Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 87 poolthäälega vastu õiguskomisjoni algatatud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus (743 SE). Seaduse eesmärgiks on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui tema võlausaldajate õigustatud huve. Ümberkujundatavad on kõikvõimalikud võlanõuded, sh osaliselt ka veel mitte sissenõutavaks muutunud nõuded, mille suhtes võib kohaldada kas maksetähtaja pikendamist, ositi täitmise võimaldamist või võlakohustuste vähendamist. Seadus jõustub 2011. aasta 5. aprillil. Võlgade ümberkujundamise menetlust kohaldatakse ka kohustuste puhul, mis on tekkinud enne käesoleva seaduse jõustumist. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse eelnõu (633 SE) teine lugemine. Seadusega sätestatakse abipolitseiniku õigused, kohustused ja tegevusala eesmärgiga kaasata isikuid politsei tegevusse avaliku korra kaitseks ja turvalise ühiskonna tagamiseks. Abipolitseinik on isik, kes vabatahtlikult oma vabast ajast osaleb politsei tegevuses seaduses sätestatud alusel ja korras. Abipolitseinik ei kuulu politseiametnike koosseisu. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (822 SE) teine lugemine jäi pooleli. Pärast 30 Riigikogu liikme sõnavõttu asuti hääletama 127 muudatusettepanekut. Kolmapäeval kell 14 alanud istungil jõuti neljapäeva hommikul kella 9.48-ks hääletada 89 muudatusettepanekut. Eelarve eelnõu kohaselt kasvavad järgmisel aastal riigi tulud üle 2%, 5,7 miljardi euroni (89,4 miljardit krooni). Tulude kasv on seotud maksuliste tulude suurema laekumisega, suurim osakaal selles on käibemaksul ja sotsiaalmaksul. Mittemaksuliste tulude panus eelarvesse, võrreldes 2010. aastaga, väheneb ligi 4% võrra. Eelarve kulude maht kasvab 5 %, 6 miljardi euroni (94, 2 miljardit krooni). Eelarve mahu suurenemise tingib muuhulgas kogumispensioni sissemaksete taastamine ning pensioniväljamaksete suurenemine seoses pensionäride arvu kasvuga. Eelarve pikaajaline ja ka järgmise aasta prioriteet on haridus, kasv on ligi 8%. Kaitsekulude kasv suureneb 1,9%-ni SKP-st ning sotsiaalvaldkonna kulutused 154 miljoni euro võrra. Toetuste laekumine kasvab 2011. aastal 12% võrra, 9,9 miljardi euroni, sh on välistoetusi kavandatud 1 miljard eurot. Enim suureneb välistoetuste kasutamine 2010. aastaga võrreldes keskkonnaministeeriumil, siseministeeriumil ja sotsiaalministeeriumil. Eelarvele laekunud muudatusettepanekutest toetas rahanduskomisjon ettepanekut säilitada kõrgemate riigiteenijate ametipalk 2010. aasta tasemel kuni 2011. eelarveaasta lõpuni. Samuti leidis toetust ettepanek suurendada toimetulekupiiri määra 76,7 euroni kuus ehk pisut enam kui 1200 kroonini. 2011. aasta eelarve teine lugemine jätkub neljapäeval kell 10 algaval istungil. 
 
Riigikogu infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Kadri Simsoni esitatud küsimusele hinnatõusu kohta ning Jaan Kundla küsimusele ministeeriumide töö korralduse kohta.
 
Kultuuriminister Laine Jänes vastas Peeter Kreitzbergi küsimusele ERSO olukorra kohta ning Evelyn Sepa küsimusele sotsiaalse sidususe kohta.
 
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Aleksei Lotmani küsimusele põlistõugude olukorra ja Arvo Sarapuu küsimusele Euroopa Liidu põllumajanduse võrdsete võimaluste kohta.
 
Kolmapäeval, 17. novembril kell 14 alanud istung lõppes neljapäeval, 18. novembril kell 9.48.
 
 
18. november 2010
 
Riigikogu pressitalitus
 
 
Tagasiside