Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Tänasel istungil jätkus 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (822 SE) teine lugemine muudatusettepanekute hääletamisega. Rahanduskomisjoni ettepanekul eelnõu teine lugemine lõpetati.

Eelarve eelnõu kohaselt kasvavad järgmisel aastal riigi tulud üle 2%, 5,7 miljardi euroni (89,4 miljardit krooni). Tulude kasv on seotud maksuliste tulude suurema laekumisega, suurim osakaal selles on käibemaksul ja sotsiaalmaksul. Mittemaksuliste tulude panus eelarvesse, võrreldes 2010. aastaga, väheneb ligi 4% võrra. Eelarve kulude maht kasvab 5 %, 6 miljardi euroni (94, 2 miljardit krooni). Eelarve mahu suurenemise tingib muuhulgas kogumispensioni sissemaksete taastamine ning pensioniväljamaksete suurenemine seoses pensionäride arvu kasvuga. Eelarve pikaajaline ja ka järgmise aasta prioriteet on haridus, kasv on ligi 8%. Kaitsekulude kasv suureneb 1,9%-ni SKP-st ning sotsiaalvaldkonna kulutused 154 miljoni euro võrra. Toetuste laekumine kasvab 2011. aastal 12% võrra, 1,9 miljardi euroni, sh on välistoetusi kavandatud 1 miljard eurot. Enim suureneb välistoetuste kasutamine 2010. aastaga võrreldes keskkonnaministeeriumil, siseministeeriumil ja sotsiaalministeeriumil. Eelarvele laekunud muudatusettepanekutest toetas rahanduskomisjon ettepanekut säilitada kõrgemate riigiteenijate ametipalk 2010. aasta tasemel kuni 2011. eelarveaasta lõpuni. Samuti leidis toetust ettepanek suurendada toimetulekupiiri määra 76,7 euroni kuus ehk pisut enam kui 1200 kroonini. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Riigikogu võttis 74 poolthäälega vastu valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse (798 SE). Kalapüügiseaduse muudatused on vajalikud Euroopa Liidu määruse rakendamiseks. Viimase eesmärk on ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimine, ärahoidmine ja lõpetamine. Mitmed muudatused on seotud harrastuslikul kalapüügil kasutavate püügivahendite täpsustamise ja harrastusliku kalapüügi kalastuskaardi elektroonilise andmisega. Samuti täpsustatakse kutselise kalapüügivõimaluse vahetuse ja kalalaevastiku registriga seotud nõudeid ning nõudeid elektroonilise püügipäeviku juurutamiseks. Seaduse § 1 punkt 4 jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, punktid 5-9 ja 29, 2011. aasta 1. jaanuaril.
 
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (802 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta maksumenetlus tõhusamaks ja vähendada halduskoormust nii maksuhalduri kui ka maksukohustuslaste jaoks. Intressisummadele kehtestatakse lagi, mille tulemusena ei kasva intressid suuremaks põhivõlast. Samuti täiendatakse seadust muudatustega, mis aitavad maksuhalduril senisest tõhusamalt võidelda maksupettuste vastu. Täiendatakse maksukohustuse täitmist tagavate toimingute osa ja täpsustatakse vaatluse läbiviimise võimalusi. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (797 SE) teine lugemine. Muudatuste eesmärk on üle võtta Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi muudatused ning tulenevalt Euroopa Nõukogu otsusest sätestada käibemaksuseaduses kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord. Kõnealuse käibemaksudirektiivi muudatused puudutavad maagaasi ning elektri-, soojus- ja jahutusenergia käibe tekkimise koha määratlemist. Laiendatakse kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra valikuvõimalust kõikidele käibemaksukohustuslastele, kelle aastakäive ei ületa 200 000 eurot. Kehtiva seaduse kohaselt on õigus kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord valida üksnes füüsilistest isikutest ettevõtjatel. Maksupettuste vältimise eesmärgil sätestatakse kinnisasjade ja metallijäätmete käibe korral pöördmaksustamise kohustus. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on luua õigusnormid isikute jaoks, kes töötlevad andmeid ajakirjanduslikul eesmärgil ning kellel on seetõttu õigus tugineda allikakaitsele. Allikakaitse instituudi reguleerimise eesmärk on tagada ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevatele isikutele kohtumenetluse käigus õigus loobuda ütluste andmisest. Väljaspool kohtumenetlust kehtestatakse kohustus mitte avaldada informatsiooni andnud isiku identiteeti, kui isik seda soovib. Muudel juhtudel on väljaspool kohtumenetlust informaatori isiku avaldamine ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid töötleva isiku õigus. Sellekohase garantii riigisisene normeerimine aitab tagada muid ajakirjandusvabadusele omaseid põhimõtteid, nagu uurimisvabadus, ning ajakirjanduse sõltumatust ja uuriva ajakirjanduse kaitset. Õiguskomisjoni ettepaneku lisati eelnõusse muudatus, millega täpsustatakse kahju hüvitamise ennetava funktsiooni rakendamist ja nähakse ette selle kohaldamist üksnes mittevaralise kahju tekkimise kontekstis. Kohtule antakse õigus võtta kahju hüvitamise ennetavat funktsiooni eraldi arvesse vaid selliste isikuõiguste rikkumise korral, mis on suunatud isiku au, nime ja kujutise ning eraelu puutumatuse vastu. Erakond Eestimaa Roheliste fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 21, vastu 44 ja erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ning eelnõu suunati kolmandale lugemisele.   
 
Õiguskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (286 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on korrastada kehtivat jälitustegevuse süsteemi, sätestada kindlad alused, mille olemasolul on lubatud teha isiku põhiõigusi riivavaid jälitustoiminguid ja tõhustada nende üle teostatavat järelevalvet. Eelnõu paremaks muutmisele on kaasa aidanud õiguskantsler, Riigikohus ja Eesti Advokatuur. Eelnõu teine lugemine jätkub.
 
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud hasartmänguseaduse § 111 muutmise seaduse eelnõu (857 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatuse eesmärk on edasi lükata edasi 1. jaanuarist 2011 jõustuma pidanud elektroonilise arvestus- ja kontrollisüsteemi rakendumine, kuna hasartmängu korraldajad pole selleks valmis seoses täiendavaid ümberkorraldusi nõudva eurole üleminekuga. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Mai Treiali, Ester Tuiksoo, Toomas Vareki ja Ain Seppiku algatatud riikliku matusetoetuse seaduse ja käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (786 SE). Ettepaneku poolt hääletas 46 ja vastu 38 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.
 
Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (795 SE) esimene lugemine, mis jätkub homme, kolmapäeval kell 14 algaval istungil.
 
 
23. november 2010
 
Riigikogu pressitalitus
Margit Liivoja
pressisekretär, tel 631 6353
 
Tagasiside