Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eesti Panga Nõukogu esimees Mart Sõrg vastas Riigikogu liikme Marko Pomerantsi 13. veebruaril esitatud arupärimisele defektiga rahatähtede käibelelaskmisest tulenevate probleemide kohta (nr 199).

Sõrg teatas, et Eesti Panga Nõukogu arutas praaksajakrooniste juhtumit 21. veebruaril, selle tulemusena leiti, et ühe meetmena tuleb tõhustada uute pangatähtede pistelist kontrolli enne nende ringlusse laskmist. Samuti leiti, et tuleb ajakohastada panga riskijuhtimissüsteemis antud juhtumi põhjal riskihinnanguid, mille põhjal täiendatakse sisemisi kontrollsüsteeme.

Sõrgi sõnade kohaselt oli nõukogu seisukohal, et Eesti Pank peab olema paremini valmis kommunikatsiooniks avalikkusega sarnastes ekstreemsetes olukordades. Täiendati olemasolevat kommunikatsioonistrateegiat. Samas leiti, et nõukogu teavitamine juhtumist oleks pidanud toimuma varem. Nõukogu peab eriti oluliseks tiheda koostöö jätkamist politseiga, et ära hoida ebameeldivusi inimestele, seoses veel ringluses olevate defektsete rahadega.

Kõneldes vastutusest raha ringlusse laskmise eest, ütles Sõrg, et vastavalt seadusele on Eesti Panga ülesandeks raharingluse korraldamine Eestis ning raha emiteerimise ainuõigus. Seega vastutab Eesti Pank ühe puuduva turvaelemendiga 1999. aasta väljalaske 100-krooniste rahatähtede ringlusse laskmise eest. Sõrg avaldas kahetsust, et defektiga rahatähtede tõttu pidid inimesed taluma ebamugavusi. Tema sõnul pole Eesti Pangal teavet, et need inimesed oleksid kandnud mingit varalist kahju. „Inimeste mittevaralise kahju osas on Eesti Pank nende inimestega kohtunud ja nende ees ka vabandanud,” kinnitas Sõrg.

Sõrg selgitas avalikkuse hilise teavitamise põhjusi. Kommunikatsioon raharingluse küsimustes sõltub iga konkreetse juhtumiga seotud asjaoludest, et tagada Eesti krooni tõrgeteta ringlus ja sularaha usaldusväärsus kasutajate silmis. Nõukogu esimees rõhutas, et antud juhtumil on Eesti Pank vastanud kõikidele meediapäringutele. „Ükski Eesti ametiisik, Eesti Panga ametiisik või organ ei ole otsustanud antud juhtumit salastada. Eesti Pank võttis kasutusele kõik meetmed, et 1999. aasta defektiga sajakrooniste levikule piir panna ning probleem lahendada,” kinnitas Sõrg. Tema sõnul on sularaha teemal n-ö madala profiili hoidmise põhiliseks aluseks eriline vajadus tagada sularaha omaduste, valmistamise, käitlemise ja ringlemise kohta käivate andmete turvalisus. Nendest põhimõtetest tuleneb ka keskpankade ühine arusaam, et kommunikatsioon sularaha ringluse küsimustes sõltub iga konkreetse juhtumiga seotud asjaoludest. See printsiip kehtib ka paljudes teistes avaliku huvi puudutavates küsimustes, näiteks finants- ja pangakriiside lahendamisel, selgitas Sõrg.

Vastates küsimusele süüdlaste väljaselgitamise kohta, ütles Sõrg: „21. veebruaril toimunud nõukogu leidis, et ei ole süüdlasi, sest järgiti seadusi ja sisemisi protseduurireegleid, mis näevad ette trükikojast tulnud rahade pistelist kontrolli, mitte 100% ülekontrollimist.” Sõrg rõhutas veelkord, et vastavaid kontrollprotseduure on ka juba täpsustatud.

Justiitsminister Rein Lang vastas Riigikogu liikmete Ken-Marti Vaheri, Avo Üpruse ja Reet Roosi 14. veebruaril esitatud arupärimisele justiitsministeeriumi ülesannete kohta (nr 200).

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo vastas Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Tõnis Lukase, Peeter Tulviste, Mart Nuti ja Trivimi Velliste 16. veebruaril esitatud arupärimisele AS Werol Tehased riigile kuuluva osaluse erastamisest (nr 202).

Rahandusminister Aivar Sõerd vastas Riigikogu liikme Sven Sesteri 21. veebruaril esitatud arupärimisele kaugkütte hinnatõusu kompenseerimise kohta (nr 205).

Riigikogu istungi ülevaatliku stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus

Gunnar Paal , 6316351

Tagasiside