Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu arutas tänasel täiskogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena kohalike teede hoiu korraldamist, võttis vastu kaks seadust ja lõpetas ühe ja katkestas samuti ühe eelnõu teise lugemise. 

Riigieelarve kontrolli erikomisjon otsustas käesoleva aasta juunis koostada raporti teemal “Kohalike teede hoiu korraldamine”. Komisjoni raportööriks määratud Andre Sepp tõdes tänasel arutelul peetud ettekandes, et kohalikud omavalitsused ja valitsus ei ole jõudnud kokkuleppele kohalike teede hoiu korraldamises, kuid omavalitsused vajavad kohalike teede hoiuks enam vahendeid. 

“See tuli välja kõikidest analüüsidest, küsitlustest, dialoogidest, et raha sektoris on vähe. Arvestades Eesti kliimat, kallidust teehoolduses ja -ehituses, tuleb võimaluse korral suurendada kohalike omavalitsuste teehoiuks määratud vahendeid,” ütles Andre Sepp. 

Saadiku sõnul vajavad omavalitsused teehoiu vahendite olemasolu suhtes ka kindlust ning selleks tuleb kajastada kohalike omavalitsuste teehoiuvahendeid transpordi arengukavas ning eelarvestrateegias. 

Sepp viitas oma ettekandes Riigikontrolli hinnangule, mille kohaselt on riiklik teeregister suhteliselt halva kvaliteediga, kuna omavalitsused täidavad seal vajalikke välju vaid vajaduspõhiselt. 

“Täielikult toimiva ühtse teeregistri loomiseks on vaja omavalitsuste omandis olevad teed ühtsetel alustel inventariseerida. Sellega pole täna kahjuks kuhugi jõutud, olgugi et see ülesanne oli püstitatud ka eelmises riiklikus transpordi arengukavas,” tõdes Sepp. 

Pärast teede inventariseerimist tuleb Riigikogu liikme sõnul analüüsida kogu teede olemit ning leida rahastamismudel, mis arvestab kogu teede rahavajadust ja otsustada, kas jätkata rahastamist tulevikus riigieelarvelise toetusena või kohalike omavalitsuste tulubaasi osana. 

Andre Sepp märkis, et riigieelarvest eraldavate vahendite kasutamist saab tänasel päeval kontrollida üksnes raamatupidamislikult, aga kui palju tegelikult kohalike teede olukord sellest paremaks on muutunud, ei ole raha eraldajal kahjuks võimalik veenduda ega seda kontrollida. Maanteeamet on selles osas teinud ettepaneku tööhoiualase kompetentsikeskuse loomiseks kõigi omavalitsuste tarbeks. 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles oma ettekandes riigipoolse toetuse kohta, et küsimus ei ole riigi või ministeeriumi tahte puudumises kohalikele teedele raha eraldada, vaid riigieelarve võimalustes. 

“Täiendavad eraldised saavad praeguse teede rahastamise mudeli juures tulla ennekõike riigimaanteede arvel. Paraku ei ole riigimaanteed, eriti puudutab see ka kõrvalteid, keskmiselt paremas korras kui võrreldavad kohaliku omavalitsuse teed,” märkis Parts. 

“Mis puudutab ettepanekut kajastada kohalike teede rahastust riigieelarve strateegias ja transpordiarengukavas, siis tegelikult on see ettepanek realiseerunud,” lisas minister. “Nii riigieelarve strateegia finantsplaanis kui ka teehoiukavas 2014–2020 on omavalitsuste teehoiu riigipoolse lisatoetuse indikatsioonina viidatud 10%-le teeseaduse kohaselt kütuseaktsiisiga seonduvatest teehoiuvahenditest.” 

Kolmanda ettekandja Eesti Maaomavalitsuste Liidu nõuniku Märt Molli sõnul on kohalikud omavalitsused täna sundseisus. „Teid hooldamata pole võimalik jätta, sest muud moodi pole võimalik kindlustada elanikele liikumisvõimalusi, ettevõtlusele ligipääsu toorainele või valmistoodangu väljaveoks. Nii tehakse teehoiutöid muude vajalike kulutuste – haridus, noorsootöö, sport, sotsiaalvaldkond ja muud kohalikud vajadused – arvel, ja ikkagi ebapiisavas mahus. Nõnda ongi ka muud teenused jäänud alarahastatuks ja kohalikke omavalitsusi süüdistatakse haldusvõimetuses.“ 

Molli sõnul vajavad probleemid selles valdkonnas kiiret lahendust, sest kohalike teede seisund halveneb pidevalt ning olemasolevate vahenditega ei suuda kohalikud omavalitsused seda peatada. 

Läbirääkimistel esinesid kõnedega Tarmo Tamm, Jüri Morozov, Mihhail Stalnuhhin, Lembit Kaljuvee, Kalev Lillo ja Aivar Kokk

Eestis on kokku sõiduteid ca 58 000 kilomeetrit. Sellest ca 16 443 kilomeetrit moodustavad riigimaanteed, ca 23 900 kilomeetrit kohalikud teed ning ca 18 000 kilomeetrit era- ja metsateed. Ruutmeetripõhiselt on riigiteid siiski rohkem kui kohalikke teid. 

Riigikogu võttis täna vastu võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (505 SE) ning tõi sellega Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivi tarbija õiguste kohta. Sellega loodi väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute ning sidevahendi abil sõlmitud lepingute kohta sisuliselt uus regulatsioon, mille kohaselt tekib ettevõtjatel kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist kauba või teenuse kohta oluliselt rohkem teavet. 

Muudatus puudutab näiteks tarbija teavitamist lepingu eseme põhiomadustest, eseme koguhinnast, kõikidest lepinguga kaasnevatest tasudest ja nende suurustest, maksetingimustest, lepingu tähtajast, tähtaegadest seoses maksmise, kättetoimetamise ja tellimuse täitmisega, lepingueseme hooldusteenustest, õiguskaitsevahenditest, täiendavatest garantiidest ja kaebuste lahendamise korrast. 

Direktiivi ülevõtmise tulemusena tõuseb oluliselt tarbijakaitse tase, näiteks luuakse järgmised reeglid:

– kui ettevõtja pole täitnud lepingueelset teavitamiskohustust, mis puudutab tarbija kohustust tasuda täiendavaid kulusid, ei ole tarbija nende kuludega seotud, samuti kui ettevõtja pole tarbijat teavitanud taganemisõigusest, ei või ta nõuda tarbija taganemisel asja väärtuse vähenemise hüvitamist;

– ettevõtja ei või teenida selle pealt, et tarbija kasutab mingisugust maksevahendit või telefoniliini selleks, et võtta seoses sõlmitud lepinguga ettevõtjaga ühendust;

– tarbija ei saa väljendada oma nõustumist täiendavate tasude maksmiseks kaudse tahteavaldusena;

– telefoni teel sõlmitud leping ei muutu tarbijale siduvaks enne, kui tarbija pole oma tahet olla lepinguga seotud kinnitanud püsival andmekandjal. 

Juhul kui tarbija kasutab lepingust taganemise õigust, on ta uuenduse kohaselt kohustatud ettevõtjale hüvitama asja tagastamise kulud. 

Direktiivi ülevõtmisega sätestati loetelu nendest lepingutest, mille suhtes ei saa tarbija kasutada taganemisõigust. Need on näiteks lepingud, mille esemeks on teenuse osutamine või muu kestva soorituse tegemine, kui teenusepakkuja kohustused on juba täidetud; lepingud, mille eseme hind sõltub finantsturu kõikumusest, ja lepingud, mille ese on valmistatud tarbija esitatud nõuete järgi või mis on selgelt kohandatud konkreetse tarbija vajadustele. 

Riigikogu võttis vastu ka sotsiaalkomisjoni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse, töötuskindlustuse seaduse ning riiklike peretoetuste seaduse (517 SE), millega kõrvaldas kutseõppeasutuse seaduse jõustumisega tekkinud puuduse. See jättis kutseõppe statsionaarses õppevormis õppijad ilma võimalusest võtta end töötuna arvele. Seadus taastab olukorra, kus kutseõppe õpilased, kelle põhitegevus on õppimine, saavad teatud juhtudel siiski olla töötuna arvel. Samuti taastab eelnõu endise korra peretoetuste maksmisel kooli lõpetamisel suvel. 

Tänasel istungil läbis teise lugemise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (478 SE). Fraktsioon soovib täiendada seadust sättega, mille alusel kuuluksid vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel arvestamisele gümnaasiumis õppivad need perekonnaliikmed, kes ei ole alaealised. 

Kultuurikomisjoni eelnõu teise lugemise eel toimunud istungitel osalesid Haridus- ja
Teadusministeeriumi ning Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindajad. Haridus- ja Teadusministeerium esitas eelnõule kolm ettepanekut, Eesti Üliõpilaskondade Liit tegi ettepaneku täiendada õppetoetuste ja õppelaenu seadust vajaduspõhise eritoetusega. Kultuurikomisjon otsustas teha eelnõule neli muudatusettepanekut, millega muudetakse vajaduspõhise õppetoetuse taotlemist üliõpilasele paindlikumaks, samuti muudetakse üliõpilase perekonnaliikmete hulka kuuluvate isikute loetelu. Lisaks on ettepanek teha erand üliõpilastele, kes on kasvanud üles vanemliku hoolitsuseta ja jätta ära seaduse tagasiulatuvalt jõustumise. 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekul katkestati täna fraktsiooni enda algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE) teine lugemine. 

Istungi stenogramm

Tagasiside