EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU

74. ISTUNGJÄRK

18.–21. mai 1992

Sisukord
1.    74. istungjärgu päevakorra kinnitamine
2.    Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletuse korraldamise kohta
3.    Saadikurühmade "Keskfraktsioon" ja "Põllumeeste Kogu" poolt Eesti Vabariigi Valitsusele esitatud arupärimine põllumajanduspoliitika kohta
4.    Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga infotund
5.    A. Rüütli informatsioon poliitilisest olukorrast vabariigis
6.    Eesti Vabariigi pankrotiseaduse eelnõu esimene lugemine
7.    Eesti Vabariigi rahaseaduse eelnõu teine lugemine
8.    Eesti Vabariigi välisvaluutaseaduse eelnõu teine lugemine
9.    Eesti Vabariigi seaduse "Eesti krooni tagamise kohta" eelnõu teine lugemine
10.    Päevakorravälised avaldused
11.    Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi seaduses "Riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta"" eelnõu teise lugemise jätkamine
12.    Eesti Vabariigi seaduse "Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta" eelnõu teine lugemine
13.    Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduses" eelnõu teine lugemine
14.    Eesti Vabariigi tubakaaktsiisi seaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu esimene lugemine
15.    Eesti Vabariigi mootorikütuseaktsiisi seaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu esimene lugemine
16.    Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise kohta" eelnõu esimene lugemine
17.    Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 19 3. lõike rakendamise kohta


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
74. ISTUNGJÄRK
ESIMENE ISTUNG
18. mai 1992


Istungjärgu päevakorra kinnitamine
Juhataja (M. Lauristin)
Lugupeetud Ülemnõukogu! Lõpuks läks ka tehnika tööle, me saame alustada oma tööpäeva. Tere päevast! Alustame Ülemnõukogu 74. istungjärku. Palun, kohaloleku kontroll. Kohal on 70 saadikut. Enne, kui me asume tänase istungjärgu päevakorda kinnitama, ma palun seaduseelnõu üleandmiseks valitsuse esindaja.
K. Kilvet
Lugupeetud juhatus, austatud Ülemnõukogu liikmed! Lähtudes mitte soovist teie mõtteid puhkuselainele viia, vaid, lausa vastupidi, soovist korrastada meie eluvaldkondi seadustega laias mõttes, esitab Eesti Vabariigi Valitsus teile täna Eesti Vabariigi puhkuseseaduse eelnõu ja selle rakendusotsuse projekti. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd siis väljajagatud päevakorra juurde. Enne, kui me hakkame päevakorda kinnitama, palun vaatame juhatusse saabunud seaduseelnõude läbivaatamise korda. Te näete siin esimesena Ülemnõukogu liikme Kaido Kama esitatud seaduseelnõu endiste korteriühingute liikmete õigustest õigusvastaselt võõrandanud vara tagastamisel ja kompenseerimisel. See on eelnõu, mille tõstatamist on soovinud väga paljud inimesed, keda see puudutab. See on nüüd valmis ja esitatakse Ülemnõukogule 75. istungjärgul, kusjuures juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Palun selline juhatuse otsus kinnitada.
Juhatuse otsuse kinnitamise poolt on 43 saadikut, vastu ei ole keegi, 1 on erapooletu. Otsus on kinnitatud.
Järgmisena on juhatus otsustanud samuti 75. istungjärgul arutada Ülemnõukogu liikme Sergei Sovetnikovi poolt esitatud otsuseprojekti Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 30. jaanuari otsuse "Eesti Vabariigi 1992. aasta immigratsioonikvoodi kohta" 11. punkti tühistamist. Palun ka seda otsust oma häältega kinnitada. Selle otsuse poolt on 45 saadikut. Otsus on vastu võetud.
Kolmandaks on juhatus arutanud Eesti Vabariigi haldusõigusrikkumiste seadustiku eelnõu ja samuti sellega seotud otsuse eelnõu ning palub õiguskomisjonil selle kohta arvamust 75. istungjärgul. Palun juhatuse otsus kinnitada. Selle poolt on 46 saadikut. Otsus on kinnitatud.
Neljandaks arutas juhatus Eesti Vabariigi täiskasvanute koolitusseaduse eelnõu ja juhtivkomisjoni ettepanekul teeb ettepaneku arutada seda 76. istungjärgul. Palun juhatuse otsus kinnitada. Selle poolt on 51 saadikut. Otsus on kinnitatud.
Viiendaks arutas juhatus Eesti Vabariigi väärismetallitoodete proovi seaduse eelnõuga seonduvat ning pakub seda arutamiseks Ülemnõukogule 77. istungjärgul. Juhtivkomisjon on eelarve-majanduskomisjon, kes on sellega nõus. Palun juhatuse otsus kinnitada. Sellegi otsuse poolt on 46 saadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Otsus on kinnitatud.
Selle rea lõpuks panen hääletusele juhatuse ettepaneku arutada Ülemnõukogu 80. istungjärgul Villu Jürjo poolt esitatud loomakaitseseaduse eelnõu. Ma võin siin lihtsalt etteruttavalt öelda, et see istungi number on provisoorne; juhatus arutas võimalikke istungeid suveperioodil, leidis, et see võiks olla viimane, aga me tuleme veel selle juurde ka eraldi küsimusena. Kui aga selline istung toimub, siis juhatus pakub, et loomakaitseseaduse eelnõu arutatakse sellel istungil. Palun, kes on selle poolt? Selle otsuse poolt on 49 saadikut, keegi ei ole vastu, 5 jäid erapooletuks. Juhatuse otsus on kinnitatud.
Läheme nüüd päevakorra juurde. Juhatus teeb ettepaneku teile välja jagatud 74. istungjärgu päevakorras teha esmaspäeva kavas järjekorramuudatus. Lähtudes sellest, et põllumajandusega seotud probleemi arutelu meil ajaliselt katkes, pakub juhatus jätkata arutelu täna mitte 3., vaid 2. päevakorrapunktina, tähendab, vahetada punktid 2 ja 3. Kui muid ettepanekuid päevakorra suhtes ei ole, siis ma paneksin päevakorra kinnitamisele järgmisel kujul:
1. Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi 1990. aasta 13. detsembri seaduse "Riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta" kehtetuks tunnistamise kohta" ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse ""Eesti Vabariigi seaduse "Riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta" kehtestamisest ja rakendamisest" punkti 1 kehtetuks tunnistamise kohta" ja Eesti Vabariigi seaduse "Teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta" eelnõud. Teine lugemine.
2. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadikurühmade "Keskfraktsioon" ja "Põllumeeste Kogu" poolt esitatud arupärimine Eesti Vabariigi Valitsusele põllumajanduspoliitikast ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Talumajanduse huvide arvestamisest Eesti Vabariigi Valitsuse poolt" eelnõud. Arutelu jätkamine.
3. Eesti Vabariigi seaduse "Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta" eelnõu. Teine lugemine.
4. Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga infotund.
5. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikme Lembit Arro poolt esitatud Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduses" eelnõu. Teine lugemine.
6. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikme Jaak Alliku poolt esitatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Hangeldamise (spekulatsiooni) ja liigkasuvõtmise vastu" eelnõu.
7. Eesti Vabariigi saadikurühma "Mõõdukad" poolt esitatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 19 3. lõike rakendamise kohta" eelnõu.
8. Eesti Vabariigi pankrotiseaduse eelnõu.
9. Eesti Vabariigi rahaseaduse eelnõu. Teine lugemine.
10. Eesti Vabariigi välisvaluutaseaduse eelnõu. Teine lugemine.
11. Eesti Vabariigi seaduse "Eesti krooni tagamise kohta" eelnõu. Teine lugemine.
12. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadikurühma "Keskfraktsioon" poolt esitatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi valimisseaduse rakendamise kohta" eelnõu.
13. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevate seaduste eelnõude väljatöötamise korrast" eelnõu.
14. Eesti Vabariigi tubakaaktsiisi seaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu. Esimene lugemine.
15. Eesti Vabariigi mootorikütuseaktsiisi seaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu. Esimene lugemine.
16. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikme Kaido Kama poolt esitatud Eesti Vabariigi seaduse "Aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise kohta" eelnõu ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise seaduse rakendamise kohta" eelnõu. Esimene lugemine.
17. Eesti Vabariigi töökaitseseaduse ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi töökaitseseaduse rakendamise kohta" eelnõu. Teine lugemine.
18. Eesti Vabariigi kodanikukaitseseaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi kodanikukaitseseaduse rakendamise kohta" eelnõu. Teine lugemine.
19. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikme Jüri Põllu poolt esitatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi muutmise kohta" eelnõu.
Kes on selle poolt, et kinnitada 74. istungjärgu päevakord koos ettepandud järjekorramuudatusega esmaspäevases päevas? Selle poolt on 58 saadikut, 1 on vastu, 2 jäid erapooletuks, päevakord on kinnitatud.


Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletuse korraldamise kohta
Juhataja
Lugupeetud saadikud, nagu te mäletate, esitas redaktsioonikomisjon meile möödunud nädalal kiireloomulisena otsuseprojekti Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletamise korraldamise kohta. Selle eelnõu vaatas läbi õiguskomisjon ning juhatusele on laekunud õiguskomisjoni positiivne otsus selle eelnõu päevakorda võtmise kohta. Ma panen hääletusele päevakorra täienduse. Kes on selle poolt, et täiendada tänast päevakorda kiireloomulise küsimusega, mis puudutab põhiseaduse rahvahääletusega seonduvat? Selle ettepaneku poolt on 59 saadikut, 2 on vastu, 2 jäid erapooletuks, päevakorda täiendatakse. Selles küsimuses on meil palutud peale ettekandja pr. Aaskivi ka kaasettekandjad hr. Truuväli ja hr. Närska. Ma palun siis pr. Aaskivi ettekandele.
Ü. Aaskivi
Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Teie poolt moodustatud redaktsioonikomisjon on niisiis teie ees järjekordse eelnõuga, mis täna ka teie laudadel peaks olema ja kannab pealkirja "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletuse korraldamise kohta". Kõigepealt on mul selline palve, et te selle projekti ette võtaksite ja et me kõik koos kohe teeksime sinna paar täpsustust, mis on jäänud trükkimisel meil kahe silma vahele.
Kõigepealt, punktis 2, kus on teist korda sõnastatud küsimus ja järgnevad variandid 1, 2, 3 – oleks hea, kui te selle küsimuse järel kirjutaksite: "Küsimus: "Kas Teie olete selle poolt, et põhiseaduse rakenduse seadusesse lisatakse säte ..."" Ja siis tulevad variandid. Ma usun, et kõigile oli arusaadav selle küsimuse asetus.
Trükkimisel on jäänud meil üks viga sisse punkti 3 viimasesse lõikesse. Punkti 3 lõige kõlab: "Hääletada saab oma elukohajärgses valimisjaoskonnas, välismaal elavad või viibivad hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada Eesti Vabariigi välisesindustes või nende poolt avatud või ..." Ja edasi tuleb kirjutada: "... Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse alusel moodustatud valimisjaoskondades." Sellised oleks siis parandused, mis on vaja kõigepealt teksti sisse viia.
Kohe peaks teie laudadele jõudma ka teine paber sellesama eelnõuga seoses ja selle paberi kohaselt peaksime ilmselt juba täna seisukoha võtma veel ühes küsimuses. Mäletatavasti pakkus Põhiseaduse Assamblee rahvahääletusele veel ühe lisaküsimuse, niinimetatud § 8. Siiani on meil ka selle suhtes ühene seisukoht võtmata. Nagu te mäletate, kooskõlastuskomisjon kunagi ühes oma kahepunktilises otsuses, mis lõpuks võeti vastu 1-punktilisena, leidis, et Põhiseaduse Assamblee poolt esitatud kujul taolist probleemi rahvahääletusele panna ei ole mõtet. Seega, kui see paber meie laudadele jõuab ja tänase päevakorrapunkti raames avatakse sõnavõtud ka selles küsimuses, siis tõenäoliselt tuleks meil läbi viia hääletus, kas taoline lisaküsimus läheb rahvahääletusele või mitte. Sellest oleneb omakorda ka praegu teie käes oleva eelnõu sisu, kas rahvahääletusele läheb üks lisaküsimus või läheb neid sinna mitu. Nagu te juba kuulsite, esinevad lisaks minule täna kaasettekandega hr. Truuväli ja siseminister hr. Närska. Ma arvan, et nendele on õigem adresseerida kõik küsimused, mis puudutavad selle eelnõu tehnilist külge, rahvahääletuseks valmistumist ja tehnilist läbiviimist.
Punktis 1 on praegu sätestatud, et rahvahääletus tuleks läbi viia pühapäeval, 28. juunil 1992. aastal. Kooskõlastuskomisjon arutas seda küsimust koos Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe hr. Truuväljaga ja leidis, et see on kõige lähem kuupäev, millal rahvahääletust meie praeguse valmisoleku juures on võimalik läbi viia. Ma usun, hr. Truuväli põhjendab seda ise minust märksa põhjalikumalt.
Samuti näeb see eelnõu ette terve rea tehnilisi lahendusi, kuidas rahvahääletust läbi viia, millised peaksid olema trükitud sedelid, kuidas neid tuleks täita, kuidas lahendada küsimus laevadel olevates valimiskomisjonides, samuti välisesindustes. See teemadering peaks olema Ülemnõukogu saalile tuttav juba sellest ajast, kui Eestis viidi läbi 3. märtsi referendum. Ka siis olime me analoogilise otsuse ees, sest referendumiseadus meil praeguseni puudub ja taolised küsimused oleme siiani oma praktikas lahendanud üksikotsustuste teel.
Sissejuhatuseks on praegu minu poolt kõik. Kui teil on küsimusi, mis ei ole niivõrd tehnilist laadi, millele härrad Truuväli ja Närska saaksid paremini vastata, siis olen valmis küsimustele vastama.
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleeg Aaskivi!
Mulle näib, et punktis 2 ei ole küsimus päris korrektselt sõnastatud. Referendumil esitatakse tõepoolest kaks ühes küsimuses kätkevat küsimust. Kuidas peab inimene hääletama, kui on nõus põhiseadusega, aga ei ole nõus rakendusseadusega? Esimene küsimus kätkeb endas kaht küsimust. See on põhimõtteliselt lubamatu, sest inimene võib olla ühe asjaga nõus, teisega aga mitte. Seda esiteks.
Mis puutub aga küsimusse valijate ringi laiendamise kohta, siis üldiselt on see propagandatrikk. Praegu on selliseid inimesi 1000, 5. juuniks on neid maksimaalselt 2000. Aga olgu peale, jätame selle, me oleme kõik propagandatrikkidega harjunud. Aga miks ikkagi peab taotlus olema esitatud 5. juuniks? Miks just nimelt 5. juuniks? Kas see on seotud referendumi kuupäevaga või millegi muuga? Miks mitte 5. maiks või 30. märtsiks? Tänan!
Ü. Aaskivi
Kõigepealt esimene küsimus – miks on pandud ühte küsimusse nii põhiseadus kui ka põhiseaduse rakendusseadus. Kooskõlastuskomisjon arutas seda põhjalikult ja jõudis üksmeelsele järeldusele, et ainult nii saabki seda küsimust esitada, sest ei saa lasta tekkida sellisel absurdsel olukorral, kus näiteks põhiseadust ei võeta vastu, kuid rakendusseadus võetakse vastu. Rahvas siiski saab kujundada oma arvamuse mõlema suhtes korraga – ei ole mõeldav, et ühte neist võetakse vastu ja teist mitte, sest ühel juhul ei rakendu põhiseadus ja teisel juhul ei ole, mida rakendada.
Nüüd teine küsimus. Need kolm varianti, mis me oleme teie ette toonud, on kooskõlastuskomisjoni poolt pakutud esialgsed variandid. Juba praegu on kooskõlastuskomisjoni käes väga mitmetelt saadikutelt väga mitmeid erinevaid ettepanekuid selle küsimuse sõnastamise suhtes ja ma usun, et täna tuleb neid siin saalis veel juurde. Ühes aga jõudsime me enam-vähem kokkuleppele – et kui põhiseaduse rahvahääletus on 23. juunil ja kui me tahame, et selleks kuupäevaks oleks ka täpselt teada, kui suur arv kodakondsuse taotlejaid saab positiivse lahenduse korral osa võtta Riigikogu valimistest, siis peaks selleks piirtähtajaks olema 5. juuni – siis on võimalik neid avaldusi üldistada, on võimalik välja tuua, kui palju täpselt on nendele nõuetele vastavaid kodakondsuse taotlejaid, kes positiivse rahvahääletuse tulemuse korral saavad täiendavalt osa võtta Riigikogu valimistest.
On olemas ka teistsugune seisukoht. Härra Kois esitas oma saadikurühma poolt ettepaneku ka kooskõlastuskomisjonile, et selleks kuupäevaks oleks 20. august. Ka see jääb tõenäoliselt saali otsustada, milline see kuupäev lõpuks saab olema, kuid kooskõlastuskomisjoni arvates on selle kuupäeva puudus just nimelt see, et rahvahääletusel ei ole inimestel konkreetselt teada, kui suure arvu võrra nad valijate ringi selle otsusega laiendavad.
Aga, nagu ma ütlesin, need variandid on esialgsed. Ma usun, tänastes sõnavõttudes, kirjalikes ettepanekutes täiendatakse neid variante ja kooskõlastuskomisjon saab kujundada oma lõpliku seisukoha ja alternatiivid, mida saal hääletab.
G. Israeljan
Lugupeetud juhataja, lugupeetud komisjoni esimees! Mul on küsimus § 18 alapunkti 2 kohta. Seal on öeldud (võib-olla on see tõlkeviga): "Käesoleva otsuse ettevalmistamisel tekkinud küsimuste lahendamine kuulub Eesti Ülemnõukogu presidendi kompetentsi." Meil ju pole sellist ametikohta ...
Ü. Aaskivi
See on tõlkeviga – peab olema "presiidium". Kus venekeelses tõlkes on "president", seal peab olema "presiidium". Paragrahv 18 2. lõikes: "... kuulub Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi, vastavate selgituste ja juhiste andmine Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusse." Nii et palun tõlkes see ära parandada.
P. Panfilov
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Tahan siiski ka küsida § 1 kohta. Teatavasti me söandasime Ülemnõukogus esitada põhiseaduse ilma arutelu ja mingite märkusteta referendumile, aga samal ajal võtsime enda peale põhiseaduse rakendusseaduse muudatused, vaatamata Põhiseaduse Assamblee loale. Tähendab, see juba eeldab, et mõni pole nõus rakendusseadusega. Tähendab, on teisi arvamusi. Pannes küsimuse referendumile, rikume me minu arvates kaht paragrahvi. Ja kas see, et redaktsioonikomisjonis arutati, tähendab siis, et meie Ülemnõukogu võtab sellega Riigikogult õiguse arutada oma rakendusseadust? Kui referendumil on kaks küsimust – põhiseaduse ja põhiseaduse rakendamise kohta – ning rahvas ütleb põhiseaduse rakendusseadusele ei, siis võib Riigikogu sellise seaduse vastu võtta. Kas sellist varianti on arutatud? Tänan!
Ü. Aaskivi
Juhul kui rahvahääletusel leiab toetuse tõesti ainult põhiseadus ja rakendusseadus ei leia, juhul kui on eraldi küsimustega küsitud, siis tõesti on võimalik, et Riigikogu lahendab uue rakendusseaduse küsimuse, kuid arvestades seda, et võimalik on ka teistsugune lahendus, siis võib see, selline rahvahääletus viia tõesti absurdi. Seetõttu, just nimelt seetõttu kooskõlastuskomisjon leiab, et seda saab siiski küsida ainult ühe küsimusega.
Juhataja
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Tänan, pr. Aaskivi! Palun, kaasettekandjad! Kumb teist on esimene? Palun, hr. Truuväli! Esineb valimiskomisjoni esimees.
E. Truuväli
Pr. juhataja, lugupeetavad Ülemnõukogu liikmed! Eelnõu koostamise aluseks on Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 31. jaanuari 1990. aasta otsus referendumi korraldamise kohta Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses. Selle otsuse täitmise käigus antud Ülemnõukogu Presiidiumi tõlgendused võivad provisoorselt olla ka eeloleva rahvahääletuse ettevalmistamisel ja läbiviimisel vajalikud. Aga samuti Ülemnõukogu 16. aprilli 1992. aasta otsus Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu rahvahääletuse ettevalmistamise kohta ja veel Eesti Vabariigi Riigikogu valimise seadus, Ülemnõukogu kooskõlastuskomisjoni seisukohad ja Vabariigi Valimiskomisjoni soovitused. Seega on eelnõus arvestatud nii eelmise rahvahääletuse praktikat kui ka kehtivat normatiivmaterjali. Eelnõus on sätestatud need eeskirjad, mis on vajalikud rahvahääletuse ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ning mille sätestus erineb Riigikogu valimise seaduse omast. Kõikides teistes küsimustes on võimalik normatiivse baasina kasutada ja rakendada Riigikogu valimise seadust. See viide on ka eelnõu paragrahvis 18.
Järgnevalt ma peatuksin küsimustel, mis vajavad täiendavat selgitust ja kommenteerimist. Esimene küsimusteplokk – rahvahääletuse läbiviimise aeg. Eelnõu koostamisel lähtuti Vabariigi Valimiskomisjoni 1992. aasta 8. mai soovitusest võimaldada kahenädalane eelhääletuse periood. See on vajalik paljude asjaolude tõttu. Ühelt poolt, see aeg, millal rahvahääletus läbi viiakse, on meie praktikas vähetraditsiooniline, inimesed on koormatud muude tööde ja toimingutega, samuti on transpordi- ja kõik muud raskused. Niisiis, kahenädalane eelhääletus on edukaks läbiviimiseks tingimata vajalik. Teine moment. Rahvahääletuse läbiviimise päeva, s.o. 28. juuni määramisel arvestati kõigepealt eelhääletuse tingimust, teiseks negatiivset kogemust, mis seisneb Ülemnõukogu 16. aprilli otsuses ette nähtud hääletusõiguslike kodanike nimekirjade koostamise metoodika ja mehhanismi mittekäivitumises loodetud kujul, samuti lähtuti lootusest, et 15. mail valitsuskomisjonis (siseminister Närska) kokkulepitud meetmete realiseerimise korral on võimalik rahvahääletus nõuetele vastavalt ette valmistada ja läbi viia 28. juunil. Vastavasisuline dekreet on asjaomastele organitele edastatud. Viimatimainitud abinõude prognoositav efektiivsus peaks selguma minu arvates juba kolmapäeva hommikuks. Eriti soodsa tähtede seisu korral peaksid kohalikud omavalitsused saama hääleõiguslike kodanike esialgsed, kuid lünklikud nimekirjad 1. juunil käesoleval aastal. Valimiskomisjonid saaksid nendega tööd alustada nädala võrra hiljem ning eelhääletamist võib alustada omakorda üks nädal hiljem. Rahvahääletuse ettepoole toomine ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni ega territoriaalkomisjonide arvates mõttekas eeskätt hääleõiguslike kodanike nimekirjade koostamise raskuste ja nende hilisema täiendamise prognoositava suhtelise massilisuse tõttu.
Täiendavad garantiid eelloetelule. Esiteks, rahvahääletusele esitatavate eelnõude lõplike tekstide kiire publitseerimine. Teiseks, hääleõiguslike kodanike nimekirjadesse võtmise korra ja mehhanismi täpne ning korduv selgitamine, nii massikommunikatsiooni vahendusel kui ka ametlike kanalite kaudu. Kolmandaks, rahvahääletuse finantseerimisküsimuste kiire lahendamine.
Teine küsimustering. Rahvahääletuse jaoskonnad (eelnõu § 5). See säte näeb lisaks üldreeglile ette võimaluse Ülemnõukogu praeguse koosseisu valimisteks moodustatud valimisringkondi reorganiseerida ja uusi luua, mis on eeskätt tingitud elektoraadi tunduvast vähendamisest mõningates piirkondades või, erandjuhul, organisatsioonilistest raskustest.
Kolmas küsimustering. Rahvahääletuse sedelid (§ 9) trükitakse iga küsimus eraldi erinevat värvi paberil. Üldiselt peetakse toodud tingimusi soovitavaks, kuna see esiteks väldib ühe otsustuse mehhaanilist mõju teisele otsustusele, teiseks muudab häälte lugemise tehniliselt lihtsamaks ja vähendab häälte lugemisel eksimise võimalusi, ning kolmandaks, mis eriti oluline, vähendab kehtetute sedelite võimalikku hulka, sest ühel sedelil kahe küsimuse olemasolu korral on sedel kehtetu, kui hääletaja ei ole teinud märget ühe küsimuse kohta.
Järgmine ja olulisem küsimustering. Põhiseaduse eelnõu ja tema rakendusseaduse eelnõu ning lisaküsimuse rahvahääletusel vastuvõetuks tunnistamise tingimused on antud koos alternatiividega. Üldiselt käsitletakse nende tingimuste all: esiteks, rahvahääletusest osavõtnute suhtarvu nn. kvoorumi hääleõiguslike kodanike üldarvuga, s.o. millal lugeda rahvahääletus toimunuks, ning teiseks, poolt- ja vastuhäälte suhet, s.o. kas eelnõu on vastu võetud või tagasi lükatud. Praktikas on ühtviisi kasutatavad nn. kvoorumi nõude püstitamine, näiteks osavõtjate absoluutse enamuse nõue, s.o. 50% pluss üks hääl; vähem on rakendatud mitmesuguseid kvalifitseeritud osavõtunõudeid või absoluutsest häälteenamusest väiksemaid nõudeid (üks neljandik, üks kolmandik jne.); aga samuti on praktika, kus kvoorumi nõuet üldse ei püstitata. Viimast teed on läinud Ülemnõukogu enda poolt rahvahääletusele pandav Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu. Palun vaadata § 105 lõige 2 ning § 163 ja 164. Need ei püstita kvoorumi nõuet. Sellest lähtudes ei ole ka rahvahääletuse otsuse eelnõus nn. kvoorumi tingimust püstitatud. Alternatiiv paraku ei ole arvestanud põhiseaduse eelnõu § 105 2. lõikes toodut.
Edasi. Erinevates õiguslikes doktriinides ja erinevate riikide riigiõiguslikus praktikas ei ole ühtset seisukohta rahvahääletuse või valimise toimumise fakti määramisel, lähtudes osavõtjate arvust. Legitiimseks peetakse, esiteks, kui rahvahääletuse toimumise fakti tunnistamisel on peetud kinni vastavast normatiivsest sättest, see tähendab, kas kvoorum on sätestatud või ei ole. Ja teiseks, kui vastav säte sisaldub selleks pädeva riigiorgani aktis. Seega rahvahääletuse legitiimsuse küsimuse seondamine rahvahääletusest osavõtjate nn. kvoorumiga ei ole eelnõu arutuse staadiumis juriidiline, vaid poliitilise tahte küsimus. See on, täpsemalt, poliitilise otstarbekuse küsimus, mitte juriidiline küsimus. Selles lõppjärelduses on juristid ühel meelel.
Täiendavalt eelöeldule: Euroopa Nõukogu soovitustes ja tegevusjuhendis rahvusvahelistele vaatlejatele, kes jälgivad valimisi või rahvahääletust mõnes konkreetses riigis, on aktsiooni legitiimsuse kriteeriumidena toodud: 1) valimiste või rahvahääletuse vastavus vabaduse printsiibile; 2) valimiste või rahvahääletuse ettevalmistamise ja läbiviimise demokraatlike tingimuste garanteerimine. Arvan, et meil on hea võimalus olla paavstiga ühel meelel, vahelduseks sellele, et olla paavstist paavstilikum.
Ja lõpuks. Siinkõneleja kuulub nende hulka, kes on veendunud, et meil olid olemas kõik võimalused koostada väga hea põhiseaduse eelnõu. Paraku see ei õnnestunud. Kuid sellele vaatamata kaitsen seisukohta, et nüüd tuleb põhiseadus vastu võtta ja põhiseaduslikku riigikorra rajamist alustada, seepärast ei ole mõttekas nn. kvoorumi nõuet püstitada.
Ja viimane küsimus. See puudutab eelnõu § 18 2. lõiget, see on tõlgendamisõiguse andmist Ülemnõukogu Presiidiumile. See on Vabariigi Valimiskomisjoni soovitus, mis rajaneb 1990. aasta valimiste ja 1991. aasta rahvahääletuse praktikale, kus niisugune kord osutus efektiivseks kiireloomuliste ja ettenägematute küsimuste õiguslikuks lahendamiseks. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Aitäh! On küsimusi. Palun, härra Allik!
J. Allik
Lugupeetud härra Truuväli, mul on teile kaks küsimust. Kuidas te vaatate sellele, kui täiendada teie poolt pakutud otsuse punkti 3 järgmise mõttekäiguga: kehtestada kord, et valimisjaoskonna komisjonid võivad kanda Eesti Vabariigi kodanikke rahvahääletusest osavõtjate nimekirjadesse ka valimispäeval kodaniku poolt täidetud ja allkirjaga kinnitatud Eesti Vabariigi rahvastiku arvestuskaardi alusel. Sellisel juhul võiks minu arvates rahvahääletuse läbi viia tunduvalt varem – pean silmas näiteks 13. juunit. Millised on vastuväited? Teine küsimus. Ülemnõukogu tegi otsuse ja ma toetan seda otsust, et rahvahääletusest saavad osa võtta Eesti Vabariigi kodanikud välismaal, siin on see ka nii öeldud. Seoses sellega ma küsin, millistel tähtaegadel ja millise mehhanismiga toimub Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike registreerimine välismaal ja kas on kavatsetud ka finantseerida Eesti Vabariigi välisesinduste tohutult töömahukat tööd selle läbiviimisel, kas selle kohta on ka kalkulatsioone?
E. Truuväli
Ma vastan esimesele küsimusele. See, et valimiste päeval võiks võtta veel nimekirjadesse hääleõiguslikke kodanikke, on minu arvates paratamatu, sellest me üle ega ümber ei pääse, kuid see ei too mingil juhul lähemale rahvahääletuse kuupäeva. Me oleme arvestanud nimelt sellega, et kui see ettevalmistatud dekreet täies ulatuses käivitub, siis selleks ajaks on terve hulk rahvast juba käinud kontrollimas oma nime rahavahetamise nimekirjades, nad on kas kaardid kaasa võtnud või pole neid üldsegi saanud, sellest tulenevalt on ka nimekirjad lünklikud. Sellest tulenevalt ma ütlesin ka, et nimekirjade täiendamine tuleb suhteliselt massiline, ja sellepärast me olemegi kokku leppinud sellise variandi, et pärast 1. juunit on võimalik valimisjaoskondades valvekorras olevalt valimisjaoskonna liikmelt allkirja vastu ja vastava registreerimise järel saada rahvastiku registreerimise kaart, see ära täita ja jätta valimisjaoskonda. Järgneva kolme nädala jooksul iga nädal ühel päeval koguneb kodakondsusameti toimkond, kelle ülesanne on need kaardid läbi vaadata. Ja nemad otsustavad, kas see kodanik on hääleõiguslik või ei ole. See ei ole meie arvates veel piisav. Inimene on ratsionaalne oma käikudes. Ta püüab toime tulla ühe käiguga, sellepärast me tegimegi valimisjaoskonda, mitte kusagile mujale. Aga ta on ka ajas ratsionaalne ja ta mõtleb, et oleks hea teha seda valimispäeval, sellepärast on olemas meil eelnev kokkulepe, et valimispäeval ka need nimetatud kolmikud või toimkonnad töötavad iga valimisjaoskonna juures. Kuid ma kordan – see mass, kes ei jõua ennast kehtestatud korras kirja panna, ei muuda oluliselt meie situatsiooni kergemaks. Ettepoole toomise variandid minu arvates on praegu liigselt optimistlikud, ka 28. kuupäev on optimistlik.
Teine küsimus. Välismaal hääletamise küsimus, sellega seonduvad probleemid, kas või küsimus, kuidas rahvastikuregistri kaarte sinna toimetada, mis viisil seda teha, kuidas toimub seal kodanike arvelevõtmine – põhimõtteliselt samade nõuete ja kriteeriumide alusel nagu Eesti Vabariigi territooriumil. Ja samuti on probleeme ka vastavasse välisesindusse valimiskomisjonide loomisega. Nendes küsimustes me oleme pidanud esialgseid läbirääkimisi vabariigi välisministri asetäitjaga. Meil on eelmise aasta personaalsed koostöökogemused olemas ja me loodame, et me saame need küsimused lahendada. Iseküsimus on see, et väliskomisjonide puhul tekib ju küsimus finantseerimisest valuutaga – see tuleb meil rahandusministeeriumiga veel kooskõlastada.
G. Israeljan
Lugupeetud komisjoni esimees! Mul on kaks küsimust, aga üks tuleneb teisest. Kas te teate, et Tallinnas nimetasid ettevõtete direktorid ülaltpoolt tulnud juhtnööride kohaselt käsu korras jaoskonnakomisjonide liikmed? Kuidas see teie arvates vastab demokraatia normidele? See on esimene küsimus. Ja teine küsimus. Kuidas teie komisjon määrab kindlaks, kas nende valimiste jaoskonnakomisjonide liikmed on Eesti Vabariigi kodanikud? Tänan!
E. Truuväli
Esimesele küsimusele ma saan vastata, et ainuisikuline nimetamine loomulikult ei vasta demokraatia tingimustele. Mul on palve – kui teil on olemas konkreetsed näited, palun neist informeerida mitte niivõrd mind, vaid eeskätt vastavat kohalikku täitevorganit, kes on vastutav selle formeerimise eest, mitte Vabariigi Valimiskomisjoni. Kuigi me omalt poolt teeme selle kontrolli ka. Teiseks. Me oleme andnud ülesande Vabariigi Valimiskomisjoni liikmetele koos territoriaalkomisjoni liikmetega kontrollida, et valimiskomisjonide liikmed vastaksid Eesti Vabariigi kodanikele seatud tingimustele.
H. Eller
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja, vastates Vladimir Lebedevi küsimusele, väitis otsuse eelnõu kooskõlastuskomisjoni esimees Ülle Aaskivi, et kui panna põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendusseadus eraldi küsimusena rahvahääletusele, siis tekib absurdne olukord, kus üks dokument võidakse vastu võtta ja teine mitte. Ma ei jaga seda seisukohta – põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendusseadus tuleb eraldi panna rahvahääletusele. Kuidas teie kui jurist leiate sellest absurdsest olukorrast väljapääsu, kas üldse tekib absurdset olukorda? Need on eraldi dokumendid ja tuleb nad eraldi hääletusele panna. Ja milles on siin absurd? Aitäh!
E. Truuväli
Ma arvan kõigepealt niimoodi, et ei ole olemas absurdseid olukordi, vaid on inimesed absurdses olukorras. Proua Aaskivi lähtus sellest konstruktsioonist, et põhiseaduse ja tema rakendusseaduse eelnõu loetakse ühtseks õiguslikuks konstruktsiooniks. Kui neid kahte akti lugeda ühtseks õiguslikuks konstruktsiooniks, tervikuks, nii et üks ei saa eksisteerida ilma teiseta, siis tõepoolest ei saa neid asju lahutada. Ma arvan, et põhiprobleem, miks need kaks panna koos hääletusele, on tingitud sellest, et see rakendusseadus oma õiguslikult sisult ei ole traditsiooniline, vaid ta on põhiseaduses kirja pandud sätteid terves reas küsimustes ajutiselt muutev või nende rakendamist või realiseerimist edasi lükkav. Sellest tulenevalt ongi võimalik ainult see variant, mis on praegu välja pakutud. Ei ole võimatu panna nad mõlemad hääletusele – niisugusel juhul tuleb olla valmis selleks, et üks neist leiab realiseerimist, teine ei leia. Kõige idiootsemasse olukorda satume muidugi, kui rakendusseadus võetakse vastu, põhiseadust vastu ei võeta. Kui tekib teine olukord – põhiseadus võetakse vastu, aga rakendusseadust vastu ei võeta –, siis on olemas lihtne väljapääs. Kas Ülemnõukogu ise või Riigikogu võtab vastu rakendusseaduse. Juriidiline konks on siin selles, et rakendusseadus, mis on vastu võetud parlamendi poolt, ei saa muuta ega põhimõtteliselt edasi lükata nende sätete realiseerimist, mida näeb ette põhiseadus. Tähendab, niisuguse iseloomuga rakendusseadust enam olla ei saa. Kui aga peetakse silmas üleminekuperioodi raskusi, õigusliku baasi puudulikkust, siis minu arvates ainus – mitte kõige parem, aga ainus – väljapääs on just nimelt nii, nagu praegu on kirja pandud. Aitäh!
P. Priks
Lugupeetud ettekandja, mul on 5. punkti kohta küsimus. Selle esimene lause ütleb, et rahvahääletus toimub samades valimisjaoskondades, mis moodustati praeguse Ülemnõukogu koosseisu valimisteks, ja ülejärgmises lauses on kirjas, et Eesti Vabariigi valimiskomisjonil on õigus vajadusel moodustada uusi valimisjaoskondi, määrata nende piiri jne. Küsimus on mul seoses sellega, et hiljaaegu oli mul laual paber, kus Narva kohalikud võimuorganid teatasid, et nemad ei pea võimalikuks nendes edaspidistes ettevõtmistes osaleda. Kuidas see küsimus on mõeldud lahendada?
E. Truuväli
Eelnõu § 5 viimane lõige, mis te ette lugesite ja mis sisuliselt on Vabariigi Valimiskomisjonile erakorraliste volituste andmine, ongi mõeldud taolise situatsiooni lahendamiseks, mida te praegu kirjeldasite. Ma arvan, et see siiski on äärmuslik situatsioon ja Vabariigi Valimiskomisjon ei loe antud etapil oma ülesandeks lahendada Narva küsimust, kuna täitmata on ju teie, s.o. Ülemnõukogu otsus, ja esimese sammu peate paratamatult tegema teie. See, mis siin on antud, on täiendav variant ja eeskätt on siin silmas peetud niisuguseid võimalusi, kus vabariigist on lähtunud mingi suurem kollektiiv kuhugi näiteks kontserdireisile, et siis moodustada seal ajutine jaoskonnakomisjon ja hääletamine läbi viia, või siis näiteks meie naftateede ehitajate puhul. Aga Narva näite puhul ma kordan veel kord – kõigepealt on vaja selle küsimuse lahendus leida Ülemnõukogul endal. Aitäh!
A. Zõbin
Lugupeetud ettekandja! Tuleb välja, et põhiseaduse rakendusseaduse järgi saavad eelise need, kes hääletavad põhiseaduse poolt. Vaevalt et inimene tuleb valimisjaoskonda, kui ta on selle põhiseaduse vastu, ja kuna tegelikult ei määrata kindlaks valijate arvu, mille puhul referendum loetakse läbiviiduks, siis tekib nagu eelisolukord nende isikute ees, kes nagu juba ette eeldavad, et sellest valimiskampaaniast võtab osa vähe inimesi. Seda enam, et praegustes oludes, kus elamistingimused on halvenenud ja pealegi on suveaeg, võib juhtuda nii, et põhiseadus võetakse lõppkokkuvõttes vastu väga väikese häältearvuga.
Juhataja
Aitäh! Palun vastata.
E. Truuväli
Ma sain aru, et siin on nagu kaks küsimust.
Esimene on see, et küsimuse formuleering soosib poolthääletajaid ja poolthääletamist. See on üldtuntud riigiõiguslik printsiip, et rahvahääletuse küsimus peab olema formuleeritud niimoodi, et ta kutsuks poolt hääletama. Selles ei ole absoluutselt mingisugust probleemi.
Nüüd teine küsimus, mis puudutab kvoorumi nõuet. Ma oma arvates küllaltki pikalt peatusin sellel ja ütlesin, et see on eeskätt poliitiline küsimus, poliitilise otstarbekuse küsimus, aga see ei ole juriidiline küsimus. Ta ei ole legitiimsuse küsimus. Kui otsustada siiski kvoorumi nõue püstitada, siis peab tingimata lähtuma teatud eelkalkulatsioonidest ja arvestustest, sest ei ole muidugi meeldiv, nagu hr. Zõbin õigesti ütles, kui rahvahääletusest võtab osa väga väike arv inimesi. Ma isiklikult ei karda, et see on alla 50%.
P. Panfilov
Lugupeetud ettekandja! Mul on teile samasugune küsimus § 2 kohta. Tahaksin kuulda teie kui juristi asjatundlikku vastust selle kohta, kui § 2 esitatakse kahe küsimusena. Esiteks. "Kas te olete nõus referendumile esitatud Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõuga?" Vastus "jah" või "ei". Teine küsimus. "Kas te olete nõus referendumile esitatud põhiseaduse rakendusseaduse eelnõuga juhul, kui põhiseaduse eelnõu heaks kiidetakse?" "Jah" või "ei". Sellega me likvideerime selle absurdsuse. Kas teie arvates on selline variant võimalik?
E. Truuväli
Maailmas on kõik asjad võimalikud, ka keerukad asjad on võimalikud, aga kui hääletaja ette on asetatud põhiliselt kaks küsimust, siis teine küsimus viib otsekohe mõttele: "Kust ma tean, kas ta võetakse vastu või ei võeta?" Ma arvan, et seda ei ole vaja, seda enam, nagu ma aru saan, te olete lähtunud sellest konstruktsioonist, et põhiseadus niisugusena pannakse rahvahääletusele, te olete kokku leppinud põhimõtteliselt ka rakendusseaduses. See on kõik üks konstruktsioon ja nüüd tema lahutama hakkamine on väga raske. Eriti raske on ta hääletaja jaoks. Teie jõudsite otsuseni panna nad kokku, nad omavahel õiguslikult, poliitiliselt jne. võimalikult kooskõlastada. Pikkade vaidluste ja dispuutide tulemusena. Kus on sellel vaesel hääletajal see võimalus?
E. Leisson
Lugupeetud hr. Truuväli! §-s 1 – panna referendumile põhiseaduse rakendamise seadus. Kas siis referendumi teel antakse välja seadusi? Kogu see asi nagu formuleeruks ühte küsimusse. Kas teie meelest üldse on tarvis põhiseaduse rakendamise seadus panna rahvahääletusele? Tänan!
E. Truuväli
Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis igat seadust võib ju põhimõtteliselt, kui põhiseadus võimaldab, võtta vastu rahvahääletuse teel, sest rahvas toimib antud juhul seaduseandjana, seadusandliku organina. Põhiseaduse rakendamise eelnõu ei ole vaja siis panna rahvahääletusele, kui ta ei muuda või ajutiselt ei peata põhiseaduse sätete toimemehhanismi. Teie rakendusseadus seda paraku teeb. Siis teist võimalust ei ole. Kuna rahvas on suveräänsuse kandja, siis tema otsuseid muuta teie enam ei saa – sellepärast on vaja rakendusseadusele saada rahva toetus, muidu ei ole see võimalik.
Juhataja
Aitäh! Palun teiseks kaasettekandeks siseminister härra Närska.
R. Närska
Austatud juhataja, lugupeetud rahvasaadikud! Ma loodan, et juhataja eksis, nimetades seda kaasettekandeks, kuna teade kella 15-ks siia suurde saali tulla anti mulle edasi valitsuse istungi ajal. Ma olen nüüd istunud siin ja umbes aiman, millepärast mind siia paluti tulla. Võib-olla sellepärast ma natukene selgitaksin seda tegevust, mis on toimunud tänaseni elektoraadi määramise osas.
Nagu te teate, seoses otsusega moodustada riiklik passiamet tegi vabariigi valitsus pöördumise Eesti Komitee poole, et Eesti Komitee oma kodakondsusameti näol lülituks sellesse protsessi ja kasutaks elektoraadi määramiseks Eesti Komitee poolt välja antud Eesti Vabariigi isikutunnistusi. Teatud põhjustel see protsess lõpuni ei läinud ja sellest tulenevalt moodustas valitsus 30. aprillil oma korraldusega valitsuskomisjoni, mille etteotsa nimetati siseminister. See komisjon on 10-liikmeline ja tema ülesanne on koordineerida tööd Eesti kodanikkonna määratlemiseks. Teatavasti mai algul alustati rahavahetusnimekirjade kontrolli ja valitsuskomisjoni eesmärk oli ühitada kolm protsessi: rahavahetajate nimekirjade kontroll, rahvastikuregistri loomine ja koos sellega elektoraadi määramine, mis on tarvilik nii rahvahääletuse kui ka hilisemate Riigikogu valimiste läbiviimiseks. Nii nagu ma ütlesin, komisjon moodustati aprilli lõpul. Rahavahetusnimekirjad olid selleks ajaks valmis, kuid alles mai algul hakkas valitsuskomisjon tegelema Eesti Vabariigi rahvastiku arvestuse kaardi trükkimisvõimaluste leidmisega. Me põrkusime kokku kõige tavalisemate raskustega – ma pean silmas paberi küsimust, trükivõimaluste otsimist. Kahjuks oli tulemus see, et esimesed rahvastikuregistri loomiseks tehtud rahvastiku arvestuse kaardid jõudsid rahavahetuspunktidesse, kui rahavahetajate nimekirjade kontroll oli toimunud enam kui ühe nädala jooksul. Tekkis selline ajaline vahe, mis täna sunnib meid otsima võimalusi, et inimesed, kes on käinud oma nime kontrollimas, siiski tuleksid tagasi ja võtaksid välja rahvastiku arvestuse kaardid ja täidaksid nad. Selle protsessi toimumiseks on valitsuskomisjon mitmel korral koos istunud, vastu võtnud kolm dekreeti. Nende alusel on tänaseks moodustatud kohalike omavalitsuste täitevorganite poolt nn. kolmeliikmelised kodakondsuskomisjonid, mis töötavad kõrvuti rahavahetuskomisjonidega. Rahandusministeerium on kindlustanud meid rahaliste vahenditega, et me saaksime nende inimeste tööd tasustada. Ma võin öelda, et tänase päeva seisuga on välja jagatud 1 022 000 kaarti, nende trükkimine ja laialijagamine jätkub. Me oleme korraldanud maakondade ja linnade esindajatele – nii maavanematele kui linnapeadele, maa- ja linnasekretäridele – mitmeid nende kaartide täitmise konsultatsioone. Peaks ilmuma nende kaartide täpne täitmise juhend ajalehes "Rahva Hääl" ja täna õhtul televisioonis me püüame vastata kõikidele küsimustele, mis on televisioonile ja meie passiametile esitatud rahvastiku arvestuse kaartide osas. Ma ei julge täna prognoosida, kui suur protsent meie kodanikkonnast on määratletud 29. maiks, mil vastavalt meie dekreedile kodakondsuskomisjonid peavad oma igapäevase töö lõpetama ja oma andmed esitama valimiskomisjonidele, kuid olen nõus, et – nii nagu hr. Truuväli ütles – komisjonid peavad jääma tööle vähemalt üheks päevaks nädalas kuni rahvahääletuseni, et seda kaotatud aega sel teel tagasi teha. Meil on kokkulepe kohalike omavalitsustega, et kodakondsuskomisjoni liikmed käivad nende inimeste juures kodus, kes on käinud ära oma nime kontrollimas rahavahetusnimekirjade põhjal, seda eelkõige maal vanemate inimeste juures, et täita siiski see rahvastiku arvestuse kaart ja määratleda kodanikkond. Täna välja jagatud Ülemnõukogu otsuse projekti täitmiseks, kui rahvahääletuse tähtajaks on määratud 28. juuni, püüab minu poolt juhitav valitsuskomisjon kõik teha, et elektoraat saaks selleks ajaks määratletud. Ma pooldan seda varianti, mida ka hr. Truuväli ütles, et nimekirjad peaksid olema veel avatud ka rahvahääletuse päeval, et me saaksime selle rahvastiku arvestuse kaardi alusel lasta Eesti Vabariigi kodanikke hääletama ka selleks määratud päeval.
Tänan tähelepanu eest! Kui ma aimasin, milleks mind siia pulti kutsuti, siis ma olen nõus edasi vastama küsimustele.
Juhataja
Aitäh, hr. Närska! Teile selgituseks: valitsuse liige saab tulla siia pulti vaid kaasettekandjana või vastajana küsimusele ja arupärimisele teisipäeval. Palun, hr. Zõbin!
А. Zõbin
Härra minister! Te ütlesite oma teadaandes, et te palusite ka kodanike komiteel referendumi korraldamisest osa võtta. Kas see tähendab, et te tuginete mingile parteide grupile, kes on seotud selle kodanike komiteega? Kodanike komitee ei ole ju riiklik struktuur, s.t. lühidalt öeldes, valitsus kuuluks nagu selle kodanike komitee võimkonda või on sellega kontaktis. See on esimene küsimus. Ja teine küsimus. Kas te teate, et Ülemnõukogu tühistas kodanike komitee passid? Aga teie võtate selle dokumendi aluseks kodakondsuse andmisel, arvestamata Ülemnõukogu tahet. Kas see on nii? Kas te täidate Ülemnõukogu otsust?
R. Närska
Siin ei ole tegemist ühe või teise partei või liikumise eelistamisega. Eesti Komitee esindaja on valitsuskomisjoni lülitatud põhjusel, et Eesti Komitee kodakondsusamet on meie andmetel välja andnud umbes 100 000 isikutunnistust. Ja vastuseks teisele küsimusele. Ülemnõukogu otsus, millega muudeti ära Ülemnõukogu Presiidiumi otsus (mis oleks teinud võimalikuks muuta isikutunnistus riiklikuks dokumendiks), ei tähendanud meie arvates seda, et isikutunnistus ei saa olla Eesti kodakondsust tõendavaks dokumendiks, kuna kodakondsuse määratlemine põhineb inimese suulisel avaldusel niihästi Eesti Komitee isikutunnistuste väljaandmisel kui ka rahvastiku arvestuse kaardi 17. punkti täitmisel (viimases on näidatud siiski natuke laiem võimaluste ring kui Eesti Komiteel). Nii et me ei käsitle seda otsust sellisena, et see oleks tühistanud Eesti Komitee kodakondsusameti poolt välja antud isikutunnistuse kui kodakondsust tõendava dokumendi.
E. Leisson
Lugupeetud hr. minister! Kuigi valimisi ega referendumit pole veel täpselt välja kuulutatud, ometigi peame tõdema, et valimiskampaania on alanud. Mind teeb väga murelikuks üks küsimus – nimelt see, miks vabariigi siseminister ja tema ametkond ei täida Eesti Vabariigi seadusi ja ka üldtunnustatud inimõiguste norme. Nii on meie kriminaalkoodeksiga sätestatud vastutus vaenu õhutamise, jälitamise eest, poliitiliste tõekspidamiste eest, üleskutsete eest vägivallale, kuid siseminister ja siseministeerium ei väljenda mitte mingil moel oma seisukohta. Ma pean silmas neid meelavaldusi või pikette, mis kutsuvad üles tapmisele, arveteõiendamisele, tasumise tunni väljakuulutamisele, kuid ometigi ei reageeri minister mitte mingil moel. Millest niisugune suhtumine? See on üks küsimus.
Ja teine küsimus, mis puudutab selle otsuse § 3 2. lõiku. Kuidas te suhtute sellesse, kui Eesti Vabariigis mõni teine riik hakkaks looma oma võimuorganite valimisringkondi? Ja siit tulenevalt – kuidas hinnata seda, et Eesti Vabariik neid loob? Kuidas siseminister ja siseministeerium garanteerivad nendes korra vastavalt selle riigi seadustele, kus neid kavatsetakse luua? Tänan!
Juhataja
Aitäh! Hr. Leisson, enne kui hr. minister hakkab vastama, ma juhin teie tähelepanu, et teie esimene küsimus ei puuduta praegust päevakorrapunkti. Te saate selle esitada järelepärimisena ja valitsuse infotunnis ka vastust nõuda. Palun vastust teisele küsimusele.
R. Närska
Ma vabandan, hr. Leisson, millist punkti te pidasite silmas?
(Hääl saalist.)
Ma vabandan, ma ei saanud hr. Leissoni küsimusest aru.
Juhataja
Hr. Leissoni küsimus puudutas valimisjaoskonda välismaal, nende õiguslikku alust.
R. Närska
Mul on väga raske sellele vastata, kuna ma arvan, et see on küsimus Vabariigi Valimiskomisjonile. Mis on siin pistmist siseministeeriumi funktsioonidega? Siseministeerium ei ole kunagi olnud vastutav korra eest välismaal asuvates valimisjaoskondades.
V. Pohla
Lugupeetud hr. minister! Vastavalt valitsuskomisjoni esimees! Rahvahääletuse korraldamisel on kõige tähtsam kindlustada taastatava Eesti riigikorralduse legitiimsus ja seejuures demokraatlik printsiip. Te vastasite esitatud küsimustele, kuid ma ei ole rahul teie vastustega, sellepärast ma formuleerin nad veidi teistmoodi. Teie valitsuskomisjon kohustas omavalitsust moodustama kodakondsuskomisjonid, kus oleks üks Eesti Komitee esindaja. Huvitav, miks ei ole määratud sinna teiste poliitiliste ringkondade esindajaid? Te eksite. Küsimus ei ole mitte selles, et me pole tunnistanud isikutunnistusi kehtetuks – me oleme tunnistanud kehtetuks isegi võimaluse, et nad saaksid riiklikeks dokumentideks. Veel enam, seetõttu need Eesti Komitee isikutunnistused ei kanna endas mitte mingisugust riikliku dokumendi tähendust ka selles kõige tähtsamas küsimuses – kodakondsuse küsimuses. Nüüd selle aja jooksul teie käskkirja alusel ja nähtavasti teie vaikival kokkuleppel on Eesti Komitee nn. kodakondsusamet haaranud enda kätte kõik need kodakondsuskomisjonid Tallinnas ja üle Eesti; veel enam, nad on hakanud kasutama neid kodakondsuskomisjone otseselt poliitiliseks lõhestustööks, mis seisneb selles, et nad on hakanud uuesti välja andma Eesti Komitee isikutunnistusi. Raadios ja telesaadetes on hr. Rumessen ja teised laialt seletanud, et võite täita, võtke kaasa fotod ... Ühesõnaga, see tähendab seda, et isikutunnistuste väljaandmine kestab.
Juhataja
Hr. Pohla!
V. Pohla
Kohe lõpetan. Veel enam, nendessamades riiklikes komisjonides kogutakse allkirju Ülemnõukogu laialisaatmise kohta, kes on kinnitanud ametisse valitsuse, mille liige te olete. Ja see allkirjade korjamise kampaania käib üle Eesti. Ma küsin teie käest: kas teile ei tundu, et te olete rikkunud seaduslikkust? Kas te ei ole sellega kuritarvitanud Ülemnõukogu usaldust, kes teid ametisse määras? Tänan!
R. Närska
Hr. Pohla küsimuse esimesele poolele ma vastasin. Mis puudutab teist poolt, et kodakondsuskomisjonid on hakanud tegelema allkirjade kogumisega Ülemnõukogu laialisaatmiseks, siis seda fakti me kontrollime ja sellist tegevust nendes komisjonides olla ei tohi. Samuti ei ole komisjonide ülesanne isikutunnistuste väljaandmine, komisjonide ülesanded on määratletud ja me kontrollime, et nad tegeleksid nendega.
U. Ugandi
Lugupeetud juhataja, austatud minister! Rahvastikuregistri kaarti ei pea täitma need, kes omavad kodanlikuaegset isikutunnistust või Eesti Komitee isikutunnistust. Kodanike komitee isikutunnistusel aga ei ole kõiki vajalikke andmeid, mida on vaja rahvastikuregistri kaardile kanda. Kas rahvastikuregistri kaardi täitmisega tahetakse lahendada siis ka kodakondsuse probleem? See on esimene küsimus.
Ja teine küsimus. Kas ma sain teie jutust õigesti aru, kas tõesti kodakondsus antakse ainult suulise tunnistuse põhjal nii kodanike komitee isikutunnistuse kui ka rahvastikuregistri kaardi täitmisel? Aitäh!
R. Närska
Ma alustan tagantpoolt pihta. Sisuliselt on see ju nii. Kui te olete vaadanud rahvastiku arvestuse kaarti, siis 17. punkti all on kuus võimalust, mille alusel tunnistatakse kodanik kas Eesti kodanikuks või mitte. Selle aluseks on andmed tema vanemate kohta ja nende andmete kontrollimiseks praktiliselt võimalusi ei ole. On olemas Eesti Vabariigi aegne perekonnaseisuameti register – see on mittetäielik, seda peeti 1926. aastani. Sellepärast sisuliselt toimub kodakondsuse määratlemine inimese suusõnalise avalduse põhjal, mille ta muidugi rahvastikukaardi täitmisel kinnitab oma allkirjaga ja mida on ta kinnitanud ka Eesti Komitee poolt väljaantava isikutunnistuse saamisel, kusjuures teised andmed, mis puudutavad teda kui isikut, on kontrollitud passi alusel. Mis puudutab küsimuse esimest poolt, et isikutunnistuse alusel ei ole võimalik moodustada rahvastikuregistrit, siis rahvastikuregister moodustatakse selle kaardi algandmete alusel, millised statistikaameti peaarvutuskeskus saab kätte rahavahetusnimekirjade põhjal, sest täiendina rahavahetusnimekirjadele on sinna sisse viidud üks veerg, kuhu märgitakse inimese sugu. Vastavalt neile nimekirjadele saab Eesti Vabariigi Statistikaameti peaarvutuskeskus rahvastiku arvestuse elementaarse süsteemi, kus on sees inimese kohta tema nimi, sünniaeg, tema elukoht, tema sugu ja mille alusel inimesele antakse tema isiku kood, siiski moodustada.
G. Israeljan
Lugupeetud minister! Ma kuulasin teid tähelepanelikult ja tahaksin saada konkreetse vastuse järgmisele küsimusele. Te ütlesite, et rahavahetuspunktidesse on välja jaotatud 1 022 000 arvestuskaarti. Kas te oskate öelda, kui palju on neid kaarte juba täidetud? See on esimene küsimus. Teiseks. Teid tähelepanelikult kuulates mõistsin, et minu kolleegile Lebedevile välja antud Eesti Vabariigi isikutunnistus on kehtiv ja ta võib ka kodanik olla. Kas see on nii? Tänan!
R. Närska
Vastuseks küsimuse esimesele poolele võin öelda, et homsel valitsuskomisjoni istungil peab Eesti Vabariigi Passiamet esitama andmed, kui palju on tänase kuupäeva seisuga kaarte tagasi saabunud, palju on Eestimaa elanike poolt välja võetud. Täna ma ei saa sellele küsimusele vastata. Küsimuse teine osa. Ma ei tea, kuivõrd ehtne on saadik Lebedevile välja antud isikutunnistus. Kui see vastab kõikidele nõuetele, siis ta on aluseks, et härra Lebedev kantakse nimekirja kui Eesti kodanik.
R. Järlik
Austatud juhataja, austatud minister! Eelmise nädala lõpus teatas Tartu linna sekretär Ülle Saar "Postimehe" kaudu, et Tartus ei ole kodanikel mingit muret registrisse kandmisega, et see töö tehakse ära olemasolevate andmete põhjal; umbes sama juttu räägiti ka ühes rahavahetuspunktis, et mingisuguseid rahvastikukaarte täita ei tule. Kas teate lähemalt, kuidas see Tartus toimub ja kuidas on kodanikel siiski võimalust kontrollida, kas nad on valijate registrisse kantud?
R. Närska
See, mis toimub Tartus, erineb sellest süsteemist, mis on mujal vabariigis – selle otsuse on teinud Tartu linnavalitsus. Rahvastikuregistri jaoks võetakse andmed rahavahetajate nimekirjadest, mida on tõesti võimalik teha. Kuid selleks, et inimene saaks kontrollida, on ta kantud valijate nimekirja või mitte, on mulle teadaolevatel andmetel Tartu linnas moodustatud kolm punkti, kus töötavad kodakondsuskomisjonid. Inimesed saavad seal täita kaardi ja kontrollida, et nad kantakse valijate nimekirja.
L. Arro
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Eesti Komitee passiameti töötaja on kirjutanud Rapla maakonna ajalehes, et nendel, kes on omandanud Eesti Komitee poolt välja antud isikutunnistuse, ei ole vaja rahvastiku arvestuse kaarti täita, et aitab sellest isikutunnistusest küll. Samuti Eesti Vabariigi passist ja ka nn. Jaaksoni passist. Millise dokumendi järgi siis kodanikud arvele võetakse? Kas nendel nn. passiomanikel on ikka vaja täita rahvastiku arvestuse kaarti või ei ole vaja? Rahvas on segaduses. Aitäh!
R. Närska
Vastavalt valitsuskomisjoni dekreedile on tõesti määratletud kolm dokumenti, mille alusel inimene saab valimistest osa võtta – need on nn. Jaaksoni välispass, Eesti kodaniku isikutunnistus, mis kehtis kuni 1940. aastani, ja Eesti Komitee kodakondsusameti poolt välja antud isikutunnistus. Ja nagu ma ütlesin, rahvastiku register koostatakse praegu algandmete põhjal. Soovitav on muidugi ka nendel inimestel see kaart täita, kuigi need kaardil esitatud andmed hiljem vajavad aktualiseerimist, tähendab, need andmed tuleb hiljem üle kontrollida, et kogu see andmemaht siis juba aktualiseeritud kujul järgmises etapis lülitada rahvastikuregistri koosseisu. Aga algandmed on võimalik saada kätte rahavahetusnimekirjade alusel.
Juhataja
Aitäh! Ma vabandan hr. Leissoni ees, ta on juba kaks korda küsinud selles päevakorrapunktis, kolmandat korda enam ei saa. Palun, hr. Annus.
L. Annus
Lugupeetud spiiker, lugupeetud minister! Mul on siiski palve spiikerile, et ta lubaks ministril vastata. Olgugi, et Leissoni küsimus jäi vastamata, kavatsen ma siiski püstitada sama küsimuse. Küsimus on nimelt selles, et nädal aega tagasi üks kaunis Eesti daam lubas Annusele pussi kõhtu lüüa, täna jäid imekombel nööbid ette. Siit ka minu küsimus. Kas siseministeerium kavatseb tagada Ülemnõukogu saadiku puutumatuse kas või minimaalselgi määral Eesti intrite kadalipu igapäevasel läbimisel Toompeal? See on minu esimene küsimus. Ja teine küsimus on see: kas see on juhuslik või on see seaduspärane, et kodakondsuskomisjonid nagu kaks tilka vett sarnanevad pärastsõjaaegsete KGB troikadega? Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ma jällegi vabandan hr. Annuse ees. Esimene küsimus kuulub vastamisele valitsuse infotunnis ja ei puuduta praegust päevakorrapunkti. Hr. Närska on meie ees homme valitsuse infotunnis ja temale on võimalik homme esitada neid küsimusi. Palun, teisele küsimusele vastus.
R. Närska
Mis puudutab kodakondsuskomisjoni kolme liiget, siis kodakondsuskomisjoni koosseisu arutati maavanemate ja linnapeadega, kes arvasid, et kolmest inimesest peaks piisama, et seda tööd teha. Valitsuskomisjon arvestas kohaliku võimu soovi ja vastavalt sellele moodustati dekreedi alusel need komisjonid kolmeliikmelised, kusjuures leppisime nii kokku, et kui kohtadel mõnes rahavahetuspunktis leitakse, et ei ole tarvis nii suurt komisjoni, siis piirdutakse väiksema inimeste hulgaga. Nii et me jätsime kohaliku omavalitsuse täitevorganitele õiguse selle numbriga varieerida. Tehti arvestus, et keskmiselt 4000 inimest on ühe rahavahetuspunkti peale ja see on umbes kolme inimese töö.
Ü. Uluots
Härra minister, ma ei saanud ühest teie vastusest kuidagi aru. Te ütlesite, et valitsuskomisjoni dekreediga on kehtestatud nende dokumentide nimekiri, mille alusel on võimalik tuvastada oma kodanikuks olemist, ja nimetasite sealjuures Rumessen-passi. Kas valitsuskomisjon ei allu Ülemnõukogu otsustele või sain ma valesti aru?
R. Närska
Ilmselt härra Uluots ei viibinud saalis, ma olen sellele küsimusele kaks korda juba vastanud.
L. Hänni
Lugupeetud juhataja, austatud ettekandja! Rahvahääletuse nimekirjade koostamisel kerkib paratamatult üles küsimus nende nimekirjade legitiimsusest, s.t. millisel alusel on need nimekirjad koostatud. Vastavalt Ülemnõukogu otsusele rahvahääletuse ettevalmistamisest oli määratud nimekirjade koostamise mehhanism selliselt, et aluseks on rahvastiku arvestuse kaart ja vastutus nimekirjade koostamise eest pandi valimisjaoskonna komisjonile. Ma saan aru, et valitsusel on nimekirjade koostamise mehhanism natukene teistsugune ja ma tahaksingi küsida, kes teie arvates vastutab praegu selle eest, et need nimekirjad tõepoolest seisaksid koos Eesti Vabariigi kodanikest, s.t. kelle käes on õiguslik autoriteet otsustada, kas inimene on õiguspäraselt kantud nimekirja või ei? Aitäh!
R. Närska
Selle eest, kas inimene on kantud nimekirja kui Eesti Vabariigi kodanik või mitte, kannab vastutust valitsuskomisjon, mille eesotsas on siseminister, s.t. meie peame need nimekirjad esitama valimiskomisjonile ja need peavad koosnema Eesti Vabariigi kodanikest.
A. Junti
Lugupeetud juhataja, ettekandja! Kõigepealt ettekandjale teadmiseks, et Ülemnõukogu otsuse tühistada Ülemnõukogu Presiidiumi otsus isikutunnistuste kohta tingis valitsuse võimetus kujundada antud tähtaja jooksul isikutunnistuste alusel riiklik dokument. Küsimused on sellised. Esiteks, milline on maakondade kodakondsuskomisjonide funktsioon? Teiseks, kas teie arvates on suulise avalduse alusel kodanikkonna kujundamine õiguslik ja tagajärge loov, s.t. kuidas on legitiimsusega? Aitäh!
R. Närska
Ma enne juba lisasin, et see on sisuliselt inimese suuline avaldus, küll aga kinnitab ta neid andmeid, mida ta rahvastikukaardile kannab, oma allkirjaga. Seda, et tema isiku kohta käivad andmed on õiged, kinnitab selle kaardi peal kodakondsuskomisjoni liige. Ka Eesti Komitee poolt väljaantud isikutunnistuse andmed on inimese poolt ankeedis tema allkirjaga tõestatud, samuti komitee kodakondsuskomisjoni töötaja poolt allkirjaga kinnitatud.
Millised funktsioonid on kohtadel moodustatud kodakondsuskomisjonidel? Kohalike omavalitsuste täitevorganite poolt kohtadel moodustatud 3-liikmeliste kodakondsuskomisjonide ülesanne on koos vastava maakonnalinna passibüroo töötajatega kindlustada vabariigi elanikud, kes on saanud või saavad rahvahääletuse ajaks või Riigikogu valimiste ajaks 18-aastaseks, kaartidega, selgitada nende kaartide täitmist ja kaardi tagasisaamisel kontrollida isikuttõendava dokumendi alusel, kas sellele kantud andmed vastavad tegelikkusele; protsessi lõppedes esitada vastavad nimekirjad valimisjaoskonna komisjonidele. See on lühidalt, instruktsioon on tunduvalt pikem.
А. Junti
Kas ma sain teist õigesti aru, et vastava registreerimiskaardi alusel tehakse otsustus kodakondsuse kohta? Ja kui see on nii, siis kas teile ei tundu, et Ülemnõukogu poolt vastuvõetud dokumentides, mida te enda sõnade järgi tunnistate, on fikseeritud kodakondsuse andmine teistmoodi? Aitäh!
R. Närska
Tõesti, kohtadel moodustatud kodakondsuskomisjonid määravad kodakondsuse rahvastiku arvestuse kaardi 17. punkti alusel, kus on ette nähtud 6 võimalust, mille alusel Eestimaa elanik kas on või ei ole Eesti Vabariigi kodanik. Ja need on kõik kooskõlas vastuvõetud 1938. aasta kodakondsusseadusega.
Juhataja
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Tänan, hr. Närska!
Avan läbirääkimised. Palun, hr. Pohla!
V. Pohla
Austatud spiiker, lugupeetud kolleegid! Ma tahan teiega jagada tõsist muret rahvahääletuse legitiimsuse suhtes. Hr. Truuväli rääkis Euroopa Nõukogu soovitustest, et kindlustada valimiste seaduslikkus. Ju nendes soovitustes on kaks tähtsat punkti. Esiteks, et ei eksitaks vabaduse printsiibi vastu. Teiseks, et valimisteks ja rahvahääletuseks ettevalmistamisel oleks kindlustatud demokraatlikkus. Rahvahääletuse nimekirjade ja valijate nimekirjade ühitamine rikub teatud määral vabaduse printsiipi, sest rahavahetuse survel sunnitakse inimesi osalema valimistel. Küll kaudselt, kuid selgelt. Teiseks on Ülemnõukogu otsuses Eesti Komitee isikutunnistuste kohta sees punkt, et valijate nimekirjade koostamisel ei võetaks aluseks Eesti Komitee isikutunnistust. Ja kolmas moment. Nagu me siin küsimustest kuulsime, valitsuskomisjon teeb järeleandmisi teatud poliitilistele jõududele olukorras, kus valitseb poliitiline hüsteeria, et valimiste legitiimsus seada kahtluse alla. Sellelt seisukohalt tahaks ma veel kord rääkida rahvahääletuse kvoorumi nõudest.
Kõigepealt, me teame, et põhiseaduse ettevalmistamine toimus teravas poliitilise vastasseisu olukorras. Me teame, et Põhiseaduse Assamblees võttis mitmete punktide hääletamisest osa kaugelt alla poole assambleeliikmetest ja see hääletamine toimus teatud poliitiliste ringkondade surve tingimustes. Sellest on tingitud ka põhiseaduse suured puudused. Ma leian, et olukorras, kus käib Eesti riigi taastamine ... See on hoopis teine olukord kui kindlustunud demokraatlikes ühiskondades, kus tõepoolest on võimalik lihthäälteenamusega paljusid otsuseid vastu võtta, sest nende demokraatlikkus on garanteeritud riikliku poliitilise süsteemiga. Seetõttu pean ma äärmiselt vajalikuks, et oleks kvoorumi nõue ja see seisneks selles, et põhiseaduse rahvahääletusel peaksid selle põhiseaduse poolt hääletama vähemalt üle poole valijate nimekirjades olnud inimestest. Mitte ainult, et oleks nimekirjades üle poole ja siis häälteenamus, vaid üle poole nimekirjades olnud valijatest. Sellega seoses teen ma parandusettepaneku, mille ma palun panna hääletusele.
Teine moment on see, et meil ikkagi on päevakorras küsimus, kas väliseestlastele anda valimisõigus või mitte anda valimisõigust. 50 aasta jooksul on väliseestlased välismaal enamuses omandanud välisriigi kodakondsuse, nad on muutunud uue asukohamaa püsielanikeks, nad on kaotanud sideme Eesti eluga, eluoluga. Tihtipeale ei räägi nad isegi eesti keelt. Ma leian, et me peame vahet tegema nende väliseestlaste vahel, kes ei ole endale võtnud välisriigi kodakondsust, vaid omavad õigusjärgsuse kaudu ainult Eesti Vabariigi kodakondsust, ja nende vahel, kellel on kahe- või kolmekordne kodakondsus. Me teame ka Euroopa riikides valitsevast põhimõttest mitte kehtestada kahekordset kodakondsust. Ja seetõttu teen ma vastava parandusettepaneku, mille ma palun samuti panna hääletamisele. Ma tänan!
S. Sovetnikov
Lugupeetud härra spiiker, lugupeetud kolleegid! Esitasin juba täna redaktsioonikomisjonile ettepanekud arutusel oleva otsuseprojekti kohta. Mõni sõna selgituseks. Asi on selles, et ma tegin ettepaneku lülitada põhiseaduse rakendusseaduse eelnõusse arutamiseks lisaküsimus, aga võtsin selle tagasi. Kooskõlastuskomisjon soovitas siiski avaldusega esineda, aga ma ei teinud seda. Oleksin pidanud seda siiski tegema, sest massiteabevahendites, sealhulgas ka ajalehes "Estonija", ilmus meie parlamendikorrespondendi Nelli Kuznetsova teade, et venekeelsed saadikud, kooskõlastuskomisjoni liikmed Israeljan ja Sovetnikov olevat selle küsimuse esitamisest kõrvale hoidnud. Asi on selles, et ilma referendumi läbiviimise seaduse või otsuseta ma ei saanud tõepoolest seada üles seda küsimust, mille ma olin sõnastanud, teades juba ette, et see referendumil läbi kukub. Nüüd on meil olemas otsuseprojekt referendumi läbiviimise korra kohta ja ma riskin siiski välja pakkuda veel ühe alternatiivse küsimusevariandi üldrahvalikule referendumile esitamiseks. See on järgmine: "Kas te peate võimalikuks anda õigus kandideerida Riigikogu esimesse koosseisu isikutele, kes oskavad eesti keelt, elavad alaliselt Eestis, on vähemalt 25-aastased ja on esitanud avalduse Eesti kodakondsuse saamiseks, ning valimisest osa võtta kõigile vähemalt 5 aastat alaliselt Eestis elanud isikutele, kes esitasid taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks vähemalt kuu aega enne presidendi ja Riigikogu valimisi?" Ma ei ole muidugi nõus sellega, et nõutav oleks esitada taotlus kodakondsuse saamiseks enne 5. juunit. Ma küsisin näiteks Narva passiametist järele, kui palju on avaldusi esitatud 15. mai seisuga. Tuleb välja, et nende avalduste blankette on saadud 720, avaldusi aga on vormistatud 293, s.t. 40,6 protsenti. Passiameti andmeil oli 10. mai seisuga esitatud ainult umbes 1000 avaldust. Kui arvestada, et neist tulevad valima umbes 50 protsenti, kas siis tasub meil esitada lisaküsimust 250 või kõige rohkem 500 lisavalija pärast presidendi ja esimese Riigikogu valimistel pärast referendumit? Siiski pakun ma välja selle alternatiivse küsimuse. Peale selle on mul konkreetne ettepanek võtta sellesse otsuseprojekti veel kaks punkti. Esiteks: "Hiljemalt 10 päeva enne referendumi läbiviimist anda kõigile valijaile kätte põhiseaduse ja selle rakendusseaduse tekst ning lisaküsimused." Ja teiseks: "Hiljemalt kuu aega enne referendumi läbiviimist avaldada kõik referendumile esitatud dokumendid kõigis juhtivates vabariiklikes, linna- ja maakonnalehtedes." Võin öelda, et põhiseaduse eelnõu esimest publikatsiooni detsembris-jaanuaris ei arutatud. Tegelikult oli see põhiseaduse mustand, selle eelnõu ei vastanud paljuski sellele tekstile, mis teistkordselt avaldati. Tegelikult ei arutatud ka põhiseaduse eelnõu teist varianti. Et mitte pimesi referendumit läbi viia, on vaja, et valijad või need, kes referendumile tulevad, saaksid need dokumendid varakult kätte.
Ja veel üks küsimus. Kolmas märkus punkti 16 juurde on liiga pikk, võtab koos alternatiiviga enda alla pool lehekülge. Pakun välja järgmise sõnastuse: "Lugeda referendum läbiviiduks, kui sellest võttis osa vähemalt 50 protsenti valijaist ja kui poolthäälte arv ületab vastuhäälte arvu." Tänan tähelepanu eest!
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Tahan parandada oma kolleegi Sergei Sovetnikovi sõnu. Ta nimetas seda show'd üldrahvalikuks referendumiks. Seda ei saa nimetada referendumiks, sest 40 protsenti Eesti rahvast on jäetud ilma õigusest sellest osa võtta. Seepärast ma palun kolleeg Sergei Sovetnikovi kasutada sõnu täpsemalt.
Teiseks. Teises küsimuses tõstetakse taas esile ainult aktiivne valimisõigus. See on vana loosung – olla pisut rase. Valimisõigus kas on olemas või seda ei ole. Ja inimese asi on otsustada, kas kasutada aktiivset või passiivset valimisõigust. Ei maksa mõelda, et saab kedagi petta. Uskuge, kõik saavad niigi aru, et see on inimõiguste rikkumine. Parem on see küsimus üldse välja jätta. See on ausam ja kõik saavad aru, et vabariigis on küsimus seatud lihtsalt ja üheselt, see on arusaadav kõigile. Ei tasu keerutada, ei teil ega meil. Tuleb olla soliidne riik.
Veel üks lühike märkus referendumi esimese küsimuse kohta. See küsimus kätkeb endas kaht küsimust, nii põhiseaduse kui ka selle rakendamise kohta. Rakendamise protseduur muudab mõned punktid põhiseaduses. Seda ei saa ühe küsimusega fikseerida. See on juriidiliselt ebakorrektne ja ma ei saa aru, kuidas üldse saab midagi sellist välja pakkuda.
Ja veel kodakondsusest. Kolleeg Nikolai Zolin räägib infotunnis üksikasjalikult sellest, kuidas Kreenholmi Manufaktuuris tegeleb kodakondsusküsimustega kaadriosakond direktori juhtnööride alusel. Kujutage ette, kodakondsuse küsimustega tegeleb kaadriosakond! Lihtsad inimesed lähevad kaadriosakonna ülema juurde ja küsivad, miks ta neile kodakondsust ei anna. Kodakondsuse küsimustega tegeleb tehase kaadriosakond. Braavo! See on vestlusteema siseministrile.
Muide, härra minister, teie vastused tekitavad pehmelt öeldes arusaamatust. Ja lõpuks. Põhiseaduse Assamblee tegi ettepaneku endiste parteifunktsionääride kohta. Aga millegipärast on välja jäetud president ja Riigikogu liikmed. Vabandage, aga kui te juba olete asunud kommunismivastasele positsioonile, siis tuleb sinna ka jääda. Või teeme me viisakalt erandi spetsiaalselt härra Rüütlile, mälestades tema kommunistlikku minevikku? Ma saan aru, et paljud kolleegid võivad otsekohe kaotada koha tulevases Riigikogus. Neil on selline "kuulsusrikas" minevik, milleni jõudmiseks ekstremist Lebedevil tuleks veel väga kaua töötada mitte Eesti heaks. Tänan!
Ü. Uluots
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid seaduseandjad! Minu jutt on täna lühike. Eelmine valitsus sai sellega kuulsaks, et ignoreeris Ülemnõukogu ja tema vastuvõetud otsuseid. Uut valitsust paika pannes jäi minul küll vähemalt lootus, et see on õppust võtnud. Tuleb välja, et ei ole õppust võtnud. Kuulates täna siin hr. Närskat, sai mulle täiesti selgeks, et valitsuse siseministeeriumi jaoks on Ülemnõukogu tolmukübe ning tema seadusi ja otsuseid tarvis täita ei ole. On selge sõnaga öeldud, et Rumessen-pass ei ole dokument. Närska tunnistab, et on dokument. Kumb on kõrgem, kas siseministeerium või Ülemnõukogu? Moodustati komisjonid, kes peavad määrama, kes on siis eestlane, kes ei ole eestlane – nüüd tuleb välja, et ilma Eesti Komiteeta on seda võimatu teha. Ometi on olemas Ülemnõukogu, kes on kõrgeim organ Eestimaa peal. Me teame, kuidas lõpetas eelmine valitsus.
P. Kask
Austatud proua juhataja, lugupeetud kolleegid! Me oleme oma otsuseprojekti arutelult kõrvale eksinud ühele teisele teemale, nimelt küsimusele, kas hääletajate nimekirjad ikka koostatakse seadusetähe järgi ja kas nad saavad valmis. Kahtlemata on ka need küsimused vajalikud, selleks et võtta vastu otsust rahvahääletuse kohta, aga otsusel on ka teisi punkte ja üks põlevatest punktidest on p. 2 teine pool, s.t. millise formulatsiooniga küsimus läheb rahvahääletusele, küsimus sellest, kelle arvel ja kas laiendada Riigikogu ja presidendi valijate ringi ühekordselt.
12. mail jõudis kooskõlastustoimkond ühel hetkel niisuguse otsuseni, mis näis rahuldavat kõiki osapooli, millega kõik olid nõus. Sündis sisemine kokkulepe, et selle küsimuse formuleerigu vene saadikud, meie paneme ta rahvahääletusele ja teatud mõttes jaguneb vastutus tagajärgede eest Eesti kodanikkonna ja vene saadikute vahel. Minu teada on vene saadikud – vähemasti üks saadikufraktsioon, nimelt fraktsioon "Koostöö" – selle küsimuse ka formuleerinud, kirjalikult esitanud kooskõlastustoimkonnale. Mul on üleskutse eesti saadikutele seda kooskõlastustoimkonnas sündinud lepet ka pidada ja jätta küsimuse formuleerimine vene saadikute asjaks. Nende poolt formuleeritud küsimus (kui nad muidugi omavahel tülli ei lähe) kõlab – ma tsiteerin mälu järgi: "Kas anda esimestel Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimistel hääleõigus kodakondsuse taotlejatele seisuga 1992. aasta 20. august?" Küsimus on ainult aktiivsest valimisõigusest, õigusest valida, mitte aga olla valitud. Nii et küsitud on suhteliselt mõõdukalt ja veel kord kutsun üles sellest kokkuleppest kinni pidama.
J. Allik
Lugupeetud pr. juhataja, lugupeetud kolleegid, ma tahaksin rääkida ainult rahvahääletuse kuupäevast. Hr. Truuväli põhjendas meile ära, miks praeguse asjade seisu ja arengu juures ei saa see olla varem kui 26. juunil. Mul ei ole mingit põhjust kahelda hr. Truuvälja autoriteetsuses ja teadmistes selle asja kohta. Samal ajal ma juhiks tähelepanu sellele, et tegemist on siiski olulise poliitilise otsusega. Ja kui praegu käib üle Eesti kampaania, et Riigikogu valimised võiksid olla juunis ja kogutakse allkirju, siis ma arvan, et siin saalis ei ole vist ühtegi inimest, kes arvaks, et reaalselt ja puhttehniliselt Riigikogu valimised võiksid olla juunis. Kuid väga paljudel inimestel on arvamus, et need kuupäevad määratakse puhtsuvaliselt ühe või teise poliitilise jõu heaksarvamise järgi. Et on halvad saadikud ja on head saadikud, ühed tahavad venitada kaks nädalat sinnapoole, teised kaks kuud teisele poole. Tuleb vaid rohkem nõuda, allkirju koguda, siis saavad valimised toimuma kas või hommepäev. Samal ajal inimesed, kes neid allkirju annavad, võiksid parem minna ja registreerida ennast selle rahvastiku arvestuse kaardiga valijaks, siis oleks üks allkiri, üks nimi jälle nimekirjas juures, sest kogu küsimus on nimekirjades, mitte valimistes. Mul on ettepanek võtta täna vastu see otsus pisut teises sõnastuses, nimelt lõpetada p. 1 järgmiselt: "Viia rahvahääletus läbi mitte hiljem kui pühapäeval, 28. juunil. Kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni ning kõiki kohalikke valimiskomisjone organiseerima oma tööd selliselt, et rahvahääletust oleks võimalik korraldada varem. Volitada Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi vajalike tingimuste olemasolu korral määrama rahvahääletuse kuupäev varasemale tähtajale."
Me kuluaarides arutasime seda asja hr. Truuvälja ja hr. Kallasega. Võib tekkida ka näiteks selline olukord, et rahareform toimub tunduvalt varem, kas või järgmisel pühapäeval. Seoses rahareformiga – mitte sunniviisiliselt, vaid selle kampaania käigus – on võimalik tunduvalt aktiviseerida kaartide täitmist ja luua teised tingimused rahvahääletuse läbiviimiseks. Millal rahareform toimub, seda me loomulikult mitte keegi ei tea ega tahagi teada.
Ühesõnaga, me näitaksime, et see ei ole meie suva, et me soovime veel poolteist kuud või kuu ja nädal aega venitada ja määrame selle tähtpäeva kindlalt sinna, vaid me määrame tagumise piiri. Meie oleme valmis tegema rahvahääletuse niipea, kui on see tehniliselt võimalik. Minu meelest peaks meie otsus olema see ja seda tuleb ka rahvale selgitada, et pole tegemist kellegi halva suvaga.
Edasi ma tahaks öelda seda, et mina ei pea neid põhjendusi piisavaks, et rahvahääletus võiks olla ilma 50%-lise osavõtu nõudeta. Juhin tähelepanu, et see 50% on ju nimekirjadesse kantud isikutest, mitte üleüldse kõigist inimestest, kes arvavad, et nad on Eestis valimisõiguslikud. Kui nimekirjades on selleks päevaks 200 000 inimest kantud, mitte 700 000, siis on see kvoorum 100 000. Nii et minu meelest see 50% peaks säilima.
Ja lõpuks hr. Kase ja vene fraktsiooni ettepanek, et see tähtaeg oleks 20. august. Minu teada võttis Ülemnõukogu vastu otsuse, et Riigikogu valimised toimuvad mitte hiljem kui 27. septembril. Kui me sellise otsuse teeksime, tähendaks see seda, et me oleme vastu võtnud juba teistsuguse otsuse, et nad toimuvad mitte varem kui 20. augustil. Praegu võib need korraldada varem kui 20. augustil – põhimõtteliselt see oleks ju hoopis teistsugune poliitiline otsus. Nii et selle küsimuse sõnastuse sellise tähtajaga minu meelest kuidagi ei lähe, me otsustame siis ära hoopis teise asja. Praegu me otsustame nagu midagi muud.
I. Hallaste
Lugupeetud proua juhataja, austatud kolleegid! Mind sundis siia kõnepulti tulema härra Kase sõnavõtt. Ja nimelt meie otsuse eelnõu p. 2, kus räägitakse küsimusest, mis esitatakse rahvahääletusele ja mille jaatav vastus peaks laiendama Riigikogu valijate ringi. Meil on ees praegu 3 varianti. Esimene variant annab nii aktiivse kui passiivse valimisõiguse, järgmised kaks annavad ainult aktiivse valimisõiguse. See variant, mille Peet Kask välja pakkus, öeldes, et see on vene saadikute poolt tulnud – anda aktiivne valimisõigus neile, kes registreeruvad 20. augustini –, on eriti küüniline. Sellepärast et aktiivse valimisõiguse andmine annab vene elanikkonnale võimaluse hääletada nende Eesti erakondade poolt, kes on eriliselt venesõbralikud. Vaadates sotsioloogilisi küsitlusi, on selge, kelle poolt tahetakse hääletama panna. Siin võiks sõnastada küsimuse lihtsalt nii: "Kas tahate laiendada nende isikute ringi, kes võiksid hääletada Rahvarinde nimekirja poolt?" Siis oleks asi täiesti arusaadav ja selge. Ma arvan, et ei ole eetiline panna küsimust selliselt rahvahääletusele.
Mis puutub sellesse, et vene saadikud teeksid küsimuse, siis tõepoolest kooskõlastuskomisjonis selline kokkulepe oli, et vene saadikud selle teevad ja eesti saadikud ei vaidle vastu. Kuid ma tuletan meelde, et järgmisel hommikul, pärast seda, kui vene saadikud olid omavahel väga tõsiselt nõu pidanud, jõudsid nad arusaamisele, et nad seda küsimust ei esita, sest see laiendus, mis oli esialgses otsuse eelnõus, ja ka need pakutavad küsimused neid ei rahulda. Samas nad annavad endale aru, et selline lahendus, mis neid võiks rahuldada, rahvahääletusel läbi ei lähe. Järelikult nad leiavad, et seda pole vaja. Kellele seda siis vaja on? Ma arvan, et nendele, kes seda eriliselt siia sisse rõhuvad. Ma kutsun üles saadikuid loobuma sellisest küünilisusest ja andma võimaluse rahval vastata nii aktiivse kui passiivse valimisõiguse kohta nendel Riigikogu ja presidendi esimestel valimistel.
Mis puudutab kuupäeva venitamist 20. augustini, siis ka see ei ole vastuvõetav. Normaalne oleks, kui see kuupäev oleks näiteks 18. mai, kui me täna selle otsuse vastu võtame. Tähendab, kes on selleks ajaks soovi avaldanud kodanik olla, see on, ja me ei laienda seda edasi. Eriti halb oleks selle kuupäeva lükkamine veel pärast põhiseaduse rahvahääletust. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Enne kui ma annan sõna järgmisele sõnavõtjale, ma paneksin hääletusele sõnavõttude lõpetamise pärast härra Kase sõnavõttu.
Kohaloleku kontroll. Kohal on 58 saadikut. Palun, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised pärast härra Kase sõnavõtu kuulamist? Selle ettepaneku poolt on 41, vastu on 2, 6 jäid erapooletuks, otsus on langetatud. Palun, härra Kois!
V. Kois
Lugupeetud kolleegid! Härra Hallastet pole jälle saalis, aga mind ärgitasid sõna võtma tema sõnad. Ausalt öeldes ei rahulda mitte kedagi see purelemine selle küsimuse ümber. Tegelikult oleks hääletusele, referendumile tulnud esitada põhimõtteline küsimus, kas üldse laiendada seda ringi või mitte. Ilma igasuguse kuupäevata. Milleks kuupäev? Las rahvas otsustab põhimõtteliselt. Aga selle kauplemise kuupäevade ja kvootide ümber võib tõepoolest jätta sellele parlamendile, lähtudes poliitiliste jõudude paigutusest. Aga mis praegu välja tuleb? Hea küll, kutsume siis kõiki meie saadikuid, kes selle otsuse põhjal võib-olla saavad hääletamisõiguse, hääletama Hallaste ja tema partei poolt. Olgu peale, kui hääletatakse esimese variandi poolt, me teeme seda. Kui talle selline väiklane kauplemine rahuldust pakub, siis tehkem seda. Küsimus on vaja põhimõtteliselt lahendada. Ausalt öeldes ei ole sellised arvamusavaldused ilusad, isegi mitte selle parlamendihoone seinte vahel, mis on paljude selliste asjadega harjunud. Seepärast ma tahan öelda, et avaldus, mille me meie parlamendirühma nimel esitasime, on mõeldud sellise omapoolse sammuna. Meile pole seda eriti vaja, ausõna. Kui tahate, võime selle tagasi võtta. Meid paluti ja me esitasime oma variandi. Kui te ei taha, siis võtame tagasi – meil on ükskõik. See oli lihtne: kui juba tehti ettepanek, miks siis mitte vastu tulla ja oma seisukoht sõnastada? Kui see ei sobi, siis võtame tagasi ja tehke ise. Kõike head!
Juhataja
Aitäh! Ja lõpuks, hr. Kask, teine sõnavõtt.
P. Kask
Austatud kolleegid! Repliigi korras hr. Hallastele. Kui hr. Hallaste arvab, et vene valijaskonnal ei ole kellegi poolt hääletada ja nad on sunnitud hakkama Eesti erakondade vahel oma valikut tegema, siis mina küll nii ei arva, sest vene rahvusest kodakondseid on erinevatel hinnangutel umbes 70 000. Aga kui on arvata, et nende hulgast ühtegi kandidaati ei ilmu, siis on mul hr. Hallastele ettepanek, et me võime ju paluda valitsust kodakondsuse seaduse § 7 p. 2 alusel võtta kiirkorras Eesti kodakondseks ka teisi inimesi, näiteks Ülemnõukogu liikmeid, kes on juba kord demonstreerinud, et neid kõlbab valida. Nii et, hr. Hallaste, mina olen valmis, teeme ühiselt sellise taotluse valitsusele. Tänan!
Juhataja
Aitäh, hr. Kask! Sellega on läbirääkimised lõppenud. Ma paluksin nüüd pr. Aaskivi mind aidata. Ma saan aru, et tal on käes suur pakk ettepanekuid. Missugune võiks olla meie edasine töökorraldus?
Ü. Aaskivi
Head kolleegid! Meie edasine töö otsuseprojektiga oleneb väga suuresti sellest, millise seisukoha võtab Ülemnõukogu Põhiseaduse Assamblee poolt tehtud ettepaneku suhtes panna rahvahääletusele veel üks eraldi küsimus. Selle kohta on teile välja jagatud eraldi leht. Ja ma palun, võtke see ette, seal on eksikombel jäänud vahele üks rida. Nimelt, kui te vaatate, seal on teksti keskel sõnad: algasid enne 1988. aasta 16. juunit, keelatud asuda ... Ja nüüd tuleb juurde kirjutada: "keelatud asuda peaministri, ministri, Riigikohtu esimehe, Riigikohtu liikme" ja edasi teksti järgi. Ma ei võtaks seda paberit kui eraldi parandusettepanekut, mis meie reglemendi järgi tuleks hääletusele koos teiste parandusettepanekutega, vaid see oleks Ülemnõukogu seisukohavõtt assamblee poolt tulnud ettepaneku suhtes ja sellest hääletustulemusest oleneb ka meie edasine töö. Sest kui Ülemnõukogu peaks otsustama, et ka see on vaja viia referendumi korraldamist puudutavasse otsusesse sisse, siis muutub oluliselt selle tekst, küsimuste arv ja ühtlasi tuleb siis arvesse võtta ka neid parandusettepanekuid, mis meie komisjoni on juba saabunud ka selle teksti enda suhtes. Ka neid ettepanekuid on meil olemas, juhuks kui otsustatakse, et taoline küsimus on vaja rahvahääletusele panna. Ma juhin aga teie tähelepanu redaktsioonikomisjoni seisukohale, mis on trükitud samal lehel: "Mitte panna sellist lisaküsimust rahvahääletusele, kuna selles nimetatud tingimusi teatud ametikohtade täitmisel on võimalik vajaduse korral sätestada peale põhiseaduse jõustumist põhiseaduse § 29 ja § 30 alusel." Selleks, et redaktsioonikomisjoni seisukohta mõista, tuletan ma teile meelde, et Põhiseaduse Assamblees sai kogu nimetatud temaatika alguse tegelikult sellest, keda lubada kandideerida vabariigi presidendi ja Riigikogu liikme kohale. Ja sellisel juhul oleks olnud võib-olla tõesti vajalik taoliste piirangute sätestamine juba referendumil enne Riigikogu valimisi. Kuna te aga näete, et praeguseks hetkeks on ka Põhiseaduse Assamblee tekstist kadunud see, et piirangud laienevad Riigikogusse kandideerijale ja vabariigi presidendile, siis taoliste piirangute sätestamine muude ametimeeste suhtes enne põhiseaduse jõustumist ja Riigikogu valimisi ei ole otstarbekas. Seda on Riigikogul võimalik teha juba edasiste seadustega, seda põhiseadus ka lubab. Ja sellest tuleneb ka redaktsioonikomisjoni seisukoht, et just nimelt sellisel kujul, nagu ta lõpuks assambleest välja tuli, ei ole sellel sättel mingisugust praktilist tähendust. Ma arvan, et see põhimõte tuleks nüüd läbi hääletada, et kooskõlastuskomisjon teaks, kuidas selle teemaga jätkata.
Juhataja
Aitäh! Pr. Aaskivi, mul on teile protseduuriliselt täpsustav küsimus. Kas ma mõistsin teid õigesti, et kui see küsimus on läbi hääletatud, siis me edasi enam hääletusi ei jätkaks, vaid redaktsioonikomisjon asub tööle nende parandusettepanekutega, mis täna on laekunud – või milline oleks edasi meie tegevus? Milline on redaktsioonikomisjoni seisukoht katkestamise või jätkamise küsimuses?
Ü. Aaskivi
Kahjuks tuleb ilmselt katkestada, sest parandusettepanekuid on tõesti tulnud mitmesuguseid, kuigi nendest väga paljude kohta olen ma võimeline juba praegu komisjoni seisukoha ette kandma, sest komisjon on neid ka arutanud. Aga tundub, et tuleb korraks aeg maha võtta ja kooskõlastuskomisjon kokku võtta. Ma arvan, et me saaksime jätkata kolmapäeval.
Juhataja
Tänan, pr. Aaskivi! Nüüd mul on protseduuriline küsimus. Nimelt, meile kõigile on jagatud välja see eraldi leht, kus redaktsioonikomisjon ütleb, et eraldi tuleks panna hääletusele nimetatud § 8 puutuv küsimus. Sellises vormistuses on see parandusettepanek põhitekstile. Kas ma saan protseduuriliselt sellest õigesti aru? Ma paluks reglemendikomisjoni seisukohta, sest mina näen selles just parandusettepanekut, s.t. nõuab lihthäälteenamust. Ma palun minu seisukohta kommenteerida reglemendikomisjonil. Hr. Allik, palun!
J. Allik
Praeguse asjade käigu puhul on see parandusettepanek ja vajab lihthäälteenamust.
Juhataja
Aitäh! Kas hr. Laaril on protseduuriküsimus? Palun!
M. Laar
Austatud juhatus, austatud pr. Aaskivi! Kuna see küllaltki oluline küsimus kuidagi ootamatult siia lõppu tuli, siis mul oleks siiski selle parandusettepaneku esitajana küsimus, kas oleks võimalik sõna saada, et seda kaitsta, kuna seda rünnati, või käib selle kohta samuti sõnavõttude lõpetamine.
Juhataja
Hr. Laar, kahjuks oli küll lugu niiviisi, et pr. Aaskivi juba oma esimeses ettekandes päris alguses ütles, et me peame läbirääkimisi ka selles küsimuses, aga keegi ei avaldanud kahjuks soovi, ka hr. Laar mitte. Kas kõigile on mõistetav redaktsioonitoimkonna soov, et me kõigepealt hääletaksime läbi nimetatud küsimuse rahvahääletusele paneku kui paranduse põhitekstile ja siis selle järel katkestaksime või hääletaksime katkestamist? Ma paluks veel, härrad saadikud, tähelepanu. Kõik, kes ei ole hetkel saalis, palun saali.
Palun, veel kord kohaloleku kontroll. Kohal on 66 saadikut, puudub 32. Palun kõigil kontrollida, kas teie aparaadid töötavad.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lisada otsusesse Põhiseaduse Assamblee poolt tehtud ettepanek panna rahvahääletusele eraldi küsimus: "Kas te olete selle poolt, et kuni 2000. aasta 31. detsembrini on isikutel, kes on olnud EKP või ELKNÜ linna- või rajoonikomitee sekretärid, samuti NLKP või ÜLKNÜ Keskkomitee või vabariikliku keskkomitee liikmed või liikmekandidaadid, NLKP või ÜLKNÜ oblasti- või rajoonikomitee sekretärid ja kelle volitused algasid enne 1988. aasta 16. juunit, keelatud asuda peaministri, ministri, Riigikohtu esimehe, Riigikohtu liikme, kohtuniku, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Eesti Panga presidendi, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametikohale ning kuuluda riigiettevõtete, sealhulgas riikliku aktsiaseltsi juhatusse või haldusnõukokku?" Lihthäälteenamus. Palun hääletada! Lisamise poolt oli 20 saadikut, vastu 26 saadikut, 9 jäid erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust.
Vastavalt redaktsioonikomisjoni ettepanekule panen hääletusele antud päevakorrapunkti arutelu katkestamise. Palun, kes on katkestamise poolt? Katkestamist pooldab 50 saadikut, vastu oli 4, 4 jäi erapooletuks. Arutelu katkestatakse, jätkame samal istungjärgul.


Saadikurühmade "Keskfraktsioon" ja "Põllumeeste Kogu" poolt Eesti Vabariigi Valitsusele esitatud arupärimine põllumajanduspoliitika kohta
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, vastavalt meie kinnitatud päevakorrale tuleb arutusele katkestatud küsimus, mis puudutab saadikurühmade "Keskfraktsioon" ja "Põllumeeste Kogu" arupärimist Eesti Vabariigi Valitsusele põllumajanduspoliitika kohta. Tuletan meelde, et toimusid läbirääkimised, mis katkesid, olid registreeritud kõned, üks neist oli härra Telgmaa, härra Saarmanil oli sõnavõtt registreeritud, nii et jätkame katkenud hetkelt. Ma palun, härra Telgmaa!
J. Telgmaa
Austusväärsed kolleegid! Selle arupärimise esitamisest on möödas peaaegu kaks kuud ja see kaks kuud on piisavalt pikk aeg, et arupärimine on oma aktuaalsuse suures osas minetanud, kuid ometi lubage kasutada seda arupärimist kui võimalust antud teemat mõnevõrra laiemalt käsitleda, sest aeg selleks on küps. Maaelu, selle alus – põllumajandus – vajab praegu rohkem kui kunagi varem orientiire, sest alanud on omandireform. Selle käigus tekib suur hulk omanikke, kellest igaüks peab langetama ise otsuse, kuidas seda omandit rakendada. Valdavalt on tegemist põllumajanduslike tootmisvahenditega, seetõttu peaks omanik otsuse tegemisel teadma, milline näeb Eesti põllumajandus välja tulevikus. Minnakse ühte äärmusse, et siin põhjamaal on põllumajandus kallis ja seda pole üleüldse tarvis. Kui aga põllumajandusel on Eestis tulevikku, sõltub otsus sellest, milline see tulevik on. Järelikult tuleb vägisi päevakorrale küsimus põllumajanduse tulevikumudelist. See jutt on siiski vaja ükskord selgeks rääkida ja nähtavasti ka Ülemnõukogu poliitilise otsusena fikseerida. Viimase alusel võiksime siis nõuda valitsuselt vastava arengukava esitamist ja kontrollida selle täitmist. Muidugi seda kõike mitte ainult maaelu säilitamise kontekstis, vaid eelkõige lähtuvalt riiklikest vajadustest – just riiklikud vajadused peavad põhjendama strateegiliselt piisavat omatoodetud põhiliste põllumajandussaaduste hulka, see on riigi tellimus põllumajandusele. Teine põhimõte, mida peame silmas pidama, on meie püüe integreeruda Euroopa majandus- ja ühiskonnaellu. Euroopa peab aga stabiilset maaelu mis tahes demokraatliku arengu vältimatuks eelduseks.
Tänaseks on meie põllumajanduspoliitika sisuks saanud talumajanduse paljasõnaline toetamine ja üksikute hapnikulonksude pakkumine ühismajanditele, et nad keset kevadkülvi laiali ei jookseks. Ka seni nii hästi ennast majandanud tugevad ühismajandid on jõudnud seisu, kus kogu laekuv raha kulub kütuse ja elektri eest maksmiseks, kogu ülejääk Eesti keskmisega võrreldes viletsateks palkadeks. Kui tilgub midagi valuutas, siis ei osteta selle eest majandijuhtidele välismaa autosid, vaid see läheb Saksa tehnika, s.o. lüpsiseadmete, söödatehnika, varuosade ostmiseks. Isegi lihtsaks taastootmiseks ei jätku midagi. Ühismajandid on seega hääbumas.
Mõelgem end nüüd korraks tulevase omaniku nahka – mida sellises seisus selle omandiga peale hakkaksime, millise otsuse langetaksime? Me oleme deklareerinud paljasõnaliselt, et meie põllumajanduse põhisuund on talumajanduse taastamine. Leian, et siin on saabunud mõningane ummik, tänastes tingimustes võivad ellu jääda talud, kus kõik vajalik on muretsetud aasta-paar tagasi. Aga kui ei ole, kui tullakse paljakäsi talu taastama, mis siis saab? Talunikul ei ole praegu võimalik ellu jääda, kui korraliku traktori ostmiseks kulub tubli lehma 6–7 aasta piim. Seejuures ei seisne lehmapidamine mitte ainult lüpsmises ja piimamüümises. Oleme seisus, kus reeglina saab talunik oma majanduse üles ehitada vaid siis, kui tal on odavalt kasutada ühismajandi igakülgset toetust. See toetus kaob kohe, kui umbmäärane ühiskondlik omand asendub põllumajandusreformi käigus iga inimese konkreetse eraomandiga. Seetõttu on mulle täiesti mõistetav näiteks Põllumeeste Kogu avaldus, millega taotletakse muudatusi maareformi ja põllumajandusreformi seadustes. Saavad ju nemadki suurepäraselt aru, et kolhoosi esimehest on lihtne rahvavaenlast teha, ta seejärel kas või ära lintšida – mis teha aga maarahva enamikuga, kes on eluaeg olnud palgatöölised ja nendeks ka edasi jääda tahavad? Loomulikult ei taha talunikud usaldada valdasid, sest need on valitud maarahva enamiku poolt ja peavad olema eelkõige maarahva enamiku ja alles seejärel mingi vähemusgrupi, olgu selleks või suure tulevikuga taluniku, huvide teenistuses. Põllumeeste kogudel polegi tõesti muud väljapääsu kui püüda seadusandlikult võimu valdadelt ära võtta ja valdasid seadusandluse jõul sundida talunikke maarahva enamusele eelistama. Niisiis, praeguses poliitilises praktikas põllumajanduses on sees orgaaniline vastuolu, mitte aga kellegi subjektiivne vaen taluniku või ühismajandi vastu. Maaelu ja põllumajandus on oma olemuselt teatavasti konservatiivsed valdkonnad, parimaid tulemusi saab seal rahulikus tööõhkkonnas, tolerantsete suhete puhul kõigi huvigruppide vahel.
Tulengi nüüd tagasi selle juurde, et asjad on vaja selgeks rääkida ja Ülemnõukogu poliitilise otsusena fikseerida. Nimetagem seda põhisuundadeks või arengukavaks või veel kuidagi. Talumajanduse teema lõpetuseks oma tänases etteastumises teeksin kokkuvõtte nii: talumajanduse paljasõnaliselt toetamiselt tuleb üle minna konkreetsetele sihtprogrammidele. Ka talunik tahab stabiilset süsteemi, mitte üksikuid juhuslikke annetusi. Hinnasubsiidiumide süsteem peab olema ühtne kõikidele tootjatele, muidu ei teki normaalset turgu. Talumajanduse teatud raskustest üleaitamiseks peavad olema konkreetsed sihtprogrammid, näiteks soodustused materiaalse baasi rajamiseks, maksusoodustused, sihipärane krediteerimine, nõuandeteenistuse kujundamine, varustus-turustuse süsteemi ülesehitamine, maaparanduse finantseerimine, teedeehitus jm. See on ainult osaliselt olemas. Talumehel peab olema kindlusetunne, mitte lootus kellegi heatahtlikkusele. Siin peab olema selgus. Kuid enne me peame võtma seisukoha, kui palju on võimalik meie vaesel riigil vahendeid talumajandusse suunata. See on ikkagi valdkond, kust lähiaastatel eriti midagi tagasi ei tule. See on investeerimine tulevikku. Ja veel enne on tarvis piiritleda põllumajanduse roll Eesti tulevikus. Riik peab fikseerima oma nõudmised põllumajandussaaduste tootmiseks, riik peab oma nõudmiste ulatuses selleks ka vahendeid, olgu need kas või Saksa markades, reserveerima. Siis on mäng aus, sest reformijärgne põllumajandus teab siis, mida ta riigilt ja mille eest võib saada ja – mis sama täitis – mida ei talumees ega ühistu riigilt mitte mingil juhul saama ei hakka.
Ja veel, lugupeetud kolleegid, me siin saalis peame väga silmas pidama, et põllumajanduses on reformid juba alanud. See on valuline, kuid lootusrikas aeg. Siiski tahaksin osutada veel ühele ohule. Kui kiiret erastamist ühelt poolt ja riigivara kindlakäelist haldamist teiselt poolt ei kaasne teistes majandusharudes, kõrbeb ka reformijärgne põllumajandus eelkapitalistliku, monopolistliku täituru majanduse džunglis kindlalt.
Otsuse kohta teeksin ka mõningad ettepanekud. Kohustada valitsust esitama Ülemnõukogule kahe nädala jooksul ettekanded: 1) valitsuse põllumajanduspoliitikast lähiaastateks, 2) valitsuse sotsiaalpoliitikast maal turumajandusele ülemineku ajajärgul. Saaksime algatuseks kuulda, mida on juba kavas Eesti majanduse ümberstruktureerimiseks, nii et põllumajandus ja tööstus tasakaalu läheks, kuidas nad koos arenema hakkaks. Seejärel võiks kõne alla tulla ka punkt 2 otsuses, millega Ülemnõukogu võtaks endale kohustuse langetada poliitiline otsus Eesti põllumajanduse tuleviku kohta. Arvan, et selle otsuse ettevalmistamise võib maaelukomisjon enda peale võtta ja see punkt 2 võiks kõlada: "Ülemnõukogu maaelukomisjonil esitada ühe kuu jooksul Ülemnõukogule eelnõu otsuse langetamisest põllumajanduse tuleviku ja arengu kohta Eestis." Ülemnõukogu ja valitsuse poole on pöördunud Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Piimaliit hetkel väga teravate küsimustega, mis otseselt kägistavad põllumajandust. Need olid eelmine nädal kõikidele kättesaadavad selle kandilise laua peal ees fuajees, nii et kõik peaks olema nendega tuttavad, ja seetõttu ma pakuksin otsuse eelnõusse ka veel kolmanda punkti, et soovitada valitsusel läbi vaadata Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Piimaliidu 8. mai 1992. aasta pöördumine kiireid otsustusi nõudvate küsimuste lahendamiseks.
Ja päris lõpuks tahaks öelda tunnustussõnu selle arupärimise algatajatele ja soovida ka nendele, et nad ühineksid täna selle seisukohaga, et möödunud kahe kuu jooksul on olukord teravnenud, protsessid süvenenud, et võiks vaadata küsimust juba natuke laiemalt ja võib-olla ka sallivalt suhtuda nendesse ettepanekutesse, mida ma praegu tegin otsuse eelnõu kohta. Tänan tähelepanu eest!
A. Sirendi
Austatud juhatus ja austatud kolleegid! Rääkimine tühjale saalile on peaaegu sama, mis hüüdja hääl kõrbes. Neid, kes huvituks veel tänapäeval põllumajandusest, on jäänud väga üksikud ja ilmselt neil ei olnud praegu kuskile mujale vaja minna, kui niisugune küsimus päevakorrale tuli. Kui see oleks olnud praegu esimene kord, siis seda ei tasuks märkida – see on alati nii olnud ja kõik otsused on võetud vastu tühja saali ees või on arutatud tühjas saalis.
Äsja me võtsime vastu otsuse, et kolhoosnik, sovhoosnik maksab välja kõik senised riigi poolt tehtud kuriteod. Teda ei käsitleta enam kollektiviseerimise ohvrina, vaid süüdlasena. Avalik arvamus on ka häälestatud sellele, et ta on halb inimene, peremehetundeta moonakas, kelle käest vara äravõtmine on humanistlik tegu. Avalik arvamus on leidnud ja häälestatud sellele, et kolhoos on kuritegelik organisatsioon, töötaja seal on kurjategija ja omand kuritegelik. Nüüd tuleb kolhoosnikul kõige eest maksta teisest kuni kolmandast põlvest saadik. Tõsi küll, enamus ei olnud selleks ajaks sündinud, kui need õudsed sündmused siin Eestimaal toimusid – mis siis, tuleb maksta! Ja mis sellest, et riik võttis ühistatud vara madalate hindade kaudu juba mitmekordselt endale üle, kuid ometi tuleb neil, kes on tänaseks päevaks kolhoosi alles jäänud, maksta kõigi eelmiste põlvkondade poolt tehtud võlad, kusjuures need inimesed ei olnud kaugeltki ega mitte kuidagimoodi süüdi, et nad olid sunnitud kolhoosi astuma.
Ja nüüd me arutame seda küsimust, kas on põllumajandust vaja. Ilmselt oleme enam-vähem sellele seisukohale jõudnud, et teda vaja pole, ja nüüd püüame otsi kokku tõmmata, sest on selge: kui pool põhikapitalist läheb praegu põllumajandusest välja linnadesse, siis jääb meil – arvestades meie praegust olukorda, kus meil põllumaa hektari kohta on kapitali 5–10 korda vähem kui meie lähemates arenenud Skandinaavia riikides – hektari kohta 10–20 korda vähem kapitali kui lähemates kapitaliriikides. Loomulikult on see ühtlasi põllumajanduse likvideerimine. Muidugi võib seda küsimust seostada sellega, kas meil üldse on vaja toitu ise toota või võiksime seda osta maailmast, minna täielikult üle humanitaarabile või hoopis humanitaarabitoidule või hoopis mullatoidule. See on igaühe enda asi, kuidas ta seda küsimust lahendab, sest vabas riigis otsustab igaüks vabalt ise, mis ta teeb.
1. maist kaotati dotatsioon piimale. Sellel otsusel on omad tagajärjed, mida ühegi järgneva otsusega ei saa olematuks enam muuta. Piimatootja sai lõplikult selgeks, et piima ei tasu toota – 12 rubla liiter on tõepoolest kõrge hind ostjale, kuid see teeb ikkagi ainult 50 penni liiter (Soome penni). Soome talupoeg saab 3–4 marka liitrist, see on meie rahas 75–100 rubla. Samal ajal tööstuskauba ja energia eest maksame me juba ammu sellist hinda, nagu maailmaturu hind on. Miks ei peaks siis olema ligilähedaselt võrdne ka piima hind? Meid hirmutatakse, et meid ujutatakse varsti üle odava maailmakaubaga – nüüd on meid ujutatud üle maailma odava suhkruga ja me jõuame osta ainult 10 kg aastas, kui me oleme kõrgepalgalised; väiksemapalgalised ei saa seda üldse osta! Piima kvaliteet, tõsi küll, ei vasta meil maailmastandardile, aga ometi on meil kõigil teada, et ka tööstuskaubad ei vasta sugugi rohkem maailmastandardile kui piim. Sest piim on lõppude lõpuks looduslik toodang ja looduslik toodang läheb vähem käest ära kui inimese poolt korraldatud tootmine. Ei maksa ennast sellega lohutada, et veel mõni aeg on võimalik piima odavalt toota, sest osa söötadest, laudad ja paljud muud on soetatud ajal, mil hinnad olid veel odavad. Praegu on kindlasti vaja raha selleks, et alustada uut tootmistsüklit, et oleks võimalik tootmist jätkata, et tasuks külv lõpetada, hein lähitulevikus ära teha ja ka koristustöödele asuda. Muidugi võib maksta dotatsiooni elanikkonnale, sellest on räägitud, kuid tasakaalust väljas olev kodaniku või elaniku eelarve ei lähe sellest kaugeltki tasakaalu. Mõningad pered on juba praegu piimata või saavad väga vähesel määral piima. Kui hind tõuseb 12 rublani liiter juba kokku ostes, siis on loomulik, et valgunälg veelgi suureneb. Ja seda riigis, mis on juba ammu välja kuulutanud, et ta orienteerub piimatootmisele, vastandina sellele lihatootmissuunale, mis meil võeti seoses odava jõusööda saamisega.
Nüüd me sulgeme maarahva sanatooriumid. Omal ajal tuli nad ehitada sellepärast, et kolhoosnikku ei võetud teiste inimestega samasse sanatooriumi, temalt ei võetud ka ametiühingumaksu, teda ei võetud ametiühingu liikmeks. Kui ta tahtis oma tervist parandada, siis pidi ta ise omale sanatooriumi ehitama. Lähitulevikus läheme üle taludele. On selge, et ka talunikke ei taheta võtta teiste inimestega kokku. Kõik need sotsiaalsed objektid tuleb nüüd ilmselt anda üle tasuta või tasu eest munitsipaalorganitele. Poolikud ettevõtted on juba läinud üle mitmesugusteks muudeks ettevõtmisteks. Kultuurimajad on praktiliselt suletud. Näiteks pooleliolev Rapla kultuurimaja anti hoopis mingisugusele kaubandusettevõttele, sest kultuur ei tasu enam praegustes oludes ära. Koole suletakse järk-järgult. Ujulates ei saa enam inimesed käia. Nii et kui me seda teed lõpmatult jätkame, siis võib kindel olla, et me sellesama riigi, mida me suure võitluse ja hurraahüüetega rajasime, niisama kiiresti maha mängime. Ma arvan, kui me ei suuda kindlustada oma elanikele toitu ja kodusooja põhiliselt oma toodangu arvel – kui me jätame maha selle miljon hektarit põllumaad, selle miljoni hektari energia, mida radikaalid juba ammu on soovitanud, et siis odava hinnaga toiduaineid sisse osta –, kui meil selline mõtteviis levib massiliselt elanikkonna hulgas, kui see kujundatakse meie elanikkonna avalikuks arvamuseks, siis on selge, et me peame maksma kallist hinda, et taastada seda praegust olukorda, kus me veel saame süüa. Ma toon üheainsa näite lähiminevikust. Me ostsime 0,6 miljoni dollari eest Soomest seemnenisu. Sellepärast et kümneid aastaid ei olnud meil tegeldud nisusordi aretusega. Selle 0,6 miljoni dollari eest oleks võidud 10–15 aastat Jõgeva sordiaretusjaama kõigi kultuuride sordiaretust ülal pidada. Üks tegemata töö läheb nii kalliks maksma. Sealjuures me saame lähitulevikus vaevalt 5% sellest nisust meie külvipinnas ära kasutada. Nii et kõik need vead, mis me praegu teeme, vähendavad meie loomade arvu; kõik need vead hävitasid ära meie sigade tõukarja ja praegu on järjekord lehmade tõukarja hävitamise käes. Kõik need vead lähevad nii kalliks maksma, et see kujuneb hiljem meil rahvuslikuks õnnetuseks. Ma soovitan kõigil selle üle tõsiselt järele mõelda, ka valitsusel. Dotatsioonide kaotamise tagajärg ulatub järgmiste põlvkondadeni. Tänan tähelepanu eest!
E. Parder
Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Ma ei taha teha mingisuguseid parandusi sellesse projekti. Ma ütlesin juba tol korral, kui see projekt kaks kuud tagasi härra Savisaare isiklikul algatusel tehti, et see on mõttetu, seda ei ole vaja siin arutada, sest põllumajandust arutatakse praegu igal pool ja igal tasandil ja põllumehed on niipalju koos olnud. Kui võrrelda seda, mida eelmine valitsus tegi, siis see valitsus on küll võtnud vähemalt suuna sinnapoole, et midagi ära teha. Aga ma tahaksin siia juurde mõned asjad lisada. Praegu on talude areng ja kogu põllumajanduse areng läinud valda – kus vallad on, kus ei ole, olgu siis või külanõukogud. Loodud reformikomisjonid ei tea veel täpselt, mis nad peavad tegema, millised nende õigused on. Eelmisel reedel oli meil Talupidajate Keskliidu volikogu, kus me ise omal algatusel võtsime vastu sellise otsuse, et hakkame koolitama neid talumehi, kes on reformikomisjonis, et nad vähegi teaksid, millises suunas nad peavad edasi minema ja millised õigused neil on.
Nüüd üks probleem, mis täna hommikul selgus. See oli küll juba varem üles kerkinud, kui valitsus esitas meile palve, et me esitaksime temale oma projekti, kuidas subsideerida ja krediteerida talumehi, kui valitsus näiteks muudab teatud taluseaduse punkte ja talumehed peavad hakkama ise maksma maaparanduse, elektrifitseerimise, teedeehituse, kaevude eest. Nüüd me saime lõpuks kokkuvõtte selle kohta, palju praegustel taludel on pooleliolevaid maaparandusobjekte – neid tuli kokku üle 500. Ja selleks, et neid objekte lõpetada, on vaja umbes 120 milj. rubla. Ka selle raha peab kuskilt leidma, sest ega seda pooleliolevat objekti tagasi ei lükka ja ära tuleb ta lõpetada. See on üks probleem. Teine probleem on see, et majandusjuhid ei ole siiski veel aru saanud, et aeg hakkab minema teisipidi, 1. jaanuar 1993 on lähedal, majand peab olema kas siis likvideeritud või reorganiseeritud. Aga ma saan ka sellest aru, et iga hääbuv organism püüab õigustada oma olemasolu ja tihti minnakse ka absurdini. Siin rääkis eelkõneleja nisuseemnest, mida kalli hinna eest ostetakse, aga eelmine nädal mulle helistati maalt, et majand kündis üles talumehe külvatud nisu ja pani sinna peale oma kartuli. Ja kui põllumajandusministeeriumist hakati nõudma, miks nii tehti, siis öeldi: me maksame selle kinni, see ei ole mingi küsimus, me tahame sinna kartulit panna ja kõik. Kui me nii edasi läheme, siis Eestimaa kunagi jalule ei tõuse. Aga ma usun, et need on ainult erandid.
Tahaksin rääkida veel sellest, mida meil on vaja ja ilma milleta me toime ei tule. Me peame leidma võimalused ja vahendid, et tuua sisse välisinvesteeringud. Ma olin eelmine nädal Rootsis, Eestimaa aktiivsed ärimehed võtsid mind kaasa, olime koos Tootjate Liidu esimehe härra Priimäega. Kohtusime Rootsi firmadega ja nagu seal selgus, nad olid meie projektiga nõus, aga nad nõuavad lisadokumente. Ma läksin nendega kaasa sellepärast, et ma nägin, kui lootusetu oli mul üksinda pürgida, et tuua siia Rootsi firmasid, kes aitaksid mehhaniseerida talusid. Koos Tootjate Liiduga, koos põllumajandusministeeriumiga me peame seda tegema, ilma selleta me jalule ei tõuse, sest näha on, et meie tööstusettevõtted, kes võiksid teha põllutöömasinaid (näiteks Tartu "Võit"), ei ole lähematel aastatel võimelised neid tegema.
Sellised on minu probleemid, millega ma iga päev pean tegelema, aga ma olen optimist. On raske. Taludes on tehtud juba kevadkülv maha. Me kõik saame aru, et uue riigi ehitamine ei ole mänguasi. Läheb mööda aasta või paar, aga siiski Eestimaa talud tõusevad üles, tõusevad meie ühistud, kes tahavad tõesti tõsta Eestimaa põllumajandust. Ja neid ei ole mitte vähe. Aitäh!
A. Paju
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eriti need, kes on südame lähedal hoidnud selle küsimustegamma, mis on arutlusel. Härra Sirendi, kuulus maaelu filosoof, seadis asjad drastiliselt paika, ja nii kummaline kui ka pole, paljus peab tema prohvetlikkust tunnistama, sest tõesti üks huvitav tont liigub Eestimaa kohal ringi, mis näeb Eestimaad juba tolles külluseajas, kus meile sissetulev on kõik hulga odavam kui meie töö. Me unustame ära tolle aja, kui me püüdsime alusvundamenti luua talude rajamisel, määratledes, et talu on kõigepealt meie elulaad, mida ei ole võimalik kaaluda ühegi rahatähega ega ühegi margapuuga. Sellest tulenevalt tekib minu hinges kummaline segadus. Vaadake, head kolleegid, alles oli märtsikuu, kui maaelukomisjoni juht meile raporteeris, et põllumajandus on reformitud ja reformi rakendusotsusega kõik registrid paika pandud ja natukese aja pärast läheb meil elu ludinal edasi. Märtsist on saanud maikuu ja kui ma kuulen, et siit toolist keegi kõneleb, et veel on probleeme kevadkülviga, siis mina seda inimest siit puldist ei taha võtta tõsiselt, sest maal ringi liikudes on selge, et tõelise põllumehe jaoks on kevadkülv mõtteliselt unustatud, ta on selleks juba ammu valmis. Meie hõikamine siin, et kui me siin midagi ei hõika, siis jääb kevadkülv tegemata, ei ole minu meelest tõsiseltvõetav. Siin otsuseprojektis me ju tegelikult muud ei tahagi, kui et auväärne maaelukomisjon valmistab ette kahe nädala jooksul ülevaate sellest, kuidas vabariigi valitsus on täitnud rakendusotsuse p. 15, mis on 9-punktiline; nendest vähemalt 2/3 on dateeritud kindlate kuupäevadega, kus on täpselt paigas, mis oleks pidanud olema tehtud, ja kui see oleks tehtud olnud, mis siis oleks toimunud.
Minu arvates ei ole veel puudutatud ühte asja. Saatuse tahtel olen olnud osaline mitmel kvoorumil, kus kogunesid maamehed või mehed, kellel on maalõhn juures, või mehed, kes aimavad, et maaelu küsimusi arutades või neid oma lipukirjale seades võib sünnitada usaldust. Minu arvates selles kolmes jaotuses, et me oleme südamega mineviku küljes, pilguga tuleviku küljes ja kõhuga oleviku küljes, on maainimene sedasorti inimene, kes pilgu ja olekuga on põllumaa küljes. Mitmes vallas ma kohtusin inimestega, kes ütlesid siiras mures kogu selle asjaajamise juures, et kas me oleme siis tõesti nood lehmad, keda peab sõõrutama, ja kes meid hakkab siis lüpsma. Ja siis jäi minul nagu suu lukku ja ma ei osanud selle kohta nagu mitte midagi öelda. Tähendab, mis on praeguseks hetkeks kõige tähtsam? Fakt on see, et ilmselt oleks kuritegu praegu mõelda, et Eestimaa jääb tolleks paigaks, kus on odavam sisse vedada toda, mida me enda jaoks tarbime, ja jätta too inimese ürgne vaimne eneserealisatsiooni soov poolikuks. Mis on siin selle taga? Ei taha olla karm ja üldistust teha on vist veel suurem patt, kuid üksikutes majandites on tekkinud üks paganlik jonn nii majandi juhtkonna (kes võitleb omaenda eest) kui ka nende vahel, kes seal tahavad oma energia realiseerida, ja neil ei olegi rohkem vaja selleks kui soodumust. Paljud käivad praegu Põhjamaades kokku korjamas toda abi tehnika näol, mida tegelikult oleks vaja talupidajale. Kuid ma ei ole kuulnud põllumajandusministeeriumi analüüsi, kui suur on antud hetkeks Eestimaa peal masinapark. Kui suure territooriumi võimaldab see masinapark ära harida, kui mitu korda, ja mis tegelikult puudub, missugune otsustav hetk puudub, et kogu see masinapark siin Eestimaal nii tööle panna, et see maa saaks haritud ja saagi saaks kätte. Minu jaoks on see üks lahendamata küsimus. Ja mis tasandil peab selle lahendama, missugune komisjon peab selleks kokku tulema ja ära otsustama. Ma võin oma maakonna tasandil tuua näiteid, kus üks on omamoodi saks, teine on omamoodi oma õigust taga ajamas ja lahendust otsitakse tegelikult hoopis kolmandast kohast. Nii et minu arvates need grupeeringud, kes on otsinud võimalust erakondade loomiseks, kus avitatakse, kus toetatakse talumeest oma püüdlustes, esialgu mitte talumeest kui tootjat, vaid talumeest, kes loob selle elulaadi, mis loob suundumused tolle terve põlvkonna kasvamiseks ja kasvatamiseks, kellest peaks saama jälle taas eesti mees ja eesti naine, kellel on tagajalgades jõudu ja esikätes rammu, kellel on oma maa vastu armastus ja arusaam, et paikkonna vaim on see, mis teeb tema teistest erinevaks – nii kaua, kui meil ei ole niisugust ühist kontseptsiooni välja töötatud, taotlevad üksikud grupeeringud, kes praegu on maarahva peal ennast loonud, ainult politikaanlust, aga mitte toda elu põhistrateegia väljatöötamist. Ja kes siin peab initsiaator olema, kas maaelukomisjon või põllumajandusministeerium, kas Talupoegade Keskliit või mitmed fraktsioonid, mis on siin loodud, või kõik koos? Seda siin selles otsuses ei ole ette näha.
U. Anton
Kuidagi on kujunenud nii imelikult, et põllumajandusprobleemid on kõne all siis, kui meid on kõige vähem ja kui me kõige rohkem väsinud oleme. Ma ei taha teid mitte väsitada, aga paar sõna eelkõnelejale hr. Pajule peaks küll ütlema. 99%-le nendest küsimustest, mis sa siin püstitasid, saad vastuse paari tunni jooksul varemilmunud põllumeeste teatmikest. Ja Ants Laansalu käest saad teada veerand tunni jooksul.
Ma tahtsin ka öelda paar sõnumit. Nimelt, see, mis meil siin iga päev Lossi platsil toimub, ei ole ainult erakondade valimiseelne kemplemine (ma mõtlen pikette). Väga palju on see seotud ka just praegu päevakorras oleva küsimusega. Elukvaliteet on Eestimaal ikka nii madalaks langenud ja see on selle tühja kõhuga ka küllalt palju seotud. Nii et ka häda sunnib inimesi siia tulema. Teine asi, mis sõna tõsises mõttes rõõmu teeb: et eelmise valitsuse liider sellise otsuseprojektiga välja tuli. Sest et eelmise kahe aasta jooksul me püüdsime siiski korduvalt tõsiselt juhtida valitsuse tähelepanu meie põllumajandusprobleemidele ja neid seisukohti nii välja tuua, et ei ole võimalik nii edasi minna. Sirendi maalis teile juba pildi sellest, kuhu me oleme välja jõudnud, ma ei püüa teda korrata. Ja nüüd on heameel, et talumeeste liider hr. Parder oli siin puldis, et uus valitsus on siiski päris tõsiselt asja käsile võtnud. Ainult üheskoos on võimalik sellest ummikust välja tulla. Ja seetõttu ongi mul ettepanek selle otsuse pealkiri ümber formuleerida ja seda nimetada mitte talumajanduse huvide arvestamiseks Eesti Vabariigi Valitsuse poolt, vaid otsuseks põllumajanduse huvide arvestamisest Eesti Vabariigi Valitsuse poolt. Ja teen juhatajale ettepaneku see parandusettepanek hääletamisele panna. Tänan!
Juhataja
Aitäh! Palun, kas ollakse nõus, et sellega sõnavõtud lõpetatakse, kuna hr. Saarmanil on lõppsõna, mitte lihtsalt sõnavõtt? Sõnavõtud selles küsimuses on lõpetatud. Hr. Saarman, palun lõppsõnaks pulti. Samuti hr. Mölder saab lõppsõna.
T. Saarman
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud saadikud! Kuna on laekunud täiendavaid ettepanekuid ja otsuse eelnõu on esitatud kahe fraktsiooni nimel, siis teen ettepaneku täna arutelu lõpetada ja seejärel katkestada ning jätkata järgmisel istungjärgul. Aitäh!
Juhataja
Tänan! Ma paluksin ka hr. Möldrit lõppsõnaks.
A. Mölder
Lugupeetud juhataja, lugupeetavad rahvasaadikud! Mul on heameel tõdeda, et küsimus, mis puudutas piimasaaduste doteerimist teatud osas ajavahemikul 20. märtsist 1. maini, on üle kandunud selliseks üldküsimuseks, mis praeguseks momendiks puudutab tervet põllumajanduspoliitikat ja tema tulevikku. Käesolevaks ajaks võib fikseerida, et algressursside hinnad on kasvanud siiski palju kiiremini, kui on kasvanud müügihinnad piimale ja lihale. Selline ebaproportsionaalsus on viinud olukorrani, kus tootjad ei ole võimelised ostma kas või väetisi. Selle aasta nelja ja poole kuuga on sisuliselt üle kolme korra ostetud väetisi vähem kui eelmisel aastal samal ajal.
Muidugi, meil on täna rublaringlus seiskunud. Ja väga hea on, kui me tõsiselt piima tootmisega tegeleme. Ma saan aru, et me oleme siiamaani täitsa loomulikult rehkendanud, et maaelu sotsiaalsfääri kulud lähevad piima omahinda. Võib-olla on meie ülesanne, et me toome selle eraldi välja ja taotleme, nagu on linnades, eraldi vahendid riigi eelarvest. Aga eksperthinnangu järgi vajab kogu maaelu selleks aastaks siiski peaaegu 20 miljardit rubla, et maaelu üleval hoida. See on selge, et arenenud põllumajandusega riikides katab riik tootja ja tarbija hinnavahe, kui tootja hind osutub kõrgemaks turuhinnast. Euroopa Majandusühenduse riikides makstakse tootjatele juurde 48%, Ameerikas 30%, Põhjamaades kuni 70% jne. Selle kaudu lihtsalt säilitatakse elu maal. Reeglina tehakse seda vähem ressursimahukate tootmisharude arvel maksusüsteemi kaudu. Tänaseks on siiski selge, et meie tarbija on oma ostujõu piiril. Minul ei ole täna Ülemnõukogule öelda valitsuse arvamust. See küsimus kandub neljapäevasele valitsuse istungile, kus valitsus olemasolevatest tingimustest lähtudes ka oma seisukoha selles suhtes võtab. Selge on see, et riigieelarve tulud ja kulud on väga pingelised küsimused. Halb on, kui me lõppotsuse selles küsimuses teeme, lähtudes võib-olla riigieelarvest, ja teisejärgulisena arvestame maaeluga seotud küsimusi. Aga ma tänan kõiki neid esinejaid, kes selles küsimuses sõna võtsid, kes oma märkused põllumajandusministeeriumile esitasid – me püüame neid oma töös arvestada.
Juhataja
Aitäh, hr. Mölder! Ettekandja tegi lõppsõnas ettepaneku katkestada praegu küsimuse arutelu ja võtta otsus koos parandustega vastu järgmisel istungjärgul. Kas ma, hr. Saarman, sain teist õigesti aru? Samal istungjärgul, järelikult. Kes on selle poolt, et katkestada antud küsimuse arutelu ja jätkata seda samal istungjärgul? Katkestamise poolt on 38 saadikut, 5 on vastu, keegi ei ole erapooletu. Arutelu katkestatakse, jätkatakse samal istungjärgul.


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
74. ISTUNGJÄRK
TEINE ISTUNG
19. mai 1992


Juhataja (M. Lauristin)
Lugupeetud Ülemnõukogu! Lugupeetud Ülemnõukogu, palun asume kohtadele! Kohaloleku kontroll. Kohal on 54 saadikut. Puudub 44. Reglemendi kohaselt alustame täna Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga infotunniga, kuid veel enne seda on rahvasaadik Gussevil üle anda seaduse eelnõu. Palun, hr. Gussev!
А. Gussev
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Meil kõigil on raske sel vabariigi kriisiajal, aga sada korda raskem on meie lastel. Suvise tervistuskampaania korraldamine vabariigi lastele on nurjumas. Laste puhkebaasidega on ületamatuid raskusi, mida on võimatu lahendada. Seepärast annan teie loal kiireloomulise küsimusena üle otsuseprojekti laste suvebaaside finantseerimise kohta 1992. aastal riigieelarve summadest. Palun teid seda küsimust toetada ja juhtivkomisjoniks määrata sotsiaalkomisjon ja eelarve-majanduskomisjon.
Juhataja
Küsimus on kiireloomuline, puudutab eelarvet. Ma saan aru, et eelarve-majanduskomisjon peaks selle üle vaatama juhtivkomisjonina. Muidugi tutvub ka sotsiaalkomisjon selle projektiga.


Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga infotund
Juhataja
Ja asume nüüd infotunni juurde. Hr. Menšikovi ja Panfilovi esitatud küsimusele kodakondsusseaduse rakendamisest palun vastama passiameti peadirektori hr. Linnar Liivamäe. Palun!
L. Liivamägi
Lugupeetud spiiker, lugupeetud Ülemnõukogu saadikud! Juba eelmiseks valitsuse infotunniks oli laekunud saadikute Menšikovi ja Panfilovi järelepärimine kodakondsuse seaduse ja selle juurde kuuluva rakendusotsuse täitmise kohta Eesti Vabariigi riigivalitsemise organite poolt.
Küsimus oli esitatud kahel masinakirjalehel ja põhiline, mis rahvasaadikuid huvitas, oli kõigepealt see, mida on teinud valitsus Eesti Vabariigi kodanike registri loomiseks. Teiseks, mida on valitsus ette võtnud isikute kindlakstegemiseks, kes soovivad astuda Eesti kodakondsusesse kooskõlas Vene–Eesti lepingu §-ga 3? Ning kolmandaks, kuidas on käivitunud naturalisatsiooniprotsess?
Ma alustaksin vastamist naturalisatsiooniprotsessist. Nagu me teame, kodakondsuse seaduse rakendusotsus võeti Ülemnõukogu poolt vastu 26. veebruaril s.a. ja samast päevast käivitus seaduse ja rakendusotsuse kohaselt naturalisatsiooniprotsess nende isikute osas, kes vastavad kodakondsuse seaduse § 7 punktides 1 ja 2 ettenähtud tingimustele. See tähendab siis, eesti soost isikud ja isikud, kellel on erilised teened Eesti Vabariigi ees. Naturalisatsiooniprotsess on nende suhtes alanud ja algas vastavalt vastuvõetud aktidele õigeaegselt. Asja tegi lihtsamaks see, et nimetatud §-s 7 käsitletud isikute suhtes ei rakendata Eestis elamise aja nõuet ja eesti keele tundmise nõuet.
Käesoleval ajal on valitsus omistanud kodakondsuse vastavalt nimetatud paragrahvile eile 58 inimesele ja eelmisel esmaspäeval 18-le. Avaldused praegu laekuvad ning regulaarselt esitatakse nad passiameti kaudu siseministrile ja siseministri kaudu lähevad nad valitsuse istungile otsustamiseks. Kõikide isikute taotlused Eesti kodakondsusesse astumiseks, mis valitsuse istungile on käesolevaks ajaks esitatud vastavalt kodakondsuse seaduse § 7 punktidele 1 ja 2, on rahuldatud. Ühtegi taotlust ei ole valitsus rahuldamata jätnud.
Nüüd edasi keeletundmise nõudeisse puutuv. Vastavalt rakendusotsuse p. 17 alapunktile 1 kohustas Ülemnõukogu valitsust välja töötama ja esitama Eesti Vabariigi Ülemnõukogule seaduseelnõu eesti keele tundmise nõuete kohta ühe kuu jooksul, arvates rakendusotsuse vastuvõtmisest. Keeletundmise nõuded töötas välja Eesti Vabariigi Riiklik Keeleamet. Valitsuse istungil seda asja arutati ja minule teadaolevatel andmetel on nimetatud eelnõu valitsuse poolt ka Ülemnõukogule esitatud.
Põhiline probleem, mille peale küsimuses on kulutatud lehekülje ringis, seondub Eesti kodakondsuse saamisega vastavalt Vene ja Eesti riikidevaheliste suhete aluste lepingu §-le 3, kus on siis kirjas, et nii Eesti Vabariik kui ka Vene Föderatsioon garanteerivad oma territooriumil elavatele isikutele vaba võimaluse valida, kumma riigi kodakondsusesse nad astuda soovivad, kas Eesti riigi kodakondsusesse või Vene omasse. Samas on küsimuses viidatud ka Eesti kodakondsuse seaduse § 3 punktile 2, mis näeb ette, et Eesti kodanikud on isikud, kes on tunnistatud Eesti kodanikeks Eesti Vabariigi poolt sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega. Selle kohta saan ma öelda nii palju, et tõepoolest Eesti–Vene lepingu järgi on antud kõikidele, nii Eesti kui Vene territooriumil elavatele isikutele, vabalt valida, kumma riigi kodakondsust nad soovivad, kuid konkreetne kodakondsuse protsess on reguleeritud mõlema riigi siseriikliku seadusandlusega. Valikut Eesti kodakondsusesse astumiseks ei ole piiratud, kuid seadusega ja Ülemnõukogu poolt vastuvõetud rakendusotsusega on ette nähtud kindel kord Eesti kodakondsuse saamiseks ning sellest korrast kõrvalekaldumine ei ole võimalik. Ja seetõttu ei ole võimalik anda Eesti kodakondsust sellisel kujul, et inimesed kirjutavad avalduse, kus nad teatavad, et vastavalt Vene–Eesti lepingule ja Eesti kodakondsuse seaduse § 3 punktile 2 teatan, et võtan endale Eesti kodakondsuse. Eesti kodakondsuse andmise küsimuse saab otsustada üksnes Eesti Vabariigi Valitsus. Ja et valitsus seda küsimust otsustada saaks, peavad olema valitsusel vajalikud materjalid, millised on ette nähtud kodakondsuse seaduses. See on minu poolt kõik. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Aitäh! On ka lisaküsimusi. Palun, hr. Aksinin!
N. Aksinin
Lugupeetud ettekandja! Võib-olla ei puuduta see küsimus teid, aga minul juhtus järgmine lugu. Minu naine läks ennast registreerima rahavahetuseks ja registreerimiskaarti täitma. Talle anti see kaart ja öeldi, et täita tuleb eesti keeles. Tema ei tea peale "tere" ühtki sõna. Mida teha?
Juhataja
Hr. Aksinin ja hr. Liivamägi, ma juhin teie tähelepanu, et hr. Närska istub siin ja talle on spetsiaalselt küsimus nende registreerimiskaartide kohta. Võib-olla jätame siis selleks puhuks? Palun, hr. Grigorjev!
P. Grigorjev
Lugupeetud juhataja, lugupeetud peadirektor! Mul on üks küsimus. Minu poole pöördus minu kolleeg Tallinnas, kes on etniline eestlane. Tema naine on kodanik ja lapsed on loomulikult kodanikud. Tema lõpetas ülikooli eesti keeles ja keelega tal probleeme pole. Ta on etniline eestlane, aga teie bürokraadid osakonnas keeldusid talle kodakondsust andmast. Kas see pole alandav isegi eestlasele? Tänan!
L. Liivamägi
Siin ei ole tegemist bürokraatide lohakusega või mingisuguse tegematajätmisega. Nagu öeldud, Eesti kodakondsuse andmise küsimuse saab otsustada üksnes Eesti Vabariigi Valitsus ja see ei sõltu ühe või teise ametniku suvast. Mis puudutab keeletundmise nõudeid, siis, nagu öeldud, praegu saab valitsus anda Eesti kodakondsust üksnes eesti soost isikutele ja nendele, kellel on erilised teened; ühtlasi on see ka isikutering, kelle suhtes keeletundmisnõuded ei kehti. Teiste isikute suhtes, kellele on võimaldatud kodakondsusesse astumise soovi avaldamine hariliku naturalisatsiooni korras (§ 6 korras), kehtivad keele tundmise nõuded ja alles pärast kõigi materjalide nõuetekohast vormistamist ning üleandmist hakkab nendel jooksma üks aasta. Nii et enne aasta möödumist ei saa valitsus kodakondsuse andmise küsimust otsustada.
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja, lugupeetud härra peadirektor! Teie sõnavõtust sain ma aru nii, et Eesti valitsus tõlgendab hoopis teisiti Venemaa ja Eesti vahelist lepingut. Kuidas Venemaa kodakondsuse küsimust mõistab, seda me teame (avaldus Helsingis). Ja seepärast me teame, kuidas Venemaa annab oma kodakondsuse – inimene kirjutab: "Ma võtan kodakondsuse." Lepingu tõlgendamisel on erinevusi. Ma arvan, et esmajärjekorras on meie valitsusel ja Venemaa valitsusel vaja teineteisele selgitada, kuidas nad lepingut mõistavad. Tuleb välja meie rumalus: poolteist aastat oleme lepingut erinevalt tõlgendanud. Seda esiteks. Teiseks, te ütlesite "eriliste teenete eest". 58 inimest ja 18 inimest. Öelge palun, kes konkreetselt on kodakondsuse saanud? Kas see on riiklik saladus või jälle mängud á la KGB või parteinomenklatuur stagnaajal? Kas see on riiklik saladus või ei ole? Kui see ei ole riiklik saladus, siis käsitlege minu küsimust saadiku järelepärimisena, millele ma ootan valitsuse vastust. Tänan!
L. Liivamägi
Esimesele küsimusele vastaksin, et ma olen nõus – kui on lepingute tõlgendamises mingisuguseid eriseisukohti ja seda enam kui nad on põhimõttelised, siis tuleb veel eraldi kokku istuda nii Vene poole kui Eesti poole esindajatel. Mis puudutab riiklikku saladust ja kodakondsuse omistamist, siis ei ole mul mingisugust seaduslikku alust väita, et see oleks nüüd nii või oleks ka teisiti. Seetõttu ma jään praegu vastuse võlgu, kas see on riiklik saladus või mitte.
S. Sovetnikov
Lugupeetud proua spiiker, lugupeetud härra Liivamägi! Härra Lebedev jõudis minust pisut ette selle saladuse küsimuses. Aga mulle tundub ka, et pärast valitsuse istungit, kus otsustatakse kellelegi anda kodakondsus eriliste teenete eest, peaks nende nimed avaldatama valitsuse ajalehes "Rahva Hääl" ja ajalehes "Estonija". Ka maakonna- ja linnalehed peaksid oma elanike nimed avaldama. Sellest ei peaks tõepoolest saladust tegema. Mida teie sellest arvate?
L. Liivamägi
Ma saan öelda, et kodakondsuse andmine ei ole mingisugune premeerimine; vastupidi, see on riigi ja kodaniku vahelise sideme, õigussuhte loomine. Praegu paistab, et huviobjektiks on see, kui palju on antud eriliste teenete eest. Minu teada on eriliste teenete eest saanud kodakondsuse ainult üks inimene, kõik ülejäänud on olnud eesti soost isikud ja osaliselt on seda ka valgustatud ajakirjanduses.
G. Israeljan
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Te ütlesite oma sõnavõtus, et 26. veebruarist algas naturalisatsiooniprotsess. Lubage mul teie sõnu mitte uskuda. Meie võtsime selles saalis vastu otsuse, mis kohustas valitsust kuu aja jooksul esitama eesti keele oskusega seotud dokumendi projekti. See tuli esitada hiljemalt käesoleva aasta 26. märtsiks. Küsisime seda korduvalt spiikerilt ja spiiker oli sunnitud vastama, et ta mäletab seda, aga kahjuks on seaduseelnõuga midagi juhtunud. Ma ei hakka laskuma üksikasjadesse selles küsimuses. Tähendab, esmajärjekorras te ei täitnud Ülemnõukogu otsust. Te ei esitanud kuu aja jooksul seda dokumenti ja seepärast pole õige teie väide, et 26. veebruarist käivitus naturalisatsiooniprotsess. See ei saanud käivituda, sest iga inimene, kes andis sisse avalduse, pidi sooritama eksami või vähemalt esitama mingisuguse dokumendi. Seepärast tahan konkreetselt teada, miks te pole siiamaani midagi teinud selleks, et kodakondsuse seadus hakkaks toimima suure rühma Eesti Vabariigi elanike jaoks. See on esimene küsimus. Ja teine küsimus, mis mind ja minu valijaid väga erutab, on seotud just nimelt nende dokumentide vormistamisega. Eile ütles teie kolleeg siseminister, et tegelikult torpedeeritakse Ülemnõukogu otsuseid. Sellest rääkisid eile ka minu kolleegid. Milline on teie seisukoht? Kas täpselt samasugune? Kui teile esitatakse Eesti Komitee isikutunnistus kodakondsuse kohta, kas te siis võtate tõsiselt seda dokumenti? Tänan vastuse eest!
L. Liivamägi
Keeleoskuse nõuete esitamise kohta tahaksin öelda, et mitte mina ei esita neid Ülemnõukogule, vaid see on tehtud ülesandeks valitsusele. Mina tean, et valitsus arutas seda eelnõu ja kiitis selle heaks ning esitas Ülemnõukogule. Kas ta on olnud siin saalis arutamisel, selle kohta mina informatsiooni anda ei oska. Nagu ma ütlesin, naturalisatsiooniprotsess sai alata vastavalt rakendusotsusele nende isikute osas, kellele ei ole keelenõuded kohustuslikud rakendusotsuse vastuvõtmise päevast, ja üksnes nende isikute osas valitsus praegu ka otsustab kodakondsuse andmise küsimuse. Mis puudutab Eesti Komitee isikutunnistust, siis siin on valitsuskomisjoni seisukoht selline, et seda tunnustatakse mitte kui riiklikku isikuttõendavat dokumenti, vaid kui Eesti kodakondsusesse kuuluvust tõendavat dokumenti.
J. Lippmaa
Härra Liivamägi, jätkuks härra Israeljani küsimusele. Millal saavad siis need, kes soovivad keeleeksamit anda, keeleeksamit ükskord sooritama hakata? Minu küsimus on selline. Väliseestlased on astunud mitme riigi kodakondsusesse. Teatavasti mitte kõik riigid (neli suuremat – USA, Kanada, Rootsi, Austraalia) ei ole aktsepteerinud kahekordset kodakondsust. Ma saan sellest asjast aru nii, et selle riigi kodakondsusse astumisel on väliseestlased pidanud välja astuma Eesti Vabariigi kodakondsusest. Meile pole see aga teada ja niipalju kui mina aru saan, need inimesed pretendeerivad praegu valimistele kui kodanikud. Kas te võite öelda, kuidas see asi nendes neljas riigis, kus kõige rohkem on väliseestlasi, tegelikkuses välja näeb? Kas nad on pidanud välja astuma eelmise riigi kodakondsusest ja kuidas teie ametkond seda üldse teab?
L. Liivamägi
Vaadake, mul on väga raske öelda, kas nende riikide kodakondsusseaduses on sellised nõuded ja kui nad on, siis missugusel kujul nad täpselt kehtestatud on. Küll aga tean öelda, et Eesti kodakondsuse seadus ei näe ette Eesti Vabariigi kodakondsuse automaatset kaotamist. Eesti kodakondsus saab kaduda üksnes Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega Eesti kodakondsusest vabastamise või kodakondsusest väljaheitmise teel. Kuna aga vabariigi valitsus ei ole kedagi vabastanud ega välja heitnud, siis need isikud on jätkuvalt Eesti kodanikud ja siin on olukord selline, nagu ma kirjeldasin. Tähendab, kui inimene ise avaldab soovi välja astuda, siis see veel ei ole seaduse järgi Eesti kodakondsusest vabanemise alus.
Juhataja
Aitäh! Hr. Lippmaal oli teine küsimus veel. Millal saab teha keeleeksamit?
L. Liivamägi
Keeleeksamiga on olukord selline, et vastavalt rakendusotsusele tuleb keeleoskusnõuded kehtestada seadusega. Nagu see seadus on vastu võetud – ma kujutan ette, et keeleametil on selleks kõik eeltöö juba tehtud –, saab kohe hakata keeleeksameid vastu võtma. Senikaua passiameti bürood registreerivad nende kodakondsuse taotlejate avaldusi, kes on avalduse vormikohaselt täitnud, vajalikud lisad sinna juurde lisanud. Peale keeleoskustunnistuse, mida neil ei olegi võimalik saada. Need avaldused registreeritakse ning nõue on 2 pluss 1 aasta. See üks aasta hakkab lugema registreerimise päevast ja 9 kuu jooksul peavad nad lisama keele tundmise kohta vastava riigieksamikomisjoni õiendi või tõendi.
L. Annus
Lugupeetud spiiker, lugupeetud hr. Liivamägi! Mind nagu teisigi saadikuid ei rahuldanud teie vastus selle kohta, et te ei või vastata, kas naturalisatsiooni korras antud Eesti kodakondsus kujutab endast riiklikku saladust või mitte. Minu arusaama järgi olete teie soliidse asutuse juht, mitte aga karjapoiss. Siit johtub ka mu küsimus. Kuna te ütlesite, et ühele inimesele on antud eriliste teenete eest kodakondsus, siis võib-olla te vastaksite, kes see inimene konkreetselt oli. See on mul esimene küsimus.
Ja teine küsimus. Teatavasti on laiali jagatud 40 000 avaldust. Palju on tänaseks juba laekunud taotlusi naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamiseks? Aitäh!
L. Liivamägi
Ma vastasin selle küsimuse peale, kas see on riiklik saladus või mitte, et mul ei ole mingeid andmeid väita, et ta on seda või ta ei ole seda. Üks aga on selge – et kodakondsuse andmise küsimus on sügavalt inimese isiklik asi ja, võiks isegi öelda, intiimne asi. Kas inimene soovib, et seda avalikustatakse või mitte, on juba tema otsustada. Ajakirjanduses on öeldud, et on omistatud valitsuse istungil nii ja nii mitmele isikule kodakondsus ja erandina on toodud välja üks isik, keda on lausa nimeliselt mainitud. Ma ei tahaks seda kommenteerida, kuna ma lihtsalt ei oska seda kommenteerida. Kas sellel on mingisugune õiguslik alus või ei olnud, millest lähtudes valitsus selle ühe nime ajakirjanduse veergudele lasi, mispärast teisi ei lastud, selle kohta mul informatsioon puudub.
Kui palju on avaldusi naturalisatsiooni korras kodakondsuse andmiseks? Avaldusi on tõepoolest välja antud orienteeruvalt 40 000 ringis, lõplikku tagasilaekumist veel olla ei saa, sellepärast et avaldusi saab siiski vastu võtta täielikult vormistatud kujul. Kui me võtaksime neid vastu praegu ilma keeletundmisnõudeta, tähendab, ilma vastava tõendita, siis see tõendi juurdelisamine hiljem osutuks tõenäoliselt juba võimatuks. Seetõttu inimeste avaldused registreeritakse, s.t. avalduse peale kantakse kuupäev ja passitöötaja allkiri, kes on selle avalduse üle vaadanud, kes on veendunud, et on vormikohaselt täidetud ja on lisatud kõik muud vajalikud lisad peale keeleoskuse tõendi, ja avaldus antakse inimesele tagasi. Kui seadusega on kehtestatud keeletundmisnõuded, inimene on oma keeleeksami sooritanud, siis alles võetakse lõplikult vormistatud avaldus temalt vastu. Seetõttu on praegu väga raske öelda konkreetset arvu, kui palju meil on kodakondsuse taotlejaid. Ma saan ainult öelda selle arvu, kui palju on avaldusi välja antud.
V. Pohla
Austatud spiiker, lugupeetud hr. peadirektor! Te just esitasite üllatava seisukoha, et kodakondsust tõendav dokument ei ole ja ei peagi olema riiklik dokument. Teie intervjuust ajalehele "Õhtuleht" jääb mulje, et Eesti Vabariigi isikutunnistused, mis on välja antud Eesti ajal, ja Eesti Komitee isikutunnistused omavad võrdset juriidilist riiklikku tähendust. Kui see on nii, kas valitsus on ametlikult riikliku aktiga vormistanud sellise seisukoha ja millal ta seda tegi? Tänan!
L. Liivamägi
Ei, kahtlemata see ei ole niimoodi ja seda ma ei ole ka väitnud, et Eesti Komitee isikutunnistus oleks riiklik dokument. Ma ütlesin, et valitsuskomisjon on aktsepteerinud seda dokumenti, samuti ka kuni 1940. aastani välja antud isikutunnistusi kodakondsust tõendava dokumendina. Mingit juttu riiklikust staatusest või riiklikust dokumendist ei ole. Tähendab, valitsuskomisjon on seda dokumenti aktsepteerinud kodaniku Eesti kodakondsusesse kuuluvust tõendava dokumendina. See on kõik, mis ma saan öelda selle kohta.
Juhataja
Hr. Pohla soovib küsimust täpsustada.
V. Pohla
Te ütlesite, et valitsus on aktsepteerinud Eesti kodaniku isikutunnistust kodakondsust tõendava dokumendina. Kuid dokument, mida on tunnustatud ametliku dokumendina, see omab ju riiklikku tähendust. Kuidas te saate niimoodi öelda, et valitsus aktsepteerib dokumenti, kuid sel ei ole mingit juriidilist tähendust? Ma ei saa sellest seisukohast aru, palun täpsustage.
L. Liivamägi
Mitte valitsus, vaid valitsuskomisjon.
V. Jermolajev
Lugupeetud spiiker, lugupeetud ettekandja! Tänan selgituse eest, et valitsuskomisjon ei tühistanud Ülemnõukogu otsust. Nüüd on mõni asi selgeks saanud, aga minu küsimus ei puuduta siiski seda teemat. Kui enne Grigorjevi küsimust oli mõni asi selge, siis pärast teie vastust kadus see selgus ära. Palun selgitage, mida peavad tegema nende inimeste lapsed, kes olid Eesti kodanikud enne 1939. aastat ja elasid Eesti territooriumil. Mida nad peavad tegema ja kelle poole pöörduma, et tõestada, et nad on Eesti Vabariigi kodanikud? Tänan!
L. Liivamägi
Selles ongi momendi põhiraskus. Üks on selge, et Eesti Vabariigi õigusjärgne kodanik tuleb meil määratleda. Selleks on praegustes tingimustes olemas Eesti Vabariigi kodanike ring, kellel on kodakondsust tõendav dokument olemas, kuid valdav enamus Eesti kodanikke ei oma ühtegi Eesti kodakondsusesse kuuluvust tõendavat dokumenti, seetõttu nende isikute ringi kindlakstegemiseks ongi mõeldud ka rahvastiku arvestuse kaart, mille täitmise alusel saab määratleda Eesti kodakondsust.
P. Panfilov
Lugupeetud ettekandja! Mul on teile palve või küsimus. Kui saate, siis vastake praegu, kui ei, siis tänase päeva jooksul. Millal võeti vastu valitsuse otsus selle kohta, et Eesti Komitee isikutunnistus tunnistatakse dokumendiks, mis kinnitab kodakondsust, ja milline on vastava protokolli number? Tänan!
L. Liivamägi
Ma kordan veel kord, see on valitsuskomisjoni istungi protokoll. Valitsus ei ole siin seisukohta võtnud.
L. Hänni
Lugupeetud juhataja, hr. ettekandja! Mul on kaks küsimust. Kõigepealt, kuidas kohaldatakse kodakondsusseaduse § 5, mille kohaselt välismaalasega abiellunud Eesti naiskodaniku lapsed, kes elavad alaliselt Eestis, omandavad Eesti kodakondsuse, kui nad 18-aastaseks saades ei teata teisiti? Minu poole on pöördunud mõned isikud, kes on saanud teie ametkonnast vastuse, et nad peavad taotlema kodakondsust tavalises korras. Kas teile on antud selged instruktsioonid, kuidas rakendada § 5? See on esimene küsimus. Ja teine küsimus. Kas nende isikute avaldusi, kes taotlevad Eesti Vabariigi kodakondsust, ka registreeritakse, nii et teil praegu on olemas ülevaade, milline on nende isikute arv ja kes nad on? Aitäh!
L. Liivamägi
Nagu kodakondsusseaduse § 5 sõnastus ütleb, välismaalasega abiellunud alaliselt Eestis elava naiskodaniku lapsed omandavad Eesti kodakondsuse, täpselt samamoodi omandavad Eesti kodakondsuse ka §-s 4 loetletud isikud. See tähendab automaatset kodakondsuse omandamist, kui nad täisealiseks saamisel ei teata või ei võta ette aktiivseid tegusid selleks, et säilitada oma isa kodakondsust. Sellekohane informatsioon on ka kõikides passiteenistustes, nii et ma ei tea, missuguse arusaamatusega siin tegemist on. Võib-olla see inimene annab endast teada ja saame selgusele jõuda, kes teda selliselt informeeris, et ta peab taotlema kodakondsust. See ei vasta tõele, seaduse sõnastus ütleb otseselt, et ta omandab Eesti kodakondsuse, kui ta ei võta midagi ette selleks, et säilitada oma isa kodakondsust.
Teiseks küsimus – kas avaldusi registreeritakse. Ma juba osaliselt vastasin sellele. Passiteenistuses tehakse märge inimese enda avalduse peale, kuid žurnaali ega midagi sellist ei peeta, vältimaks segadust, et inimene küll käib ja registreerib ära ja ta nimi kantakse sinna žurnaali, aga pärast ta seda avaldust nõuetekohaselt koos keeletundmistõendiga ei esitagi, vaid hakkab viitama sellele žurnaalile ja nõudma, miks ei ole omistatud kodakondsust. Praegu tehakse märge ainult avalduse peale, kusjuures passitöötaja kinnitab selle oma allkirjaga. Sellest kuupäevast hakkabki sellel isikul jooksma see 1 aasta. Praegu võetakse vastu ja registreeritakse üksnes isikute avaldusi, mis on lõplikult korrektselt vormistatud ja mis on valmis esitamiseks valitsuse istungile.
T. Mets
Lugupeetud ettekandja! Eesti riigi tekkimisel rändas 20-ndate aastate algul kuni 30-ndate aastateni Eestist välja mitukümmend tuhat eestlast. Ja kui olid Riigikogu valimised, siis see eestlaskond, kes välismaal oli, Eesti riigisisesest ja poliitilisest korraldusest osa ei võtnud. Peale sõjaperioodi rändas välja sama või veel suurem kogus ja nüüd on tekkinud probleeme, on mindud poliitiliste teravusteni, etteheidete tegemiseni, solvumisteni. Kuidas teie kui jurist seoksite varasema ja hilisema perioodi õiguslikus korras?
L. Liivamägi
Ma võib-olla ei saanud praegu päris täpselt küsimusest aru. Need varasemad perioodid õiguslikus korras. Kas te peate silmas väljarännanud Eesti Vabariigi kodanikke või neid isikuid, kes rändasid Eestist välja enne Eesti Vabariigi loomist?
T. Mets
Ei, ma ütlesin "Eesti riigi algaastail". Tähendab, needsamad inimeste grupid – ühed, kes rändasid välja Eesti riigi eksisteerimise ajal 20-ndatel aastatel, ja teised, kes läksid välja peale sõjaperioodi. Kuidas nende õiguslikkust nüüd võrrelda? Üks ei võtnud osa Riigikogu valimisest ja teine pretendeerib praegu.
L. Liivamägi
See eeldab mingisugust poliitilist hinnangut – sellest ma olen püüdnud ikka hoiduda. Ma ei taha seda ka täna siin öelda. Seaduse järgi on nad kõik võrdsed Eesti Vabariigi kodanikud ja nende õigusi ei ole millegagi piiratud. Ei ole ühtegi akti, millega oleks tehtud vahet nende Eesti Vabariigi kodanike vahel, kes läksid ära enne sõda, ja nende vahel, kes sõja lõpul.
K. Sergij
Lugupeetud ettekandja! Käisin ka ise teie kodakondsuse osakonnas ja mulle anti ka avalduse blankett. Ma olen imestanud, kuidas on võimalik anda informatsiooni avalduste väljaandmise kohta kodakondsuse saamiseks ja üldse mitte pidada arvestust nende kohta, kes tõepoolest tahavad saada kodakondsust ja on esitanud avalduse. Meil tekib mitte oma süül probleem tõendiga eksami sooritamise kohta. Öelge palun, kas kohalikes omavalitsustes on juba kõik vajalik olemas? Nädal tagasi ma helistasin ja seal ei olnud veel mitte mingisuguseid avaldusi.
L. Liivamägi
Mis puudutab nende kodakondsuse taotlejate arvestust, kes on praegu avaldused esitanud ja kelle suhtes valitsus saab seisukoha võtta, siis nende arvestust peetakse. Kirjalikult ei peeta praegu nende isikute arvestust, kellel on käes kodakondsuse taotluse avaldused, ja käes on nad sellepärast, et nad on veel lõplikult vormistamata. Selleks et nendel inimestel oleks seadusega garanteeritud võimalus (kaks pluss üks aastat), tehaksegi see märge, et neil see üks aasta on jooksma hakanud, aga lõplikku registreerimist me saame siiski alles sellest hetkest teha, kui avaldus on laekunud ja on valmis valitsuse istungile esitamiseks. Selline olukord, et praeguseni ei ole keele tundmise nõudeid seadusega sätestatud, on minu jaoks näiteks mõnevõrra üllatuslik, sest keele tundmise eelnõu oli minu teada valitsuse poolt juba ammu esitatud. Mingitel põhjustel ta ei ole Ülemnõukogu ees veel olnud või on ta siin olnud, aga ei ole heakskiitu leidnud, vastuvõtmist ka mitte. Sellest on tingitud see probleem, mispärast alustati märkimist ja žurnaali kandmist. Seda ma siin praegu juba selgitasin. Kuid me siiski arvestasime, et see on väga ajutine, et nädala-paari jooksul pärast rakendusotsuse vastuvõtmist esitab valitsus eelnõu ja kõige hiljemalt siis kolme nädala möödumisel või kuu aja pärast on see ka vastu võetud, kuid praegune pilt näitab teistmoodi.
Juhataja
Aitäh! Hr. Liivamägi ja lugupeetud Ülemnõukogu, minuni jõudis pr. Kilveti kaudu härra peaministri palve, kas me ei võimaldaks tal vastata talle esitatud küsimustele, kuna tal on väga kiire, ja hr. Liivamägi jätkaks küsimustele vastamist, kui hr. Vähi on vastanud. Kas Ülemnõukogu on nõus sellise asjakäiguga, kas härrad Leisson, Zõbin, Lebedev, Lippmaa, Israeljan on nõus, et hr. Liivamägi vastaks nende küsimustele pärast seda, kui hr. Vähi on vastanud talle esitatud küsimustele? Hr. Israeljan, palun!
G. Israeljan
Tänan antud võimaluse eest! Põhimõtteliselt oleks võinud nii teha, aga minu küsimus kätkes endas just nimelt pöördumist peaministri poole, sest täna selgusid meie vestluse ajal need küsimused, mida meie lugupeetud ettekandja muidugi üksinda otsustada ei saa, ja seepärast ma palun, et peaminister siiski peatuks sellel küsimusel.
Juhataja
Härra Israeljan, me võime leppida nii kokku, et härra Vähi on nõus vastama otse teie küsimusele.
Kas me oleme leppinud kokku, et härra Liivamägi jätkab peale härra Vähit? Aitäh! Palun, härra Vähi! Härra Vähi vastab härra Reinsoni ja proua Söödi küsimusele. Mul on hr. Liivamäe küsijad üles kirjutatud, nii et palun need tabloolt praegu maha võtta.
T. Vähi
Austatud Ülemnõukogu liikmed, juba enne seda, kui see valitsus asus oma ametipostidele 30. jaanuaril k.a., oli märgitud, et Eestis on kolm väga sügavat kriisi. Kütusekriis, toiduainete kriis ja sularahanappus. Ma vastan, et kahjuks kõik need kriisid on ka praegu olemas, aga siiski me oleme suutnud kütusekriisist nii väljuda, et talvel ei ole ükski maja lõhki külmunud. Kevadtöödeks on praegu samuti kütus olemas, kusjuures meie läbirääkimised paljude maade ja paljude tarnijatega annavad lootust, et ka suvetöödeks ning sügiskoristustöödeks kütus Eestis saab olema. Kahtlemata kestab kriis edasi, sellest me välja pääsenud ei ole.
Teine küsimus. Toiduained. Ma tuletan veel kord meelde ainult statistilisi andmeid, et Tallinna linnas jaanuarikuu leivanorm oli 120 g leiba elaniku kohta päevas; praegu see probleem on maha võetud. Toiduained on ilma talongideta, ilma piiranguteta, kusjuures selleni on jõutud mitte ainult hindade kallinemise kaudu. Sest ma tahan ütelda, et ka miinimumpalk on 410 rublalt kasvanud 2000 rublani. Kui me vaatame elukalliduse tõusu, siis jaanuaris on koefitsient 1,87, veebruaris 1,8, märtsis 1,3 ja aprillis 1,1. See näitab selget tendentsi, et teatud stabiliseerumine on Eestis toimunud.
Muidugi, üks kriis – see on sularahakriis – on ka praegu väga terav. Selle kriisi põhjusi on kaks. Esiteks, sularahakriis rublatsoonis. Kahtlemata ei saa Eesti valitsust ega Eesti Panka süüdistada selles, et sellel vana Nõukogude Liidu territooriumil olevas rublatsoonis on sularahakriis. Millest see põhjustatud on? On põhjustatud suurest inflatsioonist, mida oleks pidanud kompenseerima trükimasinate parema tööga ja mida ei ole suudetud teha. See on asja sisu. Teiseks, muidugi oleks olnud võimalik seda leevendada Eestis parema, efektiivsema kooperatiivsema tegutsemisega, eriti panganduse sfääris.
Ma tahaks ütelda seda, et ma olen alati toetanud sellist ranget tööjaotust, mis fikseeritakse paberlikult, mis määrab õigused ja vastutuse. Ja ma tahaksin teile meelde tuletada, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed, et vastavalt Eesti Vabariigi pangaseadusele ja Eesti Panga põhikirjale, raharingluse, samuti arvelduste teostamise ning pankade töökorralduse eest on vastutajaks pandud seadusega Eesti Pank. Kusjuures Eesti Pank ei allu valitsusele, vaid Eesti Pank allub Ülemnõukogule. Seoses sellega olen mina Eesti Panga läbirääkimistel nendes küsimustes olnud soovitaja, kaasarääkija, aga mitte asja otsustaja. Ma arvan, et ka täna ma esinen siin üsna paljus nõuandjana, aga mitte selle küsimuse eest vastutajana. Sellepärast et seadustega on see nii paika pandud.
Kui rääkida rahandusest, siis Eesti Vabariigi Valitsus vastutab riigieelarve eest, kusjuures riigieelarvega seoses tahaksin Ülemnõukogu informeerida sellest, et me 1. mai seisuga olime suutnud riigieelarvest välja maksta kõik maksed kohalikele eelarvetele.
Ka dotatsioonid, mis me oleme lubanud selle kahe-kolme kuu jooksul, on välja makstud, kusjuures 14. mai seisuga me olime suutnud maksetest välja maksta 60%. See eelarve küsimus on otseselt valitsuse küsimus ja mul on heameel öelda, et vaatamata katastroofilisele hindade kasvule just kütuse osas (40–50 korda), on väljamaksed eelarvest praegu siiski korraldatud.
Ma muidugi jagan ja tunnen kaasa kõikidele pensionäridele, kes võib-olla juba alates kella kuuest või kella kaheksast õhtul ootavad hoiukassa järjekordades, millal nad saavad kätte elatusraha. See probleem ei ole minu arvates üksinda konkreetne majandusküsimus, vaid see on ka moraaliküsimus. Kui riik ei täida inimeste, elanike ees oma kohustusi, siis kahtlemata see demoraliseerib ühiskonda ja inimesed ei tunne ennast vastutajatena ka riigi eest. Kui me ei maksa välja elatusraha, ei maksa välja palkasid, siis kahtlemata inimesed mõtlevad, et ka nemad ei pea maksma näiteks korteriüüri ja muud. Ja selline tendents on Eestis juba kahtlemata olemas. Nii et esimene moment on moraali laostav.
Teise momendina ma tahaksin ütelda, et tegemist ei ole mitte palkade väljamaksuga, mis võiks akumuleerida kuskil mingiteks suurteks ostudeks, vaid ka palkade, ka pensionide osas on sisuliselt tegemist elatusrahaga. Statistikauuringud näitavad, et põhiline osa palkadest ja elatusrahast läheb just korteriga seonduvate kulutuste kinnimaksmiseks ja toidu kinnimaksmiseks. Mida on selles küsimuses tehtud? Kõigepealt on propageeritud sularahata arvlemist. Sularahata arvlemise küsimus oli ka Ülemnõukogu päevakorras just korteritega seonduvate maksete osas. Ülemnõukogu seda seekord vastu ei võtnud. Me oleme seda sularahata arvlemist propageerinud n.-ö. vabatahtlikus korras. Väga paljudes ettevõtetes peetakse juba korteriüür kinni palgast töötajate isikliku sooviavalduse põhjal, samuti on ka väga paljudes ettevõtetes mitmete süsteemide kaudu korraldatud müügipunktides, sööklates teenindamine sularahata, palgast mahaarvestamise korras.
Teine küsimus, millega on tegeldud: on trükitud suurel hulgal arveldustšekke. Kuni 1. juunini on Soomest oodata 0,5 miljonit tšekiraamatut. Nii et kõikidele pensioni-, elatusraha-, palgasaajatele võib anda kätte tšekiraamatu. Aga minu arvates tekib järgmine ummik just hoiukassades, pankades ja kauplustes, kuna kogu süsteem ei ole valmis nii massiliselt nende arveldustšekiraamatute kasutamiseks. Kahtlemata muutuvad järjekorrad suureks ja inimestel on ebamugav. Mina isiklikult olen tõstnud küsimuse üles, et sularahaprobleemi me võiksime lahendada praktiliselt ühe või kolme päevaga, võttes enne üleminekut Eesti kroonile, enne rahareformi kasutusele ühekroonilise surrogaatraha, hinnates ta tunduvalt kõrgemaks, kui rahareformi käigus krooni kurss kujuneb. Sellega me saaksime kindlasti sularahaküsimuse ühe päevaga lahendatud. Teiseks, pensionärid ei peaks ööd läbi istuma rahasabades, rikkuma oma tervist ja närve. Kolmandaks, see mõjuks tervendavalt majandusele, kuna on üks ettepanek enne rahareformi ... Kui Ülemnõukogu saadikud ei soovi kuulata, siis ma lõpetaksin ära. See mõjuks tervendavalt majandusele, kuna rublatsoonis olles suudaksime veel viia oma stabiliseerimisprogramme edasi. Meil on praegu päevakorras hindade mastaabi muutus. Paljud hinnad, meist olenemata põhjustel, eriti imporditavate materjalide ja kaupade osas, on jõudnud maailmaturuhindade tasemele, samas on tarvis kindlasti tõsta ka palkasid, s.t. tööjõu hindasid. Me oleme küll tõstnud 410 rublalt 2000 rublale, aga planeeriksime alates 1. jaanuarist veel tõsta. Selleks arveldusraha isegi on. Kahjuks on sularahapuudus. Nii et rublatsoonis oleks väga kasulik teha hindade mastaapide muutuse järgmised käigud ära, et mitte hakata neid tegema kohe pärast krooni tulekut. Selleks oleks muidugi tarvis lahendada sularahaküsimus juba enne kroonile üleminekut, olles rublatsoonis. Praegu me oleme maakondade, linnade omavalitsuste kaudu teinud küsitlusi. Eilse seisuga olid väljamaksed sularaha nappuse tõttu umbes 0,6 miljardit rubla. Samas me võime ütelda, et toidukaupade, põllumajandussaaduste laoseisud on ka kuskil poole miljardi rubla eest. Nii et kui inimesed saaksid oma raha kätte, sel juhul nad saaksid kaupasid osta. Ja mõneti siis ka laekuks raha nendest ladudest piimakombinaatidele, lihakombinaatidele, sealt edasi majanditele, sealt edasi kütuse tarnete eest jne. Me saaksime majanduse mõneti lahti kangutada arvelduse nappusest.
Lõpetades tahaksin siiski veel kord öelda, et sularahas arvlemine, raharingluse korraldus on eelkõige Eesti Panga küsimus vastavalt Eesti Panga seadusele ja Eesti Panga põhikirjale, kusjuures Eesti Pank allub kahtlemata Eesti Vabariigi Ülemnõukogule, mitte vabariigi valitsusele. Kui soovitakse seda allutada vabariigi valitsusele, siis me hakkaksime ka otseselt selle probleemiga tegelema.
Juhataja
Aitäh! Hr. Vähi, teile on hulgaliselt küsimusi. Palun, hr. Zõbin! Hr. Zõbin ei soovi küsida hr. Vähilt, tal oli küsimus hr. Liivamäele. Palun, hr. Mets!
T. Mets
Lugupeetud hr. peaminister! Teie ütlesite, et teie olete Eesti Pangas ainult kui nõuandev isik, aga samas peab meelde tuletama, et teie olete rahareformi komitee juhataja. Ja rahareformiga viivitamine on loonud ühiskonnas enneolematu sisepinge, mis on täielikult ja sihilikult suunatud Ülemnõukogu vastu. Otse organiseeritult on see toimunud. Ja teie olete rakendanud tšekisüsteemi. Tšekisüsteem ei ole mitte mingil juhul rahaküsimust leevendanud, vaid hoopis pingestanud. Sajad tuhanded inimesed ... On neid, kellel silmanägemine vilets või kellele selle täitmine on keeruline. See on loonud ainult sisepingeid, samuti enneolematuid järjekordi nii siin kui seal. Ütelge, mismoodi teie selle probleemi ikkagi ära lahendate?
Ja veel teine küsimus sellega seoses. Praegu oli tekkinud ühiskonnas arusaam, et rahareform pidi tulema maikuus, siis öeldakse, et tuleb juunikuus, aga teate, pangaringkonnad ütlevad, et oleks kasulik hoopis sügisel. Ja kui see jääb sügiseks, siis on täielik krahh käes. Kas teie kui peaminister saaksite rahvale ka seda momenti natukene selgitada? Nii minule kui ka teistele. Millal see ikkagi jõustub?
T. Vähi
Ma vastaksin kõigepealt, et rahareformi komitee funktsioon ei ole mitte arvlemise ja raharingluse korraldamine, vaid rahareformi ettevalmistamine. See on punkt 1. Punkt 2. Ma olen teiega täielikult ühel meelel, et tšekiraamatute täiendav käikuvõtmine ei lahenda olukorda, vaid suurendab segadust. Selleks et lahendada sularahaküsimus, võtta ta päevakorrast maha, on tarvis poliitilist otsust. Ühe krooni käikuvõtmine sisuliselt lahendaks selle küsimuse päevapealt. Ma tegin selle ettepaneku rahareformi komiteele, kahjuks rahareformi komitee ei toetanud mind selles küsimuses, küll ei lükanud seda ka tagasi. Eesti Pank arvas, et ta suudab kahe nädala jooksul teiste meetmetega sularahaprobleemi lahendada. Sellest otsusest on kaks nädalat mööda läinud, sularaha küsimus on endiselt päevakorras ja vastavalt minu tollastele prognoosidele mitte leevendunud, vaid suurenenud.
Mis puutub rahareformi tähtaegadesse, siis rahareformi komitee ei ole veel võtnud vastu otsust rahareformi tegemiseks ei maikuus ega juunikuus. See ei ütle aga, et seda juunikuus ei tehta, vaid see otsus on lihtsalt veel tegemata. Mis puutub rahareformi, siis ma ei tahaks seda küsimust üle politiseerida. Rahareform on muidugi väga tähtis selleks, et lõplikult kinnitada Eesti riigi iseseisvust. Eesti riik astub välja rublatsoonist, hakkab oma raharinglusega korraldama oma majandust. Aga rahareformi ei saa teha uisapäisa, me ei saa seda teha ka enne ettevalmistustööde lõpetamist, aga me ei saa seda teha ka nii-öelda päris põikpäiselt iseseisvalt. Läbirääkimised käivad IMF-ga. Kui esialgu IMF oli nõus rahareformiga mitte varem kui oktoobris, siis nüüd on ta nõus juba varasuvel rahareformi meiega koos läbi viima. Kui me viiksime rahareformi põikpäiselt ellu, laseksime need rahapaberid välja ilma ettevalmistustöödeta, ilma toetusrahadeta IMF-lt, siis ma kardan, et see rahareform teeks meile rohkem häda kui lahendaks olukorda.
Juhataja
Aitäh! Enne kui härra Vähi vastab järgmisele küsimusele, ma informeerin saadikuid, et meil on 13 registreeritud küsijat, praegu on viimane proua Sergij, lisandus veel 14. küsija. Kas lepime kokku, et härra Zõbin on viimane küsija, sest nii härra Vähil kui ka meil on aeg piiratud ja meil on jäänud ainult 1 tund tööaega. Kas peab hääletama? Ei pea. Palun, härra Raig!
I. Raig
Tänan! Härra peaminister, te püüate veeretada vastutuse raha defitsiidi eest Eesti Pangale ja selle kaudu ka Ülemnõukogule, kuid samas te olete ka rahareformi komitee esimees ja rahareformi komitee liige ning ma küsin teie käest, kuidas mõista siis sellist vastutuse veeretamist Ülemnõukogule ja Eesti Pangale, kui Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega on võetud vastu otsused tõsta palkasid, tõsta elatusrahasid? Aga raharinglus sõltub ju hindade mastaabist. Minu arvates neid asju ei saa lahus vaadata. Ja millegipärast hindade ja palkade tõstmist ei ole antud Ülemnõukogu vastutada, kuidas on võimalik seda kahte vastutust siis lahus hoida?
T. Vähi
Kõigepealt ma vastaksin, et ma ei veereta vastutust mitte kellelegi, kaasa arvatud ka mitte Eesti Pangale. Ma pooldan Eesti Pangaga konstruktiivset koostööd, see on meil ka olnud. Kui me räägime sularahanappusest, siis eelkõige on see sularahanappus rublatsoonis, kust me ei ole veel välja astunud. Mis puutub õigustesse ja vastutusse, siis ma ei veereta neid mitte kellelegi. Mul on kaasas ka seadusaktid ja kui ei ole vastuvõetav minu seisukoht nii-öelda vabas formuleeringus, siis ma võin lugeda need vastavad seaduseparagrahvid ette, nii nagu nad kirja pandud on. Ma hindan väga kõrgelt tööjaotust ja vastutust ja töö konkreetsust. Sellest tulenevalt olen ma nii ka öelnud. Mis puutub hindade mastaapidesse, siis ma tuletan hr. Raigile meelde, et Eesti Vabariik ise ei ole tõstnud kütusehindasid, vaid kütusehinnad on meile määratud, need kasvasid 40–50 korda. Ja kui üks baashind, kütusehind, kasvab 40–50 korda ... Ma olen esitanud väga paljudele välismaa ekspertidele küsimuse, mis juhtuks näiteks Rootsi riigis, mis juhtuks kuskil muus riigis, kui kütusehinnad tõuseksid 40–50 korda. Nad on vastanud mulle, et sel juhul seda riiki ilmselt ei jääks alles. Aga me peame nendes tingimustes mitte riiki alles jätma, vaid riiki looma. Täna ma esitasin sama küsimuse ka majandusekspertidele. Mulle vastas Venetsueelast hr. Männil, kusjuures ta ütles, et 45 päeva tagasi sooviti Venetsueelas kütusehinda tõsta 20% – see praktiliselt viis riigi revolutsioonisituatsiooni. Ma veel kord tahan ütelda, et kütusehinna tõstmise otsust ei ole teinud vabariigi valitsus ja seda ta ei saanudki teha, sest selle hinnaga meile kütust müüdi. See tõi kaasa hindade mastaabi muutuse ahela. On tarvis jõuda ka palkadega õigele joonele. Me leevendasime seda olukorda võimalikult kaua dotatsioonide maksmisega. Aga kahtlemata ei saa dotatsioonide maksmisega seoses rääkida efektiivsest majandamisest. Kas me tahame või ei taha, me peame ka palgad tõstma õigele kohale hinnastruktuurides ja väga otstarbekas oleks seda lahendada enne rublatsoonist väljumist. Ma tahan veel ütelda, meil oleks tarvis selle ühekroonilise käikuvõtmisega teha poliitiline otsus, seega me lahendaksime ühe hoobiga või ühe päevaga sularaha defitsiitsuse. Ma tegin ettepaneku selle poliitilise otsuse tegemiseks rahareformi komiteele. Seda toetust ei ole. Kui Ülemnõukogu seda toetab, siis me oleme suutelised pensionäride probleemi, kaasa arvatud paljus ka majandusprobleemi lahendama ühe-kahe päevaga. Kui Ülemnõukogu seda ei toeta, siis sularaha küsimus jääb kas senisele tasemele või ma prognoosin isegi teatud halvenemist kuni rahareformi x-päevani.
R. Veidemann
Härra peaminister, ma tulengi selle pensionäride probleemi juurde. Te püüate praegu visalt väita seda, et just nimelt selle ühekroonise sisseviimisega on võimalik kaotada ka pensionäride järjekorrad pensioni saamisel. Siiski on ju hulk korralduslikke vahendeid, kuidas seda asja leevendada. Kas valitsus on ka põhimõtteliselt valitsuse kompetentsi puutuvaid korralduslikke meetmeid arutanud? On olemas terve sotsiaalministeerium, siis "Eesti Post" (siiamaani veel riigiettevõte), sotsiaalfond… Kas nende kaudu on üritatud korralduslike vahenditega olukorda kuidagi leevendada, et pensionärid ei peaks sideettevõtetes kannatama?
T. Vähi
On püütud. Kui seda ei oleks tehtud, siis oleks olukord seitse korda hullem olnud. Ma veel kord tuletan meelde, see ei ole selle valitsuse halvast tööst tulenev probleem, see on meile ülekantud probleem, mis jääb kuni poliitilise otsuseni päevakorda. Selleks otsuseks võib olla kas radikaalne surrogaadi käikuvõtmine enne x-päeva või siis rahareform.
S. Sovetnikov
Lugupeetud peaminister! Mind huvitab ja samal ajal erutab järgmine küsimus. Ajalehed teatavad, et Soome ekspordifirma pakub meile laenu 50 miljonit marka. Milliseid laene on juba võetud ja millise protsendiga? Kas ei juhtu nii, et kõik meie järgnevad põlvkonnad jäävad meie võlgu tasuma? Võlad tuleb ju tasuda. Tänan!
T. Vähi
Võlgade võtmine on ühest küljest hea ja meeldiv – saame, eks ole, tüki raha, tüki probleeme lahendada, aga samas me peame kohe alguses hakkama mõtlema selle peale, et võlgu tuleb ka kunagi maksta. Praegu konkreetselt on laenu võtmine lahendamisel kolme riigiga. Esiteks Hiinaga. Mul on heameel öelda, et Hiinast see laenu saamine on siiski väga soodsatel tingimustel. Kõigepealt 1 miljon dollarit, täpsemalt muidugi 5 miljonit jüaani, anti tagastamata abi ning 5 miljonit dollarit ehk 30 milj. jüaani anti väga odava protsendiga, ainult 4%, kusjuures tagasimaksmine on alates 1993. aastast kolme aasta jooksul.
Teine on 50 miljonit FIM-i Soomest. See on antud üldise laenuprotsendiga. Analoogilist abi on võimalik saada ka Kanadast. Läbirääkimised praegu käivad. Kuni meie veel rahasid kätte saanud ei ole, ei ole neid hakatud ka kulutama. Just eelmisel valitsuse istungil püstitasin ma ülesande rahandusministeeriumil koos majandusministeeriumiga töötada välja mehhanism, et see raha ei läheks lihtsalt niisama sõbramehelikult jagamisele, vaid oleks olemas konkreetne süsteem, et neid laene kasutatakse ainult riigi kõige strateegilisemate eesmärkide saavutamiseks. Selleks oleks kõigepealt impordi vähendamine, eriti kütuse osas, ja, teiseks, ekspordi suurendamine.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud härra peaminister! Ma väidan, et see teie salakaval plaan võtta ühekroonine paralleelselt rublaga kasutusele on Eesti majanduse vastane ja on kaval manööver eemalduda oma lubadustest jaanuarikuus võtta kiirelt kasutusele oma raha. Kuid nüüd ma küsin teie käest. Öelge mulle, palun, kuidas te garanteerite seda, et ühekroonise kasutuselevõtmisel kõik suured rublaomanikud Moskvas ei hakka seda otsekohe kas siis 500 või 1000 või ükskõik mis rubla eest kokku ostma selleks päevaks, kui kroon ükskord tuleb? Ja kuidas te kavatsete selle tagasi saada? Selleks ei ole mingit võimalust.
Teine küsimus. Kuidas te lahendate sularahaprobleemi siis (mitte minnes pensionäride selja taha seda seletama), kui mina näiteks ostan ühe krooni eest, mis maksab 500 rubla või 1000 rubla, näiteks mingi 4 rbl. 12-kopikalise pudeli ja pean selle eest tagasi saama 495 rubla ja 88 kopikat? Kust saate te selle sularaha siis?
Ja kolmandaks. Nii palju omapäraseid majanduspoliitilisi mõtteid on täna lennanud, et oleks äärmiselt meeldiv teiega diskuteerida nendes asjades, sest praegu lööb küll pildi silmade eest ära. Aitäh!
T. Vähi
Kõigepealt, mis puutub pildi silmade ees olemisse, siis tuleks muidugi kontrollida, milles on küsimus. Ma nii kaugelt ei näe, miks see pilt silmade eest ära läheb. Mis puutub süüdistusesse, siis kahtlemata mind on süüdistatud ja süüdistatakse palju nendes probleemides, milles ma süüdi ei ole. Mõnikord unustatakse süüdistamast nendes probleemides, milles ma tegelikult süüdi olen. Ma tahan ütelda veel kord, et Eesti Vabariigi Valitsus ja ka mina isiklikult oleme huvitatud rahareformi kiirest läbiviimisest. Kindlasti toimub see lähemate kuude jooksul, ma arvan, et isegi selle või järgmise kuu jooksul. Aga ma tahaksin ütelda, et rahareformi peab läbi viima täpselt siis, kui meil on ettevalmistustööd läbi, mitte varem. Võib-olla mõnedel erakondadel on siin omad huvid, kuna poliitiline võitlus on tõesti niisugune, et mitte ei ole ainult rahva ega riigi huvid, vaid põhimõtteliselt oleks hea, kui kuskil keegi lihtsalt teeks vale otsuse – selle halva otsuse põhjal oleks üsnagi soodne lõigata poliitilist profiiti valimiseelses kampaanias.
Ma vastaksin nüüd konkreetselt kahele küsimusele, sest kolmas – pildi silmade eest kadumise küsimus – on juba nagu vastatud.
Esimene. Kuidas kroon tagasi saada? Arvestagem seda, et kroon on tegelikult 500-rublane ja see ei muuda mitte midagi. 500-rublase tagasisaamine ja kroonideks ümbervahetamine toimuks täpselt samamoodi kui selle 1-kroonise ümbervahetamine. Tähendab, küsimus on ainult selles, et teatud aeg, võib-olla nädal või rohkem, ei saaks ühekrooniseid uuesti lasta käiku, enne kui ühekroonised on tagasi saadud. Ma tahaksin ütelda, et see on nii lihtne tehniline küsimus, et minu arvates umbes kuuenda klassi inimestele peaks see olema arusaadav, et ühekroonise surrogaatraha käikuvõtmine kas 500- või 100-rublasena ei valmista tehnilisi probleeme. Selleks ei ole tarvis mitte eriti suurt haritust ega suurt selgitust, see on üsnagi lihtsalt konstrueeritav mehhanism.
Mis puutub sellesse, et 500-rublaseid on raske kaupluses välja vahetada, siis ma tuletan teile meelde, et need rahad, mis me Moskvast oleme saanud, on 500-rublased ja 100-rublased viimasel ajal ja nendega on täpselt sama probleem päevakorras. Me võiksime krooni võtta mitte 500-rublasena, vaid 100-rublasena käiku ja sel juhul oleks ka see probleem tunduvalt paremini lahendatav. Jutt ei ole praegu mitte tehnilisest võimalusest, majandusküsimusest – jutt on poliitilisest otsusest, jutt on valimiskampaaniast ja seoses sellega ma tegin selle otsuse ettepaneku rahareformi komiteele, teen ettepaneku ka teile. Majandusküsimused selles valdkonnas on täielikult lahendatavad. Poliitiline otsus, kaasa arvatud ka poliitilise profiidi küsimus, on asi, mis on selle asja juures määrav.
P. Panfilov
Lugupeetud juhataja, lugupeetud peaminister! Olen pisut segaduses. Kui ma siin Ülemnõukogus hääletasin teie kui peaministri poolt, siis lootsin, et meil tuleb toimekas valitsus, aga teie avalduse järgi ilmneb, et meil on nõunike valitsus. Seepärast suhtun juba mõningal määral austusega kodanike komiteesse, kes deklareerib, et meil on vabariigis nõukogude valitsus. See on nii muuseas öeldud. Te vist näete ainult autoaknast pensionäre, kes järjekorras seisavad. Arvan, et te ei ole nendega vestelnud, seepärast nad ei kuule teid. Aga täna on ilmselt otseülekanne ja seepärast ma loodan, et paljudes hoiukassades ja sidejaoskondades on raadiovastuvõtjad sisse lülitatud ja täna nad kuulevad teid. Mida te praegu neile soovitaksite?
T. Vähi
Kriis nendes küsimustes ei ole praegu tekkinud – kriisi me võtsime üle, kui me astusime 20. jaanuaril valitsusse. Ma tahan veel kord öelda, et eelmine valitsus, kaasa arvatud eelmine valitsusjuht, nägid, et tavalises situatsioonis olukorrast väljapääsu ei ole, väljapääs oli võimalik ainult eriolukorra kehtestamisega. See valitsus ei ole kehtestanud eriolukorda. Samas ma tahan öelda seda, et me oleme kütuste osas elanud kevadeni nii, et ükski maja ega ükski soojatrass ei ole lõhki külmunud. Ma oleme lahendanud toiduainete küsimuse. Tallinnas ei ole enam leivanorm 120 grammi inimese kohta päevas. Sularahaküsimus ei sõltu meist, kuna see on antud pangaseadusega otsustamiseks Eesti Pangale. Seda võib teha ka rahareformi komitee, kuid rahareformi komitee otsust vastu ei võtnud. Seoses sellega pöördun ma Ülemnõukogu poole. Kui Ülemnõukogu soovib sularahaküsimust koheselt lahendada, siis tuleks võtta käibele ühekroonised ja me saaksime need lahendused kätte. Põhimõtteliselt on samasugune lahendus ka Lätis ja Leedus. Lätis on alates 1. maist võetud kasutusele surrogaatraha. Aga ma leian, et sellise surrogaatraha kasutamine ei tohiks olla üle kuu-pooleteise, aga just sellisel üleminekul oleks see kasulik kasutusele võtta.
Mis puutub pensionäridesse, siis ma veel kord ütlen, et mina kui valitsuse juht tunnen tõesti suurt häbi, et Eestis pensionärid istuvad õhtust kuni hommikuni järjekordades, samas Ülemnõukogu, Eesti Pank ja valitsus, kellel on võim seda küsimust lahendada, ei lahenda seda.
J. Lippmaa
Hr. peaminister, te rääkisite siin kolmest kriisist, sealhulgas ka kütusekriisist. Maksupoliitikast saan mina aru niimoodi, et selle üks eesmärke on midagi riigis soodustada ja midagi piirata. Maksupoliitika eesmärk peakski olema see, et kriise leevendada. Nüüd on teie valitsus saatnud meile seaduseelnõu, mille § 1 ütleb, et aktsiisiga maksustatakse juriidiliste üksikisikute poolt Eesti Vabariigis müüdud või enda tarbeks Eesti Vabariiki imporditud bensiin, diislikütus, mootorikütused ja õlid. Ja § 6 ütleb, et eksporditud mootorikütust ja õli ei maksustata aktsiisimaksuga. Ja nüüd ma küsin, kas teie valitsus tahab kütusekriisi veel süvendada või saan ma midagi valesti aru?
T. Vähi
Kõigepealt ma tahan öelda, et mulle esitati täna ametlik taotlus olla siin Ülemnõukogu ees sularahanappuse küsimuses. Mis puutub kütuse aktsiisimaksu küsimusse, siis oli kavandatud aktsiisimaks 10%. See on valitsuse ettepanek, kusjuures ma arvan, et see kütuse maksustamine 10%-lise aktsiisimaksuga ei muuda olukorda Eestis, sellepärast et nagunii eelarvest peab maksma kulutused nii riigi ülalpidamiseks kui sotsiaalküsimuste lahendamiseks, kui ka teedeehitamiseks jm. Küsimus on mehhanismis, kuidas need rahad kokku panna, missuguse maksusüsteemi kaudu, kusjuures kütuse aktsiisimaks on levinud kõikides Euroopa riikides, maailmariikides. Seejuures lähtutakse tavaliselt sellest, et kulutused, mis seonduvad transpordiga, teede korrashoiuga, makstakse kinni transpordi kasutajate poolt, selleks kasutatakse tavaliselt kütuste aktsiisimakse. Näiteks Soomes toob kütuse aktsiisimaks riigieelarvesse sisse 4 korda rohkem, kui kulutatakse transpordile ja teedele. Meie kavatseme seda teha ainult umbes poole kulutuste osas.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud härra peaminister! Lugupeetud juhataja, ma vabandan, enne kui ma esitan küsimuse, ma soovin teha ühe märkuse. Ma palun mitte käsitleda asjasse mittepuutuvaid küsimusi, küsimus oli raharinglusest. Lugupeetud peaminister, öelge palun, kas valitsuses on arutatud sellise versiooni võimalikku paikapidavust, nagu meil ajakirjandusest on läbi jooksnud, et Eesti Vabariigi territooriumil on sularaha mitu korda enam, kui seda on vaja normaalse raharingluse tagamiseks? Teiseks, valdavalt 90% Eesti Vabariigi tootmisest toimub riiklikus sektoris. Ma teen siit järelduse, et sularaha ei saa ringlusest eemaldada ilma riikliku sektori osavõtuta, ometi allub see valitsusele.
T. Vähi
Mul ei ole andmeid, et sularahamass Eestis on mitu korda suurem, kui on tarvis palkade, pensionide väljamaksmiseks, aga kahtlemata ta on suurem. Milles on küsimus? Küsimus on selles, et arvlemine just Venemaaga ja teiste SRÜ riikidega on niivõrd aeglane, sageli arved jäävad maksmata. Selleks et saada tooraineid või kaupu, eelistatakse sularaha saamist, kusjuures teatavasti ka arveldusrahal ja sularahal on olemas hinnavahekord, mis on kuskil 1,3 : 1,6. Ma arvan, et just sularaha ringluse küsimust ei saagi lahendada nii-öelda käskude-keeldudega, vaid see tuleb lahendada majanduslikul teel. Majanduslikuks teeks oleks arvelduste normaliseerimine Venemaa ja Eesti ettevõtete vahel, samuti teiste SRÜ riikide ettevõtetega. Kui arvlemised toimuksid korrektselt ja kiiresti, siis kahtlemata sularahata arvelduste kaudu oleks mugavam; kuna see ei toimi, siis on sunniviisil üle mindud sularahaga arvlemise peale. Teine võimalus on lahendada üldse sularahadefitsiit. Venemaa valitsus praegu tegeleb sellega. Ma olen rääkinud Venemaa valitsusjuhtidega, pangategelastega – nad arvavad, et juunikuus võtavad pinge maha, kuna on hakatud massiliselt juurde trükkima 500- ja 1000-rublaseid. Seega juunikuus sularahakriis arvatavasti kogu rublatsoonis lahendatakse. Selleks lahenduspäevaks Eesti arvatavasti ei ole enam rublatsoonis. Aga samas on väga tähtis, et just need probleemid võetakse maha enne Eesti väljumist rublatsoonist, et mitte hakata majandust stabiliseerima siis, kui on kroon, vaid stabiliseerida ta enne krooni, rublatsoonis.
K. Ellik
Lugupeetud spiiker, lugupeetud peaminister! Täna teile vastamiseks esitatud küsimuse ajendas eelarve- ja majanduskomisjoni sotsiaalkomisjoni ühisistung, kus me otsustasime teie käest suures saalis aru pärida, mida ka nimetatud komisjonide esimehed pr. Sööt ja hr. Reinson tegid. Nimetatud istungil ei toetatud ühekroonilise raha käikuvõtmist. Ilmnes, et see pole ka valitsuse seisukoht, te polnud seda valitsuses arutanud. See on teie isiklik ettepanek. Kas te ei karda, et ärikad ostavad memmekeste ja taatide käest need kroonid kallimalt ära ja olemegi sellest rahast ilma, nagu juhtus Eesti margiga, mis muutus reliikviaks? Tiit Made küsis küll teise küsimuse minu eest ära, kuid ma siiski küsiksin üle, kuna see vastus ei olnud minu jaoks piisav. Ütleme, et pensionär läheb poodi Kristjan Raua ühekroonilisega, mis maksab teie nägemuse järgi 1000 OR-i, ostab sealt pudeli piima, mis maksab Tallinnas ümmarguselt 14 rubla. Kust saadaks siis sularaha 986 OR-i vanurile tagasimaksmiseks, kust siis sularaha tuleb? Aitäh!
T. Vähi
Esiteks, oleks väga tore, kui rahamehed ostaksid need kroonid pensionäride käest veel kallima raha eest ära, kui nad maksavad. Kui 1 kroon kehtestatakse kursiga näiteks 100 rubla ja nad ostetakse ära 200 rubla eest, oleks väga tore. Kui kehtestataks kursiga 500 rubla ja ostetakse ära 1000 rubla eest, oleks tõesti väga tore. Sel juhul pensionär saaks kaks korda rohkem raha, kusjuures tal ei oleks üldse enam probleeme, ta läheb kauplusse ja arvatavasti antakse talle siis nii 10-rublaseid, 5-rublaseid kui ka 100-rublaseid ja selle pensionäri probleem on lahendatud. Teiseks on siin ka hea selles, et kui see 1 kroon maksab 100 või 500 rubla, siis see kroonikorjaja on needsamad kroonid ostnud kaks korda kallimalt, mida ta võiks kuu või pooleteise pärast osta kaks korda odavamalt. Ja see on tema probleem, kui tal nii palju raha on. Mis puutub sellesse, et arvlemine liiga suurte rahaühikutega on raske, siis see on kahtlemata probleem. Selleks tuleks valida sellele ühekroonisele kurss ja see kurss võiks olla näiteks 100 rubla, mitte 500 rubla. Kui me räägime 100 rublast ja praegustest hindadest kauplustes, siis ma arvan, et sularaha tagasiandmise probleem ei oleks enam probleem. Ja teiseks, kui me räägime praegu pensionäridest, kelle n.-ö. elatusraha on 1700 rubla miinus maksud – 1500 rubla, siis on alati tarvis valida kahest halvast parem. Halb valik on see, kui ta 1500 rublast ei saa mitte midagi kätte, ja parem lahendus on see, kui ta saab kätte kolm viiesajarublalist ehk 3 ühekroonist. Aga kahtlemata on lahendus võtta ühekroonise kursiks 100 rubla, sest ma kaldun arvama, et ka sel juhul on see kroon tunduvalt ülehinnatud ja mingisugust varem kokkuostmise probleemi ei teki.
Ma veel kord kinnitan, et n.-ö. tehnilised küsimused on lahendatavad, on tegemist poliitilise otsusega, kas selle peale minna või mitte. Võib-olla ongi mõnedele erakondadele väga kasulik, et sularahaprobleem hoiaks valitsusel käed kinni, sest see on tõesti kõige valusam küsimus praegu.
Ma pean ütlema teile, et valitsuse istungil küsimust arutatud ei ole, küll aga on räägitud enamiku valitsuse liikmetega. Ma arvan, et enamik valitsuse liikmeid, välja arvatud mõned erandid, toetavad seda, aga kui Ülemnõukogu üldine suhtumine on pooldav, siis ma olen nõus, et see tuleb arutusele valitsuse istungil ja teile esitatakse vastav eelnõu.
P. Kask
Austatud härra peaminister, te olete mitu korda märkinud pensionäride probleeme ja eks see rahvasaadikute illusioone kahtlemata üles kruvib, sest see on üks valusamaid probleeme Eestis. Minu küsimus on, kas te ei nimetaks pangandus- ja rahandusspetsialiste, kes on toetanud surrogaatraha kasutuselevõttu, ja neid, kes on sellele vastu olnud? Te ükskord möönsite, et rahareformi komitee ei toeta teie ideed. Ja selle küsimuse teine pool: millistel kaalutlustel ei toetata? Millised on selle sammu võimalikud tagajärjed, ka kahjulikud tagajärjed? Mispärast ei toetata? Tänan!
T. Vähi
Toetab rahandusminister hr. Miller, kes istub siin, võite tema käest küsida. Toetab majandusminister Vitsur. Korra oli see küsimus siiski valitsuse kabinetiistungil, mitte päevakorrapunktina, aga üldise diskussioonipunktina arutelul, kusjuures finants- ja majandusspetsialist Jaan Manitski väga toetas seda. Kes ei ole toetanud? Ei ole toetanud hr. Jalakas, ei ole toetanud ka Kallas. Kusjuures see ei ole olnud mitte põhimõtteline mittetoetamine, vaid küsimus on selles, et võib-olla me suudaksime siiski teiste meetmetega enne kiiret rahareformi küsimuse päevakorrast maha võtta. Nad arvavad, et see meetod iseenesest on vastuvõetav, aga võib-olla oleks otstarbekas siiski mitte puutuda Eesti krooni, vaid arveldustšekkide ja sularahata arvlemise kaudu rahareformini välja venitada. Miks nad ei toeta? Puhtpsühholoogiliselt. Sellepärast et Eesti krooni käikuvõtmine enne rahareformi nende arvates diskrediteeriks Eesti krooni. Aga muid põhjusi raha seisukohalt nad ei ole välja ütelnud.
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja, härra peaminister! Teie avaldusest saadi aru nii, et kõik meie hädad, majanduslik laos ja üldse riigi täielik juhitamatus on põhiliselt tingitud meie viibimisest rublatsoonis. Kui tuleb kroon, siis muutub kõik heaks. Teile võiks meenutada lugu Eesti margaga. Aga ma arvan, et me ei siirdu kaugesse ajalukku. Hoiame seda illusiooni ülal – kas või siin selles saaliski. Mul on teile kaks küsimust. Reedel oli kohtumine valijatega. Minu juurde tuli üks mees ja ütles: "Meid on kaks vanainimest, me saame kahepeale 2000 rubla; korter maksab 1500. Mida ma pean tegema?" Andsin talle nõu mitte maksta, sest muidu surevad nad nälga. Mida teie oleksite minu asemel nendele pensionäridele vastanud? Seda esiteks. Ja teiseks. Kui teid ametisse määrati ja kui te valitsust moodustama hakkasite, siis te rõhutasite, et teie valitsus on ajutine. Kas teile ei näi, et on juba saabunud aeg, et teie ja kogu valitsus erru läheks? Tänan!
T. Vähi
Mis puutub esimesesse küsimusesse, siis kõigepealt ma tahaksin veel kord tuletada meelde, et Eesti probleemid ei ole mitte eelmise ega praeguse valitsuse töö tõttu tekkinud probleemid, need on siiski objektiivsetest tingimustest tekkinud probleemid. Eesti Vabariigi, iseseisva riigi tee katkestati 1940. aastal, kui Nõukogude Liit oma relvajõududega tungis Eestisse, annekteeris ja okupeeris Eesti. Pärast seda viidi 50 aasta jooksul ellu sihikindlat poliitikat, muutmaks Eesti Nõukogude Liidu impeeriumi üheks osaks. Toimus majanduse ühtesulatamine selliselt, et Eesti majandus tulevikus ei saakski iseseisvalt funktsioneerida. 90% Eesti majandusest oligi allutatud Nõukogude Liidule, oli impeeriumi majandusmehhanismi üks kruvi, üks osa. Samuti olid tekitatud ka probleemid nii rahvastiku kui muuga, Eestimaa ja Nõukogude Liit olid isoleeritud kogu muust maailmast. Mina isiklikult pean seda Nõukogude Liidu stalinliku režiimi halvaks geniaalsuseks, mille rüpes me praegu oleme. Kui üldse kedagi süüdistada, siis tuleb süüdistada eelkõige, ma arvan, seda perioodi.
Eelmise aasta detsembris oli ettepanek: juhul kui Eesti tahab saada iseseisvaks riigiks, tuleb tal osta kõik maailmaturu hindades. Tingimustes, kus Eesti kaubavahetus ja kaubakäive oli 95% seotud ainult NSV Liidu endiste regioonidega, oli muidugi teada, missugused probleemid tekivad. Või tehti ettepanek, et "me säilitame või võimaldame teile kõik soodustused, kui te astute SRÜ riiki". Poliitiline otsus tehti väga õieti. Ma toetan seda. Eesti majandus, Eesti riik saab kindlasti oma probleemidega ise hakkama, aga kahtlemata ei tule lahendus päevapealt, kahtlemata on majanduslangus. See on eelkõige seotud sellega, et ka poliitilistel põhjustel on kaubavahetus Venemaaga praegu 5–10 korda vähenenud.
Mis puudutab valitsuse erruminekut, siis see ei tee mind kurvaks, aga samas ma ei pea mingil juhul ennast siin ajutisena. Ma tahan loota, et sõltumata sellest, missugune valitsus tuleb peale meie valitsust, ta viiks ellu Eesti Vabariigi iseseisvuse poliitikat. Ja see on kõige tähtsam. Kes seda viib ellu, see ei ole minu arvates kõige tähtsam. Ja me olen päriselt veendunud, et Eesti poliitiline jõud, Eesti rahva tahe on niisugune, et kahtlemata järgmine valitsus saab olema nendes küsimustes tunduvalt radikaalsem, kui on meie valitsus.
Teine küsimus oli 2000 rubla kohta – seda sai osaliselt ka räägitud. Kahtlemata peame sotsiaalabisüsteeme parandama. Kahtlemata tuleb seda juhtu vaadata konkreetselt. Kui me räägime korteridotatsioonide kaotamisest, siis seda tehti 1. mail koos miinimumpalga tõstmisega. Teiseks, koos kütteperioodi lõppemisega ja, kolmandaks, koos kütuse tootmisettevõtete juhtimise detsentraliseerimisega. Nii et siin tuleb vaadata lahendusi mitmest kohast. Kõigepealt tuleb vaadata ka kütusetootjate hinnakujunduse mehhanismi, kas see on üldse loogiline, kas ei kirjutata lihtsalt hindadesse juurde neid kulutusi, mida vajagi ei ole. Ja selliseid inimesi, kellel korteri- ja toidurahad tunduvalt ületavad sissetulekuid, tuleks mitte kutsuda üles mittemaksmisele, vaid arvatavasti tuleb veelgi täiendada sotsiaalabisüsteeme. Eesti Vabariigi Valitsus rõhutab, et me kavatseme esimesest juunist veelgi parandada sotsiaalabi ja tõsta miinimumpalkasid.
Juhataja
Aitäh! Palun, hr. Paju! Hr. Lebedev, hr. Paju käes on küsimuse kord. Palun!
A. Paju
Austatud juhataja, lugupeetud peaminister! Minu küsimus sündis teie esinemise loogikast. Te nimetasite haridustaset krooni päästva rolli mõistmisel. Te nimetasite selle probleemi nii majandusliku kui ka poliitilise poole. Ma tahaks nüüd teie käest küsida: kui see ühe krooni päästva rolli idee sündis teis ja te kandsite temas majanduslikku eesmärki ja kui tema läbi kukkus, miks ajakirjanduses, mis selle avalikustas, ei järgnenud teie spetsialistide analüüs, millise kaose selle läbikukkumine toob kaasa?
T. Vähi
Me oleme oma töös pidanud tähtsamaks pragmatismi kui poliitilist võitlust. Kahtlemata sularahapuudus on praegu väga tõsine probleem. Kusjuures selle mittelahendamine võimaldab väga paljudel lõigata profiiti. Seoses sellega muidugi tuleb seda küsimust vaadata nii majandusküsimusena kui ka poliitilise küsimusena. Minu arvates selle ühekroonise käikuvõtmise idee majanduslikus mõttes on nii lihtne, et ta ei vaja nagu selgitust. Igale inimesele peaks ta üldiselt olema arusaadav, aga kahtlemata seda võiks selgitada. Aga nüüd on kaks nädalat veel mööda läinud, võib-olla tuleb nüüd tõesti rahareformi veelgi kiirendada, aga kahtlemata hea võimalus on sel juhul mööda lastud.
V. Pohla
Austatud spiiker, lugupeetud peaminister! Kuna infotund hakkab lõppema ja hr. Närska ei saa vastata meie küsimustele ja kuna hr. Närska eile ja hr. Liivamägi täna ei vastanud või ei saanud vastata teravalt päevakorda kerkinud küsimusele, siis esitan ma selle teile. Ametisse astumisel deklareerisite teie, hr. peaminister, korduvalt, et teie valitsus seisab väljaspool poliitikat. Kuid viimastel päevadel selgus, et tähtsates riiklikes küsimustes, rahvahääletuse ja valijate nimekirjade koostamisel, on valitsus delegeerinud ühele poliitilisele ringkonnale, Eesti Komiteele, suured volitused, rikkudes Ülemnõukogu otsust Eesti Komitee isikutunnistuste kohta, kus on öeldud, et nimetatud isikutunnistused ei ole aluseks valijate nimekirjade koostamisel. Rahavahetuspunktide juures tegutsevad kodakondsuskomisjonid kasutavad neile antud riiklikku seisundit Eesti Komitee isikutunnistuste väljaandmise jätkamiseks ja allkirjade kogumiseks Ülemnõukogu laialisaatmiseks, milleks on isegi moodustatud üleriigiline rahvaküsitluste keskus. Millega teie, härra peaminister, seletate sellist valitsuse positsiooni? Või on see lihtsalt korralagedus, mis tõsiselt rikub demokraatia põhimõtteid ning valitsuse ja Ülemnõukogu suhteid? Tänan!
Juhataja
Aitäh! Hr. Pohla, teie küsimus ei ole praegu reglemendipärane. Ja seetõttu me läheme edasi küsimustega, mis puudutavad infotunnis hr. Vähile esitatud teemaderingi. Hr. Närska on siin ja vastab nendele küsimustele. Palun, pr. Sergij!
K. Sergij
Lugupeetud peaminister! Ma saan aru, et te töötate väga keerulistes tingimustes. Te nimetasite kolme kriisi. Minu arvates on vabariigis veel kaks kriisi. Üks puudutab Ülemnõukogu otsuste täitmist ja teine ministeeriumide koostööd. Näiteks justiitsministeeriumi otsus ei ole kohustuslik siseministeeriumile. Ma saan aru, et see ei ole reglemendipärane, aga mul on ka reglemendipärane küsimus. Tahaksin juhtida tähelepanu kolmandale probleemile, millest me möödunud nädalal rääkisime. Asi on selles, et riiklik kaubandus ei soodusta sularaha rohkenemist. Nihkeid küll on, kaubandus on pisut elavnenud, aga ikkagi on turgudel ja kauplustes tohutu pikad järjekorrad, kaubad ei liigu kiiremini ostjate kätte ja sularaha pole. Kas teile ei näi, et riiklik kaubandus ei soodusta sularaha rohkenemist?
T. Vähi
Siin oli järjekordselt koos kaks küsimust: sularaha ja kaupade defitsiit. Ma arvan, et oma eelmiste vastustega olen nendele küsimustele juba vastanud. Kui räägime kaupade nappusest, siis see kestab edasi, aga Tallinna linnas leivanorm ei ole 120 g, vaid on normita leib; ka muud elementaarsed kaubad on letil olemas. Mis puutub sularaha küsimusse, siis see lahendaks nii pensionäride vaevad kui ka parandaks majandust, sellepärast et sularaha puudumise tõttu on majandus sisuliselt läinud kollapsisse.
N. Zõbin
Härra peaminister! Kas praeguse reformi puhul arvestatakse rubla ja dollari vahetuskurssi ning kuidas vahetatakse rublasid kroonide vastu? Või on mingisugune vahetusmäär ja seega kooritakse inimesi jälle? Ja teine küsimus. Kas te isiklikult usute või loodate, et teie valitsus teeb midagi kasulikku inimeste elu parandamiseks, või ujute nii-öelda pärivoolu?
Juhataja
Härra Zõbin, esimene küsimus ei olnud reglemendipärane, me ei aruta praegu rahareformi.
T. Vähi
Mis puutub teise küsimusse, siis ma ütlen, et on olemas palju konkreetseid numbreid, mis näitavad, et 3,5 kuu jooksul on elatustase langus peatatud. Kui rääkida uue valitsuse formeerimisest, siis minu teada valimised on planeeritud kuni 27. septembrini, kõik kuupäevad on lahtised.
Juhataja
Härra Lebedevil on täiendav küsimus ja ma vabandan härrade Antoni ja Aksinini ja proua Sergij ees, me leppisime kokku, et pärast härra Zõbinit enam ei registreeruta. Härra Lebedev.
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja, härra minister! Iga teie vastus küsimusele tekitab uusi küsimusi, aga ma kordan oma küsimust. Reedel kohtusin valijatega. Kohal olid ka teie valitsuse esindajad. Minu juurde tuli vana mees ja ütles, et ta saab naisega kahepeale 2000 rubla, aga korteriüür on 1500 rubla. Soovitasin tal üüri mitte maksta. Mida oleksite teie minu asemel sellele vanainimesele vastanud? Kas mina vastasin teie arvates õigesti? Tänan!
T. Vähi
Ma arvan, et kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu rahvasaadik te ei vastanud õigesti, sellepärast et te kutsusite inimest üles korralagedusele ja allumatusele. Te oleksite pidanud konstruktiivselt selgeks tegema, milles on küsimus. Kui tegemist oleks olnud kahe pensionäriga, siis kummagi pensionäri elatusraha alates 1. maist on 1700 rbl.; 1700 + 1700 rubla, s.t. 3400 rubla. Kui tegemist on töölistega, siis tööliste miinimumpalk peaks olema vähemalt 2000 rubla; kui on tegemist kahe töötava inimesega, siis nende palk peaks olema kuskil 4000 rubla. Kui tegemist on töötutega, siis töötu abiraha on 800 rbl. ja see korrutades kahega on tõesti 1600 rbl., nii et arvatavasti on tegemist töötu kategooriaga. Ma arvan, et selliste inimeste küsimusi tuleb lahendada konkreetselt sotsiaalhooldussüsteemi kaudu. On olemas sotsiaalosakonnad, kes tegelevad nii abirahadega kui ka toetustega. Kahtlemata seda süsteemi tuleb tugevdada. Aga põhimõtteliselt ei ole õige kutsuda inimest allumatusele. Me peaksime, kaasa arvatud valitsusorganid, kutsuma üles probleemi lahendamisele, nii et teie kui Ülemnõukogu saadik kahtlemata ei käitunud õigesti.
Juhataja
Härra Vähi, sellega on selles küsimuses küsimused lõppenud, aga kas te olete nõus vastama – nagu me kokku leppisime, kui me katkestasime härra Liivamäe küsimused – härra Israeljani küsimusele, mille ta adresseerib härra Liivamäelt ümber teile?
T. Vähi
Mulle meeldib Ülemnõukogu ees küsimustele vastata ja seoses sellega ma kahtlemata seda võimalust kasutan. Mul on kahju, et ma olen üldse nii vähe teie ees olnud.
G. Israeljan
Tänan, lugupeetud juhataja! Härra peaminister, enne me esitasime küsimusi härra Liivamäele ja jutuajamise käigus selgus üks asjaolu. Asi on selles, et enne teie määramist peaministriks ja ka hiljem te kinnitasite alati, et valitsuse peaülesanne on täita Ülemnõukogu otsuseid ja viia neid seaduslikul alusel ellu. Seoses sellega tekib mul küsimus, miks valitsus ei kontrolli kodakondsuskomisjoni, kes tegelikult ei täida Ülemnõukogu otsuseid – see puudutab Eesti Komitee isikutunnistusi. Täna selgus, et see isikutunnistus võib olla aluseks kodakondsuse kinnitamisel. Muidugi siin naerdi meie kolleegi Lebedevi üle, kel on selline isikutunnistus. Ma tahan öelda, et paljudel siinviibijatel ja isegi vene saadikuil, nagu te neid nimetate, on ka sellised isikutunnistused. Tahaksin teada, miks valitsus ei kontrolli otsuste täitmist. Vabandage, et see ei puuduta teie tänast teemat, nagu me varem kokku leppisime. Tänan!
T. Vähi
Esimese küsimuse vastus on väga positiivne. Ma olen endiselt seisukohal, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu on Eesti Vabariigi kõrgeim riigivõimuorgan, valitsus allub talle, valitsus täidab ja on nõus ka edaspidi täitma kõiki Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuseid. Nii me oleme tegutsenud ja nii me tegutseme ka edasi. Mis puutub Eesti Komitee poolt väljaantud isikutunnistusi, siis Ülemnõukogu otsus, et need ei ole isikuttõendavad dokumendid, ei lükka muidugi ümber, et nad üldse on dokumendid – nad ei ole kodanikku tõendavad dokumendid. 1938. aasta kodakondsuse seaduse järgi kodakondsuse määramisel tuleb kasutada mitte ainult passe, vaid ka väga paljusid muid dokumente. Kusjuures ma olen alati olnud seisukohal, et kõige tähtsam on võtta üle töö, kui see on hea ja kasulik töö, vaatamata sellele, kes ta teinud on. Seoses sellega arvan, et need andmed, mis on kontrollitud ja tõestatud Eesti Komitee vastavate ametite poolt, tuleb riigiametitel üle kontrollida ja võtta kasutusele.
Kuna see oli viimane küsimus, siis ma tahaksin tänada Ülemnõukogu selle meeldiva võimaluse eest teiega siin vestelda. Muidugi, ma tahan veel kord öelda, et olukord Eestis on väga paljudes probleemides väga raske. Meie kriisisituatsioon ei ole kaugeltki lõppenud, seoses sellega teeksin ma teile ka ettepaneku viia siiski sellist heatahtlikku ja konstruktiivset koostööd edasi kuni järgmiste valimisteni. Igal juhul Eesti Vabariigi Valitsus igati toetab Ülemnõukogu sellist konstruktiivset positiivset suhtumist, kaasa arvatud vaieldamatut ülemuslikkust Eesti Vabariigi Valitsuse ees. Aitäh teile! Nägemist!
Juhataja
Aitäh! Ma vabandan pr. Sergij ees, aga meie küsimused härra peaministrile on praegu juba lõppenud. Järgmine kord. Aitäh!
Palun, jätkame nüüd küsimustega hr. Liivamäele ja pärast Liivamäge kutsun ma järgmisena vastama hr. Närska. Nii et ma paluksin arvestada hr. Liivamäele küsimuste esitamisel, et meil on registreeritud praegu hr. Leisson, Zõbin, Lebedev, Lippmaa. Võib-olla sellega lõpetame küsimused hr. Liivamäele ning saame siis ka aega kuulata hr. Närska vastuseid. Palun, hr. Leisson!
E. Leisson
Lugupeetud härra peadirektor! Kuidas on valitsuskomisjon sätestanud kodakondsuskomisjonide liikmete vastutuse volituste ületamise ja kuritarvituste eest? Konkreetselt pean ma silmas Tallinnas Leegi ja Liivalaia tänavate koolimajades asuvates rahavahetuspunktides inimeste tungivat agiteerimist andma allkirju Ülemnõukogu laialisaatmise nõudele. Selle nõude mittetäitmise või sellega mittesoostumise korral pandi rahvastiku arvestuse kaart eraldi hunnikusse. Ja teine küsimus. Millega seletada komisjoniliikmete vähest kompetentsust, kui nad ei suuda määratleda leidlapse õiguslikku seisundit, mis Eesti Vabariigi kodakondsuse seaduses on ometigi sõnaselgelt välja öeldud? Tänan!
L. Liivamägi
Kõigepealt ma vastan küsimusele, kuidas valitsuskomisjon on sätestanud vastutuse kodakondsuskomisjonide liikmete töö eest. Valitsuskomisjoni dekreediga või õigemini tegevusjuhendiga kodakondsuskomisjonile on ette nähtud, et kodakondsuskomisjoni liikmed peavad võimaldama rahvastiku arvestuse kaardi täitmise kõikidele antud rahavahetuspunkti rahavahetajate nimekirjadesse kantud isikutele, kes sellel aastal saavad 18-aastaseks, või kes on vanemad. Vastutus konkreetselt seisneb selles, et vastavalt kehtivale seadusandlusele kuni kriminaalvastutuseni välja on kodakondsuskomisjoni liikmed vastutavad andmete puuduliku kontrollimise, kontrollimata jätmise või teadvalt valede sissekannete tegemise eest nendel kaartidel.
Mis puudutab Ülemnõukogu laialisaatmise kohta allkirjade kogumist, siis sellised asjad on absoluutselt lubamatud, neid loomulikult ei ole ka ühegi valitsuskomisjoni dekreedi ega korraldusega sätestatud. Tänan informatsiooni eest, need asjad vajavad kontrollimist, neid signaale on tulnud eilse päeva jooksul; ma rõhutan, mitte varem kui eile. Eile tuli veel teisigi signaale, et lisaks rahvastiku arvestuse kaartidele pakutakse seal veel Eesti Komitee isikutunnistuse avalduse blankette ja kogutakse allkirju. See on muidugi absoluutselt seadusväline, seda ei ole sätestanud ükski komisjon, valitsus ega mingi teine organ. See on isetegevus, see on ürituse torpedeerimine – ma ei oska muudmoodi seda nimetada.
Millega seletada komisjoniliikmete vähest informeeritust? Kahjuks peab seda tõepoolest tõdema. Komisjonid on ju moodustatud alles hiljuti, rahavahetusnimekirjade kontrollimine algas varem. Need inimesed, kes seal komisjonides töötavad, on oma igapäevase töö kõrvalt sinna palutud, nendel on kasutada kodakondsusseadus ja rakendusotsus. Tõepoolest ei ole välistatud, et seal tehakse valesid järeldusi. Kuid siiski ma tahaksin öelda, milles komisjonide töö seisneb. Sellega valmistatakse ette valijate nimekirjade koostamine; valimiste ja põhiseaduse rahvahääletuse organiseerimine ja korraldamine jääb ikkagi valimiskomisjonide peale. Rahvastiku arvestuse kaartide täitmisega pannakse alus rahvastiku arvestuse süsteemile ja luuakse eeltingimused valimisõigusliku kodanikkonna arvelevõtmiseks ja nimekirjade koostamiseks. Need probleemid, mis hr. Leisson praegu siin tõstatas, on tõesti väga teravad, kuid samas me peame aru andma endale ka sellest, et selle ühe-kahe nädalaga sellist põhjalikku väljaõpet, nagu seda nõuab kodakondsusprobleemistiku täpne tundmine, ei ole võimalik teha.
A. Zõbin
Härra ettekandja! Ajalehes "Estonija" ilmus teade, et Eesti kodakondsust müüakse 4000 Soome marga eest. Valitsus või teie asutus peab andma asja kohtusse laimu pärast või tunnistama selle õigeks. Vaikimine on nõusoleku märk, kas pole? Mida te selle kohta ütlete?
L. Liivamägi
Kui ma saaksin ka teada, kus ajalehes see avaldati ja kelle poolt see avaldati. Selline asi on muidugi provokatsiooniline ja hinnang saab siin olla ainult selline.
J. Lippmaa
Hr. Liivamägi, ma võtan kokku teie kolm vastust. Teie ei tea, kas neis välisriikides, kus eestlased on astunud kodanikeks naturalisatsiooni korras, nõuti eelnevast kodakondsusest lahkumist või ei nõutud. Me teame, et neis riikides on müüdud tuhandeid, kui mitte kümneid tuhandeid Rumess-passe. Te väitsite täna, et valitsuskomisjon on tunnistanud Rumess-passid isiku kodanikuks oleku tõestavaks dokumendiks. Ja mõni aeg tagasi ma küsisin teie käest, kas on kontrollitav, kellele neid Rumess-passe välismaal müüdud on. Te vastasite, et ei ole. Mina ei saa nüüd aru, keda te siis Rumess-passide alusel oma arust üldse isikukaartidele kannate, kui te selle dokumendi olete võtnud aluseks ja te ei tea, kellele neid on müüdud ja mis inimesed need on.
L. Liivamägi
Kui meil on eesmärk määratleda ära Eesti Vabariigi kodakondsus, siis me peame kõigepealt lähtuma nendest võimalustest ja teedest, mis meil on võimalik selle eesmärgi saavutamiseks kasutada.
Valdavalt enamusel Eesti kodakondsust tõendav dokument puudub. Mingil osal on olemas dokument, mis otseselt näitab isiku kuulumist Eesti Vabariigi kodakondsusesse. Meil on võimalus, kas me neid dokumente arvestame või ei arvesta. Valitsuskomisjoni seisukoht oli selline: arvestatakse kõiki isikutunnistusi, nii enne 1940. aastat välja antud isikutunnistusi kui ka käesoleval ajal Eesti Komitee poolt välja antud isikutunnistusi. Kellele neid on välja antud või mismoodi seda on tehtud ja kui palju, mis riikides, selle üle teostatakse hiljem täiendavat kontrolli. Rahvastiku arvestuse kaart annab võimaluse kodanikul saada Eesti passi, siis ta läbib juba põhjalikuma kontrolli. Praegu on lihtsalt eeldatud, et selle dokumendi omanik on kodanik.
Juhataja
Aitäh, hr. Liivamägi! Ma palun nüüd viimasena kõnetooli hr. Närska. Meil on jäänud aega 15 minutit. Küsimuse on esitanud rahvasaadik Peet Kask.
R. Närska
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud rahvasaadikud! Eesti Vabariigi Valitsusele on rahvasaadik Peet Kask esitanud järgmise arupärimise. "16. aprillil võttis Ülemnõukogu vastu otsuse, mille 6. punkt ütleb, et rahvahääletusest osavõtjate nimekirjade koostamisel võtta aluseks Eesti Vabariigi rahvastiku arvestuse kaart, mille täitmine on tingimuseks isiku kandmisel Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee dekreedis sätestatud rahavahetusnimekirja. Ometi on väga palju inimesi kantud rahavahetusnimekirja, ilma et rahvastiku arvestuse kaart oleks täidetud. Rahavahetusnimekirjade koostamine ja kontrollimine algas varem kui rahvastiku arvestuse kaartide blanketid valmis olid. Ülemnõukogu otsuse täitmata jätmise praktiline tulemus on see, et kodanike nimekirjade koostamine lükkub edasi ja muutub keerulisemaks. Hääletajate nimekirjade koostamisest sõltub aga otseselt põhiseaduse rahvahääletuse tähtaeg. Miks ignoreerib valitsus Ülemnõukogu otsust? Ja teiseks, kes tagajärgede eest vastust kannab?"
Ma peaks alustama sellest, et tõesti 16. aprillil 1992 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Vabariigi põhiseaduse rahvahääletuse ettevalmistamise kohta, mille 6. punkt sätestab muuhulgas: "Siduda rahvastiku arvestuse kaardi täitmine isiku kandmisega Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee 1992. aasta 8. aprilli dekreedis nr. 019 sätestatud Eesti elanike rahavahetusnimekirjadesse." Ülemnõukogu otsus sätestab sidumise, mitte ei esita seda kui tingimust, nagu väidab rahvasaadik Peet Kask. Kaartide täitmine ja rahavahetusprotsess, nii nagu ma eile rääkisin, on erinevad asjad. Seetõttu ongi Ülemnõukogu otsuse täitmiseks moodustatud 3-liikmelised kodakondsuskomisjonid, kes töötavad kõrvuti rahavahetuskomisjonides töötavate inimestega. Ja kodakondsuskomisjonid võimaldavad rahavahetuspunkti nimekirju kontrollima tulnud isikutel täita kaardi. Eile oli siin sellest juttu, et tekkis ajaline vahe, valitsuskomisjon ei suutnud kindlustada kaartide trükkimiseks vajalikku paberit, samuti võttis vajalike trükivõimsuste leidmine ja vastavate klišeede valmistamine enam aega. Seega ma ei pea õigeks väidet, et Ülemnõukogu otsus on jäetud täitmata, kuna kaartide alusel nimekirjade koostamine praegu siiski käib ja, nii nagu ma eile ütlesin, eilse seisuga oli trükitud ja välja jagatud 1 022 000 rahvastiku arvestuse kaarti. Et tagada nende kaartide täitmiseks vajalik kord, on valitsuse poolt moodustatud valimiskomisjon võtnud vastu otsuse pikendada nende täitmise perioodi 29. maini. Pärast seda need kodakondsuskomisjonid jäävad tööle vähemalt üks päev nädalas, et inimestel oleks võimalik käia seda kaarti saamas ja täitmas. Ja on õige võimaldada selle kaardi täitmist ka rahvahääletuse päeval. Me loodame, et taolisel teel me suudame siiski enamuse Eesti Vabariigi elanikkonnast fikseerida, samuti määratleda nende kodakondsuse. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! On küsimusi lisaks. Palun, hr. Zõbin!
A. Zõbin
Härra minister! Ajalehes "Molodjož Estonii" on täna artikkel, milles teid süüdistatakse selles, et te omastasite 200 Rootsi krooni. Kas see on tõsi?
Juhataja
Hr. Zõbin, see küsimus ei ole reglemendipärane. Palun, hr. Leisson!
E. Leisson
Lugupeetud härra minister! Ma tulen oma eilse küsimusega, mille lugupeetud eesistuja ära blokeeris, kuid mis kõige otsemalt on seotud teie ametkonna juhtimise ja tööga. Kas te üldse peate võimalikuks, arvestades meie praegust hüsteerilist õhkkonda, vaenu õhutamist, jälitamist poliitiliste vaadete pärast, üleskutseid vägivallale, läbi viia referendumit ja valimisi? Kas see on üldse võimalik? Kas see ei too kaasa inimohvreid? Ja küsimus, mille te jätsite vaatamata, mis oli Peet Kase poolt esitatud. Kes selle eest sel juhul vastutab, kui praegu meie kriminaalseadustiku järgi karistatavate tegude peale valitsus heatahtlikult vaikib? Tänan!
R. Närska
Ametisse astudes valitsus deklareeris, et hakkab tegelema eelkõige majandust ja riigi siseelu puudutavate küsimustega ja ei hakka tegelema poliitiliste küsimustega. Ma ei tahaks anda selle vastusega poliitilist hinnangut, aga ma eile väitsin, et selle eest, kas Eesti kodanikkond saab määratletud, kannab vastutust valitsuskomisjon, mille eesotsas on siseminister.
Juhataja
Aitäh! Palun, hr. Kask soovib täpsustada oma küsimust.
P. Kask
Austatud härra minister, eile oli see teema siin saalis samuti päevakorral ja siis oli üks küsimusi, mis tuli hr. Ugandilt, et mõnes kodakondsuskomisjonis ei nõutagi rahvastiku arvestuse kaardi täitmist neilt, kellel on olemas nn. Rumessen-passid. Ja põhjendus oli, et mõlemad niikuinii antakse kodaniku enese suulise tunnistuse alusel. Kas te ei seletaks seda küsimust? Minu arvates on asi ikka sootuks erinev. Rumessen-passid antakse tõepoolest välja, ilma et sisulist tunnistust või dokumenti asja kohta oleks, aga rahvastiku arvestuse kaardil seisab ju taotleja allkiri ning hiljem on võimalik neid andmeid kontrollida ja vajaduse korral ka selle alusel tehtud otsuseid ümber vaadata.
R. Närska
Mis puudutab küsimuse esimest poolt, siis, nagu ma eile ütlesin ja nagu härra Liivamägi täna ütles, vastavalt kodakondsuskomisjonide tegevusjuhendile tuleb võimaldada kõikidel, kes käesoleval aastal saavad 18-aastaseks, täita rahvastiku arvestuse kaart. Mul ei ole kahjuks kaasas Eesti Komitee isikutunnistuse saamiseks vajaliku ankeedi vormi, kuid kui need kaks dokumenti – rahvastiku arvestuse kaart ja ankeet – panna kõrvuti, siis määratlemisel annab rahvastiku arvestuse kaart Eesti Vabariigi kodanikuks saamiseks kaks võimalust rohkem. Mõlemad dokumendid, nii Eesti Vabariigi rahvastiku arvestuse kaardi kui ankeedi kinnitab selle täitnud isik oma allkirjaga. Sellest lähtuvalt valitsuskomisjon sellisele otsusele jõudis ja fikseeris selle ka kodakondsuskomisjonide tööjuhendis. Neil kahel dokumendil on määratlemise aluseks täpselt samad kriteeriumid.
Ü. Aaskivi
Lugupeetud juhataja, lugupeetud härra Närska! Vabariigi valitsuskomisjoni selgitusest, mis on avaldatud ka tänases "Rahva Hääles", ma loen, et Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus ja Eesti Vabariigi välispass on otsesed Eesti Vabariigi kodakondsust tõendavad dokumendid, mistõttu nende omanikud ei pea täitma rahvastiku arvestuse kaarti; Eesti Vabariigi seadusjärgsed kodanikud, kellel pole Eesti kodakondsusesse kuulumise kohta mitte ühtegi dokumenti, peavad täitma rahvastiku arvestuse kaardi. Ülemnõukogu 16. aprilli otsuse 6. punkt võeti Ülemnõukogus hääletamisel vastu kujul: "Rahvahääletusest osavõtjate nimekirjade koostamisel võtta aluseks Eesti Vabariigi rahvastiku arvestuse kaart." Ma tahan öelda, et valitsuskomisjoni selgitus ei lähe kokku Ülemnõukogu poolt otsustatuga. Selline ei olnud ka meie kooskõlastuskomisjonis tehtud töö mõte, mille istungist komisjoniliikmetena võtsid tol korral osa nii hr. Liivamägi kui justiitsminister Rask kui ka vabariikliku valimiskomisjoni esimees hr. Truuväli. Peale selle oli ettekujutus, et rahvastiku arvestuse kaardi alusel tekib meil rahvastikuregister. Kas tõesti siseminister ei tee vahet riikliku dokumendi, rahvastiku arvestuse kaardi ja kõigi muude dokumentide vahel, mille ümber ja üle me võime küll vaielda, kuid mis ei ole riiklikud?
R. Närska
Ilmselt me jäämegi vaidlema, sest see vaidlus kipub minema poliitilistele alustele.
Ü. Aaskivi
Ei ole.
R. Närska
Ma tahan veel kord öelda: kui me võtame kaks dokumenti ette, ankeedi ja arvestuse kaardi, ja kui me tahame teha seda sisulist otsust, siis alused on mõlemis kajastatud ühtemoodi. Pidades silmas seda lühikest tähtaega, mille jooksul töö on vaja ära teha, mida ka hr. peaminister märkis, siis 100 000 inimese osas on see töö ära tehtud. Oli valida, kas anketeerida need 100 000 inimest uuesti või piirduda praegu sellega, kusjuures, nii nagu ma eile ütlesin, rahvastikuregister tema esimesel etapil koostatakse nende andmete põhjal, mis on fikseeritud rahavahetusnimekirjades, kus on inimese nimi, tema elukoht, tema sünniaeg ja tema sugu.
V. Pohla
Lugupeetud hr. minister, te kuulsite küsimust, mille ma esitasin hr. peaministrile ja mida pr. spiiker pidas mitte asjakohaseks. Kas te jagate hr. peaministri seisukohta, et mittejuriidiline dokument, kõnealune Eesti Komitee isikutunnistus, omab juriidilist jõudu? Ja kas valitsuskomisjon oma dekreediga 01 ja seisukohaga vaidlusaluses küsimuses, mida kordas ka hr. peaminister ja mis ignoreerib Ülemnõukogu otsusi, on alustanud võitlust Ülemnõukogu mittetunnustamise eest? Tänan!
R. Närska
Valitsuskomisjon ei ole alustanud võitlust Ülemnõukogu mittetunnustamise eest. Me paluksime Ülemnõukogul näidata seda dokumenti, kus on fikseeritud, et kodakondsuse määratlemine toimub riikliku dokumendi alusel.
P. Kask
Austatud hr. minister, te olete ka jurist ja mul on ikkagi veel üks urgitsev ja täpsustav küsimus sellessamas asjas. Kas isik, kes esitab valeandmeid enda kohta või oma vanemate kohta ankeedis, mida ta täidab Rumesseni passi saamiseks, kannab samasugust vastutust kui isik, kes esitab needsamad andmed riiklikul dokumendil – rahvastiku arvestamise kaardil? Kas vastutus on sama või on vastutus erinev? Tänan!
R. Närska
Ma olen samasugune jurist kui hr. Kask. Meil mõlemal puudub juriidiline haridus. Seda esiteks. Teiseks. Vastutus on mõlemal vastavalt meil kehtiva Eesti NSV kriminaalkoodeksi §-le 186, mis puudutab valeandmete esitamist. See on ka kodakondsuskomisjonide tööjuhendisse sisse märgitud. Isikutunnistuse väljaandmisel ju teatavasti omistatakse kood. Nad on läbinud kõik Eesti Vabariigi Statistikaameti peaarvutuskeskuse ja need 100 000 inimest on koodi saanud. Nende puhul on andmete õigsust kontrollitud.
Juhataja
Aitäh! Kell on 12.15, infotund on lõppenud. Homseni!


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
74. ISTUNGJÄRK
KOLMAS ISTUNG
20. mai 1992


Juhataja (M. Lauristin)
Lugupeetud Ülemnõukogu, palun asume oma kohtadele ja alustame tööpäeva. Kohaloleku kontroll. Kohal on 69 saadikut, puudub 29. Nii saadikud kui ka Ülemnõukogu Presiidium on avaldanud soovi enne päevakorraküsimuste juurde asumist anda üle eelnõusid. Palun, kõigepealt hr. Kiris Ülemnõukogu Presiidiumi poolt.
А. Kiris
Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium teeb ettepaneku võtta Ülemnõukogu istungjärgu päevakorda kiireloomulise küsimusena Ülemnõukogu otsuse projekti Jaano Odari nimetamise kohta Eesti Vabariigi Riigikohtu esimeheks.
Juhataja
Aitäh! Juhtivkomisjon niisugustes küsimustes on tavaliselt olnud juhatus tervikuna. Kuna küsimus puudutab ka saadikurühmi, siis ma paluksin saadikurühmadel avaldada oma seisukohti kohtumiseks hr. Odariga. Palun anda need meie aparaadi kätte.
Palun, eelnõu üleandmiseks, hr. Raig!
I. Raig
Austatud Ülemnõukogu esimees, austatud pr. spiiker, saadikud! Eilne Eesti valitsuse ja Eesti Panga infotund tekitas meis mitmeid vastakaid mõtteid ja seetõttu esitab saadikurühm "Mõõdukad" kiireloomulisena arupärimise Eesti Vabariigi Valitsuse esimehele hr. Tiit Vähile Eesti Vabariigi riigieelarve 1992. aasta kulude kohta. Arupärimine sisaldab kaks konkreetset küsimust ning on lisatud ka otsuse projekt, mille on ette valmistanud samuti saadikurühm "Mõõdukad".
Juhataja
Aitäh! Palun, eelnõu annab üle hr. Laar.
M. Laar
Austatud pr. spiiker, austatud kolleegid! Arutanud saadikurühmas "Isamaa Ühendus" olukorda, mis on Eestis tekkinud peale alkoholiaktsiisi seaduse vastuvõtmist, teeb saadikurühm "Isamaa Ühendus" ettepaneku viia sellesse seadusse sisse mõningad muudatused ning ühtlasi palume seda eelnõu käsitleda kiireloomulisena, et seda olukorda tõesti kiiresti lahendada.
Juhataja
Aitäh! Mõlemad eelnõud puudutavad eelarve-majandusküsimusi kiireloomuliselt. Ma paluksin majanduskomisjonil juhtivkomisjonina nendega tegelema asuda.


A. Rüütli informatsioon poliitilisest olukorrast vabariigis
Juhataja
Nüüd meie tänase päevakorra juurde. Ülemnõukogu juhatus oma koosolekul otsustas pöörduda Ülemnõukogu esimehe hr. Rüütli poole informatsiooni saamiseks vabariigis kujunenud olukorrast ja Ülemnõukogu esimehe seisukohtadest. Hr. Rüütel oli nõus selle informatsiooniga esinema. Juhatuse ettepanek on täiendada tänast päevakorda Ülemnõukogu esimehe informatsiooniga poliitilisest olukorrast. Palun, kes on selle täienduse poolt? Poolt on 53 saadikut, keegi ei ole vastu, 7 jäid erapooletuks. Päevakorda täiendatakse.
Enne kui ma annan sõna hr. Rüütlile, informeeriksin saadikuid sellest, et eelnevalt härra esimehega peetud läbirääkimiste tulemusena teeme ettepaneku kuulata informatsioon ära ilma küsimusi esitamata. Kas Ülemnõukogu on sellise lähenemisega nõus? On näha, et Ülemnõukogu soovib küsimusi esitada – sel juhul ma ainult juhiksin Ülemnõukogu tähelepanu meie päevakorra pingelisusele ja paluksin küsimusi tõsiselt läbi mõelda; kõige parem, kui nad oleksid saadikurühmade poolt üldistatud iseloomuga. Aitäh! Palun, härra Rüütel, teil on sõna.
A. Rüütel
Lugupeetud rahvasaadikud! Olukord riigis sunnib mind pöörduma teie poole enne tänase päevakorra küsimuste juurde asumist. See esinemine langeb päevale, mil siin saalis 9 kuud tagasi Ülemnõukogu otsusega kinnitati Eesti Vabariigi iseseisvust. Maailma riigid taastasid või kehtestasid seejärel diplomaatilised suhted Eesti Vabariigi iseseisvust kinnitanud riigivõimuga – Ülemnõukogu ja valitsusega.
Samas pandi Ülemnõukogu otsusega alus üleminekule iseseisvuse taastamise hetke võimuorganitelt konstitutsioonilistele organitele. Põhiseaduse eelnõu ettevalmistamiseks moodustati Põhiseaduse Assamblee. Teatavasti kinnitas assamblee tõsiasja, et Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadus on jätkuvalt jõus, kuid ei toimi. Niisugune lähenemine ei ole tekitanud maailmas mingeid probleeme Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevusega. Seda näitavad arvukate riikide otsused taastada Eesti Vabariigiga diplomaatilised suhted, mitte aga teda uuesti tunnustada. Teatud poliitilistel kaalutlustel ei ole seda järjepidevust tunnustanud Venemaa.
Oma varasemaid otsuseid järgides on Ülemnõukogu iseseisvuse taastamisel tegutsenud koostöös Eesti Kongressiga, kumbki neist kahest ei oma põhiseaduslikku alust ja nende tegevus lõpeb konstitutsiooniliste võimuorganite ametisseastumisega. Kuni see aset leiab, on Ülemnõukogu Eesti Vabariigi ainus seadusandlik organ ja vastutav nii riikluse kindlustamise kui iseseisva elukorralduse aluste loomise eest. Need jõud, kes püüavad teda sellest rollist praegu enneaegselt kõrvaldada või teovõimetuks muuta, on teinud poliitilise valearvestuse. Mitte mingi muu organ ei saa praegu Ülemnõukogu kui seaduseandjat ajutiselt asendada. Jätta mingiks ajaks Eesti ilma kõrgeima seadusandliku võimuta tähendab jätta reformid õigusliku katteta. Meil ei ole ühtegi muud riigivõimuorganit, kes saaks viia üleminekuperioodi lõpule. Ainult Ülemnõukogule on rahvas valimisega selgelt delegeerinud seadusandliku võimu. Valitsuse ja teised kõrgemad ametiisikud on ametisse määranud Ülemnõukogu. Kui üleminek põhiseaduslikele võimuorganitele Eestis ei toimu praegu rahvusvaheliselt tunnustatava Ülemnõukogu otsuse raames, siis kerkib teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide ette küsimus suhtumisest meie riiki, sealhulgas tunnustamise küsimustes. Kõik see omakorda loob uued probleemid meile ja uued võimalused Eesti iseseisvuse vastastele ning sellega tõsise ohu meie riiklusele.
Tee põhiseaduse vastuvõtmiseni ja vabade valimisteni on paraku veninud palju pikemaks, kui me seda mullu sügisel kavandasime. Poliitilistel aruteludel käsitlesime me võimalust korraldada põhiseaduse referendum detsembris ja Riigikogu valimised vabariigi aastapäeval 24. veebruaril. Oodatud ja juba kaua aega tagasi võimalikud kompromissid sündisid tõepoolest, kuid aega kulus nendeni jõudmiseks erinevate poliitiliste ringkondade jäiga vastasseisu tõttu mitu kuud rohkem.
Olen mitut puhku oma esinemistes toonitanud vajadust jõuda kiiremini põhiseadusliku riigikorra juurde ja teen seda veel kord täna. Meil tuleks referendumiks ja valimiste korraldamiseks leida niivõrd kiire ajakava kui võimalik. Kui Ülemnõukogu toetab referendumi korraldamist 28. juunil, siis paluksin kõigil asjaosalistel kaaluda võimalust korraldada Riigikogu valimised juba 23. augustil. Olen kindel, et just Molotovi–Ribbentropi pakti aastapäeval saaksid need valimised täiendava tähenduse kui oluline samm tolle sobingu tagajärgede likvideerimisel. Ka rahvusvaheline üldsus saaks neid kahte asja seostades Eestis toimuvast paremini aru. 23. augusti valimiste kaudu kujuneks ka omamoodi side Hirvepargi miitingute ning Balti ketiga kui meie iseseisvusvõitluse kahe olulise tähisega.
Kui valimised kanduvad sügisele, siis jääb uuel Riigikogul ja valitsusel liiga vähe aega järgmiseks raskeks talveks ettevalmistuste tegemiseks. Oma raha sisseviimise järel tekkivas majandusolukorras tuleb parlamendil ja valitsusel langetada uusi ebapopulaarseid otsuseid. Seda on väga keerukas teha valimiskampaania tingimustes. Paljudest pöördumistest ja avaliku arvamuse uuringutest ilmneb inimeste üsnagi märgatav väsimus poliitilisest ebamäärasusest. See võib kaasa tuua passiivsuse valimistel. Väikese osavõtuprotsendiga valitud Riigikogu võib aga sattuda vastuollu ühiskonnaga.
Kutsuksin tõsiselt oma tööd ümber korraldama neid organeid, kellele on tehtud ülesandeks nimekirjade koostamine ning muude referendumiks ja valimisteks vajalike eeltööde tegemine. Seejuures on oluline, et erakondlikud ja muud vastasseisud ei jõuaks kodanike registreerimise punktide seinte vahele. On vaja, et meie valimiste tulemusi ei vaidlustataks ei siseriiklikult ega rahvusvaheliselt. Niipea kui saavad selgeks kuupäevad, tuleb hakata kutsuma ka välisvaatlejaid, seda eelkõige autoriteetsest Euroopa Nõukogust.
Pärast põhiseaduse eeldatavat heakskiitmist juunikuus peetaval referendumil tekib kuni Riigikogu valimisteni ajavahemik, mille jooksul Ülemnõukogul tuleb täita oma üleminekuperioodi rolli edasi. Meie riigi keeruline olukord ei anna võimalust tekitada mingit vaheaega. Põhiseaduse rakendamiseks vajalike otsuste väljatöötamine ja muud olulised ülesanded nõuavad minu arvates edaspidi Ülemnõukogu töö intensiivistamist.
Eesti poliitilised jõud esitavad praegu rohkesti ettepanekuid ja nõudmisi, sealjuures kohati küllaltki radikaalseid. Kahjuks on reas küsimustes endiselt tegemist vastasseisudega, kus ükski osaline ei taha minna sammukestki teiste suunas. Nii mõnigi radikaalne taotlus oleks seejuures realiseeritav üksnes survega ja sedagi võib-olla ajutiselt. See tooks endaga kaasa keerulisi välispoliitilisi tagajärgi ja võiks vallandada ka sisepoliitiliselt taolise sündmusteahela, mida Eesti riigivõim ei suuda kontrollida. Nii mittekodanike õiguste kui mitmed muud küsimused on lahendatavad vaid poliitiliste vahendite kaudu. Eesti riikluse tugevus sõltub paljus ka rahvussuhete olukorrast. See eeldab tähelepanelikku suhtumist kõigisse selle valdkonna probleemidesse, olgu need seotud eestlaste, venelaste, juutide või kellegi teisega.
Ühiskonnas levib seadusetus ja õigusaktide täitmatajätmine. Põhiseaduse puudumisest tulenevalt puudub meil õiguskaitseorganite toimiv süsteem. Meil on terve rida kontrollivaid ametkondi, kelle töö kutsub esile õigustatud kriitikat, kuid samas vajavad nad ise oma tegevusele seaduslikku alust ja kohati ka lausa kaitset. Rohkearvulised avaldused seaduste puudumisest on õõnestanud suhtumist seaduskuulekusse üldse ja saanud kattevarjuks kuritegevusele. Ka see tähendab riikluse nõrkust ja näitab veel kord vajadust ka see osa riiklusest seada kindlale põhiseaduslikule alusele.
Eestil seisab ees keeruline arenguetapp, mille edukas läbimine on võimatu ilma kindla ja aruka riigivõimuta. Seejuures saab tegemist olla vaid demokraatliku poliitilise mehhanismiga. Aeg nõuab meilt vastutustunnet ja mõtlemist iga otsuse kaugematele tagajärgedele. Ülemnõukogu töös on olnud puudusi; ometi oleme just meie need, kellele on langenud vastutus Eesti ajaloo praeguse möödapääsmatu üleminekuetapi kiirema lõpetamise eest, nii et Riigikogu saaks jätkata kindlalt aluselt.
Juhataja
Aitäh, härra Rüütel! Saadikud soovivad küsida. Palun, härra Lebedev!
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu esimees! Kas teile ei näi, et meil – näiteks minul kui vene saadikul, kelle ees valimistest osavõtu küsimus tõstatub täie teravusega – on aeg pöörduda mitte-eesti elanikkonna poole üleskutsega võtta Vene kodakondsus? See on esimene küsimus.
Ja teine küsimus. Kogu aeg näib – vähemalt mulle –, et meil keegi väga tahab ohvriverd. Saage aru: kui on relv, siis see võib ka tulistada. Sellest provokatsioonist Paldiskis võttis ju osa Kaitseliit. See on ju riiklik formeering. Kes kandis vastutust selle provokatsiooni eest Paldiskis? Seal olid püssid, seal olid sõdurid, aga seal olid ka lapsed. Tänan!
А. Rüütel
Kui te soovite või olete sunnitud võtma Vene kodakondsuse ... Ma arvan, et see ei vaja ju teoreetiliselt siin selgitamist. Kodakondsuse määrab isik juba tulenevalt oma tahtest. Me oleme teiega isiklikult palju kordi nendel teemadel rääkinud ja selles saalis on seda küsimust palju kordi arutatud. Ja nagu ma oma praeguses esinemiseski ütlesin, nendesse küsimustesse tuleb suhtuda suure tähelepanuga. Kuid samal ajal me ei saa unustada seda, mis on toimunud 50 aasta jooksul Eestimaal – et Eesti okupeeriti, sihipäraselt suunati siia inimesi tööle ja elama teatud poliitilistel eesmärkidel. Meile kõigile on selge, mispärast see toimus. Ja samal ajal – ma usun, et kõik me saame sellest aru – inimesel, kes on ausalt töötanud, on andnud oma panuse meie maa, Eestimaa arengusse, on ka võimalus saada Eesti kodakondsus taasjõustatud 1938. aasta kodakondsusseaduse alusel. Sellest lähtuvalt tulebki toimida. Poliitilist tahet on võimalik sellel etapil väljendada ka kohalike organite kaudu, kui ei ole võimalik kohe esimesel etapil ise osaleda valimistel juba Eesti Vabariigi kodanikuna, kas valijana või olla valitud. Nii et võimalusi on siiski olemas ja ma arvan, et nendest poliitilistest reaalsustest meil on vaja praegu lähtuda.
Mis puutub Paldiski nn. provokatsiooni, siis ma päris ei kasutaks seda mõistet. Me teame, et kogu maailmas toimub praegu protsess, et vähendada relvastust ja ühiskond humaniseerida. Eestimaa ja samuti ka teiste Balti riikide territooriumil viibivad võõrväed. On täiesti loomulik, et inimesed avaldavad protesti sellise olukorra vastu. Vaatamata paljukordsetele ettepanekutele kiirendada nende vägede väljaviimist, me siiski ei tunneta aktiivsust. Vastupidi, on püütud tähtaegu edasi lükata ja viimasel läbirääkimisdelegatsioonide kohtumisel nimetati 1997. aastat. See väekontingent, mis praegu Eesti territooriumil asub, on siiski suhteliselt väike, kui võrrelda miljonite sõduritega Vene armees. Ja kui Venemaa tegi avalduse, et ta vähendab oluliselt oma armee koosseisu, siis on täiesti loomulik, et ta teeb seda meie territooriumil asuvate vägede arvel; mitte niivõrd oma sisemaal, kuivõrd võõral territooriumil olevate vägede arvel. Ja teatavasti see vähendamine ei toimu mitte 1997. aastani, vaid kogu maailm loodab, et see lubadus realiseeritakse varem. Sellepärast ma veel kord tahan rõhutada, et see ei ole mitte provokatsioon, vaid inimeste ja rahva seisukohaväljendus. Ja praegustel andmetel mingit korda seal rikutud ei ole. Nii et ma ei nimetaks seda provokatsiooniks, vaid reaalseks olukorraks, millest tuleb teha oma reaalsed järeldused ja püüda võimalikult kiiremini meiepoolne ettepanek, s.o. viia väed välja 1992. aasta lõpus, realiseerida.
Juhataja
Aitäh, hr. Rüütel! Enne järgmist küsimust ma panen hääletusele saadikute Kaido Kama ja Ülle Aaskivi protseduurilise ettepaneku piirata küsimuste esitamise aega ajaliselt kuni kella 10.45-ni. Palun, kes on hr. Kama ja pr. Aaskivi ettepaneku poolt? Poolt on 34 saadikut, vastu on 8, 11 on erapooletud. Protseduuriline ettepanek on vastu võetud. Küsimuste esitamise aeg on kuni 10.45-ni.
Jätkame küsimustega. Palun, hr. Sovetnikov!
S. Sovetnikov
Lugupeetud härra Ülemnõukogu esimees! Möödunud aasta 15. oktoobril ütlesite te oma kõnes Helsingis Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppakti allakirjutamisel, et on selge, et ainult see ühiskond, kus kõige paremini tagatakse inimeste õigused ja vabadused, on suuteline lahendama tema ees seisvad probleemid, ning et meie ei ole mingil juhul huvitatud sisemisest vastasseisust ja pinevatest suhetest naabritega.
Kas teie arvates on meie ühiskond nüüd jõudnud niikaugele, et meil järgitakse inimeste õigusi ja vabadusi? Ja kuidas te sellest lähtudes suhtute tõsiasja, et Riigikogusse ei saa valida saadikuid, kes esindavad üht kolmandikku Eesti elanikkonnast? Kuidas saab edaspidi järgida neid inimõigusi ja vabadusi? Tänan!
A. Rüütel
Küsimus on põhimõtteliselt õieti püstitatud ja tõesti me peame arvestama kõikide inimeste probleemide ja olukorraga, lähtudes inimõigustest vastavalt meie inimühiskonna tänastele arusaamadele. Kuid ma tahan vastates rõhutada ühte, mida ma olen ka korduvalt öelnud: et inimõigusi tuleb käsitada ka rahvuslikest õigustest lähtudes, ei saa seda unustusse jätta. Sest eelkõige rahvuslike õiguste kaudu realiseeruvad inimõigused. Ja olgugi et ma sellest juba rääkisin, pean jälle selle juurde tagasi jõudma, et me peame lähtuma sellest, mis on toimunud Eestimaal viimase poole sajandi jooksul ja millistel eesmärkidel see kõik on toimunud. Samal ajal me püüame tõesti omalt poolt kõik teha, et arvestada nende inimeste probleemidega, kes on paratamatult kannatanud – ma mõtlen siin neid inimesi, kes on asunud Eestimaale elama. Mina omalt poolt olen püüdnud selleks meetmeid tarvitusele võtta. Ma nimetaksin kõigepealt seda, et me oleme Ülemnõukogu Presiidiumis vastu võtnud otsuse, teinud valitsusele ülesandeks välja töötada remigratsiooni fondi põhimäärus, see nähtavasti saab lähematel päevadel valmis. Ma olen pöördunud paljude maade riigijuhtide ja suursaadikute poole palvega, et nad toetaksid rahaliste vahenditega seda fondi, selleks et inimene, kes seda soovib, saaks oma kodukohta tagasi pöörduda, ükskõik millistel kaalutlustel ta ka Eestimaale tulnud ei ole mitte. Ma arvan, et see on ju väga inimlik lähenemisviis. Nii et me ei kirjuta kellelegi ette, et keegi peaks lahkuma – kes soovib, töötab edasi Eestimaal.
Mis puutub kodakondsusse, siis sellest ma juba rääkisin. Me taasjõustasime 1938. aasta kodakondsusseaduse, mis oli omal ajal üks maailma kõige liberaalsemaid kodakondsusseadusi, ja kui te olete kursis praeguste Euroopa riikide vastavate seadustega, siis meie taasjõustatud seadus on seda ka tänapäeval teiste Euroopa riikidega võrreldes. Nii et selles mõttes ei tohiks meile midagi ette heita. Ja ma ei hakka pikemalt rääkima, kuidas iga kodanik, kes elab Eestis, kuid ei oma kodakondsust, saab oma poliitilist tahet laiendada ka selles olukorras. Ma juba seda vastasin teile. Ma leian, et minu poolt Helsingis väljaöeldud seisukohad vastavad kõikidele nendele arusaamadele, mis on omaseks saanud tänasele Euroopale ja maailmale.
N. Aksinin
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud Ülemnõukogu esimees Arnold Fjodorovitš Rüütel! Ma tahan alustada sellest ja mitte nimetada provokatsiooniks seda, mis juhtus Paldiskis. Aga olen täiesti kindel, et see operatsioon reservseersandi saadik Liimi juhtimisel oli organiseeritud ja kellegi poolt sanktsioneeritud. Kohal oli palju transpordivahendeid. Mul on andmeid selle kohta, et lähemal ajal, võib-olla laupäeval või pühapäeval, võidakse korraldada selliseid aktsioone sõjaväelinnakute juures. Ma tean ka seda, et on tehtud otsus, et tolliamet hakkab kontrollima sõjalennukeid Tartus. Ja kui arvestada seda, et Venemaa parlament on teatanud, et sõjaväelaste vastu sihitud aktsioonide puhul on lubatud kasutada relvi, siis võib see ju viia verevalamiseni, millest räägiti. Tänan!
A. Rüütel
Teie mure selles küsimuses on väga mõistetav. Tõesti võivad tekkida konfliktid, koguni füüsiliste konfliktideni välja. Ma ei toeta selliseid asju, kuid ma tahan sealjuures öelda, et Eestimaa territooriumil on ei tea kui palju väeosi. Mõned nendest on ilmselt juba lahkunud. Järele on jäänud laokil territooriumid. Mõnedel territooriumidel on võib-olla ainult kümmekond meest, kes ei suuda seda territooriumi valvata. Samal ajal nendel territooriumidel on väga palju laskemoona, relvi, masinaid, seadmeid. Meie ei tea, kuidas neid võidakse juhuslikult kasutada. Ja seetõttu on olukord tõesti tõsine, kuid meil on ju väga palju kogemusi. Te teate, kui palju mitmesuguseid demonstratsioone on olnud siin Toompea lossi platsil, kui palju neid on olnud linnas, asutustes, ettevõtetes. Avaldada oma arvamust on demokraatlikule ühiskonnale loomulik. Seetõttu inimesed avaldavad ka oma arvamust nende vägede siinviibimise kohta ja seda keelata oleks ebademokraatlik. Meie aga peaksime sellisel puhul oma kaitsevägedega aitama kaitsta neid sõjavägede territooriume, kuid meil ei ole need jõud nii suured, et me võiksime nii rohkearvulisi ja suuri territooriume ja väeosi kaitsta, mis asuvad Eestimaa territooriumil. Ja ma ei usugi, et meie inimesed mingisugust füüsilist survet hakkaks avaldama nendele väeosadele, senini vähemalt ei ole seda olnud, kuid ikkagi peaksime me kaitsma. Ma leian, et üks reaalsem võimalus on võimalikult kiiremini need väed Eestimaa territooriumilt ära viia. Kui Vene pool selle graafiku koostamisel lähtuks meie seisukohtadest, ma usun, et siis neid nn. provokatsioone, nagu te neid nimetasite, ei ole. Kuid ma kordan veel kord, et ma toetan korrektseid konstruktiivseid läbirääkimisi, meie poole ja meie soovide austamist ja mitte mingisugust jõupoliitikat ega demonstratsiooni. Kuid see on ju poliitiline tegelikkus.
A. Zõbin
Lugupeetud härra Rüütel! Kuidas te suhtute sellesse asjaolusse, et praegune valitsus ignoreerib Ülemnõukogu seadusandlikke akte, sealhulgas dokumenti nende isikutunnistuste mittetunnustamise kohta, mida on välja andnud kodanike komiteed ja mõni minister, näiteks siseminister, kes on paljastatud raha omastamises?
А. Rüütel
Ma jään vist küll sellele vastuse võlgu. Ma ei ole mitte informeeritud nendest asjadest, aga ma võtan teadmiseks ja võib-olla veel töö korras siis täpsustate neid fakte.
Juhataja
Aitäh! Palun, hr. Panfilov!
P. Panfilov
Lugupeetud Ülemnõukogu esimees! Mul on lühike küsimus. Öelge palun, kas te kavatsete esitada või pakkuda oma kandidatuuri Eesti Vabariigi presidendi kohale?
A. Rüütel
Ma olen vist siin saalis vähemalt paaril korral öelnud, et mul on hea meel, et mul on võimalus olnud osaleda Eesti iseseisvuse taastamisel ja anda selleks oma jõukohane panus. Ma tahan, et kinnistuks Eesti iseseisvus ja annan oma panuse ühes või teises vormis, ükskõik millises vormis, kas või füüsilise töö vormis ükskõik millisel kohal. Tahan seda teha ka edaspidi. Mis puutub sellesse konkreetsesse posti, siis seda ju mina ei otsusta. See on rahva otsustada, keda ta esitab sellele ametikohale.
G. Israeljan
Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu Presiidiumi esimees! Ma kuulasin tähelepanelikult teie tänast ülirahvuslikku esinemist ja mind hämmastasid mõned seisukohad. Esiteks see, et teie arvates tuleb inimõiguste probleem lahendada rahvusküsimuse kaudu. See on midagi uut üldse inimõiguste teoorias. Aga ma saan aru, et Eestis näete te seda just sel moel. Seoses sellega tekkis mul teid kuulates mitu küsimust. Aga arvestades, et aega on vähe, esitan teile ühe teisest tuleneva küsimuse. Kas te ei leia, et vabariigis on jõude, kes ikkagi soovivad, et meil oleks relvakonflikte? Seda, et sellised jõud on kahtlemata olemas, näitavad meie sündmused. Aga kas need on nii-öelda riigiorganites või ikkagi väljaspool? Otsus selle kohta, et tänasest päevast hakatakse Tartus kontrollima sõjaväe lennuvälja, on veel üks katse tekitada kokkupõrge sõjaväelastega. Me teame, et neid juhitakse osaliselt Ülemnõukogust ja osaliselt nii-öelda väljastpoolt. See on kellelegi kasulik. Juba aasta tagasi teatasid Ülemnõukogu ametlikud juhid, et kui Eestis voolaks veri, siis pöörataks meile rohkem tähelepanu. Te arvatavasti teate seda.
Teiseks. Ma arvan, et kaks ja pool aastat kestnud töö jooksul Ülemnõukogus oleme me kõik targemaks saanud. Me oleme kõik sallivamaks muutunud ja hakanud reaalsemalt asjadesse suhtuma. Ma arvasin, et te ei hakka enam rääkima sel teemal – koloniseerimisest. Vabandage mind, ma austan teid väga kui inimest, aga rahvusvahelise õiguse seisukohast lähtudes olete ju teie peamine kolonisaator Eesti Vabariigis, mitte aga Israeljan, saadik, kes siin istub, ja isegi mitte tema vanemad, kes on Eestisse maetud. Tänan!
A. Rüütel
Mis puutub sellesse, et keegi Eestis soovib, et toimuks mingisugune relvakonflikt, siis võib-olla tõesti selliseid jõude on olemas, mul selle kohta konkreetseid andmeid ei ole. Niikaua kui me oleme koos Ülemnõukogu raames töötanud, ma usun, et vist enamus, kui mitte kõik Ülemnõukogu saadikud on soovinud, et me lahendame kõik probleemid vastastikuse arusaamise vaimus, konstruktiivses vaimus ja ilma igasuguste füüsiliste konfliktideta. Senini on see õnnestunud ja see on pälvinud kogu maailma tähelepanu ja austuse Eestis toimuvate poliitiliste protsesside ja ka meie kui võimu vastu. Ja ma tahan teid isiklikult paluda, et selline olukord jätkuks ka edaspidi, et ei oleks ähvardusi. Tõsi, mul on tulnud kuulata väga palju just nimelt selliseid ähvardusi, et kohe hakkab voolama veri, seda niihästi interliikumisega kohtudes kui Moskvas, kaitstes meie iseseisvuse taastamist. Ma olen püüdnud vastata rahulikult ja omalt poolt kõik teha, et taolisi konflikte ei tekiks. Ja ma veel kord kordan: loodan, et me suudame teiega koos seda teha ka edaspidi. Ja kui kellelgi on mingit informatsiooni, et keegi kavatseb kasutada jõudu, siis on palve, et sellest teatataks, et me aegsasti saaksime tarvitusele võtta vastavad vajalikud abinõud.
Ma õieti päris ei tabanud teie viimast küsimust ära, sest pikk dialoog eelnes sellele. Võib-olla väga lühidalt kordate.
G. Israeljan
Palun vabandust, ma kordan. Võib-olla ei tasu nii-öelda rääkida koloniseerimisest üldse, nii-öelda kasutada seda terminit. Te mõistate ju ise, et paljud, kes selles saalis viibivad, on vahetult sellega seotud. Arvatavasti ei tasu seda teha ja tuleb otsida muid teid.
А. Rüütel
Ma võtan oma sõnad tagasi. Ma ei nimeta siis organisatsiooni, vaid konkreetset isikut, kellega kohtumised kestsid tundide viisi, selleks et tõesti jõuda mingisuguse ühise arusaamise lähedale.
J. Rätsep
Austatud esimees, ma esitaksin ühe küsimuse ka teile kui vabariigi esimesele ametiisikule. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsuse päevalehes, 9. mai "Rahva Hääles" avaldab Eesti Vabariigi Välisministeeriumi poliitikaosakonna juhataja Jüri Luik: "Eestis ei ole seaduslikku riigivõimu, s.t. oma põhiseadust ja parlamenti." Kuidas te suhtute niisugusesse avaldusse oma ettekande valguses?
А. Rüütel
Ma arvan, et nii varem kui ka täna minu poolt öeldu on teatud määral vastuseks sellele. Me oleme tõesti üleminekuperioodis, kus kõik ei ole õiguslikult tõesti mitte põhjendatud, kuid poliitiline protsess on ju toimunud õiges suunas ja tänu inimeste, kaasa arvatud meie Ülemnõukogu läbimõeldud tegevusele me oleme suutnud Eesti iseseisvuse taastada, me oleme suutnud seda teatud määral kinnistada. Ja meie tänane dialoog siin on minu arvates ka üheks tähiseks sellel teel, et suuta ka sellest järelejäänud perioodist või etapist üle saada ja anda võim üle juba tõesti õiguslikult või põhiseaduslikult valitud Riigikogule, kes hakkab siis võimu teostama kõigi õiguslike põhimõtete alusel. Nii et muud ma sellele ei oskaks vastata.
Juhataja
Suur tänu, härra esimees! Küsimustele ettenähtud aeg on lõppenud.


Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletuse korraldamise kohta
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, asume nüüd oma päevakorra juurde. Meil jäi pooleli rahvahääletuse korraldamisega seonduva eelnõu arutamine. Otsustasime jätkata seda täna ning eelnõu esitajad on valmis jätkamiseks. Arutelu on lõppenud, meil on võimalus kuulata lõppsõnu. Redaktsioonitoimkonna töö tulemusena on teile kätte jagatud ka paranduste tabel. Palun kõigi saadikute tähelepanu. Pr. Aaskivi, palun lõppsõnaks.
Ü. Aaskivi
Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Mul on tõesti hea tunne täna teie ees seista, sest on lootust saada ühele poole selle pika maratoniga, mis kooskõlastuskomisjon oma eelnõude paketiga on teieni toonud ja mis meie ühisel jõul on nüüd jõudnud tõesti lõpusirgele. On jäänud veel üks eelnõu, mis on hädavajalik rahvahääletuse korraldamiseks. Esmaspäeval me arutasime Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletuse korraldamise kohta" projekti. See arutelu katkestati ja kooskõlastuskomisjon on sai asuda arutama teilt küllaltki arvukalt tulnud ettepanekuid. Täna leidsite te oma laudadelt ühe lehe, kus vasakul pool on toodud tekstimuudatused nimetatud otsuseprojektile ning teisel pool ja pöördel on toodud laekunud parandusettepanekud ning kooskõlastuskomisjoni seisukoht nende suhtes. Ühtlasi tahaksin ma öelda, et kuna mitmes punktis tuleb meil läbi viia küllaltki keerulised hääletused, jaotaksin ma ka täna oma lõppsõna mitmeks osaks. Tõenäoliselt iga hääletuse eel tahaksin tutvustada kooskõlastuskomisjoni seisukohta. Õiguskomisjoni palvel oli tänasele istungile lõppsõnaks kutsutud siseminister hr. Närska, kes aga kahjuks täna tulla ei saa, kuid kes oli täpselt kursis küsimusega, mida tal oleks tulnud meile selgitada. Selle selgituse annab meile loodetavasti meie kooskõlastuskomisjoni liige hr. Liivamägi. Samuti on kohal hr. Truuväli, kellel samuti on võimalus lõppsõnaks ja võimalus anda ka viimaseid ekspertsoovitusi. Me võime neid nõnda käsitleda, kuna tegemist on Vabariigi Valimiskomisjoni esimehega.
Nagu te tekstimuudatuste lehelt näete, on kooskõlastuskomisjon otsustanud eelnõule lisada § 1a. Me numereerisime selle praegu selliselt põhjusel, et ei muutuks meie arutuse käigus kogu eelnõu numeratsioon – see lihtsustaks parandusettepanekute läbivaatamist. Kui Ülemnõukogu täiskogu soostub taolise teksti lisamisega, siis ülejäänud numeratsioon meie lõppotsuses vastavalt muidugi muutub. Nii et teksti muudatused, mis on teie ette toodud kolme paragrahvi kohta (§ 1a, § 1 ja § 9), on sündinud kooskõlastuskomisjonis, arvestades ka teiepoolseid ettepanekuid. Kooskõlastuskomisjon oli üksmeelne nende sõnastuse suhtes ning kui keegi ei protesti taolist lähenemist, siis nende muudatuste osas mingeid hääletamisi saalis tõenäoliselt läbi viia ei ole vaja.
Nagu te näete, sisaldab § 1a mõtte, et põhiseaduse eelnõu, rakendusseaduse eelnõu ja ka meie tänase otsuse põhjal langetatav seisukoht lisaküsimuse suhtes tuleb avaldada hiljemalt 1. juuniks 1992. Samuti tuleb tagada nende dokumentide avalikustamine kõigis valimisjaoskondades ja Eesti Vabariigi Valitsus peab tagama kõigi nende dokumentide kättesaadavuse ja avalikustamise ka Eesti Vabariigi välisesindustes, sest tulenevalt meie 16. aprilli otsusest võetakse ka välisesindustes osa rahvahääletusest.
§-s 1 on muudatus, just lõpuosas, kuid mõtet muudetud ei ole. Endiselt on jäänud paika kuupäev 28. juuni 1992, kuid selgelt on välja kirjutatud vajadus, mille kooskõlastuskomisjon esmaspäeval ka teie ette tõi, et arvestades suveperioodi, arvestades välisesindustes rahvahääletuse läbiviimise keerulisust, on vajalik suhteliselt pikk eelhääletusperiood. Seega on lisandunud lause: "Kõigis valimisjaoskondades tagada võimalus võtta alates 15. juunist 1992 rahvahääletusest osa eelhääletuse teel."
Lugupeetud saadikud, täna on 20. mai. 15. juuniks, s.o. 3 nädala pärast peavad meie valimisjaoskonnad olema praktiliselt kõiges valmis rahvahääletuse läbiviimiseks. Aega on jäänud 3 nädalat. Eelnõu ei ole veel avaldatud. Eilsest valitsuse infotunnist selgus, et on tõsiseid probleeme referendumist osavõtjate nimekirjade koostamisega. Sedelid, mis rahvahääletusel kasutusele võetakse, on alles trükkimata. Kui on ikka veel keegi, kes arvab, et Ülemnõukogu venitab rahvahääletuse tähtajaga, arvestades seda, et sisuliselt on ettevalmistusteks jäänud kolm nädalat, siis ma arvan, see inimene lihtsalt ei saa aru, mis tähendab ühe taolise rahvahääletuse ettevalmistamine.
§-s 9 on tehtud muudatus. Kui te mäletate, meie esmaspäevases tekstis oli märgitud, et sedelid trükitakse eesti keeles ja tõlkena vene keeles. Kooskõlastuskomisjonis tekkis juristide, ekspertidega tõsine arvamustevahetus, et siiski ei ole võimalik rahvahääletust läbi viia sedeliga, mille peal on märge "tõlge". Tekst peab olema originaal. Seepärast on nüüd leitud lahendus, mille kohaselt vajalikule hulgale rahvahääletuse sedelitele lisatakse vene- või muukeelne tekst, sest arvestagem ka sellega, et kui me eeldame, et osa Eesti Vabariigi kodanikke ei valda eesti keelt ja valdab vene keelt, siis samavõrd peame eeldama seda, et välisesindustes tulevad hääletama Eesti Vabariigi kodanikud, kes ei valda ei eesti ega vene keelt. Seega taolise võimaluse näeb meie otsus nüüd ette. Seda lähenemisviisi aktsepteeris ka Vabariigi Valimiskomisjoni esimees hr. Truuväli, kuigi muidugi tekitab see mõningaid tehnilisi probleeme, kuid sellisel juhul on vähemalt olemas valimiskomisjoni poolt kinnitatud ametlikud tekstid neis keeltes, mida rahvahääletusel vaja läheb.
Kui saalil ei ole proteste nende tekstimuudatuste osas, siis me saaksime minna edasi. Enne aga tahab võib-olla juhtivkomisjon – õiguskomisjon – veel selles suhtes oma seisukoha väljendada.
Juhataja
Pr. Aaskivi, kas teie olete sellega tekstimuudatuste osas oma lõppsõna lõpetanud? Võib-olla me korraldaksime siis lõppsõnade kuulamise selliselt, et ma annaksin järjest sõna ka teistele lõppsõna esitajatele, kui nad soovivad, ja siis otsustaksime tekstimuudatuste küsimuse korraga, seejärel läheksime nende parandusettepanekute juurde, mis vajavad hääletamist, samuti alternatiivide hääletamise juurde. Ma palun, kas hr. Truuväli soovib lõppsõna? Palun!
E. Truuväli
Härra Ülemnõukogu esimees, proua juhataja, lugupeetavad rahvasaadikud! Ma tahaksin peatuda ainult kahel momendil, mis tõstatusid ka sõnavõttudes ja küsimustes. Esimene on kuupäeva küsimus. Ma veel kord rõhutan, et referendumi läbiviimiseks korralikul tehnilisel ja rahvusvaheliselt nõutaval tasemel on vajalik kuupäev 28. Eile valitsuskomisjonis arutati nimekirjade koostamise seisu. Selles suhtes ei ole mul teile midagi positiivset öelda. Prognoos ei ole sugugi helge, sellele vaatamata me kavandasime terve rea abinõusid, mis võimaldab siiski 28. kuupäeval rahvahääletus läbi viia. Samas on avaldatud mõtet, et ei olegi tähtis, et referendumiks või rahvahääletuseks oleks olemas korrektsed ja ammendavad nimekirjad. On isegi avaldatud arvamust, et sellele ei maksaks erilist tähelepanu pöörata, piisab sellest, kui referendumi kuupäeval töötavad nimetatud kodakondsuskomisjonid ja valimisjaoskonnad. Inimene tuleb ja kui kaart on täidetud, antakse talle õigus minna hääletama. Siis kujuneb välja laat, kus ei ole välistatud hüsteerilised konfliktid, provokatsioonid jne. Teiseks oleks selline referendum väga sarnane 17. märtsi referendumiga ehk organiseerimata referendumiga, mida mingil juhul me teha ei tohi. Teine aspekt: me peame saama 28. kuupäevaks maksimaalselt ammendavad nimekirjad, sest kui me tahame toetada siin tehtud ettepanekut viia läbi Riigikogu valimised 23. augustil, mis minu arust on täiesti mõeldav variant, siis on ju vajalik välkkiirelt määrata mandaatide jaotus. Kui neid nimekirjasid ei ole, siis võib juhtuda niimoodi – kus nende nimekirjadega on kõige raskem, näiteks Tallinnas –, et õigus on saada küll 20 mandaati, aga olemasolevate nimekirjade alusel tehtud jaotuse järgi saadakse vaid 10 mandaati. Samasugused situatsioonid võivad tekkida mujal. Hiljem enam mandaate ümber jaotada ei saa, nii et see on väga oluline küsimus. Loota, et hiljem on võimalik midagi teha, on äärmiselt naiivne. 28. kuupäev sobib ka sellepärast, et eelinformatsiooni järgi, mis meie käsutuses on, on see piisav aeg pärast rahareformi. Kui see peaks olema nädal aega pärast rahareformi, siis on ümberkohanemine küllaltki raske. Ma toetaksin 28. kuupäeva, see annaks meile sportlaste keeles rääkides normaalse stardipositsiooni, aga võimaldaks kiiret lõppspurti – aga lõppspurt on Riigikogu valimised, mis on minu arvates kõige olulisem ja määravam nende küsimuste juures.
Teine küsimus. Ma pühendasin oma esimeses esinemises palju aega ja ruumi sellele, et tõestada, et referendumi tulemuste väljakuulutamise juures tuleks jääda samade õiguslike kriteeriumide juurde, mida nii Põhiseaduse Assamblee kui ka Ülemnõukogu on heaks kiitnud põhiseaduse eelnõus, s.o. ei püstita kvoorumi nõuet ja küsimus otsustatakse poolthäälte ülekaaluga. Kui me jääme selle meie poolt pakutud formuleeringu juurde, on see selgesti ja üheselt mõistetav igaühele, kes võtab osa referendumist. Ma ütlen seda veel võib-olla räigemalt, kui ütlesin tookord: mina olen olnud kogu aeg sellel seisukohal, seda ka avalikult igal pool välja öelnud, et põhiseaduse eelnõu ei ole meie võimaluste juures täiel määral õnnestunud, ma ei saa kätt tõsta selle põhiseaduse poolt kui jurist, kui kvalifitseeritud inimene, aga praeguses situatsioonis ma näen ainuvõimaliku variandina selle põhiseaduse eelnõu rahvahääletusele panemist ja selle vastuvõtmist. Sellepärast ei ole õige ega ka moraalselt aus praegu hakata püstitama konstruktsioone, mis muudaks selle vastuvõtmise keerukamaks ja raskemaks. See on otseselt taandumine varasematelt positsioonidelt, mida kõik on siiani kaitsnud, ja see on käe ettepanemine põhiseadusliku riigikorra taastamisele. Ma tänan!
Juhataja
Aitäh, hr. Truuväli! Palun, hr. Liivamäe lõppsõna.
L. Liivamägi
Lugupeetud Ülemnõukogu esimees, spiiker ja saadikud! Seoses eilse valitsuse ja Eesti Panga infotunniga tuli härra siseministrile küsimus. Nagu pr. Aaskivi juba väitis, hr. Närska ise tulla ei saanud ja volitas mind tema eest ütlema. Küsimus on nimelt selles: kui Ülemnõukogu peaks otsustama laiendada valijate ringi Eesti kodakondsuse taotlejatega, kas see on tehniliselt realiseeritav ja võimalik? Ma pean ütlema sedasama, mida ma ka eile väitsin. Kodakondsuse taotlejate arvestamise süsteem on olemas, kuid praegusel hetkel arvestatakse ainult nõuetekohaselt täidetud ja esitatud avaldusi. Teiste puhul tehakse vastav märge avaldusele ning passibüroosse selle kohta märkmeid ei teki enne, kui avaldus on korrektselt vormistatud, tagasi toodud koos kõigi vajalike lisadega. Tänasest päevast on seda süsteemi muudetud ning passiteenistused hakkavad registreerima ka selliseid Eesti kodakondsuse taotlejate avaldusi, s.t. sisuliselt hakkavad nad koostama nimekirju nendest Eesti kodakondsuse taotlejatest, kes endast mitteolenevatel põhjustel praegu ei saa täita keele tundmise nõudeid, kuna neid ei ole seadusega kehtestatud. See tähendab, avalduse täitnud isik, kes on varustanud kodakondsuse saamiseks täidetud avalduse kõigi muude vajalike lisadega, välja arvatud õiend riigikeele tundmise kohta, kantakse alates tänasest päevast passiteenistuses eraldi žurnaalidesse ning nendest moodustuvad nimekirjad. Kui neid nimekirju on tarvis 5. juuniks, siis on võimalik praegu esineda üleskutsega, et need isikud, kellel on käes mittetäielike dokumentidega varustatud avaldused, pöörduksid oma elukohajärgsetesse passiteenistustesse juhul, kui nad soovivad osaleda nimetatud ürituste läbiviimisel. Nii et tehniliselt on seda võimalik teostada. Ja alates tänasest päevast on vastavasisulised korraldused ka passiteenistustele antud. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Aitäh, hr. Liivamägi! Vastavalt pr. Aaskivi ettepanekule protseduuri kohta ma küsin, kas õiguskomisjon soovib ka lõppsõna? Palun, hr. Anton!
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Eilsel õiguskomisjoni istungil vaagiti põhjalikult praegu arutatavat otsuseprojekti. Õiguskomisjon on seisukohal, et seda otsuseprojekti tuleb toetada ja toetada tuleb ka neid tekstimuudatusi, millised on kolmes punktis redaktsioonitoimkonna poolt teile üle antud. See on siis lisaparagrahv 1a, § 1 uus sõnastus ja § 9 esimese osa uus sõnastus. Õiguskomisjoni istungil vaagiti ka neid parandusettepanekuid, mis teilt on laekunud arutatava otsuseprojekti kohta. Õiguskomisjoni seisukohad on teile välja jagatud materjalis kajastatud.
Ma soovin kommenteerida täiendavalt neid ettepanekuid, millised on esitanud otsuse punkti 2 kohta kolleegid hr. Kois, Sovetnikov, Lippmaa ja Allik.
Põhjustel, mis seisnevad eeskätt rahvahääletuse edasilükkamises või siis küsimuse niivõrd keerulises esitamises, et on raske arvata, kas kõik hääletamisest osavõtnud mõistavad, mille poolt või vastu nad on, ei toeta õiguskomisjon ühtegi neist neljast ettepanekust.
Õiguskomisjoni nimel soovin täiendavalt kommenteerida ka neid ettepanekuid, mis on esitatud punkti 16 kohta seoses kvoorumi nõudega. Ja nimelt, et vähemalt 50% valijaist peaks rahvahääletusest osa võtma. Õiguskomisjon on seisukohal, et sellise piirangu esitamine ei haaku selle süsteemiga, mis on põhiseaduse tekstis, ja seega teatud mõttes vastandaks Ülemnõukogu ennast põhiseaduse tekstiga, mis ju rahvahääletusele pannakse. Põhiseaduse teksti ideoloogia on selline, et kvoorumi nõuet otsustamisel ei püstitata. Kolleegid oma ettepanekutes leiavad aga, et rahvahääletuse korral tuleks kvoorumi nõue siiski sisse seada. Niisiis, põhiseaduse eelnõu kõneleb, et Riigikogul kvoorumi nõuet pole, ja meie arutame küsimust, et kehtestada kvoorumi nõue rahvale. Õiguskomisjon seda ei toeta ja palub kõigil väga tõsiselt mõelda selle üle, kas parandusettepanekuid hääletades toetada seda 50% nõuet. Kui toetate, siis tegelikult te väljute selle loogika raamidest, milline on kirjas põhiseaduse eelnõus.
Niisiis kordan veel kord, õiguskomisjon eilsel istungil otsustas arutatavat otsuseprojekti toetada ühes nende lisandustega, millised tegi redaktsioonikomisjon. Tänan teid!
Juhataja
Tänan, hr. Anton!
Kõigepealt ma pöördun saali poole küsimusega, kas keegi saadikutest nõuab, et redaktsioonikomisjoni poolt tehtud täiendused, millised on heaks kiitnud ka õiguskomisjon ja mis puudutavad § 1a, § 1 sõnastust ja § 9 sõnastust, läheksid hääletusele, või aktsepteerime nad nii, nagu on pakkunud redaktsioonikomisjon ja õiguskomisjon? Keegi hääletamist ei nõua. Tekst on selles redaktsioonis aktsepteeritud.
Läheme nüüd hääletuste juurde. Kõigepealt ma paluksin ka saadikud saali, sest me viime läbi hääletused selliselt, et pr. Aaskivi jätkab oma lõppsõna ja alternatiivid me paneme koos pr. Aaskiviga hääletusele.
Palun kõiki saadikuid oma töökohtadele! Kohaloleku kontroll. See kohaloleku kontroll kehtib kõigi hääletuste puhul; kui vahepeal on vaheaeg, siis ma teen uue kohaloleku kontrolli. Kohal on 72 saadikut, puudub 26. Palun siis pr. Aaskivi kõnetooli. Alustame punktist 1. Kas on vajalik hääletus?
Ü. Aaskivi
Head kolleegid, esimese parandusettepanekuna punkti 1 kohta näete Jaak Alliku ettepanekut, kuid arvestades § 1 muudetud sõnastust, oli hr. Allik seisukohal, et tema ettepanekut on osaliselt arvestatud. Kahjuks teda küll täna ei ole, kuid meie komisjonis väljendas ta seisukohta, et ta oma ettepaneku hääletamist ei nõua.
Juhataja
Aitäh! Punkt 2.
Ü. Aaskivi
Punkti 2 kohta on kõigepealt saadik Panfilovi ettepanek esitada eraldi küsimused põhiseaduse vastuvõtmise kohta ja põhiseaduse rakendamise seaduse vastuvõtmise kohta. Ma kordan lühidalt neid argumente, miks kooskõlastuskomisjon taolist lähenemisviisi ei toetanud. Nimelt on põhiseadus koos põhiseaduse rakendamise seadusega vaadeldav ühe tervikuna. Kuna rakendamise seaduse eelnõu toimib koos põhiseadusega võrdselt vähemalt kolme aasta jooksul peale põhiseaduse vastuvõtmist, siis nende lahutamine rahvahääletusel ja võimalik vastuste erinevus rahvahääletusel ei ole mõeldav. Need tekstid on üks tervik. Seetõttu kooskõlastuskomisjon seda ei toetanud, samuti ei toeta seda seisukohta õiguskomisjon.
Juhataja
Kas hr. Panfilov nõuab hääletamist? Nõuab. Hr. Panfilov, palun!
P. Panfilov
Ma ei ole muidugi nõus sellega, mida öeldi redaktsioonikomisjoni nimel, aga ma tegin ühe vea. Ma unustasin, et mitte-eestlasi referendumile ei lasta; aga selleks, et eesti valijad lõplikult segadusse ajada ja soovitud tulemused saada, see sõnastus sobib, ja sellepärast ma võtan oma ettepaneku tagasi.
Juhataja
Hr. Panfilov võtab oma ettepaneku tagasi.
Ü. Aaskivi
Nüüd oleme jõudnud siis kõige keerulisema küsimuse juurde ka protseduuriliselt. Nagu te näete, on juba esmaspäeval välja jagatud otsuseprojekti punktis 2 teise küsimuse juures antud kolm varianti, kuidas me võiksime sõnastada küsimuse valijate ringi kohta. Paranduste tabelist te näete, et on lisandunud veel sõnastusettepanekud härradelt Sovetnikovilt, Lippmaalt ja Allikult. Kommentaariks niipalju, et kooskõlastuskomisjon arutas kõiki neid sõnastusi oma esmaspäevaõhtusel istungil ja leiab, et kõige enam kooskõlastuskomisjon toetab neid variante, mis on teile trükitult esmaspäevases projektis välja jagatud, ühtlasi märgiti ära nende parandusettepanekute tabelis toodud ettepanekute puudused.
Saadikurühma "Kodanikuleppimus" nimel hr. Kois on esitanud variandi, mille kohaselt võiksime küsida nende isikute ringi kohta, kes on hiljemalt 20. augustiks 1992 esitanud taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks. Nagu ma juba ka esmaspäeval märkisin, peame puuduseks, et sellisel juhul ei ole rahvahääletusel veel konkreetselt teada, kui suure arvu isikute võrra me valijate ringi laiendame.
Hr. Sovetnikovi ettepanek puudutab nii aktiivset kui ka passiivset valimisõigust ja samuti lähtub sellest, et see isikutering selgub alles üks kuu enne Riigikogu valimisi. Ka taolist lähenemisviisi kooskõlastuskomisjon ei aktsepteeri.
Hr. Lippmaa ettepanekud on mõneti teiselaadilised ja sisaldavad mõtte panna veel üks lisaküsimus rahvahääletusele. See on hr. Lippmaa teine ettepanek. "Kas te olete nõus topeltkodakondsusega isikute osalemisega Riigikogu ja presidendi valimistel?" Kooskõlastuskomisjon ei toeta seda mitmel põhjusel. Kõigepealt, mõiste "topeltkodakondsus" ei ole juriidiliselt korrektne ja samuti läheb ta vastuollu nende seisukohtadega, mis on väljendatud põhiseaduses ja mis me fikseerisime põhiseaduse rakendusseaduse eelnõus. Ja teise küsimuse esitamine on ka tehniliselt muidugi äärmiselt keeruline. Samuti tema esimese küsimuse sõnastus, mis näeb ette eesti keele tundmise katse sooritamist. Me kuulsime ka eilsel valitsuse infotunnil, kuidas nende katsetega lood on, me teame seda ka ise ja praegu taoliste tingimuste püstitamine ei oleks meie poolt aus ja korrektne.
Hr. Alliku küsimus on rahvahääletusele esitamiseks ehk liiga keeruline, sest ta sisaldab väga mitut tingimust, mida me võiksime arvestada valijate ringi laiendamisel. Seetõttu ei pidanud kooskõlastuskomisjon ka seda lahendust kõige paremaks.
Meie protseduuriline ettepanek on viia läbi väga pikk ja keeruline konkurss sel meetodil, et kõik ettepanekud lähevad võrdselt konkursile. Need on siis trükitud variant 1, 2 ja 3, samuti alates Valeri Koisi ettepanekust ja lõpetades Jaak Alliku ettepanekuga. Ja igas voorus langeks välja kõige vähem hääli saanud ettepanek.
Juhataja
Pr. Aaskivi, ma tahaksin siiski täpsustada teie viimast väidet, mis puudutab hr. Lippmaa teist ettepanekut. See ei konkureeri teiste ettepanekutega, ta ei puuduta valijaskonna laiendamist, vaid ta puudutab hoopis teist küsimust. Ma pakuksin siiski, et hr. Lippmaa teine ettepanek oleks eraldi hääletatud.
Ü. Aaskivi
Selles on teil täiesti õigus, hr. Lippmaa puhul läheb konkursile ainult esimene küsimus, teine probleem tuleb hääletamisele eraldi.
Juhataja
Kas hr. Kois soovib oma ettepaneku suhtes täpsustada? Palun, hr. Kois!
V. Kois
Esiteks ma tahan öelda, et saadikutele välja jagatud tekstis on meie ettepanek valesti kirja pandud. Meil arvestas see ka välismaal elavaid eestlasi. Aga võttes arvesse selle olukorra mõttetust, võtan ma oma ettepaneku maha.
Juhataja
Härra Kois võtab oma ettepaneku maha.
Ü. Aaskivi
Kommentaariks härra Koisile ütlen niipalju, et kooskõlastuskomisjoni istungil esines selle ettepanekuga teie saadikurühma nimel härra Grigorjev, kes tõi selle ettepaneku meile. Pärast meiepoolseid selgitusi oli ta nõus sellega, et see lõpuosa, mis puudutab väliseestlasi, sellest ettepanekust võetakse maha, nii et me ei ole teinud seda omavoliliselt, vaid härra Grigorjev soostus taolise lähenemisega.
Juhataja
Aitäh, proua Aaskivi! Kahelt saadikurühmalt – keskfraktsioonilt ja "Isamaalt" – on tulnud soov enne nende alternatiivide konkursi korraldamist teha 10-minutiline vaheaeg.
V a h e a e g


Juhataja
Palun asuda oma kohtadele. Palun saadikuid saali. Palun, kohaloleku kontroll. Kohal on 70 saadikut, puudub 28. Palun tulijatel ennast märkida. Hr. Pohla, pr. Hänni, hr. Gussev.
Asume nüüd konkursi läbiviimisele punktis 2 esitatud alternatiivide kohta. Meil on vaja läbi hääletada kokku kuus alternatiivi. Kolm on põhitekstis, need on nummerdatud 1, 2, 3. Täna teile esitatud täienduste tabelis pärast hr. Koisi alternatiivi mahavõtmist jäävad meil hr. Sovetnikovi alternatiiv, märgime selle numbriga 4 – palun kõigil märkida, et meil oleks ühtemoodi, nr. 4 –, hr. Lippmaa täienduse esimene punkt – alternatiiv nr. 5 – ja hr. Alliku alternatiiv, nr. 6. Niisiis 1, 2, 3 põhitekstis, 4, 5, 6 täienduste lehel. Konkurss toimub nii nagu me oleme seda sellisel puhul teinud: loevad iga alternatiivi puhul poolthääled, iga vooru puhul langeb viimane välja, jääb kaks enam hääli saanut, need konkureerivad lõplikult omavahel. Asume hääletama. Alustame alternatiivist nr. 1, läheme edasi kuni nr. 6.
Palun, kes on punktis 2 alternatiivi 1 poolt? Varianti 1 pooldab 33 saadikut. Kes on variandi 2 poolt? Varianti 2 pooldab 3 saadikut. Panen hääletusele variandi 3. Kes on variandi 3 poolt? Selle poolt on 12 saadikut.
Nüüd võtame ette paranduste lehe, variant 4, härra Sovetnikovi parandus. Kes on variandi 4 poolt? Selle poolt on 5 saadikut.
Panen hääletusele variandi 5, see on härra Lippmaa esimene ettepanek. Kes on variandi 5 poolt? Selle poolt on 8 saadikut.
Panen hääletusele variandi 6, see on härra Alliku ettepanek. Kes on variandi 6 poolt? Varianti 6 pooldab 16 saadikut.
Konkursi esimeses voorus langes välja variant 2, mida pooldas kõige vähem saadikuid (3).
Numbrid jäävad samaks, ma jätan variandi 2 lihtsalt vahele.
Konkursi teine voor. Kes on variandi 1 poolt? 33 saadikut pooldab varianti 1. Variant 2 jääb vahele. Kes pooldab varianti 3? 10 saadikut pooldab varianti 3.
Läheme paranduste lehe juurde. Variant 4. Kes pooldab varianti 4? Hr. Sovetnikovi sõnastus. Varianti 4 pooldab 5 saadikut.
Läheme nüüd variandi 5 juurde, hr. Lippmaa paranduse 1. punkt. Kes pooldab varianti 5? Varianti 5 pooldab 8 saadikut.
Ja lõpuks hääletame teises voorus hr. Alliku sõnastatud varianti 6. Kes pooldab varianti 6? Varianti 6 pooldab 15 saadikut.
Välja langes variant nr. 4, mis sai 5 häält. Läheme kolmandale voorule.
Panen hääletusele variandi nr. 1. Kes pooldab varianti 1? Seda pooldab 34 saadikut. Variant 2 on välja langenud.
Panen hääletusele variandi 3. Kes pooldab varianti 3? Seda pooldab 8 saadikut. Variant 4 on välja langenud.
Järgmisena hääletame varianti 5. Kes pooldab varianti nr. 5? Seda pooldab 6 saadikut.
Ning lõpuks panen hääletusele hr. Alliku sõnastatud variandi 6. Palun, kes pooldab varianti 6? Seda pooldab 16 saadikut. Välja langeb variant nr. 5.
Neljas voor. Kes pooldab varianti 1? Variandi 1 poolt on 34 saadikut. Variant 2 langes välja. Kes pooldab varianti 3? Seda pooldab 10 saadikut. Variandid 4 ja 5 on välja langenud. Panen hääletusele variandi 6. Kes pooldab varianti 6? Seda pooldab 19 saadikut. Neljandas voorus langes välja variant 3.
Konkureerima on jäänud kaks varianti, need on variant 1 ja variant 6. Panen lõppvoorus konkureerima variandid 1 ja 6. Palun, kes on 1. variandi poolt? Esimese variandi poolt on 38 saadikut. Palun, kes on 6. variandi poolt? 20 saadikut.
Esimese variandi poolt oli lõppvoorus 38 saadikut, teise poolt 20 saadikut. Võitis variant 1. Palun, pr. Aaskivi, jätkame hääletusi.
Ü. Aaskivi
Head kolleegid, me oleme jõudnud parandusettepanekuteni, mis on toodud täna välja jagatud lehe pöördel.
Punkt 3 kohta on teinud hr. Pohla kaks ettepanekut. Jätta välja lõikes 1 teatud sõnad ja lisada lõikele 1 tekst, mis on teie lehel toodud. Kahjuks pean ma ütlema, et neid ettepanekuid ei saa hääletusele panna, kuna nad ei vasta reglemendile ja on vastuolus meie otsusega 16. aprillist, kus nägime ette, et kõik Eesti Vabariigi kodanikud, sõltumata elu- ja asukohast, saavad osa võtta rahvahääletusest. Kui hr. Pohla tahab neid ettepanekuid teha, siis oleks tulnud välja tulla eelnõuga meie 16. aprilli otsuse muutmiseks. Praegu selle hääletusega me ei saa vastuollu minna varasema otsusega, sest see otsus võeti vastu väga suure häälteenamusega siin saalis.
Juhataja
Palun, kas härra Pohlal on täiendusi? Palun, härra Pohla!
V. Pohla
Ma esitasin ka tol korral selle ettepaneku ja mulle öeldi siis, et seda ettepanekut saab käsitleda rakendusotsuse koostamisel. Seetõttu ma taotlen siiski selle otsuse hääletusele panemist.
Juhataja
Härra Pohla taotleb otsuse hääletamisele panemist.
Ü. Aaskivi
Kahjuks pean ma protesti avaldama, sest see ettepanek oli hääletusel 16. aprilli otsuse arutamisel. 16. aprilli otsuse tekst sai selline, nagu ta meil on, suure häälteenamusega. Üle 60 saadiku hääletas sellise lahenduse poolt. Seega ei ole reglemendipärane praegu panna hääletusele taolist asja. Härra Pohla peaks välja tulema kõigepealt eelnõuga meie 16. aprilli otsuse muutmiseks. Muidu tekib vastuolu meie kahe otsuse vahel, juhul kui need ettepanekud peaksid läbi minema.
Juhataja
Härra Pohla, arvestades kooskõlastustoimkonna protesti, samuti õiguskomisjoni seisukohta, teeb juhatus teile ettepaneku seda parandust mitte panna hääletusele. Palun, härra Pohla!
V. Pohla
Lugupeetud proua spiiker, miks te seda minu käest küsite? Kui te ütlete, et minul ei ole õigust seda panna hääletusele, siis ei ole vaja seda ka minu käest küsida. Ma tänan!
Juhataja
Härra Pohla, vastavalt reglemendile, te kas loobute ise või peame seda otsustama saaliga, minul ei ole võimalik seda ainuisikuliselt otsustada, ma saan ainult teha ettepaneku, lähtudes juhtivkomisjoni seisukohast.
V. Pohla
Sellisel juhul ma palun panna hääletusele.
Juhataja
Sel juhul ma panen hääletusele juhtivkomisjoni ja kooskõlastuskomisjoni ettepaneku mitte panna hääletusele härra Pohla ettepanekut. Kes toetab antud ettepanekut? Juhtivkomisjoni ettepanek ei leia toetust. Protest. Ei ole mõistetud ettepaneku sisu. Palun tühistame hääletuse, ma kordan ettepaneku sisu nendele, kes ei suutnud jälgida väitlust proua Aaskivi ja härra Pohla vahel. Pohla teeb ettepaneku jätta välja p. 3 lõikest 1 sõnad "elu- ja viibimiskohast sõltumata". See puudutab välismaal või mujal olevate Eesti Vabariigi kodanike õigust osa võtta referendumist. Pr. Aaskivi väitis, et sellise ettepaneku hääletuselepanemine on reglemendivastane või õigemini Ülemnõukogu enda 16. aprilli otsuse vastane ja et seda saab panna hääletusele ainult siis, kui hr. Pohla eelnevalt on teinud ettepaneku muuta 16. aprilli otsust, alles pärast seda või koos sellega saab panna hääletusele selle ettepaneku. Hr. Anton oma kaasettekandes samuti ei toetanud seda ettepanekut. Sellest lähtudes ma panin hääletusele pr. Aaskivi ja juhtivkomisjoni ettepaneku mitte hääletada hr. Pohla esimest parandusettepanekut. Ja ma palusin teie suhtumist sellesse ettepanekusse. Hr. Pohla, palun!
V. Pohla
Lugupeetud spiiker, ma juhin tähelepanu sellele, et p. 3 esimene ettepanek on lahutamatult seotud p. 3 teise ettepanekuga, mis ma olen esitanud. Ma absoluutselt ei välista kõigi välismaal elavate Eesti Vabariigi kodanike osavõttu rahvahääletusest. Ma ainult välistan selle osa, kellel on kahekordne kodakondsus. Palun neid kahte asja vaadata seoses, mitte nende sõnade väljajätmist eraldi. Tänan!
Juhataja
Hr. Pohla, sel juhul te saate teha ise otsustuse, kumba oma ettepanekut te soovite hääletusele panna.
V. Pohla
Loomulikult mõlemaid.
Juhataja
Kas ma saan teie sõnu tõlgendada selliselt, et juhul kui Ülemnõukogu pooldab pr. Aaskivi ettepanekut, te leiate, et see hääletus käib mõlema punkti kohta, mida te panite ette?
V. Pohla
Just nii.
Juhataja
Aitäh! Kas nüüd on Ülemnõukogul hääletuse sisu selgunud? Panen uuesti hääletusele pr. Aaskivi poolt sõnastatud juhtivkomisjoni ettepaneku mitte hääletada hr. Pohla poolt tehtud ettepanekuid. Kooskõlastustoimkonna ettepanek on leidnud toetust. Seda ettepanekut pooldab 31, 29 on vastu. Palun, pr. Aaskivi!
Ü. Aaskivi
Head kolleegid! Kaido Kama ettepanek on jätta punktist 9 välja sõnad "ja tõlkena vene". Nagu ma ütlesin, on meil punkti 9 alguses uus tekst. Niipalju kui mina tean, hr. Kama ei nõua oma ettepaneku hääletamist ja leiab, et seda on arvestatud punkti 9 uues sõnastuses. Hr. Kama noogutab.
Juhataja
Hr. Kama nõustub.
Pr. Aaskivi, mul on teile siiski küsimus hr. Lippmaa teise ettepaneku suhtes. Kui me kõik need variandid panime konkursile, siis me leidsime, et hr. Lippmaa teine ettepanek on eraldi probleem ja vajab eraldi hääletamist.
Ü. Aaskivi
Proua juhatajal on täiesti õigus. Ma vabandan. Tuleme veel kord tagasi punkti 2 ettepanekute juurde. Meil on tõesti läbi hääletamata hr. Lippmaa ettepanek, et rahvahääletusele läheks küsimus, kas rahvahääletusest osavõtjad on nõus sellega, et Riigikogu ja presidendi valimistel osaleksid ka topeltkodakondsusega isikud. See tuleb läbi hääletada. Kooskõlastuskomisjon ja samuti õiguskomisjon ei toetanud hr. Lippmaa ettepanekut.
Juhataja
Palun, kas kõikidel on hr. Lippmaa ettepaneku sisu selge? Hr. Lippmaa ettepanek nr. 2 paranduslehel punkti 2 kohta. "Kas te olete nõus topeltkodakondsusega isikute osalemisega Riigikogu ja presidendi valimistel?" Panna see eraldi lisaküsimusena rahvahääletusele.
Palun, kes on hr. Lippmaa parandusettepaneku poolt esitada rahvahääletusele lisaküsimus topeltkodakondsusega isikute kohta? Poolt on 15, vastu on 38. See ettepanek ei leia toetust. Palun, pr. Aaskivi!
Ü. Aaskivi
Oleme jõudnud paranduste juurde, mis on seotud punktiga 16 ja sisuliselt on seotud sellega, kas me rahvahääletusel püstitame osavõtuprotsendi nõude või me ei tee seda. Ma tutvustaksin teile kooskõlastuskomisjonis sellel teemal toimunud arutelu tulemusi ja nii poolt- kui vastuargumente kõigile neile, kes vastavasisulise ettepaneku on teinud. Millised on siis nende väited, kes nõuavad, et kvoorum peaks olema kehtestatud 50% või isegi üle selle? Nad väidavad, et see tõstvat referendumi tulemuse kaalu, legitiimsust ja näitavat rahva poliitilist aktiivsust ja demokraatiat. Kooskõlastuskomisjoni arvates see kõik kahjuks nii ei ole. Kooskõlastuskomisjon toetas valdava häälteenamusega – 7 : 3 – seisukohta, et kvoorumi nõuet ei tule kehtestada. Põhjendused on sellised: 50%-lise osavõtunõude kehtestamine võib just nimelt tekitada poliitilist passiivsust. Igaüks, kellele meie eelnõud ei meeldi, võib rahumeeli jätta referendumile minemata, sest automaatselt osutub tema mitteosavõtt vastuhääleks. 50% näilise demokraatia tulemuseks on aga veel ohtlikum fakt. Vastuhääletajateks osutuvad automaatselt ka ükskõiksed ja kõik need inimesed, kes mingil tuhandel põhjusel ei saa referendumist osa võtta. Kas on meil õigust oma otsusega lugeda nad automaatselt vastuhääletajateks? Meie komisjoni liikmed, sisuliselt eksperdi rollis olnud justiitsminister hr. Rask ja Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Eerik Truuväli, kes ka esmaspäeval ja täna siin kõnetoolis oma seisukohti kaitses, on samuti seisukohal, et 50%-lise osavõtunõude kehtestamine oleks väär. Hr. Truuväli selgitas äsja siit kõnetoolist, et ühegi rahvusvahelise vaatleja instruktsioonis, kes saadetakse riikidesse kontrollima referendumi või valimise läbiviimise demokraatlikkust, ei ole öeldud, et mingit juriidilist tähtsust omab osavõtjate protsent. Kooskõlastuskomisjonis oldi seisukohal, et protsendi kehtestamine mitte ei suurenda, vaid vähendab poliitilist aktiivsust. Vastuhääle fikseerimiseks polegi vaja kohale minna, sest see toimub automaatselt. Pealegi on veel üks oht, mis meil siin saalis on tunda andnud kõik see kaks aastat. Praeguse Ülemnõukogu valimise ajal mäletatavasti püstitati teatud poliitiliste jõudude poolt boikoti üleskutse. Seda üleskutset saab püstitada ainult siis, kui on olemas mingisugune protsendinõue osavõtuks. Tol ajal see nõue kehtis nõukoguliku jäänusena meie valimistel ja osa poliitilisi jõude sai sellega võimaluse propageerida valimiste boikoteerimist. Minu arvates kannatab kogu Eesti ühiskond tänase päevani selle tolleaegse boikoti üleskutse all. Kas oleme suutelised millestki õppima või arvame ikka, et ainuõige viis on iseenda ette tõkkeid püstitada ja siis kangelaslikult neid tõkkeid ületada? Meie riigi areng vajab põhiseadust, vajab valimisi, vajab tõelist demokraatiat, mitte näilist demokraatiat oma protsentidega. Hr. Truuväli tõi täna kõnetoolist ka veel kaalukaid argumente selle poolt, et me oma otsustega ei tohiks vastuollu minna nende nõudmistega, mida põhiseaduse eelnõu, mille me alles hiljuti oleme ju rahvahääletusele pannud, on püstitanud rahvahääletuse kohta – seal mingeid kvooruminõudeid püstitatud ei ole.
Juhataja
Aitäh, pr. Aaskivi, kas meil on võimalik panna nüüd hääletusele põhiteksti alternatiiv, kuivõrd hr. Käärma, hr. Sovetnikovi ja hr. Pohla kolm ettepanekut sisaldavad sedasama põhimõtet, mis on alternatiivis?
Ü. Aaskivi
Ma teen tõesti ettepaneku kõigepealt läbi hääletada põhitekst ja alternatiiv. Kui võidab alternatiiv, siis tuleks küsida alternatiivettepaneku tegijate käest, kas nad täiendavalt nõuavad oma ettepanekute hääletamist. Ma väga loodan, et saal aktsepteerib kooskõlastuskomisjoni seisukohta. Ka õiguskomisjoni esimees ütles täna siin saalis, et õiguskomisjon toetab põhiteksti.
S. Sovetnikov
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Jah, mina olin kooskõlastuskomisjonis üks neist, kes nõudis, et referendum tuleb lugeda läbiviiduks, kui sellest võtab osa 50 protsenti pluss üks. Vaatasin veel kord kõik sõnastikud läbi ja referendum tähendab tõepoolest üldrahvalikku hääletamist, millest võtavad osa valimisõigusega vabariigi kodanikud. Selles suhtes mingit seaduserikkumist ei ole. Aga see, et sellest kodanike arvust võib osaleda alla 50 protsendi, ei sobi muidugi üldrahvaliku hääletuse, referendumi mõistega. Me täna just äsja laiendasime valijate ringi, aga kõige rohkem 300–500 valija võrra. See muidugi annab võimaluse kireda üle kogu Euroopa, et me tõepoolest tulime vastu venekeelsele elanikkonnale. Aga see ei ole ju tegelikult üldrahvalik hääletamine, kui sellest võtab osa ainult umbes kolmandik või veidi rohkem Eesti Vabariigi elanikkonnast. Lõppude lõpuks on ka venekeelsete elanike hulka kuuluvad mittekodanikud elanikud ja rahvas, Eesti rahvas.
Juhataja
Hr. Sovetnikov, te soovite hääletamist. See on teie seisukoht. Palun, hr. Pohla!
V. Pohla
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Pr. Aaskivi põhjendused on täiesti loogilised, kuid nii nagu ikka demokraatlikus ühiskonnas, kus on erinevad arvamused, on võimalik ka täiesti teistpidine seletus. Samuti demokraatia kaitseks. Praegu tuleb välja nii, et kui me ei kehtesta kvoorumi nõuet, siis need, kes hääletavad põhiseaduse poolt, saavad sisuliselt poolthäältena juurde ka nende inimeste hääled, kes ei hääletanud poolt ja kes ei tulnudki valima. Kas see on demokraatlik? Meil on meie erilistes tingimustes vaja siiski laialdast rahva poolehoidu põhiseadusele, sest me teame, kuidas põhiseaduse projekt valmis ja millistes poliitilistes tingimustes ta valmis. Nii et palun arvestada ka teistsugust tõlgendust, mis on täpselt samuti loogiline ja täpselt samuti demokraatia põhimõtteid jälgiv. Tänan!
Juhataja
Palume nüüd saadikute tähelepanu, asume hääletama. Ma vabandan, me ei lähe veel vaheajale, enne lõpetame selle hääletuse, sest me oleme praegu just selle protsessi poole peal, ja siis läheme vaheajale. Ma sain aru redaktsioonitoimkonnast selliselt, et redaktsioonitoimkond soovib hääletada põhiteksti, ja sel juhul, kui põhitekst jääb vähemusse, siis neid erinevaid alternatiivettepanekuid, sest neid on mitu erinevat varianti.
Seega alustame punkti 16 põhiteksti hääletamist. Kui põhitekst saab lihthäälteenamuse, siis alternatiive ei hääletata. Põhitekstis on sees alternatiiv. Me hääletame praegu põhiteksti ja alternatiivi ja kui põhitekst on võitnud, kas sel juhul on tarvilik uuesti samasisulisi alternatiivettepanekuid hääletada? Ma sain toimkonnast nii aru, et need langevad ju kõik sisuliselt kokku. Hr. Kama palun, kas on protseduuriküsimus?
K. Kama
Jah, protseduuri kohta. Küsimus on praegu selles, kas me hääletame põhitekstis kirjas olevat alternatiivi nii nagu parandusettepanekut, kus loevad poolt- ja vastuhääled, või me hääletame konkureerivalt põhiteksti ja alternatiivi. See peaks nagu selge olema, enne kui me hääletama hakkame.
Juhataja
Meil on olemas mõlemad võimalused. Ma arvan, et selgem on panna konkursile alternatiiv ja põhitekst, sest sel juhul tõepoolest on poolthäälte suhe see, mis otsustab. Härra Koha, protseduuri kohta.
K. Koha
Lugupeetud juhataja, ma julgeksin teile ettepaneku teha. Selle teksti, mis meil ees on põhitekstina, on koostanud kooskõlastuskomisjon ja õiguskomisjon on andnud aktsepti – tähendab, see on põhitekst. Me saame hääletada alternatiivi. Kas alternatiivi poolt ollakse või mitte, neid konkureerima ei saa panna, sest põhitekst on olemas, seda me välja ei hääleta.
Juhataja
See on teine lähenemine, mis on täpselt samuti reglemendipärane. Meil on kaks võimalust. Hästi, teeme nii. Komisjon soovitab võtta kasutusele teine variant, nimelt panna hääletusele, kas alternatiivi poolt või vastu. Mitte korraldada konkurssi. Lugupeetud saadikud, palun keskenduda punkt 16 põhitekstis esitatud alternatiivettepanekule, nimelt, lisada teksti "kui rahvahääletusest võttis osa üle poole rahvahääletuse nimekirjadesse kantud hääleõiguslikest kodanikest". Panen selle hääletusele. Kes pooldab alternatiivi? Selle poolt on 36 saadikut, vastu on 30, alternatiiv leidis toetust.
Kas nüüd on vajalik hääletada härrade Pohla, Käärma ja Sovetnikovi parandusi? Ei ole. Sellega on meil selles punktis hääletused toimunud. On jäänud veel härra Sovetnikovi ettepanek, mis puudutab avaldamist. Kas härra Sovetnikov soovib selle hääletamist, arvestades põhitekstis tehtud muutusi avaldamise kohta? Hr. Sovetnikov ei soovi? Palun, hr. Sovetnikov!
S. Sovetnikov
Alternatiivis on see 50% pluss 1.
Juhataja
Võtate maha? Hr. Sovetnikov võtab maha oma täiendava ettepaneku. Sellega on kõik parandused ja alternatiivid läbi hääletatud. Vaheaeg. Pärast vaheaega toimub kohe lõpphääletus. Praegu on kell 12.14. Palun koguneda saali kell 12.35. Palun kõiki saadikuid kell 12.35 saali!
V a h e a e g


Juhataja
Palun asuda kohtadele! Palun saadikud kohtadele! Kohaloleku kontroll. Kohal on 70 saadikut, puudub 28. Hilinenud saadikud, palun märkida ennast! Me asume kohe hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Me oleme läbi arutanud kõik parandusettepanekud ja alternatiivid, meil seisab ees nüüd kogu otsuse lõpphääletus. Pr. Aaskivi palus veel viimaseks lõppsõnaks.
Ü. Aaskivi
Head kolleegid! Kahjuks ei saa ma pidulikke lõpumanitsussõnu teile lugeda, sest ma tahaksin siiski tulla veel korraks teksti juurde tagasi. Viimistleksime ehk ühiselt ära 16. punkti lõpliku teksti, sest ka lisaküsimuses, ma pean vabandama, on teksti natukene täpsustatud. See on puhtredaktsiooniline täpsustus. Nii et 16. punktis oleks tekst nüüd selline: "Eesti Vabariigi põhiseadus ja põhiseaduse rakendamise seadus loetakse vastuvõetuks rahvahääletuse tulemuste väljakuulutamise päeval juhul, kui rahvahääletusest võttis osa üle poole rahvahääletuse nimekirjadesse kantud hääleõiguslikest kodanikest ja kui nende poolt antud häälte arv ületab vastuhäälte arvu." Teine lõige kõlab selliselt: "Lisaküsimuses sätestatu loetakse rahvahääletuse toimumise päeval põhiseaduse rakendusseadusesse lisatuks juhul, kui rahvahääletusest võttis osa üle poole rahvahääletuse nimekirjadesse kantud hääleõiguslikest kodanikest ja kui lisaküsimuse poolt antud häälte arv ületab vastuhäälte arvu." Lihtsalt see eelmine sõnastus ei olnud korrektne. Ma loodan, et keegi kolleegidest ei protesti selle paranduse vastu, sest see ei ole sisuline.
Ja üks parandus viimases punktis on veel jäänud. Siin on, et käesolev otsus jõustub vastuvõtmise hetkest. Korrektne on: vastuvõtmise päevast. Palun ka see parandus teha, siis peaks teil olema ees tekst, mida saab panna hääletusele. Usun ja loodan, et ma saan teid juba ette tänada hääletustulemuse eest.
Juhataja
Tänan, pr. Aaskivi! Asume hääletama. Palun kontrollida, kas kõikidel puldid töötavad. Teeme igaks juhuks veel kord ühe kohaloleku kontrolli. Palun, kohaloleku kontroll. Kohal on 75 saadikut, puudub 23.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletuse korraldamise kohta? Otsuse poolt hääletas 56 saadikut, vastu oli 2, 9 jäid erapooletuks. Otsus on vastu võetud.
Lugupeetud Ülemnõukogu, ma usun, te ühinete minuga, me kõik täname kooskõlastuskomisjoni selle tõesti väga suure, kannatliku ja tulemusrikka töö eest.


Eesti Vabariigi pankrotiseaduse eelnõu esimene lugemine
Juhataja
Läheme nüüd edasi oma päevakorraga. Pankrotiseaduse eelnõu valmistajad on ammu ootel. Ma paluksin Ülemnõukogu tähelepanu, me võtame praegu pankrotiseaduse esimese lugemise. Autorid arvasid, et me tuleme sellega toime võib-olla isegi poole tunniga, et me jõuaksime täna lahendada rahaga ja rahareformiga seotud kolme seaduse küsimused, sest meist sõltub praegu ka rahareformi kiirus ja tulemuslikkus. Ma palun, ettekanne pankrotiseaduse eelnõu kohta. Kes teist on põhiettekandja? Hr. Rask, palun! Ma täpsustaksin, kas kaasettekanne on nii härra Varulilt kui härra Oviirilt? Ainult härra Varulilt. Palun, härra Rask!
M. Rask
Austatud eesistuja, lugupeetud saadikud! Vabariigi valitsus on heaks kiitnud pankrotiseaduse eelnõu, mis peaks looma meie õigussüsteemis ühe uue instituudi, mis peaks tooma tervendavat tuult meie majandusse ja mis põhiolemuselt on Eesti jaoks täiesti uus nähtus. Eesti Vabariigis ei olnud aastatel kuni 1940 välja töötatud iseseisvat pankrotiseadust ja sel ajal toimisid tsaari-Vene õigusaktid, eelkõige kaubanduskohtu menetluse seadus, ja kogu pankrotiprobleemistik oli laiali paisatud erinevatesse õigusaktidesse. Inkorporeerimise korras vabariigi ajal need õigusnormid küll koondati, kuid terviklikku seadust, mida meil oleks õigusliku järjepidevuse alusel kas kehtestada või üle võtta, Eesti Vabariigil ei olnud. Sellest tuleneb ka probleem, et me peame pankrotiküsimused lahendama ise ja lahendama need kaasaegse Euroopa õigussüsteemi tasandil.
Töö projekti kallal on kestnud ligemale aasta, erinevad lähtekohad on suudetud tänaseks kokku sulatada ühte eelnõusse ja õigusspetsialistide arvates on eelnõu sellises valmiduse astmes, mis võimaldab tema vastuvõtmise korral minna edasi ja hiljem võtta arvesse kogu meil kogunev õiguspraktika. Rõhutan seda sellepärast, et Eestis praegusel hetkel puuduvad ka need kohtukogemused, ametnike kogemused, mis on seotud pankroti kui menetlusega. Võib-olla esimesel pilgul tundub seadus veidi keerulisena, kuid tuleb tõdeda, et seadust mitte ei loeta, vaid uuritakse, siin on tõesti midagi uurida. Ma tahaksin rõhutada, et pankrotiseaduse vastuvõtmisega on meil võimalik lõpetada nii-öelda hingitsev ettevõtlus, on võimalik luua usaldusväärne õhkkond krediitide saamiseks, krediitide andmiseks, ja eelkõige tuleb rõhutada, et pankrot on ainukene majanduslik instituut, mis garanteerib reaalse majandusliku vastutuse, garanteerib õiguslikult majanduslikult põhjendatud riski. Pankrotiseaduse sätted peavad panema mõtlema iga ettevõtja. Praegune situatsioon, kus on võimalik ohjeldamatult luua uusi ettevõtlusvorme, uusi ettevõtteid registreerida, oleme me silmitsi faktiga, et võlgnik, kellel puudub vara, kellelt midagi sisse nõuda ei ole, vabaneb ka vastutusest. Olukord on lubamatu.
Kolmanda aspektina ma tahaksin rõhutada selle eelnõu puhul seda, et on tõusetunud põhimõtteliselt kaks tõsist probleemideringi. Esiteks, hirm, et riik saab välja aidata iga pankrotistunud ettevõtte ja selle kaudu, s.t. maksumaksjate raha kaudu, peaks meil tulevikus olema hoopiski välditud riigiettevõtete pankrottiminek. Ma ei pea seda seisukohta põhjendatuks, sest riigi juhtimine toimub tema kõrgemate riigivõimu- ja valitsemisorganite kaudu ja riigil jääb alati õigus oma omandi suhtes teha korraldusi. Väide, et riik teeb neid korraldusi omandi suhtes ju maksumaksjate rahaga, ei ole arvestatav, sest riigil on õigus määrata nendele ettevõtetele, mis on pankrotistunud, ka kõikvõimalikke majanduslikke erirežiime. Samaaegselt on tekkinud hirm, et kogu meil seni vastuvõetud seadustik, mis sätestab privatiseerimist, võib muutuda mittetoimivaks, sest põhiline privatiseerimine võib hakata toimuma just pankroti kaudu. Ka selle hirmu peletamiseks ma tahaksin tuua täpselt samasuguse põhjenduse nagu esimesel juhul, ja konstateerida, et suveräänne riik otsustab ise, mida ja kuidas ta korraldab.
Lõpetuseks tahaksin ma veel teie tähelepanu juhtida sellele, et tegemist on eelkõige protsessi reguleeriva seadusega, millel on oma kindel koht meie kujunevas õigussüsteemis. Suur tänu!
Juhataja
Aitäh, hr. Rask! Tundub, et küsimusi esitada ei soovita. Palun, kaasettekandja prof. Varul!
P. Varul
Lugupeetud Ülemnõukogu, pankrotiseadusest on viimase poolteise-paari aasta jooksul juba küllaltki palju juttu olnud selles plaanis, et miks seda pole veel vastu võetud ja kuivõrd seda vaja on. Peab ütlema, et tõepoolest oli pankrotiseadust kui meie jaoks uudset seadust küllaltki raske välja töötada, arvestades seda, et me ei saa teha mingisugust Eesti moodi pankrotiseadust – pankrot on ikka pankrot ja see seadus peab olema arusaadav kõigile, kes loevad seda ka väljaspool, eelkõige välisinvesteerijatele, sellepärast et pankrotiseaduse üks põhiline eesmärk on näidata, et meie ettevõtted on majanduslikult tegelikult vastutavad. See vastutus meil ju praeguseni puudub, sellepärast et siiamaani on ju seadusega keelatud sissenõuete pööramine põhivahenditele. Seepärast on ju küllaltki tüüpiline olukord, kus paljud majandid ei suuda maksta oma võlgasid; nad tegelikult võib-olla ei ole mitte kaugeltki pankrotis, neil on küllalt palju vara, kuid sissenõuet sellele varale pöörata ei saa. Siis öeldakse, et see majand on "punases", ta ei suuda maksta palkasid, ta ei suuda ära maksta oma võlgasid. Tegelikult tal võib-olla vara oleks, kuid need kreeditorid, võlausaldajad ei saa oma sissenõuet temale pöörata. Majandid ja ettevõtted meil majanduslikult sisuliselt ei vastuta. Ja pankrotiseaduse üks tähtsam majanduslik strateegiline roll ongi selles, et panna need ettevõtted tegelikult majanduslikult vastutama, sellepärast et pankrotti minevaks subjektiks on ikkagi eelkõige juriidiline isik – ettevõtted. Ja kui me räägime sellest, et meile on hädavajalikud välisinvesteeringud, siis välisinvesteerija – selle krediteerija, laenuandja – jaoks on ülimalt oluline, et ta näeks, et juhul, kui tema käest laenu saanud ettevõte on ebaedukas, siis on võimalik pöörata sissenõue tema varale ja seda just pankroti kaudu. Sellepärast on praeguses majanduslikus olukorras pankrotiseaduse vastuvõtmisega tõepoolest küllalt kiire.
Kui te seda pankrotiseaduse eelnõu olete lugenud, siis küllap veendusite, et see on tõepoolest küllaltki keeruline ja nüansirikas. Seepärast ei ole otstarbekas hakata siin täna üksikküsimustel peatuma. Pankrotiseaduse peamine strateegia seisneb selles, et võimaldada kreeditoridel rahuldada oma nõuded võlgniku vara arvel. Pankrot tekib siis, kui on ilmne, et võlgasid on rohkem, kui ühel võlgnikul vara jätkub. Kui on ilmne see, et kõik oma nõudeid ei saa nagunii rahuldada. See tähendab seda, et pankroti kaudu võlgniku olemasolev vara ära jagada niimoodi, et igaüks kreeditoridest saaks midagi. See on pankroti peamine eesmärk. Mitte ei ole nii, et kümnest võlgnikust esimesed viis saavad oma nõuded rahuldatud ja ülejäänud viis jäävad ilma – aga kõik kümme piltlikult öeldes peaks midagi saama. See on see peamine eesmärk.
Kui vaadata pankrotiseaduste arengut ka muudes riikides, siis tegelikult on tegemist kahe strateegiaga või kahe suunaga praegu. Üks suund on see, mille kaudu rohkem kaitstakse võlgnikku, kui ettevõte on sattunud majandusraskustesse. Kui tegelikult saaks välja kuulutada tema pankroti, siis seda ei tehta, vaid kuulutatakse välja rehabiliteerimise periood ja iga hinna eest püütakse võlgnikku päästa. Näiteks Prantsusmaal on praegu sisse viidud see süsteem, kuigi prantslased ise ütlevad, et selle viimase viie aasta jooksul, kui see on toiminud, see ei ole ennast õigustanud. Teine suund, millest on lähtutud ka selle seaduse koostamisel, on siiski see, et esiplaanile panna kreeditoride huvid. Sellepärast, kui me vaatame meie praegust olukorda, ju meile on tähtsam siiski tagada krediidisüsteemi normaalne funktsioneerimine, krediitide saamine, mitte kiratsevate ettevõtete iga hinna eest päästmine.
Võib-olla edasises arengus me peaksime ka kalduma rohkem selle võlgniku päästmise poole, kuid praegu on kindlalt esiplaanil kreeditoride huvide kaitse. Kusjuures see ei ole muidugi absolutiseeritud, on mitmesuguseid kokkuleppimise võimalusi, ka võlgnikule on pääseteed jäetud.
Need olid üldises plaanis need lähtekohad, mis on aluseks võetud selle seaduseelnõu koostamisel. Aga kui me nüüd hakkaks seda siin peatükkide kaupa iseloomustama, siis nõuaks see tervet seminaripäeva. Nii et minu poolt praegu sissejuhatuseks kõik.
Juhataja
Küsimus on hr. Maarendil. Palun, hr. Maarend!
A. Maarend
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Seletuskirjas te viitate siin, et on kasutatud teiste maade kogemusi. Aga praegu on Euroopa Ühenduses kujunemas nagu ühtne seadusandlus. Kuivõrd see seadus nüüd vastab ka kujuneva Euroopa Ühenduse printsiipidele? Te rääkisite, et on erinevad variandid. Milline on Euroopa Ühenduses kujunev ja kas see haakub sellega? Tänan!
P. Varul
On olemas 1990. aastal vastu võetud Euroopa pankrotikonventsioon ja seda konventsiooni on arvestatud. Nii et selle konventsiooniga ühinemiseks on vajalik esitada ühinemist taotleva riigi pankrotiseadus ja siis otsustatakse, kas see vastab või ei vasta. Seda aspekti on arvestatud. Ja põhimõtteliselt ta siiski vastab praegu Prantsusmaa, Saksa, Rootsi siseriiklikele pankrotiseadustele. Mitte muidugi nüanssideni.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud härra Varul! Ma olen teiega täiesti nõus, et on võetud õige suund, kreeditoride huvide kaitsmisele. Aga palun öelge, kas seadusega ei peaks proovima ka võidelda sellise nähtusega nagu pankrot ja sätestama ettevõtja vastutuse?
P. Varul
See on loomulik. Ettevõtte vastutus peamiselt selles seisnebki, et ta võib pankrotti minna. Ettevõtja on nii-öelda ettevõte ise või ettevõtte omanik, nii et vastutus tegelikult selles seisnebki. Aga kui te küsite seda, kas see seaduseelnõu tagab ka ettevõtja huvide kaitse, siis – seda küll, ega siin see huvide kaitse päris tahaplaanile jäetud ei ole, ta võib leida omale garandi, kes annab tema eest tagatise, aga see ei ole mitte esiplaanil. Tegelikult ettevõtja vastutus seisneb ju selles, mis saab siis, kui ta majandustegevus on ebaõnnestunud.
I. Raig
Tänan! Härra Varul, teatavasti oli pankrotiseaduse eelnõu valitsuses arutusel juba pool aastat tagasi, siis lükati see tagasi, või vähemalt oli arutusel üks varasem variant. Kas te ütleksite, kas see variant, mis praegu on, erineb oluliselt eelnevatest variantidest ja millised on põhilised erinevused, kui see on õige, et üks varasem variant oli arutusel? Kui see ei ole õige, siis miks selle seaduse esitamine venis nii pikka aega, miks ei saanud seda projekti esitada juba aasta tagasi?
P. Varul
Tõepoolest oli sügisel üks variant, aga see oli teiste autorite koostatud ja ma ei oska selle variandi kohta head-halba suurt öelda. See ei jõudnud valitsuseni, vaid ringles valitsusele eelnevates ringkondades. Valitsuseni jõudis siiski see. Ja kui neid kahte võrrelda, siis ei ole mingeid suuri erinevusi. Mulle tundub selle variandi suhtes, et ta on lihtsalt põhjalikum kui see esimene. Jutt on tegelikult erinevatest autoritest. Kui on küsimus sellest, miks see seaduseelnõu on niimoodi veninud, siis peab ütlema, et peamiseks põhjuseks on materjali enda keerukus ja uudsus, võib-olla siiski ka see, et meie juristid, nagu te teate, on küllaltki raskes olukorras. Näiteks soomlased on 15 aastat vaielnud selle üle, kuidas korrastada rahuldamisjärjekorda, ja pole ikkagi veel otsuseid vastu võtnud. Prantslased on teinud endale 20 aastat ühte uut varianti ja kahtlevad, kas seda rakendada või mitte, Nii et selliseid seadusi ei ole vist päris võimalik paari kuuga teha. Üks põhiline põhjus on muidugi selles, et me ühe aasta jooksul peame tegema, teate ise, kui palju eelnõusid ja tegijate arv on ikkagi küllalt piiratud. Puhtfüüsiliselt ei ole võimalik realiseerida neid kiireid plaane, nagu neid esialgselt võib-olla tehakse, et üks kuu üks seadus, teine kuu teine seadus.
Juhataja
Aitäh! Palun, Jüri Reinson, teine küsimus.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Ma tulen oma küsimuse juurde tagasi. Ma küsin, kas te peate võimalikuks, et teatud juhtudel tuleb pankrotti ikkagi käsitleda kui majanduskuritegevuse liiki ja näha ette seadusega vastutus ettevõtte või omaniku sellise kuriteo toimepanemise eest?
P. Varul
Vabandust, siis ma ei saanud sellest küsimusest päris hästi aru, sellepärast et majanduslik vastutus on natukene teistsugune. Teatavasti kuni sajandi alguseni oli isegi levinud selline käsitlus, et pankrot ongi kuritegu. Veel Eesti ajal, kui kehtis tsaariaegne kaubandusliku kohtupidamise seadus ja tsiviilkohtupidamise seadus ning kui ärialal läks ettevõtja pankrotti, siis ta võeti kohtusaalis vahi alla, kui pankrot välja kuulutati. Kaasajal ei käsitleta pankrotti enam kuriteona. Kui me praegu ütleksime, et pankrot ongi kuritegu, siis ei julgeks ükski välisinvesteerija meile investeerima tulla. See on normaalne majandusliku riskiga seonduv nähtus. Kuid on fikseeritud pankrotikuriteod, s.o. tahtlik pankrot ja kõik see, mida teie ise siin saalis kriminaalkoodeksi parandustena võtsite vastu ja fikseerisite. Nii et teatud juhtudel pankroti tekitamine on kuritegu ja on karistatav kriminaalkorras, see on selge. Aga ei saa öelda, nagu mõned meie majandusteadlased isegi praegu püüavad väita, et pankrot ongi kuritegu. See on eelmise sajandi lõpu käsitus. Aga minna sellega Euroopasse ja öelda, et meil ongi pankrot kuritegu, seda me ei saa. Aga pankrotikuritegude punkt ja kriminaalvastutus peab igal juhul olema.
Juhataja
Tänan, hr. Varul, rohkem küsimusi ei ole. Kas juhtivkomisjon on eelarve-majanduskomisjon või õiguskomisjon, ma ei oskagi praegu öelda. Eelarve-majanduskomisjon. Palun, kas eelarve-majanduskomisjonil on seisukoht esimese lugemise suhtes? Palun, hr. Uluots!
Ü. Uluots
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud seaduseandjad! Meile esitatud pankrotiseadusesse tuleb suhtuda, nagu justiitsminister meile ütles, kui tsiviilkoodeksi ühte osasse. Ta on tegelikult protseduuri seadus. Ta määratleb pankroti käsitlemise protseduuri. See on esimene.
Teiseks, pika jutu rääkis teile hr. Rask riigiettevõtetest. Tema jutt ei olnud minu jaoks absoluutselt veenev. Kui praegu meie põhivahenditest umbes 85–90% kuulub riigile ja mõni riigiettevõte läheb pankroti lävele, siis § 12 lubab pankrotti lõpetada sellega, et pankrotti läinud ettevõte saab garantiid ja selle garantii võib anda alati riik, kui ta ei taha seda ettevõtet pankrotti lasta. Antud juhul tekib siin selline situatsioon, et riik võtab enda peale kohtu funktsioonid. Tema otsustab, kas ettevõte läheb pankrotti või ei lähe pankrotti. Nii et hr. Raski jutt oli muidugi väga ilus, aga ma olen veendunud selles, et tegelik elu saab olema teistsugune ja kui mõni riigiettevõte on pankroti lävel, siis tuleb valitsus kokku ja arutab, kas lasta teda pankrotti või mitte. Aga see on praegu paratamatu, sest praegu see maht, mis on riigiettevõtete käes, on niivõrd suur, et see paratamatult jääb meile risti-põigiti jalgu ette ja pankrotiseadus hakkab toimima peale seda, kui me oleme läbi viinud massilise erastamise.
§ 13 räägib meile pankroti raugemisest. See tähendab praktiliselt seda, et pankrot lõpetatakse siis, kui mees istub kirjutuslaua taga, rohkem tal ei ole ja see kirjutuslaud on tal ka laenatud. See tähendab seda, et üks tõsine ärimees peab alati vaatama, kellega äri teha, kellele kaupa müüa, kas ta on usaldatav või mitte. See tähendab ka seda, et kui sa valisid omale ebaväärika partneri, jäid oma rahast ilma, siis süüdista ainult iseennast. Nagu kaks eelnevat aruandjat ütlesid, meie ei käsitle praegu pankrotti kui kuritegu. Ma hakkan nüüd natuke ennast kiitma, kuid minu ettepanekul võeti kriminaalkoodeksisse sisse kaks paragrahvi, mis määratlevad maksujõuetuse tahtliku põhjustamise ja vara või võlgade varjamise pankroti- või sissenõudemenetluses. Kuid maksimaalne karistus on ainult kaks aastat türmi, muidu on ainult trahvid ja arestid, nii et pankrot praktiliselt ei ole kuritegu.
Nüüd mõningatest praktilistest küsimustest, mida pankrotiseadus endaga kaasa toob. Kui me vaatame tänast situatsiooni vabariigis, siis ma ütlen, et 95% meie ettevõtetest on pankrotis ja kui seadus jõustub, võivad kreeditorid algatada nende vastu pankroti, kuigi needsamad kreeditorid on ise ka pankrotis. Nii et arvatavasti siin tuleb hakata ka otsima mingisuguseid kriteeriume. Me ei saa ju ometi kõiki Eesti ettevõtteid kohe paugupealt pankrotti lasta. Siin oleneb sellest, kas me finants- ja krediitsüsteemid saame paika. Nii et ma tahan öelda seda, et kui see seadus saab vastu võetud, siis on see samahästi kui vabariigi pankroti väljakuulutamine.
Ja teine asi, mille hr. Oviir esile tõi. Meil on üks niisugune kogemus audiitoritega. Me viisime sisse audiitorkontrolli, kaotasime ära revisjoniosakonnad kõikidest ministeeriumidest jne. Ja nüüd on siis tekkinud selline olukord, et audiitoreid on vabariigis ainult käputäis. Hind on nii kõrgele üles aetud, et 1500 rubla maksab audiitori päev. Neid ei jätku, et läbi viia audiitorkontrolli kas või kaks korda aastas. Samasugune asi on nüüd, pankrotte hakkab tulema palju, sest minu andmetel praegu iga päev registreeritakse umbes 1000 uut ettevõtet ja firmat ja loota on, et niisama palju hakkab neid ka pankrotti minema. Kõik ei saa elujõulised olla ja siin tekib samasugune asi nagu audiitoritega, meil tuleb raskusi halduritega. Me kuulutame küll pankroti välja, aga võimelisi haldureid tuhandete viisi vabariigis kokku korjata on raske. See saab ka üheks takistuseks selle pankrotiseaduse elluviimisel.
See oli kõik, mis ma tahtsin selle pankrotiseaduse kohta öelda. Juhtivkomisjonil on ettepanek lõpetada täna esimene lugemine ja lubada teisele lugemisele. Ma loodan, et keegi ei küsi mu käest.
Juhataja
Tänan, hr. Uluots! Juhtivkomisjonil on ettepanek esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid ei näe. Esimene lugemine on lõppenud.


Eesti Vabariigi rahaseaduse eelnõu teine lugemine
Juhataja
Läheme nüüd oma päevakorras rahaseaduste paketi juurde. Teisele lugemisele tuleb Eesti Vabariigi rahaseaduse eelnõu. Palun hr. Kallas ettekandele. Ja mul on küsimus, kas ka teisel lugemisel nii majanduskomisjon kui väliskomisjon soovivad kaasettekandeid? Kuidas? Palun, hr. Kallas!
S. Kallas
Kõrgeauline Ülemnõukogu! Eesti Vabariigi rahaseaduse eelnõu ei teinud esimese ja teise lugemise vahel läbi olulisi sisulisi vapustusi, tehti hulgaliselt redaktsioonilisi, terminoloogilisi täpsustusi ja parandusi. Ei ilmnenud ka lahkuminevaid arvamusi ja vastandlikke seisukohti, seetõttu ei ole mul muud selle kohta praegu öelda, kui et teen ettepaneku teisel lugemisel see eelnõu seadusena vastu võtta.
Juhataja
Tänan! On küsimus härra Metsalt.
T. Mets
Lugupeetud pangapresident! Eesti Vabariigi rahaseaduse § 2 tekitab minus – ilmselt küll ainukesena – vastulause. Nimelt on siin öeldud, et Eesti Pank määrab pangatähtede ja müntide nominaalväärtuse ning nende kujunduse. Selle viimasega ma ei ole nõus, sellepärast et pank on väga kitsas ring, ta võib anda kunstnikele tellimuse, aga lõppotsuse nii tähtsa paberi kujunduse kohta peab ütlema Riigikogu. Eesti omariikluse ajal oli raha kujunduse küsimus arutusel Eesti Riigikogus. Nimelt oldi just huvitatud sellest, et raha oleks igapidi kvaliteetne, ka kõik muud parameetrid, kuid lõppaste käis omariikluse ajal läbi Eesti parlamendist.
S. Kallas
Ma ei oska seda öelda, siiamaani on kujunduse üle otsustanud panganõukogu, kes on nimetatud valvama Eesti Panga tegevuse üle ja teda juhtima. On toimunud ka avalik konkurss. Siiamaani on see praktika selline olnud. Mul ei ole selle kohta arvamust. Kui parlament otsustab selle oma kompetentsi võtta, siis ei ole Eesti Pangal selle vastu midagi.
Juhataja
Aitäh, hr. Kallas! Rohkem küsimusi ei ole. Palun kaasettekandeks hr. Reinson.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Eelmisel nädalal teile esitatud Eesti Vabariigi rahaseaduse eelnõu kohta ei ole majanduskomisjonile laekunud ühtki parandusettepanekut. Seepärast pean ma kõigepealt ütlema, et hr. Metsa tänane ettepanek on reglemendiväline. Eelarve-majanduskomisjon arutas veel kord Eesti Vabariigi rahaseadust. Siia on tehtud mõned redaktsioonilised täpsustused ja komisjonil on ettepanek seadus teisel lugemisel vastu võtta.
Juhataja
Tänan, hr. Reinson! Kas hr. Made soovib praegu? Väliskomisjon ei soovi praegu kaasettekannet teha. Kas on vajadust läbirääkimisteks? Sõnasoovijaid ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjon teeb ettepaneku Eesti Vabariigi rahaseadus teisel lugemisel vastu võtta. Sama ettepaneku tegi ka põhiettekandja. Asume seadust vastu võtma. Palun saadikuid saali!
Palun, kohaloleku kontroll. Kohal on 71 saadikut, puudub 27.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi rahaseadus? Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 65 saadikut, mitte keegi ei hääletanud vastu, keegi ei jäänud erapooletuks. Seadus on vastu võetud.


Eesti Vabariigi välisvaluutaseaduse eelnõu teine lugemine
Juhataja
Järgmisena tuleb arutusele Eesti Vabariigi välisvaluutaseadus. Palun, hr. Kallas, ettekandele.
S. Kallas
Austatud Ülemnõukogu, mul on väga hea meel tõdeda, et me oleme kogu selle protsessi käigus väga tõhusalt edenenud ja see lubab meil igati edukalt ka edasi liikuda, arutelu on toimunud väga konstruktiivselt.
Välisvaluutaseaduse eelnõu on äratanud kõige rohkem probleeme ja vastandlikke seisukohti. Vastandlikud on seisukohad küsimuses, kas Eestis võivad füüsilised ja juriidilised isikud omada välisvaluutaarveid või kas välismaal teenitud valuuta tuleks Eestisse tagasi tuua või mitte. Argumente on esitatud mitmesuguseid. Ma natukene avaldaksin oma arvamust.
Kõigepealt ma ütleksin, et me siiski jääksime oma esitatud seisukohtade juurde ja peaksime sellist mehhanismi ja väljapakutud käsitlust ainuõigeks. Kui valuutaarvete pidamine Eestis osutub lubatuks, siis vastavalt sellele tuleb meil teha ka mõningaid muid muudatusi ja kehtestada piiranguid, mida me praegu ei planeeri valuuta tagasivahetamise suhtes. See vesistab kogu meie idee, et kroon on konverteeritav. Hakkab tekkima igasuguseid pragusid ja muid probleeme, mis võtavad selle nurgakivi, mille me oleme tahtnud Eesti majandusele panna, nagu ära. Kui Eesti riik oma institutsiooni Eesti Panga näol võtab endale kohustuse vahetada tema käsutuses olevad välisvaluutareservid tagasi krooni vastu, siis võiks nagu vähemalt esimesel etapil olla riigi füüsilistel ja juriidilistel isikutel ka see kohustus selle valuutareservi moodustamise asjus. Tähendab, kui me praegu kehtestame niisuguse süsteemi, et me tagame käibelelastavad kroonid oma reservidega ja ei kehtesta mehhanismi, mis loomulikul teel hakkab kasvatama Eesti Vabariigi valuutavara, nii et see protsess põhimõtteliselt läheks iseendast tasakaalu, et me ei peaks hakkama oma reserve laiali jagama, siis vastavalt sellele kogu see ehitus vajub nagu laiali. Selles mõttes peaks need kohustused olema vastastikused ja tähendama seda, et konverteeritava krooni sisseviimine on siiski meie ühine asi. Kui valuutaarved jäävad Eestisse, siis need valuutaarved sisuliselt lähevad normaalsest rahakäibest välja, sest nende kasutamist me keelame, me välistame valuutakäibe Eestis. Me tahame valuutakauplused viia üle kroonile, me tahame valuutabaarid üle viia kroonile, me tahame ka, et pangad ei anna valuutalaene, s.t. välisvaluuta viiakse sisekäibest põhimõtteliselt välja. Tema hoidmine Eesti pankades on mõeldud sellisel juhul ainult selleks, et tema eest osta mitte Eesti tööd – kunagi ei tule see raha Eesti mingite teenuste ega ka kaupade eest maksmiseks, kuna seda ei saa lihtsalt teha.
Teine variant on see, kui me valuutaarved jätame. Siis tekib natukese aja pärast kindlasti surve Eesti Panga presidendile, Eesti Pangale, valitsusele: kuulge, kui meil on juba valuutaarved, laseme siis teda ka natukene käibele. Tekib esimene valuutabaar, tekib esimene valuutakauplus. Siis oleme täpselt sama kelgu peal, millega me oleme juba tükk aega hoogsalt mäest alla lasknud. See valuuta, mis sellisel juhul siin füüsiliste, juriidiliste isikute valuutaarvetel on, ei ole Eesti Vabariigi valuutavara. Eesti Vabariik ei saa rikkamaks ega ka vaesemaks nende edasi-tagasi liikumisest. See on ka praegu nii, et kui ähvardatakse selliste abinõudega, voolab Eestist valuuta välja. Esiteks on küsitav, kas see valuuta on väga tarkade omanike käes, kes seda esimese ehmatuse peale välja viivad. Ja valuuta siin või seal pidamine on ikkagi tervikliku kliima küsimus, mitte ainult ühe või teise otsuse küsimus. Nüüd peaks raha hakkama Eestisse ikka sisse tulema, kliima on tervikuna soodne, seda toetab protsendipoliitika, mida tuleb ajada soodsalt.
Eile komisjonis esitasid mitmed eelarve-majanduskomisjoni liikmed (pr. Sergij ja teised) niisuguse põhimõttelise ja tõsise vastuväite, et me pöördume tagasi selle sotsialistliku põhimõtte juurde, et ettevõtetelt, kes teenib valuuta, võetakse see ära ja jaotatakse teistele, kes seda ei teeni. Tähendab, kaotab justkui see, kes seda teenib, ja võidab see, kes valuutat ei teeni. Ühesõnaga, ettevõtted asetatakse ebavõrdsesse olukorda ja nad ei saa maitsta oma eduka töö vilju.
Kui ma tõsiselt selle üle järele mõtlesin, siis see oht on tingitud eelkõige N. Liidus kehtinud valuutapoliitikast ja see on meis nii sügavalt sees, et me ei kujuta enam hästi teistmoodi ette. See on absoluutselt õige väide, kui Eesti Pank lähtub rublakursist dollari suhtes, et rubla võrdub 60 kopikaga. Sellisel juhul on see väide absoluutselt õige, sest sellisel juhul, kui me konverteerime selle turukursist erineva kursiga või mingisuguse administratiivse absurdse kursiga, mida me tahame näha, et meie raha on palju parem kui ta tegelikult on, siis juhtub tõesti see. Aga meie kontseptsioon näeb ju ikkagi ette õige kursi, s.t. turukursi rakendamist ja selle kursi tegemist. Sellisel juhul ei ole seda ohtu, sellepärast et see, kes teenib valuutat, see teenib ju ka lihtsalt tunduvalt rohkem raha. Ja on seetõttu igal juhul paremas seisus kui see, kes seda ei teeni.
Üks väide diskussioonide käigus oli veel see, et kogu meie konstruktsioon on üles ehitatud sellele, et tagada stabiilne valuuta. Ja selle stabiilse ja konverteeritava valuuta tagamine võib Eesti majandusele väga palju maksma minna ja tekitab väga suuri probleeme. Kahtlemata tekitab igasugune otsus probleeme. Üks lugupeetud rahvasaadik esitas sellise väite, et kas siis stabiilne valuuta on see ainuke väärtus majanduses, mille nimel võib nii palju pingutusi teha? Ma vastaksin sellele nii, et stabiilne valuuta ei ole kahtlemata ainuke väärtus majanduses, kuid stabiilne valuuta on üks ja väga tähtis väärtus majanduses. Võib juhtuda, et kui me ei orienteeru konverteeritavale valuutale, siis muude otsustuste korral ei ole meil ühtegi väärtust, majanduses ühtegi telge, mille ümber ehitada üles muid konstruktsioone, millele orienteeruda.
Võin veel lisada mõningast täiendavat informatsiooni, et ka sotsioloogilised küsitlused, mida me oleme tellinud, näitavad seda, et rahvas ülivaldavalt tahab ühe valuuta käibimist ja et see valuuta oleks konverteeritav.
Nüüd veel informatsiooniks selle kohta, kuivõrd tõsiseks peab Rahvusvaheline Valuutafond konverteeritavat valuutat. Nad on avaldanud seisukoha, millega nad põhimõtteliselt väljendavad oma muret – et mitte öelda rohkem – näiteks Lätis käiku lastud mittekonverteeritava maksevahendi puhul, ja peavad üsna tõsiseks sellist lähenemist, et juhul, kui mittekonverteeritavad valuutad käiku lastakse, siis fond oma toetusest ütleb lahti. Nii et ka see võib-olla lihtsalt informatsiooniks.
Need on momendid, mida ma tahtsin puudutada seoses selle vaidlusküsimusega välisvaluuta seaduses, millega kõik parandused ja ettepanekud olid tegelikult seotud.
Juhataja
Aitäh! On küsimusi? Palun, hr. Raig!
I. Raig
Mul on küsimus kõigepealt § 7 kohta. Teatavasti eelmisel korral Ain Tähiste küsis – aga täna teda ei ole, ta teeb äri, sellepärast ma küsin nii-öelda tema eest: kuidas te kavatsete karistada neid juriidilisi isikuid, kes ei kanna Eesti Pangale üle nende poolt teenitud välisvaluutat? Ja kuidas te üldse kavatsete kindlaks teha, kellele see valuuta kantakse, ja kas ei tekita see ohtu, et firmad ja isikud hakkavad välisvaluutat hoidma lihtsalt salaja välismaal?
Ja teine küsimus on sellega seotud. § 10, aruandluse ja informatsiooni kohta. Seal on kirjas, et nõutakse sellekohaseid andmeid, dokumente ja informatsiooni ning seadusega ettenähtud korras aruandlust. Ma küsin: millise seadusega seda aruandlust saab kehtestada ja kas seal on siis ka midagi juba kirjas? Tänan!
S. Kallas
Võib-olla teisest otsast on parem alustada. Praeguseks on Eesti Pank kehtestanud ettevõtetele aruandluse, kuna Eesti Panga seadus lubab ettevõtetelt raharinglust puudutavat informatsiooni koguda. Ja eelkõige muidugi aruandlus pankadelt, neil on mitu aruandlust. On ka ettevõtetele kehtestatud aruandlus selle kohta, et nad teataksid oma arvetest välispankades ja informeeriksid meid muudatustest neis välispankades oma arvetel, kuna muidu me ei saa Eesti rahaasjadest selget pilti. Meile on teatanud oma arvetest välismaal umbes 100 ettevõtet. Seega võiksin demagoogiliselt väita, et ega seda probleemi nii väga ei olegi, sest pole ju arveid välismaal. Huvitav on see, et selle 100 hulgas on praegu kõik eraettevõtjad, kes on märksa kohusetundlikumad kui endised ja praegused riigi- ja muu värvinguga ettevõtted. Nii et see informatsioon on üsna kasin.
Küsimus, mida saab teha selleks, et seda olukorda muuta. Esiteks ei olegi see asi sugugi nii ebamäärane kui võib tunduda, maailmas on keskpankade omavahelisel koostööl väga suur tähtsus. Läänes on keskpankade mõju kommertspankadele väga suur ja kui Eesti Pank näiteks peab vajalikuks – kui muud midagi üle ei jää, kuid ma ütlen, et see oleks äärmine variant – hakata avaldama tungivaid palveid selle kohta, et meid toetatakse selles poliitikas, siis välispangad meid ka toetavad. Kõigepealt me muidugi lihtsalt informeerime, et meil on nüüd niisugune kord ja me palume seda arvestada. Näiteks paar aastat tagasi, kui ma olin Soome pangas, siis tuli sinna parasjagu ülemaailmne teade, et on vaja katkestada operatsioonide sooritamine Ceauşescu ja Noriega ja NSVL Välismajanduspanga Eesti osakonna arvetel. Selline koostöö toimub väga laialdaselt. See on üks variant.
Peale selle on olemas kontroll tollidokumentide kaudu, sest tollidokumentides on näha, mis kaudu on kauba eest makstud, ja alati võib rakendada sellist korda, et kaup, mille eest on maksnud välispank, ei lähe lihtsalt üle piiri. See variant on ka meie käes, selle variandi tagamiseks on mehhanismid, kuid ma rõhutan, et loomulikult ei ole see mitte esiplaanil, vaid esiplaanil on ikkagi see, et me majanduslikult ja põhimõtteliselt lähtume sellest kontseptsioonist, aga meil on teatud võtteid rikkujatega võitlemiseks.
V. Väljas
Lugupeetud juhataja, härra ettekandja! Mõni täpsustav märkus või õigemini küsimus. §-s 5 on kirjutatud: "Füüsilise isiku pangakontole laekuva ..." Ka "laekunud"! Te peate olema siin äärmiselt täpne. See on üks asi. Teine asi. Ma jagan loomulikult teie entusiasmi teha Eesti krooni konverteeritavaks, kuid seda saab teha minu arvates kahepoolselt. David Rockefeller on ütelnud, et pank, sh. ka keskpank on kliendikeskne. Kuigi teie argumentatsioonile on raske vastu vaielda, ometi tahaksin ma ütelda seda, et igas soliidses välismaa pangas võite te hoiustada ükskõik missugust valuutat ja teile on kindlustatud selle valuuta arve. Järelikult stimuleeritakse seda samuti. Kui on vaja Inglise naelu, siis Inglise naela protsent selles pangas on kõrge. Et füüsilise isiku või ettevõtte valuutaarve oleks kuidagiviisi võõras raha pangale ... Ta ei saa võõras raha olla, vaid ta on samuti kattevara. Ja teiseks, ta on ju teil kogu aeg ringluses. Nii et ka see argument langeb ära. Kolmas. Te peate arvestama siiski ühte: see sisseviidav Eesti kroon, mida me kõik tahame ja usklikud ja uskmatud paluvad, et ta oleks konverteeritav, peab võitma ka usalduse. Te võite siiski kaotada teatud osa valuutast, sest iga välispank hoiustab teda ikkagi.
S. Kallas
Need on rohkem väited, millele ma juba enne põhimõtteliselt väitlesin vastu. Mis puudutab seda, et välispankades, sealhulgas ka Soome pangas on tõesti võimalik avada välisvaluutaarveid, siis see on alles viimaste aastate areng; siiamaani väga pikalt seda ei olnud võimalik teha. Ma veel kord toonitan, kui me tahaksime luua siiski normaalse valuutavaru Eesti krooni tagatiseks, siis me peaksime praegu minema seda teed. Ja ta ei ole ringluses. Kui siia tulevad valuutaarved, siis me peame ringluse ka tekitama, siis meil on jälle kaks paralleelset ringlust. Peale selle on veel ikkagi see probleem, et me ju tagame omale krooni oma reservidega. See kõik moodustab ühe ehituse mingid osad. Ja me tagame selle krooni vaba tagasivahetatavuse. Nii et see on see põhimõtteline küsimus. Hr. Väljase väited on lihtsalt need, mida mina ei jaga.
Juhataja
Hr. Raig, teine küsimus.
I. Raig
Tänan! Ma saan aru Eesti Panga püüdlustest ja põhimõtteliselt toetan neid. Vastavad kogemused, sarnased kogemused olid ka näiteks Ungaris. Kuid siiski osa minu küsimusest jäi vastamata. Te tõite ka näite, et ainult 100 ettevõtet on deklareerinud, et nendel on arved välismaal. Mida te teete nende tuhandetega, kellel need arved on, kuidas te neid ikkagi kontrollite, kuidas te sunnite neid aru andma, sest see on minu arvates ka väga riiklik küsimus? Te suhtusite sellesse kuidagi väga leebelt, et "võib-olla neid ei olegi". Tegelikult me teame, et neid on tuhandeid, võib-olla kümneid tuhandeid arveid. Mida siiski Eesti Pank näeb ette ja kas ei peaks täna vastuvõetavas seaduses kuidagi sätestama ka sanktsioonid selle eest, kui aruandlust ei esitata või kui rikutakse seda käesolevat seadust? Praegu ei olegi ühtegi sanktsiooni selles seaduses. Ja see ka ei veena, et meil on tollipiirangud. Nad lihtsalt kasutavad välismaa arveid ja teevad ära välismaal, kasutades meie odavat tööjõudu, nad ei toogi siia midagi. Mida sellel puhul teha?
S. Kallas
Nagu ma ütlesin, me ei ole pöördunud väga tungivate abipalvetega välismaa poole. Tähendab, see tee on läbi käimata, nii et ma oletan, et me saame siiski märgatavalt rohkem kontrolli alla selle protsessi, kui me selle asja tõsiselt käsile võtame, esiteks. Teiseks. Muidugi, põhiline kontroll ettevõtete tegevuse üle ja tema arvete üle välismaal ei toimu mitte pankade kaudu, vaid toimub teiste kontrollorganite kaudu, eelkõige tema oma audiitorkontrolli ja maksuameti kontrolli kaudu, kes kontrollivad bilansse. Bilanssides peavad ju need kontod kõik olemas olema. Sealtkaudu juba tuleb see välja, kui toimetatakse mitmete erinevate kontode vahel arveldusi ja tulemus on ju tegelikult maksudest kõrvalehiilimine. Tollitakistustest on raske kõrvale hiilida. On muidugi alati pragusid ja on alati ka mingisuguseid nüansse, kuid kui terviklik süsteem käima läheb, siis ma usun, et 90% süsteemist funktsioneerib normaalselt. Aga alati on kavalpäid ja alati on sulisid, kes kusagil midagi üle kavaldavad, ja alati on ka neid, kes selle juures vahele jäävad. Nii et ma loodan, et me saame siiski tervikliku süsteemi funktsioneerima.
Juhataja
Tänan! Hr. Väljas, teine küsimus.
V. Väljas
Härra president, ma ei sea vastamisi teie koolitatud finantsteadmisi oma väga nappidega. Üteldes, et minu väitlusele saab esitada vastuväitluse, peab olema ka argument. Ma paluksin mõista: keegi ei esita teile küsimusi selleks, et torpedeerida või mitte kaasa aidata. Kui te ise ütlete sellest puldist, et meil on väga palju kogemuste osas läbikäimata teed, siis ma julgeksin märkida, et mõni selles väitluses pakutud argument on samuti ... See ei ole sõnavõtt, nii et mind ei saa veel esialgu hoiatada. Ma tahaksin ütelda, et valuuta hoiustamine ei ole absoluutselt seotud paralleelse valuutaringlusega. Soomes ei ole. Šveitsi pangas võiksite te hoiustada ükskõik missuguse valuuta ja Šveitsis ei ole paralleelselt. Ameerika Ühendriikides (ma võin teile nimetada pangad, mille klientuuri ma tunnen) on täpselt samasugune lugu. Ja kolmas asi. Miks te siis arvate, kui Eesti kroon on niivõrd arvestatav – te lõikate sellega ära, et ka meile tuuakse hoiustamiseks välismaalt valuutat, mille siis Eesti Pank garanteerib –, et see hoiustatakse selles vääringus, mis on? Ja teiseks. Te ei vastanud küsimusele § 5 punkt 1 kohta. See tuleb siis ka korrektselt sõnastada – mitte "hoiustatav", vaid ka "hoiustatud".
S. Kallas
"Hoiustatud", s.o. küsimus, mis puudutab praegu eksisteerivaid valuutaarveid. Siin on põhimõtteliselt võimalik kahte moodi läheneda. Esiteks, jätta see asi rahareformi komitee kompetentsi, kes teeb vastava otsuse, mis nende arvetega saab. Kuid meil on põhimõtteliselt valmis idee pakkuda Ülemnõukogule välja rakendusotsus, mis ütleks niiviisi, et füüsilistele isikutele – residentidele – rahareformi päevaks Eesti Vabariigi pankades konverteeritavas välisvaluutas avatud kontosid ei suleta ning neil hoiustatud raha kasutada Eesti krooni ostmiseks rahvusvahelisteks arveldusteks, samuti Eesti Vabariigist väljaviimiseks Eesti Panga poolt kehtestavad korras. Pärast rahareformi nendele kontodele saabuvad laekumised ostetakse ära panga poolt Eesti Vabariigi välisvaluutaseaduse §-s 6 ettenähtud korras. Sama punkt põhimõtteliselt juriidilistele isikutele. Me näeksime ette sellise võimaluse või operatsiooni, et me ei hakka sulgema olemasolevaid valuutaarveid, jätame nad alles, lubame neid kasutada, nii nagu öeldud, rahvusvahelisteks arveldusteks, aga täiendavaid laekumisi sinna peale ei kanna ja uusi arveid ka ei ava. Nii et selline põhimõtteline otsus võiks kõne alla tulla, mis määratleks praegu eksisteerivate valuutaarvete saatuse. Kuid teistele väidetele ütleksin ma vastu, et see kahtlemata on kõik õige Soomes ja Ameerikas, kuid me ju ikkagi käivitame praegu Eesti krooni, lähtudes tema välisvaluutareservidest, ja tahame, et inimene, kes saab krooni, teab kindlalt, et see on tugev raha. Loomulik protsess peaks käima niiviisi, et valuuta tuleb riiki sisse ja moodustab selle krooni tagatisvara, et me ei jagaks oma reserve lahti. Kui me lubame välisvaluutaarveid, siis juhtub nähtavasti nii, et eelistatakse siiski hoida välisvaluutat nendel välisvaluutaarvetel. Meie konkreetsetes Eesti oludes, kui veel puudub usaldus uue rahaühiku vastu, me satume võrdlemisi suurtesse raskustesse kogu mehhanismi käivitamisel. Konkreetsed abinõud konkreetses ajas – niisugune oleks minu põhjendus sellele sammule.
Juhataja
Aitäh, hr. Kallas! Rohkem küsimusi ei ole. Palun kaasettekandeks hr. Reinsoni.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eesti Vabariigi välisvaluutaseaduse kohta laekus eelarve-majanduskomisjonile hulgaliselt parandusettepanekuid, millest ma teid tahangi informeerida.
Esimene parandusettepanek puudutas seaduse § 4. Kõigepealt tahan ma teile öelda, et mõningate paragrahvide koondamisega on paragrahvide arv ja numeratsioon seaduseelnõus muutunud ja §-st 2 alates tuleb kõigil lugeda üks number ettepoole – tähendab, § 2 on endine § 3 ja nüüdne § 3 on endine 4 jne. Ja § 4 (vana teksti järgi) 1. lõike kohta on parandusettepanek hr. Madelt: välisvaluutat võib kasutada üksnes rahvusvahelistes tehingutes. See on osaliselt aktsepteeritud; eelarve-majanduskomisjon koos Eesti Pangaga leidis, et võib-olla parem sõnastus on: "kasutada üksnes välisarveldustes".
Järgmine parandusettepanek puudutab § 5 ja see on laekunud hr. Pajult. Järelikult, uues tekstis tuleb lugeda § 4. Selles sätestatakse, et Eesti Pank võimaldab teavet saada valuutareservide suuruse ja ringluses olevate Eesti kroonide hulga kohta. Vabandust, see on Pajul hoopis see kroonide jagamise seadus. Oli parandusettepanek §-s 6 lisada, et Eesti Panga poolt ostetakse valuuta ära hoiustaja nõusolekul. Sellesama paragrahvi kohta oli parandusettepanek hr. Tähistelt jätta § 6 1. lõige üldse välja. Hr. Jõerüüdilt on ettepanek § 6 2. lõige sätestada: üksikisikul on õigus osta pangalt piiramatult valuutat. Ma pean ütlema, et eelarve-majanduskomisjon ei toetanud kõiki neid ettepanekuid ja jäi seisukohale, et Eesti Vabariigis ei pea tõesti juriidilistel ja füüsilistel isikutel olema pankades valuutaarveid. Ja mis puudutab hr. Jõerüüdi ettepanekut, siis eelarve-majanduskomisjon leidis, et piiramatult ilmselt seda ikkagi võimalik teha ei ole, sest kui ei ole muud piirangut, siis selle vahetaja rahakott ikkagi piirab. Ja me ei näinud mingit põhjust arvata, et selle seaduse järgi, nagu ta on esitatud, Eesti Pank ei vaheta kodanikule tema raha.
Järgmised parandusettepanekud puudutasid § 7. Hr. Tähiste on esitanud parandusettepaneku jätta § 7 välja. Pr. Sergijl oli parandusettepanek sätestada juriidilistele isikutele õigus omada valuutaarveid. Sedasama paragrahvi puudutab hr. Paju ettepanek, kui ma selle üles leian. Ma pean ütlema, et eelarve-majanduskomisjon jäi esitatud teksti juurde ja ei nõustu sätestama juriidilistele isikutele valuutaarvete omamise õigust Eesti Vabariigi pankades.
Järgmine parandusettepanek käsitleb § 9 ja see on hr. Pajult. See on tegelikult seesama ettepanek lõpetada lõige 1 sõnadega: "temale laekumise päevast". See tähendab müügikohustusest vabastamist. Eelarve-majanduskomisjon sellega nõus ei olnud. Ja et mul lihtsam oleks, ma võtan hr. Paju ettepanekud lõpuni. § 10 kohta teeb hr. Paju ettepaneku see välja jätta. Sest sellise õiguse taotlemisega me monopoliseerime Eesti Panga. Eelarve-majanduskomisjon ei toetanud seda, sest leidis, et Eesti riigis peab olema tõepoolest võimalus omada teavet, kui palju on Eesti riigi välislaen ja kui palju on Eesti riigis raha välja laenatud. § 13 – lisada sõna "juhul". See ettepanek on arvestatud. Sellesama välisvaluutaseaduse § 12 kohta oli hr. Jõerüüdilt ettepanek korrigeerida paragrahvi selliselt, et üksikisikust residendile ei langeks samasugune aruandlusekoormus nagu juriidilisele isikule. See ettepanek on arvestatud.
Minu arvestuse järgi rohkem parandusettepanekuid laekunud ei ole, mida ei oleks eelarve-majanduskomisjon arvestanud. Kui ma olen midagi vahele jätnud, siis palun protestida.
Juhataja
On küsimusi. Palun, hr. Arro!
L. Arro
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul ei ole küsimus, ma tahtsin majanduskomisjoni liikmena täiendada. Hr. Reinson jättis mainimata, et vana § 6 2. lõikes oli kirjutatud, et üksikisikutel on õigus osta pangas välisvaluutat. See on majanduskomisjoni poolt ära parandatud ja uus tekst on, et Eesti Pank tagab tema poolt kehtestatud korras valuuta saamise. See on võib-olla ka vastuseks hr. Jõerüüdi parandusele, et "piiramata koguses". Nii et pank peab tagama – muidu pank ütleb, et "sul on õigus küll, aga mul ei ole anda". See parandus on sisse viidud. Aitäh!
Juhataja
Tänan täienduse eest, hr. Arro.
Tundub, et küsimusi ei ole. Tänan, hr. Reinson!
J. Reinson
Ma ütlen veel välja eelarve-majanduskomisjoni lõppseisukoha seaduseelnõu suhtes. Eelarve-majanduskomisjon toetab seaduseelnõu vastuvõtmist teile esitatud kujul.
Juhataja
Aitäh! Kas hr. Made soovib nüüd ka kaasettekannet? Palun, väliskomisjonilt kaasettekanne.
T. Made
Lugupeetud eesistuja, kallid kolleegid! Väliskomisjonil on juurde lisada vähe. Vaino Väljas ütles suuremad pretensioonid ära. Need leidsid käsitlemist ka härra Kallase poolt. Väliskomisjon leiab, et seadus on küps vastuvõtmiseks.
Oleksin tahtnud ainult juhtida teie tähelepanu ühele väga olulisele küsimusele, mis siin on tõusnud üles ja mis võib nii või teisiti hääletamise protsessi mõjutada. See on see valuutaarvete probleem. Positiivse maksebilansiga riikides, kus valuutatulud on olnud reeglina suuremad kui kulutused, on keskpangad lubanud kommertspankadel, kodanikel ja üksikisikutel hoida või avada valuutaarveid. Selles ei ole midagi imelikku, kuid neid riike on suhteliselt vähe.
Need riigid aga, millised võitlevad maksebilansi tasakaalustamise eest just selles suunas, et kulutused kipuvad alati suuremaks minema kui tulud, reeglina juriidilistele ja üksikisikutele valuutaarveid ei luba. Kui lubavad, siis lubavad teatud valuutasummasid hoiustada või hoida pangas teatud aja, kas 3 kuud või 6 kuud, ja kui nad protsenti maksavad, siis ei saa mitte selles valuutas, vaid rahvuslikus valuutas, Soome markades ja Rootsis kroonides. Nii et selles mõttes ei ole Eesti Panga nõudmises mitte midagi alusetut, sest meilgi käib võitlus maksebilansi tasakaalustamise nimel.
Nüüd peab igaüks ise oma hinges lülituma kas ühele või teisele lainele: kas mõtleme selle peale, mis on kodanikule kasulik, või mõtleme sellele, mis on riigile kasulik. Antud hetkel tuleb siiski, nii halb kui see üksikisikule ka ei ole, aktsepteerida Eesti Panga nõudmine, et üksikisik valuutaarveid omada ei saa. Juba selles protsessis, kui välismaalt mingi maa raha tuleb Eesti Panka, on riigil võimalik teenida üht-teist oma kodanike käest maksebilansi tasakaalustamiseks. Ja kui need kodanikud vahetavad Eesti kroone ükskõik missuguse välisvaluuta vastu, siis on võimalik taas pisut teenida. Selles ei olegi midagi nii halba. Kui võtame praeguse olukorra: Eesti Vabariigi Valitsus alles hiljaaegu ei teinud mingit probleemi, et neidki väikeseid valuutakoguseid, mis meil on, vahetati halastamatult ümber Nõukogude rublade vastu, et natukenegi käiberaha saada meie ringlusesse. Selle peame üle elama. Tulevikus arvatavasti võib teha muudatusi selles seaduses – siis, kui me riik natukene tugevamaks läheb.
Teine probleem, mida Siim Kallas tõstatas ja mis kahtlemata meie ette kerkib varem või hiljem mõnes teises vormis, kui me näiteks hakkame Eesti Panga põhimäärust läbi vaatama, muudatusi sisse viima, ja mis eile siin saalis eriti ehedalt meie ette tuli, on, et kuivõrd suures ulatuses aktsepteerida vabariigi valitsuse kaudset survet Eesti Pangale ja peaministri pöördumist meie Ülemnõukogu liikmete poole, et Eesti Pank ei taha ühekrooniseid kasutusele võtta. "Teie, lugupeetud rahvasaadikud, aidake valitsust," ütleb valitsus, "ja andke talle see tugi." Siiski ma leian, et praegu ei ole nendest kolmest seadusest ühtegi, kuhu me saaksime sisse kirjutada selle nõude. Kuid teadvustama me peame, peame vabastama Eesti Panga valitsuse igasuguse kontrolli alt. See tähendab seda, et ei Eesti Panga nõukogus ega ka rahareformi komitees ei pea mitte olema valitsusasutuste ja valitsuse liikmeid, valitsuse juhti seda enam. Selle juurde tuleb aga tulla tagasi, kui Eesti Pank teeb vastavad ettepanekud.
Ja kolmas probleem. Toetan hr. Kallase vastust pr. Sergij arvamusele või pretensioonile seoses valuutaarvetega – nagu subsideeritaks nende ettevõtete arvete kaudu, kes teenivad valuutat rohkem, ka neid ettevõtteid, millised ei teeni valuutat. Seda ei saa võtta eriti tõsiselt. Ükskõik kes valuutat välismaal teenib, peab praeguse seaduse järgi selle vahetama kroonide vastu. Siseriigis toimub ettevõtete subsideerimine või nende toetamine juba kroonides ja mitte kellegi arvel, vaid see toimub iga üksiku ettevõtte või organisatsiooni või asutuse majanduslikust võimekusest ja kontaktidest lähtudes, eelarve kaudu, pankade kaudu. Väliskomisjon soovitab selle seaduse eelnõu vastu võtta ja päevakorras edasi minna. Aitäh!
Juhataja
Tänan väga! Hr. Raig, kui mu mälu mind ei peta, siis te olete kaks korda esitanud küsimuse. Hr. Raig, ma ei saa teile enam sõna anda.
Meil on praegu tegemist kiireloomulise protseduuriga, meil on läbirääkimised, arutelu olnud esimesel lugemisel. Teisel lugemisel me kuulame ära komisjonide seisukohad ja saame asuda seadust vastu võtma. Küsimus on ainult paranduste võimalikus hääletamises. Kas ma sain juhtivkomisjoni seisukohast õieti aru, et meil juhtivkomisjoni poolt midagi hääletada ei ole? Kas parandusettepanekute tegijatel on soovi ühte või teist parandust hääletada? Hr. Jõerüüt, palun!
J. Jõerüüt
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Oli juttu mõnest minu parandusettepanekust, kuid õnneks hr. Arro juba juhtis tähelepanu selle teksti muudatusele, mida ma ka ise märkasin, nii et ma ütleksin majanduskomisjoni esimehele, et arvestades teksti tugevat korrigeerimist ja ka krooni tagamise seaduse § 3, rahuldab see kombinatsioon mind täielikult ja ma leian, et minuparandused on kõik arvestatud. Tänan!
Juhataja
Aitäh! Kas on teisi paranduste tegijaid, kellel on pretensioone? Kas hr. Raigil oli parandus? Palun, hr. Raig!
I. Raig
Meil on parandusettepanek, mis formuleeriti alles tänase diskussiooni käigus. Ma saan aru, et see on reglemendiväline, kuid selle parandusettepanekuga põhimõtteliselt nõustub ka Eesti Panga president ja küsimus puudutab just nimelt sanktsioone. Sellele küsimusele me vastust ei saanud siin saalis. Mul on ettepanek, mida me siin ka mitme fraktsiooniliikmega juba kooskõlastasime, et me tahaksime teha ettepaneku veel teise lugemise käigus: parandusettepaneku sanktsioonide kehtestamiseks seaduse §-st 7 tulenevate kohustuste mittetäitmise eest.
Juhataja
Hr. Raig, kui te olete ettekandjaga nendes asjades kokku leppinud, siis ettekandjal on lõppsõna võimalus ja tema saab teha veel ettepaneku, kuid mitte keegi teine praegu enam ettepanekut teha ei saa. Ettepanekute tegemise aeg on reglemendi järgi lõppenud.
Kas soovitakse veel hääletada ettepanekuid? Ei ole pretensioone. Palun, lõppsõnad. Palun, hr. Kallas!
S. Kallas
Austatud rahvasaadikud! Ma oleksin võrdlemisi huvitatud eelkõige sellest, et see seadus tõesti vastu võetakse. Ma ei ole päris kogenud selles protseduuris ega tea, kuidas sihukese asjaga toime tulla. Põhimõtteliselt ei ole ju iseendast midagi selle parandusettepaneku vastu, mille hr. Raig sõnastas niiviisi, et vastutus antud kohustuse täitmatajätmise eest sätestatakse Eesti Vabariigi haldus- ja kriminaalseadusandlusega. Kuid kui see praegu lükkaks seda protsessi edasi, siis ma meeleldi näeksin mingisugust muud võimalust ja katsuksime selle asja juurde tulla tagasi sanktsioonide puhul. Nii et minu seisukoht on ebalev. Ma ei ole selle paranduse vastu, kuid peadominant oleks see, et see seadus siiski sellisel kujul vastu võetakse. Ma ei oska nagu seisukohta võtta.
Juhataja
Lõppsõna on ka juhtivkomisjonil, kellele jääb lõplik seisukoht. Palun, hr. Reinson!
J. Reinson
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Ma arvan, et meie senine seadusloome praktika kinnitab, et me oleme kogu aeg vastu võtnud seadusi, kus vastutus nende seaduste rikkumise eest tuleb teiste seadusandlike aktidega. Ma pean võimalikuks ka seekord küsimust selliselt lahendada.
Juhataja
Ma sain aru, et juhtivkomisjon ei pea võimalikuks praegu teksti täiendada. Ma usun, et vastutuse küsimus laheneb koodeksites sellisena, nagu koodeksid seda niikuinii ette näevad. Kas härra Raig lepib sellise lahendusega, et vajaduse korral teha täiendus koodeksisse?
I. Raig
Selline just oligi minu ettepanek, mille hr. Siim Kallas enam-vähem täpselt ette luges: just nimelt teiste seadustega ma vastava küsimuse reguleerimist nõuangi – lisada see käesolevasse seadusse.
Juhataja
Just lisamisega juhtivkomisjon ei nõustugi. See pikendaks kogu protsessi. Palun, kas me võime asuda seadust vastu võtma?
Palun, kohaloleku kontroll. Kohal on 73 saadikut, puudub 25. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi välisvaluutaseadus? Selle poolt on 63 saadikut, 1 oli vastu, 2 jäid erapooletuks, seadus on vastu võetud.


Eesti Vabariigi seaduse "Eesti krooni tagamise kohta" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Palun saadikuid veel korraks kontsentreeruda. Minu käsutuses on 10 minutit juhataja aega, ma laseksin härra Kallasel pidada ettekande ka Eesti krooni konverteeritavuse seadusest. Kui me võtame ennast kokku, siis me võime täna võib-olla lõpetada ka nende küsimuste arutelu.
S. Kallas
Lubage veel kord avaldada suurimat heameelt selle protsessi väga tõhusa kulgemise üle. Eesti Vabariigi seadus Eesti krooni tagamise kohta võiks põhimõtteliselt nii minna, nagu ta on teile esitatud. Ka siin ei olnud vastandlikke seisukohti, on vaid mõningad täpsustused §-s 2, kus on öeldud, et me ei tohi krooni kurssi devalveerida ja mis on see 3%-lise kõikumise määr – see on nagu tehnilise kõikumise määr, kuna võib lihtsalt juhtuda, et mingisugustel puhttehnilistel põhjustel saame numbrid kokku ja äkki on teatud väike kõikumine, et siis ta ei vasta täpselt üks-ühele, vaid oleks nagu täpsemalt mõistetud.
Paragrahvis 5 on muudatus võrreldes esimese lugemisega. Seal oli "iga nädal avaldatud informatsioon", kuid meie paljud nõuandjad ja ka me ise jahtusime selles mõttes maha ja leidsime, et siis meil on vaja teha spetsiaalselt aruanded iga nädal, iga kahe nädala tagant, ja me panime siia sisse "kord kuus" – see on siis, kui tuleb korralik bilanss. Sellest võiks ka piisata, aga seda võib muidugi arutada, ja sellisel kujul võiks ta siis vastu võtta, kusjuures see põhipunkt oleks ikkagi punkt 3, mis tagab selle, milleks need kaks eelmist seadust on loonud eeldused – et Eesti kroon on tõesti vahetatav klientide soovil välisvaluutade vastu. Kõik.
Juhataja
Aitäh! On küsimusi. Palun, hr. Raig!
I. Raig
Ma tänan! Ma tulen tagasi oma eelmisel korral esitatud küsimuse juurde, mis puudutab § 4, et Eesti Pank võib ringluses olevat Eesti krooni hulka muuta ainult vastavalt oma kulla ja konverteeritava valuuta, välisvaluuta reservi muutumisele. Kas ei ole oht, kui see jääb sellises sõnastuses paika, et siis meil tõeline sularahakriis alles tekib, pidades silmas hindade jätkuvat tõusu? Teatavasti raharinglus sõltub ikkagi hindade mastaabist ja käibe kiirusest lisaks sellele, millest on §-s 4 juttu.
S. Kallas
Kuidas ma nüüd vastaksin? Küsimus ei ole selles, sularahakriisi ei teki. Eesti kroone jätkub igal juhul arvetel oleva raha katteks. Kõik arved on võimalik välja võtta sularahas nii vahetult rahareformi järel kui ka hiljem. Sularahakriisi ei teki, kuid ei ole kahtlust, et rahapoliitilisest seisukohast asetab see kontseptsioon, mis leiab kajastust nendes kolmes seaduseelnõus – nüüd juba kahes vastuvõetud seaduses –, muidugi küllalt tugevad ja kõvad mängureeglid Eesti majandusele. Tähendab, mingisugust katteta raha ringluses ei ole ega ei tule. See tähendab tõepoolest, et ainult siis, kui on kate olemas, siis on raha. Ja ma leian, et me oleme selle valiku teinud ja peame seda valikut õigeks. Kuna me oleme nii kaua vaevelnud katteta rahaga, siis ma kujutan ette, et muude majanduslike programmide ja konstruktsioonide ülesehitamisel võiks see olla see telg. Me kõik tunnetame seda kohutavat kriisi, mis praegu sularahaga on jne. Pangad on andnud sularaha välja ka siis, kui arvetel raha ei ole, näiteks pensionäridele. Sellist olukorda ei saa enam juhtuda, see on muidugi fakt. Mingisugust katteta raha ringlusesse ei lähe ja eks see tekitab probleemi eelkõige nendele, kellel teda ei ole ja kes teda ei teeni. Raharingluse kaudu neid probleeme ei lahenda.
Juhataja
Aitäh! Hr. Raigilt teine küsimus.
I. Raig
Ma enne viitasin, et üldine seaduste ülesehitamise loogika on paljuski kooskõlas sellega, mis toimub Ungaris, pidades silmas valuuta sundmüüki jne. Kuid Ungaris on näiteks suunatav inflatsioon. Ma ei saanud ka vastust oma küsimusele hindade mastaabi suhtes. Just nimelt võivad tekkida teised prioriteedid, pensionärid jäävad ikkagi oma kroonidest ilma. Me peame hiljem seda seadust võib-olla muutma. Miks me ei saaks siia sisse projekteerida võimaluse ka inflatsiooni sätestamisest? Muidu võib see tugev valuuta minna pärast nagu õhupall katki.
S. Kallas
Loodame, et ei lähe. Asjalugu on niiviisi, et see on jälle meie valiku küsimus. Ega siis pensionäride probleemi lahendamine ei saa toimuda katteta raha väljaandmise arvel – see on tegelikult ju pettus, see on illusioon. Jah, tõepoolest, see on olnud probleem. Nii lahendati N. Liidus asju kogu tema ajaloo vältel ja ma tean, ma olen uurinud seda, kuidas need seisukohad võidule pääsesid 20-ndatel aastatel, kui lasti maha rahandusminister, kes oli selle vastu, nii et saaks anda paberid käiku ja selle paberiga maksta mingisuguste niisuguste vajaduste katteks, mille katteks loomulikul teel raha ei tule. Sellist poliitikat on teadlikult rakendatud. Praegu maailm üksmeelselt leiab sellise poliitika olevat ebaõige. Raharingluse kaudu me kõiki probleeme ei lahenda. Praegu me ehitame üles raharingluse, mis toetub kõvadele mängureeglitele ja kõva krooni peale. Kõik muud probleemid tuleks lahendada sellest lähtudes ja leida lihtsalt vastavad reservid, vastavad rahad. Muidugi, ma loodan ikkagi hoopis vastupidist – et kui me õigelt seda asja ajame, siis hakkab Eestisse raha sisse tulema ja selle tulemusena kasvavad inimeste tulud ja kasvavad ka hinnad. Nii et selles mõttes hakkab protsess küll kulgema. Selleks me oleme jätnud revalveerimise otsa lahti. Aga see on küllalt teoreetiline käsitlus. Võib-olla siiski ma paluksin saadikuid just seda käsitlust toetada, mis siin seaduses on, sest see on loogiline jätk kõigele sellele, mida me oleme juba siin arutanud. Ja ma ütleksin veel kord, et suunata inflatsioon selles mõttes, et tema kaudu katta riigi vajadusi, ei ole tänapäeval ei majandusteoreetiliselt ega majanduspoliitiliselt aktsepteeritav.
Juhataja
Tänan, hr. Kallas! Rohkem küsimusi ei ole. Enne, kui ma kutsun kaasettekandja kõnetooli, ma kasutaksin võimalust teha ettepanek, mida siin on teinud ka hr. Jõerüüt – pikendada tänast istungit kuni otsuse langetamiseni Eesti krooni tagamise seaduse suhtes. Palun, kes on istungi pikendamise poolt? 57 saadikut on selle poolt, keegi ei ole vastu ja ei ole erapooletu. Istungit on pikendatud. Palun kaasettekandele hr. Reinsoni.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eelarve-majanduskomisjonis arutati Eesti Vabariigi seaduse eelnõu Eesti krooni tagamise kohta, eelnõu kohta laekunud parandusettepanekuid ja ma informeerin teid tulemustest.
Hr. Paju ettepanek lisada § 1 sõna "kulla" järele "metsa". Jutt on Eesti metsast, mis on Ülemnõukogu otsusega antud nii-öelda Eesti krooni tagatiseks. Kuulanud ära Eesti Panga seletuse, leidis eelarve-majanduskomisjon, et mets iseenesest ei ole selleks tagatiseks ja teda siia lülitada ei saa. Eelarve-majanduskomisjon seda ettepanekut ei toetanud.
§ 5. Hr. Paju ettepanekut eelarve-majanduskomisjon ei toeta ja jääb toetama põhiteksti, et Eesti Pank – vastavalt Toomas Korgi osaliselt aktsepteeritud parandusettepanekule (oli "kaks korda kuus", jäime ühe korra juurde kuus) – teeb üks kord kuus selle teatavaks.
Ja veel on parandusettepanekud krooni tagamise seaduse juurde hr. Madelt. § 1 juurde – täiendada erilaenu õiguse ühikutega. Eelarve-majanduskomisjon, kuulanud ära Eesti Panga selgituse, leidis usaldatava olevat, et välisvaluuta reserviga on loetelu ammendatud. § 2 juurde teeb hr. Made ettepaneku täiendada, et kurss on seotud Saksa margaga ja selle valuuta kaudu Euroopa valuutaühikuga eküü. Eelarve-majanduskomisjon arutas koos Eesti Panga presidendiga seaduseelnõu parandusettepanekuid ja leidis, et see seotus eküüga praegu esitatud seaduses puudub, vähemalt meie seda seotust ei näe. Paragrahv 3, ettepanek "Eesti krooni vaba vahetatavus konverteeritavate valuutade vastu", ongi nii sätestatud. Paragrahv 4, muuta ainult ranges vastavuses likviidsete vahendite reservide muutmisega. Jällegi, eelarve-majandus-komisjon jäi uskuma Eesti Panka, et praegune tekst on parem, ja toetas põhiteksti.
Eelarve-majanduskomisjon toetab seaduseelnõu vastuvõtmist teisel lugemisel.
Juhataja
Tänan, härra Reinson! On küsimus härra Pajult.
A. Paju
Austatud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mina ei ole jonnakas, aga kas komisjon jäi uskuma Eesti Panga selgitust või komisjon tõstis üles ka meie poolt seaduseks hääletatud põhimõtte – sest seal oli motivatsioon kindlalt öeldud, miks meie hääletasime kogu metsameeste pere, kogu eesti rahva teadvuse metsa eraldamise kohta: sest seal seaduses on see just niimoodi sätestatud, et see on krooni tagatiseks.
J. Reinson
Selleks, et saaks selle seaduse valgusel krooni tagatiseks, peab sellest metsast enne saama välisvaluuta. Nii et sellesse seadusesse ei kirjutata otse "mets", sest mets ei täida seda ülesannet. Eesti mets, mille me eraldasime.
Juhataja
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Härra Made soovib kaasettekandeks sõna. Palun!
T. Made
Austatud eesistuja, väliskomisjon toetab selle seaduse vastuvõtmist ka selles redaktsioonis, mis esitatud. Ja et mitte selle asja juurde tagasi tulla – ma ei pretendeeri minu poolt esitatud parandusettepanekute hääletamisele panemisele, sest ma olen sügavalt veendunud: see on esimene seadus kolmest, mida me õige pea hakkame ümber tegema, ütleme, 6 kuu pärast. Nii et me võime täna täiesti rahulikult selles redaktsioonis ta vastu võtta. Aitäh!
Juhataja
Tänan, hr. Made. Kas on ettepanekute tegijatel pretensioone? Kas soovitakse mõnda ettepanekut hääletada? Ei. Palun, kas hr. Kallas soovib lõppsõna? Ei soovi. Hr. Reinson? Ei soovi.
Asume seaduse vastuvõtmisele. Kohaloleku kontroll. Kohal on 66 saadikut, puudub 33.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi seadus Eesti krooni tagamise kohta? Selle poolt on 58 saadikut, 1 on vastu, 1 jäi erapooletuks. Seadus Eesti krooni tagamise kohta on vastu võetud.


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
74. ISTUNGJÄRK
NELJAS ISTUNG
21. mai 1992


Juhataja (Ü. Nugis)
Tere hommikust, kolleegid! Istungjärgu töö jätkub. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 64 rahvasaadikut, puudub 34.
Enne päevakorra juurde minekut antakse meile üle nii valitsuse, panga kui rahvasaadikute poolt seadusandlike aktide eelnõusid. Ma paluksin kõigepealt kõnetooli valitsuse esindaja pr. Krista Kilveti.
K. Kilvet
Austatud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Eesti Vabariigi Valitsus võtab ajutiselt tagasi teile üle antud otsuse "Naturalisatsiooni korras Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejatele esitatavatest eesti keele tundmise nõuetest" projekti. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Järgmisena palun ma kõnetooli Eesti Panga presidendi hr. Kallase.
S. Kallas
Kõrgestiaustatud Ülemnõukogu! Eile jäi meil üks asi veel õhku rippuma. See on praegu Eestis olevate valuutaarvete saatus. Selle kohta me pakume välja Eesti Vabariigi välisvaluutaseaduse rakendusotsuse projekti, mille ma annaksin üle ja paluksin käsitlusse võtta. See ei pea just täna valmis saama, aga mõne aja jooksul kindlasti.
Juhataja
On see kiireloomuline?
S. Kallas
Jah, peaks vist minema kiireloomulisena.
Juhataja
Siin ei ole kahtlust, et juhtivkomisjon on eelarve-majanduskomisjon. Hr. Reinson, ei ole vastuväiteid? Ei ole. Nüüd palun kõnetooli pr. Marju Lauristini.
M. Lauristin
Lugupeetud saadikud, me võtsime eile üksmeelselt vastu Eesti raha puudutavad seadused ja võtsime kursi kiirele ja radikaalsele rahareformile. See aga muudab olukorda vabariigis väga mitmel alal, sealhulgas on oodata ka, et tööhõiveprobleemid muutuvad väga teravaks, tööpuuduse oht kasvab plahvatuslikult. Tööturu olukorda on selle kevade jooksul pidevalt arutanud ametiühingu ja sotsiaaldemokraatliku partei ühine tööturu seminar. Eile õhtul oli meil eraldi istung ja selle tulemusena valmis eelnõu koos arupärimisega valitsuselt, mille mõte on selles, et selles olukorras püüda leida lahendusi ja ka finantseerimist tööhõiveprobleemidele. Siin on väga palju lahendamata küsimusi ja me peaksime aitama kaasa sellele, et tõesti leitaks vahendid nende probleemide lahendamiseks, muidu me võime sattuda olukorda, kus me oleme suure sotsiaalse kriisi ees. Eelnõu on kiireloomuline.
Juhataja
Seda akti me vaatame vastavalt reglemendile kui arupärimist. Ja nüüd ma paluksin kõnetooli rahvasaadiku Vello Pohla.
V. Pohla
Lugupeetud spiiker, lugupeetud esimees, lugupeetud kolleegid! Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, olles kõrgeim riigivõimu ja seadusandlik organ, kannab ka kõrgeimat vastutust kehtivate seaduste täitmise ning demokraatia ja parlamentarismi põhimõtete säilitamise eest, eriti praeguste poliitiliste segaduste ajal üleminekul uuele põhiseadusele, mil ähvardab anarhia oht. Seoses sellega esitavad 27 Ülemnõukogu saadikut kiireloomulisena Ülemnõukogu otsuse projekti Eesti Vabariigi siseministrile härra Robert Närskale usaldamatuse avaldamise küsimuses. Kuritegevuse kasv on viimasel ajal veelgi kiirenenud, kinnipidamiskohtades toimuvad rahutused, süütamised, tapmised ja põgenemised. Eesti Vabariigi rahvastiku arvestuse süsteemi ja põhiseaduse rahvahääletust ettevalmistava valitsuskomisjoni esimehena on härra Närska hoolimatu ja poliitiliselt erapooliku tegevuse tõttu ohtu seatud rahvahääletuse ning parlamendi- ja presidendivalimiste legitiimsus. Nimetatud valitsuskomisjon on ebaseaduslikult hakanud välja andma dekreete. Nagu veendusime härra Närska esinemisest Ülemnõukogu ees ja nagu näeme ajakirjandusest, on valimisteks ettevalmistamisel härra Närska poolt otseselt eiratud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 8. aprilli otsust Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi otsuse "Eesti Vabariigi kodanikele isikutunnistuste väljaandmise korraldamisest kohta" tühistamisest. Lähtudes eelmainitud asjaoludest, esitavad 27 saadikut erinevatest fraktsioonidest päevakorda käesoleva kiireloomulise küsimuse ja palume seda arutada järgmisel istungjärgul. Usaldamatuse avaldamine Ülemnõukogu poolt valitsuse ministrile on reglementeerimata, kuid valitsusseaduse 1. peatüki § 7 järgi, mis pole tühistatud, on see ette nähtud; samuti on see sätestatud uues põhiseaduses (mis, tõsi küll, veel ei kehti), mille me oleme heaks kiitnud. Tänan!
Juhataja
Kolleegid, juhatus tutvub põhjalikult asjaoludega ja käitub vastavalt reglemendile.
Lugupeetud kolleegid, ega ma ei ole unustanud kellegi rahvasaadiku soovi täna üle anda oma eelnõusid? Ei ole.
Head kolleegid! Enne päevakorra juurde minekut veel mõni lause minu poolt. Mulle on saanud teatavaks, et valitsus korraldab täna Lohusalus valitsusprogrammi arutelu ja on kutsunud sinna suure hulga saadikuid. Ma saan ainult kahetsust avaldada selle üle, et selline tähtis toiming toimub istungjärgu ajal. Ja siiski söandan avaldada oma arvamust, et rahvasaadikud ei pea puuduma istungjärgult. Ning ma paluksin, kolleegid, et me tulevikus sellelaadilisi probleeme arutaksime eelnevalt omavahel. Me arvame siiski, et korrektne oleks suhelda Ülemnõukogu juhatuse kaudu. Mind ei ole selles küsimuses keegi informeerinud. Ma veel kord avaldan oma kahetsust, et rahvasaadikud ei saa sellest arutelust osa võtta. Istungjärgu ajal ei tohi selliseid üritusi korraldada, kui on ette planeeritud saadikute osavõtt.


Päevakorravälised avaldused
Juhataja
Kolleegid, kas me võime minna päevakorra juurde? Ma tänan teid, head kolleegid, selle eest, et me saame kohe minna päevakorrapunktide juurde. Mul jääb ainult teha järeldus, et täna vaba mikrofoni ajal ...
Hr. Lebedev soovib esineda.
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja, härra spiiker! Mul on tõesti kuidagi ebamugav esineda pärast kolleeg Pohla sõnavõttu. Võidakse arvata, et oleme omavahel kokku leppinud, aga, ausõna, mingit kokkulepet ei olnud. Ma valmistasin ette saadiku järelepärimise Eesti Vabariigi siseministrile härra Närskale. Asi on selles, et 1992. aasta 14. mai "Liivimaa Kroonikas" ilmus kirjutis ansambli "Suveniir" külaskäigust Rootsi. Selles kirjutises, mis avaldati ka venekeeles ajalehes "Molodjož Estonii", süüdistatakse härra Närskat ebaausas teos. Seoses sellega on minu järelepärimises kolm küsimust. Esiteks. Mil määral vastab kirjutis tõele? Kui see ei vasta tõele, kas härra Närska kavatseb siis asja kohtusse anda? Aga kui vastab, kas ta siis kavatseb erru minna? See on saadiku järelepärimine.
Nüüd teine asi, millest ma tahaksin rääkida. See puudutab seda pühapäeva, millest oleks võinud saada verine pühapäev. Ma pean silmas sündmusi Paldiskis. Kui ma eile esitasin küsimuse härra Rüütlile, siis hakkas keegi seletama, et rahval on õigus, et see aktsioon võimaldab kiirendada Vene armee väljaviimist. Lubage teiega mitte nõustuda. See aktsioon oleks võinud toimuda siis, kui parlament, valitsus, vabariigi juhtkond, meie kõik oleksime rakendanud kõiki meetmeid selleks, et sõjavägi läheks Eestist välja. Aga kasutada lapsi ja naisi poliitilises aktsioonis on kuritegu. Püss on püss – paljud kolleegid on sõjaväes teeninud ja teavad, millised on tunnimehe kohustused. Ja mul on väga kahju, et lugupeetud härra Rüütel andis eile nii-öelda oma õnnistuse sellist laadi tegudele; igatahes ei mõistnud ta neid hukka. Mina olen seisukohal, et see oli provokatsioon, see on provokatsiooniline tegevus. Kui sellest aktsioonist oleksid osa võtnud ainult Eesti parlamendi saadikud, kui kõik saadikud oleksid okastraati katki lõiganud ja baasi territooriumile tunginud, siis oleksin ma selliste inimeste ees mütsi maha võtnud. Kui peetakse vajalikuks just seda töösuunda, siis tuleb kasutada poliitilisi meetodeid, mitte aga naisi ja lapsi ette lükata. Väga kahju, et selle aktsiooni korraldas meie kolleeg Jüri Liim. Muidugi, temal on saadiku isikupuutumatus ja teda ei saa taoliste ettevõtmiste eest kohtusse kaevata. Võin veel meelde tuletada, kolleeg Liim, kuidas te kutsusite noormehi üles sõjaväest põgenema. Nad põgenesidki ja anti hiljem sõjatribunali alla. Teil oli saadiku isikupuutumatus. Pole vaja selliseid asju teha. Ma ütlen veel kord, et selline aktsioon on vajalik ainult sel juhul, kui kõik meetodid on ära proovitud ja midagi muud üle ei jää. Siis ei tule aga naisi ja lapsi välja ajada, vaid saadikud peavad ise minema eesotsas härra Rüütliga. Tänan!
P. Panfilov
Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud – kodanikud ja saadikud-apatriidid! Püüan ka väga lühidalt jagada teiega oma mõtteid. Ehkki ma mõistan, et enamus minu kolleege siin ei võta neid omaks, otsustasin ma, et kui mina ise sellest aru sain, siis pean sellest ka teile rääkima. Võib-olla ükskord saame sellest kõik koos aru.
Härrad! Kas tõesti mõni poliitik, eriti niinimetatud natsionaal-fundamentalistide hulka kuuluv poliitik, arvab tõsiselt, et mitte-eestlased, kes on kodakondsuse saamise nimel sunnitud keelt õppima, kultuuriga tutvuma ning eksamite ja vandetõotuste alandava protseduuri läbi tegema, muutuvad pärast seda tõelisteks eestlasteks, kes armastavad seda maad ning on ustavad tema liidritele ja rahvusriigi liidritele, eriti monorahvusliku riigi teoreetikutele? Kahtlen selles väga. Laar, Kass, püha isa Hallaste ja teised oskavad päris hästi vene keelt, aga see, nagu me näeme, ei ole neist teinud venelasi ega ka mitte venelasi armastavaid inimesi. Koguni vastupidi. Või teine näide. Kümned tuhanded eestlased kinnitasid NLKP-sse astudes kirjalikult, et nad on lojaalsed programmi ja põhikirja suhtes. Järelikult ka tookord kehtinud totalitaarse režiimi suhtes. Ja mis siis? Kui palju on nüüd nende endiste hulgas kõige ägedamaid natsionaliste, kes püüavad tõestada kõigile, et nemad on kõige ehtsamad ja tõelisemad eestlased! Seersant Liim aga, kes andis kirjalikult ustavusvande NSV Liidule ja okupatsiooniarmeele, korraldab provokatsioone. See teda ei takista. Seda on siis väärt avaldused, kinnitused, tõotused ja muu seesugune – see, mida me praegu püüame muuta olemasoleva režiimi või Eesti helge tuleviku tagatiseks. Ja kas siis lapsed, kes näevad, kuidas nende vanemaid alandatakse ja solvatakse, unustavad selle, kui nad on saanud täiskasvanuks ja Eesti kodanikuks? Kurjus ei sünnita headust, seda on hästi näha meie ajaloo põhjal, nende eestlaste elu põhjal, kes olid ebaseaduslikult represseeritud. Milleks siis korrata kord juba tehtud viga, kui tead ja konkreetselt näed, selgesti näed, millega need lõpevad?
Jah, raske on vabaneda minevikust, aga kui me seda ei suuda teha, siis ei saavuta me kunagi headuse võitu, õnnelikku elu.
Härrased! Poliitikud – eesti ja mitte-eesti päritoluga, head ja halvad, rumalad ja targad, pahempoolsed ja parempoolsed, kogu rahva nimel rääkivad ja rahva heaks töötavad poliitikud – tulevad ja lähevad, igavesed on aga Eesti ja Venemaa, nende ühine piir ja vajadus elada naabritena. Ja sellest, millise aluse, tugeva või pehkinud aluse me täna paneme nende suhetele tulevikus, oleneb ka meie edasine elu.
Ütlen veel kord, et pole vaja uskuda kinnitusi või nii-öelda loota, et kui tõotus on antud, siis on kõik korras. Eile kinnitas Ülemnõukogu esimees, endine Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär, kes omal ajal kirjutas ka alla igasugustele dokumentidele, et ta on ka väga suur ja aus eestlane, aga samasuguseid tõotusi andis ta ilmselt ka muus mõttes ja mujal, sealhulgas ka Kremlis. Arvatavasti mitte samas mõttes, mis ta täna rääkis. Nii et peamine on mitte sundida kirjutama, mitte sundida alla kirjutama, mitte sundida tõotama, aga kõige peamine on muuta elu selliseks, et inimesed usuksid sellesse, käiksid selle järel ja peaksid seda oma asjaks. Tänan!
N. Zolin
Lugupeetud spiiker, lugupeetud Ülemnõukogu esimees, lugupeetud saadikud! Tahaksin peatuda sellisel meie meelest võib-olla tühisel küsimusel nagu võitlus Eesti Komitee, valitsuse ja Ülemnõukogu vahel kodakondsuse pärast.
Selgitan, miks ma sellest rääkida tahan. Hiljuti käisin oma endises töökohas Kreenholmi Manufaktuuris ja nägin seal sellist teadaannet, et Eesti kodakondsuse saamise küsimuses tuleb pöörduda raamatupidamisse, kus üks raamatupidaja vastava tõendi välja annab. Hiljem juhtus mulle kätte ajaleht "Tekstilštšik Krengolma", kus oli must valgel kirjas, et kodakondsuse saamise küsimuses tuleb pöörduda kombinaadi kaadriosakonda. Ma olin üllatunud ja otsustasin välja selgitada, milles asi, ehkki keegi polnud mind selleks volitanud. Kordan veel kord, et käib võitlus kodanike komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel. Tuleb välja, et võitja on bürokraatia ja me ei suuda midagi selle vastu teha. Esitasin küsimuse raamatupidajale, kelle nime ma ei nimeta, sest inimesed pole milleski süüdi, lihtsalt vanad meetodid toimivad. Küsisin sellelt inimeselt, kust ta sai avalduste blanketid. Ta nimetas ühe nime. Läksin selle inimese juurde, tema juhatas järgmise juurde, kes ütles, et talle helistati ja paluti neid levitada. Tuleb välja, et Passiametist oli sel ajal välja võetud – vastutan oma sõnade eest – ainult 138 avalduseblanketti ja ühtki polnud tagasi toodud. Siis seal otsustatigi, et tuleb neid mingil moel levitada ja helistati ettevõttesse. Nii saadaksegi Eesti kodakondsust.
Seepärast pöördungi Ülemnõukogu kui seadusandliku organi poole, kes kõike seda kontrollib. Me peame ju rakendama mingeid meetmeid selles suhtes, kes peab tegelema kodakondsuse küsimustega – kas kaadriosakond, raamatupidajad või ikkagi Ülemnõukogu koos valitsusega. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, loeme sellega vaba mikrofoni lõppenuks. Mis on, Jüri Liim? Jüri Liim.
J. Liim
Austatud saadikud! Ega ma ei tahaks hr. Lebedeviga vaielda. Täna tahtsin siia tulla hoopis teisel teemal, kuid üksikuid täpsustusi ma siiski tahaksin öelda. See ei olnud mitte mingisugune provokatsioon Venemaa vastu, Venemaa territooriumi vastu, nagu meid süüdistati, vaid oli ametlikult teatatud, et sinna suundub jalgrattamatk ja jalgrattamatkast võtavad osa naised ja lapsed – seda peaks tohtima teha. Meie jaoks on siiski täiesti vastuvõetamatu, et Eestimaa territooriumil Eesti Vabariigi kodanike vastu suunatakse relvad. Meil oli vaja sinna linna minna ja me läheme ka edaspidi. Minu jaoks öeldi seal palju üllatavat. Meil ei olevat mingit õigust sinna minna. Süüdistati ka selles, et see provokatsioon on leidnud aset koostöös Eesti Vabariigi Valitsusega. Matku ei pea kooskõlastama Eesti Vabariigi Valitsusega, peale minu ei osalenud selles ka ühtki saadikut. Süüdistati Eesti Vabariigi Valitsust ka selles, et kõikidele nendele matkajatele, kes nõustusid ründama Paldiskit, makstakse 100 rubla preemiat. Süüdistati ka selles, et me hakkame ründama Paldiski vanaemade moosiladusid ja et me oleme käitunud nagu hiinlased ja fašistid, kes samuti püssitorude ette toovad lapsed. Siiamaani meile kinnitati, et Paldiskis on alla tuhande sõjaväelase; kui me ütlesime, et meid on kolm tuhat, siis öeldi, et "nas bolše". Ega midagi, järgmine kord läheme viieteist tuhandega. Ja ma loen ainult kaks punkti meie otsusest ette, et ka venekeelsed saadikud teaksid, mis Paldiskis toimub. Kõigil eelöeldud põhjustel, arvestades ka seda, et siinsamas saalis on vastu võetud otsus igasuguste erirežiimide annulleerimise kohta Eesti pinnal, me nõustume, et nad valvavad oma objekte, kuid mitte tohutuid suuri territooriume.
Eelöeldud põhjusel jätavad Eesti rohelised endale õiguse vajaduse korral alustada erinevaid protestiaktsioone seal paiknevate Venemaa vägede vastu. Eesti rohelised on valmis blokeerima Pakri poolsaart maalt ja merelt, kutsudes nendeks aktsioonideks appi maailma rohelised. Teil ei maksa kahelda meie otsusekindluses ja teovõimes. Ja ma tahaksin näha, kuidas maailma riikide lippude vastu Venemaa relvajõud toovad välja oma laskeriistad.
Siiski ma tahaksin ka seda teemat käsitleda, mille pärast ma täna siia tulin. See on teile kõigile väga tuttav. Igapäevased teated vasevargusest, sellest me enam mööda ei saa. Olukord on muutunud päris katastroofiliseks, sest me peame hakkama peitma juba oma kunstiteoseid. Paraku paljudele vargustele ei reageerita, nii nagu näiteks Haapsalus "Kepimurdja" vargusele, kus kaks ja pool kuud tagasi teatati, et see asub seal ja seal, ja keegi ei suvatse talle isegi mitte järele minna. On vaseäri firmad moodustatud. Öeldakse, et kaupa tuuakse Venemaalt – ma usun, et seda ka seal varastatakse. Firmade varjus tegutsevad lisaks veel ka varifirmad, kes näiteks ühe viinapudeli eest omale värbavad varujaid, teiste sõnadega, nad käivad vargil. On ju olemas juhtumeid, kus vahelejääjad lastakse vabaks, seda peetakse pisihuligaansuseks, ja nad järgmine päev jätkavad sealtsamast, kus töö pooleli jäi. On olemas põrandaalused kokkuostupunktid, sulatusahjud, seal tükeldatakse, granuleeritakse, jahvatatakse tükkideks ja kõik läheb välja. Kaup saab väga kiiresti realiseeritud, varujale laotakse peo peale kilo eest üks dollar. See on suurepärane äri. On täielikult alust arvata, et vaske viiakse Eestist välja salaja. Ma olen sellega tutvunud ja üks väljaveokoht on Paldiski. Selle näiteks oli seegi, kui juba oma äritehingu korralikult sooritanud mereväe mitšman Paldiski veoautoga siin rootslaste bussi rammis. Sellel oli ka vasekoorem peal. Paldiskis käib vasebuum. Ma olen ise näinud, kuidas veetakse ja kokku korjatakse. Kuigi nad kinnitavad, et ei viida välja, laevad siiski seal käivad ja välja veetakse. Siin ei saa mitte midagi teha. Korra juba oli valitsuse keeld sellele ärile. See keeld tuleb uuesti paika panna. Tuleb panna riiklik kontroll kõikide nende ostupunktide üle, tuleb kirja panna iga isiku andmed, kes seda kaupa toob ja millist kaupa ta toob, et saaks selgeks, kus ja mis siis lõppude lõpuks tuuakse.
Näiteks Aegviidu on pikka aega ilma sideta, sest vanad sideliinid olid vasest, need võeti maha. Kui muud midagi ei saa ette võtta, siis inimesed on ilmselt sunnitud alustama varaste suhtes omakohut. Ja siin tahaks vasevarastele veel öelda, et ärge unustage, Balti jaama ees on ka üks väga tõsine vasekogus.
Juhataja
Suur tänu! Läks vähekene üle aja. Nikolai Aksinin.
N. Aksinin
Mõned märkused aktsiooni kohta, mis toimus Paldiskis. See oli vanemseersandi kahevõitlus admiraliga. See oli varakult ette valmistatud. Asi on selles, et ma jälgisin kõike seda, sest minu suvila on otse Paldiski külje all. Vanemseersant Liim võitis. Ta korraldas aktsiooni nii, et tegi pettemanöövri laste ja naistega lubade kontrollpunktis, ise aga kasutas oma taktikaalaseid teadmisi ja läks väikese grupiga randa mööda ringi ning tungis tagalast Paldiskisse. Nii juhtus seal. Mis see siis oli? See oli tõeline ettevalmistatud provokatsioon. Seejuures ei sõitnud keegi, välja arvatud mõned üksikud, sinna jalgrattaga. Sinna sõideti bussidega, jalgrattad aga veeti autodel kohale. Niisamuti sõideti ka tagasi. Selline on tõde. Mul on muidugi kahju, et vanemseersant võitis admirali, Nõukogude Liidu kangelase.
Nüüd vasest. Möödunud korral ma võtsin sõna ja palusin parlamenti midagi ette võtta seoses mälestusmärgi lõhkumisega Kloogal. Seal on ju tõepoolest bareljeefilt nii eesti- kui venekeelse teksti vasest tähed ära kistud. Palusin, et prokurör või keegi teine asjas selgusele jõuaks. Üle kümne päeva on juba möödunud, aga sellest pole sõnagi räägitud. Mitte keegi ei räägi sellest mitte midagi. Seepärast ei tõota midagi head aktsioon allveelaevaga "Lembit", kus on ka palju vaske, aktsioon Paldiskis ja väljakuulutatud tulevased aktsioonid sõjaväelaste vastu. Olen sõjaväelasena selles täiesti kindel. Vägede juhtimine võib väljuda sealsete komandöride kontrolli alt, nagu see näiteks toimub Dnestri-äärse 14. armeega. Leidub keegi automaadiga mees, kes tulistab. Sellest rääkis siin Pavel Nikolajevitš. Seepärast leidkem muu võimalus, kuidas Venemaa väed siit välja ajada. Mitte nii – kisades ja loosungitega. Paneme siis telgid püsti ümber nende linnakute. Aga rünnakuid ja manöövreid korraldada ning lapsi ette saata pole minu meelest mõtet.
P. Priks
Härra esimees, lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Ma tahaks Jüri Liimi arendatud vasevarguse teemat paari sõnaga veel täiendada. Asi on selles, et "Eesti Põlevkivi" kaevandustes on kõik kaablid (pikad kaablid, jämedad vaskkaablid) metsades. Ühesõnaga, kõrgepinge alandatakse madalamaks ja see läheb sealt läbi trafopunktide maa alla. Kuna need kaablid on metsades ja kõik teed viivad nende trafopunktide juurde, siis seal käib pidevalt vargus. Kaevandustes on terved osakonnad sellepärast juba seisma jäänud. Ja taastamisega, teate ise, kuidas on asi, kuna uusi kaableid sealt, kust nad enne tulid, enam praktiliselt ei saa. Otsene kahju ulatub juba kümnetesse miljonitesse rubladesse. Missuguseid vastuabinõusid kaevanduste juhtkonnad on kasutusele võtnud? Jüri Liim siin ütles, et varsti võib omakohtus tulla. Võibki tulla, kuna mehed on läinud valvama juba jahipüssidega relvastatult, juba on paugutamist olnud ja varsti hakatakse pihta laskma. Ja pöördumised valitsuse poole, et see vasevargus kinni panna, ei ole mingit tulemust andnud. Mind huvitabki, mis valitsus see niisugune on, kes laseb avalikult röövida riigi enda ettevõtteid, nii et need ei saa normaalselt töötada. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Loeme sellega vaba mikrofoni lõppenuks.
Kolleegid, meil on vaja langetada otsused juba laekunud kiireloomuliste taotluste kohta. Mõnede kiireloomuliste küsimuste kohta ei ole veel juhtivkomisjonide seisukohti juhatusel teada. Küll aga pidas juhatus täna enne istungi algust ühe kiireloomulise koosoleku, kus me arutasime üht Ülemnõukogu Presiidiumi taotlust. Ülemnõukogu Presiidium taotleb täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, mis käsitleb Jaano Odari nimetamist Eesti Vabariigi Riigikohtu esimeheks. Juhatus toetab Ülemnõukogu Presiidiumi taotlust täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda. Otsuse langetab täiskogu. Kaido Kama, kas on küsimus mulle?
K. Kama
Tahan enne hääletust edasi öelda õiguskomisjoni seisukoha, kes arutas seda küsimust.
Juhataja
Üks hetk, õiguskomisjoni seisukoht tuleb päevakorrapunkti alguses.
K. Kama
Vabandust, meil on seisukoht päevakorda võtmise küsimuses. Kas ma tohin selle edasi öelda?
Juhataja
Päevakorda võtmise küsimuses küll.
K. Kama
Õiguskomisjon arutas eile tõsiselt Riigikohtu esimehe võimalikku ametisse nimetamise küsimust ja leidis, et praegu, kui on juba väga selgelt paika pandud rahvahääletuse ja tõenäolikult ka uute valimiste küsimus, teeb õiguskomisjon Ülemnõukogule ettepaneku antud küsimust päevakorda mitte võtta.
Juhataja
Mina olen eelnevalt informeeritud alljärgnevalt. Juhtivkomisjoni kohustused võttis enda peale juhatus. Et õiguskomisjon seda eraldi arutas, selles ei ole küll mitte midagi reglemendivastast, aga oleks olnud soovitav, et õiguskomisjon oma seisukohad oleks eelnevalt teinud juhatusele teatavaks. Nüüd oleme kujundanud vastuolu. Juhatus toetab presiidiumi ettepanekut päevakorra täiendamiseks, õiguskomisjon juhtivkomisjoni rollis ei toeta.
K. Kama
Ma vabandan, see seisukoht formeerus eile kella kuueks ja meil ei ole praegu kohal komisjoni esimeest, nii et siin on tõepoolest väike arusaamatus.
J. Jõerüüt
Härra eesistuja, sellises ootamatult kujunenud vastuolulises olukorras teen teile ettepaneku – kui see peaks sobima spiikerile, asespiikerile – teha siinsamas teie juures viieminutiline juhatuse koosolek.
Juhataja
Selge. Suur tänu! Juhan Telgmaa.
J. Telgmaa
Lugupeetud spiiker, ma soovitaksin käia traditsioonilist reglemendipärast teed pidi ja lasta suurel saalil otsustada, kas võtta päevakorda või mitte võtta päevakorda, sest on pretsedente, kus õiguskomisjon otsustab mingitest isiklikest sümpaatiatest lähtudes või lähtuvalt oma ootustest, kas antud eelnõu võib saada 50 häält või mitte. Ja olenevalt sellest tehakse otsus – mitte lähtuvalt eelnõu kvaliteedist või sisust, vaid sellistest välistest faktoritest. Võib-olla on ka praegusel juhul sellega tegemist. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Vaheaeg 5 minutit, ma palun juhatuse liikmeid oma laua juurde.
V a h e a e g


Juhataja
Vaheaeg on läbi. Kohaloleku kontroll. Kohal on 61 rahvasaadikut, puudub 37.
Kolleegid, juhatuse kiireloomulisel istungil, kus osales ka Ülemnõukogu esimees härra Rüütel, kujundati alljärgnev seisukoht, et presiidium ei taotle sellel istungjärgul päevakorra täiendamist selle kiireloomulise küsimusega, mis käsitleb Riigikohtu esimehe nimetamist. Selle küsimuse juurde tullakse hiljem. Küsimus mulle? Vladimir Lebedev.
V. Lebedev
Härra spiiker, asi on selles, et presiidiumi istungil me võtsime vastu otsuse arutada küsimust sellel istungjärgul. Millega motiveerib härra Rüütel presiidiumi keeldumist esitada see küsimus arutamiseks sellele istungjärgule? Tänan!
Juhataja
Ei, ma vastan ise. Sellel seisukohal ollakse kahel põhjusel. Esiteks, juhatusele teadmata põhjustel ei viibi praegu kohal õiguskomisjoni esimees hr. Anton, kellelt võiks saada kõige täpsemat informatsiooni eilse õiguskomisjoni istungi kohta. Teiseks, küsimus vajab veel arutamist fraktsioonides. Kaks põhjust.
Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale. Tõsi, meie ajagraafik on muutunud. Andrus Ristkok, kas küsimus mulle?
A. Ristkok
On üks täpsustav fakt. Hr. Anton on saatnud sõna, et on täna Tartu volikogu istungil ja palub vabandada, et ta sellepärast ei saa olla Ülemnõukogu istungil.
Juhataja
Selge.


Saadikurühmade "Keskfraktsioon" ja "Põllumeeste Kogu" poolt Eesti Vabariigi Valitsusele esitatud arupärimine põllumajanduspoliitika kohta
Juhataja
Kolleegid, meie ajagraafik on nüüd mõnevõrra muutunud. Kuid siiski meil on võimalus jätkata vastavalt kinnitatud päevakorrale. Võtame nüüd arutlusele ühe katkestatud päevakorrapunkti, mis käsitleb saadikurühmade "Keskfraktsioon" ja "Põllumeeste Kogu" arupärimist valitsusele. Siin on ära kuulatud ettekanded, peetud läbirääkimised ja mind on eelnevalt informeeritud, et sisuliselt on täiskogul vaja langetada otsus seni peetud läbirääkimiste põhjal. Kuna ka läbirääkimised on lõppenud, siis sellisel juhul me saame ära pidada ainult lõppsõnad. Ja ma paluksin kõigepealt kõnetooli hr. Saarmani.
Т. Saarman
Lugupeetud saadikud, lubage teile ette kanda otsuseprojekti kohta laekunud parandused, need läbi arutada ja hääletada.
Kõigepealt, pealkirja suhtes on esitanud oma ettepanekud saadikud Kork, Anton ja Arro. Ja see kõlaks järgmiselt: "Põllumajandussaaduste tootjate huvide arvestamisest Eesti Vabariigi Valitsuse poolt". "Keskfraktsioon" ja "Põllumeeste Kogu" on nimetatud ettepanekuga nõus ja seetõttu see ettepanek hääletamist ei vaja.
Esimese punkti kohta on laekunud ettepanek hr. Telgmaalt ja seetõttu palun teid lisada alapunkt 3 alljärgnevalt: "Valitsuse sotsiaalpoliitikast maal turumajandusele ülemineku ajajärgul". Meie kahe fraktsiooniga toetame seda ettepanekut ja palume teil olevasse otsuseprojekti vastav tekst lisada.
Järgnevalt on hr. Telgmaal ettepanek lisada punkt järgmises sõnastuses: "Ülemnõukogu maaelukomisjonil esitada Ülemnõukogule ühe kuu jooksul eelnõu otsuse langetamiseks reformijärgse põllumajanduse arengu põhisuundade kohta Eestis." Kumbki fraktsioon seda ettepanekut ei toeta. Samadel põhimõtetel on ta olemas otsuseprojekti 3. punktis ja seetõttu ta mahub oleva teksti sisse ja loob kõik eeldused ja võimalused maaelukomisjonil seda arutada ja oma seisukoht kujundada. Kui hr. Telgmaa nõuab ettepaneku hääletamist, siis palun Ülemnõukogu juhatajal panna see ettepanek hääletusele.
Juhataja
Suur tänu! Ma küsin eelnevalt veel hr. Saarmani käest, kas valitsusepoolne lõppsõna võib ka tulla täna või ei tule?
T. Saarman
Käesolev otsuseprojekt on põllumajandusministriga läbi arutatud ja temal vastuväiteid ei ole.
Juhataja
Kolleegid, kas härra Saarmani poolt lõppsõnas kommenteeritud parandusettepanekud, mis on leidnud asjaosaliste poolt vastastikku heakskiitu, on Ülemnõukogu täiskogu poolt aktsepteeritavad? Kanname kõik ette ja kui me hakkame parandusettepanekuid hääletama, siis kommenteerime nad üle.
T. Saarman
Järgnevalt on ettepanek härra Telgmaalt lisada veel üks punkt järgmises sõnastuses: "Soovitada valitsusel läbi vaadata Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliidu, Talupidajate Keskliidu ja Eesti Piimaliidu 8. mai 1992. aasta pöördumine kiireid otsustusi nõudvate küsimuste lahendamiseks." Sama ettepanek on ka härra Arrolt, kusjuures Arro on esitanud nimetatud liitude poolt ettevalmistatud otsuse tervikuna ettepanekuna. Meie fraktsioonid arutasid nimetatud küsimust ja kujundati seisukoht, et taolisel kujul ei ole teda otstarbekas sellesse projekti panna, see projekt loob asja igakülgseks arutamiseks head võimalused ja see oleks järgmine etapp pärast selle projekti vastuvõtmist. Nii nagu maaelukomisjonis arutusel oli, jäi kõlama seisukoht, et selleks on tõesti eeldused olemas ja härra Telgmaa selle ettepaneku hääletamist ei nõua. Härra Arro minu teada samuti ei nõua hääletamist. Peale selle on esitatud veel ettepanek härra Petersoni poolt ühe lisapunkti kohta, mis käsitleks Eesti Pangaga arvlemisi. Antud küsimuses on valitsus alles lähiajal võtnud vastu otsuse ja seetõttu arvasime, et praegusel või käesoleval momendil sellesse otsuseprojekti ei oleks otstarbekas seda lisada. Hr. Peterson oli sellega ka nõus ega nõua hääletamist.
Ja kokkuvõtteks võin öelda nii, et on jäänud üks ettepanek hr. Telgmaalt, mis nõuab hääletamist. Teiste suhtes peaks olema kooskõla olemas. Üks täiendus siiski veel on. Peeti otstarbekaks siiski lisada ka 4. punkt, otsus jõustumise kohta, ja see kõlaks nii: "Käesolev otsus jõustub vastuvõtmise hetkest." See oleks kõik. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid! Nagu te kuulsite, siiski lähevad mõned parandusettepanekud asjaosaliste nõudmisel teie ette hääletamisele. Ma küsin veel kord üle, kas mõnel rahvasaadikul on pretensioone nende parandusettepanekute suhtes, mis vastastikku on kooskõlastust leidnud nii valitsuse, arupärijate kui juhtivkomisjoni vahel? Kas nõuab keegi rahvasaadikutest nende kooskõlastatud ettepanekute läbihääletamist? Ei nõua. Hr. Saarman, paneme nüüd need ettepanekud, mille hääletamist üks osapool nõuab, järjekorras täiskogu ette. Ma saan aru, et esimene oli Juhan Telgmaa ettepanek.
T. Saarman
Hr. Telgmaa paneb ette lisada punkt järgmises sõnastuses: "Ülemnõukogu maaelukomisjonil esitada Ülemnõukogule ühe kuu jooksul eelnõu otsuse langetamiseks reformijärgse põllumajanduse arengu põhisuundade kohta Eestis."
Juhataja
Kas ettepanek on arusaadav?
T. Saarman
Meie fraktsioonid, kes vastava eelnõu esitasid, ei toeta seda ettepanekut, kuna meie sõnastuses on see olemas.
Juhataja
Jüri Reinson, eelarve-majanduskomisjon.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, ma tahtsingi küsida juhtivkomisjoni seisukohta. Hr. Telgmaad ei ole momendil kohal, aga ta on esitanud selle punkti kohta tegelikult kaks teksti. Täna hommikul vahetult enne istungi algust esitas ta teile etteloetud teksti ja varem oli ta esitanud natukene teistsuguses sõnastuses teksti. Siis ta hääletamisele panemist ei nõudnud, aga kuna momendil teda kohal ei ole, siis ilmselt tuleb hääletada.
Juhataja
Lembit Arro, kas sa räägid maaelukomisjoni nimel või majanduskomisjoni nimel? Lugu on selles, et läbirääkimised on läbi.
L. Arro
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja, kui Telgmaa ettepanek läheb hääletusele, kas see on praeguse punkt 3 asemel? See peaks ju sel juhul välja jääma, kui Telgmaa ettepanek vastu võtta. Aitäh!
J. Reinson
Ilmselt on hr. Telgmaa seda nii mõelnud.
Juhataja
Kas maaelukomisjoni volitatud esindaja võib kommenteerida? Heino Kostabi.
H. Kostabi
Austatud kolleegid, maaelukomisjonis oli arutusel põllumajanduspoliitika põhiseisukohtade väljakujundamine ja selle vajadus. Juba ammu on moodustatud selleks ka väike töögrupp. Seepärast on igati mõistetav, et see Telgmaa ettepanek tuleb siin hääletusele.
Juhataja
Kas maaelukomisjon toetab?
H. Kostabi
Nii nagu ma ütlesin, selle küsimuse arutamine oli juba ammu ja oli isegi töögrupp moodustatud, kuigi sellel töögrupil ei ole olnud seni veel aega ega vajadust selle küsimusega tegelda, aga momendil on elu nõue selleks.
Juhataja
Nii et toetab. Kõiki neid parandusettepanekuid, mis lähevad hääletusele, peab maaelukomisjoni esindaja kommenteerima, nii et ma pöördun su poole veel mõned korrad.
T. Saarman
Mina maaelukomisjoni liikmena võin väita seda, et taolist teksti maaelukomisjonis arutatud ei ole. Kui töögrupp moodustati, siis seda küsimust arutati, aga ühtset seisukohta muidugi komisjonis kujundatud ei ole, seepärast ma ütlengi, et on tarvis panna see hääletusele.
Juhataja
Maaelukomisjonil ei ole ühtset seisukohta, selline on kommentaar. Ma saan aru, Tõnu Saarman, et Juhan Telgmaal on mitu parandusettepanekut – on nii? Ainult see ainuke lähebki hääletusele Juhan Telgmaa parandusettepanekuna. Kutsume kõik saadikud saali.
Kindluse mõttes viime veel läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll. Kohal on 60 rahvasaadikut, puudub 38.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Juhan Telgmaa parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 12 rahvasaadikut, vastu on 22, 10 jäid erapooletuks. Juhan Telgmaa parandusettepanek ei leidnud toetust.
Kolleegid, nagu te kuulsite lõppsõnast, teiste laekunud parandusettepanekute suhtes asjaosalistel vaidlusi ei olnud. Kas mõni rahvasaadik nõuab mõne kommenteeritud parandusettepaneku läbihääletamist täiskogu poolt? Ei nõuta. Hr. Saarman, kas me paneme nüüd muudetud otsuseprojekti hääletusele? Kas kõik rahvasaadikud saavad aru, millised muudatused viidi sisse? Muutus pealkiri, mõned sätted ka muutusid. Kõik saavad aru? Kuidas see täpne pealkiri oli? Ma ei kirjutanud üles. Kolleegid, ma saan aru, et on küsimusi mulle. Jüri Reinson.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, seoses sellega, et meil ei ole seda projekti käes, on mul palve enne hääletust lugeda otsuse lõplik tekst ette.
Juhataja
Seda me teeme. Heino Kostabi.
H. Kostabi
Paluksin enne hääletust vaheaega 5 minutit.
Juhataja
Kas me enne loeme teksti ette, hr. Kostabi?
H. Kostabi
Jah.
Juhataja
Kas siin on kõik parandused sees? Võin ma selle ette lugeda? "Põllumajandussaaduste tootjate huvide arvestamisest Eesti Vabariigi Valitsuse poolt.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab:
1. Kohustada Eesti Vabariigi Valitsust esitama Ülemnõukogule 2 nädala jooksul ettekanne
1) põllumajandussaaduste hinnakujunduse kohta;
2) talumajanduse huvide arvestamise kohta Eesti Vabariigi põllumajanduspoliitikas;
3) valitsuse sotsiaalpoliitikast maal turumajandusele ülemineku ajajärgul.
2. Eesti Vabariigi Valitsusel võimaldada protsendita laenu andmist kütuse ostmiseks riigile müüdud ja seni tasumata põllumajandussaaduste maksumuse ulatuses.
3. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu maaelukomisjonil valmistada kahe nädala jooksul ette analüüs ja seisukoht Eesti Vabariigi Valitsuse põllumajanduspoliitika tulemuslikkusest ning talumajanduse huvide arvestamisest.
4. Käesolev otsus jõustub vastuvõtmise hetkest."
Võib-olla see "hetkest" ei ole redaktsiooniliselt nagu väga tavapärane, peaks olema "päevast". Sellega ollakse nõus. Vaheaeg 5 minutit.
V a h e a e g


Juhataja
Vaheaeg on läbi. Kontrollime kohalolekut. Kohaloleku kontroll. Kolleegid, meie asi läheb õite hulluks. Kohal on 49 saadikut ja puudub 49. Meil ei ole isegi kvoorumit. Ega nüüd ei juhtunud niimoodi, et saadikud hakkasid lõunat pidama?
Kõigepealt, kolleegid, ma avaldan oma pahameelt selle üle, et siiski teatud osa rahvasaadikuid lahkus ilmselt Lohusallu, vaatamata sellele, et praegu käib istungjärk. Me viime läbi uue kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll. Kohal on 62 rahvasaadikut, puudub 36.
Kas kõik hilinejad jõudsid registreeruda? Kolleegid, kas võime panna otsuseprojekti hääletusele?
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus põllumajandussaaduste tootjate huvide arvestamisest Eesti Vabariigi Valitsuse poolt? Palun hääletada! Käib hääletamine. 50 häält on vaja. Selle ettepaneku poolt on 40 rahvasaadikut, vastu on 1, 13 jäid erapooletuks. Otsus jääb vastu võtmata.
T. Saarman
Ma palun eesistujat fraktsiooni nimel järgmisel istungjärgul panna see kordushääletusele.
Juhataja
Selleks on mul vaja juhtivkomisjoni, maaelukomisjoni kirjalikku taotlust, nii et ma annan selle eelnõu praegu tagasi ja 1. juunil kõige esimene toiming on selle otsuseprojekti uuesti hääletamine.


Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi seaduses "Riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta"" eelnõu teise lugemise jätkamine
Juhataja
Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja võtame arutusele ühe teise katkestatud päevakorrapunkti. Ta on pika keeruka nimega, ta oli meil esialgu planeeritud esmaspäevaks 2. punktiks. Jutt on teenindus-, kaubandus-, toitlustusettevõtete erastamise seadusest, rakendusotsusest. Me oleme ära kuulanud ettekanded, pidanud läbirääkimisi, kuid läbirääkimised ei ole katkestatud ja ma paluksin uuesti kõnetooli valitsusepoolseks ettekandeks härra Kamratovi.
A. Kamratov
Lugupeetud hr. juhataja, lugupeetud saadikud! Ma esitan teile ülevaate nendest muudatustest ja parandustest, mis on sisse viidud sellesse eelnõusse, mis oli saalis teisel lugemisel eelmine kord. Alguseks ma tahan märkida, et praktiliselt kõigi saadikute märkused, ettepanekud, mis tehti teise lugemise eelmises voorus, on praegu siin arvesse võetud, välja arvatud üks hr. Made ettepanek, mida täielikult ei ole arvestatud, kuid kui ma selle küsimuse juurde jõuan, siis ma kommenteerin seda pikemalt.
Lähtudes saadikute ettepanekutest, on käesolevas variandis veelgi laiendatud teeninduse, kaubanduse, toitlustuse erastamise seaduse objekti. Praeguse variandi järgi on võimalik, kui neid muudatusi kasutada, erastada kõiki ettevõtteid ja ettevõtete struktuuriüksuste tervikvarasid, kui vara bilansiline maksumus on alla 6 miljoni rubla.
Teine põhimõtteline muudatus on tehtud §-s 2, mis räägib erastamise õigustatud subjektist. Praeguses redaktsioonis on ära kaotatud eelmises variandis sees olnud paiksustsensus 10 aastat. Kuid samal ajal ei ole arvestatud hr. Made ettepanekut, kuna eelarve-majanduskomisjon seda täies koosseisus ei aktsepteerinud. Nimelt praegu on õigustatud subjekti osas sees piirang, et õigustatud subjekt peab alaliselt elama Eesti Vabariigis. Hr. Made ettepanek oli, et alaline elamine Eesti Vabariigis ei ole vajalik.
Arvestades saadikute ettepanekuid, on välja jäetud erastamisvormidena äriidee konkurss ja on välja jäetud ka ostueelisõigused sellisel kujul, nagu nad enne olid seaduse tekstis. Ettevõtte ja struktuuriüksuse töötajatel või neid varasid rendilepingu järgi kasutajatel on ostueesõigus niivõrd, kuivõrd toimub ikkagi enampakkumine. Neil tekib võimalus vara osta enampakkumisel pakutud viimase hinnaga, kui nad seda soovivad.
On fikseeritud ka see, et ei ole mingisuguseid eelistusi ega aktsiate müüki ettevõtte oma töötajatele, vaid ka aktsiate müügi puhul rakendatakse avalikku enampakkumist, kuid aktsiaid võiks müüa ka börsil börsireeglite järgi. Selline tekst on praegu sisse kirjutatud lk. 3 § 3 2. lõike lõpus.
Kuna see eelnõu on nii privatiseerimise vormi kui ka eelistuste osas väga oluliselt muutunud, siis järjekordselt on tekkinud päevakorda probleem, kuidas käituda erastamisel nende objektidega, mille erastamine on juba pooleli. Näiteks praegu on vabariigis kinnitatud erastamise objektideks ligikaudu 900 objekti. Maha müüdud on circa 550 objekti, kuid umbes 350–400 objekti osas on töö praegu pooleli. Osa objektide müük on ka juba avalikustatud ajakirjanduses ja on välja pakutud konkreetsed kuupäevad ja ka erastamise vormid, millises need objektid müüki lähevad. Lähtudes sellest, teeksin ettepaneku täiendada selle seaduse "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi seaduses riiklike teenindus-, kaubandus-, toitlustusettevõtete erastamise kohta" eelnõu uue paragrahviga (§ 2), mis võiks siis olla sõnastatud järgmiselt: "Käesolev seadus jõustub vastuvõtmise päevast. Objektid, mille erastamine Eesti Vabariigi seaduse "Riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta" järgi on ajakirjanduses välja kuulutatud enne käesoleva seaduse jõustumist, erastatakse nimetatud seaduse kohaselt, arvestamata selles käesoleva seadusega tehtud muudatusi ja täiendusi."
Kui nüüd seda ettepanekut kommenteerida, siis selle § 2 järgi võiks lõpetada nende objektide erastamise vana seaduse redaktsiooni järgi, mille puhul on juba avalikult välja öeldud ajakirjanduses, mis kuupäeval üks või teine objekt maha müüakse ja ka potentsiaalsed ostjad on juba alustanud ettevalmistustöid vara ostmiseks. Tähendab, jutt on ikkagi nendest objektidest, mille müük peaks toimuma nüüd lähema 10–15 päeva jooksul. Müümata objektide arv sellest 300-st peaks olema umbes 30, mida siis võiks lõpetada veel eelmise redaktsiooni järgi. Minu poolt kõik. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Millised on küsimused hr. Kamratovile? Ei ole küsimusi. Aitäh! Kes veel juhtivkomisjoni poolt teeb kaasettekande? Jüri Reinson, palun!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mul on hea meel, et härra Kamratov esitas kogu muudatuste skaala, mis on tehtud seaduse eelnõusse, ja mul jääb ainult teile öelda, et kõik meile esitatud parandusettepanekud on seaduse eelnõu uue teksti ettevalmistamisel arvestatud. Selleks et kõigil saadikutel oleks tõepoolest võimalik jälgida, mis on seaduses muutunud, pidasime kõige otstarbekamaks jagada teile välja ka seaduse eelmine tekst. Härra Kamratov viitas siin, et ei ole arvestatud üht härra Made ettepanekut. Kahjuks ei ole härra Madet saalis. Ma tahan öelda, et see on tõepoolest härra Made neljas ettepanek loobuda sihtotstarbelise kasutamise nõudest – tegelikult on sellest loobutud ja sisse on toodud erastamise eeltingimuste püstitamise võimalus. Samuti ei ole arvestatud härra Kama üht parandusettepanekut, kus härra Kama teeb ettepaneku lisada uus paragrahv: "Käesoleva seaduse alusel erastamisest laekunud tulud kantakse õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise fondi." Selle küsimuse arutamisel leidis eelarve- ja majanduskomisjon, et on otstarbekas valmistada ette eraldi seaduseelnõu, mis käsitleb erastamisest laekuvate summade kasutamist. Meie komisjonil on ka selline otsuseprojekt Ülemnõukogule esitamiseks valmis ja me ei ole seda esitanud ainult sellepärast, et me ei tea, milline on selle praegu arutatava eelnõu saatus. Kui me ta täna vastu võtame, siis kohe esmaspäeval me esitame Ülemnõukogule Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse projekti teha Eesti Vabariigi Valitsusele ülesandeks koos Eesti Pangaga valmistada ette ja esitada Ülemnõukogule hiljemalt 15. juuniks Eesti Vabariigi seaduse ... Me ei tea selle seaduse nime, sellepärast me ei ole ka seda otsust esitanud (erastatava vara müügist laekuva vara käsutamist ja kasutamist korraldava Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse eelnõu).
Ma tahan ainult veel täpsustada ühte momenti hr. Kamratovi ettekandes. Me oleme loobunud kõigist eesõigustest, ma selgitaksin ainult seda viimase pakkumise lugu, mille puhul ettevõtte töötajatel jääb õigus ettevõtte omandamiseks. See tähendab seda, et kui oksjon peetakse avalikult, enampakkumisel seda vara müüakse ja ettevõtte töötajad või nendest moodustunud juriidiline isik on teatud etapil loobunud, kuna nad leiavad, et nende rahakott enam ei vasta, ja pärast seda lõpeb pakkumine mingi summa juures ja oksjonihaamer on 3 korda kukkunud, rohkem ei pakuta, siis selle summaga on ka ettevõtte töötajatel igal juhul õigus ettevõte ära osta. Kordusoksjonit enam ei korraldata, välja arvatud sel juhul, kui ettevõtte töötajatest on pakkujaid rohkem kui üks. Ja kui väita, et see on ebaeetiline või ei ole aus selle pakkuja vastu, kes tuli oksjonil viimase hinnaga välja, siis mõelgem sellele, et too pakkuja teab seda reeglit. Mängureeglid on avalikud, seaduses on selline võimalus olemas, ja ma arvan, et kellelgi ei ole põhjust öelda, et temaga on talitatud ebaausalt või midagi taolist. See on ette teada reegel ja kui reeglid on selgelt püstitatud, siis on igal juhul mäng aus. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused ettekandjale. Koit Raud.
K. Raud
Austatud juhataja, lugupeetud hr. Reinson! Kui enampakkumisel osaleb ühe või mitme eesõigust omava isiku kõrval näiteks üks või kaks väljastpoolt tulnud konkurenti ja pakkumine peatub ligilähedasel alghinnal selle tõttu, et enam ei ole pakkujaid, kes tõstaksid kõrgemale – teatavasti pakkumisel saab hind tõusta ainult konkurentsi olemasolul –, kas siis sellisel juhul eesõigust omavad isikud võivad selle vara osta ära fikseeritud madala hinnaga ja väljastpoolt tulnud konkurent enam õigust hinna tõstmisele ei oma? Kas te saite küsimusest aru? Ma loodan, et te vastate. Aitäh!
J. Reinson
Täiesti õige. Arutatava seaduse eelnõu järgi see on tõesti nii. Ja kui me võtame ette muudatusettepanekud § 3 4. lõike kohta, siis see peaks seda küsimust reguleerima. Siin öeldakse: "Kui enampakkumisele ilmub ainult üks isik, võib erastamise korraldaja müüa vara alghinnaga." Isegi selline võimalus on olemas.
H. Kostabi
Lugupeetud hr. juhataja, austatud ettekandja! Eile me võtsime siin saalis vastu terve paketi rahareformi puudutavaid seadusi, s.t. rahareform ei ole enam mägede taga, aga me räägime ikka edasi rubladest, kuigi me teame, et Eesti krooniga rublad enam seotud ei ole. Ja kas ei oleks aeg hakata ka meie seadustes võib-olla mingisugusest kõvemast rahast rääkima, seda võiks siis siduda turukursi järgi nii teiste valuutadega kui ka rubladega. Aga kui me räägime rubladest, siis me oleme kuu aja pärast jälle ummikus, sest rubla Eestimaal enam ei toimi. Mis te arvate sellest? Aitäh!
J. Reinson
Paraku oleme praegu situatsioonis, et Eesti Vabariigis on tänasel päeval ametlikult kehtiv raha Nõukogude rubla, seda me peame arvestama. Loomulikult oleks võinud teha selle seaduseelnõu 6 miljonit Eesti Panga kursiga ka dollariteks, sellest ei juhtu mitte midagi. Täiesti loomulikult – ma vähemalt kujutan ette, et see nii saab Eesti Vabariigis olema – muutuvad meie poolt vastuvõetud seadustes fikseeritud summad rahareformi päeval sellesama kursiga, millega rublasid kroonideks vahetatakse, kõik kroonideks. Minu arust on see täiesti loomulik. Ma võin eksida, aga me võime siin juristide käest abi küsida.
Juhataja
Suur tänu, härra Reinson, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
J. Reinson
Ma tahaksin lisada, et eelarve-majanduskomisjon toetab seaduseelnõu sellisel kujul vastuvõtmist.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, läbirääkimised jätkuvad. Kas keegi soovib sõna võtta või kõnet pidada selle seaduseelnõu üle? Ei soovi. Mul on alust arvata, et siis ei ole ka põhjust lõppsõnu pidada. Härra Kamratov, kas me võime panna selle seaduseelnõu hääletusele ettekantud tekstis? Mart Laar, kas on sõnavõtt? Tundub, härra Kamratov, et siiski saadikud soovivad sõna võtta.
A. Kamratov
Mina olen seisukohal, et antud seadus koos nende märkustega, mida ma siin välja pakkusin (teha juurde § 2), ja arvestades neid märkusi, mida me praegu ei ole tekstis arvestanud (need tuleb panna veel eelnevalt hääletamisele), on vastuvõtmiseks küps.
Juhataja
Hr. Kamratov, meil on parandusettepanekuid ja me teeme parandusettepanekute läbihääletamise koos juhtivkomisjoniga. Kuid lõppsõna käigus hr. Kamratov veel kord lühidalt kommenteerib laekunud parandusettepanekuid, eks ole? Me alustame siiski lõppsõnadega, kuigi läbirääkimisi meil ei olnud. Ja lõppsõnade ettekandmise käigus langetame otsused parandusettepanekute kohta, sh. ka selle parandusettepaneku kohta, mis laekus praegu Koit Raualt. Kuid sel juhul peab täiskogu otsustama läbirääkimised lõpetada. Kuulame enne ära valitsuse kommentaari, siis lõpetame läbirääkimised ja asume parandusettepanekute hääletamisele.
А. Kamratov
Ma veel kord kommenteerin, et minu arvates võiks asuda selle seaduse parandusettepanekuid läbi hääletama. Ka mulle praegu laekunud Koit Raua ettepanek on sisuliselt sama ettepanek, mida hr. Raud tegi eelmisel korral ja mida eelarve-majanduskomisjon arutas. Me konsulteerisime terve rea saadikugruppidega ja hr. Koit Raua eelmisel korral tehtud ettepanek täiel kujul sisse ei läinud. Hr. Koit Raua ettepanek on praegu selline, et § 3 2. lõik välja jätta ehk, teiste sõnadega, välja jätta see mehhanism, kus enampakkumise lõpphinna väljaselgitamisel tekib kollektiivil õigus selle hinnaga ära osta.
Juhataja
Selge. Ma tänan, hr. Kamratov, anname ka selle parandusettepaneku Jüri Reinsoni kätte. Ma eeldan, et kõik parandusettepanekud on nüüd Jüri Reinsoni käes. Kõigepealt langetame otsuse läbirääkimiste lõpetamise kohta, s.t. meil on praegu tegemist seaduse teise lugemisega ja peale läbirääkimiste lõppemist, kolleegid, me enam parandusettepanekuid ei oota. Jüri Reinson, kas selline on ka eelarve-majanduskomisjoni seisukoht? Et me ei oota peale läbirääkimiste lõppemist enam parandusettepanekuid? Jah.
Kas on vaja viia läbi kohaloleku kontroll? Viime. Saal on väga hõre. Kohaloleku kontroll. Kohal on 59 rahvasaadikut, puudub 39. Kolleegid, me read pidevalt kahanevad.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käsiloleva päevakorrapunkti üle? Selle ettepaneku poolt on 54 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid saadikuid ei ole. Läbirääkimised lõpetatakse.
Ma palun Jüri Reinsoni nüüd kõnetooli, hääletame läbi parandusettepanekud.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma alustan sellest, et vastavalt eelarve-majanduskomisjoni otsusele ja kooskõlastatult seaduseelnõu paranduste autoriga on lisatud üks paragrahv. Vastavalt reglemendile, kui juhtivkomisjon ja autor on nõus, siis seda ei hääletata. Ma loen selle paragrahvi ette. "Käesolev seadus jõustub vastuvõtmise päevast. Objektid, mille erastamine Eesti Vabariigi seaduse "Riiklike kaubandus-, teenindus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta" järgi on ajakirjanduses välja kuulutatud enne käesoleva seaduse jõustumist, erastatakse nimetatud seaduse kohaselt, arvestamata selles käesoleva seadusega tehtud muudatusi ja täiendusi."
Praegu keegi peale Koit Raua parandusettepanekute hääletamist rohkem ei nõua. Saan ma õigesti aru?
Juhataja
Mart Laar küsis, kuidas on lood Tiit Made ettepanekuga.
J. Reinson
Härra Made ei olnud enne saalis, kui lugesime ette. Ma tahtsin lihtsalt täpsustada, et härra Made ettepanekut on arvestatud, välja arvatud üks neljast parandusettepanekust – loobuda sihtotstarbelise kasutamise nõudest –, mis on osaliselt arvestatud erastamise eel püstitatud tingimuste sissetoomisega. Härra Madel on õigus nõuda selle ettepaneku hääletamist.
Juhataja
Üks hetk, kuulame Mart Laari küsimuse ära.
M. Laar
Ma ei tea, võib-olla ma sain härra Kamratovist valesti aru – mina sain aru, et üks härra Made parandusettepanek jäi siiski arvestamata, vähemalt osa sellest, mis puudutas seda, et kõrvaldada piirang ka selles osas, kes võivad erastamisel osaleda – nimelt, kõrvaldada Eestis elamise piirang. Ma sain aru, et see jäeti arvestamata, ja ma arvan, et seda tuleb hääletada.
Juhataja
Jüri Reinson, kuna see küsimus oli enne läbirääkimiste lõpetamist, siis ma erandkorras praegu Mart Laarile andsin. Kuid samas on ka Tiit Made kui parandusettepaneku esitaja küsimus, nii et selle me kuulame ära. Tiit Made.
T. Made
Austatud eesistuja, ma olen püüdlikult tänulik Mart Laarile. Tõesti ei ole seda nii pandud sinna sisse, nagu ma esitasin, ja sooviksin, et see pannakse hääletusele just nimelt niisuguses redaktsioonis. Ma tänan!
Juhataja
Niisiis, Jüri Reinson, meil on praegu kaks parandusettepanekut, Tiit Made oma ja Koit Raua oma; rohkem ei ole, mis hääletusele lähevad, on nii?
J. Reinson
Jaa.
Juhataja
Mõlema kohta on meil olemas juhtivkomisjoni kommentaarid.
J. Reinson
Alustame siis §-st 2. Hr. Made parandusettepanek on järgmine. Esitada § 2 1. lõige järgmises redaktsioonis: "Erastatava vara omandajaks võib olla vähemalt 18-aastane füüsiline isik, Eesti Vabariigi registreeritud aktsiaselts või muu majandusühing" jne. Tähendab, praegusest tekstist jätta välja sõnad "Eesti Vabariigis alaliselt elav". Eelarve-majanduskomisjon sellega ei nõustunud.
Juhataja
Selline on Tiit Made parandusettepanek. Ei, seda ei pea praegu ütlema. Kui nemad seda komisjonis arutasid, ju nad siis seal oma argumendid välja tõid. Asjaolud on meil teada, Tiit Made parandusettepaneku sisu on teatavaks tehtud. Juhtivkomisjon ei toeta. Panen hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on kolleeg Tiit Made parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 24 rahvasaadikut, vastu on 19, erapooletuks jäid 10. Tiit Made parandusettepanek leidis toetust.
Nüüd Koit Raua parandusettepanek.
J. Reinson
Koit Raua parandusettepanek puudutab § 3. Ma saan aru, et Koit Raua nõue on hääletada. Ettepanek kõlab järgmiselt: § 3 2. lõikest jätta välja teine lõik. Kui ma nüüd õieti aru saan, siis peab välja jääma alates sõnadest "tervikvara ja aktsiate müük" kuni sõnani "järgi". Kommentaari korras ma pean küll ütlema, et viimane lause, mis on koos selle teise lõiguga, peaks igal juhul sisse jääma – seal on öeldud, et erastamise korras võib aktsiaid müüa ka börsil börsireeglite järgi.
K. Raud
Ma vabandan, hr. Reinsonil on tõesti õigus, minu parandusettepanek puudutas seda teist lõiku kuni sõnadeni "pakutud hinnaga" ja tõesti viimane lause peaks sisse jääma. Aga samuti puudutas minu parandusettepanek ka 3. lõiget, nad on omavahel seotud. Ma arvan, hr. Reinson peaks neid koos tutvustama. Aitäh!
J. Reinson
Ma tahtsingi kohe selle juurde jõuda, et § 3 3. lõige välja jätta. Teise lõike väljahääletamisel ta kaotab oma mõtte. Nii et me peame tõepoolest neid käsitlema koos ja kui Koit Raud on sellega nõus, siis ka koos hääletama.
Juhataja
Nii et me viime selle läbi ühes hääletusvoorus. Kolleegid, kas te kõik mõistsite täpselt Koit Raua parandusettepanekute sisu? Olete mõistnud. Juhtivkomisjon on oma kommentaarid öelnud. Võin hääletusele panna?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Koit Raua parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 13 rahvasaadikut, vastu on 15, erapooletuks jäid 10. Koit Raua parandusettepanekud ei leidnud toetust. Jüri Reinson, rohkem meil parandusettepanekuid ei ole?
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, kui keegi kolleegidest ei vaidle vastu, siis hääletusnõudega parandusettepanekuid tõepoolest rohkem ei ole.
Juhataja
Kolleegid! Ega keegi teist ei nõua mõne asjaosaliste poolt juba vastastikku kooskõlastatud parandusettepaneku hääletusele panemist? Ei nõua. Kutsume kõik rahvasaadikud saali. Katsume nende kasinate jõududega seaduse siiski vastu võtta. Meil ei ole täna ka hr. Tähistet, kes on alati tubli abimees olnud ja saadikud saali kutsunud. Paljud väga tähtsad saadikud on meil puudu. Kohaloleku kontroll. Kohal on 60 rahvasaadikut, puudub 38. Mis juhtus, Lembit Annus? Lembit Annus.
L. Annus
Lugupeetud spiiker, ma väga vabandan, aga ma haarasin teie sõnast kinni. Te ütlesite, et väga palju tähtsaid saadikuid on puudu, siis ma sain nii aru, et saalis praegu istuvad väga tähtsad saadikud. Sain ma õieti aru? Aitäh!
Juhataja
Kõigepealt, kolleeg Lembit Annus, ei ole päris ilus kuritarvitada tehtud ettepanekut. Jutt oli protseduurilisest küsimusest, mis oleks eeldanud reglemendikohast ettepanekut. Ma ülejäänut ei kommenteeri.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi seadus muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi seaduses "Riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta"? Palun hääletada! 50 häält oleks vaja. Selle ettepaneku poolt on 54 rahvasaadikut, vastu on 1, erapooletu on 1. Seadus on vastu võetud. Marju Lauristinil tuleb protokolli teha parandus, tema ei olnud vastu, tema oli poolt. Ilmselt näpp vääratas. Nii et teeme paranduse. Teiste kohta pretensioone ei ole, sest ainukene vastuhääl oli Marju Lauristinilt, aga see parandus viiakse protokolli sisse.
Kolleegid, nüüd meil on siis reglemendijärgne vaheaeg. Töö jätkub 12.20.
V a h e a e g


Eesti Vabariigi seaduse "Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Istungjärgu töö jätkub, kontrollime kohalolekut. Kohal on 46 rahvasaadikut, puudub 52. Kolleegid, te kõik saate aru, et meil ei ole saalis kvoorumit. Ma siiski arvan, et me ei saa päris tähelepanuta jätta seda asjaolu, et valitsus korraldab istungjärgu ajal oma programmi arutelu. Vaatamata sellele, et ma siiski palusin saadikuid sinna mitte minna, suur grupp saadikuid lahkus saalist.
Viime läbi uue kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll. Kohal on 55 rahvasaadikut, puudub 43. Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja võtame arutusele esialgu esmaspäevaks planeeritud 4. päevakorrapunkti Eesti Vabariigi seaduse "Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta" eelnõu. Me alustame teise lugemisega ja ma paluksin ettekandeks kõnetooli justiitsministeeriumi osakonnajuhataja hr. Oviiri.
M. Oviir
Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Kuivõrd on tegemist seaduseelnõu teise lugemisega, siis ei ole mõtet pidada uuesti ettekannet, mille me tegime esimesel lugemisel. Teie loal ma puudutan neid küsimusi ja neid muudatusi, mis on eelnõus toimunud esimese ja teise lugemise vaheajal.
Kõigepealt ma juhiksin teie tähelepanu antud seaduseelnõu §-le 2, mis räägib kohustatud subjektidest. Selle paragrahvi lõige 3 ütleb, et kohustatud subjektid määrab kindlaks ja kinnitab nende nimekirjad Eesti Vabariigi Valitsus kolme kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse vastuvõtmisest. Antud juhul on tegemist natukene teise loogikaga, kui oli eelmises seaduseelnõus. Kuivõrd eelmise seaduseelnõu järgi olid kohustatud subjektideks kõik need organisatsioonid, kes olid riigilt tasuta vara saanud, siis praegusel juhul kinnitab kohustatud subjektide nimekirja valitsus, kusjuures valitsus teeb siis mingisuguste kriteeriumide alusel otsuse, kas nõuda ühelt organisatsioonilt või teiselt organisatsioonilt selle vara tagasi. Loomulikult võib arutada, kas see on nüüd kõige õigem lahendus. Võib-olla oleks otstarbekas siin seaduseelnõus juba ära lugeda need organisatsioonid, kellelt valitsus võib tagasi nõuda riigi poolt antud varad ja vahendid.
Teiseks ma juhin teie tähelepanu §-le 5, kus räägitakse taasriigistatud vara valdamisest ja kasutamisest. Küsimus on sellest üleminekuperioodist, kui riik on saanud enda omandi tagasi. Sellisel juhul tuleb ära lahendada, kes hakkavad sel perioodil tegelema selle vara valdamise ja kasutamisega.
Erastamise küsimused on nüüd põhjalikult antud §-s 6. Inventeerimise alus, kuidas määratakse kindlaks erastamisele kuuluv vara, on toodud põhimõtteliselt § 6 lõige 2 punktides 1–5. On tulnud juurde § 8, mis räägib erastamise erijuhtudest. Kusjuures see § 8 püüab lahendada tarbijate kooperatiivi küsimust. Lõige 1 räägib, et Eesti Vabariigis asuvad tarbijate kooperatiivi organisatsioonid on kohaliku omavalitsuse otsuse alusel kohustatud erastama oma kauplusi, toitlusettevõtteid ja põllumajandussaaduste varustamisega tegelevaid struktuuriüksusi, kui neid on linna, alevi või valla piiris üle poole. Järelikult kohalik volikogu võib otsustada nende privatiseerimise küsimuse. Kusjuures seda alumist piiri ei ole paika pandud. Aga see piir on paika pandud, millest alates ülespoole võib kohalik omavalitsuse organ selle otsuse teha. Põhimõtteliselt ei ole ka välistatud, et valla volikogu võtab vastu otsuse kohustada privatiseerima kõik antud valla territooriumil asuvad tarbijate kooperatiivide kauplused, toitlustusettevõtted jne. Selles küsimuses on väga suur vastutus just nimelt kohalikel volikogudel.
Põhimõtteliselt on muutunud IV peatükk, mis räägib vara erastamise küsimusest majanditevaheliste organisatsioonide reorganiseerimisel. Kui te panite tähele, siis eelmises eelnõus, mille me andsime esimesele lugemisele, rääkisime meie ainult EKE süsteemist, praegu räägime kõikidest majanditevahelistest organisatsioonidest.
Lõpuks 5. peatükk, mis räägib lõppsätetest. See püüab korrastada seda situatsiooni, kui kaua ikkagi nendel ühiskondlikel organisatsioonidel tuleb oodata, millal nad võivad asuda täielikult oma vara käsutama-kasutama. Siin on toodud need juhud, kui valitsus ei pea vajalikuks ega ole 3 kuu jooksul kandnud nimekirja. Sellisel juhul temal hilisemat õigust seda teha ei ole ning need ühiskondlikud ja muud organisatsioonid asuvad oma vara käsutama, kasutama ja valdama. Ja kui valitsus ei ole 9 kuu jooksul võtnud vastu otsust nende objektide suhtes, mis on nimekirja kantud, siis sellisel juhul nad asuvad oma omandiõigust teostama.
See oleks lühidalt nende põhimõtteliste muudatuste kohta, mis selles seaduseelnõus on toimunud töö käigus, esimese ja teise lugemise vahel.
Juhataja
Küsimused ettekandjale. Lembit Arro.
L. Arro
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus § 11 4. punkti kohta. "Erastamisest laekunud summad, millest on maha arvatud erastamise kulud, jaotatakse majanditevahelise organisatsiooni osanike vahel, arvestades osanike osamakseid." Kuidas on mõeldud see viimane lause jätk – arvestada osanike osamakseid? Kas oleksite sellise parandusega nõus, kui oleks kirjutatud "proportsionaalselt osanike osamaksetele"? Aitäh!
M. Oviir
Põhimõtteliselt on see võimalik, kuid kui sellest saadakse kahtepidi aru, siis oleks otstarbekas see muudatus siia sisse viia.
G. Israeljan
Lugupeetud spiiker, lugupeetud ettekandja! Mul on teile järgmine küsimus, võib-olla ma ei saanud kõigest aru. Seaduseelnõus on juttu ka ühiskondlikest organisatsioonidest. Asi on selles, et ühiskondlikud organisatsioonid on arvatavasti liiga üldine nimetus, sest neil on oma dokumendid, mille alusel nad neid küsimusi lahendavad. Ja seoses sellega on mul teile küsimus. Kas käesolev seaduseelnõu ei kärbi mitte teatud määral ühiskondlike organisatsioonide õigusi, kes elavad oma seaduse järgi ja on kinnitatud vastavalt Eesti Vabariigi seadusele? Kas te saite minu küsimusest aru? Tänan!
M. Oviir
Selle seaduse loogika on tulenenud omandireformi aluste seadusest. Omandireformi aluste seaduses on spetsiaalselt ära reguleeritud need küsimused, mis puudutavad nii ühiskondlike organisatsioonide, kolhoosi-kooperatiivsete organisatsioonide jne. vara küsimusi, kusjuures nähakse ette riigi poolt tasuta antud omandi tagasivõtmine riigi poolt. See ei puuduta nende muid varasid. Välja arvatud siis täiendav privatiseerimiskohustus, mida rakendatakse selles seaduseelnõus tarbijate kooperatiivide vara suhtes, kusjuures ka selle privatiseerimise kohustusega ei lähe mitte need summad üle riigile, vaid lähevad ja jäävad ikkagi tarbijate kooperatiividele, ka selle sunderastamise käigus saadud rahalised vahendid.
Juhataja
Suur tänu, hr. Oviir! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun ma Kõnetooli õiguskomisjoni nimel Kaido Kama.
K. Kama
Lugupeetud Ülemnõukogu! Nimetatud seaduseelnõuga on tehtud kahe lugemise vahel hulk tööd ja tekkinud muudatustest andis juba piisava ülevaate hr. Oviir. Tahaksin ainult kommentaariks öelda niipalju, et nende otsuste suhtes, mida Ülemnõukogu peab tegema nimetatud kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide kohta, on seisukohad äärmiselt erinevad. On seisukohti, mis nõuavad kõikide taoliste organisatsioonide nagu ETKVL-id, ametiühingud jt. riigistamist. On seisukohti, mis ütlevad, et juriidilise isiku omand on püha ja puutumatu ja seal ei tohi üldse midagi teha. Praegune variant on nende kahe äärmuse vahepeal ja põhimõtteliselt lähtub põllumajandusreformi kontseptsioonist, mille Ülemnõukogu on kord juba heaks kiitnud. Ka kolhooside puhul otsustas Ülemnõukogu võtta kolhooside käest riigile tagasi see riigi vara, mis kunagi on riigi poolt üle antud. Täpselt samuti käitutakse ka siis nende teiste kooperatiivsete, ühiskondlike organisatsioonide puhul, kusjuures pärast selle operatsiooni läbiviimist on nad ise täiesti võimelised oma vara käsutama ja teostama tehinguid.
Kuna tekst üsna oluliselt muutus kahe lugemise vahel, siis me ei ole praegu teile kätte jaganud saadikutelt ja komisjonidelt laekunud ettepanekuid seaduseelnõu kohta. Ma annaksin ainult kiire ülevaate, mis on praeguseks meie kätte jõudnud ja mida ja kuivõrd siis on arvestatud.
Kõigepealt on hr. Põldroosi ettepanek, kes tunneb muret Kunstnike Liidu pärast. Seadus ei laiene mittetulunduslikele organisatsioonidele. Meil ei ole praegu olemas selget kriteeriumi tulunduslike ja mittetulunduslike vahel. Lisaks sellele, kui me tooksime praegu sisse mittetulundusliku mõiste, siis see seadus ei laieneks ka ametiühingule. Sedavõrra hr. Põldroosi ettepanekut ei ole arvestatud. Küll aga on arvestatud seda, et nüüd on suurendatud valitsuse otsustuse õigust vastava organisatsiooni subjektiks lugemisel või mittelugemisel.
On ettepanek hr. Korgilt, kes tunneb muret, et arvestatakse ainult riigi poolt üleantud objekte, aga ei arvestata nendele organisatsioonidele üle antud riigieelarvevahendeid. Selle seaduse tekstis on eelarvevahendid arvestatud § 6 järgi – kõik on arvel, ükskõik mis kujul see vara siis üle antud on.
Samuti on arvestatud keskkonnakomisjoni ettepanekut, milles on tuntud muret selle pärast, et seaduses oleks täpselt fikseeritud selle reformi käigus omandiõiguse ülemineku hetk, et oleks ka selge, millal lähevad üle omandiõigusega seotud kohustused, näiteks kehtestatud kaitserežiim või muu taoline – ka see on arvestatud.
Veel on terve rida ettepanekuid hr. Uluotsalt, milliseid suuremas osas on arvestatud. Ma vist praegu kõiki neid ette lugema ei hakka.
Kuna seaduse eelnõu on kahe lugemise vahel muutunud, pidasime otstarbekaks mitte minna praegu kohe seaduse vastuvõtmisele, vaid katkestada teine lugemine ja anda saadikutele veel võimalus teha parandusettepanekuid, näiteks ülejärgmise esmaspäeva hommikuni, et siis teise lugemise jätkamisel jõuda selle seaduse vastuvõtmiseni. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Ei soovita. On laekunud ainult üks protseduuriline ettepanek: katkestada ja jätkata järgmisel istungjärgul.
Ma olen jälle sunnitud läbi viima kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll. Kohal on 56 rahvasaadikut, puudub 42.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et katkestada käsiloleva päevakorrapunkti arutelu ja jätkata järgmisel istungjärgul? Selle ettepaneku poolt on 47 rahvasaadikut, vastu on 1, erapooletuid saadikuid ei ole. Arutelu katkestatakse ja jätkatakse järgmisel istungjärgul.


Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduses" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Kolleegid, on ettepanek jätkata selliste päevakorrapunktide arutelu: nimelt, võtta kõne alla esialgselt teisipäevale planeeritud 2. punkt ning selle järel kolmapäevaks planeeritud 5. ja 6. punkt. Alustame Ülemnõukogu liikme Lembit Arro poolt esitatud Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduses" eelnõu teise lugemisega. Ma paluksin kõnetooli ettekandeks kolleeg Lembit Arro.
L. Arro
Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu! Ma ei tea, kas on 50 saadikut saalis, et me saaks selle väikese asja, mis juba veebruarikuus on Ülemnõukogule esitatud ja märtsikuus esimesel lugemisel olnud, ära hääletada. Meeldetuletuseks niipalju, et ma taotlen muudatust sotsiaalmaksu seadusesse, et asja lihtsustada põllumajanduses. Varem oli §-s 4 kirjutatud: "Põllumajandusettevõtte poolt tema või valla territooriumil elavatele inimestele osutatud sotsiaalabi, -hoolduse ja -toetuse kulud arvestatakse ettevõtte sotsiaalmaksust maha. Need kulud võivad ulatuda kuni 50%-ni ettevõtte sotsiaalmaksust. Kulude liigid ning määrad kehtestab ning vajaduse korral muudab Eesti Sotsiaalfond valla volikogu esildisel." Redaktsioon oleks järgmine. "Põllumajandusettevõtte poolt tema või valla territooriumil elavatele inimestele osutatud sotsiaalabi, -hoolduse ja -toetuse kulud arvestatakse ettevõtte sotsiaalmaksust maha. Need kulud võivad ulatuda kuni 30%-ni ettevõtte sotsiaalmaksust. Kulude liigid ja määrad kooskõlastatakse valla volikogus." Vahe on selles, et enne võisid majandid koos sotsiaalfondiga kulutada 50% sotsiaalmaksust oma töötajate või pensionäride abistamiseks; minu ettepanek on piirata seda 30%-ga, mitte 50%-ga, kusjuures arvestada seda, et endise juhendi järgi oli lubatud majanditel ka ilma kooskõlastamata kulutada 20%. Nüüd uues redaktsioonis on sees, et kuna see soodustus antakse proportsionaalselt põllumajandustoodangule, siis see 30%, mis siin uues redaktsioonis on, moodustab ka tegelikult umbes 20% sotsiaalmaksust, kuna majandite keskmine põllumajandustoodang vabariigis moodustab 60–70% kogutoodangust. Ja see tuleb kooskõlastada siis valla volikoguga, et ei juhtuks nõnda, et läheks topelt, et vald annab toetust ja majand annab toetust. Kuna praegusel ajal sotsiaalprobleemid on senini ikkagi veel põhiliselt majandite kaelas, vald ei ole nendega veel nagu hakkama saanud, siis oleks seaduses sellise paranduse tegemine õige. See on kooskõlastatud ja, nagu esimesel lugemisel kuulsime, on ka sotsiaalministeerium andnud selleks nõusoleku, minister Karu ütles seda siitsamast puldist. Mina paluksin see parandus täna vastu võtta seadusena. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Millised on küsimused kolleeg Lembit Arrole? Ei ole küsimusi. Kaasettekande teeb meile eelarve-majanduskomisjoni esimees Jüri Reinson.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eelarve-majanduskomisjon on kahel korral oma istungil nimetatud seadust muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduses arutanud ja toetab muudatusettepaneku vastuvõtmist. Ühtlasi tahan teile teatada, et sotsiaalhooldusministri hr. Karu toetus seaduseelnõule on ka komisjonis olemas.
Juhataja
Kas on küsimusi? Ei ole.
Kolleegid, ma avan läbirääkimised. Kas ma võin oletada, et ei soovita sõna võtta, kõnet pidada? Kutsume kõik rahvasaadikud saali, loeme veel kord üle. Kohaloleku kontroll. Kohal on 46 rahvasaadikut, puudub 52. Kolleegid, mis me siis nüüd teeme? Ma siiski üritan kõiki meetmeid rakendada selleks, et saada saadikud saali. Ma paluksin osutada mulle abi, mõningate saadikute tööruumid on istungitesaalist kaugel. Ma pöördungi personali poole ja võib-olla ka rahvasaadikute poole. Proovin veel kord kontrollida kohalolekut. Kohal on 55 rahvasaadikut, puudub 43.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi seadus muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduses? Palun hääletada! 50 häält on vaja. Selle poolt on 52 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Seadus on vastu võetud.


Eesti Vabariigi tubakaaktsiisi seaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu esimene lugemine
Juhataja
Kolleegid, ma mõni hetk tagasi esitasin omapoolse võimaliku variandi, kuidas me tänast istungi tööd jätkaksime, kuid mu tähelepanu juhiti sellele, et otstarbekam oleks praegu siiski läbi viia kahe seaduse eelnõu esimesed lugemised, mis tõepoolest on parem variant, ning ma teen ettepaneku võtta tänaseks päevaks planeeritud esimene ja teine päevakorrapunkt arutusele. Ja kõigepealt tubakaaktsiisi seaduse eelnõu ja siis ka selle juurde käiva aktsiisimaksu seaduse muudatuse seaduse eelnõu esimene lugemine. Ning ma paluksin ettekandeks kõnetooli rahandusministri esimese asetäitja hr. Roose.
E. Roose
Lugupeetud Ülemnõukogu spiiker ja Ülemnõukogu liikmed! Eesti Vabariigi Valitsus esitab teile läbivaatamiseks Eesti Vabariigi tubakaaktsiisi seaduse eelnõu. Tubakaaktsiisi seaduse eelnõu on eelviimane nendest aktsiisiseadustest, mis on üldse valitsuse programmis teile esitada. Eelnevad neli aktsiisi on teie poolt vastu võetud. Selle aktsiisimaksu seaduse struktuur on analoogne nendega, mida te olete enne vastu võtnud, siin midagi ekstrahuvitavat ja uut ei ole. Muidugi, elu läheb kiiresti edasi ja kui te pöörate tähelepanu §-le 4 – loodetavasti selle aktsiisi toime ulatab Eesti kroonidesse –, siis vajab see juba esimese ja teise lugemise vahel muudatusi. Teiseks, §-s 6 peame ilmselt ära muutma selle, et eksporditavad tubakatooted oleksid tulevikus aktsiisimaksuvabad, seda eeskätt ka selle tõttu, et Venemaa ja Ukraina on oma vastavates seadustes juba vastu võtnud nii käibemaksu kui ka aktsiisimaksude kohta, et kõik eksport väljaspool SRÜ maid on nende maksude vabad. Kui me tegime senini vahet konverteeritava ja mittekonverteeritava valuuta vahel, rublade juures me kasutame aktsiise ja käibemakse ekspordi puhul, siis nüüd see vahe peaks seoses sellega ära kaduma, kuna meie partner on teinud enda poolt väga džentelmenliku žesti.
Tubakaaktsiis erineb selle poolest teistest aktsiisidest, et tubakat maksustatakse mitte siis, kui toimub piiri ületamine kusagilt mujalt Eestisse, vaid siis, kui võetakse toorainelaost tarbimisse. Selline klausel tahetakse §-s 5 kehtestada sellepärast, et tubakas enne kasutamist paberossides, sigarettides vajab laagerdamist, et looduslikud protsessis temas lõpeksid, pärast seda saaks siis kasutada tootmises. Kui võtta aktsiis piiri peal ära, nagu teiste aktsiiside puhul oleks see normaalne olnud, siis tähendaks see meie ainukesele tubakavabrikule liiga suurte käibevahendite panemist aktsiisimaksu ja see mõjuks majanduslikule olukorrale praegu pärssivalt, kuna vastavad krediidiressursid puuduvad. Teiseks, selle seaduse eripära on, et sisuliselt ei maksustata kodumaal kasvatatavat tubakat, kui seda jälle kasvatama hakatakse. Ja kui juba hästi laialt ja häid tubakasorte siin Eestis kunagi kasvatama hakatakse, siis peaks selle juurde tagasi pöörduma. Vähemalt praegu ei ole maksustamist selles seaduses ette nähtud.
Paar kommentaari veel tubakaaktsiisimäärade juurde. See on toodud lisas. Ilmselt selles lisas tuleb ka muutus, jääb ainult üks aktsiisimäär, mis ei sõltu sellest, kas raha on konverteeritav või mitte. Ma pööran teie tähelepanu, et toortubaka maksustamine 40%-ga tähendab seda, et tubaka, ütleme, sigarettide omahinnas on tubaka osatähtsus 3/4, kolmveerand omahinnast ja järelikult see aktsiisimäär siis taandatuna sigarettidele on 30%. Mul on kaasas võrdlus teiste maade tubakaaktsiisidega. 30%-list, 34%-list tubakaaktsiisi, sigarettide aktsiisi kasutatakse ainult Inglismaal. Kõikides teistes maades on sigarettide aktsiis juba hoopis suurem (50, 66, 67, 69%) – 32 korda kõrgem, eriti niisugustes suurtes tubaka tarbimise maades. Eesti tubakaaktsiisi määr on üks kõige väiksemaid mul siin nimekirjas välja toodud maade maksumääradest. Aktsiisi laekumine on võetud sellel tasemel, nii nagu meil traditsiooniliselt on, me ei suurenda sellega tubakaaktsiisi laekumisi antud hetkel, kui me stardime selle uue tubakaaktsiisi seadusega, me hoiame seda endisel tasemel. Tähendab, selle seadusega ei muudeta maksu laekumiste suurust ei üles- ega allapoole. Sellega ma lõpetaksin. Tänan!
Juhataja
Kas võime küsimusi esitada? Kas on küsimusi hr. Roosele? Ei ole. Suur tänu!
Juhataja
Kaasettekandeks palun kõnetooli eelarve-majanduskomisjoni esimehe hr. Reinsoni.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eelarve-majanduskomisjoni seisukoht nimetatud seaduseelnõu suhtes on lühike. Teeme teile ettepaneku lugeda esimene lugemine lõppenuks.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, kas on vastuväiteid? Ei ole vastuväiteid. Esimene lugemine on lõppenud.


Eesti Vabariigi mootorikütuseaktsiisi seaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu esimene lugemine
Juhataja
Kolleegid, jätkame järgmise päevakorrapunktiga, mis käsitleb seaduseelnõu arutelu, mille sisuks on mootorikütuse aktsiis. Ja vastavalt sellele ka arutame muudatuste tegemist kehtivas Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses ning ma paluksin jälle kõnetooli rahandusministri esimese asetäitja hr. Roose.
E. Roose
Lugupeetud Ülemnõukogu spiiker, asespiiker ja Ülemnõukogu saadikud! Eesti Vabariigi Valitsus esitab teile läbivaatamiseks ja vastuvõtmiseks Eesti Vabariigi mootorikütuseaktsiisi seaduse. Ma saan aru oma rollist siin – ma pean täitma väga ebapopulaarset rolli, tegelema maksudega ja kaitsma neid seaduseelnõusid, mida valitsus esitab. See on ebapopulaarne tegevus ilmselt nii teie hulgas kui ka valitsuse liikmete hulgas, seda ei kiida heaks ka maksumaksjad, aga tahes-tahtmata on mul hea meel, et me selle mootorikütuseaktsiisi seaduse eelnõuga oleme oma viimase aktsiisiseaduse eelnõu juures üldse. Nii et see ebameeldiv roll langeb mul isiklikult sellega ka ära, kui see kunagi vastu võetakse.
Mis on mootorikütuseaktsiisi seaduse põhimõte, miks me seda tahame rakendada? Põhjus on selles, et siin on otsene seos nende kulutustega, mis lähevad meie teedeehituseks ja teede hooldamiseks ja kapitaalremondiks. Jutt ei ole mitte ainult maanteedest, vaid jutt on ka veeteedest ja õhuteedest, tähendab, probleem on natuke laiem. Selle mootorikütuse aktsiisimaksu määr 10% on valitud selliselt, et kõik teedele suunatud kulutused oleksid finantseeritud.
Hoopis teine küsimus on see, kuidas neid summasid kasutada. Siin tahes-tahtmata tuleb teha ka väga olulisi korrektiive, nende summade kasutamine tuleb ilmselt tulevastes eelarvetes hoopis peenemalt spetsifitseerida: mitu kilomeetrit maanteed selle arvel ehitatakse, mitu lennuvälja rajatakse, mitu kilomeetrit maanteed kapitaalselt remonditakse, pannakse kõva kate jne. Seda nii vabariigis tervikuna kui ka maakondade ja isegi valdade kaupa. Selle finantseerimine peab kujunema sihtotstarbeliselt lisaks nii, et seda finantseerimise resultaati ehk töö tegemist oleks võimalik hiljem kontrollida. Praegu on õigus nendel oponentidel, kes ütlevad, et see maanteede fondi raha kasutamine on väljunud igasuguse kontrolli alt. See on täiesti õige väide. Kui te olete vaadanud lisatabelit, kus joonisel 11 on teiste maade mootorikütuste hinnad ja maksud, siis te näete, et kui Eesti rakendab 10%-list aktsiisimaksu, siis ta on jällegi kõige väiksema aktsiisimaksuga maa nende maade seltskonnas. See tähendab sisuliselt seda, et kui maailmaturuhindadega me saame mootorikütust umbes 200 dollarit tonn, siis aktsiisimaks 10% on selle joonise järgi, mis on teie käsutuses, väiksem kui 1. rida, tähendab, Ameerika Ühendriikides. Samaaegselt, kui me vaatame naabermaad Soomet, seal on "Neste" monopoolne mootorikütuse hankija ja ka müüja, seal juba omahinnalised kulutused (55 Ameerika senti) ja maksud on hoopis suuremad, nii et kogu see ühe liitri maksumus kujuneb '"Nestel" üle 1 Ameerika dollari.
Mis on veel mootorikütuseaktsiisi eripära? Ma peatuksin §-l 3. Selleks me oleme püüdnud samuti nagu ka tubakaaktsiisi puhul säästa nende juriidiliste isikute käibemaksuvahendeid, kes impordivad kütust, selleks et seda teatud aja jooksul müüa. Meil on pandud siia sisse põhimõte, et see aktsiisimaks võetakse ära nende esimeselt ostu-müügi operatsioonilt Eesti Vabariigis. Teiseks, need juriidilised isikud, kes tarbivad mootorikütust, kes varuvad endale privaatkorras ka ida poolt praegu, maksavad aktsiisimaksu siis, kui nad on selle mootorikütuse ära kasutanud. See revideerimine või inventuur toimub üks kord kuus. Üksikisik muidugi maksab ise. Arutades majanduskomisjonis neid punkte, tekkis mõte, et see süsteem meie poolt on aetud liiga keeruliseks §-ga 3 ja tulevikus võiks aktsiisi võtta ainult tollis ja sisseveol. Seoses sellega peaksid muutuma mitu paragrahvi. Siin on täpselt samasugune põhimõte nagu tubakaaktsiisi puhulgi: kui Eestis hakataks tulevikus ise tootma mootorikütust või õlisid, siis neid esialgu aktsiisiga ei maksustata ja kui neid on vaja kunagi maksustada, siis tehakse sellesse seadusesse täiendus. Ilmselt see võib-olla soodustab meie riigis vastavate tootmisharude teket, kui nad on maksuvabad. Muudatused peaksid tulema, samuti nagu tubaka aktsiisimaksu seaduses, §-s 6, mis räägib mootorikütuse ekspordist või reekspordist. Igal juhul, kui on eksport ükskõik kuhu, peaks sisseveol ära makstud raha olema tagasi makstud. Seoses sellega peaks muutuma ka § 7, kus praegu on pandud kontroll riiklikule maksuametile – tulevikus see peaks minema Tolliametile, Tolliamet võtaks kogu aktsiisi tollipiiri ületamisel ära.
Ja veel viimane moment, mida ma tahtsin rõhutada, mis oli arutlusel ka majanduskomisjonis. See on see, et see aktsiis ei rakendu praegu kohe, vaid rakendub siis, kui meil tuleb Eesti kroon. Niimoodi oligi see mõeldud ja selle tõttu on meil jäetud § 10 tähtaeg praegu vabaks. Majanduskomisjonis arutati seda niimoodi, et seoses Eesti krooniga muutub tegelikult meil kogu hinnastruktuur ja sellest lähtuvalt võib siis selle seaduse teise lugemise viia läbi juba Eesti krooni tingimustes ja kehtestada see siis. Tänan tähelepanu eest!
P. Lutt
Härra juhataja, lugupeetud hr. Roose! Nagu me teame ja nagu siin saaliski palju on räägitud, ei hoia praegusel ajal maal olevaid teid korras mitte keegi peale põllumeeste. Samuti peavad põllumehed ära tegema kõik need transporttööd, mida teised asutused oma lohakusest või viitsimatusest jätavad tegemata. Kui möödunud aastal lubati põllumajandusele teede korrashoiu eest maksta, siis see jäi ainult lubaduseks ja seda ei tehtud. Siit teile tungiv palve: kas on õige põllumajandusele rakendada mootorikütuste aktsiisimaksu, kusjuures nad peavad kõik oma teed siiski ise korras hoidma, ka need teed, kus sõidavad bussid ja teised firmad, ja samal ajal tegema väga palju transporttöid teiste firmade eest ära? See on nagu kolmekordne karistus. Aitäh!
E. Roose
Ma arvan, et aktsiisimaksuga ei peaks kedagi karistama, lihtsalt ta peaks kõikidelt mootorikütuse kasutajatelt, kes sõidavad teedel, kas veeteedel, õhuteedel või maanteedel, võtma selle teede korrashoiuks vajaliku raha ära. Seda ei peaks maksma need inimesed või need juriidilised isikud, kes neid teid ei kasuta üldse. Teine asi on see, millest ma juba alguses hakkasin rääkima, et praegune maanteede fondi või teede fondi eelarveliste summade kasutamine on täiesti kontrolli alt väljas. Ja ma olen täiesti selle poolt, kui teie või teie järglased Riigikogus nõuavad riigieelarve sees oleva teedefondi kulutuste täielikku spetsifitseerimist ja delegeerimist kohapealsetele riigivõimu valitsemisorganitele, kes tellivad ise teede korrashoiu või teede ehituse nendelt firmadelt, kes teevad töö kvaliteetselt ja suhteliselt odavalt. See käib täiesti ka teie küsimuse kohta.
J. Kass
Lugupeetud juhataja, ettekandja! Ma haaran just sellestsamast sõnasabast kinni, et see ei ole karistus kütuse ostjatele, kes kasutavad teid. Kuid Peeter Luti küsimusest tuligi välja, et põllumajanduses ei kasutata teid, vaid kasutatakse põllumaad. Soomes on näiteks põllumasinate ja tööriistade kütus hoopis teiste hindadega, rääkimata aktsiisimaksust. Kas me oleme tõesti nii rumalad ja karistame ikkagi? Ma ütlen, et see on karistus, sest põllumehe traktor ei sõida mööda teed. Tänan!
E. Roose
See on muidugi õige, et põllumajandusmasinad palju teedel ei sõida, nad sõidavad põldudel ja on farmides ja kinnistel territooriumidel. Seda küsimust võib muidugi eraldi arutada esimese ja teise lugemise vahel, aga mina näen probleemi selles, et iga maksu erinevus või vabastus on andnud spekulatsioonivõimalusi ka nendele, kes sõidavad põldudel. Kui teie masinad sõidavad põldudel ja farmides kinnistel territooriumidel, mitte väljudes üldkasutatavatele teedele, siis samaaegselt igasuguse soodustuse sisseviimine tähendab seda, et see soodustus kandub teie kaudu, antud juhul põllumeeste kaudu üle nendele, kes pole põldu kaugelt vaadanudki. Sellega seoses, kuna see küsimus on siiski tähtis, ma aktsepteerin seda täiesti, peaks esimese-teise lugemise vahel natukene nõu pidama, kuidas seda teha, et põllumajandusele antavat kütust aktsiisiga mitte maksustada, ning garanteerida seda, et see kütus ei voola põllult piltlikult öeldes maanteedele. Seda süsteemi võiks tõesti kaaluda, kui teil on olemas sellekohased läbimõeldud ettepanekud. Mul oleks hea meel, kui need ettepanekud oleksid nõnda vettpidavad, et neid saaks sellesse seaduseelnõusse sisse võtta.
M. Laar
Austatud hr. Roose! Mul oleks selline küsimus: kas te oskate vastata, mida toob see aktsiisimaks tegelikkuses kaasa, see tähendab, kas Eesti siseneb selle järgi uue inflatsiooni piiridesse või mitte? Mul on kuri kahtlus, et ta peab sisenema. Ma palun veenda mind ümber.
E. Roose
Selle inflatsiooniga on olukord praegu niimoodi, et meil kogu tootmise produkt, mis on mõeldud realiseerimiseks Eestis, on aprillikuu andmetel 14 miljardit rubla. Sellest ostujõuline tarbimine on praegu 5–6 miljardit rubla. Ja sellisel juhul, kui mootorikütuseaktsiis tuleb juurde, ostujõuga ei ole kaetud umbes 11,6 miljardit rubla. See tähendab seda, et meil on praegu väga palju kaupu, mis üldse meie ostujõu juures ei ole müüdavad. Ja antud juhul see suurendab veel natuke (10% kütuse osas) seda ostujõu diferentsi. Aga samal ajal on selge see, et meie lülitume varem või hiljem maailmaturu hindadesse mootorikütuse alal ja kõigi naftasaaduste osas. Ka Venemaa on deklareerinud, et tema hakkab müüma meile naftasaadusi ainult maailmaturu hindades. Kui me praegu saame naftasaadusi seal 6-10-15 rubla liiter – oleneb, kuidas keegi oskab Venemaalt praegu osta –, siis tulevikus see hind tuleb kindlasti 20–25 rubla liitri pealt. Selle kütuse põhiline kallinemine ei tule mitte meie vabariigi siseselt, vaid tuleb impordist, ja see kallinemine või kuluinflatsioon on hoopis suurem kui see, millest me räägime. See on määrav praegu. See 10%, ma toonitasin, ei ole suur arv, võrreldes meie naabritega, aga ta on suur arv selles mõttes, et meil kogu ostujõuline nõudlus on väiksem ja meie inimesed ei saa nii palju palka, tähendab, sissetulekud ei ole jõudnud sellele hinnaspiraalile järele, mis praegu on toimunud selle aasta algusest saadik, ja selles on praegu kogu meie traagika. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Peeter Lutt, teine küsimus.
P. Lutt
Härra juhataja, lugupeetud hr. Roose! Teie põhjendused sellele, et kogu mootorikütus on vaja siiski aktsiisimaksuga maksustada, ei ole üldse loogilised, on loogikast väga kaugel. Te teate väga hästi, et põllumajanduses kasutatakse väga palju mootorikütust kõrgekvaliteedilise söögiteravilja kuivatamisel. Kuidas see kütus saab mööda maanteed joosta, see on mulle omaette küsimus. Seda peaks te kõigile siis seletama. Teine asi. Väga palju toodetakse meie vabariigis turvast. Kuidas see kütus, mida turba tootmiseks kasutatakse, saab mööda maanteed joosta? Kolmandaks. Väga palju tehnoloogilist kütust kasutatakse põllumajanduses spetsiaalselt maaparanduses, näiteks farmides, see iialgi ei saa tee peal joosta ju! Nii et neid asju tuleks tõsiselt rehkendada ja spetsialistidega kalkuleerida. Aitäh!
E. Roose
Kui on veendumus, et see kütus ei jookse maanteedel, siis on väga hea, aga tasub veel veenduda, kas see mehhanism on ikka üles ehitatud niimoodi, et ta ei jookse. Te väidate praegu, et ei jookse, aga see vajab siiski näidete varal illustreerimist, kuidas ta jookseb. Mina näen küll praegu teid, kuidas ta hakkab jooksma, kui hakkame diferentseerima aktsiisimakse. Ja ei näe selliseid teid, mis takistaks seda jooksmist.
Juhataja
Suur tänu, hr. Roose, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Jällegi paluksin ma kaasettekandeks kõnetooli eelarve-majanduskomisjoni esimehe hr. Jüri Reinsoni.
K. Sergij
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eelarve-majanduskomisjon arutas esitatud mootorikütuse aktsiisimaksu projekti. Aga härra Roose andis teile üksikasjaliku informatsiooni. Mina lisan ainult seda, et esimesed naftasaaduste aktsiisimaksu määrad kehtestas Ülemnõukogu 1991. aasta märtsis ja need olid: A-76 – 154 rubla; A-92, 93 ja 95 – 213 rubla ning diislikütus – 159 rubla tonn. Käesoleva seaduseelnõu kohaselt tuleb aktsiisimaksu võtta 10 protsenti müügihinnast, seega, bensiinilt A-76 3000; A-92, 93 ja 95 3000 ning diislikütuselt 1900 rubla. Lisaks sellele tehakse ettepanek võtta aktsiisimaksu aviobensiinilt 1900 rubla tonn, mootoriõlilt 1900 rubla tonn. Aktsiisimaks suureneb umbes 19–20-kordseks.
Võttes arvesse praegust keerulist majanduslikku olukorda väga kõrgeid kütusehindu Eestis, sularahanappust ning seda, et aktsiisimaksu järsu tõusuga kaasneb väga keeruline ja väljapääsmatu olukord rahanduslikke raskusi üle elavas põllumajanduses, teeb eelarve-majanduskomisjon ettepaneku lõpetada esimene lugemine ja korraldada teine lugemine pärast Eesti krooni kehtestamist. Selle aja jooksul mõtlevad saadikud uue seaduseelnõu läbi ja me ootame teie ettepanekuid. See on minu poolt kõik. Tänan!
Juhataja
Soovitate esimene lugemine lõpetada?
K. Sergij
Jah.
Juhataja
Suur tänu! Küsimusi ei ole. Ma tänan, pr. Sergij! Kolleegid, kas lõpetame esimese lugemise? Esimene lugemine on lõppenud.


Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise kohta" eelnõu esimene lugemine
Juhataja
Jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja arutame tänaseks päevaks planeeritud kolmandat päevakorrapunkti: Ülemnõukogu liikme Kaido Kama poolt esitatud seaduseelnõu, mis käsitleb Eesti Vabariigi aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamist, ning selle juurde käivat rakendusotsuse eelnõu. Ning me alustaksime esimese lugemisega ja ma paluksin kõnetooli kolleeg Kaido Kama.
K. Kama
Austatud Ülemnõukogu! Seaduseelnõu Eesti Vabariigi aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamisest peaks lahendama teatud mõttes küllaltki pingelise olukorra, mis praeguseks aiandus- ja suvilakooperatiivides on tekkinud. Nimelt, kõik need kooperatiivid, need aiamajad, need suvilad on loodud sisuliselt eraomandina aegadel, kus eraomandi soetamine nii lihtne ei olnud, seda sai teha kooperatiivi vormis. Ja selle omandi kooperatiivne edasikestmine on muutunud selgelt teatud mõttes anakronismiks meie praeguses ajas, kus me tahame minna omanikukesksele ühiskonnale. Inimene, kes on ise oma materjalidega, oma tööjõuga omale ehitanud aiamaja, ei saa seda vastavalt oma soovile pärandada, kinkida, müüa. Ja vastav seaduseelnõu, mis teile on esitatud, näebki ette, et vastavalt kooperatiivi põhikirjale, vastavalt tema üldkoosoleku otsusele on võimalik kooperatiivi liikmete vahel see vara ära jagada. See vara omandiõigus läheb üle tasuta. Rakendusotsuses on ka öeldud, et selle tasuta ülemineku pealt ei rehkendata mingeid riigilõive ega ei kehtestata nendele inimestele tulumaksu selle vara pealt, mis läheb nende omandusse. Samuti on ette nähtud võimalus, et kui kooperatiivi üldkoosolek ei tee otsust kooperatiivi vara erastamise kohta, siis igal kooperatiivi liikmel üksikisikuna ikkagi on see võimalus nõuda omaenda vara eraomandusse. On ette nähtud ka need varad, mis peavad ka edaspidi kooperatiivi ühisesse omandusse jääma (kommunikatsioonid, igasugused veevärgid, elekter) ja ühise omandi õiguse teostamise viisid.
Lõpetuseks tahan öelda seda, et kui see seaduseelnõu saab vastu võetud seadusena ja nende aiamajade sisulised omanikud muutuvad ka nende aiamajade formaaljuriidilisteks omanikeks, siis rakendub nende suhtes ka täiel määral maareformiseadus, s.t. neil tekib nende kruntide ostu eesõigus, kus asetsevad nende suvilad ja aiamajad. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Millised on küsimused Kaidо Kamale? Ei ole küsimusi. Kaasettekandega esineb meie ees õiguskomisjoni nimel pr. Liia Hänni.
L. Hänni
Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Omandi- ja maareformi komisjon hr. Kaido Kama isikus on äsja just esitanud need põhjused, mis on käesoleva eelnõu väljatöötamist ajendanud. Need põhjused on kaalukad ja õiguskomisjon seetõttu toetab, et Ülemnõukogus seda eelnõu käsitletaks edasi. Kuid meie poolt ka mõned seisukohavõtud.
Kõigepealt, käesolev eelnõu jätkab meie mitmete seadustega alustatud suunda korrastada omandisuhted Eestis. See on väga oluline, et me lõpuks jõuaksime välja sellest sotsialistlikust pärandist, mis seadis inimesele piiranguid oma omandi kasutamisel ja käsutamisel. Oluline on see, et seaduseelnõu sätestab demokraatliku mehhanismi omandisuhete muutmiseks, andes otsustusõiguse kooperatiivi töökoosolekule. Seaduseelnõu sätestab, et erastamisele võib tulla kogu kooperatiivi vara, sõltumata sellest, kuidas see vara on soetatud. Kooperatiivi vara erastatakse kooperatiivi liikmetele, kuid on ette nähtud ka võimalus, et kooperatiivi liige võib oma õiguse edasi anda abikaasale, lapsele või lapselapsele notariaalse avalduse alusel. Siin võib küll kerkida üles küsimus, kas on õigustatud eristada nende isikute ringi, kellele omandiõiguse võib delegeerida, erinevates seadustes erinevalt, sest näiteks korterite erastamisel on see ring tunduvalt laiem, kuid ilmselt neid küsimusi me saame käsitleda edasise lugemise käigus.
Vara erastamise viisiks on vara tasuta üleandmine selle vara osas, mis on praegu kooperatiivi liikmete käsutuses. Määratakse kindlaks kooperatiivi liikme osa ühisvalduses olevas varas. Kuid seaduseelnõu ei sätesta päris täpselt, kuidas toimub kaasomandi suuruse määramine praegu ühises käsutuses oleva vara puhul. Kui vara jääb ka edasi ühisesse käsutusse, siis toimub vara edasine juhtimine kaasomandiõiguse alusel. Ja selleks võivad kooperatiivi liikmed, tulevased omanikud moodustada ühistud, mis neil tuleb registreerida kohalikes omavalitsustes. Seaduseelnõu näeb ette selle juhu, kus kooperatiivi üldkoosolek otsustab mitte reorganiseerida kooperatiivi, andes isikule õiguse kooperatiivist välja astuda koos oma varaga, säilitades kaasomanikuna õiguse ühises kasutuses oleva vara suhtes. Kusjuures on ka sätestatud, et kui siin tekivad vaidlused ja kooperatiivi juhatus 2 kuu jooksul ei lahenda seda taotlust, siis saab kooperatiivi liige abi kohtust. Omandiõiguse vormistamise aluseks loetakse kooperatiivi üldkoosoleku otsust või siis juhatuse otsust, juhul kui kooperatiiv otsustab ennast mitte reorganiseerida. Kuid omandiõiguse sisuline üleminek, eraomanduse tõeline tekkimine toimub sellest hetkest, kui vara on kantud riiklikusse kinnisvararegistrisse.
Kui rääkida eelnõu mõningatest momentidest, mida võiks veel kaaluda, siis kerkis õiguskomisjonis üles ka selline võimalus, et antud seadusega võiks reguleerida ka garaažikooperatiivide õiguslikku režiimi. Ka seaduseelnõu autoritele tehti ettepanek seda võimalust kaaluda. Kokku võttes ütlen veel kord, et õiguskomisjon toetab seaduseelnõu ja soovitab esimese lugemise lõpetada. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused kaasettekandjale. Aleksei Zõbin.
A. Zõbin
Lugupeetud ettekandja! Mul pole midagi selle seaduse vastu, ma lihtsalt tahan teile ühe küsimuse esitada. Samasuguses olukorras on ju teatud määral ka garaaži- ja elamukooperatiivid. Võib-olla on vaja ühist kooperatiiviseadust või on ehk mingeid põhjusi, miks neid seadusi elamu- ja garaažikooperatiivide kohta ei arutata. Milles on põhjus? Kui te saate vastata, siis palun öelge mulle.
L. Hänni
Mis puudutab garaažikooperatiive, siis see küsimus õiguskomisjonis tõstatus ja me palusime seaduseelnõu autoritel kaaluda, kas mitte ka garaažikooperatiivid lülitada käesolevasse seadusesse. Elamukooperatiivide osas kerkib ilmselt üles ka veel lisaküsimusi. Ma arvan, et nende õigusliku režii reguleerib elamuseadusandlus. Aga ilmselt oleks võinud küsimusele täpsema vastuse anda hr. Kaido Kama, kes on eelnõu väljatöötamise juures otseselt osaline olnud.
Juhataja
Suur tänu! Aleksei Zõbin, teine küsimus.
A. Zõbin
Ma vabandan, aga ma ei saanud aru, kas nad lülitavad garaažikooperatiivid seadusesse või mitte. Ja teiseks. Elamuseadused jätavad elamukooperatiivide osas tegelikult kõik nii, nagu oli. See tähendab, et tegelikult jääb kõik selle grupi omavoli alla, kes alati kujuneb välja selles kooperatiivis, kes seal valitseb. Üldiselt ei kergenda elamuseadused nende elamukooperatiivide liikmete elu.
L. Hänni
Kuna praegu on käesoleva seaduse eelnõu esimene lugemine, siis me arutame seda, mis meile seaduse autorid on esitanud. Ma juba ütlesin, et õiguskomisjon tõstatas küsimuse, kas mitte garaažikooperatiive ka paigutada käesoleva seaduse alla. Mis puudutab elamukooperatiive, siis õiguskomisjon seda teemat arutanud ei ole. Ma arvan ka, et see valdkond siiski päriselt ei kattu käesolevas eelnõus käsitletud valdkonnaga ja vajab ilmselt omaette seadusandlikku reguleerimist.
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan, pr. Hänni!
Kolleegid, on ära kuulatud ettekanded, juhtivkomisjon toetab esimese lugemise lõpetamist. Kas lõpetame esimese lugemise? Lõpetame. Esimene lugemine on lõpetatud.


Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 19 3. lõike rakendamise kohta
Juhataja
Kolleegid, naaseme nüüd jällegi teisipäevase päevakorra juurde ja võtame arutlusele neljanda päevakorrapunkti, mis käsitleb saadikurühma "Mõõdukad" poolt esitatud otsuse eelnõu ja mille sisuks oleks Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 19 3. lõike rakendamine. Arvamuse selle eelnõu kohta esitab Ülemnõukogu eelarve-majanduskomisjoni esimees hr. Jüri Reinson.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ülemnõukogu eelarve-majanduskomisjon arutas 13. mail hr. Raidi esitatud otsuseprojekti maareformi seaduse § 19 3. lõike rakendamise kohta. Ühtlasi palus eelarve-majanduskomisjon eelnevalt maaelukomisjoni seisukoha, sest probleem on maas, ja selle ma loeksin teile enne oma ettekande jätkamist ette.
"Eesti Vabariigi Ülemnõukogu maaelukomisjoni otsus. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu maaelukomisjon, läbi vaadanud Ülemnõukogu fraktsiooni "Mõõdukad" poolt esitatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 19 3. lõike rakendamise kohta" projekti, otsustab:
1. Toetada otsuseprojekti põhivarianti.
2. Pidada otstarbekohaseks, et otsus vormistatakse Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 19. detsembri otsuse "Eesti Vabariigi maareformi seaduse rakendamise kohta" punkti 2 täiendusena."
Eelarve-majanduskomisjon jõudis seisukohale, et otsuseprojektis taotletud eesmärgile võib jõuda ka otse, ilma hoonete võõrandamise lihtsustamist sisse toomata. Ka ei olnud komisjoni liikmed kindlad, et eelnõu nimetatud omanikud üldse tahavad hooneid võõrandada, mistõttu tuleks, kui Ülemnõukogu seda soovib, maa tagastamise või asendamise nõude õiguse loovutamise lihtsustamiseks loobuda maareformi seaduse § 19 3. lõikes sätestatud hoonete kuulumise tingimustest. Või, mis veelgi lihtsam, lähtuda § 19 1. lõikest, mis lubab tagastatud maa kohe sugulastele kinkida või pärandada. Peale selle sätestab sama paragrahvi 4. lõige, et maa tagastamise või asendamise nõudeõiguse loovutamise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus. Jääb üle nõuda valitsuselt selle korra kehtestamist. Ülemnõukogu 1991. aasta 19. detsembri otsuse "Eesti Vabariigi maareformi seaduse rakendamise kohta" 2. punkti alapunkt 9 kõlab: "Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel, asendamisel ja kompenseerimisel, kaasa arvatud nõudeõigusest loobumisel, on õigustatud subjekt vabastatud riigilõivu tasumisest." Eeltoodut arvestades teeb Ülemnõukogu eelarve-majanduskomisjon ettepaneku esitatud eelnõu mitte arutada.
Juhataja
Ma küsin kindluse mõttes üle, kuidas see viimane lause oli? Mitte arutada. Suur tänu!
Kolleegid, vastavalt meie reglemendile peab juhtivkomisjoni seisukoha kinnitama täiskogu, mille ma panen ka teie ette hääletusele ja otsus võetakse vastu või jäetakse vastu võtmata lihthäälteenamusega.
Kohaloleku kontroll. Kohal on 58 rahvasaadikut, puudub 40. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et kinnitada eelarve-majanduskomisjoni otsus selle kohta, et mitte arutada saadikurühma "Mõõdukad" poolt esitatud otsuse eelnõu, mis käsitleb Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 19 3. lõike rakendamist? Palun hääletada! Selle otsuse poolt on 29 rahvasaadikut, vastu 13, erapooletuid on 4. Kuulame ära Jaak Jõerüüdi protesti. Jaak Jõerüüt.
J. Jõerüüt
Lugupeetud eesistuja, ma vabandan, kuid minu arusaamise järele see otsus, mida te panite hääletusele, ja tekst, mis oli üleval tablool, läksid teineteisega vastuollu, nii et mina isiklikult ei saanud aru, millist otsust hääletatakse – kas majanduskomisjoni otsust või ettepandud eelnõu.
Juhataja
Majanduskomisjoni otsust. Minu poolt pakutud redaktsioon oli: kes on selle poolt, lugupeetud täiskogu, et kinnitada eelarve-majanduskomisjoni otsus? Oli sellises redaktsioonis? Oli. Kõik teised rahvasaadikud mõistsid.
J. Jõerüüt
Ma vabandan ja võtan tagasi.
Juhataja
Palun! Kolleegid, kell on 13.53. Täna on presiidiumi päev, sellepärast ma ei söandaks teie ette panna otsustamist, kas pikendada istungi tööpäeva. Ma arvan, et oleks aeg ette lugeda informatsioone ja anda selgitusi.
Kõigepealt, kolleegid, minu tähelepanu on juhitud sellele, et vastavalt meie endi poolt vastuvõetud otsusele ametiisikute osalemisest ettevõtluses jne. peaksid rahvasaadikud, lisaks teistele kõrgetele riigiametnikele, teatama, kes vastavalt omavad aktsiaid, osakuid. Palve oleks selline, et rahvasaadikud annaksid oma informatsiooni Ülemnõukogu kantselei ülema härra Propsti kätte. Me leppisime kokku, et härra Propst korjab nad kokku ja, nagu otsuses on öeldud, üks kord kvartalis avalikustab selle info.
E. Tupp
Lugupeetud kolleegid, mul on mõni sõna öelda selle teatamise kohta osalemisest ettevõtluses. Kui saadik ei osale, siis minu arvates ei ole õige nõuda temalt teatamist – see oleks süütuse tõestamine või midagi niisugust. Mina isiklikult ei oma ja ma ei pea õigeks sellest teatada, et ma ei oma. Tänan!
Juhataja
Kolleegid, mina näiteks ka ei oma ja ei teata. Küll aga ma juhtisin tähelepanu sellele, et kes omab, see teataks. Kes ei oma, see ei pea teatama. Suur tänu! Nägemist!
Presiidiumi istung on kell 15.00 Kadriorus.