EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU

79., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK

10.–13. august 1992

Sisukord
1.    79., erakorralise istungjärgu päevakorra kinnitamine
2.    Eesti Vabariigi seaduse "Maksuseaduseelnõude ettevalmistamise, läbivaatamise ja otsustamise protseduuride kohta" eelnõu esimene lugemine
3.    Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemisest mõnedes Eesti Vabariigi seadustes" eelnõu esimene lugemine
4.    Eesti Vabariigi ühistuseaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi ühistuseaduse rakendamise kohta" eelnõu esimene lugemine
5.    Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta "Eesti NSV tsiviilkoodeksis"" eelnõu teine lugemine
6.    Erastamisettevõtte asutamise kohta
7.    Riigi- ja munitsipaalvara erastamise tingimuste ja korra kehtestamise kohta
8.    Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses" eelnõu esimene lugemine
9.    Riiklike aktsiaseltside aktsiate müügi alustamise kohta
10.    Eesti Vabariigi seaduse "Endisel individualiseeritud kujul säilinud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kiirendamise kohta" eelnõu teine lugemine
11.    Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi 1992. aasta riigieelarve kohta II poolaastaks" eelnõu esimene lugemine
12.    Eesti Vabariigi mootorikütuseaktsiisi seaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu esimene lugemine
13.    Eesti Vabariigi hasartmängumaksu seaduse eelnõu esimene lugemine
14.    Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuses "Eesti Vabariigi pensioniseaduse rakendamise kohta"
15.    Eesti Vabariigi pensioniseaduse taaskehtestamise kohta
16.    Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse osalise muutmise kohta" eelnõu esimene lugemine
17.    Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise lepingu ratifitseerimise kohta
18.    Eesti Vabariigi seaduse "Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise ulatuse kohta" eelnõu teise lugemise jätkamine
19.    Eesti Vabariigi seaduse "Endiste korteriühingute liikmete õigustest õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ja kompenseerimisel" eelnõu teine lugemine
20.    Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses" eelnõu teine lugemine
21.    Eesti Vabariigi territooriumil paiknenud ja paiknevate endise NSV Liidu relvajõudude valduses olevate maade, ehitiste ja rajatiste kohta


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
79., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK
ESIMENE ISTUNG
10. august 1992


Istungi päevakorra kinnitamine
Juhataja (Ü. Nugis)
Tere päevast, lugupeetud Ülemnõukogu! Alustagem teise sellesuvise erakorralise istungjärguga, mis arvult on meil juba 79. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 76 rahvasaadikut, puudub 21.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Me töötame erakorralistel istungjärkudel mõnevõrra muudetud reglemendiga. Nagu te mäletate, paneb päevakorraprojekti kokku juhatus ja esitab selle teile kinnitamiseks. Veidi erinev on ka meie ajagraafik. Mäletatavasti võib erakorralistel istungjärkudel vastavalt vajadusele esmaspäeviti, teisipäeviti ja kolmapäeviti töötada kuni kella 21-ni. Lihtsustatult võib juhatus läheneda ka protseduuride valikule, otsustada, kas tegemist on kiireloomulise või normaalprotseduuriga. Need ettepanekud teeb täiskogule juhatus oma nimel. Nüüd ma paluksin kõnetooli valitsuse esindaja, vastavalt eelnenud kokkuleppele peaks meile täna üle antama käesoleva aasta II poolaasta riigieelarve projekt. Palun, Krista Kilvet!
K. Kilvet
Austatud juhatus, head Ülemnõukogu liikmed! Lubage mul teile veel sellel nädalalgi üle anda eelnõusid. Kõigepealt sotsiaalhooldusministeeriumi poolt ettevalmistatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi pensioniseaduse rakendamise otsuse muutmise kohta" projekt. Sotsiaalhooldusministeerium on ette valmistanud ka Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi pensioniseaduse taaskehtestamisest" projekti. Vabariigi valitsus esitab teile hasartmängumaksu seaduse eelnõu, mootorikütuseaktsiisi seaduse eelnõu, seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu ja seaduseelnõu Eesti Vabariigi 1992. aasta riigieelarve teise poolaasta plaani kohta. Aitäh!
Juhataja
Üleantud eelnõudega talitab juhatus vastavalt reglemendile. Eriti kiire on riigieelarve projektiga. Kui me oleme käesoleva istungi päevakorra kinnitanud, siis ma tutvustan teile võimalikku päevaplaani, kuidas me oleksime suutelised kinnitatud päevakorda täitma. Kolleegid, võtke palun ette käesoleva istungjärgu esimese istungi päevakorra projekt! Kas ma võin panna hääletusele? Teeme kindluse mõttes veel kord kohaloleku kontrolli! Kohal on 78 rahvasaadikut, puudub 19.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et kinnitada käesoleva erakorralise istungjärgu esimese istungi päevakord? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 73 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 2 jäid erapooletuks. Esimese istungi päevakord on kinnitatud.
Kolleegid, võimalik variant, kuidas tänase päevakorraga toime tulla, oleks alljärgnev. On alust arvata, et kella kuueks-seitsmeks, kui me ladusalt töötame, suudame kinnitatud päevakorrapunktid läbi arutada ning sellisel juhul on palve, et töö jätkuks komisjonides. Me ootame, et eriti pingeliselt töötaks eelarve-majanduskomisjon, kes asuks läbi vaatama valitsuse esitatud eelarveprojekti. Kui asjaolud peaksid nii kujunema, siis on juhatusel alust esitada teile homse istungi päevakorra projekt, kus üks esimestest punktidest oleks eelarve esimene lugemine. Kui tänaste päevakorrapunktide arutelu peaks teatud põhjustel viibima, siis peab juhatus vaheajal nõu. Vaheaeg on kella 18–18.20. Ma informeerin teid veel järgmistest meiepoolsetest pakkumistest. Esimene sisuline päevakorrapunkt on järjekorras 2. Maksuseaduse eelnõude ettevalmistamise, läbivaatamise ja otsustamise protseduuride kohta käiv eelnõu on läbi vaadatud eelarve-majanduskomisjonis, kes teeb ettepaneku võtta see arutusele kiireloomulisena ning esimene lugemine ka lõpetada. Selle kohta ootame ühtlasi kaasettekannet, kus me komisjoni esindajalt seda arvamust veel kord kuuleme. Täiskogu peab selle kohta langetama muidugi oma otsuse, mille ma ka teie ette hääletusele panen.


Eesti Vabariigi seaduse "Maksuseaduseelnõude ettevalmistamise, läbivaatamise ja otsustamise protseduuride kohta" eelnõu esimene lugemine
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et toetada eelarve-majanduskomisjoni seisukohta arutada maksuseaduse eelnõude ettevalmistamise, läbivaatamise ja otsustamise protseduuride kohta käivat eelnõu kiireloomulisena? Selle ettepaneku poolt on 70 rahvasaadikut, vastu üks, erapooletuid ei ole. Arutelu on kiireloomuline. Ma paluksin ettekandeks kõnetooli rahandusministri esimese asetäitja hr. Enn Roose!
E. Roose
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, asejuhatajad ja saadikud! Eesti Vabariigi Valitsus esitab teile läbivaatamiseks ja loodetavasti ka vastuvõtmiseks seaduseelnõu maksuseaduse eelnõude ettevalmistamise, läbivaatamise ja otsustamise protseduuride kohta. See eelnõu on valitsuses läbi vaadatud 18. mai istungil ja jõudis nüüd rohkem kui kaks kuud hiljem ka Ülemnõukogu täiskogu ette. Millest on tingitud selle seaduseelnõu esitamine? Kõigepealt see, et kõik, mis puudutab maksuseadusi, on seotud rahaliste otsustega ja need rahalised otsused peavad olema tasakaalustatud päris mitmel tasandil, eeskätt eelarve kulude ja tuludega. Selles mõttes erineb ta kõigist muudest seaduseelnõudest, et pakutud on välja üks lahenduskäik, mis sunnib natuke põhjalikumalt tegema kõiki otsustusi maksuseaduste eelnõude kohta. Võib-olla te olete ka Ülemnõukogu enda praktikast tähele pannud, et üksikutel juhtudel on tehtud niisuguseid hästi kiireloomulisi otsuseid, mida pärast on tulnud ümber hääletada. See tähendab ka seda, et valitsus peab tulevikus Riigikogule – teile ta vaevalt enam jõuab – esitama vastuvõtmiseks hoopis põhjalikumalt ettevalmistatud ja komplekteeritud seaduseelnõusid. See protseduuri kord ei ole meil mitte mingisugune ekstraordinaarne kord, vaid nõndanimetatud eelarve protsessi seadused on olemas enamikus riikides. Need sisaldavad ka maksuprotsessi osa, s.t. maksud on teatavasti eelarve tulud. Kuna eelarve protsessi seadus hilineb ilmselt väga pikka aega, ja selle peale lootma jääda ei saa, siis on esitatud sealt eraldi väljavõetuna just maksuseaduse eelnõude ettevalmistamise, läbivaatamise ja otsustamise protseduuride seaduseelnõu. Lubage mul nüüd peatuda mõningatel selle seaduseelnõu teksti põhiküsimustel, seda enam, et kui me majanduskomisjonis seda arutasime, tekkis uusi ideid ja ettepanekuid. Et vältida teie küsimusi, ma kannan ette, millised on võimalused kasutada majanduskomisjonis esile kerkinud ideid ja muid ettepanekuid käesoleva teksti baasil. Paragrahv 1 käib kõigi maksuseaduste kohta, nendes tehtavate muudatuste ja täienduste kohta, nii et edaspidi nimetame seda maksuseaduseelnõuks. Üks ettepanek, mille ma lubasin majanduskomisjonile formuleerida, oli see, et edaspidi sätestatakse kõik maksustamist puudutavad küsimused ainult spetsiaalsetes maksuseadustes. Meil on juba ka Ülemnõukogu praktikas kogunenud terve rida juhtumeid, kus muudes seadustes on paragrahvid või sätted, mis käsitlevad maksualuseid küsimusi. Tavaliselt nõuavad need pärast ümbertegemist, sest formuleeringud ei ole kuigi täpsed, mistõttu neid pole võimalik rakendada.
Valitsus pidas vajalikuks lülitada eelnõusse § 2, kus on fikseeritud summaarse maksukoormuse suurendamise lubamatus. Sellega seoses tekkis majanduskomisjonis küsimus, et juhul kui siiski on vaja makse tõsta, tuleb seda ka võimaldada, ja pakuti välja mitu raskendatud otsustamise protseduuri. Näiteks, et maksukoormust võib suurendada siis, kui 2/3 annab poolthääle, kui kaks või enam korda hääletatakse, et seda ei võetaks vastu, kui seda aktsepteerivad Riigikogu kaks erinevat koosseisu. Pärast analüüsi sattus see aga vastuollu põhiseaduse §-ga 73, kus on öeldud, et Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti. Tähendab, sisuliselt tähendaks maksude suurendamine seda, et selleks ajaks tuleks lihthäälteenamusega peatada § 2 toime. Ka seda peaks Ülemnõukogu õiguskomisjon spetsiaalselt vaatama, nii et see lahendus ei ole praegu lõplik. Kui valitsus formuleeris § 3, siis sätestati 1. lõikes, kes võivad maksuseaduse eelnõusid algatada. Nüüd on see formuleeritud põhiseaduses, järelikult peaks 1. lõige siit välja jääma. Mis puutub esitatavatele seaduseelnõudele lisatavatesse dokumentidesse (§ 3 lg. 2), siis kõik nõutud dokumendid on jäänud samaks. Ettepanek tuleb aga ilmselt selle kohta, et maksuameti puhul (alapunkt 3) on vaja nõuda veel õiendit sellest maksuseaduseelnõust tulenevate muudatuste realiseerimiseks vajaliku aja kohta. Seda sellepärast, et kui maksuamet jätkab oma töö komputeriseerimist, loob oma programmid infotöötluseks ja siis tuleb seadus, mis toob kaasa olulised muutused, peab olema kindlustatud tehnoloogia ümberprojekteerimiseks vajalik aeg, s.t. päevapealt me ei saa vastuvõetud otsuseid sisuliselt rakendada.
Teine parandus, mis majanduskomisjoni seisukohaga korreleerub, tuleneb sellest, et kui näiteks saadikud esitavad ettepaneku, siis muu asjassepuutuv peale selle ettepaneku enda esitamise käib neile kas ajapuudusel ja võib-olla ka kvalifikatsiooni puudumise tõttu üle jõu. Seepärast valmistab punktid 1, 2, 3 ja 5 ette Eesti Vabariigi Rahandusministeerium. Saadiku, saadikugrupi või alatiste komisjonide ülesandeks jääks siis ainult selle ettepaneku enda formuleerimine ning seletuskirja, põhjenduste ja ka arvutuste lisamine, kui neid on.
§ 4 sätestab, kes mingid dokumendid vormistab ja mis tehakse siis, kui summaarne maksukoormus on selle ettepaneku alusel väiksem, kust siis kaetakse kulud. Ja mis saab siis, kui ilmneb, et maksuameti töökoormus suureneb ja on vaja tema lisafinantseerimist, kust siis need lisatulud saadakse.
§ 4 lg. 7 sätestab, et on olemas üks eri kord ja eriolukord, kui näiteks riigieelarve on oma tulude poolest liiga tsentraliseeritud ja neid tulusid tahetakse suunata kohalikesse eelarvetesse. Siis tuleb need küsimused lahendada paketis, kui vastav riigieelarve esitatakse Riigikogule arutamiseks.
Seoses põhiseaduse vastuvõtmisega peaks ilmselt muutuma § 5 lg. 2. Siin on formuleeritud niisugused osavõtuprotseduurid, et maksuseadusalaseid küsimusi ei arutataks ilma rahandusministeeriumi ja vabariikliku maksuameti esindajate osavõtuta, samuti teile tuttavad muud protseduurinõuded, mida tegelikkuses täidetakse. Majanduskomisjoni ettepanekul tuleks sellesse paragrahvi tõenäoliselt lisada, et maksuseaduse eelnõusid ei võetaks Eesti Vabariigi Riigikogu päevakorda kiireloomuliste ülesannetena. Tähendab, see oleks arutatava päevakorrapunkti praeguse esitamisviisi vastu, kuna see on esitatud just kiireloomulisena. Jutt on sellest, et need asjad peavad käima tasa ja targu ning olema tasakaalukalt tehtud, mitte kiiresti ja räpakalt.
Kogu selle seaduseelnõu üks mõtteid on ka see, et ettepanekuid võib teha ühe seaduseelnõu muutmiseks palju, aga need eristatakse moodulprintsiibil. Kui üks ettepanek ei sõltu teisest, siis võib selle hääletusele panna üksikult, kui on üksteisest sõltuvad ettepanekud, mis nõuavad ühe seaduse mitme paragrahvi seostatud muutmist või ka teiste seaduste samaaegset muutmist, siis pannakse need hääletusele paketis ja hääletustulemuse järgi tehakse muudatus korraga. Mitte niimoodi, et alguses hääletatakse maksuseaduse parandust, siis mingisuguse teise seaduse parandust jne. Kui niimoodi hakatakse hääletama, siis võib juhtuda, et viimased ei lähe läbi, aga nad on niivõrd seostatud, et neid eraldi vaadelda ei saagi. Eraldi punkt on selle kohta §-s 6, et kui esitatud seaduseelnõude juurde tulevad saadikutelt parandusettepanekud, siis neid tasakaalustamatult vastu ei võeta, vaid pannakse kas siis esitaja või Eesti Vabariigi Valitsuse esindaja nõudel hääletusele järgneval Riigikogu istungjärgul. § 6 lg. 2 tuleb selguse mõttes ilmselt natuke täpsemalt formuleerida, see oli ka majanduskomisjoni soovitus. Sellega lõpetaksin oma ettekande ja ma loodan, et ennetasin terve hulga küsimusi, kuigi iga arutelu ka lisab küsimusi ja see dokument ei ole nii pikk, et kõiki uusi häid ettepanekuid ei saaks arvesse võtta. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Sellegipoolest küsimusi on. Vladimir Lebedev.
V. Lebedev
Lugupeetud härra spiiker, lugupeetud ettekandja! See projekt tekitab kaksipidiseid tundeid. Ühelt poolt nimetatakse seda kirjaoskamatuse likvideerimiseks seadusloomes ja selgitatakse pikalt-laialt elementaarseid tõdesid. Teiselt poolt aga tahaks märkida, et senini on maksuseaduse eelnõusid esitanud valitsus. Kas see ei tähenda, et sellise seaduse vastuvõtmine kujutab endast tegelikult valitsuse süüdistamist õigusalases kirjaoskamatuses?
Ja veel üks küsimus. Siin on viidatud paljudele teistele organisatsioonidele ja ministeeriumidele. Kas selle seaduseelnõuga on tutvunud maksuametid, ministeeriumid ja inspektsioonid? Kas seaduseelnõu on nendega kooskõlastatud või on see ainult majandusministeeriumi sünnitis? Pealegi tekib mul tunne, et selle seaduse vastuvõtmisega me tegelikult kehtestame majandusministeeriumi monopoli maksuseadustele. See tähendab, et mitte keegi ei saa esitada maksuseaduse eelnõu, kui majandusministeerium seda ei taha. Kas see on nii? Tänan!
E. Roose
Lugupeetud rahvasaadik hr. Lebedev! Teie väide valitsuse kirjaoskamatuse kohta ei pea paika, sest peale valitsust on õigus algatada seadusi ka Riigikogu liikmetel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil. See on põhiseaduse § 103. Kui me esitasime selle seaduseelnõu, arvestasime, et kõik need kanalid võivad töötada samaaegselt või paralleelselt. Ja ei ole sugugi välistatud, et just saadikud teevad tulevases Riigikogus kõige suuremad ja radikaalsemad maksuseaduste muudatuste ettepanekud. On täiesti selge, et need ettepanekud peavad olema valitsuse ja rahandusministeeriumi poolt läbi kaalutud, sest ma toonitan: küsimus ei ole mitte ainult kirjaoskamatuse likvideerimises, vaid tasakaalustatud otsuste vastuvõtmises. Ka rahandusministeeriumi ja valitsuse inimestel on emotsioonid ja esimesena tulev ettepanek võib näida väga ahvatlevana, aga kui see on läbi kaalumata ja ekspertiis on tegemata, siis me võime aktsepteerida sellise ettepaneku, mis pärast osutub valeks. Seetõttu on ajafaktori sissetoomine sellesse seaduseelnõusse väga oluline moment.
Teie viimane küsimus oli, et kellega see on kooskõlastatud. Valitsuse esitatavate normatiivaktide protseduurid näevad ette kooskõlastamise kõigi ministeeriumide ja tähtsamate ametitega, Tartu Ülikooliga, Õiguse ja Sotsioloogia Instituudiga ja vajaduse korral veel teiste teadlasgruppidega. Antud juhul on see seaduseelnõu suure ringiga niimoodi kooskõlastatud, kaasa arvatud muidugi maksuametiga.
I. Hallaste
Lugupeetud ettekandja, mul on esimesel pilgul tekkinud mitu küsimust. Esiteks, kui suur on algne maksukoormus, millest lähtutakse vastavalt § 2 lg. 1? Kas see on see, mis on seadustega otsustatud, või maksukoormus, mille on kehtestanud valitsus või rahareformi komitee oma dekreediga 035? Teine küsimus. Kas § 4 lg. 4 ja lg. 5 on vajalikud, kui maksuseadus hakkab kehtima järgmisest eelarveaastast ja eelarves muudatusi ei tule? Kolmas küsimus. § 6 lg. 2 annab Ülemnõukogu juhatajale õiguse seadusi läbi hääletada ja vastuvõetud seadusi tühistada. Kui pika aja jooksul pärast seaduse vastuvõtmist on selline tühistamine võimalik? Kas selle seaduse vastuvõtmise järel võiks hr. Nugis tühistada kõik senised maksuseadused, kui mõni Ülemnõukogu liige või saadikurühm väidab tagantjärele, et ta ei saanud päris täpselt aru, mida hääletati? See oleks päris tore lahendus. Ja neljas, viimane küsimus. Kas ei oleks siiski õigem käsitleda käesolevat eelnõu kui üht valitsusepoolset ettepanekut Riigikogu kodukorra seaduse töörühmale, mida juhib pr. Ülle Aaskivi ja mis peaks oma tööga valmis saama juba septembri alguseks? Sellisel juhul ei oleks meil mõtet erakorralise istungjärgu aega raisata, vaid anda eelnõu üle töörühmale või käsitada seda juba üleantuna. Aitäh!
E. Roose
Lugupeetud hr. Hallaste, esimesele küsimusele vastan niimoodi, et kui te loete rahareformi komitee otsust seaduslikuks, siis on maksukoormus arvutuste kohaselt 44,2%. Kui te loete seda ebaseaduslikuks, siis stardimomendil võime rääkida 33,2%-st. Kas § 4 lg. 4 ja lg. 5 on vajalikud? Need on just need tasakaalustavad punktid, kui maksukoormus väheneb või suureneb. Tähendab, kui maksukoormus selle seaduseelnõuga suureneb, siis 4. lõige näitab seda, et tuleb vähendada teatud kulutusi ka vastavates eelarvetes. Kui aga maksukoormus suureneb (lg. 5), siis tuleb teha samalaadne ettepanek, kuidas teiste maksude laekumist vähendada.
Näiteks valitsus tegi ju teile ettepaneku, et kui sisse viia maamaks, siis tuleks vastavalt vähendada ettevõtte tulumaksu. Mis puutub § 6 lg. 2 ja Ülemnõukogu juhataja õigust seadusi tühistada, siis ma peatusin oma ettekandes sellel ja ütlesin, et see tuleb täpsemalt formuleerida, seda nõudis ka majanduskomisjon. Ma arvan, et see tuleb natukene teistmoodi sõnastada, aga mitte põhimõtteliselt muuta. Siinsamas auditooriumis on ju ka mitu korda olnud niimoodi, et öeldakse: me ei saanud aru, mille poolt me hääletasime. Nüüd on ka valitsuse esindajal õigus esitada kontraettepanek, sest mõni parandusettepanek võib olla põhimõtteliselt vale. Viimane küsimus: kas see lülitada reglementi või võtta vastu eraldi seadusena? Reglementi võib selle muidugi lülitada, aga ma alustasin oma ettekannet sellest, et meie naabermaades jt. tsiviliseeritud maades on niisugused protsessid seadustatud. Reglement on madalama astme dokument kui seadus, senimaani ta ei ole teil seaduse nime all olnud. Aitäh!
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud hr. Roose! Esimene küsimus seostub § 2 lg. 2 – summaarse maksukoormusega. Kas te oleksite nii kena ja selgitaksite, mis te selle all silmas peate? Põhimõtteliselt kujundavad ju ettevõtte tulumaks ja üksikisiku tulumaks maksusüsteemi mõneti või oluliselt erinevalt. Mida te peate konkreetselt silmas summaarse maksukoormuse all? Kuidas te ühendate sinna alla ettevõtte tulumaksu, üksikisiku tulumaksu ja käibemaksu?
Selleks, et esitada teine küsimus, tsiteerin ma teid kui tunnustatud klassikut. Te ütlesite oma viisteist minutit tagasi: kui makse tahetakse tõsta, siis tuleb seda ka võimaldada. Minu lihtne küsimus on: miks?
E. Roose
Aitäh! Rahvusvaheliselt on kehtestatud metoodika, kuidas makse arvutatakse. Üks on OECD poolt kehtestatud metoodika, teine on natuke erinev, ÜRO metoodika. Me pakume sellesse seaduseelnõusse just Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni metoodika. See metoodika on küllalt paks dokument, et kõike siin ära rääkida, aga põhimõte on selles, et maksukoormuse arvutamiseks summeeritakse üle riigi kõigi maksude laekumine ja see jagatakse kõigi maksude laekumiste, palkade, kasumi ja amortisatsioonieraldiste summaga. Seda nimetataksegi summaarseks maksukoormuseks. Muidugi, seal on väga palju nüansse, aga põhimõte on selline. Järelikult ei saa maksukoormuse puhul rääkida üksikust maksust ja selle koormusest, vaid summaarsest maksukoormusest, kõigi maksude summeeritud koormusest.
Mis puutub teise küsimusse, siis ma esitasin valitsusepoolse seisukoha, mille järgi 18. mai seisuga ei peetud õigeks summaarset maksukoormust tõsta ja pakuti välja redaktsioon, kus olid sees ainult § 2 lg. 1 ja 2. Maksukoormuse tõstmise vajadus tõstatati majanduskomisjoni istungil ja ma lubasin, et otsin sellele lahenduse, lõppkokkuvõttes ma järeldasin seda, et vastavalt põhiseaduse §-le 73 ei saagi siin võib-olla teisi variante, raskendavaid variante hääletamisel leida. Kui tahetakse maksukoormust tõsta, tuleb kõigepealt annulleerida arutatava seaduseelnõu § 2 ja alles siis tõsta maksukoormust kas või 50–100%-ni ning pärast taastada § 2 selle otsuse ajaks. Teist lahendust ma praegu isiklikult ei näe. Aitäh!
A. Tähiste
Austatud spiiker, lugupeetud ettekandja! Ma möönan, et minu kunagi Nõukogude Eesti kõrgkooli õigusteaduskonnast saadud haridusele kulutatud 5 aastat on ilmselt mahavisatud aeg, aga võib-olla te ikkagi seletate mulle ära eelnõu § 6 lg. 2 kriteeriumide juriidilise olemuse. Mida need tähendavad? Minule on nad jäänud arusaamatuks. Minu meelest on see natuke nagu literatuuri valdkonnast. Aitäh!
E. Roose
Lugupeetud hr. Tähiste, § 6 ja selle 2. lõige eriti paistab ebaõnnestunud olevat, ma tunnistan iseenda viga kõigepealt. Teile on pakutud välja majanduskomisjoni uus redaktsioon, mis võib-olla on ka teile arusaadav. Endapoolset redaktsiooni ei tahaks ma praegu ette lugeda, see võib tekitada veel uusi küsimusi. Nii et majanduskomisjoni redaktsiooni arutelu peaks andma sellele vastuse.
G. Israeljan
Lugupeetud spiiker, lugupeetud Enn Roose! Olen tänulik kolleeg Madele, kes mind oma küsimustega aitas. Aga mul on ikkagi veel küsimusi. Alustan ühest lihtsamast. Teie seletuskirjast nähtub, et autoril on hästi arenenud huumorimeel. Ta kirjutab, et seaduseelnõu teine ülesanne on stabiliseerida maksukoormus Eesti Vabariigis praegusel suhteliselt madalal tasemel. Seda võib ainult huumoriks nimetada. Kuidas te suhtute tema seisukohta? Teiseks. Mulle näib siiski, et nii dokumendi projektis kui ka teie esinemises on mõningaid ebatäpsusi. Näiteks § 7 kordab reglemendi sätteid. Ma ei ole nõus teie seisukohaga, et reglement pole seadus. Selles ruumis siin on reglement seaduseks. Parlament tegutseb reglemendi alusel. Sama lugu on § 6 2. lõikega. Minu meelest pole selle üle vaja vaieldagi. See tuleb välja jätta või siis üksipulgi inimestele selgitada.
Palun selgitage oma seisukohta!
E. Roose
Lugupeetud hr. Israeljan, seletuskirja teine lõik ei ole huumor, vaid valitsuse seisukoht 18. mail. Siis oli valitsus arvamusel, et peab hoidma suhteliselt madalat maksukoormust ja takistama maksukoormuse tõstmist riiklike kulutuste katmiseks, lisakulutuste katmiseks. 18. maist on palju aega mööda läinud ja tekkinud uusi situatsioone. Ma ei hakka neid kommenteerima, aga ma kujutan ette, et te saate aru, kuidas ma võin praegu vastata.
Teie teine probleem oli, kas reglement on seadus. Muidugi, reglement on Riigikogule ja ka Ülemnõukogu saadikutele käitumisjuhis istungite ajal ja istungite ettevalmistamise ajal, kuid valitsus teeb siiski ettepaneku kehtestada maksuprotsessi küsimus seadusena. § 6 lg. 2 ma juba rääkisin. See oli kolmas küsimus, selle paragrahvi kohta, mis näitab veel kord, et see tuleb ümber sõnastada. Suur tänu teile!
А. Maarend
Lugupeetud ettekandja, lugupeetud juhataja! Oma sõnavõtus te märkisite, et seaduseelnõu on läbi käinud ka Tartu Ülikooli juristide käest. Kuna siin on nii palju normitehnilisi tobedusi, siis te ehk mainiksite nende juristide nimed, kes on oma käe sellele eelnõule alla pannud. Tänan!
E. Roose
Minu kolleeg hr. Kivistik võib siin täpsustada. Me saatsime eelnõu Tartu Ülikooli retsenseerimiseks, aga ma ei tea peast, kas Tartu Ülikool on üldse suvatsenud vastata. Hr. Kivistik võib märku anda, kas ta mäletab. Ta vastas, et ei. Tartu Ülikool ei vastanud meie ettepanekule, s.t. Tartu Ülikooli juristid ning teised õigusteadlased passisid.
J. Jõerüüt
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Minu paar küsimust puudutavad kõik § 3. Kõigepealt, kui me võrdleme § 3 lg. 2 punkte 1, 2 ja 3 omavahel, siis ma küsiksin, kas see on juhuslik ja n.-ö. redaktsiooniliselt parandatav või sisuliselt läbi kaalutud erinevus, et nimelt too punkt 1 lõpeb sõnadega "või teatis selle andmisest keeldumise kohta" ning punktides 2 ja 3 niisugust lõppu ei ole. Küsimuse sisu puudutab lihtsalt seda, et kas ametnikele on kogemata või meelega jäetud seaduseelnõude teele piduri panemise õigus. Teine küsimus puudutab § 3 lg. 5. Nimelt, kas olete proovinud defineerida teadusasutust? Kõrgkoolid on seal seaduste järgi päris täpselt defineeritavad. Ja kas sellega seoses on teil teadusasutuste ja kõrgkoolide arvamused praeguses ebamäärasuses kogemata või on sealt tagant taas võimalik välja lugeda seda, et teatud arvu võib kätte saada ja sellest piisab või teatud juhul jällegi sellest arvust ei piisa, nii kuidas vajadus sunnib?
E. Roose
Härra Jõerüüt, teie esimene küsimus oli, kas tegemist on piduriga, kui üks valitsusasutus võib keelduda kooskõlastusest. Me oleme püüdnud seda pidurit just maha võtta, sest § 4 lg. 3 on öeldud, et valitsusasutusel on selleks aega 10 päeva. Minu arvates võiks veel sisse panna põhimõtte, et kui selle aja jooksul kooskõlastust ei anta, siis loetakse kooskõlastatuks. Ütleme, et kui rahandusminister ei anna kirjalikku nõusolekut, siis võib pärast 10 päeva möödumist pidada asja automaatselt kooskõlastatuks. Selline võimalus on ka, aga seda tuleks veel kaaluda majanduskomisjonis. § 3 lg. 5 on lähtutud sellest, et praegu on valitsusel reglement, mille järgi me oleme kohustatud kooskõlastama teatud kõrgkoolidega – Tartu ülikooliga – ning teadusasutustest Sotsioloogia ja Õiguse Instituudiga. Teiste teadusasutustega kooskõlastatakse niivõrd, kuivõrd seda peetakse vajalikuks. § 3 lg. 5 tähendab seda, et kui need arvamused on olemas, siis nad esitatakse. Me saadame neile kõik seaduseelnõud, aga kui nad ei viitsi vastata, siis ei ole meil ka arvamusi, mida esitada. Aitäh!
J. Lippmaa
Lugupeetud spiiker, härra Roose! Ma olen tõsises kimbatuses ja pean ütlema, et tänase päeva seisuga ei saa ma mitte kuidagi selle seaduseelnõu poolt hääletada. Selle eelnõu aluseks on see, et mingil kindlal ajahetkel on kõigile selgelt määratletud maksukoormuse suurus. Meil on praegu seis selline, et poole saali arvates oli rahareformi komitee tegevus õige, teise poole arvates ei olnud. Kui me nüüd selle seaduse vastu võtame, siis tänasest päevast peale või tegelikult selle rahareformi komitee dekreedi 035 väljaandmisest peale hakkab kõigil järgnevatel maksuasjade aruteludel korduma küsimus, kas maksud tõusevad või vähenevad, osa arvab nii, osa arvab naa. Nõndamoodi te siin Hallastele vastasite, aga sedamoodi ei saa ju.
Juhataja
Küsimus!
J. Lippmaa
Segadus on majas, seda eelnõu ei saa ju vastu võtta. Ma küsingi, et kuidas me saame sellise asja poolt üldse hääletada, kui praegu ei ole minu arust selget maksukoormuse suurust.
E. Roose
Härra Lippmaa, ma vastasin härra Hallastele, millisest algsest maksukoormusest tuleks lähtuda. Ma ütlesin, et nüüd sõltub kõik sellest, kuidas te aktsepteerite rahareformi komitee seaduslikkuse. Praegu on ta igal juhul aktsepteeritud ja need maksud võetakse aastaarvestuses 44,2% tasemel. Reaalset maksukoormust ei arvestata mitte teoreetiliste arvutuste järgi, vaid maksude tegeliku laekumise jm., s.t. riigi koguprodukti alusel. Jutt ei saa olla sellest, mida pool saali arvab siin või pool saali teises kohas, vaid jutt on sellest, palju see arvutuslik maksukoormus on. Härra Hallaste küsimus oli esitatud natuke teise nüansiga, aga kui võetakse makse nii, nagu praegu on kavandatud, siis võib tuleva aasta või selle aasta maksukoormus olla 44,2%.
Juhataja
Suur tänu, härra Roose, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnetooli eelarve-majanduskomisjoni esimehe härra Jüri Reinsoni.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eelarve-majanduskomisjon arutas 5. augustil oma istungil teile esitatud seaduseelnõu ja otsustas teha Ülemnõukogule ettepaneku võtta see käesoleva istungi päevakorda ning lõpetada esimene lugemine. Komisjon arutas eelnõu põhjalikult, leidis sealt päris mitmeid vastuolusid ja küsitavusi, kuid meeldivas koostöös hr. Roosega leidsime, et need kõik on võimalik lahendada kahe lugemise vahel, tuginedes ka siit saalist laekuvatele täiendus- ja parandusettepanekutele.
Komisjon pidas tõepoolest vajalikuks reglementeerida täpsemalt maksuseaduste vastuvõtmise korda, et Ülemnõukogu või tulevane Riigikogu ei seisaks sarnase situatsiooni ees, nagu meil korduvalt on olnud: populaarse otsuse tegemisel siin saalis ei ole meist kellelgi tekkinud küsimust, aga pärast haarab osa mehi peast kinni, et oi-oi-oi, mis on juhtunud. Nii seadis komisjon kahtluse alla summaarse maksukoormuse suurendamise lubamatuse ja juhtis autori tähelepanu mõnedele vastuoludele, näiteks § 3 lg. 1 punkti 1 ja § 4 lg. 3 vahel. Komisjon pidas vajalikuks selgelt välja öelda, et § 3 lg. 2 punktid 3, 4 ja 5 ei ole Riigikogu saadikule, vaid valitsusele esitatav nõue. Seaduseelnõu viimistlemisel pidas komisjon vajalikuks järgida Eesti Vabariigi põhiseadust, kus on esitatud nõuded maksueelarveküsimuste arutamisele. Nende ja veel mõnede märkustega nõustus komisjon eelnõu esimese lugemise ja selle lõpetamisega. Tänan!
Juhataja
Suur tänu, hr. Reinson! Kas on küsimus? Palun, Jaan Lippmaa, teine küsimus!
J. Lippmaa
Kaks küsimust. Kui suur on eelarve-majanduskomisjoni arvates praegu meie maksukoormus? Ja teine küsimus: kas ei oleks õigem enne selle seaduse vastuvõtmist pöörduda tagasi rahareformi komitee dekreedi 035 juurde?
J. Reinson
Lugupeetud hr. Lippmaa! Esitatud seaduseelnõu iseenesest ei käsitle maksukoormust, vaid maksuseaduseelnõude ettevalmistamise, läbivaatamise ja otsustamise protseduuride korda. Seetõttu ei arutanud eelarve-majanduskomisjon ka maksukoormuse suurust. Küll me teame, et see on seesama 44% riigi koguproduktist, ja ma ütlesin, et komisjonis oli küsimuse all ka, kas on õige see või teistsugune maksukoormus selles seaduses absoluutselt kinnistada. Me peame võimalikuks seda sõnastust muuta.
Juhataja
Suur tänu, hr. Reinson! Rohkem küsimusi ei ole. Kolleegid, enne kui me läheme läbirääkimiste juurde, informeerin teid sellest, et üks saadikurühm, nimelt "Isamaa Ühendus" on teinud ettepaneku see seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kui tuleb aeg, siis ma panen selle täiskogu ette hääletusele. Avan läbirääkimised. Ants Veetõusme.
A. Veetõusme
Lugupeetud juhataja! Küsimustele vastates saime juba aru, et arutatav seaduseelnõu eeldab kahe lugemise vahepeal ümbertöötamist. Oli ka arusaadav, et paljud meie saadikud ei ole selle seaduseelnõuga nõus. Kui rääkida maksuseadustest, siis on selge, et seda ei saa lahutada erinevate eelarvetega, olgu see siis riigieelarve või kohalik eelarve. Minu arvates on kõnealuses eelnõus rohkem tähelepanu pööratud tehnilistele küsimustele kui ideoloogiale. Väga palju on ebatäpseid formuleeringuid. Kui § 2 ütleb, et maksuseaduse eelnõude esitamisega kaasneb eesmärk mitte lubada summaarse maksukoormuse suurenemist, siis § 4 annab võimalusi mõlemale poolele. Milleks siis see § 2? Kui me eesmärgina suurenemist ei näe, milleks me kirjutame selle siis siia sisse?
Lugedes seda seaduseelnõu, jääb mulje, et Eesti Vabariigis on ametnikke vähe ja eelnõu esitaja, olgu siis saadik või saadikurühm, peab tõepoolest hakkama maksukoormust arvutama ning teadusasutustelt ja kõrgkoolidelt õiendeid võtma. Ja kui neid ei ole, siis vähemalt formaalselt selle eelnõu järgi ei saagi maksuseaduse muudatusi teha.
Seaduseelnõus on palju praeguse reglemendi punkte, mis on siia ümber kirjutatud. Ma saan aru, et 1. juunil 1992, mil vabariigi valitsus esitas selle seaduseelnõu, võisid veel paljud arvata, et Ülemnõukogu niipea laiali ei lähe, põhiseadust referendumil vastu ei võeta ja Riigikogu hääletama ei hakata. Sellest ajast on aga ometi juba palju vett merre voolanud ja tänaseks peaks ju selge olema, et on vastu võetud põhiseadus, tulevad Riigikogu valimised ja ei ole mõtet raisata meie aega selle dokumendi kallal, kus iga teine sõna on Eesti Vabariigi Ülemnõukogu. On aeg aru saada, et tulevad uued organid ja nende jaoks siin dokumente valmis teha ei ole kohane ega eetiline. Seetõttu on ka minu ettepanek see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!
L. Hänni
Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Valitsuse esitatud seaduseelnõu eesmärk väärib minu arvates igapidi toetust, sest riigi maksusüsteem peaks olema stabiilne ja muudatused tõepoolest põhjendatud, kuid küsimus on selles, kas meil praegu sellisel kujul tasub reglementeerida maksuseaduste arutamist. Kui me tegime põhiseaduse eelnõu, siis oli ka seal kõne all, et teatud seaduseelnõude, näiteks riigikaitset puudutavate seaduseelnõude vastuvõtmise kord tuleks põhiseaduslikult reglementeerida. Me loobusime sellest teest aga põhjendusega, et see peaks jääma Riigikogu töö- ja kodukorra sätestada. Nüüd me peame seadma eesmärgiks mitte ainult hästi toimivad, vaid ka kergelt arusaadavad seadused, mis on kasutajale lihtsad käsitleda. Seetõttu oleks otstarbekas mitte killustada seadusandlust, vaid jätta tõepoolest kõik protseduurilised küsimused Riigikogu töö- ja kodukorra otsustada. Peale selle peitub §-s 2 oluline poliitiline otsustus maksukoormuse tõstmise lubamatuse kohta. Arutada seda küsimust siin kiireloomulisena, teadmata õieti, kui suur on maksukoormus, oleks vist küll vale. Nii jääbki seaduseelnõust tervikuna mulje, et seda püütakse meile ette sööta väga kiiresti. Ilmselt on siin tagamaaks teatud hirm tulevase Riigikogu ees, aga ma arvan, et Ülemnõukogu viimane istungjärk ei tohiks võtta vastu akti, mis oleks omamoodi umbusaldusavaldus tulevasele Riigikogule. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Läbirääkimised jätkuvad. Kas on sõnasoovijaid, kõnepidajaid? Kas lõpetame läbirääkimised? Kutsume kõik saadikud saali ja teeme kohaloleku kontrolli! Kohal on 74 rahvasaadikut, puudub 23.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 61 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 3 jäid erapooletuks. Läbirääkimised lõpetatakse.
Kolleegid, on laekunud üks protseduuriline ettepanek, millest ma enne läbirääkimiste algust teid kõiki informeerisin. "Isamaa Ühenduse" saadikurühm teeb ettepaneku käesolev seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on saadikurühma "Isamaa Ühendus" ettepaneku poolt, et arutatav seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 35 rahvasaadikut, vastu 14, 10 jäid erapooletuks. Ettepanek on vastu võetud, eelnõu lükatakse esimesel lugemisel tagasi.


Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemisest mõnedes Eesti Vabariigi seadustes" eelnõu esimene lugemine
Juhataja
Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja võtame arutusele teise sisulise punkti, järjekorras kolmanda – valitsuse esitatud seaduseelnõu muudatuste tegemisest mõnedes Eesti Vabariigi seadustes. Eelarve-majanduskomisjon arutas seda probleemi oma istungil ning teeb ettepaneku võtta see kiireloomulisena käesoleva erakorralise istungjärgu päevakorda ja lõpetada seaduseelnõu esimene lugemine. Kõigepealt peab täiskogu langetama otsuse, kas ta toetab eelarve-majanduskomisjoni taotlust.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et arutada kolmandat päevakorrapunkti kiireloomulisena? Selle ettepaneku poolt on 50 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 4 jäid erapooletuks. Arutelu on kiireloomuline. Ettekandeks palun kõnetooli rahandusministri esimese asetäitja hr. Enn Roose.
E. Roose
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, asejuhatajad ja saadikud! Eesti Vabariigi Valitsus esitab teile seaduseelnõud muudatuste kohta üksikisiku tulumaksu seaduses, ettevõtte tulumaksu seaduses, käibemaksuseaduses, õlleaktsiisi seaduses, alkoholiaktsiisi seaduses, karusnahaaktsiisi seaduses ja sotsiaalmaksu seaduses. Nende seaduste muutmise vajadus on tingitud kahest põhilisest argumendist. Kõigepealt tuleb nad viia kooskõlla meie rahareformiga ja likvideerida nendes tekstiosad, mis käsitlevad välisvaluutas maksude kogumist. Teiseks on käibemaksuseaduses ja aktsiisides vaja laiendada ekspordi mittemaksustamist ka väljaveole mittekonverteeritava valuuta eest, s.t. ida poole ning samal ajal viia sisse impordi maksustamine. See on Eesti seaduste nn. rahvusvahelistamine ka nendes punktides. Kuna muudatused on võrdlemisi selged ja ühemõttelised ning siin ei ole minu arvates juriidilisi raskusi, siis lubage mul aja kokkuhoiu mõttes neid mitte kommenteerida. Küllap te olete ise nendega juba väga põhjalikult tutvunud. Sellega ma lõpetaksin oma ettekande. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Tiit Käbin.
T. Käbin
Tänan, lugupeetud juhataja! Küsimus ettekandjale. Kuna meil ei ole neid seadusetekste ees, siis ei ole asi sugugi nii selge nende paragrahvide ja lõigetega, mida pakutakse välja jätta. Kas te ei leia, et korrektne oleks olnud esitada trükituna ka välja jäetud tekst? Praegusel kujul selle poolt või vastu hääletada on väga raske. Tänan!
E. Roose
Lugupeetud hr. Käbin, valitsuse poolt esitatu on lihtsalt kooskõlas kujunenud korraga, kuna me ei ole senimaani kunagi esitanud neid seadusi, mida muudetakse. Muidugi, ma saan aru, et teil oleks kergem, kui nad oleksid olnud laua peal, te saaksite siis võrrelda, aga siin on vist eeldatud ka seda, et need tekstid on rahvasaadikutele kättesaadavad ja kes oleks tahtnud, oleks võinud neid vaadata. Valitsuse kohustuste hulka nende esitamine senimaani ei kuulu. Aitäh!
Juhataja
Kas on veel küsimusi hr. Roosele? Ei ole. Tänan, hr. Roose!
Kaasettekandeks palun kõnetooli eelarve-majanduskomisjoni esimehe hr. Jüri Reinsoni.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eelarve-majanduskomisjon arutas nimetatud päevakorraküsimust oma 8. juuli istungil ja teeb ettepaneku võtta see kiireloomuliselt päevakorda ning lõpetada esimene lugemine. Otsustades kiiruse järgi, kuidas see meil saalis läbi arutati, saan ma aru, et kolleegidel nagu ka eelarve-majanduskomisjonil siin tõepoolest ilmselt küsimusi ei tõstatanud, sest kogu küsimuste kompleks on seotud ainult Eesti oma raha kehtestamisega ja sellest tingitud muudatustega Eesti Vabariigi seadustes. See kergendaks oluliselt meie maksuametite tööd, toomata kaasa sisulisi muudatusi. Küll on meil teiseks lugemiseks ettepanek vaadata kõiki neid eraldi, mitte enam ühe seadusena, sest meie arvates on ebakorrektne teha ühe seadusega muudatused nii paljudes seadustes. Teiseks lugemiseks oleme ette valmistanud ka vastava materjali ja praegu võime tõepoolest esimese lugemise lõpetada.
Juhataja
Suur tänu! Kas on küsimusi hr. Reinsonile? On. Priidu Priks.
P. Priks
Lugupeetud spiiker, austatud ettekandja! Öelge palun, mis saab viimasest lausest selles eelnõus?
J. Reinson
Hr. Priks, loomulikult tuleb seda muuta.
P. Priks
Aga kuidas see ajaliselt on? Ma olen kuulnud ametnikelt, et tihti, kui meil on vastu võetud otsus, mis hakkab kehtima vastuvõtmise päevast, on nad suurtes raskustes. Kas siia on mõtet panna, et kuu aja pärast, või tuleb samuti, et hakkab kehtima vastuvõtmise päevast? Siin on tegemist ümberarvestustega.
J. Reinson
Hr. Priks, ma peaksin nüüd paluma küll hr. Roose appi, tema on olnud kontaktis maksuameti ja rahandusministeeriumiga. Ma arvan, et neid ei häiri see, kui seadus jõustub vastuvõtmise päevast, nad on selleks ettevalmistusi teinud. Kas on nii, hr. Roose? Hr. Roose noogutab.
V. Menšikov
Härra Reinson, mul on küsimus üksikisiku tulumaksu seaduse § 5 uue sõnastuse kohta. Tulud ja kulud, mis on saadud või tehtud välisvaluutas, arvestatakse tulumaksu arvutamisel Eesti kroonides välisvaluuta laekumise või välisvaluutas makse sooritamise päeval kehtinud Eesti Panga päevakursi järgi. Et rubla on meie jaoks välisvaluuta, siis on § 5 sõnastus ilmselt puudulik, arvestades Venemaaga sooritatavate tehingute mahtu ja seda, et puudub Eesti Panga krooni kurss rubla suhtes. Nähtavasti on vaja mingit muud redaktsioonivarianti. Vastasel juhul viime eksitusse nii iseendid kui ka kõiki teisi.
J. Reinson
Ma ei saanud hästi aru, hr. Menšikov, kas on jutt punktist 5 või §-st 5?
V. Menšikov
§ 5 punkt 2 alapunkt 1.
J. Reinson
Ma ei näe olulisi takistusi selle arvestuse tegemiseks konverteeritava valuuta kaudu, ükskõik millise, kas või selle sama Saksa marga, mis on praegu Eesti krooni arvestuslikuks aluseks.
V. Menšikov
Nii tulebki rubla suhe kirja panna.
J. Reinson
Siia ei olegi ju kuhugi rubla kirjutatud. Jutt on Eesti Panga kursist.
V. Menšikov
Meil pole sellist krooni kurssi rubla suhtes.
J. Reinson
Just nimelt, järelikult tuleb see arvestada teise valuuta kaudu.
Juhataja
Suur tänu! Rohkem rahvasaadikutel küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kas on sõnasoovijaid, kõnepidajaid? Ühtegi parandusettepanekut ega protseduurilist ettepanekut laekunud ei ole. Kas lõpetame esimese lugemise? Esimene lugemine on lõppenud.


Eesti Vabariigi ühistuseaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi ühistuseaduse rakendamise kohta" eelnõu esimene lugemine
Juhataja
Kolleegid, jätkame kinnitatud päevakorra järgi. Neljandas päevakorrapunktis tulevad arutusele Eesti Vabariigi ühistute seaduse eelnõu ja selle juurde käiva rakendusotsuse eelnõu. Mind on informeeritud, et selle seaduseelnõu olete kätte saanud 8. juulil. Eelarve-majanduskomisjon juhtivkomisjonina teeb ettepaneku käsitleda seaduseelnõu täiskogus normaalmenetluse korras. Ma ei oska küll täpselt öelda, millal võiks toimuda teine lugemine või kogunisti kolmas, kui seda nõutakse, kuid eelarve-majanduskomisjonil selline ettepanek on ja nii ma eelnõu ka käsitlusele võtan. Ma palun ettekandeks kõnetooli majandusministri asetäitja hr. Ardo Kamratovi.
A. Kamratov
Härra juhataja, lugupeetud saadikud! Selles päevakorrapunktis on arutusel Eesti Vabariigi ühistute seaduse eelnõu. See on üks olulisi majandustegevust puudutavaid seaduseelnõusid, mis peaks aitama reguleerida nii põllumajanduse omandireformi protsessi ja põllumajandusühistute moodustamist selle protsessi käigus kui ka korterite erastamise protsessi ja korteriühistute moodustamist. Seadusel on olemas kolmaski tahk, mis väga selgelt tuleb välja rakendusotsusest. Selle seadusega, kui ta on vastu võetud, püütakse reguleerida ka kooperatsiooniliikumist Eestimaal, kooperatiivide reorganiseerimist. Kooperatiivid tegutsevad käesoleval ajal tegelikult endise NSV Liidu poolt väljatöötatud normatiivaktide järgi.
Seadus koosneb hulgast paragrahvidest. Seaduseelnõus on kokku 58 paragrahvi ja järgnevalt ma püüan fikseerida olulisemad momendid, et need siis nii esimesel kui ka järgnevatel lugemistel ühiselt läbi arutada ja vajalikud muudatused ning parandused teha.
§-s 1 on fikseeritud seaduse ülesanded, mida ma juba väga lühidalt puudutasin. § 2 defineerib ühistu mõiste ja nagu te mäletate, on tekstis kasutatud alternatiivterminina kooperatiivi. Teisisõnu on selles seaduseelnõus püütud kirja panna ka kogu kooperatsiooniliikumise reorganiseerimise põhimõtted, ühistu on defineeritud ettevõtte mõiste kaudu. Ühistu näol ei ole meil aga tegemist mitte tavalise ettevõttega, vaid erilise ettevõttega, millel lisaks kasumi saamise eesmärgile (Eesti Vabariigi ettevõtteseaduses on ettevõtte tegevuse põhiline eesmärk nimelt kasumi saamine) on kaks spetsiifilist eesmärki. Üks põhiline eesmärk on oma liikmete majandustegevuse ja üldse tegevusalade toetamine ning teine eesmärk on oma liikmete ühise majandustegevuse korraldamine. Praeguses redaktsioonis on § 2 viimases lausepooles väga üheselt fikseeritud, et ühistu liikmed kasutavad ka ühistu teenuseid. Selle üle tuleks minu arvates väga tõsiselt mõtelda, kas on vaja nii jäigalt sisse kirjutada, et ühistu liikmed on kohustatud kasutama selle ühistu teenuseid, millesse nad kuuluvad. Muidugi, seaduse järgnevate osade, eriti § 20 järgi on võimalik ka alternatiiv, et kui põhikirjas on sätestatud teisiti, siis ühistu liige ühistu teenuseid kasutama ei pea, kuid üldjuhul on seaduseelnõu praegu üles ehitatud sellise loogikaga, et ühistu teenuste käsutamine on kohustuslik. §-s 3 on ühistu tegevuse põhimõtted, mis alati fikseeritakse ühistu põhikirjas. Nendest põhimõtetest olulisimad on, et ühinemine ühistutesse on vabatahtlik ja et kõigil ühistu liikmetel on võrdne hääleõigus. Diskussiooni objektiks muutub ilmselt kohe § 58 lg. 2, mille järgi keskühistutel võiks olla põhikirjas fikseeritud ka teistsugune hääleõigus. Mina isiklikult seda õigeks ei pea. Ka keskühistu tegevuse põhiprintsiip peaks olema, et kõigil liikmetel on võrdne hääleõigus. Kolmanda ühistu tegevuse põhimõttena on §-s 3 fikseeritud, et ühistul on avatud liikmeskond. Sellest tuleb aru saada nii, et kõik võivad vastavalt seadusele ühistu liikmeks astuda, kui aga ühistu tegevus on millegagi piiratud, nagu näiteks praeguste garaažikooperatiivide puhul garaažibokside arvuga, siis üle bokside arvu üldiselt liikmeid võtta ei saa. Nii et liikmete arv võib muidugi teatud majanduslikust tegevusest ja võimsusest tulenevalt piiratud olla, kuid üldjuhul saavad ühistutesse astuda kõik, see sõltub lihtsalt ühistu spetsiifilistest tunnustest.
Väga oluline ühistu tegevuse põhimõte on, et osakukapitali makstav kasumiprotsent peab olema piiratud (siin on erinevus tavalisest ettevõttest). See tähendab, et ühistu liikmed ei lähe ühistegevusse mitte puhtalt kasumi saamise eesmärgil, vaid see kasum, mida nad saavad ühistus olemise ajal, on piiratud ja käesolevas seaduseelnõus on see fikseeritud. Järgmine oluline tunnus, mida tasuks kommenteerida, on see, et ühistutel on olemas jagamatu reservkapital, aga sellel ma peatun võib-olla natuke hiljem. § 4 fikseerib ühistute liigid, mida on praeguses seaduseelnõus üheksa (9. liigi all on muud ühistud). Nii et tegelikult võib ühistuid asutada peaaegu kõigis valdkondades, kui nende majandustegevus vastab ühistu mõistele ja definitsioonile, mis on ära toodud §-s 2.
Seaduseelnõu teine osa räägib ühistute asutamisest ja olulisim on siin § 7, kus on fikseeritud, milliste dokumentide järgi ühistute asutamine toimub. Peaks ütlema, et ühistu asutamine toimub põhiliselt kahe dokumendi järgi. Üks on käesolev seadus ja teine ettevõtete asutamist reguleeriv normatiivakt, teiste sõnadega ettevõtteseadus. Ettevõtteseaduses fikseeritud mängureeglid, mida see seadus ei käsitle, kehtivad ka ühistu asutamisel. Põhilised asutamise dokumendid on nagu tavaliselt ikka asutamisleping, mida on pikalt ja laialt käsitletud §-s 8, ja muidugi põhikiri, mille sätted fikseeritakse paragrahvis 9. Küllaltki spetsiifiline on asutajaliikmete vastutus ühistu puhul. Seda käsitleb § 10, mille 1. lõikes on sätestatud, et asutajaliikmed vastutavad asutamise käigus võetud kohustuste täitmise eest solidaarselt. Vastutus läheb asutajaliikmetelt ühistule pärast seda, kui ühistu üldkoosolek on kiitnud asutajaliikmete poolt võetud kohustused heaks.
Seaduse kolmas osa on "Ühistu liikmed". § 11 fikseerib, et ühistu liikmeks võivad olla vähemalt 18-aastased füüsilised isikud ja juriidilised isikud, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Siit saab välja lugeda, et võib olla nii ainult füüsiliste isikute ühistuid kui ka ainult juriidiliste isikute ühistuid, kuid 2. lõige fikseerib samal ajal, et ainult juriidiliste isikute ühistuid olla ei saa. Siin on ära öeldud, et ühistu liikmetest peavad vähemalt pooled olema füüsilised isikud. See nõue on eriti aktuaalne nn. üleminekuperioodil just põllumajanduses, kus on selge, et ainult talupidajate baasil me praegu ühistuid moodustama ei ole ilmselt suutelised ja see ei ole ka majanduslikult otstarbekas. Ainult juriidilistest isikutest aga selle eelnõu järgi ühistuid moodustada ei tohiks. Liikmeteks vastuvõtmine on sätestatud §-s 12, mille järgi see toimub igal juhul kirjaliku avalduse alusel. § 13 fikseerib, millistel juhtudel võib vastuvõtmisest keelduda. Keeldumise põhjustena on nimetatud järgmisi asju. Esiteks, ühistu ei suuda teeninda suuremat arvu liikmeid (minu poolt enne toodud garaažikooperatiivi näide). Teiseks, isik on varem samast ühistust välja arvatud § 20 punkti 3 või 4 alusel. § 20 punktid 3 ja 4 fikseerivad järgmised põhjused: kui liige ei ole täitnud liikmekohustusi, ei kasuta ühisteenuseid (teenuste kasutamise kohta tegin enne ühe väikese kommentaari, kas see ikkagi peab olema igal juhul kohustuslik) või kui liikmeks vastuvõtmine on vastuolus põhikirjas sätestatud tingimustega. See kolmas punkt annab tegelikult küllalt suured vabadused põhikirjas fikseerida, mis puhul saab liikmeks vastuvõtmisest keelduda ja võib seega olla arutuse käigus ainuke väga diskuteeritav punkt. Seaduseelnõu sätestab põhjalikult, kuidas liikmeks vastuvõtmine protseduuriliselt toimub, ma ei hakka sellel praegu peatuma. Oluline on võib-olla mainida § 14, kus on öeldud, et ühistus tuleb pidada küllaltki konkreetset liikmete arvestust. Seesama paragrahv fikseerib ära ka liikmete registri pidamise üldise korra. Mis puudutab liikmete õigusi ja kohustusi, siis need on küllaltki analoogsed õiguste ja kohustustega teiste ettevõtluse vormide puhul ja seetõttu ei ole minu arvates mõtet neid käesolevas ettekandes kommenteerida. § 17 käsitleb liikmete varalist vastutust. Selle 1. lõige ütleb, et liige vastutab ühistu kohustuste eest kohustusliku osamaksu piirides. Kui aga liige on maksnud kohustuslikust osamaksust suurema summa, siis vastutab ta materiaalselt kogu makstud summa piirides. Teine lõige fikseerib, et liige vastutab käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud piires ka nende kohustuste eest, mis olid ühistul võetud varem, kui tema ühistu liikmeks astus. § 18 reguleerib liikmete töötamist ühistus. Nii nagu muudes ettevõtluse vormides, toimub see ka siin töölepingu alusel.
Neljas osa fikseerib ära ühistute kapitali. Seaduseelnõu järgi on seda kolme liiki. Esimene on osakapital ja seda käsitleb detailsemalt § 26. Osakapital moodustub osamaksudest. Teine põhikapital on reservkapital, mille moodustumise sätestab § 30. Kolmas kapitali liik on igasugused muud sihtkapitalid, mida ühistu võib põhikirja või üldkoosoleku otsuse alusel moodustada täiendavalt nn. raha kogumise stiilis või laenukapitalina või ükskõik millisel moel. § 27 fikseerib, kuidas liikmed maksavad osamakse ja et on olemas osamaksu alammäär, mis on ette nähtud põhikirjas. Selles seaduses on sätestatud ka mitterahaliste osamaksude hindamise kord. Mitterahaliste sisseastumismaksude hindamine on antud kohalikule omavalitsusele, kes siis peaks selle tasu rahalise suuruse paika panema. § 27 lg. 5 on öeldud, et osamaksu maksimaalmäär võib olla piiratud, mis täpselt samamoodi nagu kõik teised osamaksuküsimused sätestatakse põhikirjas. § 28 annab liikmele õiguse võõrandada oma osatähte. Kui ta teeb seda seaduse ja põhikirja piirides, nii et võõrandamine ei too kaasa põhikirja muudatusi ega ole vastuolus põhikirjaga, siis tuleb võõrandamise tehing aktsepteerida ja uus osatähe omanik saab ühistu liikmeks. Selles paragrahvis käsitletakse ka uue omaniku (osatähe omaniku) ühistu liikmeks saamise detailsemaid küsimusi. Reservkapital moodustatakse kasumieraldistest, sisseastumismaksudest, kui see on ette nähtud põhikirjas. Reservkapitali suurus on piiratud (§ 31). Minimaalne reservkapital ei tohi olla väiksem kui pool osakapitali ja erikapitali summast. See on fikseeritud § 31 lg. 1. §-s 32 on kahes punktis reservkapitali kasutamise reeglid, mille järgi reservkapital on kasutatav kahjude katmiseks ja kinnisvara soetamiseks.
Viies osa räägib ühistu juhtimisest. Kõrgeim juhtimisorgan on ühistu liikmete üldkoosolek, üle 200 liikmega ühistu põhikirjas võidakse ette näha ka volinike koosolek. Fikseeritakse üldkoosoleku pädevus, üldkoosoleku kokkukutsumise reeglistik ja muu selline. § 39 sätestab ühistu liikme hääleõiguse ja selle kasutamise. Kommenteerimist vajab siin 2. lõige, nimelt see, et füüsiline isik võib delegeerida oma hääleõiguse teisele või kolmandale isikule, kes siis võib esineda volitustega selle isiku poolt. §-s 37 on käsitletud liikmete hääleõiguse piiramise juhtumeid ja §-s 38 otsuste vastuvõtmist ühistu koosolekutel. Otsuste vastuvõtmise protseduur ei erine üldjuhul sellest, mis on teistes liikmeskondadest või aktsionäridest koosnevates ettevõtetes. § 40 fikseerib juhatuse moodustamise, kusjuures on öeldud, et vähem kui 10 liikmega ühistu puhul valitakse ainult juhataja, s.t. juhatust moodustada ei ole vaja. § 41 ja § 42 sätestavad juhatuse pädevuse ja juhatuse esimehe pädevuse piirid. § 45 räägib ühistu tegevdirektorist, kusjuures alla 50 töötajaga ühistus võib tegevdirektori funktsioone täita ka juhatuse esimees.
Seaduseelnõu kuuendas osas on küllalt pikalt reglementeeritud ühistu revideerimist, revisjonikomisjoni õigusi ja nende koosolekute läbiviimise protseduure.
Seitsmendas osas on käsitletud ühistu raamatupidamist ja kasumi jaotust. Raamatupidamisarvestuse peab ühistu läbi viima vabariigi seaduste järgi, ta on selleks kohustatud. Kasumi jaotamise konkreetne reeglistik on ära toodud §-s 51.
Kaheksas osa reglementeerib ühistu reorganiseerimise ja likvideerimise. Siin on sätestatud ka likvideerimiskomisjoni moodustamise mängureeglid ja detailsemalt kogu likvideerimisprotseduur.
Viimane, üheksas osa ehk § 58 käsitleb keskühistute erisusi. Üks keskühistu erisusi on õigus põhikirjas fikseerida, et keskühistu liikmetel võib koosolekul olla mitte üks hääl, vaid teistsugune arv hääli. Mina seda päris õigeks ei pea, kuid ma arvan, et diskussioonide käigus suudetakse leida õige variant.
Niipalju siis esitatud seaduseelnõust. Lühikommentaar ka rakendusotsuse kohta. Rakendusotsuse põhilised punktid peaksid reguleerima, kuidas toimub kooperatiivide ümbertegemine, kui nii võib nimetada, ühistuteks, ja mis saab siis, kui kooperatiivid ei ole õigeaegselt end ühistuteks reorganiseerinud. Rakendusotsuse punkt 3, mida tasub kommenteerida, sätestab, et selle seaduse järgi asutatud ühistutel on õigus osa võtta erastamisprotsessidest Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 4 lg. 1 järgi.


(Stenogrammi vahepealne tekst puudub.)


А. Таmm
Härra Kamratov rõhutas nimetust, kuigi nimi ei riku meest, nagu öeldakse. Viimase arutelu juures arvati, et ühistu kõrval on kasutatav ka sellega lähedane sõna ühisus, sest eesti keeles ühistupank ei ole lihtsalt suupärane, me võiksime kasutada ühispanka. Aga see ei ole niivõrd tähtis, tähtsam on, et selles seaduseelnõus otsustati jätta välja sõna "kooperatiiv", kuna arvati, et siin võivad tekitada veidi segadust endise N. Liidu ajal vastu võetud kooperatiivide seadus ja sealt tulenevad majandusüksused ning struktuurid.
Küsimusi on tekitanud – olgu see nüüd ka teile kaasamõtlemiseks –, üksikliikme kõrval juriidilise isiku osalemine ühistus, s.t. kas viimaste suhtes on vaja võtta tarvitusele mingid piirangud.
Oleks hea, kui me rakendusotsuses suudaksime välja tuua ka teatud järjepidevuse enne 1940. aastat tegutsenud ühistute ja selle loodetavasti vastuvõetava seaduse põhjal asutatavate ühistute vahel. Tõenäoliselt ei ole saadikutele vaja meenutada enne 40-ndaid aastaid väga efektiivselt tegutsenud tootjate ja tarvitajate ühistute tegevust. Aga peab ütlema, et tänane tegelikkus on toonud päevakorrale kooperatsioonipõhimõtete kiire taastamise vajaduse ja nende põhimõtete taasseadustamise vajaduse. Me ei lähe kõik siin kohe neid ühistuid ise asutama, aga tõesti, eriti tunnetatav on tootjate poolelt olnud praegu, põllumajandusreformi läbiviimisel nende seadusandlike aktide puudumine. Seda on vaja kohaliku tootmispotentsiaali ärakasutamisel, seni tegutsenud majandite masinakeskuste, kuivatite ja muude tootmisobjektide n.-ö. ühiskasutusse võtmisel, olgu siis tegu talumeestevaheliste tootjaid teenindavate ja nende saadusi töötlevate ettevõtetega või ka majandite baasil moodustuvate majandusvormide, ühistute või aktsiaseltsidega ja seal kõrval tegutsevate talumeeste ühendustega neid teenindavate üksuste loomiseks. Lausa skandaalseks on kujunemas Eesti piimaühistute asutamine, kus meie Soome ja Rootsi kolleegide piimandusorganisatsioonid "Arla" ja "Valio" on haaramas koos valitsuse ja töötajatega kogu aktsiapakki, ehkki tootjate ühistu põhimõtted on lõpuni selgeks rääkimata ja vastu võtmata. Peaksime selle seaduseelnõu läbivaatamist kiirendama – ka tavamenetluse korras –, et see ei jääks meie kogul vastu võtmata, et me ei lahkuks ametist enne, kui ühistute seadus on vastu võetud. Majanduskomisjon teeb ettepaneku esimene lugemine täna lõpetada, et me saaksime teisele lugemisele tulla juba uue tekstiga ja seda sisuliselt arutada. Aitäh!
Juhataja
Küsimused rahvasaadikutelt. Lembit Arro.
L. Arro
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Esiteks oli juttu, et on olemas uus, osaliselt muudetud eelnõu. Ma ei ole seda näinud ja tahaksin küsida, kas uues eelnõus on märgitud, et vastavalt põllumajanduse omandireformi seadusele on ühistul eelisõigus omandada majandi vara. Praegune projekt on ühistu kapitali moodustamise osas segane. Kas uues projektis on täpsemalt fikseeritud, kuidas ühistu kapitali võib ja saab moodustada?
Teine küsimus. Projektis on märgitud, et ühistus peab olema vähemalt 50 protsenti füüsilisi isikuid, ülejäänud võivad olla juriidilised isikud. Mina tean Eestis majandeid, kus talupidajaid on väga vähe, neli-viis või ainult üks-kaks, ning praegu moodustatakse üksusi, ühistuid, kus maa võetakse rendile ja kasutatakse seda samal otstarbel edasi. Nüüd tahavad need väikesed majandites moodustatud ühistud, farmid, töökojad jne. luua endale katusorganisatsiooni, kuhu saab paigutada vahendeid. Vanasti olid meil maal laenu-, hoiu- ja krediidiühistud. Kui füüsilisi isikuid on seal vähem, kas siis üldse saab neid moodustada? Ka see probleem tuleks selle seadusega lahendada. Aitäh?
А. Tamm
Teine küsimus, nii nagu hr. Kamratov selle välja tõi. Minu teada ei ole teile kätteantavas seaduseelnõu tekstis piiritletud juriidiliste isikute osakaalu 50 protsendiga. Aga ma saan hr. Arro küsimusest aru, sest me oleme seda eelnõu majanduskomisjonis väga mitmel korral arutanud. On tehtud ka piirangute kehtestamise ettepanekuid. Üldiselt on olemas oht, et kui üksikisik ja juriidiline isik kuuluvad ühistusse võrdselt ühe häälega ja demokraatia nagu oleks tagatud, siis tegelikult võib tunduvalt suurema varaga juriidiline isik seal siiski suuremat osakaalu omada. Nii et see tähelepanek on minu arvates täiesti õige. Siia seaduseelnõusse, ka selle uude redaktsiooni, ei ole veel kirjutatud seda, mida hr. Arro ja praegu teie ees seisja vajalikuks peavad, et säilitada kunagi maal tegutsenud ja nüüd moodustuvate ühistute järjepidevus. Piima-, teravilja- ja masinaühistute vara läks üldjuhul majanditele või traktorijaamadele, see jäi ka pärast kollektiviseerimist põllumajanduse kasutusse.
Nüüd, mil tekivad eri majandusvormid, peaksime majandites olevate kombainide, kuivatite ja muu vara baasil tagama, et selle piirkonna kõik teraviljatootjad, olgu nad talupidajad, kuulugu aktsiaseltsidesse või muudesse majandusvormidesse, saaksid seda vara kasutada. See küsimus tuleks võib-olla esile tuua rakendusseaduses, aga kui tehakse ettepanek võtta ta otse ühistute seaduse teksti, siis tõenäoliselt tuleks see ainult kasuks.
Juhataja
Suur tänu! Kas on veel küsimusi Aldo Tammele? Ei ole. Aldo Tamm tahab midagi lisada.
A. Tamm
Ma võib-olla panin liialt rõhku tootjate poolele. Ka tarvitajate pool, meie endine ETKVL, praegune taastatud ETK on teinud väga palju, et muutuda pseudokooperatiividest tagasi kohapealseteks ühistuteks, selleski osas võib-olla peame seaduseelnõu veidi täpsemalt vaatama. Kui me andsime ettevõtete taasriigistamise seaduseelnõuga ETK-le pikendust kaupluste ja sööklate paremaks kordaseadmiseks, siis ühistute seaduse vastuvõtmisega peaksime ka otsustama, mis jääb tarbijate kooperatiividele, milline õigus jääb kohapealsetel inimestel otsustada, kas nad erastavad need kauplused ja sööklad, müüvad üksikisikutele, annavad aktsiaseltsidele jne. Määravaks peab saama kohapeal elavate inimeste sõna. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! lugupeetud kolleegid, juhtivkomisjon taotles selle küsimuse arutamist normaalprotseduuri järgi. Kõik reglemendijärgsed nõuded selleks, et esimene lugemine lõpetada, on täidetud. Kas lõpetame esimese lugemise? Esimene lugemine on lõppenud. Kuidas on lood teise lugemisega, selgub asjade käigus. See eeldab uue erakorralise istungjärgu kokkukutsumist või Ülemnõukogu töö jätkub 14. septembril vastavalt reglemendile.


Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta "Eesti NSV tsiviilkoodeksis"" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja võtame arutusele viienda päevakorrapunkti, kus kõne all on eelarve-majanduskomisjoni esitatud seaduseelnõu muudatuste tegemise kohta Eesti NSV tsiviilkoodeksis. Alustame teist lugemist. Palun kõnetooli komisjoni esimehe hr. Jüri Reinsoni.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta "Eesti NSV tsiviilkoodeksis"" eelnõu esimene lugemine toimus 8. juulil. Eelarve-majanduskomisjon ei ole saanud sellele ühtki parandusettepanekut ega täiendust. Eelnõu veel kord läbi vaadanud, julgeb eelarve-majanduskomisjon teha Ülemnõukogule ettepaneku seaduseelnõu esitatud kujul teisel lugemisel vastu võtta. Härra justiitsminister Märt Rask ei saanud täna kahjuks siia tulla, kuid ütles, et ta on kõigi seaduseelnõu punktidega nende praeguses redaktsioonis nõus ja toetab selle vastuvõtmist teisel lugemisel.
Juhataja
Suur tänu! Millised küsimused on hr. Reinsonile? Hr. Reinsonile küsimusi ei ole. Tänan! Kaasettekandeks palun kõnetooli õiguskomisjoni esilehe hr. Tõnu Antoni.
T. Anton
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Esimese ja teise lugemise vahel pole õiguskomisjonile kui juhtivkomisjonile laekunud ei ettepanekuid ega märkusi. Õiguskomisjon jääb oma varasema seisukoha juurde, et kõnealune seaduseelnõu on paslik vastuvõtmiseks ja meil oleks vaja see teisel lugemisel vastu võtta. Tänan teid!
Juhataja
Suur tänu! Kas hr. Antonile on küsimusi? Hr. Antonile küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Kas on sõnavõtjaid, kõnepidajaid? Ei ole. Kutsume kõik saadikud saali, palun aidake mind! Kohaloleku kontroll. Kohal on 77 rahvasaadikut, puudub 20.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi seadus muudatuste tegemise kohta Eesti NSV tsiviilkoodeksis? Palun hääletada! Vaja on 49 häält. Selle ettepaneku poolt on 64 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 3 jäid erapooletuks. Seadus on vastu võetud.


Erastamisettevõtte asutamise kohta
Juhataja
Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja võtame arutusele 6. päevakorrapunkti, vabariigi valitsuse esitatud otsuseprojekti erastamisettevõtte asutamise kohta. Eelarve-majanduskomisjon on arutanud seda probleemi oma istungil ja teeb ettepaneku arutada mainitud päevakorrapunkti kiireloomulisena. Kuna see on meil aga juba päevakorras, siis enam protseduuriliselt midagi ei muutu. Nii et me arutame seda nii, nagu päevakorras olevat otsuseprojekti ikka. Ma palun ettekandeks kõnetooli majandusministri asetäitja hr. Ardo Kamratovi.
A. Kamratov
Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud saadikud! Vabariigi valitsus on esitanud Eesti Vabariigi Ülemnõukogule läbivaatamiseks otsuseprojekti Eesti Vabariigi erastamisettevõtte asutamise kohta. Käesoleval ajal tegutseb meil erastamisega riigivalitsemisorganina kirjas olev riigivaraamet. Kui valitsus 1990. aasta oktoobris selle ameti moodustas, siis oli ühe variandina juba tollal plaanis asutada riigivaraamet, kes tegutseks ligilähedaselt ettevõtte tegevuse põhimõttel, s.t. et erastamisest laekuvad summad laekuksid selle ameti arvele ja need, mis kulutustest teatud kinnitatud normatiivide järgi üle jäävad, kantakse muidugi riigi eelarvesse või kasutatakse vastavalt Ülemnõukogu ja valitsuse kehtestatud korrale. Seadus Eesti Vabariigi Valitsuse kohta, mis praegu kehtib, ei võimaldanud riigivalitsemisorganil selliseid finantseerimiskanaleid ette näha. Tegelik elu on aga näidanud seda, et üks põhiline tegur, mis meil on takistanud erastamist ja mis ilmselt väga oluliselt hakkab takistama suurettevõtete erastamist, on see, et erastamise majanduslik organiseerimine peab selgelt olema rajatud tulu- ja kasumisaamise põhimõtetele. See on asja üks pool. Teiselt poolt on väga oluline, et just erastamisettevõttel tekiksid võimalused analüüsida ettevõtete senist majandustegevust ja vajadusel lahendada erastamise käigus ettevõtete kahjumi, võlgade ja muud sarnased küsimused. Analoogselt sellega, nagu praegu teeb Saksamaal tegutsev "Treuhand", kes on paljude ettevõtete võlad, et nad ette valmistada müügiks, kirjutanud oma arvele ning katnud need siis hiljem saadud kasumitest ja tuludest. Selge on see, et selliste suurte võlgadega ja majanduslikes raskustes olevaid ettevõtteid me praegu erastada ei saa, seda enam erastada neid väliskapitalile, kes oleks huvitatud ettevõtte tulevikus töölepanemisest. Erastamisettevõtte moodustamise idee ei ole sündinud mitte lähikuudel, vaid tegelikult on see olnud ohus juba ligemale kaks aastat, niikaua kui meil erastamine on käinud. Eesti Vabariigi Valitsus on käesoleva otsusega teinud ettepaneku asutada erastamisettevõte just praegusel momendil, kus meil on ette valmistatud terve dokumentide pakk tööstusettevõtete privatiseerimise käivitamiseks. Võib-olla me jõuame isegi täna õhtul või homme hommikul nende dokumentide arutamiseni siin saalis. Niisiis püüame selle ettevõttega luua organisatsioonilise baasi, et käivitada suurettevõtete erastamine Eesti Vabariigis. Praeguseks hetkeks on riigivaraamet privatiseerinud ligemale 800 teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtet ning umbes 50 tööstusettevõtte tsehhi või filiaali, mille maksumus on alla 6 milj. Eesti krooni, on lülitatud erastamisnimekirjadesse. Me loodame, Ülemnõukogu nõustub sellise erastamisettevõtte asutamisega ja me saame need tööstusettevõtete tsehhid ja filiaalid erastada juba selle ettevõtte kaudu. Erastamisettevõtte moodustamiseks on tehtud ka väga oluline eeltöö. Majandusministeerium on otsinud vastavat kaadrit ja meile on laekunud praegu ligemale 200 avaldust noorepoolsetelt ettevõtetes tegutsenud inimestelt, kes tahaksid hakata tööle erastamisettevõttes. Loodame, et me suudame nende hulgast välja valida esimesed 15–20 töötajat, kes erastamisettevõttes juba lähinädalatel võiksid tööle hakata. Et erastamisettevõte tuleks moodustada just Ülemnõukogu otsusega, mitte Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega, tuleneb ka sellest, et Eesti Vabariigi Valitsuse kinnitatud riigiettevõtete põhimäärus, mis oleks erastamisettevõtte tegevuse aluseks, näeb ette, et riigiettevõtte asutamiseks peab nõusoleku andma Eesti Vabariigi Ülemnõukogu. Kuna riigiettevõte, mis kannab erastamisettevõtte nime, on väga oluline riigi majanduse tuleviku seisukohalt, siis me leiame, et selle nõusoleku saamine Ülemnõukogu otsusena on eriti vajalik.
Teine põhimõtteline ettepanek otsuses seisneb selles, et kuna erastamisettevõttele lähevad meie nägemist mööda üle (erastamisettevõtte valdusse) kõik erastamisele kuuluvad tööstusettevõtted, nende tsehhid või filiaalid (see tähendab, nad võetakse erastamisettevõtte bilanssi), siis on väga oluline, et erastamisettevõtte majandustegevuse juhtimine ja kontroll selle üle oleks Eesti Vabariigis korraldatud küllaltki kõrgel tasandil. Selleks tasandiks võiks olla kõnealuse riigiettevõtte haldusnõukogu, kelle ka kinnitab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu. Otsuseprojekti juurde on lisatud nimekiri, mille on läbi arutanud Eesti Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank. On ettepanek kinnitada need inimesed haldusnõukogu liikmeteks. Haldusnõukogu liikmed tuleks kindlasti tööle võtta kirjaliku lepingu alusel, nii et nende puhul rakenduksid täielikult põhimõtted, mis siiamaani riigiettevõtete puhul eriti hästi toimima ei ole hakanud. Nimelt ei ole haldusnõukogud ja juhatused praegu täielikult vastutavad ettevõtte majandustegevuse eest. Et vältida seda erastamisettevõtte puhul, vormistame haldusnõukogu liikmed kindlasti tööle kirjaliku lepinguga ja meie näeksime, et see tööleping oleks otstarbekas sõlmida haldusnõukogu liikmetega ka näiteks Ülemnõukogu kantseleil või alternatiivvariandina Eesti Vabariigi Valitsusel. Nimelt peaksid meie arvates haldusnõukogu liikmed andma sellise truudusvande, et nad ka eetiliselt käituksid Eesti Vabariigi varaga väga korrektselt. Seda ühelt poolt. Teiselt poolt, kuna erastamisettevõttes liigub väga põhjalik informatsioon igasuguste investeerijate ja ka vara kohta, peavad nad ka selle informatsiooniga väga korrektselt ümber käima. Meie arvates oleks otstarbekas sellise vande tekst läbi arutada Eesti Vabariigi Valitsuses ja valitsuse otsusega see vanne ka vastu võtta. Ma arvan, et majandusministeeriumi ettevalmistustööd erastamisettevõtte asutamiseks on praegu põhimõtteliselt jõudnud ühele poole. Käesoleval nädalal jõuab lõppfaasi erastamisettevõtte põhikirja projekti lihvimine ja ilmselt oleme suutelised järgmisel nädalal Eesti Vabariigi Valitsuse istungil, kui Ülemnõukogu selleks valitsusele õigused annab, põhikirja ka kinnitama. Sisuliselt lahenevad sellel nädalal ka erastamisettevõtte tööruumide küsimused, nimelt on Tallinnas teatud organisatsioonidega sõlmitud juba tööruumide saamise kokkulepe. Muidugi ei saa siin jätta märkimata, et erastamisettevõtte asutamise ettevalmistamisel oleme kasutanud Saksa kolleegide abi. Tihe kontakt Saksamaaga tekkis just sel aastal ja meie oleme esimesed Saksamaast ida pool asuvatest riikidest, kellega Saksa erastamisfirma "Treuhand" on alustanud tõsisemat koostööd. Mingil juhul ei taha me aga 100%-liselt maha kirjutada sakslaste dokumente ja matkida Saksa malli. Paralleelselt, nagu ka siin seletuskirjas on öeldud, jätkame erastamist ka riigivaraameti jõududega, nii kaua kui riigivaraamet oma erastamisalased funktsioonid erastamisettevõttele üle annab. Esialgu oleks minu poolt kõik. Olen valmis vastama küsimustele. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Vladimir Lebedev.
V. Lebedev
Lugupeetud härra spiiker, lugupeetud härra Kamratov! Väga kahju, et te loobusite Saksamaa kogemustest! See, mida Saksamaal tehakse, ja Saksamaa haldusnõukogu funktsioonid erinevad mõnevõrra sellest, mida planeeritakse erastamisettevõtte haldusnõukogule. Arvatavasti oleks ikkagi vaja olnud arvestada Saksamaa kogemusi. Teiseks jääb mulje, et luuakse uut toitepinda korruptsioonile. Mul on selles suhtes kahtlusi tekkinud. Olen seisukohal, et tahetakse luua veel üks riiklik struktuur, et inimesi koorida. Selle küsimusega pidi tegelema riigivaraamet. Mis saab riigivaraametist, kui me loome niisuguse erastamisettevõtte? Kust tuleb haldusnõukogu liikmete ja selle erastamisettevõtte töötajate töötasu? Kas nii ei paisutata mitte suureks riigiaparaati? Sel juhul tuleks riigivaraamet sulgeda, sest tal pole tegelikult enam mitte millegagi tegelda. Tänan!
А. Kamratov
Lugesin siit välja põhimõtteliselt kaks küsimust. Esimene puudutab korruptsiooni, teine riigivaraameti tegevust – kuidas on planeeritud tema tegevuse jätkamine või seostamine erastamisettevõttega. Mis puutub korruptsiooniprobleemistikku, siis me oleme sellest väga palju rääkinud, kuid kahjuks on jutt jäänud jutuks. Korruptsioonivastast tegevust on püütud arendada eri variantides, kuid ei ole leitud neid kõige õigemaid. Meil on valida kolm varianti, kuidas Eestis erastamisega edasi minna. Riigivaraamet kui valitsemisorgan ei saa tegutseda majanduslikul põhimõttel, vaid on eelarvest finantseeritav. Järelikult ei ole riigivaraametil otstarbekas üle võtta ettevõtete vara. Ta ei saa ka haldustegevust arendada.
Teine variant on delegeerida erastamine Eesti Vabariigi ministeeriumidele. Siis jälle võiksime diskuteerida, kas see on korruptsioonivaba tegevus või mitte.
Kolmas variant on moodustada omaette struktuur, mille kulud kaetakse tema tuludest ja mis valdaks erastamisele minevat vara ka enne erastamist. Järelikult juba praegu hakatakse riigiettevõtete vara erastamisettevõtte bilanssi üle andma. Siin ei ole tegemist korruptsiooniga, vaid rohkem sellega, et erastamisettevõttes on kogu vastutus koondunud ühte kohta. Praegune häda seisneb selles, et vastutus on hajutatud väga mitmesse kohta.
Teine probleem puudutab riigivaraameti staatust. Osa riigivaraameti funktsioone jääb alles. Funktsioonid, mis praegu juba on olemas, seostuvad endiste omanike varaliste õiguste taastamisega. Need funktsioonid, mis sügisel hakkavad väga tõsiselt päevakorda tulema, on seotud rahvakapitali obligatsioonide süsteemi loomise ja väljakujunemisega. Ja lõpuks jääb riigivaraameti peale kogu normatiivne baas, seadusandlus ja selle järgimise kontroll, mis puudutab riigivara üldist valdamist. Ma mõtlen seda vara, mis mitte kunagi ei lähe erastamisele. Nii et me näeksime praegu niisugust paindlikku varianti, kus erastamise funktsioonid lähevad riigivaraametilt ära, kuid teised funktsioonid, mis on seotud riigivaraga just omandireformi protsessis, jäävad talle alles ja seda laadi funktsioone tuleb veel juurdegi. Käesoleval hetkel muidugi ei ole veel otsustatud, kas riigivaraamet jääb riigivalitsemisorganiks või reorganiseeritakse ta ümber majandusministeeriumi struktuuriüksuseks, mis on alternatiivne variant. Tänan!
J. Allik
Lugupeetud härra Kamratov, mul on kaks küsimust.
Esiteks, kas otsuseprojekt, mille kohta te ettekande tegite, on teie arvates täielikus vastavuses Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadusega? Teiseks, selles otsuseprojektis on haldusnõukogu liikmete määramisel seitse lünka, samal ajal loeme teiselt lehelt, et keegi on asja juba ära otsustanud, et Ülemnõukogul ei ole õigust haldusnõukogu liikmeid määrata, vaid seda teevad Eesti Pank ja Eesti Vabariigi Valitsus – üks määrab 4 ja teine 3 liiget. Kes on pädev otsustama Ülemnõukogu eest selliseid asju? Edasi, nende 7 kandidaadi hulgas on vähemalt 2 inimest, kes avalikult on teatanud, et nad on Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse vastu ja oma tegevuses teevad kõik, et see seadus kas tühistataks või uuesti läbi vaadataks. Mis mõte on neid isikuid esitada kinnitamiseks Ülemnõukogule, kes sellise omandireformi aluste seaduse vastu võttis?
A. Kamratov
Esimesele küsimusele ma ei oska teistmoodi vastata, kui et mina ei näe vastuolu omandireformi aluste seadusega. Omandireformi aluste seaduses käsitletakse erastamist §-s 35, kus on öeldud, et erastamist korraldatakse vastavalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt vaetu võetud korrale ja tingimustele ning et korraldamise õigus on Eesti Vabariigi Valitsusel. Siin on praegu tegemist pretsedendiga, kus tegelikult Eesti Vabariigi Valitsus asutab Eesti Erastamisettevõtte, ja ma just ütlesin, et riigiettevõtte põhimääruse järgi, mis ka valitsuses on vastu võetud, me küsime selleks põhimõttelise loa Ülemnõukogu käest ja taotleme, et Ülemnõukogu jätaks kontrolli erastamisettevõtte haldusnõukogu ja ka kogu selle tegevuse üle enda kätte.
Mis puutub küsimuse teise poolde, siis praeguse otsuse eelnõu väljatöötamise käigus me oleme arutanud seda asja Eesti Pangaga ja Eesti Vabariigi Valitsuse tasandil ning see nimekiri, mis lugupeetud Ülemnõukogu saadikutele on esitatud, on Eesti Panga ja Eesti Vabariigi Valitsuse ettepanek haldusnõukogu liikmete määramiseks. Kui nüüd diskussioonide käigus jõutakse seisukohale, et kandidaate tuleks esitada siit saalist, siis meie ei saa selle vastu olla. Ma arvan aga, et ka sellisel juhul võiksid kandidaadid olla läbi arutatud Eesti Panga ja Eesti Vabariigi Valitsusega. Tänan!
J. Jõerüüt
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul on kolm küsimust. Esimene küsimus. Teatavasti on meil tegemist riigiettevõtetega riigiametitega ja ministeeriumidega, see on päris selge struktuur. On täiesti selge, et kogu selle otsuse eelnõu taga on riigiettevõtetele, ütleme Eesti "Treuhandile" teatud poliitilise kaalukuse andmine. Mis muutub aga selle otsuse tulemusena juriidiliselt?
Teiseks. Teatavasti on valitsus täiesti ametlikult kõigis massiteabevahendites tunnistanud, et riigiettevõtete valitsemine haldusnõukogude kaudu on läbikukkunud eksperiment. Selle otsuse sisu on riigi kõige tähtsama majandusoperatsiooni tegemine läbikukkunud eksperimendi meetodi kaudu. Kuidas seda seletada?
Kolmandaks. Te väitsite oma ettekandes, et vastutus Eesti Erastamisettevõtte loomise järel on koondatud, mitte hajutatud, ja kirjeldasite kolme varianti, kuidas seda võiks teha. Nagu Jaak Allik juba ütles, on kaks inimest väljapakututest absoluutselt vastu senisele värgile. Kuidas siiski seletada seda, et vastutus on koondatud, kui Eesti Erastamisettevõtte 7 põhifunktsionääri hulka kuuluvad minu mälu järgi vähemalt kahe ministeeriumi aseministrid?
A. Kamratov
Ma hakkaksin peale kolmandast küsimusest. Minu vastus peaks sisaldama nüüd analüüsi, kas ja mis osas on need konkreetsed persoonid, kelle nimesid me siiamaani nimetanud ei ole, vastu omandireformi aluste seadusele ning kuidas aseministrid ja valitsuse tegelased oleksid seotud erastamisettevõttega. Minu teada need kaks inimest, keda me ilmselt kõik mõtleme, ei ole olnud erastamise kui sellise vastu. Diskuteeritud on vaid selle üle, millisel viisil ja millises müügivormis toimub erastamine, kas kompenseerimise kaudu, väärtpaberite, rahvakapitali obligatsioonide või raha eest. See on olnud vastuolude sõlmpunkt. Minu arvates on see aga lähiminevikus lahenenud, kuna meil on nüüd oma raha ja me oleme ka selgelt astunud esimesi samme rahvakapitali obligatsioonide süsteemi loomiseks, kas või nende korteriosakute kaudu. Mis puudutab seda, kas ministeeriumi esindajad võiksid haldusnõukogus olla ja miks on Eesti Pank ja valitsus selle siin välja pakkunud, siis minu arvates võiksid ministeeriumi esindajad haldusnõukogus olla, kuna see nõukogu peab ikkagi ellu viima vabariigi valitsuse majandi poliitikat. Sellel erastamisettevõttel ei saa ju olla mitte mingit muud poliitikat kui ikka see üldine poliitika, mida põhimõtteliselt töötavad välja nii Ülemnõukogu kui ka Eesti Vabariigi Valitsus. Nii et teatud ministeeriumide esindajad peaksid minu arvates just selles haldusnõukogus olema, ja mitte reatöötajad, vaid võib-olla tõesti aseministrid. Aseministrid sellepärast, et ministrid on ilmselt oma poliitiliste tööülesannetega tihedamalt koormatud ja neil ei jätku lihtsalt aega.
Teine küsimus oli, et kas läbikukkunud eksperimenti haldusnõukogudega on sellise ettevõtte puhul mõttekas korrata. Minu arvates ei saa haldusnõukogude eksperimendi läbikukkumisest praegu eriti tõsiselt rääkida, sest haldusnõukogude probleemistik ja diskussioon nende üle on olnud rohkem poliitilist laadi ning ma ütleksin isegi, et asi on mõningate ministeeriumide tegemata jäetud töös. Mis puutub haldusnõukogude poolt vastuvõetud otsuste ebakompetentsusse, siis siin taga on ikkagi see, et ministeeriumid ei ole haldusnõukogu liikmeid õigeaegselt välja vahetanud. Kogu maailma praktika näitab seda, et riigiomanduses olevate ettevõtete juhtimine käib üldjuhul ikkagi nendesamade haldusnõukogude kaudu. Küsimuse viimane osa puudutab seda, kas meil on mõttekas koondada erastamise otsused ühte kohta ja kas see muudab otsuse tulemust ka põhimõtteliselt positiivsemaks kui praegu. Minu arvates muudab küll, kuid samal ajal peame arvestama seda, et me peame oskama korralikult konstrueerida erastamisettevõtte töökorralduse. Kui me jõuame ikkagi niikaugele, et üks töötaja vastutab konkreetse erastamisele mineva ettevõtte eest, siis me ilmselt sellise positiivse resultaadi saavutame. Seda näitavad nii Saksamaa kui ka Poola ja Ungari kogemused, kus vastavad privatiseerimise agentuurid on igale konkreetsele ettevõttele kinnitanud konkreetse ametiisiku või töötaja, kes selle ettevõtte erastamist algusest lõpuni jälgib. Minu arvates on erastamisettevõtte asutamise positiivne külg just see, et enne erastamist me võtame riigivara ühe firma juures arvele ja see firma vastutab siis ka täielikult selle riigivara säilimise eest. Nagu te teate, on ju riigivara arvel ainult ettevõtte raamatupidamises, ministeeriumides see arvel ei ole. Ministeeriumides on vastavad revisjonitalitused likvideeritud. Nüüd hakatakse neid taasmoodustama, kuid ilmselt on just see vara, mis on otsustatud erastada, selles mõttes ohtlik, et seda armastatakse juba enne erastamist kiiresti laiali tassida. Ma leian, et erastamisettevõte, kes oma vastavate talitustega kontrollib selle vara säilimist, on üks parim variant, mida me saaksime lihtsalt kontrolli huvides enne erastamist rakendada.
L. Hänni
Lugupeetud ettekandja, loodetavasti sain esitatud eelnõust ja teie ettekandest õigesti aru, et loodav erastamisettevõte on iseseisev ja ei kuulu ühegi ministeeriumi haldusalasse. Teiselt poolt on tal aga teatud täitevvõimu institutsiooni tunnused, sest ta haldab riigivara. Kehtiva põhiseaduse kohaselt kuulub täitevvõim ainult vabariigi valitsusele, kes teostab seda ministeeriumide kaudu. Seaduseandja ei tohi luua ühtegi teist täitevvõimu institutsiooni vabariigi valitsuse kõrvale, selleks peaks ta muutma põhiseadust. Niisugune nõue on põhiseaduses, et vältida täitevvõimu ja vastutuse hajutamist. Mulle tundub, et käesolev eelnõu läheks sellisel kujul vastuollu põhiseaduse tähega. Ma loodan, et te suudate minu kahtlused hajutada. Aitäh!
А. Kamratov
Esimesele küsimusele ma oskan vastata nii, et ka minu loogika järgi ei peaks erastamisettevõte olema ühegi ministeeriumi haldusalas. See on iseseisev ettevõte, mille asutab Eesti Vabariigi Valitsus, ilma et ta annaks ettevõtte tegevust mingisuguse ministeeriumi haldusesse. Mis puutub teise küsimusse, siis mina hetkel seda vastuolu ei näe. Võib-olla ma ei oska välja lugeda neid vastuoluohte, mis tulenevad põhiseadusest, kuid me ei räägi praegu riigivara andmisest haldusesse, vaid selle andmisest valdusesse. Küsimus on ju selles, et praegu on kõigi riigiomanduses olevate ettevõtete valduses riigi varandus. Nüüd me koondame selle valdamise momendi erastamisettevõtte juurde just konkreetselt nendes ettevõtetes, kus põhimõtteliselt on langetatud otsus, et need lähevad lähiaegadel erastamisele. Tähendab, erastamisprotseduuri algus on ajaliselt siis, kui vara on otsustatud anda erastamisele. Selles momendist tuleb ettevõtte vara valdamise õigused ära võtta, et ta ei saaks varaga teostada tehinguid. Me hakkame jälgima selle vara säilimist, analüüsime ettevõtte kahjumlikkuse või kasumlikkuse põhjusi, võlgasid jms. Nii et mina ausalt öeldes praegu seda haldamise ohtu ei näe.
M. Lauristin
Hr. Kamratov, selle ettevõtte loomine, nagu me võisime kuulda, toetub Saksa "Treuhandi" kogemusele. On teada, et "Treuhandil" on erakordselt suured volitused oma riigi vara haldamisel, tema otsused on lõplikud. Ma tahaksin siiski täpsemini teada ka selle loodava institutsiooni volitusi. Te ütlesite, et haldusnõukogu kaudu on see Ülemnõukogu või siis Riigikogu kontrolli all. Kas on mõeldav edukas privatiseerimine, kui parlament sekkub selle asutuse otsustustesse?
Minu teine küsimus puudutab seadusandlust. Saksa "Treuhandi" kogemus on olnud suhteliselt edukas seetõttu, et rakendati sisuliselt kogu Lääne-Saksamaa seadusandlikku võimsust, kõiki neid seadusi, mis olid olemas. Meil teatavasti suurt osa neist seadustest ei ole, meil pole kinnisvaraseadust, äritegevusega seotud seadusi, hüpoteegiseadust jne. Ühesõnaga, kogu see seaduste pakett on puudu. Millele saab see ettevõte seadusandlikult tugineda, kui me ta täna loome?
А. Kamratov
Esimesele küsimusele vastates ma arvan, et ettevõtte volitused saavad olla fikseeritud ettevõtte põhikirjas niivõrd, kuivõrd need langevad kokku kahe normatiivaktide plokiga. Üks normatiivaktide plokk on see, mille võtab vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu. Oma ettekandes ma viitasin ka sellele, et kas täna või homme hakkame siin Ülemnõukogu saalis arutama privatiseerimise korda ja sellega seoses olevaid normatiivakte. Nii et üks plokk on siin kindlalt see, mis puudutab privatiseerimist. Ettevõtte volitused ei saa olla suuremad nendest, mis seadusandlikult on erastamise korraldajale antud. Kuna aga riigivara erastamise korraldamine on Eesti Vabariigi Valitsuse kompetentsis, siis on selge, et privatiseerimise ja ka ettevõtete vara valdamise mängureeglistikku, mis kehtib Eesti Vabariigis ja mis on kinnitatud valitsuse poolt, peab erastamisettevõte täpselt samamoodi arvestama. Nii et kui me töötame välja erastamisettevõtte põhikirja, siis me ei saa anda talle suuremaid volitusi, kui teiste normatiivaktidega on paika pandud. Seetõttu ei saa erastamisettevõte minu meelest otsustada midagi vastuolus seaduse, valitsuse määruse või korraldusega.
Mis puutub muu seadusandluse puudulikkusesse, siis me peame arvestama, et me ei ole nii võimekad ja meil ei ole ka sellist taustpotentsiaali nagu Saksamaal. Seetõttu ei suuda me erastamisettevõtet muidugi lähinädalatel 100%-liselt konstrueerida. Oma ettekandes tahtsin öelda lihtsalt seda, et me oleme valmis lähinädalatel vastu võtma erastamisettevõtte põhikirja ja alustama tema kaadri komplekteerimist. Massiline erastamine ei alga aga Eesti Vabariigis ilmselt siiski mitte lähinädalatel ja lähipäevadel, vaid lähikuudel. Selle eeltööna on koostatud vastavaid normatiivakte. Kinnisvaraseadus on valitsuse käesoleva kvartali tööplaani sisse pandud ja see on justiitsministeeriumi poolt välja töötatud. Mis puutub teistesse selle valdkonna seadusandlikesse aktidesse, siis ma loodan, et kui me saame selle ettevõtte juba täisvõimsusega tööle panna ja massilise erastamisega alustada, on need olemas.
V. Pohla
Lugupeetud ettekandja! Pr. Lauristin esitas juba küsimuse väga olulise asja kohta kõnesolevas probleemistikus. Meil puuduvad vajalikud juriidilised tingimused, et võtta mehhaaniliselt üle "Treuhandi" kogemused. Saksamaal on kõik olemas, pika aja jooksu on kujunenud vastav juriidiline kindlustatus. Kuidas aga vältida meil näiteks korruptsiooni seoses erastamisettevõttega? Me loome ju praegu ühe monopoli, kes hakkab erastamisega tegelema. Meil ei ole seadusi, kuidas vältida seejuures korruptsiooni.
Teine küsimus. Kui nüüd erastamisettevõte võtab vastutuse endale ja saab riigiettevõtted oma haldusse, siis riigiettevõtte juhtimisel justkui ei tunta enam täit vastutust selle olukorra eest. Kas riigiettevõtted ei lagune siis hoopis kiiremini kui praegu, sest erastamisettevõttel ei ole nähtavasti mehhanismi ega võimalusi, et täielikult juhtida riigiettevõtete tööd? Tänan!
А. Kamratov
Esimesele küsimusele korruptsiooni ja monopoli kohta olen püüdnud enda arvates juba vastata. Mis puutub sellesse, et me nii väga matkime Saksamaa "Treuhandi" kogemusi, siis mina isiklikult olen sellel seisukohal, et me seda ei tee. Oma ettekande alguses ma püüdsin näidata seda, et erastamisettevõtte loomise idee on olnud meil õhus tegelikult juba kaks aastat, nii kaua kui me oleme Eesti Vabariigis erastamisega tegelnud. Me oleme kasutanud vahel ka seda varianti, kui erastamine on antud riigivaraametile, mis teiste sõnadega on Poola ja Ungari kogemus. Ja tegelikult põhineb seesama Poola ja Ungari kogemus ju ka sellel, et riigivaraamet on lihtsalt korraldaja, kes annab reaalse erastamisprotsessi lepingulistel alustel üle mitmesugustele firmadele või kodanikele ning need kureerivad siis ühe või teise ettevõtte erastamist algusest lõpuni. Nii et siin ongi juba erastamise reaalne korraldamine pandud üksikute majandusorganisatsioonide peale. Kui huvi selle tegevuse vastu on olemas, siis saab erastamine ka reaalselt korraldatud.
Kas me enne nimetatud kolmest variandist väldime korruptsiooni kõige paremini erastamisettevõtte puhul, on mul muidugi väga raske öelda. Me oleme siin saalis vastu võtnud mitmesuguseid korruptsiooni vältimise otsuseid, aga pöördume selle teema juurde iga küsimuse juures ikkagi tagasi. Järelikult ei ole me leidnud veel parimat lahendust ja ega ma ei saa ka öelda, et riigivaraameti lahend on korruptsioonikindel. Tuletame meelde seda aega, kui mina olin riigivaraameti peadirektor ja kui selle ameti aadressil tulid nii Taksopargi kui ka "Talleksi" erastamisel väga tõsised süüdistused, et me oleme ametiisikuna otsustanud valesti, s.t. kellegi kahjuks ja kellegi kasuks. Nii et need küsimused võivad ikka päevakorrale jääda ja ma usun lihtsalt, et erastamisettevõte on see mudel, mida me peame ka proovima. Vaatame, millised korruptsiooniga seotud emotsioonid sellega kaasnevad. Ma ei taha öelda, et sellega peab kaasnema korruptsioon, aga vaatame siis, millised jutud hakkavad selle ümber tiirlema. Kui me vaatame praegu Tallinna erastamisprotsessi, siis linnavaraamet on ju delegeerinud kaupluste mahamüümise erinevatele bisnisorganisatsioonidele ja siiamaani ei ole Tallinna linnavolikogu tasandil erilisi emotsioone olnud. Ma olen ka vastava volikogu erastamiskomisjoni liige, inimesed ei ole kaevanud, et oleks väga valesti käitutud ja valesid otsuseid langetatud.
Mis puutub riigiettevõtte juhtimisse, sellesse, kas erastamisettevõte on suuteline riigiettevõtet juhtima, siis ütlen, et meie ei taha erastamisettevõtte moodustamisega lõhkuda riigiettevõtte praegust juhtimisstruktuuri. Teiste sõnadega, me ei pea vajalikuks, et moodustatud haldusnõukogud tuleks igal pool likvideerida, need jäävad alles. Haldusnõukogudelt võetakse ära õigus teha erastamistsükli jooksul varalisi tehinguid ilma erastamisettevõtte vastavate struktuurilülidega kooskõlastamata, et ettevõtte vara ei müüdaks maha ega privatiseeritaks teiste reeglite järgi, kui praeguste seaduste järgi võimalik on.
P. Grigorjev
Lugupeetud spiiker, lugupeetud härra Kamratov! Mind teeb pisut ärevaks järjekordne vandetõotus, mille peavad andma teie komisjoni liikmed. Meil on põhiseadus ja kriminaalkoodeks ning on vaja kasvatada austust nende kahe dokumendi vastu. Selle komisjoni põhimääruses peab olema täpselt kirjas, et tegutsetakse põhiseaduse ja kriminaalkoodeksi piires ning vastutusele tuleb võtta siis, kui seadust on rikutud. Minu arvates on solvav riigiametnikult iga kord vandetõotust nõuda. On vaja uut komisjoni, antakse jälle uus vandetõotus. Põhiseadus on meil ju üks ja austust selle vastu tuleb kujundada iga otsusega. Seepärast ei saa ma aru teie soovist uus vandetõotus läbi suruda. Tänan!
А. Kamratov
Valitsus on juba teinud otsuse, et iga riigiettevõtte haldusnõukogu liikmega tuleb sõlmida kirjalik tööleping. Oma ettekandes ma nimetasin, et erastamisettevõtte puhul tuleb haldusnõukogu liikmetega samuti sõlmida kirjalik tööleping, kus sätestatakse haldusnõukogu liikmete õigus, kohustus ja vastutus. Kindlasti ei pea mitte ainult kriminaalkoodeks reglementeerima põhivastutust, selles kirjalikus töölepingus peavad olema teatud punktid ka administratiivõiguserikkumiste vastu. Me peame aga arvestama seda, et erastamisettevõtte haldusnõukogu liikmed, nii nagu ka Eesti Panga nõukogu liikmed, puutuvad ilmselt kokku väga olulise informatsiooniga, ja minu arvates ei reglementeerita praegu üheski Eesti Vabariigi seaduses, kuidas sellise informatsiooniga ümber käia. Näiteks sellise informatsiooniga, mis puudutab ühe või teise ettevõtte majandustegevuse saladusi, mida kõik inimesed ei peaks teadma. Seesama kehtib nende küsimuste kohta, mis on seotud privatiseerimise korraldamisega ja nende otsuste arutamisega nõukogu tasandil. Seepärast olekski õige siduda haldusnõukogu liikmed teatud eetilise vastutusega just vande kaudu. Nii et ma ei näe selles vandes midagi enamat kui teatud eetilise vastutuse tugevdamist. Siis oleks meil kui riigiametnikel ka selle eetilise vastutuse rikkumise puhul suurem õigus haldusnõukogu liikmeid välja vahetada. Tänan!
P. Lutt
Lugupeetav spiiker, lugupeetud hr. Kamratov! Nagu me teie seaduseelnõust aru saame, tahetakse nüüd moodustada juba kolmas haldusnõukogu. Esimesed haldusnõukogud moodustati möödunud aastal Tallinnas, ministeeriumidest saadeti alla omad nimekirjad, kes millise firma haldusnõukogus on. Paar kuud tagasi arvas meie vabariigi valitsus, et see asi pole õige olnud ja haldusnõukogudesse saavad kuuluda ainult töötajad. Need haldusnõukogud on minu meelest juba osaliselt moodustatud ja ka tööle hakanud. Nüüd ma tuletan teile aga meelde, et Eesti Vabariik või täpsemalt piima töötlevad ettevõtted võlgnevad praegu põllumeestele kümneid ja sadu miljoneid kroone. Kui te nüüd ütlete, et praeguses Eesti Vabariigis olevad piimakombinaadid ja nende tsehhid kuuluvad Eesti Vabariigile ja neid hakatakse erastama, siis minu meelest on see vale. Tegelikult on see varandus ju põllumeeste oma, kuna piimakombinaadid ja nende tsehhid on ennast halvasti majandanud ega ole suutnud maksta selle tooraine eest, mis nad põllumehe käest väevõimuga ära on võtnud. Mis te arvate sellest, kui põllumehed kuulutaksid võlgu olevad piima- ja lihakombinaadid või nende tsehhid enda omandiks selles ulatuses, mis need kombinaadid võlgu on? Aitäh!
А. Kamratov
Minu andmetel praegu piimakombinaatides veel haldusnõukogusid moodustatud ei ole ja võib-olla on see ka üks põhjus, miks need võlaküsimused ei ole täiesti lahendatud. Mis puudutab küsimuse teist poolt, et anda piimakombinaadid privatiseerimise käigus üle põllumajandussaaduste tootjatele, ühistutele, muudele sellistele organisatsioonidele, siis mina põhimõtteliselt selle vastu ei ole. Kui te nüüd hoolega vaatate erastatavate ettevõtete nimekirja, mis on teile välja jagatud ja mida me võib-olla homme-ülehomme siin ka arutame, siis piimakombinaate selles ei ole. Eesti Vabariigi Valitsus on ajutiselt langetanud otsuse, et piimakombinaadid on kuulutatud riigiettevõteteks, mida omandireformi perioodil üldkehtivate erastamisreeglite järgi ei erastata. Piimakombinaatide saatust sai arutatud ka Ülemnõukogu Presiidiumis hr. Rüütli eestvedamisel ja minu arvates on tõesti õigem anda need Maapanga süsteemi kaudu üle ühistutele. Kas nad antakse üle tasu eest või tasuta, see otsustatakse juba järgmisel etapil. Nii et piimakombinaatide probleemi ma praegu siin ei näe.
Juhataja
Suur tänu, hr. Kamratov! Lugupeetud kolleegid, vaheaeg. Töö jätkub 18.20.
V a h e a e g


Juhataja
Vaheaeg on läbi. Kohaloleku kontroll. Kohal on 52 rahvasaadikut, puudub 45. Meie kaotused on õige suured. Hr. Kamratov, me siiski jätkame küsimuste esitamist. Ants Veetõusme.
A. Veetõusme
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Ettekandest jäi mulle südamesse üks kahtluseuss. Kas "Treuhandi" loomine tähendab munitsipaliseerimise lõppu? Täpsemalt, kas see tähendab ka selle lõppu, et erastamine munitsipaliseerimise kaudu enam ei toimi? Teine küsimus on kandidaatide kohta: millised kandidaadid esitas Eesti Pank, millised valitsus? Kolmas küsimus: kas Ülemnõukogu võib ka omapoolseid kandidaate esitada? Kui jah, siis ma esitaksin siia nimekirja härra Tähiste.
A. Kamratov
Munitsipaliseerimise lõppu see ei tähista, vastupidi, eelmise majandusministri ajal pani vabariigi valitsus munitsipaliseerimise küll seisma ja me oleme nüüd kahe-kolme kuu jooksul väga tõsiselt püüdnud korrastada mängureegleid, mille järgi vara üleandmine munitsipaalomandusse käib. Oleme püüdnud teha seda reeglistikku veel liberaalsemaks ja anda suuremaid õigusi valitsuse käest ära nii kohapeale kui ka erinevatele valitsemisorganitele.
Kuna justiitsministeeriumist on uus kord läbi käinud, siis ma loodan, et valitsus arutab seda lähiaegadel. Minu arvates peaksime munitsipaliseerimise kiiremas korras lõpule viima, või kui mitte just lõpule viima, siis selle tempot oluliselt tõstma. Kui te vaatate neid teisi dokumente, mis puudutavad erastamise korda, siis seal on selgelt näha, et erastamine toimub ka munitsipaliseerimisi kaudu, s.t. et munitsipaalomandusse antud vara võib juba erastada kohaliku omavalitsuse organilt ja siin ei tehta mingisuguseid takistusi. Küsimus on ikkagi selles, et erastamisettevõte hakkab tegelema ainult suurtööstusega. Töö käigus võib väga tõsiselt diskuteerida ja kiireid otsuseid vastu võtta, et senine teeninduse, kaubanduse ja toitlustamise erastamine, samuti elamu-kommunaalmajanduse erastamine läheks niipalju kui võimalik kohaliku omavalitsuse kätte. Teisele küsimusele, mis puudutas nimekirja, võis vastata, et valitsus esitas selle nimekirja Eesti Pangale majandusministeeriumi kaudu. Ma ei tea, millisel panga tasandil on nimekiri läbi arutatud, kuid Eesti Panga presidendi Siim Kallase käest ole sinna viisa peale saanud. Kandidaadid olid läbi arutatud ühiselt, nii et siin ei ole praegu kinni peetud seletuskirjas fikseeritud protseduurist, et 3 ja 4 liiget. Jõuti kuidagi ühisele seisukohale, mistõttu ma selle 3 ja 4 vahele ei oska tõesti piiri tõmmata. Ma julgen aga teha ettepaneku, et ilmselt on mõttekas küsimuse arutamine katkestada, ja kuna juba paljud saadikud on haldusnõukogu nimekirja puudutanud, siis on see kindlasti üks küsimus, mida tuleb teistmoodi käsitleda. Arvan, et kõigile saadikutele tuleks anda aega teha selle nimekirja täiendamise ja ka parandamise ettepanekuid.
Juhataja
Suur tänu! Ma kiilun juhataja eesõigusega vahele ja küsin hr. Kamratovilt, kas see viimane repliik katkestamise kohta on ametlik seisukoht.
А. Kamratov
Esitatud küsimuste ja saalis valitseva õhkkonna järgi julgeksin küll teha ettepaneku küsimuse arutelu täna katkestada. Me võiksime kohtuda nende saadikutega, kes asja vastu huvi tunnevad, homme kella 8 paiku. Ma püüan täpsustada, millises ruumis siin lossis oleks võimalik kokku saada, et neid küsimusi veel detailsemalt arutada. Võib-olla annab ka juhatus aega nende parandusettepanekute ja nõukogu liikmete kandidaatide esitamiseks.
Juhataja
Aitäh! Kolleegid, kui te olete nõus, siis lepime niimoodi kokku, et esitame praegu küsimused ära, arvestades, et viimane küsija on Andrus Ristkok, ja siis peame nõu. Tõnis Mets.
T. Mets
Lugupeetud hr. Kamratov, te ütlesite oma pika kõne sees, et korteriosakute arvestamise süsteemi loomisega on algust tehtud. Kas algust on tehtud aga ka tööosakute arvestamisega? See puudutab eriti neid, kes elavad eravalduses olevates majades. Küsimus on väga aktuaalne, nii palju küsitakse selle kohta.
А. Kamratov
Tööosakud ongi rahvakapitali obligatsioonide esimene laine, mis siinsamas saalis on ära otsustatud. Rahvakapitali obligatsioonid tööosakute näol sõltuvalt tööaastatest arvestatakse välja kõigile, kes on Eestimaa peal töötanud, pluss need erijuhud, mis korterite privatiseerimise seaduses on fikseeritud. Nii et need arvestatakse ka individuaalmaja omanikele ja vastava protseduurilise korra on valitsus vastu võtnud. Mina isiklikult saatsin täna trükki juba osakute arvestuse kaardid.
J. Jõerüüt
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Oma teise küsimuse ette tahan kõigepealt selgitada, et minu suhtumine niisugusesse Eesti "Treuhandi" loomisse on võrdlemisi positiivne ja küsimused ei ole norivad ei asja printsiibi ega loomulikult ka mitte esitatud nimede suhtes. Mind huvitavad rohkem need põhimõtted, milles ma näen suuri küsimärke, ja ma küsin uuesti seda, millele ma vastust ei saanud. Mõnevõrra jätkab see Liia Hänni pool juba laiendatud motiivi. Asi on nimelt meie otsuse juriidilises sisus. Ka lihtsustan seda asja ja küsin isegi niimoodi: miks valitsus taotleb, et Ülemnõukogu moodustaks sellise ettevõtte? Miks valitsus ei ole ise moodustanud riigiettevõtet, Eesti Erastamisettevõtet? Nimelt ei muutu ju ka siis, kui me oma otsuse vastu võtame selle projekti järgi, mis te meile olete esitanud, asja juriidilises sisus mitte midagi. Riigiettevõte jääb riigiettevõtteks, riigiamet jääb riigiametiks, ministeerium ministeeriumiks ja valitsus valitsuseks vastavalt põhiseaduses antud õigustele ja kõigile muudes seadustas sätestatud paragrahvidele. Küsimus on siis see, et mis muutub juriidiliselt ja mis ei muutu ning miks see käik on nii tehtud. Teine asi puudutas isikuid mitte nimeliselt, vaid põhimõtteliselt. Te väitsite, et tegemist on omaette struktuuriga, sõltumatu omaette struktuuriga ja et nende haldusnõukogu liikmetega sõlmitakse erinevalt praegustest haldusnõukogudest lausa isesorti lepingud. Kuidas siiski tajuda seda olukorda elus, kui kõrged riigiametnikud ministeeriumidest, näiteks ministri asetäitja – sõltumata isikutest, jumala pärast – on ühes teises juriidiliselt ja sisuliselt väga olulises punktis seotud hoopis isesorti lepinguga?
А. Kamratov
Kui ma õigesti aru sain selle pika küsimuse mõttest või loogikast, siis me ei taha selles haldusnõukogus töötamiseks sõlmida teistsugust kirjalikku lepingut kui teiste haldusnõukogude puhul. Küsimus on lihtsalt selles, et haldusnõukogude puhul kirjaliku töölepingu vormistamise otsuse võttis valitsus vastu umbes poolteist kuud tagasi ja praegu nende lepingute sõlmimine alles algab. Niisiis siin ei tule mitte mingisuguseid erilisi haldusnõukogu lepinguid. Mis puutub ministri asetäitjate sinna kuulumisse, siis minu teada ei tohi seal põhiseaduse järgi olla ministrit. Ministri asetäitjad võivad põhimõtteliselt sinna kuuluda. Ja ka nende ministri asetäitjatega, kes hakkavad kuuluma teistsugustesse haldusnõukogudesse, mitte selle ettevõtte haldusnõukogusse, sõlmitakse täpselt samasugused kirjalikud töölepingud. Kui sinna hakkavad kuuluma näiteks mingisuguse teise ameti või valitsusorgani töötajad või ka Ülemnõukogu lähedal seisvad isikud, siis nendega tuleb samuti sõlmida kirjalik tööleping. Nii et tegelikult me oleme võtnud vastu põhimõttelise otsuse, et kõigi haldusnõukogude puhul tuleb teha kirjalikud töölepingud.
Esimesele küsimusele on mõnes mõttes raske vastata, sest sellele vastamine eeldab teatud seadusandlike aktide analüüsi. Ma püüan käigu pealt vastata ja kui ma siin eksin, siis ma arvan, et me saame seda diskussiooni mõni teine kord veel jätkata. Asi hakkab ju tegelikult peale Eesti Vabariigi omandiseadusest, kus on öeldud, et riigivara n.-ö. kõrgeim organ, kes võib seda käsutada, kasutada ja nõnda edasi, on Eesti Vabariigi kõrgeim riigivõimuorgan ehk teiste sõnadega praegune Ülemnõukogu. Siit edasi on Ülemnõukogu teiste seadusandlike aktidega fikseerinud Eesti Vabariigi Valitsuse kaudu riigiettevõtte pädevuse vallata seda vara. Kui me nüüd tahame riigivara valdamist panna paika paralleelselt privatiseerimisega, mille Ülemnõukogu on omandireformi aluste seadusega jätnud jälle oma kompetentsi (§ 35, tingimuste kinnitamine Ülemnõukogu poolt), siis tegelikult mina peangi riigi erastamisettevõtte moodustamist erastamise üheks tingimuseks. See oleks siiski Eestimaa poliitiliselt kõige õigem lahendus, kus see erastamise organisatsioon moodustatakse Ülemnõukogu otsusega. Ma tuletan teile meelde neid pikki diskussioone, mida siinsamas saalis peeti eelmise valitsuse ajal. Siis tehti ettepanekuid moodustada omandireformi ministeerium ja püüti igati tõestada, et mitte ainult privatiseerimist, vaid kogu omandireformi peab juhtima ühest kohast. Praegu ma kuulen teistpidiseid noote, et miks mitte detsentraliseerida privatiseerimist ja jätta seda eri riigiorganite käsutusse. Ma ütleksin, et valitsus võiks põhimõtteliselt praeguste mängureeglite järgi selle ettevõtte ära teha, kuid see eeldab minu arvates teatud seadusandlikesse aktidesse muudatuste ja täienduste tegemist. Nii et sellise otsusega Ülemnõukogu ikkagi moodustab eraldi ettevõtte, mis ühelt poolt valdab riigivara ja teiselt poolt otsustab selle vara privatiseerimise üle, mis mõlemad on tegelikult Ülemnõukogu poolt seadusega paika pandud protseduurid ja kuuluvad Ülemnõukogu pädevusse.
A. Ristkok
Hr. Kamratov, meil on täiesti ammendav kogemus, kuidas meie ministeeriumide ametnikud ja kogu ametnikkond on tänaseni käinud ümber riigi vara ja ressurssidega, kui osavalt osatakse kasutada neid õigusi, mis neile on antud selle vara ja nende ressursside kasutamiseks. See kõik on omandanud lausa mõõtmatu korruptsiooni ilme. Mis imevägi võiks vältida sellesama nähtuse uues erastamisettevõttes, millel on erakordselt soodsad eeldused just nimelt selle nähtuse süvendamiseks? Mainiksin kas või seda üliväärtuslikku informatsiooni, mis sinna kogunema hakkab. Samal ajal ei ole projektis ühtegi sätet, mis võiks kehtestada mingisuguse mehhanismi selle vastu. Ei ole ei funktsiooni, s.t. sihti või eesmärki, mille saavutamise peaks loodav ettevõte tagama, ei kohustusi, mida ta peaks täitma, et see eesmärk saavutada, ega ka mingit vastutust, mis näiteks juhtub siis, kui ettevõte ei tegutse sihipäraselt.
A. Kamratov
Korruptsiooni kohta ma püüdsin juba enne vastata, aga võib-olla ebaõnnestunult. Korruptsiooni üks põhilisi kaasaaitavaid tegureid on see, et vastutus on hajutatud. Praegu me küll räägime korruptsioonist, aga meil ei ole tegelikult võimalik näpuga näidata, et vaat sina oled selle sigaduse teinud. Paljudel juhtudel on võimalik rääkida sel teemal ainult üldfraasidega. Kui me nüüd koondame vastutuse ühte kohta ja meil on tegemist mingisuguse teoga, mis on vastuolus seadusega või privatiseerimise mängureeglitega, siis on kohe ka selle teo autor põhimõtteliselt teada. Nii et minu arvates selle vastutuse koondamine ühte kohta võimaldati vältida korruptsiooni, kui need inimesed on luubi all. Praegu me võime näiteks rääkida, et erastamise valdkonnas on korruptsioonis süüdi riigivaraamet. Või hoopis kohalik omavalitsus, kes on teinud näiteks erastamisvormi valiku ettepaneku, see ministeerium, kellele riigivaraamet on delegeerinud õiguse erastamine läbi viia, või see oksjonipidaja, kes on need mängureeglid teinud. Tähendab, me võime hakata juba seda jälge ajama, kes on süüdi. See on aga juba vanast heast ajast teada, et väga hajutatud vastutuse puhul ei ole võimalik süüdlast välja tuua. Ma ei oskagi muud moodi vastata, et kui meil seaduse järgi ei ole võimalik korruptsiooniselgelt välja tuua, siis selle vastu võitlemisel on kõige parem meetod see, et igal asjal on ainult üks konkreetne vastutaja. Tänan!
Juhataja
Suur tänu, hr. Kararatov, praegu me rohkem küsimusi ei esita, juhataja peab nõu täiskoguga. Kolleegid, peame nõu! Autorid on seda meelt, et arutelu võiks katkestada, ja hr. Kamratov tõi välja ka motiivid, mis seda katkestamist õigustaksid. Reglement ei keela arutelu katkestamist ka selles faasis, kus me praegu oleme. Minu ettepanek on, et me kasutaksime juhust ja kuulaksime ära veel valitsuse kaasettekande majandusministri asetäitjalt Bergmannilt. Tahaks kuulda ka õiguskomisjoni esimehe arvamust – probleem on olemas – ning juhtivkomisjoni ettekannet. Pärast seda katkestaksime ning lepiksime kokku, et ajavahemik, millal rahvasaadikud, fraktsioonide juhid soovivad valitsuse esindajatega kohtuda ja asjade edasist kulgu arutada, võiks olla homme kella 12–18. Mis te arvate? Meil on valida, kas me katkestame praegu ning homme jätkub asjade arutelu valitsuse esindajatega töö korras või kuulame ära veel kaasettekanded, et saada juurde täiendavat informatsiooni? Katkestame kohe? Kui otse välja öelda, siis on eelarve alles paljundamisel, me võiksime teha asjalikku tööd ja veel täna õhtul saame eelarve kätte. Sobib. Kuulame ära kaasettekande.
Palun kõnetooli majandusministri asetäitja hr. Bergmanni!
А. Bergmann
Austatud eesistujad, austatud saadikud! Ma tahan hästi lühidalt, võib-olla ainult märksõnadega valgustada praegust praktilist ettevalmistamistööd, mis seni on toimunud. Seda esiteks. Teiseks soovin valgustada maailma suhtumist Eesti situatsiooni, meie erastamisprotsessi ja sama lühidalt öelda majandusministeeriumi arvamuse praeguse protsessi käivitamise tähtsusest. Kõigepealt praktiline töö. Meil õnnestus Saksa erastamisettevõttega "Treuhand" sõlmida leping konsultatiivse abi saamiseks. Mispärast ma seda mainin? Saksa "Treuhand" ei ole tavaline konsultatsiooniettevõte, seal on äsja loodud Ida-Euroopa osakond, toetamaks erastamisprotsessi.
Meie arvamuse järgi on sellesse ettevõttesse koondunud topelt know-how Saksamaalt. Esimene privatiseerimine peale Teist maailmasõda on teatud punktides üsna sarnane Eesti praeguse situatsiooniga, eriti mis puutub majandus- ja finantskülge. Praegu viiakse edukalt läbi teist privatiseerimisprotsessi Ida-Saksamaal, kasutades kõiki kogemusi Ida-Euroopast – Poolast, Ungarist jne. Selle osakonna personal on võrdlemisi väike, aga Eesti on õnnelikus olukorras, olles esimesena pöördunud tema poole kompleksse abi saamiseks. Mitte selleks, et kopeerida Saksa "Treuhandi", vaid et meil oleks üks konkreetne punkt, kes koordineerib meile antavat abi ja aitab vältida vigu, mis tehti Saksamaal, Poolas, Ungaris ja Tšehhoslovakkias. Seal tehtud vigu on analüüsinud tunduvalt suuremate võimalustega instituudid, kui meil Eestis praegu kasutada on. Meil on võrdlemisi vähe inimesi, kes oskavad erastamist juhtida maailmas saadud kogemuste põhjal.
Millised ettevalmistused on siis konkreetselt tehtud veendumuses, et valitud teele põhimõttelisi alternatiive ei ole? Muidugi on teatud punktides võimalikud korrektiivid, alates haldusnõukogu koosseisust ja lõpetades näiteks osakute küsimuste käsitlemisega.
Olles kindel, et praeguses majandusolukorras pealt olema üks ettevõte, kes vastutab erastamisprotsessi praktilise läbiviimise eest, on majandusministeerium teinud järgmist. Nagu hr. Kamratov juba mainis, on toimunud personali värbamise esimene aktsioon, esimene laine, milles osales üle 200 noore ja potentsiaalika kohataotleja; on olemas esialgsed ruumid ja seitse Saksa "Treuhandi" esindajat on valmis meid otsekohe konsulteerima. Meid toetab mitu konsultatsiooniettevõtet – üks Prantsusmaalt, teine USA-st ja kolmas Rootsist – ning hulk eksperte, ka välismaalt. Enam-vähem valmis on põhikirja projekt valitsusele esitamiseks. Need eeldused lubavad meil alustada kohe pärast seda, kui Ülemnõukogu on antud küsimuses võtnud põhimõttelise seisukoha.
Mul oli enne võimalus kuulata mitut küsimust. Üks küsimus, mis kõrvu jäi ja mida ma soovin kommenteerida, on küsimus praeguse seadusandluse kohta. On räägitud, mis on seal puudu, ja küsitud, kas üldse maksab erastamist alustada, kuna on palju seadusandlikke takistusi ja meid ei saa võrrelda Poola või Saksamaaga, kus on terviklik seadusandlus. Ma küsin vastu: kas meil on aega selle protsessiga viivitada? Mul on ülevaade rohkem kui 400 Eesti riigiettevõtte, enamikus suurettevõtte tegevusest. See lubab väita, et alustamiseks ei ole kell praegu viis enne kahtteist, vaid kaksteist läbi. Seda esiteks. Teiseks arvan ma, et normaalse arengu puhul, kooskõlas seadusandlusega ja koostöös Ülemnõukogu või Riigikoguga suudab erastamisettevõte defineerida neid punkte tsiviilkoodeksis, ettevõtteid puudutavas seadustikus, pankrotiseaduses ja mujal, mis takistavad meid oma ülesannet edukalt lõpule viimast. Kahjuks käib Eestis praktika väga paljudes valdkondades teooriast ees, eriti erastamises. On toimunud palju tehinguid, millega me põhimõtteliselt ei saa nõus olla ja mis kasutavad ära seadusandlikke auke. Erastamisettevõtte üks ülesanne on Ülemnõukogule või Riigikogule defineerida seadusandlikke akte, mida tingimata vajatakse edukaks tööks.
Järgmine punkt, mis mitmest küsimusest läbi paistis, on korruptsioon. Kuidas suudab erastamisettevõte, kuhu on koondunud kogu erastamine, vältida korruptsiooni teket? Vastus on lihtne. Üks vastuse pool on hr. Kamratovi nimetatud konkreetne juriidiline isik, kes selle eest vastutab. Teine pool on puhtmetoodiline: kõigepealt õigel ajal ja õige teabehulgaga avalikustada, missugused ettevõtted tulevad erastamisele. Seni ei ole seda toimunud. Edaspidi peavad kõik, kes tahavad erastamisest investorina osa võtta, olgu nad siis kodu- või välismaalt, informatsiooni kätte saama. Sama tähtis on erastamistingimuste avalikustamine peale ärisaladuseks olevate nüansside. Näiteks Saksamaal ja teistes Ida-Euroopa maades kujutab see endast kõige paremini toimivat mehhanismi korruptsiooni vastu. Kui ma olen ettevõtja, kes on teinud sama ettepaneku sama objekti kohta, ja saan informatsiooni, mis tingimustel see ettevõte erastati, siis on mul võimalik avalikult protestida. Lisaks on olemas võrdlemisi lihtsad ja igal pool rakendatavad meetmed konkursside korraldamiseks ja selle tagamiseks, et informatsiooni enne teatud aega ei avalikustataks. Mis puutub välisorganisatsioonide hinnangutesse alates IMF-ist, Maailmapangast ja Saksa "Treuhandist", siis mina pean oluliseks ka investitsioonipankade arvamust. Just investitsioonipangad on läbi viinud suurema osa Ida-Euroopa erastamistest.
Praegu on eriti Ida-Euroopa, aga mitte ainult Ida-Euroopa, väliskapitali otsingul. Meie sisemiste hinnangute järgi, mille õigsust ma ei tea – selleks puuduvad veel statistilised andmed –, on Eestis olemas ainult 1/10–1/20 kapitalist, mida vajatakse erastamise edukaks läbiviimiseks. Tähendab, me saaksime uute investeeringutega luua uusi töökohti ning uute töökohtadega garanteerida riigile laekuvaid makse. Selle kapitali järele valitseb maailmas suurem nõudmine kui pakkumine. Praegu on Eestil selles osas suhteliselt hea positsioon, kui võrrelda ennast teiste endise Nõukogude Liidu vabariikide või osaliselt ka Ida-Euroopa maadega nagu Poola, Tšehhoslovakkia ja Ungariga. Seda vastust saab põhjendada. Kui selle vastu huvi on, siis ma vastan heameelega küsimustele.
Aeg sunnib meid tugevasti takka. Austatud saadikud kindlasti teavad praegust olukorda Eesti majanduses. Meil on võrdlemisi suur varjatud tööpuudus, mis sügisel avalikuks saab. Majandusministeeriumi arvates on ainuvõimalik käivitada erastamine nii ruttu kui võimalik. Ma tean, et on palju küsimusi ühenduses asja juriidilise käiguga, millele mina ei ole eriti kompetentne vastama, sest olen alles kuu aega ametis. Selle jaoks on rohkem hr. Kamratov ja teised, aga palun mõistvalt ja toetavalt suhtuda tõsiasjasse, et ühelt poolt on rahvusvaheline olukord Eestile üsna soodne ja teiselt poolt lubab Eesti majanduse hetkeseis meil ainult teatud piirini otsuseid vastu võtta. Meie vastutada on, kas kriitiline piir Eesti majanduses ületatakse, s.t. kas jätkub suurettevõtete nn. metsik privatiseerimine või see kanaliseeritakse ühte kohta.
Nüüd vastan heameelega küsimustele. Aitäh!
Juhataja
Meil huvi on. Tiit Made.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud ettekandja! Kõigepealt tänan teid ausa ja esimest korda siin saalis kõlanud selge ütlemise eest, et meil Eestis on mõistuse puudus, ja kui meile appi ei tulda, siis eesti rahvas jääbki alaarenenud rahvaks. Te tegite seda kenasti ja elegantselt. Mulle jäi ainult selgusetuks, keda te esindate.
Nüüd on mul aga paar küsimust. Kas ma sain õigesti aru, et valitsusel, kelle liige te olete, on totaalne mõistuse puudus, kuidas erastamist Eestis läbi viia, ja selleks on tarvis kogu maailmast abilisi appi kutsuda?
Teine küsimus: kas need misjonärid, keda me kutsume Saksamaalt, Inglismaalt, Prantsusmaalt, Nepalist ja teab kust veel, tunnevad üldse Eesti olusid, oskavad siinset olukorda hinnata, et meile nõu anda?
Kolmas küsimus. Kas ma sain õigesti aru, et Saksamaa on otsustanud Eesti majandust kontrollima asuda? Et Saksamaa peab meid omaks? Aitäh!
А. Bergmann
Suur tänu! Esimene küsimus. Kas valitsuses ja üldistatult kogu Eestis on mõistuse puudus, kas me ei leia kohapealt inimesi, et erastamist läbi viia? Põhimõtteliselt kindlasti leiaksime, kui meil oleks piisavalt aega. Kui me ütleme, et meil on erastamiseks aega 10 või 20 aastat, siis on meil ka aega saata oma inimesi kogemusi õppima Saksamaale või mujale, et vältida vigu mida seal tehti. Vead, mida teised erastamisel tegid, alates seadusandlusest ja lõpetades protseduuriga, on olnud küllalt suured. Meie proovime nõuandva abiga garanteerida eeskätt ainult seda, et me neid vigu ei kordaks, ja kohandada paljude inimeste mõistuse tööga saavutatud tulemusi Eesti oludega.
Te küsisite, kas konsultandid Ameerikast ja muudest maadest tunnevad piisavalt Eesti olukorda. Väga sageli tunnevad nad Eesti olukorda paremini kui paljud meie tippjuhid ükskõik mis valdkonnast. Mispärast? Sellepärast, et eri välisabiprogrammide arvel kinnimakstud hinnangulised uurimused on nii mahukad ja võrdlevad, et Eestis pole neile midagi kõrvale panna. Mul võib-olla puudub sajaprotsendiline ülevaade, aga vähemalt selline mulje on jäänud, et meil on Eesti olukorrast väga hästi informeeritud konsultante.
Kolmas punkt: kas Saksamaa või mõni teine riik peab Eestit omaks ja tahab meie majanduse üle kontrolli kehtestada? Julgen vastata täiesti üheselt, et ei. Konsultatiivne ja tehniline abi eri programmide raamides ning abi privatiseerimisel lähtub vajadusest tasandada uuenenud Euroopas inimeste heaolu vahe erinevusi. Kui küsida, misjaoks seda peab tasandama, siis on siingi vastus päris lihtne. Mida rohkem erineb meie heaolu tase naaberriikide omast, seda rohkem probleeme me naaberriikidele tekitame, alates abipalvetest ja lõpetades tööjõu voolamisega sinna. Mis puutub Saksa "Treuhandi" konsultatiivsesse abisse, siis selle kohta on küsitud pressikonverentsidel. Asi piirdub konsultatiivse abiga. "Treuhandi" osakonda ei kavatseta Eestis luua, vaid ainult kasutada selle suure organisatsiooni kogemusi juba mainitud eesmärgi nimel.
H. Peterson
Lugupeetud juhataja ja ettekandja! Kui te olete Eesti olukorraga tutvunud ja sellesse süvenenud, siis näete siin Lääne-Euroopa maadega võrreldes ainulaadset asja: meil kehtivad 1984. aasta hinnad ja teisalt jälle turuhinnad. Kas teil on ülevaade, kui suurel osal meie ettevõtetest või varadest, mis on küll bilansiliselt hinnatud, pole praegu enam turuväärtust, tähendab, et keegi neid enam ei taha, kuna see tööstus tarbib liiga kallist ja meile kättesaamatut tooret? Teine küsimus: kas teie arvates on mõeldav, et põllumajandus erastataks näiteks Eesti Maapanga vahendusel? Nii riigiettevõtted kui ka tööstus ja kõik tervikuna. Just põllumajandus. Aitäh!
А. Bergmann
Esimesele küsimusele pean eitavalt vastama. Arvulist ülevaadet olukorrast pole mul sellepärast, et ettevõtete bilansse ei saa sellest aspektist analüüsida. Erastamisettevõte üks põhiülesanne ongi ettevõtete bilansside läbivaatamine ja korrastamine. Pärast seda saab teie küsimusele vastata. Võrdluseks toon jälle Saksamaa näite. Saksamaa Liitvabariik hindas Ida-Saksamaa ettevõtete väärtust enne privatiseerimist umbes kümme korda kallimaks. Ometi tegeldi hindamisega pikka aega. Meil Eestis aga ei ole seda tööd veel alustanudki. Alles erastamisettevõtte peab viima bilansid vastavusse käitiste reaalse väärtusega.
Teine küsimus oli põllumajanduse privatiseerimisest Maapanga vahendusel. Põhimõtteliselt ei ole meil selle vastu midagi, kui Maapank suudab täita tingimusi, mis on privatiseerimiseks tarvilikud. Vaieldamatult asub praegu loodav erastamisettevõte seisukohal, et kõik organisatsioonid, kes tahavad ja suudavad kaasa aidata kiirele erastamisele Eestis, kaasatakse sellesse.
V. Kois
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Paljude juhtudel on Kreenholm olnud sunnitud kinni maksma erastamisele minevate ettevõtete võlad. Saksamaa on väga rikas riik. Mida te kavatsete nende võlgadega Eestis teha: kas kustutada või kuidagi teisiti toimida? Aitäh!
А. Bergmann
Saksamaa vastav kohustus oli tunduvalt suurem kui Eesti praegune summa, mis tuleb võlgade katteks maksta. Praegu on Eesti põhiprobleem riigiettevõtete omavahelised võlgnevused. Täiesti tühine on Eesti ettevõtete võlgnevus välismaale, välja arvatud endine Nõukogude Liit. Viimase lahendamine eeldab valitsuse või Ülemnõukogu tasandil saavutatud poliitilist kokkulepet Moskva ja Eesti vahel. Nii et meie probleem, ma kordan, on riigiettevõtete omavahelised võlgnevused.
H. Peterson
Lugupeetav juhataja ja ettekandja! Nagu ma tean ja teie jutust aru sain, oli varade hindamine endisel Ida-Saksamaal suur ja pikaldane protsess. Kuid see protsess on meil siiski juba alanud. Ma mõtlen varade rendileandmist. Need on riigi käsutusest ära libisemas. Minu teada on näiteks põllumajandusministeerium andnud üle 90 ettevõtte eraaktsiaseltsidele ja riigiaktsiaseltsidele ning 8 ettevõtet erastanud. Siit küsimus: kui see protsess läheb liialt pikale ja vahepeal toimub rentimine, kas siis erastamisel enam ongi mõtet, sest rendilepingu alusel saab ükskõik mis organisatsioon eelisostu võimaluse? Kuidas teie arvates mõjutab rentimine erastamise kulgu meil ja kas Saksamaal ka niisugust varirentimist esines, et töötlev tööstus näiteks põllumajandussaaduste tootjatelt käest võtta?
А. Bergmann
Sellele küsimusele vastan ma kahes osas. Esimene pool on minevikus toimunud tehingud – kas siis rentimine või erastamine põllumajanduses või mujal. Siin on meie seisukoht ühene: kui kõnealused objektid tulevad erastamisettevõtte valdusse, saab juriidiliselt kontrollida, kas tehingud on tehtud vastavuses Eesti seadustega. Kui seda ei ole tehtud, siis on võimalik tehinguid tühistada. See aga on ainult tinglikult mõttekas. Seal, kus asjad arenevad edukalt, võib-olla ei maksa seda teha.
Teine pool, mis käsitles rentimist. Rentimine praegusel kujul raskendab tunduvalt erastamisettevõtte edasist tööd. Kui riigi vara, mille me tahame erastada, on antud rendile, siis võib tulevane omanik hakata kasutama oma monopoolset seisundit rentija vastu, tõstes rendi liiga kõrgeks. Juhul, kui rent on fikseeritud, ei tarvitse me jälle objektile omanikku leida, sest objekt ei ole rentaabel. Nii et ainult väga läbimõeldud tingimuste puhul saab rentimist aktsepteerida.
L. Hänni
Lugupeetud ettekandja! Omandireformi aluste seadus kohaselt toimub erastamine mitte ainult müümise, vaid ka rahvakapitali obligatsioonide ja kompensatsiooni väärtpaberite eest. Kas loodav erastamisettevõte hakkab vara ainult raha eest müüma või on ette nähtud ka teiste väärtpaberite kasutamine?
А. Bergmann
Erastamisettevõtte põhieesmärk on tuua Eestisse meie ettevõtlusesse ja majandusse investeeringuid, et garanteerida ettevõtete konkurentsivõime nii sise- kui välisturul ja sellega töökohad. Kui ettevõtte tulevasel omanikul on väärtpabereid, ükspuha, kas tegemist on juriidilise või füüsilise isikuga kodu- või välismaalt, kui ta on investeerimisvõimeline, mida saab iga ettevõtte vajadusi arvestades analüüsida, siis on kõik omandivormid aktsepteeritud. Küll aga ei saa erastamisettevõte aktsepteerida omanikku, kes pole materiaalses mõttes suuteline tagama ettevõtte arengut. Võib-olla vastasin küsimusest natuke mööda, aga sisult vist õiges suunas.
A. Zõbin
Lugupeetud ettekandja! Te hakkasite liigse enesekindlusega kinnitama, et Saksamaa ei ole huvitatud kontrollist Eesti tööstuse üle Eestis.
Juhataja
Üks hetk, hr. Zõbin.
A. Zõbin
Ma esitan küsimuse.
Juhataja
Üks hetk, teiega on kõik korras. Probleem on tõlkega. Hr. Zõbin, alustame otsast peale!
А. Zõbin
Mulle ei meeldinud eriti teie enesekindel arvamusavaldus, et Saksamaa ei ole huvitatud kontrollist Eesti tööstuse üle. See on üks asi. Teiseks, kui te räägite erastamisest, siis jääb mulje, et te seate selle omaette eesmärgiks. Aga see ei ole omaette eesmärk. Natsionaliseerimine, privatiseerimine – see on ju sellesse paradiisi jõudmise vahend, kuhu meid tirib Rahvusvaheline Valuutafond, võib-olla ka praegune Venemaa valitsus jne. Te olete majandusteadlane ja tegelete nende asjadega. Kas maakeral saaks olla elu, kui kogu maailm, kõik inimesed maakeral elaksid praegu nagu Ameerikas ressursside ja ökoloogia mõttes?
Juhataja
Hr. Zõbin, olge nii lahke, kordame veel teise küsimuse lõppu!
A. Zõbin
Ma täpsustan. On olemas Rooma Klubi, kes räägib nüüdisolukorrast maailmas, majandusest, tööstuse varustatusest ressurssidega ja ökoloogilisest stabiilsusest. On teada, et Ameerika Ühendriigid annavad 70 protsenti kogu maailma heitmetest ja kasutavad 40 protsenti maailma ressurssidest. Mis saab siis, kui kogu maailm jõuab sellisele tasemele, nagu on praegu Ameerika?
А. Bergmann
Ma proovin esimest küsimust lahti mõtestada. Vastuküsimus on, mis huvi oleks Saksamaal, Soomel, Rootsil või teistel nn. turumajandusriikidel taotleda kontrolli Eesti majanduse üle? Ma saaksin küsimusest aru ja oskaksin sellele ka vastata siis, kui Eesti majandus oleks täna samasuguses olukorras, nagu on teatud punktides Soome, Rootsi või Saksa majandus, tähendab, tal oleks kindel strateegiline majanduspositsioon mõnes regioonis. Seda pole Eestil praegu pakkuda. Eesti on majanduslikult väga raskes seisukorras koos oma enamasti üsna amortiseerunud ettevõtetega. Läheb vaja väga pikka aega, kuni saavutatakse positsioon, mida võib-olla maksaks kontrolli alla võtta. Praegu on Ülemnõukogu või Riigikogu ja valitsuse kohus jälgida, et Eesti poliitika ja majandus ei satuks Ida või Lääne mõju alla, mis ületab meie enda huvitatuse piiri. Erastamist see praegu ei puuduta, sest peale Saksa konsultantide erastamisettevõttest "Treuhand" kaasame ka teiste maade konsultante, kes tahavad ja suudavad meile selles asjas abi pakkuda.
Küsimuse teise poole jätan vastamata, kuna see käsitleb rohkem isiklikku arvamust ega puuduta erastamist. Minu arust pürib Eesti Lääne-Euroopa sotsiaalse turumajanduse poole, mis on tunduvalt erinev Ameerika süsteemist. Sotsiaalses turumajanduses, kuhu meie pürime, peavad niihästi seadusandlus kui ka ettevõtted ise teie mainitud keskkonnakaitset väga tähtsaks.
Juhataja
Suur tänu, hr. Bergmann, huvitava kaasettekande eest! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
А. Bergmann
Aitäh!
Juhataja
Nüüd palun kõnetooli hr. Tõnu Antoni, kes avaldab õiguskomisjoni seisukoha eelnõu suhtes või oma isikliku kompetentse arvamuse.
T. Anton
Komisjon koguneb homme reglemendis ettenähtud ajal, isiklikku seisukohta selles küsimuses, millel oleks ekspertväärtus, ma avaldada ei soovi. Tänan teid!
Juhataja
Suur tänu! Eelarve-majanduskomisjoni esimees hr. Jüri Reinson.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid, nii palju kui teid on järele jäänud! Eelarve-majanduskomisjon arutas seda küsimust oma istungil. Olgugi et eelmise erakorralise istungjärgu pingelisus ei võimaldunud meil sellega väga põhjalikult tegelda, toetasime esitatud eelnõu.
Tahan juhtida kolleegide tähelepanu mõnele momendile. Kui me arvame, et erastamisettevõte on midagi väljaspool seadust seisvat, siis me eksime. Kahtlemata tegutseb Eesti Erastamisettevõte, kui Ülemnõukogu otsustab selle moodustada, Eesti seaduste alusel ja ainult nii. Ja et see algusest peale nii oleks, kõlab otsuse punkti 2 alapunkt 1 järgmiselt: "Erastamisettevõtte tegutsemiskava ja aruanne kinnitatakse Eesti Vabariigi kõrgeima riigivõimuorgani poolt." Tähendab, juba põhikirjas nähakse ette riigivõimukandja kinnitus. Ning punkt 2. 2: "Erastamisettevõtte likvideerimine toimub Eesti Vabariigi kõrgeima riigivõimuorgani poolt." Järelikult jääb kõrgeimale riigivõimuorganile võimalus alati kontrollida seda ettevõtet ja lõpetada tema tegevus, kui osutub, et see ei ole vastavuses Eesti huvidega või on vastuolus seadusega. Seletuskirja ühes lõigus ilmselt peitub motiiv, miks komisjon seda eelnõu toetas. See on teises lõigus, kus öeldakse, et erastamise edukaks läbiviimiseks tuleb asutada riiklikul omandil põhinev Eesti Erastamisettevõte, ning lahutatakse riikliku valitsemisorgani tegevus ja ettevõtlus kui selline, nähes ette, et erastamisprotsess muutub majandustegevuseks, mis võimaldab seda paremini läbi viia. Niipalju meie komisjoni poolt.
Juhataja
Suur tänu, hr. Reinson! Rahvasaadikutel küsimusi ei ole. Kolleegid, nagu kokku lepitud, täna me läbirääkimiste juurde ei asu, vaid katkestame selle päevakorrapunkti arutelu. Homme kell 14 toimub 115. ruumis valitsuse, eelarve-majanduskomisjoni ja kõigi huvitatud rahvasaadikute, fraktsioonide esindajate kokkusaamine, kus vaieldakse läbi asjaolud, mis puudutavad isikuid või küsimuste esitamisel kerkinud probleeme. Kui selle põhjal tehakse eelnõusse muudatusi, siis palun need sisse viia! Läbirääkimisi hakkame pidama juba muudetud eelnõu baasil. Kui neid ei tehta, siis püüame asja parandada parandusettepanekute kaudu.
Kolleegid, kas meil on eriarvamusi päevakorrapunkti katkestamise asjus? Autor on selle ettepaneku teinud. Ei ole. Arutelu katkestatakse. Sellega on käesoleva istungjärgu esimese istungi päevakord ammendatud. Kirjeldan teile homset võimalikku päevakava. Plenaaristung algab kell 10 ja kestab kella 12-ni. Juhatus jääb veel täna nõu pidama ja on alust arvata, et me siiski söandame teile pakkuda kinnitamiseks päevakorraprojekti, mille esimene punkt võiks olla eelarve esimene lugemine. See ei ole veel päris kindel. Juhatus arutab seda veel täna, kuid see on üks võimalik variant. Homne õhtune plenaaristung algab täpselt kell 18 ja tõenäoliselt kestab kella 21-ni. Jätan täiskoguga täna hüvasti ja palun juhatuse liikmed oma tööruumi.


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
79., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK
TEINE ISTUNG
11. august 1992


Istungi päevakorra kinnitamine
Juhataja (Ü. Nugis)
Erakorraline istungjärk jätkab oma tööd. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 68 rahvasaadikut, puudub 29.
Valitsus soovib meile täna üle anda veel mõned eelnõud. Millal me neid arutama hakkame, selle kohta ei oska ma praegu kommentaari anda, kuid võtame nad vastu. Palun kõnetooli Krista Kilveti!
K. Kilvet
Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Valitsus esitab teile otsuseprojekti Eesti Vabariigi territooriumil paiknenud või paiknevate endise NSV Liidu relvajõudude struktuuriüksuste valduses või kasutuses olnud või olevate maade, ehitiste ja rajatiste kohta. Aitäh!
Juhataja
Kolleegid, võtke ette 10-punktiline päevakorraprojekt! Juhatus pakub riigieelarve esimest lugemist 8. punktina selle arvestusega, et alustama peab õhtusel istungil. Kas kohe kell 6 või natuke hiljem. Võimalik, et eelarve esimene lugemine võib kaasa tuua ka vajaduse päevakorda täiendada, kuid iga asi õigel ajal.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et kinnitada käesoleva istungjärgu teise istungi päevakord? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 55 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, üks jäi erapooletuks. Päevakord on kinnitatud.


Riigi- ja munitsipaalvara erastamise tingimuste ja korra kehtestamise kohta
Juhataja
Alustame vastavalt kinnitatud päevakorrale, võtame arutusele teise päevakorrapunkti. Eelnõu on läbi arutatud juhtivkomisjonis, eelarve-majanduskomisjonis. Komisjon teeb ettepaneku arutada küsimust kiireloomulisena. Kuna tegemist on otsuse eelnõuga ja see juba on meil päevakorras, siis protsessuaalses küljes erinevusi ei ole. Seetõttu ei ole meil ka enne vaja midagi hääletada. Ma palun ettekandeks kõnetooli majandusministri asetäitja hr. Ardo Kamratovi.
A. Kamratov
Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud saadikud! Eesti Vabariigi Valitsus on esitanud Ülemnõukogule läbivaatamiseks dokumendid, millest esimese lugemist me praegu alustame. Need dokumendid peaksid reglementeerima tööstuse erastamise käivitamist Eesti Vabariigis ja esimene neist on riigi ning munitsipaalomanduses oleva vara erastamise tingimused ja kord, mille vastuvõtmine Ülemnõukogu poolt tuleneb omandireformi aluste seaduse § 35 lg. 3. Teine dokument on riiklike aktsiaseltside aktsiate müügi alustamise kohta käiva Ülemnõukogu otsuse projekt, mis tegelikult laiendab nimetatud korda ja konkretiseerib, kuidas võiks käivitada just riiklike aktsiaseltside privatiseerimise riiklike aktsiate müügi kaudu eraomandusse. Kolmas dokument selles plokis on muudatusettepanekud omandireformi aluste seaduse § 39 kohta, mis puudutab välismaalastele erastamise eritingimusi. Valitsus on seisukohal, et välismaalastel ei peaks erastamisel eritingimusi olema ja seetõttu on ka otstarbekas muuta § 39 teksti nii, et kõigi ettevõtete erastamisel saaksid võrdsetel tingimustel osaleda nii välismaalased kui ka need Eesti Vabariigis elavad kodanikud, kes seda soovivad. Kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ei nõustu § 39 muudatuse sellise redaktsiooniga, siis on kindlasti tarvis arutada ka erastamise käivitamiseks vajalikku neljandat dokumenti, s.o. nende ettevõtete nimekirja, mille erastamise käivitamist Eesti Vabariigi Valitsus taotleb, kuna § 39 praeguse redaktsiooni järgi peab välismaalastele müüdavad objektid kindlaks määrama Eesti Vabariigi Ülemnõukogu. Kui aga § 39 teksti muudetakse nii, nagu valitsus on välja pakkunud, siis me seda nimekirja arutama ei pea ja valitsus võtab selle küsimuse tagasi. Kuid seda kõike järjekorras. Esimese dokumendina on niisiis praegu arutusel riigi- ja munitsipaalomanduses oleva vara erastamise tingimused ja kord. On esitatud Ülemnõukogu otsuse projekt ning selle lisana konkreetsed tingimused ja kord. Ka peatuksin kõigepealt selle korra mõningatel sätetel, mida on vaja kommenteerida. See kord on esitatud Ülemnõukogule enne rahareformi Eesti Vabariigis ja seetõttu vajab ta kindlasti teatud redaktsioonilisi parandusi. Näiteks selle korra üldaluste esimeses osas, üldaluste punktis 2 tuleb kindlasti teha parandus, kuna meil ei ole enam vaja käsitleda raha eest müügi puhul teist rahalist vahendit peale Eesti krooni. Kui nüüd veel rääkida selle korra üldosast, siis on siin fikseeritud üldised põhimõtted, mida erastamisel paratamatult peab arvestama ja mida peab arvestama ka omandiõiguse fikseerimisel ostetud vara puhul. Üldaluste punktis 6 on fikseeritud, et nii kaua kui kinnisvararegistrit ei ole, registreeritakse tehingud mängureeglite järgi, mis on paika pannud Eesti Vabariigi Valitsus. Kinnisvararegistri olemasolu korral kuuluvad tehingud registreerimisele selles registris. Ostu-müügilepingud hakkavad kehtima registreerimise hetkest. Teine osa käsitleb erastamise objekti ja protseduurireegleid, kuidas erastamise objekte kindlaks määrata. Punkt 8 räägib erastamise objekti olemusest, sellest, milline erastamise objekt võib olla. Meie mõistame selle all ettevõtete tervikvara, ettevõtete struktuuriüksuste tervikvara ja ettevõtete aktsiaid. Siinjuures kommenteeriks niipalju, et ettevõtete struktuuriüksuste ja tervikvara all me mõtleme praeguse korra järgi just neid varasid, mille väärtus on üle 0,6 miljoni Eesti krooni. Alla 0,6 miljoni krooniste varade erastamine toimub teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise seaduse ja sellesse maikuus tehtud muudatuste järgi (selle on Ülemnõukogu juba heaks kiitnud ja Eesti Vabariigi Valitsus on kinnitanud vastava protseduurilise korra). Nii et käesolev kord kehtib üle 0,6-miljonilise jääkmaksumusega varade erastamisel. Teise osa punkt 9 käsitleb erastatavate objektide kinnitamise ja kindlaksmääramise protseduure.
Siin on selgelt näha, et me räägime paralleelselt kahest varast, üks on riigiomanduses olev vara ja teine munitsipaalomanduses olev vara ning sellest tulenevalt on ka kinnitajad, kes määravad kindlaks, millised objektid lähevad erastamisele ja milliste tähtaegadega, erinevad. Punkt 10 konkretiseerib, milline peab olema erastamisettepanek ja millist informatsiooni selle ettepaneku tegija peab müüki mineva vara nimekirjade kinnitajale andma. Punktid 11 ja 12 peaksid pidurdama selliseid praegu ettetulevaid olukordi, kus paljud ettevõtete juhid on pärast erastamisnimekirjade ja -objektide kindlaksmääramist otsustanud siiski varadega tehinguid teha. Nende punktide sisu ongi just selline, et need tehingud oleksid pärast erastamise objekti kindlaksmääramist keelatud.
Kolmas osa räägib erastamise korraldamisest. Me näeme ette erastamise korraldamist kahel viisil. Nii nagu me ka teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise seaduse arutamisel Ülemnõukogus otsustasime, on esimene viis varade müük enampakkumisel ja teine viis varade müük börsireeglite järgi ehk teisisõnu aktsiate müük börsireeglite järgi, kus erastamise korraldaja sõlmib börsiga aktsiate müügi lepingu. Varade müügiks enampakkumisel oleme siia sisse kirjutanud tegelikult sama protseduuri, mis oli 13. detsembri teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise seaduse muudatuses. Seda me oleme Ülemnõukogu saalis juba arutanud, nii et ma ei tahaks sellel pikemalt peatuda. Ütlen lihtsalt ära, et enampakkumisel eeldame ikkagi seda, et erastamise korraldaja võib müüki minevatele objektidele püstitada eeltingimusi kolmes valdkonnas. Need on tööhõive, investeeringud ja keskkonnakaitse. Kuid spetsiifilisi eeltingimusi me praegu üldjuhul selles korras ette ei näe, välja arvatud järelmaksu tasumise garantiid, mida vara ostja võiks oma äranägemisel välja pakkuda.
Neljas osa puudutab konkreetselt järelmaksu tasumise protseduurireegleid. Nimelt niikaua kui me ei ole suutnud välja jagada rahvakapitali obligatsioone ja tagastamise kompenseerimise väärtpabereid, on tavalisel eestimaalasel raske konkureerida erastamisel ja me peame ilmselt krediidiressursside puuduse tõttu praegu väga laialdaselt rakendama järelmaksu. Seetõttu otsustati eelarve-majanduskomisjonis peetud diskussioonides spetsiaalne osa – vara erastamine järelmaksuga – siia sisse kirjutada, kusjuures järelmaksu põhimõte on selline, et igal kodanikul ja kodanike baasil moodustatud juriidilisel isikul on õigus ise otsustada, kas ta tahab kasutada vara erastamisel järelmaksu võimalust või mitte.
Praeguse loogika järgi ei tee erastamise korraldaja vahet objektides, mis lähevad erastamisele järelmaksuga ja mis ei lähe järelmaksuga. See tähendab, et erastamisest osavõtja, kui ta saab õiguse vara osta, võib kõikide objektide puhul taotleda erastamist järelmaksuga. Muidugi, võib-olla oleks otstarbekas neljandas osas määrata ka piirsuurus, millise rahalise väärtuse puhul on järelmaksu rakendamine võimalik. Alla teatud summa, näiteks alla 10 000 krooni ei ole ilmselt mõttekas järelmaksu rakendada. Need numbrid oleks ehk otstarbekas kirjutada neljanda osa punkti 23.
Korra lõppsätted on viiendas osas ja siin tahan ma peatuda punktil 26, mis sätestab erastamisest laekuva raha protsentuaalse jaotuse. Me näeme ette, et 50% erastamisest laekuvast rahast tuleks suunata spetsiaalsesse fondi õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks, 20% võiks minna Eesti Vabariigi Valitsuse käsutusse, 30% riigi omanduses oleva vara erastamisest laekunud rahast läheb Eesti Panga põhikirjafondi ja 30% munitsipaalomanduses oleva vara erastamisest laekuvast rahast võiks jääda kohaliku omavalitsusüksuse käsutusse.
Punkt 27 reglementeerib täpsemalt juba mainitud momenti, et kuni kinnisvararegistri institutsiooni loomiseni võiks olla riigivaraamet see organ, kes registreerib ostu-müügitehingud, mis selle korra järgi toimuvad.
Pöördugem nüüd tagasi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse juurde, millega see kord kinnitatakse. Nagu ma juba märkisin, kui me järgmises päevakorrapunktis arutame läbi omandireformi aluste seaduse § 39 muudatused ja Ülemnõukogu need aktsepteerib, siis ei ole otsuse punkti 2 ilmselt vaja, kuna see punkt on seotud omandireformi aluste seaduse § 39 praeguse loogikaga, et välismaalastele müüdavate ettevõtete ja varade nimekirjad peab kinnitama Eesti Vabariigi Ülemnõukogu. See olekski lühidalt kõik erastamise korra ja tingimuste ning neid kinnitava Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse kohta. Tänan!
Juhataja
Suur tänu, hr. Kamratov! Kuna tegemist on otsuseprojektiga, siis me arutame seda ühel lugemisel. Millised on küsimused hr. Kamratovile? Klavdia Sergij.
K. Sergij
Lugupeetud härra Kamratov! Tahan veel kord täpsustada üht asja. Te räägite vara erastamise tingimustest ja korrast. Kas omandireformi aluste seaduse § 38 säilib ja kas see toimib ka nende tingimuste ja korra puhul? Ma arvan, et meil pole õigust muuta otsusega seda paragrahvi.
А. Kamratov
§ 36 saate täpsustada, see puudutab eelistusi vara erastamisel. Eelistused on jagatud kahte gruppi. Esiteks on öeldud, et vara tagastamise kompenseerimise väärtpaberi omanikel ja rahvakapitali obligatsioonide omanikel on vara erastamisel eelisostuõigus. Teiseks ütleb seadus, et erastamise korraldajal on õigus anda eelistusi ettevõtete töötajatele ja selle territooriumi elanikele, kus vara asub. Teise grupi eelistusi me ei näe võimalust praeguse korra juures rakendada. Ettevõtte töötajate ja kohalike elanike eelised olid diskussiooniobjektiks juba 13. detsembril 1990 riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise seaduse muudatuste tegemisel, kus Ülemnõukogu täiskogu otsustas praegustes tingimustes eelistusi mitte rakendada, ja seetõttu me ei tahaks ka käesoleva korra puhul neid eelistusi teha. See ei tähenda, et nende rakendamine jääks üldse ära, kuid ma arvan, et vabariigi valitsus hakkab praegu väga intensiivselt viimistlema just suurprivatiseerimise seadust, kus jõutakse nende eelistuste juurde kindlasti tagasi ja antakse need siis kinnitamiseks juba uuele parlamendile. Tänan!
J. Telgmaa
Ma tahaks küsida punkti 8 kohta. Siin on kirjutatud: ettevõtte tervikvara. Kas selle all tuleb mõista ettevõtet kui tervikvara või on ettevõtte tervikvara mingi osa ettevõttest? See on üks küsimus. Teiseks ei saa ma aru punkti 21 viimasest reast. Millisest alapunktist siin jutt on?
А. Kamratov
Punktis 8 mõeldakse ettevõtte tervikvara all alapunktis 1 ettevõtte kui terviku erastamist ja alapunktis 2 ettevõtte struktuuriüksuse kui terviku erastamist. Nii et mõlemad variandid on olemas. Punkti 21 viimasesse ritta on ilmselt jäänud sisse osa ühe vanema variandi redaktsioonist, mis materjali esitajate lohakuse tõttu ei ole maha kriipsutatud.
J. Telgmaa
Mismoodi see peab välja nägema?
А. Kamratov
Siin peaks olema: ja vastab punkti 18 nõuetele.
I. Hallaste
Lugupeetud ettekandja, te ütlesite, et tingimustesse ja korrasse, mis on otsusele lisatud, on jäänud esitajate süü tõttu mingisugused vead. Tundub, et ka punktis 2, kus räägitakse vabalt konverteeritavast valuutast, kui Eestis ei kehti oma valuuta, on anakronism. Vahest peaks täna otsuseprojekti arutelu katkestama, et te saaksite selle lisa korda teha, viia vastavusse praeguse aja nõuetega, ja siis me võtaksime otsuse vastu. Vastasel korral on võimalik jälle ütelda, et Ülemnõukogu on taas saanud lollusega hakkama, rääkides augustis sellest, et kui Eestis ei kehti oma valuuta jne. Kas ei oleks mõistlik niimoodi talitada? Aitäh!
А. Kamratov
Aitäh, hr. Hallaste! Punktil 2 peatusin ma oma ettekande alguses ja ütlesin, et selle materjali esitasime Ülemnõukogule enne rahareformi. Seetõttu on praeguses redaktsioonis tõesti sees sellised põhimõtted, mis enam ei kehti ja mis kindlasti on vaja ära muuta. Meil on juba olemas ka eelarve-majanduskomisjoni esitatud uus variant, kus need muudatused on tehtud. Nii et hr. Hallaste ettepanek see lugemine praegu katkestada on võib-olla tõesti mõistlik. Ma arvan aga, et enne katkestamist peaksime ehk siiski ära kuulama saadikute märkused ja ettepanekud selle kohta, mida tahetakse veel lisada või muuta. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et rohkem küsimusi hr. Kamratovile ei ole. Kaasettekandeks palun kõnetooli eelarve-majanduskomisjoni esimehe hr. Jüri Reinsoni.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eelarve-majanduskomisjon on palju kordi nimetatud eelnõu arutanud, ja nagu ettekandja juba ütles, on arutelude tulemusena tehtud päris mitmeid muudatusi. Meie taotlusel on lisandunud terve peatükk, mis käsitleb müüki järelmaksuga, sest eelarve-majanduskomisjon leidis, et see on praeguses situatsioonis ainus võimalus tagada Eesti potentsiaalsete ostjate osalemine erastamisprotsessis. Pärast seda, kui me koostöös hr. Kamratoviga kõik need meie poolt taotletud parandused ka projekti olime sisse viinud, toetas eelarve-majanduskomisjon seda korda kinnitava otsuse vastuvõtmist esimesel lugemisel. Me lähtusime versioonist, et kui projekt on esimesele lugemisele esitatud, siis me ei või enne esimese lugemise algust projekti muuta, sellepärast ongi siin kõik need anakronismid sees, millest juttu oli. Tegelikult on juba olemas ka uus eelnõu, kus neid enam ei ole. Ma ei tea muidugi, kuidas Ülemnõukogu arvab, aga mina eelarve-majanduskomisjoni liikmena pean võimalikuks isegi eelnõu vastu võtta selle teadmisega, et need anakronismid on sealt kõrvaldatud. On võimalik ka selline versioon, et me tõepoolest katkestame lugemise, esitame saadikutele uue teksti ja võtame otsuse siis vastu. Isiklikult söandan ma toetada küll seda, et me täna esimesel lugemisel selle korra oma otsusega kehtestame.
Juhataja
Hr. Reinson, täiskogu on täna veel seda meelt, et otsused võetakse vastu ühe lugemisega. Tegemist on ju otsuse eelnõuga.
J. Reinson
Jaa, ongi nii, härra juhataja, ma ei vaidle üldse vastu, aga ka otsuse lugemist on võimalik katkestada, kui seda peetakse vajalikuks.
Juhataja
Seda küll, kui täiskogu seda soovib, siis ta seda teeb. Kas on küsimusi hr. Reinsonile? Ei ole. Tänan kaasettekande eest!
Kolleegid, nii autorid kui ka juhtivkomisjon on juba ette seda meelt, et ilmselt see päevakorrapunkt katkestatakse. Kutsuksin nüüd ka sõnavõtjaid just sellele viitama, kas katkestame või mis me edasi teeme. Ants Veetõusme.
А. Veetõusme
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! See seisukoht, et vahepeal ei saanud parandada, ei ole eriti veenev. Meile on jäetud need tekstid, mis olid tõepoolest enne rahareformi tehtud, ning parandusi pole antud. See aeglustab meie niigi aeglast tööd. Esitatud eelnõud kinnitavad minu meelest seda, et "Treuhandi" kõrvale, mida me peame ka hakkama ilmselt veel sellel istungjärgul looma, jäävad pikaks ajaks ametisse riigivaraameti ametnikud, kuna siin on väga suur rõhk pandud riigivaraametile. Peale selle, praeguses majandussituatsioonis ja rahvaobligatsioonide puudumist arvestades on see tegelikult Eesti Vabariigi kodanikule vaenulik eelnõu. Hoolimata järelmaksu võimalusest, millele siin on viidatud: § 23 ütleb, et erastamise korraldaja võib vara müüa järelmaksuga. Aga praeguses rahalises situatsioonis, kus raha ei jätku ei valitsusel ega kohalikel omavalitsustel, on loomulik, et ta on huvitatud selle raha võimalikult kiirest kättesaamisest. Peale selle ütleb § 9, et riigivaraameti nõukogu võtab vastu erastatavate objektide nimekirjad kas ministeeriumi, maakonna- või linnavalitsuse ettepanekul. Kui selle ettepaneku teeb näiteks ministeerium, siis praeguse eelnõu järgi ei saa sellest teada ei maakond ega linn, ja vastupidi, kui ettepaneku teeb maakonna- või linnavalitsus, siis võib ministeerium kõrvale jääda. Seetõttu on mul ka konkreetne täiendusettepanek, et igal juhul tuleks otsuse tegemisel arvestada üht ja teist. Vähemalt see arvamus peaks olema riigivaraametil olemas. Kui me räägime kolmandast peatükist, mis räägib erastamise korraldamisest, siis müük enampakkumisel, vaatamata lisatingimustele, jätab siiski paljud asjad lahtiseks. Võib küll teada, et ühel või teisel firmal on palju raha, tal võib isegi olla panga garantii, aga kui lasta asi lihtsalt enampakkumisele ilma firmat tundmata, siis võib pärast juhtuda nii, et ei ole raha maksmiseks, kuna garantii ei pea olema 100%-liselt kindlustatud. Küsimusi tekitab ka § 26, kus räägitakse, kuidas erastamisest saadud raha jaotatakse. Mul oleks konkreetne ettepanek selle paragrahvi lõpu kohta, kus on 20% ja 30%. Siin ma teeksin ettepaneku, et riigiomanduses oleva vara erastamisel jääksid need vahekorrad samaks, 20% ja 30%, kuid munitsipaalomanduses oleva vara erastamisel läheks 40% kohaliku võimu käsutusse ning 10% vabariigi valitsuse käsutusse. Ei ole mõtet tsentraliseerida raha jällegi Tallinna, et seda siis riigieelarve kaudu ümber jaotada. Põhimõtteliselt oleks selle korra vastuvõtmine aga hädavajalik ja on muidugi kahju, kui see jääb niisuguste formaalsuste taha pidama. Aitäh!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Et asi tõepoolest ei jääks lihtsalt formaalsuste taha pidama, siis ma vastaksin hr. Veetõusme tõstatatud probleemidele kohe. Uues tekstis § 9 ("Erastatavate objektide kinnitamine") alapunkt ütleb, et munitsipaalomanduses oleva vara osas vastava kohaliku omavalitsuse volikogu, kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgani ettepanekul. Mis puudutab § 23 ja järelmaksu, siis uues redaktsioonis ei ole enam sõna "võib". Nüüd on öeldud, et järelmaksuga müüakse vara Eesti Vabariigis alaliselt elavatele isikutele või Eesti Vabariigis registreeritud ettevõtetele, kes on erastamise õigustatud subjektideks nende kirjaliku avalduse alusel.
Juhataja
Kolleegid, kui on parandusettepanekuid, esitage need mulle kirjalikult! Läbirääkimised jätkuvad. Ants Paju.
A. Paju
Austatud juhataja, kui mängureeglid lubavad, siis mina pöörduksin hr. Reinsoni poole. Kui tema käes on üks tekst ja meie käes on teine tekst, kas see ei ole siis ebavõrdne lugu? Me hakkame sünnitama midagi kolmandat, mis ei ole üks ega teine. Kui käes on üks adekvaatne tekst, kus parandused on juba tehtud, siis liiguvad mõtted ehk ühes suunas. Aitäh!
Juhataja
Ma teen sellise ettepaneku. Kuna võimalused avaldada arvamust kõnede, sõnavõttude, repliikide ja küsimuste kaudu on piiratud, ettekannete arv aga mitte, siis paluksin uuesti kõnetooli hr. Jüri Reinsoni. Palun tule kõnetooli ja vajaduse korral vasta küsimustele!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma püüan veel kord selgitada. Ma saan juba aru – hr. Hallaste juhtis mu tähelepanu sellele –, et meie koos eelnõu autori hr. Kamratoviga olime ekslikul seisukohal selle seletuskirja või õigemini korra suhtes. Ilmselt oleksime tõepoolest võinud enne esimest lugemist esitada uue teksti. Otsuseprojekti me aga ei või puutuda. Nii nagu see üle on antud, nii peab see jõudma saadikute lauale ja komisjonil ei ole enne esimest lugemist õigust teksti muuta. Me lähtusime sellest, et me ei või enne esimest lugemist teha muudatusi ka lisatud tingimustes ja korras. Kui me niimoodi erinevalt aru saame siis on muidugi kahju. Aga ma ütlen, et see töö on tehtud, ja kui me nüüd saaksime operatiivselt tegutseda ning saadikute küsimused praegu kohe siin saalis jooksvalt lahendada, siis võib-olla jõuame selleni, et selle hädavajaliku dokumendi täna tõepoolest vastu võtame. Teine võimalus on selline, et me täna katkestame, kuna esimene lugemine on alanud. Parandusettepanekute ja meie oma komisjoni töö baasil esitame uue teksti, mis juba olemas on, see ei nõua meilt erilisi pingutusi, ja siis jääb otsuse vastuvõtmine järgnevatele päevadele.
Juhataja
Suur tänu! Kallis kolleeg Jüri, me arutame otsuse eelnõu ühel lugemisel. Ja seda arutelu me võime katkestada mis tahes ajal, meil ei ole praegu protseduurilisi tõkkeid, nagu oleks seaduseelnõu esimesel lugemisel. Meil on täiesti vabad käed, me võime praegu kohe katkestada, kui vaja on. Kas Tiit Käbinil on küsimus? Ettepanek. Siis laseme Jüri Reinsoni oma kohale ja läbirääkimised jätkuvad. Tiit Käbin, palun!
T. Käbin
Ilmselt me raiskame järjekordselt aega. Korrektse asjaajamise juures oleks pidanud see vana projekt tagasi võetama ja esitatama uus, mis vastab räägitud jutule. Ettepanek on küsimuse arutamine katkestada.
Juhataja
Suur tänu! Sellelaadilisi ettepanekuid on mulle juba ka enne esitatud ja ma panen hääletusele tingimusel, et me läbirääkimisi ei lõpeta. Katkestamiseks on mitmeid motiive, kuid reglemendijärgne oleks minu meelest talitada nii, et katkestada ja jätkata veel sellel istungjärgul. Teeme kohaloleku kontrolli. Kohal on 74 rahvasaadikut, puudub 23.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et katkestada käsiloleva päevakorrapunkti arutelu ja jätkata veel sel istungjärgul? Selle ettepaneku poolt on 56 rahvasaadikut, vastu ega erapooletu ei ole keegi. Arutelu katkestatakse.


Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses" eelnõu esimene lugemine
Juhataja
Kolleegid, mulle anti asjatundlikku nõu, et me jätaksime 3. punkti hetkeks vahele ja läheksime 4. päevakorrapunkti juurde: vabariigi valitsuse poolt esitatud seaduseelnõu "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses". Kavas on alustada esimest lugemist. Juhtivkomisjon, eelarve-majanduskomisjon on arutanud küsimust oma korralisel istungil ja teeb ettepaneku arutada seaduseelnõu kiireloomulise menetluse järgi. Täiskogu langetab otsuse.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et 4. päevakorra punktis käsitletav seaduseelnõu tuleks arutlusele kiireloomulisena? Selle ettepaneku poolt on 46 rahvasaadikut, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Arutelu on kiireloomuline. Ma palun ettekandeks kõnetooli majandusministri asetäitja hr. Ardo Kamratovi.
A. Kamratov
Härra juhataja, lugupeetud saadikud! Vabariigi valitsus on esitanud Ülemnõukogule läbivaatamiseks seaduseelnõu omandireformi aluste seaduse § 39 muutmise kohta. Teise päevakorra punkti sõnavõtus ma juba peatusin lühidalt sellel seaduseelnõul ja andsin teile informatsiooni, kuidas mainitud eelnõu on seotud teiste privatiseerimist puudutavate dokumentidega, mida me täna arutame. § 39 sisu puudutab välismaalastele erastamise eritingimusi, mis on fikseeritud omandireformi aluste seaduses. Üks põhilisi eritingimusi oli eeldus, et vara erastamine välismaalastele peaks toimuma teistsuguste mängureeglite järgi kui Eesti Vabariigis elavatele isikutele. Välismaalaste all mõisteti omandireformi aluste seaduse tähenduses nii füüsilisi isikuid kui ka neid juriidilisi isikuid, kelle liikmeskonnas või aktsionäride hulgas on välismaalased, sõltumata nende osatähtsusest juriidilise isiku aktsiakapitalis. Kui valitsus käesoleva aasta esimesel poolaastal erastamise jätkamise põhiprintsiipide kallal töötas, siis leiti korduvalt, et vara erastamisel välismaalastele ei pea kasutama teistsuguseid mängureegleid. Selle tulemuseni jõudis ka Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 13. detsembril 1991, kui tehti muudatusi riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise seadusesse. Erastamise õigustatud subjekti definitsiooni muudeti sisuliselt ja laiendati seda nii Eesti Vabariigis elajatele isikutele kui ka välismaalastele, sh. ka juriidilistele isikutele, keda ma enne nimetasin. Seda arvestades oleks mõttekas teha omandireformi aluste seaduse § 39 järgmised parandused. Esiteks pakume välja 2. lõike uue redaktsiooni, mille järgi välismaalastele erastatava vara nimekirju ei peaks enam kinnitama Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, vaid seda võiks teha Eesti Vabariigi Riigivaraamet koos ministeeriumide ja riiklike ametitega valitsuse poolt kehtestatud korras. See puudutab riigivara. Teiseks teeme ettepaneku sõnastada 3. lõige nii, et munitsipaalomanduses oleva vara erastamisel välismaalastele määrab objektid kindlaks vastava territooriumi kohaliku omavalitsuse volikogu. Meie ettepanek 4. lõike kohta oli, et riigi- ja munitsipaalvara erastamine toimub Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras kas oksjoni või aktsiate müümise teel. Eelmises päevakorrapunktis me seda juba arutasime ja eelarve-majanduskomisjon on seisukohal, et sellise korra peab kinnitama Eesti Vabariigi Ülemnõukogu. Nii et seaduste lugemise vaheajal tuleks ilmselt 4. lõike praegust redaktsiooni muuta, kusjuures siin peaks olema siis täpsemalt fikseeritud moment, et valitsusel on õigus kinnitada konkreetne oksjoni läbiviimise protseduur, mitte erastamise üldkord. See olekski lühidalt kõik kõnealuse seaduseelnõu kohta. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Tegemist on seaduseelnõu esimese lugemisega ja põhjalik arutelu ongi esimesel lugemisel, kuna ta on kiireloomuline. Kas meil on küsimusi hr. Kamratovile? Ei ole. Tänan! Kaasettekandeks palun kõnetooli eelarve-majanduskomisjoni esimehe hr. Jüri Reinsoni.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ka seda seaduseelnõu on eelarve-majanduskomisjonis korduvalt arutatud ja komisjon toetas valitsuse ettepanekut muuta omandireformi aluste seaduse § 39, sest ilmselt muutub erastamine tõepoolest väga keeruliseks, kui kõik käib läbi Ülemnõukogu. Kui me oleme suutnud vastu võtta nii korra kui tingimused ja veel mitmed erastamist reguleerivad dokumendid, mis on eelarve-majanduskomisjoni heakskiidu saanud, siis ei näinud komisjon takistusi omandireformi aluste seaduse § 39 muudatuste tegemiseks, millega antakse valitsusele ja kohalikele volikogudele see otsustamise õigus. Minu poolt kõik.
Juhataja
Suur tänu! Millised on küsimused hr. Reinsonile? Ants Paju.
А. Раju
Austatud juhataja, hea kolleeg! Palun punkti 3 kohta teie arvamust. Kui nüüd võtta aluseks põhiseadus, mis 3. juulist käivitus, siis seal on §-s 155 määratletud kohaliku omavalitsuse üksustena linn ja vald. Aga maakond kui selline? Kuidas teie seda tõlgendaksite? Või saan ma millestki valesti aru? Rääkimata külanõukogust, mis praegu veel mitte harv asi ei ole.
J. Reinson
Ma alustan tagant otsast. Kuskilt ma lugesin, et kuu aega tagasi oli Eestimaale jäänud veel 14 külanõukogu. Ma usun, et tänaseks on neid tunduvalt vähem ja külanõukogudele ei peaks muudatuse tegemine 3. lõikes oluline takistus olema. Mis puudutab maakonda, siis ka praegune tekst ei võimalda pärast põhiseaduse vastuvõtmist maakonda omavalitsusüksusena käsitleda. See on nii alustekstis kui ka muudetud tekstis ühesugune probleem ja ma arvan, et see on lahendatav probleem. Kui ta ei ole põhiseaduslik, siis tema neid küsimusi ei otsusta ja otsustavad vallad.
Juhataja
Kas on veel küsimusi hr. Reinsonile? Ei ole. Tänan, hr. Reinson!
J. Reinson
Eelarve-majanduskomisjon toetab esimese lugemise lõpetamist.
Juhataja
Suur tänu! Avan läbirääkimised! Kas on sõnasoovijaid, kõnepidajaid? Kas lõpetame esimese lugemise? Esimene lugemine on lõppenud, me ootame parandusettepanekuid 24 tunni jooksul.


Riiklike aktsiaseltside aktsiate müügi alustamise kohta
Juhataja
Kolleegid, läheme nüüd tagasi 3. päevakorrapunkti juurde ja võtame arutusele vabariigi valitsuse esitatud otsuse eelnõu riiklike aktsiaseltside aktsiate müügi alustamise kohta. Ettekandeks palun jälle kõnetooli majandusministri asetäitja hr. Ardo Kamratovi!
А. Kamratov
Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud saadikud! Nagu ma oma tänases esimeses sõnavõtus märkisin, on riiklike aktsiaseltside aktsiate müügi alustamise kohta käiv Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse eelnõu tihedalt seotud kõigi privatiseerimist puudutavate dokumentidega ning täpsemalt laiendab ja konkretiseerib ta just esimeses punktis vaadeldud aktsiate müügi korda. Ma arvan, et töö käigus tuleb ka selles Ülemnõukogu otsuses teha mõningad parandused, mis on võib-olla redaktsioonilist laadi, seotud rahareformi ja muu sellisega. Kuna ta puudutab aga seda korda üldse ja konkreetselt just aktsiate müügi eritingimusi, siis oleks arvatavasti mõttekas praegu selle eelnõu lugemist alustada, et lugupeetud saadikud saaksid teha ettepanekuid ja märkusi, ning kui me peame vajalikuks eelnõu lugemist katkestada, siis saaksime uue teksti esitada ja võimaluse korral ka vastu võtta juba sellel istungjärgul. Kui nüüd konkreetsemalt puudutada seda Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsust, siis see on üles ehitatud järgmise loogikaga. Riiklikke aktsiaseltse, mida valitsus on asutanud, on meil kahte tüüpi – esimest tüüpi riiklikud aktsiaseltsid ja teist tüüpi riiklikud aktsiaseltsid. Ka selles otsuses me näeme ette, et kui vabariigi valitsus alustab riiklike aktsiaseltside aktsiate müüki, siis teist tüüpi riiklikes aktsiaseltsides võiks neid müüa kuni 100% ja esimest tüüpi riiklikes aktsiaseltsides kuni 50%. Esimest tüüpi riiklike aktsiaseltside asutamise loogika on olnud ju selline, et kontrollpakk jääks kindlasti riigi kätte.
Käesolev eelnõu fikseerib, et aktsiate müük võiks toimuda kahel viisil, nii nagu see oli ka privatiseerimiskorras, mida me enne vaatasime. Esimene on aktsiate müük enampakkumisel ja teine on siis müük börsireeglite järgi, kus aktsiate müügi korraldaja teeb börsiga lepingu ja aktsiaid hakatakse müüma nendel börsidel, mis on Eesti Vabariigis kehtiva korra järgi registreeritud. Minu andmetel on neid praegu kolm.
Otsuse eelnõu esimese punkti kolmas alapunkt konkretiseerib, et aktsiate müük võiks toimuda protseduuriliselt mitmes voorus, kusjuures esimeses voorus läheb müüki 50–100% ühe riikliku aktsiaseltsi aktsiaid, kõik korraga. Neid pakutakse ühele ostjale, et me saaksime kohe tekitada riiklikule aktsiaseltsile aktiivomaniku, kes ostab ära kontrollpaki. Kui sellist ostjat, kes on nõus ostma kontrollpaki või kõik riikliku aktsiaseltsi aktsiad, esimeses voorus ei leidu, siis järgneb teine voor, kus aktsiad lähevad müüki juba väiksemate pakkidena või ka ühekaupa. Et elanikkonda erastamisele laiemalt kaasa tõmmata, on selles otsuses tehtud vabariigi valitsusele kohustuseks igal juhul leida ja määrata kindlaks need ettevõtted, kus aktsiad ei lähe müüki kontrollpakina või 100%-liselt kõik korraga esimeses voorus, vaid kus erastamist alustatakse teisest voorust ja aktsiaid hakatakse müüma ühekaupa või väiksemate pakkidena. Nii antakse kõigile eestimaalastele võimalus erastamises osaleda. Selle otsuse eelnõu järgi on kontrollpaki müügi puhul korraldajal õigus esitada ka lisatingimusi, millest oli juttu juba erastamise korras. Kord näeb ette ka müüki minevate aktsiate liigi. Siin on tehtud ettepanek, et kõik müüki minevad aktsiad annavad tulevasel üldkoosolekul ühe hääle ja peaksid garanteerima omanikule tulevikus kõigi teiste aktsiatega võrdsed dividendid. Käesolev otsus fikseerib ka ära põhimõtte, et kui kõrgeim riigivõimuorgan ei ole arutanud müügisoodustusi üldse, ei rakendata aktsiate müügil mingisuguseid soodustusi. Mis puudutab käesoleva otsuse punkti alapunkti 6, 7 ja 10, siis tegelikult võiks need minu arvates otsuse tekstist välja jätta, kuna rahareform on juba toimunud ja on olemas erastamise üldine kord, mis neid põhimõtteid käsitleb. Praegu on nad siin sees jälle sellepärast, et vabariigi valitsus esitas aktsiate müügi alustamise otsuse projekti Ülemnõukogule läbivaatamiseks varem kui privatiseerimise korra, mida me täna 1. päevakorrapunktis lugesime. Minu poolt kõik. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused ettekandjale. Illar Hallaste.
I. Hallaste
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, kas punkti 1 alapunkt 1 ei võiks olla selline, mis kohustaks ettevõtetes, kus aktsiad müüki lähevad, panema müüki 100% aktsiaid, mitte aga ei jäetaks valitsuse otsustada, kas müüki läheb 70% või 80%? Ka 70% müüki laskmine tähendab tegelikult kontrollpaki jätmist valitsuse kätte. Kas selle otsusega ei võiks kaotada ära vahe esimest ja teist tüüpi aktsiaseltside vahel? Aitäh!
А. Kamratov
Ma arvan, et esimest tüüpi aktsiaseltside olemus tuleneb vajadusest jätta riigi omandiks olevad ettevõtted Eesti Vabariigi omandusse. Teatud liiki tegevusvaldkondades – see puudutab metsatööstust, liha- ja piimakombinaate, meie põhilisi maavarasid, nagu põlevkivi jm. – oleks võib-olla omandireformi praegusel etapil veel mõttekas esimest tüüpi aktsiaseltsid alles jätta. Seetõttu ma päriselt ei toetaks härra Hallaste ettepanekut, mis puudutab aktsiaseltside ühetüübiliseks tegemist. Kui aga müüki lähevad teist tüüpi riiklike aktsiaseltside aktsiad, siis peab kindlasti juba müügi otsuses olema selgelt fikseeritud, et müüakse maha kõik, kui ostjaid on. See põhimõte siit nii väga selgelt praegu välja ei tule, ja kui saadikutel on kartus või oht, et valitsus võib otsust teistmoodi tõlgendada, siis peaksime püüdma sellise täpsustuse sisse viia. Mul ei ole selle vastu mitte midagi.
J. Allik
Lugupeetud härra Kamratov, nii teie ettekandes kui ka seletuskirjas on rahulikult kõrvuti kaks üksteist täiesti välistavat eesmärki. Üks on see, et leida aktiivomanik, ja teine on see, et kõigil oleks võimalik omandada aktsiaid. Terve mõistus ei suuda neid kahte asja kuidagi kokku viia, aga te rahulikult räägite sellest ja see on ka kirjas. Kas te võiksite seletada, kuidas see tehniliselt välja näeb? Kes siis otsustab, millised asjad lähevad tervikuna müüki ja kus toimub üksikaktsiate müük? Ja kui enamikule leidub see teie aktiivomanik, kas siis kõik need kompensatsiooniobligatsioonid ja õigusvastaselt võõrandatud vara väärtpaberid muutuvad lihtsalt paberilipakaks ning nende eest ei saa Eestis midagi? Kas te olete kindel, et lahendate kaks täiesti vastupidist suunda suurepäraselt, või on see jutt selleks, et teist poolt mitte otse pettuseks kuulutada, vaid asja lihtsalt edasi veeretada?
A. Kamratov
Ma ei näe, et siin oleks kaks teineteisele vastukäivat loogikat. Me saaksime selle erinevuse võib-olla välistada, kui me lisaksime teadmise, mis selgus juba aktsiate müügi korra arutusel. Me tõdesime, et Eestimaal ei ole raha, millega saaks privatiseerida kõik ja väga kiiresti. Küsimus on siin ilmselt selles, et me ei leia ka nii kiiresti välisinvesteerijaid, kes oleksid huvitatud Eestimaal vara ostmisest. Ma olen siin saalis toonud juba mitmeid näiteid nii tubakavabriku "Leek" kui ka toidurasvade kombinaadi jt. ettevõtete pikkadest läbirääkimistest välisfirmadega, et asutada ühisettevõtteid. Need läbirääkimised võivad kesta aastaid. Kui me arvestame seda kriteeriumi, siis esimeses müügivoorus, kus me püüame kiiresti leida aktiivomanikke, suudame ilmse maha müüa küllaltki väikese arvu ettevõtteid ja paratamatult hakkab müük toimuma eeskätt just teises voorus. Ka Ida-Euroopa ja kas või Inglismaa kogemustest on selgelt näha, et tahes või tahtmata jäävad eriti just aktsiate müügi vormi puhul algul paljud aktsiad riigi omandiks. Millal me viimase aktsia saame riigiomandusest ära müüa, see aeg jääb küllaltki lahtiseks. Aga et valitsus ei hakkaks kohe kõiki pakkuma müüki ainult kontrollpaki vormis või aktsiate 100%-lise ostuna, siis on alapunktina kirja pandud, et juba esimeste väljapakkumiste puhul tuleks kindlasti rakendada põhimõtet, mille järgi ettevõtete, aktsiaseltside privatiseerimisel saaksid osaleda ja osta kõik. Küsimusele, kes otsustab, millistes ettevõtetes pakutakse kohe müüki kõik aktsiad või nende kontrollpakk ja kus rakendatakse ühe aktsia kaupa müümise põhimõtet, ma vastaksin niimoodi, et keegi kuskil peab vastutama, keegi kuskil peab otsustama. Ja ma arvan, et õigem oleks jätta see otsustamine ja ka vastutus erastamise korraldajale. Kui see on erastamisettevõte, siis otsustab erastamisettevõte, kui erastamise korraldajaks jääb riigivaraamet, siis otsustab riigivaraamet. Minu selgitus selle kohta on niisugune. Tänan!
L. Hänni
Lugupeetud ettekandja, minu küsimus jätkab mõnes mõttes Jaak Alliku küsimust. Kas ühe objekti privatiseerimisel saab korraga võrdväärsena kasutada nii raha, rahvakapitali obligatsioone kui ka kompensatsiooni väärtpabereid, või on kavatsetud need lahku viia, nii et osa objekte müüakse ainult raha eest ja osa kompensatsiooni väärtpaberite eest? Kui te näete ette, et ühe objekti müümisel kasutatakse kõiki kolme võimalust, siis peab olema ühismõõt, et saaks omavahel võrrelda kroone ja ruutmeetreid, nagu meil praegu on tööaastate puhul antud ruutmeetrites tööaasta hind. Kas valitsus on arutanud, kui suur võiks olla ühe tööaasta tegelik väärtus rahas, juhul kui objekte hakatakse erastama kõigi kolme vahendi abil korraga?
А. Kamratov
Mina olen seisukohal, et kui me anname rahvakapitali obligatsioonile rahalise väärtushinnangu ja kui me oleme välja andnud õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise väärtpaberid, siis saab neid kõiki võrdselt kasutada ükskõik millise objekti erastamisel. Niikaua kui neid väärtpabereid ei ole välja antud, on selge, et neid ka erastamisel kasutada ei saa. Praegu ei saa kasutada ka rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaarti, kus korterite erastamise puhul jääb kehtima põhimõte, et esimeses ringis arvutatakse välja obligatsioon tööaastates. Mis puutub tööaasta hindamisse rahalises väljenduses, siis siin on valitsus ja ministeeriumid opereerinud väga erinevate numbritega ja ka töökoosolekutel pole ühesugustele seisukohtadele jõutud. Ma ei julge praegu välja öelda ühtegi numbrit, kui suur ühe tööaasta väärtus võiks olla. See on väga tõsine ja sügav majanduspoliitiline küsimus ja meil on plaanis alustada reedel poliitiliste jõududega diskussiooni, et kiiremas korras see number paika panna. Uus esinduskogu saaks siis ka vastava otsuse vastu võtta.
J. Allik
Lugupeetud härra Kamratov, ma tänan teid vastuse eest, ma sain nüüd millestki aru küll. Tähendab, need ettevõtted, mis tulu toovad, mida keegi tahab saada, kas väliskapitali omanik või kohalik rikas inimene, müüakse maha 100%-liselt, tervikuna, ja ka järelmaksuga võib osta. Neid ettevõtteid, mida keegi ei taha, võib hakata ostma kogu see lai elanike hulk, kellel on mingid obligatsioonid ja kompensatsioonipaberid, need lähevad niikuinii pankrotti ja see kõik muutub nulliks. Ilmselt see asi nii mõeldud on, aga see tuleks siis ka rahvale otse välja öelda ja mitte teda lõpmatuseni petta. Aitäh!
Juhataja
Kas see oli küsimus? Ei olnud. Praegu on küsimuste esitamise aeg. Enn Tupp.
E. Tupp
Austatud eesistuja, härra Kamratov! Mul jääb niisugune mulje, et õigusvastaselt võõrandatud vara omanikud jäävad ilma teatud valikuvõimalusest. Näiteks kui mina maaomanikuna tahan oma maa eest võib-olla omandada aktsiaid, siis ma alles läbi selle protseduuri saan need vahendid enda käsutusse. Iseküsimus on see, kas omanik tahab pankrotti minevate riigiettevõtete aktsiaid omandada, aga valikuvõimalusest ollakse sel juhul siiski kaugel. Kas teile ei tundu, et selle taga on niisugune olukord? Tänan!
А. Kamratov
Ma usun, et ma ei saa vastata eitavalt. Siin on tõesti selline olukord, et kui me alustame tööstuse privatiseerimist tingimustes, kus õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise väärtpabereid ei ole veel omanikele kätte antud, siis nad ei saa praegu vara privatiseerimisel osaleda. Kuid asja teine külg on, et ega ei ole lihtne otsustada selle kompensatsiooni suurust. Seda näitas ka eelmine erakorraline istung, kus seaduseelnõu arutamine lükati edasi. Võib-olla jätkub see käesoleval istungil, kui me oleme eelarve-majanduskomisjonile saabunud märkused ja ettepanekud suutnud süstematiseerida ja läbi arutada. Teisest küljest peame arvestama aga seda, et tööstuse privatiseerimisega viivitamine on eestimaalasele maru ohtlik, sest iga päevaga ähvardab suur osa ettevõtteid seisma jääda ning on juba jäänudki ja töötute arv hakkab pidevalt suurenema. Kui me privatiseerimist ei alusta, siis on meil tulevikus küllaltki väike võimalus vahetada kompenseerimise väärtpabereid raha vastu, nagu näevad ette vastavad seadused, mida me eelmisel erakorralisel istungjärgul pidime arutama ja mille järgi kompensatsiooni võib saada ka rahas. Ja rahas just niivõrd, kuivõrd erastamisest raha laekub. Nii et siin on otsustamisel küsimus, kuidas toimida: kas alustada privatiseerimist või oodata sellega veel. Tegelikult ettevõtetel praegu mingisugune võimalus ise otsustada on, sest omandireformi aluste seaduse rakendusotsuse punkt 11 on andnud juhatuste haldusnõukogule teatud õigused vara müügil.
Juhataja
Suur tänu! Kas on küsimusi härra Kamratovile? Ei ole. Kaasettekandega esineb meie ees eelarve-majanduskomisjoni esimees härra Jüri Reinson.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eelarve-majanduskomisjon toetab selle otsuse eelnõu vastuvõtmist esimesel lugemisel, aga pärast seda, kui on vastu võetud riigivara erastamise kord ja tingimused, mille lugemise me äsja katkestasime. Eelarve-majanduskomisjon arutas neid kahte asja just nimelt koos ja leidis, et kui tingimused ja kord eelarve-majanduskomisjoni poolt tehtud täienduste ning parandustega vastu võetakse, on pärast seda võimalik müüa ka aktsiaid. Seetõttu on meil ettepanek lugemine katkestada ja võtta otsus vastu pärast erastamise korra ja tingimuste vastuvõtmist.
Juhataja
Suur tänu! Kas on küsimusi hr. Reinsonile? Ei ole. Avan läbirääkimised. Kas on kõnepidajaid, sõnasoovijaid? Kas täiskogu soovib otsust vastu võtta? Jaak Allikul on parandusettepanek. Kolleegid, lugu on selline, et me ei saa parandusettepanekute juurde minna enne, kui läbirääkimised on lõppenud, mis tähendab seda, et me peame formaalselt kuulutama läbirääkimised lõppenuks, kuigi läbirääkimisi pole peetud. Oleme kokku leppinud, et läbirääkimised on lõppenud. Kas hr. Kamratov soovib lõppsõna?
А. Kamratov
Ma ei suutnud hoolega jälgida siin vahepeal toimunut, kuna ma vestlesin Reinsoniga protseduurilistes küsimustes. Tahaksin aga siiski märkida seda, et ilmselt on mõttekas praegu tõesti arvestada eelarve-majanduskomisjoni esimehe ettepanekut võtta kõnealune otsus vastu pärast erastamise korra vastuvõtmist Ülemnõukogus. Omalt poolt rõhutaksin veel seda, mida ma juba ettekandes püüdsin välja öelda: punktide 6, 7 ja 10 järele selles otsuses tegelikult vajadust ei ole, kui erastamise kord vastu võetakse. Kui asjade käik areneb selliselt, et otsuse vastuvõtmine tahetakse panna hääletusele, siis ilmselt tuleks enne läbi kaaluda ka need punktid.
Juhataja
Suur tänu! Ma ootan hr. Jüri Reinsoni lõppsõnas ettepanekut katkestamise kohta, kui jäädakse oma arvamuse juurde, või siis tulevad muud ettepanekud. Jüri Reinson.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Oma ettekande lõpus ma juba ütlesin eelarve-majanduskomisjoni tingimuse, et selle otsuse saab vastu võtta pärast erastamise korra ja tingimuste vastuvõtmist. Seoses sellega tegin komisjoni nimel ettepaneku lugemine katkestada.
Juhataja
Minule, vanale bürokraadile, tuleb ka seekord anda ettepanek kirjalikult kätte.
Kolleegid, läbirääkimised on lõppenud. On esitatud üks sisuline parandusettepanek – rahvasaadik Jaak Allikult. Eelarve-majanduskomisjon teeb ettepaneku arutelu katkestada ja jätkata veel sellel istungjärgul. Ma panen selle hääletusele. Kui tegemist oleks seaduseelnõu teise lugemisega, siis ei vajaks autori või juhtivkomisjoni ettepanek katkestada üldse hääletamist. Kuna me arutame praegu otsuse eelnõu, siis ma ootan korralikult vormistatud ettepanekuid ja panen need hääletusele. Niisugune on reglement. Kohaloleku kontroll. Kohal on 67 rahvasaadikut, puudub 30.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et katkestada arutelu ja jätkata veel sellel istungjärgul? Selle ettepaneku poolt on 34 rahvasaadikut, vastu ega erapooletu ei ole keegi. Arutelu katkestatakse.


Eesti Vabariigi seaduse "Endisel individualiseeritud kujul säilinud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kiirendamise kohta" eelnõu teine lugemine
Juhataja (M. Lauristin)
Lugupeetud Ülemnõukogu, läheme päevakorra 7. punkti juurde! Siin on tegemist kiireloomulise küsimusega mille esimene lugemine on juba toimunud. Asi puudutab endisel individualiseeritaval kujul säilinud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kiirendamist ja parandused pidid laekuma esimese lugemise järel. Ma palun ettekandele uuesti majandusministri asetäitja hr. Kamratovi. Kaasettekandja on hr. Reinson.
А. Kamratov
Lugupeetud pr. juhataja, lugupeetud saadikud! Asudes ettekandele, julgen ma siiski teha ühe väikese täpsustuse selle seaduseelnõu kohta. Minu mälu järgi selle seaduseelnõu esimene lugemine ei ole toimunud. See oli küll eelmise erakorralise istungjärgu päevakorras, kuid dokumendi käsitlemiseni Ülemnõukogu ei jõudnud. Jäädi peatuma õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse kompenseerimise viisi ja korra seaduse eelnõul, kus puhkes väga ulatuslik diskussioon. Ülejäänud dokumente, mis puudutasid õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimist ja tagastamist, eelmisel erakorralisel istungjärgul ei arutatud. Kuid kõnealune seaduseelnõu oli siiski esitatud kiireloomulise küsimusena ja minu teada ei ole vahepeal protseduuriliselt selle arutamise korda muudetud.
Juhataja
Hr. Kamratov, ma palun hetk oodata, meie tehniline pool kontrollib kohe protokollist järele. Siin on tekkinud väike segadus. Protokoll näitab ikkagi seda, et esimene lugemine toimus juba 10. juunil ja teine lugemine oli see, mis oli plaanis ja mis ajapuudusel ära jäi. Nii et praegu on just nimelt teine lugemine.
А. Kamratov
Ma vabandan segaduse tekitamise pärast!
Käesolev seaduseelnõu on läbi vaadatud eelarve-majanduskomisjonis ja nüüd on siis tehtud ka redaktsioonilised märkused ja parandused. Minu mälu järgi on arvestatud enamiku rahvasaadikute märkusi ja ettepanekuid, arvestamata jäid vist ainult hr. Junti ettepanekud, mis puudutasid põhiliselt Tallinna linnas, just vanalinnas asuva elamufondi tagastamist. Ettepanek oli tagastada need hooned eri protseduuri järgi, eritingimusel, mitte käesoleva seaduse järgi. Kuid ma loodan, et hr. Reinson peatub nendel ettepanekutel täpsemalt. Ma kommenteeriksin teile välja jagatud seaduseelnõu praegust teksti. Eelnõu § 1 fikseeriti need kolm tingimust, mille täitmisel võiks kohe asuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele. Esimene tingimus on, et avalduste vastuvõtjad – linna- ja maakonnavalitsuse vastavad organid, kes on selleks moodustatud – on lõpetanud vara tagastamise kohta esitatud avalduste läbivaatamise ja tõendavate dokumentide kontrollimise. See tähendab, et subjekt, kes on tahtnud vara tagasi saada, on esitanud avalduse ja avalduses olevaid andmeid on kontrollitud kas dokumentaalselt arhiivimaterjalide baasil, või kui avaldaja ise on esitanud dokumendid, siis on vastavad töötajad neid kontrollinud. Teine tingimus on, et lisaks avalduste esitamisele ja dokumentide kontrollimisele peab linna ja maakonna vastav komisjon, mis praeguseks on igas maakonnas ja linnas moodustatud, olema vastu võtnud otsuse, et avalduse vastuvõtja on avaldust piisavalt kontrollinud ja dokumendid, mis vara tagastamiseks on esitatud, on ka vara tagastamise otsuse langetamiseks piisavad. Kolmas tingimus, kuidas vara saab käesoleva seaduse järgi ehk teisisõnu kiirendatud protseduuriga tagastada, on see, et vara väärtus ei ole vähenenud või see vähenemine või suurenemine ei kuulu kompenseerimisele õigustatud subjektile. Kui nüüd tõmmata paralleele õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise seaduse eelnõuga, mille teise lugemise jätkamiseni me ilmselt ka jõuame, siis seal oli põhimõte, et õigustatud subjekt võib ise kompensatsioonist loobuda. Järelikult võib ka sellisel tingimusel tulla kõne alla selle seaduseelnõu rakendamine vara kiirel tagastamisel.
§ 2 annab veel teise võimaluse vara kiireks tagastamiseks, s.o. tingimusel, kui õigustatud subjekt siiski soovib saada kompensatsiooni. Sellisel juhul peab olema tuvastatud vara tollane väärtus ja ka praegune väärtus ehk kindlaks määratud kompensatsiooni suurus. Niisugusel juhul saab vara tagastada kohe, kui õigustatud subjekt on kirjalikus avalduses kinnitanud, et ta seda kompensatsiooni on nõus saama hiljem. Kui ta seda ei tee, siis peab vara tagastamine minema normaalprotseduuri järgi ehk teiste sõnadega, normaalprotseduur peaks olema praegu sisse kirjutatud omandireformi aluste seaduse § 17. Nii et ma kordan veel: käesolevas seaduseelnõus me räägime kiirendatud protseduurist, mitte ei taha teha mingisuguseid üldisi muudatusi omandireformi aluste seaduse § 17. §-s 3 fikseeritakse need organid, kes otsustavad vara tagastamise, eeskätt maa tagastamise. Siin on ära näidatud, et maa tagastamise otsustab esmatasandil kohaliku omavalitsuse täitevorgan ja et maad saab tagastada sellisel juhul, kui konkreetse krundi või kinnistu kohta on langetatud otsus, et see maa ei pea jääma riigile või munitsipaalomandusse. Ma arvan, et selline säte kiirendab oluliselt maa tagastamise küsimusi. See tähendab seda, et enne ei pea kogu Eestimaa olema inventeeritud ja kindlaks määratud riigimaa ning munitsipaalmaa, vaid iga krunti või kinnistut võib käsitleda eraldi. §-des 4 ja 5 sätestatakse informatsiooni avaldamine vara tagastamise otsuste kohta ja antakse võimalus esitada pretensioone, kui pärast informatsiooni avaldamist on tekkinud kartus, kas vara või maa tagastamise otsus on langetatud ikkagi õigustatud subjekti kohta. Siin on antud ka tähtajad, mille jooksul võib pretensioone esitada. § 6 käsitleb sellist olukorda, mis võib Eestimaal tekkida, kuna Ülemnõukogu on langetanud avalduste vastuvõtmise tähtaja ennistamise otsused ja valitsuse moodustatud keskkomisjon vaatab praegu neid tähtaegade ennistamisi läbi.
Viimasel istungil oli näiteks läbivaatamisel 100 vastavat avaldust. Ma kahjuks ei oska praegu öelda, kui suur on koguarv, kuid kindlasti ulatub see juba ligi poole tuhandeni. See paragrahv sätestab olukorra, et pärast vara reaalset tagastamist, kui on veel ilmunud mingi õigustatud subjekt, kes õiguspäraselt esitab avalduse ja soovib vara tagastamist, vara ei tagastata, vaid see kuulub kompenseerimisele.
§ 7 ütleb, et praeguse seaduse järgi vara tagastamise kirjalikes otsustes või aktides fikseeritakse konkreetselt ka võimalused, kus andmestiku muutudes võivad tulla teatud muutused varalistes õigustes.
Minu poolt kõik. Ma tänan!
Juhataja
Aitäh! Ma palun, kas on küsimusi hr. Kamratovile? Hr. Kass, palun!
J. Kass
Austatud ettekandja! § 1 punktis 2 on öeldud, et peab olema piisavalt dokumentidega tõendatud. See annab ametnikule suure võimaluse omavoliliselt alati öelda, et ei ole piisavalt tõendatud. Kas ei peaks olema konkretiseeritud, milliste dokumentide olemasolust piisab? Kui neid ei ole nimetatud, siis võib lõpmatult tagasi lükata, öeldes ikka, et see ja see on puudu. Tänan!
А. Kamratov
Selline oht võib sõnast "piisavalt" muidugi tuleneda, kuid me oleme seda küsimust väga erinevates auditooriumides ja minu mälu järgi ka selles saalis juba eelmistes ringides arutanud. Ja üldse on nii, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avalduste vastuvõtmisel ja nende küsimuste protseduurilise korra käsitlemisel pole ei juristid, advokaadid ega ka praegused maakonna- ja linnavalitsuste ametnikud, kes nende avalduste vastuvõtmisega tegelevad, suutnud üheselt kirjutada nimekirja, millised dokumendid peavad olema ja millised ei pea. Neid dokumente, mis tõendavad vara olemasolu, võib olla hästi palju ja lõppkokkuvõttes võib ju olla ka kohtuotsus, kui dokumentaalselt ei ole võimalik tõestada. Nii et märkus on muidugi õige, kuid kahjuks ei ole siiamaani õnnestunud ühelgi spetsialistil koostada nimekirja, mille järgi me võiksime öelda, et need dokumendid on nüüd piisavad. Dokumente on nii eri liiki, et me ei suuda seda nimekirja koostada.
Juhataja
Aitäh! Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Tänan, hr. Kamratov! Eelarve-majanduskomisjoni kaasettekandeks palun kõnetooli hr. Reinsoni!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma loodan seekord siiralt, et teil kõigil saalis on ees sama tekst, mis minul. Eelnõu on dateeritud 1991. aasta 7. juuli kuupäevaga ja eelarve-majanduskomisjon on kooskõlastanud selle valitsuse esindajaga. Selles teisele lugemisele esitatud eelnõus on arvestatud komisjonile pärast esimest lugemist laekunud parandusettepanekuid ja komisjonis avaldatud arvamusi. Ma ei peatuks enam seaduse tekstil, vaid kannaksin teile ette, mis on komisjonis saanud teie parandusettepanekutest. Teil on siis võimalus minuga nõustuda või mitte nõustuda. Alustan hr. Kama ettepanekutest, mis on kõige mahukamad. Vähemalt minu märkuste järgi on need kõik arvestatud ja seetõttu neid hääletada ei tule. Kui hr. Kamal on teistsugune arvamus, siis ta ütleb seda meile. Hr. Junti parandusettepanek oli lisada eelnõule järgmised sätted (me ise oleks pidanud püüdma leida selle paragrahvi, kuhu need sätted panna). Esimene punkt oli, et Tallinna vanalinnas ja selle kaitsetsoonis asuvad hooned ja rajatised kuuluvad ainult kompenseerimisele, v.a. need, mis on ehitatud pärast 1920. aastat. Komisjon seda ei arvestanud, kuna leidis, et sellega tahetakse muuta omandireformi aluste seadust. Teine punkt puudutas teksti, et hooneid ja rajatisi, mille lammutamine oli otsustatud kehtivas korras enne 20. juunit 1991, ei tagastata. Ka see ei leidnud komisjoni toetust. Härra Uluots teeb ettepaneku jätta § 2 esimesest lausest välja sõnad "Eesti Pangale koos". Seda on arvestatud. Maaelukomisjoni esilehe Juhan Telgmaa parandusettepanek oli lisada § 3 pärast sõna "munitsipaalomandusse" tekst "vastavalt Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 25 3. lõikele". Ka see parandusettepanek on sisuliselt arvestatud.
Sellega on kõik minu käes olevad parandusettepanekud teile ette kantud.
Juhataja
Kas härra Reinsonile on küsimusi? Tundub, et kõik on selge. Aitäh, härra Reinson!
J. Reinson
Eelarve-majanduskomisjon asus seisukohale, et pärast kõigi nende paranduste tegemist võiks nimetatud seaduseelnõu teisel lugemisel vastu võtta.
Juhataja
Aitäh! Juhtivkomisjon pooldab seaduse vastuvõtmist. Asume läbirääkimistele! Härra Telgmaa, palun!
J. Telgmaa
Hr. Reinson ütles oma sõnavõtu lõpus, et maaelukomisjoni ettepanekud on sisuliselt arvestatud, ja ma leian, et nad on tõesti sisuliselt arvestatud. Nii et maaelukomisjonil ka enam pretensioone ei ole ja me oleme nõus, et eelnõu võiks täna saada vastu võetud.
Juhataja
Ka maaelukomisjon toetab seaduse vastuvõtmist. Kas kõik, kes on teinud ettepanekuid, nõustuvad hr. Reinsoni arvamustega või on jäänud ettepanekuid, mida tuleb hääletada eraldi? Palun, hr. Reinson!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eelarve-majanduskomisjon ei arvestanud hr. Junti parandusettepanekuid, ja kuna teda ei ole saalis, siis ilmselt tuleb need meil läbi hääletada.
Juhataja
Jah, kindlasti, et vältida kõikvõimalikke arusaamatusi. Tundub, et rohkem eraldi hääletuse soovi ei ole. Kuna sõnavõtjaid rohkem ei ole registreerunud, siis asume kõigepealt hääletama parandusettepanekuid, mis vajavad eraldi hääletamist, ja seejärel hakkame seadust vastu võtma. Palun, kohaloleku kontroll. Kohal on 72 saadikut, puudub 25.
Palun hr. Reinsoni kõnetooli, et hääletada hr. Junti parandusettepanekuid. Palusin neid veel kord tutvustada.
J. Reinson
Lugupeetud kolleegid, hr. Junti teeb ettepaneku täiendada eelnõu järgmiste sätetega. Esimene neist ütleb, et Tallinna vanalinnas ja tema kaitsetsoonis asuvad hooned ning rajatised kuuluvad ainult kompenseerimisele, v.a. need, mis on ehitatud pärast 1920. aastat. Konkreetset paragrahvi, mida muuta, pole nimetatud. Eelarve-majanduskomisjon ei nõustunud ettepanekuga, kuna see on vastuolus omandireformi aluste seadusega. Et paragrahvi nimetatud pole, siis jääb teil tõepoolest võimalus hääletada ainult Junti seisukoha poolt või vastu.
Juhataja
Aitäh! Meil on enne ka selliseid pretsedente olnud. Kui hr. Junti seisukoht leiab toetust, siis me järelikult peame katkestama ja formuleerima vastava paragrahvi paranduse. Kas kõigile on hr. Junti seisukoht arusaadav?
J. Reinson
Komisjon asus seisukohale, et see on vastuolus omandireformi aluste seadusega. Me ei toetanud ettepanekut, kuna ei pidanud seda otstarbekaks.
Juhataja
Kõigile on sisu arusaadav. Palun, kes on hr. Junti parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 14 saadikut, vastu 29, 12 jäid erapooletuks. Hr. Junti seisukoht ei leidnud toetust. Kas on veel teine ettepanek?
J. Reinson
Jah. Ettepanek on, et hooneid ja rajatisi, mille lammutamine oli otsustatud kehtivas korras enne 20. juunit 1991, ei tagastata. Komisjonil tekkis küsimus, kas tõepoolest ainult need hooned ja rajatised. Arvasime, et sellist kitsendust ei ole otstarbekas vastu võtta. Ja kui konkreetselt neist hoonetest rääkida, siis oli komisjon seisukohal, et miks mitte tagastada neid, mis on lammutamata. Komisjon ei toetanud seda ettepanekut.
Juhataja
Komisjon ei toeta. Kas hr. Junti ettepanek on kõigile arusaadav?
J. Reinson
Ma loen veel kord ette. Hr. Junti teine ettepanek on, et hooneid ja rajatisi, mille lammutamine oli otsustatud kehtivas korras enne 20. juunit 1991, ei tagastata.
Juhataja
Palun, kes on hr. Junti teise parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 9 saadikut, vastu 32, 13 jäid erapooletuks. Ka see ettepanek ei leidnud toetust. Kas on veel ettepanekuid, mida hääletada? Rohkem täiendusettepanekuid ei ole. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku seadus teisel lugemisel vastu võtta. Palun, kes on selle poolt, et vastu võtta seadus endisel individualiseeritaval kujul säilinud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kiirendamise kohta? Seaduse poolt on 55 saadikut. Vastu ei ole keegi, 8 jäid erapooletuks. Seadus on vastu võetud. Päevakorras on öeldud, et on olemas ka vastav otsus, kuid tundub, et otsust tegelikult ei ole. Nii et uue redaktsiooniga kadus otsus ära, päevakorras on väike eksitus.
Sellega me oleme oma hommikuse istungi kava täitnud, kohtume uuesti kell kuus õhtul, alustame eelarve lugemisega, nii et kõigil komisjonidel seisab ees põhjalik tutvumine eelarvega. Kohtumiseni!


ÕHTUNE ISTUNG


Juhataja (Ü. Nugis)
Tere õhtust, kolleegid! Kontrollime kohalolekut! Kohal on 53 rahvasaadikut, puudub 44. Pilt läheb vähe rõõmsamaks. Kas teeme uue kohalolekut kontrolli? (Hääled saalist.) Teeme uue kontrolli. Žurnalistidel on ka häbi seda numbrit kirjutada. Kohalolekut kontroll. Tulge, tulge ruttu sisse! Kohal on 58 rahvasaadikut, puudub 39. Ei läinud palju paremaks.


Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi 1992. aasta riigieelarve kohta II poolaastaks" eelnõu esimene lugemine
Juhataja
Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale, ja nagu hommikusel istungil sai juba ette hoiatatud, alustame õhtust istungit riigieelarve lugemisega, see on 8. päevakorrapunkt. Ma palun esimeseks ettekandeks kõnetooli rahandusministri asetäitja hr. Antti Vinnali!
А. Vinnal
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, lugupeetud saadikud! Eesti Vabariigi Valitsus esitab teile läbivaatamiseks ja kinnitamiseks Eesti Vabariigi 1992. aasta riigieelarve teise poolaasta plaani projekti. Teile esitatud materjalid koosnevad seaduseelnõust Eesti Vabariigi 1992. aasta riigieelarve teise poolaasta plaani projekti kohta ja selle lisast, seletuskirjast, Eesti Sotsiaalfondi, Eesti Metsandusfondi ning Eesti Keskkonnafondi tulude ja kulude plaani projektidest. Uudsena tuleb siin märkida seda, et seaduseelnõu lisas on ära toodud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, Eesti Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide, riiklike ametite ja teiste organisatsioonide kulud peamiste kululiikide kaupa, kusjuures riigieelarve teise poolaasta plaani seadusena kinnitamisel ei ole nimetatud asutustel õigust suunata ühelt kululiigilt kokku hoitud vahendeid teiste kululiikide ülekulu katteks. Meie arvates välistab selline kord riiklike vahendite omavolilise kasutamise. Kui inventari soetamata jätmise või kapitaalremondi tegemata jätmise tõttu saadakse mingit kokkuhoidu, siis ei ole õigust suunata neid vahendeid näiteks töötasu kasvuks.
Tuludest. Tulude plaani koostamisel on aluseks võetud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsuse vastu võetud maksuseadused ning määrused, Ülemnõukogule esitatud mootorikütuseaktsiisi seaduse uus eelnõu, rahareformi komitee poolt ajutiselt kinnitatud ettevõtete tulumaksu ja käibemaksu määrad, samuti maksude laekumise dünaamika. Ettevõtete tulumaksu puhul on kasutatud teiseks poolaastaks prognoositavat kasumit, maksumäärasid ning arvestatud seda, et teisel poolaastal tööstuse kogutoodang väheneb. Kokkuvõttes on planeeritud ettevõtete tulumaksu 252,8 miljonit krooni. Käibemaksu puhul on arvesse võetud 18% käibemaks ja hindade kasv ning käibemaksu summaks on planeeritud 861,5 miljonit krooni. Aktsiisimaksu laekumise kasv on seotud peamiselt uute alkoholiaktsiisi ja mootorikütuseaktsiisi seaduste kehtestamisega. Nii on piirituselt ja viinalt planeeritud aktsiisimaksu 100,9 miljonit krooni, mootorikütuselt 9,8 miljonit krooni. Need on kõige suuremad tululiigid, mis määravad riigieelarve tulude mahu.
Arvestades muid väiksema osatähtsusega laekumisi, on riigieelarve tuludeks teisel poolaastal kavandatud 1 miljard 516,6 miljonit krooni.
Kuludest. Kulude arvestamisel on aluseks võetud juunikuu kulude tase, kusjuures hindade kasvu silmas pidades on kulusid suurendatud keskmiselt 30%. Seejuures on teatud erikulud, näiteks toitlustamiseks ja eririietuseks, tuletatud otsearvestuste alusel. Vahendite piiratuse tõttu ei ole tegelikult ette nähtud kulude kasvu eelarvelistes asutustes inventari soetamiseks ja kapitaalremondiks, samuti on küllaltki väikesed vahendid eraldatud kapitaalmahutusteks, kusjuures viimased tuuakse välja objektide kaupa. Eraldi tahan peatuda halduskuludel, mis esimese poolaastaga võrreldes kasvavad 50,4 miljonit krooni ehk 226,5%. Siin on põhiliseks kulude kasvu põhjuseks välisesinduste kulud, mis moodustavad 38,4 miljonit krooni (suurenemine on 25,6 miljonit krooni). Kui jätta arvestamata välisesinduskulude kasv, oleks teiste valitsusorganite kulude kasv 183,3%. See kasv on tingitud ka sellest, et väljaarendamist vajavad niisugused asutused nagu maksuamet, tolliamet, migratsiooniamet ja veel mõned.
Kui vaadata halduskulusid, siis tänavu esimesel poolaastal suurendati valitsusorganite töötasufondi 25% mitmesuguste lisatasude maksmiseks. Teiseks poolaastaks on ette nähtud 10%-line kasv. See tähendab, et halduskulude kokkuhoid on töötasude osas 4,4 miljonit krooni. Peale selle sotsiaalmaksu ja ravikindlustusmaksu kokkuhoid. Riigieelarve teise poolaasta plaani projektis kulude summast 1 miljard 516,6 miljonit krooni moodustavad kulud majanduse finantseerimisele 14,4%, sotsiaalsfäärile 36,9%, halduskulud 6,7%, korra- ja õiguskaitse 6,2%, toetused kohalikele eelarvetele 8,7%. Riigieelarve teise poolaasta plaanist kavandatakse moodustada kolm reservi: majanduse stabiliseerimise reserv (200,5 miljonit krooni), eelarveliste asutuste töötajate töötasu kasvu reserv (80 miljonit krooni) ning valitsuse reservfond (60 miljonit krooni).
Mõni sõna nendest reservidest. Kuna olukord vabariigi krediiditurul on halb, siis peab valitsus tegelema ka krediidiressursi küsimustega, sest eelkõige pöördutakse selles asjas tema poole. Teise poolaasta plaanis ette nähtud 200,5 miljonit krooni kujutab endast sisuliselt vabu vahendeid, mida saab kasutada kõige möödapääsmatumate kulude katteks. Siia kuulub eeskätt teravilja ja talvekütuse kokkuostu krediteerimine. Samuti on võimalik igal konkreetsel juhul eraldi kaaluda pankadest võetava krediidi intresside tasumist riigi eelarve arvele. Need vahendid ei teki muidugi kohe, vaid vastavalt tulude laekumisele. Valitsus pidas sellise reservi moodustamist hädavajalikuks.
Nüüd eelarveliste asutuste töötajate palga tõusuks ettenähtud reservist. Kui selle aasta algusest valitsus sisuliselt iga kuu korrigeeris eelarveliste asutuste töötajate palkasid, siis praegu on kavandatud järgmine palkade korrigeerimine alates 1. oktoobrist. Selleks on reserveeritud 80 miljonit krooni mitte ainult riigieelarveliste, vaid ka kõigi kohalikel eelarvetel olevate asutuste jaoks. Milline on inflatsioon ja kulude kasv, selgub ilmselt kuu või kahe pärast, ja sellest lähtudes tahetakse septembri teisel poolel läbi vaadata eelarvest finantseeritavate asutuste töötajate uued palgad. Võib-olla ei jätku 80 miljonist, seda on praegu küllaltki raske öelda, kuid need 80 miljonit on eelarvesse planeeritud.
Kolmas reserv on valitsuse reservfond 60 miljonit krooni, mis meie majanduse ebastabiilsust arvestades on ette nähtud operatiivset lahendust vajavate kulutuste katmiseks. Me oleme seisukohal, et küllaldase reservfondita on valitsusel raske operatiivselt sekkuda riigieelarvest finantseeritavate asutuste kulude katmisse. Kui te mäletate, siis eelmisel istungjärgul ei võetud vastu mootorikütuseaktsiisi seadust, millega oli planeeritud saada 58,5 miljonit krooni lisatulu. See oli ka üks eelmise seaduseelnõu tagasivõtmise põhjus. Vahepeal on valitsus moodustanud kolm töögruppi, kes tegelevad nii täiendavate tulude kui ka kulude kokkuhoiu võimaluste otsimisega. Võrreldes esialgse projektiga, on teile praegu kätte antud riigieelarve teise poolaasta plaanis arvestatud järgmisi muudatusi. Tulude osas, nagu ma ütlesin, on mootorikütuseaktsiisi seaduse uus variant, mis peaks andma täiendavat tulu 9,8 miljonit krooni. Samuti suunatakse riigieelarvesse innovatsioonifondi vahendid ning osaliselt finantseeritakse vastavaid kulusid tööstus- ja energeetikaministeeriumi kaudu. Riigieelarvesse läheb senise 30% asemel 50% metsandusfondi laekuvatest vahenditest.
Kulude osas on planeeritud halduskulude kokkuhoid 5%, seda nii riigieelarvel olevates kui ka kohalikes valitsusasutustes. Arvestuslik kokkuhoid oleks 4,4 miljonit krooni. See nõuab ministeeriumide ja teiste keskasutuste aparaadi koondamist, struktuuriüksuste vähendamist ja muid vastavaid meetmeid. Välja on jäetud kulud julgeolekuteenistusele, mida siiamaani veel moodustatud ei ole, kuigi otsus on olemas. See on 3,4 miljonit krooni. Esimese poolaasta tasemele on vähendatud riigiettevõtte "Eesti Geoloogiakeskus" geoloogiliste uuringute kulusid. Need moodustavad 1,2 miljonit krooni. Vähendatud on kulutusi teede remondiks – kokkuhoid 10% ehk 7,7 miljonit krooni. Välja on lülitatud ministeeriumide ja teiste keskasutuste kuludes siiani olnud vahendid teadusuuringute lepinguliste tööde tellimiseks. See muidugi ei tähenda, et neid tellimusi ei esitata, kuid lepingute sõlmimise vajadus otsustatakse igal konkreetsel juhul eraldi. Ette on nähtud tõsta lastevanemate tasu määrasid laste muusika- ja kunstikoolides. Siiamaani kehtisid Eesti NSV-s vastuvõetud lastevanemate tasu määrad, kus õppemaks õppeaastas moodustas 48–108 rubla. See on praegu 4–10 krooni, mis sisuliselt ei ole millegagi põhjendatud. Sotsiaalfondi järgmise aasta alguse jäägi vahendeid on vähendatud 27,5 miljonit krooni, arvestades, et sotsiaalfondis tekkivad vabad vahendid kataksid järgmise aasta alguseks umbes 90% kuuvajadusest.
Arvestades neid parandusi tuludes ja kuludes on teile esitatud riigieelarve projekt tasakaalus, kusjuures nii tulud kui kulud moodustavad praegu 1 miljard 516 miljonit krooni. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, enne kui hakkame küsimusi esitama, oleks vaja lahendada üks protseduuriline probleem. Juhtivkomisjon, eelarve-majanduskomisjon teeb ettepaneku arutada eelarve lugemist kiireloomulisena. Panen selle täiskogule otsustada. Kiireloomuline käsitlus eeldab põhjalikku arutelu esimesel lugemisel. Normaalprotseduuri korral esitame täna ainult küsimusi, siis teeme kahenädalase vahe ja seejärel tuleme teise lugemise juurde. Kiireloomulise puhul saate juba täna põhjalikult arutada. Arutelu tõenäoliselt katkeb ja võibki mitu korda katkeda, kuid me saame kohe härjal sarvist kinni. Ma ei tee praegu kohaloleku kontrolli, me oleme ühe kohaloleku kontrolli selles päevakorrapunktis juba teinud.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et käesolevat päevakorrapunkti arutada kui kiireloomulist? Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 42 rahvasaadikut, vastu 11, erapooletuid ei ole. Arutelu on kiireloomuline. Loomulikult on eelarve lugemine kiireloomulisena väga erakordne nähtus. Arvatavasti tulevikus seda ei tule, kuid me teame ka, millises olukorras me praegu oleme. Alles oli rahareform, tulevad valimised jne. Pretsedenti luua ei tohi. Alustame küsimuste esitamist. Illar Hallaste.
I. Hallaste
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, millest lähtudes on eelarvet koostades suurendatud kõigi ministeeriumide koosseise ja kulutusi? Toon näiteks haridusministeeriumi, kus praegu on 85 töötajat. Ministeerium näeb perspektiivis, et sinna jääks 82 töötajat, kuid eelarvesse on kirjutatud 99 töötajat. Markantne näide on kalaamet, kus praegu on 8 töötajat, aga eelarves nähakse ette 23 üksust. Arvatavasti mõeldakse üksuste all töötajaid ehk inimesi. Millest lähtudes on mindud bürokraatia suurendamise, mitte selle vähendamise teed? Ainus koht, kus ma märkasin töötajate vähendamist, on kõrgkoolide õppejõud. Näiteks Tartu Ülikooli õppepersonal peab kahanema 3070-lt 2400-le. Vähenemist nähakse ette ka teistes kõrgkoolides peale konservatooriumi ja kunstiülikooli, kus õppejõudude arv peab natuke suurenema. Millega te seda seletate? Aitäh!
А. Vinnal
Eelarveprojektis toodud arvud on läbi arutatud kõigi ministeeriumidega. Kui haridusministeerium tõesti planeerib oma töötajate arvu vähendada, siis need mõtted on seal tärganud hiljem, eelarve koostamise ajal neid polnud. Seejuures arutati eelarvet valitsuses viimati eelmise nädala neljapäeval.
Koosseisude suurendamisel ei ole aluseks võetud meelevaldseid ettepanekuid, vaid koosseisud suurenevad asutuse tööfunktsioonide laiendamise tõttu. Kui see vastus teid ei rahulda, siis võime esitada iga ministeeriumi kohta nende uue variandi. Ja kui haridusministeerium tõesti kavatseb oma koosseisu vähendada, siis need vead me parandame. Aga ma tahan veel rõhutada, et koosseisuüksuste arvu, mis on toodud seletuskirjas, ja ka kõiki muid kuluartikleid on tegelikult juba 5% võrra vähendatud. Üldjuhul vähendati kõigi ministeeriumide ja riigivalitsusorganite kulusid 5%, kui võrrelda eelmise eelarveprojektiga, mille esimene lugemine lõpetati siin juulikuus.
J. Allik
Lugupeetud härra aseminister, mul on kaks küsimust. Mitu valimisliitu on viimasel ajal lubanud järgmisel aastal makse vähendada. Põhiline, kus maksude vähendamist ja kulude kokkuhoidu ette nähakse, on riigiaparaadi halduskulude vähendamine. Seetõttu oleks väga oluline, kui te täna siin saalis ütleksite – ma näen, et siin on ka ajakirjanikke –, kui suure protsendi eelarvest moodustavad riigiaparaadi halduskulud. Kui ma seletuskirja 7. leheküljelt õigesti välja loen, siis 6,3%. Kui see nii on, siis kinnitage seda! Kui kogu riigiaparaat täiesti ära kaob, kas me hoiame siis eelarves kokku 6%? Kas ma saan õieti aru? See on esimene küsimus.
Teine küsimus. Kui meile eelmine kord eelarve projekt esitati, siis oli seal kaitseministeeriumi all selgelt kirjas ka Eesti kaitsejõudude ohvitseride keskmine palk. Ma juhtisin hr. Milleri tähelepanu tõsiasjale, et see palk oli üle kahe korra suurem Eesti kultuuri- ja haridustöötajate keskmisest palgast. Rahandusministeerium on teinud kriitikast järeldused ning praeguses eelarveprojektis seda arvu välja ei tooda. Kui ma aga sain teada, et töötajate keskmine palk on 468 krooni ja kõrgkooli õppejõu keskmine palk 676 krooni, kas te siis võiksite öelda, milline on Eesti ohvitseri keskmine palk?
А. Vinnal
Esimene küsimus: valimisliidud panevad rõhu sellele, et maksukoormust vähendada nimelt halduskulude vähendamise teel. Praegu moodustavad need riigieelarve kuludest tõesti 6,7% ehk summaliselt 1,9 miljonit krooni. Nende kahandamine poole peale ei too kaasa erilist maksukoormuse langust.
Sealjuures ei taha ma sugugi väita, et halduskulusid pole vaja vähendada. Valitsus on ühe sammu selles suunas juba astunud. Nagu ma enne ütlesin, vähendati kõigi riigivalitsemisorganite kulusid 5%. Üldsummas, tähendab mitte ainult töötasu, vaid kõiki kulusid. Loomulikult on võimalusi vähendada neid ka nii, et ministeeriume reorganiseerida ja liita, mõni amet likvideerida ja panna selle funktsioonid ministeeriumile jne. Kuid see protsess ei ole nii kiire, et täna võtame vastu otsuse, homme likvideerime ja kohe tuleb kokkuhoid. Kokkuhoid tuleb, kuid peab vaatama, millise hinnaga, sest valitsusaparaadi pidev reorganiseerimine ei mõju minu arvates sugugi hästi selle funktsioneerimisele. Seda on tõestanud ka eelmiste perioodide kogemused. Mis puutub teise küsimusse, kaitsejõudude ohvitseride keskmisse palgasse, siis luban ma hr. Allikule, et need andmed esitame homme, praegu mul neid kaasas ei ole.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud ettekandja! Mul on teile kolm põhimõttelist küsimust. Esiteks, mille poolest erineb teie meelest sisuliselt ja struktuuriliselt kroonieelarve meile poolteist kuud tagasi esitatud rublaeelarvest?
Teine küsimus. On prognoositud, et tootmine ettevõtetes väheneb aasta lõpuks umbes 30–35%, võib-olla ka rohkem. Võib eeldada, et võimalus ettevõtetelt tulusid koguda väheneb ka umbes sama palju. Te ei saa ettevõtetelt tulumaksu. Inimestel jäävad palgad saamata, järelikult ei saa ka üksikisikutelt tulumaksu. Kui inimeste ostuvõime langeb, siis nad ei osta kaupa, saamata jääb ka käibemaks. Millega te kavatsete katta eelarves tekkiva umbes saja miljoni krooni suuruse augu, kui arvestada tootmise ümmarguselt 30%-lise vähenemisega?
Kolmas küsimus: palun öelge konkreetselt, kelle ettepanekul valitsusest vähendati kulutusi teede remondiks ja ehitamiseks! Tänan!
А. Vinnal
Esimene küsimus. Mille poolest erineb kroonieelarve rublaeelarvest? Nagu te mäletate, esitati 1992. aasta riigieelarve projekti esimene variant rublades. See tegelikult arutusele ei tulnud ja teine variant esitati juba sellisel kujul, et esimene variant oli vastavalt kursile kroonidesse ümber arvestatud. Praegune, võib öelda juba kolmas variant, on teise variandi parandus. Tähendab, kui me tegime esimese ehk algvariandi rublades, siis pärast arvestati see Eesti kroonidesse ümber. Nii et rahaühiku muutumise tõttu ei ole siin põhimõtteliselt vahet, välja arvatud see, et seoses rahareformi läbiviimisega on juurde arvestatud täiendavaid kulusid, moodustatud terve rida fonde, millega stabiliseerida majandust, arvestatud ka IMF-i ettepanekuid mõnede maksude tõstmise kohta ja tõsiasja, et riigieelarve peab olema tasakaalus. See oleks vastus esimesele küsimusele.
Teine küsimus. Me aktsepteerime täielikult, et teisel poolaastal on oodata kogutoodangu langust umbes 35%. Seda on eelarves arvestatud kasumi ja ettevõtte tulumaksu väljatoomisel. Samuti on arvestatud tööpuuduse kasvu. 1. juuli seisuga oli Eestis 5630 registreeritud töötut, aga eelarveprojektis planeeritakse töötu abiraha 26 000-le töötule. See tähendab, et aasta lõpuks võib töötute arv ulatuda 100 000-ni. Ettevõtte tulumaksu osas on neid asju arvestatud. Samuti on arvestatud, et seoses sellega väheneb käibemaksu ja ka üksikisiku tulumaksu laekumine. Praegusel juhul on teatavasti kohalikku eelarvesse laekuva üksikisiku tulumaksu baasiks võetud 500-kroonine keskmine palk. Samal ajal on teada, et keskmine palk teisel poolaastal kujuneb ilmselt suuremaks. Juunikuu keskmine palk statistikaameti andmetel oli 445 krooni, juulikuu kohta mul andmed puuduvad. Nii et eelarveprojekti tulude osas on arvestatud maksulaekumiste vähenemisega.
Mis puudutab teede remonti, siis on fikseerimata, kes seda personaalselt ette pani. Eelarvet arutati rahandusministeeriumis. Rahandusministeerium arutas seda töögruppides, kus otsiti võimalusi eelarve kulude vähendamiseks. Ükspuha kui valuline kulude vähendamine ka oli, ühistöö tulemusena otsustas valitsus vähendada teede remondi kulusid 7,7 miljoni krooni võrra. Me anname endale täielikult aru, et ka praegused vahendid, mis on teede remondiks ette nähtud, ei kata tegelikku vajadust. Sisuliselt on teedeehitus peatatud, käivad ainult pindamistööd. Kes selle mõttega esimesena välja tuli, seda ma tõesti ei oska öelda. Võin öelda, et ettepanek tehti ühiselt.
J. Jõerüüt
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul on kolm küsimust põhimõttel üldiselt üksikule. Esimene. Te lugesite üles arve, mis meil on ju ka paberil olemas, kuid ehk te iseloomustaksite lühidalt valitsuse n.-ö. põhimõttelisi, poliitilisi ehk sisulisi hoiakuid. Millised prioriteedid on uues eelnõus? Milliseid elualasid on eelistatud, milliseid mitte?
Teine küsimus on siin saalis varemgi korduvalt kõlanud. Eriti sobib seda küsida nüüd, kui tegemist on õige mitmenda sellel aastal valmis tehtud eelarve eelnõuga! Millal jõutakse nii kaugele, et eelarve kirjutatakse natukegi rohkem lahti? Hoolimata saadikute pretensioonidest ei ole seda tehtud. Iseloomustuseks sobib mis tahes näide, kas või kaitseministeeriumi haldusala, kus tagasihoidliku märksõna "Seadmed ja inventar" all on kolmes alajaotuses tegelikult kirjas hiiglaslikud summad. Miks te arvate, et saadikud tahavad niisuguste asjade poolt hääletada? Mis ütleb saadikule ebamäärane arv mõnikümmend miljonit padrunit või mõnikümmend soomustransportööri? See on ainult üks näide.
Kolmas küsimus on väga konkreetne. Ma küsisin seda ka hr. Millerilt paar kuud tagasi, kuid ei saanud vastust, ja nüüd on kõik jälle kordumas. Nimelt lõpuosas, kus on kirjas kõik tuntud loomingulised liidud, seisab endiselt üks täiesti uus ja tundmatu loominguline liit – Tuletõrjeliit. Palun ärge mulle vastake, et tegemist on tuletõrjemuuseumiga. Tuletõrjemuuseum on seal omaette alajaotus. Ma loen siit selgelt, et Tuletõrjeliidule on ette nähtud rohkem ülalpidamiskulusid (sh. ka palka 10 inimese jaoks jne.) kui – NB! Arhitektide Liidule, Ajakirjanike Liidule, Heliloojate Liidule, Kirjanike Liidule ja Kinoliidule kokku. Palun, seletage see mõistatus ära!
А. Vinnal
Esimene küsimus: millistele elualadele on eelarve osutatud rohkem tähelepanu? Arvestades eelarvevahendite piiratust, on neid püütud jaotada selliselt, et tagada eelarvelistele haridus- ja kultuuriasutustele ning sotsiaalfondile kõige minimaalsemadki toetused. Nagu ma ütlesin, katavad need kulud riigieelarve projekti ainult töötasud ja majanduskulud. Ka väga vajalikuks kapitaalremondiks, inventari soetamiseks jne. on eraldatud väga vähe vahendeid. Ma ei saa praegu öelda, et näiteks haridusele on eraldatud kaks korda rohkem vahendeid kui kultuurile või sotsiaalhooldusele. Vahendeid on eraldatud täpselt nii palju, kui palju vajatakse minimaalsete kulude katteks. Meie vahendite puhul, on võimatu ette naha näiteks hariduse eelisarengut kultuuriga võrreldes. See tähendaks ühtede elualade väljasuretamist. Minu vastus on, et vahendid katavad nende küllaltki tähtsate sfääride kõige minimaalsemad vajadused, me ei saa seada praegu prioriteeti: haridusele rohkem ja kultuurile vähem või vastupidi.
Mis puudutab eelarve seletuskirjas toodud kulude n.-ö. lahtikirjutamist, siis võib-olla on see mõnes mõttes meie viga, et me ei suutnud kõike üksipulgi selgitada. Peale kaitseministeeriumi on seal kindlasti ka teisi ministeeriume, kus eelarvesummasid tekstis sõnasõnalt ei kajastata. Aga kui te võrdlete seda seletuskirja eelmistega, siis on praegune tunduvalt põhjalikum. Ilmselt jõuame kunagi tulevikus selleni, et iga kroon, mis on eelarves paika pandud, leiab kajastuse seletuskirjas, kusjuures seletuskirja maht on kindlasti kaks, kolm või neli korda suurem kui praegu.
Kaitseministeeriumi kulude kohta võime anda eraldi selgituse, ja ilmselt tuleb selgitusi anda ka teiste ministeeriumide kulude kohta. Siin ma ei leia mingisugust rahandusministeeriumi pahatahtlikkust. Lihtsalt kõike ei ole me praegu suutelised lahti kirjutama – mitte põhjusel, et me seda asja ei tea, vaid et seletuskirja maht läheks liiga suureks.
Küsimus Tuletõrjeliidu kohta. Rahandusministeerium ja ka valitsus on seisukohal, et me ei pea õigeks toetuste suurendamist ühiskondlikele liitudele. Vahendite vähesuse tõttu on meil raske katta kõige minimaalsemaid kulusid, näiteks töötasusid ja pensionäride toetusi. Ühiskondlikud liidud peaksid oma kulud katma omavahenditest ja sponsorite abiga. Kuid kui te vaatate seletuskirja, siis näete, et ühiskondlikele liitudele määratud toetused on proportsionaalselt väiksemad kui esimesel poolaastal.
G. Israeljan
Lugupeetud ettekandja! Mul tekib selline mulje, et meie valitsuse esindajad ei vasta meelega meie küsimustele või siis ei saa nad nendest aru. Minu kolleegid juba esitasid teile neid küsimusi, mida ka mina oleksin tahtnud esitada, aga te ei vastanud nendele. Seepärast ma sõnastan oma küsimused ümber. Mul on kaks küsimust. Esiteks. Möödunud aastal, kui me eelarvet vastu võtsime, olid ka kulud ja tulud koordineeritud, need olid ühesugused. Tõsi, läinud aastal andis Nõukogude Liit Eestile abi 1,5 miljardit dollarit ja ilmselt tänu sellele olidki asjad nii. Milliste laekumiste arvel tuleb meil täpselt samasugune bilanss aasta lõpuks? See, mida te rääkisite, erineb tunduvalt sellest, mis on kirjas. Teiseks. Teie seletuskirjas on öeldud, et on arvestatud toodangu füüsilise mahu vähenemist umbes 35% võrra. Aga teie kui majandusteadlane teate, et toodang on juba vähenenud 40% ja iga päevaga olukord halveneb veelgi. Kas eelarve tuludesse ei lähe mitte liiga palju ettevõtete maksudest? Ja kas mitte liiga vähe ei laeku tollimaksudest? Kas te saite nendest küsimustest aru? Tänan!
А. Vinnal
Esimene küsimus, mis puudutas poolteist miljonit või miljardit dollarit, vajab täpsustamist. Ma ei tea, et Eesti eelarve oleks saanud Liidult poolteist miljonit või miljardit dollarit.
Juhataja
Jutt oli poolteisest miljardist. Saalis on veel kompetentseid inimesi. Kui soovitakse hr. Vinnalit aidata, siis palun tuua kirjalik spikker, kus on öeldud, kas oli niisugune asi või ei olnud. Sokutage see kõnetooli.
А. Vinnal
Kui need poolteist miljardit dollarit tekkisid seoses sellega, et Liit müüs Eestile energeetilisi ressursse, näiteks bensiini odavamalt kui maailmaturul, siis ma ütlen, et tänavu saame kõik, mis tuleb Vene Föderatsioonist, sisuliselt maailmaturuhindadele lähedaste hindadega. Ja sellepärast ongi tekkinud 1992. aasta algusest tunduv kulude kasv, mis omakorda on toonud kaasa maksude kasvu ja tinginud alates märtsikuust eelarve tasakaalustamatuse. Kui jutt ikka on sellest poolteisest miljardist. Mul puuduvad andmed, et Eesti oleks saanud poolteist miljardit. Täiesti loomulik on, et iga riik kaupleb oma ressurssidega maailmaturuhindades. Me ei saa kuskilt odavamat toorainet, kui on maailmaturul. Seoses sellega ongi tarvitusele võetud abinõud, et balansseerida riigieelarve tulud ja kulud, arvestades Eestisse tuleva tooraine hindu. See oli vastus esimesele küsimusele.
Teine küsimus. Nagu ma ütlesin, on ette nähtud, et toodang väheneb 35%, võrreldes esimese poolaastaga. Kõigis ettevõtte tulumaksu ja käibemaksu arvestustes on sellest lähtutud. Enda arvates vastasin ma nendele küsimustele hr. Madele.
Juhataja
Kolleegid valitsusest, kas teil on andmeid selle kohta? Kui ei ole, siis selgitage töö korras, kas see sensatsiooniline teade saab üldse tõele vastata, et Eestile anti 1,5 miljardit dollarit? Mina vähemasti küll ei ole seda kunagi kuulnud. Meie viimane rublaeelarve oli üle 3 miljardi rubla ja oli tasakaalustatud.
Jätkame küsimuste esitamist! Katsuge sellesse summasse selgust tuua! Tõnis Mets.
T. Mets
Lugupeetud ettekandja! Minu ees laual on kaks eelarveprojekti. Üks on see, mille valitsus mõni aeg tagasi tagasi võttis, ja teine see, mida me praegu arutame. Ma vaatan ja võrdlen siin migratsioonifondi summasid. Esimeses variandis on pakutud migratsioonifondi 5 miljonit krooni. Teises variandis on juba 10 miljonit krooni. 10 miljonit krooni tegi endises vääringus hiljaaegu 120 miljonit rubla. Ütelge, millest on tingitud selline suur migratsioonifondi summa nii vaesel ajal kui praegu? Kas see on arukas ja praktiline? Kas on mõni poliitiline jõud, kes selle summa nii märgatava suurenemise esile kutsus? Ja kas see summa on muudetav, s.t. vähendatav?
А. Vinnal
Esimeses eelarveprojektis oli tõesti 5 miljonit krooni. Selgituseks niipalju, et migratsioonifond loodi valitsuse otsusega umbes kuu aega tagasi. Valitsus on kinnitanud nii migratsioonifondi põhimääruse kui ka migratsioonifondi nõukogu, kes hakkab neid vahendeid jaotama. Siin on nimetatud, et migratsioonifond haarab nii Eesti-sisest migratsiooni kui ka Eesti-välist remigratsiooni. Loomulikult on kõik summad, mis eelarveprojektis sisalduvad, antud teile arutamiseks ja ettepanekute tegemiseks, kas neid vähendada või suurendada. Siin on teil täielik voli tegutseda vastavalt oma tõekspidamistele või lähtudes oma poliitilisest mõtteviisist. Ma arvan, et see vastus rahuldas teid. Minu käes pole ühtki kirja ega avaldust, et mingi poliitiline jõud oleks selle taga olnud. See on vastu võetud valitsuse otsusega. Kas valitsus tugines mingitele teda toetavatele poliitilistele jõududele, seda on mul raske öelda, kuid see on valitsuse otsus, ja minu meelest arvestab ta Eestis tekkinud olukorda ja probleeme ning püüab neid migratsioonifondile eraldatud vahendite kaudu osaliselt ka lahendada.
K. Raud
Austatud ettekandja, eelmine kord, kui eelarveteemat selles saalis arutati ja hr. Milleril oli suur rõõm jagada oma teadmisi eelarve kohta Ülemnõukoguga, ütles ta, et ettevalmistamisel on seaduseelnõu eelarve kohta, mis käsitleb eelarve kokkupanemise ja selle Ülemnõukogule esitamise korda. Kui kaugel on selle seaduse ettevalmistamine ja millal see esitatakse seaduseandjale? Teiseks. Kuidas suhtub valitsus keskkonnakomisjoni nõudesse muuta eelarve struktuuri ja viia mõningad seletuskirjas kommenteeritud näitajad seaduse lisasse number 1? Kolmandaks. Kui palju võtab aega kohalikele omavalitsustele riigieelarvest antavate sihtotstarbeliste toetussummade kommenteerimine ja nende vormistamine seaduse lisas? Aitäh!
А. Vinnal
Esimene küsimus puudutab ilmselt eelarveprotsessi seadust. See on rahandusministeeriumis väljatöötamisel ja ilmselt jõuab seaduseelnõuna veel tänavu Riigikogusse. Mis puudutab keskkonnakomisjoni ettepanekut, siis on meil väga hea meel ettepanekuid saada. Kui me selle koos läbi vaatame ja mingi lahenduse leiame, on seaduseelnõu lisa loomulikult võimalik täpsustada. Muidugi juhul, kui summad on ette nähtud keskkonnakaitsealaseks tööks ja kindla sihitusega kindlatele objektidele. Kohalike eelarvete kohta võin öelda, et tulude ja kulude arvestuslikud näitajad teiseks poolaastaks on rahandusministeeriumil välja töötatud ning tehakse lähipäevadel teatavaks maakonnavalitsustele. Eelarves on välja toodud ainult toetussummad, mis ei ole sihtotstarbelised, vaid ette nähtud kohalike omavalitsuste tulude täiendusena. Kuhu kohalik omavalitsus need summad suunab, on meil praegu raske öelda, sest tema kamandab ise oma eelarve tulusid ja kulusid. Me võime esitada Ülemnõukogule materjali iga maakonna kohta eraldi, kululiikide lõikes. Kuid ma kordan, et need arvestuslikud näitajad ei ole kohalikele omavalitsustele kohustuslikud.
Sellise materjali me saame teile anda ilmselt neljapäeva hommikul.
А. Maarend
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul on kaks küsimust. Kui meil on majandusministeerium ja energeetikaministeerium, milleks siis vajatakse veel energiaametit? Kas siin ei ole üks kulude kokkuhoiu võimalus?
Teine küsimus puudutab põllumajandusministeeriumile talude arendamisteks antavaid laene. Kas rahandusministeeriumis on arutatud, kui otstarbekas on riigieelarvest laenude jagamine ning taluliitude inventari soetamise, transpordi-, majandus- ja muude kulude katmine, kui just oli juttu, et nende finantseerimist riigieelarvest tuleks vähendada? Kas laenude andmisel ei oleks otstarbekam kasutada pankade teenuseid ja kompenseerida pangaprotsenti, mida ka tehakse? Miks on veel eraldi sees laenud riigieelarvest? Tänan!
А. Vinnal
Nagu ma ütlesin, kaalus valitsus mitme ameti likvideerimist ja nende funktsioonide andmist vastavale ministeeriumile, luues seal omaette osakonna või mingi muu allüksuse. Praegu ei peetud siiski vajalikuks hakata riigivõimu struktuure reorganiseerima. Kuid ma rõhutan, et see on päevakorral.
Mis puutub põllumajandusministeeriumile talude arendamiseks antavatesse laenudesse ja toetustesse, siis nende andmise otsustab ikkagi talufond. Vahendid ainult käivad läbi põllumajandusministeeriumi. Nõupidamistel talufondi ja põllumajandusministeeriumiga on peetud vajalikuks seda korda tänavu jätkata. Võib-olla pole süsteem kõige otstarbekam, kuid see toimib. Võib-olla pole ka õige näha seal ette vahendeid tagastamata toetuse andmiseks või inventari soetamiseks. Need summad olid eelarveprojektis juba esimesel poolaastal, ja on ikkagi teatud kompromisside tulemus, et nad sinna jäid. Kui tehakse ettepanek vahendid maha võtta, siis vaatame selle koos eelarve-majanduskomisjoniga kindlasti läbi.
J. Rätsep
Lugupeetud juhataja, austatud ettekandja! Mul on kaks küsimust taasiseseisvunud Eesti advokatuuri huvides. Advokatuuri kulutuste üks oluline lõik on endiselt justiitsministeeriumi eelarves, nimelt määratud korras antav õigusabi. Summa ei ole märkimisväärselt suur – 390 000 krooni. Esimene küsimus: kas need kulutused ei võiks olla iseseisva reana advokatuuri arvel?
Teiseks on mul teada, et vajadus määratud kaitse järele järjest kasvab seoses kuritegevuse kasvuga Eestis ja maksujõulise klientuuri tuntava kahanemisega. Kõne all on kodanike konstitutsioonilise kaitse õiguse tagamine. Nende kulutuste praegune vajadus on 150 400 krooni kuus. Advokatuur taotleb vastavate summade käsitlemist eraldi reana ja nende suurendamist vähemalt 900 000 kroonini. Kas on võimalik eelarve projekti sellist korrektiivi teha?
А. Vinnal
Põhimõtteliselt on võimalik advokatuurile eraldi eraldisi ette näha. Seda asja saab vormistada. Kuna õigusabi tagamine seondub tihedalt justiitsministeeriumiga, on seda raha juba mitu aastat justiitsministeeriumi kaudu eraldatud.
Mis puudutab teist küsimust, siis eile saime tõesti taotluse neid summasid suurendada. Kui see taotlus oleks tulnud varem, siis kui eelarve koostamine alles algas, oleks küsimus juba lahendatud. Praegu nõuab nende summade suurendamine kas täiendavate tulude leidmist või mingite muude kulude vähendamist. Kui ettepanek tuleb, siis vaatame selle eelarve-majanduskomisjonis läbi.
J. Telgmaa
Lugupeetud ettekandja, üks lühike küsimus. Mis juhtub eelarve eelnõuga siis, kui Ülemnõukogu ei aktsepteeri kütuse aktsiisimaksu?
А. Vinnal
Kui Ülemnõukogu ei aktsepteeri uut aktsiisimaksu eelnõu, siis jääb eelarve tuludesse laekumata 9,8 miljonit krooni. Ainus lahendus on vähendada selle võrra kuskil kulusid või leida täiendavad tulud. Kui kumbagi ei õnnestu teha, tuleb eelarve tagasi võtta.
А. Kuznetsov
Lugupeetud ettekandja! Küsimuse esimeses osas jõudis kolleeg Juhan Telgmaa minust ette. Ma ainult täpsustan veel pisut. Tahaksin teada, kuidas teie, lugupeetud ettekandja, võisite eelarveprojekti esitades planeerida mootorikütuse aktsiisimaksu laekumist, kui mootorikütuseaktsiisi seadus pole veel kinnitatud. Võite sellele mitte vastata, te juba vastasite. Ja nüüd küsimuse teine pool. Eelarveprojekti arutamisel eelmisel korral esitasin rahandusminister härra Millerile küsimuse, miks laekub Narva eelarvesse mõnevõrra vähem eelarveprojektiga ettenähtud toetusi. Minister selgitas siis, et Narva on tööstuslikult arenenud linn. Tookord oli see õige. Nüüd aga on Narvas majanduskriis. Tootmine on esialgsete arvestuste kohaselt vähenenud umbes 42% ja mitte asjata ei moodustatud valitsuskomisjoni, kes veenis narvalasi, et soovib linna majanduslikult toetada, sest seal on tegemist sidemete katkemise ja muude probleemidega. Ent teise poolaasta eelarve projekt veenab vastupidises. Selle asemel, et jätta §-s 7 rahaeraldised ja toetused linna eelarves vähemalt endisele tasemele, on see paragrahv nullistatud. Paluksin teid mitte unustada, et Narva linn kuulub Eesti Vabariigi koosseisu. Kujutage endale ette olukorda septembris, kui inimesed tulevad puhkuselt tagasi, aga ettevõtted on suletud või suletakse peagi. Narva eelarves ei ole üldse raha. Kuidas te võite planeerida seda, et Narva eelarvesse ei eraldata toetusi eelarvelistele organisatsioonidele? Tänan!
А. Vinnal
Narva linna arvestuslike tulude ja kulude läbivaatamisel kadus see toetus sellepärast, et Narva linna tulud katavad tema kulusid. Tulud, mis on maksuseaduste järgi Narva linnale ette nähtud – üksikisiku tulumaksu 100%, ettevõtte tulumaksu 35% ja veel muud maksud –, katavad arvestuslikult Narva kulud. Ma rõhutan veel kord, et kõigi maakondade ja linnade kulud on arvestatud ühesuguste põhimõtete alusel. Kui vastav komisjon ja Narva linnavalitsus ning volikogu soovitavad ette näha Narva linna eelisarendamist teatud aladel, siis kuulub see küsimus eraldi läbivaatamisele. Praeguse eelarve puhul on kõigi linnade ja maakondade tulud ja kulud arvestatud ühesugustest tingimustest lähtudes.
А. Käärma
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Kaks küsimust seoses rahaliste toetustega kohalikele eelarvetele. Neid on võrreldes esimese poolaastaga vähendatud kolmandiku võrra ja eelmise projektiga võrreldes ka veel 4 miljoni võrra. Kas te ei karda, et kohalikud omavalitsused ei tule oma võimkonnas oleva sotsiaalsfääri haldamisega toime? Teiseks, kas on kavas doteerida soojamajandust ning kas need summad on siin rahalistes toetustes sees või peituvad kusagil mujal? Aitäh!
А. Vinnal
Esimesele küsimusele ma põhimõtteliselt enne vastasin. Kõigi maakondade tulud ja kulud on arvestatud kindlate põhimõtete järgi ning ühtmoodi. Loomulikult arvestab viimane variant ka seda, et töötasud kasvavad, kuna üksikisiku tulumaks on kohalike eelarvete põhilisi tuluallikaid. Toetused on arvutatud iga maakonna kohta eraldi. Me ei ole mõõtnud kõiki ühe mõõdupuuga, vaid silmas pidades iga maakonna arengut.
Mis puudutab dotatsioone soojamajandusele, siis riigieelarves ei ole neid ette nähtud. Vastavalt praegu kehtivale korrale kaetakse kommunaalkulud inimeste tuludest.
T. Kork
Lugupeetud spiiker, lugupeetud ettekandja! Meil on teada valitsusi, kes on doteerinud oma liikumist, selle häälekandjat või parteid riigieelarvest, kuid teinud seda salaja, kaudselt, teiste kanalite või teiste organisatsioonide kaudu. Millest lähtuvalt peab praegune valitsus vajalikuks anda riigieelarve kaudu dotatsiooni Eestimaa Rahvuste Ühendusele, kes on tormanud valimisvõitlusse kõrvuti teiste erakondadega, ja sugugi mitte valitsuse poolel? Jutt on eelarve 34. leheküljel olevast 27 000 kroonist. 27 000 iseenesest pole muidugi mingi raha, aga siiski suurem, kui on eraldatud Arhitektide Liidule, Ajakirjanike Liidule või Heliloojate Liidule. See on umbes samas suurusjärgus, kui me tahame eraldada Kirjanike Liidule. Aitäh!
А. Vinnal
See pole mitte ainult praeguse valitsuse probleem. Toetuse Rahvuste Ühendusele nägi ette juba eelmine valitsus. Minu mäletamist mööda oli see sees ka eelmise aasta riigieelarves. Valitsus leidis, et Eestimaa Rahvuste Ühendust on vaja toetada, aidates sellega kaasa Eestimaal elavate rahvaste paremale läbisaamisele.
M. Lauristin
Hr. Vinnal, te ütlesite, et haridus kuulub prioriteetsete suundade hulka. Tundub, et ta kuulub prioriteetsete suundade hulka seal, kus tuleb midagi kärpida. Teda kärbitakse kõigepealt. Valitsus teatas võidurõõmsalt juba mõni aeg tagasi, et eelarves õnnestus vähendada kulutusi haridusele, jättes ära stipendiumid. Te olete suutnud stipendiumide arvel kokku hoida 8 miljoni krooni, mis on kogu eelarvest tühiselt väike osa ja tühiselt väike osa võrreldes kulutustega, mis on ette nähtud kas või riigikaitsele või reservsummadega. Stipendiumid jäeti ära otse enne õppeaasta algust, pärast sisseastumiseksamite tegemist, kusjuures mitte ainult kõrgkoolis, vaid ka kutsekoolis, kus teatavasti õpivad kõige vaesemate rahvakihtide lapsed. Siit minu esimene küsimus. Kas tõesti Eesti riigil ei olnud teist võimalust kui alustada kokkuhoidu hariduse arvel, kokkuhoidu tuleviku arvel? Teine küsimus. Kuidas on ikkagi reaalselt tagatud nende laste ja noorte õppimine? Kuidas on reaalselt tagatud õppelaenud, kõik need alternatiivsed võimalused?
А. Vinnal
Esimene küsimus. Valitsus ei ole vähendanud riigieelarvest üliõpilastele tehtavaid kulutusi, vaid jättis 20% stipendiumisummadest haridusministeeriumi kasutusse. Haridusministeeriumile jäeti ka 14,2 miljonit krooni õppelaenude andmiseks. Tähendab, summad on kuludena sees ja neid ei ole vähendatud, kui liita stipendiumide ja õppelaenude maksmiseks ette nähtud vahendid.
R. Järlik
Austatud juhataja, austatud ettekandja! Te ütlesite, et riigieelarve kuludest on välja jäetud julgeolekuteenistus, kuna seda ei ole moodustatud. Samas me teame kõik, et see teenistus on äärmiselt vajalik, ja kui Riigikogu septembris kokku tuleb, siis ta julgeolekuteenistuse tõenäoliselt ka moodustab. Mis juhtub siis riigieelarvega? See on minu esimene küsimus.
Teine küsimus puudutab lehekülge 6, kus öeldakse, et valitsus on moodustanud riigieelarve kulutuste vähendamiseks terve rea komisjone. Edasi nimetatakse alasid, kus need komisjonid tegutsevad, jällegi on seal esikohal haridus, kultuur, tervishoid ja sotsiaalhooldus. Kas need on tõesti valdkonnad, kus me kõigepealt peaksime hakkama kokku hoidma?
A. Vinnal
Mis puudutab esimest küsimust, siis esialgses variandis oli julgeolekuteenistuse finantseerimiseks ette nähtud 3,2 miljonit krooni. Leidsime, et ei ole mõtet jätta riigieelarve kuludesse 3,4 miljonit krooni. Ma loomulikult ei väida, et julgeolekuteenistust pole vaja. Kui see moodustatakse, siis eraldatakse vahendid valitsuse reservfondist või otse Ülemnõukogu poolt. Olen kindel, et summa ei saa olema mitte 3,4 miljonit krooni, vaid mingi muu. Aga praegu, teadmata, millal ta tööle hakkab, ei ole meil mõtet sellist summat eelarvesse planeerida.
Mis puutub komisjonidesse, siis valitsus moodustas need pärast seda, kui oli tagasi võetud eelarve viimane variant, et leida katet 58,5 miljonile kroonile, mis jääb saamata, kuna ei kehtestatud mootorikütuse aktsiisimaksu. Komisjon vaatas ka haldus- ja riigivalitsemiskulusid. Vaadati läbi nende alade finantseerimine, millel on riigieelarves kõige suurem osatähtsus. Otsiti ka võimalusi täiendavalt finantseerida haridus-, ja kultuuriasutusi. Praegu lähtuvad paljude kultuuriasutuste koosseisud liidulistest tüüpkoosseisudest. On vaja muuta senist struktuuri nimelt sotsiaalsfääris. See oli komisjonide moodustamise üks põhjus.
U. Ugandi
Austatud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul on üks põhimõtteline küsimus. Kas selle eelarve koostamisel on arvestatud kõiki Ülemnõukogu poolt varem vastu võetud seadusi ja otsuseid või on mõnda neist finantsmajanduslike raskuste tõttu eiratud, neist mööda hiilitud või need täitmata jäetud? Kui, siis millist ei ole täidetud?
A. Vinnal
Minu teada on eelarve koostamisel arvestatud kõiki Ülemnõukogu poolt vastu võetud seadusi ja otsuseid. Arvesse pole võetud ainult pensioniseaduse maksmahakkamist 1. oktoobrist. Selle kohta pidi valitsus esitama täiendava otsuse projekti, et lükata pensioniseaduse rakendamine edasi 1. jaanuarini 1993. See on ainus seadus, mis ei kajastu riigieelarves.
R. Veidemann
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul on kaks küsimust. Esimene. 1. oktoobrist teatavasti likvideeritakse Ülemnõukogu kantselei. Kas eelarves arvestatakse seda või läheb kantselei ümberformeerimisele? Teine küsimus puudutab juba kurikuulsaks saanud kaitseministeeriumi. Selle ministeeriumi kulude rida lõpeb meile ammu tuntud reaga "Majandus- ja muud kulud", mida ma ei näinud teiste ministeeriumide puhul. Kas rahandusministeerium poleks pidanud olema karmim ja sellised kurioosumid läbi kriipsutama?
A. Vinnal
Mis puudutab küsimust Ülemnõukogu kantselei likvideerimise kohta, siis seda eelarveprojektis arvestatud ei ole, sest kantselei likvideerimisega 1. oktoobrist ei kaasne momentaalselt kõigi kulude kadumine. Kaitseministeeriumi osas oli välja toodud finantseerimine kolmes lõikes. Praegu on ette nähtud, et alates 1. augustist finantseeritakse kõiki kaitsekulusid kaitseministeeriumi kaudu. Eelarveprojektis on see veel sellisel kujul, nagu oli enne 1. augustit. Kaitseministeeriumi tegelik eelarve hakkab koosnema siiski ühest üldsummast, mis jaguneb terve rea üksikute kululiikide vahel. Kas see vastus rahuldab?
P. Priks
Härra spiiker, lugupeetud ettekandja! Selle aasta alguses tekkis riigikaitsekomisjonis kahtlus, et järsku sellised süsteemid nagu kaitseministeerium, siseministeerium, politseiamet, eriteenistus, päästeamet koos tuletõrjega, passiamet, Kodukaitse, piirivalveamet ja loodav julgeolekuamet hakkavad infosüsteemi väljatöötamisel üksteist dubleerima, mis läheb kohutavalt kalliks. Vestluses spetsialistidega leidis kartus kinnitust. 9. märtsil toimus valitsuse istung, kus minu arust võeti vastu päris mõistlik otsus käivitada riigiturbe infosüsteemide riiklik programm. Selle tugiorganisatsiooniks määrati Küberneetika Instituut. Trükis avaldamata protokollilise otsuse kolmas punkt kõlab järgmiselt: "Teha Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumile ülesandeks näha ette riigiturbe infosüsteemi arendamise programmi väljatöötamise kulutuste finantseerimine riigieelarvest." Praegu seda riigieelarves näha ei ole, ei uues ega vanades eelnõudes. Võib-olla see jäi lihtsalt kahe silma vahele. Mul on ettepanek muid kulutusi kärpida, et seda rida täita. Keskasutusi kaitseministeeriumist julgeolekuametini on kokku kümme. Nende üldistest kulutustest moodustaks kärbitav summa alla 0,6%. Kas te arvate, et saame veel seda viga parandada? 0,6% n.-ö. ümberkantimisega võime tulevikus rumalate otsuste arvel kokku hoida vähemalt 6 või isegi 16%.
А. Vinnal
Põhimõtteliselt on see võimalik. Riigieelarve koostamise ajal ei tulnud ühtki taotlust vastavate vahendite eraldamiseks. Vähemalt mina ei ole seda näinud. Loomulikult on võimalik asja eelarve kinnitamise käigus arutada ja vastav parandus sisse viia.
K. Kama
Lugupeetud ettekandja! Kaks küsimust. Esimene. Milliste kriteeriumide alusel eristab valitsus neid poliitilisi jõude, keda ta valimisvõitluses finantseerib ja keda ta ei finantseeri? Ma mõtlen Eestimaa Rahvuste Ühendust, üht Rahvarinde valimisliidu liiget, kes sai 27 000 krooni.
Teine küsimus. Pärast valitsuse vahetust võeti kindel kurss minna tootmise doteerimiselt tarbija doteerimisele. Mispärast on ette nähtud sada miljonit krooni põllumajanduse doteerimiseks? Miks ei lasta kujuneda põllumajandustoodangu normaalseid hindu? Selle asemel võiks ju doteerida tarbijat saja miljoni krooniga.
А. Vinnal
Esimesele küsimusele ma enne vastasin. Eestimaa Rahvuste Ühendusele olid need vahendid ette nähtud juba eelmisel aastal. Minu teada ei lähtunud valitsus siin ühestki poliitilisest motiivist. See on lihtsalt toetus Eestimaa Rahvuste Ühendusele, et tagada selle funktsioneerimine ja Eesti rahvuste vaheline koostöö.
Mis puutub teise küsimusse – sada miljonit krooni põllumajanduse doteerimiseks –, siis eelarves minu teada ei ole selleks ette nähtud sadat miljonit krooni. See on stabiliseerimisreservi üks võimalik kululiik, kuid nagu ma ütlesin, otsustab stabiliseerimisreservi jaotuse Ülemnõukogu.
Р. Grigorjev
Lugupeetud spiiker, lugupeetud ettekandja! Mul on kaks küsimust. Esiteks. Tänase päevani kehtivad nii sotsiaalstipendium kui ka õppestipendium. Pärast seda jäävad meie üliõpilased mõlemast ilma. Ma saan asjast nii aru. Teiseks. Miks peame meie soojusenergia tarbijatena maksma katlamajade ja soojustrasside tehniliste rikete, munitsipaaltöötajate koosseisude suurendamise ja muu eest, mis ei olene soojusenergia tarbijatest? Võib-olla on teil mõni muu variant, kuidas katta katlamajade ebaõige tehnilise ekspluatatsiooni ja suurte koosseisude tõttu tekkinud kulusid? Tänan!
А. Vinnal
Esimene küsimus lahendatakse nii, et minnakse üle õppelaenudele. Praegu makstakse nii sotsiaal- kui ka õppestipendiumi stipendiumifondist. Sotsiaalstipendium ei tule sotsiaalfondist, vaid n.-ö. haridusministeeriumi rea pealt. Selle asemel, nagu ma ütlesin, on ette nähtud jätta 2% stipendiumifondist alles ja ülejäänud vahendid suunata õppelaenude andmiseks. Süsteem muutub täielikult. Sellist stipendiumi lausmaksmist nagu meil Eestis mujal maailmas ei tunta, välja arvatud endised sotsialistlikud riigid.
Mis puudutab teist küsimust, siis see on vana küsimus. Siiamaani me tõesti maksame need kulud oma taskust, aga ei suuda nende tekkepõhjust likvideerida, riigil puuduvad selleks vahendid. Loomulikult tegeleb riik energiasäästu programmiga, kuid ülejääke pole siin veel tekkinud.
S. Sovetnikov
Lugupeetud ettekandja! Tööturuamet prognoosib teiseks poolaastaks 26 000 töötut. Samal ajal pole sotsiaalfondi kulude hulgas ette nähtud töötu abiraha summat. Töötuid tuleb ilmselt palju rohkem ja need kulutused peaksid siiski olema kirjas. Mulle näib, et teise poolaasta eelarve koostamisel pole arvestatud tööpuuduse kasvu meie vabariigis. Kust siis võtta ettevõtte tulumaksu ja üksikisiku tulumaksu, kui inimestele tuleb hoopis maksta töötu abiraha? Teiseks. Mul me esimest korda arutasime teise poolaasta eelarvet, siis oli seal täiskasvanud elanike keele õppeks ette nähtud 7 miljonit rubla. Nüüd on see summa tunduvalt väiksem. Palun vastake sellele küsimusele!
А. Vinnal
Tänan! Esimene küsimus, mis puudutab töötuid. Vahendid abirahade maksmiseks on praegu olemas sotsiaalfondi eelarves. Sotsiaalfondi eelarves sisaldub tööhõive fond – 29 952 000 krooni, mis jaguneb kaheks otstarbeks. Esiteks makstakse sellest välja töötu abirahad praegu kehtiva arvestusega 80% minimaalpalgast, s.t. 160 krooni kuus. Kuna teises poolaastas keskmiselt on arvestatud 26 000 töötuga, siis saame väiksema summa kui 29 miljonit krooni. Teine osa tööhõivefondi vahenditest läheb töötajate ümberõppeks. Kõik need summad on eelarves ette nähtud 26 000 töötule. Mis puudutab eesti keele õppeks ettenähtud vahendeid, siis seda võin ma kohe täpsustada. Minu teada ei ole need summad kuhugi kadunud, vaid peavad olema haridusministeeriumi vastavate kulude all.
V. Pohla
Lugupeetud ettekandja, kuulates teie vastust proua Lauristini küsimusele õppestipendiumide kohta jäi mulle arusaamatuks, kas te ei oska eesti keelt või peate meid kõiki siin lihtsameelseks. Te väidate, et stipendiume ei võetud ära, kuna eelarvesse on planeeritud õppelaenud. Need on kaks täiesti erinevat asja. Me ei tea midagi õppelaenude tingimustest. Kas vaesed üliõpilased – aga üliõpilaste absoluutne enamik on meie absoluutselt vaeses ühiskonnas kõige vaesem rahvakiht – üldse suudavadki laenu võtta? Valitsus ei suutnud pikka aega kehtestada sedagi poolikut viinamonopoli, mis nüüd lõpuks tehti, kaotas sadu miljoneid kroone, aga üliõpilastelt võetakse ära 8 miljonit. Millisest Eesti ühiskonna arengukontseptsioonist lähtub valitsus eelarve koostamisel, lõigates ära hariduse kui ühiskonna arengu aluse?
А. Vinnal
Ma tahan veel kord öelda, et stipendiumideks ja õppelaenudeks ette nähtud summad on võrdsed nende summadega, mis olid määratud stipendiumideks. Loomulikult ei ole stipendium ja õppelaen üks ja seesama. Haridusministeeriumis on väljatöötamisel või õigemini välja töötatud õppelaenude andmise kord. Ma ei tea, kas see saab olema kümme miinimumpalka õppeaastas või mingi muu summa, aga protsent tuleb küllaltki väike. Tagasimaksmine algab näiteks kolm aastat pärast lõpetamist ja sõltub ka sellest, kui edukalt on kõrgkool lõpetatud. Ma ei taha sugugi nõus olla, et üleminek õppelaenudele on valitsuse haridusvaenulik poliitika. Nii või teisiti, me peame õppelaenudele üle minema. Ma ei pea sugugi õigeks, et jätkatakse stipendiumi maksmist kõigile üliõpilastele.
L. Hänni
Lugupeetud juhataja ja ettekandja! Eestis on siiani kõige suurem omanik riik, ometi ei leia me riigieelarve tulude osast sellist sätet nagu omanikutulu. Ma mäletan hästi endise tööstusministri hr. Tamme väidet, et Eesti tööstuse kasum mõni aeg tagasi oli sama suur kui riigieelarve. Minu esimene küsimus ongi: kas valitsus arutas üldse sellist riigieelarve täiendamise võimalust nagu riigiettevõtete kasum või seda kasumit praegu ei ole või see otsustati jätta ettevõttele?
Teine küsimus puudutab ühiskondlike organisatsioonide finantseerimist, kuigi seda on mitu korda küsitud. Ei ole siiski selgeks saanud põhimõtted, mille alusel seda tehakse. Näiteks loomingulised liidud ei ole sugugi kõik esindatud. Ma ei näe siin Teadlaste Liitu ja on veel mitmeid teisi ühiskondlikke organisatsioone, kes ilmselt toetust vajaksid. Kas aluseks on organisatsiooni taotlus või on valitsus pannud paika põhimõtted, mille alusel ta ühiskondlikke organisatsioone finantseerib? Aitäh!
А. Vinnal
Mis puudutab esimest küsimust, omanikutulu kajastamist riigieelarves, siis kehtestas valitsus oma määrusega eraldised innovatsioonifondi: 10% ettevõtte kasumist ja 10% riigiaktsiaseltside dividendidest. Praeguses eelarveprojektis on ette nähtud, et need summad lähevad riigieelarvesse, ja vastavaid projekte finantseeritakse riigieelarve kaudu. Tänavu teisel poolaastal kuulub riigieelarvesse kandmisele 5 miljonit krooni. See eraldi kuskil ei kajastu.
Me ei pea võimalikuks võtta ettevõtetelt ära kogu nende kasum. Sellisel juhul suretame ettevõtte välja, võtame talt ära igasuguse arenguvõimaluse. Valitsust on niigi rünnatud, et maksud on liiga kõrged, ettevõte peab loovutama 35% brutokasumist. Kui omanikutuluna võetakse veel ära ettevõtte käsutusse jääv kasum, siis ei hakka Eesti ettevõtlus üldse enam arenema.
Teine küsimus puudutas ühiskondlikke organisatsioone, liite ja fonde. Valitsusel ei ole välja töötatud konkreetset finantseerimispoliitikat, et kõigile ühiskondlikele liitudele ja loomingulistele liitudele eraldada vahendeid riigieelarvest näiteks liikmeskonna suuruse või mingi muu printsiibi alusel. Minu arvates ei saagi selliseid printsiipe olla, sest ühed fondid ja liidud elavad täielikult oma tulude arvel, teised ei suuda momendil omadega hakkama saada. Seni on finantseerimise aluseks olnud konkreetne taotlus. Sellist lähenemist peame praegusel juhul õigeks.
T. Saarman
Austatud juhataja, lugupeetud ettekandja! Põllumajandusministri käskkirjaga on moodustatud põllumajanduse juhtimise kõrgema kooli juurde maaelu nõuandekeskus. On läbi viidud konkursid, välja valitud töötajad, kuid teise poolaasta eelarves raha ei ole keskusele ette nähtud. Siit siis küsimus, kas ja millal või kas üldse eraldatakse maaelu nõuandekeskusele raha?
А. Vinnal
Ma võin öelda, et selle keskuse finantseerimiseks ei ole vahendeid taotletud.
T. Käbin
Lugupeetud ettekandja! Mulle jääb arusaamatuks see mõttetu järjekindlus, millega valitsus esitab Ülemnõukogule riigieelarve, kus kulud ja tulud tegelikult ei ole tasakaalus, kus arvestatakse tulusid, mida tegelikult ei ole veel seadustega ette nähtud, ja kulud ületavad tulusid. Nii oli see eelmise eelarve puhul, mis võeti tagasi, nii on praeguse eelarve puhul, kus kulud on ju tegelikult tuludest suuremad. Kas siis tõesti ei saada aru, et esitada tuleb eelarveprojekt, kus tulud ja kulud on tasakaalus? Kui hiljem saadakse täiendavat tulu, on ilmselt väga lihtne leida kohti, kus seda kulutada. Küsimus on lühike, palun ka lühikest vastust: kas tõesti ei ole kellelegi tulnud pähe see lihtne tõde, et eelarve tuleb esitada tasakaalustatult?
А. Vinnal
Valitsus esitas riigieelarve projekti üheaegselt mootorikütuseaktsiisi uue seaduse eelnõuga. Esitas sellise arvestusega, et tulud, mis laekuvad pärast mootorikütuse aktsiisimaksu tõstmist, katavad riigieelarve projektis olevad augud.
E. Tupp
Härra juhataja, härra ettekandja! Minu küsimus puudutab samuti kaitseministeeriumi. Ma loen siit välja, et kaitseministeeriumi töötasudeks kulutatakse üks miljon 39 tuhat krooni. Tagasihoidliku arvestuse järgi, võttes keskmiseks palgaks 700 krooni, tähendab see täiskoosseisu, kuhu kuulub 50 töötajat. Ma ei hakka põhjendama, kas Eesti kaitseministeeriumil peab olema 50 töötajat või vähem. Toon vaid Põhjamaade näite. Kui me võrdleme vastavaid arve Norra või Rootsi omadega, siis ei tohiks Eesti kaitseministeeriumi töötajate arv ületada 25–30 inimest. Nüüd selgub, et töötasud on natuke üle pakutud. Ja kui hr. Priidu Priks rääkis kulutustest, mis oleksid hädavajalikud kaitseuuringute keskuse loomiseks, siis siit me leiaksime 400 000 krooni, mida oleks võimalik üle kanda. On väheusutav, et kaitseministeerium saaks kohe komplekteeritud. Ja kui veel võrrelda kaitseministeeriumi töötasu peastaabi omaga, siis moodustab esimene teisest vaevalt poole. Ma leian, et operatiivüksuse ja ministeeriumi töötasu võrdlemine ei kannata kriitikat. Tänan!
А. Vinnal
Meil on millegipärast erinevad andmed. Lõikes 32 on välja toodud kaitseministeeriumi teise poolaasta töötasukulud 139 000 krooni, mis on arvestatud 26 koosseisulisele töötajale. Mis puudutab kaitsejõudude peastaapi, siis seal on arvestatud 159 töötajaga ja töötasufondiga 3 148 000 krooni. Nii et proportsioon on tunduvalt erinev. 139 000 krooni kaitseministeeriumil ja 3 148 000 krooni kaitsejõudude peastaabil. See seisab leheküljel 37 seletuskirjas.
M. Ahven
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Kas te oskate öelda, kuidas põhjendati 585 000 krooni taotlemist kirikute poolt nende toetamiseks? See on umbes samas suurusjärgus kui kulutused riigikontrollile, Kodukaitsele, notariaadile jne. Ma küsin seda sellepärast, et kirikud on muutunud võrdlemisi suurteks ärikeskusteks tänu minu meelest ebaausatele kirikujuhtidele. Nad ei maksa riigile mingeid makse. Teiseks ei ole kirik seotud riigiga, miks eelarvest eraldatakse sinna raha? Aitäh!
А. Vinnal
Kirikute Nõukogule oli planeeritud juba esimesel poolaastal 6 miljonit rubla vastavalt nende taotlusele, teiseks poolaastaks 585 000 krooni – arvestades vahepealset hindade tõusu ja inflatsiooni tunduvalt vähem kui esimesel poolaastal. Üks põhjus miks need vahendid esimesel poolaastal eraldati, oli see, et kas või osaliselt kompenseerida kirikutele riigi poolt tehtud ülekohut ja kaasa aidata kirikute tööle. Summad, mida jagab Kirikute Nõukogu kirikute vahel, lähevad näiteks Eesti Evangeelse Kiriku kriminaaltöö keskusele ja mitmeteks muudeks kuludeks. Kui saadikutel on teine arvamus ja nad teevad ettepaneku need kulud maha võtta, siis tuleb seda asja arutada.
N. Aksinin
Lugupeetud ettekandja, kaitseministrina oleksin ma solvunud. Esiteks sellepärast, et te eraldate vähe raha kaitseministeeriumile, ja teiseks sellepärast, et te ahistate kaitseministri initsiatiivi rahaliste vahenditega manööverdamisel, kirjutades talle peaaegu kroonise täpsusega ette, milleks raha kulutada. Kas see on õige? See on esimene küsimus. Teiseks. Miks on kulude loetelust kadunud autod, soomustransportöörid ja 350 raadiojaama, mida te varem kavatsesite osta? Kas nende järele pole enam vajadust või pole raha? Ja kolmandaks. Kuna ma endistel aegadel olin pühendatud Eesti mobilisatsiooniplaanidesse, siis tean, et mõningaid kergerelvastuse liike valmistati siinsetes tehastes. Näiteks granaate, isegi miinipildujaid, insenerivägede varustust, mõningaid sidevahendeid. Selleks eraldati raha Liidu eelarvest. Kas nüüd vabariik ei hakka mobilisatsiooniplaaniga tegelema? Kui see on nii, siis me vaid räägime Eesti Vabariigi kaitsest, aga ei tee midagi. Tänan!
А. Vinnal
Mis puudutab esimest küsimust – kas kaitseminister võib olla rahandusministeeriumi peale solvunud, et talle kõike nii täpselt ette kirjutatakse –, siis ma arvan, et ta seda ei ole. Sest kaitseminister on valitsuse liige ja on selle eelarve ka heaks kiitnud. Täpsed ettekirjutused tagavad minu arvates summade mineku õigesse kohta. Oleks väär näha kaitseministeeriumile ette üks suur summa. Kuhu ta selle kulutab, on ministeeriumi enda asi. Mis puutub sellesse, et kaitseministeeriumi loetelust on kadunud terve rida tehnikat, siis vajadus nende järele pole kindlasti kadunud. Mul ei ole siin käepärast loetelu, mida selle summa eest tahetakse osta, kuid meil ei jätku raha isegi kõige hädavajalikuma relvastuse muretsemiseks. Teiseks ei jätku meil raha selleks, et teha elamiskõlblikuks sõjaväelinnakud, kus asuvad pataljonid.
Mis puutub kolmandasse küsimusse, siis kaitseministeerium kindlasti töötab mobilisatsiooniplaani kallal ja vahendid selleks saavad olema. See, millist sõjatehnikat hakatakse tootma Eesti ettevõtetes ja millised vahendid suunatakse kaitseministeeriumile selle ostmiseks, hakkab kajastuma kaitseministeeriumi eelarves. See oleks vastus kolmandale küsimusele.
K. Kama
Küsin veel kord sedasama, mis ma juba küsisin, põllumajanduse doteerimise asja. Te ütlesite, et põllumajanduse doteerimine ei ole otsustatud, kuna stabiliseerimisreservi kasutamise otsustab alles edaspidi Ülemnõukogu. See ei ole nii, sest seaduse § 4 ütleb selgesti: stabiliseerimisreservist suunatakse 100 miljonit krooni põllumajanduse toetamiseks, ülejäänud summade suunamise otsustab Ülemnõukogu. Tähendab, 100 miljonit krooni põllumajanduse toetamiseks on otsustatud. Ma küsin veel kord, miks ei lasta põllumajandussaadustele kujuneda normaalseid hindu ja miks seda sadat miljonit krooni ei kasutata tarbija doteerimiseks?
А. Vinnal
Saja miljoni krooni saatust momendil otsustatud ei ole. Ülemnõukogu pole seda heaks kiitnud. Ja stabiliseerimisreservis olevaid vahendeid, sealhulgas seda 100 miljonit, ei tule eraldada tootja doteerimiseks, vaid nendelt teravilja ja muude põllumajandussaaduste kokkuostuks. Praegu lihtsalt puudub raha põllumajandussaaduste kokkuostuks, ma mõtlen eeskätt teravilja. Tegelikult peaks selle raha andma pank.
K. Kama
Krediidiressurss ei ole eelarve asi.
А. Vinnal
Ei ole eelarve asi, kuid praegusel juhul tahetakse eelarvest saada krediidiressursi vahendeid, et krediteerida kokkuostu.
K. Kama
Siis ei ole see põllumajanduse toetamine.
Juhataja
Palun, läbirääkimised tulevad veel! Ma tänan! Jüri Kork.
J. Kork
Austatud juhataja, lugupeetud ettekandja! Kahtlemata on valitsusel normaalseks valitsemiseks vaja, et eelarve vastu võetakse, aga kas valitsus tõesti ei saa aru, et sellise paketina, koos maksuseadusega, seda vastu ei võeta? Minu jaoks on põhjendus lihtne ja loogiline. Parlament, kus enam kui pooled liikmed on lülitunud valimiskampaaniasse, ei hääleta maksude tõstmise poolt. Nad tahavad homme minna valijate ette, aga ei saa siis enam hääli. Koos maksuseadusega see pakett läbi ei lähe. Valitsus peaks leidma variandi, kuidas eelarve ilma maksuseaduseta vastu võtta, muidu tõenäoliselt jääb see vastu võtmata. Tänan!
Juhataja
Kas see oli küsimus, Jüri Kork?
J. Kork
Küsimus oli: kas valitsus ei saa aru, et eelarve ei lähe läbi koos maksude tõstmisega? Parlament ei hääleta selle poolt.
А. Vinnal
Kui valitsus esitas selle ettepaneku, siis järelikult ta loodab, et see läheb läbi. Muidu me poleks sellega välja tulnud.
J. Allik
Lugupeetud härra ettekandja! Eelarveprojektist näeme, et sellise huvitava organisatsiooni nagu eriteenistuse ülalpidamiseks on ette nähtud neli ja pool miljonit krooni. Suurusjärgult on see võrdne pedagoogikaülikooli ehk veerandi Tartu Ülikooli ülalpidamisega. Mis eriti hämmastav – see on kuus korda rohkem, kui on ette nähtud tuletõrjeametile. Hiljuti võis lehest lugeda, et tuletõrjuja läheb töölt ära, sest see amet on eluohtlik. Ihukaitseseltskond saab kuus korda rohkem raha kui kogu tuletõrje. Kas rahandusministeerium tõesti peab seda kulutust otstarbekohaseks ja põhjendatuks?
А. Vinnal
Rahandusministeerium peab neid kulutusi otstarbekohaseks, sest eriteenistus kindlustab ka välissaatkondade valve. Vaieldav on, kas ihukaitse peab olema nii suur või ei. Aga praegusel juhul on valitsus aktsepteerinud sellise summa eraldamise. Kui kerkib vajadus seda summat vähendada, tuleb ettepanek loomulikult läbi vaadata.
A. Tähiste
Austatud eesistuja, austatud ettekandja! Mind sundisid nuppu vajutama kolleeg Ahvena karmid sõnad. Mu oma hea sõber pastor on peaaegu niisama paljas nagu püksinööp ja ma tahan küsida sellesama Kirikute Nõukogu kohta. Käisin isand Jürjo juures ja sain selgeks, et tegelikult on nende kulutused sisemiselt täielikult struktureeritud, need kanaliseeruvad kümnekroonise täpsusega konkreetsele kogudusele. Miks te sunnite meid siin tegema ebakompetentsuse tasandile minevat otsust, pro forma eraldama näiteks Kirikute Nõukogule 585 000 krooni, kui tegelikult on see informatsioon rahandusministeeriumis olemas? Täpselt samuti sunnite meid viiendiku eelarve ulatuses tegema lihtsalt abstraktseid kingitusi, mida te ka ise tunnistasite. Summad lähevad kohalikele eelarvetele, väidetavalt on kohalikel eelarvetel vabadust, kuigi tegelikult on iga kroon ja sent seal kaetud. Miks te keeldute järjekindlalt esitamast eelarvet, mis oleks normaalse struktureeritusega, et me teaksime täpselt, kuidas vastutada rahva raha jaotamise eest, milleks meid on siia kutsutud? Miks te sunnite meid astuma ebakompetentsuse teele? Aitäh!
А. Vinnal
Ma ei saa küsimusest aru, kas ebakompetentne on eraldada 585 000 krooni või see hoopis maha võtta?
A. Tähiste
Hr. Ahven kahtlustab, et see läheb sahkerdamiseks, nagu ta ise ütles. Ta loodetavasti eksis. Mina tean seda, aga see, kes asja eraldi ei uuri, ei saa seda kunagi teada. See võiks olla ometi eelarves kirjas, teie ju teate seda. Miks te seda siis siia ei kirjuta, miks te ei tee normaalset lisa, et me teaksime täpselt, mille poolt me hääletama peame?
А. Vinnal
Kuidas me saaksime teha sellist lisa, kui kõnealuse summa jaotab siiski Kirikute Nõukogu? Me ei või Kirikute Nõukogule ette kirjutada, et sellest 585 000 kroonist läheb näiteks 200 000 krooni Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule, mingi summa Metodisti Kirikule jne. See ei ole meie pädevus.
А. Tähiste
Vabandust, läheb küll diskussiooniks, aga mul on teine küsimus, ma tahan edasi küsida. See on ju tegelikult meie pädevus, et otsustada rahva raha üle. Teie pädevus küll mitte, aga meie kui rahvasaadikute pädevus. See on üks meie elementaarne kohustus, miks te tahate meid sellest ilma jätta?
Juhataja
Ma tänan! Paneme nüüd Ain Tähiste mikrofoni ka kinni!
А. Vinnal
Ma ei ütleks, et see oleks meie pädevus. Ei ole rahandusministeerium ega minu arvates ka valitsus pädev otsustama, kui palju või millist toetust vajab mingi kirik. Minu arvates kõige pädevam on otsustama Kirikute Nõukogu. Miks me peaks võtma enda peale Kirikute Nõukogu rolli, kui me ei oska seda teha? Me peame otsustama, kas anda toetust või mitte, see on küsimus. Aga mitte jaotama seda kirikute vahel, see ei ole meie funktsioon.
Juhataja
Suur tänu, hr. Vinnal! Rahvasaadikutel sel korral rohkem küsimusi ei ole. Kolleegid rahvasaadikud, meil on teisigi ettekandeid valitsuse poolt. Järgmisena palun kõnetooli majandusministri hr. Olari Taali!
O. Taal
Lugupeetud esimees, kõrgesti austatud saadikud! Nägin kolleeg Vinnali rõõmsast naeratusest, et talle mõjus teie ees seismine hästi kosutavalt. Loodan, et see mõjub ka mulle kosutavalt.
Ülemnõukogu liikmed on saanud tutvuda 1992. aasta teise poolaasta eelarve projektiga. Ilmselt saab läbi aeg, kus parlamendile esitatakse vaid poole aasta riigieelarve projekt. 1992. aasta on olnud erakordne aasta, ja nüüd naaseme aega, kus asju tuleb ajada korraliselt. Järgmisel valitsusel, aga võib-olla ka selle valitsuse aja sees algab töö 1993. aasta eelarve kallal ja see töö näeb välja natuke teistsugune kui varem. Enne oli eelarvete tulude ja kulude pool teineteisest lahutatud. Mõlemad arenesid oma loogikat mööda ega puutunud väga sageli kokku. Ülemnõukogule tähendas see maksuseaduste ja eelarveprojektide pidevat lappimist. 1993. aasta eelarveprojekti tegemisel peab valitsus vaatluse alla võtma ka kõik maksud. Kus võimalik, hakatakse maksudest laekunud raha riigi eelarve ja kohalike eelarvete vahel teistmoodi ümber jagama kui seni. Eesmärk on igal juhul suurendada kohalike omavalitsuste rolli oma eelarve kujundamisel ja kärpida maksumäärasid. Kui te loete selle aasta teise poolaasta eelarve projekti, siis näete, et eelarve tasakaalustamiseks on kärbitud ministeeriumide ja ametite halduskulusid. Praegu on tehtud seda kõikjal 5% võrra. Järgmine samm on ministeeriumide kulude analüüs, milleni me jõuame ligema kahe nädala jooksul. Me peame selgeks saama, milleks ministeeriumid raha kulutavad, ja juba vastavalt sellele hakkame edaspidi neile raha planeerima.
Eesti majanduse hetkeprobleemidest on valitsuse meelest kaks tähtsamat: ettevõtetevahelise võlgnevuse kasv ning siseturu ostujõu katastroofiline langus. Ettevõtetevaheline võlgnevus ei ole ainult pangasüsteemi arenematuse tagajärg. Pankade kogenematus ja aeglane reageerimine on olukorra võib-olla ainult kiiremini teravaks ajanud. Peamine põhjus on selles, et Eesti ettevõtted on maksejõuetud. Ettevõtted on läinud seda teed, et on tõstnud oma toodang hinda ja koguvad ülikasumit. Tegelikult on need kasumid näilised, sest turg ei jõua kaupa osta. Ettevõtted aga arveldavad edasi ja kasvab nendevaheline võlgnevus. Valitsus on seadnud endale eesmärgi välja selgitada ettevõtted, mis on tegelikult pankrotis ja kisuvad kaasa ka teisi. Need ettevõtted tuleb kiiremas korras kontrolli alla võtta, vajadusel vahetada nende juhtkond, alustada pankrotimenetlust või ettevõte saneerida. Selles mõttes saab hädavajaduseks ka privatiseerimine. Eestis on nii palju riigiettevõtteid, et valitsus ei suuda neid korraga saneerida. Seega jääb kaks võimalust: kahjumiga tootmine lõpetada ettevõtte sulgemise või privatiseerimise teel. Ettevõtete sulgemine tähendab kindlasti suurt tööpuudust. Valitsus kavatseb riigiettevõtete tegevuse hindamisel edaspidi tõsisemalt arvestada tööhõivet. Kui näiteks riigiettevõtte juhtkond väidab, et ettevõte töötab edukalt, aga samas on vallandatud üle poole personalist, siis tuleb kontrollida, kas edukus ei ole saavutatud tootmise liiga suure kokkutõmbamise arvel. Selline olukord lõhnab juba peatse pankroti järele. Siseturu ostujõud on hetkel masendavalt väike, ja see on ka üks põhjus, miks meie majandus täna seisab.
Kahjuks pean tunnistama, et valitsus ei ole suuteline inimeste reaaltulu kiiresti suurendama, küll aga teeme kõik selleks, et reaaltulu enam ei langeks. Reaaltulu suurendamiseks kavandab valitsus mitmesuguseid meetmeid, sealhulgas hindade kasvu pidurdamine, palkade aeglane suurendamine jne. Meie peamine probleem on selles, et reaaltulu kasvades ei käivituks inflatsioonispiraal, mis võib eelarve tasakaalust välja viia ja krooni kurssi kõigutada.
Siseturu kõrval on Eesti tootjate elu allikaks eksport, kaugemas perspektiivis tähendab see läbimõeldud välismajanduspoliitikat. Selle heaks on inimesed juba praegu tööd tegemas, ja esmatähtis on saada soovitused, millistel aladel soodustada eksporti. Aga me peame ka selgeks saama, millise importkauba asendamiseks peaksime arendama kodumaist tööstust – sisuliselt tähendab see homse ekspordi arendamist. Valitsus on moodustanud stabilisatsioonifondi, millest saaks Eesti eksportööridele anda ekspordikrediiti ja ühtlasi krediiti tööstuse arendamiseks, mille toodang asendaks importi. Võib öelda, et selle fondi kaudu on loodud vahendid, millega alustasime ka põllumajandussaaduste, eeskätt teravilja kokkuostu põllumeestelt maailmaturuhindadele lähedaste hindadega. Kuid kõik sellest fondist laenu taotlevad riigiettevõtted peavad endale aru andma, et riik kontrollib põhjalikult nende majandustegevust ja finantsseisu. Eesti krooni käibele tulles on Eesti Pank seadnud endale esmaülesande hoida krooni kurssi, see tähendab, et Eesti sisemajanduse suunamisel on edaspidi peamine instrument eelarvepoliitika. See omakorda tähendab sise- ja välisvõla, aga ka riiklike investeeringute ja tööhõive programmi. Enne järgmise aasta eelarve vastuvõtmist tahame selles osas oma põhimõtted sõnastada ja spetsialistid tööle panna.
Lugupeetud rahvasaadikud! Palun 1992. aasta teise poolaasta eelarve projekti võtta sellisena, nagu ta on. See on erakordse aasta eelarve ja seetõttu koostatud nii, nagu meie võimalused ja võimed just parasjagu on. Minu kümme minutit on otsas.
Juhataja
Suur tänu! Meil on mõned küsimused. Valeri Kois.
V. Kois
Lugupeetud juhataja ja lugupeetud härra minister! Probleem on selles, et riigi tulud ei moodustu tavaliselt mitte ainult maksudest. Riigi, eriti meie riigi käsutuses on tohutu suur riigivara riiklike ettevõtete näol. Ja oleks normaalne, kui riik saaks nendest ettevõtetest tulu, dividende. Praegu võtab valitsus või riik ainult 10 protsenti kasumist ja seegi läheb innovatsioonifondi. Kas teile ei näi, et meie eelarve kajastab seetõttu ainult väga väikest osa tegelikult riigi käsutuses olevatest vahenditest? Kas teile ei näi, et oleks õigem arutada seda probleemi kompleksselt, käsitledes nii maksusummade laekumist ja kulutamist kui ka riigi käsutuses oleva vara kasutamist?
Teine küsimus on seotud krooni kursiga. Te ütlesite, et seda tuleb kindlasti hoida praegusel tasemel. Asi on selles, et praegune krooni kurss ei stimuleeri Eesti tootjat toodangut eksportima. Vastupidi, see stimuleerib välismaise toodangu importi Eestisse. Kas teie arvates ei oleks siiski vaja seda kurssi muuta? Tänan!
O. Taal
Me oleme arutanud ka seda küsimust. Kõigepealt tahan öelda, et investitsioonifondi kulud on lülitatud eelarve tuludesse. Investitsioonifondi iseseisva fondina enam ei eksisteeri. Nagu ma kuulsin lugupeetud rahvasaadikute küsimustest härra Vinnalile, on seda probleemi juba mitmel korral puudutatud. Paljudel juhtudel heideti ette, et me maakeeli öeldes planeerime eelarvesse tulusid viglaga vee peale kirjutades. Ütleksin nii, et praegustest riigiettevõtetest laekuvat omanikutulu teise poolaasta eelarvesse planeerides kirjutasime selle tõesti – vabandage väga – viglaga vee peale.
Teie teisele küsimusele vastates tahan väita vastupidist: üledevalveeritud krooni kurss on siiski eksporti soodustav ja importi mittesoosiv kurss. Kui ta ei soosi importi, siis ta kahjuks ei soosi ka tootjat siseturul, eriti nende osas, kes kasutavad kas või osaliselt importtooret.
P. Lutt
Lugupeetud spiiker, härra minister! Nagu te teate, arutame praegu riigieelarvet. Kuna te olete majandusminister, siis teate ka, et kõik liha- ja piimakombinaadid on praegu riigiettevõtted, sest riik on nad jõuga omaks tunnistanud. Kui te teate, kui palju need riigiettevõtted on võlgu meie põllumajandustootjatele liha ja piima eest, siis olge hea ja öelge, kas seda võlgnevust on võimalik likvideerida enne, kui Ülemnõukogu soovitab riigieelarve vastu võtta, või alles pärast seda. Kui pärast seda, siis millal? Aitäh!
O. Taal
See on huvitav mõte, et riik on liha- ja piimakombinaadid jõuga omaks tunnistanud. Ma ei ole päris kindel, et meil viimasel viiekümnel aastal on natsionaliseerimisi toime pandud. Aga võib-olla see tõesti on nii. Probleemistik, mis puudutab meie põllumajandustootjate kukil istuvat töötlejat, on omaette väga tõsine. Kui mõned rahvasaadikud juhuslikult ei tea, siis arvud on sellised, et täna võlgnevad nad põllumajandustootjatele 120 miljonit krooni. Riigil ei ole kuskilt võtta 120 miljonit krooni, et anda töötlejatele krediiti, millega nad saaksid kustutada oma võlad põllumeestele. Riigiettevõtete, enamiku piima- ja lihakombinaatide juhtkonna käitumine on olnud äärmiselt ebaeetiline. Kui näiteks üks talumees saab oma piima eest tuhat krooni kuus, siis põllumajandussaaduste töötlejad näitavad alati, et kaupmehed on selle tuhat krooni neile võlgu. Ometi teame, et pärast piima töötlemist on see kauplustele edasi müüdud vähemalt kahe tuhande kahesaja krooni eest. Kõigile teistele tarnijatele on töötlejad kogu raha välja maksnud, aga jätnud maksmata piima tootjale kindlas lootuses, et riik ei jäta oma põllumeest hätta.
On muidugi ka häid näiteid, näiteks Viljandi Piimakombinaat, kus tootjale on piima eest makstud rohkem kui teistes maakondades ning selle jaemüügihind on osutunud odavamaks kui ümberkaudsetes maakondades. Nii et mitte kõikjal pole sääraseid probleeme.
Ma tahan ütelda, et selle konkreetse küsimusega me praegu tegeleme ja tahame kasutada kaht teed. Esimene tee on regulatiivne. Väljatöötamisel on valitsuse otsuse projekt, millega ta saab kohustada riigiettevõtteid, piima- ja lihakombinaate, maksma Eesti keskmist krediidiprotsenti põllumajandustootjaile raha eest, mis ta on neile võlgu. Teine tee on seesama, mida teie pakkusite, et riik peab leidma vahendid, krediteerimaks kangelaslikku töötlejat, et ta saaks tasuda oma võlad põllumehele. Võimaluste piirides hakkame ka seda teed kasutama.
P. Lutt
Lugupeetav härra minister, ma vabandan! Mitte riik, vaid Eesti Vabariigi Valitsus tunnistas need riigiettevõtteks, ja seda te mainisite ka oma sõnavõtus. Aitäh! Aga mul on teile siiski veel üks küsimus. Te ütlesite, et praegu on Eesti riik põllumajandussaaduste tootjale võlgu 126 miljonit krooni, aga me ei näe seda summast vabariigi eelarves. Kas see pannakse sinna või ei? Aitäh!
O. Taal
Ma ei mõistnud teid päris täpselt.
P. Lutt
Te ütlesite, et Eesti riik võlgneb 126 miljonit krooni põllumajandussaaduste tootjatele. Kui nii, siis kas see kajastub Eesti Vabariigi eelarves?
O. Taal
Kahjuks ei jätku eelarves vahendeid, et seda kajastada. Teiselt poolt on vaieldav küsimus, kas riigiettevõtte võlgade eest vastutab riik või ei. Küsimus on laiem, ja mul läheks umbes viisteist minutit, et seda selgitada. Teeksin seda heameelega hiljem.
Juhataja
Suur tänu, hr. Taal! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
O. Taal
Lugupeetud rahvasaadikud! Aitäh, oli äärmiselt värskendav olla teie ees. Ma tänan, et nii vähe küsimusi oli!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid rahvasaadikud, meil on võimalus ära kuulata valitsuse kolmaski ettekanne. Palun kõnetooli sotsiaalhooldusministri hr. Laur Karu!
L. Karu
Lugupeetav eesistuja, lugupeetud rahvasaadikud! Aeg on hiline, ma katsun teha kiiresti. Siin kerkis küsimus, kas antud eelarve piires kavatseb valitsus täita kõiki Ülemnõukogu seadusi ja ettekirjutisi. Näiteks on Ülemnõukogu peatanud pensioniseaduse toime kolmeks kuuks pärast Eesti krooni käibeletulekut, s.t. kuni 1. oktoobrini. Oleme sisse seadnud sihtkapitalid, pensionid, pere- ja hooldustoetused, et oleks selge, mille eest maksud laekuvad ja kuhu nad lähevad, et rahvasaadikud saaksid selgust järgmise aasta eelarve koostamiseks.
Vaadates käesoleva aasta eelarvet täna kehtivatest elatusrahadest lähtudes, tuleb öelda, et sotsiaalkindlustuse eelarve koosneb kahest komponendist. Kõigepealt sotsiaalmaks 432 miljoni krooni suuruses summas, teiseks lisab riigieelarve sinna 265 milj. krooni ehk 61%. See teeb kokku 697 miljonit krooni, mis annab kuue kuu peale iga kuu 116 miljonit krooni. Vastavalt Ülemnõukogus vastu võetud seadustele nähakse ette elatusraha maksmine 380 000 inimesele. Pensionärid moodustavad Eesti rahvastikust praegu 24%, samal ajal kui kõik arenenud maad püüavad oma pensionäride arvu hoida 13–18% piires. Seega on meie pensionäride osakaal rahvastikus küllalt suur. Igakuisest 116 miljonist kroonist läheb 76 miljonit elatusrahadeks, 26 miljonit peretoetusteks ning üle 10 miljoni proteesimiseks, sanatooriumituusikuteks jne.
Seega võib öelda, et kui me elatusrahasid oktoobrist koos palkadega tõstame, siis elatusrahasüsteemiga antud eelarve katab meie vajadused. Teine süsteem on see, mida me hakkame ilmselt homme koos teiega pikemalt arutama. Nimelt mis juhtub siis, kui peaks hakkama toimima pensioniseadus. Kui eeldada, et kakssada krooni on täna tõesti see minimum minimorum, millega inimene võib ära elada, siis pensioniseaduse rakendamisega ei tohiks kellegi elatusmiinimum langeda alla 200 krooni. Kui me aga viime selle vastavusse sotsiaalmaksuga, siis saame keskeltläbi 165 krooni, mis tähendab, et osa hakkab saama 130–140 krooni. See on juba alla elatusmiinimumi, selleni ei saa kuidagi lasta minna. Kui me oktoobrist rakendame olemasoleva pensioniseaduse, mis on praegu peatatud, siis kujuneb selline seis, et naistel, kes läksid tunduvalt madalama palga pealt pensionile, kuna nad töötasid põhiliselt sotsiaalsfääris, kujuneks pensioni suuruseks (arvestades kõiki ümberkorraldusi 1992. aasta orienteeriva koefitsiendiga) 340 krooni, meestel 440 krooni kuus. Kui korrutada meeste pensionisumma 152 000-ga ja naiste oma 220 000-ga, saame kokku 145 miljonit krooni kuus elatusraha 110 miljoni krooni vastu, pluss 50 miljonit krooni lastetoetusteks, matusetoetusteks ja töötute abirahaks. Seega kujuneksid meie kulutused pensioniseaduse rakendamisega umbes 195 miljoni kroonini kuus, mis annab 80 miljonit täiendavat kulu iga kuu. Ühesõnaga, kui me alustame finantseerimist ka kolme kuu pärast, 1. oktoobrist, siis kulub täiendavalt 320 miljonit krooni, millele me ei näe katet. Ma ei hakka täna filosofeerima, kuidas sellest asjast välja tulla. Ilmselt see on homne teema. Tahan kokkuvõtteks öelda, et kui me jätkame aasta lõpuni elatusraha maksmist, siis see eelarve katab kulutused. Kui me läheme üle pensioniseaduse rakendamisele, siis meie tulud ei kata kulusid, me elame üle jõu. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu, hr. Karu! Tundub, et rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan! Kolleegid, juhtivkomisjoni, eelarve-majanduskomisjoni poolt esineb kaasettekandega hr. Valeri Kois.
V. Kois
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Vaevalt et meil oli selle eelarvevariandiga tutvumiseks rohkem aega kui teil. Meie komisjon arutas seda ja meil tekkis palju probleeme. Eelkõige on need seotud maksudega, mida me pole veel kinnitanud, või seadustega, mis me peame tühistama. Pidasime komisjoni istungil vajalikuks esitada see eelarve arutamiseks esimesele lugemisele. Kuna me aga juba ette arvasime, et küsimusi ja ettepanekuid tuleb ilmselt palju, siis peab komisjon vajalikuks katkestada seaduseelnõu esimene lugemine läbirääkimisi alustamata pärast seda, kui te olete saanud esitada küsimusi kaasettekandjatele. Siis saaksime paari päeva jooksul põhjalikumalt arutada eelarvega seotud seadusi. Minu arvates ei ole mõtet jätkata meie komisjoni kaasettekannet. Teen veel kord ettepaneku katkestada esimene lugemine.
Juhataja
Kolleegid, kuna on tegemist seaduseelnõu põhjaliku aruteluga, siis vastavalt reglemendile nii autorid kui juhtivkomisjon võivad paluda katkestust, ja see aktsepteeritakse ilma hääletuseta. Motiivid on sellised, et kuna eelarve ei ole tasakaalus ilma mõningate seaduseelnõude arvessevõtmiseta juba seadustena, tehakse ettepanek neid arutada katkestuse vahepeal. Konkreetselt on kõne all mootorikütuseaktsiisi seaduse eelnõu arutelu. Ma küsin nii-öelda vabas vormis, reglemendiväliselt, kuidas Ülemnõukogu tunneb: kas võtame asja täna käsile ja täiendame päevakorda või teeme homme hommikul kell 10? Jutt on esimesest lugemisest, kuid kiireloomulisena, mis eeldab põhjalikku arutelu. Järelejäänud 20 minuti või natuke vähemaga seda asja põhjalikult arutada ei jõua. Kas kasutame ära hr. Roose siinoleku või palume teda homme kella 10-ks kohale tulla? Hr. Roose annab meile andeks. Sellisel juhul, kolleegid, loeme tänase istungi lõppenuks mõni minut varem ja saame kokku homme kell kümme! Tänan teid! Head nägemist!


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
79., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK
KOLMAS ISTUNG
12. august 1992


Istungi päevakorra kinnitamine
Juhataja (Ü. Nugis)
Tere hommikust, kolleegid! Asugem töökohtadele! Kontrollime kohalolekut! Kohal on 67 rahvasaadikut, puudub 30.
Kolleegid rahvasaadikud, värskendame mälu ja täpsustame asjaolusid. Me alustasime eile käesoleva aasta II poolaasta riigieelarve esimese lugemisega, kuulasime ära valitsusepoolsed ettekanded ning juhtivkomisjoni, eelarve-majanduskomisjoni kaasettekande. Ettekannetest selgus, et meile esitatud eelarve eelnõu ei ole tegelikult tasakaalus, kui täiskogu ei langeta oma otsuseid mootorikütuseaktsiisi seaduse ja pensioniseaduse rakendusotsuste kohta. Niisugune oli eelarve eelnõu konstruktsioon ning juhtivkomisjoni ettepanekul eelarve esimese lugemise arutelu katkestati. Nüüd juhatus esitabki teile tänaseks istungiks sellise päevakorraprojekti, kuhu on lülitatud need vajaminevad eelnõud ja sellele lisaks muudki, mis on kandunud üle eelmistest istungitest. Nii kaua kui te tutvute päevakorraprojektiga, ma paluksin kõnetooli valitsuse esindaja, kes annab üle veel mõned eelnõud.
K. Kilvet
Austatud Ülemnõukogu liikmed! Lubage teile esitada otsuse eelnõu riigimaade eraldamise kohta põllumajanduslikele õppe-, katse- ja teadusasutustele. See on mõne aja eest tagasi võetud eelnõu parandatud ja täiendatud variant. Teiseks – siin tuleb võib-olla mõelda ehk juba Riigikogule – on valitsusel valmis saanud ka lennundusseaduse eelnõu ja selle rakendamisotsuse projekt. Me tahaksime ka need üle anda. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Vabariigi valitsus on meist tõesti heal arvamusel, ta on koormanud meid juba nii paljude eelnõudega, et võiksime töötada valimiste viimse päevani.
Kolleeg Viktor Andrejev palub luba anda üle oma eelnõu.
V. Andrejev
Lugupeetud Ülemnõukogu juhatus, lugupeetud Ülemnõukogu! Seadusandliku algatuse korras esitavad rahvasaadikud Viktor Andrejev ja Rein Tamme teile Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse projekti Tallinna diagnostikakeskuse ehitamise kohta.
Juhataja
Tänan! Probleem on olemas. Kuidas aga kulgeb lahenduse käik, seda veel otsustatakse.
Kolleegid, ega ma kedagi teist ei unustanud? Ei ole unustanud. Kas võime tulla nüüd tagasi päevakorraprojekti juurde? Panen hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et kinnitada käesoleva erakorralise istungjärgu kolmanda istungi päevakord? Selle ettepaneku poolt on 59 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 3 jäid erapooletuks. Päevakord on kinnitatud.


Eesti Vabariigi mootorikütuseaktsiisi seaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu esimene lugemine
Juhataja
Tuleme nüüd päevakorra teise punkti juurde, kus seoses mootorikütuseaktsiisi seadusega tuleb arutusele aktsiisimaksu seaduse muudatuste tegemine. Juhtivkomisjon, eelarve-majanduskomisjon, arutanud nimetatud probleeme oma korralisel istungil, teeb täiskogule ettepaneku käsitleda neid seaduseelnõusid kiireloomuliselt. Ma panen selle täiskogu ette hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et teises päevakorrapunktis toodud eelnõusid, mis käsitlevad mootorikütuseaktsiisi ja aktsiisimaksu seaduse muudatusi, arutada kiireloomulisena? Selle ettepaneku poolt on 38 rahvasaadikut, vastu on 11, 4 jäid erapooletuks. Mõlemad eelnõud tulevad arutusele kiireloomulistena.
Ma paluksin ettekandeks kõnetooli rahandusministri asetäitja hr. Enn Roose.
E. Roose
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, asejuhatajad ja Ülemnõukogu saadikud! Eesti Vabariigi Valitsus esitab teile mootorikütuseaktsiisi seaduse eelnõu ja seaduseelnõu muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses. Need esitatakse teile kontekstis eile ettekantud eelarveseaduse eelnõuga, kuna eelarveseaduse eelnõus on praegu mootorikütusest laekuv aktsiis kavandatud vastavalt täna ettekantavale mootorikütuseaktsiisi seaduse eelnõule. Ma olen mootorikütuseaktsiisi seadusega teie ees juba kolmandat korda ja arvan, et selle tekstis enam probleeme ei ole. Tekst on igapidi kooskõlastatud ja tasakaalustatud. Ühtegi märkust vahepeal laekunud ei ole ja ka Ülemnõukogu eelarve-majanduskomisjoni eilsel istungil märkusi ei lisandunud. Eelarvesse tahetakse selle seadusega juurde saada 9,8 miljonit Eesti krooni, see on siis selle aasta nelja kuu arvestuses peaaegu 30 miljonit krooni, kui ta terve aasta kehtib. Sisuliselt tähendab see 0,65% maksukoormuse osatähtsusest. Teile antud seaduseelnõu tekstis on §-s 10 ainukene pakutav parandus: kehtestada see 1. septembrist, mitte augustist, nagu tekstis on ette nähtud. Ainukene muudatus, mis sisuliselt on tehtud, võrreldes eelmise Ülemnõukogule esitatud mootorikütuseaktsiisi seaduse variandiga, on see, et on arvestatud põllumeeste esitatud pretensioone ja ettepanekut diislikütust ja bensiini oktaaniarvuga 76 mitte täiendavalt maksustada. See on siis sellepärast, et põllumajandussaadused ei läheks kallimaks. Seetõttu on nendele mootorikütustele antud 1% aktsiisimaksu määr ja suuremalt on pakutud maksustada kõrgema oktaaniarvuga bensiini, see on 10%. Kui võtta puhtmaksupoliitiliselt, siis ma toonitan veel kord, et mootorikütused on kõigis maades väga tugevalt maksustatud. Meil nad praegu peaaegu ei olegi maksustatud ja kunagi peab selle maksustamisega peale hakkama. Kas hakkame peale täna sammhaaval või hakkame poole aasta pärast, see on nüüd ainult taktika küsimus, aga põhimõtteliselt me mootorikütuseaktsiisi peame kehtestama täiesti normaalsel ja majanduslikult vastuvõetaval tasemel.
Majanduskomisjonis arutati ka seda, et me oleme inflatsiooni kaitseks igal pool aktsiisides kasutanud protsenti ostuhinnast ja siin on ka vastavalt 1% ja 10%. Kuna aga mootorikütus on sisuliselt läinud juba maailmaturuhindadele – muidugi, ka maailmaturuhinnad kõiguvad –, siis on täiesti mõeldav selline kompromissvariant, et juba mootorikütuseaktsiisi puhul kehtestada mitte protsentuaalsed määrad, vaid ka absoluutmäärad. Ütleme, et bensiinile 92, 93, 95, 99 näiteks 30 senti liitri pealt. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Vladimir Lebedev.
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja, lugupeetud härra ettekandja! Me alustame teiega alati küsimuste vooru. Ka minul on tekkinud küsimusi selle dokumendi kohta. Võtame näiteks § 3 punkti 2. Öelge palun, kes ja kuidas hakkab kindlaks määrama, kas hind on ilmselt madaldatud või ei ole. Kui ma näen seaduses sõna "ilmselt", siis jätab see minu arvates vabad käed vargale või mitte päris ausale ametnikule.
Teiseks. Kui vaadata teie tabelit, kus on märgitud sisseveetava mootorikütuse aktsiisimaks, siis võib juba nüüd öelda, et üks liiter bensiini, mille oktaaniarv on suurem kui 76, hakkab maksma 3 krooni ja koos aktsiisimaksuga 3,3 krooni. Palun öelge, kui palju lisatakse veel makse ja kui palju peab tavaline vabariigi elanik bensiinijaamas lõpuks maksma ühe liitri bensiini eest. Kui palju tuleb tal raha välja anda, lähtudes teie esitatud arvudest? Tänan!
E. Roose
Lugupeetud härra Lebedev! § 3 lg. 2 on sõnadega "ilmselt madaldatud hindade puhul" mõeldud seda, et see antakse tõesti tolliametniku meelevalda ja tolliametnik rakendab seda meelevalda kõigepealt sõltuvalt sellest, kui suure kogusega on tegemist. Kui on tegemist ühe kanistriga, siis ta kindlasti ei viitsi seda vormistada, aga teistest maadest, näiteks Venemaalt tulnud kauba müügihindadega hakkab tolliametit varustama meie hinnaamet. Kui dokumente hakatakse võltsima, öeldakse, et osteti mitte 300 dollarit tonn, vaid 100 dollarit tonn, siis hakkab tolliametnik kindlasti vormistama 300 dollari pealt. Teine küsimus puudutas seda, palju maksab bensiiniliiter bensiini ostjale. AI-93 maksab praegu 3 krooni. 10% lisamine või absoluutväärtuse lisamine tähendab sisuliselt 30 sendi lisamist. Nii et üks liiter maksab 3 krooni 30 senti. Aitäh!
A. Tähiste
Lugupeetud eesistuja ja austatud ettekandja! Kas te oskate peale kõigi kütuseliikide nimetada veel mõnda sellist kaubaartiklit, kus me sõltume 100% sisseveost ja mis on meie jaoks hinnatõusuga läinud veel dramaatilisemaks? Aitäh!
E. Roose
Ei, hr. Tähiste, minu fantaasia ei suuda teile nimetada suuremat hinnatõusu, kui praegu on toimunud kütusel, gaasil, bensiinil, diislikütusel ja masuudil. Aga aktsiisi rakendatakse siiski kõigis maades igal juhul ka sisseveetava kütuse puhul, näiteks Soomeski, kes ju ise ei produtseeri naftat, nagu te teate. Aitäh!
P. Lutt
Lugupeetud spiiker, hr. Roose! Aktsiisimaks on üks huvitav asi ja mul on teile üks huvitav küsimus. Te teate, et riigikantselei autod, eriteenistus, kogu politsei ja kogu meditsiiniteenistus sõidavad bensiiniga AI-92 või kõrgema oktaaniarvuga bensiiniga. Järelikult selleks, et need masinad edasi sõidaksid, peaks kulutama rohkem raha. Kas riigieelarve saab kasu sellest, kui tõsta aktsiisimaksu, või sellest, kui mitte tõsta, sest siis tehtaks ka vähem kulutusi nende autode bensiinile. Aitäh!
E. Roose
Ma ei usu, et kõik autod, mis sõidavad AI-92, 93 või 95-ga, on nüüd riigi autobaasi autod ja riigiametite autod. Ma usun, et see on võib-olla 1% kõigist nendest autodest. Järelikult, kui bensiini tarbimist hinnata ka ühe protsendi tasemel, siis annab see aktsiisimaks riigieelarvesse tulusid ikka 99 korda rohkem. Võib-olla ma eksin, aga ma eksin siis täpsuses, mitte suurusjärgus. Aitäh!
A. Paju
Austatud juhataja, lugupeetav ettekandja! Küsin teie kui ettekandja ja kui inimese käest, kes tunnetab hästi selle dokumendi ideoloogiat. Palun öelge mulle, millisest punktist võiks välja lugeda, et kütuse sissetooja on huvitatud selle sissetoomisest Läänest, mis on meile läbitöötamisel vähem kahjulik kui Idast toodu. Kas aktsiisimaks oma dünaamilisusega soodustab seda? Mina olen jalakäija, ma küsin jalakäija seisukohalt.
E. Roose
Maksuseaduse eelnõu ei reguleeri kaubanduslikke suhteid. Ja seetõttu ma arvan, et Läänest parema ja ohutuma kütuse sissetoomine on puhtkaubanduslike tehingute probleem. Ma usun, et tulevikus, kui meil Muuga sadamas on naftaterminalid valmis, see hakkabki nii toimuma. Praegu ei ole lihtsalt tehnoloogilisi võimalusi, aga neid terminale ehitatakse muidugi intensiivselt.
A. Paju
Andestage, härra ettekandja, sellepärast ma küsisingi teie käest just ideoloogia kohta, sest selle maksupoliitikaga me saaksime ju toetada seda initsiatiivi, et me saaks kütust. Teie ütlete aga, et see on hoopis teise dokumendiga sätestatav, et siin te ei näe temale kohta.
E. Roose
Selles dokumendis me kaubanduslikke suhteid ei reguleeri. Kaubanduslike suhete jaoks ei ole vaja ka teist dokumenti, see toimub normaalse äri korras.
Juhataja
Suur tänu, härra Roose, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni, eelarve-majanduskomisjoni nimel esineb meie ees kaasettekandega komisjoni liige härra Lembit Arro.
L. Arro
Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu! Eelmised mootorikütuseaktsiisi seaduse eelnõud lükati tagasi põhiliselt põllumeeste poolt ja see oli minu arvates ka täiesti põhjendatud, kuna põllumajandus kasutab tootmiseks põhiliselt just mootorikütust. Ühtegi hektarit vilja, kartulit ega heina ei saa muidu kätte, kui selleks kulub tohutu hulk kütust. Nüüd esitatud seaduseelnõus ei puuduta see põllumajanduslikku tootmist, kuna diislikütus ja samuti põhiline bensiin, A-76, mida põllumajandus kasutab, on aktsiisimaksuga maksustamata. Praegune aktsiisimaks puudutab põhiliselt individuaalauto omanikke, kes kasutavad bensiini A-93. Milleks seda on vaja kehtestada, see moodustab eelarves circa 8 miljonit krooni? Me küsisime majanduskomisjonis seda hr. Rooselt. Tema ei osanud muud vastata, kui et eelarvesse on vaja raha, majanduslik olukord on raske, palju on veel ettenägemata probleeme, mis meil sügisel võivad tulla seoses energia, kütte ja kõige muu kallinemisega. Nii et küsimus on rahas, muud põhjendust ei oskagi majanduskomisjon siin anda. Majanduskomisjoni 6 liiget olid kohal, kõik toetasid selle eelnõu esimesele lugemisele esitamist, kusjuures esimese lugemise lõpetamise poolt oli 3 liiget, 1 jäi erapooletuks ja 2 olid vastu. Seega majanduskomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et küsimusi ei ole. Kuna tegemist on seaduseelnõu kiireloomulise aruteluga, siis arutame seda põhjalikult esimesel lugemisel ja ma avan läbirääkimised. Juhan Telgmaa.
J. Telgmaa
Lugupeetavad kolleegid! Tänane lugu ei meeldi mulle mitte üks põrm ja samuti ei meeldi panna kahtluse alla ettepanekut valitsuselt, mille ametisse asumist ka mina olen toetanud. Tähendab, valitsuse ees on probleem, eelarves on 10-miljoniline auk ja kusagilt on vaja leida raha. Nüüd on siis pakutud meile välja, et võtame selle raha seaduskuulekate ja ausate inimeste taskust bensiinihinnale juurdemaksu kehtestamisega. Ilmselt ei ole tõepoolest ka härra Roosel mingit tõsist argumenti välja pakkuda, miks just seda teed on vaja minna, kui ta esitab siin niisuguseid arvamusi, et igal pool on bensiin maksustatud aktsiisimaksuga ja miks siis meie seda tegema ei hakka. No kuulge, võrrelgem bensiini osatähtsust teiste maade inimeste ostukorvis ja võrrelgem seda meil. Meil on see ületanud igasugused piirid. Pealegi näen ma maamehena siin ka kallaletungi maamehe rahakotile. Maamees on sunnitud praeguse bussiliiklusetuse oludes autoga sõitma ja mitte ainult 5 km päevas. Linnamees võib lükata auto garaaži, kui tal suvilat ei ole, ja sõita linnaliinibussiga või trammiga. See selleks. Aga rohkem ärritab mind siin see, et valitsus ei ole tulnud välja niisuguse eelnõuga, mis käsitleks näiteks seda, kuidas maksustada pankade ülikasumid, nendesamade pankade ülikasumid, kes ei suuda teha pangaoperatsioone 48 tunni jooksul, kes võtavad selle eest kohutavat raha, kuid raha seisab ja ei ringle. Raha ei teki juurde selle seismisega. Miks ei ole tulnud valitsus välja kas või vase väljavedajate kõrgema maksustamise eelnõuga? Miks ei ole tuldud välja eelnõuga, mis seaksid sisse trahvid ja kindlustaksid nende sissenõudmise spekulantidelt, varastelt ja maksudest kõrvalehoidjatelt, avalikelt valuutaga äritsejatelt, kasumi varjajatelt jne. Ma mõtlen kogu seda küsimuste kompleksi, mille Jaak Allik üles tõstis ja mis siin kaunis hõredate juriidiliste argumentidega kõrvale lükati kui ilmvõimatu ja kui üldse mitte kõne alla tulev. Nii et see minu tänane jutt on vähem kütuseaktsiisivastane kui just tähelepanu juhtimine sellele, kust peaks riik raha võtma. Seda samal ajal, kus meie Eesti riik raha jagab ja võimaldab lihtsalt tasku ajada seda raha, mis peaks olema riigi raha. Ei tahagi siin rääkida nendest tohututest põllumeeste rahadest, mis praegu kaubandus on läbi töötleva tööstuse põllumehele võlgu. See kohutav krediidiressurss, mis praegu on kaubandusmeeste käes, peaks ka ringlema ja andma kellelegi kasumit, mida riik saaks siis maksustada. Selles valdkonnas ei taha ka meie valitsus millegipärast korda majja luua. Ma lõpetan küsimusega: miks ei ole esitatud eelnõusid, et riik nendes suundades raha kätte saaks? Ja kuna kütuseaktsiis on siiski otsene käe ajamine seaduskuulekate, truude riigialamate taskusse, siis see asi mulle üldse ei meeldi ning ma kavatsen selle vastu hääletada. Tänan!
A. Tähiste
Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Ma arvan, et väga pikalt ei pea mõistatama selle üle, mida ma siit öelda kavatsen, kas toetada seda eelnõu või mitte. Vahepeal ma nii targaks ei ole saanud, et oleksin oma arvamust muutnud. Olin kahe käega eelmise eelnõu vastu ja kavatsen seda olla ka täna. Oli natuke üllatav kuulata eelarve-majanduskomisjoni põhjendusi, miks ta toetas seda eelnõu. Esiteks, et eelarve-majanduskomisjon – ma rõhutan, et just majanduskomisjon – kavatseb hoolitseda ainult eelarve täitumise eest, see on tema siht nr. 1. Aga kas ta võiks mõtelda ka selle üle, kuidas meie majandus üldse ellu jääb ja konkurentsis suudab püsida? Selle kohta me ei kuulnud ühtegi põhjendust. Nagu ka hr. Roose tunnistas, me oleme väga lühikese aja jooksul üle elanud kõige dramaatilisema hinnatõusu just mootorikütuste osas. See on täielikult segi paisanud meie majandamise skeemid ja need reeglid, millega me oleme harjunud toime tulema. Eelarve-majanduskomisjon selle üle ei mõtle, ta vaatab, kuidas need 10 miljonit leida. Me võime muidugi möönda, et meil on erakordselt valitsustruu eelarve-majanduskomisjon, aga kas see tegelikult ka Eesti majandust välja aitab, on küsitav. Teine asi, mis mulle oli täielik üllatus, on see, et meie majanduses on olemas ainult selline tõsine struktuuriüksus nagu põllumajandus. Tähendab, tema huvisid tuleb arvestada, aga ülejäänute huvid nagu ei olekski olulised. Peaasi, et põllumehed oma n.-ö. sendi saaksid tasku jätta. Me saame aru, et põllumajandus on natuke eriline majandamise vorm jne., aga ta ei tohi olla ju niivõrd domineeriv. Eelarve-majanduskomisjon võiks ikka vaadata asja ka üldiselt. Ma ei kuulnud sõnagi sellistest asjadest, mis minu jaoks on päris lihtsad. Eesti majanduse üks põhiprobleeme on turu totaalne kaotus idas, eelkõige seetõttu, et oma vananenud tehnoloogiatest tulenevalt me kulutame liiga palju energiat toote valmistamiseks. Ja kuna me erinevalt Venemaast peame ostma peaaegu maailmaturuhinnaga kõiksuguseid energiakandjaid ja kütuseid, siis erinevalt Vene tootjast me ei saa seetõttu Vene turul enam konkureerida. See on ju päris lihtne tõsiasi. Me ootame ja loodame praegu seda, et Venemaa laseks oma naftahinna vabaks. Meie jaoks see enam kallimaks ei läheks, sest meil on juba käes piir, kust alates varsti on võib-olla odavam osta kütust Läänest. Siis tuleksid Venemaa hinnad tootmise omahinnas Eesti hindadele järele, sest me oleme samas tehnoloogilises nišis, ja Eesti kaubad oleksid jälle konkurentsivõimelised. See on tegur, mis meist ei sõltu. Aga mõistagi sõltub meist igasuguste hinnalisandite juurdevirutamine kütusele, mis muudaks meie toodangu veelgi kallimaks. Ja me lähemegi seda rada ja siis imestame, et huvitav küll, miks meil riigieelarves raha ei ole! Aga raha ei ole sellepärast, et meie tööstus ei müü midagi. Lugupeetud daamid ja härrad, võib-olla saaksime lõpuks aru sellest pisiasjast, et tähtis ei ole niivõrd mitte toota, vaid tähtis on müüa oma toodangut. Toota võib ükskõik mida, aga me ei saa ju õigustada näiteks Tartu puubusside tootmist. Seda ei ole ju mitte kellelegi müüa, me ei saa anda ei Töökuulsuse ega Lenini ordenit ega ka mingit Eesti Vabariigi ... auristi nendele, kes ennastsalgavalt toodavad näiteks Tartu puubussi. Neil ei ole seda mitte kuhugi müüa, nad ainult raiskavad aega, materjali ja hoiavad inimesi mõttetult kinni. Tuleb müüa midagi ja müüa niimoodi, et see saab müüdud, et sa leiad niši. See on see, mida peab tegema! See läks nüüd natuke kõrvale mootorikütuseaktsiisi olemusest, aga olemuse ma ütleksin veel kord ära. Eesti Vabariigis ei ole teist sellist artiklit, kus me sõltume 100% sisseveost ja kus kallinemine on lühikese aja jooksul olnud nii meeletu nagu siin. Ei saa tuua mingisuguseid paralleele ei Soome, Rootsi ega tont teab milliste maadega, kus kütuste hinnad on juba aastakümnete jooksul väga konkreetsetena välja kujunenud. Need muutuvad seal ainult pennide ja sentide kaupa, pika aja jooksul võib-olla tõuseb marga. Meie elame aga üle sajakordse kütusehinna tõusu ja kirjutame sinna siis veel kord otsa, öeldes, et Soomes, sõbrad, on see number hoopis suurem. Tulge mõistusele, hääletame ometi selle asja vastu! Tänan teid tähelepanu eest!
H. Peterson
Lugupeetav juhataja ja kolleegid! Alustuseks ütleksin, et ma ei ole valitsusetruu ja seetõttu olen senimaani, kui ma veel siin saalis istun, täiesti vaba Eesti Vabariigi kodanik ning esindan teatud inimeste vaateid. Kuid ma jagan täielikult hr. Tähiste seisukohti ja kahtlusi. Härra Telgmaa esitas siin ühe küsimuse, paiskaksin välja ka teise küsimuse: kelle valitsus see siis praegu on, kelle majanduspoliitikaga ei ole nõus selle valitsuse püstipanijad või ellukutsujad? See on väga huvitav tendents, et tahetakse nagu vastutusest eemale hoida. Täienduseks hr. Tähiste jutule ma siiski ütleksin, et mõningal määral on paljudes riikides erinev kütusehinna poliitika tööstuse ja põllumajanduse jaoks. On selge, et põllumajandusmasinad töötavad hajutatult, ka loodusreostus on hajutatud ja seetõttu ei vajata teede remondiks nii palju vahendeid kui autoteedel. Seepärast kasutataksegi paljude riikide põllumajanduses eri värvi kütust, mis on soodustatud hinnaga. Kahjuks meie nii ruttu Soome tasemele ei jõua, et me teeksime eri värvi bensiini ja eri värvi diislikütuse. Niisiis on praegu ainuke lahendus ikkagi see, et diislikütus ja AI-76, bensiin mida põllumajandus kasutab, oleksid odavamad. Nii me saaksime ikkagi kompromissi, mis on majandus- ja eelarvekomisjonis läbi arutatud ning tingimisi toetab seda projekti ka Põllumeeste Kogu, kuigi näeksime heameelega, et need vahendid oleksid leitud luksuskaupade pealt, nende välismaiste sõiduautode pealt, mis on Tallinna toodud. Nii võimsaid sõiduautosid kohtab Helsingis ja Stockholmiski vähem kui meil siin juba olemas on.
P. Lutt
Lugupeetavad kolleegid, me katsume siin väevõimuga täita riigikassat, aga ma tooksin teile ühe tänahommikuse näite. Nagu me kõik teame, öeldi ajakirjanduses alles mõni päev tagasi, et alkohol ja tubakas on nüüd riigi monopol. See on väga tore ja väga hea, kuid täna hommikul, kui ma läbi turu Toompeale tulin, nägin, et iga mees, kes heaks arvab, müüb sigarette ja müüb neid sellise hinnaga, millega tahab. Vaatamata sellele, et politsei jalutab sealsamas edasi-tagasi. Ma toon teile lihtsa arvutuse. Kui tänahommikune mees turu peal müüb sigarette "Priima" hinnaga 1 kroon 80 senti pakk, siis riigipoes müüakse seda hinnaga 1 kroon 10 senti. Tähendab, see mees teeb endale iga paki pealt 70 senti. Üks suur kast sigarette on 750 pakki, mis tähendab, et see mees pistab kasti läbimüümisel 525 krooni oma taskusse. Kui me nüüd rehkendame, siis saame, et selle 525 krooni eest saaks maksta 1750 liitri AI-93 bensiini eest aktsiisimaksu uue seaduse järgi. Tekib mulje, nagu me võtaksime siin seadusi vastu selleks, et rängalt karistada neid, kes järgivad riigi seadusi, kuid samal ajal valitsus, kes kuulutab lehes ja ajakirjanduses, et tema on sellise või teistsuguse otsuse vastu võtnud, tegelikult neid ei täida ja jätab sellega riigikassa täitmata. Siit tuleb mu küsimus kõigile teile: kas on siiski mõtet karistada neid inimesi, kes peavad ostma kõrgema oktaaniarvuga bensiini kui AI-76, ja neid inimesi, kes elavad maal ja on sunnitud sõitma oma autoga aastas maha 20 000 või 30 000 kilomeetrit, et jääda ellu? Või peab valitsus hakkama siiski täitma neid otsuseid, mida ta ise iga päev vastu võtab ja millega ta Eesti rahva ees väga kiitvalt esineb? Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kas on veel sõnavõtjaid, kõnepidajaid? Kas lõpetame läbirääkimised? Peet Kask.
P. Kask
Austatud härra juhataja, keskfraktsioon paluks enne lugemise lõpetamist 5 minutit vaheaega.
Juhataja
Ma usun, et keskfraktsioonil ei ole midagi selle vastu, kui me läbirääkimised lõpetame. Ei ole. Teeme kohaloleku kontrolli. Kohal on 77 rahvasaadikut, puudub 20.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 59 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 7 jäid erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Vaheaeg 5 minutit.
V a h e a e g


Juhataja
Asugem töökohtadele ja kontrollime kohalolekut! Kohal on 72 rahvasaadikut, puudub 25.
Fraktsiooni nimel palun lõppsõnaks kõnetooli Ain Tähiste!
A. Tähiste
Austatud eesistuja, kallid kolleegid! Olen saanud keskfraktsioonilt volituse teha ettepanek lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Selle me paneme täiskogu ette hääletamisele. Kas kõik tulijad jõudsid registreeruda? Ega me ei pea tegema uut kohaloleku kontrolli? Ei pea.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lükata mootorikütuseaktsiisi seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi? Selle ettepaneku poolt on 51 rahvasaadikut, vastu on 15, 6 jäid erapooletuks. Eelnõu lükatakse tagasi.
Nüüd on lood sellised, et juhatus peaks hetkeks nõu pidama nii juhtivkomisjoniga kui ka valitsuse esindajatega, et otsustada, mis saab edasi. Võimalik, et valitsus soovib eelnõu tagasi võtta. Vaheaeg 5 minutit. Ma paluksin juhatuse liikmeid ja valitsuse esindajaid oma laua juurde.
V a h e a e g


Eesti Vabariigi hasartmängumaksu seaduse eelnõu esimene lugemine
Juhataja
Vaheaeg on läbi, asume töökohtadele ja kontrollime kohalolekut! Kohal on 77 rahvasaadikut, puudub 20.
Lugupeetud rahvasaadikud, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja alustame valitsuse poolt esitatud hasartmängumaksu seaduse eelnõu esimest lugemist. Eelarve-majanduskomisjon juhtivkomisjonina on arutanud eelnõu oma istungil ning teeb juhatuse kaudu täiskogule ettepaneku arutada seda kiireloomulisena. Ma panen selle ettepaneku täiskogu ette hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et arutada hasartmängumaksu seaduse eelnõu kiireloomulisena? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 44 rahvasaadikut, vastu on 2, 4 jäid erapooletuks. Seaduseelnõu arutatakse kiireloomulisena. Ma palun jällegi ettekandeks kõnetooli rahandusministri asetäitja hr. Enn Roose.
E. Roose
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, asejuhatajad ja saadikud! Ma loodan, et see on maksude asjus minu lahkumiskõne teile. Mul on selle üle väga hea meel. Niisiis, valitsus esitab teile täna kiireloomulisena Eesti Vabariigi hasartmängumaksu seaduse eelnõu. See seaduseelnõu vastab maksukorraldusseaduses fikseeritud maksunomenklatuurile. Ühtlasi kajastub siin hr. Telgmaa esitatud soov, et valitsus maksustaks sulisid. Hasartmängude korraldajad ei ole küll otseselt sulid, aga nad on siiski ülikasumite saajad. See seaduseelnõu ei puuduta lihtsa inimese, põllumehe jne. rahakotti, sest hasartmänge ei mängi lihtsad inimesed. Hasartmängumaksu seadus on suunatud põhiliselt sellele, et katta see tühimik, mis praegu on tekkinud. Hasartmängud on Eestis juba väga laialt levinud ja levivad veelgi ning hasartmängud on väga kerged hõlptulu tekitajad, mistõttu nende korraldajad saavad ülikasumeid. Antud juhul on pakutud välja, et hasartmängumaks on 65% ööpäevasest brutotulust. Tulu on formuleeritud §-s 3. Hasartmängust laekub tõenäoliselt aastas 15,6 miljonit krooni. See ei ole suur summa, kui hasartmängud jäävad praegusele tasemele, aga arvatavasti nad laienevad. Ainukene probleem, mis ma teile nüüd esitan ja mida võib-olla on vaja eelarve-majanduskomisjonis arutada, on seotud §-ga 5. Praegu on pakutud, et hasartmängumaks laekub eelarvevälisesse sotsiaalfondi. Konsulteerides eile valitsuse esimehe härra Vähiga, tulime järeldusele, et hasartmängumaksu laekumise variante võiks kaaluda ja jõuda kompromissile ka teiste laekumise osas. Kuna hasartmäng on väga seotud nn. allilmaga ja mingite maffiagruppidega, siis on siin vaja tugevat politsei ja maksuametnike stimuleerimist, ja üks ettepanekutest, mida võiks detailsemalt arutada, on see, et 60% hasartmängumaksust võiks laekuda nn. humaansetel eesmärkidel, ülejäänud 40% peaks aga stimuleerima maksuametnikke ja politseisüsteemi, kes hoiavad hasartmängu oma tugeva käpa all. Kui sellist stimuleerimist ei ole, siis võib juhtuda, et seaduse täitmine muutub formaalseks nagu muude maksu- ja teiste seaduste rikkumise puhulgi, kus ei ole täitevmehhanismi taga. Härra Telgmaa juba rääkis sellest. See seadus võib põhimõtteliselt jõustuda otsemat teed, kui tehnoloogilised ettevalmistustööd on tehtud. Tehnoloogilised ettevalmistustööd nõuavad 2–3 kuud aega. Seetõttu, kui te täna, homme või see nädal võtaksite kõnealuse seaduse vastu, siis esimene seaduse rakendus võib tulla novembri alguses, mitte varem. Seadus võiks jõustuda siis 1. novembrist. Valitsuse poolt veel selline informatsioon, et valitsus võttis oma määrusega vastu otsuse kõik hasartmängud litsentseerida. Praegu on antud rahandusministeeriumile korraldus võtta arvele kõik hasartmängude korraldajad, nemad peavad saama litsentsi koos tingimustega. Litsentsitingimustes on ette nähtud ka spetsiaalne hasartmängu kulude ja tulude arvestamise ja brutotulu väljaviimise kord, samuti võib-olla maksude ja tulu inkasseerimise kord. Rääkimata juba sellest, millistele tingimustele peavad vastama ruumid, kus hasartmänge korraldatakse, milline on korrakaitse nendes ruumides jne. Aitäh tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Rein Veidemann.
R. Veidemann
Härra juhataja, austatud aseminister! Minu küsimus puudutabki § 5, mida te oma kõnes juba mainisite. Küsimus on see, et kas on võimalik maksu laekumist diferentseerida. Te andsite märku, et majanduskomisjonis võidakse seda asja arutada. Ma lisaksin siis niimoodi, et ehk võiks seda diferentseerimist laiendada ka humaanses aspektis – kultuuri suunas. Nimelt finantseeritakse sotsiaalfondist tõepoolest kogu meie sotsiaalsfääri seda osa, mis sõltub ühiskonnast, aga sealt otse ei finantseerita eelarveväliselt kultuuri. Hasartmängumaksu seaduse kaudu tekib meil siis esmakordselt võimalus nihutada esiplaanile ka kultuuri finantseerimine eelarveväliselt, nii nagu seda teistes tsiviliseeritud maades tehakse. Hasartmängumaksu kaudu võiks finantseerida näiteks sporti ja kultuuri. Meil on olemas üks Ülemnõukogu enda asutatud eelarveväline fond, Rahvuskultuuri Fond. Teie ettepanek oli, et sellest maksust läheks 60% sotsiaalfondi ja 40% siis politseile, kes peab jälgima selle maksu laekumist. Sealt võiks aga kas või 5% või 10% minna Rahvuskultuuri Fondi, mis arvatavasti Riigikogu kaudu jõuaks siis juba kultuurkapitali laekumisse, ütleme, et selle kaudu võiks teha algust. Kuidas te suhtute sellesse, kui me teeme eelarve-majanduskomisjonile sellise ettepaneku? Tänan teid!
E. Roose
Lugupeetud härra Veidemann, see maksuseadus on nii üles ehitatud, et § 5 võib kirjutada juurde terve hulga ridu. Kui te teete vastava ettepaneku ja Ülemnõukogu teised liikmed aktsepteerivad seda, siis ma arvan, et maksu- ja seadustehniliselt on see vastuvõetav. Aitäh!
J. Telgmaa
Lugupeetud ettekandja, lubage seekord kolm heatahtlikku küsimust. Kõigepealt § 1 definitsiooni kohta. Kas see definitsioon hõlmab näiteks ka sellist tegevusala nagu traavivõistlustel kihlvedude korraldamine, mis on äärmiselt levinud hasartmängu vorm? Teiseks, § 4. Kust see maksumäär on võetud, kas selle aluseks on mõni eksperthinnang või tuleneb see maailmapraktikast? Ja kolmas küsimus: kas on kehtestatud ka mingisugune reeglistik, mida hasartmängude korraldajad peavad oma arvepidamises jälgima, või on see allutatav üldistele raamatupidamise reeglitele? Tänan ette!
E. Roose
Härra Telgmaa, kihlveod ei kuulu selle seaduse objekti alla, nagu ei kuulu ka altkäemaksud, loterii jmt. Määr 65% on tõesti tuletatud. Võrdluseks võib öelda, et teistes maades on need protsendid kõrgemad, me hakkame peale suhteliselt madalast protsendist. Kui me saame täieliku arvepidamise, siis võib rääkida ka muudest protsentidest, aga me panime minimaalse sobiva protsendi. Brutotulude arvestamise reeglistik pannakse spetsiaalselt paika, see ei tulene üldistest raamatupidamise reeglitest. See on ööpäevane arvestus ja selle reeglid antakse koos litsentseerimistingimustega rahandusministeeriumi poolt. Aitäh!
K. Raud
Austatud eesistuja, lugupeetud ettekandja! Millel põhineb rahandusministeeriumi ekspertarvamus, et laekuva aastatulu summa on 15,6 miljonit krooni? Aitäh!
E. Roose
See on saadud meile teadaolevate hasartmängukorraldajate küsitluse tulemusel.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud hr. Roose! Mulle jäi natuke selgusetuks siiski selle 65% saamislugu, mille kohta te vastasite hr. Telgmaale. Veel jäi mulle selgusetuks, kuidas te olete suutnud kvalifitseerida altkäemaksud hasartmängude hulka. Tähendab, teil peab olema väga tugev kontroll selle asja üle. Ja kolmas küsimus: järsku te arvate selle hulka ka riigieelarve koostamise kui hasartmängu? Aitäh!
E. Roose
Lugupeetud hr. Made, 65% on saadud hasartmängu käibe ja nende kulude arvestamise teel. Sel puhul säilib hasartmängude korraldajatele ja nende mängude tehniliste vahendite rentijatele normaalne renditasu ja normaalne kasum. Normaalseks kasumiks võib lugeda 15–20%-list kasumit. Kontroll tuleb tõesti tugev ja ettevalmistustöödega on siin starditud. Kontroll hakkab sellega, et kõigepealt kehtestab rahandusministeerium koos väljaantavate litsentsidega tingimused ja maksuamet koos politseiametiga peab kindlustama igapäevase kontrolli hasartmängude korraldamise ruumides. Sinna hulka kuulub võib-olla ka videokaamerate ja muude tehnikavahendite kasutamine, sest näiteks ruletimängus on nn. ilma kviitungiteta või tšekkideta raha ringlemine täiesti võimalik ja seda ei saa teistmoodi kindlaks teha kui ainult üldise jälgimissüsteemiga. Samaaegselt peavad mänguautomaadid, mis on tehnilised vahendid, olema kindlalt pitseeritud selles mõttes, et sealt ei tohi keegi teine peale inkassaatori raha kätte saada ega neid avada. Tegeliku töö käigus tekib võib-olla veel terve rida nüansse, millest me praegu ei ole teadlikud, kuna me lihtsalt ei ole seda tööd enne teinud, kuid ma arvan, et valitsusel ja rahandusministeeriumil on võimalik iga päev seda seaduse teksti täiendada, kui me saame targemaks, kui ilmneb, et meid petetakse vms. Riigieelarvesse see raha praegu planeeritud ei ole, sest ei olnud kindel, kas Ülemnõukogu aktsepteerib selle või mitte. Kui ta juhuslikult aktsepteerib, siis see osaliselt kompenseerib tänast aktsiisimaksu aktsepteerimata jätmist. Aitäh!
U. Ugandi
Austatud spiiker, lugupeetud hr. Roose! Mul on kaks küsimust. Miks see raha ikkagi pandi sotsiaalfondi, miks ei loodud eraldi fondi, nagu see mujal maailmas, näiteks Soomes on? Teiseks, kes jaotab kasumi, kas fondinõukogu või käib see kuidagi teisiti? Kuidas see jaotamine toimub, kui palju läheb näiteks Rahvuskultuuri Fondile, kui palju narkomaania raviks jne.? Aitäh!
E. Roose
Esimene küsimus, hr. Ugandi. Rahandusministeerium esitas valitsusele läbivaatamiseks seaduseelnõu variandi, kus § 5 oli formuleeritud teistmoodi, oli nn. hädaabifond. Seal olid erinevad suunad, mis olid vastavalt ka nende võimalike fondide kasutajatega kokku lepitud. Valitsus otsustas anda need summad sotsiaalfondi. Siin oli kaks argumenti. Üks oli see, et meil on aja jooksul tekkinud väga palju nn. iseseisvaid ja eelarvest sõltumatuid fonde, mis on omavahel koordineerimata. Ja teiseks, kuna põhilised kulutused olid ka selles hädaabifondis sotsiaalfondisuunalised, siis peaksid sotsiaalfondist planeeritud väljamaksed olema täpselt samasuguse kontrolli all nagu riigieelarve väljamaksed. Sellega ma vastasin formaalselt ära, miks valitsus niimoodi otsustas. Nüüd teine küsimus. Selle maksu, mis sotsiaalfondi läheb, peaks lõppkokkuvõttes aktsepteerima ikka Riigikogu, mitte keegi muu. Ja seal võivad olla ka eri suunitlustega projektid, mida finantseeritakse siis nendesamade laekumite piirides, mis tulevad hasartmängudest. Aitäh!
J. Lippmaa
Hr. Roose, mina ei loe §-st 1 tõesti välja hipodroomide totalisaatoreid. Kas neid ei ole siin mõeldud või tuleb see kuidagi sellest välja lugeda?
E. Roose
Hr. Lippmaa, totalisaatorid ei ole siin sees. Võiks ka panna niimoodi, et välja arvatud loteriide totalisaatorid s.t. spetsiaalselt hipodroomi totalisaatorid. Muud totalisaatorid, nagu rulett jne., on siin sees.
A. Paju
Austatud juhataja, lugupeetud ettekandja! Minu küsimused tulenesid teie taustinfost sellele seaduseelnõule. Esimene. Te nimetasite, et aastase laekumise summa 15,6 miljonit Eesti krooni toetub teie tehtud sotsioloogilistele uurimustele. Kas selle uurimuse põhjal on teil ka selge, kui palju praegustest mänguautomaatidega tegelejatest on teie pruugitud sõna järgi sulid ja kes ei ole seda? Teine küsimus. Teie nimetasite, et § 5 järgi laekuvast summast võiks teatud osa minna politseitegevuse toetamiseks ja politsei oleks siis ka kontrollija, öelge, milliste teile teadaolevate tegevusalade kontrollimise vastu on politseil veel niisugune huvi ja soov saada sealt enda toetuseks raha? Aitäh!
E. Roose
Härra Paju, see ei olnud rahandusministeeriumi korraldatud sotsioloogiline uurimine, me lihtsalt püüdsime saada hasartmängude korraldajate käest teada suurusjärgu, kui suur on nende käive. See on lihtsalt majandusuuring, seda võib nii nimetada. Sellest lähtuvalt ongi summa tuletatud. Võimalik, et meile ka täpseid andmeid ei antud, ma arvan pigem, et need andmed, mis meile anti, on minimaalselt õiged ja tulevikus tuleb neid ilmselt korrigeerida suurenemise suunas. Teiseks, ma ei nimetaks hasartmängude korraldajaid sulideks, ma nimetaksin neid liigkasusaajateks, see oleks oluline täpsustus. Mis puudutab § 5, siis see on natuke laiem probleem. Eelmise aasta jaanuarikuus võeti vastu otsus, et need, kes rakendavad sanktsioone, võtavad trahve, saavad kas 5 või 10% endale, et muretseda endale arvuteid jm. tehnikavahendeid. See stimuleeriks neid inimesi, kes konkreetselt on seadusest kõrvalekaldujad, maksude mittemaksjad avastanud. Käesoleva aasta märtsis see kord kahjuks tühistati ja näiteks hinnaameti andmetel vähenesid hinnavahede sissenõudmised kolm korda, kuna hinnaametnikud ei olnud asjast enam suurt huvitatud. See on tänu teile, kui te võtsite vastu hinnaseaduse paranduse, kus taastasite olukorra, et 10% hinnavahedest läheb hinnaametile. Minu arust tuleks seesama süsteem taastada ka teiste maksude sissenõudjate ja trahvi rakendajate puhul, eriti aga politsei puhul. Vaadake, kui te liiklete, siis liikluspolitsei õigupoolest ei tegutsegi. Paljud sõidavad punase tule alt läbi, paljud kihutavad ja liikluspolitseid ei ole kusagil näha, sest ta ei ole materiaalselt huvitatud, ta saab oma palga niisama kätte. Enamikus riikides küll niisuguseid maksude või trahvide sissenõudmise stiimuleid ei kasutata, kuigi mõningates ka kasutatakse. Meie ühiskond on aga praegu selline, kus seda oleks kasulik kasutada, sest muidu me ei saa neid makse kätte ega suuda trahve rakendada. Sellisel juhul, kus palk on niikuinii garanteeritud, kus ei ole tööjõu puudusest tingitud vallandamisohtu ega sama kvalifikatsiooniga ametnike järjekorda ukse taga, ei tööta mingi muu stiimul. Niipalju minu poolt § 5 kohta. Aitäh!
M. Ahven
Lugupeetud ettekandja, andke andeks, võib-olla ma ei pannud tähele, aga kuidas arvestatakse mänguautomaatide või kasiinode omanike kulusid? Kas ta peab kandma need sellest 35% brutotulust? On ju kõikvõimalikke kulusid – elektrienergia, ruumide üür ja korrashoid, automaatide ostmine jne., jne.
E. Roose
Hr. Ahven, täiesti õige, see tuleb katta 35% arvelt ja siis jääb nendele korraldajatele või omanikele ka veel normaalne kasum.
Juhataja
Suur tänu, hr. Roose, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
E. Roose
Aitäh, järgmise kohtumiseni kusagil mujal!
Juhataja
Võib-olla tuleb lõppsõna puhul ja teise lugemise käigus veel kohtuda. Juhtivkomisjoni, eelarve-majanduskomisjoni nimel esineb kaasettekandega komisjoni liige hr. Lembit Arro.
L. Arro
Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu! Ma tahaksin enne öelda paar sõna Tähiste sõnavõtu kohta, kes ütles, et majanduskomisjon oleks nagu liiga põllumajandusmeelne ega näe riigi üldist majandust. Jah, kuigi viimase majanduskomisjoni liikmete täiendamisega sai komisjon juurde kaks põllumeest, võin ma siiski öelda, et asi tegelikult nüüd nõndamoodi ei ole, et me põllumajanduse eelisolukorda oleme tahtnud seada. Kuigi nagu ma mainisin, puudutavad eelmised, mootorikütuse aktsiisimaksu käsitlevad eelnõud põhiliselt põllumajandust, ja seda pean ma ka praegu õigeks, sest tööstus kasutab oma tootmiseks põhiliselt elektrienergiat, põllumajandus aga kütust. Majanduskomisjon arutab väga paljusid tõsiseid küsimusi, ja nagu te ise näete, on osa neist nii majanduslikud kui ka poliitilised. Näiteks eilse päeva jooksul oli üheksast päevakorras olevast küsimusest seitse majanduskomisjoni ettekanded. Ma tahaks öelda seda, et me ei pea endid kõige targemaks, vaid saali otsus on kindlasti õigem kui majanduskomisjoni otsus. Majanduskomisjoni ettepanek, millega nõustusid kõik liikmed, on lõpetada hasartmängumaksu seaduse esimene lugemine ja komisjon ootab ettepanekuid eelnõu kohta 24 tunni jooksul. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et hr. Arrole küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Rein Veidemann.
R. Veidemann
Härra juhataja, oma küsimuse järjeks on mul kolleegidele teatada, et esitasingi koos Jaak Jõerüüdi ja Marju Lauristiniga ettepaneku arutada eelarve-majanduskomisjonis võimalust nimetatud seaduseelnõu § 5 diferentseerida. Meie omalt poolt paneme ette eraldada sellest laekuvast maksust 10% eelarveväliselt Rahvuskultuuri Fondi. Lisaksin siia ka oma põhjenduse. Lühidalt öeldes, niisugune traditsioon oli kõigepealt 20.–30. aastate Eesti Vabariigis, kus samalaadsetelt maksudelt laekus raha kultuurile, ja teiselt poolt me peame silmas seda, et Rahvuskultuuri Fondi asutamisel siin saalis oli jutuks see, et tegemist on eelarvevälise fondiga, ainukese fondiga, kus saab sihtotstarbeliselt kultuuri toetada. Ma arvan, et eelarve-majanduskomisjon suhtub meie ettepanekusse heatahtlikult ja kolleegid hääletavad selle poolt. Tänan!
J. Telgmaa
Lugupeetavad eelnõu esitajad ja majanduskomisjon, ma tahaksin siin veel kord rõhutada sedasama mõtet, mille oma küsimuses tõi välja kolleeg Mati Ahven. See hõre tekst on pealiskaudne ja minu arust on siin loogiline vastuolu. Kui maksustatakse brutotulu, siis ei saa olla tegemist ühtse maksumääraga. Kui maksustatakse netotulu, siis võiks see nii olla. Just sellelsamal põhjusel, et ei ole võimalik võrrelda selle hasartmängukorraldaja kulutusi, kes kasutab mingit ruumi, mida peab talvel kütma, ostab näiteks kompuutreid, millel mängida jne., ning selle hasartmängukorraldaja kulutusi, kes korraldab sõrmkübaramängu või kaardimängu linna üldkäidavas pargis pingil. Kui maksustada nende brutotulusid, siis on ilmne, et ühe maksumäär võib olla ainult 30% ja teisel 99,5%. Ma paluksin, et majanduskomisjon ja eelnõu esitaja selle idee kahe lugemise vahel paremini läbi mõtleksid. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kas on veel kõnepidajaid, sõnasoovijaid? Ants Paju.
А. Раju
Austatud juhataja, austatud kolleegid! Tänase seaduseelnõuga seotud sõnavõtte kuulates saime aru, et me jagame karu nahka, aga karu tuiab alles metsas, ja ei tea, kuidas selle laskmisega on. See, mis hasartmängude korraldajad on endale viimase aasta-paari jooksul kätte saanud, on paljuski teadmata, on nad siis sügavalt põranda all või laialt põranda peal. Ja ma arvan, et kui Rahvuskultuuri Fond on huvitatud saama nendest laekumitest endale tulusid, siis ilmselt on üks oluline tegevus ka see, et need paigad, kus inimene käib mängimas, oleksid kultuurikandjad selles mõttes, et sa ei ole mingis põrgus, vaid korralikus kohas. Ma ei kujuta ette, missugune on näiteks hotell "Viru" all see mängupõrgu, kas see peab olema põrgu või peab seal olema ka midagi muud? Nii et selle seadus eelnõu arutamisel on meil vist palju puudu ka teadmistest, millises seisundis kogu see maailm oma mängude, summade, võimaluste ja kultuuriga üldse on. Arutamise käigus peaks ilmselt ka sellele tähelepanu pöörama, sest mis on sündinud ja areneb, ega selle vastu enam ei saa.
Juhataja
Suur tänu! Kas lõpetame läbirääkimised? Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised antud päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 58 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, üks jäi erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Kas lõpetame? Me ootame parandusettepanekuid 24 tunni jooksul. Esimene lugemine on lõppenud.


Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuses "Eesti Vabariigi pensioniseaduse rakendamise kohta"
Juhataja
Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja võtame arutusele neljanda päevakorrapunkti, mis käsitleb muudatuste ja täienduste tegemist Ülemnõukogu otsuses Eesti Vabariigi pensioniseaduse rakendamise kohta. Tegemist on otsuse eelnõuga. Juhtivkomisjon teeb ettepaneku arutada seda kiireloomulisena. Kuna see meil juba päevakorras on, siis sellest hetkest alates ei ole vahet, kas arutada otsuse eelnõu normaalprotseduurina või kiireloomulise protseduurina. Me võime päevakorrapunkti arutelu alustada. Palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalhooldusministri hr. Laur Karu!
L. Karu
Lugupeetav eesistuja, lugupeetavad rahvasaadikud! Nimetatud punkt on võib-olla esimene osa sellest, mis puudutab pensioniseaduse rakendamise ja ka muutmisega seotud probleeme. Kui mitte Ülemnõukogu, siis Riigikogu tuleb nende juurde ilmselt uuesti tagasi. Mis tingis selle küsimuse kiireloomulisena päevakorda paneku? Kuna materjal on teile laiali jagatud, siis ma mõne sõnaga kommenteeriksin seda vajadust. Nimelt need sõjaväelased, kes elavad Eestis ja on oma pensioni välja teeninud NSV Liidu relvajõududes, saavad pensioni NSV Liidu 1990. aasta 28. aprilli seaduse alusel, mis käsitleb sõjaväelaste pensionide kindlustamist. Niisuguseid inimesi, kes on saanud oma pensioni sõjaväe poolt, on Eestimaal ligi 10 000, täpsemalt 9993. Nendest 9000 saavad selle kaitseministeeriumi ja 900 julgeolekukomitee kaudu. Seni on neile pensioni maksnud Venemaa ja seni kuni sõjaväepension oli kõrgem Eesti pensionist, ei olnud meil probleemi. Nüüd, kus Eesti pension või õigemini elatusraha on saanud kõrgemaks kui sõjaväelaste pension, on tekkinud probleem, et need sõjaväelased hakkavad tulema üle Eesti pensioni peale. Nagu te teate, seda küsimust puudutab ka Eesti-Vene läbirääkimiste meiepoolne tekst, probleem on ette valmistatud ratifitseerimiseks, kuid praegu on asi takerdunud Vene poole taha, kes seob nimetatud sotsiaalkindlustuskokkuleppe teiste paktidega. Kuna me kuulsime eelarve arutamise käigus, et Eestimaa rahalised vahendid, sealhulgas sotsiaalkindlustuseks ettenähtud raha on väga piiratud, siis teeme koos sotsiaalkomisjoniga ettepaneku lisada pensioniseadusele punkt, mis katkestaks kuni Eesti-Vene läbirääkimiste lõpptulemuseni pensionikindlustuse küsimuses sõjaväelaste ületuleku Eesti pensioniseadusele. See oleks meil aasta lõpuni umbes 10–12 miljonit täiendavat kulu. Kuna see tendents on täheldatav, siis oleks meil vaja Ülemnõukogu seisukohta. Teile laialijagatud materjalide koha pealt ma juhiksin tähelepanu, et sõnastust on pärast nõupidamist sotsiaalkomisjoniga ja hr. Veeringuga, kes juhatab Eesti-Vene läbirääkimisi, natuke täiustatud. Teeksime ettepaneku sõnastada punkt 1 järgmiselt: "Peatada Eesti-Vene läbirääkimiste lõpptulemusteni pensionikindlustuse küsimustes." Praegune formuleering jääb võib-olla natuke liiga abstraktseks. Kui see seadus jõuab täna vastuvõtmiseni, siis lisaksime kolmanda punkti, et seadus jõustub homsest ehk 13. augustist. Aitäh!
Juhataja
Kas meil on küsimusi hr. Karule? Ei ole. Tänan, hr. Karu, ettekande eest!
Kaasettekandeks juhtivkomisjoni nimel palun kõnetooli komisjoni esimehe pr. Lehte Hainsalu.
L. Sööt (Hainsalu)
Härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Kui te olete saanud mahti vaadata seletuskirja, mis on lisatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse projektile, siis ma arvan, et kõik on selge ja küsimusi võib-olla selles probleemis ei tekigi. Ülemnõukogu sotsiaalkomisjon on arutanud otsuseprojekti ja häältega 6 poolt ja üks erapooletu toetab otsuse vastuvõtmist veel täna. Kuna teksti on tehtud kaks parandust, siis igaks juhuks ma veel kordan seda, mida härra minister juba ütles. Punkti 1 2. lõik: "Peatada Eesti-Vene läbirääkimiste lõpptulemusteni pensionikindlustuse küsimustes." See on vajalik parandus, sest võib-olla venivad need läbirääkimised aastaid, kuid me usume, et pensionikindlustuse küsimustes saadakse lõpptulemused varem kätte. Ja et seda otsust oleks kergem ka tõlgendada, siis lisame punkti 3: "Otsus jõustub 1992. aasta 13. augustist." Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et sotsiaalkomisjonile meil küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Kas on sõnavõtjaid, kõnepidajaid? Jüri Rätsep.
J. Rätsep
Austatud kolleegid, mind vaevab kiusatus seda sätet või formuleeringut redaktsiooniliselt natuke sättida. Asi on nimelt selles, et minu arvates ei ole eesti keeles korrektne öelda, et peatada lõpptulemuseni. Seal peab olema midagi muud, kas lõpptulemuste fikseerimiseni või lõpptulemuste allakirjutamiseni vms. Mingi niisugune redaktsiooniline õiendus võiks olla. Ma teeksin sellise ettepaneku.
Juhataja
Ole hea, esita see kirjalikult nagu parandusettepanek!
J. Rätsep
"Lõpptulemuste allakirjutamiseni" on vist kõige õigem.
Juhataja
Nii kuidas sa ettepaneku teed. Läbirääkimised jätkuvad. Kas on veel sõnavõtjaid? Ei ole. Lõpetame läbirääkimised. Me ei ole selles päevakorrapunktis kohalolekut kontrollinud. Kutsume kõik saadikud saali, meil tulevad mõned hääletusvoorud. Kolleegid, palun koguneda! Kohaloleku kontroll. Kohal on 77 rahvasaadikut, puudub 20.
Lugupeetud kolleegid, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Üks hetk, ma võtan küsimuse hääletuselt maha. Lehte Sööt.
L. Sööt (Hainsalu)
Lugupeetud kolleegid, me saame aru hr. Rätsepa parandusettepaneku sisust ja ma pakun praegu redaktsiooni "lõppaktide allakirjutamiseni", kuid me peame juristidega nõu, et oleks täpne sõnastus. Seda teeme juba töö käigus. Aitäh!
Juhataja
Õigupoolest oleks me saanud seda asja õiendada pärast läbirääkimiste lõpetamist. Teeme uue katse!
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 62 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, üks jäi erapooletuks. Läbirääkimised lõpetatakse.
Jüri Rätsep toob oma parandusettepaneku ära, juhtivkomisjoni seisukohta me oleme juba kuulnud, võimalik, et siit sünnib kompromiss. Kas täiskogu mõistab Jüri Rätsepa ettepanekut, mis puudutab redaktsiooni? Tõenäoliselt teeb see ettepanek sõnastuse paremaks. Juhtivkomisjon on juba jõudnud seda kommenteerida, kohe me saame kuulda, milles seisneb täpne ettepanek. Jüri Rätsepa parandusettepanek on niisugune: "Kokkuleppe saavutamiseni Eesti-Vene läbirääkimistel." Mida arvab juhtivkomisjon? Lehte Hainsalu.
L. Sööt (Hainsalu)
Esimesel pilgul tundub, et sellega võiks nõus olla, kuid me peame veel nõu juristidega ja mõtleme selle üle. Kuna tegemist on redaktsioonilise parandusega, siis ei tohiks see meie otsuse vastuvõtmist segada.
Juhataja
Lugu on selline, et ma pean reglemendijärgselt selle menetluse nüüd lõpuni viima. Kui juhtivkomisjon aktsepteerib Jüri Rätsepa ettepanekut ja keegi ei nõua hääletamisele panekut, siis on ettepanek aktsepteeritud ilma hääletamiseta. Kas on niimoodi?
L. Sööt (Hainsalu)
Jaa.
Juhataja
Kas keegi kolmas ei nõua hääletusele panekut? Ei nõua. Jüri Rätsepa redaktsioon on vastu võetud: "Kokkuleppe saavutamiseni Eesti-Vene läbirääkimistel."
L. Sööt (Hainsalu)
Ma lisaksin siia veel, et kokkuleppe saavutamiseni Vene-Eesti läbirääkimistel pensionikindlustuse küsimustes.
Juhataja
Ma saan aru nii, et selle vastu Jüri Rätsep ei protesteeri. Mul on niisugune tunne, et üksmeel on saavutatud. Kolleegid, rohkem parandusettepanekuid ei ole. Kas ma võin panna otsuse eelnõu hääletusele? Kutsume veel kord kõik saadikud saali. Uut kohaloleku kontrolli ma ei tee, sest alles sai tehtud.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus muudatuste ja täienduste tegemise kohta Ülemnõukogu otsuses Eesti Vabariigi pensioniseaduse rakendamise kohta? Palun hääletada! Vaja on 49 häält. Selle ettepaneku poolt on 57 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 4 jäid erapooletuks. Otsus on vastu võetud.
Kolleegid, kas me alustame uut päevakorrapunkti ja katkestame siis või läheme natuke varem vaheajale? Läheme natuke varem vaheajale ja töö jätkub 12.14.
V a h e a e g


Eesti Vabariigi pensioniseaduse taaskehtestamise kohta
Juhataja
Koguneme istungisaali! Kas sööklas on veel palju rahvast? Kontrollime kohalolekut! Kiirustage, kolleegid, meil on kvoorumiprobleem! Kohal on 49 rahvasaadikut, puudub 48. Kvoorum on olemas. Teised tulevad natuke hiljem, siis saame alustada.
Kolleegid rahvasaadikud! Jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja võtame arutusele 5. päevakorrapunkti. Valitsuse esitatud otsuse eelnõu Eesti Vabariigi pensioniseaduse taaskehtestamise kohta. Palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalhooldusministri hr. Laur Karu!
L. Karu
Lugupeetav eesistuja, lugupeetavad rahvasaadikud! Eile õhtul me arutasime, mis saab eelarve sotsiaalkindlustuse poolest. Meil on siiamaani olnud probleemiks, et käesoleva aasta 16. jaanuarist teatavasti peatati pensioniseaduse mitme punkti toime. Need peaksid hakkama uuesti kehtima kolm kuud pärast Eesti krooni käibeletulekut ehk orienteeruvalt 1. oktoobrist. Nüüd ma kordan lühidalt, kuidas me praegu elame ja kus võiks olla väljapääs.
Praegu eelarves ettenähtud 265 miljonit pooleks aastaks ja sotsiaalmaksust laekuv 432 miljonit ehk kokku 697 miljonit katab ainult elatusrahade maksmise aasta lõpuni. Vahepeal on ka meie süsteemis toimunud teatud reformid, ja nagu pensioniseaduse § 55 näitab, oleme üle läinud pensioni sihtkapitali ideele. Sihtkapital iseenesest on endine sotsiaalfond. Teiseks tulevad peretoetuse ja kolmandaks hooldustoetuse sihtkapital. Nende mõte on viia rahalised väljaminekud laekumitega vastavusse. Sotsiaalkindlustuse eelarve peab juba järgmisel aastal olema sihtkapitalide näol täpselt fikseeritud ja Ülemnõukogu või Riigikogu poolt kontrollitav. Sotsiaalkindlustuse eelarve peab alluma samale kontrollile ja samadele seadustele kui riigieelarve.
Kerkib küsimus, et kui me loobume elatusrahadest, mis saab edasi. Väga raske on nüüdse inflatsiooni oludes olnud märgata pensioniseaduse hinda. Arvestades praegusi hindu ja elukallidust, oleme leidnud, et elatusrahaga on võimalik küllalt dünaamiliselt järgida elukalliduse tõusu, siduda elatusmiinimumi palgamiinimumiga ja keskmise palgaga. Sisuliselt ei saa ükski riik rohkem kulutada, kui ta toodab. Ja me ei saa kellegi arvel võlgu elada.
Pensioniseaduse rakendamisega tekib meil terve rida probleeme. Ma nimetan mõned neist. Kui me hakkame pensioniseadust sellisel kujul, nagu see praegu on, 1. oktoobrist rakendama, siis selgub, et pensioniseadus on liiga kallis ja keskmine pension tuleb umbes 360 krooni, mille jaoks ei ole vahendeid. Teiseks, praeguses pensioniseaduses sisaldub omaaegne sotsialistlik ebavõrdsus, eelkõige naiste ja meeste ebavõrdsus. See tuleneb sellest, et omal ajal töötasid paljud praegused naispensionärid sotsiaalsfääris. Teatavasti saadi sotsiaalsfääris umbes 40–60% keskmisest töölise palgast. Mehed olid rohkem tootval tööl, nende palgad olid kõrgemad, seega kaasneb uue pensioniseadusega naiste ja meeste põhjendamatu ebavõrdsus. Kolmandaks on see liiga jäik elukalliduse tõusu suhtes. Seadus näeb ette korrigeerimist ainult kaks korda aastas, mis tähendab, et pensionid jäävad elukallidusest pidevalt maha. Neljandaks. Pensioniseadusel on küllalt ebamäärane side sotsiaalmaksuga, mis teeb eelarve koostamise raskeks. Ilmselt tuleb arutada ka seda, et Eestis on pensionäride arv töötavate inimestega võrreldes liiga suur. Kui võtta lapsed ja pensionärid, siis tuleb iga töötava inimese kohta kaks ülalpeetavat. Pensioniea tõstmise peame nähtavasti otsustama käesoleva aasta jooksul. Olen arvamusel, et meie ministeerium ja ka valitsus ei ole kompetentne seda küsimust üksi otsustama. Me saame teha ainult arvestused ja näidata, et lahendus on hädavajalik, kui üldse tahetakse mõistlikku pensioniseadust rakendada ka järgmistel aastatel. Ilmselt vajab see uues Riigikogus ja võib-olla juba valimisvõitluse ajal eri poliitiliste jõudude kokkulepet poliitilise konsensuse alusel.
Lähtuvalt eeltoodust teeme Ülemnõukogule ettepaneku pensioniseadus põhjalikult ümber töötada. Võib-olla ei ole vaja uut pensioniseadust vastu võtta, kuid tuleb teha terve rida parandusi ja täiendusi, mille esialgsed ideed on olemas. Nendega me tuleksime välja hiljem. Meie ettepanek on täiendada teie käes olevat materjali koostöös sotsiaalkomisjoniga ja kohustada valitsust 15. oktoobriks seisukohta võtma. Kui Riigikogu on juba koos ning oma esimesed tööd ja toimetused teinud, siis peaks ta läbi vaatama ka pensioniseaduse täiendused. Ühtlasi teeme ettepaneku jätkata selle aasta lõpuni elatusraha maksmist. Kuigi ta on võrdsustav ja halb, võimaldaks see elukalliduse kiire tõusu juures siiski hoida kogu rahva elus, et keegi ei peaks ööbima pargipingil või olema söömata. Oleme säärasel seisukohal ka sellepärast, et kui me praegu viime pensioni sotsiaalmaksuga vastavusse, siis langeb keskmine pension alla elatusraha, keskmiselt 165 kroonile – naistel 150-le, meestel 170-le. Praeguse elukalliduse juures ei saa seda alla 200 krooni kuidagi langetada. Pensione suurendades, jättes miinimumpensioniks 200 krooni kuus, on vaja iga kuu täiendavalt 60 kuni 80 miljonit krooni, mida riigieelarvel ei ole kuskilt võtta. Selline on küsimuse sisu.
Juhataja
Küsimused rahvasaadikutelt. Jaak Allik.
J. Allik
Lugupeetud härra minister, mul on kaks küsimust. Kõigepealt kuulsime teie ettekandest, et praeguse pensioniseaduse rakendamisel oleks keskmine pension 360 krooni ja meil ei ole selleks küllaldaselt raha. Lõpuks te ütlesite aga, et kui seda rakendada, oleks keskmine pension 165 krooni, mis on liiga väike. Siin on mõeldud ilmselt kahte eri asja. Kas te täpsustaksite, mida tähendab see 360 krooni ja mida 165 krooni?
Teine küsimus. Teatavasti võib Ülemnõukogu otsuse järgi kuni 1. oktoobrini maksta elatusraha. 20. septembril toimuvad Riigikogu valimised. Küsimus, kas oktoobrist alates hakatakse Eesti Vabariigis maksma elatusraha või minnakse üle pensionide maksmisele, on väga tähtis poliitiline ja finantsiline küsimus. Miks te arvate, et teie kui praeguse valitsuse sotsiaalhooldusminister ja meie kui Ülemnõukogu saadikud peaksime selle probleemiga üldse tegelema? Kas sellega ei peaks tegelema Riigikogu ja uus valitsus, kui nad on tööle asunud?
L. Karu
Ma täpsustaksin veel kord pensioni suurust. Kui viia pension vastavusse sotsiaalmaksuga, nii palju kui meil selleks praegu raha on, ja diferentseerida pensione, siis näitab umbes 1500 toimiku põhjal tehtud arvestus, et keskmine pension ümberarvestatud indeksitega tuleb 165 krooni kuus. See ei lähe läbi, kuna pensioniseaduse § 10 eeldab, et pensioni alammäär ei saa olla väiksem kui 85% palgamiinimumist, mis praegu on 230 krooni kuus. Toodud rehkendus eeldab pensioniseaduse rakendamist vastavalt sotsiaalmaksule. Teine rehkendus lähtus 200-kroonisest miinimumpensionist. Seda ülespoole diferentseerides tuleb meestel 440, naistel 330, keskeltläbi 360 krooni kuus, mille jaoks ei ole raha. Üks arvestus rajaneb olemasoleval rahasummal, teise puhul lihtsalt võtame 200 krooni baasiks ja läheme sealt edasi.
Teine küsimus – miks me selle asjaga tegeleme? Me võime sellega ka mitte tegelda, aga põhimõtteline otsus võimaldaks esitada uuele valitsusele omapoolse ettepaneku, kõikvõimalikud variandid pensioniseaduse muutmise kohta. Seetõttu tulime oma arvamustega Ülemnõukogu ette, et see asi otsustada. Kui Riigikogu tuleb kokku, leiab oma variandi ja täiendavad vahendid, et hakata maksma pensioni, siis saadakse Ülemnõukogu otsust alati muuta. Vist oleks meie poolt vastutustundetu, teades, mis meid ees ootab, minna ilma ettevalmistuseta sellele situatsioonile vastu. Siis avastab Riigikogu oma esimesel kokkutulekunädalal, et ta on sattunud väga sügavasse majanduslikku auku.
P. Grigorjev
Lugupeetud spiiker, lugupeetud härra Karu! Selgituskirja lugedes sain ma nii aru, et põhiliselt teeb muret pensioniiga ja rahanappus. Kas te võite öelda, kui pikk on meeste ja naiste keskmine eluiga Eestis ja kui reaalne on pensioniiga tõsta? Kas ei juhtu nii, et praegu juba pensionil olevad inimesed on sunnitud veel 3–5 aastat töötama, et vastava pensionieani jõuda? Pensionäre ei saa ju sunniviisiliselt teise ilma saata, nad jäävad ikkagi koormaks eelarvele. Milline on teie kontseptsioon selles küsimuses, mis puudutab naiste ja meeste keskmist eluiga, ja kui palju te soovitate tõsta pensioniiga tulevases pensioniseaduses? Tänan!
L. Karu
Aitäh! Kui eesistuja lubab, siis ma ütlen keskmise eluea probleemi kohta mõne sõna täiendavalt. Keskmine eluiga Eesti meestel on 64 ja naistel 74 aastat, rahvastiku keskmine 70 aastat. Seda nimetatakse eeldatavaks keskmiseks elueaks, mis on arvutatud suremustabelitest. Siit näib tõesti, nagu ei saaks meeste pensioniiga tõsta. Aga ma juhin tähelepanu ühele tõsiasjale: meeste suremuse kriitiline piir Eestis on 48.–49. eluaasta kandis. Nende keskmine eluiga on madal sellepärast, et me kaotame eeskätt õnnetusjuhtumite ja südameinfarktide tagajärjel palju mehi noores eas. Võrreldes meie keskmise suremuse tabeleid ja lääneriikide omi, selgub, et mehed, kes on elanud 60. eluaastani, elavad sama kaua kui Läänes. Tähendab, meie keskmine eluiga on võib-olla kümme aastat lühem kui Läänes, aga mehed, kes elavad 60. eluaastani, elavad sama kaua kui Läänes.
Mida näitab naiste eluiga? Nende tööstaaž on keskeltläbi 27 aastat. Peale pensionileminekut elavad naised veel 27 aastat. Võib minna seda teed, et viia nii naiste kui meeste pensioniiga 60 aastale, mida on teinud osa riike. Teine variant: lasta mehed pensionile 63- ja naised 60-aastaselt, mida soovitab meile ka Rahvusvaheline Valuutafond. Kui Eesti pensioniseadus tegi läbi ekspertiisi Rahvusvahelises Valuutafondis, siis üks põhiline probleem oli meie madal pensionilemineku iga. Öeldi, et kuivõrd Eestil seisab ees välislaenu võtmine, siis me ei pääse pensioniea tõstmisest. Vastasel juhul peavad välismaa maksumaksjad katma meie inimeste liiga varase pensionilemineku kulud.
Teine probleem, mis siit tuleneb, on see, et praegu makstakse kõigile 200 krooni kuus, mis tänasel päeval on hinge seeshoidmise miinimum, arvestades sügisel kallinevat üüri, kütet ja kõiki muid asju. Pensionäride arvu vastavusseviimine meie majanduslike võimalustega lubaks ka vanematele inimestele maksta inimväärsemat pensioni. Oleme sunnitud informeerima nii Ülemnõukogu ja tulevast Riigikogu kui ka meie poliitilisi jõude, et selline küsimus Eesti ühiskonna ees seisab, ja iga poliitiline liikumine peab oma seisukoha võtma. Meie arvamus on, et Eesti ei pääse pensioniea tõstmisest, kas see meile meeldib või mitte. Valimiste eel võib-olla ei ole populaarne sellest rääkida, aga see on reaalsus, seda näitab meie majanduslik seis ja arvestused. Aitäh!
M. Lauristin
Härra minister, ma paluksin võimaluse korral mõningaid täpsustusi selle kohta, mis puudutab teie ütlust, et teie kavandatav pensionisihtkapital on endine sotsiaalfond. Teatavasti on juba otsustatud sotsiaalfond selle praegusel kujul likvideerida. Kas te võiksite natuke täpsemalt näidata, mismoodi ikkagi üleminek toimub, kuidas sotsiaalmaks hakkab jaotuma, mida see tegelikult tähendab, ja ühtlasi ka seda, kas arvestatakse sotsiaalmaksu muutumist? On ju räägitud, et võib-olla oleks õige jagada sotsiaalmaks tööandja ja töövõtja vahel, kas või mingil määral. Te ütlesite, et sotsiaalmaks oma praeguses suuruses ei kata pensione. Kas ministeerium on arutanud sotsiaalmaksu tõstmist?
L. Karu
Kõigepealt organisatoorsed muudatused ja probleemid. Mõni aasta tagasi moodustati meil sotsiaalfond eelarvevälise fondina, mille eesmärk oli kaitsta teatud sotsiaalkulutusteks, eriti pensionideks minevaid summasid liidu eelarvesse arvamise eest. Sotsiaalfondi haldamiseks loodi sotsiaalfondi talitus. See asutas oma talitused kõigis maakondades ja linnades. Seega kujunes sisuliselt kaks süsteemi. Üks oli ministeerium, kes pidi vastutama kogu lõpptulemuse, ühtlasi probleemi n.-ö. filosoofilise külje eest. Teine oli sotsiaalfondi talitus nõukoguga, kes oli juriidiliselt iseseisev ja kelle tegevust sotsiaalminister sai kontrollida kui oma valitsemisalas oleva juriidilise isiku tegevust. Et muuta töö operatiivsemaks ja koordineeritumaks, moodustati valitsuse otsusega augusti keskpaigas ministeeriumi pensioniosakonna, sotsiaalfondi talituse ja arenduskeskuse baasil ministeeriumi sotsiaalkindlustuse valitsus. Sinna sisse arvati ka sihtkapitalid: pensioni sihtkapital, peretoetuse sihtkapital ja hooldustoetuse sihtkapital.
Nüüd rahast. Miks ma ütlesin, et sotsiaalfond on sisuliselt praegu pensioni sihtkapital? Ajal, mil sotsiaalfond moodustati, kattis sotsiaalmaksust laekuv summa nii pensionid kui ka hooldus- ja muud toetused, raha jäi ülegi. Täna tulevad sotsiaalfondist välja ainult pensionid. Pensionideks läheb meil vaja 448 miljonit rubla, sotsiaalmaksu planeeritav laekumine teisel poolaastal on 432 miljonit, nii et need summad omavahel enam-vähem vastavad. Peretoetused, mis Ülemnõukogu kevadel vastu võttis, laste- ja emade toetused ja kõik muud kaetakse riigieelarvest. Järelikult, nii nagu pensioniseadus ette näeb, kaetakse elatusrahad või pensionid pensioni sihtkapitalist. Summad, mis laekuvad sotsiaalmaksust, moodustavadki pensioni sihtkapitali. Järgmise aasta eelarve on samuti korrigeeritud selliselt, et sotsiaalmaks peab katma pensionid. Peretoetused, hooldustoetused ja kõik muu tuleb eelarvest juurde. Aitäh!
V. Pohla
Lugupeetud ettekandja! Ka pensionide puhul kasutame me ebaloogilist meetodit: võrdlust välismaaga. Oma praegust olukorda ei saa me mingil juhul võrrelda välismaa pensionide, pensionimäärade ja tingimustega. Nüüd me tahame tõsta pensioniiga, kuid jätame arvestamata, millistes töö- ja elutingimustes on siiamaani olnud meie inimesed, kui rasket elu nad on pidanud elama.
Meid ootab väga sügava kriisi ületamise aeg, elutingimused halvenevad veelgi, aga me püüame pensionäridelt rohkem matti võtta. Meid ootab tööpuudus. Kui me tõstame pensioniiga, kuidas me siis saame neile inimestele tööd anda? Vanasti kehtis põhimõte, et iga vald hoolitseb oma vaeste eest. Kas siis nüüd riik ei suuda hoolitseda oma vaeste eest, vaid tahab sellest loobuda? Kas teie ettepanekud näitavad, et valitsus loobub vastutusest oma vaeste eest?
Teine küsimus. Te räägite pidevalt, et raha ei ole ning seetõttu tuleb meil oma pensionipõhimõtteid ja üldinimlikke põhimõtteid formuleerida sellistena ja teistsugustena. Kas küsimus pole lihtsalt selles, et valitsus ei suuda leida vahendeid pensionide väljamaksmiseks? Küsimus ei ole paratamatuses, vaid nagu siin on korduvalt räägitud, ei suuda valitsus kindlustada umbes poolte seaduses ettenähtud maksude laekumist. Siin on nende kahe päeva jooksul räägitud valitsuse suutmatusest. Võib-olla peaks vahetama välja valitsuse, selle asemel et valitsuse suutmatuse järgi formuleerida oma põhimõtteid pensionäride eest hoolitsemisel? Tänan!
L. Karu
Ma tänan härra Pohlat meeldiva õpetuse eest! Me ei olegi püüdnud ennast välismaaga võrrelda, või kui oleme, siis ainult selles mõttes, et mida ühe või teise riigi majandus- ja maksukoormused välja kannatavad. Enne küsis ka Marju Lauristin, kas me oleme kaalunud sotsiaalmaksu tõstmist. Kui me ei kasutaks teisi vahendeid, siis peaks sotsiaalmaks olema umbes 50–60%. See tapaks iga ettevõtluse. Teiseks, töötud ja pensioniea tõstmine. Ma ei paneks täna põhirõhku pensioniea tõstmisele. See arutus seisab ilmselt veel ees. Räägime töötutest. Üle maailma järgitakse igal pool ammu sellist tava, et inimesed, kes on jõudnud pensioniikka, töötavad võib-olla veel aasta-pool ja siis saadetakse nad pensionile. Samasugune probleem, arvestades meie tööpuudust, tekib ka Eestis. Tõenäoliselt sügisel kerkib probleem, et 55-aastased naised tuleb töökohtade puudusel saata pensionile. Võimalik, et pensioniea tõstmine kaitseks täies töö- ja elujõus naisi töötuse vastu.
Küsimus, kas valitsus oma suutmatuse tõttu tahab loobuda vanade hooldamisest. Ei taha. Ainult et täna me ei tule välja pensioniseaduse parandustega. Põhimõtteliselt ei pääse me mööda pensionikindlustusest. Kuna aga ühiskonna keskne lüli meie põhiseaduse järgi on perekond, siis peab see igal juhul oma vanurite ja laste hooldamisest osa võtma, ka oma vahenditega. Sakslased ütlevad, et kui annate inimesele võimaluse enda eest hea seista, siis ta ka seisab. Seda esiteks. Teiseks peab vallal ja maakonnal tõesti olema huvi oma inimeste vastu. Eestis ringi sõites olen paraku kogenud, et maakonna juhtidel puudub ülevaade oma inimeste tervisest. Vanad on ühes maakonnas vanadekodus, lapsed teises maakonnas lastekodus. Haiged viiakse enamasti Tallinna või Tartusse, kohapeal probleeme ei ole. Me peame saavutama, et maakond hakkaks oma inimeste eest hoolt kandma. Kahtlemata riik ei loobu oma osast, aga kui me jätkame sellisel moel, et riik ainult maksab kinni kõik kulutused, mis on seotud pensionide, haigla- ja sanatooriumiraviga, siis ei teki ei perekonnal ega maakonnal mingit tahtmist ise asjaga tegelda. Koos pensioniseaduse parandamisega tuleb meil paratamatult sisse viia ka alternatiivse kindlustuse variandid – töövõtja-tööandja jt.
Juhataja
Suur tänu! Praegu käib ikka veel küsimuste esitamine. Klavdia Sergij, palun!
K. Sergij
Lugupeetud härra minister! Te ütlesite oma ettekandes, et kui me kehtestame uue pensioniseaduse, siis rikutakse naiste ja meeste pensionide väljamaksmisel sotsiaalset õiglust. Palun öelge, mis muutub praegu naiste töö tasustamisel, nende tööhõives, töötingimustes jne. Kas naised lähevad meil tööle kaevandustesse või tööpingi taha? Mis tulevikus muutub?
L. Karu
Kui maksta elatusraha 1992. aasta lõpuni, siis me suudaksime paindlikumalt järgida elukallidust ja hoolitseda selle eest, et keegi ei peaks olema kerjus. Kui me käivitame endise pensioniseaduse sellisel kujul, nagu ta on, siis tuleb sisse naiste ja meeste ebavõrdsus. Üks variant, mida me peame natuke arutama, on põhimõtteliselt võimalik: võtta aluseks uus, praegu kehtiv palgaseadus, mis tagab meeste ja naiste võrdsuse, ning minna sealt pensioniseadusega tagasi. Peaksime pensioniseaduse parandused hoolikalt läbi kaaluma, et uude seadusesse ei tuleks endist ebavõrdsust meeste ja naiste vahel, sotsiaalsfääri ja tootmissfääri vahel.
L. Hänni
Härra juhataja, lugupeetud ettekandja! Pensioniseaduse muutmise tarvidus ei vaja ilmselt pikka tõestust. On saanud selgeks, et sellisel kujul seda ellu viia ei ole mõtet. Kuid millises suunas seda muuta? Te olete rääkinud pensioniea tõstmisest ja teistest kontseptuaalsetest küsimustest. Näiteks sellest, kui palju peaksid pensionid olema diferentseeritud. Otsuse eelnõu esitamise uueks tähtajaks nähakse ette 1992. aasta lõpp. Vahepeal tuleb ilmselt valitsuse vahetus, ja minu küsimus seisneb selles, kas ei oleks võimalik seda aega ettepoole nihutada? Kas pensioniseaduse muutmise eelnõu ei võiks ette valmistada praegune valitsus? Kas te olete selleks valmis?
L. Karu
Aitäh! Oleme küll. See projekt, mis on teie laual, räägib aasta lõpust. Kuid vahepeal istusime sotsiaalkomisjoniga koos ja meie pakkumine on, et valitsus koostaks uue eelnõu 15. oktoobriks. See on juba Riigikogu aeg. Ma ei ole kindel, kas praegune valitsus ja Ülemnõukogu jõuavad selle enne 20. septembrit vastu võtta ja kas see on üldse meie asi. Mulle tundub, et oleks mõistlik jääda 15. oktoobri juurde. Siis on uus Riigikogu koos, saab projekti läbi vaadata, sinna oma arusaamiste ja poliitiliste tõekspidamiste järgi parandusi ja muudatusi teha. Meie valitsus valmistaks asja ette, et Riigikogu ja uus valitsus saaksid seda edasi ajada.
A. Zõbin
Härra minister! Teid kuulates meenub Lev Tolstoi jutustus, milles räägitakse väikesest poisist, kes teeb küna, et toita sellest oma vanemaid, kes ei taha vanaisa laua juurde lasta. Iga inimest ootab ees pensionile jäämise aeg ja ühiskond, kes ei hoolitse oma pensionäride eest, pole ilmselt kõige parem ühiskond. Seoses sellega tahan härra Pohla küsimust edasi arendades teilt küsida, kas valitsus on kohusetruult kokku arvestanud kõik vabariigi, regiooni kulud ja tulud viis aastat tagasi ja praegu ning teinud põhjaliku analüüsi. Võib-olla peaks selle regiooni tulusid suurendama, et need oleksid võrreldavad ja me saaksime vanurite eest hoolitseda?
L. Karu
Te küsite, kas me oleme võtnud arvele kõikvõimalikud vahendid, et olukorda stabiliseerida, õigemini suuremaid pensione välja maksta. Ma juba ütlesin, et 1991. ja 1990. aastal, kui sotsiaalmaks sisse seati, kattis see tollast elukallidust arvestades kõik pensioni- ja peretoetuste kulud. Praegust elukallidust sotsiaalmaks ei kata. Kui nüüd tõsta pension 350–360 kroonile kuus, mis võimaldaks inimestel normaalselt elada, siis see nõuaks täiendavalt 60–80 miljonit krooni iga kuu. Oleme koos rahandusministeeriumiga vaadanud riigieelarve laekumisi ja leidnud, et maksude laekumises on seal vead sees. On veel terve rida küsimusi, millest pangainspektsioon ja maksuamet üle ei käi. Oleme tänavu sellises seisus, kiireid majanduse edasihüppeid ei paista tulemas olevat ning seetõttu peame valima mitmest halvast variandist kõige vähem halva, et kindlalt hoida kõigil elu sees, anda kõigile materiaalset toetust ning mitte kedagi ilma jätta. Ma ei saa ütelda, et meie ministeerium on midagi arvestamata jätnud. Vastupidi, me oleme püüdnud koos rahandusministeeriumiga, et kõik vahendid, mis riigieelarvesse laekuvad, antaks eelkõige välja pensionäridele elatusrahaks. Praegu meil elatusraha maksmisega probleemi pole. Ka augustikuu on rahaga kaetud. Järelikult ei saa ütelda, et me pensionäridest ei hooli. Oleme püüdnud teha kõik, mis praegune Eesti majandus võimaldab, et pensionäride probleemi lahendada. Aitäh!
H. Viirelaid
Lugupeetud minister! Te olete korduvalt rõhutanud meeste ja naiste ebavõrdsuse tekkimist pensioniseaduse rakendamisel. Kas te peate normaalseks olukorda, mis kestab juba pikemat aega: pensionärid, kelle tööpanust mõõdetakse 40 või rohkema aastaga, on võrdsustatud nendega, kes ei ole üldse tööd teinud või on töötanud väga lühikest aega? Aitäh!
L. Karu
Ei pea. Ma ei pea üldse elatusrahas seda võrdsustamist põhimõtteliselt normaalseks. Aga nagu te isegi teate, peatas Ülemnõukogu pensioniseaduse põhjusel, et selle täitmist ei ole praegu võimalik jätkata. Siiamaani on Ülemnõukogu ja valitsus olnud seda meelt, et meil tuleb keeruline inflatsiooniaeg rutem üle elada. Praegu ei ole mõistlik sõltuvalt tööpanusest kedagi elatusrahast päriselt ilma jätta, vaid püüda kõigi eestimaalastega jõuda välja sinnani, kus majandus stabiliseerub, kus uuesti on võimalik rakendada pensioniseadust, mis hakkab diferentseerima tööpanust ja kõiki teisi näitajaid. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu, hr. Karu! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks juhtivkomisjoni, sotsiaalkomisjoni nimel palun kõnetooli esinaise pr. Hainsalu!
L. Sööt (Hainsalu)
Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Seisan siin puldis raske südamega nagu ikka siis, kui meil on tulnud otsustada pensioniküsimusi. Selle aasta jaanuaris seisin siin puldis samuti raske südamega, sest pärast pikki põhimõttelisi, tuliseid vaidlusi tolleaegse sotsiaalhooldusministeeriumiga nõustusime elatusraha kehtestama lootuses, et mõne kuu või kõige rohkem poole aasta pärast saame üle minna pensionide maksmisele. Paraku oleme nüüd olukorras, et see aeg on möödas, aga meil ei ole ikkagi võimalik pensioniseadust taaskehtestada. Ma tahan vastata peamiselt Jaak Allikule, sest tõepoolest seisis see küsimus ka meie komisjoni ees. Meil tuli eelkõige otsustada, kas sekkuda või ei, sest kolm kuud krooni kehtestamisest saab täis just 20. septembril ja meie töö oleks siis justkui tehtud. Kuid olles siin kaks ja pool aastat töötanud, tundes Eesti riiki ja meie pensionäride olusid, leidsime, et ei ole päris õige jätta asi lahendamata. Seda enam, et see valitsus töötab tõenäoliselt veel kuu aega.
Sellepärast koostasime koostöös sotsiaalhooldusministeeriumiga otsuseprojekti, mis, tõsi küll, ei ole teie laual, vaid minu ees puldil. Loeksin selle ette, sest hr. Karu kandis ette küll ühiselt tehtud muudatused, kuid mitte kõik Ülemnõukogu liikmed ei olnud sel ajal saalis.
Esimeses punktis on täpsustus – mitte aasta lõpuni, vaid 15. oktoobriks. Teises punktis on elatusraha väljamaksmine piiratud 31. detsembriga, ja see otsus kõlab nõnda: "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab: 1) kohustada Eesti Vabariigi Valitsust töötama välja ja esitama 1992. aasta 15. oktoobriks Eesti Vabariigi Riigikogule ettepanekud Eesti Vabariigi pensioniseaduse muutmise kohta, lähtudes tegelikest sotsiaalmajanduslikest tingimustest; 2) Eesti Vabariigi Valitsusel jätkata igakuise elatusraha maksmist 1992. aasta 31. detsembrini." Loomulikult ongi selle otsuse sisu jätta nii tähtsa sotsiaal-majandusliku, sotsiaalpoliitilise küsimuse lahendamine Riigikogule, kuid me tahtsime kindlustada, et Riigikogu kokku tulles leiaks oma laualt eelmise valitsuse ajutrusti ettepanekud – variandid, kuidas pensioniseadusega edasi minna. On ju selge, et kui me 2,5 aastat tagasi pensioniseadust arutasime ja selle vastu võtsime, oli tegemist Eesti Vabariigiga pigem meie unistustes. Vahepeal on Eesti Vabariik kätte tulnud ning seadus, mis nägi ette lahkulöömise NSV Liidu pensioniseaduse mõjusfäärist, on nüüd minevik ja unustatud. Sellepärast peaks praegune valitsus esitama need ettepanekud, mis ta oma töö kokkuvõttena näeb võimalikud olevat, et Riigikogul oleks, mida arutada.
Kas kuupäev võiks lähem olla kui 15. oktoober? Minu arvates ei ole sellel mõtet. Arutagem realistlikult. 20. septembril on valimised, 29. septembril kuulutatakse tulemused välja. Riigikogu tuleb kokku oktoobri esimestel päevadel. Enne kui ta on ennast tööle rakendanud, kulub nädal või kaks, järelikult on 15. oktoober just see aeg, kus praegune valitsus ei ole veel lahkunud ja Riigikogu saab hakata pensioniküsimustega tõsiselt tegelema.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu sotsiaalkomisjon oma eilsel koosolekul otsustas nelja poolt- ja kolme vastuhäälega toetada seda teksti koos parandustega, mis teile on esitatud otsusena Eesti Vabariigi pensioniseaduse taaskehtestamise kohta. Kuna meil oli nii palju vastuhääli, siis vajame Ülemnõukogu otsust selle kohta, missugust teed minna. Sotsiaalkomisjoni meelest oleks õige niisugune otsus vastu võtta, et Eesti pensionär teaks, mis teda ees ootab. Praegu ta ei tea, kas 1. oktoobrist hakatakse maksma pensioni või mitte. Siis oleks selge pilt, et sellega tuleb veel kannatada. Seepärast ma söandangi teha Ülemnõukogule ettepaneku veel täna võtta vastu otsus Eesti Vabariigi pensioniseaduse taaskehtestamise kohta. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Jaak Alliku teine küsimus.
J. Allik
Lugupeetud pr. Hainsalu, te ütlesite, et teie komisjon hääletas 4 : 3, aga ma ei saanud teie ettekandest päris täpselt aru, milline oli alternatiiv? Mis siis kolm häält sai? Ja teine küsimus või siis esimese jätk: kas nüüd, kui see projekt vastu võetakse, ei oleks tema õigem pealkiri ikka "Eesti Vabariigi pensioniseaduse taasmittekehtestamisest"? Me ju petame rahvast selle seaduse nimega.
L. Sööt (Hainsalu)
Hr. Allik, ma saan teie irooniast aru ja südames jagan seda, mis puutub teise küsimusse. Esimese küsimuse vastus on aga muidugi see, et need kolm vastuhäält nõudsid pensioniseaduse taaskehtestamist 1. oktoobrist. Põhimõtteliselt pooldame kõik seda ettepanekut, kuid ometi teame, et see ei ole võimalik. Eesti Vabariigi Valitsus ütleb, et ei ole võimalik kehtestada pensioniseadust ilma muudatusteta 1. oktoobril.
R. Järlik
Austatud juhataja, austatud ettekandja! Kui ma kuulsin õigesti, siis kõlas punkt 2 selles otsuses niimoodi, et jätkata igakuise elatusraha maksmist kuni 31. detsembrini. Kas on õige, kui me selle punkti nii sõnastame? Sellega annab praegune Ülemnõukogu üsna üheselt korralduse järgmise seadusandliku kogu, s.t. Riigikogu poolt moodustatud valitsusele. Võib-olla oleks õigem sõnastada see niimoodi, et jätkata igakuise elatusraha maksmist kuni Eesti Vabariigi pensioniseaduse taaskehtestamiseni.
L. Sööt (Hainsalu)
Aitäh! Tõenäoliselt tabab see meie otsuse eesmärki, me võtame selle arutamisele. Meie lähtusime loogikast, et kui ükskord Toompeal hakatakse probleeme arutama, siis tõenäoliselt võib see asi aasta lõpu peale jääda ja et kui ka seadus võetakse vastu varem, vajavad sotsiaalhooldusosakonnad selle ellurakendamiseks ometi pisut aega. Ja kui see kõik peaks siiski osutuma varem vajalikuks, siis võib ju Riigikogu vastu võtta uue otsuse või uue seaduse. Põhimõtteliselt on aga Rein Järliku ettepanek meile vastuvõetav ja me arutame seda.
Juhataja
Suur tänu, Lehte Hainsalu, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Marju Lauristin.
M. Lauristin
Lugupeetud Ülemnõukogu, tahaksin alustada sellest, et ma toetan täielikult sotsiaalkomisjoni seisukohta, seda, mida Lehte Hainsalu praegu meile rääkis. Ma tahaksin mõnda asja ainult täpsustada, kuna mul oli võimalus käia möödunud nädalal maakondades ja vaadata, kuidas toimub pensionide ümberarvestamine sotsiaalosakondades. Selle tööga tutvudes sain aru, et kui valitsus ei oleks tulnud meie ette ettepanekuga, mida me täna arutame, oleksime me ise pidanud sellesama ettepaneku tegema. Eriti maarajoonides on pilt praegu selline, et pensionid on juba küllalt suures osas ümber arvestatud, need on arvutites, ja tõepoolest on selge, et kui pensioniseadus rakendatakse 1. oktoobrist, hakkab suurem osa inimesi saama keskmiselt 25–30 krooni vähem, kui nad saavad praegu. Siit tekibki probleem, et tuleks tõsta kogu alumist nivood, ja me jõuame selleni, millest rääkis sotsiaalhooldusminister: sel juhul on meil eelarve juba ette nii lõhki, et pole kuskilt näha, kust see raha tuleb. Seda on kas 300 miljonit või 200 miljonit, igatahes on see väga suur summa. Sotsiaalosakonnad on praegu selle probleemi ees, ja kui nad on selle probleemi ees kohtadel, siis kujutage ette, see ei ole ju mitte ainult nende teada, vaid probleem on üldiselt arutusel. Needsamad pensionärid, vanad inimesed küsivad, et palju mul siis tuleb, ja neile vastatakse, et tuleb 160, 170. Ja meie peame vastama neile inimestele oma otsusega, mis siis saab 1. oktoobrist. Samal ajal me teame, et tulevad uued üürid, uue hinnad. Tekib ikkagi küsimus, kust raha juurde saada, igasugu abirahad jne. Igatahes ei saa lubada, et seesama korraline raha suuremal osal väheneb. Kusjuures mingil vähemusel see raha kindlasti suureneb, kui pensioniseadus rakendatakse. Ma usun, et näiteks Tallinnas on suurenemist rohkem, Võrus, Valgas või Põlvas aga on rohkem alanemist. Nii et siin ei ole küsimus mitte ainult naiste ja meeste erinevuses, millest rääkis hr. Karu ja milles minule tundub natuke siiski iroonilist minevikuvarju. See meenutas mulle väga vana anekdooti, et nõukogude võimu üks põhieesmärke oli naiste ja meeste erinevuste kaotamine. Ma kardan, et ka meie sotsiaalhooldusministeerium ei tule selle ülesandega toime. Täna aga tuleb meil küsimus lahendada niiviisi, et inimesed kohapeal teaksid, mis toimub 1. oktoobrist. Nüüd lahendustest. Kõigepealt ma arvan, et meil ei ole praegu tõesti mõtet võtta seda tööd enda peale, mida Riigikogu tegema hakkab. Mida teha pensionieaga jne. – see ja muud säärased asjad on põhimõtteliselt kõik küsimused, mida tuleb poliitilise kokkuleppena otsustada Riigikogus. Selles valdkonnas on väga palju keerukaid probleeme, millest Laur Karu andis mõningase ülevaate ja mille üle meil on ilmselt põhjust mõtlema hakata ning debatti alustada, aga me ei otsusta neid täna. Konkreetselt see lahendus, mida pakutakse – jätkata elatusraha maksmist kuni aasta lõpuni –, on kõige lihtsam lahendus ja mulle tundub, et muud lahendust praegu reaalselt ei olegi. Võib-olla võiks kaaluda veel niisugust vahepealset lahendust, kus need, kelle pension pärast pensioniseaduse rakendamist langeb, saaksid elatusraha, aga neile, kellel see ümberarvutatuna on juba kõrgem, võiks maksta pensioni vastavalt ümberarvutusele. Selle kohta ei ole ministeerium esitanud mingeid arve. Kui meil oleksid käes need arvutused, kuidas maakondades asjad on, oleksime hoopis pädevamad otsust langetama. See on meie igavene häda, ma väga loodan, et Riigikogus enam nii ei ole, et esitatakse mingisugused rahalised otsused ja selle juurde belletristlik kommentaar mõningate näidetega. Ei ole tabeleid ega konkreetseid arvutusi, et saaksime ise selle informatsiooni põhjal teha analüüsi ja otsustada, mis on õige.
Viimane märkus veel, see puudutab pensioniea tõstmist põhimõtteliselt. Kõige halvem variant oleks see, kui pensionieaga juhtuks sama asi, mida me eile kogesime stipendiumide puhul. Nimelt et valitsus tahab otsustada stipendiumide kaotamise nädal aega enne kooliaasta algust, kusjuures on selge, et kogu laenusüsteem ei käivitu mitte nädalaga, vaid tükk aega hiljem. Tekib auk, mis seab paljud inimesed, paljud pered raskesse olukorda. Ma kardan, et ka pensioniea tõstmise otsus serveeritakse umbes niiviisi, et need, kes valmistuvad järgmisel kuul pensionile minema, pensionile minna ei saa. See on väga selles stiilis. Mulle tundub, et pensioniea tõstmine on paratamatu, kuid siin on õigem niisugune libisev üleminek, millest on juba ajakirjanduses räägitud. Kuid ka siin on minu meelest vaja mõelda ette. Ma kujutan ette, et naine, kes praegu on 50, peaks teadma, et kui ta on 55, siis ta olukord muutub. Ja ülemineku vahendiks võiks olla asi, millest on palju räägitud, aga mida ma ei näe ei selles otsuses ega üheski teises. Nimelt see, et inimesed, kes on pensionil ja tahavad töötada, peaksid saama täiselatusraha pluss täispalga ja maksma ka täismaksusid. Sellega n.-ö. stimuleeritaks seda, et töövõimelised pensionärid hakkaksid oma töökohtadest rohkem huvituma, olema tööturul aktiivsemad. Nii me nagu pehmendame seda üleminekut. Minu meelest on aeg ka see ettepanek teha, et töötavale pensionärile täiselatusraha ja muidugi siis ka täismaksud kogutulust. Aitäh!
T. Mets
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Me seisame uuesti küllaltki terava sotsiaalprobleemi ees, mis ootab meilt lahendust. Minu viimane sõnavõtt siinsest kõnetoolist ei ole suunatud mitte niivõrd praeguse Ülemnõukogu liikmetele, kuivõrd nendele, kes pretendeerivad edasi Riigikogusse. Küsimus on tõesti ülimalt delikaatne, eriti kui peame silmas, et meil on praegu 780 000 töölist, kes peavad ülal pidama 382 000 pensionäri, sõjaväge, kallist riigiaparaati pluss veel teised väljaminekud. Tähendab, selge on see, et väärtuse loovad eelkõige ikkagi need 780 000, mistõttu mõõk on ülimalt kaheteraline. Ma toon teile võrdluseks mõned vanusepiirid, millal üks või teine kodanik ühes või teises riigis hakkab saama pensioni. Näiteks Šveitsis on see vanus naistel 62, meestel 65, Soomes 60 ja 65, Taanis mõlemal 67. Samas on Hiinas meesterahva pensionivanus 55 ja naistel 50 aastat. Niisiis on amplituudid väga erinevad ja siit tulenevalt võiksime küsida, kas siis meie, eestlased, oleme tõesti nii viletsad, et peame nii varakult pensionile minema ja väikesele kategooriale töölistele paneme peale suure koormuse. Kuna ma ise töötan vallavalitsuses, siis olen kursis surmajuhtumite registreerimisega, surnute vanuse ja surmapõhjustega. Ma pean ütlema seda, et meil läheb ära väga suur kategooria mehi, kes on 58, 61, 62 aastat vanad. Ja kui me nüüd läheme välja selle ahvatletud keskmise peale väga järsult, tõstame pensionile jäämise iga kas või 3 aasta võrra, siis võtame väga suurelt kategoorialt inimestelt täielikult ära igasuguse lootuse pensile minna, kuna me kuulsime, et eesti mehe keskmine eluiga on 64, see on muidugi väga valus küsimus. Millest on üldse tingitud selline olukord, et meie eluiga nii lühike on? Asi on selles, et üldhaigustele, mis meie inimesi hauda viivad, tuleb lisaks stress. Stress saadab meid sündimisest saadik, sest juba titevanker on tänapäeval hirmus kallis. Ja selle ostmine käib paljudele üle jõu. Kui inimene ära sureb, siis jälle ei jõua need, kes alles jäävad, seda inimest maha matta. Juba need on kaks reaalset stressi alust. Meie stress algab, nagu ma juba ütlesin, sünnist ja lõpeb surmaga. Vahepeal on igasugused muud mured: kui me ostame auto, siis on mure, et kui autoaku läbi kulub, kust me uue saame, see on hirmus kallis; kuluvad kummid läbi, kust me uued saame? See on vaid üks näide. Kõigil elualadel on stress ja see vanandab meid palju rohkem kui range, distsiplineeritud töötegemine, nagu see on Läänes tavaks. Nii kaua kuni me ei saa korda oma elu igapäevatasandit, nii kaua ei saa mitte mingil juhul hüppeliselt tõsta pensioniiga. Siin on räägitud sellest, et kui see küsimus tõesti tuleb lahendada, siis miks me hakkame saba raiuma jupikaupa, teeme asja ühekorraga ära. Me leian, et niisugune võrdlus inimese puhul on ebareaalne ja ebainimlik. See probleem vajab nii sotsiaalset ja psühholoogilist ettevalmistust kui ka terve riigi majandusliku taseme järsku tõusu, milleks meil aga paraku mitte mingit eeldust ei ole. Kui nüüd tuleb kokku Riigikogu, võetakse küsimus kindlasti arutusele. Milline võiks siis olla optimaalne variant? Heakene küll, paneme meestele aasta juurde ja nad lähevad pensionile 61-aastaselt. See aasta on juba kriitiline piir, aga sellega võib-olla võime veel leppida. Kui me naised paneme ka meestega ühe pulga peale, siis tekib lamenti ja pahandust kui palju. Kui me paneme neile kas või 3–4 aastat juurde, säilib ikka teatud distants. Selline hüppeline muutus aga, nagu siin teatud ringidest kuulda on olnud, et pakume juurde 3 või 5 aastat või viime hoopis Soomega võrdsetele alustele, selline üleminek meie praeguse nii madala elatustaseme juures ja viletsates sotsiaalsetes tingimustes ei ole mitte mingil juhul mõeldav. Lugupeetud kolleegid, kes te tahate saada tulevase Riigikogu liikmeteks, lähtuge ülimast reaalsusest ja kõige vähem emotsioonidest. Lähtuge just nendest tingimustest, mis meil on, ja kui need muutuvad, siis on ju alati võimalus vanusepiiri tõsta, see ei ole mitte mingi konstantne suurus. Nii et ma palun siin ainult inimlikku lähenemist ja selle reaalsuse arvestamist, milles me ise praegu asume! Ma tänan teid tähelepanu eest!
A. Järvesaar
Austatud juhataja, head kolleegid! Ma räägin nende sotsiaalkomisjoni liikmete nimel, kes hääletasid nimetatud otsuse vastu. Minu arvates oleks see küsimus pidanud saalis olema mitte täna, vaid juba tükk aega varem, just nimelt see, mis puudutab pensioniseaduse muutmist. Kui me nägime ette, et meie riigieelarve ei kata seaduse täitmist, asendasime pensionide väljamaksmise alates jaanuarikuust elatusrahaga. Jaanuarist tänaseni on möödunud mitu kuud, kas me tõesti selle aja jooksul ei näinud ette, mida tuleb teha, et rakendada 1. oktoobrist praeguse rahavahetuskursi järgi normaalne pensioniseadus? Mida me praegu teeme? Me läheme pensionäridega edasi õitsvas kommunismis, kõik saavad ühtemoodi, sõltumata vanusest. Me loodame sellega lappida riigieelarve auke. Kas me ei peaks siia aga ise ka kommunismi minema? Kui me panime ette maksta pensionäridele 200 krooni, siis paneme ka töölkäivatele inimestele 300 krooni ja klaarime asjad ühtemoodi. Ma tahaksin öelda veel ühe asja kohta, mida rääkis härra minister. Ta ütles nimelt, et on diskrimineeritud naisi, et nende palgad on väiksemad. Kahjuks ma ei tea oma 25-aastase tööstaaži jooksul ühtegi juhust, kus ühel ja samal ametikohal oleks naisterahva palk olnud väiksem kui mehel, olgu ta siis õpetaja, arst või tehase direktor. Tahaksin siiski loota, et siin saalis kasutatavad väljendid on paikapidavad, mitte niisama, et oleks lihtsalt hästi ilus ja mõjuv väljend. Niisiis, minu arvates ei ole meil õigust minna edasi ühesuguste elatusrahadega ja mina isiklikult hääletan sellele kindlasti vastu. Aitäh!
M. Ahven
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma täiendaksin Ants Järvesaart veel. Kui valitsus esimest korda esitas meile palve peatada pensioniseaduse rakendamine, siis toodi põhjuseks inflatsioon, et ei jõuta inflatsiooni järgida. Väga õige, aga selleks ajaks ei olnud võib-olla isegi veerandit pensionidest ümber arvutatud, tegelik põhjus oli selles. Inflatsiooni arvestades oleks võinud muuta ühte punkti pensioniseaduses, mis ütleb, et kaks korda aastas korrigeeritakse, ja sellega oleks kõik koos olnud. Tõeline põhjus oli siiski see, et pensionid ei olnud välja arvutatud. Nüüd ütleb valitsus, juba uus valitsus, et me ei saa seadust rakendada seetõttu, et ei ole raha, aga põhjuseks jääb ikka seesama mitteväljaarvutamine. Ma ei tea, kuidas on teistes maakondades, aga Jõgeva maakonnas öeldi, et veel kuu aega on arvutamist. Arvutatakse praegu 1992. aasta 1. jaanuari seisuga. Oletame, et kuu aja pärast saaks asi ühele poole, siis on kõik asjad arvutis ja arvutiprogrammi on võimalik kõiksugu numbreid sisse panna ning kiiresti ümberarvutusi teha. Härra minister rääkis meile kahest väga erinevast pensioni suurusest. See on ka muidugi väga kummaline, kuidas vahepealset suurust ei saa kuidagi välja tuua, et kas tuleb 300 või 160. Ometi võetakse need numbrid elatusraha kohta ju samuti ei tea kust, sest ega see 200 krooni ei ole ka mingisugune väljaarvutatud asi. Ma ei oska teile midagi välja pakkuda. Kui need pensionärid, kes on tahtnud kunagi vanaduses kindlamalt elada ja on tublisti töötanud, on tõesti nõus saama sellega võrdset pensioni, kes õieti ei olegi töötanud, siis oleks kõik korras, aga selleks me peame tegema küsitluse. Mina kardan selliseid inimesi siiski solvata, kui me maksame kõigile võrdselt, ja seetõttu kutsun kõiki üles nõudma pensioniseaduse rakendamist kohe. See sunnib valitsust tegema arvutused kiiremini ära ja esitama meile kiiresti ka parandusettepanekud. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kas on veel kõnepidajaid? Ei ole. Kas lõpetame läbirääkimised? Teeme enne kohaloleku kontrolli. Kohal on 75 rahvasaadikut, puudub 22.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 61 rahvasaadikut, vastu ega erapooletu ei ole keegi. Läbirääkimised lõpetatakse.
Kas hr. Karu soovib lõppsõna? Palun!
L. Karu
Lugupeetud eesistuja, lugupeetavad rahvasaadikud! Lõppsõnas tahaksin tänada rahvasaadikuid nende mõtete ja arvamuste eest, mis siin välja öeldi, ja paari sõnaga vastata ka mõnele küsimusele. Kõigepealt see probleem, kust on võetud praegune elatusraha ja kas see on küllaldane. See tuleneb tööministeeriumi ja ka riigikantselei poolt tehtud sotsioloogilistest uurimustest ostukorvi kohta. Me oleme püüdnud hoida elatusmiinimumi sellel tasemel, et inimestel oleks võimalik omadega hakkama saada, ja lähtunud ka riigikassa ja sotsiaalmaksu reaalsetest võimalustest. Ei ole ju mõtet võtta vastu otsuseid, millel ei ole rahalist katet. Kahtlemata ei ole ka mina seda meelt, et kõigile võrdne elatusraha on väga hea asi. Ma ei ole seda kunagi arvanud ja see on tõesti üks diskrimineerimise erivorm. Kuid nagu te ise olete viimase poole aasta jooksul näinud, on meie situatsioon muutunud nii kiiresti, et tõesti peaaegu iga kuu on vaja elatusrahasid, palku ja elukallidust võrrelda ning vastavuses hoida. Tehti kriitikat, miks valitsus ei ole tulnud varem selle asjaga välja. Oleme arvamusel, et pensioniseadus on väga tõsine küsimus, ja kui see kord juba ei saanud mitte päris see, mida me tahtsime, siis tulla nüüd uuesti kiirustades välja vigade parandusega, parandada ühte või teist punkti, ei ole õige. Praegu, kus me oleme natuke oma ajas edasi läinud, oleme iseseisev riik, peame lähtuma ka Euroopa pensionistandarditest. Seetõttu ei ole võimalik piirduda pensioniseaduses ainult mõne komakoha muutmisega, siin on terve rida põhimõttelisi muudatusi. Tuleb sisse viia alternatiivkindlustused, tuleb rakendada täiesti uusi põhimõtteid. Niisiis on küsimus hoopis tõsisem.
Teiseks, mis puudutab pensioniea tõstmist, siis ärme teeme seda täna tõesti põhiküsimuseks, nagu ka Marju Lauristin ütles. See on üks võimalik variant, mis meil ees seisab, aga pensioniseadus tervikuna on hoopis tõsisem küsimus. Ma arvan, et 15. oktoobriks me suudame selle asjaga hakkama saada. Me oleme püüdnud kogu aeg hinnata, mis maksab pensioniseaduse rakendamine.
Kerkis üles ka küsimus, kas ei oleks võimalik teha nii, et kõigile neile, kelle pension jääb alla 200 krooni, makstakse elatusmiinimumi, ja kõik need, kellel tuleb üle, maksame juurde. Kahjuks on seis selline, et kuni kogu andmemassiiv pole arvutites, me ei tea, kui suur on kõrgemate pensionide osakaal. Meie esialgsed rehkendused näitavad, et see võiks tulla kuus umbes 20–40 miljonit. Aga ma ütlen, et see on jälle rehkendus, mida tänasel päeval pole võimalik täpselt teha, ja seetõttu me jääme siiski selle juurde, et valida kahest halvast variandist vähem halb ja jätkata elatusraha maksmist valitsuse rahadega.
Küsimusi tekitas veel meeste ja naiste pensionide erinevus. Asi ei ole mitte selles, et ühel ja samal tööpostil oleks naisel olnud väiksem palk, vaid nagu te mäletate, on põhiline hulk naisi töötanud sotsiaalsfääris, nad on olnud õpetajad, arstid, õed, sanitarid jne. Kogu see sfäär on olnud naiste käes ja paratamatult on see sfäär aastaid olnud alatasustatud. Meditsiinitöötajad on saanud keskeltläbi näiteks 50–60% palka. Nii et see ei ole meeste ja naiste diskrimineerimine mitte otseses mõttes, vaid elualade lõikes.
Kõike öeldut arvestades olen ma vastu niisugustele populismi järele lõhnavatele avaldustele, et võtame pensioniseaduse vastu, kuigi me ei tea, kust me raha leiame, kust me katte saame. Teeme lihtsalt ilusa otsuse. Neid ilusaid otsuseid oleme küllalt palju teinud ja küllalt palju oleme nendega ka pärast hädas olnud. See ei ole päris tõsine jutt. Saades aru sellest keerulisest probleemist, mis tänaseks on kujunenud, pöördun Ülemnõukogu poole, et leida väljapääs nii kiiresti kui võimalik. Kahtlemata Riigikogu rakendab uue pensioniseaduse ja meie ettepanekute taha asi ilmselt seisma ei jää, oktoobri alguseks me oleme võimelised need esitama. Teeksin ettepaneku jääda teile pakutud projekti juurde.
Juhataja
Suur tänu! Lehte Hainsalu.
L. Sööt (Hainsalu)
Lugupeetud kolleegid! Tänan kõiki sõnavõtjaid ja eriti pr. Lauristini. Tema puudutas teemat, mida mina lihtsalt ei taha puudutada, kuna me tegeleme sellega iga päev – pensionide väljaarvutamist kohtadel. Sellest lähtudes ma ütlengi, et kui me täna seda otsust vastu ei võta, siis juhtub kõige halvem: jõustub meie otsus hakata 1. oktoobrist pensione välja maksma pensioniseaduse järgi. Aga neid lihtsalt ei ole välja arvutatud ja kokku tulnud ei ole ka Riigikogu, kes peaks ütlema, mis nüüd edasi saab. Et sundida valitsust kiiremini töötama, selleks on piits olemas. Enne lahkumist peab ta esitama oma kontseptsioonid Riigikogule.
Mis puudutab teist punkti, siis hr. Järlik võttis oma ettepaneku tagasi, kuid me võtame tänuga vastu Jaak Alliku ettepaneku. Teine punkt kõlab nüüd nõnda: "Eesti Vabariigi Valitsusel lubada jätkata igakuise elatusraha maksmist 1992. aasta 31. detsembrini." Sotsiaalkomisjon teeb Ülemnõukogule ettepaneku võtta täna vastu otsus Eesti Vabariigi pensioniseaduse taaskehtestamise kohta. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Teeme kohaloleku kontrolli! Kohal on 75 rahvasaadikut, puudub 22. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi pensioniseaduse taaskehtestamise kohta? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 54 rahvasaadikut, vastu 13, 4 jäid erapooletuks. Otsus on vastu võetud.


Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse osalise muutmise kohta" eelnõu esimene lugemine
Juhataja
Jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja võtame arutusele 6. punkti, valitsuse esitatud seaduseelnõu Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse osalise muutmise kohta. Eelarve-majanduskomisjon teeb jälle ettepaneku arutada seda seaduseelnõu kiireloomulisena. Panen küsimuse täiskogu ette hääletusele.
Kolleegid, asugem töökohtadele, tuleb uus hääletusvoor! Kontrollime kohalolekut, et kõik oleks korrektne! Kohal on 75 rahvasaadikut, puudub 22. Lugupeetud rahvasaadikud, kes on selle poolt, et 6. päevakorrapunkti arutada kiireloomulisena? Palun hääletada! Ettepaneku poolt on 54 rahvasaadikut, vastu 2, 2 jäid erapooletuks. Arutelu on kiireloomuline. Palun ettekandeks kõnetooli põllumajandusministri asetäitja hr. Maido Pajo!
M. Pajo
Austatud juhataja, lugupeetavad rahvasaadikud! Tänan, et küsimus sai kiireloomulisena päevakorda võetud. Põllumajandusreformi ettevalmistustööd on jõudnud nii kaugele, et seda tuleb hakata otsustama.
Riigimajandid on pikemat aega olnud poliitiliste vaidluste objekt. Küsimus ei ole niivõrd selles, miks neid majandeid vaja on. Talupidajad vajavad riigimajandite abi uute põllukultuurisortide aretamisel, tootmise kindlustamisel kvaliteetse seemnega ja tõuaretustöös. Seal tehakse teaduslikke uurimusi ja katsetusi ning juurutatakse need praktikasse.
Põhiliselt vaieldakse selle üle, kui palju riigimajandeid peab olema, kuidas need kindlaks määrata ja kes peab seda otsustama. Vastavalt maareformi seadusele jäetakse riigimajandite põllumajandusmaa riigi omandusse. Põllumajandusreformi seadus, mis võeti vastu 11. märtsil 1992, näeb ette, et Ülemnõukogu kinnitab riigimajanditeks jäävate põllumajanduslike õppe-, katse- ja teadusasutuste loetelu ning nende kasutusse antava riigimaa suuruse, mida vastavalt Eesti Vabariigi maareformi seaduse §-le 31 ei tagastata ega erastata. Nõnda otsustati teadmises, et reform viiakse läbi mitmes etapis: esialgu määratakse kindlaks riigile kuuluvad maad, seejärel munitsipaalmaad ja alles ülejäänud maad lähevad erastamisele.
Põllumajandusreformi senine käik ja maareformi ettevalmistustööd on näidanud, et selline kunstlik eraldamine pole võimalik, igal pool tuleb kõik küsimused lahendada üheskoos, lähtudes tervikvarast, endiste omanike õigusest vara tagastamisele, arvestades vara asendamise ja maa ostmise taotlusi. Kogu see protsess on igal pool terviklik. Järelikult tuleb ka küsimusele läheneda kompleksselt ja lahendada see üheaegselt: teha konkreetne kava ja seejärel hakata vastu võtma otsuseid, mis arvestavad kõigi asjaosaliste huve.
Kui me põllumajandusreformi seaduse § 18 põhjal jääksime seisukohale, et Ülemnõukogu peaks kindlaks määrama ka riigimajandite piirid, siis peaks ta enda peale võtma kogu põllumajandusreformi tegeliku läbiviimise, hakkama ise läbi vaatama inimeste taotlusi, lahendama nende vaidlusküsimusi ja koguni maastikul näpuga näitama, kuidas piire ajada. See ei ole reaalne. Maakasutuse piiride kindlaksmääramine, maa eraldamine ja looduses mõõdistamine on täpsust ja aega nõudev tehniline töö. Seda tehku maa-amet ja teised vastavad organid. Lähtudes riigimajandite eesmärgist ja funktsioonidest, on Ülemnõukogu ülesanne määrata kindlaks nende põhitegevuseks vajaliku maakasutuse suurus. Piiride ajamine ja lõplik täpsustamine toimub juba kohapeal põllumajandusreformi komisjoni ja omavalitsuse volikogu koostöös. Seda küsimust oleme arutanud üsna mitu korda maaelu- ja keskkonnakomisjoniga ning jõudnud järeldusele, et seadust muutmata siin edasi minna ei saa. Seetõttu ongi meil ettepanek muuta põllumajandusreformi seaduse § 18 lg. 1, kus oleks fikseeritud, et Ülemnõukogu sätestab riigimajandite tegevuse põhieesmärgid ja otsustab maakasutuse suuruse, ning § 18 lg. 4 näha ette, et tegelikud piirid määrab kindlaks omavalitsuse volikogu maareformi ja põllumajandusreformi käigus.
Ma rõhutan veel, et reformi senist ettevalmistustööd arvestades tuleks nüüd tõepoolest see asi ära otsustada. Muidu kestab põllumajanduse kriis edasi. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused. Tõnu Saarman.
T. Saarman
Austatud juhataja, lugupeetud ettekandja! Otsuse eelnõus on märgitud, et Ülemnõukogu määrab kindlaks majandite loetelu. Edasi öeldakse, et Ülemnõukogule esitatavad materjalid peavad sisaldama esmatasandi omavalitsuse ja maavalitsuse seisukohta.
Kas te selgitaksite, mida selle all mõeldakse, kas näiteks mõlema omavalitsuse positiivset või negatiivset seisukohta? Aitäh!
M. Pajо
Selle üle on mõtteid vahetatud. Et põllumajandus- ja maareformi käigus põimuvad väga erinevad huvid, siis on vaja teada saada eri tasandite võimuorganite arvamust, kuidas maakasutuse küsimusi konkreetselt lahendada. Aga nagu maareformiseaduses fikseeritud, jääb otsustamisõigus Ülemnõukogule. Viimane kuulab ära kõigi organite arvamuse ja langetab oma otsuse. Need arvamused võivad olla üksteist välistavad, kuid koos põhjendustega on Ülemnõukogul võimalus neid kas arvestada või mitte. Omavalitsuste seisukoht ei pea olema ei positiivne ega negatiivne, vaid eeskätt põhjendatud.
H. Schotter
Lugupeetud hr. Pajo! Esitatud eelnõu punkt 2 ütleb, et maakasutuse piirid määrab ja maakasutuse üldsuuruse täpsustab põllumajandusreformi käigus vallavolikogu. Kõigis valdades on moodustatud komisjonid, kuhu kuulub võrdselt vallavolikogu, talunike ja majandite esindajaid ning veel üks riigi esindaja. Kas eelnõu punkt 2 ja nende komisjonide volituste vahel ei ole väikest vastuolu ja kas sellest ei või tekkida edaspidi konfliktsituatsioone? Aitäh!
M. Pajо
Kui lähtuda maareformiseadusest, siis maa eraldamise otsustab tegelikult kohaliku omavalitsuse volikogu. Reformikomisjon seda teha ei saa. Kuid arvestades põllumajandus- ja maareformi väga tihedat seotust, on täiesti loomulik, et asja otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes peab silmas ka reformikomisjoni seisukohta. See, kuidas nad konkreetselt kokku lepivad, on volikogu teha.
Juhataja
Suur tänu, hr. Pajo! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnetooli maaelukomisjoni esimehe hr. Juhan Telgmaa!
J. Telgmaa
Austusväärsed kolleegid! Täna pakutav seaduseparandus konkretiseerib riiklikku tähtsust omavate põllumajanduslike õppe-, katse- ja teadusasutuste maade eraldamist. Teatavasti neid maid edaspidi ei tagastata ega erastata. Paikkondades, kuhu planeeritakse riiklikke põllumajandusettevõtteid, on seda küsimust lahendamata võimatu asuda maid tagastama ja erastama, tähendab maareformi tegelikult ellu viima.
Juhin tähelepanu eelnõu punktile 2. See annab võimaluse vabastada Ülemnõukogu nende majandite maakasutuse detailsest paikapanemisest. Valitsuse esitatud eelnõus näeb maaelukomisjon probleemi lahendust ja toetab eelnõu esimese lugemise lõpetamist täna ning selle teisele lugemisele panemist veel käesoleval istungjärgul.
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et on küsimusi. Ants Paju.
A. Paju
Austatud juhataja, lugupeetav kolleeg! Teie sõnadest jäi meile mulje, et reformi ellurakendamist tahetakse konkretiseerida. Kui mu mälu ei peta, oleme püüdnud seda konkretiseerida juba kaks aastat. Kas nii pikk aeg tuleneb sellest kogust siin või on tegelik elu alles nüüd andnud meile tarkust asja nii sõnastada?
J. Telgmaa
Kahest aastast ei saa juttu olla. Põllumajandusreformi seadus võeti vastu alles 11. märtsil 1992. Nähtavasti laskis maaelukomisjon kui juhtivkomisjon seaduse teksti ebakonkreetse formuleeringu, mis ei võimaldanud seda asja tegelikkuses läbi viia. Tänane parandus vabastab meid sellest raskusest.
L. Hänni
Austatud juhataja! Hr. Telgmaa, minu arvates ei selgu seaduseelnõust päris täpselt, kuidas lõpuks kujuneb maakasutuse suurus. Punkt 1 ütleb, et selle määrab Ülemnõukogu, aga punktist 2 loeme, et maakasutuse üldsuuruse täpsustab vallavolikogu. Millist täpsust maaelukomisjon silmas pidas? Kas Ülemnõukogu määratud suurust võib muuta näiteks pluss-miinus 50 ha või kui palju?
J. Telgmaa
See probleem peaks kaduma, kui seaduse paranduse vastuvõtmine lubab esitada Ülemnõukogu otsuse eelnõu, kus on kirjas riigimajandite loetelu ja nende maakasutuse suurus. Ülemnõukogu ei saa minna loodusesse majandi piire tõmbama, vaid delegeerib selle valla pädevusse. Küsimus saab olla mõnes või vahest paarikümnes hektaris. Ma küll ei usu, et kuskil võib tulla paarikümmet hektarit, sest riigimajandite suurus ei ole võrreldav seniste kolhooside omaga. Kindlasti jääb kõrvalekaldumine paari protsendi piiresse.
M. Ahven
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! § 1 ütleb, et Ülemnõukogule esitatud materjal peab sisaldama kohaliku omavalitsuse ja maavalitsuse seisukohti. Kas see ikka on hea sõnastus? Võib-olla peaks esitama mingi dokumendi – poolt või vastu otsuse.
Seisukoht on minu meelest imelik mõiste, pole teada, kas Ülemnõukogu peab neid arvestama või ei. Äkki võetakse kohalikult omavalitsuselt otsustamisõigus ära? Aitäh!
J. Telgmaa
Sellele küsimusele vastas hr. Pajo. Omavalitsuselt ei võta keegi otsustamisõigust ega -kohustust. Ülemnõukogu teeb oma otsuse täpselt nii nagu ta õigeks peab. Otsustada on kergem, kui teatakse kohaliku omavalitsuse seisukohta. Ühega võib Ülemnõukogu nõustuda, teisega mitte. Oma otsusega ta lahendab asja, ja mõningatel juhtudel võib lahendus riiklikest huvidest lähtuvalt olla ka vastuolus sellega, mida kohalik omavalitsus või maakonnavalitsus taotleb.
Juhataja
Suur tänu, Juhan Telgmaa! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole.
Meie käsutuses on veel natuke aega, ma avan läbirääkimised. Kas ma mõistan õigesti, et sõnasoovijaid ja kõnepidajaid ei ole? On. Hanno Schotter.
H. Schotter
Lugupeetud kolleegid! Olen selle küsimusega kahe aasta jooksul küllalt palju kokku puutunud ja seepärast lihtsalt kohustatud paar sõna ütlema. Minu arvates otsuse eelnõu, mis meile täna siin esitatakse, on vähemalt punktis 2 ohtlik. Eestis on olnud üks juhus, mida ma tean konkreetselt, kus maaomandi pärast püssi lasti. Püssitoru ees seisis inimene, kel vili maas. Mõlemad mehed olid veendunud oma õiguses. Põhjus oli, et üks komisjon muutis teise koimisjoni otsuse. Jutt on nimelt vallavolikogust ja sellestsamast komisjonist, mis seatud otsustama omandi- ja maareformi asju valdades. Kui me anname tänase otsuse eelnõuga vallavolikogule voli looduses piire ajada ja otsustada, kui palju keegi maad vajab, siis süveneb konflikt, mis on juba olemas ja millel võivad olla üsna kurvad tagajärjed.
Hr. Telgmaa vaatas Liia Hänni küsimusele minu arvates natuke vildakalt. Arutelude käigus ei ole vaieldud mitte riigimajandite, põllumaa, vaid metsa- ja muude maade üle. Just nende maade osas pakuti, et seda peaks otsustama kohalik volikogu, kus on kohalikud inimesed ja asjast selgem ülevaade. Minul jäi küll härra Telgmaa vastusest mulje, et vallavolikogule antakse õigus otsustada oma äranägemisel ka põllumaa kasutust. Seepärast ei saa ma sügava kahetsusega südames nõustuda ettepanekuga see otsus täna kiires korras vastu võtta ja päästa ummikust riigimajandite moodustamine. Sõnastust tuleks veel kaaluda. Kui see asi täna hääletamisele läheb, siis olen ma kahjuks sunnitud vastu hääletama. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, mulle tundub, et rohkem kõnepidajaid ei ole. Kas lõpetame läbirääkimised? Kohaloleku kontroll. Kohal on 62 rahvasaadikut, puudub 35.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsilolevas päevakorrapunktis? Selle ettepaneku poolt on 45 rahvasaadikut, vastuhääli ja erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Kolleegid, kas lõpetame esimese lugemise? Esimene lugemine on lõppenud. Parandusettepanekuid oodatakse 24 tunni jooksul.
Tänase istungi õhtune pool algab kell 18. Ma soovin, et komisjonid väga viljakalt töötaksid. Tänan teid, kolleegid!
Algab komisjonide töö ja lõuna. Saame kokku kell 18.


ÕHTUNE ISTUNG


Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise lepingu ratifitseerimise kohta
Juhataja
Tere õhtust, kolleegid! Alustame tänase istungi õhtuse poolega ja kontrollime kohalolekut! Kohal on 60 rahvasaadikut, puudub 37. Kolleegid rahvasaadikud, vastu tulles asjaosaliste soovile teen ettepaneku alustada õhtust poolt 10. päevakorrapunktiga – otsusega Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise lepingu ratifitseerimise kohta. Palun ettekandeks kõnetooli riigiminister härra Uno Veeringu!
U. Veering
Austatud härra juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Mul on au teile ette kanda ajaloolise tähtsusega dokument, nimelt Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise leping. Ütlen kõigepealt kommentaariks nii palju, et kuna materjal – lepingu tekst, selle juurde kuuluv segakomisjoni töökorraldus ja seletuskiri – on teil kõigil käes, siis ma küsimust sisuliselt valgustama ei hakka. Teie loal lisan ainult mõne kommentaari.
Ilmselt hakkas kõigile silma, et tegu on Läti ja Eesti vahelisi riigipiiri maismaaosa taastamise leppega. Merepiiri osas ei ole veel kokkuleppele jõutud ja lepingu üks punkt sätestab, et merepiir kehtestatakse eraldi leppega. Maismaal taastatakse põhimõtteliselt piir, mis eksisteeris Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahel 1940. aastani. On tehtud ainult üksikuid ebaolulisi korrektiive, mis ei vääri tähelepanu.
Veel nõuab selgitust Ülemnõukogu otsuseprojekti punkti 2 alapunkt 1. Et Läti pool ratifitseeris teile esitatud lepingu juba juunikuus 1992 ning praktilisi töid piiri taastamiseks tuli alustada, siis oli Eesti valitsus sunnitud selle punkti 1 osas kiirustama ja määrama meie esindajad segakomisjoni. Nii et seda punkti ei ole Ülemnõukogul tarvis otsustada. Teine punkt jääks ilma alapunktita lihtsalt selles redaktsioonis, et tagada riigipiiri taastamisega seotud kulutuste finantseerimine vabariigi eelarvest. Tänan teid, härra juhataja ja lugupeetud Ülemnõukogu liikmed. Sellega oma piirduksin, eeldades, et teil kõigil on olnud võimalik materjaliga tutvuda. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Tundub siiski, et on mõned küsimused. Klavdia Sergij.
K. Sergij
Lugupeetud härra Veering, palun öelge, kui palju on muutunud piir 1940. aastaga võrreldes. Kui palju ta muutub läbirääkimiste tulemusena?
U. Veering
Ma püüdsin seda teha, aga nähtavasti väljendusin ebakonkreetselt. Tegelikult võib öelda, et piir ei ole muutunud. Erinevused on tühised. Näiteks Valga ja Valka vahelisel joonel on Eesti poolele välja antud ehituskrunt, kus seisab seitse maja peal. Neist heli (ma võin numbrites eksida, võib-olla proua Kolossova oskab täpselt öelda) on eesti ja kolm läti perede valduses. Umbes samasuguseid näiteid on ehk veel mõnes maakohas. Kui kuskil tekib otstarbekusest lähtuv õgvendamise vajadus, on see segakomisjoni poolt töö korras lahendatav küsimus, mis ei eelda ei valitsuse ega kaugeltki mitte parlamendi tasandil aktsepteerimist.
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni, väliskomisjoni nimel esineb meie ees selle aseesimees Tiit Made.
T. Made
Austatud eesistuja, kallid kolleegid! Piiriküsimuste lahendamine meie naabritega on sellel sajandil olnud igal juhul tülikas probleem. Olgu siis idanaabri või meie heade sõprade lätlastega. Täna oleme jõudnud umbes samasugusesse seisu kui meie esiisad oktoobris 1920, mil nad Inglise vahekohtunikest koloneli Tallentsi näpunäitel piiri ajasid.
Enne seda, kui teie ette tulla, heitsin pilgu memuaaridesse ja ajalooraamatutesse ning lugesin sealt suure ehmatusega, et see ammune komisjon olnud pisut purjus, kui ta piiri ajas. Sellepärast tulnud piir sakiline ja keeruline. See ei tähenda, et mul oleks omapoolseid soovitusi praegusele segakomisjonile, kuidas ennast üleval pidada, kuid märkimist see igal juhul väärib. Kuna komisjon oli pisut purjus, siis – teades eestlaste ja lätlaste iseloomu – aeti piir kõikjal põhja poolt Läti külasid ja lõuna poolt Eesti külasid. Seetõttu, nagu ajalooraamat kinnitab, sai Eesti pool kannatada. Läbirääkimiste käigus läks meil kaduma Heinaste linn, kus oli kuulus Eesti merekool, aga vastu saime terve saare ja 2/3 Valga linnast. Nüüd oleme siis niisuguses olukorras, nagu me oleme. Ajalooraamatus on öeldud, et piiriajamine tegi igasuguseid vempe. Nii jättis see Ramsi Risti meie poolele, kuid Veski paisjärve Lätile. Kolm maja jäi meile, neli Lätile. Piir poolitas talusid. Ühtedel jäid põllud, teistel jällegi heinamaad välismaale. Eestlase Tammiku värvimistöökojal, mis asus piirijõe lõunakaldal, seisis silt "Tammiks".
See selleks. Väliskomisjon arutas seda küsimusteringi mitmel korral ja hoolega ning jõudis üksmeelselt seisukohale, et maismaapiir võib ju uuesti maha märkida, kuid me vajame ennekõike merepiiri probleemide lahendamist. Seda ei või küll iseseisev Eesti riik taluda, et lätlased peavad Eesti territoriaalvetes Eesti laevu kinni. Sellepärast on meil soovitus valitsusele ja Riigikogule, et merepiiriga tuleb hakata aktiivselt tegelema.
Edasi oli väliskomisjonil probleem seoses punktiga 4.3 – sihtide raiumine, kraavikaevamine ja piirimärkide paigaldamine, mis on segakomisjoni töögrupi ülesanne. Arutasime ja leidsime, et see on väga ränk ülesanne. Väliskomisjoni koosseisu kuuluv tuntud isamaalane Mart Laar rahustas meid ja ütles, et see on isamaalik ülesanne. "Isamaa" ühendus peatab 20. septembrini võitluse Rahvarinde vastu ja läheb nagu üks mees neid sihte ajama. Nõnda langes see küsimus väliskomisjonil päevakorrast ära.
Edasi oli meil probleem punktiga 6 – kas piirimärk peab ikka olema mõõdus 30x30x30? Järsku peaks see olema hoopiski risttahukakujuline? Vaidlesime ja leidsime, et parem on siiski nii, sest risttahukakujulise piirimärgi puhul tekib küsimus, kelle poole vaatab laiem tahk. Paraku me ei jõudnudki kokkuleppele, kui sügava augu peaks kaevama – kas meeter või pool meetrit –, sest me ei teadnud, kus asub Eesti külmapoolus ja kui sügavalt maa külmub. Niisiis jääb segakomisjoni lahendada, kas poolteise meetri või meetri sügavune auk. Põhimõtteliselt on aga kõik korras.
Väliskomisjon toetab selle seaduseelnõu vastuvõtmist. On siiski üks mure. Me ei ole ikka rahul, et piiriajamine oktoobris 1920 läks nii, nagu ta läks. Et me loovutasime terve linna, aga asemele saime ainult 2/3 linna. Nüüd on läbirääkimiste küsimus, kas anda lätlastele Valga tagasi või mitte. Arvame, et seda ei saa teha. Kui me anname Valga tagasi, kas siis lähevad lätlastele ka lugupeetud Mai Kolossova ja peaminister Tiit Vähi või jäävad nad Eestile? See küsimus jäi lahtiseks.
Kallid kolleegid, ma soovitan teil hääletada seaduseelnõu poolt, et sellest tuleks üks tubli seadus, et me saaksime oma naabrite lätlastega lahendada piiriküsimused paindlikult, operatiivselt ja sõbralikult, mis võiks olla eeskujuks meie piiriläbirääkimistele Venemaaga. Tänan teid!
Juhataja
Suur tänu! Mai Kolossova täpsustab asjaolusid.
M. Kolossova
Lugupeetud kolleeg Made, mul ei ole küsimust, on ainult sõnavõtt. Olen liigutatud, et te suutsite Valga brošüüri nii põhjalikult läbi lugeda ja sealt elementaarsed ajalooteadmised omandada. Mis puutub piiripostidesse, siis Valga ligidal piiril on veel alles Eesti-aegsed vappidega piiripostid. Nii et tulevasel komisjonil oleks soovitatav minna ja vaadata, kui sügaval need on, kui jämedad need on ja kuhu poole nad vaatavad. Tänan!
T. Made
Ilmselt on ta seda teinud ja sealt šnitti võtnud. See seisab kirjas siin dokumendis punktis 6.
А. Junti
Lugupeetud ettekandja. Kui me oleme arutanud Eesti-Vene piiri asju, siis on alati setude küsimus päevakorrale tõusnud. Kas liivlaste küsimus ei tulnud teil kordagi jutuks?
T. Made
Tunnistan oma häbiks, ei tulnud.
H. Peterson
Lugupeetav juhataja ja ettekandja! Vanasti, kui piir oli paika pandud, võis siiski käia (ma ei tea, kas ametlikult või mitteametlikult) selle sepa juures, kes jäi talule lähemale. Kui läti sepp oli lähemal, siis mindi tema juurde. Kuidas on nüüd selle asjaga? Kas Eesti talumees võib Lätist sulast või pruuti vaatamas või tellimas käia?
T. Made
Austatud kolleeg Peterson, ma saan aru, et te ei ole lugenud lehti ega käinud ka korralikult istungitel. Kui meil see viisaasi naabritega paika pandi, siis otsustati, et pruudile tuleb saata küllakutse. Ka hobuserautamine tuleb vastavalt vormistada, muidugi kui Läti poolel veel üldse seppasid alles on jäänud.
Juhataja
Suur tänu! Teema on huvitav, seda võib jätkata ka töö korras. Küsimusi rohkem ei ole. Tänan! Kas Heldur Peterson taha veel küsida või sõna võtta? Heldur Peterson.
H. Peterson
Olgu kohalkäimisega kuidas on, hr. Ristkok teab täpsemalt, kummal see parem on – kas minul või Madel –, aga minu teada on Lätis käimine ikkagi viisavaba. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Läbirääkimised on alanud. Kas keegi soovi veel sõna võtta või kõnet pidada? Kas lõpetame läbirääkimised? Kontrollime kohalolekut! Kohaloleku kontroll. Kohal on 66 rahvasaadikut, puudub 31.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised selles päevakorrapunktis? Ettepaneku poolt on 59 rahvasaadikut, vastuhääli ja erapooletuid saadikuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud.
Parandusettepanekuid mulle laekunud ei ole. Juhtivkomisjon toetab selle otsuse vastuvõtmist. Kas autorid või valitsus soovib lõppsõna? Ei soovi. Kas juhtivkomisjon soovib lõppsõna? Ei soovi. Panen otsuse eelnõu hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise lepingu ratifitseerimise kohta? Vaja on 49 häält. Ettepaneku poolt on 59 rahvasaadikut, vastu üks, erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.


Eesti Vabariigi seaduse "Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise ulatuse kohta" eelnõu teise lugemise jätkamine
Juhataja
Tuleme nüüd 7. päevakorrapunkti juurde. Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise ulatuse kohta käiv seaduseelnõu. Teine lugemine oli katkestatud, jätkame nüüd seda. Palun ettekandeks kõnetooli majandusministri asetäitja hr. Ardo Kamratovi!
А. Kamratov
Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud saadikud! Ma tahan lühidalt puudutada täpsustusi ja parandusi, mis selles seaduseelnõus vahepeal, arvestades eelmise erakorralise istungi pikka ja tulist diskussiooni, koos eelarve- ja majanduskomisjoniga on tehtud. Me räägime praegu Eesti Vabariigi seaduseelnõust õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise ulatuse kohta.
Palume §-s 1 teha parandus, mis on välja jäänud. Selle paragrahvi 1 eestikeelse teksti 3. reas tuleb peale sõna "vara" sulgudesse kirjutada "välja arvatud maa". Kuna maa hindamise seadus võeti eelmisel erakorralisel istungil vastu, siis see seaduseelnõu ei pea enam käsitlema maa hindamise, sealhulgas ka õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse probleeme.
Edasi palun teid välja võtta 12. augustil 1992 eelarve-majanduskomisjoni poolt tehtud muudatuste tekst, kus on juttu § 3 täiendamisest. Põhiteksti on kirjutatud, et üks Eesti kroon 1940. aastal võrdub 10 Eesti krooniga käesoleval ajal. Eelarve-majanduskomisjon täpsustas veel täna oma seisukohta. Palun kirjutada põhiteksti, et üks 1940. aasta Eesti kroon võrdub 20 1992. aasta Eesti krooniga. Esimene alternatiiv oleks siis, et üks 1940. aasta Eesti kroon võrdub 10 praeguse Eesti krooniga. Teiste sõnadega: senine alternatiiv – 1 : 20 – tuleb viia põhiteksti ja põhitekstis olev suurus esimesse alternatiivi.
Nüüd ülejäänud parandustest, mis teil tekstide näol olemas on. Me oleme seda seaduseelnõu muutnud kahel põhjusel. Esiteks sellepärast, et maa hindamise seadus on vastu võetud. Enam ei ole tähtsust eelnõu §-del 5 ja 6. Edasi on otstarbekas eelnõu teine ja kolmas osa liita. § 7 muutuks siis §-ks 5 ja oleks uue teise osa esimene paragrahv. See osa kannaks pealkirja "Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramine". Ülejäänud paragrahvid tuleksid vastavalt numeratsioonile: praegune § 8 oleks § 6, praegune § 9 § 7 jne.
Teine muudatus tuleneb eelmise istungi põhidiskussioonist, missugune peaks olema õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse ümberarvestamise koefitsient. Seda maksumust arvestatakse 1940. aasta hindades ja viiakse üle käesoleval aastal käibima hakanud Eesti kroonile. Vastavalt on muudetud § 3 lg. 1, millel ma juba peatusin. Ning pärast 1. lõiget on uus lõige: võtta õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuseks käesoleva paragrahvi 1. lõike järgi ümberarvestatult selle vara 1940. aasta maksumus.
See on lühidalt kõik. Seaduseelnõus teise lugemise katkestamisest käesoleva hetkeni tehtud muudatusi ja parandusi ma ei hakka kommenteerima, seda sai tehtud teisel lugemisel eelmisel istungjärgul. Kui on küsimusi, siis ma vastan.
А. Käärma
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Paljud majandid on ühistatud vara juba välja maksnud. Millise koefitsiendiga, millises vahekorras hakatakse nüüd tasaarvestust tegema? Ja teiseks, osa represseerituid on hüvituse kätte saanud, osa mitte. Kuidas nende kättesaanutega jääb, kas neile arvestatakse midagi juurde või mitte?
А. Kamratov
Represseeritutele, kes on hüvituse kätte saanud rublades, ümberarvestust ei tehta. See on fikseeritud omandireformi aluste üldpõhimõtetes ja minu mälu järgi on selle kohta vastu võetud ka Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus, mis sätestab, et represseeritutele, kellele ei ole rahalist hüvitust välja makstud, korvatakse nende varaline kaotus kompensatsiooni väärtpaberitega. Ilmselt arvutatakse kompensatsiooni suurus sellise koefitsiendiga või sellise metoodika järgi, nagu te praegu hääletate, ja vastavalt vabariigi valitsuse täiendavale juhendmaterjalile.
Mis puutub majanditesse, kes on juba kompensatsiooni välja maksnud, siis põllumajanduse omandireformi seaduse loogika järgi tuleks kompensatsiooni vahe täiendavalt välja maksta. Vastava metoodika peaks vastu võtma Eesti Vabariigi Valitsus. Kuna valitsus on delegeerinud nende dokumentide koostamise põllumajandusministeeriumile, siis peaks juhendeid täpsustama põllumajandusministeerium. Tänan!
T. Kork
Lugupeetud ettekandja, minu küsimus puudutab 12. augustiga dateeritud muudatustelehte. Kas teile ei tundu, et kui uue pakutava teise lõike kolmandas reas oleks sõnade "1949. aasta maksumuse" järel koma, siis omandaks see lõige hoopis täpsema sisu, mida just autorid ongi taotlenud? Kui panna koma, alles siis saavutab see sisu, mida me taotlesime.
А. Kamratov
Teil on vist õigus. Aitäh!
L. Arro
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul on selline küsimus. Projekti põhitekstis on suhe 1 : 20. Kas on umbkaudseltki arvestatud, et kui näiteks Ülemnõukogu selle koefitsiendi kehtestab, kuidas siis vabariigi varaga jääb? Kas me suudame kõike üldse kompenseerida? Kas on arvestatud, kui suur see summa võib umbes tulla? Aitäh!
A. Kamratov
Sellel küsimusel ma peatusin pikalt eelmisel istungjärgul. Vahepeal täiendavaid arvutusi tehtud ei ole. Olukord on selles mõttes keeruline, et meil tööstuslik põhivara väärtus, turuväärtus pidevalt langeb. Igasugustel muudel foorumitel ja pressis on selgelt välja öeldud, et me planeerime tööstustoodangu langust sel aastal vähemalt 30%. See toob ju kaasa ka vara väärtuse vähenemise. Tegelik langus võib olla isegi suurem. Kahtlen, et Eesti Vabariik lähiaegadel maksimaalse kompensatsiooni välja kannataks. Tänan!
H. Kostabi
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul on üks küsimus punkti 2 alapunkti 1 kohta, kus öeldakse, et suhe 1 : 20 on põhivariant. Kas selle otsuse langetamisel analüüsiti, missugused olid põhiliste põllumajandussaaduste hinnad 1939.–1940. aastal, missugune oli töötasu põllumajanduses tol ajal ja missugused hinnad ja töötasu on nüüd? Kas see analüüs ei oleks kergendanud otsuse tegemist? Selle põhjal oleks väga lihtne teatud järeldustele tulla. Kas teie arvates võib seda analüüsi aluseks võtta?
А. Kamratov
Minu arvates sellist analüüsi võiks aluseks võtta, aga seda pole tehtud. On tehtud teisi analüüse, mis puudutasid varalisi proportsioone põllumajanduse omandireformist lähtudes. Mina ei oska väljendada oma arvamust põhiteksti läinud koefitsiendi kohta kuna ka minul vastavad arvutused puudusid ja ma ei väljendanud oma seisukohta selles osas eelarve-majanduskomisjonis. Ütleksin nii, et see oli tegelikult mingil määral poliitiline kompromiss, mis võib-olla ei tuginenud väga täpsetele arvestustele.
А. Sirendi
Lugupeetud ettekandja, mida te arvate ettepanekust lisada § 2 alalõigu 1 lõppu sõnad "kui jaotatava vara tegelikud omanikud ei otsusta teisiti"?
А. Kamratov
Kas te täpsustaksite tegelike omanike mõistet?
А. Sirendi
Ma pean kolhoosivara omanikeks kolhoosnikke. Kui riigivõim asub seda vara jagama, siis peab ta selle enne kas endale võtma või tunnistama, et vara ei kuulu neile inimestele.
А. Kamratov
Sügavalt analüüsimata ei saa ma praegu pooldada kumbagi ettepanekut.
Juhataja
Suur tänu, härra Kamratov! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
Kaido Kama, kas sa soovid kaasettekannet või sõnavõttu? Sõnavõttu.
Palun kaasettekandeks kõnetooli eelarve-majanduskomisjoni esimehe hr. Jüri Reinsoni.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Me oleme käesolevat seaduseelnõu komisjonis nii palju arutanud, et teame juba täpselt, mida meist keegi arvab. Need seisukohad on olnud üpris muutumatud ja muudatusteleht teie ees väljendab komisjonisisest kompromissi, mida me julgeme soovitada ka Ülemnõukogule. Tahan teile öelda, et tõenäoliselt ei jõuta selles küsimuses kunagi ühese seisukohani. Ainult niimoodi, püüdes üksteisele läheneda ja tehes järeleandmisi, on võimalik alustada Eesti Vabariigis omandireformi. Vastasel juhul, kui igaüks jääb oma juurde, jääb ka omandireformi algus vähemalt nii kaua olemata, kui tuleb kokku kogu, kes on võimeline neid seisukohti lähendama.
Eelarve-majanduskomisjon arutas läbi ka laekunud parandusettepanekud ja ma informeerin teid nendest. Osaliselt on neid arvestatud muudatustelehel. Juhul, kui praegune põhitekst võetakse Ülemnõukogus vastu koos lisalõikega 2, loobub hr. Arro oma parandusettepaneku hääletuselepaneku nõudest.
Kaido Kama parandusettepanek puudutab § 3 lg. 1 – välja jätta sõnad "tööstuse ja tootmishoonete sisseseade ja muu tööstuse põhivara puhul vahekorras 1 Eesti kroon = 10 krooni". See tähendab lihtsalt hr. Kama seisukohta, et kõik varad tuleb arvestada koefitsiendiga 1 : 40. Komisjoni seisukoht 1 : 20 on algse teksti ja hr. Kama ettepaneku vahel. Komisjon seda aktsepteerinud ei ole ja hr. Kama oma ettekandes ilmselt ütleb, kas ta nõuab selle hääletuselepanekut või mitte.
Veel oli parandusettepanek hr. Käärmalt, mis puudutas samuti § 3 lg. 1. Ta soovitas lisada teksti sõnade "muu tööstuse põhivara" järel sõnad "ning põllumajandusühistute vara". Loomulikult on hr. Käärmal õigus panna oma ettepanek hääletusele. Hr. Käärma vangutab pead, tähendab ta ei nõua hääletust, kui läheb läbi praegu esitatud redaktsioon.
Rohkem parandusettepanekuid pärast teise lugemise katkestamist eelmisel istungjärgul komisjonile laekunud ei ole. Komisjon toetab koos esitatud muudatustega seaduse vastuvõtmist teisel lugemisel.
Juhataja
Suur tänu! Ma esitan küsimuse hr. Reinsonile. Kas käsitleme seda seaduseelnõu arutelu kiireloomulisena?
J. Reinson
Kui ma õieti mäletan, siis algusest peale.
Juhataja
Sellepärast ma ütlengi, et me enam parandusettepanekuid juurde ei oota. Kas hr. Reinsonile on küsimusi? Ei ole. Tänan, hr. Reinson!
Kolleegid, asjaolud on nüüd sellised, et parandusettepanekuid me enam ei esita. Küll aga võime enda omi kiita ja teiste omi laita või kutsuda üles hääletama poolt või vastu. Uusi parandusettepanekuid ärge palun esitage!
Alustame läbirääkimisi. Palun kõnetooli Kaido Kama!
K. Kama
Austatud Ülemnõukogu, selle seaduse sõlmprobleem on koefitsient, mille järgi me hakkame ümber arvestama eestiaegseid kroone praegusteks kroonideks. Kõigepealt tahan öelda, et algses põhivariandis olnud koefitsient 40, üks eestiaegne kroon korrutada 40-ga, et saada praegused kroonid, ei ole mingi laest võetud arv või suvaline poliitiline kokkulepe, vaid arvutatud kulla alusel. Eestiaegse krooni kullasisaldus on viidud üle dollaritesse ja siis vastavalt praegusele panganoteeringule arvestatud dollaritest Eesti krooniks. Selle koefitsiendi me oleme juba kehtestanud seadusega, mis võeti vastu möödunud istungjärgul maa hinna kohta. Maa hinna puhul on kompensatsiooni alus – koefitsient 40 – juba kehtestatud.
Millest tekkis siis tõrge, miks see 40 ei ole jäänud seaduseelnõu põhivarianti ja on meile esitatud alternatiivina? Kui me eelmisel istungjärgul juba arutasime seda seaduseelnõu teisel lugemisel, tulid eelkõige suurmajandite huvide kaitsjad välja väitega, et kui me kasutame koefitsienti 40, siis ei jätku suurmajandite varast selleks, et kompenseerida omal ajal ühistatud, kolhoosi võetud vara. Nüüdseks on selle kohta esitatud ka konkreetsed arvutused. Ühismajandi vara on viidud tinglehmadeks, võetud eestiaegse lehma maksumuseks 40 krooni, korrutatud see 40-ga, saadud lehma hinnaks 1600 krooni ja siis leitud, et kogu ühismajandi varast ei piisa kompenseerimiseks.
Milles on küsimus? Küsimus on selles, et praegu ei ole lehma turuhind mitte 1600 krooni, vaid 2000–2500 krooni. See näitab veel kord, et koefitsient 40 on pigem alla kui üle pakutud. Kolhoosi varast ei jätku kompenseerimiseks seetõttu, et kolhoosi praegust vara arvutatakse tema bilansilise maksumuse järgi. Et Ülemnõukogu saadikud saaksid aru, mis see tähendab, siis praegu on üks lehm kolhoosi bilansis 500 krooniga. Rakendades teistsuguseid koefitsiente, kas 10 või 20, kompenseerime inimestele tunduvalt alla nendelt omal ajal võõrandatud vara väärtuse, ja praegused kolhoosiliikmed, keda hr. Sirendi nimetas tegelikeks omanikeks, panevad selle vara tasku või privatiseerivad omavahel praeguste bilansiliste hindadega, mis on 4–5 korda madalamad tegelikest turuhindadest.
Ma saan aru, et suurel osal saadikutest, kes istuvad siin saalis, on mängus ka isiklikud huvid, aga ma palun neid härrasid mitte esineda maarahva nimel. Maarahvas ei koosne ainult kolhoosnikutest. Ka mina olen maainimene ega tunne, et keegi – nii nagu härra Sirendi eelmisel istungjärgul ütles – oleks ajanud minu taskusse oma koleda karvase linnainimese käe, et mind paljaks varastada.
Kutsun kõiki hääletama variandi 40 poolt, mis on alternatiivina esitatud, tähendab et koefitsient oleks 40. Ma ei näe mingit võimalust inimestele puhtpsühholoogiliselt selgeks teha, et nende omal ajal võõrandatud vara kompenseeritakse kas poole või kolmandiku või neljandiku ulatuses selle tegelikust maksumusest. Tänan tähelepanu eest!
А. Sirendi
Austatud kolleegid! Kuna uusi parandusettepanekud vastu ei võeta, siis tuleb meil jätkata sellesama eelnõuga, mille me juba eelmine kord tunnistasime kasutuskõlbmatuks. Kuidas ma suudaks nii õrnalt rääkida, et "Isamaa" lapsed ei läheks teise liivakasti mängima, nagu nad korduvalt on teinud? Ma võib-olla ei tule sellega hästi toime. Kuid ma tuletan meelde ainult mõnda asja. Eestimaa ja miljon eestlast sai umbes aasta tagasi vabaks. Nüüd tahetakse juba sadat tuhandet eestlast jätta igavesse võlaorjusesse. Et nad peaksid maksma võlgu, mida nad pole iialgi teinud, ja kandma süüd, mida nende arvele ei saa ka kõige parema tahtmise juures kirjutada. Sellepärast ma soovitasingi eelnõusse kirjutada, et vara maksumust arvestataks nendes hindades ja et mitte see tark kogu siin ei jagaks kogu Eestimaa vara, vaid iga piirkond ise otsustaks, millise koefitsiendiga ja kuidas nad jagavad.
Ma olen olnud väga paljudel üldkoosolekutel, kus nimelt needsamad vanad inimesed, kellel on õigus saada kompensatsiooni vara eest, mida neilt omal ajal ei võtnud mitte nende kõrval töötav kolhoosnik, vaid võttis riigivõim, tunnevad muret eelkõige selle pärast, et nende kodukandis jätkuks põllumajanduslik tootmine.
Ma imestan, et meie hulgas leidub noori inimesi, kelle saamahimu on nii suur, et nad on valmis ükskõik keda paljaks koorima, peaasi, et saaks endale midagi taskusse ajada.
Ma ei esine kaugeltki maarahva nimel, vaid õigluse nimel. Ma esinen printsiipide nimel, mida olen püüdnud järgida, ega hakka neist taganema nendel viimastel Ülemnõukogu päevadel. Me tahame praegu varanduse ümberjagamise mehhanismi kaudu sünnitada suurel hulgal kapitaliste. Me usume, et kapitalism, sõltumata tema tekkimise viisist, on hea, kuid suure osa inimeste ettekujutus on teistsugune. Omand ei muutu iialgi pühaks ja puutumatuks, kui võimuorgan läheb ja võtab ära inimeste vara ja jagab selle oma äranägemisel ümber. Selleks, et rajada kapitalismi kindlale alusele, peab eelkõige austama omandit, peab austama sedavõrd, et võõrast omandit võimu esindajad võtma ei lähe, ükskõik millise ettekäände nad selleks ka leiavad. Paljud riigid on praegu hädas nimelt rantjeedega, kes peavad ennast omanikuks, ja paljudes riikides on vastu võetud rantjeedevastased seadused. Need sätestavad, et omandist, mis kuulub inimesele mingi järjepidevuse põhimõttel, ei saaks talle sissetulekuallikas pikkade põlvkondade jooksul. Kapitalism ongi selles mõttes feodalismist erinev, et ta on püüdnud rantjeesid nii palju kui võimalik piirata.
Mis puutub tinglehmadesse, siis ma imestan, et hr. Kaido Kama räägib tinglehmast nagu mingisugusest väljamõeldisest. Tinglehmal on kindlad parameetrid, tinglehm on üldtuntud mõiste. Rääkida, et tinglehm tuleb tollaseks lehmaks ümber arvestada, võiks mõne teise eriala inimene, põllumees ei saa seda endale lubada. Tinglehma puhul on väga täpselt määratud, kui palju ta piima annab, milline on sellise piima rasvaprotsent ja milline on tema hind. Viimane tuleneb just lehma produktiivsusest. Soovitan uurida sellealast kirjandust. Tänan tähelepanu eest!
L. Arro
Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu! Kaido Kama mainis, et ka siin saalis istub mehi, kes tahavad majandite vara haarata, neid suurmajandi mehi. Mina olen üks suurmajandi mees. Olen 31 aastat majandis töötanud, mul pole raha ega maja, ma elan korteris. Selle metoodika järgi, mis ette pandud, mulle tööosakut ei tule, jään veel võlgu, hakkan kunagiste omanike järglastele nende vara välja maksma.
Edasi võin öelda, et suurmajandite juhid on tunduvalt paremini kursis maal toimuvaga. Eriti vanemad mehed, kes on eluaeg maal elanud ja teavad, mis seal toimub, mis tuleb ja kuhu me läheme. Ka kolhoosnik on inimene, kuulub rahva hulka ja tema nimel võib siit puldist esineda.
Tahan Ülemnõukogule veel kord kirjeldada, mis juhtub, kui me võtame vastu selle suhte 1 : 40. Üldse käib meil krooniga väga imelik mäng, kord on ta 40 ja kord 10. Kaido Kama ütles, et kroon on nüüd kulla alusel ja suhe peab olema 1 : 40. Ega me seda Eesti krooni kulla värki täpselt ikkagi ei tea. Vene rubla oli ka kulla alusel, aga kes teab, kui palju ta tegelikult maksis? Ma toon teistpidise näite. Kui 40-ga arvestada, tuleb välja, et 1 kroon oli 3 dollarit. Aga Eesti krooni tegelik kurss 1939. aastal dollari suhtes oli 4,5 : 1. Tähendab, otse vastupidi.
Edasi. Kaido Kama teooria seisab selles, et me peame ümber hindama kolhoosi põhivara, mis on bilansis odava hinnaga – lehm ei maksa 500, vaid kõigest 200 rubla. Olen nõus, et kogu kolhoosi põhivara tuleb mingi koefitsiendiga ümber hinnata kooskõlas meie poolt vastuvõetava seadusega. Et lehm, mis jääb majandile või ühistule, maksaks sama palju nagu lehm, mis antakse talumehele jne. Ja et kompensatsiooni eest saaks osta lehma kas või turuhinnaga. Kuid mis tegelikult välja tuleb? Tõin eelmine kord näite, mis läheb maksma üks lehm, kui võtta koefitsiendiks 40. Mul oli kõige odavam hind 40 krooni. Mehed aga räägivad, et Eesti ajal maksis lehm 50, 60 ja 80 krooni. Kui jääda 40–50 krooni juurde, tuleb lehma maksumus 1600–2000 krooni. Võtsin kolme majandi kohta välja täpselt andmed. Kui jätta majandi muu vara ümber hindamata, tähendab bilansilise väärtusega, siis näiteks tugeval Kaiu kolhoosil tuleb puudu 300 000 krooni. Kabala ja Vigala majandil (Kabala on nõrgem, Vigala keskmine) aga jääb puudu sama palju, kui kolhoosil üldse vara on. Järelikult tuleb veel 40 aastat töötada, et ka seda varaosa tagasi saada. Oletagem, et lehma hind on 1600–2000 krooni. Võtame nüüd ühe 200-pealise lauda, mida hakatakse erastama või ühistu või talumehed kolme-neljakesi tahavad seda ära osta, et seal loomi pidada. See laut maksis Vene rahas 500 000 rubla. Lehm oli tol ajal bilansis 500 rublaga. Kui nüüd panna lehma hinnaks 1600–2000 krooni, tuleb lauda maksumuseks miljon kuussada tuhat kuni kaks miljonit krooni. Edasi. Ühistu tahab lauta omandada, aga inimesed tulevad osakutega ja õigusjärglastele peab maksma. Järelikult tuleb võtta laenu kaks miljonit krooni. Kui ma saan 10%-list laenu, siis läheb iga aasta ainult laenuprotsentideks 200 000 krooni. Piiraa hind on praegu 70 senti liiter, võib-olla edaspidi kroon. Kui keskmine lüpsis on 5000 kg aastas, läheb 40 lehma aastane piim ainult protsentideks, aga põhilaen tuleb ka maksta. Kuhu me selle ümberhindamisega läheme, mehed? Eestis on praegu külas, õigemini tööl kaks Ameerika spetsialisti, kes uurivad siinset ühiskonnaelu. Ma küsisin nendelt, mis nemad arvavad tagastamisest. Kas on õige, et meie peame ühistatud vara tagasi maksma ja suur osa rahast läheb linnas elavatele õigusjärglastele? Ameeriklased on seisukohal, et maa tuleb tagastada nendele, kes hakkavad seda harima. Me ei ole nii rikkad, et välja maksta kõike, mis 50 aastat tagasi ära võeti. Kahjutasu tuleb sisse nõuda süüdlaselt – Venemaalt kui Nõukogude Liidu õigusjärglaselt.
Minu ettepanek on: kui alternatiiv 10 läbi ei lähe (see oleks normaalne ümberarvestuse koefitsient), siis jätame selle küsimuse targemate meeste – Riigikogu – otsustada. Aitäh!
H. Kostabi
Väga austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! On teatud probleemid, mille otsustamiseks tuleb kõigepealt kokku leppida metoodikas ja rehkenduses. Võin tuua paar drastilist näidet, kus tehti teisiti. Näiteks loomade soojuserituse koefitsienti oli raske määrata. Siis leppisid teadlased kokku, et hääletame. Samuti hääletati maa headust ehk boniteeti. Kui ülemus ei jäänud rahule, ütles, et boniteet on madal, pandi natuke juurde. Niimoodi edasi minnes võib jõuda absurdini.
Nüüd tuuakse põllumajanduses kuld mängu. Võib-olla kullatööstuses oleks see kohane, aga teatavasti põllumajandus kulda ei tooda, vaid toodab kõigepealt liha- ja piimasaadusi ning teraviljasaadusi. Vahest võiksime täna siin kokku leppida, et võtame metoodika aluseks liha- ja piimasaaduste hinnad ning töötasu põllumajanduses 1939.–1940. aastal ning võrdleme neid praeguse Eesti krooni ostujõuga. Toon teile mõne näite, te veendute, et koefitsiendi kindlaksmääramine ei olegi väga keeruline.
Sealiha maksis 1939–1940 keskeltläbi üks kroon kilo. Kui osteti terve siga, saadi odavamalt, kiloviisi natuke kallimalt. Veiseliha oli odavam kui sealiha, lambaliha veel odavam kui veiseliha. Palgatöölise töötasu põllumajanduses oli umbes poolsada krooni kuus. Jõuamegi järeldusele, et sisuliselt on endise ja praeguse krooni vahe ligemale kümnekordne.
Ei ole mõtet asja keeruliseks ajada. Sama tulemuse sain ka Eesti Vabariigi 1940. ja 1941. aasta riigieelarvet vaadates. Seal kirja pandud summad ja nende jagunemine andsid enam-vähem analoogilise pildi.
Ja veel: mispärast maa hindamisel võeti koefitsiendiks 40 krooni? Selle hinna sees on ka hooned, tegelikult maa nii palju ei maksnud. Mõnes talus maksid hooned palju rohkem kui maa ise.
Ärme pingutame üle, ega me sellega rikkamaks saa, kui kirjutame mingile väärtusele ühe nulli taha. Me oleme nii rikkad, nagu oleme. Te võite ise kontrollida neid arvusid ja tulete ka järeldusele, et 1 : 10 oleks täitsa jõukohane. Aitäh!
L. Hänni
Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Põllumajanduse omandireform maal on takerdunud sellepärast, et ei teata üht numbrit – sundvõõrandatud lehma maksumust. Niikaua kui seda ei teata, ei saa arvutada ka sundvõõrandatud vara väärtust, mis kuulub kompenseerimisele, ega seda, kui palju vara jääb järele tööpanuse osakuteks kolhoosides. Eelnõus on mitu võimalikku valikut – kas 10, 20, või nagu härra Kama väitis, 40 Eesti krooni. Paraku tuleb nüüd, kus me hakkame arutama, kui palju ikkagi oli maal sundvõõrandatud vara ja kes selle peab kompenseerima, esile meie põllumajanduse omandireformi vastuolu. Vastuolu kahe põhimõtte vahel. Hr. Sirendi väitis, et kolhoos ei vastuta riigi kuriteo – vara sundvõõrandamise eest. Olen temaga täiesti nõus, tõepoolest ei saa majandeid teha selle kuritöö eest vastutavaks. Aga fakt on ka see, et majandid on kasutanud sundvõõrandatud vara, osa sellest varast on praeguseni säilinud. Sellepärast ei saa nõustuda hr. Sirendi teise väitega, et kogu kolhoosi bilansiline vara on kolhoosnike omand. Need kaks põhimõtet ei ole ühitatavad.
Minu arvates oleks olnud õige lähtuda tõsiasjast, et riik vastutab kollektiviseerimise tagajärgede eest, selle eest, et kuritegu saaks heastatud. Tal peab olema võimalus kasutada selleks ka kolhoos vara, aga millises ulatuses, on omaette küsimus. Järelikult, praegune seaduseelnõu, kui me oma otsuse ka nii- või naamoodi langetame, seda konflikti ei lahenda. Õige oleks veel kord tagasi pöörduda põllumajanduse omandireformi aluste juurde. Vaadata, kas seal on need õiguslikud lähtekohad kooskõlalised (mina väidan, et ei ole). Alles siis raiume katki umbsõlme, mis maal tekkinud on. Aga praegusel kuju põhjustab põllumajanduse omandireform tõepoolest kapitali voolu maalt linna, ja see ei saa olla meie eesmärk. Aitäh!
А. Tamm
Austatud eesistuja, head kolleegid! Täna on tulnud siin arve ja kõiksugu kalkulatsioone nagu käisest. Aga püüdkem võtta asja eluliselt. Alati, kui omandireformis hakkab paistma mingisugunegi nihe, et nüüd võiks paigalseis lõppeda, tullakse tagasi selle lähtekohtade juurde ja pannakse need kahtluse alla. Kolleeg Arvo Sirendi seisukohta siin juba kommenteeriti. Ma tahan temalt küsida, kas me oleme ühel meelel, et sundkollektiviseerimisega võeti põllumehelt omal ajal kuritahtlikult ära tema vara? Ja kas me oleme otsustanud, et anname selle tagasi? Täna millegipärast öeldakse, et seda nagu ei olegi. Et on ainult kolhoosid ja kõik see vara peab sinna jääma.
Ma toon ka ühe arvulise näite hr. Arro poolt öeldu taustal. Tema arvas, et võiks leppida koefitsiendiga 10. Et sellisel juhul korrutame majandite bilansilise väärtuse kahega, ja kõik on balansis, nagu kolleeg armastab vahel väljenduda. Mis siis talumehe seisukohalt vaadatuna juhtub? Kui korrutame Eesti põllumajanduse alustoe, meie piimaandja hinna kümnega, saame 400 krooni. Endine talumees või tema pärija, kes on täna samamoodi tootja, ainult teises majandusvormis, läheb oma looma tagasi nõudma. Sama looma pole enam olemas, aga ka teist looma ei saa kõigile tahtjatele anda. Teatavasti kehtivad meil mitmed piirangud, kus tervikvara raames säilitatakse suurfarmid, kus kari on mastiidihaige vms. Inimene on sunnitud võtma hüvituse 400 krooni ulatuses väärtpaberi, aktsia või obligatsioonina, minema sellega teise või kolmandaase majandisse, kus on müügil lüpsilehm, ja maksma selle eest 2500 krooni. Rohkem arvutusi vist ei ole vaja tuua. Me peame tagama õigluse. Kui kompenseerida, siis mingil määralgi ligilähedaselt tänastele hindadele. Hr. Kama kõneles siin koefitsiendist 40, mida on ajutises omandi- ja maareformi komisjonis korduvalt koos ekspertide ja valitsuse esindajatega arutatud ning leitud enam-vähem tegelikkusele vastavat. Minu arvates kompromissmäär 20, milleni jõuti majanduskomisjonis, aitaks meid surnud punktist üle. Kui me seda täna ei tee, siis on mul ääretult kahju ja ma soovitan eesti rahval jätta meelde nende inimeste nimed, kes meid takistavad. Järgmiste valimisteni meelde jätta, mitte kauem. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, tundub, et erimeelsused hakkavad juba selguma. Teen ettepaneku läbirääkimised lõpetada. Me võime veel pikalt rääkida, aga oleme täna jõudnud sinnamaani, kus Ülemnõukogu ei suuda enam otsustada. Räägime nüüd avameelselt. Me alustasime 60 rahvasaadikuga. Selleks ajaks, kui teie jutud on lõppenud, on neid saalis vahest 49. Kui see on teie soov, siis niimoodi me ta hääletusele ka paneme.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised pärast Jüri Reinsoni kõnet ja Peeter Luti sõnavõttu?
Ettepaneku poolt on 42 rahvasaadikut, vastu 5, 4 jäid erapooletuks. Läbirääkimised lõpetatakse eelöeldud tingimustel. Läbirääkimised ja arupidamised on vajalikud, kuid meie töö resultaat seisneb otsustamises. Ma palun kompuutrimehi panna kell ilusti koos mikrofoniga käima, siis vaatame, et kohapealt ei räägitaks üle kahe ja kõnetoolist üle seitsme minuti. Heldur Peterson.
H. Peterson
Lugupeetud juhataja, lugupeetavad kolleegid! Täna me tegeleme siin parlamendis sõna otseses mõttes lehmakauplemisega, kuid eks lehm ole kõige parem ekvivalent, nii nagu korteri ruutmeeter kõigi varade hindamisel ja võrdlemisel. Ja eks lehm ole ka inimese kõige parem kaaslane. Seda mis araabia maailmas hobune, on Eesti maarahval kindlasti lehm, kes on teda toitnud kõik need rasked ajad. Öeldakse, et maainimesel peab olema vähemalt lehmaraha ja matuseraha, siis on ta kindlustatud. Praegune olukord meenutab kangesti pilti, kus taluperemees on surnud, perepoeg konutab nukralt nurgas ning tema linnastunud õed ja vennad jagavad isa varandust. Maapoiss, kes tegi koos isaga tööd, kardab, et ta jääb kõigest ilma.
Me räägime siin bilansilisest maksumusest. Kuid 1984. aasta bilansiline maksumus on niisugune number, mille me peame unustama, kui tahame minna teise majandussüsteemi. Sest kui ressurss on läinud 50–100 korda kallimaks, siis loomulikult on ka ehituste ja rajatiste väärtus tõusnud. Loomulikult leidub objekte, mida me peame isegi alla poole bilansilist väärtust hindama, kui selgub, et keegi ei taha neid võtta, näiteks on selgunud, et Põlva moodsa piimakombinaadi väärtus on praegu ainult 200 tonni lõssipulbrit. Nii odavalt anti see 10 aastaks rendile. Samasuguseid näiteid võib tuua ükskõik millise piimakombinaadi kohta, kuidas selle väärtust oleme hinnanud meie ise ja kuidas erapooletu välisfirma. Nüüd me arutame, kas koefitsient 10 või 40. Hindade järgi sobiks 10. Mis linnainimesel kasu, et ta saab maa eest 40? Korteri eest ju peab siis sama palju rohkem maksma. Kui kõik oleks olnud ühes taustsüsteemis, saaks palju lihtsamini asju ajada. Aga see aeg on juba mööda läinud. Maamehi rahuldaks siiski üks võimalus, kus me saaksime kokku leppida. Need inimesed, kes on hakanud talu pidama või veel hakkavad, nendel on võimalik saada naturaalselt kas siis mullikas või lehm. Loomulikult ei minda võtma enam seda kunagist lehma, seda lehma enam ei ole ja neid külatüdrukuid ei ole enam võib-olla, kes olid 1949. aastal. Inimesele, kes tahab eralduda suurest kollektiivist ja minna oma talu pidama, peab jääma võimalus osta oma osaku väärtuses tõumajanditest mullikaid. Mitte et ta peaks võtma kalli protsendiga laenu ja siis rühkima sama pulga peale nendega, kes kuulutavad kõik enda omandiks, mida nad riigi kaudu valdavad. Kui saaksime selle kompromissparanduse sisse panna, siis võiksime hakata läbirääkimisi pidama. Ma kardan, kui me hakkame hinda katsemeetodil paika panema, siis võime alt minna. Siin oleks vaja veel ekspertide tööd ja lihtsalt rehkendusi, kalkulatsioone. Aitäh!
J. Allik
Lugupeetud härra spiiker, lugupeetud kolleegid, lugupeetud maarahva esindajad ja teised inimesed, kes siin saalis on! Minul ei ole kunagi ühtegi lehma olnud ja ei ole ühtegi lehma ega kompensatsiooni ka saada, mistõttu ma kellegi huve ei esinda. Miks ma tulin rääkima teemal, millest ma üldse midagi ei tea? Kahel põhjusel. Esiteks, nüüd, kui ma selle diskussiooni olen väga tähelepanelikult ära kuulanud, on mul kahju, et kõiki kolleege saalis ei ole. Ma ei tea, mille järgi hakkavad inimesed hääletama, kui nad seda diskussiooni kuulanud ei ole. Tegelik põhjus on seesama lehma hind. See on viimastel kuudel olnud ainuke küsimus, mida minult küsivad valijad Viljandis. Tahetakse teada, kas see on lõpuks ära määratud, sest selle taga on väga paljud asjad kinni. Ma toetan härra Tamme, et see küsimus on vaja täna ära otsustada, muidu jääb see väga musta patuna Ülemnõukogu kapsaaeda. Ma kuulasin seda diskussiooni, mis siin saalis oli. Ühelt poolt tekkis küsimus, kas ei ole siis Eesti Panga ametlikku õiendit praeguse Eesti krooni ja omaaegse, 1940. aasta Eesti krooni vahekorra kohta. On üsna absurdne otsustada seda küsimust häälteenamusega siin saalis, sest ma arvan, et mina ei ole ainuke, kes ei tea lehmast midagi ja ei tea ka krooni vahekorrast midagi. Siin on küllalt palju selliseid ja meie peame siis nüüd otsustama. Arutelu edasi kuulates hakkasin ma aga aru saama, milles asi on. Kas ei ole asi ikkagi selles, et kui me arvutame kulla alusel, siis on õigus härra Kamal, kes pakub suhet 1 : 40. Kuid kas see ei tähendaks siis seda, et me määrame tolleaegse Eesti krooni ja praeguse Eesti krooni kursi sama devalveerituks, nagu on praegu Eesti krooni kurss dollari, marga ja muude valuutade suhtes? Sellel on oma majanduslik põhjendus, kuid ühtlasi me ju teame, et me ei tööta 10 korda ja rohkemgi kordi vähem kui soomlane või sakslane, vaid et meie kaupade hinnad maailmaturul on 10 korda odavamad, sest muidu meie kaubad ei lähe. Sellel on hoopis muud ja keerulisemad põhjused, mitte see, et meie inimesed töötaksid konkreetselt iga päev vähem. Teiselt poolt tekib tunne, et loogiline oleks määrata ostuvõime järgi, ja siis on täiesti õiged härra Kostabi arvutused. Edasi ütleb igasugune elementaarne õiglustunne tõesti seda, mida ütles härra Kama: inimene peaks saama oma lehma eest kompensatsiooni, mille eest ta võiks praegu osta uue lehma. Kolmandast küljest saad äkki aru, et kui niisugust raha lehmade kompenseerimiseks kuskilt võtta ei ole, millest rääkisid Sirendi ja Arro, siis jääb kõik jälle tühjaks paberiks või toimub väga ebaõiglane varanduse ümberjaotamine. Selle hunniku ees me nüüd oleme ega tea, mida teha. Ma soovitaks ikkagi seda, mida me oleme sellistes olukordades siin saalis ennegi teinud ja mille eest meid on alati kritiseeritud ning sõimatud mõlemalt poolt. Tundub siiski, et ma olen sama koha peal, millest Reinson alustas, teistmoodi edasi ei saa. Ilmselt tuleb ikka kompromissile minna ja see 20 läbi hääletada, mida nii Tamm kui Reinson pakkusid. See on igal juhul parem, kui et me selle asja täna vastu võtmata jätaksime. Ma ei usu, et tulevad targemad inimesed otsustama, täpselt samade probleemide ees on ka Riigikogu. Tänan!
J. Telgmaa
Lugupeetavad kolleegid, tuleb tõesti tahtmine loobuda ja jätta selle küsimuse arutamine Riigikogule, sest kui ma kuulen oma seisukohtade põhjendamiseks selliseid argumente, nagu ma siin täna kuulnud olen, mis on nii selgelt puhtmajanduslikult ebakompetentsed, siis järelikult on hoopis mingid muud eesmärgid. Inimene ei saa olla nii mõistmatu, et tuleb siin välja niisuguste argumentidega. Kas või seesama kena rehkendus, et vana Eesti kroon kulla alusel dollariks ja selle dollari alusel siis uus Eesti kroon, ehkki me teame, et meie uus Eesti kroon on vähemalt neljakordselt üle devalveeritud. Kui te sellest aru ei saa, siis tehke mõtteline eksperiment, vahetage oma kuupalk dollariteks, minge dollaririiki ja vaadake, kas te elate sellega seal kuu aega. Vaadake, mitu päeva te seal elate, kui te peale söögi peate kulutama midagi veel oma ülalpidamiseks, nii nagu meie siin oma igapäevaelu vajadusteks tarvitame. Ja sellepärast ei saa me ka Eesti Pangalt mingisugust õiendit, sest Eesti Pank on ilmselt mingisugustel rahanduspoliitilistel kaalutlustel Eesti krooni üle devalveerinud. Nad ei ütle meile seda tõelist väärtust. Nii et kui selliste argumentidega välja tullakse, siis on järelikult mingisugune teine eesmärk. Ei saa olla, et tullakse välja nii läbipaistvalt tühja põhjendusega, või siis on see lihtsalt võrdne pealiskaudsusega, millega majandust käsitleb "Isamaa", kellel on väga lihtne kõiki asju ära parandada. Noh, eks tulge ja parandage siis. Sama halvasti tahaks öelda ka kolleeg Liia Hänni argumentide kohta, et nüüd peaks maarahvas kõik need endise maarahva võlad ära maksma. See on muidugi väga kena, kuid me ei arvesta seda, et tol ajal, kui need võlad tehti, elas maal 65% rahvastikust, nüüd elab 12% või isegi vähem. Kas see 12% peab nüüd siis 65%-le kõik kinni maksma? Meie õnnetus on üldrahvalik ja selle hüvitamine on riigi ülesanne, kui see üldse kellegi ülesanne on. Maarahvast tahetakse ilmselt uuesti teha kerjused. Ma ei tea, võib-olla on see viimane võimalus majandid efektselt põhja lasta. No kena, kui teil see eesmärk on, siis laske nad põhja, aga te viskate koos pesuveega ka lapse välja. Praegu oleks aeg sellest aru saada, mitte siin nii naiivsete asjadega välja tulla. Ühesõnaga, võimalikud on muidugi kõik lahendused, võib ka 40% panna, aga siis peab hakkama rehkendama majandites olevate varade reaalsete hindadega. Traktor, mis praegu on majandis arvel, hinnati poolteist aastat tagasi ümber umbes 2,6-kordseks. Selle ajaga on traktori hind vähemalt kümnekordistunud. Me ajame sellega kõik absurdi. Ainuke pääsetee oleks praegu 10%, mis on ka veel tegelikult üle paisutatud. Muidu me lõpetame selle teema arenduse mingisuguse sürrealistliku otsusega, sest minu jaoks on 20% või 40% täielik sürrealism. Ma tänan!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma alustaksin sealt, et me elame täna selle Eesti krooniga, mis meil on, on ta siis nii halb või hea, kui ta on. Ja kui rahareformi komitee arvas, et eestimaalased on nüüd Euroopa kõige viletsamad ja vaesemad ja sandimad, siis on see tema asi. Aga kui eesti rahva esinduskogu, täna veel Ülemnõukogu, arvab Eestimaa varade kohta, et need on Euroopa kõige viletsamad ja armetumad ega kõlba mitte kuhugi, siis on see selle kogu asi. Meil oleks ilmselt otstarbekas lähtuda mõnedest sellistest asjadest, mis on tõesti kõigi meie jaoks tõesed ja mille üle keegi ei vaidle. Kui hr. Kostabi ütleb, et 1940. aastal olid sellised ja sellised hinnad, siis see on ka tõsi. Aga kui me tahame neid tänasesse päeva tuua ja öelda, et jaa, lehm maksis sel ajal 50 krooni, korrutame selle nüüd kümnega ja saame 500 krooni, siis vabandage väga, sellega täna lehma ei saa. See on teine tõde. Laut lehmakohtade järgi, nagu hr. Arro ütles, maksaks täna ümberarvestatult nii palju, et kui võtta laen 640 000 kroonile 20%-ga 10 aastaks, tuleb kolme lehma piim igal aastal ohverdada laenuprotsentideks. See on tõsi. Aga samas, kui see laut praegustes tingimustes natukenegi normaalselt toodab veel, siis saab sealt igal aastal realiseerimisest 560 000 krooni ja peaks saama ka 112 000 krooni kasumit, kusjuures enne on makstud inimestele palgad ja tehtud kõik muud kulutused. Siis on võimalik sellest kasumist katta aasta laenuprotsendid, maksta igal aastal 1/10 laenu tagasi ja 27 800 krooni kasumit jääb veel üle. See on teine tõde. Ja kolmas tõde on, et tegelikult ei ole üldse nii tähtis, kus maal on see tänase ja omaaegse Eesti krooni koefitsient, kas see on 20, 10 või 40. Kui on kõrgemal, siis ta on võimalikult lähedal turule ja minu teada ei ole siin saalis ühtegi Ülemnõukogu saadikut, kes oleks väitnud, et me püüame turust eemalduda. Nii palju kui ma olen kuulnud, püüame kõik turule läheneda. Kui me kehtestame selle koefitsiendi, siis ma tahaks juhtida teie tähelepanu ühele lõikele, mis on tänaste muudatusettepanekute seas õigustamatult tähelepanuta jäänud. Ükski sõnavõtja pole maininud, et otstarbekas on ümber hinnata kõik Eestimaa varad, lähtudes sellest lehma hinnast omandireformi alusena. Kui see lehm saab lähiaastatel eesti põllumeeste ainsaks ja kõige olulisemaks toeks, las ta päästab siis ka Eesti omandireformi.
Juhataja
Suur tänu! Ja nüüd kaheminutised sõnavõtud. Uno Anton.
U. Anton
Lugupeetud kolleegid! Öeldakse, et tühjus toob tüli majja, ja eks sellepärast ole siin need erimeelsusedki. Selle lehma pärast vist ka väga palju muretseda pole vaja. Seda oleks tulnud teha paar aastat tagasi, kui sellest sai siin mõned korrad räägitud, aga siis te ei tahtnud seda eriti kuulda. Ma tahaks aga juhtida tähelepanu veel ühele väikesele vildakale seisukohale. Siin kõlas selliseid mõtteid, nagu oleks maainimene omal ajal saanud sundvõõrandatud vara baasil väga palju midagi väga head. See vara läks majanditele üle muidugi, aga maainimene ei saanud sellest kahjuks midagi. Ta tegi pärast kollektiviseerimist veel 15 aastat tasuta tööd ning toitis riiki ja rahvast, aga maainimene ise ei saanud mitte midagi. Tänan tähelepanu eest!
V. Pohla
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Me hõljume siin saalis praegu košmaarses poliitilises unenäos, poliitilises absurditeatris, kus me jagame või kompenseerime vara, mida pole olemas, või püüame Eestis kehtestada uuesti pärisorjuse, et praegused põlvkonnad hakkaksid jälle orjama Vene ja Saksa impeeriumi, et maksta välja nende võlad, mida nad on teinud siin 50 aasta jooksul. Kus on see vara, mida me jagame? Mille alusel me kompenseerime? Meil ei ole ju tegelikult mitte midagi. Kaks ja pool aastat oleme teinud siin poliitilisi otsuseid, hoolimata reaalsest maailmast, majandusest, õiglusest, mõistusest. Meie poliitilistes otsustes ja seadustes puudub elementaarne majanduslik arvestus. Meid on taga kihutanud vaid absoluutse järjepidevuse poliitiline võim. Me võime maal lehmad ja sead ära jagada, see on veel võimalik, aga kuidas jääb kõigi muude materiaalsete väärtustega maal ja linnas? Kulla alusel rehkendamine on siin tühipaljas žongleerimine, see on mustkunst. Kuidas hakkavad üldse funktsioneerima majandus ja sotsiaalne elu, milliseks kujuneb vaimne ja hingeline õhkkond, mis ootab eesti noort põlvkonda, see meid ei huvita. Ärajagatud olematu varandus pole majandus, õigusjärglane pole veel omanik, kompensatsioonid ei ole turg. Me petame neid inimesi, kellele lubame tagasi anda nende poolesajanditaguse vara. Me võime välja kirjutada tühised paberilipakad, mida me nimetame rahvakapitali obligatsioonideks, aga ainuke, mida osa inimesi praegu reaalselt saab, on korter ja võib-olla, nagu ma juba ütlesin, ka lehmad ja sead. Kolleegid, ärgem lõpetagem Ülemnõukogu tegevust sellise absurditeatriga, jätame endast ülejäänud maailmale ja ajaloole parema mulje! Tänan!
А. Tamm
Austatud kolleegid, austatud kolleeg Vello Pohla! Meie majanduse tagasiminek on pidev ja see ei ole tingitud varade tagasiandmisest, sest see ei ole veel toimunud. Me peaksime suutma kuidagi hakata edasi astuma. Siin arutatav teema hõlmab põllumajanduse kõrval nii tööstust kui ka muid varasid, aga ma tahaksin siiski põllumajanduse juurde tagasi tulla. Tahetakse teha suurt vahet maainimese ja maainimese vahel. Need 100 000 inimest, kes täna otseselt või kaudsemalt on hõivatud põllumajanduses, on nad siis majandis töötavad lüpsjad, traktoristid, seatalitajad, põllutöölised, tänased uustalunikud või selle uustaluniku sulased, või isegi need 450 000 inimest ühtekokku, kes maal on, olgu nad siis õpetajad, kaupmehed jne. – kõik nad on needsamad maalt pärinevad inimesed, needsamad endise 140 000 talu pärijad, kes ootavad oma osa, ootavad tagasi seda, mis neile kuulub, et hakata tegelema vabalt ettevõtlusega ja pääseda majandi lõa otsast, majandijuhi piitsa alt. Aitäh!
P. Lutt
Lugupeetavad kolleegid, on hea viimasena sõna võtta ja rääkida ühest võib-olla veel olulisemast asjast Eestimaal, kui seda on lehm. Täna sõna võtnud hr. Peterson ja hr. Made ei jõudnud oma lemmikteema, hobuseteema juurde ja sellepärast ma tahaksin kogu Ülemnõukogule meelde tuletada, et Eestimaal oli siiski sel ajal, kui siit midagi veel võtta oli, üle 200 000 hobuse. Kui me peame hakkama neid kompenseerima selle idee järgi, millest siin mitu meest on rääkinud, siis kulub selleks praegu peaaegu kahe aasta riigieelarve. Härrad ja prouad Ülemnõukogust, mõelge selle peale, kas tõesti meie lapsed ja lapselapsed peavad hakkama selle eest veel kõvasti tööd tegema? Aitäh teile!
Juhataja
Suur tänu, kolleegid, läbirääkimised on lõppenud! Parandusettepanekud on Jüri Reinsoni käes. Ma küsin kõigepealt, kas hr. Kamratov soovib lõppsõna pidada. Ei soovi. Siis ma palun kõnetooli Jüri Reinsoni ja asume hääletama parandusettepanekuid koos kommentaaridega nende kohta. See tähendab, me anname kommentaarid parandusettepanekute kohta ja paneme parandusettepanekud hääletusele.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Parandusettepanekud on esitatud algteksti juurde. Nagu me härra juhatajaga kokku leppisime, oleks praegu loogiline alustada põhiteksti ja alternatiivide hääletusest muudatuste 2. punktis § 3 lg. 1, kus on põhitekst ja kaks alternatiivi, 10 ja 40.
Juhataja
Kolleegid, kas on mõistetav, mida me kavatseme härra Reinsoniga teie ette hääletusele panna? § 3 lg. 1 alternatiivid. Jaak Jõerüüt soovib täpsustada. Palun!
J. Jõerüüt
Lugupeetud juhataja, mul on tõesti protseduuriline täpsustus. Hilisemate eksiarvamuste ärahoidmiseks ma palun, et te ütleksite, millise protseduuri järgi me hääletame neid 3 numbrit. Kas nii, et viimane kukub välja, või on esimese konkursiga kõik selge?
Juhataja
Meil on ettepanek panna alternatiivid konkureerima omavahel. Kumb võidab, see parandusettepanek jääb. Kes hääletab selle poolt, see taotleb põhiteksti muutmist, kes selle poolt ei hääleta, see pooldab põhiteksti. Et mitte eksida, ma palun Jüri Reinsonil veel kord need numbrid öelda.
J. Reinson
Lugupeetud kolleegid, täpsustame, et põhitekstis on komisjoni ja autori ettepanekul 1 Eesti kroon võrdsustatud 20 krooniga, esimeses alternatiivis 10 krooniga ja teises alternatiivis 40 krooniga.
Juhataja
Nüüd on selge. Põhitekst on 20 ning alternatiivid on 10 ja 40. Kolleegid, ma väga paluksin, tulge nüüd kõik saali ja ärge mõne aja jooksul välja minge.
Kas nüüd on veel küsimused mulle? Arvo Sirendi.
А. Sirendi
Lugupeetud spiiker, keegi on sokutanud mulle ühe niisuguse muudatusettepaneku, kus põhitekstis on Eesti kroon vahekorras 1 : 10 (alternatiivid 20 ja 40), mitte nii, nagu luges meile Reinson. See on siia pandud 12. augustil.
Juhataja
Jüri Reinson, tule veel kord kõnetooli ja toome asjasse selgust.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleeg Sirendi! See on nüüd üks neid õnnetuid momente, kus saadikutel on kasulik saalis olla. Autor oma ettekandes palus kõigil saadikutel need kaks asja omavahel ära vahetada.
А. Sirendi
Ma palun vabandust, kui asi nii on!
Juhataja
Otsustame nüüd kõik asjaolud lõpuni ära. Tehke palun oma käega parandused. Põhitekst on 20 krooni ja alternatiivid on 10 ja 40. Viime läbi kohaloleku kontrolli! Kohal on 60 rahvasaadikut, puudub 37. Sellise tähtsa seaduse jaoks on meid nii vähe, et peame olema praegu äärmiselt distsiplineeritud. Kolleegid, algab konkurss kahe alternatiivi vahel, 10 ja 40 vahel. Kumb võidab, see jääb parandusettepanekuks. Kolleegid, koondame nüüd tähelepanu hobustelt ja lehmadelt kroonidele. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on 10 krooni poolt? Esimene alternatiiv on 10 krooni. 25 häält. Lugupeetud kolleegid, kes on 40 krooni poolt? 22 häält. Konkursi võitis esimene variant. 10 krooni on parandusettepanek ja 20 on põhitekst. Kas kõik mõistavad? Koit Raud, mis juhtus?
K. Raud
Austatud eesistuja, reglement ütleb, et kui rahvasaadikud ei ole aru saanud sellest, mida nad hääletasid, siis juhataja tühistab hääletamise tulemused ja alustab otsast peale. Nagu ma aru sain, pr. Kolossova ei ole aru saanud, mida hääletati, ja seetõttu ma palun lugupeetud juhatajal alustada otsast peale. Aitäh! (Hääled saalis.)
Juhataja
Pr. Kolossova sai aru. Parandusettepanek on 10 krooni, põhitekst on 20 krooni. Panen hääletusele parandusettepaneku. Kui see saab praegu lihthäälteenamuse, siis põhitekst muutub. Kui ei saa, jääb põhitekst.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on parandusettepaneku, s.t. 10 krooni poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 23 rahvasaadikut, vastu on 35, erapooletuid ei ole. Parandusettepanek ei leidnud toetust. Jääb põhitekst, 20 krooni.
Jüri Reinson, palun uuesti kõnetooli!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Nüüd ma tahan küsida parandusettepaneku tegijalt kolleeg Arrolt, kas tuleb hääletada või ei, sest siia on peale kirjutatud, et kui läheb läbi koefitsient 20 ja täiendav paragrahv, siis pole vaja hääletada. Selge. Järgmine parandusettepanek on hr. Kamalt ja puudutab § 3 lg. ning taotleb koefitsienti 40.
Juhataja
See on juba läbi hääletatud.
J. Reinson
Viimane parandusettepanek on hr. Käärmalt. Ei nõua hääletamist. Sel juhul rohkem parandusettepanekuid ei ole.
Juhataja
Kolleegid, ega ei ole unustatud kellegi parandusettepanekut? Ega keegi teist ei nõua kolleeg Käärma või kolleeg Arro ettepanekute läbihääletamist? Ei nõua. Ma tänan teid! Kaks saadikufraktsiooni paluvad vaheaega. Vaheaeg 10 minutit.
V a h e a e g


Juhataja
Asugem töökohtadele! Kontrollime kohalolekut. Kohal on 59 rahvasaadikut, puudub 38. Vaheajal juhtivkomisjoni esimehega asja arutades selgus, et üks alternatiiv on veel vaja läbi hääletada. Palun kõnetooli, Jüri Reinson!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Pean vabandama teie ees, minu tähelepanematuse tõttu on seaduseelnõu teksti §-s 11 jäänud alternatiiv hääletamata. Ma palun, et me selle nüüd läbi hääletaksime. Loen selle ette, võib-olla te kõik ei leia nii kähku üles: "Kui omandireformi õigustatud subjektile kuulunud õigusvastaselt võõrandatud, aluste §-s 11 1. lõikes nimetatud vara maksumust ei ole võimalik tõendada, kompenseeritakse kogu see vara vastavalt aluste § 13 6. lõikele 10 000 (alternatiiv 40 000) krooni ulatuses." Komisjonil sellist seisukohta ei ole.
Juhataja
Suur tänu! Panen hääletusele. Alternatiiv on nagu parandusettepanek. Kui Ülemnõukogu on alternatiivi poolt, muutub põhitekst. Ma oletan muidugi, et kõik saadikud järgivad praegu selle seaduseelnõu loogikat, kui nad nupule vajutavad.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on alternatiivi poolt §-s 11? Alternatiiv on 40 000 krooni, põhitekst on 10 000 krooni. See makstakse välja siis, kui ei ole võimalik välja selgitada vara maksumust. Selle ettepaneku poolt on 17 rahvasaadikut, vastu on 25, erapooletuid on 1. Alternatiiv ei leidnud toetust, jääb põhitekst. Jüri Reinson, kas meil rohkem ei ole midagi hääletada? § 12 ka? Ei maksa pahaks panna, ka eelarve-majanduskomisjoni esimees võib väsida.
J. Reinson
Tõepoolest, §-s 12 on ka alternatiiv sees: õigusvastaselt represseeritud ja rehabiliteeritud isikutele kompenseeritakse aluste § 13 3. lõikes nimetatud vara 2000 (alternatiiv 8000 krooni) ulatuses. Kummagi alternatiivi suhtes komisjonil oma seisukohta ei olnud.
Juhataja
Selge. Paneme hääletusele! Täpselt sama menetlus. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on §-s 12 alternatiivi poolt? Alternatiivi poolt on 23 rahvasaadikut, vastu 15, erapooletuid on 2. Alternatiiv leidis toetust. §-s 12 jääb 8000 krooni. Midagi ei ole veel katki, kui me õigel ajal vead avastame. Hr. Kamratov, millised on valitsuse tähelepanekud, ega me pole ühtegi alternatiivi unustanud? Ei ole unustanud. Juhtivkomisjon ka on seda meelt, et ei ole. Kas on veel midagi? Jüri Reinson, palun kõnetooli!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Meie komisjon on tõepoolest vahepeal asunud seisukohale, et kasvava metsa maksumuse määr peab ikkagi sees olema ja siin on ka veel üks alternatiiv.
Juhataja
Kas see on § 7?
J. Reinson
§ 7 lg. 2 viimases reas on alternatiiv: kui andmed metsa hindamiseks puuduvad, määratakse metsa maksumus 1940. aasta kohta, lähtudes talumetsa keskmisest puiduvarust (kõrgmetsa puhul 152 tihumeetrit hektar, heina- ja karjamaametsa puhul 35 tihumeetrit hektar) ning metsa keskmisest hinnast 2 (alternatiiv 3) Eesti krooni tihumeeter.
Juhataja
Selge, on arusaadav.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on § 7 alternatiivi poolt? Selle ettepaneku poolt on 24 rahvasaadikut, vastu 16, erapooletuid on 4. Alternatiiv leidis toetust. Teksti läheb kolm krooni. Kontrollime veel, kas rohkem alternatiive parandusettepanekutes ei ole. Kolleegid, me oleme vastutusrikka momendi ees: katkestada me ei saa, küsimus on selles, kas võtame vastu või jätame vastu võtmata ja valitsus võtab eelnõu tagasi. Kolmanda lugemise võimalus on, kuid sellega on lood niimoodi, et me saame vajaduse korral ainult uuesti hääletada parandusettepanekuid, mis saadikud on esitanud. Need olid kõik aga juba kooskõlastatud ja ei läinud hääletamisele, ei hr. Arro ega hr. Käärma parandusettepanek. Me saame ainult viivitada veel otsuse langetamisega, millel on muidugi ka oma mõte. Avameelselt rääkides, me võime suurema kvoorumi puhul saada teise tulemuse. Kui kolmandat lugemist ei nõuta, siis ma panen hääletusele. Ei nõuta.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi seadus õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise ulatuse kohta? Palun hääletada! Vaja on 49 häält. Selle ettepaneku poolt on 34 rahvasaadikut, vastu on 6, 8 jäid erapooletuks. Seadus jääb vastu võtmata.
Jätkame, kolleegid! Juhataja peab oma konsultandi kaudu nõu valitsuse ja juhtivkomisjoniga. Selge. Valitsus ei soovi praegu arutada 8. päevakorrapunkti, kuna see on seotud eelmisega. See arvamus on õigustatud.


Eesti Vabariigi seaduse "Endiste korteriühingute liikmete õigustest õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ja kompenseerimisel" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Läheme 9. päevakorrapunkti juurde. Kaido Kama esitatud seaduseelnõu "Endiste korteriühingute liikmete õigustest õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ja kompenseerimisel" esimene lugemine on läbi ja me alustame teist lugemist. Palun kõnetooli kolleeg Kaido Kama.
K. Kama
Austatud Ülemnõukogu! Kindlasti ei ole praegune psühholoogiline õhkkond kõige parem, et minna järgmise seaduseelnõu juurde, mis puudutab ka endiste omanike õigusi omandireformi läbiviimisel. Katsume siiski nüüd korraks süveneda teise probleemi. Kuna esimesest lugemisest on möödas küllalt palju aega, siis ma tuletan lühidalt meelde selle seaduseelnõu sisu, mis käsitleb endiste korteriühingute liikmete õigusi õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ja kompenseerimisel. Nagu te mäletate, kitsendati omandireformi aluste seaduses küllalt oluliselt juriidiliste isikute õigusi vara tagastamisel ja kompenseerimisel ning loeti omandireformi õigustatud subjektideks ainult need juriidilised isikud, kelle tegevus pole katkenud. Terav probleem on siiamaani olnud eestiaegsed korteriühingud, eriti Tallinnas ja ka Tartus, mille puhul ei ole üheselt mõistetav, kas tegemist on eraomandiga või juriidilise isiku omandiga. Kuidas nende korterite küsimus omandireformi käigus lahendada, sellega tegelesid tõsiselt nii meie ajutine omandireformi komisjon kui ka valitsuse poolt moodustatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjon härra Silveti juhtimisel. Välja on pakutud selline variant, kus lahendustee sõltub eestiaegse korteriühingu põhikirjast. Nimelt oli korteriühinguid kahte sorti. Ühed olid sellised, kus pärast ehituse lõppemist juriidilise isiku omand muutus tõepoolest eraomandiks ja ühingu omandusse jäid ainult ühiskasutuses olevad trepikojad, katused, vundamendid jne. Inimene võis ise oma korterit müüa, kinkida, pärandada, nii nagu ta ise tahtis.
Teine liik korteriühinguid olid küllalt sarnased nõukogudeaegsetele kooperatiivkorteritele, kus inimene maksis oma osamaksu ja sai siis kasutusõiguse, aga ei muutunud omanikuks. Ta ei saanud täiesti vabalt oma korterit isegi näiteks pojale pärandada. Kui ühingu juhatus leidis, et poiss on alkohoolik ega kõlba elama selles majas, siis maksti pärijale osamaks välja ja korteri kasutamise õigust ta ei saanud. Esimesel juhul, kui tegemist on tegeliku eraomandiga, pakub seaduseelnõu välja, et see tagastatakse või kompenseeritakse samadel alustel muude hoonetega. See tähendab, et kui seal on üürnikud sees, siis jäävad üürilepingud kehtima ja kõik on niimoodi nagu omandireformi aluste seaduse järgi tagastamisele kuuluvate majade puhulgi.
Teisel juhul, kui tegemist on juriidilise isiku omandiga, on ette nähtud, et korterilahingu liikmele kompenseeritakse tema osamaks. §-s 4 sätestatakse erijuht, et kui endised korteriühingu liikmed või tema pärijad, kel oleks õigus kompensatsioonile, elavad praegu ise samas korteris, endise korteriühingu korteris, siis on neil korterite privatiseerimisel teatud eelised.
Esimese ja teise lugemise vahel ei laekunud Ülemnõukogu liikmetelt ühtegi parandusettepanekut, millest võib siis vist järeldada, et selle seaduseelnõu vastuvõtmisega suuri probleeme olla ei tohiks. Õiguskomisjoni poolt pidi tegema kaasettekande hr. Anton. Teda täna ei ole ja õiguskomisjoni aseesimees hr. Eller palus mul öelda paar sõna ka õiguskomisjoni seisukoha kohta. Nii et kui lubatakse, siis ma esineksin ühtaegu õiguskomisjoni kaasettekandega, mis on väga lühike. Õiguskomisjon arutas seaduseelnõu 16. juunil oma koosolekul ja leidis, et tuleb toetada seaduseelnõu vastuvõtmist teisel lugemisel sellisel kujul, nagu see teie käes on. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused Kaido Kamale kui autorile ja kui õiguskomisjoni esindajale. Küsimusi ei ole. Kaido Kama, ma küsiksin kindluse mõttes siiski üle, kas me arutasime eelnõu esimesel lugemisel kui kiireloomulist?
K. Kama
Ei, see oli normaalprotseduur.
Juhataja
Selge. Kolleegid, avan läbirääkimised ja me ootame nende käigus teiepoolseid parandusettepanekuid. Kas on sõnavõtjaid, kõnepidajaid? Ei ole. Kas võin panna seaduse teisel lugemisel vastuvõtmisele, kuna läbirääkimisi ei olnud ja Kaido Kama ei taha ka lõppsõna? Teeme kohaloleku kontrolli! Kohal on 52 rahvasaadikut, puudub 45. Panen hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi seadus endiste korteriühingute liikmete õigustest õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ja kompenseerimisel? Vaja on 49 häält. Selle ettepaneku poolt on 54 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, üks jäi erapooletuks. Seadus on vastu võetud.


Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Kolleegid, ei saa koju minna! Juhatus teeb eelarve-majanduskomisjoni palvel täiskogule ettepaneku täiendada veel käesoleva istungi päevakorda. Meil peaks olema juba välja jagatud üks seaduseelnõu, kus käsitletakse muudatuste tegemist omandireformi aluste seaduses. Esimene lugemine on läbi, seda arutati kiireloomulisena ja nüüd oleks ettepanek täiendada käesoleva istungi päevakorda selle sama seaduseelnõu teise lugemisega. Täiskogu peab otsustama.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lisada käesoleva istungi päevakorda veel üks kiireloomuline küsimus: seaduseelnõu "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses" teine lugemine. Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 46 rahvasaadikut, vastu 1, 2 jäid erapooletuks. Päevakorda täiendatakse. Alustamegi selle päevakorrapunktiga. Palun ettekandeks kõnetooli valitsuse poolt hr. Kamratovi!
А. Kamratov
Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud saadikud! Selle seaduseelnõu lugemine oli eile ja täna kell 12 päeval möödus 24 tundi parandusettepanekute tegemisest. Minu andmetel on eelarve-majanduskomisjonile laekunud üks parandusettepanek, mida täna komisjoni istungil arutati. See oli redaktsioonilist laadi ettepanek, mida komisjon ei arvestanud, kuid sellest võib-olla räägib täpsemalt hr. Reinson. Ka lihtsalt juhin tähelepanu nendele muudatustele, mis komisjonis arutluste tulemusena ja ka autori ettepanekul on praegu seaduseelnõus tehtud. Tehtud on tegelikult kaks muudatust. Esiteks on muudetud § 39 lg. 4, mida on täpsustatud. Teiseks on eile esitatud seaduseelnõust välja jäetud 6. lõige, kuna meil on katkestatud erastamise korra lugemine. Kui Ülemnõukogu erastamise korra vastu võtab, sätestab see juba eelmise eelnõu 6. lõikes olnud momendid. Nüüd veel täpsustav kommentaar § 39 muutmise loogika kohta. Loogika seisnes selles, et Ülemnõukogu ei peaks kinnitama välismaalastele erastatavate varade nimekirja. Nagu ma eile juba ütlesin, ei pea valitsus õigeks, ja ma arvan, et ka teie ei aktsepteeri seda, et vara erastamine välismaalastele toimub teiste mängureeglite järgi kui Eesti Vabariigis elavatele või registreeritud isikutele.
Sellega ma enda lühikese kommentaari lõpetan. Vahest veel niipalju, et kõnealuse seaduseelnõu vastuvõtmine ei tähenda seda, et valitsusel on automaatselt võimalik hakata erastama, Ülemnõukogu peab ikkagi enne vastu võtma erastamise korra, see tuleneb omandireformi aluste seaduse §-st 35 lg. 3. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Alar Maarend esitab küsimuse.
А. Maarend
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Kas te saaksite veel kord täpsustada, et kui nüüd nii ministeeriumid kui munitsipaalorganid koostavad need nimekirjad, kuidas privatiseerimine siis edasi läheb? Kui õnnestub moodustada see nn. Eesti "Treuhand", kas siis on plaanis anda kõik üle sellele organisatsioonile, et erastamine toimuks läbi selle? Tänan!
A. Kamratov
Siin on nüüd tegelikult kaks varianti, sõltub sellest, kas meie erastamisettevõtte asutamine toimub või mitte. Kui see toimub, hakkab Eesti Erastamisettevõte tegelema ainult riigivara erastamisega. Kõnealune dokument räägib ka munitsipaalvara erastamise nimekirjade kinnitamisest, millega erastamisettevõte ega ka teised riigiorganid tegelema ei hakka. See otsustatakse kohalike omavalitsuste tasandil ja omandireformi aluste seadus ütleb, et erastamist korraldab kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Kuidas ta seda korraldab, milliste jõududega, millised organisatsioonid ta selleks moodustab, seda ma ei oska öelda, see on konkreetse kohaliku omavalitsuse otsustada. Kui riigivara erastamine toimub erastamisettevõtte kaudu, siis see riigivara antakse erastamisettevõtte bilanssi, kus ta on nii kaua, kui vara saab erastada või kui leitakse, et seda vara ei ole enam otstarbekas erastada, vaid õigem on asutada selle vara baasil riigiettevõte. Kui käivitub see viimane variant, võetakse see vara erastamisettevõtte bilansist tagasi. Kui erastamisettevõtet ei moodustata ja erastamisega jääb tegelema riigiorgan, siis on asi selles mõttes keerulisem. Nimelt jääb erastatav vara riigiomanduses oleva ettevõtte bilanssi, kus on olemas direktor ja kus võib-olla on olemas haldusnõukogu, sõltub ettevõtte vormist. Nendel on tegelikult põhikirja järgi vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigus ning erastamisega hakkab sellisel juhul tegelema kaudse juhtimise põhimõttel mingisugune riigivalitsemisorgan, ilmselt riigivaraamet. Ma ütlen ilmselt seetõttu, et omandireformi aluste seaduse järgi korraldab erastamist Eesti Vabariigi Valitsus. Seal ei ole öeldud otse, et riigivaraamet, nii et valitsus võib ka otsustada teisiti. Suure tõenäosusega jääb aga ikkagi sellega tegelema riigivaraamet, kes siis tegelikult erastab seda vara, mida ta ei valda ega käsuta. Vara valdamine ja käsutamine käib ikkagi ettevõtte oma direktsiooni või juhatuse kaudu ja valitsuste korralduste või riigivaraameti otsustega, kui selline pädevus on seadustega ja normatiivaktidega sätestatud, saab ainult administratiivselt takistada osaliselt ettevõtte direktsiooni ja juhatuse õigusi selle vara valdamisel ja käsutamisel erastamise perioodil. Seetõttu ei ole teine variant ladus variant, see on raskendatud variant. Tänan!
T. Kork
Lugupeetud ettekandja, tekstis mille te esitasite esimesele lugemisele, oli 2. punktis ette nähtud seaduse jõustumise aeg vastuvõtmise päevast, täna esitatud tekstis seda tähtaega ei ole. Millistel kaalutlustel te olete selle välja jätnud?
A. Kamratov
Ma olen nüüd segaduses, minu käes on tekst, mis läks esimesele lugemisele, ja ma ei näe siin punkti, mis ütleks, et seadus hakkab kehtima vastuvõtmise päevast.
T. Kork
Siis on erinevad tekstid.
A. Kamratov
Me räägime praegu omandireformi aluste seaduse § 39 muudatustest.
T. Kork
Jaa.
Juhataja
Minul ka ei ole seda teksti. Kas kellelgi veel on selline tekst, mis on Toomas Korgil?
T. Kork
Esimesele lugemisele esitatud tekstis on 2. punktis, et jõustub vastuvõtmise päevast. Teisele lugemisele esitati täna tekst, milles jõustumise aega sees ei ole.
Juhataja
Valitsus ütleb oma seisukoha, kas see on juhuslik või on meelega, ja siis ütleb oma arvamuse ka Jüri Reinson.
А. Kamratov
See on ilmselt juhuslik viga. Eelarve-majanduskomisjonis me opereerisime vist tekstiga, kus seda 2. punkti ei olnud, nii et ilmselt on vaja lisada praegusele seaduseelnõule 3. punkt.
Juhataja
Et seda küsimust hiljem vältida, küsin kohe ka Jüri Reinsonilt. Kui eelarve-majanduskomisjon on nõus, siis nooguta. Lisame juurde, kirjutage kõik oma käega juurde!
P. Jermoškin
Lugupeetud spiiker, lugupeetud härra Kamratov! Tahaksin, et te täpsemalt selgitaksite § 39 lg. 4, vara privatiseerimisest huvitatud isikute registreerimist. Ma pean silmas Eesti alalisi elanikke, kes lähemas tulevikus ei saa Eesti kodakondsust ega astu ka mõne teise riigi kodakondsusesse. Kas selleks, et neid registreeritaks privatiseerimisest osa võtta soovijatena, peavad nad tingimata astuma mõne riigi – näiteks Vene, Ukraina, Kasahhi jne. – kodakondsusesse? Tänan!
A. Kamratov
Mul ei ole praegu kaasas omandireformi aluste seadust, aga minu teada seal on defineeritud välismaalase mõiste selle seaduse tähenduses ja selle järgi ei lähe välismaalasena kirja need füüsilised isikud, kes elavad alaliselt Eesti Vabariigis.
Juhataja
Suur tänu, hr. Kamratov, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole! Kaasettekandeks palun kõnetooli hr. Jüri Reinsoni eelarve-majanduskomisjonist!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eelarve-majanduskomisjoni ja autori koostöös on täpsustatud esimesel lugemisel esitatud redaktsiooni ja meie arvates sai see tõepoolest parem. Meile ei ole laekunud rohkem kui üks parandusettepanek hr. Pajult. Komisjon arutas seda oma istungil ning jõudis seisukohale, et praegu kehtivas Eesti Vabariigi põhiseaduses ei ole omavalitsus fikseeritud ei üksusena ega valitsusena, vaid on lihtsalt kohalik omavalitsus. Lähtudes sellest ja arvestades, et niikuinii läheb seadus enne lõplikku paljundamist läbi keeletoimetajate käest, kes ütlevad oma seisukoha, ei pidanud me vajalikuks arvestada hr. Paju tehtud täpsustust, mis puudutas § 1 lg. 3. Rohkem parandusettepanekuid laekunud ei ole. Komisjonil on ettepanek eelnõu teisel lugemise vastu võtta.
Juhataja
Suur tänu, hr. Reinson! Kas rahvasaadikutel küsimusi on? Indrek Toome.
I. Toome
Lugupeetud juhataja ja ettekandja! Et lugupidavalt suhtuda kolleeg Paju ettepanekusse, siis oleks meeldiv kuulata, missugune see täpselt oli. Sa rääkisid ümber ja kaudu, loe ette.
J. Reinson
Nõus. Hr. Paju teeb ettepaneku 3. lõike kohta. Siin on juttu kohalikule omavalitsusele kuuluva erastatava vara nimekirjadest. Hr. Paju teeb ettepaneku, et poleks mitte kohalikule omavalitsusele, vaid kohaliku omavalitsuse üksustele kuuluva erastatava vara nimekirjad. Teiseks on seal öeldud, et määrab kohaliku omavalitsuse täitevorgan ja kinnitab või määrab vastav volikogu. Hr. Paju teeb ettepaneku: mitte täitevorgan, vaid kohalik omavalitsus.
Juhataja
Suur tänu! Mulle tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Ma avan läbirääkimised. Ants Paju.
А. Раju
Austatud juhataja, head kolleegid, hilisel õhtutunnil ei ole ma mitte norimislembene ja küllap keeletundjad kõik sõnad õigesti ritta panevad, aga minu paranduse loogika tuleneb sellest põhiseadusest, mis me ise oleme rahva abiga jõusse hääletanud ja mille § 155 nii määratleb. Kui saal arvab, et see loogika on umbes, siis mina ei ole pahane.
Juhataja
Suur tänu! Kaido Kama.
K. Kama
Tahaks teha väikese täpsustuse selle küsimuse kohta, mille esitas hr. Jermoškin. Omandireformi aluste seaduse § 39 lg. 1 annab täpse definitsiooni välismaalase kohta, kuhu on haaratud ka kodakondsuseta isikud. Nii et seda muret, et privatiseerimisest osavõtmiseks peaks kindlasti astuma mingi riigi kodakondsusesse, ei ole. Teiseks tahan öelda, et ajutine omandi- ja maareformi komisjon toetab selle seaduse vastuvõtmist.
P. Jermoškin
Tahan väljendada oma nõusolekut Ants Paju ettepanekuga § 39 lg. 3 venekeelse teksti kohta. Seal on öeldud, et koostab kohaliku omavalitsuse täitevorgan ja kinnitab volikogu. Ma arvan, et seal tuleb öelda "vastav volikogu". Venekeelses tekstis tuleb lisada sõna "vastav".
Juhataja
Suur tänu! Kas lõpetame läbirääkimised? Me oleme juba finišis, kontrollime kohalolekut! Kohal on 59 rahvasaadikut, puudub 38.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised antud päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 55 rahvasaadikut, vastuolijaid ja erapooletuid saadikuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas hr. Kamratov soovib lõppsõna?
Ei soovi. Hr. Reinson, mis me teeme kolleeg Ants Paju parandusettepanekuga? Mis me teeme, Ants Paju, kas paneme hääletusele või ei pane? Ants Paju võtab tagasi. Kas keegi teine nõuab Ants Paju parandusettepaneku läbihääletamist? Ei nõua. Panen seaduseelnõu hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi seadus muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses? Palun hääletada! Käib hääletamine. Vaja on 49 häält. Selle ettepaneku poolt on 54 rahvasaadikut, vastu 1, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.
Kolleegid! Juhatuse liikmed koos valitsuse esindaja hr. Kamratoviga palun ruumi 111, teistega jätan hüvasti. Saame kokku homme kell 10!


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
79., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK
NELJAS ISTUNG
13. august 1992


Istungi päevakorra kinnitamine
Juhataja (Ü. Nugis)
Tere hommikust, kolleegid! Istungjärgu töö jätkub. Kontrollime kohalolekut! Kohal on 59 rahvasaadikut, puudub 38.
Lugupeetud Ülemnõukogu, vastavalt kokkuleppele annab täna kolleeg Hillar Kalda meile üle oma eelnõu.
H. Kalda
Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Esitan teile lühikese ja aruteluks tõenäoliselt vähe aega nõudva otsuseprojekti mõnede Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Liiga Genfi konventsioonide heakskiitmise kohta. Nimelt oli Eesti Punane Rist Punase Risti ja Punase Poolkuu maailmaorganisatsiooni liige alates 1922. aastast. Seoses 1940. aasta sündmustega katkes järjepidevus. Eesti Punane Rist taastati tema õigetes ülesannetes käesoleva aasta alguses. Liikmeksoleku taastamiseks on vaja tunnustada ajavahemikul 1940–1992 vastuvõetud rahvusvahelisi otsuseid. Eestil on praeguses olukorras hädavajalik saada täieõiguslikuks Punase Risti ja Punase Poolkuu maailmaorganisatsiooni liikmeks, et taastada rahvusvahelised suhted Punase Risti raames. Eriti puudutab see humanitaar- ja ravimiabi saamist. Hoidku taevas sõjalise või muu konflikti tekkimise eest, kuid ka sel juhul on Rahvusvahelise Punase Risti sekkumine vajalik. Sellest tulenevalt palun tungivalt Ülemnõukogu juhatust vastu võtta otsuseprojekt nimetatud konventsioonide tunnustamiseks ja arutada küsimust kiireloomulisena. Äraütlemise korral jõuab küsimus Riigikogusse alles oktoobris-novembris ja siis oleks juba hilja, sest vastuvõtt tuleb arutusele Genfis käesoleva aasta septembris. Olgu veel märgitud, et eelnõu on kooskõlastatud välisministeeriumi vastavate osakondadega ja välisministriga isiklikult. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kas Lembit Arrol on protest? Palun siis kirjalikult mulle! Meie reglement praegu nii ette ei näe, et seda kõnetoolist ette loetakse.
Kolleegid, ma kuulutan välja 5-minutilise vaheaja. Palun juhatuse liikmeid minu laua juurde!
V a h e a e g


Juhataja
Asugem oma kohtadele ja kontrollime kohalolekut! Kohal on 63 rahvasaadikut, puudub 34.
Lugupeetud Ülemnõukogu, ma annan vajalikud selgitused. Eilsel istungil arutasime ühe päevakorrapunktina õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise ulatust. Nimetatud seaduseelnõu ei leidnud teisel lugemisel täiskogu toetust ega saanud nõutavat 49 poolthäält. Juhtivkomisjon, eelarve-majanduskomisjon soovib, et see seaduseelnõu täna enne sisuliste küsimuste arutamist uuesti läbi hääletataks ja see taotlus on reglemendipärane. Rahvasaadik Lembit Arro, sellesama komisjoni liige, on aga esitanud protesti ja palub tühistada eilsed hääletustulemused seetõttu, et Ülemnõukogu liige hr. Reinson esitas Ülemnõukogule valed arvestused, mis võisid mõjutada hääletustulemusi nii alternatiivide hääletamisel kui ka seaduse vastuvõtmisel. Hr. Reinson esitas valeandmed kogemata oma sõnavõtus, mitte ettekandes ja mitte lõppsõnas. Küll aga on komisjoni esimehe autoriteet niipalju suur, et ka tema sõnavõtus öeldud andmed võisid mõjutada hääletustulemusi. Seetõttu langetas juhatus oma ekspressistungil siinsamas teie ees otsuse, et protest tuleb rahuldada. Kui me jõuame päevakorra kinnitamise juurde, siis jätkame.
Kolleegid, võtke ette päevakorraprojekt! Nagu te näete, ei paku juhatus väga palju päevakorrapunkte, sest vähemasti üks neist on ulatuslik. Ma pean silmas käesoleva aasta II poolaasta riigieelarve seaduse esimest lugemist, täpsemalt öeldes, selle jätkamist. Juhatusel on reservis terve pakett väga vajalikke, väga tähtsaid ja korralikult ettevalmistatud eelnõusid, millest mõned, tõsi küll, oma teema tõttu ei sobi hästi selle istungi päevakorra konteksti. Nende tähtsus on aga vaieldamatu. Me pakume täiskogule sellist lähenemisviisi, et tänasel istungil teeme vastavalt vajadusele teile päevakorra täiendamise ettepanekuid. Teeme seda nii, kuidas asjaolud nõuavad, see tähendab, kui hästi me suudame tööd teha, kuidas me oleme ajagraafikus. See kehtib ka protesti tinginud päevakorrapunkti kohta: esimesel sobival võimalusel pakub juhatus välja selle lülitamise kinnitatud päevakorda. Nüüd aga langetame otsuse teile esitatud päevakorraprojekti kohta, mis koosneb neljast punktist, nendest kolm on sisulised.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et kinnitada käesoleva istungjärgu neljanda istungi päevakord? Selle ettepaneku poolt on 56 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 4 jäid erapooletuks. Päevakord on kinnitatud.


Riigi- ja munitsipaalvara erastamise tingimuste ja korra kehtestamise kohta
Juhataja
Jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale, nüüd siis juba teisest punktist! Nagu te mäletate, oleme selle päevakorrapunkti arutelu alustanud, kuid me katkestasime. Täna läbirääkimised jätkuvad. Teemasse sisseelamiseks ma siiski paluksin, et me kuulaksime ära lühikese ettekande. Seniöeldut korrata pole vaja, tarvis on teema lihtsalt uuesti sisse juhatada. Ma palun ettekandeks kõnetooli majandusministri asetäitja hr. Ardo Kamratovi!
A. Kamratov
Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud saadikud! Me jätkame Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse arutamist, mis kannab pealkirja "Riigi- ja munitsipaalvara erastamise tingimuste ja korra kehtestamise kohta". Oma ettekandes püüan käsitleda täiendavaid muudatusi. Otsusest on välja jäänud punkt 2 ja vastavalt sellele on muutunud ülejäänud punktide numeratsioon. Punkt 2 käsitles erastamisele kuuluvate varade nimekirja, mida pidi kinnitama Ülemnõukogu. Eile hilisõhtul viis Ülemnõukogu sisse muudatused omandireformi aluste seaduse § 39. Välismaalastele erastatavate objektide nimekirja ei pea enam Ülemnõukogu tasandil läbi arutama ja ka kinnitama. See kuulub siis kas vabariigi valitsuse või kohaliku omavalitsuse pädevusse. Sellepärast me ei näinud punktile 2 otstarvet. Täpsustatud on punkti 3, et kuu aja jooksul peab vabariigi valitsus välja töötama need normatiivaktid, mis siis käesoleva otsusega kinnitatud korra järgi tuleb välja töötada riigi- ja munitsipaalvara erastamiseks. Käesoleva otsuse lisas on ära toodud riigi- ja munitsipaalvara erastamise tingimused ja kord, mis on vastavalt teie märkustele ja saabunud kirjalikele ettepanekutele redigeeritud. Kõiki kirjalikke ettepanekuid, mis laekusid härra Veetõusmelt ja keskkonnakomisjonilt, on arvestatud. Härra Veetõusme ettepanekud puudutasid erastatavate objektide kinnitamist ja on kajastatud praeguses tekstis 9. punkti alapunktis 1. Enne kui Riigivaraameti nõukogu kinnitab erastatavate objektide nimekirjad, tuleb igal juhul küsida erastamise otstarbekust nii ministeeriumidelt kui ka kohalikelt omavalitsustelt. Härra Veetõusme tegi küll ettepaneku küsida ainult kohalikest omavalitsustest, aga kuna ettepanekute autorid võivad olla ka kohalikud omavalitsused ise, võivad ministeeriumid olla mitte informeeritud niisugusest ettepanekust, nii et ka ministeeriumide käest tuleks erastamise otstarbekust küsida. On sisse viidud muudatus punkti 10 ja lisatud uus alapunkt 6, mis ütleb, et erastamise korraldamise eel, kui objektide nimekirju hakatakse koostama ja objekte hakatakse otsustama, kas nad erastatakse või mitte, peab ettepaneku tegija esitama ka andmed erastataval varal lasuvate kohustuste ja õiguste kohta, see tähendab, kas kohustused ja õigused lähevad üle erastamise käigus ostjale või mitte, või kes neid kohustusi ja õigusi tulevikus hakkab täitma. Muudatus on tehtud ka punkti 19. Nimelt on punkt 19 ja 18 ühendatud. Punkti 18 lõpp ongi punkti 19 sisu. Ja edasi on siis punktide numeratsioon muutunud. Juhin teie tähelepanu praegusele punktile 20. Eelmisel istungil esitati küsimus selle punkti lõpus oleva viite õigsuse kohta. Tol ajal ma oma ettekandes viitasin punktile 18, kuid õigem on viidata siin ikkagi punktile 14. Järgmine on sisuline muudatus. Punkti 22 tekstist võib minu arvates selgelt välja lugeda, et järelmaks rakendatakse kõikidele ostjatele, kes seda soovivad. Suvalise tõlgendamise võimalust, et erastamise korraldaja võib otsustada, kellele rakendada järelmaksu, kellele mitte, siin sees ei ole. Praeguse redaktsiooni punktis 26 on sisse viidud hr. Veetõusme ettepanek, et munitsipaalvara erastamisel laekunud summadest 40% peaks jääma kohaliku omavalitsuse käsutusse ja 10% vabariigi valitsuse käsutusse. Nii et hr. Veetõusme ettepanekut on arvestatud. Minu poolt lühidalt kõik selles tekstis tehtud muudatuste kohta. Võib-olla ma siiski kordan lühidalt. Erastamine toimub kõigi maksevahendite eest, mis on omandireformi aluste seadusega ette nähtud, nii rahvakapitali obligatsioonide, kompenseerimisväärtpaberitega kui ka raha eest. Eelmisel korral ma kommenteerisin, et erinevaid maksevahendeid saab rakendada niivõrd, kuivõrd need turule paisatakse. Järelikult esimesel etapil me peame hakkama siiski erastama raha eest, kuid kui me suudame lähema poole aasta või aasta jooksul lahendada vara tagastamise ja kompenseerimise küsimused, siis me saame ka need väärtpaberid turule paisata ja ka nende eest toimub kõikide objektide erastamine. Edasi on ette nähtud erastamine tervikvara süsteemis. Ettevõtete aktsiate müüki peaks siis konkretiseerima kolmandas päevakorrapunktis olev dokument, s.o. aktsiate müügi alustamise kohta käiv Ülemnõukogu otsus. Sellel ma praegu pikemalt ei peatu. Erastamise korraldaja on siis vabariigi valitsuse poolt nimetatud organ. Niikaua kui ei ole moodustatud Eesti Vabariigi erastamisettevõtet, jätkab erastamise korraldamist Riigivaraamet, kelle põhimääruses on erastamise korraldamine ka sisse kirjutatud. Teiste riigiasutuste põhimäärustes seda ei ole. Alati toimub enne erastamist vara ümberhindamine. On võimalik esitada lisatingimusi, mis käesolevas korras on fikseeritud (tööhõive, investeeringute suurus, keskkonnakaitse). Käesoleva korra järgi on ette nähtud järelmaksu rakendamine, et kõik isikud, kellel ka raha ei ole, saaksid sellel erastamisel osaleda. Nüüd see kord peaks kehtima otsuse punktis 2. Ülemnõukogu annab valitsusele selle korra järgi loa erastada mitte rohkem kui 30 ettevõtet. Ja kui vabariigi valitsus esitab Riigikogule läbivaatamiseks erastamise seaduse, siis hakkab erastamine toimuma selle seaduse järgi. Ilmselt siis enam seda korda vaja ei ole ja siis me saame ka rääkida juba seaduses fikseeritud igasugustest soodustustest, nii hinnasoodustustest, töökollektiivi soodustustest ja muudest sellistest soodustustest. Käesolev kord soodustusi ei sisalda, kuna Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus "Eesti Vabariigi seaduse "Riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta" kehtestamisest ja rakendamisest" 1990. aasta 13. detsembrist ei aktsepteerinud soodustuste rakendamist praegusel etapil. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Tundub siiski, et on mõned küsimused. Jaak Jõerüüt.
J. Jõerüüt
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab kolmanda osa 13. punkti, kus teine alalõik ütleb, et vara erastamist muu riigivara puhul, peale siis Eesti Panga põhivara, korraldab vabariigi valitsuse poolt nimetatud organ. Ma küsiksin, hr. Kamratov, kui selles põhikorras on see ideoloogia, et vabariigi valitsus nimetab organi, miks peaks Ülemnõukogu siis tekitama Eesti "Treuhandi"? Need kaks asja on ju vastuolus.
А. Kamratov
Ma olen praegu selles mõttes segaduses, et sõna organ ei ole siin redaktsiooniliselt õige. Peaks olema võimalus valida nii riigivalitsemisorgani kui ka ettevõtte vahel. Ma ei saa siia praegu sisse kirjutada üheselt ei ühte ega teist, kuna erastamisettevõte on moodustamisel. Kuid me ei saa siia sisse kirjutada ka üheselt erastamisettevõte, sest äkki seda erastamisettevõtet ei moodustata. Mul on ettepanek kasutada selles punktis sõnapaari organ või erastamisettevõte.
Juhataja
Suur tänu, hr. Kamratov, rohkem küsimusi ei ole! On küsimus? Ants Paju.
А. Раju
Austatud ettekandja, minu küsimus lähtub 9. punkti esimesest lõigust, s.o. erastatavate objektide nimekirja kinnitamisest. Ma tahaks küsida, kas teil on ette näha, kui suur on see dokumentide tulv ja kuidas Riigivaraameti nõukogu kogu selle lasuga hakkama saab? Siin on öeldud, kuidas toimida riigivara puhul. Kui palju on üksikobjekte, mis erastamisele tulevad? On teil aimu sellest mahust?
А. Kamratov
Jah, mahtu nähti ette ja nii see on ka praktilises elus olnud. Ma usun, et neid dokumente hakkab nüüd isegi vähem olema, kuna teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete puhul on juba üle poolte kohta erastamisotsus langetatud. Ja siiamaani on Riigivaraamet need dokumendid suutnud läbi töötada ja mahu kohta võib öelda niipalju, et näiteks Riigivaraameti nõukogu istungil on olnud erastamise nimekirju, kus on olnud kuskil 50 niisugust kaubandus-toitlustusüksust, ja siiski on nõukogu istungil suudetud need läbi arutada. Detailsemalt on loomulikult arutatud neid objekte, kus on tekkinud vaidlusi ja probleeme ja muidugi ka sõltuvalt objekti bilansilisest väärtusest. Suuremaid objekte on ikkagi detailsemalt käsitletud ja esitatud ka hulgaliselt küsimusi, kuid siiamaani on hakkama saadud. Kuna käesoleva korra järgi on sellel aastal planeeritud kuni 30 ettevõtte erastamine, siis ma ei usu, et see peaks võimatuks osutuma.
Juhataja
Suur tänu, hr. Kamratov! Nüüd tundub küll, et küsimusi ei ole. Kas hr. Reinson annab meile informatsiooni juhtivkomisjoni nimel? Palume!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Otsuse lugemise katkestamise järel laekus kaks parandusettepanekut: keskkonnakomisjonilt ja Ülemnõukogu saadikult hr. Veetõusmelt. Komisjonis on need läbi arutatud ja ettepanekud on vastu võetud. Ja nagu ettekandja juba märkis, on muudatustega tekst teile välja jagatud ning see on tõepoolest komisjoni ja autori poolt aktsepteeritud. Rohkem ettepanekuid peale nimetatute minule laekunud ei ole. Et need on aktsepteeritud, siis komisjoni poolt hääletusele midagi panna ei ole. Komisjon toetab otsuse vastuvõtmist.
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et on veel küsimusi. Jaak Jõerüüt, teine küsimus.
J. Jõerüüt
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab V osas olevat punkti 26. Ma palun majanduskomisjoni pisikest kommentaari sellele reale, milles sisaldub mõte, et erastatava vara müügist laekuvast rahast, mis jaotatakse nii- ja niimoodi, läheb eeldatavalt osa, ma tsiteerin täpselt: "vabariigi valitsuse käsutusse". Palun nüüd eelarve-majanduskomisjoni kommentaari, kas see on n.-ö. täiesti vaba eelarveväline käsutus või olen ma lihtsalt unustanud ise mõne akti, mis siiski määratleb täpsemalt, mis selle rahaga võib teha ja mida mitte.
J. Reinson
Lugupeetud hr. Jõerüüt, ma alustaksin sellest, et tuletan meelde meie eelmisel erakorralisel istungjärgul vastuvõetud otsust, Ülemnõukogu otsust erastamisest laekuvate rahade kasutamise korra väljatöötamiseks valitsusele. Seda praegu veel ei ole. Komisjonis läbirääkimistel me selgitasime, et tulevases dokumendis sätestatakse selliste kulutuste katmine, mida valitsus võib teha investeeringuteks tööpuuduse leevendamiseks ja paljuks muuks. Meie poolt vastu võetud otsusega on valitsusele antud ülesanne sätestada see täpsem kord ja esitada Ülemnõukogule või Riigikogule.
Juhataja
Suur tänu, hr. Reinson, tundub, et rohkem ...
J. Reinson
Mul on endal üks mure. Hr. Kamratov tegi ettepaneku lisada III peatüki 2. alapunkti sõnad "või erastamisettevõte". Minul oleks küll ettepanek lisada siia sõnad "või muu ettevõte". Milleks me peaksime monopoliseerima seda tegevust konkreetselt ühe erastamisettevõttega. Võib-olla tahetakse kellelegi teisele anda see ülesanne?
Juhataja
Tohib, mõlemad võite olla kõnetoolis.
А. Kamratov
Lugupeetud saadikud, konsulteerides nüüd härra Oviiriga, kes juhuslikult siin saalis viibib, oleks juriidiliselt korrektsem mitte rääkida praegu organisatsioonist või ettevõttest, vaid kirjutada siia sõna "organi" asemel sõna "organisatsioon", mis haarab nii asutusi, ettevõtteid kui ka muid organisatsioone. Kui sellega on saadikud nõus, siis me asendaksime sõna "organ" sõnaga "organisatsioon".
J. Reinson
Seega oleks teise alapunkti tekst järgmine: "muu riigivara puhul vabariigi valitsuse poolt nimetatud organisatsioon". Kui proteste ei ole, palun selline parandus kõigil sisse viia.
Juhataja
Tundub, et ei ole. Kas on veel küsimusi? Klavdia Sergij.
K. Sergij
Tänan! Lugupeetud kolleeg Reinson! Minus tekitab kahtlust otsuse 3. punkt. Meil on juba olemas seadused, mis privatiseerimist reguleerivad. On välja töötatud privatiseerimise tingimused ja kord. Millised normatiivaktid peab valitsus veel kuu aja jooksul välja töötama? Mida peetakse silmas? Palun selgitage seda mulle! Tahan juhtida tähelepanu ka sellele, et venekeelses tekstis on vigu. On vaja korralikult redigeerida § 12.
J. Reinson
Mul on nüüd küll palve, et sellele küsimusele vastaks hr. Kamratov.
А. Kamratov
Lugupeetud hr. juhataja, lugupeetud saadikud, lugupeetud pr. Sergij! Kui te loete käesolevat korda, siis te panete tähele, et siin on viited, et vabariigi valitsus peab välja töötama mõningad protseduurilised dokumendid, mis puudutavad näiteks vara hindamist, enampakkumise läbiviimise protseduure jne., ilma milleta ei ole võimalik seda korda rakendada. Ka informatsioon, mis avalikustatakse kõigile ostusoovijatele, nõuab spetsiaalset protseduurilist korda, kuidas teda esitatakse, mis tähtaegadena jne. Mõningad dokumendid on juba vabariigi valitsuse poolt ette valmistatud.
Juhataja
Tundub, et rohkem küsimusi ei ole, hr. Reinson, tänan! Läbirääkimised jätkuvad. Kas on kõnepidajaid, sõnasoovijaid? Kas lõpetame läbirääkimised? Kohaloleku kontroll. Kohal on 57 rahvasaadikut, puudub 40. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised antud päevakorrapunkti üle?
Selle ettepaneku poolt on 54 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid saadikuid ei ole, läbirääkimised lõpetatakse. Ma palun, et ärge saalist välja minge, meil läheb kõik nüüd lühidalt. Kas härra Kamratov soovib lõppsõna? Ei soovi. Härra Reinson soovib lõppsõna? Ei soovi. Kolleegid, meil ei ole parandusettepanekuid, mida tuleks panna hääletusele. Kas ma võin panna otsuse eelnõu hääletusele? Veenduge palun, et teie puldid töötavad! Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus "Riigi- ja munitsipaalvara erastamise tingimuste ja korra kehtestamise kohta"? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 56 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 2 jäid erapooletuks, otsus on vastu võetud.


Eesti Vabariigi seaduse "Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise ulatuse kohta" eelnõu teise lugemise jätkamine
Juhataja
Meil on vaja tähtis asi ära otsustada seoses kolleeg Lembit Arro protestiga. Ma ei tohi midagi enne juurde lisada, kui me oleme päevakorda täiendanud, mille ma teie ette hääletusele panen. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungi päevakorda ühe seaduseelnõu aruteluga, kus käsitletakse õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise ulatust? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 46 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 3 jäid erapooletuks, päevakorda on täiendatud. Juhatus otsustas rahuldada kolleeg Lembit Arro protesti ja tühistada hääletustulemused. Rohkemat juhatus teha ei saa ja ei tohi. Me oleme praegu sellises seisus, et me võime ära kuulata veel lõppsõna. Ma värskendan teie mälu. Lood on nimelt sellised, et me arutasime seda eelnõu kiireloomulisena, põhjalik arutelu oli esimesel lugemisel, teisel lugemisel kaitsti energiliselt seisukohti, täiendavaid parandusettepanekuid juurde ei toodud, läbirääkimised on lõpetatud, parandusettepanekud, täpsemalt öeldes alternatiivid, läbi hääletatud ja me oleme nüüd sellises seisus, et me kaugele tagasi astuda ei saa. Oleme lõpphääletuse eelses seisus. Ma paluksin kõnetooli hr. Jüri Reinsoni lõppsõna jätkuks!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eile oma sõnavõtus Ülemnõukogu liikmena, mitte Ülemnõukogu eelarve-majanduskomisjoni esimehena, eksisin ma ühe numbriga. Ma selgitan. Ma rääkisin ümberhinnatud piimafarmi ostmisest laenuga, mis oleks maksnud 640 000 Eesti krooni ja ka see laen oleks olnud 640 000 krooni. Võttes seda laenu 20%-ga 10 aastaks, tuleb aastas tagasi maksta 64 000 krooni laenu, pluss 12 800 krooni protsente. Eksisin selles viimases numbris ühe komakohaga. Tegelik number on 128 000 krooni. Kolleeg Telgmaa väide, et eksisin sajakordselt, on muidugi pehmelt öelda liialdatud. Eksimine oli kümnekordne. Edasi ma väitsin, et selliste tulemustega, kui farm töötaks normaalselt, oleks võimalik aastakasumist ära maksta nii laen kui laenuprotsendid ja jääks üle 30 000 krooni. Tegelikkuses on see eksimine nüüd selline, et 30 000 krooni ei jää üle, vaid 12 000 krooni tuleb puudu. Minu arvestuste järgi. Minu eilne väide põhines sellel, et me võime esitada siin igasuguseid arvestusi, kuid otsustada ei tule mitte nende arvestuste põhjal, vaid see peab olema poliitiline kokkulepe. Kui me pööraksime 20% 10-ks ja tasumise aeg 10 aastat 20-ks, oleks taastatud jälle selline situatsioon, millest mina rääkisin. Kolleegid, arutelu juures on võimalik opereerida igasuguste arvudega. Ma julgen väita, et see ei saa küll olla tegelik motiiv ümberhääletamiseks.
Juhataja
Suur tänu, hr. Reinson! Lõppsõna esitajale küsimusi me ei esita.
Nii. Nüüd meil oleks vaja kutsuda kõik saadikud saali. Kus on väliskomisjoni esimees, ta oli hommikul ju siin? Lembit Arro, küsimus mulle? Palun küsimus!
L. Arro
Lugupeetud juhataja, ma protestisin ka alternatiivi hääletuse kohta. See sõnavõtt mõjutas põhiliselt just alternatiivi hääletamist. Mina paluksin hääletusele veel panna põhivariandi ja 10-kroonine alternatiiv.
Juhataja
Seda juhatus rahuldada ei saa. Lugu on sellelaadiline, et me olime kiireloomulise küsimuse teise lugemise lõppfaasis. Läbi on viidud konkursid, tegemist oli juba mitmekordse tahte väljendusega. Siin ei saanud eksimused olla juhuslikud. Meil võib kõikidel olla eriarvamus selle eelnõu kohta, kuid reglemendist peame kinni pidama. Protestida sai lõpptulemust, meie ei saa alternatiivide või parandusettepanekute hääletamisi tagantjärele enam üle protestida. Seda me teha ei saa. On võimalus nõuda kolmandat lugemist ja selle käigus hääletatakse alternatiivid läbi, või võtab valitsus tagasi või panen hääletusele ja seadus võetakse vastu või kukub läbi, rohkem variante ei ole. Ma ütlen veel kord, kolmandal lugemisel on võimalik, kui seda nõuavad reglemendijärgsed asjaosalised, alternatiive läbi hääletada. Me oleme praegu teise lugemise lõpus. Lõppsõnad on ka ära kuulatud. Meil on jäänud ainult läbi viia lõpphääletus, rohkem meil enam midagi teha ei ole.
M. Ahven
Lugupeetud juhataja, mul on küsimus teile. Protesti arutamisel arutati ka Lembit Arro enda poolt tehtud arvutusi, kus tuli välja, et kolhoosi vara kolhoosikorra tingimustes oli tunduvalt vähenenud. Ja kui ei, siis võib-olla oleks mõttekas kõik need arvutused, mis üks ja teine välja pakkus, spetsialistidel lasta teha ja meile uuesti ette ...
Juhataja
Ma tänan! See on sisuline küsimus. Juhan Telgmaa.
J. Telgmaa
Paluksin vaheaega umbes 10 minutit maaelukomisjoni koosolekuks, mille vältel maaelukomisjon saaks otsustada, kas ta nõuab kolmandat lugemist või mitte.
Juhataja
See on võimalik. Kuulame ära ka Lembit Arro. Küsimus mulle, eks ole?
J. Telgmaa
Ja ma paluks, et Lembit Arro ka sellest koosolekust osa võtab.
Juhataja
Ta võtab osa. Nüüd on küsimused mulle protseduuri kohta. Ärge midagi eelnõu kohta küsige. Protseduuri kohta. Lembit Arro. Ei ole. Ain Tähiste, protseduuri kohta!
А. Tähiste
Aitäh, austatud juhataja! Ma tahaks ikkagi teada, millist protseduurireeglit rikkus austatud eelarve-majanduskomisjoni esimees, kui ta esitas andmeid, mille tõesus jääb tema südametunnistuse peale. Ma mäletan hästi ühte eelnõu, kus protseduurireegleid rikuti 100%-liselt, aga hiljem öeldi mulle juhatuses, et see ei ole küll mitte mingi obligatoorne tingimus eelnõu tühistamiseks ja menetlusse tagasipöördumiseks. Millist protseduurireeglit Reinson ikkagi rikkus, tahaks ikkagi teada. Aitäh!
Juhataja
Ma vastan ja tean ka, millised asjaolud olid seekord, kui Ain Tähiste protestis. Need asjaolud erinevad. Kuigi rahvasaadik Jüri Reinson eksis sõnavõtus, mitte ettekandes või lõppsõnas, on ta ikkagi eelarve-majanduskomisjoni esimees, kes on autoriteet ja tema lausutu võis mõjutada lõpphääletuse tulemusi. See oli argument juhatuse jaoks. Kas see meeldib või ei meeldi, rohkemaks juhatus volitusi ei oma. Ja nüüd vaheaeg 10 minutit.
V a h e a e g


Juhataja
Kolleegid, koguneme saali, vaheaeg on läbi. Kontrollime kohalolekut! Kohaloleku kontroll. Kohal on 67 rahvasaadikut, puudub 30. Lõppsõna vormis esineb meie ees maaelukomisjoni esimees Juhan Telgmaa.
J. Telgmaa
Lugupeetavad kolleegid, kuna protesti ajendiks ja põhjuseks, miks maaelukomisjoni arvates seadust ei kõlba vastu võtta, oli vahekord, millega tuuakse endine Eesti kroon tänaseks Eesti krooniks, aga reglement ei võimalda ka kolmanda lugemise käigus siin midagi muuta, siis maaelukomisjon ei esita kolmanda lugemise taotlust. Ühtlasi väljendan veel oma seisukohta, et kui parlament ja valitsus on võtnud nõuks põllumajandus Eestis maha tappa, siis on see igaühe südametunnistuse asi, kas ta oma käe sellele tööle tõstab või mitte. Ma tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, nüüd meil rohkem võimalusi ei ole, tuleb läbi viia lõpphääletus, kui valitsus ei võta tagasi. Ei võta tagasi. Kas kõik saadikud on saalis? Veenduge, et teie puldid töötavad! Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi seadus õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise ulatuse kohta? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 26 rahvasaadikut, vastu on 13, 9 jäi erapooletuks. Seadus jääb vastu võtmata.


Riiklike aktsiaseltside aktsiate müügi alustamise kohta
Juhataja
Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja võtame arutusele nüüd juba neljanda päevakorrapunkti: valitsuse poolt esitatud otsuse eelnõu riiklike aktsiaseltside aktsiate müügi alustamisest! Siin on lood sellised, et läbirääkimised on lõppenud, sellega seoses me tuleme kohe lõppsõnade juurde ja paluksin kõnetooli valitsuse esindajana hr. Ardo Kamratovi.
A. Kamratov
Lugupeetud hr. juhataja, lugupeetud saadikud! Oma lõppsõnas ma tahan teie tähelepanu veel juhtida nendele muudatustele, mis on tehtud Ülemnõukogu otsuses, võrreldes eelmise tekstiga, mis teie käes oli. Siit kõnetoolist ma tegin ettepaneku jätta eelmisest otsusest välja punktid 6, 7 ja 10. Need on nüüd välja jäetud ja sõltuvalt sellest on muutunud viimaste punktide numeratsioon. Need väljajäetud punktid puudutasid probleeme, mille eest saab vara või aktsiaid osta. See on nüüd fikseeritud äsja vastuvõetud erastamise korras, niisamuti järelmaksu küsimus. Nii et neid kahte probleemi selles otsuses vaja ei ole. Ka punkt 10 osutus ülearuseks, kuivõrd aktsiate müügist laekunud rahade kasutamine on analoogne erastamise korras laekunud rahade kasutamisega. Nii et uues tekstis neid lihtsalt enam ei ole. Ülejäänud otsusepunktid on samad, mis eelmisel lugemisel. Muudetud ja lühendatud on ainult preambulaid. Ei ole arvestatud saadik Alliku ettepanekut jätta välja punktid 3 ja 4. Praeguses redaktsioonis on neid punkte keeleliselt redigeeritud. Eelarve-majanduskomisjon nende väljajätmist ei toetanud. Tänan!
Juhataja
Suur tänu, hr. Kamratov, suur tänu! Lõppsõna esitajale küsimusi ei esitata. Lõppsõna pidamiseks kutsume kõnetooli ka eelarve-majanduskomisjoni esimehe hr. Jüri Reinsoni.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Pärast nimetatud otsuse eelnõu lugemise katkestamist ei ole peale hr. Jaak Alliku parandusettepanekute komisjonile rohkem parandusettepanekuid laekunud. Komisjon arutas esitatud parandusettepanekud läbi ja ei toetanud neid, küll aga toetas praegu teile väljajagatud otsuses sätestatud aktsiate müügi printsiipi. Hr. Jaak Alliku parandusettepaneku oli järgmine: jätta otsusest välja alapunktid 3 ja 4, praegu te peaksite vaatama varasemat redaktsiooni. Ja sõnastada uus alapunkt 3: aktsiate müük enampakkumisel peab toimuma ühekaupa või väiksemate (kuni 10%) pakkidena. Et hr. Allikut saalis ei ole, siis ilmselt tuleb meil läbi hääletada.
Juhataja
On see ainuke?
J. Reinson
Ainuke.
Juhataja
Kolleegid, meil tuleb läbi viia kohaloleku kontroll. Kohaloleku kontroll. Kohal on 62 rahvasaadikut, puudub 35. Kas Jaak Alliku parandusettepaneku sisu ja mõte on mõistetav? Juhtivkomisjoni kommentaar on kuuldud, panen hääletusele. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Jaak Alliku esimese parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 8 rahvasaadikut, vastu on 6, 4 jäid erapooletuks. See ettepanek leidis toetust.
Minule jäi niisugune mulje, et Ülemnõukogu ei mõistnud sisu õieti. Kas oli niimoodi? Oli niimoodi. Ma tühistan selle hääletusvooru tulemused. Ma tunnistan ausalt, ka mulle jäi segaseks, sellepärast ma ise ka ei söandanud hääletada. Jüri Reinson, tutvusta palun veel kord!
J. Reinson
Hr. Alliku esimene parandusettepanek puudutab otsuse eelnõu 3. ja 4. punkti. Vaatamata sellele, et need praeguses redaktsioonis on vähesel määral redigeeritud, ei muuda see nende punktide sisu esialgse tekstiga võrreldes, kus sätestatakse aktsiate müügi kord kahes voorus. Hr. Allik teeb ettepaneku jätta need punktid välja. Aga me ei saa ilmselt seda hääletada, siis veel täiendav selgitus, et hr. Alliku järgmine parandusettepanek puudutab uue 3. lõike sätestamist: aktsiate müük enampakkumisel peab toimuma ühekaupa või väiksemate, kuni kümneprotsendiliste pakkidena. Me peame neid nägema korraga oma silma ees, et me saaksime hääletada. Esimene ettepanek on välja jätta praegune kord ja teine ettepanek sätestab uue aktsiate müügi korra.
Juhataja
Tehke üks ettepanek: jätta ühed välja, teised sisse! Kas komisjon toetab või ei toeta?
J. Reinson
Komisjon ei toeta.
Juhataja
Sisuliselt on see ikkagi üks ettepanek.
J. Reinson
Me ei saa enne uut sätestada, kui vanad on välja jäetud.
Juhataja
Mind ajas segadusse just see, et ma ei osanud orienteeruda. See on tervikettepanek, üks vahetada teise vastu. Kõik on mõistetav. Palun loe Alliku tekst veel kord ette!
J. Reinson
Jätta otsusest välja praeguse teksti alapunkt 3 ja 4, sõnastada uus alapunkt 3: "Aktsiate müük enampakkumisel peab toimuma ühekaupa või väiksemate (kuni 10%) pakkidena."
Juhataja
Selge, nüüd on arusaadav. See oli üks ettepanek, seda tuleb komplektis mõista. Juhtivkomisjon ei toeta. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Jaak Alliku parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 15 rahvasaadikut, vastu on 25, 4 jäid erapooletuks. Jaak Alliku parandusettepanek ei leidnud toetust. Jüri Reinson, ega meil ei ole rohkem parandusettepanekuid? Ei ole. Kolleegid, ega kellegi oma ei ole unustatud? Ei ole. Kutsume kõik saadikud saali! Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus riiklike aktsiaseltside aktsiate müügi alustamise kohta? Palun hääletada! Nüüd käib hääletamine. 49 häält on vaja. Selle ettepaneku poolt on 51 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Otsus vastu võetud.


Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi 1992. aasta riigieelarve kohta II poolaastaks" eelnõu esimese lugemise jätkamine
Juhataja
Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja võtame arutusele punkti 5. Numeratsioon nihkus, meil tuli üks vahele, nüüd on endine neljas viies, võtame arutusele katkenud päevakorrapunkti – riigieelarve käesoleva aasta II poolaasta seaduse eelnõu – esimese lugemise jätkamise. Kui te mäletate, meil katkes selle päevakorrapunkti arutelu just pärast ettekannete ärakuulamist ja küsimuste esitamist. Mul oleks ettepanek, et võib-olla rahandusministri asetäitja siiski juhataks meid teemasse sisse, ilma et ta kogu eelarve faabulat maailma loomisest alates ette kannaks, vaid niipalju, et me saaksime sisuliselt arutada. Ja siis ka juhtivkomisjon.
A. Vinnal
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud saadikud! Nagu te mäletate, katkes esimene lugemine pärast ettekandeid. Pärast seda on siin saalis toimunud üks küllalt sisuline muudatus. Vastu jäi võtmata mootorikütuse aktsiisimaksu seadus ja seoses sellega on praegusel momendil riigieelarves tulude osas ca 9 miljoni kroonine auk sees. Me kaalusime, kuidas edasi talitada. Valitsus esitatud seaduseelnõu tagasi ei võta ja me loodame, et pärast esimest lugemist, kui saadikud on oma ettepanekud teinud, vaatame koos eelarve-majanduskomisjoniga kõik need ettepanekud läbi nii tulude suurendamise kui kulude muutmise osas ja siis tuleme välja ka konkreetse ettepanekuga. See oleks lühidalt kõik.
Juhataja
Suur tänu! Praegu on ka küsimuste esitamise võimalus. Rein Veidemann.
R. Veidemann
Hr. juhataja, lugupeetud aseminister! Lehtedest võisime lugeda, et põllumehed kavatsevad seoses kütuse aktsiisimaksu tagasilükkamisega suurt protestiaktsiooni, nagu Ülemnõukogu oleks süüdi, et selle eelarve kaudu ei ole enam võimalik põllumeestele dotatsiooni maksta. Kuidas te suhtute niisugusesse meeleavaldusse ja kas tõesti põhjus on selles?
A. Vinnal
Ma ei pea seda mootorikütuse aktsiisimaksu seaduse eelnõu tagasilükkamist nii drastiliseks. Ausalt öeldes, ma ei ole kursis avaldatud artiklitega, mis puudutavad neid protestiaktsioone. Minu arvates ei ole tagasilükkamine seotud põllumajandusele suunatud vahendite vähendamisega.
Juhataja
Suur tänu! Tiit Käbin.
T. Käbin
Tänan! Lugupeetud ettekandja, ma kordan oma eelmisel korral esitatud küsimust, millele ma tegelikult vastust ei saanud. Eelarveprojekt on ju esitatud kujul, kus tulud ja kulud ei ole tasakaalus. Milleks väidetakse kogu aeg demagoogiliselt, et nüüd, kus seadust vastu ei võetud, on eelarve tasakaalust väljas? Miks kasutatakse selliseid demagoogilisi väiteid? Tänan!
A. Vinnal
Ma ei tahaks öelda, et need väited oleks demagoogilised. Asi on selles, et me esitame eelarvega ühes paketis ka nende seaduste eelnõud, mis on seotud selle eelarvega. Me ei pea sellist taktikat vääraks, et esitatud eelarveprojekt koos nende seaduseelnõudega esitatakse korraga.
Juhataja
Suur tänu! Juhan Telgmaa.
J. Telgmaa
Tänan! Lugupeetud ettekandja, mootorikütuseaktsiisi seaduse eelnõu arutelu läbikukutamisel esitasin ma valitsusele hea idee, tulla välja mingisuguse eelnõuga, mis kindlustaks ülikasumite kõrgema maksustamise, maksude varjamise ja spekulatsiooni eest suured trahvid. Sellega võiks riigieelarvet täita. Kas see ettepanek on valitsusele edastatud ja kas valitsus kavatseb tulla Ülemnõukogu ette selliste eelnõudega? Tänan!
A. Vinnal
Nagu ma õigesti aru sain, te juba ametlikult esitasite valitsusele niisuguse ettepaneku. Valitsus loomulikult tunneb huvi selle vastu, et maksud, mis kuuluvad maksmisele riigieelarvesse, laekuksid täies mahus. Iseküsimus on sanktsioonide karmistamine maksude varjamise eest. Valitsus loomulikult tegeleb sellega. Samavõrd tähtis on parandada meie Maksuameti tööd ja selles osas on nii mõndagi tehtud. Tähendab, valitsus tegeleb nii ühe kui teise küsimusega.
Juhataja
Suur tänu! Peeter Lutt.
P. Lutt
Lugupeetud ettekandja! Nagu me siin saalis teada saime, ollakse põllumeestele praegu võlgu 216 miljonit Eesti krooni. Olge hea, öelge, miks on niisugune summa üheaastase riigi eelarves? Et seda summat tasuda Eesti Vabariigi põllumeestele, kulub praktiliselt 1/8 riigi II poolaasta eelarvest. See on esimene küsimus. Ja teiseks. Nagu me eilsetest lehtedest lugesime, on mootorikütus A-76 kallinenud 25% vaatamata sellele, et me aktsiisimaksu seadust vastu ei võtnud. Kui palju see annab Eesti Vabariigi II poolaasta eelarvesse juurde? Aitäh!
A. Vinnal
Nagu ma õigesti aru sain, te räägite 216 miljonist kroonist, mis võlgnetakse põllumajandusele. See võlgnevus ei ole riigieelarve võlgnevus põllumeestele. See võlgnevus on tekkinud arvlemiste tõttu. Tootjate ja põllumajandussaaduste töötlejate vahelised arvlemised ei toiminud või toimivad väga viletsalt. Ja siin tuleks esmalt tõhustada pankade tööd. Need võlgnevused, mis on olnud põllumeestele, ma mõtlen siin praegu hinnalisandite väljamaksmist nii liha kui ka piima osas, on riigieelarvest üle kantud läbi põllumajandusministeeriumi. Teine küsimus, mis puudutab bensiini A-76 hinnatõusu, siis hind oleneb sellest, millise hinnaga ostetakse meile kütust sisse. Praegu siin muid tegureid olla ei saa.
Juhataja
Peeter Lutt, teine küsimus.
P. Lutt
Aitäh! Härra Vinnal, ma saan teie murest aru, kuid te vastasite, et ümbertöötavad ettevõtted on põllumeestele võlgu, aga ümbertöötavad ettevõtted, s.t. liha- ja piimakombinaadid on kõik riigiettevõtted. Olge hea, öelge, millal siiski on võimalik maksta ära võlad, et teha uusi, sest teine poolaasta käib!
A. Vinnal
Ma võin praegu lähemalt selgitada seda, et miks nad on võlgu, millal nad suudavad maksta, sellele ma vastust ei oska anda. See võlgnevuse ahel hakkab pihta kaubandusest, mis tähendab seda, et kaubandus on praegu võlgu liha- ja piimakombinaatidele ja need on omakorda võlgu põllumajandustootjatele. Siin on asi selles, et pangad ei suuda tagada normaalset arvlemist. Asjade laabumisel on minu arvates küllaltki suur osa ka Eesti Panga tegevusel.
Juhataja
Suur tänu! Anatoli Novohatski.
A. Novohatski
Lugupeetud spiiker, lugupeetud ettekandja! Palun vabandust, aga mul ei ole küsimus, vaid lühike repliik. Tahtsin lihtsalt ettekandjale meelde tuletada, et valitsus on nende ettevõtete omanik, kes on praegu põllumajandusele võlgu. Ja valitsuse esindajal ei sobi selles kõnetoolis öelda, et ta ei ole üldse kursis sellega, mida nendes valitsuse käsutuses olevates ettevõtetes tehakse. Tänan!
Juhataja
Seda ei ole vaja kommenteerida. Rohkem küsimusi ei ole hr. Vinnalile, ma tänan!
Hr. Reinson, kas eelarve-majanduskomisjon soovib ka omalt poolt midagi öelda enne läbirääkimisi? Ei soovi. Avan läbirääkimised! Tiit Made.
T. Made
Austatud eesistuja, kallid kolleegid! See Ülemnõukogu koosseis, mis on oma tegevuse peaaegu lõpetanud, on põhimõtteliselt äravaevatud ja äramuserdatud mõlema valitsuse poolt esitatud eelarveküsimustega. Täna on mul jäänud niisugune mulje, et kui praegused rahvasaadikud on juba täiesti omadega läbi selles küsimuses, siis samamoodi on läbi ka meie lugupeetud rahandusministeerium ja valitsus uue eelarve poliitika väljatöötamisel. Seetõttu on nad tulnud meie ette veel kord juba läbiproovitud katsega vaadata, kumb kapituleerub varem. Nad on näinud, et Ülemnõukogu on juba mitmel ja mitmel korral kapituleerunud.
Saime teada lugupeetud Anti Vinnali vastustest, et konstruktiivne ja põhiline vahe eelarvete vahel, mis esitati nüüd ja poolteist, kaks kuud tagasi, on, et varem oli rahaühik rubla või raha nimetuseks rubla, nüüd kroon. Muid olulisi konstruktiivseid erinevusi ei ole. Ja arvatavasti kolleegidel sai selgeks, et kui tootmine väheneb ligi 40%, siis väheneb ka ettevõtete kasum ja võimalus ettevõtteid maksustada. Seda olevat küll ette nähtud, kuid see ettenägemine on olnud minimaalne. Kui ettevõtted lähevad pankrotti ja neil ei ole toorainet tootmiseks, siis nad saadavad oma töötajad sundpuhkusele või vallandavad, ja need töötajad ei saa palka. Järelikult väheneb rahandusministeeriumil võimalus korjata tulusid eelarvesse Maksuameti kaudu. See vähenemine on suur, sest planeeritud tööpuudus hakkab lähenema juba sajale tuhandele. Kui meie tulud, riigi kodanike tulud on väikesed, siis ostame poest minimaalselt. Me ei saa loota, et meie kauplustes on põhilisteks ostjateks need, kellel on valuutat, või kes tulevad välismaalt, et nende arvel käibemaksu koguda.
Niisiis on selles eelarves juba sisse programmeeritud ja planeeritud, et tulusid kätte ei saa. Kulutuste tegemiseks ei piisa raha. Seetõttu on eelarve täiesti ebareaalne. Ja üleüldse: kümneid ja kümneid kordi oleme proovinud siit kõnetoolist selgitada meie maksusüsteemi isale hr. Roosele, et kõrged maksud ei stimuleeri Eesti Vabariigi majandust. Ka selles suhtes tuleb meil tunnistada enesekriitiliselt, hr. Roosest me ei ole jagu saanud.
Niisiis, mida teha? Teha tuleb seda, et see eelarve tuleb loomulikult tagasi anda või tagasi lükata, sest sellega ei ole õieti mitte midagi peale hakata. See on psühholoogilise mõjutamise dokument. See on ühiskonna psühholoogilise mõjutamise dokument, nagu meil oleks kord riigi majanduses olemas. Seda meil ei ole. Aga mida siiski teha? Kui oleks minu teha, siis ma koostaksin rahandusministeeriumi asemel prioriteetide nimekirja ühiskonnaelu aladest, mis vajavad vahetut finantseerimist. Need oleksid haridus, kultuur, teadus, sotsiaalhooldus ja infrastruktuur. Muu kõik jäägu teisele plaanile, rikkamat aega ootama. Tuleks oluliselt vähendada riigiaparaadi finantseerimist ja seda tervikuna. Sedagi on siin kõnetoolist korduvalt öeldud. Edasi, ministeeriumid tuleb panna vastutama, anda neile kätte teatud summa raha ja siis nemad oma mõjusfääris otsustavad, mis nad selle rahaga teevad, keda nad finantseerivad. Mitte detailselt ära jagada seda raha eelarves, kuna see käib valitsusele üle jõu. Las ministeeriumid töötavad selle rahasummaga ja vaatavad, kuidas nad hakkama saavad. Siis on ministrid süüdi. Siis ei ole Ülemnõukogu süüdi kõigis valitsuse pattudes. Ega valitsus tervikuna ole süüdi selles, et üks või teine ministeerium ei ole tulnud oma ülesannetega toime. Valitsuse ülesandeks on vahetada ümber ministeeriumi kaader.
Edasi, eelarve tuleks koostada praegusel ajal defitsiitne, s.t. reaalne. Sellegi mõtte ütles välja majanduskomisjon ja see on täiesti õige ja aktsepteeritav mõte. Muudmoodi ei saa ja defitsiidi katteks tuleb võtta välismaalt äärmiselt aktiivselt laenu, pikaajalist laenu. Ainult sellisel moel me saame üle elada need rasked ajad ja kui tulevane valitsus, tulevane Riigikogu hakkab samuti aktsepteerima seda, et eelarve peab igal juhul olema iga sendi osas tasakaalus, siis sellest asjast ei tule midagi välja. Need sendid vajavad jagamist. Vastutus tuleb anda laiali. Eelarve võib teatud perioodil olla defitsiitne, kuid mitte pikaajaliselt. Seepärast minu soovitus on küll seekord lugupeetud kolleegidele, ajame selja sirgeks ja las pingutavad veel paar nädalat eelarve kallal! Valitsus on lubanud mitte puhata, nemad ei maga, nemad ei söö, nemad ei tee meeleavaldusi, vaid nad töötavad, töötavad, hullupööra nii nagu Vargamäel omal ajal. Ma tänan!
Juhataja
Suur tänu! Tiit Käbin.
T. Käbin
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin tähelepanu pöörata eelarveprojektis mitte just tühisele asjaolule. Nimelt, kui te vaatate summasid, mis on kulutatud põhiseaduse referendumi läbiviimisele ja summasid, mis on ette nähtud eelseisvateks valimisteks, siis võib näha, et referendum läks maksma ligi 4 miljonit krooni, eelarveprojekt aga näeb ette Riigikogu valimisteks, ma kasutan projekti sõnu, vaid 3 ja pool miljonit krooni. Unustatakse ilmselt ära, et koos Riigikogu valimistega toimuvad ka presidendivalimised ja Vabariigi Valimiskomisjoni eelarve kohaselt on nende valimiste korraldamiseks vaja 5 ja pool miljonit krooni. Nii et, kui me leiaksime, et see eelarve väärib heakskiitmist, siis me sanktsioneeriksime ühtlasi ka selle, et 20. septembril valimised ei toimu, kuna selleks ei ole raha. Minu ettepanek on see eelarve tagasi lükata. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Jaak Jõerüüt.
J. Jõerüüt
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Algatuseks tahan ma öelda, et seda ei juhtu ju siin väga tihti, et ma olen Tiit Madega põhimõtteliselt 99% nõus. Ma tahan seda teemat täiendada ainult kolmes põhimõttelises punktis, sest ka need vajavad läbirääkimist ja lahtirääkimist.
Ma olen täiesti veendunud, et enamus inimesi võtab reflektiivselt kõigepealt kätte pikad leheküljed pikkade numbriridadega. Nüüd, mõne päeva pärast, loetakse ka pooleteiseleheküljelist seaduse teksti. Ja ma tahaksin teie tähelepanu pöörata sellele, et seaduse teksti §-sse 4, 5 ja 6 on kodeeritud äärmiselt kõnekas programm. Pärast seda polegi ju mõtet enam edasi rääkida. Meil on praegu jõus otsus, et valitsus võib tulusid sisse kasseerida ja raha kulutada. Pakutud kolme paragrahvi vastuvõtmisel jääb üle ainult küsida, mis siis muutub? Muutuks üks asi. Ülemnõukogu annaks välja kollektiivse, väga suure, katteta veksli. Ma räägin just nende kolme paragrahvi kombinatsioonist, millest kõige hullem muidugi on § 5. Olen veendunud, et kolleegid on sellega juba tutvunud, kuid meeldetuletuseks ütlen, et see paragrahv annab vabariigi valitsusele õiguse teha, NB! "põhjendatud vajaduse korral", meie poolt kinnitatud kuluartiklitega ümberpaigutusi, välja arvatud küll töötasud, nii, nagu nad tahavad.
Jääb üle ainult pisut ironiseerida, sest see on tõepoolest stiil, et tahaks nagu eelarvet ja tahaks nagu tegevusvabadust ka säilitada. Sellisel puhul lubage, et laskun selleni, et räägin vahele ühe anekdoodi. Olukord meenutab mulle seda lugu, kuidas kaks naist istusid köögis akna all ja üks ütles teisele, et vaata, sinu mees püüab seal ikka veel kaevust kalu. Kas ei oleks õige teda siiski hullumajja panna. Ja teine jäi mõttesse ja ütles, et no muidugi, peaks panema, aga kalu tahaks ka.
Teine põhimõtteline asi. Pärast nii pikka tööd ja tegevust ei saa nõustuda stiiliga, kus vaid osa eelarvelõike pakutakse meile suhteliselt hästi lahtikirjutatutena. Näiteks kultuuriministeeriumis on seal kümne tuhande kaupa proovitud asju ära jagada. Kuid samal ajal sellise ülitähtsa sfääri puhul nagu kaitseministeerium öeldakse seletuskirjas ebamääraselt, et 12,6 miljonit krooni on mõeldud selleks, et kavatsetakse osta teatud kogus mingeid relvi. Ma väga vabandan, aga kui natukese aja pärast selgub, et kavatsusest ei tulnud midagi välja ja selle 12,6 miljoniga tehakse hoopis midagi muud? Neid näiteid võiks tekstist leida palju rohkem.
Kolmas põhimõtteline punkt on, et eelarve selline kiirustav, kiirmarsil lugemine on äärmiselt halb praktika ja ma kutsuksin üles lööma selja sirgeks ja mitte seda lubama. Tõsi, me oleme väga erandlikus olukorras, kuid see praktika tuleb katkestada enne, kui rada on sisse tallatud. Kogu maailm teab, et kui üldse kuskil, siis just parlamentides on eelarve puhul niimoodi, et mitu pead on mitu pead. Ja see asi, et meie peame lihtsalt aktsepteerima spetsialistide ühe nägemuse riigirahadest, see peab minevikku vajuma. Eelarve kiirmarss, ilma parlamendi pideva kaastegevuse ja pideva kontrollita tuleb lõpetada. See on loomulikult ennekõike meeles pidamiseks neile, kes siit saalist saavad Riigikogusse valitud. Ja ma ütlen veel lõpuks, et asi ei ole selles, kas Ülemnõukogu saab hakkama eelarve vastuvõtmisega või mitte. Ka selline sõnastus on ajalehtedes vahetevahel vilksatanud. Kõik on täpselt vastupidi. Ma ei tea vastutustundetumat tegu, kui nii mahuka dokumentidepaki puhul lihtsalt pealiskaudselt ja mõnepäevase arutelu järel nupule vajutada. Eelarve tuleb praegu tagasi anda!
Juhataja
Suur tänu! Koit Raud.
K. Raud
Austatud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Täna on siin kõnetoolis valitsenud hämmastav üksmeel ja ma olen üllatunud, et paar eelkõnelejat on jõudnud välja öelda osa mõtteid, mida ma tahtsin täna siin välja öelda, millest varem ei ole kõneldud. Sellest hoolimata mõned punktid tahaksin veel kord üle nimetada. Väga pikka aega ja seda kas viimase kahe aasta jooksul, küll erinevate vabanduste varjus, on eelarve kokkupanemine käinud ülimalt lipa-lopa, nagu seda on valitsus üritanud meile ka seekord ette panna. Loomulikult kiirustades, loomulikult väga rõhutades selle eelarve vajadust jne. See lipa-lopa eelarve kokkupanemine ja selle vastuvõtmise protseduur, mida meile tahetakse kiirkorras peale suruda, tähendab seda, et Ülemnõukogul ei ole aega olnud eelarvega põhjalikult tegelda, seda ühelt poolt. Teiselt poolt – selle eelarve eelnõuga ei olegi võimalik põhjalikult tegeleda, sest siin eelarves ei ole peaaegu midagi arutada. Kolleeg Jõerüüt puudutas seda momenti, et eelarve on lahti kirjutamata, kuid siinjuures tahaksin juhtida teie tähelepanu veel sellele, et näiteks eelmisel ja üle-eelmisel korral, kui selles saalis väsimuseni vaieldi mõnekümne tuhande rubla või nüüd mõnekümne tuhande krooni pärast, siis täiesti tähelepanuta on jäetud miljonid, kümned miljonid ja ka sajad miljonid. Võtame näiteks kohalikele eelarvetele antav toetus, summas 132 milj. 30 000 krooni. Siin saalis ei istu praegu ühtegi inimest, kes teaks täpselt vastata, mida selle rahaga tehakse. Kuna need summad ei ole vastavalt eraldamisele valdkondade kaupa kohalikele eelarvetele kohustuslikud, on see katlakauss ja seda nimetatakse lihtsalt kohalike eelarvete täiendavateks tuludeks. Mis siis tehakse nende täiendavate tuludega? Minu teada on tehtud niimoodi, et on pandud see raha Kommertspanka deposiitarvele protsente kandma ja maakonnavalitsus rõõmustab, et varsti ostame saadud protsentide eest uue auto. Nendest rahadest on finantseeritud Eesti-vaenulike raadiojaamade tegevust. Nendest rahadest on välja antud ja kinni makstud Eesti-vaenulike ajalehtede toimetuste töö. Ja ei pruugigi nii drastilisi näiteid otsida, teada on ka teistsuguseid juhtumeid. Tuletame meelde, kuidas raha saamine käib: käiakse, käsi pikal, küsimas, et meil on vaja seda, seda, seda, puudu jääb niipalju kultuuriobjektidele, tervishoiuobjektidele, sotsiaalobjektidele. Raha eraldatakse, hiljem selgub, et seda raha ei ole selleks, milleks küsiti, kasutatud. On kasutatud millekski muuks. Noh võib-olla näiteks on ostetud linnavalitsusele džiip, millega saab kalleid külalisi jahile viia. Küsimus on selles, et senikaua, kuni riigieelarvest antav toetus kohalikele eelarvetele ei ole väga konkreetselt lahti kirjutatud ja seaduseandjale ei ole teada, milleks neid rahasid kasutatakse, ei ole võimalik ka niimoodi umbmääraselt raha jagada.
Aga vaatame ka teisi momente. Eelarve kuluartiklite lahtikirjutamine näiteks eelarveliste või riigivalitsemisasutuste osas. Vaadake enda ees, ma ei hakka näiteid tooma, seal on ridamisi niisuguseid tulpasid, kus 2/3 kogu summast moodustab artikkel: muud kulud. Ja keegi ei seleta, mis on need muud kulud. Kõnelemata sellest, et see ei puuduta konkreetselt eelarvet, näitab aga valitsuse üldist suhtumist. Eelarve tulude poole täitmiseks on üldine tendents ikka uute maksude kehtestamine, et sel kombel siis saada tulusid ja kulusid tasakaalu. Samas on jäetud täiesti tähelepanuta niisugused asjad nagu tubaka ja alkoholi monopol, mis peaks olema riigi oma ja mida tegelikult ei ole suudetud kehtestada. Ja palju-palju muid momente. Siinjuures, kui seaduseandja lükkab tagasi aktsiisimaksuseaduse kütuse puhul, millega tekkis ligikaudu 9 miljoni kroonine auk eelarvesse, siis öeldakse, et leidke nüüd see 9 miljonit, seaduseandja on süüdi. Kuidas seda 9 miljonit leida, kui summade kokkupanemine peaks käima ikkagi põhimõttel, et kes kopikat ei korja, see rublat ei saa. Ei ole ju kusagilt otsida, kust see raha kokku korjata, sest jällegi on ees seesama tõkkepuu – lahtikirjutamatus. Eelarves on kaks valdkonda, mis on suhteliselt hästi lahti kirjutatud. Keskkonnakomisjon on rahul keskkonnakaitseliste vahendite lahtikirjutamisega eelarve seletuskirjas ja keskkonnafondi summa lahtikirjutamisega keskkonnafondi eelarves. Aga see on kahe aasta pikkuse visa võitluse tulemus. Ma kujutan ette, sellel samal põhjusel on võimalik hr. Jõerüüdil öelda, et ka kultuuri osa on lahti kirjutatud mingil määral. Aga paraku seletuskiri ei ole seadus. Ja nii nagu me oleme varem kogenud, seletuskirjas lahtikirjutamine ei tähenda veel seda, et see peaks tegelikult niimoodi toimima hakkama.
Siin oli juttu ka eelarveseaduse §-st 3, 4, 5 ja 6, mis on väga hästi omavahel kombineeritud. Ma ei hakka seda pikemalt üle rääkima. See on tõesti nii, nagu hr. Jõerüüt seda nimetas. Kuna minu aeg hakkab lõppema, siis ühinen eelkõnelejate ettepanekuga see eelarve eelnõu tagasi lükata. Me peame ükskord ajama selja sirgu ja jätkem Riigikogu hooleks see töö, et Eesti Vabariik saaks ükskord tõelise eelarve, mitte mingisuguse eelarveplaani või visandi või kavandi või mingi laest võetud numbrite kogu! Aitäh!
Juhataja
Suur tänu, kolleegid! Meil peaks praegu tulema reglemendijärgne vaheaeg. Sellel vaheajal peab presiidium oma istungit ja mul oli kavatsus puudutada seal ka probleemi, mis seondub järgnevate erakorraliste istungjärkudega. Me oleme praegu selle päevakorraküsimusega sellises staadiumis, et võiksime otsustada. Sellest oleneb meie edasine käekäik, kas on vaja tulla erakorralisele istungjärgule ja kui, siis millise päevakorraga ja loomulikult millal. Kas lõpetame läbirääkimised? Kohaloleku kontroll. Kohal on 66 rahvasaadikut, puudub 31. Kes hilines, palun registreeruda!
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Käib hääletamine. Selle ettepaneku poolt on 58 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, kaks jäid erapooletuks. Läbirääkimised on lõpetatud.
Kolleegid! Minu lauale ei ole jõudnud ühtegi parandusettepanekut. Ma juhin teie tähelepanu sellele, et esimesel lugemisel seaduseelnõu tagasilükkamiseks ei piisa üksiksaadiku ettepanekust. Ma kuulasin kõiki teie kõnesid ja sõnavõtte ja paljude saadikute meelsus on teada. Lugu on nüüd sellelaadiline, et kui see lükatakse praegu tagasi, siis sellisel juhtumil on vaja põhjalikult kaaluda, kas üldse kokku kutsuda järgmist erakorralist istungjärku, kas see jääb üldse Ülemnõukogu mureks või kui, siis millal millise päevakorraga. Võib-olla leiate kohe töö korras ühe lahenduse ja toote selle mulle laua peale, või me lepime niimoodi kokku, et me teeme viieminutise vahe. Kas Arvo Sirendil on küsimus mulle? Ainult protseduuri kohta, Arvo Sirendi! Küsimus mulle.
A. Sirendi
Lugupeetud juhataja! Kas meil ei ole üldse muud võimalust ühistute seadust arutada ja vastu võtta kui eelarvet tagasi lükates? See annab meile võimaluse uue erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks?
Juhataja
See on ju sisuline küsimus! Peet Kask.
P. Kask
Austatud hr. juhataja! Keskfraktsiooni nimel ma palun vaheaega, enne kui me päevakorraküsimuses lõppotsusele katsume jõuda.
Juhataja
Nii. Lepime siis kokku järgnevas. Praegu on keskfraktsiooni palvel vaheaeg, seejärel tullakse saali tagasi ja pärast seda otsustame plaanilise vaheaja küsimuse. Seadust esimesel lugemisel tagasi lükata saab fraktsiooni või alatise komisjoni nõudel. Vaheaeg 5 minutit.
V a h e a e g


Juhataja
Kolleegid, vaheaeg on läbi. Koguneme saali, kolleegid! Viime läbi kohaloleku kontrolli! Kohal on 67 rahvasaadikut, puudub 30. Kolleegid, ma enne pisut vääratasin, esimese lugemise saatuse saab otsustada fraktsioon, mitte komisjon. Fraktsioonide volitatud esindajad võivad kuni kolme minuti jooksul kõnetoolist sõna võtta. Keskfraktsiooni seisukoht on mul ka juba kirjalikult olemas. Nii, loen ette. Keskfraktsioon teeb ettepaneku katkestada eelarve esimene lugemine ja teeb valitsusele ettepaneku teha jätkuvalt tööd, et seda toetaks parlamendi enamus.
Minul rohkem ettepanekuid ei ole, ma panen hääletusele. Maaelukomisjoni poolt on moraalne toetus. Tema teeb küll ettepaneku esimene lugemine lõpetada, kuid protseduuri järgi tuleb enne otsustada katkestamise küsimus.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et käsiloleva päevakorrapunkti arutelu katkestada ning järgmisel erakorralisel istungjärgul jätkata? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 51 rahvasaadikut, vastu on 9, erapooletuks jäi 1. Arutelu katkestatakse. Nüüd on meil plaaniline vaheaeg 20 minutit. Töö jätkub 12.40. Presiidiumi liikmed palutakse ruumi 105!
V a h e a e g


Eesti Vabariigi territooriumil paiknenud ja paiknevate endise NSV Liidu relvajõudude valduses olevate maade, ehitiste ja rajatiste kohta
Juhataja
Kolleegid, vaheaeg on läbi, koguneme istungisaali! Asume töökohtadele ja kontrollime kohalolekut! Kohaloleku kontroll. Kohal on 62 rahvasaadikut, puudub 35.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungjärgu neljanda istungi päevakorda ühe otsuse eelnõu aruteluga, kus kõne all oleks Eesti Vabariigi territooriumil paiknenud või paiknevate endise NSV Liidu relvajõudude struktuuriüksuste valduses või kasutuses olnud või olevate maade, ehitiste ja rajatiste saatus? Palun hääletada! Päevakorra täiendamine. Käib hääletamine. Selle ettepaneku poolt on 38 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Päevakorda on täiendatud. Valitsusepoolseks ettekandjaks on komisjoni esimees hr. minister Andres Kork.
А. Kork
Lugupeetud hr. juhataja, lugupeetud rahvasaadikud! Oma otsusega 1992. aasta 29. augustist kohustas Ülemnõukogu vabariigi valitsust lahendama Nõukogude Liidu Kaitseministeeriumi ja temale alluvate struktuuriüksuste omanduses ja kasutuses oleva vara kuuluvuse küsimused. Vastavalt sellele valmistas vabariigi valitsus teile ette otsuse eelnõu, mille Ülemnõukogu võttis ka 1992. aasta 23. jaanuaril vastu ja tunnistas sellega kõik endise Nõukogude Liidu relvajõudude struktuuriüksuste halduses olevad hooned, rajatised, relvastuse, lahingutehnika, varustuse ja muu vara Eesti Vabariigi territooriumil Eesti Vabariigi omandiks. Kuna enamus nende varadega tehtud tehinguid oli sooritatud varem ja selle otsusega ei määratud, kellele kuulusid need varad varem, siis paratamatult on vaja see probleem lahendada. Komisjon lähtus lähenduse otsimisel Ülemnõukogu kolmest otsusest: 1990. aasta 29. märtsi otsusest Eesti riiklikust staatusest. Selles kinnitati, et Eesti Vabariik oli okupeeritud Nõukogude Liidu poolt ning Nõukogude Liidu riigivõim oli ebaseaduslik selle kehtestamise momendist alates.
1990. aasta 19. detsembri otsusest, mis tunnistas omandiõiguse järjepidevuse taastamist ja et Eesti Vabariigi omandisuhete muutmine Nõukogude Liidu okupatsioonivõimu poolt oli vägivaldne. Ja kolmandaks Ülemnõukogu 1991. aasta 20. augusti otsusest Eesti Vabariigi riiklikust iseseisvusest. Neist aktidest tulenevalt on Nõukogude Liidu relvajõud viibinud ja viibivad Eesti territooriumil ebaseaduslikult alates 1940. aasta 17. juulist. Seega rahvusvahelise õiguse alusel ei saa endised Nõukogude Liidu relvajõud olla omandiõiguse subjektiks ei Eesti Vabariigi maa-alade ega kinnisvarade suhtes. Järeldus on see, et omandiõiguse realiseerivaks subjektiks saab olla ainult Eesti Vabariigi Valitsus. Lähtudes nendest kolmest otsusest valmistaski komisjon ette teile esitatud eelnõu teksti. See oli praktiline vajadus. Meie arvestuse kohaselt, ja meil ei ole käes kogu materjali, kuna neid dokumente ja lepinguid laekub järjest juurde, on välja renditud, kingitud ehk bilansist bilanssi antud ja maha müüdud maa-alade ja hoonete turuväärtus kuskil 100 ja 200 miljoni krooni vahel. Tegemist on äärmiselt suure varandusega. Nende asjade kohta on esitatud hagid rahvakohtusse. Nüüd on küsimus selles, kas lugupeetud rahvasaadikud aktsepteerivad komisjoni arvamuse, mis on koostatud teie eelmiste otsuste alusel, et see vara ja maa-ala on kogu aeg olnud Eesti Vabariigi omand. Teie otsus oleks aluseks kohtule ja nende varade tagastamisele Eesti Vabariigile. Jääme ootama teie otsust. Aitäh!
Juhataja
Küsimused rahvasaadikutelt. Alar Maarend.
А. Maarend
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Oleks küll mõned küsimused. Kas hr. Kork ei ole kursis meie põhiseadusega? Mulle tundub, et meie põhiseadus ütleb, et õigust mõistab ainult kohus, aga praegune otsuse eelnõu on sisuliselt õigusemõistmine. Mina mõistan Ülemnõukogu ja seaduseandja rolli selliselt, et me peaksime arutama seadusi, seaduseelnõusid ja kohus peaks mõistma nende alusel õigust. Või tuleb käsitleda teie ettekannet ja kogu selle probleemiga tegelemist kui valimiseelset kampaaniat? Tänan!
А. Kork
Otsuse eelnõu seletuskirjas ei ole, niipalju kui ma mäletan, ühtegi sõna valimistest ning Ülemnõukogu otsuse eelnõu ei ole kohtuotsus. Ülemnõukogu otsusega peaks määratama, kes on nende varade suhtes omandiõiguse realiseerimise subjekt. Kas Nõukogude armee või Eesti Riigi esindajana Eesti Vabariigi Valitsus? Seda määrata ei saa valitsus, seda saab määrata ainult kõrgem seadusandlik organ vabariigis.
Juhataja
Suur tänu! Enn Leisson.
E. Leisson
Lugupeetud hr. juhataja, ma palun luba esitada kolm küsimust. Esimene küsimus, hr. Kork. Kas teie peate Eesti Vabariigi seaduslikku valitsust ja parlamenti aastatel 1939–1940 kuritegelikuks organisatsiooniks ja ei tunnista NSV Liidu relvajõudude viibimist Eesti Vabariigi territooriumil nende poolt sanktsioneerituks? See on esimene küsimus.
1939. aasta 27. septembri Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vastastikuse abistamise pakti tingimustes on ette nähtud lepingu lõpetamise tingimused. Leping lõppes 1954. aastal.
Ja kolmas küsimus. Teie jutust tuleneb, et Eesti Vabariik, mis taastati 1991. aasta 20. augustil, on NSV Liidu õigusjärglane ja võib pretendeerida NSV Liidu varadele, mis kuuluvad viieteistkümnele endisele liiduvabariigile. Tänan!
А. Kork
Aitäh, lugupeetud rahvasaadik Leisson! Ma juhin tähelepanu otsuse eelnõus olevatele sõnadele "Eesti Vabariigi Valitsuse nõusolekuta sõlmitud tehingud". Ma juhin ka tähelepanu, et baaside leping sõlmiti Eesti Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Järelikult meie otsuse eelnõu arvestab baaside lepingut ja seega ei tunnista ebaseaduslikuks Eesti Vabariigi okupatsioonieelset valitsust. Vabandust, mis oli kolmas küsimus?
Juhataja
Kolmas küsimus puudutas seda, kas Eesti Vabariik on Nõukogude Liidu õigusjärglane ja seetõttu taotleb oma osa, või on mõned muud motiivid.
А. Kork
Küsimus jääb mulle teatud määral arusaamatuks, sest otsuse eelnõu seletuskiri ja otsuse tekst sätestab selle, et ta ei ole õigusjärglane.
Juhataja
Suur tänu! Pavel Jermoškin.
P. Jermoškin
Lugupeetud spiiker, lugupeetud härra Kork! Olen teiega täiesti nõus, et ebaseaduslikult võõrandatud vara tuleb selle seaduslikule omanikule tagastada. Vastates minu kolleegi Enn Leissoni küsimusele, te rõhutasite, et Eesti Vabariik ei ole Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi õigusjärglane. Seepärast ei saa ta pretendeerida oma osale NSV Liidu varast. Mida siis teha relvajõudude varaga: hoonete, rajatiste ja muuga? Kas meil on õigus vägivaldselt ära võtta seda, mis ei kuulu Eesti Vabariigile? Tänan!
А. Kork
Et vastus oleks arusaadavam, ma püüan teile tuua analoogi. Kujutame ette, et lugupeetud rahvasaadik Jermoškin läheb Helsingisse ja ehitab ilma Helsingi linnaga kooskõlastamata keset linna parki püsti maja. Ja tekib küsimus, kes on selle maja omanik, kas hr. Jermoškin või Helsingi linn? Sama analoog kehtib siin. Nõukogude armee viibis siin okupatsiooniarmeena, ilma seadusliku õiguseta, rikkudes rahvusvaheliselt tunnustatud õigusnorme ja tavasid, sellest johtuvalt ebaseaduslikult püsti pandud hooned ei saa olla tema omand.
Juhataja
Suur tänu! Indrek Toome.
I. Toome
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul on kaks küsimust. Need seonduvad sellega, et me juba ükskord siin oma Ülemnõukoguga astusime ämbrisse, kui me kuulutasime kõik raketid ja kõik Nõukogude armee ja Vene armee varad, mis asuvad Eestimaa territooriumil, enda omaks, kas ei juhtu selle tänase otsusega sama? Ei taha teist korda ämbrisse astuda. Esimene küsimus. Kas see otsuse eelnõu on juristidega väga põhjalikult läbi töötatud? Ma saan aru, kui vabariigi valitsus esitab, siis nähtavasti on justiitsministeerium oma ekspertidega andnud sellele kõrge hinnangu. Aga ma küsin veel kord üle. Teiseks. See seondub ka eelneva küsimusega. Mulle tundub, et see otsus kätkeb nii õigeid kui ka minu jaoks segaseid asju. Tahetakse okupandi vara üle võtta. Kahtlusi ei teki, kui me tahame tagasi saada hooneid, rajatisi, maast rääkimata, mis olid Eesti Vabariigi omand ja mis on pärast baaside lepinguid sõjavägi enda käsutusse võtnud Eesti NSV valitsuse otsusega jne. Kuid kui on tegu, ütleme, kuskil 1960. aastatel ehitatud garaažidega või mingite muude hoonetega, siis kas jurisdiktsiooni seisukohalt on õigus kuulutada kohe need enda omaks ja konfiskeerida? Need ehitati NSV Liidu riigieelarve, s.t. okupandi riigieelarve vahenditega. Aitäh! Minu kaks küsimust oleksid: kas juristidega on kokku lepitud ja kas see on okupantide vara ülevõtmine ilma kompensatsioonita?
A. Kork
Aitäh, hr. Toome! Esimene küsimus. Otsus on kooskõlastatud justiitsministeeriumis ja, enamgi veel, üks otsuse ettevalmistajatest oli justiitsministri asetäitja hr. Klaassen. Teine küsimus. Ma tuletaksin veel meelde Helsingi analoogiat ja mõelgem neile okupatsioonirežiimidele, mis viimasel ajal on olnud erinevates paikades. Kas keegi oskab tuua ühe analoogi, kus okupatsiooniarmeele, kes lahkub, oleks kompenseeritud nende poolt püstitatud ehitised või rajatised? Rahvusvahelise õiguse järgi võõrale maale püstitatud rajatis kuulub omanikule.
Juhataja
Suur tänu! Koit Raud.
K. Raud
Aitäh! Austatud eesistuja. Lugupeetud ettekandja, kas ma saan õigesti aru, et selle otsuse eesmärk on ühe hoobiga lahendada teatud probleemide hunnik, laskmata nende lahenduskäiku pikale venida?
А. Kork
Aitäh! See on probleemi üks praktilistest lahenditest. Otsuse eesmärk on, et kõrgem seaduseandja määratleks, kes on nende varade omandiõiguse realiseerimise objekt olnud. Kui ta on olnud Eesti Vabariigi Valitsus, siis järelikult okupatsioon on olnud ka ebaseaduslik, kui tunnistada omandiõiguse subjektiks siin olev Nõukogude armee, siis sellega ühtlasi tunnistate seaduslikuks selle armee kohalviibimise Eestis.
Ma rõhutan veel kord. Sellise otsuse saab langetada ainult kõrgem seaduseandja, valitsus sellist otsust ei ole volitatud tegema.
Juhataja
Suur tänu! Klavdia Sergij.
K. Sergij
Tänan, härra juhataja! Öelge, lugupeetud ettekandja, kas see on jälle ühepoolne akt. Kuidas kulgevad läbirääkimised selles küsimuses? Ma arvan, et seda peab ikkagi arutama läbirääkimistel Venemaaga, mitte aga võtma vastu ühepoolseid otsuseid.
А. Kork
Aitäh, pr. Sergij! Seda ei saa pidada ühepoolseks lahenduseks ja ma põhjendan kohe. See otsus puudutab objekte, millega on seotud tehingud. Need objektid on Nõukogude armee poolt juba ühele või teisele eraisikule või juriidilisele isikule üle antud, maha müüdud või kingitud. Kui te vaatate uuesti otsuse teksti, siis ka siin on sees: Eesti Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Need sõnad ei ole siin sees mitte ainult selleks, et tunnistada baaside lepingu kehtivust, vaid ka selleks, et mitte piirata valitsuse käsi läbirääkimistel Nõukogude armeega. Ma ei näe põhjust või ühtegi võimalust, kuidas saaks neil läbirääkimistel siduda läbirääkimiskomisjoni käsi või olla ühepoolseks aktiks.
Juhataja
Suur tänu! Priidu Priks.
P. Priks
Lugupeetud ettekandja! Kas te ütleksite, kas enamus tehinguid on toimunud pärast 1990. aasta 19. detsembrit, ja sellest tulenevalt, kas peale NSV Liidu okupatsioonivõimude on ka Eesti firmad ja ettevõtted tahtlikult ignoreerinud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsust?
А. Kork
Vastates peast, võin ka eksida 1–2 tehingu suhtes, aga minu mälu järgi on enne 1990. aasta detsembrit sõlmitud üks tehing, aga ma võin eksida. Ülejäänud on sõlmitud hiljem ja põhimass tehingutest on sõlmitud 1991. aasta teisel poolaastal, eriti viimases kvartalis.
Juhataja
Suur tänu! Vello Pohla.
V. Pohla
Lugupeetud ettekandja! Kõnesolev otsuseprojekt nõuab väga tõsist juriidilist läbitöötamist nii rahvusvahelise õiguse praktika kui ka meie endi seaduste järgi. Jagan härra Toome kartust, et selle eelnõu vastuvõtmine, mis esimesel pilgul on õiglane, on jälle üheks takistuseks meie läbirääkimistel vägede väljaviimise üle Venemaaga. Sellest lähtudes minu küsimus. Kas on uuritud, milline on Vene vägede väljaviimise praktika endistes Ida-Euroopa riikides? Minu teada makstakse Venemaale nende vägede väljaviimise puhul kompensatsiooni. Kas on seda uuritud? Aitäh!
А. Kork
Aitäh, härra Pohla! Ma juhiksin veel kord tähelepanu, et see otsus ei puuduta objekte, mis on praegu Nõukogude armee käsutuses, erinevalt Ülemnõukogu 23. jaanuari otsusest, mis hõlmas kõiki objekte ja kogu vara. See otsus puudutab ainult neid objekte, millega on teostatud ühte või teist liiki tehingut ja mis momendil ei ole Nõukogude armee käes, on läinud firmade kätte. Seetõttu ma ei näe võimalust, et siin saaksid Nõukogude armeega mingid komplikatsioonid tekkida.
Juhataja
Suur tänu! Johannes Kass.
J. Kass
Lugupeetud ettekandja! Minu jaoks ei selgu, milline organ või milline tasand mahub mõiste alla vabariigi valitsus. Teiseks. Kuna rahvusvahelise õiguse alusel ei ole okupant vara valdaja meie pinnal, siis tal puuduvad tehingu õigused. Kuid kui see tehing on tehtud vabariigi valitsuse nõusolekul, aga ikkagi selle okupandi poolt, siis on asi õige. Teie otsusest see ei selgu.
А. Kork
Tänan, härra Kass! Ma tuletaksin meelde teie kolleegi Leissoni küsimust, mis puutub baaside lepingusse. Baaside leping oli kahtlemata tehtud Eesti Vabariigi Valitsuse nõusolekul 1939. aastal ja et mitte denonsseerida Eesti Vabariigi Valitsuse sõjaeelset lepingut, milleks meil ei ole ka õigust, on siin sees sõnad "valitsuse nõusolekul". Teiseks, kui otsuses on sees Eesti Vabariigi Valitsuse nõusolekul, siis minu arusaamise järgi, ja see vastab ka valitsuse põhimäärusele, saab selle otsuse teha valitsus kui kollektiivne organ või ta saab selle delegeerida kellelegi edasi.
Juhataja (M. Lauristin)
Aitäh! Palun, proua Sergij!
K. Sergij
Tänan! Vabandage, lugupeetud ettekandja, ka minul on informatsiooni paljude ebaseaduslike tehingute kohta selle varaga. Me juba võtsime vastu otsuse selle kohta, et kõik rajatised kuuluvad Eesti Vabariigile. Üks Ülemnõukogu otsus on juba olemas. Kas see otsus või valitsuse ettepanek on kooskõlastatud Venemaa valitsusega?
А. Kork
See otsuse eelnõu, kui see vastu võetakse otsusena, ei lähe vastuollu ühegi Ülemnõukogu eelmise otsusega antud küsimuses. Ma rõhutaksin veel kord, see otsus ei puuduta suhteid Vene valitsusega, see otsus puudutab suhteid Eesti Vabariigi ja erinevate firmade juriidiliste isikute vahel. Otsus ei käsitle neid objekte, kus Nõukogude armee praegu asub.
Juhataja
Tänan! Palun härra Pohla teine küsimus!
V. Pohla
Lugupeetud härra minister, minu eelmise küsimuse jätkuks. Kui te ütlete, et kogu see eelnõu puudutab ainult tehinguid, mis on selle varaga seoses tehtud, siis nende tühiseks tunnistamine on ju tõepoolest ainult kohtu ülesanne, nagu siin juba väitis härra Maarend. Pärast meie otsuse vastuvõtmist ei ole kohtutel nendega enam midagi pistmist ja me oleme tõepoolest seadusandliku koguna, kõrgema riigivõimu organina asunud nii-öelda kohtu funktsioone täitma. Praegu on minu arvates kohtutel piisav võimalus otsuste tegemiseks juba olemasolevate seaduste alusel. Millega te seletate veel kord seda, et me ilmtingimata peame nüüd kõrgeima riigivõimuorgani tegevuse põhimõtteid eirama sellega, et me selle eelnõu vastu võtame? Tänan!
А. Kork
Aitäh, hr. Pohla! Kohus saab langetada otsuse siis, kui on täiesti selge, kes on antud maa-ala või kinnisvara suhtes omandiõigust realiseeriv subjekt. Kes antud konkreetsel juhul on, ja praegu me käsitleme sõjaväe kasutuses olnud vara, seda saab määrata ainult kõrgem seaduseandja. See ei ole kohtuotsuse tegemine. Kohus peab teadma, kes on omandiõigust realiseeriv subjekt.
Juhataja
Aitäh! Palun, hr. Annus!
L. Annus
Lugupeetud asespiiker, lugupeetud minister! Teie sõnade jätkuks ma lihtsalt tahaksin täpsustada. Te ütlesite, et kohtul on selgusetu, kes on Eesti Vabariigi territooriumil oleva okupantide vara omanik. Aga meil on üks sellekohane otsus ju vastu võetud. Kas me siis tühistame eelmise otsuse ja võtame jälle uue vastu? Äkki ma eksin? Aitäh!
А. Kork
Selle kohta on tõepoolest olemas 1992. aasta 23. jaanuari otsus, kus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tunnistab endiste Nõukogude Liidu relvajõudude struktuuriüksuste halduses olevad hooned, rajatised jne. Eesti Vabariigi omandiks. Selles otsuses ei sätestata, kes oli omanik enne 23. jaanuari. Käesoleva otsuse eelnõu, kui see võetakse vastu otsusena, sätestab selgelt, et omanikuõigust realiseeriv subjekt oli Eesti Vabariigi Valitsus.
Juhataja
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole.
А. Kork
Aitäh, proua eesistuja!
Juhataja
Palun ettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni poolt hr. Enn Tupi!
E. Tupp
Pr. eesistuja, lugupeetud kolleegid! Kui alustada ajaloost, ja siin oli juttu baaside lepingust, siis sisuliselt on ju see oma kehtivuse kaotanud. Alustame kas või sellest, et Eesti valitsus kirjutas baaside lepingule alla ultimatiivses olukorras ja teadmata, et enne seda oli sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile lisaks salaprotokollid. Baaside lepingu sõlmimisel oli oma konkreetne eesmärk, et siis võtta oma mõjusfääri Eesti Vabariigi territoorium. Seda esiteks. Teiseks, kui me oleme juba varem tunnistanud 1940. aasta suvesündmused okupatsiooniks, siis automaatselt selle okupatsiooni fikseerimisega kaotas samuti see baaside leping kehtivuse. Niipalju baaside lepingust.
Edasi, milline taust oleks praegusele olukorrale. Tõesti, 23. jaanuaril 1992 võtsime me vastu otsuse, mis kehtestas või tunnistas Eesti Vabariigi omandiks Eesti territooriumil endise NSV Liidu relvajõudude halduses olevate hoonete, rajatiste, relvastuse, lahingutehnika, varustuse ja muu vara. Ja veel enne seda käsitles 1991. aasta 29. augusti otsus täpselt samuti varasid. Kuid on üks probleem. Pärast 23. jaanuari otsust on sõlmitud veel küllalt palju tehinguid võltsitud kuupäevadega. See on üks probleem. 23. jaanuari otsus ei võimalda kohtutel tagasiulatuvalt neid asju lahendada. Siin oli jutt sellest, et kohus teeb otsused nende tehingute kohta, mis on toimunud sõjaväeehitiste ja kinnisvaraga Eesti Vabariigi territooriumil ja et kohus jääb ikkagi lõplikuks instantsiks, kes otsustab. Õiguspraktika vastast siin midagi ei ole.
Ja see oleks põhjenduseks kõik. Riigikaitsekomisjon oma eilsel koosolekul arutas kõiki aspekte, mis seda otsust puudutavad, ja jõudis seisukohale, et nimetatud otsust tuleb toetada. Teen teile ettepaneku võtta see vastu Ülemnõukogu otsusena. Tänan!
Juhataja
Aitäh! Avan läbirääkimised! Kõneks on registreerunud hr. Leisson, kuna hr. Leissonit ei ole, ma palun pr. Sergij.
K. Sergij
Minu arvates peaks otsuses olema öeldud, milliste seadusandlike aktide põhjal on see tehtud. Kas autori arvates saab seda teha? Ilma selleta on see minu arvates juriidiliselt täiesti ebaõige.
Juhataja
Paluksin pr. Sergijl autorile oma ettepanek kirjalikult esitada, nagu meil on kombeks! Palun, hr. Leisson.
E. Leisson
Lugupeetud pr. juhataja, lugupeetud kolleegid! Tegin väikese konspekti, millele tahaksin teie tähelepanu juhtida. Tõepoolest on väga tänamatu amet meie vabariigi valitsuses see tervishoiuministri amet. Eelmises valitsuses tervishoiuminister jagas partei varasid, selles valitsuses peab ta jagama sõjaväevarasid.
Selle otsuse poolt võiks hääletada, juhul kui sellele oleks, Ülemnõukogu tavalist praktikat silmas pidades, lisatud loend nende lepingute kohta, mida tõepoolest valitsuskomisjoni esimehe arvates mitte ükski võim, kaasa arvatud ka kohtuvõim, ei ole pädev tühistama. Kui see lisa oleks siia juurde pandud, siis mina leiaksin üles rohelise nupu ja vajutaksin sellele. Mis puudutab hr. Korgi küündimatut vastust ja näidet, et kui hr. Jermoškin ehitaks Helsingi linna kooskõlas riikidevahelise lepinguga omale hüti, kellele see maja siis kuulub? Kas hr. Jermoškinile või Helsingi linnale, siis ma küsiksin nii: kus on registreeritud hr. Korgi sünd? Ja kelle poolt? Kui see on registreeritud okupatsioonivõimude poolt, sel juhul tema viibimine siin kõnepuldis lugeda õigustühiseks ja õigusvastaseks. Niisuguseid argumente, mis ei kannata vähimatki kriitikat, siit kõnetoolist välja ütlema ei peaks. Me teame, et viimase 14 kuu jooksul on Nõukogude Liidu, endise Nõukogude Liidu endiste vägede arvukus Eesti Vabariigis vähenenud umbes 47 000-lt inimeselt umbes 21 000 inimeseni. Täpsemaid numbreid ma ei tea, kuid vähenemine on enam kui pool. Samas väidetakse igal võimalikul juhul, et mitte keegi ei kavatse neid vägesid välja viia. Ja kui me lähtume sellest, millest koosneb sõjavägi, siis me jõuame järelduseni, et mitte keegi ei kavatsegi Nõukogude Liidu relvajõudusid Eesti Vabariigist välja viia, sest kõne all on vaid kuus kuni kaheksa protsenti relvajõudude elavkoosseisust ehk tegevteenistuses asuvad sõjaväelased. Mitte keegi ei kavatse välja viia reservväelasi, mitte keegi ei kavatse välja viia tagavaraväelasi, mis moodustavad armee põhilise löögijõu, nii et kogu see nurin liidu vägede väljaviimise üle on lihtsalt sõnavaht.
Ühendriikide armee justiitskolonel Toomepuu hoiatas meid avalikult ajakirjanduses. Hoiduge suhu võtmast sõna okupatsioon, sest subjektil võib tekkida kiusatus hakata okupatsiooni ka rakendama. Mis me siis teeme? Ja veel kord ma tahaksin siiski juhtida tähelepanu sellele, et antud otsus mõjutaks ilmselt väga tugevasti endise Nõukogude Liidu vägede väljaviimist. Sõjaväe vara on ju fikseeritud rahvusvaheliste kokkulepete, kaasa arvatud Nõukogude Liidu ja USA vaheliste kokkulepetega. See maksab miljardeid ja selle on nüüd, ma ei saa aru, missuguse jumala tahtel, oma õigusjärgluse alusel kuulutanud enda omandiks Venemaa. Nii et sellele küsimusele tuleks siiski läheneda tunduvalt ettevaatlikumalt ja mitte taglastada oma nõrka argumentatsiooni Ülemnõukogu otsusega. Kuid kui hr. Kork leiab võimaluse lisada siia loetelu tühistamisele kuuluvatest lepingutest, mis on vastuolus Ülemnõukogu otsustega, ma leian selle rohelise nupu. Vastasel korral mitte mingil juhul. Tänan!
Juhataja
Aitäh!
Juhataja (Ü. Nugis)
Suur tänu! Priidu Priks.
P. Priks
Lugupeetud spiiker, kallid kolleegid! Mind paneb imestama, kuidas me hakkame praegu okupatsioonijõududele nagu inglitiivakesi külge monteerima. Seda esiteks. Ja teiseks, mul ei ole ka mingit haletsust või kaastunnet nn. Eestimaa spekulantide või sulide vastu. Nad ei ole mitte millegagi paremad ega rohkem kütust ära teeninud kui mõne teise maa omad. Nii et mina toetan küll selle otsuse vastuvõtmist ja küll kohus arutab need probleemid läbi, mida on vaja arutada.
Juhataja
Suur tänu! Pavel Jermoškin, teine arvamusavaldus.
P. Jermoškin
Lugupeetud spiiker, lugupeetud saadikud! Härra Korgi vastusest sai mulle selgeks, et meie eelmiste otsustega on omandi subjektid kindlaks määratud. Kui näiteks abielulahutusprotsessi subjektid on seadusandliku aktiga kindlaks määratud, siis minu arvates ei lähe ükski abielupool Ülemnõukogusse lahutama. Seepärast olen seisukohal, et kui meil on kindlaks määratud omandi subjektid, siis peab asja lahendama Eesti Vabariigi Ülemkohus. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kutsume kõik saadikud saali! Kohaloleku kontroll. Kohal on 57 rahvasaadikut, puudub 40.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Käib hääletamine. Selle ettepaneku poolt on 49 rahvasaadikut, vastu, erapooletuid saadikuid ei ole. Läbirääkimised lõpetatakse.
Minule parandusettepanekuid laekunud ei ole. Te võite mõlemad ka lõppsõna pidada, kui te seda soovite. Härra Korgi lõppsõna.
А. Kork
Aitäh, härra juhataja! Ma selgitaksin veel kord aspekti, millesse härra Leisson ei olnud ilmselt põhjalikult süvenenud. Härra Leisson väitis oma kõnes, et me hakkame tühistama Eesti Vabariigi Valitsuse seaduslikke otsuseid. Lugupeetud rahvasaadikud, nii see ei ole. Ma juhin veel juba kolmandat korda tähelepanu sõnadele otsuse eelnõus: Eesti Vabariigi Valitsuse nõusolekuta sõlmitud tehingud. Baaside leping oli sõlmitud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt. Käesoleva otsusega Ülemnõukogu ei lähe seda tühistama. Järelikult see otsus, kui ta vastu võetakse, ei tühista seaduslikku lepingut. Härra Leissoni teine imestusavaldus oli, miks tervishoiuminister juhatab komisjoni. Iga minister ei ole ainult oma eriala minister, vaid Eesti Vabariigi Valitsuse liige, ja on päris loomulik, et valitsus paneb valitsuse liikme ühte või teist komisjoni juhtima, vaatamata sellele, millise eriala minister ta parajasti valitsuses on. Mis puutub loendisse, siis, nagu ma juba ütlesin, loend täieneb iga päevaga ja lähtudes sellest on omandiõiguse realiseerimise subjekt Nõukogude Liidu armee käes olnud varade suhtes meie arvates Eesti Vabariigi Valitsus.
Me ei leidnud ühtegi seaduslikult sõlmitud tehingut, mis muidugi ei tähenda, et baaside leping, mõni okupatsiooni vaheperioodil sõlmitud leping ei või tulla hiljem päevakorrale. On üks proua Sergij täiendusettepanek, kus ta teeb ettepaneku esitada loend nendest seadusandlikest aktidest, millest lähtudes tuleneb käesolev otsus. See loend on esitatud seletuskirjas, loendis on ainult Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsused ja seetõttu, konsulteerides ka riigikaitsekomisjoni esimehega, ei peaks otstarbekaks seda täiendust sisse viia. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu, härra Kork! Lugupeetud õiguskomisjoni liikmed, mul oleks palve, kas keegi teie prominentidest ei ütleks lõppsõna vormis oma arvamuse? Hillar Eller.
H. Eller
Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon seda küsimust oma istungil ei ole arutanud ja sellepärast ma ei saa komisjoni nimel esineda. Kuid isiklikult ma arvan, et nende probleemide lahendamine kuulub kohtu kompetentsi ja jõuvõtetega Ülemnõukogus neid asju lahendada ei oleks õige. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Ja nüüd juhtivkomisjoni esindaja härra Enn Tupp.
E. Tupp
Härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Kõigist küsimustest ja ka sõnavõttudest jäi mulje, et ilmselt ei ole kõik üheselt selle otsuse sisu tõlgendanud ja sellepärast riigikaitsekomisjoni nimel teen ettepaneku katkestada selle otsuseprojekti arutelu ja jätkata järgmisel istungjärgul.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, kuna tegemist on otsuse eelnõuga, siis see läheb hääletusele. Kohaloleku kontroll on läbi viidud. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et katkestada antud päevakorrapunkti arutelu ja jätkata järgmisel erakorralise istungjärgul? Selle ettepaneku poolt on 34 rahvasaadikut, vastu on 3, 4 jäid erapooletuks. Arutelu katkestatakse ja jätkatakse järgmisel erakorralisel istungjärgul.


Erastamisettevõtte asutamise kohta
Juhataja
Kolleegid, meil on veel natukene aega. Tundub, et Ülemnõukogu on töövõimeline. Täiskogule tehakse ettepanek päevakorda täiendada.
Kas kõik meie jõud on saalis? Kontrollime! Kohaloleku kontroll. Kohal on 56 rahvasaadikut, puudub 41. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada käesoleva, erakorralise istungjärgu neljanda istungi päevakorda ühe katkestatud päevakorrapunkti aruteluga, kus kõne all on erastamisettevõtte asutamine? Palun hääletada! Käib hääletamine. Selle ettepaneku poolt on 37 rahvasaadikut, vastu on 3, viis jäid erapooletuks. Päevakorda täiendatakse. Ettekandeks paluksin ma kõnetooli majandusministri asetäitja hr. Kamratovi!
A. Kamratov
Lugupeetud hr. juhataja, lugupeetud saadikud! Ma julgen teie tähelepanu veel tõmmata ühele olulisele küsimusel, mis on praegu minu arvestuse järgi viimane erastamise blokist ja mille edukusest meie arvates sõltub küllalt palju erastamise läbiviimine. See on nimelt erastamisettevõtte asutamise kohta käiv Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse eelnõu. Ma ei taha teie aega palju raisata ja seda eelnõu on ka eelmine kord väga põhjalikult siin käsitletud. Juhin teie tähelepanu sellele, et eile kell 2 me arutasime seda saadikutega, arutasime selle ettevõtte asutamise kontseptsiooni ja seetõttu on ka oluliselt muudetud praeguse otsuse eelnõu, mis teile on välja jagatud ja mis sisuliselt on koostatud ühepunktilisena. Selline ühepunktiline eelnõu tuleneb järgmistest Eesti Vabariigi normatiivaktidest. Kõigepealt, põhiseadus, mis annab õiguse käsutada ja kasutada Eesti Vabariigi vara seadusest lähtudes. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu on vastu võtnud omandiseaduse. Omandiseaduse § 37 1. ja 2. lõige sätestavad väga täpselt, et riigivara käsutamise, kasutamise õigus on kõrgemal riigivõimuorganil. Ja et riigiettevõtted, asutused ja organisatsioonid kasutavad riigi vara, kui Eesti Vabariik neile selle vara eraldab. Järelikult peab kõrgeim riigivõimuorgan eraldama riigiasutustele, ettevõtetele, organisatsioonidele vara kasutamiseks, valdamiseks ja käsutamiseks. Sellest lähtudes on Eesti Vabariigi Valitsus töötanud välja riigiettevõtte põhimääruse, milles on öeldud, et riigiettevõte asutatakse, kui selleks on andnud loa Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, nii et see loa andmise küsimus on ka omandiseaduses, mida ma praegu tsiteerisin. Praegu me taotlemegi selle otsusega Eesti Vabariigi Ülemnõukogult luba asutada riigiettevõte Eesti Erastamisettevõte. Selle otsuse täpsustamiseks, ja see täpsustus on kooskõlastatud ka eelarve-majanduskomisjoniga, ma palun viia pärast sõna "asutada" täiendusena sisse kaks sõna: "riigivara erastamiseks", et oleks ka fikseeritud selle ettevõtte moodustamise või asutamise eesmärk. Konsulteerinud nüüd Eesti Vabariigi ministritega, eeskätt majandusministriga, ma julgen teile siin puldis öelda, et enne kui me selle ettevõtte asutame, peame selle põhikirja kinnitama. Me garanteerime, et haldusnõukogu liikmed arutavad kõik läbi parlamendisaadikutega või, täpsemalt, parlamendi fraktsioonide ja nende parteidega, kes siin on esindatud. Võib-olla minu poolt on kõik, ma tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu, hr. Kamratov! Tundub, et küsimusi ei ole? On. Klavdia Sergij.
K. Sergij
Lugupeetud härra Kamratov! Otsuses tehti muudatusi ja seepärast ma soovin siiski, et te täpsustaksite selle erastamisettevõtte põhiülesandeid. Põhikirja pole, me pole seda kinnitanud ja seepärast öelge kas või paari sõnaga, millega see ettevõte tegelema hakkab. Enne selle ettevõtte kinnitamist peaks siiski olema põhikiri ja peaks olema selge, millega ta tegelema hakkab.
А. Kamratov
Ma olen seda küsimust juba korduvalt siin saalis puudutanud, millega see ettevõte tegelema hakkab. Põhikirja projektist me rääkisime ka eelarve-majanduskomisjoni istungil. Ettevõtte põhieesmärk on ikkagi tegeleda riigivara erastamisega. Ma kordan, riigivara erastamisega. Ei hakka see ettevõte tegelema selle vara erastamisega, mis antakse munitsipaalomandisse või mis privatiseeritakse munitsipaalomandi kaudu. Tehniline protseduur on järgmine: kui vara antakse üle erastamisettevõtte valdusesse, siis erastamisettevõte ka valdab ja kasutab seda riigivara, kuni erastamise tähtaeg saabub. See tähendab seda, et ei ole võimalik kellelgi kolmandal isikul peale erastamisettevõtte otsustada selle vara rendileandmist, mahamüümist üksikvarade kaupa või muud sellist, mis tegelikult täna ka paratamatult väikeprivatiseerimise juures toimub. Selle vältimiseks on selle vara bilanssi võtmine, erastamisettevõtte bilanssi võtmine hädavajalik. Need on ka siis kaks põhilist funktsiooni.
Juhataja
Suur tänu, hr. Kamratov! Klavdia Sergijl on teine küsimus.
K. Sergij
Vabandage, palun, ma tahan veel täpsustada. Kas sellest ettevõttest saab vahendaja Riigivaraameti ja riiklike ettevõtete vahel ning kas tema käsutusse jäävad need vahendid, mis privatiseerimisest saadakse?
A. Kamratov
Riigi erastamisettevõte ei käsuta neid vahendeid, mis jäävad erastamisest üle. Tähendab, me just praegu vaatasime erastamise korda, kus oli vahendite jaotus paika pandud. Mis puudutab tema suhteid Riigivaraametiga, siis ta ei hakka alluma Riigivaraametile. Meil on vastu võetud uus põhiseadus, kus Eesti Vabariigis on riigivalitsemisorganiteks ette nähtud ainult ministeeriumid. Erastamisettevõtte me asutame Eesti Vabariigi majandusministeeriumi haldusalas. Nii et tegelikult ta jääb majandusministeeriumi haldusesse. Riigivaraametist on meil ka pikalt ja laialt juttu olnud, Riigivaraameti erastamisfunktsioonid lähevad üle erastamisettevõttele, nii et selles osas ta ka vahendajaks ei hakka.
Juhataja
Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Kaasettekandega esineb meie ees juhtivkomisjoni nimel hr. Reinson.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ka selle küsimuse arutamist me jätkame ja vahepealsel perioodil on valitsuse ehk autori ja komisjoni koostöös sündinud parandatud projekt, kus on üks punkt, millest tulenevalt ei ole meil võimalik realiseerida komisjonile laekunud parandusettepanekuid haldusnõukogu liikmete nimetamise osas. Komisjon toetab sellise ühepunktilise otsuse vastuvõtmist.
Juhataja
Suur tänu, hr. Reinson! On küsimus. Anatoli Novohatski.
A. Novohatski
Tänan spiikrit. Lugupeetud kolleeg, mul on järgmine ettepanek. Projekti, mida me praegu arutame, esitas teie komisjon. Kas te olete nõus lisama kaks sõna, et lause kõlaks järgmiselt: "Lubada valitsusel riigivara erastamise korraldamiseks ja läbiviimiseks ..." ja edasi teksti järgi. Siis langeksid kõik küsimused ära. Oleks selge, et ettevõte tegeleb ainult riigivaraga. Tänan!
J. Reinson
Lugupeetud hr. Novohatski, kas te näete suurt erinevust praeguse ja teie poolt esitatud variandi vahel? Ma võin üle korrata: "Lubada vabariigi valitsusel riigivara erastamiseks asutada riigiettevõte Eesti Erastamisettevõte."
Juhataja
Hr. Novohatski lihtsalt ei jätnud meelde. Sisuliselt on tema ettepanekut arvesse võetud. Tundub, et hr. Reinsonile rohkem küsimusi ei ole, ma tänan! Minu käsutuses on, kolleegid, veel 15 minutit. Ma küsin, kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Ei soovita. Kutsume nüüd kõik saadikud saali. Kohaloleku kontroll. Saalis on 60 rahvasaadikut, puudub 37. Kogunisti 61. Meil on jõudu küll veel. Kas panen otsuse eelnõu hääletusele?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus erastamisettevõtte asutamise kohta? Palun hääletada! Käib hääletamine. 49 häält on vaja. Selle ettepaneku poolt on 50 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 3 jäid erapooletuks. Otsus on vastu võetud.
Mul on, kolleegid, teadaanded.
Kõigepealt, erakorraline istungjärk toimub 24. augustil. Juhatuse istung on 24. augustil kell 12 toas 111.
Jätan teiega täna hüvasti. Nädal otsa tuleb tublisti tööd teha, et järgmisel istungjärgul kõik otsad kokku tõmmata. Head nägemist!