suuniseid, kuidas tuleks kulusid riigieelarves kajastada. Küll on aga keskpanga jaoks oluline, et riigieelarve arvestaks majandusolukorraga, toetuks realistlikele prognoosidele ja oleks koostatud arusaadavalt“.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Inara Luigase, Jaan Kundla, Enn Eesmaa, Kalev Kallo, Olga Sõtniku, Vladimir Velmani, Arvo Sarapuu, Jaak Aabi, Rein Ratase, Evelyn Sepa, Kalle Laaneti, Lauri Laasi, Kadri Musta, Helle Kalda, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Heimar Lengi, Marika Tuusi ja Vilja Savisaare 20. veebruaril esitatud arupärimisele Koidula raudteepiirijaama kohta (nr 39). Arupärijaid huvitas Koidula piirijaama ehituse finantseerimise kava positsioon riigieelarve strateegias 2009-2012 ning muud ehitamisega seotud probleemid.

Parts: „2007. a lõpus viidi uuesti läbi projektdokumentatsiooni ekspertiis koos uuendatud taotluseelarvega. Selle käigus kontrolliti töömahtude loend, töötati välja uued üksikhinnad ja koondeelarve, prognoosides võimalikke üksikhindasid ka 2008. a juunikuu seisuga. Hinnanguliselt võib öelda, et kui kogu seda projekti tervikuna vaadata, siis praegune eelarveline maksumus on ca 1,3 miljardit krooni. Mis kujuneb tegelikuks hinnaks, eks sellele saab vastata siis, kui on ehitused lõpetatud.“

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Riigikogu liikmete Vilja Savisaare, Evelyn Sepa, Ain Seppiku, Aivar Riisalu, Marika Tuusi, Heimar Lengi, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Helle Kalda, Toomas Vareki, Jaan Kundla, Enn Eesmaa, Nelli Privalova, Eldar Efendijevi, Jüri Ratase, Olga Sõtniku, Toivo Tootseni ja Arvo Sarapuu poolt 27. veebruaril esitatud arupärimisele koolilõuna maksumuse kohta (nr 44). Arupärijad soovivad muu hulgas teada, kas koolilõuna rahastamise süsteemis on tulevikus ette näha ka mingeid põhimõttelisi muudatusi.

Lukas: „Riik toetab kohalikke omavalitsusi sihtotstarbelise eraldisega ja näitab sellega riigi huvi osaleda koolilõuna tagamises. Riik on taganud ka teistsuguse toetuse koolilõunale, nimelt põllumajandusministeerium jagab PRIA kaudu koolipiimatoetust. Loomulikult määrab toitlustamise soovituslikud normid Sotsiaalministeerium. Riigieelarve vastavad mahud, mida toetusteks saab kasutada, kinnitab Riigikogu ja toetuse suuruse või määra ühe koolilõuna kohta, ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus.“

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Marika Tuusi, Valeri Korbi, Heimar Lengi, Rein Ratase, Aadu Musta, Arvo Sarapuu, Helle Kalda, Inara Luigase, Ain Seppiku, Kalle Laaneti, Tiit Kuusmiku, Toivo Tootseni, Enn Eesmaa, Jaan Kundla, Lembit Kaljuvee, Aivar Riisalu, Olga Sõtniku, Toomas Vareki, Vilja Savisaare, Mailis Repsi, Vladimir Velmani ja Nelli Privalova 27. veebruaril esitatud arupärimisele koolivägivalla kohta (nr 46). Arupärijaid huvitas, milline on koolivägivalla profülaktika kava seis, kas on plaanis tuua koolidesse juurde psühholooge ja sotsiaalvaldkonna spetsialiste ning paljud teised küsimused, mis on seotud koolivägivalla ennetamisega.

Lukas: „Koolikiusamist kirjeldavad uurimused on olnud väikesemahulised ja uurimismetoodikad erinevad ja see ei võimalda anda usaldusväärset võrdlevat hetkepilti koolide kiusamise erinevate liikide ja ulatuse kohta ega võimalda hinnata koolikiusamise muutusi ajas väga täpselt. Nii õppekava arenduses, õpetaja koolituses, metoodiliste juhtmaterjalide ja koolikiusamise teemaliste raamatute kirjastamise algatamises, muudatuses seadusandluses, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on Riigikogu sätestanud kooli pidaja, kooli töötajate vastutused koolivägivalla vähendamisele ja ennetamisele. Õpilastega läbiviidavad iga-aastased arenguvestlused koos lapsevanematega muudeti kohustuslikuks. Alates 2007. aasta sügisest rakendati tegevusse programm “Turvaline kool” ja selle juhtkomitee, kes on koondanud koolikiusamisega seotud ettepanekuid ning kelle järgmisteks tööülesanneteks on tegevuskava koostamine ja arutelu sekkumisjuhiste üle.“

Istungi stenogramm on siin:  

 

Riigikogu pressitalitus

 

 

Tagasiside