EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU

77. ISTUNGJÄRK

15.–18. juuni 1992

Sisukord
1.    77. istungjärgu päevakorra kinnitamine
2.    Arvo Niitenbergi nimetamine Eesti Vabariigi ministriks
3.    Olari Taali nimetamine Eesti Vabariigi majandusministriks
4.    Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi 1992. aasta riigieelarve kohta II poolaastaks" eelnõu esimene lugemine
5.    Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi presidendi ning Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta" eelnõu esimene lugemine
6.    Eesti Vabariigi seaduse "Aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise kohta" eelnõu teine lugemine
7.    Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga infotund
8.    Eesti Vabariigi ühinemise kohta Ülemaailmse Meteoroloogiaorganisatsiooni konventsiooniga
9.    Eesti Vabariigi seaduse "Süümevande andmise korra kohta" eelnõu esimene lugemine
10.    Eesti Vabariigi seaduse "Rahaühiku muutmise kohta seadustes ja muudes normatiivaktides" eelnõu esimene lugemine
11.    Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi Riigikogu valimisseaduses" eelnõu teine lugemine
12.    Jaan Kabini nimetamine Eesti Vabariigi ehitusministriks
13.    Ülo Uluotsa nimetamine Eesti Vabariigi kaitseministriks
14.    Ülemnõukogu saadikute puhkusest ja Ülemnõukogu reglemendi kohaldamisest Ülemnõukogu erakorralistel istungjärkudel 1992. aasta suvel
15.    Eesti Vabariigi riigieelarve 1992. aasta kulude finantseerimise kohta
16.    Eesti Vabariigi seaduse "Rahaühiku muutmise kohta seadustes ja muudes normatiivaktides" eelnõu teine lugemine
17.    Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi presidendi ning Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta" eelnõu teine lugemine


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
77. ISTUNGJÄRK
ESIMENE ISTUNG
15. juuni 1992


Istungjärgu päevakorra kinnitamine
Juhataja (Ü. Nugis)
Tere päevast, kolleegid! Alustame 77. istungjärku. Asugem töökohtadele. Kontrollime kohalolekut.
Kohaloleku kontroll. Kohal on 68 rahvasaadikut, puudub 30.
Lugupeetud kolleegid! Täna ei anna vabariigi valitsus meile seaduseelnõusid, küll aga annavad rahvasaadikud. Aleksandr Gussev.
A. Gussev
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mäletatavasti palusin ma üle-eelmisel istungjärgul võtta kiireloomulise küsimusena päevakorda laste suvelaagrite finantseerimise riigieelarvest 1992. aastal. Seoses sellega, et valitsus eraldas nende vajaduste rahuldamiseks 10 miljonit krooni, võtan ma oma projekti tagasi. Me leidsime aruka kompromissi. Tänan!
S. Sovetnikov
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Teatavasti kohustas Ülemnõukogu käesoleva aasta 26. veebruaril oma kodakondsuse seaduse rakendusotsusega (§ 17 punkt 1) valitsust esitama kolme nädala jooksul dokumendi eesti keele oskuse nõuete kohta, mis esitatakse kodakondsust taotlevatele isikutele. Seni pole meil seda dokumenti. Seepärast julgen esitada valitsusele oma projekti, mis sisaldab eesti keele oskuse nõudeid inimestele, kes taotlevad kodakondsuse saamist naturalisatsiooni korras. Võib-olla ergutab see pisut valitsust ja sunnib teda kiirustama selle väga tähtsa küsimusega, aga võib-olla ka aitab kaasa töös selle dokumendi kallal. Palun andke üle.
Juhataja
Me oleme arvamusel, et juhtivkomisjoniks peaks olema õiguskomisjon. Keegi ei vaidle vastu. Juhtivkomisjoniks jääb õiguskomisjon. Uno Ugandi.
U. Ugandi
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Ma annan saadikugrupi nimel üle Eesti Vabariigi presidendi ja Riigikogu liikme ametipalga, pensioni ja sotsiaalsete garantiide seaduseelnõu. See on läbi vaadatud õiguskomisjonis. Ühtlasi võtan tagasi eelmisel nädalal üle antud seaduseelnõu sotsiaalsete garantiide kohta.
Juhataja
Juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon, Lehte Hainsalu? Õiguskomisjon?
Õiguskomisjon, õige. Õiguskomisjon on juhtivkomisjon. Jüri Põld.
J. Põld
Austatud härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma annan teile üle Ülemnõukogu seaduseelnõu, mis käsitleb 1939. aastal nn. baaside lepinguga sundvõõrandatud omandi tagastamist endistele omanikele. Jutt on Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakti 2. lõike alusel sõlmitud baaside leppest, millega näiteks Saaremaal sundvõõrandati enam kui 400 talumajapidamist. Maad on söötis, sõjavägi on osaliselt need territooriumid juba vabastanud ja minu arvates tuleks maa peremeestele tagasi anda. Ma palun küsimust käsitleda kiireloomulisena. Aitäh!
Juhataja
Jüri Reinson, eelarve-majanduskomisjon on juhtivkomisjon. Enn Tupp.
E. Tupp
Härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Annan üle Ülemnõukogu otsuse projekti "Eesti Vabariigi kaitsepolitsei kontrollikomisjonile lisavolituste kinnitamise kohta". Palun arutada nimetatud projekti kiireloomulisena.
Juhataja
Me oleme arvamusel, et juhtivkomisjon peaks olema õiguskomisjon. Palun, Valeri Kois!
V. Kois
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Seoses sellega, et õiguskomisjon koostas seaduseelnõu ametipalkade, pensionide, sotsiaalsete tagatiste jne. kohta – selle esitas täna härra Ugandi –, võtan ma tagasi oma varem esitatud, umbes samasisulise seaduseelnõu. Minu arvates on täna esitatud seaduseelnõu täiesti arutamiskõlblik. Tänan!
Juhataja
Aitäh! Lugupeetud rahvasaadikud! Tuleme nüüd päevakorraprojekti juurde. Juhatuse istungil tegin juhatuse liikmetele ettepaneku teha projektis parandus, et tänaseks planeeritava teise päevakorrapunkti kaasettekandja oleks Liia Hänni asemel Ülle Aaskivi. See ettepanek ei leidnud toetust, nii et püsima jääb esialgne tekst. Menetluses muudatusi ei ole. Juhatuses vastu võetud aktid on täiskogu aktsepteerinud. Meil oleks vaja langetada otsus päevakorra kohta tervikuna. Ma panen selle hääletusele. Ükski päevakorrapunkt ei ole sattunud projekti juhuslikult, need on täiskogu aktsepteerinud.
Kas viime läbi uue kohaloleku kontrolli? Viime. Kohaloleku kontroll. Kohal on 65 rahvasaadikut, puudub 33.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et kinnitada 77. istungjärgu päevakord? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 53 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Päevakord on kinnitatud.
Kolleegid! Informeerin teid, et täiendavalt on päevakorda kinnitatud 30 kiireloomulist küsimust ja need ootavad oma järjekorda. Kõigi aegade rekord.


Arvo Niitenbergi nimetamine Eesti Vabariigi ministriks
Juhataja
Vastavalt reglemendile alustamegi kiireloomuliste küsimuste läbivaatamist. Võtame kõigepealt arutlusele valitsuse taotluse täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe eelnõu läbiarutamisega, kus kõne all oleks Arvo Niitenbergi nimetamine Eesti Vabariigi ministriks.
Juhtivkomisjoni kohustes oli juhatus ja juhatus toetab päevakorra täiendamist. Ma panen selle täiskogus hääletamisele.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et täiendada 77. istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega? Arutusele tuleb Arvo Niitenbergi nimetamine Eesti Vabariigi ministriks. Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 49 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 3 jäi erapooletuks. Päevakorda on täiendatud. Eelnõu on teile välja jagatud ja ettekande nimetatud päevakorrapunkti kohta teeb meile peaminister härra Vähi.
T. Vähi
Austatud spiiker, austatud Ülemnõukogu saadikud! Ma tahaksin kõigepealt teile öelda, et lähematel kuudel on tarvis Eesti Vabariigis majanduse valdkonnas vastu võtta väga palju otsuseid ning ellu viia väga palju kavandatud plaane. Ma nimetaksin kõigepealt siin rahareformi ja stabiliseerimisprogrammi.
Täna hommikul oli mul võimalus rääkida IMF-i missiooni liikmetega, kaasa arvatud Euroopa osakonna juhatajaga, nendest ettevalmistustöödest, mis Eesti Vabariigis on tehtud seoses üleminekuga oma rahale. Mul on hea meel teid informeerida, et IMF-i missiooni üldine seisukoht oli see, et otsused, mis on vastu võetud, on ka ellu viidud. Eriti hinnati seda, et Eesti Vabariigis on majanduse ja eelarve stabiliseerimiseks kaotatud dotatsioonid ja liberaliseeritud hinnad. Tõsiselt on tegeldud privatiseerimise ettevalmistusega. On peetud läbirääkimisi Venemaa ja SRÜ riikidega, et ka pärast rahareformi saaks normaalselt arendada suhteid, kaubavahetust nii riiklikul kui ka ettevõtjate tasandil. Seejuures oldi arvamusel, et rahareformi läbiviimise tähtaeg on täiesti reaalne. IMF-i missioon on siin kuni nädala lõpuni. Me kavatseme koos nende spetsialistide, valitsusasutuste töötajate, ekspertide ja majandusspetsialistidega läbi arutada stabiliseerimisprogrammi järgmised elemendid, mis peaksid stabiliseerima majanduse ja kindlustama eelarve tasakaalu. Praegu on otsustamisel maksusüsteem ja turupoliitika regulatsiooni mehhanismid.
Teine peatükk kogu meie majandusalases tegevuses on omandireform. Mul on hea meel, et Ülemnõukogu on viimastel kuudel vastu võtnud palju põhimõttelisi otsuseid. Nüüd tuleb hakata kiiresti tegelema omandireformi küsimustega maal, omandireformiga ettevõtluses ja korterite privatiseerimisega. Peale selle on veel üks küsimuste kompleks, mis on väga tähtis. Sellest sõltub, kuidas me elame üle järgmise talve, kas me elame külmas või soojas toas. Kõik sõltub sellest, kuidas me lähemate kuude jooksul suudame talveks ette valmistuda, käivitada energia kokkuhoiu programmi. Lähikuudel on tarvis vastu võtta mitukümmend majandust reguleerivat seadust, määrust ja otsust. Seda kõike saab teha sel juhul, kui meil on olemas vastavad inimesed, kes seda tööd tunnevad. Seoses sellega, lugupeetavad saadikud, pöördun teie poole. Valitsus tahaks lähikuudel, mis on jäänud Riigikogu valimiseni, kasutada aega maksimaalselt, et edasi töötada kõigi nende programmide kallal, mis me oleme kavandanud.
Ma tahan öelda, et kõike seda oleks võimalik teha siis, kui valitsus on komplekteeritud selliste inimestega, kes tahavad selle nimel töötada. Seoses sellega ongi mul täna kiireloomulise küsimusena kavas esitada teile kaadri paigutuse küsimused. Teen ettepaneku nimetada Arvo Niitenberg Eesti Vabariigi ministriks. Arvo Niitenberg on lõpetanud Toronto Ülikooli Kanadas, ta on tehnikamagister 1975. aastast ning tegelenud energeetika probleemidega. On tuttav ka energeetika probleemidega Nõukogude Liidus. Ta on töötanud väliseksperdina Sosnovõi Bori aatomielektrijaama juures. Mul on ettepanek nimetada Arvo Niitenberg Eesti Vabariigi ministriks. Ta jääks teiseks ministriks Tööstus- ja Energeetikaministeeriumis, kusjuures tema ülesanne oleks tegelda just energeetika küsimustega. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Tiit Made.
T. Made
Härra eesistuja, lugupeetud peaminister! Mul oli hea meel kuulda, et valitsus on tänaseks jõudnud veendumusele, et on vaja hakata tööd tegema. Aga ma tahtsin küsida, mida te selle sissejuhatava jutuga tahtsite saadikutele öelda. Aitäh!
T. Vähi
Ma tahtsin rõhutada probleemide tähtsust, keerukust ja vajadust lahendada kaadriküsimused.
S. Petinov
Lugupeetud spiiker, lugupeetud peaminister! Kasutades teie sissejuhatust ja käsitledes tähtsa asjaoluna nende programmide meenutamist, mida valitsuses palju välja töötatakse, luban endale spiikri loal esitada teile seoses sellega ühe küsimuse. Te mainisite kahte minu arvates väga tähtsat programmi –stabiliseerimise ja energia säästmise programmi. Kas võiks teada saada, kui kaugele on nende programmide ettevalmistamisega jõutud ja kui suuri investeeringuid on vaja teha nende elluviimiseks? Kas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on praegu valmis arutama selliste keeruliste riiklike programmide finantseerimist? Tänan!
T. Vähi
Ma nimetasin siin nelja prioriteetset valdkonda. Esimene oleks rahareform ja sellega kaasnev majanduse stabiliseerimise programm. Teisena nimetasin omandireformi, kolmandana energeetikaprogrammi ning neljandana majandusalase seadusandluse edasiarendamist.
Kui rääkida täpsemalt rahareformist ja stabiliseerimisprogrammist, siis tahan öelda, et see realiseerub mitmes etapis. Esimene etapp koosneb mitmest elemendist. Osa on juba ellu viidud, osa peame ellu viima rahareformi päevaks ning kolmandaks jäävad need elemendid, mille kallal jätkame tööd. Kõige olulisem seoses stabiliseerimisprogrammiga on see, et me oleme suutnud eelarve hoida tasakaalus. Teiseks oleme viinud ellu reformi, mille käigus subsiidiumid riigieelarvest on viidud kindlate rajajoonteni, mida on põhimõtteliselt aktsepteerinud ka IMF.
Me oleme järjekindlalt viinud ellu poliitikat, et rahareformi ja üldse majandusreformi käigus peab riigi juhtimine eraldatama ettevõtlusest. Vabariigi valitsus vastutab riiklike üldprogrammide eest, ta vastutab eelarve tasakaalu eest. Iga ettevõtte direktori ja ettevõtete juhatuste ülesanne on lahendada probleemid oma ettevõtte tasandil.
Me oleme tegelenud hindade liberaliseerimisega. Sisuliselt on kujunenud vabaturuhinnad kõikidele eraettevõtjatele ja ka nendele ettevõtjatele, kus riiklik ettevõtlus ei ole monopoolses seisundis. On peetud läbirääkimisi Venemaa ja teiste SRÜ riikidega. Mis puutub eelarve tasakaalustamisse, siis praegu rõhutan, et lähematel nädalatel on tarvis ellu viia kaks põhilist programmi, teha muudatusi maksu- ja turupoliitikas. Konkreetsed projektid on olemas, kuid need vajavad veel täiustamist. Kavatseme seda teha käesoleva nädala jooksul.
Ma rääkisin siin omandireformist. Arvan, et olete selle üldpõhimõtetega hästi kursis.
V. Lebedev
Lugupeetud härra spiiker, lugupeetud härra peaminister! Mul on üks palve. Te annate meile juba teist korda mõistatuse lahendada. Palun andke nüüd ka mõlema mõistatuse lahendus. Esimene mõistatus puudutab välisministrit, härra Manitskit ja teine nüüd esitatud härra Niitenbergi kandidatuuri. Mitme maa kodanikud on praegu teie soosikud, härrad Manitski ja Niitenberg? Milliste riikide kodanikud nad on? Tänan!
T. Vähi
Tegemist on kodakondsuse õigusliku küsimusega. Ma arvan, et härra Lebedev kui jurist ja Ülemnõukogu saadik teab täpselt ka vastust. Aga ta tahab kindlasti kuulda seda vastust minu käest ja ma olen nõus seda ka ütlema. Härra Niitenberg on – ma vaatan veel kord ankeedist järele – Kanada kodanik. Eesti seaduste järgi on ta Eesti Vabariigi kodanik, sest keegi ei ole seda temalt ära võtnud.
Juhataja
Suur tänu, härra peaminister! Tundub, et küsimusi on veel. Vello Pohla.
V. Pohla
Lugupeetud spiiker, väga austatud peaminister! Energiaprogrammide teostamine sõltub riigi rahanduslikust seisundist. Te olete korduvalt väitnud ajakirjanduses ja ka siin saalis, et Eesti Vabariigi eelarve on täiesti tasakaalus. Kuid ma ei ole saanud ühtegi arvu eelarve kohta. Me oleme andnud valitsusele täiesti vabad käed. Kas me peame uskuma teie sõnu heauskselt, et nii see on, või toote edaspidi ka mingeid arve eelarve kohta? Me teame ainult, et riiklikult merelaevanduselt on ära võetud 4 miljonit dollarit, mis on vahetatud rubladeks ja selle tõttu on eelarve tasakaalustatud. Kas te saate tuua need arvud?
T. Vähi
Kõigepealt ma tahan kasutada ...
Juhataja
Härra Vähi, lugu on praegu selles, et me kinnitame ametisse ministri. Võib-olla ainult paar lauset eelarve kohta. Vello Pohla, meil pole täna päevakorras eelarvet arutada.
T. Vähi
Ma tahan kõigepealt tänada Ülemnõukogu selle eest, et ta tõesti on andnud meile vabad käed ja me oleme seda usaldust püüdnud õigustada. Eelarve on tasakaalus sellepärast, et me ei ole võtnud kusagilt võlgu. Teiseks pean ma õigeks maksudest laekuva valuuta ümbervahetamist rubladeks. Eelarverahad peab panema ka protsente kandma. Riik peab oma eelarvega talitama täpselt nii nagu iga omanik.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, ma palun, esitage küsimusi ministrikandidaadi või tema tulevase võimaliku tegevusala kohta. Vladimir Lebedev, teine küsimus.
V. Lebedev
Lugupeetud härra spiiker! Palun vabandust! Minu küsimused ei väljenda ei negatiivset ega positiivset suhtumist teisse, härra Niitenberg. Lugupeetud härra Vähi, ma sain teie vastusest oma esimesele küsimusele nii aru, et valitsus on aktsepteerinud topeltkodakondsuse Eesti Vabariigis. Kas ma sain õigesti aru?
T. Vähi
Vabandust! Ma arvasin, et need otsused on teinud Ülemnõukogu.
I. Raig
Härra peaminister! Te vihjasite sellele, et peagi tulevad valimised. Seoses sellega tekib küsimus, miks nüüd, paar kuud enne valimisi, on vaja veel kolme ministrit tööle panna. Miks ei ole seda tehtud varem? Ma küsin seda nii majandusministri kui ka energeetikaministri kohta. Kas härra Vitsur oli vale kandidaat? Miks härra Niitenbergi kandidatuuri ei esitatud siis, kui valitsus moodustati? Tänan!
Juhatajа
Ivar Raig, praegu me ei aruta majandusministri kandidatuuri. Küsimusi esitame energeetikaministri kohta.
T. Vähi
Kõigepealt ma vastan nii. Ka kolm kuud on tarvis tööd teha. Sissejuhatavas sõnavõtus ma ütlesin, et me ei tohi mingil juhul kaotada kolme kuud. Pealegi võib kolm kuud venida pikemaks ja see tähendab tagasilööki kogu Eesti Vabariigi majandusele. Majandus on tihedalt seotud julgeoleku ja iseseisvuspoliitikaga, see võib meie poliitikat väga halvasti mõjutada.
Mis puutub härra Vitsurisse, siis ta oli väga õige kandidaat. Kui meid valitsusse nimetati, siis me ütlesime, et me ei hakka tegelema aktiivselt poliitilise võimuvõitlusega. Praegu on valimised ukse ees ja kuna härra Vitsur läks valimisliidu etteotsa, oli meil sellest väga kahju. Ta oli majandusprogrammide elluviimisel teinud palju tööd, aga ma arvan, et kahte kohta ei ole võimalik ühitada – mõlemad ametid on väga suure töömahuga.
Mis puutub härra Niitenbergi, siis teda pidasin ma silmas juba mitu kuud tagasi. Aga ükski inimene, kes oskab, kes on väärt, ei seisa kusagil laos varnas. Läbirääkimised on võtnud mul kolme-neli kuud aega ja nüüd on härra Niitenberg siin.
N. Zahharov
Lugupeetud härra spiiker, lugupeetud härra peaminister! Lebedevi küsimusele vastates te ütlesite, et Ülemnõukogu on aktsepteerinud topeltkodakondsusega isikute õiguse töötada riiklikel ametikohtadel. Mul on sellega seoses üks küsimus. Millise seadusandliku aktiga on vabariigis lubatud topeltkodakondsusega isikutel riiklikule ametikohale asuda? Milliste riikide kodanikele on see lubatud? Tänan!
Т. Vähi
Selle kohta ma vastan lühidalt. Ma ei tea ühtegi seadusandlikku akti, mis keelaks Eesti Vabariigi Valitsusse võtta teiste riikide kodakondsuse esindajaid.
S. Sovetnikov
Lugupeetud härra spiiker, lugupeetud härra peaminister! Kas pärast härra Niitenbergi ministriks määramist säilib energeetikaministeerium ja milliseks kujuneb edaspidi selle ministeeriumi struktuur? Tänan!
T. Vähi
Tähendab, ministeeriumis hakkab härra Niitenberg tegelema tööstusenergeetika koosseisus oleva üksusega, mis tegeleb energeetika probleemidega. Seda üksust juhtis varem härra Hamburg ministri asetäitjana. Me leiame, et tööstusenergeetika on selline valdkond, mida peaks juhtima minister. Ja kui üldse rääkida järgmistest kavatsustest, siis mina isiklikult arvan, et tulevikus tuleks tööstus- ja kaubandusministeerium ühendada ja jätta energeetikaministeerium eraldi ministeeriumiks. Ma arvan, et see oleks Eesti seisukohalt kasulik ja väga paljudes maades ongi just selline valitsusasutuste struktuur loodud.
Juhataja
Suur tänu, härra peaminister! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh!
T. Vähi
Aitäh!
Juhataja
Kolleegid, kas meil on soov ministrikandidaat kõnetooli paluda? Küsimusi me ei esita. Küsimused esitasime saadikurühmades, alalistes komisjonides. Ma palun kõnetooli härra Niitenbergi. Kui te soovite öelda Ülemnõukogule paar-kolm lauset, siis palun, kuid kohustuslik see ei ole.
A. Niitenberg
Lugupeetud härra spiiker, lugupeetud peaminister ja lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Mul oleks väga suur au töötada peaminister härra Vähi valitsuses energeetika alal. Ma olen sellel alal olnud tegev üle 33 aasta ja arvan, et minu kogemused võivad siin natukene abiks olla nendele energeetikutele, kes minu arvates on täiesti võimelised seda asja ajama. Aga praegu võivad olla kasulikud need kogemused, mida ma lääneriikides olen õppinud. Mul oleks väga suur au seda kohta vastu võtta ja Eestit teenida. Tänan!
Juhataja
Suur tänu, härra Niitenberg! Kolleegid, ma avan läbirääkimised. Kas on sõnasoovijaid, kõnepidajaid? Läbirääkimised on lõppenud. Ja nüüd kuulutan viieks minutiks välja vaheaja. Keskfraktsioon palub vaheaega.
V a h e a e g


Juhataja
Vaheaeg on lõppenud, asume töökohtadele. Kohaloleku kontroll. Kohal on 76 rahvasaadikut, puudub 22.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab Eesti Vabariigi Valitsuse liikme ametisse nimetamise salajasel hääletamisel lihthäälteenamusega, kusjuures otsuse poolt peab olema vähemalt 2/3 Ülemnõukogu liikmeist. Antud juhul peaks otsuse poolt olema vähemalt 40 rahvasaadikut. Niisugune on reglemendi säte. Kontrollige, kolleegid, kindluse mõttes üle, kas teie puldid töötavad. Panen otsuse projekti hääletusele. Hääletamine on salajane.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Arvo Niitenbergi nimetamise kohta Eesti Vabariigi ministriks? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 51 rahvasaadikut, vastu 7, erapooletuid 17. Arvo Niitenberg on Eesti Vabariigi minister. (Aplaus.)


Olari Taali nimetamine Eesti Vabariigi majandusministriks
Juhataja
Lugupeetud kolleegid! Vabariigi valitsus taotleb käesoleva istungjärgu päevakorra täiendamist veel ühe kiireloomulise küsimusega, kus kõne alla tuleks Olari Taali nimetamine Eesti Vabariigi majandusministriks. Otsuse projekt, mis teile välja jagatakse, sisaldab sätteid, kuid ei kommenteeri neid. Me arutame praegu valitsuse taotlust selle kohta, et nimetada ametisse majandusminister. Juhtivkomisjon arutas seda küsimust ja toetab valitsuse taotlust. Ma panen selle täiskogu ette otsustamisele.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, kus arutusele tuleks Olari Taali nimetamine Eesti Vabariigi majandusministriks? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 57 rahvasaadikut, vastu 1, erapooletuid 7. Päevakorda on täiendatud. Ettekande selle päevakorrapunkti kohta teeb meile jällegi peaminister härra Tiit Vähi.
T. Vähi
Austatud spiiker, lugupeetud saadikud! Kõigepealt lubage teid tänada väga meeldiva toetuse eest härra Niitenbergi ametisse nimetamise puhul. Oma sissejuhatavas sõnavõtus rääkisin majanduse üldprobleemidest sellise arvestusega, et need kehtivad nii energiaminister Niitenbergi kui ka majandusminister Olari Taali nimetamise puhul.
Ma tahan Olari Taali kohta öelda järgmist. Olari Taal on töötanud 1986. aastast Tartu Maja direktorina. Tema juhtimisel saavutas see ettevõte silmapaistvaid edusamme. Olari Taal ei ole ainult ehitusspetsialist, vaid ka majandusinimene. Ta oli valitud Tartu Kommertspanga juhatuse etteotsa, kus ta töötas kuni viimase ajani. Olari Taal on tegelenud mitte ainult ehitusprobleemidega, vaid ka majanduse üldprobleemidega, samuti paljude teiste valdkondade probleemidega. Ta oli otseselt tegev probleemide puhul, kuidas kindlustada ruumidega Eestis asuvad välissaatkonnad. Olari Taal on olnud kaastegev valitsuse majandusprogrammi üldosa väljatöötamisel. Mul on ettepanek vaadelda teile esitatud otsuse projekte kui ühte otsuse projekti. Siin on ilmselt tehnilised töötajad teinud väikese vea. Ma pakuksin teile võimalust käsitleda Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse projekti nimetada Olari Taal Eesti Vabariigi majandusministriks sellepärast, et tema vabastamine ehitusministri kohalt võiks jääda valitsuse pädevusse. Me teeksime seda kohe pärast Olari Taali nimetamist majandusministriks.
Juhatajа
Suur tänu! Ma oletan, et rahvasaadikutel peaministrile küsimusi ei ole.
Küsimusi ei ole. Kas rahvasaadikud sooviksid, et härra Olari Taal tuleks kõnetooli? Võib-olla ütleksite paar lauset, kui soovite.
O. Taal
Lugupeetud spiiker, lugupeetud rahvasaadikud! Mul mingit programmilist sõnavõttu ei ole. Ma pean jätkama tööd, mis praegu on pooleli. Ma isiklikult olen veendunud, et Eestimaal on sadu mehi ja naisi, kes teeksid majandusministri tööd minust paremini ja kindlasti on kümneid ka teie hulgas. Aga praegu on vist välja kujunenud selline olukord, et ma nõustun seda ametiposti täitma juhul, kui Ülemnõukogu seda aktsepteerib.
Juhatajа
Suur tänu, härra Taal! Kas on sõnasoovijaid, kõnepidajaid? Ei ole. Loeme sellega läbirääkimised lõppenuks. Kutsume rahvasaadikud saali. Kohaloleku kontroll. Kohal on 77 rahvasaadikut, puudub 21. Hääletamine on salajane. Ja jällegi on nõutav vähemalt 40 rahvasaadiku toetus.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Olari Taali nimetamise kohta Eesti Vabariigi majandusministriks? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 40 rahvasaadikut, vastu 18, erapooletuid 12. Otsus on vastu võetud. Olari Taal on majandusminister. (Aplaus.)


Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi 1992. aasta riigieelarve kohta II poolaastaks" eelnõu esimene lugemine
Juhatajа
Kolleegid! Nagu ma ütlesin, on kiireloomuliste küsimuste hulk väga suur ja valitsus taotleb järgmise kiireloomulise küsimuse lülitamist päevakorda. Valitsus taotleb käesoleva istungjärgu päevakorra täiendamist seaduseelnõuga, kus on kõne all vabariigi eelarve 1992. aasta teise poole plaan. Ette rutates informeerin teid, et eelarve võetakse vastu kolmandal lugemisel. Saadikud peavad ka seda teadma, kui nad langetavad otsuse päevakorra täiendamise kohta. Kas eelnõu on teil juba käes? Minul on küll. Käes? Panen siis ettepaneku hääletusele. Lisan juurde, et juhtivkomisjon – eelarve-majanduskomisjon – toetab eelnõu.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, mis käsitleb k.a. II poole riigieelarve plaani? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 58 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Päevakorda on täiendatud.
Kolleegid! Nii palju mälu värskendamiseks, et tegemist on kiireloomulise küsimusega. Vastavalt sellele on ka menetlus. Esimesel lugemisel toimub eelnõu põhjalik arutelu. Ma palun ettekandeks kõnetooli härra rahandusministri. Palun, härra Miller!
R. Miller
Austatud spiiker, lugupeetud Ülemnõukogu! Enne käesoleva aasta teise poole riigieelarve projekti analüüsimise juurde asumist lubage mul lühidalt peatuda riigieelarve täitmise senisel käigul.
Tahaksin märkida, et Rahandusministeerium esitas käesoleva aasta I kvartali riigieelarve täitmise kohta eelarve-majanduskomisjonile 29. mail õiendi, kus on toodud üksikasjalikud andmed riigieelarve raha kulutamise kohta üksikute ministeeriumide ja ametikohtade lõikes.
Ülemnõukogu on vastu võtnud hulga otsuseid, mis puudutasid riigieelarve täitmist käesoleva aasta I kvartalis. Ülemnõukogu otsusega möödunud aasta 18. detsembrist lubati vabariigi valitsusel finantseerida 1992. aasta jaanuaris riigieelarve kulutusi 366 miljoni rubla ulatuses. Analoogilise otsusega 1992. aasta 30. jaanuarist lubati vabariigi valitsusel finantseerida veebruaris riigieelarve kuludena 642 miljonit rubla. Lisaks sellele anti vabariigi valitsusele õigus kasutada 1992. aasta veebruaris asutuste ja ürituste täiendavaks finantseerimiseks käesoleva aasta jaanuaris riigieelarve arvestuslikest tuludest rohkem laekunud summasid.
Edasi tahan märkida, et Ülemnõukogu lubas oma otsusega 26. märtsist vabariigi valitsusel finantseerida kuni k.a. 1. juulini vabariigi eelarve kuludena asutusi ja üritusi vastavalt riigieelarve tulude tegelikule laekumisele k.a. 1. jaanuarist ning määrata kindlaks arvestuslikud suhted riigi ja kohalike eelarvete vahel. Lisaks sellele otsusele eraldas Ülemnõukogu oma otsusega 22. jaanuarist Tervishoiuministeeriumile 6 miljonit rubla arvutustehnika soetamiseks ning 5 miljonit rubla ravikindlustusseaduses ette nähtud haigekassade edasikindlustuse rakendamiseks.
Kokkuvõttes pean ütlema, et riigieelarvesse on viie kuuga laekunud 5,76 miljardit rubla (koos valuuta laekumistega), kulutusi on tehtud 5,71 miljardit rubla. Seega on suudetud hoida tulud ja kulud tasakaalus. Kuude lõikes iseloomustavad tulude ja kulude suurusi alljärgnevad näitajad:
-   jaanuaris moodustasid riigieelarve tulud 490 miljonit, kulutused 300 miljonit rubla;
-   veebruari tulud olid 956 miljonit, kulutused 690 miljonit rubla;
-   märtsis langesid riigieelarve tulud 500 miljonile rublale, kulutusi tehti 960 miljoni rubla eest;
-   aprilli tulud olid 2 miljardit 164 miljonit, kulud 1 miljard 851 miljonit rubla;
-   mai tulud olid 1,6 miljardit ning kulud 1,9 miljardit rubla.
Seega tahan veel kord rõhutada, et riigieelarve tulud ja kulud on hoitud tasakaalus.
Seoses rublavahendite vähesusega konverteeriti rubladesse 5,2 miljonit USA dollarit, mille eest saadi umbes 1,2 miljardit rubla. Kohalikele eelarvetele on 1. juuni seisuga riigieelarvest üle kantud 1,5 miljardit rubla toetusi, sotsiaalfondile antud rahalist toetust 510 miljonit rubla ning ravikindlustusele 150 miljonit rubla.
Kulutuste järsu kasvu tingis energiakandjate hinna tõus, samuti palkade, pensionide, toetuste ja abirahade suurenemine. Valitsus oli sunnitud rakendama abinõusid, et piirata riigieelarve kulutusi. Eelkõige läksime välja kapitaalmahutuste piiramisele. Vähendasime inventari soetamise ja kapitaalremondi kulutusi. See kõik ei jäta mõju avaldamata sotsiaalsfääri asutuste väljaehitamisele, nende materiaalsele korrashoiule. Kuid teist väljapääsu me antud olukorras ei näinud. Varasemate aastatega võrreldes ei ole rahasummad küll vähenenud, kuid nende kasv ei ole võrreldav hindade tõusu kasvuga. Seejuures tahaksin kapitaalmahutuste puhul märkida, et riigieelarvest finantseeritakse ainult pooleliolevaid objekte. Analoogilisi raskeid probleeme tuleb meil lahendada ka teisel poolaastal.
Käesoleval nädalal töötab vabariigis Rahvusvahelise Valuutafondi missioon, kes analüüsib ja kontrollib tingimusi üleminekuks Eesti oma rahale. Ühe olulise tingimusena näevad Rahvusvahelise Valuutafondi esindajad riigieelarve, kohalike eelarvete, eelarveväliste fondide tulude ja kulude tasakaalustamist. Me oleme mitme päeva jooksul teinud mitmesuguseid arvestusi koos Rahvusvahelise Valuutafondi esindajatega. Põhiliselt on nad aktsepteerinud neid näitajaid, mis on teile välja jagatud, kuid neil oli ka mõningaid märkusi, mida tahan teile tutvustada.
Tulude puhul nad märgivad, et valitsus ei ole täies ulatuses arvestanud üksikisiku tulumaksu kasvu võimalusi seoses keskmiste palkade kasvuga teisel poolaastal. See puudutab vahetult kohalikke eelarveid. Meie arvestustesse on lülitatud juuni keskmine palk 3500 rubla ning sellest tulenevalt ka tulumaks. Nende prognooside järgi võiks kujuneda teise poolaasta keskmiseks palgaks 4300 rubla.
Kulude osas nad märgivad, et vabariigi valitsus on tõepoolest rakendanud meetmeid, et kokku hoida. Kuid samal ajal nad märgivad, et need kulutused, mis on ette nähtud, ei rahulda täiel määral vajadusi. Nende poolt on tehtud ettepanek suurendada käibemaksu 5% võrra, mis peaks andma riigieelarvesse täiendavaid laekumisi 2,1 miljardit rubla. Nad soovitavad sisse viia täiendava skaala üksikisiku tulumaksu kohta, mis peaks andma täiendavaid laekumisi umbes 200 miljonit rubla. Samuti on nendel praegu läbitöötamisel ettepanek ettevõtte tulumaksumäärade suurendamiseks.
Lõplikku seisukohta on täna selles küsimuses raske öelda. Rahvusvahelise Valuutafondi missioon töötab selle nädala lõpuni. Tänahommikusel vestlusel Rahvusvahelise Valuutafondi Euroopa osakonna direktoriga märkis viimane, et need küsimused võib lahendada ka hiljem, valuutafondi järgmise missiooni ajal. Nii palju Rahvusvahelise Valuutafondi kohta, kuid tahaksin siia lisada. Tänahommikune vestlus valuutafondi Euroopa osakonna direktoriga veenis meid peaministriga selles, et Rahvusvaheline Valuutafond tahab toetada Eesti krooni sisseviimist. Selle eelduseks peaks olema, et me toetaksime põhiküsimustes Rahvusvahelise Valuutafondi poolt välja töötatud Eesti majanduse tasakaalustamise programmi.
Edasi lühidalt teise poolaasta tulude prognoosist. Teise poolaasta tulude ja kulude arvutamisel on lähtutud inflatsiooni pidurdumisest teisel poolaastal. Inflatsiooniks on sõltuvalt tululiigist või kululiigist arvestatud 0–5%. Osa tulude väljaviimisel on lähtutud otsearvestustest, nagu aktsiisimaks ja loodusvarade maks.
Võttes arvesse käesoleva aasta nelja kuu andmeid, on arvutatud käibemaks, ettevõtte tulumaks, tollitulud ja muud laekumised. Ma tahaksin märkida, et teise poolaasta riigieelarve tuludes on arvestatud muudatustega aktsiisimaksu seaduses, aktsiisimaksuga mootorikütusele, mis tooks riigikassasse 702 miljonit rubla. Me tegime mootorikütuse aktsiisimaksu määrade väljatöötamisel eelarve juurde arvutused, kui palju mootorikütuse aktsiis suurendab toodangu ja teenuste omahinda ühes või teises majandusharus. Näited oleksid sellised: tööstuses põhjustab mootorikütuse aktsiisi suurenemine omahinna kallinemist 0,4%, põllumajanduses 1%. Need ei ole eriti suured näitajad ja minu arvates võiks aktsepteerida nende kahe põhilise rahvamajandusharu seisukohalt mootorikütuse aktsiisi eelnõu. Eelarvelise süsteemi täiendavateks kuludeks läheb vaja 30 miljonit rubla. Käibemaksu osas on arvestatud inflatsiooniga keskmiselt kuni 5% kuus, mis teeb teisel poolaastal kokku 33%.
Kulude arvutamisel on lähtutud mai ja juuni kulutuste tasemest. Mõne kuluartikli puhul on kasutatud otsearvestust. Kulud töötasudeks moodustavad riigieelarve kuludest (välja arvatud toetused kohalikele eelarvetele ja sotsiaalfondile) ligikaudu 26%. Arvestuse aluseks on võetud juuni palgatase. Samuti pean märkima, et ei ole arvestatud mai ja juuni inventari soetamise ja kapitaalremondi kulutuste juurdekasvu. Hulk kulutusi (toiduainete kulud, stipendiumid, eririietus, ravimid, küttekulutused) on välja toodud otsearvestuse teel. Kapitaalmahutuste finantseerimise puhul vaatasime läbi kõik üksikud objektid ja nende kohta on spetsiaalne nimekiri. Need on lülitatud kapitaalmahutuste finantseerimise nimekirja.
Lähiajal võib tekkida üllatusi seoses krooni käibeletulekuga. Valitsuse reservfondi on kavandatud 200 miljonit rubla. Seoses inflatsiooni ja kulutuste kasvuga nähakse ette rahalised toetused kõigile vabariikliku alluvusega linnadele, samuti maakondadele, välja arvatud Tallinn. Tänan tähelepanu eest!
Juhatajа
Härra Miller! Ma vabandan! Mul on vaja üks protseduuriline asi ära õiendada ja siis jätkame.
Kolleegid! Tiit Made saatis mulle kirja ja palub selle ette lugeda. Ma teen seda. Ma kõiki kirju teile tavaliselt ette ei loe. "Avaldan protesti, et riigieelarve põhjalik arutamine on esimesel lugemisel, sest alles täna saime dokumendid. Võimatu on seda põhjalikult täna arutada. Palun see protest ette lugeda!" Mina ei oska selle protestiga midagi peale hakata, sest kõik toimub reglemendipäraselt. Mina ei leia juhtivkomisjoni töös ühtegi reglemendirikkumist. Temal on õigus taotleda, valitsusel on õigus taotleda. Ma pean ütlema, et ka selle istungi organiseerijad on kõik küsimused läbi mõelnud.
Asi on nimelt selles, et tegemist on kiireloomulise protseduuriga ja eelnõu põhjalik arutamine toimub esimesel lugemisel. Kuid seda on võimalik katkestada rohkem kui üks kord. Esimesel lugemisel võib lõpetada, võib ka mitte lõpetada. Teist lugemist võib mitte lõpetada, kolmandale lugemisele võib eelnõu mitte anda. Ma olen eelnevalt informeeritud sellest, et juhtivkomisjon teeb ettepaneku katkestada esimene lugemine. Rahvasaadik Jaak Allik on samuti teinud ettepaneku arutelu katkestada. Tema teeb ettepaneku katkestada arutelu enne küsimuste esitamist. Üldiselt see ei ole päris reglemendikohane, küsimused tuleb ikkagi esitada, alles siis võime katkestada. Nii et Tiit Made protest on mõeldud täiskogule. Mulle? Tiit Made.
T. Made
Austatud spiiker! Nüüd on küsimuste esitamisega nii, et isegi küsimusi on võimatu esitada, sest keegi ei ole asjasse süvenenud. Kas on siis võimalik tulla tagasi küsimuste esitamise juurde, kui me katkestame? Tänan!
Juhataja
Muidugi on võimalik tulla. Mis me teeme, Tiit Made? Kas sa võtad protesti tagasi või ootad täiskogu lahendust?
T. Made
Mis ma siin ikka tagasi võtan. See oli arvamusavaldus ja ma vormistan vastavalt härra spiikeri tarkadele nõuannetele ka katkestamise ettepaneku.
Juhatajа
Ei ole enam tarvidust, katkestamise ettepanek meil juba on.
T. Made
Tänan!
J. Allik
Härra spiiker! Mulle jääb arusaamatuks, kuidas me võiksime tulla küsimuste juurde tagasi, kui me ei katkesta enne küsimuste esitamist. Siis peaks härra Miller tegema uuesti ettekande ... Sellepärast ma tegingi ettepaneku kohe katkestada.
Juhatajа
Põhimõtteliselt on siin tegemist tõlgendamise nüansiga, mida ma ei vaidlusta. Kui ettepaneku oleks teinud juhtivkomisjon, siis ei lähe see ettepanek täiskogus hääletamisele. Arutelu katkestatakse pärast küsimuste esitamist arvestusega, et küsimusi võib veel esitada. Seda pole keegi keelanud. Kui ilmtingimata nõutakse, et rahvasaadikud ei soovi kuulata kolleegide Zõbini, Jõerüüdi ja Veidemanni küsimusi, siis ma panen selle ettepaneku hääletamisele. Ma kuulan esialgu ainult juhtivkomisjoni nõu. Jüri Reinson.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja! Ma arvan, et võiksime tõepoolest küsimusele läheneda selliselt, et esitame küsimused pärast põhjalikku tutvumist eelnõuga.
Juhataja
Ei vaidle vastu. Kas see on juhtivkomisjoni ametlik ettepanek? Sellisel juhul ei pane ma seda üldse hääletusele. Ma palun oma abimehi, kirjutame küsimuste esitajad üles, austame nende järjekorda. Võib-olla tahab härra Miller kommenteerida? Palun, härra Miller!
R. Miller
Kommentaariks võin ma öelda nii palju, et see on tõepoolest õiglane ja mõistlik otsus.
Juhataja
Me jätkame arutelu sellel istungjärgul. Tänan! Me ei pane seda ettepanekut hääletamisele, sest selle on teinud juhtivkomisjon ja rahvasaadikud, härrased Made ja Allik ei vaidlusta seda. Nii kaua, kuni kirjutatakse üles küsimuste esitajad, kasutan ma aega ja teen ettepaneku kutsuda täna pärast istungit kokku vanematekogu. Probleem on selles, et meil tuleks läbi arutada õigusvastaselt võõrandatud varade maksumuse ja kompenseerimisega seotud eelnõu, sest selles on ilmnenud vastuolud varem vastuvõetud seadustega. Kas olete nõus?
Lugupeetud kolleegid! Olge head, võtke praegu oma tellimused maha, need on kõik kirja pandud. Ma palun kompuutrimehi, tehke kuvar puhtaks.


Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi presidendi ning Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta" eelnõu esimene lugemine
Juhataja
Lugupeetud kolleegid! Rahvasaadikud Ugandi, Rätsep, Kostabi, Hainsalu, Viirelaid, Priks, Prii ja Hallaste taotlevad käesoleva istungjärgu päevakorra täiendamist ühe kiireloomulise küsimusega, kus arutusele tuleks seaduseelnõu Eesti Vabariigi presidendi ja Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja sotsiaalsete garantiide kohta. Juhtivkomisjon – õiguskomisjon – arutas seda küsimust ja toetab selle arutamist kiireloomulisena käesoleval istungjärgul. Otsuse langetab täiskogu.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, kus arutusele tuleks seaduseelnõu Eesti Vabariigi presidendi ning Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja sotsiaalsete garantiide kohta? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 46 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 2 jäi erapooletuks. Päevakorda on täiendatud. Kui mu mälu ei peta, siis teeb ettekande härra Ugandi. Kas on nii? Lehte Hainsalu, palun!
L. Sööt (Hainsalu)
Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mul on rõõm, et esimesele lugemisele jõuab seaduseelnõu Eesti Vabariigi presidendi ning Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja sotsiaalsete garantiide kohta. See on üks neid seadusi, mille me tingimata peame vastu võtma enne valimisi, et Riigikogusse kandideerijad teaksid, missugune palk, pension ja sotsiaalsed garantiid neid ees ootavad ja Riigikogu koosseis tuleks võimalikult võimekatest inimestest. See seaduseelnõu on saadud mitme teksti liitmisel. See tekst, mis on teie ees laual, on juba õiguskomisjoni läbinud. Täiskogus on paljude inimestega nõu peetud ja tegelikult on autorite hulgas tunduvalt rohkem inimesi, kui siin järelsõnas või joone all on nimetatud.
Esimese peatüki ("Ametipalgad ja kompensatsioonid") autor on Illar Hallaste, ülejäänud Ülemnõukogu liikmed on töötanud järgmiste peatükkide kallal. Peatüki kallal, mis puudutab pensione ja sotsiaalseid garantiisid, oleme töötanud kolm-neli kuud. Meie vastutus on suur, sest põhiseaduse projekti § 75 ütleb: "Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmine koosseis." Nõnda peame siis ette nägema neid protsesse, mis ühiskonnas lähemate aastate jooksul toimivad.
Võtame lähema vaatluse alla esimese peatüki. Siin ei ole õieti mingit kommentaari tarvis, sest me oleme kogu selle elu omal nahal läbi kannatanud. § 1 seob presidendi ja Riigikogu liikme palga Eesti keskmise palgaga. Võib oletada, et Eesti ühiskonna miinimumpalk kui niisugune kaob. Ilmselt ei ole sellist mõistet edaspidi enam kasutusel, sest kõik hakkab olenema kokkuleppest, mille tööandja ja töövõtja omavahel sõlmivad. Keskmine palk on igal juhul olemas ja arvutatav.
Ma pooldaksin seda süsteemi, et Riigikogu liikme ametipalga koefitsient oleks neli, s.t. et Eesti keskmine palk tuleks korrutada neljaga, et saada Riigikogu liikme ametipalk. Arvatavasti ei saa me loota, et palgad aina tõusevad. Nähtavasti võib üsna kergesti juhtuda, et palgad langevad. Juhul, kui keskmine palk langeb n krooni, siis Riigikogu liikme palk langeb 4n ja see paneb teda tõsiselt mõtlema.
Ma teen sellesse teksti mõned parandusettepanekud, mida ma täna ka kirjalikult esitan. Kui jääme selle juurde, et Riigikogu liikme ametipalga koefitsient on neli, siis ilmselt presidendi koefitsient on pisut madal. Tegemist on üheainsa persooniga ja ma tõstaksin (siin on isegi trükkimata jäänud, et Eesti Vabariigi presidendi ametipalga koefitsient on seitse) selle kaheksale. Riigikogu esimehe ametipalga koefitsiendiks soovitan sätestada 7,5, sest ilmselt peaks Riigikogu komisjoni esimehe ja Riigikogu esimehe ametipalga vahel tükk tühja maad olema.
Nüüd ma palun tähelepanu §-le 4 ja 6. Siin on tegu aseesimeestega – Riigikogu alalise komisjoni aseesimehe ja fraktsiooni aseesimehega. Võib-olla oleks õige mitte nii jäigalt koefitsienti paika panna, vaid sätestada nõnda, et Riigikogu aseesimehe ametipalk on 10–20% madalam esimehe ametipalgast. § 6 järgi võiks komisjoni ja fraktsiooni aseesimehe ametipalk olla 10% võrra madalam esimehe ametipalgast. Ma arvan, et § 4 põhjal annaks see Riigikogule suurema võimaluse oma asju otsustada, sest mõlemad esimehe asetäitjad ei pruugi olla ju ühesuguse töökoormusega.
Edasi võtame vaatluse alla § 8 "Esinduskulud". Siin ma palun küll Ülemnõukogul järele mõelda, mida esinduskulude all mõista ja kuidas seda sätestada. Üks on kindlasti selge – esinduskulud ei ole palgalisa. Sellisel juhul peaksime mõtlema, milliseid kulutusi saadik, komisjoni esimees, Riigikogu esimees ja president katma peab. Ja millal on tal võimalik riigieelarvest või mõnest teisest allikast raha juurde saada. Sellisel juhul võib juhtuda, et 20% on liiga madal või liige kõrge. Igal juhul peaks presidendi ja Riigikogu esimehe esinduskuludeks olema siiski rohkem ette nähtud kui parlamendi lihtliikme esinduskuludeks.
Probleeme võib tekkida § 9 puhul. Kas Eesti Vabariigi Statistikaamet on võimeline Riigikogule esitama iga kuu 10. kuupäevaks keskmise palga? Seda peab üle kontrollima, et me ei võtaks vastu seadust, mida ei ole võimalik täita ega juhtuks nii nagu meie Ülemnõukogu koosseisuga, et palgad jäävad pidevalt saamata, sest ei ole selgunud keskmist palka. See on palkade kohta kõik.
§ 10 sätestab Riigikogu liikme sõidukulud. Väljaspool Tallinna elavatele Riigikogu liikmetele kompenseeritakse eluaseme kulud ja makstakse päevaraha.
Nähtavasti oleks õige jätta täpsema korra kehtestamine Eesti Vabariigi Valitsuse hooleks, sest raske on ette näha, kui suured võiksid need kulud olla aasta, kahe või kolme pärast. On vaieldud selle üle, kas Riigikogu liikmetele on vaja päevaraha. Öeldakse, et see kahjustab tallinlaste huve, sest ka nemad peavad sööma. Kuid päevaraha ei kata mõistagi kõiki Tallinnas elamise kulusid. Kindlasti on hotellis elamis- ja toidukulud suuremad kui kodus, rääkimata sellest, et isad ja emad ei suuda täita neid kohustusi, mis neil on perekonna ees. Nii et igal juhul tuleks toetada päevarahade maksmist. Siin lõpeb härra Hallaste projektile toetuv eelnõu ja algab teine peatükk, mis käsitleb parlamendipensione.
§ 13 käsitleb vanaduspensioni. Praegune tekst ütleb: "Õigus saada parlamendiliikme vanaduspensioni on pensioniõiguslikul isikul, kes on töötanud Riigikogu liikmena vähemalt ühes koosseisus ning kelle volitused on lõppenud." Võib-olla ei ole sisuliselt päris selge pensioniõiguslik isik. Kui toetume Eesti Vabariigi pensioniseaduse §-le 8, siis on asi selge. § 8 ütleb: "Õigus saada vanaduspensioni on 60-aastaseks saanud mehel, kellel on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik staaž, ja 55-aastaseks saanud naisel, kellel on vähemalt 20-aastane pensioniõiguslik staaž."
Aga kui me läheme pensioniseaduses edasi § 9 juurde, mis räägib soodustingimustel vanaduspensioni saamisest, siis saame viis alalõiku. Ülemnõukogu peaks tegema sisulise otsuse, kas parlamendipensioni all näeme seda varianti, et inimesel on nii pensioniiga kui ka staaž, või ka seda varianti, et ta võib varem pensionile minna. See on sisuliselt väga oluline otsus. Mina isiklikult pooldaksin küll seda varianti, et piirduda ainult §-ga 8. Tähendab, siis oleks neli tingimust: pensioniõiguslik vanus ja staaž, seejärel säte, et ta on töötanud Riigikogu liikmena vähemalt ühes koosseisus ja see, et see koosseis on oma volitused lõpetanud.
§ 14 ütleb: "Töötamise ajal Riigikogus parlamendi liikmele vanaduspensioni ei maksta." Ma toetan seda mõtet, sest kui inimene tuleb parlamenti ja saab parlamendi palka, siis on ta järelikult täies tööjõus. See ei tähenda, et ta kaotaks Eesti Vabariigi pensioniseaduse järgi väljaarvutatud vanaduspensioni. See oleks parlamendi liikme õiguste kitsendamine.
Mitu paragrahvi käsitlevad parlamendiliikme invaliidsuspensioni. Kui te eelnõu tähelepanelikult loete, siis ei jää märkamata, et parlamendiliikme invaliidsuspension määratakse töövõime täieliku või osalise kaotuse korral, mis on tekkinud Riigikogus töötamise ajal. Kui inimene kahe Riigikogu vahel invaliidistus, siis saab ta Eesti Vabariigi pensioniseaduse järgi määratud parlamendipensioni ja see säilib tal ka parlamendis töötamise ajal. Kuid parlamendiliikme invaliidsuspensioni makstakse parlamendis töötamise ajal ainult osaliselt. Ma kujutan ette, et see puudutab väga väikest osa parlamendiliikmetest. Kui piketeerijad hakkavad oma ähvardusi täide viima või juhtub tööõnnetus või mingi muu hirmus asi, siis võib seda küll ette tulla, kuid tavaline nähtus see ei ole.
Kui te küsite, kuidas on vanadusega, s.t. kui palju võiks meie koosseisust inimesi vanaduspensionile minna, siis ma ütlen, et üllatavalt vähe. Pensionieas on meil 11 Ülemnõukogu liiget ja lähema kolme aasta jooksul jõuab sellesse ikka veel 7 inimest. Nii et suur osa nendest kandideerib tõenäoliselt Riigikogusse ja jääb edasi poliitikasse. Ma kujutan ette, et pensionile võiks minna ainult 5-6 inimest.
Nüüd jõuame toitjakaotuspensionideni. §-s 18 teeksin parandusettepaneku. Toitjakaotuspensioni suurus on 30% Riigikogu liikme ametipalgast iga töövõimetu perekonnaliikme kohta. Ja nüüd tuleks parandus: "kuid kogusummas mitte rohkem kui parlamendiliikme kuutöötasu". Siis oleks see paremini seotud Eesti Vabariigi pensioniseadusega.
Edasi vaatleme sotsiaalsete garantiide peatükki. Selle kohta mul erilisi märkusi ei ole. Neljandas peatükis on lõppsätted. Ma arvan, et § 26 tekst tuleks ümber sõnastada, et see oleks paremini seotud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 64. Praegu on eelnõus sõnad: "kelle volitused lõpetatakse ennetähtaegselt", kuid ilmselt on õige tarvitada verbi "lõpevad". Siis peaks volituste lõppemise loetelu olema ammendav ja kõige ammendavam on see arvatavasti põhiseadusele toetudes.
Lahendada tuleb asendusliikme õiguste, sealhulgas pensioniõiguse ja sotsiaalsete garantiide küsimus. §-s 27 sätestatakse, et käesolev seadus laieneb Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehele ja neile Ülemnõukogu 12. koosseisu liikmetele, kelle volitused kestavad kuni presidendi ja Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamiseni, ja kes on osa võtnud vähemalt pooltest nimetatud koosseisu täiskogu istungitest. Istungitest osavõtu nõuet ei kohaldata Ülemnõukogu esimehe, peaministri ega ministri suhtes nende volituste ajal. Selle paragrahvi tagas vajadus, et üleminek ühelt seadusandlikult kogult teisele oleks järjepidev. Ülemnõukogu 12. koosseis on esimene elukutseline parlament, esimene Ülemnõukogu, kes saab palka parlamendis töötamise eest. Me kõik oleme arvamusel, et oleme teinud väärikat tööd, palju tööd ja ei ole mingit alust arvata, et meie töö on vähem väärtuslik kui tulevase Riigikogu liikme töö. On avaldatud arvamust, et need inimesed, kes siin praegu töötavad, ei olnud eesti rahva esindajad, ja nüüd Riigikogusse tagasivalituna on nad eesti rahva esindajad. Siin puudub loogika. Ma toetan täielikult seda paragrahvi, et need õigused laienevad ka Ülemnõukogu 12. koosseisu liikmetele.
Tulles põhiseaduse paragrahvi juurde, mis justkui vihjab, et iga koosseis peab eest leidma seaduse, mis reguleerib tema palgad ja sotsiaalsed garantiid, ja ei ole eetiline endale seadusi teha, siis ma tuletan meelde, et me peaksime pensionile minema Nõukogude Liidu pensioniseaduse järgi, sest Eesti Vabariigi pensioniseadust enne seda ei olnud. Nii või teisiti peame lähtuma oma tehtud seadustest. Kui me siia tulime, siis oli meie palk 500 rubla. Oli selge, et selle palga juurde me jääda ei saanud ja me olime sunnitud seda muutma.
Nüüd peaksime käsitlema § 29. Käesolev seadus jõustub 1992. aasta 1. juulist. Arvatavasti tekib küsimus, miks mitte Riigikogu kokkutuleku esimesest päevast. Ma arvan, et 1. juuli oleks õigem tähtaeg, sest selle seaduse jõustamiseks on vaja väga palju tööd teha nii Ülemnõukogu kantseleil kui ka Eesti Vabariigi Valitsusel. Ma kujutan ette, et Ülemnõukogu kantselei ei tunne ennast pädevana otsustama mitmeid asju. Võtame näiteks § 10. Kui seadus jõustub alles Riigikogu kokkutuleku päeval, siis ei ole meil volitusi ja pädevust neid asju otsustada, sest me ei tea, mida Riigikogu tahab ja vajab. Ja siis võib kergesti juhtuda, et Riigikogu tuleb küll kokku nii nagu meiegi omal ajal, aga tal ei ole õigeid tööruume ega -tingimusi.
Väide, et me teeme 1. juulist endale kõrged palgad, ei pea paika, sest 1. juulil läheme puhkusele ja puhkusrahad makstakse ju vana palga järgi. Minu tõsine soov on toetada seda eelnõu ja lõpetada täna selle esimene lugemine. Juriidilisest aspektist annab eelnõu kohta ülevaate õiguskomisjoni esindaja ja ma arvan, et juriidilised küsimused võiks temale adresseerida, teised minule. Püüan jõudumööda nendele vastata.
Juhataja
Suur tänu, proua Hainsalu! Küsimused rahvasaadikutelt. Jaak Allik.
J. Allik
Lugupeetud proua Hainsalu! Mul on neli küsimust.
Esiteks keskmisest palgast. Kas siin on mõeldud ka erasektoris töötavate inimeste keskmisi palku või on mõeldud riigiteenistujate keskmisi palku? Mida siin on mõeldud ja kuidas sel juhul üldse riigi keskmist palka arvestada?
Teiseks. § 10 räägib sellest, et väljaspool Tallinna elavatele Ülemnõukogu liikmetele kompenseeritakse eluaseme kulud. Mida see tähendab? Inimene võib ju mitmeti elada, mõni võib endale ka maja üürida, kui ta soovib.
Kolmandaks. Kas eelnõu ettevalmistamisel oli arutluse all ka selline võimalus, et Riigikogu liikmed võiksid ja peaksid endale palkama abid või avama koguni büroo Tallinnas või valimisringkonnas? Kas see asi oli üldse kaalumisel? Või te arvate, et see peaks olema eelarve küsimus ja mitte selles seaduses sätestatud? Minu arvates on see Riigikogu probleem.
Ja viimane küsimus. Oma ettekandes eelnõu kohta te muutsite koefitsiente. Kumba eelistada? Kas teie ettepanekut või eelnõus sätestatud koefitsienti?
L. Sööt (Hainsalu)
Tavaliselt alustatakse ikka viimasest küsimusest. Arutluse aluseks on eelnõu. Kuid ma esitasin ka oma variandi, et ärgitada teid mõtlema selle küsimuse ümber. Muidugi me lähtume eelnõu tekstist.
Edasi Riigikogu liikmetest. Me oleme seda eelnõu paljude inimestega arutanud. Ma ei ole kahjuks olnud kõigil õiguskomisjoni istungitel, kuid minu teada ei ole seda teemat puudutatud. Üldiselt pooldan ma seisukohta, et me liigselt ei reglementeeriks ega seoks Riigikogu võimalusi, sest me ei oska ette näha, kui suur peaks olema iga Riigikogu liikme büroo ja kas seda on kõigile tarvis. Kuidas seda kõike korraldada? Kui me oleme võimelised midagi täpsemalt sätestama, siis me võime ju seda üritada. Kuid midagi hullu ei juhtu, kui mõni asi jääb reglementeerimata. Ma ütlesin, et see seaduseelnõu on üks väike seeme, mis peab hakkama aegapidi kasvama. Paljudes riikides on selline seadus väga mahukas, seal on sadu lehekülgi. Kõiki juhte ei oska me ette näha.
Nüüd §-st 10 ehk eluasemest. Selle paragrahvi lõpp kõlab nii: "Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras". See tähendab, et väljaspool Tallinna elavatele Riigikogu liikmetele kompenseeritakse eluaseme kulud, mitte hotellikulud. Nii sundis meid kirjutama kurb kogemus, mis meil on tekkinud hotellides elades. On ka muid võimalusi. Mida siin välja mõeldakse, mida suudetakse pakkuda, seda ei oska ma täpselt öelda. Kuid selge on see, et need kulud ei tohi väga suureks minna.
Keskmisest palgast. See on olnud meil tüliküsimuseks kogu aeg, kuid väljamakstud palkade järgi peaks statistikaamet ometi olema võimeline meile esitama keskmise palga kogu riigi kohta. Aga me võime küsida täpsemat teavet statistikaametilt, võib-olla on seda õiguskomisjon teinudki.
T. Kork
Ma ei oleks võib-olla küsinud, aga ma ei saanud proua Hainsalult küllalt selget vastust Jaak Alliku küsimusele selle kohta, kuidas on võimalik kindlaks teha keskmist palka, millest räägitakse §-s 9 üksikisiku tuludeklaratsiooni täitmise kohta. Tuludeklaratsiooni täidame käesoleva aasta kohta alles järgmisel aastal. Aitäh!
L. Sööt (Hainsalu)
Siin jään ma vastuse võlgu, sest seda ei ole me selle töögrupiga arutanud, kuhu mina kuulusin. Ma arvan, et härra Hallaste vastab sellele küsimusele, sest tegemist on tema tekstiga. Härra Hallaste on seda küsimust lähemalt uurinud.
I. Hallaste
Lugupeetud ettekandja! Mul on kolm küsimust.
Kõigepealt normitehniline küsimus §-s 27. Seadus laieneb Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehele ja Ülemnõukogu 12. koosseisu liikmetele. Teatavasti on meie Ülemnõukogu esimees ka Ülemnõukogu 12. koosseisu liige. Kas tema eraldi nimetamine selles paragrahvis ei ole mitte ülearune?
Teine küsimus § 29 kohta, mis räägib käesoleva seaduse jõustumisest. Me puhkame juulis ja augustis. Teie väite kohaselt neljakordne keskmine kuutöötasu Ülemnõukogu liikmete kohta ei kehti. Kui me tuleme kokku kas või ühele erakorralisele istungjärgule, siis järelikult mingit puhkust ei ole. Kuni Riigikogu ei ole valitud, saavad Ülemnõukogu liikmed neljakordset keskmist kuutöötasu. Kas see on niimoodi? Või tuleks sinna kirjutada, et seadus jõustub Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast?
Ja kolmas küsimus puudutab § 23. See räägib sellest, et inimene peab olema Riigikogu liige vähemalt ühes koosseisus, et saada parlamendiliikme vanaduspensioni. See tähendab, et kui inimene tuleb Riigikogusse kaheks kuuks tööle (näiteks pärast valitsuskriisi), siis on temal õigus saada parlamendiliikme pensioni. Kas see ei tekita olukorda, kus inimene on parlamendis töötanud ainult kaks kuud, aga saab parlamendiliikme pensioni? Kas ei oleks õigem sätestada kümme aastat, nagu näiteks on Hollandi vastavas seaduses? See läheks kokku ka meie pensioniseadusega, kus on öeldud, et kaevurina töötamise soodustus kehtib ainult nendele, kes on kümme aastat kaevurina töötanud, mitte kaks kuud. Aitäh!
L. Sööt (Hainsalu)
Asendusliikmetest ma juba natukene rääkisin. Tõepoolest kerkib see küsimus üles ja me peame selle põhimõtteliselt lahendama. Kuid kõik need küsimused ma suunaksin õiguskomisjonile, kui toimub eelnõu teine lugemine.
V. Kois
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Esiteks mõni sõna keskmisest töötasust. Teatavasti maksavad kõik ettevõtjad ja ettevõtted sotsiaalmaksu nende töötajatele makstava töötasu pealt. Töötasu summa on täpselt teada. Kui mitte võtta ametliku statistika, vaid just sotsiaalmaksu järgi, siis on kõigi töötajate keskmine kuupalk selge. §-s 25 on öeldud, et säilib Riigikogu liikmete ametipalk, aga pole üldse juttu sellest, kas säilib ka tööstaaž selle kuue kuu jooksul. Minu arvates tuleb seda arvestada.
Teiseks. Kas teie arvates on õige kehtestada ühesugused sotsiaalsed tagatised erinevate juhtude puhul? Näiteks, kui on tegemist parlamendi volituste lõppemisega, siis inimesed teavad seda kuupäeva juba ette ja on selleks valmis. Kui aga parlament võtab parlamendikriisi tagajärjel ise näiteks poliitilise olukorra stabiliseerimiseks vastu otsuse laiali minna ja enne tähtaega uued parlamendivalimised korraldada, siis on lugu hoopis teine. Kas teile ei näi, et kui parlament end ise laiali saadab, siis peaksid need sotsiaalsed tagatised parlamendiliikmetele kehtima 12, mitte 6 kuud? Tänan!
L. Sööt (Hainsalu)
Me ei pidanud seda õigeks. Kas staaži hulka läheb ka ümberõpe? Peaks minema küll. Kuid võib-olla peab seda sätet selgemalt sätestama.
T. Mets
Lugupeetud ettekandja! Ma peatuksin §-l 9. Selles on öeldud, et vabariigi statistikaamet esitab Riigikogu raamatupidamisele iga kuu 10. kuupäevaks Eesti keskmise palga suuruse. Mul on ettepanek siduda meie keskmise palga arvestus statistikaameti keskmise palga arvestusega. Seda võiks teha kord kvartalis või vastavalt inflatsiooni kulgemisele. Nii ei teki ühiskonnas võõriti arusaamisi.
L. Sööt (Hainsalu)
Härra Mets! Ka see on ettepanek.
Juhataja
Kolleegid! Me unustame ikka ära, et praegu esitame küsimusi. Sergei Sovetnikov.
S. Sovetnikov
Lugupeetud proua Hainsalu! Kas teil ei tekkinud esimese osa koostamisel mõtet lähtuda töötasu arvestamisel minimaalpalgast, mitte keskmisest palgast? Mulle näib, et minimaalpalk fikseeritakse riigis alati täpsemalt. Võiks lähtuda näiteks 8, 10 või 12 minimaalpalgast. Tänan!
L. Sööt (Hainsalu)
Ma ei poolda palga sidumist minimaalpalgaga sellepärast, et minimaalpalk on kokkuleppeline asi, kuid keskmine palk on arvutatav.
Juhatajа
Suur tänu, proua Hainsalu! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekande teeb meile juhtivkomisjoni nimel härra Eller.
H. Eller
Lugupeetud kolleegid! Nagu Lehte Hainsalu ettekandest selgus, on Ülemnõukogu sotsiaalkomisjon tegelnud nende probleemidega, mis on seotud Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete pensioni ja sotsiaalsete garantiidega, juba üle kolme kuu.
Kuna põhiseaduse rakendusseaduses on fikseeritud, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogul on kohustus töötada välja Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete töö tasustamise, pensioni ja sotsiaalsete garantiide seadus, siis esitati meile möödunud nädalal kaks eelnõu. Üks oli Valeri Koisi välja töötatud eelnõu ja teine Ülemnõukogu liikmete Ugandi, Rätsepa, Kostabi, Hainsalu, Viirelaiu, Priksi ja Prii eelnõu. Õiguskomisjon võttis need eelnõud menetlusse. Seejärel esitas õiguskomisjoni liige Illar Hallaste ka oma eelnõu, mis puudutas Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete ametipalka. Õiguskomisjon moodustas töögrupi koosseisus Ugandi, Viirelaid, Hallaste ja Eller, kes sünteesisid kolmest seaduseelnõust ühtse dokumendi, millega me täna teie ette astusime.
Õiguskomisjon arutas neid eelnõusid kahel istungil, kus toimus väga asjalik ja tuline vaidlus teatud probleemide põhimõttelise lahendamise üle, kuid ometi saavutati konsensus. Palju vaidlusi tekitas palgasüsteem, vähem sotsiaalsed garantiid. Enamik õiguskomisjoni liikmeid asus seisukohale, et me peame tulevase Riigikogu liikmeile maksma nii suurt palka, millist töö kvaliteeti me neilt ootame. Eelmiste valimiste praktika näitas, et hulk võimekaid majandusjuhte, teadlasi ja juriste loobus kandideerimast Ülemnõukogusse viimasel hetkel just seepärast, et nad peavad tulema Ülemnõukogu ametipalgale, mis oli tunduvalt madalam kui nende palk endisel töökohal. Ja seetõttu otsustati tulla välja sellise soovitusega, et tulevaste saadikute töö oleks vääriliselt tasustatud.
Ma võib-olla rohkem ei kommenteerikski seda eelnõu, sest Lehte Hainsalu rääkis väga põhjalikult seaduse sisust. Kuid ma teen teatavaks õiguskomisjoni seisukoha. Me peaksime siiski käesoleval istungjärgul selle seaduse vastu võtma, et tulevase Riigikogu liikmed ja Vabariigi presidendiks kandideerivad isikud teaksid, millist palka nad hakkavad saama ja milliseid garantiisid pakub neile riik, kui nad esindusorganisse valitakse. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Minu esimene küsimus. Kas õiguskomisjon soovitab esimese lugemise lõpetada?
H. Eller
Õiguskomisjon soovitab esimese lugemise lõpetada.
Juhataja
Järgmine küsimus. Alar Maarend.
А. Maarend
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul oleks küsimus § 13 kohta. Kas oli arutusel, milliseid probleeme võib tuua kaasa selline säte, kus on öeldud, et pensioni saab isik, kes on vähemalt ühes koosseisus olnud? Meil võivad poliitilise ebastabiilsuse tõttu toimuda valimised üpris tihti ja siis võib selline pensionide maksmise süsteem väga kalliks minna, sest üks pension on ikkagi kolm vabariigi keskmist palka. Kas oli arutusel ka teisi lahendusi? Tänan!
H. Eller
Teatud määral oli see probleem meil ka arutusel. Me andsime härra Hallastele ülesande uurida, milline on teiste riikide praktika. Selle üle komisjonis tõepoolest vaieldi. Kui Ülemnõukogu praegune koosseis arvab, et seda tuleks sõnastada teisiti, siis palun tehke seda. Teie ettepanekud on õiguskomisjonis teretulnud.
Juhataja
Suur tänu, härra Eller! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
Kolleegid! Ma avan läbirääkimised. Seaduseelnõu põhjalik arutelu toimub esimesel lugemisel. Kes soovib sõna või tahab kõnet pidada? Enn Leisson.
E. Leisson
Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Mõni nädal tagasi viibis Ülemnõukogu rahvussuhete komisjoni esindus Ungari Vabariigis ja tutvus üpris põhjalikult Ungari Vabariigi parlamendi töö, töötingimuste ja töö tasustamisega. Kahtlemata jääme töötingimuste poolest Ungari parlamendile igas mõttes alla (ja alla jäävad kõik maailma parlamendid). Nii suurejoonelist parlamendihoonet ja nii häid töötingimusi, mis on loodud Austria-Ungari keisririigi 1000. aastapäevaks ehitatud parlamendihoones, ei ole mitte kellelgi.
Kuid mõningaid mõtteid tahaksin teiega jagada. Võib-olla inspireerib see mõne idee, millega me saaksime meie seaduseelnõu parandada või täiendada. Kõigepealt tahaksin meenutada Eesti Vabariigi ajaloost, et Eesti Vabariigi parlamendi, valitsuse liikmete ja presidendi töötasu oli arvutatud riigiteenistuja keskmisest töötasust. Vabariigi presidendi palk oli 17 riigiteenija keskmine töötasu. Tõenäoliselt on õige ka meil Eesti Vabariigi Riigikogu ja presidendi töötasu siduda riigieelarvest makstavate töötasudega. Nii on see praegu ka Ungaris. Ungari süsteem on pisut keerulisem ja parlamendiliikme töötasu on viidud samuti riigiteenistuja töötasude skaalale. Nii on ministri ametipalk võrdsustatud Riigikogu alalise komisjoni esimehe või asetäitja palgaga. Peaministri asetäitja palk on võrdsustatud Riigikogu alalise komisjoni esimehe ja Riigikogu juhataja asetäitjate palgaga. Riigikogu juhataja asetäitjal eraldi palgamäära ei ole. Selleks on alalise komisjoni esimehe palk, kuid Riigikogu esimehe kolm asetäitjat on vabastatud tööst komisjonides.
Mida teha saadikutega, keda ei võeta ühegi komisjoni koosseisu? Kas tema töötasu on sama suur kui pingeliselt komisjonides töötava Riigikogu liikme töötasu? See küsimus tuleks lahendada. Asendussaadiku töötasu on Ungaris tehtud nii: asendussaadik saab parlamendiliikme palga, kuid Ungaris lahendatud sotsiaalsed garantiid (eriti pension) temale ei laiene, sest tema ei ole valitud. Illar Hallastele võib see mitte meeldida, aga ma räägin, kuidas see süsteem on Ungaris paika pandud. Ega me pea nii tegema. Ma lihtsalt tutvustan teile, kuidas see asi on Ungaris lahendatud.
Võtame veel ühe Ungari kogemuse. Ungari rahva tänane põlvkond on näinud tänavatel voolamas verd. Nagu Eestimaal ei ole perekonda, keda ei puudutanud küüditamised, nii ei ole Ungaris perekonda, keda ei ole puudutanud 1956. aasta verised sündmused. Ungaris võib parlamendiliige pensionile jääda igas vanuses ja saada 20% täispensionist tingimusel, et ta loobub poliitilisest tegevusest.
Ka meil on saadikuid, kes on ennast ühe koosseisuga ammendanud ja kellel on üpris raske võrdväärselt teiste ühiskonnaliikmetega selles ühiskonnas edasi elada. Ma usun, et see oleks õiglane ja humaanne ning lõppude lõpuks oleks see ka austav, sest mandaadi on ta saanud ikkagi rahvalt.
Veel üks küsimus. Kas töö ajutistes töökomisjonides või teemakomisjonides jääb ka tulevikus ühiskondlikule alusele või sätestatakse see mõne teise seadusandliku aktiga? Paljud komisjonid on nime poolest küll ajutised komisjonid, kuid töötavad mõnikord rohkem kui aasta ja selle töö tasustamisele peaks ka mõtlema. Tänan!
I. Hallaste
Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin rääkida parlamendiliikme pensionist. Praegune § 13 sõnastus ei sobi mitte kuidagi. Võib tekkida olukord, et inimene on väga lühikest aega parlamendi liige (Riigikogu liige), näiteks kaks kuud või ka ainult kuu aega, kuid ta saab parlamendiliikme vanaduspensioni. Selline olukord ei ole õiglane.
Härra Leisson pakkus lahenduse, et asendusliikmetele pensioni ei maksta. Mõne Riigikogu volituste aeg võib kestagi ainult kolm-neli kuud. Kui ei suudeta valitsust moodustada, siis läheb Riigikogu laiali ja kuulutatakse välja uued valimised. Kuid pensioni hakatakse neile, kes ei olnud võimelised valitsust moodustama, ikkagi maksma.
Mul on ettepanek diferentseerida parlamendiliikme vanaduspension vastavalt parlamendis töötatud ajale. Kõige alamaks määraks võiks olla näiteks viis aastat. Kes on töötanud parlamendis 5–9 aastat, saavad vanaduspensioni 25% parlamendiliikme palgast, kes on töötanud 9–12 aastat, saavad 50%, ja kes on töötanud üle 12 aasta, saavad 75% parlamendiliikme palgast. See oleks õiglane. Arvata, et 25% parlamendiliikme kuupalgast on liiga väike pension, siis nii see ei ole. See on Eesti keskmine palk – järelikult kõrgem kui tavaline vanaduspension. Järelikult on nendel inimestel ikkagi soodne valida parlamendiliikme vanaduspension. Tõenäoliselt tuleks tulevikus pensioniseaduses sätestada, et inimesel, kellel on õigus saada parlamendiliikme vanaduspensioni, on võimalik sellest ka loobuda, kui tema teiste meetodite alusel arvestatav pension peaks osutuma kõrgemaks.
Ma teen ettepaneku jätta §-st 27 välja sõnad "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehele ja ...", sest Ülemnõukogu esimees on samuti Ülemnõukogu 12. koosseisu liige. Need sõnad on liigsed. Samuti tuleks muuta § 29, mis räägib käesoleva seaduse jõustumisest 1. juulist. Teen ettepaneku sõnastada paragrahv järgmiselt: "Käesolev seadus jõustub Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast." See oleks meie poolt soliidne – me ei hakka selle seadusega meie endi palka muutma, vaid teeme seda, milleks kohustab meid põhiseaduse rakendusseadus. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kas sul on kirjalikud parandusettepanekud? Jah? Vaino Väljas.
V. Väljas
Härra spiiker, kolleegid! Minul kui selle parlamendi ühel eakamal saadikul ei ole vist kohane hakata polemiseerima selle üle, mis puudutab Ülemnõukogu liikme sotsiaalseid garantiisid. Võib ju paista nii, et küsimus on seotud enda hüvede eest võitlemisega. Ma palun kolleege mind õigesti mõista, sest ma välistan täielikult sellise lähenemise. Kuid ma tahaksin tuua ühe põgusa tähelepaneku vastuseks härra Hallastele.
Härra Hallaste ütles tões ja vaimus, armus ja ligimesearmastuses, et tulevane parlamendisaadik saab pensioniküpseks kolmes koosseisus osaledes. Ta unustas nimelt nende tõdede juures ühe, et meil ei ole ilmtingimata tarvis parlamentlikku kogu, kus parlamendi liige oleks 10, 15 või rohkem aastat saadiku rollis.
Tuletagem meelde, mis toimub praegu Ameerika Ühendriikide Senatis ja Esindajatekojas. Seal öeldakse, et nn. peaaegu eluaegsed senaatorid ja Esindajatekoja liikmed on anakronism. Kas me nüüd selle seadusega ei tee seda, mida Eesti Vabariigile kõige vähem tarvis on, et hakkame kujundama pooleldi eluaegseid seadusandjaid. Muidugi on see meie täiskogu otsustada, missuguseid sotsiaalseid garantiisid me rakendame. Ma võiksin tuua näiteid vähemalt seitsme riigi parlamendi praktikast, mis puudutab sotsiaalseid garantiisid. Olen nende dokumentidega isiklikult tutvunud ja need väidavad otse vastupidist. Garantiisid ei seata kindla ajamääraga. Tegemist on ju valitud saadikutega. Kas ei peaks mõtlema ka sellele, et mitte soosida sellist olukorda, et pool või üks kolmandik parlamendiaega läheb meil juba valimisvõitluseks, kindlustamaks endale kohti Riigikogus? Tänane kurb kogemus peaks kibedaks õppetunniks olema. Oleks parem, kui me võiksime öelda, et me ei võitle mitte parlamendikoha pärast, vaid selle töö pärast, mida me saame siin rahva hüvanguks ära teha. Need sõnad ei kõla kõrgelennuliselt. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu, kolleegid! Kas on veel sõnasoovijaid, kõnepidajaid? Ei ole. Kas loeme läbirääkimised lõppenuks? Me peame selle vormistama täiskogu otsusena. Ma paluksin kõik saadikud saali. Ettepanekuid saab teha 24 tunni jooksul pärast esimese lugemise lõppemist.
Kohaloleku kontroll. Kohal on 70 rahvasaadikut, puudub 28.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised selles päevakorrapunktis? Selle ettepaneku poolt on 59 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 3 jäid erapooletuks. Läbirääkimised on lõppenud. Kas ettekandjad soovivad lõppsõna? Ei soovi.
Minu käes on üks parandusettepanek. See on proua Hainsalu oma, Illar Hallaste oma on härra Elleri käes. Olge hea, Hillar Eller, tulge võtke minu käest Hainsalu ettepanek. Kolleegid! Parandusettepanekuid on võimalik esitada 24 tunni jooksul. Kas loeme esimese lugemise lõppenuks? Esimene lugemine on lõppenud.


Eesti Vabariigi seaduse "Aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise kohta" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Kolleegid! Kas läheme uue päevakorrapunkti juurde? Meil on küll vähe aega jäänud, kuid oleks õigustatud alustada kinnitatud päevakorra läbiarutamisega. Jätkame teise päevakorrapunktiga. Päevakorras on kolleeg Kaido Kama esitatud aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise seaduseelnõu ja selle juurde käiva rakendusotsuse arutamine. Alustame eelnõu teist lugemist. Ma paluksin kõnetooli kolleeg Kaido Kama.
K. Kama
Austatud Ülemnõukogu! Seaduseelnõu aiandus- ja suvilakooperatiivide erastamise kohta on läbinud esimese lugemise ja praegu algab siis tema teine lugemine. Vahepeal on laekunud üks parandusettepanek härra Tarandilt, kes on täpsustanud omandiõiguse üleminekuga varal lasuvate õiguste ja kohustuste üleminekut. Mõnevõrra on härra Tarandi ettepanekut ka arvestatud. Samuti on tehtud väikseid muudatusi seaduseelnõu teksti autorite ja juhtivkomisjoni, s.o. õiguskomisjoni ühises töös. Teile kättejagatud eelnõus on need muudatused alla joonitud – nii peaks olema neid üsna lihtne jälgida.
Kõigepealt on §-s 4 muudetud lähisugulaste ringi ja viidud see täpsesse vastavusse Eesti Vabariigi maareformi seadusega. Lähisugulased on abikaasa, alanejad sugulased, õed-vennad ning nende alanejad sugulased. See on vajalik, sest samale sugulaste ringile saab maareformi seaduse järgi loovutada maa nõudeõigust, sest suvilate ja aiamajade omandusse minekuga tekib ka ostueesõigus maale.
§ 5 on lisatud teine lõik, mis täpsustab seda osa senise kooperatiivi varast, mis jääb ka edaspidi ühisesse kasutusse. Kaasomandi suurus selles varas määratakse proportsionaalselt tasutud sihtotstarbeliste maksetega.
§-s 7 on täiendavalt sätestatud, et omanikud võivad asutada ühistu ja sõlmida ühise tegutsemise lepingu. See redaktsioon peaks olema täpses vastavuses sellega, mis on kirjas korterite privatiseerimise seaduses.
§-s 9 on arvestatud härra Tarandi seisukohta, mida me teile juba nimetasin. Kui kooperatiivi üldkoosolek või juhatus teeb otsuse vara erastamise kohta, siis peab see otsus sisaldama peale kõige muu ka andmeid varaga seotud õiguste ja kohustuste kohta vara erastamisel.
Eelmises redaktsioonis oli otsustatud, et omandiõigus tekib alates nimetatud vara kandmisest kinnisturegistrisse. Kuna meil puudub kinnisvara seadus ja ei ole ka kinnisturegistreid, siis hakkab niisugune säte erastamist pärssima. Samuti on tehtud mõned väikesed redaktsioonilised täpsustused ka rakendusotsuses. On muudetud kuupäeva ning selle järgi jõustub seadus 1992. aasta 1. juulist. Täpsustatud on formuleeringut "hoone" ja "rajatis" 5. punktis.
Veel tahaksin juhtida tähelepanu ühele asjale, mis oli juba arutusel õiguskomisjonis. Tegemist on garaažikooperatiivide küsimusega. Kahjuks ei ole tulnud ühtegi ettepanekut, kuidas garaažide küsimust lahendada. Eelnõu autorid ei pea ennast piisavalt kompetentseks garaažikooperatiivide küsimuses, et seda seaduseelnõule juurde lisada. Küsimus oli õiguskomisjonis arutlusel möödunud nädalal. Siis leiti, et seaduse võiks sellisel kujul vastu võtta, sest maareformiga on kiire. Garaažikooperatiivide küsimuse võiks lahendada hiljem eraldi seadusega. See on minu poolt kõik. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Millised on küsimused ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kaasettekande õiguskomisjoni nimel teeb härra Tõnu Anton. Tulge kõnetooli, me tahame võib-olla küsimusi esitada.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Antud päevakorraküsimuses on õiguskomisjon kui juhtivkomisjon teile teiseks lugemiseks välja jaganud eelnõu uue redaktsiooni. See osa tekstist, mida on muudetud, on alla joonitud. Õiguskomisjon arutas koos autoritega nii seaduseelnõu kui ka otsuse projekti läbi ja asus seisukohale, et nii seaduseelnõu kui ka otsuse projekt on võimalik teisel lugemisel teile esitatud kujul vastu võtta.
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et küsimusi ei ole. Kolleegid! Ma avan läbirääkimised. Kas on sõnavõtjaid, kõnepidajaid? Ei ole. Fikseerime selle seisundi. Läbirääkimised on lõppenud. Me ei oota enam parandusettepanekuid. Juhtivkomisjon teeb ettepaneku seadus teisel lugemisel vastu võtta. Kutsume rahvasaadikud saali. Kohaloleku kontroll. Kohal on 66 rahvasaadikut, puudub 32.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise seadus? Palun hääletada! Vaja on 50 häält. Selle ettepaneku poolt on 61 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.
Kolleegid! Meil on vaja langetada otsus rakendusliku osa kohta. Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et vastu võtta aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise seaduse rakendusotsus? Palun hääletada! Vaja on 50 häält. Selle ettepaneku poolt on 58 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Ka rakendusotsus on vastu võetud.
Meil on jäänud 7–8 minutit ametliku tööaja lõpuni. Kas me alustame uut päevakorrapunkti või võtame vanematekogu kokku? Ma tänan teid, kolleegid! Homme saame kokku kell 10.


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
77. ISTUNGJÄRK
TEINE ISTUNG
16. juuni 1992


Juhataja (Ü. Nugis)
Tere hommikust, kolleegid! Istungjärk jätkub. Asugem töökohtadele. Kohaloleku kontroll. Kohal on 63 rahvasaadikut, puudub 35. Palun hilinejail registreeruda. Enne, kui me läheme päevakorra juurde, võtame valitsuselt vastu mõned seadusandlike aktide eelnõud. Ma palun kõnetooli riigiministri asetäitja proua Krista Kilveti.
K. Kilvet
Lugupeetud juhataja, austatud Ülemnõukogu! Vastavalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 21. novembri otsusele Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ajutise töö- ja kodukorra muutmise kohta (§ 21 lõige 4) teatame peaministri volitustega Olari Taali vabastamisest Eesti Vabariigi ehitusministri kohustest isikliku avalduse alusel. Teeme ettepaneku nimetada Jaan Kabin Eesti Vabariigi ehitusministriks. Palume seda küsimust käsitleda kiireloomulisena ja ootame ettepanekuid ning küsimusi ministrikandidaadile.
Eesti Vabariigi Valitsus esitab kiireloomulise küsimusena eelnõu eesti keele tundmise nõuete kohta kodakondsuse taotlejaile. Ettekande selles küsimuses teeb riikliku keeleameti peadirektor härra Mart Rannut. Tänan!
Juhataja
Härra Olari Taali vabastamise ehitusministri kohustest võtab Ülemnõukogu teadmiseks. Taotlust nimetada härra Jaan Kabin Eesti Vabariigi ehitusministriks palub valitsus arutada kiireloomulise küsimusena. Meile tundub, et juhtivkomisjoni rollis peaks olema juhatus ning me ootame saadikurühmadelt ja alalistelt komisjonidelt ettepanekuid, millal soovitakse kohtuda ehitusministri kandidaadiga.
Kiireloomuline küsimus, kus kõne all on eesti keele tundmise nõuded kodakondsuse taotlejaile, kuulub õiguskomisjoni kompetentsi. Juhtivkomisjon on õiguskomisjon.


Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga infotund
Juhataja
Kolleegid! Naaskem nüüd päevakorra juurde. Vastavalt kinnitatud päevakorrale alustame Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga infotunniga. Minul on registreeritud seitse järelepärimist, kuid ühe kohta on mulle saabunud asjaosalise kiri. Nimelt teatab rahvasaadik Hillar Kalda, et ta loobub järelepärimisest ravikindlustusseaduse täitmise kohta, sest vastajaks on määratud härra Andres Kork, kellest ei sõltu omavalitsustepoolne seaduse täitmine. Me alustame infotundi rahvasaadikute Grigorjevi ja Sovetnikovi järelepärimisega VAZ-autode varuosadega kindlustamise, remondi ja teenindamise kohta, kuid enne tahan selgitust, milles on asi. Kaljo Ellik.
K. Ellik
Lugupeetud spiiker! Minul oli järelepärimine härra Tiit Vähile, mis oli esitatud k.a. 13. mail. Ma jälgisin pingsalt tänast päevakorda, aga siin ei ole jällegi minu järelepärimisest sõnagi sees. Aga vastavalt reglemendile on ette nähtud teatav aeg, millal tuleks vastata rahvasaadiku küsimusele. Ma olen väga huvitatud, et härra Tiit Vähi esineks täiskogu ees ja vastaks küsimusele, miks viivitatakse kaitseministri kandidaadi esitamisega Ülemnõukogu täiskogule. Ma olen huvitatud, kuhu see vastus kadus. Aitäh!
Juhataja
Ma tänan, Kaljo Ellik! Me selgitame töö korras välja, kuhu teie järelepärimine kadus. Kuid minu arust ei takista see ettevalmistatud järelepärimistele vastamist. Rahvasaadikud Grigorjev ja Sovetnikov tõstatasid VAZ-autode varuosadega kindlustamise, remondi ja teeninduse küsimuse. Selgitusi on valmis andma tööstus- ja energeetikaministri asetäitja härra Koit Kaaristu. Palun!
K. Kaaristu
Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud! Togliatti autotehasele tehti tööstusministeeriumi poolt ettepanek koostööks kohe, kui see süsteem meie haldusesse tuli. Pakuti mitmeid variante. Pakuti varianti, et Togliatti investeeriks täiendavalt seadmete soetamisse, ehitaks lõpuni Pärnu hooldejaama või laiendaks sadamas eksporditavate "Žigulide" punkti. Samuti on meil koostöö "Norma" turvavööde ja "Mistra" vaipade tootjatega, kuid Togliatti autotehas keeldus kõigist nendest. Ta nõudis, et me loobuksime pretendeerimast Togliatti endistele varadele Eestis. Me kuulutasime need meie omaks.
Ukrainas, Leedus ja Lätis on see probleem lahendatud teistmoodi. Võtsime ühendust nende riikidega ja olulist erinevust ei leidnud. Ukraina kuulutas alles nüüd kõik enda omaks, Läti oli seda juba varem teinud. Kuid olukord on igal poolt ebarahuldav. Küsimus ei ole mitte niivõrd selles, kuidas on meie naabritel. Põhiküsimus on selles, kas me oleme rublatsoonis või ei ole. Praeguseks on teada, et me läheme rublatsoonist välja. Seetõttu ei ole meil enam otseselt tegemist mitte Togliatti autotehasega, kes opereerib rublatsoonis, vaid hoopis "Lada" ekspordisüsteemiga, kus ei ole küsimus ei autodes ega varuosades. Seal ei tegelda rublaga, vaid konverteeritava rahaga. "Lada" ekspordisüsteem on väga hästi selle olukorra ära tabanud ja teinud vastavad järeldused. Tallinna sadamast ei ekspordi autosid mitte Togliatti autotehas ega "Žiguli" teeninduskeskus, vaid hoopis eraaktsiaselts "Resval", kellega ""Lada" Eksport" sõlmis lepingu. Sellel aastal on plaanis läbi meie sadama saata 70 000 autot. Samuti on ""Lada" Eksport" teinud meile ametliku ettepaneku, et kui see süsteem läheb privatiseerimisele, siis nemad kui välisinvesteerijad soovivad osaleda privatiseerimiskonkursis.
Nüüd paar arvu tehase kohta. "Normale" ollakse praegu võlgu 260 miljonit rubla. Kui küsisime, miks seda ära ei maksta, siis öeldi, et tehas on 7 miljardiga kartoteegis. Nii et vaevalt sealt midagi tuleb, aga ma usun, et me lahendame selle probleemi. Meie süsteem on praegu riiklikul juhtimisel. Kuidas kõige paremini edasi minna? Me tegime süsteemis koos riigikontrolli ja hinnaametiga revisjoni. Konstateeriti, et laoseis on 15 miljonit. Nii on see kogu aeg olnud. Küsimus on tarbijakaitses. Miks meie kliendid autoosi kätte ei saa? Samuti on hinnad ümber hindamata. Ümberhindluse eest Togliatti meile enam ei maksa. Sellega on antud võimalus üpris suurte juurdehindluste tegemiseks ja kasumite saamiseks. Põhilaos fikseeriti 300 000 rubla suurune puudujääk.
Analüüsides seda olukorda, tehtigi ettepanek "Žiguli" teenindussüsteem privatiseerida hooldejaamade kaupa, et seda suurt ja kohmakat süsteemi ei peaks koos hoidma. Üks tingimus konkurentidele oleks see, et tuleb jätkata taksopargi teenindamist. Valitsusjuhi härra Vähi juures käisid kollektiivi esindajad, kohtumises osalesid ka vabariigi transpordiminister ja kaubandusjuhid. Privatiseerimisettepanek kiideti heaks. Ettevalmistused privatiseerimiseks on tehtud. Hoonete maksumus on üsna kõrge. Peale selle on varuosade muretsemiseks võetud 5,5 miljonit rubla krediiti. Nüüd on see majandustegevusega kustutatud. Puudujääkide väljaselgitamiseks on materjalid antud juurdlusorganitele. On kõik eeldused, et sellest ettevõttest võib privatiseerimise teel saada normaalselt funktsioneeriv ettevõte.
Juhataja
Suur tänu! Järelepärimise esitaja Pavel Grigorjev täpsustab asjaolusid.
P. Grigorjev
Lugupeetud spiiker, lugupeetud härra ettekandja! Teie roosilisest ettekandest jääb mulje, et meie, VAZ-autode omanikud, ei pea aasta lõpuni varuosade pärast muret tundma. Ometi on juba seitse kuud leping sõlmimata VAZ-autode teenindamise kohta, sest teil on tekkinud nendega lahkhelid materiaalsete väärtuste suhtes. See ei ole sugugi tühine asi.
Minu poole on valijad pöördunud küsimusega, kuidas saaks osta auto. Kas ka sel puhul toimub ümberarvestus valuutas? Ja kui auto homme rikki läheb, siis pole mõtet enne privatiseerimist VAZ-autode teeninduskeskuse poole pöörduda. Kas ma sain teist õigesti aru? Tänan!
K. Kaaristu
Nii kaua, kui meil kehtib rubla, tuleb meil maksta rublades. Kui tuleb kroon, siis tuleb maksta varuosade eest rublades või valuutas. Siis on ka autode probleem kohe lahendatud. VAZ-2109 hind on 4000 dollarit, samaväärse väikese "Fordi" hind on 8000 dollarit. Mõlemad margid on Tallinnas saadaval ja ma usun, et privatiseerimisprotsessis läheb ka autode müük ja teenindus tasemele. Väljumine rublatsoonist on õigustatud, sest Togliatti keeldub meid rublade eest teenindamast. Arveldus rubla baasil puudub.
Juhataja
Suur tänu! Ka Sergei Sovetnikov selgitab asjaolusid.
S. Sovetnikov
Lugupeetud spiiker, lugupeetud ministri asetäitja! Kas ma sain teist õigesti aru, et ainus tee selle küsimuse lahendamiseks on VAZ-ettevõtete privatiseerimine? Kas privatiseerimine tähendab, et Volga autotehasega sõlmitakse lepingud ja teenindusettevõtted hakkavad autoomanikke varuosadega varustama? Tänan!
K. Kaaristu
Ainuõige tee selle ettevõtte normaalseks funktsioneerimiseks on privatiseerimine. Kui privatiseerimine takerdub, siis on võimalik organiseerida osade ja autode saamist ""Lada" Ekspordi" kaudu. Privatiseerimine ei tähenda, et keegi konkreetne inimene ostab mingisuguse teenindusjaama, vaid see tähendab Togliatti-poolse ""Lada" Ekspordi" osalemist meie autoturul.
Juhataja
Suur tänu, härra Kaaristu! Tundub, et rohkem küsimusi rahvasaadikutel ei ole.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kolleegid rahvasaadikud Panfilov ja Lebedev tõstatavad küsimuse Eesti Vabariigi kaitsejõudude kohta. Selgitusi annab meile kaitseministri asetäitja härra Toomas Puura.
T. Puura
Austatud Ülemnõukogu juhataja, austatud Ülemnõukogu liikmed! Eesti Vabariigi Valitsusele on saabunud järelepärimine rahvasaadikute Panfilovi ja Lebedevi poolt. Esmalt loen ma ette küsimuse. Kuna see on vene keeles, siis ma loen selle vene keeles ka ette: "Просим дать разъяснение о практике реализации закона Эстонской Республики об оборонительных силах в свете событий, происшедших в городе Валга 24 мая 1992 года."
(Palume anda selgitusi Eesti Vabariigi kaitsejõudude kohta käiva seaduse täitmise kohta nende sündmuste taustal, mis leidsid aset Valgas 1992. aasta 24. mail.)
Me oleme ilmselt kõik kursis sündmustega, mis leidsid aset Valgas 24. mail. Seal oli tegemist sellega, et Eesti Vabariik oli sunnitud võtma kontrolli alla Valgas paikneva sõjaväelinnaku, mis juba teatava aja vältel oli endise Nõukogude Liidu relvajõudude isikkoosseisust praktiliselt tühi ja kus hoiti ainult väga piiratud sõjaväelaste kontingenti. Sõjaväeobjektide ja linnakute ülevõtmine on olnud päevakorras pikemat aega. Juba möödunud aastal kirjutati alla mõningad kokkulepped, mille tulemusena tolleaegne Nõukogude Liit pidi meile üle andma mõningad sõjaväeobjektid. Ühtegi sõjaväeobjekti ei ole meile üle antud. Tänavu oleme seda teemat käsitlenud kõigil läbirääkimistel Venemaa delegatsiooniga, kõigil töögrupi kohtumistel, samuti peaministri kohtumisel Venemaa peaministri esimese asetäitjaga.
Kuni käesoleva hetkeni ei ole me saanud piisavaid ja ammendavaid selgitusi ning vastuseid selle kohta, millal ikkagi algab tühjaksjäänud sõjaväeobjektide üleandmine. Ma pean ütlema, et täna on Eesti Vabariigi territooriumil üle 20 objekti, mida enam ei suudeta valvata isikkoosseisu nappuse tõttu ja mida veel osaliselt suudetakse valvata, kust pidevalt tassitakse laiali Eesti Vabariigile kuuluvat vara.
Juba möödunud aasta lõpus hakkas lokkama protsess, mis on otseselt vastuolus nii valitsuse aktidega kui ka Ülemnõukogu 23. jaanuari otsusega, s.t. objektide müümine, rentimine, isegi maavalduste rentimine. Vastuolu ei püsi mitte üksnes Eesti Vabariigi seadustikuga, vaid tõsine vastuolu on tekkinud ka kahe riigi vahel sõlmitud lepingu täitmisel. 1991. aasta 12. jaanuaril kirjutati Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni poolt alla riikidevahelisele lepingule. Selle riikidevahelise lepingu on ka mõlema riigi parlament ratifitseerinud. Selle lepingu 12. artikkel käsitleb väga täpselt ja selgelt omandiküsimusi. Nimetatud artikli 3. lõik käsitleb konkreetselt Nõukogude Liidu objektidega seonduvaid küsimusi ja näeb ette, et kõik need küsimused, mis on seotud endise NSV Liidu objektidega, kuuluvad lahendamisele erikokkulepete alusel. Me teame, et kuni tänase päevani ei ole Venemaaga ühtegi erikokkulepet sel teemal sõlmitud. Siiski käib pidev ühepoolne tegevus, mis on seotud nende objektide müümise ja rentimisega, hoolimata sellest, et me oleme korduvalt avaldanud protesti. Kahjuks ei ole seda tegevust lõpetatud. Me oleme tänaseks siiski saanud kätte mõne objekti, mis on sellises olukorras, millega lihtsalt ei ole midagi peale hakata. Seepärast olime sunnitud vastu võtma otsuse, et päästa Valgas paiknev sõjaväelinnak ja võtta see Eesti Vabariigi kontrolli alla.
Juhataja
Suur tänu! Kõigepealt järelepärimiste esitajate täpsustused. Vladimir Lebedev.
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Esitan teile küsimuse, mis puudutab pigem distsipliini valdkonda.
Teatavasti toimus Valgas pärast edukat tormijooksu linnakule jooming Kuperjanovi pataljonis. Üks selle pataljoni purjus sõdur läks raudteejaama ja ähvardas seal relvaga reisijaid. Seda esiteks.
Teiseks. Möödunud nädalal leidis Valgas aset konflikt kohalike elanike ja Kuperjanovi pataljoni sõdurite vahel. Muide, politseinikke ei lastud korra loomiseks Kuperjanovi pataljoni territooriumile.
Ja kolmandaks. Kuperjanovi pataljoni juhtkond on juba korduvalt deklareerinud, et Eesti Vabariigi peastaabi juhtkond koosneb endistest Nõukogude ohvitseridest, kelle korraldusi nad ei taha täita ja kes tuleb kõrvaldada.
Mida kavatseb valitsus teha korra ja distsipliini jaluleseadmiseks armees? Nende inimeste käes on relvad – selle suhtes tuleb olla väga tähelepanelik. Võib-olla tuleks sisse seada sõjaväepolitsei institutsioon. Mida kavatsetakse ette võtta distsipliini valdkonnas? Mind teeb valvsaks ka Kuperjanovi pataljoni juhtkonna väide, et nad ei taha täita peastaabi korraldusi. See on ju anarhia! Tänan!
T. Puura
Valgas leidis tõepoolest aset kahetsusväärne juhtum. Ma ei tahaks teiega, härra Lebedev, kuidagimoodi nõustuda, kui te ütlete, et pärast tormijooksu oli jooming. Esiteks ei ole olnud mingit tormijooksu ega ka tormijooksu tähistamist joominguga. Kuid tõepoolest leidis aset fakt, et üks Kuperjanovi pataljoni ajateenija, olles leidnud endale kohapealt ühe mõttekaaslase, tarvitas alkohoolseid jooke, mille tulemusena ta väljus koos relvaga Valga linna territooriumile ja tekitas intsidendi, mis lõppes traagiliselt: nimetatud ajateenija kaotas oma elu. See fakt on muidugi väga ebameeldiv ja me oleme teinud sellest väga tõsiseid järeldusi. On toimunud juurdlus, et välja selgitada, kes oli antud situatsioonis süüdi. Anname endale aru, et niisugust üleastumist relvajõududes olla ei tohi ja teeme omalt poolt kõik selleks, et distsipliini tugevdada.
Mis puudutab Kuperjanovi pataljoni allumatust, siis ka selles küsimuses ei tahaks ma teiega nõus olla.
Ma ei ole nõus ka selle väitega, et peastaabis praegu teenivad endised NSV Liidu relvajõudude ohvitserid tuleks välja vahetada. Me teame väga hästi, et enamik meie meestest on saanud ettevalmistuse ainult ühes armees. See on meie tänane ressurss ja sellega tuleb meil ka täna töötada.
Juhatajа
Suur tänu! Lisaküsimused rahvasaadikutelt. Priidu Priks.
P. Priks
Lugupeetud spiiker, lugupeetud ettekandja! Olen tihti viibinud Jõhvi sõjaväeosas ja näinud, millise vandalismi ja barbaarsusega on enne lahkumist hakkama saadud. See on lausa uskumatu, et kahel jalal käivad olendid üldse sellise asjaga on hakkama saanud. Mul on küsimus. Kas see, mis näiteks Jõhvis või ka teistes baasides on toimunud, on läbirääkimistel suusõnaliselt või video kaudu kuidagi vastaspooleni viidud? Millise hinnangu on nemad sellisele tegevusele andnud? Aitäh!
T. Puura
Jah, meil on Jõhvi linnaku kohta tehtud videosalvestused ja meil on ka fotodokumendid. Viimasel kohtumisel Venemaa delegatsiooniga andsin ma neile ametlikult üle ka fotodokumendi, mis on seotud Jõhvis paikneva linnakuga. Kahjuks oli reageering mitte just kõige meeldivam. Nimelt väitis Vene delegatsiooni liige härra Kromov, et selles küsimuses tuleks pöörduda Raudteeministeeriumi poole. Tundus, nagu peaksime pidama läbirääkimisi mingite ametkondadega.
Juhataja
Suur tänu! Lisaküsimus Aleksei Zõbinilt.
A. Zõbin
Seoses ühe sõduri või grupi joominguga Valgas, mille tagajärjel leidis aset õnnetusjuhtum, tahaksin teile esitada järgmise küsimuse. (Pole kuulda.)
E. Leisson
Lugupeetud härra juhataja! Lubage esitada aseministrile kolm küsimust.
Esimene küsimus. Kes on Tallinna linna sõjaväekomandant?
Teine küsimus. Hiljuti korraldasid 63 alaealist vahialust Viljandi kinnipidamiskohas korratusi. Eesti Vabariigi Kaitsejõudude Peastaabi ja Kaitseministeeriumi loal kutsuti viimasesse ahelikku endise Nõukogude Liidu dessantväed. Kas vabariigi relvajõududel ei jätku jõudu ja vahendeid rahustada 63 relvitut alaealist?
Ja kolmas küsimus. Kuidas on organiseeritud sõjaväe patrullteenistus? Kaebusi ja pretensioone sõjaväelaste ebaväärika ja distsiplineerimatu käitumise kohta võime lugeda maakonnalehtedest. Pidevalt kuuleme seda ka oma valijatelt. Milline on ketikoerte teenistus? Millal see luuakse? Kes vastutab? Tänan!
T. Puura
Ma pean vabandama. Ma ei jõudnud esimest küsimust fikseerida. Kas te olete nii hea ja kordate?
E. Leisson
Kes on Tallinna linnas sõjaväekomandant?
T. Puura
Tallinnas ei paikne Eesti Vabariigi relvajõudusid peale ühe väga väikese üksuse – see on valveüksuseks peastaabi juures. Seetõttu ei ole Tallinnas ka sõjaväekomandanti.
Mis puudutab Viljandis toimunud sündmusi 63 noorukiga, siis ma pean teile vastama, et olete valesti informeeritud. Ei peastaabi ega Kaitseministeeriumi ettepanekul ei ole nende sündmuste reguleerimiseks palutud appi mingit sõjaväelist jõudu. Vastupidi, nii peastaap kui ka Kaitseministeerium on seisukohal, et sisetüli küsimusi riigis ei lahendata sõjaväe abiga. See on puhas politsei kompetents.
Kuidas on organiseeritud sõjaväelaste patrullteenistus? Täna on Eesti Vabariigi relvajõud nii väikesed, et nad dislotseeruvad vabariigis ainult kahes kohas – Jõhvis, kus on natuke üle 70 mehe, ja Võru linna lähedal Meegomäel, kus meeste arv on natukene suurem. Seetõttu ei ole meil täna ka veel sõjaväe patrullteenistust, kuid ma võin öelda, et patrullteenistus luuakse.
G. Israeljan
Lugupeetud spiiker, lugupeetud ettekandja! Kuulasin tähelepanelikult teie sõnavõttu ja mulle meenus, et üsna hiljuti esines siinsamas Ülemnõukogu esimees, kes rääkis umbes samal teemal. Aga see, mida rääkis Ülemnõukogu esimees, läheb mõnevõrra lahku sellest, mida teie rääkisite. Mul on väga raske otsustada, keda uskuda, kelle jutt on tõele lähemal.
Ülemnõukogu esimees ütles, et kõik see võib esile kutsuda teatud tagajärgedega provokatsiooni. Teie aga ütlete, et armee esindajatega on saavutatud kokkulepe nende linnakute ülevõtmise kohta. Te ütlesite sõna-sõnalt – vähemalt vene keeles kõlas see nii – "võtta oma kontrolli alla Valga sõjaväelinnak". Aga miks siis armee esindajad esitasid oma esindaja kaudu protestinoodi ja pidasid sel teemal läbirääkimisi? Selgitage mulle seda. Ma ei saa aru, mis aktsioon see ikkagi oli. Kas poolte vahel oli mingisugune kokkulepe? Kui oli, siis miks esitasid armee esindajad protesti selle kohta? Meile selgitati, et neid aktsioone ei juhtinud mitte keegi, ja härra Rüütel ütles, et ta ei tea, et on selliseid jõude, kes taolisi aktsioone juhivad. Aga meie andmeil – ja ka teie viitasite sellele – võttis valitsus vastu otsuse hõivata Valga sõjaväelinnak. Ma sain aru nii, et seda tehti peaministri instruktsiooni järgi. Selgitage palun seda olukorda. Kuulasin teid tähelepanelikult, aga ei saa sellest kõigest ikka aru. Tänan!
T. Puura
Ma kordan veel kord, et tõepoolest oli vastav kokkulepe vormistatud linnaku valve alla võtmise kohta, sest elu oli näidanud, mis sellest linnakust võib järele jääda. Teadsime, et selle linnakuga kavatseti läbi viia ka seadusevastaseid akte. Õhukaitsediviisi komandör pakkus korduvalt seda linnakut 4 miljoni rubla eest müüa kõikvõimalikele organisatsioonidele. Meil oli värske kogemus ka Kohtla-Järvel, täpsemalt Jõhvis paikneva raudteeväeosaga. Me suutsime suure lõhkumise Valgas vältida.
Kahjuks ei järgi Vene pool rahvusvahelise praktika tavasid, s.t. seda, et kui ühe riigi armee on teise riigi territooriumil, siis lahkudes võetakse kaasa nomenklatuurne varustus, mis kuulub ühe või teise väeosa juurde, mitte aga hoone katused, aknaraamid, radiaatorid ja kõik muu.
Juhataja
Suur tänu! Ja jällegi on järg Vladimir Lebedevi käes.
V. Lebedev
Tänan teid, härra spiiker! Ma ei saanud ikkagi vastust oma esimesele küsimusele konflikti kohta, mis tekkis möödunud nädalal kohalike elanike ja Kuperjanovi pataljoni vahel. Ma tean, et kohalikud võimud olid isegi sunnitud välja kutsuma politsei, keda aga ei lastud linnaku territooriumile. Tahan ikkagi saada selgitust selle asja kohta.
Ühtlasi esitan teise küsimuse. Vene vägesid viiakse välja Saksamaalt ja Poolast, Tšehhoslovakkiast on need juba välja viidud. Te arvatavasti teate, et seal on saavutatud kokkulepe ja Vene armee jätab sinna relvastuse ja lahingutehnika – osaliselt muidugi – ja seadmed ning rajatised on täies korras. Sealt lahkutakse ilusti. Aga kas te tõesti arvate, et pärast siinset armeevastast propagandalainet ja kõiki neid pehmelt öeldes huligaansusi kingib armee lahkudes Eestile midagi? Mulle näib, et see on naiivne arvamus. Minu arvates ei ole te naiivne inimene. Aga võib-olla ma eksin? Tänan!
T. Puura
Härra Lebedev! Ma alustan teisest küsimusest. Mulle tundub, et te ei ole tõepoolest kõigi materjalidega kursis. Kuidas on lahkunud väed Ida-Euroopa riikidest? Mul on olnud kohtumisi oma kolleegidega ja ma olen näinud piisavalt palju fotodokumente nendest objektidest, mis on jäänud maha Ida-Euroopa riikidesse. Keegi ei ole vaimustusega sellest rääkinud, pigem vastupidi.
Meie olukord on erinev. Me teame väga hästi, et Ida-Euroopa riikides paiknes Nõukogude Liidu armee lepingu alusel. Endise NSV Liidu relvajõudude viibimiseks meie vabariigi territooriumil puudub igasugune alus, nad on meie vabariigi territooriumil seaduseväliselt.
Mis puudutab intsidenti Võrus, siis oli tõepoolest tegemist Kuperjanovi pataljoni võitlejate volituste ja võimupiiri ületamisega. See konflikt, mis tekkis baaris, arenes kakluseks. Süüdi olnud allohvitser on Kuperjanovi pataljonist välja heidetud.
P. Lutt
Härra spiiker, lugupeetud aseminister! Öelge palun, kas praegu, kui kaitsejõudude peastaap kutsub mehi kogunemisele, peab firma, kus see mees töötab, välja maksma selle mehe päevaraha? Kas see on seaduslik?
T. Puura
Ei ole seaduslik. Seadus ei näe seda ette.
P. Lutt
Olge hea, tehke see meile selgeks.
T. Puura
Kui sellised faktid on aset leidnud, võtan ma meelsasti teie käest vastavad materjalid ja püüan kanda hoolt selle eest, et niisugused asjad ei korduks.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid! Ma juhin teie tähelepanu sellele, et me ei aruta praegu probleeme laias ampluaas, vaid kõne all on intsident, mis juhtus Valgas 1992. aasta 24. mail. Nii et lisaküsimused selle kohta. Nikolai Aksinin.
N. Aksinin
Tänan, lugupeetud Ülo Nugis! Lugupeetud ettekandja! Olen teiega täiesti nõus, et võõra armee viibimine riigi territooriumil on anomaalia, ehkki see ei ole surmav. Selliseid näiteid võib tuua väga palju, et välisriigi väed on valitsuse palvel riigi territooriumil.
Teiseks. Kui loogiliselt arutada, siis võiks vastuseks endisele Nõukogude armeele Eesti territooriumil arve esitamisele analoogilise arve esitada ka Eesti korpusele, kes formeeriti praeguse Venemaa territooriumil jne. See tähendab, et võiks leida igasuguseid fakte ja teravdada neid, õhutades vaenulikkust, otsida vaenlasi ja sel moel nende arvu suurendada. Kasu on sellest teatavasti vähe.
Te räägite oma arutlustes alati Venemaa vägedest, aga see on ju selle tagajärg, et oli olemas NSV Liit. Ja teie, õigemini meie, meie vabariik ja Venemaa on teatud määral ühtmoodi süüdi operatiivvägede sellises paigutuses. Nüüd öeldakse, et need on vaja siit otsekohe ära koristada. Aga need on ju inimesed. Miks te nimetate neid vägedeks? Need on ju inimesed, neid ei saa kuu peale saata. Miks te neist vaenlased teete? Tahan kuulda teie arvamust selles küsimuses.
T. Puura
Tõepoolest ei ole mõne päevaga võimalik neid vägesid meie territooriumilt välja viia. Küsimus ei olegi nii püstitatud. Küsimus on praegu selles, et nende vägede väljaviimiseks puudub igasugune tahe. On hulk asju, mida on võimalik teha, kuid ei tehta. Me oleme kategooriliselt teinud ettepaneku lõpetada päevapealt sekkumine meie riigi siseasjadesse. Öeldu käib ka meie territoriaalvete ja õhuruumi kontrolli kohta. Väga palju küsimusi on seotud Paldiskiga. On hulk küsimusi, mida on võimalik lahendada, kuid lahenduseks on tarvis head tahet, sest neid küsimusi on täna võimalik lahendada.
Me ei ole jäigalt selle küljes kinni, et väed peavad kohe välja minema. Te väidate, et neid riike on palju, kus viibivad teise riigi väed. Neid riike on tõepoolest üsna palju. Kuid selle eeltingimuseks peab olema selle riigi nõusolek, kelle territooriumil need väed paiknevad. Kui riik on sellega päri ja ta teab, et see on talle soodne, siis on suhted kahtlemata täiesti normaalsed. Kuid Eesti Vabariik ei pea vajalikuks hoida oma territooriumil ükskõik millise teise riigi relvajõudusid.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid! Teemad, mis on seotud Eesti Vabariigi kaitsejõududega, on kahtlemata huvitavad ja küsimusi võib esitada palju. Ma juhin siiski teie tähelepanu sellele, et me käsitleme täna probleemi kitsamalt – kõne all on intsident, mis juhtus Valgas käesoleva aasta 24. mail. Esitage lisaküsimusi seoses selle intsidendiga, teised küsimused on teemavälised. Jaak Allik.
J. Allik
Lugupeetud härra juhataja! Ma vabandan, aga ma tahaksin lihtsalt täpsustada asjaolusid seoses vastusega härra Leissoni küsimusele. Kas te tõesti väidate, et kui tekib rahulikke elanikke ähvardav märatsevate kurjategijate jõuk, siis Eesti Vabariigi kaitsejõudude seisukohalt peab neid taltsutama politsei? Et see on puhtalt politsei asi?
T. Puura
Väga palju sõltub situatsioonist. Kui on tõesti tegemist 60 alaealisega, siis sellisel juhul on meie otsus ainult üks – see peab kuuluma ainult politsei kompetentsi. Elu ei välista ka kõikvõimalikke teisi situatsioone. Ma ei taha olla nii kategooriline ja väita, et mitte mingil juhul ei tohi armeed kasutada. Võib ette tulla ka selliseid olukordi, kus armee kasutamist ei saa välistada.
R. Tamme
Härra juhataja, lugupeetud ettekandja! Kaldun mõnel määral kõrvale arutusel olevast teemast. Palun seetõttu ette vabandust! Seoses vabariigi kaitsejõudude praeguse olukorraga pean oluliseks ja hindan iga abi, mida on võimalik kusagilt saada. Seetõttu järgmine küsimus. On saabunud kaks ettepanekut, üks neist Inglise relvajõudude varustusametilt. Kas te võite öelda, kas valitsuse või Kaitseministeeriumi tasandil on sellele ettepanekule vastatud?
T. Puura
Härra Tamme, peate silmas faksi Inglise relvajõudude varustusametilt. Inglise relvajõudude varustusametile ei ole vastatud.
Juhataja
Suur tänu! Jäägem ikka Valga juurde. Ants Paju.
A. Paju
Austatud juhataja, lugupeetud ettekandja! Täna olete teie näoga saali poole. Usun, te mõistate, et saal ei taha teie käest üksikuid faktikesi välja pressida 24. mail Valgas toimunu kohta. Need faktid vajavad teiepoolset põhjuste analüüsi. Ja nüüd küsimus. Kuidas teie isiklikult kvalifitseerite 24. mail toimunut? Kas see oli omakohtu üks väljendusvorm? Ja teine küsimus. Kas seda oleks olnud võimalik ära hoida?
T. Puura
Te peate ilmselt silmas mitte 24. mail toimunut?
A. Paju
Jah.
T. Puura
Jah, seda oleks küll olnud võimalik ära hoida. Ma ei oska öelda, millises seisus oleks see sõjaväelinnak täna pärast tehinguid.
Ah soo, surmaga lõppenud sündmus? See ei olnud omakohus, mis puudutab surmaga lõppenud intsidenti. Tegemist oli noore ajateenijaga, kes oli tarvitanud alkoholi. Tema tegevus oli täiesti kontrolli alt väljas, tema tegevus oleks võinud vägagi raskeid tagajärgi kaasa tuua. See oli hädaabinõu, milleni oldi sunnitud minema.
Juhataja
Suur tänu! Kas Lembit Annus ikka esitab küsimuse intsidendi kohta, mis toimus Valgas?
L. Annus
Lugupeetud härra Nugis, lugupeetud kaitseministri asetäitja! Nagu härra Nugis rõhutas, tuleb esitada küsimus ainult intsidendi kohta. Seda nõuet ma oma küsimuse esimeses pooles ka täidan. Just äsja väitis kaitseministri asetäitja, et tegemist oli noormehega, kes oli alkoholi tarvitanud. Hästi, olen nõus. Aga millise karistuse said need komandörid, kes pidid jälgima, et vahipostile ei satuks joobunud noormees? See on minu esimene küsimus. Ja siit järgneb ka teine küsimus. Milliseid meetmeid rakendati pataljoni juhtkonna suhtes?
Ja lõpetuseks. See ei ole küsimus, aga ma tahaksin öelda, et ma ei saa enam mitte millestki aru. Peaminister ja härra Nugis väidavad, et väed peavad lahkuma kiiresti. Aga kaitseministri asetäitja väidab siitsamast puldist: me saame aru, et lühikese ajaga pole võimalik Eestist vägesid välja viia. Ma ei tea, ma olen kimbatuses. Kes siis lõpuks Eesti poliitikat ajab? Aitäh!
T. Puura
Ma alustan viimasest küsimusest. Võib-olla peame härra Annusele täpsustama, mis on lühike aeg. Lühike aeg on väga suhteline mõiste. Me tegime arvestusi möödunud sügisel, kui meie territooriumil asus üle 36 000 Nõukogude Liidu sõduri. Nende väljaviimiseks kulub umbes 3 kuud ja 19 päeva.
Täna on olukord teistsugune. Me võime kinnitada, et puhtpraktiliselt ja tehniliselt kulub selleks ainult mõni nädal. Nii et meie arvates on neid tingimusi arvestades lühike aeg ka pool aastat. Ja me leiame, et see on täiesti piisav selleks, et väed saaksid meie territooriumilt lahkuda.
Mis puudutab seda intsidenti, siis on läbi viidud ametlik juurdlus, milles osales kohaliku politseiprefektuuri esindaja. Asjaosalisi on karistatud. Keegi ei lubanud ebakaines olekus ajateenijat valvepostile. Alkoholi pruugiti sel ajal, kui see noormees oli valvepostil. See viitab selle noormehe distsiplineerimatusele.
Juhataja
Suur tänu! Kolleeg Lembit Annus esitas ka mulle küsimuse. Püüan lühidalt vastata. Sellest ajast alates, kui ma juhtisin Eesti Vabariigi delegatsiooni läbirääkimistel Nõukogude Liidu ja Venemaaga, oli meie nõudmine ühene ja selge – võõrvägede väljaviimine tuleb lõpetada 1992. aasta lõpuks. Sellest ajast möödub varsti juba kaks aastat. Nii et kiiruse ja tähtaegade suhtes tuleb Nõukogude poolesse suhtuda väga kriitiliselt.
Härra Puura! Rahvasaadikutel järelepärimisele rohkem lisaküsimusi ei ole. Ma palun hetkeks teha väikese vaheaja.
Palun kõnetooli proua Krista Kilveti, riigiministri asetäitja, kes annab selgitusi kolleeg Kaljo Elliku järelepärimise kohta. Ja siis ma ootan härra Puurat kõnetooli tagasi.
K. Kilvet
Lugupeetud juhataja, austatud Ülemnõukogu liikmed ja Kaljo Ellik! Kõigepealt ma avaldan kahetsust, et härra Ellik ei ole saanud seda vastust kätte. Kuid me leppisime härra peaministriga kokku kirjaliku vastuse suhtes ja ma informeeriksin paari sõnaga küsimuse sisust. Nimelt, praegu käib Kaitseministeeriumi formeerimise protsess täie hooga. Möödunud nädalal kinnitati Kaitseministeeriumi koosseis, käsil on töölepingute sõlmimine, välja on töötatud Kaitseministeeriumi põhikiri. Läbirääkimised käivad kaitseministri kandidaatide üle. Läbirääkimised on toimunud ka Ülemnõukogu fraktsioonides. Nii et loodame Kaljo Elliku püstitatud küsimuse lähitulevikus lahendada. Nii palju informatsiooniks. Ma veel kord vabandan Kaljo Elliku ees!
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Rahvasaadik Jaan Lippmaa esitab küsimusi kaitsealgatuskeskuse kohta. Ja ka nende küsimuste kohta ootame selgitust kaitseministri asetäitjalt härra Toomas Puuralt.
T. Puura
Rahvasaadik härra Jaan Lippmaalt on laekunud Eesti Vabariigi Valitsusele järelepärimine, kus palutakse Ülemnõukogu liikmetele selgitada, mis on kaitsealgatuskeskus, kellele see allub, kes selle tegevust kontrollib, kus ja millistel alustel on see registreeritud. Mis on kaitsealgatuskeskuse tegevuse eesmärk, kes sellesse kuuluvad? Kas kaitsealgatuskeskusel on põhikiri, programm või miski muu tegevust reguleeriv dokument? Milline on Eesti Vabariigi Valitsuse suhtumine kaitsealgatuskeskuse tegevusse?
Kaitsealgatuskeskus ei ole registreeritud ega kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt. Ta ei kuulu Eesti Vabariigi kaitsestruktuuridesse. Mul puudub informatsioon selle kohta, kas on tegemist mingi ühenduse või organisatsiooni või millegi muuga, sest ametlikult selline organisatsioon Eesti Vabariigis registreeritud ei ole. Seetõttu ei saa ma ka vastata midagi tema põhikirja, programmi, kuuluvuse ja tegevussuundade kohta. Tegemist on registreerimata kaitsealgatuskeskusega.
Juhataja
Kas Jaan Lippmaa soovib täpsustada asjaolusid? Ei soovi.
T. Puura
Ma tahaksin juurde lisada, et tegemist ei ole ametliku organisatsiooniga. Ma ei taha endale võtta õigust jagada parlamendi liikmetele mitteametlikku informatsiooni.
Juhataja
Jaan Lippmaa esitab lisaküsimuse.
J. Lippmaa
Härra Puura! On täiesti selge, et teie vastusega ei saa rahul olla. Hiljuti oli ju ajakirjanduses informatsioon, et kaitsealgatuskeskuse algatusel kaaperdati kaks piirivalvekaatrit. Seni ei teata, kelle omad need olid. Nagu mina olen aru saanud, on kaatrid arestitud, nende kuuluvus ja tulevik on lahendamisel kohtukorras. See oleks pidanud ju teie ministeeriumi jalule panema, uurima, mis seltskonnaga on tegemist. Sedamoodi võib korjata ühe jõugu relvastatud mehi ja hakata hõivama Pärnu sadamast ja lahelt kõike, mis meeldib. Te oleksite pidanud vähemalt uurima, millega või kellega on tegemist ja mida võib veel oodata. Teie vastus oli minu jaoks täiesti tühine.
T. Puura
Mis puudutab seda konkreetset küsimust, siis võin ma teile vastata. Praegu seda intsidenti uuritakse. Mul ei ole praegu ametlikke uurimistulemusi. Ka nende inimeste suhtes, kes on pannud toime kahe kaatri ärandamise, on algatatud ametlik uurimine. Kui leiab kinnitust oletus, et see viib välja teatava organisatsioonini, siis kahtlemata me hakkame huvi tundma ka nende inimeste vastu, kes on niisuguse mitteametliku organisatsiooni loonud.
N. Aksinin
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kaitseministri asetäitja! Öelge palun, kuidas te suhtute endisesse lennuklubisse, mille olukord on praegu väga vilets? Seal saaks ju välja õpetada lendureid, ehkki esialgu küll madala kvalifikatsiooniga. See on esimene küsimus.
Teiseks. Kas teil on midagi tegemist endise relvajõududele kuulunud majaga Uus tänav 19 ja kas selle suhtes on tehtud mingeid plaane? Tänan!
Juhataja
Väga austatud kolleeg Aksinin! Esitame lisaküsimusi kaitsealgatuskeskuse kohta. Härra Puura! Palun kommenteerida, kas siin võib olla seos nende kahe organi vahel.
T. Puura
Ma tahan öelda, et siin ei ole mingisugust seost. Te peate silmas seost Kaitseliiduga. See on natuke teine asi. Kuid Kaitseliit ei ole kuidagimoodi seotud ka kaitsealgatuskeskusega. Kaitseliit on ametlik organisatsioon, tal on oma põhikiri. Ta ei ole kuidagimoodi seotud kaitsealgatuskeskusega.
Juhatajа
Nikolai Aksinin, teine küsimus.
N. Aksinin
Ma saan kõigest aru, aga mul on kahju, et lennuklubi ei allu teile. Vastake palun sellele küsimusele. Kas teil on selles suhtes mingeid plaane?
T. Puura
Jah, teie küsimus on täiesti õige ja õigustatud. Praegu vaatame üle kõik need objektid, kõik linnakud, mis on olnud eelnevalt teiste ametkondade käes. Enamasti on need endise Nõukogude Liidu relvajõudude käes ja lähema kahe nädala jooksul kavandame suunad nende objektide edasiseks kasutamiseks. Meie vaatluse all on ka hoone Uus tänav 12.
Juhataja
Suur tänu, härra Puura! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan selgituste eest!
Kolleeg Jaan Lippmaa esitab küsimusi ka tulirelvade seaduse eelnõu koha. Ta esitab küsimusi ka seoses välisriikides elavate Eesti Vabariigi kodanike õigusliku staatusega. Silmas on peetud topeltkodakondsust. Nende kahe teema kohta on valmis meile selgitusi andma siseminister härra Robert Närska.
R. Närska
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, lugupeetud rahvasaadikud! Härra Lippmaa on esitanud kaks küsimust. Kõigepealt sellest, kus on tulirelvaseaduse eelnõu. Mis on sellest saanud? Teatavasti töötas riigikaitsekomisjon koos politseiametiga välja tulirelvaseaduse eelnõu. Lisaks sellele töötas politseiamet valitsuse ülesandel koos Siseministeeriumiga välja ka valitsuse määruse, mis sätestab tulirelvade omamise, kasutamise ja müügi eeskirjad. Valitsuses on määruse projekt olnud mitu korda arutlusel. Valitsus on seisukohal, et nii kaua, kuni tulirelvaseadus ei ole lõplikult kooskõlastatud ja Ülemnõukogule esitatud, ei saa seda reglementeerida valitsuse ajutise määrusega.
Tänaseks on valitsus määruse põhimõtteliselt heaks kiitnud. Valitsus asub seisukohal, et ajutine määrus tulirelvade kasutamise, omamise ja müügi kohta tuleks kooskõlastada ka Kaitsenõukoguga. Vastav protokolliline otsus esitatakse täna Kaitsenõukogule. Kui Kaitsenõukogu täna õhtul koguneb – see ei ole veel selge –, siis seda arutatakse. Kui Kaitsenõukogu selle heaks kiidab, siis põhimõtteliselt on need küsimused ajutiselt reglementeeritud valitsuse määruse tasemel. Määruses on arvestatud kõiki neid põhimõtteid, mis töötati välja tulirelvaseaduse puhul. Tulirelvaseadus on praegu täiendaval kooskõlastamisel. See seaduseelnõu on väga mahukas, sisaldab suure hulga mõisteid, reglementeerib väga täpselt tulirelvade kasutamise. Me loodame, et saame selle nädala jooksul kätte lõplikud kooskõlastused ja siis esitab Siseministeerium eelnõu läbivaatamiseks vabariigi valitsusele. Kui valitsus eelnõu heaks kiidab, siis saame tulirelvaseaduse eelnõu esitada teile arutamiseks. See on vastuseks esimesele küsimusele.
Juhataja
Kuna tegemist on siiski kahe iseseisva teemaga, esitame ka küsimused eraldi. Jaan Lippmaa lisaküsimus.
J. Lippmaa
Härra Närska! Nüüd küsin puhtalt uudishimust ja teadmisjanust. Töögrupil, kes koostas tulirelvaseaduse eelnõu, läks selleks aega kolm nädalat. Nüüd seisab see teie jutu järgi üle kahe kuu kooskõlastuses. Öelge palun, kes seda nii kaua kooskõlastab?
R. Närska
Kooskõlastamisel, kui ma õigesti mäletan, läbib eelnõu sellised instantsid: Politseiamet, Siseministeerium, Prokuratuur, Justiitsministeerium, Vabariigi Spordiamet, Kaitseministeerium, eraldi Kaitsejõudude Peastaap ja minu teada ka Kaitseliit. Kes ja kui kaua seda kinni on pidanud, ma ei oska öelda, sest küsimus on äärmiselt komplitseeritud. Ma ütlen seda valitsuse määruse projekti põhjal. Härra Lippmaa teab – meil oli sellest juttu –, kuidas valmis ka määruse projekt. Mitu korda arutati seda valitsuses, mitu korda muudeti seisukohti ja lükati tagasi. Kahjuks on aeg tõesti pikaks veninud. Kuid ma võin öelda, et täna on valitsus määruse vastu võtnud. Ma loodan, et nüüd lähevad asjad palju kiiremini.
Juhataja
Suur tänu! Lisaküsimused rahvasaadikutelt. Vladimir Lebedev.
V. Lebedev
Palun härra ministrilt vabandust! Mul on küsimus härra spiikerile. Ma ei kahtle sugugi selles, et tänu teile kulgeb meil Ülemnõukogu töö küllaltki täpselt. Aga kas kontrollitakse, kuidas valitsus täidab Ülemnõukogu otsuseid? Ja kui seda tehakse, kas siis oleks võimalik saada teavet selle kohta, kuidas meie valitsus täidab Ülemnõukogu otsuseid? Vabandage, härra minister! Tänan!
Juhataja
Ma olen kohustatud vastama. Eesti Vabariigi Valitsus on aruandekohustuslik Eesti Vabariigi Ülemnõukogu täiskogu ees. Selle kohta juhatus küll eriarvestust ei pea. Nii et täiskogu ise kontrollib valitsuse otsuste täitmist. Kui meil on kahtlusi, et üks või teine otsus on täitmata või halvasti täidetud, ja kui see käib ka infotunnis antud lubaduste kohta, tuleb teha uus järelepärimine. Jüri Põld.
J. Põld
Tänan, härra juhataja! Härra minister! Lubage ka minul avaldada imestust selle tohutu pika kooskõlastusprotseduuri üle, sest teatavasti seaduseelnõu väljatöötamise juures olid kõigi kõrgete riigiametite kõrged ametnikud esindatud. Seda enam tekitab hämmastust selline pikk kooskõlastus, aga see selleks.
Mul on küsimus. Millised asjad tekitasid teile kõige rohkem probleeme? Kas vabariigi valitsuse poolt vastu võetud määrust oleks võimalik ka riigikaitsekomisjonile tutvustada? Aitäh!
R. Närska
Seda on võimalik teha kas või täna.
Juhataja
Suur tänu, härra Närska! Selle teema kohta lisaküsimusi ei ole.
R. Närska
Härra Lippmaa esitab neli küsimust topeltkodakondsuse kohta. Kas USA-s, Rootsis, Kanadas, Austraalias ja Saksamaal on lubatud topeltkodakondsus? Millistes nimetatud riikides on kodanikuks saamisel nõue loobuda endisest kodakondsusest? Kas on kontrollitud, kes Eesti kodaniku isikutunnistuste ostjatest nimetatud riikides on tõendanud, et loobub kõigist oma eelmistest kodakondsustest? Ja viimane, lähtudes eelnevast. Keda valitsuskomisjon registreerib nimetatud riikides Eesti Vabariigi kodanikena ja Riigikogu valijatena? Ma arvan, viimases küsimuses on Ülemnõukogu ise otsuse vastu võtnud.
Vastuseks esitatud küsimustele teatan järgmist. Topeltkodakondsus on lubatud USA-s ja Kanadas, kuigi ka nendes riikides ei suhtuta sellesse soosivalt. Teatud asjaoludel võimaldab topeltkodakondsust ka Saksamaa vastav seadus. Austraalias võivad topeltkodakondsust omada sündimise kaudu Austraalia kodakondsust omavad kodanikud. Topeltkodakondsus ei ole lubatud Rootsis. Üldjuhul ei ole see lubatud ka Saksamaal. Teistest kodakondsustest loobumise nõue kehtib Rootsis, üldjuhul ka Saksamaal. Sündimisega Austraalia kodakondsuse saanud kodanikud võivad hiljem teise riigi kodakondsusesse astumisel säilitada ka Austraalia kodakondsuse. Endistest või teistest kodakondsustest loobumise nõuet ei ole USA-s ega Kanadas. Need andmed on saadud nimetatud riikide saatkondadest ning Austraalia saatkonnast Stockholmis, kuna vastav saatkond Eestis puudub.
Eesti Komitee isikutunnistuste omanike hulgas ei ole teostatud kontrolli nende isikute eelmisest kodakondsusest loobumise kohta, kuna selline loobumine on õigustühine. Vastavalt Eesti kodakondsuse seaduse § 18 punktidele 1 ja 2 on kodakondsusest vabanemine võimalik üksnes vabastamise või väljaheitmise teel.
Kodakondsusest vabastamise ja väljaheitmise otsustamine on üksnes Eesti Vabariigi Valitsuse kompetentsis vastavalt kodakondsuse seaduse §-le 19. Seega ei tähenda konkreetse isiku avaldus, soov või vanne automaatset vabanemist Eesti kodakondsusest. Olenemata sellest, kas isik on tahtlikult või tahtmatult omandanud topeltkodakondsuse, on temal säilinud ka Eesti kodakondsus, sest Eesti Vabariigi Valitsus ei ole teda kodakondsusest vabastanud ega välja heitnud.
Eesti kodakondsuse seaduse § 23 esimene punkt sätestab, et isikud, kes on astunud välisriigi kodakondsusesse, ilma et nad oleksid kodakondsuse seaduse § 20 kohaselt vabastatud Eesti kodakondsusest, heidetakse vabariigi valitsuse otsusega Eesti kodakondsusest välja. Käesoleval ajal saab valitsus oma otsusega Eesti kodakondsusest vabastada vaid isikuid, kes sellekohase sooviga pöörduvad Eesti Vabariigi Valitsuse poole. Selliseid avaldusi tänaseni Eesti Vabariigi Valitsusele laekunud ei ole. Seejuures ei ole Eesti kodakondsusest väljaheitmine kodakondsuse seaduse § 23 alusel võimalik, sest vastavalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 26. veebruari otsusele ja kodakondsuse seaduse rakendusotsuse punkt 14 kohaselt on sätestatud mitte rakendada kodakondsuse seaduse § 23.
Praegu oleme olukorras, kus enamik enne või pärast Teist maailmasõda Eestist lahkunud kodanikke on tahtlikult nende järglased ja tahtmatult omandanud topeltkodakondsuse. See tähendab, et lisaks teiste riikide kodakondsusele on neil jätkuvalt ka Eesti kodakondsus, sest Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega ei ole neid Eesti kodakondsusest vabastatud ega välja heidetud.
Vastus viimasele küsimusele. Kõigest eelnevast tulenevalt registreerib valitsuskomisjon kõiki seadusjärgseid hääleõiguslikke eesti kodanikke, olenemata sellest, kus nad elavad ja kas neil on topeltkodakondsus või mitte.
J. Lippmaa
Mul rohkem küsimusi ei ole, aga paluksin kommenteerida meie ajakirjanduses ilmunud USA kodanikust väliseestlase repliiki, mis on vastuolus härra Närska poolt äsja öelduga.
R. Närska
Ma ütleksin, et selles ei ole vastuolu, aga raskustesse võib inimene tõesti sattuda. "Päevalehe" artiklis on kirjutatud: "Raskustesse võib sattuda pagulane, kes on USA-s välja võtnud kodaniku paberid, kuna tõendab vande all oma allkirjaga, et loobub kõikidest eelmistest kodakondsustest ning lubab saada ja jääda USA kodanikuks. Andes oma allkirja mõne muu maa kodakondsuse taotlusele, on ta sellega oma endise vande murdnud." Kahjuks on täna seadus selline, et Eesti kodakondsuse saab ära võtta või vabastada sellest vabariigi valitsus. Kuid vastavalt rakendusotsusele on § 23 peatatud ja valitsus ei saa seda teha. Raskused tulevad ennekõike sotsiaalküsimuste lahendamisel. See on iga väliseestlase enda otsustada, kas ta läheb sellele teele või mitte.
Juhatajа
Suur tänu! Lisaküsimused rahvasaadikutelt. Vladimir Lebedev.
V. Lebedev
Lugupeetud härra spiiker, lugupeetud härra minister! Kas on kehtestatud kontroll selle üle, kuidas antakse uusi Eesti passe välja Eesti kodanikele välismaal? On andmeid, et mõned kommertsstruktuurid on oma töötajaile juba saanud Eesti Vabariigi kodaniku passe välismaalt. Just nimelt välismaalt. Tänan!
R. Närska
Härra Lebedev! Minul kahjuks selliseid andmeid ei ole, et keegi oleks välismaal saanud uue Eesti passi. Eesti Vabariigi kodaniku passe ei ole seni välja antud. Tõsi küll, välja on antud mõned diplomaatilised passid. Loomulikult need registreeritakse.
V. Pohla
Lugupeetud spiiker, lugupeetud minister! Eestlaste kodakondsuse ja kahekordse kodakondsuse küsimus tekib praktiliselt valimiste korraldamisega. Ülemnõukogus on korduvalt arutatud väliseestlastele valimisõiguse andmist. See ei ole mingisugune subjektiivne otsustus või jonn. Küsimus on selles, et Ülemnõukogu peab austama ka teiste riikide seadusi.
Te rääkisite praegu kodakondsuse äravõtmisest ja topeltkodakondsuse kaotamisest. Millised võimalused selleks on? See on esimene küsimus.
Teine küsimus on seotud valimistega. Kas on võimalik korraldada valimisi välisriikides nende riikide kodanikele, kellel on säilinud meie seaduste järgi Eesti kodakondsus? Me peame arvestama ka nende riikide seadusi. Teie jutust järeldub, et Rootsis, Saksamaal ja Austrias elavatel väliseestlastel, kellel on nende maade kodakondsus, ei ole õigust nende maade põhimõtete järgi meie valimistest osa võtta. Kas ma saan asjast õigesti aru?
R. Närska
See oleneb iga riigi suhtumisest. Tänaseks on Šveits teatanud, et ta ei luba väliseestlastel meie valimistest osa võtta. Teistest riikidest ei ole ametlikke keeldumisi tulnud, kuid probleeme võib tekkida.
E. Tupp
Härra spiiker! Minu küsimus väljub natukene viimati arutatud teema raamidest. Kas ma tohin küsimuse esitada?
Juhataja
Kuulame küsimuse ära.
E. Tupp
Härra Närska! Eriteenistus allub praegu teile, ta on politseiameti alt välja viidud. Vastavalt Ülemnõukogu otsusele tegutseb ta oma põhimääruse alusel. Kas te peate vajalikuks eriteenistuse põhimääruse heatasemelist juriidilist ekspertiisi? Ma pean silmas, et see oleks võrreldav Euroopa tasemel eriteenistuste põhimääruste või reglementidega. Kas meil on võimalik seda Eesti Vabariigis üldse heatasemeliselt teha?
Juhataja
See väljub teema raamidest. Kui härra Närska soovib vastata, siis lühidalt, sest see on viimane küsimus.
R. Närska
Härra Tupp! Ma saan aru sellest murest, see on praegu meie ühine mure. Ilmselt on juhtunud niisugune asi, et Ülemnõukogus vastuvõetud seaduses ettenähtud pädevus ja põhimäärus ei ole omavahel kooskõlas. Ilmselt annab põhimäärus mõnes mõttes laiemad tegutsemisvõimalused. Praegu on see juristide ekspertiisis. Ma olen nõus, et kasutada tuleks ka rahvusvahelist ekspertiisi. See küsimus on juba nädal aega väga teravalt üleval olnud ja me tegeleme sellega. Kui te võite meile soovitada rahvusvahelisi eksperte, siis on see teretulnud.
Juhataja
Suur tänu, härra Närska! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kolleeg Ants Käärma tõstatas probleemi värviliste metallide ostu-müügi korraldamise kohta vabariigis. Selle kohta on nõus selgitusi andma justiitsminister härra Märt Rask.
M. Rask
Austatud spiiker, lugupeetud saadikud! Härra Ants Käärma tõstatatud probleem on esimesel pilgul vaadatuna äriküsimus, kuidas osta või müüa metalli, kuidas seda Eestist välja vedada. Tegelikkuses on see probleem omandanud sügava õiguspoliitilise tausta ja pigem on tegemist moraali ja Eesti ühiskonda tõsiselt solvava nähtusega. Seetõttu püüan ma siin kõnepuldis analüüsida õiguslikku aspekti. Järgmine vastaja ehk räägib rohkem kaubanduslikust poolest. Härra Käärma on järelepärimises tõstatanud järgmised probleemid.
Süvenev värviliste metallide vargus on suuteline halvama majanduse ja moraali. Seni tehtud kahju ei ole korvatav. Mida teeb valitsus varguste ja vandalismi tõkestamiseks? Mida teeb valitsus värvilise metalli päritolu ja ostu-müügitehingute seaduslikkuse kontrollimiseks? Samal ajal esitab härra Käärma ka neli ettepanekut, kuidas oleks tekkinud olukorda võimalik kontrolli alla võtta.
Vabariigi valitsus lõpetas värviliste metallide kokkuostu ja väljaveo. Nädal pärast lõpetamist – see oli kaks kuud tagasi – tekkis olukord, et ühe hoobiga selle sõlme läbiraiumisega olukord siiski ei lahene. Värvilise metalli ekspordi puhul on tegemist rahvusvaheliste lepingutega ja vastavalt välisinvesteeringute seadusele vastutab Eesti Vabariik seaduse muudatustest tulenevate kahjude eest. Probleem ei ole metalli kokkuostu, ekspordi ja väljaveo lõpetamises, vaid selle olukorra kontrollimises.
On päris selge, et kokkuostuga saavad tegelda ikkagi juriidilised isikud, organisatsioonid, kellel on selleks vastav tehnika, laoplatsid ja töötlemisvõimalused. Täiesti ebanormaalseks tuleb pidada olukorda, kus aktsiaselts, mis on registreeritud Mustamäe korteri aadressil, tegeleb vase kokkuostuga. Sellest tulenevalt võttis vabariigi valitsus vastu määruse. Kuna määruse kaheksa punkti käsitlevad kõik metallikaubanduse korraldamist, siis ma refereeriksin selle määruse mõningaid aspekte.
Esiteks. Kehtestada vanametalli ja metallijäätmete kokkuostu riiklik monopol.
Teiseks. Keelata kokkuost kuni vastavate ettevõtete kindlaksmääramiseni, kellel on õigus tegelda metallide kokkuostuga.
Kolmandaks. Kehtestada, et mustade ja värviliste metallide ekspordi ja reekspordiga võivad tegelda ainult ettevõtted, kellele on välja antud tegevuslitsents. Seejuures kohustati vabariigi Kaubandusministeeriumi moodustama komisjon tegevuslitsentside väljaandmise kontrollimiseks. Analüüsinud olukorda vabariigis, leidis valitsus, et 1. juulist jätkub umbes 20 tegevuslitsentsi toime kuni aasta lõpuni. Pärast seda on võimalik sisse seada täielik kontroll ja järelevalve metalliäri üle.
Ma loodan, et kaubanduslikku külge kommenteerib ja täpsustab Kaubandusministeeriumi esindaja. Tahaksin rõhutada seda, mida on endaga kaasa toonud senine kontrollimatu metallide ülesostmine elanikkonnalt. Ei saa öelda, et vabariigi valitsus ei ole midagi teinud, et olukord on absoluutselt kontrolli alt väljas. Tänase päeva seisuga on vabariigi uurimisameti menetluses 40 kriminaalasja, mis on otseselt seotud metallivargustega. Praegu kontrollib politsei ligikaudu 120 metallivargusega seotud kriminaalasja materjale. On süüdimõistvaid kohtulahendeid. See protsess on kulgenud kriminaalprotsessi sätete kohaselt.
Tahaksin analüüsida ühte põhjust, mida ei ole siiani esile tõstetud. Kriminaalasjade materjalide analüüsi põhjal võib jõuda järeldusele, et kriminaalasi ja vargus on tagajärg, mitte põhjus. Täiesti korralikult töötavad Harjumaa traktoristid leppisid kokku, et nad lähevad kerivad kokku telefonikaabli, mis sisaldas vaske. Nad ei olnud kunagi toime pannud kuritegusid. Motivatsioon oli selles, et ka nende lapsed tahavad Hansapäevadel valuuta eest jäätist osta. See võib esimesel pilgul naerma ajada. Ühtedel on võimalik maasikate korjamise eest saada valuutat, teised, kes harivad Eestimaa põlde, ei saa valuutat. Kuid ainult valuutapoest saab midagi mõistlikku osta. See on jätnud niivõrd sügava moraalse jälje meie ühiskonda, et see ei ole võrreldav selle kahjuga, mis on tekitatud metallide väljaveoga. See on teema, mille üle tasub mõtteid vahetada ja järeldusi teha. Ja ma julgen loota, et üleminek oma rahale leevendab oluliselt seda probleemi, kuigi lõpuni jääb see lahendamata.
Ma tahaksingi rõhutada, et üks asi on kuritegude eest karistada, võtta vastutusele. Kui edukalt meie lapsekingades politsei ja õigusametkonnad sellega hakkama saavad, see on eri probleemistik. Teine probleemistik seisneb selles, et kriminaalkuritegevus ei ole kunagi põhjus, see on alati tagajärg. Põhjusi tuleb otsida hoopis teistest kohtadest. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid! Mul on selline ettepanek, et me kuulaksime ära ka kaubandusministri asetäitja härra Küti selgitused ja siis esitame küsimused koos. Olete nõus? Aitäh! Palun kõnetooli härra Raivo Küti.
R. Kütt
Lugupeetud juhatus, austatud saadikud! Härra Rask andis hea ülevaate vastuvõetud määrusest ja olukorrast. Kui lubate, teeksin ma mõningad täpsustused seoses selle määruse ja edaspidise tegevusega.
Esiteks. Milleks on vaja litsentseerimist ja mida see tähendab? See tähendab nimelt seda, et antakse välja load tegevusalaks, ostu-müügiga tegelemiseks. Ilmselt on nende ettevõtete ringkond päris piiratud, kellel on vastavad võimalused, kellel on olemas laoplatsid ja vastav tehnika. See loob meie politseile eelduse piirata seda ringkonda, kellega ta peab tegelema. Kuid me peame endale aru andma, et ega see vargusi kaota. Me peame looma tingimused varguste avastamiseks ja nende piiramiseks.
Teiseks. Litsentseerimise kord paneb paika põhimõtted, kuidas ettevõte peab organiseerima oma raamatupidamist kehtestatud nõuete kohaselt. Selles määruses ma tahaksin eraldi rõhutada 6. punkti. Seal on öeldud, et Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumil tuleb koos Majandusministeeriumi ja Kaubandusministeeriumiga kehtestada alates 1. juulist Eesti Vabariigist väljaviidavate metallide nomenklatuur ja tollimaksu määrad, mida rakendatakse tehingus ettenähtud maksevaluuta liigist sõltumata. Üldiselt on see uuendus meie kaubavahetuses. Tollimaksude abil on võimalik teatud liiki toodangu eksport viia nullini. Kui paneme kaablile ja muudele toodetele kõrge tollimaksu, siis muutub nende varastamine mõttetuks, sest uus hind koos tollimaksuga ületab maailmaturuhinna.
Punkt 7 puudutab tolliametit. Tolliamet on kohustatud kindlaks määrama tollipunktid, mille kaudu tohib metalle üle piiri toimetada. Samuti tuleb korraldada kaubapartiide pistelist kaalumist. Kuid siin tekib tehniline probleem. Kui ettevõte näitab saatelehel, et partii kaalub 40 t, tegelikult on aga 30 t, siis puudub tollil võimalus seda kaaluda ja kindlaks teha. Seda probleemi päevapealt ei lahenda.
Viimane moment. Vabariigi valitsus tegi eile veel ühe põhimõttelise otsuse. "Vtortšermeti" ja "Vtortsvetmeti" baasil otsustati moodustada riigiettevõte Eesti Metallieksport. Ametivõimu kuritarvitamise pärast on ametist vabastatud "Vtortšermeti" direktor. Nii et Eestis on loodud metalliekspordi riiklik monopol. Tänan!
Juhataja
Lugupeetud justiitsminister ja kaubandusministri asetäitja! Kas te oleksite nõus olema koos kõnetoolis ja omavahel otsustama, millisele küsimusele keegi teist vastab? Ants Käärma.
А. Käärma
Mul on mitu küsimust. Alustan lihtsamast. Kas te võite öelda, kui palju on vabariigist välja veetud värvilist metalli, murdu ja jääke ning kui palju on olnud transpordiveoseid? No ütleme sellel aastal või eelmisel aastal – ükskõik.
Edasi, me läheneme asjale n.-ö. patsifistlikult. Tuleb välja nii, et kui kõik põhjused on kõrvaldatud, alles siis hakkame karistama vandaali ja kurjategijat. Ma väidan, et ta on kurjategija, kes on pannud kas majanduse seisma või rüvetanud hauaplatsi ja hauamonumendi. Kas siis sellel sajandil üldse hakkame oma riigis mingit korda looma? Kas te võiksite kas või umbkaudselt öelda, milline karistus ootab kurjategijat, kes on lõhkunud perekonna hauamonumendi, et kätte saada pool kilo või kilo kaaluvat detaili? Mis teda ootab?
Ja veel üks küsimus. Te väitsite, et kui valitsus kaks nädalat kehtinud väljaveo keelu tühistas, siis lähtuti sellest, et on tarvis täita rahvusvahelisi leppeid. Kas need lepingud ikkagi kehtivad? Kas riik garanteerib nende täitmise? Nüüd on loodud riigi monopol. Kas teised selle asjaga tegelda ei tohi? Aitäh!
M. Rask
Ma alustaksin karistamisest. Ma nimetasin, et 40 kriminaalasja on minu andmetel praegu vabariigi uurimisameti menetluses. Need on kvalifitseeritud salajase varguse ja röövimisena. Konkreetse karistuse mõistmine igale kurjategijale on kohtu ülesanne. Ma ei tahaks hakata prognoosima, kuidas neid konkreetselt karistatakse. Mingisugust hinnaalandust ei tohi teha – olgu kuriteo motivatsioon missugune tahes. Vargust see ei õigusta.
Teine probleem. Ükski karistus ei suuda leevendada seda kurbust ja nördimust, mis on perekonna hauaplatsi rüüstamisega seotud. Üks asi on haua rüüstamine, teine asi on sealt mingi eseme vargus. Karistus mõistetakse nende kuritegude kogumi eest.
R. Kütt
Ma puudutaksin alguses transiitvedu. Selles määruses on selgelt paika pandud, et määrus ei reguleeri metallide transiitvedu Eesti Vabariigi territooriumi kaudu, samuti metallide ajutist väljavedu. Siin on põhimõtteline vahe. Me ei saa minna vastuollu rahvusvahelise õigusega. Ma loen ette, mis on määruses sätestatud: "Transiit on väljaspool Eesti Vabariiki asuvate juriidilistele isikutele või üksikisikutele kuuluvate kaupade vedu ühest välisriigist teise välisriiki läbi Eesti Vabariigi territooriumi tollikontrolli all, kusjuures võib toimuda transiitveoste vahepealne ladustamine ja ümberlaadimine." Tähendab, see on fikseeritud laadung ja seda ei tohi vahepeal puutuda ega lahti teha.
Reeksport on Eesti Vabariigis registreeritud ühe ja sama juriidilise isiku poolt Eesti Vabariiki sisseveetud kaupade väljavedu ilma kaupu Eesti Vabariigis töötlemata. Minu teada on Eestist tänavu välja veetud umbes 50 000 tonni kaupa. Mul ei ole praegu neid andmeid käepärast. Kui vaadata I kvartali ekspordi struktuuri, siis on metallide väljavedu kolmandal kohal. See tähendab, et kui kõik need ettevõtted, kes tegelevad metallide väljaveoga, maksavad ka korralikult makse, siis on see väga oluline täiendus riigikassale. Transiidi kohta mul kahjuks andmed puuduvad.
K. Sergij
Lugupeetud juhataja! Mul on küsimus härra justiitsministrile. Te ütlesite, et Eesti Vabariik ei või rikkuda rahvusvahelisi lepinguid ja välisinvesteeringute seadust. Öelge palun, millist vastutust kannavad need nn. investeerijad, kes tegelevad värviliste metallide äriga, ja millist kasu on nad toonud Eesti Vabariigile nende metallide kokkuostuga?
Ja teine küsimus. Kas on alati teada, kust need värvilised metallid tulevad? Mulle näib, et pole ainsatki juhtumit, mil aus inimene oleks värvilisi metalle müünud. Need kõik on röövitud ja varastatud ning selle tagajärjeks on vabariigi majanduse laostamine. Midagi muud ju Eesti Vabariigis ei ole. Ja teie loote veel pooleks aastaks tingimused selleks, et need välismaa investeerijad võiksid rahulikult siin värvilisi metalle kokku osta.
M. Rask
Lugupeetud saadik Sergij ütles, et loome tingimused metalliga äritsemiseks. Neid tingimusi ei loodud, see on tegelikult äri. Enamiku sellest moodustab reeksport ja läbivedu. Majandusstatistika ei ole tõesti minu kutsealane profiil, kuid ma tahaksin öelda, et siinsamas Ülemnõukogu saalis vastuvõetud seaduses välisinvesteeringute kohta on punkt nr. 11, kus räägitakse seadustiku muudatustest, mis on tekitanud kahju Eesti Vabariigile.
Kahes metallide väljaveoga tegelevas korporatsioonis on 100% Rootsi kapital. Kui nende ettevõtete töö peatatakse, siis nad esitavad pretensioonid ja nõudmised Eesti Vabariigile. Tähendab, küsimus ei ole selle äri lõpetamises, vaid Eesti Vabariigi kontrollis kõigi nende toimingute üle. Ja sellest tulenevalt ma tahtsingi öelda, et alates juulist peaks kehtima jääma üksnes 20 litsentsi selle äriga tegelemiseks. Kui selles valdkonnas kehtestatakse täielikult riiklik monopol, siis on politsei ja uurimisameti spetsialistide arvamuse kohaselt võimalik täielikult kontrollida, mida kokku ostetakse, kuidas kokku ostetakse, kus kokku ostetakse. On olnud juhtumeid, kus kooperatiivide ja aktsiaseltside turvateenistustel, kes on pandud metallitehinguid valvama, on olnud politseiga kokkupõrkeid. Poliitika, majandus ja moraal on niisugused fenomenid meie ühiskonnas, millega tuleb tunduvalt rohkem tegelda.
Juhataja
Suur tänu! Lisaküsimuse esitamise eelisõigus on Ants Käärmal.
A. Käärma
Te väitsite, et vabariik saab värviliste metallide ja ka vanametalli ekspordist suurt tulu. Aga kas valitsus ei näe võimalust neid jääke kohapeal kasutada, nende töötlemist organiseerida? Kas me ise ei hakka varsti otsima mingit arengumaad, kust sellisel moel metalle sisse vedada? Aitäh!
R. Kütt
Ma vastaksin veidike ülbemalt. Ma vastaksin nii, et metallikaubanduses hakkab olukord normaalseks muutuma. Kui alles aasta tagasi oli küsimus selles, et me ei suutnud kindlustada ettevõtteid vajaliku materjaliga, siis täna on küsimus teine. Nädal tagasi viibisin riiklikus ettevõttes "Metallikaubandus" ja seal on mõnede metallimarkide hulgas 3–5-aastane varu. Ja küsimus sellest, et Venemaa ja Ukraina, kust me metalli hangime, tõstavad oma hinnad maailmaturu tasemele. Turg küllastub siis üpris ruttu. Sõlmitud kvoodid Venemaaga vastavad meie vajadustele või isegi ületavad need. Nii et ma ei näegi vajadust, et oleks vajalik jätta need jäätmed Eesti Vabariiki.
V. Lebedev
Lugupeetud härra spiiker, lugupeetud ettekandja! Kolleeg Ants Käärma tegi oma esimest küsimust esitades hea märkuse. Palju kergem on võidelda põhjustega kui tagajärgedega. Meil on ju asi jõudnud vandalismini. Lõhutakse mälestusmärke. Esineb lausa anekdootlikke juhtumeid. Kalalaevadel murtakse vee all ära värvilisest metallist tehtud sõukruvid. Kogu see värviliste metallide äri meie vabariigis on barbaarne ning tekitab ka poliitilist, moraalset ja majanduslikku kahju vabariigile.
Härra aseminister ütles, et 8 miljonist on 4 miljonit valuuta, värviliste metallide ärist saadud kasum. Aga Nevzorov näitab oma saates "600 sekundit" regulaarselt raudteed ja vaguneid, mis veavad värvilisi metalle Eestisse. See loob teatud poliitilise oreooli Eesti ümber, tekitab mulje, et Eesti varastab, veab Venemaalt välja värvilisi metalle. See mõjutab ka Venemaa majanduslike, äri- ja poliitiliste struktuuride suhtumist Eestisse. Ma tean, et Vene valitsus on korduvalt väljendanud oma pehmelt öelda põlgust selle olukorra suhtes, mis meil valitseb värviliste metallide väljaveo valdkonnas. Kas see valitsuse otsus värviliste metallide kohta on kooskõlastatud Vene valitsusega või kas selle väljatöötamisel korraldati konsultatsioone Eesti ja Venemaa valitsuse vahel? Tänan!
R. Kütt
Ma olen härra saadikuga täiesti nõus, et põhimõtteliselt peaksime me võitlema põhjustega, mitte tagajärgedega. Aga põhjus ongi meie majanduses, meie majandussüsteemis. Põhjus on kunagi odavate hindadega hangitud värvilises metallis, mida on nüüd väga soodne valuuta eest maha müüa.
Mis puudutab küsimuse teist poolt, selle määruse kooskõlastamist Vene valitsusega, siis ma võin öelda, et mingit eraldi kooskõlastust ei ole toimunud. Kuid see on täiesti kooskõlas kokkulepitud üldiste põhimõtetega, nii et mingisugust vastuolu ma ei näe. Vastupidi, ma usun, et Vene pool võiks selle heaks kiita, sest see reglementeerib nende metalliturgu Eesti kaudu.
A. Paju
Austatud juhataja! Teie lahkel loal esitaksin mõlemale mehele ühe küsimuse. Härra Rask! Ilmselt olete ka ise mõelnud infotunni produktiivsusele. Praegu seisate suure kogu ees ja püüate meile selgeks teha ühte Eesti ühiskonna valupunkti. Öelge mulle palun, kas valitsusel on nüüd täielik selgus, kuidas õiguslikust aspektist see küsimus lahendada? Kas aeg, mis eelnes 1. juuli määrusele, oli selguse saamiseks küllaldane ja miks te ei saanud seda esimesel korral kohe ära teha? Ja teine küsimus. Teie ettekandes, härra Kütt, oli mõte, et meie vaene toll on võimetu. Kui palju on valitsusel jäänud sellest korrastamatusest raha saamata?
M. Rask
Sellele küsimusele vastates olen härra Pajuga täiesti ühel meelel: küsimus on tavalisest kriminaalõiguslikust aspektist ammu üle kasvanud ja see on üks drastiline näide moraalitusest. Õiguslikku lahendust kõigile neile üksikjuhtumitele, mis puudutavad vargusi, ei ole tarvis otsida ja leida valitsuse tasandilt, sellega tegelevad uurimisamet ja politsei.
Mis puudutab seda kahekuulist vaheaega, absoluutsest keelust kuni eilse päevani, mil see määrus vastu võeti, siis ei ole siin tegemist mitte õigusliku lahendi otsimisega, vaid selle probleemi majandusliku lahendamisega. See määrus sisaldab endas regulatsioonimehhanismi – alates metallide markeerimisest, nende arvelevõtmisest ja kõigest muust. Siin on hulk kaubanduslikke ja organisatsioonilisi probleeme, sее kõik vajas kompleksset lahendamist. Peale selle tuli neid küsimusi kooskõlastada kõigi ametkondadega, kes sellega tegelevad. Mingisugust venitamist selle probleemi lahendamise puhul ei ole olnud.
R. Kütt
Nagu mina aru saan, peitub vastus juba küsimuses endas. Loomulikult oleks olnud saadud tuludega võimalik katta vaese tolli kulud, kui termin "vaene" tolli suhtes üldse korrektne on. Me oleme pingsalt seda probleemi uurinud, püüdnud jälgida ka teiste riikide selle valdkonna töökorraldust. Suureks üllatuseks selgus meile, et värviliste metallide "voolamine" on väga levinud üle maailma. Varastatakse nii riiklikul kui ka eraisikute tasemel. See ei ole mingi põhjendus ega vabandus. Ma lihtsalt teadvustan teile, et see probleem on üleüldine ja päevakorras mitte ainult arenguriikides, vaid ka arenenud riikides.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid! Ma juhin teie tähelepanu sellele, et antud juhul esitavad kõik rahvasaadikud peale Ants Käärma korraga ainult ühe küsimuse. Vello Pohla.
V. Pohla
Lugupeetud spiiker, lugupeetud ettekandja! Värvilise ja musta metalli äri puhul kohtume turustiihiaga, mille ees oleme täiesti nõutud, sest see on meile uus ja ootamatu. Kuid vabaturul on seadused, mis ei lase varastamise vabadust vohada. Sellega tegelevad just õiguskaitseorganid, mis kindlustavad korra – peamine ongi selles.
Härra justiitsminister, kas pole peaküsimus praegu selles, et meie õiguskaitsesüsteem ei suuda kindlustada seaduslikkust ega tule sellega üldse toime? See on esimene küsimus, mille peame kohe lahendama. Alles siis võime rääkida majanduslikest ja moraalsetest põhjustest, millest otsime vabandust.
M. Rask
Ma olen härra Pohla küsimuse asetusega täiesti nõus. Vabariigi huve riivab see, et me ei suuda kontrollida kõiki protsesse, mis vabariigis toimuvad. Kui õiguskaitsesüsteem suudaks 100% avastada kõik kuriteod, siis ei oleks jälle majanduse reguleerimiseks neid seadusi tarvis. Tähendab, see on kompleksne nähtus, üks kasvab teisest välja. Me oleme täpselt nii targad, nii tublid ja head, nagu me oleme. Ma ei taha siin juhtida kellegi tähelepanu nendele tagajärgedele, mis tegelikult ühiskonnas välja löövad. Tähendab, põhjuste ja tagajärgede segamini ajamise aeg peaks olema möödas.
H. Viirelaid
Austatud spiiker, lugupeetud ettekandjad! Nagu on teada, keelustas härra Vähi valitsus oma tegevuse algul värviliste metallide väljaveo. On teada ka see, et märtsis see määrus peatati ja värviliste metallide vargus suurenes oluliselt. Kaevanduste ja karjääride direktorid on korduvalt pöördunud valitsuse poole, sest põlevkivi kaevandamine võib kaablite varastamise tõttu seiskuda. See võttis kolm kuud aega ja alles nüüd kuuleme, et valitsus on planeerinud värviliste metallide väljaveo peatamiseks mingid meetmed. Paraku on tegemist ainult reklaamiga. Siit küsimus. Kas on teada, mis värviliste metallide vargused on Eesti Vabariigi majandusele maksma läinud? Aitäh!
M. Rask
Lõplikke andmeid kahju kohta on mul väga raske välja tuua. Kuid igas konkreetses kriminaalasjas tuuakse kõrvuti konkreetse faktoloogiaga välja ka kriminaalasja soodustavad tegurid ja kaudsed kahjud. Kaheldamatult on raudtee või mingi muu ühendustee halvamine toonud alati kaasa moraalseid ja materiaalseid kahjusid, mida on võimatu kokku arvata. Igas konkreetses süüasjas tehakse need kahjud kindlaks.
Ma olen täiesti nõus, et see kahju, mis tekitatakse seoses värviliste metallide vargusega, on tunduvalt suurem kui see, mis tuleneb otseselt metallivargusest. See tähendab, et halvatud süsteemid ja liinid toovad endaga kaasa palju suurema kahju. Mis puudutab küsimuse seda poolt, et läks vaja kaks kuud, et nimetatud määrus välja anda, siis võin öelda, et see määrus ei ole reklaamitrikk – see on juba toimiv, reaalne dokument. On plaanitud luua väga konkreetne organisatsioon, konkreetsed likvideerimis- ja reorganiseerimiskavad. Värvilisi metalle ei osteta ainult härra Vähi valitsuse ajal, metalli on ostetud juba tükk aega. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Loodetavasti tuleb viimane küsimus Juhan Telgmaalt.
J. Telgmaa
Miks on suhtutud vasevargusesse kui mingisugusesse vargusesse, kus on teatud materiaalne kahju, mida väljendatakse teatud rublades? Tegemist on ju tegudega, mille tagajärjel jäävad seisma rongid, kaevandused. Miks ei ole sellesse suhtutud kui riiklikku kuriteosse, kui majanduslikku diversiooni Eesti riigi vastu? See oleks nõudnud täiesti erakorralisi meetmeid.
M. Rask
Vastan teile, et menetluses on 40 kriminaalasja, 120 süüasja on kontrollimisel. Need on kvalifitseeritud erinevate kuriteokoosseisude järgi. Kui uurimisel leitakse, et tegemist on diversiooniaktiga või mingi muu riikliku kuriteoga, siis see ka nii kvalifitseeritakse. Ma ütlesin, et kvalifikatsioonispekter on vargustest kuni röövimisteni. Kõigis konkreetsetes asjades ei saa ma vastata, kuidas üks või teine episood on kvalifitseeritud. Need seadused, mille järgi tuleks vastutusele võtta riiklike kuritegude eest, on ka Ülemnõukogus juba vastu võetud. Aitäh!
Juhataja
Kolleeg Ivar Raig ei võtnud mu vihjet kuulda? Ivar Raig.
I. Raig
Tänan! Viimane küsimus tolliameti kohta. Kas nüüd võib öelda, et pannakse piir vase väljaveole? Ma viitan sellele, et eelmisel nädalal nägin sadamas järjekordseid suuri veoautosid, mis läksid laevale. Kuivõrd on see jutt nüüd pädev? Kas tehakse lõpp sellistele vase väljaviimistele? Kas on mingi ühendus ka laevade kaptenite ja sadama administratsiooniga selles küsimuses? Tänan!
R. Kütt
Küsimus on selles, et valitsus võttis otsuse vastu esmaspäeval. Küsimus ei ole mitte selles, et valitsus tahaks panna piiri vase väljaveole, vaid valitsus tahab piiritleda täpselt selle korra, kuidas see toimub.
Juhataja
Kolleegid! Ma palun piirata küsimuste esitamist. Vastasel korral tuleb meil tõstatada küsimus, kas pikendada istungi tööaega või jätame vanematekogu istungi ära. Lepime kokku, et Heldur Peterson esitab viimase küsimuse.
H. Peterson
Lugupeetud juhataja ja ettekandja! Ma tahan küsida, kas on mõeldud ka tollieeskirjade peale ja tolliametnike raskemate karistuste peale? Nimelt, ma olen teadlik faktist, et üks tollitöötaja pakkus Tartu meestele 700 dollarit vase tonnist ja ütles: "Poisid, tooge aga!" Aitäh!
R. Kütt
Sellele küsimusele ma tahan vastata küsimusega. Kas sellest pakkumisest on teatatud ka prokuratuurile? Siin ei saa olla teistsugust käitumist.
Juhataja
Suur tänu, härra justiitsminister! Suur tänu, härra kaubandusministri asetäitja! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
Kolleegid! Meil jäi vastamata ühele küsimusele, mille oli esitanud mõõdukate saadikurühm. Kuid ma olen informeeritud sellest, et see küsimus on lahendatav töö korras. Jutt on nimelt riigieelarvest. Võimalik, et teise poolaasta riigieelarve lugemise ajal saab ka järelepärimisele vastuse leida.
Kolleegid! Seoses sellega, et meil rohkem küsimusi ei ole ja istungi aeg on täis, loen Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga infotunni lõppenuks. Me saame homme teiega kokku kell 10. Seniks head nägemist!


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
77. ISTUNGJÄRK
KOLMAS ISTUNG
17. juuni 1992


Juhataja (Ü. Nugis)
Tere hommikust, kolleegid! Istungjärk jätkub. Asume töökohtadele ja kontrollime kohalolekut. Kohaloleku kontroll. Kohal on 68 rahvasaadikut, puudub 30.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Ka täna antakse meile üle seadusandlike aktide eelnõusid ja nagu ikka, palun ma esimesena kõnetooli valitsuse esindaja proua Krista Kilveti.
K. Kilvet
Lugupeetud juhataja, austatud Ülemnõukogu! Eesti Vabariigi Valitsus teeb ettepaneku nimetada Ülo Uluots Eesti Vabariigi kaitseministriks. Aitäh!
Juhataja
Kolleegid! Juhatus võtab enda peale juhtivkomisjoni kohustused. Esimesel võimalusel saab juhatus oma töökoosolekul kokku ja langetab otsuse, kas ta toetab päevakorra täiendamist. Me teeme seda ruttu ja loodetavasti homme hommikuks on kõik selge. Sellisel juhul on homme võimalik selline ajakava, et seda päevakorrapunkti võiks arutada esimesena. Rahvasaadik Jüri Reinson annab meile täna üle ühe eelnõu.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Eelarve-majanduskomisjon esitab kiireloomulisena Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse projekti Eesti Vabariigi pankrotiseaduse rakendamise kohta. Palume arutada seda käesoleval istungjärgul. Juhtivkomisjoniks soovitame eelarve-majanduskomisjoni.
Juhataja
Suur tänu! Mul ei ole midagi lisada, kõik on ära öeldud, juhtivkomisjon on eelarve-majanduskomisjon. Kolleegid! Ega ma juhtumisi ei unustanud kokkuleppeid kellegagi teist? Mul on niisugune tunne, et keegi tahtis täna veel midagi üle anda. Ilmselt ei unustanud. Aitäh!


Eesti Vabariigi ühinemise kohta Ülemaailmse Meteoroloogiaorganisatsiooni konventsiooniga
Juhataja
Lugupeetud kolleegid! Mitmendat korda nendin, et kiireloomulised küsimused suruvad peale ja reglemendi järgi tuleb neid arutada enne päevakorrapunkte. Alustame ühest sellisest eelnõust, kus kõne all on Eesti Vabariigi astumine Ülemaailmse Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) liikmeks. Vabariigi valitsus taotleb nimetatud päevakorrapunkti lülitamist kiireloomulisena käesoleva istungjärgu päevakorda. Juhtivkomisjon – keskkonnakomisjon – arutas seda probleemi ja toetab valitsuse ettepanekut. Paneme küsimuse otsustamisele täiskogu ette.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, kus arutlusele tuleks Eesti Vabariigi astumine Ülemaailmse Meteoroloogiaorganisatsiooni liikmeks? Valitsus toetab, juhtivkomisjon toetab, täiskogu otsustab. Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 54 rahvasaadikut, vastu 1, erapooletuid 2. Päevakorda täiendatakse. Ettekande päevakorrapunkti kohta teeb Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi direktor. Härra Karind, palun kõnetooli.
P. Karind
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Meteoroloogia teeninduse ja funktsioneerimise aluseks on meteoroloogiline vaatlusvõrk. Meteoroloogia vaatlusvõrk paikneb väga erinevates maailma kohtades ja selleks, et meteoroloogiline informatsioon oleks kõigile kättesaadav ja meil oleks iga päev olemas vajalik ilmateade, et me suudaksime kindlustada transpordi (lennuliiklus, mere- ja autotransport), samuti hariduse, teaduse, kultuuri teenindamise, peaksid meteoroloogilised andmed olema ülemaailmselt omavahel võrreldavad. Need peaksid olema kiiresti kättesaadavad ja selleks, et need ülesanded oleksid täidetud, on organiseeritud Ülemaailmne Meteoroloogiaorganisatsioon. Selle organisatsiooni poolt kavandatakse standardid teaduse, hariduse, kultuuri vajadusteks, samuti telekommunikatsioonisüsteemide funktsioneerimiseks ja informatsiooni vahetuseks. Praegusel hetkel toimib Ülemaailmse Meteoroloogiaorganisatsiooni töö kolme maailmatsentri kaudu – need on Melbourne'i, Moskva ja Washingtoni keskus. Lisaks sellele on meteoroloogia regionaalsed tsentrid igas maailmajaos. Eestile on kõige lähedasemad ja perspektiivsemad Saksamaal asuv Offenbachi keskus ja Norrköpingi keskus Rootsis.
Me oleme Moskva teeninduspiirkonnas ja oma informatsiooni saame kas Minskist või Riia kanali kaudu. Igapäevane meteoroloogiateenindus, s.o. elanikkonna teenindamine televisiooni, raadio ja ajalehtede kaudu ilmateate näol, ja spetsiaalne teenindamine sõltuvad eelkõige informatsiooni vahetuse kiirusest ja tagatusest. Enne oli meil informatsiooni rahvusvahelise tagatise garantiiks NSVL-i poolt sõlmitud kokkulepped Ülemaailmse Meteoroloogiaorganisatsiooniga. Need kokkulepped kehtivad kuni 1. juulini. Pärast seda on oht, et meteoroloogilise informatsiooni saamine Eesti Vabariigis katkeb ja meil ei ole võimalik enam ei elanikkonda ega majandust meteoroloogilise informatsiooniga teenindada. Seetõttu oleks hädavajalik Eesti astumine Ülemaailmse Meteoroloogiaorganisatsiooni liikmeks ja vastavalt selle organisatsiooni põhikirjale tuleb siis Eestil tasuda liikmemaks, mis on 7000 USA dollarit aastas. Kui liikmemaks ei ole näiteks kolme aasta jooksul tasutud, siis toob see endaga kaasa selle riigi hääleõigusest ilmajätmise, kuigi informatsiooni küll saame ja teenistus võib edasi töötada. WMO kuulub ÜRO juurde ja tema sekretariaat asub Genfis. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kas on küsimusi ettekandjale? Mati Ahven.
M. Ahven
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Teie viimased sõnad olid, et me jääme hääleõigusest ilma, aga informatsiooni saame. Mis on siiski eesmärgiks sinna organisatsiooni astumisel? Mul on tunne, et me astume väga paljudesse organisatsioonidesse. 7000 dollarit ei ole palju, aga kui neid organisatsioone on palju, siis läheb see summa väga suureks. Aitäh!
P. Karind
Meteoroloogiaorganisatsiooni astumisel on eesmärgiks pidev informatsiooni saamine. Me saame informatsiooni iga kolme tunni tagant. Keskmise informatsiooni liikumise kiirus on 12 minutit, s.t. meteoroloogia vaatlusjaamas toimunud vaatluse tulemused on 10 minuti pärast Tallinnas ja järgmise 5 minuti pärast peaksid need olema rahvusvahelistes tsentrites. See on põhiülesanne ja seda informatsiooni me peame saama. Vastasel juhul ei ole meteoroloogiateenistus võimeline funktsioneerima.
Kuid lisaks sellele põhiülesandele töötavad meteoroloogiateenistuse ülemaailmses organisatsioonis mitmed komisjonid. Need on mõeldud hariduse, teaduse, lennunduse, põllumajanduse jne. tarbeks. Selle informatsiooni või tööde tulemuste ja materjalide saamine on väga oluline asi igapäevase töö ja elu korraldamisel. Kui me ei ole meteoroloogiaorganisatsiooni liige, siis me peaksime maksma tohutu suuri summasid teistele riikidele, et nende käest sellist informatsiooni osta.
I. Raig
Tahaksin jätkata härra Ahvena küsimusega, sest tõepoolest on veel lähitulevikus Eestil vaja ühineda väga paljude rahvusvaheliste organisatsioonidega ja summad ulatuvad kümnetesse, kui mitte sadadesse tuhandetesse dollaritesse. Siin tekib prioriteedi küsimus. Kas teil on kokku räägitud mõne riigiga, kes võiks Eesti eest tasuda meteoroloogiaorganisatsiooni liikmemaksu? Ja tõepoolest oleks vaja selget vastust. Mis juhtub siis, kui liikmemaks jääb tasumata? Tänan!
P. Karind
Reeglina maksab iga riik maksu ise. Kuid ma rõhutaksin, et kui Eesti ei ole meteoroloogiaorganisatsiooni liige, siis oleme sunnitud väga suurte summade eest ostma meteoroloogiaalast informatsiooni teiste riikide kaudu. See tähendab sisuliselt seda, et toimib ülemaailmne telekommunikatsioonide süsteem ja selle ekspluatatsioonikulud on majanduslikult väga kõrged. Meteoroloogiaorganisatsiooni kaudu tehakse väikestele riikidele, alles oma iseseisvuse saanud noortele riikidele selles osas soodustusi. Seetõttu on meteoroloogiaorganisatsiooni liikmeks olek majanduslikult igati tasuv ja õigustatud.
Kui aga tõesti see maks jääb maksmata, siis esialgu rangeid sanktsioone ei rakendata, kuid me kaotame hääleõiguse igal neljandal aastal toimuval ülemaailmsel meteoroloogiakongressil. Siiani ei ole vist selliseid pretsedente olnud. Riigid, kus töötab meteoroloogiateenistus ja toimub lennuliiklus, on meteoroloogiaorganisatsiooni liikmed. Meie naabrid Läti ja Leedu on seda juba teinud.
Juhataja
Suur tänu, härra Karind! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Enne, kui me läheme kaasettekande ärakuulamise juurde, on mul palve meie tehnikameestele. Vist oleks vaja kõnetooli mikrofonidele natuke võimu juurde keerata. Proovime, kuidas see kaasettekandja suus kõlab. Ja kaasettekandeks palun ma kõnetooli Andres Tarandi, keskkonnakomisjoni esimehe.
A. Tarand
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ühe, ütleme, lihtsa rahvasaadiku või kõige tavalisema lihtsureliku seisukohast on asi nii, et ta teab alati ise kõige paremini, millal võib külm tulla, millal võib soe tulla ja ta usub kõige rohkem oma akna küljes olevat kraadiklaasi. Põhiliselt veedab ta aega sellega, et naerda välja ilmaennustusi. Niipea, kui asi läheb tõsiseks ehk rahvusvaheliseks, ei aita enam ühe mehe arvamused, kas tal on külm või soe või mida tema kraadiklaas näitab.
Umbes eelmise sajandi keskel sai selgeks, et kogu ilmateenistus maailmas vajab üheaegseid mõõtmisi ja nende abil saab joonistada ilmakaardi, mille põhjal on tegelikult võimalik näha, kust meid midagi ähvardab. Sõna "sünoptik" tähendabki n.-ö. vabas tõlkes üle vaatama, ühekorraga peab üle vaatama pool maakera. Just sellepärast ühendati eelmise sajandi keskpaigas eraldiseisvad ilmajaamad Euroopas ja Põhja-Ameerika Ühendriikides. Ja õige pea ühendati nad ülemaailmseks organisatsiooniks. Pärast seda on meteoroloogia töötanud ainult rahvusvaheliselt organiseeritud kujul. Ainsa organisatsioonina on ta tõrgeteta töötanud ka kõige tigedamal külma sõja ajal.
Maailmasõdade ajal oli ka meteoroloogia üksteise eest salastatud. Ja see on tulnud tema arengule kasuks sellepärast, et siis on eriti palju mõeldud, kuidas maakerast pilti saada jne. Ma ei või praegu kahjuks laskuda pikkadesse loengutesse sellel alal, mida ma pisut tunnen. Miks on Eesti osavõtt täiesti paratamatu? Eestis on suur hulk laevu, nii kala- kui ka kaubalaevu, ja Eesti üritab elu sisse saada oma lennukompaniile. Me ei kujuta oma elu ette ilma lennunduseta.
Hoolimata naljadest, mida ilmaennustuste üle heidetakse, on ka põllumehed huvitatud, millised ajad ees ootavad jne. Ühesõnaga, kogu ilmateenindusel on praegusel ajal tohutu rakenduslik tähendus. Kui nüüd üks Eesti suurune maalapp, 45 000 ruutkilomeetrit, hakkab midagi ainult omaette ajama ja ignoreerib ülejäänud maailma, siis see tähendab, et me saamegi informatsiooni ainult 45 000 ruutkilomeetrilt ja mitte kuskilt mujalt. Tähendab, me jääme täielikku pimedusse. Ma usun, et ühe laeva uppumine informatsiooni puudumise tõttu läheb meile tunduvalt kallimaks kui see osamaks.
Ma ei tea, kui palju on selliseid paratamatuid organisatsioone, kuhu me lihtsalt peame astuma, aga üks nendest on Ülemaailmne Meteoroloogiaorganisatsioon. Nende paberite täpsemal uurimisel selgus, et väljajagatud otsuse projektis on üks vormiline viga. Nimelt ühineb Eesti Vabariik Ülemaailmse Meteoroloogiaorganisatsiooni konventsiooniga. Sisuliselt tähendab see selle organisatsiooniga ühinemist, aga formaalselt ühineme me konventsiooniga. Sellega loetakse meid selle organisatsiooni liikmeks. Nii et palun pealkirjas teha parandus: "Eesti Vabariigi ühinemise kohta Ülemaailmse Meteoroloogiaorganisatsiooni konventsiooniga". Sama parandus läheb punkti 1. See oleks kõik. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu, Andres Tarand! Kas meil on küsimusi kaasettekandjale? Mul on niisugune palve. Andres, korda palun veel kord pealkiri üle.
A. Tarand
"Eesti Vabariigi ühinemise kohta Ülemaailmse Meteoroloogiaorganisatsiooni konventsiooniga".
Juhataja
Selge. Ivar Raig.
I. Raig
Ettekandja ütles, et sellel otsusel konventsiooniga ühinemise kohta on väga suur praktiline tähendus eelkõige Eesti kalalaevandusele ja lennundusele. Me teame, et nad on võimelised liikmemaksu maksma ka praktilistel kaalutlustel. Kas ei oleks siis mõeldav jätta teine punkt välja ning meteoroloogiaorganisatsioonid ise leiavad vahendid liikmemaksu tasumiseks? Tänan!
A. Tarand
Küsimus on muidugi õige. Seoses kogu riikliku eelarve tagamisega on meil võimalik kaasata igasuguseid organisatsioone. Mina enda peale ei julge võtta, mis kujul ja milliste organisatsioonide kaudu võiksime liikmemaksu tasuda. Kuna ka Eestis on olemas meteoroloogiateenistus, siis oleks minu arvates kõige loogilisem ka see maks ikkagi selle organisatsiooni kaudu suunata. Aga kui leitakse mõni teine libedam kanal, las maks läheb sealt. Mul ei ole selle vastu midagi – peaasi, et makstakse.
Juhataja
Suur tänu, Andres Tarand! Rohkem kolleegidel küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kas on kõnepidajaid, sõnasoovijaid? Ei ole. Ivar Raigile ainukesena ei saa ma sõna anda, sest ta on juba kaks korda küsinud. Kas teisi on? Ei ole rohkem soovijaid. On! Enn Leisson.
E. Leisson
Härra juhataja! Teen ettepaneku lugeda sõnavõtud lõppenuks.
Juhatajа
Vaat niimoodi, nüüd saame siis hääletada, sest narr on hääletada läbirääkimiste lõpetamist siis, kui keegi pole sõna võtnud. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 74 rahvasaadikut, puudub 24. Ma oletan, et Ivar Raigil on protseduuriline ettepanek. Või mis see võib olla, Ivar Raig? Ei ole midagi? Või on? Kas te tahate ikka midagi öelda, Ivar Raig?
I. Raig
Tänan! Mulle tundus, et küsimuste esitamine ei võrdu meie reglemendi järgi kõnesooviga. Kõnesoovi õigus pidi mul vastavalt reglemendile olema.
Juhatajа
Kullakallis sõber, Ivar Raig! Kahe ja poole aasta jooksul tuleb ikka reglement selgeks saada. Üks kord tasuks see tõesti läbi lugeda. Seda nimetatakse reglemendis arvamusavalduseks ja arvamusavaldus on küsimus, sõnavõtt, kõne. Ole hea, võta nüüd hoogu maha!
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 62 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Läbirääkimised lõpetatakse. Parandusettepanekuid saabunud ei ole. Kas ettekandjad soovivad pidada lõppsõna? Ei soovi. Andres Tarand? Ei soovi. Kas paneme otsuse projekti hääletusele? Paneme.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi ühinemise kohta Ülemaailmse Meteoroloogiaorganisatsiooni konventsiooniga? Palun hääletada! Vaja on 50 häält. Selle ettepaneku poolt on 70 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.


Eesti Vabariigi seaduse "Süümevande andmise korra kohta" eelnõu esimene lugemine
Juhatajа
Ja jälle kiireloomulised taotlused. Meie hea kolleeg rahvasaadik Ülle Aaskivi taotleb käesoleva istungjärgu päevakorra täiendamist ühe kiireloomulise küsimusega, kus arutlusele tuleks seaduseelnõu süümevande andmise korra kohta. Õiguskomisjon, olles juhtivkomisjoni rollis, arutas seda küsimust oma korralisel istungil ja toetab Ülle Aaskivi taotlust päevakorra täiendamise suhtes. Vaatame, mida ütleb täiskogu.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, kus arutlusele tuleks kolleeg Ülle Aaskivi esitatud seaduseelnõu süümevande andmise korra kohta? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 56 rahvasaadikut, vastu 2, erapooletuid 4. Päevakorda täiendatakse. Tegemist on, kolleegid, kiireloomulise seaduseelnõu aruteluga. Nii et esimesel lugemisel, millega me praegu alustame, toimub selle põhjalik arutelu. Kas ettekande teeb Ülle Aaskivi ise? Palun kõnetooli.
Ü. Aaskivi
Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Põhiseaduse rakendusseaduse eelnõus on sätestatud, et Ülemnõukogu peab enne Riigikogu valimise väljakuulutamist vastu võtma hulga normatiivakte. Üks nendest on süümevande andmise kord. Nagu te juba tähele panite, on meie tänane seaduseelnõu arutamine mõneti tulevikku suunatud, kuna kogu eelnõu tuleneb põhiseaduse rakendamise seadusest, mille rahvahääletus algas esmaspäeval ja lõplikud tulemused selguvad alles juulikuu alguses. Sellest tuleneb, et kui me ka täna esimese lugemisega lõpule jõuame, siis tõenäoliselt teine lugemine jääb aega, mil meile on teada otsus, kas põhiseadus ja selle rakendamise seadus on ka rahvahääletusel vastu võetud. Seaduseelnõu koostati tegelikult õiguskomisjoni ühise töö tulemusena ja lähtub nii põhiseadusest kui ka põhiseaduse rakendamise seadusest. Eelnõu, mille te täna oma laudadele saite, tugineb nimetatud aktidele.
Nagu te näete §-st 1, on selles ära toodud vande tekst, mille iga isik, kes taotleb vastavat ametikohta või asub kandideerima, peaks enne andma. See tekst vastab sõnasõnaliselt rakendusseaduse eelnõus toodud mõttele.
§-s 2 on märgitud, et süümevanne tuleb anda omakäeliselt ja selle tekst peab täpselt vastama käesoleva seaduse §-le 1.
Edasi. Seaduseelnõu §-d 3, 4 ja 5. Nendes on sätestatud, kuidas ja kellele peab isik, kes taotleb vastavat ametikohta või asub kandideerima, süümevande esitama. Niisuguse ülesehituse aluseks on olnud põhiseaduse eelnõu tekst, milles on täpselt sätestatud, kes ühe või teise isiku ametisse nimetab, kuidas toimub ettepaneku esitamine selle isiku või ametikoha täitmiseks. Sellest tuleneb samuti, et Vabariigi Presidendi ametikohale või Riigikogusse kandideerija esitab siis omakäeliselt kirjutatud süümevande Eesti Vabariigi Valimiskomisjonile. §-st 4 näeme, et peaministri kandidaat esitab süümevande Vabariigi Presidendile, kuna just nimelt Vabariigi President annab ülevaate ühele või teisele isikule uue valitsuse moodustamiseks. Ministrikandidaat aga esitab süümevande peaministrile, kes on pädev esitama selle isiku Vabariigi Presidendile koos ettepanekuga ministri ametisse nimetamiseks.
§-s 6 on sätestatud, et need isikud, kes taotlevad valimise või nimetamise alusel täidetavat ja käesoleva seaduse §-dega 3 ja 5 hõlmatud ametikohta riigi- või kohaliku omavalitsuse organis, esitavad süümevande sellele ametiisikule või organile, kes on pädev otsustama antud ametikoha täitmist. Selle lahtimõtestamiseks on alati vaja teada, kes just nimelt, kas kohalik volikogu või maavalitsus, nimetab ametisse isiku, kes peab siis andma süümevande kas kohalikule volikogule või maavalitsusele.
Põhiseaduse rakendamise seaduses oli ette nähtud, et need isikud, kes on enne põhiseaduse rakendamise seaduse vastuvõtmist asunud täitma ametikohti, mis käesolevas seaduses on loetletud, ja soovivad jätkata oma ametikohal töötamist, peaksid samuti andma süümevande. Vastavalt eelnõule peavad ka nemad andma vande seadusega sätestatud korras. Ja tulenevalt põhiseaduse rakendamise seaduseelnõust on sätestatud ka 30-päevane tähtaeg Riigikogu kokkutulekust arvates. Süümevande mitteandmisel vabastatakse isik ametist Eesti Vabariigi töölepingu seaduse alusel kui oma ametikohale mittevastav isik.
§-s 8 on käsitletud probleemi, kas isik peab korduvalt andma süümevande, sest teatavasti kuni 2000. aastani peavad kõik ametiisikud süümevande andma. Võimalik on ametikohtade vahetus, võimalik on uus kandideerimine. Tekib küsimus, kas on vaja vannet korduvalt anda. Me pakume välja lahenduse, et isikul, kes on andnud süümevande käesoleva seadusega sätestatud korras, ei ole korduva vande andmise kohustust.
§-d 9 ja 10 sätestavad teatud kaitsemehhanismi ja piirangud antud temaatika käsitlemisel meie algavas ja tulevases valimisvõitluses. Nimelt on siin sätestatud, et tõendamise kohustus lasub avaldajal. Kui otsustatakse, et isik on andnud süümevande valesti, siis otsustatakse pöörduda kohtu poole. Kohus võib kuulutada oma istungi kinniseks, kui seal käsitletakse probleeme, mis puudutavad tihedalt näiteks inimese eraelu. Teatavasti on põhiseaduse eelnõu kohaselt niisugusel juhul õigus kohtuistung kinniseks kuulutada.
§ 10 sätestab, et massiteabevahendites on keelatud avaldada informatsiooni süümevandega kinnitatu kohtuliku vaidlustamise kohta enne kohtuotsuse jõustumist. See peaks andma meile garantii selleks, et enne valimisi üks partei ei otsusta teise partei nimekirja anda kohtusse ja süüdistada teda süümevande alusetus andmises sõltumata sellest, kas see kohtus hiljem tõendamist leiab või ei, sest valimisvõitluses on niisugune informatsioon ja selle edastamine oma töö juba teinud. Selle vältimiseks on §-s 10 sätestatud kaitsemehhanism sellisest ahvatlusest loobumiseks. Minu poolt praegu kõik selle eelnõu kohta.
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Tiit Made.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud Ülle Aaskivi! Mul on kоlm küsimust.
Kõigepealt, kuidas on süümevanne seotud Eesti Komiteega, Eesti Kongressile antava süümevandega? Kas see asi on omavahel kooskõlastatud?
Teine küsimus on § 10 kohta. Meil ei ole praegu mehhanismi, mis sunniks ajakirjandust sellele seadusele alluma, sest ei ole karistusmehhanismi nende suhtes, kes informatsiooni ikkagi avaldavad. Kuidas saaks seda asja reguleerida?
Ja kolmas küsimus. Süümevande andmise kohta tehakse vastav sissekanne isiku tööraamatusse. Kas autoril on meeles mõlkunud veel radikaalsem süümevande andja äramärgistamine nii, et kogu ühiskond seda näeks ja teaks? Aitäh!
Ü. Aaskivi
Kõigepealt esimene küsimus. Eesti Kongressiga ei ole antud eelnõu koostamisel nõu peetud. Eesti Kongressile antav süümevanne ei lähtu mitte põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõust, vaid on välja töötatud iseseisvalt. Minu andmetel ei vasta see kord, kuidas seda süümevannet antakse ega samuti see isikute ring, keda see puudutab, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõule. Need ei ole koos vaadeldavad. Antud eelnõu on täiesti iseseisev.
Nüüd §-st 10. Selle teises lõikes on märgitud, et informatsiooni avaldamise korral enne kohtuotsuse jõustumist on kohtul kohustus algatada kriminaalmenetlus vastava massiteabevahendi vastutava ametiisiku suhtes. Teatavasti selle kriminaalkoodeksi redaktsiooni kohaselt, mis Ülemnõukogus hiljuti vastu võeti ja mis ka peatselt jõustub, on nimetatud igasugune massiteabevahendi toimetaja ametiisik, sõltumata väljaande omandivormist. Vastavalt sellele laienevad temale ka kõik ametiisikut puudutavad sätted kriminaalkoodeksis. Kui kriminaalkoodeksis on öeldud, et ametiisik on käitunud oma ametiseisundile mittevastavalt, kahjustades teise isiku huve, siis võib massiteabevahendi vastutava toimetaja ka kriminaalvastutusele võtta. Ja samuti on kriminaalkoodeksis hulk teisi sätteid, mis peaksid saadikukandidaadi au ja väärikust kaitsma. Samuti tulenevad need nõuded meie põhiseadusest. Ma leian, et niisugune vastutusele võtmise mehhanism on meil olemas ja seda on vaja kasutama hakata.
Nüüd sissekandest tööraamatusse. Selle paranduse viisin esialgsesse eelnõusse sisse, pidades nõu justiitsministri härra Raskiga. Ta nägi ette, et selle seaduse analoogi arvestades hakatakse laialdasemalt kasutama süümevande andmist, väljendama lojaalsust Eesti Vabariigile. Vande andmine ja selle fikseerimine isiku tööraamatus ei ole repressioon ega selle isiku märgistamine, vaid sellest on näha, et inimene on täitnud meie ühiskonna üleminekuperioodist tuleneva kõlbelise ja moraalse kohustuse ja ta ei pea seda korduvalt tegema.
P. Priks
Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus § 9 teise lõike kohta. Seal on selgitatud, et kui kohtulikult tõestatakse, et süümevandega kinnitatu ei vasta tõele, siis võib vastava isiku ametist vabastada. Kas ei peaks siin kohaldama kriminaalkoodeksi paragrahvi teadlikult valede andmete esitamise eest riigiorganile? Näiteks, kui kohtus antakse valeandmeid, siis teie kui jurist teate, mis sellele järgneb. Praegu on see liiga kerge. Aitäh!
Ü. Aaskivi
Ma juhin teie tähelepanu sellele, et ka § 9 teine lõige ja selle mõte tuleneb põhiseaduse rakendusseaduse eelnõust ja seal on kogu see protseduur täpselt kirjas. Miks ei saa võtta süümevande andjat kriminaalkorras vastutusele? Süümevande andmise vaidlustamise protseduur on meie õigussüsteemis vaadeldav tsiviilprotsessina. Ja tsiviilprotsessis kriminaalõiguslikud mehhanismid ei toimi. Aga ma tahan rõhutada just nimelt seda, et süümevande tõele mittevastavus ja selle hilisemad tagajärjed, mis sellest tulenevad, on sätestatud põhiseaduse rakendusseaduse eelnõus ja see tekst vastab sellele. Me ei hakanud selle eelnõu raames mitte mingil moel muutma seda mehhanismi, sest teatavasti, kui rakendusseadus vastu võetakse, on see vastu võetud rahvahääletusel ja sel on kõrgem jõud mis tahes meie seaduseelnõust või seadusest – seetõttu ei saa me siin muuta korda karmimaks ega tuua välja teisi tagajärgi, mis ei tulene põhiseaduse rakendusseaduse eelnõust.
E. Parder
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Kas süümevanne võtab nüüd maha või nullib kunagise kurikuulsa § 8 põhiseaduses, mis sealt välja jäi, ja kus oli räägitud ka nendest, kes olid juhtivatel kohtadel komparteis? Ma arvan, et mõned julgeoleku- ja vastuluureagendid, kes on siin kirjas, on võib-olla teinud palju vähem kahju kui need, kes on oma ideoloogilise tegevusega Eesti Vabariigile suurt kahju teinud.
Ü. Aaskivi
Hea kolleeg Parder! Ma pean teile kinnitama, et antud eelnõu koostamisel lähtusin ma väga rangelt põhiseadusest, põhiseaduse rakendusseaduse eelnõust, sellest arutelust, mis toimus nii Põhiseaduse Assamblees kui ka hiljem Ülemnõukogus. Kogu see problemaatika otsustati just sellises lahenduses panna rahvahääletusele. Sellepärast ei väljenda eelnõu kaugeltki minu isiklikke vaateid ega seisukohti antud probleemidele. Kui teile vastamiseks on tarvis minu isiklikku seisukohta, siis ma olen sügavalt veendunud selles, et ainult see vanne, mis inimene on teinud oma südametunnistuse ees, on tegelikult ainuke, millesse ma usun.
V. Pohla
Lugupeetud spiiker, lugupeetud ettekandja! § 1 koosneb justkui kahest poolest. Keskel on sõna "ja". Kas kõik see, mis järgneb pärast sõnu "ja" ning "ma ei ole osalenud" käib lause esimese osa kohta, on temaga lahutamatult seotud või on sellel iseseisev tähendus? Ühesõnaga, kas see kehtib ka inimeste kohta, kes on osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel, olenemata sellest, kas nad on olnud agendid või teinud koostööd julgeolekuga? Kuidas te seletate grammatiliselt ja seaduse ülesehituselt sõna "ja"? See on esimene küsimus.
Teine küsimus. Inimõiguste põhimõtete järgi saab rakendada ametikeeldusid siis, kui on olemas vastav kuriteokoosseis ja konkreetse inimese kuritegu. Aga praegu rakendatakse kollektiivset ametikeeldu, mis lähtub n.-ö. totaalsete ühiskondade õigusprintsiibist või õigemini õigusetuse printsiibist. See tähendab lähtumist kollektiivse inimese, kollektiivse karistuse põhimõttest. Kas te ei näe siin kollisiooni euroopalike põhimõtetega, mida me tahame järgida ja kuhu me tahame jõuda? Tänan!
Ü. Aaskivi
Kõigepealt §-s 1 toodud vande tekstist. Nagu ma juba ütlesin, on see sõna-sõnalt vastav põhiseaduse rakendusseaduse eelnõus kirjapandule ja eelnõu koostamisel ei ole seda muudetud. Mina ise, ja kui ma olen kõigist asjadest õigesti aru saanud, siis ka Põhiseaduse Assamblee, kui ta selle teksti välja töötas, lähtus tõepoolest sellest, et see lause osa, mis järgneb sõnale "ja", on vaadeldav iseseisvalt ega olene sellest, kuidas on lahendatud selle lause esimene pool antud isiku suhtes. Mis puutub sellesse, et antud eelnõust ja üldse kogu sellest süümevande andmise problemaatikast võiks välja lugeda kollektiivset ametikeeldu, siis sellega ma ei nõustu. Süümevande küsimus lahendatakse iga isiku puhul täiesti individuaalselt ja sellest tulenevad kõik tagajärjed on iga üksikisiku suhtes just sellised, nagu need tema suhtes välja kujunevad. Nii et mingit kollektiivset ametikeeldu eelnõu minu arvates ei sisalda.
S. Sovetnikov
Lugupeetud Ülle Aaskivi! Kas teile ei näi, et see vandetõotus on liiga ühekülgne? Mulle näib, et sellel puudub teine osa. Vähe on ju sellest, et inimene ei ole töötanud mingites organites. Ta peab tõestama ka seda, et ta hakkab teenima Eesti Vabariiki. Võib ju olla nii, et inimene ei töötanud nendes organites, aga ei hakka ka kohusetruult Eesti Vabariiki teenima.
Ja teine küsimus. Kellele annab vandetõotuse Riigikogu liige pärast valimisi? Tänan!
Ü. Aaskivi
Esimesele küsimusele vastates tahan ma rõhutada, et vandetekst tuleneb põhiseaduse rakendusseaduse eelnõust. Kui seda arutati Ülemnõukogus ja pandi rahvahääletusele, siis vandeteksti osas ei olnud Ülemnõukogu liikmetel mitte ühtegi parandusettepanekut. Seega läks see tekst rahvahääletusele täpselt nii, nagu ta Põhiseaduse Assamblees välja töötati. Seega ei olnud ka meil võimalik selle seaduseelnõu raames seda teksti muuta, parandada ega täiendada. Riigikogu liige ei pea süümevannet andma, sest ta annab selle juba kandideerimisel. Vastasel korral, s.t. kui ta seda ei tee, on tema andmed kandideerimiseks puudulikud ja teda kandideerimisel nimekirja võtta ei saa. Seega ei ole Riigikogu liikmel pärast valimistulemuste selgumist korduva vande andmise kohustust.
P. Kask
Austatud proua Aaskivi! Ma esitan oma küsimust juba mitmendat korda, mitte küll teile isiklikult, aga siin saalis küsisin ma seda eelmine kord, kui me arutasime kaitseteenistuse väljaarendamise probleeme. Nimelt peaksime vanduma, et me ei ole olnud agendid ega kaastöötajad. Aga küsimus on selles, kes on agent, kes on kaastöötaja, kus on need piirid. Kas on normaalne, et neid piire hakkab määrama kohus või peaksid need piirid olema kuskil seaduses defineeritud? Mõni võib arvata, et igaüks, kelle suust või sulest on imbunud informatsiooni KGB-st, on KGB kaastöötaja. Samal ajal oleme kuulnud KGB salajasest sisemisest korraldusest, mille kohaselt ei tohi kõrgem nomenklatuur mingil juhul sattuda KGB informaatorite ja kaastöötajate nimekirja. Peetakse nagu enesestmõistetavaks, et tegelik kriteerium on see, kas inimene on KGB nimekirjades või ei ole. Küsimus on siis ikkagi selles, kus on piirid ja kuidas on neid võimalik seadusega määrata.
Ü. Aaskivi
Jagan täiesti härra Kase seisukohta, et tegelikult vajab kogu see süümevande tekst ja isikute ring, kes selle alla kuuluvad, pikemat kommenteeritud lahtikirjutamist. Ma arvan, et seda ei peaks tegema veel selle seaduseelnõuga. Ma arvan, et selle kohta peaks andma oma selgituse ja kommenteeritud teksti kas valitsus, Justiitsministeerium või Ülemkohus vastavat kohtupraktikat kujundades.
A. Kõo
Austatud juhataja, väga lugupeetud ettekandja! Minus tekitab probleemi § 10 lõige 2. Teatavasti täna ja ilmselt ka edaspidi sätestab kriminaalseadustik ja kriminaalprotsessi seadustik, mis juhtudel ja mismoodi algatada kriminaalmenetlust. Seetõttu assotsieerub siin selle küsimuse eraldi rõhutamine minul mõttega, et muudel juhtudel polegi vaja kohtul või mõnel muul organil seda kohustust täita. Ma esitaksin eelnevast tulenevalt ka küsimuse. Millistel kaalutlustel on ikkagi vajalik siin seda üldkehtivat reeglit eraldi rõhutada? Kas see on ikka vajalik? Aitäh!
Ü. Aaskivi
Ma olen siiski seisukohal, et § 10 lõige 2 on just nimelt vajalik, sest meil puudub ajakirjandusseadus. Siiani on selgusetu, kuidas on kaitstud inimene, tema au ja väärikus massiteabevahendite eest. Sellepärast on väga hea, kui igale juristile enesestmõistetav tõde on tõepoolest kusagil ka väga selgelt välja öeldud.
R. Veidemann
Härra juhataja, armas kolleeg! Ma tulen § 1 juurde. Sellega seoses võin ma oma elust tuua lugematu hulga kaasusi, kus ebateadlikult võis keegi meist osutuda KGB kaastööliseks. Minu toimetajakarjääri ajal, alates ülikooli ajalehe toimetajast ja lõpetades "Vikerkaare" toimetajana, viibis meie toimetuses regulaarselt KGB töötajaid, kes üritasid saada ühte-teist informatsiooni ja ühel või teisel viisil ilmselt seda ka said. Seetõttu võis tekkida niisugune olukord, et ametiisikud, kes sel ajal toimetustes või kuskil mujal töötasid, võisid ebateadlikult ja tahtmatult osutuda KGB kaastöölisteks. Kas selles vandetekstis oleks võimalik seoses selle piiriga, millele vihjas Peet Kask, kasutada niisugust terminit nagu "teadvalt"? Tähendab, et inimene ei ole teadvalt olnud KGB kaastöötaja. Kas oleks võimalik sellise lisandusega öelda see varjund või võimalus, et sulle kleebitakse külge silt, et oled olnud KGB kaastöötaja?
Ü. Aaskivi
Ma tahan veel kord rõhutada, et antud tekst tuleneb põhiseaduse rakendusseaduse eelnõust, mis on pandud rahvahääletusele. Kui see rahvahääletusel selliselt vastu võetakse, siis ei ole meil võimu ei esimesel ega teisel lugemisel seda teksti muuta ega parandada. Seda oleks tulnud arutada ja lahendada siis, kui panime rakendusseaduse rahvahääletusele. Kuid ma ise arvan, et niisugune lisandus ei ole vajalik, sest vastuluure teenistuses tähendab agent siiski teatud palgalist suhet antud organiga ja seetõttu ma arvan, et see mure on pisut põhjendamatu.
Juhataja
Suur tänu! Vello Pohla, teine küsimus.
V. Pohla
Lugupeetud ettekandja! Ma ei saanud siiski vastust oma esimesele küsimusele. Ma kordan oma küsimust seda natuke varieerides. Kuidas saab inimest karistada, kui pole kuritegu, kuriteo koosseisu ega selle kindlaksmääramist konkreetse inimese poolt? Seda peab loomulikult tegema kohus. See on ju praegu ilmselge näide kohtuvälisest omavolist ja represseerimisest, mille kohta on oma eitava suhtumise välja öelnud ka terve rida Euroopa poliitikuid Ida-Euroopast rääkides. Lugupeetud ettekandja on jurist. Kuidas te seletate siin poliitilise ja juriidilise külje kollisiooni, n.-ö. Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa kollisiooni? Tänan!
Ü. Aaskivi
Mulle tundub, et kõike, mis sellesse eelnõusse ja teemaderingi puutub, ei olegi võimalik seletada poliitiliselt ja juriidiliselt. See on meie üleminekuperioodi nähtus. See on ilmne tunnusmärk, et meie ühiskond on haige ja vajab tõenäoliselt ravimeid. Ja see, et ta haige on, ei vaja minu arvates tõestamist. Minu arvates on see seaduseelnõu ja teemadering samuti üheks tunnusmärgiks just nimelt sellest. Küll aga tahan ma kinnitada, et niisugune ametist vabastamine, kui isik ei vasta oma ametikohale teatud materjalide, dokumentide puudumise tõttu, ei ole seotud mitte sellega, et ta on toime pannud kuriteo, vaid tööseadusandluse sätete kohaselt on see täiesti teostatav ka meie praeguse töölepinguseaduse kohaselt. On ju elementaarne, et igal ametikohal on teatud dokumentide loetelu, mis on sellele ametikohale asumiseks vajalikud. Ja kui meie oleme otsustanud lisada süümevande andmise, siis kuulub ka see sellesse valdkonda.
A. Zõbin
Pöördun teie kui selle dokumendi autori poole ja tahan öelda järgmist. Pärast sõda esitati mõnes instituudis sisseastujale küsimus, kas ta viibis okupeeritud territooriumil. Kui ta oli viibinud, siis võis juhtuda, et ta ei saanudki astuda instituuti, näiteks Leningradi Ülikooli füüsikateaduskonda. Ilmselt on teil selline hea lootus, et te hoiate selle seadusega ära mingid negatiivsed ilmingud, mille põhjuseks oleks teatud isikute kuulumine nende endiste organite juhtkonda. Aga repressiivorgan on ju ka prokuratuur ja mulle näib, et te olite teatud määral sellega seotud. Prokuratuur aitas kindlustada tolleaegset võimu. Võib-olla tuleks mainitud kontingenti laiendada. Ma ei saa hästi aru. Hiljuti arutati siin parteistruktuuride küsimust, nüüd teete ettepaneku repressiivstruktuuride kohta. Võib-olla võiks sellesse nimekirja kanda ka prokuratuuritöötajad.
Ü. Aaskivi
Teie sõnavõtt sisaldas mitut küsimust. Kõigepealt tahaksin ma veel kord rõhutada, et tegemist ei ole minu isiklikke veendumusi kajastava eelnõuga, vaid see eelnõu tuleneb vahetult põhiseaduse rakendusseaduse eelnõust ja eeldusest, et põhiseaduse rakendusseadus koos põhiseadusega võetakse rahvahääletusel vastu. Sellisel juhul on Ülemnõukogul kohustus välja töötada süümevande andmise kord.
Mis puudutab seda, et lisada siia ametiisikuid, kes veel peaksid süümevande andma, siis ma ütlen selle kohta, et kogu see loetelu tuleneb samuti põhiseaduse rakendusseaduse eelnõust ja selle muutmiseks Ülemnõukogus arutuse ajal ühtegi ettepanekut ei tehtud.
Juhatajа
Suur tänu! Peet Kask, teine küsimus.
P. Kask
Austatud proua Aaskivi! Ma ei ole kahjuks rahul vastusega esimesele küsimusele. Nimelt, kui me jätame agendi ja mitteagendi piiri defineerimata sel ajal, kui süümevannet antakse, siis defineerib iga süümevande andja ise selle piiri enda jaoks ja loomulikult oskavad ka kõige paadunumad agendid enda jaoks defineerida seda piiri nii nagu tarvis. Ja sel juhul ei ole süümevandel mingisugust väärtust. Pärast ei saa seda inimest isegi süüdi mõista, teda ametist vabastada, sest kui piiri hakatakse defineerima pärast, kui ta süümevande andis, ei saa see piir enam süümevande andmisele mõjuda.
Ü. Aaskivi
Härra Kask! Ma olen teile väga tänulik, kui te esimese ja teise lugemise vahel suudate välja pakkuda sellise teksti, mis ei lähe vastuollu põhiseaduse rakendusseaduse eelnõu tekstiga, sel ajal juba loodetavasti põhiseaduse rakendusseaduse tekstiga. Ma usun, et me saame seda kindlasti arvestada.
A. Paju
Austatud juhataja, lugupeetud kolleeg ettekandjanna! §-s 1 on süümevande andjate nimekirjas nimetatud ka kohaliku omavalitsuse organid. Põhiseaduse eelnõus on kohaliku omavalitsuse peatükis üksustena nimetatud vallad ja linnad. Praegu on kohalik omavalitsus kaheastmeline. Kas süümevande andmine jääb mõlema astme omavalitsusorganitele või valla ja linna volikogudele?
Ü. Aaskivi
Põhiseadus ei lahenda lõpuni kohalike omavalitsuste astmete küsimust, see sätestatakse kohalikke omavalitsusi puudutavates seadustes täpsemalt. Seega on võimalik selles tekstis peale valdade ja linnade ametiisikute ka teiste nimetamine.
Juhatajа
Suur tänu! Hea kolleeg Aleksei Zõbin esitab oma teise küsimuse – päris kindlasti küsimuse, mitte sõnavõtu.
A. Zõbin
Pöördun veel kord teie poole küsimusega. Mulle tuli meelde juriidiline termin "süütuse presumptsioon". Selle seadusega rikutakse siin tegelikult seda presumptsiooni. Kui rääkida ametikohast, siis tõotus, mille inimene annab, peab puudutama tema tegevust tulevikus. Selles näen ma tõotuse mõtet. Kuidas suhtute tõotusse inimese käitumise kohta teatud ametikohal?
Ü. Aaskivi
Võimalik, et ma ei mõista härra Zõbinit päris õigesti, aga süütuse presumptsioonist tuleneb just nimelt § 9 eelviimane lause, kus on öeldud, et juhul kui süümevandega kinnitatu vaidlustatakse, siis tõendamise kohustus lasub avaldajal. Inimene ei pea tõestama, kas ta on süüdi või süütu.
Juhataja
Suur tänu, proua Aaskivi! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Kas kaasettekandega õiguskomisjoni nimel esineb härra Tõnu Anton isiklikult? Palun kõnetooli.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Arutatavat seaduseelnõu käsitleti õiguskomisjoni istungil 9. juunil. Sellel istungil võttis õiguskomisjon vastu otsuse, et ta toetab antud seaduseelnõu selles redaktsioonis, nagu ta on teie laudadel. 9. juuni otsusele eelnes üsna pikk ja ma arvan, et põhjalik töö antud seaduseelnõu ja kogu süümevandega seonduva problemaatika kallal.
Õiguskomisjoni esimehena soovin lisaks õiguskomisjoni otsusele teieni tuua mõned kaalutlused. Esiteks soovin ma rõhutada, et antud seaduseelnõu ei ole koostatud mitte kolleeg Ülle Aaskivi või õiguskomisjoni initsiatiivil, vaid on koostatud põhiseaduse rakendamise seaduse täitmiseks.
Teiseks vajab minu arvates rõhutamist, et meie haigele ühiskonnale ja noorele riigile on vajalikud just sellele ühiskonnale ja riigile vastavad seadused. Seetõttu need paljud absoluutsed kriteeriumid, mis on täiesti põhjendatud, võimaldavad küll kritiseerida esitatud seaduseelnõu, kuid jätavad arvestamata, et meie ühiskond on tõepoolest haige ja meie riik on noor ja teatud mõttes alles taasrajamisel.
Väga palju küsimusi esitati selle kohta, mida ikkagi tähendab see, mis tuleks teatud osal ametiisikutest süümevande korras kinnitada. Ma olen veendunud, et mitte üksnes juristid, vaid ka poliitikud interpreteerivad üsna erinevalt seda, mis on kirjas nendel viiel ja poolel real, kus süümevandeks tunnistatu redaktsioon on teile esitatud. Meil on täna väga raske Ülemnõukogus kokku leppida, millised on täpselt need raamid, mis peegeldavad süümevannet. Õiguskomisjoni istungil seda küsimust arutades jõudis õiguskomisjon seisukohale, et need raamid kujundatakse kohtupraktika kaudu. Seega saab paljudele küsimustele, mis puudutavad süümevande teksti, vastata vaid nii, et lõppkokkuvõttes annab vastuse kujunev praktika.
Antud seaduseelnõu vastuvõtmisest sõltub, kas Ülemnõukogu suudab täita ülesannet, mis on talle pandud põhiseaduse rakendamise seadusega, ja millal Ülemnõukogu suudab täita need ülesanded, mida tal veel täita tuleb enne, kui ta väärikalt oma töö lõpetab. Sellepärast on mul õiguskomisjoni nimel kõigile kolleegidele, alalistele komisjonidele ja saadikurühmadele palve esitada esimese ja teise lugemise vahel teie konkreetsed ettepanekud antud seaduseelnõu parandamiseks ja täiendamiseks. Tänan teid!
Juhataja
Kuidas on esimese lugemise lõpetamisega?
T. Anton
Õiguskomisjon on seisukohal, et me võime esimese lugemise lõpetada.
Juhataja
Suur tänu! Mulle tundub, et rahvasaadikutel küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kas on kõnepidajaid, sõnasoovijaid? Ei ole. Tänan! Nagu öeldud, kolleegid, ootame me parandusettepanekuid homme kella 11.15-ni. Kas me võime lugeda esimese lugemise lõppenuks? Esimene lugemine on lõppenud.


Eesti Vabariigi seaduse "Rahaühiku muutmise kohta seadustes ja muudes normatiivaktides" eelnõu esimene lugemine
Juhataja
Kolleegid! Midagi ei ole teha, edasi tuleb minna kiireloomuliste küsimustega ja järjekordselt taotleb vabariigi valitsus käesoleva istungjärgu päevakorra täiendamist ühe kiireloomulise küsimusega, kus arutusele tuleks seaduseelnõu rubla nominaali muutmisest Eesti Vabariigi seadustes ja teistes normatiivaktides. Juhtivkomisjon – eelarve-majanduskomisjon – arutas seda küsimust oma korralisel istungil ja toetab valitsuse ettepanekut lülitada see päevakorrapunkt käesoleva istungjärgu päevakorda. Panen küsimuse otsustamise täiskogu ette.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise seaduseelnõu läbiarutamisega, mille teemaks on rubla nominaali muutmine Eesti Vabariigi seadustes ja teistes normatiivaktides? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 54 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Päevakorda täiendatakse. Ettekande antud päevakorrapunkti kohta teeb rahandusminister härra Miller.
R. Miller
Lugupeetud Ülemnõukogu! Vabariigi valitsus esitab teile läbivaatamiseks seaduseelnõu rahaühiku muutmise kohta seadustes ja muudes normatiivaktides. Seaduseelnõu on väga lühike ja tähendab sisult seda, et kui vabariigis viiakse läbi rahareform, siis kõikides seadustes ja muudes normatiivaktides on vajalik asendada rubla nimetusega "Eesti kroon". Kui vastavates dokumentides on olemas ka vastavad arvud, siis on need vaja ümber arvestada rahareformi komitee poolt kehtestatud kursiga. See dokument hõlmab kõiki vabariigi normatiivakte, nii Ülemnõukogu kui ka vabariigi valitsuse poolt vastu võetud normatiivakte, samuti ametkondlikke dokumente. Ma tänan teid tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Arvo Sirendi.
A. Sirendi
Lugupeetud ettekandja! Kas see on rubla nominaali muutmine või krooni nominaali kehtestamine? Kumb oleks õigem panna pealkirja?
R. Miller
Viimane pealkiri, mis vaadati läbi koos majanduskomisjoniga, on sõnastatud järgmiselt: "Rahaühiku muutmise kohta seadustes ja muudes normatiivaktides".
А. Kõo
Lugupeetud juhataja, austatud ettekandja! Mul on küsimus seoses vahetuskursiga. Mul on kujunenud niisugune ettekujutus, et sellel päeval, kui rahareform toimub, saab rublad vahetada kroonide vastu, kuid pärast seda antakse ka rubla kurss krooni suhtes, mis ilmselt on hoopis erinev rahareformi päeva kursist. Kas vahetuskurss, millest siin on juttu, tähendab selle päeva kurssi, ja kui see tähendab seda, kas siis ei peaks see olema täpsemalt ära nimetatud? Aitäh!
R. Miller
Põhimõtteliselt on küsimus lõplikult otsustamata. Täna õhtul kell 17 on veel rahareformi komitee istung. See ei ole lõplikult otsustatud, et rubla kurss määratakse kindlaks kolmanda kõva valuuta kaudu.
Juhataja
Suur tänu, härra Miller! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekande teeb eelarve-majanduskomisjoni esimees. Palun! Jüri Reinson tuleb kohe kõnetooli.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eelarve-majanduskomisjon arutas küsimust ja leidis, et see seadus on tõepoolest vajalik. Asi on sedavõrd lihtne, et me arvame, et siin ei olegi midagi väga pikalt arutada. Kuid ma tahan teid informeerida mõningatest muudatustest, mida me juba komisjonis arutelu käigus leidsime õige olevat teha. Ma loen teile seaduseelnõu ette sellisel kujul, nagu see on komisjonis kooskõlastatud.
Punkt 1. Asendada Eesti Vabariigi kehtivates seadustes ja muudes normatiivaktides rahaühik rubla Eesti Vabariigi rahaühikuga Eesti kroon (kroon lühendatult kr) ning arvud rublades arvudega kroonides Eesti Vabariigi rahareformi komitee kehtestatud kursi järgi. Nii et selles tekstis on juba ilmselt mõned parandused, mis on sisulised. Nominaal ei tähenda mitte seda, mida siin on tahetud saavutada. Sellepärast on öeldud otse ja ilusti, et asendatakse rahaühik.
Juhataja
Kuidas on lood, härra Reinson, esimese lugemise lõpetamisega?
J. Reinson
Eelarve-majanduskomisjon teeb ettepaneku esimene lugemine täna lõpetada.
Juhataja
Minu poolt ka teine küsimus. Kas pealkiri seaduseelnõul muutub?
J. Reinson
Jah, võrreldes eelmise pealkirjaga kõlab uus pealkiri nii: "Rahaühiku muutmise kohta seadustes ja muudes normatiivaktides".
Juhataja
Küsimused rahvasaadikutelt. Priidu Priks.
P. Priks
Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud ettekandja! Pealkirja kohta sain ma vastuse, aga ma ei kuulnud hästi krooni lühendit. Kuidas see oli?
J. Reinson
Kr.
P. Priks
Kas see jääb rahvusvaheliselt nii?
J. Reinson
See on keelemeestega kooskõlastatud ja ei jää mitte rahvusvaheliseks, vaid siseriiklikuks kasutamiseks. Ei ole välistatud, et rahvusvaheliselt hakkab tõepoolest olema EEK.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud ettekandja! Mul on ainukene selgusetuks jäänud küsimus. Kuidas mõista väljendeid "arvud kroonides" ja "arvud rublades"? Mina olen aru saanud, et arvud on numbrites. Tänan!
J. Reinson
Tähendab, härra Made tahab väita, et siin peaks olema numbrid. Me oleme ilmselt sellega nõus. Mida autorid arvavad? Selge.
Juhataja
Arvud on numbrites. Ma ei teinud avaldust. Teet Kallas.
T. Kallas
Austatud ettekandja! See on nii küsimus kui ka stilistiline või pedantlik tähelepanek. Ma ei ole kindel, kas mõnes seadusandlikus aktis on sõna "kopikas", aga äkki on. Kopika ja sendi vahekord peaks ka kuskil fikseeritud olema. Aitäh!
J. Reinson
Ma saan aru, et see on meile soovitus või märkus täpsustamiseks.
Juhataja
Suur tänu, härra Reinson! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
J. Reinson
Parandusettepanekud homme kella 11.30-ni.
Juhatajа
Täpselt. Võib-olla soovitakse seda teha ka pärast läbirääkimisi, nii et ma avan läbirääkimised. Kolleegid! Läbirääkimised võivad alata. Kas keegi soovib sõna või tahab kõnet pidada? Ei soovi. Kordan veel kord üle, et tõepoolest ootame me parandusettepanekuid homme 11.27-ni. Kas loeme esimese lugemise lõppenuks? Esimene lugemine on lõppenud.


Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi 1992. aasta riigieelarve kohta II poolaastaks" eelnõu esimese lugemise jätkamine
Juhatajа
Lugupeetud kolleegid! Käesoleva istungjärgu päevakorras on meil üks kiireloomuline küsimus, mille arutelu katkes istungjärgu esimesel istungil. Ja me otsustasime, et me jätkame veel sellel istungjärgul. Jutt on nimelt Eesti Vabariigi käesoleva aasta teise poole riigieelarve plaanist. Me kuulasime ära rahandusministri ettekande, kuid Ülemnõukogu otsustas, et ta esitab küsimused hiljem. Küsimuste esitajad me kirjutasime üles. Ma palun kõnetooli härra Milleri. Võib-olla paar lauset teema sissejuhatuseks ja hakkamegi küsimusi esitama.
R. Miller
Austatud Ülemnõukogu! Eile tegin ma lühikese sissejuhatuse käesoleva aasta teise poole eelarve plaani kohta ja andsin ülevaate nendest probleemidest, mis meil on vaja teise poolaasta jooksul lahendada, samuti ülevaate esimese poolaasta riigieelarve loodetava täitmise kohta. Sellega ma võib-olla praegu piirduksin. Kui rahvasaadikutel on küsimusi, siis ma püüan nendele vastata.
Juhataja
Ma helistan kella, sest paljud rahvasaadikud, kes on täna istungil, on juba registreeritud, aga nad ei ole hetkel saalis. Kolleeg Zõbin! Palun kutsuda saadikud saali. Kolleeg Jõerüüt! Järgmine küsimus härra Millerile.
J. Jõerüüt
Härra Miller! Lugupeetud eesistuja, lugupeetud ettekandja! Mul on kolm küsimust.
Esimene küsimus. Kas eelarvega seotult on Kultuuriministeeriumil, Teadusfondil ja Haridusministeeriumil pretensioone või on kõik probleemid lahendatud?
Teiseks. Kohe alguses, esimesel leheküljel on Rahvusraamatukogu endiselt Ülemnõukogu rea peal. Kas see on mingi põhimõte või on see juhus, et jälle ei ole Rahvusraamatukogu omaette real?
Kolmandaks. Avastan üllatusega, et kõigi seni tuntud loominguliste liitude reas, mida on tavaliselt olnud kaheksa, on üks juures.
Juhataja
Üks hetk, tõlkega ei ole asjad korras. Kontrollime tõlget. Tõlge on olemas. Olge hea, jätkake palun.
J. Jõerüüt
Selle nimi on Tuletõrjeliit. Kui kõigi teiste loominguliste liitude puhul on tegemist miinustega, tähendab kärpimisega, kusjuures tavaliselt on kärbitud 20–30%, siis see on ainus loominguline liit, mille puhul on tegemist plussidega. Kuidas te seda seletate?
R. Miller
Härra Jõerüüt! Mis puudutab seda, kas neil kolmel organisatsioonil, mida te nimetasite, on pretensioone riigieelarve teise poolaasta plaani osas, siis pean ütlema, et on ja mitte eriti väikestes summades. Pretensioonid puudutavad põhiliselt kapitaalremonte ja kapitaalmahutusi.
Teine küsimus. Miks on Rahvusraamatukogu Ülemnõukogu real? Minu teada allub Rahvusraamatukogu Ülemnõukogule, ta ei allu valitsusele.
Kolmas küsimus loominguliste liitude ja 20–30%-liste kärpimiste kohta. Tuletõrjeliidu osas on küsimus kasvus. Lugu on nimelt selles, et kohalikud vabatahtlikud tuletõrjeorganisatsioonid ei eralda enam raha tuletõrjemuuseumi ülalpidamiseks ja valitsus pidas võimalikuks finantseerida tuletõrjemuuseumi kulutusi teisel poolaastal riigieelarvest kui ühte meie kultuuri osa. Ja kuna finantseerimine lakkas järk-järgult esimese poolaasta jooksul, siis sellest on tingitud ka see kasv.
Juhataja
Suur tänu! Kas kolleeg Rein Veidemann on saalis? Ei ole. Kolleeg Tõnis Mets! Teil oli registreeritud küsimus eelmine kord. Kas loobute?
T. Mets
Lugupeetud ettekandja! Meil on nimelt praegu koostatud mitmed programmid säästu alal. Kas Rahandusministeerium on arutanud üldist kokkuhoiuprogrammi ka omavalitsuste ja valitsuse tasandil, kelle ülesandeks oleks kergendada peatselt tuleva Eesti krooni majanduslikku baasi? Kas te olete seda teemat arutanud? See on praegu väga oluline, kuna sellest sõltub Eesti krooni tulevik.
R. Miller
Tõepoolest, härra Mets, vabariigi valitsus on arutanud säästuprogrammide küsimusi. Kõige olulisemaks ja tähtsamaks küsimuseks on minu arvates energiasäästu programmi koostamine, mis peaks tulevikus – ma ei ütle, et see juhtub homme või ülehomme, aga tulevikus – tunduvalt vähendama meie kulutusi välisvaluuta osas. Kõige olulisem ja kõige tähtsam programm on energiasäästu programm.
I. Raig
Austatud ettekandjad! Saadikurühm "Mõõdukad" esitas arupärimise vabariigi valitsuse esimehele härra Vähile Eesti Vabariigi 1992. aasta riigieelarve kulude kohta. Selles arupärimises oli ka küsimus, millal esitatakse teise poolaasta eelarve projekt. Nüüd on see esitatud, kuid selles arupärimises oli veel kaks küsimust ja ma tahaksin need siin saalis esitada, et hiljem teha otsus, kas see arupärimine jääb päevakorda või mitte. Need küsimused kõlavad nii. Milline on II kvartali eelarve prognoos, s.t. milline on praegune bilanss? Milliseid abinõusid on valitsus rakendanud viimasel kuul, et kindlustada pensionärid elatusrahaga ja tasuda talunikelt ostetud piima eest? Tänan!
R. Miller
Härra Raig! Eelarve bilansi ja prognoosi esimese poolaasta kohta esitasin eile oma sissejuhatavas sõnavõtus. Ma võin veel kord korrata, et esimese poolaasta loodetav riigieelarve on nii tulude kui ka kulude osas tasakaalus kogusummas 7,5 miljardi rubla. Mis puudutab piimarahade väljamaksmist, siis siin on tegemist kahesuguste summadega. Üks puudutab piima hinnavahede väljamaksmist – piima kokkuostu ja hulgihinna vahe väljamaksmist – ja see on Rahandusministeeriumi poolt aprilli ja mai jooksul üle kantud Põllumajandusministeeriumile ning sealt piimakombinaatidele, kokku 442,6 miljonit rubla. Selles osas riigieelarvel maameeste ees võlga ei ole. Mis puudutab valuutavahendite väljamaksmist, siis seda on tehtud tänaseks kahe kuu eest kokku 2 350 000 rubla ulatuses. See summa on üle kantud Põllumajandusministeeriumile, kelle kaudu on rahad üle kantud tootjatele. Mai ja juuni orienteeruv arvutus näitab, et meile peaks täiendavalt tulema 2 miljonit USA dollarit. See raha on tänasel päeval meil eelarves olemas, aga nende väljamaksete tegemine lõpetatakse seoses üleminekuga oma rahale. Vanad võlad aga klaaritakse ära.
A. Zõbin
Lugupeetud härra minister! Vabandage mind jumala pärast, aga minult nõuavad vastust õpetajad, kes on mures selle pärast, et nad said kätte raha ja tšekid, ning kes seoses rahareformiga võivad jääda rahata kogu suvepuhkuseks, sest neile maksti pika aja peale ette korralikud summad. Kuidas vahetatakse nende raha kroonideks?
R. Miller
Küsimus ei ole otseselt seotud eelarvega. Härra Zõbin küsib, kas raha vahetatakse. Selline põhimõtteline otsus on tehtud. Kui suures summas inimestele raha vahetatakse, seda ma ei oska öelda. Küsimus tuleb arutusele täna kell 17 rahareformi komitees. Kindlasti määratakse mingisugune piir, millest üle vahetatakse raha hoopis madalama kursiga. Mis puutub tšekkidesse, siis ma tahan öelda, et väljaantud tšekkide summa on deponeeritud riigipanka. See on n.-ö. riigivõlg ja tšekid kuuluvad esialgsete prognooside kohaselt ümbervahetamisele täies summas.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid! Küsigem eelarve kohta.
R. Miller
Kui õpetajatel on suured rahad käes, siis on võimalus panna need ka hoiukassasse.
R. Veidemann
Härra juhataja, lugupeetud minister! Juba eelmisel aastal tuli käesoleva aasta eelarve arutelu käigus küsimus välisühingute assotsiatsiooni finantseerimise otstarbekuse kohta riigi eelarvest. Nüüd aga märkan, et seda on endiselt jätkatud. See summa on tühine, kuid tean hoopis otstarbekamaid raha eraldamise objekte. Kas seda peeti väga vajalikuks lülitada eelarvesse?
Teiseks. Kultuuriministeeriumi alalõikes on terve lõik nendest riigieelarvelistest rahadest, mis lähevad erinevate kultuuriürituste finantseerimiseks. Paraku ei tule see eelarve reana välja. Ei ole võimalik jälgida, kui suur summa siiski läheb nende ürituste finantseerimiseks. Kui suur see summa on? Siin on loetletud kümneid üritusi. Kas ei peeta vajalikuks eraldi välja tuua, kui palju Kultuuriministeeriumi eelarvest läheb nende ürituste või mingite muude ürituste finantseerimiseks? Terve lõik käsitleb seda, aga taga ei ole summat, kui palju selleks läheb.
R. Miller
Härra Veidemann! Mis puudutab välisühingute assotsiatsiooni, siis me kaalusime, kas seda finantseerida või mitte. Valitsus oli seisukohal, et välisühingute assotsiatsioon teeb siiski päris tõhusat tööd Eesti tutvustamisel välisriikides, seega pidas valitsus võimalikuks selle finantseerimise jätkamist väikestes summades riigi eelarvest. Aga teil on võimalus alati teha ettepanek see ametlikus korras välja jätta.
Mis puudutab üksikute kultuuriürituste finantseerimist, siis pean ütlema, et Rahandusministeeriumis on olemas konkreetsed eelarved üksikute kultuuriürituste kohta. Me lihtsalt ei koormanud eelarve lisa nendega üle. See ei ole salajane ja järgmisel lugemisel, kui te peate seda vajalikuks, härra Veidemann, me esitame need teile.
A. Maarend
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul on kaks küsimust. Kõigepealt, meil on käivitamisel kohtureform, aga eelarves ma ei näe kulutusi ringkonnakohtute jaoks. Siin on jutt ainult maa- ja linnakohtutest. Kas see on jäänud kogemata välja või on maa- ja linnakohtute artiklite alla arvatud ka ringkonnakohtud?
Ja teiseks. Kuidas on planeeritud kohalike teede remont ja ehitus? Teedefond praktiliselt ei tööta. On öeldud, et finantseerimine toimub ministeeriumi kaudu, kuid näiteks konkreetselt Paides on küll suur segadus. Kuidas toimub kohalike teede parandamine ja ehitamine? Kas see hakkab käima riigieelarve kaudu või jääb see ainult omavalitsuste peale? Tänan!
R. Miller
Mis puudutab ringkonnakohtuid, siis see on üldiste summade sisse võetud, kuna nende moodustamine on põhimõtteliselt otsustatud.
Mis puudutab kohalikke teid, siis see on teedeehituse ja remondi summade sees. Ma tahaksin öelda ainult seda, et esimesel poolaastal on teedeehituse ja remondi olukord raha vähesuse tõttu väga keeruline. Iga kuu oleme eraldi Transpordi- ja Sideministeeriumiga vaadanud läbi küsimused, millistele objektidele raha anda. Lõpuks jõudsime nii kaugele, et põhimõtteliselt tuleb kevadsuvine aukude lappimine ära teha. Transpordi- ja Sideministeeriumi käsutusse antud kogusummasse on lülitatud ka kohalike teede ehituse ja korrashoiu summad. Ma peast ei mäleta, kas seletuskirjas on see summa eraldi välja toodud. Seda on muidugi vähevõitu, härra Maarend, ma ei kahtle selles, aga üldiselt on meil summad kõik võrdlemisi kokku pigistatud. Varem tehti need kulutused ju suures osas majandite arvel, nüüd ei taha majandid nende küsimustega tegelda.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud härra minister! Küsimusi on palju, kuid võtame lihtsamad. Kõigepealt see, et suure ehmatusega leidsin ma eelarvet lugedes, et seal ei ole eriti olulisi struktuurimuudatusi. Kas te annaksite oma hinnangu, mida te Rahandusministeeriumi ja valitsuse arvates olete eelarves teinud radikaalselt teisiti kui esimese poolaasta eelarve planeerimisel? See on esimene küsimus.
Teine küsimus. Krooni tulekuga rahva elatustase paratamatult langeb. Rahva ja eraettevõtete võimalused makse maksta vähenevad. Kas te olete näinud ette ka võimaluse, et eelarvesse ei laeku teisel poolaastal nii palju tulusid, kui te olete planeerinud?
Ja sellest johtuvalt kolmas küsimus. Kui te esimesel poolaastal katsite defitsiiti dollarite vahetamisega rublade vastu, siis nüüd jääb dollar krooni kattevaraks. Kas te hakkate rublasid vahetama, et eelarve defitsiiti täita?
Ja neljas küsimus. Kas Rahandusministeerium on planeerinud teiseks poolaastaks olulisi muudatusi meie maksusüsteemis, mis muudaksid ka eelarvepoliitikat? Aitäh!
R. Miller
Eelarvestruktuuri muudatused peavad tulema vabariigi majanduses toimuvatest muudatustest. See tähendab, lähtudes nendest seadustest või vabariigi valitsuse otsustest, mis panevad aluse vabariigi eelarve koostamisele. Millised need põhilised muudatused on?
Ma tahaksin märkida, et senisest rohkem on vahendeid planeeritud talumajanduse arendamiseks. Ma ei ütle, et seda on piisavalt tehtud, kuid seda on eelarve numbritest võimalik ka välja lugeda. See on n.-ö. majanduse privatiseerimise küsimus. Kõiki muudatusi, mida kavatsetakse teha, ei peagi riigieelarve kajastama. Hulk küsimusi on võimalik lahendada laenude teel, ka välislaenude teel. Ma märgiksin ära kas või laenud, mis meil on võimalik saada Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupanga kaudu. On kinnitatud Põhjamaade investeeringute programm Baltimaadesse, mis haakub Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupangaga. Soome sõlmitud lepingust. Kõiki neid laene, mida on võimalik saada, võib kasutada eraettevõtluse, sealhulgas eriti väike- ja keskmiste ettevõtete arendamiseks.
Vabandust, see ei ole kõik! See võimaldab meie uue Eesti Investeeringute Panga kaudu hankida vastavaid laenusid. Ma tean, et Eesti Investeeringute Panka on juba terve rida taotlusi laekunud. Nii et väike- ja keskettevõtluse arendamise küsimusi on võimalus lahendada laenude teel.
Riigieelarves on ka vahendid uute töökohtade loomiseks maal. Põllumajandusministeeriumi andmetel on nende vahendite arvel maal loodud umbes 500 uut töökohta. See puudutab eraettevõtluse arendamist.
Vastavalt omariikluse arendamisele nähakse riigieelarves ette summad nii kaitseväe loomiseks kui ka piirikaitseks.
Vabariigi valitsus tahab lähitulevikus läbi vaadata valitsusasutuste eksisteerimise küsimuse. Mõned ametkonnad tuleb liita vastavate ministeeriumide osakondadega ja vähendada sellega haldusaparaati. Need oleksid põhilised momendid vastuseks härra Made esimesele küsimusele.
Edasi. Kas me kavatseme teisel poolaastal veel rublasid vahetada kroonideks või mitte? Sellist kavatsust ei ole. Eelarve on tehtud rublades ja lisaks sellele on tehtud ka dollarieelarve. Maksud hakkavad laekuma kroonides ja dollarijäägid arvestatakse Eesti Panga kehtestatud kursi järgi ümber Eesti kroonidesse. Mis puutub maksusüsteemide muudatustesse, siis käesoleval ajal on Rahandusministeeriumis moodustatud töögrupp, kes töötab välja ettepanekud Ülemnõukogule muudatuste sisseviimiseks maksuseadustesse. Me loodame, et suudame need Ülemnõukogule esitada II kvartalis. Millised need muudatused tulevad, on täna veidi vara rääkida. Aga üks maksuseaduse muudatus on Ülemnõukogus läbivaatamisel – nimelt vedelkütuse aktsiisi küsimus.
Juhatajа
Suur tänu! Kolleegid! Kell on 11.59. Kas teeme vaheaja? Härra Miller puhkab vahepeal. Ma palun juhatuse liikmeid minu laua juurde. Juhatus peab välknõupidamise ja maaelukomisjon saab kokku vaheajal. Juhan Telgmaa palub seda teada anda. Juhatuse liikmed, palun siia!
V a h e a e g


Juhatajа
Asugem töökohtadele. Kohaloleku kontroll. Kohal on 58 rahvasaadikut, puudub 40. Jätkame küsimuste esitamist ettekandjale. Heino Kostabi.
H. Kostabi
Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud härra minister! Ma tahaksin küsida põllumajanduse finantseerimise kohta. Teatavasti on Rahandusministeerium tellinud majandusinstituudilt töö põllumajanduse subsideerimise süsteemi kohta. Paraku valmib see töö alles käesoleva aasta lõpul. Teatavasti läheb põllumajandusreform nii, nagu ta läheb. Ei ole kindlustunnet. Põllumajandusministeerium on esitanud oma arvud subsideerimise osas. See summa on üsna suur – 3,9 miljardit rubla. Kuidas kulgeb teie arvates subsideerimisprogrammi käivitamine käesoleval aastal? Kas on võimalik ka käesoleva aasta teise poole eelarvesse teatud summa sisse võtta, et tekiks kindlustunne, ja käivitada see programm juhul, kui ta valmis saab? Aitäh!
R. Miller
Härra Kostabi! Tõepoolest tuli Põllumajandusministeeriumilt taotlus 3,3 miljardi rubla peale. See on selline summa, mida käesoleval ajal ei ole võimalik rahuldada. Ma tahaksin märkida, et käesoleva aasta riigieelarve kulutused põllumajandusele (ilma Põllumajandusministeeriumi halduskulude ja sotsiaalsfääri ülalpidamiskuludeta) on 1,65 miljardit rubla. See on see summa, mida võiks täna tinglikult nimetada põllumajanduse subsideerimiseks.
Riigieelarve maht ilma kohalike eelarvete ja sotsiaalfondita moodustab kokku ümmarguselt 10 miljardit rubla. Seega moodustavad kõik subsiidiumid riigieelarvest 16,5%. See ei ole väga väike protsent.
Ma olen uurinud Soome riigieelarvet, kus absoluut- ja rahaväärtused on muidugi hoopis teistsugused kui meil täna. Soome riigieelarves moodustavad mitmesugused subsiidiumid ja dotatsioonid põllumajandusele umbes 10%, mitte rohkem. Kui vaadata eelarve struktuuri, siis ei ole me põllumajandusele sugugi vähe raha andnud. Absoluutväärtustes on olukord muidugi hoopis teine. Mis maksab üks rubla ja mis maksab üks Soome mark?
Küsimusele, kas on võimalik seda summat teisel poolaastal suurendada, on täna väga raske vastata. Kõik sõltub sellest, milline on majanduslik rahaline olukord teisel poolaastal. Ma arvan, et selle küsimuse juurde me võiksime uuesti tagasi tulla käesoleva aasta teisel poolel. Aga ma tahaksin veel kord alla kriipsutada, et põllumajanduse kulud subsiidiumide näol on käesoleva aasta kulutustes ligi 16%. See ei ole mitte väike summa.
A. Käärma
Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud härra Miller! Kuulates teie vastust härra Kostabile, tekkis mul küsimus, kas on õige võrrelda Eesti ja Soome põllumajandust. Siiani täidab Eesti põllumajandus peale põllumajandusele omaste funktsioonide ka muid funktsioone – nimelt kogu maaelu ülalpidamise funktsioone. Aga minu küsimus on teisest valdkonnast. Riigieelarve teise poolaasta tulud on kavandatud 4 miljardi ehk 30% võrra suuremad kui esimesel poolaastal. Samal ajal on kohalikele omavalitsustele prognoositud kulude vähenemine 50 miljoni võrra. Kui nüüd arvestada, et põllumajanduse finantseerimine väheneb 385 miljoni võrra ja ka kohalike omavalitsuste eelarvete toetus väheneb, siis kuidas kohalikud omavalitsused peaksid omadega välja tulema, kui neil on vaja järjest rohkem ülal pidada ka oma haldusse tulevat sotsiaalsfääri. Kas siin ei teki kohalike omavalitsuste pankroti oht? Aitäh!
R. Miller
Kõigepealt, mis puudutab kohalike omavalitsuste kulude vähenemist, siis siin tuleks ära märkida kaks põhjust. Esimesel poolaastal finantseeriti jaanuari ja veebruari jooksul kohalikest eelarvetest väga suures ulatuses ka tervishoiuvõrku, mis läks üle ravikindlustusele. See oli võrdlemisi suur summa.
Teise poolaasta eelarve kohta tuleks märkida, et kohalike eelarvete osas on tänaseks kujunenud selline olukord, kus kohalikud eelarved saavad riigieelarvest suures ulatuses toetust. Need numbrid on toodud ka riigieelarve arvutustes. Ma ei hakka nendel peatuma. Aga kui käivitub näiteks omandireform põllumajanduses, siis võib tõepoolest tekkida probleeme – eriti elamumajanduse kulutuste katmisel.
Mis puutub kohalikesse eelarvetesse, siis ma tahaksin märkida, et põhiline tuluallikas kohalikes eelarvetes on üksikisiku tulumaksu 100%-line laekumine, mis on arvestatud kohalikesse eelarvetesse. Pärast eelarveprojekti esitamist Ülemnõukogule saime täiendavalt andmeid üksikisiku tulumaksu laekumiste kohta, seda ka mai kohta. Andmed näitavad, et kohalike eelarvete osas on meil teatud reservid tulude poolel. Seega on siin olemas mõningad reservid kohalikes eelarvetes täiendavate tulude saamise näol. Aga kindlasti võib selles osas raskusi tulla.
J. Allik
Lugupeetud härra minister! Eelarveprojektist nähtub, et ohvitseri keskmiseks kuupalgaks on planeeritud 7015, haridustöötajal 4025 ja kultuuritöötajal 3542 rubla, s.t. kaks korda vähem kui ohvitseril. Kuidas te sellist vahet tõlgendate ja kas te peate seda õigeks ja targaks?
R. Miller
Üksikute töötajate kategooriate palkade määramisel on aluseks võetud täna kehtiv valitsuse poolt kehtestatud palgaskaala, mida me laiendasime edasi teise poolaasta peale, suurendamata seejuures üldist palgafondi. See oli tehnoloogia, millest lähtudes on planeeritud teise poolaasta palgad. Võimaluste piires tuleks teisel poolaastal tõsta kultuuritöötajate palku.
A. Paju
Austatud juhataja, lugupeetav minister! Mul oleks mõned küsimused. Rahandusministeeriumi ja keskkonnakomisjoni vahel oli paar aastat tagasi sündimas loominguline koostöö. Sellest, millised nõudmised me siis esitasime, tulenevad mõned küsimused. Jätkuks härra Made küsimusele tahab meie komisjon teada, kas teie arvates on eelarve struktuuriliselt lahti kirjutatud. Kas maakondadele eraldatavad dotatsioonid on sihitusega või mitte? Kui sihituseta, siis miks? Kas selle eelarve koostamisel vajutab oma pitseri ka IMF-i esindajate siinolek? Kui te praegu konstateerite, et eelarve on tasakaalus, kas võib seda garanteerida ka septembris? Aitäh!
R. Miller
Minu isiklik soov on, et need, kes hakkavad eelarvet tulevikus koostama, kirjutaksid selle lahti märksa põhjalikumalt. Soome riigieelarve, mis läheb parlamenti, on näiteks 1200-leheküljeline paks raamat. See võtab aega. Millal meie nii kaugele jõuame? Samm-sammult oleme läinud selles suunas. Ma loodan, et tulevikus määratakse riigieelarve kindlaks seletustes, mis antakse Ülemnõukogule. See sisaldab märksa rohkem statistilist materjali. Aga see võtab muidugi aega ja selleks on vaja statistilist materjali. Rahandusministeeriumi töö komputeriseerimine ning palju muid probleeme tuleb koos lahendada.
Mis puutub kohalike omavalitsuste dotatsioonidesse, siis need ei ole sihitusega. Kohalike eelarvete lõpparvestuse aluseks on võetud tulude-kulude üldmahud ning vastavalt sellele on kindlaks määratud inflatsiooni üldsumma. Muidugi on arvestuste aluseks üksikud tulu- ja kululiigid, millest tuleneb dotatsiooni üldsumma.
Rahvusvaheline Valuutafond nõuab meilt oma raha sisseviimisel eelarve tasakaalustamist, majanduse stabiliseerimise programmi olemasolu.
Kas see eelarve jääb tasakaalu ka septembris, oktoobris ja aasta lõpul? Seda on täna väga raske prognoosida. Kõik sõltub meie majanduse seisust – sellest, kuidas me suudame oma majandust korraldada, millised tagasilöögid tulevad majanduses, kui suured need on jne.
A. Tarand
Lugupeetud juhataja ja lugupeetud minister! Ma ühinen selle kriitikaga, mis siin on juba kõlanud. Ma saan aru, et me oleme mingil määral triivpalgi seisundis ja peame ära ootama eksperimentaalsed tulemused igal alal. Minu meelest vihjas Tiit Made ka sellele, et siiski on praegu just see hetk, kus meil on ka eelarve kaudu tarvis mingit krooni kaitse poliitikat rakendada. Seda mina siit leida ei oska. See on võib-olla minu viga, aga ehk vastaksite nüüd kahele küsimusele.
Esiteks. Kas tuleb mingi uus dokument, mis krooni kaitse poliitikat ellu viiks või liigume lõpuni nagu triivpalk?
Ja teine küsimus, mis tuleneb eelarve lahtikirjutamisest. Nimelt olen ma viimasel ajal kohtunud mitme meie välisesinduste tegelasega ja ära kuulanud nende kaebused. Nad on jäetud saatkondades omapead. Kas leheküljel 57 mainitud haldamine tähendab nende täielikku palgale võtmist? Aitäh!
R. Miller
Esimene küsimus. Kas tuleb mingi eriline dokument krooni kaitse poliitika kohta? Vastuses härra Pajule ma juba märkisin, et lõppjärku on jõudnud vabariigi majanduse stabiliseerimise programmi väljatöötamine, mis on valminud tihedas koostöös vabariigi ministeeriumide ja ametitega. Nii et riigieelarve tasakaalustamine on vaid selle stabiliseerimise programmi üks osa. Põhidokument on ikkagi vabariigi majanduse stabiliseerimise programm, mis tuleb arutamisele veel käesoleval nädalal valitsuse istungil.
Nüüd välisesindustest. Siin tuleks märkida, et lisaks sellele leheküljele, mida te nimetasite, on ka valuutaeelarves vastavad kulutused ette nähtud. Kui te vaatate eraldi, siis on seal kulutused välissaatkondadele ja -esindustele.
J. Lippmaa
Härra Miller! Mul on teile küsimusi kahe peatüki kohta. Esiteks. Kas need soomustransportöörid ja miinipildujad, mille jaoks te meilt raha küsite, on mõeldud tollesama Kuperjanovi uhket nime kandvate kõrtsikaklejate jaoks, kes peksavad läbi Eesti kodanikke, kelle nägu neile ei meeldi? Ja kui see on niiviisi valitsuse poolt mõeldud, kas ei oleks siis otstarbekas eelarvesse sisse viia ka summad ümberkaudsete kõrtside taastamise jaoks?
Teine küsimus on mul peatüki "Eesti Televisioon" kohta. Siin on see temaatika ära põhjendatud lausega, et assigneeringud on ette nähtud riigitellimuse täitmiseks, mis moodustab 85% kulude üldmahust. Härra Miller! Meie kandis nimetatakse Eesti Televisiooni poliitikasaadete põhjal Kelam-televisiooniks ja ka teiste saatesarjade jälgimisel ei saa mitte tuhkagi aru, mis võiks seal olla riigitellimus. Kuidas te suhtute, kui ma esitaksin parandusettepaneku asendada see 85% 33%-ga? Ja ma tunneksin ikka veel, et olen poole jagu petta saanud. Aitäh!
R. Miller
Mis puudutab küsimust soomustransportööride ostmisest, siis tõepoolest on need ette nähtud ka Kuperjanovi poistele. Kaitseministeerium peab seda vajalikuks ja valitsuse poolt on aktsepteeritud meie sõjameeste varustamine soomustransportööridega. Mis puutub kõrtsikaklejatesse või kõrtside kapitaalremondi rahadesse, siis ma tahaksin öelda, et eile esines teie ees kaitseministri asetäitja, kes juba andis nendele küsimustele vastuse.
Mida kujutab endast riigitellimus Eesti Televisiooni osas ja selle viimine 85%-lt 33%-le? Kui kogu saatemaht on 100%, siis 15% sellest toimetatakse mitmesugusel kommertsalusel ja ülejäänud kulutused maksab kinni riik. Selline on olukord. Ma ei tea, kuidas suhtub härra Veidemann sellesse ettepanekusse, aga ma arvan, et ta ütleb teile oma seisukoha. Mis puutub vähendamisse 33%-ni, siis mina täna sellist võimalust igal juhul ei näe. Võib-olla see sõna "riigitellimus" ei ole n.-ö. kõige õigem, vaid tuleks öelda "riigi poolt finantseeritavate saadete maht".
M. Lauristin
Härra Miller! Mul on teile kaks küsimust. Kõigepealt, eelmises kvartalis oli keelekeskusele ette nähtud eesti keele õpetuseks 5,7 miljonit. Nüüd on teie seletuses öeldud, et see keskus allub Haridusministeeriumile, kuid samal ajal ei ole näidatud mitte mingisugust finantseerimist. Kas te võiksite öelda, missugune see finantseerimine on? Kas ta on mingitesse teistesse ridadesse peidetud või ei ole seda üldse enam? Kui suur see summa on?
Teiseks. Ma ei leidnud eelarvest mingit märki, et oleks planeeritud mingisuguseidki rahasid selleks, et tagada tööpuuduse kasvu puhul tööhõive poliitika, abiraha töötutele, mida on arvestatud 25 000 – 26 000 inimesele. See ei ammenda ilmselt kõiki neid kulutusi, sest vaja on ka ümberkoolitust ja toetust uute töökohtade loomiseks kohalikele omavalitsustele. Sinna langeb põhiraskus. Samuti on kindlasti vajalik abitööde korraldamine, mis ei ole odav. Kas Tööministeerium ei ole teile esitanud tellimust seda laadi ürituste finantseerimiseks või ei ole te nõustunud Tööministeeriumi tellimusega?
R. Miller
Proua Lauristin! Ma pean paberilt järele vaatama, peast ma ei mäleta. Minu arvates on eesti keeleõpetuse summad lülitatud hariduskulude üldistesse summadesse. Keeleoskust eraldi välja toodud ei ole. Aga ma täpsustan seda. Ma ei mäleta, kui suur summa see oli. See ei ole väiksem kui esimesel poolaastal, seda võin ma kindlalt öelda.
Teine küsimus. Tööpuuduse ja töötute ümberõppe, ümberkoolituse küsimused tuleb meil lahendada vabariigi valitsuse reservfondi arvel.
J. Põld
Austatud minister härra Miller! Ma loen leheküljelt 25, et osa välismajandusameti funktsioone on üle antud teistele ametkondadele ja töötajate üksused vähenenud 40-lt 35-le. Kas ei ole arutusel olnud, et välismajandusamet tuleks hoopis likvideerida ja anda tema funktsioonid osaliselt üle rahandus-, majandus- ja välisministeeriumile? Ja kas välismajandusamet kontrollib siiani Eesti välisvaluutat või teeb seda siiski Rahandusministeerium? Aitäh!
R. Miller
Mis puutub välismajandusametisse, siis ma tahaksin öelda, et ükskord oli vabariigi valitsuse istungil välismajandusameti likvideerimise küsimus. Aga kuna esitajad ei suutnud paika panna selget programmi välismajandusameti funktsioonide jaotumise kohta üksikute ministeeriumide vahel, siis lükati selle küsimuse arutelu edasi. Rohkem seda arutatud ei ole. Välismajandusameti likvideerimine on tõepoolest päevakorras. Mis puudutab seni välismajandusameti käsutuses olnud vabariigi valitsuse valuutafondi vahendeid, siis on need kõik kantud riigieelarve kontole Eesti Pangas. Välismajandusameti käsutuses valuutavahendeid ei ole.
P. Priks
Härra spiiker, lugupeetud ettekandja! Vaadates ministeeriumide töötajate arvestuslikku koosseisu, torkas mulle silma, et nende töötajate arv on praktiliselt sama, mis on Rootsi Kuningriigi ministeeriumides. Kuidas te kommenteeriksite sellist olukorda, arvestades seda, et Rootsis on 8,5 miljonit elanikku? Meid on 7 miljonit vähem ja pealegi ei saa Rootsi riigi võimalusi võrrelda meie riigi võimalustega.
Teiseks on mul küsimus konkreetselt seaduse kohta, kus on öeldud, et 1992. aasta teisel poolel tuleb Eesti Vabariigi riigieelarvest eraldada rahalist toetust Kohtla-Järve linna eelarvesse 47 060 000 ja Ida-Virumaa eelarvesse 47 060 000 rubla. Kuidas need nii täpselt ühesugused summad on tulnud? Aitäh!
R. Miller
Härra Priks! Ma pean märkima, et mul puuduvad andmed selle kohta, kui palju on Rootsi Kuningriigis ühes või teises ministeeriumis töötajaid. Võib-olla on neid seal tõepoolest sama palju kui meie vabariigi ministeeriumides, nagu te märkisite. Mul on olnud võimalus võrrelda meie töötajate arvu Soome omaga. Meil on neid tunduvalt vähem kui Soomes. Ma tooksin ainult ühe näite.
Soome Vabariigi Rahandusministeeriumis on umbes 350 töötajat, meie Rahandusministeeriumis on praegu 125 töötajat – ligi kolm korda vähem. Seoses välissuhete kasvuga kavandame töötajate arvu kasvu 144-le. Analoogilisi näiteid võiksime tuua ka teiste ministeeriumide ja ametnike kohta. Meie ministeeriumis on tehtud analüüs, mis näitab elanikkonna ja riigiametnikest töötajate suhet. Väga paljudes riikides see kõigub ja on väga erinev. Eriti kõrge on see jõukamates maades, näiteks Ameerika Ühendriikides. Nad saavad endale sellist luksust lubada. Vaesemates maades on see väiksem, aga Eestis töötab valitsusasutustes kokku 6055 inimest. Nende asutuste hulka on arvatud ka Ülemnõukogu, prokuratuur, Ülemkohus, arbitraaž ning muidugi ministeeriumid ja ametid. Teiseks poolaastaks on kavandatud aparaadi kasv kokku 329 inimese võrra, seejuures tolliametis 100 inimest, maksuametis 68.
Maksuametisse oleks ametnikke rohkem tarvis, aga me ei suuda seda komplekteerida. Kasvud on ette nähtud veel migratsiooniametis, tööinspektsioonis, samuti patendiametis.
Mis puudutab Kohtla-Järve ja Ida-Virumaa dotatsioone, siis siia on need tulnud välja arvestuslike näitajate koostamisel, nii nagu ma selgitasin härra Pajule.
L. Arro
Lugupeetud juhataja, lugupeetud minister! Ma vaatan eelarve lehekülge 28, kus on subsiidiumid, hinnatoetused tootjatele ja tarbijatele. Siit nähtub, et teisel poolaastal planeeritakse põllumajandusele umbes 460 miljonit rubla vähem kui esimesel poolaastal. See on põhiliselt piima dotatsiooni raha. Kui esimesel poolaastal oli seda üle 500 miljoni rubla, siis nüüd jääb järele ainult 92,5 miljonit rubla. Ees aga seisavad suured tööd: heinategu, söödavarumine, vilja koristamine ja kuivatamine, sügiskünd, mis kõik tuleb ära teha. See nõuab tohutult kütust ja energiat. Kas peate õigeks, et põllumajandus tuleb oma tööde ja tegemistega toime, kui see raha ära võtta? Praegugi, vaatamata piima subsiidiumile, on majandid päris pankroti äärel. Aitäh!
R. Miller
Põllumajanduse kohta ütlesin ma tervikuna, kui palju saab põllumajandus riigieelarvest subsiidiume. See oli 16,5% riigieelarvest. Valitsus tõepoolest maksis teatud ajal piimahinna vahe kinni, mis oli 442 miljonit rubla. See oli praktiliselt kuu summa. Kui seda jätkata, siis sellist raha riigieelarvest võtta ei ole. Seetõttu lasti piimahinnad vabaks.
Nüüd siis põllumajandusele kütuse varumisest, kütuse ostmisest. Härra Arro on võib-olla kursis, et me oleme püüdnud riigieelarvest üksikutele vastu tulla, anda ajutiselt finantsabi kütuse soetamiseks. Nii oli see ka kevadtööde käigus. Kuid riigieelarve ei ole see koht, kust tuleks laene anda. Laenude andmise küsimuse peab lahendama Eesti Pank. Ma saan aru, et kevad- ja sügistöödeks on vaja varuda eelnevalt kütust, saak realiseeritakse hiljem, rahad laekuvad pärast seda ja alles siis saab nende eest maksta. Kõik see peab toimuma krediidi arvel nagu mujal maailmas. Praegu on kahjuks selline olukord, et Eesti Pangal puuduvad krediidiressursid. Ta on kütuse sisseostmiseks andnud krediiti "Eesti Kütusele", kes peab kütust sisse ostma ja ka edasi müüma. Üldine rahapuudus nii krediidiressursside osas kui ka ettevõtete arvetel on põhjustanud sellise raske majandusliku seisu. Ma ei näe täna võimalust suurendada täiendavalt piima või liha hinnavahede maksmist riigieelarve vahendite arvel. Ainus võimalus on katsuda leida eelkõige krediidiressursse.
A. Ristkok
Härra minister! Mul on kaks küsimust, mis puudutavad kulude suurenemist kahes valdkonnas. Esimene on see rida, mis on näidatud eriteenistuse kohta. Seal on näha üsna suur koosseisude kasv ja oluline kulutuste kasv ka töötasudeks. See on uskumatult suur sellise teenistuse jaoks. Samal ajal pole eelarves ühtegi rida julgeolekuteenistuse kohta. Kas see võiks tähendada, et julgeolekuteenistusele minevad rahad võetakse pärast selle käivitamist eriteenistusele ettenähtud rahadest või on tõepoolest eriteenistusele nii palju raha ette nähtud?
Teine küsimus puudutab rahandussüsteemile tehtavaid väljaminekuid, mis käivad jälle personali ja töötasude kohta. Rahandusministeerium ja maksuamet näevad ette olulise personali ja töötasude kasvu. Ühelt poolt võiks sellest aru saada, et meie rakendussüsteem on alles välja kujunemas ja palju ridu vajavad veel kindlustamist. Teisalt, kas see pole äkki seotud meie rahanduse taastsentraliseerimise tendentsiga, mis praegu vägisi toimub? Ja selle juurde veel küsimus. Kas teil on ülevaade, kui suured on tegelikult nende kahe ametkonna paljude juhtivtöötajate sissetulekud oma ametialase töö eest? Ma tean, et paljud ametnikud käivad loenguid pidamas ja saavad selle eest päris head honorari, mis aga töötasus ei peegeldu. Seda võiks nimetada korruptsiooniks. Need on kaks põhilist küsimust. Aitäh!
R. Miller
Kulude suurenemine eriteenistuse osas on meie arvates põhjendatud, kuna eriteenistus tegeleb meie välissaatkondade töötajate julgeoleku kindlustamisega. Nende arv kasvab pidevalt. Lisaks sellele läks eriteenistuse kätte julgeoleku tagamine lennujaamas ja sadamas. Ainult nendel põhjustel on eriteenistuse kulud kasvanud. Julgeolekustruktuuride finantseerimise küsimus lahendatakse valitsuse reservi arvel pärast selle struktuuriüksuse formeerimist.
Minu arvates on maksuameti töötajate arv täna veel väike, see peaks olema suurem. Eestis elab umbes 1,6 miljonit elanikku, Soomes üle 4 miljoni. Kui meie kavandame maksuameti töötajate arvuks veidi üle 1000, siis Soomes on täna umbes 6000 ametnikku. Kas maksuameti töö on ennast õigustanud? Kas see on efektiivne või mitte? Ma toon ainult paar näidet.
Möödunud aasta jooksul arvutasid maksuameti töötajad juurde ja kasseerisid riigi- ning kohalikesse eelarvetesse kokku 86 miljonit rubla. Selle aasta I kvartalis läbi viidud kontrollimistega arvutasid maksuameti töötajad juurde 30 miljonit rubla ning valuutas umbes 1 miljoni USA dollari. Kui see vastavalt kursile ümber arvestada, siis tuleb üle 100 miljoni rubla. See oli I kvartali ametlike andmete järgi. Operatiivse informatsiooni kohaselt on maksuamet käesoleva aasta II kvartalis juurde arvestanud riigieelarvesse 2,9 miljonit USA dollarit ning pooleli on veel kontrollimine kahes ettevõttes, kust esialgsete arvestuste kohaselt peaks eelarvesse laekuma ka umbes miljon dollarit.
Mis puudutab nende töötajate loengulist tööd põhitöö kõrvalt, siis ma leian, et see on väga vajalik. On vaja tutvustada ettevõtete ja asutuste töötajatele meie maksuseadusi. Kui selle eest tasustatakse, siis see, ma arvan, ei ole maksuameti süü. Ma usun, et nad on deklareerinud oma tulud tuludeklaratsioonides.
K. Raud
Lugupeetud juhataja, austatud ettekandja! Küsimusi oleks terve hulk, aga kui lubate, alustaksin sellest, mida on möödaminnes juba puudutatud, kuid millele te jätsite vastamata. Kas selle eelarve Ülemnõukogule esitamise peaeesmärgiks on tõestada IMF-ile, et Eesti Vabariigil on tasakaalustatud riigieelarve või peab meil olema tegemist tõepoolest sisulise riigieelarvega, mille järgi Eesti Vabariik kavatseb teisel poolaastal oma elu ja tööd sättida?
Teiseks. Kui Ülemnõukogu peaks selle eelarveprojekti vastu võtma, siis kas teie arvates tuleb lugeda normaalseks, et Ülemnõukogu kinnitab rahade liikumise peaaegu pooles eelarve mahus, ilma et ta omaks ülevaadet sellest, milleks neid rahasid tegelikult tarvitatakse?
Kolmandaks. Keskkonnakomisjonil on kahe aasta vältel olnud teiega kaks korda juttu eelarve lahtikirjutamisest. Esimene kord te lubasite arvestada neid põhimõtteid, mis keskkonnakomisjon teile esitas järgmise eelarve kokkupanemise ajal. Kui järgmise eelarve kokkupanemine kätte jõudis, siis te lubasite, et esitate tagantjärele õiendi teatud rahade kasutamise kohta. Seda õiendit komisjon ei saanud. Nüüd oleme kolmandat korda silmitsi eelarvega ja jälle on päevakorras kõik need probleemid, millest meil teiega on viimase kahe aasta jooksul juttu olnud. Mis te arvate, kas tõesti peab hakkama valitsus korduvalt vahetuma seetõttu, et eelarve jääb kinnitamata, enne kui jõutakse tõepoolest eelarve korraliku esitamiseni? Aitäh!
R. Miller
Esimene küsimus. Kas peaeesmärgiks on sisuline riigieelarve? Siin ma tahan öelda, et vabariigi valitsus võttis täitmiseks Ülemnõukogu selle otsuse või seaduse, millega me oleme kohustatud esitama Ülemnõukogule eelarve.
Nii, teine küsimus oli selle kohta, et eelarveprojekt on esitatud justkui pooles mahus. Ma ei saa sellega nõustuda – eelarveprojekt on esitatud täies mahus, aga ta ei ole 100%-liselt lahti kirjutatud.
Edasi. Keskkonnakomisjoni nõudmine tuua eraldi välja keskkonnakaitse kulutused. Me oleme nendes küsimustes diskuteerinud. Nõudmine oli nimelt selles, et lülitada siia kõik keskkonnakaitsealased objektid, mida finantseeritakse riigieelarvest, kohalikest eelarvetest ja keskkonnafondi arvelt. Ma tahan märkida, et antud rahade piires on kohalikel omavalitsustel täielik õigus suunata vahendeid sinna, kuhu kohalikud omavalitsused õigeks peavad. Seda, mida kavatsevad teha kohalikud volikogud, on raske öelda. Seetõttu me võime teha mingisuguse prognoosi, esitada oma nägemuse, aga me ei saa anda teile garantiid, et need rahad lähevad keskkonnakaitseobjektide peale. Me võime esitada mingisuguse arvestusliku näitaja, see on iseküsimus. Aga see on juba kohaliku omavalitsuse küsimus, kas Tartu või Tallinn suunab vahendid sinna.
S. Sovetnikov
Lugupeetud härra spiiker, härra minister! Tahaksin, et te selgitaksite järgmist asja. Möödunud aastal 1991. aasta eelarve arutamise ajal esitasin sama küsimuse ja nüüd kordan seda. Ma jagan Jaak Alliku muret valitsuse poliitika pärast. Kas kavatsetakse rajada sõjaväe- ja politseiriiki? Kultuuritöötaja keskmine palk on 3542, haridustöötajal 4025, juristil 4049 rubla, kaitsevägede ohvitser saab 7015, Kaitseliidu ohvitser 6000 ja politseinik 7800 rubla. Isegi Kodukaitses on palk 6200 rubla. Kuidas seda seletada rahvale, meie valijatele? Tänan!
R. Miller
Selles küsimuses ma juba vastasin Jaak Allikule.
Juhataja
Suur tänu, härra Miller! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
R. Miller
Ma tänan saadikuid tähelepanu eest!
Juhataja
Kas juhtivkomisjoni, eelarve-majanduskomisjoni nimel esineb kaasettekandega esimees? Palun kõnetooli härra Valeri Koisi.
V. Kois
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Käesolevat seaduseelnõu arutati eelarve-majanduskomisjonis ja me esitasime selle teile arutamiseks. Enne kui arutada mõningaid probleeme, tahan juhtida teie tähelepanu mõnele formaalsusele. Meil on praegu laual kaks dokumenti: Eesti Vabariigi seadus teise poolaasta riigieelarve plaani kohta ja lisa nr. 1.
Eesti Vabariigi seaduses tuleb välja jätta kõige esimene rida "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab ...", sest see on seadus, mitte otsus. Peale selle soovitab meie komisjon teisel lugemisel välja jätta ka § 9, sest selle küsimuse lahendab seadus, mida me täna arutasime. Tahan juhtida teie tähelepanu ka sellele, et lisa nr. 1 kujutab endast tegelikult seletuskirja. Selles on esitatud esimese poolaasta arveldusplaan, võrreldud teist poolaastat esimesega jne. Tegelikult peab seaduses olema kindlaks määratud ainult teise poolaasta plaan ja kõik. Just nii tehaksegi. Praeguse nelja tulba asemel esitatakse teisel lugemisel ainult üks tulp. Praegusel kujul on see lihtsalt mugavam võrdlemiseks. Ka selgitusi iga ametkonna kohta ei jäeta seaduseteksti.
Probleeme arutasime komisjonis lühidalt, sest aega oli vähe. Arutasime samu probleeme, millest siin tänagi juttu oli. Kordan need lühidalt üle. Meie eelarve eeldab, et ta tuleb defitsiidita ja seda majanduse kriisi olukorras. See on väga raske eelkõige elanikkonnale ja üldse majandusele. Väljapääs on selles, et tuleb vähendada eelarve kulusid või suurendada tulusid. Esitatud seaduseelnõu arvestabki mõlemat võimalust.
Võtame näiteks tulude suurendamise. On ette nähtud vedelkütuse aktsiisimaks. See tuleb meil vastu võtta või tagasi lükata, aga eelarves on sellega juba arvestatud. See moodustab seal üle 700 miljoni rubla ehk 6% planeeritavast riigieelarvest. See on küllaltki suur summa. Arutelu ajal tuleb seda arvestada. Tulude suurendamise hulka võib arvata ka selle, et minu arusaamist mööda ei kavatse valitsus tulumaksu muuta. Praegu kavandatakse tulumaksu tasemeks umbes 26,8%, nagu sellest seletuskirjast nähtub. See tähendab tegelikult 33%, seega kõrgemat määra. Valitsus ei ole pikka aega tahtnud suurendada elanike maksuvaba miinimumi, mis tähendab tegelikult elanike maksukoormuse suurenemist. Ausalt öeldes ei saa ma päris hästi aru härra ministri kommentaarist. Ta ütles, et ka võlg on üks võimalus, kuidas tulusid suurendada. See on üsna vaieldav küsimus ja võib-olla tasub seda veel arutada.
Nüüd mõni sõna sellest, millest rääkisid põllumajanduse esindajad. Käesolev seaduseelnõu ei näe tegelikult ette dotatsioone põllumajandusele. See annab muidugi võimaluse kulusid vähendada. Ei anta ju dotatsioone ka kommunaalmajandusele jne. See on teine probleem, millest tuleb rääkida defitsiidita eelarvet arutades.
Kolmas probleem on seotud töötasu, pensionide ja muude elanikkonnale määratud väljamaksete kinnikülmutamisega. Arvan, et sellist sõna võib siin kasutada küll. Seaduseelnõus on kõikjal arvestatud umbes maikuu töötasu taset. §-s 4 on näiteks kirjas ettepanek anda Eesti Vabariigi Valitsusele õigus teha põhjendatud vajaduse korral ümberpaigutusi §-ga 3 kehtestatud kuluartiklites, välja arvatud assigneeringud töötasuks. See tähendab tegelikult, et valitsus ise – tõsi küll, meie kaudu – seab sisse piirangu, mille tõttu ta ei saa suurendada töötasu, ka mitte näiteks mõnes muus kuluartiklis tehtud kokkuhoiu arvel. Kui me vaatame tähelepanelikult läbi need paragrahvid, kus on juttu näiteks pensionidest, üliõpilaste stipendiumidest või sotsiaalfondist, siis on pilt umbes samasugune. Igatahes tahetakse kinni külmutada riigiteenistujate palgad.
Ma ei taha väita, et see on hea või halb. Ma lihtsalt juhin teie tähelepanu olemasolevatele probleemidele. Defitsiidita eelarve on ilma selliste väga ebasoodsate ja ebapopulaarsete meetmeteta võimatu. Selle peame endale selgeks tegema. Seepärast esitab komisjon selle seaduseelnõu esimesele lugemisele ja soovitab saadikutel seda väga hoolikalt kaaluda ning oma ettepanekud teha. Aga kui palutakse suurendada mõnd kuluartiklit, siis tuleb kohe näidata, millise teise artikli arvel seda teha tuleb.
See on meil päevakorras kiireloomulise küsimusena, aega on meil vähe ja ma palun saadikuid esitada oma ettepanekud eelarve-majanduskomisjonile, arvestades minu märkusi. Kui te tahate mõnele artiklile midagi lisada, siis palun märkige kohe ära, millisest artiklist tuleb see summa maha võtta. Eelarve-majanduskomisjoni ametlik ettepanek on esimene lugemine lõpetada.
Juhataja
Suur tänu, Valeri Kois! Ma tänan kaasettekande eest. Lugupeetud kolleegid! Ettekanded on ära kuulatud, juhtivkomisjon toetab esimese lugemise lõpetamist. Kuulame, mida ütlevad rahvasaadikud. Ma avan läbirääkimised ja palun esimesena kõnetooli Tiit Made.
T. Made
Austatud eesistuja, kallid kolleegid! Me tegime vist teiega suure ja olulise vea, kui me umbes pool aastat tagasi usaldasime Rahandusministeeriumi ja andsime talle vabad käed eelarve jooksvaks kujundamiseks. Sellega kaotasime me kontrolli eelarve üle ja nüüd on meil tänaseks kujunenud niisugune olukord, nagu ta on. Selles eelarveprojektis on terve rida põhimõttelisi seisukohtade lahkuminekuid rubla- ja krooniajastu vahel. See on rublaeelarve, see on nomenklatuur-sotsialistliku ühiskonna jätkumise eelarve: see eelarve ei arvesta, et õige pea oleme hoopis teises olukorras. Ma tänan Koit Rauda selle eest, et ta esitas väga täpsed sisulised küsimused, millele me vastust ei saanud. Ma tahaksin juhtida tähelepanu ainult mõnele üksikule põhimõttelisele küsimusele, mis koorusid välja härra rahandusministri vastustest.
Kõigepealt sellest, et eelarve ei järgi majanduspoliitikat või majanduse olukorda, vaid eelarvega kujundatakse välja majanduspoliitika ja tööstuse struktuur. Valitsus asetab oma eelarve kaudu majandusele rõhud, toetades ühtesid majandusharusid, mida ta peab vajalikuks, ja mitte toetades neid, mida ta peab oma riigi majandusele teisejärguliseks. Seda eelarve meile alates juulist teiseks poolaastaks ei anna, sest ta jätkab vana väljakujunenud printsiipi, mida on Rahandusministeeriumi poolt praktiseeritud juba kaks ja pool aastat, mil me siin saalis oleme eelarvet pidevalt kritiseerinud ja nõudnud struktuuri muutust, mida sisuliselt ei ole tehtud. Kuid minu jaoks isiklikult oli täiesti šokeeriv härra ministri ütlemine siit kõnetoolist, et riik ja valitsus hakkavad määrama eraettevõtjatele rahasummasid, mida need võivad oma ettevõtete arendamiseks kasutada. Jumal hoidku! Nomenklatuurne, tsentraalne juhtimine jätkub meil ka eraettevõtluse tingimustes. Riigivõim hakkab ütlema, milline eraettevõtja on õige ja vajalik ning milline mitte. See on kõige ohtlikum üldse, mis täna siin saalis valitsuse esindaja poolt välja öeldi.
Eraettevõtlus tuleb oma asjade ajamisega ise toime, kui riigivõim on loonud ja pannud koos kõrgema riigivõimuorganiga paika niisugused seadused, mis lubavad initsiatiivikat tegutsemist. Riigivõim ja ettevõtjad peavad tegutsema käsikäes eelarve poliitika elluviimisel. Kui riik ei loo ettevõtjatele normaalseid tegutsemis- ja tootmistingimusi, siis ettevõtjad ei suuda luua uusi töökohti, ei suuda anda inimestele tööd ega ole neid, kes maksaksid makse riigieelarvesse. Need asjad on omavahel seotud, seda aga ei ole selle eelarve koostajad arvestanud.
Kolmas probleem, mis on sama ohtlik meie tulevasele majanduselu korraldusele, on väited, et kõik olemasolevad dollarijäägid vahetatakse ringi, et tasakaalustada eelarvet. Jumal hoidku, seda mitte! Meie kroonile on tarvis likviidseid vahendeid konverteeritavuse tagamiseks. Üks likviidsetest vahenditest on dollar ja seda annab kasutada mitte eelarve, vaid maksebilansi tasakaalustamiseks. Loomulikult tuleb selle tasakaalus olek eelarvele kaudselt kasuks ja kui riigivõim ning valitsus korjab ära kõik meie valuutad, mis pankades on, ja vahetab need sunniviisiliselt kroonide vastu selleks, et tasakaalustada eelarvet, siis on see meie majanduse hukk. Ja see on juba praegu valitsuse poolt sisse planeeritud.
Ja lõpuks, neljandaks tänan Marju Lauristini, et ta tõstis ainsana üles ühe äärmiselt olulise probleemi, mida tõesti meie eelarve ei kajasta. See puudutab nimelt olukorda, mis tekib tööpuuduse näol meie ühiskonnas. Tootmise struktuuride muutumine, majanduse uus situatsioon suurendab paratamatult tööpuudust ja kaugeltki mitte 30 000, vaid hoopiski mitu korda rohkem. Selle pinge ja surve vastuvõtmiseks ei ole valitsus ega eelarve valmis. Selleks ei ole raha. Palju rohkem tuleb planeerida raha just nimelt töötutele mingisugusegi elementaarse äraelamise kindlustamiseks, sest see on poliitiliselt vajalik. See olukord tekitab poliitilisi pingeid – eelkõige teile, kallid kolleegid, rahvasaadikud.
Niisiis ei ole minu meelest kõik veel praegu kadunud. Me võime selle eelarve oluliselt ringi teha, me saame teha rublaeelarvest kroonieelarve, saame teha eelarve uued struktuurid, mis toetaksid vabaturumajanduse süsteemi, mida praegu ei ole. Ma imestan, mis on juhtunud meie kalli, armsa Rahandusministeeriumiga. Kas nad on väsinud, kas nad on inertsed või on neil mingid muud vead, et nad ikka loksuvad edasi mööda vana sissetöötatud rada ja mitte kuidagimoodi ei taha oma mõtlemislaadi muuta? Seepärast on mul tõsine ettepanek distsiplineerida valitsust ja Rahandusministeeriumi selle kaudu, et me ei saa mitte kuidagimoodi seda eelarvet aktsepteerida. Edasine elu saab olema täielik improvisatsioon ja kohvipaksu pealt vaatamine, kui me ei kirjuta eelarvet lahti, kui me ei tee jõudude vahekorras olulist muudatust ega investeeri haridusse. Haridus hakkab meile, tervele ühiskonnale tulu tooma küll alles paarikümne aasta pärast, kuid need investeeringud peame tegema kohe praegu. Tänan!
A. Sirendi
Austatud kolleegid! Ühel oma viimastest istungjärkudest püüame teha Riigikogu valitsemise ajaks riigieelarvet. See on muidugi loomulik, seda me oleksime pidanud tegema juba eelmise aasta keskpaigas, kuid teatud põhjustel venis see käesoleva aasta algusesse. Kui meil praegu õnnestub see eelarve tagasi lükata, siis teeb seda keegi teine või ei tee seda mitte keegi. Pikemalt põhjendamata on meil selge, et raha ei ole. Kui raha ei ole, siis pole seda ka põllumajanduse jaoks, mida ikka veel eksikombel peetakse kõige ebaolulisemaks rahvamajandusharuks, vaatamata sellele, et me oleme juba tasapisi nälgida proovinud. Põllumajanduse osa riigieelarves vähenes 11,7%-lt 5,3%-le ehk enam kui kaks korda.
Ma usun, et mingil määral peab põllumajanduse osa vähenema, sest põllumajanduslik tootmine on tugevasti kärbitud ja selle kärpimine jätkub lähitulevikus. Müüakse maha lehmad, siis saab veisekasvatust tasapisi likvideerida, sest seda on juba varem uuritud, et kui lehmad otsa saavad, siis vasikaid ei sünni ja seetõttu langeb järsult ka veiseliha tootmine. See ongi juba langenud. Müüakse veel ainult seda, mis on toodetud stagnaajal ja süüakse seda, mis on stagnaajal pandud varuks uue ajastu jaoks, mida me oleme alustanud.
Ja kuna raha ei jätku, siis ei jätku seda mitte mingil juhul ka kohalikele omavalitsustele. Rahalised toetused kohalikele omavalitsustele vähenesid 500 miljoni rubla võrra ehk 24,8%-lt 14,5%-le. Sealjuures kasvasid tulud kokku 26% ja seoses sellega, et põllumajandus ja kohalikud eelarved eriti kannatavad uues olukorras, pean ma ütlema, et kolleeg Tiit Madel ei ole üldse õigus, kui ta väidab, et valitsus ei ole rõhkusid pannud. Rõhud on selgelt pandud, tugevasti ja väga ohtlikult paika pandud. Me teame, et me ei ela Šveitsis, kus põllumajanduskuludest 80% kaetakse riigieelarvest. Me ei ela Jaapanis või Soomes, kus kaetakse üle 70%, isegi mitte USA-s, kus kaetakse üle kolmandiku põllumajanduskulusid, vaid me elame Eestis, kus riigieelarve toetab põllumajandust ainult mõne protsendi piires.
Ilmselt on ka see mõni protsent siiski nii väike summa, millest suurem osa on vormistatud tagastamata laenudena või laenudena talumajapidamisele. Kui võtta neid väikseid summasid tagastamata laenudena talude loomiseks, siis 11,3 miljoni rublaga saab heal juhul luua kaks-kolm talu, millest meil ilmselt on nüüd suur puudus tekkinud, või abistada väikese summaga 30–40 loodavat talu. Ilmselt on väga raske kindlaks teha, kuidas seda kõige otstarbekamalt nii teha, et seda ei saaks nimetada korruptsiooniks, mille tundemärgid väga selgesti ilmnevad, kui üksikud talud saavad mingisugust abi ja teised ei saa mitte mingisugust abi.
Järelikult peaksime selle eelarve ringi tegema. Kui meil tõesti raha ei ole, siis tuleb arvatavasti vähendada kõigi eelarveartiklite osa sama summa võrra ja taastada põhimõtteliselt olukord, mis oli aasta algul. See oli küll ka talumatu, kuid see ei olnud talumajapidamise ja põllumajanduse kiire likvideerimise tee. Ja me võiksime seda veel ringi teha, nagu kolleeg Made ütles, sest kõik ei ole veel kadunud. Me saame seda ringi teha ja ma arvan, et meil ei ole mingit põhjust seda tegemata jätta. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Kas on veel kõnepidajaid? Kas lõpetame läbirääkimised? Kohaloleku kontroll. Kohal on 70 rahvasaadikut, puudub 28.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Selle poolt on 56 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Läbirääkimised lõpetatakse.
Kolleegid! Täpsustame asjaolusid. Tegemist on kiireloomulise seaduseelnõu aruteluga. Vastavalt §-le 16 toimub selle põhjalik arutelu esimesel lugemisel, mis nüüd on toimunud, sest läbirääkimised on lõpetatud. Küsimuste iseloomu ja kõnepidajate seisukohtade järgi otsustades tundub, et probleemid selle eelnõuga on suured. Vastavalt reglemendile on esimese lugemise lõpetamiseks nõutavad alljärgnevad tingimused.
Juhtivkomisjon teeb ettepaneku ja kui ükski saadikurühm ei protesti, s.t. ei esita eriarvamust, siis lõpetatakse esimene lugemine hääletamata. Kui saadikurühmal on eriarvamus, siis otsustab täiskogu hääletamise teel lihthäälteenamusega, kas esimene lugemine lõpetatakse või ei. Kui ei lõpetata, siis tagastatakse eelnõu autoritele. Niisugused on asjaolud. Saadikurühma poolt ei ole minule ettepanekuid laekunud. Kas lõpetame esimese lugemise? Saadikurühmad ei ole teisi nõudeid esitanud. Esimene lugemine on lõppenud.
Parandusettepanekud, kolleegid, tuleb esitada 24 tunni jooksul. Me ootame homme kolmveerand kaheni. See päevakorrapunkt on sellega lõppenud ja teen ettepaneku minna edasi vastavalt päevakorrale, kuid mitte päris õiges järjekorras.


Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi Riigikogu valimisseaduses" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Kõne all on päevakorra 6. punkt: saadikurühma "Sõltumatud Demokraadid" poolt esitatud seaduseelnõu "Muudatustest Eesti Vabariigi Riigikogu valimisseaduses". Alustame teist lugemist. Ma palun kõnetooli ettekandeks härra Jaak Alliku.
J. Allik
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Palun välja otsida eelnõu tekst. Saalis on välja jagatud ka parandusettepanekute tabel. Minu arvates ei ole põhjust siin pikemat ettekannet pidada, vaid on vaja kommenteerida parandusettepanekuid.
Härra Made parandusettepanek, mida näete esimesena, ei kõrvalda meie ja õiguskomisjoni arvates vastuolu põhiseaduses kõigile kodanikele antud valimisõiguse ja -seaduse teksti vahel – seetõttu me seda ei toeta. Küll aga palun seda vaadata koos § 2 puudutava ettepanekuga härra Lippmaalt, kus on meie arvates teatud osas ka härra Made mõte sees. Me leiame, et härra Lippmaal on õnnestunud leida selline õnnelik sõnastus, mis kõrvaldab suures osas need vastuolud ja vaidlused selle küsimuse üle, mis on juba mitu kuud siin saalis ja väljaspool käinud. Seetõttu pooldavad autorid seda teksti, mida näete teise parandusena. Nimelt tuleks valimisseaduse § 2 lõige 1, mis praegu ütleb, et valimisõigus on Eesti Vabariigi kodanikel, kes elavad alaliselt Eesti Vabariigi territooriumil, sõnastada järgmiselt: "Õigus valida on vähemalt 18-aastastel Eesti Vabariigi kodanikel. Vabatahtlikult mõne teise riigi kodakondsusse astunud Eesti Vabariigi kodanik võib osa võtta Eesti Vabariigi Riigikogu valimistest selle riigi nõusolekul." Meile tundub, et selline lahendus võimaldaks selle eelnõuga soostuda ka neil inimestel, kes olid väga põhimõtteliselt selle asja vastu.
On ettepanek § 3 välja jätta. Seda toetas ka Vabariigi Valimiskomisjon. Me konsulteerisime härra Truuväljaga ja võtame selle paranduse härra Hallastelt vastu.
Eelnõu § 2 kohta, mis räägib sellest, kus välismaal alaliselt elavad kodanikud peaksid hääletama, tuli meile täiesti vastandlikke parandusettepanekuid. Meie arvates tuleb kolme variandi vahel korraldada konkursshääletus. Üks variant on praeguse valimisseaduse tekst, mis ütleb, et nad peaksid hääletama Tallinna valimisringkonnas nr. 1. Teine variant on see, mille eelnõus välja pakume. Nimelt peaksid nad hääletama Tallinna valimisringkonnas nr. 1 või selles valimisringkonnas, kust on pärit nende vanemad või vanavanemad – nende omal vabal valikul. Kоlmas variant on see, mida on pakkunud oma parandustes härrad Käbin ja Lippmaa. Nimelt võtta üldse ära võimalus hääletada Tallinna valimisringkonnas nr. 1 ning hääletada ainult nendes ringkondades, kust on pärit nad ise või nende vanemad. Sellesama paragrahvi kohta käis ka härra Made parandus neljanda variandina. Nimelt anda võimalus hääletada kas siis päritoluringkonnas või Ida-Virumaal. Seda ettepanekut autorid ei toeta.
Ja lõpuks, viimane parandusettepanek on härra Kamalt. Nimelt toob härra Kama siia seaduseelnõusse sisse täiesti uue temaatika. Meie eelnõu oli suunatud ühe probleemi lahendamisele, nimelt väliseestlaste valimisõiguse realiseerimisele. Härra Kama tahab täiendada eelnõu täiesti teise temaatikaga, mis on seotud teatud andmete esitamisega valija, kandidaadi registreerimisel ja ka nende andmete bülletääni kandmisega. Need ettepanekud on teie ees. Ma ei hakka neid ette lugema.
Autorid ei toeta neid ettepanekuid kahel põhjusel. Esiteks, meie eelnõu eesmärk oli tõesti ühe probleemi lahendamine. Kui me siia lisame ka teise probleemi, mille puhul võivad saalis viibivate inimeste hääletusmotiivid olla erinevad, siis võib see meie arvates ohustada just selle meie poolt silmas peetud väliseestlastega seotud probleemi lahendamist. Me soovitaksime härra Kamal pigem esitada oma eelnõu. Ja teine probleem on selles, et härra Kama soovitatud andmete kandmine valimisbülletäänile ei ole meie arvates üldse tehniliselt võimalik. Nagu te mäletate, määrasime me kindlaks ühe bülletääni, kuhu kantakse peale kõik antud ringkonnas kandideerivad kandidaadid nimekirjade kaupa. Meie arvates ei ole tehniliselt võimalik hakata sinna lisama eluloolisi andmeid ja ka sisuliselt ei toeta me sellist ettepanekut.
See on siis nüüd autorite poolt kõik nende ettepanekute kommentaariks. Nii palju veel, et õiguskomisjoni poolt tehtud redaktsiooniliste parandustega oleme nõus ja me viime need eelnõusse sisse. Põhiline on see, et kõikjal, kus me oleme kirjutanud paragrahvide alguses "sõnastada", teeb õiguskomisjon ettepaneku asendada see sõnaga "muuta". Sisuliselt see eelnõus midagi ei muuda, sellepärast me sellele tähelepanu ei pöörakski. Minu poolt on kõik.
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Aleksei Zõbin.
A. Zõbin
Härra Allik! Vabandage palun, aga võib-olla te tuletate meile meelde, kuidas kõlab § 2, mis tahetakse välja jätta.
J. Allik
Ma ei saanud küsimusest aru, väga halvasti on kuulda.
A. Zõbin
Millest on juttu §-s 2, mis soovitatakse Hallaste ettepanekul välja jätta?
J. Allik
See on § 3, venekeelses tekstis on viga. Kõne tekstis on kolm viga, tähendab, selles paranduste tekstis. See ei ole mitte "статья 2", vaid "статья 3". Ja teine viga venekeelses tekstis on selle § 2 koha peal. Õiguskomisjoni arvamus on ikka nii, et mitte "не формировать", vaid "не формировался". Selles punktis õiguskomisjoni arvamus ei formeerunud, sest õiguskomisjoni hääled langesid võrdselt pooleks. Ja § 3, mis soovitatakse välja lülitada, kõlab järgmiselt: "Lisada Eesti Vabariigi Riigikogu valimisseaduse § 6 lõikesse 4 järgmine tekst: "Selle aluseks on Eesti Vabariigi territooriumil alaliselt elavate valijate nimekirjad.""
Jutt käib mandaatide jaotamisest. Probleem on siin selles, et meie pakkusime seda teksti, kuna tundus, et välismaal valijate registreerimine toimub hiljem kui mandaatide jaotus ringkonniti Eestis. Praegu peab seaduse järgi olema 70 päeva enne valimisi ja seetõttu ei saa seda arvestada. Aga härra Truuväli juhtis meie tähelepanu sellele, et esiteks nad püüavad seda arvestada ja teiseks, kui me selle siin nii sõnastame, siis me teeme juba seadusega mandaadid erikaalulisteks. Tähendab, üks mandaat on seal 4000, teine 5000 hääle pealt. Parem on seda mitte teadvustada, valimiskomisjon lihtsalt püüab nii palju arvestada kui võimalik. Seda temaatikat ei maksaks üldse puudutada.
Juhataja
Suur tänu, härra Allik! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnetooli õiguskomisjoni esimehe härra Tõnu Antoni.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni poolt on mul seaduseelnõu autori, kolleeg Jaak Alliku ettekandele vähe lisada. Kommenteerimist vajavad teile välja jagatud ettepanekute tabelist vaid §-de 1 ja 2 kohta tehtud ettepanekud kolleegidelt Tiit Madelt ja Jaan Lippmaalt.
Kolleeg Tiit Made on teinud ettepaneku sõnastada § 1 järgmiselt: "Õigus valida on vähemalt 18-aastastel Eesti Vabariigi kodanikel, kes ei ole mõne välisriigi kodanikud." Õiguskomisjonis toimunud arutelu näitas, et õiguskomisjoni arvates oleks selline lahend vastuolus põhiseaduse eelnõus öelduga. Põhiseaduse eelnõus räägitakse sellest, et kõigil Eesti Vabariigi kodanikel on õigus valida. Niisugune kitsendus, nagu paneb ette kolleeg Made, piiraks valimisõiguslike Eesti Vabariigi kodanike võimalust tegelikult valimistest osa võtta. Sel põhjusel otsustas õiguskomisjon kolleeg Tiit Made ettepanekut mitte toetada.
§ 2 osas on kolleeg Lippmaa teinud ettepaneku, et selle paragrahvi 1. lõige tuleks sõnastada järgmiselt: "Õigus valida on vähemalt 18-aastastel Eesti Vabariigi kodanikel. Vabatahtlikult mõne teise riigi kodakondsusesse astunud Eesti Vabariigi kodanik võib Eesti Vabariigi Riigikogu valimistest osa võtta selle riigi nõusolekul." Õiguskomisjonis toimunud arutelu näitab vähemalt kahe probleemi olemasolu selle ettepaneku arvestamisel.
Esiteks. Ülemnõukogus on juba seoses valimisseadusega toimunud arutelu, mida ikkagi tähendab see "vabatahtlikult mõne teise riigi kodakondsusesse astumine". Õiguslikus mõttes me kujutame üpris hästi ette, mida see tähendab, kuid poliitilises mõttes on vist suur osa Ülemnõukogust seda meelt, et põgenikud Eestist ei astunud mõne teise riigi kodakondsusesse vabatahtlikult.
Teiseks. Kas need Eesti Vabariigi kodanikud, kes on ka mõne teise riigi kodakondsusesse astunud, ei saa ka Eestis selle teise riigi nõusolekuta valimistest osa võtta? Sellele küsimusele võib vastata mitmeti, kuid üldiselt tuleb tunnistada, et Eesti Vabariigi territooriumil kehtib ikkagi Eesti Vabariigi jurisdiktsioon ja selle tõttu on tõenäoliselt õige lahend see, et Eesti Vabariigi kodanikud, kes on Eesti Vabariigi territooriumil, alluvad üksnes Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile. Kui olla nõus sellise põhimõttega, siis piiraks kolleeg Lippmaa poolt tehtud ettepanek alusetult nende Eesti Vabariigi kodanike õigusi, kes on samaaegselt mõne välisriigi kodanikud. Härra Lippmaa ettepaneku hääletamisel jagunesid komisjonis hääled järgmiselt: 1 poolt ja 3 erapooletut. Selline hääletustulemus ja toimunud arutelu sundis õiguskomisjoni ja autorit kirjutama, et õiguskomisjoni seisukoht ei formeerunud.
Lugupeetud kolleegid! See on lühike ülevaade §-de 1 ja 2 osas laekunud ettepanekutest, mille arutelu ja õiguskomisjoni seisukoht vajas minu arvates kommenteerimist. Tänan teid!
Juhataja
Suur tänu, härra Anton! Kas juhtivkomisjon soovitab seaduse teisel lugemisel vastu võtta?
T. Anton
Õiguskomisjoni arvates tuleks meil juhinduda reglemendist ja küsida nende ettepanekute autoritelt, kelle ettepanekuid õiguskomisjon ei pidanud võimalikuks arvestada, kas nad soovivad hääletamist. Õiguskomisjon saab oma seisukoha avaldada pärast seda, kui Ülemnõukogu on otsustanud, kuidas ta suhtub kolleegide ettepanekutesse, mida õiguskomisjon ei pidanud võimalikuks arvestada.
Juhataja
Suur tänu! Küsimusi ka teistelt rahvasaadikutelt. Tiit Made.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud härra Anton! Esimene küsimus. Kas ma sain õigesti aru, et õiguskomisjon on endiselt seisukohal, et on üks osa eestlasi, kes on teise osa eestlastega võrreldes eelistatud olukorras ehk saavad valida kahe riigi valimistel – oma asukohamaa valimistel, sest nad on selle riigi kodanikud, ja ka Eesti Vabariigi valimistel?
Teine küsimus. Kui põhiseadus vastu võetakse, siis muutub osaliselt nii see valimisseadus, millesse me täna parandusi sisse viime, kui ka see, mida me kavatseme vastu võtta. Kas me mitte ei tee tühja tööd enne referendumit?
Ja kolmas küsimus. Lähtudes härra Lippmaa ettepanekust, peab Eesti Vabariik taotlema põhimõtteliselt nõusolekut teiste riikide käest, kelle territooriumil meie kodanikud elavad ja kelle kodanikud nad on. Kas see ei sea Eesti Vabariigi valimisi mõningas osas sõltuvusse teiste riikide arvamusest? Aitäh!
T. Anton
Härra Made ja teised lugupeetud kolleegid! Kõigepealt püüan vastata esimesele küsimusele. Õiguskomisjonis ei ole arutatud probleemi, kas lugeda eelistatud kodanikeks Eesti Vabariigi põgenikke. Kuid ma julgen isiklikult enda nimel ja õiguskomisjoni istungil toimunud arutelu põhjal kinnitada, et vaevalt neid õnnetuid põgenikke oleks võimalik nimetada Eesti Vabariigi kodanikeks, kes on millegi poolest eelistatud. Nii et härra Made esimesele küsimusele ei saa vastata põhjusel, et ei mina ega õiguskomisjon ei arva, et põgenikud oleksid oma staatuse poolest eelistatud kodanikud.
Teiseks. Härra Made, teie seisukoht, et valimisseadus muutub põhiseaduse vastuvõtmisel, ei ole juriidiliselt korrektne. Valimisseadus iseenesest põhiseaduse vastuvõtmisel ei muutu. Kuid on õige see, et kui põhiseaduse eelnõust saab põhiseadus, siis kõik need seadused, mis on vastuolus põhiseadusega, on selles osas õigustühised, milles nad on vastuolus põhiseadusega. Kehtib põhiseadus, mitte põhiseadusega vastuolus olev seadus. Olukord, kus meil valimisseaduse tekst kehtib vaid selles ulatuses, milles ta pole vastuolus põhiseadusega, loob kahtlematult täiendavat segadust. Ma arvan, et Ülemnõukogu ja ka iga Ülemnõukogu liikme ülesandeks peaks olema võimalikult palju likvideerida segadust seadusandluses. Ja sellepärast õiguskomisjon on ikkagi seisukohal, et me peaksime püüdma juba täna viia valimisseaduse § 2 lõige 1 tekst vastavusse põhiseaduse eelnõu mõttega, et kõigil Eesti Vabariigi kodanikel on õigus valida.
Kolmandaks. Kas asjaolu, et Eesti Vabariik peab küsima välisriikidelt nõusolekut seoses valimiste korraldamisega, ei piira valimiste läbiviimist, ei piira Eesti Vabariigi suveräänsust? Sellele küsimusele saab vastata ainult eitavalt. Loomulikult peab Eesti Vabariigil olema õigus suveräänsusele oma territooriumil ja välisriikidel vastavalt nende territooriumil. Sellest põhimõttest lähtudes tuleks tunnistada ka seda, et nendel Eesti Vabariigi kodanikel, kes on samaaegselt mõne teise välisriigi kodanikud, peaks alati olema õigus valida Eesti Vabariigi territooriumil. Just sellest mõttest lähtudes kritiseerisin ka kolleeg Lippmaa ettepanekut § 2 teksti kohta. Asjaolu, et Eesti Vabariik peaks tõepoolest küsima seoses valimiste läbiviimisega välisriikide nõusolekut, on normaalse välissuhtluse reeglite kohane ja ma arvan, et kolleeg Made ei vaidle siiski selle põhimõtte vastu.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid rahvasaadikud! Ma palun järgneva viivu pärast vabandust. Ma peaksin heameelega lühidalt nõu härrade Alliku ja Antoniga. Lugu on nimelt selline, et kell on 14.06, meil on registreeritud mõned küsimuste esitajad ja isegi kaks kõnepidajat. Kui me läheme seda teed, et pikendada tööpäeva, siis on probleem selles, et täna kutsus Ülemnõukogu esimees kokku presiidiumi kella kolmeks. Ma ei tea, kuidas täiskogu asjasse suhtub. Kui autorid, ettekandja või juhtivkomisjon, kaasettekandja soovivad katkestada, siis seda tehakse ilma hääletamata. Võib-olla ei pea hoobilt vastama. Kuulame ära veel vastuse järgmisele küsimusele. Või kui Jaak Allik tahab seda kohe teha, siis palun. Jaak Allik.
J. Allik
Lugupeetud härra spiiker! Kui te lisate veel kaheksa minutit, siis kell 14.15 katkeb ...
Juhatajа
Siis on niisugune lugu, et minu poolt oleks väga inetu, kui ma ei paneks tööpäeva pikendust hääletusele. Kui see näiteks ei leia toetust, siis see tagajärg ei ole kõige sobivam. Teeme nii, et kell 14.15 me võtame veel kontakti ja küsimuste esitamine jätkub. Jaan Lippmaa.
J. Lippmaa
Kolleeg Anton! Ma tahan kõigepealt teatavaks teha, et minu siin trükitud parandus ei ole täielikult adekvaatne sellega, mille mina sisse andsin. Nimelt on siia tekkinud sõna "vabatahtlikult", mida minul ei olnud. Ma palun selle sõna maha tõmmata. Kuigi Jaak Allik seda mulle täna hommikul näitas, ei osanud ma sellele kuidagi reageerida. Ma saan aru, et see oli üks probleemidest, mis õiguskomisjonis tekitas küsimusi, aga minul seda sõna ei olnud. Nii et palun lugeda seda parandust ilma selle sõnata. Nüüd ma küsin. Kas sel juhul muutub minu ettepanek õiguskomisjonile vastuvõetavamaks?
T. Anton
Härra Lippmaa! Ma loodan, et kõigepealt eelnõu autor Jaak Allik uurib algmaterjale ja ütleb, kas see "vabatahtlikult" on meie ühine looming. Kinnitan, et kindlasti ei ole see meie pahatahtlik looming. Või on kolleeg Lippmaa oma ettepanekus siiski kasutanud ka seda sõna? Palun öelge, kuidas on õige tekst.
J. Allik
Lugupeetud härrade Antoni ja Lippmaa tekstis ei ole kasutatud sõna "vabatahtlikult" ... (väga halvasti ja katkendlikult kuuldav) Meile tundub, et see sõnastus tekitab probleeme ... elavate Eesti Vabariigi kodanike hääleõigus ... Vene riigi ... Nõukogude Liidu kodanikele on omistatud ... nende kodakondsuse probleemi ei ole üldse. Seda pole vaja.
T. Anton
Ma saan vastamist alustada kõigepealt vabanduse palumisest kolleeg Lippmaa ees. Ma kinnitan, et õiguskomisjon ei ole sõna "vabatahtlikult" kirjutanud siia mitte pahatahtlikult, vaid tõenäoliselt oli ajendiks see, mille kolleeg Jaak Allik tegi praegu teatavaks. Mul on hea meel, et seda teksti, mis on välja jagatud, on tutvustatud ka teile. Kuid ma selgitan veel kord, et ettepanekuga on seotud mitmed probleemid. Nendest teisena ma nimetasin, et Eesti Vabariigi kodanikud, kes on samaaegselt ka mõne teise riigi kodanikud, peaksid kõigil juhtudel saama valimistest osa võtta, kui nad asuvad Eesti Vabariigi territooriumil, kui nad võtavad valimistest osa Eesti Vabariigi territooriumil. Kolleeg Lippmaa ettepaneku arvestamine piiraks aga Eesti Vabariigi kodanike nimetatud õigust.
V. Pohla
Lugupeetud ettekandja, lugupeetud kolleegid! Selle probleemi pika arutelu käigus ilmneb, et meil ei ole mitte kahte sorti eestlasi, vaid on kolme sorti eestlasi. Kõigil väliseestlastel, kes elavad ida pool, ei võimalda Venemaa osa võtta Eesti Riigikogu valimistest ja rahvahääletusest. Ei tea, kuidas on see Ukrainas ja teistes kohtades. Järelikult ei saa kõik ida pool olevad väliseestlased osa võtta valimistest, kõik lääne pool olevad väliseestlased aga saavad osa võtta. Kas ei peaks õigluse nimel ja eestlaste liigitamise kaotamiseks siiski kehtestama ühtse printsiibi, et ka läänes elavad väliseestlased ei saa valimistest osa võtta, või vähemalt küsime nende asukohariigilt selleks nõusolekut? Aitäh!
T. Anton
Lugupeetud kolleeg Pohla! Ma ei saa olla nõus väitega, et kõik lääne pool elavad väliseestlased saavad valimistest osa võtta. Pigem on olukord mitmes plaanis vastupidine. Tänane valimisseadus seab kõigile Eesti Vabariigi kodanikele, kes elavad välismaal, piirid valimistest osavõtuks.
Ja teiseks. Kui ma ei eksi, siis vähemalt Šveits on tänaseks asunud seisukohale, et Eesti Vabariigi Riigikogu valimistest osavõtt kahjustaks Šveitsi riigi poliitilisi huve nende kodanike osas, kes on Šveitsis. Ma arvan, et on ka teisi riike, kes asuvad seisukohale, et nende territooriumil elavad Eesti Vabariigi kodanikud ei saa Eesti Vabariigi Riigikogu valimistest osa võtta. Ma arvan, et välisriikidel on loomulikult selleks õigus. Kuid ma soovin toonitada, et igal Eesti Vabariigi kodanikul on vabadus asuda valimiste päeval kas Eesti Vabariigi territooriumil või kusagil mujal.
Soovin veel kord rõhutada, et ma ei näe mingeid takistusi selleks, et kõik Eesti Vabariigi kodanikud, sõltumata sellest, kas nad on mõne teise riigi kodanikud või mitte, saavad valimistest ilma igasuguste piiranguteta osa võtta Eesti Vabariigi territooriumil. Kui Eesti Vabariigi kodanik asub mõne välisriigi territooriumil, kus tal ühel, teisel või kolmandal põhjusel ei ole võimalik valimistest osa võtta, siis on see kahtlematult kahetsusväärne. Kuid ma ei pea vajalikuks seda võimalikku keeldu, mille on kehtestanud välisriik, sätestada meie valimisseaduses. Meie valimisseaduse § 2 lõige 1 peaks olema kooskõlas põhiseaduse eelnõu juhtmõttega, et kõigil kodanikel on õigus valimistest osa võtta.
Juhataja
Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu, lugupeetud härra Anton! Autor teeb ettepaneku arutelu katkestada ja jätkata seda käesoleval istungjärgul, see tähendab homsel istungil. See õigus autoril on ja seda hääletusele ei panda. Ma palun, et minu abilised kirjutaksid üles kõnesoovijad ja veel ka ühe küsimuse esitaja. Arutelu katkeb. Tänan, härra Anton! Me jätkame homme. Tänaseks head nägemist! Homme saame kokku kell 10. Alustame ministrikandidaatidest ja siis jätkame pooleliolevaid küsimusi.


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
77. ISTUNGJÄRK
NELJAS ISTUNG
18. juuni 1992


Juhataja (Ü. Nugis)
Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Istungjärk jätkub. Kas kõik on juba töökohtadel? Kohaloleku kontroll. Kohal on 67 rahvasaadikut, puudub 31.
Lugupeetud kolleegid! Mul on täna teiega hulgaliselt kokkuleppeid. Rahvasaadikud annavad üle palju eelnõusid. Valitsus teeb täna erandi, valitsus täna eelnõusid ei anna. Alustame. Jüri Reinson, palun kõnetooli!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu! Ülemnõukogu eelarve-majanduskomisjon annab üle Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse projekti Eesti Vabariigi riigieelarve 1992. aasta II poole kulude finantseerimise kohta ja palub selle kiireloomulisena lülitada käesoleva istungjärgu päevakorda.
Juhataja
Siin on asjad selged. Juhtivkomisjon on eelarve-majanduskomisjon. Tahan kohe saada komisjoni otsust ja siis võtame eelnõu esimesel võimalusel arutusele. Enn Leisson.
E. Leisson
Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Eesti Vabariigi Ülemnõukogu väliskomisjon ja rahvussuhete komisjon annavad üle Ülemnõukogu otsuse projekti Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste lepingu täitmise kontrollkomisjoni moodustamise kohta. Juhtivkomisjoniks palume nimetada Ülemnõukogu väliskomisjoni. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Ka siin ei ole kahtlust – juhtivkomisjon on väliskomisjon. Ootame komisjoni seisukohta päevakorra täiendamise kohta. Marju Lauristin.
M. Lauristin
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mõõdukate saadikurühm esitas arupärimise valitsusele, mis puudutas eelarvet. Kuna me oleme asunud eelarvet lugema ja kuulanud ka vastuseid kõigile küsimustele, siis kõik need probleemid lahenevad seoses eelarvega ja me võtame selle eelnõu tagasi.
Ja teiseks. Me esitasime ka arupärimise tööhõive küsimustes Tööministeeriumile. Me täname Tööministeeriumi, kes andis meile eile üle põhjaliku kirjaliku vastuse. Me peame nüüd sellega tööle hakkama. Seoses eelarvega võtame arupärimise päevakorrast maha. Aitäh!
T. Anton
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Juhatuse istungil tehti üleeile õiguskomisjonile ülesandeks valmistada ette eelnõu, mis sätestaks meie töö korraldamist suvel. Selle ülesande täitmiseks esitab õiguskomisjon koos reglemendi töögrupiga otsuse projekti Ülemnõukogu saadikute puhkusest ja reglemendi kohaldamisest Ülemnõukogu erakorralistel istungjärkudel 1992. aasta suvel. Õiguskomisjon eeldab, et õiguskomisjoni on võimalik pidada selles küsimuses juhtivkomisjoniks.
Õiguskomisjon otsustas teha Ülemnõukogule ettepaneku võtta otsuse projekt Ülemnõukogu saadikute puhkusest ja reglemendi kohaldamisest Ülemnõukogu erakorralistel istungjärkudel 1992. aasta suvel Ülemnõukogus arutusele kiireloomulise küsimusena 18. juuni istungil. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid! Ka siin on asjaolud absoluutselt selged. Me peame täna kaaluma, kas me täiendame käesoleva istungjärgu päevakorda selle küsimusega. Esimesel võimalusel teen ma teile selle ettepaneku. Kolleegid! Ega ma ei ole kedagi teist unustanud? Ei ole.


Jaan Kabini nimetamine Eesti Vabariigi ehitusministriks
Juhataja
Ja jällegi tuleb alustada kiireloomulistest küsimustest, seda nõuab ka meie reglement. Valitsus taotleb käesoleva istungjärgu päevakorra täiendamist ühe kiireloomulise küsimusega, kus arutusele tuleb ehitusministri kandidatuur. Valitsus taotleb, et Ülemnõukogu nimetaks ehitusministri kandidaadiks härra Jaan Kabini. Kas see eelnõu on teile juba kätte jagatud? Juhtivkomisjoni rollis on juhatus. Oma istungil arutas juhatus seda küsimust ja toetab valitsuse taotlust. Ma panen selle küsimuse täiskogule otsustamiseks.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, kus tuleks arutusele valitsuse taotlus ehitusministri nimetamiseks? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 62 rahvasaadikut, vastu hääletanuid ja erapooletuid ei ole. Päevakorda täiendatakse. Ettekandeks palun kõnetooli peaministri härra Vähi.
T. Vähi
Austatud spiiker, austatud Ülemnõukogu saadikud! Ma tahan teid veel kord tänada selle eest, et mõned päevad tagasi toetas Ülemnõukogu täiskogu kahte Eesti Vabariigi Valitsuse kaadrivahetust: ehitusministri härra Taali üleviimist majandusministriks ning Tööstus- ja Energeetikaministeeriumi teise ministri härra Niitenbergi määramist. Ma informeerin teid, et mõlemad ministrid on asunud oma tööülesannete täitmisele, kusjuures härra Niitenbergist on olnud juba palju kasu. Ta tegeleb praegu katlamajade detsentraliseerimisega, omanikustamisega, hinnakujunduse väljatöötamisega. Härra Niitenberg on andnud väga palju Lääne turumajanduse teadmisi ja konsultatsioone. Majandusministeerium on koos IMF-iga jätkanud stabiliseerimisprogrammi väljatöötamist ning momendil võin teid informeerida, et IMF teeb laupäeval avalduse maailma riikidele, millega ta toetab Eesti rahareformi ja peab selle printsiipe õigeks. Selleks, et tõesti talveks ette valmistuda, on tarvis tingimata komplekteerida ka ehitusministri koht, sest tema haldusalasse kuulub ka korterite privatiseerimine.
Teine küsimus haarab energeetika ja energia kokkuhoiuprogrammi, mis on samuti tihedalt seotud Ehitusministeeriumi tööga. Mul on ettepanek nimetada härra Jaan Kabin Eesti Vabariigi ehitusministriks. Jaan Kabin on sündinud 26. veebruaril 1938, rahvuselt eestlane, kõrgharidusega ehitusinsener. Ta on töötanud pikka aega paljudel vastutusrikastel kohtadel ehituse valdkonnas.
Juhatajа
Küsimused peaministrile. Tiit Made.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud härra peaminister! Kas te selgitaksite rahvasaadikutele populaarses vormis valitsuse nägemust, milleks on meil üleüldse vaja Ehitusministeeriumi, milleks on Ülemnõukogul vaja sellele ametiasutusele raha anda? Ja teine palve. Kas te informeeriksite meid, kuidas on tänase seisuga ülejäänud ministrid tööle hakanud? Aitäh!
T. Vähi
Ma arvan, et alustan informatsiooni andmist küsimuse esimese poole kohta, sest see on otseselt seotud Jaan Kabini määramisega. Mis puudutab valitsuse tööd, siis ma arvan, et te küsite seda minult järgmine kord infotunnis. Ma olen nõus heameelega teile vastama. Lähemal ajal tahan anda valitsuse 4–5 kuu majandustulemustest ülevaate ajalehtedes. Olgu öeldud, et tulemused ei olegi halvad.
Mis puutub Ehitusministeeriumi tulevikku, siis momendil on Ehitusministeerium kindlasti vajalik. See on ka kooskõlas Ülemnõukogu otsusega Eesti Vabariigi Valitsuse kohta. Mis puutub konkreetsetesse töödesse lähiperioodil kuni Riigikogu valimisteni, siis Ehitusministeerium peab otseselt tegelema korterite privatiseerimise probleemidega. Teiseks peab ta tegelema elamumajanduse ettevalmistamisega talveks ning kolmandaks on Ehitusministeerium tegev energia kokkuhoiuprogrammi väljatöötamisega. See on vabariigi majanduse üks tähtsamaid programme, millest sõltub meie tegelik iseseisvus.
Juhataja
Suur tänu! Tiit Made teine küsimus.
T. Made
Austatud peaminister! Kas ma sain õigesti aru, et meil tegeleb nüüd energeetikaküsimustega kaks ministeeriumi ja kaks ministrit? Kas Ehitusministeeriumi põhifunktsiooniks on privatiseerimise küsimused, mitte enam majade ehitamise organiseerimine? Aitäh!
T. Vähi
Energeetikaküsimusega tegelevad vähemalt pooled ministrid. On selline termin nagu "ehitusenergeetika", mis on otseselt seotud Ehitusministeeriumiga.
Juhataja
Suur tänu, härra peaminister! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
Kolleegid! Kas me palume kõnetooli härra Kabini? Palume. Me ei esita küsimusi. Ehk te ütlete Ülemnõukogule paar lauset?
J. Kabin
Austatud eesistuja ja lugupeetud Ülemnõukogu! Ma lisaksin energeetikaprobleemile veel paar lauset. Poole energiasäästust saab teha hoonete soojapidavuse muutmisega, seda on näidanud terve maailma praktika. Nii et siin on Ehitusministeeriumil kindel koht meie ajas. Vajadus korterite privatiseerimise järele on väga suur. Kui meil on oma raha, oma süsteem, siis on selge, kuidas saab riigis kortereid ja maju ehitada. Meil on puudus korteritest, meil puudub efektiivne süsteem oma maja, oma korteri ehitamiseks.
Siiamaani oleme ehitanud mahtu silmas pidades. Kuid vaja on ehitada niisuguse mõttega, et ehitise, mis on antud kogu ühiskonna käsutusse, hooldamine, korraspidamine ja ekspluateerimine oleks pikema aja jooksul efektiivne. Esialgsed kapitaalmahutused ei määra alati lõpptulemust, ehitamist saab korrastada uue normbaasi loomisega ja seda teed on Ehitusministeerium ka läinud.
Normaalne majandus ei pea järjepanu eraldama suurt raha olemasolevate hoonete remondiks. Siiani on nii talitatud. Need on minu esimesed mõtted.
Juhataja
Suur tänu, härra Kabin! Kolleegid! Ma avan läbirääkimised. Kas keegi soovib kõnet pidada või sõna võtta? Lembit Arro.
L. Arro
Austatud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu! Mina tunnen Jaan Kabinit pikki aastaid ühise tegevuse põhjal EKE süsteemis. Ma olen väikeste vaheaegadega algusest peale kuni tänaseni olnud EKE juhatuse liige. Jaan Kabin on töötanud KEK-i juhina, Põllumajandusministeeriumi ehitusvalitsuses. Põhiline tööaeg on möödunud EKE-s. Selle aja jooksul on EKE süsteem muutunud tõhusaks ehitusmaterjalide tootjaks vabariigis. On rakendatud uusi tehnoloogiaid ja loodud sidemed välismaaga. Jaan Kabin on kursis kogu ehitustegevusega vabariigis. Ma toetan ja soovin, et ka Ülemnõukogu toetaks Jaan Kabini kandidatuuri. Aitäh!
Juhataja
Kas on veel sõnasoovijaid, kõnepidajaid? Kas lõpetame läbirääkimised? Mulle tundub, et rahvasaadikud on kõik saalis. Praegu ei ole põhjust kohaloleku kontrolli läbi viia.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised selle päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 63 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud.
Kolleegid! Keskfraktsioon palub enne lõpphääletust 7-minutilist vaheaega.
V a h e a e g


Juhataja
Vaheaeg on lõppenud, asugem töökohtadele. Kohaloleku kontroll. Kohal on 70 rahvasaadikut, puudub 28. Kas meil on hilinejaid? Oi, meil on palju hilinejaid! See, kes hilines, palun veendugu, et ta on registreerunud. Vaadake, kas teie puldid töötavad. Kas kõikidel on ees 10.31?
Ma täpsustan asjaolusid. Valitsuse liikme kinnitab Ülemnõukogu lihthäälteenamusega, kuid tema poolt peab olema mitte vähem kui 2/3 Ülemnõukogu koosseisust. Antud juhul peab ministrikandidaat saama vähemalt 40 häält. Hääletamine on salajane. Niisugused on tingimused.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Jaan Kabini nimetamise kohta Eesti Vabariigi ehitusministriks? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 47 rahvasaadikut, vastu 8, erapooletuid 10. Jaan Kabin on nimetatud Eesti Vabariigi ehitusministriks.


Ülo Uluotsa nimetamine Eesti Vabariigi kaitseministriks
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Valitsus taotleb järjekordselt käesoleva istungjärgu päevakorra täiendamist ühe kiireloomulise küsimusega, kus arutusele tuleks kaitseministri nimetamine. Nimelt taotleb valitsus nimetada kaitseministriks Ülo Uluots. Juhatus, olles juhtivkomisjoni rollis, toetab valitsuse taotlust. Ma panen küsimuse täiskogu ette otsustamisele.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungi päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, kus tuleks arutusele valitsuse taotlus kaitseministri nimetamise kohta. Juhatus toetab. Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 65 rahvasaadikut, vastu 1, erapooletuid ei ole. Päevakorda on täiendatud. Ettekandeks palun kõnetooli peaminister härra Vähi.
T. Vähi
Austatud spiiker, austatud Ülemnõukogu saadikud! Tänan teid härra Jaan Kabini ehitusministriks kinnitamise eest! Nüüd on majanduspoole ministrid kõik komplekteeritud ja ma arvan, et see on tingimus ja eeldus, et me suudame läbi viia reforme. Nüüd on olemas võimalus ja eeldus stabiliseerida majandus.
Teine probleem, mille üle minu arvates Eesti Vabariigis muret tuntakse, on sisekord ja julgeolek.
Ühelt poolt võiks nagu öelda, et on tehtud palju tööd: käib politsei reformimine, piirivalveväed on komplekteeritud, ehitatakse piirikaitserajatisi, tegutseb Kodukaitse. Kaitseliidu koht Eesti riigi kaitsestruktuurides on kindlaks määratud, luuakse Eesti Vabariigi kaitsejõudusid.
Teiselt poolt tahaksin öelda, et olukord on äärmiselt ohtlik. Ohtlik kõigepealt sellepärast, et paljudes relvastatud formeeringutes puudub kord ja distsipliin. Ma arvan, et kõik rahvasaadikud on informeeritud intsidendist, mis toimus Kuperjanovi pataljonis, kus kaitsevägede üksus võttis osa kõrtsikaklusest. Meid on informeeritud Kaitseliidu aktsioonist kaatritega. Pärast uurimist selgus, et Kaitseliidu ülem sellist korraldust ei andnud. Järelikult tegutsesid relvastatud üksused omapead.
Ohtlik on rivaalitsemine relvastatud formeeringute vahel. Eesti Vabariigi Valitsuse põhiline eesmärk on luua selles valdkonnas kaitsestruktuurid, mis peavad alluma seaduslikele riigivõimuorganitele. Eelkõige tuleb Kaitseliit, politsei, piirikaitse ja kaitseväed mobiliseerida ühiste eesmärkide täitmisele, kusjuures peame tagama kõigi nende struktuuride lojaalsuse. Selle saavutamiseks on muidugi tarvis komplekteerida Kaitseministeerium, määrata kohale kaitseminister, tagada distsipliin ja lõpetada anarhia.
Me oleme arutanud mitmeid kaitseministri kandidaate. Oleme esitanud ühe kandidaadi kinnitamiseks, kuid Ülemnõukogu ei toetanud teda. Praegu oleme jäänud peatuma saadik Ülo Uluotsa kandidatuuril eelkõige sellepärast, et ta on sirgjooneline ja energiline. Teda on toetanud ka Eesti Ohvitseride Liit, kusjuures läbirääkimistel härra Uluotsaga on mul jäänud selline mulje, et härra Uluots peab esmaülesandeks rakendada tööle struktuurid, tagada distsipliin, lõpetada anarhia, varustada kaitsejõud mundrite, moona ja relvastusega. Ma olen rääkinud härra Uluotsaga sellest ja ta ütles, et jagab seda joont ning pühendab ennast kaitseministrina tööle kaitsejõudude loomisele, võitlejate varustamisele, distsipliini ja korra kindlustamisele. Ta lubas mitte astuda poliitilisse võimuvõitlusse, mis on omane teistele kabineti liikmetele. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Enn Leisson.
E. Leisson
Härra peaminister! Kus hakkab asuma Kaitseministeerium ja kaitseminister? Tänan!
T. Vähi
Kaitseministeeriumi jaoks on ruumid eraldatud, need on üle vaadatud. Kaitseministeeriumi ümberkolimine nendesse ruumidesse toimub lähemal ajal. Aadressi ma täpselt ei mäleta. Ma võin seda täpsustada ja öelda aadressi 5 minuti pärast.
E. Tupp
Härra spiiker, härra peaminister! Mind pani imestama, et härra Uluotsa kandidatuuri toetab Eesti Ohvitseride Liit. Riigikaitsekomisjonil on teistsugused andmed. Kuidas seda seletada?
T. Vähi
Tähendab, ma võin öelda, et oma toetust on nad avaldanud kirjalikus vormis umbes 1,5 kuud tagasi.
J. Telgmaa
Lugupeetud peaminister! Kas te olete arvestanud, et juhul, kui me härra Uluotsa kinnitame kaitseministriks, kaob Ülemnõukogus toekas fraktsioon "Sõltumatud Demokraadid"? See fraktsioon on ainuke, mis on moodustatud esimestel päevadel ja ainsana siiani säilinud.
T. Vähi
Ma olen kuulnud, et Ülemnõukogul on ees suvepuhkus. Ma usun, et suvepuhkuse ajal see küsimus lahendatakse.
N. Aksinin
Lugupeetud spiiker, lugupeetud peaminister! Kui juhtub nii, et kaitseministriks saab Ülo Uluots, siis peale teie loetletud küsimuste jääb veel üks oluline küsimus, mis puudutab vabariigi sõjalist doktriini, riigikaitse doktriini. Kas seda hakatakse välja töötama? Tänan!
T. Vähi
Kahtlemata on Eesti Vabariigis tarvis välja töötada sõjaline doktriin. Kahtlemata peab selle väljatöötamise initsiaatoriks olema Eesti Vabariigi Kaitseministeerium. Mõningad selle doktriini seisukohad kandsin ma hiljuti ette Kreekas NATO konverentsil, kusjuures need ei olnud minu ainuisikulised seisukohad. Me arutasime need läbi Välisministeeriumi esindajatega. Varem arutasime need läbi ka Ülemnõukogu esimehega.
A. Paju
Austatud juhataja, lugupeetav peaminister! Tänasest "Päevalehest" võime lugeda riigikaitsekomisjoni esimehe arvamust. Teie kommentaar selle kohta. Kas tema arvamus Uluotsa kohta on poliitilist laadi või on see kui komisjoni esimehe hinnang?
Т. Vähi
Minu tööpäev algas täna kell 7.30 ja mul ei ole olnud aega "Päevalehte" lugeda.
A. Paju
Siin on üks lause: "Uluots teatas, et ta pole endale riigikaitse asju veel selgeks teinud ja kavatseb pärast võimalikku ametisse astumist võtta ühe nädala süvenemiseks."
T. Vähi
Me oleme Ülo Uluotsaga riigikaitseküsimusi mitu tundi arutanud. Aga kahtlemata on tal tarvis aega kogu valdkonnaga tutvumiseks. Ma arvan, et see ei kuulu mitte puhates tutvumiseks, vaid aktiivseks tutvumiseks, informatsiooni kogumiseks kaitsejõudude kohta, ringisõitmiseks. Lähematel nädalatel on tal tarvis väga palju tööd teha.
Juhataja
Suur tänu, härra peaminister! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Kolleegid-rahvasaadikud! Kas me palume ka kaitseministri kandidaadi kõnetooli või oleme temaga küllalt tuttavad? Oleme tuttavad. Egas midagi. Avan läbirääkimised. Tiit Made.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud härra peaminister! Kallid kolleegid! Ülemnõukogu seisab oma järjekordse kaotuse ees. Ma ei kahtle selles, et härra Uluotsast saab hea kaitseminister, sest ma olen sügavalt veendunud, tal ei ole vaja neli korda lasta, enne kui ta pihta saab, nagu on mõnede Eesti kõrgemate ohvitseridega. Ma olen ka sügavalt veendunud, et härra Uluots püsib kindlalt valge hobuse seljas, kui ta Vabaduse väljakul paraadi vastu võtab. Mind ajendab härra Uluotsa poolt hääletama eelkõige see, mille tõstatas härra Telgmaa – nimelt sõltumatute demokraatide saatus. Kui me seda mõne hetke pärast teeme, olen ma sügavalt veendunud, et olematu fraktsiooni ettepanek arutada väliseestlastele valimisõiguse andmise seaduseelnõu langeb automaatselt päevakorrast välja.
Kuid kõnetooli tulin ma pisut teisel põhjusel, et arutada eetilisi probleeme. See, millise propagandakampaania, millise oma kolleegi mustamise kampaania korraldasid eile iga poole tunni tagant raadios ja õhtul televisioonis meie lugupeetud riigikaitsekomisjoni mõned liikmed ja meie veel rohkem lugupeetud valimisühendus "Isamaa", on üle igasuguse piiri läinud. Ma mõistan riigikaitsekomisjoni esimehe Enn Tupi isiklikku solvumist, kuna Ülemnõukogu ei kinnitanud teda kaitseministriks. Seda solvumist väljendas ta eile massiteabes. Mis liig, see liig. Mingisugune kõlblusnorm peaks meil kõigil olema.
Me oleme Ülo Uluotsaga koos töötanud üle kahe aasta. Me teame väga täpselt, missugused organisaatorivõimed tal on, me teame täpselt, et kaitseministri koha peal peab olema poliitik, mitte kindral, sest meil ei ole diktatuuririik. Eesti ei ole Ladina-Ameerika riik, kus kaitseministriks on kindral, kes on pidanud kaevikutes sõda. Meil peab kaitseministriks olema organisaator, kes oskab panna paika meie Kaitseministeeriumi, luua kaitseväed. Ma ei näe tõesti praegu teist võimalust panna kogenud inimene selle töö peale, et aidata härra Vähil ja valitsusel alustada tööd kõikidel rinnetel, nagu ta eile lubas. Seepärast, austatud kolleegid, ma arvan, et me oleme mehised, et me võtame vastu kaotuse, mis mõne hetke pärast meie ridades toimub. Kahtlemata saavad valusa löögi nii sõltumatud demokraadid kui ka eelarve-majanduskomisjon. Mina isiklikult jään ilma härra Uluotsa nauditavatest kõnedest, mida ta siin on pidanud ja lõpetanud sõnadega: "Ma olen rääkinud." Ma tänan teid!
E. Tupp
Austatud spiiker, lugupeetud kolleegid! Ma tahan avaldada teile riigikaitsekomisjoni arvamuse. Kuid kõigepealt tahan ma teha väikesed korrektiivid vastuseks härra Made emotsionaalsele sõnavõtule.
Esiteks ei korraldanud riigikaitsekomisjon mitte mingit kampaaniat ajakirjanduses, vaid pärast seda, kui olime ära kuulanud härra Uluotsa riigikaitsekomisjonis, helistati ETA-st ja küsiti, milline on suhtumine. Me ütlesime oma suhtumise täpselt välja – ütlesime nii, nagu meie otsus oli. Seega ei korraldatud mingit kampaaniat. Leian, et kõik oli normaalne. Rääkisime, mis on tõde ja milline oli meie arvamus. Nii et selles suhtes pole midagi lisada.
Riigikaitsekomisjoni pani imestama see, et härra Uluotsa kandidatuur oli üleval juba kaks kuud tagasi. Kahe kuu jooksul oleks võinud kandidaat ennast viia kurssi natukenegi asjaoludega, mis puudutavad Eesti Vabariigi kaitset, sest valdkond on äärmiselt lai ja lühikese ajaga on väga raske endale kõik selgeks teha. Võib-olla selline talendikas inimene nagu Uluots on võimeline nädalaga seda tegema, aga meie avaldasime kahtlust. Ma leian, et ka meie riigikaitsejõudude loomisel on esimeseks asjaks siiski huvi ja tahe, emotsioonide pinnal ei ole siin võimalik midagi ära teha. Kõigepealt erutab mind see, et minul on teistsugused andmed Ohvitseride Liidu kohta, kes riigikaitsekomisjoni andmetel ei toeta härra Uluotsa kandidatuuri. Teiseks kahtlen selles, et kõva käega või jõuga on võimalik kord majja panna. Kord on siiski võimalik majja panna läbi kompromisside, mida me oleme siin saalis mitu korda toonitanud – läbi kompromisside, läbi lepete, läbi leplikkuse, sest pinged jäävad kõva käe kasutamise puhul nagunii sisse. Me võime olla veendunud selles, et Eesti Vabariik on siiski tekkinud vaatamata kõvale käele, mis meid kaua aega valitses.
Lõpetuseks ütlen, et komisjoni liikmete hääletustulemused olid järgmised: kohalolnud 6 liikmest oli vastu 4, 1 jäi erapooletuks, 1 ei hääletanud. Riigikaitsekomisjon ei toeta Ülo Uluotsa kandidatuuri. Tänan tähelepanu eest!
E. Leisson
Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Täna hommikul arutas Ülemnõukogu rahvussuhete komisjon Ülo Uluotsa nimetamist Eesti Vabariigi kaitseministriks. Eranditult kõik komisjoni koosolekul osalenud komisjoni liikmed toetavad Ülo Uluotsa nimetamist Eesti Vabariigi kaitseministriks, arvestades eelkõige tema iseloomuomadusi, tema võitlejahinge, tema kompromissitust.
Enn Tupp rääkis vajadusest teha kompromisse. Armee ja kaitsejõud on alati ja kõikjal, ka kõige demokraatlikumates riikides kuulunud riigi vägivallaaparaadi koosseisu. Seal ei ole võimalik teha mingeid kompromisse. 1939. ja 1940. aastal tehti kompromisse. Ma arvan, et see õppetund tuleb meelde jätta ja sellest tuleb järeldused teha. Kõik komisjoni liikmed toetavad Ülo Uluotsa nimetamist kaitseministriks. Tänan!
J. Lippmaa
Head kolleegid! Ma ei taha midagi öelda meie kolleegi sobivuse või mittesobivuse kohta, sest ilmselt oleme kõik oma otsustuse selles küsimuses formuleerinud. Ma tahaksin teile lihtsalt teadvustada üht situatsiooni, millele ma olen juba hulk aega tagasi Ülemnõukogu juhatuse tähelepanu juhtinud.
Nimelt on riigikaitsekomisjoni koosseis järgmine: 8 liikmest 3 on erinevate fraktsioonide liikmed, 1 sõltumatu saadik ja 4 "Isamaa" fraktsiooni liikmed, s.t. pooled komisjoni liikmetest. Ma olen juhtinud Ülemnõukogu juhatuse tähelepanu sellele, et see on ebanormaalne olukord. Eilsel hääletusel oli 4 komisjoni liiget Ülo Uluotsa vastu. Kõik 4 saadikut kuuluvad "Isamaa" fraktsiooni.
Juhataja
Suur tänu, kolleegid! Kas loeme läbirääkimised lõppenuks?
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised selle päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 73 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Kas paneme otsuse hääletusele? Viime läbi kohaloleku kontrolli. Saadikuid tuli juurde. Mis kindel, see kindel. Kohaloleku kontroll. Kohal on 77 rahvasaadikut, puudub 21. Nõudmised on endised. Valitsuse liige kinnitatakse lihthäälteenamusega, kuid poolt peab olema vähemalt 2/5 kinnitatud koosseisust. Härra Uluotsa kandidatuuri poolt peab olema vähemalt 40 rahvasaadikut. Hääletamine on salajane.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Ülo Uluotsa nimetamise kohta kaitseministriks? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 62 rahvasaadikut, vastu 9, erapooletuid 3. Ülo Uluots on kaitseminister.


Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi Riigikogu valimisseaduses" eelnõu teise lugemise jätkamine
Juhataja
Istungjärk jätkub, võtke kõik kohad sisse. Lugupeetud kolleegid! Meil katkes eile ühe päevakorrapunkti arutelu, mille kohta me otsustasime, et jätkame seda käesoleval istungjärgul. Tegemist on seaduseelnõuga muudatuste tegemisest Eesti Vabariigi Riigikogu valimisseaduses. Me alustasime teise lugemisega, kuulasime ära ettekande, aga kui mu mälu mind ei peta, jäi meil pooleli küsimuste esitamine kaasettekandjale, õiguskomisjoni esimehele härra Antonile. Palun teda kõnetooli. Palun, härra Anton! Võib-olla ütlete mõned laused sissejuhatuseks. Küsimuste esitajana on praegu registreeritud Tõnis Mets. Tõnis Mets! Kas teie küsimus on valmis? Palun.
T. Mets
Lugupeetud ettekandja! Sellises delikaatses küsimuses, mis on nii palju erimeelsusi esile kutsunud, on mul üks küsimus. See küsimus põhineb Viktor Vikmanni artiklil "Päevalehes". Loen ette tsitaadi: "Ei ole mõeldav, et üks suveräänne riik saaks lubada teisel riigil oma kodanike seas hääletamist korraldada." Jääb segaseks, kas siin on tegu lapsikuse, rumaluse või organiseeritud tagamõttega. Ütelge teie kui õiguskomisjoni esimees, kuidas vastata sellele küsimusele, mis on otseselt seotud meie tänase teemaga.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Avaldan arvamust, et küsimus ei ole delikaatne. Tõenäoliselt on delikaatsed need motiivid, millest lähtudes osa Ülemnõukogu liikmeid soovivad teha korrektuure põhiseaduses kinnistatud põhimõttes, et kõigil Eesti Vabariigi kodanikel on valimisõigus.
Mis puudutab riikliku suveräänsuse küsimusi, siis on mul meeldiv võimalus veel kord korrata, et sõltumata sellest, millise riigi alam on Eesti Vabariigi kodanik, peaks Eesti Vabariigi kodanikul alati olema valimisõigus vähemalt Eesti Vabariigi territooriumil. Eesti Vabariigi suveräänsus tähendab, et Eesti Vabariigi kodanikel, kes on samal ajal mõne välisriigi kodanikud, on võimalik ja vajalik täita Eesti Vabariigi territooriumil Eesti Vabariigi seadusi.
Samast printsiibist tuleneb paraku ka see, et igal välisriigil, kelle kodanik on Eesti Vabariigi kodanik või isegi, kelle territooriumil elab Eesti Vabariigi kodanik, kes pole selle välisriigi kodanik, on õigus määrata, kus ja millistel tingimustel saab see isik osa võtta Eesti Vabariigi Riigikogu valimisest. Mulle tundub see printsiip üpris lihtsana. Lihtsana tundus see printsiip ka valimisseaduse töögrupile, kes formuleeris selle põhimõtte valimisseaduse § 2 esimeses lõikes. Paraku suur osa teist toetas § 2 lõige 1 muutmist, tehes sinna lisanduse, milles tekitatud probleeme oleme me siin saalis mitmel korral arutanud ja mille arutelu jätkub ka praegu.
Juhataja
Kolleegid! Kas on veel härra Antonile küsimusi? Ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised, registreeritud on juba neli kõnepidajat. Kõigepealt Kaido Kama. Härra Kama puudub. Tiit Made.
T. Made
Austatud eesistuja ja kallid kolleegid, kellel on õnnestunud närv praeguseks hetkeks rahulikuna säilitada ja saali jääda! Me arutame tänaseks tegevuse lõpetanud sõltumatute demokraatide saadikurühma ettepanekut väliseestlastele hääletamisõiguse andmise kohta. Kuid mina käsitlen seda kui kommunist Jaak Alliku initsiatiivi ja vastavalt sellele saan ka sellest asjast aru.
Jaak Allik käis Kanadas ja õppimisvõimelise ning arusaava inimesena muutis ta operatiivselt oma arvamust suhtumises väliseestlastesse ja nendele valimisõiguse andmisse. See kõik on väga hea ja põhimõtteliselt tahaksin ma paluda nüüd Ülo Nugist, et mitte lubada Jaak Allikut minna näiteks Iraaki, sest nendest kogemustest võib meie naabritele tulla suuri pahandusi, kui ta sealt kogemusi kaasa toob. Kuid see selleks.
Ma tahan öelda, et Tõnu Antoni eilsed vastused, mis ta kõnetoolist andis, olid niisugused, millest tavaline inimene aru ei saa. Aru saavad ainult juristid. Õieti ei vastatud meile mitte midagi. Ma tahan öelda, et minu meelest ei ole meil siiski mingit erilist vajadust jagada eestlased kahte või kolme rühma. Nii et ühes kastis on eestlased, kellel on õigus valida veel mõne teise riigi valimistel, omada õigusi veel mõne teise riigi seadusandlusest lähtudes ja ka Eesti riigi seadustest lähtudes. Eestlased on läinud laia maailma juba rohkem kui sada aastat tagasi. Ega see veel midagi tähenda, kas nad lähevad vabatahtlikult või teatud ajaloolistel pöördehetkedel, sest minekuvõimalusi oli peaaegu kõigil ja igas suunas. Ühed läksid vabatahtlikult, teised sunniviisiliselt. Aga need, kes kodumaale jäid, kes elu siin edasi ajasid ja tänasesse päeva jõudsid, ei saa olla ju, jumal hoidku, millegi poolest mingilgi määral halvemad kui teised eestlased. Seepärast oligi minu ettepanek anda valimisõigus nendele väliseestlastele, kes ei ole võtnud endale mõne teise maa kodakondsust, kes on jäänud 50 aasta jooksul kindlameelseks ja Eesti Vabariigile ustavaks selles mõttes, et nad ei ole läinud kergema vastupanu teed ega lasknud ennast ükskõik missugustel kaalutlustel integreerida mõne teise riigi ellu. Ja eelkõige need eestlased, kes elavad kodakondsuseta isiku passiga välismaal, on tarvis tõsta teistest esile kui kõige kindlameelsemad meie hulgast. Ja sellepärast ma palun siiski minu parandusettepanek hääletusele panna, kuigi härra Allik ütles, et seda mõtet on härra Lippmaa ettepanekus arvestatud. Sellega ei saa ma mitte kuidagi nõustuda, sest seda ettepanekut ei ole mitte kuidagi härra Lippmaa parandusettepanekus arvesse võetud.
Minu teine ettepanek on seotud Ida-Virumaaga. Kui selle riigi võimud, kus eestlased elavad, lubavad eestlastel Eesti valimistel osaleda, siis teeme teatud mõttes meie kummarduse nende riikide valitsustele. Aga mingisse piirkonda neid hääli sisse arvates oleme siiski teatud mõttes ebaõiglased, sest teistel samas ringkonnas kandideerivatel saadikukandidaatidel ei ole võimalik teha valimiskampaaniat nendes riikides, kus võidakse nende heaks hääli anda. Meil on probleeme Ida-Virumaaga, sest seal on vähe Eesti kodanikke. Kahtlemata vajab see piirkond tulevikus tervendamist. Seepärast ma palun, lugupeetud spiiker, minu mõlemad parandusettepanekud hääletusele panna. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Sergei Sovetnikov. Meie järjekord kehtib eilsest.
S. Sovetnikov
Lugupeetud kolleegid! Minul tekkis seoses selle seaduseelnõu arutamisega vajadus mõtiskleda koos teiega. Asi on selles, et lõpuks ometi näeme meie saadikute, härrade Jaak Alliku ja Tõnu Antoni Kanada-reisi tulemusi. Nad said juhendi oma kaasmaalastelt välismaal. Kas see on hea või halb, aga juhendid tuleb muidugi täita ja ma mõtlesin kaua selle üle, kuidas selle projektiga ikkagi toimida.
Avameelselt öeldes jõudsin ma järeldusele, et tuleb hääletada, eriti esimese punkti poolt. Vähemalt mina arvan nii, sest kui me lubame seadusega valimistest osa võtta meie kaasmaalastel välismaal, siis tekib tahtmatult küsimus, kas näiteks Vene Föderatsiooni, Ukraina, Valgevene ja teiste maade kodanikel, kes Eesti Vabariigis elavad, on moraalne õigus nõuda osavõttu oma maade parlamentide valimistest. Ent siin tekib mingi ebakõla. Ühelt poolt me arutame juba mitmendat korda seda seadust ja nõuame valijate ringi laiendamist. Teiselt poolt aga on minu ees laual Andres Kollisti seaduseelnõu, mida pole valitsuses veel arutatud. See on välja töötatud migratsiooniametis välismaalaste staatuse kohta Eesti Vabariigis. Selle §-s 13 on täpselt kirjas, et Eesti Vabariigis elavatel välismaalastel ei ole õigust korraldada Eesti Vabariigis teiste võõrriikide valimisi ega isegi mitte neist osa võtta. Ma ei kahtle, et Riigikogu, kes hakkab arutama seadust välismaalaste õigusliku staatuse kohta Eesti Vabariigis, hääletab selle paragrahvi poolt. Tuleb välja nii, et ühelt poolt me nõuame välisriikide kodanike – eestlaste – õiguste laiendamist, teiselt poolt aga keelame ära. Tõsi, see on alles eelnõu. Ühelt poolt on näiteks valitsusprogrammis, mida eile vastu võeti, välismaalasi ja väliseestlasi käsitlevas osas nõutud võrdseid õigusi väliseestlastele. Teiselt poolt aga võtsime arutuselt maha projekti kodakondsuseta isikute majanduslike ja sotsiaalsete õiguste kohta Eesti Vabariigis. Tekib mingisugune ebakõla.
Seoses sellega tahan seda projekti arutades öelda veel järgmist. 16. juunil avaldati ajalehes "Molodjož Estonii" teade selle kohta, et Narvas on loodud organiseerimiskomitee ülelinnalise koosoleku ettevalmistamiseks, kus kavatsetakse luua Venemaa Kodanike Liit. Liidu põhikirja projektis on öeldud, et see on ühiskondlik organisatsioon ja hakkab kaitsma Narvas elavate Venemaa kodanike ja kõigi naaberriigi kodakondsusesse astuda soovivate isikute õigusi ja huve. See on alles esimene pääsuke. Hakatakse moodustama muidki organisatsioone. Kas me seda tahame või mitte, aga hakatakse looma ebaseaduslikke organisatsioone, kes seavad oma eesmärgiks kaitsta Eesti Vabariigi mittekodanike huve.
Seoses sellega oleksin muidugi pidanud varem esitama kirjalikud parandusettepanekud selle kohta, et me oleksime pidanud tagasi pöörduma Liia Hänni ettepaneku juurde, kes soovitas valida seaduslikel alustel 11-liikmelise konsultatiivnõukogu Riigikogu juurde. Tookord ei rahuldanud meid see ettepanek. Mulle näib, et me võiksime siiski kõrvuti Vabariigi Presidendi ja Riigikogu valimistega korraldada seaduslikul alusel ka Eesti Vabariigis elavate välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute probleemidega tegeleva konsultatiivnõukogu, komisjoni või komitee valimised. See konsultatiivnõukogu võiks olla 23–25-liikmeline ja töötada Riigikogus seaduslikel alustel ning tal võiks olla nõuandev hääleõigus ja seadusandliku initsiatiivi õigus. Ma arvan, et see küsimus tuleb eelnevalt läbi mõelda ja poleks paha, kui sellise ettepanekuga esineks keegi meie kolleegidest – kartmata, et talle kleebitakse külge eesti rahva vaenlase silt. Selle väga tähtsa küsimuse otsustamiseks on veel aega.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid! Ma teen ettepaneku läbirääkimised lõpetada pärast Enn Leissoni kõnet. Tänane päevaplaan on selline, et me lihtsalt oleme kohustatud mitu päevakorrapunkti läbi arutama ja otsused langetama. Sellest tulenevalt on mul tungiv palve. Kolleegid! Hoidugem väheütlevatest sõnavõttudest ja väljamõeldud küsimustest.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised pärast Enn Leissoni kõnet? Selle ettepaneku poolt on 48 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 2 jäi erapooletuks. Ma kasutan juhust ja ütlen ühe päevakorravälise repliigi. Kvoorum on nüüd 49 inimest. Palun kõnetooli Enn Leissoni.
E. Leisson
Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Korduvalt oleme siin saalis ja mitmetes dokumentides deklareerinud, et rahvusvaheline õigus on Eesti seadusandluse lahutamatu osa. Suure huviga lugesin ma "Päevalehest" Eesti Rahvuskomitee liikme jurist Vikmanni arutlusi topeltkodakondsuse teemal. Miks tänane küsimus on juba neljandat korda üles kerkinud ja miks seda ikka ja jälle üritatakse mingisuguste nippidega lahendada? Kahtlemata tuleneb see meie kodakondsuse seaduse ebatäiuslikkusest, kui mitte öelda skisofreenilisest olemusest. Millegipärast nähakse kodakondsuse seaduses ja kodanikuleppimuses riigiga ühepoolset sidet. Mida tähendab see säte, et Eesti Vabariigi kodanikud on need, keda valitsuse otsusega ei ole Eesti Vabariigi kodakondsusest välja arvatud? Võiks arvata, et tegemist on pärisorjusliku riigiga, kus sõnaõigus on ainult vabariigi valitsusel. Isikul, kodanikul seda õigust ei ole.
Samas ma tahan teile meelde tuletada härra Vikmanni poolt rõhutatud seisukohta. USA, Kanada ja Austraalia seadusandlus näeb ette vande all loobumist kõikidest varasematest kodakondsustest. Kas me tahame ahvatleda neid inimesi vande rikkumisele? See oleks sekkumine teise riigi siseasjadesse. Ka kodanik on vaba ühepoolselt otsustama oma sideme üle ühe või teise riigiga, antud juhul Eesti Vabariigiga. Kahtlemata on õigus Tiit Madel, kui ta ütles, et neil, kes on jäänud truuks Eesti Vabariigi kodakondsusele, peab olema valimisõigus. Ma ei tea rahvusvahelises õiguses ühtegi sätet, mis räägiks selle tõe vastu. Topeltkodakondsuse korral (juhul, kui see on seadusandlusega sätestatud) täidab kodanik oma kodanikukohuseid ja kasutab kodanikuõigusi sellel maal, kus ta alaliselt elab. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Asume kuulama lõppsõnu. Ma palun kõnetooli Jaak Alliku.
J. Allik
Lugupeetud härra spiiker, lugupeetud kolleegid! Kõigepealt faktiline täpsustus. Neis parandusettepanekutes, mis hääletusele lähevad, tuleb härra Lippmaa parandusettepanekus tõmmata maha sõna "vabatahtlikult", sest tema parandusettepaneku tekstis seda sõna ei olnud. Eile toimus selle küsimuse sisuline arutelu. Siin mingit põhimõttelist vastuolu ei ole. Parandusettepanek esitatakse ilma selle sõnata ja küsimus saab veelgi selgemaks.
Nüüd mõni sõna läbirääkimistel tõstatatud probleemidest. Mingit halvas mõttes "nakaži", nagu härra Sovetnikov ütles, mina ning härrad Anton ja Käbin Kanadast kaasa ei saanud. Kuid vesteldes mitme tunni vältel inimestega, kellele see probleem on oluline, saime aru, kuivõrd komplitseeritud see probleem on. Seda ei saa lahendada ühe lause siia või sinna kirjutamisega. Selletõttu hakkasime pärast tagasitulekut selle probleemiga uuesti tegelema. Pealegi seisab põhiseaduse vastuvõtmine meil paratamatult ees.
Ma tahan öelda, et kõik arvutused ja eksperthinnangud näitavad, et neid valijaid, seda inimeste kontingenti, kes reaalselt Riigikogu valimistes väljaspool Eestit osaleb, ei ole üle 5000. Me räägime sellisest hulgast inimestest, kes kokku ei anna ühtegi kohta Eesti Riigikogusse. Valijaskonna üldarv on umbes 700 000, tähendab ühe mandaadi hind on 7000 häält.
Ma arvan, et selles eelnõus, mis me esitasime, on leitud hulk võimalikke kompromisse. Üks neist on see, et hajutada need hääled üle Eesti laiali. Sel juhul ei teki olukorda, et ühes ringkonnas viiakse väljastpoolt tulnud häältega üks või teine kandidaat läbi. Kui hääled jagunevad üle Eesti, siis poliitiline probleem selle asja ümber on veelgi vähem oluline.
Kolmandaks seisab küsimus selles, et ma ei näe siiski põhjust, miks solvata neid inimesi, kes tõepoolest on lootnud, on tahtnud, unistanud sellest hetkest, mil nad Eesti Riigikogusse võiks hääle anda. Oli ka hääli, et las me teeme selle üks kord ära, rohkem me ei soovi. Ma tahan juhtida tähelepanu sellele, et propagandakampaania, mis on välismaal, ongi paljuski just emotsionaalne, mitte poliitiline. Selle küsimuse lahendamisel peaksime nägema ja arvesse võtma just seda emotsionaalset külge.
Edasi. Ma leian, et härra Lippmaa tekst on minu meelest sobiv kompromiss selle küsimuse lahendamiseks, s.t. välisriigi kodakondsusesse astunud isikud võivad hääletamisest osa võtta vaid selle riigi nõusolekul. See lahendab mitu vastuolu. Õiguskomisjoni küsimärke ma päris tõsiselt ei võta. Kui me võtame seaduse vastu härra Lippmaa pakutud formuleeringuga, siis ei tee me midagi halba ega kahjulikku.
Lõpuks tahan ma öelda ka seda, et äsja avaldasime üsna suure ja üllatava üksmeelega usaldust härra Uluotsale kui isikule Eesti Vabariigi kaitseministrina. Kui Ülemnõukogu käituks viimasel korralisel istungjärgul nii, et võtaks päevakorrast maha ühe härra Uluotsa nimega seotud paranduse, mis on tekitanud nii palju emotsionaalset lärmi ja rünnakuid, siis käituksime, ma arvan, väga targa ja aruka parlamendina. Kui me seda ei tee, siis põhiseaduse vastuvõtmisel arutatakse seda küsimust edasi nii juuli kui ka augusti istungjärkudel. See on paratamatu, palun teil vaadata näkku sellele tõsiasjale.
Juhataja
Suur tänu! Ma palun nüüd kõnetooli Tõnu Antoni. Ja kellega koos me parandusettepanekud läbi hääletame, kas Alliku või Antoniga? Las siis Anton ütleb, mida tal öelda on ja siis hakkame koos parandusettepanekuid läbi hääletama.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Lõppsõna korras palun ma ainult minutiks teie tähelepanu. Ma soovin veel kord õiguskomisjoni nimel rõhutada, et me peaksime juba täna juhinduma põhimõttest, mis on kirjas põhiseaduse eelnõus: kõigil Eesti Vabariigi kodanikel on valimisõigus.
Teiseks soovin ma eraldi avalikult pöörduda hea kolleegi härra Sovetnikovi poole ja selgitada, et sellel põhimõttel, mida ma äsja veel kord teieni tõin, ei ole mingit seost sellega, et ka minul oli meeldiv võimalus esindada Kanadas Ülemnõukogu. Ma olen ka varem kuulnud süüdistusi selle kohta, et ma olen ühel või teisel määral mõne välismaa organisatsiooni teenistuses. Seetõttu ei suutnud täna kuuldu mind üllatada. Küll aga palun ma veel kord mõtlevatel kolleegidel aru saada sellest, et olukorras, kus õiguskomisjon pöördus samasisulise eelnõuga teie poole varem, kui komplekteeriti see grupp, kes Kanadasse sõitis, ei saa härra Sovetnikovi hoiak selles küsimuses õige olla. Ma loodan ka härra Sovetnikovi arusaamisele. Tänan veel kord!
Juhataja
Ja nüüd palun kõnetooli uuesti Jaak Alliku, kellega koos me parandusettepanekud meile ammutuntud viisil läbi hääletame. Kolleegid! Kohaloleku kontroll. Kohal on 65 rahvasaadikut, puudub 32.
J. Allik
Nagu kolleeg kommunist Made kõnetoolist palus, läheb kõigepealt hääletusele tema esimene parandusettepanek. Te näete seda siin tabelis esimesena. Härra Made parandusettepanek annab valimisõiguse ainult neile Eesti Vabariigi kodanikele, kes ei ole mõne välisriigi kodanikud. Õiguskomisjon ja autorid seda ei toeta, kuna see ei lahenda vastuolu, millest me rääkisime, see ei lahenda vastuolu Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Juhataja
Kas kõik on Tiit Made parandusettepaneku sisu mõistnud? Kas ma võin hääletusele panna?
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on kolleeg Tiit Made parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 16 rahvasaadikut, vastu 31, erapooletuid 6. See parandusettepanek ei leidnud toetust.
J. Allik
Kolleeg Lippmaa ettepanekut on autorid arvestanud ilma sõnata "vabatahtlikult". Ettepanek läheb hääletamisele ainult juhul, kui keegi saalis seda nõuab.
Juhataja
Kas keegi nõuab? Ei nõua.
J. Allik
Härra Hallaste ettepanek ... Ei, nüüd tuleks alternatiivi hääletamine. Tähendab, õiguskomisjon ja ka meie teeme ettepaneku viia läbi alternatiivi hääletamine kolme variandi vahel, mis määrab kindlaks valimisringkonna, kus väljaspool Eestit alaliselt elavad kodanikud saavad hääletada. Üks variant on Tallinna 1. valimisringkond või vabal valikul ringkond, kus on nende vanemate või vanavanemate viimane alaline elukoht. Teise variandi pakkus välja härra Hallaste, s.t. jätta asi nii, nagu on valimisseaduses (ainult Tallinna 1. valimisringkond). Kolmanda variandi autorid on härrad Käbin ja Lippmaa. See ettepanek välistab Tallinna 1. valimisringkonna ning määrab ainult need ringkonnad, kust ollakse pärit.
Juhataja
Teeme konkursi. Kas kõik mõistavad esimest varianti? Mida juhtivkomisjon ütleb? Mida Tõnu Anton ütleb esimese variandi kohta?
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Härra Lippmaa variandi suhtes ei suutnud õiguskomisjon seisukohta võtta. Hääled jagunesid nii: 1 poolt, 1 vastu, 3 erapooletut.
Juhatajа
Esimene, teine ja kolmas variant. Need on alternatiivid, mis lähevad konkursile.
T. Anton
Õiguskomisjon toetab nende hääletamist alternatiividena. Me ei eelista neist ühtegi.
Juhataja
Selge, seda oligi vaja kuulda. Kommentaar peab kuulda olema. Kas Tiit Madel on mulle küsimus? Tiit Made.
T. Made
Austatud eesistuja! Mitte küsimus, vaid palve kaitsta oma õigusi, mida Jaak Allik nii hullusti püüab praegu ignoreerida. Mul on samasse punkti tehtud parandusettepanek, mida ma juba palusin hääletusele panna, kuid Jaak Allik vaatab minust kui meduusist läbi. Aitäh!
Juhataja
Kas meil on veel parandusettepanekuid?
J. Allik
Küsimus on selles, et nii autorid kui ka õiguskomisjon tegid ettepaneku viia läbi alternatiivhääletus nende kolme variandi vahel. Härra Made ... neljanda ... Ei autorid ega õiguskomisjon ei toetanud, nii et see ei peaks alternatiivi hulka kuuluma ... (ei saa sõnadest aru) Härra Made ettepanek eraldi hääletamisele ... (ei saa sõnadest aru)
Juhataja
Nii sobib, siis on see reglemendikohane. Tiit Made ettepanek läheb hääletusele. Kas kõik asjaolud on selged? Alternatiivide sisu on mõistetav. Juhtivkomisjoni kommentaarid on teada. Arvesse lähevad poolthääled. On selge? On. Algab konkurss.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on esimese variandi poolt? Ma näen kõiki, ma fikseerisin 13 häält. Tõstetud käsi tähendab protesti. Kuulame ära. Jaak Allik. Kohe arutame läbi. Kui ei saadud aru, annulleerime.
J. Allik
Kolleegid! Te ei saanud lihtsalt aru. Tähendab, esimesena läheb hääletusele see variant, mis on eelnõus, s.t. eelnõu tekst. Ma loen selle ette: "Eesti Vabariigi kodanikud, kes elavad alaliselt välismaal, hääletavad nende vabal valikul kas valimisringkonnas nr. 1 või valimisringkonnas, kus oli nende või nende vanemate, vanavanemate viimane alaline elukoht Eestis." See on variant nr. 1.
Juhataja
Kas oli tegemist eksitusega? Kas mõni sai teisiti aru? Siis annulleerin konkursi tulemuse. Kas nüüd on mõistetav? On. Eelmise hääletusvooru tulemused on annulleeritud.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on esimese variandi poolt. Selle poolt on 27 häält. Teine variant.
J. Allik
Teine variant on härra Hallaste parandusettepanek. Mõte on selles, et jätta see tekst üldse välja, s.t. kehtima jääb valimisseaduse tekst. Kõik hääletavad valimisringkonnas nr. 1.
Juhataja
On mõistetav? Panen hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on teise variandi poolt? 2 poolthäält.
J. Allik
Ja kolmas variant on härrade Lippmaa ja Käbini parandusettepanek: jätta välja Tallinna valimisringkond nr. 1. Tähendab, kõik hääletavad neis valimisringkondades, kust nad on pärit või kus elavad nende esivanemad.
Juhataja
On mõistetav? Kes on kolmanda variandi poolt? 35 häält. Kolmas variant võitis konkursi. Nüüd tuleb Tiit Made parandusettepanek.
J. Allik
Nüüd me saame tõlgendada asja nii, et praegu on seaduseelnõu tekstis kolmas variant. Tähendab, väliseestlased hääletavad valimisringkondades, kust nad ise on pärit või kus elavad nende esivanemad. Ja nüüd härra Made parandus: lisada sõnad "või Ida-Virumaa valimisringkonnas". Kas nii võib asja käsitleda?
Juhatajа
Kohe kuuleme. Tiit Made.
T. Made
Austatud eesistuja! Tulles vastu töötajate-rahvasaadikute soovile, võtan ma oma parandusettepaneku tagasi.
J. Allik
Härra Hallaste parandusettepanekut jätta § 3 eelnõust välja on autorid aktsepteerinud. Samuti on autorid arvestanud Vabariigi Valimiskomisjoni ettepanekut viia §-st 8 välja sõnad "ning registreerimistasu". Arvestatud on ka õiguskomisjoni tähelepanekut, et tuleks muuta paragrahvide numeratsiooni. Ja lõpuks on meil Kaido Kama parandusettepanekud, mida autorid ja õiguskomisjon ei toetanud. Kordan põhjenduse üle. Need toovad sisse täiesti uue temaatika, mis ei lähtu autorite eesmärgist selle seaduseelnõu väljatöötamisel. Teiseks on härra Kama parandusettepaneku teine osa tehniliselt teostamatu nende bülletäänivormide juures, mida valimisseadus praegu ette näeb. Härra Kama ettepanekud tuleb reglemendi kohaselt läbi hääletada.
Juhataja
Mul läks repliik kõrvust mööda, korrake veel üle.
J. Allik
Nüüd härra Kama parandusettepanekud. Kuna autorit saalis ei ole, peame tema ettepanekut reglemendi kohaselt hääletama.
Juhatajа
Selge. Kas härra Kama parandusettepaneku sisu on mõistetav? Kas juhtivkomisjoni kommentaar on teada?
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on kolleeg Kaido Kama parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 12 rahvasaadikut, vastu 36, erapooletuid 6. See ettepanek ei leidnud toetust. Ma küsin nüüd teist korda Tõnu Antoni käest, kas juhtivkomisjon soovitab seaduse teisel lugemisel vastu võtta. Tõnu Anton.
T. Anton
Juhtivkomisjon soovitab seaduse vastu võtta, et viia meie valimisseadus kooskõlla põhiseaduse eelnõuga. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kutsume kõik saadikud saali. Olge nüüd palun mulle abiks, jäetagu kas või seekord söögikord pooleli. Kutsume kõik saadikud siia. Kohaloleku kontroll. Paljud täna nähtud saadikud on praegu puudu. Kohal on 70 rahvasaadikut, puudub 27.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu seadus muudatuste kohta Eesti Vabariigi Riigikogu valimisseaduses? Palun hääletada! Kolleegid, vaja on 49 häält. Selle ettepaneku poolt on 54 rahvasaadikut, vastu 1, erapooletuid 5. Seadus on vastu võetud.
Mis juhtus, Jüri Reinson?
Lugupeetud kolleegid! Ma mõistan paljude muret, kes on otseselt ja vahetult seotud probleemsete päevakorrapunktidega. Kuid ma pean siiski lähtuma reglemendist ja samal ajal loomulikult arvestama reaalset situatsiooni, mis määrab arutlusele minevate küsimuste järjekorra.


Ülemnõukogu saadikute puhkusest ja Ülemnõukogu reglemendi kohaldamisest Ülemnõukogu erakorralistel istungjärkudel 1992. aasta suvel
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Juhatus tegi õiguskomisjonile ja tema kaudu reglemendi töögrupile ülesandeks töötada välja eelnõu, kus on sätestatud Ülemnõukogu saadikute puhkus ja reglemendi kohaldamine Ülemnõukogu erakorralistel istungjärkudel selle aasta suvel. See otsus tuleb meil täna vastu võtta. Autorid, olles juhtivkomisjoni õigustes, paluvad seda probleemi veel täna arutada. Panen selle küsimuse täiskogu ette. Kas teile on eelnõu juba välja jagatud?
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, kus arutusele tuleks eelnõu saadikute puhkusest ja reglemendi kohaldamisest erakorralistel istungjärkudel selle aasta suvel? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 54 rahvasaadikut, vastu 1, erapooletuid 2. Päevakorda täiendatakse. Ma palun ettekandeks kõnetooli härra Tõnu Antoni.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Üleeilsel Ülemnõukogu juhatuse istungil tehti õiguskomisjonile ülesandeks esitada kiireloomuliselt eelnõu nende küsimuste lahendamiseks, mis seonduvad saadikute tööga suvel. Õiguskomisjon pöördus selle küsimuse lahendamiseks reglemendi töögrupi poole ja koostöös kolleeg Jaak Allikuga valmis esialgne eelnõu. See eelnõu vaadati läbi õiguskomisjoni eilsel istungil ja otsustati esitada teile sellisel kujul. Selles eelnõus on mõningad viited reglemendile. Kuid ma arvan, et reglemendi vastavate paragrahvide sätteid pole põhjust ette lugeda, sest loodetavasti on reglement igal Ülemnõukogu liikmel käepärast.
Õiguskomisjon sai juhatuselt ülesande reguleerida kolm küsimust. Esiteks. Kuidas formeerub päevakord? Õiguskomisjon on selle küsimuse lahendamiseks soovitanud teile varianti, kus päevakorra esitab küll juhatus, kuid Ülemnõukogule jääb ikkagi õigus usaldada juhatuse poolt koostatud päevakorda või lükata see tagasi ning avaldada sisuliselt usaldamatust juhatuse poolt tehtud töö suhtes.
Teiseks tegi juhatus õiguskomisjonile ülesandeks kaaluda võimalusi töötada erakorralistel istungjärkudel pikemalt. Õiguskomisjon ja reglemendi töögrupp leiavad, et ka pikem tööaeg peaks olema meile varem teada, et me saaksime oma elu sellel perioodil, kui erakorraline istungjärk toimub, täpselt planeerida. Sellepärast ongi tehtud ettepanek, et vajaduse korral on erakorralisel istungjärgul võimalik õhtuti (välja arvatud neljapäevane päev) korraldada kuni 3-tunniseid täiskogu istungeid.
Kolmas probleem, mille lahendamiseks õiguskomisjon pidi teile eelnõu esitama, puudutab Ülemnõukogu liikmete suvepuhkust. Nimelt on vastavalt reglemendile vaja otsustada, millal Ülemnõukogu liikmed üheskoos puhkavad. Juhatuse istungil arvati, et paslik aeg on juuli. Niisugune on õiguskomisjoni ja reglemendi töögrupi kommentaar. Tänan teid!
Juhataja
Suur tänu, härra Anton! Ma oletan, et rahvasaadikutel on mõned küsimused. Priidu Priks.
P. Priks
Lugupeetud spiiker, lugupeetud ettekandja! Palun öelge, mis põhjendusega on kellaajad nii hilised: 18.00 ja 20.00.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Esmaspäeval lõpeb täiskogu istung kell 18.00. Eelnõus on arvestatud, et peetakse 20-minutiline vaheaeg ja esmaspäeval kell 18.20 alustatakse vajaduse korral uuesti tööd.
E. Leisson
Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud kolleeg Tõnu Anton! Teie kõnes esines mitu korda sõnapaar "erakorraline istungjärk". Kord oli see sõnapaar ainsuses, kord mitmuses. Kas see on täpselt selge või ei ole?
T. Anton
Keeleliselt soovitatakse kasutada alati ainsuse vorme ja ma vabandan, et aeg-ajalt ütlesin mitmuses. Selles eelnõus ei ole seda küsimust lahendatud. Ma tuletan meelde, et vastavalt reglemendile on erakorralise istungjärgu kokkukutsumise õigus Ülemnõukogu esimehel, Ülemnõukogu Presiidiumil või vähemalt 1/3 Ülemnõukogu saadikutel. Eelnõus ei ole tehtud ettepanekut piirata neid põhiõigusi, mis on reglemendis sätestatud.
P. Panfilov
Lugupeetud ettekandja! Öelge palun, kuidas hakatakse meie tööd puhkuse ajal tasustama?
T. Anton
Eile kuulsin televisioonist, et kroonides.
V. Kois
Ausalt öeldes on mul puhtal kujul olmeküsimus. Kui me hakkame töötama kella 21.00-ni, siis Ülemnõukogu juhatus arvatavasti suudab korraldada asja nii, et selle ajani pakutaks meile teed ja kohvi. Vastasel juhul pole ma nõus. Tänan!
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Juhatuse istungil oli sellest eraldi juttu olnud, kuid juhatus on samal seisukohal nagu härra Kois. Mul on hea meel, et härra Kois tuletas veel kord meelde mõtet, mida väljendati juhatuse istungil.
J. Lippmaa
Hea kolleeg! Minus tekitab segadust punkt 4. Me võime juba praegu ette arvata, et meil tuleb augustis kokku tulla. Mille arvel me oma puhkust pikendame? Praegune redaktsioon tuletab mulle meelde vana nalja, et kui tekkis üks vaba puhkepäev, siis lükati see puhkuse juurde. Puhkus anti kätte postuumselt pärast pensioni. Ma ei ole selle variandiga nõus. Kui kutsutakse puhkuselt tagasi, siis selle aja eest antakse lisatasu. Puhkuse selline edasilükkamine tekitab segadust ja ma ei saa sellega nõustuda.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Ma soovin, et te mõtleksite koos minuga, kas teile esitatud variant on kõlblik või mitte. Reglemendi § 1 lõike 1 kohaselt algavad pärast suve täiskogu istungid septembri teisel esmaspäeval. Kas sellisel juhul on võimalik ja mõistlik asuda seisukohale, et erakorraliste istungjärkude puhul Ülemnõukogu liikmete suvepuhkus lihtsalt pikeneb? Õiguskomisjoni arvates saaksime nii kokku leppida.
Juhataja
Suur tänu, härra Anton! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on reglemendi põhjal vaheaeg. Töö jätkub kell 12.20. On võimalik, kolleegid, et me asume pärast vaheaega otsust vastu võtma.
V a h e a e g


Juhataja
Kolleegid! Vaheaeg on läbi. Kohaloleku kontroll. Kohal on 57 saadikut, puudub 40. Lugupeetud kolleegid! Ma avan läbirääkimised, kuid samas ma palun, et me ei peaks läbirääkimisi. Lepime kokku, et läbirääkimised on lõppenud, teie parandusettepanekuid ma ei oota. Ma küsin üle, kas Tõnu Anton tahab midagi juurde lisada. Ei soovi. Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohal on 63 rahvasaadikut, puudub 32. Ma panen eelnõu hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Ülemnõukogu saadikute puhkusest ja Ülemnõukogu reglemendi parandamisest? Vaja on 49 häält. Selle ettepaneku poolt on 57 rahvasaadikut, vastu 1, erapooletuid 1. Otsus on vastu võetud.


Eesti Vabariigi riigieelarve 1992. aasta kulude finantseerimise kohta
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Eelarve-majanduskomisjon taotleb käesoleva istungjärgu päevakorra täiendamist ühe kiireloomulise küsimusega, kus arutusele tuleb vabariigi käesoleva aasta riigieelarve kulude finantseerimine. Eelarve-majanduskomisjon, olles ka juhtivkomisjoni rollis, esitab oma taotluse. Otsuse langetab täiskogu, mille ma panen hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe eelnõu aruteluga, kus kõne alla tuleb vabariigi käesoleva aasta riigieelarve kulude finantseerimine? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 56 rahvasaadikut, vastu 1, erapooletuid 1. Päevakorda on täiendatud. Ettekandega esineb meie ees eelarve-majanduskomisjoni esimees härra Jüri Reinson.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eelarve-majanduskomisjon arutas eelarvega seotud küsimusi. Nüüd oleme lõpetanud esimese lugemise. Me teame, et juunis plenaaristungit ei toimu, seepärast ei õnnestu ka eelarvet kinnitada. Seoses sellega teeb Ülemnõukogu eelarve-majanduskomisjon ettepaneku lubada Eesti Vabariigi Valitsusel finantseerida kuni Eesti Vabariigi riigieelarve 1992. aasta II poole eelarve kinnitamiseni riigieelarve kuludena asutusi ja üritusi vastavalt riigieelarve tulude tegelikule laekumisele.
Punkt 2 – anda Eesti Vabariigi Valitsusele õigus määrata arvestuslikult kindlaks riigieelarve ja kohalike eelarvete vahelised suhted. Sellest lähtudes anda riigieelarvest rahalisi toetusi maakondade ja vabariiklike linnade eelarvetele, korraldades ühtlasi nende eelarvete osalemise riigieelarve kulude katmises. Me oleme selliseid otsuseid sel aastal juba korduvalt vastu võtnud. Eelarve-majanduskomisjon ei näe täna teist võimalust, et 1. juulist finantseerida eelarvet.
Juhataja
Ma tänan, härra Reinson! Selge ettekanne. Ants Paju.
A. Paju
Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas 2. punkti nõue anda riigieelarvest rahalist toetust maakondade ja vabariiklike linnade eelarvetele on sihitusega?
J. Reinson
Varem doteeriti kohalikke eelarveid riigieelarvest, sama situatsioon jätkub.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud ettekandja! Kas eelarve-majanduskomisjon arutas ka rahalisi piire, mille ulatuses valitsus võib tegutseda? Aitäh!
J. Reinson
Jah, kolleeg Made, arutas küll. Siin on see väga selgelt sõnastatud: finantseerida vastavalt riigieelarve tulude tegelikule laekumisele.
T. Made
See on väga abstraktselt sõnastatud.
J. Reinson
See on iseküsimus.
Juhataja
Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole, härra Reinson. Kaasettekandeks palun kõnetooli rahandusminister härra Milleri.
R. Miller
Lugupeetud rahvasaadikud! Mul ei ole palju lisada. Vabariigi valitsus toetab eelarve-majanduskomisjoni ettepanekut. Ma tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu, härra Miller! Avan läbirääkimised lootuses, et me ei pea läbirääkimisi. Läbirääkimised on sellega peetud, parandusettepanekuid me ei oota. Kutsume uuesti kõik saadikud saali. Kohaloleku kontroll. Kohal on 69 rahvasaadikut, puudub 28. Ma eeldan, et härrad Reinson ja Miller ei soovi lõppsõna pidada.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi riigieelarve 1992. aasta kulude finantseerimise kohta? Palun hääletada! Vaja on 49 häält. Selle ettepaneku poolt on 52 rahvasaadikut, vastu 1, erapooletuid 6. Otsus on vastu võetud.


Eesti Vabariigi seaduse "Rahaühiku muutmise kohta seadustes ja muudes normatiivaktides" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Lugupeetud kolleegid! Me täiendasime käesoleva istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, kus arutlusel oli seaduseelnõu rahaühiku muutmise kohta meie seadustes ja muudes normatiivaktides. Nagu öeldud, tegemist on kiireloomulise küsimusega. Juhtivkomisjon, eelarve-majanduskomisjon, palub võtta selle eelnõu teine lugemine käesoleva istungjärgu päevakorda. Juhtivkomisjonil on õigus seda taotleda. Otsuse langetab täiskogu.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et viia käesoleval istungjärgul läbi seaduseelnõu teine lugemine, milles käsitletakse rahaühiku nime muutmist seadustes ja muudes normatiivaktides? Selle ettepaneku poolt on 53 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Teine lugemine viiakse läbi käesoleval istungjärgul, ja nüüd kohe. Ma palun ettekandeks kõnetooli eelarve-majanduskomisjoni esimehe härra Jüri Reinsoni.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Eelarve-majanduskomisjon arutas koos eelnõu autoritega esimesel lugemisel märkusi ja ettepanekuid. Viisime eelnõusse redaktsioonilise muudatuse, mille ma teile nüüd ette kannan: asendada Eesti Vabariigis kehtivates seadustes ja muudes normatiivaktides rahaühik "rubla" rahaühikuga "Eesti kroon" (lühendatult kr), tehes ümberarvutused Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee poolt kehtestatud kursi järgi.
Punkt 2 – käesolev seadus jõustub Eesti krooni käibelelaskmise päevast. Juttu oli ka sellest, kas on vaja sendid ära märkida või mitte. Tugineme Eesti Vabariigi rahaseadusele, kus on öeldud, et Eesti Vabariigi rahaühikuks on kroon, mis jaotub sajaks sendiks. Pidasime vajalikuks seda mitte täpsustada, sest see on iseenesest selge. Eelarve-majanduskomisjon teeb ettepaneku seadus teisel lugemisel vastu võtta. Aitäh!
Juhataja
Ma tänan, härra Reinson! Küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnetooli rahandusminister härra Milleri.
R. Miller
Lugupeetud rahvasaadikud! Vabariigi valitsus toetab eelarve-majanduskomisjoni poolt ette loetud eelnõu teksti ja märgib, et seal on päris osavalt mööda mindud kahtlustäratavatest arvudest ja numbritest. Nii et teen ettepaneku eelnõu vastu võtta.
Juhataja
Suur tänu, härra Miller! Meil küsimusi ei ole. Ma küsin kindluse mõttes härra Reinsonilt, kas meil on hääletamisele minevaid parandusettepanekuid. Ei ole.
Kolleegid! Ega me ei ole unustanud kogemata kellegi parandusettepanekut? Ei ole. See muidugi ei takista läbirääkimisi pidada. Reglement seda ei keela, kuigi õigupoolest midagi muuta enam ei saa, sest parandusettepanekud, mis pidid laekuma, on jäänud laekumata. Kas keegi soovib arvamust avaldada? Ei soovi. Tänan! Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohal on 65 rahvasaadikut, puudub 32.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi seadus rahaühiku muutmise kohta seadustes ja muudes normatiivaktides? Palun hääletada! On vaja 49 häält. Selle ettepaneku poolt on 60 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud, rahaühiku nimetust muudetakse.


Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi presidendi ning Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Käesoleval istungjärgul me täiendasime päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, kus arutlusel oli seaduseelnõu Eesti Vabariigi presidendi ja Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja sotsiaalsete garantiide kohta. Toimus eelnõu esimene lugemine. Juhtivkomisjon, õiguskomisjon, pöördub täiskogu poole palvega võtta selle seaduseelnõu teine lugemine käesoleva istungjärgu päevakorda. Selline õigus juhtivkomisjonil on. Otsuse langetab täiskogu.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et käesoleval istungjärgul läbi viia Eesti Vabariigi presidendi ja Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja sotsiaalsete garantiide seaduseelnõu teine lugemine? Selle ettepaneku poolt on 54 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuid 1. Eelnõu teine lugemine viiakse läbi sellel istungjärgul, ja nüüd kohe. Kas ettekandja oli härra Valeri Kois või härra Eller? Palun, härra Eller!
H. Eller
Lugupeetud kolleegid! Antud küsimuse arutamine õiguskomisjoni ja töörühmade istungitel tekitas elavat huvi ja esitati hulgaliselt parandusettepanekuid, mille kontsentraadi me teile välja jagasime. Need parandusettepanekud on mul originaalkujul kõik siin olemas. Kui teid huvitab ühe või teise parandusettepaneku konkreetne tekst, siis ma olen nõus neid teile ette lugema.
Praegu ma annaksin üldise iseloomustuse õiguskomisjoni ja töögrupi töö kohta. Rahvasaadikud juhtisid tähelepanu sellele, et on vaja töötasustamise süsteem siduda tööst osavõtuga Riigikogu istungitest. Need parandusettepanekud leidsid kajastamist §-s 8. Seetõttu on seaduseelnõu numeratsioon muutunud. Küsimustest ja vastustest esimesel lugemisel selgus, et paljud saadikud kõhklesid selles, kas on võimalik objektiivselt välja tuua vabariigi keskmist palka. Me konsulteerisime statistikaametiga ja saime ammendava vastuse, et kvartaalselt on võimalik täiesti rahuldavalt anda keskmise palga andmed Riigikogu kantseleile. Selle alusel on võimalik teostada palkade arvestust.
Oleme täpsustanud ka mõningaid formulatsioone §-s 14, samuti §-des 26 ja 27. Seaduseelnõu ideoloogiat ei ole muudetud, vaid on täpsustatud sõnastust, et eelnõu mõistetaks üheselt.
Õiguskomisjon palus ka Tööministeeriumilt arvamust antud küsimuse kohta. Meie istungist võtsid osa ministri asetäitja ja osakonnajuhataja. Ministri hinnang on antud õiguskomisjonile kolmel lehel. Tööministeerium pakub välja teist süsteemi. Ülemnõukogu poolt pakutava projekti suhtes oli neil negatiivne hoiak. Nimelt leidis ministeerium, et keskmise palga aluseks võtmine ei ole õige, aluseks peaks olema minimaalpalk. Valitsuse projektis on algastmestiku määratluse aluseks töötajate minimaalpalk. Õiguskomisjon ja töögrupp leidsid, et meie poolt valitud süsteem on hetkel siiski õigem ja need ettepanekud, mida tegi Tööministeerium, ei leidnud komisjoni istungil aktsepteerimist.
Vaidlusi tekitas samuti parlamendi liikmete pensioni suurus. Autorid pakkusid välja esialgse variandi – 75% Riigikogu liikme ametipalgast. Õiguskomisjonile laekunud ettepanekud kõikusid 40%-st 75%-ni. Õiguskomisjon pidas otstarbekaks tuua põhiteksti § 14 pensioni arvutamise suuruseks 60% Riigikogu liikme ametipalgast. Seda küsimust arutas ka sotsiaalkomisjon, kes tegeleb pensionidega. Tema jäi oma arvamuse juurde, et õigem on säilitada nende poolt välja pakutud 75%. Seetõttu on ainukese alternatiivina toodud seaduseelnõusse, kas kehtestada pensioni suuruseks 60% või 75% Riigikogu liikme ametipalgast. Pensioni arvutuste aluste suhtes esitasid oma ettepanekud ka saadikud Peet Kask ja Illar Hallaste, kes soovitasid viia pensioni arvutamise alustesse sisse parlamendi liikme tööstaaži pikkuse. Me arutasime seda küsimust põhjalikult nii sotsiaalkomisjoni kui ka õiguskomisjoni ühisel istungil ja leidsime, et see on progressiivne meetod. Kuid praegu kehtiv pensioniseadus ei näe ette sellist lahendust. Tulevikus võiks seda kahtlemata rakendada, kui Riigikogu arutab uut pensioniseaduse varianti. Kui me jääme põhitekstis sätestatud 60% juurde, siis me peame tegema muudatused §-s 17, kus on juttu parlamendi liikme individuaal- ja invaliidsuspensioni suurusest. Sotsiaalkomisjonil on oma arvamus. Kas teeme vaheaja või lahendame küsimuse töö korras, et viia muudatused ka sellesse teksti?
Ma pakun praegu teile hääletamiseks ühe küsimuse, mis ei ole õiguskomisjoni koosolekul läbi arutatud ja seetõttu õiguskomisjoni arvamus selles suhtes puudub. Nimelt tegi Rein Järlik § 27 sõnastusse parandusettepaneku. Töögrupp ei pööranud sellele küllaldast tähelepanu ja see jäi meil otsustamata. Lähtudes § 26 sõnastusest, mille järgi töösuhted Riigikoguga katkevad mitte volituste lõppemisega, vaid need võivad kesta veel kuni 6 kuud, oli Rein Järlikul järgmine ettepanek. Ta soovitas sõnastada § 27 järgmiselt: "Õigus parlamendi liikme vanaduspensioni saamiseks tekib mehel, kes Riigikogu liikme ametipalgalt lahkumise päevaks on saanud 57-aastaseks, ja naisel, kes Riigikogu liikme ametipalgalt lahkumise päevaks on saanud 52-aastaseks." Selles tekstis ei muutu paragrahvi sisu, vaid Rein Järliku sõnastus mõtestab paremini lahti selle teksti põhimõtte ja § 27 ei anna kaksipidiselt tõlgendada. Seetõttu paneksin ma selle teksti täiskogule hääletusele. See oleks minu poolt kommentaariks kõik. Kas kolleegidel on küsimusi?
Juhatajа
Suur tänu! Tundub, et ei ole. On! Vello Pohla.
V. Pohla
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Eelmises eelnõus oli tekst, mis praeguses §-s 27 on veidi teistsugune. Ühesõnaga, Rein Järliku parandusettepaneku alusel võttis komisjon paranduse uude teksti ja jättis vana teksti kõrvale. Kaks teksti on erinevad. Endises tekstis on sätestatud, et 3 aastat enne personaalpensioniõigusliku vanuse saabumist on õigus minna vanaduspensionile, aga mitte siis, kui aeg saabub volituste lõppemise päevaks.
H. Eller
Tähendab, nimetatud teksti võtsime sisse seetõttu, et selliselt on fikseeritud vanusemäärad pensioniseaduses. Need on läbinud juriidilise ekspertiisi. See on fikseeritud Ülemnõukogu Presiidiumi vastavas seadluses, kus määratakse täpselt kindlaks volituste ennetähtaegse lõppemise tähtaeg. Seetõttu sõnastasime selle ümber. Rein Järliku parandusettepanek ei ole käinud komisjonis ja ma palun seda hääletada. Kui vaja, loen ma selle veel kord ette.
V. Pohlа
Kas eelmine variant jäi siis kõrvale?
H. Eller
Eelmine variant jääb kõrvale.
P. Priks
Lugupeetud spiiker, lugupeetud ettekandja! Eelmise projekti §-s 13 oli öeldud, et õigus saada parlamendiliikme vanaduspensioni on pensioniõiguslikul isikul jne. Nüüd on pandud paika konkreetsed vanusepiirid. Tähendab – 60 aastat meesterahval ja 55 naisterahval. Kas see ei ole täielik diskrimineerimine nende inimeste suhtes, kes saavad sooduspensioni nimekirjade nr. 1 ja 2 järgi? Need inimesed võivad oma tervisliku seisundi tõttu olla sellises olukorras, et nemad selle pensionieani üldse ei elagi. Ma arvan, et siin on minu arvates väga õige parandus sisse viidud.
H. Eller
Lugupeetud kolleeg Priidu Priks! Ma pean tunnistama, et ma ei ole pensioniseaduse väljatöötamisest osa võtnud ja ma ei ole hetkel kompetentne vastama. Ma palun abi Lehte Hainsalult, kes oskab sellele kvalifitseeritumalt vastata kui mina. Ta oli ka autorite kollektiivi juht. Lehte! Kas on võimalik vastata sellele küsimusele?
Juhataja
Jah, ma arvan, et sellest ei ole midagi, kui Lehte Hainsalu on kaasettekandja ja vastab praegu kohapealt. Lehte Hainsalu.
L. Sööt (Hainsalu)
Lugupeetud kolleegid! Ülemnõukogu sotsiaalkomisjon arutas seda küsimust põhjalikult ja häältega 6 : 1 pooldab põhiteksti.
S. Petinov
Lugupeetud spiiker, lugupeetud ettekandja! Mul on mõned küsimused sotsiaalsete tagatiste ja lõppsätte kohta. Esimene küsimus. Öelge palun, mida näeb seadus ette Riigikogu liikmete või praeguse 12. koosseisu saadikute suhtes ja kas seadus laieneb ka nende suhtes, kes pärast oma volituste lõppemist satuvad teistesse paikadesse. §-s 28 on ju öeldud, et see ei laiene isikule, kes ametikohal olemise ajal satub kriminaalkoodeksi paragrahvi alla. Aga kas sellel ametikohal olnutele laieneb see seadus?
§ 29 kohta on mul kaks küsimust. Kas komisjon on arvestanud või arutanud Põhiseaduse Assamblee liikmete kuulumist sellesse kategooriasse? Kas teile ei näi, et §-s 29, kus on juttu poolest tähtajast, on vaja lisada üks sõna, et arvestataks, kas isikud puudusid mõjuvatel või mittemõjuvatel põhjustel? Tänan!
H. Eller
§ 29 suhtes tekkis küsimus, kas see laieneb ka nendele isikutele, kes võtsid osa Põhiseaduse Assamblee tööst. Ei laiene.
Kriminaalasja algatamisest. Kui saadiku volitused lõpevad kriminaalkuriteo toimepanemisega, siis see seadus temale ei laiene.
P. Jermoškin
Lugupeetud ettekandja! Kas teile ei näi, et §-d 14 ja 27, kus on märgitud konkreetne vanus, tuleks sõnastada järgmiselt: õigus parlamendi liikme vanaduspensioni saamiseks on parlamendi liikmetel, kes on jõudnud Eesti Vabariigi pensioniseadusega ette nähtud ikka ja vastavad muudele selle seaduse nõuetele. Asi on selles, et pensioniseadus võib ju muutuda, pensioniiga võib muutuda, aga kui on öeldud, et toimitakse vastavalt Eesti Vabariigi kehtivale pensioniseadusele, siis on kõik arusaadavam.
H. Eller
Ma ei oska sellele küsimusele vastata. Parandusettepanekute esitamise aeg on lõppenud. Ma ei oska praegu muud teile öelda.
Juhatajа
Kas kõik? Suur tänu! Nikolai Aksinin.
N. Aksinin
Lugupeetud ettekandja! §-s 14 on öeldud, et õigus saada parlamendi liikme vanaduspensioni on 60-aastaseks saanud mehel, kellel on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik staaž. Kas see staaž peab olema saadud Eestis töötades? Ma võtan asja oma seisukohalt. Mina teenisin üle 40 aasta Nõukogude armees. Kas seda staaži arvestatakse?
H. Eller
See küsimus on lahendatud Eesti Vabariigi pensioniseaduse põhjal. Kui pensioniseaduse järgi teie tööstaaži hulka kuulub teenimise aeg sõjaväes, siis laheneb see probleem samadel alustel.
Juhataja
Me palume pärast veel hetkeks kõnetooli kaasettekandja proua Hainsalu. Siis võime üle küsida. Anatoli Novohatski.
A. Novohatski
Lugupeetud spiiker, lugupeetud ettekandja! Mul on järgmine küsimus. Ausalt öeldes ei saa ma üldse aru, kuidas sobivad kokku § 14, kus on pensionieaks võetud 60 ja 55 aastat, ning § 27, kus räägitakse 57. ja 52. eluaastast.
Ja teiseks. Oletame, et endisel Riigikogu või Ülemnõukogu liikmel on volituste lõppemise ajal õigus saada pensioni väljateenitud aastate eest näiteks õpetajana. Kas sel juhul arvestatakse mingit tähtaega, millal ta saab pensioni väljateenitud aastate eest? Kas ta peab mõnda aega saama pensioni väljateenitud aastate eest vastavalt seadusele, hiljem aga, näiteks pärast 52- või 57-aastaseks saamist, hakkab ta saama Riigikogu pensioni? Selles suhtes on seal mingisugune ebatäpsus, ma ei saa sellest asjast aru. Vabandage, palun!
H. Eller
Ma alustaksin §-st 27. Seal on vähendatud pensioniiga 57. eluaastale meestel ja 52. eluaastale naistel. Sõnastatud on see järgmiselt: "Õigus parlamendi liikmeil vanaduspensioni saamiseks tekib mehel, kes volituste lõppemise päevaks on saanud 57-aastaseks." See tähendab, et neil parlamendi liikmetel, kes parlamendi erakorraliste volituste lõppemisel või uue põhiseaduse järgi parlamendi 4-aastase volituste lõppemisel saavad samal aastal 57 ja 52 aastat vanaks, on võimalik ennast kohe pensionile vormistada. See on analoogne meil praegu kehtiva seadusega, mille järgi lubatakse pensionile minna kaks aastat varem neil isikutel, kui samal aastal toimub ettevõtte või asutuse reorganiseerimine või likvideerimine, et riik ei peaks nende isikute ümberõppele asjatuid kulutusi tegema. Seetõttu on need vanused siin erinevad just selle aasta kohta, kui volitused lõpevad. Aga teistel saadikutel, kaasa arvatud need saadikud, kes siin saalis on, tekib pensioniõiguslik staaž siis, kui nad on saavutanud 60. ja 55. eluaasta piiri.
A. Maarend
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Kas § 14 praegusel juhul tähendab, et see laieneb kõigile Ülemnõukogu liikmetele, kes on kunagi olnud parlamendi liikmed, sõltumata sellest, kas nad on kodanikud või ei ole?
H. Eller
Sellele küsimusele annab vastuse § 29. See õigus ei kehti mitte kõigi Eesti NSV ja Eesti Vabariigi saadikute kohta, vaid Ülemnõukogu 12. koosseisu liikmete kohta, kelle volitused kestavad kuni Riigikogu valimiste väljakuulutamise päevani. Neil kõigil on õigus esitada avaldus parlamendi liikme pensioni saamiseks.
N. Zahharov
Lugupeetud spiiker, lugupeetud ettekandja! Kas teile ei näi, et § 14 viimane lõige, kus kehtestatakse koefitsiendina 60% Riigikogu liikme ametipalgast, on vastuolus § 17 punktiga 1, kus on öeldud, et I grupi invaliidide invaliidsuspension on 70% ametipalgast? Kas see on seotud invaliidsuspensionide arvutamise põhimõttega?
H. Eller
Lugupeetud kolleeg Zahharov! Oma avasõnavõtus ma ütlesin, et juhul, kui võetakse vastu põhitekst, siis peame muutma ka need protsendid, mis seal on sätestatud. Ma selgitasin seda probleemi juba oma sissejuhatavas sõnavõtus. Selle probleemi me lahendame hääletamise käigus.
Juhataja
Suur tänu, Hillar Eller! Kui tegemist on parandusettepanekuga, siis praegu on seda hilja teha. Aeg on läbi, üle 24 tunni on möödas. Aitäh, Hillar Eller! Palun kaasettekandeks kõnetooli proua Hainsalu.
L. Sööt (Hainsalu)
Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Ma juhiksin tähelepanu §-le 25 – käesolevas seaduses käsitlemata juhtudel rakendatakse Eesti Vabariigi pensioniseadust. Kui mõnel parlamendi liikmel tekib õigus sooduspensionile minekuks või väljateenitud aastate pensionile minekuks, siis võib ta seda teha vastavalt Eesti Vabariigi pensioniseadusele. Hiljem võib ta oma pensioni ümber vormistada. Käesoleva seaduse kohaldamisega seonduvad küsimused lahendab Riigikogu Kantselei vastavalt kehtivale seadusandlusele.
L. Arro
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul on konkreetne küsimus. Ma olen juba pensioniealine. § 15 sätestab, et töötamise ajal Riigikogus parlamendi liikmetele vanaduspensioni ei maksta. § 26 sätestab, et Riigikogu liikmele säilitatakse pärast parlamendi volituste lõppemist kuueks kuuks töötasu. Kas selle kuue kuu ajal makstakse parlamendipensioni, sest inimene Riigikogus enam ju ei tööta? Aitäh!
L. Sööt (Hainsalu)
Ma saan nii aru, et parlamendipensioni ei maksta. Aga kui Riigikogus töötab inimene, kes on Eesti Vabariigi pensioniseaduse järgi juba pensionisaaja, siis seda pensioni ta saab, kui ei muudeta pensioniseadust.
Juhataja
Suur tänu, proua Hainsalu! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Ei, kolleeg Priidu Priksil on teine küsimus.
P. Priks
Härra spiiker, lugupeetud ettekandja! Kas te ikkagi peate võrdväärseks inimesi, kes on normaalsetes tingimustes või eriti rasketes töötingimustes töötanud? Ja kui nad mõlemad on parlamendis olnud? Ütleme, et nad mõlemad on lahkunud 50-aastaselt. Üks peab ootama parlamendipensioni tükk aega vähem kui teine – peaaegu poole vähem.
L. Sööt (Hainsalu)
Jah, ma pean neid kõiki võrdseks. Kui parlamendi liige on hea tervisega ning kui tal tekib õigus minna pensionile, siis ta läheb pensionile vastavalt Eesti Vabariigi pensioniseadusele. Parlamendipension käib oma seaduse järgi, me ei saa seda arvesse võtta, missugustes tingimustes keegi on mujal töötanud. Töötingimused parlamendis on ju kõigil ühesugused.
Juhataja
Suur tänu, proua Hainsalu! Mulle tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Ja kolleeg Aksinin ei saagi teada, kas ta saab nüüd pensioni või ei saa. Kas küsimus mulle? Priidu Priks.
P. Priks
Lugupeetud härra spiiker! Me andsime koos härra Jermoškiniga sisse paranduse. Te ütlesite, et möödunud on 24 tundi. Aga mina vaatan, et see projekt, mis mulle anti pool tundi tagasi, on hoopis midagi muud, mida ma eile lugesin. Sellepärast olime sunnitud selle paranduse sisse viima. See eelnõu, mis pool tundi tagasi lauale pandi, on minu põhimõtetega täitsa vastupidine. Eilse eelnõu vastu ei olnud mul midagi. Aitäh!
Juhatajа
Ma annan selle kohta ammendavad selgitused. Tegemist oli kiireloomulise küsimusega. On teada, kuidas on ajaliselt limiteeritud parandusettepanekute esitamine. Meil on nüüd vaja välja selgitada, kas tegemist on ikkagi antud teemat käsitleva projektiga, sest projekt võis ju muutuda parandusettepanekute kaudu. Esimese ja teise lugemise vahel võis projekt muutuda, kui näiteks autor ja juhtivkomisjon omavahel kaubale said. Pavel Jermoškin! Kas küsimus mulle? Palun!
P. Jermoškin
Härra spiiker! Lähtudes teie vastusest, tahan esitada järgmise küsimuse. Kas te ei pea võimalikuks panna esialgne tekst ja selle teine variant hääletusele? Paljud saadikud lähtusid sellest, et aluseks võetakse ikkagi esimene variant.
Juhatajа
Ma annan selle kohta selgitused. Aluseks on võetud ikkagi see tekst, mis käsitleb seda teemat, mida me arutame. Igal rahvasaadikul on õigus nõuda nende parandusettepanekute läbihääletamist, mille tõttu tekst on muutunud. Aluseks võtsime selle teksti, mis oli esimesel lugemisel. Kui esimese ja teise lugemise vahel tekst muutus parandusettepanekute kaudu, ei võta see rahvasaadikutelt ära õigust neid parandusettepanekuid uuesti läbi hääletada. Lehte Hainsalu.
L. Sööt (Hainsalu)
Kallid kolleegid! Vastuseks rahvasaadikute Priksi ja Jermoškini ettepanekule teatan, et sisuliselt oli nende ettepanek nii sotsiaalkomisjonis kui ka õiguskomisjoni ja autorite grupi ühisel istungil väga põhjalikul arutusel. Me otsustasime, et soodustingimusi parlamendipensionide puhul arvesse ei võeta, kuna rahvasaadikuilt ei ole mingeid tingimusi ära võetud. Nad võivad soodustingimuste pensioniseaduse järgi pensionile minna. Kahe teksti võrdlemisel on hõlbus näha, et seaduse vaim ei ole muutunud. Otsisime täpsemat, selgemat ja üheselt tõlgendatavat sõnastust. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Pavel Jermoškin. Küsimus mulle? Õigupoolest peaksid need olema protseduurilised. Palun, Pavel Jermoškin!
P. Jermoškin
Palun enne hääletamist 5-minutilist vaheaega.
Juhataja
Kelle nimel?
P. Jermoškin
Sõltumatu demokraadi Pavel Jermoškini nimel.
Juhatajа
Ei ole ette nähtud. Seda ettepanekut ma ei rahulda. Kolleegid! Kas keegi soovib sõna võtta? Nikolai Zahharov.
N. Zahharov
Palun meie fraktsiooni nimel teha enne hääletamist vaheaeg.
Juhataja
Kolleegid! Ma ei väsi ka meie reglemendijärgsel viimasel istungil andmast selgitust reglemendi kohta. Vaheaega saab saadikurühm paluda enne lõpphääletust. Aga me ei ole veel parandusettepanekutki läbi hääletanud. Algavad läbirääkimised. Tiit Käbin.
T. Käbin
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma tean väga hästi, et sõnavõtmine sellel teemal ei ole just kõige arukam tegevus. Aga ma siiski luban endale lühidalt peatuda nendel ettepanekutel, mille ma esitasin. Kõigepealt sellest, kui pika aja jooksul makstakse pärast parlamendi volituste lõppemist parlamendi liikme palka. Tabelist võite näha, et minu ettepaneku põhjal 12 kuud. See tuleneb praegu kehtivatest aktidest. Nimelt kehtestas Ülemnõukogu Presiidium käesoleva aasta 13. veebruari otsusega, et nii Ülemnõukogu liikmed kui ka valitsuse liikmed saavad nende volituste lõppemisel 12 kuu jooksul keskmist tasu. Minul isiklikult ei ole olnud töö leidmisega mingit probleemi. Kuid mõelgem nendele inimestele, kes on tulnud maakonnast. Kui ta on arst või mõni muu spetsialist, kes on istunud siin kaks aastat, siis on ta oma erialast võõrdunud. Vähe sellest, ilmselt on elu väga kiirelt arenenud. Maakonnas endale õiget kohta leida ei ole sugugi nii lihtne. Et mitte vähendada juba kehtestatud tähtaega, leian ma, et õige oleks maksta parlamendi liikme palka 12 kuud. See läheb hääletamisele.
Punkt 10 – esimeses versioonis ei olnud märgitud, kui sageli palk ümber arvestatakse. Ma tegin ettepaneku see fikseerida. Seda on asutud tegema, aga siiski ei loe sellest punktist sõnaselgelt välja, mis on ümberarvestuse aluseks. Tähendab, sõnastus vajab natukene täpsustamist. Tuleb fikseerida, et ümberarvestus tehakse kord kvartalis.
Ja nüüd võib-olla kõige olulisemast, mis pöörab haldussüsteemi täiesti pea peale. Jutt on nimelt töötasu arvestussüsteemist. Tõsi, kehtestamise momendil on see väga hea, aga me peaksime väga hästi teadma, et fikseeritu on fikseeritu. See muutub niivõrd, kuivõrd muutub keskmine palk ja see muutub üpris aeglaselt. Samal ajal lööb ajakirjandus lärmi, kuidas Ülemnõukogu hoolitseb iseenda palkade eest ja neid järjest tõstab. Me teame väga hästi, et samal ajal tõstab täitevvõim palku rahulikult ja aegamööda. Sellele avalikkus üldse ei reageeri.
Ma tsiteeriksin riigikontrolöri härra Hindrek Merd. Kui Ülemnõukogu Presiidiumis arutati riigikontrolli tööd, ütles ta nii: "Kaadriga on väga raske, sest inimesed ei taha meile tulla, sest meie palgad on suhteliselt väikesed. Paljud tahavad ära minna, sest näiteks Riigipanga inspektor saab 8000 rubla kuus." See on märgatavalt kõrgem Ülemnõukogu liikme palgast.
Ja jällegi mõni sõna ajakirjanduse kohta. Meile arvestatakse praegu palka keskmiselt 2300 rubla, mitte 4000 rubla, millega ajakirjandus spekuleerib. Me fikseerime keskmise palga parlamendi liikme palga alusel. Alguses on see väga hea, kuid Riigikogu valimistest läheb mööda paar aastat ja iga keskmine riigiametnik saab rohkem palka kui Riigikogu liige. Praegu on see nii. On täiesti kindel, et teatud aja möödumisel Riigikogu valimistest kordub täpselt seesama. Palk on fikseeritud, seda muuta ei saa.
Ja siit tuleneb minu ettepanek võtta arvestuse aluseks presidendi ja peaministri palk, Riigikogu liikmel valitsuse liikme palk koos kõigi nende lisatasudega, mida valitsuse liikmed saavad. Parlamendi asejuhatajate, juhataja ja komisjonide esimeeste palgad mahuvad sinna vahele. Sellise ettepaneku ma esitasin. Ma ei taha tõesti, et tulevases Riigikogus töötavad inimesed saaksid mõne aja pärast vähem palka kui keskmine riigiametnik.
A. Maarend
Lugupeetud juhataja, kolleegid! Praeguse seadusega loome garantiid nii Ülemnõukogu liikmete kui ka tulevase Riigikogu liikmete jaoks. Kuid me ei saa päris üheselt läheneda Ülemnõukogule, kes alustas tööd alalise parlamendina kaks aastat tagasi ja tulevasele Riigikogule, kui on juba käivitunud pidev parlamentaarne tegevus. Mulle tundub, et me peaksime sisse viima väikese erandi Ülemnõukogu tänaste liikmete jaoks, mis puudutab nende pensione. Tulevase Riigikogu liikmete palga peaksime kindlaks määrama natukene teistmoodi. Muidugi teeb meie kolleegidele muret pension. Toetan põhimõtteliselt § 27, aga ma teeksin ettepaneku fikseerida § 27 selliselt, et see käiks ainult Ülemnõukogu praeguse koosseisu kohta. § 14 võiks ikkagi sisse viia minu ja Illar Hallaste pakutud paranduse, mis sätestab, et pensioni suurus sõltub tööstaažist Riigikogus. Kahjuks pean nentima, et meile kätte jagatud paranduste lehel minu ja Illar Hallaste parandusettepanekuid ei ole. On ainult märge: kavatseme muuta süsteemi. Aga milline on see süsteem? See on kahjuks jäetud trükkimata. Meie pakkusime välja astmed: töö alaliselt parlamendis 5, 9 ja 13 aastat. Vastavalt staažile oleks ka pensioni suurus erinev. Kuna see küsimus on kiireloomuline, siis ma ei tea, kas vastavaid ettepanekuid saab arvestada. Aga ma loodan, et sotsiaalkomisjon püüab seda siiski teha. Tänan!
Juhataja
Kallid kolleegid! Lubage, et ma näitan natukene üles ninatarkust, ma ei puuduta sisu. Tõepoolest, need kõnelused ei anna soovitud tulemust, sest need püüavad praegu muuta eelnõu teksti. Minu meelest võiksid praegused sõnavõtjad-kõnepidajad kas kiita oma parandusettepanekuid, et nende poolt hääletataks, või laita teiste omi ja kutsuma üles poolt või vastu hääletama. Rohkemat me teha ei saa. Nüüd on tekst juba niisugune, nagu tema on, ja parandusettepanekud on sellised, nagu nad on. Rohkem juurde esitada ei saa. Juhan Telgmaa.
J. Telgmaa
Tänan spiikrit, kes tabas naelapea pihta selles mõttes, et minu sõnavõtukene ongi sellest vaimust kantud. Ma tahan nimelt aja kokkuhoiu mõttes öelda, et ma ei pretendeeri nende parandusettepanekute hääletamisele, mis siin on arvestamata jäetud, kuna ma näen, et minu ettepanekud on arvestatud §-s 9.
A. Ristkok
Lugupeetud kolleegid! Riigikogu liikme töö korvamine on päris oluline mureküsimus ja nõuab tõepoolest ametlikku korraldamist. Asi on ka pakiline. Aga pangem tähele, et kogu see arutelu ja ka see projekt on valminud nõnda, et meil ei ole tehtud mingeid arvestusi. Me ei tea, milline on ja milliseks kujuneb palga ja sissetulekute skaala Eesti Vabariigis, kui jõukas on või kui jõukaks võib kujuneda Eesti ühiskond, mida on juhtima kutsutud Riigikogu. Ja milline elukallidus on selles riigis tulevikus. Samuti on täielikult seostamata Riigikogu liikmete töö korvamine. Seetõttu võib siin päris olulisi kollisioone tekkida. Me ei saa arvutuste puudumise tõttu isegi konkreetseid parandusettepanekuid teha. Aitäh!
H. Kostabi
Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mul on ettepanek lõpetada sõnavõtud ning asuda hääletusele. Teen veel ettepaneku jõuda selle seadusega täna ühele poole. See oleks ka väike kingitus kolleeg Ugandile, kes nägi põhivaeva ja kellel on jälle saabumas tähtpäev. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Argument on tõsine. Palun aidake mul saadikuid saali kutsuda. Kas on koridoris hulkuvaid saadikuid? See on heatahtlikult öeldud. Viime läbi kohaloleku kontrolli. Silma järgi tundub meid olevat juba parasjagu. Kohal on 73 rahvasaadikut, puudub 24. Ma palun siis kõnetooli Hillar Elleri ... Ei, me ei ole vastu võtnud otsust läbirääkimiste lõpetamise kohta.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käesoleva päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 65 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Nüüd palun härra Elleri kõnetooli. Andke kõik vajalikud kommentaarid hästi ruttu. Kas õiguskomisjon toetab, ei toeta või on ükskõikne?
H. Eller
Lugupeetud Ülemnõukogu! Õiguskomisjon toetas antud seaduseelnõu vastuvõtmist teisel lugemisel. Mõningad kommentaarid. Ma palun vabandust Tiit Käbini ees. Tema parandusettepanekud olid neljal lehel, kuid need ei olnud ette nähtud konkreetsete paragrahvide, konkreetsete tekstide muutmise kohta, vaid ideoloogilist laadi nõuanded komisjonile, kuidas seaduseelnõu ringi teha. Seetõttu me ei saanud kõiki neid eelnõu teksti sisse kanda. Samuti vabandan Alar Maarendi ees. Tema ja Illar Hallaste esitatud parandusettepanek oli pikk ja muutis seaduseelnõu struktuuri. Õiguskomisjon seda ei toetanud. Kuid nüüd peaksime me vaatama läbi need parandusettepanekud, mis nõuavad hääletamist. Selle protseduuriga alustamegi.
Juhataja
Alustame.
H. Eller
Võtame ette tabeli. Seal on Juhan Telgmaa esimesed neli parandusettepanekut. Ta loobub hääletamisest.
Juhataja
Kas Juhan Telgmaa loobus? Kõigist?
H. Eller
Tähendab, üks leidis arvestamist, teiste hääletamist ta ei nõudnud.
Juhataja
Kas esimese peatüki kohta oli veel parandusettepanekuid, näiteks Tiit Käbinil?
H. Eller
Tiit Käbinilt oli ettepanek, et täpsustataks, millise aja jooksul palk ümber arvestatakse. Me tõime juurde lause, mis sätestab, et palk arvestatakse ümber igas kvartalis statistikaametist saadud andmete põhjal. Ja see on piisavalt selge, et nende andmete alusel arvestatakse palk ümber.
T. Käbin
Mul oli kolm ettepanekut. Neljas ettepanek oli seotud konkreetsete paragrahvidega. Mina ei loe sõnaselgelt välja, et palk arvestatakse ümber igas kvartalis. On öeldud, arvestatakse ümber. See ei ole põhimõtteline küsimus. Seda redaktsiooni saab täpsustada nii, et siin mingit hääletamist vaja ei ole. Aga mis puutub sellesse kõige olulisemasse ...
Juhataja
Milline paragrahv?
T. Käbin
See on § 10.
Juhataja
Sinna jõuame.
T. Käbin
Jah, mis puutub algusesse, siis ma paluksin panna hääletusele põhimõtte, mis on fikseeritud alguses. Tähendab, aluseks on koefitsiendisüsteem keskmisest töötasust. Alternatiivis on nii: viia meie palk vastavusse peaministri ja valitsuse liikmete palkadega. See tähendab muidugi lisatööd eelnõu kallal, kuid ei välista ülejäänud ettepanekute hääletamist. Tänan!
Juhatajа
Aitäh! Mida Hillar Eller kostab?
H. Eller
Ma arvan, et see on hoopis meie eelnõu ideoloogia muutmine, kus kõrgem seadusandlik organ seob oma palgasüsteemi täitevvõimu palgasüsteemiga. Niisugust varianti pakkus Tööministeerium. Sel juhul hakkab valitsus määrama parlamendi liikmete palku. Ma ei pea seda õigeks. Aga Tiit Käbini ettepanek läheb sel juhul ikkagi hääletamisele. Siis me ei pea rohkem selle eelnõu kallal tööd tegema. Tiit Käbin, formuleerige palun, mida te soovite hääletusele panna.
T. Käbin
Mul ei ole kahjuks parandusettepanekuid ees. Praegune § 1 kõlab nii: Eesti Vabariigi presidendi ja Riigikogu liikme palk on Eesti keskmise palga ja käesoleva seadusega määratud vastava koefitsiendi korrutis. See on alus, millel põhinevad järgnevad paragrahvid. Mina pakun § 1 asemele põhimõtte: Eesti Vabariigi presidendi ja Riigikogu liikme palk on vastavuses peaministri ja valitsuse liikme palgaga. Järgmised paragrahvid, mis sellest tulenevad, tuleb läbi arutada ja siis muuta. Kui minu ettepanek vastu võetakse, tuleb eelnõu kallal edasi töötada.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid! Ma panen parandusettepaneku hääletusele sellises formuleeringus, mille ma ette loen. Kes on selle poolt, et siduda Riigikogu liikme palk vabariigi presidendi ja peaministri palgaga, peaministri ja ministrite palgaga? Juhtivkomisjon ja autorid ei toeta seda. Kui see ettepanek peaks leidma heakskiidu, siis ei ole tõepoolest võimalik selle eelnõuga sujuvalt tööd teha. Üldiselt on tegemist päris keeruka situatsiooniga ja hääletamata me sellest üle ei saa, see on rahvasaadik Tiit Käbini õiguste piiramine.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on Tiit Käbini parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 6 rahvasaadikut, vastu 46, erapooletuid 13. See ettepanek ei leidnud toetust.
H. Eller
Järgmine on Alar Maarendi ja Illar Hallaste ettepanek muuta palgasüsteemi vastavalt parlamendiliikme staažile. Ma loen nende kirjaliku teksti ette: "Õigus saada parlamendi liikme vanaduspensioni on pärast volituste lõppemist endistel Riigikogu liikmetel. Vanaduspensioni suurus on: 1) vähemalt 5 aastat Riigikogu liikmena töötanud isikul 30% Riigikogu liikme ametipalgast; 2) vähemalt 9 aastat Riigikogu liikmena töötanud isikul 45% Riigikogu liikme ametipalgast; 3) vähemalt 13 aastat Riigikogu liikmena töötanud isikul 60% Riigikogu liikme ametipalgast." Edasi tuleb sama tekst, et pensioni õigusliku staaži arvutamise aluseks on Eesti Vabariigi pensioniseaduse §-d 26 ja 28. Ja uus moment: vabariigi presidendi vanaduspensioni suuruseks on 60% presidendi ametipalgast.
Juhataja
Kas Peet Kase parandusettepaneku põhimõte on sama?
H. Eller
Peet Kase ettepanek ei ole sama. Tal on, ma võin selle lugeda ...
Juhataja
Ei, siis hääletame eraldi. Kas kolleegide Maarendi ja Hallaste parandusettepaneku sisu on mõistetav? On mõistetav. Komisjon ja autorid ei toeta seda ettepanekut.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on kolleegide Maarendi ja Hallaste parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 2 rahvasaadikut, vastu 59, erapooletuid 3. Ettepanek ei leidnud toetust.
H. Eller
Peet Kask ei nõua oma ettepaneku hääletamist.
Juhataja
Ei nõua? Ega keegi teine ei nõua? Ei nõua. Aitäh! Juhan Telgmaa.
H. Eller
Ka Juhan Telgmaa ei nõua.
Juhataja
Ei nõua? Jättis kirja?
H. Eller
Ta ütles, ta on praegu siin.
Juhataja
Ei nõua. Kas ka keegi teine ei nõua Juhan Telgmaa ettepaneku hääletamist? Ei nõua. Aitäh! Ülle Aaskivi? On arvestatud?
H. Eller
On arvestatud.
Juhataja
Ega keegi teine ei nõua ettepanekute hääletamist? Ei nõua. Rein Järlik? Ega keegi ei nõua hääletamist? Ei nõua. Mati Ahven?
H. Eller
Mati Ahven loobus.
Juhataja
Mati Ahven loobus. Aitäh! Peet Kask? Ei nõua. Keegi teine ka ei nõua. § 25 – Valeri Kois. Alternatiiv?
H. Eller
Tekstis on tõesti alternatiiv.
Juhataja
Jah, see tuleks läbi hääletada. Mida me teeme? Kas võtame seda parandusettepanekuna või teeme konkursi? Teeme konkursi. Oleks õigem hääletada, kes on alternatiivi poolt. Kui alternatiiv saab lihthäälteenamuse, jääb alternatiiv. Kuna on kaks varianti, siis pole mõtet konkurssi teha.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on alternatiivi poolt? Palun hääletada! Alternatiivi poolt on 48 rahvasaadikut, vastu 8, erapooletuid 9. Jääb alternatiiv.
Nüüd § 25. Valeri Kois! Kas hääletame läbi? Ei hääleta. Kas keegi teine ka ei nõua? Jaak Allik? Jaak Allik nõuab hääletamist. Hääletame siis. Kolleegid! Asjaolud on sellised, et Valeri Kois ei nõua hääletamist, s.t. sisuliselt, et ta loobub, kuid Jaak Allik palub hääletada. § 25 lõige 2 – juhtivkomisjon ja eelnõu autorid ettepanekut ei toeta.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on Valeri Koisi parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 31 rahvasaadikut, vastu 17, erapooletuid 14. See ettepanek leidis toetust.
§ 25. Kas hääletame selle läbi, Tiit Käbin? Kolleegid! On tulnud ettepanek, ja see tundub olevat mõistlik, et nende variantide vahel võiks läbi viia konkursi. Käbini variant 12 kuud, Hallaste variant 3 kuud ja põhiteksti järgi 6 kuud. Olete nõus? On ka muid variante, kuid ma pakun praegu sellist varianti. Nii, konkurss.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on Käbini variandi poolt (12 kuud)? Palun hääletada! Arvesse lähevad poolthääled. 42 poolthäält. Kes on Hallaste variandi poolt (3 kuud)? 6 poolthäält. Kes on põhiteksti poolt (6 kuud)? 25 poolthäält. Konkursi võitis Käbini variant 42 häälega. See läheb ka teksti.
§ 27 – Kaido Kama. Ta teeb ettepaneku terve paragrahv välja jätta. Komisjon ja eelnõu autorid ei toetanud seda ettepanekut. Kaido Kama! Kas panen ettepaneku hääletusele?
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on Kaido Kama parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 6 saadikut, vastu 42, erapooletuid 7. See ettepanek ei leidnud toetust.
Illar Hallaste? Illar Hallastet saalis ei ole. Tema ettepanek tuleb läbi hääletada. Parandusettepaneku sisu on teile mõistetav. Autorid ja komisjon seda ei toeta.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on Illar Hallaste parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 4 rahvasaadikut, vastu 52, erapooletuid 8. See ettepanek ei leidnud toetust.
H. Eller
Kolleegid! Oma sissejuhatavas sõnavõtus ma ütlesin, et komisjoni ja töögrupi süü tõttu jäi arutamata Rein Järliku parandusettepanek. Paneksin selle hääletusele. § 27 tekst, mida pakub Rein Järlik, on järgmine: parlamendi liikme vanaduspensioni saamiseks tekib mehel, kes Riigikogu liikme ametipalgalt lahkumise päevaks on saanud 57-aastaseks, ja naisel, kes Riigikogu liikme ametipalgalt lahkumise päevaks on saanud 52-aastaseks. See tähendab, et põhitekst tuleb välja vahetada Rein Järliku redaktsiooniga.
Juhataja
Kas autorid ja komisjon toetavad seda ettepanekut?
H. Eller
Komisjon ei ole seda küsimust arutanud.
Juhataja
Ei ole arutanud. Läheb hääletusele. Valeri Kois! Kas küsimus mulle? Palun, Valeri Kois.
V. Kois
Lugupeetud härra spiiker! Äsja oli hääletusel minu parandusettepanek, kus on juttu 6 kuust. Kui te juba tegite teise parandusettepaneku, kus on räägitud 12 kuust, siis peab ka minu parandusettepanek olema 12 kuud. Võib-olla ma ei räägi sellest õigel ajal?
Juhataja
Härra Eller! Siin on täiesti loogiline seos olemas. Tähendab, me hääletasime läbi § 25, et jääb 12 kuud, aga Koisi ettepanek nägi ette enne 6 kuu möödumist. Loogika põhjal peab seal olema 12 kuud. Sama asi, nii see nüüd jääbki.
H. Eller
Õige küll, nii et me peame selles tegema redaktsioonilise paranduse.
Juhataja
See on tehniline parandus. Nii et tuleb 12 kuud. Kolleegid! Paneme nüüd hääletusele Rein Järliku parandusettepaneku ainult sellel põhjusel, et me ei läbinud kõiki reglemendis ettenähtud protseduure, kuigi sisuliselt sellele vastu ei olda. Kas kõik mõistavad asja sisu? Mõistavad.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on Rein Järliku parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 37 rahvasaadikut, vastu 10, erapooletuid 11. See ettepanek leidis toetust.
H. Eller
Kas kõik kolleegide parandusettepanekud on leidnud käsitlemist?
Juhataja
Ei ole kellegi oma unustatud. Priidu Priksi ja Pavel Jermoškini parandusettepanekud? Ei. Need on ühised parandusettepanekud. Neid me ei võta arvesse. Teise lugemise ajal tehtud ettepanekud on hiljaks jäänud. Milles on asi, Pavel Jermoškin?
P. Jermoškin
Härra spiiker! Mul on küsimus teile ja härra Allikule kui Ülemnõukogu reglemendikomisjoni esimehele. Me jälgisime tähelepanelikult §-de 14 ja 27 väljakujunemist ja minu arvates muutusid need ilma parandusettepanekuteta. Kas mina ja härra Priks võime §-de 14 ja 27 esialgse teksti hääletusele panna?
Juhataja
Head kolleegid! Pean ütlema, et mina isiklikult ei ole veel selle aja jooksul, mil juhin istungit, ekspertiisi teinud, kui palju ja mis põhjusel on tekstid erinevad. Mina saan vastata kui bürokraat. Asi seisneb selles, et seda õigust mul ei ole. Nüüd ma tahaksin siiski sekelduste ärahoidmiseks veel kord kuulda, kas tekst on (kõne katkendlik) põhieesmärkidest kõrvale kaldunud, kas on muutunud eelnõu ideoloogia. Lehte Hainsalu.
L. Sööt (Hainsalu)
Lugupeetud kolleegid! Ma ütlen veel kord, et selle seaduse vaim ja põhimõtted ei ole muutunud. Kuid me leidsime teise lugemise tekstis täpsema sõnastuse, mis võimaldab ära hoida kaksipidi mõistmist. Me arutasime seda küsimust põhjalikult nii sotsiaalkomisjonis kui ka õiguskomisjoni ja töögrupi ühisel istungil. Sotsiaalkomisjonis otsustati häältega 5 : 1 selle teksti kasuks.
Juhataja
Suur tänu, kolleegid! Mina ei oska midagi lubada. Ma ei saagi endale võtta praegu kohustust hakata ekspertiisi tegema. Küll aga on see meil tavaline nähtus, et esimese ja teise lugemise vahel tekstid muutuvad. Ma panen teksti hääletusele, mul ei jää muud midagi üle. Kutsume kõik ... Milles on küsimus, Pavel Jermoškin?
P. Jermoškin
Härra spiiker! Te ütlesite, et esimese ja teise lugemise vahel muutus tekst ainult parandusettepanekute põhjal. Aga ma ütlesin juba, et § 14 kohta ei tehtud ühtki parandusettepanekut ja ometi on tekst põhjalikult muutunud. Palun teid seda asja mulle selgitada. Tänan!
Juhataja
Mis me nüüd vaidleme! Ma ütlesin selgelt, et eelnõu põhimõtteid saab muuta parandusettepanekute kaudu. See ei käi redaktsioonimuutuste kohta. Seda tuleb ikka ette. Üldiselt on lugu nii, et ega täiskogu tahtmise vastu ei saa. Ma panen nüüd eelnõu hääletusele. Ei ole ette nähtud, Vladimir Lebedev.
V. Lebedev
Härra spiiker! Asi on selles, et teksti pisut muutes on tekkinud selline olukord, et meie kaevuritest saadikud, kes oma kutseala järgi võivad jääda näiteks 47-aastaselt pensionile, saavad saadikutena seda teha alles 57-aastaselt.
Juhatajа
Kolleeg Lebedev! Ma sain sellest isegi aru. Aga meie ei aruta mitte kaevuri, vaid rahvasaadiku pensioni küsimust. Ma saan aru küll, millest on jutt. On selge, et antud juhul täiskogu ei poolda seda lähenemisviisi.
H. Eller
Lugupeetud kolleegid! Ma täiendaksin Lehte Hainsalu sõnavõttu sellega, et eelnõu ideoloogia ei ole muutunud. Ja ka spiikril, härra Nugisel on õigus, et see parandusettepanek esitati õigeaegselt ja täiesti reglemendi kohaselt. Nii et selle üle ei ole praegu mõtet vaielda.
Juhataja
Kahe ja poole aasta jooksul olen ma selgeks saanud ühe asja: selle, mida täiskogu tahab, ja selle, mida ta ei taha. Ma palun kõik saadikud saali. Kolleegid! Kohaloleku kontroll. Kohal on 75 rahvasaadikut, puudub 22.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi seadus Eesti Vabariigi presidendi ja Riigikogu liikme ametipalga, pensioni ja sotsiaalsete garantiide kohta? Täpne nimetus on "Eesti Vabariigi presidendi ja Riigikogu liikme ametipalga, pensioni ja sotsiaalsete garantiide seadus". On vaja 49 häält. Selle ettepaneku poolt on 66 rahvasaadikut, vastu 4, erapooletuid 2. Seadus on vastu võetud.