2011. aasta riigieelarve läbis esimese lugemise
Riigikogu võttis 89 poolthäälega vastu valitsuse ning Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse (723 SE) ja (631 SE). Seadusmuudatustega tagatakse Eesti isikute ja Euroopa majanduspiirkonna isikute võrdne kohtlemine maksustamisel laiendades mõningaid maksusoodustusi kõikide Euroopa majanduspiirkonna residentidele. Samuti täpsustatakse aktsiaoptsioonide maksustamise korda. Muudatuste kohaselt ei maksustata aktsiaoptsioone nende andmise hetkel ning erisoodustuseks ei loeta aktsiaoptsiooni, kui see realiseeritakse pärast 3 aasta möödumist optsiooni andmisest. Tööandjate optsioonid aitavad töötajaid motiveerida, kaasata neid äriühingu tegevusse, tõsta nende produktiivsust ja efektiivsust ning vähendada kaadrivoolavust. Samuti ühtlustavad optsioonid äriühingu juhatuse ning aktsionäride huve. Kokkuvõttes aitavad aktsiaoptsioonid nii äriühingu kui ka kaudselt majanduse arengule kaasa. Käesoleva seadusega sätestatakse ka üheselt tõlgendatavad reeglid FIEle kuuluva ettevõtte tulumaksuvabaks üleandmiseks. See muudatus on tingitud vajadusest võimaldada ettevõtte üleandmist ilma tulumaksukohustust tekitamata ka teisele FIEle (nö äri üleandmine isalt pojale), kes jätkab ettevõtte tegevust. Seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril, seaduse § 1 punkt 90 ja § 5 punkt 3 jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril.
83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Hiina Rahvavabariigi vahelise lepingu vastastikusest õigusabist kriminaalasjades ratifitseerimise seadus (792 SE). Nimetatud leping kirjutati alla 2002. aasta 12. juunil ning selle eesmärk on osutada laiaulatuslikku vastastikust abi kriminaalasjades. Leping ei laiene isikute väljaandmisele, kohtuotsuste täitmisele pööramisele, vabaduskaotust kandvate isikute üleandmisele (vangide vahetusele) ega kriminaalmenetluse üleandmisele.
78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu 24. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seadus (789 SE). Ülemaailmne Postiliit (ingl k Universal Postal Union, edaspidi UPU) on ÜRO eriorganisatsioon, mis koordineerib postiteenuse osutajate ülemaailmset koostööd, kehtestab rahvusvahelise postiteenuse osutamisreegleid, annab soovitusi rahvusvaheliste postiteenuste arenguks ja nende kvaliteedi tõstmiseks. Ratifitseerimisele kuuluvad UPU 24. kongressil allkirjastatud UPU põhikirja kaheksas lisaprotokoll, UPU üldeeskirjade esimene lisaprotokoll ning konventsioon. Lisaprotokollide näol on tegemist UPU tööd korraldavate dokumentidega ja liikmesriikidele lisakohustusi nendega ei kaasne. Konventsioon sisaldab kogu rahvusvahelises postiteeninduses kohaldatavaid reegleid ja see on kõikidele liikmesriikidele siduv. Liikmesriigid tagavad, et nende määratud ettevõtjad täidavad konventsioonist tulenevad kohustused.
78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatuste heakskiitmise seadus (819 SE). Nimetatud põhikirja muudatus puudutab Valuutafondis osalemise ja hääletamise tõhustamist ning investeerimisvolituste laiendamist. Hääletamise ja osalemise tõhustamist käsitlev muudatus on osa kvoodi- ja hääleõigusreformist, mille eesmärgiks on tagada dünaamiliselt arenenud majandusega riikide, sealhulgas Eesti, parem esindatus ja tugevam hääleõigus IMFis. Teise muudatuse eesmärk on IMFi tegevuse jätkusuutliku rahastamise tagamine. Muudatusega vähendatakse IMFi sissetulekute sõltuvust laenutegevusest saadavast intressitulust. IMFi põhikirja muudatuste jõustumisel antaks IMFile voli kohandada investeerimispoliitikat vajadust mööda ning võimaldatakse IMFi kullavarude piiratud koguse müügist saadavate tulude kasutamist investeeringuteks.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (764 SE) teine lugemine. Muudatustega soovitakse kõrvaldada kitsaskohad ja rakendamisraskused, mis ilmnesid uue riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse jõustumisel. Eesmärgiks on vähendada seaduse tõlgendamisel tekkivate vaidluste arvu ning vastavate asutuste koormust kaotades tarbetud nõuded. Nimetatud seadusega muudetakse ka hasartmänguseadust ning hädaolukorra seadust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ülikooliseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (784 SE) teine lugemine. Seadusega muudetakse ülikooliseadust, erakooliseadust ja rakenduskõrgkooli seadust ning muudatuste peamine eesmärk on selgemalt sõnastada kõrghariduse välishindamise vastavad sätted ja tagada sellega antud regulatsiooni parem rakendatavus. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud 2010. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (812 SE) teine lugemine. Eelarve muudatused on seotud (majandus)keskkonnas viimase aasta jooksul toimunud oluliste muudatustega, mistõttu peetakse otstarbekaks riigieelarve kohandamist muutunud oludega, et saavutada riigiasutuste poolt seatud eesmärgid. Muudatused puudutavad riigikantselei, ministeeriumide, nende allasutuste ja teiste põhiseaduslike institutsioonide eelarveid. Algataja kinnitusel riigieelarve maht ei muutu. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (813 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatuste peamine ülesanne on viia võlaõigusseaduses sisalduv tarbijalepingute regulatsioon täpsemalt ja paremini kooskõlla Euroopa Liidu direktiividega, et ära hoida Eesti suhtes uute rikkumismenetluste algatamine ja tagada juba algatatud menetluse lõpetamine. Lisaks tehakse eelnõu raames mitmeid ettepanekuid, et kooskõlastada võlaõigusseadus tarbija lepingulisi õigusi reguleerivate sätetega, millele Euroopa Komisjon ei ole seni tähelepanu juhtinud. Oluline eesmärk on ka ajakohastada võlaõigusseadust, näiteks ettemaksu regulatsiooni osas tarbijalepingute puhul. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigivastutuse seaduse eelnõu (818 SE) esimene lugemine. Seaduseelnõu peamine eesmärk on ühendada seni eraldi seadusega reguleeritud olnud riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise alane regulatsioon riigivastutuse seadusega ning kõrvaldada rakenduspraktika käigus ilmnenud puudused. Seaduste liitmisega seotud muudatuste maht tingis vajaduse esitada uus riigivastutuse seaduse terviktekst. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (814 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on täiendavalt tagada prokuratuuri sõltumatust ebasoovitavatest mõjutustest ning sellele vastavat aruandekohustust ja vastutust, mis on vajalikud eeldused õigusriiklikule õigusemõistmisele. Seadusmuudatuste mõjul paranevad prokuröri sõltumatuse tagatised, mis peab aitama kaasa prokuratuuri tegevuse erapooletuse, objektiivsuse ja autonoomsuse (sh kaitstus ebakohase poliitilise mõjutuse vastu) jätkuvale arengule; prokuratuuri tegevuse läbipaistvuse ja aruandluse kaudu Riigikogu põhiseaduskomisjoni ees peaks paranema õigusemõistmise kvaliteet tervikuna. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu (803 SE) esimene lugemine. Seadustiku eesmärk on kehtestada ühtne õiguslik baas majandustegevuse lubamisele, piiramisele ning keelamisele riigi poolt. Eelnõu ettevalmistamisel peetud silmas eesmärki luua üldine raamistik kõikidele regulatsioonidele, mis kohustavad ettevõtjat end või oma tegevust registreerima või hankima kõikvõimalikke tegevuslubasid, litsentse, kooskõlastusi jms. Nimetatud seadustiku üldosa peab tagama majandustegevuse eriregulatsioonide kooskõla põhiseadusega, rahvusvahelise õiguse ning Euroopa Liidu õigusega ning lisaks sellele toetama isiku majanduslike põhivabaduste teostamist, st suurendama majandustegevuse vabadust. Lõpptulemusena väheneb majandushaldusõigust sisaldavate regulatsioonide arv, ulatus ja keerukus ehk bürokraatia. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu (799 SE) esimene lugemine. Seaduse eesmärk on keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu, vara ja kultuuripärandit; säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; keskkonna hea seisund ning keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine. Seadusega sätestatakse keskkonnakaitse põhimõtted ja põhikohustused, käitaja kohustused, keskkonnaalased õigused ning reguleeritakse loamenetlust. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (822 SE) esimene lugemine. Eelarve eelnõu kohaselt kasvavad järgmisel aastal riigi tulud üle 2%, 5,7 miljardi euroni (89,4 miljardit krooni). Tulude kasv on eelkõige seotud maksuliste tulude suurema laekumisega, suurim osakaal selles on käibemaksul ja sotsiaalmaksul. Mittemaksuliste tulude panus eelarvesse, võrreldes 2010. aastaga, väheneb ligi 4% võrra. Eelarve kulude maht kasvab 5 %, 6 miljardi euroni (94, 2 miljardit krooni). Rahandusminister Jürgen Ligi väitel tuleneb kulude kasv eelkõige seotud tuludest ehk välisvahenditest ja saastekvootide müügist. Eelarve mahu suurenemise tingib ka kogumispensioni sissemaksete taastamine ning pensioniväljamaksete suurenemine seoses pensionäride arvu kasvuga. Eelarve pikaajaline ja ka järgmise aasta prioriteet on haridus, kasv on ligi 8%. Kaitsekulude kasv suureneb 1,9%-ni SKP-st ning sotsiaalvaldkonna kulutused 154 miljoni euro võrra. Ministri sõnul riigi ülalpidamiskulud järgmisel aastal ei suurene. Toetuste laekumine kasvab rahandusministri sõnul 2011. aastal 12% võrra, 1,9 miljardi euroni, sh on välistoetusi kavandatud 1 miljard eurot. Enim suureneb välistoetuste kasutamine 2010. aastaga võrreldes keskkonnaministeeriumil, siseministeeriumil ja sotsiaalministeeriumil. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (823 SE) esimene lugemine. Eelnõuga soovitakse muuta töötuskindlustuse seaduses kehtivat töötuskindlustuse korraldust. Muudatuse kohaselt hakatakse tulevikus kogutavate töötuskindlustuse vahendite arvelt rahastama ka kindlustatud isikutele pakutavaid tööturuteenuseid ning tööturutoetusi, välja arvatud töötutoetus. Selleks luuakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 29 ning vastu 46 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust ning eelnõu suunati teisele lugemisele.
Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (809 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatused tulenevad vajadusest täpsustada mõningaid keskkonnatasude rakendamisega seotud õiguslikke regulatsioone ning sõnastada mõningad seaduse sätted konkreetsemalt; täpsustuvad välisõhuheitmete ja jäätmete saastetasu ning maavarade kaevandamisõiguse tasu arvestamise ning maksmise sätteid. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kemikaaliseaduse, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse, päästeseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (817 SE) esimene lugemine. Eelnõu peamiseks eesmärgiks on korrastada ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete tegevusõigusega seonduvat regulatsiooni. Täpsustatakse ka valitsuse põhimõtteliselt piiramatut kaalutlusõigust sekkuda ettevõtlusvabadusse ja keelata, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevust arvestades õigusriigi põhimõtteid ja põhiseadusest tulenevaid nõudeid. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Mark Soosaare esitatud küsimusele väikesaarte ja ääremaade arstiabi kättesaadavuse kohta ning Hannes Astoki küsimusele valitsussektori eelarve tasakaalu kohta. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Kadri Simsoni esitatud küsimusele omavalitsuste sundliitmise kohta, Arvo Sarapuu küsimusele valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste ning Jaan Õunapuu küsimusele kohalike omavalitsuste liitmise kohta. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Rein Ratase esitatud küsimusele maade viimisest tsiviilkäibesse, Maret Merisaare küsimusele krevetipüügi piirangute ja Eesti rahvuslike huvide ning Nikolai Põdramägi küsimusele Eestimaa looduse puhtuse ja säilivuse kohta.
Istung lõppes kell 20.50.
Istungi stenogramm on internetis siin:
Riigikogu pressitalitus
