Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 71 poolthäälega vastu valitsuse algatatud hasartmänguseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (88 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on parandada hasartmänguseaduse tehnilisi nõudeid, viies need paremini kooskõlla praktiliste vajadustega. Tehniliste nõuete eesmärk on kindlustada, et Eestis korraldatavad hasartmängud vastaksid parimal viisil mängijate ootustele ja korraldamise üle oleks võimalik teostada tulemuslikku järelevalvet. Olulisemaks muudatuseks on elektroonilises arvestus- ja kontrollisüsteemis registreeritud andmete muutmine järelevalve vajadustele paremini vastavaks. Seaduse vastu hääletas 15 ja erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Seadus jõustub 2012. aasta 1. juunil.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (188 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on tagada esmatasandi tervishoiuteenuste parem kättesaadavus ja parem teenuse kvaliteet. Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse üldarstiabi sätteid, millega tsentraliseeritakse tervishoiu esmatasandi korraldusfunktsioon sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse. Sellega lähevad senised maavanema üldarstiabi korraldamise ülesanded, nagu perearsti nimistu moodustamise konkurss, perearsti nimistute kinnitamine, perearstide ajutine asendamine, järelevalve, üle terviseametile. Lisaks tuuakse seaduse tasandile perearsti nimistu piirsuurused, mis praegu on reguleeritud ministri määrusega. Eelnõu näeb perearsti nimistu piirsuuruseks ette üldjuhul 1200–2000 isikut või kuni 2400 isikut, kui nimistusse kantud isikutele osutab üldarstiabi koos perearstiga vähemalt üks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Kolmanda olulise teemana viiakse tervisestatistika kogumisega seotud ülesanded Tervise Arengu Instituudi alla. Tervisestatistika üleviimise eesmärk on aruannete esitamise ja andmete parandamise efektiivsemaks ja kiiremaks muutmine andmeedastuse ühe vahelüli kaotamise kaudu. Informatsioon esitatakse otse Tervise Arengu Instituudile, mis annab tagasisidet otse teenuseosutajale ehk andmeesitajale. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõu (193 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on ajakohastada Eesti avalikku teenistust ja viia see kooskõlla rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku teenistuse üldpõhimõtetega. Uue seaduseelnõu kohaselt muudetakse ametniku definitsiooni, mille tulemusel kitseneb ametnike ring. Samuti on eesmärgiks luua lihtne, selge ja efektiivne ametnike hindamise süsteem ning läbipaistev ja õiglane palgasüsteem, mis võtab arvesse tööturgu, isiku vastutust ja konkurentsivõimelisust. Lisaks vähendatakse ametnike sotsiaalseid tagatisi, nelja-aastase üleminekuperioodi jooksul kaob ära ka ametnike lisapuhkus ja puhkuse pikkuseks kehtestatakse 35 kalendripäeva. Samuti muutuvad koondamisega ette nähtud etteteatamise tähtajad vastavalt ametniku tööstaaži pikkusele. Politsei-, vangla-, pääste-, kaitseväe-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikele ning avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikele kohaldub kõnealune seadus eriseadustes sätestatud erisustega. Ametiasutuses töölepingu alusel töötavate isikute töösuhteid reguleerib töölepinguseadus. Eelnõuga määratakse avaliku teenistuse eest vastutavaks institutsiooniks rahandusministeerium ja nähakse ette Vabariigi Valitsusele volitusnormid kehtestada määrusega peamised personalijuhtimist puudutavad korrad. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside