|
|
Ülemnõukogu stenogrammid
EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK
6.–9. juuli 1992
Sisukord
1. 78., erakorralise istungjärgu päevakorra
kinnitamine
2. Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste
kohta
3. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti
Vabariigi kohtute seaduse ja Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse
seaduse rakendamise kohta" muutmisest ja täiendamisest
4. Eesti Vabariigi maa hinna seaduse eelnõu
esimene lugemine
5. Eesti Vabariigi pankrotiseaduse rakendamise
kohta
6. Eesti Vabariigi mootorikütuseaktsiisi
seaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise
kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu teine
lugemine
7. Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi
riigilipu ja riigivapi etalonkujutiste kinnitamise kohta" eelnõu
teine lugemine
8. T. Vähi kõne
9. Eesti Vabariigi seaduse "Süümevande
andmise korra kohta" eelnõu teine lugemine
10. Eesti Vabariigi Presidendi valimise seaduse
eelnõu esimene lugemine
11. Eesti Vabariigi tubakaaktsiisi seaduse
eelnõu ja Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta
Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu teine lugemine
12. Eesti Vabariigi puhkuseseaduse eelnõu ja
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi
puhkuseseaduse rakendamise kohta" eelnõu teine lugemine
13. Riiklike ja munitsipaalettevõtete vara
erastamisest laekuva raha käsutamise ja kasutamise korra
väljatöötamise kohta
14. Eesti Vabariigi seaduse "Süümevande
andmise korra kohta" eelnõu kolmas lugemine
15. Eesti Vabariigi seaduse "Õigusvastaselt
võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise ulatuse
kohta" eelnõu teine lugemine
16. Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja
täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi pangaseaduses" eelnõu
teine lugemine
17. Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja
täienduste tegemise kohta Eesti NSV hinnaseaduses" eelnõu
esimene lugemine
18. Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi
riikidevaheliste suhete aluste lepingu täitmise kontrollkomisjoni
moodustamise kohta
19. Eesti Vabariigi maa hinna seaduse eelnõu
teine lugemine
20. Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste
tegemise kohta "Eesti NSV tsiviilkoodeksis"" eelnõu
esimene lugemine
21. Haldusõigusrikkumiste seadustiku eelnõu
teine lugemine
22. Eesti Vabariigi Presidendi valimise seaduse
eelnõu teine lugemine
23. Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja
täienduste tegemise kohta Eesti NSV hinnaseaduses" eelnõu
teine lugemine
24. Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee 1992.
aasta 19. juuni dekreedi nr. 035 kohta
EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK
ESIMENE ISTUNG
6. juuli 1992
Istungi päevakorra kinnitamine
Juhataja (Ü. Nugis)
Tere päevast, head kolleegid! Asugem töökohtadele, kell on juba
15.01!
Kontrollime kohalolekut. Kohaloleku kontroll! Kohal on 69
rahvasaadikut, puudub 28. Mulle tundub, nagu oleks võimendus väga
nõrk. Ei ole? Kõik on korras? Aitäh!
Lugupeetud kolleegid-rahvasaadikud! Eesti rahvas on absoluutse
häälteenamusega usaldanud meid tööd jätkama kuni Riigikogu
valimisteni. Täitkem siis seda ülesannet ausalt, vastutus- ja
kohusetundega.
Ülemnõukogu esimees, hr. Arnold Rüütel on kokku kutsunud
erakorralise istungjärgu vastavalt juhatuse poolt esitatud
päevakorra projektile. Ma värskendan, kolleegid, teie mälu. Nimelt
on Ülemnõukogu langetanud otsuse muuta selle suve erakorralistel
istungjärkudel mõnevõrra reglementi. See otsus on ka teile välja
jagatud. Vajaduse korral saate ka ise täpselt teada, millised sätted
kehtivad, millised mitte. Mõned asjad vajavad ülekordamist. Kehtib
see säte, et seadusi algatavad organid annavad aktid üle täiskogu
ees, küll aga langetab juhatus edasi otsuse, kas ta esitab need
täiskogule kinnitamiseks või mitte. Kui juhatus on esitanud
päevakorraprojekti täiskogule, siis võetakse see vastu või
jäetakse vastu võtmata ilma läbirääkimisi pidamata, küll aga
võidakse esitada küsimusi juhatuse liikmetele või spiikrile.
Praegusel erakorralisel istungjärgul kinnitatakse päevakord iga
istungi eel. Vajaduse korral, nagu te loete sellest otsusest,
võidakse esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval pikendada
tööpäeva ja istung jätkub kas alates kella 6-st või 6.20-st,
täpsemalt öeldes 18.00-st või 18.20-st. Need pikendamised võivad
olla vajalikud, kuid ei pea ilmtingimata olema. Nende algus võib
olla 18.00, aga ka 19.00 olenevalt sellest, kuidas me kokku lepime.
Kuid ilma reglementi täiendamata ei tohi istung kesta kauem kui
21.00-ni. Kui selleks peaks olema vajadus, siis peame nõu. Niisiis
oleme kokku leppinud. Sellised on reglemendi sätted.
Asume nüüd vastu võtma seadusandlike aktide eelnõusid ja
kõigepealt palun kõnetooli valitsuse esindaja pr. Krista Kilveti!
K. Kilvet
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Lubage
Eesti Vabariigi Valitsuse nimel võtta tagasi teile esitatud
seaduseelnõu Eesti Vabariigi 1992. aasta riigieelarve teise
poolaasta plaani kohta. Valitsus esitab seaduseelnõuna Eesti
Vabariigi 1992. aasta riigieelarve teise poolaasta plaani kohta uue
variandi. Eelnõu kohta võtab sõna rahandusminister hr. Miller.
Aitäh!
Juhataja
Kas küsimus on kiireloomuline või mitte, seda pole vaja enam
öelda. Juhatus esitab eelnõu täiskogule koos vajalike
kommentaaridega. Hr. Rein Tamme!
R. Tamme
Lugupeetud juhataja, auväärsed kolleegid! Keskfraktsioon peab
vajalikuks esitada ühe Ülemnõukogu otsuse projekti, mis käsitleb
esmatähtsaid abinõusid Kaitseliidu ülesehitamisel Eesti
Kaitsejõudude osana. Keskfraktsioon soovib selle dokumendi arutusele
võtta kiireloomulisena. Samuti oleme arvamusel, et sellekohase
ettekande peaks esitama kaitseminister. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Palun kõnetooli hr. Tõnu Antoni, kes kõneleb
juhatuse nimel.
T. Anton
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Juhatuse volitusel
esitan juhatuse poolt päevakorda otsuseprojekti Riigikogu ja
Vabariigi Presidendi valimise kohta.
Juhataja
Kolleegid, ega ma teist kedagi ei ole unustanud? Ei ole.
Võtke palun ette päevakorra projekt ja tehkem selles enne
kinnitamist mõned muudatused, mille on ette pannud juhatus.
Projektis väljapakutud esimene päevakorrapunkt – süümevande
andmise korra seaduse eelnõu teine lugemine – tuleks praegu välja
jätta ja selle asemel palun kirjutage projekti sisse Ülemnõukogu
liikme Ahti Kõo poolt esitatud eelnõu, mis puudutab kohtute seaduse
ja kohtuniku staatuse seaduse rakendamist, käesoleva otsuse muutmist
ja täiendamist. Ettekandja oleks Ülemnõukogu liige Ahti Kõo ja
kaasettekandja Ülemnõukogu õiguskomisjoni esimees Tõnu Anton.
Palun viia muudatused sisse ka planeeritud 6. päevakorrapunkti.
Nimelt muutuvad seal ettekandja ja kaasettekandja nimi. Ettekandja 6.
päevakorrapunktis oleks Riigikantselei riigisümboolika osakonna
juhataja Raivo Jakobson ning kaasettekandja Ülemnõukogu
haldusreformikomisjoni esimees Andrus Ristkok.
Nüüd tuleks teha veel viimane täiendus päevakorraprojektis.
Nimelt see eelnõu, mille hr. Tõnu Anton andis juhatuse nimel üle
ja mille sisu on Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimise kuupäeva
määramine, on juba juhatuse istungil läbi vaadatud ja heaks
kiidetud. Ma paluksin selle nüüd võtta projekti esimesena.
Vastavalt sellele muutub numeratsioon. Nii et parandage ka
numeratsioon ära, Ahti Kõo eelnõu oleks teine ja sealt vastavalt
edasi kuni seitsmendani. Ma saan aru, et on küsimusi. Lembit Arro!
L. Arro
Lugupeetud juhataja! Et hoida kokku Ülemnõukogu aega, on mul
ettepanek arutada päevakorrapunkte 2 ja 3 koos, kuna need puudutavad
ühelaadset küsimust. Tehtagu kummagi kohta ettekanne, kaasettekanne
aga mõlema kohta korraga. Kas see on võimalik? Aitäh!
Juhataja
Kuna antud juhul teeb selle ettepaneku kaasettekandja
juhtivkomisjoni poolt, siis minul ei ole selle vastu kõige vähematki
lausuda.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et kinnitada teile
esitatud erakorralise istungjärgu 1. istungi päevakord? Selle
ettepaneku poolt on 63 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 3 jäid
erapooletuks. 1. istungi päevakord on kinnitatud.
Päevakorda kinnitatakse järgmised küsimused:
1. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Riigikogu ja
Vabariigi Presidendi valimiste kohta" eelnõu.
2. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi
Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi kohtute seaduse ja Eesti
Vabariigi kohtuniku staatuse seaduse rakendamise kohta"
muutmisest ja täiendamisest" eelnõu.
3. Eesti Vabariigi maa hinna taseme seaduse eelnõu esimene
lugemine.
4. Eesti Vabariigi maa hindamise seaduse eelnõu.
5. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi
pankrotiseaduse rakendamise kohta" eelnõu.
6. Eesti Vabariigi mootorikütuseaktsiisi seaduse eelnõu ja
Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti
Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu teine lugemine.
7. Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi riigilipu ja
riigivapi etalonkujutise kinnitamise kohta" eelnõu teine
lugemine.
Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste kohta
Juhataja
Alustame tööd vastavalt kinnitatud päevakorrale ja ma palun
esimeses päevakorrapunktis Ülemnõukogu juhatuse nimel ettekannet
esitama hr. Tõnu Antoni!
T. Anton
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Vastavalt põhiseaduse
rakendamise seaduse § 3 lõikele 1 kuulutab Riigikogu ja Vabariigi
Presidendi valimised pärast põhiseaduse vastuvõtmist välja
Ülemnõukogu, määrates kindlaks valimiste toimumise ajagraafiku.
Valimised peavad toimuma hiljemalt 1992. aasta 27. septembril. Samas
seaduses on oluline § 4 lõige 2, milles öeldakse, et põhiseaduse
rakendamisel valitakse Vabariigi President erandina üheaegselt
Riigikogu valimistega üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel
salajase hääletamise teel hääletamisest osavõtnute
häälteenamusega neljaks aastaks.
Lähtudes nendest põhimõtetest, mis Eesti rahvas on
rahvahääletusel vastu võtnud, ongi koostatud teile esitatud
otsuseprojekt. Ilmselt tekitab kõige enam vaidlusi selles
otsuseprojektis fikseeritud kuupäev – 13. september. Püüdes
mõnevõrra ennetada neid küsimusi ja vaidlusi, mis seonduvad selle
kuupäevaga, lubage teha täiendav kommentaar.
Vastavalt Riigikogu valimisseaduse § 20 lõikele 1 algab
kandidaatide ülesseadmine pärast mandaatide jaotuse
teatavakstegemist. Sama seaduse § 6 lõige 4 sätestab, et
mandaatide jaotamise arvestuse teeb Vabariigi Valimiskomisjon
hiljemalt 70 päeva enne valimisi. Ja kolmas lõik, mida ma soovin
teile tsiteerida, on §-st 20 lõige 2: "Andmed kandidaatide
kohta ja kandidaatide nimekirjad esitatakse Vabariigi
Valimiskomisjonile hiljemalt 45 päeva enne valimispäeva vastavalt
esitamisnimekirja vormile."
Niisiis on Ülemnõukogu juhatus teile esitatud otsuseprojektis
kavandanud lühima tähtaja, mida võimaldab meie poolt vastu võetud
Riigikogu valimisseadus. Selle lühima tähtaja puhul oleme niigi
lühendanud 70-päevast tähtaega 69-le päevale. Juhatuse ülesandel
konsulteerisin selles küsimuses ka Vabariigi Valimiskomisjoni
esimehe hr. Eerik-Juhan Truuväljaga, kes asus tookord seisukohale,
et valimiste lähim kuupäev ongi 13. september. Tänan teid!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused ettekandjale. Minu esimene küsimus, hr.
Anton. Kas kaasettekandega esineb ka hr. Truuväli?
T. Anton
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Ma palun, et hr.
Truuväli tõepoolest esineks meie ees kaasettekandega, kui ta on
nõus.
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Peet Kask!
P. Kask
Lugupeetud kolleeg! Põhiseaduse rakendamise seaduse § 3 ütleb,
et valimised kuulutab pärast põhiseaduse vastuvõtmist välja
Ülemnõukogu, määrates kindlaks valimiste toimumise ajagraafiku.
Millal me määrame kindlaks valimiste toimumise ajagraafiku? Ma
mõtlen, millal seatakse üles kandidaadid ja algab nende
registreerimine? Millal toimub kampaania? Kas me seda üldse teeme?
Miks me ei fikseeri neid asju selles samas otsuses, mida me praegu
arutame? Tänan!
T. Anton
Hr. Peet Kask! Kolleegid! Kui me võtsime Ülemnõukogus
arutamisele põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu, siis meil ei
olnud täit selgust, millal toimuvad Riigikogu valimised. Tookord ei
olnud selge ka see, kui palju meil kulub aega, et jõuda ajahetkeni,
mis tänaseks on käes. Täna on selge, et meil on võimalik,
rikkumata 27. septembri tähtaega, Riigikogu valimised läbi viia
valimisseaduses esitatud tähtaegadel. Kuivõrd see võimalus on
olemas, siis Ülemnõukogu juhatus ei tee ettepanekut kehtestada
erinormi, eritähtaega Riigikogu valimisseaduse rakendamisel. Seega
tuleks nimetatud ajagraafiku asemel arvestada kõiki valimisseaduses
fikseeritud tähtaegu. Mõningaid, mis täna arutatavas küsimuses on
olulised, ma juba esitasin. Arutatavas küsimuses on tähtsam see, et
kandidaatide ülesseadmise kohta dokumentide esitamine tuleb lõpetada
hiljemalt 45 päeva enne valimispäeva. Kandidaatide ülesseadmine
algab pärast seda, kui valimiskomisjon on teatavaks teinud
mandaatide jaotuse. Valimisseadus fikseerib ka selle, et mandaatide
jaotus peaks olema tehtud hiljemalt 70 päeva enne valimisi. See
ajavahemik, 25 päeva, mis jääb 45-päevase tähtaja ja 70-päevase
tähtaja vahele, on tagatis, garantii, et kõigil poliitilistel
rühmitustel ja üksikisikutel oleks tõepoolest võimalik üles
seada saadikukandidaate vastavalt nende poliitilisele tahtele.
Seetõttu ei ole juhatus pakkunud teile kiiremaid tähtaegu. Kordan
veel, et see 25-päevane tähtaeg on demokraatlike valimiste
garantii. Juhatus ei ole pakkunud hilisemat kuupäeva ka põhjusel,
et põhiseaduse rakendamise seaduse mõttest on võimalik aru saada
ainult üheselt: valimised tuleb läbi viia võimalikult kiiresti,
kuid mitte hiljem kui 27. septembril.
Juhataja
Suur tänu! Illar Hallaste!
I. Hallaste
Lugupeetud ettekandja, mul on kaks küsimust. Põhiseaduse
rakendusseadusse me kirjutasime sisse, et Ülemnõukogu kuulutab
välja valimised, määrates kindla ajagraafiku. Kas teie arvates on
Ülemnõukogul õigus muuta seda 45-päevast tähtaega, vähendada
seda näiteks 36 või 38 päeva peale? See teeks natuke raskemaks
valimiskomisjoni töö, kuid ei rikuks mingil viisil demokraatlikke
põhimõtteid, millest te praegu rääkisite.
Teine küsimus. Kas Ülemnõukogu juhatusel oli 13. septembri
arutamisel teada, et sel aastal Euroopa Nõukogusse astumiseks oleks
valimiste läbiviimise piirtähtajaks tarvis võtta 6. september?
Aitäh!
T. Anton
Riigikogu valimisseadus on Ülemnõukogu poolt vastuvõetud seadus
ja loomulikult on Ülemnõukogul õigus vajaduse korral seda seadust
muuta või otsustada, kuidas seda seadust rakendada. Kuid probleem on
selles, et rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse rakendamise
seadus, täpsemini selle seaduse § 3 lõige 1 annab meile aega kuni
27. septembrini. Nendesse ajaraamidesse mahub valimiste
ettevalmistamine ja läbiviimine vastavalt valimisseaduses sätestatud
tähtaegadele.
Lugupeetud kolleegid! Kas meil on vaja ja kas on õige muuta
seadust, kui selle täitmine on täies vastavuses rahvahääletusel
vastuvõetud põhiseaduse rakendamise seadusega? Asun seisukohal, et
selline valimisseaduse muutmine poleks otstarbekas. Teile esitatud
otsuseprojekt on täies kooskõlas põhiseaduse rakendamise seaduse
ja Riigikogu valimisseadusega. Seepärast tuleks asuda seisukohale,
et kandidaatide ülesseadmise lõpptähtajaks on 45 päeva enne
valimispäeva, kui seaduse nõue peaks jääma jõusse.
Teiseks, mis puudutab Euroopa Nõukogu liikmesriigiks astumist,
siis see on küsimus, mida Ülemnõukogu pole vist otsustanud, ja ma
ei ole täiesti veendunud selles, et seda küsimust on pädev
otsustama Ülemnõukogu või Riigikogu. Võimalik, et see on ühe
järgmise rahvahääletuse teema.
T. Made
Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleeg Tõnu Anton! Pilk
kalendrisse näitab, et kandidaatide esitamise viimane päev on 30.
või 31. juuli, kui valimised on 13. septembril, nagu juhatus pakub.
Tähendab, ma eeldan seda, et täna teatatakse ka mandaatide
jagunemine valimisringkondade kaupa. Kas ei lähe see asi meil nüüd
jälle tormijooksuks? Kolm nädalat jääb nüüd aega. Suur osa
rahvast on laiali, käes on südasuvi. Kas teile ei tundu, et
Ülemnõukogu juhatus on praegu pannud eesti rahva ja tema
poliitilised parteid küllaltki raskesse olukorda. Peale selle ma
saan aru, et selle lühikese ajaga tuleb korjata näiteks härradele
Rüütlile ja Merile ning teistele presidendikandidaatidele 10 000
allkirja. Aitäh!
T. Anton
Lugupeetud kolleeg Tiit Made! Minule kui ettekandjale – ja ma
loodan, et ka juhatusele – tundub nii, nagu tundus rahvale, kui ta
rahvahääletusel võttis vastu põhiseaduse rakendamise seaduse. Ja
nimelt kolmandat korda tsiteerin selle seaduse § 3 lõike 1 viimast
lauset: "Valimised peavad toimuma hiljemalt 1992. aasta 27.
septembril." Samuti kordan ma jälle mõtet, et Ülemnõukogu
juhatus esitas teile otsuseprojekti, mis on kooskõlas põhiseaduse
rakendamise seaduse ja valimisseadusega.
Mis puudutab põhiseaduse rakendamise seaduse muutmise võimalusi,
siis see on temaatika, mis antud päevakorrapunkti raamesse ei mahu.
Valimisseaduse muutmise küsimustest ma juba rääkisin.
Lõpetuseks. Põhiseaduse rakendamise seaduse § 3 lõike 1
viimase lause mõttest on võimalik aru saada ainult ühtmoodi.
Valimised tuleb läbi viia vastavalt seadusele, kuid võimalikult
kiiresti ja mitte hiljem kui 27. septembril. Sellise ettepaneku ongi
Ülemnõukogu juhatus teile esitanud.
Juhataja
Suur tänu, hr. Anton, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
On, Jaan Lippmaa!
J. Lippmaa
Hea kolleeg! Sa jätsid Tiit Made ühele matemaatikaküsimusele
osavalt vastamata ja ma pean seda kordama, sest midagi ei klapi.
Nimelt sa väidad, et ühepäevane valimisseaduse rikkumine on
tühiasi. Olgu peale! Ent millal me saame teada mandaatide jaotamise,
sellest sa ei rääkinud midagi. Võib-olla tuleb sellest
ühepäevasest seaduserikkumisest välja 10-päevane
seaduserikkumine, mis juba oluliselt raskendab kandidaatide
ülesseadmist? Seda kuupäeva ei ole mina nõus aktsepteerima.
T. Anton
Hea kolleeg hr. Lippmaa! Ma siiski soovin rõhutada, et ei
juhatuse esindajana ega ka õiguskomisjoni esimehena pole ma
kolleegidele teinud ettepanekut rikkuda valimisseadust. Ma selgitasin
teile valimisseaduse § 6 lõiget 4, tsiteerides teksti: "Mandaatide
jaotamise arvestuse teeb Vabariigi Valimiskomisjon hiljemalt 70 päeva
enne valimisi." Tähtaeg, mis on garantii saadikukandidaatide
ülesseadmiseks, hakkab siiski kulgema mandaatide jaotuse
avalikustamisest. Seda avalikustamise tähtaega valimisseaduses
sätestatud ei ole. On põhjust arvata, et pärast mandaatide
jaotamise arvestuse tegemist kulub siiski mõni päev selleks, et
Vabariigi Valimiskomisjon saaks tehtud otsuse avalikustada.
Teiseks. Kui te mäletate, tegin ma ettepaneku kuulata selles
küsimuses ära Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe Eerik-Juhan
Truuvälja kaasettekanne. Ma loodan, et hr. Truuväli informeerib
meid sellest, kas ja millal on võimalik avalikustada mandaatide
jaotus. Kui seda on võimalik teha lähipäevadel, siis saab
Ülemnõukogu asuda seisukohale, et meie poolt vastuvõetud otsuse
puhul, kus tähtaeg on 13. september, kõik vajalik tagatakse.
Juhataja
Suur tänu! Vladimir Lebedev!
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja! Kolleeg Anton! Ühe põhiargumendina
presidendi ja Riigikogu valimiste tähtaja määramisel mainiti ka
Eesti astumist Euroopa Nõukogusse. Teatavasti ei kavatse Leedu
septembris valimisi korraldada. Kas see tähendab, et Leedu ei
kavatse Euroopa Nõukogusse astuda? Tänan!
Juhataja
See ei ole teemakohane küsimus!
T. Anton
Hr. Lebedev! Lugupeetud kolleegid! Ma rõhutasin mõtet, et
Ülemnõukogu pole otsustamas küsimust Euroopa Nõukogu
liikmesriigiks astumisest. Kas hr. Lebedev soovib seda küsimust
võtta päevakorda? Selleks on teine menetlus. Praegu esitatakse
küsimusi minule kui juhatuse esindajale.
Juhataja
Suur tänu! Vello Pohla!
V. Pohla
Lugupeetud ettekandja, lugupeetud kolleegid! Kas ei aseta selline
ülikiire valimiste kuupäeva ettenihutamine ebasoodsasse olukorda
need tulevase Riigikogu kandidaadid, kes esmakordselt kandideerivad?
Ja kas ei tähenda see eeliste loomist praegustele Ülemnõukogu
liikmetele kandideerimiseks Riigikogusse? Kas see on õiglane
värskete kandidaatide suhtes? See on esimene küsimus.
Teine küsimus. Ajakirjanduses on üks põhimine argument
kiirustamise kasuks see, et viivitamine kahjustab Euroopa Nõukogusse
astumist. Kas meil on olemas mingi ametlik dokument Euroopa
Nõukogult, mis ütleb, et me peame selleks ja selleks kuupäevaks
oma Riigikogu valima, ja kas see dokument on olemas Ülemnõukogu
juhatuses, et Ülemnõukogu liikmed kogu aeg sellele ajakirjanduses
apelleerivad? Tänan!
T. Anton
Lugupeetud kolleeg hr. Pohla! Ma arvan, et küsimus sellest, kas
Ülemnõukogu liikmeks olek on pluss või miinus, on pehmelt öeldes
diskuteeritav. Küllap lähitulevik seda näitab.
Mis puutub kiirustamisse, siis ma rõhutan veel kord, et
rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse rakendamise seadus räägib
sellest, et valimised peavad toimuma hiljemalt 27. septembril k.a.
Pakutud tähtaeg 13. september juhatuse arvates liigsele
kiirustamisele ei viita.
Ja kolmandaks. Mis puudutab Euroopa Nõukogu teemat, siis vastates
eelnevatele küsimustele, püüdsin ma selgitada, et Euroopa Nõukogu
küsimused on tõenäoliselt iseseisvat arutamist ja otsustamist
väärivad küsimused ja neid otseselt seostada põhiseaduse
rakendamise seaduse või valimisseaduse täitmisega praegu küll
põhjust ei ole.
Juhataja
Suur tänu, hr. Anton! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
Kaasettekandeks palun kõnetooli Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe
hr. Truuvälja!
E.-J. Truuväli
Hr. esimees! Hr. juhataja! 2. juulil toimunud koosolekul pühendas
Vabariigi Valimiskomisjon suurema osa ajast uute valimiste
ettevalmistamise küsimuste arutamisele. Me kaasasime sellesse ka
territoriaalkomisjonid. Me leiame, et kõige õigem oleks siiski, kui
me peaksime maksimaalselt kinni vastuvõetud Riigikogu valimise
seadusest, sest teatavasti valmis see seadus ligemale aastase töö
tulemusena ja valimiste organisatsiooni seisukohalt on seal
kalenderplaan kõige läbikaalutumalt kirja pandud. Ilma
organisatsioonilise plaanita, ilma vastavate tähtaegadeta ei ole
olemas ei õiguslikke garantiisid ega ka tagatud aktsiooni tegelik
läbiviimine.
Võib-olla oleks olnud võimalik kalenderplaani tähtaegu kokku
suruda, kui eelnev rahvahääletus ja selle ettevalmistamine oleksid
kulgenud nii, nagu oli planeeritud. Paraku langes sellesse aktsiooni
veel kaks suurt üleriigilist aktsiooni ja peab ütlema, et kõikides
valimiskomisjonides – nii territoriaalsetes kui ka
jaoskonnakomisjonides, eriti maakohtades – tuli nendel samadel
jaoskonnakomisjonide inimestel kanda kolmekordset koormust. Esimene –
registri koostamine, teine – rahareform ja kolmas rahvahääletus.
Peale selle on kõik need valimiskomisjonide liikmed isad ja emad,
kellel on kohustused oma perekonna ees, oma mured ja hirmud nagu
kõigil meil. Te saate aru, ma tahan sellega rõhutada, et need
inimesed olid pandud sel perioodil niisuguse psüühilise pinge alla,
mis ei võimalda kahjuks enam korrata seda, mis ma ütlesin siin mai
alguses, s.o. pakkuda valimisi 23. augustiks k.a. Lihtsalt see ei ole
praeguses situatsioonis enam võimalik.
Peale selle on ju probleem ka selles, et käesoleval hetkel puudub
veel üks oluline dokument, mis lubaks alustada saadikukandidaatide
registreerimist. Jutt on süümevandest. See ju puudub.
Teiseks, puudub veel ka presidendi valimise seadus.
Kolmandaks, Riigikogu valimise seaduse täiendus, mis näeb
välismaal olijatele ette võimaluse hääletada kirja teel, toob
juurde täiendava raskuse.
Neljandaks, valimisseadusse on tehtud ka selline täiendus, mis
näeb ette, et välismaal elav Eesti Vabariigi kodanik võib valida
valimisringkonnas oma viimase asukoha või oma vanemate või isegi
vanavanemate asukoha järgi. Ka see on täiendavate probleemide
pundar, mis tuleb ära lahendada.
Ma kordan veel: pidanud nõu Vabariigi Valimiskomisjoni liikmetega
ja territoriaalkomisjoni liikmetega, toetab enamus seisukohta, et
Riigikogu valimisi on võimalik läbi viia täies vastavuses
seadusega ja rahulikult mitte varem kui 20. septembril. Mitte varem
kui 20. septembril! See oleks valimiste organisatsiooni seisukohalt
võttes kõige optimaalsem aeg.
Loomulikult me arutasime neid situatsioone ja teame ka, kuivõrd
on poliitilised jõud valmis uuteks valimisteks. Seepärast me
resümeerime: kui 20. september ei ole vastuvõetav kõrgele kogule,
siis me leiame, et on võimalik valimised läbi viia ka 13.
septembril, kuid mitte varem kui 13. septembril. Seda rõhutab ka
vastav ajagraafik, millest hr. Anton siin juba rääkis. Võib öelda
nii, et täna, tõenäoliselt juba lähematel tundidel jälgib iga
Vabariigi Valimiskomisjoni liige raadio- ja televisioonisaateid ja
kui te langetate täna otsuse, kuulutatakse välja valimised, siis
koguneme homme ja teeme ära mandaatide jaotuse.
Võin öelda, et 3 päeva on Vabariigi Valimiskomisjon töötanud
täispingega, et ette valmistada nõutavaid dokumente, mis on selle
ürituse jaoks vajalikud, leida vahendeid ja lahendada muid küsimusi.
Seda võib öelda tõepoolest, et kui täna kuulutada välja
valimised, siis 30. juuli on see tähtaeg, millal peab lõppema
kandidaatide ülesseadmine. 4. augustil lõpeb nende registreerimine,
14. augustil on kandidaadil veel võimalik loobuda kandideerimisest
ja eelhääletus peab vabariigis algama 29. augustil. 14. ja 29.
augusti vahele jääb niisugune periood, kus tuleb koostada 12
ringkonnas (igal pool erinev) valimissedel, see kujundada, trükkida,
selle korrektuur teha, sedelid ära jaotada, et saaks alustada tööd
29. kuupäeval.
Ma võin teile öelda, et olen kolm korda seda asja teinud, see on
ainult minutite küsimus, et jõuda tähtajaks valmis. Kui probleem
on selles, et jääb vähe aega, s.o. kogu aktsiooni jaoks on ette
nähtud 70 päeva ja eriti vähe aega kandidaatide ülesseadmiseks,
siis meil oleks üks ettepanek, mida Ülemnõukogu võiks kaaluda.
Võiks lühendada tähtaega, mille jooksul kandidaat võib oma
kandidatuurist loobuda. Seadus näeb ette 10 päeva, aga see võiks
olla 5 päeva ja selle võrra võiks siis pikendada nii ülesseadmist
kui ka registreerimist. Ma arvan, et see tuleks asjale ainult kasuks.
Teiste küsimuste osas leiame, et ei ole mõttekas ja õige tempot
tõsta ja kuupäevi muuta. Peale selle on meil ettepanek, et kas siis
sellesama tänase otsuse juurde või otsuse juurde, mis võtab vastu
presidendi valimise seaduse, fikseeritaks, et hääleõiguslike
kodanike nimekirjade täiendamine toimub 16. aprilli otsuse alusel ja
et eelhääletamine viiakse läbi korra kohaselt, mille näeb ette
20. mai otsuse punkt 8.
Viimane on tehniline küsimus. Valimisseadus näeb nimelt ette
ümbrikke. Meil lihtsalt neid ei ole, mistõttu oleks hea, kui me
saaksime jääda 20. mai otsuses fikseeritu juurde. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et küsimusi hr. Truuväljale ei ole. Aitäh!
Kolleegid, avan läbirääkimised. Peet Kask!
P. Kask
Austatud hr. esimees ja juhataja! Kallid kolleegid! Kõigepealt
loeksin kõigile meeldetuletuseks ette põhiseaduse rakendamise
seaduse § 3 viimase lõike: "Enne Riigikogu ja Vabariigi
Presidendi valimiste väljakuulutamist kehtestab Ülemnõukogu
normatiivakti Vabariigi Presidendi valimise ning Riigikogu liikmete
ja Vabariigi Presidendi töötasu ning sotsiaalsete garantiide
kohta." See tähendab, et täna me seda otsust, mida me arutame,
vastu võtta ei saa, sest me pole ju alustanud presidendi valimise
seaduse esimestki lugemist. See aga nihutab ka seadusejärgset
ajagraafikut ja kui me tahame jääda seaduse piiridesse, siis
tähendab see ka seda, et otsusesse tuleb juurde panna lisapunkte.
Me peame tõepoolest fikseerima ajagraafiku ja mitte jääma selle
juurde, mida seadus ütleb, sest niikuinii me 13. septembri kuupäeva
puhul seaduse raamidesse ei mahu. Hr. Truuväli pakkus 20-ndat. Me
saame seda otsustada siis, kui oleme vastu võtnud seaduse Vabariigi
Presidendist.
Mina aga pakun välja teise plaani, kuna me planeerime niikuinii
väga tõsist arutelu, nimelt teen muudatusettepanekud, mis muudavad
niihästi valimiste kuupäeva kui ka otsuse ülesehitust. Ja selle
graafiku juhtmõtteks on, et ei juulikuus ega isegi augusti alguses
ei ole mõtet lõpetada kandidaatide ülesseadmist. Me saame väga
halva Riigikogu, kui me kiirustame ja seame kandidaate üles
suvepuhkuste ajal, kus inimesi ei ole võimalik kätte saada, kus nad
on puhkusel, ei ole kodus, neilt ei saa allkirju. Teatavasti nõuab
valimisseadus paljusid soostumise allkirju, samuti allkirja
vandetekstile. Ühelgi erakonnal ega valimisliidul ei ole neid
allkirju koguma hakatud, sest meil pole ju isegi seadust süümevande
andmise kohta vastu võetud. Teisisõnu, me saame väga halva
Riigikogu, kui me kandidaatide ülesseadmise liiga varakult lõpetame.
Minul on ettepanek lõpetada kandidaatide ülesseadmine augusti
lõpus, täpsemalt 28. augustil, see on ühe nädala lõpp, ja viia
valimised läbi 27. septembril. Ma olen kuulnud ka kõlakaid
ultimaatumitest, mida Euroopa Nõukogu on meile esitanud valimiste
kuupäeva suhtes, aga minu arvates maksab siin Mark Twaini ütlus, et
kuuldused minu surmast on suuresti liialdatud. Tänan!
M. Laar
Austatud hr. spiiker! Austatud kolleegid! Täna on Eesti Vabariigi
Ülemnõukogul ees otsustada väga keeruline küsimus ja juba need
esimesed sõnavõtud näitavad, et meie arutelu ei kulge sugugi nii
libedalt ega lihtsalt, nagu võis seda alguses arvata. Isiklikult ja
ka ühe valimisliidu esimehena ei ole mul põhimõtteliselt mitte
midagi selle vastu, et valimised toimuksid kas 13. septembril või
veel hiljem, sest see annaks nii meile kui ka teistele poliitilistele
jõududele võimaluse nendeks valimisteks paremini valmistuda. Samal
ajal elame paraku reaalses maailmas, mida nagu mulle tundub, me
siiski ei suuda ise päris täpselt tajuda ega võtta tõena neid
fakte ja ka neid tingimusi, mida reaalne ümbritsev maailm meile
praegusel hetkel seab. Ja selle all ma mõtlengi eeskätt sedasama
institutsiooni, millest siin täna on juba mitmel korral juttu tehtud
ja mis tundub ilmselt nii mõnelegi kolleegile suhteliselt tähtsustu,
väheolulise asutusena, millega liitumine või mitteliitumine Eesti
tulevikku eriti palju ei mõjuta.
Jutt on nimelt Euroopa Nõukogust. Paraku on mul otse vastupidine
arvamus ja kõigepealt ma arvan, et oleks õige parandada ära
mõningad eksitused, mis tänases vestluses on siin läbi käinud.
Nimelt olen ma tähele pannud, et nii mõnedki esinejad on ajanud
segamini kaks institutsiooni, Euroopa Ühenduse ja Euroopa Nõukogu.
Need on kaks täiesti põhimõtteliselt ja otsustavalt erinevat asja!
Kui liitumine Euroopa Ühendusega on tõesti küsimus, mis on meil
siin saalis ja kogu Eestis lahti rääkimata ning läbi arutamata,
sest sellise sammu astumine nõuaks eriotsuseid, põhiseaduse
võimalikku muutmist jne., jne., siis erinevalt siin juba esitatud
hr. Antoni arvamusest on Eesti Euroopa Nõukogu täisliikme staatust
juba palunud – see toimus möödunud aasta septembris. Ja kui me
tuletame meelde, siis valisime veel sel aastal ära ka oma
delegatsiooni sinna samasse Euroopa Nõukogusse. Selle delegatsiooni
3 liiget on nüüd teinud Budapestis esialgu veel külalise staatuses
seda tööd ja Euroopa Nõukogu on praegu meie jaoks samasuguse
tähendusega organisatsioon nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon,
meie praktilises olukorras võib-olla veel olulisemgi. See oleks
esimene organisatsioon, kus Eesti oleks enne oma suurt idanaabrit, ja
see oleks esimene organisatsioon, mille kaudu oleks tõsiselt
võimalik astuda konkreetseid samme mitmete probleemide
lahendamiseks, mida me läbirääkimistel Venemaaga lahendada ei
suudaks. See on realiteet ja vaatame sellele realiteedile näkku.
Siin on väidetud, nagu ei oleks sellel mitte mingisugust
tähendust, milliseid tingimusi Euroopa Nõukogu esitab. Tuletagem
meelde, et meile eristaatuse andmine Euroopa Nõukogu poolt tähendab
seda, et Eesti võetaks esimese riigina endise Nõukogude Liidu
territooriumilt sellesse organisatsiooni vastu. Euroopa Nõukogu
annaks tegelikult esimese täieliku tunnustuse meie poolt vastuvõetud
seaduste, põhiseaduse ja muude otsuste demokraatlikule iseloomule.
See organisatsioon, mille liikmeks me sellisel teel saame, etendab
tänapäeva Euroopas tõeliselt suurt ja olulist osa. See peaks olema
meile kõigile selge. Ja kui nüüd Eesti delegatsiooni ametlik juht
Marju Lauristin, kelle me ise sellele postile valisime, annab meile
oma ametliku teatega märku, et Euroopa Nõukogu jaoks on Eesti
parlamendivalimiste viimaseks tähtajaks 6. september, millest
kinnipidamise korral Eesti saaks sel sügisel Euroopa Nõukogu
liikmeks, siis lihtsalt pole meil õigust seda ignoreerida. Vastasel
juhul võivad tagajärjed olla Eestile väga rängad. Ma tõesti ei
näe muud jõudu, kelle abi võiks olla seismajäänud läbirääkimiste
edendamisel suurem. Ma arvan, et Ülemnõukogu võtab endale oma maa
ja rahva ees väga suure vastutuse, kui ta mainitud kuupäevi
ignoreerib.
Juhataja
Euroopa Nõukogu president soovitab küll, et viimane kuupäev
oleks kuues, kuid see on tema arvamus.
Kolleegid, meil on juba kuus kõnesoovijat ja kaks sõnavõtjat.
Teen ettepaneku läbirääkimised lõpetada. Kolleegid, tegelikult
meil alternatiive palju ei ole. Kõne all on kas 6., 13., 20. või
27. september ja nende nelja kuupäeva pärast nii palju kõnesid
pidada oleks aja raiskamine. Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohal
on 74 rahvasaadikut, puudub 23.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada
läbirääkimised pärast kolleeg Zõbini kõnet ja Pohla sõnavõttu?
Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 54 rahvasaadikut, vastu
5, erapooletuid 6. Läbirääkimised lõpetatakse pärast Aleksei
Zõbini kõnet ja Vello Pohla sõnavõttu. Jätkame läbirääkimisi.
Vladimir Lebedev!
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja! Kolleegid! Ma ei hakka rääkima ajagraafiku
tehnilistest ja juriidilistest keerukustest, millest rääkis
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees. Arvan, et tema teab paremini.
Tahan tänada kolleeg Mart Laari selle eest, et ta informeeris meid
Marju Lauristini salajasest kirjast. Hr. spiiker kinnitas, et selline
kiri on olemas. See on soovituskiri, ehkki pr. Lauristin esitab seda
meile peaaegu et Euroopa Nõukogu nõudmisena. Ma ei küsinud mitte
ilmaaegu kolleeg Antonilt, kas ta teab midagi Leedu kohta. Leedu ei
kavatse valimisi korraldada, ent sellest hoolimata on ta veendunud,
et temast saab Euroopa Nõukogu liige üheaegselt Eestiga.
Edasi. Meie põhiseaduse rakendamise seadus meenutab mulle
küsimust üleliidulisel referendumil, mis sisaldas tegelikult viit
küsimust. Ma mäletan, kuidas paljud teist selle üle naersid. Nüüd
võib täpselt samuti naerda ka selle küsimuse üle, mille me
referendumile tahame esitada. Aga nüüd me ei naera. Mul tekkis
selline mõte, et see nõue on seotud Rahvusvahelise Valuutafondi
nõudega. See on väga ohtlik! Rahvusvaheline Valuutafond pole veel
ühtki riiki majanduslikust madalseisust üle aidanud. Haitilt, kus
Rahvusvaheline Valuutafond viib ellu 21 programmi, ujuvad inimesed
autokummidel Kuubale, põgenedes selle organisatsiooni eest. Kui see
tähtaeg – september – on seotud Rahvusvahelise Valuutafondiga,
siis hakkab mul hirm Eesti pärast.
Ja veel üks asi. Referendum näitas, et 42%-l Eesti elanikest
pole õigust kodakondsusele. Miks me nii räägime? Meenutage 1990.
aasta referendumit Eesti iseseisvuse kohta. Praegustes
referenduminimekirjades puudub 42% nendest, kes olid sinna kantud
1990. aastal. Nüüd me teame täpselt, et 42% on Eestis
kodanikuõigustest ilma jäetud. Mulle on ükskõik, millal toimuvad
Riigikogu valimised, mina ju ei hääleta! Neil 42%-l Eesti
elanikest, kes täisväärtuslike inimeste nimekirjast välja
heideti, tuleb valida oma parlament. Meie ülesanne on korraldada oma
parlamendivalimised. See küsimus erutab mind kõige rohkem ja ma
hakkan koos oma seltsimeestega tegelema selle küsimusega, mitte aga
sellega, millal korraldada Riigikogu valimised, kus meil pole õigust
töötada. Tänan!
G. Israeljan
Lugupeetud esimees! Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Väga
kahju, et ettekandja ja kaasettekandjad ning eriti lugupeetud hr.
Truuväli ei teatanud oma ettekannetes nendest jämedatest
seaduserikkumistest, mis referendumi hääletamisel aset leidsid. Nad
ei öelnud ka seda, mida on ette võetud olukorra parandamiseks.
Loetleksin lühidalt neid seaduserikkumisi. Nimekirju ei kontrollitud
ikkagi nii, nagu vaja; nimekirja lülitati inimesi suvaliselt
põhimõttel, kes valjemini kisab; eelhääletamise süsteemi ei
kontrollitud põhjalikult. Kõige tõsisem möödalaskmine on minu
arvates see, et paljudes valimisjaoskondades ei olnud kabiine.
Täielikult aga väljus demokraatlike normide raamest see, et
hääletussedelitele löödi pitser. Kes andis õiguse seda teha?
Millise seaduse alusel seda tehti? Inimesed, kes nägid, mida
tehakse, reageerisid otsekohe – mõni ei läinud hääletama, mõni
hääletas pisut teisiti. Kas meil on seaduses see sees? Mina pole
midagi sellist seaduses näinud. Kui see on komisjoni korraldus, siis
miks seda teatavaks ei tehtud?
Edasi. Me oleme selles saalis korduvalt rääkinud, et komisjonide
moodustamine tuleb kontrolli alla võtta. Ma ei tea, kes kontrollis
jaoskonnakomisjone. Kuidas need moodustati? Mis puutub vabariiklikku
komisjoni, siis ma arvan, et Truuväli ise kontrollis. Lõpptulemuste
suhtes on mul selline tunne, lugupeetud kolleegid, et meie esimees on
muidugi austatud inimene, aga ta on korduvalt osalenud paljudes
komisjonides ja õppinud arve sobitama. Need sobitati lihtsalt, sest
kuulates valimiste päeval tähelepanelikult teateid, jäi
arusaamatuks viietuhandeline kõikumine siia-sinna. Midagi sellist ei
saa olla üheski jaoskonnas!
Tahan lugeda ette ja anda üle kirja, mille sain oma valijalt. See
on väga lühike ja kõlab nii: "Austatud hr. saadik Israeljan!
Pöördun teie kui oma Tallinna-saadiku poole, lootes, et te olete
nii lahke ja teete vastavale saadikule teatavaks minu nördimuse
seoses referendumi korraldamise meetodiga Narva-Jõesuus. Asi on
selles, et 17. juunil läksin pärast registreerimist ja
kuurordimaksu tasumist Narva-Jõesuus referendumi jaoskonda, et täita
oma kodanikukohus. Esitasin oma kodanikudokumendid, mind kanti
nimekirja – olin seal muide esimene –, seejärel sain sedelid ja
väljendasin oma tahet nendes küsimustes. Kui ma tahtsin sedelid
kasti lasta, siis pakuti mulle selle asemel tühi ümbrik ja öeldi,
et see pandavat koos minu sedelitega seifi. Kas see on salajase
hääletamise uus meetod? Kes garanteerib, et minu täidetud sedelite
asemel ei panda ümbrikusse uusi sedeleid? Aga võib-olla ei esitata
seda üldse valimiskomisjonile? Palun juhtida sellele narvalaste
tähelepanu ja kiiresti reageerida, aga samuti teha teatavaks
Ülemnõukogu komisjonile."
Ja lõpetuseks tahaksin kolleegidelt, kes siin sõna võtsid ja
eelseisvatest valimistest rääkisid, kuulda, mida tehakse selleks,
et ei korrataks neid vigu ja jämedaid seaduserikkumisi, mis leidsid
aset referendumi ajal. Millal te võite asja parandada? Loodan, et
juba enne hääletamist saame seda otsustada. Mis aga puutub
hääletamise tähtaegadesse, siis minu arvates peate loogiliselt
lähtuma reaalidest aga mitte nii kergelt sellesse küsimusse
suhtuma. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu!
Kolleegid! Ma juhin tähelepanu sellele, et praegu me siiski
arutame Riigikogu ja presidendi valimiste kuupäeva. Referendumiga
meil ei ole praegu mingit pistmist. Samas ma paluksin kompuutrimehi,
et paneme mikrofoni käima 7 minuti peale. Niisiis kõik teavad, et
arutame kuupäevi. Suur tänu! Edgar Savisaar!
E. Savisaar
Lugupeetud kolleegid! Austatud spiiker! Meie fraktsioonil ei ole
selgeid eelistusi ja me oleme valmis tõsiselt kaaluma iga tähtaega
23. augustist 27. septembrini, mis on viimane mõeldav tähtaeg.
Tahaksin ainult tähelepanu juhtida neljale asjaolule.
Esiteks, valimistele peab eelnema korralik valimiskampaania, see
tähendab, et kandidaadid peavad saama kontakti valijatega. Mul olid
äsja külalised minu kodukandist Põlvamaalt. Põlva kogemus selle
suve algusest oli niisugune. Oma koosoleku tegid ERSP, EMKE ja
sotsiaaldemokraatide valimisliit, kohal olid parteide liidrid, tehtud
oli korralikku eelpropagandat. Ühel koosolekul käis 7 inimest,
teisel 12.
Ma tõin need parteid ainult näiteks. Aga ma arvan, et meil oleks
võinud minna samamoodi. Siit järeldus, et praegu ei ole võimalik
saada kontakti valijaga, ka televisiooni ja raadio
vaadatavus-kuulatavus on langenud. Tuleb arvestada, et ilma
kampaaniata valimised on suvised valimised. Muidugi suurele osale
siinolijatest, ka neist, kes kandideerivad Riigikogusse, on see
ilmselt ükskõik. Ei Nugis, Lauristin, Hallaste, Laar ega ka
Savisaar ilmselt ei vaja tegusat kampaaniat, sest neid ju tuntakse
niikuinii. Aga uusi nägusid, keda ju tõesti oleks vaja siia
Toompeale, sel juhul ei tule, sest nemad ei saa valijatega kontakti.
On karta, et kvalitatiivset uuenemist parlamendi koosseisus sel juhul
ei toimu. Suvised valimised tagavad edu praegu poliitikas
silmapaistnud rühmitustele, sügisesed valimised võivad anda šansi
ka uutele kandidaatidele. Ja siin on olemas oma vahe ka septembri
alguse ja lõpu vahel.
Teiseks, septembriks ennustatakse olulisi majandusmuudatusi,
majanduskriisi süvenemist. Inimesed tulevad puhkuselt ja avastavad,
et neil pole enam töökohta, kroon langeb, sest on vaja teha suuri
kulutusi kütuse ostmiseks, milleks pole katet, saak põllumajanduses
võib osutuda oodatust väiksemaks jne. Ennustusi on mitmesuguseid,
aga enamik neist on pessimistliku alatooniga. Ma mõistan täielikult
neid poliitikuid, kes tahaksid valimised läbi viia enne, kui olukord
päris hulluks läheb, sest siis ei piisa enam üldisest jutust, vaid
tuleb konkreetselt ära seletada, kuidas ikkagi see talv üle elada,
kuidas kriisist välja tulla.
Mulle tundub, et suur osa saadikukandidaate pole selleks päris
valmis, ei ole valmis nendele küsimustele vastama ja sellepärast
kiirustavadki. Praegune olukord majanduses on piisavalt segane.
Segases olukorras ei oska inimesed teha valikut. Probleemid peavad
ehedalt välja tulema, olgu nad siis nii mustad või valged kui
tahes. Septembriks on probleemid selgunud ja see võimaldab ka
saadikukandidaatidel pakkuda erinevaid lahendusi nendest
jagusaamiseks.
Kolmandaks, valitsus peab saama lõpetada ettevalmistused talveks.
Kui uus valitsus võtab ohjad üle tööde pooleli olles, tekib
sellest vaid segadus ja arvestatav majanduslik kahjum. Tavapärase
graafiku järgi lõpevad ettevalmistused talveks septembri lõpus –
oktoobri algul. See sobib, sest kui valimised on septembri lõpus,
siis uus valitsus suudetakse formeerida mitte varem kui oktoobri
teisel poolel.
Ja neljandaks, on väidetud, et kui me ei kiirusta valimistega,
siis ei võeta meid Euroopa Nõukogusse. Ma arvan, et Euroopa
Nõukogusse saamine ei sõltu siiski ainult valimistest. Meil kehtib
nüüd konstitutsioon, me oleme demokraatlik konstitutsiooniline
riik. See on peamine argument Euroopa Nõukogu jaoks, mitte aga
valimised. Vastupidi, kui me valimised viime läbi ülepeakaela ja
mustalt ning kui selle tagajärjel võib vaidlustada Riigikogu
legitiimsust, siis võib palju tõsisemalt kahelda selles, et meie
vastuvõtmine Euroopa Nõukogusse toimub kiiresti ja häireteta.
Palju on hoiatatud selle eest, et kui Venemaa saab enne meid
Euroopa Nõukogusse, mis kõik meile sellest halba võib tulla. Aga
teate, kui asja võetakse sama mudeli järgi, siis ka Venemaal peavad
enne seda toimuma vabad valimised, sest eelmised olid veel
kommunistliku partei võimumonopoli tingimustes, aga neid vabu
valimisi ei ole seni veel välja kuulutatud. Sellest tulenevalt ei
ole meil midagi rääkidagi sellest, et Venemaa võetakse Euroopa
Nõukogusse enne meid.
Ja lõpuks sellest Euroopa Nõukogu arvamusest, mille on avaldanud
oma kirjas Marju Lauristin, kuid mida ma küll ei ole lugenud.
Veider, aga praegu levitavad kõik mingeid kuuldusi. Ühed räägivad
sellest, et Maailmapank määrab ära, millised maksud meil tulevad,
teised räägivad sellest, et Euroopa Nõukogu määrab ära, millal
valimised toimuvad. Ja meie siis muudkui hääletame. Kas niimoodi
siis juhitaksegi Eesti riiki?
Ja lõpuks ma siiski kutsun teid üles täna mitte astuma vastu
rahva tahtele, mida äsja referendumil väljendati, ja juhin veel
kord tähelepanu sellele, mida hr. Peet Kask juba tegi, nimelt
sellele, et Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduses on
selgelt kaks punkti: enne Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste
väljakuulutamist kehtestab Ülemnõukogu normatiivaktid Vabariigi
Presidendi valimise jne. kohta ning süümevande andmise korra
kehtestab Ülemnõukogu enne Riigikogu ja Vabariigi Presidendi
valimiste väljakuulutamist. Nii et ma kutsun siiski üles mitte
kuulutama välja valimisi, rikkudes äsja referendumil vastuvõetud
põhiseaduse rakendamise seadust. Tänan teid!
А. Sirendi
Austatud kolleegid! On päris selge, et ühele sobib üks
valimisaeg ja teisele teine, kuid valida saab ainult ühel ajal,
milles me kokku lepime. Minu meelest on see laim, isegi alatu laim,
kui väidetakse, et Euroopa Nõukogu on püüdnud määrata Eesti
Vabariigi parlamendi ja presidendi valimise tähtaja juba enne, kui
me oleme selle nõukogu liikmeks astunud. Selline teade saab olla
ainult vale! Keegi ei tohi suveräänse riigi siseasjadesse sellisel
jämedal viisil sekkuda. Kui eestlastel polegi õigust oma asju ise
otsustada, kui keegi teine tuleb mujalt ja ütleb, millal ja kuidas
me valime ja keda me valime, siis pole mõtet ka riiki teha. Meil on
ükskord aeg hakata aru saama, et orjameelsus ei ole meie peamine
joon. Peame selle eest seisma, et meil edaspidi Läänes ei käiks
Eesti maad ja rahvast esindamas sellised isikud, kes on igasuguste
asjadega nõus, mida neile ette lauldakse. Kui see aga tõsi on, siis
on meil tõepoolest välismaal käinud kõige ebaõnnestunumal viisil
valitud või kõige ohtlikumal viisil isehakanud esindajad.
Meil ei ole põhjust valimistega nalja teha, seaduslikkust tuleb
austada sõltumata sellest, kas keegi soovitab meil seadust rikkuda
või mitte. Teiseks on vaja kampaaniat. Olen hr. Savisaarega ühel
meelel, et meid, siinolijate enamust nii või teisiti tuntakse.
Tahaksin ainult juhtida tähelepanu asjaolule, et paljusid meist
tuntakse mitte selle järgi, kes me tegelikult oleme, vaid selle
järgi, kuidas meid on välja käidud. Nii mõnigi mees ei ole ise
saanud või püüdnudki esineda rahva ees, vaid on lasknud kellelgi
teisel ennast kas pori või mõne muu ainega lihtsalt üle valada. On
neid, kellel on juba praegu valimiskampaania ägedalt käivitatud ja
kes tahaksid nüüd kohe selle kiiresti lõpetada. Nende
eriarvamustega ei saa ka täielikult arvestada, eriti kui see läheb
vastuollu seadusega ja demokraatia üldpõhimõtetega.
13. september on juba selline kuupäev, kus põldude tegelik
saagikus on selge. Siis on jäänud vähe neid, kes lasevad ennast
udujuttudega toitma hakata. Siis me teame, kui palju me saaki kogume.
Siis on selgeks saanud ka see, milliseks jääb loomade arv, kui
palju me saame piima ja liha. Siis on selge ka see, kuidas me oleme
üldse valmistunud talveks ja millisel viisil rahvas selles loos
osaleb. Seega on juhatuse pakutud 13. september üldiselt õnnestunud
kuupäev. Tänan!
I. Hallaste
Lugupeetud hr. juhataja, austatud kolleegid! Meil on lisaks
kõigele muule vaidlus lahti ka põhiteema ümber, s.o. valimiste
kuupäeva ümber. Millest lähtudes see otsus langetada? Hr. Sirendi
ütles just äsja, et meile ei saa keegi ette kirjutada valimiste
kuupäeva ja et see oleks väga paha, kui Euroopa Nõukogu hakkaks
meile midagi ette kirjutama. Euroopa Nõukogu ei kirjuta meile midagi
ette, ta ainult teatab, et kui meil valimised jäävad hiljemaks,
siis oktoobris toimuvale Euroopa Nõukogu istungile ei jõuta ette
valmistada Eesti liikmeks vastuvõtmise materjale. Nii, nagu meil on
õigus suveräänselt määrata oma valimiste kuupäeva, nii on
Euroopa Nõukogul õigus meid kas vastu võtta või mitte. Ja kui
vastu võtta, siis millal.
Hr. Lebedev ütles, et Leedu on veendunud, et astub Euroopa
Nõukogu liikmeks koos Eestiga. Võib-olla tõepoolest Leedu
esindajatel selline veendumus on, kuid nagu mõned nädalad tagasi
ütles Leedu esindaja Euroopa Ühenduse juures hr. Venskus, loodab
Leedu saada Euroopa Nõukogu liikmeks 1993. aasta kevadistungjärgul,
mitte varem ja tal ei ole midagi selle vastu, et Eesti läheks
samaaegselt. Nüüd küsin: milline peaks olema Eesti riigi huvi, kas
oodata 1993. aasta kevadeni või üritada teha kõik, mis on meie
võimuses, selleks, et me saaksime Euroopa Nõukogusse
oktoobriistungjärgul?
Millest lähtuda valimiste kuupäeva otsustamisel? Hr. Edgar
Savisaar rääkis siin majandusliku olukorra halvenemisest sügisel
ja et see on üks kriteerium, millest lähtudes tema valimiste
kuupäeva sätib. Tõepoolest, opositsioonis olles on selline
mõttelaad täiesti enesestmõistetav ja kui seda ka taunitakse, kuna
leitakse, et see riigile kasulik ei ole, siis ma mõistan seda
poliitilist jõudu, kes majandusliku olukorra halvenemist ette
arvestades või sellele lootes tahaks valimisi viia võimalikult
hilisele ajale.
Et olla konstruktiivne, teen ma konkreetse ettepaneku arutusel
oleva otsuseprojekti parandamiseks. Pealkiri jääks samaks, nagu see
meile välja jagatud on, kuid siis järgneks otsuse tekst järgmises
sõnastuses:
"Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab:
1. Määrata Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimise
päevaks 6. september 1992.
2. Määrata Riigikogu ja Vabariigi Presidendi kandidaatide
ülesseadmise viimaseks kuupäevaks 30. juuli 1992.
3. Määrata kandidaatide registreerimise kuupäevaks 4.
august 1992."
Punktis 2 ja 3 toodud kuupäevad 30. juuli ja 4. august langevad
täielikult kokku Vabariigi Valimiskomisjoni pakutud kuupäevadega.
Küsimus on vaid valimiste kuupäevas. See on toodud nädal aega
varasemaks, 13. septembrilt 6. septembrile.
Ma saan aru pingest, mida on pidanud taluma Vabariigi
Valimiskomisjon, territoriaalsed valimiskomisjonid ja
jaoskonnakomisjonid, kuid vajadus kiiremate valimiste järele on
suur. Ma usun, et nad on nõus ka nädal aega varem oma töö
lõpetama ja viima valimised läbi 6. septembril. Nad saavad sellega
päris kindlasti hakkama.
Ja ma tooksin veel ühe argumendi varasemate valimiste poolt.
Nimelt on vaja uuel valitsusel ette valmistada järgmise aasta
eelarve. Mida lühemaks jääb tal aeg selle ettevalmistamiseks, seda
raskem tal eelarvet koostada on. Kui valimised jäävad septembri
lõppu, siis sisuliselt valmistab uue eelarve ette praegune või sel
hetkel ametis olev valitsus. Loomulik oleks, kui uue eelarve projekti
saaks ette valmistada juba uus parlament ja selle poolt ametisse
nimetatud valitsus. Aitäh!
A. Zõbin
Austatud härrad! Jääb mulje, et neil, kes kiirustavad, oleks
nagu tuli jalge all ja nad tahavad valimisi kiiresti ära teha. Ma
kuulsin, et ajakirjanduses on mainitud ka sellist kuupäeva nagu 23.
august. Siiski ma arvan, et õigesti rääkisid need sõnavõtjad,
kes ütlesid, et valimiskampaania on kvaliteetsem sügisel. Seepärast
kaldun ma arvama, et valimised peaksid olema hiljem.
Venemaast pole vist mõtet rääkida. Mitte Venemaa ei kihuta
Eestit tagant, kui paljud Venemaa ääremaad on leekides ja isegi
Moskvas on rahutu. Te kuulsite, et 22. juuni hommikul kell 4, ajal,
mil 1941. aastal algas sõda, hukkusid Ostankinos inimesed OMON-i
kepihoopide all. Praegu Venemaa vaevalt Euroopa Nõukogusse astub.
Seda enam, et Venemaa võimud jätsid ära isegi kohalike nõukogude
valimised, kartes pseudodemokraate. Neil pole praegu elanikkonna
toetust ja nad loodavad nagu jaanalinnud pead tiiva alla peites, et
aasta või kahe pärast olukord paraneb ja kõik saab korda.
Seepärast ei tasu viidata olukorrale Venemaal.
Aga ma tahaksin veel öelda, et praegu me räägime siin, et pole
seadusi, pole vandetõotust jne. Aga kui juba rääkida
vandetõotusest, siis ustavusvanne tulevikuks on arusaadav, aga
vandetõotus millegi möödunud kohta ei ole mõistetav. Kuhu jääb
siis süütuse presumptsioon? Tahetakse sisse seada vandetõotus,
millega inimene annab hinnangu oma minevikule. Tähendab, kõik tuleb
jagada valgeteks ja mustadeks ning inimene peab ise seda tegema. Aga
ebaausal inimesel on ükskõik, ta räägib alati nii, nagu tahab,
aga korralik inimene hakkab kahtlema. Seda peab otsustama kohus. Ja
siin pole mitte kõik ühene!
Pole lõplikke dokumente presidendi valimise korraldamise kohta.
Tuleb välja, et presidendi valime hiljem. Tulevad Riigikogu
valimised, aga presidendi valimine hiljem. Kui me tahame olla
demokraatlik riik, siis on vaja, et kõik dokumendid ja riiklikud
aktid oleksid valmis. Kas mõni autoriteetne inimene võib praegu
öelda, et kõik riiklikud aktid on valmis kõikide valimiste
läbiviimiseks. Kui pole, siis on vaja need koostada. Ja seejärel,
kui dokumendid on valmis, määrata kindlaks valimiste kuupäev.
Tänan tähelepanu eest!
R. Veidemann
Hr. juhataja! Kolleeg Mart Laari dramaatiline apellatsioon Euroopa
Nõukogu suunas äratas minus hoopis vastupidise reaktsiooni. Minul
isiklikult ei ole mitte ainult õigus ignoreerida Eesti maa ja rahva
saatuse nimel Euroopa Nõukogu soovitusi, vaid vastupidi, see on
praegustes tingimustes lausa kohustus. Selle Euroopa Nõukoguga on
meid kollitatud juba kevadest peale, kuskil peab piir olema. Alles me
lasksime ennast põlvili suruda Rahvusvahelise Valuutafondi
tingimustest, nüüd oleme Marju Lauristini teate peale kõik
samasuguses paanikas: ikka kiiresti ära teha ja kiiresti ära teha.
Mis see siis ikkagi lõppude lõpuks on? Ma väljendasin oma
seisukohta selgelt juba juhatuses. Öeldakse, et oktoobri algul
tullakse Euroopa Nõukogus kokku ja arutatakse. Teame küll, mida
arutatakse: kas meie valimised üldse olid legitiimsed, missugune oli
sealjuures demokraatlikkuse aste, ja see ei ole mitte mingisugune
garantii, et me Euroopa Nõukogusse saame. Kui me sinna saame, siis
me tõepoolest saame ilma nende valimisteta. Kuulanud ära
valimiskomisjoni esimehe sõnavõtu, leian ma, et maksimaalsed
tähtajad on siiski kas 20. september või äärmisel juhul 13.
september. Tänan!
S. Sovetnikov
Lugupeetud Ülemnõukogu esimees! Lugupeetud spiiker! Lugupeetud
kolleegid! Ma ei usu, et Euroopa Nõukogu president seab meile
sellised tingimused. Kordub lugu meie kodakondsuse seaduse väidetava
ekspertiisiga, millest rääkis pr. Lauristin. Nende 3-4 kuu jooksul
ei ole mul õnnestunud neid ekspertiisitulemusi näha. Kui Euroopa
Nõukogu ja selle presidendi dokument pannakse meile lauale, siis
võib seda uskuda. Mulle näib, et Marju Lauristin on selle kõik
välja mõelnud. Ja kui me tõepoolest tahame, et Eesti oleks Euroopa
Nõukogu liige, siis peame arvatavasti tegema kõik selleks, et
korraldada valimised demokraatlikul alusel. 6. kuupäeval on ju raske
valijaid kokku saada. Või peame uuesti rahareformi välja kuulutama?
Referendumi korraldamise kogemused oleksid pidanud meile midagi
õpetama! Või paisata valimisjaoskondadesse allahinnatud kaupu?
Kuidas me valijaid ligi meelitame? Ma tahaksin näha dokumente,
milles meile tähtaegu dikteeritakse! Tekib küsimus, kui kaua saab
elada Ida ja Lääne diktaadi all? Millal hakkame me ise riiki
valitsema? Olen kogu aeg rääkinud, et kõige sobivam aeg on 20. või
27., äärmisel juhul 13. september, aga mina hääletan 27.
septembri poolt, sest see on kõige sobivam kuupäev ja kui me tahame
näha võimalikult rohkem valijaid valimisjaoskonnas, siis tuleb
hääletada selle kuupäeva poolt. Tänan!
V. Pohla
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Tahaksin veel kord
rääkida sellest Euroopa Nõukogust. "Isamaa Ühenduse" ja
pr. Lauristini põhiargument – korraldada Riigikogu valimised
ülepeakaela kiiresti mitte hiljem kui 6. septembril – on Euroopa
Nõukogu salapärane nõue. Kas valime endale neljaks aastaks
parlamendi või korraldame sellega astumist Euroopa Nõukogusse?
Härrad Savisaar ja Sirendi rääkisid kujukalt sellise nõude
järgimise absurdsusest. Austagem oma riiklust ja suveräänsust!
Võin teile kinnitada, et asi polegi nii, nagu väidavad "Isamaa
Ühendus" ja pr. Lauristin. Viibides Euroopa Nõukogu
Parlamentaarse Assamblee kevadsessioonil, vestlesin mitmete saadikute
ja Euroopa Nõukogu aparaadi juhtkonna liikmetega. Nad ütlesid seal
lihtsalt soovitavalt, et oleks hea, kui meil oleks põhiseadus vastu
võetud ja veelgi parem, kui meil oleks kindlaks määratud valimiste
kuupäev. Sest Euroopa Nõukogu järjekordne sessioon toimub oktoobri
algul ja neile ei ole sugugi tähtis, missugused on
parlamendivalimiste tulemused, missugused poliitilised parteid seal
on ja kui palju hääli nad on saanud. Nad ei tegele poliitiliste
küsimustega.
Euroopa Nõukogu tonti kasutavad juba pikka aega kui põhiargumenti
"Isamaa Ühendus" ja ka pr. Lauristin lihtsalt
parteipoliitilistel eesmärkidel, nagu ma asjast aru saan. Sellest
rääkis juba hr. Veidemann, et legitiimsus on kõige parem garantii
selleks, et meid Euroopa Nõukogusse vastu võetakse. Seepärast
leian, et 27. september on see aeg, mil saab seda legitiimsust kõige
paremini kindlustada. Tänan!
Juhataja
Kolleegid, sellega on läbirääkimised lõppenud. Ma juhin teie
tähelepanu sellele, et on laekunud parandusettepanekuid, mis
taotlevad selle eelnõu sisulist muutmist, küll ei ole laekunud
protseduurilisi ettepanekuid, sõnavõttudes aga sellelaadilisi
ettepanekuid tehti.
Kolleegid, juhatus palub vaheaega 15 minutiks. Ma palun juhatuse
liikmeid ja ka hr. Truuvälja, kui ta on veel saalis, minu tööruumi
nõupidamisele. Oleks hea, kui ma saaksin kätte ka kõik
parandusettepanekud, mis veel tulemas on.
V a h e a e g
Juhataja
Kolleegid, kas kõik on töökohtadel? Viime läbi kohaloleku
kontrolli. Kohaloleku kontroll! Kohal on 76 rahvasaadikut, puudub 21.
Ma palun kõnetooli hr. Tõnu Antoni, kes saab sõna juhatuse
nimel.
T. Anton
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Juhatus otsustas
katkestada selle päevakorrapunkti arutamise ja jätkata käesoleval
istungjärgul. Tänan teid!
Juhataja
Suur tänu! Läbirääkimised on meil juba lõppenud, kolleegid.
Arutelu katkestatakse ja seda jätkatakse käesoleval istungjärgul.
Selgituseks omalt poolt ka juhatuse nimel nii palju, et meil tuleb
enne tõesti langetada otsused presidendi valimise seaduse ja
süümevande seaduse kohta.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi
kohtute seaduse ja Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seaduse
rakendamise kohta" muutmisest ja täiendamisest
Juhataja
Jätkame, kolleegid, vastavalt kinnitatud päevakorrale. Kolleeg
Ahti Kõo on esitanud eelnõu, mis käsitleb Ülemnõukogu otsuse
"Eesti Vabariigi kohtute seaduse ja Eesti Vabariigi kohtuniku
staatuse seaduse rakendamise kohta" muutmist ja täiendamist
ning ka ettekande teeb Ülemnõukogu liige Anti Kõo, kelle ma palun
kõnetooli!
A. Kõo
23. oktoobril 1991 võtsime ühes Eesti Vabariigi kohtute seaduse
ja kohtuniku staatuse seadusega vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
otsuse kohtute seaduse ja kohtuniku staatuse seaduse rakendamise
kohta.
Selle otsuse 1. punkti järgi oleks tulnud kohtute seadus jõustada
tänavu 1. juulist. Me aga ei suutnud leida endale Riigikohtu
esimeest ja sellest tulenevalt on asjaolud viinud olukorra nii
kaugele, et kohtute seadust ei olnud võimalik 1. juulist rakendada.
Minu otsuseprojekt, mis on esitatud 11. juunil 1992, nägigi seda
ette ja seetõttu teen otsuseprojektis 1. punktina ettepaneku
kehtestada kohtute seadus alles 1993. aasta 1. jaanuarist.
2. punkt reguleerib vastavalt nende seaduste kehtestamist, mis
oleksid vajalikud olnud kohtute seaduse jõustamiseks. See on
kriminaalprotsessi, tsiviilprotsessi ja kohtuotsuste täitmise
seadustik.
3. punkt on seotud sellega, et kohtute seaduse jõustumise ning
tsiviilprotsessi uue seadustiku ootamise ajal oli üsna tõenäoline,
et kohe kaob absurdne olukord, kus riiklik arbitraaž lahendab
vaidlusi, mille üheks pooleks on riiklik ettevõte ja teiseks
pooleks eraettevõte, mistõttu ei ole tagatud asja sõltumatu
kohtulik arutamine. Kuivõrd kohtute seadus ei jõustunud, jäi
lahtiseks ka arbitraaži küsimus ja sellest tulenevalt on 3. punktis
ettepanek täiendada otsust 5. punktiga, mis näeks ette, et riiklik
arbitraaž ei lahendaks edaspidi enam niisuguseid vaidlusi, mida ma
nimetasin.
Selle aja jooksul, mis eelnõu on seisnud esitatuna, pöördus
õiguskomisjoni poole riikliku arbitraaži juhtkond ja avaldas
arvamust, et kui see punkt võetakse vastu niisugusena, nagu see on
esitatud, siis jäävad arbitraaži töötajad liiga kähku ja
enneaegu ilma tööta. Nali naljaks, aga õiguskomisjonis me
arutasime seda probleemi ja leidsime, et ilmselt ei ole Ülemnõukogul
jäänud aega selle probleemiga tegelda. See nõuaks küsimuste
sisulist selgeksrääkimist. Tean, et õiguskomisjon ütleb
kaasettekandes ka oma seisukoha, et ta ei toeta seda punkti. Mina
kinnitan ette rutates, et juhul, kui õiguskomisjon sellise
seisukohaga välja tuleb, siis ka mina loobun sellest punktist.
Otsuseprojekti 4. punkt on aga jälle veidi konkreetsemalt seotud
kohtute seadusega. Kui me jõustame Eesti Vabariigi kohtute seaduse
1. jaanuarist 1993, siis tuleks ka kõigi rahvakohtunike volitusi
pikendada selle ajani. Niisuguse lahenduse see 4. punkt välja pakub.
See on kõik, mis mul on öelda kommentaariks otsuseprojektile.
Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kas on küsimusi? Ei ole. Ma tänan! Kaasettekandega
esineb õiguskomisjoni esimees hr. Tõnu Anton.
T. Anton
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjonis arutati
otsuseprojekti, mis käsitleb Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse
"Eesti Vabariigi kohtute seaduse ja Eesti Vabariigi kohtuniku
staatuse seaduse rakendamise kohta" muutmist ja täiendamist.
Komisjon otsustas selle otsuseprojekti üldjoontes heaks kiita, kuid
pikemat vaidlust põhjustas projekti 3. punkt. Komisjoni istungist
osavõtnud riikliku peaarbiteri asetäitja hr. Kartau ei olnud nõus
seda punkti kooskõlastama ja leidis, et küsimuse selline
lahendamine ei teeks olukorda kergemaks, vaid vastupidi, tekitaks
uusi probleeme. Õiguskomisjoni kohalolnud 6 liikmest 4 hääletasid
otsuseprojektist 3. punkti väljajätmise poolt ja 2 selle punkti
allesjäämise poolt. Seega on komisjoni seisukoht, et 3. punkt
tuleks välja jätta, otsus tervikuna aga vastu võtta. Suur tänu!
Juhataja
Suur tänu! Kas on küsimusi hr. Antonile? Ei ole. Tänan! Avan
läbirääkimised. Kas on kõnepidajaid, sõnasoovijaid? Ei ole. Et
mitte eksida, ma küsin veel kindluse mõttes üle. Ahti Kõo, kas
autoril on vastuväiteid sellele, et 3. punkt jääb välja?
A. Kõo
Ma vastan – ei.
Juhataja
Kas kellelgi saalis on vastuväiteid sellele, et 3. punkt jääb
projektist välja? Ei ole.
Kolleegid, kas me võime konstateerida, et läbirääkimised on
peetud? Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Kutsume kõik
saadikud saali. Kolleegid, tulge kõik saali, kes te olete
väljaspool!
Kohaloleku kontroll! Kohal on 70 rahvasaadikut, puudub 27.
Ma panen hääletusele otsuseprojekti ilma 3. punktita, mis
tähendab seda, et loogiliselt muutub nüüd numeratsioon. Kokku ongi
otsus 3-punktiline, 4. punkt muutub kolmandaks.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
otsuse "Eesti Vabariigi kohtute seaduse ja Eesti Vabariigi
kohtuniku staatuse seaduse rakendamise kohta" muutmisest ja
täiendamisest? Palun hääletada! Vaja on 49 häält. Selle
ettepaneku poolt on 63 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 1 jäi
erapooletuks. Otsus on vastu võetud.
Eesti Vabariigi maa hinna seaduse eelnõu esimene lugemine
Juhataja
Jätkame kinnitatud päevakorraga. Palun kõnetooli
maaelukomisjoni aseesimehe hr. Ants Käärma, arutamaks
maaelukomisjoni poolt esitatud Eesti Vabariigi maa hinna taseme
seaduse eelnõu. Me alustame esimese lugemisega.
A. Käärma
Austatud hr. juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt pakun
paar parandust seaduseelnõu teksti. Olge kenad, võtke see õige
tekst ette, sest on kaks sarnase nimega seaduseelnõu.
Niisiis maa hinna taseme seadus ja § 4 lõige 2. Seal peaksid
pärast sõna "riik" olema veel sõnad "või kohalik
omavalitsus".
Venekeelses tekstis on kahes paragrahvis ära jäänud veidi
teksti. § 3 lõike 2 lõpus peaksid olema sõnad "ja
pärandamisel" ning § 4 lõike 3 lõpus samuti "ja
pärandamisel". Tähendab, eelisostuõigust ei saa kasutada ka
pärandamisel lisaks nendele juhtudele, mis siin on loetletud õdede,
vendade ja alanejate sugulaste kohta. Need oleksid parandused
tekstis.
Seaduseelnõu on esitatud leevendamaks olukorda maareformi
rakendamisel. Põhjusi, miks reform on takerdunud, on päris mitmeid,
aga üks on ka see, et ei ole selgust maa hinna tasemes, millega või
millisel määral maad kompenseerida. Ja kuidas tagastada maad, mille
väärtus ja kvaliteet on muutunud.
Seaduseelnõu paneb ette taaskehtestada maareformi ajaks maa hinna
tase, mis oli 16. juunil 1940. Too hind tuleb viia praegu
käibivatesse kroonidesse ning siis saab selle hinnaga kompenseerida
õigusvastaselt võõrandatud maad.
Kui toimub maa asendamine, siis on õigus saada asendusmaad
kompensatsioonisumma ulatuses, ja kui subjekt soovib rohkem, siis
peab ta kas maad juurde ostma või juurde rentima. Et oleks võimalik
teostada maaga ka muid protseduure – maksustamist,
ostu-müügitehinguid, asendamist –, siis peaks olema maal ka
kaasaegne hind, sest maa väärtus on küllalt paljudel juhtudel
muutunud. Selleks kehtestatakse seadusega ka korrigeeritud maa hind,
mis arvestab maaga toimunud kvalitatiivseid muutusi, olgu see siis
maaparandus või, vastupidi, võsastumine või soostumine,
taaskehtestades 1940. aasta hinna taseme, mis oli küllalt madal.
Eesmärk on vältida maa hinna järsku tõusu ja sellest tulenevalt
ka maamaksu kasvu. Kui need suureneksid, siis loomulikult tõuseks
põllumajanduses ka toodangu omahind ja turuhind.
§-s 3 on käsitletud seda momenti, kui maad müüakse. Et vältida
maaga spekuleerimist, siis on pandud siia sisse maakapitali kasviku
kasutamise regulatsioonid. See tähendab, et kui maa pärast
omandamist liiga kiiresti edasi müüakse, siis vaheltkasu ei saa.
§ 4 väldib maa müüki fiktiivse hinnaga. Kui kohalik
omavalitsus või riik hakkab kedagi kahtlustama maa fiktiivses
müümises või on tal vajadus seda maad omandada, siis on tal maa
eelisostu õigus, v.a. juhud, mis on siin seaduse tekstis märgitud.
§-s 5 on käsitletud maa rentimist välismaalastele ja rendi
suuruse kaudu arvutatakse sellele ka hind. Sellist meetodit on
kasutatud ka 1920. aastatel Eesti Vabariigis linnade maa hindamisel.
Rendile andmine peaks toimuma avalikul enampakkumisel. Seetõttu on
rendi suurus avalik ja selle kaudu saab välja arvutada maa hinna.
Keskmiselt maksis Eesti Vabariigis 1940. aastal põllumaa 50 kr.
ha maksualusena. Kui oli tegemist ostu-müügitehingutega, siis oli
hind keskeltläbi 200 kr. ha. Kuidas see hind arvutatakse ümber
käibivatesse kroonidesse, on teise seaduse teema. Kuidas seal asi
lahendatakse, nii ta ka nähtavasti jääb. Kui kulla kaudu arvutada,
siis see 50 kr. 1940. aastal peaks praegu käibivates kroonides olema
2000 kr. Maa-ameti arvutis peaks olema kõik 1940. aasta maahinnad
põllumaa kohta.
Teatavasti oli meil ligikaudu 140 000 talu ja umbes 50 000
maaomanikku linnas. Linnamaade hinnaga on probleeme, sest neid ei ole
veel süstematiseeritud linnade maa-ametites. Näiteks ma uurisin
täna Paide ja Türi andmeid. Seal on, välja arvatud üksikjuhud,
kõikide linnakruntide kohta hinnad olemas 1940. aasta seisuga, aga
Tallinna kohta seda väita ei saa.
Ja jääb veel lisada, et selle seaduseelnõu põhiautor on hr.
Valter Aasmäe, kes on ka siin saalis. Kui tekib vajadus temale
küsimusi esitada, siis saab seda teha. Minul aga oleks selle teksti
kohta praegu kõik. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Enne, kui me asume küsimusi esitama, palub
juhtivkomisjon käsitleda 3. ja 4. päevakorrapunkti koos, mis ei ole
reglemendivastane ja millega mina nõustusin. Me arutame mõlemat
päevakorrapunkti, mõlema seaduseelnõu esimest lugemist
kiireloomulise menetluse reeglite järgi. See tähendab, et esimesel
lugemisel toimub põhjalik arutelu.
Mul on selline ettepanek, et me kuulaksime ära mõlema
päevakorrapunkti kohta ettekanded ja kaasettekanded ning esitaksime
küsimused, kusjuures nüüd võib esitada küsimusi või avaldada
arvamust neli korda, mitte kaks korda. Läbirääkimised peaksime
koos. Olete nõus? Juhtivkomisjon, Lembit Arro, kas olete nõus?
Asugem küsimusi esitama. Illar Hallaste!
I. Hallaste
Maa hinna taseme seaduse § 5 lõige 2 ütleb: "Välismaalastele
renditava maa hind arvutatakse rendist lähtudes." Järelikult
kahe kõrvuti asetseva võrdse krundi hind võib olla vägagi erinev,
kuna hindamise alus on erinev. Maa hinnast maareformi ajal sõltub
see, kui palju maa endine omanik, kes maa tagasi saab, peab maksma
maa väärtuse suurenemise eest. Kas nüüd selle krundi tagasisaaja,
mis on renditud välismaalasele, peab maksma tunduvalt suuremat
hinda, kuna tema maa hind on nüüd vastavalt sellele paragrahvile
muutunud tunduvalt suuremaks kui naaberkrundi hind? Aitäh!
A. Käärma
Tähendab, omanik juba on omandanud selle maa, ta on juba omanik
ja siis ta annab maa rendile. Ma ei saanud hästi aru, kuidas see
situatsioon võib nii tekkida ...
I. Hallaste
Maa võib olla antud rendile ka enne seda, kui ta füüsiliselt
tagastatakse omanikule. Võib tekkida olukord, kus endine omanik
annab maa rendile. Maa hinna vahe 1940. aastal ja praegu tuleb maksta
hiljem, pärast seda, kui ta on maa välja rentinud ja siis käivitub
teie seaduse § 5 lõige 2, mis teeb tema maa praeguse hinna väga
kalliks. Palun selgitage, mis mõte on § 5 lõikel 2?
А. Käärma
Maad annab rendile omanik, riik, munitsipaalorgan või üksikisik.
Tema on juba omanik, sellel maal on juba hind, olgu see siis saadud
tagastamise või asendamise korras, ta võib olla juurde maksnud või
mitte.
Nüüd antakse maa välismaalasele rendile avaliku enampakkumise
korras, kujuneb kõrge rent. Selle kaudu arvutatakse maale maksualune
hind, mille järgi omanik hakkab maamaksu maksma. Ta ei hakka juurde
maksma maa hinda, vaid maamaksu. See on niisugune maamaksu
väljaarvutamise mehhanism, sest vastasel juhul ta saaks lihtsalt
niisuguse edukalt toimunud oksjoni tulemusena tulu, mida tal meie
arvates ei ole õigust saada. See ei tähenda, et ta hakkab maa hinda
juurde maksma, vaid omanik maksab iga-aastast maamaksu. Vaat selle
maamaksu väljaarvutamiseks on tarvis niisugust tegelikku, rendist
tulenevat hinda.
P. Grigorjev
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud ettekandja! Pöördun taas tagasi §
5 juurde. Võtsime äsja vastu seaduse suvila- ja
aianduskooperatiivide vara erastamise kohta. Meil Narvas osutuvad
aianduskooperatiivide omanikeks põhiliselt välismaalased. Millised
on erinevused kodaniku ja mittekodaniku vahel rendi tasumisel pärast
erastamist? Selliseid küsimusi on mulle viimasel nädalal
hulgaliselt esitatud ja ma ei oska vastata. Kas te ei saaks mind
aidata? Tänan!
A. Käärma
See on tõsine probleem ja me oleme selle kohta juba saanud
parandusettepanekuid, mille ideoloogia seisneb selles, et vabariigi
alalised elanikud võrdsustatakse kodanikega ja neid ei käsitata kui
välismaalasi selles mõttes, mis on siin tekstis. Järgmise lugemise
ajaks tuleb siia paragrahvi sisse täpsem formuleering. Praegu võin
ma ainult nii palju öelda, Kui te ise olete teistsugusel seisukohal,
siis olge kena, esitage parandusettepanek. See on tõsine probleem ja
seda me juba arutame.
J. Põld
Austatud ettekandja! Mul on küsimus § 4 kohta. Kuidas te seote
omavahel põhjuslikult kinkimise ja eelisostuõiguse? Kuidas neid
kahte terminit omavahel siduda? Kui keegi kingib, kas siis on
eelisostuõigus omavalitsusel või riigil? Ma ei saa hästi aru.
A. Käärma
Meie arvates peaks piirama fiktiivset kinkimist, sest kinkida võib
ükskõik kellele, ka võõrale inimesele. Tegelikult toimub siis
tasumine hoopiski fiktiivsete hindadega. Et seda vältida, on
eelisostuõigus. Kui pärandatakse või kingitakse alanejatele
sugulastele, õdedele, vendadele ja nende alanejatele sugulastele,
kes on sellise grupina õigustatud subjektid ka muudes maad
käsitlevates seadustes, siis eelisostuõigust ei saa kasutada. Kui
aga kingitakse väljapoole, siis küll.
T. Kork
Lugupeetud ettekandja! Kas te võiksite saalile öelda mõne arvu,
milliseks kujuneb orienteeruvalt suurusjärk praegustes Eesti
kroonides põllumaa või mõne muu maa hektari kohta, olgu see siis
vilets, keskmine või hea maa. Aitäh!
A. Käärma
Kõigepealt me peame vist kokku leppima esimese lugemise
läbiteinud seaduseelnõu suhtes, mis käsitleb õigusvastaselt
võõrandatud vara hindamist või vara maksumuse kindlaksmääramist.
Kuidas me seal kokku lepime? Maa on samuti vara. Missuguse
vahekorraga muutub Eesti kroon nüüd käibelolevaks krooniks?
Sellest, kas vahe on 40-kordne või veel suurem, või on 160-kordne
või väiksem, tuleneb alghind, tähendab too 1940. aasta hind. Kuid
tänapäeva hind kujuneb ka vastavalt sellele, milliseid muutusi
maaga on toimunud. Ma võin ainult väga umbkaudseid arve öelda. Kui
põllumaa keskmine hind 1940. aastal oli 50 kr. ha, siis praegu
näiteks kulla kaudu arvutatuna oleks see 2000 kr. ha. Kui aga on
tehtud kuivendustöid, siis võib hind orienteeruvalt olla 3000 kr.
ha. Võib-olla valitsus sätestab sellise korra, et mitte 100% seda
maaparanduse maksumust ei panda maale otsa, pannakse näiteks 50% või
70%. Nii et ka see orienteeruv hind on väga kõikuv.
L. Hänni
Lugupeetud spiiker! Hr. ettekandja! Vastavalt käesolevale
seaduseelnõule kehtib selle seaduse alusel määratud hind
maareformi lõpuni. Kas maaelukomisjonis oli juttu ka sellest, kui
pikk võiks see aeg olla, kui mitu aastat?
Ja teine küsimus. § 2 kohaselt määratakse kinnistule ka teine
hind, nn. maa alghind, aga seaduseelnõu seda ei ava. Kuidas see hind
määratakse ja milleks seda kasutatakse? Kas saaks siin natuke
selgitusi? Aitäh!
A. Käärma
Maa alghinna määramist käsitleb järgmine maa hinna määramise
seadus, mida eelarve-majanduskomisjon soovib nüüd arutada ja mille
tekst on seal. Ja seal on seda mehhanismi käsitletud, kuidas
määratakse hinda ja milliseid tegureid võetakse arvesse maa hinna
määramisel.
Kõigepealt võetakse 1940. aasta hind väljendatuna praegu käibel
olevates kroonides. Olenevalt maa kvaliteedist see suureneb või
väheneb. Kui on tehtud maaparandust, ehitatud mingeid teid või
midagi muud rajatud, siis hind suureneb, kui maa on võsastunud, siis
hind väheneb. Seda, kui suured need kõikumised on, peaks valitsus
oma määrustega reguleerima.
A. Zõbin
Lugupeetud ettekandja! Mul on väga palju küsimusi, aga ma esitan
ainult mõned. 1940. aastast on möödunud palju aega ja palju
põlvkondi vahetunud. Kuidas tehakse kindlaks pärimisõigus? See ei
olnud ju alati kindlalt määratletud, sest maa ei olnud omand.
Meil võeti vastu taluseadus, milles valitsus kohustus
maaparandust tegema. Oma kogemuste najal veendusin, et valitsus lubas
maaparandustöid teha, aga see on teostamatu, seda enam, et neid maid
kasutab keegi teine. Kuidas seda kõike teostama hakatakse? Mulle
näib, et seda väikest paberit oleks tulnud kontrollida millegi
najal, sest see võib tekitada väga suuri probleeme. Võib-olla
oleks pidanud mõnes külas vaatama, kuidas see välja tuleb? Pole ju
sugugi meeldiv, kui saadikud tunduvad praktilisema meelega
külaelanikele võhikutena.
A. Käärma
Kõigepealt ma vabandan pr. Hänni ees. Mul jäi tema esimesele
küsimusele vastamata. Jutt on kahest hinnast. Tähendab, üks on
1940. aastal kehtinud hind Eesti kroonides. See tuleb ümber arvutada
praegu käibel olevatesse kroonidesse. Niisiis, see on üks hind.
Selle hinnaga saab vara kompenseerida. Kui kellegi vara maksis 1940.
aastal ebaseadusliku võõrandamise momendil mingi summa, saabki ta
selle praeguses vääringus tagasi. Et oleks võimalik teha tehinguid
maa asendamisel ja müümisel, selleks on vaja alghinda, sest maa
väärtus võib olla muutunud. Maa väärtuse muutusest tulenebki
alghinna arvutamine. See kujunebki nii, et 1940. aasta maahinnale
pannakse juurde või võetakse seda vähemaks.
Hr. Zõbinile vastates ütlen, et järglaste küsimust oleme
arutanud haldus- ja põllumajandusreformi ning maareformi seaduste
juures. Need ringid peaksid olema selged ja siin see seadus järglasi
küll määrama ei hakka. Lihtsalt eelisostu juures on neid
käsitletud nii palju, kui nad loogiliselt siin võiksid olla, et
neile mitte liiga teha. Taluseaduse taaskehtestamisega lubas riik
maaparandust teha ja eks ta jõudumööda teeb ka. Kui me eelarvet
hakkame kinnitama, siis oleks kena, kui me maaparanduse jaoks ka seal
raha ette näeksime. Siis on võimalik need maaparandustööd ära
teha.
J. Liim
Austatud ettekandja! Te olete seda küsimust juba puudutanud, kuid
minule on asi siiski ebaselge. Tuleksin veel selle juurde tagasi. Te
ütlesite, et hind tuleb paika panna kroonides, lähtudes 1940. aasta
hindadest. Teatavasti on tolle aja ja praeguse krooni ostujõus
oluline vahe. Näiteks see, kui palju maksis üks piimaliiter või
võikilo tol ajal ja kui palju maksab pidevalt tõustes nüüd, peaks
olema teada. Te ütlesite, et tuleb ümber arvutada praegustesse
kroonidesse. Tähendab, selleks peab olema mingisugune alus. Nüüd
ongi mul küsimus: milline kaup või mis on alusetaloniks hinna
määramisel praegustes kroonides?
A. Käärma
Seda käsitleb teine seaduseelnõu, mille esimene lugemine on läbi
ja kus esialgses tekstis lähtuti sellisest loogikast: 1940. aasta
Eesti kroon sisaldas 0,28 g kulda. Võtame appi veel selle 50 krooni
ha, mis on meil keskmiseks maa hinnaks. Seega maksis 1940. aastal
põllumaa keskmiselt 14 g kulda. Praegu maksab 14 g kulda umbes 160
USA dollarit. 160 USA dollarit on 1992. aastal ca 2000 Eesti
krooni. Sellise loogika järgi saab arvutada. See on üks moment.
Kuid ma tean, et eelarve-majanduskomisjonis on see arutusel ja seal
pakutakse teist lähenemist, arvestades just seda, et ostujõud 1940.
ja 1992. aastal ei ole võrreldav nii lihtsa matemaatilise tehte
abil.
Juhataja
Suur tänu, hr. Käärma, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
Ma tänan!
Nüüd ma palun, Lembit Arro, peame nõu. Kas sa pead õigeks
seda, et sa esitaksid kaasettekande mõlema seaduseelnõu kohta
korraga või tahad eraldi teha? Koos. Suur tänu!
Sellisel juhul, kolleegid, me kuulame ära ka põhiettekande maa
hindamise seaduse eelnõu juurde ja ma palun kõnetooli
majandusministri asetäitja hr. Ardo Kamratovi.
A. Kamratov
Lugupeetud hr. juhataja! Lugupeetud saadikud! Valitsus esitas
teile läbivaatamiseks Eesti Vabariigi maa hindamise seaduse eelnõu.
Maaelukomisjonist on paralleelselt välja kasvanud just teine
seaduseelnõu, mis äsja oli esimesel lugemisel. Lähtudes sellest,
on mul ettepanek käsitleda neid seaduseelnõusid kas juba esimese
lugemise jätkamisel või teisel lugemisel koos. Teisisõnu ma näen
võimalust need kaks seaduseelnõu kirjutada kokku üheks
seaduseelnõuks, mis avaks maa hindamise probleemid päris
täielikult. Jutt on ikkagi maa hindamisest praegusel tasemel.
Mis puudutab õigusvastaselt võõrandatud maa väärtuse
määramist, siis selle kohta on praegu tõesti
eelarve-majanduskomisjonis vastav seaduseelnõu valminud. Ja ma
arvan, et homme on võimalik neid siis kuulata teisel lugemisel.
Ma nimetaksin need paragrahvid, mida minu arvates oleks vaja kokku
kirjutada just äsja kuuldud maa hinna taseme seaduse eelnõuga.
Kindlasti peaks selleks olema § 1, kuigi äsja kuuldud seaduseelnõu
sisaldab osaliselt § 1 sätteid maa hindamise seaduses.
Selleks peaks olema ka § 2. Siin on täpselt sama asi, et
mõningad sätted praeguse maa hindamise seaduse §-st 2 on maa hinna
taseme seadusse juba sisse kirjutatud, kuid ei ole sisse kirjutatud §
2 lõige 3, mida minu arvates oleks vaja teha. Sellest seadusest
tuleks maa hinna taseme seaduse teksti tervikuna üle viia § 3.
§ 4 maa hindamise seaduse eelnõus, mille valitsus on esitanud,
ei ole komisjonide arvamuse järgi üldse otstarbekas kõrgema
seadusandja poolt ette kirjutada, vaid selle võiks sätestada
vabariigi valitsus. Ma aktsepteerin seda seisukohta, et § 4 ning ka
§-d 5 ja 6 peaksid sellest maa hindamise seaduse eelnõust minema
vabariigi valitsuse poolt kehtestatavasse maa hindamise korda. Maa
hinna taseme seaduse eelnõuga oleks otstarbekas kokku kirjutada §-d
7 ja 8.
§ 9 on otstarbekas lülitada valitsuse poolt kinnitatavasse korda
ja maa hinna taseme seadusega tuleks kokku kirjutada maa hindamise
seaduse § 10.
Uus kokkukirjutatud tekst on juba tegelikult valminud ja nii
eelarve-majanduskomisjonis kui ka maaelukomisjonis läbi arutatud.
Nii et minu arvates võiksid saadikud praeguses situatsioonis teha
ettepanekuid ja märkusi nimetatud paragrahvide kohta ja ilmselt siis
juba homme on võimalik teie märkusi arvestades tuua uus,
kokkukirjutatud tekst üldkogu ette. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kas on küsimusi hr. Kamratovile? On. Pavel Grigorjev,
teine küsimus.
P. Grigoriev
Lugupeetud ettekandja! Kes hakkab selle seaduse alusel määrama
maa hinda hindamiskomisjoni loomise ja spetsialistide kinnitamise
ajal? Kuidas hakatakse arvestama inimeste kulutusi selle maa
heakorrastamiseks? Seaduses ei ole kirjas, et aianduskruntideks anti
kõige halvemad, soostunud maad, mis nüüd, 25 aastat hiljem, on
heakorrastatud. Kuidas arvestatakse hindamisel neid krundi omaniku
kulutusi?
A. Kamratov
See on täiesti loomulik, et praegu maa kasutaja poolt tehtud
kulutusi tuleb arvestada maa hindamise juures ehk teiste sõnadega,
kui see praegune maa kasutaja tahab maa välja osta, siis ta peab
saama selle maa odavamalt. Kui sellest ei piisa, et valitsus selle
reglementeerib oma korraga, siis ma palun tõesti konkreetseid
ettepanekuid, et see siia teksti sisse kirjutada. Minul ei ole selle
vastu midagi, et maa kasutaja poolt tehtud kulutusi hindamise juures
arvestatakse.
A. Tähiste
Austatud spiiker, lugupeetud ettekandja! Ma vabandan, sest
võib-olla pöördun oma küsimuses pisut tagasi, aga ma lähtun
sellest, et te ise olete teinud ettepaneku tegelikult kahte eelnõu
koos käsitleda. Me saame maa hinna tasemest seaduseelnõus teada
1940. aasta Eesti krooni ja tänapäeva krooni suhte arvutuse kaudu
kulla abil. Kas te peate seda õigeks? Võib-olla oleks mõistlikum
arvutada see hinnatase välja näiteks nii, et võrrelda, mis maksis
kartul siis ja mis maksab nüüd. Võib-olla oleks sellel meile
reaalsem väärtus, sest põllumajandustoodete hinnad on 50 aasta
jooksul teinud läbi konkreetse arengu. Kas te oskate kommenteerida?
Aitäh!
A. Kamratov
Ma sain küsimusest aru. Hea meelega vastaksin sellele küsimusele
homme, kui vastavad seaduseelnõud on suures saalis laudadel ja teil
on seda teksti võimalik vaadata. Me võime tõesti leida
mitmesuguseid kaupu kui ekvivalente, mille kaudu ümberarvestust
teha. Võime seda teha vilja, lehmade, kartuli jne. kaudu. Kuid
eelarve-majanduskomisjon on ette valmistanud seaduseelnõu
õigusvastaselt võõrandatud vara ning maa hinna kindlaksmääramiseks
ja seal on arvutus praegu paika pandud juba konkreetselt suhtarvus.
Välja on pakutud kaks alternatiivi. Üks alternatiiv on, et tollane
Eesti kroon võtta praeguseks Eesti krooniks suhtega 1 : 10, teine
alternatiiv – võtta suhtega 1 : 40. Nii et võib-olla arutame seda
küsimust detailsemalt homme.
K. Raud
Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Palun, kas te oskaksite
selgitada, mida nende mõlema seaduse raames mõistetakse mõiste
"maa" all? Kas maa hinna määramine põllumaa, metsamaa ja
näiteks kruusakarjääride, põlevkivikarjääride, turbaväljade
ning muude alade kohta, mis on poolenisti töödeldud, käib
ühtemoodi?
Küsimuse teine pool. Kuidas te nende seaduseelnõude põhjal
hindaksite näiteks maad Eesti ja Balti elektrijaama tuhaväljade
all? Aitäh!
A. Kamratov
Kui ma nüüd eksin, siis Valter Aasmäe parandab mind, kuid mina
olen seisukohal, et maa hindamine käib igal pool ühtemoodi, kuid
erinevatel maadel on oma päraldised ja seal on ka riigile kuuluvaid
maavarasid ning neid tegureid, mis halvendavad selle maa hinda. Nii
et nendest teguritest, mida te praegu nimetasite, pooldaksin mina
tegureid, mis suurendavad või vähendavad maa hinda.
Juhataja
Suur tänu, hr. Kamratov! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
Kaasettekandeks palun kõnetooli juhtivkomisjoni nimel hr. Lembit
Arro.
L. Arro
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin märkida,
et maa hinna küsimus on iseenesest poliitiline probleem, mille kohta
Ülemnõukogu peab langetama otsuse. Maa hinna küsimus puudutab
inimesi nii linnas kui maal, teatud mõttes kogu Eesti rahvast.
Maaomanikud, kes tahavad kompensatsiooni või maad müüa, taotlevad
kõrget hinda, ostjad seevastu odavat hinda. Maa hinnast oleneb ka
maamaks, see aga lisandub toodangu omahinnale. Ja teisest küljest on
maa ka selline väärtus, mida ei tohiks poolmuidu jagada. Kõnealused
eelnõud käsitlevad maa hinda, mida kasutatakse põhiliselt maa
tagastamisel ja kompenseerimisel. Et vältida maaga spekuleerimist,
on nähtavasti õige kehtestada maakapitali maks. Määratud hind
peaks põhiliselt kehtima kompenseerimisel, et maaomanikud teaksid,
kui palju saab kompensatsiooni. Praeguse teadmatuse taga seisab
maareform. Inimesed on andnud avalduse maa tagasisaamiseks ja
ootavad, mis saab edasi. Kuid seaduses peaks siiski olema ära
näidatud konkreetne arvutusmetoodika, et inimesel juba selle seaduse
läbilugemisel oleks selge, kui suur tuleb maa hind. Siit järeldus:
ehk peaks siis ka hoopis seaduse pealkiri rääkima mitte maa hinna
tasemest, vaid juba maa hinnast.
Eelarve-majanduskomisjon arutas maaelukomisjoni poolt esitatud maa
hinna taseme seaduse ja valitsuse poolt esitatud maa hindamise
seaduse eelnõusid koos, kuna need eelnõud paljuski ühtivad. Jäädi
seisukohale, et kahte sellekohast seadust pole vaja ja kahest tuleks
teha üks.
Eelarve-majanduskomisjon teeb ettepaneku jätta aluseks
maaelukomisjoni poolt esitatud seaduseelnõu, kuna see räägib
sisuliselt maa hinnast, piirangutest, eelisõigustest ja nõnda
edasi. Osa paragrahve aga tuleks juurde võtta valitsuse eelnõust ja
aktsepteerida ka saalist esitatud parandusi. Nagu märgitud, käsitleb
maaelukomisjoni poolt esitatud eelnõu sisulisi probleeme maa hinna
küsimuses, valitsuse eelnõu aga rohkem hindamise metoodikat.
Mitmeid asju saab lahendada valitsuse ja Maa-ameti enda poolt antud
normatiivaktidega. Arvestades eeltoodut, ei toeta
eelarve-majanduskomisjon valitsuse poolt esitatud Eesti Vabariigi maa
hindamise seaduse eelnõu arutamist ja teeb ettepaneku arutada
maaelukomisjoni poolt esitatud maa hinna taseme seaduse eelnõu,
esimene lugemine lõpetada ja esitada maaelukomisjonile teiseks
lugemiseks korrigeeritud projekt, arvesse võttes valitsuse ja
saadikute tehtud parandusi. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kas meil on küsimusi hr. Arrole? Ei ole. Tänan!
Kolleegid, täpsustame asjaolusid. Mõlemad pooled, nii
juhtivkomisjon kui valitsus, samuti kolmas osapool, maaelukomisjon,
on seda meelt, et nendest kahest eelnõust võiks saada üks eelnõu.
Ettekanded on ära kuulatud. Nagu ma alguses teid informeerisin,
arutame neid seaduseelnõusid kiireloomulise menetluse reeglite
järgi, mis tähendab, et põhjalik arutelu on esimesel lugemisel.
Kui täiskogu on nõus esimest lugemist lõpetama, millele
juhtivkomisjon üles kutsus, ootame parandusettepanekuid 24 tunni
jooksul.
Kolleegid, kell on 17.50. Meie ametliku tööaja lõpuni oleks
veel 10 minutit aega, kuid me töötame erakorralise istungjärgu
erakorralise reglemendi järgi, mis tähendab seda, et meie töö
peaks jätkuma 18.20. Mul on selline ettepanek, kolleegid, et me
siiski praegu teeksime väikese vaheaja. Juhatus läheb nõu pidama
juhatuse tööruumi.
V a h e a e g
Juhataja
Istung jätkub, asume töökohtadele ja kontrollime kohalolekut.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 65 rahvasaadikut, puudub 32.
Kolleegid, avan läbirääkimised kahe seaduseelnõu üle. Kõne
all on maa hinna taseme seaduse eelnõu ja maa hindamise seaduse
eelnõu, millest, nagu arvatakse, võib saada üks, kuid peame sellel
teemal läbirääkimisi. Kes soovib kõnet pidada? Sõna võtta?
Juhtivkomisjoni esindaja tegi ettepaneku esimene lugemine
lõpetada. Ja on tehtud ettepanek esitada teisele lugemisele nende
kahe eelnõu põhjal sobiv süntees ja aluseks võtta maa hinna
taseme seaduse eelnõu. Kas lõpetame esimese lugemise? Esimene
lugemine on lõppenud. Parandusettepanekuid ootame ööpäeva
jooksul.
Eesti Vabariigi pankrotiseaduse rakendamise kohta
Juhataja
Jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ning hakkame arutama
eelarve-majanduskomisjoni poolt esitatud otsuseprojekti, mis käsitleb
Eesti Vabariigi pankrotiseaduse rakendamist. Palun kõnetooli hr.
Jüri Reinsoni, eelarve-majanduskomisjoni esimehe.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõigil on ilmselt veel
meeles, et me hiljuti võtsime siinsamas saalis vastu pankrotiseaduse
ja et selle nüüd üsna aktuaalseks muutunud seadusega edasi minna,
vajab asi ka rakendamist. Selleks ongi eelarve-majanduskomisjon
esitanud teile Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse projekti Eesti
Vabariigi pankrotiseaduse rakendamise kohta, mis käsitleb seaduse
jõustumist ja kõike, mida on vaja veel selgitada, näiteks kas või
seda, keda mõistetakse juriidilise isiku all ja millised ülesanded
peab Ülemnõukogu seoses pankrotiseaduse rakendamisega vajalikuks
valitsusele anda. Sellega lõpetan ma oma ettekande. Tänan!
Juhataja
Kas on küsimusi hr. Reinsonile? Ants Veetõusme!
A. Veetõusme
Lugupeetud juhataja, mul on üks küsimus ettekandjale seoses
pankrotiseaduse ja selle rakendamise otsusega. Kas pankrotiseaduse
rakendamist ei takista ka praegune tsiviilkoodeks, mida võib-olla
tuleks ka muuta?
J. Reinson
Lugupeetud hr. Veetõusme! Esitatud eelnõu 7. punkti 5. alapunkt
ütleb: "Esitada Eesti Vabariigi Ülemnõukogule kahe kuu
jooksul käesoleva otsuse vastuvõtmisest arvates ettepanekud
vabariigis kehtivate seaduste vastavusse viimiseks Eesti Vabariigi
pankrotiseadusega ..." Ühtlasi on mul meeldiv teatada, et
tsiviilkoodeksi muutmise ettepanek on meil juba olemas ja isegi
sellel koosseisul on võimalik seda arutada, kui juhatus peab seda
vajalikuks.
V. Menšikov
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud ettekandja! Paluksin täpsustada
otsuse punkti 2. Venekeelses formuleeringus mõeldakse juriidilise
isiku all ka majandusühingut, kel pole juriidilise isiku staatust.
Seega tuleb välja, et ühing, kel pole juriidilise isiku staatust,
on juriidiline isik. Paluksin selle mõtte täpsemalt avada!
J. Reinson
Lugupeetud hr. Menšikov! Kui teid vaevab ainult see, kuidas saab
majandusühing, kes ei ole juriidiline isik, ikkagi olla
juriidiliseks isikuks, siis selleks ta ei saagi, vaid selle seaduse
mõttes samastatakse ta juriidilise isikuga. Tema kohta kehtivad
samad seadusesätted mis juriidilise isiku kohta, vaatamata sellele,
et tal ei ole juriidilise isiku staatust.
Kui küsimus on selles, millised need majandusühingud võiksid
olla, siis vabandage, sellele küsimusele ei oska ka mina praegu
vastata, aga seadusandja näeb ette võimaluse, et on olemas
majandusühing, millel ei ole juriidilise isiku staatust, kuid mis
ometi võib minna pankrotti.
K. Raud
Austatud eesistuja, lugupeetud ettekandja! Ma paluksin lähemalt
kommenteerida otsuse punkti 4, mis käsitleb tagasiulatuva jõu
andmist seaduse sätetele vara tagasivõitmise kohta. Ma saan aru, et
moraalsest ja inimlikust seisukohast võttes on see vahest õige.
Kuidas on selle asja juriidilise küljega ja kas juhul, kui
tagasiulatuva jõu andmine on tõepoolest õigustatud, ei peaks
kindlaks määrama ka mingi ajalise piiri? Aitäh!
J. Reinson
Lugupeetud hr. Raud! Selleks, et nüüd väga detailselt selgitada
punkti 4, peaksime ette võtma seaduse §-d 42–48. Mis puutub
tähtajasse, mis peaks olema sätestatud, siis seaduses on seda juba
tehtud. Nii et ilmselt pole seda vaja korrata.
Mis puutub sellesse, kas on üldse otstarbekas anda kõnealusele
seadusele tagasiulatuvat jõudu, siis ma arvan, et kui me hakkame
ikkagi pankrotiküsimusi lahendama, siis kahtlemata on vaja rakendada
ka tagasivõitmise paragrahve, mis on niikuinii tagasiulatuva jõuga.
Juhataja
Koid Raud, teine küsimus!
K. Raud
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Minu küsimus käsitles
siiski seda, et üldjuhul seadustel tagasiulatuvat jõudu ei ole. Kas
on õigustatud niisuguse pretsedendi loomine? Aitäh!
J. Reinson
Lugupeetud hr. Raud! Ma saingi nii aru, et te viitate sellele, et
üldjuhul me ei ole rakendanud seadustes tagasiulatuvat jõudu. Aga
et pankrotiseaduse §-des 42–48 on juba sätestatud tagasiulatuv
jõud vara tagasivõitmise kohta, siis on otsustatud ka siin teha
Ülemnõukogule ettepanek vastu võtta rakendusotsus, mis võimaldab
vara tagasi võita ka vaesemast perioodist, mitte ainult 1.
septembrist 1992, kui seadus jõustub.
Juhataja
Selge! Suur tänu! Kas on hr. Reinsonile veel küsimusi? Ei ole,
tänan! Avan läbirääkimised. Uno Ugandi!
U. Ugandi
Austatud spiiker! Kallid kolleegid! Panen ette teha järgmised
muudatused selles otsuseprojektis.
Esimeses punktis, kus on öeldud, et kehtestada Eesti Vabariigi
pankrotiseadus alates 1. septembrist, muuta see 1. augustiks.
Punktis 6, kus on juttu 1. juulist, kirjutada 15. juuli, kuna 1.
juuli on juba möödas.
Ja kolmandaks. 7. punkti 5. lõikes asendaksin sõnad "kahe
kuu jooksul" sõnadega "ühe kuu jooksul". Tänan! Ma
toon ettepanekud kirjalikult.
Juhataja
Jah, suur tänu! Läbirääkimised jätkuvad. Kas on kõnepidajaid,
sõnavõtjaid? Ei ole. Kas loeme läbirääkimised lõppenuks,
õigemini, kas paneme ettepaneku hääletusele?
Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll! Kohal on 55
rahvasaadikut, puudub 42.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada
läbirääkimised käesoleva päevakorrapunkti üle?
Selle ettepaneku poolt on 52 rahvasaadikut, vastu hääletanuid ja
erapooletuid saadikuid ei ole. Läbirääkimised lõpetatakse.
Kas hr. Reinson esineb lõppsõnaga ja kommenteerib
parandusettepanekuid?
J. Reinson
Lugupeetud kolleegid! Meile laekunud parandusettepanekuid, nagu te
aru saate, komisjonis arutatud ei ole ja ma saan esitada eelkõige
komisjoni esimehe seisukohad. 1. juuli asemel võime 15. juuli
rahumeeli aktsepteerida, kuna tõepoolest 1. juulit me selles
seaduses enam sätestada ei saa. Mis puudutab teisi kuupäevi, siis
palub selle otsuseprojekti peamine autor hr. Varul väga tungivalt
jätta just need kuupäevad, kuna juristid ei hinda reaalseks
võimalust neid asju varem ette valmistada. Kuupäevi muutes me teeme
jälle sellise otsuse, nagu varemgi meil on juhtunud, et me ei ole
võtnud kuulda juristide häält, kes ütlevad, millal nad jõuavad
oma asjadega valmis. Kui autor taotleb, siis peame need ettepanekud
läbi hääletama. See on üks lahendus.
Juhataja
Hr. Ugandi, ega ei ole juhtumisi tekkinud pärast lõppsõna
kuulamist soovi ettepanekud tagasi võtta? Või panen need
hääletusele? Panen hääletusele!
J. Reinson
Ma tahan kolleegide tähelepanu juhtida veel sellele, et punkti 7
alapunktis 2 sätestatakse valitsusele ülesanne korraldada
pankrotihaldurite ettevalmistamine ja määrata nende
kvalifikatsiooni nõuded. Kui te arvate, et olete võimeline selle
ülesande endale selgeks tegema selle lühikese ajaga 1. augustiks,
siis me võime muidugi sellise otsuse langetada.
Juhataja
Nii, juhtivkomisjon ei toeta. Kutsume nüüd kõik saadikud saali.
Võib-olla me kohaloleku kontrolli läbi ei vii, teeme seda enne
lõpphääletust.
Lugupeetud rahvasaadikud! Kolleeg Uno Ugandi on esitanud kolm
parandusettepanekut, millest üks aktsepteeriti kohe juhtivkomisjoni
poolt, sest siin teistmoodi lahendust ei oleks saanudki olla, 1.
juuli on meil seljataga. Küll aga on veel lahtine kahe
parandusettepaneku saatus. Ja nüüd esitamise järjekorras. Uno
Ugandi teeb ettepaneku otsuseprojekti 1. punktis kuupäev muuta,
asendada 1. september 1. augustiga. Juhtivkomisjon ei toeta seda ja
esitas oma argumendid. Kas on selge? Kas võin paranduse hääletusele
panna? Tänan!
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Uno Ugandi esimese
parandusettepaneku poolt?
Selle ettepaneku poolt on 6 rahvasaadikut, vastu 34, erapooletuks
jäi 6. Uno Ugandi esimest parandusettepanekut Ülemnõukogu ei
toeta.
Teine parandusettepanek puudutab punkti 6. Ettepanek on asendada
seal sõnad "1. juuliks" sõnadega "15. juuliks".
Sellega on komisjon nõus, mis on ka loogiline. Kas saalis on keegi,
kes nõuab selle ettepaneku hääletusele panekut? Ei nõuta. On
aktsepteeritud.
Uno Ugandi kolmas parandusettepanek käsitleb punkti 7 alapunkti
5. Ettepanek on asendada sõnad "kahe kuu" sõnadega "ühe
kuu". Leidsite üles? Juhtivkomisjon ei toeta. Tõi oma
argumendid.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Uno Ugandi kolmanda
parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt
on 5 rahvasaadikut, vastu 29, erapooletuid 11. Uno Ugandi kolmas
parandusettepanek ei leidnud toetust.
Ja nüüd otsuseprojekt tervikuna. Kutsume nüüd kõik saadikud
saali ja viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll! Kohal
on 62 rahvasaadikut, puudub 35.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi pankrotiseaduse
rakendamise kohta? Palun hääletada! Vaja on 49 häält.
Selle ettepaneku poolt on 57 rahvasaadikut, vastu 1, erapooletuid
ei ole. Otsus on vastu võetud.
Eesti Vabariigi mootorikütuseaktsiisi seaduse eelnõu ja Eesti
Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi
aktsiisimaksu seaduses" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Lugupeetud kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale.
6. päevakorrapunkt – mootorikütuseaktsiisi seaduse eelnõu koos
selle juurde käiva muudatusega aktsiisimaksu seaduses. Me alustame
teise lugemisega. Palun ettekandeks kõnetooli rahandusministri
asetäitja hr. Enn Roose!
E. Roose
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, asejuhataja, saadikud! Valitsus
esitab teisele lugemisele Eesti Vabariigi mootorikütuseaktsiisi
seaduse eelnõu. Ilmselt saadakse aru, et see ei ole seotud praeguste
muude maksudega, nende maksude ümber kujunenud teatud ažiotaažiga.
See on plaaniline maksuseadus, mis tuleb korda teha, nagu varasemad
aktsiisiseadused.
Samal ajal on mul siiski volitus valitsuse esimehe nimel juhtida
teie tähelepanu sellele, et kui homme või kunagi hiljem tuleb
rahareformi komitee poolt vastuvõetud maksumäärade tõstmise
arutelu, siis loob mootorikütuse aktsiisimaksu seaduse vastuvõtmine
väga soodsa pinna ettevõtte tulumaksust loobumisele.
Nüüd, esimese ja teise lugemise vaheajal, on teile esimese
lugemise ajaks antud mootorikütuse aktsiisimaksuseaduse eelnõus
tehtud järgmised muudatused.
§ 3 sätestab praeguses tekstis, et mootorikütuse aktsiisimaksu
võetakse kütuse sissetoomisel Eesti Vabariiki 10% ostuhinnast.
Varem püüdsime siin diferentseerida, teha nii, et mootorikütuse
aktsiisi võetaks kas selle edasimüümisel või tarbimisel Eesti
Vabariigis, mitte vahetult impordi momendil, tähendab, majanduspiiri
või tollipiiri ületamisel. Kuna see osutus liiga keeruliseks ja
majanduskomisjon soovitas juba esimese lugemise eelarutelul viia maks
ühtseks sissetoomise ajal, siis vabariigi valitsus sellega ka
nõustus.
Lõige 2 samas paragrahvis täpsustab, et kui need ostudokumendid
on vormistatud väga madalate hindadega või hinnad üldse puuduvad,
siis lähtutakse selle maa keskmisest jaemüügihinnast, kust see
mootorikütus imporditi. Üldjuhul tähendab see, et Eesti
Hinnaametil on kohustus varustada tolli näiteks Venemaal olevate
Peterburi, Pihkva ja Moskva vastavate mootorikütuse ja õlide
jaemüügi- või hulgimüügihindadega.
§ 4 täpsustab Eesti krooni tingimustes, et see aktsiis võetaks
Eesti kroonides ja kui saatedokumendid on teises valuutas, siis
arvutatakse see ümber Eesti kroonidesse. Juhul kui tegemist on Vene
rubladega, siis tehakse ümberarvutus Vene rubla ja Saksa marga
vahekorrast lähtuvalt.
Ja § 10, mis sätestab endises redaktsioonis, et aktsiisi
võetakse järgmisel kuul pärast Eesti krooni kehtima hakkamist,
kuid nüüd püüame täpsustada, et see on alates 1. augustist 1992.
Nüüd me tegime terve hulga variantarvutusi, milliseks võib
laekumine osutuda mootorikütuse aktsiisist.
Esialgse variandi kohaselt, kus võeti aluseks Eesti müügihind,
kujunes teile teadaolevalt aktsiisi laekumiseks nüüd juba
teisendatuna Eesti kroonidesse 140 miljonit Eesti krooni. See oli
arvutatud siis, kui mootorikütuse eelmise aasta tarbimise määrast
jääb järele 40%. Kui minna ostuhinna peale, mis on väiksem kui
müügihind, siis laekub sama 40%-lise tarbimise mahu juures 110
miljonit Eesti krooni. Kui nüüd Venemaa pool kehtestab ka Eesti
jaoks eksporditava mootorikütuse ja õlide hinnaks nn.
maailmaturuhinnad või hinnad maailmaturu tasemel, siis kujuneks
laekumiseks 151 miljonit krooni. Tähendab, nende 110 ja 151 miljoni
vahel on tõenäoline aktsiisimaksu laekumise hulk või suurus.
Nüüd tahan ennetada hr. Arro küsimust selle kohta, et kui palju
siis põllumajandussaadused kallinevad. See on hr. Arro
lemmikküsimus. Me uurisime käesolevaks istungjärguks ka seda.
Põllumajandusministeeriumi andmetel on piima ja liha hinnas ilma
söötade hinnata bensiini ja diiselkütuse osatähtsus 8–10%. See
tähendab, et kui me kehtestame 10%-lise aktsiisimäära, siis peaks
põllumajandussaaduste omahind tõusma 1%. Teravilja puhul on
omahinnas diiselkütuse või mootorikütuse osatähtsus 20–22%.
Sisuliselt tähendab see müügihinna suurenemist 2%. Aga seda
muidugi juhul, kui ei hakata korrutama kütuse hinda mitmete kaudsete
kuludega, nii nagu meil see üldjuhul kombeks on. Kui tulla tagasi
teravilja juurest, mis hõlmab ka söödateravilja, liha ja piima
juurde, eeldades, et söödateravilja puhul on mootorikütuse
omahinna osatähtsus sama suur, siis võib öelda, et piima ja liha
hind koos sööda hinnaga tõuseb maksimaalselt kuni 2,5–3%.
Nii palju tagajärgedest. Ma tahan sellega öelda, et on hoopis
teisi tegureid, mis tõstavad hindu hoopis rohkem. Näiteks kavatseb
Tallinna Piimakombinaat hakata kasutama Rootsi tetrapakendeid, mis
põhjustab piima hinna tõusu juba poolteist korda – 0,5, 1 või 2%
on sellega võrreldes tühine. Ja kui teravilja puhul hakatakse
praeguse põua olukorras rakendama maailmaturu sisseostuhindu, olgu
see siis sööda- või toiduteravili, siis tõusevad hinnad juba
rohkem kui kaks korda. Nii et see mootorikütuse osatähtsus on siin
kaduvväike. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Enne, kui me hakkame küsimusi esitama, ma palun, et
lülitaks sisse pr. Klavdia Sergij mikrofon. Kõigepealt esitan
küsimuse ise. Pr. Sergij, kas me käsitleme seda päevakorrapunkti
kiireloomulisena? Kas me arutasime esimesel lugemisel seda eelnõu
põhjalikult? Kas see on normaalprotseduur või kiireloomuline?
Normaalprotseduur. Aitäh! Alustame küsimuste esitamist. Pavel
Grigorjev!
P. Grigorjev
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud hr. Roose! Mulle jääb §-s 5
arusaamatuks mõiste "valmistava tehase poolt komplekteeritud".
Te teate, et paljud autod on praegu täiendavalt komplekteeritud
gaasiseadmetega. Tähendab, piiri ületades on nad sunnitud maksma
aktsiisimaksu.
Ja teiseks, samas paragrahvis on öeldud: "ainult valmistava
tehase poolt paigaldatud paakidesse valatud kütus". Aga
välismaale sõites võetakse ju alati igaks juhuks kaasa paar
kanistrit bensiini. Kas need ka maksustatakse aktsiisiga? Tänan!
E. Roose
Lugupeetud hr. Grigorjev, mul on täpselt sama arusaamine mis
teilgi. Tähendab, kui te terve auto teete bensiinipaagiks ja toote
sellega bensiini üle piiri, siis loetakse, et autol ei ole mitte
tehase poolt pandud paak, vaid teie enda poolt pandud paak ja kõik
üle valmistava tehase poolt pandud paagi mahu on aktsiisimaksuga
maksustatav. Seda moodust kasutavad praegu väga paljud autoomanikud,
et tuua Venemaalt bensiini sisse.
Teiseks, kui välismaale sõidetakse, ütleme kui Venemaale
sõidetakse, pole mõtet tagavarakanistrit kaasa võtta, sest seal on
bensiin ligi kaks ja pool korda odavam kui Eestis. Kui te sõidate
Soome, siis Soome toll ei lase kaasavõetud bensiini läbi ja see
kuulub aktsiisiga maksustamisele. Aitäh!
V. Jermolajev
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt tahan
öelda, et idapiiri taga Eesti numbrimärkidega autosid ei tangita.
Seepärast on meil võib-olla otstarbekam ka kallimat bensiini igaks
juhuks kaasa võtta. Nüüd aga kaks küsimust.
Esimene. Te rääkisite, kui palju kallineb põllumajandustoodang.
Aga kui palju kallineb teie arvates üldse kõik Eesti territooriumil
seoses bensiini hinna tõusuga? Ma ei mõtle mitte ainult
põllumajandustoodangut, vaid ka kogu tööstustoodangut.
Ja teiseks. Seaduse § 3 lõikes on juttu dokumentidest mis
näitavad, et bensiin on ostetud ilmselt alandatud hinnaga. Mida
tähendab ilmselt alandatud hind? Üks ametnik peab üht hinda
ilmselt alandatud hinnaks, teine aga teist ja kolmas kolmandat. Kas
on olemas mingi kord, mis välistaks voluntarismi ja võimaluse
kuritarvitada oma ametiseisundit? Tänan!
E. Roose
Tähendab, ma selgitan hr. Grigorjevile, et jutt on mootorikütuse
ja mootoriõlide impordi maksustamisest aktsiisiga. Kui te neid välja
viite, siis Eesti toll seda kaupa ei maksusta. Ma rääkisin, kuidas
meile tuuakse bensiini sisse bensiinipaakideks ümberehitatud
autodega, ka sõiduautodega.
Edasi. Kui palju kallineb kogu toodang? Kui statistiliselt
keskmiselt võtta ja arvestada seda, et meil kogutoodangu, s.o.
aastatoodangu maht on umbes 3,5 miljardit Eesti krooni, siis
aktsiisist laekub aasta arvestuses 100–150 miljonit. Muidugi
kannatab kõige rohkem see, kes kasutab müügituru leidmiseks oma
toodangu transportimist kauge vahemaa taha ja toob väga kaugelt
sisse toormaterjali.
Meil tehakse pidevalt naabermaade turu hinnauurimusi, sealhulgas
Venemaa turu hinnauurimisi. Seda teevad Venemaa vastavad organid ka
ise ja avaldavad neid andmeid. Me ilmselt peame neid andmeid
kasutama. Nüüd on meil tollideklaratsioonide näol ka oma
tollistatistika, millest me saame teada enamiku ostjate õiged
hinnad. Mõni võib välja tulla kaks-kolm korda madalama hinnaga,
tähendab, fiktiivsete dokumentidega, et pääseda aktsiisimaksust.
Seda võtet on praegu kogu aeg kasutatud. Peame seda rohkem
arvestama. Kasutada tuleb neid hindu, mis teisedki deklareerivad ja
mis on turuhindadena avaldatud seal, kust imporditakse bensiini.
H. Peterson
Lugupeetav juhataja ja ettekandja! Esitasite oma arvamuse, kui
palju moodustab kütuse hind põllumajandussaaduste omahinna
struktuurist, kuid kas olete ikkagi veendunud, et see struktuur
säilib ka praegusel ajal, kus kütus ei maksa enam seitse kopikat
ega ka seitse rubla, vaid midagi enamat? See struktuur oli möödunud
aastal toodetud sööda kohta. Kas jääte oma arvamuse juurde? Mina
igatahes pakun 10 korda enam, sest suurmajandites on veod väga
pikad, eriti söödavarumisel.
E. Roose
Kui te, hr. Peterson, pakute 10 korda rohkem, siis ei saa olla
bensiini hind liha ja piima omahinnast 100% ja teravilja omahinnast
200%, see on ilmselt küll liialdus, aga struktuurimuutused kindlasti
tulevad ja mitte ainult bensiinist, vaid kõikidest muudest kaupadest
tingituna, kaasa arvatud mürkkemikaalid, herbitsiidid,
veterinaarravimid jne. Kuidas need täpselt kujunevad, ei tea. Mul ei
ole tõesti ettekujutust, millised lõppkokkuvõttes
struktuurimuutused on. Ma kandsin ette, et liha ja piima puhul on
hind omahinnas 3–10%. Kui te 10 korda kõrgemat pakute, siis on
100%. Ja kui teravilja puhul on see 20–22%, siis on bensiini ja
diiselkütuse omahind sellest tulenevalt 200%. Ma sain niimoodi aru
teie küsimusest. Ma rääkisin sellest, et kui me tõstame 10%
mootorikütuse aktsiisi, siis kallineb see 2,5–3%, mitte rohkem.
Aitäh!
A. Sirendi
Lugupeetud ettekandja, ma tahtsin umbes sedasama küsida, mida hr.
Peterson juba küsis. Mulle tundus, et hr. Arro lemmikküsimusele
vastates tegite nalja ja ilmselt nii see oligi. Kuid öelge, kas on
üldse mõtet niisuguste vanade andmetega välja tulla tingimustes,
kus igaühel on juba teada, et näiteks traktoritööde omahinnas on
kütuse osa juba 70–80%. Põllutöölistele ei maksta palka juba
pikemat aega. Selles olukorras rääkida, et kütuse hinna tõstmine
võib tõsta toodangu omahinda mõne protsendi võrra, on tõesti
nali. Ma küsin, kas te algusest peale mõtlesite Arrole nalja teha
või võtsite öeldut tõsiselt?
E. Roose
Hr. Sirendi, ma ütlesin kohe alguses, et need andmed saime täna
põllumajandusministeeriumist ja ma kandsin need ette.
A. Sirendi
Suur tänu!
E. Roose
Ma ei tulnud nalja tegema!
A. Ristkok
Mul on kaks küsimust. Esimene puudutab § 6 2. lõike 2. punkti,
kus on öeldud, et mootorikütuse ja õli müük tehnoloogilisel
otstarbel, mida kasutatakse välisreisidel vee- ja õhusõidukeil,
loetakse ekspordiks. Miks siia alla ei arvata näiteks
rahvusvaheliste liinide ronge ja autobusse, mis tegelikult samalaadse
üle piiri vedamisega tegelevad?
Ja teine küsimus on põhimõttelisemat laadi. Maksude kogumise
kaudu riigieelarve tulude hankimine on teada võte. Nüüd aga tekib
küsimus, kas on kaalutud, miks just praegu arutame hinna lisamist
sellele kaubaartiklile, mille hinda on viimastel aastatel niigi
tarbija jaoks kõige rabavamalt tõstetud. Võib-olla oleks seda mõne
teise kaubaartikli puhul õigem teha? Nüüd aga me muudkui lisame ja
lisame sellele niigi väga kalliks läinud asjale hinda juurde.
Aitäh!
E. Roose
Hr. Ristkok, teie esimene küsimus puudutas mootorikütuse
eksporti, kui on tegemist rongide ja autode või autobussidega. Kui
Eestist lähevad autod välja, siis ei kuulu mootorikütus niikuinii
aktsiisi hulka. Autode paagis olev või isegi kaasavõetud kütus
kasutatakse ära selleks, et see lihtsalt Eesti tarbija poolt maha
kanda.
Nüüd võtame juhuse, kus Eestisse tullakse nendesamade
liiklusvahenditega. Eesti on küllalt väike maa, et siia oleks vaja
tagavarapaake või tagavaramahuteid võtta. Eesti maksimaalne
diagonaalpikkus on umbes 300 km. Seda on võimalik ühe autopaagiga
läbi sõita, olgu see siis sõiduauto-, veoauto- või bussipaak.
Seetõttu ei ole selle liiklusvahendi puhul vaja kütust kulutada
ekspordi alla käivana. Küll aga on eksport vajalik siis, kui meil
käivad tankimas välismaa laevad ja tulevikus võib-olla ka
vahemaandumisega välismaa lennukid, kui meil tekivad sellised
lennuväljad. Nii et laevadele on see probleem reaalne juba praegu.
Neile on vaja ehitada Tallinna Uussadamas koostöös hollandlastega
vastavad terminalid. Imporditud mootorikütuselt aktsiisi
tagasimaksmine tähendab seda, et me lihtsalt suurendame kaubakäivet
läbi Eesti ning saame maksud kätte näiteks tulumaksuna ja
võib-olla muude maksudena, kaasa arvatud käibemaks. Seetõttu pole
siin § 6 2. lõikes teie poolt küsitud transpordivahendid sees.
Nüüd teine küsimus. Miks me lisame aktsiisimaksu sellele
kaubale, spetsiifilisele kaubale, mis on niikuinii kallinenud? See on
valiku küsimus. Ma toonitan ainult kahte momenti. Mootorikütuse
aktsiisimäärad eelmisest aastast on nii väikesed, et neid
aktsiisideks enam nimetada ei ole mõtet ja nende suurenemine või
nende laekumise suurenemine ei käinud inflatsiooniga kaasas. See on
üldise maksusüsteemi korrastamise küsimus. Aga teiseks, meie
mootorikütuse hinnad peaksid nüüd stabiliseeruma, kuigi Venemaal
nende saaduste hinnad, mida Eestisse lubatakse eksportida, järjest
tõusevad. Ainukene võimalus neid hindu alla suruda, kui nad väga
suureks lähevad, on hakata Läänest kütust importima. Kuna osa
meie kütust on juba nn. maailma konkurentsi tasemel, siis ilmselt
seda tulebki teha.
Aga ma tahan juhtida teie tähelepanu väga olulisele nähtusele,
mis on tekkinud kütuse realiseerimisel Eestis. Te mäletate väga
hästi "Eesti Kütuse"" kõrgeid hindu. "Eesti
Kütus" pidi neid hindu konkurentsi survel alandama. Nüüd on
juhtunud selline asi, et ilmselt on tekkinud kartellikokkulepped
"Eesti Kütuse" ja muude mootorikütuse importijate vahel.
Tähendab, hinnad on praktiliselt kogu Eestimaal sellega ühtlustunud
ja ei ole praegu seaduslikku alust, et lõhkuda kartellilepinguid.
Seda nimetatakse kartelliseaduseks ja Ülemnõukogusse tuli ta juba
eelmisel aastal monopolivastase seadusena ja seetõttu on valitsusel
lähemal ajal päevakorras kehtestada valitsuse vahenditega
kartelliregulatsioon, et saaks hakata lõhkuma neid
kartellilepinguid. Ka bensiini hind on tõusnud just nende
kartellilepingute tõttu hoopis rohkem kui tänase seaduse 10%.
N. Zahharov
Hr. Roose! Te rääkisite väga huvitavalt põllumajandussaaduste
hindade tõusust. Aga mina tahan öelda, et mootorikütuse
aktsiisimaks on eriline aktsiis. See ei ole viin või sigaretid,
mille eest aktsiisimaksu maksab iga konkreetne inimene. See maks
kandub üle igale Eesti elanikule.
Seoses sellega on mul konkreetne küsimus: kas valitsus on välja
arvestanud, kui palju suureneb kogu toodangu maksumus vabariigis ja
kui palju alaneb seoses sellega elatustase ühe inimese kohta
kroonides?
Ja teine küsimus. Praegu on kõigile, kes majandusega tegelevad,
täiesti selge, et Eesti Vabariigil on tõsiseid raskusi toodangu
realiseerimisega idapoolsetes riikides kõrge hinna tõttu, mis on
seotud meie majanduse teatud arenguteguritega ja kõrge töötasu
tõttu.
Seoses sellega on konkreetne küsimus: kas valitsus on välja
arvestanud vabariigi kahjud seoses kõigi nende toodete hindade
tõusuga, mida Eestist eksporditakse nii itta kui ka läände? Tänan!
E. Roose
Jah, hr. Zahharov, esimesele küsimusele on suhteliselt kerge
vastata. See aktsiisimaks maksab ekvivalendis 2–3% käibemaksu.
Tähendab, valitsuses need arvutused esitati ja selleks, et
maksukoormust mitte tõsta, tehti ka ettepanek lasta käibemaks 2–3%
või õigemini 2–9% alla, 7% peale praktiliselt. Sel juhul poleks
te küsimust võib-olla esitanud. Meie elanikkonnale oleks
kompenseeritud seesama kulutuste tõus, mis läbi kütuseaktsiisi
juurde tuleb. Aga eelarve defitsiidi juures, mis oli juba selle aasta
aprillis, otsustas valitsus käibemaksu alandamise teed siiski mitte
minna.
Ma arvan, et idaekspordi suhtes on probleem hoopis mõjuvamatel
põhjustel raskendatud kui meie kütuseaktsiisi tõttu. Nimelt on
raskus selles, et meil puuduvad Venemaa Föderatsiooniga normaalsed
arveldussuhted. Venemaa on meile miljardeid rublasid võlgu, ta ei
tasu meie ettevõtetele. Juba sealne suhtumine meie eksporti on
loonud tõsisema takistuse ekspordi jätkamiseks üldse Venemaa
poolele. Ja siin ei tasu rääkida sellest, et aktsiisimaks seda
oluliselt muudaks. Küll aga peaks Lääne suunas meie eksport
suurenema. Meile on antud võrdlusandmed, kui suured on vastavad
maksud meie naaberriikides, nii Soomes kui ka Rootsis. Te näete, et
selles suhtes on Eesti 10% mitu korda väiksem kui Rootsi
aktsiisimaksud. Seetõttu on Eesti ekspordi raskustel lääne poole
rohkem põhjuseks meie kaupade ebakvaliteetsus, meie vanade
ettevõtjate algatusvõime puudumine, mitte kulutused, sest
palgakulutused ja seniajani ka maksukulutused olid meil võrreldes
naabermaadega, eriti lääneriikidega, väga konkurentsivõimelised.
Aktsiisimaksu see asjaolu mitte sugugi ei determineeri. Aitäh!
J. Lippmaa
Hr. Roose! Ma pean pöörduma jälle teie poole küsimusega, mille
ma esimesel lugemisel esitasin ka hr. Millerile. Mina saan aru nii,
et maksupoliitika üks põhiline eesmärk on mingit majandusharu
riigis arendada ja midagi pidurdada. Mõni aeg tagasi esines
valitsusjuht meie ees itkuga, kus ta ütles, et meil on kolm kriisi,
millest üks on kütusekriis. Uskumatu, aga seekord on tal õigus.
Tsiteerin teile möödunud nädala "Pärnu Postimeest":
"Kolmapäeval jäi diiselkütuse ja bensiini puudusel heinatöö
seisma maakonna kaheksas majandis ... Seal ei saa jätkata
loomadele talvesööda varumist, sest tühja paagiga ei liigu ükski
auto ega traktor paigast."
Tänases "Postimehes" on artikkel selle kohta, et
Venemaa lõpetas naftasaaduste tarnimise Eestisse. Mina saan aru
niiviisi, et igaüks, kes meile tilga kütust toob, on auraha ära
teeninud, teie aga tahate neid veel lisaks maksustada. Toote meile
võrdluseks Soome ja ka hr. Miller tõi võrdluseks teised arenenud
riigid. Kui hr. Vähi ütleb, et meil on kriis, kas siis seal on ka
teie arvates kriis, et te kogu aeg neid võrdlusi meile toote? Mida
tahate selle maksu tõstmisega saavutada, kas suurendada
kütusekriisi? Või arvate erinevalt valitsusjuhist, et meil ei ole
kütusekriisi?
E. Roose
Kindlasti on meil praegu kütusekriis, mis on tekkinud pärast
Eesti krooni sisseviimist Venemaa-poolse kütuseblokaadi tõttu. Kui
me esitasime aprillikuus selle seaduseelnõu, siis niisuguseid
kriisinähtusi ei olnud ja me lähtusime sellest, et kavandatu
kohaselt tuleb see aktsiisiseadus korda teha. Nüüd muidugi on
võimalik kriisiolukorras öelda, et aktsiisimaks iseenesest mõjutab
kriisi ühele või teisele poole. Tegelikult mõjutab mitte
aktsiisimaks, vaid impordivõime, mitte see, et me oleme
maksuvõimetud, vaid see, et me ei saa bensiini või muud kütust
kusagilt kätte. Võib-olla on siin tegemist hoopis
organisatsiooniliste põhjustega: me ei läinud õigel ajal Lääne
turult kütuse hankimisele üle. Ma väidan seda, et aktsiisimaks ei
suurenda ega vähenda kriisi, mis on tingitud hankimisest. Aitäh!
H. Kostabi
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud hr. Roose! Kütuse kallinemisel on
ka üks positiivne külg, millest küll kahjuks siin ei räägitud.
Tuletame meelde kas või Suessi kanali kriisi, mis sundis otsima teid
kulutuste vähendamiseks – võeti kasutusele ökonoomsem tehnika.
Teatavasti on meil kütust raiskav tehnika, sellest tulenevalt on
meil ka palju probleeme. Kas valitsusel ei oleks otstarbekas
aktsiisimaksu tõstmise kõrval kaaluda, kuidas anda ökonoomsemate
autode ja traktorite muretsemiseks soodustusi, kas või
maksusoodustusi, tollisoodustusi jne.? Samuti tuleks sisse seada
rangem kontroll kütust raiskava tehnika üle ja piirata selle
sissevedu. Aitäh!
E. Roose
See on väga õige ettepanek. Ma ei tea, kas valitsuses on sellest
juttu olnud, aga rahandusministeeriumis kindlasti. Ja meil on praegu
ette valmistatud üksikisiku tulumaksu seadus, mille üks paragrahv
hakkab reguleerima luksusautode kasutamist isiklikuks otstarbeks. Te
olete kindlasti tähele pannud, et Tallinna ja Eesti pildis on neid
luksusautosid väga palju, isegi suhteliselt rohkem kui rikkamates
naabermaades. Seal aga reguleeritakse sellist luksuse kasutamist nii,
et üksikisiku tulu koosseisu arvatakse nende autode
ülalpidamiskulud. See on väga hästi mõjunud ja ma arvan, et
lähemal ajal tullakse ka siia saali niisuguse ettepanekuga.
Kütust säästva tehnoloogia sisseviimiseks praegu konkreetseid
abinõusid minu teada kavandatud ei ole. Mootorikütuse osas aga
ilmselt oleks vaja seda teha. Me oleme valitsuses peatähelepanu
koondanud küttemasuudi kokkuhoiule. Selles suhtes on vastavad
energiasäästuprogrammid valmis ja käivitamisel.
L. Hänni
Austatud spiiker! Lugupeetud ettekandja! Minu arvates te peatusite
liiga põgusalt neil põhjustel, miks eelnõus on aktsiisiga
maksustamisel lähtutud siiski ostuhinnast. Eelnõu näeb ette ka
võimaluse, et tehingute dokumendid võivad olla võltsitud. Kuna
tehing toimub Eesti territooriumil, oleks ju riigihinna kontrollimine
tunduvalt lihtsam. Kas te ütleksite veel kord, miks siiski eelistate
ostuhinda?
E. Roose
Ma ütlesin oma ettekandes, et see soovitus tuli teie enda
eelarve-majanduskomisjonilt ja me nõustusime sellega kohe seepärast,
et maksutehniliselt on hoopis kergem piiri peal fikseerida toodud
kütus ja määrata selle aktsiisimaksu tingimused. Ja müügihind
nõuab ületoodava, imporditud bensiini või mootorikütuse koguse
fikseerimist ja siis pidevat jälgimist iga tarbija juures, kas ta on
selle ära kasutanud oma tarbekohaselt või on ta selle maha müünud
või lihtsalt maha kandnud. Väga raske on pärast teha vahet, kuhu
see mootorikütus on läinud. Ja selleks, et vältida igasuguseid
niisuguseid kahemõttelisusi ja vaidlusi, me nõustusime Ülemnõukogu
eelarve-majanduskomisjoni ettepanekuga. Aitäh!
T. Made
Austatud eesistuja! Lugupeetud hr. Roose! Kui me paneme kütusele
peale kõrge aktsiisimaksu, siis lähtudes teie väitest, küsin ma,
kuidas see meie impordivõimet või impordilusti suurendab? Kuidas te
kujutate seda mehhanismi ette?
Teine küsimus. Kas ma sain teist õigesti aru, et enne
rahareformi oli meil majandus enam-vähem korras, ei olnud
kütusekriisi, aga nüüd on asi untsus. Küsin: miks
rahandusministeerium valitsuse ühe osana ei takistanud rumalat ja
kiirustades läbiviidud rahareformi? Ma tänan!
E. Roose
Hr. Made, esimene küsimus vist käib selle kohta, et kas
importima hakatakse vähem või rohkem, kui kütuseaktsiis on peal.
Teile on kindlasti kätte antud nii Soome kui ka muud võrdlevad
bensiini ning diiselkütuse hinnad ja maksud. Soomes on maksud 42%,
Rootsis samuti 42%, Saksamaal aga 55%. Te võite tabelist ise näha,
üldjuhul on need 30 ja 60% vahel. Teistes maades kõigub aktsiisi-
ja käibemaksu osatähtsus müügihinnas. Ma arvan seda, et praegu
saadakse kütuse sissetoomisega, kui seda üldse sisse tuuakse,
ülikasumit. Aktsiisimaks vähendab nende bensiiniimportijate
ülikasumit 10%, võib-olla vähem, sest müügihinnast on see
väiksem suurus. Nii et praegu on probleem selles, et kütus kätte
saada. Kui need kaupmehed selle kätte saavad, siis igal juhul toovad
nad sisse. Neile on see küllalt rentaabel tegevus.
Kütusekriisi ma seostasin tõesti rahareformiga, eriti
idaimpordiga, ja seda ei olnud aprillikuus, kui see seadus esitati.
Siis oli kütusega varustamine Eestis suhteliselt normaalne.
Kuidas rahandusministeerium Eesti krooni sisseviimist reguleeris?
Mul on raske sellele vastata, sest sellest regulatsioonist ma
vahetult osa ei võtnud. Kui homme on hr. Miller siin, siis palun
esitage see küsimus temale. Temalt saab hoopis ammendavama vastuse.
Juhataja
Suur tänu! Nikolai Zahharov, teine küsimus.
N. Zahharov
Lugupeetud hr. Roose! Seoses teie vastustega tekkis mul veel üks
küsimus, mis puudutab mõnede SRÜ riikide blokaadi. Ma arvan, et
teie kui valitsuse esindaja vastate konkreetselt sellele küsimusele.
Milliste maksevahenditega, millise kursi alusel ja milliste pankade
kaudu arveldavad eesti ostjad mootorikütuse müüjatega teistest SRÜ
riikidest? Olen väga tänulik, kui te vastate sellele küsimusele
täpselt.
E. Roose
Praegu on saavutatud Venemaaga arvelduskokkulepe. Avatakse
krediteerimised 500 miljoni rubla ja 50 miljoni Eesti krooni
krediidiressursi ulatuses. Arveldus hakkab käima dollarihindades.
See vastab ka kaubanduskokkuleppele, mis sõlmiti selle aasta
alguses. Selle ajani, kuni Eestis oli käibel Venemaa rubla,
arveldati Venemaa rublades. Nüüd arveldatakse kõvas valuutas või
viiakse arveldused üle kõva valuuta peale. Kui mingid firmad on
säilitanud oma pankades või pangaarvetel ka Venemaa rubla või
omavad Venemaaga ühisettevõtet, siis on võimalik tasuda ka Venemaa
rublades.
Juhataja
Suur tänu, hr. Roose, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Ma
tänan!
E. Roose
Aitäh!
Juhataja
Ma palun kaasettekandeks kõnetooli pr. Klavdia Sergij, kes esineb
eelarve-majanduskomisjoni nimel.
K. Sergij
Lugupeetud kolleegid! Komisjon arutas veel kord läbi
mootorikütuse aktsiisimaksu seaduse eelnõu. Esitati palju küsimusi.
Hr. Roose andis meile täpset informatsiooni ja esitas arvestused,
mis on tehtud käesoleva seaduseelnõu kohta. Ta esitas teile
põhilise informatsiooni seaduseelnõus enne teist lugemist tehtud
muudatuste kohta. Mul pole midagi lisada, sest nagu ma teie
küsimustest aru sain, mõistsite te seaduse põhiolemust. On
muutunud seaduseelnõu põhialus ja aktsiisimaksu ei võeta praegu
mitte müügihinnast, vaid ostuhinnast. Seega on aktsiis 30% madalam.
Ettepanekuid käesoleva seaduseelnõu kohta teilt ei laekunud.
Komisjon toetab käesolevat seaduseelnõu ja teeb Ülemnõukogule
ettepaneku võtta see vastu teisel lugemisel.
On veel üks info. Kui aktsiisimaks oli 10% müügihinnast, siis
moodustas see 140 miljonit, kui see on aga 10% ostuhinnast, siis 108
miljonit. Kui miski on veel ähmane, siis palun esitage küsimusi.
Juhataja
Suur tänu! Kas on küsimusi pr. Sergijle? Ei ole. Suur tänu!
Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Viktor Jermolajevi.
V. Jermolajev
Lugupeetud kolleegid! Mind üllatab pehmelt öeldes meie
lugupeetud valitsuse naiivsus. Kui Venemaa sulgeb piiri, et mitte
lubada kaupade vedu Eestisse, siis on see arusaadav. Ta kaitseb oma
ettevõtete, oma tootjate huve. Kui Eesti kehtestab aktsiisimaksu
sisseveetavale alkoholile, siis on see arusaadav. Eesti kaitseb oma
tootjaid, eeskätt "Livikot". Aga kui Eesti loob
lisatakistusi ja barjääre, et mitte lasta vedada Eestisse kütust,
mida ta ei tooda ning mida on Eestis vähe ja mis on siin kallis,
siis ei näe ma selles mingit loogikat, liiatigi kui arvestada, et
see kõik toimub just enne viljakoristustööde algust.
Mis puutub valitsuse prognoosidesse 1–2%-lise hinnatõusu kohta,
millest meile rääkis lugupeetud hr. Roose, siis luban endale
meenutada teile, kallid kolleegid, tsitaati peaminister hr. Vähi
sõnavõtust pärast rahareformi, kus ta ütles, et valitsus on
planeerinud 8%-lise hinnatõusu rahareformi läbiviimise tagajärjel.
Aga tegelikult tõusid hinnad kahjuks 20%. Meie kogemusi arvestades
kahtlen ma selles, kas on õige valitsuse prognoos reaalse hinnatõusu
ja kõigi Eestis elavate inimeste elatustaseme languse kohta, millest
lugupeetud hr. Roose meile rääkis.
Teiseks tahan lugupeetud kolleege informeerida, et Venemaa poolt
ei ole mingit reaalset blokaadi bensiinimüügi valdkonnas. Laekub
koguni ettepanekuid tarnida Eestisse bensiini A-93 hinnaga 12–15
rubla liiter. Iseasi on muidugi see, et pärast krooni kehtestamist
ei saa seda võimalust kasutada, sest pole lahendatud küsimus,
kuidas krooni rubladeks ja rublasid kroonideks operatiivselt ümber
arvestada. Kütusemüüjatele pole kahjuks kroone vaja. Nemad nõuavad
rublasid ja pahatihti sularahas.
Mis puutub aga valitsuse prognoosidesse lisatulude saamise kohta,
siis kahtlen selles. Pärast reaalsete kütusehindade tõstmist ja
aktsiisimaksu kehtestamist isegi sellele vähesele kütusele, mis
praegu Eestisse jõuab, ei saa valitsus kätte neidki tulusid, mida
ta loodab saada aktsiisimaksu sisseseadmisest tuleneva hinnatõusu
tulemusena. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Läbirääkimised jätkuvad. Kas lõpetame
läbirääkimised? Kohaloleku kontroll! Kohal on 57 rahvasaadikut,
puudub 40.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada
läbirääkimised käesoleva päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku
poolt on 51 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid saadikuid ei ole.
Läbirääkimised lõpetatakse.
Kolleegid, minule ei ole laekunud mitte ühtegi
parandusettepanekut. Kas hr. Roose soovib lõppsõna?
E. Roose
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, asejuhataja ja saadikud! Ma
saan aru, et maksude küsimus on praegu emotsioone tekitav ja ka see
maks sattus sellesse tundlikku atmosfääri. Aga ma toonitaksin veel,
et tänu selle maksu kehtestamisele on väga head eeldused jõuda
kompromissile selles suhtes, et ettevõtte tulumaksu mitte tõsta. Te
saaksite homme vastu võtta otsuse tulumaksu mitte tõsta. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kas pr. Sergij soovib lõppsõna? Pr. Sergij, mul on
teile palve. Võimalik, et minu ettepanek võib vaidlusi tekitada,
kuid spiikrina ma riskin. Mul on palve, et te tulete ette ning
lõppsõna ütlemise käigus palute praegu arutelu katkestada ja
jätkata sellel istungjärgul.
K. Sergij
Oleksin tahtnud ainult informeerida Ülemnõukogu, et
eelarve-majanduskomisjon nõustus käesolevat seaduseelnõu toetama
ka veel sellepärast, et enne seda olime ära kuulanud peaministri
seletused maksusüsteemi, eelarve ja valitsuse plaanide kohta seoses
palgatõusuga, sellest oli tingitud komisjoni otsus.
Aga ma olen nõus ja ma arvan, et ka komisjon toetab ettepanekut
katkestada käesoleva küsimuse arutelu ja jätkata seda samal
istungjärgul.
Juhataja
Suur tänu! Arutelu katkestatakse ja jätkatakse veel sellel
istungjärgul.
Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi riigilipu ja
riigivapi etalonkujutiste kinnitamise kohta" eelnõu teine
lugemine
Juhataja
Kolleegid, jätkame kinnitatud päevakorraga ja alustame ühe
teise seaduseelnõu teist lugemist, kus arutusele tuleb Eesti
Vabariigi riigilipu ja riigivapi etalonkujutise kinnitamine. Palun
ettekandeks kõnetooli riigisümboolika osakonna juhataja hr. Raivo
Jakobsoni!
R. Jakobson
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud parlamendi liikmed! Vastavalt Eesti
Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 16. oktoobri seadluse
"Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi kasutamise korra
kehtestamise kohta" punktile 2 anti Eesti Vabariigi Valitsusele
ülesanne taastada riigilipu ning suure ja väikese riigivapi
etalonid. Selle ülesande täitmise võttis enda peale Eesti
Vabariigi Riigikantselei juurde moodustatud kunstnikest,
ajaloolastest ja juristidest koosnev heraldikanõukogu. Viimane
määras füüsikaliselt ning rahvusvahelise Pantone'i värvitabeli
järgi meie riigilipu ja -vapi sinise värvuse tooni. Korrastati ka
kunstiliselt riigivapi kujutist, säilitades seejuures kõik selle
traditsioonilised tunnused.
Heraldikanõukogu töö tulemusena on valminud riigilipu ja -vapi
etalonkujutised, mille kinnitamiseks esitati seaduseelnõu "Eesti
Vabariigi riigilipu ja riigivapi etalonkujutiste kinnitamise kohta".
Nagu pealkirjastki näha, on eelnõu sisu piiritletud mainitud
etalonkujutiste kinnitamisega. Seadusega kinnitatud ja "Riigi
Teatajas" avaldatud etalonkujutised ainult täpsustavad ning ei
muuda riigilipu ja -vapi kohta varem avaldatud normatiivakte. Me
teame, et 1925. aasta 19. juunil kinnitatud Eesti Vabariigi riigivapi
kujundajaks ei olnud kunstnik. Seetõttu on vapi teostus nõrk ja
puudustega, mis teeb selle raskesti kasutatavaks trükitehnikas ja
pitsatitel. Nii on lõvid kujutatud liialt detailsetena ja
ruumiliselt, tammeoksad on kohati kolmekihiliste lehekimpudega ja
tõrud pikkade longus varte otsas. Eksimusi on nii sümmeetria suhtes
kui ka muus. Kuna sellise vapi reprodutseerimine vähendatult oli
raskendatud, siis tekkis juba 1930. aastal vapist mitmeid erinevaid
kujunduslikke tõlgendusi (näiteks postmarkidel, kroonil, "Eesti
Entsüklopeedia" riigisümboolika tahvlil jne.).
Lähtudes praktilistest vajadustest hakkasid kunstnikud Reindorff
ja Luhtein korrastama riigivapi etalonkujutisi. On säilinud ka Eesti
Vabariigi Riigikantselei poolt saatkondadele valmistatud reljeefseid
suure vapiga kutsekaartide blankette, kus on kõik need elemendid
sees, nagu meie poolt esitatud etalonkujutistes. Seega oli juba 1930.
aastal välja kujunenud ja kasutusel kunstiliselt korrastatud
riigivapi variant. See aga jäi kahjuks 1939. aastal ametlikult
kinnitamata.
Arvestades esimesel lugemisel saadikutele jagatud õigusekspertide
märkusi eelnõu vormi kohta, otsustas heraldikanõukogu loobuda
Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi sõnalisest kirjeldusest.
Sõnalise definitsiooni koostamine meie riigi sümbolitest eeldaks
kõigepealt ühtse eestikeelse heraldikaalase terminoloogia
väljatöötamist ning seejärel juba kogu vastava õigusnormistiku
korrastamist. Need probleemid viiksid aga meid kaugele praegu
käsitlevast teemast ja me peame lähenema sellele asjale
järkjärguliselt.
Mis puutub aga riigilipu ja riigivapi kasutamise korda, siis on
see meil suures osas juba reguleeritud eelmainitud Eesti Vabariigi
Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega. Siiani puudub aga meil
reguleerimise objekt, s.o. Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi
täpsed, seadusega kinnitatud ja määratletud kujutised. Vajadus
nende järele on väga suur. Nende senise puudumise tagajärgedeks on
erinevat tooni sinine värvus meie lippudel ning moonutustega
riigivapid blankettidel, siltidel, trükistel ja mujal.
Riigikantselei saab iga nädal vähemalt 10 kirja, milles palutakse
ametlikke näidiseid riigivapist. Väga suurtes raskustes on ka
välisministeerium ja teisedki ametkonnad suhtlemisel
välispartneritega, sest meie sümboolikat käsitlevates kõnelustes
takerdutakse alati ühe probleemi taha: meil pole näidata ametlikult
kinnitatud kujutisi riigilipust ega -vapist. Eriti teravalt on see
päevakorda kerkinud seoses ettevalmistustega Eesti Vabariigi 75.
aastapäeva tähistamiseks järgmise aasta 24. veebruaril.
Meie naabrid soomlased tähistavad oma vabariigi 75. aastapäeva
k.a. 6. detsembril ja hakkasid selleks valmistuma juba kolm aastat
tagasi, meie aga alles asume seda juubelit ette valmistama.
Sealjuures takerdume selle taha, et meil pole ikka veel kinnitatud
riigilipu ja -vapi etalonkujutisi.
Kokkuvõtteks eeltoodust teeme ettepaneku esitatud seaduseelnõu
vastu võtta ning sellega kehtestada Eesti Vabariigi riigilipu ja
-vapi etalonkujutised.
Juhataja
Suur tänu! Millised on küsimused hr. Jakobsonile? Ei ole
küsimusi. Ma tänan, hr. Jakobson! Kaasettekandeks palun kõnetooli
haldusreformikomisjoni esimehe hr. Ristkoki.
A. Ristkok
Esimene lugemine oli juba mõnda aega tagasi ja selle käigus pole
palju muudatusi tehtud. Seaduseelnõu on esialgu esitatuga võrreldes
tunduvalt lühemaks muutunud. Me oleme püüdnud välja jätta need
punktid, mis mõnevõrra kordasid varasemaid otsuseid ja mis võivad
tekitada probleeme arutelul. Tõepoolest tuleb sümboolikas mingid
tugipunktid suhteliselt kiiresti maha panna, kuigi see võib tunduda
paljude muude küsimuste kõrval teisejärgulisemana. Aga see on
Eesti Vabariigi image'i küsimus ja eriti puutub sellega iga
päeva kokku välisministeerium. Ja nagu põhiettekandja juba mainis,
on valitsus sellega hädas, et me ei ole suutnud kinnitada ühtegi
normetaloni, millega võiks opereerida, mida võiks igal pool
reklaamida kui meie riigi sümbolit. Sellise lühikese otsusega me
võiksime selle lünga täita ja kõik senised vaidlusalased
küsimused lahendada edaspidi, siis, kui Riigikogul on tõepoolest
rohkem aega vaielda selgeks erinevad arvamused mõnede rakendus- ja
kasutusviiside kohta. Praegu aga me päästaksime lahti terve hulga
selliseid riiklusega otseselt seotud asju, mis seisavad lihtsalt
selle taga, et pole korrektset üldiselt heakskiidetud ja riigi
tunnusena tunnustatud lipu ning vapi kujutisi.
Meil tuleb kujundada Eesti Vabariigi aastapäeva sümboolika,
trükised ja mitmesugused muud esemed kuni müntideni välja, suur
hulk dokumentatsiooni, mille vormistus peaks olema enam-vähem
süsteemne, aga ilma etalonita pole see võimalik. Meie igapäevases
parlamenditöös see tõepoolest silma ei torka, aga praktilises
riigielus ahistab kõiki riigiametnikke iga päev. Seda segaduse
sünnitamist praegu, dokumentatsiooni sisseviimise ajal, on pärast
väga raske parandada ja kõrvaldada, sest kõike tuleb hakata uuesti
otsast peale tegema. Lihtsam oleks praegu alus anda, etalonid
kinnitada, mis meilt ei nõua muud, kui seesama seaduseelnõu heaks
kiita. Komisjon on seda meelt, et peaksime selle seaduse vastu võtma.
Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Ma küsin kindluse mõttes üle: kas me arutasime seda
kiireloomulisena või normaalprotseduuris?
A. Ristkok
See oli normaalprotseduur.
Juhataja
Kas on küsimusi hr. Ristkokile? Ei ole. Ma tänan! Avan
läbirääkimised. Heinz Valk!
H. Valk
Lugupeetud kolleegid! Ma lihtsalt tahaksin paar sõna öelda
neile, kes võib-olla näevad meie selles seaduseelnõus mingit
kallaletungi pühadusele, kunagi vastuvõetud Eesti Vabariigi
riigivapile ja -lipule.
Siin ei ole mitte mingisugust sellist protseduuri kavas, sest kõik
see, mis on rangelt seotud 1922. aastal vastuvõetud Eesti Vabariigi
vapi heraldiliste nõuetega, jääb paika. Jääb paika üldine
kompositsioon, värvid, elemendid vapil – seal ei muutu midagi, mis
võiks vappi sisuliselt ja tema tähendust heraldiliselt hoopis
teiseks teha.
Kuid 1922. aastal vastuvõetud riigivapi õnnetuseks oli see, et
selle vapi kujundas üks riigikantselei ametnik, mitte elukutseline
kunstnik, ning seetõttu on igas selle vapi üksikosas saamatust ja
diletantlikkust lausa kuhjaga ja praegune ettevõtmine lihtsalt püüab
tasandada neid kunagisi puudusi, millest juba 1930. aastatel aru
saadi. Nagu me teame, telliti juba tollal kunstnik Reindorffilt
tammeokste uus kujundus, mida Reindorff ka tegi ja mida juba hakati
kasutama mitmetel ametlikel trükistel, Eesti kroonidel ja mujal. Nii
et see töö jäi tollal lihtsalt pooleli, nüüd me jätkame seda ja
see ei ole sugugi võimatu, et tulevased põlvkonnad omakorda meie
tehtud parandusi veel oma kunstiliste tõekspidamiste ja maitse järgi
korrigeerivad.
See on loomulik protsess, mille on läbinud kõikide maailma
riikide vapid. Võtame kas või niisugused vanad ja auväärsed
riigid nagu Rootsi, Taani või Suurbritannia. Kui vaatame nende vappe
läbi sajandite, siis näeme analoogilisi muutusi, mis on kaasnenud
lihtsalt ajastu kunstimaitsest, selle muutumisest ja arenemisest
tingituna. Sama käib ka meie lipu kohta, mille puhul on fikseeritud
väga ebamäärane sinise värvi määrang – taevasinine –, kuid
mis on taevasinine, seda võib iga siin saalis istuja hoopis
erinevalt kirjeldada. Praegune värv lähtub juba tõsiteaduslikust
seisukohast, fikseerides valemiga värvitiheduse, millega saame kätte
selle õige lipusinise, mida me taevasinise nimetusega kunagi kätte
ei saa.
Nii et see on lihtsalt üks väike korrastav protseduur, mis oleks
tulnud meil niikuinii varem või hiljem ära teha. Rõhutan veel
kord, et sellega vapi enda olemust mitte mingilgi määral ei
kahjustata. Palun kalleid kolleege kindlasti selle eelnõu poolt
hääletada. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Läbirääkimised jätkuvad. Kas lõpetame
läbirääkimised? Kutsume kõik saadikud saali. Kolleegid, palun
kõiki saali! Võtame kõik oma jõud nüüd kokku ja loeme endid
üle.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 50 rahvasaadikut, puudub 47.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada
läbirääkimised käesoleva päevakorrapunkti üle?
Selle ettepaneku poolt on 45 rahvasaadikut. Vastu hääletanuid ja
erapooletuid saadikuid ei ole. Läbirääkimised lõpetatakse.
Kas hr. Jakobson soovib lõppsõna? Ei soovi. Ma palun hr.
Ristkokil teha ettepanek arutelu katkestada ja jätkata veel sellel
istungjärgul. Andrus Ristkok!
A. Ristkok
Ma teengi komisjoni nimel sellise ettepaneku, et me võiksime
homme või ülehomme, igal juhul samal istungjärgul jätkata. Aitäh!
Juhataja
Samal erakorralisel istungjärgul. Ettekandja või kaasettekandja
võivad paluda katkestamist ilma hääletamiseta.
Kolleegid, sellega on päevakord ammendatud. Homme hommikul
pakutakse teile uus päevakorra projekt. Head nägemist!
EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK
TEINE ISTUNG
7. juuli 1992
Istungi päevakorra kinnitamine
Juhataja
Istungjärk jätkub, asugem töökohtadele! Kontrollime
kohalolekut. Kohaloleku kontroll! Kohal on 66 rahvasaadikut, puudub
31.
Ja nagu ikka, võtame istungi eel vastu seadusandlike aktide
eelnõusid ja alustame valitsusest. Pr. Krista Kilvet!
K. Kilvet
Lugupeetud juhatus! Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Eesti
Vabariigi Valitsus esitab Eesti Vabariigi Ülemnõukogule
otsuseprojekti Eesti Erastamisettevõtte asutamise kohta ja me palume
käsitleda seda koos teiste erastamise läbiviimist puudutavate
otsuseprojektidega ning erastamisele kuuluva vara nimekirjaga. Aitäh!
Juhataja
Ma ei ütle, millise komisjoni me määrame juhtivkomisjoniks,
sest praegu kehtib erireglement. Tõnu Anton!
T. Anton
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Töögrupi Peet Kask,
Liia Hänni, Jaak Allik, Illar Hallaste ja Tõnu Anton esindajana
esitan Eesti Vabariigi Presidendi valimise seaduse eelnõu ja palun
seda käsitleda kiireloomulisena. Tänan!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ülemnõukogu
eelarve-majanduskomisjoni nimel esitan Eesti Vabariigi seaduse
eelnõu, mis käsitleb muudatuste tegemist Eesti NSV tsiviilkoodeksis
seoses Eesti Vabariigi pankrotiseaduse kehtestamisega. Palun
juhatusel võimaluse korral seda arutada kiireloomulisena!
А. Käärma
Kooskõlastatult Eesti Vabariigi Valitsuse esindajaga
põllumajandusministeeriumi näol esitab maaelukomisjon
otsuseprojekti täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi maareformi
seaduse rakendamise otsusesse. Nii oleks edaspidi võimalik arutada
juba menetluses olevat otsuseprojekti riigimaade eraldamise kohta
põllumajanduslikele õppe-, katse- ja teadusasutustele.
Juhataja
Ma loodan, kolleegid, et ma ei ole kedagi teist unustanud! Ei ole
unustanud? Aitäh!
Tulgem nüüd käesoleva istungi päevakorra projekti juurde ning
kirjutagem veel juurde 1. ja 2. punktiks – sealt numeratsioon
muutub – eelmise istungi päevakorrast edasikandunud küsimused,
mis katkestati eile.
1. Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi riigilipu ja
riigivapi etalonkujutiste kinnitamise kohta" eelnõu. See
muudatus on projekti staadiumis, nii et kirjutage praegu sisse:
"Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi etalonkujutiste
kinnitamise kohta". See oleks esimene punkt.
Ning teine – Eesti Vabariigi mootorikütuse aktsiisimaksu
seaduse eelnõu ja seaduseelnõu muudatuste tegemise kohta Eesti
Vabariigi aktsiisimaksu seaduses.
Kas jõudsite kirjutada? Need on esimene ja teine punkt ning sealt
edasi numeratsioon muutub. Ette rutates on mul alust informeerida
teid sellest, et kui me näiteks kinnitame päevakorra, siis
järjekorras võivad muudatused tulla. Mõned asjad ei ole
komisjonides veel lõplikult paika pandud. Kas küsimus mulle?
V. Lebedev
Lugupeetud spiiker! Teise päevakorra punkt 3 on keeleseaduse
eelnõu. Kas see eelnõu on meile välja jagatud? Minul ja paljudel
minu kolleegidel ei ole seda dokumenti. Minu mäletamist mööda
tuleb reglemendi kohaselt materjalid välja jagada?
Juhataja
Kohe meie noorikud kantseleist selgitavad. Hr. Lebedev, kohe
jagatakse eelnõu välja.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et kinnitada
käesoleva istungi päevakord vastavalt teile esitatud projektile?
Selle ettepaneku poolt on 61 rahvasaadikut, vastu on 1, erapooletuid
2. Päevakord on kinnitatud!
Päevakorda kinnitatakse järgmised küsimused:
1. Eesti Vabariigi seaduse "Süümevande andmise
korrast" eelnõu teine lugemine.
2. Eesti Vabariigi puhkuseseaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi
Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi puhkuseseaduse rakendamise
kohta" eelnõu teine lugemine.
3. Eesti Vabariigi seaduse "Eesti keele tundmise nõuded
kodakondsuse taotlejalt" eelnõu esimene lugemine.
4. Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste
tegemise kohta Eesti Vabariigi pangaseaduses" eelnõu teine
lugemine.
5. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi
välisvaluutaseaduse rakendamise kohta" eelnõu.
6. Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste
tegemise kohta Eesti NSV hinnaseaduses" eelnõu esimene
lugemine. Me läheme päevakorra juurde.
Ma informeerin täiskogu sellest, et vastavalt reglemendile ja
meie eelnevale kokkuleppele palub hr. peaminister täna võimalust
esineda täiskogu ees. Tema kõne pikkus on 15 minutit ja
rahvasaadikud võivad esitada peaministrile küsimusi. See on
kokkuleppe küsimus ja niisugune võimalus avaneb pärast teist
päevakorrapunkti.
Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi riigilipu ja
riigivapi etalonkujutiste kinnitamise kohta" eelnõu teise
lugemise jätkamine
Juhataja
Asjaolud on nimelt alljärgnevad. Kolleegid, eile katkes
juhtivkomisjoni ettepanekul kahe seaduseelnõu arutamine teisel
lugemisel just selle koha peal, kus läbirääkimised olid lõpetatud
ja lõppsõnad peetud, s.t. on jäänud ainult üks menetlus –
langetada otsus, kas võtta seadus teisel lugemisel vastu või mitte.
Ma panen selle täiskogus hääletusele.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 75 rahvasaadikut, puudub 22.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta
Eesti Vabariigi seadus Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi
etalonkujutiste kinnitamise kohta? Palun hääletada! Vaja on 49
häält.
Selle ettepaneku poolt on 70 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 2
jäid erapooletuks. Seadus on vastu võetud! Suur tänu, kolleegid!
Eesti Vabariigi mootorikütuseaktsiisi seaduse eelnõu ja Eesti
Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi
aktsiisimaksu seaduses" eelnõu teise lugemise jätkamine
Juhataja
Läheme edasi järgmise päevakorrapunkti juurde. Tegemist on
Eesti Vabariigi mootorikütuse aktsiisimaksu seaduse eelnõu ja sinna
juurde käiva seaduseelnõuga, mis käsitleb muudatuste tegemist
Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses. Need on kaks eri seaduseelnõu
ja kaks hääletusvooru. Jälle kujunesid asjaolud välja selliselt,
et praktiliselt pärast lõppsõna ärakuulamist tehti ettepanek
katkestada selle päevakorrapunkti arutamine, millega me nüüd
jätkame.
Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll!
Kohal on 75 rahvasaadikut, puudub 22.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta
Eesti Vabariigi mootorikütuse aktsiisimaksu seadus? Vaja on 49
häält.
Selle ettepaneku poolt on 28 rahvasaadikut, vastu on 36,
erapooletuks jäi 6. Seadus jääb vastu võtmata. Sellisel juhul ei
ole vaja muudatusi teha.
T. Vähi kõne
Juhataja
Kolleegid, nagu on eelnevalt kokku lepitud ja vastavalt
reglemendile, palun kõnetooli peaminister hr. Vähi, kes esineb meie
ees veerandtunnise kõnega!
T. Vähi
Austatud hr. spiiker! Austatud saadikud! Daamid ja härrad! Eesti
Vabariigi Ülemnõukogu, tema poolt moodustatud rahareformi komitee,
Eesti Vabariigi Valitsuse ja paljude ekspertide tööga on rahareform
läbi viidud. Eesti kroon on sündinud. Tänan kõiki koostöö eest!
Nagu kõikide suurte ja põhimõtteliste otsuste puhul, on ka
rahareformi läbiviimisel avaldatud nii toetust kui ka kriitikat ja
palju eriarvamusi. See kõik on loomulik, me saame sellest aru.
Seoses sellega lubage mul selgitada ka rahareformi komitee dekreedi
nr. 035 formaaljuriidilist õigust ja sisu otstarbekust.
Esiteks, rahareformi komitee ei ole reformi kunagi samastanud
Lenini pildiga rahatähtede vahetamisega Eesti kultuuritegelaste
piltidega rahatähtede vastu. Rahareformi eesmärk oli kaasa aidata
majanduse stabiliseerimisele. Samas tuli see läbi viia tingimustes,
mis tagaksid meile edaspidi rahvusvahelise finantsabi.
Kas rahareformi komiteel oli õigus oma dekreediga muuta seadusega
kehtestatud maksumäärasid? Olen nii enne kui ka pärast otsuse
tegemist konsulteerinud paljude ekspertidega, sealhulgas isikutega,
kes siin saalis viibivad. 1991. aasta 27. märtsil, kui Ülemnõukogu
arutas seaduseelnõu rahareformi komitee moodustamise kohta, tegi
valitsusepoolse põhiettekande hr. Во Kragh ja kaasettekande Eesti
Vabariigi Ülemnõukogu eelarve-majanduskomisjoni esimees hr.
Veetõusme.
Meenutagem mõningaid väljavõtteid stenogrammist.
Esiteks, Во Kragh: "Valitsuse poolt esitatud seaduseelnõu
annab kolmele isikule erakorralised volitused lahendada vabariigis
kõiki rahareformiga seotud küsimusi. Valitsuse seaduseelnõu ei ole
muutunud eelmise aasta 15. novembrist peale, mil ta avaldati. Ta jääb
selliseks, vaatamata asjaolude muutumisele."
Ning p. 4 suhtes hr. Veetõusme parandus, mille p. 4 pikem variant
muudeti praeguseks, ning vastus rahvasaadik Arrole: "Selle
otsusega me tõepoolest annaksime kõik õigused rahareformi
komiteele ja enam neid küsimusi Ülemnõukogusse ilma saadikute
arupärimiseta või ilma eriotsuseta ei tooks."
Ning lõpuks Во Kragh: "Selles ettepanekus ei ole
konkreetseid piiranguid Eesti Vabariigi Rahareformi Komiteele, see on
üldiste ja erakorraliste volitustega komitee, seda pean ma
vastuvõetavaks."
Eeltoodu põhjal saan teha järelduse, et Eesti Vabariigi
Ülemnõukogu andis rahareformi komiteele täiesti teadlikult sellise
õiguse. Eelnimetatud seaduse § 4 kohaselt on Eesti Vabariigi
Rahareformi Komiteel õigus otsustada kõiki rahareformiga seotud
küsimusi. Samas on loomulikult Ülemnõukogul kui kõige kõrgemal
võimul riigis õigus rahareformi komitee otsuseid nii muuta kui ka
tühistada.
Nüüd dekreedi sisust. Õigupoolest on sellest väga hästi
kirjutanud majandusnõunik Endel Eero. Ma usun, et kõik
rahvasaadikud on tema artiklit "Postimehest" lugenud. Lisan
seetõttu ainult täiendavaid seisukohti.
Rahareformi eduks oli vaja selle läbiviimine koostöös
Rahvusvahelise Valuutafondiga. RVF-i põhinõudmine oli sihikindla
stabiliseerimisprogrammi olemasolu, mille koostisosad on
tasakaalustatud riigieelarve, inflatsiooni kasvu piirav
tulupoliitika, hinnareformi lõpuleviimine hindade liberaliseerimise
kaudu, laiaulatuslik majanduse ümberstruktureerimine ja
privatiseerimine. Kõige tähtsamaks peeti eelarve tasakaalustamist.
Olen arvamusel, et kavandatud muutused nii tulude suurendamise kui ka
kulude vähendamise osas võimaldavad seda teha.
Kas riigieelarve oli I poolaastal tasakaalus? Jah oli, sest 20.
juuni seisuga meil riigieelarve võlakohustusi ei olnud, välja
arvatud "Nestelt" laenatud kütus. Veel jaanuaris ostsime
sadamate aastamaksude arvel 3 miljoni dollari eest kütust, mis aitas
meil külma talve raskusi leevendada. Veel mais leppisime Eesti
Merelaevandusega kokku 4 miljoni dollari omanikutulu
sissekasseerimises riigile, mis läks pensionäridele pensionide,
s.t. elatusrahade väljamaksmiseks. Lisaks võib nimetada veel seda,
et esimese poolaasta eelarves viisime miinimumini, praktiliselt
lõpetasime kõik kulutused eelarveliste objektide ehitamiseks,
kapitaalremondiks, samuti inventari soetamiseks.
Ka Eesti rahandusministri poolt valitsuse ülesandel käesoleva
aasta 11. juunil Ülemnõukogu juhatusele esitatud teise poolaasta
eelarve oli tasakaalustatud. Tõsi, selle mööndusega, et
Ülemnõukogu võtab vastu menetluses oleva mootorikütuse
aktsiisiseaduse, mida täna vastu ei võetud. Eelarve
tasakaalustamine nõudis sotsiaalsfäärile eraldatud vahendite
administreerimist nii jooksvate kulutuste kui ka investeeringute
osas. Sotsiaalsfääri tegelik olukord on meile kõikidele teada ja
ma tahaksin öelda, et me oleme tõesti saanud sotsialismilt väga
ebaratsionaalse ja ülepaisutatud sotsiaalsfääri, aga momendil ühe
pauguga seda korrastada ei õnnestu.
Käesolevat aastat alustasime olukorras, kus eelmisest eelarvest
olid arvel suhteliselt suured vabad vahendid – 347 miljonit rubla.
Esimeseks poolaastaks planeeritud tulude laekumine eelarvesse ei
katnud enam tehtavaid kulutusi, s.t. meie senine maksupoliitika, mis
toimis hästi veel möödunud aastal mõõduka inflatsiooni
tingimustes, ei olnud enam efektiivne hüperinflatsiooni tingimustes,
mis tabas meid käesoleva aasta alguses, jaanuaris, energia hindade
kiire tõusu olukorras. Energia tarbijahind tõusis 50 korda. Sellega
seoses oli riigieelarve juba jaanuari lõpuks põhimõtteliselt
tasakaalust väljas. Eelmise aasta jäägid kulutati sisuliselt
jaanuaris ning eelarve tasakaalustamiseks tuli rakendada selliseid
erakordseid meetmeid nagu riigiettevõtete omanikutuluna saadud
valuuta müük. Kuludepoolelt lisandusid jätkuvad eraldised, mida
nõuab iseseisva riigi majanduspoliitika. On päris selge, et senise
eelarvepoliitikaga me talve üle ei ela. Kulutused suurenevad.
Esiteks, seoses kütteperioodi algusega kasvavad alates 1.
oktoobrist umbes 4 korda kulutused küttele kõikidel eelarvelistel
asutustel.
Teiseks, elatustaseme analüüs näitab, et on vaja tõsta
palkasid. Ülemnõukogu tõstis oma palku esimesena, sellele
järgnevalt tõstis ka Eesti Vabariigi Valitsus kõikide eelarveliste
asutuste palkasid.
Kolmandaks, Ülemnõukogu on ette näinud rakendada kolm kuud
pärast rahareformi läbiviimist pensioniseadus. Pensioniseaduse
rakendamine alates 1. oktoobrist näeks ette suurendada kolme kuuga
eelarvekulutusi 100 miljonit krooni.
Ning edasi. Me oleme kaua rääkinud sellest, et
põllumajandusettevõtte sotsiaalsfäär ja infrastruktuur, mida
peeti üleval põllumajandusettevõtte toodangu omahinna arvel,
tuleks viia üle riigieelarvest finantseerimisele, et
põllumajandusettevõtted saaksid omahinna sisse arvata ainult oma
otsesed kulutused.
Ning viies probleem on varjatud tööpuudus. Me teame, et paljudes
ettevõtetes hoitakse praegu väikese palgaga suurt hulka töötajaid
ning sage on tööjõu kasutamine nii kuude kui ka päevade lõikes
mittetäieliku tööajaga. Me leiame, et see varjatud tööpuudus
muutub teisel poolaastal avalikuks tööpuuduseks ja seda tuleb katta
riigieelarve kulutuste kaudu.
Silmas pidades eelarve tasakaalustamist, ei näinud rahareformi
komitee ja valitsus teisi võimalusi peale maksumäärade
suurendamise. Kokku võime otseste eelarvetulude suurenemist hinnata
450 miljonile kroonile. Lisaks sellele suurenevad laekumised
eelarvesse veel kaudselt, näiteks tulumaksu ja sotsiaalmaksu
suurenemise tõttu tõusvate palkade arvelt.
Eelarve projektis on kavandatud hulk meetmeid ka kulutuste
kokkuhoiuks. Kõigil nendel küsimustel peatub konkreetselt
rahandusminister hr. Miller, kui ta teile esitab ja kaitseb
riigieelarvet.
Pärast otsuste tegemist, mis käsitlesid maksumäärade muutmist,
oli tõsiselt arutusel vahendite leidmine krediitideks, eelkõige
talvekütuse muretsemiseks ja põllumajanduse vajadusteks. Pärast
suve tuleb ka sel aastal talv. Me tahaksime, et see ei oleks nii
raske kui möödunud aasta jaanuari lõpus. Me oleme praegu ilma
kütuseta, puudub raha masuudi, isegi kivisöe ostmiseks. "Eesti
Kütus" võiks võtta krediiti, aga kommertspankade
krediidiprotsent on 75–100 ning sisuliselt puudub pankadel ka
krediidiressurss. Kütuse ostmiseks on tarvis vähemalt 200 miljonit
dollarit ehk 2,5 miljardit krooni. Selle krediteerimiseks, et tõesti
minna talvele vastu mingigi kindlusetundega, oleks vaja vähemalt 1
miljard krooni.
Teine probleem on toiduteravilja ostmine talveks, n.-ö. leiva- ja
saiavili. Selle jaoks on tarvis krediiti vähemalt 200 miljonit
krooni. Loodame, et see krediidiressurss kulutatakse meie Eesti
põllumeestelt saagi kokkuostmiseks.
Ning kolmandaks tuleb osta söögiteravilja, sordiseemet, valgu-
ja vitamiinilisandeid. Selleks oleks vaja vähemalt 1,5 miljardit
krooni.
Valitsus on võtnud endale eesmärgi muuta riigieelarve ajutised
vabad vahendid aktiivseks, s.t. kasutada neid läbi pankade
sihtotstarbelise krediidiressursina. Samal ajal jätkame jõupingutusi
täiendavate krediitide saamiseks välisriikidelt ja
rahvusvahelistelt finantsorganisatsioonidelt. Seda on tehtud ja mul
on hea meel öelda, et alles eile ma rääkisin Euroopa Ühenduse
saadikuga Eestis, hr. Duboes'iga, kes ütles, et Euroopa Ühendus on
otsustanud anda Eestile 1,5 miljonit tonni teravilja, samuti üsna
suurt finantsabi krooni stabiliseerimiseks. Ma ei hakka numbreid
nimetama, sest see ei ole lõplikult otsustatud. Kuid see abi
lahendaks täielikult meie olukorra järgmiseks aastaks ja võib-olla
ka kauemaks.
Tekkinud olukorras on vaja tõsiselt analüüsida, kuidas hoida
kokku kulutusi praegu ja tulevikus. Viimasel ajal on tehtud
ettepanekuid tõsta näiteks pensioniiga, piirata makstavaid
lastetoetusi, asendada stipendium õppelaenuga jne. Kuid kõik need
kulutuste piiramised puudutavad paljusid inimesi. Me ei saa neid
kulutusi piirata üleöö. Ettepanekute läbitöötamiseks on
valitsusel moodustatud kolm komisjoni. Esiteks, riigieelarveliste
organisatsioonide kulude põhjendatuse kontrollimiseks, teiseks,
haridusele, kultuurile, spordile ja teadusele tehtavate kulutuste
otstarbekuse kontrollimiseks ning sotsiaalkulutuste, abirahade ja
pensionide määra ning pensionieaga seonduvate küsimuste
uurimiseks, kolmandaks, riigi valitsemise kulude vähendamise teede
leidmiseks.
Rahareformi komitee ei ole kunagi soovinud ignoreerida Eesti
Vabariigi Ülemnõukogu kui kõige kõrgemat seadusandlikku võimu
riigis. Seoses sellega ma pöördungi Eesti Vabariigi Rahareformi
Komitee ja Eesti Vabariigi Valitsuse nimel teie poole ettepanekuga
toetada vastuvõetud otsuseid. On teada, et pakutud lahendusi
toetavad ka rahvusvahelised finantsorganisatsioonid, eelkõige
Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank ning pärast eilset
jutuajamist ma võin julgelt öelda, et ka Euroopa Ühendus. Kui
jääme nende otsuste juurde, on meil võimalik saada krediite ja
toetusrahasid. Mulle on ka teada, et paljud Skandinaavia pangad on
kaalunud võimalust hakata juba lähitulevikus noteerima Eesti
krooni. Ma tean, et paljud neist pankadest ootavad Eesti Vabariigi
Ülemnõukogu praeguse istungjärgu tulemusi.
Ma tahan pöörduda veel kord teie poole, kuigi on poliitiline
võitlus kohtade pärast tulevases Riigikogus, et majanduses me
peaksime jääma siiski realistideks. Ees on uuesti talv, võib-olla
tunduvalt karmim talv, kui oli möödunud aastal ja me peame praegu
jätma poliitilised kired kõrvale. Majandusasjade juures peame jääma
reaalsele pinnale. Peame tõesti lahendama talvevarude küsimuse.
Vastasel korral võib talv tõesti muutuda sama raskeks, nagu oli
möödunud aastal. Ehkki tulevast talve pole kerge üle elada, võib
see radikaalsete abinõude rakendamise korral jääda Eestimaale
viimaseks raskeks talveks.
Ma usun, et nende fiskaalpoliitika abinõude rakendamisel me saame
rahvusvaheliste valuutaorganisatsioonide toetuse, mida meil on väga
vaja. Ma usun, et me tõestame, et elu Eestimaal on edaspidigi
võimalik. Aitäh kuulamast!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Kaljo Ellik!
K. Ellik
Lugupeetud esimees! Lugupeetud spiiker! Lugupeetud peaminister!
Arvestades rahva valupunkte, mina teid küll toetada enam ei saa.
Minu küsimus oleks selline: kas Eesti Vabariigi Valitsusel on tõsine
kavatsus eesti rahvas aeglaselt ja pikkamööda välja suretada, sest
palgad külmutatakse, makse tõstetakse, hinnad, kaasa arvatud
esmaste toiduainete hinnad, on tõusnud enneolematusse, rekordilisse
kõrgusse? Palun konkreetset, sirgjoonelist vastust!
Ja teine küsimus. Kuidas on lahendatud pensionäride elatusraha
väljamaksmine? Tänahommikuste andmete põhjal võin öelda, et
Saaremaale pole see raha veel jõudnud. Kellele oli ikkagi kasulik
salatseda, et vahetatakse 1500 rubla? Rahvas oli paanikas, sealhulgas
vanurid. Ostsid tühja-tähja, teades, et ümbrikutes antakse neile
stardiraha. Nüüd, alustades kolmandat korda oma matuseraha
kogumist, pole nad veel elatusrahagi kätte saanud! Mis siis lõppude
lõpuks on takistuseks? Kroon on ju olemas! Kuhu see raha jäi?
Aitäh!
Juhataja
Üks hetk, enne kui me hakkame vastama. Kolleegid, praegu maksab
see reglement, et iga rahvasaadik esitab korraga ühe küsimuse. Kui
esimene ring on täis, siis tuleb teine ring. Palun!
T. Vähi
Ma siis vastan ainult ühele küsimusele, nagu ma aru sain.
Juhataja
Võib-olla praegu teeme erandi?
T. Vähi
Elatusrahade küsimus. Elatusrahade osas on praegu probleem
selles, et seoses rahareformiga ei töötanud pangad ligi nädal
aega, mõned isegi veel rohkem. Seoses sellega olid takistatud
laekumised riigieelarvesse ja sotsiaalfondi. Me oleme selle
küsimusega tegelnud. Eile leidsime probleemi lahendamiseks 15
miljonit krooni, see tähendab vanas vääringus 150 miljonit rubla
ja me usume, et selle nädala lõpuks me elatusrahade väljamaksmise
võlgnevuse, nii eelmise kui ka juulikuu väljamaksed, lahendame.
Mis puutub teise, majanduspoliitikat käsitlevasse küsimusse,
siis ma tahan ikkagi öelda, lugupeetud rahvasaadikud, et me peame
arvestama reaalsust, seda, et Eesti majandus on läinud ühest
süsteemist, ühest universumist teise ja päris ilma raskusteta seda
arendada ei saa. Meil on tehtud pikaajaline analüüs Eesti elanike
elatustaseme kohta ja mul on hea meel öelda, et ma võin
numbriliselt ja diagrammiliselt tõestada, et alates veebruarikuust
on peatunud Eesti elanike elatustaseme langus ja me oleme arvamusel,
et me suudame seda teha ka edaspidi.
Mis puutub nüüd sellesse, et inimeste säästud on viidud
inflatsiooniga miinimumini, siis ma tahaksin öelda seda, et
miinimumini on nad viidud küll enne selle valitsuse valitsemisaega.
Praegu tahame just rahanduspoliitikaga stabiliseerida krooni,
kaotamaks tendentsi, et raha on käes kuum. Nii et ma olen teiega
väga paljudes küsimustes ühel ja samal arvamusel.
T. Made
Austatud hr. Ülemnõukogu esimees! Lugupeetud spiiker! Lugupeetud
hr. peaminister! Väga raske on valida seda ühte küsimust, sest te
rääkisite nii vurinal ja suure kiirusega, et väga raske oli
haarata teie mõtet.
Ma oleksin tahtnud kõigepealt küsida, kas ma sain teist õigesti
aru, et te olete võtnud endale õiguse meelevaldselt käsitleda
Ülemnõukogu otsuseid, aga ma seda küsimust ei küsi. Ma hoopiski
tahaksin teie käest teada saada, kas valitsus on läbi mõelnud
Venemaa ja Ukraina keskpankadega arveldamise süsteemi ja mis
vahekorras rubla ja krooni vahel arveldus toimuks? Kahjuks ei saa ma
esitada teile ka seda küsimust.
Kas valitsusel on ka mingeid muid mõtteid eelarve
tasakaalustamiseks kui maksude tõstmine? Kui on, siis mida ta oleks
välja pakkunud? Tahaksin teile öelda teie jaoks täiesti ootamatu
uudise: te väitsite, et pärast suve tuleb talv, üldiselt meil on
sisse seatud kord, et pärast suve tuleb sügis ja alles siis talv.
Ma tänan!
T. Vähi
Ma tänan teid, ma ei kuulnud ühtegi küsimust. Aitäh!
Punkt üks. Miks ma rääkisin kiiresti? Sellepärast, et aega oli
15 minutit. Punkt kaks. Arveldused keskpankade vahel. Usun, et selles
osas võiks tulevikus Ülemnõukogu ees vastata ka Eesti Panga
president. Ma tahan öelda, et põhimõtteliselt on kokku lepitud
nii, et üle piiri liigub valuuta ja kaup, kusjuures on kokku lepitud
nii Venemaa kui ka Ukraina keskpangaga ja paljude teiste rublatsooni
keskpankadega selles, et Eesti ettevõtted võivad müüa oma kaupu
rublade eest, kuna ostjatel kõva valuutat võib-olla ei ole. Need
rublad võivad laekuda Eesti pankade korrespondentsarvetele ja nende
rublade eest võivad nad osta kaupu, mida nad toovad Eestisse. Kuna
Eesti krooni ei noteerita rubla suhtes, siis kurssi ei ole. Eesti
ettevõtted võivad müüa oma kaupa rublade eest, kusjuures neid
rublasid võivad nad kasutada nii kaupade kui ka valuuta ostmiseks.
Kui rublad laekuvad ettevõtete korrespondentsarvetele, siis on
ettevõtetel vaba õigus käia nende rubladega kaupade ostmisel ümber
vastavalt hindadele, milles nad kokku lepivad. See kehtib ka valuuta
ostmisel.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, lepime siis niimoodi kokku, et kui kõik on
oma esimesed küsimused esitanud, siis tuleb teine ring ja esitatakse
teised küsimused. Seejärel ma annan järgmised juhtnöörid. Genik
Israeljan!
G. Israeljan
Lugupeetud spiiker! Ma võtan seda arvesse ja seepärast ei räägi
nii, nagu seda tegi minu kolleeg Tiit Made, ehkki ma pean talle
teravmeelsuse pärast aplodeerima.
Lugupeetud peaminister! Vastavalt selles saalis vastuvõetud
seadustele ja otsustele pidid kõik alaliselt Eestis elavad inimesed
oma raha kroonide vastu vahetama. See käis absoluutselt kõigi
kohta. Miks siis rahavahetuse päeval selgus, et 10% elanikest pole
lülitatud Eesti elanike nimekirjadesse? Valitsus tegelikult pettis
neid inimesi, sest nad andsid oma raha tegelikult tasuta ära,
vahetades selle kursiga 1 : 50. Tänan! Aga mul on veel üks küsimus.
T. Vähi
Eesti alalistel elanikel oli oma nime kontrollimiseks aega kolm
kuud, mille jooksul koostati rahavahetusnimekirjad. Meie arvame, et
kõik, kes tahtsid raha vahetada, kandsid oma nime
rahavahetusnimekirja ja ka vahetasid oma rublad kroonideks. Paljud
seda ei teinud, te ütlete, et kuskil kuni 10%. Ma arvan, et paljud
ei teinud seda seepärast, et nendel lihtsalt ei olnud raha
vahetamiseks. Ma võin öelda, et näiteks minu neljast
perekonnaliikmest vahetas raha ainult kaks ja kaks kandsid ka nimed
nimekirja, sest perekonnas ei olnud rohkem kui 3000 rubla.
V. Lebedev
Lugupeetud Ülemnõukogu esimees, lugupeetud hr. spiiker, hr.
peaminister! Mina ei vahetanud raha, ehkki mul seda oli. Ma ei saanud
vahetada. Mis puutub Tiit Made küsimusse, siis ma aitan teid pisut.
Moskvas Leningradi vaksalis on kurss 1 : 8, Narva raudteejaamas 1 :
15 ning Tallinna raudteejaamas ja turul 1 : 13.
Nüüd rahareformist. Me rääkisime, et oleme väga tihedalt
seotud Rahvusvahelise Valuutafondiga. Teatavasti nõuab
Rahvusvaheline Valuutafond oma abi pakkudes, et vähendataks
riiklikke kulutusi, sotsiaalabi ja kulutusi meditsiinile ning
tühistataks kõik dotatsioonid ja soodustused. See toob alati endaga
kaasa hinnatõusu, soodustuste ja sotsiaalabi tühistamise. See
tähendab, et eelarvet tugevdatakse rahva vaesumise arvel.
Rahvusvaheline Valuutafond töötab alati välja programmi ja
tingimused. Öelge palun, millise programmi ja millised tingimused
Rahvusvaheline Valuutafond meile esitas? Kas valitsus annab meile
raha, kui me korraldame parlamendivalimised? Oma parlamendi
valimised. Tänan, hr. spiiker!
T. Vähi
Kõigepealt esimene küsimus. Koostöö Rahvusvahelise
Valuutafondiga oli olemas, me töötasime stabiliseerimisprogrammi
kallal. Stabiliseerimisprogramm nägi ette meetmeid eelarve
tasakaalustamiseks. Siin te, hr. Lebedev, juba konkreetselt märkisite
dotatsioonide vähendamist, tulupoliitikat, kulutuste vähendamist.
Kõikide nende küsimustega on tegeldud ja Rahvusvaheline Valuutafond
jäi oma viimasel missioonil Eestis põhimõtteliselt Eesti
rahareformi ettevalmistamise poliitikaga rahule. Selles suhtes tegi
ta avalduse nii Washingtonis kui ka Tallinnas.
Mis puutub väitesse, et see on rahva vaesestamine, siis ma leian,
et sellist eesmärki ei ole. Eestis viiakse ellu usaldatavat
rahapoliitikat, nagu arvavad ka Rahvusvaheline Valuutafond ja Euroopa
Ühendus. Seoses sellega näevad nad ette üsna suurt abi Eestile. Ma
rääkisin teile juba 1,5 miljonist tonnist teraviljast ja
söödateraviljast 3 aastaks, mille andmine on otsustatud. Samuti on
otsustatud anda üsna suuri summasid stabiliseerimisfondi. Need on
mitmed sajad miljonid dollarid!
A. Sirendi
Lugupeetud peaminister! Rahareformi komitee tõstis maksumäärasid
eelarve tasakaalustamiseks ja inflatsiooni vältimiseks. Milliseid
muid võimalusi kaaluti ja kas tulevikus võiks selleks samaks
otstarbeks kasutada näiteks majandusreformi või riigivara müüki?
Tänan!
T. Vähi
Kahtlemata on teie ettepanek õige, kusjuures ma olen kuulnud, et
Maaliit on seoses põllumajanduse subsideerimise poliitikaga juba
ammu teinud ettepaneku tõsta käibemaksu 5%. Nii et selles osas ma
näen teatud sarnasust teie ja meie majanduspoliitikas.
Mis puutub maksude tõstmisesse, siis mina kui endine ettevõtte
juht olen tõesti arvamusel, et maksude tõstmine eelarve
stabiliseerimiseks oli väga vajalik. Sedamööda, kuidas me suudame
käivitada pikaajalised protsessid eelarve kulude vähendamiseks,
tuleb uuesti kõne alla maksude vähendamine.
J. Liim
Mul on ühe küsimuse väikesed detailid ja loodan, et hr. Nugis
ei pahanda.
Hr. peaminister! Kuidas ja millise loogika järgi võisite te
otsustada 500 miljoni rubla vahetamise Venemaa vägedele? Kui oli
vaja vahetada, siis miks ei tehtud seda meile mittevajalikku
operatsiooni kindla valuuta vastu? Kas see oli ainus summa, või
vahetati lisaks sellele veel nn. sissekirjutatud ohvitseridele? Kas
te ei selgitaks, mis haruldane asi see Eesti Vabariiki sisse
kirjutatud okupatsioonivägi on? Kas selline meie riigi vaese rahva
taskust võetud summa ei ole ka üheks põhjuseks, miks pärast
rahareformi hinnad tugevalt tõusid? Ma loodan, et te vastate! Aitäh!
Juhataja
Kolleegid, lepime kokku, et igaüks piirdub ikkagi ühe
küsimusega.
T. Vähi
500 miljonit rubla 50 miljoni krooni vastu oli tehnilise krediidi
vahetamine selle kursiga, mis oli rahavahetuspäeval. See meie
arvates väga otstarbekas käik võimaldab 500 miljonit rubla
kasutada samal ajal ka Eestile vajalike ostude tegemiseks Venemaal.
Seejuures kasutatakse 50 miljonit krooni muidugi vastavalt Venemaa
äranägemisele. See oli vastastikune tehniline krediit.
I. Toome
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud peaminister! Ma tahaksin oma
küsimusega puudutada rahareformi komitee dekreeti nr. 035.
Kolleegidel on olnud mitmeid sellega seonduvaid küsimusi. Kas ma
olen õigesti aru saanud, et see oli rahareformi komitee sunnitud ja
ajutine samm, sest põhimõtteliselt oli vaja paika panna
tasakaalustatud eelarve? Rahareformi komitee andis oma dekreediga
esialgsed maksumäärad, mis täpsustuvad, kui Ülemnõukogu võtab
vastu teise poolaasta nn. kroonieelarve ja paneb lõplikult paika
vajalikud minimaalsed kulud ning otsib sellele vastavad tulude
katted. Ühesõnaga, kui nüüd Ülemnõukogus läheb selle
kroonieelarve projekti aruteluks, siis võivad nähtavasti ka
maksumäärad muutuda, tähendab, kuludele tuleb leida tuludepoolelt
kate? Aitäh!
T. Vähi
Kui eelarve projekti arutamisel Ülemnõukogus leitakse tõesti
vastastikune kompromiss, mille kaudu on võimalik radikaalselt
vähendada kuludepoolt, siis kahtlemata lisavahendid eelarves
vajalikud ei ole. Momendil oli eelarve tuludepoolele planeeritud ka
aktsiisimaks. See summa oli 70–80 miljonit krooni, mis langes ära.
Kui me suudame samas ulatuses ja rohkemgi veel vähendada kulude
poolt, siis kahtlemata on võimalik makse vähendada.
V. Jermolajev
Lugupeetud hr. spiiker! Lugupeetud peaminister! Esiteks lühike
repliik. Üldjuhul luuakse oma majanduse arendamiseks soodsad
tingimused ja alandatakse makse, mitte vastupidi. Teiseks, arvestades
seda ja katset vastu võtta seadus kütuse aktsiisimaksu kohta, jääb
mulje, et keegi kavatseb Ülemnõukogu ja selle liikmeid löögi alla
seada, et kasutada ebasoodsat olukorda ja Eesti kodanikel Ülemnõukogu
saadikute kohta tekkivat arvamust selleks, et astuda eelseisvatel
Riigikogu valimistel Ülemnõukogu endiste liikmete vastu.
Ja nüüd küsimus: Ülemnõukogu otsuses Eesti Vabariigi riiklike
ja munitsipaaleluruumide erastamise seaduse rakendamise kohta oli
öeldud, et hiljemalt 1. juuliks peab valitsus kehtestama
munitsipaaleluruumide erastamise seaduse rakendamiseks vajalikud
normatiivaktid ja välja töötama rahvakapitali obligatsioonide
väljaandmise korra. Seda samuti hiljemalt 1992. aasta 1. juuliks.
Kas see on seotud krooni kehtestamisega või on see valitsuse
tavaline käitumine Ülemnõukogu otsuste suhtes? Tänan!
T. Vähi
Küsimus oli väga halvasti kuulda, aga ma sain aru, et probleem
on korterite privatiseerimises. Selles osas on punkt üks, teie poolt
vastuvõetud seadus korterite privatiseerimise kohta, punkt kaks,
Eesti Vabariigi Valitsuse poolt vastuvõetud korterite
privatiseerimise kord, punkt kolm, Eesti Vabariigi Valitsuse poolt
vastuvõetud kord kinnisvara obligatsioonide kasutamise kohta
korterite privatiseerimisel ja punkt neli, valmis on tüüpkorterite
põhikiri ja on moodustatud valitsuskomisjon. Selles komisjonis on ka
lääne eksperte, kes töötavad praegu korterite privatiseerimise
projektide kallal. Korterite privatiseerimine läheb kahtlemata
lähemal ajal käima.
V. Pohla
Lugupeetud hr. peaminister! Esitades küsimust, ma kõigepealt
tänan teid, et valitsus ja rahareformi komitee endale haaratud kõige
erakorralisemate volitustega ei kõrvaldanud kohe kogu seadusandlikku
võimu Ülemnõukogu laialisaatmise näol. Ma tänan teid!
Minu küsimus: kas valitsus pöördus justiitsministri poole
eksperthinnangu saamiseks seadusvälise ja seega juba sündimise
hetkest kehtetu otsuse nr. 035 tunnistamisel seaduslikuks? Milline
oli justiitsministri vastus? Tänan!
T. Vähi
Justiitsminister viibis rahareformi komitees. Tegemist oli komitee
laiendatud istungiga ja tal ei olnud seaduslikkuse suhtes
pretensioone.
E. Savisaar
Lugupeetud spiiker! Austatud valitsuse esimees! Mul on niisugune
küsimus. Kuidas te kujutate ette, kui palju inimesi usub seda teie
väidet, et elatustase ei ole veebruarist alates langenud, kui silmas
pidada, et palgad on külmutatud või kasvavad minimaalselt, maksud
lähevad üles, hinnad tõusevad ja rahavahetuskurss on halvenenud?
T. Vähi
Palgad on külmutatud üheks kuuks. See on seotud sellega, et
maksude laekumine toimub nihkega umbes üks kuu ja ainult üheks
kuuks on palgad külmutatud. Me näeme ette, et toimub hindade kasv
ja stabiliseerumine võib-olla meie naabrite Soome, Rootsi ja muude
Euroopa riikide tasemele. Samuti näeme, et sama teed lähevad ka
palgad. See protsess ei saa olla läbikäidav paari-kolme kuuga, aga
kahtlemata see protsess Eestimaal läbi käiakse.
Selle tõestamiseks, et elatustase veebruarist kuni käesoleva
ajani ei ole langenud, aga möödunud aastal langes kohutavalt, on
arvmaterjalid olemas. Statistika kaudu on võimalik esitada
arvutused.
A. Paju
Austatud juhataja, lugupeetud valitsusjuht! Tahaksin teie käest
küsida, kas te olete analüüsinud Eestimaa olukorda pärast
rahareformi – nii nende olukorda, kes ei saanud ühtegi rubla
krooniks vahetada, kuna neil ei olnud raha, kui ka pensionäride
olukorda, jne. Milline on teie hoiak? Kas krooniball Mulgimaa
pealinnas oli õigel ajal, või oleks võinud olla jõulude ajal?
T. Vähi
Eestimaa on rasketel aegadel alati lugu pidanud laulust ja see on
teda aidanud. Eesti krooni sünd oli Eesti majanduses, poliitikas ja
riigielus väga tähtis sündmus, võib-olla tähtsuselt teisel
kohal, võrreldes põhiseaduse vastuvõtmisega. Kahtlemata võis
sellist päeva ka balliga tähistada.
Mis puutub kriitikasse krooni suhtes, siis kahtlemata paljud
poliitikud oleksid tahtnud ise olla selle krooni tegemise juures ja
seoses sellega ma saan ka sellest kriitikast aru.
A. Zõbin
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud hr. minister! Mul on küsimus
eelarve kohta. Minu poole pöördusid eile valijad. Asi on selles, et
nende isikute loetelus, kes võivad soodustatud tingimustel piiri
ületada, on sugulaste hulgas märgitud ka ämm (mehe ema) ja äi
(mehe ema), aga millegipärast pole mainitud äia (naise isa) ja ämma
(naise ema). Kas tõesti me parandame eelarvet sellega, kui
naiseisalt ja -emalt võtame maksu, aga meheisalt ja -emalt ei võta?
Ja minu meelest ei ole seal märgitud ka vanaisa ja vanaema?
T. Vähi
Ma ei saanud sellest küsimusest aru, see oli väga segane.
Juhataja
Küsimus oli selge, aga siin on muidugi keerukad tõlkenüansid.
Kõne all on mehe vanemad ja naise vanemad. Kaks eri sõna. Selleks,
et ma mitte ei eksiks, teen ettepaneku, et meie kõige
kvalifitseeritum tõlk selle veel kord läbi telefoni tõlgib. Pane
see kõrva äärde ja siis saab nüansid teada.
Nii, nüüd võib tõlkida.
T. Vähi
Kes olid rahavahetusnimekirjades või?
Juhataja
Teeme niimoodi, et hr. Zõbin esitab veel kord oma küsimuse ja
nüüd tõlk ilusti tõlgib.
A. Zõbin
Eile pöördusid minu poole valijad, kes ütlesid, et soodustatud
tingimustel piiri ületamise loa saavate sugulaste loetelus pole
märgitud naise ema ja isa. Nemad on solvunud ja pöördusid minu
poole. Kas me tõesti jätame need isikud välja? Kas me tahame naise
ema maksustamise arvel eelarvet parandada?
T. Vähi
Vaatame selle äia ja ämma küsimuse läbi ja kindlasti viime
sisse paranduse, kui seda ei ole venekeelses tekstis arvestatud.
M. Ahven
Austatud Ülemnõukogu esimees, spiiker, valitsusjuht! Mul on
ainult üks lihtne küsimus. Mitu aastat oli jutt ja pensionärid
uskusid seda kuni lõpuni, et nende matusesäästud ehk nn.
kirsturaha keskmise hoiuse tasemel või näiteks kuni 3000 rubla
vahetatakse vahekorras 1 : 1. Kas rahareformi komiteel oli
üldse kaalumisel pensionäridele hoiupankades kaua seisnud väikese
summa vahekorras 1 : 1 vahetamine või ümberarvestamine
või seda veel tehakse? Aitäh!
T. Vähi
Kui ma rääkisin maksupoliitikast ja sellest, kas eelmise aasta
eelarve oli või ei olnud tasakaalus nende madalate maksude juures.
Tuleks tõesti lisada, et peale avalikkude maksude kasutati
maksupoliitikas salakavalaid makse ja selleks oli kõigepealt
inflatsiooni ärakasutamine, mis viimaste aastate jooksul
praktiliselt nullis kõikide hoiustajate hoiused. Kahtlemata olid
rahareformi komitees hoiuste küsimused päevakorras, aga
kattevahendite puuduse tõttu ei saanud me mingisuguseid hoiuseid
n.-ö. 10-kordse kursi arvel taastada nüüd, mil need rahad on
kulutatud juba eelmiste aastate jooksul. Riigis lihtsalt puuduvad
vahendid, et praegu taastada viimaste aastate jooksul inflatsiooni
tõttu kaotatud hoiused.
H. Schotter
Lugupeetud hr. peaminister! Ma tahaksin küsida teilt kui
rahareformi komitee liikmelt järgmist: mul puuduvad kahjuks täpsed
andmed, kui palju sularaha vahetati, aga loogika ütleb mulle, et
vahetas umbes üks miljon inimest á 1000 rubla, s.o. umbes
üks miljard rubla. Hoiuste kohta puuduvad mul ka täpsed andmed, aga
ma oletan, et elanike hoiused on kuskil 1 ja 2 miljardi vahel. Nüüd
on küsimus selles, et eelmisel päeval võrdus Eesti Panga
noteeringul Saksa mark 72 rubla kopikatega, rahavahetuse päeval oli
Saksa marga kurss läbi Eesti krooni 80 rubla. Seega läks meil
rahavahetusega kaduma praktiliselt iga kümnes rubla ja selliselt
kukkus kellelegi sülle 100 miljonit rubla sularaha.
Teine vähemalt 100 miljonit on neid rublasid, mis olid
hoiupankades. Ma ei tea ka seda, kas see raha, mis
rahavahetuspunktides kokku korjati, läks Venemaale tagasi ja millise
kursiga. Venemaa keskpanga kurss sel ööl ei kukkunud. Ma tahaksin
selgitust nende 100 või 200 või veel enama miljoni rubla saatuse
kohta!
T. Vähi
Kõigepealt te esitasite põhimõtteliselt küsimuse krooni
noteeringu kohta Saksa marga suhtes. Siin on kaalutud mitmeid
võimalusi. Üks võimalus oli vaba kurss, mis kujuneb turul, teine
oli fikseeritud kurss. Ülemnõukogu otsustas vastavalt rahareformi
komitee ettepanekule kehtestada fikseeritud kursi, kusjuures selle
noteeringuks me leidsime 1 : 8, mille devalveerituse astet võib
mitmeti arutada ka edaspidi, aga ekspertide arvamus, et kurss 8
krooni = 1 Saksa mark oli rahanduspoliitika jaoks, ekspordi ja
impordi tasakaaluks optimaalne. See lähtus põhimõtteliselt
turukursist, aga oli turukursiga võrreldes krooni suhtes natuke
kallim. Mis puutub kokku kogutud rubladesse, siis need on Eesti Panga
keldrites hoiul, neid ei ole veel üle antud.
A. Maarend
Lugupeetud esimees, spiiker ja peaminister! Ma usun, et paljud
Ülemnõukogu liikmed on sellega päri, et teatud makse poleks vaja
tõsta, aga kindlasti arvatakse ka, et mõningaid oleks sealjuures
tarvis vähendada. Nagu ma aru saan, selleks ühes riigis parlamenti
üldse vajataksegi, et kokku leppida, milliseid koormisi füüsilistele
või juriidilistele isikutele kehtestada. Küsimus oleks selline:
kuidas valitsus loodab edasi töötada, kui ta oma otsustega on
valmis küllaltki jõhkralt rikkuma seadusi, isegi lausa ignoreerima
seadusi? Ma kardan, et edasine töö muutub seetõttu raskeks. Kuidas
te prognoosite edasist koostööd valitsuse ja Ülemnõukogu vahel?
Tänan!
T. Vähi
Kõigepealt ei ole need otsused ju valitsuse otsused, vaid
lähtudes Ülemnõukogu otsusest rahareformi komitee moodustamise
kohta, kaalus valitsus oma ekspertidega seda küsimust ja tegi
ettepanekud rahareformi komiteele. Otsused võttis vastu rahareformi
komitee, kelle muuseas on moodustanud Ülemnõukogu, mitte valitsus.
Teine küsimus, eelarve tasakaalustamisest. Jutt on õige, eelarve
projekt on esitatud. Ma kordan, kui Ülemnõukogu leiab, et kulutusi
on võimalik radikaalselt vähendada, eks seda siis tule arutada.
Reaalsete võimaluste korral on seda võimalik teha. Meie näeme
momendil siiski seda, et paljud maakonnad kirjutavad iga päev Eesti
Vabariigi Valitsusele raha puudumisest kütuse ostmiseks, sellest, et
meil juba kuu aja pärast ei ole raha põllumeeste käest uudsevilja
ostmiseks. Nende küsimuste lahendamiseks oli selline
eelarvepoliitika vajalik.
H. Eller
Lugupeetud Ülemnõukogu esimees! Lugupeetud spiiker! Lugupeetud
peaminister! Kui kaugel on majandusreformi ellurakendamine, eriti
just kinnisvara, sealhulgas riigivara ostu-müüki reguleerivate
aktide vastuvõtmine valitsuse poolt ja selle praktiline
korraldamine?
T. Vähi
Mis puutub omandireformi, siis siin oleneb palju koostööst
seadusandja ja valitsuse vahel. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu on
viimasel ajal ja viimase 5 kuu jooksul vastu võtnud väga palju
seadusandlikke akte, mis puudutavad tehinguid kinnisvaraga ja
omandireformi. Viimased sellised radikaalsed seadused on kõigepealt
korterite privatiseerimise seadus ja seadus, mille kohaselt kuni 0,5
miljonit rubla maksnud nn. väikeprivatiseerimise objektide maksumust
suurendati 5 miljoni rublani, praegu siis 0,5 miljoni kroonini.
Momendil on Eesti Vabariigi Valitsus esitanud Ülemnõukogule
suurprivatiseerimise eelnõu. Selle kohaselt me sooviksime, et
privatiseerimise luba antaks 260 ettevõttele. Ettepanek on tehtud
maareformi seaduse muutmise kohta. Need kõik on selle istungjärgu
menetluses olevad küsimused.
Kui räägime üldse omandireformist, siis ma leian, et
omandireformi saab läbi viia kahes etapis, eelkõige peame täpselt
kindlaks määrama reeglistiku ning selle on valitsus esitanud ja
Ülemnõukogu vastu võtnud. Kui meil ei ole õiget ja selget
reeglistikku, siis kahtlemata tekivad omandireformi läbiviimisel
väga suured pinged. Praegu valitsus just ongi tegelnud sellega, et
see reeglistik kindlaks määrata. Ma usun, et selles valdkonnas on
ka üsna palju edasi mindud. Ülemnõukogule on esitatud Eesti
Erastamisettevõtte loomise seaduseelnõu.
Omandireformi läbiviimisel on olnud ka palju vigu, kahtlasi
tehinguid. Eesti Vabariigi Valitsus moodustas valitsuskomisjoni, mis
lähemal ajal hakkab uurima omandireformiga seonduvaid küsimusi ja
pretensioone, mis on laekunud eriti sõjaväe vara erastamise kohta.
H. Peterson
Lugupeetud Ülemnõukogu esimees, spiiker ja peaminister! Olime
situatsioonis, kus valitsus maksis piimaliitrist 12 rubla tootjatele
ainult suurte riiklike piimakombinaatide kaudu, mille eest küll
lubatud valuutat ja osaliselt ka raha ei laekunud. 38%-list
kütuselaenu sai põllumees ja ka maksumaksjate arvel tankivad
tuletõrje- ja sanitaarautod ainult "Eesti Kütuse" kaudu.
Neid näiteid võiks veelgi tuua ning tahtmatult tekib tunne, kas me
ei liigu mitte korporatiivse riigisotsialismi või hoopis uue riigi
valitsuse suunas. Nii on juba rahva seast kuulda olnud.
Küsimus: mida võtab valitsus ette, et konkursi korras pakkuda
kõikidele firmadele võrdsetel alustel vähempakkumise teel
tellimusi? Aitäh!
T. Vähi
Kõigepealt on valitsus just sellist ametnike valitsemist piiranud
ja pakkunud nii erastamisel kui ka kaubanduses konkurentsi nii enam-
kui vähempakkumise teel. Erastamisel on praegu kokku lepitud, et
müük toimub mitte ametnike näpunäidete järgi, nagu see on sageli
toimunud, vaid just vaba konkursi alusel.
Nüüd sellest, kas kütuse sisseveo monopol on ainult "Eesti
Kütusel" või on ka teistel võimalik kütust sisse vedada
vähempakkumise korras. Just see, et me veebruaris lasime kütuse
ostmise vabaks ja väga paljud eraaktsiaseltsid said kütust vabalt
sisse vedada, oli võib-olla üks põhiline tegur, mis päästis
olukorra. Ka praegu on Eestis lisaks "Eesti Kütusele"
mitmeid firmasid, kes tarnivad Eestisse kütust. Nende hulgas on nii
kohalikke aktsiaseltse, Venemaal registreeritud aktsiaseltse kui ka
väliskapitalil põhinevaid aktsiaseltse, näiteks "Neste"
varade baasil tegutsev ning ka "Statoil". Aga kui me
võrdleme hindu, siis ma pean küll ütlema, et "Statoili"
kütus on kaks kuni kolm korda kallim kui "Eesti Kütuse"
pakutav.
Mis puutub veel krediidi protsentidesse, siis just see eelarve
näeb ette, et me peame eelarvepoliitika kaudu muutma eelarve
aktiivseks ja eelarve kaudu nägema ka ette krediidiressursid.
Seejuures peaksid need ressursid olema tõesti minimaalse protsendiga
või protsendita, ainult töötlemise protsent võib olla poolteist
kuni kaks.
A. Junti
Lugupeetud ettekandja! Küsimustele antud vastustest selgus, et
Eesti valitsus on sõlminud Venemaa valitsusega kokkuleppe
rublaarvelduste jätkamiseks Eestis. Selgub ka, et Venemaaga
arveldustes kehtib Eesti jaoks rubla, Venemaa pool krooni ei tunnista
ja Eesti valitsus on sellega nõus.
Aga küsimus on selline: kiirettekandeks te tõite dekreedi nr.
035 põhjenduseks Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee moodustamise
kohta antud seadused, § 4 tuleneb aga tegelikult targu mainimata
jäänud sama seaduse §-st 3 ja ma loeksin selle ette: "Eesti
Vabariigi Rahareformi Komitee juhib rahareformi, kehtestab selle
tähtajad, tingimused ja läbiviimise korra." Järgnev § 4
tuleneb, nagu ma ütlesin, juba sellest. §-s 3 ei räägita midagi
ei reformi tagatistest ega ammugi mitte seaduste muutmise võimalusest
ja õigusest kellegi teise poolt peale seadusandja.
Ja küsimus: kas suudate leida peale öeldu ka mõne muu argumendi
dekreedi nr. 035 kaitseks? Aitäh!
T. Vähi
Kõigepealt võin öelda, et rublaarveldusi Eestis ei ole
kehtestatud. Te olete need ise välja mõelnud. Ma selgitan veel
kord, et Eesti ettevõtetel on lubatud, kui nad seda soovivad, müüa
oma kaupa Venemaal või rublatsoonis rublade eest. Sel juhul laekuvad
need rahad Venemaa pankades olevatele Eesti pankade
korrespondentsarvetele ja neid rublasid võivad nad kasutada
rublatsoonis kaupade või valuuta ostmiseks.
Teiseks, rahareformi komitee õiguste kohta soovitan teil veel
kord läbi lugeda § 4 1991. aasta 27. märtsil vastuvõetud Eesti
Vabariigi seadusest Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee moodustamise
kohta. Lisaks sellele olen ma läbi lugenud stenogrammi ja kolmandaks
ma tahan öelda, et Eesti Vabariigi Valitsus ja rahareformi komitee
on ühel ja samal arvamusel: Ülemnõukogu kui kõrgem seadusandlik
võim võib rahareformi komitee otsused tühistada. See võimalus on
teil olemas.
A. Tarand
Lugupeetud peaminister! Teie isiklikult oma kõnes ja hiljem
koostöös Tiit Madega tungisite õige sügavale minu erialasse.
Millal ja missugune talv tuleb? Ma võin ka kinnitada, et ilmselt
selle tõenäosus, et ta tuleb karm, on väga suur.
Nüüd aga lähtub küsimus sellest, et kogu aeg, nii teie
valitsusel kui ka eelmisel valitsusel on puudunud Eesti jaoks
igasugune pikaajaline energeetikakava. See on toonud kaasa – ma
mõistan suurepäraselt olukorda, eelmist talve ja järgmist –
rabelemise ja omavoli hinnapoliitikas. Mida kauem me niimoodi
rabeleme, seda vähem on lootusi üldse ilma suure võlakoormata
välja tulla.
Nüüd on uus energiaminister. Kas nüüd on lootust, et üks 20
aasta energiakava meile ka laekuks?
Т. Vähi
Те tõstatasite küsimuse üles samast vaatevinklist, nagu arvab
praegu Eesti Vabariigi Valitsus. Kõigepealt ma tahan tuletada
meelde, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu on kinnitanud energiasäästu
komisjoni, kusjuures see komisjon on viimase kahe kuu jooksul teinud
tõhusat tööd ja säästuprogrammi esimesed variandid on valmis.
Neid arutati hiljuti Eesti Vabariigi Valitsuses. Selle programmi
n.-ö. tegevjuht hr. Jaan Kabin kandis sellest ette ka maavanemate
nõupidamisel möödunud nädalal Lohusalus. Kahtlemata on programmi
üheks osaks leida sobivad ja kompetentsed inimesed ja seoses sellega
on mul väga hea meel, et Ülemnõukogu kinnitas valdava
häälteenamusega energeetikaministriks hr. Niitenbergi. Tema abil
saame kahtlemata selle programmi täitmisel jõudsamalt edasi
liikuda.
K. Sergij
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud peaminister! Kui meil algas
üleminek turumajandusele, siis rääkisime sellest, et sotsialismi
ajal riik kooris oma rahvast. Sissetulekud olid väga väikesed,
rahvas töötas tasuta ja kõik, mis teeniti, läks riigieelarvesse.
Võeti suund eelarve kärpimisele ja elanikkonna tulude
suurendamisele, sest maksukoorem muutub üha raskemaks. Kas teile ei
näi, et praegu on käimas vastupidine protsess – tulud vähenevad,
eelarve kulud suurenevad, kasvab tööpuudus ja kuritegevus? Kas see
kestab veel kaua? On tekkinud selline mulje, et valitsus arvestab
rohkem kõikvõimalike rahvusvaheliste organisatsioonide kui oma
rahvaga.
T. Vähi
Kõigepealt lubatagu öelda, et elatustaseme langus ei ole seotud
mitte nii palju majanduspoliitikaga kui tootmise langusega. Kuid
millega on seotud tootmise langus? Sellega, et omaaegne Nõukogude
Liit oli kinnine tsoon, kus üheks masina osaks oli Eesti NSV. Eesti
NSV majandus oli otseselt seotud ja töötas NSV Liidu majanduse
jaoks. Selle masina ühel osal on uutes tingimustes üsna raske leida
lahendusi nii tooraine hankimiseks kui ka turgu kaupade müümiseks.
Nendes tingimustes ongi tekkinud majanduses tootmise langus. Kui on
tegemist tootmise langusega, siis kuidas me ka ei jagaks, jääb elu
viletsamaks selle ajani, kuni me ei suuda pidurdada tootmise langust.
Alles siis, kui suudame seda pidurdada, on tõesti võimalik hakata
elujärge parandama.
I. Raig
Minu küsimus seondub samuti juba kurikuulsaks muutunud dekreediga
nr. 035. Te viitasite täna dokumendile, mis sätestab rahareformi
komitee õigused ja seal on tõepoolest kirjas, et komiteel on õigus
otsustada rahareformiga seonduvaid küsimusi. Nagu mulle tundub, ongi
küsimus selle paragrahvi tõlgendamises. Kas on kitsas tõlgendamine,
millele viitas hr. Junti, või lai tõlgendamine, nagu tegi
rahareformi komitee. Ja rahareformiga on seotud kõik
majandusküsimused.
Ja küsimus kõlab niimoodi: kas rahareformi komiteel on veel
rahareformiga seoses olevaid küsimusi, mida ta kavatseb lahendada,
ja miks valiti just maksude küsimus selleks, mille kohta võeti
vastu otsus? Miks ei tegeldud mõnede teiste rahareformi puutuvate
küsimustega? Tänan!
T. Vähi
Ilmselt te olete väga vähe informeeritud rahareformi komitee
tööst ja rahareformiga seonduvast. Miks siis ikka dekreediga nr.
035 makse tõsteti? Sellepärast, et rahareformiga oli otseselt
seotud eelarve tasakaal kui rahareformi kõige tähtsam tingimus. Ja
eelarvega, selle tulude poolega on otseselt seotud maksupoliitika.
N. Aksinin
Lugupeetud Ülo Nugis! Lugupeetud peaminister! Mina isiklikult
kahtlen selles, et elatustaseme langus on peatatud. Ja põhjus on
minu arvates selles, et me vaatame läände, et sealt kasu saada, ja
loodame muu hulgas ka Saksa margale. Aga tuleb silmas pidada, et
Saksamaal oli mõnedele asutustele kirjutatud: "Igaühele oma".
Kas me ei kiirusta? Kroon ja mittekonverteeritav rubla hakkavad nüüd
pinge all elama, seepärast on katkestatud pensionide väljamaksmine
sõjaväepensionäridele. Viidatakse läbirääkimistele, aga
veteranid ootavad ja nende olukord on ebakindel. Öelge palun, kuidas
te kujutate ette lepingut või otsust sõjaväepensionäridele
pensioni väljamaksmise kohta? Ma olin Moskvas, ei leidnud sealt
midagi head ega saanud aru.
Ja lõpuks. Teil on õigus, et teil polnud sularaha vahetada. Ma
pöördusin teie poole palvega abistada vaest 82-aastast vanainimest.
Vastake palun minu küsimusele!
Juhataja
Lepime kokku, et see oli üks küsimus. Kas võime niimoodi
mõista?
T. Vähi
Hr. Aksinin, meie saatus on tõesti meie endi kätes. Samas me
peame ütlema, et lähema paari aasta jooksul on meil siiski tarvis
saada ka abi, kui meile seda antakse. Kui me räägime poolteisest
miljonist tonnist teraviljast, siis see ei ole väike abi, see
tähendab meie jaoks päris palju. Ja samuti on meil tarvis ka
rahalist abi. Nii et kui meile seda siiski antakse, siis on tark see
abi vastu võtta.
Teine küsimus puudutas sõjaväepensionäre. Kui nad on NSV Liidu
sõjaväepensionärid, siis nüüd on nad vastavalt õigusjärgsuse
põhimõttele Venemaa pensionärid. Eesti Vabariik on põhimõtteliselt
nõus, et Venemaa lahendab nendele pensionäridele kroonide
ülekandmise. Meil on ka tehniline krediit, 50 miljonit krooni ja 500
miljonit rubla.
Mis puutub Endel Puuseppa, siis ma ütlen veel kord, et kolm kuud
oli tõesti aega, mil kõik, kes soovisid raha vahetada, said kanda
ennast rahavahetusnimekirja. Lisaks sellele oli veel vastu võetud
otsus ning läbi arutatud maakondade ja linnadega, et maakonnad ja
linnad annaksid toetust nendele, kellel tekivad raskused.
N. Zahharov
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud peaminister! Rahvas ütleb, et
lootus sureb viimasena. Ma ei tahaks, et lootus, mis praegu elab
rahva hulgas, sureks siin, selles saalis. Ma selgitan.
Teie programmi, mis käsitleb krooni kehtestamiseks rakendatavaid
meetmeid, võib teatud määral pidada otstarbekaks, aga igal juhul
on selle eesmärk lahendada kõik riigi probleemid rahva arvel. Võib
saada laenu, aga see tuleb tagastada.
Rahva lootus seisneb selles, et me suudame jalule saada, talve üle
elada ja edasi liikuda ainult sel tingimusel, kui sooritame
resoluutse läbimurde majanduse valdkonnas. Sellest tuleneb minu
küsimus. Eile esitasin selle hr. Roosele, aga vastust ei saanud.
Milliseid konkreetseid abinõusid kavatseb rakendada valitsus,
lähtudes teie kontseptsioonist, et ettevõtted on praegu tegelikult
ilma jäänud rublaarvetest? Meie valitsuse eelnevast poliitikast
lähtudes on meil naaberriikidega võrreldes kõrgemad hinnad ja
palgad viinud nüüd selleni, et krooni kehtestamise tulemusena ei
ole meie toodang omahinna tõttu turul enam konkurentsivõimeline ja
ainult väikest osa toodangust võib praegu edukalt müüa idas.
Mille arvel hakkab meie majandus arenema? Mille arvel me tagame
läbimurde, et lootus, millest ma alguses rääkisin, ei sureks siin
selles saalis? Tänan!
T. Vähi
See poliitika ei ole suunatud rahva vastu ja seda ei tehta rahva
arvel, vaid rahva hüvanguks. Eesti riik on tõesti
kriisisituatsioonis ja seoses sellega tuleb praegu lahendada eelarve
kaudu ka ümberjaotamine.
Miks eelarve kulutused suurenevad? Selle alla kuuluvad nii
elatusraha kui ka sotsiaalsfääri ülalpidamise kulutused. Nende
kohta ei saa kuidagi öelda, et need on rahva vastu suunatud
kulutused. Need on just rahva hüvanguks tehtud kulutused.
Teine probleem. Ettevõtted, nagu nad ütlesid, saavad müüa oma
toodangut rublade eest. Kui ostja on nõus ostma ainult rublade eest
ja kui müüja seda soovib, siis ta võib seda teha. Rublad laekuvad
vastavatele korrespondentarvetele ja ettevõtetel on võimalik
rublade eest osta tooteid, toorainet või valuutat rublatsoonis või
mujal, kus seda rublade eest on võimalik osta. Muidugi kõik see
toimub tegelikult poliitilise vastasseisu tingimustes ja ma pean
ütlema, et ega ettevõtetel seda väga lihtne teha ole. Seda
poliitilist vastasseisu ei põhjusta Eesti valitsus, vaid ma näen
siin tõsiseid takistusi rublatsooni riikide valitsuste poolt.
Mis puutub hinnatõusu, siis ma tahaksin öelda, et kütusehinnad
on 60% toodete kogu omahinnast. Teiseks ma tahan öelda seda, et see
hind on kujunenud just imporditud kütuse hinna arvel. Nagu öeldud,
tõusis jaanuaris kütuse hind ligi 50 korda. Seda otsust ei teinud
Eesti Vabariigi Valitsus. Ja kui te tahate, et nüüd hinnad läheksid
uuesti madalamaks, siis peab kõigepealt riik hakkama doteerima
sisseostetavat kütust. Selleks on tarvis kolossaalselt suuri
riigieelarve summasid, mis tähendaks maksude mitmekordistamist. See
ei ole vastuvõetav ettepanek, kuna n.-ö. riigi poolt doteeritud
hinnad ei soodusta omahinna alandamist ega kokkuhoidu. Seoses sellega
me arvame, et peame nõustuma imporditava kütuse hinnaga. See loob
tingimused kütuse kokkuhoiuks, nagu rääkis ka hr. Tarand. Sel
eesmärgil on koostatud vastav sihtotstarbeline programm. Samuti
aitab olukorda leevendada alternatiivsete kütuste kasutamine.
U. Ugandi
Austatud spiiker! Lugupeetud peaminister! Kütuseaktsiisi ei olnud
rahareformi komitee otsuses nr. 035. Teie sissejuhatavast sõnavõtust
ja ka vastusest kolleeg Pohla küsimusele selgus, et koos
justiitsministriga pidasite te ikkagi kõike nagu seaduspäraseks.
Kas rahareformi komitee võib oma dekreediga nüüd kehtestada
kütuseaktsiisi, mis täna hommikul jäi Ülemnõukogul vastu
võtmata?
T. Vähi
Rahareformi komitee arutas kütuseaktsiisi. Kuna aktsiisiseaduse
eelnõu oli menetluses Ülemnõukogus, esimene lugemine oli läbi,
siis meie arvamus oli selline, et Ülemnõukogu toetab kütuseaktsiisi
maksu kehtestamist. Kuna täna aktsiisimaksu seadust vastu ei võetud,
siis arvatavasti jäävad põhimaksudena käibemaks ja ettevõtte
tulumaks. Ma palusin eile hr. Rooset ette kanda, et kui Ülemnõukogu
võtab vastu aktsiisimaksu seaduse, siis rahareformi komitee vaatab
läbi ettevõtte tulumaksu seaduse ja tühistab selle. Neljast
maksust, mis olid menetluses või kasutusel, piisab kolmest.
Ülemnõukogu on oma otsuse langetanud, rahareformi komitee seda
muutma ei hakka.
R. Veidemann
Hr. peaminister! Te mainisite mitmel korral, et maksude tõstmine
eelarve tasakaalustamiseks oli tingitud muu hulgas sotsiaalsfääri
ülalpidamise vajadusest. Ma muidugi korrigeeriksin seda teie
väljendit, sest sotsiaalsfääri, kultuuri, hariduse ja tervishoiu
kulude katmine ei ole minu arvates mingil juhul ülalpidamine, vaid
tegelikult investeering tulevikku või pensionäride puhul võla
tagasi maksmine. Aga olgu, see on n.-ö. maailmavaate küsimus.
Minu küsimus on nüüd järgmine ja konkreetne: tahaksin teilt
teada, kas ja mida konkreetselt on valitsus ette võtnud või võtmas
korralduslikus plaanis, mitte ainult maksude tõstmise kaudu, et
sellesama sotsiaalsfääri toimimine võiks olla palju efektiivsem
kui praegu.
T. Vähi
Ma olen samal arvamusel kui teie. Sotsiaalsfääri kulutusi ühe
korraga likvideerida ei saa. Samas on praegu moodustatud kolm
valitsuskomisjoni, kes otsivad võimalusi teha kulutused
efektiivsemaks ja ratsionaalsemaks. Sotsiaalsfääri täiendavad
kulud on uues eelarves planeeritud 298 miljonit krooni, siin on
kulutused seonduvalt nii ülalpidamise, inventari, remondi ja palkade
kui ka kütmisega.
А. Novohatski
Lugupeetud hr. spiiker! Suhtun austusega reglementi, aga minu
arvates ei ole me eriti humaansed, kui hoiame inimest üle pooleteise
tunni kõnetoolis. Mulle näib, et oleks võinud teha vaheaja,
hoolimata reglemendist.
Aga nüüd küsimus. Olen kindel, et hr. Vähi teab väga hästi,
et kõik Eesti Vabariigi territooriumil asuvad haiglad ei ole alates
1992. aasta 1. jaanuarist enam eelarvelised organisatsioonid, sest
nad elavad ravikindlustuse seaduse kohaselt meditsiinilise teeninduse
eest saadavatest tuludest. Hr. peaminister rääkis oma sõnavõtus
meditsiinitöötajate palkade järjekordsest tõstmisest. See on
meeldiv nähtus, aga tuleb arvestada, et praegu ei teeni ükski
haigla nii palju raha, kui ta kulutab, ning 3/4 Eesti Vabariigi
haigekassadest ei suuda pärast hindade tõusu
tervishoiuministeeriumis oleva hinnakirja alusel nende teenuste eest
maksta.
Mul tekib küsimus, milliste dotatsioonide ja rahaliste vahendite
arvel tõstab tervishoiuministeerium meditsiinitöötajate palku?
Tekib tunne, et külaelanikel on väga vedanud, sest ei ole enam
riiklikku agrotööstuskomiteed, kes kogu aeg õpetas, millal kartul
üles võtta ja kui palju maainimestele palka maksta. Miks ei võiks
haigla peaarst isemajandava organisatsiooni juhi õigustele tuginedes
töötasu ise kindlaks määrata? Miks ei või peaarst, kes tunneb
haigla finantsolukorda, töötasu määrata? Mis puutub siia
Tervishoiuministeerium? Kas Tervishoiuministeerium peab õpetama,
kuidas pimesoolt paremini välja lõigata, kuidas paremini
hüpertooniatõbe ravida ja milliseid tablette on parem peavalu puhul
tarvitada? Mis puutub siia peaarst, kes on isemajandava ettevõtte
juht, finantsalane tegevus? Milliste rahaliste vahendite arvel
kavatseb tervishoiuministeerium alates 1. juulist peaaegu
kahekordistada meditsiinitöötajate palku? Haiglad seda raha ei
teeni ja haigekassadel seda raha pole!
T. Vähi
Suur aitäh selle eest, et te kaasa tundsite, aga ma pean ütlema,
et mul on Ülemnõukogu ees alati meeldiv olla, ma ei ole väsinud.
Teine küsimus on see, et meditsiiniasutuste töötajate palkade
tõstmine kaks korda ei ole valitsuse istungil arutusel olnud, küll
aga on arutusel eelarveliste asutuste töötajate palkade tõstmine
ja kahtlemata tõstetakse ka meditsiiniasutuste töötajate palkasid.
Ma usun, et see ei ole päris kaks korda, aga kavandatud on siiski
palkade üsna märgatav tõus.
Mille arvel kaetakse kulutused? Kõigepealt ka tervishoiukulutuste
osas on otsitud võimalusi kulutuste rangeks kokkuhoiuks.
Teiseks, tervisekindlustuse summadest ei ole praegu jätkunud ja
Eesti Vabariigi eelarvest on antud täiendavaid summasid juurde. Me
näeme ka järgmiseks poolaastaks ette eelarveliste summade
eraldamist nii tervisekindlustuse fondi kui ka sotsiaalfondi.
Mis puutub arstide palkadesse, siis kahtlemata on tervishoid üks
ala, mille suhtes me peame ajama sellist palgapoliitikat, et
väljaõppinud arstid, väljaõppinud kirurgid ei läheks siiski
mujale tööle. Sellel võiksid olla väga rasked tagajärjed meie
rahvale.
Juhataja
Suur tänu! Hr. peaminister, kas pead veel vastu 20 minutit?
T. Vähi
Jaa!
L. Annus
Austatud Ülemnõukogu esimees! Lugupeetud spiiker! Austatud
peaminister, lubage seada kahtluse alla teie väide, et teie
valitsemise ajal pole rahva elatustase langenud! Seda, otseselt välja
öeldes, meie lollitamist majanduse kiire vähikäigu tingimustes ei
saa võtta kuigi tõsiselt, sest meie majanduse ühiseks nimetajaks
võiks praegu olla ju "vähinoomika". Ja ma tahan kinnitada
oma väidet sellega, et eelmise valitsuse ajal pensionärid ei
sorinud prügikastides ega otsinud leivatükikesi, ei korjanud
suitsukonisid Tallinna tänavatelt. Kui me tahame sõnu kinnitada
arvude keeles, siis ainuüksi teie valitsemise ajal on ju leiva hind
tõusnud 10 korda. Mõtleme sellele, kuivõrd on kasvanud ostukorvi
maksumus, ma ei räägi juba sellest, kui palju on kasvanud
transpordikulud, korteriüür ja muud väljaminekud. Kui endise
valitsuse ajal ei maksnud pensionäri visiit arsti juurde midagi,
siis praegu võetakse selle eest ju üks kroon! Kõik need on faktid!
Juhataja
Milline on küsimus?
L. Annus
Jaa! Kohe küsin. Millal vabariigi valitsus kavatseb lõpetada
Eestis genotsiidi elatanud inimeste ja pensionäride vastu? Ja kas
saab võtta tõsiselt teie sõnu, et 10. juulil on kõik Eesti
Vabariigi pensionärid saanud kätte oma elatusraha? Aitäh!
T. Vähi
Kõigepealt ütlen, et Eesti Vabariigi Valitsus ei ole mingisugust
genotsiidipoliitikat ajanud. Kui me räägime praegu maksude
tõstmisest, siis on planeeritud ka pensionäride elatusrahade
tõstmine. Nii et ma paluksin siiski valida sõnu, lugupeetud
rahvasaadik. Kui tuletada meelde ajalugu, siis võib-olla ma võin
teie tegevust samade sõnadega meelde tuletada.
Nüüd järgmine küsimus, mis puudutab pensionäride elatusraha
väljamaksmist. Ma ütlen veel kord, et valitsus selle küsimusega
tegeleb ja lähemal ajal me maksame välja. Välja on makstud kõik
juunikuu võlgnevused ja me arvame, et kuskil 10.–15. juuli paiku
me suudame likvideerida ka juulikuu elatusrahade väljamaksmise
võlgnevuse.
S. Sovetnikov
Lugupeetud hr. peaminister! Esitan juba mitmendat korda küsimuse,
millal lõpuks pannakse siis keelu alla ohjeldamatu hinnatõus?
Näiteks Tallinna Lihakombinaadi tavalised viinerid maksavad ühes
kaupluses 10.50, teises 16.50. Kas see on turumajanduse eripära?
Nagu öeldakse, kui ei taha, ära osta. Ent mingisugune hinnalagi
peaks olema ja selle peab minu arvates kehtestama riik. Tänan!
T. Vähi
Vabariigi valitsus ei kavatse kehtestada viineritele fikseeritud
müügihinda.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, sellega on esimene ring läbi. Algab teine
ring. Genik Israeljan!
G. Israeljan
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud peaminister, ma saan aru, et teid
piinati siin kaua, aga teie vastuseid ja informatsiooni kuulates ei
ole kõik selge. Väga paljud inimesed tahavad vastust küsimusele,
mille ma teile esitan. On arusaadav, et rahareformi puhul hinnad
tõusevad. See on majandusseadus ja selle üle pole mõtet vaielda.
Aga mis alusel suurendas valitsus makse, mis kinnitatakse ainult siin
selles saalis? Teie vastasite, et seda olevat teinud rahareformi
komitee, mis on selles saalis kinnitatud. Õige, aga ka valitsus
kinnitati selles saalis. Kuid makse võib tõsta ikkagi ainult selle
saali otsusega. Ja eriti teeb muret ettevõtetelt võetavate maksude
tõstmine. Kui te arvate, et meie ettevõtted tuleb laiali ajada,
siis võib seda teha teistsugusel, humaansemal viisil. Te tõstsite
maksu 35%. See on juba piir ja ettevõtted lihtsalt lõpetavad
tegevuse mõne kuu pärast. Kas see on teie majandusprogramm? Tänan!
Т. Vähi
Maksusid on tõstetud selleks, et saavutada eelarve tasakaal.
Rahareformi komitee on teinud seda formaaljuriidiliselt õigesti,
kuna Ülemnõukogu on rahareformi komiteele selle õiguse andnud.
Milleks tõsta? Kõigepealt selleks, et stabiliseerida rahanduse
olukord. Me oleme kogu aeg rääkinud madalatest maksudest, aga me ei
ole arvestanud, kui palju me varjatud inflatsiooniga maksustasime nii
ettevõtteid kui ka tootjaid. Me tahame, et rahanduspoliitika oleks
avalik, et kroon oleks stabiilne. Ja kui rääkida ettevõtete
tulumaksust, siis niipea, kui me suudame ilma ettevõtte tulumaksuta
tasakaalustada eelarve, vähendame kahtlemata ettevõtte tulumaksu
või ka mingeid muid makse.
V. Lebedev
Lugupeetud hr. spiiker! Lugupeetud peaminister! Täna on ajalehes
"Molodjož Estonii" avaldatud lühike artikkel "Isiklik
automärk". Tsiteerin sealt ühe lause: "Ajutiselt Eestis
elavatele isikutele ja kodakondsuseta isikutele antakse välja
numbrimärgid, millel on kollasele foonile kantud numbrid."
Ma arvan, et kui me nii edasi läheme, siis jõuame kuusnurksete
kollaste tähtedeni, kaheksanurksete valgete vene tähtedeni või
punaste tähtedeni. Tahan sellega seoses meenutada üht näidet
Skandinaaviast, kus paljud riigijuhid hakkasid ka kandma protesti
märgiks kollaseid tähti. Aga ma ei küsi teilt, kas te panete oma
auto külge kollase numbrimärgi. Öelge palun, kas see pole seotud
sellega, et riigikassat hakkavad autoinspektorite abil täitma
trahvid, mida võetakse inimestelt, kellel on kollase numbrimärgiga
auto või mingi muu eristav kollane, valge või punane rinnamärk?
Tänan!
T. Vähi
Selle kohta ma võin öelda, et kui praegune valitsus oma
koosseisus astus Ülemnõukogu ette, siis me deklareerisime: Eesti
Vabariigi Valitsus soovib, et Eesti Vabariigis oleksid normaalsed
stabiilsed rahvussuhted. Me oleme täpselt samasugusel arvamusel ka
praegu. Ilma rahvusprobleemide rahuliku lahendamiseta ei suuda me
lahendada majandusküsimusi ega ühtegi teist küsimust. Ei ole
planeeritud mingit rahvustunnuse järgi autode numbrimärkide
andmist.
Küll aga on väga paljudes maades näiteks diplomaatide ja
ajutiselt sissesõitnute autode numbrid teist värvi. See küsimus ei
ole absoluutselt seotud mingisuguse vahe tegemisega rahvuste vahel,
tegemist on lihtsalt ajutiselt sissesõitnutega, kaasa arvatud
diplomaatilise korpuse esindajad, kes saavad teistmoodi numbrid. Minu
teada on see ka Venemaal nii.
Kahtlemata peame kindlustama vaba valiku võimaluse kõikidele
siin elavatele inimestele, täitma nende suhtes üldtunnustatud
inimõiguste nõudeid. Kui me seda ei tee, siis jõuab meie Eesti
Vabariigi poliitika varem või hiljem ummikusse.
U. Ugandi
Austatud spiiker! Lugupeetud peaminister! Seoses rahareformiga
tuli selle varjus kaupade järsk hinnatõus enamikule rahvast siiski
üllatusena ja tundus ka natuke alatuna, siit ka küsimus. Kas
valitsusele on teada, et käibemaksu 8%-lise tõstmise varjus on
hinnad kohati tõusnud 20, 40 ja 60%? Selle kohta on ka näiteid,
mida pole mõtet siin ette lugeda. Mida on valitsus ette võtnud
sellise olukorra likvideerimiseks? Tänan!
T. Vähi
Rahareformi läbiviimisel me lähtusime järgmistest
printsiipidest. Kõigepealt fikseeritud Eesti krooni kurss
konverteeritavate valuutade suhtes. Seoses sellega on tarvis nii
hinnad kui ka palgad stabiliseerida maade tasemel, kus kasutatakse
konverteeritavat valuutat, selles osas tehti I kvartalis väga palju
tööd nii hindade kui palkade mastaapide muutmisel. Seda tööd ei
saadud teha lõpuni, kuna puudus sularaha. Kahtlemata peame praegu
ühelt poolt tegelema inflatsiooni peatamisega. Inflatsioon on seotud
siseturul ka hindadega.
Teisest küljest ma siiski näen, et kui krooni ostujõu
ekvivalendiks on Saksa mark või dollar, siis ka meie leiva, piima ja
muud hinnad tõusevad ja stabiliseeruvad nende maade hindade
struktuuri tasemele. See poliitika peab käima käsikäes
palgapoliitikaga. Nii on ka kavandatud ja see poliitika lahendaks
tõesti Eesti kaupade ja ressursside n.-ö. odava hinna eest
väljavedamise. Aga seda pole võimalik teha ühe päeva jooksul. Kui
me räägime palgapoliitikast, siis kui palgafond on külmutatud
üheks kuuks, hakkavad palgad kuu aja pärast tõusma. Prognoosime
nii hindade kui ka palkade tõusu, kusjuures me teeme seda nii, et ei
langeks inimeste elatustase. Seda on võimalik teha muidugi sel
juhul, kui me suudame säilitada tootmise.
I. Raig
Austatud peaminister, teie vastuses minu esimesele küsimusele
sisaldus ainus uus mõte, mis seisnes selles, et ma sain teada, et ma
pole kursis rahareformi komitee tegevusega. Huvitav küll, kuidas ma
oleksin pidanud olema kursis rahareformi komitee tegevusega, kui see
tegevus pidi olema ju salajane?
Kuid nüüd edasi eelarve juurde. Miks rahareformi komitee on
otsustanud, et rahareformi peamiseks või üheks oluliseks eesmärgiks
oli ka eelarve tasakaalustamine? Rahareformi komitee ja Eesti kroon
tehti ju millegi muu jaoks, kui ainult eelarve tasakaalustamiseks.
Kas valitsus tegeleb siis ainult n.-ö. aukude lappimisega teel, mida
mööda me sõidame, või mõtleb ka uue tee rajamisele, uue
turumajanduse alustele ja ettevõtlikkust stimuleeriva
majandussüsteemi kehtestamisele, kogu majandusreformile kompleksselt
või kavatsebki jätkata ainult aukude lappimist? Tänan!
T. Vähi
Meil on siiski olemas konkreetne programm ja konkreetse programmi
täitmise juures me oleme arvestanud isegi hr. Raigi vastavaid
ettepanekuid. Ma olen isegi lugenud teie kontseptsiooni läbi. Nii et
aitäh ka teile abi eest!
P. Jermoškin
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud peaminister! Teie vastustest
eelmistele küsimustele võib teha järelduse, et otsuse muuta
käibemaksu ja tulumaksu suurust võttis vastu rahareformi komitee
Eesti Vabariigi Valitsuse ettepanekul. Mul on järgmine küsimus: kas
Eesti Vabariigi Valitsus sai seda ettepanekut tehes aru, et ta rikub
Eesti Vabariigi seadusi? Kas ta tegi seda teadlikult? Tänan!
T. Vähi
Rahareformi komiteel ei tulnud tõesti pähe mõtet, et me rikume
seadusi. Me oleme ka praegu arvamusel, et me ei ole rikkunud seadusi,
vaid me oleme täpselt täitnud Eesti Vabariigi seadust rahareformi
komitee moodustamise kohta, kaasa arvatud selle seaduse § 4.
Mis puutub maksude tõstmisse, siis ma veel kord ütlen, et see on
nagu eelarve tegemine ikka, kompromissi küsimus. Ja arvatavasti
eelarve arutamise juures me vaatame täpselt järele, kuidas on lood
tulude ja kulude tasakaaluga.
H. Schotter
Lugupeetud hr. peaminister! Ma küsisin teilt esimese küsimuse
rubla vahetuskursi kohta, õigemini rubla devalveerimise kohta
rahavahetusprotsessi eel. Teadjamad kolleegid on öelnud, et see
summa, mis vahetati, oli tunduvalt suurem, kui mina pakkusin, nimelt
üks miljard, aga jäägu see selleks. Te hakkasite rääkima hoopis
krooni ja Saksa marga kursist. Mina tahan sootuks seda väita, et
eestimaalaste taskust võeti, kui mitte öelda, varastati, 200–400
miljonit rubla, aga jäägu see selleks. Need mõned miljardid rublad
on praegu kõik Eesti Panga keldrites.
Ma esitan nüüd küsimuse hr. Liimi küsimuse jätkuna: miks oli
siis vaja vahetada 500 miljonit Venemaa rubla 50 miljoni Eesti krooni
vastu? Miks Venemaa ei võinud seda Eesti krooni osta näiteks
dollarite, markade või mõne muu konverteeritava raha eest, mida
Venemaa Keskpangal ikkagi peaks nii palju olema? Aitäh!
T. Vähi
Nagu ma teile juba ütlesin, on Venemaale pakutud, et ta võib
Eesti krooni osta konverteeritava valuuta kaudu. Samuti oleme nõus
seda tegema meile vajalike strateegiliste ressursside sissevedamise
kaudu, näiteks kütuse katteks, mille eest Eesti Vabariik võiks
kanda Venemaa arvele teatud hulga kroone, nagu me kokku lepime. Mis
puutub kommertskrediiti 50 miljonit krooni ja 500 miljonit rubla,
siis see oli ka üks täiendav variant.
A. Zõbin
Lugupeetud peaminister! Te arvatavasti võite saada teavet selle
kohta, mida vabariigile, eriti maainimestele tähendasid Peterburi
turud. Seoses oma valuuta ja eriti sissesõidumaksu kehtestamisega
dollarites Eesti poolt, on ka Venemaa lubanud kehtestada
sissesõidumaksu dollarites. Milliseid abinõusid on valitsus
rakendanud selleks, et maainimesed saaksid käia Peterburi turul?
Sellest peaks minu arvates olema huvitatud ka vabariik. Näiteks, kui
ma Pihkvasse sõitsin, siis minult võeti raha, aga öeldi, et
lätlastelt ei võeta, sest Läti pole sellist maksu kehtestanud.
T. Vähi
Siin ilmselt on küsimus viisamaksudest. Eestis on alates 1.
juulist sisse viidud viisarežiim. Juba praegu, kui viisarežiimi
kehtestamisest on möödas ainult mõned päevad, oleme arvamusel, et
see on kindlasti oluline meetod, kuidas Eestis vähendada
kuritegevust, eriti just sissetulnud maffiate tegevust. Ka ajalehes
on toodud numbreid, kui palju viisata sissesõitjaid on piiril
peatatud ja tagasi saadetud. Samuti on väga palju inimesi, kes on
sisemaal kinni peetud, kaasa arvatud valuutaga ebaseaduslike
tehingute tegijad. Nad on saadetud Eestist välja.
Väljasaatmise juures läheb nimi ka kartoteeki ja järgmine kord
neid sisse ei lasta.
Viisasüsteemi rakendamine piiril on kahtlemata hädavajalik.
Sealjuures on antud väga suured soodustused perekonnaliikmetele,
millest te juba ka rääkisite. Samuti näeme ette maksusoodustusi
pikaajalise viisa saamise puhul. Seda rakendatakse näiteks mõnede
ettevõtete suhtes, mis on otseselt seotud Eesti ettevõtetega või
vastupidi.
Viisasüsteemi rakendamine on riikidevaheline kokkulepe ja enne
viisasüsteemi sisseviimist informeerisime sellest vastava noodiga
Venemaa välisministeeriumi, aga sel teemal meiega läbi rääkima
nad eriti ei kippunud. Ma usun, et nüüd on võimalik ka nendega
pariteetselt kogu see viisasüsteem paika panna. Esialgu nad lihtsalt
ignoreerisid meie ettepanekut.
Eesti kaupade müük Peterburi turul. Eesti valitsuse poolt on
absoluutselt kvoteerimata põllumajandussaaduste ja kõikide muude
kaupade väljaviimine nii itta kui läände, kui ka teistesse
ilmakaartesse. Nad müüvad seal rublade eest. Kahtlemata peab kokku
leppima, et neil Peterburist rublade eest ostetud kaupu lubataks
samuti tuua Eestisse. Kahjuks on Venemaa rakendanud viimasel ajal
blokaadipoliitikat, tõstes veel kord ekspordimakse ja kehtestades
alates 1. juunist isegi impordimaksud. Impordimakse sisseveetavatele
põllumajandussaadustele ja toidukaupadele Venemaa siiski ei ole
kehtestanud.
Juhataja
Suur tänu! Ma loodan, et tulevad viimased küsijad. Vaadake
vahepeal ka kella. Tõnis Mets!
T. Mets
Lugupeetud hr. peaminister! Krooni stabiliseerimiseks on vaja
eelarve tasakaalustatust. Praegu me otsime kõikvõimalikke vahendeid
eelarve tasakaalustamiseks. Samas oleme kahe silma vahele jätnud
alkoholi. Me teame seda, et võime käia läbi terve hulga maapoode
alevites ja linnades, kuid peaaegu mitte kuskil alkoholi ei ole.
Tähendab sellega me oleme tekitanud riigi eelarvele kahju kümnete
miljonite kroonide ulatuses. Öelge, kes on ikka selle väärpoliitika
välja kujundanud? Toome sisse Venemaalt, toome igalt poolt mujalt ja
samas ise oma riigi ja rahva käest raha ei taha. Kas teie
peaministrina olete valmis tingimatult ja kiirelt likvideerima selle
majandusele ülimalt kahjuliku olukorra?
T. Vähi
Eesti Vabariigi Valitsuse III kvartali tööplaanis on riigi
monopoli kehtestamine alkoholile, tubakale ja mänguautomaatide
teenustele. Muuseas, selle teenuse taga on päris suured summad.
J. Liim
Austatud peaminister! Ma ei saanud eelmisel korral vastust,
seepärast ma küsin veel kord. Kas sissekirjutatud ohvitseridele
vahetatud raha on nende 500 miljoni rubla sees või on see veel
eraldi summa? Kui eraldi, siis kui suur see summa on? Tänan!
T. Vähi
Raha vahetati kõikidele Eestis elavatele alalistele elanikele.
Mis puutub ohvitseridesse, siis kui ohvitserid olid alatiste elanike
kategoorias, said nad raha vahetada, kui nad ei olnud, siis polnud
neid ka nimekirjadesse kantud ja nad ei saanud oma raha ümber
vahetada.
V. Pohla
Lugupeetud hr. peaminister! Teie üle-eelmine vastus ajendas mind
esitama küsimust. Miks on siiski nii pikalt oodatud alkoholile
monopoli kehtestamisega? Nüüd te ütlete, et III kvartalis
kehtestatakse. Miks ei tehta seda hommepäev, kui me otsime
meeleheitlikult raha ja tõstame makse? Miks riik selle mööda
laseb? Me kaotame päevas võib-olla miljoneid. Monopoli võiks
kehtestada ju hommepäev! Mis takistab seda tegemast? Tänan!
T. Vähi
Ettevalmistustöö on siiski tarvis läbi viia. See võtab teatud
aja ja praegu ongi III kvartal. Nii et eks me sellega juba homme
hakkamegi tegelema.
Juhataja
Suur tänu, hr. peaminister. Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei
ole.
T. Vähi
Ma tänan lugupeetud Ülemnõukogu, hr. spiikrit ja saadikuid
meeldiva võimaluse eest vestelda teiega rahareformist! Ma tahaksin
öelda, et formaaljuriidiliselt oleme täpselt juhindunud Eesti
Vabariigi seadusest rahareformi komitee moodustamise kohta. Veel kord
tahan öelda, et sisulise otsuse tegemise juures on eelarve alati
kompromiss ja ma loodan, et eelarve koostamise juures vaadatakse
tulude ja kulude poolt. Kui leitakse radikaalsed võimalused kulude
poolel kohe kokku hoida, nii et eelarve jääks tasakaalu ja me ei
peaks minema uude inflatsioonikeerisesse, siis ma olen muidugi väga
tänulik selle leidjale.
Ka tahaksin pöörduda lugupeetud Ülemnõukogu saadikute poole,
selgitamaks üht põhimõttelist seisukohta. Momendi
rahanduspoliitikat on toetanud rahvusvahelised
finantsorganisatsioonid, meile on lubatud väga suurt toetusabi. Kui
need otsused lükatakse tagasi või tühistatakse, siis ma kardan, et
loodetud abi jääb meil saamata, kusjuures sel juhul on meil tõesti
ees väga raske ja väljakannatamatu talv. Ma palun kõikidel seda
arvestada, et lisaks valimiskampaaniale, populistlikule väikeste
maksude taotlemisele, peame reaalselt ette kujutama, kuidas üle
elada järgmine talv. Aitäh teile veel kord!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, õhtune istung algab täpselt kell 18.
ÕHTUNE ISTUNG
Juhataja
Asugem töökohtadele, istungjärk jätkub! Alustame õhtust
istungit ja kontrollime kohalolekut.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 68 rahvasaadikut, puudub 29.
Enne päevakorra juurde minekut palun kõnetooli valitsuse
esindaja, pr. Krista Kilveti!
K. Kilvet
Austatud juhatus! Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Kuna 7. juuli
hommikusel istungil lükati tagasi Eesti Vabariigi mootorikütuse
aktsiisiseaduse eelnõu ja sellega viidi tasakaalust välja 1992.
aasta riigieelarve II poolaasta projekt, siis sellega seoses võtab
Eesti Vabariigi Valitsus tagasi 6. juulil teile esitatud projekti
Eesti Vabariigi 1992. aasta riigieelarve II poolaasta plaani kohta ja
on sunnitud viima nimetatud eelarve projekti uuesti tasakaalu. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Juhatus peab nõu, kuid on alust arvata, et nüüd
vahepeal läheb Ülemnõukogu puhkusele ja tuleb kas järgnevale
erakorralisele istungjärgule eelarvet arutama või tehakse seda
korralisel istungjärgul. Kuid juhatus peab nõu.
Kolleegid! Juhatus palub täiendada käesoleva istungi päevakorda
ühe seaduseelnõu arutamisega. Jutt on Vabariigi Presidendi valimise
seaduse eelnõust.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada
käesoleva istungi päevakorda ühe päevakorrapunktiga, kus
arutusele tuleks Vabariigi Presidendi valimise seadus?
Selle ettepaneku poolt on 52 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 2
jäid erapooletuks. Päevakorda täiendatakse.
Eesti Vabariigi seaduse "Süümevande andmise korra kohta"
eelnõu teine lugemine
Juhataja
Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja alustame
Ülemnõukogu liikme, õigemini kollektiivi juhi Ülle Aaskivi poolt
esitatud Eesti Vabariigi seaduse "Süümevande andmise korra
kohta" eelnõu teise lugemisega. Autorite poolt ma palun
ettekandeks kõnetooli kolleeg Liia Hänni.
L. Hänni
Austatud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Vastavalt põhiseaduse
rakendamise seadusele tuleb Ülemnõukogul enne Riigikogu ja
Vabariigi Presidendi valimiste väljakuulutamist vastu võtta
süümevande andmise kord. Sellise eelnõu esitas meile pr. Ülle
Aaskivi, kes täna kahjuks ei saa seda eelnõu siin teile esitada ja
volitas mind seda tegema.
Eelnõu võeti Ülemnõukogus menetlusse kiireloomulisena ja
juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. Eelnõu esimene lugemine
toimus 17. juunil Ülemnõukogu 77. istungjärgul ja nende
materjalide hulgas peaks teil olema ka eelnõu tekst.
Eelnõu kohta on laekunud mõningad parandusettepanekud, mis on
teile välja jagatud tabelitena. Need parandusettepanekud on koos
autori esindajaga läbi arutatud ka juhtivkomisjonis ja lubage nüüd,
et ma tutvustan teile nii autoripoolset kui ka komisjoni seisukohta.
Kõigepealt § 1 kohta on hr. Peet Kask teinud ettepaneku lisada
sellele paragrahvile teine lõik, mille mõtteks on täpsustada,
millist tegevust eitatakse süümevande andmisega. Siin tuleb öelda,
et kuna süümevande tekst on fikseeritud põhiseaduse rakendamise
seaduses ja on sellisena kinnitatud rahva poolt, siis tõlgenduse
andmine vandetekstile ei peaks olema käesoleva seaduse ülesanne,
küll aga peaksid konkreetsed tõlgenduse küsimused selguma
kohtupraktika tulemusena ja sellest tulenevalt ei saa hr. Peet Kase
ettepanekut toetada ja § 1 jääb selliseks, nagu ta oli esialgses
eelnõus.
Hr. Eldur Parder on teinud ettepaneku muuta vande teksti. Kahjuks
ei saa ka seda ettepanekut arvestada, kuna vande tekst on praegu
kinnitatud rahvahääletusega ja on sellisena sätestatud rakendamise
seaduses. Seda teksti oleks võimalik muuta ainult sel teel, et muuta
põhiseaduse rakendamise seadust, mida saab teha ainult põhiseaduse
muutmiseks ettenähtud korras.
Hr. Peet Kaselt on veel teine ettepanek: jätta § 2 teine lõige
välja. See lõige sätestab, et süümevande andmise kohta tehakse
vastav sissekanne isiku tööraamatusse. Kuna tööraamatu kui
dokumendi staatus ei ole päriselt selge ja antud küsimus on oma
olemuselt rohkem tehniline, siis võib selle ettepanekuga nõustuda.
Seega jääks § 2 ühelõikeliseks.
Hr. Anti Kõo on teinud ettepaneku § 9 suhtes. See ettepanek on
redaktsiooniline ja seisneb selles, et asendada sõna "avaldajal"
sõnaga "vaidlustajal". See on tõesti parem redaktsioon.
Seda võib toetada ja veelgi täpsustada ning kasutada terminit
"süümevande vaidlustajal", nii et § 9 redaktsioon on
seega muutunud ja vastav lause kõlab nii: "Tõendamise kohustus
lasub süümevande vaidlustajal."
Hr. Kask on teinud ettepaneku ka § 9 kohta, mille mõte on
selles, et süümevande rikkuja peab maksma rahatrahvi. Põhiseaduse
rakendamise seaduse kohaselt on süümevande rikkumise korral siiski
ette nähtud ainult isiku vabastamine vastavalt ametikohalt, mitte
aga mingeid muid sanktsioone. Ja kuna lähtealuseks tuleks siiski
võtta põhiseaduse rakendamise seadus, siis nende lisasanktsioonide
kehtestamine praeguse seadusega ei oleks õige. Seega ei ole hr. Kase
ettepanekut võimalik arvestada.
§ 10 osas on hr. Ahti Kõol ettepanek jätta sellest paragrahvist
välja 2. lõige, mis kohustas kohut algatama süüasja,
kriminaalmenetlust, kui ajakirjanduses avaldatakse süümevande
vaidlustamise kohta informatsiooni enne kohtuotsuse jõustumist.
Selle lõigu ärajätmine on põhjendatud sellega, et süümevande
vaidlustamine enne, kui kohus on oma otsuse langetanud, võib seda
klassifitseerida kui inimese laimu, aga ka kui massiteabevahendi
vastutava töötaja poolt oma volituste ületamist. Mõlemal juhul
saab protsessi algatada kas tsiviil- või kriminaalkorras, ilma et
sellist kohustust eraldi kohtule oleks vaja käesoleva seadusega
sätestada. Nii et ettepanek on jätta § 10 ühelõikeliseks.
Tulenevalt sellest, et § 2-st jäi ära 2. lõige, mille kohaselt
tuleks süümevande andmise kohta teha sissekanne tööraamatusse,
muutub veidi ka § 8 redaktsioon, kust jääb samuti ära see mõte,
et ametikoha taotlemisel peaks esitama tööraamatu. Võib esitada
teatise, millest lähtub, et süümevanne on juba antud.
Sellised on kõik need ettepanekud, mis on laekunud käesoleva
eelnõu kohta. Neid ei ole eriti palju, sisulisi oli nendest vahest
kaks: § 2 2. lõike ja § 10 2. lõike ärajätmine. Autoripoolne
seisukoht on, et selliste parandustega võiks süümevande andmise
seaduse teisel lugemisel vastu võtta. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Aleksei Zõbin!
A. Zõbin
Lugupeetud ettekandja! Nagu ma aru saan, peab see, kes vaidlustab
vandega kinnitatu õigsuse, pöörduma kohtu poole ja kohus peab
otsustama, kas vandega kinnitatu vastab tõele. Kohtu poole võib
pöörduda enne registreerimise lõppu. Kuidas jääb mingile
ametikohale pretendeerijate registreerimise tähtaegadega? Kas
kehtestatakse vaidlustatavate dokumentide esitamise tähtajad? Kui
asi kohtuse antakse, siis võib ju juhtuda, et inimesel pole võimalik
kandideerida.
L. Hänni
Süümevande vaidlustamine kohtus ei tähenda iseenesest veel
seda, et inimene ei saa kandideerida. Kandideerimise õigus võetakse
temalt ära sel juhul, kui kohus on tõestanud, et süümevandega
kinnitatu ei vasta tõele. Nii et iseenesest fakt, et kohtumenetlus
on algatatud, ei tähenda veel midagi. Ainult jõustunud kohtuotsus
saab olla selleks aluseks, mille põhjal kandidaat kõrvaldatakse
nimekirjast.
E. Leisson
Lugupeetud hr. spiiker! Lugupeetud pr. Hänni! Kas te ei
põhjendaks, miks komisjon ja autor on valevande andmise eest
vastutamise vastu. Seda ei sätesta mingi koodeks. Vanne on sellisel
juhul n.-ö. varrukast võtta: annan vande, kohus arutab ja
tulemuseks on null. Minu meelest on valevandumine nii kõrgete
ametiisikute loendis täiesti lubamatu ja peaks olema ka karistatav.
Tänan!
L. Hänni
Hr. Leisson, seda probleemi ei arutanud sisuliselt õiguskomisjon
ega püstitanud sellisena ka autor, sest see on selgeks räägitud
põhiseaduse rakendamise seaduses. Siin ei ole sätestatud muud
vastutust kui isiku vabastamine vastavalt ametikohalt või
kõrvaldamine kandidaatide nimekirjast. Seda põhimõtet, mis on
praeguseks saanud rahvahääletusel seaduse jõu, uuesti ümber
rääkima hakata ei ole vist otstarbekas.
J. Lippmaa
Hea kolleeg! Mis mõte on § 10 esimesel lausel, kui teine lause
välja langeb? Hiljuti oli toodud ühes lehes meie kolleegide
nimekiri, kes kõik ühel hääletusel hääletasid ühtemoodi. See
ei meeldinud tolle artikli autorile ja ta nimetas neid KGB
agentideks. Keegi ei arvanud, et see tõsi on. Samas me teame
möödanikust, mis oli näiteks selle Watergate'i looga kokku
soperdatud. Mina leian, et § 10 teist lauset on vaja sellepärast,
et kohus ise algatab niisuguse laimava informatsiooni avaldamise
puhul menetluse selle laimaja kohta. Laimataval pole ju kerge
alustada seda protsessi.
Juhataja
Jaan Lippmaa, milline on teie küsimus?
J. Lippmaa
Nüüd mina küsin: kuidas saab laimatav ennast kaitsta, kui
tegelikult laimuga – küsige ise juristide käest – on asi üsna
keeruline? Kuidas saab inimene end kaitsta ja kandideerida, kui tema
kohta avaldatakse artikkel, et ta on KGB agent? Mina pean seda § 10
teist lõiget vajalikuks. Mis mõte on sellel esimesel lausel, kui
teist lauset ei ole? Kuidas saab tavaline inimene ennast kaitsta
niisuguste avalduste vastu?
L. Hänni
Ennast kaitsta saab siiski ainult kohtu kaudu. Ja igal inimesel,
kelle au ja väärikust on haavatud, on praegu jõustunud põhiseaduse
alusel õigus kohtu poole pöörduda. § 10 2. lõike ärajätmine ei
välista seda, et ka kohus võib algatada selle kriminaalmenetluse
praegu kehtivate seaduste alusel. 2. lõige jäeti ära hr. Ahti Kõo
ettepanekul, ta võib ise seda põhjendada, aga minu meelest ei
sisalda § 10 2. lõige mõnes mõttes midagi uut. Ka praegu
kehtivate seaduste alusel on võimalik kohtumenetlust alustada nii
kohtul kui ka inimesel, kes tunneb, et teda on solvatud ja tema
väärikust haavatud.
Juhataja
Suur tänu, Liia Hänni, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
L. Hänni
Aitäh!
Juhataja
Juhtivkomisjoni nimel palun kõnetooli kaasettekannet esitama hr.
Tõnu Antoni!
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon on arutatavat seaduseelnõu
käsitlenud kahel korral, 9. juunil ja tänasel istungil. Teatan
õiguskomisjoni toetusest käesolevale eelnõule ja edastan
õiguskomisjoni seisukohti laekunud kriitiliste märkuste ja
ettepanekute suhtes. Kolleeg Liia Hänni tegi teile teatavaks
õiguskomisjoni seisukohad, mis on teile ka kirjalikult esitatud.
Lähtudes õiguskomisjoni 9. juuni ja tänasest otsustest teen
kolleegidele ettepaneku arutatav seaduseelnõu täna teisel lugemisel
vastu võtta.
Juhataja
Suur tänu, rahvasaadikutel küsimusi ei ole. Tänan!
Kolleegid, ma värskendaksin teie mälu, enne kui me alustame
läbirääkimisi. Me arutame seda seaduseelnõu kiireloomulisena,
põhjalik arutelu oli esimesel lugemisel. Parandusettepanekud on juba
laekunud ja rohkem parandusettepanekuid ei oota. Nii et ma vabandan
pealetükkiva nõuande pärast, aga mõtet on sõna võtta ainult
selleks, et kaitsta oma parandusettepanekut või leida teiste omi või
kutsuda üles kas poolt või vastu hääletama. Teksti muutmise
ettepanekuid rohkem teha ei ole võimalik. Aleksei Zõbin!
A. Zõbin
Lugupeetud härrad! Ma mäletan, kuidas võeti dokumente vastu
enne referendumit. Ma kutsusin kõiki üles, et maksimaalne hulk
küsimusi lahendataks selles saalis. Näiteks need inimesed, kellega
ma rääkisin, ei olnud enne referendumile minekut neid dokumente
läbi lugenud. Ma ütlen, et referendum viidi läbi valesti.
Mis puutub vandetõotusse, siis see kõlab minu arvates teravalt,
inetult. Püha isa läks saalist välja, aga seoses sellega tuli
mulle meelde, et kristlike seaduste kohaselt peab inimene kirikusse
minnes end algusest peale patuseks, naised on aga sünnist saadik
patused, õigeusu seaduste järgi ei tohi nad altari juurde minna.
Nad lähevad pihile, pidades end patusteks. Siin aga sunnitakse
inimest vanduma, et ta on kõige parem.
Täna õhtusele istungile tulles teadsin, et hakatakse seda
küsimust arutama. Tean, et mõned kõrgemalseisvad isikud NLKP
Keskkomitees olid rohkem seotud KGB-ga, kuid oma staatuse tõttu ei
saanud nad olla agendid ega kaastöötajad. Vabandage, ma ei taha
süüdistada Rüütlit või veel kedagi. Ent Rüütel oleks nagu
puhas pärast selle vandetõotuse andmist, mõni tavaline ametnik
aga, kes teda valib, võib tõepoolest osutuda mingil moel seotuks
selle komiteega. Tekib vastuolu, võrreldamatus.
Mulle näib, et arvatavasti oleks õigem lasta kohtul otsustada
inimese tegude üle ja vastutust tuleb kanda individuaalselt, mitte
hulgaviisi. See sarnaneb mõnevõrra sõjalistele repressioonidele,
mida rakendati näiteks juutide suhtes. See on üks samm, aga võib
ju olla ka teine: panna kõik need inimesed okastraadi taha või veel
midagi taolist. See on inimeste jaotamine ühesugusteks ja
teistsugusteks. Seepärast tekitab selle vandetõotuse tekst
meelehärmi.
Vandetõotuses ei ole iseenesest midagi halba, ka sõjaväelased
annavad vandetõotuse. See tähendab, et inimene võtab endale
kohustuse teenida rahvast. Aga kuidas saab aus, kohusetruu inimene
öelda, et ta on teinud kõik õigesti. Inimesed kalduvad kahtlema
minevikus, selles, et nad tegid kõik nii nagu vaja. Ma ei ole selle
vandetõotusega rahul.
Vestlesin hiljuti ühe Itaalia Kommunistliku Partei sekretäriga.
Meie pseudodemokraadid taotlesid, et kommunistid tuleks peaaegu et
tükkideks kiskuda. Tema aga ütles, et Mussolini ajal olid nad kõik
fašistid, nüüd aga on teistsugused. Inimene käitub mõnikord nagu
tavaline väikekodanlane. Sellisel juhul ei ole õige pidada teda
kindlalt kurjategijaks, kui tal pole vastavat templit. Hiljuti
kirjutati näiteks ajalehes, et endine välisministeeriumi töötaja
ruttas Eesti Kodanike Komiteele vandetõotust andma. See ei ole
soliidne! Tänan!
P. Kask
Austatud hr. juhataja! Ma palun hääletusele panna ka oma esimese
ettepaneku, mille juhtivkomisjon tagasi lükkas. Tahaksin
kolleegidele ka selgitada, milleks see ettepanek on tehtud.
Minu arvates inimene, kes läheb midagi vanduma, peab teadma, mida
ta vannub. Järelikult piirid selle vahel, kes on agent ja kes ei
ole, peavad olema defineeritud enne seda, kui ta vande annab. Aga
mitte pärast, et eks kohtupraktika käigus selgu, mida see vanne
tähendab. See on peaaegu sama, kui sundida inimest midagi vanduma
võõrkeeles, tekstis, mida inimene ei mõista, ja öelda, et küll
sa pärast teada saad, mida sa vandusid. Ma meelsasti võtaksin oma
ettepaneku tagasi, kui keegi esitaks mõne parema definitsiooni. Asi
ei ole nendes inimestes, kellel ei ole KGB-ga üldse mingisuguseid
kokkupuutepunkte olnud. Aga väga paljudel meist on ja minnes seda
vannet andma, tahavad kõik sellised inimesed teada, kus on piirid,
kas nad võivad vanduda või mitte. Seepärast ma palun panna
ettepanek hääletusele.
Juhataja
Suur tänu, pannakse. Pavel Grigorjev!
P. Grigorjev
Tere õhtust! Tahan repliigi korras öelda, et ka mina olen nende
pioneeritõotuste või ustavusvannete andmise vastu. Aga on ju olemas
maailma praktika, kui antakse vandetõotus, käsi piiblil või
põhiseadusel. Kui see oleks hästi läbimõeldud protseduur ja kõik
riigiametnikud, kellele me tahame selle arusaamatu vandetõotuse
peale suruda, tõotaksid jumala palge ees või kui nad jumalat ei
usu, siis oma südametunnistuse ees, käsi põhiseadusel, siis oleks
see ausam ja ilusam. Tänan!
A. Junti
Juhtus nii, et ma hilinesin õiguskomisjoni koosolekule ja just
sel hetkel, kui ma saabusin, arutati Peet Kase parandust. Lugedes
praegu arvu 7, mis näitab üksmeelselt hääletanuid, ja tuletades
meelde komisjonis kohalolnud liikmete arvu, siis ma vaatan, et ka
mina olen sattunud nende üksmeelselt hääletanute hulka. Ma tahan
teatada, et ma ei ole selle põhiteksti poolt, vaid toetan Peet Kase
parandust. Palun niisugune märkus teatavaks võtta. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Teeme paranduse. Toetab 6. Anti Kõo!
A. Kõo
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma pean vajalikuks
selgitada lisaks pr. Hänni poolt täpselt ja üksikasjalikult
öeldule veidi oma täiendusettepanekut. § 10 1. lõige sätestab
keelu informatsiooni avaldamise kohta. Kui selline keeld on seaduse
tekstis sees, siis me võime öelda, et selle keelu rikkumine on
mõeldav ametialase kuriteona, näiteks ametiseisundi
kuritarvitamisena kriminaalseadustiku § 161 järgi ja selle eest
võib võtta kriminaalvastutusele. Praeguses eelnõu tekstis
soovitakse see kriminaalmenetluse algatamise kohustus panna kohtule.
See kohustus on kohtul kriminaalprotsessi koodeksi kohaselt
niikuinii. Teatavasti kriminaalprotsessi koodeksi järgi peab kohus
algatama kriminaalasja alati, kui kellegi käitumises ilmnevad
kriminaalkuriteo tunnused. Seega ma ei pea siin selle kordamist
vajalikuks. Õiguskomisjon ja autor nõustusid minuga. Aitäh!
N. Aksinin
Olen solidaarne kolleeg Grigorjeviga! Ja tahaksin rõhutada, et
vandetõotus on alati tulevikku suunatud ustavustõotus olemasolevale
kodumaale. Ja kui ma õigustan ennast, et ma pole kusagil olnud, ei
ole olnud KGB-s ja ei ole varastanud, siis võib jõuda absurdini.
Kas see pole naeruväärt? Tänan!
M. Lauristin
Lugupeetud kolleeg! Mind sundis sõna võtma hea sõbra Peet Kase
ettepanek ja see mure, mis ta väljendas. Ma tahaksin sellega seoses
öelda, et kui seda süümevande teksti assamblees arutati, siis ma
arvan, et niisugune põhiline mõte oli seotud ikkagi sellega, et ta
tõesti oleks süümevanne. See tähendab, et igaüks teeks ise
kõigepealt iseendaga need asjad niivõrd klaariks, et tunneb end
valmis olevat vannet andma.
Mis puutub aga sellesse, et siin on öeldud "vabatahtlikult"
või "tasu eest" jne., siis me võime oletada, et suur
enamus tegi seda hirmust, aga kas miski, mis on tehtud hirmust, on
vabatahtlik? Kas hirmust vabanemine on tasu? Me jõuame ikkagi
individuaalsete juhtumiteni, nende arutamiseni ja seda saab teha
siiski ainult kohus. Me ei saa siin iialgi tuua täielikumat
motiivide loendit, mis inimest n.-ö. vabastaks oma süümest ja
annaks talle mingid garantiid. Paratamatult, kui on tegemist
süümevandega, on süüme iseendast juba moraalne kategooria. Me ei
saa siin anda täielikke loendeid.
Juhataja
Suur tänu! Kas on veel sõnasoovijaid-kõnepidajaid? Kas lõpetame
läbirääkimised? Selles päevakorrapunktis pole kohaloleku
kontrolli olnud.
Kontrollime, palju meid on. Kohaloleku kontroll! Kohal on 68
rahvasaadikut, puudub 29.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et lõpetada
läbirääkimised käesoleva päevakorrapunkti üle?
Selle ettepaneku poolt on 57 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi,
üks jäi erapooletuks. Läbirääkimised lõpetatakse.
Kas Liia Hänni soovib lõppsõna?
L. Hänni
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Äsja kuuldud
sõnavõttudest selgus, et osa meie kolleege kahtleb endiselt
süümevande otstarbekuses. See on probleem, mille juurde me enam
tagasi tulema ei peaks. Süümevanne tähendab seda, et inimene ise
vastutab oma tegevuse eest, et ta ise on kõrgeim kohtunik oma
südametunnistuse ees.
Enim vaidlusi tekitab võib-olla tõesti § 1 2. lõike lisamine,
nagu seda pani ette hr. Peet Kask, et täpsustada milliseid tegevusi
eitatakse süümevandega. Kui te aga loete läbi hr. Peet Kase
parandusettepaneku, kas teile siis saab selgemaks, millised need
tegevused on? Ma arvan, et siin tekib veel hulgaliselt küsimusi.
Näiteks kas või selline küsimus, mis vahe on sõnadel
"vabatahtlikult" ja "omal soovil" jne. Siiski
oleks vahest õigem, kui me jätame siin kohtule oma sõna öelda.
Kohus kui oluline õigusriigi komponent peab saama samuti oma rolli,
oma koha Eesti riigis. Seetõttu oleks minul tungiv palve jätta § 1
see 2. lõige siiski lisamata, sest see ei lihtsusta olukorda, pigem
teeb selle veelgi keerulisemaks. Tekib ju küsimus, kas see loetelu,
mille me § 11 lõikes 2 annaksime, oleks ammendav või mitte. See
raskendaks kohtute tegevust. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu!
Tõnu Anton, mul on selline ettepanek, et me koos sinu lõppsõnaga
hääletame läbi ka parandusettepanekud, kuid fraktsioon palub
vaheaega 4 minutiks.
V a h e a e g
Juhataja
Kolleegid, vaheaeg on läbi! Asugem töökohtadele!
Kohaloleku kontroll! Kohal on 69 rahvasaadikut, puudub 28.
Ma palun nüüd kõnetooli Tõnu Antoni. Mõlemad ettekandjad on
parandusettepanekuid juba sisuliselt käsitlenud, aga me värskendame
mälu ning juhtivkomisjon kordab üle, mida ta toetab ja mida ei
toeta.
T. Anton
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Ilmselt ei ole vaja veel
kord ette kanda parandusettepanekuid, mis on teile esitatud
kirjalikult. Nendest parandusettepanekutest tuleks kindlasti
hääletada esimest, mille esitas kolleg Peet Kask, ja viiendat,
mille esitas kolleeg Johannes Kass. Teisi ettepanekuid tuleks
hääletada juhul, kui keegi taotleb nende hääletamist.
Kui lugupeetud spiiker lubab, siis me võiksime alustada §-st 1,
mille kohta on laekunud kolleeg Peet Kaselt ettepanek.
Parandusettepanekute ülevaatesse on kirjutatud, et komisjon
üksmeelselt nimetatud ettepanekut ei toeta ja seda ei ole toetanud
ka autor. Ma saan teieni tuua väheveenva, kuid vahest kõige
tähtsama argumendi, millest juhindus õiguskomisjon. Õiguskomisjon
asus seisukohale, et vande tekst pärineb rahvahääletusel
vastuvõetud põhiseaduse rakendamise seadusest ja kui Ülemnõukogu
seda laiendavalt või kitsendavalt tõlgendaks, lisaks see ainult
täiendavaid probleeme, aga ei lahendaks neid. Tõepoolest, meid
ootab ees üsna valuline ja võimalik, et paljuski vastuoluline
periood. Periood, kus eeskätt kohtud määravad selle, milline on
vande sisu.
Juhataja
Suur tänu! Paneme siis kõigepealt kolleeg Peet Kase esimese
parandusettepaneku hääletusele. Kas kõigile on parandusettepaneku
sisu mõistetav? Kommentaarid on ära kuulatud.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on Peet Kase esimese
parandusettepaneku poolt? Komisjon seda ei toeta ja autor ka ei
toeta.
Selle ettepaneku poolt on 27 rahvasaadikut, vastu on 28,
erapooletuks jäi 4. See ettepanek ei leidnud toetust.
Küsime nüüd üle koos Tõnu Antoniga, kas nõutakse Eldur
Parderi parandusettepaneku hääletusele panekut? Eldur Parder!
E. Parder
Lugupeetud juhataja ja ettekandja! Kui sellest oleks kasu, ma
tahaksin, et see läheks hääletusele. Aga kui sellest kasu ei ole
ja lisandub täiendavaid asjaolusid, nagu hr. Tõnu Anton ütles,
siis ei ole mõtet. Seda on vaja reaalselt võtta.
Juhataja
Kasu kohta on raske midagi öelda, kolleeg, aga ettepanek on
vastuolus põhiseaduse rakendamise seadusega. Seega teeb ta pigem
kahju.
E. Parder
Sellisel juhul võtan oma ettepaneku tagasi.
Juhataja
Aitäh! Peet Kase teise ettepanekuga on kõik pooled nõustunud.
Kas keegi saalist nõuab läbihääletamist? Ei nõua.
Ahti Kõo esimese parandusettepanekuga ka probleeme ei ole. Kas
keegi saalist nõuab läbihääletamist? Ei nõua. Aitäh!
Ja nüüd Johannes Kass soovib, et me selle läbi hääletaksime.
Nii, paneme siis hääletusele.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Kui hr. spiiker lubab, ma siiski ütleksin
kommentaariks mõne sõna.
Juhataja
Muidugi, loomulikult!
T. Anton
Kui te mäletate, siis eelnõu autor juhtis tähelepanu sellele,
et kolleeg Johannes Kassi ettepanek on võimalikus vastuolus
põhiseaduse rakendamise seadusega. Et meil oleks kergem hääletada,
ma loeksin põhiseaduse rakendamise seadusest vastava sätte teile
ette. Tegemist on nimetatud seaduse § 6 2. lõikega. Tekst on
järgmine: "Kui kohus tuvastab, et süümevandega kinnitatu ei
vasta tõele, kõrvaldatakse kandidaat valimisnimekirjast või
tühistatakse tema mandaat või isikut ei nimetata käesoleva
paragrahvi 1. lõikes märgitud ametikohale või vabastatakse isik
vastavalt ametikohalt." Õiguskomisjon on seisukohal, et teile
etteloetud § 6 lõige 2 sisu õiguslike järelmite osas on ammendav
ja ei pea otstarbekohaseks süümevande andmise seaduses laiendada
rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse rakendamise seadust.
Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Johannes Kassi ettepanek on kõigile mõistetav ja
juhtivkomisjoni seisukoht on teada. Panen ettepaneku hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on Johannes Kassi parandusettepaneku
poolt?
Selle ettepaneku poolt on 11 rahvasaadikut, vastu on 39,
erapooletuid 5. Johannes Kassi parandusettepanek ei leidnud toetust.
Ahti Kõo teine parandusettepanek on rahuldanud kõiki osapooli.
Võib-olla keegi saalist nõuab selle läbihääletamist? Jaan
Lippmaa!
J. Lippmaa
Ma vabandan kolleegide ees niisuguse jonnakuse pärast, aga ma
olen peaaegu kindel, et suur osa kandideerijaist hakkab valijatele
selgeks tegema, et nad ei ole kahe küüruga kaamelid. Seepärast ma
palun ettepanekut siiski hääletada.
Juhataja
Selge!
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Ahti Kõo teise
parandusettepaneku poolt? Autorid on nõus ja juhtivkomisjon toetab.
Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 39 rahvasaadikut, vastu on 3,
erapooletuid 9. Ka täiskogu toetab Ahti Kõo parandusettepanekut.
Kolleegid, ega kellegi parandusettepanekut ei ole unustatud?
Juhtivkomisjon ja autor tegid ettepaneku seadus teisel lugemisel
vastu võtta. Kutsume kõik rahvasaadikud saali. Arvo Junti!
A. Junti
Lugupeetud juhataja, keskfraktsiooni nimel palun enne
lõpphääletust 4 minutit vaheaega.
Juhataja
Vaheaeg 4 minutit.
V a h e a e g
Juhataja
Kolleegid, vaheaeg on lõppenud, asugem töökohtadele! Viime läbi
kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 70 rahvasaadikut, puudub 27.
Saadikurühm "Kodanikuleppimus" nõuab kolmandat
lugemist. Tõnu Anton, milline on juhtivkomisjoni seisukoht, kas
taotleme teise lugemise lõpetamist?
T. Anton
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Praeguses situatsioonis
ei ole mul õiguskomisjoni esimehena kuidagi võimalik õiguskomisjoni
seisukohta väljendada. Pidades arutatavat küsimust ülioluliseks,
palun ma lugupeetud spiikril ja kolleegidel võimaldada
õiguskomisjonil koguneda 5 minutiks komisjoni istungile.
Juhataja
Muidugi võidakse minu otsust vaidlustada, kuid ma riskin. Vaheaeg
5 minutit.
V a h e a e g
Juhataja
Kolleegid, vaheaeg on läbi!
Kohaloleku kontroll! Kohal on 65 rahvasaadikut, puudub 32.
Lõppsõna jätkamise käigus palun avaldada arvamust Tõnu
Antonil!
T. Anton
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon otsustas
teile teha ettepaneku viia kolmas lugemine läbi homme. Sellise
ettepaneku aluseks on meie reglemendi § 16 lõike 3 viimane lause,
mis lubab seaduseelnõu kolmanda lugemise läbi viia samal
Ülemnõukogu istungjärgul, kus oli teine lugemine. Kolmandal
lugemisel kehtiks ka meie reglemendi § 11 lõige 9, alates teisest
lausest: "Teise lugemise järel uusi parandusettepanekuid ei
esitata, kolmandal lugemisel võib seaduseelnõu kohta sõna võtta
vaid iga saadikurühma või alatise komisjoni poolt selleks volitatud
esindaja ja juhtivkomisjoni esindaja. Nende nõudmisel võib teisel
lugemisel seaduseelnõus tehtud muudatused panna uuesti hääletusele.
Teised Ülemnõukogu liikmed võivad kolmandal lugemisel sõna võtta
ainult hääletamise motiivide kohta." Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kas lõpetame teise lugemise? Teine lugemine on
lõppenud.
Eesti Vabariigi Presidendi valimise seaduse eelnõu esimene
lugemine
Juhataja
Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale, ainult
mõnevõrra muutub nüüd järjekord. Asume arutama Vabariigi
Presidendi valimise seaduse eelnõu. Seda seaduseelnõu arutatakse
kiireloomulise reglemendi järgi. Esimesel lugemisel on põhjalik
arutelu. Tõnu Anton, palun kõnetooli!
T. Anton
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Vastavalt vabariigi
põhiseaduse rakendamise seaduse §-dele 3 ja 4 tuleb Ülemnõukogul
vastu võtta Vabariigi Presidendi valimise seadus. Sellise
seaduseelnõu on koostanud ja teile esitanud töögrupp koosseisus
Peet Kask, Liia Hänni, Jaak Allik, Illar Hallaste ja Tõnu Anton.
Eelnõu väljatöötamises osales ka Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni
esimees Eerik-Juhan Truuväli.
Seaduseelnõu põhilisteks õiguslikeks alusteks on põhiseaduse
rakendamise seadus, Riigikogu valimisseadus ja seaduseelnõu
süümevande andmise korrast.
Olulisim on põhiseaduse rakendamise seaduse § 4 lõigud 2 kuni
4. Tsiteerin: "Põhiseaduse rakendamisel valitakse Vabariigi
President erandina üheaegselt Riigikogu valimistega üldistel,
ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletamise teel
hääletamisest osavõtnute häälteenamusega neljaks aastaks. Kui
ükski kandidaat ei saa üle poole hääletamisest osavõtnute
häältest, valib Vabariigi Presidendi Riigikogu kahe enim hääli
kogunud kandidaadi hulgast kümne päeva jooksul, arvates Riigikogu
kokkuastumisest. Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra
sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus.
Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt
kümnel tuhandel hääleõiguslikul Eesti Vabariigi kodanikul.
Isik, kes kandideerib Vabariigi Presidendi ametikohale, ei tohi
samaaegselt kandideerida Riigikogusse."
Eelnõus on mõningaid viiteid Riigikogu valimisseadusele.
Arvatavasti on eelnõu tekstist ja mõttest tulenevalt arusaadav, et
nende viidete abil ei deformeerita sõnaselgelt väljendatud
põhimõtteid. Soovin teie tähelepanu juhtida eelnõu §-dele 5
(lõige 1) ja 6 (lõige 1). Võrreldes Riigikogu valimisseaduse
§-dega 20 ja 21 on pikendatud kandidaatide ülesseadmise etappi ja
registreerimise tähtaega. Enam tähelepanu vajab ka eelnõu VI
peatükk, kus on mitmeid uusi põhimõtteid. Tänan teid!
Juhataja
Suur tänu! Kas on küsimusi Tõnu Antonile? Minul oleks esimene
küsimus. Kes õiguskomisjoni poolt kaasettekande teeb või on
peaettekanne ja kaasettekanne koos?
T. Anton
Lugupeetud spiiker ja lugupeetud kolleegid! Käesoleval juhul on
tegemist järjekordse näitega sellest, et on võimalik esineda kahes
rollis. Mul oli võimalus teie ees esineda nii töögrupi nimel kui
ka õiguskomisjoni esimehena ja kasutades hr. spiikri küsimust, on
mul meeldiv võimalus teha teile teatavaks õiguskomisjoni toetav
seisukoht esitatud seaduseelnõule.
G. Israeljan
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud Tõnu Anton! Kas te ei võiks mulle
selgitada erinevust § 5 lõike 2 ja 3 vahel? Kas need toimivad
ühesuguselt või on nad alternatiivid? Palun selgitage!
T. Anton
Kolleeg Israeljan, mul ei ole kahjuks käepärast esitatud
seaduseelnõu venekeelset tõlget, kuid esitatud seaduseelnõu teksti
§ 5 lõike 2 kohaselt on jutt Vabariigi Presidendi kandidaadi
ülesseadmise algatamise õigusest ja sama paragrahvi lõikes 3 on
jutt kandidaadi ülesseadmise õigusest. Kordan: lõige 2 räägib
kandidaadi ülesseadmise algatamise õigusest, lõige 3 aga
kandidaadi ülesseadmise õigusest.
A. Paju
Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Võib-olla ei ole mu
küsimusel loogikat, aga mul jäi ta kõrvu kahepidiselt. Te ütlesite
ettekandes, et president peab Riigikogus valitud saama 10 päeva
jooksul pärast Riigikogu kokkuastumist, aga § 14 ütleb, et üles
seatakse 24 tunni jooksul, alates küsimuse päevakorda võtmisest.
Vabandust, sain juba ise küsimusest aru!
M. Lauristin
Lugupeetud hr. Anton, minu küsimus puudutab kandidaatide
registreerimisel nõutavat kümmet tuhandet allkirja. Milline on see
mehhanism, millega kontrollitakse, kas on ikkagi tegemist kümne
tuhande kodaniku allkirjaga?
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Eelnõu § 5 lõiked 3 ja 4 vastavad sellele
küsimusele nii hästi-halvasti, kui nad seda parasjagu teevad. Ma
siiski kordan. Vastavalt § 5 lõikele 3 esitatakse vormikohane
esildis. Välistatud on see, et võidakse koguda allkirju ja neid
esitada nii, nagu see kellelegi tundub sobilikuna. Selle esildise iga
allkirjaleht sisaldab andmeid mitte üksnes ülesseatava kandidaadi
ja iga allkirja andnud Eesti kodaniku kohta, vaid samuti
allkirjalehele allkirju kogunud isiku kohta.
Vastavalt lõikele 4 kontrollib kandidaadi ülesseadmiseks
allkirju koguv isik allkirja andnud isiku andmete vastavust tema
isikuttõendavale dokumendile.
Nende abinõude tulemusena ei suudeta kontrollida kõigi
kandidaadi ülesseadmises osalenud kodanike kodakondsust. Ma arvan,
et see ei olegi võimalik, vaid meil tuleb loota valikkontrollile,
mida viib läbi Vabariigi Valimiskomisjon.
Küsimus puudutab ka neid õiguslikke järelmeid, mis peaksid
järgnema vigade leidmisele esildisele lisatud allkirjalehel. Tuleb
asuda seisukohale, et kui õigesti on kogutud allkirju vähemalt
kümnelt tuhandelt kodanikult, siis on põhjust lugeda vähemalt
selle tunnuse alusel kandidaat ülesseatuks. Kui ülesseadvaid
kodanikke on vähem, siis kandidaati ülesseatuks lugeda ei saa.
S. Sovetnikov
Lugupeetud hr. Anton! Kas teile ei näi, et esitatud seaduseelnõu
kahjustab valijate huve? See näitab jälle, et rahvast ei usaldata.
Otseste üldrahvalike valimiste ajal, millest võtab osa kümneid
tuhandeid valijaid, võib juhtuda, et kandidaat ei kogu vajalikku
arvu hääli. Toimub ümberhääletamine meie Riigikogus. Seejuures
võidakse küsimus otsustada hääletamises osalenute
lihthäälteenamusega, nagu on kirjas § 15 punktis 6. Minu meelest
on see ebanormaalne. Tänan!
T. Anton
Kolleeg Sovetnikov, esitatud seaduse eelnõu õiguslikuks aluseks
on rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse rakendamise seadus.
Teie küsimusele annab konkreetse vastuse selle seaduse § 4, mille
olulisemat osa ma tsiteerisin. Siiski kordan: "Vabariigi
President valitakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega
neljaks aastaks. Kui ükski kandidaat ei saa üle poole hääletamisest
osavõtnute häältest, valib Vabariigi Presidendi Riigikogu."
See on väljavõte rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse
rakendamise seaduse tekstist.
N. Aksinin
Lugupeetud Ülo Nugis! Lugupeetud ettekandja! Kas isik või grupp
isikuid, kes hakkavad koguma allkirju presidendikandidaadi
ülesseadmiseks, peavad olema kusagil registreeritud juriidilised
isikud või toimub see meelevaldselt? See tähendab, et igaüks, kes
tahab, võib hakata allkirju koguma. Palun vastake!
T. Anton
Kolleeg Aksinin, sellele küsimusele püüab vastata eelnõu § 5
lõige 2. Selles lõikes on sätestatud, et Vabariigi Presidendi
kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt kolmel valimisõiguslikul
Eesti kodanikul. Selleks tuleb vormikohase esildisega pöörduda
Vabariigi Valimiskomisjoni poole. Sel teel tagatakse, et Vabariigi
Valimiskomisjonil on võimalik kontrollida, kas see Vabariigi
Presidendi kandidaat, kelle ülesseadmiseks soovitakse allkirju
koguda, on tõepoolest vastav nendele nõuetele, mis on kirjas
arutatava seaduseelnõu § 2 lõikes 3.
Seaduseelnõu § 5 ei ole sätestanud erinõudeid nendele
isikutele, kes tegelevad kandidaadi ülesseadmiseks allkirjade
kogumisega. Arvestades, et selliseid allkirju kogutakse tõenäoliselt
mitte ühes linnas või ühes maakonnas, on neid isikuidki palju. Ja
sellepärast töögrupp, kes eelnõu koostas, ei pidanud vajalikuks
kehtestada erinõudeid isikutele, kes saavad osaleda allkirjade
kogumises Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmiseks.
R. Järlik
Austatud juhataja! Austatud hr. Anton! § 5 lõige 3 räägib
vormikohasest esildisest, mis sisaldab andmeid ka iga allkirja andnud
Eesti kodaniku kohta. Kas te selgitaksite, milline on see vormikohane
esildis. Mida tähendab vormikohane esildis? Ja kes teeb kindlaks,
millised need andmed sellel esildisel peavad olema nii kandidaadi kui
ka allkirjade koguja ja allkirjade andja kohta? Võib juhtuda, et me
võtame selle seaduse vastu, aga siis ma ei tea, kes hakkab selle
vormikohase esildise vormi välja töötama. Ja võib-olla soovitab
sinna panna sellised andmed allkirja andja kohta, et teeb võimatuks
üldse kümne tuhande allkirja kogumise. Aitäh!
T. Anton
Kolleeg Järlik, sellele küsimusele vastab Riigikogu
valimisseaduse § 11 "Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni
volitused" punkt 3. Loen selle ette: "Eesti Vabariigi
Valimiskomisjon kehtestab valimisdokumentide vormid ja nende hoidmise
korra, valimiskastide ja pitsatite näidised." Seda konkreetset
küsimust on arutatud Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe Eerik-Juhan
Truuväljaga ja arutelu esialgsed tulemused, kordan, esialgsed
tulemused, on järgmised.
Isikud, kes võivad üles seada Vabariigi Presidendi kandidaadi,
peaksid andma kaks allkirja. Ühe, millega nad tõendavad, et nende
poolt esitatud andmed nende isiku kohta on õiged. Ja teiseks
allkirja selle kohta, et nad soovivad üles seada just seda
presidendikandidaati, kelle andmed on allkirjalehel.
K. Sergij
Lugupeetud kolleeg Tõnu Anton! Mul on küsimus § 11 punkti 2
kohta. Kui üks kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, siis
valib Vabariigi Presidendi Riigikogu seadusega ettenähtud korras.
Millise seadusega on see sätestatud?
T. Anton
§-s 11 "Valimistulemuste kindlakstegemine" lõikes 2 on
teine lause järgmine: "Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat
häälteenamust, siis valib Vabariigi Presidendi Riigikogu käesolevas
seaduses sätestatud korras." Palun, kas venekeelses tõlkes on
kirjas midagi muud? Niisiis, jutt on sellest samast seadusest, mille
eelnõu on meie ees.
J. Lippmaa
Hea kolleeg! Aga mis saab siis, kui ka Riigikogus ei saa ükski
kandidaat nõutavat häälteenamust, s.t. üle poole hääletamisest
osalenute häältest? Ütleme, et kumbki kandidaat neid hääli ei
kogu. Mis siis saab edasi?
T. Anton
Kolleeg Lippmaa! Vaid esialgu tundub, et võib-olla ei suuda
Riigikogu presidenti valida. Tegelikult on selline võimalus vaid
näiv ja § 15 tekstist tuleneb see, et igal juhul Riigikogu
Vabariigi Presidendi valib. Selline põhimõte on väljendatud § 15
lõikes 6. Loeme seda koos: "Valituks tunnistatakse kandidaat,
kes sai üle poole hääletamisest osavõtnute häältest." Jutt
on ainult hääletamisest osavõtnute häältest, mitte aga Riigikogu
koosseisust. Kui Vabariigi Presidendiks kandideerib rohkem kui kaks
kandidaati ja ükski neist ei saa nõutavat häälteenamust, siis
viiakse kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval läbi
teine hääletusvoor.
Ja lõige 7: "Kui kandidaadid saavad teises hääletusvoorus
võrdse arvu hääli, siis on Vabariigi Presidendiks valitud vanem
kandidaat." Jutt on neist kahest kandidaadist, kellele
viidatakse lõigetes 6 ja 7.
J. Kass
Lugupeetud ettekandja! Minul on küsimus käesoleva eelnõu III
peatüki kohta. Kas presidendikandidaadi esitajal, Eesti Vabariigi
kodanikul nende kümne tuhande või rohkema hulgast on üks hääl
ühe kandidaadi kohta või on tal mitu häält? Kas võib esitada ka
mitu kandidaati? Seda ma ei loe siit välja.
Ja teine küsimus. Kas esildise allkirjalehele allkirja kogunud
isik peab olema registreeritud valimiskomisjonis või võib see olla
registreerimata isik? Tänan!
T. Anton
Kolleeg Kass! Esimesele küsimusele saab vastata ainult nii, et
Eesti kodanikele pole tehtud piiranguid Vabariigi Presidendi
kandidaadi ülesseadmisel. Kui Eesti Vabariigi kodanikud on
seisukohal, et nad soovivad üles seada mitu Vabariigi Presidendi
kandidaati, siis on selleks igal kodanikul õigus.
Vastuseks teisele küsimusele loen ette Riigikogu valimisseaduse §
11 "Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni volitused" punkti 1
teksti: "Eesti Vabariigi Valimiskomisjon kontrollib
valimisseaduse täitmist ja tagab selle ühetaolise kohaldamise kogu
Eesti Vabariigi territooriumil." Loomulikult ei saa Vabariigi
Valimiskomisjon teha teisi piiranguid kui need, mis on ette nähtud
selle seadusega. Küll aga saab Vabariigi Valimiskomisjon tagada
selle, et seaduse põhimõtted viiakse ühtemoodi ellu kõigis
vabariigi paikades.
T. Kork
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleeg, kas ei saaks tekitada
suuremat kindlustunnet selle probleemi osas, mille tõstatas Jaan
Lippmaa, sedamoodi, et tuua § 15 6. lõikesse sisse mõiste
"kehtivaks tunnistatud hääled". Praeguse teksti järgi
saan ka mina nii aru, et kui osa hääletamisest osavõtnuid tõmbavad
maha mõlemad kandidaadid, siis võib tõesti olla võimalus, et
keegi ei saa neid hääletamisest osavõtnute pooli hääli. Minu
arusaamise järgi on hääletamisest osavõtja ka see, kes tõmbab
mõlemad maha. Kui aga sees on kehtivaks tunnistatud häälte mõiste,
siis võib sellisel juhul, kui mõlemad on maha tõmmatud, tunnistada
selle sedeli kehtetuks ja olukord on lahendatud. Aitäh!
T. Anton
Aitäh, kolleeg Kork! Ma soovin teie tähelepanu juhtida sellele,
et § 15 käsitleb küsimusi, mis iseenesest tuleksid lahendamisele
vaid siis, kui kodanikkond Vabariigi Presidenti otsevalimisel ei
vali. See paragrahv on ette näinud ka mõningaid järgnevaid
võimalusi Vabariigi Presidendi valimisel Riigikogus. Loomulikult me
võime seda ahelat pikendada ja kui see on vajalik, siis võib § 15
lõikesse 6 lisada mõtte, et tegemist on kehtivaks tunnistatud
häältega. Jutt on teise rea tekstist. See teema oli töögrupis
arutusel. Ja töögrupp ei sätestanud täpsemini korda, mis tuleb
realiseerimisele siis, kui üldine kord Vabariigi Presidendi
otsevalimisel ei realiseeru. Kui me soovime tagatist veel kord
tagada, teeme seda.
Juhataja
Suur tänu, hr. Anton, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
Tänan!
Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib kõnet pidada või sõna
võtta? Kas loeme esimese lugemise lõppenuks? Esimene lugemine on
lõppenud. Me ootame parandusettepanekuid 24 tunni jooksul. Palun
homme õhtuks selleks kellaajaks viimased Tõnu Antonile üle anda.
Eesti Vabariigi tubakaaktsiisi seaduse eelnõu ja Eesti
Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi
aktsiisimaksu seaduses" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Kolleegid, jätkame kinnitatud päevakorraga, kuid
päevakorrapunktide järjekord on mõnevõrra muutunud. Probleem on
nimelt selles, et meil ei ole, kui nii võib öelda, sellise pika
tööpäeva – 12 tunni – jooksul kerge leida ettekandjaid. Kuid
tööjärg on meil olemas ja ma teen ettepaneku jätkata sellest
päevakorrapunktist, kus kõne alla tuleb tubakaaktsiisi seaduse
eelnõu. Ja sellisel juhul, kui see seadus vastu võetakse, on ees ka
muudatuste tegemine aktsiisimaksu seaduses. Niisiis alustame teise
lugemisega ja ma palun kõnetooli rahandusministri asetäitja hr. Enn
Roose!
E. Roose
Lugupeetud Ülemnõukogu esimees, aseesimehed ja saadikud! Eesti
Vabariigi Valitsus esitab teisele lugemisele Eesti Vabariigi
tubakaaktsiisi seaduse. Võrreldes esimese lugemisega, mis toimus
k.a. 21. mail, sisulisi muudatusi ei ole. Muudatused on
redaktsioonilist laadi, täpsustavad. Ma toonitan veel, et selle
aktsiisi sisseviimisega tubakatooted Eestis ei kalline. Aktsiisi
võetakse samal tasemel, mis praegu absoluutaktsiisiga.
Vabandage, mina ei ole süüdi, et ma pean neid seadusi esitama.
Ma annan endale aru, et need on ebapopulaarsed, aga ma täidan oma
ametikohust. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Millised on küsimused hr. Roosele? Suur tänu,
rahvasaadikutel küsimusi ei ole. Ma tänan!
Juhtivkomisjoni nimel kõneleb eelarve-majanduskomisjoni esimees
hr. Jüri Reinson.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Eelarve-majanduskomisjon
arutas meile esitatud Eesti Vabariigi tubakaaktsiisi seaduse eelnõu
ja toetas seda eelnõu meile esitatud kujul ja ühtlasi selle esimese
lugemise lõpetamist. Ma pean vabandama, selles küsimuses pidi
tegema kaasettekande meie kolleeg Gussev, aga ta on haige ja
seepärast ma ei saa teile rohkem midagi öelda.
Juhatajа
Suur tänu! Kas Jüri Reinsonile on küsimusi? Kas teine lugemine
on lõppenud? Juhtivkomisjon toetab samuti teise lugemise lõpetamist.
J. Reinson
Täiesti õige! Ja ka aktsiisimaksu!
Juhataja
Jah. Kas on küsimusi hr. Reinsonile? Ei ole. Ma tänan! Avan
läbirääkimised. Kolleegid, kas keegi soovib kõnet pidada, sõna
võtta? Kutsume kõik saadikud saali.
Kohaloleku kontroll. Kohal on 64 rahvasaadikut, puudub 33.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu
Eesti Vabariigi tubakaaktsiisi seadus? Vaja on 49 häält.
Selle ettepaneku poolt on 46 rahvasaadikut, vastu 2, erapooletuid
5. Seadus jäi vastu võtmata. Millega me nüüd selle eelarve kokku
paneme? Jüri Reinson.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, mul on juhtivkomisjoni nimel ettepanek teha
homme hommikul kordushääletus.
Juhataja
See õigus on olemas. Et asi oleks hästi korrektne, saada mulle
see ettepanek kirjalikult.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, ühtlasi juhin tähelepanu sellele, et
arutatava seaduseelnõu juurde käib veel teine seadus, aktsiisi
äramuutmise kohta. Me peaksime ka selle läbi hääletama.
Juhataja
Jätame homseks. Meil ei ole ju põhjust muuta aktsiisimaksu
seadust, kui tegelikult ühe artikli kohta on muudatused tegemata.
Homme, enne päevakorrapunktide juurde minekut, on see esimene
hääletusvoor.
Eesti Vabariigi puhkuseseaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi
Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi puhkuseseaduse rakendamise
kohta" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Jätkame arutelu vastavalt kinnitatud päevakorrale ja alustame
puhkuseseaduse eelnõu teist lugemist koos selle juurde käiva
rakendusotsuse projektiga. Ja ma palun ettekandeks kõnetooli
tööminister hr. Arvo Kuddo.
A. Kuddo
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahvasaadikud! Teile on esitatud
teiseks lugemiseks Eesti Vabariigi puhkuseseaduse eelnõu. Ma ei
tahaks siin pikka ettekannet pidama hakata, kuna tekst on teile välja
jagatud ja on ära märgitud ka parandused, mis on siia teksti
tehtud. Ma tahaksin kohe öelda, et arutelu käigus ei tulnud ühtegi
põhimõttelist vastuseisu või ettepanekut, mida oleks vaja läbi
hääletada. Kõik parandused on redaktsioonilised ja ma peatuksin
nendest olulisematel.
Vastavalt ettepanekutele otsustasime eraldi formuleerida §-s 2
puhkuse mõiste ja liigid. Täpsustasime puhkuse andmist tööstaaži
järgi ning arvestamise korda.
§-s 4 on võib-olla üks põhimõtteline muudatus, mis näeb
ette, et puhkuse arvestamisel jäetakse välja lapsehoolduspuhkuse ja
töötaja soovil antud palgata puhkuse aeg.
Praktiliselt kõik muudatused ongi redaktsioonilist laadi ning
ilmselt ei ole vajadust neid üles lugeda. On ka üks sisulist laadi
muudatus, mis puudutab § 18. Teie projektis on tehtud ettepanek
lõige 3 ja 4 ühendada. Nimelt näeb lõige 3 ette töötajate
kutsumise seadusega ettenähtud korras riiklike kohustuste täitmisele
ja lõige 4 töötaja kaasamise loodusõnnetuste ja avariide
tagajärgede likvideerimisele. On ettepanek need kaks lõiget
ühendada ning esitada lõige 3 järgmises sõnastuses: "Riigi
või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülesannete täitmine".
Niisuguseid ülesandeid võib olla teisigi ja sellise sõnastuse
puhul jääb võimalus arvestada puhkuse kasutamist takistavaid
asjaolusid sõltuvalt konkreetsetest teguritest.
On muudetud ka § 24 sõnastust. Praegu sätestab see, et põhi-
ja lisapuhkuse ning täiendava lapsepuhkuse aja eest maksab tööandja
töötajale puhkusetasu. Vastava korra kehtestab Eesti Vabariigi
Valitsus.
Väga oluline on veel redaktsiooniline parandus §-s 25, mis
puudutab puhkusetasu maksmist. Puhkusetasu makstakse hiljemalt
eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust täies ulatuses.
Parandused on ka §-s 27, mis käsitleb puhkusetasu maksmise
allikaid mõne kategooria töötajate puhul. Siia on lisatud säte,
et täiendava lapsehoolduspuhkuse päevade eest tasutakse
sotsiaalmaksu vahendite arvelt. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Aitäh! Ma küsin kindluse mõttes üle. Kas me arutasime seda
seaduseelnõu normaalprotseduuri järgi või kiireloomulisena?
А. Kuddo
Normaalprotseduuri järgi.
Juhataja
Aitäh! Kas rahvasaadikutel on küsimusi hr. Kuddole? Ei ole.
Aitäh, hr. Kuddo!
Kaasettekandega juhtivkomisjoni nimel esineb kolleeg Mati Ahven.
M. Ahven
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Ettekandja tegi
kaasettekandja töö põhiliselt ära, ma lihtsalt kordan üle.
Teilt ei ole tulnud ühtegi parandusettepanekut, autorid ja
sotsiaalkomisjon on ise neid sõnastusi natuke muutnud. Ettekandja
jättis ütlemata ainult ühe paranduse, mida teil siiski ei ole siin
kirjas. See puudutab § 34 lõiget 4, kus on öeldud, et tööandja
on kohustatud andma palgata puhkust töötajale, kes on lubatud
keskeriõppeasutuse või kõrgkooli sisseastumiseksamitele. Kuid
vastavalt haridusseaduse §-dele 21, 22 ja 23 ei ole meil enam
keskeriõppeasutusi ja kõrgkoole, on kutseõppeasutused,
rakenduslikud kõrgkoolid ja ülikoolid. Nii et selle lõigu muudame
järgmiselt: "4) töötajatele, kes on lubatud kutseõppeasutuse,
rakendusliku kõrgkooli või ülikooli sisseastumiseksamitele."
See on sotsiaalkomisjoni poolt kõik. Teen ettepaneku seadus teisel
lugemisel vastu võtta.
Juhataja
Suur tänu! Kas on küsimusi kolleeg Mati Ahvenale? Ei ole. Tänan!
Avan läbirääkimised. Kas on kõnepidajaid-sõnavõtjaid?
Kohaloleku kontroll. Kohal on 58 rahvasaadikut, puudub 39.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et vastu võtta
Eesti Vabariigi puhkuseseadus?
Selle poolt on 57 rahvasaadikut, vastu hääletanuid ja
erapooletuid ei ole. Eesti Vabariigi puhkuseseadus on vastu võetud.
Meil on vaja langetada otsus rakendusotsuse projekti kohta.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi puhkuseseaduse
rakendamise kohta?
Selle ettepaneku poolt on 55 rahvasaadikut, vastu hääletanuid ja
erapooletuid ei ole. Ka rakendusotsus on vastu võetud.
Riiklike ja munitsipaalettevõtete vara erastamisest laekuva
raha käsutamise ja kasutamise korra väljatöötamise kohta
Juhataja
Kas meil on jõudu jätkata? Kolleegid, jätkame vastavalt
kinnitatud päevakorrale ja võtame päevakorrapunkti, kus tuleb
arutusele eelarve-majanduskomisjoni poolt esitatud otsuseprojekt
riiklike ja munitsipaalettevõtete vara erastamisest laekuva raha
käsutamise ja kasutamise korra väljatöötamise kohta. Palun
ettekandeks kõnetooli eelarve-majanduskomisjoni esimehe hr. Jüri
Reinsoni.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! See on üsna kaua aega
tagasi teile väljajagatud hästi lühike projekt. Ma kaldun arvama,
et te seda niikuinii oma paberite seast üles ei leia. Ma loen selle
teile ette.
"Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus riiklike ja
munitsipaalettevõtete vara erastamisest laekuva vara käsutamise ja
kasutamise korra väljatöötamise kohta. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
otsustab: teha Eesti Vabariigi Valitsusele ülesandeks valmistada
koos Eesti Pangaga ette ja esitada Eesti Vabariigi Ülemnõukogule
hiljemalt 1992. aasta 15. juuliks Eesti Vabariigi seaduse "Riiklike
ja munitsipaalettevõtete erastamise kohta" alusel erastatava
vara müügist laekuva raha käsutamist ja kasutamist korraldava
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse eelnõu."
Ma lisan selgituseks, et selle otsuse me esitasime kohe pärast
nn. väikeprivatiseerimise seaduse muutmise ettepanekute vastuvõtmist
siin saalis, aga selle otsuse vastuvõtmiseni jõuame kahjuks alles
täna.
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Koit Raud!
K. Raud
Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Nii siledalt ja
libedalt 15. juuni muutmist 15. juuliks oli muidugi kena kuulda, aga
sinna on ainult nädal. Kas te ise ka usute, et meie valitsus ja
Eesti Panga kohmakas aparaat suudab ühe nädala jooksul selle
otsuseprojekti esitada?
J. Reinson
Austatud Koit Raud, ma võin teiega nõustuda, et me pidime seda
nimetatud asutustega täpsustama juba siis, kui me komisjonis seda
otsuseprojekti tegime. Me tegime ju seda koos Eesti Vabariigi
Valitsuse, majandusministeeriumi esindajatega. Me arvame, et nad ongi
selle kallal töötanud, aga pead anda ma tõepoolest ei julge.
L. Hänni
Lugupeetud spiiker! Austatud ettekandja! Kas te võiksite natuke
värskendada meie mälu ja öelda, mis reguleerib praegu meie raskelt
saadud raha kasutamist. Kas selleks ei ole mitte mõni Ülemnõukogu
Presiidiumi otsus? Aitäh!
J. Reinson
Teil on täielik õigus! Praegu reguleerib selle raha kasutamist
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi otsus.
Juhataja
Suur tänu!
Kolleegid, kas meil on veel küsimusi hr. Reinsonile? Ei ole.
Aitäh! Avan läbirääkimised. Kas on kõnepidajaid, sõnavõtjaid?
Ei ole. Kas me loeme sellega läbirääkimised lõppenuks? On see
meie ühine seisukoht? Kutsume kõik saadikud jälle saali. Nii et
eelnõusse jääb 15. juuli? Koit Raud soovib sõna võtta? Palun,
Koit Raud!
K. Raud
Lugupeetud juhataja! Täna on vist 7. juuli ja 15. on kolmapäev.
See tähendab, et ühest nädalast jääb paar päeva sellese
nädalasse ja kaks päeva järgmisse nädalasse. Ma pakun loogilisema
kuupäeva, s.o. 20. juuli, mis on esmaspäev. See tähendab, et
valitsusel ja Eesti Pangal jääb vähemasti üks terve nädal
tööpäevi selle asjaga tegelemiseks.
Juhataja
See on parandusettepanek, eks ole?
K. Raud
Jah.
Juhataja
Palun siis esitada ka kirjalikult. Läbirääkimised jätkuvad.
Jüri Reinson!
J. Reinson
Vabandust, ma ei tahtnud läbirääkimistel osaleda, ma tahtsin
midagi öelda.
Juhataja
Siis kuulame, võib-olla rahvasaadikud tahavad veel sõna võtta.
Seejärel sa saad lõppsõnaga esineda.
Kolleegid, kas keegi soovib veel sõna võtta? Ei ole kõnepidajaid
ja sõnavõtjaid. Kas lõpetame läbirääkimised? Kohaloleku
kontroll. Kohal on 52 rahvasaadikut, puudub 45.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada
läbirääkimised käesoleva päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku
poolt on 49 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid ei ole.
Läbirääkimised lõpetatakse.
Jüri Reinson esineb nüüd lõppsõnaga.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Olles pidanud nõu
komisjoni liikmetega, julgen ma väita, et me võtame Koit Raua
parandusettepaneku vastu. Autorid on sellega nõus ja ettepanekut
hääletusele panna pole vaja, nagu ma aru saan.
Juhataja
Küsime üle. Kas keegi saalist nõuab hääletusele panekut? Ei
nõua. Eelnõusse tehakse muudatus, tähtajaks märgitakse 20. juuli.
Kas võin panna otsuseprojekti hääletusele?
Kohaloleku kontroll. Kohal on 52 rahvasaadikut, puudub 45.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et vastu võtta
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus riiklike ja munitsipaalettevõtete
vara erastamisest laekuva raha käsutamise ja kasutamise korra
väljatöötamise kohta? Palun hääletada! Vaja on 49 häält.
Selle ettepaneku poolt on 51 rahvasaadikut, vastu hääletanuid ja
erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.
Kolleegid, ma teen sellise ettepaneku: kuna meil homme on
7-tunnine tööpäev, võiksime siiski täna senitehtuga piirduda.
Homne istung algab kell 10, esimene pool lõpeb kell 14, teine pool
algab kell 18 ja lõpeb kell 21. Priidu Priks, kas on teadaanne?
Küsimus. Priidu Priks, palun!
P. Priks
Hr. juhataja, ma olen küll üldiselt paksu nahaga meesterahvas,
aga ma tunnen, et hakkan solvuma sellepärast, et osa meie kolleege
nullib minu õhtused siin istumised. Ma tunnen, et olen õhtuti siin
saalis asjatult. Aitäh!
Juhatajа
Kolleegid, ma ei tahaks öelda, et ma olen juba harjunud kõigega,
aga lihtsalt hoian hambad ristis. Midagi ei ole teha, katsume ilma
tülita viimaste päevadeni ikkagi hakkama saada. Head nägemist!
EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK
KOLMAS ISTUNG
8. juuli 1992
Istungi päevakorra kinnitamine
Juhataja (M. Lauristin)
Tere hommikust, lugupeetud Ülemnõukogu! Palun kõigil asuda oma
kohtadele, alustame meie erakorralise istungjärgu kolmandat
istungit.
Palun teha kohaloleku kontroll. Kohal on 57 saadikut.
Palun hilinejatel registreeruda.
Lugupeetud saadikud, enne kui me asume oma päevakorra
kinnitamisele, on üleandmiseks valmis mõned eelnõud. Ma palun, pr.
Kilvet!
K. Kilvet
Lugupeetud juhataja, austatud Ülemnõukogu liikmed! Lubage teile
üle anda mõned eelnõud. Kõigepealt esitab Eesti Vabariigi
Valitsus siseministeeriumi poolt ettevalmistatud Eesti Vabariigi
seaduse "Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult
viibivate isikute väljasaatmise kohta" eelnõu.
Eesti Vabariigi Valitsus esitab justiitsministeeriumi poolt
ettevalmistatud seaduse "Eesti endiste omanike õdedele ja
vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal
asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise kohta"
eelnõu.
Esitame teile seaduseelnõu mõne seadusandliku akti osaliselt
kehtivuse kaotanuks tunnistamise kohta.
Esitame teile ka koolieelse lasteasutuse seaduse ja
ülikooliseaduse eelnõud ning rakenduskõrgkooli seaduse eelnõu.
Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja samuti on eelnõu valminud hr. Juntil. Palun!
A. Junti
Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Ülemnõukogul on üks kohustus,
mis tuleneb ühest aktist, mis on vastu võetud Ülemnõukogu
tegevuse vahelisel perioodil ja selles aktis nimelt taotletakse
Ülemnõukogu seisukohta Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee dekreedi
nr. 035 suhtes, Ülemnõukogu suhtumist dekreedis väljendatud kolme
punkti osas. Seetõttu, et juhatus ei ole seda hüüet veel kuulda
võtnud, on ette valmistatud vastav otsuseprojekt, mis lubatagu siin
üle anda. Otsuseprojekt kõlab selliselt: "Tunnistada Eesti
Vabariigi Rahareformi Komitee dekreedi nr. 035 punktid 1–3 kui
seadusele mittevastavad kehtetuks käesoleva otsuse vastuvõtmise
päevast."
Selle projekti esitab keskfraktsioon. Eelmised poolteist aastat
seniseid makse väga teravalt ja igakülgselt kritiseerinud Isamaa
Ühendus ei saa ilmselt praegu esitada niisugust projekti, sest ta
kuulub valitsuskoalitsiooni. Seepärast tegime seda praegu meie ja
loodame, et seaduslikkust ja turvalisust toetavad jõud toetavad meid
ning et Ülemnõukogu juhatus ettepanekule positiivselt reageerib,
võttes selle kiiresti arutusele juba käesoleval istungjärgul.
Ja ühtlasi on mul siin viimase allakirjutanuna võimalus ja
kohustus üle anda ka Rojalistliku Partei taotlus selle küsimuse
läbivaatamiseks. Ka nemad ei ole senise käsitlusega rahul. Sellele
on alla kirjutanud väga suur grupp Ülemnõukogu liikmeid. Aitäh!
Juhataja
Asume nüüd tänase istungi päevakorra kinnitamisele. Palun
võtke ette päevakorra projekt, siin on mõningad täpsustused. Eile
saatsime süümevande andmise korda käsitleva seaduse kolmandale
lugemisele ja me peame selle lisama tänasesse päevakorda, nii nagu
oli õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni taotlus.
Teiseks. Venekeelse projekti punktis 1 on tõlkeviga. Vene keeles
on millegipärast tsiviilkoodeks tõlgitud kriminaalkoodeksiks. Sõna
"ugolovnõi" asemel peab olema sõna "graždanski".
Võttes seda täiendust arvesse, palun päevakord kinnitada.
Enne seda teeksime ka uue kohaloleku kontrolli, kuna meie read on
tunduvalt täienenud. Pärast seda ma annaksin kõigile võimaluse
avaldada oma arvamust. Palun, uus kohaloleku kontroll! Kohal on 69
saadikut.
Veel tuli hr. Veidemann, niisiis 70 saadikut. Asume päevakorra
kinnitamisele.
Kas härrad Toome ja Käärma soovivad sõna võtta just
päevakorra kohta? Ma palun, hr. Toome!
I. Toome
Lugupeetud asejuhataja ja kolleegid! Ma loodan, et me 10. punktini
täna kindlasti jõuame, kuid siin on ettekandja ja kaasettekandja
suhtes vaja teha muudatus. Ettekandjaks oleks rahvussuhete komisjoni
aseesimees Enn Leisson, nende komisjon töötas selle projekti välja.
Ja kaasettekandjaks oleks väliskomisjoni esimees Indrek Toome.
Aitäh!
Juhataja
Parandus kaasettekandja osas tänases viimases päevakorrapunktis.
Palun, hr. Käärma!
A. Käärma
Lugupeetud juhataja! Punktis 7 peaks nähtavasti olema ka
juhtivkomisjoni kaasettekanne. See on kogemata välja jäänud.
Juhataja
Ja kes on teie kaasettekandja?
A. Käärma
Peaks olema hr. Arro eelarve-majanduskomisjonist, esimesel
lugemisel oli tema.
Juhataja
Kas 7. punktis on maaelukomisjonilt põhiettekanne?
A. Käärma
Jah, aga kaasettekanne on juhtivkomisjonilt. Juhtivkomisjon on
eelarve-majanduskomisjon.
Juhataja
Selge. Hr. Lebedev!
V. Lebedev
Lugupeetud eesistuja! Kas päevakorda on võetud need kiired
küsimused, mis me varem arutusele võtsime, või ei ole seda tehtud?
Juhataja
Millest on jutt?
V. Lebedev
Kas kõik kiireloomulised küsimused, mida me arutama hakkasime,
on päevakorda võetud või on midagi unustatud? Tänan!
Juhataja
Ma pean küsima pr. Ottolt, kellel on ülevaade nendest
küsimustest. Neid käsitleti esmaspäeval, kui mind ei olnud.
Nii, hr. Lebedev, me kinnitame praegu tänase päeva põhiplaani,
kiireloomulised küsimused saame juurde hääletada siis, kui need on
esitamisküpsed.
Kes on teile esitatud päevakorra kinnitamise poolt? Palun
hääletada!
60 häälega ühe vastuhääle juures on päevakord kinnitatud.
Päevakorda kinnitatakse järgmised küsimused:
1. Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta
Eesti NSV tsiviilkoodeksis" eelnõu esimene lugemine.
2. Eesti Vabariigi seaduse "Õigusvastaselt võõrandatud
vara maksumuse määramise ja kompenseerimise ulatuse kohta"
eelnõu teine lugemine.
3. Eesti Vabariigi seaduse "Õigusvastaselt võõrandatud
vara maksumuse kompenseerimise viisi ja korra kohta" eelnõu
teine lugemine.
4. Eesti Vabariigi seaduse "Endisel
individualiseeritaval kujul säilinud õigusvastaselt võõrandatud
vara tagastamise kiirendamise kohta" eelnõu teine lugemine.
5. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi
Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi maareformi seaduse
rakendamise kohta" täiendamise kohta" eelnõu.
6. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Riigimaade
eraldamine põllumajanduslikule õppe-, katse- ja teadusasutustele"
eelnõu.
7. Eesti Vabariigi maa hinna seaduse ja Eesti Vabariigi
Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi maa hinna seaduse
rakendamise kohta" eelnõud. Teine lugemine.
8. Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste
tegemise kohta Eesti Vabariigi pangaseaduses" eelnõu teine
lugemine.
9. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi
välisvaluutaseaduse rakendamise kohta" eelnõu.
10. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Venemaa
Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste
lepingu täitmise kontrolli komisjoni moodustamisest" eelnõu.
Eesti Vabariigi tubakaaktsiisi seaduse eelnõu ja Eesti
Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi
aktsiisimaksu seaduses" eelnõu
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Enne kui me asume päevakorda täitma,
on meil veel üks probleem. Nagu te mäletate, jäi meil eile
tubakaaktsiisi seadus vastu võtmata. Eelarve-majanduskomisjon kui
juhtivkomisjon on taotlenud ümberhääletamist. Palun siis
värskendage oma mälu, võtke see eelnõu ette. Hr. Reinsonil on
sõna juhtivkomisjoni poolt. Palun!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin ka omalt
poolt meil kõigil mälu värskendada, et koos tubakaaktsiisi seaduse
eelnõuga on olnud kogu aeg kaasas Eesti Vabariigi seaduse eelnõu
muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses. Me
peame läbi viima kaks hääletust ja mõlemad seadused vastu võtma,
kuna too muudatuste tegemise seadus tühistab eelmise aktsiisi.
Juhataja
Aitäh! Kõik mäletavad, et kuna me seadust ennast vastu ei
võtnud, siis sellest tulenev muudatuste tegemine meil eile
hääletusele ei tulnud. Palun hääletame siis!
Kes on tubakaaktsiisi seaduse vastuvõtmise poolt? Vaja on 49
häält.
Poolt on 53 saadikut, vastu 3, erapooletuks jäi 5. Seadus on
vastu võetud.
Ja nüüd panen sellest tulenevalt hääletusele ka Eesti
Vabariigi aktsiisimaksu seaduses muudatuste tegemise seaduse. Kes on
selle vastuvõtmise poolt? Palun hääletada!
Poolt on 54 saadikut, vastu 2, erapooletuid 4. Ka see seadus on
vastu võetud.
Eesti Vabariigi seaduse "Süümevande andmise korra kohta"
eelnõu kolmas lugemine
Juhataja
Asume nüüd süümevande seaduse eelnõu kolmanda lugemise
juurde. Palun kõigepealt ettekandele pr. Hänni!
L. Hänni
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Teatavasti kolmandal
lugemisel me eelnõu enam sisuliselt arutada ega muuta ei saa. Jääb
vaid öelda oma seisukohad ja ma kasutaksin lõppsõna võimalust
selleks, et tuletada meelde, kuidas jõudis see küsimus meie
päevakorda.
Teatavasti põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu, mille
valmistas ette Põhiseaduse Assamblee, sisaldas ainult nõuet anda
süümevanne neil, kes kandideerivad teatud ametikohtadele. Selle
eelnõu arutamise ajal Ülemnõukogus tekkis aga kahtlus, kas ainult
süümevande andmise nõue on piisav, kas see ei jää puhtalt
deklaratiivseks nõudeks, kui me ei sätesta täpsemalt, kuidas
süümevanne antakse. Sellest tulenevalt lisanduski põhiseaduse
rakendamise seadusesse säte, et Ülemnõukogu peab kehtestama enne
Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste väljakuulutamist
süümevande andmise korra. See seadus on iseenesest
puhtprotseduuriline, seda ei tohiks enam võtta poliitilise aktina.
Ometi oleme praegu jõudnud sinnamaani, et süümevande andmise kord
võib saada Ülemnõukogule omamoodi lõksuks, kui me siin olukorra
kogu tõsidusest endale aru ei anna. Ma siiski arvan, et me võtame
põhiseadust ja selle rakendamise seadust kui õigusakti, millele me
oma tegevuses peame tuginema, mis seab meie tegevusele raamid ja mida
me ise oleme kohustatud täitma. Sellest tulenevalt ma kutsun kõiki
oma kolleege hääletama süümevande andmise korra vastuvõtmise
poolt. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Tõnu Anton!
T. Anton
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon toetab
arutatavat seaduseelnõu ja teeb kõigile kolleegidele ettepaneku see
täna vastu võtta. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kas keegi fraktsioonide liidritest või volitatud
isikutest soovib sõna? Soovib. Arvo Junti!
A. Junti
Keskfraktsiooni nimel esitan taotluse veel kord panna hääletusele
Peet Kase parandus §-s 1. Põhjendused on siin järgmised.
Kõigepealt nii põhiteksti kui ka Peet Kase täienduse puhul
lõpeks protsess nii või teisiti kohtuorganites tehtud otsusega,
kuid selleks, et me võtaksime ära võimaluse neid protsesse
valimatult algatada, piltlikult öeldes ühe või teise isiku või
isikute vastu nõiajahti pidada, ning et me annaksime ka kohtule
konkreetsed raamid seaduse tõlgendamisel, on meie arvates ühiskonna
tervise huvides ja ka õigusliku regulatsiooni seaduslikkuse huvides
vaja lisada Peet Kase parandus. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kas ka teiste fraktsioonide esindajad soovivad
arvamust avaldada kuni kolme minuti jooksul? Ei soovi. Asume Peet
Kase parandusettepanekut läbi hääletama. Kutsume kõik saadikud
saali ja viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 70 rahvasaadikut, puudub 27.
Võtke ette parandusettepanekute tabel ja leidke Peet Kase esimene
parandusettepanek. Kommentaarid on kuuldud, komisjon ja autor seda ei
toeta.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Peet Kase parandusettepaneku
poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 28 rahvasaadikut,
vastu 30, erapooletuid 4. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kas võin panna seaduseelnõu hääletusele kolmandal lugemisel?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti
Vabariigi seadus süümevande andmise korra kohta? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 57 rahvasaadikut, vastu 3, erapooletuid 4.
Seadus on vastu võetud. Vladimir Lebedev!
V. Lebedev
Austatud spiiker! Juba kolmandat päeva ei näita tabloo, kes
kuidas hääletab. Kas tegemist on tehnilise raskusega?
Juhataja
Aga mis on tablool?
V. Lebedev
Puldil pole värvide järgi midagi näha. Tänan!
Juhataja
Ma sain praegu sellise informatsiooni. Tehnikamehed väidavad, et
kineskoop hakkab läbi minema ja seda ei saa nii lühikese ajaga
välja vahetada. Järgmiseks istungjärgus vahetatakse välja.
Vabandan, ma ise ei näe.
Eesti Vabariigi seaduse "Õigusvastaselt võõrandatud
vara maksumuse määramise ja kompenseerimise ulatuse kohta"
eelnõu teine lugemine
Juhataja
Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale. Ja asume
arutama seaduseelnõu õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse
määramise ja kompenseerimise ulatuse kohta. Alustame teist
lugemist. Ma palun kõnetooli majandusministri asetäitja hr. Ardo
Kamratovi!
A. Kamratov
Lugupeetud hr. juhataja! Lugupeetud saadikud! Teile on esitatud
teisele lugemisele uus tekst seaduseelnõust "Õigusvastaselt
võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise ulatuse
kohta". See uus tekst on koostatud, arvestades saadikute märkusi
ja ka põhiliselt kõiki neid sisulisi märkusi, mida on teinud
ajutine maa- ja omandireformi komisjon. Komisjoni märkuste
redaktsiooni on teksti korrigeerimise käigus muudetud. Võrreldes
teie käes olnud eelmise tekstiga on sellest seaduseelnõust välja
jäänud korraldava iseloomuga paragrahvid. On tehtud ettepanek, et
need paragrahvid lülitada vabariigi valitsuse poolt kehtestatavasse
korda. Need paragrahvid reguleerisid sisuliselt, milline staatus on
ekspertidel, kes määravad hinna, kuidas atesteeritakse neid
eksperte, kes aitavad tuvastada vara maksumust. Need on paragrahvid,
millega reguleeriti, kes kinnitab maa või muu vara hinna.
Praegu on § 2 lõikena 3 sisse kirjutatud, et õigusvastaselt
võõrandatud vara maksumuse määramise korra kehtestab käesoleva
seaduse alusel Eesti Vabariigi Valitsus. Nagu ma juba ütlesin,
lähevad eelmisest seaduseelnõu redaktsioonist vastavad paragrahvid
sellesse valitsuse poolt kehtestatavasse korda. Uue teksti juures ma
juhin teie tähelepanu just § 3 lõikele 1. Siin on muudetud
sisuliselt vara maksumuse ümberarvestamise loogikat, võrreldes
eelmise tekstiga. Kui eelmises tekstis oli tehtud ettepanek arvestada
vara 1940. aasta maksumus ümber kulla kaudu, siis siin on juba
tegelikult see arvestus tehtud ning välja pakutud konkreetsed
koefitsiendid. Ja need konkreetsed koefitsiendid on ka kontrollitud
reaalsest elust võetud näidetega. Praegu me näeksime ette sellist
varianti, et tööstuslikud põhivarad tuleks ümber arvestada
suhtega 1 : 10 ja muud varad, sealhulgas maa, suhtega 1 : 40. Nende
suhete tõestamiseks toon teile järgmised näited.
Näiteks on meil andmed tollase "Kawe" vabriku kohta,
mis moodustab umbes 20% riigiettevõtte "Kalev"
maksumusest. Tollase "Kawe" vabriku varadeks olid Volta
tänaval renditud hooned, maal olevad renditud põhiseadmed, millega
viidi läbi põhilist tehnoloogilist protsessi, ja Telliskivi ning
Kopli tänava nurgal olev puidutöökoda. Nende varade bilansiline
maksumus 1940. aastal oli 700 000 tollast Eesti krooni. Kui me nüüd
kasutaksime ümberarvestamisel koefitsienti 10, saaksime praegu,
1992. aastal 7 miljonit Eesti krooni. Kui me aga kasutaksime
koefitsienti 40, siis saaksime praegu 28 miljonit Eesti krooni. 1992.
aasta 1. jaanuari seisuga olid "Kalevi" varad pärast
ümberhindamist, mis tehti 1. jaanuaril, 75 miljonit rubla ehk 1992.
aasta Eesti kroonidesse viiduna 7,5 miljonit. Muidugi on selge, et
privatiseerimise käigus tulevad "Kalevi" vabriku varad
ümberhindamisele. Me prognoosime, et vara maksumust võidakse
hindamise käigus suurendada kõige rohkem koefitsiendiga 6-7, mitte
rohkem. Teisisõnu võiksid "Kalevi" vabriku varad
ümberhindamise tulemusena maksta 1992. aasta Eesti kroonides umbes
42–50 miljonit. Järelikult me ei saaks opereerida praegu
koefitsiendiga 40, vaid loogiline oleks koefitsient 10. See tähendab,
et õigusvastaselt võõrandatud aktsiate kompenseerimise väärtus
peaks olema suurusjärgus 7 miljonit praegust Eesti krooni, olles sel
juhul majanduslikult enam-vähem põhjendatud.
Mis puudutab aga varasid, siis näiteks lehma hinnaks 1940. aastal
võib võtta 40 Eesti krooni. Nüüd on lehma turuhind keskeltläbi
2000 praegust Eesti krooni või isegi enam. Järelikult, kui me
kasutaksime koefitsienti 40, saades lehma hinna suurusjärguks 1600
krooni, mida me kasutaksime kompenseerimisel, oleks suurusjärk
täiesti loogiline. Sama kehtib ka maa kohta. Näiteks, kui me
võtaksime maa ostu-müügi lepingujärgseks keskmiseks
hektarihinnaks 200 Eesti krooni 1940. aastal ja korrutaksime 40-ga,
saaksime kompenseerimisele kuuluva maa hektarihinnaks 8000 1992.
aasta Eesti krooni. Selline maa hind on tunduvalt madalam, kui praegu
Soomes, kus ühe hektari põllumaa keskmine hind on 30 000 Soome
marka.
Koefitsient 40 sobib ka elamute ja teiste ehitiste
kompenseerimiseks. Näiteks 2-korteriline kivist trepikojaga elumaja,
mille amortisatsiooniaste on 20% ja kus elamispinna ruutmeetrite arv
on 2100, maksis 1940. aastal natsionaliseerimisaktide järgi 33 000
Eesti krooni. Kui kasutada koefitsienti 40, saaksime praegu maja
hinnaks 1 320 000 1992. aasta Eesti krooni. Kui see viia näiteks USA
dollaritesse, siis oleks see 130 000 $. Praegu on Meriväljal ja
Nõmmel müüdud ühekorruselisi individuaalmaju hinnaga 200 000 $ ja
3-4-toalise korteri eest on makstud juba 70 000 $. Nii et kui
kasutada koefitsienti 40, peaks siis suurusjärk olema õige.
See oli siis tõestusmaterjal nende väljapakutud koefitsientide
kohta.
Edasi. Kui te esitaksite küsimuse, et kuidas kompenseerimise
suurus sõltub inflatsioonist või krooni devalveerimisest, siis te
peate heitma pilgu järgmisele aktile, s.o. õigusvastaselt
võõrandatud vara kompenseerimise viisi ja korra seaduse eelnõule
ning siin vaatama § 4 lõiget 23, kus on sisse kirjutatud, et alates
1. juulist 1992 arvestatakse kõigis väljamakstavates
kompensatsioonides inflatsiooni. Seda on arvestatud ka teises aktis,
mida me hakkame lugema järgmise punkti all.
Juhiksin veel teie tähelepanu § 5 lõikele 2, kus on sisse
kirjutatud maksualuste maade nimekirjades maa kohta toodud puhaskasu
rublade ümberarvestamise koefitsient. Kui eelmises seaduseelnõus
oli välja pakutud tunduvalt madalam koefitsient 9 ja 11, siis siin
on maa- ja omandireformi ajutise komisjoni ettepanekul võetud
koefitsient 40, mida ka eelarve-majanduskomisjon toetas. See vastab
hektari hinnale 1992. aasta kroonides või viib ühe hektari hinna
keskmiselt 8000 kroonile.
Minu poolt on selle seaduseelnõu kohta kõik. Ülejäänud
paragrahvid, nagu ma ütlesin, on redigeeritud saadikute märkusi
arvestades. Tänan!
Juhataja
Küsimused rahvasaadikutelt. Lembit Arro!
L. Arro
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus
kõigepealt § 15 kohta. Kas kompenseerimisel arvestatakse ka 1940.
aastal pangas olnud hoiuseid?
Teiseks. Kuna hr. Uluots puudub, siis ma tahaksin küsida, nagu
tema tavaliselt küsis: kui palju kroone see seadus läheb eesti
rahvale maksma? Kas on välja arvestatud kogu praegu olemasolev rahva
vara, sealhulgas põllumajanduse põhivarad, ja mitu protsenti
sellest olemasolevast varast tuleb välja maksta kompenseerimiseks,
kui suure osa see moodustab? Aitäh!
A. Kamratov
Hoiuste kompenseerimist kogu omandireformi aluste loogika ette ei
näe. See on vastus esimesele küsimusele.
Mis puudutab seda, kui suure osa kompensatsiooni me peame rahvale
välja maksma, siis sellele ma vastaksin nii. Kompenseerimise
põhiviisiks me näeme ette õigusvastaselt võõrandatud vara
kompenseerimist väärtpaberitega. Nende väärtpaberitega võib
hakata ostma Eestimaal müüdavat vara. Seetõttu püüdsid ka minu
poolt toodud kontrollarvutused, mida ma esitasin, tõestada just
seda, et me oleme kompensatsiooni suurusjärgu pannud ikka selliselt,
et Eestimaal privatiseerimisele minevat vara peaks piisama
kompensatsiooni väljamaksmiseks.
Kui te nüüd vaatate järgmisi seaduseelnõusid, mis puudutavad
kompensatsiooni ulatust ja viisi, siis siin on näha, et on tehtud
ettepanek kasutada ka rahalist kompensatsiooni. Kuid rahalist
kompensatsiooni me kasutame sedavõrd, kui palju privatiseerimisest
laekub rahalisi vahendeid. On tehtud ettepanek kasutada neist 50%
rahalise kompensatsiooni maksmiseks. Tegelikult me praegu ei peakski
tegema mingisugust olulist bilanssi, et võrrelda kompenseerimisele
mineva vara massi ja olemasolevat raha massi, need peaksid igal juhul
olema tasakaalus. Nii et me ei kompenseeri mingil juhul rohkem, kui
Eestimaal praegu vara on. Konkreetseid arvestusi on tänase seisuga
võimatu teha, sest ei ole veel lõpetatud endiste omanike avalduste
vastuvõtmist. Tuletame meelde, et Ülemnõukogu ennistas 17.
jaanuari kuupäeva. Õigusvastaselt võõrandatud vara avalduste
vastuvõtmise ja läbivaatamise keskkomisjon ennustab ka neid
tähtaegu. Nii et praegu me ei saa mitte mingil juhul teha
lõppbilanssi, et ära öelda, kui palju me peaksime Eestis üldse
kasutama riigivara kompenseerimiseks. Kuid ma kujutan ette, et
suurusjärk, mida me riigivarast kompenseerime, on umbes 25–30%.
A. Käärma
Lugupeetud hr. juhataja! Lugupeetud ettekandja! Veenev oli teie
jutt tööstuse varade puhul kasutatava suhte selgitamisel. Kas te
võiksite öelda, kui suur võiks olla põllumajanduses ühistatud
vara maksumus ja kui suur on praegu põllumajanduses oleva kogu vara
bilansiline maksumus? Mitte turuhinna järgi, vaid bilansiline
maksumus. Kas need katavad üksteist?
Teiseks. Kas te võiksite öelda, kui suure põllumajandussaaduste
hinna tõusu toob kaasa see, kui põllumajanduse tootmisvahendid
hinnata ümber kallimaks? Aitäh!
A. Kamratov
Küsimuse esimesele poolele ma vastaksin nii, et mul konkreetseid
andmeid ei ole. Ma usun tõesti – ja ka komisjonides on neid
küsimusi juba arutatud –, et kui kasutada praegu 1992. aasta 1.
jaanuari bilansilist maksumust põllumajanduses varaliste
inventuuride tegemisel, siis võib tekkida disproportsioon praeguse
ühistatud vara kompensatsiooni suuruse ja olemasoleva bilansilise
vara maksumuse vahel. Püüdsin juba põllumajanduse omandireformi
seaduse eelnõu arutamise käigus nii komisjonides kui ka siin saalis
teha ettepaneku kasutada bilansilist maksumust. Igal juhul tuleks
varale kehtestada normaalsed hinnad, mida praegu turul kasutatakse.
Seepärast on selge, et me ei saa põllumajanduse omandireformi
käigus kogu vara natuuras kompenseerida, mida näeb ette
seaduseelnõu, vaid osa vara peab paratamatult minema
privatiseerimisele ehk ostu-müügi protsessi, kus siis ka ostmisel
kasutatakse ühistatud vara eest saadud osakuid. Ja ma arvan, et
sellest tulenevalt oleks vaja kaaluda põllumajandusministeeriumi
poolt vastava metoodika ümbervormistamist.
Mis puudutab põllumajanduse omandireformi aluste seaduses
paranduste tegemist, siis me eile seda analüüsisime. Ma ei näe
selleks erilist vajadust. Mis puudutab põllumajanduse toodangu
hindade kallinemist, siis ma usun, et selle küsimuse püstitamine
põhimõtteliselt õige ei ole. Tähendab, kui varad kallinevad, siis
lähevad need ju tegelikult praeguste analoogsete seadmete, hoonete
ja tootmisvahendite hindadega normaalselt samasse suurusjärku. Ja
kui need varad on kallinenud ümberarvestamise tulemusena, siis
hakatakse nende varade pealt arvestama normaalset amortisatsiooni.
Teisisõnu saavutaksime efekti, et ka põllumajanduses formeerub
normaalne kasum, mitte kunstlikult kõrge kasum, tänu sellele, et
amortisatsioonieraldised omahinnas on madalad. Tänan!
I. Raig
Mul on küsimus seoses §-ga 5. Seal on sisse toodud, et
maksualaste maade nimekirjas maa kohta toodud puhaskasu rublad
arvutatakse 1940. aasta kroonidesse korrutamise teel 40-ga. Küsimus:
kust on võetud see arv 40, miks mitte 50 või 80? Ühes varasemas
projektis oli see ainult kuskil 10 piires. Kas selle 40 väljatoomisel
on arvestatud ka maa hinda, nagu näiteks naaberriikides Soomes ja
Rootsis? Mida selline 40-ga korrutamine konkreetselt kaasa toob? Kas
see on võrreldav meie naabritega ja kas ei teki ohtu, et maa jääb
siiski naabritega võrreldes liiga odavaks?
A. Kamratov
Ma püüdsin seda oma ettekandes kommenteerida, kuid üritan seda
veel kord teha. Riigihinnaga maksis 1940. aastal hektar keskmiselt 50
Eesti krooni. Ostu-müügilepingute järgi on praegu fikseeritud
keskmiseks hinnaks 200 Eesti krooni. Nüüd see 40 ongi võetud
sellest, et viia 1940. aasta maa hind keskmiselt 200 Eesti kroonile.
Kui me hakkaksime kasutama koefitsienti 11, mis oli eelmises
dokumendis, me oleksime opereerinud selle riigi poolt kinnitatud
hinnaga, mida ma just äsja nimetasin: 50 Eesti krooni. Nii et me
siin lihtsalt oleme kasutanud arvu 40 selleks, et viia maa hind 1940.
aasta ostu-müügilepingute hinnatasandile ja mitte kasutada praegu
riigi poolt maa maksustamiseks kasutatud hinda. Ja tuletan teile veel
meelde, et 1940. aastal oli Eestis maa hind võrdlemisi madal. 200
Eesti krooni kasutamine 1940. aasta maa hinnana võimaldaks meil
praegu viia maa ühe hektari keskmine hind 8000 Eesti kroonile. Samal
ajal ma tuletan meelde, et Soomes maksab praegu üks hektar 30 000
Soome marka ehk 87 000 Eesti krooni. Nii et meil jääb praegu
maa hind 10 korda madalamaks, kui see on Soomes. Võrreldav on see
mingil määral Lõuna-Prantsusmaa tasemega.
T. Mets
Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus haakub Ivar Raigi küsimusega.
Nimelt, te ütlesite, et 1940. aastal oli ühe lehma hinnaks 40
krooni. Samas ma pean ütlema, et ehitustöölise päevapalk oli 5
krooni ja või kilo maksis 2 krooni. Tähendab, see hind on praegu
kunstlikult madaldatud. Ja kui me nüüd seda kunstlikku madaldamist
transformeerime, võtame selle aluseks, siis sellega peaks muutuma
oluliselt ka hinnasuhe tänapäeval. Ma kordan veel: või kilo oli 2
krooni ja ehitustöölise keskmine päevapalk 5 krooni. Tähendab,
see arv 40 on ebaloogiline, see peaks tingimata suurem olema. See on
kunstlikult madaldatud. Sellega muutub terve hilisem hinnasuhe.
A. Kamratov
Ma ei saanud praegu aru hr. Metsa küsimusest. Kas hr. Mets tegi
märkuse või ettepaneku selle kohta, et ma olen lehma vale hinna
öelnud? Kas jutt on 40-kroonisest hinnast või sellest
ümberarvestuse koefitsiendist 40?
T. Mets
Võtan aluseks turuhinnad, mis olid Eesti ajal.
А. Kamratov
Ma ei oska selle kohta midagi muud öelda, kui lähtuda minu ja
eelarve-majanduskomisjoni liikmete käsutuses olnud kirjalikest
allikatest. Me oleme suutnud tuvastada, et lehma hind oli tollal
keskmiselt 40 Eesti krooni. Ja kui me kasutame praegu ümberarvestuse
koefitsienti 40, saaksime kompensatsiooni suuruseks ühe lehma pealt
1600 Eesti krooni. Ma oma ettekandes just ütlesin, et see on
suurusjärgus, mis praegu lehm tegelikult turul maksab. Praegu vist
on turul kõige odavamat lehma võimalik kätte saada suurusjärgus
2000 1992. aasta Eesti krooni. Ma muidugi ei ole ostmas käinud, nii
et ma opereerin nende numbritega, mis on mulle antud.
P. Grigorjev
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud hr. Kamratov! Tahaksin teilt saada
vastuse küsimusele, mis puudutab Kreenholmi Manufaktuuri. Kreenholmi
Manufaktuuri maksumus 1940. aastal oli muidugi suur, aga ülekäinud
sõda purustas selle täielikult. Pärast sõda taastasid Kreenholmi
Manufaktuur ja vabariik selle tohutu suure kombinaadi, aga nüüd
peame kuni 30% ulatuses kompenseerima vara endisele omanikule.
Põhimõtteliselt on vaja tagastada teatud maksumus, aga mitte 30%
kontrollaktsiaid väärtpaberites, mis satuvad praegu täiesti
kõrvaliste isikute kätte, sest vanad omanikud on ilmselt juba
jumala palge ette jõudnud. Kas sellest saab eliksiir meie lagunenud
majandusele, kui aktsiate kontrollpakk satub täiesti võõrastesse
kätesse ja kollektiivist minnakse mööda tohutu suure kombinaadi
privatiseerimisel? Tänan!
A. Kamratov
Ma oskan sellele küsimusele vastata niimoodi, et põhimõttelise
poliitilise otsuse aktsiate kompenseerimise kohta tegi Ülemnõukogu
omandireformi aluste seaduse vastuvõtmise juures. Ja me arutame
tegelikult ainult õigusvastaselt võõrandatud vara või siis
aktsiate ümberarvestamist praegu kehtivatesse Eesti kroonidesse. Kui
me juba aasta tagasi võtsime vastu otsuse, et me hakkame neid
aktsiaid kompenseerima, siis minu arvates me tegime põhimõtteliselt
sellise otsuse, mis ei välista, et endised omanikud võivad saada
ettevõtte kontrollpaki. Ma ei oska seda küsimust teistmoodi mitte
kuidagi kommenteerida. Alternatiivne lahend oleks võinud olla aasta
tagasi selline, et kompenseeritakse kõikidele õigusvastaselt
võõrandatud vara omanikele või nende pärijatele sümboolne tasu
selle vara võõrandamise eest. Kuid me läksime ju sellele, et
hakkame vara kompenseerima õigusvastaselt võõrandatud vara
maksumusest lähtudes ja see on ka aluste seadusesse sisse kirjutatud
ja selles muudatusi ei ole siiani tehtud.
H. Peterson
Lugupeetud spiiker ja ettekandja! Siin selles seaduseelnõus on
suur vahe tööstuslikul ja põllumajanduslikul varal, kuid
põllumajanduses on ka osa varasid tööstusliku iseloomuga. Kus
näiteks tõmmata piir tööstuse ja ühistegevusliku töötlemise
vahele? Külaühistud tegid ühistegevuslikke piima ja liha
töötlemise ettevõtteid ja enamik neist asus maal, kuid osa asus ka
linnas, näiteks eksporttapamajad. Kuidas siis siit tuleneb teie
planeeritus? Kui näiteks eksporttapamaja paiknes Tartus, siis ta
läheb tööstuse alla, aga kui ta oli kihelkonna keskuses, siis
läheb põllumajandusliku vara alla. Kas tööstuse alla läheb
ainult sisseseade või kogu hoone? Aitäh!
A. Kamratov
Siin on mõeldud nii tööstuse sisseseadet kui ka tööstushoonet
tervikvarana. Mis puudutab seda, kuidas teha vahet selliste näidete
puhul, nagu te tõite, siis see on küllaltki raske. Ilmselt tuleb
valitsuse poolt kehtestatava korraga see vahe paika panna. Vaevalt,
et meil õnnestub seda teha arutatava seadusega.
K. Kama
Lugupeetud hr. Kamratov! Vastuses hr. Petersonile sa ütlesid, et
tööstuse muu põhivara hulka kuuluvad nüüd ka tööstushooned.
Kas siin ei teki väga huvitavat disproportsiooni ja võimalust
tulevikus spekuleerida sellega, mis asi on tööstushoone ja mis ei
ole tööstushoone, kui ühte hoonet kompenseeritakse koefitsiendiga
10 ja teist koefitsiendiga 40?
A. Kamratov
Ma usun, et tuleb teha kõik võimalik, et see
spekulatsioonivõimalus ära kaoks. Absoluutselt kõiki
spekulatsioonivõimalusi ära kaotada ei saa. Alati tekib probleem,
kuidas küsimus lahendada, kui meil on tegemist tõesti kahe erineva
koefitsiendiga. Aga ma lihtsalt ütlen nii, et me oleme praegu
sundseisus ja peame õigesti määrama kompensatsiooni ulatuse ning
kompenseerimise võimalused riigi poolt. Meie kontrollarvutused
näitavad, et oleks õigem kasutada kahte koefitsienti. Kui
Ülemnõukogu üldse loobub koefitsiendi 40 kasutamisest, siis tekib
probleem, millistel alustel ja miks me arvestame maa hinda nii
madalalt. Ma tõin just võrdluse Soomega. Ma arvan, et valitsuse
poolt kehtestatava korraga tuleb püüda reguleerida asja selliselt,
et spekulatsioonivõimalused oleksid minimaalsed.
V. Lebedev
Lugupeetud hr. spiiker! Lugupeetud ettekandja! Mulle hakkas
meeldima uus rahaühik – pool lehma. Võib-olla hakkame ka
Kreenholmi Manufaktuuri hinda määrama pooltes lehmades. Seda ma
ütlesin repliigi korras.
§ 10 lõikes 3 on öeldud, et vara, mis asus territooriumil, mis
ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, hüvitatakse üldise korra
alusel. Kas te ei saaks pisut üksikasjalikumalt selgitada, mis
territooriumid need on ja milline on üldine kord? Tänan!
A. Kamratov
Need on Narva-tagused alad ja Petserimaa, mis 1940. aastal olid
Eesti Vabariigi territooriumi lahutamatud osad. Praegu on piir
nihutatud lääne poole. Kompenseerimise üldine kord näeb ette, et
fikseeritakse selle vara maksumus, mis nendel territooriumidel asus.
Kui inimene on esitanud avalduse selle vara kompenseerimiseks, siis
väljastatakse talle ümberarvestatud vara maksumusest lähtudes
kompenseerimise väärtpaber, mida ta võib kasutada muu vara
privatiseerimise käigus. See ongi üldine kord, mida reguleerib
arutatav dokument kompenseerimise viisi ja korra kohta.
Juhataja
Suur tänu! Ivar Raig. Minu mälu järgi teine küsimus.
I. Raig
Ma tahaksin jätkata teemat, mille võtsin üles esimese
küsimusega, ja juhtida tähelepanu sellele, et minu küsimuse teine
pool jäi vastamata. Viidates nüüd hr. Kamratovi vastusele, ma
küsin, miks siis vabariigi valitsus on esitanud eelnõu, mis lähtub
maa hinna määramisel n.-ö. odavast Prantsuse hinnast, aga mitte
meie põhjanaabrite soomlaste kogemustest. Ei tea, kas siis nemad on
nii rumalad, et on kehtestanud kõrge hinna, või on siin siiski
mingisugused riiklikud ja rahvuslikud huvid mängus? Miks meie peame
oma kõige suuremale rahvuslikule rikkusele kehtestama sellise madala
hinna? Tänan!
A. Kamratov
Praegu me arutame seaduseelnõu, mis räägib vara kompenseerimise
suurusest, s.o. sellest, kuidas õigusvastaselt võõrandatud maa
hind ümber arvestatakse ja kui palju me maksame selle maa eest
kompensatsiooni. Ma saan aru, et pealelõunases tööplaanis on
seaduseelnõu, mis käsitleb maa maksumuse määramist. Selle jutuga
ma tahan öelda, et kui ma nüüd kuulutan ühe hektari hinnaks 8000
Eesti krooni, siis see ei tähenda, et selline maa hind peaks tulema
ostu-müügitehingutes, kuigi maa maksustamise puhul oleks selline
hind meie tingimustes optimaalne. Tähendab, meie arvestused
tuginevadki praegu just sellele, et maa hind oleks optimaalne Eesti
oludes ja et me ei suurendaks maa hinda maksude kaudu või
põllumajanduse tootmiskulusid lisades, mis tegelikult viiksid meie
põllumajanduse väljasuretamisele. Nii et me peame seda tasandit
optimaalseks. Kui Soome tingimustes tööviljakus on kõrge, siis
võib seal olla kõrgem maa hind. Ma ei oska teistmoodi seda vastust
kommenteerida.
H. Schotter
Lugupeetud hr. Kamratov! Ma tuleksin tagasi selle asja juurde,
millest rääkis Tõnis Mets ja tegelikult rääkis samast asjast ka
Ants Käärma. Ma sain aru, mida Mets mõtles. Ta mõtles seda, et te
võtate üldisest hinnaskaalast välja ühe hinna, käesoleval juhul
lehma hinna, teete selle alusel järeldused ja tulemus on teie
arvates niisugune, et see läheb kokku pakutud
korrutamiskoefitsiendiga. Niisugusest loogikast lähtudes võib jõuda
üsna absurdsete tulemusteni. Näiteks lehma nahk maksis tol ajal
10-15 krooni. Eelmainitud loogika järgi peaks saama selle eest kuni
600 krooni, aga üle 16 krooni ei saa tänapäeval selle eest kuidagi
küsida. Aitäh! Mul küsimust ei ole.
A. Kamratov
Sellele küsimusele on küllaltki raske vastata. Me peaksime
võib-olla arvestama seda, et kogu vara kompensatsiooni maksmise ja
ümberarvestamise mehhanism, mida me siin püüame praegu
konstrueerida, on tegelikult rohkem poliitiline kui majanduslik
otsus. Me võime ilmselt tuua väga erinevaid näiteid Eesti
tollastest ja praegustest oludest, kus need väljapakutud
koefitsiendid lihtsalt klappima ei hakka. Kui me tahaksime olla
ääretult korrektsed, siis võib-olla peaksime konstrueerima iga
vara liigi jaoks, mida me tahame kompenseerida, omaette
koefitsiendid. Peame ju arvestama seda, et tollal, 1940. aastal,
kehtisid Eesti Vabariigis tõesti turuhinnad ning palk, mida
inimestele maksti, ja turuhinnad olid teatud normaalsetes
proportsioonides. Praegu aga, kui me hakkame maksma kompensatsiooni
õigusvastaselt võõrandatud vara eest, ei kehti maailmaturuhinnad.
Tähendab, meie toodete hinnad, mida me praegu müüme, on paljude
artiklite osas tunduvalt madalamad maailmaturuhindadest ja võib-olla
jääb see omapära Eestile küllaltki pikaks perioodiks. Võib-olla
on see Eesti majanduse põhiline iseloomulik joon, et Eesti majandus
funktsioneerib tingimustes, kus hinnatase on allpool
maailmaturuhindasid.
Me võime siin tuua hulganisti näiteid, kuid selge on see, et
koefitsientide paikapanemisega me teeme poliitilise otsuse ja hiljem
peame leidma kõik võimalused, et seda poliitilist otsust täita.
Seetõttu me oleme välja pakkunud majandusministeeriumi arvates
normaalsed koefitsiendid, mida maksimaalses ulatuses võiks kasutada
vara kompenseerimise juures.
Juhataja
Suur tänu! Pavel Grigorjev, teine küsimus.
P. Grigorjev
Ma vabandan, aga ma ei saanud täielikku vastust esimesele
küsimusele. Sõja tagajärjel oli Kreenholm täiesti lõhutud, alles
oli ainult vundament. Võib-olla tuleks siiski revideerida
kompensatsiooni koefitsientide meetodil, hõlmamata neid hooneid ja
rajatisi, mis on praegu olemas. Vastasel juhul väheneks
töökollektiivi osa olemasoleva kombinaadi aktsiates. Tänan!
A. Kamratov
Minu arvates on see küsimus, mille te praegu tõstatasite,
omandireformi aluste seaduse küsimus, kus ei ole tehtud vahet, kas
õigusvastaselt võõrandatud vara on alles täies ulatuses ja
normaalselt kulunud või kas see vara on hävinud sõja ajal ja nüüd
täielikult taastatud.
Ma tuletan meelde, et sel teemal oli eelmisel aastal siin saalis
väga tõsine diskussioon ja tollane valitsus nõudis mitu korda
küsimuse mahavõtmist, et kasutada sõja ajal hävitatud vara puhul
teisi mängureegleid. Nii et meil ei olnud praegu alust välja
töötada mingisugust muud süsteemi, kui on paika pandud
omandireformi aluste seaduses.
Juhataja
Suur tänu, hr. Kamratov! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
Tänan! Kaasettekandega esineb eelarve-majanduskomisjoni esimees Jüri
Reinson.
J. Reinson
Lugupeetud kolleegid! Seni kõlanud küsimuste põhjal, nende
teravuse ja aktuaalsuse järgi võime arvata, et me oleme täna
asunud lõpuks otsustama meie ühiskonnale ja Ülemnõukogule väga
olulisi omandireformi küsimusi. Ma ei taha ettekandele midagi
lisada, vaid julgen väita, et eelarve-majanduskomisjon on küsimust
väga kaua ja põhjalikult arutanud. Põhjalikult oleme arutanud läbi
ka kõik teie parandusettepanekud ja andnud nende kohta oma arvamuse.
Veel tahan ma öelda, et komisjon on lähtunud selle eelnõu
arutamisel ühest peamisest printsiibist: kompensatsioon peaks olema
võimalikult õiglane. See ei saa iialgi olla täpselt sama, mis on
too tagastav vara, mida ei tagastata, küll aga peaks seadusandja
püüdlema selle poole, et kui on olemas kaks õigustatud subjekti ja
ühele neist tagastatakse vara, aga teisele ei ole Eesti riik
suuteline tagastama sel lihtsal põhjusel, et ta on selle vara baasil
näiteks majja asutanud kas või lasteaia. Kui nüüd sellele
kodanikule vara kompenseeritakse, siis ei tohi me asetada teda ja
vara tagasi saanut väga erinevatesse olukordadesse. Kahtlemata ei
ole võimalik neid iialgi võrdsesse olukorda asetada, kuna üks saab
ikkagi vara tagasi ja teine kompensatsiooni, aga ma ütlen veel kord,
et komisjonis me lähtusime vara tagasisaamise ja kompenseerimise
tingimuste võimalikult suuremast ühtlustamisest.
Lähen nüüd teie ettepanekute juurde ja alustan hr. Kama
parandusettepanekust. Võin öelda, et neid kõiki on arvestatud.
Rohkesti parandusettepanekuid esitas meile kolleeg Ants Paju,
millega komisjon samuti suures osas nõustus.
Üks ettepanek, millega komisjon ei nõustunud, puudutas seaduse
esialgse teksti § 3 ja § 6 1. lõiget. Hr. Paju teeb ettepaneku
rääkida õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse maksimaalse
arvväärtuse asemel keskmisest arvväärtusest. Komisjon ei
nõustunud selle keskmise arvväärtusega ja jäi seaduse teksti
juurde.
Komisjon ei nõustunud ka hr. Paju ettepanekuga, mis puudutab §
12 1. lõiget, nimelt jätta ära põllumajanduse omandireformi
komisjon kui esmatasandi kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Me
leidsime, et see on otseses seoses põllumajanduse omandireformi
seadusega ja see peaks seal olema.
Samuti langeb ära hr. Paju pakutud § 13 3. lõike uus
redaktsioon, kuna uues tekstis seda lõiget üldse ei ole.
Hr. Uluots esitas parandusettepaneku jätta § 3 1. lõike teisest
lausest välja sõnad "Eesti Pangal". Seaduseelnõu autorid
ja komisjon seda ettepanekut ei arvestanud. Praeguses tekstis on see
sätestatud § 4 lõikes 2 ja Eesti Pank on sisse jäänud sellesse
paragrahvi, kus ta oli.
Hr. Tähiste parandusettepanek puudutab esialgse teksti §-e 14 ja
15. Seal olid varem sätestatud USA dollarid. Lähtudes ilmselt
rahaseadusest, tegi hr. Tähiste ettepaneku minna üle Saksa margale.
Uues redaktsioonis ei ole ühte ega teist, on Eesti kroonid ja me
arvame, et see peaks rahuldama ka eelnõu parandusettepaneku autorit.
Nii et me võime öelda, et osaliselt on seda ettepanekut arvestatud.
Hr. Tähiste teab ise, kas ta nõustub meiega või ei.
Maaelukomisjonilt on hr. Käärma allkirjaga saabunud ettepanek
tuua § 3 1. lõikesse mõte, et 1940. aasta kroonides määratud
vara maksumus arvutatakse ümber käibivatesse Eesti kroonidesse, maa
puhul suhtega 1 : 40 ja muu vara puhul suhtega 1 : 10. Meil oli juba
vaidlus selle üle, kas me oleme seda ettepanekut arutanud. Komisjoni
nimel julgen siiski väita, et konkreetselt seda ettepanekut ei ole
meil arutatud, aga me arutasime täpselt samasugust ettepanekut meie
komisjoni liikme hr. Arro esituses ja tegime seda väga põhjalikult.
Lõpptulemusena otsustasime väga väikese häälteenamusega seda
mitte toetada ja jäime praeguse teksti juurde.
Nii et kõik parandusettepanekud, mis minu kätte on laekunud, on
läbi arutatud ja iga punkti kohta on seisukoht avaldatud. Tänan!
Juhataja
Kas eelarve-majanduskomisjon teeb ettepaneku seadus teisel
lugemisel vastu võtta?
J. Reinson
Jaa!
Juhataja
Suur tänu, rahvasaadikutel küsimusi ei ole. Tänan! Avan
läbirääkimised. Lembit Arro!
L. Arro
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Ülemnõukogu! Me arutame praegu
väga tähtsat seadust. See seadus maksab palju, see maksab
miljardeid ja me peame kaaluma, kas me üldse julgeme seda seadust
täna vastu võtta.
Majanduskomisjonis arutati küsimust päris mitmel korral ja
põhjalikult. Siiski viimasel hääletusel, millest võttis osa
ainult neli majanduskomisjoni liiget, otsustati kahe häälega
esitada eelnõu praegusel kujul teisele lugemisele ja teha ettepanek
see vastu võtta. Mina olin vastu ja üks oli erapooletu.
Asi on niivõrd tõsine, et kui süveneda arvudesse, mis siia on
pandud, siis ma võin tuua teile mõningad andmed ja näited. Hr.
Kamratov tõi juba kompvekitehase kohta veenva näite, et kui hakata
sellisel kujul 40-kordse hinnaga hüvitama võõrandatud vara, siis
praeguse vara bilansilise maksumuse järgi ületab see summa, mis
tuleb välja maksta, mitmekordselt selle vara maksumuse, mis meil
olemas on.
Mul on välja võetud konkreetsed andmed ühe võib-olla üle
keskmise kolhoosi kohta. Ma arvutasin välja Kaiu ühismajandi
olemasoleva vara kogumaksumuse ja selle hulgas ühistatud vara
maksumuse. Kolhoosis on ühistatud vara 4200 loomühikut, mis on
jälle see lehma kaudu arvestatud inventar ja masinad kokku. Kui me
nüüd võtame lehma hinnaks 1600 krooni, siis tuleks välja maksta 7
miljonit krooni ühistatud vara eest ehk ühesõnaga anda niisugused
dokumendid, kuna seaduse järgi kuulub ühistatud vara
väljamaksmisele rahas, see ei ole tööosak.
Kolhoosis on kogu vara ümber hinnatud uute põhivahendite
hindadega, mis tõstsid põhivara hinda 2,5–3 korda. Kui maha
arvata maaparandus, jääb seda 7 miljoni krooni väärtuses. Tehkem
järeldus: kogu olemasolev vara tuleks maha müüa, et hüvitada
ühistatud vara. Järele ei jää ühte sentigi. Kuid seal, selle
vara hulgas, mida ma nimetasin, on ka sellist vara, mida ei saa maha
müüa, sest keegi seda ei taha. Näiteks suurfarmid, suured
silotornid, lehmadest tühjaks tehtud farmid. Neid ei taha keegi.
Järelikult saab hinnata ja uuesti veel kõrgemaks hinnata liikuvat
või niisugust põhivara, mis on aktiivne põhivara. Ma pean silmas
loomi, traktoreid ja muid masinaid, mida ostetakse ka kallima
hinnaga. Kuid hooneid, kui me need veel kümme korda kallimaks
hindame, ei taha keegi.
Niisiis, kui me selle seaduse praegusel kujul vastu võtame, on
see põllumajanduse lõpp ja paljud majandid, mis on viletsamad kui
Kaiu kolhoos, jäävad võlgu veel 10-20 aastaks, et maksta välja
ühistatud vara. Seda peavad tegema meie lapsed ja lapselapsed.
Võib-olla saaks kuidagimoodi teisiti põllumajanduses vara ümber
hinnata, nagu jutud on olnud. Suhe on umbes selline, nagu hr.
Kamratovgi siin mainis. Praeguse bilansi järgi on majandeis
ühistatud vara umbes 20%. See proportsioon peaks jääma
samasuguseks: kogu varast umbes 20–25% annaksime hüvitusena
talumeestele tagasi. Reformikomisjoni esimehena võin öelda, et nii
on hakatud juba tegema. Oleme juba lehmi taludele tagasi andnud, neid
tuleks edaspidigi tagasi anda, kuid see proportsioon peaks jääma
kehtima. Ühistatud vara tuleb hüvitada ja muu osa varast jätta
nendele inimestele, kes selle vara baasil on 40 aastat ehitanud,
põllumajandust üleval pidanud ja rahvast toitnud. Kui tööosak
jääb alles, jääb ka põllumajandus paika. Tööosakud ja
ühistatud vara peavad jääma kohapeale tootmisse. Kui me aga
ühistatud vara praeguse põllumajandusreformi seaduse järgi peame
välja maksma põhiliselt nendele inimestele, kes on majandist ära
läinud, ja nende lastele, kes elavad linnades, siis läheb ju see
vara ära ja põllumajanduses tekib töötatööliste armee, mida
riik enam üleval pidada ei jõua.
Minu ettepanek on seda seadust täna mitte vastu võtta. Enne
tuleks teha vabariigis ikkagi üldine vara ümberhindamine ja
inventariseerimine. Alles selle alusel saame määrata
proportsioonid, kui suure osa ja mis hinnaga anname tagasi
võõrandatud vara. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Jüri Reinson, ma küsin ühe küsimuse. Mis ajaks on
juhtivkomisjon määranud viimase tähtaja parandusettepanekute
esitamiseks?
J. Reinson
Lugupeetud juhataja! Juhtivkomisjon ei ole määranud mingit
erilist tähtaega. Reglemendi järgi loetakse seaduseelnõu
kiirendatud korras. Tähendab, pärast esimese lugemise lõppemist
saab parandusettepanekuid esitada 24 tunni jooksul.
Juhataja
Minul on praegu selline informatsioon, et me arutasime seda eelnõu
normaalprotseduuri järgi. Või oli nii, et võtsime ta sisse
normaalprotseduuriga ja hääletasime ringi kiireloomuliseks? Ei
olnud? Normaalmenetlus. Normaalmenetluses määrab juhtivkomisjon
teise lugemise ajal ühe tähtaja. Kas praegu on viimane aeg?
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, kui te väidate, et see on normaalmenetlus,
siis jah.
Juhataja
Mind on selliselt informeeritud ja mina juhin praegu asja
normaalprotseduuri järgi. Kui Lembit Arro tahab, las ta esitab veel
oma parandusettepaneku ja siis tõmbab juhtivkomisjon joone alla.
Läbirääkimised jätkuvad. Arvo Sirendi!
A. Sirendi
Austatud kolleegid, kui me selle otsuse vastu võtame, siis
tundub, et senised Hannibali retked, Jossif Stalini või Ivan Julma
teod on käkitegu selle otsuse kõrval, mille me täna vastu võtame.
Täna me tahame vastu võtta kuritegeliku otsuse selle sõna otseses
mõttes. Me tahame sellesama omandireformi seaduse jätkuna ja selle
ideoloogia põhjal panna inimesed materiaalselt, moraalselt ja
juriidiliselt vastutama kollektiviseerimise ajal toimepandud
kuritegude eest. Need inimesed ei ole milleski süüdi, nad on
sündinud 10, 20, 30 aastat pärast kollektiviseerimist!
Kollektiviseerimisel sundvõõrandati eesti talupoegade vara,
võeti see neilt nende tahte vastaselt vägivallaga ära ja anti
kolhoosidele, ilma et kolhoosid või needsamad inimesed, kes seal
töötasid, oleksid mingit soovi avaldanud nende saamiseks. Seesama
vara võeti tasuta tööna ja odavate põllumajandussaadustena
kümneid kordi tagasi sellele samale kuritegelikule riigile ja nüüd
nõutakse veel üks kord, et needsamad inimesed peaksid veel teisest
ja kolmandast põlvest saadik tasuma selle võla, mille tegi
kuritegelik riik.
Ma ei tulnud siia pulti kaugeltki asjatult, sest ma usun, et neid
võlgu võib hüvitada, kuid neid võlgu ei pea hüvitama mitte
kaugeltki see inimene, kes tänaseni on jäänud maale. Seesama
tagastamise ja kompenseerimise seadus on selgelt linnakeskne. Linna
kergemat elu elama tulnu on nüüd saaja. Maa peab talle kõik välja
maksma. Muidugi, ka see on saaja, kes maale jäi, kuid ta peab
hüvituse ise endale välja maksma. Sisuliselt maksab ta endale sama
palju, kui ta sai. Ta maksab endale võlga, mida ta pole ise teinud,
vaid mida asjaolud on sundinud teda tegema. Ta on kõik need 40
aastat meid toitnud ja nüüd me teeme viimase katse teda paljaks
koorida.
Nüüd küsimus sellest, miks me tahame represseerida tänapäeva
inimest. Meil on kõigil pika aja jooksul tekkinud selline
ettekujutus, et riigil, sellelsamal riigil, kes on elanud rasketes
okupatsioonitingimustes, on kogunenud nüüd palju raha, et ta võib
kõik selle aja jooksul tekitatud kahjud välja maksta. Need tuleb
välja maksta, riik peab maksma, aga neid peab maksma süüdlane,
mitte kolhoosnik, seesama eesti talupoeg, kes, käed rakkus, on
töötanud kõik need 40-50 aastat ja on toitnud nii linna kui maad.
Nüüd on ta võlgnik.
Nüüd me muretseme ainult selle eest, nagu hr. Reinson ütles, et
tagasisaaja ja kompenseeritav oleks võrdses seisundis. Aga miks me
ei muretse selle eest, et linna- ja maainimene oleks võrdses
seisundis? Miks me siis ei lähe seda teed, et seesama inimene, kes
on maksja, tasub oma palgast ausalt näiteks kolmveerand või rohkem
sellest, mis ta kätte saab, sest kolmveerandit ta kogu palgast kätte
ei saa. Ta maksab tagastamise fondi, mille vahendid tulevad nii või
teisiti tänapäeva inimese taskust. Raha tõstetakse ühest taskust
teise. Kui ta on tõe ja õiguse eest väljas, siis las ta maksab
enda osa. Selle põlvkonna süü lasub ühtlaselt meil kõigil. Nii
et nüüd siis küsime, kus see lehm on, kus see omand on, mis tol
ajal võõrandati? Kas see lehm on praegu laudas? See lehm võeti ju
ilma rahata riigile! Seda peaksid teadma kõik, kes neid aegu vähegi
mäletavad! Sellelt lehmalt lüpsti teatud hulk piima, mis samuti
võeti ilma rahata ära. Ka töö, mis selle lehma ülalpidamiseks
tehti, oli tasuta. Seda põldu, mis ära võeti, hariti tasuta.
Sellest põllust ei oleks mitte midagi peale võsa järele jäänud,
kui seda poleks haritud. Inimestest, kes siin saalis istuvad või
mujal Eestimaal viibivad, ei oleks ka ühtegi elavat hinge järele
jäänud. Me oleksime pidanud siit maalt välja rändama ja otsima
elatist mujal maailmas.
Ma ei usu, et meil jätkub praegu sellisel määral
ebainimlikkust, et me läheme ja surume oma käe küünarnukini
kolhoosniku taskusse, olgugi et me oleme aastaid seletanud, et
tegemist on kuritegeliku organisatsiooniga, kuritegeliku omandiga,
kurjategijaga, kes seal töötas. Kui me praegu läheme ja võtame,
oleme osanikud ühes uues kuriteos. Me toome kolm neljandikku maal
olevast varast linna ja selle tulemusena jätame maa- ja linnainimese
nälga.
Minu käsi ei tõuse mitte mingil juhul selle seaduseelnõu poolt
hääletama ja mul on ettepanek teile kõigile, kallid kolleegid,
tunnistada, et selle küsimuse lahendamine käib meie kogule üle
mõistuse. Jätame selle targale Riigikogule ja vabastame ennast
süüst, mida me oleksime suutelised täna enda peale võtma.
Äärmisel juhul jätame selle kolmandale lugemisele, et me saaksime
veel veidi nende asjaolude üle järele mõelda. Tänan tähelepanu
eest!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, ma kaldun hetkeks läbirääkimistest
kõrvale. Ka minule hakkab meenuma, et me hääletasime arutelu
käigus normaalprotseduuri kiireloomuliseks. Praegu täpsustatakse
asjaolusid, uuritakse stenogramme ja protokolle. Jätame seepärast
hetkel parandusettepanekute esitamise lahtiseks. Kui see nii oli,
mida ma tõenäoliseks pean, siis tõepoolest peaksid läbirääkimised
käima praegu juba esitatud parandusettepanekute ümber. Kaido Kama!
K. Kama
Austatud Ülemnõukogu! Tahaksin teha mõningaid märkusi ja öelda
repliike seoses arutatava seaduseelnõuga. Kõigepealt probleemidest,
mis tegid muret hr. Arrole. Tema arvates just nagu kuluks kogu
praegune majandite vara ära kompenseerimisele, järele ei jää
midagi. Selle häda vastu on olemas väga lihtne rohi, nimelt tuleb
neid varasid hakata müüma tegelike hindadega, mitte bilansiliste
hindadega, nagu seda praegu tehakse. Kui kolhoosimehed müüksid
traktoreid ja lehmi tegelike turuhindadega, siis jõuamegi välja
sinna, et majandite varast umbes 20% kulub kompenseerimisele.
Edasi kuulsime muidugi väga huvitava ettekande hr. Sirendilt,
millest selgus, kui sügavale maainimese taskusse aetakse praegu
kätt. Julgen maainimesena ikkagi meelde tuletada, et nii maal kui ka
linnas on praegu olemasolev vara selleks tagatiseks, mille arvelt
toimub kompenseerimine. Ka tööstusettevõtetes on see nii ja keegi
ei ole siiani kurtnud, et nüüd, kui hakatakse tööstusettevõtteid
privatiseerima, aetakse käsi küünarnukini tööstustöölise
taskusse. Kuna viimase 50 aasta jooksul on kapital rohkem
akumuleerunud linna, siis ma võiksin väita, et praegu tehakse
linnainimesele liiga maainimese arvel.
Aga nüüd üks konkreetne ettepanek, mis puudutab § 3. Kuigi
praegu ametlikult uusi parandusettepanekuid teha ei saa, pean ütlema,
et § 3 lõikesse 1 on sisse toodud printsipiaalne muudatus,
võrreldes seaduseelnõu esialgse tekstiga. See, et endised Eesti
kroonid arvutatakse praegustesse Eesti kroonidesse suhtega 1 : 40,
on ainult tehniline muutus. Esialgses tekstis oli krooni väärtusena
kirjas 0,28 g kulda ja sellega saab täielikult nõus olla. Küll aga
on vaieldav kahe erineva koefitsiendi sissetoomine vara
kompenseerimisel. Kuna tegemist on muutusega, mis on toimunud kahe
lugemise vahel, teen ettepaneku tagasi minna esialgse variandi
juurde, piirdudes ühe koefitsiendiga. Tuleb lihtsalt öelda, et vara
maksumus arvutatakse ümber kehtivatesse Eesti kroonidesse vahekorras
1 Eesti kroon võrdub 40 praegust krooni. Tänan!
H. Peterson
Lugupeetav juhataja ja kolleegid! Ka mina pooldan seda, et ei saa
võtta erinevat koefitsienti linna tööstusele ja põllumajandusele.
Omavahel olid nad enne 1940. aastat seotud Eesti krooni, kulla, lehma
või mis tahes muu ühiku kaudu ja peavad olema seda ka praegu. See,
et linnas võtame aluseks bilansilise maksumuse, ei tohiks nii olla.
Kui me ikkagi hakkame oksjonil müüma tööstusettevõtteid, laseme
sinna juurde väliskapitali, siis näeme, kui kõrgeks lähevad
tööstusobjektide hinnad. Omanike osa, mille nad sealt saavad, on
vahest 10–15%. Selles osas on mul Kaido Kamaga üks arvamus, et ei
tohi kasutada erinevaid koefitsiente.
Paneksin veel kaalukausile mõtte, kus 1 : 40 päriselt
sobib, sest me ei saa ikkagi arvestada maa hinda. Seda, mis on
Rootsis ja Soomes, meil ei ole. Meie elatustase ega palkade
absoluutväärtus pole sellised nagu Skandinaaviamaades. Soovitaksin
täna selle lugemise katkestada, kui on võimalik.
Juhataja
Suur tänu, kolleegid! Nüüd on siis lõplik selgus käes. 10.
juunil hääletas täiskogu õigusvastase võõrandamise küsimuste
paketi kiireloomuliseks. Selles lähevad arvesse need
parandusettepanekud, mis on esitatud 24 tunni jooksul pärast esimese
lugemise lõppemist. Nii on siis lood. Nii et tänase päeva seisuga
me enam tekstis muudatusi teha ei saa. Läbirääkimised jätkuvad.
Ants Käärma!
A. Käärma
Lugupeetud juhataja! Nüüd on muidugi kurb küll, sest tekst on
teinud läbi olulisi muudatusi, võrreldes sellega, mis oli esimesel
lugemisel. Kahju küll, et ei saa enam parandusettepanekuid teha,
kuigi maaelukomisjon esitas ka ühe. Tahaksin nüüd veel redigeerida
oma ettepanekut, sest tekst on oluliselt muutunud. See selleks, aga
ma arvan, et meil on üldse raske otsustada praegu selle küsimuse
üle, kuivõrd meil ei ole lähteandmeid. Kui teksti autorid tegid
arvestuse kahe šokolaadivabriku baasil ja selle põhjal andsid
hinnangu terve tööstuse kohta, siis põllumajanduse kohta veenvaid
andmeid ei ole, on vaid emotsioonidel tuginevad arvamused ja muud ei
midagi. Kogemuste varal võib siiski öelda, et kui sellise
vahekorraga hinnatakse vara, siis 80–100% olemasolevast varast
põllumajanduses kulub ühistatud vara kompenseerimiseks. Peaksime
mõtlema, mida see endaga kaasa toob.
Juhataja
Suur tänu! Nagu te näete, ei lähe meil seaduseelnõu teine
lugemine mitte päris tavalist rada. Katsume selle saada õigesse
rööpasse. Heldur Peterson tegi oma sõnavõtus ettepaneku arutelu
katkestada, kuid kirjalikku ettepanekut mul ei ole. Võib-olla peavad
juhtivkomisjon ja autor läbirääkimiste ajal omavahel nõu,
lähtudes praegu tekkinud olukorrast, ning annavad ka mulle märku,
kuhu me siiski tahaksime suunata seda eelnõu, kas teise lugemise
lõpetamisele, teisel lugemisel vastuvõtmisele või katkestamisele.
Mul on palve, mitte kui spiikril, vaid kui rahvasaadikul, et Jüri
Reinson ja Ardo Kamratov peaksid nõu. Eelnõud on paketis, mis
tähendab seda, et langetatud otsus peaks sisuliselt käima ka kahe
järgmise eelnõu kohta. Ühekaupa ei ole neid võimalik paketist
välja kiskuda. Ain Tähiste!
А. Tähiste
Lugupeetud eesistuja! Kallid kolleegid! Ma juhiksin teie
tähelepanu kahele asjaolule või õigemini valele postulaadile, mida
me siin küllalt kindlameelselt korrutame. Pean vajalikuks juhtida
teie tähelepanu esiteks sellele, et väliskapitali tungi Eestisse
tegelikult ei ole olemas. Pigem me peame hakkama intensiivselt
sellega tegelema, et kedagi siia meelitada. Ei ole kedagi, kes seal
teiselpool piiri hirmsasti trügiks ja tahaks kõike meil siin ära
osta.
Teiseks, me arutame ja võtame mitmesuguseid hindu endale aluseks,
üritades selle järgi saada mingit pilti olukorrast. Siin jooksis
läbi üks arv, et Merivälja maju müüakse 200 000 dollari
eest. Tegelikult sugugi mitte. Keegi opakas vist tõepoolest kunagi
sellise tehingu tegi, aga reaalselt sellise hinnaga maju ikkagi ei
müüda. Ma tean konkreetset maja, mis on müügis juba üle poole
aasta. Selle hinnaks on pakutud 100 000 dollarit, kuid ei leidu
ostjat. Pigem on seis ikka selline. Nii et see, mida keegi mingist
lehest loetu põhjal pakub, ei ole veel tegelik väljapääs.
Need olid minu mõtted. Tõele need meid lähemale ei vii, aga
ilmselt selgitavad, millises plindris me oleme. Aitäh!
H. Kostabi
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Me oleme pikemat aega
illusioonides ja mõtleme, et meil on kapitali väga palju, kuid
kapitali väärtus, nagu me teame, tuleneb tegelikult
nõudmise-pakkumise vahekorrast. Ja kui me hakkame reaalselt
rehkendama, siis varisevad need illusioonid kokku.
Kõigepealt teeme endale selgeks, kui palju see kapital, mis meil
ikka olemas on, annab juurde, kui palju ta rahvuslikku koguprodukti
loob. Ja me näeme, et meie rahvuslik rikkus on kusagil 1800 dollarit
aastas inimese kohta. Kui palju me siin momendil töötasu saame? Me
näeme, et see on 50 dollarit. Ja siis, kui me koos rahvusvaheliste
spetsialistidega hakkame rehkendama oma rikkusi, näeme, et oleme
illusioonides ja tahame tegelda üksnes vaesuse ümberjagamisega.
Arusaamatuks jääb, kuhu me tahame välja jõuda, näiteks
põllumajandusega või majandusega üldse. Kui seda situatsiooni
natukegi rohkem analüüsida, siis näeme, et meil on tohutu kapitali
defitsiit. See tähendab, et me oleme äärmiselt vaesed. Võib-olla
olekski põhimõte selline, et vaadata, kuidas see kapital saaks
tõesti õigetesse kätesse. Ei tohi lasta lõhkuda seda tükkideks,
et hiljem jälle hakata kokku korjama, nagu siin juba eespool juttu
oli. Seepärast on tõesti mõistlik teha kõigepealt inventuur ja
võib-olla rahvusvahelisel tasandil, et teada saada, kui rikkad me
oleme. Ja teeme ka selgeks, kuhu me välja jõuda tahame, mida meil
juurde tarvis on ja kuidas me seda juurde saame.
Praegu on see seaduseelnõu igatahes toores ja sellega me võime
tõesti, nagu öeldakse, ennast oma nööriga kaunis ilusti üles
puua. Ja kurb on see, et me hakkame jälle seda tegema
põllumajanduses. Ometi on maaelu ja maainimene olnud see, kes on
kandnud meie kultuuri edasi. Ja kui me nüüd selle nööri endale
kaela paneme, siis on tõesti see küll üks selline tegu, mida meile
vist Eesti rahvas ealeski ei andesta. Aitäh!
A. Tamm
Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Hr. Sirendi repliiki
arvestades tahaksin kõigepealt öelda, et majanduskomisjon ei
arutanud seda seaduseelnõu kaugeltki mitte linna- ja maainimest
vastandavalt. Vastupidi, me vaatasime, et tagastatav vara ja
kompensatsioonid oleksid võimalikult optimaalses tasakaalus. Hr.
Reinson tõi siin lasteaia näite. Ma lisaksin ka teise näite, kus
selle tasakaalustamatuse tõttu me tõenäoliselt pressime peale
sundtagastamise, seda eriti maa puhul. Kui tagastatava maa tegelikul
väärtusel ja kompensatsioonidel on väga suur vahe, siis
tõenäoliselt inimesed ei loobu maa tagasivõtmisest, kuigi nad ei
kavatse seda ise tegelikult majandama hakata. See oleks eriti ohtlik
majanditele või nendele üksustele, kes tahaksid ühistootmist
jätkata.
Edasi, me ei saa tuua seaduseelnõusse programmeeritud tasakaalu
ohvriks isiklikke probleeme kas siis sovhoositöötaja või
kolhoosiliikme suurema tööosaku nimel või uustalunikule
võimalikult odava maa väljaostu võimaldamise nimel. Tahaksin hr.
Arrole meelde tuletada hr. Kamratovi toodud näidet tööstuse kohta,
milles oli vihje ümberhindlusele. Seda vihjet kasutati ka maal
toimuva põllumajandusreformi puhul. Väga kahju on sellest, et kui
Ülemnõukogu peab otsustama väga konkreetse küsimuse, mis mingil
määral nihutaks paigast meie seiskunud reformid, siis me põrkume
tagasi ja hakkame seaduseelnõu arutamise asemel vaidlustama
ammuotsustatud probleeme. Ma leian, et seaduseelnõu on selleks küps,
et täna selle üle otsustada. Igaüks võib seda teha, nagu oma
südametunnistuse järgi vajalikuks peab. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Asjaolud on nüüd sellised, et
eelarve-majanduskomisjon kui juhtivkomisjon soovib katkestada arutelu
ja jätkata järgmisel istungjärgul. Ühtaegu ei soovita
läbirääkimisi lõpetada. Sellest lähtuvalt on mul palve: ärge
palun rohkem registreeruge, kuulame ära veel ainult Liia Hänni ja
Vladimir Lebedevi sõnavõtud, siis me katkestame, sest
juhtivkomisjonil on õigus katkestada ilma hääletamata. Praegu
rohkem ettepanekuid teha ei saa, sest tegemist on kiireloomulise
protseduuriga. Kuid katkestamise järel kaalutakse, kas muuta uuesti
protseduuri. Bürokraatlikult saan ma teatada ainult seda, et veel ei
soovita läbirääkimisi lõpetada. Liia Hänni!
L. Hänni
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tuleb kahjuks nõustuda
nende sõnavõtjatega, kes arvasid, et mitmed Eestimaa piirkonnad
satuvad pärast selle seaduse vastuvõtmist väga raskesse olukorda.
Kui me arutasime põllumajanduse omandireformi seadust, siis, nagu te
mäletate, arvati, et üldse saab tööosakud välja arvutada umbes
1/3 Eestimaa majandeid. Praeguse seaduse vastuvõtmisel võib nende
arv olla veelgi väiksem.
Kuid asjatu oleks viga otsida praegusest seaduseelnõust. See viga
on tehtud juba tükk aega varem, siis kui me arutasime omandireformi
kontseptsiooni ja kui Ülemnõukogu asus seisukohale, et
kolhooslik-kooperatiivset vara tuleb käsitleda eraldi muust
riigivarast. Sellega said majandid tõepoolest suurema õiguse oma
vara käsutada, kuid ühtlasi said nad enda kanda ka kohustused, mis
tulenevad sundvõõrandatud vara kompenseerimisest ja tagastamisest.
Ma arvan, et aeg on analüüsida meie seadusloomet omandireformi alal
tervikuna, mitte aga otsida viga praegusest eelnõust, mis on minu
arvates küllaltki tasakaalustatud. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Ja viimasena Vladimir Lebedev!
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Luban endale repliigi
seoses minu kolleegide, eriti kolleeg Kostabi sõnavõtuga. Hinda ei
määra ju kindlaks eksperdid ega mõni seadus. Hinna määrab
nõudmine, s.t. turg. Kes tahab teada saada maailmahinda, peab
vastava objekti või vara maailmaturule viima. Kui tahetakse teada
saada vabariigisisest hinda, siis tuleb vastav vara vabariiklikule
turule viia. Kui tahate teada seda hinda nende kodanike ringis, kes
olid represseeritud ja sellele varale pretendeerivad, siis tuleb asi
konkursi teel otsustada. Nii saab hinna teada!
Üldse näitab tänane arutelu ja seaduseelnõu ise, et me kõik
oleme tulnud administratiivsest käsusüsteemist ja ei saa sellest
kuidagi vabaneda. Püüame vana mõtteviisi ja vanade mõistetega
jõuda ühiskondliku formatsiooni uude etappi – turumajandusse.
Seaduseelnõu annab sellest tunnistust.
Lugupeetud kolleegid, pole vaja jalgratast leiutada. Saksamaal on
olemas terve komplekt selle küsimusega seotud dokumente. Need on
läbi töötatud, läbimõeldud ja toimivad küllaltki täpselt. Me
püüame alati olla targemad kui Rooma paavst. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Arutelu katkestatakse ja seda jätkatakse järgmisel
istungjärgul. Ma veel täpsustan asjaolusid. Arutelu katkes sellel
momendil, kui läbirääkimised polnud lõppenud. Tegemist on täna
veel kiireloomulise protseduuriga. Võimalikud variandid võivad olla
sellised, et asjaosalised teevad täiskogule ettepaneku muuta
protseduuri ja minna tagasi normaalmenetluse peale, mis eeldab uute
parandusettepanekute esitamise võimalust. Autorid võivad
ärakuulatud sõnavõttude põhjal koos juhtivkomisjoniga muuta
eelnõu teksti. See on nende õigus. Ja sellisel juhul, kui eelnõu
tekst on täiskogule rohkem vastuvõetav, võime jätkata
kiireloomulisena veel pärast katkestamist.
Rohkem tõsiselt võetavaid variante ei ole. Ja lähtudes sellest,
et tegemist on seaduseelnõude paketiga, ei võta me praegu arutusele
järgnevaid eelnõusid, mis seonduvad õigusevastaselt võõrandatud
varaga.
Kolleegid, kell on 11.54. Kuidas teile tundub, kas võtaksime
praegu uue päevakorrapunkti käsile või teeme vaheaja ja hakkame
natuke varem tööle? Teeme vaheaja!
V a h e a e g
Juhataja
Kolleegid, vaheaeg on läbi! Asugem töökohtadele! Hakkame
kogunema saali. Kontrollime kohalolekut.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 48 rahvasaadikut, puudub 49.
Ülemnõukogu ei ole otsustusvõimeline – üks on puudu. Me viime
läbi uue kohaloleku kontrolli, sest härraseid tuleb juurde. Uus
kohaloleku kontroll! Kohal on 49 saadikut, puudub 48. Ülemnõukogu
on otsustusvõimeline.
Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste
tegemise kohta Eesti Vabariigi pangaseaduses" eelnõu teine
lugemine
Juhataja
Kolleegid, jätkame kinnitatud päevakorraga ja alustame
päevakorrapunkti arutamist, kus teisele lugemisele tuleb
seaduseelnõu muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti
Vabariigi pangaseaduses. Ma palun ettekandeks kõnetooli Eesti Panga
presidendi Siim Kallase!
S. Kallas
Kõrgesti austatud Ülemnõukogu! Pangaseaduse muudatuste ja
täienduste seaduseelnõu oli juba esimesel lugemisel. Siis me
arutasime seda ja mul ei ole täna teise lugemise eel midagi suuremat
lisada. Vahepealsed muudatused, mis tehti komisjonis pangaseaduse
muudatuste seaduse eelnõus, on Eesti Pank aktsepteerinud.
Siin oli sisuline muudatus selline: läks välja säte, et Eesti
Pangal on keelatud teha krediidiemissiooni. Me aktsepteerime seda,
kuna mõisted on liiga segased selleks, et neid seadusesse panna.
Muid põhimõttelisi muudatusi selles seaduseelnõus ei tehtud.
Nii et mul ei olegi rohkem midagi sellele lisada, mis ma ütlesin
enne esimest lugemist. Seadus ise on suunatud keskpanga kui
institutsiooni rolli piiritlemisele ja täpsustamisele, tema
iseseisvuse suurendamisele ühiskonnas. Ühtlasi nähakse ette teatud
täiendavad vahendid pankade tegevuse mõjutamiseks. Eelkõige on
jutt moratooriumist. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Millised on küsimused panga presidendile? Me enne
istungit rääkisime hr. presidendiga, et pank võtab ühe eelnõu
tagasi.
S. Kallas
Jaa. Oleks küll niisugune ettepanek. Pärast välisvaluutaseaduse
arutamist esitasime arutamiseks rakendusotsuse projekti, kus oli
kirjas, et olemasolevaid valuutaarveid ei natsionaliseerita. Asi on
saadikute otsustada, kuid praktiliselt nii on toimunud ja meie oleme
selle oma reeglites fikseerinud. Tähendab nähtus on täpselt
niimoodi käima läinud, nagu see oli planeeritud, ja ma ei näe
erilist vajadust selle otsuse arutamiseks veel parlamendis. Kui
saadikud peavad vajalikuks, siis võib seda arutada, kui ei, siis ma
võin öelda, et me tõenäoliselt tuleme välisvaluuta seaduse ja
nende asjade juurde tagasi sügisel, kui meil on olemas praktika. Me
üldistame praktikat, mis nende seaduste täitmisel on talletatud.
Märgid selle seaduse rakendamisel on olnud positiivsed. Nii et me
võime siin mõndagi liberaliseerida. Meie ettepanek on mitte arutada
seda rakendusotsust enam parlamendis, sest sellel ei ole praktilist
tähtsust.
Juhataja
Nüüd asi läks väheke käest ära, sest seda me praegu ei
aruta. Me arutame siiski muudatusi pangaseaduses. Küsimus on selles,
et autor võib eelnõu tagasi võtta igas faasis. Kui Eesti Pank
soovib tagasi võtta, siis võtku. Kui ei, jääb sisse.
S. Kallas
Välisvaluutaseaduse rakendusotsuse kohta teen ettepaneku see
tagasi võtta.
Juhataja
Välisvaluutaseaduse rakendusotsuse projekt võetakse tagasi ja
seda me rohkem ei aruta. Selle kohta me küsimusi ka ei oota.
Pangaseaduses muudatuste tegemise arutamine läheb edasi. Küsimused
Ivar Raigilt.
I. Raig
Ma tahaksin küsida, kuidas on lood sanktsioonidega, mis Eesti
Vabariik ja võib-olla ka Eesti Pank peaks kehtestama nende inimeste
ja asutuste suhtes, kes rikuvad näiteks valuutaseadust ja miks mitte
ka pangaseadust? Kas ei peaks käesoleva arutelu üheks objektiks
olema võimalikud sanktsioonid? Suur tänu!
S. Kallas
Kui me arutame praegu pangaseaduse muudatusi, siis siin on sees
terve hulk niisuguseid reaalselt kasutatavaid pankade tegevuse
mõjutamise mehhanisme, mida võib käsitleda otseste
sanktsioonidena. See on moratoorium ja veel mõned muud asjad.
Mis puudutab nüüd välisvaluutaseadust, siis see on eraldi
teema. Me oleme selle ettevalmistamisel koos töötanud
justiitsministeeriumiga. Arvamus on selline, et need sanktsioonid
peavad minema uutesse haldusõigusnormidesse. Me oleme oma
ettepanekud teinud selle kohta, mis puudutab operatsioone
välisvaluutaga. Kui see ei ole piisav, siis nähtavasti tuleb selle
juurde tagasi tulla.
Juhataja
Suur tänu! Kas on veel küsimusi panga presidendile? Ei ole.
Tänan, hr. Kallas! Kaasettekandeks palun kõnetooli hr. Jüri
Reinsoni, eelarve-majanduskomisjoni esimehe!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid!
Eelarve-majanduskomisjon on pärast esimese lugemise lõppemist läbi
arutanud kolleegidelt laekunud parandusettepanekud, need koos
autoriga heaks kiitnud ja seisukohale jõudnud, et meil arutusel
oleva pangaseaduse muudatuste seaduseelnõu võib teisel lugemisel
vastu võtta.
Hr. Made parandusettepanekut on arvestatud eelnõu punktis 10 ja
punkti 14 lõikes 2. Krediidiemissiooni puudutav punkt, nagu hr.
president juba väitis, on välja jäetud.
Rohkem parandusettepanekuid kõnealusele seaduseelnõule laekunud
ei ole. Komisjon toetab seaduse vastuvõtmist.
Juhataja
Suur tänu! Ma küsin kindluse mõttes veel üle. Tähendab, kas
hääletusele minevaid parandusettepanekuid ei ole, kui keegi saalist
ei nõua?
J. Reinson
Jah, selliseid ettepanekuid ei ole.
Juhataja
Seda me käsitleme veel lõppsõna ärakuulamise käigus. Küsimusi
hr. Reinsonile ei ole. Tänan!
Avan läbirääkimised. Kas on sõnasoovijaid, kõnepidajaid? Ei
ole. Fikseerime siin selle momendi, et läbirääkimised on lõppenud.
Ma oletan, et nüüd ei ole vist põhjust lõppsõnu kuulata. Hr.
Kallas ei soovi. Hr. Reinsoniga teeme koostööd.
Ma küsin kõigepealt Ülemnõukogu liikmete käest, kas keegi
nõuab mõne parandusettepaneku läbihääletamist, mis on juba
autorite ja juhtivkomisjoniga omavahel kooskõlastatud. Ei soovi.
Jüri Reinson!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, mul pole tõesti komisjoni nimel midagi muud
lisada, kui seaduseelnõu hääletusele panna ja vastu võtta.
Juhataja
Suur tänu!
Kohaloleku kontroll. Kohal on 63 rahvasaadikut, puudub 34.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta
Eesti Vabariigi seadus "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta
Eesti Vabariigi pangaseaduses"? Palun hääletada. Vaja on 49
häält.
Selle ettepaneku poolt on 60 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 1
jäi erapooletuks. Seadus on vastu võetud.
Mulle tundub, et pangaga on sellel istungjärgul ühele poole
saadud.
Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste
tegemise kohta Eesti NSV hinnaseaduses" eelnõu esimene lugemine
Juhataja
Kolleegid, meil oli eilse istungi päevakorras üks punkt, kus me
kavatsesime muuta ja täiendada Eesti NSV hinnaseadust, kuid me ei
jõudnud seda arutada. Selle istungi päevakorras seda ei ole ja ma
esitan ettepaneku teile otsutamiseks.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada
käesoleva istungi päevakorda punktiga, kus arutusele tuleks
seaduseelnõu "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti
NSV hinnaseaduses"? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 52 rahvasaadikut, vastu hääletanuid ja
erapooletuid ei ole. Päevakorda on täiendatud.
Selle punktiga me ka jätkame ning palun ettekandeks kõnetooli
Hinnaameti direktori asetäitja hr. Enn Annuki.
E. Annuk
Austatud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu saadikud! Hinnaseadust
on käesoleval ajal vaja täiendada just järgmistel põhjustel.
Praegu kehtiv hinnaseadus on aegunud ega vasta tänapäeva nõuetele.
Vaja on reguleerida just riigi ja monopoolses seisundis olevate
ettevõtete hindade määramise korda. Seda sätestab ka §-de 3 ja 5
uus redaktsioon. Mõningal määral on piiratud kohalike
omavalitsuste pädevust eelnõu §-s 6, kus neile on antud õigus
kehtestada ja kooskõlastada munitsipaalettevõtete toodangu ja
teenuste hindu. Varem oli see laiem. Vabade hindade rakendamise puhul
on antud §-s 7 Eesti Vabariigi Valitsusele võimalus kehtestada
hinnakujunduse reeglid, kui selleks peaks tekkima vajadus. §-d 8 ja
9 käsitlevad põhiliselt tarbijakaitse, spekulatsiooni tõkestamise
ning sanktsioonide rakendamise uut korda hindade ebaõigel
kasutamisel.
Samuti on tehtud mitmeid redaktsioonilisi parandusi ja muudatusi.
See oleks lühidalt kõik.
Juhatajа
Suur tänu! Kas on küsimusi hr. Annukile? Priidu Priks!
P. Priks
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus
seaduseelnõu § 9 kohta. Seal on öeldud, et käesoleva seaduse
rikkumisel nõuab Eesti Vabariigi Riiklik Hinnaamet eelarvesse
ebaseaduslikult saadud tulu vastuvaidlematus korras kuni kolmekordses
ulatuses. Kuidas seda lahti mõtestada? Mida tähendab sõna "nõuab"?
Kas on kindel, et see nii ikka toimub?
E. Annuk
Hinnaseaduses, mis praegu kehtib, on ka sõna "nõuab".
Ja rakendatud on ta niimoodi, et meie esitame hinnarikkujale
vastuvaidlematus korras sanktsiooni. Rikkuja tasub hinnavahe
vabatahtlikult või inkassokäsundi korras ning see kantakse üle
Hinnaametisse ja Hinnaamet kannab selle eelarvesse. Minul, lugupeetud
saadikud, oleks ettepanek kasutada mõiste "ebaseaduslikult
saadud tulu" asemel mõistet "ebaseaduslik hinnavahe",
see oleks konkreetsem.
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
Kaasettekandeks eelarve-majanduskomisjoni nimel palun kõnetooli pr.
Klavdia Sergij.
K. Sergij
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Komisjon arutas koos
Hinnaameti esindajatega esitatud seaduseelnõu "Muudatuste ja
täienduste tegemise kohta Eesti NSV hinnaseaduses". Hr. Annuk
andis teile üksikasjalikku ja asjatundlikku teavet nende
paragrahvide kohta, mida on muudetud. Koos seaduseelnõuga on teile
esitatud selgituskiri ja 1989. aasta 6. detsembril vastuvõetud
hinnaseadus.
Oleme istungjärkudel korduvalt rääkinud hindade kaosest ja
tarbija kaitsetusest. Esitatud seaduseelnõu sünni tingisid
puudused, mis tulid ilmsiks üleminekul turumajandusele. Pakutud
muudatused ja täiendused hinnaseaduses konkretiseerivad ja
täiustavad seda vastavalt kujunenud olukorrale ning näevad ette
majandussanktsioone seadust mitte järgivate ettevõtete suhtes,
valitsuse kontrolli hinnakujunduse üle ja siseturul määrava
tähtsusega kaupade ja teenuste hindade kooskõlastamise. Kohalikele
omavalitsustele on jäetud rohkem õigusi hinnakujundamisel oma
territooriumil.
Ma juba ütlesin, et ka vana seadus on teile kätte antud.
Eelarve-majanduskomisjon arutas esitatud seaduseelnõu. Teeme
ettepaneku lõpetada esimene lugemine ja viia teine lugemine läbi
käesoleval istungjärgul. See on kiireloomuline küsimus ja on
soovitav see vastu võtta homme, kui on tööpäev.
Juhataja
Suur tänu! Kas on küsimusi pr. Sergijle? Ei ole. Aitäh! Ma avan
läbirääkimised. Kolleegid, seda päevakorrapunkti me arutame
tõepoolest kiireloomulisena ning see eeldab esimesel lugemisel
põhjalikku arutelu. Parandusettepanekuid ootame ööpäeva jooksul.
Kas loeme esimese lugemise lõppenuks? Esimene lugemine on lõppenud.
Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete
aluste lepingu täitmise kontrollkomisjoni moodustamise kohta
Juhataja
Kolleegid, läheme edasi päevakorraga. Järjekord on meil
mõnevõrra muutunud. Asume arutama ühte otsuse projekti.
Väliskomisjon ja rahvussuhete komisjon taotlevad otsuse vastuvõtmist
Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete
aluste lepingu täitmise kontrolli komisjoni moodustamise kohta.
Ettekandega esineb selles küsimuses rahvussuhete komisjoni
aseesimees hr. Leisson.
E. Leisson
Lugupeetud kolleegid! Me oleme jõudnud Eesti ja Venemaa
Föderatsiooni riikidevaheliste suhete aluste 12. jaanuari lepingu
täitmise juurde. Ma lihtsalt meenutan ja tsiteerin meie poolt
ratifitseeritud Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku
Vabariigi ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste lepingu
protokollist mõningaid artikleid.
Art. I. Et tagada lepingust, eeskätt lepingu II, IV ja V
artiklist tulenevate kohustuste täitmine kõrgete lepingupoolte
poolt, moodustatakse Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku
Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel 1991. aasta 12. jaanuaril sõlmitud
riikidevaheliste suhete aluste lepingu täitmise kontrolli komisjon,
mida edaspidi nimetatakse komisjoniks.
Art. II. 1. Komisjonil on 12 liiget. 2. Mõlemad kõrged
lepingupooled nimetavad käesoleva protokolli jõustumisest 30 päeva
jooksul komisjoni koosseisu 6 inimest. (Protokoll jõustus 26.
märtsil 1992, kuu aega pärast ratifitseerimiskirjade vahetamist
Tallinnas.)
Art. IV. 1. Komisjoni liikmed valivad oma esimesel istungil
komisjoni esimehe ja esimehe asetäitja. Komisjoni esimees ja esimehe
asetäitja valitakse komisjoni liikmete hulgast üheks aastaks.
Komisjoni esimeheks ja esimehe asetäitjaks ei saa üheaegselt valida
ühe kõrge lepingupoole kodanikke. Igaks järgmiseks tähtajaks
valitakse komisjoni esimees ja esimehe asetäitja teise kõrge
lepingupoole kodanike hulgast.
3. Neljakümne viie päeva jooksul käesoleva protokolli
jõustumise päevast sõlmivad kõrged lepingupooled kokkuleppe
komisjoni tagamiseks vajaliku personaliga, efektiivseks tööks
tingimuste loomiseks, samuti komisjoni istungite läbiviimisega
seotud kulutuste katmiseks, kaasa arvatud tasu maksmine komisjoni
liikmetele ja personalile.
Art. V. 1. Kõrge lepingupool võib saata komisjonile teate
lepingu sätete arvatavast rikkumisest teise kõrge lepingupoole
poolt, informeerides sellest teist kõrget lepingupoolt. Nimelt see
artikkel oligi tõukejõuks, mis andis meie komisjonidele kindlust
kontrollkomisjoni moodustamisega tegelemiseks.
Nüüd veel artikli V punktist 4. Milles seisneb komisjoni töö
mõte? See on minu meelest väga hästi protokollis kirja pandud:
"Pidades kinni käesoleva artikli 2. punkti sätetest, osutab
komisjon kõrgetele lepingupooltele häid teeneid küsimuse
sõbralikuks lahendamiseks lepingus ettenähtud kohustuste austamise
alusel." Mingit ilusamat ja paremat seadusandlikku akti on minu
meelest võimatu kirjutada.
Ja mul on teile, kallid kolleegid, vaid üksainus soov ja palve.
Lähtugem seda komisjoni moodustades just sellest sõnastusest.
Sellega minu ettekanne piirdub.
Kommentaariks lisaksin, et protokolli kohaselt peavad kuuest
komisjoni liikmest vähemalt neljal olema juriidilised kogemused.
Koostades seda komisjoni, läksime isegi pisut kaugemale. Komisjoni
koosseisu on võetud neli inimest, kellel on lisaks juriidilistele
kogemustele, mis minu meelest on kõigil kuuel, ka juriidiline
haridus. Komisjoni on lisaks Ülemnõukogu komisjonidele koostanud
kolm institutsiooni. Osales ka Eesti Vabariigi Välisministeerium kui
käesoleva lepingu ja protokolli vahetu elluviija.
Rohkem ei ole mul teile midagi öelda. Otsus on sedavõrd lühike
ja selge. Tänan teid tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Täiskogu loal esitan ma esimese küsimuse mõlemale
ettekandjale enne rahvasaadikuid. Kuidas mõlema komisjoni liidrid
arvavad, kas nad taotlevad protseduuriliselt selle otsuse
vastuvõtmist avalikul hääletamisel ja paluvad koosseisu kinnitada
nimekirjaliselt või tuleb jälgida bürokraatlikult reglementi? Et
nimekiri on lahtine, võivad veel võimalikuks saada konkursid ning
lõpptulemusena tuleb otsus vastu võtta salajasel hääletamisel.
E. Leisson
Me esitasime komisjoni liikmete kandidaadid avalikult ja kui ei
ole vastuväiteid, oleme selle poolt, et ka hääletus toimuks
avalikult.
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Andres Tarand!
A. Tarand
Lugupeetud juhataja! Ettekandja ei olnud just kitsi ülivõrrete
kasutamisega nii Venemaa-Eesti lepingu vormi kui ka komisjoni
liikmete sobivuse kohta ja ma nõustun sellega. Kahtlemata on
esitatud kõlblikud inimesed. Võib-olla oleks Eestis võimalik
siiski teha veel mõni selline koosseis.
Nüüd on küsimus selles, et teatavasti tehti Venemaa-Eesti
leping erakordsetes poliitilistes tingimustes. Konkreetsed sammud
praegu käimasolevatel läbirääkimistel, mis puudutavad olulisi
riikidevahelisi suhteid kui ka kõiki üksikisikuid, on siiamaani
äärmiselt kesised.
Teine punkt. Ülemnõukogu elab oma viimast töist kuud praegu
siin saalis ja tuleb mõneks korraks kokku ka augustis-septembris.
Mida arvab ettekandja, kas sellises olukorras, mida ma püüdsin
kiiresti joonistada, niisuguse komisjoni tegemine enne Riigikogu
kokkukutsumist on põhjendatud või tasuks oodata Riigikogu otsust
selle asja kohta? Tänan!
E. Leisson
Praegu toimuvad riikidevahelised läbirääkimised, mille kolm
vooru on juba toimunud, ja kahjuks me võime tõesti konstateerida,
et ühes punktis, nimelt sõjaväe väljaviimise ajagraafiku osas, on
tulemused kesised. Kuid ma julgeksin ühineda riigiminister hr.
Veeringu poolt antud hinnanguga, mida jagavad ka teised komisjoni
liikmed, kellega mul on juttu olnud, et kõikides muudes küsimustes
on olukord äärmiselt töine. Asjad liiguvad edukalt ja mitmed
lepingud või lepinguosad on parafeeritud. Kahtlemata kujuneb nende
läbirääkimiste tulemusena välja uus riikidevaheline leping.
Ma rõhutan, et praegune leping on sõlmitud kahe liiduvabariigi
vahel 1991. aasta jaanuaris. Nii vähemalt käsitab seda Venemaa
pool. Ja nii tõenäoliselt peame seda juriidiliselt käsitama ka
meie, meeldib see meile või mitte. Meil tuleb sellega leppida, sest
meie iseseisvuse taastamise otsus on 1991. aasta 20. augustist.
Praegustel läbirääkimistel käsitatakse seda lepingut
riikidevaheliste suhete alusena mõlemalt poolt. Kui Venemaa pool on
seda rikkunud, mis omal ajal näiteks väljendus teatavas
kaubandusblokaadis, tarnete piiramises, on Eesti pool viidanud just
sellele lepingule. Nagu te teate, viitab Venemaapool kõikides oma
protestinootides selle lepingu 3. artikli kirjatähest ja vaimust
lahtiütlemisele Eesti poolt. Et neid asju mingisse autoriteetsesse
voolusängi juhtida, selleks ongi vaja kontrollkomisjoni.
Kas on praegu, mil Ülemnõukogu lõpetab oma töö, otstarbekas
seda teha? Ma jagan Andres Tarandi kahtlusi, kuid kõrgete
lepinguosaliste poolte allkirjadega protokoll kohustab meid seda
tegema.
S. Petinov
Lugupeetud ettekandja, mul on kaks küsimust. Öelge palun, kas
Venemaa poole analoogilise komisjoni koosseis on kinnitatud ja
millega te seletate seda, et meiepoolne komisjon nii hilja
moodustati? See on esimene küsimus.
Teise küsimuse mõte seisneb selles, et ilmselt oleks piisavalt
demokraatlik arutada saadikufraktsioonide ettepanekuid komisjoni
koosseisu kohta. Kas teile ei näi, et seda pole veel hilja teha,
arutada komisjoni koosseisu ja arvestada fraktsioonide ettepanekuid?
Tänan!
E. Leisson
Niipalju, kui me oleme informeeritud, moodustas Venemaa pool
komisjoni Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega.
Seda käesolev leping ja tema protokoll ei keela, kuna leping on
sõlmitud nii, nagu siin tekstis on öeldud, kõrgete lepinguosaliste
poolte vahel ja sellel on Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe ja
Venemaa NFSV Ülemnõukogu esimehe allkiri. Presiidium on Venemaa
Föderatsiooni Ülemnõukogu organ ja selles ma vastuolu ei näe.
Venemaa poolt on juba olnud ka ettepanekuid kohtumiseks. Kahjuks
tuleb öelda, et tõepoolest me oleme selle asjaga hiljaks jäänud.
Nagu te mäletate, olen ma teile selle lepingu projekti siit
kõnetoolist mitu korda asitõendina ette näidanud ja viidanud
sellele, et venitamine on lubamatu. Mitmedki lahkarvamused, eriti
need, mis puudutavad kodakondsuse saamise ja valimise võimalusi,
oleks tulnud ammu mingisugusesse organisse kanaliseerida. Parem hilja
kui mitte kunagi. Ärgem jätkem oma töid ripakile, millega olukorda
veelgi pingestatakse.
Kas on tarvis arutada neid kandidatuure fraktsioonides? Kui
fraktsioonid peavad seda vajalikuks, ei näe ma selles midagi
taunitavat. Aga kas sellel on sügavat mõtet? Ma toonitan veel kord,
et kandidatuurid on esitatud kahe alatise komisjoni poolt, kes kumbki
delegeeris ühe oma liikmetest komisjoni. Ülejäänud neli on
juristid. Ma ei ole väga kindel, et fraktsioonid võiksid anda nende
kvalifikatsioonile või kõlbelistele omadustele mingit muud
hinnangut või seada neid kahtluse alla. Kui seda peetakse
vajalikuks, ei ole see vastunäidustatud.
V. Lebedev
Hr. spiiker, lugupeetud kolleeg Leisson! Esitan kaks küsimust.
Kas selles protokollis on kirjas, et komisjoni koosseisu peavad
kuuluma ainult kodanikud? Kas meie fraktsiooni esindajatel on õigus
esitada oma esindaja, ehkki enamikku neist pole valitsus seni veel
kodanikuks tunnistanud? See on esimene küsimus.
Ja teine küsimus. Öelge palun, kas selle komisjoni kompetentsi
kuulub lepingu paragrahvide tõlgendamine? Teatavasti tõlgendavad
Venemaa ja Eesti pool erinevalt § 3. Marju Lauristin, kes oskab mis
tahes kriitilisest olukorrast välja rabelda, kinnitab üht, uus
rahvussuhete minister Klara Hallik aga teist. Äsjastel
läbirääkimistel tunnistas ta, et Eesti ei ole seni veel valmis §
3 täitma. Komisjon võiks vähemalt selgitada, mis peitub iga
paragrahvi taga ja kuidas neid tõlgendada, et Venemaa ja Eesti poole
ning ka Marju Lauristini ja Klara Halliku tõlgendus oleks ühesugune.
Aitäh!
E. Leisson
Lugupeetud kolleeg Vladimir Lebedev, ma loen sõna-sõnalt
protokolli teise artikli alapunkti 3 ette: "Kõrge lepingupool
nimetab komisjoni liikmed oma kodanike hulgast."
Küsimus § 3 tõlgendamisest. Marju Lauristin kui lepingu
ettevalmistanud komisjoni liige esitas meile selle visiooni, kuidas
ta lepingut sõlmimise hetkel nägi, ja ma ei kahtle, et ta tegi seda
ausalt ja otsekoheselt, kuigi Ülemnõukogu nägi selles juba siis,
kui me seda lepingut ratifitseerisime, suurt ohtu. See oht osutus
tõeks ning Ülemnõukogu osutus selles küsimuses targaks ja
ettenägelikuks. § 3 on sellesse lepingusse sisse kantud sõna-sõnalt
ja täht-tähelt toonase delegatsiooni eksperdi akadeemik Lippmaa
sõnastuses. Kõik mittemõistmised tulenevad võib-olla sellest, et
tavakodaniku ja akadeemiku mõtlemise vahel on erinevused. Suurest
tarkusest on võimalik üks selge asi niivõrd segaselt kirja panna,
et seda saab erinevalt tõlgendada. Komisjon – ma kujutan seda
endale nii ette – ei saa lepingut tõlgendada, see õigus on
lepingu ratifitseerinud pooltel, seega Eesti ja Venemaa
parlamentidel. Kuid teineteise mõistmiseni jõudmisel võib see
komisjon osutuda väga vajalikuks ja pakkuda oma teeneid.
U. Ugandi
Austatud spiiker! Lugupeetud kolleeg Enn Leisson! Võib-olla läks
mul midagi kõrvust mööda. Kas see komisjoni koosseis on kindlalt
reglementeeritud kuueliikmelisena? Kui see ei ole nii, siis ma
teeksin ettepaneku lisada sinna seitsmendaks Rein Tamme. Tänan!
E. Leisson
Lugupeetud kolleeg, ma loen ette veel kord artikli 2: "Komisjonil
on kaksteist liiget. Mõlemad kõrged lepingupooled nimetavad
käesoleva protokolli jõustumisest 30 päeva jooksul komisjoni
koosseisu 6 inimest."
A. Paju
Austatud juhataja, lugupeetav ettekandja! Ma olen aru saanud, et
te olete iga targa vastusega saalile mingil määral vähendanud või
kitsendanud selle loodava komisjoni tööruumi. Ma olen ka see mees,
kes nagu Tarandki kahtleb, kas on otstarbekas just praegu komisjoni
luua.
Nüüd aga küsimus teile. Nagu ma teie jutust aru sain,
koostatakse varsti uus riikidevaheline leping. Kas see komisjon ei
peaks täitma teist funktsiooni?
E. Leisson
Kahtlemata ei ole komisjonil uue lepingu ettevalmistamisel
mingisuguseid volitusi ega saagi olla. Kuid seni, kui kehtib 1991.
aasta 12. jaanuari leping, on tarvis mingit komisjoni, mingit
organit, kes lahendaks ja vaataks läbi küsimusi ning annaks nõu
asjus, milles kõrged lepingupooled leiavad teineteist olevat seda
lepingut rikkunud. Ma ei tea, kui kaua kestavad läbirääkimised ja
millal saab valmis uus, tõeliselt iseseisva Eesti Vabariigi ning
suveräänse ja sõltumatu Venemaa vaheline leping. Võib-olla saab
see valmis kiiremini, kui lõpevad selle komisjoni volitused,
kiiremini kui kolme aasta jooksul. Väga võimalik, kuid selle ajani
peab tegutsema organ, mida näeb ette leping. Meie riigi autoriteet
nõuab, et me täidaksime endale riikidevaheliste lepingutega võetud
kohustusi. See ei ole Eesti-Venemaa küsimus, see on rahvusvahelise
suhtluse küsimus. See näitab, kui usaldusväärsed me oleme, kui
usaldusväärne on kõrge lepinguosaline pool, suveräänne,
sõltumatu Eesti Vabariik.
E. Savisaar
Lugupeetud spiiker ja austatud kolleeg! Ma tahaksin toetada hr.
Ugandi küsimust. Tõepoolest, kuus liiget võib selles komisjonis
olla, aga oleks hea, kui seal oleks esindatud ikkagi ka Ülemnõukogu
suurim fraktsioon. Igal juhul me oleme sellest huvitatud. Ma
esitaksingi küsimuse: kuidas hr. Tamme sinna kandideerima panna?
E. Leisson
Kui keskfraktsioon nimetatud koosseisu usaldusväärsuses kahtleb
ja seab üles seitsmenda kandidaadi, siis tuleb kahtlemata seda teha
selle protseduuriga, nagu lugupeetud hr. spiiker meile selle alguses
küsimusena välja pakkus. Kuid sellega looksime ka pretsedendi: kõik
komisjonid, kõik erakonnad hakkavad esitama oma kandidaate. Ma
arvan, et see ei viiks millelegi muule kui ajaraiskamiseni.
Juhataja
Suur tänu, hr. Leisson, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
Tänan! Kaasettekandeks palun kõnetooli väliskomisjoni esimehe hr.
Toome.
I. Toome
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul ei ole vajadust
suureks ja pikaks ettekandeks, sest hr. Leisson tegi üsna
põhjalikult teile selgeks, miks meil tuleks see otsus vastu võtta,
lisades, et me oleme sellega juba hiljaks jäänud. Kuid ma
kommenteeriksin võib-olla mõningaid oma kolleegide küsimusi hr.
Leissonile, sest meil on tõlgendamises teatud erinevusi.
Esiteks. Kas see leping, mis sõlmiti 1991. aasta 12. jaanuaril,
kirjutati alla liiduvabariikide või riikide nimel? See kirjutati
alla riikide nimel ja on riikidevaheliste suhete aluste leping.
Praegu on see täies jõus kui kahe sõltumatu, iseseisva riigi vahel
sõlmitud leping ja kui üks pool tahab selles teha täiendusi või
mõnest paragrahvist lahti öelda, siis peab järgima protseduuri,
mis on lepingus kirjas.
Teiseks. Praegu ei töötata välja Eesti Vabariigi ja Venemaa
vahel uut riikidevaheliste suhete aluste lepingut, vaid
läbirääkimiste käigus töötatakse välja selle suhete aluste
lepingu süsteemi, mis vastab selle suhete aluste lepingus
kirjapandud printsiipidele ühes või teises riikidevaheliste suhete
valdkonnas.
Kolmandaks. Mina saan niimoodi aru, et siis, kui see protokoll
alla kirjutati, leiti komisjoni vaja olevat selleks, et
efektiivsemalt ellu viia lepingus toodud printsiipi, mille kohaselt
mõlemal poolel oleks volitatud esindused, jälgimaks
riikidevaheliste suhete aluste lepingu kõige tulemuslikumat
realiseerumist. Kahju, et me seda otsust ei ole varem vastu võtnud.
Ma arvan, et midagi halba ei ole ka tulevase Riigikogu seisukohalt,
kui me selle täna vastu võtame. Kui Riigikogu peab vajalikuks
kedagi personaalselt või täies koosseisus välja vahetada, siis see
on tema õigus ja ta võib seda teha. Me ei saa talle ette kirjutada,
et ta ei või seda teha. Kuid need kuus inimest aitaksid juba
lähiaegadel kaasa sellele, et see leping n.-ö. töötaks. Kahjuks
nii objektiivsetel kui ka subjektiivsetel põhjustel ta praegu ei
tööta.
Mis puudutab seda kuut liiget, siis püüdsime koos rahvussuhete
komisjoniga seda asja vaadata üsna laialt ja avaralt, siin on nelja
komisjoni esindajad sees. Väliskomisjon arutas oma istungil
otsuseprojekti ja toetab üksmeelselt otsuse vastuvõtmist veel
praeguse Ülemnõukogu poolt. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Ma küsin veel üle. Kas väliskomisjon ja tema
esimees toetavad otsuse vastuvõtmist avalikul hääletamisel
nimekirjaliselt?
I. Toome
Me toetame selle otsuse vastuvõtmist tervikuna, nagu hr. Leisson
ütles, avalikul hääletamisel ja esimeses punktis toodud
koosseisuga.
Juhataja
Reaalselt see täna enam võimalikuks ei osutu, sest juba on
esitatud kandidaate juurde ja reglement seda ei keela.
I. Toome
Ei, küsimust ei ole.
R. Järlik
Austatud juhataja! Austatud hr. Toome! Meie ees esinenud Enn
Leisson ütles, et 12. jaanuaril allakirjutatud leping on endiste
liiduvabariikide vaheline leping. Teie väitsite nüüd, et see on
iseseisvate riikide vaheline leping. Kas teil on ülevaade, kui palju
komisjoni koosseisu esitatud kuuest liikmest näevad seda lepingut
liiduvabariikide vahelise lepinguna ja kui palju riikidevahelise
lepinguna? Ja kuidas soovitaksite minul sellise komisjoni koosseisu
hääletada, kus on nii põhimõttelised lahkarvamused? Mida siis
hakkab see komisjon üldse kontrollima? Aitäh!
I. Toome
Ma usun, et küsimus on esitatud kõigile kuuele persoonile ja
mina isiklikult võin ainult öelda oma arvamuse, mida te juba
kuulsite. Kui te võtate Venemaa Nõukogude Föderatiivse
Sotsialistliku Vabariigi ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete
aluste lepingu ja seda loete – ma olen sügavalt veendunud, et Rein
Järlik on selle läbi lugenud –, siis näete, et see on
riikidevaheline leping. Hr. Leisson ilmselt lähtus sellisest
formaalsest tõigast, et see sündis enne 1991. aasta 20. augustit,
nagu ta oma vastuses küsimusele ka ütles, kuid ei arvestanud
niivõrd lepingu kirjatähte. Kui lepingut võtta tervikuna, on see
riikidevaheline leping.
H. Kostabi
Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Austatud kolleegid! Mind
teeb murelikuks üks asjaolu. Vanasti oli niimoodi, et kui oli
keeruline probleem ja taheti vastutust hajutada, siis tehti jälle
üks komisjon juurde. Momendil läbirääkimised käivad, komisjon on
olemas ja nüüd me tahame teha veel teise komisjoni juurde, kes
täpselt ei tea, millega ta peab tegelema hakkama. Üks vaatab ühest,
teine teisest nurgast. Kas see tähendab, et see komisjon, kes nüüd
läbirääkimisi peab, lepib kokku, kuidas läbirääkimiste tulemusi
hiljem kontrollitakse? Või on seal mõeldud nii, et kui
läbirääkimised on läbi, siis läbirääkimiste komisjon lõpetab
oma töö ja alles siis on kedagi tarvis, kes hakkab vaatama, kuidas
läbirääkimiste tulemusi realiseeritakse? Kas komisjoni
moodustamine ei ole ennatlik? Me teeme selle asja veel segasemaks ja
ühesõnaga hajutame vastutuse. Aitäh!
I. Toome
Hea kolleeg Heino Kostabi! Mulle tundub, et sa ei saanud päris
täpselt aru, milleks see komisjon luuakse. See komisjon luuakse
vastavalt Venemaa NFSV ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete
aluste 1991. aasta 12. jaanuari lepingu protokollile. Selles
protokollis on kirjas üheksa artiklit, mis täpselt sätestavad,
millega komisjon peab tegelema. Nii et mõlemad kõrged lepingupooled
arvasid ja pidasid vajalikuks, et selline 12-liikmeline komisjon,
kuhu kuulub 6 Venemaa ja 6 Eesti poole esindajat, on vajalik lepingu
täitmise jälgimiseks. Nii et mitte mingil juhul ei ole paralleele
selle komisjoni ja Venemaaga läbirääkimisi pidava delegatsiooni
vahel. Delegatsioonil on oma ülesanded, ta ei hakka kedagi
dubleerima. Parimal juhul võib komisjon olla praegusele
delegatsioonile mingiks nõuandjaks, kaasaaitajaks. Aitäh!
A. Tarand
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te viitasite oma
eelmises vastuses protokollile, kus on küllaltki abstraktsel kujul
kirja pandud Venemaa-Eesti suhete alused. Niisugused abstraktsed
suhted avalduvad ikkagi konkreetsete läbikäimiste kaudu ja et olla
siis konkreetne, ma viitan näiteks viisade kehtestamisele Eesti
poolt, kuid Venemaa poolt mitte. See puudutab äärmiselt paljusid
inimesi, kes elavad Eestis ja ilmselt ka Venemaal. Selles asjas ei
ole niisugusel komisjonil absoluutselt mitte midagi praegu võimalik
teha! See on üks näide. Ometi väidate te mõlemad, nii Leisson kui
ka Toome, et see komisjon on väga vajalik ja seda väga abstraktsel
kujul. Ma küsin nüüd selle kohta konkreetselt: mida see komisjon
näiteks viisade asjus inimeste heaks teeb?
Teine küsimus. Nagu on selgunud siin küsimuste-vastuste vormis,
on esitatud komisjoniliikmete puhul poliitiline kaalumine tegemata.
Savisaare nahas esinenud Junti ei olnud sellega rahul. Ka Järliku
küsimusest tuli välja, et asja ei ole poliitiliselt kaalutud.
Milline mõte on siiski enne Riigikogu valimisi seda komisjoni kokku
panna? Miks peab Ülemnõukogu praegu poliitiliselt läbi kaalumata
komisjoni moodustama? See on täpsustus minu esimesele küsimusele,
mille esitasin Leissonile. Aitäh!
I. Toome
Lugupeetud kolleeg Andres Tarand! Mul on hea meel vastata
kõigepealt sinu küsimuse teisele osale. Millegipärast on vist
saalis tekkimas selline arvamine, et see komisjon hakkab vastu võtma
uusi väga põhjalikke poliitilisi otsuseid.
Ei, seda ta tegema ei hakka! Tema ülesanne ei ole vastu võtta
poliitilisi otsuseid, nagu on näiteks delegatsioonil, kes praegu
peab läbirääkimisi Venemaa delegatsiooniga. Komisjonil ei ole seda
kompetentsi, nagu on näiteks Ülemnõukogul, kes võtab vastu Eesti
Vabariigi olevikku ja tulevikku käsitlevaid poliitilisi otsuseid.
See komisjon kontrollib juba vastuvõetud poliitilist otsust, s.o.
kõnesolevat lepingut.
Kas mu mõte jõudis selle elava vestluse ajal ka sinuni?
Raskesti? Ma kordan selle üle. Ma pean kolleegide ees vabandama,
sest hr. Tarand vestles elavalt hr. Juntiga ja ei kuulanud vastust
oma küsimusele. Ma tahan veel kord toonitada, et kontrollkomisjon ei
võta vastu poliitilisi otsuseid, mistõttu selle koosseis ei pea
olema ka mingisugune poliitiline läbilõige meie Ülemnõukogust.
See komisjon ei ole delegatsioon, ta täidab neid funktsioone, mis on
paika pandud lepingu protokolliga ja tema artikliga 1. Ma loen selle
veel kord ette:
"Et tagada lepingust, eeskätt lepingu II, IV ja V artiklist
tulenevate kohustuste täitmine kõrgete lepingupoolte poolt,
moodustatakse Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku
Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel 1991. aasta 12. jaanuaril sõlmitud
riikidevaheliste suhete aluste lepingu täitmise kontrolli komisjon,
mida edaspidi nimetatakse komisjoniks."
Enam selgemalt öelda ei saa. Komisjon ei võta vastu poliitilisi
otsuseid. Mida ta teeb? Ka sellele ma vastasin. Ta peab eeskätt
kontrollima lepingu II, IV ja V artikli täitmist. Kui peetakse
vajalikuks, võin need ette lugeda:
Artikkel II. Venemaa Nõukogude Föderatiivsel Sotsialistlikul
Vabariigil ja Eesti Vabariigil on kogu seadusandliku, täidesaatva
ning kohtuvõimu täius oma territooriumil.
Artkkel IV. Mõlemad kõrged lepingupooled tunnistavad, et nende
territooriumidel elunevatel teise lepingupoole kodanikel, samuti
kodakondsuseta isikutel, sõltumata nende rahvuslikust kuuluvusest,
on: 1) kodaniku- ja poliitilised õigused ning vabadused, samuti
sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused vastavalt
rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele inimõiguste kohta;
2) õigus rahvuskultuuri vabale arengule; 3) õigus valida
kodakondsust vastavalt elukohamaa seadusandlusele ning Venemaa
Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi ja Eesti Vabariigi
vahel sõlmitud lepingule kodakondsuse küsimustes. Teise
lepingupoole territooriumil elunevate oma kodanike õiguste kaitseks
sõlmivad pooled eraldi kahepoolse kokkuleppe.
Artikkel V. Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik
Vabariik ja Eesti Vabariik määravad eraldi kokkuleppega nende
küsimuste lahendamise korra, mis tekivad lepingupooltel iseseisva
migratsioonipoliitika teostamisel (kaasa arvatud pendelmigratsiooni
reguleerimine) poolte poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete,
demograafiliste ja kultuurihuvide kaitseks. Venemaa Nõukogude
Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Eesti Vabariik määratlevad
eraldi kokkuleppega vastastikused kohustused materiaalsete kulutuste
kompenseerimiseks ning muu abi osutamiseks ümberasujatele, samuti
nende perekondadele, kes vaba valiku kohaselt asuvad ümber oma
ajaloolisele või etnilisele kodumaale lepingupoole territooriumil,
ning samuti kohustused kahepoolseks koostööks ümberasujate
integreerimisel.
Nagu te näete, on sellel komisjonil just selline vahendaja või
korraldaja roll ja väga valusates, tähtsates küsimustes.
Otsustamise edasilükkamine kuskile kaugemale nähtavasti ei ole
õigustatud, sest nende probleemidega on tegeldud juba mitu kuud. Ja
nähtavasti tuleb tegelda ka täna, homme, ülehomme. Aitäh!
M. Lauristin
Hr. Toome, teie kui üks selle läbirääkimiste delegatsiooni
liige nähtavasti mäletate seda seika, et oli ette valmistatud ka
statuut selle komisjoni tööks, aga kahjuks jäi see kinnitamata,
kuna läbirääkimiste hetkeks ei olnud teine lepingupool selleks
veel valmis, ja siiski me seda statuuti nägime. Eeskujuks oli võetud
Euroopa inimõiguste konventsiooni täitmise kontrolli komisjoni
statuut, mis eeldas, et komisjon tegeleb juhtudega, mille arutamine
kummagi maa kohtute või muude kompetentsete organite kaudu ei ole
andnud tulemusi.
Iga niisuguse rahvusvahelise komisjoni üldise tegevuse aluseks on
see, et rahvuslik, n.-ö. oma riigi süsteem ei ole osutunud
efektiivseks nende juhtumite lahendamisel. Komisjon oli mõeldud
tõesti pariteetsena ka koosseisult ja kompetentsilt, kusjuures
tookord nähti seda siiski mitte parlamendikomisjonina, vaid tõesti
juristide-ekspertide komisjonina, kuivõrd tegemist oli vaidlusaluste
küsimustega. Sellest lähtubki minu küsimus.
Kas praegune kahe komisjoni ettepanek moodustada see organ
sisuliselt poliitilise parlamendikomisjonina, mis erineb tookordsest
määratlusest, lähtub sellest, et Venemaa poole komisjoni
koosseisus on samuti tehtud see muudatus ja ka seal on tegemist
poliitilise parlamendikomisjoniga? Missugune on Venemaa poole
komisjoni koosseis ja kas pariteetsust on praeguse komisjoni
koosseisu ja kompetentsi puhul silmas peetud?
Ja üks väike lisaküsimus veel. Jätkates hr. Tarandi poolt
tõstatatud teemat etteloetud paragrahvidest, nähtub selgesti, et
komisjon peab juhinduma täiendavatest kokkulepetest kodakondsuse,
remigratsiooni jm. kohta. Neid aga ei ole veel sõlmitud. Kahjuks on
tõesti lepingu täitmine veninud mitte ainult komisjoni puudumise,
vaid ka nende täiendavate kokkulepete sõlmimisega viivitamise
tõttu.
I. Toome
Vastavalt Venemaa ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete
aluste lepingu protokollile ei ole sätestatud, kellest peab koosnema
see komisjon. Seetõttu me vaatasime neid isikuid, keda me soovitame
valida sinna ühiskomisjoni, kui inimesi, kes võiksid isiksustena
vääriliselt esindada Eesti Vabariigi huve. Siia on nende tiitlid
taha pandud ainult seepärast, et näidata nende praegusi töökohti.
See ei ole protokolli nõue, et need inimesed peaksid olema
Ülemnõukogu liikmed või, nagu ma juba toonitasin, et komisjon
peaks olema poliitiline läbilõige meie Ülemnõukogust. Ma ei tea
praegu täpselt Venemaa poole komisjoni personaalset koosseisu, seda,
kui palju on seal Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu liikmeid, kuid
minu teada on seal just enamik Ülemnõukogu liikmed. Ma tahan veel
kord toonitada mõtet, et Riigikogul on kahtlemata õigus teha
komisjoni koosseisus muudatusi või see hoopis täies koosseisus
asendada. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Heino Kostabi, teine küsimus.
H. Kostabi
Austatud ettekandja! Ma veel kord täpsustan oma küsimust. Kas
läbirääkimiste komisjoni kompetentsi ei kuulu eelnevate
kokkulepete täitmise kontrolli funktsioon? Kas on hädavajalik
moodustada nüüd kohe uus kontrollkomisjon? Kas seda nõuab ka
läbirääkimiste komisjon, et kergendada oma tööd, või kuidas?
Aitäh!
I. Toome
Kas sa läbirääkimiste komisjonist rääkides pead silmas
läbirääkimiste delegatsiooni?
H. Kostabi
Jaa.
I. Toome
Selge. Ei. Eesti Vabariigi delegatsiooni otsest nõuet meie
komisjoni moodustamiseks ei olnud. Seda, et ta ilma komisjonita oma
tööd jätkata ei saa, ei saa öelda. Kuid ma tuleksin tagasi
sellesama mõtte juurde, mille juba korduvalt on välja öelnud ka
hr. Enn Leisson. Niisiis, kui me tahame olla normaalsed partnerid
nendele, kellega me oleme mingi lepingu alla kirjutanud, siis on
korrektne täita endale võetud kohustusi. Siin me oleme endale
kohustuse võtnud ja ma ei näe mingisugust põhjust, miks me ei
peaks seda täitma. Kogu lugu on selles! Aitäh!
Juhataja
Suur tänu, hr. Toome! Rohkem küsimusi ei ole. Avan
läbirääkimised. Vladimir Lebedev!
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kui meenutada selle
lepingu ajalugu, siis te arvatavasti mäletate, et meie olime selle
lepingu vastu. Ma võin teile meenutada Venemaa presidendi Boriss
Jeltsini visiiti, mille eest ta sai vene kogukonnas hüüdnime
Ööliblikas. Meie olime seisukohal, et see leping on propagandistlik
samm, kattevari, mis on vajalik nn. demokraatidele Venemaal ja
rahvusradikaalidele Eestis. Tänane arutelu ja selle lepingu
täitmine, mille Ülemnõukogu ratifitseeris, kuid mida ta tegelikult
ei täida, näitasid, et see on kattevari. Nüüd, pärast
referendumit, on kattevari langenud – 42% elanikest on
kodanikuõigusest ilma jäänud. Seepärast olen paljude kolleegidega
nõus, et tuleb i-le punkt panna. See leping ei kohusta mitte
millekski, vähemalt Eesti Ülemnõukogu. See on lihtsalt üks
paberitükk. See oli algusest peale lihtsalt üks paberitükk. Keegi
ei kavatsenud seda täita. Peaaegu aasta on juba möödunud, aga meie
hakkasime alles nüüd rääkima selle komisjoni loomisest. Seepärast
ma arvan, et ka seda projekti pole vaja. Pole vaja katkist kattevarju
üles riputada. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kas on veel kõnepidajaid, sõnavõtjaid? On. Ants
Paju!
A. Paju
Austatud juhataja! Lugupeetavad kolleegid! Võis aimata, et selle
aruteluga võib jõuda ka niisuguste järeldusteni, mida kolleeg
Lebedev praegu ette tõi. Minu arvates aga ei oleks õige jätta need
niimoodi kõlama. Praegusel hetkel on seesama liblikaks nimetatu
seitsme suurriigi juhtidega koos ja ma ei tea, kas nüüd nimetatakse
teda siis liblika asemel karuks, see on nimetajate enda
südametunnistuse asi. Protsessid ühes süsteemis, mis on lõplikult
lagunenud, ja protsessid maailmas on kaks iseasja.
Mulle tundus täna selle küsimuse arutamisel ka mõndagi
ülepingutatut, aja küsimus on saanud pakiliseks. Me oleme teda
märkamatult hoidnud justkui olematut selle hetkeni, kui oht läks
mööda. Tollel hetkel ilmselt katsetati väikeste mudelite peal ja
siis oleks ta plahvatanud suurel mudelil. Me ilmselt peame olema
kained selles mõttes, et küsimused, mis tulenevad nende protsesside
toimumise tõttu nii Eestis kui ka endises Nõukogude Liidus ja
Venemaal, sünnitavad probleeme, mille lahendamiseks me ei ole mitte
midagi ette võtnud ega isegi näe neid. Ma tean mõnda memme-taati,
kes, kohver näpu otsas, on eestlastena tulnud sealtpoolt Eestisse
oma koju. Neid aga ei oota siin keegi ning need suhted ja edaspidine
koostöö nendega on ju tegelikult läbi töötamata. Me ei tea, kes
nad on, kui nad tulevad. Kui see komisjon, mida siin nõnda suurelt
luuakse ja millele nii palju lootusi pannakse, on suuteline kogu
selle sasipuntra lahendama, siis tal võiks olla elujõudu. Kui tal
aga on lihtsalt sündimise lust, siis jäägu ta parem olemata.
Aitäh!
Juhataja
Ma kindluse mõttes küsin niimoodi: kas Enn Leisson loobub
lõppsõnast? Loobub. Palun, Vaino Väljas!
V. Väljas
Hr. spiiker! Kolleegid! Me oleme selles üldkogus teinud endale
selgeks, et me näeme maailma ees üsna räbalasti välja. Kui me ise
sellessamas saalis ratifitseerisime lepingu, siis nüüd iseenese
tarkusest arutada, kas me seda täidame või ei täida, on minu
arvates nonsenss. Ma eksisin kahe minutiga. Meil ei ole alternatiive,
õppigem ükskord vähemalt rahvusvahelise õiguse kõige
elementaarsemad normid ära, kui me tahame olla iseseisev ja
suveräänne riik. Meil on kaks alternatiivi, kas kinnitada või
denonsseerida leping, aga selle asemel me valame vett ühest kohast
teise. Ma ükskord selles saalis ütlesin, et meie suur kaasmaalane
Venemaa tsaaririigi välisministeeriumi kolleegiumi liige ja
salanõunik (annaks taevas, et ta tõesti ei satuks tänasesse päeva
salanõunikuks) Friedrich Martens kirjutas teose, mis on praeguseni
kõigi õigusteaduskondade õppetoolide kohustusliku kirjanduse
nimekirjas ja see kõlab järgmiselt: "Современное
международное право цивилизованных
народов". Olgem ehk niipalju targad selles saalis,
et meie suurel kaasmaalasel ei tuleks pärast hauas ringi keerata ja
öelda, et me ei ole tsiviliseeritud riik. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kas lõpetame läbirääkimised?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada
läbirääkimised käesoleva päevakorrapunkti üle?
Selle ettepaneku poolt on 49 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 3
jäi erapooletuks. Läbirääkimised lõpetatakse.
Lõppsõnaks palun kõnetooli Enn Leissoni.
E. Leisson
Lugupeetud hr. spiiker! Lugupeetud kolleegid! Ma vaid ütleksin
lõppsõna kasutades vastuse küsimusele, mis minu meelest on üle
teravdatud, jutt on kolleeg Rein Järliku küsimusest. Nimelt ütles
ta, et otsuseprojekti kohta ettekannetega esinenud komisjonide
volitatud isikud härrad Toome ja Leisson on erinevatel
seisukohtadel.
Ei ole! Mõlemad on kirjaoskajad inimesed ja oskavad välja
lugeda, mis kirja on pandud. Tegemist on riikidevaheliste suhete
aluste lepinguga, kuid ma ütlesin siinjuures, et need, kes seavad
selle lepingu elujõu praegu kahtluse alla, toetuvad sellele
argumendile, et sõlmimise hetkel oli NSV Liit veel olemas ja nii
Eesti kui ka Venemaa Föderatsioon kuulusid liiduvabariikidena NSV
Liitu. Niisiis seavad nad kahtluse alla ka selle komisjoni
moodustamise vajaduse ja lepingu kehtivuse.
Kolleeg Andres Tarand küsis, miks Ülemnõukogu selle ikka
moodustab ja kas see on poliitiliselt küps?
Ülemnõukogu moodustab ta sellepärast, et sõlmitud on
Venemaa-Eesti riikidevaheliste suhete aluste leping ja sellest
tulenevalt on meil niisugune kohustus. Tänan!
Juhataja
Suur tänu!
Kolleegid! Nüüd peame otsustama, keda esitada komisjoni
koosseisu, sest välja on pakutud uusi nimesid. Ma esitasin mõlema
komisjoni liidrile küsimusi, kuidas nad soovitavad hääletamist
protseduuriliselt läbi viia ja muidugi eeldusel, kas see leiab
saalis üksmeelset heakskiitu. Sellistel juhtudel me oleme alati
konkursi kuulutanud, teistmoodi ma ei mõista lahendada probleemi.
Võimalik, et ma siiski ühes küsimuses tahaksin enda jaoks selgust
saada. Kas autorid arvavad, et oleks õigustatud kuulutada konkurss
välja siiski Ülemnõukogu liikmete vahel ja jätta välja
välisministeeriumi inimesed või tahame ka neid konkurssi haarata?
Neid ei ole keegi protestinud, ka mitte sõnavõttudes. Mina praegu
küll oma loogikast lähtudes arvan, et konkurss tuleks korraldada
Ülemnõukogu liikmete vahel, sest teised on komisjonis ametikoha
järgi ja sellisel juhul on meil viis kandidaati neljale kohale. On
nii lood? Vladimir Lebedev!
V. Lebedev
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Meile on esitatud kahest
punktist koosnev otsuseprojekt. Kui meil oleks ainult 6 tühja kohta
ja poleks mainitud nimesid, siis oleks otstarbekohane korraldada
personaalne konkurss. Praegu saame meie aga hääletada kogu otsuse
poolt tervikuna, nii nagu see on kirja pandud. Ja see ei tähenda
ilmselt mingit vastuolu. Tänan!
Juhataja
Nii, konkurss kuulutatakse välja viie Ülemnõukogu liikme vahel
sellise arvestusega, et üks, kes saab kõige vähem hääli, langeb
välja. Konkurss on salajane. Konkursil osalevad kolleegid Hillar
Eller, Enn Leisson, Alar Maarend, Tiit Käbin ja Rein Tamme. Vanal
tuntud viisil on igas hääletusvoorus igal saadikul üks hääl.
Arvesse lähevad poolthääled ja see, kes saab kõige vähem hääli,
langeb välja.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 57 rahvasaadikut, puudub 40.
Algab konkurss. Konkursi hääletusvoorud on salajased. Viime läbi
uue kohaloleku kontrolli, asi on selleks liiga tähtis.
Kohalolekut kontroll! Kohal on 67 rahvasaadikut, puudub 30. Algab
konkurss.
Kes on Hillar Elleri poolt? 47 rahvasaadikut.
Kes on Enn Leissoni poolt? 42 rahvasaadikut.
Kes on Alar Maarendi poolt? 31 rahvasaadikut.
Kes on Tiit Käbini poolt? 33 rahvasaadikut.
Kes on Rein Tamme poolt? 35 rahvasaadikut.
Konkursi tulemuste põhjal langeb välja Alar Maarend.
Minu arusaamise järgi võime otsuse vastu võtta avalikul
hääletusel. Teisi sisulisi parandusettepanekuid ei ole. Enn
Leisson? Indrek Toome? Kas võin otsuseprojekti hääletusele panna?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Venemaa Föderatsiooni ja Eesti
Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste lepingu täitmise kontrolli
komisjoni moodustamisest? Palun hääletada! Avalik hääletamine.
Vaja on 49 häält.
Selle ettepaneku poolt on 54 rahvasaadikut, vastu 3, erapooletuid
7. Otsus on vastu võetud, komisjon on moodustatud. Kolleegid, kell
on 13.58. Meie istungi esimese poole aeg on ära kasutatud, õhtune
istung algab täpselt kell 18.00.
ÕHTUNE ISTUNG
Juhataja
Kolleegid, asugem töökohtadele. Istungjärk jätkub. Alustame
õhtust istungit ja kontrollime kohalolekut. Silma järgi kvoorumit
ei ole.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 58 saadikut, puudub 39.
Kolleegid! Meie kinnitatud päevakorras on mõned muudatused.
Nimelt võetakse maaelukomisjoni poolt esitatud otsuseprojekt Eesti
Vabariigi maareformi seaduse rakendamise täiendamise kohta tagasi.
Tagasi võetakse ka otsuseprojekt riigimaade eraldamisest
põllumajanduslikele õppe-, katse- ja teadusasutustele. Need kaks
päevakorrapunkti langevad välja.
Eesti Vabariigi maa hinna seaduse eelnõu teine lugemine
Juhataja
Jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale. Hakkame arutama
maaelukomisjoni poolt esitatud seaduseelnõu, millest ma saan aru, et
see on süntees kahest eelnevast seaduseelnõust ja seda nimetatakse
nüüd Eesti Vabariigi maa hinna seaduse eelnõuks. Palun teisel
lugemisel ettekandeks kõnetooli maaelukomisjoni aseesimehe hr. Ants
Käärma.
A. Käärma
Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Kõigepealt üks pisikene
parandus teksti. § 2 lõige 1, neljas rida, esimene sõna. Kirjas on
sõna "määratakse" – parandame selle ära ja kirjutame
sõna "taaskehtestatakse", sest jutt on taaskehtestamisest,
mitte määramisest.
Vastavalt maa hinna taseme seaduseelnõu ja maa hindamise seaduse
eelnõu esimese lugemise lõpul kujunenud seisukohale on kahe eelnõu
põhjal kokku kirjutatud üks Eesti Vabariigi maahinna seaduse
eelnõu. Nimetatud eelnõus käsitletakse kolme hinda.
Kõigepealt nimetagem õigusvastaselt võõrandatud maale kuni
1940. aasta 16. juunini kehtinud hinda, mis arvutatakse ümber praegu
käibelolevatesse kroonidesse, ning seda hinda kasutatakse maa eest
kompensatsiooni maksmisel, samuti asendusmaa suuruse arvutamisel.
Teiseks, korrigeeritud hind, mis on 1940. aasta hind
käibelolevates kroonides pluss-miinus maa kvaliteedi muutumise mõju.
Seda hinda kasutatakse maa tagastamisel, asendusmaa suuruse
määramisel, munitsipaliseerimisel ja riigi omandusse jätmisel.
Ja kolmas hind, nüüdisaegne alghind, mis määratakse praeguste
kinnistute kaupa ja on aluseks maamaksu või rendi määramisel.
§ 3 on sisse toodud selleks, et üldse oleks võimalik maa
maksumust määrata, sest me ei võtnud vastu õigusvastaselt
võõrandatud vara maksumuse määramise seadust. Aga see küsimus on
tarvis lahendada. Selles paragrahvis sätestatu kohaselt tuleks
kompenseerimisele kuuluva põllumaa ühe hektari maksumuseks käibel
olevas rahas keskmiselt 6400 krooni. See on põllumaa hind. Linnades
ja alevites aga on maal 1940. aastal kehtinud hind, mis on korrutatud
40-ga.
§ 4 käsitleb praeguse alghinna määramist, mida tehakse Eesti
Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras, kuid on ette antud ka
keskmise alghinna tase, mis on seotud rukki hinnaga. Siin on pakutud
kaks määra. Haritava maa keskmiseks alghinnaks on kas 3 tonni rukki
oktoobrikuu keskmine hind Eestis või alternatiivina 5 tonni rukki
hind. Maaelukomisjon pooldab arvu 3 ja edasi ka neid väiksemaid
arve, kuid ma sain aru, et valitsuse soov on kehtestada suuremad
arvud. Orientiiriks võib-olla nii palju, et 3 tonni rukki hind –
praegu ei ole oktoobrikuu, seepärast saab öelda ligilähedaselt –
on 4500 krooni. Seega oleks põllumaa hektari maksualuseks või
maksustamise hinnaks 4500 krooni. Me oleme üldiselt aktsepteerinud
põhimõtte, et maamaks moodustab 1% maa hinnast. Seega maamaks oleks
45 krooni hektari pealt aastas. Ise otsustage, kas see on paras, vähe
või palju. Kui võtta veel appi rukki maailmaturu hind Saksa
markades, siis tuleks 3 tonni puhul üle 7000 krooni hektari ehk
maamaks oleks 70 krooni. Me arvame, et kui maamaks on suhteliselt
väike, siis ta tõstab vähe ka põllumajandustoodete omahinda ja
seega toidu hinda turul. Mida kõrgem on maamaks, seda rohkem tõstab
ta toodangu omahinda ja seega ka turuhinda.
§ 5 käsitleb maakapitali kasviku jaotust. Esimesel lugemisel
nimetati seda maakapitali kasviku maksuks, mis aga ei ole õige
termin, sest makse kehtestatakse maksuseadustega. Nüüd on vastavalt
muudetud sõnastust, kuid põhimõtted on samad.
§ 6 on põhimõtteliselt sama, mis oli esimesel lugemisel.
Muutusi ei ole, on ainult väike redaktsiooniline parandus.
§ 7 lõige 3 käsitleb Eesti Vabariigis alaliselt elavate elamu-
või suvilaomanike maakasutust, samuti aiamaade kasutust.
Viimane paragrahv. Maa hindamise, maa hinnataseme ja maa
rentimisega seotud seaduste sätete rikkumise eest ei ole meie
seadusandluses karistusi ette nähtud, kuid me arvame, et
seaduserikkumisi siiski tuleb. Seetõttu kehtestab viimane paragrahv
karistusmäära ja karistuse määraja. Minul on kõik. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Kaido Kama!
K. Kama
Austatud ettekandja! Seaduseelnõu järgi määratakse maa hinda
kahte viisi. Kõigepealt 1940. aasta hinnast lähtudes vastavate
koefitsientidega ja teiseks nüüdisaegse alghinna kujundamisel rukki
hinnast lähtudes. Kindlasti ei tule need hinnad ühesugused.
Millistel juhtudel kasutatakse üht maa hinda ja millistel teist?
A. Käärma
Ma rääkisin ettekande alguses, et taaskehtestatud hinda käibivas
rahas, s.o. 1940. aasta hinda ümberarvestatuna nüüd käibivasse
rahasse, kasutatakse kompensatsiooni maksmisel. See on õigusvastaselt
võõrandatud vara väärtus ning see makstakse välja. Samuti
arvutatakse selle alusel asendusmaa suurus. Kui ühel isikul oli maad
näiteks 100 000 krooni eest, siis teises piirkonnas antakse
talle maad samuti 100 000 krooni eest. Kuid nende maade väärtused
võivad erineda ja hektarid tulevad seetõttu erinevad, kuid krooni
kaudu saadakse suurus kätte. Kui uus tükk on väiksem, siis võib
isik soovi korral maad juurde osta, kui aga suurem, siis välja
rentida. Korrigeeritud hinda kasutatakse maa tagastamiseks, samuti
asendusmaa määramisel. Kui on õigus 100 000 krooni eest maad
saada, aga vahepeal maa on läinud paremaks, siis tuleb tagasisaajal
juurde maksta. Kui maa on muutunud halvemaks, siis tuleb
tagasisaajale vahe kompenseerida.
Ka munitsipaliseerimisel või riigi omandusse minekul tuleb
määrata maa hind, sest Eesti ajal oli see olemas. Miks me peaksime
selle nüüd ära nullima? See maa võib minna edaspidigi
asendamisele. Või kui juhtub nii, et mõni õigustatud subjekt
soovib maa kätte saada hiljem, mitte sel aastal, siis saab selle
hinna alusel. Alghind ehk maa maksustamise hind on see, milles me
kokku lepime. Kui me tõstame ta väga kõrgele, siis tuleb maamaks
kõrge ja mõjutab toodangu omahinda. Kui me teeme alghinna madala,
siis ta ei mõjuta omahinda suurenemise suunas.
A. Tarand
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tõenäoliselt ei
ole leidnud õiget kohta üles, aga ei § 1 ega § 2 seleta mulle
seda, mis juhtub siis, kui keegi mister X tahab osta maad, ilma et
tal oleks midagi tagasi saada või kompensatsioonile loota? Ta
lihtsalt tahab endale praegu maad saada. Mis hinnaga ta seda ostab?
Aitäh!
А. Käärma
See mister X, kui tal on õigus maad osta, ostab seda turuhinna
alusel. Me oleme üldiselt aktsepteerinud – mulle vähemalt tundub
nii – põhimõtte, et igasugused müümised toimuvad enampakkumise
korras ja see kujundab ka hinna. Tagastamisel ja kompenseerimisel on
teine asi, need lähtuvad olnud hinnast. Edasine erastamine toimub
valdavalt enampakkumise korras.
V. Kois
Mul on küsimus § 7 punktide 2 ja 3 kohta. Hiljuti võtsime vastu
seaduse aianduskooperatiivide privatiseerimise kohta. Seal on öeldud,
et privatiseerimise subjekt võib olla ainult Eesti alaline elanik.
Aga meil on Eestis, eriti piiriäärsetes rajoonides, küllalt palju
selliseid kooperatiive, mille liikmed on teise riigi kodanikud. Tekib
paradoksaalne olukord, et vastuvõetud seaduse alusel peab moodustama
kooperatiivi Eesti mittekodanikest, sest seadus ei võimalda teisiti
probleemi lahendada. Umbes samasugune olukord tekib, kui seda seadust
rakendama hakata. Punkt 3 järgi ei laiene neile § 7 kaks esimest
punkti. Maja on olemas, see kuulub välisriigi kodanikule, majaomanik
on olemas. Te ütlesite, et nüüd määratakse maa hind kindlaks
oksjonil, isegi maamaks, mida võtma hakatakse, määratakse kindlaks
oksjonil. Kas ei juhtu nii, et maa, millel asuvad konkreetse
välisriigi kodaniku hooned, võib temalt küsimata müüa teisele
isikule?
A. Käärma
Tundub, et see võib-olla on rohkem juristide teema. Kuid meil
juba vastuvõetud seadused käsitlevad neid momente, kuidas saab maad
kasutusse, rendile või omandusse hoonete omanik. Seal on mingi kord
olemas. Ma arvan, et see kord välistab isikule kuuluva maja või
krundi oksjonile paneku.
N. Aksinin
Tänan, Ülo Nugis! Lugupeetud ettekandja, minu küsimus on
sarnane Valeri Koisi küsimusega. Öelge palun, kas Eestis elav
kodakondsuseta isik või teise riigi kodanik võib maad osta? Või on
tal õigus maad ainult rentida?
Teine küsimus. Kas võib nii juhtuda, et kooperatiivi
privatiseerimisel jääb näiteks mulle minu suvila ja suvila all
olev maa, aga kõik muu võidakse anda kellelegi teisele, kui näiteks
minu isik ei meeldi või mind peetakse ebalojaalseks? Tänan!
A. Käärma
Vastavalt maareformi seadusele välismaalane maad osta ei saa.
Küll aga saab ta seda kasutada.
Teine küsimus. See on teise seaduse teema. Ma täpselt ei mäleta,
kuidas seal on. Minu meelest ei saa kodakondsuseta isik maad osta.
See on teises seaduses kirjas, seda peab täpsemalt sealt vaatama.
Kas alalise elamisloaga elanik saab osta või saab ta teatud
tingimustel, seda ma praegu ei oska öelda. Käesolev seadus seda ei
lahenda. Kui suvila või aiamaja omanikul hakatakse midagi
võõrandama, on see kohtu asi. Kõik oleneb sellest, missuguse
otsuse ta teeb.
I. Raig
Minu küsimuse esimene pool ühtib hr. Tarandi küsimusega. Ma
pean seda kordama, sest vastust ei järgnenud. Tarand küsis väga
selgelt: kus see seaduseelnõus kirjas on, et maa taotlejad saavad
maad osta? Milline on see paragrahv või lõige, kus see kirjas on,
et turu alusel kujuneb maale hind?
Ning teine küsimus. Me oleme deklareerinud endale ja kogu
maailmale, et me läheme üle turumajandusele ja loobume keskusest
fikseeritud või seadusega etteöeldud hindadest, aga millegipärast
nimetame arutatavat dokumenti just maa hinna seaduseks. Kust siin
tuleb välja see turumajandusele üleminek, kas me sellega ei peta
iseennast ja teisi veel rohkem? Tänan!
A. Käärma
Alustame lõpust. See seadus ei korralda turumajandusele
üleminekut. Selle abil kehtestatud hindadega kompenseeritakse,
tagastatakse, munitsipaliseeritakse, riigistatakse ja asendatakse
maad. Veel pakub see seadus välja maa maksustamise kontrolli, et
hoida maamaks teatud tasemel ja et ta ei kõiguks vastavalt turul
kõikuvale maa hinnale. Maa omanikul ei ole siis kindlustunnet, kui
ta ei tea, mismoodi tema maamaks hakkab kõikuma. Aga kui ta on
mingil stabiilsel tasemel, siis me arvame, et nii maa omanikul kui ka
kasutajal on see kindlustunne suurem. Nii oli ka Eesti Vabariigi
ajal.
Kus on kirjas, et maa taotleja saab maad osta? See seadus ei
reguleeri ostu-müügitehinguid, vaid ainult hinna taset nendel
juhtudel, millest jutt oli. Ma arvan, et kui on vaja seda täpselt
siia sisse tuua, siis peab see seadus muutuma hoopiski mahukamaks
ning hakkama reguleerima kinnisvaraga teostatavaid
ostu-müügitehinguid. Seda me oma eesmärgiks ei ole seadnud. Kuid
erastamiseks ja näiteks oksjoni korraldamisel kas või alghinna
väljaütlemiseks saab kasutada hindu, mida siin on käsitletud.
Juhataja
Suur tänu! Kaido Kama, teine küsimus.
K. Kama
Hr. Käärma, ma tahan kontrollida, kas ma saan sellest
seaduseelnõust õigesti aru, ja toon ühe näite. Ütleme, et
inimene elas Eesti ajal oma majas oma krundil. Maa natsionaliseeriti
1940. aastal, aga ta elab selles majas tänaseni ja see krunt on ka
tema kasutuses tänaseni. Nüüd see krunt talle tagastatakse, aga me
ütleme § 4 alusel, et näiteks tehniline ja sotsiaalne
infrastruktuur selle krundi ümber on paranenud. Kas inimene peab
nüüd peale maksma?
A. Käärma
Põhimõtteliselt võib olla nii seda kui teist. Peab maksma ja ei
pea. See sõltub sellest, millise korra kehtestab Eesti Vabariigi
Valitsus.
Juhataja
Suur tänu! Nikolai Aksinin, teine küsimus.
N. Aksinin
Tänan, Ülo Nugis! Vabandan juba ette, aga endistele
sõjaväelastele meeldib täpsustada. Lugupeetud ettekandja, ma pean
vastama kõigile nende küsimustele, kel on suvila. Põhiliselt on
need pensionärid. Kas võib neile öelda, et kõik alaliselt siin
elavad inimesed saavad maad rentida? See on esimene küsimus.
Teiseks. Rendile võidakse anda ja võidakse ka mitte anda. Kas
see on peremehe asi või selle asi, kes rendile annab? Tänan!
А. Käärma
Alalist elamisluba omavad elanikud vabariigis saavad maad kasutada
ka rendi korras. Selles seaduses on meie arvates küllalt selgelt
kirjas, et nendele antakse maad rendile samade reeglite järgi kui
vabariigi kodanikele. See on välja öeldud § 7 lõikes 3. Kas
peremees annab rendile või ei anna, see on kokkuleppe asi
peremehega. Minu meelest nii ei juhtu, et praegu juba inimese käes
olev aiamaatükk äkki määratakse teise inimese omandusse. Kui aga
juhtub, siis tuleb tal peremehega kokku leppida rendile võtmise
suhtes. Kuna tegemist on siiski munitsipaalmaaga, peaksid kohalikud
võimud oma elanike eest ka hoolitsema.
K. Raud
Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! § 4 järgi saan ma
niimoodi aru, et maa maksualune hind on sõltuvuses rukki hinnast,
s.t. maa nüüdisaegsest alghinnast ja sõltuvuses ka maamaks,
millest on juba üsna selgelt ja veendunult räägitud, kuigi vastav
seadus on veel lõplikult vastu võtmata. Ja kui rukki hind
määratakse oktoobrikuu keskmise hinna järgi, siis tähendab see,
et maa nüüdisaegne alghind hakkab kujunema rukki oktoobrikuu
keskmise hinna järgi. Nüüd ma küsin: missuguse aasta oktoobrikuu
järgi? Kui meil tänavu on põud ja ikaldus, siis võite ise ette
kujutada, missugune on see oktoobrikuu rukki keskmine hind, võrreldes
mõne teise aastaga. Kui läheb täide vanarahva ütlemine, et
ikaldus käib ikka seitse aastat järjest, siis võite ise üritada
prognoosida rukki hinda seitsmenda aasta sügisel oktoobrikuus.
Sama paragrahvi viimane alapunkt sätestab, et esimesel kolmel
aastal võib alghinda korrigeerida sagedamini, kuid mitte rohkem kui
kord aastas. Tavaliselt tehakse seda kord viie aasta jooksul. Mis
nüüd juhtub selle maa alghinnaga ja sellest alghinnast sõltuvuses
oleva maamaksuga?
A. Käärma
Täiesti õige, § 4 lõikes 4 on kirjutatud, et maksustamishinda
korrigeeritakse keskmiselt kord viie aasta jooksul. See on riigi ja
valitsuse mõjutada, kas hakatakse rabelema ja igal aastal seda hinda
muutma või, arvestades ühel aastal rasket olukorda, lastakse alla
alghind, mille alusel maamaks arvutatakse. Sellega reguleerib riik
põllumajanduslikku tootmist. Miks alguses võib sagedamini teha?
Sellepärast, et tõenäoliselt alguses ei osata küllalt täpselt
alghinda määrata. Tekib vajadus alghinda ikkagi korrigeerida.
Lisaks sellele tõenäoliselt ei ole omanikud sageli rahul määratud
alghinnaga ja järelikult ka maksuga. Seepärast ongi seaduses antud
võimalus alghinda sagedamini korrigeerida.
I. Raig
Hr. Käärma, te ütlesite, et on vaja tagada maa kasutajale
stabiilsus, ühetaoline maamaks erinevatel aastatel ning et seda
tehakse rukki kaudu, sest nii tehti ka Eesti Vabariigi ajal enne
Teist maailmasõda. Kuid nagu hr. Raud mainis, võivad olla erinevad
aastad ja lisaks hakkab see hind kehtima veel maailmaturu hindades.
Kas põhimõtteliselt on üldse õige määrata maale hind lähtudes
sellest, kuidas erinevatel aastatel kõigub rukki hind? Kas maa hind
muutub igal aastal nii, nagu muutub rukki hind? Sel teemal võib veel
jätkata. Miks on need põllumajandushinnad seotud maamaksuga?
Ilmselt tahate väikest protsenti. Meie hea naaber, kes meid hommikul
püüdis samastada Ivan Julmaga, isegi ütles, et 80%
põllumajandussaaduste omahinnast on kütus. Kuidas nüüd maa hind
hakkab järsku otsustavalt mõjutama omahinda? Tänan!
A. Käärma
Igal aastal ei pea seda hinda korrigeerima. Siin on öeldud, et
maa alghinda korrigeeritakse keskmiselt kord viie aasta jooksul. See
on selgelt kirjas. Mida hea naaber hommikul ütles, see on tema
väide, mitte minu.
V. Pohla
Lugupeetud ettekandja! Maa hinda on eelnõus väga üksikasjalikult
reglementeeritud ja käsitletud, kuid sõna "hind" teine
pool on ostmine. Kuid ostmise küsimusi ma siin peaaegu üldse ei
näe. Ma ei kujuta üldse hästi ette, kuidas saabki neid asju
reguleerida ainult ühelt poolt, ilma teise pooleta. Majanduses on
need ju üks tervik!
§ 7 lõikes 3 on öeldud, et selle paragrahvi lõigete 1 ja 2
sätteid ei kohaldata Eestis alaliselt elavate välismaalaste suhtes.
Talumaja omanikul, kes ei saa maad tagastamise korras, on õigus
taotleda kaks hektarit maad maja ümbruses, kui ta tahab seda maja
omandiks. Kui palju ta peab maksma selle maa eest? Või ei ole tal
üldse võimalik selle maa omanikuks saada? Või saab ta ainult
rentida seda maad? Kuidas te vastate sellele? Tänan!
А. Käärma
Tähendab, § 7 käsitleb välismaalasi, välismaa kodanikke. Aga
omanik, kes soovib kahte hektarit ja tal ei ole õigus seda saada
tagastamise või asendamise korras, võib selle loomulikult osta.
Sellele maale määratakse alghind. See on tõesti niisugune
protseduur, mida käesolev seadus ei reguleeri.
Juhataja
Ants Paju, teine küsimus.
A. Paju
Austatud juhataja! Lugupeetav ettekandja! Mul on üks küsimus §
5 kohta. Võib-olla ma ei tea tausta, aga mind huvitaks lõike 1
punkti 2 ideoloogia. Siin on võetud maakapitali kasviku jagunemine
protsentuaalselt ja lõige 3 nimetab need protsendid vastupidises
vahekorras. Millest lähtuvalt on need protsendid tulnud, mis on
nende ideoloogia?
A. Käärma
Põhimõtteliselt võib kasvikut jaotada ka teisiti, kui seda on
tehtud § 7 lõike 1 punktis 2. Kuid võrreldes lõikega 3, kus
omanikule jääb 40%, on siin omanikuks riik või munitsipaalorgan.
Teised siin ei ole omanikud ja et nad oleksid võib-olla pisut rohkem
huvitatud maa müügist, vähemalt et nad ei tõrjuks potentsiaalset
ostjat tagasi, me loodame neid natuke mõjutada sellega, et jätame
neile kasvikust 40%. Võib-olla saaks täpsemalt vastata Valter
Aasmäe, aga ma arvan, et nii võib seda seletada.
Juhataja
Suur tänu! Vello Pohla, teine küsimus.
V. Pohla
Lugupeetud ettekandja! Ma natuke kordan oma eelmise küsimuse
esimest poolt. Selles eelnõus on kokku pandud kaks eelnõu, üks on
õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimise küsimus ja teine
on maa hinna küsimus. See on kujunenud natuke kunstlikult. Ma
kordan, et kui me räägime konkreetsest majandusest, kui me ei räägi
sellest, et midagi tagasi anda, kompenseerida, ühesõnaga, kui me
jälle ei tegele põhiliselt 1940. aastaga ja kui me räägime maa
hinnast, siis peaksid olema siin fikseeritud ka ostmise tingimused.
Teie vastate, et jah, see kujuneb nii, nagu turg määrab, kuid siin
on nii palju kriteeriume ja määranguid. Kas te ei leia, et ostmise
küsimused on selles eelnõus puudu?
A. Käärma
Need situatsioonid, mis tekivad n.-ö. väljaspool enampakkumise
korras teostatud ostu-müügitehinguid, ja nende eeltingimused on
sätestatud teistes seadustes. Näiteks hoone omaniku õigus kahele
hektarile väljaspool alevit või muud asulat, samuti elamuomaniku
eelisõigus krundile linnas. Teised ei saa sinna kuidagi konkureerima
tulla, sest see on kinnisvara. Ja me ei pannud siia sisse selliste
ostu-müügitehingute reguleerimiseks hinna määramist, kuid see ei
välista, et maa maksustamise hinda ei saa kasutada erastamisel
alghinnana. Ta ei sätesta seda nii, kuid ta ka ei välista. Ma
arvan, et ostu-müügitehingute sooritamist peaks igal juhul
käsitlema kinnisvara seaduses. Seal võib öelda, millise hinnaga
või millisel moel sellistel juhtudel toimub ost-müük. See
määratakse niikuinii ostu-müügilepingu vormistamisel. See on
niisugune omaette dokument. Võib-olla me peaksime sellise vormi veel
vastu võtma.
Juhataja
Suur tänu! Koit Raud, teine küsimus.
K. Raud
Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minu meelest on
sellesse seaduseelnõusse juba sisse programmeeritud nähtus, et maa
nüüdisaegne alghind peab olema tunduvalt kõrgem kui õigusvastaselt
võõrandatud maa maksumus. Ja siit tulenevalt kaks küsimust.
Kas kõrgeauline ja tähelepanelik maaelukomisjon on teinud
mingisugust pealiskaudsetki rehnutti, kui suur see hindade vahe
tuleb?
Ja teiseks. Kas väga tähelepanelik ja eksimatu maaelukomisjon on
kaalunud ka maa nüüdisaegse alghinna määramisel mingi teise,
püsivama väärtuse mõõdupuu kasutamist, kui seda on ühe
juhusliku aasta rukkitonni hind? Aitäh!
A. Käärma
Tänan maaelukomisjoni nimel! Me ei usu, et me oleme nii kõrgelt
professionaalsed ja tähelepanelikud, nagu hr. Raud välja pakub. Kui
aktsepteeritakse ettepanekut, et keskmiseks alghinnaks on kolme tonni
rukki oktoobrikuu keskmine hind, siis küllalt ümmardatult pakkusin
välja ühed arvud. Praeguse seisuga maksab kolm tonni rukist
ligikaudu 4500 krooni, seega oleks maamaksu alghinnaks 4500 krooni.
See on üks lähenemine. Valitsus pakub välja, et see oleks viis
tonni, mis teeb 7500 krooni. See mõjutab muidugi tunduvalt rohkem.
Kas võiks olla muu püsivam mõõdupuu? Traditsiooniliselt hr.
Raig juba ütles, et enne 1920. aastat ja veel kaugemas minevikus oli
rukis eesti põllumehe au, kuulsus ja uhkus. See oli leib ja seda
traditsiooni me tahtsime ka järgida, sidudes nüüd maa hinna rukki
hinnaga.
Ma ei ole nõus teie väitega, et hind määratakse ühe juhusliku
aasta järgi. Siin on öeldud, et seda korrigeeritakse. Ja siiski,
välja arvatud põuased aastad ja võib-olla tõesti ebaõnnestunud
aastad, on rukkisaak suhteliselt stabiilne, see ei kõigu mitte kaks
korda, vaid mõnikümmend protsenti. Ja kui valitsus tegeleb pidevalt
selle probleemiga, saab ju alati asja korrigeerida, s.t. kui on
ikaldus, siis vähendada maamaksu. Kui aga ei ole ikaldust ...
Ega siis iga rikkaliku aasta puhul pole kohe tarvis topelt maamaksu
võtta. Ma usun, et niisugust rabelemist edaspidi ilmselt ei tule.
A. Maarend
Lugupeetud juhataja ja ettekandja! Mul oleks küsimus § 5 1.
lõike kohta. Siin on viide sellele, et maa kapitali kasvik
jaotatakse riigi, omavalitsuse ja ühe kommertspanga vahel. Mis
põhjendusel valiti selleks kommertspangaks Eesti Maapank ja mis
põhjusel üldse peaks raha ühele kommertspangale seaduse alusel
jagama? Siin on Eesti Maapank üks Eesti kommertspankadest. Miks ei
võiks olla mõni teine kommertspank ja kuivõrd üldse seaduses
peaks jagama riigi raha niimoodi? Tänan!
A. Käärma
Rakendusotsuses on välja pakutud, et valitsus kehtestab selle
kasviku kasutamise korra. Maapank on siiski loogiliselt võttes
põllumajanduse ja maaeluga seotud rahaliste operatsioonide vahendaja
ja korraldaja. Ja võimalik, et see 40% suunatakse mingisse fondi või
on ta mingi madala protsendiga laenu andmise allikas või midagi
muud. Siin ei ole mõeldud, et see antakse kommertspangale ilma
kontrollita. See ei ole nii mõeldud! Selle 40% kasutamise kord tuleb
valitsusel välja töötada.
A. Novohatski
Lugupeetud spiiker, lugupeetud ettekandja! Ma arvan, et kuna
põllumehed, kes peavad maamaksu maksma, hakkavad seda maksma
kasumist, siis ei ole see seos rukki hinnaga eriti põhjendatud. Me
võtame seaduse vastu ja seome maa hinna rukki hinnaga, aga pärast
ütleme, et valitsus, s.t. valitsuse ametnikud korrigeerivad. Kui
neil on hea tuju, siis nad korrigeerivad, kui aga ei ole, siis nad ei
tee seda. Kas võib nii juhtuda? Kõik oleneb riigieelarve
seisukorrast ja kulutustest, mida valitsus peab nende maksude abil
katma. See ei rahulda mind!
Meil on kibedaid kogemusi seoses sellega, et seadusi on vastu
võetud lootuses, et tark juht või tark tsaar või tark president
peab seda seadust hiljem veel kuidagi korrigeerima. Kas teie komisjon
ei arutanud mingeid muid maa hinna ja maamaksu aluse
kindlaksmääramise alternatiive? Arvatavasti oli mingeid muid
konstante, mida oleks võinud kasutada. Milliseid variante komisjon
veel arutas? Tänan!
A. Käärma
Ma saan aru hr. Novohatski murest, et meie riigi
valitsemisaparaat, haldusaparaat ei tööta nii, nagu peab. Kuid ma
ei jaga tema arvamust, et nüüd oleks vaja mingit sunni-, kontrolli-
või muud mehhanismi, sest isegi kui seaduses kirjutada üksipulgi
kõik lahti ja määrata näiteks iga aasta jaoks maamaks, siis peab
määrama ka ametniku, kes kontrollib, et maksuamet tõesti ikka
määratud ulatuses maksu võtab. Võib kohe võtta 10% rohkem või
20% vähem. Maaelukomisjonis oli põhivariandiks maa keskmise hinna
väljatoomine rukki alusel, teisi variante nimetamisväärselt ei
arutatud.
Üks variant võiks olla möödunud aastal kehtinud maamaks, mis
aasta jooksul, olenevalt inflatsioonist, muutus pidevalt. Keegi
lõpuks ei teadnud, kui suur see on ja käesolevaks aastaks meil ei
õnnestunudki seda kehtestada. Sellises olukorras, kus ei ole
stabiilseid hindu, ei ole just kõige parem lahendus otsustada iga
natukese aja pärast kõik määrad ümber. Tuleb ju otsustada, kui
palju just tõsta, kas 10%, 20% või rohkem. Alati tuleb otsustada
kõikide maksude osas. Kui see on seotud näiteks rukki hinnaga,
võib-olla ka kartuli hinnaga, siis turg ise kujundab seisu ja peaks
hoidma õiges vahekorras kõik hinnad – nii rukki, kütuse kui ka
masinate hinnad. Sealt peaks tulema õige tasakaal kulutuste ja
tulemi suhtes. Me lähtusime sellest.
I. Fjuk
Hr. juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma võib-olla ei taha küsida
konkreetselt üht või teist asja, mis on sisuliseks momendiks selle
seaduse puhul, kuid mind paneb küsima teatud redaktsiooniline
ebajärjekindlus ning ka ebaselgus, mis vaatab vastu, kui hakata seda
seadust lugema.
§ 1 peaks paika panema seaduse eesmärgi. Kui ma aga neid kolme
esimest punkti loen, ei leia ma siit küll seaduse eesmärki. Sama
asi tundub maksvat ka § 2 kohta.
Teine küsimus on, millist raha te näete edaspidi Eestis
käibivat, kui §-s 4 väidetakse, et maa hinnatakse käibivas rahas.
Tähendab, see tekst tundub olevat ebapiisavalt redigeeritud.
Kas te suudaksite sõnastada eesmärgi, mida ma siit tekstist
välja ei loe?
Ja teiseks. Kas ei oleks vaja seda seaduseteksti tervikuna
redigeerida, ühtlustada, et ta oleks juriidiline dokument? Aitäh!
A. Käärma
Võimalik, et redaktsioonilisi korrektuure tuleb teha. Kuid
põhimõtted on siin välja pakutud ja me oleme püüdnud neid
selgitada. Võib-olla tõesti on sattunud siia ebaselgeid
formuleeringuid. Ma saan vabanduseks öelda ainult seda, et kui täna
hommikupoolikul siin saalis arutusel olnud õigusvastaselt
võõrandatud vara maksumuse määramise seaduse eelnõu oleks vastu
võetud, siis ei oleks nii palju täiendusi tulnud. Need oleksid juba
tolles seaduses lahendatud. Kuivõrd aga seda ei juhtunud, siis me
pidime operatiivselt siia sisse tooma mitmeid asju. Võimalik, et
sellist stiililist, mitte põhimõttelist redigeerimist see tekst
vajab.
Juhataja
Suur tänu, hr. Käärma, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole!
Meil on täna veel ära kuulata kaks kaasettekannet, kuid enne,
kui läheme kaasettekannete juurde, tahan ma oma heale kolleegile
Ivar Raigile öelda, et meil on seni ikka veel probleeme
reglemendiga. Ivar Raig on juba kaks küsimust esitanud, kuid näib,
et ta tahab kõnet pidada. Praegu kahjuks selles päevakorrapunktis
Ivar Raig sõna ei saa. Küll aga kuulame ära kaasettekanded ja
kõigepealt valitsusepoolse, mille esitab majandusministri asetäitja
hr. Ardo Kamratov.
A. Kamratov
Hr. juhataja! Lugupeetud saadikud! Juhin oma kaasettekandes
tähelepanu lihtsalt ühele momendile, mis selles maa hindamise
seaduse eelnõus tänase päeva jooksul on juhtunud. Nimelt on seda
maa hindamise seaduse eelnõu tänase päeva jooksul täiendatud ühe
uue paragrahviga. See oli § 3 ja täiendamise põhjus tuli
hommikusest arutelust, kui Ülemnõukogus jäi õigusvastaselt
võõrandatud vara maksumuse seaduse eelnõu juures arutamine katki.
Nii et tegelikult on sellesse seaduseelnõusse praegu üle viidud
õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse seaduse eelnõust teatud
lõiked ja need on vastava seaduseelnõu § 5 1. ja 2. lõige ning §
6 1. ja 2. lõige. Need on paigutatud maa hindamise seaduse § 3 ja
osaliselt on võetud ka § 3 1. lõige, mis on paigutatud praegu maa
hindamise seaduse § 3 lõikesse 4. Nii et tegelikult me arutame
praegu nagu kolme seaduse eelnõu baasil koostatud uut seaduseelnõu.
See oli minu täpsustus.
Ma arvan, et eelarve-majanduskomisjonilt tuleb pikem
kaasettekanne, kuna nende käsutuses on saadikutelt lugemise
vaheaegadel laekunud parandused, ja ma arvan, et neid kommenteerib
pikemalt juba eelarve-majanduskomisjoni esindaja. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et küsimusi ei ole. Ma tänan! Ja nüüd ma
palun kõnetooli hr. Lembit Arro, kes esineb kaasettekandega
eelarve-majanduskomisjoni nimel.
L. Arro
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Ülemnõukogu! Selle seadusega on
olnud päris palju tööd ja tegemist nii valitsusel,
maaelukomisjonil kui ka eelarve-majanduskomisjonil. Lõpuks ongi
kokku saanud kahest üks – maa hinna seadus – ja toodud on siia
sisse maa hindade määramise alused, nii et selle järgi on võimalik
töötada. Siin sees on ka alternatiivid. Peame need saalis läbi
hääletama. §-s 4 toodud alternatiivid käivad maa nüüdisaegse
alghinna määramise kohta: kas kolm või viis tonni rukist?
Hr. Käärma juba rääkis, mis selle taga võiks olla. Hind võib
tõesti kõikuda olenevalt rukkisaagist, kuid kallimalt, kui on
rahvusvaheline rukki hind, riik meie talumehe käest rukist ostma
nähtavasti ei hakka. Tänavuse sügise rukki alghinnaks peaks
kujunema olenevalt meie poolt vastuvõetud otsusele kas 4500 või
7500 krooni. Maaelukomisjon toetab madalamat hinda ja
eelarve-majanduskomisjon jäi seisukohale, et jätab selle küsimuse
saali otsustada.
Hr. Käärmale esitati palju küsimusi selle kohta, mis hinnaga
saab ikkagi inimene maad osta, kui tal on maja ja õigus seda maad
praeguste seaduste järgi saada. Majanduskomisjoni poolt ja
kooskõlastatult maaelukomisjoniga me pakume § 1 lõikesse 2
järgmise täienduse: "Õigusvastaselt võõrandatud maale
taaskehtestatud hinda kasutatakse maa eest kompensatsiooni maksmisel,
maa tagastamisel, asendamisel ning maa omandamisel maareformi seaduse
§-des 7, 8 ja 9 ettenähtud juhtudel." Siin on pärast sõna
"ning" uus tekst.
Mida need paragrahvid tähendavad?
§ 7 tähendab seda, et taaskehtestatud hinda kasutatakse linna
või alevi maa piirides asuva maa tagastamisel, kui ollakse elamu
omanik.
§ 8, Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud
maa tagastamine.
§ 9 on väljaspool linna või alevi piire asuva maa tagastamise
paragrahv.
Nendele pakume nüüd välja sellise variandi, et nemad saaksid
osta selle maa sama hinnaga, millega maad kompenseeritakse. Nii oleks
asi ühte moodi, ei oleks vahet ja neid maid, nagu jutuks on olnud,
ei panda ega tohigi panna oksjonile. Kui mul on ikka maja ja maa, ega
siis hakata kauplema selle maaga, liiati veel oksjonil. Niisiis
pakume selle lõike siia vahele, et asi oleks selgem.
Ühe paranduse pakume veel. § 5 1. lõike 2. punkti lõppu tuleks
lisada sõnad "ning Eesti Pangale 40% pikaajalise laenu
ressurssi moodustamiseks". Ühesõnaga, raha jääks laenude
ressursiks, millega saadakse osta maad.
Muid parandusi meil praegu komisjoni poolt pakkuda ei ole. Terve
hulk parandusi, mis komisjonile on esitatud, on vastu võetud, kuid
on ka selliseid, millega komisjon ei nõustunud.
Juhataja
Suur tänu! Ignar Fjuk, teine küsimus.
I. Fjuk
Lugupeetud juhataja, ma küsin oma esimese küsimuse, sest hr.
Käärmalt ma vastust ei saanud. Mis on selle seaduse eesmärk? Kui
võimalik, siis oleks seda juriidilises keeles hea kuulata.
L. Arro
Seaduse eesmärk on kirjas §-s 1.
I. Fjuk
Seal ei ole eesmärki, seal on objektid ja käsitlemise viisid.
L. Arro
Ma võin vastata siis nii, et miks ei ole Ignar Fjuk teinud mingit
parandusettepanekut? Eelnõu on teksti parandamiseks juba ammu käes!
Juhataja
Suur tänu! Ignar Fjuk kulutas oma limiidi ära, ta ei saa ka sõna
võtta. Marju Lauristin!
M. Lauristin
Kuna meil kohtumistel tuleb sageli vastata maainimestele, peame
teadma üksikasju, mida me elust enesest ei oska leida. Kas see, mida
te siin tsiteerisite (§-s 1 toodud hinda kasutatakse maa
asendamisel), tähendab, et kui inimene võtab asendusmaa näiteks
kas või Järvamaalt Võrumaale, makstakse talle sel juhul hinnavahe,
või tähendab see midagi muud?
L. Arro
Asendamisega on niimoodi, et kõigepealt arvutatakse välja
inimesel enne olnud maa hind vastavalt õigusvastaselt võõrandatud
vara hinnale. Kui talu maksumus tuleb näiteks 100 000 krooni ja
seal on 20 ha maad, siis on õigus saada sama summa ulatuses teist
maad. Kui selle kvaliteet on parem, siis tuleb hektareid vähem. Kui
õigusjärglane võtab maad vähem, siis vahe kompenseeritakse.
J. Jõerüüt
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mu küsimus on
kaheosaline, kuivõrd ma võib-olla eksisin ja ei märganud, mida te
soovitate, kas seadus vastu võtta või arutelu katkestada. Nüüd ma
küsiksin niimoodi: arvestades seda, et meil on tegelikult uus tekst
laual ja pärimiste kaudu on juba selgunud, et siin on mitmesuguseid
suuremaid ja väiksemaid küsimusi, mis redaktsioonilistest võivad
üle kasvada ka sisulisteks, kui me seda redaktsiooni ei lihvi;
arvestades seda, et lisasite praegu suuliselt juurde mitmeid küllalt
olulisi punkte, mis teile on selged, aga mulle ei ole; arvestades
seda, et on hulk parandusettepanekuid, mida te ei aktsepteerinud,
kuid mille kohta puudub tabel, siis kas teie arvates poleks õige
praegu katkestada?
L. Arro
Vastuseks esimesele küsimusele ma ütlen
eelarve-majanduskomisjoni seisukoha. Meie ettepanek on see seadus
teisel lugemisel vastu võtta. Aitäh!
I. Raig
Vabandust, ma olen sunnitud ikkagi küsima seda teist poolt edasi.
Kus on paranduste tabel?
L. Arro
Parandusi tegelikult ei olegi nõnda palju, et oleks vajadust
tabeli järele. Enamikku parandusi on arvestatud.
Juhataja
Mis me teeme sinuga, kulla sõber Ivar Raig? Praegu on küsimuste
esitamise aeg ja kaks küsimust on sul juba esitatud. Kui sa tahad
teha protseduurilist ettepanekut, siis seda tehakse väheke teisel
ajal. Praegusel juhtumil ei ole isegi protesti aeg. Tõstetud käsi
kahe haamrilöögi vahel tähendab märkust repliigi korras protsessi
juhtimise kohta. Ivar Raig, milline on märkus mulle?
I. Raig
Mul on protest hr. Arro vastuse suhtes. See vist ei vasta tõele,
mida ta ütles, ja ma toetan hr. Jõerüüdi küsimusi.
Juhataja
Seda ei tehta ju niimoodi. Temal on õigus vastata nii, nagu ta
vastas.
L. Arro
Hr. Raig, ma rääkisin tervest hulgast parandusettepanekutest ja
enamikku nendest on arvestatud. Kui mõni parandusettepanek hr. Raigi
sõnastuses jäi arvestamata, siis see veel ei tähenda, et ma olen
valesti öelnud. Ja üksnes Raigi pärast ei tasu vist tabelit teha.
Juhataja
Kas on veel küsimusi hr. Arrole? Ei ole. Suur tänu, hr. Arro.
Täpsustame nüüd asjaolusid. Tegemist on seaduseelnõu
kiireloomulige arutamisega teisel lugemisel. Parandusettepanekud on
esitatud, kuid oli üks eripära, võrreldes tavalise klassikalise
variandiga. Kahest eelnõust, kui nii võib öelda, sünteesiti üks.
Siin võib tekkida vaidlusalune olukord sellisel juhul, kui
saadikutele tundub, et kahest algsest eelnõust tehtud ühes eelnõus
võis midagi muutuda põhimõtteliselt. Kui see niimoodi on, siis
tuleb meil konsulteerida juhtivkomisjoniga. Kuulame, mida ütlevad
saadikud läbirääkimistel.
Mina ei oska Ivar Raigiga midagi peale hakata. Limiit on juba
läbi. Saada mulle kiri, et ma saaksin täpselt aru, mida sa öelda
tahad. Jüri Reinson, palun kõnetooli!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Meie ees on Eesti
Vabariigi maa hinna seadus ja siin saalis on korduvalt küsitud, mis
on selle eesmärk? Me oleme vastu võtnud omandireformi aluste
seaduse ja maareformi seaduse, kuid ma julgen väita, et me ei ole
oluliselt vastu võtnud akte, mis need reformid ka maa peale tooksid.
Seni, kui ei ole ühtegi rakendusliku iseloomuga akti neile lisada,
on need tühjad seadused. Me võime arutleda selle üle, kas meile
täna esitatud maa hinna seadus oma kvalitatiivset suurust
iseloomustavate näitajate poolest on poliitiliselt vastuvõetav või
mitte, aga tema eesmärk on üks: alustada maareformi tegelikkuses,
alustada sellega, et maa saab hinna, millega ta saab uue omaniku,
endise omaniku või jääb riigile või antakse munitsipaliteedile.
Ja enne, kui peatuda veel mõningatel seaduse sätetel, ma
tahaksin kolleegide tähelepanu juhtida ühele paberile, mis esitati
koos esialgse kahe seaduse eelnõu tekstiga. See on seletuskiri. Ja
ma tahan nimelt öelda, et see seletuskiri on paljuski eksitav ja
kolleegid võiksid selle seletuskirja jätta ikkagi kõrvale, sest
seletuskiri on üles ehitatud Eesti Vabariigis kasutusel olnud
puhtakasurubladele ja nende hinnale – mandril 9 ja saartel 11 rubla
puhtakasurubla kohta. Ja kes tänast "Postimeest" luges,
see sai selgituse ka selle kohta, kust tulid need puhtakasurublad ja
mida nad tähendasid. Aga ma kordan selle üle, sest võib-olla kõik
ei ole "Postimeest" lugenud ja kõik ei saagi seda
teatavatel põhjustel lugeda, aga asi oli nii, et riigi autasumaade
omandusse andmise seaduse elluviimise määrustiku § 4 järgi
määrati maa hind puhtakasurublades, arvestades igalt
puhtakasurublalt 11 krooni saartel ja 9 krooni mandril ning sellega
anti maad riigi poolt omandusse, nagu pealkirigi ütleb, autasumaade
ja riigimaadena.
Statistika kinnitab maa hinnaks midagi muud. Kui te võtate ette
selle seaduseelnõu § 2 1. lõike 1. alapunkti, siis seal öeldakse,
et maa saab kuni 1940. aastani kehtinud hinna ostu-müügilepingute,
maksualuste maade nimekirja või mõne muu dokumendi alusel.
Tähendab, siin ei lähtuta nendest puhtakasurubladest, vaid
ostu-müügilepingutest ja muudest dokumentidest. Nendele tuginedes
tahan ma väita, et 1938.–1939. aastal oli tõepoolest statistika
andmetel maa hind ühe puhtakasurubla kohta 39,85 krooni ja ulatus
ostu-müügitehingutes valdavalt 150–200 kroonini. Järelikult
olekski nendest numbritest meie arutelul otstarbekas lähtuda. Ja
selle tulemusena, kui me hakkame 1940. aasta Eesti kroone tänasteks
kroonideks ümber arvutama, tuleb meil aluseks võtta need numbrid,
mille tulemusena me saaksime haritava maa keskmiseks hektarihinnaks
8000 krooni.
Teine oluline moment, millele ma tahaksin tähelepanu juhtida, on
see, et seadusest on võib-olla tõepoolest raske välja lugeda, kui
palju neid hindu siis ikkagi on ja mida üks või teine hind
tähendab. Tegelikult aga, kui seadust tähelepanelikult lugeda, on
siin täiesti selgelt ja arusaadavalt öeldud, et maale kehtestatakse
kolm erinevat hinda.
Esiteks seesama 1940. aasta hind, millega hakatakse
kompensatsiooni maksma nendele inimestele, kes mingil põhjusel kas
ei soovi maad tagasi või ei saa seda tagasi. Neile inimestele, kes
saavad maa tagasi, antakse asendusmaad ja ka munitsipaal- ja
riigiomandusse jäävatel maadel tuleks jälgida § 2 1. lõike 2.
alapunkti, mis räägib maa korrigeeritud hinnast. Ja seda hinda
nimetataksegi siin omandamise hinnaks, kui sätestatakse, et
õigusvastaselt võõrandatud kinnistu või selle osa tagastatakse,
asendatakse, munitsipaliseeritakse või jäetakse riigi omandusse.
Ja on veel kolmas hind. Reformi seisukohalt oleks see võinud
seaduseelnõust ka välja jääda, aga et meil ühtlasi oleks
võimalik ühe seaduseelnõuga liikuda enam edasi, on siia sisse
toodud ka maa maksustamishind ja see on §-s 4.
Maksustamishind määratakse rukki hinna järgi. Selles asjas
tuleks meil veel läbi viia hääletus, sest praeguses tekstis on
kaks alternatiivi. Meil on võimalik valida kas kolme või viie tonni
rukki vahel. Mina isiklikult toetan 5 tonni rukki hinda, sest maa on
kahtlemata suur kapital, suur väärtus kogu Eesti rahvale, mitte
ainult sellele konkreetsele maaomanikule. Nagu siin saaliski
korduvalt on väidetud, elame kõik sellel maal ja meil kõigil on
mingi õigus sellele maale, õigus taotleda, et seda maad hästi
kasutataks. Kahtlemata kasutatakse maad paremini, kui see on kallim,
aga mitte ülikallis. Ja see, kas ta on ülikallis või mitte, tuleb
sellest samast rukki hinnast välja.
Kui me võtame praegused hinnad ja lähtume sellest, et kõik
edasised muutused toimuvad ikkagi normaalses korrelatsioonis, siis
käesoleval hetkel saab tasuda hektari eest maamaksu 90 liitri
piimaga. Nüüd me võime edasi vaielda, kas seda on palju või vähe.
Ma arvan, et see on üsna paras. See ei ole kellelegi ületamatuks
koormaks, aga samas on see küllaldane, et panna mõtlema selle üle,
kas ikka on otstarbekas maad lihtsalt niisama sööti jätta. Ja kui
me niimoodi tähelepanelikult selle seaduse ja tema sätted läbi
loeme, jõuame võib-olla üksmeelele selles, et seda seadust on
tõepoolest reformi alustamiseks vaja ja see tuleb vastu võtta.
Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Mul on selline ettepanek, et kuulame ära veel kahe
saadiku sõnavõtud ja siis peame nõu. Toomas Kork!
T. Kork
Minu lühike sõnavõtt tuleneb sellest, et hr. Arro vist ei
pannud tähele, et tema kätte on hilinemisega saabunud ettepanek,
mis puudutab § 5 1., 2. ja 3. lõiget. Nimelt seisneb ettepanek
selles, et asendada seal sõnad "Eesti Maapank" sõnadega
"Eesti Pank". Ma põhjendaksin lühidalt seda ettepanekut.
Loodan, et meil hakkab edaspidi toimima normaalne majandus ja
küllap peab selles majanduses normaalseks nähtuseks olema ka ühe
või teise panga pankrotti minek. Ma ei taha küll olla oraakel, kuid
see võib juhtuda ka Eesti Maapangaga. Seejärel tuleks hakata
seadust ümber tegema või midagi muud seesugust välja mõtlema.
Eesti Pank aga on ja jääb, kuni on Eesti riik, ja pole midagi
katki, kui me jätame tema otsustada, millisele pangale ta
pikaajalise laenuressursi moodustamise edaspidi annab. Praegu on
täiesti loomulik, et selleks on Eesti Maapank. Aga me ei tea,
milline situatsioon on 5 või 10 aasta pärast või järgnevatel
aastatel.
Ma toetan ettepanekuid täna see seadus vastu võtta esiteks
seepärast, et siis saaks jälle midagi liikuma, ja teiseks
seepärast, et nendele, kes nüüd maa lähedal seisavad, on siin
küllalt selgelt kõik asjad ära seletatud. Kas aga eemalseisjad aru
peavad saama, seda ma ei pea üldse vajalikukski. Aitäh!
J. Jõerüüt
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma tahan kõigepealt tänada
Jüri Reinsoni, kes seletas ära mitmedki põhimõttelised asjad, mis
varem kippusid natuke loiu arutelu käigus lausa umbsõlme minema,
kuid ma tahan öelda midagi väga tõsist. Võib-olla mitmedki
saadikud, kes on praegu hõivatud teiste inimeste ja isiklike
probleemidega, ei pannud tähele, et me libastusime siin saalis täna
õhtul väga kummalisele, lausa pretsedenditule teele. Oleks väga
kurb, kui Ülemnõukogu oma töö lõpus niisuguse asja vaikides
aktsepteeriks. Ma ei ole isiklikult märganud, et varem oleks sellest
puldist tulnud nii jäiku argumente ja ratsaväe stiilis rünnakut.
Minu arvates ületas hr. Arro komisjoni ettekande piirid. Kui oleks
vaba mikrofoni debatt, siis võiks sellest aru saada, et me kaldume
kõrvale oma tavast ja ei esita saadikutele saali neid ettepanekuid,
vaid näitame ainult pakki pabereid põhjendusega, et ühe saadiku
pärast (kuna ta mulle ju ei meeldi), ei tasu seda teha. Vabandage
väga, kuhu me oleme jõudnud? Ehkki see seadus on valmis ja kena,
nagu selle valmiskirjutajad on arvanud, teen ma ettepaneku arutelu
katkestada ja käituda edasi vastavalt meile tavaks saanud korrale!
Juhataja
Kolleegid, meil ei ole veel läbirääkimised lõppenud.
Tõenäoliselt võib selle seadusloome käigus tekkida vaidlus, kas
kaks esialgset eelnõu muutusid sünteesi käigus teiseks eelnõuks,
millel on muutunud põhimõtted või kandev idee – selle kohta saab
otsuse teha ainult täiskogu oma lihthäälteenamusega. Kuid ma ei
paku seda teed ja minu järgmine arvamus on loomulikult vaieldav,
kuid ma siiski riskin.
Praegu see eelnõu 49 häält ei saa ja ma paneksin Jaak Jõerüüdi
katkestusettepaneku hääletusele, ilma et me läbirääkimisi
lõpetaksime. Võimalik, et näiteks töö käigus, kui me läheme
päevakorraga edasi, suudetakse parandusettepanekud ruttu vormistada
ning juhtivkomisjon ja ka autorid komisjonis koos valitsusega annavad
täiskogule vajalikud argumendid selle kohta, et teisel lugemisel ühe
eelnõu peale üleminekul ei ole moonutatud algideed, mis oli
kodeeritud kahte eelmisse eelnõusse. Kas Lembit Arro tahab sõna
võtta? Palun, Lembit Arro.
L. Arro
Kõigepealt ma vabandan Ivar Raigi ees, et natuke läks võib-olla
viltu. Ma olen maamees ja võib-olla ei oska alati ennast korrektselt
väljendada. Ega ma seda paha pärast teinud. Mul ei ole Ivar Raigi
vastu mitte mingisuguseid pretensioone. Küsimus on tõesti selles,
et need parandusettepanekud, mis on esitatud, on enamasti kõik
teksti sisse viidud. Arvati, et mõne arvestamata jäänud
parandusettepaneku pärast ei hakata tabelit tegema. Näiteks Ivar
Raigi parandusi võib pidada arvestamata jäetuiks, kuid tegelikult
on need tekstis juba sees, kuigi teises sõnastuses. Ivar Raig
kasutab näiteks käskivat kõneviisi (taaskehtestada, kasutada), aga
meie seaduses on kirjutatud, et kehtestatakse ja muus mõttes on
lause täpselt sama. Ja nõutud on muudatuste tegemist pealkirjas.
Väidetakse, nagu ei läheks allpool toodu uue tekstiga kokku.
Komisjon seda ei arvestanud. Rohkem ei olegi ettepanekuid, mida me ei
arvestanud.
Ah jaa, heideti veel ette, et me ei ole tabelit teinud, aga kui on
vaja teha ja lugemine katkestatakse, siis komisjon selle tabeli ka
koostab. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kolleeg Ivar Raig esitab mulle ettepanekuid, mille
kohta peab otsuse langetama täiskogu, kuid protseduuri muudatuste
kohta peab ettepaneku tegema juhtivkomisjon. Ma panen kõigepealt
hääletusele Jaak Jõerüüdi ettepaneku arutelu katkestada ja
jätkata veel sellel istungjärgul. Kas nii? Jaak Jõerüüdil on
ettepanek jätkata järgmisel istungjärgul. Kolleegid, selleks et
muuta protseduuri, minna tagasi normaalprotseduuri peale, on vaja
juhtivkomisjoni ettepanekut. Kui eelarve-majanduskomisjon teeb
niisuguse ettepaneku, panen ma selle hääletusele ja siis tõesti
läbirääkimised jätkuvad, kuigi peab ütlema, et sel juhul läheb
meil asi väga palju rütmist välja, kuid üle mõistuse ja jõu
selle päevakorrapunkti juhtimine ei käiks. Mida ütleb
juhtivkomisjon? Jüri Reinson!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, millal siiski jätkata?
Juhataja
Millal jätkata? Me leppisime ettepaneku esitajaga juba kokku, et
sellel istungjärgul. Aga protseduuri muutmist, seda, et minna
kiireloomuliselt üle normaalprotseduurile, saan hääletusele panna
täiskogu ette juhtivkomisjoni ettepanekuna. Kui juhtivkomisjon seda
ettepanekut ei tee, siis ma küsimust hääletusele ei pane.
J. Reinson
Ma arvan, et me ei tee seda.
Juhataja
Sel juhul läheb hääletusele Jaak Jõerüüdi ettepanek
katkestada ja jätkata sellel istungjärgul, mis reaalselt tähendaks
ka seda, et te jõuate töö korras teha parandusettepanekud ja
valmistate täiskogule ette põhjendatud korrektsed seisukohad, et ei
ole muutunud selle eelnõu ideoloogia, põhimõte ja eesmärgid.
Toomas Kork!
T. Kork
Lugupeetud spiiker, mul on ettepanek enne katkestamise hääletamist
hääletada sõnavõttude lõpetamist. Teen ettepaneku sõnavõtud
lõpetada!
Juhataja
Panen hääletusele. Palun ettepanek saata siis kirjalikult.
Protseduurilised ettepanekud pannakse hääletusele loogilises
järjekorras. Kas protseduuriline ettepanek? Ivar Raig!
I. Raig
Hr. spiiker, ma olen juba saanud kuulsaks reglemendi mittetundmise
pärast ja seepärast ma kasutan võimalust küsida, kas on võimalik
teha veel parandusettepanekuid, kui katkestatakse teine lugemine,
sest meil on ju tegemist uue tekstiga ja ka selles oleks vaja teha
parandusi. Tänan!
Juhataja
Head kolleegid! Hea kolleeg Ivar Raig! Jäädes ikka veel nendesse
piiridesse, kus ma ei käsitleks selle eelnõu sisu, väidan ma, et
see võib võimalik olla, kuid ainuüksi selle arvamuse põhjal
protseduur muutunud ei ole. Praegu me käsitleme eelnõu, mille kohta
parandusettepanekud laekusid, kiireloomulisena ja ettepanekute
esitamise tähtaeg on läbi. Küll aga võib see seisukoht olla igati
õige, mis sel juhul eeldaks, et juhtivkomisjon oleks valmis seda
aktsepteerima ja teeb ettepaneku protseduuri muuta. Kui ta seda aga
ei tee, siis saadikud muudmoodi oma tahtmist ei saa, kui kukutavad
selle lihtsalt läbi. Need, kes on arvamusel, et see eelnõu siiski
meile sobib, hääletavad poolt. Niisugune on see loogika. Kaido
Kаmа!
K. Kama
Teiseks lugemiseks esitatud seaduseelnõus on täiesti uus
ideoloogia, mis on sisse kirjutatud § 4 lõikesse 1, kus
käsitletakse rukki hinda. Seda me näeme täna siin saalis kõik
esimest korda ja seetõttu ma teen ettepaneku enne hääletada ikkagi
hr. Jõerüüdi ettepanekuid, nagu nad on ka loogiliselt laekunud, ja
praegu mitte lõpetada läbirääkimisi.
Juhataja
Kaido Kama, selle peale saab reageerida ainult täiskogu ise.
Läbirääkimised lõpetatakse ikkagi katkestamise eel ja kui
täiskogu oma valdavas enamuses arvab, et läbirääkimisi lõpetama
ei pea, siis ta ei hääleta selle poolt. Esitaja tahtest sõltub
siiski vähem kui täiskogu otsusest. Ants Käärma!
A. Käärma
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Esimese lugemise lõpul
andsin mina isiklikult hr. Raigile ilma laekunud parandusteta
kokkukirjutatud teksti, mistõttu praegune tekst hr. Raigile täiesti
uus ei ole. Ja parandusettepanekud, mida hr. Raig esitas, olid ka
juba tehtud tolle teksti kohta.
Mis puutub väitesse, et teksti on tulnud uus ideoloogia, sisse on
toodud rukki hind, siis ütleksin, et see on vahest täpsustus, sest
alghinna määramine oli ju sees valitsuse poolt esimesele lugemisele
esitatud maa hindamise seaduses. Ei olnud ainult täpsustatud,
millisel määral või millisel tasemel see alghind võiks olla.
Rukki sissetoomine lihtsalt täpsustab, et hind on sellisel tasemel.
Ma arvan, et see ei ole põhimõtteline ideoloogia muutus. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kõik on praegu korrektne. Ma panen ettepanekud
hääletusele. Kutsume kõik saadikud saali!
Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohal on 68 rahvasaadikut,
puudub 29.
Kõigepealt hääletame Toomas Korgi ettepanekut lõpetada
läbirääkimised käesoleva päevakorrapunkti üle.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada
läbirääkimised?
Selle ettepaneku poolt on 32 rahvasaadikut, vastu 26, erapooletuid
4. Läbirääkimised lõpetatakse.
Jaak Jõerüüdi ettepanek. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle
poolt, et katkestada käesoleva päevakorrapunkti arutamine ja
jätkata veel sellel istungjärgul?
Selle ettepaneku poolt on 38 rahvasaadikut, vastu 17, erapooletuid
7. Arutelu katkestatakse ja jätkatakse veel sellel istungjärgul.
Kolleegid, võimalik asjade käik on nüüd selline: asjaosalised
valmistavad ette parandusettepanekute tabeli. Kui see saab valmis
täna ja aeg meil lubab, siis lõppsõnade käigus püütakse
täiskogule selgeks teha, et see eelnõu ei ole põhimõtteliselt ja
kvalitatiivselt muutunud ning kannab sama ideoloogiat. Kui täiskogu
seda usub, siis ta hääletab poolt. Kui ta teeb seda tänase asemel
homme, siis on kõikidel asjaosalistel võimalik lõppsõna pidada –
täna näiteks hr. Käärma ei saaks, ta on limiidi juba ära
kulutanud ning me paneme parandusettepanekud hääletusele. Edasine
käik on täpselt sama. Need oleksid võimalikud teed. Kõik on
noatera peal. Kas on mulle küsimusi? Illar Hallaste!
I. Hallaste
Aitäh, hr. juhataja! Vastavalt meie reglemendile on nii, et kui
seaduseelnõu teisel lugemisel katkestatakse, siis juhtivkomisjon
peab määrama tähtaja, mis ajani võib esitada
parandusettepanekuid.
Juhataja
Ma ütlen täna kolmandat korda, et see on kiireloomuline küsimus,
parandusettepanekud on juba esitatud. See on kiireloomuline küsimus,
Illar Hallaste! Ignar Fjuk!
I. Fjuk
Hr. juhataja, reglemendi §-s 11 seaduseelnõude lugemise korrast
on ...
Juhataja
§ 11 käsitleb normaalprotseduuri, § 16 tuleb võtta!
I. Fjuk
§-s 11 ei ole öeldud, et seda ei ole võimalik kohaldada ka
kiireloomulise puhul.
Juhataja
Ma ei saanud nüüd hästi aru?!
I. Fjuk
§-s 11 ei ole öeldud, et seda ei või käesoleval juhul
kasutada.
Juhataja
Milline seik seal võiks meile probleeme tekitada?
I. Fjuk
Punktis 5 on öeldud, et teise lugemise katkestamise järel võib
saadikutel olla õigus esitada parandusettepanekuid.
Juhataja
See puudutab normaalprotseduuri, Ignar Fjuk. Pea veel nõu
kellegagi ja küsi uuesti. Peet Kask!
P. Kask
Austatud hr. juhataja! Ka mina olen ühel meelel hr. Hallaste ja
hr. Fjukiga. Ma konsulteerisin ka õiguskomisjoni esimehega ja minu
arvamus on, et kiireloomuline arutamiskord ei tee erandit sellele
sättele, mida siin refereeritakse ja nimelt: kui teine lugemine
katkestatakse, siis peab juhtivkomisjon määrama tähtaja, mille
jooksul saab esitada uusi parandusettepanekuid. Tänan!
Juhataja
Aga ma leian täiesti kategooriliselt, et te kõik eksite, kui te
seda väidate. § 16 ütleb selgesõnaliselt, kuidas käitutakse
kiireloomuliste seaduseelnõudega ja selle kohta tehtud
parandusettepanekutega. See ei laiene §-le 11. Parandusettepanekud
esitatakse esimese lugemise lõppedes 24 tunni jooksul, aga see, et
arutelu katkestatakse teisel lugemisel, ei too endaga kaasa uusi
parandusettepanekuid. Ain Tähiste!
A. Tähiste
Austatud spiiker! Mõistagi olen ka mina äärmiselt võhik
reglemendi küsimustes, aga selgitage, palun, mis mõte on meil siis
üldse seda lugemist katkestada. Kas ainult selleks, et juhmi näoga
eelnõu põrnitseda ja siis samamoodi jätkata või mis? Aitäh!
Juhataja
See, mis me praegu teeme, ei ole tõepoolest päris korrektne, aga
püüame päästa, mis päästa annab. Te kõik saate aru, et
tegemist on kiireloomulise küsimusega ja selle arutamisel on omad
nõuded. Samas peab iga saadik täpselt teadma, kuidas ta ikkagi
käitub, kui mängureeglid on selged. Seaduseelnõu teisel lugemisel,
kui seda arutatakse kiireloomulisena, ei saa teksti enam palju muuta.
Saab olla ainult parandusettepanekute poolt või vastu. Ja kui pärast
seda selgub, et eelnõu kvaliteet ei rahulda, siis jääb üle see
läbi kukutada. Kuid käesoleval juhul tekkis probleem ka sellest, et
rahvasaadikud saalis ei tea täpselt, millised parandusettepanekud on
arvesse võetud ja kui palju on tekst seetõttu muutunud. See on
praegu katkestamise peamine eesmärk. Oma kogemuste põhjal ütlen,
et kui me praegu nii jätkaksime, kukuks eelnõu kindlasti läbi.
Nüüd on lootus seda veel päästa, sest tagasitulek maa hinna
juurde tähendaks uut erakorralist istungjärku. Kuid ma ei kavatse
kellelegi rohkem nõu anda. See, mis me praegu teeme, on aga
raiskamine. Ignar Fjuk!
I. Fjuk
Kuivõrd eelarve-majanduskomisjon on kaotanud juba kaks esimeest,
on arusaadav, miks saal nii palju räägib. Kuna kiireloomuliste
küsimuste paragrahvis ei ole käsitletud katkestamisjuhtu, siis on
loogiline, et katkestamist käsitleb § 11 ja selle järgi on
võimalik parandusettepanekuid esitada. Seda juttu räägib saal
huvist seaduseelnõu teksti parandada, paremaks muuta ja see on meie
kõigi eesmärk. Palun spiikril seda arvesse võtta!
Juhataja
Ma ütlen veel kord kategoorilises vormis, et see on eksitus,
Ignar Fjuk. Reglement ei keela teisel lugemisel arutelu katkestamist.
Ei maksa suvaliselt toppida § 11 § 16 otsa.
Lähme järgmise päevakorrapunkti juurde. Täiskogu peaks
mõistma, et spiikrit, ma vabandan, ei huvita niivõrd maa hind kui
tarbetu aeg, mida praegu raisatakse Ülemnõukogus.
Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta "Eesti
NSV tsiviilkoodeksis"" eelnõu esimene lugemine
Juhataja
Kolleegid, võtame järgmise päevakorrapunkti. Arutusele tuleb
eelarve-majanduskomisjoni poolt esitatud seaduseelnõu muudatuste
tegemise kohta Eesti NSV tsiviilkoodeksis. Alustame esimest lugemist.
Ma palun ettekandeks kõnetooli hr. Jüri Reinsoni!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nagu te loodetavasti
mäletate, esitas eelarve-majanduskomisjon seaduseelnõu muudatuste
tegemise kohta Eesti NSV tsiviilkoodeksis. See on hästi lühike. Ma
tahan öelda, et see on tõepoolest hädavajalik pankrotiseaduse
rakendamiseks. Minul on teile ainult palve, et kõik oma küsimused
selle seaduseelnõu kohta esitaksite justiitsminister hr. Raskile!
Juhatajа
Suur tänu! Ega juhtumisi ei ole küsimusi hr. Reinsonile? Ei ole.
Tänan! Meie plaanid on sellised, et kaasettekandega õiguskomisjoni
poolt esineb Tõnu Anton ning hr. justiitsminister esineb
kaasettekandega kui ekspert. Nii et kõigepealt ma palun kõnetooli
Tõnu Antoni.
T. Anton
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Eesti NSV
tsiviilkoodeksis on vaja teha muudatusi selleks, et saaks tõepoolest
ellu viia pankrotiseaduse. Teile esitatud seaduseelnõus on vaid need
sätted, mis seonduvad otseselt pankrotiseadusega. Seaduseelnõu
autoriks on professor Paul Varul ja esitajaks
eelarve-majanduskomisjon. Õiguskomisjon kui juhtivkomisjon vaatas
seaduseelnõu tänasel istungil läbi ja toetab seda üksmeelselt.
Seaduseelnõus on mõned viited, mille mõistmiseks lubage teile
ette lugeda vastavad paragrahvid tsiviilkoodeksist. Need viited
puudutavad kõigepealt kolme paragrahvi, mille tekst on suhteliselt
sarnane. Jutt on §-dest 102, 105 ja 108.
§-s 102 "Riigivarale sissenõude pööramise kord"
sätestatakse, et riigivarale ei saa pöörata sissenõuet
kreeditoride pretensioonide järgi. Kui see paragrahv jääks
kehtima, siis ei saaks pankrotiseadust realiseerida.
§ 105 "Sissenõude pööramise kord kolhooside, muude
kooperatiivsete organisatsioonide ja nende koondiste varale"
sätestab samasuguse piirangu, et kreeditoride pretensioonide järgi
ei saa sissenõuet pöörata kolhooside ja muude kooperatiivsete
organisatsioonide varale.
§ 108 "Sissenõude pööramise kord ametiühingute ja muude
ühiskondlike organisatsioonide varale" sätestab, et
kreeditoride pretensioone ei saa rahuldada ka seoses ametiühingute
ja muude ühiskondlike organisatsioonide varaga.
On mõistetav, et kõik nimetatud kolm tsiviilkoodeksi paragrahvi
tuleb meil tunnistada kehtetuks. Vastasel korral ei saa nimetatud
vara osas täiel määral rakendada pankrotiseadust.
Esitatud eelnõu punktis 2 on tehtud ettepanek muuta § 197 lõiget
1, sõnastades selle järgmiselt: "Pandi esemeks võib olla
igasugune vara, välja arvatud selline, millele seaduse alusel ei või
pöörata sissenõuet." Praegu kehtivas tekstis on viide §-dele
102, 105 ja 108, kus nimetatud varale samuti ei saaks pöörata
sissenõuet.
Lõpetuseks kordan veel õiguskomisjoni seisukohta toetada
kõnesolevat seaduseelnõu. Ühtlasi teen ettepaneku lõpetada täna
esimene lugemine!
Juhataja
Tõnu Anton, kas see on meil arutusel kiireloomulisena?
Kiireloomulisena. Kas on küsimusi Tõnu Antonile? Ei ole. Suur tänu,
hr. Anton! Ja eksperdina palun kaasettekandeks kõnetooli
justiitsminister hr. Märt Raski!
M. Rask
Austatud spiiker! Lugupeetud saadikud! Räägitule ei ole mul
midagi lisada. See on esmane, hädavajalik samm, et pankrotiseadust
saaks tõesti täies mahus rakendada. Nende paragrahvide kehtetuks
tunnistamine viib tegelikult riigi, ametiühingute ja kolhooside vara
võrdsesse seisundisse isiku varaga, s.t. eelkõige kehtestab ühtse
varalise režiimi kõigile vara liikidele. Suur tänu!
Juhataja
Kas on küsimusi hr. Raskile? Ei ole. Ma tänan! Avan
läbirääkimised. Põhjalik arutelu esimesel lugemisel. Kas on
kõnepidajaid, sõnavõtjaid? Ei ole. Loeme sellega läbirääkimised
lõppenuks? Kas oleme valmis kuulutama ka esimese lugemise lõppenuks?
Esimene lugemine on lõppenud, parandusettepanekuid ootame ööpäeva
jooksul. Tänan!
Haldusõigusrikkumiste seadustiku eelnõu teine lugemine
Juhataja
Kolleegid, ma teen ettepaneku täiendada päevakorda ühe
punktiga, kus arutusele tuleksid haldusõiguserikkumiste seadustiku
eelnõu ja selle rakendamise otsuse projekt. Viiksime täna läbi
teise lugemise. Paneme ettepaneku hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada
käesoleva istungi päevakorda ühe punktiga, mis näeb ette
haldusõiguserikkumiste seadustiku eelnõu ja selle rakendamise
otsuse projekti teise lugemise? Palun hääletada! Selle ettepaneku
poolt on 41 rahvasaadikut, vastu 1 ja 1 jäi erapooletuks. Päevakorda
täiendatakse.
Ettekande esitab justiitsminister hr. Märt Rask. Palun kõnetooli!
M. Rask
Austatud juhataja, lugupeetud saadikud! Haldusõiguserikkumiste
seadustikuga me sisuliselt lõpetame ühe väga olulise seadusandluse
arengu etapi. Eesti Vabariik saab komplekti karistusseadusi ja tänase
päevaga ilmselt õnnestub sellele seadustikule n.-ö. joon alla
tõmmata. Õiguskomisjoni, autorite ning paljude ekspertide ühistööna
on sündinud parandusettepanekute tabel, mida ma tahaksingi teise
lugemise käigus siin veidi käsitleda.
Põhimõtteliselt ei tahaks ma kommenteerida mitte ühtegi
redaktsioonilist muudatust, tahaksin panna aktsendi üksnes nendele
momentidele, mis on eelnõu sisuliselt muutnud. Teile väljajagatud
parandusettepanekute pikk rida on paljuski kantud ühest põhilisest
muudatusest, s.t. muudetud on karistussüsteemi trahvi osas. Kogu
arvestus oli rajatud teistsugustele arvudele. Praegune süsteem
põhineb sellel, et meil kehtiv miinimumpalk on 200 krooni, enne oli
arvestatud 300 krooniga ja kui me siis jagasime selle palga 20
päevaga, jõudsime koos õiguskomisjoniga erinevaid arvamusi
summeerides ja läbi kaaludes järeldusele, et tegelikult tuleks
jagada 30 päevaga. Selle tulemusena võib igaüks piltlikult ette
kujutada, milliseks kujuneb trahvide alam- ja ülemmäär ning
sellest tulenevalt oleks päevapalk – karistuse mõttes – kuus
krooni ja selle päevapalga väljaarvutamisel (jagamisel) murdosa ei
arvestata. Maksimaalne trahv on 200 päevapalka (enne siis 300
päevapalka), seega 1200 krooni, ja minimaalne pool päevapalka (enne
ja nüüd ka), seega 3 krooni. Samalaadsed muudatused on sisse viidud
kogu teksti ulatuses. Parandusettepanekud on toodud täistekstina,
kuigi kogu tekstis on muudetud ainult ühte või kahte sõna.
Tahaksin natuke peatuda ka ametiisikute pädevusel. Siin on
politsei ning Tolli-, Hinna-, Maksu- ja Piirivalveameti ametnik
pandud ühte kategooriasse ja neil on õigus karistada 30 päevapalga
ulatuses, mis võrdub 180 krooniga ja ülejäänud volitatud
ametiisikud võivad karistada 10 päevapalga ulatuses, s.o. 60
krooniga. Kohtunike pädevus on loomulikult poolest päevapalgast
kuni 200 päevapalgani, s.o. 3 kuni 1200 kroonini. See muudatus
peegeldub eriosa §-des 34, 35, 51, 97, 100, 102, 108, 130, 138, 164,
171, 174 ja 175 sanktsioonide muutmisel.
Samaaegselt on arvesse võetud esimesel lugemisel palju küsimusi
tekitanud probleemide ring. Selleks on Eestis olevate välisriikide
kodanike ja kodakondsuseta isikute õigusliku seisundi määratlemine
just haldusõiguslikus mõttes. Oleme endiselt seisukohal, et
väljasaatmine ei ole administratiivkaristus. Ei saa karistuseks
pidada seda, kui keegi koju saadetakse ja sellest tulenevalt on läbi
teksti kirjutatud sisse mehhanism, mille järgi täiendav
väljasaatmise kord sätestatakse eriseadusega. Praegu fikseeritakse
konkreetne seis, et illegaalselt Eesti Vabariigis viibiv välisriigi
kodanik või kodakondsuseta isik kuulub halduskorras väljasaatmisele.
Niisuguste ettepanekute tegijateks olid härrad Liim, Kass ja
Lippmaa. Kõiki neid ettepanekuid on arvestatud.
Tahaksin peatuda veel ühel pakilisel probleemil – meie
rahvusliku valuuta kaitsel haldusõiguslikus mõttes. Siin on
täpsustatud eriosa § 138, kus on toodud välja mõiste
"ebaseaduslik tehing". See tähendab, et ebaseaduslik
tehing eeldab tehingu seaduslikkuse kirjeldamist. See on viiteline
norm ja ebaseaduslik tehing valuutaga tähendab seda, et ei tehta
vahet, millise riigi valuutaga on tegemist. Kui on rikutud valuuta
vahetamise või kasutamise eeskirju, kuuluvad kõik need üleastumised
kvalifitseerimisele haldusõiguserikkumiste koodeksi § 138 järgi.
Lõpuks tahaksin rõhutada veel ühte momenti, millega ei saanud
nõustuda ei õiguskomisjon ega ka autorid. See on keskkonnakomisjoni
taotlus, et keskkonna kahjustamisest tulenevad trahvid peaksid
laekuma mitte riigieelarvesse, vaid keskkonnafondi. Nagu mõttevahetus
eri ametkondadega näitas, ei ole nende hulgas ühtegi, kes sooviks
trahvisummasid anda riigieelarvesse. Kõik soovivad, et konkreetsest
rikkumisest tulenev trahv peab laekuma kas kohalikku eelarvesse või
mingisse kindlasse fondi, et saaks nendest vahenditest stimuleerida
vastavate töötajate tööd või lahendada mingisuguseid
konkreetseid selle ametkonna ees seisvaid probleeme.
Austatud saadikud, siin on põhimõtteline erinevus kahe
mõttelaadi vahel. Üks on see, mille järgi me püüame riigi või
kohalikku eelarvet täita karistustest laekuvate summadega. Kui seda
mõttelaadi edasi järgida, siis jõuame järeldusele, et ei ole
tarvis näiteks tänavaid korrastada ja remontida, vaid on tarvis
neid isikuid, kes ei remondi, karistada.
Teine selle mõttelaadi taunitav külg on see, et karistamine ei
ole esmane, vaid siiski kõigi teiste mõjutusvahendite hulgas
viimases järjekorras kohaldatav mõjutusvahend. Sellest tulenevalt
ei saa nõustuda nendega, kes ütlevad, et politsei ei tööta, kui
ta ei tunneta, et trahvist laekuv summa mingilgi määral ei
stimuleeriks tema töötamist. Siin on segamini aetud
distsipliiniküsimused ja teatud riigiametnike või inspektorite
rahalise stimuleerimise küsimused. Ma ei tahaks sellel rohkem
peatuda, sest me jõudsime ühisele arusaamisele, et karistuste
rakendamisest tulenevad summad peavad laekuma riigieelarvesse.
Riigieelarve koostamisel ja riigi rahaasjade korraldamisel peab olema
nii palju mõistust ja tarku inimesi, kes suudavad paika panna ka
selle eelarve osa vastavate korrakaitsetöötajate stimuleerimiseks.
See olekski lühidalt kõik nendest probleemidest, mis esimese ja
teise lugemise vahel kerkisid ning mille kallal tõsiselt töötasime.
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Genik Israeljan!
G. Israelian
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud minister, kuulasin tähelepanelikult
teie sõnavõttu ja ausalt öeldes ei saanud ma peamisest aru. Aidake
mind! § 13 on pealkirjastatud "Välisriigi kodaniku ja
kodakondsuseta isiku vastutus". Edasi mainitakse juba täpselt
kõiki seaduserikkumisi. § 171 loetleb migratsiooniseaduse
rikkumisi. § 13 lõige 2 näeb ette väljasaatmise. See on Kassi
ettepanek, tema on meil aktivist selles valdkonnas. Aga mis põhjusel
saadetakse välja? Igas paragrahvis on põhjus märgitud, aga selles
ei ole. Ainult lõikes 1 on mainitud haldusõiguserikkumist, edasi on
aga jutt väljasaatmisest. Aga §-s 171 on venekeelses tekstis viga
või pole tõlge õige. Mida te seal silmas peate?
Teine küsimus. Kas on mõeldud isikut, kes tuli seaduslikult
Eestisse ja peeti kinni ebaseaduslikult, või seda, kes dokumente
vormistamata ammu siin elab? Siis on ju mõte erinev! Siin räägitakse
ju ebaseaduslikust viibimisest Eestis. Teie aga korraldate haarangu
ja võtate kinni elamisloata inimese. Selgitage, palun! Palun vastake
nendele küsimustele!
M. Rask
Mis puudutab § 13, siis see on pealkirjastatud "Välisriigi
kodaniku ja kodakondsuseta isiku vastutus". Selle vastutuse
sätestavad põhimõtteliselt kõik tsiviliseeritud riigid. Too aga
sõltub üleastumise raskusest, mitte sellest, kes selle üleastumise
toime on pannud. Seesama põhimõte läbib ka meie kriminaal- ja
haldusvastutuse probleemistikku. Ma kordan veel, et väljasaatmine ei
ole karistus ja sellest tulenevalt ei saa püstitada küsimust, mille
eest välja saadetakse, vaid karistatakse mingi konkreetse rikkumise
eest, kui see karistus on spetsiaalselt ette nähtud
haldusõiguserikkumiste või kriminaalkoodeksis. Väljasaatmine
tähendab, piltlikult öeldes, inimese koju saatmist, kui tal ei ole
seaduslikku alust Eestis elamiseks.
Nüüd küsimuse teine pool. Keda mõista ebaseaduslikult siin
elava isiku all? Tuleb mõista seda isikut, kellel ei ole Eesti
Vabariigi seaduste kohaselt õigust siin elada. Viisa on kas aegunud
või kehtetu muudel põhjustel, mida on päris mitmeid. Need suhted
vajavad praeguses situatsioonis küllaltki põhjalikku läbitöötamist
ja korrastamist. Kõigi Eestis seaduslikult viibivate kodanike puhul
ei tule kõne allagi, et neid hakatakse välja saatma.
Juhataja
Suur tänu! Genik Israeljan, teine küsimus!
G. Israelian
Tänan, lugupeetud spiiker, aga see ei ole teine küsimus. See on
esimese küsimuse täpsustus. Kordan veel: jutt on § 13 lõikest 2.
Te ütlete, et väljasaatmine ei ole karistus, aga väljasaatmisel
peab ju ikkagi olema mingi põhjus?! Mis puutub § 177, siis seal on
kõik selge, ma sain aru.
M. Rask
Ma pean veel kordama, et väljasaatmine ei ole karistus. Välja
saadetakse seaduse alusel need, kellel ei ole õigust Eesti
Vabariigis elada ja kelle kodu asub teises kohas. Ja kogu
seadusandluse süsteemi seisukohalt teeb § 13 lõige 2 viite, et
seda probleemi ei lahendata haldusõiguserikkumiste koodeksiga, vaid
lahendatakse eraldi seadusega. Seal on kirjas, et lahendatakse
seadusega. See ei ole karistuse probleem.
Juhataja
Suur tänu, hr. Rask! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
M. Rask
Ma väga tänan!
Juhataja
Meie meeldiva ja suhteliselt viljaka koostöö koidikul tahan ma
ikkagi väita, et reglement reglementeerib küsimuste esitamise arvu,
mitte vastuste kvaliteeti. Kui iga vastaja suust tuleb sooja õhku,
siis see tähendab, et ikkagi vastas küsimusele. (Naer saalis.)
Kas Andres Tarand oleks tahtnud küsimuse esitada hr. Raskile?
Mulle? Meil tuleb veel kaasettekanne.
Kaasettekandeks palun kõnetooli õiguskomisjoni esimehe hr. Tõnu
Antoni!
T. Anton
Austatud spiiker, austatud kolleegid! Autorite ja õiguskomisjoni
ühistöö on teie ees 18 leheküljel ettepanekutena
haldusõiguserikkumiste seadustiku eelnõu kohta. Siiski ma sooviksin
nende ettepanekute juurde teha kaks kommentaari ja teiseks peatuda
täpsemini neljal ettepanekul.
18 leheküljel on ettepanekuid teie ees põhjusel, et
õiguskomisjoni ettepanekutena on käsitletud ka neid ettepanekuid,
kus ekspertide ja osaliselt ka autorite kollektiivi kaasatud
juristide seisukohad vaadati läbi õiguskomisjoni ja autorite poolt.
Need neli konkreetset ettepanekut, millele ma soovin juhtida teie
tähelepanu, on järgmised.
Teine ettepanek, mis puudutab § 2, jäi õiguskomisjonil ja
autorite kollektiivil siiski lõplikult lahendamata ja seepärast on
õiguskomisjonil ettepanek Ülemnõukogule see küsimus lahendada.
Probleem, mida teil tuleks hinnata, seisneb tegelikult selles,
kuivõrd omavalitsuse esimest ja teist tasandit usaldatakse ja
volitatakse täitma neid ülesandeid, mis § 2 lõikes 2 on kirjas.
Teiseks, ma vabandan teie ees, et 22. ettepanekule, mis on
kuuendal lehel, pole lisatud õiguskomisjoni ja autorite seisukohta.
22. ettepanek on vormistatud õiguskomisjoni ettepanekuna ja autorid
nõustusid sellega. Ma palun teha 22. ettepanekule lisandus, mis
puudutab § 74.
Kolmandaks, 42. ettepanekuna – see on leheküljel 11 – on
esitatud kolleegide Kassi, Lippmaa ja Liimi ettepanek. Siin on
kirjas, et on arvestatud ka õiguskomisjoni ettepanekut, kuid ma
soovin siiski juhtida kolleegide Kassi, Lippmaa ja Liimi tähelepanu
sellele, et kavandatud variant immigratsiooniseaduse rikkumisele
reageerimise kohta ei vasta päris täpselt sellele, mida taotlesid
kolleegid Kass, Lippmaa ja Liim. Siiski on õiguskomisjonil põhjust
arvata, et vähemalt osaliselt on kolleegide tahet arvestatud.
Ja viimane, neljas parandusettepanek, millele ma palun teil
pöörata tähelepanu, on 58. ettepanek leheküljel 15. Siin on
kirjas ainuke ettepanek, mille suhtes õiguskomisjoni, autorite ja
ettepaneku tegija vahel üksmeelt ei leitud. Kolleeg Liimi
ettepanekut § 223 osas ei toetatud. Juhindudes kolleeg Liimi poolt
tehtud ettepanekust, püüdis õiguskomisjon leida sellise
redaktsiooni, mis peaks osaliselt rahuldama ka teda.
Lõpetuseks soovin peatuda keskkonnakomisjoni poolt
õiguskomisjonile esitatud ettepanekutel. Nendest ettepanekutest
viimase on keskkonnakomisjon teinud haldusõiguserikkumiste
seadustiku rakendusotsuse punkti 7 kohta. Keskkonnakomisjon teeb
ettepaneku sõnastada punkt 7 järgmiselt: "Kehtestada, et
haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel määratud ja sissenõutavad
rahatrahvisummad, välja arvatud seadustiku 6. peatüki alusel
sissenõutavad summad, laekuvad riigieelarvesse, kohalike
omavalitsuste volikogude poolt volitatud ametiisikute määratud ja
sissenõutavad rahatrahvisummad laekuvad vastava kohaliku
omavalitsuse eelarvesse ning haldusõiguserikkumiste seadustiku 6.
peatüki alusel määratud ja sissenõutavad rahatrahvisummad
laekuvad Eesti Keskkonnafondi." Õiguskomisjon ja ka autorid
asusid seisukohale, et kui me asume riigieelarvet ümber jagama juba
seal, kuhu laekuvad haldusõiguserikkumiste seadustikus ettenähtud
üleastumiste puhul trahvisummad, siis meie arutelu võib venida väga
pikale ja võib-olla ei järgi päriselt neid põhimõtteid, mis on
kirjas maksuseaduses. Ma arvan, et peale Eesti Keskkonnafondi on
riigis veel väga palju neid fonde, kes arvavad, et ühel või teisel
juhul peaksid trahvisummad laekuma nendele. Selliste vaidluste
ärahoidmiseks oleks parim, mida me saame teha, jääda põhimõtte
juurde, et trahvisummadest laekuvat tulu jagatakse ümber eelarve
kaudu. Tänan teid!
Juhataja
Suur tänu! Ma saan aru, et juhtivkomisjon teeb ettepaneku seadus
teisel lugemisel vastu võtta? Küsimused rahvasaadikutelt. Tõnis
Mets!
T. Mets
Lugupeetud hr. ettekandja! Mul on teile üks väike küsimus,
nimelt § 175 kohta, milles räägitakse tollieeskirjade rikkumisest.
Siin öeldakse, et tollieeskirjade rikkumise eest määratakse
rahatrahv kuni 150 päevapalga ulatuses, kuid praktikast teame, et
tollieeskirjade rikkumine hakkab peale väga väikesest ja võib
lõppeda suurega. Kas me sellega ei anna nendele ametnikele liiga
suuri volitusi? Kuidas te seda seletate?
T. Anton
Lugupeetud kolleeg Mets! Nagu te tsiteerisite, on kõnealune
trahvimäär tõepoolest väljendatud sõna "kuni" kaudu,
mis annab karistust määravale organile võimaluse diferentseerida
karistust, lähtudes üleastumise iseloomust ja ka üleastujast. Ma
arvan, et kui me soovime kehtestada mõjusat haldusõiguserikkumiste
seadustikku, siis on meil selleks ainult üks tee. Me peame usaldama
riigiorganeid ja ametiisikuid, kes karistavad neid, kes on
haldusõiguserikkumise toime pannud. Kui meil sellist usaldust ei
ole, siis vaevalt et on piisavat mõjujõudu karistusmääradel, mis
me siia seadustikku kirjutame.
Teiseks, ma soovin tähelepanu juhtida sellele, et
haldusõiguserikkumiste seadustik diferentseerib neid organeid ja
ametiisikuid, kes saavad rahatrahve määrata. See diferentseerimine
on läbi viidud, lähtudes sellest, kui suured on maksimaalsed
trahvimäärad. Seepärast pole tarvis karta, et need ametiisikud,
kelle kvalifikatsioon on madal, saaksid määrata väga kõrgeid
trahvimäärasid.
P. Priks
Hr. spiiker! Lugupeetud ettekandja! Mul on üks täpsustav küsimus
otsuseprojekti punkti 6 alapunkti 1 kohta. Seal on öeldud, et
esitada 1992. aasta kahe kuu jooksul Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
juhatusele jne. Kas seda tuleb? Mis tähendab "kahe kuu
jooksul"? Kas 1. oktoobriks, kui seadustik hakkab kehtima 1.
augustist, või kuidas seda mõista?
T. Anton
Haldusõiguserikkumiste seadustiku rakendusotsuse projekti punkti
6 alapunkt 1 peab silmas seda, et esiteks võib valitsusel selle
ülesande täitmine kulgeda kiiremini ja teiseks ei välista esitatud
redaktsioon vahepeal toimuvaid Riigikogu valimisi. Vastav eelnõu
võidakse esitada ka Riigikogule.
A. Maarend
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Parandustes on
vähendatud maksimaalkaristust 300-lt 200-le. Kuid eelnõus oli ju
sisse viidud karistuste hierarhia, mitmel pool oli enne 150, 200, 300
päeva, nüüd on 300 päeva. Maksimum vähenes 200 peale. Kas ei
peetud vajalikuks, mõnel pool ka 200 päeva määra vähendada, et
see karistuste hierarhia säiliks? Tänan!
T. Anton
Lugupeetud kolleeg Maarend! Seda hierarhiat on siiski silmas
peetud ja seal, kus see on vajalik ja võimalik, on karistusmäära
diferentseeritud. Mis puudutab aga trahvi maksimaalmäära
alandamist, siis ma veel kord rõhutan, et selline ettepanek on teile
tehtud põhjusel, et eksperdid, kelle poole õiguskomisjon seda
küsimust arutades pöördus, avaldasid üksmeelselt arvamust, et
vahe kuriteo ja haldusõiguserikkumise toimepanemise eest
kohaldatavate rahatrahvide vahel jääks väga väikeseks või lausa
puuduks. Nii et rahatrahvimäära vähendamine ei ole toimunud mitte
õiguskomisjoni või autori uuest mõttest lähtudes, vaid nendest
ekspertettepanekutest ja arvamustest, mida me saime Ülemnõukogu
Presiidiumi ekspertidelt ja Tartu Ülikooli riigi- ja haldusõiguse
kateedrist.
K. Sergij
Lugupeetud kolleeg Tõnu Anton! Tahtsin täpsustada teie vastust
Tõnis Metsa küsimusele. Millega seda reguleeritakse? Kas
täiendavate õigusaktidega või intuitiivselt?
T. Anton
Lugupeetud kolleeg Sergij! Teie kahtlusi jagavad osaliselt ka
eksperdid, kes juhtisid samuti õiguskomisjoni ja autorite tähelepanu
sellele, et haldusõiguserikkumiste seadustiku eelnõu jätab
õigusemõistjale üsna avarad võimalused rahatrahvi kui
karistusliigi määra valikul, kuid õiguskomisjon ja autorid asusid
seisukohale, et just sellised avarad raamid võimaldavad tegelikult
individuaalset lähenemist igale konkreetsele õiguserikkujale. Nii
õiguskomisjon kui ka autorid asusid seisukohale, et meil ei ole vaja
õigusemõistjale täpselt ette kirjutada, millise karistusmäära ta
peab valima, nagu see on kehtivas koodeksis. Seega on õiguskomisjon
ja autorid valinud sellise lähenemisviisi teadlikult, silmas pidades
seda, et me peame õigusemõistjat usaldama ja andma õigusemõistjale
tunduvalt suuremad võimalused kohaldada just niisugust karistust,
nagu igal konkreetsel juhul on vajalik.
Juhataja
Suur tänu, hr. Anton, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
Avan läbirääkimised. Andres Tarand!
A. Tarand
Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Täna ei ole päris esimene
kord, kus keskkonnakomisjonil ja õiguskomisjonil tekivad mõtteviisis
teatud lahkhelid. Me oleme küll väga hästi läbi saanud, aga
lahkhelisid olen ma tunnetanud mitu korda varemgi. Midagi olulist
esineb meie mõtlemistüübis, aga objektid on ka väga erinevad. See
võib-olla tuleb keskkonna erilisest seisundist. Rikutud keskkond
mõjub ühtviisi nii kurjategijale kui kohtunikule ja selles mõttes
me eriti ei peaks vahet tegema.
Selle asja võtsin ma niisuguse sissejuhatusega üles seepärast,
et mõlemad tuntud Eesti juristid, kes teie ees kõnelesid,
võrdsustasid keskkonnafondi kõikide teiste fondidega. Me teame, et
kui algas fondide loomine, siis tehti need põhiliselt selleks, et
eelarvelisi vahendeid ümber jagada kellegi stimuleerimiseks. See oli
üks täiendav vahend, kuidas käsumajanduse raamides pisut kõrvale
hiilida.
Eesti Keskkonnafond loodi juba 1984. aastal ja tema eesmärk ei
olnud mitte töötajate stimuleerimine, vaid keskkonna viletsa
seisundi parandamine, sest vilets majandus ei lubanud Lääne
arenenud maade eeskujul teha investeeringuid keskkonna kaitseks. Fond
loodi selleks, et kompetentsel tasandil ümber jagada neid väheseid
vahendeid, mis laekuvad trahvisummadest. Asi on näiteks selles, et
metssiga on meil teatavasti siiani kaitse all, ja tema mahalöömine
või mahalaskmine trahvitav. Seda trahvisummat ei tahetud kasutada
metssigade heaks, vaid näiteks Läänemere puhastamiseks, mis on
rahvusvahelise kokkuleppe järgne kohustus. Selles mõttes muidugi
võib öelda, et Ülemnõukogu või järgmine parlament, Riigikogu on
väga kompetentne ise eelarvelisi vahendeid ümber jagama. Minu
muljed kaks ja pool aastat töötanud Ülemnõukogust ja meie n.-ö.
vaimsest tasandist – ma ei usu, et Riigikogu oluliselt erineb –
on siiski sellised, et eesti rahvas on ennast pidanud väga
keskkonnasõbralikuks. Aga me oleme sedavõrd sügaval soos, et
niipea kui tekib vahendite äravõtmine meie kõikidelt viletsatelt
aladelt – kultuurilt, majanduselt või eraettevõtluselt –, siis
ollakse otsekohe selle vastu. Järelikult see otsesem tee –
kasutada keskkonna rikkumise eest makstavaid trahve otse keskkonna
parandamiseks – näib keskkonnakomisjonile otstarbekam, kui teha
seda eelarve kaudu. Kuid meie edulootus on esialgu väiksem. Hiljem
ilmselt võib tulla tõesti nii, nagu on ka naabrite juures
Skandinaavias, et eelarve kaudu eraldatakse keskkonnakaitseks
vahendeid enam-vähem piisavalt. Nagu te seal käies näinud olete,
on kord seal märksa suurem. Nii et hoolimata sellest teatud väga
väikesest lootusest, mida ma praegu üksi debatis kahe niivõrd
kompetentse juristi vastu ilmutan, pean ma oma kohuseks juhtida
tähelepanu keskkonnafondi iseärasustele. See ei ole tavaliste
töötajate n.-ö. premeerimine, mida mõlemad ettekandjad siin
silmas pidasid. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kas on veel kõnepidajaid, sõnavõtjaid? Kas lõpetame
läbirääkimised? Vaatame, kui suured on meie ressursid, kutsume
kõik saadikud saali ja loeme üle.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 60 rahvasaadikut, puudub 37, jõudu
meil on!
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada
läbirääkimised käesoleva päevakorrapunkti üle?
Selle ettepaneku poolt on 52 rahvasaadikut, vastu hääletanuid ja
erapooletuid saadikuid ei ole.
Kas hr. Rask soovib lõppsõna? Ei soovi. Hr. Anton kindlasti
soovib, sest me hakkame koos parandusettepanekuid läbi hääletama.
T. Anton
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Ma palun, et me
kõigepealt formeeriksime oma seisukoha seadustiku § 2 lõike 2
suhtes. Ma kordan: õiguskomisjoni ja autorite koostöö ei olnud
viljakas selles plaanis, et oleks jõutud lõplikule seisukohale,
kumb variantidest on parem. Teie ees on kaks versiooni § 2 lõikest
2 ja nende vahel tuleks valida.
Juhataja
Ma küsin kindluse mõttes üle: kumba õiguskomisjon toetab?
T. Anton
Õiguskomisjon toetab võrdselt mõlemat, sest kohalolnud kuuest
liikmest hääletas kolm § 2 lõike 2 põhiteksti ja kolm variandi
poolt.
Juhataja
Tõnu Anton, kas me teeme nii, et paneme variandi hääletusele?
Kui see saab lihthäälteenamuse, jääb variant, kui ei, jääb
põhitekst.
T. Anton
Teeme pealegi nii, sest autorid on väljendanud oma seisukohta
selliselt, et põhitekst on meie ees ja seejärel variant.
Juhataja
Autorid eelistavad põhiteksti. Vahest oleks praegu nii õigem ja
otstarbekam, et paneme hääletusele variandi. Kui variant saab
lihthäälteenamuse, jääb variant, kui ei saa, jääb põhitekst.
Olgu teada, et autorid eelistavad põhiteksti.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on seadustiku § 2 lõike 2 variandi
poolt? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 18 rahvasaadikut, vastu 28, erapooletuid
5. Jääb põhitekst.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Järgmine küsimus, milles võib-olla tuleb
meil hääletamine läbi viia, puudutab immigratsiooniseaduse
rikkumist. 42. ettepanek 11. leheküljel ongi küsimus sellest, kas
kolleegid Kass, Lippmaa ja Liim leiavad, et nende ettepanek sätestada
väljasaatmine kui administratiivkaristus on õiguslikult lahendatav
selles vormis, nagu õiguskomisjon ja autorid selle teile on
esitanud.
Juhataja
See on § 42?
T. Anton
See on 42. ettepanek, § 171, leheküljel 11.
Juhataja
Autorid ja õiguskomisjon nõustuvad. Ole hea, Tõnu Anton, ütle
veel!
T. Anton
Lugupeetud kolleegid, ma selgitan veel kord, et täht-tähelt ei
olnud õiguslikult võimalik realiseerida seda eesmärki, mille
püstitasid Kass, Lippmaa ja Liim. Nende poolt esitatut pidasid
õiguskomisjon ja autorid õiguslikult võimalikuks realiseerida vaid
sellises vormis, nagu ta teile esitatud on.
Juhataja
Kolleegid Kass, Lippmaa ja Liim, kas te olete nõus selle vormiga?
Jüri Liim!
J. Liim
Mul on ainult üks küsimus. Te räägite nüüd seaduse küljest,
aga kas sellele punktile tuginedes on asi praktiliselt teostatav?
T. Anton
Täna sai õiguskomisjon valitsuselt eelnõu, mis võimaldab
realiseerida 42. ettepanekut, saata vastavad isikud
immigratsiooniseaduse rikkumise eest välja. Õiguskomisjon alustab
selle valitsuse poolt esitatud seaduseelnõu läbivaatamist.
J. Lippmaa
Minu ettepanek, mis käis § 171 kohta, on realiseerunud nüüd
kolmes paragrahvis täpsemalt ja laiemalt. Nii et mina olen täiesti
rahul sellega, mis praegu on kirjas.
Juhataja
Suur tänu! Mul on selline arusaam, et kui keegi rahvasaadik
saalis ei nõua, siis hääletusele panna midagi ei ole. Aitäh, Tõnu
Anton! Jätkame.
T. Anton
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Kolmas küsimus, millele
meil tuleb tähelepanu pöörata, on parandusettepanek nr. 58
leheküljel 15. Kolleeg Liim esitas ettepaneku parandada seadustiku §
223 varasemat teksti. Lähtudes hr. Liimi ettepanekust, teksti
tõepoolest muudeti ja teile on esitatud uus redaktsioon, kuid see ei
kattu sõna-sõnalt ettepanekuga, mille esitas hr. Liim. Seetõttu on
vajalik, et kolleeg Liim avaldaks oma seisukoha. Kas ta leiab, et
tema ettepanek on realiseeritud või peab vajalikuks oma ettepaneku
hääletamist?
J. Liim
Ma nõustun selle sõnastusega. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kas keegi rahvasaadikutest on teist meelt? Ei ole.
Tänan!
T. Anton
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Meil on vaja pärast
seda, kui oleme lahendanud seadustiku küsimuse, lahendada
hääletamise teel ka keskkonnakomisjoni ettepaneku saatus. See
ettepanek puudutab rakendusotsust.
Juhataja
Tuleme selle juurde pärast seda, kui täiskogu on võtnud
seisukoha seaduse suhtes.
Head kolleegid, aeg on päris hiline, aga täna me oleme paremas
vormis kui eile. Loeme üle, palju meid on.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 61 rahvasaadikut, puudub 36.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta teisel
lugemisel vastu haldusõiguserikkumiste seadustik? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 57 rahvasaadikut, vastu hääletanuid ja
erapooletuid saadikuid ei ole. Haldusõiguserikkumiste seadustik on
vastu võetud.
Palun uuesti kõnetooli Tõnu Antoni. Kommenteerime ka
rakendusotsuse parandusettepanekut.
T. Anton
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Palun teil veel kord
meelde tuletada probleemi, mille tõstatasid justiitsminister hr.
Märt Rask ja kolleeg Andres Tarand ning millel lühidalt peatusin ka
mina. Keskkonnakomisjon on teinud ettepaneku sõnastada
rakendusotsuse punkt 7 alljärgnevalt:
"Kehtestada, et haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel
määratavad ja sissenõutavad rahatrahvisummad, v.a. seadustiku 6.
peatüki alusel sissenõutavad summad, laekuvad riigieelarvesse.
Kohalike omavalitsuste volikogude poolt volitatud ametiisikute
määratavad ja sissenõutavad rahatrahvisummad laekuvad vastava
kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Haldusõiguserikkumiste seadustiku
6. peatüki alusel määratavad ja sissenõutavad rahatrahvisummad
laekuvad Eesti Keskkonnafondi."
Viidatud 6. peatüki pealkiri on "Haldusõiguserikkumised
loodusvarade omandiõiguse ja looduskaitse valdkonnas". Autorid
ja õiguskomisjon on seisukohal, et poleks õige jagada
trahvisummadest laekuvaid eelarvelisi tulusid eelarve kaudu, vaid
enne seda.
Juhataja
Kas see oli keskkonnakomisjoni ettepanek?
T. Anton
Tegemist on keskkonnakomisjoni ettepanekuga.
Juhataja
Andres Tarand jääb oma nõudmise juurde. Ettepanek läheb
hääletusele. Kas kõik saadikud mõistavad? Juhtivkomisjoni
kommentaar on teadmiseks võetud. Panen hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on keskkonnakomisjoni
parandusettepaneku poolt?
Selle ettepaneku poolt on 25 rahvasaadikut, vastu 26, erapooletuid
ei ole. Viigiseisus jääb tekst muutmata, s.t. parandusettepanekut
vastu ei võeta.
Kas ma võin panna rakendusotsuse projekti hääletusele?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus haldusõiguserikkumiste
seadustiku rakendamise kohta? Palun hääletada! Vaja on 49 häält.
Selle ettepaneku poolt on 52 rahvasaadikut, vastu 3, erapooletuid
ei ole. Ka rakendusotsus on vastu võetud.
Ma tänan teid, kolleegid, ja vabandan nende ees, kelle küsimusi
me täna arutada ei saanud. Võimalik homne tööplaan on selline, et
me alustame presidendi valimise seaduse eelnõuga. Seejärel üritame
valimiste kuupäeva kindlaks määrata ning siis tuleme pooleli
jäänud ja veel mõnede küsimuste juurde, mis on seotud
omandireformi ja varaga. Head nägemist!
EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK
NELJAS ISTUNG
9. juuli 1992
Istungi päevakorra kinnitamine
Juhataja (Ü. Nugis)
Tere hommikust, kolleegid! Kell on 10. Asugem töökohtadele!
Kohaloleku kontroll! Kiirustagem, kolleegid, kiirustagem! Kohal on
64 rahvasaadikut, puudub 33.
Täna hommikuks mul kokkuleppeid ei ole, et keegi meile midagi üle
annaks, seepärast asugem kohe päevakorra juurde.
Selgitused. Juhatus arutas läbi kõik eelnõud, mis on üle antud
käesoleva istungjärgu käigus ning annab minu suu kaudu mõnede
kohta selgitused.
Keskfraktsiooni poolt esitatud eelnõu, mis käsitleb Kaitseliitu,
arutati juhatuse istungil läbi ja juhatus ei paku seda käesoleva
istungi päevakorda.
See eelnõu, mis käsitleb valitsuse, õigemini rahareformi
komitee dekreedi tühistamist, on antud eelarve-majanduskomisjonile
kui juhtivkomisjonile, kes kujundab oma seisukoha. Pärast seda
hakatakse eelnõu arutama istungjärgul.
Teiste laekunud eelnõude põhjal on koostatud tänase päevakorra
projekt, mille me esitame teile kinnitamiseks.
Panen projekti hääletusele. Küsimus. Vello Pohla!
V. Pohla
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kas see tähendab, et
keskfraktsiooni eelnõu dekreedi nr. 035 tühistamise kohta läheb
välja selle istungjärgu päevakorrast?
Juhataja
See läheb järgmise istungjärgu päevakorda.
V. Pohla
Kas juhatus on ikka põhjalikult kaalunud selle küsimuse tähtsust
ja olulisust praegusel hetkel, et seda edasi lükata?
Juhataja
Just seetõttu ta lähebki järgmise istungjärgu päevakorda.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et kinnitada
käesoleva istungjärgu neljanda istungi päevakord?
Selle ettepaneku poolt on 49 rahvasaadikut, vastu 7, erapooletuid
3. Päevakord on kinnitatud!
Päevakorda kinnitatakse järgmised küsimused:
1. Eesti Vabariigi Presidendi valimise seaduse eelnõu teine
lugemine.
2. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu juhatuse poolt esitatud
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Riigikogu ja Vabariigi
Presidendi valimiste kohta" projekt.
3. "Eesti Vabariigi maa hinna seaduse" ja Eesti
Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi maa hinna
seaduse rakendamise kohta" projektide teise lugemise jätkamine.
4. Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste
tegemise kohta Eesti NSV hinnaseaduses" eelnõu teine lugemine.
5. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti
Erastamisettevõtte asutamise kohta" projekt.
6. Eesti Vabariigi seaduse "Eesti keele tundmise nõuded
kodakondsuse taotlejale" eelnõu esimene lugemine.
Eesti Vabariigi Presidendi valimise seaduse eelnõu teine
lugemine
Juhataja
Kolleegid! Alustame vastavalt kinnitatud päevakorrale Ülemnõukogu
liikmete Peet Kase, Liia Hänni, Jaak Alliku, Illar Hallaste ja Tõnu
Antoni poolt esitatud Eesti Vabariigi Presidendi valimise seaduse
eelnõu teist lugemist. Esimesel lugemisel oli peaettekandja pr. Liia
Hänni. Ma saan aru, et teisel lugemisel võtab selle kohustuse enda
peale hr. Tõnu Anton? Palun kõnetooli!
T. Anton
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Teiseks lugemiseks on
teie ees parandusettepanekud presidendi valimise seaduse eelnõu
kohta. Arvesse on võetud need parandusettepanekud, mis laekusid
reglemendis ettenähtud tähtajal, 24 tunni jooksul. Lubage
kommenteerida vaid neid ettepanekuid, mida ei olnud võimalik
arvestada.
3. ettepanek on kolleeg Pajult § 5 lõike 4 kohta: "Määrame
allkirju koguva isiku kohustused ja § 6 lõikes 3 kõneleme vigadest
ning tegevustest nende esinemisel. Kas ei peaks ka sätestama koguja
karistuse tahtliku võltsimise eest?"
Vastavalt kriminaalkoodeksi §-le 132 on valimis- või
hääletamisdokumendi või -tulemuse võltsimise või hääletamise
saladuse rikkumise eest vastutus sätestatud. Seetõttu puudub meie
arvates vajadus täiendada presidendi valimise seaduse eelnõu.
Võimalik ei olnud arvestada ka tabelis 4.-na esitatud
parandusettepanekut. Selle parandusettepaneku sisu on välisvaatleja
mõiste toomine seaduseelnõusse ja ilmselt peab ettepaneku tegija
kolleeg Paju vajalikuks sätestada ka põhimõte, et valimiste
läbiviimise demokraatia garantiiks on välisvaatleja. Me oleme
seisukohal, et välisvaatleja pidamine demokraatia garantiiks
valimiste läbiviimisel ei ole põhimõte, mida peaks käesolevas
seaduses fikseerima, sest nii presidendi kui ka Riigikogu valimise
seadus, samuti põhiseadus ja selle rakendamise seadus peavad
üheskoos tagama demokraatia. Pealegi kahtlen selles, kas
välisvaatleja osavõtt valimiste läbiviimisest on piisav
demokraatia garantii. Samas soovime rõhutada, et loomulikult on
välisvaatlejail võimalik jälgida valimiste ettevalmistamist ja
läbiviimist.
Arvestada ei olnud võimalik ka 5. esitatud parandusettepanekut §
7 lõike 3 kohta. Selle ettepaneku sisu seisneb selles, et erinevalt
Riigikogu valimise seaduse järgi kasutatavale hääletussedeli
vormile võtta kasutusele valmissedel, millel valija kriipsutaks alla
temale meelepärase kandidaadi nime. Kui toetada seda kolleeg Paju
parandusettepanekut, siis tuleks valijal käituda Riigikogu valimise
sedelit ja presidendi valimise sedelit täites erinevalt. Me ei
pidanud seda õigeks ja sel põhjusel ei toeta kolleeg Paju
parandusettepanekut § 7 lõike 3 kohta.
6. parandusettepaneku – ja nimelt § 14 kohta – esitasid
kolleegid Sergei Sovetnikov ja Pavel Grigorjev. Paraku ei olnud ka
seda parandusettepanekut võimalik arvestada.
Presidendi valimise seaduse eelnõu sätestab, et õigus kandidaat
üles seada on vähemalt kümnel Riigikogu liikmel. Ettepanek on
tehtud, et me peaksime vähemalt ühele viiendikule Riigikogu
koosseisule andma sellise õiguse. Kui selline põhimõte viia
presidendi valimise seadusesse, siis võib juhtuda, et Riigikogu ei
suuda üles seada mitte ühtegi presidendikandidaati. Äärmisel
juhul õnnestub tal üles seada üks kandidaat. Seaduseelnõu autorid
ja õiguskomisjon lähtusid sellest, et Riigikogu ühe liikme
seljataga peaks olema umbes 4000 valijat. Järelikult kui kümme
Riigikogu liiget teevad ettepaneku seada üles presidendikandidaadiks
üks või teine isik, siis nende seljataga on 40 000 valijat. Ma
tuletan meelde, et põhiseaduse rakendamise seaduse alusel on
presidendikandidaadi ülesseadmise õigus 10 000
valimisõiguslikul kodanikul. Seega korrelatsioon otsesel valimisel
presidendikandidaadi ülesseadnud 10 000 valija ja kaudsel
valimisel presidendikandidaadi üles seadnud 10 Riigikogu liikme
vahel on olemas.
8. ettepanek on kolleeg Lippmaalt ja meie arvates on seda § 15
lõike 6 uues redaktsioonis osaliselt arvestatud.
9. ettepanekuna on teile esitatud § 15 kohta Sergei Sovetnikovi
ja Pavel Grigorjevi ettepanek sõnastada lõige 6 selliselt:
"Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletas
Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus." Autorid ja
õiguskomisjon soovivad teile selgitada, et kuigi selline redaktsioon
on kooskõlas vabariigi põhiseaduse § 79 tekstiga, on erinevus
põhiseaduses ja põhiseaduse rakendamise seaduses ettenähtud
presidendi valimise korra vahel. Nimelt põhiseaduse rakendamise
seaduses on sätestatud, et pärast põhiseaduse kehtima hakkamist
toimuvad esimese presidendi valimised erinormide alusel, mis on
toodud põhiseaduse rakendamise seaduses.
Teile esitatud seaduseelnõu presidendi valimise kohta tuleneb
põhiseaduse rakendamise seadusest, mitte aga põhiseaduse §-st 79.
Kõnealust ettepanekut kaaludes on vaja arvestada ka pragmaatilisi
asjaolusid. Nimelt tuleb ju kokku esimene Riigikogu, mis baseerub
halvasti parteistunud ühiskonnal ja ilmselt ei kujune seal lõplikult
välja ka saadikurühmad. Sel põhjusel arvavad autorid ja
õiguskomisjon, et oleks üsna raske saavutada vajalikku kooskõla
kokkutulnud Riigikogu liikmete vahel.
10. ettepanek on kolleeg Põllult § 15 lõike 7 kohta: vanem
kandidaat asendada noorema kandidaadiga. Seda ettepanekut me samuti
ei toeta, püüdes selles küsimuses jääda traditsioonilise
lahendusvariandi juurde. Tänan teid!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Jaan Lippmaa!
J. Lippmaa
Hea kolleeg! Sa ütlesid ja siin on ka kirjas, et minu ettepanekut
on osaliselt arvestatud uues redaktsioonis. Kust ma seda lugeda saan,
et selles veenduda?
T. Anton
Seda saab lugeda seitsmendast parandusettepanekust, mille on
esitanud kolleeg Kork ja uues redaktsioonis oleks § 15 vastav säte
järgmine: "Valituks tunnistatakse kandidaat, kes sai üle poole
kehtivaks tunnistatud häältest."
Juhataja
Suur tänu! Mulle tundub, Tõnu Anton, et rohkem küsimusi ei ole.
Nüüd peame läbirääkimisi ja siis asume läbi hääletama
parandusettepanekuid.
Kolleegid, nii palju veel selgituseks, et selline see tekst on.
Teksti me rohkem muuta ei saa, aga oma seisukohti avaldada võime.
Avan läbirääkimised. Kas on kõnepidajaid, sõnavõtjaid? Ei ole?
On. Sergei Sovetnikov!
S. Sovetnikov
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Mul oleks muidugi
huvitav teada komisjoni arvamust meie paranduste kohta, aga olen taas
veendunud, et projekti autoritel poleks vaja jälle jalgratast
leiutada. Üle poole aasta töötas Põhiseaduse Assamblee ja võttis
vastu põhiseaduse, kus § 79 räägib väga üksikasjalikult ja
täpselt, kuidas Riigikogu valib presidendi. Mind ei veennud hr.
Antoni selgitus, et nende 10 saadiku seljataga on vähemalt 40 000
valijat. Kui hr. Anton kavatseb valimiste päeval vahetada kroonid
tagasi rubladeks, siis võib-olla meil õnnestubki kokku saada
vajalik hulk valijaid. Aga te ju teate, et Riigikogu valimiste seadus
lubab mis tahes hääletajate arvu puhul valimised toimunuks lugeda.
Seepärast on täiesti võimalik, et iga Riigikogu liikme kandidaadi
või liikme seljataga ei ole neid 10 000 valijat, vaid on ainult 1000
või veelgi vähem. Olen seisukohal, et aluseks oleks vaja olnud
võtta põhiseaduse § 79. Siis oleksime võinud vabalt kõrvale
jätta selle paragrahvi, mis võrdse arvu häälte puhul annab
eesõiguse vanuse põhjal. Spordi põhimõtted on sellise tähtsa
küsimuse puhul täiesti kohatud. Ainult raskejõustikus eelistatakse
võrdse raskuse tõstnud sportlaste puhul seda, kes vähem kaalub.
See kõik näitab, et tõsisesse küsimusse ei suhtuta tõsiselt.
Palun tungivalt meie ettepanekud hääletusele panna. Tänan!
Juhataja
Kas on veel sõnavõtjaid? Kas lõpetame läbirääkimised? Viime
läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 71 rahvasaadikut, puudub 26.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada
läbirääkimised käesoleva päevakorrapunkti üle?
Selle ettepaneku poolt on 64 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 1
jäi erapooletuks. Läbirääkimised lõpetatakse.
Ma palun nüüd uuesti kõnetooli hr. Tõnu Antoni! Kas keegi
nõuab nende parandusettepanekute läbihääletamist, kus autorid,
komisjon ja parandusettepaneku esitaja on leidnud ühise keele? Ei
nõua. Võtame siis nüüd need arutusele, mis me hääletusele
paneme.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Esimene parandusettepanek, mida ei olnud
võimalik arvestada, on § 5 lõike 4 kohta ja see on esitatud teile
3. parandusettepanekuna. Oleks vaja, et kolleeg Paju ütleks oma
seisukoha, kas on vaja hääletada või mitte.
A. Paju
Austatud juhataja! Lugupeetav ettekandja! Tänan teid lakoonilise
ja mõtet selgeks kõneleva selgituse eest nii 3. kui 4. paranduse
kohta. Mul ei ole sinna midagi lisada, kuid 5. paranduse kohta
tahaksin teilt natuke avaramat selgitust. Selle peaks pakkuma saalile
hääletamiseks, sest ma nägin siin ühte põhimõttelist muutust.
Võib-olla ma lähen traditsionaalsuse vastu, aga mulle tundub, et
kui inimene läheb ja kirjutab saadikukandidaadi numbri, kelle poolt
ta hääletab, võib sellega kuidagi nõustuda. Aga me valime ju
presidenti! Andestage, see peaks olema kuidagi teistpidi paika
pandud. Võib-olla see ei ole juriidiline, vaid puhtemotsionaalne
lähenemine asjale. Kui ma jõuan siin selgusele, võtan ka selle
tagasi.
Juhataja
Ma küsin üle. Ants Paju, kas 3. ja 4. parandusettepanekuga
probleemi ei ole? Nii et asi on ainult 5. ettepanekus?
A. Paju
Jah!
Juhataja
Tõnu Anton, ole hea!
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Riigikogu valimise seaduse § 22
"Valimissedel" lõikes 3 on järgmine tekst:
"Valimissedelile kantakse tekst: "Hääletan kandidaadi
nr. ... poolt."" Valija kirjutab eelistatud kandidaadi
registreerimise numbri. Autorid ja õiguskomisjon on seisukohal, et
eelolevatel valimistel peaks valijal olema võimalik täita Riigikogu
valimise sedelit ja presidendi valimise sedelit ühtviisi. Riigikogu
valimise sedeli vorm ja selle täitmise viis on juba kindlaks
määratud Riigikogu valimise seaduse § 22 lõikes 3, mille ma teile
ette lugesin. Presidendi valimise seadus teeb teile ettepaneku samal
viisil täita valimissedel presidendi valimisel. Me jääme oma
seisukoha juurde, et 5. ettepanekut § 7 lõike 3 kohta kahjuks
arvestada ei saa.
Juhataja
Kas paneme hääletusele? Paneme hääletusele. Me nimetame seda
Ants Paju kolmandaks parandusettepanekuks.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on kolleeg Ants Paju kolmanda
parandusettepaneku poolt? Autorid ja komisjon ei toeta.
Selle ettepaneku poolt on 10 rahvasaadikut, vastu 32, erapooletuid
9. See ettepanek ei leidnud toetust. Palun, Tõnu Anton!
T. Anton
Järgmisena tuleks meil uurida 6. parandusettepanekut § 14 kohta,
mille on esitanud kolleegid Sovetnikov ja Grigorjev. Veel kord
selgitan, et on tehtud ettepanek asendada lõikes 2 sõnad "10
Riigikogu liikme" sõnadega "ühe viiendiku Riigikogu
koosseisu". Seega suureneb kaks korda see piirav norm, kui
mitmel Riigikogu liikmel on õigus presidendikandidaati üles seada.
Meie seisukoht oli selline, et kui arvestada kolleegide Sovetnikovi
ja Grigorjevi parandusettepanekut, võib Riigikogus kujuneda
situatsioon, kus Riigikogu kas ei suudagi presidendikandidaati üles
seada, või suudab üles seada vaid ühe presidendikandidaadi.
Juhataja
Suur tänu! Ma panen ettepaneku hääletusele, sest hr. Sovetnikov
palus oma sõnavõtus seda teha. Ja me nimetame seda kolleegide
Sergei Sovetnikovi ja Pavel Grigorjevi esimeseks
parandusettepanekuks.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on kolleegide Sergei Sovetnikovi ja
Pavel Grigorjevi esimese parandusettepaneku poolt? Autorid ja
komisjon ei toeta.
Selle ettepaneku poolt on 6 rahvasaadikut, vastu 41, erapooletuid
5. Ettepanek ei leidnud toetust.
T. Anton
9. parandusettepanekut § 15 lõike 6 kohta, mille esitas kolleeg
Lippmaa, on osaliselt arvestatud. Hr. Lippmaa ütles just praegu, et
ta ei soovi oma ettepaneku hääletamist.
Juhataja
Kolleegid saalist, ega keegi teist seda ei nõua? Ei nõua. Läheme
edasi, palun!
T. Anton
9. ettepanek puudutab § 15 ning selle esitasid kolleegid
Sovetnikov ja Grigorjev. Selle kohaselt kõlaks § 15 lõige 6
järgmiselt: "Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt
hääletas Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus."
Selgitan veel kord meie seisukohta. Kolleegide Sovetnikovi ja
Grigorjevi ettepanek on küll kooskõlas põhiseaduse §-ga 79, kuid
käesolev eelnõu on esitatud, tuginedes põhiseaduse rakendamise
seaduse eelnõule. Nimelt on rakendamise seaduse eelnõus antud
presidendi valimiseks erinorm. Vastavalt erinormile sätestab selleks
üheks korraks presidendi valimise korra Ülemnõukogu. Ka toodud
ettepaneku suhtes on vaja kaaluda pragmaatilist seisukohta. Meil
tuleb arvestada sellega, et Riigikogus, kui ta tuleb kokku, on üsna
raske saada kahekolmandikulist enamust. Ka selle ettepaneku võimalik
tagajärg on see, et Riigikogu ei suuda valida presidenti.
Juhataja
Suur tänu, Tõnu Anton! Panen ettepaneku hääletusele. Me
nimetame seda parandusettepanekut kolleegide Sergei Sovetnikovi ja
Pavel Grigorjevi teiseks parandusettepanekuks.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on kolleegide Sergei Sovetnikovi ja
Pavel Grigorjevi teise parandusettepaneku poolt? Autorid ja komisjon
ei toeta. Selle ettepaneku poolt on 8 rahvasaadikut, vastu 38,
erapooletuid 6. Ettepanek ei leidnud toetust.
T. Anton
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Meil on jäänud võtta
seisukoht viimase parandusettepaneku suhtes.
Juhatajа
See on lihtne seepärast, et Jüri Põld võtab oma
parandusettepaneku tagasi.
T. Anton
Suur tänu!
Juhataja
Kolleegid, kas ma võin panna seaduseelnõu hääletusele? Kutsume
veel kord kõik saadikud saali.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 72 rahvasaadikut, puudub 25.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu
Eesti Vabariigi Presidendi valimise seadus? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 60 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi,
erapooletuid 8. Presidendi valimise seadus on vastu võetud.
Head kolleegid, juhatus palub vaheaega 5 minutit ja ma palun
juhatuse liikmeid oma laua juurde!
V a h e a e g
Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste kohta
Juhataja
Kolleegid, vaheaeg on läbi.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 68 rahvasaadikut, puudub 29.
Lugupeetud Ülemnõukogu, jätkakem kinnitatud päevakorraga.
Ülemnõukogu juhatus on esitanud otsuseprojekti Riigikogu ja
Vabariigi Presidendi valimiste kohta, kuid siin on asjaolud muutunud.
Juhatus palus välja jagada uue otsuseprojekti. Juhatus väidab, et
tegemist on uue tekstiga ja sellest lähtudes algab päevakorrapunkti
arutamine otsast peale – uued ettekanded, uued läbirääkimised,
uued parandusettepanekud. Ma palun kõnetooli hr. Tõnu Antoni!
T. Anton
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Tuginedes teie
parandusettepanekutele, mis esitati, kui me arutasime sama küsimust,
on autorid, Ülemnõukogu juhatus ja Vabariigi Valimiskomisjon,
leidnud niisuguse juriidilise lahenduse, mis võimaldab Riigikogu ja
Vabariigi Presidendi valimised läbi viia selliselt, et me määrame
valimispäevaks 13. septembri, nagu oli esialgne ettepanek, kuid
valimiskomisjonile teeme ülesandeks teatada mandaatide jaotus
valimisringkonniti k.a. 11. juulil. Teile esitatud otsuseprojekt on
kooskõlastatud Vabariigi Valimiskomisjoniga. Tänasest istungist on
palutud osa võtma ka Vabariigi Valimiskomisjoni esimees hr.
Eerik-Juhan Truuväli, ja me loodame, et meil on võimalik otsus täna
vastu võtta. Tänan teid!
Juhataja
Suur tänu! Kas on küsimusi Tõnu Antonile? Ei ole. Ma tänan! Ma
palun kaasettekandeks kõnetooli Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe
hr. Truuvälja.
E.-J. Truuväli
Hr. juhataja! Head rahvasaadikud! Mul on õige vähe lisada
sellele, mis ma rääkisin eelmisel korral – kaks momenti.
Esimene moment. Kui siin saalis olevad poliitilised jõud
nõustuvad sellega, et valimiste ajagraafikut lühendatakse
kandidaatide ülesseadmise aja arvelt, siis on tõesti normaalse
finantseerimise ja absoluutse õnnestumise korral võimalik valimised
organisatsiooniliselt läbi viia 13. septembril. See tähendab, ma
kordan veel, et kõik ülejäänud Riigikogu valimise seaduses
ettenähtud tähtajad jäävad samadesse raamidesse, lüheneb vaid
kandidaatide ülesseadmise tähtaeg, õigemini, selleks eraldatud
aeg. Kui kõnelda graafikust, siis see tähendaks seda, et
kandidaatide ülesseadmine – ma pean silmas Riigikogu
saadikukandidaate – peab olema lõpetatud 30. juuliks ja
registreerimine 4. augustiks. Nii palju selle kohta.
Täiendavalt ma pean ütlema järgmist. Nõustuda 13. kuupäevaga
on Vabariigi Valimiskomisjonil küllaltki raske seepärast, et me
peame rakendama jaoskonnakomisjonid tööle 24. augustist, mis
tähendab kahte valikuvarianti.
Esiteks, kas me peame oma valimiskomisjonide koosseisud ümber
komplekteerima sel lihtsal põhjusel, et enamiku või suure osa
komisjoni liikmetest moodustavad kooliõpetajad? Niisiis üks
võimalus on ümberkomplekteerimine, mis ei ole eriti kerge ülesanne.
Teine variant on kutsuda kooliõpetajad puhkuselt tagasi kaks
nädalat varem. Tuletame meelde, et seekord nad läksid puhkusele
kaks nädalat hiljem. Aga me saame vahest selle variandiga hakkama.
See lõpp oli mõeldud eeskätt selleks, et me ei alustaks suurt
diskussiooni 6. kuupäeva ümber. Te mõistate, et 6. kuupäeva puhul
peaksime õpetajad puhkuselt tagasi kutsuma kolm nädalat varem.
Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Enn Leisson!
E. Leisson
Lugupeetud hr. juhataja! Lugupeetud Vabariikliku Valimiskomisjoni
esimees! Kas valimisteks ettenähtud kulud (3,5 miljonit krooni)
suurenevad nende organisatsiooniliste meetmete läbi, mida te
nimetasite, ja kui palju?
Teiseks, millega me saame seda poliitilist kokkulepet, mida te
praegu kõnetoolist pakute, õigustada põhiseaduse ees?
Kolmandaks, praegu me võtsime vastu Vabariigi Presidendi valimise
seaduse, mille viimane punkt kõlab: "Valimisseaduse sätete
rikkumine on karistatav haldus- ja kriminaalkorras." Kui te
eelmisel korral esinesite, nimetasite te referendumil esinenud
rikkumisi. Kes süüdlastest on kandnud vastutust halduskorras ja kes
kriminaalkorras? Tänan!
E.-J. Truuväli
Ma saan aru, et siin on kahte tüüpi küsimusi. Esiteks, mis
puudutab eelarvet, siis see ei tule nii suur. Meil puuduvad selle
kohta veel lõplikud kokkuvõtted, sest eilse päeva seisuga ei olnud
eelmise referendumi summad jõudnud kõigi nendeni, kellel on õigus
neid summasid kasutada. Seepärast me rõhutasin ka siin normaalset
finantseerimist. Ma arvan, et kui me läheme selle ajagraafikuga
välja, siis referendumiga võrreldes valimiste kulud oluliselt ei
suurene, sest hulk asju on meil juba aegsasti valmis tehtud.
Teie teine küsimus. Lühendatud graafikut ei saa õiguslikult
käsitleda põhiseaduse rikkumisena, sest põhiseaduse rakendamise
seaduse § 3, kui ma ei eksi, annab ju teile õiguse ajagraafikut
koostada. Järelikult saab ajagraafiku koostamise mõte olla ainult
selles, kui niisugune norm on olemas, et te võite neid tähtaegu
lühendada. Keegi vist ei pea mainitud paragrahvi all silmas seda, et
te panete täpselt valimisseaduse järgi kirja needsamad kuupäevad,
mida võime ka meie teha. Ma usun, et me oskame ka arvestada. Nii et
siin ma ei näe mingisugust rikkumist.
Mis puutub nüüd teie viimasesse küsimusse valimisseaduse
rikkumistest, mis käiksid n.-ö. haldus- või kriminaalvastutuse
alla, ei ole seotud Vabariigi Valimiskomisjoni või üldse mis tahes
valimiskomisjoni tegevusega, vaid need on seotud eeskätt nn.
kodakondsuse määramisega. Me tõstsime selle küsimuse üles ja
saatsime vastavad märgukirjad härradele Närskale, Nugisele ja
Vähile seoses sellega, et kodakondsuskomisjonide poolt tehtud vead
tegelikult piirasid hääleõiguslike kodanike ringi. See oli
väljaspool meie kompetentsi olevate organite süü. Nii et vastava
esildise me oleme teinud ja praegu jooksevad vastava menetluse
tähtajad. Me anname sellest muidugi aru. Aitäh!
Juhataja
Ütleksin hr. Leissonile, et juhatus on materjalid saatnud
prokuratuuri. Jaan Lippmaa!
J. Lippmaa
Mul on kaks probleemi. Me võtsime vastu sellise seisukoha, et
topeltkodakondsusega isikud, kes elavad välisriikides ja soovivad
osaleda Riigikogu ja presidendi valimistes, võivad seda teha, kuid
selleks tuleb taotleda nende riikide valitsustelt luba. Ma ei kuulnud
teie eelmisest esinemisest ega ka täna, kas need load on olemas, kas
neid on taotletud, milliste riikide valitsused on neid lubanud, kui
palju tuleb sealt juurde meile valijaskonda ja kuidas valijad
jaotuvad.
Punktis 2 on öeldud, et 11. juulil te teete teatavaks mandaatide
jaotused, aga kui tänaseni te mitte midagi ei räägi väljastpoolt
Eestit tulevate hääletajate arvu ja jaotuse kohta, saan ma
järeldada, et neid te veel ei tea. Kuidas on sellega asi? Palun
selgitada, sest mandaatide jaotus sõltub nende hääletajate arvust,
kes tulevad väljastpoolt Eestit juurde!
Teine küsimus on selle kohta, et möödunud nädalal me tegime
niisuguse ülevaate Pärnus Riigikogu kandidaatide osas. Tuli välja
selline õnnetu situatsioon, et suurem osa inimestest, kes võiksid
kandideerida, keda võiks toetada mitte poliitilistel kaalutlustel,
vaid kes üldse Riigikogu tööks sobivad iseloomu ja omaduste
poolest, on puhkusel. Kui nüüd seda tuleb teha juuli lõpuks, ei
saa me selle ajaga suurt hulka inimesi kätte. Kas te ei arva, et
selline kiirustamine halvendab Riigikogu kvaliteeti?
E.-J. Truuväli
Ma püüan vastata teie küsimustele, kuigi ilmselt mina ei ole
see õige vastaja. Esimene küsimus, mis puudutab välismaal
hääletamist, selle režiimi ja väljaspool Eestit olevaid
hääletajaid. Mul tuleb sellega seoses meelde kadunud Voldemar Panso
ütlemine, et on olemas näitekirjanikud ja on olemas lavastajad ning
paraku on niimoodi, et väga paljud head näidendid jäävad
sellepärast lavastamata, et nad ei ole lavastatavad või lavastaja
ei oska öelda, kuidas neid tuleks lavastada. Ja ma peangi siin
ütlema, et meie tõepoolest ei oska täpselt öelda, mismoodi peaks
neid toredaid valimiseaduse täiendusi ellu viima. Ma avaldasin juba
tookord oma kahtlusi nende täienduste suhtes. Ma olen teinud
järelepärimisi ja püüdnud välja selgitada, kuidas niisugustel
juhtudel käitutakse. Olen saanud järgmisi vastuseid. Kui soovitakse
läbi viia kas rahvahääletust või valimisi mingi teise riigi
territooriumil, siis pöördutakse vastava taotlusega selle riigi
poole. Kui soovitakse, et teises riigis elavad isikud võtaksid osa
mingi konkreetse riigi valimistest, kui on tegemist
topeltkodakondsuse ja muude sääraste asjadega, on olemas vastavad
riikidevahelised kokkulepped. Näiteks Soome kokkulepped Taani ja
Rootsiga. Teistsugust informatsiooni mina saanud ei ole. Homme
tulevad ameeriklased ja külastavad meie valimiskomisjoni. Selle
küsimuse tõstame üles. Mina ei oska sellele praegu lahendust
leida.
Nüüd nendest, kes tulevad hääletama väljastpoolt Eestit. Kui
nad jääksid ühte Tallinna valimisringkonda, nagu üks projekt oli
juba tehtud, siis oleks asi väga lihtne. Kõik need, kes olid kantud
rahvahääletuse nimekirja – neid oli umbes 7900 –, oleksime
arvestanud Tallinna juurde. Kuna aga nüüd valimisseaduse täiendus
näeb ette, et neil on õigus valida ise valimisringkonda, s.o.
otsida üles oma juured, siis meil ei ole praegu mitte mingisugust
tehnilist võimalust kohe välja selgitada, kui palju tahab minna
Raplasse, kui palju Läänemaale, kui palju Tallinna jne. Seepärast
me ei näegi muud võimalust, kui jätta nad käesoleval juhul välja
mandaatide jaotusest.
Mis puutub teise küsimusse, et sobivad kandidaadid on puhkusel
jne., siis nagu te mäletate, alustasin ma tingimusest, et kui
poliitilised jõud nõustuvad, kui nad leiavad selle võimaliku
olevat. Selgemalt ma sellele vastata ei oska. Aitäh!
S. Sovetnikov
Lugupeetud hr. Truuväli! Umbes nädal tagasi te avaldasite
kahtlust, kas valimiskomisjonid on tehniliselt valmis korraldama
valimisi 6. või 13. septembril. Kas asi on tehnilises mõttes tõesti
nii palju edasi liikunud, et me saame valimised organiseeritult läbi
viia 13. septembril? Tänan!
E.-J. Truuväli
Ma vastan sellele, hr. Sovetnikov. Nädal tagasi ma ütlesin, et
kõiki jõude kokku võttes on võimalik 13. kuupäeval seda teha,
kui ajagraafik kõigis ülejäänud küsimustes jääb Riigikogu
valimiste seaduse raamidesse. Ma tõin esile ka raskusi ja rõhutasin,
et teatud tingimustel on siiski seda võimalik teha. Ma ei ole midagi
nädala jooksul ümber mõelnud ega hinnaalandusi teinud. See on
raske, aga tehniliselt siiski veel võimalik.
A. Paju
Austatud juhataja! Lugupeetav ettekandja! Minu küsimus on
sündinud teie vastusest hr. Leissoni esimesele küsimusele. Te
ütlesite, et eilse päeva seisuga ei ole veel see raha, mis oli
ettenähtud referendumiks, sattunud nende kätte, kes on seda
õigustatud saama. Referendum oli meil 28. juunil. Möödas on nõnda
palju aega! Millised on objektiivsed põhjused ja mida te ütlete
inimestele, kes siis töötasid ja nüüd ootavad?
E.-J. Truuväli
Lugu on nimelt selles, et võlgnetakse mitte kogu meeskonnale,
vaid osale meeskonnale. Mõnedes piirkondades ei ole jõutud võlgu
klaarida ja tuleneb see põhiliselt sellest, et kui raha oli üle
kantud, tuli rahareform ja kohalikud pangad saatsid ülekanded
tagasi, et keskpank teeks ümberarvestuse kroonidesse – sellest
ongi asi tulnud.
Mis puutub sellesse, kuidas ma selgitan seda valimiskomisjonidele,
siis pean ütlema, et oleme nende valimiskomisjonide
põhikontingendiga töötanud juba kolm aastat ja meil vastastikuseid
süüdistusi ei ole. Me leiame alati kellegi teise, kes on väljaspool
meid.
I. Fjuk
Hr. juhataja! Hr. ettekandja! Mul on kaks blokki küsimusi.
Esimene on selline: kas on esitatud riikidele, kus on kavas
valimisi korraldada, taotlused nende valimiste läbiviimiseks? Kas
vastused on saadud ning kui jah, siis millised need on? Kui veel ei
ole saadetud neid taotlusi, siis millal saadetakse? Millal loodetakse
saada vastused ja kui need vastused on nii- või naasugused või ei
tule neid üldse, kas siis valimiskomisjon ikkagi arvab, et võib
valimisi seal teistes riikides korraldada? See on esimene blokk.
Teine on niisugune. Kuivõrd tähtaeg on väga lühike, kas
valimiskomisjon on kavandanud valimispropaganda läbiviimist
välismaal, et see oleks kõigile kandidaatidele võrdne? Juhul kui
võrdsuse printsiip ei ole realiseeritav, kes peaks selle nimel
tegutsema, et see oleks kõigile võrdne? Demokraatlike valimiste
lähtepositsioon ja üks põhiprintsiipe on see, et kõigil oleks
võrdsed võimalused. Millised on need kanalid, mis võimaldavad
välismaal valimispropaganda tegemist kõigile võrdselt?
E.-J. Truuväli
Hr. Fjuk, ma vastan esimesele küsimusele lühidalt: ei ole. Kui
me saadame välisriigile taotluse, peame fikseerima kuupäeva, millal
meil üritus toimub. Seda kuupäeva meil teatavasti ei ole.
Järelikult me ei saagi seda enne teha, kui on valimised välja
kuulutatud. See on obligatoorne tingimus ja seda me ei oleks saanud
varem kuidagi teha.
Nüüd vastus teisele küsimusele. Kehtivas Riigikogu
valimisseaduses on fikseeritud, et valimiskomisjonid ei korralda
valimispropagandat. Nende liikmetel on isegi keelatud kandidaatide
poolt ja vastu agiteerida.
E. Savisaar
Lugupeetud spiiker ja austatud valimiskomisjoni esimees! Mul on
üks täpsustav küsimus: te ütlesite, et võib kutsuda õpetajatest
valimiskomisjonide liikmed puhkuselt varem tagasi, aga mulle tundub
nii, et neid ei saa tagasi kutsuda valimiskomisjoni esimees, vaid
vastava kooli direktor, ja kui tema seda ei tee, siis keegi teine
seda ka teha ei saa. Ja puhkuselt tagasi kutsutakse ikkagi mitte
valimiskomisjoni, vaid kooli tööle ja sealt siis suunatakse
valimiskomisjoni. Teiste sõnadega, nähes seda mehhanismi, kas see
teie optimism ei ole siiski liialdatud, et valimiskomisjonide liikmed
õnnestub varem kokku saada?
E.-J. Truuväli
Hr. Savisaar, minu arvates minu tänase esinemise viimased laused
ei olnud sugugi optimistlikud, sest ma ju ütlesin selge sõnaga, et
nad läksid puhkusele tavalisest kaks nädalat hiljem. Nii et minu
arvates ei tule see variant üldse kõne alla. Ja mis puutub sellesse
tagasikutsumise juriidilisse käiku, siis ma usun, et ma tean,
mismoodi see juriidiliselt käib. Juriidiline käik on läbi
direktori, see on loomulik, aga õpetaja võib komisjoni tulla ka
ilma direktorita. Tema puhkus jätkub, aga ta lihtsalt tuleb puhkuse
ajast töötama.
K. Ellik
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud ettekandja! Te olete nii varem kui
ka täna mitmel korral kinnitanud, et 13. kuupäev klapib juhul, kui
käik läheb hästi õlitatult ja õnnestub. Siis saaks selle asjaga
äärepealt hakkama. Kas aga tasub oma varjuga iga hinna eest võidu
joosta ja teha seda teatud riisikoga? Mis te sellest arvate, kui see
valimiste päev oleks tsipake hiljem? Aitäh!
E.-J. Truuväli
Ma saan vastata väga lühidalt. Kui ei tehta kõike selleks, et
asi õnnestuks, siis see üldjuhul ei õnnestu kunagi. Nii et teatud
positiivne programm ja optimism peab alati olema.
Mis puutub teise küsimusse, siis on muidugi selge, et kui
valimiste tähtaeg on hilisem, on meie organisatsiooni riskid ja ohud
tunduvalt väiksemad.
A. Gussev
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud ettekandja! Põhiseaduse §-s 79 on
öeldud, et Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on
vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Seaduses, mille me kümme
minutit tagasi vastu võtsime, on juttu kümnest Riigikogu liikmest.
Rakendusseaduses on tehtud erand selle paragrahvi suhtes. Milline
variant on teie arvates parem?
E.-J. Truuväli
Siin on kaks vastuse varianti, nagu ma aru saan. Üks on
juriidiline ja teine tundeline vastuse variant.
Mis puutub esimesse varianti, siis hr. Anton põhjendas minu
meelest täiesti piisavalt, miks on jäädud selle variandi juurde.
Mis puutub teise varianti, siis mina ei ole poliitik ja
poliitilisi otsuseid mina tavaliselt ei tee.
Juhataja
Suur tänu, hr. Truuväli! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei
ole. Tänan!
Kolleegid, ma juhin teie tähelepanu veel sellele, et käesoleva
päevakorrapunkti arutamine hakkas otsast peale. Eelnevalt esitatud
parandusettepanekud arvesse ei lähe, läbirääkimised algavad ja me
ootame uusi parandusettepanekuid. Indrek Toome!
I. Toome
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Väliskomisjon arutas
oma eilsel korralisel istungil valimistega seonduvaid küsimusi väga
põhjalikult. Arutelus osales ka Marju Lauristin.
Miks väliskomisjon seda arutas? Seepärast, et meil tuleb
otsustamisel lähtuda loomulikult nii poliitilisest kui õiguslikust
aspektist, nii sise- kui välispoliitilistest mõjuritest. Koosolekul
osales 7 komisjoni liiget, rohkem kui tavaliselt, ja me otsustasime
kujundada arvamuse või seisukoha selles küsimuses.
Väliskomisjon toetab 13. kuupäeval läbiviidavaid valimisi, kui
Ülemnõukogu õiguskomisjon ja valimiskomisjon leiavad võimaluse
need läbi viia nii, et ei rikutaks põhiseadust, põhiseaduse
rakendusseadust ja valimisseadusest tulenevaid nõudeid. Minu teada
arutas ka õiguskomisjon eile väga põhjalikult seda küsimust. Nagu
me nüüd teame, leiavad nii õiguskomisjon kui ka valimiskomisjon,
et me ei riku mingil juhul ei põhiseadusest, selle rakendusseadusest
ega valimisseadusest tulenevaid nõudeid. Nagu ma aru saan, üks
rikkumine siiski on: üks päev jääb puudu.
Millest lähtusid väliskomisjoni liikmed arupidamisel? Nagu ma
juba ütlesin, tuleb arvestada nii sise- kui ka välispoliitilisi
mõjureid. Mulle tundub, et siin saalis jäi esmaspäeval kolleegidel
vale mulje sellest informatsioonist, mis seondus Marju Lauristini
faksiga kaugest Budapestist. Mitmel inimesel tekkis arvamus, et
Euroopa Nõukogu ja hr. Martinez isiklikult nõuavad läbi Marju
Lauristini, et valimised viidaks läbi kas 6. või kõige hiljemalt
13. septembril, et siis oleks meil võimalik septembri lõpus ja
oktoobri alguses korraldatava Euroopa Nõukogu järjekordsel
korralisel istungil vastavalt Euroopa Nõukogu reglemendi nõuetele
kandideerida ja saada täisliikme staatus Euroopa Nõukogus, selles
väga dominantses rahvusvahelises parlamentaarses kogus. See ei ole
õige probleemiasetus.
Ma esitaksin küsimuse: kelle huvides tuleks nii teha? Kui me
aasta tagasi avaldasime oma soovi ühineda Euroopa Nõukoguga, siis
tegime seda loomulikult mitte Martinezi, mitte Euroopa Nõukogu, vaid
Eesti Vabariigi ja tema parlamentaarse kogu, tema juhtkonna ja tema
elanike huvides. Seetõttu tuleb kogu lähenemisnurk täna
otsustamisel väga korrektselt paika panna.
Ühinemine Euroopa Nõukoguga nii kiiresti kui võimalik on tõesti
meie endi huvides. Eesti Vabariigi, tema põhiseaduse, seaduste ja
demokraatliku elukorralduse maine rahvusvahelises ulatuses tõuseb
kahtlemata, kui meid võetakse vastu Euroopa Nõukogusse.
Väliskomisjoni esimehena võin öelda, et väga paljude
rahvusvaheliste organisatsioonide ja parlamentaarsete kogude hulgas
kasvab Euroopa Nõukogu autoriteet ja maine pidevalt. Veel kord
toonitan, et Euroopa Nõukogu vaim leiab üha suuremat kõlapinda.
Meie ühinemine Euroopa Nõukoguga juba täisliikme staatuses aitab
kaasa eeskätt meie vabariigi poliitilise maine tõstmisele
rahvusvahelises ulatuses, aga loomulikult ka meie majandusliku
olukorra tervendamisele, kuna pärast liitumist tekib täiesti uus
situatsioon ka meie kui demokraatliku riigi ja tema institutsioonide
hindamisel rahvusvaheliselt. Nii et veel kord tahan toonitada: keegi
ei suru seda meile peale väljastpoolt, vaid see on meie endi
sisemine immanentne huvi, millest me lähtume.
Sellest kõigest tulenevalt on mul väliskomisjoni nimel õigus
öelda, et väliskomisjon toetab täna teile esitatud otsuseprojekti
vastuvõtmist. 7-st kohalolnust toetasid 6 väliskomisjoni liiget
seisukohta, mille ma teile esitasin. Vastu oli väliskomisjoni liige
Vello Pohla, kelle eriarvamuse ma teieni ka toon, sest meil oli
selline kokkulepe. Vello Pohla ütleb nähtavasti hiljem ka ise oma
seisukoha välja, kuid mina saan aru, et tema ei toeta nii varast
valimiste korraldamist seetõttu, et sel juhul ei anta poliitilistele
jõududele küllalt aega ja võimalusi tutvustada oma kandidaate ning
valimiste demokraatlikkus võib kannatada.
P. Kask
Austatud hr. spiiker! Kallid kolleegid! Kui hr. Truuväli
tutvustas valimiskomisjoni seisukohti, siis esindas ta oma ametkonna
huve ja tema jutus väljendus valimiskomisjoni vastutustunne selle
eest, et valimised oleksid tehniliselt hästi läbi viidud ja
õnnestuksid.
Hr. Toome keskendus teistele aspektidele. Eelkõige on need
valimiste välispoliitilised aspektid ja ka temal on õigus, tema
tunneb oma turjal kohusetunnet ja selle koormat, mis on seotud just
välispoliitiliste aspektidega.
Aga valimistel on ka teisi aspekte, millest kõige olulisemad on
poliitilised. Valimised peavad õnnestuma ka poliitiliselt ja selles
suhtes tunnen mina omakorda vastutust, kuna olen üks Riigikogu
valimisseaduse eelnõu autoreid ja arvan, et kujutan päris hästi
ette ja tean ka oma kogemustest, mida kujutab endast valimisteks
valmistumine erakonnas või valimisliidus ja kandidaatide
ülesseadmise periood. Kuigi eelmistel valimistel 1990. aastal oli
ülesseadmise periood samuti väga raske, oli asi mitmes mõttes
siiski kergem kui sel aastal. Nimelt sai kandidaate üles seada
ükshaaval, nõusolekuid sai neilt võtta tagantjärele,
registreerimise ajal. Samuti ei olnud siis puhkuste probleemi,
valimised olid normaalsel ajal, talvel, mil kõik inimesed on tööl
ja kodus kättesaadavad.
Eelolevad valimised on mitmes mõttes erakordsed. Me kasutame
esimest korda nimekirjameetodit, kandidaatide nimekirjad tuleb
esitada valimiskomisjonile kompleksselt. Me peame esitama korraga 13
nimekirja kuni 100 kandidaadiga ja igalt kandidaadilt saama
vormikohase allkirja kandideerimise nõusoleku avaldusele ja
süümevandele. Samal ajal on kõik need kandidaadid inimesed, kõigil
nendel on eraelu, oma puhkuseperiood. Ma kujutan ette, et 5–10%
inimestest on kuskil välismaal, 5, 10 või 15% kuskil suvilas või
maal. Nende kättesaamisega on tegemist. 5–10% neist tahavad mõelda
kuni viimase hetkeni, kas nad ikka kandideerivad või mitte. Ja kui
me sellises olukorras, tundmata veel mängureegleid, sest
mängureeglid kehtivad ju esimest korda, otsustame, et valimiste
tähtaja ettepoole toomiseks on vaja kokku suruda just kandidaatide
ülesseadmise perioodi, siis ma arvan, et me toimime vähemalt minu
mätta otsast vaadates vastutustundetult. Poolt- ja vastuargumente
valimiste ettepoole toomiseks on rohkesti. Need kõik on mõjuvad,
olulised, tähelepanu väärivad ja eks lõppkokkuvõttes otsusta
küsimuse hääletamine.
Mina pidasin oma kohuseks kõiki siinolijaid, kõiki kolleege
informeerida sellest, mida tähendab kandidaatide ülesseadmine ja
mida on selles perioodis oodata. Kui hr. Truuväli on järjekindlalt
kaitsnud tehnilise korraldamise ja toimkondade huve, ei ole lubanud
kokku suruda valimisseadusega määratud tähtaegu töölõikudes,
mis puudutavad valimiste tehnilist korraldamist, siis minu arvates
veel vähem on meil õigust aega kokku hoida sellelt kõige
tähtsamalt perioodilt, töölõigult, mis määrab tegelikult
valimiste poliitilise tulemuse ja õnnestumise. Mul on konkreetne
ettepanek asendada 13. september 27. septembriga. Sel juhul jääb
otsuseprojektist välja teine punkt, sest kõik teised tähtajad
määratakse valimisseadusega. Tänan!
M. Lauristin
Lugupeetud Ülemnõukogu! Mul on hea meel, et härrad Toome ja
Kask juba enne mind heitsid valgust selle valiku erinevatele
aspektidele, mis meil tuleb teha, sest on selge, et igasugune
demokraatlik valikuprotsess peab lähtuma tõesti kõikide aspektide
arvestamisest ja täielikust informatsioonist. Ja ma kohe tahaksin ka
teie ees vabandada, kui tõesti juhtus nii, et meie delegatsiooni
soovi anda Ülemnõukogule informatsiooni asjade faktilisest seisust
siin kuidagi vääriti tõlgendati. Ma tahaksin ka ajakirjanikele
öelda, et Euroopa Nõukogu loomulikult ei avalda meile mingisugust
survet, kuid Euroopa Nõukogus on oma reglement, seal on inimesed,
kes selle reglemendi järgi valmistavad ette küsimusi päevakorda
võtmiseks, nagu meiegi siin teeme. Ja kui selgus, et tõesti
asjaolud on sellised, et meie jõudmine sügissessiooni päevakorda
on seotud valimispäevaga, pidasime oma kohustuseks seda
informatsiooni teile edasi anda. Kahjuks tekkis sellest niisugune
väärtõlgendus, et tegemist on mingisuguse survega.
Hr. Toome juba ütles, et on meie enda teha, kuidas otsustame.
Tõepoolest, me peame valima erinevate aspektide, erinevate
prioriteetide vahel. Hr. Ellik küsis siin, kas tasub oma varjuga
võidu joosta. Ja ma arvan, et meil on see küsimus seotud mitte
ainult selle konkreetse asjaga, vaid ka näiteks turumajandusele
üleminekuga ja väga paljude muude asjadega. Kui me oleme
konkurentsiolukorras kas majanduses või poliitikas, siis me lihtsalt
peame kogu aeg oma varjuga võidu jooksma, sest võidab see, kes on
esimene. Ja sellessamas rahvusvahelises plaanis ongi praegu olukord,
kus meil on reaalne võimalus olla esimesed, kui me ise pingutame.
Kui me aga leiame, et see ei ole tähtis, siis me seda ei tee. Nii on
ka majanduses ja igal pool mujal. Meie valmisolek teatud pingutuseks,
oma parima andmiseks, nagu ka hr. Truuväli ütles, minu meelest ongi
see, millest sõltub, kas me jõuame kõik ettevalmitused ära teha,
kas ka erakonnad jõuavad oma nimekirjad valmis saada jne.
See on ikkagi tahte küsimus. Ja selle tahte kujundamisel on minu
meelest väga tähtis, et me leiaksime tasakaalu nende erinevate
motiivide vahel. Muidugi on igal inimesel oma soovid, on tõesti
puhkused, on reisid ja perekonnad. Muidugi on organisatsioonilised
probleemid meile uudsed, sest loomulikus ühiskonnas ei valmistuta
valimisteks mitte kaks-kolm kuud, vaid kaks aastat. Ja selle ühe või
kahe nädalaga ei muuda seda ebaloomulikkust. Me oleme niikuinii
ebaloomulikud, ebaloomulikus olukorras. Tähendab, me peame ikkagi
kaaluma, mida me võidame ja mida me kaotame.
Tõepoolest, kui me lükkame valimispäeva edasi, võidame natuke
selles, et meil on lahedam valimisi ette valmistada. Isiklikus ja
erakondade elus kujuneb situatsioon natuke lahedamaks. Mida me aga
kaotame? Meie delegatsiooni informatsiooni mõte oligi selle
näitamises, et ma kaotame ühe šansi kogu riigile, kogu rahvale.
Nüüd ongi küsimus selles, et praegu pakutud 13. kuupäev ei ole
selles suhtes ideaalne, sest meile tõesti öeldi täiesti
rahulikult, et septembri esimene nädal on reglemendi kohaselt
suurepärane, kõik järgmised on seotud juba riskiga. Kui otsustame
13. kuupäeva kasuks, tekib muidugi uus pingutamisvajadus. Sellele
riskile minnes peame panema käiku kõik lisamehhanismid, et me ei
langeks välja graafikust. Pärast 13. kuupäeva ei aita enam ka
lisapingutused. Ma siiski arvan, et erakonnad, kes tõsiselt on
valimistele mõelnud, samuti välisministeerium ja kõik muud
institutsioonid, kes tegelevad välispoliitikaga, suudavad ennast
pingutada, kui see ühine siht on selge ja kindel. Ja seepärast ma
kutsungi üles pingutama.
A. Ristkok
Lugupeetud kolleegid! Valimiste forsseerimise tung on ilmnenud
juba möödunud sügisest saadik. Sellel on palju põhjusi, me oleme
nendega üsna hästi kursis. Üks viimaseid põhjendusi, mis
forsseerimise juures esile tuuakse, on Euroopa Nõukoguga liitumise
argument ja tõtt-öelda teeb see mind üpris ärevaks. Eriti kui
püüda natuke üldistada meie seniseid kogemusi rahvusvaheliste
organisatsioonidega liitumisel.
On ju nii, et me vaatame Eesti asja peale siit Toompea mätta
otsast. Millegipärast on juba pikka aega kestnud tava, et siit mätta
otsast paistavad asjad sedamoodi, nagu oleks meil absoluutse tõe
oreool ümber. Aga ei maksa unustada, et see on ikka üks miljonitest
mätastest Eestis ja iga teise mätta otsast vaadatuna paistavad
sealsed asjad tähtsamad. Selletõttu ei tarvitse meie pilk alati
kõige õigem olla.
Tähtis on tegelikult ikka see, et Eesti rahvas ja maa kestaksid
ja inimesed võiksid inimväärset elu elada. Ja kogu riigijuhtimine
õigustab ennast ainult siis, kui ta selle eesmärgi nimel toimib.
Ma ei ole kindel, et paljud meie sammud siin seda eesmärki
teenivad. Neid ajendavad meie võimuvõitluslikud huvid ja sellest
johtuvalt ka mitmesugused üsna tehislikud ettekäänded ja
põhjendused. Ja ma kardan, et välissuhete ületähtsustamine kuulub
samasse valdkonda.
Eesti Vabariik on juba tunnustatud riik, ta on maailma kaardil
olemas, kõik peavad temast lugu. Ühe või teise organisatsiooniga
liitumine täna või homme kindlasti ei ole tähtsaim selleks, et
Eesti siseelu korraldada. Siseelu korraldamisega me tegeleme hoopis
vähem ja see ei paista nagu meid nii väga ahvatlevatki. Selletõttu
ma ei usu, et Euroopa Nõukoguga liitumine on kõige otsustavam Eesti
enda elu korraldamise seisukohalt ja ka Eesti maine suurendamiseks
välismaal.
Meil on juba ka mõningaid kogemusi selliste rahvusvaheliste
liitudega ühinemise vallas. Seesama äsjane sundsituatsioonis
liitumine Rahvusvahelise Valuutafondiga on meile tegelikult juba
mõningaid kogemusi andnud. Meile avaldati päris tugevat survet
seoses rahareformi ja maksudega, mistõttu me tegelikult hammustame
üsna valusalt oma ühiskonda ja me veel ei teagi, millega see
tegelikult lõpeb ja kas see ikka ongi kasulik. Võib-olla hoopis
lõikame üldse ära paljud oma šansid, alludes Rahvusvahelise
Valuutafondi nõuetele. Eks Euroopa Nõukogu oli üks suur jututuba,
kus prevaleerivad Euroopa huvid. Eesti huvid ei tarvitse seal erilist
toetust leida, neid tuleb formuleerida järjest kompromislikumalt ja
see, kui palju me sealt võidame, ei ole sugugi selge. Lubadused, et
see meile on kasulik, on üsna abstraktsed. Nõnda on kõigi
ühingutega liitumise eel meile lubatud, aga tulemusi on küll väga
raske leida.
Omapärane on see paradoks, millele me Euroopa Nõukoguga seoses
mängime. Valimiste läbiviimist enne Euroopa Nõukogus meie
liitumise küsimuse arutusele võtmist on vaja selleks, et
demonstreerida, justkui oleks Eesti tõepoolest demokraatlik riik.
See on asja formaalne külg. Sisuliselt aga, kui me tähtaega kärbime
ja kiirustame, siis sellega tegelikult ohustame demokraatiat. Me ei
võimalda elanikkonnal normaalselt orienteeruda oma esindajate vahel
valikut tehes. Kärpides tähtaega, kogu demokraatlik protsess
tegelikult hoopis pidurdub. Selle fassaadi nimel me ohverdame sisu.
Ma ütleksin, et see on isegi moraalitu, kui me tahame tõesti, et
Eesti riigi juhtimine oleks demokraatlik.
Selle võtte õigustamiseks me klammerdume ka bürokraatlike
argumentide külge. Näiteks see, et me ei riku ühtegi seadust ega
sätet, on nii ainult paberi järgi. Me rikume neid samu demokraatia
põhimõtteid.
Minu meelest on Ülemnõukogu seni valimistähtaegade
paikapanemisel olnud küllaltki arukas. Juba möödunud aastal
fikseeriti selle aasta lõpp kui viimane tähtaeg. Kevadel leiti
võimalik olevat tõsta seda ettepoole, septembrisse. Siis kaaluti
põhjalikult neid kuupäevi, enne kui otsus langetati. Millegipärast
nüüd mõni kuu enne selle tähtpäeva saabumist me üritame
meeleheitlikult leida veel mingeid argumente, et kuidagimoodi
nihutada seda kuupäeva taas ettepoole. Ma ei pea seda mõistlikuks
ja arukaks. Leian, et meie varasemad otsused on piisavalt arukad,
isegi mõnevõrra kiirustavad. Nendest kinnipidamine peaks meie
valijaid täielikult rahuldama. Ma ei poolda sellist kiirustamist ja
leian, et see on meie demokraatiale pigem ohtlik kui kasulik. Aitäh!
A. Tarand
Lugupeetud juhataja! Kallid kolleegid! Mul ei olnud sellel teemal
üldse kunagi kavas kõnet pidada, aga ma pean avameelselt
tunnistama, et mõned sõnavõtud mind hämmastasid. Milles on
küsimus? Kui me räägime demokraatia arengust ja ettevalmistustest
valimisteks ning aeg, mille üle me kaupleme, on kaks nädalat, siis
on midagi väga valesti arvestatud. Minu arvates võtab Eesti
küpsemine demokraatiaks aega umbes 20 aastat, mitte kaks nädalat.
Mis puutub valimispäeva kaugemale nihutamist pooldavatesse
argumentidesse, siis üks nendest on see, et ei jõuta valimisi ette
valmistada. Valimiste ettevalmistamine minu andmetel, kes ma ei ole
väga aktiivne parteitegelane või ei ole üldse parteitegelane, käib
juba täie tuhinaga. Mõne inimese käitumisest on seda selgelt näha
olnud. Minu teada on ka nimekirju koostatud. Nii et selles mõttes
annaks tulevärki televisioonis ja müürilehtedel ning muid
niisuguseid üritusi kaks nädalat kauem korraldada.
See on küll puhtalt isiklik arvamus, aga nendel valimistel ei
sobi minu meelest ameerikalik propaganda Eesti oludes kahel põhjusel.
Eesti rahvas ei ole õnneks arenenud keskmise ameeriklase tasemele ja
teiseks, majanduslike võimaluste vähenemise ja otste kokkutõmbamise
olukorras ei sobi parteidel hiilata sellega, et näidata, kui palju
nad on võimelised raha ja aega raiskama kaheldava väärtusega
propagandale.
Kolmas asi, kui nüüd tõesti arvestatakse, et üks koht mingil
parteil – ükskõik millisel, mul on nad praegu täpselt võrdse
väärtushinnanguga antud – tuleb juurde või jääb vähemaks
tähtaja lähemale toomise või kaugemale nihutamise tõttu, siis ma
usun, et need arvestused on valed. Kogu Eesti huvides üks koht
Riigikogus ei määra mitte midagi. Mina neid punkte, mida mingi
partei võiks saada ühe kuu piires toimuvate valimiste kuupäeva
nihutamisel, ausalt öeldes ei usu. Kui saabki, siis on see pluss
tõesti ääretult pisike.
Kui kaaluda neid äärmiselt pisikesi plusse, mida mõni partei
mõne miinuse vastu võib saada, ja seda väga pisikest plussi, mida
annab meile Euroopa Nõukoguga esimesena ühinemine, siis minu
arvates on see tagumine pisike pluss pisut suurem kui need
parteilised plussikesed. Ei ole midagi otsustavat selles, kui Eesti
Euroopa Nõukogusse minekuga neli kuud hilineb, aga meil, eriti meie
juhtivatel poliitikutel, on küllaltki palju sportlase hinge, nad
tahavad olla esimesed. Näiteks presidendi ja peaministri kohale
kandideerimise peale raisatakse tohutult aega, peetakse pikki
läbirääkimisi ja ollakse üpris õnnetud, kui vahepeal midagi
viltu läheb. Tähendab, poliitikute mäng, kui nad on päris
asjalikud ja õiged poliitikud, on nagu sportlastel esikoht hirmus
tähtis. Minul ei ole eales nii olnud, ma ei ole selles mõttes üldse
sportlane ega ka eriti spordihuviline, mulle meeldib tihti teine koht
hoopis rohkem.
Nüüd pangu need juhtivad poliitikud, kes tahaksid nii president
kui peaminister olla, ennast kogu Eesti seisundisse: sellisel juhul
on ju ka Eesti esikohal siin Ida-Euroopas – pisike tähendus
Euroopasse mineku seisukohalt. Ja kui muid argumente üldse ei ole,
siis ma ei näe selle kahe nädala ümber kauplemise kõrval küll
rohkem argumente. Nii et see pisike pluss (saada varem Euroopasse)
jääb minu jaoks siiski valitsema. Peale selle oleks see 13. kuupäev
siiski lähedal mingile kompromisskuupäevale. Nii et ma kutsuksin
sportlikus meeles üles kokkuleppele 13. kuupäeva kasuks!
V. Pohla
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Valimiste kuupäeva
määramisel näib praegu, et peaküsimuseks on siin Euroopa Nõukogu
ja tema seisukoht või tema oletatav soovitus. See on tavaline näide,
kuidas demokraatlikes ühiskondades poliitilised jõud teinekord
püüavad tuua ühiskonnaelu välispoliitilist külge või aspekti
sisepoliitilistesse vaidlustesse.
Valimiste kuupäev – rõhutan veel kord eelkõnelejate sõnu –
ei otsusta Eesti Vabariigi vastuvõtmist Euroopa Nõukogusse selle
aasta oktoobris. Euroopa Nõukogu on ise huvitatud Eesti
vastuvõtmisest, kuna see laiendab ja süvendab tema poliitilist
tähendust ja osa Euroopas. Meie vastuvõtmiseks piisab täielikult
põhiseaduse olemasolust ja valimiste väljakuulutamisest. Meid on ju
tunnustanud paljud, me oleme ÜRO liige, Helsingi protsessi liige ja
keegi ei kahtle Eesti Vabariigi riigikorra demokraatlikkuses.
Ainuke vaidlusalune küsimus, mida on tõstatatud erinevatest
vaatenurkadest, on suhtumine n.-ö. vähemuste küsimusse. Kuid
selles küsimuses ei ole ka asi nii kardinaalne. Euroopa Nõukogu
poliitilisel komiteel on väga hea info meie poliitilisest
situatsioonist ja neil, nagu ma juba ütlesin, on kindel seisukoht,
et nad meid vastu võtavad.
Lugupeetud pr. Lauristini surve Euroopa Nõukogu kaudu valimiste
korraldamiseks võimalikult varem lähtub minu arvates sellest, et
see on osale poliitilistest jõududest soodus. Euroopa Nõukogusse
astumist püütakse niimoodi ära kasutada. Pr. Lauristini seisukohta
on nähtavasti kujundanud isiklik kontakt meie küsimuse
ettevalmistajaga Euroopa Nõukogu poliitilises komitees. Mingit
ametlikku soovitust, soovi või ettepanekut meie valimiste suhtes ei
ole Euroopa Nõukogu esitanud ega saagi esitada, kui arvestada selle
organisatsiooni staatust. Olin maikuus ise Strasbourgis ja veendusin
selles, vesteldes Euroopa Nõukogu Parlamentliku Assamblee saadikute
ja Euroopa Nõukogu administratsiooni liikmetega, muu hulgas
asejuhataja hr. Bruno Halleriga.
Meie ägedal poliitilisel võitlusel on oma loogika ja omad
vajadused. Riikluse taastamise loogika ei lange sellega alati kokku.
Ja meil, nagu siin on rõhutatud, olgu valimiste kohta otsuste
tegemisel peamine kriteerium legitiimsus ja demokraatlikkus. Ja
praegu me kuulsime hr. Truuvälja ettekandest, et tõepoolest
kutsutakse õpetajad puhkuselt tagasi, nagu oleks mingisugune
erakorraline olukord, kus me peame nüüd erakordselt kiiresti
korraldama valimised. Paraku langeb valimiskampaania puhkuste ajale,
mil valimiskampaaniat teha on väga raske. See asetab soodsasse
olukorda üksnes need kandidaadid, keda rahva hulgas juba tuntakse,
aga uuele verele, keda me Riigikogusse nii väga tahame ja vajame,
selline äärmiselt varajane valimiskampaania soodus ei ole. Mina
olen seisukohal, et legitiimsuse ja demokraatlikkuse seisukohalt on
sobilik 27. september või äärmisel juhul 20. september. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, mulle tundub, et saalis valitsevad
erimeelsused on juba fikseeritud. Kas mõtleme ka läbirääkimiste
lõpetamise peale?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada
läbirääkimised pärast Priidu Priksi sõnavõttu?
Selle ettepaneku poolt on 42 rahvasaadikut, vastu 2, erapooletuid
3. Läbirääkimised lõpetatakse pärast Priidu Priksi sõnavõttu.
Enn Leisson!
E. Leisson
Lugupeetud hr. juhataja! Lugupeetud kolleegid! Omal ajal oli
Inglismaa peaministril Churchillil eriline märk, mida ta tegi oma
kõnede servadele. Pärast tema ametist lahkumist üritati kaua seda
märki lahti mõtestada, kuni leiti üks tema varasemaid päevikuid
ja seal on see lahti kirjutatud nii: kui argument on nõrk, tõsta
häält. Täna on kõigi meie saalis kõnelnute toon olnud
erakordselt vaoshoitud ja hääl vaikne. Lapsiku loogika järgi peaks
sellest tulenema, et argument valimisseaduse ja põhiseaduse
eiramiseks on ülimõjuv.
Tõepoolest, me ihkame Euroopasse, Euroopa ühiskodusse, ihkame
olla eurooplased, jäädes samal ajal eestlasteks. Aga tundub, et
selles reas on üks komponent puudu – olgem seejuures ka
demokraadid. Ja demokraatia on eelkõige seaduslikkus. Seadusele peab
alluma isiku või isikugrupi tahe.
Kui Euroopa Nõukoguga liitumise tingimusteks on demokraatliku
põhiseaduse olemasolu ja demokraatlike valimiste läbiviimine, siis
ma julgeksin küll väita, et need valimised, millega meid valiti,
olid demokraatlikud. Seda ei ole vaidlustanud mitte keegi, mitte
ükski välisvaatleja. Ja seda ei ole ka keegi vaidlustanud, et
stalinlik konstitutsioon, millest tulenes 1977. aastal tehtud
brežnevlik konstitutsioon, oli ulmeteos, mis oli kokku kirjutatud
taevas ja selle taevariigi tulekust maa peale, mida keegi ei mõelnud
kunagi täita.
Meid võib ennetada Venemaa, kuid kas siis Venemaale ei esitata
tingimust läbi viia valimised, vastu võtta uus põhiseadus? Mitte
mingil juhul ei jõua ta seda teha enne meid. Põhiseadus on alles
koostamisel ja valimisi pole ette näha. Leedu määras oma valimiste
kuupäeva oktoobrikuusse, põhiseaduse asjus esialgu kokkulepet ei
ole.
Budapestis viibides oli mul võimalus kohtuda Euroopa regionaalse
koostöökomisjoni liikmetega ja nad ei ole küll eriti kindlad meie
kiires vastuvõtmises Euroopa Nõukogu liikmeks, kuid nad ei väida
sellele sugugi ka vastu. Kuid enne tahavad nad siiski näha, et me
liigume kindlalt demokraatlikul teel. Et me peame vähemalt enda
poolt vastuvõetud seadustest, nende kirjatähest ja vaimust rangelt
kinni. Ma ei nimeta praegu ühtegi kuupäeva, kuid ma kutsun teid
üles järgima seadust. Tänan!
S. Sovetnikov
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Ma ei kahtle põrmugi,
et valimised korraldatakse 13. või 20. septembril. Kas see on halb
või hea, aga need toimuvad. Meil ei tuleks üldse sellepärast muret
tunda. Mulle teeb muret see, millise sõnumiga sõidab meie vabariigi
parlamendidelegatsioon Euroopa Nõukogu istungile. Kuidas ta seletab
seda asjaolu, et 1/3 Eesti elanikkonnast ei ole Riigikogus esindatud?
Paremal juhul saab sinna 2-3 vene keelt kõnelevat rahvasaadikut.
Ma olen täiesti nõus Venemaa delegatsiooni avaldusega selle
kohta, et sadade tuhandete inimeste ilmajätmine kodakondsusest ja
selle saamise üpris ebaselged perspektiivid teevad sellest
probleemi, mis kuulub poliitiliste, kodaniku- ja
sotsiaal-majanduslike inimõiguste massilise rikkumise valdkonda. Ma
arvan, et samasugusel seisukohal ollakse ka Euroopa Nõukogus. Mulle
näib, et kõigepealt tuleb meil seada korda oma maja ja alles
seejärel koputada Euroopa ühiskodu uksele. Tänan!
A. Junti
Head kolleegid, mulle on viimasel ajal hakanud jääma niisugune
mulje, et seadusandjatele, kelleks me ennast siin ikka peame, on
hakanud tüütuks muutuma meie endi seadused. Kaks momenti.
Põhiseaduse rakendusseaduses on kirjas, et Ülemnõukogu koostab
valimiste graafiku. Meil on olemas valimisseadus, mis määrab
kindlaks valimisgraafiku. Kui korrektne olla, siis ei ole meie ees
olev otsus sugugi see, mis ta olema peaks. Nimelt peaks meil siin
olema valimisseaduse sätete muutmise seaduse eelnõu, siis oleks asi
korrektne. Kuid tõenäoliselt on meil siin tegemist üldiselt
levinud tendentsiga, mis minu meelest seisneb mõningate seaduste
otseses ignoreerimises.
Toon selle kohta ühe eriti markantse näite. Pärast rahareformi
komitee dekreedi nr. 035 avaldamist teatasid näiteks sõbrad
"Isamaast" nii Eesti Raadio kaudu kui ka pressikonverentsil
valjuhäälselt, et see on ebaseaduslik, kuid tänases "Postimehes"
ilmunud Laari intervjuu tunnistab selle täiesti seaduslikuks.
Ilmselt on nii kogu meie seadusloomega. See juhtum iseloomustab
meie suhtumist seadustesse ja vastuvõetud otsustesse. Kahjuks on ka
meie juhatus sellele teele läinud ja pakkunud välja õiguslikult
ebakorrektse otsuseprojekti. Ja võib-olla ongi kogu meie niisugune
lähenemine tingitud sellest, et me ei pea miskiks enda poolt
vastuvõetut, ignoreerime seda, mida me oleme otsustanud, ja püüame
lahendada küsimusi ebakorrektselt, ebakompetentselt. Seetõttu ma
teen järgmise ettepaneku: kui üldse kõnealuse projekti juurde
jääda, siis tuleks seda korrektselt viimistleda, õiguslikult
täpsustada ja alles siis edasi arutada. See tähendab, et sisse
tuleks võtta ka valimisseaduse muudatuse sätted. Aitäh!
P. Priks
Hr. spiiker! Lugupeetud kolleegid! Minu ohutunne Eesti julgeoleku
pärast võib-olla on suurem kui paljudel teistel kolleegidel.
Võib-olla on see vale, aga mis teha, kui ma tean, et teatud paikades
Eestis tegelikult ei kehti veel Eesti võim, vaid on jõus Nõukogude
võim, vahest ainult veidi muudetud näoga. Ka häirivad mind
kuuldused, võib-olla valed, võib-olla õiged, et Lõssenko
löömamehed praktiseerivad Dnestri ääres. Kuidas ka ei oleks, aga
sellest lähtuvalt pean ma mis tahes sidet Euroopaga või nende
sidemete tugevdamist hädavajalikuks meie julgeoleku seisukohalt.
Seepärast pooldan ma kindlalt kiiremat ühinemist Euroopa Nõukoguga.
Teades nüüd pr. Marju Lauristini arvamust, oleksin ma väga
tänulik, kui ma kuuleksin ka kahe teise meie kolleegi, s.o. härrade
Fjuki ja Telgmaa arvamust selle kohta, kuidas me ikkagi kiiremini
saaksime Euroopa Nõukogu liikmeks. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Oleks kena, kui kolleegid Telgmaa ja Fjuk avaldaksid
oma arvamuse töö korras, sest läbirääkimised on lõppenud ja ma
läbirääkimiste rubriigis sõna anda ei saa.
Kolleegid! Meie reglemendi järgne vaheaeg algab 4 minuti pärast.
Mul on niisugune ettepanek, et me läheme mõni minut varem
vaheajale. Nii saame veel kaaslastega nõu pidada. Otsustama asume
pärast vaheaega. Töö jätkub kell 12.17.
V a h e a e g
Juhataja
Vaheaeg on läbi.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 73 rahvasaadikut, puudub 24.
Mul on palve, kolleegid, katsuge varuda kannatust ja
kindlameelsust, ärge vahepeal saalist lahkuge, sest meil tulevad
mitmed tähtsad valimiste voorud, sealhulgas konkurss. Läbirääkimised
on lõppenud. Palun lõppsõnaks kõnetooli hr. Antoni. Annan hr.
Antonile tutvumiseks ka parandusettepanekud.
T. Anton
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Enne seda, kui me
alustame parandusettepanekute läbivaatamist, lubage lõppsõna
raames öelda veel üks kommentaar. Eesti Vabariigi põhiseaduse
rakendamise seaduse §-s 3 on järgmine tekst: "Riigikogu ja
Vabariigi Presidendi valimised kuulutab pärast põhiseaduse
vastuvõtmist välja Ülemnõukogu, määrates kindlaks valimiste
toimumise ajagraafiku. Valimised peavad toimuma hiljemalt 1992. aasta
27. septembril." Ma soovin, et kõik kolleegid mõistaksid
järgmist. Juhul kui meie otsuseprojekti punktis 2 on säte selle
kohta, et Vabariigi Valimiskomisjonil tuleb teha teatavaks mandaatide
jaotus valimisringkonniti 13. juulil k.a., pole rikutud kehtivat
seadusandlust ja meie poolt vastuvõetud otsus oleks täies
vastavuses põhiseaduse rakendamise seadusega.
Püstitati küsimus ka sellest, kas on võimalik Vabariigi
Valimiskomisjonile teha ülesandeks mandaatide jaotuse avalikustamist
otsusega või peaks seetõttu, et asi puudutab valimisseadust, vastu
võtma seaduse. Lugupeetud kolleegid! Kuivõrd seadusega on
Ülemnõukogule antud õigus seda küsimust reguleerida ja pole
märgitud, kas meil tuleks vastu võtta otsus või seadus, siis meie
arvates on Ülemnõukogu suva, kas ta võtab vastu otsuse või
seaduse. Kuna asi puudutab ainult valimispäeva määramist ja üht
valimistähtaega, on teile esitatud otsuseprojekt.
Parandusettepanekud on järgmised.
Kolleeg Kaljo Ellik teeb ettepaneku muuta valimiste päeva ja
kuulutada Riigikogu valimised välja 20. septembril.
Kahes teises ettepanekus, mis on tulnud kolleegidelt Peet Kaselt
ja Jaan Lippmaalt, tehakse ettepanek muuta valimiste kuupäeva ja
viia valimised läbi 27. septembril.
Kolleeg Peet Kase ettepanekus on õige märkus selle kohta, et kui
peaks otsustatama 27. septembri kasuks, tuleks jätta
otsuseprojektist välja punkt 2, sest kõik teised tähtajad
määratakse valimisseadusega.
Lugupeetud kolleegid! Ülemnõukogu juhatusel kui eelnõu esitajal
tuleb öelda oma seisukoht nende ettepanekute suhtes. Kuivõrd hr.
Nugis pole täiendavat juhatuse istungit korraldanud, saan ma edasi
öelda vaid juhatuse seisukoha, millele asuti täna, enne nimetatud
parandusettepanekute laekumist, ja see on: viia valimised läbi 13.
septembril.
Juhataja
Aitäh! Ma võtan parandusettepanekud seniks oma kätte. Suur
tänu, hr. Anton!
Kolleegid! Asjade kõige sobivam lahenduskäik tundub olevat
selline: kõigepealt korraldame konkursi ja jätkame siis juba
konkursi võitnud kuupäeva ümber võimalike parandusettepanekute
läbihääletamist. Kui parandusi ei ole, siis asume otsuse
vastuvõtmisele.
Kõigepealt konkurss. Kutsume veel kord kõik saadikud saali ja et
asi kindel oleks, viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 77 rahvasaadikut, puudub 20.
Alustame konkurssi vanal tuntud viisil. Igas hääletusvoorus on
igal saadikul üks hääl, arvesse lähevad poolthääled.
Mis juhtus, Aleksei Zõbin?
A. Zõbin
Iga ettepanek ... Aga tõlkes oli teisiti!
Juhataja
Vanal viisil. Kolleegid, kas kõik on valmis?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on 13. septembri poolt? Palun
hääletada! Selle ettepaneku poolt on 36 häält.
Kes on 20. septembri poolt? 33 poolthäält.
Kes on 27. septembri poolt? 33 poolthäält.
Jääb 13. september. Mina küll nii ei mõelnud, aga ma ei
vaidle. Olen valmis. Jätkame, ei vaidle.
Teeme siis nii, et paneme kaks võrdset omavahel konkureerima ja
siis hääletame veel. Nii proovime kõik variandid läbi.
Nüüd viime konkursi läbi 20. ja 27. vahel. Kes on 20. kuupäeva
poolt? 37 häält.
Kes on 27. kuupäeva poolt? 30 häält.
Ja nüüd siis viimane voor 13. ja 20. vahel. Kes on 13. kuupäeva
poolt? 35 häält.
Kes on 20. kuupäeva poolt? 43 häält. Konkursi võitis 20.
september.
Kas ma võin panna otsuseprojekti hääletusele? Teine punkt jääb
ära. Tõnu Anton, tule kõnetooli!
T. Anton
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Nagu ma teile teatasin,
on kolleeg Peet Kask teinud muudatusettepaneku arutatava
otsuseprojekti punkt 2 kohta ja selle sisu on järgmine: sel juhul,
kui otsustatakse muuta valimispäeva, jätta otsusest välja 2.
punkt, sest kõik teised tähtajad määratakse valimisseadusega.
Meil tuleb siiski kaaluda, kas muuta otsuseprojekti, jättes välja
2. punkti, mille 1. lõikes on öeldud, et valimiskomisjonil teha
teatavaks mandaatide jaotus valimisringkonniti 11. juulil. Seda
punkti on võimalik ja vaja täita ka siis, kui valimispäevaks on
20. september. Ja lõige 2: teiste tähtaegade osas toimub Riigikogu
valimisteks valmistumine vastavalt Riigikogu valimisseadusele.
Väljajätmine ei ole põhjendatud selles mõttes, et tõepoolest
ülejäänud tähtaegade osas on ju valmistumine valimisteks täies
vastavuses Riigikogu valimisseadusega. Probleem on vaid selles, et
kui valimispäevaks on 20. september, siis ei tehta 2. punkti 1.
lõike kohaselt valimisseaduses muudatusi. Mandaatide jaotuse ja
valimispäeva vahele jääb ju sel juhul 70 päeva. Niisiis tuleb
meil ikkagi langetada otsus, mida me selle 2. punktiga teeme.
Loogilist sisu tal enam ei ole, võib-olla pole tema järele ka
vajadust? Aitäh!
Juhataja
Tõsi küll, Peet Kase parandusettepanek puudutanuks neid sündmusi
siis, kui võitjaks oleks tulnud 27. september, kuid nõuded jäävad
tegelikult jõusse. Juhatuse poolt tundub küll ja hr. Antoni suu
kaudu samuti, et 2. punktil mõtet ei ole. Kas keegi rahvasaadikutest
saalis nõuab selle küsimuse ümberhääletust? Ei nõua.
Otsuseprojekt jääb ilma teise punktita. Tekst kõlab nii:
"Kuulutada välja Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimised
ning määrata valimispäevaks pühapäev, 20. september 1992."
Fraktsioon "Isamaa Ühendus" palub 5 minutiks vaheaega.
V a h e a e g
Juhataja
Asume töökohtadele ja viime läbi kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll! Kohal on 70 rahvasaadikut, puudub 27.
Kolleegid, kes hilinesid, tulge ja veenduge, et te olete
registreeritud. Kas võin panna otsuseprojekti hääletusele?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Riigikogu ja Vabariigi Presidendi
valimiste kohta? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 65 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 1
jäi erapooletuks. Otsus on vastu võetud!
Eesti Vabariigi maa hinna seaduse eelnõu teise lugemise
jätkamine
Juhataja
Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja võtame
arutusele 3. punkti, mille sisuks on maaelukomisjoni poolt esitatud
maa hinna seaduse eelnõu koos selle juurde kuuluva rakendusotsuse
projektiga. Nagu te mäletate, oli meil selle päevakorrapunkti
arutamisega suuri probleeme. Nimelt oli küsimus ka selles, et kas
teisel lugemisel arutusele võetud eelnõu on ikka identne selle
eesmärgi, põhimõtte ja ideoloogiaga, millega alustati esimesel
lugemisel. Probleem oli ka tehnilist laadi: ei olnud olemas
parandusettepanekute tabelit. Läbirääkimised olid juba lõppenud,
see aga ei keela ettekandeid kuulamast. Ma palun uuesti kõnetooli
maaelukomisjoni esindaja hr. Ants Käärma!
A. Käärma
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Äsja väljajagatud ja
teie käes olevasse maa hinna seaduse eelnõu teksti on sisse viidud
parandused ja täpsustused, mille eile esitas suuliselt
juhtivkomisjon ja millega maaelukomisjon nõustus – sellest tuleb
juttu veidi hiljem. Lisaks on veel mõned stiiliparandused.
§ 1 pealkiri "Seaduse ülesanded" on meie arvates
täpsem.
§ 1 lõikesse 2 on juhtivkomisjon esitanud täpsustava täienduse,
mis käsitleb erastamist ostueesõigusega maareformi seaduse § 22
lõike 2 kohaselt. Kui te lubate, ma loeksin selle ette: "Ostu
eesõigusega saavad maad osta isikud, kellele maa on antud põliseks
kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või kellel on õigus maad
osta hoonete omanikena vastavalt käesoleva seaduse §-dele 7, 8 ja
9." See on maareformi seaduse § 22 lõike 2 tekst. Ja sama on
sisse viidud ka § 21. lõike 2. punkti.
Muutus on §-s 4, mis käsitleb maksustamishinna määramist.
Lõikest 1 on juhtivkomisjoni soovil välja jäetud säte, mis
kehtestanuks maa maksustamishinna keskmise nivoo rukki koguse ja
hinna alusel. Maaelukomisjon sellega ei nõustu ja palub panna
ettepaneku hääletusele. Kuid et asi oleks piltlikum, siis me
jätsime ta sellest redaktsioonist välja, kuid eilses redaktsioonis
on sees. Muudes paragrahvides seda probleemi ei käsitleta ja
hääletamisel tuleb otsustada, kas Ülemnõukogu soovib ise
kehtestada maa hinna määramise aluse või jätab selle valitsuse
teha. Kui hääletamisel taastub vana tekst, tähendab, eilne tekst,
siis seal tuleb nähtavasti hääletada kahte alternatiivi. Ühe on
pakkunud valitsus, teise aga on kooskõlastanud autorid ja
juhtivkomisjon.
Ja veel on lisada, et seaduseelnõule on esitanud
parandusettepanekuid Ülemnõukogu liikmed Jüri Põld, Ivar Raig,
Pavel Grigorjev, Kaido Kama ja Toomas Kork ning keskkonnakomisjon.
Ettepanekud aitasid oluliselt täpsustada seaduse sisu ja
redaktsiooni. Maaelukomisjoni nimel tänan kõiki ettepanekute ja
märkuste tegijaid! Aitäh!
Juhataja (M. Lauristin)
Aitäh, hr. Käärma. Ettekandjale saab esitada ka küsimusi, aga
sellist soovi saadikutel ei ole. Aitäh!
Kas kaasettekandjad soovivad veel täpsustada praegu hääletusele
tulevat eelnõu? Tahab ehk keegi kommenteerida? Kas hr. Kamratov on
avaldanud soovi? Ei ole. Kas härrad Reinson ja Arro tahavad midagi
lisada?
L. Arro
Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu! Hr. Käärma
kommenteeris põhilisi muudatusi, mida on teinud autorid. Võib-olla
puudutaksin ühte põhilist punkti, § 4 punkti 1, kus eelmises
eelnõus oli juttu rukkisaagi järgi maa maksustamishinna
määramisest. Seoses sellega tõsteti eile saalis üles tõsiseid
probleeme ja avaldati isegi arvamust, et selline punkt muudab seaduse
ideoloogiat.
Eelarve-majanduskomisjon arutas seda küsimust ja on nõus
juhtivkomisjoni ettepanekuga muuta seda punkti ja sätestada, et
maksustamishinna määrab vabariigi valitsus. See ei tähenda, et
Ülemnõukogul või Riigikogul siin mingisugust osalemist ei jää.
Asi puudutab ju põhiliselt maa maksustamist, selle hinna järgi
kehtestatakse maamaks. Teatavasti kehtestab maamaksu Ülemnõukogu ja
kui kardetakse, et valitsus teeb selle hinna äkki liiga kõrgeks,
siis jääb ju Ülemnõukogul õigus kehtestada maksuprotsent
selline, mida ta heaks arvab. See ei pea tingimata olema 1, võib
olla ka 0,5 jne. Nii et selles mõttes ei tohiks maksustamisel
erilisi probleeme tekkida. Et aga see klausel on sisse viidud siis,
kui seaduste esitamise tähtaeg oli möödas, teeb
eelarve-majanduskomisjon ettepaneku see hääletusele panna, kui saal
nõuab.
Juhataja
Aitäh! Ei ole küsimusi. Aitäh, hr. Arro! Nüüd me asume
vaatlema parandusettepanekuid. Ma palun hr. Käärma uuesti
kõnetooli.
Kui te soovite mõlemat, siis see muudab kogu juhtimise mõnevõrra
keerulisemaks. Võib-olla siis jääks hr. Arro juhtivkomisjoni poolt
üksi ja kui on vaja hr. Käärma nõuannet, siis ta saab täpsustada
kohapealt, kui ma seda palun? Kas ma mõistsin õigesti, et esimesena
tuleb lahendada probleem § 4 punkti 9 suhtes? Kas on vaja seda
hääletada või mitte, sest nii ettekandja kui ka juhtivkomisjoni
esindaja kaitsesid praegu esitatud muudetud varianti? Hr. Käärma,
palun!
A. Käärma
Lugupeetud juhataja, muudetud varianti kaitseb juhtivkomisjon.
Maaelukomisjon arvab, et peaks olema esialgne variant.
Juhataja
Selge, sel juhul tuleb kindlasti hääletada. Kas me saaksime
alustada hääletusega ja siis minna teiste paranduste juurde?
L. Arro
Täienduseks ma võin öelda seda, et see on ka Kaido Kama
ettepanek – jätta § 4 üldse välja. Komisjon on seda osaliselt
arvestanud. Kaido Kama toetab 1. punkti muutmise tingimusel seda
varianti, mis praegu on sisse pandud kokkuleppe alusel. Aitäh!
Juhataja
Paranduste hääletamisel vahest ei ole kohaloleku kontroll
tarvilik, meil tuleb see niikuinii läbi viia enne lõpphääletust.
Ma usun, et kõik, kes on selle asja arutamisel aktiivselt osalenud
ja soovivad seisukohta avaldada, on saalis.
Niisiis, esimesena on hääletusel küsimus, kas § 4 punktis 1
teha parandus, lähtudes eile arutusel olnud tekstist, kus maa hinna
määramisel oli antud Ülemnõukogule õigus asi paika panna rukki
hinna alusel. On asi nii?
Hääletame! Kes on selle poolt, et § 4 punktis 1 taastada eilne
tekst? Palun hääletada!
Ettepaneku poolt on 15 saadikut, vastu 19. Jääb täna esitatud
põhitekst.
Läheksime nüüd edasi parandusettepanekute tabeli järgi.
Vaatame, missugused on siin hääletamist nõudvad ettepanekud.
Kõigepealt ma informeerin komisjoni esindajat. Just praegu ma sain
hr. Põllult teate, et ta ei nõua oma arvestamata jäänud
parandusettepanekute hääletamist. Nii et Jüri Põllu ettepanekud
tabelis ei vaja hääletamist.
L. Arro
Jah, aitäh! See on komisjonile ka teada. Vastavalt
parandusettepanekute tabelitele mul ei ole arvatavasti vaja
kommenteerida arvestatud ettepanekuid. Hr. Põld ei nõua
hääletamist, mistõttu tema ettepanekuid ei ole arvestatud. Minu
andmetel on hr. Grigorjevi esimene parandusettepanek arvestatud,
teine ei ole, kuid komisjoni esimehe informatsiooni kohaselt ei nõua
hr. Grigorjev ka oma teise paranduse hääletusele panemist. Kui hr.
Grigorjev on siin, võime asja täpsustada.
Juhatajа
Ma kõigepealt küsiksin siiski keskkonnakomisjonilt, kelle
ettepanekud on tabelis esimesed, kas keskkonnakomisjon on rahul selle
osalise arvestamisega või nõuab oma ettepaneku läbihääletamist?
On rahul. Keskkonnakomisjon ei nõua hääletamist.
Hr. Grigorjev või keegi, kes esindab tema seisukohta, kas on vaja
hr. Grigorjevi teine ettepanek läbi hääletada? Kas keegi nõuab
seda? Ei nõua. Järgmine on Ivar Raigi ettepanek.
L. Arro
Ivar Raig ei nõua rohkemat kui oma viienda parandusettepaneku
hääletamist, et viia § 1 täiendav punkt. Punkt 4: "Seadusega
luuakse eeldused maale turuhinna kujunemiseks." Juhtivkomisjon
ei toeta seda ettepanekut, kuna see seadus käsitleb põhiliselt maa
hinna küsimust ja maa tuleb maareformi seaduse järgi
tsiviilkäibesse kuni 5 aasta jooksul ja selleks ajaks peaks vastu
võetama ka kinnisvara seadused, kus sellised küsimused tuleks
kindlasti lahendada. Teisest küljest selle paranduse sisseviimine §
1 ei muuda seaduse olemust ja kui ta hääletatakse sisse, ei juhtu
ka midagi erilist. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Hr. Raig soovib läbihääletamist, nagu ma mõistan. Kas
hr. Raig soovib ettepanekut kommenteerida? Palun!
I. Raig
Tõepoolest, nagu hr. Arro ütles, ei muuda see parandus
seaduseelnõu juures sisuliselt midagi, kuid selle sätte taha saab
pärast haakida seaduseelnõud, mis käsitlevad maa tsiviilkäibesse
minekut. Meie eesmärk on turumajanduses lahti saada fikseeritud
hinnast ja seetõttu ma väga palun saadikuid hääletada selle
parandusettepaneku poolt. Tänan!
Juhataja
Panen hääletusele hr. Raigi ettepaneku, mis tabelis on nr. 5 ja
kõlab nii: "Seadusega luuakse eeldused maale turuhinna
kujunemiseks." Kes on hr. Raigi ettepaneku poolt?
Selle ettepaneku poolt on 9 saadikut, vastu 16, erapooletuid 8.
Ettepanek ei leidnud toetust. Kas teiste ettepanekute suhtes ei ole
hr. Raigil soovi hääletada? Ei ole.
Toomas Korgi ettepanekud. Kas hr. Kork soovib hääletamist?
L. Arro
Need on arvestatud.
Kaido Kama soovib hääletada ettepanekut lisada § 1 lõikesse 1
sõnad "maareformi ajaks". Juhtivkomisjon ei arvestanud
seda ettepanekut, kuna on arvestatud keskkonnakomisjoni poolt
esitatud ettepanekut, milles põhjendatakse asja nõndamoodi, et meie
ei tea, kui kaua võib kesta maareform. Samal ajal, nagu põhjendab
ka keskkonnakomisjon, läheb osa maid, mille omanikud on kindlaks
tehtud, juba enne käibesse. Ei ole vaja oodata 5 aastat. Nendele,
kes saavad omanikuks, võib avaneda juba varem võimalus maad müüa
või maa tsiviilkäibesse lasta. Selle põhjendusega me ei tahtnud
panna sellist piirangut, et 1940. aasta hind kehtib maareformi ajal.
Kaido Kama nõuab hääletamist.
Juhataja
Aitäh! Kas hr. Kama soovib ettepanekut kommenteerida? Palun!
K. Kama
Austatud Ülemnõukogu! Eesti ajal ei olnud maal tegelikult
turuhinda, vaid maa hinda reguleeris riik ja hoidis seda kunstlikult
madalal. Seetõttu ma pean vajalikuks rõhutada, et Eesti-aegse maa
hinna taaskehtestamine on ikkagi ajaliselt piiratud, et see toimub
ainult maareformi ajal ja edaspidi me siirdume turuhinnale nii, nagu
see toimub mujal maailmas. Mis puutub keskkonnakomisjoni
põhjendustesse, siis need ei pea vett. Keskkonnakomisjon on öelnud,
et maatükid võivad minna tsiviilkäibesse erineval ajal. Praegu
kehtiva maareformi seaduse järgi nad ei saa minna tsiviilkäibesse
erineval ajal, kuna tsiviilkäive on lubatud alles 5 aasta möödumisel
maareformi seaduse jõustumisest. Nii et sellest, millal tekib maale
omanik, ei sõltu maa tsiviilkäibesse minek. Seda, millal maareform
meil täpselt lõpeb, saame piiritleda hilisemate aktidega.
Juhataja
Tänan! Ma usun, et saadikutel on küsimus täiesti selge. Me
võime hääletada.
Kes on Kaido Kama ettepaneku poolt? Palun hääletada!
Kaido Kama ettepaneku poolt on 22 saadikut, vastu 12, erapooletuid
3. Ettepanek leidis toetust.
Kas Kaido Kama järgmisi ettepanekuid on vaja hääletada?
L. Arro
On vaja hääletada veel Kaido Kama 6. ettepanekut jätta § 8
seadusest välja. § 8 käsitleb vastutust seaduse rikkumise eest.
Kommentaariks võiks öelda ehk seda, et Eesti ajal oli peaaegu iga
seaduse lõpus seaduse rikkumise eest vastutust käsitlev osa. Ka
siia on pandud sisse vastutust käsitlev paragrahv. Mõeldud on, et
ei tekiks spekulatsiooni, võltsimisi nii maa omaniku kui ka
ametiisiku poolt. Mitmesuguseid sobinguid võidakse teha kasvikumaksu
määramisel ja maa hinna suhtes kokkuleppimisel, valesti hindamise
eest võidakse altkäemaksu anda jne. Neid asju silmas pidades on see
§ 8 siia sisse jäetud ja komisjon ei toeta selle väljajätmist.
K. Kama
Austatud Ülemnõukogu! Ma teen ettepaneku see paragrahv välja
jätta mitte sellepärast, et me arvaksime, nagu ei peaks vastutus
olema sätestatud. Mulle tundub, et praegusel kujul on paragrahv
liiga vähe läbi töötatud ja juriidiliselt nõrgalt põhjendatud.
Näiteks lõikes 1 on ühe vastutuse liigina ette nähtud ka maa
sundmüük kohtu kaudu. Mina ei leia sellest seadusest ühtegi sätet,
mille puhul võiks kohaldada nii ränka karistust nagu maa sundmüük.
Ja ma usun, et nende ohtude vastu, millest rääkis hr. Arro
(altkäemaksu võtmised jm.), on võimalik võidelda ka
tsiviilkoodeksite või muude normatiivaktidega.
Juhataja
Tänan! Küsimus on saadikutele selge, asume hääletama.
Kes toetab Kaido Kama ettepanekut jätta seadusest välja § 8?
Seda ettepanekut toetab 22 saadikut, vastu on 15, erapooletuks jäi
7. Kaido Kama ettepanek leidis toetust. Seega on kõik
parandusettepanekud läbi hääletatud. Kas on veel saalis saadikuid,
kes leiavad, et nende poolt juhtivkomisjonile esitatud ettepanekud ei
ole käsitlemist leidnud või neid ei ole hääletatud? Ei ole.
Võime asuda seaduse vastuvõtmisele.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 65 saadikut, puudub 32.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta maa
hinna seadus?
Selle poolt on 51 saadikut, vastu ei ole keegi, 2 jäid
erapooletuks. Maa hinna seadus on vastu võetud.
Koos selle seadusega on ka otsus maa hinna seaduse rakendamise
kohta. Kas otsuseprojekt vajab eraldi kommenteerimist? Palun, hr.
Käärma!
A. Käärma
Lugupeetud juhataja! lugupeetud kolleegid! Seoses viimase
parandusettepaneku hääletamisega tuleks siin muudatus teha.
Hääletasime välja § 8 ja seetõttu tuleks välja võtta ka
otsuseprojekti punkti 2 alapunkt 6, mis käsitleb sundmüügi
rakendamise korda. Nüüd jäi see kõik seaduse tekstist välja ja
ei ole seda siingi tarvis.
Ja üks täpsustus punkti 3 alapunktis 2. Selles tuleks sõnade
"ja tagastatava" järel lisada sõnad "ning
asendatava". Jutt on tagastatava ning asendatava maa väärtuse
muutusest tingitud arvelduste korrast. Nii on täpsem.
Ja viimane täpsustus. Kuupäev päris all peab olema 9. juuli,
mitte 7. juuli. Rohkem mul lisada ei ole.
Juhataja
Aitäh! Kas kõikidele olid need parandused arusaadavad? Keegi ei
protesteeri? Kas eelarve-majanduskomisjonil on midagi otsuseprojekti
kohta öelda? Ei ole. Võime panna selle hääletusele. Palun kutsuge
saadikud saali!
Kohaloleku kontroll. Saalis on 67 saadikut, puudub 30.
Palun, kes on selle poolt, et vastu võtta otsus maa hinna seaduse
rakendamise kohta? Vaja on 49 häält.
Otsuse poolt hääletas 54 saadikut, 1 oli vastu, 2 jäid
erapooletuks. Otsus on vastu võetud.
Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste
tegemise kohta Eesti NSV hinnaseaduses" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Lugupeetud saadikud, läheme nüüd päevakorra järgi järgmise
küsimuse juurde, milleks on Eesti Vabariigi Valitsuse poolt esitatud
Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste tegemise
kohta Eesti NSV hinnaseaduses" eelnõu. Meil on ees selle teine
lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Hinnaameti peadirektori hr.
Annuki!
E. Annuk
Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud saadikud! Vahepeal on eelnõus
tehtud hulk redaktsioonilisi parandusi, mida ma tahaksin teile ette
lugeda. Õigemini nad täpsustavad või konkretiseerivad seda
seaduseelnõu. Nii on § 3 sõnastatud järgmiselt: "Riiklikult
kehtestatavaid hindu või hindade määramise korda rakendatakse
riiklike ja riigiettevõtete ning riigiaktsiaseltside poolt
müüdavatele kaupadele ja teenustele Eesti Vabariigi Valitsuse poolt
kehtestatud korras." Küsimus on siin selles, et kui näiteks
selline ettevõte nagu "Eesti Kütus" toob sisse kütust,
läheks ka tema selle regulatsioonikorra alla.
Järgmine muudatus oleks §-s 5 ja selle 1. lõik kõlaks
järgmiselt: "Riiklikult kooskõlastatavaid hindu rakendatakse
nende ettevõtete esmatarbekaupadele ja -teenustele, kelle poolt
müüdava kauba või teenuse hulk moodustab poole või enam vastava
kauba või teenuse müügist maakonnas, linnas või Eesti siseturul.
Sama paragrahvi 2. lõigus jääksid ära sõnad "Eesti
Vabariigi Riiklik Hinnaamet" ning tekst kõlaks järgmiselt:
"Nende ettevõtete, kaupade ja teenuste loetelu määratakse
Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras."
§-s 9 on tehtud täpsustus. 1. lõike esimene lause kõlab nii:
"Käesoleva seaduse rikkumisel ebaseaduslikult saadud hinnavahe
nõuab Eesti Vabariigi Riiklik Hinnaamet vastuvaidlematus korras
kolmekordses ulatuses eelarvesse." Välja on jäetud sõna
"kuni", mis oli sõnade "kolmekordses ulatuses"
ees. Parandus on vajalik selleks, et inspektoritel ei tekiks
võimalust laveerida kontrollimise käigus.
Ja järgmises lõigus on asendatud mõiste "ebaseaduslik
hinnavahe" mõistega "ebaseaduslik tulu" ning kogu
lause on nüüd niisugune: "Kui see summa on väiksem, kui
kümnekordne Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötajate
kuupalga alammäär (edaspidi miinimumpalk) või on rikutud käesoleva
seaduse §-de 3-8 alusel kehtestatud korda, määratakse süüdlasele
rahatrahv kümnekordse miinimumpalga ulatuses."
Sama paragrahvi 3 lõike alapunktide 1, 2 ja 3 järel on lõik:
"Kõigil nimetatud juhtudel karistatakse süüdlast rahatrahviga
kuni kümnekordse miinimumpalga ulatuses."
Punktis, kus räägitakse majandussanktsioonide rakendamisest
laekuvatest vahenditest, öeldakse, et sissenõutud hinnavahest
suunatakse 1/3 kohalikku eelarvesse ja 2/3 Eesti Vabariigi
eelarvesse. Muu jääb samaks, muutmata.
Ja siis on veel ettepanek lisada punkt, et käesolev seadus
jõustub alates 1. augustist 1992.
Sellised ettepanekud on komisjonis läbi arutatud ja meie oleme
nendega nõus. Mul on kõik!
Juhataja (Ü. Nugis)
Suur tänu! Kas on küsimusi hr. Annukile? On. Ants Veetõusme!
А. Veetõusme
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on selline
küsimus: kas selle parandusseaduse vastuvõtmise korral ka
tagasiostetava taara hinnad muutuvad vabaks või mitte?
E. Annuk
Käesoleval ajal määrab klaastaara hinnad kaubandusministeerium,
aga mis puudutab muud tagastatavat taarat, siis selle hinnad on
praegu vabad. Ma mõtlen siin puit- ja pappkaste, mis kuuluvad
korduvale kasutamisele.
Juhataja
Kas on veel küsimusi hr. Annukile? Ei ole. Ma tänan, hr. Annuk!
Ja nüüd palun kõnetooli pr. Klavdia Sergij.
K. Sergij
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Hr. Annuk kandis teile
ette need muudatused ja täpsustused, mis komisjon tegi teie pakutud
seaduseelnõus. Kui te olete nende muudatuste ja täpsustustega nõus,
siis jääb mul vaid üle teha komisjoni nimel Ülemnõukogule
ettepanek käesolev seaduseelnõu vastu võtta.
Juhataja
Kas meil on küsimusi pr. Sergijle? Ei ole. Tänan! Avan
läbirääkimised. Kas on kõnepidajaid? Sõnasoovijaid? Ei ole.
Kutsume kõik saadikud saali. Nüüd tuleb küll paluda saadikuid,
kes lõunalauas on, et jätke hetkeks pooleli. Ei ole? Kuhu nad siis
kõik kadusid? Saalis veel kvoorumit ei ole!
Kohaloleku kontroll! Kohal on 60 rahvasaadikut, puudub 37.
Kas ma võin panna seaduseelnõu hääletusele?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta
Eesti Vabariigi seadus muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti
NSV hinnaseaduses? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 45 saadikut, vastu hääletanuid ja
erapooletuid ei ole. Seadus jääb vastu võtmata. Samal ajal on 7
saadikut all sööklas. Ma tühistan selle hääletusvooru ja palun
kutsuda kolleegid üles! Mul on kavas kutsuda pärast selle
päevakorrapunkti läbiarutamist juhatus kokku, et arutada rohkem kui
30 saadiku ettepanekut – võib-olla tuleb meil täna istungit
pikendada, siin on üle 30 allkirja. Paneme kõigepealt paika
muudatused Eesti NSV hinnaseaduses ja siis võtame vaheaja.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 67 saadikut, puudub 30. 67 saadikut
ei saa ju ometi olla Eesti NSV hinnaseaduse muutmise vastu, eelmine
hääletusvoor on tühistatud.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu
Eesti Vabariigi seadus "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta
Eesti NSV hinnaseaduses"? Käib hääletamine.
Selle ettepaneku poolt on 61 saadikut, vastu ei ole keegi, 1 jäi
erapooletuks. Seadus on vastu võetud, Eesti NSV hinnaseadust on
muudetud.
Kolleegid, juhatus palub 10-minutilist vaheaega ja ma palun
juhatuse liikmeid tulla minu tööruumi!
V a h e a e g
Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee 1992. aasta 19. juuni
dekreedi nr. 035 kohta
Juhataja
Kolleegid, kümme minutit on läbi, palun kutsuge saadikud saali!
Kohaloleku kontroll! Kohal on 67 rahvasaadikut, puudub 30.
Kolleegid, meil on vaja otsustada päevakorra täiendamise
küsimus. Nimelt on laekunud 36 saadiku avaldus selle kohta, et
täiendada päevakorda või kokku kutsuda erakorraline istungjärk.
Juhatus pidas nõu ja arvab, et tuleb täiendada päevakorda.
Selgitan veidi seda, millest lähtus juhatus oma eilsel koosolekul,
kui ta otsustas suunata selle eelnõu eelarve-majanduskomisjoni.
Riigi kodanikena olid juhatuse liikmed ühel meelel, et
rahareformi komitee on ületanud oma volitusi. Poliitikutena arvasid
nad oma valdavas enamuses, et küsimus tuleb lahendada
konstruktiivselt, s.t. koos eelarve lugemisega. Leiti, et
eelarve-majanduskomisjon peab kujundama oma seisukoha ning esinema
täiskogu ees konstruktiivsemate ettepanekutega, kui seda on ainult
dekreedi tühistamine. Kuid nii suure hulga saadikute taotlus on
meile kohustuseks ja ma panen selle küsimuse täiskogu ette
otsustamiseks. Valitsusjuht, rahandusminister ja Eesti Panga
president on kutsutud täiskogusse.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada
käesoleva istungjärgu päevakorda küsimusega, mis käsitleb Eesti
Vabariigi Rahareformi Komitee dekreeti nr. 035 19. juunist 1992?
Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 39 rahvasaadikut, vastu 11 ja
erapooletuks jäi samuti 11. Päevakorda täiendatakse.
Kes meile teeb keskfraktsiooni poolt ettekande? Edgar Savisaar!
E. Savisaar
Lugupeetud kolleegid! Praegu on tekkinud rohkesti vaidlusi
maksuseaduste muudatuste ja riigieelarve ümber. Mulle näiteks jääb
täiesti arusaamatuks, miks teatas valitsus, et ta võtab tagasi
eelarve, sest me ei võtnud vastu bensiiniaktsiisi maksu. Mida see
siis tähendab, kas eelarve projekti oli juba sisse planeeritud maks,
mida Ülemnõukogu ei olnud veel käsitlenud ega vastu võtnud? Kui
nii, siis on mulle arusaamatu, kuidas meie lugupeetud
eelarve-majanduskomisjon ja Ülemnõukogu juhatus üldse selle
eelarve võtsid arutamisele! Ei ole võimalik, et eelarves juba
arvestati maksuga, mis ei olnud Ülemnõukogus menetlust läbi
teinud.
Selliseid vaidlusküsimusi on praegu tekkinud palju ja need
vaidlusküsimused viitavad sellele, et me oleme hakanud töötama
mustalt. Kas maksude tõstmine valitsuse ja rahareformi komitee poolt
oli seaduslik ja tugines rahareformi komiteele antud volitustele või
mitte? Siin ma toetan kodanikuna täielikult hr. Nugise ja, nagu ta
ütles, kogu juhatuse seisukohta selles mõttes, et rahareformi
komitee ületas oma volitusi, aga ma leian seda mitte ainult
kodanikuna, vaid ka poliitikuna. Volitused anti rahareformi
läbiviimiseks, neid ei saa meelevaldselt laiendada maksudele,
hindadele, privatiseerimisele jt. majandusreformi elementidele. Sama
hästi oleks võinud valitsus natsionaliseerida ettevõtteid ja
konfiskeerida varandust või teha midagi muud niisugust, väites
seejuures, et kõik on seotud rahareformiga.
Eelarve katteks poleks üldse pruukinud tõsta makse, vaid müüa
näiteks mõni riigiettevõte, kui valitsus arvab, et tal olid
sellised volitused. Rahvale pakuti neli maksu, millest kolm kinnitati
rahareformi komitee dekreediga, neljas esitati meile arutamiseks.
Nendest neljast puudutavad kaks tootjat – ettevõtte ja üksikisiku
tulumaks – ja kaks tarbijat – käibemaks ja aktsiisimaks, mille
me tagasi lükkasime. Kes on jälginud ajakirjandust ja muud
massiteavet, see teab, et tootjate organisatsioonid on juba tõusnud
oma huvide kaitsele. Mulle näib, et varem või hiljem ollakse neile
valmis tegema ka järeleandmisi, kas siis eelarve lugemise käigus
või varem või hiljem. Tarbijate huve kaitsevad tarbijate
organisatsioonid ja ametiühingud, kaitseb tavaliselt
sotsiaaldemokraatlik partei ja kaitseb ka vaba ajakirjandus. Kui
jälgida praegu nii parlamendis kui ka valitsuse ringkondades ja
ajakirjanduses käivat vaidlust nende küsimuste ümber, siis mulle
näib, et ei valitsus ega saadikud tunneta tarbijate survet. Ma
ennustan, et kui saavutatakse kompromiss ja osa makse tühistatakse,
osa aga mitte, siis kompromiss saavutatakse just nende maksude arvel,
mis otseselt puudutavad tarbija huve, s.t. käibemaksu säilitamise
arvel, mida mina kuidagi toetada ei saa, sest see on sellisel juhul
kompromiss ühe poolega.
Meile öeldakse, et täiendavad maksud viidi sisse IMF-i
nõudmisel. See on muidugi ebatäpne, sest IMF ei nõua üht või
teist maksu, ta nõuab eelarve tasakaalustamist. Samal ajal minu
teada ei ole IMF võtnud enesele mingeid kohustusi meie ees, vähemalt
avalikkusele pole teada, et ta oleks andnud kirjalikult vormistatud
ja allakirjutatud lubadusi Eesti majanduse edendamiseks. Väidetakse,
et IMF on meile esialgu mitteametlikult lubanud abi umbes 40–50
miljonit dollarit. Ma tahaksin teie käest küsida: mis on 40–50
miljonit dollarit? Sellega ei kata isegi Eesti ühe kuu
kütusevajadusi! Ma toon veel näiteid. Peale kütuse on meil terve
hulk teisi auke, mille lappimiseks vajatakse valuutat. Ainuüksi
ravimite ostmiseks vajame 12 korda suuremat summat, aga ravimid
paigutaksin ma prioriteetide järjekorras kütusest ettepoole. Teiste
sõnadega, IMF-i toetust on meil vaja ja ma ei välista nendele
maksudele minekut, aga kui me tingimata peame ennast müüma, siis ei
tohi me end müüa nii odavalt. 40 miljonit dollarit ei ole suur
summa, selle võib kätte saada ka ilma niisuguste mööndusteta.
Tehing praegusel kujul ei ole meile lihtsalt kasulik. Ma tean, et
näiteks Poola vaidles IMF-iga üle aasta selle üle, missugustel
tingimustel tema toetust kasutada. Ma tean, et Brasiilia vaidles
selle üle kaks aastat. Me jälgime, kuidas Venemaa praegu nendes
asjades vaidleb ja mulle on üllatuseks, et Eesti Vabariigi Valitsuse
ja IMF vahel otsustati see asi ühe kõneluse raames. Ma ei leia
üldse, kellele need praegused täiendavad maksud kasuks tulevad. Nad
ei tule kasuks ei tootjatele ega ka tarbijatele. Tavaliselt on nii,
et eelistatakse kas ühe või teise poole huve. Maksude puhul tuleb
kriitika igal juhul kas siit või sealt. Praegu me oleme sellises
üllatavas olukorras, kus kriitika tuleb mõlemalt poolt.
Siinsamas Toompea nõlva all on üks väike firma, mille uksest
teist paljud ilmselt on mööda käinud. Ma astusin paar päeva
tagasi sinna sisse, küsisin, kuidas neid mõjutavad praegused
maksumäärad. See on kolme mehe firma, kes teenivad ligikaudu 4000
krooni. Igast teenitud tuhandest kroonist maksid nad seni 150, nüüd
maksavad 350 krooni riigikassale, kokku maksid varem 600, nüüd 1400
krooni. Samal ajal tahavad nad oma töötajatele kompenseerida ka
üksikisiku tulumaksu tõusu ja 25%-lise elukalliduse tõusu. See on
loomulik, et nad tahavad oma palgad hoida tasemel, nagu seda teeb iga
ettevõtja. Nii mõnigi teist teab seda omast käest.
Niisugune palkade hoidmine tähendab, et selleks peavad nad
inimese kohta juurde maksma ligikaudu ühe krooni kuus. Ühtekokku
läheb sellelt ettevõttelt niisiis ära 50%. Järelikult muutuvad
tema kulud nii kõrgeks, et kõigepealt väheneb tema
konkurentsivõime välisturul, olgu see siis dollari- või
rublatsoonis, ning teiseks, ei jää tal raha investeeringuteks.
Eriti traagiline on see olukorras, kus meil laenude ja krediitide
süsteem riigis sisuliselt puudub. Teiste sõnadega, me lõikame
sellega ettevõtlusel jalad alt. See, et ettevõtjad praegu
protestivad, ei ole tühipaljas deklaratsioon, see on nendele elu ja
surma küsimus. Vaadakem asjale tõsiselt näkku.
Nüüd vaatame asja tarbija poole pealt. Kui me eeldame, et
keskmine palk Eestis on ca 400 krooni ja igal meie inimesel on
ka üks ülalpeetav, siis see tähendab, et iga inimese kohta tuleb
meil keskmiselt 200 krooni. Seni kulutas inimene elementaarsetele
vajadustele, eeskätt toidule, 180 krooni, nii vähemalt
arvestatakse. Nüüd me tahame selle käibemaksuga tema taskust võtta
veel 15 krooni ja kui me oleksime ka selle aktsiisimaksu teiega
kinnitanud, siis me oleksime veel 10 krooni tema taskust ära võtnud.
Ma ei räägi sellest, et see aktsiisimaks oleks mõjutanud ka teisi
hinnatõuse. See tähendab, et vähenevad ka need elementaarsed
elamiskulud, mis inimene seni võis enesele lubada.
Sellest kõigest võib omakorda teha kaks järeldust. See
tähendab, et kui meie täna siit lahkume otsust tegemata, siis tuleb
välja, nagu oleksime need maksud aktsepteerinud. See tähendab, et
ca 95% inimese praegusest töötasust või sissetulekust läheb
toidule. Mõistagi on see statistiline keskmine. Kahtlemata on meil
niisuguseid inimesi, kellel toidule kulub praegu ja ka tulevikus
kuskil 30% sissetulekutest või veel vähem. See aga tähendab, et
meil on tähelepanuväärne osa ka neid, kes hakkavad kannatama
toidunappuse all või söövad võlgu.
15, 20 või ka 25 krooni inimese kohta tundub mõnele olevat
tagasihoidlik summa. Poleks nagu mõtet selle ümber üldse vaielda,
aga mõni aeg tagasi oleks see olnud ikkagi 150 või 200 või 250
rubla. Arvata, et see raha on väike, võivad ainult kõrgepalgalised,
need inimesed, kes kujutavad ette, nagu teeniksid kõik ümberringi
suurt raha. Tegelikult puudutab praegune kapitali akumulatsioon
väheseid inimesi, laiad hulgad meie ümber vaesuvad. See on esimene
järeldus tarbija poole pealt vaadatuna.
Teine järeldus, kus tarbija ja tootja jällegi ühinevad, on
selles, et väheneb meie tööstuskaupade siseturg. See tähendab, et
vähenevad nende tööstusharude turustamisvõimalused, kes paljuski
varustasid Eesti elanikkonda. Need, kes tootsid tööstuskaupu meie
oma siseturule, peavad arvestama, et nüüd ostetakse neid
tööstuskaupu vähe, kuna järjest rohkem kulutatakse raha toidule,
kommunaal- ja muudele teenustele. Viidatud on sellele, et
käibemaksuga võiks leppida sel juhul, kui osa jääks selle
piirkonna käsutusse, kust see käibemaks laekub. Selle üle võiks
järele mõelda ja võib-olla ka see võiks olla mingiks kompromissi
aluseks, aga ma hästi seda ei usu. Linnad sellest kindlasti
võidaksid, mitte aga vallad ja mitte maakonnad, sest vallas kaupu
peaaegu ei osteta, seal laekub käibemaksu ikkagi väga vähe. Küll
aga on selline oht, et vallad võivad selle tulemusena ilma jääda
teatud osast riigi toetusest, kuna öeldakse, et te olete juba saanud
endale isikliku maksu, selle 25% käibemaksu, mis teile otse tuleb.
Riik doteerib praegu ikkagi enamikku meie valdu.
Meile öeldakse – ja eriti osavalt tegi seda täna parteiajaleht
"Postimees" –, et keskfraktsioon taotleb inimeste jätmist
järgmisel talve külma ja nälga. Tegelikult saavutatakse seda just
praeguste maksudega. Me leiame, et valitsus on praegu valinud kõige
lihtsama tee, maksude tõstmise tee, kuigi on olemas terve hulk
alternatiive, mis tuleks kasutusele võtta sel juhul, kui see maksude
tõstmise tee end ei õigusta.
Mida ma silmas pean?
Esimene abinõu on eelarve ümberstruktureerimine. Siin on terve
hulk võimalusi. Ma ei räägi ainult halduskuludest, kuigi ka
nendest tuleks rääkida, ma pean silmas juhtimistasandite
vähendamist. Praegu on meil hulk juhtimistasandeid. Juhtimine on
kolmetasandiline, kuid selle võiks teha kahetasandiliseks. Ma pean
silmas ministeeriumide ja tervete süsteemide ühendamist, mida
eelmine valitsus pakkus juba 1991. aasta lõpuks ja mida me varem või
hiljem peame rahapuudusel niikuinii tegema.
Teiseks pean ma silmas tööd välislaenudega, mis millegipärast
ei edene, kuigi meil on suurte sidemetega välisminister. Selle
võimaluse me peame läbi töötama.
Kolmandaks. Siselaenu peaks saama soodsamatel tingimustel.
Hoolimata Ülemnõukogu sellealastest otsustest ja valitsuse
kinnitustest, on töö riigi väärtpaberitega olnud episoodiline,
mitte enam.
Neljandaks. Magu ma juba algul ütlesin, pean ma silmas riigivara
kiiret müüki. Valitsus on sellekohased ettepanekud Ülemnõukogule
esitanud. Ausalt öeldes tuleks minu arvates nende ettepanekute
hulgast välja tuua eraldi esimene järk. Sest sellest nimekirjast,
mis praegu on esitatud, jätkub pikaks ajaks. Aga kui me räägime
kiiretest kulutustest, mida on vaja teha eelarve lappimiseks, siis
tuleks erandkorras läbi kaaluda, missugust osa riigivarast kohe müüa
ja mida võiks müüa lähema kuu aja jooksul. See oleks igal juhul
palju tegusam kui maksude tõstmine ning mõjutaks meie ühiskonda
palju soodsamalt.
Viiendaks. Meil on vaja rakendada tootmiskulude vähendamise
programm. Meil on kuidagi niisugune masohhistlik lähenemisviis, et
kõik räägivad kohe algavatest pankrottidest ja tööpuudusest.
Kõik on sellega kuidagi leppinud, et ega teisiti saagi. Selle kõige
konstateerimine aga ei aita. Ma olen hr. Nugisega nõus ka selles
mõttes, nagu ta hiljuti ühes ajaleheartiklis ütles, et meie
ülesanne ei ole olukorda kirjeldada, vaid lahendusi otsida. Kuna
siin on nii palju valimiskampaaniast räägitud, siis on see ilmselt
ka valimiskampaania küsimus, kui tõele näkku vaadata. Meditsiinis
on niimoodi, et enne, kui raskesti haiget ravima hakatakse, viiakse
ta reanimatsiooni. Ja majanduses on samamoodi. Reformid ja
ümberkorraldused on majandusele paratamatult koormaks. Ja kui me
haiget majandust ja samal ajal haiget ühiskonda ei reanimeeri, siis
võivad ka kõige õilsamad kavatsused anda ikkagi oodatavale
vastupidiseid tulemusi.
Need ongi põhjused, miks me esitasime teile ettepaneku tühistada
rahareformi komitee otsus.
Juhatajа
Kas eelarve-majanduskomisjoni poolt soovib keegi esineda
kaasettekandega? Ei soovi. Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib
pidada kõnet või võtta sõna? Soovib. Kaljo Ellik!
K. Ellik
Lugupeetud spiiker, eelkõneleja jutt oli niivõrd selge, et siin
ei ole tõesti enam midagi kõnelda. Teen ettepaneku läbirääkimisi
mitte avada. Teeksime nii, et lihtsalt hääletame ja hoiame sellega
aega kokku.
Juhataja
Läbirääkimised on siiski avatud. Nii et kuulame ka teisi. Marju
Lauristin!
M. Lauristin
Lugupeetud Ülemnõukogu! Ma tulen tagasi selle juurde, mida ütles
juba hr. Nugis, kui me asusime hääletama selle punkti päevakorda
võtmist. Ülemnõukogu juhatuses leiti, et selle küsimuse arutamine
oleks konstruktiivne juhul, kui me siiski osutaksime
konstruktiivsetele lahendustele koos eelarvega, eelarve
tasakaalustamise alternatiivsetele teedele, et ei tekiks sellist
reaalset või propagandistlikku tühikut, kui me tühistame IMF-i
poolt heakskiidetud stabiliseerimisprogrammi elemendid. Siis ei saa
seda kasutada meie huvide vastu. Ja seetõttu ma leian, et juhul, kui
eelnõu läheb hääletusele, peaksid olema sellesse lisatud vastavad
punktid, kusjuures ka hr. Savisaare ettekandest saab küllaldaselt
materjali selliste punktide lisamiseks. Sellest lähtudes ma arvan,
et oleks siiski võimalik seda eelnõu täiendada. Kas või teha
valitsusele ülesandeks esitada Ülemnõukogule 10. augustiks koos
eelarvega majanduse stabiliseerimise programm, milles nähakse ette
alternatiivsed meetmed eelarve tasakaalustamiseks.
V. Lebedev
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Tahan pöörduda
ajakirjanduse esindajate poole, et nad paluksid hiljem esitada andmed
nimelise hääletamise kohta selles küsimuses. Palun vabandust!
Tänan!
Juhataja
Meie hääletamised on avalikud ja protokollid kõikidele
rahvasaadikutele kättesaadavad. Anatoli Novohatski!
А. Novohatski
Lugupeetud Ülemnõukogu! Tahaksin pisut vaielda pr. Marju
Lauristiniga. Põhimõtteliselt võib siin kuulda igasuguseid
argumente nende maksude poolt ja vastu. Võin oletada isegi sellist
varianti, et olenemata oma seisukohast ja selle otsuse tühistamise
poolt hääletamisest täna, hääletan ma teise poolaasta eelarve
arutamise ajal nende seaduste kehtestamise poolt. Aga praegu me
räägime millestki muust. Me räägime sellest, et meil juurdub
selline pahe, et mitmesugused riigiorganid ja -asutused ületavad oma
volitusi. Käesoleval juhul räägime sellest, et rahareformi komitee
on ületanud Ülemnõukogult saadud volitusi. Tuleb otsustada, kas ta
ületas oma volitusi või mitte. Kui ületas, siis tuleb lugeda see
otsus kehtetuks selle vastuvõtmise hetkest alatest, kui aga ei
ületanud, siis jätta otsus jõusse. Kõiki muid küsimusi hakkame
arutama koos eelarvega ja võib-olla me kehtestame veelgi jäigema
maksu kui see, mida soovitas rahareformi komitee. Ma saan tänasest
küsimusest nii aru.
R. Veidemann
Hr. spiiker, see küsimus on rohkem adresseeritud teile, võib-olla
kaudselt ka juhatusele. Mind isiklikult on ka masendanud see
fatalism, millega me oleme vastu läinud nendele otsustele, mida
valitsus ja rahareformi komitee on teinud. Millised on meie
võimalused selle otsuse n.-ö. konditsiooni viimiseks, näiteks kas
või homme istungile tagasi tulles? Või on võimalik lähemal ajal
erakorraline istungjärk korraldada? Tänan!
Juhataja
Lepime niimoodi kokku, Rein Veidemann, et ma annan praegu oma
arvamuse n.-ö. jooksu pealt. Minu meelest homme seda võimalust meil
ei ole. Eelarve projektiga ei ole nii kaugele jõutud. Niipalju, kui
ma asja tunnen, võib konstruktiivne arutelu kõne alla tulla mitte
varem kui nädala pärast. Kuid nagu me kokku leppisime, ütlesin oma
arvamuse jooksu pealt. Jaan Lippmaa!
J. Lippmaa
Ma pean avaldama rahulolematust seoses sellega, et asespiiker
Marju Lauristin teeb pidevalt umbmääraseid vihjeid kellegi
soovitustele, kellegi nõuandeile, kellegi heakskiitmistele. See saab
juba mingisuguseks näotuks tavaks. Me ei ole näinud ei IMF-i
soovitusi ega heakskiitmisi. Eelarve-majanduskomisjoni esimees
Reinson on püüdnud näha saada IMF-i soovitusi meie krooni
stabiliseerimiseks, kuid isegi temal ei ole see õnnestunud. Kuidas
saab Marju Lauristin meie ees väita, et IMF on heaks kiitnud maksude
tõstmise mooduse? Vastupidi, meie majandusteadlaste sõnul ei ole
võimalik, et maksude, eriti ettevõtte tulumaksu tõstmine on heaks
kiidetud või isegi soovitatud. Ma pean avaldama protesti Marju
Lauristini selliste vihjete vastu ja nõuan, et järgmine kord
esitataks meile niisuguste vihjete puhul ka mingisugune kirjalik alus
nende soovituste või nõuete kohta. Asjatu on niisama õhku
võngutada!
Juhataja
Kolleeg Jaan Lippmaa! Sellekohast protesti rahuldada ei saa.
Protest esitatakse siis, kui rikutakse seadust või reglementi. Igal
rahvasaadikul on õigus oma arvamust avaldada. Kui ta on seda öelnud
kultuursel viisil, siis me võime avaldada äärmisel juhul oma
rahulolematust. Mida aga Jaan Lippmaa tegi?
Kolleegid, nüüd on meil vaja otsustada, kas me pikendame
tööpäeva. Kell on 14. 15. Ma paneksin teie ette otsustamisele
sellise ettepaneku: kes on selle poolt, et pikendada tänast istungit
kuni otsuse vastuvõtmiseni arutatavas päevakorraküsimuses? On
võimalik teine variant kuni otsustamiseni. See võib-olla eeldab ka
mõningaid teisi otsustusi peale otsuse vastuvõtmise, näiteks
protseduurilisi. Panen esimese variandi hääletusele.
Kes on selle poolt, et pikendada istungi tööaega kuni otsuse
vastuvõtmiseni? Kutsume kõik saadikud saali.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 61 rahvasaadikut, puudub 36.
Tööpäeva pikendamise otsus nõuab kvalifitseeritud häälteenamust,
kaks korda rohkem poolt kui vastu.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et pikendada
käesoleva istungi tööaega kuni otsuse vastuvõtmiseni arutatavas
päevakorrapunktis? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 36 rahvasaadikut, vastu 15, erapooletuid
2. Tööpäeva pikendatakse otsuse vastuvõtmiseni. Ma teen
ettepaneku läbirääkimiste lõpetamise kohta. Mul on niisugune
tunne, et meil on seisukohad enam-vähem selged. Kuid ma ei võta
kelleltki võimalust arvamust avaldada. Toomas Kork!
T. Kork
Lugupeetud spiiker, ma paluksin siiski veel kord selgitada, mida
tähendab otsuse vastuvõtmine! Kas mõeldakse eelnõu vastuvõtmist
49 häälega või ükskõik millise otsuse vastuvõtmist selles
päevakorrapunktis?
Juhataja
Kuna see on esimene kord, kus me oleme osanud siiski
kvalifitseerida, millega on tegemist, siis ma täpsustan asjaolusid.
Esimene variant tähendab seda, et aruteluga jõutakse eelnõu
lõpphääletusele panekuni. See, kas ta võetakse vastu või kukub
läbi, on juba iseküsimus.
Teine variant tähendab seda, et kui näiteks nõutakse katkestust
ja täiskogu on nõus katkestama, on tööpäev sellega läbi.
Niisugune on erinevus. Nii et antud juhul ma juhin istungit kuni
eelnõu lõpphääletusele panekuni. Pole tähtis, kas ta saab 49, 59
või 47 häält. Kas on selge?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada
läbirääkimised pärast Arvo Junti sõnavõttu?
Selle ettepaneku poolt on 38 rahvasaadikut, vastu 1, erapooletuid
5. Läbirääkimised lõpetatakse. Viimane sõnavõtja on Arvo Junti.
Palun, Peet Kask!
P. Kask
Rallid kolleegid! See on ammu tuntud tõde, et võimu on kerge
delegeerida, aga alati tekivad probleemid, kuidas seda delegeeritud
võimu pärast tagasi saada. Mind paneb muretsema see libedale teele
minek, mida me tegime mõned kuud tagasi, kui me delegeerisime
valitsusele õiguse tegutseda eelarve küsimustes parlamendist
sõltumata. See mõtteviis on hakanud edasi levima. Tähtaeg on ammu
läbi, aga valitsus on nagu ära harjunud, et eelarvega pole kiiret.
Ma nimetaksin seda uimerdamiseks või väga uimaseks tegutsemiseks,
kuidas praegu käitutakse eelarve projektidega. Ei ole nagu mingit
huvi, et eelarve saaks parlamendist läbi viidud. Vähe sellest, ka
maksuseadusi tahetakse väljapoole parlamenti kangutada.
Ma palun kõigil kolleegidel selget vahet teha selle otsuse vahel,
mida me praegu arutame ja mis viitab asjaolule, et maksuseadused
peavad olema parlamendi kompetentsis, ning selle otsuse vahel,
millega IMF-ile toetudes tahetakse tasakaalustada eelarvet maksude
tõstmisega. Praegune otsuseprojekt ei käsitle maksude tõstmise
küsimust, see käsitleb demokraatia küsimust, see käsitleb
kompetentsi küsimust. See käsitleb meie liikumist kas demokraatia
poole või sellest eemale. Tänan!
V. Jermolajev
Lugupeetud presiidium! Lugupeetud kolleegid! Teatavasti ei kuulu
ma tulevaste valijate hulka ega hakka kandideerima Riigikogusse, aga
selline olukord annab unikaalse võimaluse jälgida kõrvalt
protsesse, sealhulgas valimiskampaania kulgu. Selline jälgimine on
mind viinud mõttele, et keegi püüab rahva hulgas ebapopulaarseid
otsuseid Ülemnõukogu kaudu läbi suruda ja diskrediteerida
tulevases valimiskampaanias kõiki võimalikke Riigikogu liikme
kandidaate, kes selles saalis istuvad. Valimiskampaania ajal piisab,
kui näidata kellelegi näpuga ja öelda, et tema võttis selliseid
otsuseid vastu. Siis on raske hakata end õigustama ja vaidlema, kes
hääletas selliste otsuste poolt või vastu.
Seepärast teen ettepaneku mõelda selle üle praegu järele.
Tänan!
A. Sirendi
Austatud kolleegid, me võtsime täna endale väga raske
vastutuse, tahtes jõuda selles küsimuses lõpptulemuseni ilma teist
poolt ära kuulamata. Ma ei kahtle, et me oleme kõige targemad
Eestis, et kedagi ei ole võimalik meile vastu seada, kuid ma usun,
et puuduliku informatsiooni korral võib ka nii tark institutsioon
nagu meie kogu teha rumala otsuse. Just tarkade inimestega võib väga
kergelt juhtuda, et nad rumalale otsusele satuvad. Ma arvan, et enne,
kui meil ei ole olnud võimalust panga või rahareformi komitee
esindajat ära kuulata, ei tohiks me mitte mingisugusele otsusele
jõuda. Pealegi teame väga hästi, et kui me tahame talvel külma
jääda, siis on kõige kindlam viis selleks panna talvise
küttemasuudi raha oma taskusse ja minna selle rahaga Venemaale
masuudi järele. Kui me aga tahame külmumisest pääseda, siis
lihtsalt peame selle raha maksudega kokku korjama, ostma masuudi
välja ja hakkama sellega katlamaju kütma.
Nii et me võime teha sellise otsuse, mida pärast on väga raske
parandada, ja võtame ka valitsuselt vastutuse eelarve eest, kui me
ilma tema esindajat ära kuulamata teeme otsuse, mis destabiliseerib
praegust krooni. Selle asemel võiksime tegelda tõepoolest nende
küsimustega, mis meie kompetentsi kuuluvad, näiteks Eesti Panga
korralekutsumisega selles osas, et ta ei ole tänase päevani suutnud
pensione välja maksta. Seni oli süüdi Moskva, nüüd enam ei tea,
kes süüdi on. Endiselt on inimestele pensionid maksmata, palgad
saamata, arveldused üle kandmata ja muud asjad korda tegemata. Ometi
allub Eesti Pank ainsana meile ja valitsus on kogu aeg meile ette
veeretanud seda, et miks me oma asjadega ei tegele? Nüüd hakkame
jälle valitsuse ja reformi komitee asjadega tegelema. Vähemalt
tänasel ootamatul arupidamisel on küll väga raske nendes
küsimustes targale otsusele jõuda. Tänan tähelepanu eest!
K. Koha
Lugupeetud kolleegid! Tahan kohe alguses väita, et minu
veendumuse kohaselt peavad kõik maksud ja nende seadusena
kehtestamine kuuluma parlamendi kompetentsi. Kuid õigussüsteemi
kohaselt olen ma veendunud ka selles, et kui varem lepitakse mingites
reeglites kokku, siis peetakse nendest ka lugu, olgugi et hiljem
võivad tulemused olla meile ebameeldivad.
Ma julgen teile ette lugeda sellesama kogu poolt 1991. aasta 27.
märtsil vastuvõetud seaduse § 4: "Eesti Vabariigi Rahareformi
Komiteel on õigus otsustada kõiki rahareformiga seotud küsimusi."
Kui keegi arvab, et rahareform ei mõjuta maksusüsteemi, siis ma
julgen öelda, et ta lihtsalt ei tunne rahandust ja maksundust. See
ei ole tõesti ainult kursimuutus, ühe vääringu muutmine teiseks.
Rahareform muudab tegelikult tervet finantspoliitikat kogu
ühiskonnas. Kui Ülemnõukogu tookord ei tahtnud seda täpsustada,
siis on see tema enda viga, kuid rahareformiga on maksusüsteem
täielikult seotud. Selles mõttes keskfraktsiooni pakutud
otsuseprojekt lihtsalt ei haaku varem kokkulepitud reeglitega.
Tulles sisu juurde, tahaksin ühe maakonna omavalitsuse esindajana
parlamendiliikmetelt küsida, kust näiteks saab üks maavalitsus 14
miljonit krooni krediiti selleks, et osta talveks kütust. Vastust ei
tule kuskilt, aga raha on vaja kohe, sealhulgas 3 miljonit selleks,
et katlamajad ümber seadistada meie kohalikele kütustele. Raha on
vaja täna, kuid seda pole kuskilt võtta. Praegu on Eesti panganduse
saldo kuskil mõnikümmend miljonit, seda raha lihtsalt ei ole. Kui
keegi räägib vabatahtlikust laenust, siis see katse eelmisel või
üle-eelmisel aastal tehti, aga tulemusteta. Vabatahtlik siselaen
tuleb ainult sel juhul, kui rahvas saab laenata, aga seda raha rahval
ei ole. Järelikult tuleb teha ebapopulaarseid samme. Ma olen nõus
ka sellega, et ettevõtted on pinge alla pandud, kuid ettevõtluse
arendamise eeldus on just küttemajanduse stabiilsus. Eestimaale on
praegu kohe vaja 250 miljonit dollarit, et osta kütust talveks ja
majanduse rahulikuks funktsioneerimiseks. Nii et mina seda
otsuseprojekti ei toeta. See on vastuolus 1991. aasta 27. märtsil
vastuvõetud Eesti Vabariigi seadusega. Aitäh!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on üsna hea pärast
hr. Koha sõnavõttu alustada sealtsamast, kus ta lõpetas, s.o.
rahareformi komitee moodustamise seaduse tõlgendamisest. Kui me
poolteist nädalat tagasi seda küsimust juhatuses arutasime, siis ma
juhtisin tähelepanu samale asjaolule, et kui keegi tahab millestki
alustada, siis tuleks alustada sellest, et Ülemnõukogu ise
tõlgendab seda õnnetut § 4. Seniajani kuni seda ei ole tehtud, ei
ole meil tõepoolest õigust selle paragrahvi alusel vastuvõetud
rahareformi komitee otsuseid tühistada. Mis puutub meie seisukohta –
vabandage, ma ei olnud tol hetkel saalis, kui küsiti
eelarve-majanduskomisjoni arvamust –, siis eelarve-majanduskomisjon
on küsimust arutanud oma läinudreedesel istungil üsna pikalt
peaministri ja majandusministri osavõtul. Ja siin korratud väide,
et eelarve-majanduskomisjonil, kaasa arvatud tema esimehel, ei ole
Rahvusvahelise Valuutafondi spetsialistide ettekannet Eesti Vabariigi
Valitsusele, vastab tõele. Liiatigi ei olnud
eelarve-majanduskomisjonil sel hetkel veel käes ka valitsuse
stabilisatsiooniprogrammi. Ilma nende lähteandmeteta ei suutnud
komisjon otsustada, kas see on ainus lahendus olukorrast väljapääsuks
või ei, ja eelarve-majanduskomisjonil selles küsimuses seisukohta
ei kujunenud. Informatsioonipuudus on meil üks halvemaid asju. Kui
meil oleks võimalik olnud võrrelda kogu seda materjali, mida IMF on
soovitanud rakendada, siis ilmselt oleks ka saadikutele paljud
küsimused saanud selgemaks ja ei oleks tekkinud pinge kruvimisi ja
asjatuid arutelusid. Ootame pikisilmi, et tulevikus ja juba
lähitulevikus meie valitsus kõigest, millest teda informeeritakse,
teataks ka seadusandjatele. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Rein Veidemann, teine sõnavõtt!
R. Veidemann
Tänan, hr. spiiker! Ma ei ole päriselt nõus härrade Koha ja
Reinsoniga, nagu ei oleks Ülemnõukogul siin enam mingit võimalust
sekkumiseks. Vastupidist tunnistas muide ka peaminister Tiit Vähi,
kui ta ütles, et Ülemnõukogul on alati võimalus korrigeerida
rahareformi komitee otsuseid.
Sõna võtma ajendas mind majandus. Meil on vaja sellest
olukorrast välja tulla ja teha oma konkreetsed ettepanekud, et
siiski kuidagiviisi asjale konstruktiivselt läheneda ja edasi minna.
Minu meelest on meil siiski võimalus rahareformi komitee dekreedi
nr. 035 punktide 1 ja 3 toime peatada.
Teiseks on meil võimalus kokku kutsuda erakorraline istungjärk
juba 3. augustil. Hr. Nugis vihjas ka sellele, et varem ei saa. Samal
ajal on meil võimalus samas otsuses kohustada valitsust juba nädala
aja jooksul välja töötama kõik võimalikud parandusettepanekud,
mida maksuseadustesse teha tahetakse. Nii oleks asjal tõepoolest
korrektne alus. Niisugused on minu ettepanekud. Ma esitan need
kirjalikult. Tänan!
А. Junti
Lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin lühidalt peatuda järgmistel
momentidel.
Esiteks, siin kõlanud väitest, et peaks ära kuulama ka teise
poole. Andke andeks, aga teine pool on meil juba teisipäeval ära
kuulatud!
Teiseks. See, et valitsus võib oma otsuseid ja seisukohti muuta,
on täiesti normaalne nähtus. Üllatab aga asjaolu, kui seda tehakse
väga põhimõttelistes küsimustes, n.-ö. paugupealt. Nimelt olid
alles käesoleva aasta aprillikuus diskussioonid valitsuse programmi
üle. Need olid küll parlamendivälised, aga siiski saime ka meie
mõningad eksemplarid sellest projektist, kus oli küllaltki selgelt
fikseeritud, et valitsus ei taotle senise summaarse maksukoormuse
suurendamist. Minu teada oli see väide ka valitsuse istungil 15.
juunil vastuvõetud redaktsioonis. Üllatav on aga see, et makse
otsustati tõsta päev pärast seda, kui Ülemnõukogu oli valitsuse
poolt esitatud 1992. aasta teise poolaasta eelarve seaduse eelnõu
esimese lugemise lõpetanud. Sellest eelnõust ei tulenenud mingit
vajadust makse täiendavalt tõsta. Rahandusministri sõnad, mida me
kõik siin kuulsime, eitavad samuti seda vajadust.
Edasi järgmine moment. Minul olevate andmete järgi kirjutas
valitsus oma memorandumis meile ette, et käibemaksu peaks tõstma
5%, tegelikult tõsteti 8%, üksikisiku tulumaksumäära tõsteti 40%
asemel 50%, mootorikütuse aktsiisimaksu tõsteti 20-25%, olgugi et
meil oli projektis 10%. Neid määrasid ei olnud kinnitatud mitte
mingite konkreetsete arvestustega, vaid oli kasutatud mõnede teiste
riikide analoogiaid. Kui rahandusministeeriumis läbiviidud seminaril
Rahvusvahelise Valuutafondi esindajate käest küsiti vastavate
maksumäärade põhjust, seda, miks näiteks ettevõtte tulumaksu
määraks soovitatakse just 40, aga mitte 35% või mõnda muud määra,
siis ei olnud nendel esindajatel mingit argumentatsiooni oma
soovituste kohta. Samuti jäi vastuseta küsimus, mis juhtub nii
kõrgete maksude korral Eesti ettevõtluse ja majandusega. Ma arvan,
et ei ole vaja kommenteerida toodud näidet.
Edasi. Ma tahaksin öelda, et te olete kindlasti kõik kuulnud ja
lugenud Eesti Panga presidendi Siim Kallase avaldust selle kohta, et
Eesti kroonil on piisav kattevara ja seetõttu poleks nagu IMF-i
finantsabi vajagi. Kui aga seda abi ikkagi vajatakse, siis tekib
küsimus, keda krediteeritakse, kas riiki või eraettevõtteid.
Järgmine moment. Täna siin hr. Koha ja teiste suust kõlanud
viide 1991. aasta 27. märtsil vastuvõetud Eesti Vabariigi
Rahareformi Komitee moodustamise seaduse §-le 4. Kena, et seadust
tsiteeritakse ja tuntakse, aga kahjuks tuntakse seda puudulikult või
ei taheta tunda seda kui tervikut. Seaduseelnõudest või seadustest
rebitakse välja üksikuid sätteid, seostamata neid kogu tekstiga.
Ma tahan teile veel kord ette lugeda sama seaduse § 3, mis kõlab
nii: "Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee juhib rahareformi,
kehtestab selle tähtajad, tingimused ja läbiviimise korra." Ja
§ 4 ütleb, et kõigis nendes otsustustes on ta pädev ja
absoluutne. Siin on kogu tõde selle seaduse kohta. Nii et hr. Koha
ja teised, kes te meelevaldselt tsiteerite, lugege kogu seadus läbi!
Edasi. Siin on öeldud, et me jääme nüüd külma ja nälga ning
juhtub muudki hirmsat. Minu meelest on see äärmiselt primitiivne
lähenemine. See on mõtlematu lähenemine, ilma et süvenetaks
rahareformi ja kogu eelarve protsessidesse. Küsimus on selles, et
maksu tõstmine on tegu, milleks ei ole vaja eriti analüüsida kogu
majanduse ja eelarve seisu. Aga samal ajal ei ole kahjuks praegusel
juhul mõeldud ka sellele, milline on maksu tõstmise tagajärg.
Ühesõnaga, mingit analüüsi ei eelne. Tegelikult peaks see eelnema
ja siis me saame alles öelda, kas täiendavalt saadav raha tagab
eelarve täitmise või mitte. Majandusekspertide analüüs on
näidanud, et praegusest maksubaasist ühe kolmandiku laekumata
jäämine võib suureneda maksude tõstmise puhul pooleni. Nii et
analüüsid kinnitavad siin väidetule hoopis vastupidist.
Edasi tahan ma juhtida tähelepanu sellele, et lõppude lõpuks
tegi Ülemnõukogu õige otsuse, kuigi teatud surve olukorras.
Rahareformi komitee oma nimetatud dekreedis isegi ei palunud
Ülemnõukogu seda läbi vaadata. Mul on hea meel, et me asusime seda
tegema.
Mul on ka ettepanek, mis on analoogne Rein Veidemanni omaga. Pakun
otsuseprojekti järgmise sõnastuse: "Peatada Eesti Vabariigi
Rahareformi Komitee dekreedi nr. 035 punktide 1–3 kui seadusele
mittevastavate kehtivus kuni 1992. aasta riigieelarve
läbivaatamiseni." Aitäh!
Juhataja
Läbirääkimised on sellega lõppenud. Kas Edgar Savisaar tahab
öelda lõppsõna?
E. Savisaar
Lugupeetud kolleegid, austatud spiiker! Ma tahaksin öelda, et
meie lühike mõttevahetus oli viljakas ja need ettepanekud, mis siin
tehti, on meie arvates arvestatavad, s.t. 1. punkti suhtes nii Rein
Veidemanni ja Arvo Junti kui ka Valeri Koisi ettepanekud, mille
kohaselt tuleks sõnastada 1. punkt järgmiselt: "Peatada Eesti
Vabariigi Rahareformi Komitee dekreedi nr. 035 punktide 1–3
kehtivus kuni 1992. aasta riigieelarve läbivaatamiseni." Samuti
tuleks arvestada teist punkti puudutavat ettepanekut, mille esitas
oma sõnavõtus Marju Lauristin. Selle kohaselt peab valitsus esitama
1. augustiks stabilisatsiooniprogrammi koos alternatiivsete
lahenditega eelarve tasakaalustamiseks. Minu arvates võib nende
ettepanekutega nõustuda ja ka meie fraktsioon on päri vastavate
ümberformuleerimistega. Tänan teid.
Juhataja
Põhimõtteliselt on kolme rahvasaadiku esimesed
parandusettepanekud sarnased ja ettekandja nõustus nendega. Ma
täpsustan asjaosalistega mõningaid nüansse. Valeri Kois teeb
ettepaneku peatada dekreedi kehtivus kuni seaduse vastuvõtmiseni.
Ilmselt peab ta silmas eelarve seadust. Rein Veidemann ütleb selgelt
välja, et teise poolaasta eelarve vastuvõtmiseni, s.t. samuti
seaduse vastuvõtmiseni. Arvo Junti ütleb, et riigieelarve
läbivaatamiseni. Siin on juba nüanss. See tähendab, et dekreedi
kehtivus tuleb peatada kuni protsessi alguseni või kuni riigieelarve
seaduse kinnitamiseni. Seda ma tahtsingi täpsustada.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 54 rahvasaadikut, puudub 43.
Esimene parandusettepanek on tulnud kolleegidelt Rein
Veidemannilt, Valeri Koisilt ja Arvo Juntilt. See näeb ette peatada
Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee dekreedi nr. 035 punktide 1–3
kehtivus kuni 1992. aasta II poolaasta riigieelarve seaduse
vastuvõtmiseni.
Jah, palun Valeri Kois!
V. Kois
Lugupeetud juhataja, mulle ei ole selge üks asi. Kui me praegu
dekreedi kehtivuse peatame, siis mis saab maksudest, mis on juba
laekunud?
Juhataja
Kehtivus lõpeb vastuvõtmise päevast ...
V. Kois
Minu pakkumises oli just see mõte, et dekreedi kehtivus lõpeb
selle vastuvõtmise päevast.
Juhataja
Tähendab, teiste autorite ettepanekud näevad samuti ette
kehtivuse lõppemise käesoleva otsuse vastuvõtmise päevast.
V. Kois
Ei, mitte käesoleva otsuse, vaid dekreedi vastuvõtmise päevast.
Juhataja
Ah dekreedi vastuvõtmise päevast? See on juba uus lähenemisviis!
А. Junti
Lugupeetud hr. Kois ja teised, kellel on tekkinud probleeme! Ma
tahaksin juhtida teie tähelepanu sellele, et ärgem hakakem tegema
tagasiulatuva jõuga otsust, sest see tekitab ilmselt suurt segadust.
Teeme otsuse kehtivusega tänasest päevast.
Juhataja
Kas Valeri Kois on nõus? Ma ei täpsustanud seda sellepärast, et
eelnõu ülesehitus eeldas tagasiulatuva jõu väitmist. Niisiis,
peatada Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee dekreedi nr. 035 punktide
1–3 kehtivus kuni käesoleva aasta teise poolaasta riigieelarve
seaduse vastuvõtmiseni. Kas on selge?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on kolleegide Koisi, Veidemanni ja
Junti parandusettepaneku poolt?
Selle ettepaneku poolt on 32 rahvasaadikut, vastu 3, erapooletuid
7. See ettepanek leidis toetust.
Kas see parandusettepanek, et valitsusel esitada
stabiliseerimisprogramm koos alternatiivsete lahendustega, on Marju
Lauristini või Edgar Savisaare oma? Savisaare oma. Kolleegid, kas
kellelgi on selle ettepaneku suhtes eriarvamus? Autori ettepaneku
kohaselt tuleb valitsusel esitada 1. augustiks
stabiliseerimisprogramm koos alternatiivsete lahendustega eelarve
tasakaalustamiseks. Kas on vastuväiteid? Ei ole, jääb sisse. See
on 2. punkt.
Rein Veidemanni teine ettepanek on, et vabariigi valitsusel tuleb
esitada ühe nädala jooksul teise poolaasta eelarve projekt ning
ettepanekud maksukorralduse muutmiseks. Kas sa jääd oma nõudmise
juurde?
R. Veidemann
Jään oma nõudmise juurde. Selles on oma loogika, sest kui
järgmine punkt puudutab meie kokkutulekut, siis peab meil olema
võimalus selle projektiga varem tutvuda. Tänan!
Juhataja
Avameelselt öeldes on juhatus n.-ö. mõttes planeerinud
erakorralist istungjärku.
R. Veidemann
Ma tean seda, aga asi on väga tõsine, mistõttu võime ka nädal
aega varem kokku tulla.
K. Raud
Austatud juhataja! Kas ma olen õigesti aru saanud, et eelmine
punkt, mis käsitles 1. augustiks esitatavat stabiliseerimisprogrammi
koos konstruktiivsete ettepanekutega eelarve tasakaalustamiseks,
tähendab seda, et samal ajal esitab valitsus ka uue
eelarve-projekti?
Juhataja
Ma küsisin meelega kolleeg Rein Veidemanni käest üle, kas ta
jääb oma nõudmise juurde? Eelmine punkt, mida täiskogu sisuliselt
aktsepteeris, on Edgar Savisaare oma ja näeks nagu ette, et me
nõuame seda 1. augustiks. Rein Veidemann, küsin veel kord: kas meil
oleks vaja praegu kindlalt kuupäev paika panna, s.o. kutsuda
erakorraline istungjärk kokku 3. augustil? Esialgsed plaanid nägid
ette 10. augustit. Kas kõik mõistavad, millise sisuga on
otsuseprojekt? Selles on kaks punkti. Esiteks, peatada Eesti
Vabariigi Rahareformi Komitee dekreedi nr. 035 punktide 1–3
kehtivus kuni 1992. aasta teise poolaasta riigieelarve seaduse
vastuvõtmiseni, see on 1. punkt. 2. punkt: valitsusel esitada 1.
augustiks stabiliseerimisprogramm koos alternatiivsete lahendustega
eelarve tasakaalustamiseks. Peatamine algab otsuse vastuvõtmise
päevast.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 55 rahvasaadikut, puudub 42.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus "Eesti Vabariigi Rahareformi
Komitee 1992. aasta 19. juuni dekreedi nr. 035 kohta"?
Selle ettepaneku poolt on 37 rahvasaadikut, vastu 8, erapooletuid
5. Otsus jääb vastu võtmata.
06.05.2011
|