Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu tänasel istungil Riigikogu liikmete Sven Mikseri, Marianne Mikko, Andres Anvelti, Neeme Suure, Rein Randveri, Kalvi Kõva, Eiki Nestori, Tiit Tammsaare, Jaak Alliku, Heljo Pikhofi, Mart Meri, Helmen Küti ja Jaan Õunapuu 18. aprillil esitatud arupärimisele välispoliitiliste eesmärkide kohta (nr 323). 

Arupärijad esitasid rida küsimusi seoses valitsuse välispoliitilise tegevusega tulenevalt majanduspoliitiliste huvide seosest inimõiguste järgimisega suhetes Ukrainaga. Arupärimise aluseks oli peaministri ja teda saatva delegatsiooni hiljutise Ukraina visiidiga seotud asjaolud. 

Ansip kinnitas, et ta ütles kohtumisel nii Ukraina presidendi kui peaministriga, kuivõrd oluline on Ukrainale jätkata alustatud reformidega ning täita Euroopa Liidu sõnastatud tingimused. „Sarnaselt kõigi Euroopa Liidu liidritega ei ole ka minu jaoks valikulisel õigusemõistmisel kohta, aga ma ei pea ka õigeks panna kogu Euroopa Liidu ja Ukraina suhete arengut sõltuvusse ühest küsimusest. Eesti välispoliitikas ei ole väärtuspõhine ja pragmaatiline lähenemine olnud vastandid, vaid on täiendanud teineteist,“ selgitas peaminister. 

Ansipi hinnangul ei saa kõiki suhteid Euroopa Liidu ja Ukraina vahel asetada ühele kaardile. Ka Euroopa Liit pole asetanud oma suhete tulevikku ühele kaardile. Kui me vaatame näiteks ekspordi mahtude kasvu Euroopa Liidust Ukrainasse, siis see on olnud märkimisväärne. 2009. aastal oli Euroopa Liidu ekspordi maht Ukrainasse 14 miljardit eurot, 2012. aastal 23,8 miljardit eurot. See on väga tormiline majandussuhete areng, tõi Ansip näite. 

Ukraina on lubanud läbi viia väga ulatuslikke reforme selleks, et nende õiguskord, õiguslik raamistik vastaks ELi standarditele. Nendest teetähistest mitmed on täidetud, mitmed on täitmisel ja mitmete kohta loodame, et need saavad täidetud. Tema sõnul tuleks paljude või mitmete reformide lõpuleviimiseks ilmselt muuta Ukraina põhiseadust. See protsess on praegu toimumas. „Me sooviksime muidugi, et need reformid toimuksid märksa kiiremas tempos ja oleksid ulatuslikumad, aga kindlasti ei ole põhjust eitada läbiviidud ja läbiviimisel olevate reformide olulisust,“ leidis Ansip. 

Peaminister vastas veel kahele arupärimisele, mis käsitlesid vastavalt kalanduspoliitika ja kalandusvaldkonna reguleerimist Peipsi järvel (nr 327) ning väljarännet (nr 335). 

Arupärimistele vastavad ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, siseminister Ken-Marti Vaher ning sotsiaalminister Taavi Rõivas. Arupärimised käsitlevad vastavalt maanteeameti liiklusregistri büroode altkäemaksujuhtumite statistikat (nr 324), teedeehitust ja -hooldust (nr 331), Isamaa ja Res Publica Liidu elamislubade probleemi (nr 330), elektroonilise sigareti tarbimise reguleerimist ja mõju tervisele (nr 322), toimetulekutoetusi (nr 325) ning abi- ja rehabilitatsioonivahendite sooduslaenutust ja -müüki (nr 326). 

Istungit on võimalik vaadata reaalajas internetis:

Vt istungi stenogrammi:  

Riigikogu pressitalitus