Ülemnõukogu stenogrammid

EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU

78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK

6.–9. juuli 1992


Sisukord
1.    78., erakorralise istungjärgu päevakorra kinnitamine
2.    Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste kohta
3.    Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi kohtute seaduse ja Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seaduse rakendamise kohta" muutmisest ja täiendamisest
4.    Eesti Vabariigi maa hinna seaduse eelnõu esimene lugemine
5.    Eesti Vabariigi pankrotiseaduse rakendamise kohta
6.    Eesti Vabariigi mootorikütuseaktsiisi seaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu teine lugemine
7.    Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi etalonkujutiste kinnitamise kohta" eelnõu teine lugemine
8.    T. Vähi kõne
9.    Eesti Vabariigi seaduse "Süümevande andmise korra kohta" eelnõu teine lugemine
10.    Eesti Vabariigi Presidendi valimise seaduse eelnõu esimene lugemine
11.    Eesti Vabariigi tubakaaktsiisi seaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu teine lugemine
12.    Eesti Vabariigi puhkuseseaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi puhkuseseaduse rakendamise kohta" eelnõu teine lugemine
13.    Riiklike ja munitsipaalettevõtete vara erastamisest laekuva raha käsutamise ja kasutamise korra väljatöötamise kohta
14.    Eesti Vabariigi seaduse "Süümevande andmise korra kohta" eelnõu kolmas lugemine
15.    Eesti Vabariigi seaduse "Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise ulatuse kohta" eelnõu teine lugemine
16.    Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi pangaseaduses" eelnõu teine lugemine
17.    Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV hinnaseaduses" eelnõu esimene lugemine
18.    Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste lepingu täitmise kontrollkomisjoni moodustamise kohta
19.    Eesti Vabariigi maa hinna seaduse eelnõu teine lugemine
20.    Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta "Eesti NSV tsiviilkoodeksis"" eelnõu esimene lugemine
21.    Haldusõigusrikkumiste seadustiku eelnõu teine lugemine
22.    Eesti Vabariigi Presidendi valimise seaduse eelnõu teine lugemine
23.    Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV hinnaseaduses" eelnõu teine lugemine
24.    Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee 1992. aasta 19. juuni dekreedi nr. 035 kohta


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK
ESIMENE ISTUNG
6. juuli 1992


Istungi päevakorra kinnitamine
Juhataja (Ü. Nugis)
Tere päevast, head kolleegid! Asugem töökohtadele, kell on juba 15.01!
Kontrollime kohalolekut. Kohaloleku kontroll! Kohal on 69 rahvasaadikut, puudub 28. Mulle tundub, nagu oleks võimendus väga nõrk. Ei ole? Kõik on korras? Aitäh!
Lugupeetud kolleegid-rahvasaadikud! Eesti rahvas on absoluutse häälteenamusega usaldanud meid tööd jätkama kuni Riigikogu valimisteni. Täitkem siis seda ülesannet ausalt, vastutus- ja kohusetundega.
Ülemnõukogu esimees, hr. Arnold Rüütel on kokku kutsunud erakorralise istungjärgu vastavalt juhatuse poolt esitatud päevakorra projektile. Ma värskendan, kolleegid, teie mälu. Nimelt on Ülemnõukogu langetanud otsuse muuta selle suve erakorralistel istungjärkudel mõnevõrra reglementi. See otsus on ka teile välja jagatud. Vajaduse korral saate ka ise täpselt teada, millised sätted kehtivad, millised mitte. Mõned asjad vajavad ülekordamist. Kehtib see säte, et seadusi algatavad organid annavad aktid üle täiskogu ees, küll aga langetab juhatus edasi otsuse, kas ta esitab need täiskogule kinnitamiseks või mitte. Kui juhatus on esitanud päevakorraprojekti täiskogule, siis võetakse see vastu või jäetakse vastu võtmata ilma läbirääkimisi pidamata, küll aga võidakse esitada küsimusi juhatuse liikmetele või spiikrile. Praegusel erakorralisel istungjärgul kinnitatakse päevakord iga istungi eel. Vajaduse korral, nagu te loete sellest otsusest, võidakse esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval pikendada tööpäeva ja istung jätkub kas alates kella 6-st või 6.20-st, täpsemalt öeldes 18.00-st või 18.20-st. Need pikendamised võivad olla vajalikud, kuid ei pea ilmtingimata olema. Nende algus võib olla 18.00, aga ka 19.00 olenevalt sellest, kuidas me kokku lepime. Kuid ilma reglementi täiendamata ei tohi istung kesta kauem kui 21.00-ni. Kui selleks peaks olema vajadus, siis peame nõu. Niisiis oleme kokku leppinud. Sellised on reglemendi sätted.
Asume nüüd vastu võtma seadusandlike aktide eelnõusid ja kõigepealt palun kõnetooli valitsuse esindaja pr. Krista Kilveti!
K. Kilvet
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Lubage Eesti Vabariigi Valitsuse nimel võtta tagasi teile esitatud seaduseelnõu Eesti Vabariigi 1992. aasta riigieelarve teise poolaasta plaani kohta. Valitsus esitab seaduseelnõuna Eesti Vabariigi 1992. aasta riigieelarve teise poolaasta plaani kohta uue variandi. Eelnõu kohta võtab sõna rahandusminister hr. Miller. Aitäh!
Juhataja
Kas küsimus on kiireloomuline või mitte, seda pole vaja enam öelda. Juhatus esitab eelnõu täiskogule koos vajalike kommentaaridega. Hr. Rein Tamme!
R. Tamme
Lugupeetud juhataja, auväärsed kolleegid! Keskfraktsioon peab vajalikuks esitada ühe Ülemnõukogu otsuse projekti, mis käsitleb esmatähtsaid abinõusid Kaitseliidu ülesehitamisel Eesti Kaitsejõudude osana. Keskfraktsioon soovib selle dokumendi arutusele võtta kiireloomulisena. Samuti oleme arvamusel, et sellekohase ettekande peaks esitama kaitseminister. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Palun kõnetooli hr. Tõnu Antoni, kes kõneleb juhatuse nimel.
T. Anton
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Juhatuse volitusel esitan juhatuse poolt päevakorda otsuseprojekti Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimise kohta.
Juhataja
Kolleegid, ega ma teist kedagi ei ole unustanud? Ei ole.
Võtke palun ette päevakorra projekt ja tehkem selles enne kinnitamist mõned muudatused, mille on ette pannud juhatus. Projektis väljapakutud esimene päevakorrapunkt – süümevande andmise korra seaduse eelnõu teine lugemine – tuleks praegu välja jätta ja selle asemel palun kirjutage projekti sisse Ülemnõukogu liikme Ahti Kõo poolt esitatud eelnõu, mis puudutab kohtute seaduse ja kohtuniku staatuse seaduse rakendamist, käesoleva otsuse muutmist ja täiendamist. Ettekandja oleks Ülemnõukogu liige Ahti Kõo ja kaasettekandja Ülemnõukogu õiguskomisjoni esimees Tõnu Anton.
Palun viia muudatused sisse ka planeeritud 6. päevakorrapunkti. Nimelt muutuvad seal ettekandja ja kaasettekandja nimi. Ettekandja 6. päevakorrapunktis oleks Riigikantselei riigisümboolika osakonna juhataja Raivo Jakobson ning kaasettekandja Ülemnõukogu haldusreformikomisjoni esimees Andrus Ristkok.
Nüüd tuleks teha veel viimane täiendus päevakorraprojektis. Nimelt see eelnõu, mille hr. Tõnu Anton andis juhatuse nimel üle ja mille sisu on Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimise kuupäeva määramine, on juba juhatuse istungil läbi vaadatud ja heaks kiidetud. Ma paluksin selle nüüd võtta projekti esimesena. Vastavalt sellele muutub numeratsioon. Nii et parandage ka numeratsioon ära, Ahti Kõo eelnõu oleks teine ja sealt vastavalt edasi kuni seitsmendani. Ma saan aru, et on küsimusi. Lembit Arro!
L. Arro
Lugupeetud juhataja! Et hoida kokku Ülemnõukogu aega, on mul ettepanek arutada päevakorrapunkte 2 ja 3 koos, kuna need puudutavad ühelaadset küsimust. Tehtagu kummagi kohta ettekanne, kaasettekanne aga mõlema kohta korraga. Kas see on võimalik? Aitäh!
Juhataja
Kuna antud juhul teeb selle ettepaneku kaasettekandja juhtivkomisjoni poolt, siis minul ei ole selle vastu kõige vähematki lausuda.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et kinnitada teile esitatud erakorralise istungjärgu 1. istungi päevakord? Selle ettepaneku poolt on 63 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 3 jäid erapooletuks. 1. istungi päevakord on kinnitatud.
Päevakorda kinnitatakse järgmised küsimused:
1. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste kohta" eelnõu.
2. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi kohtute seaduse ja Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seaduse rakendamise kohta" muutmisest ja täiendamisest" eelnõu.
3. Eesti Vabariigi maa hinna taseme seaduse eelnõu esimene lugemine.
4. Eesti Vabariigi maa hindamise seaduse eelnõu.
5. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi pankrotiseaduse rakendamise kohta" eelnõu.
6. Eesti Vabariigi mootorikütuseaktsiisi seaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu teine lugemine.
7. Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi etalonkujutise kinnitamise kohta" eelnõu teine lugemine.


Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste kohta
Juhataja
Alustame tööd vastavalt kinnitatud päevakorrale ja ma palun esimeses päevakorrapunktis Ülemnõukogu juhatuse nimel ettekannet esitama hr. Tõnu Antoni!
T. Anton
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Vastavalt põhiseaduse rakendamise seaduse § 3 lõikele 1 kuulutab Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimised pärast põhiseaduse vastuvõtmist välja Ülemnõukogu, määrates kindlaks valimiste toimumise ajagraafiku. Valimised peavad toimuma hiljemalt 1992. aasta 27. septembril. Samas seaduses on oluline § 4 lõige 2, milles öeldakse, et põhiseaduse rakendamisel valitakse Vabariigi President erandina üheaegselt Riigikogu valimistega üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletamise teel hääletamisest osavõtnute häälteenamusega neljaks aastaks.
Lähtudes nendest põhimõtetest, mis Eesti rahvas on rahvahääletusel vastu võtnud, ongi koostatud teile esitatud otsuseprojekt. Ilmselt tekitab kõige enam vaidlusi selles otsuseprojektis fikseeritud kuupäev – 13. september. Püüdes mõnevõrra ennetada neid küsimusi ja vaidlusi, mis seonduvad selle kuupäevaga, lubage teha täiendav kommentaar.
Vastavalt Riigikogu valimisseaduse § 20 lõikele 1 algab kandidaatide ülesseadmine pärast mandaatide jaotuse teatavakstegemist. Sama seaduse § 6 lõige 4 sätestab, et mandaatide jaotamise arvestuse teeb Vabariigi Valimiskomisjon hiljemalt 70 päeva enne valimisi. Ja kolmas lõik, mida ma soovin teile tsiteerida, on §-st 20 lõige 2: "Andmed kandidaatide kohta ja kandidaatide nimekirjad esitatakse Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt 45 päeva enne valimispäeva vastavalt esitamisnimekirja vormile."
Niisiis on Ülemnõukogu juhatus teile esitatud otsuseprojektis kavandanud lühima tähtaja, mida võimaldab meie poolt vastu võetud Riigikogu valimisseadus. Selle lühima tähtaja puhul oleme niigi lühendanud 70-päevast tähtaega 69-le päevale. Juhatuse ülesandel konsulteerisin selles küsimuses ka Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe hr. Eerik-Juhan Truuväljaga, kes asus tookord seisukohale, et valimiste lähim kuupäev ongi 13. september. Tänan teid!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused ettekandjale. Minu esimene küsimus, hr. Anton. Kas kaasettekandega esineb ka hr. Truuväli?
T. Anton
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Ma palun, et hr. Truuväli tõepoolest esineks meie ees kaasettekandega, kui ta on nõus.
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Peet Kask!
P. Kask
Lugupeetud kolleeg! Põhiseaduse rakendamise seaduse § 3 ütleb, et valimised kuulutab pärast põhiseaduse vastuvõtmist välja Ülemnõukogu, määrates kindlaks valimiste toimumise ajagraafiku. Millal me määrame kindlaks valimiste toimumise ajagraafiku? Ma mõtlen, millal seatakse üles kandidaadid ja algab nende registreerimine? Millal toimub kampaania? Kas me seda üldse teeme? Miks me ei fikseeri neid asju selles samas otsuses, mida me praegu arutame? Tänan!
T. Anton
Hr. Peet Kask! Kolleegid! Kui me võtsime Ülemnõukogus arutamisele põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu, siis meil ei olnud täit selgust, millal toimuvad Riigikogu valimised. Tookord ei olnud selge ka see, kui palju meil kulub aega, et jõuda ajahetkeni, mis tänaseks on käes. Täna on selge, et meil on võimalik, rikkumata 27. septembri tähtaega, Riigikogu valimised läbi viia valimisseaduses esitatud tähtaegadel. Kuivõrd see võimalus on olemas, siis Ülemnõukogu juhatus ei tee ettepanekut kehtestada erinormi, eritähtaega Riigikogu valimisseaduse rakendamisel. Seega tuleks nimetatud ajagraafiku asemel arvestada kõiki valimisseaduses fikseeritud tähtaegu. Mõningaid, mis täna arutatavas küsimuses on olulised, ma juba esitasin. Arutatavas küsimuses on tähtsam see, et kandidaatide ülesseadmise kohta dokumentide esitamine tuleb lõpetada hiljemalt 45 päeva enne valimispäeva. Kandidaatide ülesseadmine algab pärast seda, kui valimiskomisjon on teatavaks teinud mandaatide jaotuse. Valimisseadus fikseerib ka selle, et mandaatide jaotus peaks olema tehtud hiljemalt 70 päeva enne valimisi. See ajavahemik, 25 päeva, mis jääb 45-päevase tähtaja ja 70-päevase tähtaja vahele, on tagatis, garantii, et kõigil poliitilistel rühmitustel ja üksikisikutel oleks tõepoolest võimalik üles seada saadikukandidaate vastavalt nende poliitilisele tahtele. Seetõttu ei ole juhatus pakkunud teile kiiremaid tähtaegu. Kordan veel, et see 25-päevane tähtaeg on demokraatlike valimiste garantii. Juhatus ei ole pakkunud hilisemat kuupäeva ka põhjusel, et põhiseaduse rakendamise seaduse mõttest on võimalik aru saada ainult üheselt: valimised tuleb läbi viia võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 27. septembril.
Juhataja
Suur tänu! Illar Hallaste!
I. Hallaste
Lugupeetud ettekandja, mul on kaks küsimust. Põhiseaduse rakendusseadusse me kirjutasime sisse, et Ülemnõukogu kuulutab välja valimised, määrates kindla ajagraafiku. Kas teie arvates on Ülemnõukogul õigus muuta seda 45-päevast tähtaega, vähendada seda näiteks 36 või 38 päeva peale? See teeks natuke raskemaks valimiskomisjoni töö, kuid ei rikuks mingil viisil demokraatlikke põhimõtteid, millest te praegu rääkisite.
Teine küsimus. Kas Ülemnõukogu juhatusel oli 13. septembri arutamisel teada, et sel aastal Euroopa Nõukogusse astumiseks oleks valimiste läbiviimise piirtähtajaks tarvis võtta 6. september? Aitäh!
T. Anton
Riigikogu valimisseadus on Ülemnõukogu poolt vastuvõetud seadus ja loomulikult on Ülemnõukogul õigus vajaduse korral seda seadust muuta või otsustada, kuidas seda seadust rakendada. Kuid probleem on selles, et rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse rakendamise seadus, täpsemini selle seaduse § 3 lõige 1 annab meile aega kuni 27. septembrini. Nendesse ajaraamidesse mahub valimiste ettevalmistamine ja läbiviimine vastavalt valimisseaduses sätestatud tähtaegadele.
Lugupeetud kolleegid! Kas meil on vaja ja kas on õige muuta seadust, kui selle täitmine on täies vastavuses rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse rakendamise seadusega? Asun seisukohal, et selline valimisseaduse muutmine poleks otstarbekas. Teile esitatud otsuseprojekt on täies kooskõlas põhiseaduse rakendamise seaduse ja Riigikogu valimisseadusega. Seepärast tuleks asuda seisukohale, et kandidaatide ülesseadmise lõpptähtajaks on 45 päeva enne valimispäeva, kui seaduse nõue peaks jääma jõusse.
Teiseks, mis puudutab Euroopa Nõukogu liikmesriigiks astumist, siis see on küsimus, mida Ülemnõukogu pole vist otsustanud, ja ma ei ole täiesti veendunud selles, et seda küsimust on pädev otsustama Ülemnõukogu või Riigikogu. Võimalik, et see on ühe järgmise rahvahääletuse teema.
T. Made
Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleeg Tõnu Anton! Pilk kalendrisse näitab, et kandidaatide esitamise viimane päev on 30. või 31. juuli, kui valimised on 13. septembril, nagu juhatus pakub. Tähendab, ma eeldan seda, et täna teatatakse ka mandaatide jagunemine valimisringkondade kaupa. Kas ei lähe see asi meil nüüd jälle tormijooksuks? Kolm nädalat jääb nüüd aega. Suur osa rahvast on laiali, käes on südasuvi. Kas teile ei tundu, et Ülemnõukogu juhatus on praegu pannud eesti rahva ja tema poliitilised parteid küllaltki raskesse olukorda. Peale selle ma saan aru, et selle lühikese ajaga tuleb korjata näiteks härradele Rüütlile ja Merile ning teistele presidendikandidaatidele 10 000 allkirja. Aitäh!
T. Anton
Lugupeetud kolleeg Tiit Made! Minule kui ettekandjale – ja ma loodan, et ka juhatusele – tundub nii, nagu tundus rahvale, kui ta rahvahääletusel võttis vastu põhiseaduse rakendamise seaduse. Ja nimelt kolmandat korda tsiteerin selle seaduse § 3 lõike 1 viimast lauset: "Valimised peavad toimuma hiljemalt 1992. aasta 27. septembril." Samuti kordan ma jälle mõtet, et Ülemnõukogu juhatus esitas teile otsuseprojekti, mis on kooskõlas põhiseaduse rakendamise seaduse ja valimisseadusega.
Mis puudutab põhiseaduse rakendamise seaduse muutmise võimalusi, siis see on temaatika, mis antud päevakorrapunkti raamesse ei mahu. Valimisseaduse muutmise küsimustest ma juba rääkisin.
Lõpetuseks. Põhiseaduse rakendamise seaduse § 3 lõike 1 viimase lause mõttest on võimalik aru saada ainult ühtmoodi. Valimised tuleb läbi viia vastavalt seadusele, kuid võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui 27. septembril. Sellise ettepaneku ongi Ülemnõukogu juhatus teile esitanud.
Juhataja
Suur tänu, hr. Anton, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. On, Jaan Lippmaa!
J. Lippmaa
Hea kolleeg! Sa jätsid Tiit Made ühele matemaatikaküsimusele osavalt vastamata ja ma pean seda kordama, sest midagi ei klapi. Nimelt sa väidad, et ühepäevane valimisseaduse rikkumine on tühiasi. Olgu peale! Ent millal me saame teada mandaatide jaotamise, sellest sa ei rääkinud midagi. Võib-olla tuleb sellest ühepäevasest seaduserikkumisest välja 10-päevane seaduserikkumine, mis juba oluliselt raskendab kandidaatide ülesseadmist? Seda kuupäeva ei ole mina nõus aktsepteerima.
T. Anton
Hea kolleeg hr. Lippmaa! Ma siiski soovin rõhutada, et ei juhatuse esindajana ega ka õiguskomisjoni esimehena pole ma kolleegidele teinud ettepanekut rikkuda valimisseadust. Ma selgitasin teile valimisseaduse § 6 lõiget 4, tsiteerides teksti: "Mandaatide jaotamise arvestuse teeb Vabariigi Valimiskomisjon hiljemalt 70 päeva enne valimisi." Tähtaeg, mis on garantii saadikukandidaatide ülesseadmiseks, hakkab siiski kulgema mandaatide jaotuse avalikustamisest. Seda avalikustamise tähtaega valimisseaduses sätestatud ei ole. On põhjust arvata, et pärast mandaatide jaotamise arvestuse tegemist kulub siiski mõni päev selleks, et Vabariigi Valimiskomisjon saaks tehtud otsuse avalikustada.
Teiseks. Kui te mäletate, tegin ma ettepaneku kuulata selles küsimuses ära Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe Eerik-Juhan Truuvälja kaasettekanne. Ma loodan, et hr. Truuväli informeerib meid sellest, kas ja millal on võimalik avalikustada mandaatide jaotus. Kui seda on võimalik teha lähipäevadel, siis saab Ülemnõukogu asuda seisukohale, et meie poolt vastuvõetud otsuse puhul, kus tähtaeg on 13. september, kõik vajalik tagatakse.
Juhataja
Suur tänu! Vladimir Lebedev!
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja! Kolleeg Anton! Ühe põhiargumendina presidendi ja Riigikogu valimiste tähtaja määramisel mainiti ka Eesti astumist Euroopa Nõukogusse. Teatavasti ei kavatse Leedu septembris valimisi korraldada. Kas see tähendab, et Leedu ei kavatse Euroopa Nõukogusse astuda? Tänan!
Juhataja
See ei ole teemakohane küsimus!
T. Anton
Hr. Lebedev! Lugupeetud kolleegid! Ma rõhutasin mõtet, et Ülemnõukogu pole otsustamas küsimust Euroopa Nõukogu liikmesriigiks astumisest. Kas hr. Lebedev soovib seda küsimust võtta päevakorda? Selleks on teine menetlus. Praegu esitatakse küsimusi minule kui juhatuse esindajale.
Juhataja
Suur tänu! Vello Pohla!
V. Pohla
Lugupeetud ettekandja, lugupeetud kolleegid! Kas ei aseta selline ülikiire valimiste kuupäeva ettenihutamine ebasoodsasse olukorda need tulevase Riigikogu kandidaadid, kes esmakordselt kandideerivad? Ja kas ei tähenda see eeliste loomist praegustele Ülemnõukogu liikmetele kandideerimiseks Riigikogusse? Kas see on õiglane värskete kandidaatide suhtes? See on esimene küsimus.
Teine küsimus. Ajakirjanduses on üks põhimine argument kiirustamise kasuks see, et viivitamine kahjustab Euroopa Nõukogusse astumist. Kas meil on olemas mingi ametlik dokument Euroopa Nõukogult, mis ütleb, et me peame selleks ja selleks kuupäevaks oma Riigikogu valima, ja kas see dokument on olemas Ülemnõukogu juhatuses, et Ülemnõukogu liikmed kogu aeg sellele ajakirjanduses apelleerivad? Tänan!
T. Anton
Lugupeetud kolleeg hr. Pohla! Ma arvan, et küsimus sellest, kas Ülemnõukogu liikmeks olek on pluss või miinus, on pehmelt öeldes diskuteeritav. Küllap lähitulevik seda näitab.
Mis puutub kiirustamisse, siis ma rõhutan veel kord, et rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse rakendamise seadus räägib sellest, et valimised peavad toimuma hiljemalt 27. septembril k.a. Pakutud tähtaeg 13. september juhatuse arvates liigsele kiirustamisele ei viita.
Ja kolmandaks. Mis puudutab Euroopa Nõukogu teemat, siis vastates eelnevatele küsimustele, püüdsin ma selgitada, et Euroopa Nõukogu küsimused on tõenäoliselt iseseisvat arutamist ja otsustamist väärivad küsimused ja neid otseselt seostada põhiseaduse rakendamise seaduse või valimisseaduse täitmisega praegu küll põhjust ei ole.
Juhataja
Suur tänu, hr. Anton! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnetooli Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe hr. Truuvälja!
E.-J. Truuväli
Hr. esimees! Hr. juhataja! 2. juulil toimunud koosolekul pühendas Vabariigi Valimiskomisjon suurema osa ajast uute valimiste ettevalmistamise küsimuste arutamisele. Me kaasasime sellesse ka territoriaalkomisjonid. Me leiame, et kõige õigem oleks siiski, kui me peaksime maksimaalselt kinni vastuvõetud Riigikogu valimise seadusest, sest teatavasti valmis see seadus ligemale aastase töö tulemusena ja valimiste organisatsiooni seisukohalt on seal kalenderplaan kõige läbikaalutumalt kirja pandud. Ilma organisatsioonilise plaanita, ilma vastavate tähtaegadeta ei ole olemas ei õiguslikke garantiisid ega ka tagatud aktsiooni tegelik läbiviimine.
Võib-olla oleks olnud võimalik kalenderplaani tähtaegu kokku suruda, kui eelnev rahvahääletus ja selle ettevalmistamine oleksid kulgenud nii, nagu oli planeeritud. Paraku langes sellesse aktsiooni veel kaks suurt üleriigilist aktsiooni ja peab ütlema, et kõikides valimiskomisjonides – nii territoriaalsetes kui ka jaoskonnakomisjonides, eriti maakohtades – tuli nendel samadel jaoskonnakomisjonide inimestel kanda kolmekordset koormust. Esimene – registri koostamine, teine – rahareform ja kolmas rahvahääletus. Peale selle on kõik need valimiskomisjonide liikmed isad ja emad, kellel on kohustused oma perekonna ees, oma mured ja hirmud nagu kõigil meil. Te saate aru, ma tahan sellega rõhutada, et need inimesed olid pandud sel perioodil niisuguse psüühilise pinge alla, mis ei võimalda kahjuks enam korrata seda, mis ma ütlesin siin mai alguses, s.o. pakkuda valimisi 23. augustiks k.a. Lihtsalt see ei ole praeguses situatsioonis enam võimalik.
Peale selle on ju probleem ka selles, et käesoleval hetkel puudub veel üks oluline dokument, mis lubaks alustada saadikukandidaatide registreerimist. Jutt on süümevandest. See ju puudub.
Teiseks, puudub veel ka presidendi valimise seadus.
Kolmandaks, Riigikogu valimise seaduse täiendus, mis näeb välismaal olijatele ette võimaluse hääletada kirja teel, toob juurde täiendava raskuse.
Neljandaks, valimisseadusse on tehtud ka selline täiendus, mis näeb ette, et välismaal elav Eesti Vabariigi kodanik võib valida valimisringkonnas oma viimase asukoha või oma vanemate või isegi vanavanemate asukoha järgi. Ka see on täiendavate probleemide pundar, mis tuleb ära lahendada.
Ma kordan veel: pidanud nõu Vabariigi Valimiskomisjoni liikmetega ja territoriaalkomisjoni liikmetega, toetab enamus seisukohta, et Riigikogu valimisi on võimalik läbi viia täies vastavuses seadusega ja rahulikult mitte varem kui 20. septembril. Mitte varem kui 20. septembril! See oleks valimiste organisatsiooni seisukohalt võttes kõige optimaalsem aeg.
Loomulikult me arutasime neid situatsioone ja teame ka, kuivõrd on poliitilised jõud valmis uuteks valimisteks. Seepärast me resümeerime: kui 20. september ei ole vastuvõetav kõrgele kogule, siis me leiame, et on võimalik valimised läbi viia ka 13. septembril, kuid mitte varem kui 13. septembril. Seda rõhutab ka vastav ajagraafik, millest hr. Anton siin juba rääkis. Võib öelda nii, et täna, tõenäoliselt juba lähematel tundidel jälgib iga Vabariigi Valimiskomisjoni liige raadio- ja televisioonisaateid ja kui te langetate täna otsuse, kuulutatakse välja valimised, siis koguneme homme ja teeme ära mandaatide jaotuse.
Võin öelda, et 3 päeva on Vabariigi Valimiskomisjon töötanud täispingega, et ette valmistada nõutavaid dokumente, mis on selle ürituse jaoks vajalikud, leida vahendeid ja lahendada muid küsimusi. Seda võib öelda tõepoolest, et kui täna kuulutada välja valimised, siis 30. juuli on see tähtaeg, millal peab lõppema kandidaatide ülesseadmine. 4. augustil lõpeb nende registreerimine, 14. augustil on kandidaadil veel võimalik loobuda kandideerimisest ja eelhääletus peab vabariigis algama 29. augustil. 14. ja 29. augusti vahele jääb niisugune periood, kus tuleb koostada 12 ringkonnas (igal pool erinev) valimissedel, see kujundada, trükkida, selle korrektuur teha, sedelid ära jaotada, et saaks alustada tööd 29. kuupäeval.
Ma võin teile öelda, et olen kolm korda seda asja teinud, see on ainult minutite küsimus, et jõuda tähtajaks valmis. Kui probleem on selles, et jääb vähe aega, s.o. kogu aktsiooni jaoks on ette nähtud 70 päeva ja eriti vähe aega kandidaatide ülesseadmiseks, siis meil oleks üks ettepanek, mida Ülemnõukogu võiks kaaluda. Võiks lühendada tähtaega, mille jooksul kandidaat võib oma kandidatuurist loobuda. Seadus näeb ette 10 päeva, aga see võiks olla 5 päeva ja selle võrra võiks siis pikendada nii ülesseadmist kui ka registreerimist. Ma arvan, et see tuleks asjale ainult kasuks.
Teiste küsimuste osas leiame, et ei ole mõttekas ja õige tempot tõsta ja kuupäevi muuta. Peale selle on meil ettepanek, et kas siis sellesama tänase otsuse juurde või otsuse juurde, mis võtab vastu presidendi valimise seaduse, fikseeritaks, et hääleõiguslike kodanike nimekirjade täiendamine toimub 16. aprilli otsuse alusel ja et eelhääletamine viiakse läbi korra kohaselt, mille näeb ette 20. mai otsuse punkt 8.
Viimane on tehniline küsimus. Valimisseadus näeb nimelt ette ümbrikke. Meil lihtsalt neid ei ole, mistõttu oleks hea, kui me saaksime jääda 20. mai otsuses fikseeritu juurde. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et küsimusi hr. Truuväljale ei ole. Aitäh!
Kolleegid, avan läbirääkimised. Peet Kask!
P. Kask
Austatud hr. esimees ja juhataja! Kallid kolleegid! Kõigepealt loeksin kõigile meeldetuletuseks ette põhiseaduse rakendamise seaduse § 3 viimase lõike: "Enne Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste väljakuulutamist kehtestab Ülemnõukogu normatiivakti Vabariigi Presidendi valimise ning Riigikogu liikmete ja Vabariigi Presidendi töötasu ning sotsiaalsete garantiide kohta." See tähendab, et täna me seda otsust, mida me arutame, vastu võtta ei saa, sest me pole ju alustanud presidendi valimise seaduse esimestki lugemist. See aga nihutab ka seadusejärgset ajagraafikut ja kui me tahame jääda seaduse piiridesse, siis tähendab see ka seda, et otsusesse tuleb juurde panna lisapunkte.
Me peame tõepoolest fikseerima ajagraafiku ja mitte jääma selle juurde, mida seadus ütleb, sest niikuinii me 13. septembri kuupäeva puhul seaduse raamidesse ei mahu. Hr. Truuväli pakkus 20-ndat. Me saame seda otsustada siis, kui oleme vastu võtnud seaduse Vabariigi Presidendist.
Mina aga pakun välja teise plaani, kuna me planeerime niikuinii väga tõsist arutelu, nimelt teen muudatusettepanekud, mis muudavad niihästi valimiste kuupäeva kui ka otsuse ülesehitust. Ja selle graafiku juhtmõtteks on, et ei juulikuus ega isegi augusti alguses ei ole mõtet lõpetada kandidaatide ülesseadmist. Me saame väga halva Riigikogu, kui me kiirustame ja seame kandidaate üles suvepuhkuste ajal, kus inimesi ei ole võimalik kätte saada, kus nad on puhkusel, ei ole kodus, neilt ei saa allkirju. Teatavasti nõuab valimisseadus paljusid soostumise allkirju, samuti allkirja vandetekstile. Ühelgi erakonnal ega valimisliidul ei ole neid allkirju koguma hakatud, sest meil pole ju isegi seadust süümevande andmise kohta vastu võetud. Teisisõnu, me saame väga halva Riigikogu, kui me kandidaatide ülesseadmise liiga varakult lõpetame.
Minul on ettepanek lõpetada kandidaatide ülesseadmine augusti lõpus, täpsemalt 28. augustil, see on ühe nädala lõpp, ja viia valimised läbi 27. septembril. Ma olen kuulnud ka kõlakaid ultimaatumitest, mida Euroopa Nõukogu on meile esitanud valimiste kuupäeva suhtes, aga minu arvates maksab siin Mark Twaini ütlus, et kuuldused minu surmast on suuresti liialdatud. Tänan!
M. Laar
Austatud hr. spiiker! Austatud kolleegid! Täna on Eesti Vabariigi Ülemnõukogul ees otsustada väga keeruline küsimus ja juba need esimesed sõnavõtud näitavad, et meie arutelu ei kulge sugugi nii libedalt ega lihtsalt, nagu võis seda alguses arvata. Isiklikult ja ka ühe valimisliidu esimehena ei ole mul põhimõtteliselt mitte midagi selle vastu, et valimised toimuksid kas 13. septembril või veel hiljem, sest see annaks nii meile kui ka teistele poliitilistele jõududele võimaluse nendeks valimisteks paremini valmistuda. Samal ajal elame paraku reaalses maailmas, mida nagu mulle tundub, me siiski ei suuda ise päris täpselt tajuda ega võtta tõena neid fakte ja ka neid tingimusi, mida reaalne ümbritsev maailm meile praegusel hetkel seab. Ja selle all ma mõtlengi eeskätt sedasama institutsiooni, millest siin täna on juba mitmel korral juttu tehtud ja mis tundub ilmselt nii mõnelegi kolleegile suhteliselt tähtsustu, väheolulise asutusena, millega liitumine või mitteliitumine Eesti tulevikku eriti palju ei mõjuta.
Jutt on nimelt Euroopa Nõukogust. Paraku on mul otse vastupidine arvamus ja kõigepealt ma arvan, et oleks õige parandada ära mõningad eksitused, mis tänases vestluses on siin läbi käinud. Nimelt olen ma tähele pannud, et nii mõnedki esinejad on ajanud segamini kaks institutsiooni, Euroopa Ühenduse ja Euroopa Nõukogu. Need on kaks täiesti põhimõtteliselt ja otsustavalt erinevat asja! Kui liitumine Euroopa Ühendusega on tõesti küsimus, mis on meil siin saalis ja kogu Eestis lahti rääkimata ning läbi arutamata, sest sellise sammu astumine nõuaks eriotsuseid, põhiseaduse võimalikku muutmist jne., jne., siis erinevalt siin juba esitatud hr. Antoni arvamusest on Eesti Euroopa Nõukogu täisliikme staatust juba palunud – see toimus möödunud aasta septembris. Ja kui me tuletame meelde, siis valisime veel sel aastal ära ka oma delegatsiooni sinna samasse Euroopa Nõukogusse. Selle delegatsiooni 3 liiget on nüüd teinud Budapestis esialgu veel külalise staatuses seda tööd ja Euroopa Nõukogu on praegu meie jaoks samasuguse tähendusega organisatsioon nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, meie praktilises olukorras võib-olla veel olulisemgi. See oleks esimene organisatsioon, kus Eesti oleks enne oma suurt idanaabrit, ja see oleks esimene organisatsioon, mille kaudu oleks tõsiselt võimalik astuda konkreetseid samme mitmete probleemide lahendamiseks, mida me läbirääkimistel Venemaaga lahendada ei suudaks. See on realiteet ja vaatame sellele realiteedile näkku.
Siin on väidetud, nagu ei oleks sellel mitte mingisugust tähendust, milliseid tingimusi Euroopa Nõukogu esitab. Tuletagem meelde, et meile eristaatuse andmine Euroopa Nõukogu poolt tähendab seda, et Eesti võetaks esimese riigina endise Nõukogude Liidu territooriumilt sellesse organisatsiooni vastu. Euroopa Nõukogu annaks tegelikult esimese täieliku tunnustuse meie poolt vastuvõetud seaduste, põhiseaduse ja muude otsuste demokraatlikule iseloomule. See organisatsioon, mille liikmeks me sellisel teel saame, etendab tänapäeva Euroopas tõeliselt suurt ja olulist osa. See peaks olema meile kõigile selge. Ja kui nüüd Eesti delegatsiooni ametlik juht Marju Lauristin, kelle me ise sellele postile valisime, annab meile oma ametliku teatega märku, et Euroopa Nõukogu jaoks on Eesti parlamendivalimiste viimaseks tähtajaks 6. september, millest kinnipidamise korral Eesti saaks sel sügisel Euroopa Nõukogu liikmeks, siis lihtsalt pole meil õigust seda ignoreerida. Vastasel juhul võivad tagajärjed olla Eestile väga rängad. Ma tõesti ei näe muud jõudu, kelle abi võiks olla seismajäänud läbirääkimiste edendamisel suurem. Ma arvan, et Ülemnõukogu võtab endale oma maa ja rahva ees väga suure vastutuse, kui ta mainitud kuupäevi ignoreerib.
Juhataja
Euroopa Nõukogu president soovitab küll, et viimane kuupäev oleks kuues, kuid see on tema arvamus.
Kolleegid, meil on juba kuus kõnesoovijat ja kaks sõnavõtjat. Teen ettepaneku läbirääkimised lõpetada. Kolleegid, tegelikult meil alternatiive palju ei ole. Kõne all on kas 6., 13., 20. või 27. september ja nende nelja kuupäeva pärast nii palju kõnesid pidada oleks aja raiskamine. Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohal on 74 rahvasaadikut, puudub 23.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised pärast kolleeg Zõbini kõnet ja Pohla sõnavõttu? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 54 rahvasaadikut, vastu 5, erapooletuid 6. Läbirääkimised lõpetatakse pärast Aleksei Zõbini kõnet ja Vello Pohla sõnavõttu. Jätkame läbirääkimisi. Vladimir Lebedev!
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja! Kolleegid! Ma ei hakka rääkima ajagraafiku tehnilistest ja juriidilistest keerukustest, millest rääkis Vabariigi Valimiskomisjoni esimees. Arvan, et tema teab paremini. Tahan tänada kolleeg Mart Laari selle eest, et ta informeeris meid Marju Lauristini salajasest kirjast. Hr. spiiker kinnitas, et selline kiri on olemas. See on soovituskiri, ehkki pr. Lauristin esitab seda meile peaaegu et Euroopa Nõukogu nõudmisena. Ma ei küsinud mitte ilmaaegu kolleeg Antonilt, kas ta teab midagi Leedu kohta. Leedu ei kavatse valimisi korraldada, ent sellest hoolimata on ta veendunud, et temast saab Euroopa Nõukogu liige üheaegselt Eestiga.
Edasi. Meie põhiseaduse rakendamise seadus meenutab mulle küsimust üleliidulisel referendumil, mis sisaldas tegelikult viit küsimust. Ma mäletan, kuidas paljud teist selle üle naersid. Nüüd võib täpselt samuti naerda ka selle küsimuse üle, mille me referendumile tahame esitada. Aga nüüd me ei naera. Mul tekkis selline mõte, et see nõue on seotud Rahvusvahelise Valuutafondi nõudega. See on väga ohtlik! Rahvusvaheline Valuutafond pole veel ühtki riiki majanduslikust madalseisust üle aidanud. Haitilt, kus Rahvusvaheline Valuutafond viib ellu 21 programmi, ujuvad inimesed autokummidel Kuubale, põgenedes selle organisatsiooni eest. Kui see tähtaeg – september – on seotud Rahvusvahelise Valuutafondiga, siis hakkab mul hirm Eesti pärast.
Ja veel üks asi. Referendum näitas, et 42%-l Eesti elanikest pole õigust kodakondsusele. Miks me nii räägime? Meenutage 1990. aasta referendumit Eesti iseseisvuse kohta. Praegustes referenduminimekirjades puudub 42% nendest, kes olid sinna kantud 1990. aastal. Nüüd me teame täpselt, et 42% on Eestis kodanikuõigustest ilma jäetud. Mulle on ükskõik, millal toimuvad Riigikogu valimised, mina ju ei hääleta! Neil 42%-l Eesti elanikest, kes täisväärtuslike inimeste nimekirjast välja heideti, tuleb valida oma parlament. Meie ülesanne on korraldada oma parlamendivalimised. See küsimus erutab mind kõige rohkem ja ma hakkan koos oma seltsimeestega tegelema selle küsimusega, mitte aga sellega, millal korraldada Riigikogu valimised, kus meil pole õigust töötada. Tänan!
G. Israeljan
Lugupeetud esimees! Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Väga kahju, et ettekandja ja kaasettekandjad ning eriti lugupeetud hr. Truuväli ei teatanud oma ettekannetes nendest jämedatest seaduserikkumistest, mis referendumi hääletamisel aset leidsid. Nad ei öelnud ka seda, mida on ette võetud olukorra parandamiseks. Loetleksin lühidalt neid seaduserikkumisi. Nimekirju ei kontrollitud ikkagi nii, nagu vaja; nimekirja lülitati inimesi suvaliselt põhimõttel, kes valjemini kisab; eelhääletamise süsteemi ei kontrollitud põhjalikult. Kõige tõsisem möödalaskmine on minu arvates see, et paljudes valimisjaoskondades ei olnud kabiine. Täielikult aga väljus demokraatlike normide raamest see, et hääletussedelitele löödi pitser. Kes andis õiguse seda teha? Millise seaduse alusel seda tehti? Inimesed, kes nägid, mida tehakse, reageerisid otsekohe – mõni ei läinud hääletama, mõni hääletas pisut teisiti. Kas meil on seaduses see sees? Mina pole midagi sellist seaduses näinud. Kui see on komisjoni korraldus, siis miks seda teatavaks ei tehtud?
Edasi. Me oleme selles saalis korduvalt rääkinud, et komisjonide moodustamine tuleb kontrolli alla võtta. Ma ei tea, kes kontrollis jaoskonnakomisjone. Kuidas need moodustati? Mis puutub vabariiklikku komisjoni, siis ma arvan, et Truuväli ise kontrollis. Lõpptulemuste suhtes on mul selline tunne, lugupeetud kolleegid, et meie esimees on muidugi austatud inimene, aga ta on korduvalt osalenud paljudes komisjonides ja õppinud arve sobitama. Need sobitati lihtsalt, sest kuulates valimiste päeval tähelepanelikult teateid, jäi arusaamatuks viietuhandeline kõikumine siia-sinna. Midagi sellist ei saa olla üheski jaoskonnas!
Tahan lugeda ette ja anda üle kirja, mille sain oma valijalt. See on väga lühike ja kõlab nii: "Austatud hr. saadik Israeljan! Pöördun teie kui oma Tallinna-saadiku poole, lootes, et te olete nii lahke ja teete vastavale saadikule teatavaks minu nördimuse seoses referendumi korraldamise meetodiga Narva-Jõesuus. Asi on selles, et 17. juunil läksin pärast registreerimist ja kuurordimaksu tasumist Narva-Jõesuus referendumi jaoskonda, et täita oma kodanikukohus. Esitasin oma kodanikudokumendid, mind kanti nimekirja – olin seal muide esimene –, seejärel sain sedelid ja väljendasin oma tahet nendes küsimustes. Kui ma tahtsin sedelid kasti lasta, siis pakuti mulle selle asemel tühi ümbrik ja öeldi, et see pandavat koos minu sedelitega seifi. Kas see on salajase hääletamise uus meetod? Kes garanteerib, et minu täidetud sedelite asemel ei panda ümbrikusse uusi sedeleid? Aga võib-olla ei esitata seda üldse valimiskomisjonile? Palun juhtida sellele narvalaste tähelepanu ja kiiresti reageerida, aga samuti teha teatavaks Ülemnõukogu komisjonile."
Ja lõpetuseks tahaksin kolleegidelt, kes siin sõna võtsid ja eelseisvatest valimistest rääkisid, kuulda, mida tehakse selleks, et ei korrataks neid vigu ja jämedaid seaduserikkumisi, mis leidsid aset referendumi ajal. Millal te võite asja parandada? Loodan, et juba enne hääletamist saame seda otsustada. Mis aga puutub hääletamise tähtaegadesse, siis minu arvates peate loogiliselt lähtuma reaalidest aga mitte nii kergelt sellesse küsimusse suhtuma. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu!
Kolleegid! Ma juhin tähelepanu sellele, et praegu me siiski arutame Riigikogu ja presidendi valimiste kuupäeva. Referendumiga meil ei ole praegu mingit pistmist. Samas ma paluksin kompuutrimehi, et paneme mikrofoni käima 7 minuti peale. Niisiis kõik teavad, et arutame kuupäevi. Suur tänu! Edgar Savisaar!
E. Savisaar
Lugupeetud kolleegid! Austatud spiiker! Meie fraktsioonil ei ole selgeid eelistusi ja me oleme valmis tõsiselt kaaluma iga tähtaega 23. augustist 27. septembrini, mis on viimane mõeldav tähtaeg. Tahaksin ainult tähelepanu juhtida neljale asjaolule.
Esiteks, valimistele peab eelnema korralik valimiskampaania, see tähendab, et kandidaadid peavad saama kontakti valijatega. Mul olid äsja külalised minu kodukandist Põlvamaalt. Põlva kogemus selle suve algusest oli niisugune. Oma koosoleku tegid ERSP, EMKE ja sotsiaaldemokraatide valimisliit, kohal olid parteide liidrid, tehtud oli korralikku eelpropagandat. Ühel koosolekul käis 7 inimest, teisel 12.
Ma tõin need parteid ainult näiteks. Aga ma arvan, et meil oleks võinud minna samamoodi. Siit järeldus, et praegu ei ole võimalik saada kontakti valijaga, ka televisiooni ja raadio vaadatavus-kuulatavus on langenud. Tuleb arvestada, et ilma kampaaniata valimised on suvised valimised. Muidugi suurele osale siinolijatest, ka neist, kes kandideerivad Riigikogusse, on see ilmselt ükskõik. Ei Nugis, Lauristin, Hallaste, Laar ega ka Savisaar ilmselt ei vaja tegusat kampaaniat, sest neid ju tuntakse niikuinii. Aga uusi nägusid, keda ju tõesti oleks vaja siia Toompeale, sel juhul ei tule, sest nemad ei saa valijatega kontakti. On karta, et kvalitatiivset uuenemist parlamendi koosseisus sel juhul ei toimu. Suvised valimised tagavad edu praegu poliitikas silmapaistnud rühmitustele, sügisesed valimised võivad anda šansi ka uutele kandidaatidele. Ja siin on olemas oma vahe ka septembri alguse ja lõpu vahel.
Teiseks, septembriks ennustatakse olulisi majandusmuudatusi, majanduskriisi süvenemist. Inimesed tulevad puhkuselt ja avastavad, et neil pole enam töökohta, kroon langeb, sest on vaja teha suuri kulutusi kütuse ostmiseks, milleks pole katet, saak põllumajanduses võib osutuda oodatust väiksemaks jne. Ennustusi on mitmesuguseid, aga enamik neist on pessimistliku alatooniga. Ma mõistan täielikult neid poliitikuid, kes tahaksid valimised läbi viia enne, kui olukord päris hulluks läheb, sest siis ei piisa enam üldisest jutust, vaid tuleb konkreetselt ära seletada, kuidas ikkagi see talv üle elada, kuidas kriisist välja tulla.
Mulle tundub, et suur osa saadikukandidaate pole selleks päris valmis, ei ole valmis nendele küsimustele vastama ja sellepärast kiirustavadki. Praegune olukord majanduses on piisavalt segane. Segases olukorras ei oska inimesed teha valikut. Probleemid peavad ehedalt välja tulema, olgu nad siis nii mustad või valged kui tahes. Septembriks on probleemid selgunud ja see võimaldab ka saadikukandidaatidel pakkuda erinevaid lahendusi nendest jagusaamiseks.
Kolmandaks, valitsus peab saama lõpetada ettevalmistused talveks. Kui uus valitsus võtab ohjad üle tööde pooleli olles, tekib sellest vaid segadus ja arvestatav majanduslik kahjum. Tavapärase graafiku järgi lõpevad ettevalmistused talveks septembri lõpus – oktoobri algul. See sobib, sest kui valimised on septembri lõpus, siis uus valitsus suudetakse formeerida mitte varem kui oktoobri teisel poolel.
Ja neljandaks, on väidetud, et kui me ei kiirusta valimistega, siis ei võeta meid Euroopa Nõukogusse. Ma arvan, et Euroopa Nõukogusse saamine ei sõltu siiski ainult valimistest. Meil kehtib nüüd konstitutsioon, me oleme demokraatlik konstitutsiooniline riik. See on peamine argument Euroopa Nõukogu jaoks, mitte aga valimised. Vastupidi, kui me valimised viime läbi ülepeakaela ja mustalt ning kui selle tagajärjel võib vaidlustada Riigikogu legitiimsust, siis võib palju tõsisemalt kahelda selles, et meie vastuvõtmine Euroopa Nõukogusse toimub kiiresti ja häireteta.
Palju on hoiatatud selle eest, et kui Venemaa saab enne meid Euroopa Nõukogusse, mis kõik meile sellest halba võib tulla. Aga teate, kui asja võetakse sama mudeli järgi, siis ka Venemaal peavad enne seda toimuma vabad valimised, sest eelmised olid veel kommunistliku partei võimumonopoli tingimustes, aga neid vabu valimisi ei ole seni veel välja kuulutatud. Sellest tulenevalt ei ole meil midagi rääkidagi sellest, et Venemaa võetakse Euroopa Nõukogusse enne meid.
Ja lõpuks sellest Euroopa Nõukogu arvamusest, mille on avaldanud oma kirjas Marju Lauristin, kuid mida ma küll ei ole lugenud. Veider, aga praegu levitavad kõik mingeid kuuldusi. Ühed räägivad sellest, et Maailmapank määrab ära, millised maksud meil tulevad, teised räägivad sellest, et Euroopa Nõukogu määrab ära, millal valimised toimuvad. Ja meie siis muudkui hääletame. Kas niimoodi siis juhitaksegi Eesti riiki?
Ja lõpuks ma siiski kutsun teid üles täna mitte astuma vastu rahva tahtele, mida äsja referendumil väljendati, ja juhin veel kord tähelepanu sellele, mida hr. Peet Kask juba tegi, nimelt sellele, et Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduses on selgelt kaks punkti: enne Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste väljakuulutamist kehtestab Ülemnõukogu normatiivaktid Vabariigi Presidendi valimise jne. kohta ning süümevande andmise korra kehtestab Ülemnõukogu enne Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste väljakuulutamist. Nii et ma kutsun siiski üles mitte kuulutama välja valimisi, rikkudes äsja referendumil vastuvõetud põhiseaduse rakendamise seadust. Tänan teid!
А. Sirendi
Austatud kolleegid! On päris selge, et ühele sobib üks valimisaeg ja teisele teine, kuid valida saab ainult ühel ajal, milles me kokku lepime. Minu meelest on see laim, isegi alatu laim, kui väidetakse, et Euroopa Nõukogu on püüdnud määrata Eesti Vabariigi parlamendi ja presidendi valimise tähtaja juba enne, kui me oleme selle nõukogu liikmeks astunud. Selline teade saab olla ainult vale! Keegi ei tohi suveräänse riigi siseasjadesse sellisel jämedal viisil sekkuda. Kui eestlastel polegi õigust oma asju ise otsustada, kui keegi teine tuleb mujalt ja ütleb, millal ja kuidas me valime ja keda me valime, siis pole mõtet ka riiki teha. Meil on ükskord aeg hakata aru saama, et orjameelsus ei ole meie peamine joon. Peame selle eest seisma, et meil edaspidi Läänes ei käiks Eesti maad ja rahvast esindamas sellised isikud, kes on igasuguste asjadega nõus, mida neile ette lauldakse. Kui see aga tõsi on, siis on meil tõepoolest välismaal käinud kõige ebaõnnestunumal viisil valitud või kõige ohtlikumal viisil isehakanud esindajad.
Meil ei ole põhjust valimistega nalja teha, seaduslikkust tuleb austada sõltumata sellest, kas keegi soovitab meil seadust rikkuda või mitte. Teiseks on vaja kampaaniat. Olen hr. Savisaarega ühel meelel, et meid, siinolijate enamust nii või teisiti tuntakse. Tahaksin ainult juhtida tähelepanu asjaolule, et paljusid meist tuntakse mitte selle järgi, kes me tegelikult oleme, vaid selle järgi, kuidas meid on välja käidud. Nii mõnigi mees ei ole ise saanud või püüdnudki esineda rahva ees, vaid on lasknud kellelgi teisel ennast kas pori või mõne muu ainega lihtsalt üle valada. On neid, kellel on juba praegu valimiskampaania ägedalt käivitatud ja kes tahaksid nüüd kohe selle kiiresti lõpetada. Nende eriarvamustega ei saa ka täielikult arvestada, eriti kui see läheb vastuollu seadusega ja demokraatia üldpõhimõtetega.
13. september on juba selline kuupäev, kus põldude tegelik saagikus on selge. Siis on jäänud vähe neid, kes lasevad ennast udujuttudega toitma hakata. Siis me teame, kui palju me saaki kogume. Siis on selgeks saanud ka see, milliseks jääb loomade arv, kui palju me saame piima ja liha. Siis on selge ka see, kuidas me oleme üldse valmistunud talveks ja millisel viisil rahvas selles loos osaleb. Seega on juhatuse pakutud 13. september üldiselt õnnestunud kuupäev. Tänan!
I. Hallaste
Lugupeetud hr. juhataja, austatud kolleegid! Meil on lisaks kõigele muule vaidlus lahti ka põhiteema ümber, s.o. valimiste kuupäeva ümber. Millest lähtudes see otsus langetada? Hr. Sirendi ütles just äsja, et meile ei saa keegi ette kirjutada valimiste kuupäeva ja et see oleks väga paha, kui Euroopa Nõukogu hakkaks meile midagi ette kirjutama. Euroopa Nõukogu ei kirjuta meile midagi ette, ta ainult teatab, et kui meil valimised jäävad hiljemaks, siis oktoobris toimuvale Euroopa Nõukogu istungile ei jõuta ette valmistada Eesti liikmeks vastuvõtmise materjale. Nii, nagu meil on õigus suveräänselt määrata oma valimiste kuupäeva, nii on Euroopa Nõukogul õigus meid kas vastu võtta või mitte. Ja kui vastu võtta, siis millal.
Hr. Lebedev ütles, et Leedu on veendunud, et astub Euroopa Nõukogu liikmeks koos Eestiga. Võib-olla tõepoolest Leedu esindajatel selline veendumus on, kuid nagu mõned nädalad tagasi ütles Leedu esindaja Euroopa Ühenduse juures hr. Venskus, loodab Leedu saada Euroopa Nõukogu liikmeks 1993. aasta kevadistungjärgul, mitte varem ja tal ei ole midagi selle vastu, et Eesti läheks samaaegselt. Nüüd küsin: milline peaks olema Eesti riigi huvi, kas oodata 1993. aasta kevadeni või üritada teha kõik, mis on meie võimuses, selleks, et me saaksime Euroopa Nõukogusse oktoobriistungjärgul?
Millest lähtuda valimiste kuupäeva otsustamisel? Hr. Edgar Savisaar rääkis siin majandusliku olukorra halvenemisest sügisel ja et see on üks kriteerium, millest lähtudes tema valimiste kuupäeva sätib. Tõepoolest, opositsioonis olles on selline mõttelaad täiesti enesestmõistetav ja kui seda ka taunitakse, kuna leitakse, et see riigile kasulik ei ole, siis ma mõistan seda poliitilist jõudu, kes majandusliku olukorra halvenemist ette arvestades või sellele lootes tahaks valimisi viia võimalikult hilisele ajale.
Et olla konstruktiivne, teen ma konkreetse ettepaneku arutusel oleva otsuseprojekti parandamiseks. Pealkiri jääks samaks, nagu see meile välja jagatud on, kuid siis järgneks otsuse tekst järgmises sõnastuses:
"Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab:
1. Määrata Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimise päevaks 6. september 1992.
2. Määrata Riigikogu ja Vabariigi Presidendi kandidaatide ülesseadmise viimaseks kuupäevaks 30. juuli 1992.
3. Määrata kandidaatide registreerimise kuupäevaks 4. august 1992."
Punktis 2 ja 3 toodud kuupäevad 30. juuli ja 4. august langevad täielikult kokku Vabariigi Valimiskomisjoni pakutud kuupäevadega. Küsimus on vaid valimiste kuupäevas. See on toodud nädal aega varasemaks, 13. septembrilt 6. septembrile.
Ma saan aru pingest, mida on pidanud taluma Vabariigi Valimiskomisjon, territoriaalsed valimiskomisjonid ja jaoskonnakomisjonid, kuid vajadus kiiremate valimiste järele on suur. Ma usun, et nad on nõus ka nädal aega varem oma töö lõpetama ja viima valimised läbi 6. septembril. Nad saavad sellega päris kindlasti hakkama.
Ja ma tooksin veel ühe argumendi varasemate valimiste poolt. Nimelt on vaja uuel valitsusel ette valmistada järgmise aasta eelarve. Mida lühemaks jääb tal aeg selle ettevalmistamiseks, seda raskem tal eelarvet koostada on. Kui valimised jäävad septembri lõppu, siis sisuliselt valmistab uue eelarve ette praegune või sel hetkel ametis olev valitsus. Loomulik oleks, kui uue eelarve projekti saaks ette valmistada juba uus parlament ja selle poolt ametisse nimetatud valitsus. Aitäh!
A. Zõbin
Austatud härrad! Jääb mulje, et neil, kes kiirustavad, oleks nagu tuli jalge all ja nad tahavad valimisi kiiresti ära teha. Ma kuulsin, et ajakirjanduses on mainitud ka sellist kuupäeva nagu 23. august. Siiski ma arvan, et õigesti rääkisid need sõnavõtjad, kes ütlesid, et valimiskampaania on kvaliteetsem sügisel. Seepärast kaldun ma arvama, et valimised peaksid olema hiljem.
Venemaast pole vist mõtet rääkida. Mitte Venemaa ei kihuta Eestit tagant, kui paljud Venemaa ääremaad on leekides ja isegi Moskvas on rahutu. Te kuulsite, et 22. juuni hommikul kell 4, ajal, mil 1941. aastal algas sõda, hukkusid Ostankinos inimesed OMON-i kepihoopide all. Praegu Venemaa vaevalt Euroopa Nõukogusse astub. Seda enam, et Venemaa võimud jätsid ära isegi kohalike nõukogude valimised, kartes pseudodemokraate. Neil pole praegu elanikkonna toetust ja nad loodavad nagu jaanalinnud pead tiiva alla peites, et aasta või kahe pärast olukord paraneb ja kõik saab korda. Seepärast ei tasu viidata olukorrale Venemaal.
Aga ma tahaksin veel öelda, et praegu me räägime siin, et pole seadusi, pole vandetõotust jne. Aga kui juba rääkida vandetõotusest, siis ustavusvanne tulevikuks on arusaadav, aga vandetõotus millegi möödunud kohta ei ole mõistetav. Kuhu jääb siis süütuse presumptsioon? Tahetakse sisse seada vandetõotus, millega inimene annab hinnangu oma minevikule. Tähendab, kõik tuleb jagada valgeteks ja mustadeks ning inimene peab ise seda tegema. Aga ebaausal inimesel on ükskõik, ta räägib alati nii, nagu tahab, aga korralik inimene hakkab kahtlema. Seda peab otsustama kohus. Ja siin pole mitte kõik ühene!
Pole lõplikke dokumente presidendi valimise korraldamise kohta. Tuleb välja, et presidendi valime hiljem. Tulevad Riigikogu valimised, aga presidendi valimine hiljem. Kui me tahame olla demokraatlik riik, siis on vaja, et kõik dokumendid ja riiklikud aktid oleksid valmis. Kas mõni autoriteetne inimene võib praegu öelda, et kõik riiklikud aktid on valmis kõikide valimiste läbiviimiseks. Kui pole, siis on vaja need koostada. Ja seejärel, kui dokumendid on valmis, määrata kindlaks valimiste kuupäev. Tänan tähelepanu eest!
R. Veidemann
Hr. juhataja! Kolleeg Mart Laari dramaatiline apellatsioon Euroopa Nõukogu suunas äratas minus hoopis vastupidise reaktsiooni. Minul isiklikult ei ole mitte ainult õigus ignoreerida Eesti maa ja rahva saatuse nimel Euroopa Nõukogu soovitusi, vaid vastupidi, see on praegustes tingimustes lausa kohustus. Selle Euroopa Nõukoguga on meid kollitatud juba kevadest peale, kuskil peab piir olema. Alles me lasksime ennast põlvili suruda Rahvusvahelise Valuutafondi tingimustest, nüüd oleme Marju Lauristini teate peale kõik samasuguses paanikas: ikka kiiresti ära teha ja kiiresti ära teha.
Mis see siis ikkagi lõppude lõpuks on? Ma väljendasin oma seisukohta selgelt juba juhatuses. Öeldakse, et oktoobri algul tullakse Euroopa Nõukogus kokku ja arutatakse. Teame küll, mida arutatakse: kas meie valimised üldse olid legitiimsed, missugune oli sealjuures demokraatlikkuse aste, ja see ei ole mitte mingisugune garantii, et me Euroopa Nõukogusse saame. Kui me sinna saame, siis me tõepoolest saame ilma nende valimisteta. Kuulanud ära valimiskomisjoni esimehe sõnavõtu, leian ma, et maksimaalsed tähtajad on siiski kas 20. september või äärmisel juhul 13. september. Tänan!
S. Sovetnikov
Lugupeetud Ülemnõukogu esimees! Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Ma ei usu, et Euroopa Nõukogu president seab meile sellised tingimused. Kordub lugu meie kodakondsuse seaduse väidetava ekspertiisiga, millest rääkis pr. Lauristin. Nende 3-4 kuu jooksul ei ole mul õnnestunud neid ekspertiisitulemusi näha. Kui Euroopa Nõukogu ja selle presidendi dokument pannakse meile lauale, siis võib seda uskuda. Mulle näib, et Marju Lauristin on selle kõik välja mõelnud. Ja kui me tõepoolest tahame, et Eesti oleks Euroopa Nõukogu liige, siis peame arvatavasti tegema kõik selleks, et korraldada valimised demokraatlikul alusel. 6. kuupäeval on ju raske valijaid kokku saada. Või peame uuesti rahareformi välja kuulutama? Referendumi korraldamise kogemused oleksid pidanud meile midagi õpetama! Või paisata valimisjaoskondadesse allahinnatud kaupu? Kuidas me valijaid ligi meelitame? Ma tahaksin näha dokumente, milles meile tähtaegu dikteeritakse! Tekib küsimus, kui kaua saab elada Ida ja Lääne diktaadi all? Millal hakkame me ise riiki valitsema? Olen kogu aeg rääkinud, et kõige sobivam aeg on 20. või 27., äärmisel juhul 13. september, aga mina hääletan 27. septembri poolt, sest see on kõige sobivam kuupäev ja kui me tahame näha võimalikult rohkem valijaid valimisjaoskonnas, siis tuleb hääletada selle kuupäeva poolt. Tänan!
V. Pohla
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Tahaksin veel kord rääkida sellest Euroopa Nõukogust. "Isamaa Ühenduse" ja pr. Lauristini põhiargument – korraldada Riigikogu valimised ülepeakaela kiiresti mitte hiljem kui 6. septembril – on Euroopa Nõukogu salapärane nõue. Kas valime endale neljaks aastaks parlamendi või korraldame sellega astumist Euroopa Nõukogusse? Härrad Savisaar ja Sirendi rääkisid kujukalt sellise nõude järgimise absurdsusest. Austagem oma riiklust ja suveräänsust!
Võin teile kinnitada, et asi polegi nii, nagu väidavad "Isamaa Ühendus" ja pr. Lauristin. Viibides Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee kevadsessioonil, vestlesin mitmete saadikute ja Euroopa Nõukogu aparaadi juhtkonna liikmetega. Nad ütlesid seal lihtsalt soovitavalt, et oleks hea, kui meil oleks põhiseadus vastu võetud ja veelgi parem, kui meil oleks kindlaks määratud valimiste kuupäev. Sest Euroopa Nõukogu järjekordne sessioon toimub oktoobri algul ja neile ei ole sugugi tähtis, missugused on parlamendivalimiste tulemused, missugused poliitilised parteid seal on ja kui palju hääli nad on saanud. Nad ei tegele poliitiliste küsimustega.
Euroopa Nõukogu tonti kasutavad juba pikka aega kui põhiargumenti "Isamaa Ühendus" ja ka pr. Lauristin lihtsalt parteipoliitilistel eesmärkidel, nagu ma asjast aru saan. Sellest rääkis juba hr. Veidemann, et legitiimsus on kõige parem garantii selleks, et meid Euroopa Nõukogusse vastu võetakse. Seepärast leian, et 27. september on see aeg, mil saab seda legitiimsust kõige paremini kindlustada. Tänan!
Juhataja
Kolleegid, sellega on läbirääkimised lõppenud. Ma juhin teie tähelepanu sellele, et on laekunud parandusettepanekuid, mis taotlevad selle eelnõu sisulist muutmist, küll ei ole laekunud protseduurilisi ettepanekuid, sõnavõttudes aga sellelaadilisi ettepanekuid tehti.
Kolleegid, juhatus palub vaheaega 15 minutiks. Ma palun juhatuse liikmeid ja ka hr. Truuvälja, kui ta on veel saalis, minu tööruumi nõupidamisele. Oleks hea, kui ma saaksin kätte ka kõik parandusettepanekud, mis veel tulemas on.
V a h e a e g


Juhataja
Kolleegid, kas kõik on töökohtadel? Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll! Kohal on 76 rahvasaadikut, puudub 21.
Ma palun kõnetooli hr. Tõnu Antoni, kes saab sõna juhatuse nimel.
T. Anton
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Juhatus otsustas katkestada selle päevakorrapunkti arutamise ja jätkata käesoleval istungjärgul. Tänan teid!
Juhataja
Suur tänu! Läbirääkimised on meil juba lõppenud, kolleegid. Arutelu katkestatakse ja seda jätkatakse käesoleval istungjärgul. Selgituseks omalt poolt ka juhatuse nimel nii palju, et meil tuleb enne tõesti langetada otsused presidendi valimise seaduse ja süümevande seaduse kohta.


Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi kohtute seaduse ja Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seaduse rakendamise kohta" muutmisest ja täiendamisest
Juhataja
Jätkame, kolleegid, vastavalt kinnitatud päevakorrale. Kolleeg Ahti Kõo on esitanud eelnõu, mis käsitleb Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi kohtute seaduse ja Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seaduse rakendamise kohta" muutmist ja täiendamist ning ka ettekande teeb Ülemnõukogu liige Anti Kõo, kelle ma palun kõnetooli!
A. Kõo
23. oktoobril 1991 võtsime ühes Eesti Vabariigi kohtute seaduse ja kohtuniku staatuse seadusega vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse kohtute seaduse ja kohtuniku staatuse seaduse rakendamise kohta.
Selle otsuse 1. punkti järgi oleks tulnud kohtute seadus jõustada tänavu 1. juulist. Me aga ei suutnud leida endale Riigikohtu esimeest ja sellest tulenevalt on asjaolud viinud olukorra nii kaugele, et kohtute seadust ei olnud võimalik 1. juulist rakendada. Minu otsuseprojekt, mis on esitatud 11. juunil 1992, nägigi seda ette ja seetõttu teen otsuseprojektis 1. punktina ettepaneku kehtestada kohtute seadus alles 1993. aasta 1. jaanuarist.
2. punkt reguleerib vastavalt nende seaduste kehtestamist, mis oleksid vajalikud olnud kohtute seaduse jõustamiseks. See on kriminaalprotsessi, tsiviilprotsessi ja kohtuotsuste täitmise seadustik.
3. punkt on seotud sellega, et kohtute seaduse jõustumise ning tsiviilprotsessi uue seadustiku ootamise ajal oli üsna tõenäoline, et kohe kaob absurdne olukord, kus riiklik arbitraaž lahendab vaidlusi, mille üheks pooleks on riiklik ettevõte ja teiseks pooleks eraettevõte, mistõttu ei ole tagatud asja sõltumatu kohtulik arutamine. Kuivõrd kohtute seadus ei jõustunud, jäi lahtiseks ka arbitraaži küsimus ja sellest tulenevalt on 3. punktis ettepanek täiendada otsust 5. punktiga, mis näeks ette, et riiklik arbitraaž ei lahendaks edaspidi enam niisuguseid vaidlusi, mida ma nimetasin.
Selle aja jooksul, mis eelnõu on seisnud esitatuna, pöördus õiguskomisjoni poole riikliku arbitraaži juhtkond ja avaldas arvamust, et kui see punkt võetakse vastu niisugusena, nagu see on esitatud, siis jäävad arbitraaži töötajad liiga kähku ja enneaegu ilma tööta. Nali naljaks, aga õiguskomisjonis me arutasime seda probleemi ja leidsime, et ilmselt ei ole Ülemnõukogul jäänud aega selle probleemiga tegelda. See nõuaks küsimuste sisulist selgeksrääkimist. Tean, et õiguskomisjon ütleb kaasettekandes ka oma seisukoha, et ta ei toeta seda punkti. Mina kinnitan ette rutates, et juhul, kui õiguskomisjon sellise seisukohaga välja tuleb, siis ka mina loobun sellest punktist.
Otsuseprojekti 4. punkt on aga jälle veidi konkreetsemalt seotud kohtute seadusega. Kui me jõustame Eesti Vabariigi kohtute seaduse 1. jaanuarist 1993, siis tuleks ka kõigi rahvakohtunike volitusi pikendada selle ajani. Niisuguse lahenduse see 4. punkt välja pakub.
See on kõik, mis mul on öelda kommentaariks otsuseprojektile. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kas on küsimusi? Ei ole. Ma tänan! Kaasettekandega esineb õiguskomisjoni esimees hr. Tõnu Anton.
T. Anton
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjonis arutati otsuseprojekti, mis käsitleb Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi kohtute seaduse ja Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seaduse rakendamise kohta" muutmist ja täiendamist. Komisjon otsustas selle otsuseprojekti üldjoontes heaks kiita, kuid pikemat vaidlust põhjustas projekti 3. punkt. Komisjoni istungist osavõtnud riikliku peaarbiteri asetäitja hr. Kartau ei olnud nõus seda punkti kooskõlastama ja leidis, et küsimuse selline lahendamine ei teeks olukorda kergemaks, vaid vastupidi, tekitaks uusi probleeme. Õiguskomisjoni kohalolnud 6 liikmest 4 hääletasid otsuseprojektist 3. punkti väljajätmise poolt ja 2 selle punkti allesjäämise poolt. Seega on komisjoni seisukoht, et 3. punkt tuleks välja jätta, otsus tervikuna aga vastu võtta. Suur tänu!
Juhataja
Suur tänu! Kas on küsimusi hr. Antonile? Ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Kas on kõnepidajaid, sõnasoovijaid? Ei ole. Et mitte eksida, ma küsin veel kindluse mõttes üle. Ahti Kõo, kas autoril on vastuväiteid sellele, et 3. punkt jääb välja?
A. Kõo
Ma vastan – ei.
Juhataja
Kas kellelgi saalis on vastuväiteid sellele, et 3. punkt jääb projektist välja? Ei ole.
Kolleegid, kas me võime konstateerida, et läbirääkimised on peetud? Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Kutsume kõik saadikud saali. Kolleegid, tulge kõik saali, kes te olete väljaspool!
Kohaloleku kontroll! Kohal on 70 rahvasaadikut, puudub 27.
Ma panen hääletusele otsuseprojekti ilma 3. punktita, mis tähendab seda, et loogiliselt muutub nüüd numeratsioon. Kokku ongi otsus 3-punktiline, 4. punkt muutub kolmandaks.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi kohtute seaduse ja Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seaduse rakendamise kohta" muutmisest ja täiendamisest? Palun hääletada! Vaja on 49 häält. Selle ettepaneku poolt on 63 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Otsus on vastu võetud.


Eesti Vabariigi maa hinna seaduse eelnõu esimene lugemine
Juhataja
Jätkame kinnitatud päevakorraga. Palun kõnetooli maaelukomisjoni aseesimehe hr. Ants Käärma, arutamaks maaelukomisjoni poolt esitatud Eesti Vabariigi maa hinna taseme seaduse eelnõu. Me alustame esimese lugemisega.
A. Käärma
Austatud hr. juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt pakun paar parandust seaduseelnõu teksti. Olge kenad, võtke see õige tekst ette, sest on kaks sarnase nimega seaduseelnõu.
Niisiis maa hinna taseme seadus ja § 4 lõige 2. Seal peaksid pärast sõna "riik" olema veel sõnad "või kohalik omavalitsus".
Venekeelses tekstis on kahes paragrahvis ära jäänud veidi teksti. § 3 lõike 2 lõpus peaksid olema sõnad "ja pärandamisel" ning § 4 lõike 3 lõpus samuti "ja pärandamisel". Tähendab, eelisostuõigust ei saa kasutada ka pärandamisel lisaks nendele juhtudele, mis siin on loetletud õdede, vendade ja alanejate sugulaste kohta. Need oleksid parandused tekstis.
Seaduseelnõu on esitatud leevendamaks olukorda maareformi rakendamisel. Põhjusi, miks reform on takerdunud, on päris mitmeid, aga üks on ka see, et ei ole selgust maa hinna tasemes, millega või millisel määral maad kompenseerida. Ja kuidas tagastada maad, mille väärtus ja kvaliteet on muutunud.
Seaduseelnõu paneb ette taaskehtestada maareformi ajaks maa hinna tase, mis oli 16. juunil 1940. Too hind tuleb viia praegu käibivatesse kroonidesse ning siis saab selle hinnaga kompenseerida õigusvastaselt võõrandatud maad.
Kui toimub maa asendamine, siis on õigus saada asendusmaad kompensatsioonisumma ulatuses, ja kui subjekt soovib rohkem, siis peab ta kas maad juurde ostma või juurde rentima. Et oleks võimalik teostada maaga ka muid protseduure – maksustamist, ostu-müügitehinguid, asendamist –, siis peaks olema maal ka kaasaegne hind, sest maa väärtus on küllalt paljudel juhtudel muutunud. Selleks kehtestatakse seadusega ka korrigeeritud maa hind, mis arvestab maaga toimunud kvalitatiivseid muutusi, olgu see siis maaparandus või, vastupidi, võsastumine või soostumine, taaskehtestades 1940. aasta hinna taseme, mis oli küllalt madal. Eesmärk on vältida maa hinna järsku tõusu ja sellest tulenevalt ka maamaksu kasvu. Kui need suureneksid, siis loomulikult tõuseks põllumajanduses ka toodangu omahind ja turuhind.
§-s 3 on käsitletud seda momenti, kui maad müüakse. Et vältida maaga spekuleerimist, siis on pandud siia sisse maakapitali kasviku kasutamise regulatsioonid. See tähendab, et kui maa pärast omandamist liiga kiiresti edasi müüakse, siis vaheltkasu ei saa.
§ 4 väldib maa müüki fiktiivse hinnaga. Kui kohalik omavalitsus või riik hakkab kedagi kahtlustama maa fiktiivses müümises või on tal vajadus seda maad omandada, siis on tal maa eelisostu õigus, v.a. juhud, mis on siin seaduse tekstis märgitud.
§-s 5 on käsitletud maa rentimist välismaalastele ja rendi suuruse kaudu arvutatakse sellele ka hind. Sellist meetodit on kasutatud ka 1920. aastatel Eesti Vabariigis linnade maa hindamisel. Rendile andmine peaks toimuma avalikul enampakkumisel. Seetõttu on rendi suurus avalik ja selle kaudu saab välja arvutada maa hinna.
Keskmiselt maksis Eesti Vabariigis 1940. aastal põllumaa 50 kr. ha maksualusena. Kui oli tegemist ostu-müügitehingutega, siis oli hind keskeltläbi 200 kr. ha. Kuidas see hind arvutatakse ümber käibivatesse kroonidesse, on teise seaduse teema. Kuidas seal asi lahendatakse, nii ta ka nähtavasti jääb. Kui kulla kaudu arvutada, siis see 50 kr. 1940. aastal peaks praegu käibivates kroonides olema 2000 kr. Maa-ameti arvutis peaks olema kõik 1940. aasta maahinnad põllumaa kohta.
Teatavasti oli meil ligikaudu 140 000 talu ja umbes 50 000 maaomanikku linnas. Linnamaade hinnaga on probleeme, sest neid ei ole veel süstematiseeritud linnade maa-ametites. Näiteks ma uurisin täna Paide ja Türi andmeid. Seal on, välja arvatud üksikjuhud, kõikide linnakruntide kohta hinnad olemas 1940. aasta seisuga, aga Tallinna kohta seda väita ei saa.
Ja jääb veel lisada, et selle seaduseelnõu põhiautor on hr. Valter Aasmäe, kes on ka siin saalis. Kui tekib vajadus temale küsimusi esitada, siis saab seda teha. Minul aga oleks selle teksti kohta praegu kõik. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Enne, kui me asume küsimusi esitama, palub juhtivkomisjon käsitleda 3. ja 4. päevakorrapunkti koos, mis ei ole reglemendivastane ja millega mina nõustusin. Me arutame mõlemat päevakorrapunkti, mõlema seaduseelnõu esimest lugemist kiireloomulise menetluse reeglite järgi. See tähendab, et esimesel lugemisel toimub põhjalik arutelu.
Mul on selline ettepanek, et me kuulaksime ära mõlema päevakorrapunkti kohta ettekanded ja kaasettekanded ning esitaksime küsimused, kusjuures nüüd võib esitada küsimusi või avaldada arvamust neli korda, mitte kaks korda. Läbirääkimised peaksime koos. Olete nõus? Juhtivkomisjon, Lembit Arro, kas olete nõus? Asugem küsimusi esitama. Illar Hallaste!
I. Hallaste
Maa hinna taseme seaduse § 5 lõige 2 ütleb: "Välismaalastele renditava maa hind arvutatakse rendist lähtudes." Järelikult kahe kõrvuti asetseva võrdse krundi hind võib olla vägagi erinev, kuna hindamise alus on erinev. Maa hinnast maareformi ajal sõltub see, kui palju maa endine omanik, kes maa tagasi saab, peab maksma maa väärtuse suurenemise eest. Kas nüüd selle krundi tagasisaaja, mis on renditud välismaalasele, peab maksma tunduvalt suuremat hinda, kuna tema maa hind on nüüd vastavalt sellele paragrahvile muutunud tunduvalt suuremaks kui naaberkrundi hind? Aitäh!
A. Käärma
Tähendab, omanik juba on omandanud selle maa, ta on juba omanik ja siis ta annab maa rendile. Ma ei saanud hästi aru, kuidas see situatsioon võib nii tekkida ...
I. Hallaste
Maa võib olla antud rendile ka enne seda, kui ta füüsiliselt tagastatakse omanikule. Võib tekkida olukord, kus endine omanik annab maa rendile. Maa hinna vahe 1940. aastal ja praegu tuleb maksta hiljem, pärast seda, kui ta on maa välja rentinud ja siis käivitub teie seaduse § 5 lõige 2, mis teeb tema maa praeguse hinna väga kalliks. Palun selgitage, mis mõte on § 5 lõikel 2?
А. Käärma
Maad annab rendile omanik, riik, munitsipaalorgan või üksikisik. Tema on juba omanik, sellel maal on juba hind, olgu see siis saadud tagastamise või asendamise korras, ta võib olla juurde maksnud või mitte.
Nüüd antakse maa välismaalasele rendile avaliku enampakkumise korras, kujuneb kõrge rent. Selle kaudu arvutatakse maale maksualune hind, mille järgi omanik hakkab maamaksu maksma. Ta ei hakka juurde maksma maa hinda, vaid maamaksu. See on niisugune maamaksu väljaarvutamise mehhanism, sest vastasel juhul ta saaks lihtsalt niisuguse edukalt toimunud oksjoni tulemusena tulu, mida tal meie arvates ei ole õigust saada. See ei tähenda, et ta hakkab maa hinda juurde maksma, vaid omanik maksab iga-aastast maamaksu. Vaat selle maamaksu väljaarvutamiseks on tarvis niisugust tegelikku, rendist tulenevat hinda.
P. Grigorjev
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud ettekandja! Pöördun taas tagasi § 5 juurde. Võtsime äsja vastu seaduse suvila- ja aianduskooperatiivide vara erastamise kohta. Meil Narvas osutuvad aianduskooperatiivide omanikeks põhiliselt välismaalased. Millised on erinevused kodaniku ja mittekodaniku vahel rendi tasumisel pärast erastamist? Selliseid küsimusi on mulle viimasel nädalal hulgaliselt esitatud ja ma ei oska vastata. Kas te ei saaks mind aidata? Tänan!
A. Käärma
See on tõsine probleem ja me oleme selle kohta juba saanud parandusettepanekuid, mille ideoloogia seisneb selles, et vabariigi alalised elanikud võrdsustatakse kodanikega ja neid ei käsitata kui välismaalasi selles mõttes, mis on siin tekstis. Järgmise lugemise ajaks tuleb siia paragrahvi sisse täpsem formuleering. Praegu võin ma ainult nii palju öelda, Kui te ise olete teistsugusel seisukohal, siis olge kena, esitage parandusettepanek. See on tõsine probleem ja seda me juba arutame.
J. Põld
Austatud ettekandja! Mul on küsimus § 4 kohta. Kuidas te seote omavahel põhjuslikult kinkimise ja eelisostuõiguse? Kuidas neid kahte terminit omavahel siduda? Kui keegi kingib, kas siis on eelisostuõigus omavalitsusel või riigil? Ma ei saa hästi aru.
A. Käärma
Meie arvates peaks piirama fiktiivset kinkimist, sest kinkida võib ükskõik kellele, ka võõrale inimesele. Tegelikult toimub siis tasumine hoopiski fiktiivsete hindadega. Et seda vältida, on eelisostuõigus. Kui pärandatakse või kingitakse alanejatele sugulastele, õdedele, vendadele ja nende alanejatele sugulastele, kes on sellise grupina õigustatud subjektid ka muudes maad käsitlevates seadustes, siis eelisostuõigust ei saa kasutada. Kui aga kingitakse väljapoole, siis küll.
T. Kork
Lugupeetud ettekandja! Kas te võiksite saalile öelda mõne arvu, milliseks kujuneb orienteeruvalt suurusjärk praegustes Eesti kroonides põllumaa või mõne muu maa hektari kohta, olgu see siis vilets, keskmine või hea maa. Aitäh!
A. Käärma
Kõigepealt me peame vist kokku leppima esimese lugemise läbiteinud seaduseelnõu suhtes, mis käsitleb õigusvastaselt võõrandatud vara hindamist või vara maksumuse kindlaksmääramist. Kuidas me seal kokku lepime? Maa on samuti vara. Missuguse vahekorraga muutub Eesti kroon nüüd käibelolevaks krooniks? Sellest, kas vahe on 40-kordne või veel suurem, või on 160-kordne või väiksem, tuleneb alghind, tähendab too 1940. aasta hind. Kuid tänapäeva hind kujuneb ka vastavalt sellele, milliseid muutusi maaga on toimunud. Ma võin ainult väga umbkaudseid arve öelda. Kui põllumaa keskmine hind 1940. aastal oli 50 kr. ha, siis praegu näiteks kulla kaudu arvutatuna oleks see 2000 kr. ha. Kui aga on tehtud kuivendustöid, siis võib hind orienteeruvalt olla 3000 kr. ha. Võib-olla valitsus sätestab sellise korra, et mitte 100% seda maaparanduse maksumust ei panda maale otsa, pannakse näiteks 50% või 70%. Nii et ka see orienteeruv hind on väga kõikuv.
L. Hänni
Lugupeetud spiiker! Hr. ettekandja! Vastavalt käesolevale seaduseelnõule kehtib selle seaduse alusel määratud hind maareformi lõpuni. Kas maaelukomisjonis oli juttu ka sellest, kui pikk võiks see aeg olla, kui mitu aastat?
Ja teine küsimus. § 2 kohaselt määratakse kinnistule ka teine hind, nn. maa alghind, aga seaduseelnõu seda ei ava. Kuidas see hind määratakse ja milleks seda kasutatakse? Kas saaks siin natuke selgitusi? Aitäh!
A. Käärma
Maa alghinna määramist käsitleb järgmine maa hinna määramise seadus, mida eelarve-majanduskomisjon soovib nüüd arutada ja mille tekst on seal. Ja seal on seda mehhanismi käsitletud, kuidas määratakse hinda ja milliseid tegureid võetakse arvesse maa hinna määramisel.
Kõigepealt võetakse 1940. aasta hind väljendatuna praegu käibel olevates kroonides. Olenevalt maa kvaliteedist see suureneb või väheneb. Kui on tehtud maaparandust, ehitatud mingeid teid või midagi muud rajatud, siis hind suureneb, kui maa on võsastunud, siis hind väheneb. Seda, kui suured need kõikumised on, peaks valitsus oma määrustega reguleerima.
A. Zõbin
Lugupeetud ettekandja! Mul on väga palju küsimusi, aga ma esitan ainult mõned. 1940. aastast on möödunud palju aega ja palju põlvkondi vahetunud. Kuidas tehakse kindlaks pärimisõigus? See ei olnud ju alati kindlalt määratletud, sest maa ei olnud omand.
Meil võeti vastu taluseadus, milles valitsus kohustus maaparandust tegema. Oma kogemuste najal veendusin, et valitsus lubas maaparandustöid teha, aga see on teostamatu, seda enam, et neid maid kasutab keegi teine. Kuidas seda kõike teostama hakatakse? Mulle näib, et seda väikest paberit oleks tulnud kontrollida millegi najal, sest see võib tekitada väga suuri probleeme. Võib-olla oleks pidanud mõnes külas vaatama, kuidas see välja tuleb? Pole ju sugugi meeldiv, kui saadikud tunduvad praktilisema meelega külaelanikele võhikutena.
A. Käärma
Kõigepealt ma vabandan pr. Hänni ees. Mul jäi tema esimesele küsimusele vastamata. Jutt on kahest hinnast. Tähendab, üks on 1940. aastal kehtinud hind Eesti kroonides. See tuleb ümber arvutada praegu käibel olevatesse kroonidesse. Niisiis, see on üks hind. Selle hinnaga saab vara kompenseerida. Kui kellegi vara maksis 1940. aastal ebaseadusliku võõrandamise momendil mingi summa, saabki ta selle praeguses vääringus tagasi. Et oleks võimalik teha tehinguid maa asendamisel ja müümisel, selleks on vaja alghinda, sest maa väärtus võib olla muutunud. Maa väärtuse muutusest tulenebki alghinna arvutamine. See kujunebki nii, et 1940. aasta maahinnale pannakse juurde või võetakse seda vähemaks.
Hr. Zõbinile vastates ütlen, et järglaste küsimust oleme arutanud haldus- ja põllumajandusreformi ning maareformi seaduste juures. Need ringid peaksid olema selged ja siin see seadus järglasi küll määrama ei hakka. Lihtsalt eelisostu juures on neid käsitletud nii palju, kui nad loogiliselt siin võiksid olla, et neile mitte liiga teha. Taluseaduse taaskehtestamisega lubas riik maaparandust teha ja eks ta jõudumööda teeb ka. Kui me eelarvet hakkame kinnitama, siis oleks kena, kui me maaparanduse jaoks ka seal raha ette näeksime. Siis on võimalik need maaparandustööd ära teha.
J. Liim
Austatud ettekandja! Te olete seda küsimust juba puudutanud, kuid minule on asi siiski ebaselge. Tuleksin veel selle juurde tagasi. Te ütlesite, et hind tuleb paika panna kroonides, lähtudes 1940. aasta hindadest. Teatavasti on tolle aja ja praeguse krooni ostujõus oluline vahe. Näiteks see, kui palju maksis üks piimaliiter või võikilo tol ajal ja kui palju maksab pidevalt tõustes nüüd, peaks olema teada. Te ütlesite, et tuleb ümber arvutada praegustesse kroonidesse. Tähendab, selleks peab olema mingisugune alus. Nüüd ongi mul küsimus: milline kaup või mis on alusetaloniks hinna määramisel praegustes kroonides?
A. Käärma
Seda käsitleb teine seaduseelnõu, mille esimene lugemine on läbi ja kus esialgses tekstis lähtuti sellisest loogikast: 1940. aasta Eesti kroon sisaldas 0,28 g kulda. Võtame appi veel selle 50 krooni ha, mis on meil keskmiseks maa hinnaks. Seega maksis 1940. aastal põllumaa keskmiselt 14 g kulda. Praegu maksab 14 g kulda umbes 160 USA dollarit. 160 USA dollarit on 1992. aastal ca 2000 Eesti krooni. Sellise loogika järgi saab arvutada. See on üks moment. Kuid ma tean, et eelarve-majanduskomisjonis on see arutusel ja seal pakutakse teist lähenemist, arvestades just seda, et ostujõud 1940. ja 1992. aastal ei ole võrreldav nii lihtsa matemaatilise tehte abil.
Juhataja
Suur tänu, hr. Käärma, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan!
Nüüd ma palun, Lembit Arro, peame nõu. Kas sa pead õigeks seda, et sa esitaksid kaasettekande mõlema seaduseelnõu kohta korraga või tahad eraldi teha? Koos. Suur tänu!
Sellisel juhul, kolleegid, me kuulame ära ka põhiettekande maa hindamise seaduse eelnõu juurde ja ma palun kõnetooli majandusministri asetäitja hr. Ardo Kamratovi.
A. Kamratov
Lugupeetud hr. juhataja! Lugupeetud saadikud! Valitsus esitas teile läbivaatamiseks Eesti Vabariigi maa hindamise seaduse eelnõu. Maaelukomisjonist on paralleelselt välja kasvanud just teine seaduseelnõu, mis äsja oli esimesel lugemisel. Lähtudes sellest, on mul ettepanek käsitleda neid seaduseelnõusid kas juba esimese lugemise jätkamisel või teisel lugemisel koos. Teisisõnu ma näen võimalust need kaks seaduseelnõu kirjutada kokku üheks seaduseelnõuks, mis avaks maa hindamise probleemid päris täielikult. Jutt on ikkagi maa hindamisest praegusel tasemel.
Mis puudutab õigusvastaselt võõrandatud maa väärtuse määramist, siis selle kohta on praegu tõesti eelarve-majanduskomisjonis vastav seaduseelnõu valminud. Ja ma arvan, et homme on võimalik neid siis kuulata teisel lugemisel.
Ma nimetaksin need paragrahvid, mida minu arvates oleks vaja kokku kirjutada just äsja kuuldud maa hinna taseme seaduse eelnõuga. Kindlasti peaks selleks olema § 1, kuigi äsja kuuldud seaduseelnõu sisaldab osaliselt § 1 sätteid maa hindamise seaduses.
Selleks peaks olema ka § 2. Siin on täpselt sama asi, et mõningad sätted praeguse maa hindamise seaduse §-st 2 on maa hinna taseme seadusse juba sisse kirjutatud, kuid ei ole sisse kirjutatud § 2 lõige 3, mida minu arvates oleks vaja teha. Sellest seadusest tuleks maa hinna taseme seaduse teksti tervikuna üle viia § 3.
§ 4 maa hindamise seaduse eelnõus, mille valitsus on esitanud, ei ole komisjonide arvamuse järgi üldse otstarbekas kõrgema seadusandja poolt ette kirjutada, vaid selle võiks sätestada vabariigi valitsus. Ma aktsepteerin seda seisukohta, et § 4 ning ka §-d 5 ja 6 peaksid sellest maa hindamise seaduse eelnõust minema vabariigi valitsuse poolt kehtestatavasse maa hindamise korda. Maa hinna taseme seaduse eelnõuga oleks otstarbekas kokku kirjutada §-d 7 ja 8.
§ 9 on otstarbekas lülitada valitsuse poolt kinnitatavasse korda ja maa hinna taseme seadusega tuleks kokku kirjutada maa hindamise seaduse § 10.
Uus kokkukirjutatud tekst on juba tegelikult valminud ja nii eelarve-majanduskomisjonis kui ka maaelukomisjonis läbi arutatud. Nii et minu arvates võiksid saadikud praeguses situatsioonis teha ettepanekuid ja märkusi nimetatud paragrahvide kohta ja ilmselt siis juba homme on võimalik teie märkusi arvestades tuua uus, kokkukirjutatud tekst üldkogu ette. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kas on küsimusi hr. Kamratovile? On. Pavel Grigorjev, teine küsimus.
P. Grigoriev
Lugupeetud ettekandja! Kes hakkab selle seaduse alusel määrama maa hinda hindamiskomisjoni loomise ja spetsialistide kinnitamise ajal? Kuidas hakatakse arvestama inimeste kulutusi selle maa heakorrastamiseks? Seaduses ei ole kirjas, et aianduskruntideks anti kõige halvemad, soostunud maad, mis nüüd, 25 aastat hiljem, on heakorrastatud. Kuidas arvestatakse hindamisel neid krundi omaniku kulutusi?
A. Kamratov
See on täiesti loomulik, et praegu maa kasutaja poolt tehtud kulutusi tuleb arvestada maa hindamise juures ehk teiste sõnadega, kui see praegune maa kasutaja tahab maa välja osta, siis ta peab saama selle maa odavamalt. Kui sellest ei piisa, et valitsus selle reglementeerib oma korraga, siis ma palun tõesti konkreetseid ettepanekuid, et see siia teksti sisse kirjutada. Minul ei ole selle vastu midagi, et maa kasutaja poolt tehtud kulutusi hindamise juures arvestatakse.
A. Tähiste
Austatud spiiker, lugupeetud ettekandja! Ma vabandan, sest võib-olla pöördun oma küsimuses pisut tagasi, aga ma lähtun sellest, et te ise olete teinud ettepaneku tegelikult kahte eelnõu koos käsitleda. Me saame maa hinna tasemest seaduseelnõus teada 1940. aasta Eesti krooni ja tänapäeva krooni suhte arvutuse kaudu kulla abil. Kas te peate seda õigeks? Võib-olla oleks mõistlikum arvutada see hinnatase välja näiteks nii, et võrrelda, mis maksis kartul siis ja mis maksab nüüd. Võib-olla oleks sellel meile reaalsem väärtus, sest põllumajandustoodete hinnad on 50 aasta jooksul teinud läbi konkreetse arengu. Kas te oskate kommenteerida? Aitäh!
A. Kamratov
Ma sain küsimusest aru. Hea meelega vastaksin sellele küsimusele homme, kui vastavad seaduseelnõud on suures saalis laudadel ja teil on seda teksti võimalik vaadata. Me võime tõesti leida mitmesuguseid kaupu kui ekvivalente, mille kaudu ümberarvestust teha. Võime seda teha vilja, lehmade, kartuli jne. kaudu. Kuid eelarve-majanduskomisjon on ette valmistanud seaduseelnõu õigusvastaselt võõrandatud vara ning maa hinna kindlaksmääramiseks ja seal on arvutus praegu paika pandud juba konkreetselt suhtarvus. Välja on pakutud kaks alternatiivi. Üks alternatiiv on, et tollane Eesti kroon võtta praeguseks Eesti krooniks suhtega 1 : 10, teine alternatiiv – võtta suhtega 1 : 40. Nii et võib-olla arutame seda küsimust detailsemalt homme.
K. Raud
Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Palun, kas te oskaksite selgitada, mida nende mõlema seaduse raames mõistetakse mõiste "maa" all? Kas maa hinna määramine põllumaa, metsamaa ja näiteks kruusakarjääride, põlevkivikarjääride, turbaväljade ning muude alade kohta, mis on poolenisti töödeldud, käib ühtemoodi?
Küsimuse teine pool. Kuidas te nende seaduseelnõude põhjal hindaksite näiteks maad Eesti ja Balti elektrijaama tuhaväljade all? Aitäh!
A. Kamratov
Kui ma nüüd eksin, siis Valter Aasmäe parandab mind, kuid mina olen seisukohal, et maa hindamine käib igal pool ühtemoodi, kuid erinevatel maadel on oma päraldised ja seal on ka riigile kuuluvaid maavarasid ning neid tegureid, mis halvendavad selle maa hinda. Nii et nendest teguritest, mida te praegu nimetasite, pooldaksin mina tegureid, mis suurendavad või vähendavad maa hinda.
Juhataja
Suur tänu, hr. Kamratov! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnetooli juhtivkomisjoni nimel hr. Lembit Arro.
L. Arro
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin märkida, et maa hinna küsimus on iseenesest poliitiline probleem, mille kohta Ülemnõukogu peab langetama otsuse. Maa hinna küsimus puudutab inimesi nii linnas kui maal, teatud mõttes kogu Eesti rahvast. Maaomanikud, kes tahavad kompensatsiooni või maad müüa, taotlevad kõrget hinda, ostjad seevastu odavat hinda. Maa hinnast oleneb ka maamaks, see aga lisandub toodangu omahinnale. Ja teisest küljest on maa ka selline väärtus, mida ei tohiks poolmuidu jagada. Kõnealused eelnõud käsitlevad maa hinda, mida kasutatakse põhiliselt maa tagastamisel ja kompenseerimisel. Et vältida maaga spekuleerimist, on nähtavasti õige kehtestada maakapitali maks. Määratud hind peaks põhiliselt kehtima kompenseerimisel, et maaomanikud teaksid, kui palju saab kompensatsiooni. Praeguse teadmatuse taga seisab maareform. Inimesed on andnud avalduse maa tagasisaamiseks ja ootavad, mis saab edasi. Kuid seaduses peaks siiski olema ära näidatud konkreetne arvutusmetoodika, et inimesel juba selle seaduse läbilugemisel oleks selge, kui suur tuleb maa hind. Siit järeldus: ehk peaks siis ka hoopis seaduse pealkiri rääkima mitte maa hinna tasemest, vaid juba maa hinnast.
Eelarve-majanduskomisjon arutas maaelukomisjoni poolt esitatud maa hinna taseme seaduse ja valitsuse poolt esitatud maa hindamise seaduse eelnõusid koos, kuna need eelnõud paljuski ühtivad. Jäädi seisukohale, et kahte sellekohast seadust pole vaja ja kahest tuleks teha üks.
Eelarve-majanduskomisjon teeb ettepaneku jätta aluseks maaelukomisjoni poolt esitatud seaduseelnõu, kuna see räägib sisuliselt maa hinnast, piirangutest, eelisõigustest ja nõnda edasi. Osa paragrahve aga tuleks juurde võtta valitsuse eelnõust ja aktsepteerida ka saalist esitatud parandusi. Nagu märgitud, käsitleb maaelukomisjoni poolt esitatud eelnõu sisulisi probleeme maa hinna küsimuses, valitsuse eelnõu aga rohkem hindamise metoodikat. Mitmeid asju saab lahendada valitsuse ja Maa-ameti enda poolt antud normatiivaktidega. Arvestades eeltoodut, ei toeta eelarve-majanduskomisjon valitsuse poolt esitatud Eesti Vabariigi maa hindamise seaduse eelnõu arutamist ja teeb ettepaneku arutada maaelukomisjoni poolt esitatud maa hinna taseme seaduse eelnõu, esimene lugemine lõpetada ja esitada maaelukomisjonile teiseks lugemiseks korrigeeritud projekt, arvesse võttes valitsuse ja saadikute tehtud parandusi. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kas meil on küsimusi hr. Arrole? Ei ole. Tänan!
Kolleegid, täpsustame asjaolusid. Mõlemad pooled, nii juhtivkomisjon kui valitsus, samuti kolmas osapool, maaelukomisjon, on seda meelt, et nendest kahest eelnõust võiks saada üks eelnõu. Ettekanded on ära kuulatud. Nagu ma alguses teid informeerisin, arutame neid seaduseelnõusid kiireloomulise menetluse reeglite järgi, mis tähendab, et põhjalik arutelu on esimesel lugemisel. Kui täiskogu on nõus esimest lugemist lõpetama, millele juhtivkomisjon üles kutsus, ootame parandusettepanekuid 24 tunni jooksul.
Kolleegid, kell on 17.50. Meie ametliku tööaja lõpuni oleks veel 10 minutit aega, kuid me töötame erakorralise istungjärgu erakorralise reglemendi järgi, mis tähendab seda, et meie töö peaks jätkuma 18.20. Mul on selline ettepanek, kolleegid, et me siiski praegu teeksime väikese vaheaja. Juhatus läheb nõu pidama juhatuse tööruumi.
V a h e a e g


Juhataja
Istung jätkub, asume töökohtadele ja kontrollime kohalolekut. Kohaloleku kontroll! Kohal on 65 rahvasaadikut, puudub 32.
Kolleegid, avan läbirääkimised kahe seaduseelnõu üle. Kõne all on maa hinna taseme seaduse eelnõu ja maa hindamise seaduse eelnõu, millest, nagu arvatakse, võib saada üks, kuid peame sellel teemal läbirääkimisi. Kes soovib kõnet pidada? Sõna võtta?
Juhtivkomisjoni esindaja tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Ja on tehtud ettepanek esitada teisele lugemisele nende kahe eelnõu põhjal sobiv süntees ja aluseks võtta maa hinna taseme seaduse eelnõu. Kas lõpetame esimese lugemise? Esimene lugemine on lõppenud. Parandusettepanekuid ootame ööpäeva jooksul.


Eesti Vabariigi pankrotiseaduse rakendamise kohta
Juhataja
Jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ning hakkame arutama eelarve-majanduskomisjoni poolt esitatud otsuseprojekti, mis käsitleb Eesti Vabariigi pankrotiseaduse rakendamist. Palun kõnetooli hr. Jüri Reinsoni, eelarve-majanduskomisjoni esimehe.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõigil on ilmselt veel meeles, et me hiljuti võtsime siinsamas saalis vastu pankrotiseaduse ja et selle nüüd üsna aktuaalseks muutunud seadusega edasi minna, vajab asi ka rakendamist. Selleks ongi eelarve-majanduskomisjon esitanud teile Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse projekti Eesti Vabariigi pankrotiseaduse rakendamise kohta, mis käsitleb seaduse jõustumist ja kõike, mida on vaja veel selgitada, näiteks kas või seda, keda mõistetakse juriidilise isiku all ja millised ülesanded peab Ülemnõukogu seoses pankrotiseaduse rakendamisega vajalikuks valitsusele anda. Sellega lõpetan ma oma ettekande. Tänan!
Juhataja
Kas on küsimusi hr. Reinsonile? Ants Veetõusme!
A. Veetõusme
Lugupeetud juhataja, mul on üks küsimus ettekandjale seoses pankrotiseaduse ja selle rakendamise otsusega. Kas pankrotiseaduse rakendamist ei takista ka praegune tsiviilkoodeks, mida võib-olla tuleks ka muuta?
J. Reinson
Lugupeetud hr. Veetõusme! Esitatud eelnõu 7. punkti 5. alapunkt ütleb: "Esitada Eesti Vabariigi Ülemnõukogule kahe kuu jooksul käesoleva otsuse vastuvõtmisest arvates ettepanekud vabariigis kehtivate seaduste vastavusse viimiseks Eesti Vabariigi pankrotiseadusega ..." Ühtlasi on mul meeldiv teatada, et tsiviilkoodeksi muutmise ettepanek on meil juba olemas ja isegi sellel koosseisul on võimalik seda arutada, kui juhatus peab seda vajalikuks.
V. Menšikov
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud ettekandja! Paluksin täpsustada otsuse punkti 2. Venekeelses formuleeringus mõeldakse juriidilise isiku all ka majandusühingut, kel pole juriidilise isiku staatust. Seega tuleb välja, et ühing, kel pole juriidilise isiku staatust, on juriidiline isik. Paluksin selle mõtte täpsemalt avada!
J. Reinson
Lugupeetud hr. Menšikov! Kui teid vaevab ainult see, kuidas saab majandusühing, kes ei ole juriidiline isik, ikkagi olla juriidiliseks isikuks, siis selleks ta ei saagi, vaid selle seaduse mõttes samastatakse ta juriidilise isikuga. Tema kohta kehtivad samad seadusesätted mis juriidilise isiku kohta, vaatamata sellele, et tal ei ole juriidilise isiku staatust.
Kui küsimus on selles, millised need majandusühingud võiksid olla, siis vabandage, sellele küsimusele ei oska ka mina praegu vastata, aga seadusandja näeb ette võimaluse, et on olemas majandusühing, millel ei ole juriidilise isiku staatust, kuid mis ometi võib minna pankrotti.
K. Raud
Austatud eesistuja, lugupeetud ettekandja! Ma paluksin lähemalt kommenteerida otsuse punkti 4, mis käsitleb tagasiulatuva jõu andmist seaduse sätetele vara tagasivõitmise kohta. Ma saan aru, et moraalsest ja inimlikust seisukohast võttes on see vahest õige. Kuidas on selle asja juriidilise küljega ja kas juhul, kui tagasiulatuva jõu andmine on tõepoolest õigustatud, ei peaks kindlaks määrama ka mingi ajalise piiri? Aitäh!
J. Reinson
Lugupeetud hr. Raud! Selleks, et nüüd väga detailselt selgitada punkti 4, peaksime ette võtma seaduse §-d 42–48. Mis puutub tähtajasse, mis peaks olema sätestatud, siis seaduses on seda juba tehtud. Nii et ilmselt pole seda vaja korrata.
Mis puutub sellesse, kas on üldse otstarbekas anda kõnealusele seadusele tagasiulatuvat jõudu, siis ma arvan, et kui me hakkame ikkagi pankrotiküsimusi lahendama, siis kahtlemata on vaja rakendada ka tagasivõitmise paragrahve, mis on niikuinii tagasiulatuva jõuga.
Juhataja
Koid Raud, teine küsimus!
K. Raud
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Minu küsimus käsitles siiski seda, et üldjuhul seadustel tagasiulatuvat jõudu ei ole. Kas on õigustatud niisuguse pretsedendi loomine? Aitäh!
J. Reinson
Lugupeetud hr. Raud! Ma saingi nii aru, et te viitate sellele, et üldjuhul me ei ole rakendanud seadustes tagasiulatuvat jõudu. Aga et pankrotiseaduse §-des 42–48 on juba sätestatud tagasiulatuv jõud vara tagasivõitmise kohta, siis on otsustatud ka siin teha Ülemnõukogule ettepanek vastu võtta rakendusotsus, mis võimaldab vara tagasi võita ka vaesemast perioodist, mitte ainult 1. septembrist 1992, kui seadus jõustub.
Juhataja
Selge! Suur tänu! Kas on hr. Reinsonile veel küsimusi? Ei ole, tänan! Avan läbirääkimised. Uno Ugandi!
U. Ugandi
Austatud spiiker! Kallid kolleegid! Panen ette teha järgmised muudatused selles otsuseprojektis.
Esimeses punktis, kus on öeldud, et kehtestada Eesti Vabariigi pankrotiseadus alates 1. septembrist, muuta see 1. augustiks.
Punktis 6, kus on juttu 1. juulist, kirjutada 15. juuli, kuna 1. juuli on juba möödas.
Ja kolmandaks. 7. punkti 5. lõikes asendaksin sõnad "kahe kuu jooksul" sõnadega "ühe kuu jooksul". Tänan! Ma toon ettepanekud kirjalikult.
Juhataja
Jah, suur tänu! Läbirääkimised jätkuvad. Kas on kõnepidajaid, sõnavõtjaid? Ei ole. Kas loeme läbirääkimised lõppenuks, õigemini, kas paneme ettepaneku hääletusele?
Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll! Kohal on 55 rahvasaadikut, puudub 42.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käesoleva päevakorrapunkti üle?
Selle ettepaneku poolt on 52 rahvasaadikut, vastu hääletanuid ja erapooletuid saadikuid ei ole. Läbirääkimised lõpetatakse.
Kas hr. Reinson esineb lõppsõnaga ja kommenteerib parandusettepanekuid?
J. Reinson
Lugupeetud kolleegid! Meile laekunud parandusettepanekuid, nagu te aru saate, komisjonis arutatud ei ole ja ma saan esitada eelkõige komisjoni esimehe seisukohad. 1. juuli asemel võime 15. juuli rahumeeli aktsepteerida, kuna tõepoolest 1. juulit me selles seaduses enam sätestada ei saa. Mis puudutab teisi kuupäevi, siis palub selle otsuseprojekti peamine autor hr. Varul väga tungivalt jätta just need kuupäevad, kuna juristid ei hinda reaalseks võimalust neid asju varem ette valmistada. Kuupäevi muutes me teeme jälle sellise otsuse, nagu varemgi meil on juhtunud, et me ei ole võtnud kuulda juristide häält, kes ütlevad, millal nad jõuavad oma asjadega valmis. Kui autor taotleb, siis peame need ettepanekud läbi hääletama. See on üks lahendus.
Juhataja
Hr. Ugandi, ega ei ole juhtumisi tekkinud pärast lõppsõna kuulamist soovi ettepanekud tagasi võtta? Või panen need hääletusele? Panen hääletusele!
J. Reinson
Ma tahan kolleegide tähelepanu juhtida veel sellele, et punkti 7 alapunktis 2 sätestatakse valitsusele ülesanne korraldada pankrotihaldurite ettevalmistamine ja määrata nende kvalifikatsiooni nõuded. Kui te arvate, et olete võimeline selle ülesande endale selgeks tegema selle lühikese ajaga 1. augustiks, siis me võime muidugi sellise otsuse langetada.
Juhataja
Nii, juhtivkomisjon ei toeta. Kutsume nüüd kõik saadikud saali. Võib-olla me kohaloleku kontrolli läbi ei vii, teeme seda enne lõpphääletust.
Lugupeetud rahvasaadikud! Kolleeg Uno Ugandi on esitanud kolm parandusettepanekut, millest üks aktsepteeriti kohe juhtivkomisjoni poolt, sest siin teistmoodi lahendust ei oleks saanudki olla, 1. juuli on meil seljataga. Küll aga on veel lahtine kahe parandusettepaneku saatus. Ja nüüd esitamise järjekorras. Uno Ugandi teeb ettepaneku otsuseprojekti 1. punktis kuupäev muuta, asendada 1. september 1. augustiga. Juhtivkomisjon ei toeta seda ja esitas oma argumendid. Kas on selge? Kas võin paranduse hääletusele panna? Tänan!
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Uno Ugandi esimese parandusettepaneku poolt?
Selle ettepaneku poolt on 6 rahvasaadikut, vastu 34, erapooletuks jäi 6. Uno Ugandi esimest parandusettepanekut Ülemnõukogu ei toeta.
Teine parandusettepanek puudutab punkti 6. Ettepanek on asendada seal sõnad "1. juuliks" sõnadega "15. juuliks". Sellega on komisjon nõus, mis on ka loogiline. Kas saalis on keegi, kes nõuab selle ettepaneku hääletusele panekut? Ei nõuta. On aktsepteeritud.
Uno Ugandi kolmas parandusettepanek käsitleb punkti 7 alapunkti 5. Ettepanek on asendada sõnad "kahe kuu" sõnadega "ühe kuu". Leidsite üles? Juhtivkomisjon ei toeta. Tõi oma argumendid.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Uno Ugandi kolmanda parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 5 rahvasaadikut, vastu 29, erapooletuid 11. Uno Ugandi kolmas parandusettepanek ei leidnud toetust.
Ja nüüd otsuseprojekt tervikuna. Kutsume nüüd kõik saadikud saali ja viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll! Kohal on 62 rahvasaadikut, puudub 35.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi pankrotiseaduse rakendamise kohta? Palun hääletada! Vaja on 49 häält.
Selle ettepaneku poolt on 57 rahvasaadikut, vastu 1, erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.


Eesti Vabariigi mootorikütuseaktsiisi seaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Lugupeetud kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale. 6. päevakorrapunkt – mootorikütuseaktsiisi seaduse eelnõu koos selle juurde käiva muudatusega aktsiisimaksu seaduses. Me alustame teise lugemisega. Palun ettekandeks kõnetooli rahandusministri asetäitja hr. Enn Roose!
E. Roose
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, asejuhataja, saadikud! Valitsus esitab teisele lugemisele Eesti Vabariigi mootorikütuseaktsiisi seaduse eelnõu. Ilmselt saadakse aru, et see ei ole seotud praeguste muude maksudega, nende maksude ümber kujunenud teatud ažiotaažiga. See on plaaniline maksuseadus, mis tuleb korda teha, nagu varasemad aktsiisiseadused.
Samal ajal on mul siiski volitus valitsuse esimehe nimel juhtida teie tähelepanu sellele, et kui homme või kunagi hiljem tuleb rahareformi komitee poolt vastuvõetud maksumäärade tõstmise arutelu, siis loob mootorikütuse aktsiisimaksu seaduse vastuvõtmine väga soodsa pinna ettevõtte tulumaksust loobumisele.
Nüüd, esimese ja teise lugemise vaheajal, on teile esimese lugemise ajaks antud mootorikütuse aktsiisimaksuseaduse eelnõus tehtud järgmised muudatused.
§ 3 sätestab praeguses tekstis, et mootorikütuse aktsiisimaksu võetakse kütuse sissetoomisel Eesti Vabariiki 10% ostuhinnast. Varem püüdsime siin diferentseerida, teha nii, et mootorikütuse aktsiisi võetaks kas selle edasimüümisel või tarbimisel Eesti Vabariigis, mitte vahetult impordi momendil, tähendab, majanduspiiri või tollipiiri ületamisel. Kuna see osutus liiga keeruliseks ja majanduskomisjon soovitas juba esimese lugemise eelarutelul viia maks ühtseks sissetoomise ajal, siis vabariigi valitsus sellega ka nõustus.
Lõige 2 samas paragrahvis täpsustab, et kui need ostudokumendid on vormistatud väga madalate hindadega või hinnad üldse puuduvad, siis lähtutakse selle maa keskmisest jaemüügihinnast, kust see mootorikütus imporditi. Üldjuhul tähendab see, et Eesti Hinnaametil on kohustus varustada tolli näiteks Venemaal olevate Peterburi, Pihkva ja Moskva vastavate mootorikütuse ja õlide jaemüügi- või hulgimüügihindadega.
§ 4 täpsustab Eesti krooni tingimustes, et see aktsiis võetaks Eesti kroonides ja kui saatedokumendid on teises valuutas, siis arvutatakse see ümber Eesti kroonidesse. Juhul kui tegemist on Vene rubladega, siis tehakse ümberarvutus Vene rubla ja Saksa marga vahekorrast lähtuvalt.
Ja § 10, mis sätestab endises redaktsioonis, et aktsiisi võetakse järgmisel kuul pärast Eesti krooni kehtima hakkamist, kuid nüüd püüame täpsustada, et see on alates 1. augustist 1992. Nüüd me tegime terve hulga variantarvutusi, milliseks võib laekumine osutuda mootorikütuse aktsiisist.
Esialgse variandi kohaselt, kus võeti aluseks Eesti müügihind, kujunes teile teadaolevalt aktsiisi laekumiseks nüüd juba teisendatuna Eesti kroonidesse 140 miljonit Eesti krooni. See oli arvutatud siis, kui mootorikütuse eelmise aasta tarbimise määrast jääb järele 40%. Kui minna ostuhinna peale, mis on väiksem kui müügihind, siis laekub sama 40%-lise tarbimise mahu juures 110 miljonit Eesti krooni. Kui nüüd Venemaa pool kehtestab ka Eesti jaoks eksporditava mootorikütuse ja õlide hinnaks nn. maailmaturuhinnad või hinnad maailmaturu tasemel, siis kujuneks laekumiseks 151 miljonit krooni. Tähendab, nende 110 ja 151 miljoni vahel on tõenäoline aktsiisimaksu laekumise hulk või suurus.
Nüüd tahan ennetada hr. Arro küsimust selle kohta, et kui palju siis põllumajandussaadused kallinevad. See on hr. Arro lemmikküsimus. Me uurisime käesolevaks istungjärguks ka seda. Põllumajandusministeeriumi andmetel on piima ja liha hinnas ilma söötade hinnata bensiini ja diiselkütuse osatähtsus 8–10%. See tähendab, et kui me kehtestame 10%-lise aktsiisimäära, siis peaks põllumajandussaaduste omahind tõusma 1%. Teravilja puhul on omahinnas diiselkütuse või mootorikütuse osatähtsus 20–22%. Sisuliselt tähendab see müügihinna suurenemist 2%. Aga seda muidugi juhul, kui ei hakata korrutama kütuse hinda mitmete kaudsete kuludega, nii nagu meil see üldjuhul kombeks on. Kui tulla tagasi teravilja juurest, mis hõlmab ka söödateravilja, liha ja piima juurde, eeldades, et söödateravilja puhul on mootorikütuse omahinna osatähtsus sama suur, siis võib öelda, et piima ja liha hind koos sööda hinnaga tõuseb maksimaalselt kuni 2,5–3%.
Nii palju tagajärgedest. Ma tahan sellega öelda, et on hoopis teisi tegureid, mis tõstavad hindu hoopis rohkem. Näiteks kavatseb Tallinna Piimakombinaat hakata kasutama Rootsi tetrapakendeid, mis põhjustab piima hinna tõusu juba poolteist korda – 0,5, 1 või 2% on sellega võrreldes tühine. Ja kui teravilja puhul hakatakse praeguse põua olukorras rakendama maailmaturu sisseostuhindu, olgu see siis sööda- või toiduteravili, siis tõusevad hinnad juba rohkem kui kaks korda. Nii et see mootorikütuse osatähtsus on siin kaduvväike. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Enne, kui me hakkame küsimusi esitama, ma palun, et lülitaks sisse pr. Klavdia Sergij mikrofon. Kõigepealt esitan küsimuse ise. Pr. Sergij, kas me käsitleme seda päevakorrapunkti kiireloomulisena? Kas me arutasime esimesel lugemisel seda eelnõu põhjalikult? Kas see on normaalprotseduur või kiireloomuline? Normaalprotseduur. Aitäh! Alustame küsimuste esitamist. Pavel Grigorjev!
P. Grigorjev
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud hr. Roose! Mulle jääb §-s 5 arusaamatuks mõiste "valmistava tehase poolt komplekteeritud". Te teate, et paljud autod on praegu täiendavalt komplekteeritud gaasiseadmetega. Tähendab, piiri ületades on nad sunnitud maksma aktsiisimaksu.
Ja teiseks, samas paragrahvis on öeldud: "ainult valmistava tehase poolt paigaldatud paakidesse valatud kütus". Aga välismaale sõites võetakse ju alati igaks juhuks kaasa paar kanistrit bensiini. Kas need ka maksustatakse aktsiisiga? Tänan!
E. Roose
Lugupeetud hr. Grigorjev, mul on täpselt sama arusaamine mis teilgi. Tähendab, kui te terve auto teete bensiinipaagiks ja toote sellega bensiini üle piiri, siis loetakse, et autol ei ole mitte tehase poolt pandud paak, vaid teie enda poolt pandud paak ja kõik üle valmistava tehase poolt pandud paagi mahu on aktsiisimaksuga maksustatav. Seda moodust kasutavad praegu väga paljud autoomanikud, et tuua Venemaalt bensiini sisse.
Teiseks, kui välismaale sõidetakse, ütleme kui Venemaale sõidetakse, pole mõtet tagavarakanistrit kaasa võtta, sest seal on bensiin ligi kaks ja pool korda odavam kui Eestis. Kui te sõidate Soome, siis Soome toll ei lase kaasavõetud bensiini läbi ja see kuulub aktsiisiga maksustamisele. Aitäh!
V. Jermolajev
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt tahan öelda, et idapiiri taga Eesti numbrimärkidega autosid ei tangita. Seepärast on meil võib-olla otstarbekam ka kallimat bensiini igaks juhuks kaasa võtta. Nüüd aga kaks küsimust.
Esimene. Te rääkisite, kui palju kallineb põllumajandustoodang. Aga kui palju kallineb teie arvates üldse kõik Eesti territooriumil seoses bensiini hinna tõusuga? Ma ei mõtle mitte ainult põllumajandustoodangut, vaid ka kogu tööstustoodangut.
Ja teiseks. Seaduse § 3 lõikes on juttu dokumentidest mis näitavad, et bensiin on ostetud ilmselt alandatud hinnaga. Mida tähendab ilmselt alandatud hind? Üks ametnik peab üht hinda ilmselt alandatud hinnaks, teine aga teist ja kolmas kolmandat. Kas on olemas mingi kord, mis välistaks voluntarismi ja võimaluse kuritarvitada oma ametiseisundit? Tänan!
E. Roose
Tähendab, ma selgitan hr. Grigorjevile, et jutt on mootorikütuse ja mootoriõlide impordi maksustamisest aktsiisiga. Kui te neid välja viite, siis Eesti toll seda kaupa ei maksusta. Ma rääkisin, kuidas meile tuuakse bensiini sisse bensiinipaakideks ümberehitatud autodega, ka sõiduautodega.
Edasi. Kui palju kallineb kogu toodang? Kui statistiliselt keskmiselt võtta ja arvestada seda, et meil kogutoodangu, s.o. aastatoodangu maht on umbes 3,5 miljardit Eesti krooni, siis aktsiisist laekub aasta arvestuses 100–150 miljonit. Muidugi kannatab kõige rohkem see, kes kasutab müügituru leidmiseks oma toodangu transportimist kauge vahemaa taha ja toob väga kaugelt sisse toormaterjali.
Meil tehakse pidevalt naabermaade turu hinnauurimusi, sealhulgas Venemaa turu hinnauurimisi. Seda teevad Venemaa vastavad organid ka ise ja avaldavad neid andmeid. Me ilmselt peame neid andmeid kasutama. Nüüd on meil tollideklaratsioonide näol ka oma tollistatistika, millest me saame teada enamiku ostjate õiged hinnad. Mõni võib välja tulla kaks-kolm korda madalama hinnaga, tähendab, fiktiivsete dokumentidega, et pääseda aktsiisimaksust. Seda võtet on praegu kogu aeg kasutatud. Peame seda rohkem arvestama. Kasutada tuleb neid hindu, mis teisedki deklareerivad ja mis on turuhindadena avaldatud seal, kust imporditakse bensiini.
H. Peterson
Lugupeetav juhataja ja ettekandja! Esitasite oma arvamuse, kui palju moodustab kütuse hind põllumajandussaaduste omahinna struktuurist, kuid kas olete ikkagi veendunud, et see struktuur säilib ka praegusel ajal, kus kütus ei maksa enam seitse kopikat ega ka seitse rubla, vaid midagi enamat? See struktuur oli möödunud aastal toodetud sööda kohta. Kas jääte oma arvamuse juurde? Mina igatahes pakun 10 korda enam, sest suurmajandites on veod väga pikad, eriti söödavarumisel.
E. Roose
Kui te, hr. Peterson, pakute 10 korda rohkem, siis ei saa olla bensiini hind liha ja piima omahinnast 100% ja teravilja omahinnast 200%, see on ilmselt küll liialdus, aga struktuurimuutused kindlasti tulevad ja mitte ainult bensiinist, vaid kõikidest muudest kaupadest tingituna, kaasa arvatud mürkkemikaalid, herbitsiidid, veterinaarravimid jne. Kuidas need täpselt kujunevad, ei tea. Mul ei ole tõesti ettekujutust, millised lõppkokkuvõttes struktuurimuutused on. Ma kandsin ette, et liha ja piima puhul on hind omahinnas 3–10%. Kui te 10 korda kõrgemat pakute, siis on 100%. Ja kui teravilja puhul on see 20–22%, siis on bensiini ja diiselkütuse omahind sellest tulenevalt 200%. Ma sain niimoodi aru teie küsimusest. Ma rääkisin sellest, et kui me tõstame 10% mootorikütuse aktsiisi, siis kallineb see 2,5–3%, mitte rohkem. Aitäh!
A. Sirendi
Lugupeetud ettekandja, ma tahtsin umbes sedasama küsida, mida hr. Peterson juba küsis. Mulle tundus, et hr. Arro lemmikküsimusele vastates tegite nalja ja ilmselt nii see oligi. Kuid öelge, kas on üldse mõtet niisuguste vanade andmetega välja tulla tingimustes, kus igaühel on juba teada, et näiteks traktoritööde omahinnas on kütuse osa juba 70–80%. Põllutöölistele ei maksta palka juba pikemat aega. Selles olukorras rääkida, et kütuse hinna tõstmine võib tõsta toodangu omahinda mõne protsendi võrra, on tõesti nali. Ma küsin, kas te algusest peale mõtlesite Arrole nalja teha või võtsite öeldut tõsiselt?
E. Roose
Hr. Sirendi, ma ütlesin kohe alguses, et need andmed saime täna põllumajandusministeeriumist ja ma kandsin need ette.
A. Sirendi
Suur tänu!
E. Roose
Ma ei tulnud nalja tegema!
A. Ristkok
Mul on kaks küsimust. Esimene puudutab § 6 2. lõike 2. punkti, kus on öeldud, et mootorikütuse ja õli müük tehnoloogilisel otstarbel, mida kasutatakse välisreisidel vee- ja õhusõidukeil, loetakse ekspordiks. Miks siia alla ei arvata näiteks rahvusvaheliste liinide ronge ja autobusse, mis tegelikult samalaadse üle piiri vedamisega tegelevad?
Ja teine küsimus on põhimõttelisemat laadi. Maksude kogumise kaudu riigieelarve tulude hankimine on teada võte. Nüüd aga tekib küsimus, kas on kaalutud, miks just praegu arutame hinna lisamist sellele kaubaartiklile, mille hinda on viimastel aastatel niigi tarbija jaoks kõige rabavamalt tõstetud. Võib-olla oleks seda mõne teise kaubaartikli puhul õigem teha? Nüüd aga me muudkui lisame ja lisame sellele niigi väga kalliks läinud asjale hinda juurde. Aitäh!
E. Roose
Hr. Ristkok, teie esimene küsimus puudutas mootorikütuse eksporti, kui on tegemist rongide ja autode või autobussidega. Kui Eestist lähevad autod välja, siis ei kuulu mootorikütus niikuinii aktsiisi hulka. Autode paagis olev või isegi kaasavõetud kütus kasutatakse ära selleks, et see lihtsalt Eesti tarbija poolt maha kanda.
Nüüd võtame juhuse, kus Eestisse tullakse nendesamade liiklusvahenditega. Eesti on küllalt väike maa, et siia oleks vaja tagavarapaake või tagavaramahuteid võtta. Eesti maksimaalne diagonaalpikkus on umbes 300 km. Seda on võimalik ühe autopaagiga läbi sõita, olgu see siis sõiduauto-, veoauto- või bussipaak. Seetõttu ei ole selle liiklusvahendi puhul vaja kütust kulutada ekspordi alla käivana. Küll aga on eksport vajalik siis, kui meil käivad tankimas välismaa laevad ja tulevikus võib-olla ka vahemaandumisega välismaa lennukid, kui meil tekivad sellised lennuväljad. Nii et laevadele on see probleem reaalne juba praegu. Neile on vaja ehitada Tallinna Uussadamas koostöös hollandlastega vastavad terminalid. Imporditud mootorikütuselt aktsiisi tagasimaksmine tähendab seda, et me lihtsalt suurendame kaubakäivet läbi Eesti ning saame maksud kätte näiteks tulumaksuna ja võib-olla muude maksudena, kaasa arvatud käibemaks. Seetõttu pole siin § 6 2. lõikes teie poolt küsitud transpordivahendid sees.
Nüüd teine küsimus. Miks me lisame aktsiisimaksu sellele kaubale, spetsiifilisele kaubale, mis on niikuinii kallinenud? See on valiku küsimus. Ma toonitan ainult kahte momenti. Mootorikütuse aktsiisimäärad eelmisest aastast on nii väikesed, et neid aktsiisideks enam nimetada ei ole mõtet ja nende suurenemine või nende laekumise suurenemine ei käinud inflatsiooniga kaasas. See on üldise maksusüsteemi korrastamise küsimus. Aga teiseks, meie mootorikütuse hinnad peaksid nüüd stabiliseeruma, kuigi Venemaal nende saaduste hinnad, mida Eestisse lubatakse eksportida, järjest tõusevad. Ainukene võimalus neid hindu alla suruda, kui nad väga suureks lähevad, on hakata Läänest kütust importima. Kuna osa meie kütust on juba nn. maailma konkurentsi tasemel, siis ilmselt seda tulebki teha.
Aga ma tahan juhtida teie tähelepanu väga olulisele nähtusele, mis on tekkinud kütuse realiseerimisel Eestis. Te mäletate väga hästi "Eesti Kütuse"" kõrgeid hindu. "Eesti Kütus" pidi neid hindu konkurentsi survel alandama. Nüüd on juhtunud selline asi, et ilmselt on tekkinud kartellikokkulepped "Eesti Kütuse" ja muude mootorikütuse importijate vahel. Tähendab, hinnad on praktiliselt kogu Eestimaal sellega ühtlustunud ja ei ole praegu seaduslikku alust, et lõhkuda kartellilepinguid. Seda nimetatakse kartelliseaduseks ja Ülemnõukogusse tuli ta juba eelmisel aastal monopolivastase seadusena ja seetõttu on valitsusel lähemal ajal päevakorras kehtestada valitsuse vahenditega kartelliregulatsioon, et saaks hakata lõhkuma neid kartellilepinguid. Ka bensiini hind on tõusnud just nende kartellilepingute tõttu hoopis rohkem kui tänase seaduse 10%.
N. Zahharov
Hr. Roose! Te rääkisite väga huvitavalt põllumajandussaaduste hindade tõusust. Aga mina tahan öelda, et mootorikütuse aktsiisimaks on eriline aktsiis. See ei ole viin või sigaretid, mille eest aktsiisimaksu maksab iga konkreetne inimene. See maks kandub üle igale Eesti elanikule.
Seoses sellega on mul konkreetne küsimus: kas valitsus on välja arvestanud, kui palju suureneb kogu toodangu maksumus vabariigis ja kui palju alaneb seoses sellega elatustase ühe inimese kohta kroonides?
Ja teine küsimus. Praegu on kõigile, kes majandusega tegelevad, täiesti selge, et Eesti Vabariigil on tõsiseid raskusi toodangu realiseerimisega idapoolsetes riikides kõrge hinna tõttu, mis on seotud meie majanduse teatud arenguteguritega ja kõrge töötasu tõttu.
Seoses sellega on konkreetne küsimus: kas valitsus on välja arvestanud vabariigi kahjud seoses kõigi nende toodete hindade tõusuga, mida Eestist eksporditakse nii itta kui ka läände? Tänan!
E. Roose
Jah, hr. Zahharov, esimesele küsimusele on suhteliselt kerge vastata. See aktsiisimaks maksab ekvivalendis 2–3% käibemaksu. Tähendab, valitsuses need arvutused esitati ja selleks, et maksukoormust mitte tõsta, tehti ka ettepanek lasta käibemaks 2–3% või õigemini 2–9% alla, 7% peale praktiliselt. Sel juhul poleks te küsimust võib-olla esitanud. Meie elanikkonnale oleks kompenseeritud seesama kulutuste tõus, mis läbi kütuseaktsiisi juurde tuleb. Aga eelarve defitsiidi juures, mis oli juba selle aasta aprillis, otsustas valitsus käibemaksu alandamise teed siiski mitte minna.
Ma arvan, et idaekspordi suhtes on probleem hoopis mõjuvamatel põhjustel raskendatud kui meie kütuseaktsiisi tõttu. Nimelt on raskus selles, et meil puuduvad Venemaa Föderatsiooniga normaalsed arveldussuhted. Venemaa on meile miljardeid rublasid võlgu, ta ei tasu meie ettevõtetele. Juba sealne suhtumine meie eksporti on loonud tõsisema takistuse ekspordi jätkamiseks üldse Venemaa poolele. Ja siin ei tasu rääkida sellest, et aktsiisimaks seda oluliselt muudaks. Küll aga peaks Lääne suunas meie eksport suurenema. Meile on antud võrdlusandmed, kui suured on vastavad maksud meie naaberriikides, nii Soomes kui ka Rootsis. Te näete, et selles suhtes on Eesti 10% mitu korda väiksem kui Rootsi aktsiisimaksud. Seetõttu on Eesti ekspordi raskustel lääne poole rohkem põhjuseks meie kaupade ebakvaliteetsus, meie vanade ettevõtjate algatusvõime puudumine, mitte kulutused, sest palgakulutused ja seniajani ka maksukulutused olid meil võrreldes naabermaadega, eriti lääneriikidega, väga konkurentsivõimelised. Aktsiisimaksu see asjaolu mitte sugugi ei determineeri. Aitäh!
J. Lippmaa
Hr. Roose! Ma pean pöörduma jälle teie poole küsimusega, mille ma esimesel lugemisel esitasin ka hr. Millerile. Mina saan aru nii, et maksupoliitika üks põhiline eesmärk on mingit majandusharu riigis arendada ja midagi pidurdada. Mõni aeg tagasi esines valitsusjuht meie ees itkuga, kus ta ütles, et meil on kolm kriisi, millest üks on kütusekriis. Uskumatu, aga seekord on tal õigus. Tsiteerin teile möödunud nädala "Pärnu Postimeest": "Kolmapäeval jäi diiselkütuse ja bensiini puudusel heinatöö seisma maakonna kaheksas majandis ... Seal ei saa jätkata loomadele talvesööda varumist, sest tühja paagiga ei liigu ükski auto ega traktor paigast."
Tänases "Postimehes" on artikkel selle kohta, et Venemaa lõpetas naftasaaduste tarnimise Eestisse. Mina saan aru niiviisi, et igaüks, kes meile tilga kütust toob, on auraha ära teeninud, teie aga tahate neid veel lisaks maksustada. Toote meile võrdluseks Soome ja ka hr. Miller tõi võrdluseks teised arenenud riigid. Kui hr. Vähi ütleb, et meil on kriis, kas siis seal on ka teie arvates kriis, et te kogu aeg neid võrdlusi meile toote? Mida tahate selle maksu tõstmisega saavutada, kas suurendada kütusekriisi? Või arvate erinevalt valitsusjuhist, et meil ei ole kütusekriisi?
E. Roose
Kindlasti on meil praegu kütusekriis, mis on tekkinud pärast Eesti krooni sisseviimist Venemaa-poolse kütuseblokaadi tõttu. Kui me esitasime aprillikuus selle seaduseelnõu, siis niisuguseid kriisinähtusi ei olnud ja me lähtusime sellest, et kavandatu kohaselt tuleb see aktsiisiseadus korda teha. Nüüd muidugi on võimalik kriisiolukorras öelda, et aktsiisimaks iseenesest mõjutab kriisi ühele või teisele poole. Tegelikult mõjutab mitte aktsiisimaks, vaid impordivõime, mitte see, et me oleme maksuvõimetud, vaid see, et me ei saa bensiini või muud kütust kusagilt kätte. Võib-olla on siin tegemist hoopis organisatsiooniliste põhjustega: me ei läinud õigel ajal Lääne turult kütuse hankimisele üle. Ma väidan seda, et aktsiisimaks ei suurenda ega vähenda kriisi, mis on tingitud hankimisest. Aitäh!
H. Kostabi
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud hr. Roose! Kütuse kallinemisel on ka üks positiivne külg, millest küll kahjuks siin ei räägitud. Tuletame meelde kas või Suessi kanali kriisi, mis sundis otsima teid kulutuste vähendamiseks – võeti kasutusele ökonoomsem tehnika. Teatavasti on meil kütust raiskav tehnika, sellest tulenevalt on meil ka palju probleeme. Kas valitsusel ei oleks otstarbekas aktsiisimaksu tõstmise kõrval kaaluda, kuidas anda ökonoomsemate autode ja traktorite muretsemiseks soodustusi, kas või maksusoodustusi, tollisoodustusi jne.? Samuti tuleks sisse seada rangem kontroll kütust raiskava tehnika üle ja piirata selle sissevedu. Aitäh!
E. Roose
See on väga õige ettepanek. Ma ei tea, kas valitsuses on sellest juttu olnud, aga rahandusministeeriumis kindlasti. Ja meil on praegu ette valmistatud üksikisiku tulumaksu seadus, mille üks paragrahv hakkab reguleerima luksusautode kasutamist isiklikuks otstarbeks. Te olete kindlasti tähele pannud, et Tallinna ja Eesti pildis on neid luksusautosid väga palju, isegi suhteliselt rohkem kui rikkamates naabermaades. Seal aga reguleeritakse sellist luksuse kasutamist nii, et üksikisiku tulu koosseisu arvatakse nende autode ülalpidamiskulud. See on väga hästi mõjunud ja ma arvan, et lähemal ajal tullakse ka siia saali niisuguse ettepanekuga.
Kütust säästva tehnoloogia sisseviimiseks praegu konkreetseid abinõusid minu teada kavandatud ei ole. Mootorikütuse osas aga ilmselt oleks vaja seda teha. Me oleme valitsuses peatähelepanu koondanud küttemasuudi kokkuhoiule. Selles suhtes on vastavad energiasäästuprogrammid valmis ja käivitamisel.
L. Hänni
Austatud spiiker! Lugupeetud ettekandja! Minu arvates te peatusite liiga põgusalt neil põhjustel, miks eelnõus on aktsiisiga maksustamisel lähtutud siiski ostuhinnast. Eelnõu näeb ette ka võimaluse, et tehingute dokumendid võivad olla võltsitud. Kuna tehing toimub Eesti territooriumil, oleks ju riigihinna kontrollimine tunduvalt lihtsam. Kas te ütleksite veel kord, miks siiski eelistate ostuhinda?
E. Roose
Ma ütlesin oma ettekandes, et see soovitus tuli teie enda eelarve-majanduskomisjonilt ja me nõustusime sellega kohe seepärast, et maksutehniliselt on hoopis kergem piiri peal fikseerida toodud kütus ja määrata selle aktsiisimaksu tingimused. Ja müügihind nõuab ületoodava, imporditud bensiini või mootorikütuse koguse fikseerimist ja siis pidevat jälgimist iga tarbija juures, kas ta on selle ära kasutanud oma tarbekohaselt või on ta selle maha müünud või lihtsalt maha kandnud. Väga raske on pärast teha vahet, kuhu see mootorikütus on läinud. Ja selleks, et vältida igasuguseid niisuguseid kahemõttelisusi ja vaidlusi, me nõustusime Ülemnõukogu eelarve-majanduskomisjoni ettepanekuga. Aitäh!
T. Made
Austatud eesistuja! Lugupeetud hr. Roose! Kui me paneme kütusele peale kõrge aktsiisimaksu, siis lähtudes teie väitest, küsin ma, kuidas see meie impordivõimet või impordilusti suurendab? Kuidas te kujutate seda mehhanismi ette?
Teine küsimus. Kas ma sain teist õigesti aru, et enne rahareformi oli meil majandus enam-vähem korras, ei olnud kütusekriisi, aga nüüd on asi untsus. Küsin: miks rahandusministeerium valitsuse ühe osana ei takistanud rumalat ja kiirustades läbiviidud rahareformi? Ma tänan!
E. Roose
Hr. Made, esimene küsimus vist käib selle kohta, et kas importima hakatakse vähem või rohkem, kui kütuseaktsiis on peal. Teile on kindlasti kätte antud nii Soome kui ka muud võrdlevad bensiini ning diiselkütuse hinnad ja maksud. Soomes on maksud 42%, Rootsis samuti 42%, Saksamaal aga 55%. Te võite tabelist ise näha, üldjuhul on need 30 ja 60% vahel. Teistes maades kõigub aktsiisi- ja käibemaksu osatähtsus müügihinnas. Ma arvan seda, et praegu saadakse kütuse sissetoomisega, kui seda üldse sisse tuuakse, ülikasumit. Aktsiisimaks vähendab nende bensiiniimportijate ülikasumit 10%, võib-olla vähem, sest müügihinnast on see väiksem suurus. Nii et praegu on probleem selles, et kütus kätte saada. Kui need kaupmehed selle kätte saavad, siis igal juhul toovad nad sisse. Neile on see küllalt rentaabel tegevus.
Kütusekriisi ma seostasin tõesti rahareformiga, eriti idaimpordiga, ja seda ei olnud aprillikuus, kui see seadus esitati. Siis oli kütusega varustamine Eestis suhteliselt normaalne.
Kuidas rahandusministeerium Eesti krooni sisseviimist reguleeris? Mul on raske sellele vastata, sest sellest regulatsioonist ma vahetult osa ei võtnud. Kui homme on hr. Miller siin, siis palun esitage see küsimus temale. Temalt saab hoopis ammendavama vastuse.
Juhataja
Suur tänu! Nikolai Zahharov, teine küsimus.
N. Zahharov
Lugupeetud hr. Roose! Seoses teie vastustega tekkis mul veel üks küsimus, mis puudutab mõnede SRÜ riikide blokaadi. Ma arvan, et teie kui valitsuse esindaja vastate konkreetselt sellele küsimusele. Milliste maksevahenditega, millise kursi alusel ja milliste pankade kaudu arveldavad eesti ostjad mootorikütuse müüjatega teistest SRÜ riikidest? Olen väga tänulik, kui te vastate sellele küsimusele täpselt.
E. Roose
Praegu on saavutatud Venemaaga arvelduskokkulepe. Avatakse krediteerimised 500 miljoni rubla ja 50 miljoni Eesti krooni krediidiressursi ulatuses. Arveldus hakkab käima dollarihindades. See vastab ka kaubanduskokkuleppele, mis sõlmiti selle aasta alguses. Selle ajani, kuni Eestis oli käibel Venemaa rubla, arveldati Venemaa rublades. Nüüd arveldatakse kõvas valuutas või viiakse arveldused üle kõva valuuta peale. Kui mingid firmad on säilitanud oma pankades või pangaarvetel ka Venemaa rubla või omavad Venemaaga ühisettevõtet, siis on võimalik tasuda ka Venemaa rublades.
Juhataja
Suur tänu, hr. Roose, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan!
E. Roose
Aitäh!
Juhataja
Ma palun kaasettekandeks kõnetooli pr. Klavdia Sergij, kes esineb eelarve-majanduskomisjoni nimel.
K. Sergij
Lugupeetud kolleegid! Komisjon arutas veel kord läbi mootorikütuse aktsiisimaksu seaduse eelnõu. Esitati palju küsimusi. Hr. Roose andis meile täpset informatsiooni ja esitas arvestused, mis on tehtud käesoleva seaduseelnõu kohta. Ta esitas teile põhilise informatsiooni seaduseelnõus enne teist lugemist tehtud muudatuste kohta. Mul pole midagi lisada, sest nagu ma teie küsimustest aru sain, mõistsite te seaduse põhiolemust. On muutunud seaduseelnõu põhialus ja aktsiisimaksu ei võeta praegu mitte müügihinnast, vaid ostuhinnast. Seega on aktsiis 30% madalam. Ettepanekuid käesoleva seaduseelnõu kohta teilt ei laekunud. Komisjon toetab käesolevat seaduseelnõu ja teeb Ülemnõukogule ettepaneku võtta see vastu teisel lugemisel.
On veel üks info. Kui aktsiisimaks oli 10% müügihinnast, siis moodustas see 140 miljonit, kui see on aga 10% ostuhinnast, siis 108 miljonit. Kui miski on veel ähmane, siis palun esitage küsimusi.
Juhataja
Suur tänu! Kas on küsimusi pr. Sergijle? Ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Viktor Jermolajevi.
V. Jermolajev
Lugupeetud kolleegid! Mind üllatab pehmelt öeldes meie lugupeetud valitsuse naiivsus. Kui Venemaa sulgeb piiri, et mitte lubada kaupade vedu Eestisse, siis on see arusaadav. Ta kaitseb oma ettevõtete, oma tootjate huve. Kui Eesti kehtestab aktsiisimaksu sisseveetavale alkoholile, siis on see arusaadav. Eesti kaitseb oma tootjaid, eeskätt "Livikot". Aga kui Eesti loob lisatakistusi ja barjääre, et mitte lasta vedada Eestisse kütust, mida ta ei tooda ning mida on Eestis vähe ja mis on siin kallis, siis ei näe ma selles mingit loogikat, liiatigi kui arvestada, et see kõik toimub just enne viljakoristustööde algust.
Mis puutub valitsuse prognoosidesse 1–2%-lise hinnatõusu kohta, millest meile rääkis lugupeetud hr. Roose, siis luban endale meenutada teile, kallid kolleegid, tsitaati peaminister hr. Vähi sõnavõtust pärast rahareformi, kus ta ütles, et valitsus on planeerinud 8%-lise hinnatõusu rahareformi läbiviimise tagajärjel. Aga tegelikult tõusid hinnad kahjuks 20%. Meie kogemusi arvestades kahtlen ma selles, kas on õige valitsuse prognoos reaalse hinnatõusu ja kõigi Eestis elavate inimeste elatustaseme languse kohta, millest lugupeetud hr. Roose meile rääkis.
Teiseks tahan lugupeetud kolleege informeerida, et Venemaa poolt ei ole mingit reaalset blokaadi bensiinimüügi valdkonnas. Laekub koguni ettepanekuid tarnida Eestisse bensiini A-93 hinnaga 12–15 rubla liiter. Iseasi on muidugi see, et pärast krooni kehtestamist ei saa seda võimalust kasutada, sest pole lahendatud küsimus, kuidas krooni rubladeks ja rublasid kroonideks operatiivselt ümber arvestada. Kütusemüüjatele pole kahjuks kroone vaja. Nemad nõuavad rublasid ja pahatihti sularahas.
Mis puutub aga valitsuse prognoosidesse lisatulude saamise kohta, siis kahtlen selles. Pärast reaalsete kütusehindade tõstmist ja aktsiisimaksu kehtestamist isegi sellele vähesele kütusele, mis praegu Eestisse jõuab, ei saa valitsus kätte neidki tulusid, mida ta loodab saada aktsiisimaksu sisseseadmisest tuleneva hinnatõusu tulemusena. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Läbirääkimised jätkuvad. Kas lõpetame läbirääkimised? Kohaloleku kontroll! Kohal on 57 rahvasaadikut, puudub 40.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käesoleva päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 51 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid saadikuid ei ole. Läbirääkimised lõpetatakse.
Kolleegid, minule ei ole laekunud mitte ühtegi parandusettepanekut. Kas hr. Roose soovib lõppsõna?
E. Roose
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, asejuhataja ja saadikud! Ma saan aru, et maksude küsimus on praegu emotsioone tekitav ja ka see maks sattus sellesse tundlikku atmosfääri. Aga ma toonitaksin veel, et tänu selle maksu kehtestamisele on väga head eeldused jõuda kompromissile selles suhtes, et ettevõtte tulumaksu mitte tõsta. Te saaksite homme vastu võtta otsuse tulumaksu mitte tõsta. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kas pr. Sergij soovib lõppsõna? Pr. Sergij, mul on teile palve. Võimalik, et minu ettepanek võib vaidlusi tekitada, kuid spiikrina ma riskin. Mul on palve, et te tulete ette ning lõppsõna ütlemise käigus palute praegu arutelu katkestada ja jätkata sellel istungjärgul.
K. Sergij
Oleksin tahtnud ainult informeerida Ülemnõukogu, et eelarve-majanduskomisjon nõustus käesolevat seaduseelnõu toetama ka veel sellepärast, et enne seda olime ära kuulanud peaministri seletused maksusüsteemi, eelarve ja valitsuse plaanide kohta seoses palgatõusuga, sellest oli tingitud komisjoni otsus.
Aga ma olen nõus ja ma arvan, et ka komisjon toetab ettepanekut katkestada käesoleva küsimuse arutelu ja jätkata seda samal istungjärgul.
Juhataja
Suur tänu! Arutelu katkestatakse ja jätkatakse veel sellel istungjärgul.


Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi etalonkujutiste kinnitamise kohta" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Kolleegid, jätkame kinnitatud päevakorraga ja alustame ühe teise seaduseelnõu teist lugemist, kus arutusele tuleb Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi etalonkujutise kinnitamine. Palun ettekandeks kõnetooli riigisümboolika osakonna juhataja hr. Raivo Jakobsoni!
R. Jakobson
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud parlamendi liikmed! Vastavalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 16. oktoobri seadluse "Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi kasutamise korra kehtestamise kohta" punktile 2 anti Eesti Vabariigi Valitsusele ülesanne taastada riigilipu ning suure ja väikese riigivapi etalonid. Selle ülesande täitmise võttis enda peale Eesti Vabariigi Riigikantselei juurde moodustatud kunstnikest, ajaloolastest ja juristidest koosnev heraldikanõukogu. Viimane määras füüsikaliselt ning rahvusvahelise Pantone'i värvitabeli järgi meie riigilipu ja -vapi sinise värvuse tooni. Korrastati ka kunstiliselt riigivapi kujutist, säilitades seejuures kõik selle traditsioonilised tunnused.
Heraldikanõukogu töö tulemusena on valminud riigilipu ja -vapi etalonkujutised, mille kinnitamiseks esitati seaduseelnõu "Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi etalonkujutiste kinnitamise kohta".
Nagu pealkirjastki näha, on eelnõu sisu piiritletud mainitud etalonkujutiste kinnitamisega. Seadusega kinnitatud ja "Riigi Teatajas" avaldatud etalonkujutised ainult täpsustavad ning ei muuda riigilipu ja -vapi kohta varem avaldatud normatiivakte. Me teame, et 1925. aasta 19. juunil kinnitatud Eesti Vabariigi riigivapi kujundajaks ei olnud kunstnik. Seetõttu on vapi teostus nõrk ja puudustega, mis teeb selle raskesti kasutatavaks trükitehnikas ja pitsatitel. Nii on lõvid kujutatud liialt detailsetena ja ruumiliselt, tammeoksad on kohati kolmekihiliste lehekimpudega ja tõrud pikkade longus varte otsas. Eksimusi on nii sümmeetria suhtes kui ka muus. Kuna sellise vapi reprodutseerimine vähendatult oli raskendatud, siis tekkis juba 1930. aastal vapist mitmeid erinevaid kujunduslikke tõlgendusi (näiteks postmarkidel, kroonil, "Eesti Entsüklopeedia" riigisümboolika tahvlil jne.).
Lähtudes praktilistest vajadustest hakkasid kunstnikud Reindorff ja Luhtein korrastama riigivapi etalonkujutisi. On säilinud ka Eesti Vabariigi Riigikantselei poolt saatkondadele valmistatud reljeefseid suure vapiga kutsekaartide blankette, kus on kõik need elemendid sees, nagu meie poolt esitatud etalonkujutistes. Seega oli juba 1930. aastal välja kujunenud ja kasutusel kunstiliselt korrastatud riigivapi variant. See aga jäi kahjuks 1939. aastal ametlikult kinnitamata.
Arvestades esimesel lugemisel saadikutele jagatud õigusekspertide märkusi eelnõu vormi kohta, otsustas heraldikanõukogu loobuda Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi sõnalisest kirjeldusest. Sõnalise definitsiooni koostamine meie riigi sümbolitest eeldaks kõigepealt ühtse eestikeelse heraldikaalase terminoloogia väljatöötamist ning seejärel juba kogu vastava õigusnormistiku korrastamist. Need probleemid viiksid aga meid kaugele praegu käsitlevast teemast ja me peame lähenema sellele asjale järkjärguliselt.
Mis puutub aga riigilipu ja riigivapi kasutamise korda, siis on see meil suures osas juba reguleeritud eelmainitud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega. Siiani puudub aga meil reguleerimise objekt, s.o. Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi täpsed, seadusega kinnitatud ja määratletud kujutised. Vajadus nende järele on väga suur. Nende senise puudumise tagajärgedeks on erinevat tooni sinine värvus meie lippudel ning moonutustega riigivapid blankettidel, siltidel, trükistel ja mujal. Riigikantselei saab iga nädal vähemalt 10 kirja, milles palutakse ametlikke näidiseid riigivapist. Väga suurtes raskustes on ka välisministeerium ja teisedki ametkonnad suhtlemisel välispartneritega, sest meie sümboolikat käsitlevates kõnelustes takerdutakse alati ühe probleemi taha: meil pole näidata ametlikult kinnitatud kujutisi riigilipust ega -vapist. Eriti teravalt on see päevakorda kerkinud seoses ettevalmistustega Eesti Vabariigi 75. aastapäeva tähistamiseks järgmise aasta 24. veebruaril.
Meie naabrid soomlased tähistavad oma vabariigi 75. aastapäeva k.a. 6. detsembril ja hakkasid selleks valmistuma juba kolm aastat tagasi, meie aga alles asume seda juubelit ette valmistama. Sealjuures takerdume selle taha, et meil pole ikka veel kinnitatud riigilipu ja -vapi etalonkujutisi.
Kokkuvõtteks eeltoodust teeme ettepaneku esitatud seaduseelnõu vastu võtta ning sellega kehtestada Eesti Vabariigi riigilipu ja -vapi etalonkujutised.
Juhataja
Suur tänu! Millised on küsimused hr. Jakobsonile? Ei ole küsimusi. Ma tänan, hr. Jakobson! Kaasettekandeks palun kõnetooli haldusreformikomisjoni esimehe hr. Ristkoki.
A. Ristkok
Esimene lugemine oli juba mõnda aega tagasi ja selle käigus pole palju muudatusi tehtud. Seaduseelnõu on esialgu esitatuga võrreldes tunduvalt lühemaks muutunud. Me oleme püüdnud välja jätta need punktid, mis mõnevõrra kordasid varasemaid otsuseid ja mis võivad tekitada probleeme arutelul. Tõepoolest tuleb sümboolikas mingid tugipunktid suhteliselt kiiresti maha panna, kuigi see võib tunduda paljude muude küsimuste kõrval teisejärgulisemana. Aga see on Eesti Vabariigi image'i küsimus ja eriti puutub sellega iga päeva kokku välisministeerium. Ja nagu põhiettekandja juba mainis, on valitsus sellega hädas, et me ei ole suutnud kinnitada ühtegi normetaloni, millega võiks opereerida, mida võiks igal pool reklaamida kui meie riigi sümbolit. Sellise lühikese otsusega me võiksime selle lünga täita ja kõik senised vaidlusalased küsimused lahendada edaspidi, siis, kui Riigikogul on tõepoolest rohkem aega vaielda selgeks erinevad arvamused mõnede rakendus- ja kasutusviiside kohta. Praegu aga me päästaksime lahti terve hulga selliseid riiklusega otseselt seotud asju, mis seisavad lihtsalt selle taga, et pole korrektset üldiselt heakskiidetud ja riigi tunnusena tunnustatud lipu ning vapi kujutisi.
Meil tuleb kujundada Eesti Vabariigi aastapäeva sümboolika, trükised ja mitmesugused muud esemed kuni müntideni välja, suur hulk dokumentatsiooni, mille vormistus peaks olema enam-vähem süsteemne, aga ilma etalonita pole see võimalik. Meie igapäevases parlamenditöös see tõepoolest silma ei torka, aga praktilises riigielus ahistab kõiki riigiametnikke iga päev. Seda segaduse sünnitamist praegu, dokumentatsiooni sisseviimise ajal, on pärast väga raske parandada ja kõrvaldada, sest kõike tuleb hakata uuesti otsast peale tegema. Lihtsam oleks praegu alus anda, etalonid kinnitada, mis meilt ei nõua muud, kui seesama seaduseelnõu heaks kiita. Komisjon on seda meelt, et peaksime selle seaduse vastu võtma. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Ma küsin kindluse mõttes üle: kas me arutasime seda kiireloomulisena või normaalprotseduuris?
A. Ristkok
See oli normaalprotseduur.
Juhataja
Kas on küsimusi hr. Ristkokile? Ei ole. Ma tänan! Avan läbirääkimised. Heinz Valk!
H. Valk
Lugupeetud kolleegid! Ma lihtsalt tahaksin paar sõna öelda neile, kes võib-olla näevad meie selles seaduseelnõus mingit kallaletungi pühadusele, kunagi vastuvõetud Eesti Vabariigi riigivapile ja -lipule.
Siin ei ole mitte mingisugust sellist protseduuri kavas, sest kõik see, mis on rangelt seotud 1922. aastal vastuvõetud Eesti Vabariigi vapi heraldiliste nõuetega, jääb paika. Jääb paika üldine kompositsioon, värvid, elemendid vapil – seal ei muutu midagi, mis võiks vappi sisuliselt ja tema tähendust heraldiliselt hoopis teiseks teha.
Kuid 1922. aastal vastuvõetud riigivapi õnnetuseks oli see, et selle vapi kujundas üks riigikantselei ametnik, mitte elukutseline kunstnik, ning seetõttu on igas selle vapi üksikosas saamatust ja diletantlikkust lausa kuhjaga ja praegune ettevõtmine lihtsalt püüab tasandada neid kunagisi puudusi, millest juba 1930. aastatel aru saadi. Nagu me teame, telliti juba tollal kunstnik Reindorffilt tammeokste uus kujundus, mida Reindorff ka tegi ja mida juba hakati kasutama mitmetel ametlikel trükistel, Eesti kroonidel ja mujal. Nii et see töö jäi tollal lihtsalt pooleli, nüüd me jätkame seda ja see ei ole sugugi võimatu, et tulevased põlvkonnad omakorda meie tehtud parandusi veel oma kunstiliste tõekspidamiste ja maitse järgi korrigeerivad.
See on loomulik protsess, mille on läbinud kõikide maailma riikide vapid. Võtame kas või niisugused vanad ja auväärsed riigid nagu Rootsi, Taani või Suurbritannia. Kui vaatame nende vappe läbi sajandite, siis näeme analoogilisi muutusi, mis on kaasnenud lihtsalt ajastu kunstimaitsest, selle muutumisest ja arenemisest tingituna. Sama käib ka meie lipu kohta, mille puhul on fikseeritud väga ebamäärane sinise värvi määrang – taevasinine –, kuid mis on taevasinine, seda võib iga siin saalis istuja hoopis erinevalt kirjeldada. Praegune värv lähtub juba tõsiteaduslikust seisukohast, fikseerides valemiga värvitiheduse, millega saame kätte selle õige lipusinise, mida me taevasinise nimetusega kunagi kätte ei saa.
Nii et see on lihtsalt üks väike korrastav protseduur, mis oleks tulnud meil niikuinii varem või hiljem ära teha. Rõhutan veel kord, et sellega vapi enda olemust mitte mingilgi määral ei kahjustata. Palun kalleid kolleege kindlasti selle eelnõu poolt hääletada. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Läbirääkimised jätkuvad. Kas lõpetame läbirääkimised? Kutsume kõik saadikud saali. Kolleegid, palun kõiki saali! Võtame kõik oma jõud nüüd kokku ja loeme endid üle.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 50 rahvasaadikut, puudub 47.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käesoleva päevakorrapunkti üle?
Selle ettepaneku poolt on 45 rahvasaadikut. Vastu hääletanuid ja erapooletuid saadikuid ei ole. Läbirääkimised lõpetatakse.
Kas hr. Jakobson soovib lõppsõna? Ei soovi. Ma palun hr. Ristkokil teha ettepanek arutelu katkestada ja jätkata veel sellel istungjärgul. Andrus Ristkok!
A. Ristkok
Ma teengi komisjoni nimel sellise ettepaneku, et me võiksime homme või ülehomme, igal juhul samal istungjärgul jätkata. Aitäh!
Juhataja
Samal erakorralisel istungjärgul. Ettekandja või kaasettekandja võivad paluda katkestamist ilma hääletamiseta.
Kolleegid, sellega on päevakord ammendatud. Homme hommikul pakutakse teile uus päevakorra projekt. Head nägemist!


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK
TEINE ISTUNG
7. juuli 1992


Istungi päevakorra kinnitamine
Juhataja
Istungjärk jätkub, asugem töökohtadele! Kontrollime kohalolekut. Kohaloleku kontroll! Kohal on 66 rahvasaadikut, puudub 31.
Ja nagu ikka, võtame istungi eel vastu seadusandlike aktide eelnõusid ja alustame valitsusest. Pr. Krista Kilvet!
K. Kilvet
Lugupeetud juhatus! Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Eesti Vabariigi Valitsus esitab Eesti Vabariigi Ülemnõukogule otsuseprojekti Eesti Erastamisettevõtte asutamise kohta ja me palume käsitleda seda koos teiste erastamise läbiviimist puudutavate otsuseprojektidega ning erastamisele kuuluva vara nimekirjaga. Aitäh!
Juhataja
Ma ei ütle, millise komisjoni me määrame juhtivkomisjoniks, sest praegu kehtib erireglement. Tõnu Anton!
T. Anton
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Töögrupi Peet Kask, Liia Hänni, Jaak Allik, Illar Hallaste ja Tõnu Anton esindajana esitan Eesti Vabariigi Presidendi valimise seaduse eelnõu ja palun seda käsitleda kiireloomulisena. Tänan!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ülemnõukogu eelarve-majanduskomisjoni nimel esitan Eesti Vabariigi seaduse eelnõu, mis käsitleb muudatuste tegemist Eesti NSV tsiviilkoodeksis seoses Eesti Vabariigi pankrotiseaduse kehtestamisega. Palun juhatusel võimaluse korral seda arutada kiireloomulisena!
А. Käärma
Kooskõlastatult Eesti Vabariigi Valitsuse esindajaga põllumajandusministeeriumi näol esitab maaelukomisjon otsuseprojekti täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi maareformi seaduse rakendamise otsusesse. Nii oleks edaspidi võimalik arutada juba menetluses olevat otsuseprojekti riigimaade eraldamise kohta põllumajanduslikele õppe-, katse- ja teadusasutustele.
Juhataja
Ma loodan, kolleegid, et ma ei ole kedagi teist unustanud! Ei ole unustanud? Aitäh!
Tulgem nüüd käesoleva istungi päevakorra projekti juurde ning kirjutagem veel juurde 1. ja 2. punktiks – sealt numeratsioon muutub – eelmise istungi päevakorrast edasikandunud küsimused, mis katkestati eile.
1. Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi etalonkujutiste kinnitamise kohta" eelnõu. See muudatus on projekti staadiumis, nii et kirjutage praegu sisse: "Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi etalonkujutiste kinnitamise kohta". See oleks esimene punkt.
Ning teine – Eesti Vabariigi mootorikütuse aktsiisimaksu seaduse eelnõu ja seaduseelnõu muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses.
Kas jõudsite kirjutada? Need on esimene ja teine punkt ning sealt edasi numeratsioon muutub. Ette rutates on mul alust informeerida teid sellest, et kui me näiteks kinnitame päevakorra, siis järjekorras võivad muudatused tulla. Mõned asjad ei ole komisjonides veel lõplikult paika pandud. Kas küsimus mulle?
V. Lebedev
Lugupeetud spiiker! Teise päevakorra punkt 3 on keeleseaduse eelnõu. Kas see eelnõu on meile välja jagatud? Minul ja paljudel minu kolleegidel ei ole seda dokumenti. Minu mäletamist mööda tuleb reglemendi kohaselt materjalid välja jagada?
Juhataja
Kohe meie noorikud kantseleist selgitavad. Hr. Lebedev, kohe jagatakse eelnõu välja.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et kinnitada käesoleva istungi päevakord vastavalt teile esitatud projektile? Selle ettepaneku poolt on 61 rahvasaadikut, vastu on 1, erapooletuid 2. Päevakord on kinnitatud!
Päevakorda kinnitatakse järgmised küsimused:
1. Eesti Vabariigi seaduse "Süümevande andmise korrast" eelnõu teine lugemine.
2. Eesti Vabariigi puhkuseseaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi puhkuseseaduse rakendamise kohta" eelnõu teine lugemine.
3. Eesti Vabariigi seaduse "Eesti keele tundmise nõuded kodakondsuse taotlejalt" eelnõu esimene lugemine.
4. Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi pangaseaduses" eelnõu teine lugemine.
5. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi välisvaluutaseaduse rakendamise kohta" eelnõu.
6. Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV hinnaseaduses" eelnõu esimene lugemine. Me läheme päevakorra juurde.
Ma informeerin täiskogu sellest, et vastavalt reglemendile ja meie eelnevale kokkuleppele palub hr. peaminister täna võimalust esineda täiskogu ees. Tema kõne pikkus on 15 minutit ja rahvasaadikud võivad esitada peaministrile küsimusi. See on kokkuleppe küsimus ja niisugune võimalus avaneb pärast teist päevakorrapunkti.


Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi etalonkujutiste kinnitamise kohta" eelnõu teise lugemise jätkamine
Juhataja
Asjaolud on nimelt alljärgnevad. Kolleegid, eile katkes juhtivkomisjoni ettepanekul kahe seaduseelnõu arutamine teisel lugemisel just selle koha peal, kus läbirääkimised olid lõpetatud ja lõppsõnad peetud, s.t. on jäänud ainult üks menetlus – langetada otsus, kas võtta seadus teisel lugemisel vastu või mitte. Ma panen selle täiskogus hääletusele.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 75 rahvasaadikut, puudub 22.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi seadus Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi etalonkujutiste kinnitamise kohta? Palun hääletada! Vaja on 49 häält.
Selle ettepaneku poolt on 70 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 2 jäid erapooletuks. Seadus on vastu võetud! Suur tänu, kolleegid!


Eesti Vabariigi mootorikütuseaktsiisi seaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu teise lugemise jätkamine
Juhataja
Läheme edasi järgmise päevakorrapunkti juurde. Tegemist on Eesti Vabariigi mootorikütuse aktsiisimaksu seaduse eelnõu ja sinna juurde käiva seaduseelnõuga, mis käsitleb muudatuste tegemist Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses. Need on kaks eri seaduseelnõu ja kaks hääletusvooru. Jälle kujunesid asjaolud välja selliselt, et praktiliselt pärast lõppsõna ärakuulamist tehti ettepanek katkestada selle päevakorrapunkti arutamine, millega me nüüd jätkame.
Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll!
Kohal on 75 rahvasaadikut, puudub 22.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi mootorikütuse aktsiisimaksu seadus? Vaja on 49 häält.
Selle ettepaneku poolt on 28 rahvasaadikut, vastu on 36, erapooletuks jäi 6. Seadus jääb vastu võtmata. Sellisel juhul ei ole vaja muudatusi teha.


T. Vähi kõne
Juhataja
Kolleegid, nagu on eelnevalt kokku lepitud ja vastavalt reglemendile, palun kõnetooli peaminister hr. Vähi, kes esineb meie ees veerandtunnise kõnega!
T. Vähi
Austatud hr. spiiker! Austatud saadikud! Daamid ja härrad! Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, tema poolt moodustatud rahareformi komitee, Eesti Vabariigi Valitsuse ja paljude ekspertide tööga on rahareform läbi viidud. Eesti kroon on sündinud. Tänan kõiki koostöö eest!
Nagu kõikide suurte ja põhimõtteliste otsuste puhul, on ka rahareformi läbiviimisel avaldatud nii toetust kui ka kriitikat ja palju eriarvamusi. See kõik on loomulik, me saame sellest aru. Seoses sellega lubage mul selgitada ka rahareformi komitee dekreedi nr. 035 formaaljuriidilist õigust ja sisu otstarbekust.
Esiteks, rahareformi komitee ei ole reformi kunagi samastanud Lenini pildiga rahatähtede vahetamisega Eesti kultuuritegelaste piltidega rahatähtede vastu. Rahareformi eesmärk oli kaasa aidata majanduse stabiliseerimisele. Samas tuli see läbi viia tingimustes, mis tagaksid meile edaspidi rahvusvahelise finantsabi.
Kas rahareformi komiteel oli õigus oma dekreediga muuta seadusega kehtestatud maksumäärasid? Olen nii enne kui ka pärast otsuse tegemist konsulteerinud paljude ekspertidega, sealhulgas isikutega, kes siin saalis viibivad. 1991. aasta 27. märtsil, kui Ülemnõukogu arutas seaduseelnõu rahareformi komitee moodustamise kohta, tegi valitsusepoolse põhiettekande hr. Во Kragh ja kaasettekande Eesti Vabariigi Ülemnõukogu eelarve-majanduskomisjoni esimees hr. Veetõusme.
Meenutagem mõningaid väljavõtteid stenogrammist.
Esiteks, Во Kragh: "Valitsuse poolt esitatud seaduseelnõu annab kolmele isikule erakorralised volitused lahendada vabariigis kõiki rahareformiga seotud küsimusi. Valitsuse seaduseelnõu ei ole muutunud eelmise aasta 15. novembrist peale, mil ta avaldati. Ta jääb selliseks, vaatamata asjaolude muutumisele."
Ning p. 4 suhtes hr. Veetõusme parandus, mille p. 4 pikem variant muudeti praeguseks, ning vastus rahvasaadik Arrole: "Selle otsusega me tõepoolest annaksime kõik õigused rahareformi komiteele ja enam neid küsimusi Ülemnõukogusse ilma saadikute arupärimiseta või ilma eriotsuseta ei tooks."
Ning lõpuks Во Kragh: "Selles ettepanekus ei ole konkreetseid piiranguid Eesti Vabariigi Rahareformi Komiteele, see on üldiste ja erakorraliste volitustega komitee, seda pean ma vastuvõetavaks."
Eeltoodu põhjal saan teha järelduse, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu andis rahareformi komiteele täiesti teadlikult sellise õiguse. Eelnimetatud seaduse § 4 kohaselt on Eesti Vabariigi Rahareformi Komiteel õigus otsustada kõiki rahareformiga seotud küsimusi. Samas on loomulikult Ülemnõukogul kui kõige kõrgemal võimul riigis õigus rahareformi komitee otsuseid nii muuta kui ka tühistada.
Nüüd dekreedi sisust. Õigupoolest on sellest väga hästi kirjutanud majandusnõunik Endel Eero. Ma usun, et kõik rahvasaadikud on tema artiklit "Postimehest" lugenud. Lisan seetõttu ainult täiendavaid seisukohti.
Rahareformi eduks oli vaja selle läbiviimine koostöös Rahvusvahelise Valuutafondiga. RVF-i põhinõudmine oli sihikindla stabiliseerimisprogrammi olemasolu, mille koostisosad on tasakaalustatud riigieelarve, inflatsiooni kasvu piirav tulupoliitika, hinnareformi lõpuleviimine hindade liberaliseerimise kaudu, laiaulatuslik majanduse ümberstruktureerimine ja privatiseerimine. Kõige tähtsamaks peeti eelarve tasakaalustamist. Olen arvamusel, et kavandatud muutused nii tulude suurendamise kui ka kulude vähendamise osas võimaldavad seda teha.
Kas riigieelarve oli I poolaastal tasakaalus? Jah oli, sest 20. juuni seisuga meil riigieelarve võlakohustusi ei olnud, välja arvatud "Nestelt" laenatud kütus. Veel jaanuaris ostsime sadamate aastamaksude arvel 3 miljoni dollari eest kütust, mis aitas meil külma talve raskusi leevendada. Veel mais leppisime Eesti Merelaevandusega kokku 4 miljoni dollari omanikutulu sissekasseerimises riigile, mis läks pensionäridele pensionide, s.t. elatusrahade väljamaksmiseks. Lisaks võib nimetada veel seda, et esimese poolaasta eelarves viisime miinimumini, praktiliselt lõpetasime kõik kulutused eelarveliste objektide ehitamiseks, kapitaalremondiks, samuti inventari soetamiseks.
Ka Eesti rahandusministri poolt valitsuse ülesandel käesoleva aasta 11. juunil Ülemnõukogu juhatusele esitatud teise poolaasta eelarve oli tasakaalustatud. Tõsi, selle mööndusega, et Ülemnõukogu võtab vastu menetluses oleva mootorikütuse aktsiisiseaduse, mida täna vastu ei võetud. Eelarve tasakaalustamine nõudis sotsiaalsfäärile eraldatud vahendite administreerimist nii jooksvate kulutuste kui ka investeeringute osas. Sotsiaalsfääri tegelik olukord on meile kõikidele teada ja ma tahaksin öelda, et me oleme tõesti saanud sotsialismilt väga ebaratsionaalse ja ülepaisutatud sotsiaalsfääri, aga momendil ühe pauguga seda korrastada ei õnnestu.
Käesolevat aastat alustasime olukorras, kus eelmisest eelarvest olid arvel suhteliselt suured vabad vahendid – 347 miljonit rubla. Esimeseks poolaastaks planeeritud tulude laekumine eelarvesse ei katnud enam tehtavaid kulutusi, s.t. meie senine maksupoliitika, mis toimis hästi veel möödunud aastal mõõduka inflatsiooni tingimustes, ei olnud enam efektiivne hüperinflatsiooni tingimustes, mis tabas meid käesoleva aasta alguses, jaanuaris, energia hindade kiire tõusu olukorras. Energia tarbijahind tõusis 50 korda. Sellega seoses oli riigieelarve juba jaanuari lõpuks põhimõtteliselt tasakaalust väljas. Eelmise aasta jäägid kulutati sisuliselt jaanuaris ning eelarve tasakaalustamiseks tuli rakendada selliseid erakordseid meetmeid nagu riigiettevõtete omanikutuluna saadud valuuta müük. Kuludepoolelt lisandusid jätkuvad eraldised, mida nõuab iseseisva riigi majanduspoliitika. On päris selge, et senise eelarvepoliitikaga me talve üle ei ela. Kulutused suurenevad.
Esiteks, seoses kütteperioodi algusega kasvavad alates 1. oktoobrist umbes 4 korda kulutused küttele kõikidel eelarvelistel asutustel.
Teiseks, elatustaseme analüüs näitab, et on vaja tõsta palkasid. Ülemnõukogu tõstis oma palku esimesena, sellele järgnevalt tõstis ka Eesti Vabariigi Valitsus kõikide eelarveliste asutuste palkasid.
Kolmandaks, Ülemnõukogu on ette näinud rakendada kolm kuud pärast rahareformi läbiviimist pensioniseadus. Pensioniseaduse rakendamine alates 1. oktoobrist näeks ette suurendada kolme kuuga eelarvekulutusi 100 miljonit krooni.
Ning edasi. Me oleme kaua rääkinud sellest, et põllumajandusettevõtte sotsiaalsfäär ja infrastruktuur, mida peeti üleval põllumajandusettevõtte toodangu omahinna arvel, tuleks viia üle riigieelarvest finantseerimisele, et põllumajandusettevõtted saaksid omahinna sisse arvata ainult oma otsesed kulutused.
Ning viies probleem on varjatud tööpuudus. Me teame, et paljudes ettevõtetes hoitakse praegu väikese palgaga suurt hulka töötajaid ning sage on tööjõu kasutamine nii kuude kui ka päevade lõikes mittetäieliku tööajaga. Me leiame, et see varjatud tööpuudus muutub teisel poolaastal avalikuks tööpuuduseks ja seda tuleb katta riigieelarve kulutuste kaudu.
Silmas pidades eelarve tasakaalustamist, ei näinud rahareformi komitee ja valitsus teisi võimalusi peale maksumäärade suurendamise. Kokku võime otseste eelarvetulude suurenemist hinnata 450 miljonile kroonile. Lisaks sellele suurenevad laekumised eelarvesse veel kaudselt, näiteks tulumaksu ja sotsiaalmaksu suurenemise tõttu tõusvate palkade arvelt.
Eelarve projektis on kavandatud hulk meetmeid ka kulutuste kokkuhoiuks. Kõigil nendel küsimustel peatub konkreetselt rahandusminister hr. Miller, kui ta teile esitab ja kaitseb riigieelarvet.
Pärast otsuste tegemist, mis käsitlesid maksumäärade muutmist, oli tõsiselt arutusel vahendite leidmine krediitideks, eelkõige talvekütuse muretsemiseks ja põllumajanduse vajadusteks. Pärast suve tuleb ka sel aastal talv. Me tahaksime, et see ei oleks nii raske kui möödunud aasta jaanuari lõpus. Me oleme praegu ilma kütuseta, puudub raha masuudi, isegi kivisöe ostmiseks. "Eesti Kütus" võiks võtta krediiti, aga kommertspankade krediidiprotsent on 75–100 ning sisuliselt puudub pankadel ka krediidiressurss. Kütuse ostmiseks on tarvis vähemalt 200 miljonit dollarit ehk 2,5 miljardit krooni. Selle krediteerimiseks, et tõesti minna talvele vastu mingigi kindlusetundega, oleks vaja vähemalt 1 miljard krooni.
Teine probleem on toiduteravilja ostmine talveks, n.-ö. leiva- ja saiavili. Selle jaoks on tarvis krediiti vähemalt 200 miljonit krooni. Loodame, et see krediidiressurss kulutatakse meie Eesti põllumeestelt saagi kokkuostmiseks.
Ning kolmandaks tuleb osta söögiteravilja, sordiseemet, valgu- ja vitamiinilisandeid. Selleks oleks vaja vähemalt 1,5 miljardit krooni.
Valitsus on võtnud endale eesmärgi muuta riigieelarve ajutised vabad vahendid aktiivseks, s.t. kasutada neid läbi pankade sihtotstarbelise krediidiressursina. Samal ajal jätkame jõupingutusi täiendavate krediitide saamiseks välisriikidelt ja rahvusvahelistelt finantsorganisatsioonidelt. Seda on tehtud ja mul on hea meel öelda, et alles eile ma rääkisin Euroopa Ühenduse saadikuga Eestis, hr. Duboes'iga, kes ütles, et Euroopa Ühendus on otsustanud anda Eestile 1,5 miljonit tonni teravilja, samuti üsna suurt finantsabi krooni stabiliseerimiseks. Ma ei hakka numbreid nimetama, sest see ei ole lõplikult otsustatud. Kuid see abi lahendaks täielikult meie olukorra järgmiseks aastaks ja võib-olla ka kauemaks.
Tekkinud olukorras on vaja tõsiselt analüüsida, kuidas hoida kokku kulutusi praegu ja tulevikus. Viimasel ajal on tehtud ettepanekuid tõsta näiteks pensioniiga, piirata makstavaid lastetoetusi, asendada stipendium õppelaenuga jne. Kuid kõik need kulutuste piiramised puudutavad paljusid inimesi. Me ei saa neid kulutusi piirata üleöö. Ettepanekute läbitöötamiseks on valitsusel moodustatud kolm komisjoni. Esiteks, riigieelarveliste organisatsioonide kulude põhjendatuse kontrollimiseks, teiseks, haridusele, kultuurile, spordile ja teadusele tehtavate kulutuste otstarbekuse kontrollimiseks ning sotsiaalkulutuste, abirahade ja pensionide määra ning pensionieaga seonduvate küsimuste uurimiseks, kolmandaks, riigi valitsemise kulude vähendamise teede leidmiseks.
Rahareformi komitee ei ole kunagi soovinud ignoreerida Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kui kõige kõrgemat seadusandlikku võimu riigis. Seoses sellega ma pöördungi Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee ja Eesti Vabariigi Valitsuse nimel teie poole ettepanekuga toetada vastuvõetud otsuseid. On teada, et pakutud lahendusi toetavad ka rahvusvahelised finantsorganisatsioonid, eelkõige Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank ning pärast eilset jutuajamist ma võin julgelt öelda, et ka Euroopa Ühendus. Kui jääme nende otsuste juurde, on meil võimalik saada krediite ja toetusrahasid. Mulle on ka teada, et paljud Skandinaavia pangad on kaalunud võimalust hakata juba lähitulevikus noteerima Eesti krooni. Ma tean, et paljud neist pankadest ootavad Eesti Vabariigi Ülemnõukogu praeguse istungjärgu tulemusi.
Ma tahan pöörduda veel kord teie poole, kuigi on poliitiline võitlus kohtade pärast tulevases Riigikogus, et majanduses me peaksime jääma siiski realistideks. Ees on uuesti talv, võib-olla tunduvalt karmim talv, kui oli möödunud aastal ja me peame praegu jätma poliitilised kired kõrvale. Majandusasjade juures peame jääma reaalsele pinnale. Peame tõesti lahendama talvevarude küsimuse. Vastasel korral võib talv tõesti muutuda sama raskeks, nagu oli möödunud aastal. Ehkki tulevast talve pole kerge üle elada, võib see radikaalsete abinõude rakendamise korral jääda Eestimaale viimaseks raskeks talveks.
Ma usun, et nende fiskaalpoliitika abinõude rakendamisel me saame rahvusvaheliste valuutaorganisatsioonide toetuse, mida meil on väga vaja. Ma usun, et me tõestame, et elu Eestimaal on edaspidigi võimalik. Aitäh kuulamast!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Kaljo Ellik!
K. Ellik
Lugupeetud esimees! Lugupeetud spiiker! Lugupeetud peaminister! Arvestades rahva valupunkte, mina teid küll toetada enam ei saa. Minu küsimus oleks selline: kas Eesti Vabariigi Valitsusel on tõsine kavatsus eesti rahvas aeglaselt ja pikkamööda välja suretada, sest palgad külmutatakse, makse tõstetakse, hinnad, kaasa arvatud esmaste toiduainete hinnad, on tõusnud enneolematusse, rekordilisse kõrgusse? Palun konkreetset, sirgjoonelist vastust!
Ja teine küsimus. Kuidas on lahendatud pensionäride elatusraha väljamaksmine? Tänahommikuste andmete põhjal võin öelda, et Saaremaale pole see raha veel jõudnud. Kellele oli ikkagi kasulik salatseda, et vahetatakse 1500 rubla? Rahvas oli paanikas, sealhulgas vanurid. Ostsid tühja-tähja, teades, et ümbrikutes antakse neile stardiraha. Nüüd, alustades kolmandat korda oma matuseraha kogumist, pole nad veel elatusrahagi kätte saanud! Mis siis lõppude lõpuks on takistuseks? Kroon on ju olemas! Kuhu see raha jäi? Aitäh!
Juhataja
Üks hetk, enne kui me hakkame vastama. Kolleegid, praegu maksab see reglement, et iga rahvasaadik esitab korraga ühe küsimuse. Kui esimene ring on täis, siis tuleb teine ring. Palun!
T. Vähi
Ma siis vastan ainult ühele küsimusele, nagu ma aru sain.
Juhataja
Võib-olla praegu teeme erandi?
T. Vähi
Elatusrahade küsimus. Elatusrahade osas on praegu probleem selles, et seoses rahareformiga ei töötanud pangad ligi nädal aega, mõned isegi veel rohkem. Seoses sellega olid takistatud laekumised riigieelarvesse ja sotsiaalfondi. Me oleme selle küsimusega tegelnud. Eile leidsime probleemi lahendamiseks 15 miljonit krooni, see tähendab vanas vääringus 150 miljonit rubla ja me usume, et selle nädala lõpuks me elatusrahade väljamaksmise võlgnevuse, nii eelmise kui ka juulikuu väljamaksed, lahendame.
Mis puutub teise, majanduspoliitikat käsitlevasse küsimusse, siis ma tahan ikkagi öelda, lugupeetud rahvasaadikud, et me peame arvestama reaalsust, seda, et Eesti majandus on läinud ühest süsteemist, ühest universumist teise ja päris ilma raskusteta seda arendada ei saa. Meil on tehtud pikaajaline analüüs Eesti elanike elatustaseme kohta ja mul on hea meel öelda, et ma võin numbriliselt ja diagrammiliselt tõestada, et alates veebruarikuust on peatunud Eesti elanike elatustaseme langus ja me oleme arvamusel, et me suudame seda teha ka edaspidi.
Mis puutub nüüd sellesse, et inimeste säästud on viidud inflatsiooniga miinimumini, siis ma tahaksin öelda seda, et miinimumini on nad viidud küll enne selle valitsuse valitsemisaega. Praegu tahame just rahanduspoliitikaga stabiliseerida krooni, kaotamaks tendentsi, et raha on käes kuum. Nii et ma olen teiega väga paljudes küsimustes ühel ja samal arvamusel.
T. Made
Austatud hr. Ülemnõukogu esimees! Lugupeetud spiiker! Lugupeetud hr. peaminister! Väga raske on valida seda ühte küsimust, sest te rääkisite nii vurinal ja suure kiirusega, et väga raske oli haarata teie mõtet.
Ma oleksin tahtnud kõigepealt küsida, kas ma sain teist õigesti aru, et te olete võtnud endale õiguse meelevaldselt käsitleda Ülemnõukogu otsuseid, aga ma seda küsimust ei küsi. Ma hoopiski tahaksin teie käest teada saada, kas valitsus on läbi mõelnud Venemaa ja Ukraina keskpankadega arveldamise süsteemi ja mis vahekorras rubla ja krooni vahel arveldus toimuks? Kahjuks ei saa ma esitada teile ka seda küsimust.
Kas valitsusel on ka mingeid muid mõtteid eelarve tasakaalustamiseks kui maksude tõstmine? Kui on, siis mida ta oleks välja pakkunud? Tahaksin teile öelda teie jaoks täiesti ootamatu uudise: te väitsite, et pärast suve tuleb talv, üldiselt meil on sisse seatud kord, et pärast suve tuleb sügis ja alles siis talv. Ma tänan!
T. Vähi
Ma tänan teid, ma ei kuulnud ühtegi küsimust. Aitäh!
Punkt üks. Miks ma rääkisin kiiresti? Sellepärast, et aega oli 15 minutit. Punkt kaks. Arveldused keskpankade vahel. Usun, et selles osas võiks tulevikus Ülemnõukogu ees vastata ka Eesti Panga president. Ma tahan öelda, et põhimõtteliselt on kokku lepitud nii, et üle piiri liigub valuuta ja kaup, kusjuures on kokku lepitud nii Venemaa kui ka Ukraina keskpangaga ja paljude teiste rublatsooni keskpankadega selles, et Eesti ettevõtted võivad müüa oma kaupu rublade eest, kuna ostjatel kõva valuutat võib-olla ei ole. Need rublad võivad laekuda Eesti pankade korrespondentsarvetele ja nende rublade eest võivad nad osta kaupu, mida nad toovad Eestisse. Kuna Eesti krooni ei noteerita rubla suhtes, siis kurssi ei ole. Eesti ettevõtted võivad müüa oma kaupa rublade eest, kusjuures neid rublasid võivad nad kasutada nii kaupade kui ka valuuta ostmiseks. Kui rublad laekuvad ettevõtete korrespondentsarvetele, siis on ettevõtetel vaba õigus käia nende rubladega kaupade ostmisel ümber vastavalt hindadele, milles nad kokku lepivad. See kehtib ka valuuta ostmisel.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, lepime siis niimoodi kokku, et kui kõik on oma esimesed küsimused esitanud, siis tuleb teine ring ja esitatakse teised küsimused. Seejärel ma annan järgmised juhtnöörid. Genik Israeljan!
G. Israeljan
Lugupeetud spiiker! Ma võtan seda arvesse ja seepärast ei räägi nii, nagu seda tegi minu kolleeg Tiit Made, ehkki ma pean talle teravmeelsuse pärast aplodeerima.
Lugupeetud peaminister! Vastavalt selles saalis vastuvõetud seadustele ja otsustele pidid kõik alaliselt Eestis elavad inimesed oma raha kroonide vastu vahetama. See käis absoluutselt kõigi kohta. Miks siis rahavahetuse päeval selgus, et 10% elanikest pole lülitatud Eesti elanike nimekirjadesse? Valitsus tegelikult pettis neid inimesi, sest nad andsid oma raha tegelikult tasuta ära, vahetades selle kursiga 1 : 50. Tänan! Aga mul on veel üks küsimus.
T. Vähi
Eesti alalistel elanikel oli oma nime kontrollimiseks aega kolm kuud, mille jooksul koostati rahavahetusnimekirjad. Meie arvame, et kõik, kes tahtsid raha vahetada, kandsid oma nime rahavahetusnimekirja ja ka vahetasid oma rublad kroonideks. Paljud seda ei teinud, te ütlete, et kuskil kuni 10%. Ma arvan, et paljud ei teinud seda seepärast, et nendel lihtsalt ei olnud raha vahetamiseks. Ma võin öelda, et näiteks minu neljast perekonnaliikmest vahetas raha ainult kaks ja kaks kandsid ka nimed nimekirja, sest perekonnas ei olnud rohkem kui 3000 rubla.
V. Lebedev
Lugupeetud Ülemnõukogu esimees, lugupeetud hr. spiiker, hr. peaminister! Mina ei vahetanud raha, ehkki mul seda oli. Ma ei saanud vahetada. Mis puutub Tiit Made küsimusse, siis ma aitan teid pisut. Moskvas Leningradi vaksalis on kurss 1 : 8, Narva raudteejaamas 1 : 15 ning Tallinna raudteejaamas ja turul 1 : 13.
Nüüd rahareformist. Me rääkisime, et oleme väga tihedalt seotud Rahvusvahelise Valuutafondiga. Teatavasti nõuab Rahvusvaheline Valuutafond oma abi pakkudes, et vähendataks riiklikke kulutusi, sotsiaalabi ja kulutusi meditsiinile ning tühistataks kõik dotatsioonid ja soodustused. See toob alati endaga kaasa hinnatõusu, soodustuste ja sotsiaalabi tühistamise. See tähendab, et eelarvet tugevdatakse rahva vaesumise arvel. Rahvusvaheline Valuutafond töötab alati välja programmi ja tingimused. Öelge palun, millise programmi ja millised tingimused Rahvusvaheline Valuutafond meile esitas? Kas valitsus annab meile raha, kui me korraldame parlamendivalimised? Oma parlamendi valimised. Tänan, hr. spiiker!
T. Vähi
Kõigepealt esimene küsimus. Koostöö Rahvusvahelise Valuutafondiga oli olemas, me töötasime stabiliseerimisprogrammi kallal. Stabiliseerimisprogramm nägi ette meetmeid eelarve tasakaalustamiseks. Siin te, hr. Lebedev, juba konkreetselt märkisite dotatsioonide vähendamist, tulupoliitikat, kulutuste vähendamist. Kõikide nende küsimustega on tegeldud ja Rahvusvaheline Valuutafond jäi oma viimasel missioonil Eestis põhimõtteliselt Eesti rahareformi ettevalmistamise poliitikaga rahule. Selles suhtes tegi ta avalduse nii Washingtonis kui ka Tallinnas.
Mis puutub väitesse, et see on rahva vaesestamine, siis ma leian, et sellist eesmärki ei ole. Eestis viiakse ellu usaldatavat rahapoliitikat, nagu arvavad ka Rahvusvaheline Valuutafond ja Euroopa Ühendus. Seoses sellega näevad nad ette üsna suurt abi Eestile. Ma rääkisin teile juba 1,5 miljonist tonnist teraviljast ja söödateraviljast 3 aastaks, mille andmine on otsustatud. Samuti on otsustatud anda üsna suuri summasid stabiliseerimisfondi. Need on mitmed sajad miljonid dollarid!
A. Sirendi
Lugupeetud peaminister! Rahareformi komitee tõstis maksumäärasid eelarve tasakaalustamiseks ja inflatsiooni vältimiseks. Milliseid muid võimalusi kaaluti ja kas tulevikus võiks selleks samaks otstarbeks kasutada näiteks majandusreformi või riigivara müüki? Tänan!
T. Vähi
Kahtlemata on teie ettepanek õige, kusjuures ma olen kuulnud, et Maaliit on seoses põllumajanduse subsideerimise poliitikaga juba ammu teinud ettepaneku tõsta käibemaksu 5%. Nii et selles osas ma näen teatud sarnasust teie ja meie majanduspoliitikas.
Mis puutub maksude tõstmisesse, siis mina kui endine ettevõtte juht olen tõesti arvamusel, et maksude tõstmine eelarve stabiliseerimiseks oli väga vajalik. Sedamööda, kuidas me suudame käivitada pikaajalised protsessid eelarve kulude vähendamiseks, tuleb uuesti kõne alla maksude vähendamine.
J. Liim
Mul on ühe küsimuse väikesed detailid ja loodan, et hr. Nugis ei pahanda.
Hr. peaminister! Kuidas ja millise loogika järgi võisite te otsustada 500 miljoni rubla vahetamise Venemaa vägedele? Kui oli vaja vahetada, siis miks ei tehtud seda meile mittevajalikku operatsiooni kindla valuuta vastu? Kas see oli ainus summa, või vahetati lisaks sellele veel nn. sissekirjutatud ohvitseridele? Kas te ei selgitaks, mis haruldane asi see Eesti Vabariiki sisse kirjutatud okupatsioonivägi on? Kas selline meie riigi vaese rahva taskust võetud summa ei ole ka üheks põhjuseks, miks pärast rahareformi hinnad tugevalt tõusid? Ma loodan, et te vastate! Aitäh!
Juhataja
Kolleegid, lepime kokku, et igaüks piirdub ikkagi ühe küsimusega.
T. Vähi
500 miljonit rubla 50 miljoni krooni vastu oli tehnilise krediidi vahetamine selle kursiga, mis oli rahavahetuspäeval. See meie arvates väga otstarbekas käik võimaldab 500 miljonit rubla kasutada samal ajal ka Eestile vajalike ostude tegemiseks Venemaal. Seejuures kasutatakse 50 miljonit krooni muidugi vastavalt Venemaa äranägemisele. See oli vastastikune tehniline krediit.
I. Toome
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud peaminister! Ma tahaksin oma küsimusega puudutada rahareformi komitee dekreeti nr. 035. Kolleegidel on olnud mitmeid sellega seonduvaid küsimusi. Kas ma olen õigesti aru saanud, et see oli rahareformi komitee sunnitud ja ajutine samm, sest põhimõtteliselt oli vaja paika panna tasakaalustatud eelarve? Rahareformi komitee andis oma dekreediga esialgsed maksumäärad, mis täpsustuvad, kui Ülemnõukogu võtab vastu teise poolaasta nn. kroonieelarve ja paneb lõplikult paika vajalikud minimaalsed kulud ning otsib sellele vastavad tulude katted. Ühesõnaga, kui nüüd Ülemnõukogus läheb selle kroonieelarve projekti aruteluks, siis võivad nähtavasti ka maksumäärad muutuda, tähendab, kuludele tuleb leida tuludepoolelt kate? Aitäh!
T. Vähi
Kui eelarve projekti arutamisel Ülemnõukogus leitakse tõesti vastastikune kompromiss, mille kaudu on võimalik radikaalselt vähendada kuludepoolt, siis kahtlemata lisavahendid eelarves vajalikud ei ole. Momendil oli eelarve tuludepoolele planeeritud ka aktsiisimaks. See summa oli 70–80 miljonit krooni, mis langes ära. Kui me suudame samas ulatuses ja rohkemgi veel vähendada kulude poolt, siis kahtlemata on võimalik makse vähendada.
V. Jermolajev
Lugupeetud hr. spiiker! Lugupeetud peaminister! Esiteks lühike repliik. Üldjuhul luuakse oma majanduse arendamiseks soodsad tingimused ja alandatakse makse, mitte vastupidi. Teiseks, arvestades seda ja katset vastu võtta seadus kütuse aktsiisimaksu kohta, jääb mulje, et keegi kavatseb Ülemnõukogu ja selle liikmeid löögi alla seada, et kasutada ebasoodsat olukorda ja Eesti kodanikel Ülemnõukogu saadikute kohta tekkivat arvamust selleks, et astuda eelseisvatel Riigikogu valimistel Ülemnõukogu endiste liikmete vastu.
Ja nüüd küsimus: Ülemnõukogu otsuses Eesti Vabariigi riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise seaduse rakendamise kohta oli öeldud, et hiljemalt 1. juuliks peab valitsus kehtestama munitsipaaleluruumide erastamise seaduse rakendamiseks vajalikud normatiivaktid ja välja töötama rahvakapitali obligatsioonide väljaandmise korra. Seda samuti hiljemalt 1992. aasta 1. juuliks. Kas see on seotud krooni kehtestamisega või on see valitsuse tavaline käitumine Ülemnõukogu otsuste suhtes? Tänan!
T. Vähi
Küsimus oli väga halvasti kuulda, aga ma sain aru, et probleem on korterite privatiseerimises. Selles osas on punkt üks, teie poolt vastuvõetud seadus korterite privatiseerimise kohta, punkt kaks, Eesti Vabariigi Valitsuse poolt vastuvõetud korterite privatiseerimise kord, punkt kolm, Eesti Vabariigi Valitsuse poolt vastuvõetud kord kinnisvara obligatsioonide kasutamise kohta korterite privatiseerimisel ja punkt neli, valmis on tüüpkorterite põhikiri ja on moodustatud valitsuskomisjon. Selles komisjonis on ka lääne eksperte, kes töötavad praegu korterite privatiseerimise projektide kallal. Korterite privatiseerimine läheb kahtlemata lähemal ajal käima.
V. Pohla
Lugupeetud hr. peaminister! Esitades küsimust, ma kõigepealt tänan teid, et valitsus ja rahareformi komitee endale haaratud kõige erakorralisemate volitustega ei kõrvaldanud kohe kogu seadusandlikku võimu Ülemnõukogu laialisaatmise näol. Ma tänan teid!
Minu küsimus: kas valitsus pöördus justiitsministri poole eksperthinnangu saamiseks seadusvälise ja seega juba sündimise hetkest kehtetu otsuse nr. 035 tunnistamisel seaduslikuks? Milline oli justiitsministri vastus? Tänan!
T. Vähi
Justiitsminister viibis rahareformi komitees. Tegemist oli komitee laiendatud istungiga ja tal ei olnud seaduslikkuse suhtes pretensioone.
E. Savisaar
Lugupeetud spiiker! Austatud valitsuse esimees! Mul on niisugune küsimus. Kuidas te kujutate ette, kui palju inimesi usub seda teie väidet, et elatustase ei ole veebruarist alates langenud, kui silmas pidada, et palgad on külmutatud või kasvavad minimaalselt, maksud lähevad üles, hinnad tõusevad ja rahavahetuskurss on halvenenud?
T. Vähi
Palgad on külmutatud üheks kuuks. See on seotud sellega, et maksude laekumine toimub nihkega umbes üks kuu ja ainult üheks kuuks on palgad külmutatud. Me näeme ette, et toimub hindade kasv ja stabiliseerumine võib-olla meie naabrite Soome, Rootsi ja muude Euroopa riikide tasemele. Samuti näeme, et sama teed lähevad ka palgad. See protsess ei saa olla läbikäidav paari-kolme kuuga, aga kahtlemata see protsess Eestimaal läbi käiakse.
Selle tõestamiseks, et elatustase veebruarist kuni käesoleva ajani ei ole langenud, aga möödunud aastal langes kohutavalt, on arvmaterjalid olemas. Statistika kaudu on võimalik esitada arvutused.
A. Paju
Austatud juhataja, lugupeetud valitsusjuht! Tahaksin teie käest küsida, kas te olete analüüsinud Eestimaa olukorda pärast rahareformi – nii nende olukorda, kes ei saanud ühtegi rubla krooniks vahetada, kuna neil ei olnud raha, kui ka pensionäride olukorda, jne. Milline on teie hoiak? Kas krooniball Mulgimaa pealinnas oli õigel ajal, või oleks võinud olla jõulude ajal?
T. Vähi
Eestimaa on rasketel aegadel alati lugu pidanud laulust ja see on teda aidanud. Eesti krooni sünd oli Eesti majanduses, poliitikas ja riigielus väga tähtis sündmus, võib-olla tähtsuselt teisel kohal, võrreldes põhiseaduse vastuvõtmisega. Kahtlemata võis sellist päeva ka balliga tähistada.
Mis puutub kriitikasse krooni suhtes, siis kahtlemata paljud poliitikud oleksid tahtnud ise olla selle krooni tegemise juures ja seoses sellega ma saan ka sellest kriitikast aru.
A. Zõbin
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud hr. minister! Mul on küsimus eelarve kohta. Minu poole pöördusid eile valijad. Asi on selles, et nende isikute loetelus, kes võivad soodustatud tingimustel piiri ületada, on sugulaste hulgas märgitud ka ämm (mehe ema) ja äi (mehe ema), aga millegipärast pole mainitud äia (naise isa) ja ämma (naise ema). Kas tõesti me parandame eelarvet sellega, kui naiseisalt ja -emalt võtame maksu, aga meheisalt ja -emalt ei võta? Ja minu meelest ei ole seal märgitud ka vanaisa ja vanaema?
T. Vähi
Ma ei saanud sellest küsimusest aru, see oli väga segane.
Juhataja
Küsimus oli selge, aga siin on muidugi keerukad tõlkenüansid. Kõne all on mehe vanemad ja naise vanemad. Kaks eri sõna. Selleks, et ma mitte ei eksiks, teen ettepaneku, et meie kõige kvalifitseeritum tõlk selle veel kord läbi telefoni tõlgib. Pane see kõrva äärde ja siis saab nüansid teada.
Nii, nüüd võib tõlkida.
T. Vähi
Kes olid rahavahetusnimekirjades või?
Juhataja
Teeme niimoodi, et hr. Zõbin esitab veel kord oma küsimuse ja nüüd tõlk ilusti tõlgib.
A. Zõbin
Eile pöördusid minu poole valijad, kes ütlesid, et soodustatud tingimustel piiri ületamise loa saavate sugulaste loetelus pole märgitud naise ema ja isa. Nemad on solvunud ja pöördusid minu poole. Kas me tõesti jätame need isikud välja? Kas me tahame naise ema maksustamise arvel eelarvet parandada?
T. Vähi
Vaatame selle äia ja ämma küsimuse läbi ja kindlasti viime sisse paranduse, kui seda ei ole venekeelses tekstis arvestatud.
M. Ahven
Austatud Ülemnõukogu esimees, spiiker, valitsusjuht! Mul on ainult üks lihtne küsimus. Mitu aastat oli jutt ja pensionärid uskusid seda kuni lõpuni, et nende matusesäästud ehk nn. kirsturaha keskmise hoiuse tasemel või näiteks kuni 3000 rubla vahetatakse vahekorras 1 : 1. Kas rahareformi komiteel oli üldse kaalumisel pensionäridele hoiupankades kaua seisnud väikese summa vahekorras 1 : 1 vahetamine või ümberarvestamine või seda veel tehakse? Aitäh!
T. Vähi
Kui ma rääkisin maksupoliitikast ja sellest, kas eelmise aasta eelarve oli või ei olnud tasakaalus nende madalate maksude juures. Tuleks tõesti lisada, et peale avalikkude maksude kasutati maksupoliitikas salakavalaid makse ja selleks oli kõigepealt inflatsiooni ärakasutamine, mis viimaste aastate jooksul praktiliselt nullis kõikide hoiustajate hoiused. Kahtlemata olid rahareformi komitees hoiuste küsimused päevakorras, aga kattevahendite puuduse tõttu ei saanud me mingisuguseid hoiuseid n.-ö. 10-kordse kursi arvel taastada nüüd, mil need rahad on kulutatud juba eelmiste aastate jooksul. Riigis lihtsalt puuduvad vahendid, et praegu taastada viimaste aastate jooksul inflatsiooni tõttu kaotatud hoiused.
H. Schotter
Lugupeetud hr. peaminister! Ma tahaksin küsida teilt kui rahareformi komitee liikmelt järgmist: mul puuduvad kahjuks täpsed andmed, kui palju sularaha vahetati, aga loogika ütleb mulle, et vahetas umbes üks miljon inimest á 1000 rubla, s.o. umbes üks miljard rubla. Hoiuste kohta puuduvad mul ka täpsed andmed, aga ma oletan, et elanike hoiused on kuskil 1 ja 2 miljardi vahel. Nüüd on küsimus selles, et eelmisel päeval võrdus Eesti Panga noteeringul Saksa mark 72 rubla kopikatega, rahavahetuse päeval oli Saksa marga kurss läbi Eesti krooni 80 rubla. Seega läks meil rahavahetusega kaduma praktiliselt iga kümnes rubla ja selliselt kukkus kellelegi sülle 100 miljonit rubla sularaha.
Teine vähemalt 100 miljonit on neid rublasid, mis olid hoiupankades. Ma ei tea ka seda, kas see raha, mis rahavahetuspunktides kokku korjati, läks Venemaale tagasi ja millise kursiga. Venemaa keskpanga kurss sel ööl ei kukkunud. Ma tahaksin selgitust nende 100 või 200 või veel enama miljoni rubla saatuse kohta!
T. Vähi
Kõigepealt te esitasite põhimõtteliselt küsimuse krooni noteeringu kohta Saksa marga suhtes. Siin on kaalutud mitmeid võimalusi. Üks võimalus oli vaba kurss, mis kujuneb turul, teine oli fikseeritud kurss. Ülemnõukogu otsustas vastavalt rahareformi komitee ettepanekule kehtestada fikseeritud kursi, kusjuures selle noteeringuks me leidsime 1 : 8, mille devalveerituse astet võib mitmeti arutada ka edaspidi, aga ekspertide arvamus, et kurss 8 krooni = 1 Saksa mark oli rahanduspoliitika jaoks, ekspordi ja impordi tasakaaluks optimaalne. See lähtus põhimõtteliselt turukursist, aga oli turukursiga võrreldes krooni suhtes natuke kallim. Mis puutub kokku kogutud rubladesse, siis need on Eesti Panga keldrites hoiul, neid ei ole veel üle antud.
A. Maarend
Lugupeetud esimees, spiiker ja peaminister! Ma usun, et paljud Ülemnõukogu liikmed on sellega päri, et teatud makse poleks vaja tõsta, aga kindlasti arvatakse ka, et mõningaid oleks sealjuures tarvis vähendada. Nagu ma aru saan, selleks ühes riigis parlamenti üldse vajataksegi, et kokku leppida, milliseid koormisi füüsilistele või juriidilistele isikutele kehtestada. Küsimus oleks selline: kuidas valitsus loodab edasi töötada, kui ta oma otsustega on valmis küllaltki jõhkralt rikkuma seadusi, isegi lausa ignoreerima seadusi? Ma kardan, et edasine töö muutub seetõttu raskeks. Kuidas te prognoosite edasist koostööd valitsuse ja Ülemnõukogu vahel? Tänan!
T. Vähi
Kõigepealt ei ole need otsused ju valitsuse otsused, vaid lähtudes Ülemnõukogu otsusest rahareformi komitee moodustamise kohta, kaalus valitsus oma ekspertidega seda küsimust ja tegi ettepanekud rahareformi komiteele. Otsused võttis vastu rahareformi komitee, kelle muuseas on moodustanud Ülemnõukogu, mitte valitsus.
Teine küsimus, eelarve tasakaalustamisest. Jutt on õige, eelarve projekt on esitatud. Ma kordan, kui Ülemnõukogu leiab, et kulutusi on võimalik radikaalselt vähendada, eks seda siis tule arutada. Reaalsete võimaluste korral on seda võimalik teha. Meie näeme momendil siiski seda, et paljud maakonnad kirjutavad iga päev Eesti Vabariigi Valitsusele raha puudumisest kütuse ostmiseks, sellest, et meil juba kuu aja pärast ei ole raha põllumeeste käest uudsevilja ostmiseks. Nende küsimuste lahendamiseks oli selline eelarvepoliitika vajalik.
H. Eller
Lugupeetud Ülemnõukogu esimees! Lugupeetud spiiker! Lugupeetud peaminister! Kui kaugel on majandusreformi ellurakendamine, eriti just kinnisvara, sealhulgas riigivara ostu-müüki reguleerivate aktide vastuvõtmine valitsuse poolt ja selle praktiline korraldamine?
T. Vähi
Mis puutub omandireformi, siis siin oleneb palju koostööst seadusandja ja valitsuse vahel. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu on viimasel ajal ja viimase 5 kuu jooksul vastu võtnud väga palju seadusandlikke akte, mis puudutavad tehinguid kinnisvaraga ja omandireformi. Viimased sellised radikaalsed seadused on kõigepealt korterite privatiseerimise seadus ja seadus, mille kohaselt kuni 0,5 miljonit rubla maksnud nn. väikeprivatiseerimise objektide maksumust suurendati 5 miljoni rublani, praegu siis 0,5 miljoni kroonini.
Momendil on Eesti Vabariigi Valitsus esitanud Ülemnõukogule suurprivatiseerimise eelnõu. Selle kohaselt me sooviksime, et privatiseerimise luba antaks 260 ettevõttele. Ettepanek on tehtud maareformi seaduse muutmise kohta. Need kõik on selle istungjärgu menetluses olevad küsimused.
Kui räägime üldse omandireformist, siis ma leian, et omandireformi saab läbi viia kahes etapis, eelkõige peame täpselt kindlaks määrama reeglistiku ning selle on valitsus esitanud ja Ülemnõukogu vastu võtnud. Kui meil ei ole õiget ja selget reeglistikku, siis kahtlemata tekivad omandireformi läbiviimisel väga suured pinged. Praegu valitsus just ongi tegelnud sellega, et see reeglistik kindlaks määrata. Ma usun, et selles valdkonnas on ka üsna palju edasi mindud. Ülemnõukogule on esitatud Eesti Erastamisettevõtte loomise seaduseelnõu.
Omandireformi läbiviimisel on olnud ka palju vigu, kahtlasi tehinguid. Eesti Vabariigi Valitsus moodustas valitsuskomisjoni, mis lähemal ajal hakkab uurima omandireformiga seonduvaid küsimusi ja pretensioone, mis on laekunud eriti sõjaväe vara erastamise kohta.
H. Peterson
Lugupeetud Ülemnõukogu esimees, spiiker ja peaminister! Olime situatsioonis, kus valitsus maksis piimaliitrist 12 rubla tootjatele ainult suurte riiklike piimakombinaatide kaudu, mille eest küll lubatud valuutat ja osaliselt ka raha ei laekunud. 38%-list kütuselaenu sai põllumees ja ka maksumaksjate arvel tankivad tuletõrje- ja sanitaarautod ainult "Eesti Kütuse" kaudu. Neid näiteid võiks veelgi tuua ning tahtmatult tekib tunne, kas me ei liigu mitte korporatiivse riigisotsialismi või hoopis uue riigi valitsuse suunas. Nii on juba rahva seast kuulda olnud.
Küsimus: mida võtab valitsus ette, et konkursi korras pakkuda kõikidele firmadele võrdsetel alustel vähempakkumise teel tellimusi? Aitäh!
T. Vähi
Kõigepealt on valitsus just sellist ametnike valitsemist piiranud ja pakkunud nii erastamisel kui ka kaubanduses konkurentsi nii enam- kui vähempakkumise teel. Erastamisel on praegu kokku lepitud, et müük toimub mitte ametnike näpunäidete järgi, nagu see on sageli toimunud, vaid just vaba konkursi alusel.
Nüüd sellest, kas kütuse sisseveo monopol on ainult "Eesti Kütusel" või on ka teistel võimalik kütust sisse vedada vähempakkumise korras. Just see, et me veebruaris lasime kütuse ostmise vabaks ja väga paljud eraaktsiaseltsid said kütust vabalt sisse vedada, oli võib-olla üks põhiline tegur, mis päästis olukorra. Ka praegu on Eestis lisaks "Eesti Kütusele" mitmeid firmasid, kes tarnivad Eestisse kütust. Nende hulgas on nii kohalikke aktsiaseltse, Venemaal registreeritud aktsiaseltse kui ka väliskapitalil põhinevaid aktsiaseltse, näiteks "Neste" varade baasil tegutsev ning ka "Statoil". Aga kui me võrdleme hindu, siis ma pean küll ütlema, et "Statoili" kütus on kaks kuni kolm korda kallim kui "Eesti Kütuse" pakutav.
Mis puutub veel krediidi protsentidesse, siis just see eelarve näeb ette, et me peame eelarvepoliitika kaudu muutma eelarve aktiivseks ja eelarve kaudu nägema ka ette krediidiressursid. Seejuures peaksid need ressursid olema tõesti minimaalse protsendiga või protsendita, ainult töötlemise protsent võib olla poolteist kuni kaks.
A. Junti
Lugupeetud ettekandja! Küsimustele antud vastustest selgus, et Eesti valitsus on sõlminud Venemaa valitsusega kokkuleppe rublaarvelduste jätkamiseks Eestis. Selgub ka, et Venemaaga arveldustes kehtib Eesti jaoks rubla, Venemaa pool krooni ei tunnista ja Eesti valitsus on sellega nõus.
Aga küsimus on selline: kiirettekandeks te tõite dekreedi nr. 035 põhjenduseks Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee moodustamise kohta antud seadused, § 4 tuleneb aga tegelikult targu mainimata jäänud sama seaduse §-st 3 ja ma loeksin selle ette: "Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee juhib rahareformi, kehtestab selle tähtajad, tingimused ja läbiviimise korra." Järgnev § 4 tuleneb, nagu ma ütlesin, juba sellest. §-s 3 ei räägita midagi ei reformi tagatistest ega ammugi mitte seaduste muutmise võimalusest ja õigusest kellegi teise poolt peale seadusandja.
Ja küsimus: kas suudate leida peale öeldu ka mõne muu argumendi dekreedi nr. 035 kaitseks? Aitäh!
T. Vähi
Kõigepealt võin öelda, et rublaarveldusi Eestis ei ole kehtestatud. Te olete need ise välja mõelnud. Ma selgitan veel kord, et Eesti ettevõtetel on lubatud, kui nad seda soovivad, müüa oma kaupa Venemaal või rublatsoonis rublade eest. Sel juhul laekuvad need rahad Venemaa pankades olevatele Eesti pankade korrespondentsarvetele ja neid rublasid võivad nad kasutada rublatsoonis kaupade või valuuta ostmiseks.
Teiseks, rahareformi komitee õiguste kohta soovitan teil veel kord läbi lugeda § 4 1991. aasta 27. märtsil vastuvõetud Eesti Vabariigi seadusest Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee moodustamise kohta. Lisaks sellele olen ma läbi lugenud stenogrammi ja kolmandaks ma tahan öelda, et Eesti Vabariigi Valitsus ja rahareformi komitee on ühel ja samal arvamusel: Ülemnõukogu kui kõrgem seadusandlik võim võib rahareformi komitee otsused tühistada. See võimalus on teil olemas.
A. Tarand
Lugupeetud peaminister! Teie isiklikult oma kõnes ja hiljem koostöös Tiit Madega tungisite õige sügavale minu erialasse. Millal ja missugune talv tuleb? Ma võin ka kinnitada, et ilmselt selle tõenäosus, et ta tuleb karm, on väga suur.
Nüüd aga lähtub küsimus sellest, et kogu aeg, nii teie valitsusel kui ka eelmisel valitsusel on puudunud Eesti jaoks igasugune pikaajaline energeetikakava. See on toonud kaasa – ma mõistan suurepäraselt olukorda, eelmist talve ja järgmist – rabelemise ja omavoli hinnapoliitikas. Mida kauem me niimoodi rabeleme, seda vähem on lootusi üldse ilma suure võlakoormata välja tulla.
Nüüd on uus energiaminister. Kas nüüd on lootust, et üks 20 aasta energiakava meile ka laekuks?
Т. Vähi
Те tõstatasite küsimuse üles samast vaatevinklist, nagu arvab praegu Eesti Vabariigi Valitsus. Kõigepealt ma tahan tuletada meelde, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu on kinnitanud energiasäästu komisjoni, kusjuures see komisjon on viimase kahe kuu jooksul teinud tõhusat tööd ja säästuprogrammi esimesed variandid on valmis. Neid arutati hiljuti Eesti Vabariigi Valitsuses. Selle programmi n.-ö. tegevjuht hr. Jaan Kabin kandis sellest ette ka maavanemate nõupidamisel möödunud nädalal Lohusalus. Kahtlemata on programmi üheks osaks leida sobivad ja kompetentsed inimesed ja seoses sellega on mul väga hea meel, et Ülemnõukogu kinnitas valdava häälteenamusega energeetikaministriks hr. Niitenbergi. Tema abil saame kahtlemata selle programmi täitmisel jõudsamalt edasi liikuda.
K. Sergij
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud peaminister! Kui meil algas üleminek turumajandusele, siis rääkisime sellest, et sotsialismi ajal riik kooris oma rahvast. Sissetulekud olid väga väikesed, rahvas töötas tasuta ja kõik, mis teeniti, läks riigieelarvesse. Võeti suund eelarve kärpimisele ja elanikkonna tulude suurendamisele, sest maksukoorem muutub üha raskemaks. Kas teile ei näi, et praegu on käimas vastupidine protsess – tulud vähenevad, eelarve kulud suurenevad, kasvab tööpuudus ja kuritegevus? Kas see kestab veel kaua? On tekkinud selline mulje, et valitsus arvestab rohkem kõikvõimalike rahvusvaheliste organisatsioonide kui oma rahvaga.
T. Vähi
Kõigepealt lubatagu öelda, et elatustaseme langus ei ole seotud mitte nii palju majanduspoliitikaga kui tootmise langusega. Kuid millega on seotud tootmise langus? Sellega, et omaaegne Nõukogude Liit oli kinnine tsoon, kus üheks masina osaks oli Eesti NSV. Eesti NSV majandus oli otseselt seotud ja töötas NSV Liidu majanduse jaoks. Selle masina ühel osal on uutes tingimustes üsna raske leida lahendusi nii tooraine hankimiseks kui ka turgu kaupade müümiseks. Nendes tingimustes ongi tekkinud majanduses tootmise langus. Kui on tegemist tootmise langusega, siis kuidas me ka ei jagaks, jääb elu viletsamaks selle ajani, kuni me ei suuda pidurdada tootmise langust. Alles siis, kui suudame seda pidurdada, on tõesti võimalik hakata elujärge parandama.
I. Raig
Minu küsimus seondub samuti juba kurikuulsaks muutunud dekreediga nr. 035. Te viitasite täna dokumendile, mis sätestab rahareformi komitee õigused ja seal on tõepoolest kirjas, et komiteel on õigus otsustada rahareformiga seonduvaid küsimusi. Nagu mulle tundub, ongi küsimus selle paragrahvi tõlgendamises. Kas on kitsas tõlgendamine, millele viitas hr. Junti, või lai tõlgendamine, nagu tegi rahareformi komitee. Ja rahareformiga on seotud kõik majandusküsimused.
Ja küsimus kõlab niimoodi: kas rahareformi komiteel on veel rahareformiga seoses olevaid küsimusi, mida ta kavatseb lahendada, ja miks valiti just maksude küsimus selleks, mille kohta võeti vastu otsus? Miks ei tegeldud mõnede teiste rahareformi puutuvate küsimustega? Tänan!
T. Vähi
Ilmselt te olete väga vähe informeeritud rahareformi komitee tööst ja rahareformiga seonduvast. Miks siis ikka dekreediga nr. 035 makse tõsteti? Sellepärast, et rahareformiga oli otseselt seotud eelarve tasakaal kui rahareformi kõige tähtsam tingimus. Ja eelarvega, selle tulude poolega on otseselt seotud maksupoliitika.
N. Aksinin
Lugupeetud Ülo Nugis! Lugupeetud peaminister! Mina isiklikult kahtlen selles, et elatustaseme langus on peatatud. Ja põhjus on minu arvates selles, et me vaatame läände, et sealt kasu saada, ja loodame muu hulgas ka Saksa margale. Aga tuleb silmas pidada, et Saksamaal oli mõnedele asutustele kirjutatud: "Igaühele oma". Kas me ei kiirusta? Kroon ja mittekonverteeritav rubla hakkavad nüüd pinge all elama, seepärast on katkestatud pensionide väljamaksmine sõjaväepensionäridele. Viidatakse läbirääkimistele, aga veteranid ootavad ja nende olukord on ebakindel. Öelge palun, kuidas te kujutate ette lepingut või otsust sõjaväepensionäridele pensioni väljamaksmise kohta? Ma olin Moskvas, ei leidnud sealt midagi head ega saanud aru.
Ja lõpuks. Teil on õigus, et teil polnud sularaha vahetada. Ma pöördusin teie poole palvega abistada vaest 82-aastast vanainimest. Vastake palun minu küsimusele!
Juhataja
Lepime kokku, et see oli üks küsimus. Kas võime niimoodi mõista?
T. Vähi
Hr. Aksinin, meie saatus on tõesti meie endi kätes. Samas me peame ütlema, et lähema paari aasta jooksul on meil siiski tarvis saada ka abi, kui meile seda antakse. Kui me räägime poolteisest miljonist tonnist teraviljast, siis see ei ole väike abi, see tähendab meie jaoks päris palju. Ja samuti on meil tarvis ka rahalist abi. Nii et kui meile seda siiski antakse, siis on tark see abi vastu võtta.
Teine küsimus puudutas sõjaväepensionäre. Kui nad on NSV Liidu sõjaväepensionärid, siis nüüd on nad vastavalt õigusjärgsuse põhimõttele Venemaa pensionärid. Eesti Vabariik on põhimõtteliselt nõus, et Venemaa lahendab nendele pensionäridele kroonide ülekandmise. Meil on ka tehniline krediit, 50 miljonit krooni ja 500 miljonit rubla.
Mis puutub Endel Puuseppa, siis ma ütlen veel kord, et kolm kuud oli tõesti aega, mil kõik, kes soovisid raha vahetada, said kanda ennast rahavahetusnimekirja. Lisaks sellele oli veel vastu võetud otsus ning läbi arutatud maakondade ja linnadega, et maakonnad ja linnad annaksid toetust nendele, kellel tekivad raskused.
N. Zahharov
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud peaminister! Rahvas ütleb, et lootus sureb viimasena. Ma ei tahaks, et lootus, mis praegu elab rahva hulgas, sureks siin, selles saalis. Ma selgitan.
Teie programmi, mis käsitleb krooni kehtestamiseks rakendatavaid meetmeid, võib teatud määral pidada otstarbekaks, aga igal juhul on selle eesmärk lahendada kõik riigi probleemid rahva arvel. Võib saada laenu, aga see tuleb tagastada.
Rahva lootus seisneb selles, et me suudame jalule saada, talve üle elada ja edasi liikuda ainult sel tingimusel, kui sooritame resoluutse läbimurde majanduse valdkonnas. Sellest tuleneb minu küsimus. Eile esitasin selle hr. Roosele, aga vastust ei saanud.
Milliseid konkreetseid abinõusid kavatseb rakendada valitsus, lähtudes teie kontseptsioonist, et ettevõtted on praegu tegelikult ilma jäänud rublaarvetest? Meie valitsuse eelnevast poliitikast lähtudes on meil naaberriikidega võrreldes kõrgemad hinnad ja palgad viinud nüüd selleni, et krooni kehtestamise tulemusena ei ole meie toodang omahinna tõttu turul enam konkurentsivõimeline ja ainult väikest osa toodangust võib praegu edukalt müüa idas. Mille arvel hakkab meie majandus arenema? Mille arvel me tagame läbimurde, et lootus, millest ma alguses rääkisin, ei sureks siin selles saalis? Tänan!
T. Vähi
See poliitika ei ole suunatud rahva vastu ja seda ei tehta rahva arvel, vaid rahva hüvanguks. Eesti riik on tõesti kriisisituatsioonis ja seoses sellega tuleb praegu lahendada eelarve kaudu ka ümberjaotamine.
Miks eelarve kulutused suurenevad? Selle alla kuuluvad nii elatusraha kui ka sotsiaalsfääri ülalpidamise kulutused. Nende kohta ei saa kuidagi öelda, et need on rahva vastu suunatud kulutused. Need on just rahva hüvanguks tehtud kulutused.
Teine probleem. Ettevõtted, nagu nad ütlesid, saavad müüa oma toodangut rublade eest. Kui ostja on nõus ostma ainult rublade eest ja kui müüja seda soovib, siis ta võib seda teha. Rublad laekuvad vastavatele korrespondentarvetele ja ettevõtetel on võimalik rublade eest osta tooteid, toorainet või valuutat rublatsoonis või mujal, kus seda rublade eest on võimalik osta. Muidugi kõik see toimub tegelikult poliitilise vastasseisu tingimustes ja ma pean ütlema, et ega ettevõtetel seda väga lihtne teha ole. Seda poliitilist vastasseisu ei põhjusta Eesti valitsus, vaid ma näen siin tõsiseid takistusi rublatsooni riikide valitsuste poolt.
Mis puutub hinnatõusu, siis ma tahaksin öelda, et kütusehinnad on 60% toodete kogu omahinnast. Teiseks ma tahan öelda seda, et see hind on kujunenud just imporditud kütuse hinna arvel. Nagu öeldud, tõusis jaanuaris kütuse hind ligi 50 korda. Seda otsust ei teinud Eesti Vabariigi Valitsus. Ja kui te tahate, et nüüd hinnad läheksid uuesti madalamaks, siis peab kõigepealt riik hakkama doteerima sisseostetavat kütust. Selleks on tarvis kolossaalselt suuri riigieelarve summasid, mis tähendaks maksude mitmekordistamist. See ei ole vastuvõetav ettepanek, kuna n.-ö. riigi poolt doteeritud hinnad ei soodusta omahinna alandamist ega kokkuhoidu. Seoses sellega me arvame, et peame nõustuma imporditava kütuse hinnaga. See loob tingimused kütuse kokkuhoiuks, nagu rääkis ka hr. Tarand. Sel eesmärgil on koostatud vastav sihtotstarbeline programm. Samuti aitab olukorda leevendada alternatiivsete kütuste kasutamine.
U. Ugandi
Austatud spiiker! Lugupeetud peaminister! Kütuseaktsiisi ei olnud rahareformi komitee otsuses nr. 035. Teie sissejuhatavast sõnavõtust ja ka vastusest kolleeg Pohla küsimusele selgus, et koos justiitsministriga pidasite te ikkagi kõike nagu seaduspäraseks. Kas rahareformi komitee võib oma dekreediga nüüd kehtestada kütuseaktsiisi, mis täna hommikul jäi Ülemnõukogul vastu võtmata?
T. Vähi
Rahareformi komitee arutas kütuseaktsiisi. Kuna aktsiisiseaduse eelnõu oli menetluses Ülemnõukogus, esimene lugemine oli läbi, siis meie arvamus oli selline, et Ülemnõukogu toetab kütuseaktsiisi maksu kehtestamist. Kuna täna aktsiisimaksu seadust vastu ei võetud, siis arvatavasti jäävad põhimaksudena käibemaks ja ettevõtte tulumaks. Ma palusin eile hr. Rooset ette kanda, et kui Ülemnõukogu võtab vastu aktsiisimaksu seaduse, siis rahareformi komitee vaatab läbi ettevõtte tulumaksu seaduse ja tühistab selle. Neljast maksust, mis olid menetluses või kasutusel, piisab kolmest. Ülemnõukogu on oma otsuse langetanud, rahareformi komitee seda muutma ei hakka.
R. Veidemann
Hr. peaminister! Te mainisite mitmel korral, et maksude tõstmine eelarve tasakaalustamiseks oli tingitud muu hulgas sotsiaalsfääri ülalpidamise vajadusest. Ma muidugi korrigeeriksin seda teie väljendit, sest sotsiaalsfääri, kultuuri, hariduse ja tervishoiu kulude katmine ei ole minu arvates mingil juhul ülalpidamine, vaid tegelikult investeering tulevikku või pensionäride puhul võla tagasi maksmine. Aga olgu, see on n.-ö. maailmavaate küsimus.
Minu küsimus on nüüd järgmine ja konkreetne: tahaksin teilt teada, kas ja mida konkreetselt on valitsus ette võtnud või võtmas korralduslikus plaanis, mitte ainult maksude tõstmise kaudu, et sellesama sotsiaalsfääri toimimine võiks olla palju efektiivsem kui praegu.
T. Vähi
Ma olen samal arvamusel kui teie. Sotsiaalsfääri kulutusi ühe korraga likvideerida ei saa. Samas on praegu moodustatud kolm valitsuskomisjoni, kes otsivad võimalusi teha kulutused efektiivsemaks ja ratsionaalsemaks. Sotsiaalsfääri täiendavad kulud on uues eelarves planeeritud 298 miljonit krooni, siin on kulutused seonduvalt nii ülalpidamise, inventari, remondi ja palkade kui ka kütmisega.
А. Novohatski
Lugupeetud hr. spiiker! Suhtun austusega reglementi, aga minu arvates ei ole me eriti humaansed, kui hoiame inimest üle pooleteise tunni kõnetoolis. Mulle näib, et oleks võinud teha vaheaja, hoolimata reglemendist.
Aga nüüd küsimus. Olen kindel, et hr. Vähi teab väga hästi, et kõik Eesti Vabariigi territooriumil asuvad haiglad ei ole alates 1992. aasta 1. jaanuarist enam eelarvelised organisatsioonid, sest nad elavad ravikindlustuse seaduse kohaselt meditsiinilise teeninduse eest saadavatest tuludest. Hr. peaminister rääkis oma sõnavõtus meditsiinitöötajate palkade järjekordsest tõstmisest. See on meeldiv nähtus, aga tuleb arvestada, et praegu ei teeni ükski haigla nii palju raha, kui ta kulutab, ning 3/4 Eesti Vabariigi haigekassadest ei suuda pärast hindade tõusu tervishoiuministeeriumis oleva hinnakirja alusel nende teenuste eest maksta.
Mul tekib küsimus, milliste dotatsioonide ja rahaliste vahendite arvel tõstab tervishoiuministeerium meditsiinitöötajate palku? Tekib tunne, et külaelanikel on väga vedanud, sest ei ole enam riiklikku agrotööstuskomiteed, kes kogu aeg õpetas, millal kartul üles võtta ja kui palju maainimestele palka maksta. Miks ei võiks haigla peaarst isemajandava organisatsiooni juhi õigustele tuginedes töötasu ise kindlaks määrata? Miks ei või peaarst, kes tunneb haigla finantsolukorda, töötasu määrata? Mis puutub siia Tervishoiuministeerium? Kas Tervishoiuministeerium peab õpetama, kuidas pimesoolt paremini välja lõigata, kuidas paremini hüpertooniatõbe ravida ja milliseid tablette on parem peavalu puhul tarvitada? Mis puutub siia peaarst, kes on isemajandava ettevõtte juht, finantsalane tegevus? Milliste rahaliste vahendite arvel kavatseb tervishoiuministeerium alates 1. juulist peaaegu kahekordistada meditsiinitöötajate palku? Haiglad seda raha ei teeni ja haigekassadel seda raha pole!
T. Vähi
Suur aitäh selle eest, et te kaasa tundsite, aga ma pean ütlema, et mul on Ülemnõukogu ees alati meeldiv olla, ma ei ole väsinud.
Teine küsimus on see, et meditsiiniasutuste töötajate palkade tõstmine kaks korda ei ole valitsuse istungil arutusel olnud, küll aga on arutusel eelarveliste asutuste töötajate palkade tõstmine ja kahtlemata tõstetakse ka meditsiiniasutuste töötajate palkasid. Ma usun, et see ei ole päris kaks korda, aga kavandatud on siiski palkade üsna märgatav tõus.
Mille arvel kaetakse kulutused? Kõigepealt ka tervishoiukulutuste osas on otsitud võimalusi kulutuste rangeks kokkuhoiuks.
Teiseks, tervisekindlustuse summadest ei ole praegu jätkunud ja Eesti Vabariigi eelarvest on antud täiendavaid summasid juurde. Me näeme ka järgmiseks poolaastaks ette eelarveliste summade eraldamist nii tervisekindlustuse fondi kui ka sotsiaalfondi.
Mis puutub arstide palkadesse, siis kahtlemata on tervishoid üks ala, mille suhtes me peame ajama sellist palgapoliitikat, et väljaõppinud arstid, väljaõppinud kirurgid ei läheks siiski mujale tööle. Sellel võiksid olla väga rasked tagajärjed meie rahvale.
Juhataja
Suur tänu! Hr. peaminister, kas pead veel vastu 20 minutit?
T. Vähi
Jaa!
L. Annus
Austatud Ülemnõukogu esimees! Lugupeetud spiiker! Austatud peaminister, lubage seada kahtluse alla teie väide, et teie valitsemise ajal pole rahva elatustase langenud! Seda, otseselt välja öeldes, meie lollitamist majanduse kiire vähikäigu tingimustes ei saa võtta kuigi tõsiselt, sest meie majanduse ühiseks nimetajaks võiks praegu olla ju "vähinoomika". Ja ma tahan kinnitada oma väidet sellega, et eelmise valitsuse ajal pensionärid ei sorinud prügikastides ega otsinud leivatükikesi, ei korjanud suitsukonisid Tallinna tänavatelt. Kui me tahame sõnu kinnitada arvude keeles, siis ainuüksi teie valitsemise ajal on ju leiva hind tõusnud 10 korda. Mõtleme sellele, kuivõrd on kasvanud ostukorvi maksumus, ma ei räägi juba sellest, kui palju on kasvanud transpordikulud, korteriüür ja muud väljaminekud. Kui endise valitsuse ajal ei maksnud pensionäri visiit arsti juurde midagi, siis praegu võetakse selle eest ju üks kroon! Kõik need on faktid!
Juhataja
Milline on küsimus?
L. Annus
Jaa! Kohe küsin. Millal vabariigi valitsus kavatseb lõpetada Eestis genotsiidi elatanud inimeste ja pensionäride vastu? Ja kas saab võtta tõsiselt teie sõnu, et 10. juulil on kõik Eesti Vabariigi pensionärid saanud kätte oma elatusraha? Aitäh!
T. Vähi
Kõigepealt ütlen, et Eesti Vabariigi Valitsus ei ole mingisugust genotsiidipoliitikat ajanud. Kui me räägime praegu maksude tõstmisest, siis on planeeritud ka pensionäride elatusrahade tõstmine. Nii et ma paluksin siiski valida sõnu, lugupeetud rahvasaadik. Kui tuletada meelde ajalugu, siis võib-olla ma võin teie tegevust samade sõnadega meelde tuletada.
Nüüd järgmine küsimus, mis puudutab pensionäride elatusraha väljamaksmist. Ma ütlen veel kord, et valitsus selle küsimusega tegeleb ja lähemal ajal me maksame välja. Välja on makstud kõik juunikuu võlgnevused ja me arvame, et kuskil 10.–15. juuli paiku me suudame likvideerida ka juulikuu elatusrahade väljamaksmise võlgnevuse.
S. Sovetnikov
Lugupeetud hr. peaminister! Esitan juba mitmendat korda küsimuse, millal lõpuks pannakse siis keelu alla ohjeldamatu hinnatõus? Näiteks Tallinna Lihakombinaadi tavalised viinerid maksavad ühes kaupluses 10.50, teises 16.50. Kas see on turumajanduse eripära? Nagu öeldakse, kui ei taha, ära osta. Ent mingisugune hinnalagi peaks olema ja selle peab minu arvates kehtestama riik. Tänan!
T. Vähi
Vabariigi valitsus ei kavatse kehtestada viineritele fikseeritud müügihinda.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, sellega on esimene ring läbi. Algab teine ring. Genik Israeljan!
G. Israeljan
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud peaminister, ma saan aru, et teid piinati siin kaua, aga teie vastuseid ja informatsiooni kuulates ei ole kõik selge. Väga paljud inimesed tahavad vastust küsimusele, mille ma teile esitan. On arusaadav, et rahareformi puhul hinnad tõusevad. See on majandusseadus ja selle üle pole mõtet vaielda. Aga mis alusel suurendas valitsus makse, mis kinnitatakse ainult siin selles saalis? Teie vastasite, et seda olevat teinud rahareformi komitee, mis on selles saalis kinnitatud. Õige, aga ka valitsus kinnitati selles saalis. Kuid makse võib tõsta ikkagi ainult selle saali otsusega. Ja eriti teeb muret ettevõtetelt võetavate maksude tõstmine. Kui te arvate, et meie ettevõtted tuleb laiali ajada, siis võib seda teha teistsugusel, humaansemal viisil. Te tõstsite maksu 35%. See on juba piir ja ettevõtted lihtsalt lõpetavad tegevuse mõne kuu pärast. Kas see on teie majandusprogramm? Tänan!
Т. Vähi
Maksusid on tõstetud selleks, et saavutada eelarve tasakaal. Rahareformi komitee on teinud seda formaaljuriidiliselt õigesti, kuna Ülemnõukogu on rahareformi komiteele selle õiguse andnud.
Milleks tõsta? Kõigepealt selleks, et stabiliseerida rahanduse olukord. Me oleme kogu aeg rääkinud madalatest maksudest, aga me ei ole arvestanud, kui palju me varjatud inflatsiooniga maksustasime nii ettevõtteid kui ka tootjaid. Me tahame, et rahanduspoliitika oleks avalik, et kroon oleks stabiilne. Ja kui rääkida ettevõtete tulumaksust, siis niipea, kui me suudame ilma ettevõtte tulumaksuta tasakaalustada eelarve, vähendame kahtlemata ettevõtte tulumaksu või ka mingeid muid makse.
V. Lebedev
Lugupeetud hr. spiiker! Lugupeetud peaminister! Täna on ajalehes "Molodjož Estonii" avaldatud lühike artikkel "Isiklik automärk". Tsiteerin sealt ühe lause: "Ajutiselt Eestis elavatele isikutele ja kodakondsuseta isikutele antakse välja numbrimärgid, millel on kollasele foonile kantud numbrid."
Ma arvan, et kui me nii edasi läheme, siis jõuame kuusnurksete kollaste tähtedeni, kaheksanurksete valgete vene tähtedeni või punaste tähtedeni. Tahan sellega seoses meenutada üht näidet Skandinaaviast, kus paljud riigijuhid hakkasid ka kandma protesti märgiks kollaseid tähti. Aga ma ei küsi teilt, kas te panete oma auto külge kollase numbrimärgi. Öelge palun, kas see pole seotud sellega, et riigikassat hakkavad autoinspektorite abil täitma trahvid, mida võetakse inimestelt, kellel on kollase numbrimärgiga auto või mingi muu eristav kollane, valge või punane rinnamärk? Tänan!
T. Vähi
Selle kohta ma võin öelda, et kui praegune valitsus oma koosseisus astus Ülemnõukogu ette, siis me deklareerisime: Eesti Vabariigi Valitsus soovib, et Eesti Vabariigis oleksid normaalsed stabiilsed rahvussuhted. Me oleme täpselt samasugusel arvamusel ka praegu. Ilma rahvusprobleemide rahuliku lahendamiseta ei suuda me lahendada majandusküsimusi ega ühtegi teist küsimust. Ei ole planeeritud mingit rahvustunnuse järgi autode numbrimärkide andmist.
Küll aga on väga paljudes maades näiteks diplomaatide ja ajutiselt sissesõitnute autode numbrid teist värvi. See küsimus ei ole absoluutselt seotud mingisuguse vahe tegemisega rahvuste vahel, tegemist on lihtsalt ajutiselt sissesõitnutega, kaasa arvatud diplomaatilise korpuse esindajad, kes saavad teistmoodi numbrid. Minu teada on see ka Venemaal nii.
Kahtlemata peame kindlustama vaba valiku võimaluse kõikidele siin elavatele inimestele, täitma nende suhtes üldtunnustatud inimõiguste nõudeid. Kui me seda ei tee, siis jõuab meie Eesti Vabariigi poliitika varem või hiljem ummikusse.
U. Ugandi
Austatud spiiker! Lugupeetud peaminister! Seoses rahareformiga tuli selle varjus kaupade järsk hinnatõus enamikule rahvast siiski üllatusena ja tundus ka natuke alatuna, siit ka küsimus. Kas valitsusele on teada, et käibemaksu 8%-lise tõstmise varjus on hinnad kohati tõusnud 20, 40 ja 60%? Selle kohta on ka näiteid, mida pole mõtet siin ette lugeda. Mida on valitsus ette võtnud sellise olukorra likvideerimiseks? Tänan!
T. Vähi
Rahareformi läbiviimisel me lähtusime järgmistest printsiipidest. Kõigepealt fikseeritud Eesti krooni kurss konverteeritavate valuutade suhtes. Seoses sellega on tarvis nii hinnad kui ka palgad stabiliseerida maade tasemel, kus kasutatakse konverteeritavat valuutat, selles osas tehti I kvartalis väga palju tööd nii hindade kui palkade mastaapide muutmisel. Seda tööd ei saadud teha lõpuni, kuna puudus sularaha. Kahtlemata peame praegu ühelt poolt tegelema inflatsiooni peatamisega. Inflatsioon on seotud siseturul ka hindadega.
Teisest küljest ma siiski näen, et kui krooni ostujõu ekvivalendiks on Saksa mark või dollar, siis ka meie leiva, piima ja muud hinnad tõusevad ja stabiliseeruvad nende maade hindade struktuuri tasemele. See poliitika peab käima käsikäes palgapoliitikaga. Nii on ka kavandatud ja see poliitika lahendaks tõesti Eesti kaupade ja ressursside n.-ö. odava hinna eest väljavedamise. Aga seda pole võimalik teha ühe päeva jooksul. Kui me räägime palgapoliitikast, siis kui palgafond on külmutatud üheks kuuks, hakkavad palgad kuu aja pärast tõusma. Prognoosime nii hindade kui ka palkade tõusu, kusjuures me teeme seda nii, et ei langeks inimeste elatustase. Seda on võimalik teha muidugi sel juhul, kui me suudame säilitada tootmise.
I. Raig
Austatud peaminister, teie vastuses minu esimesele küsimusele sisaldus ainus uus mõte, mis seisnes selles, et ma sain teada, et ma pole kursis rahareformi komitee tegevusega. Huvitav küll, kuidas ma oleksin pidanud olema kursis rahareformi komitee tegevusega, kui see tegevus pidi olema ju salajane?
Kuid nüüd edasi eelarve juurde. Miks rahareformi komitee on otsustanud, et rahareformi peamiseks või üheks oluliseks eesmärgiks oli ka eelarve tasakaalustamine? Rahareformi komitee ja Eesti kroon tehti ju millegi muu jaoks, kui ainult eelarve tasakaalustamiseks. Kas valitsus tegeleb siis ainult n.-ö. aukude lappimisega teel, mida mööda me sõidame, või mõtleb ka uue tee rajamisele, uue turumajanduse alustele ja ettevõtlikkust stimuleeriva majandussüsteemi kehtestamisele, kogu majandusreformile kompleksselt või kavatsebki jätkata ainult aukude lappimist? Tänan!
T. Vähi
Meil on siiski olemas konkreetne programm ja konkreetse programmi täitmise juures me oleme arvestanud isegi hr. Raigi vastavaid ettepanekuid. Ma olen isegi lugenud teie kontseptsiooni läbi. Nii et aitäh ka teile abi eest!
P. Jermoškin
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud peaminister! Teie vastustest eelmistele küsimustele võib teha järelduse, et otsuse muuta käibemaksu ja tulumaksu suurust võttis vastu rahareformi komitee Eesti Vabariigi Valitsuse ettepanekul. Mul on järgmine küsimus: kas Eesti Vabariigi Valitsus sai seda ettepanekut tehes aru, et ta rikub Eesti Vabariigi seadusi? Kas ta tegi seda teadlikult? Tänan!
T. Vähi
Rahareformi komiteel ei tulnud tõesti pähe mõtet, et me rikume seadusi. Me oleme ka praegu arvamusel, et me ei ole rikkunud seadusi, vaid me oleme täpselt täitnud Eesti Vabariigi seadust rahareformi komitee moodustamise kohta, kaasa arvatud selle seaduse § 4.
Mis puutub maksude tõstmisse, siis ma veel kord ütlen, et see on nagu eelarve tegemine ikka, kompromissi küsimus. Ja arvatavasti eelarve arutamise juures me vaatame täpselt järele, kuidas on lood tulude ja kulude tasakaaluga.
H. Schotter
Lugupeetud hr. peaminister! Ma küsisin teilt esimese küsimuse rubla vahetuskursi kohta, õigemini rubla devalveerimise kohta rahavahetusprotsessi eel. Teadjamad kolleegid on öelnud, et see summa, mis vahetati, oli tunduvalt suurem, kui mina pakkusin, nimelt üks miljard, aga jäägu see selleks. Te hakkasite rääkima hoopis krooni ja Saksa marga kursist. Mina tahan sootuks seda väita, et eestimaalaste taskust võeti, kui mitte öelda, varastati, 200–400 miljonit rubla, aga jäägu see selleks. Need mõned miljardid rublad on praegu kõik Eesti Panga keldrites.
Ma esitan nüüd küsimuse hr. Liimi küsimuse jätkuna: miks oli siis vaja vahetada 500 miljonit Venemaa rubla 50 miljoni Eesti krooni vastu? Miks Venemaa ei võinud seda Eesti krooni osta näiteks dollarite, markade või mõne muu konverteeritava raha eest, mida Venemaa Keskpangal ikkagi peaks nii palju olema? Aitäh!
T. Vähi
Nagu ma teile juba ütlesin, on Venemaale pakutud, et ta võib Eesti krooni osta konverteeritava valuuta kaudu. Samuti oleme nõus seda tegema meile vajalike strateegiliste ressursside sissevedamise kaudu, näiteks kütuse katteks, mille eest Eesti Vabariik võiks kanda Venemaa arvele teatud hulga kroone, nagu me kokku lepime. Mis puutub kommertskrediiti 50 miljonit krooni ja 500 miljonit rubla, siis see oli ka üks täiendav variant.
A. Zõbin
Lugupeetud peaminister! Te arvatavasti võite saada teavet selle kohta, mida vabariigile, eriti maainimestele tähendasid Peterburi turud. Seoses oma valuuta ja eriti sissesõidumaksu kehtestamisega dollarites Eesti poolt, on ka Venemaa lubanud kehtestada sissesõidumaksu dollarites. Milliseid abinõusid on valitsus rakendanud selleks, et maainimesed saaksid käia Peterburi turul? Sellest peaks minu arvates olema huvitatud ka vabariik. Näiteks, kui ma Pihkvasse sõitsin, siis minult võeti raha, aga öeldi, et lätlastelt ei võeta, sest Läti pole sellist maksu kehtestanud.
T. Vähi
Siin ilmselt on küsimus viisamaksudest. Eestis on alates 1. juulist sisse viidud viisarežiim. Juba praegu, kui viisarežiimi kehtestamisest on möödas ainult mõned päevad, oleme arvamusel, et see on kindlasti oluline meetod, kuidas Eestis vähendada kuritegevust, eriti just sissetulnud maffiate tegevust. Ka ajalehes on toodud numbreid, kui palju viisata sissesõitjaid on piiril peatatud ja tagasi saadetud. Samuti on väga palju inimesi, kes on sisemaal kinni peetud, kaasa arvatud valuutaga ebaseaduslike tehingute tegijad. Nad on saadetud Eestist välja.
Väljasaatmise juures läheb nimi ka kartoteeki ja järgmine kord neid sisse ei lasta.
Viisasüsteemi rakendamine piiril on kahtlemata hädavajalik. Sealjuures on antud väga suured soodustused perekonnaliikmetele, millest te juba ka rääkisite. Samuti näeme ette maksusoodustusi pikaajalise viisa saamise puhul. Seda rakendatakse näiteks mõnede ettevõtete suhtes, mis on otseselt seotud Eesti ettevõtetega või vastupidi.
Viisasüsteemi rakendamine on riikidevaheline kokkulepe ja enne viisasüsteemi sisseviimist informeerisime sellest vastava noodiga Venemaa välisministeeriumi, aga sel teemal meiega läbi rääkima nad eriti ei kippunud. Ma usun, et nüüd on võimalik ka nendega pariteetselt kogu see viisasüsteem paika panna. Esialgu nad lihtsalt ignoreerisid meie ettepanekut.
Eesti kaupade müük Peterburi turul. Eesti valitsuse poolt on absoluutselt kvoteerimata põllumajandussaaduste ja kõikide muude kaupade väljaviimine nii itta kui läände, kui ka teistesse ilmakaartesse. Nad müüvad seal rublade eest. Kahtlemata peab kokku leppima, et neil Peterburist rublade eest ostetud kaupu lubataks samuti tuua Eestisse. Kahjuks on Venemaa rakendanud viimasel ajal blokaadipoliitikat, tõstes veel kord ekspordimakse ja kehtestades alates 1. juunist isegi impordimaksud. Impordimakse sisseveetavatele põllumajandussaadustele ja toidukaupadele Venemaa siiski ei ole kehtestanud.
Juhataja
Suur tänu! Ma loodan, et tulevad viimased küsijad. Vaadake vahepeal ka kella. Tõnis Mets!
T. Mets
Lugupeetud hr. peaminister! Krooni stabiliseerimiseks on vaja eelarve tasakaalustatust. Praegu me otsime kõikvõimalikke vahendeid eelarve tasakaalustamiseks. Samas oleme kahe silma vahele jätnud alkoholi. Me teame seda, et võime käia läbi terve hulga maapoode alevites ja linnades, kuid peaaegu mitte kuskil alkoholi ei ole. Tähendab sellega me oleme tekitanud riigi eelarvele kahju kümnete miljonite kroonide ulatuses. Öelge, kes on ikka selle väärpoliitika välja kujundanud? Toome sisse Venemaalt, toome igalt poolt mujalt ja samas ise oma riigi ja rahva käest raha ei taha. Kas teie peaministrina olete valmis tingimatult ja kiirelt likvideerima selle majandusele ülimalt kahjuliku olukorra?
T. Vähi
Eesti Vabariigi Valitsuse III kvartali tööplaanis on riigi monopoli kehtestamine alkoholile, tubakale ja mänguautomaatide teenustele. Muuseas, selle teenuse taga on päris suured summad.
J. Liim
Austatud peaminister! Ma ei saanud eelmisel korral vastust, seepärast ma küsin veel kord. Kas sissekirjutatud ohvitseridele vahetatud raha on nende 500 miljoni rubla sees või on see veel eraldi summa? Kui eraldi, siis kui suur see summa on? Tänan!
T. Vähi
Raha vahetati kõikidele Eestis elavatele alalistele elanikele. Mis puutub ohvitseridesse, siis kui ohvitserid olid alatiste elanike kategoorias, said nad raha vahetada, kui nad ei olnud, siis polnud neid ka nimekirjadesse kantud ja nad ei saanud oma raha ümber vahetada.
V. Pohla
Lugupeetud hr. peaminister! Teie üle-eelmine vastus ajendas mind esitama küsimust. Miks on siiski nii pikalt oodatud alkoholile monopoli kehtestamisega? Nüüd te ütlete, et III kvartalis kehtestatakse. Miks ei tehta seda hommepäev, kui me otsime meeleheitlikult raha ja tõstame makse? Miks riik selle mööda laseb? Me kaotame päevas võib-olla miljoneid. Monopoli võiks kehtestada ju hommepäev! Mis takistab seda tegemast? Tänan!
T. Vähi
Ettevalmistustöö on siiski tarvis läbi viia. See võtab teatud aja ja praegu ongi III kvartal. Nii et eks me sellega juba homme hakkamegi tegelema.
Juhataja
Suur tänu, hr. peaminister. Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
T. Vähi
Ma tänan lugupeetud Ülemnõukogu, hr. spiikrit ja saadikuid meeldiva võimaluse eest vestelda teiega rahareformist! Ma tahaksin öelda, et formaaljuriidiliselt oleme täpselt juhindunud Eesti Vabariigi seadusest rahareformi komitee moodustamise kohta. Veel kord tahan öelda, et sisulise otsuse tegemise juures on eelarve alati kompromiss ja ma loodan, et eelarve koostamise juures vaadatakse tulude ja kulude poolt. Kui leitakse radikaalsed võimalused kulude poolel kohe kokku hoida, nii et eelarve jääks tasakaalu ja me ei peaks minema uude inflatsioonikeerisesse, siis ma olen muidugi väga tänulik selle leidjale.
Ka tahaksin pöörduda lugupeetud Ülemnõukogu saadikute poole, selgitamaks üht põhimõttelist seisukohta. Momendi rahanduspoliitikat on toetanud rahvusvahelised finantsorganisatsioonid, meile on lubatud väga suurt toetusabi. Kui need otsused lükatakse tagasi või tühistatakse, siis ma kardan, et loodetud abi jääb meil saamata, kusjuures sel juhul on meil tõesti ees väga raske ja väljakannatamatu talv. Ma palun kõikidel seda arvestada, et lisaks valimiskampaaniale, populistlikule väikeste maksude taotlemisele, peame reaalselt ette kujutama, kuidas üle elada järgmine talv. Aitäh teile veel kord!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, õhtune istung algab täpselt kell 18.


ÕHTUNE ISTUNG


Juhataja
Asugem töökohtadele, istungjärk jätkub! Alustame õhtust istungit ja kontrollime kohalolekut.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 68 rahvasaadikut, puudub 29.
Enne päevakorra juurde minekut palun kõnetooli valitsuse esindaja, pr. Krista Kilveti!
K. Kilvet
Austatud juhatus! Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Kuna 7. juuli hommikusel istungil lükati tagasi Eesti Vabariigi mootorikütuse aktsiisiseaduse eelnõu ja sellega viidi tasakaalust välja 1992. aasta riigieelarve II poolaasta projekt, siis sellega seoses võtab Eesti Vabariigi Valitsus tagasi 6. juulil teile esitatud projekti Eesti Vabariigi 1992. aasta riigieelarve II poolaasta plaani kohta ja on sunnitud viima nimetatud eelarve projekti uuesti tasakaalu. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Juhatus peab nõu, kuid on alust arvata, et nüüd vahepeal läheb Ülemnõukogu puhkusele ja tuleb kas järgnevale erakorralisele istungjärgule eelarvet arutama või tehakse seda korralisel istungjärgul. Kuid juhatus peab nõu.
Kolleegid! Juhatus palub täiendada käesoleva istungi päevakorda ühe seaduseelnõu arutamisega. Jutt on Vabariigi Presidendi valimise seaduse eelnõust.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungi päevakorda ühe päevakorrapunktiga, kus arutusele tuleks Vabariigi Presidendi valimise seadus?
Selle ettepaneku poolt on 52 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 2 jäid erapooletuks. Päevakorda täiendatakse.


Eesti Vabariigi seaduse "Süümevande andmise korra kohta" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja alustame Ülemnõukogu liikme, õigemini kollektiivi juhi Ülle Aaskivi poolt esitatud Eesti Vabariigi seaduse "Süümevande andmise korra kohta" eelnõu teise lugemisega. Autorite poolt ma palun ettekandeks kõnetooli kolleeg Liia Hänni.
L. Hänni
Austatud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Vastavalt põhiseaduse rakendamise seadusele tuleb Ülemnõukogul enne Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste väljakuulutamist vastu võtta süümevande andmise kord. Sellise eelnõu esitas meile pr. Ülle Aaskivi, kes täna kahjuks ei saa seda eelnõu siin teile esitada ja volitas mind seda tegema.
Eelnõu võeti Ülemnõukogus menetlusse kiireloomulisena ja juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. Eelnõu esimene lugemine toimus 17. juunil Ülemnõukogu 77. istungjärgul ja nende materjalide hulgas peaks teil olema ka eelnõu tekst.
Eelnõu kohta on laekunud mõningad parandusettepanekud, mis on teile välja jagatud tabelitena. Need parandusettepanekud on koos autori esindajaga läbi arutatud ka juhtivkomisjonis ja lubage nüüd, et ma tutvustan teile nii autoripoolset kui ka komisjoni seisukohta.
Kõigepealt § 1 kohta on hr. Peet Kask teinud ettepaneku lisada sellele paragrahvile teine lõik, mille mõtteks on täpsustada, millist tegevust eitatakse süümevande andmisega. Siin tuleb öelda, et kuna süümevande tekst on fikseeritud põhiseaduse rakendamise seaduses ja on sellisena kinnitatud rahva poolt, siis tõlgenduse andmine vandetekstile ei peaks olema käesoleva seaduse ülesanne, küll aga peaksid konkreetsed tõlgenduse küsimused selguma kohtupraktika tulemusena ja sellest tulenevalt ei saa hr. Peet Kase ettepanekut toetada ja § 1 jääb selliseks, nagu ta oli esialgses eelnõus.
Hr. Eldur Parder on teinud ettepaneku muuta vande teksti. Kahjuks ei saa ka seda ettepanekut arvestada, kuna vande tekst on praegu kinnitatud rahvahääletusega ja on sellisena sätestatud rakendamise seaduses. Seda teksti oleks võimalik muuta ainult sel teel, et muuta põhiseaduse rakendamise seadust, mida saab teha ainult põhiseaduse muutmiseks ettenähtud korras.
Hr. Peet Kaselt on veel teine ettepanek: jätta § 2 teine lõige välja. See lõige sätestab, et süümevande andmise kohta tehakse vastav sissekanne isiku tööraamatusse. Kuna tööraamatu kui dokumendi staatus ei ole päriselt selge ja antud küsimus on oma olemuselt rohkem tehniline, siis võib selle ettepanekuga nõustuda. Seega jääks § 2 ühelõikeliseks.
Hr. Anti Kõo on teinud ettepaneku § 9 suhtes. See ettepanek on redaktsiooniline ja seisneb selles, et asendada sõna "avaldajal" sõnaga "vaidlustajal". See on tõesti parem redaktsioon. Seda võib toetada ja veelgi täpsustada ning kasutada terminit "süümevande vaidlustajal", nii et § 9 redaktsioon on seega muutunud ja vastav lause kõlab nii: "Tõendamise kohustus lasub süümevande vaidlustajal."
Hr. Kask on teinud ettepaneku ka § 9 kohta, mille mõte on selles, et süümevande rikkuja peab maksma rahatrahvi. Põhiseaduse rakendamise seaduse kohaselt on süümevande rikkumise korral siiski ette nähtud ainult isiku vabastamine vastavalt ametikohalt, mitte aga mingeid muid sanktsioone. Ja kuna lähtealuseks tuleks siiski võtta põhiseaduse rakendamise seadus, siis nende lisasanktsioonide kehtestamine praeguse seadusega ei oleks õige. Seega ei ole hr. Kase ettepanekut võimalik arvestada.
§ 10 osas on hr. Ahti Kõol ettepanek jätta sellest paragrahvist välja 2. lõige, mis kohustas kohut algatama süüasja, kriminaalmenetlust, kui ajakirjanduses avaldatakse süümevande vaidlustamise kohta informatsiooni enne kohtuotsuse jõustumist. Selle lõigu ärajätmine on põhjendatud sellega, et süümevande vaidlustamine enne, kui kohus on oma otsuse langetanud, võib seda klassifitseerida kui inimese laimu, aga ka kui massiteabevahendi vastutava töötaja poolt oma volituste ületamist. Mõlemal juhul saab protsessi algatada kas tsiviil- või kriminaalkorras, ilma et sellist kohustust eraldi kohtule oleks vaja käesoleva seadusega sätestada. Nii et ettepanek on jätta § 10 ühelõikeliseks.
Tulenevalt sellest, et § 2-st jäi ära 2. lõige, mille kohaselt tuleks süümevande andmise kohta teha sissekanne tööraamatusse, muutub veidi ka § 8 redaktsioon, kust jääb samuti ära see mõte, et ametikoha taotlemisel peaks esitama tööraamatu. Võib esitada teatise, millest lähtub, et süümevanne on juba antud.
Sellised on kõik need ettepanekud, mis on laekunud käesoleva eelnõu kohta. Neid ei ole eriti palju, sisulisi oli nendest vahest kaks: § 2 2. lõike ja § 10 2. lõike ärajätmine. Autoripoolne seisukoht on, et selliste parandustega võiks süümevande andmise seaduse teisel lugemisel vastu võtta. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Aleksei Zõbin!
A. Zõbin
Lugupeetud ettekandja! Nagu ma aru saan, peab see, kes vaidlustab vandega kinnitatu õigsuse, pöörduma kohtu poole ja kohus peab otsustama, kas vandega kinnitatu vastab tõele. Kohtu poole võib pöörduda enne registreerimise lõppu. Kuidas jääb mingile ametikohale pretendeerijate registreerimise tähtaegadega? Kas kehtestatakse vaidlustatavate dokumentide esitamise tähtajad? Kui asi kohtuse antakse, siis võib ju juhtuda, et inimesel pole võimalik kandideerida.
L. Hänni
Süümevande vaidlustamine kohtus ei tähenda iseenesest veel seda, et inimene ei saa kandideerida. Kandideerimise õigus võetakse temalt ära sel juhul, kui kohus on tõestanud, et süümevandega kinnitatu ei vasta tõele. Nii et iseenesest fakt, et kohtumenetlus on algatatud, ei tähenda veel midagi. Ainult jõustunud kohtuotsus saab olla selleks aluseks, mille põhjal kandidaat kõrvaldatakse nimekirjast.
E. Leisson
Lugupeetud hr. spiiker! Lugupeetud pr. Hänni! Kas te ei põhjendaks, miks komisjon ja autor on valevande andmise eest vastutamise vastu. Seda ei sätesta mingi koodeks. Vanne on sellisel juhul n.-ö. varrukast võtta: annan vande, kohus arutab ja tulemuseks on null. Minu meelest on valevandumine nii kõrgete ametiisikute loendis täiesti lubamatu ja peaks olema ka karistatav. Tänan!
L. Hänni
Hr. Leisson, seda probleemi ei arutanud sisuliselt õiguskomisjon ega püstitanud sellisena ka autor, sest see on selgeks räägitud põhiseaduse rakendamise seaduses. Siin ei ole sätestatud muud vastutust kui isiku vabastamine vastavalt ametikohalt või kõrvaldamine kandidaatide nimekirjast. Seda põhimõtet, mis on praeguseks saanud rahvahääletusel seaduse jõu, uuesti ümber rääkima hakata ei ole vist otstarbekas.
J. Lippmaa
Hea kolleeg! Mis mõte on § 10 esimesel lausel, kui teine lause välja langeb? Hiljuti oli toodud ühes lehes meie kolleegide nimekiri, kes kõik ühel hääletusel hääletasid ühtemoodi. See ei meeldinud tolle artikli autorile ja ta nimetas neid KGB agentideks. Keegi ei arvanud, et see tõsi on. Samas me teame möödanikust, mis oli näiteks selle Watergate'i looga kokku soperdatud. Mina leian, et § 10 teist lauset on vaja sellepärast, et kohus ise algatab niisuguse laimava informatsiooni avaldamise puhul menetluse selle laimaja kohta. Laimataval pole ju kerge alustada seda protsessi.
Juhataja
Jaan Lippmaa, milline on teie küsimus?
J. Lippmaa
Nüüd mina küsin: kuidas saab laimatav ennast kaitsta, kui tegelikult laimuga – küsige ise juristide käest – on asi üsna keeruline? Kuidas saab inimene end kaitsta ja kandideerida, kui tema kohta avaldatakse artikkel, et ta on KGB agent? Mina pean seda § 10 teist lõiget vajalikuks. Mis mõte on sellel esimesel lausel, kui teist lauset ei ole? Kuidas saab tavaline inimene ennast kaitsta niisuguste avalduste vastu?
L. Hänni
Ennast kaitsta saab siiski ainult kohtu kaudu. Ja igal inimesel, kelle au ja väärikust on haavatud, on praegu jõustunud põhiseaduse alusel õigus kohtu poole pöörduda. § 10 2. lõike ärajätmine ei välista seda, et ka kohus võib algatada selle kriminaalmenetluse praegu kehtivate seaduste alusel. 2. lõige jäeti ära hr. Ahti Kõo ettepanekul, ta võib ise seda põhjendada, aga minu meelest ei sisalda § 10 2. lõige mõnes mõttes midagi uut. Ka praegu kehtivate seaduste alusel on võimalik kohtumenetlust alustada nii kohtul kui ka inimesel, kes tunneb, et teda on solvatud ja tema väärikust haavatud.
Juhataja
Suur tänu, Liia Hänni, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
L. Hänni
Aitäh!
Juhataja
Juhtivkomisjoni nimel palun kõnetooli kaasettekannet esitama hr. Tõnu Antoni!
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon on arutatavat seaduseelnõu käsitlenud kahel korral, 9. juunil ja tänasel istungil. Teatan õiguskomisjoni toetusest käesolevale eelnõule ja edastan õiguskomisjoni seisukohti laekunud kriitiliste märkuste ja ettepanekute suhtes. Kolleeg Liia Hänni tegi teile teatavaks õiguskomisjoni seisukohad, mis on teile ka kirjalikult esitatud. Lähtudes õiguskomisjoni 9. juuni ja tänasest otsustest teen kolleegidele ettepaneku arutatav seaduseelnõu täna teisel lugemisel vastu võtta.
Juhataja
Suur tänu, rahvasaadikutel küsimusi ei ole. Tänan!
Kolleegid, ma värskendaksin teie mälu, enne kui me alustame läbirääkimisi. Me arutame seda seaduseelnõu kiireloomulisena, põhjalik arutelu oli esimesel lugemisel. Parandusettepanekud on juba laekunud ja rohkem parandusettepanekuid ei oota. Nii et ma vabandan pealetükkiva nõuande pärast, aga mõtet on sõna võtta ainult selleks, et kaitsta oma parandusettepanekut või leida teiste omi või kutsuda üles kas poolt või vastu hääletama. Teksti muutmise ettepanekuid rohkem teha ei ole võimalik. Aleksei Zõbin!
A. Zõbin
Lugupeetud härrad! Ma mäletan, kuidas võeti dokumente vastu enne referendumit. Ma kutsusin kõiki üles, et maksimaalne hulk küsimusi lahendataks selles saalis. Näiteks need inimesed, kellega ma rääkisin, ei olnud enne referendumile minekut neid dokumente läbi lugenud. Ma ütlen, et referendum viidi läbi valesti.
Mis puutub vandetõotusse, siis see kõlab minu arvates teravalt, inetult. Püha isa läks saalist välja, aga seoses sellega tuli mulle meelde, et kristlike seaduste kohaselt peab inimene kirikusse minnes end algusest peale patuseks, naised on aga sünnist saadik patused, õigeusu seaduste järgi ei tohi nad altari juurde minna. Nad lähevad pihile, pidades end patusteks. Siin aga sunnitakse inimest vanduma, et ta on kõige parem.
Täna õhtusele istungile tulles teadsin, et hakatakse seda küsimust arutama. Tean, et mõned kõrgemalseisvad isikud NLKP Keskkomitees olid rohkem seotud KGB-ga, kuid oma staatuse tõttu ei saanud nad olla agendid ega kaastöötajad. Vabandage, ma ei taha süüdistada Rüütlit või veel kedagi. Ent Rüütel oleks nagu puhas pärast selle vandetõotuse andmist, mõni tavaline ametnik aga, kes teda valib, võib tõepoolest osutuda mingil moel seotuks selle komiteega. Tekib vastuolu, võrreldamatus.
Mulle näib, et arvatavasti oleks õigem lasta kohtul otsustada inimese tegude üle ja vastutust tuleb kanda individuaalselt, mitte hulgaviisi. See sarnaneb mõnevõrra sõjalistele repressioonidele, mida rakendati näiteks juutide suhtes. See on üks samm, aga võib ju olla ka teine: panna kõik need inimesed okastraadi taha või veel midagi taolist. See on inimeste jaotamine ühesugusteks ja teistsugusteks. Seepärast tekitab selle vandetõotuse tekst meelehärmi.
Vandetõotuses ei ole iseenesest midagi halba, ka sõjaväelased annavad vandetõotuse. See tähendab, et inimene võtab endale kohustuse teenida rahvast. Aga kuidas saab aus, kohusetruu inimene öelda, et ta on teinud kõik õigesti. Inimesed kalduvad kahtlema minevikus, selles, et nad tegid kõik nii nagu vaja. Ma ei ole selle vandetõotusega rahul.
Vestlesin hiljuti ühe Itaalia Kommunistliku Partei sekretäriga. Meie pseudodemokraadid taotlesid, et kommunistid tuleks peaaegu et tükkideks kiskuda. Tema aga ütles, et Mussolini ajal olid nad kõik fašistid, nüüd aga on teistsugused. Inimene käitub mõnikord nagu tavaline väikekodanlane. Sellisel juhul ei ole õige pidada teda kindlalt kurjategijaks, kui tal pole vastavat templit. Hiljuti kirjutati näiteks ajalehes, et endine välisministeeriumi töötaja ruttas Eesti Kodanike Komiteele vandetõotust andma. See ei ole soliidne! Tänan!
P. Kask
Austatud hr. juhataja! Ma palun hääletusele panna ka oma esimese ettepaneku, mille juhtivkomisjon tagasi lükkas. Tahaksin kolleegidele ka selgitada, milleks see ettepanek on tehtud.
Minu arvates inimene, kes läheb midagi vanduma, peab teadma, mida ta vannub. Järelikult piirid selle vahel, kes on agent ja kes ei ole, peavad olema defineeritud enne seda, kui ta vande annab. Aga mitte pärast, et eks kohtupraktika käigus selgu, mida see vanne tähendab. See on peaaegu sama, kui sundida inimest midagi vanduma võõrkeeles, tekstis, mida inimene ei mõista, ja öelda, et küll sa pärast teada saad, mida sa vandusid. Ma meelsasti võtaksin oma ettepaneku tagasi, kui keegi esitaks mõne parema definitsiooni. Asi ei ole nendes inimestes, kellel ei ole KGB-ga üldse mingisuguseid kokkupuutepunkte olnud. Aga väga paljudel meist on ja minnes seda vannet andma, tahavad kõik sellised inimesed teada, kus on piirid, kas nad võivad vanduda või mitte. Seepärast ma palun panna ettepanek hääletusele.
Juhataja
Suur tänu, pannakse. Pavel Grigorjev!
P. Grigorjev
Tere õhtust! Tahan repliigi korras öelda, et ka mina olen nende pioneeritõotuste või ustavusvannete andmise vastu. Aga on ju olemas maailma praktika, kui antakse vandetõotus, käsi piiblil või põhiseadusel. Kui see oleks hästi läbimõeldud protseduur ja kõik riigiametnikud, kellele me tahame selle arusaamatu vandetõotuse peale suruda, tõotaksid jumala palge ees või kui nad jumalat ei usu, siis oma südametunnistuse ees, käsi põhiseadusel, siis oleks see ausam ja ilusam. Tänan!
A. Junti
Juhtus nii, et ma hilinesin õiguskomisjoni koosolekule ja just sel hetkel, kui ma saabusin, arutati Peet Kase parandust. Lugedes praegu arvu 7, mis näitab üksmeelselt hääletanuid, ja tuletades meelde komisjonis kohalolnud liikmete arvu, siis ma vaatan, et ka mina olen sattunud nende üksmeelselt hääletanute hulka. Ma tahan teatada, et ma ei ole selle põhiteksti poolt, vaid toetan Peet Kase parandust. Palun niisugune märkus teatavaks võtta. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Teeme paranduse. Toetab 6. Anti Kõo!
A. Kõo
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma pean vajalikuks selgitada lisaks pr. Hänni poolt täpselt ja üksikasjalikult öeldule veidi oma täiendusettepanekut. § 10 1. lõige sätestab keelu informatsiooni avaldamise kohta. Kui selline keeld on seaduse tekstis sees, siis me võime öelda, et selle keelu rikkumine on mõeldav ametialase kuriteona, näiteks ametiseisundi kuritarvitamisena kriminaalseadustiku § 161 järgi ja selle eest võib võtta kriminaalvastutusele. Praeguses eelnõu tekstis soovitakse see kriminaalmenetluse algatamise kohustus panna kohtule. See kohustus on kohtul kriminaalprotsessi koodeksi kohaselt niikuinii. Teatavasti kriminaalprotsessi koodeksi järgi peab kohus algatama kriminaalasja alati, kui kellegi käitumises ilmnevad kriminaalkuriteo tunnused. Seega ma ei pea siin selle kordamist vajalikuks. Õiguskomisjon ja autor nõustusid minuga. Aitäh!
N. Aksinin
Olen solidaarne kolleeg Grigorjeviga! Ja tahaksin rõhutada, et vandetõotus on alati tulevikku suunatud ustavustõotus olemasolevale kodumaale. Ja kui ma õigustan ennast, et ma pole kusagil olnud, ei ole olnud KGB-s ja ei ole varastanud, siis võib jõuda absurdini. Kas see pole naeruväärt? Tänan!
M. Lauristin
Lugupeetud kolleeg! Mind sundis sõna võtma hea sõbra Peet Kase ettepanek ja see mure, mis ta väljendas. Ma tahaksin sellega seoses öelda, et kui seda süümevande teksti assamblees arutati, siis ma arvan, et niisugune põhiline mõte oli seotud ikkagi sellega, et ta tõesti oleks süümevanne. See tähendab, et igaüks teeks ise kõigepealt iseendaga need asjad niivõrd klaariks, et tunneb end valmis olevat vannet andma.
Mis puutub aga sellesse, et siin on öeldud "vabatahtlikult" või "tasu eest" jne., siis me võime oletada, et suur enamus tegi seda hirmust, aga kas miski, mis on tehtud hirmust, on vabatahtlik? Kas hirmust vabanemine on tasu? Me jõuame ikkagi individuaalsete juhtumiteni, nende arutamiseni ja seda saab teha siiski ainult kohus. Me ei saa siin iialgi tuua täielikumat motiivide loendit, mis inimest n.-ö. vabastaks oma süümest ja annaks talle mingid garantiid. Paratamatult, kui on tegemist süümevandega, on süüme iseendast juba moraalne kategooria. Me ei saa siin anda täielikke loendeid.
Juhataja
Suur tänu! Kas on veel sõnasoovijaid-kõnepidajaid? Kas lõpetame läbirääkimised? Selles päevakorrapunktis pole kohaloleku kontrolli olnud.
Kontrollime, palju meid on. Kohaloleku kontroll! Kohal on 68 rahvasaadikut, puudub 29.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käesoleva päevakorrapunkti üle?
Selle ettepaneku poolt on 57 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, üks jäi erapooletuks. Läbirääkimised lõpetatakse.
Kas Liia Hänni soovib lõppsõna?
L. Hänni
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Äsja kuuldud sõnavõttudest selgus, et osa meie kolleege kahtleb endiselt süümevande otstarbekuses. See on probleem, mille juurde me enam tagasi tulema ei peaks. Süümevanne tähendab seda, et inimene ise vastutab oma tegevuse eest, et ta ise on kõrgeim kohtunik oma südametunnistuse ees.
Enim vaidlusi tekitab võib-olla tõesti § 1 2. lõike lisamine, nagu seda pani ette hr. Peet Kask, et täpsustada milliseid tegevusi eitatakse süümevandega. Kui te aga loete läbi hr. Peet Kase parandusettepaneku, kas teile siis saab selgemaks, millised need tegevused on? Ma arvan, et siin tekib veel hulgaliselt küsimusi. Näiteks kas või selline küsimus, mis vahe on sõnadel "vabatahtlikult" ja "omal soovil" jne. Siiski oleks vahest õigem, kui me jätame siin kohtule oma sõna öelda. Kohus kui oluline õigusriigi komponent peab saama samuti oma rolli, oma koha Eesti riigis. Seetõttu oleks minul tungiv palve jätta § 1 see 2. lõige siiski lisamata, sest see ei lihtsusta olukorda, pigem teeb selle veelgi keerulisemaks. Tekib ju küsimus, kas see loetelu, mille me § 11 lõikes 2 annaksime, oleks ammendav või mitte. See raskendaks kohtute tegevust. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu!
Tõnu Anton, mul on selline ettepanek, et me koos sinu lõppsõnaga hääletame läbi ka parandusettepanekud, kuid fraktsioon palub vaheaega 4 minutiks.
V a h e a e g


Juhataja
Kolleegid, vaheaeg on läbi! Asugem töökohtadele!
Kohaloleku kontroll! Kohal on 69 rahvasaadikut, puudub 28.
Ma palun nüüd kõnetooli Tõnu Antoni. Mõlemad ettekandjad on parandusettepanekuid juba sisuliselt käsitlenud, aga me värskendame mälu ning juhtivkomisjon kordab üle, mida ta toetab ja mida ei toeta.
T. Anton
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Ilmselt ei ole vaja veel kord ette kanda parandusettepanekuid, mis on teile esitatud kirjalikult. Nendest parandusettepanekutest tuleks kindlasti hääletada esimest, mille esitas kolleg Peet Kask, ja viiendat, mille esitas kolleeg Johannes Kass. Teisi ettepanekuid tuleks hääletada juhul, kui keegi taotleb nende hääletamist.
Kui lugupeetud spiiker lubab, siis me võiksime alustada §-st 1, mille kohta on laekunud kolleeg Peet Kaselt ettepanek. Parandusettepanekute ülevaatesse on kirjutatud, et komisjon üksmeelselt nimetatud ettepanekut ei toeta ja seda ei ole toetanud ka autor. Ma saan teieni tuua väheveenva, kuid vahest kõige tähtsama argumendi, millest juhindus õiguskomisjon. Õiguskomisjon asus seisukohale, et vande tekst pärineb rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse rakendamise seadusest ja kui Ülemnõukogu seda laiendavalt või kitsendavalt tõlgendaks, lisaks see ainult täiendavaid probleeme, aga ei lahendaks neid. Tõepoolest, meid ootab ees üsna valuline ja võimalik, et paljuski vastuoluline periood. Periood, kus eeskätt kohtud määravad selle, milline on vande sisu.
Juhataja
Suur tänu! Paneme siis kõigepealt kolleeg Peet Kase esimese parandusettepaneku hääletusele. Kas kõigile on parandusettepaneku sisu mõistetav? Kommentaarid on ära kuulatud.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on Peet Kase esimese parandusettepaneku poolt? Komisjon seda ei toeta ja autor ka ei toeta.
Selle ettepaneku poolt on 27 rahvasaadikut, vastu on 28, erapooletuks jäi 4. See ettepanek ei leidnud toetust.
Küsime nüüd üle koos Tõnu Antoniga, kas nõutakse Eldur Parderi parandusettepaneku hääletusele panekut? Eldur Parder!
E. Parder
Lugupeetud juhataja ja ettekandja! Kui sellest oleks kasu, ma tahaksin, et see läheks hääletusele. Aga kui sellest kasu ei ole ja lisandub täiendavaid asjaolusid, nagu hr. Tõnu Anton ütles, siis ei ole mõtet. Seda on vaja reaalselt võtta.
Juhataja
Kasu kohta on raske midagi öelda, kolleeg, aga ettepanek on vastuolus põhiseaduse rakendamise seadusega. Seega teeb ta pigem kahju.
E. Parder
Sellisel juhul võtan oma ettepaneku tagasi.
Juhataja
Aitäh! Peet Kase teise ettepanekuga on kõik pooled nõustunud. Kas keegi saalist nõuab läbihääletamist? Ei nõua.
Ahti Kõo esimese parandusettepanekuga ka probleeme ei ole. Kas keegi saalist nõuab läbihääletamist? Ei nõua. Aitäh!
Ja nüüd Johannes Kass soovib, et me selle läbi hääletaksime. Nii, paneme siis hääletusele.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Kui hr. spiiker lubab, ma siiski ütleksin kommentaariks mõne sõna.
Juhataja
Muidugi, loomulikult!
T. Anton
Kui te mäletate, siis eelnõu autor juhtis tähelepanu sellele, et kolleeg Johannes Kassi ettepanek on võimalikus vastuolus põhiseaduse rakendamise seadusega. Et meil oleks kergem hääletada, ma loeksin põhiseaduse rakendamise seadusest vastava sätte teile ette. Tegemist on nimetatud seaduse § 6 2. lõikega. Tekst on järgmine: "Kui kohus tuvastab, et süümevandega kinnitatu ei vasta tõele, kõrvaldatakse kandidaat valimisnimekirjast või tühistatakse tema mandaat või isikut ei nimetata käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud ametikohale või vabastatakse isik vastavalt ametikohalt." Õiguskomisjon on seisukohal, et teile etteloetud § 6 lõige 2 sisu õiguslike järelmite osas on ammendav ja ei pea otstarbekohaseks süümevande andmise seaduses laiendada rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse rakendamise seadust. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Johannes Kassi ettepanek on kõigile mõistetav ja juhtivkomisjoni seisukoht on teada. Panen ettepaneku hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on Johannes Kassi parandusettepaneku poolt?
Selle ettepaneku poolt on 11 rahvasaadikut, vastu on 39, erapooletuid 5. Johannes Kassi parandusettepanek ei leidnud toetust.
Ahti Kõo teine parandusettepanek on rahuldanud kõiki osapooli. Võib-olla keegi saalist nõuab selle läbihääletamist? Jaan Lippmaa!
J. Lippmaa
Ma vabandan kolleegide ees niisuguse jonnakuse pärast, aga ma olen peaaegu kindel, et suur osa kandideerijaist hakkab valijatele selgeks tegema, et nad ei ole kahe küüruga kaamelid. Seepärast ma palun ettepanekut siiski hääletada.
Juhataja
Selge!
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Ahti Kõo teise parandusettepaneku poolt? Autorid on nõus ja juhtivkomisjon toetab. Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 39 rahvasaadikut, vastu on 3, erapooletuid 9. Ka täiskogu toetab Ahti Kõo parandusettepanekut.
Kolleegid, ega kellegi parandusettepanekut ei ole unustatud? Juhtivkomisjon ja autor tegid ettepaneku seadus teisel lugemisel vastu võtta. Kutsume kõik rahvasaadikud saali. Arvo Junti!
A. Junti
Lugupeetud juhataja, keskfraktsiooni nimel palun enne lõpphääletust 4 minutit vaheaega.
Juhataja
Vaheaeg 4 minutit.
V a h e a e g


Juhataja
Kolleegid, vaheaeg on lõppenud, asugem töökohtadele! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 70 rahvasaadikut, puudub 27.
Saadikurühm "Kodanikuleppimus" nõuab kolmandat lugemist. Tõnu Anton, milline on juhtivkomisjoni seisukoht, kas taotleme teise lugemise lõpetamist?
T. Anton
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Praeguses situatsioonis ei ole mul õiguskomisjoni esimehena kuidagi võimalik õiguskomisjoni seisukohta väljendada. Pidades arutatavat küsimust ülioluliseks, palun ma lugupeetud spiikril ja kolleegidel võimaldada õiguskomisjonil koguneda 5 minutiks komisjoni istungile.
Juhataja
Muidugi võidakse minu otsust vaidlustada, kuid ma riskin. Vaheaeg 5 minutit.
V a h e a e g


Juhataja
Kolleegid, vaheaeg on läbi!
Kohaloleku kontroll! Kohal on 65 rahvasaadikut, puudub 32.
Lõppsõna jätkamise käigus palun avaldada arvamust Tõnu Antonil!
T. Anton
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon otsustas teile teha ettepaneku viia kolmas lugemine läbi homme. Sellise ettepaneku aluseks on meie reglemendi § 16 lõike 3 viimane lause, mis lubab seaduseelnõu kolmanda lugemise läbi viia samal Ülemnõukogu istungjärgul, kus oli teine lugemine. Kolmandal lugemisel kehtiks ka meie reglemendi § 11 lõige 9, alates teisest lausest: "Teise lugemise järel uusi parandusettepanekuid ei esitata, kolmandal lugemisel võib seaduseelnõu kohta sõna võtta vaid iga saadikurühma või alatise komisjoni poolt selleks volitatud esindaja ja juhtivkomisjoni esindaja. Nende nõudmisel võib teisel lugemisel seaduseelnõus tehtud muudatused panna uuesti hääletusele. Teised Ülemnõukogu liikmed võivad kolmandal lugemisel sõna võtta ainult hääletamise motiivide kohta." Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kas lõpetame teise lugemise? Teine lugemine on lõppenud.


Eesti Vabariigi Presidendi valimise seaduse eelnõu esimene lugemine
Juhataja
Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale, ainult mõnevõrra muutub nüüd järjekord. Asume arutama Vabariigi Presidendi valimise seaduse eelnõu. Seda seaduseelnõu arutatakse kiireloomulise reglemendi järgi. Esimesel lugemisel on põhjalik arutelu. Tõnu Anton, palun kõnetooli!
T. Anton
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Vastavalt vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse §-dele 3 ja 4 tuleb Ülemnõukogul vastu võtta Vabariigi Presidendi valimise seadus. Sellise seaduseelnõu on koostanud ja teile esitanud töögrupp koosseisus Peet Kask, Liia Hänni, Jaak Allik, Illar Hallaste ja Tõnu Anton. Eelnõu väljatöötamises osales ka Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Eerik-Juhan Truuväli.
Seaduseelnõu põhilisteks õiguslikeks alusteks on põhiseaduse rakendamise seadus, Riigikogu valimisseadus ja seaduseelnõu süümevande andmise korrast.
Olulisim on põhiseaduse rakendamise seaduse § 4 lõigud 2 kuni 4. Tsiteerin: "Põhiseaduse rakendamisel valitakse Vabariigi President erandina üheaegselt Riigikogu valimistega üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletamise teel hääletamisest osavõtnute häälteenamusega neljaks aastaks. Kui ükski kandidaat ei saa üle poole hääletamisest osavõtnute häältest, valib Vabariigi Presidendi Riigikogu kahe enim hääli kogunud kandidaadi hulgast kümne päeva jooksul, arvates Riigikogu kokkuastumisest. Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus.
Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt kümnel tuhandel hääleõiguslikul Eesti Vabariigi kodanikul.
Isik, kes kandideerib Vabariigi Presidendi ametikohale, ei tohi samaaegselt kandideerida Riigikogusse."
Eelnõus on mõningaid viiteid Riigikogu valimisseadusele. Arvatavasti on eelnõu tekstist ja mõttest tulenevalt arusaadav, et nende viidete abil ei deformeerita sõnaselgelt väljendatud põhimõtteid. Soovin teie tähelepanu juhtida eelnõu §-dele 5 (lõige 1) ja 6 (lõige 1). Võrreldes Riigikogu valimisseaduse §-dega 20 ja 21 on pikendatud kandidaatide ülesseadmise etappi ja registreerimise tähtaega. Enam tähelepanu vajab ka eelnõu VI peatükk, kus on mitmeid uusi põhimõtteid. Tänan teid!
Juhataja
Suur tänu! Kas on küsimusi Tõnu Antonile? Minul oleks esimene küsimus. Kes õiguskomisjoni poolt kaasettekande teeb või on peaettekanne ja kaasettekanne koos?
T. Anton
Lugupeetud spiiker ja lugupeetud kolleegid! Käesoleval juhul on tegemist järjekordse näitega sellest, et on võimalik esineda kahes rollis. Mul oli võimalus teie ees esineda nii töögrupi nimel kui ka õiguskomisjoni esimehena ja kasutades hr. spiikri küsimust, on mul meeldiv võimalus teha teile teatavaks õiguskomisjoni toetav seisukoht esitatud seaduseelnõule.
G. Israeljan
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud Tõnu Anton! Kas te ei võiks mulle selgitada erinevust § 5 lõike 2 ja 3 vahel? Kas need toimivad ühesuguselt või on nad alternatiivid? Palun selgitage!
T. Anton
Kolleeg Israeljan, mul ei ole kahjuks käepärast esitatud seaduseelnõu venekeelset tõlget, kuid esitatud seaduseelnõu teksti § 5 lõike 2 kohaselt on jutt Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise algatamise õigusest ja sama paragrahvi lõikes 3 on jutt kandidaadi ülesseadmise õigusest. Kordan: lõige 2 räägib kandidaadi ülesseadmise algatamise õigusest, lõige 3 aga kandidaadi ülesseadmise õigusest.
A. Paju
Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Võib-olla ei ole mu küsimusel loogikat, aga mul jäi ta kõrvu kahepidiselt. Te ütlesite ettekandes, et president peab Riigikogus valitud saama 10 päeva jooksul pärast Riigikogu kokkuastumist, aga § 14 ütleb, et üles seatakse 24 tunni jooksul, alates küsimuse päevakorda võtmisest. Vabandust, sain juba ise küsimusest aru!
M. Lauristin
Lugupeetud hr. Anton, minu küsimus puudutab kandidaatide registreerimisel nõutavat kümmet tuhandet allkirja. Milline on see mehhanism, millega kontrollitakse, kas on ikkagi tegemist kümne tuhande kodaniku allkirjaga?
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Eelnõu § 5 lõiked 3 ja 4 vastavad sellele küsimusele nii hästi-halvasti, kui nad seda parasjagu teevad. Ma siiski kordan. Vastavalt § 5 lõikele 3 esitatakse vormikohane esildis. Välistatud on see, et võidakse koguda allkirju ja neid esitada nii, nagu see kellelegi tundub sobilikuna. Selle esildise iga allkirjaleht sisaldab andmeid mitte üksnes ülesseatava kandidaadi ja iga allkirja andnud Eesti kodaniku kohta, vaid samuti allkirjalehele allkirju kogunud isiku kohta.
Vastavalt lõikele 4 kontrollib kandidaadi ülesseadmiseks allkirju koguv isik allkirja andnud isiku andmete vastavust tema isikuttõendavale dokumendile.
Nende abinõude tulemusena ei suudeta kontrollida kõigi kandidaadi ülesseadmises osalenud kodanike kodakondsust. Ma arvan, et see ei olegi võimalik, vaid meil tuleb loota valikkontrollile, mida viib läbi Vabariigi Valimiskomisjon.
Küsimus puudutab ka neid õiguslikke järelmeid, mis peaksid järgnema vigade leidmisele esildisele lisatud allkirjalehel. Tuleb asuda seisukohale, et kui õigesti on kogutud allkirju vähemalt kümnelt tuhandelt kodanikult, siis on põhjust lugeda vähemalt selle tunnuse alusel kandidaat ülesseatuks. Kui ülesseadvaid kodanikke on vähem, siis kandidaati ülesseatuks lugeda ei saa.
S. Sovetnikov
Lugupeetud hr. Anton! Kas teile ei näi, et esitatud seaduseelnõu kahjustab valijate huve? See näitab jälle, et rahvast ei usaldata. Otseste üldrahvalike valimiste ajal, millest võtab osa kümneid tuhandeid valijaid, võib juhtuda, et kandidaat ei kogu vajalikku arvu hääli. Toimub ümberhääletamine meie Riigikogus. Seejuures võidakse küsimus otsustada hääletamises osalenute lihthäälteenamusega, nagu on kirjas § 15 punktis 6. Minu meelest on see ebanormaalne. Tänan!
T. Anton
Kolleeg Sovetnikov, esitatud seaduse eelnõu õiguslikuks aluseks on rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse rakendamise seadus. Teie küsimusele annab konkreetse vastuse selle seaduse § 4, mille olulisemat osa ma tsiteerisin. Siiski kordan: "Vabariigi President valitakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega neljaks aastaks. Kui ükski kandidaat ei saa üle poole hääletamisest osavõtnute häältest, valib Vabariigi Presidendi Riigikogu." See on väljavõte rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse rakendamise seaduse tekstist.
N. Aksinin
Lugupeetud Ülo Nugis! Lugupeetud ettekandja! Kas isik või grupp isikuid, kes hakkavad koguma allkirju presidendikandidaadi ülesseadmiseks, peavad olema kusagil registreeritud juriidilised isikud või toimub see meelevaldselt? See tähendab, et igaüks, kes tahab, võib hakata allkirju koguma. Palun vastake!
T. Anton
Kolleeg Aksinin, sellele küsimusele püüab vastata eelnõu § 5 lõige 2. Selles lõikes on sätestatud, et Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt kolmel valimisõiguslikul Eesti kodanikul. Selleks tuleb vormikohase esildisega pöörduda Vabariigi Valimiskomisjoni poole. Sel teel tagatakse, et Vabariigi Valimiskomisjonil on võimalik kontrollida, kas see Vabariigi Presidendi kandidaat, kelle ülesseadmiseks soovitakse allkirju koguda, on tõepoolest vastav nendele nõuetele, mis on kirjas arutatava seaduseelnõu § 2 lõikes 3.
Seaduseelnõu § 5 ei ole sätestanud erinõudeid nendele isikutele, kes tegelevad kandidaadi ülesseadmiseks allkirjade kogumisega. Arvestades, et selliseid allkirju kogutakse tõenäoliselt mitte ühes linnas või ühes maakonnas, on neid isikuidki palju. Ja sellepärast töögrupp, kes eelnõu koostas, ei pidanud vajalikuks kehtestada erinõudeid isikutele, kes saavad osaleda allkirjade kogumises Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmiseks.
R. Järlik
Austatud juhataja! Austatud hr. Anton! § 5 lõige 3 räägib vormikohasest esildisest, mis sisaldab andmeid ka iga allkirja andnud Eesti kodaniku kohta. Kas te selgitaksite, milline on see vormikohane esildis. Mida tähendab vormikohane esildis? Ja kes teeb kindlaks, millised need andmed sellel esildisel peavad olema nii kandidaadi kui ka allkirjade koguja ja allkirjade andja kohta? Võib juhtuda, et me võtame selle seaduse vastu, aga siis ma ei tea, kes hakkab selle vormikohase esildise vormi välja töötama. Ja võib-olla soovitab sinna panna sellised andmed allkirja andja kohta, et teeb võimatuks üldse kümne tuhande allkirja kogumise. Aitäh!
T. Anton
Kolleeg Järlik, sellele küsimusele vastab Riigikogu valimisseaduse § 11 "Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni volitused" punkt 3. Loen selle ette: "Eesti Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab valimisdokumentide vormid ja nende hoidmise korra, valimiskastide ja pitsatite näidised." Seda konkreetset küsimust on arutatud Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe Eerik-Juhan Truuväljaga ja arutelu esialgsed tulemused, kordan, esialgsed tulemused, on järgmised.
Isikud, kes võivad üles seada Vabariigi Presidendi kandidaadi, peaksid andma kaks allkirja. Ühe, millega nad tõendavad, et nende poolt esitatud andmed nende isiku kohta on õiged. Ja teiseks allkirja selle kohta, et nad soovivad üles seada just seda presidendikandidaati, kelle andmed on allkirjalehel.
K. Sergij
Lugupeetud kolleeg Tõnu Anton! Mul on küsimus § 11 punkti 2 kohta. Kui üks kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, siis valib Vabariigi Presidendi Riigikogu seadusega ettenähtud korras. Millise seadusega on see sätestatud?
T. Anton
§-s 11 "Valimistulemuste kindlakstegemine" lõikes 2 on teine lause järgmine: "Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis valib Vabariigi Presidendi Riigikogu käesolevas seaduses sätestatud korras." Palun, kas venekeelses tõlkes on kirjas midagi muud? Niisiis, jutt on sellest samast seadusest, mille eelnõu on meie ees.
J. Lippmaa
Hea kolleeg! Aga mis saab siis, kui ka Riigikogus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, s.t. üle poole hääletamisest osalenute häältest? Ütleme, et kumbki kandidaat neid hääli ei kogu. Mis siis saab edasi?
T. Anton
Kolleeg Lippmaa! Vaid esialgu tundub, et võib-olla ei suuda Riigikogu presidenti valida. Tegelikult on selline võimalus vaid näiv ja § 15 tekstist tuleneb see, et igal juhul Riigikogu Vabariigi Presidendi valib. Selline põhimõte on väljendatud § 15 lõikes 6. Loeme seda koos: "Valituks tunnistatakse kandidaat, kes sai üle poole hääletamisest osavõtnute häältest." Jutt on ainult hääletamisest osavõtnute häältest, mitte aga Riigikogu koosseisust. Kui Vabariigi Presidendiks kandideerib rohkem kui kaks kandidaati ja ükski neist ei saa nõutavat häälteenamust, siis viiakse kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval läbi teine hääletusvoor.
Ja lõige 7: "Kui kandidaadid saavad teises hääletusvoorus võrdse arvu hääli, siis on Vabariigi Presidendiks valitud vanem kandidaat." Jutt on neist kahest kandidaadist, kellele viidatakse lõigetes 6 ja 7.
J. Kass
Lugupeetud ettekandja! Minul on küsimus käesoleva eelnõu III peatüki kohta. Kas presidendikandidaadi esitajal, Eesti Vabariigi kodanikul nende kümne tuhande või rohkema hulgast on üks hääl ühe kandidaadi kohta või on tal mitu häält? Kas võib esitada ka mitu kandidaati? Seda ma ei loe siit välja.
Ja teine küsimus. Kas esildise allkirjalehele allkirja kogunud isik peab olema registreeritud valimiskomisjonis või võib see olla registreerimata isik? Tänan!
T. Anton
Kolleeg Kass! Esimesele küsimusele saab vastata ainult nii, et Eesti kodanikele pole tehtud piiranguid Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmisel. Kui Eesti Vabariigi kodanikud on seisukohal, et nad soovivad üles seada mitu Vabariigi Presidendi kandidaati, siis on selleks igal kodanikul õigus.
Vastuseks teisele küsimusele loen ette Riigikogu valimisseaduse § 11 "Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni volitused" punkti 1 teksti: "Eesti Vabariigi Valimiskomisjon kontrollib valimisseaduse täitmist ja tagab selle ühetaolise kohaldamise kogu Eesti Vabariigi territooriumil." Loomulikult ei saa Vabariigi Valimiskomisjon teha teisi piiranguid kui need, mis on ette nähtud selle seadusega. Küll aga saab Vabariigi Valimiskomisjon tagada selle, et seaduse põhimõtted viiakse ühtemoodi ellu kõigis vabariigi paikades.
T. Kork
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleeg, kas ei saaks tekitada suuremat kindlustunnet selle probleemi osas, mille tõstatas Jaan Lippmaa, sedamoodi, et tuua § 15 6. lõikesse sisse mõiste "kehtivaks tunnistatud hääled". Praeguse teksti järgi saan ka mina nii aru, et kui osa hääletamisest osavõtnuid tõmbavad maha mõlemad kandidaadid, siis võib tõesti olla võimalus, et keegi ei saa neid hääletamisest osavõtnute pooli hääli. Minu arusaamise järgi on hääletamisest osavõtja ka see, kes tõmbab mõlemad maha. Kui aga sees on kehtivaks tunnistatud häälte mõiste, siis võib sellisel juhul, kui mõlemad on maha tõmmatud, tunnistada selle sedeli kehtetuks ja olukord on lahendatud. Aitäh!
T. Anton
Aitäh, kolleeg Kork! Ma soovin teie tähelepanu juhtida sellele, et § 15 käsitleb küsimusi, mis iseenesest tuleksid lahendamisele vaid siis, kui kodanikkond Vabariigi Presidenti otsevalimisel ei vali. See paragrahv on ette näinud ka mõningaid järgnevaid võimalusi Vabariigi Presidendi valimisel Riigikogus. Loomulikult me võime seda ahelat pikendada ja kui see on vajalik, siis võib § 15 lõikesse 6 lisada mõtte, et tegemist on kehtivaks tunnistatud häältega. Jutt on teise rea tekstist. See teema oli töögrupis arutusel. Ja töögrupp ei sätestanud täpsemini korda, mis tuleb realiseerimisele siis, kui üldine kord Vabariigi Presidendi otsevalimisel ei realiseeru. Kui me soovime tagatist veel kord tagada, teeme seda.
Juhataja
Suur tänu, hr. Anton, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Tänan!
Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib kõnet pidada või sõna võtta? Kas loeme esimese lugemise lõppenuks? Esimene lugemine on lõppenud. Me ootame parandusettepanekuid 24 tunni jooksul. Palun homme õhtuks selleks kellaajaks viimased Tõnu Antonile üle anda.


Eesti Vabariigi tubakaaktsiisi seaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Kolleegid, jätkame kinnitatud päevakorraga, kuid päevakorrapunktide järjekord on mõnevõrra muutunud. Probleem on nimelt selles, et meil ei ole, kui nii võib öelda, sellise pika tööpäeva – 12 tunni – jooksul kerge leida ettekandjaid. Kuid tööjärg on meil olemas ja ma teen ettepaneku jätkata sellest päevakorrapunktist, kus kõne alla tuleb tubakaaktsiisi seaduse eelnõu. Ja sellisel juhul, kui see seadus vastu võetakse, on ees ka muudatuste tegemine aktsiisimaksu seaduses. Niisiis alustame teise lugemisega ja ma palun kõnetooli rahandusministri asetäitja hr. Enn Roose!
E. Roose
Lugupeetud Ülemnõukogu esimees, aseesimehed ja saadikud! Eesti Vabariigi Valitsus esitab teisele lugemisele Eesti Vabariigi tubakaaktsiisi seaduse. Võrreldes esimese lugemisega, mis toimus k.a. 21. mail, sisulisi muudatusi ei ole. Muudatused on redaktsioonilist laadi, täpsustavad. Ma toonitan veel, et selle aktsiisi sisseviimisega tubakatooted Eestis ei kalline. Aktsiisi võetakse samal tasemel, mis praegu absoluutaktsiisiga.
Vabandage, mina ei ole süüdi, et ma pean neid seadusi esitama. Ma annan endale aru, et need on ebapopulaarsed, aga ma täidan oma ametikohust. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Millised on küsimused hr. Roosele? Suur tänu, rahvasaadikutel küsimusi ei ole. Ma tänan!
Juhtivkomisjoni nimel kõneleb eelarve-majanduskomisjoni esimees hr. Jüri Reinson.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Eelarve-majanduskomisjon arutas meile esitatud Eesti Vabariigi tubakaaktsiisi seaduse eelnõu ja toetas seda eelnõu meile esitatud kujul ja ühtlasi selle esimese lugemise lõpetamist. Ma pean vabandama, selles küsimuses pidi tegema kaasettekande meie kolleeg Gussev, aga ta on haige ja seepärast ma ei saa teile rohkem midagi öelda.
Juhatajа
Suur tänu! Kas Jüri Reinsonile on küsimusi? Kas teine lugemine on lõppenud? Juhtivkomisjon toetab samuti teise lugemise lõpetamist.
J. Reinson
Täiesti õige! Ja ka aktsiisimaksu!
Juhataja
Jah. Kas on küsimusi hr. Reinsonile? Ei ole. Ma tänan! Avan läbirääkimised. Kolleegid, kas keegi soovib kõnet pidada, sõna võtta? Kutsume kõik saadikud saali.
Kohaloleku kontroll. Kohal on 64 rahvasaadikut, puudub 33.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi tubakaaktsiisi seadus? Vaja on 49 häält.
Selle ettepaneku poolt on 46 rahvasaadikut, vastu 2, erapooletuid 5. Seadus jäi vastu võtmata. Millega me nüüd selle eelarve kokku paneme? Jüri Reinson.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, mul on juhtivkomisjoni nimel ettepanek teha homme hommikul kordushääletus.
Juhataja
See õigus on olemas. Et asi oleks hästi korrektne, saada mulle see ettepanek kirjalikult.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, ühtlasi juhin tähelepanu sellele, et arutatava seaduseelnõu juurde käib veel teine seadus, aktsiisi äramuutmise kohta. Me peaksime ka selle läbi hääletama.
Juhataja
Jätame homseks. Meil ei ole ju põhjust muuta aktsiisimaksu seadust, kui tegelikult ühe artikli kohta on muudatused tegemata. Homme, enne päevakorrapunktide juurde minekut, on see esimene hääletusvoor.


Eesti Vabariigi puhkuseseaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi puhkuseseaduse rakendamise kohta" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Jätkame arutelu vastavalt kinnitatud päevakorrale ja alustame puhkuseseaduse eelnõu teist lugemist koos selle juurde käiva rakendusotsuse projektiga. Ja ma palun ettekandeks kõnetooli tööminister hr. Arvo Kuddo.
A. Kuddo
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahvasaadikud! Teile on esitatud teiseks lugemiseks Eesti Vabariigi puhkuseseaduse eelnõu. Ma ei tahaks siin pikka ettekannet pidama hakata, kuna tekst on teile välja jagatud ja on ära märgitud ka parandused, mis on siia teksti tehtud. Ma tahaksin kohe öelda, et arutelu käigus ei tulnud ühtegi põhimõttelist vastuseisu või ettepanekut, mida oleks vaja läbi hääletada. Kõik parandused on redaktsioonilised ja ma peatuksin nendest olulisematel.
Vastavalt ettepanekutele otsustasime eraldi formuleerida §-s 2 puhkuse mõiste ja liigid. Täpsustasime puhkuse andmist tööstaaži järgi ning arvestamise korda.
§-s 4 on võib-olla üks põhimõtteline muudatus, mis näeb ette, et puhkuse arvestamisel jäetakse välja lapsehoolduspuhkuse ja töötaja soovil antud palgata puhkuse aeg.
Praktiliselt kõik muudatused ongi redaktsioonilist laadi ning ilmselt ei ole vajadust neid üles lugeda. On ka üks sisulist laadi muudatus, mis puudutab § 18. Teie projektis on tehtud ettepanek lõige 3 ja 4 ühendada. Nimelt näeb lõige 3 ette töötajate kutsumise seadusega ettenähtud korras riiklike kohustuste täitmisele ja lõige 4 töötaja kaasamise loodusõnnetuste ja avariide tagajärgede likvideerimisele. On ettepanek need kaks lõiget ühendada ning esitada lõige 3 järgmises sõnastuses: "Riigi või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülesannete täitmine". Niisuguseid ülesandeid võib olla teisigi ja sellise sõnastuse puhul jääb võimalus arvestada puhkuse kasutamist takistavaid asjaolusid sõltuvalt konkreetsetest teguritest.
On muudetud ka § 24 sõnastust. Praegu sätestab see, et põhi- ja lisapuhkuse ning täiendava lapsepuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu. Vastava korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.
Väga oluline on veel redaktsiooniline parandus §-s 25, mis puudutab puhkusetasu maksmist. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust täies ulatuses.
Parandused on ka §-s 27, mis käsitleb puhkusetasu maksmise allikaid mõne kategooria töötajate puhul. Siia on lisatud säte, et täiendava lapsehoolduspuhkuse päevade eest tasutakse sotsiaalmaksu vahendite arvelt. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Aitäh! Ma küsin kindluse mõttes üle. Kas me arutasime seda seaduseelnõu normaalprotseduuri järgi või kiireloomulisena?
А. Kuddo
Normaalprotseduuri järgi.
Juhataja
Aitäh! Kas rahvasaadikutel on küsimusi hr. Kuddole? Ei ole. Aitäh, hr. Kuddo!
Kaasettekandega juhtivkomisjoni nimel esineb kolleeg Mati Ahven.
M. Ahven
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Ettekandja tegi kaasettekandja töö põhiliselt ära, ma lihtsalt kordan üle.
Teilt ei ole tulnud ühtegi parandusettepanekut, autorid ja sotsiaalkomisjon on ise neid sõnastusi natuke muutnud. Ettekandja jättis ütlemata ainult ühe paranduse, mida teil siiski ei ole siin kirjas. See puudutab § 34 lõiget 4, kus on öeldud, et tööandja on kohustatud andma palgata puhkust töötajale, kes on lubatud keskeriõppeasutuse või kõrgkooli sisseastumiseksamitele. Kuid vastavalt haridusseaduse §-dele 21, 22 ja 23 ei ole meil enam keskeriõppeasutusi ja kõrgkoole, on kutseõppeasutused, rakenduslikud kõrgkoolid ja ülikoolid. Nii et selle lõigu muudame järgmiselt: "4) töötajatele, kes on lubatud kutseõppeasutuse, rakendusliku kõrgkooli või ülikooli sisseastumiseksamitele." See on sotsiaalkomisjoni poolt kõik. Teen ettepaneku seadus teisel lugemisel vastu võtta.
Juhataja
Suur tänu! Kas on küsimusi kolleeg Mati Ahvenale? Ei ole. Tänan!
Avan läbirääkimised. Kas on kõnepidajaid-sõnavõtjaid?
Kohaloleku kontroll. Kohal on 58 rahvasaadikut, puudub 39.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi puhkuseseadus?
Selle poolt on 57 rahvasaadikut, vastu hääletanuid ja erapooletuid ei ole. Eesti Vabariigi puhkuseseadus on vastu võetud.
Meil on vaja langetada otsus rakendusotsuse projekti kohta.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi puhkuseseaduse rakendamise kohta?
Selle ettepaneku poolt on 55 rahvasaadikut, vastu hääletanuid ja erapooletuid ei ole. Ka rakendusotsus on vastu võetud.


Riiklike ja munitsipaalettevõtete vara erastamisest laekuva raha käsutamise ja kasutamise korra väljatöötamise kohta
Juhataja
Kas meil on jõudu jätkata? Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja võtame päevakorrapunkti, kus tuleb arutusele eelarve-majanduskomisjoni poolt esitatud otsuseprojekt riiklike ja munitsipaalettevõtete vara erastamisest laekuva raha käsutamise ja kasutamise korra väljatöötamise kohta. Palun ettekandeks kõnetooli eelarve-majanduskomisjoni esimehe hr. Jüri Reinsoni.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! See on üsna kaua aega tagasi teile väljajagatud hästi lühike projekt. Ma kaldun arvama, et te seda niikuinii oma paberite seast üles ei leia. Ma loen selle teile ette.
"Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus riiklike ja munitsipaalettevõtete vara erastamisest laekuva vara käsutamise ja kasutamise korra väljatöötamise kohta. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab: teha Eesti Vabariigi Valitsusele ülesandeks valmistada koos Eesti Pangaga ette ja esitada Eesti Vabariigi Ülemnõukogule hiljemalt 1992. aasta 15. juuliks Eesti Vabariigi seaduse "Riiklike ja munitsipaalettevõtete erastamise kohta" alusel erastatava vara müügist laekuva raha käsutamist ja kasutamist korraldava Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse eelnõu."
Ma lisan selgituseks, et selle otsuse me esitasime kohe pärast nn. väikeprivatiseerimise seaduse muutmise ettepanekute vastuvõtmist siin saalis, aga selle otsuse vastuvõtmiseni jõuame kahjuks alles täna.
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Koit Raud!
K. Raud
Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Nii siledalt ja libedalt 15. juuni muutmist 15. juuliks oli muidugi kena kuulda, aga sinna on ainult nädal. Kas te ise ka usute, et meie valitsus ja Eesti Panga kohmakas aparaat suudab ühe nädala jooksul selle otsuseprojekti esitada?
J. Reinson
Austatud Koit Raud, ma võin teiega nõustuda, et me pidime seda nimetatud asutustega täpsustama juba siis, kui me komisjonis seda otsuseprojekti tegime. Me tegime ju seda koos Eesti Vabariigi Valitsuse, majandusministeeriumi esindajatega. Me arvame, et nad ongi selle kallal töötanud, aga pead anda ma tõepoolest ei julge.
L. Hänni
Lugupeetud spiiker! Austatud ettekandja! Kas te võiksite natuke värskendada meie mälu ja öelda, mis reguleerib praegu meie raskelt saadud raha kasutamist. Kas selleks ei ole mitte mõni Ülemnõukogu Presiidiumi otsus? Aitäh!
J. Reinson
Teil on täielik õigus! Praegu reguleerib selle raha kasutamist Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi otsus.
Juhataja
Suur tänu!
Kolleegid, kas meil on veel küsimusi hr. Reinsonile? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kas on kõnepidajaid, sõnavõtjaid? Ei ole. Kas me loeme sellega läbirääkimised lõppenuks? On see meie ühine seisukoht? Kutsume kõik saadikud jälle saali. Nii et eelnõusse jääb 15. juuli? Koit Raud soovib sõna võtta? Palun, Koit Raud!
K. Raud
Lugupeetud juhataja! Täna on vist 7. juuli ja 15. on kolmapäev. See tähendab, et ühest nädalast jääb paar päeva sellese nädalasse ja kaks päeva järgmisse nädalasse. Ma pakun loogilisema kuupäeva, s.o. 20. juuli, mis on esmaspäev. See tähendab, et valitsusel ja Eesti Pangal jääb vähemasti üks terve nädal tööpäevi selle asjaga tegelemiseks.
Juhataja
See on parandusettepanek, eks ole?
K. Raud
Jah.
Juhataja
Palun siis esitada ka kirjalikult. Läbirääkimised jätkuvad. Jüri Reinson!
J. Reinson
Vabandust, ma ei tahtnud läbirääkimistel osaleda, ma tahtsin midagi öelda.
Juhataja
Siis kuulame, võib-olla rahvasaadikud tahavad veel sõna võtta. Seejärel sa saad lõppsõnaga esineda.
Kolleegid, kas keegi soovib veel sõna võtta? Ei ole kõnepidajaid ja sõnavõtjaid. Kas lõpetame läbirääkimised? Kohaloleku kontroll. Kohal on 52 rahvasaadikut, puudub 45.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käesoleva päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 49 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Läbirääkimised lõpetatakse.
Jüri Reinson esineb nüüd lõppsõnaga.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Olles pidanud nõu komisjoni liikmetega, julgen ma väita, et me võtame Koit Raua parandusettepaneku vastu. Autorid on sellega nõus ja ettepanekut hääletusele panna pole vaja, nagu ma aru saan.
Juhataja
Küsime üle. Kas keegi saalist nõuab hääletusele panekut? Ei nõua. Eelnõusse tehakse muudatus, tähtajaks märgitakse 20. juuli. Kas võin panna otsuseprojekti hääletusele?
Kohaloleku kontroll. Kohal on 52 rahvasaadikut, puudub 45.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus riiklike ja munitsipaalettevõtete vara erastamisest laekuva raha käsutamise ja kasutamise korra väljatöötamise kohta? Palun hääletada! Vaja on 49 häält.
Selle ettepaneku poolt on 51 rahvasaadikut, vastu hääletanuid ja erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.
Kolleegid, ma teen sellise ettepaneku: kuna meil homme on 7-tunnine tööpäev, võiksime siiski täna senitehtuga piirduda. Homne istung algab kell 10, esimene pool lõpeb kell 14, teine pool algab kell 18 ja lõpeb kell 21. Priidu Priks, kas on teadaanne? Küsimus. Priidu Priks, palun!
P. Priks
Hr. juhataja, ma olen küll üldiselt paksu nahaga meesterahvas, aga ma tunnen, et hakkan solvuma sellepärast, et osa meie kolleege nullib minu õhtused siin istumised. Ma tunnen, et olen õhtuti siin saalis asjatult. Aitäh!
Juhatajа
Kolleegid, ma ei tahaks öelda, et ma olen juba harjunud kõigega, aga lihtsalt hoian hambad ristis. Midagi ei ole teha, katsume ilma tülita viimaste päevadeni ikkagi hakkama saada. Head nägemist!


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK
KOLMAS ISTUNG
8. juuli 1992


Istungi päevakorra kinnitamine
Juhataja (M. Lauristin)
Tere hommikust, lugupeetud Ülemnõukogu! Palun kõigil asuda oma kohtadele, alustame meie erakorralise istungjärgu kolmandat istungit.
Palun teha kohaloleku kontroll. Kohal on 57 saadikut.
Palun hilinejatel registreeruda.
Lugupeetud saadikud, enne kui me asume oma päevakorra kinnitamisele, on üleandmiseks valmis mõned eelnõud. Ma palun, pr. Kilvet!
K. Kilvet
Lugupeetud juhataja, austatud Ülemnõukogu liikmed! Lubage teile üle anda mõned eelnõud. Kõigepealt esitab Eesti Vabariigi Valitsus siseministeeriumi poolt ettevalmistatud Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult viibivate isikute väljasaatmise kohta" eelnõu.
Eesti Vabariigi Valitsus esitab justiitsministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduse "Eesti endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise kohta" eelnõu.
Esitame teile seaduseelnõu mõne seadusandliku akti osaliselt kehtivuse kaotanuks tunnistamise kohta.
Esitame teile ka koolieelse lasteasutuse seaduse ja ülikooliseaduse eelnõud ning rakenduskõrgkooli seaduse eelnõu. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja samuti on eelnõu valminud hr. Juntil. Palun!
A. Junti
Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Ülemnõukogul on üks kohustus, mis tuleneb ühest aktist, mis on vastu võetud Ülemnõukogu tegevuse vahelisel perioodil ja selles aktis nimelt taotletakse Ülemnõukogu seisukohta Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee dekreedi nr. 035 suhtes, Ülemnõukogu suhtumist dekreedis väljendatud kolme punkti osas. Seetõttu, et juhatus ei ole seda hüüet veel kuulda võtnud, on ette valmistatud vastav otsuseprojekt, mis lubatagu siin üle anda. Otsuseprojekt kõlab selliselt: "Tunnistada Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee dekreedi nr. 035 punktid 1–3 kui seadusele mittevastavad kehtetuks käesoleva otsuse vastuvõtmise päevast."
Selle projekti esitab keskfraktsioon. Eelmised poolteist aastat seniseid makse väga teravalt ja igakülgselt kritiseerinud Isamaa Ühendus ei saa ilmselt praegu esitada niisugust projekti, sest ta kuulub valitsuskoalitsiooni. Seepärast tegime seda praegu meie ja loodame, et seaduslikkust ja turvalisust toetavad jõud toetavad meid ning et Ülemnõukogu juhatus ettepanekule positiivselt reageerib, võttes selle kiiresti arutusele juba käesoleval istungjärgul.
Ja ühtlasi on mul siin viimase allakirjutanuna võimalus ja kohustus üle anda ka Rojalistliku Partei taotlus selle küsimuse läbivaatamiseks. Ka nemad ei ole senise käsitlusega rahul. Sellele on alla kirjutanud väga suur grupp Ülemnõukogu liikmeid. Aitäh!
Juhataja
Asume nüüd tänase istungi päevakorra kinnitamisele. Palun võtke ette päevakorra projekt, siin on mõningad täpsustused. Eile saatsime süümevande andmise korda käsitleva seaduse kolmandale lugemisele ja me peame selle lisama tänasesse päevakorda, nii nagu oli õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni taotlus.
Teiseks. Venekeelse projekti punktis 1 on tõlkeviga. Vene keeles on millegipärast tsiviilkoodeks tõlgitud kriminaalkoodeksiks. Sõna "ugolovnõi" asemel peab olema sõna "graždanski". Võttes seda täiendust arvesse, palun päevakord kinnitada.
Enne seda teeksime ka uue kohaloleku kontrolli, kuna meie read on tunduvalt täienenud. Pärast seda ma annaksin kõigile võimaluse avaldada oma arvamust. Palun, uus kohaloleku kontroll! Kohal on 69 saadikut.
Veel tuli hr. Veidemann, niisiis 70 saadikut. Asume päevakorra kinnitamisele.
Kas härrad Toome ja Käärma soovivad sõna võtta just päevakorra kohta? Ma palun, hr. Toome!
I. Toome
Lugupeetud asejuhataja ja kolleegid! Ma loodan, et me 10. punktini täna kindlasti jõuame, kuid siin on ettekandja ja kaasettekandja suhtes vaja teha muudatus. Ettekandjaks oleks rahvussuhete komisjoni aseesimees Enn Leisson, nende komisjon töötas selle projekti välja. Ja kaasettekandjaks oleks väliskomisjoni esimees Indrek Toome. Aitäh!
Juhataja
Parandus kaasettekandja osas tänases viimases päevakorrapunktis. Palun, hr. Käärma!
A. Käärma
Lugupeetud juhataja! Punktis 7 peaks nähtavasti olema ka juhtivkomisjoni kaasettekanne. See on kogemata välja jäänud.
Juhataja
Ja kes on teie kaasettekandja?
A. Käärma
Peaks olema hr. Arro eelarve-majanduskomisjonist, esimesel lugemisel oli tema.
Juhataja
Kas 7. punktis on maaelukomisjonilt põhiettekanne?
A. Käärma
Jah, aga kaasettekanne on juhtivkomisjonilt. Juhtivkomisjon on eelarve-majanduskomisjon.
Juhataja
Selge. Hr. Lebedev!
V. Lebedev
Lugupeetud eesistuja! Kas päevakorda on võetud need kiired küsimused, mis me varem arutusele võtsime, või ei ole seda tehtud?
Juhataja
Millest on jutt?
V. Lebedev
Kas kõik kiireloomulised küsimused, mida me arutama hakkasime, on päevakorda võetud või on midagi unustatud? Tänan!
Juhataja
Ma pean küsima pr. Ottolt, kellel on ülevaade nendest küsimustest. Neid käsitleti esmaspäeval, kui mind ei olnud.
Nii, hr. Lebedev, me kinnitame praegu tänase päeva põhiplaani, kiireloomulised küsimused saame juurde hääletada siis, kui need on esitamisküpsed.
Kes on teile esitatud päevakorra kinnitamise poolt? Palun hääletada!
60 häälega ühe vastuhääle juures on päevakord kinnitatud. Päevakorda kinnitatakse järgmised küsimused:
1. Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti NSV tsiviilkoodeksis" eelnõu esimene lugemine.
2. Eesti Vabariigi seaduse "Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise ulatuse kohta" eelnõu teine lugemine.
3. Eesti Vabariigi seaduse "Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse kompenseerimise viisi ja korra kohta" eelnõu teine lugemine.
4. Eesti Vabariigi seaduse "Endisel individualiseeritaval kujul säilinud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kiirendamise kohta" eelnõu teine lugemine.
5. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi maareformi seaduse rakendamise kohta" täiendamise kohta" eelnõu.
6. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Riigimaade eraldamine põllumajanduslikule õppe-, katse- ja teadusasutustele" eelnõu.
7. Eesti Vabariigi maa hinna seaduse ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi maa hinna seaduse rakendamise kohta" eelnõud. Teine lugemine.
8. Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi pangaseaduses" eelnõu teine lugemine.
9. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi välisvaluutaseaduse rakendamise kohta" eelnõu.
10. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste lepingu täitmise kontrolli komisjoni moodustamisest" eelnõu.


Eesti Vabariigi tubakaaktsiisi seaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Enne kui me asume päevakorda täitma, on meil veel üks probleem. Nagu te mäletate, jäi meil eile tubakaaktsiisi seadus vastu võtmata. Eelarve-majanduskomisjon kui juhtivkomisjon on taotlenud ümberhääletamist. Palun siis värskendage oma mälu, võtke see eelnõu ette. Hr. Reinsonil on sõna juhtivkomisjoni poolt. Palun!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin ka omalt poolt meil kõigil mälu värskendada, et koos tubakaaktsiisi seaduse eelnõuga on olnud kogu aeg kaasas Eesti Vabariigi seaduse eelnõu muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses. Me peame läbi viima kaks hääletust ja mõlemad seadused vastu võtma, kuna too muudatuste tegemise seadus tühistab eelmise aktsiisi.
Juhataja
Aitäh! Kõik mäletavad, et kuna me seadust ennast vastu ei võtnud, siis sellest tulenev muudatuste tegemine meil eile hääletusele ei tulnud. Palun hääletame siis!
Kes on tubakaaktsiisi seaduse vastuvõtmise poolt? Vaja on 49 häält.
Poolt on 53 saadikut, vastu 3, erapooletuks jäi 5. Seadus on vastu võetud.
Ja nüüd panen sellest tulenevalt hääletusele ka Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses muudatuste tegemise seaduse. Kes on selle vastuvõtmise poolt? Palun hääletada!
Poolt on 54 saadikut, vastu 2, erapooletuid 4. Ka see seadus on vastu võetud.


Eesti Vabariigi seaduse "Süümevande andmise korra kohta" eelnõu kolmas lugemine
Juhataja
Asume nüüd süümevande seaduse eelnõu kolmanda lugemise juurde. Palun kõigepealt ettekandele pr. Hänni!
L. Hänni
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Teatavasti kolmandal lugemisel me eelnõu enam sisuliselt arutada ega muuta ei saa. Jääb vaid öelda oma seisukohad ja ma kasutaksin lõppsõna võimalust selleks, et tuletada meelde, kuidas jõudis see küsimus meie päevakorda.
Teatavasti põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu, mille valmistas ette Põhiseaduse Assamblee, sisaldas ainult nõuet anda süümevanne neil, kes kandideerivad teatud ametikohtadele. Selle eelnõu arutamise ajal Ülemnõukogus tekkis aga kahtlus, kas ainult süümevande andmise nõue on piisav, kas see ei jää puhtalt deklaratiivseks nõudeks, kui me ei sätesta täpsemalt, kuidas süümevanne antakse. Sellest tulenevalt lisanduski põhiseaduse rakendamise seadusesse säte, et Ülemnõukogu peab kehtestama enne Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste väljakuulutamist süümevande andmise korra. See seadus on iseenesest puhtprotseduuriline, seda ei tohiks enam võtta poliitilise aktina. Ometi oleme praegu jõudnud sinnamaani, et süümevande andmise kord võib saada Ülemnõukogule omamoodi lõksuks, kui me siin olukorra kogu tõsidusest endale aru ei anna. Ma siiski arvan, et me võtame põhiseadust ja selle rakendamise seadust kui õigusakti, millele me oma tegevuses peame tuginema, mis seab meie tegevusele raamid ja mida me ise oleme kohustatud täitma. Sellest tulenevalt ma kutsun kõiki oma kolleege hääletama süümevande andmise korra vastuvõtmise poolt. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Tõnu Anton!
T. Anton
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon toetab arutatavat seaduseelnõu ja teeb kõigile kolleegidele ettepaneku see täna vastu võtta. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kas keegi fraktsioonide liidritest või volitatud isikutest soovib sõna? Soovib. Arvo Junti!
A. Junti
Keskfraktsiooni nimel esitan taotluse veel kord panna hääletusele Peet Kase parandus §-s 1. Põhjendused on siin järgmised.
Kõigepealt nii põhiteksti kui ka Peet Kase täienduse puhul lõpeks protsess nii või teisiti kohtuorganites tehtud otsusega, kuid selleks, et me võtaksime ära võimaluse neid protsesse valimatult algatada, piltlikult öeldes ühe või teise isiku või isikute vastu nõiajahti pidada, ning et me annaksime ka kohtule konkreetsed raamid seaduse tõlgendamisel, on meie arvates ühiskonna tervise huvides ja ka õigusliku regulatsiooni seaduslikkuse huvides vaja lisada Peet Kase parandus. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kas ka teiste fraktsioonide esindajad soovivad arvamust avaldada kuni kolme minuti jooksul? Ei soovi. Asume Peet Kase parandusettepanekut läbi hääletama. Kutsume kõik saadikud saali ja viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 70 rahvasaadikut, puudub 27.
Võtke ette parandusettepanekute tabel ja leidke Peet Kase esimene parandusettepanek. Kommentaarid on kuuldud, komisjon ja autor seda ei toeta.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Peet Kase parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 28 rahvasaadikut, vastu 30, erapooletuid 4. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kas võin panna seaduseelnõu hääletusele kolmandal lugemisel? Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi seadus süümevande andmise korra kohta? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 57 rahvasaadikut, vastu 3, erapooletuid 4.
Seadus on vastu võetud. Vladimir Lebedev!
V. Lebedev
Austatud spiiker! Juba kolmandat päeva ei näita tabloo, kes kuidas hääletab. Kas tegemist on tehnilise raskusega?
Juhataja
Aga mis on tablool?
V. Lebedev
Puldil pole värvide järgi midagi näha. Tänan!
Juhataja
Ma sain praegu sellise informatsiooni. Tehnikamehed väidavad, et kineskoop hakkab läbi minema ja seda ei saa nii lühikese ajaga välja vahetada. Järgmiseks istungjärgus vahetatakse välja. Vabandan, ma ise ei näe.


Eesti Vabariigi seaduse "Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise ulatuse kohta" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale. Ja asume arutama seaduseelnõu õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise ulatuse kohta. Alustame teist lugemist. Ma palun kõnetooli majandusministri asetäitja hr. Ardo Kamratovi!
A. Kamratov
Lugupeetud hr. juhataja! Lugupeetud saadikud! Teile on esitatud teisele lugemisele uus tekst seaduseelnõust "Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise ulatuse kohta". See uus tekst on koostatud, arvestades saadikute märkusi ja ka põhiliselt kõiki neid sisulisi märkusi, mida on teinud ajutine maa- ja omandireformi komisjon. Komisjoni märkuste redaktsiooni on teksti korrigeerimise käigus muudetud. Võrreldes teie käes olnud eelmise tekstiga on sellest seaduseelnõust välja jäänud korraldava iseloomuga paragrahvid. On tehtud ettepanek, et need paragrahvid lülitada vabariigi valitsuse poolt kehtestatavasse korda. Need paragrahvid reguleerisid sisuliselt, milline staatus on ekspertidel, kes määravad hinna, kuidas atesteeritakse neid eksperte, kes aitavad tuvastada vara maksumust. Need on paragrahvid, millega reguleeriti, kes kinnitab maa või muu vara hinna.
Praegu on § 2 lõikena 3 sisse kirjutatud, et õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise korra kehtestab käesoleva seaduse alusel Eesti Vabariigi Valitsus. Nagu ma juba ütlesin, lähevad eelmisest seaduseelnõu redaktsioonist vastavad paragrahvid sellesse valitsuse poolt kehtestatavasse korda. Uue teksti juures ma juhin teie tähelepanu just § 3 lõikele 1. Siin on muudetud sisuliselt vara maksumuse ümberarvestamise loogikat, võrreldes eelmise tekstiga. Kui eelmises tekstis oli tehtud ettepanek arvestada vara 1940. aasta maksumus ümber kulla kaudu, siis siin on juba tegelikult see arvestus tehtud ning välja pakutud konkreetsed koefitsiendid. Ja need konkreetsed koefitsiendid on ka kontrollitud reaalsest elust võetud näidetega. Praegu me näeksime ette sellist varianti, et tööstuslikud põhivarad tuleks ümber arvestada suhtega 1 : 10 ja muud varad, sealhulgas maa, suhtega 1 : 40. Nende suhete tõestamiseks toon teile järgmised näited.
Näiteks on meil andmed tollase "Kawe" vabriku kohta, mis moodustab umbes 20% riigiettevõtte "Kalev" maksumusest. Tollase "Kawe" vabriku varadeks olid Volta tänaval renditud hooned, maal olevad renditud põhiseadmed, millega viidi läbi põhilist tehnoloogilist protsessi, ja Telliskivi ning Kopli tänava nurgal olev puidutöökoda. Nende varade bilansiline maksumus 1940. aastal oli 700 000 tollast Eesti krooni. Kui me nüüd kasutaksime ümberarvestamisel koefitsienti 10, saaksime praegu, 1992. aastal 7 miljonit Eesti krooni. Kui me aga kasutaksime koefitsienti 40, siis saaksime praegu 28 miljonit Eesti krooni. 1992. aasta 1. jaanuari seisuga olid "Kalevi" varad pärast ümberhindamist, mis tehti 1. jaanuaril, 75 miljonit rubla ehk 1992. aasta Eesti kroonidesse viiduna 7,5 miljonit. Muidugi on selge, et privatiseerimise käigus tulevad "Kalevi" vabriku varad ümberhindamisele. Me prognoosime, et vara maksumust võidakse hindamise käigus suurendada kõige rohkem koefitsiendiga 6-7, mitte rohkem. Teisisõnu võiksid "Kalevi" vabriku varad ümberhindamise tulemusena maksta 1992. aasta Eesti kroonides umbes 42–50 miljonit. Järelikult me ei saaks opereerida praegu koefitsiendiga 40, vaid loogiline oleks koefitsient 10. See tähendab, et õigusvastaselt võõrandatud aktsiate kompenseerimise väärtus peaks olema suurusjärgus 7 miljonit praegust Eesti krooni, olles sel juhul majanduslikult enam-vähem põhjendatud.
Mis puudutab aga varasid, siis näiteks lehma hinnaks 1940. aastal võib võtta 40 Eesti krooni. Nüüd on lehma turuhind keskeltläbi 2000 praegust Eesti krooni või isegi enam. Järelikult, kui me kasutaksime koefitsienti 40, saades lehma hinna suurusjärguks 1600 krooni, mida me kasutaksime kompenseerimisel, oleks suurusjärk täiesti loogiline. Sama kehtib ka maa kohta. Näiteks, kui me võtaksime maa ostu-müügi lepingujärgseks keskmiseks hektarihinnaks 200 Eesti krooni 1940. aastal ja korrutaksime 40-ga, saaksime kompenseerimisele kuuluva maa hektarihinnaks 8000 1992. aasta Eesti krooni. Selline maa hind on tunduvalt madalam, kui praegu Soomes, kus ühe hektari põllumaa keskmine hind on 30 000 Soome marka.
Koefitsient 40 sobib ka elamute ja teiste ehitiste kompenseerimiseks. Näiteks 2-korteriline kivist trepikojaga elumaja, mille amortisatsiooniaste on 20% ja kus elamispinna ruutmeetrite arv on 2100, maksis 1940. aastal natsionaliseerimisaktide järgi 33 000 Eesti krooni. Kui kasutada koefitsienti 40, saaksime praegu maja hinnaks 1 320 000 1992. aasta Eesti krooni. Kui see viia näiteks USA dollaritesse, siis oleks see 130 000 $. Praegu on Meriväljal ja Nõmmel müüdud ühekorruselisi individuaalmaju hinnaga 200 000 $ ja 3-4-toalise korteri eest on makstud juba 70 000 $. Nii et kui kasutada koefitsienti 40, peaks siis suurusjärk olema õige.
See oli siis tõestusmaterjal nende väljapakutud koefitsientide kohta.
Edasi. Kui te esitaksite küsimuse, et kuidas kompenseerimise suurus sõltub inflatsioonist või krooni devalveerimisest, siis te peate heitma pilgu järgmisele aktile, s.o. õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise viisi ja korra seaduse eelnõule ning siin vaatama § 4 lõiget 23, kus on sisse kirjutatud, et alates 1. juulist 1992 arvestatakse kõigis väljamakstavates kompensatsioonides inflatsiooni. Seda on arvestatud ka teises aktis, mida me hakkame lugema järgmise punkti all.
Juhiksin veel teie tähelepanu § 5 lõikele 2, kus on sisse kirjutatud maksualuste maade nimekirjades maa kohta toodud puhaskasu rublade ümberarvestamise koefitsient. Kui eelmises seaduseelnõus oli välja pakutud tunduvalt madalam koefitsient 9 ja 11, siis siin on maa- ja omandireformi ajutise komisjoni ettepanekul võetud koefitsient 40, mida ka eelarve-majanduskomisjon toetas. See vastab hektari hinnale 1992. aasta kroonides või viib ühe hektari hinna keskmiselt 8000 kroonile.
Minu poolt on selle seaduseelnõu kohta kõik. Ülejäänud paragrahvid, nagu ma ütlesin, on redigeeritud saadikute märkusi arvestades. Tänan!
Juhataja
Küsimused rahvasaadikutelt. Lembit Arro!
L. Arro
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus kõigepealt § 15 kohta. Kas kompenseerimisel arvestatakse ka 1940. aastal pangas olnud hoiuseid?
Teiseks. Kuna hr. Uluots puudub, siis ma tahaksin küsida, nagu tema tavaliselt küsis: kui palju kroone see seadus läheb eesti rahvale maksma? Kas on välja arvestatud kogu praegu olemasolev rahva vara, sealhulgas põllumajanduse põhivarad, ja mitu protsenti sellest olemasolevast varast tuleb välja maksta kompenseerimiseks, kui suure osa see moodustab? Aitäh!
A. Kamratov
Hoiuste kompenseerimist kogu omandireformi aluste loogika ette ei näe. See on vastus esimesele küsimusele.
Mis puudutab seda, kui suure osa kompensatsiooni me peame rahvale välja maksma, siis sellele ma vastaksin nii. Kompenseerimise põhiviisiks me näeme ette õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimist väärtpaberitega. Nende väärtpaberitega võib hakata ostma Eestimaal müüdavat vara. Seetõttu püüdsid ka minu poolt toodud kontrollarvutused, mida ma esitasin, tõestada just seda, et me oleme kompensatsiooni suurusjärgu pannud ikka selliselt, et Eestimaal privatiseerimisele minevat vara peaks piisama kompensatsiooni väljamaksmiseks.
Kui te nüüd vaatate järgmisi seaduseelnõusid, mis puudutavad kompensatsiooni ulatust ja viisi, siis siin on näha, et on tehtud ettepanek kasutada ka rahalist kompensatsiooni. Kuid rahalist kompensatsiooni me kasutame sedavõrd, kui palju privatiseerimisest laekub rahalisi vahendeid. On tehtud ettepanek kasutada neist 50% rahalise kompensatsiooni maksmiseks. Tegelikult me praegu ei peakski tegema mingisugust olulist bilanssi, et võrrelda kompenseerimisele mineva vara massi ja olemasolevat raha massi, need peaksid igal juhul olema tasakaalus. Nii et me ei kompenseeri mingil juhul rohkem, kui Eestimaal praegu vara on. Konkreetseid arvestusi on tänase seisuga võimatu teha, sest ei ole veel lõpetatud endiste omanike avalduste vastuvõtmist. Tuletame meelde, et Ülemnõukogu ennistas 17. jaanuari kuupäeva. Õigusvastaselt võõrandatud vara avalduste vastuvõtmise ja läbivaatamise keskkomisjon ennustab ka neid tähtaegu. Nii et praegu me ei saa mitte mingil juhul teha lõppbilanssi, et ära öelda, kui palju me peaksime Eestis üldse kasutama riigivara kompenseerimiseks. Kuid ma kujutan ette, et suurusjärk, mida me riigivarast kompenseerime, on umbes 25–30%.
A. Käärma
Lugupeetud hr. juhataja! Lugupeetud ettekandja! Veenev oli teie jutt tööstuse varade puhul kasutatava suhte selgitamisel. Kas te võiksite öelda, kui suur võiks olla põllumajanduses ühistatud vara maksumus ja kui suur on praegu põllumajanduses oleva kogu vara bilansiline maksumus? Mitte turuhinna järgi, vaid bilansiline maksumus. Kas need katavad üksteist?
Teiseks. Kas te võiksite öelda, kui suure põllumajandussaaduste hinna tõusu toob kaasa see, kui põllumajanduse tootmisvahendid hinnata ümber kallimaks? Aitäh!
A. Kamratov
Küsimuse esimesele poolele ma vastaksin nii, et mul konkreetseid andmeid ei ole. Ma usun tõesti – ja ka komisjonides on neid küsimusi juba arutatud –, et kui kasutada praegu 1992. aasta 1. jaanuari bilansilist maksumust põllumajanduses varaliste inventuuride tegemisel, siis võib tekkida disproportsioon praeguse ühistatud vara kompensatsiooni suuruse ja olemasoleva bilansilise vara maksumuse vahel. Püüdsin juba põllumajanduse omandireformi seaduse eelnõu arutamise käigus nii komisjonides kui ka siin saalis teha ettepaneku kasutada bilansilist maksumust. Igal juhul tuleks varale kehtestada normaalsed hinnad, mida praegu turul kasutatakse. Seepärast on selge, et me ei saa põllumajanduse omandireformi käigus kogu vara natuuras kompenseerida, mida näeb ette seaduseelnõu, vaid osa vara peab paratamatult minema privatiseerimisele ehk ostu-müügi protsessi, kus siis ka ostmisel kasutatakse ühistatud vara eest saadud osakuid. Ja ma arvan, et sellest tulenevalt oleks vaja kaaluda põllumajandusministeeriumi poolt vastava metoodika ümbervormistamist.
Mis puudutab põllumajanduse omandireformi aluste seaduses paranduste tegemist, siis me eile seda analüüsisime. Ma ei näe selleks erilist vajadust. Mis puudutab põllumajanduse toodangu hindade kallinemist, siis ma usun, et selle küsimuse püstitamine põhimõtteliselt õige ei ole. Tähendab, kui varad kallinevad, siis lähevad need ju tegelikult praeguste analoogsete seadmete, hoonete ja tootmisvahendite hindadega normaalselt samasse suurusjärku. Ja kui need varad on kallinenud ümberarvestamise tulemusena, siis hakatakse nende varade pealt arvestama normaalset amortisatsiooni. Teisisõnu saavutaksime efekti, et ka põllumajanduses formeerub normaalne kasum, mitte kunstlikult kõrge kasum, tänu sellele, et amortisatsioonieraldised omahinnas on madalad. Tänan!
I. Raig
Mul on küsimus seoses §-ga 5. Seal on sisse toodud, et maksualaste maade nimekirjas maa kohta toodud puhaskasu rublad arvutatakse 1940. aasta kroonidesse korrutamise teel 40-ga. Küsimus: kust on võetud see arv 40, miks mitte 50 või 80? Ühes varasemas projektis oli see ainult kuskil 10 piires. Kas selle 40 väljatoomisel on arvestatud ka maa hinda, nagu näiteks naaberriikides Soomes ja Rootsis? Mida selline 40-ga korrutamine konkreetselt kaasa toob? Kas see on võrreldav meie naabritega ja kas ei teki ohtu, et maa jääb siiski naabritega võrreldes liiga odavaks?
A. Kamratov
Ma püüdsin seda oma ettekandes kommenteerida, kuid üritan seda veel kord teha. Riigihinnaga maksis 1940. aastal hektar keskmiselt 50 Eesti krooni. Ostu-müügilepingute järgi on praegu fikseeritud keskmiseks hinnaks 200 Eesti krooni. Nüüd see 40 ongi võetud sellest, et viia 1940. aasta maa hind keskmiselt 200 Eesti kroonile. Kui me hakkaksime kasutama koefitsienti 11, mis oli eelmises dokumendis, me oleksime opereerinud selle riigi poolt kinnitatud hinnaga, mida ma just äsja nimetasin: 50 Eesti krooni. Nii et me siin lihtsalt oleme kasutanud arvu 40 selleks, et viia maa hind 1940. aasta ostu-müügilepingute hinnatasandile ja mitte kasutada praegu riigi poolt maa maksustamiseks kasutatud hinda. Ja tuletan teile veel meelde, et 1940. aastal oli Eestis maa hind võrdlemisi madal. 200 Eesti krooni kasutamine 1940. aasta maa hinnana võimaldaks meil praegu viia maa ühe hektari keskmine hind 8000 Eesti kroonile. Samal ajal ma tuletan meelde, et Soomes maksab praegu üks hektar 30 000 Soome marka ehk 87 000 Eesti krooni. Nii et meil jääb praegu maa hind 10 korda madalamaks, kui see on Soomes. Võrreldav on see mingil määral Lõuna-Prantsusmaa tasemega.
T. Mets
Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus haakub Ivar Raigi küsimusega. Nimelt, te ütlesite, et 1940. aastal oli ühe lehma hinnaks 40 krooni. Samas ma pean ütlema, et ehitustöölise päevapalk oli 5 krooni ja või kilo maksis 2 krooni. Tähendab, see hind on praegu kunstlikult madaldatud. Ja kui me nüüd seda kunstlikku madaldamist transformeerime, võtame selle aluseks, siis sellega peaks muutuma oluliselt ka hinnasuhe tänapäeval. Ma kordan veel: või kilo oli 2 krooni ja ehitustöölise keskmine päevapalk 5 krooni. Tähendab, see arv 40 on ebaloogiline, see peaks tingimata suurem olema. See on kunstlikult madaldatud. Sellega muutub terve hilisem hinnasuhe.
A. Kamratov
Ma ei saanud praegu aru hr. Metsa küsimusest. Kas hr. Mets tegi märkuse või ettepaneku selle kohta, et ma olen lehma vale hinna öelnud? Kas jutt on 40-kroonisest hinnast või sellest ümberarvestuse koefitsiendist 40?
T. Mets
Võtan aluseks turuhinnad, mis olid Eesti ajal.
А. Kamratov
Ma ei oska selle kohta midagi muud öelda, kui lähtuda minu ja eelarve-majanduskomisjoni liikmete käsutuses olnud kirjalikest allikatest. Me oleme suutnud tuvastada, et lehma hind oli tollal keskmiselt 40 Eesti krooni. Ja kui me kasutame praegu ümberarvestuse koefitsienti 40, saaksime kompensatsiooni suuruseks ühe lehma pealt 1600 Eesti krooni. Ma oma ettekandes just ütlesin, et see on suurusjärgus, mis praegu lehm tegelikult turul maksab. Praegu vist on turul kõige odavamat lehma võimalik kätte saada suurusjärgus 2000 1992. aasta Eesti krooni. Ma muidugi ei ole ostmas käinud, nii et ma opereerin nende numbritega, mis on mulle antud.
P. Grigorjev
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud hr. Kamratov! Tahaksin teilt saada vastuse küsimusele, mis puudutab Kreenholmi Manufaktuuri. Kreenholmi Manufaktuuri maksumus 1940. aastal oli muidugi suur, aga ülekäinud sõda purustas selle täielikult. Pärast sõda taastasid Kreenholmi Manufaktuur ja vabariik selle tohutu suure kombinaadi, aga nüüd peame kuni 30% ulatuses kompenseerima vara endisele omanikule. Põhimõtteliselt on vaja tagastada teatud maksumus, aga mitte 30% kontrollaktsiaid väärtpaberites, mis satuvad praegu täiesti kõrvaliste isikute kätte, sest vanad omanikud on ilmselt juba jumala palge ette jõudnud. Kas sellest saab eliksiir meie lagunenud majandusele, kui aktsiate kontrollpakk satub täiesti võõrastesse kätesse ja kollektiivist minnakse mööda tohutu suure kombinaadi privatiseerimisel? Tänan!
A. Kamratov
Ma oskan sellele küsimusele vastata niimoodi, et põhimõttelise poliitilise otsuse aktsiate kompenseerimise kohta tegi Ülemnõukogu omandireformi aluste seaduse vastuvõtmise juures. Ja me arutame tegelikult ainult õigusvastaselt võõrandatud vara või siis aktsiate ümberarvestamist praegu kehtivatesse Eesti kroonidesse. Kui me juba aasta tagasi võtsime vastu otsuse, et me hakkame neid aktsiaid kompenseerima, siis minu arvates me tegime põhimõtteliselt sellise otsuse, mis ei välista, et endised omanikud võivad saada ettevõtte kontrollpaki. Ma ei oska seda küsimust teistmoodi mitte kuidagi kommenteerida. Alternatiivne lahend oleks võinud olla aasta tagasi selline, et kompenseeritakse kõikidele õigusvastaselt võõrandatud vara omanikele või nende pärijatele sümboolne tasu selle vara võõrandamise eest. Kuid me läksime ju sellele, et hakkame vara kompenseerima õigusvastaselt võõrandatud vara maksumusest lähtudes ja see on ka aluste seadusesse sisse kirjutatud ja selles muudatusi ei ole siiani tehtud.
H. Peterson
Lugupeetud spiiker ja ettekandja! Siin selles seaduseelnõus on suur vahe tööstuslikul ja põllumajanduslikul varal, kuid põllumajanduses on ka osa varasid tööstusliku iseloomuga. Kus näiteks tõmmata piir tööstuse ja ühistegevusliku töötlemise vahele? Külaühistud tegid ühistegevuslikke piima ja liha töötlemise ettevõtteid ja enamik neist asus maal, kuid osa asus ka linnas, näiteks eksporttapamajad. Kuidas siis siit tuleneb teie planeeritus? Kui näiteks eksporttapamaja paiknes Tartus, siis ta läheb tööstuse alla, aga kui ta oli kihelkonna keskuses, siis läheb põllumajandusliku vara alla. Kas tööstuse alla läheb ainult sisseseade või kogu hoone? Aitäh!
A. Kamratov
Siin on mõeldud nii tööstuse sisseseadet kui ka tööstushoonet tervikvarana. Mis puudutab seda, kuidas teha vahet selliste näidete puhul, nagu te tõite, siis see on küllaltki raske. Ilmselt tuleb valitsuse poolt kehtestatava korraga see vahe paika panna. Vaevalt, et meil õnnestub seda teha arutatava seadusega.
K. Kama
Lugupeetud hr. Kamratov! Vastuses hr. Petersonile sa ütlesid, et tööstuse muu põhivara hulka kuuluvad nüüd ka tööstushooned. Kas siin ei teki väga huvitavat disproportsiooni ja võimalust tulevikus spekuleerida sellega, mis asi on tööstushoone ja mis ei ole tööstushoone, kui ühte hoonet kompenseeritakse koefitsiendiga 10 ja teist koefitsiendiga 40?
A. Kamratov
Ma usun, et tuleb teha kõik võimalik, et see spekulatsioonivõimalus ära kaoks. Absoluutselt kõiki spekulatsioonivõimalusi ära kaotada ei saa. Alati tekib probleem, kuidas küsimus lahendada, kui meil on tegemist tõesti kahe erineva koefitsiendiga. Aga ma lihtsalt ütlen nii, et me oleme praegu sundseisus ja peame õigesti määrama kompensatsiooni ulatuse ning kompenseerimise võimalused riigi poolt. Meie kontrollarvutused näitavad, et oleks õigem kasutada kahte koefitsienti. Kui Ülemnõukogu üldse loobub koefitsiendi 40 kasutamisest, siis tekib probleem, millistel alustel ja miks me arvestame maa hinda nii madalalt. Ma tõin just võrdluse Soomega. Ma arvan, et valitsuse poolt kehtestatava korraga tuleb püüda reguleerida asja selliselt, et spekulatsioonivõimalused oleksid minimaalsed.
V. Lebedev
Lugupeetud hr. spiiker! Lugupeetud ettekandja! Mulle hakkas meeldima uus rahaühik – pool lehma. Võib-olla hakkame ka Kreenholmi Manufaktuuri hinda määrama pooltes lehmades. Seda ma ütlesin repliigi korras.
§ 10 lõikes 3 on öeldud, et vara, mis asus territooriumil, mis ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, hüvitatakse üldise korra alusel. Kas te ei saaks pisut üksikasjalikumalt selgitada, mis territooriumid need on ja milline on üldine kord? Tänan!
A. Kamratov
Need on Narva-tagused alad ja Petserimaa, mis 1940. aastal olid Eesti Vabariigi territooriumi lahutamatud osad. Praegu on piir nihutatud lääne poole. Kompenseerimise üldine kord näeb ette, et fikseeritakse selle vara maksumus, mis nendel territooriumidel asus. Kui inimene on esitanud avalduse selle vara kompenseerimiseks, siis väljastatakse talle ümberarvestatud vara maksumusest lähtudes kompenseerimise väärtpaber, mida ta võib kasutada muu vara privatiseerimise käigus. See ongi üldine kord, mida reguleerib arutatav dokument kompenseerimise viisi ja korra kohta.
Juhataja
Suur tänu! Ivar Raig. Minu mälu järgi teine küsimus.
I. Raig
Ma tahaksin jätkata teemat, mille võtsin üles esimese küsimusega, ja juhtida tähelepanu sellele, et minu küsimuse teine pool jäi vastamata. Viidates nüüd hr. Kamratovi vastusele, ma küsin, miks siis vabariigi valitsus on esitanud eelnõu, mis lähtub maa hinna määramisel n.-ö. odavast Prantsuse hinnast, aga mitte meie põhjanaabrite soomlaste kogemustest. Ei tea, kas siis nemad on nii rumalad, et on kehtestanud kõrge hinna, või on siin siiski mingisugused riiklikud ja rahvuslikud huvid mängus? Miks meie peame oma kõige suuremale rahvuslikule rikkusele kehtestama sellise madala hinna? Tänan!
A. Kamratov
Praegu me arutame seaduseelnõu, mis räägib vara kompenseerimise suurusest, s.o. sellest, kuidas õigusvastaselt võõrandatud maa hind ümber arvestatakse ja kui palju me maksame selle maa eest kompensatsiooni. Ma saan aru, et pealelõunases tööplaanis on seaduseelnõu, mis käsitleb maa maksumuse määramist. Selle jutuga ma tahan öelda, et kui ma nüüd kuulutan ühe hektari hinnaks 8000 Eesti krooni, siis see ei tähenda, et selline maa hind peaks tulema ostu-müügitehingutes, kuigi maa maksustamise puhul oleks selline hind meie tingimustes optimaalne. Tähendab, meie arvestused tuginevadki praegu just sellele, et maa hind oleks optimaalne Eesti oludes ja et me ei suurendaks maa hinda maksude kaudu või põllumajanduse tootmiskulusid lisades, mis tegelikult viiksid meie põllumajanduse väljasuretamisele. Nii et me peame seda tasandit optimaalseks. Kui Soome tingimustes tööviljakus on kõrge, siis võib seal olla kõrgem maa hind. Ma ei oska teistmoodi seda vastust kommenteerida.
H. Schotter
Lugupeetud hr. Kamratov! Ma tuleksin tagasi selle asja juurde, millest rääkis Tõnis Mets ja tegelikult rääkis samast asjast ka Ants Käärma. Ma sain aru, mida Mets mõtles. Ta mõtles seda, et te võtate üldisest hinnaskaalast välja ühe hinna, käesoleval juhul lehma hinna, teete selle alusel järeldused ja tulemus on teie arvates niisugune, et see läheb kokku pakutud korrutamiskoefitsiendiga. Niisugusest loogikast lähtudes võib jõuda üsna absurdsete tulemusteni. Näiteks lehma nahk maksis tol ajal 10-15 krooni. Eelmainitud loogika järgi peaks saama selle eest kuni 600 krooni, aga üle 16 krooni ei saa tänapäeval selle eest kuidagi küsida. Aitäh! Mul küsimust ei ole.
A. Kamratov
Sellele küsimusele on küllaltki raske vastata. Me peaksime võib-olla arvestama seda, et kogu vara kompensatsiooni maksmise ja ümberarvestamise mehhanism, mida me siin püüame praegu konstrueerida, on tegelikult rohkem poliitiline kui majanduslik otsus. Me võime ilmselt tuua väga erinevaid näiteid Eesti tollastest ja praegustest oludest, kus need väljapakutud koefitsiendid lihtsalt klappima ei hakka. Kui me tahaksime olla ääretult korrektsed, siis võib-olla peaksime konstrueerima iga vara liigi jaoks, mida me tahame kompenseerida, omaette koefitsiendid. Peame ju arvestama seda, et tollal, 1940. aastal, kehtisid Eesti Vabariigis tõesti turuhinnad ning palk, mida inimestele maksti, ja turuhinnad olid teatud normaalsetes proportsioonides. Praegu aga, kui me hakkame maksma kompensatsiooni õigusvastaselt võõrandatud vara eest, ei kehti maailmaturuhinnad. Tähendab, meie toodete hinnad, mida me praegu müüme, on paljude artiklite osas tunduvalt madalamad maailmaturuhindadest ja võib-olla jääb see omapära Eestile küllaltki pikaks perioodiks. Võib-olla on see Eesti majanduse põhiline iseloomulik joon, et Eesti majandus funktsioneerib tingimustes, kus hinnatase on allpool maailmaturuhindasid.
Me võime siin tuua hulganisti näiteid, kuid selge on see, et koefitsientide paikapanemisega me teeme poliitilise otsuse ja hiljem peame leidma kõik võimalused, et seda poliitilist otsust täita. Seetõttu me oleme välja pakkunud majandusministeeriumi arvates normaalsed koefitsiendid, mida maksimaalses ulatuses võiks kasutada vara kompenseerimise juures.
Juhataja
Suur tänu! Pavel Grigorjev, teine küsimus.
P. Grigorjev
Ma vabandan, aga ma ei saanud täielikku vastust esimesele küsimusele. Sõja tagajärjel oli Kreenholm täiesti lõhutud, alles oli ainult vundament. Võib-olla tuleks siiski revideerida kompensatsiooni koefitsientide meetodil, hõlmamata neid hooneid ja rajatisi, mis on praegu olemas. Vastasel juhul väheneks töökollektiivi osa olemasoleva kombinaadi aktsiates. Tänan!
A. Kamratov
Minu arvates on see küsimus, mille te praegu tõstatasite, omandireformi aluste seaduse küsimus, kus ei ole tehtud vahet, kas õigusvastaselt võõrandatud vara on alles täies ulatuses ja normaalselt kulunud või kas see vara on hävinud sõja ajal ja nüüd täielikult taastatud.
Ma tuletan meelde, et sel teemal oli eelmisel aastal siin saalis väga tõsine diskussioon ja tollane valitsus nõudis mitu korda küsimuse mahavõtmist, et kasutada sõja ajal hävitatud vara puhul teisi mängureegleid. Nii et meil ei olnud praegu alust välja töötada mingisugust muud süsteemi, kui on paika pandud omandireformi aluste seaduses.
Juhataja
Suur tänu, hr. Kamratov! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Kaasettekandega esineb eelarve-majanduskomisjoni esimees Jüri Reinson.
J. Reinson
Lugupeetud kolleegid! Seni kõlanud küsimuste põhjal, nende teravuse ja aktuaalsuse järgi võime arvata, et me oleme täna asunud lõpuks otsustama meie ühiskonnale ja Ülemnõukogule väga olulisi omandireformi küsimusi. Ma ei taha ettekandele midagi lisada, vaid julgen väita, et eelarve-majanduskomisjon on küsimust väga kaua ja põhjalikult arutanud. Põhjalikult oleme arutanud läbi ka kõik teie parandusettepanekud ja andnud nende kohta oma arvamuse. Veel tahan ma öelda, et komisjon on lähtunud selle eelnõu arutamisel ühest peamisest printsiibist: kompensatsioon peaks olema võimalikult õiglane. See ei saa iialgi olla täpselt sama, mis on too tagastav vara, mida ei tagastata, küll aga peaks seadusandja püüdlema selle poole, et kui on olemas kaks õigustatud subjekti ja ühele neist tagastatakse vara, aga teisele ei ole Eesti riik suuteline tagastama sel lihtsal põhjusel, et ta on selle vara baasil näiteks majja asutanud kas või lasteaia. Kui nüüd sellele kodanikule vara kompenseeritakse, siis ei tohi me asetada teda ja vara tagasi saanut väga erinevatesse olukordadesse. Kahtlemata ei ole võimalik neid iialgi võrdsesse olukorda asetada, kuna üks saab ikkagi vara tagasi ja teine kompensatsiooni, aga ma ütlen veel kord, et komisjonis me lähtusime vara tagasisaamise ja kompenseerimise tingimuste võimalikult suuremast ühtlustamisest.
Lähen nüüd teie ettepanekute juurde ja alustan hr. Kama parandusettepanekust. Võin öelda, et neid kõiki on arvestatud.
Rohkesti parandusettepanekuid esitas meile kolleeg Ants Paju, millega komisjon samuti suures osas nõustus.
Üks ettepanek, millega komisjon ei nõustunud, puudutas seaduse esialgse teksti § 3 ja § 6 1. lõiget. Hr. Paju teeb ettepaneku rääkida õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse maksimaalse arvväärtuse asemel keskmisest arvväärtusest. Komisjon ei nõustunud selle keskmise arvväärtusega ja jäi seaduse teksti juurde.
Komisjon ei nõustunud ka hr. Paju ettepanekuga, mis puudutab § 12 1. lõiget, nimelt jätta ära põllumajanduse omandireformi komisjon kui esmatasandi kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Me leidsime, et see on otseses seoses põllumajanduse omandireformi seadusega ja see peaks seal olema.
Samuti langeb ära hr. Paju pakutud § 13 3. lõike uus redaktsioon, kuna uues tekstis seda lõiget üldse ei ole.
Hr. Uluots esitas parandusettepaneku jätta § 3 1. lõike teisest lausest välja sõnad "Eesti Pangal". Seaduseelnõu autorid ja komisjon seda ettepanekut ei arvestanud. Praeguses tekstis on see sätestatud § 4 lõikes 2 ja Eesti Pank on sisse jäänud sellesse paragrahvi, kus ta oli.
Hr. Tähiste parandusettepanek puudutab esialgse teksti §-e 14 ja 15. Seal olid varem sätestatud USA dollarid. Lähtudes ilmselt rahaseadusest, tegi hr. Tähiste ettepaneku minna üle Saksa margale. Uues redaktsioonis ei ole ühte ega teist, on Eesti kroonid ja me arvame, et see peaks rahuldama ka eelnõu parandusettepaneku autorit. Nii et me võime öelda, et osaliselt on seda ettepanekut arvestatud. Hr. Tähiste teab ise, kas ta nõustub meiega või ei.
Maaelukomisjonilt on hr. Käärma allkirjaga saabunud ettepanek tuua § 3 1. lõikesse mõte, et 1940. aasta kroonides määratud vara maksumus arvutatakse ümber käibivatesse Eesti kroonidesse, maa puhul suhtega 1 : 40 ja muu vara puhul suhtega 1 : 10. Meil oli juba vaidlus selle üle, kas me oleme seda ettepanekut arutanud. Komisjoni nimel julgen siiski väita, et konkreetselt seda ettepanekut ei ole meil arutatud, aga me arutasime täpselt samasugust ettepanekut meie komisjoni liikme hr. Arro esituses ja tegime seda väga põhjalikult. Lõpptulemusena otsustasime väga väikese häälteenamusega seda mitte toetada ja jäime praeguse teksti juurde.
Nii et kõik parandusettepanekud, mis minu kätte on laekunud, on läbi arutatud ja iga punkti kohta on seisukoht avaldatud. Tänan!
Juhataja
Kas eelarve-majanduskomisjon teeb ettepaneku seadus teisel lugemisel vastu võtta?
J. Reinson
Jaa!
Juhataja
Suur tänu, rahvasaadikutel küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Lembit Arro!
L. Arro
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Ülemnõukogu! Me arutame praegu väga tähtsat seadust. See seadus maksab palju, see maksab miljardeid ja me peame kaaluma, kas me üldse julgeme seda seadust täna vastu võtta.
Majanduskomisjonis arutati küsimust päris mitmel korral ja põhjalikult. Siiski viimasel hääletusel, millest võttis osa ainult neli majanduskomisjoni liiget, otsustati kahe häälega esitada eelnõu praegusel kujul teisele lugemisele ja teha ettepanek see vastu võtta. Mina olin vastu ja üks oli erapooletu.
Asi on niivõrd tõsine, et kui süveneda arvudesse, mis siia on pandud, siis ma võin tuua teile mõningad andmed ja näited. Hr. Kamratov tõi juba kompvekitehase kohta veenva näite, et kui hakata sellisel kujul 40-kordse hinnaga hüvitama võõrandatud vara, siis praeguse vara bilansilise maksumuse järgi ületab see summa, mis tuleb välja maksta, mitmekordselt selle vara maksumuse, mis meil olemas on.
Mul on välja võetud konkreetsed andmed ühe võib-olla üle keskmise kolhoosi kohta. Ma arvutasin välja Kaiu ühismajandi olemasoleva vara kogumaksumuse ja selle hulgas ühistatud vara maksumuse. Kolhoosis on ühistatud vara 4200 loomühikut, mis on jälle see lehma kaudu arvestatud inventar ja masinad kokku. Kui me nüüd võtame lehma hinnaks 1600 krooni, siis tuleks välja maksta 7 miljonit krooni ühistatud vara eest ehk ühesõnaga anda niisugused dokumendid, kuna seaduse järgi kuulub ühistatud vara väljamaksmisele rahas, see ei ole tööosak.
Kolhoosis on kogu vara ümber hinnatud uute põhivahendite hindadega, mis tõstsid põhivara hinda 2,5–3 korda. Kui maha arvata maaparandus, jääb seda 7 miljoni krooni väärtuses. Tehkem järeldus: kogu olemasolev vara tuleks maha müüa, et hüvitada ühistatud vara. Järele ei jää ühte sentigi. Kuid seal, selle vara hulgas, mida ma nimetasin, on ka sellist vara, mida ei saa maha müüa, sest keegi seda ei taha. Näiteks suurfarmid, suured silotornid, lehmadest tühjaks tehtud farmid. Neid ei taha keegi. Järelikult saab hinnata ja uuesti veel kõrgemaks hinnata liikuvat või niisugust põhivara, mis on aktiivne põhivara. Ma pean silmas loomi, traktoreid ja muid masinaid, mida ostetakse ka kallima hinnaga. Kuid hooneid, kui me need veel kümme korda kallimaks hindame, ei taha keegi.
Niisiis, kui me selle seaduse praegusel kujul vastu võtame, on see põllumajanduse lõpp ja paljud majandid, mis on viletsamad kui Kaiu kolhoos, jäävad võlgu veel 10-20 aastaks, et maksta välja ühistatud vara. Seda peavad tegema meie lapsed ja lapselapsed.
Võib-olla saaks kuidagimoodi teisiti põllumajanduses vara ümber hinnata, nagu jutud on olnud. Suhe on umbes selline, nagu hr. Kamratovgi siin mainis. Praeguse bilansi järgi on majandeis ühistatud vara umbes 20%. See proportsioon peaks jääma samasuguseks: kogu varast umbes 20–25% annaksime hüvitusena talumeestele tagasi. Reformikomisjoni esimehena võin öelda, et nii on hakatud juba tegema. Oleme juba lehmi taludele tagasi andnud, neid tuleks edaspidigi tagasi anda, kuid see proportsioon peaks jääma kehtima. Ühistatud vara tuleb hüvitada ja muu osa varast jätta nendele inimestele, kes selle vara baasil on 40 aastat ehitanud, põllumajandust üleval pidanud ja rahvast toitnud. Kui tööosak jääb alles, jääb ka põllumajandus paika. Tööosakud ja ühistatud vara peavad jääma kohapeale tootmisse. Kui me aga ühistatud vara praeguse põllumajandusreformi seaduse järgi peame välja maksma põhiliselt nendele inimestele, kes on majandist ära läinud, ja nende lastele, kes elavad linnades, siis läheb ju see vara ära ja põllumajanduses tekib töötatööliste armee, mida riik enam üleval pidada ei jõua.
Minu ettepanek on seda seadust täna mitte vastu võtta. Enne tuleks teha vabariigis ikkagi üldine vara ümberhindamine ja inventariseerimine. Alles selle alusel saame määrata proportsioonid, kui suure osa ja mis hinnaga anname tagasi võõrandatud vara. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Jüri Reinson, ma küsin ühe küsimuse. Mis ajaks on juhtivkomisjon määranud viimase tähtaja parandusettepanekute esitamiseks?
J. Reinson
Lugupeetud juhataja! Juhtivkomisjon ei ole määranud mingit erilist tähtaega. Reglemendi järgi loetakse seaduseelnõu kiirendatud korras. Tähendab, pärast esimese lugemise lõppemist saab parandusettepanekuid esitada 24 tunni jooksul.
Juhataja
Minul on praegu selline informatsioon, et me arutasime seda eelnõu normaalprotseduuri järgi. Või oli nii, et võtsime ta sisse normaalprotseduuriga ja hääletasime ringi kiireloomuliseks? Ei olnud? Normaalmenetlus. Normaalmenetluses määrab juhtivkomisjon teise lugemise ajal ühe tähtaja. Kas praegu on viimane aeg?
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, kui te väidate, et see on normaalmenetlus, siis jah.
Juhataja
Mind on selliselt informeeritud ja mina juhin praegu asja normaalprotseduuri järgi. Kui Lembit Arro tahab, las ta esitab veel oma parandusettepaneku ja siis tõmbab juhtivkomisjon joone alla. Läbirääkimised jätkuvad. Arvo Sirendi!
A. Sirendi
Austatud kolleegid, kui me selle otsuse vastu võtame, siis tundub, et senised Hannibali retked, Jossif Stalini või Ivan Julma teod on käkitegu selle otsuse kõrval, mille me täna vastu võtame. Täna me tahame vastu võtta kuritegeliku otsuse selle sõna otseses mõttes. Me tahame sellesama omandireformi seaduse jätkuna ja selle ideoloogia põhjal panna inimesed materiaalselt, moraalselt ja juriidiliselt vastutama kollektiviseerimise ajal toimepandud kuritegude eest. Need inimesed ei ole milleski süüdi, nad on sündinud 10, 20, 30 aastat pärast kollektiviseerimist!
Kollektiviseerimisel sundvõõrandati eesti talupoegade vara, võeti see neilt nende tahte vastaselt vägivallaga ära ja anti kolhoosidele, ilma et kolhoosid või needsamad inimesed, kes seal töötasid, oleksid mingit soovi avaldanud nende saamiseks. Seesama vara võeti tasuta tööna ja odavate põllumajandussaadustena kümneid kordi tagasi sellele samale kuritegelikule riigile ja nüüd nõutakse veel üks kord, et needsamad inimesed peaksid veel teisest ja kolmandast põlvest saadik tasuma selle võla, mille tegi kuritegelik riik.
Ma ei tulnud siia pulti kaugeltki asjatult, sest ma usun, et neid võlgu võib hüvitada, kuid neid võlgu ei pea hüvitama mitte kaugeltki see inimene, kes tänaseni on jäänud maale. Seesama tagastamise ja kompenseerimise seadus on selgelt linnakeskne. Linna kergemat elu elama tulnu on nüüd saaja. Maa peab talle kõik välja maksma. Muidugi, ka see on saaja, kes maale jäi, kuid ta peab hüvituse ise endale välja maksma. Sisuliselt maksab ta endale sama palju, kui ta sai. Ta maksab endale võlga, mida ta pole ise teinud, vaid mida asjaolud on sundinud teda tegema. Ta on kõik need 40 aastat meid toitnud ja nüüd me teeme viimase katse teda paljaks koorida.
Nüüd küsimus sellest, miks me tahame represseerida tänapäeva inimest. Meil on kõigil pika aja jooksul tekkinud selline ettekujutus, et riigil, sellelsamal riigil, kes on elanud rasketes okupatsioonitingimustes, on kogunenud nüüd palju raha, et ta võib kõik selle aja jooksul tekitatud kahjud välja maksta. Need tuleb välja maksta, riik peab maksma, aga neid peab maksma süüdlane, mitte kolhoosnik, seesama eesti talupoeg, kes, käed rakkus, on töötanud kõik need 40-50 aastat ja on toitnud nii linna kui maad. Nüüd on ta võlgnik.
Nüüd me muretseme ainult selle eest, nagu hr. Reinson ütles, et tagasisaaja ja kompenseeritav oleks võrdses seisundis. Aga miks me ei muretse selle eest, et linna- ja maainimene oleks võrdses seisundis? Miks me siis ei lähe seda teed, et seesama inimene, kes on maksja, tasub oma palgast ausalt näiteks kolmveerand või rohkem sellest, mis ta kätte saab, sest kolmveerandit ta kogu palgast kätte ei saa. Ta maksab tagastamise fondi, mille vahendid tulevad nii või teisiti tänapäeva inimese taskust. Raha tõstetakse ühest taskust teise. Kui ta on tõe ja õiguse eest väljas, siis las ta maksab enda osa. Selle põlvkonna süü lasub ühtlaselt meil kõigil. Nii et nüüd siis küsime, kus see lehm on, kus see omand on, mis tol ajal võõrandati? Kas see lehm on praegu laudas? See lehm võeti ju ilma rahata riigile! Seda peaksid teadma kõik, kes neid aegu vähegi mäletavad! Sellelt lehmalt lüpsti teatud hulk piima, mis samuti võeti ilma rahata ära. Ka töö, mis selle lehma ülalpidamiseks tehti, oli tasuta. Seda põldu, mis ära võeti, hariti tasuta. Sellest põllust ei oleks mitte midagi peale võsa järele jäänud, kui seda poleks haritud. Inimestest, kes siin saalis istuvad või mujal Eestimaal viibivad, ei oleks ka ühtegi elavat hinge järele jäänud. Me oleksime pidanud siit maalt välja rändama ja otsima elatist mujal maailmas.
Ma ei usu, et meil jätkub praegu sellisel määral ebainimlikkust, et me läheme ja surume oma käe küünarnukini kolhoosniku taskusse, olgugi et me oleme aastaid seletanud, et tegemist on kuritegeliku organisatsiooniga, kuritegeliku omandiga, kurjategijaga, kes seal töötas. Kui me praegu läheme ja võtame, oleme osanikud ühes uues kuriteos. Me toome kolm neljandikku maal olevast varast linna ja selle tulemusena jätame maa- ja linnainimese nälga.
Minu käsi ei tõuse mitte mingil juhul selle seaduseelnõu poolt hääletama ja mul on ettepanek teile kõigile, kallid kolleegid, tunnistada, et selle küsimuse lahendamine käib meie kogule üle mõistuse. Jätame selle targale Riigikogule ja vabastame ennast süüst, mida me oleksime suutelised täna enda peale võtma. Äärmisel juhul jätame selle kolmandale lugemisele, et me saaksime veel veidi nende asjaolude üle järele mõelda. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, ma kaldun hetkeks läbirääkimistest kõrvale. Ka minule hakkab meenuma, et me hääletasime arutelu käigus normaalprotseduuri kiireloomuliseks. Praegu täpsustatakse asjaolusid, uuritakse stenogramme ja protokolle. Jätame seepärast hetkel parandusettepanekute esitamise lahtiseks. Kui see nii oli, mida ma tõenäoliseks pean, siis tõepoolest peaksid läbirääkimised käima praegu juba esitatud parandusettepanekute ümber. Kaido Kama!
K. Kama
Austatud Ülemnõukogu! Tahaksin teha mõningaid märkusi ja öelda repliike seoses arutatava seaduseelnõuga. Kõigepealt probleemidest, mis tegid muret hr. Arrole. Tema arvates just nagu kuluks kogu praegune majandite vara ära kompenseerimisele, järele ei jää midagi. Selle häda vastu on olemas väga lihtne rohi, nimelt tuleb neid varasid hakata müüma tegelike hindadega, mitte bilansiliste hindadega, nagu seda praegu tehakse. Kui kolhoosimehed müüksid traktoreid ja lehmi tegelike turuhindadega, siis jõuamegi välja sinna, et majandite varast umbes 20% kulub kompenseerimisele.
Edasi kuulsime muidugi väga huvitava ettekande hr. Sirendilt, millest selgus, kui sügavale maainimese taskusse aetakse praegu kätt. Julgen maainimesena ikkagi meelde tuletada, et nii maal kui ka linnas on praegu olemasolev vara selleks tagatiseks, mille arvelt toimub kompenseerimine. Ka tööstusettevõtetes on see nii ja keegi ei ole siiani kurtnud, et nüüd, kui hakatakse tööstusettevõtteid privatiseerima, aetakse käsi küünarnukini tööstustöölise taskusse. Kuna viimase 50 aasta jooksul on kapital rohkem akumuleerunud linna, siis ma võiksin väita, et praegu tehakse linnainimesele liiga maainimese arvel.
Aga nüüd üks konkreetne ettepanek, mis puudutab § 3. Kuigi praegu ametlikult uusi parandusettepanekuid teha ei saa, pean ütlema, et § 3 lõikesse 1 on sisse toodud printsipiaalne muudatus, võrreldes seaduseelnõu esialgse tekstiga. See, et endised Eesti kroonid arvutatakse praegustesse Eesti kroonidesse suhtega 1 : 40, on ainult tehniline muutus. Esialgses tekstis oli krooni väärtusena kirjas 0,28 g kulda ja sellega saab täielikult nõus olla. Küll aga on vaieldav kahe erineva koefitsiendi sissetoomine vara kompenseerimisel. Kuna tegemist on muutusega, mis on toimunud kahe lugemise vahel, teen ettepaneku tagasi minna esialgse variandi juurde, piirdudes ühe koefitsiendiga. Tuleb lihtsalt öelda, et vara maksumus arvutatakse ümber kehtivatesse Eesti kroonidesse vahekorras 1 Eesti kroon võrdub 40 praegust krooni. Tänan!
H. Peterson
Lugupeetav juhataja ja kolleegid! Ka mina pooldan seda, et ei saa võtta erinevat koefitsienti linna tööstusele ja põllumajandusele. Omavahel olid nad enne 1940. aastat seotud Eesti krooni, kulla, lehma või mis tahes muu ühiku kaudu ja peavad olema seda ka praegu. See, et linnas võtame aluseks bilansilise maksumuse, ei tohiks nii olla. Kui me ikkagi hakkame oksjonil müüma tööstusettevõtteid, laseme sinna juurde väliskapitali, siis näeme, kui kõrgeks lähevad tööstusobjektide hinnad. Omanike osa, mille nad sealt saavad, on vahest 10–15%. Selles osas on mul Kaido Kamaga üks arvamus, et ei tohi kasutada erinevaid koefitsiente.
Paneksin veel kaalukausile mõtte, kus 1 : 40 päriselt sobib, sest me ei saa ikkagi arvestada maa hinda. Seda, mis on Rootsis ja Soomes, meil ei ole. Meie elatustase ega palkade absoluutväärtus pole sellised nagu Skandinaaviamaades. Soovitaksin täna selle lugemise katkestada, kui on võimalik.
Juhataja
Suur tänu, kolleegid! Nüüd on siis lõplik selgus käes. 10. juunil hääletas täiskogu õigusvastase võõrandamise küsimuste paketi kiireloomuliseks. Selles lähevad arvesse need parandusettepanekud, mis on esitatud 24 tunni jooksul pärast esimese lugemise lõppemist. Nii on siis lood. Nii et tänase päeva seisuga me enam tekstis muudatusi teha ei saa. Läbirääkimised jätkuvad. Ants Käärma!
A. Käärma
Lugupeetud juhataja! Nüüd on muidugi kurb küll, sest tekst on teinud läbi olulisi muudatusi, võrreldes sellega, mis oli esimesel lugemisel. Kahju küll, et ei saa enam parandusettepanekuid teha, kuigi maaelukomisjon esitas ka ühe. Tahaksin nüüd veel redigeerida oma ettepanekut, sest tekst on oluliselt muutunud. See selleks, aga ma arvan, et meil on üldse raske otsustada praegu selle küsimuse üle, kuivõrd meil ei ole lähteandmeid. Kui teksti autorid tegid arvestuse kahe šokolaadivabriku baasil ja selle põhjal andsid hinnangu terve tööstuse kohta, siis põllumajanduse kohta veenvaid andmeid ei ole, on vaid emotsioonidel tuginevad arvamused ja muud ei midagi. Kogemuste varal võib siiski öelda, et kui sellise vahekorraga hinnatakse vara, siis 80–100% olemasolevast varast põllumajanduses kulub ühistatud vara kompenseerimiseks. Peaksime mõtlema, mida see endaga kaasa toob.
Juhataja
Suur tänu! Nagu te näete, ei lähe meil seaduseelnõu teine lugemine mitte päris tavalist rada. Katsume selle saada õigesse rööpasse. Heldur Peterson tegi oma sõnavõtus ettepaneku arutelu katkestada, kuid kirjalikku ettepanekut mul ei ole. Võib-olla peavad juhtivkomisjon ja autor läbirääkimiste ajal omavahel nõu, lähtudes praegu tekkinud olukorrast, ning annavad ka mulle märku, kuhu me siiski tahaksime suunata seda eelnõu, kas teise lugemise lõpetamisele, teisel lugemisel vastuvõtmisele või katkestamisele. Mul on palve, mitte kui spiikril, vaid kui rahvasaadikul, et Jüri Reinson ja Ardo Kamratov peaksid nõu. Eelnõud on paketis, mis tähendab seda, et langetatud otsus peaks sisuliselt käima ka kahe järgmise eelnõu kohta. Ühekaupa ei ole neid võimalik paketist välja kiskuda. Ain Tähiste!
А. Tähiste
Lugupeetud eesistuja! Kallid kolleegid! Ma juhiksin teie tähelepanu kahele asjaolule või õigemini valele postulaadile, mida me siin küllalt kindlameelselt korrutame. Pean vajalikuks juhtida teie tähelepanu esiteks sellele, et väliskapitali tungi Eestisse tegelikult ei ole olemas. Pigem me peame hakkama intensiivselt sellega tegelema, et kedagi siia meelitada. Ei ole kedagi, kes seal teiselpool piiri hirmsasti trügiks ja tahaks kõike meil siin ära osta.
Teiseks, me arutame ja võtame mitmesuguseid hindu endale aluseks, üritades selle järgi saada mingit pilti olukorrast. Siin jooksis läbi üks arv, et Merivälja maju müüakse 200 000 dollari eest. Tegelikult sugugi mitte. Keegi opakas vist tõepoolest kunagi sellise tehingu tegi, aga reaalselt sellise hinnaga maju ikkagi ei müüda. Ma tean konkreetset maja, mis on müügis juba üle poole aasta. Selle hinnaks on pakutud 100 000 dollarit, kuid ei leidu ostjat. Pigem on seis ikka selline. Nii et see, mida keegi mingist lehest loetu põhjal pakub, ei ole veel tegelik väljapääs.
Need olid minu mõtted. Tõele need meid lähemale ei vii, aga ilmselt selgitavad, millises plindris me oleme. Aitäh!
H. Kostabi
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Me oleme pikemat aega illusioonides ja mõtleme, et meil on kapitali väga palju, kuid kapitali väärtus, nagu me teame, tuleneb tegelikult nõudmise-pakkumise vahekorrast. Ja kui me hakkame reaalselt rehkendama, siis varisevad need illusioonid kokku.
Kõigepealt teeme endale selgeks, kui palju see kapital, mis meil ikka olemas on, annab juurde, kui palju ta rahvuslikku koguprodukti loob. Ja me näeme, et meie rahvuslik rikkus on kusagil 1800 dollarit aastas inimese kohta. Kui palju me siin momendil töötasu saame? Me näeme, et see on 50 dollarit. Ja siis, kui me koos rahvusvaheliste spetsialistidega hakkame rehkendama oma rikkusi, näeme, et oleme illusioonides ja tahame tegelda üksnes vaesuse ümberjagamisega.
Arusaamatuks jääb, kuhu me tahame välja jõuda, näiteks põllumajandusega või majandusega üldse. Kui seda situatsiooni natukegi rohkem analüüsida, siis näeme, et meil on tohutu kapitali defitsiit. See tähendab, et me oleme äärmiselt vaesed. Võib-olla olekski põhimõte selline, et vaadata, kuidas see kapital saaks tõesti õigetesse kätesse. Ei tohi lasta lõhkuda seda tükkideks, et hiljem jälle hakata kokku korjama, nagu siin juba eespool juttu oli. Seepärast on tõesti mõistlik teha kõigepealt inventuur ja võib-olla rahvusvahelisel tasandil, et teada saada, kui rikkad me oleme. Ja teeme ka selgeks, kuhu me välja jõuda tahame, mida meil juurde tarvis on ja kuidas me seda juurde saame.
Praegu on see seaduseelnõu igatahes toores ja sellega me võime tõesti, nagu öeldakse, ennast oma nööriga kaunis ilusti üles puua. Ja kurb on see, et me hakkame jälle seda tegema põllumajanduses. Ometi on maaelu ja maainimene olnud see, kes on kandnud meie kultuuri edasi. Ja kui me nüüd selle nööri endale kaela paneme, siis on tõesti see küll üks selline tegu, mida meile vist Eesti rahvas ealeski ei andesta. Aitäh!
A. Tamm
Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Hr. Sirendi repliiki arvestades tahaksin kõigepealt öelda, et majanduskomisjon ei arutanud seda seaduseelnõu kaugeltki mitte linna- ja maainimest vastandavalt. Vastupidi, me vaatasime, et tagastatav vara ja kompensatsioonid oleksid võimalikult optimaalses tasakaalus. Hr. Reinson tõi siin lasteaia näite. Ma lisaksin ka teise näite, kus selle tasakaalustamatuse tõttu me tõenäoliselt pressime peale sundtagastamise, seda eriti maa puhul. Kui tagastatava maa tegelikul väärtusel ja kompensatsioonidel on väga suur vahe, siis tõenäoliselt inimesed ei loobu maa tagasivõtmisest, kuigi nad ei kavatse seda ise tegelikult majandama hakata. See oleks eriti ohtlik majanditele või nendele üksustele, kes tahaksid ühistootmist jätkata.
Edasi, me ei saa tuua seaduseelnõusse programmeeritud tasakaalu ohvriks isiklikke probleeme kas siis sovhoositöötaja või kolhoosiliikme suurema tööosaku nimel või uustalunikule võimalikult odava maa väljaostu võimaldamise nimel. Tahaksin hr. Arrole meelde tuletada hr. Kamratovi toodud näidet tööstuse kohta, milles oli vihje ümberhindlusele. Seda vihjet kasutati ka maal toimuva põllumajandusreformi puhul. Väga kahju on sellest, et kui Ülemnõukogu peab otsustama väga konkreetse küsimuse, mis mingil määral nihutaks paigast meie seiskunud reformid, siis me põrkume tagasi ja hakkame seaduseelnõu arutamise asemel vaidlustama ammuotsustatud probleeme. Ma leian, et seaduseelnõu on selleks küps, et täna selle üle otsustada. Igaüks võib seda teha, nagu oma südametunnistuse järgi vajalikuks peab. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Asjaolud on nüüd sellised, et eelarve-majanduskomisjon kui juhtivkomisjon soovib katkestada arutelu ja jätkata järgmisel istungjärgul. Ühtaegu ei soovita läbirääkimisi lõpetada. Sellest lähtuvalt on mul palve: ärge palun rohkem registreeruge, kuulame ära veel ainult Liia Hänni ja Vladimir Lebedevi sõnavõtud, siis me katkestame, sest juhtivkomisjonil on õigus katkestada ilma hääletamata. Praegu rohkem ettepanekuid teha ei saa, sest tegemist on kiireloomulise protseduuriga. Kuid katkestamise järel kaalutakse, kas muuta uuesti protseduuri. Bürokraatlikult saan ma teatada ainult seda, et veel ei soovita läbirääkimisi lõpetada. Liia Hänni!
L. Hänni
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tuleb kahjuks nõustuda nende sõnavõtjatega, kes arvasid, et mitmed Eestimaa piirkonnad satuvad pärast selle seaduse vastuvõtmist väga raskesse olukorda. Kui me arutasime põllumajanduse omandireformi seadust, siis, nagu te mäletate, arvati, et üldse saab tööosakud välja arvutada umbes 1/3 Eestimaa majandeid. Praeguse seaduse vastuvõtmisel võib nende arv olla veelgi väiksem.
Kuid asjatu oleks viga otsida praegusest seaduseelnõust. See viga on tehtud juba tükk aega varem, siis kui me arutasime omandireformi kontseptsiooni ja kui Ülemnõukogu asus seisukohale, et kolhooslik-kooperatiivset vara tuleb käsitleda eraldi muust riigivarast. Sellega said majandid tõepoolest suurema õiguse oma vara käsutada, kuid ühtlasi said nad enda kanda ka kohustused, mis tulenevad sundvõõrandatud vara kompenseerimisest ja tagastamisest. Ma arvan, et aeg on analüüsida meie seadusloomet omandireformi alal tervikuna, mitte aga otsida viga praegusest eelnõust, mis on minu arvates küllaltki tasakaalustatud. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Ja viimasena Vladimir Lebedev!
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Luban endale repliigi seoses minu kolleegide, eriti kolleeg Kostabi sõnavõtuga. Hinda ei määra ju kindlaks eksperdid ega mõni seadus. Hinna määrab nõudmine, s.t. turg. Kes tahab teada saada maailmahinda, peab vastava objekti või vara maailmaturule viima. Kui tahetakse teada saada vabariigisisest hinda, siis tuleb vastav vara vabariiklikule turule viia. Kui tahate teada seda hinda nende kodanike ringis, kes olid represseeritud ja sellele varale pretendeerivad, siis tuleb asi konkursi teel otsustada. Nii saab hinna teada!
Üldse näitab tänane arutelu ja seaduseelnõu ise, et me kõik oleme tulnud administratiivsest käsusüsteemist ja ei saa sellest kuidagi vabaneda. Püüame vana mõtteviisi ja vanade mõistetega jõuda ühiskondliku formatsiooni uude etappi – turumajandusse. Seaduseelnõu annab sellest tunnistust.
Lugupeetud kolleegid, pole vaja jalgratast leiutada. Saksamaal on olemas terve komplekt selle küsimusega seotud dokumente. Need on läbi töötatud, läbimõeldud ja toimivad küllaltki täpselt. Me püüame alati olla targemad kui Rooma paavst. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Arutelu katkestatakse ja seda jätkatakse järgmisel istungjärgul. Ma veel täpsustan asjaolusid. Arutelu katkes sellel momendil, kui läbirääkimised polnud lõppenud. Tegemist on täna veel kiireloomulise protseduuriga. Võimalikud variandid võivad olla sellised, et asjaosalised teevad täiskogule ettepaneku muuta protseduuri ja minna tagasi normaalmenetluse peale, mis eeldab uute parandusettepanekute esitamise võimalust. Autorid võivad ärakuulatud sõnavõttude põhjal koos juhtivkomisjoniga muuta eelnõu teksti. See on nende õigus. Ja sellisel juhul, kui eelnõu tekst on täiskogule rohkem vastuvõetav, võime jätkata kiireloomulisena veel pärast katkestamist.
Rohkem tõsiselt võetavaid variante ei ole. Ja lähtudes sellest, et tegemist on seaduseelnõude paketiga, ei võta me praegu arutusele järgnevaid eelnõusid, mis seonduvad õigusevastaselt võõrandatud varaga.
Kolleegid, kell on 11.54. Kuidas teile tundub, kas võtaksime praegu uue päevakorrapunkti käsile või teeme vaheaja ja hakkame natuke varem tööle? Teeme vaheaja!
V a h e a e g


Juhataja
Kolleegid, vaheaeg on läbi! Asugem töökohtadele! Hakkame kogunema saali. Kontrollime kohalolekut.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 48 rahvasaadikut, puudub 49. Ülemnõukogu ei ole otsustusvõimeline – üks on puudu. Me viime läbi uue kohaloleku kontrolli, sest härraseid tuleb juurde. Uus kohaloleku kontroll! Kohal on 49 saadikut, puudub 48. Ülemnõukogu on otsustusvõimeline.


Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi pangaseaduses" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Kolleegid, jätkame kinnitatud päevakorraga ja alustame päevakorrapunkti arutamist, kus teisele lugemisele tuleb seaduseelnõu muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi pangaseaduses. Ma palun ettekandeks kõnetooli Eesti Panga presidendi Siim Kallase!
S. Kallas
Kõrgesti austatud Ülemnõukogu! Pangaseaduse muudatuste ja täienduste seaduseelnõu oli juba esimesel lugemisel. Siis me arutasime seda ja mul ei ole täna teise lugemise eel midagi suuremat lisada. Vahepealsed muudatused, mis tehti komisjonis pangaseaduse muudatuste seaduse eelnõus, on Eesti Pank aktsepteerinud.
Siin oli sisuline muudatus selline: läks välja säte, et Eesti Pangal on keelatud teha krediidiemissiooni. Me aktsepteerime seda, kuna mõisted on liiga segased selleks, et neid seadusesse panna.
Muid põhimõttelisi muudatusi selles seaduseelnõus ei tehtud. Nii et mul ei olegi rohkem midagi sellele lisada, mis ma ütlesin enne esimest lugemist. Seadus ise on suunatud keskpanga kui institutsiooni rolli piiritlemisele ja täpsustamisele, tema iseseisvuse suurendamisele ühiskonnas. Ühtlasi nähakse ette teatud täiendavad vahendid pankade tegevuse mõjutamiseks. Eelkõige on jutt moratooriumist. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Millised on küsimused panga presidendile? Me enne istungit rääkisime hr. presidendiga, et pank võtab ühe eelnõu tagasi.
S. Kallas
Jaa. Oleks küll niisugune ettepanek. Pärast välisvaluutaseaduse arutamist esitasime arutamiseks rakendusotsuse projekti, kus oli kirjas, et olemasolevaid valuutaarveid ei natsionaliseerita. Asi on saadikute otsustada, kuid praktiliselt nii on toimunud ja meie oleme selle oma reeglites fikseerinud. Tähendab nähtus on täpselt niimoodi käima läinud, nagu see oli planeeritud, ja ma ei näe erilist vajadust selle otsuse arutamiseks veel parlamendis. Kui saadikud peavad vajalikuks, siis võib seda arutada, kui ei, siis ma võin öelda, et me tõenäoliselt tuleme välisvaluuta seaduse ja nende asjade juurde tagasi sügisel, kui meil on olemas praktika. Me üldistame praktikat, mis nende seaduste täitmisel on talletatud. Märgid selle seaduse rakendamisel on olnud positiivsed. Nii et me võime siin mõndagi liberaliseerida. Meie ettepanek on mitte arutada seda rakendusotsust enam parlamendis, sest sellel ei ole praktilist tähtsust.
Juhataja
Nüüd asi läks väheke käest ära, sest seda me praegu ei aruta. Me arutame siiski muudatusi pangaseaduses. Küsimus on selles, et autor võib eelnõu tagasi võtta igas faasis. Kui Eesti Pank soovib tagasi võtta, siis võtku. Kui ei, jääb sisse.
S. Kallas
Välisvaluutaseaduse rakendusotsuse kohta teen ettepaneku see tagasi võtta.
Juhataja
Välisvaluutaseaduse rakendusotsuse projekt võetakse tagasi ja seda me rohkem ei aruta. Selle kohta me küsimusi ka ei oota. Pangaseaduses muudatuste tegemise arutamine läheb edasi. Küsimused Ivar Raigilt.
I. Raig
Ma tahaksin küsida, kuidas on lood sanktsioonidega, mis Eesti Vabariik ja võib-olla ka Eesti Pank peaks kehtestama nende inimeste ja asutuste suhtes, kes rikuvad näiteks valuutaseadust ja miks mitte ka pangaseadust? Kas ei peaks käesoleva arutelu üheks objektiks olema võimalikud sanktsioonid? Suur tänu!
S. Kallas
Kui me arutame praegu pangaseaduse muudatusi, siis siin on sees terve hulk niisuguseid reaalselt kasutatavaid pankade tegevuse mõjutamise mehhanisme, mida võib käsitleda otseste sanktsioonidena. See on moratoorium ja veel mõned muud asjad.
Mis puudutab nüüd välisvaluutaseadust, siis see on eraldi teema. Me oleme selle ettevalmistamisel koos töötanud justiitsministeeriumiga. Arvamus on selline, et need sanktsioonid peavad minema uutesse haldusõigusnormidesse. Me oleme oma ettepanekud teinud selle kohta, mis puudutab operatsioone välisvaluutaga. Kui see ei ole piisav, siis nähtavasti tuleb selle juurde tagasi tulla.
Juhataja
Suur tänu! Kas on veel küsimusi panga presidendile? Ei ole. Tänan, hr. Kallas! Kaasettekandeks palun kõnetooli hr. Jüri Reinsoni, eelarve-majanduskomisjoni esimehe!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eelarve-majanduskomisjon on pärast esimese lugemise lõppemist läbi arutanud kolleegidelt laekunud parandusettepanekud, need koos autoriga heaks kiitnud ja seisukohale jõudnud, et meil arutusel oleva pangaseaduse muudatuste seaduseelnõu võib teisel lugemisel vastu võtta.
Hr. Made parandusettepanekut on arvestatud eelnõu punktis 10 ja punkti 14 lõikes 2. Krediidiemissiooni puudutav punkt, nagu hr. president juba väitis, on välja jäetud.
Rohkem parandusettepanekuid kõnealusele seaduseelnõule laekunud ei ole. Komisjon toetab seaduse vastuvõtmist.
Juhataja
Suur tänu! Ma küsin kindluse mõttes veel üle. Tähendab, kas hääletusele minevaid parandusettepanekuid ei ole, kui keegi saalist ei nõua?
J. Reinson
Jah, selliseid ettepanekuid ei ole.
Juhataja
Seda me käsitleme veel lõppsõna ärakuulamise käigus. Küsimusi hr. Reinsonile ei ole. Tänan!
Avan läbirääkimised. Kas on sõnasoovijaid, kõnepidajaid? Ei ole. Fikseerime siin selle momendi, et läbirääkimised on lõppenud. Ma oletan, et nüüd ei ole vist põhjust lõppsõnu kuulata. Hr. Kallas ei soovi. Hr. Reinsoniga teeme koostööd.
Ma küsin kõigepealt Ülemnõukogu liikmete käest, kas keegi nõuab mõne parandusettepaneku läbihääletamist, mis on juba autorite ja juhtivkomisjoniga omavahel kooskõlastatud. Ei soovi. Jüri Reinson!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, mul pole tõesti komisjoni nimel midagi muud lisada, kui seaduseelnõu hääletusele panna ja vastu võtta.
Juhataja
Suur tänu!
Kohaloleku kontroll. Kohal on 63 rahvasaadikut, puudub 34.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi seadus "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi pangaseaduses"? Palun hääletada. Vaja on 49 häält.
Selle ettepaneku poolt on 60 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Seadus on vastu võetud.
Mulle tundub, et pangaga on sellel istungjärgul ühele poole saadud.


Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV hinnaseaduses" eelnõu esimene lugemine
Juhataja
Kolleegid, meil oli eilse istungi päevakorras üks punkt, kus me kavatsesime muuta ja täiendada Eesti NSV hinnaseadust, kuid me ei jõudnud seda arutada. Selle istungi päevakorras seda ei ole ja ma esitan ettepaneku teile otsutamiseks.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungi päevakorda punktiga, kus arutusele tuleks seaduseelnõu "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV hinnaseaduses"? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 52 rahvasaadikut, vastu hääletanuid ja erapooletuid ei ole. Päevakorda on täiendatud.
Selle punktiga me ka jätkame ning palun ettekandeks kõnetooli Hinnaameti direktori asetäitja hr. Enn Annuki.
E. Annuk
Austatud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu saadikud! Hinnaseadust on käesoleval ajal vaja täiendada just järgmistel põhjustel. Praegu kehtiv hinnaseadus on aegunud ega vasta tänapäeva nõuetele. Vaja on reguleerida just riigi ja monopoolses seisundis olevate ettevõtete hindade määramise korda. Seda sätestab ka §-de 3 ja 5 uus redaktsioon. Mõningal määral on piiratud kohalike omavalitsuste pädevust eelnõu §-s 6, kus neile on antud õigus kehtestada ja kooskõlastada munitsipaalettevõtete toodangu ja teenuste hindu. Varem oli see laiem. Vabade hindade rakendamise puhul on antud §-s 7 Eesti Vabariigi Valitsusele võimalus kehtestada hinnakujunduse reeglid, kui selleks peaks tekkima vajadus. §-d 8 ja 9 käsitlevad põhiliselt tarbijakaitse, spekulatsiooni tõkestamise ning sanktsioonide rakendamise uut korda hindade ebaõigel kasutamisel.
Samuti on tehtud mitmeid redaktsioonilisi parandusi ja muudatusi. See oleks lühidalt kõik.
Juhatajа
Suur tänu! Kas on küsimusi hr. Annukile? Priidu Priks!
P. Priks
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus seaduseelnõu § 9 kohta. Seal on öeldud, et käesoleva seaduse rikkumisel nõuab Eesti Vabariigi Riiklik Hinnaamet eelarvesse ebaseaduslikult saadud tulu vastuvaidlematus korras kuni kolmekordses ulatuses. Kuidas seda lahti mõtestada? Mida tähendab sõna "nõuab"? Kas on kindel, et see nii ikka toimub?
E. Annuk
Hinnaseaduses, mis praegu kehtib, on ka sõna "nõuab". Ja rakendatud on ta niimoodi, et meie esitame hinnarikkujale vastuvaidlematus korras sanktsiooni. Rikkuja tasub hinnavahe vabatahtlikult või inkassokäsundi korras ning see kantakse üle Hinnaametisse ja Hinnaamet kannab selle eelarvesse. Minul, lugupeetud saadikud, oleks ettepanek kasutada mõiste "ebaseaduslikult saadud tulu" asemel mõistet "ebaseaduslik hinnavahe", see oleks konkreetsem.
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks eelarve-majanduskomisjoni nimel palun kõnetooli pr. Klavdia Sergij.
K. Sergij
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Komisjon arutas koos Hinnaameti esindajatega esitatud seaduseelnõu "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV hinnaseaduses". Hr. Annuk andis teile üksikasjalikku ja asjatundlikku teavet nende paragrahvide kohta, mida on muudetud. Koos seaduseelnõuga on teile esitatud selgituskiri ja 1989. aasta 6. detsembril vastuvõetud hinnaseadus.
Oleme istungjärkudel korduvalt rääkinud hindade kaosest ja tarbija kaitsetusest. Esitatud seaduseelnõu sünni tingisid puudused, mis tulid ilmsiks üleminekul turumajandusele. Pakutud muudatused ja täiendused hinnaseaduses konkretiseerivad ja täiustavad seda vastavalt kujunenud olukorrale ning näevad ette majandussanktsioone seadust mitte järgivate ettevõtete suhtes, valitsuse kontrolli hinnakujunduse üle ja siseturul määrava tähtsusega kaupade ja teenuste hindade kooskõlastamise. Kohalikele omavalitsustele on jäetud rohkem õigusi hinnakujundamisel oma territooriumil.
Ma juba ütlesin, et ka vana seadus on teile kätte antud. Eelarve-majanduskomisjon arutas esitatud seaduseelnõu. Teeme ettepaneku lõpetada esimene lugemine ja viia teine lugemine läbi käesoleval istungjärgul. See on kiireloomuline küsimus ja on soovitav see vastu võtta homme, kui on tööpäev.
Juhataja
Suur tänu! Kas on küsimusi pr. Sergijle? Ei ole. Aitäh! Ma avan läbirääkimised. Kolleegid, seda päevakorrapunkti me arutame tõepoolest kiireloomulisena ning see eeldab esimesel lugemisel põhjalikku arutelu. Parandusettepanekuid ootame ööpäeva jooksul. Kas loeme esimese lugemise lõppenuks? Esimene lugemine on lõppenud.


Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste lepingu täitmise kontrollkomisjoni moodustamise kohta
Juhataja
Kolleegid, läheme edasi päevakorraga. Järjekord on meil mõnevõrra muutunud. Asume arutama ühte otsuse projekti. Väliskomisjon ja rahvussuhete komisjon taotlevad otsuse vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste lepingu täitmise kontrolli komisjoni moodustamise kohta. Ettekandega esineb selles küsimuses rahvussuhete komisjoni aseesimees hr. Leisson.
E. Leisson
Lugupeetud kolleegid! Me oleme jõudnud Eesti ja Venemaa Föderatsiooni riikidevaheliste suhete aluste 12. jaanuari lepingu täitmise juurde. Ma lihtsalt meenutan ja tsiteerin meie poolt ratifitseeritud Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste lepingu protokollist mõningaid artikleid.
Art. I. Et tagada lepingust, eeskätt lepingu II, IV ja V artiklist tulenevate kohustuste täitmine kõrgete lepingupoolte poolt, moodustatakse Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel 1991. aasta 12. jaanuaril sõlmitud riikidevaheliste suhete aluste lepingu täitmise kontrolli komisjon, mida edaspidi nimetatakse komisjoniks.
Art. II. 1. Komisjonil on 12 liiget. 2. Mõlemad kõrged lepingupooled nimetavad käesoleva protokolli jõustumisest 30 päeva jooksul komisjoni koosseisu 6 inimest. (Protokoll jõustus 26. märtsil 1992, kuu aega pärast ratifitseerimiskirjade vahetamist Tallinnas.)
Art. IV. 1. Komisjoni liikmed valivad oma esimesel istungil komisjoni esimehe ja esimehe asetäitja. Komisjoni esimees ja esimehe asetäitja valitakse komisjoni liikmete hulgast üheks aastaks. Komisjoni esimeheks ja esimehe asetäitjaks ei saa üheaegselt valida ühe kõrge lepingupoole kodanikke. Igaks järgmiseks tähtajaks valitakse komisjoni esimees ja esimehe asetäitja teise kõrge lepingupoole kodanike hulgast.
3. Neljakümne viie päeva jooksul käesoleva protokolli jõustumise päevast sõlmivad kõrged lepingupooled kokkuleppe komisjoni tagamiseks vajaliku personaliga, efektiivseks tööks tingimuste loomiseks, samuti komisjoni istungite läbiviimisega seotud kulutuste katmiseks, kaasa arvatud tasu maksmine komisjoni liikmetele ja personalile.
Art. V. 1. Kõrge lepingupool võib saata komisjonile teate lepingu sätete arvatavast rikkumisest teise kõrge lepingupoole poolt, informeerides sellest teist kõrget lepingupoolt. Nimelt see artikkel oligi tõukejõuks, mis andis meie komisjonidele kindlust kontrollkomisjoni moodustamisega tegelemiseks.
Nüüd veel artikli V punktist 4. Milles seisneb komisjoni töö mõte? See on minu meelest väga hästi protokollis kirja pandud: "Pidades kinni käesoleva artikli 2. punkti sätetest, osutab komisjon kõrgetele lepingupooltele häid teeneid küsimuse sõbralikuks lahendamiseks lepingus ettenähtud kohustuste austamise alusel." Mingit ilusamat ja paremat seadusandlikku akti on minu meelest võimatu kirjutada.
Ja mul on teile, kallid kolleegid, vaid üksainus soov ja palve. Lähtugem seda komisjoni moodustades just sellest sõnastusest. Sellega minu ettekanne piirdub.
Kommentaariks lisaksin, et protokolli kohaselt peavad kuuest komisjoni liikmest vähemalt neljal olema juriidilised kogemused. Koostades seda komisjoni, läksime isegi pisut kaugemale. Komisjoni koosseisu on võetud neli inimest, kellel on lisaks juriidilistele kogemustele, mis minu meelest on kõigil kuuel, ka juriidiline haridus. Komisjoni on lisaks Ülemnõukogu komisjonidele koostanud kolm institutsiooni. Osales ka Eesti Vabariigi Välisministeerium kui käesoleva lepingu ja protokolli vahetu elluviija.
Rohkem ei ole mul teile midagi öelda. Otsus on sedavõrd lühike ja selge. Tänan teid tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Täiskogu loal esitan ma esimese küsimuse mõlemale ettekandjale enne rahvasaadikuid. Kuidas mõlema komisjoni liidrid arvavad, kas nad taotlevad protseduuriliselt selle otsuse vastuvõtmist avalikul hääletamisel ja paluvad koosseisu kinnitada nimekirjaliselt või tuleb jälgida bürokraatlikult reglementi? Et nimekiri on lahtine, võivad veel võimalikuks saada konkursid ning lõpptulemusena tuleb otsus vastu võtta salajasel hääletamisel.
E. Leisson
Me esitasime komisjoni liikmete kandidaadid avalikult ja kui ei ole vastuväiteid, oleme selle poolt, et ka hääletus toimuks avalikult.
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Andres Tarand!
A. Tarand
Lugupeetud juhataja! Ettekandja ei olnud just kitsi ülivõrrete kasutamisega nii Venemaa-Eesti lepingu vormi kui ka komisjoni liikmete sobivuse kohta ja ma nõustun sellega. Kahtlemata on esitatud kõlblikud inimesed. Võib-olla oleks Eestis võimalik siiski teha veel mõni selline koosseis.
Nüüd on küsimus selles, et teatavasti tehti Venemaa-Eesti leping erakordsetes poliitilistes tingimustes. Konkreetsed sammud praegu käimasolevatel läbirääkimistel, mis puudutavad olulisi riikidevahelisi suhteid kui ka kõiki üksikisikuid, on siiamaani äärmiselt kesised.
Teine punkt. Ülemnõukogu elab oma viimast töist kuud praegu siin saalis ja tuleb mõneks korraks kokku ka augustis-septembris. Mida arvab ettekandja, kas sellises olukorras, mida ma püüdsin kiiresti joonistada, niisuguse komisjoni tegemine enne Riigikogu kokkukutsumist on põhjendatud või tasuks oodata Riigikogu otsust selle asja kohta? Tänan!
E. Leisson
Praegu toimuvad riikidevahelised läbirääkimised, mille kolm vooru on juba toimunud, ja kahjuks me võime tõesti konstateerida, et ühes punktis, nimelt sõjaväe väljaviimise ajagraafiku osas, on tulemused kesised. Kuid ma julgeksin ühineda riigiminister hr. Veeringu poolt antud hinnanguga, mida jagavad ka teised komisjoni liikmed, kellega mul on juttu olnud, et kõikides muudes küsimustes on olukord äärmiselt töine. Asjad liiguvad edukalt ja mitmed lepingud või lepinguosad on parafeeritud. Kahtlemata kujuneb nende läbirääkimiste tulemusena välja uus riikidevaheline leping.
Ma rõhutan, et praegune leping on sõlmitud kahe liiduvabariigi vahel 1991. aasta jaanuaris. Nii vähemalt käsitab seda Venemaa pool. Ja nii tõenäoliselt peame seda juriidiliselt käsitama ka meie, meeldib see meile või mitte. Meil tuleb sellega leppida, sest meie iseseisvuse taastamise otsus on 1991. aasta 20. augustist. Praegustel läbirääkimistel käsitatakse seda lepingut riikidevaheliste suhete alusena mõlemalt poolt. Kui Venemaa pool on seda rikkunud, mis omal ajal näiteks väljendus teatavas kaubandusblokaadis, tarnete piiramises, on Eesti pool viidanud just sellele lepingule. Nagu te teate, viitab Venemaapool kõikides oma protestinootides selle lepingu 3. artikli kirjatähest ja vaimust lahtiütlemisele Eesti poolt. Et neid asju mingisse autoriteetsesse voolusängi juhtida, selleks ongi vaja kontrollkomisjoni.
Kas on praegu, mil Ülemnõukogu lõpetab oma töö, otstarbekas seda teha? Ma jagan Andres Tarandi kahtlusi, kuid kõrgete lepinguosaliste poolte allkirjadega protokoll kohustab meid seda tegema.
S. Petinov
Lugupeetud ettekandja, mul on kaks küsimust. Öelge palun, kas Venemaa poole analoogilise komisjoni koosseis on kinnitatud ja millega te seletate seda, et meiepoolne komisjon nii hilja moodustati? See on esimene küsimus.
Teise küsimuse mõte seisneb selles, et ilmselt oleks piisavalt demokraatlik arutada saadikufraktsioonide ettepanekuid komisjoni koosseisu kohta. Kas teile ei näi, et seda pole veel hilja teha, arutada komisjoni koosseisu ja arvestada fraktsioonide ettepanekuid? Tänan!
E. Leisson
Niipalju, kui me oleme informeeritud, moodustas Venemaa pool komisjoni Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega. Seda käesolev leping ja tema protokoll ei keela, kuna leping on sõlmitud nii, nagu siin tekstis on öeldud, kõrgete lepinguosaliste poolte vahel ja sellel on Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe ja Venemaa NFSV Ülemnõukogu esimehe allkiri. Presiidium on Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu organ ja selles ma vastuolu ei näe. Venemaa poolt on juba olnud ka ettepanekuid kohtumiseks. Kahjuks tuleb öelda, et tõepoolest me oleme selle asjaga hiljaks jäänud. Nagu te mäletate, olen ma teile selle lepingu projekti siit kõnetoolist mitu korda asitõendina ette näidanud ja viidanud sellele, et venitamine on lubamatu. Mitmedki lahkarvamused, eriti need, mis puudutavad kodakondsuse saamise ja valimise võimalusi, oleks tulnud ammu mingisugusesse organisse kanaliseerida. Parem hilja kui mitte kunagi. Ärgem jätkem oma töid ripakile, millega olukorda veelgi pingestatakse.
Kas on tarvis arutada neid kandidatuure fraktsioonides? Kui fraktsioonid peavad seda vajalikuks, ei näe ma selles midagi taunitavat. Aga kas sellel on sügavat mõtet? Ma toonitan veel kord, et kandidatuurid on esitatud kahe alatise komisjoni poolt, kes kumbki delegeeris ühe oma liikmetest komisjoni. Ülejäänud neli on juristid. Ma ei ole väga kindel, et fraktsioonid võiksid anda nende kvalifikatsioonile või kõlbelistele omadustele mingit muud hinnangut või seada neid kahtluse alla. Kui seda peetakse vajalikuks, ei ole see vastunäidustatud.
V. Lebedev
Hr. spiiker, lugupeetud kolleeg Leisson! Esitan kaks küsimust. Kas selles protokollis on kirjas, et komisjoni koosseisu peavad kuuluma ainult kodanikud? Kas meie fraktsiooni esindajatel on õigus esitada oma esindaja, ehkki enamikku neist pole valitsus seni veel kodanikuks tunnistanud? See on esimene küsimus.
Ja teine küsimus. Öelge palun, kas selle komisjoni kompetentsi kuulub lepingu paragrahvide tõlgendamine? Teatavasti tõlgendavad Venemaa ja Eesti pool erinevalt § 3. Marju Lauristin, kes oskab mis tahes kriitilisest olukorrast välja rabelda, kinnitab üht, uus rahvussuhete minister Klara Hallik aga teist. Äsjastel läbirääkimistel tunnistas ta, et Eesti ei ole seni veel valmis § 3 täitma. Komisjon võiks vähemalt selgitada, mis peitub iga paragrahvi taga ja kuidas neid tõlgendada, et Venemaa ja Eesti poole ning ka Marju Lauristini ja Klara Halliku tõlgendus oleks ühesugune. Aitäh!
E. Leisson
Lugupeetud kolleeg Vladimir Lebedev, ma loen sõna-sõnalt protokolli teise artikli alapunkti 3 ette: "Kõrge lepingupool nimetab komisjoni liikmed oma kodanike hulgast."
Küsimus § 3 tõlgendamisest. Marju Lauristin kui lepingu ettevalmistanud komisjoni liige esitas meile selle visiooni, kuidas ta lepingut sõlmimise hetkel nägi, ja ma ei kahtle, et ta tegi seda ausalt ja otsekoheselt, kuigi Ülemnõukogu nägi selles juba siis, kui me seda lepingut ratifitseerisime, suurt ohtu. See oht osutus tõeks ning Ülemnõukogu osutus selles küsimuses targaks ja ettenägelikuks. § 3 on sellesse lepingusse sisse kantud sõna-sõnalt ja täht-tähelt toonase delegatsiooni eksperdi akadeemik Lippmaa sõnastuses. Kõik mittemõistmised tulenevad võib-olla sellest, et tavakodaniku ja akadeemiku mõtlemise vahel on erinevused. Suurest tarkusest on võimalik üks selge asi niivõrd segaselt kirja panna, et seda saab erinevalt tõlgendada. Komisjon – ma kujutan seda endale nii ette – ei saa lepingut tõlgendada, see õigus on lepingu ratifitseerinud pooltel, seega Eesti ja Venemaa parlamentidel. Kuid teineteise mõistmiseni jõudmisel võib see komisjon osutuda väga vajalikuks ja pakkuda oma teeneid.
U. Ugandi
Austatud spiiker! Lugupeetud kolleeg Enn Leisson! Võib-olla läks mul midagi kõrvust mööda. Kas see komisjoni koosseis on kindlalt reglementeeritud kuueliikmelisena? Kui see ei ole nii, siis ma teeksin ettepaneku lisada sinna seitsmendaks Rein Tamme. Tänan!
E. Leisson
Lugupeetud kolleeg, ma loen ette veel kord artikli 2: "Komisjonil on kaksteist liiget. Mõlemad kõrged lepingupooled nimetavad käesoleva protokolli jõustumisest 30 päeva jooksul komisjoni koosseisu 6 inimest."
A. Paju
Austatud juhataja, lugupeetav ettekandja! Ma olen aru saanud, et te olete iga targa vastusega saalile mingil määral vähendanud või kitsendanud selle loodava komisjoni tööruumi. Ma olen ka see mees, kes nagu Tarandki kahtleb, kas on otstarbekas just praegu komisjoni luua.
Nüüd aga küsimus teile. Nagu ma teie jutust aru sain, koostatakse varsti uus riikidevaheline leping. Kas see komisjon ei peaks täitma teist funktsiooni?
E. Leisson
Kahtlemata ei ole komisjonil uue lepingu ettevalmistamisel mingisuguseid volitusi ega saagi olla. Kuid seni, kui kehtib 1991. aasta 12. jaanuari leping, on tarvis mingit komisjoni, mingit organit, kes lahendaks ja vaataks läbi küsimusi ning annaks nõu asjus, milles kõrged lepingupooled leiavad teineteist olevat seda lepingut rikkunud. Ma ei tea, kui kaua kestavad läbirääkimised ja millal saab valmis uus, tõeliselt iseseisva Eesti Vabariigi ning suveräänse ja sõltumatu Venemaa vaheline leping. Võib-olla saab see valmis kiiremini, kui lõpevad selle komisjoni volitused, kiiremini kui kolme aasta jooksul. Väga võimalik, kuid selle ajani peab tegutsema organ, mida näeb ette leping. Meie riigi autoriteet nõuab, et me täidaksime endale riikidevaheliste lepingutega võetud kohustusi. See ei ole Eesti-Venemaa küsimus, see on rahvusvahelise suhtluse küsimus. See näitab, kui usaldusväärsed me oleme, kui usaldusväärne on kõrge lepinguosaline pool, suveräänne, sõltumatu Eesti Vabariik.
E. Savisaar
Lugupeetud spiiker ja austatud kolleeg! Ma tahaksin toetada hr. Ugandi küsimust. Tõepoolest, kuus liiget võib selles komisjonis olla, aga oleks hea, kui seal oleks esindatud ikkagi ka Ülemnõukogu suurim fraktsioon. Igal juhul me oleme sellest huvitatud. Ma esitaksingi küsimuse: kuidas hr. Tamme sinna kandideerima panna?
E. Leisson
Kui keskfraktsioon nimetatud koosseisu usaldusväärsuses kahtleb ja seab üles seitsmenda kandidaadi, siis tuleb kahtlemata seda teha selle protseduuriga, nagu lugupeetud hr. spiiker meile selle alguses küsimusena välja pakkus. Kuid sellega looksime ka pretsedendi: kõik komisjonid, kõik erakonnad hakkavad esitama oma kandidaate. Ma arvan, et see ei viiks millelegi muule kui ajaraiskamiseni.
Juhataja
Suur tänu, hr. Leisson, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Kaasettekandeks palun kõnetooli väliskomisjoni esimehe hr. Toome.
I. Toome
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul ei ole vajadust suureks ja pikaks ettekandeks, sest hr. Leisson tegi üsna põhjalikult teile selgeks, miks meil tuleks see otsus vastu võtta, lisades, et me oleme sellega juba hiljaks jäänud. Kuid ma kommenteeriksin võib-olla mõningaid oma kolleegide küsimusi hr. Leissonile, sest meil on tõlgendamises teatud erinevusi.
Esiteks. Kas see leping, mis sõlmiti 1991. aasta 12. jaanuaril, kirjutati alla liiduvabariikide või riikide nimel? See kirjutati alla riikide nimel ja on riikidevaheliste suhete aluste leping. Praegu on see täies jõus kui kahe sõltumatu, iseseisva riigi vahel sõlmitud leping ja kui üks pool tahab selles teha täiendusi või mõnest paragrahvist lahti öelda, siis peab järgima protseduuri, mis on lepingus kirjas.
Teiseks. Praegu ei töötata välja Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel uut riikidevaheliste suhete aluste lepingut, vaid läbirääkimiste käigus töötatakse välja selle suhete aluste lepingu süsteemi, mis vastab selle suhete aluste lepingus kirjapandud printsiipidele ühes või teises riikidevaheliste suhete valdkonnas.
Kolmandaks. Mina saan niimoodi aru, et siis, kui see protokoll alla kirjutati, leiti komisjoni vaja olevat selleks, et efektiivsemalt ellu viia lepingus toodud printsiipi, mille kohaselt mõlemal poolel oleks volitatud esindused, jälgimaks riikidevaheliste suhete aluste lepingu kõige tulemuslikumat realiseerumist. Kahju, et me seda otsust ei ole varem vastu võtnud. Ma arvan, et midagi halba ei ole ka tulevase Riigikogu seisukohalt, kui me selle täna vastu võtame. Kui Riigikogu peab vajalikuks kedagi personaalselt või täies koosseisus välja vahetada, siis see on tema õigus ja ta võib seda teha. Me ei saa talle ette kirjutada, et ta ei või seda teha. Kuid need kuus inimest aitaksid juba lähiaegadel kaasa sellele, et see leping n.-ö. töötaks. Kahjuks nii objektiivsetel kui ka subjektiivsetel põhjustel ta praegu ei tööta.
Mis puudutab seda kuut liiget, siis püüdsime koos rahvussuhete komisjoniga seda asja vaadata üsna laialt ja avaralt, siin on nelja komisjoni esindajad sees. Väliskomisjon arutas oma istungil otsuseprojekti ja toetab üksmeelselt otsuse vastuvõtmist veel praeguse Ülemnõukogu poolt. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Ma küsin veel üle. Kas väliskomisjon ja tema esimees toetavad otsuse vastuvõtmist avalikul hääletamisel nimekirjaliselt?
I. Toome
Me toetame selle otsuse vastuvõtmist tervikuna, nagu hr. Leisson ütles, avalikul hääletamisel ja esimeses punktis toodud koosseisuga.
Juhataja
Reaalselt see täna enam võimalikuks ei osutu, sest juba on esitatud kandidaate juurde ja reglement seda ei keela.
I. Toome
Ei, küsimust ei ole.
R. Järlik
Austatud juhataja! Austatud hr. Toome! Meie ees esinenud Enn Leisson ütles, et 12. jaanuaril allakirjutatud leping on endiste liiduvabariikide vaheline leping. Teie väitsite nüüd, et see on iseseisvate riikide vaheline leping. Kas teil on ülevaade, kui palju komisjoni koosseisu esitatud kuuest liikmest näevad seda lepingut liiduvabariikide vahelise lepinguna ja kui palju riikidevahelise lepinguna? Ja kuidas soovitaksite minul sellise komisjoni koosseisu hääletada, kus on nii põhimõttelised lahkarvamused? Mida siis hakkab see komisjon üldse kontrollima? Aitäh!
I. Toome
Ma usun, et küsimus on esitatud kõigile kuuele persoonile ja mina isiklikult võin ainult öelda oma arvamuse, mida te juba kuulsite. Kui te võtate Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste lepingu ja seda loete – ma olen sügavalt veendunud, et Rein Järlik on selle läbi lugenud –, siis näete, et see on riikidevaheline leping. Hr. Leisson ilmselt lähtus sellisest formaalsest tõigast, et see sündis enne 1991. aasta 20. augustit, nagu ta oma vastuses küsimusele ka ütles, kuid ei arvestanud niivõrd lepingu kirjatähte. Kui lepingut võtta tervikuna, on see riikidevaheline leping.
H. Kostabi
Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Austatud kolleegid! Mind teeb murelikuks üks asjaolu. Vanasti oli niimoodi, et kui oli keeruline probleem ja taheti vastutust hajutada, siis tehti jälle üks komisjon juurde. Momendil läbirääkimised käivad, komisjon on olemas ja nüüd me tahame teha veel teise komisjoni juurde, kes täpselt ei tea, millega ta peab tegelema hakkama. Üks vaatab ühest, teine teisest nurgast. Kas see tähendab, et see komisjon, kes nüüd läbirääkimisi peab, lepib kokku, kuidas läbirääkimiste tulemusi hiljem kontrollitakse? Või on seal mõeldud nii, et kui läbirääkimised on läbi, siis läbirääkimiste komisjon lõpetab oma töö ja alles siis on kedagi tarvis, kes hakkab vaatama, kuidas läbirääkimiste tulemusi realiseeritakse? Kas komisjoni moodustamine ei ole ennatlik? Me teeme selle asja veel segasemaks ja ühesõnaga hajutame vastutuse. Aitäh!
I. Toome
Hea kolleeg Heino Kostabi! Mulle tundub, et sa ei saanud päris täpselt aru, milleks see komisjon luuakse. See komisjon luuakse vastavalt Venemaa NFSV ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste 1991. aasta 12. jaanuari lepingu protokollile. Selles protokollis on kirjas üheksa artiklit, mis täpselt sätestavad, millega komisjon peab tegelema. Nii et mõlemad kõrged lepingupooled arvasid ja pidasid vajalikuks, et selline 12-liikmeline komisjon, kuhu kuulub 6 Venemaa ja 6 Eesti poole esindajat, on vajalik lepingu täitmise jälgimiseks. Nii et mitte mingil juhul ei ole paralleele selle komisjoni ja Venemaaga läbirääkimisi pidava delegatsiooni vahel. Delegatsioonil on oma ülesanded, ta ei hakka kedagi dubleerima. Parimal juhul võib komisjon olla praegusele delegatsioonile mingiks nõuandjaks, kaasaaitajaks. Aitäh!
A. Tarand
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te viitasite oma eelmises vastuses protokollile, kus on küllaltki abstraktsel kujul kirja pandud Venemaa-Eesti suhete alused. Niisugused abstraktsed suhted avalduvad ikkagi konkreetsete läbikäimiste kaudu ja et olla siis konkreetne, ma viitan näiteks viisade kehtestamisele Eesti poolt, kuid Venemaa poolt mitte. See puudutab äärmiselt paljusid inimesi, kes elavad Eestis ja ilmselt ka Venemaal. Selles asjas ei ole niisugusel komisjonil absoluutselt mitte midagi praegu võimalik teha! See on üks näide. Ometi väidate te mõlemad, nii Leisson kui ka Toome, et see komisjon on väga vajalik ja seda väga abstraktsel kujul. Ma küsin nüüd selle kohta konkreetselt: mida see komisjon näiteks viisade asjus inimeste heaks teeb?
Teine küsimus. Nagu on selgunud siin küsimuste-vastuste vormis, on esitatud komisjoniliikmete puhul poliitiline kaalumine tegemata. Savisaare nahas esinenud Junti ei olnud sellega rahul. Ka Järliku küsimusest tuli välja, et asja ei ole poliitiliselt kaalutud. Milline mõte on siiski enne Riigikogu valimisi seda komisjoni kokku panna? Miks peab Ülemnõukogu praegu poliitiliselt läbi kaalumata komisjoni moodustama? See on täpsustus minu esimesele küsimusele, mille esitasin Leissonile. Aitäh!
I. Toome
Lugupeetud kolleeg Andres Tarand! Mul on hea meel vastata kõigepealt sinu küsimuse teisele osale. Millegipärast on vist saalis tekkimas selline arvamine, et see komisjon hakkab vastu võtma uusi väga põhjalikke poliitilisi otsuseid.
Ei, seda ta tegema ei hakka! Tema ülesanne ei ole vastu võtta poliitilisi otsuseid, nagu on näiteks delegatsioonil, kes praegu peab läbirääkimisi Venemaa delegatsiooniga. Komisjonil ei ole seda kompetentsi, nagu on näiteks Ülemnõukogul, kes võtab vastu Eesti Vabariigi olevikku ja tulevikku käsitlevaid poliitilisi otsuseid. See komisjon kontrollib juba vastuvõetud poliitilist otsust, s.o. kõnesolevat lepingut.
Kas mu mõte jõudis selle elava vestluse ajal ka sinuni? Raskesti? Ma kordan selle üle. Ma pean kolleegide ees vabandama, sest hr. Tarand vestles elavalt hr. Juntiga ja ei kuulanud vastust oma küsimusele. Ma tahan veel kord toonitada, et kontrollkomisjon ei võta vastu poliitilisi otsuseid, mistõttu selle koosseis ei pea olema ka mingisugune poliitiline läbilõige meie Ülemnõukogust. See komisjon ei ole delegatsioon, ta täidab neid funktsioone, mis on paika pandud lepingu protokolliga ja tema artikliga 1. Ma loen selle veel kord ette:
"Et tagada lepingust, eeskätt lepingu II, IV ja V artiklist tulenevate kohustuste täitmine kõrgete lepingupoolte poolt, moodustatakse Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel 1991. aasta 12. jaanuaril sõlmitud riikidevaheliste suhete aluste lepingu täitmise kontrolli komisjon, mida edaspidi nimetatakse komisjoniks."
Enam selgemalt öelda ei saa. Komisjon ei võta vastu poliitilisi otsuseid. Mida ta teeb? Ka sellele ma vastasin. Ta peab eeskätt kontrollima lepingu II, IV ja V artikli täitmist. Kui peetakse vajalikuks, võin need ette lugeda:
Artikkel II. Venemaa Nõukogude Föderatiivsel Sotsialistlikul Vabariigil ja Eesti Vabariigil on kogu seadusandliku, täidesaatva ning kohtuvõimu täius oma territooriumil.
Artkkel IV. Mõlemad kõrged lepingupooled tunnistavad, et nende territooriumidel elunevatel teise lepingupoole kodanikel, samuti kodakondsuseta isikutel, sõltumata nende rahvuslikust kuuluvusest, on: 1) kodaniku- ja poliitilised õigused ning vabadused, samuti sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele inimõiguste kohta; 2) õigus rahvuskultuuri vabale arengule; 3) õigus valida kodakondsust vastavalt elukohamaa seadusandlusele ning Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud lepingule kodakondsuse küsimustes. Teise lepingupoole territooriumil elunevate oma kodanike õiguste kaitseks sõlmivad pooled eraldi kahepoolse kokkuleppe.
Artikkel V. Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Eesti Vabariik määravad eraldi kokkuleppega nende küsimuste lahendamise korra, mis tekivad lepingupooltel iseseisva migratsioonipoliitika teostamisel (kaasa arvatud pendelmigratsiooni reguleerimine) poolte poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete, demograafiliste ja kultuurihuvide kaitseks. Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Eesti Vabariik määratlevad eraldi kokkuleppega vastastikused kohustused materiaalsete kulutuste kompenseerimiseks ning muu abi osutamiseks ümberasujatele, samuti nende perekondadele, kes vaba valiku kohaselt asuvad ümber oma ajaloolisele või etnilisele kodumaale lepingupoole territooriumil, ning samuti kohustused kahepoolseks koostööks ümberasujate integreerimisel.
Nagu te näete, on sellel komisjonil just selline vahendaja või korraldaja roll ja väga valusates, tähtsates küsimustes. Otsustamise edasilükkamine kuskile kaugemale nähtavasti ei ole õigustatud, sest nende probleemidega on tegeldud juba mitu kuud. Ja nähtavasti tuleb tegelda ka täna, homme, ülehomme. Aitäh!
M. Lauristin
Hr. Toome, teie kui üks selle läbirääkimiste delegatsiooni liige nähtavasti mäletate seda seika, et oli ette valmistatud ka statuut selle komisjoni tööks, aga kahjuks jäi see kinnitamata, kuna läbirääkimiste hetkeks ei olnud teine lepingupool selleks veel valmis, ja siiski me seda statuuti nägime. Eeskujuks oli võetud Euroopa inimõiguste konventsiooni täitmise kontrolli komisjoni statuut, mis eeldas, et komisjon tegeleb juhtudega, mille arutamine kummagi maa kohtute või muude kompetentsete organite kaudu ei ole andnud tulemusi.
Iga niisuguse rahvusvahelise komisjoni üldise tegevuse aluseks on see, et rahvuslik, n.-ö. oma riigi süsteem ei ole osutunud efektiivseks nende juhtumite lahendamisel. Komisjon oli mõeldud tõesti pariteetsena ka koosseisult ja kompetentsilt, kusjuures tookord nähti seda siiski mitte parlamendikomisjonina, vaid tõesti juristide-ekspertide komisjonina, kuivõrd tegemist oli vaidlusaluste küsimustega. Sellest lähtubki minu küsimus.
Kas praegune kahe komisjoni ettepanek moodustada see organ sisuliselt poliitilise parlamendikomisjonina, mis erineb tookordsest määratlusest, lähtub sellest, et Venemaa poole komisjoni koosseisus on samuti tehtud see muudatus ja ka seal on tegemist poliitilise parlamendikomisjoniga? Missugune on Venemaa poole komisjoni koosseis ja kas pariteetsust on praeguse komisjoni koosseisu ja kompetentsi puhul silmas peetud?
Ja üks väike lisaküsimus veel. Jätkates hr. Tarandi poolt tõstatatud teemat etteloetud paragrahvidest, nähtub selgesti, et komisjon peab juhinduma täiendavatest kokkulepetest kodakondsuse, remigratsiooni jm. kohta. Neid aga ei ole veel sõlmitud. Kahjuks on tõesti lepingu täitmine veninud mitte ainult komisjoni puudumise, vaid ka nende täiendavate kokkulepete sõlmimisega viivitamise tõttu.
I. Toome
Vastavalt Venemaa ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste lepingu protokollile ei ole sätestatud, kellest peab koosnema see komisjon. Seetõttu me vaatasime neid isikuid, keda me soovitame valida sinna ühiskomisjoni, kui inimesi, kes võiksid isiksustena vääriliselt esindada Eesti Vabariigi huve. Siia on nende tiitlid taha pandud ainult seepärast, et näidata nende praegusi töökohti. See ei ole protokolli nõue, et need inimesed peaksid olema Ülemnõukogu liikmed või, nagu ma juba toonitasin, et komisjon peaks olema poliitiline läbilõige meie Ülemnõukogust. Ma ei tea praegu täpselt Venemaa poole komisjoni personaalset koosseisu, seda, kui palju on seal Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu liikmeid, kuid minu teada on seal just enamik Ülemnõukogu liikmed. Ma tahan veel kord toonitada mõtet, et Riigikogul on kahtlemata õigus teha komisjoni koosseisus muudatusi või see hoopis täies koosseisus asendada. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Heino Kostabi, teine küsimus.
H. Kostabi
Austatud ettekandja! Ma veel kord täpsustan oma küsimust. Kas läbirääkimiste komisjoni kompetentsi ei kuulu eelnevate kokkulepete täitmise kontrolli funktsioon? Kas on hädavajalik moodustada nüüd kohe uus kontrollkomisjon? Kas seda nõuab ka läbirääkimiste komisjon, et kergendada oma tööd, või kuidas? Aitäh!
I. Toome
Kas sa läbirääkimiste komisjonist rääkides pead silmas läbirääkimiste delegatsiooni?
H. Kostabi
Jaa.
I. Toome
Selge. Ei. Eesti Vabariigi delegatsiooni otsest nõuet meie komisjoni moodustamiseks ei olnud. Seda, et ta ilma komisjonita oma tööd jätkata ei saa, ei saa öelda. Kuid ma tuleksin tagasi sellesama mõtte juurde, mille juba korduvalt on välja öelnud ka hr. Enn Leisson. Niisiis, kui me tahame olla normaalsed partnerid nendele, kellega me oleme mingi lepingu alla kirjutanud, siis on korrektne täita endale võetud kohustusi. Siin me oleme endale kohustuse võtnud ja ma ei näe mingisugust põhjust, miks me ei peaks seda täitma. Kogu lugu on selles! Aitäh!
Juhataja
Suur tänu, hr. Toome! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Vladimir Lebedev!
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kui meenutada selle lepingu ajalugu, siis te arvatavasti mäletate, et meie olime selle lepingu vastu. Ma võin teile meenutada Venemaa presidendi Boriss Jeltsini visiiti, mille eest ta sai vene kogukonnas hüüdnime Ööliblikas. Meie olime seisukohal, et see leping on propagandistlik samm, kattevari, mis on vajalik nn. demokraatidele Venemaal ja rahvusradikaalidele Eestis. Tänane arutelu ja selle lepingu täitmine, mille Ülemnõukogu ratifitseeris, kuid mida ta tegelikult ei täida, näitasid, et see on kattevari. Nüüd, pärast referendumit, on kattevari langenud – 42% elanikest on kodanikuõigusest ilma jäänud. Seepärast olen paljude kolleegidega nõus, et tuleb i-le punkt panna. See leping ei kohusta mitte millekski, vähemalt Eesti Ülemnõukogu. See on lihtsalt üks paberitükk. See oli algusest peale lihtsalt üks paberitükk. Keegi ei kavatsenud seda täita. Peaaegu aasta on juba möödunud, aga meie hakkasime alles nüüd rääkima selle komisjoni loomisest. Seepärast ma arvan, et ka seda projekti pole vaja. Pole vaja katkist kattevarju üles riputada. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kas on veel kõnepidajaid, sõnavõtjaid? On. Ants Paju!
A. Paju
Austatud juhataja! Lugupeetavad kolleegid! Võis aimata, et selle aruteluga võib jõuda ka niisuguste järeldusteni, mida kolleeg Lebedev praegu ette tõi. Minu arvates aga ei oleks õige jätta need niimoodi kõlama. Praegusel hetkel on seesama liblikaks nimetatu seitsme suurriigi juhtidega koos ja ma ei tea, kas nüüd nimetatakse teda siis liblika asemel karuks, see on nimetajate enda südametunnistuse asi. Protsessid ühes süsteemis, mis on lõplikult lagunenud, ja protsessid maailmas on kaks iseasja.
Mulle tundus täna selle küsimuse arutamisel ka mõndagi ülepingutatut, aja küsimus on saanud pakiliseks. Me oleme teda märkamatult hoidnud justkui olematut selle hetkeni, kui oht läks mööda. Tollel hetkel ilmselt katsetati väikeste mudelite peal ja siis oleks ta plahvatanud suurel mudelil. Me ilmselt peame olema kained selles mõttes, et küsimused, mis tulenevad nende protsesside toimumise tõttu nii Eestis kui ka endises Nõukogude Liidus ja Venemaal, sünnitavad probleeme, mille lahendamiseks me ei ole mitte midagi ette võtnud ega isegi näe neid. Ma tean mõnda memme-taati, kes, kohver näpu otsas, on eestlastena tulnud sealtpoolt Eestisse oma koju. Neid aga ei oota siin keegi ning need suhted ja edaspidine koostöö nendega on ju tegelikult läbi töötamata. Me ei tea, kes nad on, kui nad tulevad. Kui see komisjon, mida siin nõnda suurelt luuakse ja millele nii palju lootusi pannakse, on suuteline kogu selle sasipuntra lahendama, siis tal võiks olla elujõudu. Kui tal aga on lihtsalt sündimise lust, siis jäägu ta parem olemata. Aitäh!
Juhataja
Ma kindluse mõttes küsin niimoodi: kas Enn Leisson loobub lõppsõnast? Loobub. Palun, Vaino Väljas!
V. Väljas
Hr. spiiker! Kolleegid! Me oleme selles üldkogus teinud endale selgeks, et me näeme maailma ees üsna räbalasti välja. Kui me ise sellessamas saalis ratifitseerisime lepingu, siis nüüd iseenese tarkusest arutada, kas me seda täidame või ei täida, on minu arvates nonsenss. Ma eksisin kahe minutiga. Meil ei ole alternatiive, õppigem ükskord vähemalt rahvusvahelise õiguse kõige elementaarsemad normid ära, kui me tahame olla iseseisev ja suveräänne riik. Meil on kaks alternatiivi, kas kinnitada või denonsseerida leping, aga selle asemel me valame vett ühest kohast teise. Ma ükskord selles saalis ütlesin, et meie suur kaasmaalane Venemaa tsaaririigi välisministeeriumi kolleegiumi liige ja salanõunik (annaks taevas, et ta tõesti ei satuks tänasesse päeva salanõunikuks) Friedrich Martens kirjutas teose, mis on praeguseni kõigi õigusteaduskondade õppetoolide kohustusliku kirjanduse nimekirjas ja see kõlab järgmiselt: "Современное международное право цивилизованных народов". Olgem ehk niipalju targad selles saalis, et meie suurel kaasmaalasel ei tuleks pärast hauas ringi keerata ja öelda, et me ei ole tsiviliseeritud riik. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kas lõpetame läbirääkimised?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käesoleva päevakorrapunkti üle?
Selle ettepaneku poolt on 49 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 3 jäi erapooletuks. Läbirääkimised lõpetatakse.
Lõppsõnaks palun kõnetooli Enn Leissoni.
E. Leisson
Lugupeetud hr. spiiker! Lugupeetud kolleegid! Ma vaid ütleksin lõppsõna kasutades vastuse küsimusele, mis minu meelest on üle teravdatud, jutt on kolleeg Rein Järliku küsimusest. Nimelt ütles ta, et otsuseprojekti kohta ettekannetega esinenud komisjonide volitatud isikud härrad Toome ja Leisson on erinevatel seisukohtadel.
Ei ole! Mõlemad on kirjaoskajad inimesed ja oskavad välja lugeda, mis kirja on pandud. Tegemist on riikidevaheliste suhete aluste lepinguga, kuid ma ütlesin siinjuures, et need, kes seavad selle lepingu elujõu praegu kahtluse alla, toetuvad sellele argumendile, et sõlmimise hetkel oli NSV Liit veel olemas ja nii Eesti kui ka Venemaa Föderatsioon kuulusid liiduvabariikidena NSV Liitu. Niisiis seavad nad kahtluse alla ka selle komisjoni moodustamise vajaduse ja lepingu kehtivuse.
Kolleeg Andres Tarand küsis, miks Ülemnõukogu selle ikka moodustab ja kas see on poliitiliselt küps?
Ülemnõukogu moodustab ta sellepärast, et sõlmitud on Venemaa-Eesti riikidevaheliste suhete aluste leping ja sellest tulenevalt on meil niisugune kohustus. Tänan!
Juhataja
Suur tänu!
Kolleegid! Nüüd peame otsustama, keda esitada komisjoni koosseisu, sest välja on pakutud uusi nimesid. Ma esitasin mõlema komisjoni liidrile küsimusi, kuidas nad soovitavad hääletamist protseduuriliselt läbi viia ja muidugi eeldusel, kas see leiab saalis üksmeelset heakskiitu. Sellistel juhtudel me oleme alati konkursi kuulutanud, teistmoodi ma ei mõista lahendada probleemi. Võimalik, et ma siiski ühes küsimuses tahaksin enda jaoks selgust saada. Kas autorid arvavad, et oleks õigustatud kuulutada konkurss välja siiski Ülemnõukogu liikmete vahel ja jätta välja välisministeeriumi inimesed või tahame ka neid konkurssi haarata? Neid ei ole keegi protestinud, ka mitte sõnavõttudes. Mina praegu küll oma loogikast lähtudes arvan, et konkurss tuleks korraldada Ülemnõukogu liikmete vahel, sest teised on komisjonis ametikoha järgi ja sellisel juhul on meil viis kandidaati neljale kohale. On nii lood? Vladimir Lebedev!
V. Lebedev
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Meile on esitatud kahest punktist koosnev otsuseprojekt. Kui meil oleks ainult 6 tühja kohta ja poleks mainitud nimesid, siis oleks otstarbekohane korraldada personaalne konkurss. Praegu saame meie aga hääletada kogu otsuse poolt tervikuna, nii nagu see on kirja pandud. Ja see ei tähenda ilmselt mingit vastuolu. Tänan!
Juhataja
Nii, konkurss kuulutatakse välja viie Ülemnõukogu liikme vahel sellise arvestusega, et üks, kes saab kõige vähem hääli, langeb välja. Konkurss on salajane. Konkursil osalevad kolleegid Hillar Eller, Enn Leisson, Alar Maarend, Tiit Käbin ja Rein Tamme. Vanal tuntud viisil on igas hääletusvoorus igal saadikul üks hääl. Arvesse lähevad poolthääled ja see, kes saab kõige vähem hääli, langeb välja.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 57 rahvasaadikut, puudub 40.
Algab konkurss. Konkursi hääletusvoorud on salajased. Viime läbi uue kohaloleku kontrolli, asi on selleks liiga tähtis.
Kohalolekut kontroll! Kohal on 67 rahvasaadikut, puudub 30. Algab konkurss.
Kes on Hillar Elleri poolt? 47 rahvasaadikut.
Kes on Enn Leissoni poolt? 42 rahvasaadikut.
Kes on Alar Maarendi poolt? 31 rahvasaadikut.
Kes on Tiit Käbini poolt? 33 rahvasaadikut.
Kes on Rein Tamme poolt? 35 rahvasaadikut.
Konkursi tulemuste põhjal langeb välja Alar Maarend.
Minu arusaamise järgi võime otsuse vastu võtta avalikul hääletusel. Teisi sisulisi parandusettepanekuid ei ole. Enn Leisson? Indrek Toome? Kas võin otsuseprojekti hääletusele panna?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste lepingu täitmise kontrolli komisjoni moodustamisest? Palun hääletada! Avalik hääletamine. Vaja on 49 häält.
Selle ettepaneku poolt on 54 rahvasaadikut, vastu 3, erapooletuid 7. Otsus on vastu võetud, komisjon on moodustatud. Kolleegid, kell on 13.58. Meie istungi esimese poole aeg on ära kasutatud, õhtune istung algab täpselt kell 18.00.


ÕHTUNE ISTUNG


Juhataja
Kolleegid, asugem töökohtadele. Istungjärk jätkub. Alustame õhtust istungit ja kontrollime kohalolekut. Silma järgi kvoorumit ei ole.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 58 saadikut, puudub 39.
Kolleegid! Meie kinnitatud päevakorras on mõned muudatused. Nimelt võetakse maaelukomisjoni poolt esitatud otsuseprojekt Eesti Vabariigi maareformi seaduse rakendamise täiendamise kohta tagasi. Tagasi võetakse ka otsuseprojekt riigimaade eraldamisest põllumajanduslikele õppe-, katse- ja teadusasutustele. Need kaks päevakorrapunkti langevad välja.


Eesti Vabariigi maa hinna seaduse eelnõu teine lugemine
Juhataja
Jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale. Hakkame arutama maaelukomisjoni poolt esitatud seaduseelnõu, millest ma saan aru, et see on süntees kahest eelnevast seaduseelnõust ja seda nimetatakse nüüd Eesti Vabariigi maa hinna seaduse eelnõuks. Palun teisel lugemisel ettekandeks kõnetooli maaelukomisjoni aseesimehe hr. Ants Käärma.
A. Käärma
Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Kõigepealt üks pisikene parandus teksti. § 2 lõige 1, neljas rida, esimene sõna. Kirjas on sõna "määratakse" – parandame selle ära ja kirjutame sõna "taaskehtestatakse", sest jutt on taaskehtestamisest, mitte määramisest.
Vastavalt maa hinna taseme seaduseelnõu ja maa hindamise seaduse eelnõu esimese lugemise lõpul kujunenud seisukohale on kahe eelnõu põhjal kokku kirjutatud üks Eesti Vabariigi maahinna seaduse eelnõu. Nimetatud eelnõus käsitletakse kolme hinda.
Kõigepealt nimetagem õigusvastaselt võõrandatud maale kuni 1940. aasta 16. juunini kehtinud hinda, mis arvutatakse ümber praegu käibelolevatesse kroonidesse, ning seda hinda kasutatakse maa eest kompensatsiooni maksmisel, samuti asendusmaa suuruse arvutamisel.
Teiseks, korrigeeritud hind, mis on 1940. aasta hind käibelolevates kroonides pluss-miinus maa kvaliteedi muutumise mõju. Seda hinda kasutatakse maa tagastamisel, asendusmaa suuruse määramisel, munitsipaliseerimisel ja riigi omandusse jätmisel.
Ja kolmas hind, nüüdisaegne alghind, mis määratakse praeguste kinnistute kaupa ja on aluseks maamaksu või rendi määramisel.
§ 3 on sisse toodud selleks, et üldse oleks võimalik maa maksumust määrata, sest me ei võtnud vastu õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise seadust. Aga see küsimus on tarvis lahendada. Selles paragrahvis sätestatu kohaselt tuleks kompenseerimisele kuuluva põllumaa ühe hektari maksumuseks käibel olevas rahas keskmiselt 6400 krooni. See on põllumaa hind. Linnades ja alevites aga on maal 1940. aastal kehtinud hind, mis on korrutatud 40-ga.
§ 4 käsitleb praeguse alghinna määramist, mida tehakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras, kuid on ette antud ka keskmise alghinna tase, mis on seotud rukki hinnaga. Siin on pakutud kaks määra. Haritava maa keskmiseks alghinnaks on kas 3 tonni rukki oktoobrikuu keskmine hind Eestis või alternatiivina 5 tonni rukki hind. Maaelukomisjon pooldab arvu 3 ja edasi ka neid väiksemaid arve, kuid ma sain aru, et valitsuse soov on kehtestada suuremad arvud. Orientiiriks võib-olla nii palju, et 3 tonni rukki hind – praegu ei ole oktoobrikuu, seepärast saab öelda ligilähedaselt – on 4500 krooni. Seega oleks põllumaa hektari maksualuseks või maksustamise hinnaks 4500 krooni. Me oleme üldiselt aktsepteerinud põhimõtte, et maamaks moodustab 1% maa hinnast. Seega maamaks oleks 45 krooni hektari pealt aastas. Ise otsustage, kas see on paras, vähe või palju. Kui võtta veel appi rukki maailmaturu hind Saksa markades, siis tuleks 3 tonni puhul üle 7000 krooni hektari ehk maamaks oleks 70 krooni. Me arvame, et kui maamaks on suhteliselt väike, siis ta tõstab vähe ka põllumajandustoodete omahinda ja seega toidu hinda turul. Mida kõrgem on maamaks, seda rohkem tõstab ta toodangu omahinda ja seega ka turuhinda.
§ 5 käsitleb maakapitali kasviku jaotust. Esimesel lugemisel nimetati seda maakapitali kasviku maksuks, mis aga ei ole õige termin, sest makse kehtestatakse maksuseadustega. Nüüd on vastavalt muudetud sõnastust, kuid põhimõtted on samad.
§ 6 on põhimõtteliselt sama, mis oli esimesel lugemisel. Muutusi ei ole, on ainult väike redaktsiooniline parandus.
§ 7 lõige 3 käsitleb Eesti Vabariigis alaliselt elavate elamu- või suvilaomanike maakasutust, samuti aiamaade kasutust.
Viimane paragrahv. Maa hindamise, maa hinnataseme ja maa rentimisega seotud seaduste sätete rikkumise eest ei ole meie seadusandluses karistusi ette nähtud, kuid me arvame, et seaduserikkumisi siiski tuleb. Seetõttu kehtestab viimane paragrahv karistusmäära ja karistuse määraja. Minul on kõik. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Kaido Kama!
K. Kama
Austatud ettekandja! Seaduseelnõu järgi määratakse maa hinda kahte viisi. Kõigepealt 1940. aasta hinnast lähtudes vastavate koefitsientidega ja teiseks nüüdisaegse alghinna kujundamisel rukki hinnast lähtudes. Kindlasti ei tule need hinnad ühesugused. Millistel juhtudel kasutatakse üht maa hinda ja millistel teist?
A. Käärma
Ma rääkisin ettekande alguses, et taaskehtestatud hinda käibivas rahas, s.o. 1940. aasta hinda ümberarvestatuna nüüd käibivasse rahasse, kasutatakse kompensatsiooni maksmisel. See on õigusvastaselt võõrandatud vara väärtus ning see makstakse välja. Samuti arvutatakse selle alusel asendusmaa suurus. Kui ühel isikul oli maad näiteks 100 000 krooni eest, siis teises piirkonnas antakse talle maad samuti 100 000 krooni eest. Kuid nende maade väärtused võivad erineda ja hektarid tulevad seetõttu erinevad, kuid krooni kaudu saadakse suurus kätte. Kui uus tükk on väiksem, siis võib isik soovi korral maad juurde osta, kui aga suurem, siis välja rentida. Korrigeeritud hinda kasutatakse maa tagastamiseks, samuti asendusmaa määramisel. Kui on õigus 100 000 krooni eest maad saada, aga vahepeal maa on läinud paremaks, siis tuleb tagasisaajal juurde maksta. Kui maa on muutunud halvemaks, siis tuleb tagasisaajale vahe kompenseerida.
Ka munitsipaliseerimisel või riigi omandusse minekul tuleb määrata maa hind, sest Eesti ajal oli see olemas. Miks me peaksime selle nüüd ära nullima? See maa võib minna edaspidigi asendamisele. Või kui juhtub nii, et mõni õigustatud subjekt soovib maa kätte saada hiljem, mitte sel aastal, siis saab selle hinna alusel. Alghind ehk maa maksustamise hind on see, milles me kokku lepime. Kui me tõstame ta väga kõrgele, siis tuleb maamaks kõrge ja mõjutab toodangu omahinda. Kui me teeme alghinna madala, siis ta ei mõjuta omahinda suurenemise suunas.
A. Tarand
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tõenäoliselt ei ole leidnud õiget kohta üles, aga ei § 1 ega § 2 seleta mulle seda, mis juhtub siis, kui keegi mister X tahab osta maad, ilma et tal oleks midagi tagasi saada või kompensatsioonile loota? Ta lihtsalt tahab endale praegu maad saada. Mis hinnaga ta seda ostab? Aitäh!
А. Käärma
See mister X, kui tal on õigus maad osta, ostab seda turuhinna alusel. Me oleme üldiselt aktsepteerinud – mulle vähemalt tundub nii – põhimõtte, et igasugused müümised toimuvad enampakkumise korras ja see kujundab ka hinna. Tagastamisel ja kompenseerimisel on teine asi, need lähtuvad olnud hinnast. Edasine erastamine toimub valdavalt enampakkumise korras.
V. Kois
Mul on küsimus § 7 punktide 2 ja 3 kohta. Hiljuti võtsime vastu seaduse aianduskooperatiivide privatiseerimise kohta. Seal on öeldud, et privatiseerimise subjekt võib olla ainult Eesti alaline elanik. Aga meil on Eestis, eriti piiriäärsetes rajoonides, küllalt palju selliseid kooperatiive, mille liikmed on teise riigi kodanikud. Tekib paradoksaalne olukord, et vastuvõetud seaduse alusel peab moodustama kooperatiivi Eesti mittekodanikest, sest seadus ei võimalda teisiti probleemi lahendada. Umbes samasugune olukord tekib, kui seda seadust rakendama hakata. Punkt 3 järgi ei laiene neile § 7 kaks esimest punkti. Maja on olemas, see kuulub välisriigi kodanikule, majaomanik on olemas. Te ütlesite, et nüüd määratakse maa hind kindlaks oksjonil, isegi maamaks, mida võtma hakatakse, määratakse kindlaks oksjonil. Kas ei juhtu nii, et maa, millel asuvad konkreetse välisriigi kodaniku hooned, võib temalt küsimata müüa teisele isikule?
A. Käärma
Tundub, et see võib-olla on rohkem juristide teema. Kuid meil juba vastuvõetud seadused käsitlevad neid momente, kuidas saab maad kasutusse, rendile või omandusse hoonete omanik. Seal on mingi kord olemas. Ma arvan, et see kord välistab isikule kuuluva maja või krundi oksjonile paneku.
N. Aksinin
Tänan, Ülo Nugis! Lugupeetud ettekandja, minu küsimus on sarnane Valeri Koisi küsimusega. Öelge palun, kas Eestis elav kodakondsuseta isik või teise riigi kodanik võib maad osta? Või on tal õigus maad ainult rentida?
Teine küsimus. Kas võib nii juhtuda, et kooperatiivi privatiseerimisel jääb näiteks mulle minu suvila ja suvila all olev maa, aga kõik muu võidakse anda kellelegi teisele, kui näiteks minu isik ei meeldi või mind peetakse ebalojaalseks? Tänan!
A. Käärma
Vastavalt maareformi seadusele välismaalane maad osta ei saa. Küll aga saab ta seda kasutada.
Teine küsimus. See on teise seaduse teema. Ma täpselt ei mäleta, kuidas seal on. Minu meelest ei saa kodakondsuseta isik maad osta. See on teises seaduses kirjas, seda peab täpsemalt sealt vaatama. Kas alalise elamisloaga elanik saab osta või saab ta teatud tingimustel, seda ma praegu ei oska öelda. Käesolev seadus seda ei lahenda. Kui suvila või aiamaja omanikul hakatakse midagi võõrandama, on see kohtu asi. Kõik oleneb sellest, missuguse otsuse ta teeb.
I. Raig
Minu küsimuse esimene pool ühtib hr. Tarandi küsimusega. Ma pean seda kordama, sest vastust ei järgnenud. Tarand küsis väga selgelt: kus see seaduseelnõus kirjas on, et maa taotlejad saavad maad osta? Milline on see paragrahv või lõige, kus see kirjas on, et turu alusel kujuneb maale hind?
Ning teine küsimus. Me oleme deklareerinud endale ja kogu maailmale, et me läheme üle turumajandusele ja loobume keskusest fikseeritud või seadusega etteöeldud hindadest, aga millegipärast nimetame arutatavat dokumenti just maa hinna seaduseks. Kust siin tuleb välja see turumajandusele üleminek, kas me sellega ei peta iseennast ja teisi veel rohkem? Tänan!
A. Käärma
Alustame lõpust. See seadus ei korralda turumajandusele üleminekut. Selle abil kehtestatud hindadega kompenseeritakse, tagastatakse, munitsipaliseeritakse, riigistatakse ja asendatakse maad. Veel pakub see seadus välja maa maksustamise kontrolli, et hoida maamaks teatud tasemel ja et ta ei kõiguks vastavalt turul kõikuvale maa hinnale. Maa omanikul ei ole siis kindlustunnet, kui ta ei tea, mismoodi tema maamaks hakkab kõikuma. Aga kui ta on mingil stabiilsel tasemel, siis me arvame, et nii maa omanikul kui ka kasutajal on see kindlustunne suurem. Nii oli ka Eesti Vabariigi ajal.
Kus on kirjas, et maa taotleja saab maad osta? See seadus ei reguleeri ostu-müügitehinguid, vaid ainult hinna taset nendel juhtudel, millest jutt oli. Ma arvan, et kui on vaja seda täpselt siia sisse tuua, siis peab see seadus muutuma hoopiski mahukamaks ning hakkama reguleerima kinnisvaraga teostatavaid ostu-müügitehinguid. Seda me oma eesmärgiks ei ole seadnud. Kuid erastamiseks ja näiteks oksjoni korraldamisel kas või alghinna väljaütlemiseks saab kasutada hindu, mida siin on käsitletud.
Juhataja
Suur tänu! Kaido Kama, teine küsimus.
K. Kama
Hr. Käärma, ma tahan kontrollida, kas ma saan sellest seaduseelnõust õigesti aru, ja toon ühe näite. Ütleme, et inimene elas Eesti ajal oma majas oma krundil. Maa natsionaliseeriti 1940. aastal, aga ta elab selles majas tänaseni ja see krunt on ka tema kasutuses tänaseni. Nüüd see krunt talle tagastatakse, aga me ütleme § 4 alusel, et näiteks tehniline ja sotsiaalne infrastruktuur selle krundi ümber on paranenud. Kas inimene peab nüüd peale maksma?
A. Käärma
Põhimõtteliselt võib olla nii seda kui teist. Peab maksma ja ei pea. See sõltub sellest, millise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.
Juhataja
Suur tänu! Nikolai Aksinin, teine küsimus.
N. Aksinin
Tänan, Ülo Nugis! Vabandan juba ette, aga endistele sõjaväelastele meeldib täpsustada. Lugupeetud ettekandja, ma pean vastama kõigile nende küsimustele, kel on suvila. Põhiliselt on need pensionärid. Kas võib neile öelda, et kõik alaliselt siin elavad inimesed saavad maad rentida? See on esimene küsimus.
Teiseks. Rendile võidakse anda ja võidakse ka mitte anda. Kas see on peremehe asi või selle asi, kes rendile annab? Tänan!
А. Käärma
Alalist elamisluba omavad elanikud vabariigis saavad maad kasutada ka rendi korras. Selles seaduses on meie arvates küllalt selgelt kirjas, et nendele antakse maad rendile samade reeglite järgi kui vabariigi kodanikele. See on välja öeldud § 7 lõikes 3. Kas peremees annab rendile või ei anna, see on kokkuleppe asi peremehega. Minu meelest nii ei juhtu, et praegu juba inimese käes olev aiamaatükk äkki määratakse teise inimese omandusse. Kui aga juhtub, siis tuleb tal peremehega kokku leppida rendile võtmise suhtes. Kuna tegemist on siiski munitsipaalmaaga, peaksid kohalikud võimud oma elanike eest ka hoolitsema.
K. Raud
Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! § 4 järgi saan ma niimoodi aru, et maa maksualune hind on sõltuvuses rukki hinnast, s.t. maa nüüdisaegsest alghinnast ja sõltuvuses ka maamaks, millest on juba üsna selgelt ja veendunult räägitud, kuigi vastav seadus on veel lõplikult vastu võtmata. Ja kui rukki hind määratakse oktoobrikuu keskmise hinna järgi, siis tähendab see, et maa nüüdisaegne alghind hakkab kujunema rukki oktoobrikuu keskmise hinna järgi. Nüüd ma küsin: missuguse aasta oktoobrikuu järgi? Kui meil tänavu on põud ja ikaldus, siis võite ise ette kujutada, missugune on see oktoobrikuu rukki keskmine hind, võrreldes mõne teise aastaga. Kui läheb täide vanarahva ütlemine, et ikaldus käib ikka seitse aastat järjest, siis võite ise üritada prognoosida rukki hinda seitsmenda aasta sügisel oktoobrikuus.
Sama paragrahvi viimane alapunkt sätestab, et esimesel kolmel aastal võib alghinda korrigeerida sagedamini, kuid mitte rohkem kui kord aastas. Tavaliselt tehakse seda kord viie aasta jooksul. Mis nüüd juhtub selle maa alghinnaga ja sellest alghinnast sõltuvuses oleva maamaksuga?
A. Käärma
Täiesti õige, § 4 lõikes 4 on kirjutatud, et maksustamishinda korrigeeritakse keskmiselt kord viie aasta jooksul. See on riigi ja valitsuse mõjutada, kas hakatakse rabelema ja igal aastal seda hinda muutma või, arvestades ühel aastal rasket olukorda, lastakse alla alghind, mille alusel maamaks arvutatakse. Sellega reguleerib riik põllumajanduslikku tootmist. Miks alguses võib sagedamini teha? Sellepärast, et tõenäoliselt alguses ei osata küllalt täpselt alghinda määrata. Tekib vajadus alghinda ikkagi korrigeerida. Lisaks sellele tõenäoliselt ei ole omanikud sageli rahul määratud alghinnaga ja järelikult ka maksuga. Seepärast ongi seaduses antud võimalus alghinda sagedamini korrigeerida.
I. Raig
Hr. Käärma, te ütlesite, et on vaja tagada maa kasutajale stabiilsus, ühetaoline maamaks erinevatel aastatel ning et seda tehakse rukki kaudu, sest nii tehti ka Eesti Vabariigi ajal enne Teist maailmasõda. Kuid nagu hr. Raud mainis, võivad olla erinevad aastad ja lisaks hakkab see hind kehtima veel maailmaturu hindades. Kas põhimõtteliselt on üldse õige määrata maale hind lähtudes sellest, kuidas erinevatel aastatel kõigub rukki hind? Kas maa hind muutub igal aastal nii, nagu muutub rukki hind? Sel teemal võib veel jätkata. Miks on need põllumajandushinnad seotud maamaksuga? Ilmselt tahate väikest protsenti. Meie hea naaber, kes meid hommikul püüdis samastada Ivan Julmaga, isegi ütles, et 80% põllumajandussaaduste omahinnast on kütus. Kuidas nüüd maa hind hakkab järsku otsustavalt mõjutama omahinda? Tänan!
A. Käärma
Igal aastal ei pea seda hinda korrigeerima. Siin on öeldud, et maa alghinda korrigeeritakse keskmiselt kord viie aasta jooksul. See on selgelt kirjas. Mida hea naaber hommikul ütles, see on tema väide, mitte minu.
V. Pohla
Lugupeetud ettekandja! Maa hinda on eelnõus väga üksikasjalikult reglementeeritud ja käsitletud, kuid sõna "hind" teine pool on ostmine. Kuid ostmise küsimusi ma siin peaaegu üldse ei näe. Ma ei kujuta üldse hästi ette, kuidas saabki neid asju reguleerida ainult ühelt poolt, ilma teise pooleta. Majanduses on need ju üks tervik!
§ 7 lõikes 3 on öeldud, et selle paragrahvi lõigete 1 ja 2 sätteid ei kohaldata Eestis alaliselt elavate välismaalaste suhtes. Talumaja omanikul, kes ei saa maad tagastamise korras, on õigus taotleda kaks hektarit maad maja ümbruses, kui ta tahab seda maja omandiks. Kui palju ta peab maksma selle maa eest? Või ei ole tal üldse võimalik selle maa omanikuks saada? Või saab ta ainult rentida seda maad? Kuidas te vastate sellele? Tänan!
А. Käärma
Tähendab, § 7 käsitleb välismaalasi, välismaa kodanikke. Aga omanik, kes soovib kahte hektarit ja tal ei ole õigus seda saada tagastamise või asendamise korras, võib selle loomulikult osta. Sellele maale määratakse alghind. See on tõesti niisugune protseduur, mida käesolev seadus ei reguleeri.
Juhataja
Ants Paju, teine küsimus.
A. Paju
Austatud juhataja! Lugupeetav ettekandja! Mul on üks küsimus § 5 kohta. Võib-olla ma ei tea tausta, aga mind huvitaks lõike 1 punkti 2 ideoloogia. Siin on võetud maakapitali kasviku jagunemine protsentuaalselt ja lõige 3 nimetab need protsendid vastupidises vahekorras. Millest lähtuvalt on need protsendid tulnud, mis on nende ideoloogia?
A. Käärma
Põhimõtteliselt võib kasvikut jaotada ka teisiti, kui seda on tehtud § 7 lõike 1 punktis 2. Kuid võrreldes lõikega 3, kus omanikule jääb 40%, on siin omanikuks riik või munitsipaalorgan. Teised siin ei ole omanikud ja et nad oleksid võib-olla pisut rohkem huvitatud maa müügist, vähemalt et nad ei tõrjuks potentsiaalset ostjat tagasi, me loodame neid natuke mõjutada sellega, et jätame neile kasvikust 40%. Võib-olla saaks täpsemalt vastata Valter Aasmäe, aga ma arvan, et nii võib seda seletada.
Juhataja
Suur tänu! Vello Pohla, teine küsimus.
V. Pohla
Lugupeetud ettekandja! Ma natuke kordan oma eelmise küsimuse esimest poolt. Selles eelnõus on kokku pandud kaks eelnõu, üks on õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimise küsimus ja teine on maa hinna küsimus. See on kujunenud natuke kunstlikult. Ma kordan, et kui me räägime konkreetsest majandusest, kui me ei räägi sellest, et midagi tagasi anda, kompenseerida, ühesõnaga, kui me jälle ei tegele põhiliselt 1940. aastaga ja kui me räägime maa hinnast, siis peaksid olema siin fikseeritud ka ostmise tingimused. Teie vastate, et jah, see kujuneb nii, nagu turg määrab, kuid siin on nii palju kriteeriume ja määranguid. Kas te ei leia, et ostmise küsimused on selles eelnõus puudu?
A. Käärma
Need situatsioonid, mis tekivad n.-ö. väljaspool enampakkumise korras teostatud ostu-müügitehinguid, ja nende eeltingimused on sätestatud teistes seadustes. Näiteks hoone omaniku õigus kahele hektarile väljaspool alevit või muud asulat, samuti elamuomaniku eelisõigus krundile linnas. Teised ei saa sinna kuidagi konkureerima tulla, sest see on kinnisvara. Ja me ei pannud siia sisse selliste ostu-müügitehingute reguleerimiseks hinna määramist, kuid see ei välista, et maa maksustamise hinda ei saa kasutada erastamisel alghinnana. Ta ei sätesta seda nii, kuid ta ka ei välista. Ma arvan, et ostu-müügitehingute sooritamist peaks igal juhul käsitlema kinnisvara seaduses. Seal võib öelda, millise hinnaga või millisel moel sellistel juhtudel toimub ost-müük. See määratakse niikuinii ostu-müügilepingu vormistamisel. See on niisugune omaette dokument. Võib-olla me peaksime sellise vormi veel vastu võtma.
Juhataja
Suur tänu! Koit Raud, teine küsimus.
K. Raud
Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minu meelest on sellesse seaduseelnõusse juba sisse programmeeritud nähtus, et maa nüüdisaegne alghind peab olema tunduvalt kõrgem kui õigusvastaselt võõrandatud maa maksumus. Ja siit tulenevalt kaks küsimust.
Kas kõrgeauline ja tähelepanelik maaelukomisjon on teinud mingisugust pealiskaudsetki rehnutti, kui suur see hindade vahe tuleb?
Ja teiseks. Kas väga tähelepanelik ja eksimatu maaelukomisjon on kaalunud ka maa nüüdisaegse alghinna määramisel mingi teise, püsivama väärtuse mõõdupuu kasutamist, kui seda on ühe juhusliku aasta rukkitonni hind? Aitäh!
A. Käärma
Tänan maaelukomisjoni nimel! Me ei usu, et me oleme nii kõrgelt professionaalsed ja tähelepanelikud, nagu hr. Raud välja pakub. Kui aktsepteeritakse ettepanekut, et keskmiseks alghinnaks on kolme tonni rukki oktoobrikuu keskmine hind, siis küllalt ümmardatult pakkusin välja ühed arvud. Praeguse seisuga maksab kolm tonni rukist ligikaudu 4500 krooni, seega oleks maamaksu alghinnaks 4500 krooni. See on üks lähenemine. Valitsus pakub välja, et see oleks viis tonni, mis teeb 7500 krooni. See mõjutab muidugi tunduvalt rohkem.
Kas võiks olla muu püsivam mõõdupuu? Traditsiooniliselt hr. Raig juba ütles, et enne 1920. aastat ja veel kaugemas minevikus oli rukis eesti põllumehe au, kuulsus ja uhkus. See oli leib ja seda traditsiooni me tahtsime ka järgida, sidudes nüüd maa hinna rukki hinnaga.
Ma ei ole nõus teie väitega, et hind määratakse ühe juhusliku aasta järgi. Siin on öeldud, et seda korrigeeritakse. Ja siiski, välja arvatud põuased aastad ja võib-olla tõesti ebaõnnestunud aastad, on rukkisaak suhteliselt stabiilne, see ei kõigu mitte kaks korda, vaid mõnikümmend protsenti. Ja kui valitsus tegeleb pidevalt selle probleemiga, saab ju alati asja korrigeerida, s.t. kui on ikaldus, siis vähendada maamaksu. Kui aga ei ole ikaldust ... Ega siis iga rikkaliku aasta puhul pole kohe tarvis topelt maamaksu võtta. Ma usun, et niisugust rabelemist edaspidi ilmselt ei tule.
A. Maarend
Lugupeetud juhataja ja ettekandja! Mul oleks küsimus § 5 1. lõike kohta. Siin on viide sellele, et maa kapitali kasvik jaotatakse riigi, omavalitsuse ja ühe kommertspanga vahel. Mis põhjendusel valiti selleks kommertspangaks Eesti Maapank ja mis põhjusel üldse peaks raha ühele kommertspangale seaduse alusel jagama? Siin on Eesti Maapank üks Eesti kommertspankadest. Miks ei võiks olla mõni teine kommertspank ja kuivõrd üldse seaduses peaks jagama riigi raha niimoodi? Tänan!
A. Käärma
Rakendusotsuses on välja pakutud, et valitsus kehtestab selle kasviku kasutamise korra. Maapank on siiski loogiliselt võttes põllumajanduse ja maaeluga seotud rahaliste operatsioonide vahendaja ja korraldaja. Ja võimalik, et see 40% suunatakse mingisse fondi või on ta mingi madala protsendiga laenu andmise allikas või midagi muud. Siin ei ole mõeldud, et see antakse kommertspangale ilma kontrollita. See ei ole nii mõeldud! Selle 40% kasutamise kord tuleb valitsusel välja töötada.
A. Novohatski
Lugupeetud spiiker, lugupeetud ettekandja! Ma arvan, et kuna põllumehed, kes peavad maamaksu maksma, hakkavad seda maksma kasumist, siis ei ole see seos rukki hinnaga eriti põhjendatud. Me võtame seaduse vastu ja seome maa hinna rukki hinnaga, aga pärast ütleme, et valitsus, s.t. valitsuse ametnikud korrigeerivad. Kui neil on hea tuju, siis nad korrigeerivad, kui aga ei ole, siis nad ei tee seda. Kas võib nii juhtuda? Kõik oleneb riigieelarve seisukorrast ja kulutustest, mida valitsus peab nende maksude abil katma. See ei rahulda mind!
Meil on kibedaid kogemusi seoses sellega, et seadusi on vastu võetud lootuses, et tark juht või tark tsaar või tark president peab seda seadust hiljem veel kuidagi korrigeerima. Kas teie komisjon ei arutanud mingeid muid maa hinna ja maamaksu aluse kindlaksmääramise alternatiive? Arvatavasti oli mingeid muid konstante, mida oleks võinud kasutada. Milliseid variante komisjon veel arutas? Tänan!
A. Käärma
Ma saan aru hr. Novohatski murest, et meie riigi valitsemisaparaat, haldusaparaat ei tööta nii, nagu peab. Kuid ma ei jaga tema arvamust, et nüüd oleks vaja mingit sunni-, kontrolli- või muud mehhanismi, sest isegi kui seaduses kirjutada üksipulgi kõik lahti ja määrata näiteks iga aasta jaoks maamaks, siis peab määrama ka ametniku, kes kontrollib, et maksuamet tõesti ikka määratud ulatuses maksu võtab. Võib kohe võtta 10% rohkem või 20% vähem. Maaelukomisjonis oli põhivariandiks maa keskmise hinna väljatoomine rukki alusel, teisi variante nimetamisväärselt ei arutatud.
Üks variant võiks olla möödunud aastal kehtinud maamaks, mis aasta jooksul, olenevalt inflatsioonist, muutus pidevalt. Keegi lõpuks ei teadnud, kui suur see on ja käesolevaks aastaks meil ei õnnestunudki seda kehtestada. Sellises olukorras, kus ei ole stabiilseid hindu, ei ole just kõige parem lahendus otsustada iga natukese aja pärast kõik määrad ümber. Tuleb ju otsustada, kui palju just tõsta, kas 10%, 20% või rohkem. Alati tuleb otsustada kõikide maksude osas. Kui see on seotud näiteks rukki hinnaga, võib-olla ka kartuli hinnaga, siis turg ise kujundab seisu ja peaks hoidma õiges vahekorras kõik hinnad – nii rukki, kütuse kui ka masinate hinnad. Sealt peaks tulema õige tasakaal kulutuste ja tulemi suhtes. Me lähtusime sellest.
I. Fjuk
Hr. juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma võib-olla ei taha küsida konkreetselt üht või teist asja, mis on sisuliseks momendiks selle seaduse puhul, kuid mind paneb küsima teatud redaktsiooniline ebajärjekindlus ning ka ebaselgus, mis vaatab vastu, kui hakata seda seadust lugema.
§ 1 peaks paika panema seaduse eesmärgi. Kui ma aga neid kolme esimest punkti loen, ei leia ma siit küll seaduse eesmärki. Sama asi tundub maksvat ka § 2 kohta.
Teine küsimus on, millist raha te näete edaspidi Eestis käibivat, kui §-s 4 väidetakse, et maa hinnatakse käibivas rahas. Tähendab, see tekst tundub olevat ebapiisavalt redigeeritud.
Kas te suudaksite sõnastada eesmärgi, mida ma siit tekstist välja ei loe?
Ja teiseks. Kas ei oleks vaja seda seaduseteksti tervikuna redigeerida, ühtlustada, et ta oleks juriidiline dokument? Aitäh!
A. Käärma
Võimalik, et redaktsioonilisi korrektuure tuleb teha. Kuid põhimõtted on siin välja pakutud ja me oleme püüdnud neid selgitada. Võib-olla tõesti on sattunud siia ebaselgeid formuleeringuid. Ma saan vabanduseks öelda ainult seda, et kui täna hommikupoolikul siin saalis arutusel olnud õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise seaduse eelnõu oleks vastu võetud, siis ei oleks nii palju täiendusi tulnud. Need oleksid juba tolles seaduses lahendatud. Kuivõrd aga seda ei juhtunud, siis me pidime operatiivselt siia sisse tooma mitmeid asju. Võimalik, et sellist stiililist, mitte põhimõttelist redigeerimist see tekst vajab.
Juhataja
Suur tänu, hr. Käärma, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole!
Meil on täna veel ära kuulata kaks kaasettekannet, kuid enne, kui läheme kaasettekannete juurde, tahan ma oma heale kolleegile Ivar Raigile öelda, et meil on seni ikka veel probleeme reglemendiga. Ivar Raig on juba kaks küsimust esitanud, kuid näib, et ta tahab kõnet pidada. Praegu kahjuks selles päevakorrapunktis Ivar Raig sõna ei saa. Küll aga kuulame ära kaasettekanded ja kõigepealt valitsusepoolse, mille esitab majandusministri asetäitja hr. Ardo Kamratov.
A. Kamratov
Hr. juhataja! Lugupeetud saadikud! Juhin oma kaasettekandes tähelepanu lihtsalt ühele momendile, mis selles maa hindamise seaduse eelnõus tänase päeva jooksul on juhtunud. Nimelt on seda maa hindamise seaduse eelnõu tänase päeva jooksul täiendatud ühe uue paragrahviga. See oli § 3 ja täiendamise põhjus tuli hommikusest arutelust, kui Ülemnõukogus jäi õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse seaduse eelnõu juures arutamine katki. Nii et tegelikult on sellesse seaduseelnõusse praegu üle viidud õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse seaduse eelnõust teatud lõiked ja need on vastava seaduseelnõu § 5 1. ja 2. lõige ning § 6 1. ja 2. lõige. Need on paigutatud maa hindamise seaduse § 3 ja osaliselt on võetud ka § 3 1. lõige, mis on paigutatud praegu maa hindamise seaduse § 3 lõikesse 4. Nii et tegelikult me arutame praegu nagu kolme seaduse eelnõu baasil koostatud uut seaduseelnõu. See oli minu täpsustus.
Ma arvan, et eelarve-majanduskomisjonilt tuleb pikem kaasettekanne, kuna nende käsutuses on saadikutelt lugemise vaheaegadel laekunud parandused, ja ma arvan, et neid kommenteerib pikemalt juba eelarve-majanduskomisjoni esindaja. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et küsimusi ei ole. Ma tänan! Ja nüüd ma palun kõnetooli hr. Lembit Arro, kes esineb kaasettekandega eelarve-majanduskomisjoni nimel.
L. Arro
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Ülemnõukogu! Selle seadusega on olnud päris palju tööd ja tegemist nii valitsusel, maaelukomisjonil kui ka eelarve-majanduskomisjonil. Lõpuks ongi kokku saanud kahest üks – maa hinna seadus – ja toodud on siia sisse maa hindade määramise alused, nii et selle järgi on võimalik töötada. Siin sees on ka alternatiivid. Peame need saalis läbi hääletama. §-s 4 toodud alternatiivid käivad maa nüüdisaegse alghinna määramise kohta: kas kolm või viis tonni rukist?
Hr. Käärma juba rääkis, mis selle taga võiks olla. Hind võib tõesti kõikuda olenevalt rukkisaagist, kuid kallimalt, kui on rahvusvaheline rukki hind, riik meie talumehe käest rukist ostma nähtavasti ei hakka. Tänavuse sügise rukki alghinnaks peaks kujunema olenevalt meie poolt vastuvõetud otsusele kas 4500 või 7500 krooni. Maaelukomisjon toetab madalamat hinda ja eelarve-majanduskomisjon jäi seisukohale, et jätab selle küsimuse saali otsustada.
Hr. Käärmale esitati palju küsimusi selle kohta, mis hinnaga saab ikkagi inimene maad osta, kui tal on maja ja õigus seda maad praeguste seaduste järgi saada. Majanduskomisjoni poolt ja kooskõlastatult maaelukomisjoniga me pakume § 1 lõikesse 2 järgmise täienduse: "Õigusvastaselt võõrandatud maale taaskehtestatud hinda kasutatakse maa eest kompensatsiooni maksmisel, maa tagastamisel, asendamisel ning maa omandamisel maareformi seaduse §-des 7, 8 ja 9 ettenähtud juhtudel." Siin on pärast sõna "ning" uus tekst.
Mida need paragrahvid tähendavad?
§ 7 tähendab seda, et taaskehtestatud hinda kasutatakse linna või alevi maa piirides asuva maa tagastamisel, kui ollakse elamu omanik.
§ 8, Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud maa tagastamine.
§ 9 on väljaspool linna või alevi piire asuva maa tagastamise paragrahv.
Nendele pakume nüüd välja sellise variandi, et nemad saaksid osta selle maa sama hinnaga, millega maad kompenseeritakse. Nii oleks asi ühte moodi, ei oleks vahet ja neid maid, nagu jutuks on olnud, ei panda ega tohigi panna oksjonile. Kui mul on ikka maja ja maa, ega siis hakata kauplema selle maaga, liiati veel oksjonil. Niisiis pakume selle lõike siia vahele, et asi oleks selgem.
Ühe paranduse pakume veel. § 5 1. lõike 2. punkti lõppu tuleks lisada sõnad "ning Eesti Pangale 40% pikaajalise laenu ressurssi moodustamiseks". Ühesõnaga, raha jääks laenude ressursiks, millega saadakse osta maad.
Muid parandusi meil praegu komisjoni poolt pakkuda ei ole. Terve hulk parandusi, mis komisjonile on esitatud, on vastu võetud, kuid on ka selliseid, millega komisjon ei nõustunud.
Juhataja
Suur tänu! Ignar Fjuk, teine küsimus.
I. Fjuk
Lugupeetud juhataja, ma küsin oma esimese küsimuse, sest hr. Käärmalt ma vastust ei saanud. Mis on selle seaduse eesmärk? Kui võimalik, siis oleks seda juriidilises keeles hea kuulata.
L. Arro
Seaduse eesmärk on kirjas §-s 1.
I. Fjuk
Seal ei ole eesmärki, seal on objektid ja käsitlemise viisid.
L. Arro
Ma võin vastata siis nii, et miks ei ole Ignar Fjuk teinud mingit parandusettepanekut? Eelnõu on teksti parandamiseks juba ammu käes!
Juhataja
Suur tänu! Ignar Fjuk kulutas oma limiidi ära, ta ei saa ka sõna võtta. Marju Lauristin!
M. Lauristin
Kuna meil kohtumistel tuleb sageli vastata maainimestele, peame teadma üksikasju, mida me elust enesest ei oska leida. Kas see, mida te siin tsiteerisite (§-s 1 toodud hinda kasutatakse maa asendamisel), tähendab, et kui inimene võtab asendusmaa näiteks kas või Järvamaalt Võrumaale, makstakse talle sel juhul hinnavahe, või tähendab see midagi muud?
L. Arro
Asendamisega on niimoodi, et kõigepealt arvutatakse välja inimesel enne olnud maa hind vastavalt õigusvastaselt võõrandatud vara hinnale. Kui talu maksumus tuleb näiteks 100 000 krooni ja seal on 20 ha maad, siis on õigus saada sama summa ulatuses teist maad. Kui selle kvaliteet on parem, siis tuleb hektareid vähem. Kui õigusjärglane võtab maad vähem, siis vahe kompenseeritakse.
J. Jõerüüt
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mu küsimus on kaheosaline, kuivõrd ma võib-olla eksisin ja ei märganud, mida te soovitate, kas seadus vastu võtta või arutelu katkestada. Nüüd ma küsiksin niimoodi: arvestades seda, et meil on tegelikult uus tekst laual ja pärimiste kaudu on juba selgunud, et siin on mitmesuguseid suuremaid ja väiksemaid küsimusi, mis redaktsioonilistest võivad üle kasvada ka sisulisteks, kui me seda redaktsiooni ei lihvi; arvestades seda, et lisasite praegu suuliselt juurde mitmeid küllalt olulisi punkte, mis teile on selged, aga mulle ei ole; arvestades seda, et on hulk parandusettepanekuid, mida te ei aktsepteerinud, kuid mille kohta puudub tabel, siis kas teie arvates poleks õige praegu katkestada?
L. Arro
Vastuseks esimesele küsimusele ma ütlen eelarve-majanduskomisjoni seisukoha. Meie ettepanek on see seadus teisel lugemisel vastu võtta. Aitäh!
I. Raig
Vabandust, ma olen sunnitud ikkagi küsima seda teist poolt edasi. Kus on paranduste tabel?
L. Arro
Parandusi tegelikult ei olegi nõnda palju, et oleks vajadust tabeli järele. Enamikku parandusi on arvestatud.
Juhataja
Mis me teeme sinuga, kulla sõber Ivar Raig? Praegu on küsimuste esitamise aeg ja kaks küsimust on sul juba esitatud. Kui sa tahad teha protseduurilist ettepanekut, siis seda tehakse väheke teisel ajal. Praegusel juhtumil ei ole isegi protesti aeg. Tõstetud käsi kahe haamrilöögi vahel tähendab märkust repliigi korras protsessi juhtimise kohta. Ivar Raig, milline on märkus mulle?
I. Raig
Mul on protest hr. Arro vastuse suhtes. See vist ei vasta tõele, mida ta ütles, ja ma toetan hr. Jõerüüdi küsimusi.
Juhataja
Seda ei tehta ju niimoodi. Temal on õigus vastata nii, nagu ta vastas.
L. Arro
Hr. Raig, ma rääkisin tervest hulgast parandusettepanekutest ja enamikku nendest on arvestatud. Kui mõni parandusettepanek hr. Raigi sõnastuses jäi arvestamata, siis see veel ei tähenda, et ma olen valesti öelnud. Ja üksnes Raigi pärast ei tasu vist tabelit teha.
Juhataja
Kas on veel küsimusi hr. Arrole? Ei ole. Suur tänu, hr. Arro.
Täpsustame nüüd asjaolusid. Tegemist on seaduseelnõu kiireloomulige arutamisega teisel lugemisel. Parandusettepanekud on esitatud, kuid oli üks eripära, võrreldes tavalise klassikalise variandiga. Kahest eelnõust, kui nii võib öelda, sünteesiti üks. Siin võib tekkida vaidlusalune olukord sellisel juhul, kui saadikutele tundub, et kahest algsest eelnõust tehtud ühes eelnõus võis midagi muutuda põhimõtteliselt. Kui see niimoodi on, siis tuleb meil konsulteerida juhtivkomisjoniga. Kuulame, mida ütlevad saadikud läbirääkimistel.
Mina ei oska Ivar Raigiga midagi peale hakata. Limiit on juba läbi. Saada mulle kiri, et ma saaksin täpselt aru, mida sa öelda tahad. Jüri Reinson, palun kõnetooli!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Meie ees on Eesti Vabariigi maa hinna seadus ja siin saalis on korduvalt küsitud, mis on selle eesmärk? Me oleme vastu võtnud omandireformi aluste seaduse ja maareformi seaduse, kuid ma julgen väita, et me ei ole oluliselt vastu võtnud akte, mis need reformid ka maa peale tooksid. Seni, kui ei ole ühtegi rakendusliku iseloomuga akti neile lisada, on need tühjad seadused. Me võime arutleda selle üle, kas meile täna esitatud maa hinna seadus oma kvalitatiivset suurust iseloomustavate näitajate poolest on poliitiliselt vastuvõetav või mitte, aga tema eesmärk on üks: alustada maareformi tegelikkuses, alustada sellega, et maa saab hinna, millega ta saab uue omaniku, endise omaniku või jääb riigile või antakse munitsipaliteedile.
Ja enne, kui peatuda veel mõningatel seaduse sätetel, ma tahaksin kolleegide tähelepanu juhtida ühele paberile, mis esitati koos esialgse kahe seaduse eelnõu tekstiga. See on seletuskiri. Ja ma tahan nimelt öelda, et see seletuskiri on paljuski eksitav ja kolleegid võiksid selle seletuskirja jätta ikkagi kõrvale, sest seletuskiri on üles ehitatud Eesti Vabariigis kasutusel olnud puhtakasurubladele ja nende hinnale – mandril 9 ja saartel 11 rubla puhtakasurubla kohta. Ja kes tänast "Postimeest" luges, see sai selgituse ka selle kohta, kust tulid need puhtakasurublad ja mida nad tähendasid. Aga ma kordan selle üle, sest võib-olla kõik ei ole "Postimeest" lugenud ja kõik ei saagi seda teatavatel põhjustel lugeda, aga asi oli nii, et riigi autasumaade omandusse andmise seaduse elluviimise määrustiku § 4 järgi määrati maa hind puhtakasurublades, arvestades igalt puhtakasurublalt 11 krooni saartel ja 9 krooni mandril ning sellega anti maad riigi poolt omandusse, nagu pealkirigi ütleb, autasumaade ja riigimaadena.
Statistika kinnitab maa hinnaks midagi muud. Kui te võtate ette selle seaduseelnõu § 2 1. lõike 1. alapunkti, siis seal öeldakse, et maa saab kuni 1940. aastani kehtinud hinna ostu-müügilepingute, maksualuste maade nimekirja või mõne muu dokumendi alusel. Tähendab, siin ei lähtuta nendest puhtakasurubladest, vaid ostu-müügilepingutest ja muudest dokumentidest. Nendele tuginedes tahan ma väita, et 1938.–1939. aastal oli tõepoolest statistika andmetel maa hind ühe puhtakasurubla kohta 39,85 krooni ja ulatus ostu-müügitehingutes valdavalt 150–200 kroonini. Järelikult olekski nendest numbritest meie arutelul otstarbekas lähtuda. Ja selle tulemusena, kui me hakkame 1940. aasta Eesti kroone tänasteks kroonideks ümber arvutama, tuleb meil aluseks võtta need numbrid, mille tulemusena me saaksime haritava maa keskmiseks hektarihinnaks 8000 krooni.
Teine oluline moment, millele ma tahaksin tähelepanu juhtida, on see, et seadusest on võib-olla tõepoolest raske välja lugeda, kui palju neid hindu siis ikkagi on ja mida üks või teine hind tähendab. Tegelikult aga, kui seadust tähelepanelikult lugeda, on siin täiesti selgelt ja arusaadavalt öeldud, et maale kehtestatakse kolm erinevat hinda.
Esiteks seesama 1940. aasta hind, millega hakatakse kompensatsiooni maksma nendele inimestele, kes mingil põhjusel kas ei soovi maad tagasi või ei saa seda tagasi. Neile inimestele, kes saavad maa tagasi, antakse asendusmaad ja ka munitsipaal- ja riigiomandusse jäävatel maadel tuleks jälgida § 2 1. lõike 2. alapunkti, mis räägib maa korrigeeritud hinnast. Ja seda hinda nimetataksegi siin omandamise hinnaks, kui sätestatakse, et õigusvastaselt võõrandatud kinnistu või selle osa tagastatakse, asendatakse, munitsipaliseeritakse või jäetakse riigi omandusse.
Ja on veel kolmas hind. Reformi seisukohalt oleks see võinud seaduseelnõust ka välja jääda, aga et meil ühtlasi oleks võimalik ühe seaduseelnõuga liikuda enam edasi, on siia sisse toodud ka maa maksustamishind ja see on §-s 4.
Maksustamishind määratakse rukki hinna järgi. Selles asjas tuleks meil veel läbi viia hääletus, sest praeguses tekstis on kaks alternatiivi. Meil on võimalik valida kas kolme või viie tonni rukki vahel. Mina isiklikult toetan 5 tonni rukki hinda, sest maa on kahtlemata suur kapital, suur väärtus kogu Eesti rahvale, mitte ainult sellele konkreetsele maaomanikule. Nagu siin saaliski korduvalt on väidetud, elame kõik sellel maal ja meil kõigil on mingi õigus sellele maale, õigus taotleda, et seda maad hästi kasutataks. Kahtlemata kasutatakse maad paremini, kui see on kallim, aga mitte ülikallis. Ja see, kas ta on ülikallis või mitte, tuleb sellest samast rukki hinnast välja.
Kui me võtame praegused hinnad ja lähtume sellest, et kõik edasised muutused toimuvad ikkagi normaalses korrelatsioonis, siis käesoleval hetkel saab tasuda hektari eest maamaksu 90 liitri piimaga. Nüüd me võime edasi vaielda, kas seda on palju või vähe. Ma arvan, et see on üsna paras. See ei ole kellelegi ületamatuks koormaks, aga samas on see küllaldane, et panna mõtlema selle üle, kas ikka on otstarbekas maad lihtsalt niisama sööti jätta. Ja kui me niimoodi tähelepanelikult selle seaduse ja tema sätted läbi loeme, jõuame võib-olla üksmeelele selles, et seda seadust on tõepoolest reformi alustamiseks vaja ja see tuleb vastu võtta. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Mul on selline ettepanek, et kuulame ära veel kahe saadiku sõnavõtud ja siis peame nõu. Toomas Kork!
T. Kork
Minu lühike sõnavõtt tuleneb sellest, et hr. Arro vist ei pannud tähele, et tema kätte on hilinemisega saabunud ettepanek, mis puudutab § 5 1., 2. ja 3. lõiget. Nimelt seisneb ettepanek selles, et asendada seal sõnad "Eesti Maapank" sõnadega "Eesti Pank". Ma põhjendaksin lühidalt seda ettepanekut.
Loodan, et meil hakkab edaspidi toimima normaalne majandus ja küllap peab selles majanduses normaalseks nähtuseks olema ka ühe või teise panga pankrotti minek. Ma ei taha küll olla oraakel, kuid see võib juhtuda ka Eesti Maapangaga. Seejärel tuleks hakata seadust ümber tegema või midagi muud seesugust välja mõtlema. Eesti Pank aga on ja jääb, kuni on Eesti riik, ja pole midagi katki, kui me jätame tema otsustada, millisele pangale ta pikaajalise laenuressursi moodustamise edaspidi annab. Praegu on täiesti loomulik, et selleks on Eesti Maapank. Aga me ei tea, milline situatsioon on 5 või 10 aasta pärast või järgnevatel aastatel.
Ma toetan ettepanekuid täna see seadus vastu võtta esiteks seepärast, et siis saaks jälle midagi liikuma, ja teiseks seepärast, et nendele, kes nüüd maa lähedal seisavad, on siin küllalt selgelt kõik asjad ära seletatud. Kas aga eemalseisjad aru peavad saama, seda ma ei pea üldse vajalikukski. Aitäh!
J. Jõerüüt
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma tahan kõigepealt tänada Jüri Reinsoni, kes seletas ära mitmedki põhimõttelised asjad, mis varem kippusid natuke loiu arutelu käigus lausa umbsõlme minema, kuid ma tahan öelda midagi väga tõsist. Võib-olla mitmedki saadikud, kes on praegu hõivatud teiste inimeste ja isiklike probleemidega, ei pannud tähele, et me libastusime siin saalis täna õhtul väga kummalisele, lausa pretsedenditule teele. Oleks väga kurb, kui Ülemnõukogu oma töö lõpus niisuguse asja vaikides aktsepteeriks. Ma ei ole isiklikult märganud, et varem oleks sellest puldist tulnud nii jäiku argumente ja ratsaväe stiilis rünnakut. Minu arvates ületas hr. Arro komisjoni ettekande piirid. Kui oleks vaba mikrofoni debatt, siis võiks sellest aru saada, et me kaldume kõrvale oma tavast ja ei esita saadikutele saali neid ettepanekuid, vaid näitame ainult pakki pabereid põhjendusega, et ühe saadiku pärast (kuna ta mulle ju ei meeldi), ei tasu seda teha. Vabandage väga, kuhu me oleme jõudnud? Ehkki see seadus on valmis ja kena, nagu selle valmiskirjutajad on arvanud, teen ma ettepaneku arutelu katkestada ja käituda edasi vastavalt meile tavaks saanud korrale!
Juhataja
Kolleegid, meil ei ole veel läbirääkimised lõppenud. Tõenäoliselt võib selle seadusloome käigus tekkida vaidlus, kas kaks esialgset eelnõu muutusid sünteesi käigus teiseks eelnõuks, millel on muutunud põhimõtted või kandev idee – selle kohta saab otsuse teha ainult täiskogu oma lihthäälteenamusega. Kuid ma ei paku seda teed ja minu järgmine arvamus on loomulikult vaieldav, kuid ma siiski riskin.
Praegu see eelnõu 49 häält ei saa ja ma paneksin Jaak Jõerüüdi katkestusettepaneku hääletusele, ilma et me läbirääkimisi lõpetaksime. Võimalik, et näiteks töö käigus, kui me läheme päevakorraga edasi, suudetakse parandusettepanekud ruttu vormistada ning juhtivkomisjon ja ka autorid komisjonis koos valitsusega annavad täiskogule vajalikud argumendid selle kohta, et teisel lugemisel ühe eelnõu peale üleminekul ei ole moonutatud algideed, mis oli kodeeritud kahte eelmisse eelnõusse. Kas Lembit Arro tahab sõna võtta? Palun, Lembit Arro.
L. Arro
Kõigepealt ma vabandan Ivar Raigi ees, et natuke läks võib-olla viltu. Ma olen maamees ja võib-olla ei oska alati ennast korrektselt väljendada. Ega ma seda paha pärast teinud. Mul ei ole Ivar Raigi vastu mitte mingisuguseid pretensioone. Küsimus on tõesti selles, et need parandusettepanekud, mis on esitatud, on enamasti kõik teksti sisse viidud. Arvati, et mõne arvestamata jäänud parandusettepaneku pärast ei hakata tabelit tegema. Näiteks Ivar Raigi parandusi võib pidada arvestamata jäetuiks, kuid tegelikult on need tekstis juba sees, kuigi teises sõnastuses. Ivar Raig kasutab näiteks käskivat kõneviisi (taaskehtestada, kasutada), aga meie seaduses on kirjutatud, et kehtestatakse ja muus mõttes on lause täpselt sama. Ja nõutud on muudatuste tegemist pealkirjas. Väidetakse, nagu ei läheks allpool toodu uue tekstiga kokku. Komisjon seda ei arvestanud. Rohkem ei olegi ettepanekuid, mida me ei arvestanud.
Ah jaa, heideti veel ette, et me ei ole tabelit teinud, aga kui on vaja teha ja lugemine katkestatakse, siis komisjon selle tabeli ka koostab. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kolleeg Ivar Raig esitab mulle ettepanekuid, mille kohta peab otsuse langetama täiskogu, kuid protseduuri muudatuste kohta peab ettepaneku tegema juhtivkomisjon. Ma panen kõigepealt hääletusele Jaak Jõerüüdi ettepaneku arutelu katkestada ja jätkata veel sellel istungjärgul. Kas nii? Jaak Jõerüüdil on ettepanek jätkata järgmisel istungjärgul. Kolleegid, selleks et muuta protseduuri, minna tagasi normaalprotseduuri peale, on vaja juhtivkomisjoni ettepanekut. Kui eelarve-majanduskomisjon teeb niisuguse ettepaneku, panen ma selle hääletusele ja siis tõesti läbirääkimised jätkuvad, kuigi peab ütlema, et sel juhul läheb meil asi väga palju rütmist välja, kuid üle mõistuse ja jõu selle päevakorrapunkti juhtimine ei käiks. Mida ütleb juhtivkomisjon? Jüri Reinson!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, millal siiski jätkata?
Juhataja
Millal jätkata? Me leppisime ettepaneku esitajaga juba kokku, et sellel istungjärgul. Aga protseduuri muutmist, seda, et minna kiireloomuliselt üle normaalprotseduurile, saan hääletusele panna täiskogu ette juhtivkomisjoni ettepanekuna. Kui juhtivkomisjon seda ettepanekut ei tee, siis ma küsimust hääletusele ei pane.
J. Reinson
Ma arvan, et me ei tee seda.
Juhataja
Sel juhul läheb hääletusele Jaak Jõerüüdi ettepanek katkestada ja jätkata sellel istungjärgul, mis reaalselt tähendaks ka seda, et te jõuate töö korras teha parandusettepanekud ja valmistate täiskogule ette põhjendatud korrektsed seisukohad, et ei ole muutunud selle eelnõu ideoloogia, põhimõte ja eesmärgid. Toomas Kork!
T. Kork
Lugupeetud spiiker, mul on ettepanek enne katkestamise hääletamist hääletada sõnavõttude lõpetamist. Teen ettepaneku sõnavõtud lõpetada!
Juhataja
Panen hääletusele. Palun ettepanek saata siis kirjalikult. Protseduurilised ettepanekud pannakse hääletusele loogilises järjekorras. Kas protseduuriline ettepanek? Ivar Raig!
I. Raig
Hr. spiiker, ma olen juba saanud kuulsaks reglemendi mittetundmise pärast ja seepärast ma kasutan võimalust küsida, kas on võimalik teha veel parandusettepanekuid, kui katkestatakse teine lugemine, sest meil on ju tegemist uue tekstiga ja ka selles oleks vaja teha parandusi. Tänan!
Juhataja
Head kolleegid! Hea kolleeg Ivar Raig! Jäädes ikka veel nendesse piiridesse, kus ma ei käsitleks selle eelnõu sisu, väidan ma, et see võib võimalik olla, kuid ainuüksi selle arvamuse põhjal protseduur muutunud ei ole. Praegu me käsitleme eelnõu, mille kohta parandusettepanekud laekusid, kiireloomulisena ja ettepanekute esitamise tähtaeg on läbi. Küll aga võib see seisukoht olla igati õige, mis sel juhul eeldaks, et juhtivkomisjon oleks valmis seda aktsepteerima ja teeb ettepaneku protseduuri muuta. Kui ta seda aga ei tee, siis saadikud muudmoodi oma tahtmist ei saa, kui kukutavad selle lihtsalt läbi. Need, kes on arvamusel, et see eelnõu siiski meile sobib, hääletavad poolt. Niisugune on see loogika. Kaido Kаmа!
K. Kama
Teiseks lugemiseks esitatud seaduseelnõus on täiesti uus ideoloogia, mis on sisse kirjutatud § 4 lõikesse 1, kus käsitletakse rukki hinda. Seda me näeme täna siin saalis kõik esimest korda ja seetõttu ma teen ettepaneku enne hääletada ikkagi hr. Jõerüüdi ettepanekuid, nagu nad on ka loogiliselt laekunud, ja praegu mitte lõpetada läbirääkimisi.
Juhataja
Kaido Kama, selle peale saab reageerida ainult täiskogu ise. Läbirääkimised lõpetatakse ikkagi katkestamise eel ja kui täiskogu oma valdavas enamuses arvab, et läbirääkimisi lõpetama ei pea, siis ta ei hääleta selle poolt. Esitaja tahtest sõltub siiski vähem kui täiskogu otsusest. Ants Käärma!
A. Käärma
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Esimese lugemise lõpul andsin mina isiklikult hr. Raigile ilma laekunud parandusteta kokkukirjutatud teksti, mistõttu praegune tekst hr. Raigile täiesti uus ei ole. Ja parandusettepanekud, mida hr. Raig esitas, olid ka juba tehtud tolle teksti kohta.
Mis puutub väitesse, et teksti on tulnud uus ideoloogia, sisse on toodud rukki hind, siis ütleksin, et see on vahest täpsustus, sest alghinna määramine oli ju sees valitsuse poolt esimesele lugemisele esitatud maa hindamise seaduses. Ei olnud ainult täpsustatud, millisel määral või millisel tasemel see alghind võiks olla. Rukki sissetoomine lihtsalt täpsustab, et hind on sellisel tasemel. Ma arvan, et see ei ole põhimõtteline ideoloogia muutus. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kõik on praegu korrektne. Ma panen ettepanekud hääletusele. Kutsume kõik saadikud saali!
Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohal on 68 rahvasaadikut, puudub 29.
Kõigepealt hääletame Toomas Korgi ettepanekut lõpetada läbirääkimised käesoleva päevakorrapunkti üle.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised?
Selle ettepaneku poolt on 32 rahvasaadikut, vastu 26, erapooletuid 4. Läbirääkimised lõpetatakse.
Jaak Jõerüüdi ettepanek. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et katkestada käesoleva päevakorrapunkti arutamine ja jätkata veel sellel istungjärgul?
Selle ettepaneku poolt on 38 rahvasaadikut, vastu 17, erapooletuid 7. Arutelu katkestatakse ja jätkatakse veel sellel istungjärgul.
Kolleegid, võimalik asjade käik on nüüd selline: asjaosalised valmistavad ette parandusettepanekute tabeli. Kui see saab valmis täna ja aeg meil lubab, siis lõppsõnade käigus püütakse täiskogule selgeks teha, et see eelnõu ei ole põhimõtteliselt ja kvalitatiivselt muutunud ning kannab sama ideoloogiat. Kui täiskogu seda usub, siis ta hääletab poolt. Kui ta teeb seda tänase asemel homme, siis on kõikidel asjaosalistel võimalik lõppsõna pidada – täna näiteks hr. Käärma ei saaks, ta on limiidi juba ära kulutanud ning me paneme parandusettepanekud hääletusele. Edasine käik on täpselt sama. Need oleksid võimalikud teed. Kõik on noatera peal. Kas on mulle küsimusi? Illar Hallaste!
I. Hallaste
Aitäh, hr. juhataja! Vastavalt meie reglemendile on nii, et kui seaduseelnõu teisel lugemisel katkestatakse, siis juhtivkomisjon peab määrama tähtaja, mis ajani võib esitada parandusettepanekuid.
Juhataja
Ma ütlen täna kolmandat korda, et see on kiireloomuline küsimus, parandusettepanekud on juba esitatud. See on kiireloomuline küsimus, Illar Hallaste! Ignar Fjuk!
I. Fjuk
Hr. juhataja, reglemendi §-s 11 seaduseelnõude lugemise korrast on ...
Juhataja
§ 11 käsitleb normaalprotseduuri, § 16 tuleb võtta!
I. Fjuk
§-s 11 ei ole öeldud, et seda ei ole võimalik kohaldada ka kiireloomulise puhul.
Juhataja
Ma ei saanud nüüd hästi aru?!
I. Fjuk
§-s 11 ei ole öeldud, et seda ei või käesoleval juhul kasutada.
Juhataja
Milline seik seal võiks meile probleeme tekitada?
I. Fjuk
Punktis 5 on öeldud, et teise lugemise katkestamise järel võib saadikutel olla õigus esitada parandusettepanekuid.
Juhataja
See puudutab normaalprotseduuri, Ignar Fjuk. Pea veel nõu kellegagi ja küsi uuesti. Peet Kask!
P. Kask
Austatud hr. juhataja! Ka mina olen ühel meelel hr. Hallaste ja hr. Fjukiga. Ma konsulteerisin ka õiguskomisjoni esimehega ja minu arvamus on, et kiireloomuline arutamiskord ei tee erandit sellele sättele, mida siin refereeritakse ja nimelt: kui teine lugemine katkestatakse, siis peab juhtivkomisjon määrama tähtaja, mille jooksul saab esitada uusi parandusettepanekuid. Tänan!
Juhataja
Aga ma leian täiesti kategooriliselt, et te kõik eksite, kui te seda väidate. § 16 ütleb selgesõnaliselt, kuidas käitutakse kiireloomuliste seaduseelnõudega ja selle kohta tehtud parandusettepanekutega. See ei laiene §-le 11. Parandusettepanekud esitatakse esimese lugemise lõppedes 24 tunni jooksul, aga see, et arutelu katkestatakse teisel lugemisel, ei too endaga kaasa uusi parandusettepanekuid. Ain Tähiste!
A. Tähiste
Austatud spiiker! Mõistagi olen ka mina äärmiselt võhik reglemendi küsimustes, aga selgitage, palun, mis mõte on meil siis üldse seda lugemist katkestada. Kas ainult selleks, et juhmi näoga eelnõu põrnitseda ja siis samamoodi jätkata või mis? Aitäh!
Juhataja
See, mis me praegu teeme, ei ole tõepoolest päris korrektne, aga püüame päästa, mis päästa annab. Te kõik saate aru, et tegemist on kiireloomulise küsimusega ja selle arutamisel on omad nõuded. Samas peab iga saadik täpselt teadma, kuidas ta ikkagi käitub, kui mängureeglid on selged. Seaduseelnõu teisel lugemisel, kui seda arutatakse kiireloomulisena, ei saa teksti enam palju muuta. Saab olla ainult parandusettepanekute poolt või vastu. Ja kui pärast seda selgub, et eelnõu kvaliteet ei rahulda, siis jääb üle see läbi kukutada. Kuid käesoleval juhul tekkis probleem ka sellest, et rahvasaadikud saalis ei tea täpselt, millised parandusettepanekud on arvesse võetud ja kui palju on tekst seetõttu muutunud. See on praegu katkestamise peamine eesmärk. Oma kogemuste põhjal ütlen, et kui me praegu nii jätkaksime, kukuks eelnõu kindlasti läbi. Nüüd on lootus seda veel päästa, sest tagasitulek maa hinna juurde tähendaks uut erakorralist istungjärku. Kuid ma ei kavatse kellelegi rohkem nõu anda. See, mis me praegu teeme, on aga raiskamine. Ignar Fjuk!
I. Fjuk
Kuivõrd eelarve-majanduskomisjon on kaotanud juba kaks esimeest, on arusaadav, miks saal nii palju räägib. Kuna kiireloomuliste küsimuste paragrahvis ei ole käsitletud katkestamisjuhtu, siis on loogiline, et katkestamist käsitleb § 11 ja selle järgi on võimalik parandusettepanekuid esitada. Seda juttu räägib saal huvist seaduseelnõu teksti parandada, paremaks muuta ja see on meie kõigi eesmärk. Palun spiikril seda arvesse võtta!
Juhataja
Ma ütlen veel kord kategoorilises vormis, et see on eksitus, Ignar Fjuk. Reglement ei keela teisel lugemisel arutelu katkestamist. Ei maksa suvaliselt toppida § 11 § 16 otsa.
Lähme järgmise päevakorrapunkti juurde. Täiskogu peaks mõistma, et spiikrit, ma vabandan, ei huvita niivõrd maa hind kui tarbetu aeg, mida praegu raisatakse Ülemnõukogus.


Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta "Eesti NSV tsiviilkoodeksis"" eelnõu esimene lugemine
Juhataja
Kolleegid, võtame järgmise päevakorrapunkti. Arutusele tuleb eelarve-majanduskomisjoni poolt esitatud seaduseelnõu muudatuste tegemise kohta Eesti NSV tsiviilkoodeksis. Alustame esimest lugemist. Ma palun ettekandeks kõnetooli hr. Jüri Reinsoni!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nagu te loodetavasti mäletate, esitas eelarve-majanduskomisjon seaduseelnõu muudatuste tegemise kohta Eesti NSV tsiviilkoodeksis. See on hästi lühike. Ma tahan öelda, et see on tõepoolest hädavajalik pankrotiseaduse rakendamiseks. Minul on teile ainult palve, et kõik oma küsimused selle seaduseelnõu kohta esitaksite justiitsminister hr. Raskile!
Juhatajа
Suur tänu! Ega juhtumisi ei ole küsimusi hr. Reinsonile? Ei ole. Tänan! Meie plaanid on sellised, et kaasettekandega õiguskomisjoni poolt esineb Tõnu Anton ning hr. justiitsminister esineb kaasettekandega kui ekspert. Nii et kõigepealt ma palun kõnetooli Tõnu Antoni.
T. Anton
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Eesti NSV tsiviilkoodeksis on vaja teha muudatusi selleks, et saaks tõepoolest ellu viia pankrotiseaduse. Teile esitatud seaduseelnõus on vaid need sätted, mis seonduvad otseselt pankrotiseadusega. Seaduseelnõu autoriks on professor Paul Varul ja esitajaks eelarve-majanduskomisjon. Õiguskomisjon kui juhtivkomisjon vaatas seaduseelnõu tänasel istungil läbi ja toetab seda üksmeelselt.
Seaduseelnõus on mõned viited, mille mõistmiseks lubage teile ette lugeda vastavad paragrahvid tsiviilkoodeksist. Need viited puudutavad kõigepealt kolme paragrahvi, mille tekst on suhteliselt sarnane. Jutt on §-dest 102, 105 ja 108.
§-s 102 "Riigivarale sissenõude pööramise kord" sätestatakse, et riigivarale ei saa pöörata sissenõuet kreeditoride pretensioonide järgi. Kui see paragrahv jääks kehtima, siis ei saaks pankrotiseadust realiseerida.
§ 105 "Sissenõude pööramise kord kolhooside, muude kooperatiivsete organisatsioonide ja nende koondiste varale" sätestab samasuguse piirangu, et kreeditoride pretensioonide järgi ei saa sissenõuet pöörata kolhooside ja muude kooperatiivsete organisatsioonide varale.
§ 108 "Sissenõude pööramise kord ametiühingute ja muude ühiskondlike organisatsioonide varale" sätestab, et kreeditoride pretensioone ei saa rahuldada ka seoses ametiühingute ja muude ühiskondlike organisatsioonide varaga.
On mõistetav, et kõik nimetatud kolm tsiviilkoodeksi paragrahvi tuleb meil tunnistada kehtetuks. Vastasel korral ei saa nimetatud vara osas täiel määral rakendada pankrotiseadust.
Esitatud eelnõu punktis 2 on tehtud ettepanek muuta § 197 lõiget 1, sõnastades selle järgmiselt: "Pandi esemeks võib olla igasugune vara, välja arvatud selline, millele seaduse alusel ei või pöörata sissenõuet." Praegu kehtivas tekstis on viide §-dele 102, 105 ja 108, kus nimetatud varale samuti ei saaks pöörata sissenõuet.
Lõpetuseks kordan veel õiguskomisjoni seisukohta toetada kõnesolevat seaduseelnõu. Ühtlasi teen ettepaneku lõpetada täna esimene lugemine!
Juhataja
Tõnu Anton, kas see on meil arutusel kiireloomulisena? Kiireloomulisena. Kas on küsimusi Tõnu Antonile? Ei ole. Suur tänu, hr. Anton! Ja eksperdina palun kaasettekandeks kõnetooli justiitsminister hr. Märt Raski!
M. Rask
Austatud spiiker! Lugupeetud saadikud! Räägitule ei ole mul midagi lisada. See on esmane, hädavajalik samm, et pankrotiseadust saaks tõesti täies mahus rakendada. Nende paragrahvide kehtetuks tunnistamine viib tegelikult riigi, ametiühingute ja kolhooside vara võrdsesse seisundisse isiku varaga, s.t. eelkõige kehtestab ühtse varalise režiimi kõigile vara liikidele. Suur tänu!
Juhataja
Kas on küsimusi hr. Raskile? Ei ole. Ma tänan! Avan läbirääkimised. Põhjalik arutelu esimesel lugemisel. Kas on kõnepidajaid, sõnavõtjaid? Ei ole. Loeme sellega läbirääkimised lõppenuks? Kas oleme valmis kuulutama ka esimese lugemise lõppenuks? Esimene lugemine on lõppenud, parandusettepanekuid ootame ööpäeva jooksul. Tänan!


Haldusõigusrikkumiste seadustiku eelnõu teine lugemine
Juhataja
Kolleegid, ma teen ettepaneku täiendada päevakorda ühe punktiga, kus arutusele tuleksid haldusõiguserikkumiste seadustiku eelnõu ja selle rakendamise otsuse projekt. Viiksime täna läbi teise lugemise. Paneme ettepaneku hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungi päevakorda ühe punktiga, mis näeb ette haldusõiguserikkumiste seadustiku eelnõu ja selle rakendamise otsuse projekti teise lugemise? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 41 rahvasaadikut, vastu 1 ja 1 jäi erapooletuks. Päevakorda täiendatakse.
Ettekande esitab justiitsminister hr. Märt Rask. Palun kõnetooli!
M. Rask
Austatud juhataja, lugupeetud saadikud! Haldusõiguserikkumiste seadustikuga me sisuliselt lõpetame ühe väga olulise seadusandluse arengu etapi. Eesti Vabariik saab komplekti karistusseadusi ja tänase päevaga ilmselt õnnestub sellele seadustikule n.-ö. joon alla tõmmata. Õiguskomisjoni, autorite ning paljude ekspertide ühistööna on sündinud parandusettepanekute tabel, mida ma tahaksingi teise lugemise käigus siin veidi käsitleda.
Põhimõtteliselt ei tahaks ma kommenteerida mitte ühtegi redaktsioonilist muudatust, tahaksin panna aktsendi üksnes nendele momentidele, mis on eelnõu sisuliselt muutnud. Teile väljajagatud parandusettepanekute pikk rida on paljuski kantud ühest põhilisest muudatusest, s.t. muudetud on karistussüsteemi trahvi osas. Kogu arvestus oli rajatud teistsugustele arvudele. Praegune süsteem põhineb sellel, et meil kehtiv miinimumpalk on 200 krooni, enne oli arvestatud 300 krooniga ja kui me siis jagasime selle palga 20 päevaga, jõudsime koos õiguskomisjoniga erinevaid arvamusi summeerides ja läbi kaaludes järeldusele, et tegelikult tuleks jagada 30 päevaga. Selle tulemusena võib igaüks piltlikult ette kujutada, milliseks kujuneb trahvide alam- ja ülemmäär ning sellest tulenevalt oleks päevapalk – karistuse mõttes – kuus krooni ja selle päevapalga väljaarvutamisel (jagamisel) murdosa ei arvestata. Maksimaalne trahv on 200 päevapalka (enne siis 300 päevapalka), seega 1200 krooni, ja minimaalne pool päevapalka (enne ja nüüd ka), seega 3 krooni. Samalaadsed muudatused on sisse viidud kogu teksti ulatuses. Parandusettepanekud on toodud täistekstina, kuigi kogu tekstis on muudetud ainult ühte või kahte sõna.
Tahaksin natuke peatuda ka ametiisikute pädevusel. Siin on politsei ning Tolli-, Hinna-, Maksu- ja Piirivalveameti ametnik pandud ühte kategooriasse ja neil on õigus karistada 30 päevapalga ulatuses, mis võrdub 180 krooniga ja ülejäänud volitatud ametiisikud võivad karistada 10 päevapalga ulatuses, s.o. 60 krooniga. Kohtunike pädevus on loomulikult poolest päevapalgast kuni 200 päevapalgani, s.o. 3 kuni 1200 kroonini. See muudatus peegeldub eriosa §-des 34, 35, 51, 97, 100, 102, 108, 130, 138, 164, 171, 174 ja 175 sanktsioonide muutmisel.
Samaaegselt on arvesse võetud esimesel lugemisel palju küsimusi tekitanud probleemide ring. Selleks on Eestis olevate välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute õigusliku seisundi määratlemine just haldusõiguslikus mõttes. Oleme endiselt seisukohal, et väljasaatmine ei ole administratiivkaristus. Ei saa karistuseks pidada seda, kui keegi koju saadetakse ja sellest tulenevalt on läbi teksti kirjutatud sisse mehhanism, mille järgi täiendav väljasaatmise kord sätestatakse eriseadusega. Praegu fikseeritakse konkreetne seis, et illegaalselt Eesti Vabariigis viibiv välisriigi kodanik või kodakondsuseta isik kuulub halduskorras väljasaatmisele. Niisuguste ettepanekute tegijateks olid härrad Liim, Kass ja Lippmaa. Kõiki neid ettepanekuid on arvestatud.
Tahaksin peatuda veel ühel pakilisel probleemil – meie rahvusliku valuuta kaitsel haldusõiguslikus mõttes. Siin on täpsustatud eriosa § 138, kus on toodud välja mõiste "ebaseaduslik tehing". See tähendab, et ebaseaduslik tehing eeldab tehingu seaduslikkuse kirjeldamist. See on viiteline norm ja ebaseaduslik tehing valuutaga tähendab seda, et ei tehta vahet, millise riigi valuutaga on tegemist. Kui on rikutud valuuta vahetamise või kasutamise eeskirju, kuuluvad kõik need üleastumised kvalifitseerimisele haldusõiguserikkumiste koodeksi § 138 järgi.
Lõpuks tahaksin rõhutada veel ühte momenti, millega ei saanud nõustuda ei õiguskomisjon ega ka autorid. See on keskkonnakomisjoni taotlus, et keskkonna kahjustamisest tulenevad trahvid peaksid laekuma mitte riigieelarvesse, vaid keskkonnafondi. Nagu mõttevahetus eri ametkondadega näitas, ei ole nende hulgas ühtegi, kes sooviks trahvisummasid anda riigieelarvesse. Kõik soovivad, et konkreetsest rikkumisest tulenev trahv peab laekuma kas kohalikku eelarvesse või mingisse kindlasse fondi, et saaks nendest vahenditest stimuleerida vastavate töötajate tööd või lahendada mingisuguseid konkreetseid selle ametkonna ees seisvaid probleeme.
Austatud saadikud, siin on põhimõtteline erinevus kahe mõttelaadi vahel. Üks on see, mille järgi me püüame riigi või kohalikku eelarvet täita karistustest laekuvate summadega. Kui seda mõttelaadi edasi järgida, siis jõuame järeldusele, et ei ole tarvis näiteks tänavaid korrastada ja remontida, vaid on tarvis neid isikuid, kes ei remondi, karistada.
Teine selle mõttelaadi taunitav külg on see, et karistamine ei ole esmane, vaid siiski kõigi teiste mõjutusvahendite hulgas viimases järjekorras kohaldatav mõjutusvahend. Sellest tulenevalt ei saa nõustuda nendega, kes ütlevad, et politsei ei tööta, kui ta ei tunneta, et trahvist laekuv summa mingilgi määral ei stimuleeriks tema töötamist. Siin on segamini aetud distsipliiniküsimused ja teatud riigiametnike või inspektorite rahalise stimuleerimise küsimused. Ma ei tahaks sellel rohkem peatuda, sest me jõudsime ühisele arusaamisele, et karistuste rakendamisest tulenevad summad peavad laekuma riigieelarvesse. Riigieelarve koostamisel ja riigi rahaasjade korraldamisel peab olema nii palju mõistust ja tarku inimesi, kes suudavad paika panna ka selle eelarve osa vastavate korrakaitsetöötajate stimuleerimiseks.
See olekski lühidalt kõik nendest probleemidest, mis esimese ja teise lugemise vahel kerkisid ning mille kallal tõsiselt töötasime.
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Genik Israeljan!
G. Israelian
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud minister, kuulasin tähelepanelikult teie sõnavõttu ja ausalt öeldes ei saanud ma peamisest aru. Aidake mind! § 13 on pealkirjastatud "Välisriigi kodaniku ja kodakondsuseta isiku vastutus". Edasi mainitakse juba täpselt kõiki seaduserikkumisi. § 171 loetleb migratsiooniseaduse rikkumisi. § 13 lõige 2 näeb ette väljasaatmise. See on Kassi ettepanek, tema on meil aktivist selles valdkonnas. Aga mis põhjusel saadetakse välja? Igas paragrahvis on põhjus märgitud, aga selles ei ole. Ainult lõikes 1 on mainitud haldusõiguserikkumist, edasi on aga jutt väljasaatmisest. Aga §-s 171 on venekeelses tekstis viga või pole tõlge õige. Mida te seal silmas peate?
Teine küsimus. Kas on mõeldud isikut, kes tuli seaduslikult Eestisse ja peeti kinni ebaseaduslikult, või seda, kes dokumente vormistamata ammu siin elab? Siis on ju mõte erinev! Siin räägitakse ju ebaseaduslikust viibimisest Eestis. Teie aga korraldate haarangu ja võtate kinni elamisloata inimese. Selgitage, palun! Palun vastake nendele küsimustele!
M. Rask
Mis puudutab § 13, siis see on pealkirjastatud "Välisriigi kodaniku ja kodakondsuseta isiku vastutus". Selle vastutuse sätestavad põhimõtteliselt kõik tsiviliseeritud riigid. Too aga sõltub üleastumise raskusest, mitte sellest, kes selle üleastumise toime on pannud. Seesama põhimõte läbib ka meie kriminaal- ja haldusvastutuse probleemistikku. Ma kordan veel, et väljasaatmine ei ole karistus ja sellest tulenevalt ei saa püstitada küsimust, mille eest välja saadetakse, vaid karistatakse mingi konkreetse rikkumise eest, kui see karistus on spetsiaalselt ette nähtud haldusõiguserikkumiste või kriminaalkoodeksis. Väljasaatmine tähendab, piltlikult öeldes, inimese koju saatmist, kui tal ei ole seaduslikku alust Eestis elamiseks.
Nüüd küsimuse teine pool. Keda mõista ebaseaduslikult siin elava isiku all? Tuleb mõista seda isikut, kellel ei ole Eesti Vabariigi seaduste kohaselt õigust siin elada. Viisa on kas aegunud või kehtetu muudel põhjustel, mida on päris mitmeid. Need suhted vajavad praeguses situatsioonis küllaltki põhjalikku läbitöötamist ja korrastamist. Kõigi Eestis seaduslikult viibivate kodanike puhul ei tule kõne allagi, et neid hakatakse välja saatma.
Juhataja
Suur tänu! Genik Israeljan, teine küsimus!
G. Israelian
Tänan, lugupeetud spiiker, aga see ei ole teine küsimus. See on esimese küsimuse täpsustus. Kordan veel: jutt on § 13 lõikest 2. Te ütlete, et väljasaatmine ei ole karistus, aga väljasaatmisel peab ju ikkagi olema mingi põhjus?! Mis puutub § 177, siis seal on kõik selge, ma sain aru.
M. Rask
Ma pean veel kordama, et väljasaatmine ei ole karistus. Välja saadetakse seaduse alusel need, kellel ei ole õigust Eesti Vabariigis elada ja kelle kodu asub teises kohas. Ja kogu seadusandluse süsteemi seisukohalt teeb § 13 lõige 2 viite, et seda probleemi ei lahendata haldusõiguserikkumiste koodeksiga, vaid lahendatakse eraldi seadusega. Seal on kirjas, et lahendatakse seadusega. See ei ole karistuse probleem.
Juhataja
Suur tänu, hr. Rask! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
M. Rask
Ma väga tänan!
Juhataja
Meie meeldiva ja suhteliselt viljaka koostöö koidikul tahan ma ikkagi väita, et reglement reglementeerib küsimuste esitamise arvu, mitte vastuste kvaliteeti. Kui iga vastaja suust tuleb sooja õhku, siis see tähendab, et ikkagi vastas küsimusele. (Naer saalis.)
Kas Andres Tarand oleks tahtnud küsimuse esitada hr. Raskile? Mulle? Meil tuleb veel kaasettekanne.
Kaasettekandeks palun kõnetooli õiguskomisjoni esimehe hr. Tõnu Antoni!
T. Anton
Austatud spiiker, austatud kolleegid! Autorite ja õiguskomisjoni ühistöö on teie ees 18 leheküljel ettepanekutena haldusõiguserikkumiste seadustiku eelnõu kohta. Siiski ma sooviksin nende ettepanekute juurde teha kaks kommentaari ja teiseks peatuda täpsemini neljal ettepanekul.
18 leheküljel on ettepanekuid teie ees põhjusel, et õiguskomisjoni ettepanekutena on käsitletud ka neid ettepanekuid, kus ekspertide ja osaliselt ka autorite kollektiivi kaasatud juristide seisukohad vaadati läbi õiguskomisjoni ja autorite poolt. Need neli konkreetset ettepanekut, millele ma soovin juhtida teie tähelepanu, on järgmised.
Teine ettepanek, mis puudutab § 2, jäi õiguskomisjonil ja autorite kollektiivil siiski lõplikult lahendamata ja seepärast on õiguskomisjonil ettepanek Ülemnõukogule see küsimus lahendada. Probleem, mida teil tuleks hinnata, seisneb tegelikult selles, kuivõrd omavalitsuse esimest ja teist tasandit usaldatakse ja volitatakse täitma neid ülesandeid, mis § 2 lõikes 2 on kirjas.
Teiseks, ma vabandan teie ees, et 22. ettepanekule, mis on kuuendal lehel, pole lisatud õiguskomisjoni ja autorite seisukohta. 22. ettepanek on vormistatud õiguskomisjoni ettepanekuna ja autorid nõustusid sellega. Ma palun teha 22. ettepanekule lisandus, mis puudutab § 74.
Kolmandaks, 42. ettepanekuna – see on leheküljel 11 – on esitatud kolleegide Kassi, Lippmaa ja Liimi ettepanek. Siin on kirjas, et on arvestatud ka õiguskomisjoni ettepanekut, kuid ma soovin siiski juhtida kolleegide Kassi, Lippmaa ja Liimi tähelepanu sellele, et kavandatud variant immigratsiooniseaduse rikkumisele reageerimise kohta ei vasta päris täpselt sellele, mida taotlesid kolleegid Kass, Lippmaa ja Liim. Siiski on õiguskomisjonil põhjust arvata, et vähemalt osaliselt on kolleegide tahet arvestatud.
Ja viimane, neljas parandusettepanek, millele ma palun teil pöörata tähelepanu, on 58. ettepanek leheküljel 15. Siin on kirjas ainuke ettepanek, mille suhtes õiguskomisjoni, autorite ja ettepaneku tegija vahel üksmeelt ei leitud. Kolleeg Liimi ettepanekut § 223 osas ei toetatud. Juhindudes kolleeg Liimi poolt tehtud ettepanekust, püüdis õiguskomisjon leida sellise redaktsiooni, mis peaks osaliselt rahuldama ka teda.
Lõpetuseks soovin peatuda keskkonnakomisjoni poolt õiguskomisjonile esitatud ettepanekutel. Nendest ettepanekutest viimase on keskkonnakomisjon teinud haldusõiguserikkumiste seadustiku rakendusotsuse punkti 7 kohta. Keskkonnakomisjon teeb ettepaneku sõnastada punkt 7 järgmiselt: "Kehtestada, et haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel määratud ja sissenõutavad rahatrahvisummad, välja arvatud seadustiku 6. peatüki alusel sissenõutavad summad, laekuvad riigieelarvesse, kohalike omavalitsuste volikogude poolt volitatud ametiisikute määratud ja sissenõutavad rahatrahvisummad laekuvad vastava kohaliku omavalitsuse eelarvesse ning haldusõiguserikkumiste seadustiku 6. peatüki alusel määratud ja sissenõutavad rahatrahvisummad laekuvad Eesti Keskkonnafondi." Õiguskomisjon ja ka autorid asusid seisukohale, et kui me asume riigieelarvet ümber jagama juba seal, kuhu laekuvad haldusõiguserikkumiste seadustikus ettenähtud üleastumiste puhul trahvisummad, siis meie arutelu võib venida väga pikale ja võib-olla ei järgi päriselt neid põhimõtteid, mis on kirjas maksuseaduses. Ma arvan, et peale Eesti Keskkonnafondi on riigis veel väga palju neid fonde, kes arvavad, et ühel või teisel juhul peaksid trahvisummad laekuma nendele. Selliste vaidluste ärahoidmiseks oleks parim, mida me saame teha, jääda põhimõtte juurde, et trahvisummadest laekuvat tulu jagatakse ümber eelarve kaudu. Tänan teid!
Juhataja
Suur tänu! Ma saan aru, et juhtivkomisjon teeb ettepaneku seadus teisel lugemisel vastu võtta? Küsimused rahvasaadikutelt. Tõnis Mets!
T. Mets
Lugupeetud hr. ettekandja! Mul on teile üks väike küsimus, nimelt § 175 kohta, milles räägitakse tollieeskirjade rikkumisest. Siin öeldakse, et tollieeskirjade rikkumise eest määratakse rahatrahv kuni 150 päevapalga ulatuses, kuid praktikast teame, et tollieeskirjade rikkumine hakkab peale väga väikesest ja võib lõppeda suurega. Kas me sellega ei anna nendele ametnikele liiga suuri volitusi? Kuidas te seda seletate?
T. Anton
Lugupeetud kolleeg Mets! Nagu te tsiteerisite, on kõnealune trahvimäär tõepoolest väljendatud sõna "kuni" kaudu, mis annab karistust määravale organile võimaluse diferentseerida karistust, lähtudes üleastumise iseloomust ja ka üleastujast. Ma arvan, et kui me soovime kehtestada mõjusat haldusõiguserikkumiste seadustikku, siis on meil selleks ainult üks tee. Me peame usaldama riigiorganeid ja ametiisikuid, kes karistavad neid, kes on haldusõiguserikkumise toime pannud. Kui meil sellist usaldust ei ole, siis vaevalt et on piisavat mõjujõudu karistusmääradel, mis me siia seadustikku kirjutame.
Teiseks, ma soovin tähelepanu juhtida sellele, et haldusõiguserikkumiste seadustik diferentseerib neid organeid ja ametiisikuid, kes saavad rahatrahve määrata. See diferentseerimine on läbi viidud, lähtudes sellest, kui suured on maksimaalsed trahvimäärad. Seepärast pole tarvis karta, et need ametiisikud, kelle kvalifikatsioon on madal, saaksid määrata väga kõrgeid trahvimäärasid.
P. Priks
Hr. spiiker! Lugupeetud ettekandja! Mul on üks täpsustav küsimus otsuseprojekti punkti 6 alapunkti 1 kohta. Seal on öeldud, et esitada 1992. aasta kahe kuu jooksul Eesti Vabariigi Ülemnõukogu juhatusele jne. Kas seda tuleb? Mis tähendab "kahe kuu jooksul"? Kas 1. oktoobriks, kui seadustik hakkab kehtima 1. augustist, või kuidas seda mõista?
T. Anton
Haldusõiguserikkumiste seadustiku rakendusotsuse projekti punkti 6 alapunkt 1 peab silmas seda, et esiteks võib valitsusel selle ülesande täitmine kulgeda kiiremini ja teiseks ei välista esitatud redaktsioon vahepeal toimuvaid Riigikogu valimisi. Vastav eelnõu võidakse esitada ka Riigikogule.
A. Maarend
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Parandustes on vähendatud maksimaalkaristust 300-lt 200-le. Kuid eelnõus oli ju sisse viidud karistuste hierarhia, mitmel pool oli enne 150, 200, 300 päeva, nüüd on 300 päeva. Maksimum vähenes 200 peale. Kas ei peetud vajalikuks, mõnel pool ka 200 päeva määra vähendada, et see karistuste hierarhia säiliks? Tänan!
T. Anton
Lugupeetud kolleeg Maarend! Seda hierarhiat on siiski silmas peetud ja seal, kus see on vajalik ja võimalik, on karistusmäära diferentseeritud. Mis puudutab aga trahvi maksimaalmäära alandamist, siis ma veel kord rõhutan, et selline ettepanek on teile tehtud põhjusel, et eksperdid, kelle poole õiguskomisjon seda küsimust arutades pöördus, avaldasid üksmeelselt arvamust, et vahe kuriteo ja haldusõiguserikkumise toimepanemise eest kohaldatavate rahatrahvide vahel jääks väga väikeseks või lausa puuduks. Nii et rahatrahvimäära vähendamine ei ole toimunud mitte õiguskomisjoni või autori uuest mõttest lähtudes, vaid nendest ekspertettepanekutest ja arvamustest, mida me saime Ülemnõukogu Presiidiumi ekspertidelt ja Tartu Ülikooli riigi- ja haldusõiguse kateedrist.
K. Sergij
Lugupeetud kolleeg Tõnu Anton! Tahtsin täpsustada teie vastust Tõnis Metsa küsimusele. Millega seda reguleeritakse? Kas täiendavate õigusaktidega või intuitiivselt?
T. Anton
Lugupeetud kolleeg Sergij! Teie kahtlusi jagavad osaliselt ka eksperdid, kes juhtisid samuti õiguskomisjoni ja autorite tähelepanu sellele, et haldusõiguserikkumiste seadustiku eelnõu jätab õigusemõistjale üsna avarad võimalused rahatrahvi kui karistusliigi määra valikul, kuid õiguskomisjon ja autorid asusid seisukohale, et just sellised avarad raamid võimaldavad tegelikult individuaalset lähenemist igale konkreetsele õiguserikkujale. Nii õiguskomisjon kui ka autorid asusid seisukohale, et meil ei ole vaja õigusemõistjale täpselt ette kirjutada, millise karistusmäära ta peab valima, nagu see on kehtivas koodeksis. Seega on õiguskomisjon ja autorid valinud sellise lähenemisviisi teadlikult, silmas pidades seda, et me peame õigusemõistjat usaldama ja andma õigusemõistjale tunduvalt suuremad võimalused kohaldada just niisugust karistust, nagu igal konkreetsel juhul on vajalik.
Juhataja
Suur tänu, hr. Anton, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Andres Tarand!
A. Tarand
Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Täna ei ole päris esimene kord, kus keskkonnakomisjonil ja õiguskomisjonil tekivad mõtteviisis teatud lahkhelid. Me oleme küll väga hästi läbi saanud, aga lahkhelisid olen ma tunnetanud mitu korda varemgi. Midagi olulist esineb meie mõtlemistüübis, aga objektid on ka väga erinevad. See võib-olla tuleb keskkonna erilisest seisundist. Rikutud keskkond mõjub ühtviisi nii kurjategijale kui kohtunikule ja selles mõttes me eriti ei peaks vahet tegema.
Selle asja võtsin ma niisuguse sissejuhatusega üles seepärast, et mõlemad tuntud Eesti juristid, kes teie ees kõnelesid, võrdsustasid keskkonnafondi kõikide teiste fondidega. Me teame, et kui algas fondide loomine, siis tehti need põhiliselt selleks, et eelarvelisi vahendeid ümber jagada kellegi stimuleerimiseks. See oli üks täiendav vahend, kuidas käsumajanduse raamides pisut kõrvale hiilida.
Eesti Keskkonnafond loodi juba 1984. aastal ja tema eesmärk ei olnud mitte töötajate stimuleerimine, vaid keskkonna viletsa seisundi parandamine, sest vilets majandus ei lubanud Lääne arenenud maade eeskujul teha investeeringuid keskkonna kaitseks. Fond loodi selleks, et kompetentsel tasandil ümber jagada neid väheseid vahendeid, mis laekuvad trahvisummadest. Asi on näiteks selles, et metssiga on meil teatavasti siiani kaitse all, ja tema mahalöömine või mahalaskmine trahvitav. Seda trahvisummat ei tahetud kasutada metssigade heaks, vaid näiteks Läänemere puhastamiseks, mis on rahvusvahelise kokkuleppe järgne kohustus. Selles mõttes muidugi võib öelda, et Ülemnõukogu või järgmine parlament, Riigikogu on väga kompetentne ise eelarvelisi vahendeid ümber jagama. Minu muljed kaks ja pool aastat töötanud Ülemnõukogust ja meie n.-ö. vaimsest tasandist – ma ei usu, et Riigikogu oluliselt erineb – on siiski sellised, et eesti rahvas on ennast pidanud väga keskkonnasõbralikuks. Aga me oleme sedavõrd sügaval soos, et niipea kui tekib vahendite äravõtmine meie kõikidelt viletsatelt aladelt – kultuurilt, majanduselt või eraettevõtluselt –, siis ollakse otsekohe selle vastu. Järelikult see otsesem tee – kasutada keskkonna rikkumise eest makstavaid trahve otse keskkonna parandamiseks – näib keskkonnakomisjonile otstarbekam, kui teha seda eelarve kaudu. Kuid meie edulootus on esialgu väiksem. Hiljem ilmselt võib tulla tõesti nii, nagu on ka naabrite juures Skandinaavias, et eelarve kaudu eraldatakse keskkonnakaitseks vahendeid enam-vähem piisavalt. Nagu te seal käies näinud olete, on kord seal märksa suurem. Nii et hoolimata sellest teatud väga väikesest lootusest, mida ma praegu üksi debatis kahe niivõrd kompetentse juristi vastu ilmutan, pean ma oma kohuseks juhtida tähelepanu keskkonnafondi iseärasustele. See ei ole tavaliste töötajate n.-ö. premeerimine, mida mõlemad ettekandjad siin silmas pidasid. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kas on veel kõnepidajaid, sõnavõtjaid? Kas lõpetame läbirääkimised? Vaatame, kui suured on meie ressursid, kutsume kõik saadikud saali ja loeme üle.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 60 rahvasaadikut, puudub 37, jõudu meil on!
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käesoleva päevakorrapunkti üle?
Selle ettepaneku poolt on 52 rahvasaadikut, vastu hääletanuid ja erapooletuid saadikuid ei ole.
Kas hr. Rask soovib lõppsõna? Ei soovi. Hr. Anton kindlasti soovib, sest me hakkame koos parandusettepanekuid läbi hääletama.
T. Anton
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Ma palun, et me kõigepealt formeeriksime oma seisukoha seadustiku § 2 lõike 2 suhtes. Ma kordan: õiguskomisjoni ja autorite koostöö ei olnud viljakas selles plaanis, et oleks jõutud lõplikule seisukohale, kumb variantidest on parem. Teie ees on kaks versiooni § 2 lõikest 2 ja nende vahel tuleks valida.
Juhataja
Ma küsin kindluse mõttes üle: kumba õiguskomisjon toetab?
T. Anton
Õiguskomisjon toetab võrdselt mõlemat, sest kohalolnud kuuest liikmest hääletas kolm § 2 lõike 2 põhiteksti ja kolm variandi poolt.
Juhataja
Tõnu Anton, kas me teeme nii, et paneme variandi hääletusele? Kui see saab lihthäälteenamuse, jääb variant, kui ei, jääb põhitekst.
T. Anton
Teeme pealegi nii, sest autorid on väljendanud oma seisukohta selliselt, et põhitekst on meie ees ja seejärel variant.
Juhataja
Autorid eelistavad põhiteksti. Vahest oleks praegu nii õigem ja otstarbekam, et paneme hääletusele variandi. Kui variant saab lihthäälteenamuse, jääb variant, kui ei saa, jääb põhitekst. Olgu teada, et autorid eelistavad põhiteksti.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on seadustiku § 2 lõike 2 variandi poolt? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 18 rahvasaadikut, vastu 28, erapooletuid 5. Jääb põhitekst.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Järgmine küsimus, milles võib-olla tuleb meil hääletamine läbi viia, puudutab immigratsiooniseaduse rikkumist. 42. ettepanek 11. leheküljel ongi küsimus sellest, kas kolleegid Kass, Lippmaa ja Liim leiavad, et nende ettepanek sätestada väljasaatmine kui administratiivkaristus on õiguslikult lahendatav selles vormis, nagu õiguskomisjon ja autorid selle teile on esitanud.
Juhataja
See on § 42?
T. Anton
See on 42. ettepanek, § 171, leheküljel 11.
Juhataja
Autorid ja õiguskomisjon nõustuvad. Ole hea, Tõnu Anton, ütle veel!
T. Anton
Lugupeetud kolleegid, ma selgitan veel kord, et täht-tähelt ei olnud õiguslikult võimalik realiseerida seda eesmärki, mille püstitasid Kass, Lippmaa ja Liim. Nende poolt esitatut pidasid õiguskomisjon ja autorid õiguslikult võimalikuks realiseerida vaid sellises vormis, nagu ta teile esitatud on.
Juhataja
Kolleegid Kass, Lippmaa ja Liim, kas te olete nõus selle vormiga? Jüri Liim!
J. Liim
Mul on ainult üks küsimus. Te räägite nüüd seaduse küljest, aga kas sellele punktile tuginedes on asi praktiliselt teostatav?
T. Anton
Täna sai õiguskomisjon valitsuselt eelnõu, mis võimaldab realiseerida 42. ettepanekut, saata vastavad isikud immigratsiooniseaduse rikkumise eest välja. Õiguskomisjon alustab selle valitsuse poolt esitatud seaduseelnõu läbivaatamist.
J. Lippmaa
Minu ettepanek, mis käis § 171 kohta, on realiseerunud nüüd kolmes paragrahvis täpsemalt ja laiemalt. Nii et mina olen täiesti rahul sellega, mis praegu on kirjas.
Juhataja
Suur tänu! Mul on selline arusaam, et kui keegi rahvasaadik saalis ei nõua, siis hääletusele panna midagi ei ole. Aitäh, Tõnu Anton! Jätkame.
T. Anton
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Kolmas küsimus, millele meil tuleb tähelepanu pöörata, on parandusettepanek nr. 58 leheküljel 15. Kolleeg Liim esitas ettepaneku parandada seadustiku § 223 varasemat teksti. Lähtudes hr. Liimi ettepanekust, teksti tõepoolest muudeti ja teile on esitatud uus redaktsioon, kuid see ei kattu sõna-sõnalt ettepanekuga, mille esitas hr. Liim. Seetõttu on vajalik, et kolleeg Liim avaldaks oma seisukoha. Kas ta leiab, et tema ettepanek on realiseeritud või peab vajalikuks oma ettepaneku hääletamist?
J. Liim
Ma nõustun selle sõnastusega. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kas keegi rahvasaadikutest on teist meelt? Ei ole. Tänan!
T. Anton
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Meil on vaja pärast seda, kui oleme lahendanud seadustiku küsimuse, lahendada hääletamise teel ka keskkonnakomisjoni ettepaneku saatus. See ettepanek puudutab rakendusotsust.
Juhataja
Tuleme selle juurde pärast seda, kui täiskogu on võtnud seisukoha seaduse suhtes.
Head kolleegid, aeg on päris hiline, aga täna me oleme paremas vormis kui eile. Loeme üle, palju meid on.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 61 rahvasaadikut, puudub 36.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta teisel lugemisel vastu haldusõiguserikkumiste seadustik? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 57 rahvasaadikut, vastu hääletanuid ja erapooletuid saadikuid ei ole. Haldusõiguserikkumiste seadustik on vastu võetud.
Palun uuesti kõnetooli Tõnu Antoni. Kommenteerime ka rakendusotsuse parandusettepanekut.
T. Anton
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Palun teil veel kord meelde tuletada probleemi, mille tõstatasid justiitsminister hr. Märt Rask ja kolleeg Andres Tarand ning millel lühidalt peatusin ka mina. Keskkonnakomisjon on teinud ettepaneku sõnastada rakendusotsuse punkt 7 alljärgnevalt:
"Kehtestada, et haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel määratavad ja sissenõutavad rahatrahvisummad, v.a. seadustiku 6. peatüki alusel sissenõutavad summad, laekuvad riigieelarvesse. Kohalike omavalitsuste volikogude poolt volitatud ametiisikute määratavad ja sissenõutavad rahatrahvisummad laekuvad vastava kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Haldusõiguserikkumiste seadustiku 6. peatüki alusel määratavad ja sissenõutavad rahatrahvisummad laekuvad Eesti Keskkonnafondi."
Viidatud 6. peatüki pealkiri on "Haldusõiguserikkumised loodusvarade omandiõiguse ja looduskaitse valdkonnas". Autorid ja õiguskomisjon on seisukohal, et poleks õige jagada trahvisummadest laekuvaid eelarvelisi tulusid eelarve kaudu, vaid enne seda.
Juhataja
Kas see oli keskkonnakomisjoni ettepanek?
T. Anton
Tegemist on keskkonnakomisjoni ettepanekuga.
Juhataja
Andres Tarand jääb oma nõudmise juurde. Ettepanek läheb hääletusele. Kas kõik saadikud mõistavad? Juhtivkomisjoni kommentaar on teadmiseks võetud. Panen hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on keskkonnakomisjoni parandusettepaneku poolt?
Selle ettepaneku poolt on 25 rahvasaadikut, vastu 26, erapooletuid ei ole. Viigiseisus jääb tekst muutmata, s.t. parandusettepanekut vastu ei võeta.
Kas ma võin panna rakendusotsuse projekti hääletusele?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus haldusõiguserikkumiste seadustiku rakendamise kohta? Palun hääletada! Vaja on 49 häält.
Selle ettepaneku poolt on 52 rahvasaadikut, vastu 3, erapooletuid ei ole. Ka rakendusotsus on vastu võetud.
Ma tänan teid, kolleegid, ja vabandan nende ees, kelle küsimusi me täna arutada ei saanud. Võimalik homne tööplaan on selline, et me alustame presidendi valimise seaduse eelnõuga. Seejärel üritame valimiste kuupäeva kindlaks määrata ning siis tuleme pooleli jäänud ja veel mõnede küsimuste juurde, mis on seotud omandireformi ja varaga. Head nägemist!


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK
NELJAS ISTUNG
9. juuli 1992


Istungi päevakorra kinnitamine
Juhataja (Ü. Nugis)
Tere hommikust, kolleegid! Kell on 10. Asugem töökohtadele!
Kohaloleku kontroll! Kiirustagem, kolleegid, kiirustagem! Kohal on 64 rahvasaadikut, puudub 33.
Täna hommikuks mul kokkuleppeid ei ole, et keegi meile midagi üle annaks, seepärast asugem kohe päevakorra juurde.
Selgitused. Juhatus arutas läbi kõik eelnõud, mis on üle antud käesoleva istungjärgu käigus ning annab minu suu kaudu mõnede kohta selgitused.
Keskfraktsiooni poolt esitatud eelnõu, mis käsitleb Kaitseliitu, arutati juhatuse istungil läbi ja juhatus ei paku seda käesoleva istungi päevakorda.
See eelnõu, mis käsitleb valitsuse, õigemini rahareformi komitee dekreedi tühistamist, on antud eelarve-majanduskomisjonile kui juhtivkomisjonile, kes kujundab oma seisukoha. Pärast seda hakatakse eelnõu arutama istungjärgul.
Teiste laekunud eelnõude põhjal on koostatud tänase päevakorra projekt, mille me esitame teile kinnitamiseks.
Panen projekti hääletusele. Küsimus. Vello Pohla!
V. Pohla
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kas see tähendab, et keskfraktsiooni eelnõu dekreedi nr. 035 tühistamise kohta läheb välja selle istungjärgu päevakorrast?
Juhataja
See läheb järgmise istungjärgu päevakorda.
V. Pohla
Kas juhatus on ikka põhjalikult kaalunud selle küsimuse tähtsust ja olulisust praegusel hetkel, et seda edasi lükata?
Juhataja
Just seetõttu ta lähebki järgmise istungjärgu päevakorda.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et kinnitada käesoleva istungjärgu neljanda istungi päevakord?
Selle ettepaneku poolt on 49 rahvasaadikut, vastu 7, erapooletuid 3. Päevakord on kinnitatud!
Päevakorda kinnitatakse järgmised küsimused:
1. Eesti Vabariigi Presidendi valimise seaduse eelnõu teine lugemine.
2. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu juhatuse poolt esitatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste kohta" projekt.
3. "Eesti Vabariigi maa hinna seaduse" ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi maa hinna seaduse rakendamise kohta" projektide teise lugemise jätkamine.
4. Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV hinnaseaduses" eelnõu teine lugemine.
5. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Erastamisettevõtte asutamise kohta" projekt.
6. Eesti Vabariigi seaduse "Eesti keele tundmise nõuded kodakondsuse taotlejale" eelnõu esimene lugemine.


Eesti Vabariigi Presidendi valimise seaduse eelnõu teine lugemine
Juhataja
Kolleegid! Alustame vastavalt kinnitatud päevakorrale Ülemnõukogu liikmete Peet Kase, Liia Hänni, Jaak Alliku, Illar Hallaste ja Tõnu Antoni poolt esitatud Eesti Vabariigi Presidendi valimise seaduse eelnõu teist lugemist. Esimesel lugemisel oli peaettekandja pr. Liia Hänni. Ma saan aru, et teisel lugemisel võtab selle kohustuse enda peale hr. Tõnu Anton? Palun kõnetooli!
T. Anton
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Teiseks lugemiseks on teie ees parandusettepanekud presidendi valimise seaduse eelnõu kohta. Arvesse on võetud need parandusettepanekud, mis laekusid reglemendis ettenähtud tähtajal, 24 tunni jooksul. Lubage kommenteerida vaid neid ettepanekuid, mida ei olnud võimalik arvestada.
3. ettepanek on kolleeg Pajult § 5 lõike 4 kohta: "Määrame allkirju koguva isiku kohustused ja § 6 lõikes 3 kõneleme vigadest ning tegevustest nende esinemisel. Kas ei peaks ka sätestama koguja karistuse tahtliku võltsimise eest?"
Vastavalt kriminaalkoodeksi §-le 132 on valimis- või hääletamisdokumendi või -tulemuse võltsimise või hääletamise saladuse rikkumise eest vastutus sätestatud. Seetõttu puudub meie arvates vajadus täiendada presidendi valimise seaduse eelnõu.
Võimalik ei olnud arvestada ka tabelis 4.-na esitatud parandusettepanekut. Selle parandusettepaneku sisu on välisvaatleja mõiste toomine seaduseelnõusse ja ilmselt peab ettepaneku tegija kolleeg Paju vajalikuks sätestada ka põhimõte, et valimiste läbiviimise demokraatia garantiiks on välisvaatleja. Me oleme seisukohal, et välisvaatleja pidamine demokraatia garantiiks valimiste läbiviimisel ei ole põhimõte, mida peaks käesolevas seaduses fikseerima, sest nii presidendi kui ka Riigikogu valimise seadus, samuti põhiseadus ja selle rakendamise seadus peavad üheskoos tagama demokraatia. Pealegi kahtlen selles, kas välisvaatleja osavõtt valimiste läbiviimisest on piisav demokraatia garantii. Samas soovime rõhutada, et loomulikult on välisvaatlejail võimalik jälgida valimiste ettevalmistamist ja läbiviimist.
Arvestada ei olnud võimalik ka 5. esitatud parandusettepanekut § 7 lõike 3 kohta. Selle ettepaneku sisu seisneb selles, et erinevalt Riigikogu valimise seaduse järgi kasutatavale hääletussedeli vormile võtta kasutusele valmissedel, millel valija kriipsutaks alla temale meelepärase kandidaadi nime. Kui toetada seda kolleeg Paju parandusettepanekut, siis tuleks valijal käituda Riigikogu valimise sedelit ja presidendi valimise sedelit täites erinevalt. Me ei pidanud seda õigeks ja sel põhjusel ei toeta kolleeg Paju parandusettepanekut § 7 lõike 3 kohta.
6. parandusettepaneku – ja nimelt § 14 kohta – esitasid kolleegid Sergei Sovetnikov ja Pavel Grigorjev. Paraku ei olnud ka seda parandusettepanekut võimalik arvestada.
Presidendi valimise seaduse eelnõu sätestab, et õigus kandidaat üles seada on vähemalt kümnel Riigikogu liikmel. Ettepanek on tehtud, et me peaksime vähemalt ühele viiendikule Riigikogu koosseisule andma sellise õiguse. Kui selline põhimõte viia presidendi valimise seadusesse, siis võib juhtuda, et Riigikogu ei suuda üles seada mitte ühtegi presidendikandidaati. Äärmisel juhul õnnestub tal üles seada üks kandidaat. Seaduseelnõu autorid ja õiguskomisjon lähtusid sellest, et Riigikogu ühe liikme seljataga peaks olema umbes 4000 valijat. Järelikult kui kümme Riigikogu liiget teevad ettepaneku seada üles presidendikandidaadiks üks või teine isik, siis nende seljataga on 40 000 valijat. Ma tuletan meelde, et põhiseaduse rakendamise seaduse alusel on presidendikandidaadi ülesseadmise õigus 10 000 valimisõiguslikul kodanikul. Seega korrelatsioon otsesel valimisel presidendikandidaadi ülesseadnud 10 000 valija ja kaudsel valimisel presidendikandidaadi üles seadnud 10 Riigikogu liikme vahel on olemas.
8. ettepanek on kolleeg Lippmaalt ja meie arvates on seda § 15 lõike 6 uues redaktsioonis osaliselt arvestatud.
9. ettepanekuna on teile esitatud § 15 kohta Sergei Sovetnikovi ja Pavel Grigorjevi ettepanek sõnastada lõige 6 selliselt: "Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletas Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus." Autorid ja õiguskomisjon soovivad teile selgitada, et kuigi selline redaktsioon on kooskõlas vabariigi põhiseaduse § 79 tekstiga, on erinevus põhiseaduses ja põhiseaduse rakendamise seaduses ettenähtud presidendi valimise korra vahel. Nimelt põhiseaduse rakendamise seaduses on sätestatud, et pärast põhiseaduse kehtima hakkamist toimuvad esimese presidendi valimised erinormide alusel, mis on toodud põhiseaduse rakendamise seaduses.
Teile esitatud seaduseelnõu presidendi valimise kohta tuleneb põhiseaduse rakendamise seadusest, mitte aga põhiseaduse §-st 79. Kõnealust ettepanekut kaaludes on vaja arvestada ka pragmaatilisi asjaolusid. Nimelt tuleb ju kokku esimene Riigikogu, mis baseerub halvasti parteistunud ühiskonnal ja ilmselt ei kujune seal lõplikult välja ka saadikurühmad. Sel põhjusel arvavad autorid ja õiguskomisjon, et oleks üsna raske saavutada vajalikku kooskõla kokkutulnud Riigikogu liikmete vahel.
10. ettepanek on kolleeg Põllult § 15 lõike 7 kohta: vanem kandidaat asendada noorema kandidaadiga. Seda ettepanekut me samuti ei toeta, püüdes selles küsimuses jääda traditsioonilise lahendusvariandi juurde. Tänan teid!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Jaan Lippmaa!
J. Lippmaa
Hea kolleeg! Sa ütlesid ja siin on ka kirjas, et minu ettepanekut on osaliselt arvestatud uues redaktsioonis. Kust ma seda lugeda saan, et selles veenduda?
T. Anton
Seda saab lugeda seitsmendast parandusettepanekust, mille on esitanud kolleeg Kork ja uues redaktsioonis oleks § 15 vastav säte järgmine: "Valituks tunnistatakse kandidaat, kes sai üle poole kehtivaks tunnistatud häältest."
Juhataja
Suur tänu! Mulle tundub, Tõnu Anton, et rohkem küsimusi ei ole. Nüüd peame läbirääkimisi ja siis asume läbi hääletama parandusettepanekuid.
Kolleegid, nii palju veel selgituseks, et selline see tekst on. Teksti me rohkem muuta ei saa, aga oma seisukohti avaldada võime. Avan läbirääkimised. Kas on kõnepidajaid, sõnavõtjaid? Ei ole? On. Sergei Sovetnikov!
S. Sovetnikov
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Mul oleks muidugi huvitav teada komisjoni arvamust meie paranduste kohta, aga olen taas veendunud, et projekti autoritel poleks vaja jälle jalgratast leiutada. Üle poole aasta töötas Põhiseaduse Assamblee ja võttis vastu põhiseaduse, kus § 79 räägib väga üksikasjalikult ja täpselt, kuidas Riigikogu valib presidendi. Mind ei veennud hr. Antoni selgitus, et nende 10 saadiku seljataga on vähemalt 40 000 valijat. Kui hr. Anton kavatseb valimiste päeval vahetada kroonid tagasi rubladeks, siis võib-olla meil õnnestubki kokku saada vajalik hulk valijaid. Aga te ju teate, et Riigikogu valimiste seadus lubab mis tahes hääletajate arvu puhul valimised toimunuks lugeda. Seepärast on täiesti võimalik, et iga Riigikogu liikme kandidaadi või liikme seljataga ei ole neid 10 000 valijat, vaid on ainult 1000 või veelgi vähem. Olen seisukohal, et aluseks oleks vaja olnud võtta põhiseaduse § 79. Siis oleksime võinud vabalt kõrvale jätta selle paragrahvi, mis võrdse arvu häälte puhul annab eesõiguse vanuse põhjal. Spordi põhimõtted on sellise tähtsa küsimuse puhul täiesti kohatud. Ainult raskejõustikus eelistatakse võrdse raskuse tõstnud sportlaste puhul seda, kes vähem kaalub.
See kõik näitab, et tõsisesse küsimusse ei suhtuta tõsiselt. Palun tungivalt meie ettepanekud hääletusele panna. Tänan!
Juhataja
Kas on veel sõnavõtjaid? Kas lõpetame läbirääkimised? Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 71 rahvasaadikut, puudub 26.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käesoleva päevakorrapunkti üle?
Selle ettepaneku poolt on 64 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Läbirääkimised lõpetatakse.
Ma palun nüüd uuesti kõnetooli hr. Tõnu Antoni! Kas keegi nõuab nende parandusettepanekute läbihääletamist, kus autorid, komisjon ja parandusettepaneku esitaja on leidnud ühise keele? Ei nõua. Võtame siis nüüd need arutusele, mis me hääletusele paneme.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Esimene parandusettepanek, mida ei olnud võimalik arvestada, on § 5 lõike 4 kohta ja see on esitatud teile 3. parandusettepanekuna. Oleks vaja, et kolleeg Paju ütleks oma seisukoha, kas on vaja hääletada või mitte.
A. Paju
Austatud juhataja! Lugupeetav ettekandja! Tänan teid lakoonilise ja mõtet selgeks kõneleva selgituse eest nii 3. kui 4. paranduse kohta. Mul ei ole sinna midagi lisada, kuid 5. paranduse kohta tahaksin teilt natuke avaramat selgitust. Selle peaks pakkuma saalile hääletamiseks, sest ma nägin siin ühte põhimõttelist muutust. Võib-olla ma lähen traditsionaalsuse vastu, aga mulle tundub, et kui inimene läheb ja kirjutab saadikukandidaadi numbri, kelle poolt ta hääletab, võib sellega kuidagi nõustuda. Aga me valime ju presidenti! Andestage, see peaks olema kuidagi teistpidi paika pandud. Võib-olla see ei ole juriidiline, vaid puhtemotsionaalne lähenemine asjale. Kui ma jõuan siin selgusele, võtan ka selle tagasi.
Juhataja
Ma küsin üle. Ants Paju, kas 3. ja 4. parandusettepanekuga probleemi ei ole? Nii et asi on ainult 5. ettepanekus?
A. Paju
Jah!
Juhataja
Tõnu Anton, ole hea!
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Riigikogu valimise seaduse § 22 "Valimissedel" lõikes 3 on järgmine tekst: "Valimissedelile kantakse tekst: "Hääletan kandidaadi nr. ... poolt."" Valija kirjutab eelistatud kandidaadi registreerimise numbri. Autorid ja õiguskomisjon on seisukohal, et eelolevatel valimistel peaks valijal olema võimalik täita Riigikogu valimise sedelit ja presidendi valimise sedelit ühtviisi. Riigikogu valimise sedeli vorm ja selle täitmise viis on juba kindlaks määratud Riigikogu valimise seaduse § 22 lõikes 3, mille ma teile ette lugesin. Presidendi valimise seadus teeb teile ettepaneku samal viisil täita valimissedel presidendi valimisel. Me jääme oma seisukoha juurde, et 5. ettepanekut § 7 lõike 3 kohta kahjuks arvestada ei saa.
Juhataja
Kas paneme hääletusele? Paneme hääletusele. Me nimetame seda Ants Paju kolmandaks parandusettepanekuks.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on kolleeg Ants Paju kolmanda parandusettepaneku poolt? Autorid ja komisjon ei toeta.
Selle ettepaneku poolt on 10 rahvasaadikut, vastu 32, erapooletuid 9. See ettepanek ei leidnud toetust. Palun, Tõnu Anton!
T. Anton
Järgmisena tuleks meil uurida 6. parandusettepanekut § 14 kohta, mille on esitanud kolleegid Sovetnikov ja Grigorjev. Veel kord selgitan, et on tehtud ettepanek asendada lõikes 2 sõnad "10 Riigikogu liikme" sõnadega "ühe viiendiku Riigikogu koosseisu". Seega suureneb kaks korda see piirav norm, kui mitmel Riigikogu liikmel on õigus presidendikandidaati üles seada. Meie seisukoht oli selline, et kui arvestada kolleegide Sovetnikovi ja Grigorjevi parandusettepanekut, võib Riigikogus kujuneda situatsioon, kus Riigikogu kas ei suudagi presidendikandidaati üles seada, või suudab üles seada vaid ühe presidendikandidaadi.
Juhataja
Suur tänu! Ma panen ettepaneku hääletusele, sest hr. Sovetnikov palus oma sõnavõtus seda teha. Ja me nimetame seda kolleegide Sergei Sovetnikovi ja Pavel Grigorjevi esimeseks parandusettepanekuks.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on kolleegide Sergei Sovetnikovi ja Pavel Grigorjevi esimese parandusettepaneku poolt? Autorid ja komisjon ei toeta.
Selle ettepaneku poolt on 6 rahvasaadikut, vastu 41, erapooletuid 5. Ettepanek ei leidnud toetust.
T. Anton
9. parandusettepanekut § 15 lõike 6 kohta, mille esitas kolleeg Lippmaa, on osaliselt arvestatud. Hr. Lippmaa ütles just praegu, et ta ei soovi oma ettepaneku hääletamist.
Juhataja
Kolleegid saalist, ega keegi teist seda ei nõua? Ei nõua. Läheme edasi, palun!
T. Anton
9. ettepanek puudutab § 15 ning selle esitasid kolleegid Sovetnikov ja Grigorjev. Selle kohaselt kõlaks § 15 lõige 6 järgmiselt: "Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletas Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus."
Selgitan veel kord meie seisukohta. Kolleegide Sovetnikovi ja Grigorjevi ettepanek on küll kooskõlas põhiseaduse §-ga 79, kuid käesolev eelnõu on esitatud, tuginedes põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõule. Nimelt on rakendamise seaduse eelnõus antud presidendi valimiseks erinorm. Vastavalt erinormile sätestab selleks üheks korraks presidendi valimise korra Ülemnõukogu. Ka toodud ettepaneku suhtes on vaja kaaluda pragmaatilist seisukohta. Meil tuleb arvestada sellega, et Riigikogus, kui ta tuleb kokku, on üsna raske saada kahekolmandikulist enamust. Ka selle ettepaneku võimalik tagajärg on see, et Riigikogu ei suuda valida presidenti.
Juhataja
Suur tänu, Tõnu Anton! Panen ettepaneku hääletusele. Me nimetame seda parandusettepanekut kolleegide Sergei Sovetnikovi ja Pavel Grigorjevi teiseks parandusettepanekuks.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on kolleegide Sergei Sovetnikovi ja Pavel Grigorjevi teise parandusettepaneku poolt? Autorid ja komisjon ei toeta. Selle ettepaneku poolt on 8 rahvasaadikut, vastu 38, erapooletuid 6. Ettepanek ei leidnud toetust.
T. Anton
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Meil on jäänud võtta seisukoht viimase parandusettepaneku suhtes.
Juhatajа
See on lihtne seepärast, et Jüri Põld võtab oma parandusettepaneku tagasi.
T. Anton
Suur tänu!
Juhataja
Kolleegid, kas ma võin panna seaduseelnõu hääletusele? Kutsume veel kord kõik saadikud saali.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 72 rahvasaadikut, puudub 25.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Presidendi valimise seadus? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 60 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuid 8. Presidendi valimise seadus on vastu võetud.
Head kolleegid, juhatus palub vaheaega 5 minutit ja ma palun juhatuse liikmeid oma laua juurde!
V a h e a e g


Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste kohta
Juhataja
Kolleegid, vaheaeg on läbi.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 68 rahvasaadikut, puudub 29.
Lugupeetud Ülemnõukogu, jätkakem kinnitatud päevakorraga. Ülemnõukogu juhatus on esitanud otsuseprojekti Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste kohta, kuid siin on asjaolud muutunud. Juhatus palus välja jagada uue otsuseprojekti. Juhatus väidab, et tegemist on uue tekstiga ja sellest lähtudes algab päevakorrapunkti arutamine otsast peale – uued ettekanded, uued läbirääkimised, uued parandusettepanekud. Ma palun kõnetooli hr. Tõnu Antoni!
T. Anton
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Tuginedes teie parandusettepanekutele, mis esitati, kui me arutasime sama küsimust, on autorid, Ülemnõukogu juhatus ja Vabariigi Valimiskomisjon, leidnud niisuguse juriidilise lahenduse, mis võimaldab Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimised läbi viia selliselt, et me määrame valimispäevaks 13. septembri, nagu oli esialgne ettepanek, kuid valimiskomisjonile teeme ülesandeks teatada mandaatide jaotus valimisringkonniti k.a. 11. juulil. Teile esitatud otsuseprojekt on kooskõlastatud Vabariigi Valimiskomisjoniga. Tänasest istungist on palutud osa võtma ka Vabariigi Valimiskomisjoni esimees hr. Eerik-Juhan Truuväli, ja me loodame, et meil on võimalik otsus täna vastu võtta. Tänan teid!
Juhataja
Suur tänu! Kas on küsimusi Tõnu Antonile? Ei ole. Ma tänan! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe hr. Truuvälja.
E.-J. Truuväli
Hr. juhataja! Head rahvasaadikud! Mul on õige vähe lisada sellele, mis ma rääkisin eelmisel korral – kaks momenti.
Esimene moment. Kui siin saalis olevad poliitilised jõud nõustuvad sellega, et valimiste ajagraafikut lühendatakse kandidaatide ülesseadmise aja arvelt, siis on tõesti normaalse finantseerimise ja absoluutse õnnestumise korral võimalik valimised organisatsiooniliselt läbi viia 13. septembril. See tähendab, ma kordan veel, et kõik ülejäänud Riigikogu valimise seaduses ettenähtud tähtajad jäävad samadesse raamidesse, lüheneb vaid kandidaatide ülesseadmise tähtaeg, õigemini, selleks eraldatud aeg. Kui kõnelda graafikust, siis see tähendaks seda, et kandidaatide ülesseadmine – ma pean silmas Riigikogu saadikukandidaate – peab olema lõpetatud 30. juuliks ja registreerimine 4. augustiks. Nii palju selle kohta.
Täiendavalt ma pean ütlema järgmist. Nõustuda 13. kuupäevaga on Vabariigi Valimiskomisjonil küllaltki raske seepärast, et me peame rakendama jaoskonnakomisjonid tööle 24. augustist, mis tähendab kahte valikuvarianti.
Esiteks, kas me peame oma valimiskomisjonide koosseisud ümber komplekteerima sel lihtsal põhjusel, et enamiku või suure osa komisjoni liikmetest moodustavad kooliõpetajad? Niisiis üks võimalus on ümberkomplekteerimine, mis ei ole eriti kerge ülesanne.
Teine variant on kutsuda kooliõpetajad puhkuselt tagasi kaks nädalat varem. Tuletame meelde, et seekord nad läksid puhkusele kaks nädalat hiljem. Aga me saame vahest selle variandiga hakkama. See lõpp oli mõeldud eeskätt selleks, et me ei alustaks suurt diskussiooni 6. kuupäeva ümber. Te mõistate, et 6. kuupäeva puhul peaksime õpetajad puhkuselt tagasi kutsuma kolm nädalat varem. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Enn Leisson!
E. Leisson
Lugupeetud hr. juhataja! Lugupeetud Vabariikliku Valimiskomisjoni esimees! Kas valimisteks ettenähtud kulud (3,5 miljonit krooni) suurenevad nende organisatsiooniliste meetmete läbi, mida te nimetasite, ja kui palju?
Teiseks, millega me saame seda poliitilist kokkulepet, mida te praegu kõnetoolist pakute, õigustada põhiseaduse ees?
Kolmandaks, praegu me võtsime vastu Vabariigi Presidendi valimise seaduse, mille viimane punkt kõlab: "Valimisseaduse sätete rikkumine on karistatav haldus- ja kriminaalkorras." Kui te eelmisel korral esinesite, nimetasite te referendumil esinenud rikkumisi. Kes süüdlastest on kandnud vastutust halduskorras ja kes kriminaalkorras? Tänan!
E.-J. Truuväli
Ma saan aru, et siin on kahte tüüpi küsimusi. Esiteks, mis puudutab eelarvet, siis see ei tule nii suur. Meil puuduvad selle kohta veel lõplikud kokkuvõtted, sest eilse päeva seisuga ei olnud eelmise referendumi summad jõudnud kõigi nendeni, kellel on õigus neid summasid kasutada. Seepärast me rõhutasin ka siin normaalset finantseerimist. Ma arvan, et kui me läheme selle ajagraafikuga välja, siis referendumiga võrreldes valimiste kulud oluliselt ei suurene, sest hulk asju on meil juba aegsasti valmis tehtud.
Teie teine küsimus. Lühendatud graafikut ei saa õiguslikult käsitleda põhiseaduse rikkumisena, sest põhiseaduse rakendamise seaduse § 3, kui ma ei eksi, annab ju teile õiguse ajagraafikut koostada. Järelikult saab ajagraafiku koostamise mõte olla ainult selles, kui niisugune norm on olemas, et te võite neid tähtaegu lühendada. Keegi vist ei pea mainitud paragrahvi all silmas seda, et te panete täpselt valimisseaduse järgi kirja needsamad kuupäevad, mida võime ka meie teha. Ma usun, et me oskame ka arvestada. Nii et siin ma ei näe mingisugust rikkumist.
Mis puutub nüüd teie viimasesse küsimusse valimisseaduse rikkumistest, mis käiksid n.-ö. haldus- või kriminaalvastutuse alla, ei ole seotud Vabariigi Valimiskomisjoni või üldse mis tahes valimiskomisjoni tegevusega, vaid need on seotud eeskätt nn. kodakondsuse määramisega. Me tõstsime selle küsimuse üles ja saatsime vastavad märgukirjad härradele Närskale, Nugisele ja Vähile seoses sellega, et kodakondsuskomisjonide poolt tehtud vead tegelikult piirasid hääleõiguslike kodanike ringi. See oli väljaspool meie kompetentsi olevate organite süü. Nii et vastava esildise me oleme teinud ja praegu jooksevad vastava menetluse tähtajad. Me anname sellest muidugi aru. Aitäh!
Juhataja
Ütleksin hr. Leissonile, et juhatus on materjalid saatnud prokuratuuri. Jaan Lippmaa!
J. Lippmaa
Mul on kaks probleemi. Me võtsime vastu sellise seisukoha, et topeltkodakondsusega isikud, kes elavad välisriikides ja soovivad osaleda Riigikogu ja presidendi valimistes, võivad seda teha, kuid selleks tuleb taotleda nende riikide valitsustelt luba. Ma ei kuulnud teie eelmisest esinemisest ega ka täna, kas need load on olemas, kas neid on taotletud, milliste riikide valitsused on neid lubanud, kui palju tuleb sealt juurde meile valijaskonda ja kuidas valijad jaotuvad.
Punktis 2 on öeldud, et 11. juulil te teete teatavaks mandaatide jaotused, aga kui tänaseni te mitte midagi ei räägi väljastpoolt Eestit tulevate hääletajate arvu ja jaotuse kohta, saan ma järeldada, et neid te veel ei tea. Kuidas on sellega asi? Palun selgitada, sest mandaatide jaotus sõltub nende hääletajate arvust, kes tulevad väljastpoolt Eestit juurde!
Teine küsimus on selle kohta, et möödunud nädalal me tegime niisuguse ülevaate Pärnus Riigikogu kandidaatide osas. Tuli välja selline õnnetu situatsioon, et suurem osa inimestest, kes võiksid kandideerida, keda võiks toetada mitte poliitilistel kaalutlustel, vaid kes üldse Riigikogu tööks sobivad iseloomu ja omaduste poolest, on puhkusel. Kui nüüd seda tuleb teha juuli lõpuks, ei saa me selle ajaga suurt hulka inimesi kätte. Kas te ei arva, et selline kiirustamine halvendab Riigikogu kvaliteeti?
E.-J. Truuväli
Ma püüan vastata teie küsimustele, kuigi ilmselt mina ei ole see õige vastaja. Esimene küsimus, mis puudutab välismaal hääletamist, selle režiimi ja väljaspool Eestit olevaid hääletajaid. Mul tuleb sellega seoses meelde kadunud Voldemar Panso ütlemine, et on olemas näitekirjanikud ja on olemas lavastajad ning paraku on niimoodi, et väga paljud head näidendid jäävad sellepärast lavastamata, et nad ei ole lavastatavad või lavastaja ei oska öelda, kuidas neid tuleks lavastada. Ja ma peangi siin ütlema, et meie tõepoolest ei oska täpselt öelda, mismoodi peaks neid toredaid valimiseaduse täiendusi ellu viima. Ma avaldasin juba tookord oma kahtlusi nende täienduste suhtes. Ma olen teinud järelepärimisi ja püüdnud välja selgitada, kuidas niisugustel juhtudel käitutakse. Olen saanud järgmisi vastuseid. Kui soovitakse läbi viia kas rahvahääletust või valimisi mingi teise riigi territooriumil, siis pöördutakse vastava taotlusega selle riigi poole. Kui soovitakse, et teises riigis elavad isikud võtaksid osa mingi konkreetse riigi valimistest, kui on tegemist topeltkodakondsuse ja muude sääraste asjadega, on olemas vastavad riikidevahelised kokkulepped. Näiteks Soome kokkulepped Taani ja Rootsiga. Teistsugust informatsiooni mina saanud ei ole. Homme tulevad ameeriklased ja külastavad meie valimiskomisjoni. Selle küsimuse tõstame üles. Mina ei oska sellele praegu lahendust leida.
Nüüd nendest, kes tulevad hääletama väljastpoolt Eestit. Kui nad jääksid ühte Tallinna valimisringkonda, nagu üks projekt oli juba tehtud, siis oleks asi väga lihtne. Kõik need, kes olid kantud rahvahääletuse nimekirja – neid oli umbes 7900 –, oleksime arvestanud Tallinna juurde. Kuna aga nüüd valimisseaduse täiendus näeb ette, et neil on õigus valida ise valimisringkonda, s.o. otsida üles oma juured, siis meil ei ole praegu mitte mingisugust tehnilist võimalust kohe välja selgitada, kui palju tahab minna Raplasse, kui palju Läänemaale, kui palju Tallinna jne. Seepärast me ei näegi muud võimalust, kui jätta nad käesoleval juhul välja mandaatide jaotusest.
Mis puutub teise küsimusse, et sobivad kandidaadid on puhkusel jne., siis nagu te mäletate, alustasin ma tingimusest, et kui poliitilised jõud nõustuvad, kui nad leiavad selle võimaliku olevat. Selgemalt ma sellele vastata ei oska. Aitäh!
S. Sovetnikov
Lugupeetud hr. Truuväli! Umbes nädal tagasi te avaldasite kahtlust, kas valimiskomisjonid on tehniliselt valmis korraldama valimisi 6. või 13. septembril. Kas asi on tehnilises mõttes tõesti nii palju edasi liikunud, et me saame valimised organiseeritult läbi viia 13. septembril? Tänan!
E.-J. Truuväli
Ma vastan sellele, hr. Sovetnikov. Nädal tagasi ma ütlesin, et kõiki jõude kokku võttes on võimalik 13. kuupäeval seda teha, kui ajagraafik kõigis ülejäänud küsimustes jääb Riigikogu valimiste seaduse raamidesse. Ma tõin esile ka raskusi ja rõhutasin, et teatud tingimustel on siiski seda võimalik teha. Ma ei ole midagi nädala jooksul ümber mõelnud ega hinnaalandusi teinud. See on raske, aga tehniliselt siiski veel võimalik.
A. Paju
Austatud juhataja! Lugupeetav ettekandja! Minu küsimus on sündinud teie vastusest hr. Leissoni esimesele küsimusele. Te ütlesite, et eilse päeva seisuga ei ole veel see raha, mis oli ettenähtud referendumiks, sattunud nende kätte, kes on seda õigustatud saama. Referendum oli meil 28. juunil. Möödas on nõnda palju aega! Millised on objektiivsed põhjused ja mida te ütlete inimestele, kes siis töötasid ja nüüd ootavad?
E.-J. Truuväli
Lugu on nimelt selles, et võlgnetakse mitte kogu meeskonnale, vaid osale meeskonnale. Mõnedes piirkondades ei ole jõutud võlgu klaarida ja tuleneb see põhiliselt sellest, et kui raha oli üle kantud, tuli rahareform ja kohalikud pangad saatsid ülekanded tagasi, et keskpank teeks ümberarvestuse kroonidesse – sellest ongi asi tulnud.
Mis puutub sellesse, kuidas ma selgitan seda valimiskomisjonidele, siis pean ütlema, et oleme nende valimiskomisjonide põhikontingendiga töötanud juba kolm aastat ja meil vastastikuseid süüdistusi ei ole. Me leiame alati kellegi teise, kes on väljaspool meid.
I. Fjuk
Hr. juhataja! Hr. ettekandja! Mul on kaks blokki küsimusi.
Esimene on selline: kas on esitatud riikidele, kus on kavas valimisi korraldada, taotlused nende valimiste läbiviimiseks? Kas vastused on saadud ning kui jah, siis millised need on? Kui veel ei ole saadetud neid taotlusi, siis millal saadetakse? Millal loodetakse saada vastused ja kui need vastused on nii- või naasugused või ei tule neid üldse, kas siis valimiskomisjon ikkagi arvab, et võib valimisi seal teistes riikides korraldada? See on esimene blokk.
Teine on niisugune. Kuivõrd tähtaeg on väga lühike, kas valimiskomisjon on kavandanud valimispropaganda läbiviimist välismaal, et see oleks kõigile kandidaatidele võrdne? Juhul kui võrdsuse printsiip ei ole realiseeritav, kes peaks selle nimel tegutsema, et see oleks kõigile võrdne? Demokraatlike valimiste lähtepositsioon ja üks põhiprintsiipe on see, et kõigil oleks võrdsed võimalused. Millised on need kanalid, mis võimaldavad välismaal valimispropaganda tegemist kõigile võrdselt?
E.-J. Truuväli
Hr. Fjuk, ma vastan esimesele küsimusele lühidalt: ei ole. Kui me saadame välisriigile taotluse, peame fikseerima kuupäeva, millal meil üritus toimub. Seda kuupäeva meil teatavasti ei ole. Järelikult me ei saagi seda enne teha, kui on valimised välja kuulutatud. See on obligatoorne tingimus ja seda me ei oleks saanud varem kuidagi teha.
Nüüd vastus teisele küsimusele. Kehtivas Riigikogu valimisseaduses on fikseeritud, et valimiskomisjonid ei korralda valimispropagandat. Nende liikmetel on isegi keelatud kandidaatide poolt ja vastu agiteerida.
E. Savisaar
Lugupeetud spiiker ja austatud valimiskomisjoni esimees! Mul on üks täpsustav küsimus: te ütlesite, et võib kutsuda õpetajatest valimiskomisjonide liikmed puhkuselt varem tagasi, aga mulle tundub nii, et neid ei saa tagasi kutsuda valimiskomisjoni esimees, vaid vastava kooli direktor, ja kui tema seda ei tee, siis keegi teine seda ka teha ei saa. Ja puhkuselt tagasi kutsutakse ikkagi mitte valimiskomisjoni, vaid kooli tööle ja sealt siis suunatakse valimiskomisjoni. Teiste sõnadega, nähes seda mehhanismi, kas see teie optimism ei ole siiski liialdatud, et valimiskomisjonide liikmed õnnestub varem kokku saada?
E.-J. Truuväli
Hr. Savisaar, minu arvates minu tänase esinemise viimased laused ei olnud sugugi optimistlikud, sest ma ju ütlesin selge sõnaga, et nad läksid puhkusele tavalisest kaks nädalat hiljem. Nii et minu arvates ei tule see variant üldse kõne alla. Ja mis puutub sellesse tagasikutsumise juriidilisse käiku, siis ma usun, et ma tean, mismoodi see juriidiliselt käib. Juriidiline käik on läbi direktori, see on loomulik, aga õpetaja võib komisjoni tulla ka ilma direktorita. Tema puhkus jätkub, aga ta lihtsalt tuleb puhkuse ajast töötama.
K. Ellik
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud ettekandja! Te olete nii varem kui ka täna mitmel korral kinnitanud, et 13. kuupäev klapib juhul, kui käik läheb hästi õlitatult ja õnnestub. Siis saaks selle asjaga äärepealt hakkama. Kas aga tasub oma varjuga iga hinna eest võidu joosta ja teha seda teatud riisikoga? Mis te sellest arvate, kui see valimiste päev oleks tsipake hiljem? Aitäh!
E.-J. Truuväli
Ma saan vastata väga lühidalt. Kui ei tehta kõike selleks, et asi õnnestuks, siis see üldjuhul ei õnnestu kunagi. Nii et teatud positiivne programm ja optimism peab alati olema.
Mis puutub teise küsimusse, siis on muidugi selge, et kui valimiste tähtaeg on hilisem, on meie organisatsiooni riskid ja ohud tunduvalt väiksemad.
A. Gussev
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud ettekandja! Põhiseaduse §-s 79 on öeldud, et Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Seaduses, mille me kümme minutit tagasi vastu võtsime, on juttu kümnest Riigikogu liikmest. Rakendusseaduses on tehtud erand selle paragrahvi suhtes. Milline variant on teie arvates parem?
E.-J. Truuväli
Siin on kaks vastuse varianti, nagu ma aru saan. Üks on juriidiline ja teine tundeline vastuse variant.
Mis puutub esimesse varianti, siis hr. Anton põhjendas minu meelest täiesti piisavalt, miks on jäädud selle variandi juurde.
Mis puutub teise varianti, siis mina ei ole poliitik ja poliitilisi otsuseid mina tavaliselt ei tee.
Juhataja
Suur tänu, hr. Truuväli! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Tänan!
Kolleegid, ma juhin teie tähelepanu veel sellele, et käesoleva päevakorrapunkti arutamine hakkas otsast peale. Eelnevalt esitatud parandusettepanekud arvesse ei lähe, läbirääkimised algavad ja me ootame uusi parandusettepanekuid. Indrek Toome!
I. Toome
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Väliskomisjon arutas oma eilsel korralisel istungil valimistega seonduvaid küsimusi väga põhjalikult. Arutelus osales ka Marju Lauristin.
Miks väliskomisjon seda arutas? Seepärast, et meil tuleb otsustamisel lähtuda loomulikult nii poliitilisest kui õiguslikust aspektist, nii sise- kui välispoliitilistest mõjuritest. Koosolekul osales 7 komisjoni liiget, rohkem kui tavaliselt, ja me otsustasime kujundada arvamuse või seisukoha selles küsimuses.
Väliskomisjon toetab 13. kuupäeval läbiviidavaid valimisi, kui Ülemnõukogu õiguskomisjon ja valimiskomisjon leiavad võimaluse need läbi viia nii, et ei rikutaks põhiseadust, põhiseaduse rakendusseadust ja valimisseadusest tulenevaid nõudeid. Minu teada arutas ka õiguskomisjon eile väga põhjalikult seda küsimust. Nagu me nüüd teame, leiavad nii õiguskomisjon kui ka valimiskomisjon, et me ei riku mingil juhul ei põhiseadusest, selle rakendusseadusest ega valimisseadusest tulenevaid nõudeid. Nagu ma aru saan, üks rikkumine siiski on: üks päev jääb puudu.
Millest lähtusid väliskomisjoni liikmed arupidamisel? Nagu ma juba ütlesin, tuleb arvestada nii sise- kui ka välispoliitilisi mõjureid. Mulle tundub, et siin saalis jäi esmaspäeval kolleegidel vale mulje sellest informatsioonist, mis seondus Marju Lauristini faksiga kaugest Budapestist. Mitmel inimesel tekkis arvamus, et Euroopa Nõukogu ja hr. Martinez isiklikult nõuavad läbi Marju Lauristini, et valimised viidaks läbi kas 6. või kõige hiljemalt 13. septembril, et siis oleks meil võimalik septembri lõpus ja oktoobri alguses korraldatava Euroopa Nõukogu järjekordsel korralisel istungil vastavalt Euroopa Nõukogu reglemendi nõuetele kandideerida ja saada täisliikme staatus Euroopa Nõukogus, selles väga dominantses rahvusvahelises parlamentaarses kogus. See ei ole õige probleemiasetus.
Ma esitaksin küsimuse: kelle huvides tuleks nii teha? Kui me aasta tagasi avaldasime oma soovi ühineda Euroopa Nõukoguga, siis tegime seda loomulikult mitte Martinezi, mitte Euroopa Nõukogu, vaid Eesti Vabariigi ja tema parlamentaarse kogu, tema juhtkonna ja tema elanike huvides. Seetõttu tuleb kogu lähenemisnurk täna otsustamisel väga korrektselt paika panna.
Ühinemine Euroopa Nõukoguga nii kiiresti kui võimalik on tõesti meie endi huvides. Eesti Vabariigi, tema põhiseaduse, seaduste ja demokraatliku elukorralduse maine rahvusvahelises ulatuses tõuseb kahtlemata, kui meid võetakse vastu Euroopa Nõukogusse. Väliskomisjoni esimehena võin öelda, et väga paljude rahvusvaheliste organisatsioonide ja parlamentaarsete kogude hulgas kasvab Euroopa Nõukogu autoriteet ja maine pidevalt. Veel kord toonitan, et Euroopa Nõukogu vaim leiab üha suuremat kõlapinda. Meie ühinemine Euroopa Nõukoguga juba täisliikme staatuses aitab kaasa eeskätt meie vabariigi poliitilise maine tõstmisele rahvusvahelises ulatuses, aga loomulikult ka meie majandusliku olukorra tervendamisele, kuna pärast liitumist tekib täiesti uus situatsioon ka meie kui demokraatliku riigi ja tema institutsioonide hindamisel rahvusvaheliselt. Nii et veel kord tahan toonitada: keegi ei suru seda meile peale väljastpoolt, vaid see on meie endi sisemine immanentne huvi, millest me lähtume.
Sellest kõigest tulenevalt on mul väliskomisjoni nimel õigus öelda, et väliskomisjon toetab täna teile esitatud otsuseprojekti vastuvõtmist. 7-st kohalolnust toetasid 6 väliskomisjoni liiget seisukohta, mille ma teile esitasin. Vastu oli väliskomisjoni liige Vello Pohla, kelle eriarvamuse ma teieni ka toon, sest meil oli selline kokkulepe. Vello Pohla ütleb nähtavasti hiljem ka ise oma seisukoha välja, kuid mina saan aru, et tema ei toeta nii varast valimiste korraldamist seetõttu, et sel juhul ei anta poliitilistele jõududele küllalt aega ja võimalusi tutvustada oma kandidaate ning valimiste demokraatlikkus võib kannatada.
P. Kask
Austatud hr. spiiker! Kallid kolleegid! Kui hr. Truuväli tutvustas valimiskomisjoni seisukohti, siis esindas ta oma ametkonna huve ja tema jutus väljendus valimiskomisjoni vastutustunne selle eest, et valimised oleksid tehniliselt hästi läbi viidud ja õnnestuksid.
Hr. Toome keskendus teistele aspektidele. Eelkõige on need valimiste välispoliitilised aspektid ja ka temal on õigus, tema tunneb oma turjal kohusetunnet ja selle koormat, mis on seotud just välispoliitiliste aspektidega.
Aga valimistel on ka teisi aspekte, millest kõige olulisemad on poliitilised. Valimised peavad õnnestuma ka poliitiliselt ja selles suhtes tunnen mina omakorda vastutust, kuna olen üks Riigikogu valimisseaduse eelnõu autoreid ja arvan, et kujutan päris hästi ette ja tean ka oma kogemustest, mida kujutab endast valimisteks valmistumine erakonnas või valimisliidus ja kandidaatide ülesseadmise periood. Kuigi eelmistel valimistel 1990. aastal oli ülesseadmise periood samuti väga raske, oli asi mitmes mõttes siiski kergem kui sel aastal. Nimelt sai kandidaate üles seada ükshaaval, nõusolekuid sai neilt võtta tagantjärele, registreerimise ajal. Samuti ei olnud siis puhkuste probleemi, valimised olid normaalsel ajal, talvel, mil kõik inimesed on tööl ja kodus kättesaadavad.
Eelolevad valimised on mitmes mõttes erakordsed. Me kasutame esimest korda nimekirjameetodit, kandidaatide nimekirjad tuleb esitada valimiskomisjonile kompleksselt. Me peame esitama korraga 13 nimekirja kuni 100 kandidaadiga ja igalt kandidaadilt saama vormikohase allkirja kandideerimise nõusoleku avaldusele ja süümevandele. Samal ajal on kõik need kandidaadid inimesed, kõigil nendel on eraelu, oma puhkuseperiood. Ma kujutan ette, et 5–10% inimestest on kuskil välismaal, 5, 10 või 15% kuskil suvilas või maal. Nende kättesaamisega on tegemist. 5–10% neist tahavad mõelda kuni viimase hetkeni, kas nad ikka kandideerivad või mitte. Ja kui me sellises olukorras, tundmata veel mängureegleid, sest mängureeglid kehtivad ju esimest korda, otsustame, et valimiste tähtaja ettepoole toomiseks on vaja kokku suruda just kandidaatide ülesseadmise perioodi, siis ma arvan, et me toimime vähemalt minu mätta otsast vaadates vastutustundetult. Poolt- ja vastuargumente valimiste ettepoole toomiseks on rohkesti. Need kõik on mõjuvad, olulised, tähelepanu väärivad ja eks lõppkokkuvõttes otsusta küsimuse hääletamine.
Mina pidasin oma kohuseks kõiki siinolijaid, kõiki kolleege informeerida sellest, mida tähendab kandidaatide ülesseadmine ja mida on selles perioodis oodata. Kui hr. Truuväli on järjekindlalt kaitsnud tehnilise korraldamise ja toimkondade huve, ei ole lubanud kokku suruda valimisseadusega määratud tähtaegu töölõikudes, mis puudutavad valimiste tehnilist korraldamist, siis minu arvates veel vähem on meil õigust aega kokku hoida sellelt kõige tähtsamalt perioodilt, töölõigult, mis määrab tegelikult valimiste poliitilise tulemuse ja õnnestumise. Mul on konkreetne ettepanek asendada 13. september 27. septembriga. Sel juhul jääb otsuseprojektist välja teine punkt, sest kõik teised tähtajad määratakse valimisseadusega. Tänan!
M. Lauristin
Lugupeetud Ülemnõukogu! Mul on hea meel, et härrad Toome ja Kask juba enne mind heitsid valgust selle valiku erinevatele aspektidele, mis meil tuleb teha, sest on selge, et igasugune demokraatlik valikuprotsess peab lähtuma tõesti kõikide aspektide arvestamisest ja täielikust informatsioonist. Ja ma kohe tahaksin ka teie ees vabandada, kui tõesti juhtus nii, et meie delegatsiooni soovi anda Ülemnõukogule informatsiooni asjade faktilisest seisust siin kuidagi vääriti tõlgendati. Ma tahaksin ka ajakirjanikele öelda, et Euroopa Nõukogu loomulikult ei avalda meile mingisugust survet, kuid Euroopa Nõukogus on oma reglement, seal on inimesed, kes selle reglemendi järgi valmistavad ette küsimusi päevakorda võtmiseks, nagu meiegi siin teeme. Ja kui selgus, et tõesti asjaolud on sellised, et meie jõudmine sügissessiooni päevakorda on seotud valimispäevaga, pidasime oma kohustuseks seda informatsiooni teile edasi anda. Kahjuks tekkis sellest niisugune väärtõlgendus, et tegemist on mingisuguse survega.
Hr. Toome juba ütles, et on meie enda teha, kuidas otsustame. Tõepoolest, me peame valima erinevate aspektide, erinevate prioriteetide vahel. Hr. Ellik küsis siin, kas tasub oma varjuga võidu joosta. Ja ma arvan, et meil on see küsimus seotud mitte ainult selle konkreetse asjaga, vaid ka näiteks turumajandusele üleminekuga ja väga paljude muude asjadega. Kui me oleme konkurentsiolukorras kas majanduses või poliitikas, siis me lihtsalt peame kogu aeg oma varjuga võidu jooksma, sest võidab see, kes on esimene. Ja sellessamas rahvusvahelises plaanis ongi praegu olukord, kus meil on reaalne võimalus olla esimesed, kui me ise pingutame. Kui me aga leiame, et see ei ole tähtis, siis me seda ei tee. Nii on ka majanduses ja igal pool mujal. Meie valmisolek teatud pingutuseks, oma parima andmiseks, nagu ka hr. Truuväli ütles, minu meelest ongi see, millest sõltub, kas me jõuame kõik ettevalmitused ära teha, kas ka erakonnad jõuavad oma nimekirjad valmis saada jne.
See on ikkagi tahte küsimus. Ja selle tahte kujundamisel on minu meelest väga tähtis, et me leiaksime tasakaalu nende erinevate motiivide vahel. Muidugi on igal inimesel oma soovid, on tõesti puhkused, on reisid ja perekonnad. Muidugi on organisatsioonilised probleemid meile uudsed, sest loomulikus ühiskonnas ei valmistuta valimisteks mitte kaks-kolm kuud, vaid kaks aastat. Ja selle ühe või kahe nädalaga ei muuda seda ebaloomulikkust. Me oleme niikuinii ebaloomulikud, ebaloomulikus olukorras. Tähendab, me peame ikkagi kaaluma, mida me võidame ja mida me kaotame.
Tõepoolest, kui me lükkame valimispäeva edasi, võidame natuke selles, et meil on lahedam valimisi ette valmistada. Isiklikus ja erakondade elus kujuneb situatsioon natuke lahedamaks. Mida me aga kaotame? Meie delegatsiooni informatsiooni mõte oligi selle näitamises, et ma kaotame ühe šansi kogu riigile, kogu rahvale.
Nüüd ongi küsimus selles, et praegu pakutud 13. kuupäev ei ole selles suhtes ideaalne, sest meile tõesti öeldi täiesti rahulikult, et septembri esimene nädal on reglemendi kohaselt suurepärane, kõik järgmised on seotud juba riskiga. Kui otsustame 13. kuupäeva kasuks, tekib muidugi uus pingutamisvajadus. Sellele riskile minnes peame panema käiku kõik lisamehhanismid, et me ei langeks välja graafikust. Pärast 13. kuupäeva ei aita enam ka lisapingutused. Ma siiski arvan, et erakonnad, kes tõsiselt on valimistele mõelnud, samuti välisministeerium ja kõik muud institutsioonid, kes tegelevad välispoliitikaga, suudavad ennast pingutada, kui see ühine siht on selge ja kindel. Ja seepärast ma kutsungi üles pingutama.
A. Ristkok
Lugupeetud kolleegid! Valimiste forsseerimise tung on ilmnenud juba möödunud sügisest saadik. Sellel on palju põhjusi, me oleme nendega üsna hästi kursis. Üks viimaseid põhjendusi, mis forsseerimise juures esile tuuakse, on Euroopa Nõukoguga liitumise argument ja tõtt-öelda teeb see mind üpris ärevaks. Eriti kui püüda natuke üldistada meie seniseid kogemusi rahvusvaheliste organisatsioonidega liitumisel.
On ju nii, et me vaatame Eesti asja peale siit Toompea mätta otsast. Millegipärast on juba pikka aega kestnud tava, et siit mätta otsast paistavad asjad sedamoodi, nagu oleks meil absoluutse tõe oreool ümber. Aga ei maksa unustada, et see on ikka üks miljonitest mätastest Eestis ja iga teise mätta otsast vaadatuna paistavad sealsed asjad tähtsamad. Selletõttu ei tarvitse meie pilk alati kõige õigem olla.
Tähtis on tegelikult ikka see, et Eesti rahvas ja maa kestaksid ja inimesed võiksid inimväärset elu elada. Ja kogu riigijuhtimine õigustab ennast ainult siis, kui ta selle eesmärgi nimel toimib.
Ma ei ole kindel, et paljud meie sammud siin seda eesmärki teenivad. Neid ajendavad meie võimuvõitluslikud huvid ja sellest johtuvalt ka mitmesugused üsna tehislikud ettekäänded ja põhjendused. Ja ma kardan, et välissuhete ületähtsustamine kuulub samasse valdkonda.
Eesti Vabariik on juba tunnustatud riik, ta on maailma kaardil olemas, kõik peavad temast lugu. Ühe või teise organisatsiooniga liitumine täna või homme kindlasti ei ole tähtsaim selleks, et Eesti siseelu korraldada. Siseelu korraldamisega me tegeleme hoopis vähem ja see ei paista nagu meid nii väga ahvatlevatki. Selletõttu ma ei usu, et Euroopa Nõukoguga liitumine on kõige otsustavam Eesti enda elu korraldamise seisukohalt ja ka Eesti maine suurendamiseks välismaal.
Meil on juba ka mõningaid kogemusi selliste rahvusvaheliste liitudega ühinemise vallas. Seesama äsjane sundsituatsioonis liitumine Rahvusvahelise Valuutafondiga on meile tegelikult juba mõningaid kogemusi andnud. Meile avaldati päris tugevat survet seoses rahareformi ja maksudega, mistõttu me tegelikult hammustame üsna valusalt oma ühiskonda ja me veel ei teagi, millega see tegelikult lõpeb ja kas see ikka ongi kasulik. Võib-olla hoopis lõikame üldse ära paljud oma šansid, alludes Rahvusvahelise Valuutafondi nõuetele. Eks Euroopa Nõukogu oli üks suur jututuba, kus prevaleerivad Euroopa huvid. Eesti huvid ei tarvitse seal erilist toetust leida, neid tuleb formuleerida järjest kompromislikumalt ja see, kui palju me sealt võidame, ei ole sugugi selge. Lubadused, et see meile on kasulik, on üsna abstraktsed. Nõnda on kõigi ühingutega liitumise eel meile lubatud, aga tulemusi on küll väga raske leida.
Omapärane on see paradoks, millele me Euroopa Nõukoguga seoses mängime. Valimiste läbiviimist enne Euroopa Nõukogus meie liitumise küsimuse arutusele võtmist on vaja selleks, et demonstreerida, justkui oleks Eesti tõepoolest demokraatlik riik. See on asja formaalne külg. Sisuliselt aga, kui me tähtaega kärbime ja kiirustame, siis sellega tegelikult ohustame demokraatiat. Me ei võimalda elanikkonnal normaalselt orienteeruda oma esindajate vahel valikut tehes. Kärpides tähtaega, kogu demokraatlik protsess tegelikult hoopis pidurdub. Selle fassaadi nimel me ohverdame sisu. Ma ütleksin, et see on isegi moraalitu, kui me tahame tõesti, et Eesti riigi juhtimine oleks demokraatlik.
Selle võtte õigustamiseks me klammerdume ka bürokraatlike argumentide külge. Näiteks see, et me ei riku ühtegi seadust ega sätet, on nii ainult paberi järgi. Me rikume neid samu demokraatia põhimõtteid.
Minu meelest on Ülemnõukogu seni valimistähtaegade paikapanemisel olnud küllaltki arukas. Juba möödunud aastal fikseeriti selle aasta lõpp kui viimane tähtaeg. Kevadel leiti võimalik olevat tõsta seda ettepoole, septembrisse. Siis kaaluti põhjalikult neid kuupäevi, enne kui otsus langetati. Millegipärast nüüd mõni kuu enne selle tähtpäeva saabumist me üritame meeleheitlikult leida veel mingeid argumente, et kuidagimoodi nihutada seda kuupäeva taas ettepoole. Ma ei pea seda mõistlikuks ja arukaks. Leian, et meie varasemad otsused on piisavalt arukad, isegi mõnevõrra kiirustavad. Nendest kinnipidamine peaks meie valijaid täielikult rahuldama. Ma ei poolda sellist kiirustamist ja leian, et see on meie demokraatiale pigem ohtlik kui kasulik. Aitäh!
A. Tarand
Lugupeetud juhataja! Kallid kolleegid! Mul ei olnud sellel teemal üldse kunagi kavas kõnet pidada, aga ma pean avameelselt tunnistama, et mõned sõnavõtud mind hämmastasid. Milles on küsimus? Kui me räägime demokraatia arengust ja ettevalmistustest valimisteks ning aeg, mille üle me kaupleme, on kaks nädalat, siis on midagi väga valesti arvestatud. Minu arvates võtab Eesti küpsemine demokraatiaks aega umbes 20 aastat, mitte kaks nädalat.
Mis puutub valimispäeva kaugemale nihutamist pooldavatesse argumentidesse, siis üks nendest on see, et ei jõuta valimisi ette valmistada. Valimiste ettevalmistamine minu andmetel, kes ma ei ole väga aktiivne parteitegelane või ei ole üldse parteitegelane, käib juba täie tuhinaga. Mõne inimese käitumisest on seda selgelt näha olnud. Minu teada on ka nimekirju koostatud. Nii et selles mõttes annaks tulevärki televisioonis ja müürilehtedel ning muid niisuguseid üritusi kaks nädalat kauem korraldada.
See on küll puhtalt isiklik arvamus, aga nendel valimistel ei sobi minu meelest ameerikalik propaganda Eesti oludes kahel põhjusel. Eesti rahvas ei ole õnneks arenenud keskmise ameeriklase tasemele ja teiseks, majanduslike võimaluste vähenemise ja otste kokkutõmbamise olukorras ei sobi parteidel hiilata sellega, et näidata, kui palju nad on võimelised raha ja aega raiskama kaheldava väärtusega propagandale.
Kolmas asi, kui nüüd tõesti arvestatakse, et üks koht mingil parteil – ükskõik millisel, mul on nad praegu täpselt võrdse väärtushinnanguga antud – tuleb juurde või jääb vähemaks tähtaja lähemale toomise või kaugemale nihutamise tõttu, siis ma usun, et need arvestused on valed. Kogu Eesti huvides üks koht Riigikogus ei määra mitte midagi. Mina neid punkte, mida mingi partei võiks saada ühe kuu piires toimuvate valimiste kuupäeva nihutamisel, ausalt öeldes ei usu. Kui saabki, siis on see pluss tõesti ääretult pisike.
Kui kaaluda neid äärmiselt pisikesi plusse, mida mõni partei mõne miinuse vastu võib saada, ja seda väga pisikest plussi, mida annab meile Euroopa Nõukoguga esimesena ühinemine, siis minu arvates on see tagumine pisike pluss pisut suurem kui need parteilised plussikesed. Ei ole midagi otsustavat selles, kui Eesti Euroopa Nõukogusse minekuga neli kuud hilineb, aga meil, eriti meie juhtivatel poliitikutel, on küllaltki palju sportlase hinge, nad tahavad olla esimesed. Näiteks presidendi ja peaministri kohale kandideerimise peale raisatakse tohutult aega, peetakse pikki läbirääkimisi ja ollakse üpris õnnetud, kui vahepeal midagi viltu läheb. Tähendab, poliitikute mäng, kui nad on päris asjalikud ja õiged poliitikud, on nagu sportlastel esikoht hirmus tähtis. Minul ei ole eales nii olnud, ma ei ole selles mõttes üldse sportlane ega ka eriti spordihuviline, mulle meeldib tihti teine koht hoopis rohkem.
Nüüd pangu need juhtivad poliitikud, kes tahaksid nii president kui peaminister olla, ennast kogu Eesti seisundisse: sellisel juhul on ju ka Eesti esikohal siin Ida-Euroopas – pisike tähendus Euroopasse mineku seisukohalt. Ja kui muid argumente üldse ei ole, siis ma ei näe selle kahe nädala ümber kauplemise kõrval küll rohkem argumente. Nii et see pisike pluss (saada varem Euroopasse) jääb minu jaoks siiski valitsema. Peale selle oleks see 13. kuupäev siiski lähedal mingile kompromisskuupäevale. Nii et ma kutsuksin sportlikus meeles üles kokkuleppele 13. kuupäeva kasuks!
V. Pohla
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Valimiste kuupäeva määramisel näib praegu, et peaküsimuseks on siin Euroopa Nõukogu ja tema seisukoht või tema oletatav soovitus. See on tavaline näide, kuidas demokraatlikes ühiskondades poliitilised jõud teinekord püüavad tuua ühiskonnaelu välispoliitilist külge või aspekti sisepoliitilistesse vaidlustesse.
Valimiste kuupäev – rõhutan veel kord eelkõnelejate sõnu – ei otsusta Eesti Vabariigi vastuvõtmist Euroopa Nõukogusse selle aasta oktoobris. Euroopa Nõukogu on ise huvitatud Eesti vastuvõtmisest, kuna see laiendab ja süvendab tema poliitilist tähendust ja osa Euroopas. Meie vastuvõtmiseks piisab täielikult põhiseaduse olemasolust ja valimiste väljakuulutamisest. Meid on ju tunnustanud paljud, me oleme ÜRO liige, Helsingi protsessi liige ja keegi ei kahtle Eesti Vabariigi riigikorra demokraatlikkuses.
Ainuke vaidlusalune küsimus, mida on tõstatatud erinevatest vaatenurkadest, on suhtumine n.-ö. vähemuste küsimusse. Kuid selles küsimuses ei ole ka asi nii kardinaalne. Euroopa Nõukogu poliitilisel komiteel on väga hea info meie poliitilisest situatsioonist ja neil, nagu ma juba ütlesin, on kindel seisukoht, et nad meid vastu võtavad.
Lugupeetud pr. Lauristini surve Euroopa Nõukogu kaudu valimiste korraldamiseks võimalikult varem lähtub minu arvates sellest, et see on osale poliitilistest jõududest soodus. Euroopa Nõukogusse astumist püütakse niimoodi ära kasutada. Pr. Lauristini seisukohta on nähtavasti kujundanud isiklik kontakt meie küsimuse ettevalmistajaga Euroopa Nõukogu poliitilises komitees. Mingit ametlikku soovitust, soovi või ettepanekut meie valimiste suhtes ei ole Euroopa Nõukogu esitanud ega saagi esitada, kui arvestada selle organisatsiooni staatust. Olin maikuus ise Strasbourgis ja veendusin selles, vesteldes Euroopa Nõukogu Parlamentliku Assamblee saadikute ja Euroopa Nõukogu administratsiooni liikmetega, muu hulgas asejuhataja hr. Bruno Halleriga.
Meie ägedal poliitilisel võitlusel on oma loogika ja omad vajadused. Riikluse taastamise loogika ei lange sellega alati kokku. Ja meil, nagu siin on rõhutatud, olgu valimiste kohta otsuste tegemisel peamine kriteerium legitiimsus ja demokraatlikkus. Ja praegu me kuulsime hr. Truuvälja ettekandest, et tõepoolest kutsutakse õpetajad puhkuselt tagasi, nagu oleks mingisugune erakorraline olukord, kus me peame nüüd erakordselt kiiresti korraldama valimised. Paraku langeb valimiskampaania puhkuste ajale, mil valimiskampaaniat teha on väga raske. See asetab soodsasse olukorda üksnes need kandidaadid, keda rahva hulgas juba tuntakse, aga uuele verele, keda me Riigikogusse nii väga tahame ja vajame, selline äärmiselt varajane valimiskampaania soodus ei ole. Mina olen seisukohal, et legitiimsuse ja demokraatlikkuse seisukohalt on sobilik 27. september või äärmisel juhul 20. september. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, mulle tundub, et saalis valitsevad erimeelsused on juba fikseeritud. Kas mõtleme ka läbirääkimiste lõpetamise peale?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised pärast Priidu Priksi sõnavõttu?
Selle ettepaneku poolt on 42 rahvasaadikut, vastu 2, erapooletuid 3. Läbirääkimised lõpetatakse pärast Priidu Priksi sõnavõttu. Enn Leisson!
E. Leisson
Lugupeetud hr. juhataja! Lugupeetud kolleegid! Omal ajal oli Inglismaa peaministril Churchillil eriline märk, mida ta tegi oma kõnede servadele. Pärast tema ametist lahkumist üritati kaua seda märki lahti mõtestada, kuni leiti üks tema varasemaid päevikuid ja seal on see lahti kirjutatud nii: kui argument on nõrk, tõsta häält. Täna on kõigi meie saalis kõnelnute toon olnud erakordselt vaoshoitud ja hääl vaikne. Lapsiku loogika järgi peaks sellest tulenema, et argument valimisseaduse ja põhiseaduse eiramiseks on ülimõjuv.
Tõepoolest, me ihkame Euroopasse, Euroopa ühiskodusse, ihkame olla eurooplased, jäädes samal ajal eestlasteks. Aga tundub, et selles reas on üks komponent puudu – olgem seejuures ka demokraadid. Ja demokraatia on eelkõige seaduslikkus. Seadusele peab alluma isiku või isikugrupi tahe.
Kui Euroopa Nõukoguga liitumise tingimusteks on demokraatliku põhiseaduse olemasolu ja demokraatlike valimiste läbiviimine, siis ma julgeksin küll väita, et need valimised, millega meid valiti, olid demokraatlikud. Seda ei ole vaidlustanud mitte keegi, mitte ükski välisvaatleja. Ja seda ei ole ka keegi vaidlustanud, et stalinlik konstitutsioon, millest tulenes 1977. aastal tehtud brežnevlik konstitutsioon, oli ulmeteos, mis oli kokku kirjutatud taevas ja selle taevariigi tulekust maa peale, mida keegi ei mõelnud kunagi täita.
Meid võib ennetada Venemaa, kuid kas siis Venemaale ei esitata tingimust läbi viia valimised, vastu võtta uus põhiseadus? Mitte mingil juhul ei jõua ta seda teha enne meid. Põhiseadus on alles koostamisel ja valimisi pole ette näha. Leedu määras oma valimiste kuupäeva oktoobrikuusse, põhiseaduse asjus esialgu kokkulepet ei ole.
Budapestis viibides oli mul võimalus kohtuda Euroopa regionaalse koostöökomisjoni liikmetega ja nad ei ole küll eriti kindlad meie kiires vastuvõtmises Euroopa Nõukogu liikmeks, kuid nad ei väida sellele sugugi ka vastu. Kuid enne tahavad nad siiski näha, et me liigume kindlalt demokraatlikul teel. Et me peame vähemalt enda poolt vastuvõetud seadustest, nende kirjatähest ja vaimust rangelt kinni. Ma ei nimeta praegu ühtegi kuupäeva, kuid ma kutsun teid üles järgima seadust. Tänan!
S. Sovetnikov
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Ma ei kahtle põrmugi, et valimised korraldatakse 13. või 20. septembril. Kas see on halb või hea, aga need toimuvad. Meil ei tuleks üldse sellepärast muret tunda. Mulle teeb muret see, millise sõnumiga sõidab meie vabariigi parlamendidelegatsioon Euroopa Nõukogu istungile. Kuidas ta seletab seda asjaolu, et 1/3 Eesti elanikkonnast ei ole Riigikogus esindatud? Paremal juhul saab sinna 2-3 vene keelt kõnelevat rahvasaadikut.
Ma olen täiesti nõus Venemaa delegatsiooni avaldusega selle kohta, et sadade tuhandete inimeste ilmajätmine kodakondsusest ja selle saamise üpris ebaselged perspektiivid teevad sellest probleemi, mis kuulub poliitiliste, kodaniku- ja sotsiaal-majanduslike inimõiguste massilise rikkumise valdkonda. Ma arvan, et samasugusel seisukohal ollakse ka Euroopa Nõukogus. Mulle näib, et kõigepealt tuleb meil seada korda oma maja ja alles seejärel koputada Euroopa ühiskodu uksele. Tänan!
A. Junti
Head kolleegid, mulle on viimasel ajal hakanud jääma niisugune mulje, et seadusandjatele, kelleks me ennast siin ikka peame, on hakanud tüütuks muutuma meie endi seadused. Kaks momenti.
Põhiseaduse rakendusseaduses on kirjas, et Ülemnõukogu koostab valimiste graafiku. Meil on olemas valimisseadus, mis määrab kindlaks valimisgraafiku. Kui korrektne olla, siis ei ole meie ees olev otsus sugugi see, mis ta olema peaks. Nimelt peaks meil siin olema valimisseaduse sätete muutmise seaduse eelnõu, siis oleks asi korrektne. Kuid tõenäoliselt on meil siin tegemist üldiselt levinud tendentsiga, mis minu meelest seisneb mõningate seaduste otseses ignoreerimises.
Toon selle kohta ühe eriti markantse näite. Pärast rahareformi komitee dekreedi nr. 035 avaldamist teatasid näiteks sõbrad "Isamaast" nii Eesti Raadio kaudu kui ka pressikonverentsil valjuhäälselt, et see on ebaseaduslik, kuid tänases "Postimehes" ilmunud Laari intervjuu tunnistab selle täiesti seaduslikuks.
Ilmselt on nii kogu meie seadusloomega. See juhtum iseloomustab meie suhtumist seadustesse ja vastuvõetud otsustesse. Kahjuks on ka meie juhatus sellele teele läinud ja pakkunud välja õiguslikult ebakorrektse otsuseprojekti. Ja võib-olla ongi kogu meie niisugune lähenemine tingitud sellest, et me ei pea miskiks enda poolt vastuvõetut, ignoreerime seda, mida me oleme otsustanud, ja püüame lahendada küsimusi ebakorrektselt, ebakompetentselt. Seetõttu ma teen järgmise ettepaneku: kui üldse kõnealuse projekti juurde jääda, siis tuleks seda korrektselt viimistleda, õiguslikult täpsustada ja alles siis edasi arutada. See tähendab, et sisse tuleks võtta ka valimisseaduse muudatuse sätted. Aitäh!
P. Priks
Hr. spiiker! Lugupeetud kolleegid! Minu ohutunne Eesti julgeoleku pärast võib-olla on suurem kui paljudel teistel kolleegidel. Võib-olla on see vale, aga mis teha, kui ma tean, et teatud paikades Eestis tegelikult ei kehti veel Eesti võim, vaid on jõus Nõukogude võim, vahest ainult veidi muudetud näoga. Ka häirivad mind kuuldused, võib-olla valed, võib-olla õiged, et Lõssenko löömamehed praktiseerivad Dnestri ääres. Kuidas ka ei oleks, aga sellest lähtuvalt pean ma mis tahes sidet Euroopaga või nende sidemete tugevdamist hädavajalikuks meie julgeoleku seisukohalt. Seepärast pooldan ma kindlalt kiiremat ühinemist Euroopa Nõukoguga. Teades nüüd pr. Marju Lauristini arvamust, oleksin ma väga tänulik, kui ma kuuleksin ka kahe teise meie kolleegi, s.o. härrade Fjuki ja Telgmaa arvamust selle kohta, kuidas me ikkagi kiiremini saaksime Euroopa Nõukogu liikmeks. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Oleks kena, kui kolleegid Telgmaa ja Fjuk avaldaksid oma arvamuse töö korras, sest läbirääkimised on lõppenud ja ma läbirääkimiste rubriigis sõna anda ei saa.
Kolleegid! Meie reglemendi järgne vaheaeg algab 4 minuti pärast. Mul on niisugune ettepanek, et me läheme mõni minut varem vaheajale. Nii saame veel kaaslastega nõu pidada. Otsustama asume pärast vaheaega. Töö jätkub kell 12.17.
V a h e a e g


Juhataja
Vaheaeg on läbi.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 73 rahvasaadikut, puudub 24.
Mul on palve, kolleegid, katsuge varuda kannatust ja kindlameelsust, ärge vahepeal saalist lahkuge, sest meil tulevad mitmed tähtsad valimiste voorud, sealhulgas konkurss. Läbirääkimised on lõppenud. Palun lõppsõnaks kõnetooli hr. Antoni. Annan hr. Antonile tutvumiseks ka parandusettepanekud.
T. Anton
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Enne seda, kui me alustame parandusettepanekute läbivaatamist, lubage lõppsõna raames öelda veel üks kommentaar. Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse §-s 3 on järgmine tekst: "Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimised kuulutab pärast põhiseaduse vastuvõtmist välja Ülemnõukogu, määrates kindlaks valimiste toimumise ajagraafiku. Valimised peavad toimuma hiljemalt 1992. aasta 27. septembril." Ma soovin, et kõik kolleegid mõistaksid järgmist. Juhul kui meie otsuseprojekti punktis 2 on säte selle kohta, et Vabariigi Valimiskomisjonil tuleb teha teatavaks mandaatide jaotus valimisringkonniti 13. juulil k.a., pole rikutud kehtivat seadusandlust ja meie poolt vastuvõetud otsus oleks täies vastavuses põhiseaduse rakendamise seadusega.
Püstitati küsimus ka sellest, kas on võimalik Vabariigi Valimiskomisjonile teha ülesandeks mandaatide jaotuse avalikustamist otsusega või peaks seetõttu, et asi puudutab valimisseadust, vastu võtma seaduse. Lugupeetud kolleegid! Kuivõrd seadusega on Ülemnõukogule antud õigus seda küsimust reguleerida ja pole märgitud, kas meil tuleks vastu võtta otsus või seadus, siis meie arvates on Ülemnõukogu suva, kas ta võtab vastu otsuse või seaduse. Kuna asi puudutab ainult valimispäeva määramist ja üht valimistähtaega, on teile esitatud otsuseprojekt.
Parandusettepanekud on järgmised.
Kolleeg Kaljo Ellik teeb ettepaneku muuta valimiste päeva ja kuulutada Riigikogu valimised välja 20. septembril.
Kahes teises ettepanekus, mis on tulnud kolleegidelt Peet Kaselt ja Jaan Lippmaalt, tehakse ettepanek muuta valimiste kuupäeva ja viia valimised läbi 27. septembril.
Kolleeg Peet Kase ettepanekus on õige märkus selle kohta, et kui peaks otsustatama 27. septembri kasuks, tuleks jätta otsuseprojektist välja punkt 2, sest kõik teised tähtajad määratakse valimisseadusega.
Lugupeetud kolleegid! Ülemnõukogu juhatusel kui eelnõu esitajal tuleb öelda oma seisukoht nende ettepanekute suhtes. Kuivõrd hr. Nugis pole täiendavat juhatuse istungit korraldanud, saan ma edasi öelda vaid juhatuse seisukoha, millele asuti täna, enne nimetatud parandusettepanekute laekumist, ja see on: viia valimised läbi 13. septembril.
Juhataja
Aitäh! Ma võtan parandusettepanekud seniks oma kätte. Suur tänu, hr. Anton!
Kolleegid! Asjade kõige sobivam lahenduskäik tundub olevat selline: kõigepealt korraldame konkursi ja jätkame siis juba konkursi võitnud kuupäeva ümber võimalike parandusettepanekute läbihääletamist. Kui parandusi ei ole, siis asume otsuse vastuvõtmisele.
Kõigepealt konkurss. Kutsume veel kord kõik saadikud saali ja et asi kindel oleks, viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 77 rahvasaadikut, puudub 20.
Alustame konkurssi vanal tuntud viisil. Igas hääletusvoorus on igal saadikul üks hääl, arvesse lähevad poolthääled.
Mis juhtus, Aleksei Zõbin?
A. Zõbin
Iga ettepanek ... Aga tõlkes oli teisiti!
Juhataja
Vanal viisil. Kolleegid, kas kõik on valmis?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on 13. septembri poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 36 häält.
Kes on 20. septembri poolt? 33 poolthäält.
Kes on 27. septembri poolt? 33 poolthäält.
Jääb 13. september. Mina küll nii ei mõelnud, aga ma ei vaidle. Olen valmis. Jätkame, ei vaidle.
Teeme siis nii, et paneme kaks võrdset omavahel konkureerima ja siis hääletame veel. Nii proovime kõik variandid läbi.
Nüüd viime konkursi läbi 20. ja 27. vahel. Kes on 20. kuupäeva poolt? 37 häält.
Kes on 27. kuupäeva poolt? 30 häält.
Ja nüüd siis viimane voor 13. ja 20. vahel. Kes on 13. kuupäeva poolt? 35 häält.
Kes on 20. kuupäeva poolt? 43 häält. Konkursi võitis 20. september.
Kas ma võin panna otsuseprojekti hääletusele? Teine punkt jääb ära. Tõnu Anton, tule kõnetooli!
T. Anton
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Nagu ma teile teatasin, on kolleeg Peet Kask teinud muudatusettepaneku arutatava otsuseprojekti punkt 2 kohta ja selle sisu on järgmine: sel juhul, kui otsustatakse muuta valimispäeva, jätta otsusest välja 2. punkt, sest kõik teised tähtajad määratakse valimisseadusega.
Meil tuleb siiski kaaluda, kas muuta otsuseprojekti, jättes välja 2. punkti, mille 1. lõikes on öeldud, et valimiskomisjonil teha teatavaks mandaatide jaotus valimisringkonniti 11. juulil. Seda punkti on võimalik ja vaja täita ka siis, kui valimispäevaks on 20. september. Ja lõige 2: teiste tähtaegade osas toimub Riigikogu valimisteks valmistumine vastavalt Riigikogu valimisseadusele. Väljajätmine ei ole põhjendatud selles mõttes, et tõepoolest ülejäänud tähtaegade osas on ju valmistumine valimisteks täies vastavuses Riigikogu valimisseadusega. Probleem on vaid selles, et kui valimispäevaks on 20. september, siis ei tehta 2. punkti 1. lõike kohaselt valimisseaduses muudatusi. Mandaatide jaotuse ja valimispäeva vahele jääb ju sel juhul 70 päeva. Niisiis tuleb meil ikkagi langetada otsus, mida me selle 2. punktiga teeme. Loogilist sisu tal enam ei ole, võib-olla pole tema järele ka vajadust? Aitäh!
Juhataja
Tõsi küll, Peet Kase parandusettepanek puudutanuks neid sündmusi siis, kui võitjaks oleks tulnud 27. september, kuid nõuded jäävad tegelikult jõusse. Juhatuse poolt tundub küll ja hr. Antoni suu kaudu samuti, et 2. punktil mõtet ei ole. Kas keegi rahvasaadikutest saalis nõuab selle küsimuse ümberhääletust? Ei nõua. Otsuseprojekt jääb ilma teise punktita. Tekst kõlab nii: "Kuulutada välja Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimised ning määrata valimispäevaks pühapäev, 20. september 1992." Fraktsioon "Isamaa Ühendus" palub 5 minutiks vaheaega.
V a h e a e g


Juhataja
Asume töökohtadele ja viime läbi kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll! Kohal on 70 rahvasaadikut, puudub 27.
Kolleegid, kes hilinesid, tulge ja veenduge, et te olete registreeritud. Kas võin panna otsuseprojekti hääletusele?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste kohta? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 65 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Otsus on vastu võetud!


Eesti Vabariigi maa hinna seaduse eelnõu teise lugemise jätkamine
Juhataja
Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja võtame arutusele 3. punkti, mille sisuks on maaelukomisjoni poolt esitatud maa hinna seaduse eelnõu koos selle juurde kuuluva rakendusotsuse projektiga. Nagu te mäletate, oli meil selle päevakorrapunkti arutamisega suuri probleeme. Nimelt oli küsimus ka selles, et kas teisel lugemisel arutusele võetud eelnõu on ikka identne selle eesmärgi, põhimõtte ja ideoloogiaga, millega alustati esimesel lugemisel. Probleem oli ka tehnilist laadi: ei olnud olemas parandusettepanekute tabelit. Läbirääkimised olid juba lõppenud, see aga ei keela ettekandeid kuulamast. Ma palun uuesti kõnetooli maaelukomisjoni esindaja hr. Ants Käärma!
A. Käärma
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Äsja väljajagatud ja teie käes olevasse maa hinna seaduse eelnõu teksti on sisse viidud parandused ja täpsustused, mille eile esitas suuliselt juhtivkomisjon ja millega maaelukomisjon nõustus – sellest tuleb juttu veidi hiljem. Lisaks on veel mõned stiiliparandused.
§ 1 pealkiri "Seaduse ülesanded" on meie arvates täpsem.
§ 1 lõikesse 2 on juhtivkomisjon esitanud täpsustava täienduse, mis käsitleb erastamist ostueesõigusega maareformi seaduse § 22 lõike 2 kohaselt. Kui te lubate, ma loeksin selle ette: "Ostu eesõigusega saavad maad osta isikud, kellele maa on antud põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või kellel on õigus maad osta hoonete omanikena vastavalt käesoleva seaduse §-dele 7, 8 ja 9." See on maareformi seaduse § 22 lõike 2 tekst. Ja sama on sisse viidud ka § 21. lõike 2. punkti.
Muutus on §-s 4, mis käsitleb maksustamishinna määramist.
Lõikest 1 on juhtivkomisjoni soovil välja jäetud säte, mis kehtestanuks maa maksustamishinna keskmise nivoo rukki koguse ja hinna alusel. Maaelukomisjon sellega ei nõustu ja palub panna ettepaneku hääletusele. Kuid et asi oleks piltlikum, siis me jätsime ta sellest redaktsioonist välja, kuid eilses redaktsioonis on sees. Muudes paragrahvides seda probleemi ei käsitleta ja hääletamisel tuleb otsustada, kas Ülemnõukogu soovib ise kehtestada maa hinna määramise aluse või jätab selle valitsuse teha. Kui hääletamisel taastub vana tekst, tähendab, eilne tekst, siis seal tuleb nähtavasti hääletada kahte alternatiivi. Ühe on pakkunud valitsus, teise aga on kooskõlastanud autorid ja juhtivkomisjon.
Ja veel on lisada, et seaduseelnõule on esitanud parandusettepanekuid Ülemnõukogu liikmed Jüri Põld, Ivar Raig, Pavel Grigorjev, Kaido Kama ja Toomas Kork ning keskkonnakomisjon. Ettepanekud aitasid oluliselt täpsustada seaduse sisu ja redaktsiooni. Maaelukomisjoni nimel tänan kõiki ettepanekute ja märkuste tegijaid! Aitäh!
Juhataja (M. Lauristin)
Aitäh, hr. Käärma. Ettekandjale saab esitada ka küsimusi, aga sellist soovi saadikutel ei ole. Aitäh!
Kas kaasettekandjad soovivad veel täpsustada praegu hääletusele tulevat eelnõu? Tahab ehk keegi kommenteerida? Kas hr. Kamratov on avaldanud soovi? Ei ole. Kas härrad Reinson ja Arro tahavad midagi lisada?
L. Arro
Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu! Hr. Käärma kommenteeris põhilisi muudatusi, mida on teinud autorid. Võib-olla puudutaksin ühte põhilist punkti, § 4 punkti 1, kus eelmises eelnõus oli juttu rukkisaagi järgi maa maksustamishinna määramisest. Seoses sellega tõsteti eile saalis üles tõsiseid probleeme ja avaldati isegi arvamust, et selline punkt muudab seaduse ideoloogiat.
Eelarve-majanduskomisjon arutas seda küsimust ja on nõus juhtivkomisjoni ettepanekuga muuta seda punkti ja sätestada, et maksustamishinna määrab vabariigi valitsus. See ei tähenda, et Ülemnõukogul või Riigikogul siin mingisugust osalemist ei jää. Asi puudutab ju põhiliselt maa maksustamist, selle hinna järgi kehtestatakse maamaks. Teatavasti kehtestab maamaksu Ülemnõukogu ja kui kardetakse, et valitsus teeb selle hinna äkki liiga kõrgeks, siis jääb ju Ülemnõukogul õigus kehtestada maksuprotsent selline, mida ta heaks arvab. See ei pea tingimata olema 1, võib olla ka 0,5 jne. Nii et selles mõttes ei tohiks maksustamisel erilisi probleeme tekkida. Et aga see klausel on sisse viidud siis, kui seaduste esitamise tähtaeg oli möödas, teeb eelarve-majanduskomisjon ettepaneku see hääletusele panna, kui saal nõuab.
Juhataja
Aitäh! Ei ole küsimusi. Aitäh, hr. Arro! Nüüd me asume vaatlema parandusettepanekuid. Ma palun hr. Käärma uuesti kõnetooli.
Kui te soovite mõlemat, siis see muudab kogu juhtimise mõnevõrra keerulisemaks. Võib-olla siis jääks hr. Arro juhtivkomisjoni poolt üksi ja kui on vaja hr. Käärma nõuannet, siis ta saab täpsustada kohapealt, kui ma seda palun? Kas ma mõistsin õigesti, et esimesena tuleb lahendada probleem § 4 punkti 9 suhtes? Kas on vaja seda hääletada või mitte, sest nii ettekandja kui ka juhtivkomisjoni esindaja kaitsesid praegu esitatud muudetud varianti? Hr. Käärma, palun!
A. Käärma
Lugupeetud juhataja, muudetud varianti kaitseb juhtivkomisjon. Maaelukomisjon arvab, et peaks olema esialgne variant.
Juhataja
Selge, sel juhul tuleb kindlasti hääletada. Kas me saaksime alustada hääletusega ja siis minna teiste paranduste juurde?
L. Arro
Täienduseks ma võin öelda seda, et see on ka Kaido Kama ettepanek – jätta § 4 üldse välja. Komisjon on seda osaliselt arvestanud. Kaido Kama toetab 1. punkti muutmise tingimusel seda varianti, mis praegu on sisse pandud kokkuleppe alusel. Aitäh!
Juhataja
Paranduste hääletamisel vahest ei ole kohaloleku kontroll tarvilik, meil tuleb see niikuinii läbi viia enne lõpphääletust. Ma usun, et kõik, kes on selle asja arutamisel aktiivselt osalenud ja soovivad seisukohta avaldada, on saalis.
Niisiis, esimesena on hääletusel küsimus, kas § 4 punktis 1 teha parandus, lähtudes eile arutusel olnud tekstist, kus maa hinna määramisel oli antud Ülemnõukogule õigus asi paika panna rukki hinna alusel. On asi nii?
Hääletame! Kes on selle poolt, et § 4 punktis 1 taastada eilne tekst? Palun hääletada!
Ettepaneku poolt on 15 saadikut, vastu 19. Jääb täna esitatud põhitekst.
Läheksime nüüd edasi parandusettepanekute tabeli järgi. Vaatame, missugused on siin hääletamist nõudvad ettepanekud. Kõigepealt ma informeerin komisjoni esindajat. Just praegu ma sain hr. Põllult teate, et ta ei nõua oma arvestamata jäänud parandusettepanekute hääletamist. Nii et Jüri Põllu ettepanekud tabelis ei vaja hääletamist.
L. Arro
Jah, aitäh! See on komisjonile ka teada. Vastavalt parandusettepanekute tabelitele mul ei ole arvatavasti vaja kommenteerida arvestatud ettepanekuid. Hr. Põld ei nõua hääletamist, mistõttu tema ettepanekuid ei ole arvestatud. Minu andmetel on hr. Grigorjevi esimene parandusettepanek arvestatud, teine ei ole, kuid komisjoni esimehe informatsiooni kohaselt ei nõua hr. Grigorjev ka oma teise paranduse hääletusele panemist. Kui hr. Grigorjev on siin, võime asja täpsustada.
Juhatajа
Ma kõigepealt küsiksin siiski keskkonnakomisjonilt, kelle ettepanekud on tabelis esimesed, kas keskkonnakomisjon on rahul selle osalise arvestamisega või nõuab oma ettepaneku läbihääletamist? On rahul. Keskkonnakomisjon ei nõua hääletamist.
Hr. Grigorjev või keegi, kes esindab tema seisukohta, kas on vaja hr. Grigorjevi teine ettepanek läbi hääletada? Kas keegi nõuab seda? Ei nõua. Järgmine on Ivar Raigi ettepanek.
L. Arro
Ivar Raig ei nõua rohkemat kui oma viienda parandusettepaneku hääletamist, et viia § 1 täiendav punkt. Punkt 4: "Seadusega luuakse eeldused maale turuhinna kujunemiseks." Juhtivkomisjon ei toeta seda ettepanekut, kuna see seadus käsitleb põhiliselt maa hinna küsimust ja maa tuleb maareformi seaduse järgi tsiviilkäibesse kuni 5 aasta jooksul ja selleks ajaks peaks vastu võetama ka kinnisvara seadused, kus sellised küsimused tuleks kindlasti lahendada. Teisest küljest selle paranduse sisseviimine § 1 ei muuda seaduse olemust ja kui ta hääletatakse sisse, ei juhtu ka midagi erilist. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Hr. Raig soovib läbihääletamist, nagu ma mõistan. Kas hr. Raig soovib ettepanekut kommenteerida? Palun!
I. Raig
Tõepoolest, nagu hr. Arro ütles, ei muuda see parandus seaduseelnõu juures sisuliselt midagi, kuid selle sätte taha saab pärast haakida seaduseelnõud, mis käsitlevad maa tsiviilkäibesse minekut. Meie eesmärk on turumajanduses lahti saada fikseeritud hinnast ja seetõttu ma väga palun saadikuid hääletada selle parandusettepaneku poolt. Tänan!
Juhataja
Panen hääletusele hr. Raigi ettepaneku, mis tabelis on nr. 5 ja kõlab nii: "Seadusega luuakse eeldused maale turuhinna kujunemiseks." Kes on hr. Raigi ettepaneku poolt?
Selle ettepaneku poolt on 9 saadikut, vastu 16, erapooletuid 8. Ettepanek ei leidnud toetust. Kas teiste ettepanekute suhtes ei ole hr. Raigil soovi hääletada? Ei ole.
Toomas Korgi ettepanekud. Kas hr. Kork soovib hääletamist?
L. Arro
Need on arvestatud.
Kaido Kama soovib hääletada ettepanekut lisada § 1 lõikesse 1 sõnad "maareformi ajaks". Juhtivkomisjon ei arvestanud seda ettepanekut, kuna on arvestatud keskkonnakomisjoni poolt esitatud ettepanekut, milles põhjendatakse asja nõndamoodi, et meie ei tea, kui kaua võib kesta maareform. Samal ajal, nagu põhjendab ka keskkonnakomisjon, läheb osa maid, mille omanikud on kindlaks tehtud, juba enne käibesse. Ei ole vaja oodata 5 aastat. Nendele, kes saavad omanikuks, võib avaneda juba varem võimalus maad müüa või maa tsiviilkäibesse lasta. Selle põhjendusega me ei tahtnud panna sellist piirangut, et 1940. aasta hind kehtib maareformi ajal. Kaido Kama nõuab hääletamist.
Juhataja
Aitäh! Kas hr. Kama soovib ettepanekut kommenteerida? Palun!
K. Kama
Austatud Ülemnõukogu! Eesti ajal ei olnud maal tegelikult turuhinda, vaid maa hinda reguleeris riik ja hoidis seda kunstlikult madalal. Seetõttu ma pean vajalikuks rõhutada, et Eesti-aegse maa hinna taaskehtestamine on ikkagi ajaliselt piiratud, et see toimub ainult maareformi ajal ja edaspidi me siirdume turuhinnale nii, nagu see toimub mujal maailmas. Mis puutub keskkonnakomisjoni põhjendustesse, siis need ei pea vett. Keskkonnakomisjon on öelnud, et maatükid võivad minna tsiviilkäibesse erineval ajal. Praegu kehtiva maareformi seaduse järgi nad ei saa minna tsiviilkäibesse erineval ajal, kuna tsiviilkäive on lubatud alles 5 aasta möödumisel maareformi seaduse jõustumisest. Nii et sellest, millal tekib maale omanik, ei sõltu maa tsiviilkäibesse minek. Seda, millal maareform meil täpselt lõpeb, saame piiritleda hilisemate aktidega.
Juhataja
Tänan! Ma usun, et saadikutel on küsimus täiesti selge. Me võime hääletada.
Kes on Kaido Kama ettepaneku poolt? Palun hääletada!
Kaido Kama ettepaneku poolt on 22 saadikut, vastu 12, erapooletuid 3. Ettepanek leidis toetust.
Kas Kaido Kama järgmisi ettepanekuid on vaja hääletada?
L. Arro
On vaja hääletada veel Kaido Kama 6. ettepanekut jätta § 8 seadusest välja. § 8 käsitleb vastutust seaduse rikkumise eest. Kommentaariks võiks öelda ehk seda, et Eesti ajal oli peaaegu iga seaduse lõpus seaduse rikkumise eest vastutust käsitlev osa. Ka siia on pandud sisse vastutust käsitlev paragrahv. Mõeldud on, et ei tekiks spekulatsiooni, võltsimisi nii maa omaniku kui ka ametiisiku poolt. Mitmesuguseid sobinguid võidakse teha kasvikumaksu määramisel ja maa hinna suhtes kokkuleppimisel, valesti hindamise eest võidakse altkäemaksu anda jne. Neid asju silmas pidades on see § 8 siia sisse jäetud ja komisjon ei toeta selle väljajätmist.
K. Kama
Austatud Ülemnõukogu! Ma teen ettepaneku see paragrahv välja jätta mitte sellepärast, et me arvaksime, nagu ei peaks vastutus olema sätestatud. Mulle tundub, et praegusel kujul on paragrahv liiga vähe läbi töötatud ja juriidiliselt nõrgalt põhjendatud. Näiteks lõikes 1 on ühe vastutuse liigina ette nähtud ka maa sundmüük kohtu kaudu. Mina ei leia sellest seadusest ühtegi sätet, mille puhul võiks kohaldada nii ränka karistust nagu maa sundmüük. Ja ma usun, et nende ohtude vastu, millest rääkis hr. Arro (altkäemaksu võtmised jm.), on võimalik võidelda ka tsiviilkoodeksite või muude normatiivaktidega.
Juhataja
Tänan! Küsimus on saadikutele selge, asume hääletama.
Kes toetab Kaido Kama ettepanekut jätta seadusest välja § 8?
Seda ettepanekut toetab 22 saadikut, vastu on 15, erapooletuks jäi 7. Kaido Kama ettepanek leidis toetust. Seega on kõik parandusettepanekud läbi hääletatud. Kas on veel saalis saadikuid, kes leiavad, et nende poolt juhtivkomisjonile esitatud ettepanekud ei ole käsitlemist leidnud või neid ei ole hääletatud? Ei ole.
Võime asuda seaduse vastuvõtmisele.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 65 saadikut, puudub 32.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta maa hinna seadus?
Selle poolt on 51 saadikut, vastu ei ole keegi, 2 jäid erapooletuks. Maa hinna seadus on vastu võetud.
Koos selle seadusega on ka otsus maa hinna seaduse rakendamise kohta. Kas otsuseprojekt vajab eraldi kommenteerimist? Palun, hr. Käärma!
A. Käärma
Lugupeetud juhataja! lugupeetud kolleegid! Seoses viimase parandusettepaneku hääletamisega tuleks siin muudatus teha. Hääletasime välja § 8 ja seetõttu tuleks välja võtta ka otsuseprojekti punkti 2 alapunkt 6, mis käsitleb sundmüügi rakendamise korda. Nüüd jäi see kõik seaduse tekstist välja ja ei ole seda siingi tarvis.
Ja üks täpsustus punkti 3 alapunktis 2. Selles tuleks sõnade "ja tagastatava" järel lisada sõnad "ning asendatava". Jutt on tagastatava ning asendatava maa väärtuse muutusest tingitud arvelduste korrast. Nii on täpsem.
Ja viimane täpsustus. Kuupäev päris all peab olema 9. juuli, mitte 7. juuli. Rohkem mul lisada ei ole.
Juhataja
Aitäh! Kas kõikidele olid need parandused arusaadavad? Keegi ei protesteeri? Kas eelarve-majanduskomisjonil on midagi otsuseprojekti kohta öelda? Ei ole. Võime panna selle hääletusele. Palun kutsuge saadikud saali!
Kohaloleku kontroll. Saalis on 67 saadikut, puudub 30.
Palun, kes on selle poolt, et vastu võtta otsus maa hinna seaduse rakendamise kohta? Vaja on 49 häält.
Otsuse poolt hääletas 54 saadikut, 1 oli vastu, 2 jäid erapooletuks. Otsus on vastu võetud.


Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV hinnaseaduses" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Lugupeetud saadikud, läheme nüüd päevakorra järgi järgmise küsimuse juurde, milleks on Eesti Vabariigi Valitsuse poolt esitatud Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV hinnaseaduses" eelnõu. Meil on ees selle teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Hinnaameti peadirektori hr. Annuki!
E. Annuk
Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud saadikud! Vahepeal on eelnõus tehtud hulk redaktsioonilisi parandusi, mida ma tahaksin teile ette lugeda. Õigemini nad täpsustavad või konkretiseerivad seda seaduseelnõu. Nii on § 3 sõnastatud järgmiselt: "Riiklikult kehtestatavaid hindu või hindade määramise korda rakendatakse riiklike ja riigiettevõtete ning riigiaktsiaseltside poolt müüdavatele kaupadele ja teenustele Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras." Küsimus on siin selles, et kui näiteks selline ettevõte nagu "Eesti Kütus" toob sisse kütust, läheks ka tema selle regulatsioonikorra alla.
Järgmine muudatus oleks §-s 5 ja selle 1. lõik kõlaks järgmiselt: "Riiklikult kooskõlastatavaid hindu rakendatakse nende ettevõtete esmatarbekaupadele ja -teenustele, kelle poolt müüdava kauba või teenuse hulk moodustab poole või enam vastava kauba või teenuse müügist maakonnas, linnas või Eesti siseturul. Sama paragrahvi 2. lõigus jääksid ära sõnad "Eesti Vabariigi Riiklik Hinnaamet" ning tekst kõlaks järgmiselt: "Nende ettevõtete, kaupade ja teenuste loetelu määratakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras."
§-s 9 on tehtud täpsustus. 1. lõike esimene lause kõlab nii: "Käesoleva seaduse rikkumisel ebaseaduslikult saadud hinnavahe nõuab Eesti Vabariigi Riiklik Hinnaamet vastuvaidlematus korras kolmekordses ulatuses eelarvesse." Välja on jäetud sõna "kuni", mis oli sõnade "kolmekordses ulatuses" ees. Parandus on vajalik selleks, et inspektoritel ei tekiks võimalust laveerida kontrollimise käigus.
Ja järgmises lõigus on asendatud mõiste "ebaseaduslik hinnavahe" mõistega "ebaseaduslik tulu" ning kogu lause on nüüd niisugune: "Kui see summa on väiksem, kui kümnekordne Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötajate kuupalga alammäär (edaspidi miinimumpalk) või on rikutud käesoleva seaduse §-de 3-8 alusel kehtestatud korda, määratakse süüdlasele rahatrahv kümnekordse miinimumpalga ulatuses."
Sama paragrahvi 3 lõike alapunktide 1, 2 ja 3 järel on lõik: "Kõigil nimetatud juhtudel karistatakse süüdlast rahatrahviga kuni kümnekordse miinimumpalga ulatuses."
Punktis, kus räägitakse majandussanktsioonide rakendamisest laekuvatest vahenditest, öeldakse, et sissenõutud hinnavahest suunatakse 1/3 kohalikku eelarvesse ja 2/3 Eesti Vabariigi eelarvesse. Muu jääb samaks, muutmata.
Ja siis on veel ettepanek lisada punkt, et käesolev seadus jõustub alates 1. augustist 1992.
Sellised ettepanekud on komisjonis läbi arutatud ja meie oleme nendega nõus. Mul on kõik!
Juhataja (Ü. Nugis)
Suur tänu! Kas on küsimusi hr. Annukile? On. Ants Veetõusme!
А. Veetõusme
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on selline küsimus: kas selle parandusseaduse vastuvõtmise korral ka tagasiostetava taara hinnad muutuvad vabaks või mitte?
E. Annuk
Käesoleval ajal määrab klaastaara hinnad kaubandusministeerium, aga mis puudutab muud tagastatavat taarat, siis selle hinnad on praegu vabad. Ma mõtlen siin puit- ja pappkaste, mis kuuluvad korduvale kasutamisele.
Juhataja
Kas on veel küsimusi hr. Annukile? Ei ole. Ma tänan, hr. Annuk!
Ja nüüd palun kõnetooli pr. Klavdia Sergij.
K. Sergij
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Hr. Annuk kandis teile ette need muudatused ja täpsustused, mis komisjon tegi teie pakutud seaduseelnõus. Kui te olete nende muudatuste ja täpsustustega nõus, siis jääb mul vaid üle teha komisjoni nimel Ülemnõukogule ettepanek käesolev seaduseelnõu vastu võtta.
Juhataja
Kas meil on küsimusi pr. Sergijle? Ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Kas on kõnepidajaid? Sõnasoovijaid? Ei ole. Kutsume kõik saadikud saali. Nüüd tuleb küll paluda saadikuid, kes lõunalauas on, et jätke hetkeks pooleli. Ei ole? Kuhu nad siis kõik kadusid? Saalis veel kvoorumit ei ole!
Kohaloleku kontroll! Kohal on 60 rahvasaadikut, puudub 37.
Kas ma võin panna seaduseelnõu hääletusele?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi seadus muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV hinnaseaduses? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 45 saadikut, vastu hääletanuid ja erapooletuid ei ole. Seadus jääb vastu võtmata. Samal ajal on 7 saadikut all sööklas. Ma tühistan selle hääletusvooru ja palun kutsuda kolleegid üles! Mul on kavas kutsuda pärast selle päevakorrapunkti läbiarutamist juhatus kokku, et arutada rohkem kui 30 saadiku ettepanekut – võib-olla tuleb meil täna istungit pikendada, siin on üle 30 allkirja. Paneme kõigepealt paika muudatused Eesti NSV hinnaseaduses ja siis võtame vaheaja.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 67 saadikut, puudub 30. 67 saadikut ei saa ju ometi olla Eesti NSV hinnaseaduse muutmise vastu, eelmine hääletusvoor on tühistatud.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi seadus "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV hinnaseaduses"? Käib hääletamine.
Selle ettepaneku poolt on 61 saadikut, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Seadus on vastu võetud, Eesti NSV hinnaseadust on muudetud.
Kolleegid, juhatus palub 10-minutilist vaheaega ja ma palun juhatuse liikmeid tulla minu tööruumi!
V a h e a e g


Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee 1992. aasta 19. juuni dekreedi nr. 035 kohta
Juhataja
Kolleegid, kümme minutit on läbi, palun kutsuge saadikud saali!
Kohaloleku kontroll! Kohal on 67 rahvasaadikut, puudub 30.
Kolleegid, meil on vaja otsustada päevakorra täiendamise küsimus. Nimelt on laekunud 36 saadiku avaldus selle kohta, et täiendada päevakorda või kokku kutsuda erakorraline istungjärk. Juhatus pidas nõu ja arvab, et tuleb täiendada päevakorda. Selgitan veidi seda, millest lähtus juhatus oma eilsel koosolekul, kui ta otsustas suunata selle eelnõu eelarve-majanduskomisjoni.
Riigi kodanikena olid juhatuse liikmed ühel meelel, et rahareformi komitee on ületanud oma volitusi. Poliitikutena arvasid nad oma valdavas enamuses, et küsimus tuleb lahendada konstruktiivselt, s.t. koos eelarve lugemisega. Leiti, et eelarve-majanduskomisjon peab kujundama oma seisukoha ning esinema täiskogu ees konstruktiivsemate ettepanekutega, kui seda on ainult dekreedi tühistamine. Kuid nii suure hulga saadikute taotlus on meile kohustuseks ja ma panen selle küsimuse täiskogu ette otsustamiseks. Valitsusjuht, rahandusminister ja Eesti Panga president on kutsutud täiskogusse.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda küsimusega, mis käsitleb Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee dekreeti nr. 035 19. juunist 1992? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 39 rahvasaadikut, vastu 11 ja erapooletuks jäi samuti 11. Päevakorda täiendatakse.
Kes meile teeb keskfraktsiooni poolt ettekande? Edgar Savisaar!
E. Savisaar
Lugupeetud kolleegid! Praegu on tekkinud rohkesti vaidlusi maksuseaduste muudatuste ja riigieelarve ümber. Mulle näiteks jääb täiesti arusaamatuks, miks teatas valitsus, et ta võtab tagasi eelarve, sest me ei võtnud vastu bensiiniaktsiisi maksu. Mida see siis tähendab, kas eelarve projekti oli juba sisse planeeritud maks, mida Ülemnõukogu ei olnud veel käsitlenud ega vastu võtnud? Kui nii, siis on mulle arusaamatu, kuidas meie lugupeetud eelarve-majanduskomisjon ja Ülemnõukogu juhatus üldse selle eelarve võtsid arutamisele! Ei ole võimalik, et eelarves juba arvestati maksuga, mis ei olnud Ülemnõukogus menetlust läbi teinud.
Selliseid vaidlusküsimusi on praegu tekkinud palju ja need vaidlusküsimused viitavad sellele, et me oleme hakanud töötama mustalt. Kas maksude tõstmine valitsuse ja rahareformi komitee poolt oli seaduslik ja tugines rahareformi komiteele antud volitustele või mitte? Siin ma toetan kodanikuna täielikult hr. Nugise ja, nagu ta ütles, kogu juhatuse seisukohta selles mõttes, et rahareformi komitee ületas oma volitusi, aga ma leian seda mitte ainult kodanikuna, vaid ka poliitikuna. Volitused anti rahareformi läbiviimiseks, neid ei saa meelevaldselt laiendada maksudele, hindadele, privatiseerimisele jt. majandusreformi elementidele. Sama hästi oleks võinud valitsus natsionaliseerida ettevõtteid ja konfiskeerida varandust või teha midagi muud niisugust, väites seejuures, et kõik on seotud rahareformiga.
Eelarve katteks poleks üldse pruukinud tõsta makse, vaid müüa näiteks mõni riigiettevõte, kui valitsus arvab, et tal olid sellised volitused. Rahvale pakuti neli maksu, millest kolm kinnitati rahareformi komitee dekreediga, neljas esitati meile arutamiseks. Nendest neljast puudutavad kaks tootjat – ettevõtte ja üksikisiku tulumaks – ja kaks tarbijat – käibemaks ja aktsiisimaks, mille me tagasi lükkasime. Kes on jälginud ajakirjandust ja muud massiteavet, see teab, et tootjate organisatsioonid on juba tõusnud oma huvide kaitsele. Mulle näib, et varem või hiljem ollakse neile valmis tegema ka järeleandmisi, kas siis eelarve lugemise käigus või varem või hiljem. Tarbijate huve kaitsevad tarbijate organisatsioonid ja ametiühingud, kaitseb tavaliselt sotsiaaldemokraatlik partei ja kaitseb ka vaba ajakirjandus. Kui jälgida praegu nii parlamendis kui ka valitsuse ringkondades ja ajakirjanduses käivat vaidlust nende küsimuste ümber, siis mulle näib, et ei valitsus ega saadikud tunneta tarbijate survet. Ma ennustan, et kui saavutatakse kompromiss ja osa makse tühistatakse, osa aga mitte, siis kompromiss saavutatakse just nende maksude arvel, mis otseselt puudutavad tarbija huve, s.t. käibemaksu säilitamise arvel, mida mina kuidagi toetada ei saa, sest see on sellisel juhul kompromiss ühe poolega.
Meile öeldakse, et täiendavad maksud viidi sisse IMF-i nõudmisel. See on muidugi ebatäpne, sest IMF ei nõua üht või teist maksu, ta nõuab eelarve tasakaalustamist. Samal ajal minu teada ei ole IMF võtnud enesele mingeid kohustusi meie ees, vähemalt avalikkusele pole teada, et ta oleks andnud kirjalikult vormistatud ja allakirjutatud lubadusi Eesti majanduse edendamiseks. Väidetakse, et IMF on meile esialgu mitteametlikult lubanud abi umbes 40–50 miljonit dollarit. Ma tahaksin teie käest küsida: mis on 40–50 miljonit dollarit? Sellega ei kata isegi Eesti ühe kuu kütusevajadusi! Ma toon veel näiteid. Peale kütuse on meil terve hulk teisi auke, mille lappimiseks vajatakse valuutat. Ainuüksi ravimite ostmiseks vajame 12 korda suuremat summat, aga ravimid paigutaksin ma prioriteetide järjekorras kütusest ettepoole. Teiste sõnadega, IMF-i toetust on meil vaja ja ma ei välista nendele maksudele minekut, aga kui me tingimata peame ennast müüma, siis ei tohi me end müüa nii odavalt. 40 miljonit dollarit ei ole suur summa, selle võib kätte saada ka ilma niisuguste mööndusteta. Tehing praegusel kujul ei ole meile lihtsalt kasulik. Ma tean, et näiteks Poola vaidles IMF-iga üle aasta selle üle, missugustel tingimustel tema toetust kasutada. Ma tean, et Brasiilia vaidles selle üle kaks aastat. Me jälgime, kuidas Venemaa praegu nendes asjades vaidleb ja mulle on üllatuseks, et Eesti Vabariigi Valitsuse ja IMF vahel otsustati see asi ühe kõneluse raames. Ma ei leia üldse, kellele need praegused täiendavad maksud kasuks tulevad. Nad ei tule kasuks ei tootjatele ega ka tarbijatele. Tavaliselt on nii, et eelistatakse kas ühe või teise poole huve. Maksude puhul tuleb kriitika igal juhul kas siit või sealt. Praegu me oleme sellises üllatavas olukorras, kus kriitika tuleb mõlemalt poolt.
Siinsamas Toompea nõlva all on üks väike firma, mille uksest teist paljud ilmselt on mööda käinud. Ma astusin paar päeva tagasi sinna sisse, küsisin, kuidas neid mõjutavad praegused maksumäärad. See on kolme mehe firma, kes teenivad ligikaudu 4000 krooni. Igast teenitud tuhandest kroonist maksid nad seni 150, nüüd maksavad 350 krooni riigikassale, kokku maksid varem 600, nüüd 1400 krooni. Samal ajal tahavad nad oma töötajatele kompenseerida ka üksikisiku tulumaksu tõusu ja 25%-lise elukalliduse tõusu. See on loomulik, et nad tahavad oma palgad hoida tasemel, nagu seda teeb iga ettevõtja. Nii mõnigi teist teab seda omast käest.
Niisugune palkade hoidmine tähendab, et selleks peavad nad inimese kohta juurde maksma ligikaudu ühe krooni kuus. Ühtekokku läheb sellelt ettevõttelt niisiis ära 50%. Järelikult muutuvad tema kulud nii kõrgeks, et kõigepealt väheneb tema konkurentsivõime välisturul, olgu see siis dollari- või rublatsoonis, ning teiseks, ei jää tal raha investeeringuteks. Eriti traagiline on see olukorras, kus meil laenude ja krediitide süsteem riigis sisuliselt puudub. Teiste sõnadega, me lõikame sellega ettevõtlusel jalad alt. See, et ettevõtjad praegu protestivad, ei ole tühipaljas deklaratsioon, see on nendele elu ja surma küsimus. Vaadakem asjale tõsiselt näkku.
Nüüd vaatame asja tarbija poole pealt. Kui me eeldame, et keskmine palk Eestis on ca 400 krooni ja igal meie inimesel on ka üks ülalpeetav, siis see tähendab, et iga inimese kohta tuleb meil keskmiselt 200 krooni. Seni kulutas inimene elementaarsetele vajadustele, eeskätt toidule, 180 krooni, nii vähemalt arvestatakse. Nüüd me tahame selle käibemaksuga tema taskust võtta veel 15 krooni ja kui me oleksime ka selle aktsiisimaksu teiega kinnitanud, siis me oleksime veel 10 krooni tema taskust ära võtnud. Ma ei räägi sellest, et see aktsiisimaks oleks mõjutanud ka teisi hinnatõuse. See tähendab, et vähenevad ka need elementaarsed elamiskulud, mis inimene seni võis enesele lubada.
Sellest kõigest võib omakorda teha kaks järeldust. See tähendab, et kui meie täna siit lahkume otsust tegemata, siis tuleb välja, nagu oleksime need maksud aktsepteerinud. See tähendab, et ca 95% inimese praegusest töötasust või sissetulekust läheb toidule. Mõistagi on see statistiline keskmine. Kahtlemata on meil niisuguseid inimesi, kellel toidule kulub praegu ja ka tulevikus kuskil 30% sissetulekutest või veel vähem. See aga tähendab, et meil on tähelepanuväärne osa ka neid, kes hakkavad kannatama toidunappuse all või söövad võlgu.
15, 20 või ka 25 krooni inimese kohta tundub mõnele olevat tagasihoidlik summa. Poleks nagu mõtet selle ümber üldse vaielda, aga mõni aeg tagasi oleks see olnud ikkagi 150 või 200 või 250 rubla. Arvata, et see raha on väike, võivad ainult kõrgepalgalised, need inimesed, kes kujutavad ette, nagu teeniksid kõik ümberringi suurt raha. Tegelikult puudutab praegune kapitali akumulatsioon väheseid inimesi, laiad hulgad meie ümber vaesuvad. See on esimene järeldus tarbija poole pealt vaadatuna.
Teine järeldus, kus tarbija ja tootja jällegi ühinevad, on selles, et väheneb meie tööstuskaupade siseturg. See tähendab, et vähenevad nende tööstusharude turustamisvõimalused, kes paljuski varustasid Eesti elanikkonda. Need, kes tootsid tööstuskaupu meie oma siseturule, peavad arvestama, et nüüd ostetakse neid tööstuskaupu vähe, kuna järjest rohkem kulutatakse raha toidule, kommunaal- ja muudele teenustele. Viidatud on sellele, et käibemaksuga võiks leppida sel juhul, kui osa jääks selle piirkonna käsutusse, kust see käibemaks laekub. Selle üle võiks järele mõelda ja võib-olla ka see võiks olla mingiks kompromissi aluseks, aga ma hästi seda ei usu. Linnad sellest kindlasti võidaksid, mitte aga vallad ja mitte maakonnad, sest vallas kaupu peaaegu ei osteta, seal laekub käibemaksu ikkagi väga vähe. Küll aga on selline oht, et vallad võivad selle tulemusena ilma jääda teatud osast riigi toetusest, kuna öeldakse, et te olete juba saanud endale isikliku maksu, selle 25% käibemaksu, mis teile otse tuleb. Riik doteerib praegu ikkagi enamikku meie valdu.
Meile öeldakse – ja eriti osavalt tegi seda täna parteiajaleht "Postimees" –, et keskfraktsioon taotleb inimeste jätmist järgmisel talve külma ja nälga. Tegelikult saavutatakse seda just praeguste maksudega. Me leiame, et valitsus on praegu valinud kõige lihtsama tee, maksude tõstmise tee, kuigi on olemas terve hulk alternatiive, mis tuleks kasutusele võtta sel juhul, kui see maksude tõstmise tee end ei õigusta.
Mida ma silmas pean?
Esimene abinõu on eelarve ümberstruktureerimine. Siin on terve hulk võimalusi. Ma ei räägi ainult halduskuludest, kuigi ka nendest tuleks rääkida, ma pean silmas juhtimistasandite vähendamist. Praegu on meil hulk juhtimistasandeid. Juhtimine on kolmetasandiline, kuid selle võiks teha kahetasandiliseks. Ma pean silmas ministeeriumide ja tervete süsteemide ühendamist, mida eelmine valitsus pakkus juba 1991. aasta lõpuks ja mida me varem või hiljem peame rahapuudusel niikuinii tegema.
Teiseks pean ma silmas tööd välislaenudega, mis millegipärast ei edene, kuigi meil on suurte sidemetega välisminister. Selle võimaluse me peame läbi töötama.
Kolmandaks. Siselaenu peaks saama soodsamatel tingimustel. Hoolimata Ülemnõukogu sellealastest otsustest ja valitsuse kinnitustest, on töö riigi väärtpaberitega olnud episoodiline, mitte enam.
Neljandaks. Magu ma juba algul ütlesin, pean ma silmas riigivara kiiret müüki. Valitsus on sellekohased ettepanekud Ülemnõukogule esitanud. Ausalt öeldes tuleks minu arvates nende ettepanekute hulgast välja tuua eraldi esimene järk. Sest sellest nimekirjast, mis praegu on esitatud, jätkub pikaks ajaks. Aga kui me räägime kiiretest kulutustest, mida on vaja teha eelarve lappimiseks, siis tuleks erandkorras läbi kaaluda, missugust osa riigivarast kohe müüa ja mida võiks müüa lähema kuu aja jooksul. See oleks igal juhul palju tegusam kui maksude tõstmine ning mõjutaks meie ühiskonda palju soodsamalt.
Viiendaks. Meil on vaja rakendada tootmiskulude vähendamise programm. Meil on kuidagi niisugune masohhistlik lähenemisviis, et kõik räägivad kohe algavatest pankrottidest ja tööpuudusest. Kõik on sellega kuidagi leppinud, et ega teisiti saagi. Selle kõige konstateerimine aga ei aita. Ma olen hr. Nugisega nõus ka selles mõttes, nagu ta hiljuti ühes ajaleheartiklis ütles, et meie ülesanne ei ole olukorda kirjeldada, vaid lahendusi otsida. Kuna siin on nii palju valimiskampaaniast räägitud, siis on see ilmselt ka valimiskampaania küsimus, kui tõele näkku vaadata. Meditsiinis on niimoodi, et enne, kui raskesti haiget ravima hakatakse, viiakse ta reanimatsiooni. Ja majanduses on samamoodi. Reformid ja ümberkorraldused on majandusele paratamatult koormaks. Ja kui me haiget majandust ja samal ajal haiget ühiskonda ei reanimeeri, siis võivad ka kõige õilsamad kavatsused anda ikkagi oodatavale vastupidiseid tulemusi.
Need ongi põhjused, miks me esitasime teile ettepaneku tühistada rahareformi komitee otsus.
Juhatajа
Kas eelarve-majanduskomisjoni poolt soovib keegi esineda kaasettekandega? Ei soovi. Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib pidada kõnet või võtta sõna? Soovib. Kaljo Ellik!
K. Ellik
Lugupeetud spiiker, eelkõneleja jutt oli niivõrd selge, et siin ei ole tõesti enam midagi kõnelda. Teen ettepaneku läbirääkimisi mitte avada. Teeksime nii, et lihtsalt hääletame ja hoiame sellega aega kokku.
Juhataja
Läbirääkimised on siiski avatud. Nii et kuulame ka teisi. Marju Lauristin!
M. Lauristin
Lugupeetud Ülemnõukogu! Ma tulen tagasi selle juurde, mida ütles juba hr. Nugis, kui me asusime hääletama selle punkti päevakorda võtmist. Ülemnõukogu juhatuses leiti, et selle küsimuse arutamine oleks konstruktiivne juhul, kui me siiski osutaksime konstruktiivsetele lahendustele koos eelarvega, eelarve tasakaalustamise alternatiivsetele teedele, et ei tekiks sellist reaalset või propagandistlikku tühikut, kui me tühistame IMF-i poolt heakskiidetud stabiliseerimisprogrammi elemendid. Siis ei saa seda kasutada meie huvide vastu. Ja seetõttu ma leian, et juhul, kui eelnõu läheb hääletusele, peaksid olema sellesse lisatud vastavad punktid, kusjuures ka hr. Savisaare ettekandest saab küllaldaselt materjali selliste punktide lisamiseks. Sellest lähtudes ma arvan, et oleks siiski võimalik seda eelnõu täiendada. Kas või teha valitsusele ülesandeks esitada Ülemnõukogule 10. augustiks koos eelarvega majanduse stabiliseerimise programm, milles nähakse ette alternatiivsed meetmed eelarve tasakaalustamiseks.
V. Lebedev
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Tahan pöörduda ajakirjanduse esindajate poole, et nad paluksid hiljem esitada andmed nimelise hääletamise kohta selles küsimuses. Palun vabandust! Tänan!
Juhataja
Meie hääletamised on avalikud ja protokollid kõikidele rahvasaadikutele kättesaadavad. Anatoli Novohatski!
А. Novohatski
Lugupeetud Ülemnõukogu! Tahaksin pisut vaielda pr. Marju Lauristiniga. Põhimõtteliselt võib siin kuulda igasuguseid argumente nende maksude poolt ja vastu. Võin oletada isegi sellist varianti, et olenemata oma seisukohast ja selle otsuse tühistamise poolt hääletamisest täna, hääletan ma teise poolaasta eelarve arutamise ajal nende seaduste kehtestamise poolt. Aga praegu me räägime millestki muust. Me räägime sellest, et meil juurdub selline pahe, et mitmesugused riigiorganid ja -asutused ületavad oma volitusi. Käesoleval juhul räägime sellest, et rahareformi komitee on ületanud Ülemnõukogult saadud volitusi. Tuleb otsustada, kas ta ületas oma volitusi või mitte. Kui ületas, siis tuleb lugeda see otsus kehtetuks selle vastuvõtmise hetkest alatest, kui aga ei ületanud, siis jätta otsus jõusse. Kõiki muid küsimusi hakkame arutama koos eelarvega ja võib-olla me kehtestame veelgi jäigema maksu kui see, mida soovitas rahareformi komitee. Ma saan tänasest küsimusest nii aru.
R. Veidemann
Hr. spiiker, see küsimus on rohkem adresseeritud teile, võib-olla kaudselt ka juhatusele. Mind isiklikult on ka masendanud see fatalism, millega me oleme vastu läinud nendele otsustele, mida valitsus ja rahareformi komitee on teinud. Millised on meie võimalused selle otsuse n.-ö. konditsiooni viimiseks, näiteks kas või homme istungile tagasi tulles? Või on võimalik lähemal ajal erakorraline istungjärk korraldada? Tänan!
Juhataja
Lepime niimoodi kokku, Rein Veidemann, et ma annan praegu oma arvamuse n.-ö. jooksu pealt. Minu meelest homme seda võimalust meil ei ole. Eelarve projektiga ei ole nii kaugele jõutud. Niipalju, kui ma asja tunnen, võib konstruktiivne arutelu kõne alla tulla mitte varem kui nädala pärast. Kuid nagu me kokku leppisime, ütlesin oma arvamuse jooksu pealt. Jaan Lippmaa!
J. Lippmaa
Ma pean avaldama rahulolematust seoses sellega, et asespiiker Marju Lauristin teeb pidevalt umbmääraseid vihjeid kellegi soovitustele, kellegi nõuandeile, kellegi heakskiitmistele. See saab juba mingisuguseks näotuks tavaks. Me ei ole näinud ei IMF-i soovitusi ega heakskiitmisi. Eelarve-majanduskomisjoni esimees Reinson on püüdnud näha saada IMF-i soovitusi meie krooni stabiliseerimiseks, kuid isegi temal ei ole see õnnestunud. Kuidas saab Marju Lauristin meie ees väita, et IMF on heaks kiitnud maksude tõstmise mooduse? Vastupidi, meie majandusteadlaste sõnul ei ole võimalik, et maksude, eriti ettevõtte tulumaksu tõstmine on heaks kiidetud või isegi soovitatud. Ma pean avaldama protesti Marju Lauristini selliste vihjete vastu ja nõuan, et järgmine kord esitataks meile niisuguste vihjete puhul ka mingisugune kirjalik alus nende soovituste või nõuete kohta. Asjatu on niisama õhku võngutada!
Juhataja
Kolleeg Jaan Lippmaa! Sellekohast protesti rahuldada ei saa. Protest esitatakse siis, kui rikutakse seadust või reglementi. Igal rahvasaadikul on õigus oma arvamust avaldada. Kui ta on seda öelnud kultuursel viisil, siis me võime avaldada äärmisel juhul oma rahulolematust. Mida aga Jaan Lippmaa tegi?
Kolleegid, nüüd on meil vaja otsustada, kas me pikendame tööpäeva. Kell on 14. 15. Ma paneksin teie ette otsustamisele sellise ettepaneku: kes on selle poolt, et pikendada tänast istungit kuni otsuse vastuvõtmiseni arutatavas päevakorraküsimuses? On võimalik teine variant kuni otsustamiseni. See võib-olla eeldab ka mõningaid teisi otsustusi peale otsuse vastuvõtmise, näiteks protseduurilisi. Panen esimese variandi hääletusele.
Kes on selle poolt, et pikendada istungi tööaega kuni otsuse vastuvõtmiseni? Kutsume kõik saadikud saali.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 61 rahvasaadikut, puudub 36. Tööpäeva pikendamise otsus nõuab kvalifitseeritud häälteenamust, kaks korda rohkem poolt kui vastu.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et pikendada käesoleva istungi tööaega kuni otsuse vastuvõtmiseni arutatavas päevakorrapunktis? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 36 rahvasaadikut, vastu 15, erapooletuid 2. Tööpäeva pikendatakse otsuse vastuvõtmiseni. Ma teen ettepaneku läbirääkimiste lõpetamise kohta. Mul on niisugune tunne, et meil on seisukohad enam-vähem selged. Kuid ma ei võta kelleltki võimalust arvamust avaldada. Toomas Kork!
T. Kork
Lugupeetud spiiker, ma paluksin siiski veel kord selgitada, mida tähendab otsuse vastuvõtmine! Kas mõeldakse eelnõu vastuvõtmist 49 häälega või ükskõik millise otsuse vastuvõtmist selles päevakorrapunktis?
Juhataja
Kuna see on esimene kord, kus me oleme osanud siiski kvalifitseerida, millega on tegemist, siis ma täpsustan asjaolusid.
Esimene variant tähendab seda, et aruteluga jõutakse eelnõu lõpphääletusele panekuni. See, kas ta võetakse vastu või kukub läbi, on juba iseküsimus.
Teine variant tähendab seda, et kui näiteks nõutakse katkestust ja täiskogu on nõus katkestama, on tööpäev sellega läbi. Niisugune on erinevus. Nii et antud juhul ma juhin istungit kuni eelnõu lõpphääletusele panekuni. Pole tähtis, kas ta saab 49, 59 või 47 häält. Kas on selge?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised pärast Arvo Junti sõnavõttu?
Selle ettepaneku poolt on 38 rahvasaadikut, vastu 1, erapooletuid 5. Läbirääkimised lõpetatakse. Viimane sõnavõtja on Arvo Junti. Palun, Peet Kask!
P. Kask
Rallid kolleegid! See on ammu tuntud tõde, et võimu on kerge delegeerida, aga alati tekivad probleemid, kuidas seda delegeeritud võimu pärast tagasi saada. Mind paneb muretsema see libedale teele minek, mida me tegime mõned kuud tagasi, kui me delegeerisime valitsusele õiguse tegutseda eelarve küsimustes parlamendist sõltumata. See mõtteviis on hakanud edasi levima. Tähtaeg on ammu läbi, aga valitsus on nagu ära harjunud, et eelarvega pole kiiret. Ma nimetaksin seda uimerdamiseks või väga uimaseks tegutsemiseks, kuidas praegu käitutakse eelarve projektidega. Ei ole nagu mingit huvi, et eelarve saaks parlamendist läbi viidud. Vähe sellest, ka maksuseadusi tahetakse väljapoole parlamenti kangutada.
Ma palun kõigil kolleegidel selget vahet teha selle otsuse vahel, mida me praegu arutame ja mis viitab asjaolule, et maksuseadused peavad olema parlamendi kompetentsis, ning selle otsuse vahel, millega IMF-ile toetudes tahetakse tasakaalustada eelarvet maksude tõstmisega. Praegune otsuseprojekt ei käsitle maksude tõstmise küsimust, see käsitleb demokraatia küsimust, see käsitleb kompetentsi küsimust. See käsitleb meie liikumist kas demokraatia poole või sellest eemale. Tänan!
V. Jermolajev
Lugupeetud presiidium! Lugupeetud kolleegid! Teatavasti ei kuulu ma tulevaste valijate hulka ega hakka kandideerima Riigikogusse, aga selline olukord annab unikaalse võimaluse jälgida kõrvalt protsesse, sealhulgas valimiskampaania kulgu. Selline jälgimine on mind viinud mõttele, et keegi püüab rahva hulgas ebapopulaarseid otsuseid Ülemnõukogu kaudu läbi suruda ja diskrediteerida tulevases valimiskampaanias kõiki võimalikke Riigikogu liikme kandidaate, kes selles saalis istuvad. Valimiskampaania ajal piisab, kui näidata kellelegi näpuga ja öelda, et tema võttis selliseid otsuseid vastu. Siis on raske hakata end õigustama ja vaidlema, kes hääletas selliste otsuste poolt või vastu.
Seepärast teen ettepaneku mõelda selle üle praegu järele. Tänan!
A. Sirendi
Austatud kolleegid, me võtsime täna endale väga raske vastutuse, tahtes jõuda selles küsimuses lõpptulemuseni ilma teist poolt ära kuulamata. Ma ei kahtle, et me oleme kõige targemad Eestis, et kedagi ei ole võimalik meile vastu seada, kuid ma usun, et puuduliku informatsiooni korral võib ka nii tark institutsioon nagu meie kogu teha rumala otsuse. Just tarkade inimestega võib väga kergelt juhtuda, et nad rumalale otsusele satuvad. Ma arvan, et enne, kui meil ei ole olnud võimalust panga või rahareformi komitee esindajat ära kuulata, ei tohiks me mitte mingisugusele otsusele jõuda. Pealegi teame väga hästi, et kui me tahame talvel külma jääda, siis on kõige kindlam viis selleks panna talvise küttemasuudi raha oma taskusse ja minna selle rahaga Venemaale masuudi järele. Kui me aga tahame külmumisest pääseda, siis lihtsalt peame selle raha maksudega kokku korjama, ostma masuudi välja ja hakkama sellega katlamaju kütma.
Nii et me võime teha sellise otsuse, mida pärast on väga raske parandada, ja võtame ka valitsuselt vastutuse eelarve eest, kui me ilma tema esindajat ära kuulamata teeme otsuse, mis destabiliseerib praegust krooni. Selle asemel võiksime tegelda tõepoolest nende küsimustega, mis meie kompetentsi kuuluvad, näiteks Eesti Panga korralekutsumisega selles osas, et ta ei ole tänase päevani suutnud pensione välja maksta. Seni oli süüdi Moskva, nüüd enam ei tea, kes süüdi on. Endiselt on inimestele pensionid maksmata, palgad saamata, arveldused üle kandmata ja muud asjad korda tegemata. Ometi allub Eesti Pank ainsana meile ja valitsus on kogu aeg meile ette veeretanud seda, et miks me oma asjadega ei tegele? Nüüd hakkame jälle valitsuse ja reformi komitee asjadega tegelema. Vähemalt tänasel ootamatul arupidamisel on küll väga raske nendes küsimustes targale otsusele jõuda. Tänan tähelepanu eest!
K. Koha
Lugupeetud kolleegid! Tahan kohe alguses väita, et minu veendumuse kohaselt peavad kõik maksud ja nende seadusena kehtestamine kuuluma parlamendi kompetentsi. Kuid õigussüsteemi kohaselt olen ma veendunud ka selles, et kui varem lepitakse mingites reeglites kokku, siis peetakse nendest ka lugu, olgugi et hiljem võivad tulemused olla meile ebameeldivad.
Ma julgen teile ette lugeda sellesama kogu poolt 1991. aasta 27. märtsil vastuvõetud seaduse § 4: "Eesti Vabariigi Rahareformi Komiteel on õigus otsustada kõiki rahareformiga seotud küsimusi." Kui keegi arvab, et rahareform ei mõjuta maksusüsteemi, siis ma julgen öelda, et ta lihtsalt ei tunne rahandust ja maksundust. See ei ole tõesti ainult kursimuutus, ühe vääringu muutmine teiseks. Rahareform muudab tegelikult tervet finantspoliitikat kogu ühiskonnas. Kui Ülemnõukogu tookord ei tahtnud seda täpsustada, siis on see tema enda viga, kuid rahareformiga on maksusüsteem täielikult seotud. Selles mõttes keskfraktsiooni pakutud otsuseprojekt lihtsalt ei haaku varem kokkulepitud reeglitega.
Tulles sisu juurde, tahaksin ühe maakonna omavalitsuse esindajana parlamendiliikmetelt küsida, kust näiteks saab üks maavalitsus 14 miljonit krooni krediiti selleks, et osta talveks kütust. Vastust ei tule kuskilt, aga raha on vaja kohe, sealhulgas 3 miljonit selleks, et katlamajad ümber seadistada meie kohalikele kütustele. Raha on vaja täna, kuid seda pole kuskilt võtta. Praegu on Eesti panganduse saldo kuskil mõnikümmend miljonit, seda raha lihtsalt ei ole. Kui keegi räägib vabatahtlikust laenust, siis see katse eelmisel või üle-eelmisel aastal tehti, aga tulemusteta. Vabatahtlik siselaen tuleb ainult sel juhul, kui rahvas saab laenata, aga seda raha rahval ei ole. Järelikult tuleb teha ebapopulaarseid samme. Ma olen nõus ka sellega, et ettevõtted on pinge alla pandud, kuid ettevõtluse arendamise eeldus on just küttemajanduse stabiilsus. Eestimaale on praegu kohe vaja 250 miljonit dollarit, et osta kütust talveks ja majanduse rahulikuks funktsioneerimiseks. Nii et mina seda otsuseprojekti ei toeta. See on vastuolus 1991. aasta 27. märtsil vastuvõetud Eesti Vabariigi seadusega. Aitäh!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on üsna hea pärast hr. Koha sõnavõttu alustada sealtsamast, kus ta lõpetas, s.o. rahareformi komitee moodustamise seaduse tõlgendamisest. Kui me poolteist nädalat tagasi seda küsimust juhatuses arutasime, siis ma juhtisin tähelepanu samale asjaolule, et kui keegi tahab millestki alustada, siis tuleks alustada sellest, et Ülemnõukogu ise tõlgendab seda õnnetut § 4. Seniajani kuni seda ei ole tehtud, ei ole meil tõepoolest õigust selle paragrahvi alusel vastuvõetud rahareformi komitee otsuseid tühistada. Mis puutub meie seisukohta – vabandage, ma ei olnud tol hetkel saalis, kui küsiti eelarve-majanduskomisjoni arvamust –, siis eelarve-majanduskomisjon on küsimust arutanud oma läinudreedesel istungil üsna pikalt peaministri ja majandusministri osavõtul. Ja siin korratud väide, et eelarve-majanduskomisjonil, kaasa arvatud tema esimehel, ei ole Rahvusvahelise Valuutafondi spetsialistide ettekannet Eesti Vabariigi Valitsusele, vastab tõele. Liiatigi ei olnud eelarve-majanduskomisjonil sel hetkel veel käes ka valitsuse stabilisatsiooniprogrammi. Ilma nende lähteandmeteta ei suutnud komisjon otsustada, kas see on ainus lahendus olukorrast väljapääsuks või ei, ja eelarve-majanduskomisjonil selles küsimuses seisukohta ei kujunenud. Informatsioonipuudus on meil üks halvemaid asju. Kui meil oleks võimalik olnud võrrelda kogu seda materjali, mida IMF on soovitanud rakendada, siis ilmselt oleks ka saadikutele paljud küsimused saanud selgemaks ja ei oleks tekkinud pinge kruvimisi ja asjatuid arutelusid. Ootame pikisilmi, et tulevikus ja juba lähitulevikus meie valitsus kõigest, millest teda informeeritakse, teataks ka seadusandjatele. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Rein Veidemann, teine sõnavõtt!
R. Veidemann
Tänan, hr. spiiker! Ma ei ole päriselt nõus härrade Koha ja Reinsoniga, nagu ei oleks Ülemnõukogul siin enam mingit võimalust sekkumiseks. Vastupidist tunnistas muide ka peaminister Tiit Vähi, kui ta ütles, et Ülemnõukogul on alati võimalus korrigeerida rahareformi komitee otsuseid.
Sõna võtma ajendas mind majandus. Meil on vaja sellest olukorrast välja tulla ja teha oma konkreetsed ettepanekud, et siiski kuidagiviisi asjale konstruktiivselt läheneda ja edasi minna. Minu meelest on meil siiski võimalus rahareformi komitee dekreedi nr. 035 punktide 1 ja 3 toime peatada.
Teiseks on meil võimalus kokku kutsuda erakorraline istungjärk juba 3. augustil. Hr. Nugis vihjas ka sellele, et varem ei saa. Samal ajal on meil võimalus samas otsuses kohustada valitsust juba nädala aja jooksul välja töötama kõik võimalikud parandusettepanekud, mida maksuseadustesse teha tahetakse. Nii oleks asjal tõepoolest korrektne alus. Niisugused on minu ettepanekud. Ma esitan need kirjalikult. Tänan!
А. Junti
Lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin lühidalt peatuda järgmistel momentidel.
Esiteks, siin kõlanud väitest, et peaks ära kuulama ka teise poole. Andke andeks, aga teine pool on meil juba teisipäeval ära kuulatud!
Teiseks. See, et valitsus võib oma otsuseid ja seisukohti muuta, on täiesti normaalne nähtus. Üllatab aga asjaolu, kui seda tehakse väga põhimõttelistes küsimustes, n.-ö. paugupealt. Nimelt olid alles käesoleva aasta aprillikuus diskussioonid valitsuse programmi üle. Need olid küll parlamendivälised, aga siiski saime ka meie mõningad eksemplarid sellest projektist, kus oli küllaltki selgelt fikseeritud, et valitsus ei taotle senise summaarse maksukoormuse suurendamist. Minu teada oli see väide ka valitsuse istungil 15. juunil vastuvõetud redaktsioonis. Üllatav on aga see, et makse otsustati tõsta päev pärast seda, kui Ülemnõukogu oli valitsuse poolt esitatud 1992. aasta teise poolaasta eelarve seaduse eelnõu esimese lugemise lõpetanud. Sellest eelnõust ei tulenenud mingit vajadust makse täiendavalt tõsta. Rahandusministri sõnad, mida me kõik siin kuulsime, eitavad samuti seda vajadust.
Edasi järgmine moment. Minul olevate andmete järgi kirjutas valitsus oma memorandumis meile ette, et käibemaksu peaks tõstma 5%, tegelikult tõsteti 8%, üksikisiku tulumaksumäära tõsteti 40% asemel 50%, mootorikütuse aktsiisimaksu tõsteti 20-25%, olgugi et meil oli projektis 10%. Neid määrasid ei olnud kinnitatud mitte mingite konkreetsete arvestustega, vaid oli kasutatud mõnede teiste riikide analoogiaid. Kui rahandusministeeriumis läbiviidud seminaril Rahvusvahelise Valuutafondi esindajate käest küsiti vastavate maksumäärade põhjust, seda, miks näiteks ettevõtte tulumaksu määraks soovitatakse just 40, aga mitte 35% või mõnda muud määra, siis ei olnud nendel esindajatel mingit argumentatsiooni oma soovituste kohta. Samuti jäi vastuseta küsimus, mis juhtub nii kõrgete maksude korral Eesti ettevõtluse ja majandusega. Ma arvan, et ei ole vaja kommenteerida toodud näidet.
Edasi. Ma tahaksin öelda, et te olete kindlasti kõik kuulnud ja lugenud Eesti Panga presidendi Siim Kallase avaldust selle kohta, et Eesti kroonil on piisav kattevara ja seetõttu poleks nagu IMF-i finantsabi vajagi. Kui aga seda abi ikkagi vajatakse, siis tekib küsimus, keda krediteeritakse, kas riiki või eraettevõtteid.
Järgmine moment. Täna siin hr. Koha ja teiste suust kõlanud viide 1991. aasta 27. märtsil vastuvõetud Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee moodustamise seaduse §-le 4. Kena, et seadust tsiteeritakse ja tuntakse, aga kahjuks tuntakse seda puudulikult või ei taheta tunda seda kui tervikut. Seaduseelnõudest või seadustest rebitakse välja üksikuid sätteid, seostamata neid kogu tekstiga. Ma tahan teile veel kord ette lugeda sama seaduse § 3, mis kõlab nii: "Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee juhib rahareformi, kehtestab selle tähtajad, tingimused ja läbiviimise korra." Ja § 4 ütleb, et kõigis nendes otsustustes on ta pädev ja absoluutne. Siin on kogu tõde selle seaduse kohta. Nii et hr. Koha ja teised, kes te meelevaldselt tsiteerite, lugege kogu seadus läbi!
Edasi. Siin on öeldud, et me jääme nüüd külma ja nälga ning juhtub muudki hirmsat. Minu meelest on see äärmiselt primitiivne lähenemine. See on mõtlematu lähenemine, ilma et süvenetaks rahareformi ja kogu eelarve protsessidesse. Küsimus on selles, et maksu tõstmine on tegu, milleks ei ole vaja eriti analüüsida kogu majanduse ja eelarve seisu. Aga samal ajal ei ole kahjuks praegusel juhul mõeldud ka sellele, milline on maksu tõstmise tagajärg. Ühesõnaga, mingit analüüsi ei eelne. Tegelikult peaks see eelnema ja siis me saame alles öelda, kas täiendavalt saadav raha tagab eelarve täitmise või mitte. Majandusekspertide analüüs on näidanud, et praegusest maksubaasist ühe kolmandiku laekumata jäämine võib suureneda maksude tõstmise puhul pooleni. Nii et analüüsid kinnitavad siin väidetule hoopis vastupidist.
Edasi tahan ma juhtida tähelepanu sellele, et lõppude lõpuks tegi Ülemnõukogu õige otsuse, kuigi teatud surve olukorras. Rahareformi komitee oma nimetatud dekreedis isegi ei palunud Ülemnõukogu seda läbi vaadata. Mul on hea meel, et me asusime seda tegema.
Mul on ka ettepanek, mis on analoogne Rein Veidemanni omaga. Pakun otsuseprojekti järgmise sõnastuse: "Peatada Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee dekreedi nr. 035 punktide 1–3 kui seadusele mittevastavate kehtivus kuni 1992. aasta riigieelarve läbivaatamiseni." Aitäh!
Juhataja
Läbirääkimised on sellega lõppenud. Kas Edgar Savisaar tahab öelda lõppsõna?
E. Savisaar
Lugupeetud kolleegid, austatud spiiker! Ma tahaksin öelda, et meie lühike mõttevahetus oli viljakas ja need ettepanekud, mis siin tehti, on meie arvates arvestatavad, s.t. 1. punkti suhtes nii Rein Veidemanni ja Arvo Junti kui ka Valeri Koisi ettepanekud, mille kohaselt tuleks sõnastada 1. punkt järgmiselt: "Peatada Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee dekreedi nr. 035 punktide 1–3 kehtivus kuni 1992. aasta riigieelarve läbivaatamiseni." Samuti tuleks arvestada teist punkti puudutavat ettepanekut, mille esitas oma sõnavõtus Marju Lauristin. Selle kohaselt peab valitsus esitama 1. augustiks stabilisatsiooniprogrammi koos alternatiivsete lahenditega eelarve tasakaalustamiseks. Minu arvates võib nende ettepanekutega nõustuda ja ka meie fraktsioon on päri vastavate ümberformuleerimistega. Tänan teid.
Juhataja
Põhimõtteliselt on kolme rahvasaadiku esimesed parandusettepanekud sarnased ja ettekandja nõustus nendega. Ma täpsustan asjaosalistega mõningaid nüansse. Valeri Kois teeb ettepaneku peatada dekreedi kehtivus kuni seaduse vastuvõtmiseni. Ilmselt peab ta silmas eelarve seadust. Rein Veidemann ütleb selgelt välja, et teise poolaasta eelarve vastuvõtmiseni, s.t. samuti seaduse vastuvõtmiseni. Arvo Junti ütleb, et riigieelarve läbivaatamiseni. Siin on juba nüanss. See tähendab, et dekreedi kehtivus tuleb peatada kuni protsessi alguseni või kuni riigieelarve seaduse kinnitamiseni. Seda ma tahtsingi täpsustada.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 54 rahvasaadikut, puudub 43.
Esimene parandusettepanek on tulnud kolleegidelt Rein Veidemannilt, Valeri Koisilt ja Arvo Juntilt. See näeb ette peatada Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee dekreedi nr. 035 punktide 1–3 kehtivus kuni 1992. aasta II poolaasta riigieelarve seaduse vastuvõtmiseni.
Jah, palun Valeri Kois!
V. Kois
Lugupeetud juhataja, mulle ei ole selge üks asi. Kui me praegu dekreedi kehtivuse peatame, siis mis saab maksudest, mis on juba laekunud?
Juhataja
Kehtivus lõpeb vastuvõtmise päevast ...
V. Kois
Minu pakkumises oli just see mõte, et dekreedi kehtivus lõpeb selle vastuvõtmise päevast.
Juhataja
Tähendab, teiste autorite ettepanekud näevad samuti ette kehtivuse lõppemise käesoleva otsuse vastuvõtmise päevast.
V. Kois
Ei, mitte käesoleva otsuse, vaid dekreedi vastuvõtmise päevast.
Juhataja
Ah dekreedi vastuvõtmise päevast? See on juba uus lähenemisviis!
А. Junti
Lugupeetud hr. Kois ja teised, kellel on tekkinud probleeme! Ma tahaksin juhtida teie tähelepanu sellele, et ärgem hakakem tegema tagasiulatuva jõuga otsust, sest see tekitab ilmselt suurt segadust. Teeme otsuse kehtivusega tänasest päevast.
Juhataja
Kas Valeri Kois on nõus? Ma ei täpsustanud seda sellepärast, et eelnõu ülesehitus eeldas tagasiulatuva jõu väitmist. Niisiis, peatada Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee dekreedi nr. 035 punktide 1–3 kehtivus kuni käesoleva aasta teise poolaasta riigieelarve seaduse vastuvõtmiseni. Kas on selge?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on kolleegide Koisi, Veidemanni ja Junti parandusettepaneku poolt?
Selle ettepaneku poolt on 32 rahvasaadikut, vastu 3, erapooletuid 7. See ettepanek leidis toetust.
Kas see parandusettepanek, et valitsusel esitada stabiliseerimisprogramm koos alternatiivsete lahendustega, on Marju Lauristini või Edgar Savisaare oma? Savisaare oma. Kolleegid, kas kellelgi on selle ettepaneku suhtes eriarvamus? Autori ettepaneku kohaselt tuleb valitsusel esitada 1. augustiks stabiliseerimisprogramm koos alternatiivsete lahendustega eelarve tasakaalustamiseks. Kas on vastuväiteid? Ei ole, jääb sisse. See on 2. punkt.
Rein Veidemanni teine ettepanek on, et vabariigi valitsusel tuleb esitada ühe nädala jooksul teise poolaasta eelarve projekt ning ettepanekud maksukorralduse muutmiseks. Kas sa jääd oma nõudmise juurde?
R. Veidemann
Jään oma nõudmise juurde. Selles on oma loogika, sest kui järgmine punkt puudutab meie kokkutulekut, siis peab meil olema võimalus selle projektiga varem tutvuda. Tänan!
Juhataja
Avameelselt öeldes on juhatus n.-ö. mõttes planeerinud erakorralist istungjärku.
R. Veidemann
Ma tean seda, aga asi on väga tõsine, mistõttu võime ka nädal aega varem kokku tulla.
K. Raud
Austatud juhataja! Kas ma olen õigesti aru saanud, et eelmine punkt, mis käsitles 1. augustiks esitatavat stabiliseerimisprogrammi koos konstruktiivsete ettepanekutega eelarve tasakaalustamiseks, tähendab seda, et samal ajal esitab valitsus ka uue eelarve-projekti?
Juhataja
Ma küsisin meelega kolleeg Rein Veidemanni käest üle, kas ta jääb oma nõudmise juurde? Eelmine punkt, mida täiskogu sisuliselt aktsepteeris, on Edgar Savisaare oma ja näeks nagu ette, et me nõuame seda 1. augustiks. Rein Veidemann, küsin veel kord: kas meil oleks vaja praegu kindlalt kuupäev paika panna, s.o. kutsuda erakorraline istungjärk kokku 3. augustil? Esialgsed plaanid nägid ette 10. augustit. Kas kõik mõistavad, millise sisuga on otsuseprojekt? Selles on kaks punkti. Esiteks, peatada Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee dekreedi nr. 035 punktide 1–3 kehtivus kuni 1992. aasta teise poolaasta riigieelarve seaduse vastuvõtmiseni, see on 1. punkt. 2. punkt: valitsusel esitada 1. augustiks stabiliseerimisprogramm koos alternatiivsete lahendustega eelarve tasakaalustamiseks. Peatamine algab otsuse vastuvõtmise päevast.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 55 rahvasaadikut, puudub 42.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus "Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee 1992. aasta 19. juuni dekreedi nr. 035 kohta"?
Selle ettepaneku poolt on 37 rahvasaadikut, vastu 8, erapooletuid 5. Otsus jääb vastu võtmata.

06.05.2011