Riigikogu võttis vastu haldusreformi seaduse, mis seab kohaliku omavalitsuse minimaalseks suuruseks vähemalt 5 000 elanikku ning sätestab tähtajad, mille jooksul peavad kohalikud omavalitsused uutele kriteeriumitele vastama hakkama ja toetused omavalitsuste ühinemise korral.

Eelnõu kolmas lugemine

Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse (200 SE) poolt hääletas 56 ja vastu oli 38 saadikut. Erapooletuid ei olnud.

Haldusreformi seadus sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda ning see määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid. Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Seaduse kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5 000.

Vastavalt seadusele on kohalikel omavalitsustel kuni 2016. aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Ühinemistoetusteks on ühtekokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot.

Kui ka pärast vabatahtlikke ühinemisi on jätkuvalt kriteeriumitele mittevastavaid omavalitsusi, teeb valitsus neile tuleval aastal esmalt ettepaneku vabatahtlikuks ühinemiseks ning kui ka see ei anna tulemust, siis ühendab need omavalitsused.

Seadus jõustub üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Eelnõu teine lugemine

Haldusreformi eelnõu läbis Riigikogus kaks ööistungit kaasa toonud teise lugemise. Olulisemate muudatustena toetas parlament ühist piiri mitteomavate omavalitsuste ühinemisläbirääkimiste lubamist ning kontrolljoone ääres paiknevate omavalitsuste ühinemist eritingimustel.

Eelnõusse sisse läinud muudatusettepaneku kohaselt võimaldatakse ühist piiri mitte omavatel omavalitsustel algatada ühinemine, kui on teada, et valitsus hiljem ühendab nende omavalitsustega nende vahel oleva omavalitsuse.

Samuti toetas Riigikogu muudatusettepanekut, mille järgi ei pea moodustatav uus omavalitsus vastama elanike arvu miinimumnõudele, kui moodustatakse vähemalt nelja ajalooliselt, kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud omavalitsuse baasil Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone äärde uus omavalitsus.

Riigikogu vaatas teise lugemise käigus läbi 121 muudatusettepanekut, millest nelja arvestati täielikult. Neist neljast oli ühe muudatusettepaneku esitanud põhiseaduskomisjon, ühe Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning kaks Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon.

Põhiseaduskomisjoni tehtud muudatusettepanek koosnes 35 alapunktist. Selles kajastuvad mitmete fraktsioonide esitatud ettepanekud, mida juhtivkomisjon oli arvestanud sisuliselt või osaliselt.

Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE) sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda, määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid ning omavalitsuste ühinemisel kaasnevad õigused ja kohustused. Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Eelnõu kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. Samas on eelnõus kirjas, et haldusreformi eesmärgi saavutamiseks on soovituslik vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustumine. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5 000.

Vastavalt eelnõule on kohalikel omavalitsustel kuni 2016. aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Ühinemistoetusteks on ühtekokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot.

Kui ka pärast vabatahtlikke ühinemisi on jätkuvalt kriteeriumitele mittevastavaid omavalitsusi, teeb valitsus neile tuleval aastal esmalt ettepaneku vabatahtlikuks ühinemiseks ning kui ka see ei anna tulemust, siis ühendab need omavalitsused.

Eelnõu läbis esimese lugemise 6. aprilli Riigikogu istungil. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi istungil ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 9 saadikut ja vastu 48, erapooletuid oli 7. Ettepanek ei leidnud Riigikogu toetust.

Haldusreformi eesmärk ja soovituslik suurus

• Haldusreformi eesmärk on toetada omavalitsuse võimekuse kasvu kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel, piirkondade arengueelduste kasutamisel, konkurentsivõime suurendamisel ja ühtlasema piirkondliku arengu tagamisel. Eesmärgi elluviimiseks nähakse haldusreformi seadusega ette valla ja linna haldusterritoriaalse korralduse muutmine, mille tulemusena peavad omavalitsused olema võimelised iseseisvalt korraldama ja juhtima kohalikku elu ning täitma seadusest tulenevaid ülesandeid. Haldusreformi rakendamisel lähtutakse ka riigivalitsemise reformi eesmärkidest riigihalduse korrastamisel, milleks on avalike teenuste hea kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine ning kulude kokkuhoid.
• Haldusreformi eesmärgi saavutamiseks tuleb haldusterritoriaalse korralduse muutmisel eelistada omavalitsuse moodustamist, kus elab vähemalt 11 000 elanikku (omavalitsuse soovitusliku suuruse kriteerium).
• Haldusreform viiakse eelnõu kohaselt läbi kahe-etapilisena: esmalt antakse omavalitsustele võimalus omaalgatuslikult ühinemispartnerite leidmiseks ja ühinemiseks ning kui omavalitsused jäävad ka pärast omaalgatuslike ühinemiste etappi alla eelnõus sätestatud miinimumsuuruse, algatab omavalitsuste ühendamise Vabariigi Valitsus, et haldusreformi eesmärk saaks täidetud.

Miinimumsuurus ja erandid

• Eelnõu kohaselt on omavalitsus võimeline tagama seadusest tulenevate ülesannete korraldamiseks vajaliku professionaalse võimekuse ja osutama kõigile kohaliku omavalitsuse elanikele kvaliteetseid avalikke teenuseid kooskõlas haldusreformi eesmärgiga juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksuses elab vähemalt 5000 elanikku (omavalitsuse miinimumsuuruse kriteerium).
• Erandid miinimumsuuruse rakendamisel (vastavate asjaolude olemasolul võib Vabariigi Valitsus loobuda omavalitsuse miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastava omavalitsuse ühendamisest, kui omavalitsus on taotlenud erandi saamist):
  1) ühinevad vähemalt kaks omavalitsust, mis moodustavad haldusterritoriaalselt loogilise terviku, mille pindala on kokku vähemalt 900 km2 ja milles elab rahvastikuregistri andmete kohaselt 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku vähemalt 3500 elanikku;
  2) ühinevad vähemalt neli kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud omavalitsust, milles elab rahvastikuregistri andmete kohaselt 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku vähemalt 3500 elanikku;
  3) omavalitsus on mereline saarvald ehk vald, mis asub Eesti territoriaalmeres paikneval saarel, mille territooriumi vald tervikuna hõlmab ja kus teostatakse iseseisvat omavalitsuslikku haldamist;
  4) moodustuva omavalitsuse elanike arv vastas rahvastikuregistri andmete kohaselt 2016. aasta 1. jaanuari seisuga miinimumsuuruse kriteeriumile, kuid elanike arvu vähenemise tõttu ei vasta enam sätestatud kriteeriumile 2017. aasta 1. jaanuari seisuga.

Tähtajad

• Haldusreformi seaduses olevatele kriteeriumitele mittevastavatel omavalitsustel on kuni 2017. aasta 1. jaanuarini aega esitada maavanemale otsused ja andmed vabatahtlikuks ühinemiseks. Maavanem edastab dokumentatsiooni rahandusministeeriumile ning vabariigi valitsus võtab vastu määruse ühinevate omavalitsuste kohta 2017. aasta 1. veebruariks. (NB! Ühinevate omavalitsuste valimised nii omaalgatuslikus kui Vabariigi Valitsuse algatatud etapis viiakse läbi 15.10.2017, ühinemised jõustuvad omavalitsuste valimiste tulemuste väljakuulutamisega)
• Vabariigi valitsus algatab hiljemalt 2017. aasta 15. veebruaril nende omavalitsuste ühinemise, mis ei vasta haldusreformi seaduse eelnõus olevalte omavalitsuse miinimumsuuruse kriteeriumitele. Vastavatel omavalitsustel on kuni 15. maini 2017 aega leppida kokku organisatsioonilistes eelarvelistes ja muudes küsimustes, mis sõnastatakse ühinemiskokkuleppes, viia läbi elanike küsitlus ning hiljemalt 15. juuniks 2017 langetada valimistega seotud ühinemisotsuseid. Kui omavalitsused jätavad elanike küsitluse välja selgitamata ja valimistoimingud tegemata, teeb vastavad otsused maavanem. Valitsus võtab hiljemalt 15. juuli 2017 vastu määruse haldusreformi seaduses olevatele kriteeriumitele mittevastavate omavalitsuste ühinemiseks.

Ühinemistoetused

• Ühinemistoetust saavad need omavalitsused, mis on 2016. aastal langetanud otsuse omaalgatuslikuks ühinemiseks. Ühinemistoetuse määr omavalitsuse miinimumsuuruse kriteeriumile vastava omavalitsuse kohta on 100 eurot ühinenud omavalitsuse elaniku kohta. Ühinemistoetuse minimaalne suurus 300 000 eurot ja maksimaalne suurus 800 000 eurot.
• Kui ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse elanike arv on võrdne 11 000-ga või sellest suurem või kui moodustub maakonnasuurune kohalik omavalitsus, mille elanike arv võib olla ka väiksem kui 11 000 (Hiiumaa), arvestatakse ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele 500 000 eurot täiendavat toetust.
• Ühinemistoetusest vähemalt üks neljandik kantakse ühinemise käigus moodustunud kohalikule omavalitsusele üle hiljemalt 2017. aasta lõpuks, pool toetusest 2018. aasta esimesel poolaastal ning ülejäänud summa hiljemalt 2019. aasta esimeses kvartalis.
• Vabariigi Valitsuse algatatud ühendamisel ühinemistoetust ei maksta, vaid kaetakse ühinemiste ettevalmistamisega kaetud otsesed ja tõendatud kulud.

Piirkondlikud komisjonid

Nii omavalitsuste omaalgatuslike kui Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemiste ettevalmistamiseks ja omavalitsuste ning rahandusministeeriumi nõustamiseks moodustab riigihalduse minister eelnõu järgi piirkondlikud komisjonid. Nad annavad omavalitsustele soovitusi ühinemispartnerite valikuks, aitavad lahendada ühinemiste läbiviimisega seonduvaid küsimusi ja teha ettepanekuid Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemiste läbiviimiseks.

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 503 9907
[email protected]
Päringud: [email protected]