Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus jätkus teisipäeval, 15. novembril pooleli jäänud arutelu valitsuse Euroopa Liidu poliitikast. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Riigikogu liige Rainer Vakra. Lõppsõnaga esines peaminister Andrus Ansip.

73 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse ja sõjaaja riigikaitse seaduse muutmise seadus (78 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on täpsustada seaduste sõnastust, ajakohastada riigikaitselisi termineid ning nimetada senine sõjalise kaitse arengukava ümber riigikaitse arengukavaks. Sellega viiakse uuendatav arengukava kooskõlla riigikaitse alusdokumentide loogikaga ning võimaldatakse rakendada julgeolekupoliitika alustes ja riigikaitse strateegias sätestatud põhimõtteid.
 
57 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingute ratifitseerimise seadus (87 SE). Seadusega  ratifitseeritakse kolm investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingut: Eesti Vabariigi ja Araabia Ühendemiraatide vahel, Eesti Vabariigi valitsuse ja Kasahstani Vabariigi valitsuse vahel ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vahel. Lepingute eesmärk on luua soodne investeerimiskliima ja tagada mõlema lepingupoole investorite võrdne kohtlemine. Eesmärgi saavutamiseks määrab leping investeerimisega seotud tegevuste tingimused (maksete vaba ülekandmine, investeeringute võrdne kohtlemine, õiguste üleminek garantiilepingu korral), loob vaidluste lahendamise korra ja reguleerib investeeringute sundvõõrandamist ja sellega kaasneva hüvitise maksmist.
 
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati elektrituruseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (83 SE) teine lugemine. Eelnõu väljatöötamise eesmärk oli korrastada ASi Narva Elektrijaamad Eesti Elektrijaama päästekomando rahastamist ja töökorraldust. Tänases olukorras, kus päästekomando töökorralduse ja toimimise eest vastutab Ida-Eesti Päästekeskus ning finantseerimise eest AS Narva Elektrijaamad, ei ole algataja hinnangul piisavalt tagatud ei teenuse osutamise kvaliteet ega struktuuriline läbipaistvus ning päästekomando tegevuse pikaajaline planeerimine on raskendatud. Eelnõuga täpsustakse elutähtsa teenuse osutajale esitatavaid nõudeid ja tagatakse Ida-Eesti Päästekeskuse struktuuriline läbipaistvus ning teenuse osutamise kvaliteet. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud erakooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (92 SE) teine lugemine. Muudetakse ülikooliseaduse ühisõppekavade regulatsiooni eesmärgiga toetada õppeasutuste koostööd ühisõppekavade avamisel. Et ülikooliseaduse regulatsiooni kohaldatakse ka erakoolidele ja rakenduskõrgkoolidele, on eelnõus erakooliseaduses ja rakenduskõrgkooli seaduses korrigeeritud vastavaid viiteid. Tehtavad muudatused toetavad võimalust luua uusi innovaatilisi interdistsiplinaarseid õppekavasid, mis kaasavad õppeasutuste erinevaid tugevusvaldkondi. Lisaks on eelnõuga parandatud viga erakooliseaduses, mis seni seadis eraülikoolid võrreldes avalik- õiguslike ülikoolidega ebavõrdsesse olukorda, nõudes spetsialiseerunud eraülikoolidelt mitmel õppesuunal kõigil astmetel õppe läbiviimist. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud tervishoiuteenuse korraldamise seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (128 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on luua kuni 15 000 euro suurust lähtetoestust võimaldav toetuste süsteem alustavatele arstidele, et motiveerida neid asuma tööle maapiirkondadesse. Toetus on ette nähtud arstidele, kes alustavad tööd residentuuri lõpetamise järgselt kohalikes ja üldhaiglates ning perearstipraksistes, mis asuvad väljaspool Tallinna ja Tartu tõmbekeskuseid ja nendega piirnevaid alasid. Ühtlasi muudab eelnõu tööturuteenuste ja -toetuste seadust selliselt, et tööotsimisel abi saamise võimalused oleksid tööd leidva soovivatele isikutele paremini tagatud. Eelnõu ühtlustab tööotsijate abistamise reeglistikku eelkõige soodustuste arvestuspõhimõtete ning määrade osas. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud Eesti Arengufondi seaduse muutmise seaduse eelnõu (102 SE) esimene lugemine. Muudatuste eesmärk on allutada riskikapitali valitsemisega seotud Arengufondi tegevus investeerimisfondide seaduse nõuetele ja võimaldada riigil omandada Arengufondi poolt asutatud riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid. Lisaks mainitule muudetakse Arengufondi tegevuskulude, sealhulgas arenguseire finantseerimise põhimõtteid ja täpsustatakse seoses arenguseirega läbiviidavate toimingute sisu. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud taimekaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (105 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on lahendada taimekaitseseaduse rakendamisel ilmnenud probleemid, ühtlustada seaduse teksti ja harmoneerida see vastava määruse ning direktiiviga. Üks muutusi võrreldes varasemaga on taimekaitsevahendite toimeainete hindamis- ja heakskiitmise kriteeriumite ja taimekaitsevahendite turule lubamise reeglite muutmine – nii asendub riskipõhine lähenemine ohupõhise lähenemisega, mistõttu tulevikus ei jõua turule taimekaitsevahendid, mis võivad avaldada inimese tervisele kahjulikku mõju. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud strateegilise kauba seaduse eelnõu (96 SE) teine lugemine. Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus üle võtta Euroopa Liidu direktiivid. Viimaste eesmärk on lihtsustada kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimusi ja luua asjakohane, praktikas hästi toimiv ja nüüdisaegne strateegilise kauba kontrolli süsteem. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (99 SE) teine lugemine. Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester andis ülevaate rahanduskomisjonis läbi viidud aruteludest ning ministeeriumide eelarvepositsioonide põhjaliku käsitlemise eesmärgil toimunud kohtumistest ministritega. Eelnõule laekus teiseks lugemiseks 25 muudatusettepanekut, lisaks esitas rahanduskomisjon omapoolse muudatusettepaneku, mis koosneb suures osas ministeeriumide haldusalade sisestest tehnilistest muudatusest. Samuti lisanduvad muudatused, millega viiakse seadusest tulenevad määrad ja piirsummad vastavusse kavandatavate seadustemuudatustega ning täpsustunud vajadustega. Komisjon toetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekut lisada täiendav kirje riigieelarve eelnõusse, vastavalt Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu Infokeskusele. Osaliselt on arvestatud sama fraktsiooni liikmete ettepanekut määrata täiendavad vahendid Eesti Rahvusringhäälingule ingliskeelsete uudiste edastamiseks. 2012. aasta riigieelarve tulude maht on 6,11 miljardit ja kulude maht 6,57 miljardit eurot. Uued muudatusettepanekud tuleb rahanduskomisjonile esitada 21. novembril kella 18-ks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele
 
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud 2011. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (114 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on teha muudatusi põhiseaduslike institutsioonide, riigikantselei ja ministeeriumide eelarvetes. Suuremad muudatused toimuvad tervishoiu ja sotsiaalse kaitse kuludes. Tervishoiu valdkonna kulud kasvavad 836 468 eurot ehk 0,1%. Sealhulgas 509 840 eurot on mõeldud täiendavate HIV/AIDS ja tuberkuloosi ravimite soetamiseks ja 250 000 eurot on planeeritud väikesaarte ja äärealade kiirabile 10 elustamisseadme soetamiseks. Vaba aja, kultuuri- ja religiooni tegevusteks planeeritakse täiendavalt 89 326 eurot, millega kasvavad valdkonna kulud 0,05%. Vahendid kasutatakse Eesti Loodusmuuseumis oleva keskkonnahariduse keskuse arendamiseks ja Eesti Põllumajandusmuuseumi ekspositsiooni hoone renoveerimiseks. Avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks eraldatud vahendid kasvavad 58 514 eurot ehk 0,02%. Vahendid nähakse ette päästesõidukite remondi- ja ülalpidamiskulude katteks ja kütusehinna tõusu leevendamiseks. Koostöös ministeeriumitega koostas rahanduskomisjon 7 muudatusettepanekut, mis hõlmavad mitmeid täpsustavaid ja tehnilisi muudatusi. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (106 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on vastavate Euroopa Liidu nõukogu direktiivide rakendamiseks vajalike õigusnormide ülevõtmine Eesti õigusesse. Nende mõjul muutub Eesti ja teiste liikmesriikide vaheline maksualane halduskoostöö tõhusamaks ning lihtsustub ja ühtlustub rahvusvaheline maksude sissenõudmise menetlus ja maksustamiseks vajaliku info vahetamise kord. Samuti täpsustuvad senise seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel probleeme tekitanud sätted, mis toovad nii maksukohustuslase kui ka maksuhalduri jaoks kaasa suurema õiguskindluse maksumenetluses. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse, päästeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus tulenevalt asutuste ümberkorraldamisest eelnõu (116 SE) esimene lugemine. Eelnõu on välja töötatud seoses Päästeameti kohalike asutuste ümberkorraldamisega ja Päästeametiga ühendamisega, Häirekeskuse moodustamisega ning tulenevalt prefektuuride ümberkorraldamisest Politsei- ja Piirivalveameti piirkondlikeks struktuuriüksusteks alates 2012. aasta 1. jaanuarist. Eelnõuga tehakse seadustes selleks vajalikud muudatused. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku vastu hääletas 48 ja poolt 41 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. Seega suunati eelnõu teisele lugemisele.
 
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (115 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on sätestada ühistranspordiseaduse muudatused, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohaldamist reguleerivatest määrustest. Mitmed muudatused on sõnastuslikku või tehnilist laadi. Näiteks asendub ühistranspordiluba ühenduse tegevusloaga. Samuti on kehtiva seaduse kohaselt nii bussi- kui taksoveol vajalik dokument sõidukikaart, eelnõu järgi jääb sõidukikaart alles vaid taksoveo puhul, bussiveol asendatakse see ühenduse tegevusloa tõestatud koopiaga. Komisjon korrastas eelnõu normitehniliselt ja tegi teksti mõned sisulised täpsustused. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (82 SE) esimene lugemine. Eelnõu koostati eesmärgiga viia siseriiklik õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, mis käsitleb laevaomanike kindlustust merinõuete korral. Direktiiv on osa nn kolmandast meresõiduohutuse paketist ja selle peamine eesmärk on paremini tagada õnnetusega põhjustatud kahjude katmist, tugevdades selleks kahjutasude maksmisega seotud nõudeid. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (123 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt muudetakse nimetatud seaduse jõustumise tähtaega. Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus, millega muudeti jälitustegevuse õiguslikku regulatsiooni, võeti Riigikogus vastu 17. veebruaril 2011 ja kehtestati selle jõustumise tähtajaks 1. jaanuar 2012. Muudatuste eesmärk on lükata see ühe aasta võrra edasi ja jõustada seadus 1. jaanuaril 2013, kuna õiguskantsler tuvastas kriminaalmenetluse seadustiku § 12615 lg 2 punktide 2 ja 3 vastuolu põhiseadusega ning justiitsministeeriumis on ettevalmistamisel seaduseelnõu nimetatud sätete põhiseadusega kooskõlla viimiseks ning mitmete teiste sama seaduse jälitustegevust puudutavate sätete muutmiseks. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Istung lõppes kell 22.21.
 
Vt ka istungi stenogrammi:
 
 
Riigikogu pressitalitus
 
 
Tagasiside