EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU

69. ISTUNGJÄRK

6.–9. aprill 1992

Sisukord
1.    69. istungjärgu päevakorra kinnitamine
2.    Jaan Manitski nimetamine Eesti Vabariigi välisministriks
3.    Eesti Vabariigi valimisseaduse eelnõu teise lugemise jätkamine
4.    Eesti Vabariigi töökaitseseaduse eelnõu esimene lugemine
5.    Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga infotund
6.    Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1991. aasta 21. novembri otsuse "Eesti Vabariigi kodanikele isikutunnistuste väljaandmise kohta" tühistamisest
7.    Eesti Vabariigi Ülemnõukogu avaldus
8.    Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi moodustamise kohta" eelnõu esimene lugemine
9.    Päevakorravälised avaldused
10.    Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude kohta
11.    Kohtureformi läbiviimise kohta
12.    Eesti Vabariigi põhiseaduse rahvahääletuse ja Riigikogu valimiste läbiviimise kohta
13.    Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu alatistes komisjonides
14.    Ametiisikute osalemisest ettevõtluses


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
69. ISTUNGJÄRK
ESIMENE ISTUNG
6. aprill 1992


Istungjärgu päevakorra kinnitamine
Juhataja (Ü. Nugis)
Tere päevast, head kolleegid! Kas alustame 69. istungjärgu tööga? Kohaloleku kontroll. Kohal on 71 rahvasaadikut, puudub 27.
Head kolleegid, vastavalt eelnevale kokkuleppele ja reglemendile antakse ka täna meile üle mõningate seadusandlike aktide eelnõud. Alustame valitsusest. Palun kõnetooli pr. Krista Kilveti!
K. Kilvet
Lugupeetud juhatus, austatud Ülemnõukogu! Lubage esitada teile kõigepealt läbivaatamiseks kiireloomulise küsimusena otsuse "Naturalisatsiooni korras Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejatele esitatavatest eesti keele tundmise nõuetest" eelnõu.
Eesti Vabariigi Valitsus esitab läbivaatamiseks seaduse "Muudatuste kohta Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi keeleseaduses" eelnõu. Ja esitame teile Eesti Vabariigi liikluskindlustusseaduse eelnõu. Aitäh!
Juhataja
Kodakondsusega seotu kuulub õiguskomisjoni kompetentsi. Juhtivkomisjoniks määrame õiguskomisjoni ja tegeleb selle probleemiga ka veel õiguskomisjoni juures olev kodakondsuskomisjon. Teised ettepanekud tulevad käsitlemisele vastavalt normaalprotseduurile. Juhtivad komisjonid määrame juhatuse istungil. Rahvasaadik Jaak Allik annab fraktsiooni nimel meile üle järgneva seadusandliku akti eelnõu.
J. Allik
Lugupeetud hr. juhataja, lugupeetud kolleegid! Viimastel nädalatel on poliitilised jõud süüdistanud vabariigi ajakirjanduses Ülemnõukogu rahvahääletuse läbiviimisega kuritahtlikus venitamises. Süüdistatavate hulgas on ka olnud sõltumatute demokraatide fraktsioon. Samal ajal viimasel nädalal oli meil kõigil võimalus kohtadel veenduda, et valijate nimekirjade koostamiseks ei ole praktiliselt tehtud veel mitte midagi. Seoses sellega annan sõltumatute demokraatide fraktsiooni nimel üle Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse projekti: Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu rahvahääletusest osavõtjate nimekirjade koostamisest. Me oleme veendunud, et nende meetmete kasutuselevõtmine, mida me ette paneme, teeks reaalseks rahvahääletuse läbiviimise maikuus. Palun eelnõu arutada kiireloomulisena reglemendi § 15 alusel sellel istungjärgul. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et see on ka õiguskomisjoni kompetents. Juhtivkomisjoniks määrame õiguskomisjoni.
Kolleegid rahvasaadikud, ega ma ei ole unustanud teie taotlusi midagi üle anda? Ei ole.
Kolleegid, palun võtame kätte istungjärgu päevakorra projekti. Ülemnõukogu menetluses olevates päevakorrapunktides ei paku juhatus teile välja muudatusi, küll aga on vaja langetada täiskogul otsused kahe juhatuse poolt vastu võetud otsuse kohta. Kas on küsimusi mulle?
K. Ellik
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Mul tekib üks küsimus, tutvudes selle päevakorraga. Nimelt äsja juhatus istus koos, kas oli ka juttu korterite erastamise seaduse eelnõust, mis teatavasti on ekspertiisi kinni kiilunud? Seda tahavad teada minu valijad, samuti usutavasti kõik kolleegid siin saalis, sest seda on ka varem küsitud. Eelmine kord te ei osanud vastata, kas te täna vastate mulle, kas sellest oli juttu, millal see tuleb suurde saali tagasi? Aitäh!
Juhataja
Ma pean ütlema, kolleeg Kaljo Ellik, et nimetatud probleem on kõige menukam ka juhatuse istungitel, sellest on pidevalt juttu. Ka eelmine kord oli vastus selline, et ta on menetluses, s.t. nii valitsuse kui komisjoni tasemel arutamisel. Praegu mulle öeldi, et valitsuse tasemel on otsus langetatud täna. Edasi toimub tegevus vaatavalt reglemendile, antakse üle, läheb komisjoni ja me saame kõik selle väga terava ja vajaliku teemaga tegelema hakata. Kolleegid, langetagem siis oma otsused juhatusele esitatud seaduseelnõude ja aktide kohta ja nimetame neid siis juhatuse otsus nr. 1 ja juhatuse otsus nr. 2! Tsiteerida mul ei ole vaja, teil kõikidel on päevakorra projekt käes. Kas olete jõudnud tutvuda? Mis on, Jüri Reinson?
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, ma ei olnud enne tuttav selle dokumendiga, mis meil laual on, siin on tänase päevakorra 5. punktina kirjas raha eraldamine tervishoiuministeeriumile, ma tahan öelda, et me ei saa seda täna arutada, kuna komisjon ei ole seda arutanud.
Juhataja
Kallis Jüri Reinson, me ei ole sinnamaani veel jõudnud. Praegu langetame täiskogu otsused juhatuse otsuste kohta, kas kinnitatakse või mitte.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et kinnitada juhatuse otsus number 1? Selle ettepaneku poolt on 60 rahvasaadikut, vastu on 1 saadik, 4 jäid erapooletuks. Juhatuse esimene otsus on kinnitatud.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et kinnitada juhatuse otsus nr. 2? Selle ettepaneku poolt on 57 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Juhatuse teine otsus on kinnitatud.
Kolleegid, sellel ajal, kui päevakorra projekt oli juba vormistatud, laekus meile täiendav informatsioon, mida arutati täna juhatuse istungil ja juhatus ka oma otsuse langetas. Küll on oma sõna selle kohta öelda täiskogul. Nimelt, meil on planeeritud teisipäevaks teiseks päevakorrapunktiks peale valitsuse ja panga infotundi kahe saadikufraktsiooni arupärimine. Valitsus oli kindlalt seda meelt, et arupärimisele peaks vastama põllumajandusminister isiklikult. See veenis ka juhatust. Kahjuks aga põllumajandusminister ei saa homme ega ka sellel nädalal viibida istungite saalis seoses komandeeringuga ning valitsus palub selle päevakorrapunkti arutamine lükata 70. istungjärgule. Juhatus nõustus ja langetas oma otsuse. Täiskogul on oma sõna öelda. Kas kinnitatakse juhatuse otsus või mitte? Kui ei kinnitata, siis sellisel juhul valitsus määrab mõne teise ametiisiku, kes võiks ka pädev olla vastama arupärimisele, kuid seda ei peeta valitsuse poolt võib-olla parimaks. Ma ei tea, kas ma söandan oma ennustust öelda, võib-olla ka küsijad eelistaksid põllumajandusministrit. Sellised on asjaolud. Ma panen juhatuse otsuse täiskogu ette kinnitamiseks. Tähendab, teisipäeval planeeritav teine päevakorrapunkt läheks 70. istungjärgule. Kas on küsimus, Aleksei Zõbin? Kas selle kohta, mis ma praegu rääkisin? Siis oodake üks hetk.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et keskfraktsiooni ja "Põllumeeste Kogu" poolt esitatud arupärimine tuleks arutusele 70. istungjärgul? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 53 rahvasaadikut, vastu on 3, erapooletuid on 7. Ettepanek vastu võetud. Juhatuse otsus kinnitatud, läheb 70. istungjärgule. Aleksei Zõbin.
А. Zõbin
Lugupeetud härra spiiker! Võib-olla olen ma sellest juba varem rääkinud. Iga kord antakse meile päevakorra projekt, aga tänaseks on jälle määratud teemad, mida esialgses päevakorras pole. Tahan pöörduda teie poole palvega, et vähemalt esmaspäevaks ei määrataks päevakorrapunkte, mida esialgselt pole ette nähtud. Vastasel juhul pole meil materjalegi kaasas. Tänan!
Juhataja
Hea kolleeg Aleksei Zõbin, ma seletan kohe ära, milles on probleem. Nagu te ütlesite, eelnev päevakorraprojekt on üle antud neljapäeval ja ei ole täiuslik. See päevakorraprojekt, mis neljapäeval üle antakse, käsitleb neid eelnõusid, mis tulevad vastavalt reglemendile käsitlusele uutena, aga need, mis kanduvad üle eelnevatest päevakordadest, tulevad sellele juurde. Ja nende laekunud ettepanekute põhjal juhatus veel istungieelsel istungil esmaspäevasel päeval langetab oma lõpliku otsuse. Meil lihtsalt ei ole võimalik varem anda, hr. Zõbin, sest sisuliselt saame me alustada eelviimase variandi viimistlemist alles peale neljapäevast istungit. (A. Zõbin saalist.) Vaat see on väga paha lugu, ma ei oska selle kohta muud nõu anda, kui ikkagi kaasas kanda või siis kuhugi ära peita, midagi ei ole teha. Mina kannan kõiki kaasas.
Kolleegid! Kas me võime 69. istungjärgu päevakorra kinnitada?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et kinnitada 69. istungjärgu päevakord järgmisel kujul:
1. Eesti Vabariigi valimisseaduse eelnõu. Teise lugemise jätkamine.
2. Eesti Vabariigi töökaitseseaduse ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi töökaitseseaduse rakendamise kohta" eelnõu. Esimene lugemine.
3. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadikurühmade "Keskfraktsioon", "Põllumeeste Kogu", "Mõõdukad" ja Ülemnõukogu liikme Ülo Uluotsa poolt esitatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi otsuse 1991. aasta 21. novembrist "Eesti Vabariigi kodanikele isikutunnistuste väljaandmise kohta" tühistamisest" eelnõu. Arutelu jätkamine.
4. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Raha eraldamise kohta Eesti Vabariigi Tervishoiuministeeriumile" eelnõu.
5. Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga infotund.
6. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikme Ants Veetõusme poolt esitatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Sularahata arveldustest" eelnõu. Arutelu jätkamine.
7. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avalduste esitamise tahtaegade ennistamise korrast" eelnõu.
8. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuste "Helje Päivili ennetähtaegse vabastamise kohta kohtuniku kohustest" ja "Andres Pasti ennetähtaegse vabastamise kohta kohtuniku kohustest" eelnõud.
9. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude kohta" eelnõu.
10. Eesti Vabariigi Ülemkohtu poolt esitatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Kohtureformi läbiviimisest" eelnõu.
11. Eesti Vabariigi rahvaraamatukogude seaduse ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi rahvaraamatukogude seaduse kehtestamise kohta" eelnõud. Teine lugemine.
12. Eesti Vabariigi jäätmeseaduse ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi jäätmeseaduse kehtestamise kohta" eelnõu. Teine lugemine.
13. Eesti Vabariigi sotsiaalkomisjoni poolt esitatud Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse muutmise kohta" eelnõu. Teine lugemine.
14. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Ametiisikute osalemisest ettevõtluses" eelnõu.
15. Eesti Vabariigi kodanikukaitse seaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi kodanikukaitse seaduse rakendamise kohta" eelnõu. Teine lugemine.
16. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikme Juhan Telgmaa poolt esitatud Eesti Vabariigi seaduse "Naturalisatsiooni korras Eesti Vabariigi kodakondsuse andmise lihtsustatud korrast Riigikogu esimeste valimiste eel" eelnõu. Esimene lugemine.
17. Muudatustest Ülemnõukogu alatistes komisjonides.
18. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadikurühma "Rahva-Keskfraktsioon" poolt esitatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja seaduse eelnõu. Esimene lugemine.
19. Eesti Vabariigi elamuseaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi elamuseaduse rakendamise kohta" eelnõu. Teine lugemine.
Selle ettepaneku poolt on 68 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 2 jäid erapooletuks. Päevakord on kinnitatud.


Jaan Manitski nimetamine Eesti Vabariigi välisministriks
Juhataja
Lugupeetud kolleegid, täiskogu ees on üle antud 11 kiireloomulist taotlust täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda. Ainult kahe kohta on laekunud komisjonide otsused, kas toetada päevakorra täiendamist või mitte. Ka juhatus arutas oma viimasel istungil ühe kiireloomulise küsimuse sisu, juhatus oli seekord juhtivkomisjoni rollis ning langetas toetava otsuse. Nimelt taotleb vabariigi valitsus arutada kiireloomulise küsimusena Eesti Vabariigi välisministri nimetamist. Nagu öeldud, juhatus toetab valitsuse ettepanekut ja ma panen selle täiskogu ette otsustamiseks.
Me viime nüüd läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll. Kohal on 76 rahvasaadikut, puudub 22.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, nimelt Jaan Manitski nimetamist Eesti Vabariigi välisministriks? Juhatus juhtivkomisjoni rollis toetab.
Selle ettepaneku poolt on 67 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 3 jäid erapooletuks. Päevakorda täiendatakse.
Kolleegid, ma täpsustan asjaolusid. Me kuulame ära peaministri ettekande, esitame temale küsimusi ja peaminister vastab kõikidele nendele küsimustele, mis välisministri kandidaati puudutavad. Välisministri kandidaat tuleb küll meie ette, kuid me temale siin täiskogu ees küsimusi ei esita. Küsimused esitasime temale fraktsioonides, alatistes komisjonides. Kaasettekande väliskomisjoni nimel teeb komisjoni esimees hr. Indrek Toome. Siis me avame läbirääkimised. Vastavalt läbirääkimiste iseloomule peame nõu, kui pikalt me läbirääkimisi peame. Ja lõppsõnade käigus soovi korral fraktsioonide liidrid või volitatud esindajad – sama käib ka alatiste komisjonide kohta – võivad oma arvamust avaldada kolme minuti jooksul. Siis langetame otsuse. Otsus võetakse vastu salajasel hääletamisel ja otsuse vastuvõtmiseks on vaja minimaalselt 40 häält. Kõik asjaolud on selged. Ma paluksin kõnetooli hr. peaministri.
T. Vähi
Austatud juhataja, austatud saadikud! Üks nädal tagasi me esitasime Eesti Vabariigi välisministri kandidaadiks teile hr. Jaan Manitski. Mul on ettepanek täna kinnitada hr. Jaan Manitski Eesti Vabariigi välisministriks.
Ühe nädala jooksul oli võimalus saadikutel kõigepealt saada informatsiooni, läbi rääkida Jaan Manitskiga, kusjuures Jaan Manitski vastas teie küsimustele. Ma võib-olla lisaksin veel nii palju, et hr. Jaan Manitski on sündinud 7. märtsil 1942 Eestis, Harjumaal. Ta valdab nelja keelt: eesti, rootsi, inglise, saksa keelt. Kõrgema haridusega. On olnud tegev põhiliselt majanduses, aga samas on olnud ka poliitiliselt aktiivne. Ma tahaksin tuletada meelde, et Eesti Vabariigil on praegu unikaalne võimalus täiendada meie kodu-Eestis olevat mõistust, jõudu, tahtmist ka nende inimestega, kes saatuse tõttu on elanud välismaal, kes tunnevad hästi turumajandust, kuhu me tahame liikuda, omavad sidemeid nii poliitika-, majandus-, kultuuri- kui ka muudes ringkondades, mida välisministeeriumi ja välisministri töös on väga vaja. Ma tänan!
Juhataja
Suur tänu! Esimene küsimus, Vladimir Lebedev.
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja, härra peaminister! Millise riigi kodanik on välisministri kandidaat? Tänan!
T. Vähi
Vaatavalt meil vastuvõetud Eesti Vabariigi kodakondsusseadusele ja samuti kodakondsusseaduse rakendusotsusele on Jaan Manitskil Eesti kodakondsus. Tal on ka Rootsi kodakondsus.
E. Leisson
Lugupeetud hr. peaminister! Kui ei ole saladus, kas olid arutluse all mõned teised kandidaadid, eelkõige pean ma silmas selle ala tippspetsialisti, New Jersey ülikooli professorit, õigusteaduse doktorit Arno Liivakut. Tänan!
T. Vähi
Kahtlemata. Me oleme suhtunud välisministri kandidaadi otsimisse täiesti tõsiselt ja me oleme vaadanud läbi väga palju kandidaate. Ma ütleks, et silmade eest on läbi käinud kümmekond kandidaati. Jaan Manitski oli meile oma omaduste poolest kõikidest teistest kõige eelistatum. Miks? Ma väga lühidalt sellele juba vastasin.
V. Pohla
Lugupeetud hr. peaminister! Minu ettekujutuse järgi välisminister on selle maa kodanik ja kõik. Kas hr. Manitski on andnud teile lubaduse, et asudes välisministri ametit täitma ta loobub Rootsi kodakondsusest? Kas ei või jaa?
Teine küsimus on mul kah. 31. märtsi "Päevalehest" me lugesime justkui Lennart Meri antud intervjuud "Novoje Vremja" korrespondendile Aleksandr Poljukovile ja seal on öeldud, et hr. Meri leiab, Eesti peab olema bastioniks piiril Venemaaga, omamoodi sanitaarkordoniks, kust igasugused halvad mõjud, näljahädad ja kannibalism, nagu ta nimetab, ei pääseks Euroopasse. Me teame ka (lehes on kirjutatud), et Jaan Manitski on täpselt samal poliitilisel joonel, mis Lennart Merigi. Kas enne läbirääkimisi Venemaaga välisministri kandidaat jagab neid hr. Lennart Mere seisukohti? Tänan!
T. Vähi
Kõigepealt esimene küsimus. Ma ei ole hr. Jaan Manitski käest nõudnud Rootsi kodakondsusest loobumist ega ole ka küsinud, kas ta loobub. Seoses sellega ei ole ma saanud ka ei eitavat ega jaatavat vastust. Ma ei pea ka edaspidi vajalikuks seda küsida, ma leian, et piisav on see, kui Jaan Manitskil on Eesti kodakondsus.
Mis puutub teise küsimusse, siis Eesti Vabariigi Valitsuse istungil oli hr. Meri intervjuu arutusel, kusjuures me võtsime vastu avalduse. Avaldus siiski eitab, et me käsitleksime maailma nii, nagu oli käsitletud selles artiklis. Me leiame, et Eesti on siiski kontaktide kohaks, on sillaks ja me toetame heanaaberlikke, sõbralikke suhteid kõikide naaberriikidega. See avaldus oli enne istungit läbi arutatud ka hr. Jaan Manitskiga ja ta täielikult toetas seda avaldust. Arvatavasti Jaan Manitski sõnad hr. Meri välispoliitilise joone jätkamisest on tõesti õiged, aga hr. Meri tegi selle avalduse siis, kui ta ei olnud enam välisminister.
А. Zõbin
Lugupeetud peaminister! Härra Pohlale vastates te ütlesite, et te ei pidanud vajalikuks teha kandidaadile ettepanekut loobuda Rootsi kodakondsusest. Aga teil on ilmselt meelest läinud, et kodakondsusseaduse kohaselt on Eestis lubatud ainult üks kodakondsus, kahekordne kodakondsus ei ole lubatud. Tuleb välja, et te ei täida Ülemnõukogu poolt vastu võetud seadusi selle kohta, et Eesti kodanikul võib olla ainult üks kodakondsus, tal ei või olla teise riigi kodakondsust. Kuidas te sellisel juhul kavatsete seda seadust täita? Tänan!
T. Vähi
Eesti kodakondsuse seaduses on määratletud, kuidas ja kes automaatselt saavad kodakondsuse. Kuna Jaan Manitski on sündinud Eestis, siis vastavalt sellele ta saab ka Eesti kodakondsuse.
Juhataja
Ma usun, hr. Zõbin, et vajaduse korral me võime ka arutada kodakondsuse rakendusseadust lähemalt, vastuolu ei ole olemas. Suur tänu! Pavel Panfilov.
P. Panfilov
Lugupeetud peaminister! Öelge palun, mida te kavatsete teha, kui Manitski ei saavuta täna Ülemnõukogu toetust?
T. Vähi
Ma usun, et ma olen siis üsna keerulises situatsioonis. Kui Jaan Manitskit ei kinnitata Eesti Vabariigi välisministriks, siis mul ei ole välisministrit.
S. Sovetnikov
Lugupeetud härra spiiker, sügavalt austatud härra peaminister! Meie ja teie arutlused Ida ja Lääne vahelise sõprussilla üle väärivad muidugi tähelepanu ja kõrget hinnangut. Hea, kui see sild tuleb kindel ja tugev. Meie kohtumine härra ministrikandidaadiga käesoleva aasta 25. märtsil ei jätnud kahjuks muljet, et uuel välisministril on kindlad ja selged seisukohad idapoliitikas. Tal on muidugi palju positiivseid omadusi, eriti muidugi see, et ta tunneb läänepoliitikat ja tal on kogemusi lääneriikidega. Aga mind tegi murelikuks idapoliitika küsimus. Tänan!
T. Vähi
Mis puutub idapoliitikasse, siis ma veel kord kinnitan, et Eesti idapoliitika nurgakiviks on heanaaberlikud suhted, kaasa arvatud ka teiste SRÜ riikidega, kusjuures Eesti Vabariigi Valitsus, see valitsus, mida juhin mina, on valitsuse esimestel nädalatel ka tunnistanud kõiki SRÜ riike. Me oleme teinud mitmeid initsiatiive suhete parandamiseks Venemaaga ja SRÜ riikidega. Tunduvalt on liberaliseeritud kaubavahetust, selles suhtes me kavatseme ka edasi minna. Me oleme seda välispoliitilist joont arutanud ka härra Manitskiga ja ma usun, et meil ei ole selles suhtes erinevaid seisukohti. Ja mis puutub läänepoliitikasse, siis ma veel kord rõhutan, et Jaan Manitski on üles kasvanud ja elanud läänemaailma ringkondades ja selles osas ta väga paljus täiendab meid.
J. Liim
Tänan! Härra peaminister! Härra Manitski on öelnud (ma tuginen ajakirjanduse ja infokanalite andmetele), et tema põhieesmärgiks saab olema võõrvägede väljaviimine Eesti pinnalt. Ma tean, kuidas selles küsimuses tegutses härra Meri. Kas oskate öelda, millised on need põhilised punktid ja lühiprogramm, kuidas seda kavatsetakse ellu viia? Tänan!
T. Vähi
Kahtlemata, kui rääkida veel kord välispoliitilisest joonest ja üldse Eesti poliitika ühest põhijoonest, siis võib-olla punktiks nr. 1 on võõrvägede väljaviimine Eesti territooriumilt. Selles osas on meil praegu üks võimalus – viia võõrväed välja läbirääkimiste kaudu. On määratud Eesti delegatsioon ja ka Venemaa delegatsioon. Läbirääkimised sisuliselt on alanud, on määratletud ka järgmiste läbirääkimiste raund, kusjuures kahtlemata me soovime lisaks delegatsioonide läbirääkimisele isiklikke kontakte ka Venemaa valitsusega selles küsimuses ning samuti soovime rahvusvaheliste organisatsioonide, kaasa arvatud välisriikide toetust nendes küsimustes. Mul on väga hea meel, et minu visiidi ajal Rootsis Carl Bildt ütles pressis ka seda, et Rootsi valitsus soovib – ja seda võis nimetada Rootsi peaministri avalduseks – Vene vägede kiiret väljaviimist Eestist. Ma usun, et täiesti reaalne oleks võõrvägede väljaviimine 1992. aasta jooksul. Kahtlemata on selleks vaja mõlemapoolset head tahet.
Juhataja
Suur tänu, härra Vähi, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
T. Vähi
Ma tänan teid küsimuste eest!
Juhataja
Lõppsõna veel tuleb. Kolleegid, võib-olla oleks täiskogu koosseisul õige aeg tutvuda ka lähemalt välisministri kandidaadiga ja ma paluksin härra Manitski kõnetooli lühikeseks sõnavõtuks.
J. Manitski
Lugupeetud spiiker, austatud saadikud! Ma ei soovi teie päevakorda pika sõnavõtuga koormata, kuid tahaks paari küsimuse juures lühidalt peatuda. Nimelt, siin toonitati mu kogemusi majanduse alal ja ma rõhutaks, et Eesti tuleviku välispoliitika üks kõige tähtsamaid osi on välismajanduse areng. Maailmapangaga, Valuutafondiga, Euroopa Ühisturuga, Euroopa Arengupangaga tuleb kõige paremad suhted luua, samaaegselt aktiivselt osaleda teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, ÜRO-s, Helsingi protsessis jne. Aga majandus peab olema üks nendest kõige tähtsamatest asjadest, mis poliitilist ja välispoliitilist arengut kindlustab ja arendab.
Teine küsimus. Kodakondsus. See küsimus oli mitmel korral ülemöödunud nädalal erakondades ja komisjonides üleval. Ma loodan, et teie siin saalis selles küsimuses ka jälgite euroopalikku seisukohta. Ma toon näite. Kui kinnitati Rootsi Kuningriigi justiitsminister, kes omas nii Rootsi kui Läti kodakondsust, siis ei nõutud, et ta teisest kodakondsusest loobuks. Ja see on üks näide, on ka teisi olemas. Ma tänan teid!
Juhataja
Suur tänu, hr. Manitski! Ma tänan sõnavõtu eest! Kaasettekande antud päevakorraküsimuses teeb väliskomisjoni esimees hr. Toome.
I. Toome
Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Mõne minuti pärast peame siin saalis tegema ajaloolise otsuse. Ma usun, et me teeme selle otsuse targalt, arukalt, väga tõsiselt kaaludes, lähtudes selle otsuse ajaloolisusest. Tegemist on ikkagi põhimõtteliselt uue lähenemisega Eesti Vabariigi Valitsuse moodustamisel. Võib öelda, et antud ettepanekut vastu võttes me ei käsita eestlasi, kes on elanud väljaspool Eestimaa piire, enam väliseestlastena, ja ennast siin kodueestlastena, vaid me võtame neid kõiki ühtviisi Eestimaa kodanikena, kellel tuleb kanda oma rahva, oma ühiskonna ees võrdset vastutust. Väliskomisjon arutas, kas toetada või mitte hr. Jaan Manitski nimetamist Eesti Vabariigi välisministriks. Sellest arutelust võttis osa ka peaminister Tiit Vähi. Mis siis kallutas väliskomisjoni enamust toetama Jaan Manitski kandidatuuri? Me lähtusime sellest, et igal ühiskonna arenguetapil püstitatakse ühtede ja teiste inimeste, riigi ja tema struktuurilülide ette uued ülesanded, uued prioriteedid. Nii ka möödunud aastal septembris, oktoobris püstitas Eestimaa poliitiline areng välisministeeriumi ette uued ülesanded ja prioriteedid. See toimus pärast seda, kui me olime vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, kui me olime taastanud oma iseseisvuse. Ja tol ajal pidi saabuma lõpp ka sellele kaootilisele improvisatsioonilisele välispoliitikale, mida saatis eelneval perioodil teatud edu, kuid millel oli vaid üks eesmärk: käia mööda maailma ja saada Eestile sõpru, kes toetaksid meie vabadusvõitlust, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist. Meil tuleb endale täna teadvustada üks lihtne tõsiasi.
Eesti ei saa kunagi maailmapoliitikas mängima USA või Venemaa või Prantsusmaa või Saksamaa rolli. Seetõttu ka meie välispoliitika prioriteet saab olema teha vastastikku kasulikku majandusalast koostööd, leida endale häid majandus-, kaubandus-, äripartnereid teiste maade äritegelaste hulgast. Meie eesmärk peaks olema kasutada kõiki neid võimalusi, mida me targalt otsides leiaksime rahvusvaheliste organisatsioonide, pankade, äriorganisatsioonide näol, kes toetaksid meie taotlusi ja eesmärke majanduse ümberkorraldamisel vastavalt turumajanduse nõuetele. Seetõttu saab meie välispoliitika prioriteediks täna kahtlemata meie välismajandussuhtlus nii riikidevahelisel tasandil kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide tasandil. Loomulikult on samal ajal tähtis prioriteet välispoliitikas meie julgeoleku- ja kaitsepoliitika. Need kaks põhisuunda tuleb täna eeskätt kindlustada välisministeeriumil ja tema juhil. Ma arvan, et neid eesmärke arvestades on hr. Jaan Manitski õige kandidatuur ja sellel arvamusel oli ka väliskomisjoni enamus. Tema sobivust antud ametikohale toetab ka endine välisminister Lennart Meri. Tal on väliskomisjoni arvates täita lähikuudel väga konkreetne tegevusprogramm ja meil ei maksaks hr. Jaan Manitski suhtes ette üle nõuda. Meie otsus saab kahtlemata olema praktiline ja pragmaatiline. Ma olen juba öelnud oma arvamuse, et tema näol saaks valitsuskabinet ühe liikme, kes kindlasti teab, mis asi on turumajandus, kuhu poole meie oma arvates Eesti Vabariigi majandusega tahame liikuda. Võib-olla oleks vaja Eesti Vabariigi valitsuskabinetti veel paari ministrit sellise kogemusega? See on minu isiklik arvamus. Ma lisan veel juurde, et tunnen Jaan Manitskit ka ühise töö põhjal. Ta oli valitsuse välisnõunike hulgas juba sel ajal, kui mina olin peaminister. Ma usun, et tema kohta saaks oma arvamuse öelda ka eelmine peaminister hr. Edgar Savisaar, kelle majandussõprade klubis ta samuti töötas ja tegutses. Tunnen teda väga tõsise, tööka inimesena. Ei kahtle hetkegi, et ta annab sellel ametikohal tööd tehes oma parima. Ta on korrektne suhtlemises, väga järjekindel, teiste inimeste seisukohti arvestav. Ja lõpetuseks. Väliskomisjoni istung lõppes hääletamisega. Häältega viis poolt, kaks vastu toetab väliskomisjon hr. Manitski nimetamist Eesti Vabariigi välisministriks. Ma kutsun teid üles seda ettepanekut toetama! Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, ma avan läbirääkimised. Aleksei Zõbin.
A. Zõbin
Lugupeetud härra spiiker! Asi on selles, et kui õigesti mäletan, siis on olemas paragrahv, milles on öeldud, et kahekordne kodakondsus ei ole lubatud. See paragrahv välistab teise kodakondsuse. Kui on olemas paragrahv, mille järgi väliseestlased saavad automaatselt kodakondsuse, siis ilmselt on sellest esimesest paragrahvist lähtudes selge, et kui inimene saab Eesti kodakondsuse, siis peab ta loobuma oma eelmisest kodakondsusest, sest vastasel juhul rikutakse seadust. Kui me praegu ei suuda selles asjas selgusele jõuda, siis selleks, et mitte seadust rikkuda – seadust tuleb mõista nii, nagu seal kirjas on –, teen ettepaneku lükata selle asja otsustamine edasi homse peale ja lahendada see kahekordse kodakondsuse küsimus seaduse järgi. Mul ei ole midagi konkreetse isiku vastu – see inimene ilmselt väärib seda ametikohta –, aga mulle näib, et meie kõik, väärilised ja mitteväärilised, peame täitma vabariigi seadusi, mida me ise vastu võtame.
M. Lauristin
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kodakondsuse asjades lubage anda üks väike täpsustus. Kui on tegemist sünnijärgse kodakondsusega, siis sünnijärgset kodakondsust ei saa inimeselt ära võtta, muidugi võib ta sellest ise loobuda, kui ta soovib. Seega Eesti Vabariigi kodanikud sünnijärgselt säilitavad oma kodakondsuse ja hr. Manitskil ei ole tegemist Eesti Vabariigi kodakondsuse saamisega, vaid tema on Eesti Vabariigi kodanik sünnijärgselt. Nii et see küsimus ei tõusetu hr. Manitski suhtes. Aitäh! Küsimus võib olla selles, kas tema ise soovib loobuda teisest kodakondsusest, see on tema enese soovi küsimus ja sellest oli täna ka juttu. Aitäh!
E. Leisson
Lugupeetud hr. eesistuja, lugupeetud kolleegid! Enamuses on praegu küsimusi esitanud rahvussuhete komisjoni liikmed ja ühtlasi vaidlustanud erinevaid tahkusid hr. Manitski nimetamisest välisministriks. Meie komisjoni istungil osales 5 inimest ja kõik 5 inimest olid hr. Manitski välisministriks nimetamise poolt, kuigi, tõsi küll, on küsimusi. Esimene küsimus. Võib-olla nii väärikas spetsialist võiks hoopis asuda majandusministri kohale? Küsimus kodakondsusest. Küsimus on väga segane. Kas nii või naa? Ma ei nõustu Marju Lauristini seisukohaga, et see on täiesti meelevaldne. Jutt on sünnijärgsest kodakondsusest, mis saadakse sünniga vastavas riigis, mitte vanemate juhusliku või jumalast juhitud paiknemisega ühes või teises paikkonnas. Kuid Eesti Vabariigi seadus Eesti Vabariigi Valitsusest või praegusel kujul Eesti NSV valitsusest ei keela olla ministriks ka kodakondsusetul isikul või välisriigi kodanikul. Tõenäoliselt need kaalutlused, mida valitsuse juht esitas ja mida ka väliskomisjoni esimees hr. Toome toetas, väärivad tähelepanu ja ma tahaksin avaldada isiklikku seisukohta. Ma toetan hr. Manitski nimetamist välisministriks. Tänan!
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Arvatavasti tuleb tänasesse olukorda mõistvalt suhtuda. Minu meelest on olukord küllaltki huvitav, see on vist hea pretsedent tulevikuks. Tahaksin märkida kaht asjaolu. Me loome kahekordse kodakondsuse pretsedendi. Mõned spetsialistid arvavad, et kahe- või kolmekordne kodakondsus on hea näitaja, see on demokraatia, vabadus. Teiseks teeb mulle rõõmu see võimalus, et kui mulle ei anta Eesti Vabariigi kodakondsust, siis tulevikus võin siiski saada isegi Eesti Vabariigi asepeaministriks, ilma Eesti kodakondsuseta. Seepärast tuleb minu arvates see pretsedent heaks kiita ja seda tuleb toetada. Tänan!
Juhataja
Suur tänu, kolleegid! Kas lõpetame läbirääkimised? Kolleegid, viime nüüd läbi kohaloleku kontrolli, mis käib tervikuna selle päevakorrapunkti kohta kuni lõpphääletuseni. Kohaloleku kontroll. Kohal on 78 rahvasaadikut, puudub 20.
Kolleegid, ma paluksin mitte lahkuda saalist kuni lõpphääletuseni!
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised antud päevakorrapunkti teemal? Selle ettepaneku poolt on 71 rahvasaadikut, vastu on 1, 4 jäid erapooletuks. Läbirääkimised lõpetatakse.
Härra peaminister, lõppsõna kuni 3 minutit. Suur tänu! Härra Toome lõppsõna. Fraktsiooni nimel palub lõppsõna härra Mart Laar.
M. Laar
Austatud härra spiiker, austatud saadikud! Saadikurühm "Isamaa Ühendus" toetab härra Jaan Manitski asumist Eesti Vabariigi välisministri kohale. Leiame, et tegemist on antud ametikohale igati sobiva inimesega, tõuseb ju meie välispoliitikas lähiaegadel esile just välismajandustegevus, selleks on aga paremat eksperti Eestil väga raske leida. Välisministri vahetamine on alati valuline protsess ning ma arvan, et täna me peaksime mõtlema siiski tänutundes ka härra Lennart Mere tööle Eesti välisministri keerukal ja tihtipeale tänamatul ametikohal. Üheks tähtsamaks teguriks ühe riigi autoriteedile on tema välispoliitika järjepidevus ja selle säilimine. Tuginedes härra Lennart Mere ja härra Jaan Manitski ühisavaldusele 18. märtsist k.a., võib öelda kindlalt, et see järjepidevus säilib ning see on meile antud hetkel eriti oluline. Ning lõpuks paar emotsionaalset sõna. Tänane otsus on tõesti ajalooline. Kinnitades Eestis sündinud ning võõra väe sunnil siit lahkuma sunnitud ning suurema osa oma elust võõrsil elanud mehe Eesti Vabariigi välisministriks, ulatame me selle sammuga käe kõigile nendele kümnetele tuhandetele Eesti Vabariigi kodanikele, kes elavad võõrsil. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Rohkem lõppsõna pidajaid ei ole. Asugem otsust vastu võtma, hääletamine on salajane. Otsuse vastuvõtmiseks on vaja vähemasti 40 poolthäält. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Jaan Manitski nimetamise kohta Eesti Vabariigi välisministriks? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 46 rahvasaadikut. (Aplaus.) Vastu on 8, erapooletuid on 16. Otsus on vastu võetud. Jaan Manitski on välisminister.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kaks saadikurühma – sõltumatud demokraadid ja "Maaliidu Ühendus" – taotlevad käesoleva istungjärgu päevakorra täiendamist ühe kiireloomulise küsimuse aruteluga. Need kaks saadikurühma paluvad võtta arutusele Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu. Juhtivkomisjoniks määrati juhatus. Juhatus arutas seda probleemi ja ei toeta nende kahe saadikurühma taotlust. Seda enam, et oma taotluses asjaosalised väidavad, et seda eelnõu tuleks käsitleda koos põhiseaduse eelnõuga. Kuid vastavalt reglemendile olen mina kohustatud talitama just nimelt nii, nagu ma praegu teen seda. Kuigi ma tunnistan, et olen autoritele teinud ettepaneku maha võtta. Ma oletan, et on küsimus mulle, Jaak Allik?
J. Allik
Lugupeetud härra juhataja, sõltumatute demokraatide fraktsioon palub vaheaega enne hääletamist.
Juhataja
Kui palju? Vaheaeg 5 minutit.
V a h e a e g


Juhataja
Vaheaeg on läbi. Kohaloleku kontroll. Kohal on 63 rahvasaadikut, puudub 35. Ülo Uluots.
Ü. Uluots
Lugupeetud spiiker, me esitasime selle eelnõu momendil, kui oli oodata põhiseaduse ja tema rakendusseaduse arutelu Ülemnõukogus. Põhiseaduse rakendusseadust arutelule ei jõudnud. Ta läks ekspertiisi. Seepärast palub meie fraktsioon praegu seda küsimust mitte hääletada ja võtta ta uuesti hääletamisele peale seda, kui ekspertiisist on tulnud tagasi põhiseaduse rakendusseadus.
Juhataja
Suur tänu, hea kolleeg, need asjaolud olid mulle kõik ka eelnevalt teada, kuigi ma juhin tähelepanu sellele, et kiireloomuliste küsimuste käsitlemisel on oma kindel kord. Neid praegu venima jätta ei saa. Kas võtate nüüd tagasi või ma panen hääletamisele? Ülo Uluots.
Ü. Uluots
Sellisel juhul, hr. spiiker, ma palun viia ta tavalisse menetlusse.
Juhataja
Viiakse tavalisse menetlusse, juhatus langetab oma seisukoha homsel istungil. Nagu öeldud, kolleegid, käesoleva hetke seisuga minul rohkem juhtivate komisjonide taotlusi ei ole ja ma panen kiireloomuliste küsimuste nimekirja seniks kõrvale ning jätkame istungit juba vastavalt kinnitatud päevakorrale.


Eesti Vabariigi valimisseaduse eelnõu teise lugemise jätkamine
Juhataja
Kolleegid, meil katkes Eesti Vabariigi valimisseaduse eelnõu arutelu teisel lugemisel. Me kuulasime ära ettekanded, me pidasime läbirääkimisi, läbirääkimisi me ei lõpetanud. Ma paluksin kõnetooli eelnõu järjekordseks ettekandeks kolleeg Illar Hallaste.
I. Hallaste
Austatud hr. spiiker, lugupeetud kolleegid! Valimisseadust on siin juba päris mitmel korral arutatud. Parandusettepanekud on kahe erineva tabelina ka Ülemnõukogu liikmetele välja jagatud. Tabelisse on kantud need parandusettepanekud, mis laekusid õigeaegselt ja mille suhtes jõudis õiguskomisjon vastu võtta oma seisukoha. Lisaks on tulnud veel kolm täiendusettepanekut. Neist kaks hr. Ülo Uluotsalt ja üks Enn Põldroosilt.
Kõigepealt hr. Uluotsa parandusettepanekud. Sõnastada § 2 lg. 1 järgmiselt: "Õigus valida on Eesti Vabariigi kodanikel, kes valimispäevaks on saanud 18 aastat vanaks ja kes alaliselt elavad Eesti Vabariigi territooriumil." Ning hr. Uluots lisab ka põhjenduse: "Oma otsusega kodakondsusseaduse rakendamisest (punkt 4) kehtestas Ülemnõukogu topeltkodakondsuse isikutele, kes on sünnijärgselt Eesti kodanikud." "Ma ei ole nõus, et Riigikogu valimistest võtavad osa isikud, kes oma musta mineviku pärast on siirdunud välismaale, sealhulgas SRÜ riikidesse, säilitades seejuures nii kandideerimis- kui valimisõiguse. Ja kui komisjon ei nõustu parandusettepanekuga, siis panna see täiskogus hääletusele," nõuab härra Uluots. Kahjuks komisjon ei saanud seda ettepanekut arutada, kuna see laekus pärast parandusettepanekute esitamise tähtaja lõppu. Selle parandusettepanekuga nõustuda, ma arvan, ei saa, ja see tuleks panna siin eraldi hääletamisele, kui härra Uluots seda jätkuvalt nõuab, kusjuures sellisel juhul tuleb parandused sisse viia hoopis teistes paragrahvides, mis puudutavad Eesti Vabariigi kodanike hääletamist välisesindustes moodustatud valimisjaoskondades. Tema teine parandusettepanek puudutab § 6 lõiget 2: "Peale nende alade ületulekut Eesti Vabariigi alla, mis Tartu rahu alusel kuuluvad Eesti Vabariigi territooriumi koosseisu, korraldada nendel aladel lisavalimised, suurendades vastavalt Riigikogu liikmete arvu." Ja ta lisab põhjenduse: "Valimisseaduse § 6 lõige 2 järgi peaksime nimetatud aladel looma valimisjaoskonnad, laekunud ettepanekute tabelis Kostabi ettepaneku komisjonipoolne tõlgendus ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi Vene Föderatsiooni lepingu põhimõtetega." Siin on tegemist eksitusega, valimisseaduses ei kirjutata ette, et Narva-tagusel ja Petserimaal luuakse eraldi valimisjaoskonnad. See, kuidas saavad hääletada sellel territooriumil elavad Eesti Vabariigi kodanikud, selle lahendab Eesti Vabariigi Valimiskomisjon ja kindlasti tuleb siinjuures lähtuda sellest, millised kokkulepped õnnestub sõlmida selleks ajaks vabariigi välisministeeriumil või läbirääkimiste delegatsioonil, kui need jõuavad selleks ajaks mingite lepinguteni. Kindlasti ei ole võimalik läbi viia mingeid lisavalimisi, sest see on vastuolus praeguse valimisseaduses sätestatud süsteemiga. Kui härra Uluots nõuab, siis tuleb see panna hääletusele, kusjuures tema põhjendus ei ole päris korrektne selle paranduse juurde. Ma arvan, et kui parandusettepanekute hääletuseks läheb, siis tuleb iga parandusettepaneku juures, mille hääletamist nõuavad parandusettepaneku tegijad ja millega komisjon ja töörühm ei nõustunud, eraldi veel selgitada parandusettepanekute sisu ja mõtet.
Kolmas parandusettepanek valimisseaduse juurde on: "Paragrahv 20 lõige 3 lõppu lisada "ja valdab piisavalt eesti keelt, et osaleda Riigikogu töös"." Tegemist on selle põhimõttega, mille ütles välja härra Lebedev siin rohkem kui aasta tagasi, kui Ülemnõukogu arutas Ülemnõukogu Presiidiumi valimisega seonduvat. Ta ütles, et sellesse Ülemnõukogu Presiidiumi valimise korda ei saa panna sisse nõuet, et presiidiumi liikmed peavad oskama eesti keelt, kuna Ülemnõukogusse on valitud inimesed ilma sellist nõuet esitamata, ainus koht, kuhu taolise nõude saab sisse panna, on tulevase parlamendi valimisseadus. Omal ajal tegi Enn Põldroos ettepaneku panna sisse selline säte presiidiumi valimiste juurde, nüüd tegi ta sama ettepaneku valimisseaduse juurde. Põhimõtteliselt ma peaksin seda õigeks. Seda arutati töörühma koosolekul ka valimisseaduse valmimise algstaadiumis, hiljem see redigeerimise käigus kadus. Mul isiklikult ei ole midagi selle vastu, et see tagasi panna, kuid tõenäoliselt tuleks ka see panna siin saalis hääletusele, sest õiguskomisjoni kui terviku seisukohta selles küsimuses mul ei ole. Ma tahaksin veel lisada, et kuna valimisseaduse vastuvõtmine on veninud mitme nädala võrra, siis oli võimalus saada ekspertiisarvamus Saksamaa Liitvabariigist valimisseaduse eelnõu ja eelkõige just selle valimissüsteemi kohta, ja nimelt kahelt valimisseaduse spetsialistilt, Bonnist hr. Rabeneickilt ja Kieli Ülikooli Poliitilise Instituudi rektorilt professor Kaltefleiterilt, keda peetakse Saksa Liitvabariigi kõige tunnustatumaks valimissüsteemide spetsialistiks. Ta ütles, et 5% künnis on võib-olla meie praeguses raskes majandusolukorras natuke liiga madal, võib-olla peaks see olema kõrgem, kuid kindlasti ei tohi see langeda madalamale 5%-st. Üldine reegel on selline, et kriisiolukordades võivad ka väga äärmuslikud liikumised, erakonnad saada täis 5% nõude ja seega suureneb parlamenti pääsevate parteide arv liiga suureks, mis raskendab valitsuse moodustamiseks vajaliku koalitsiooni moodustamist. Kuid samas, kuulates selgitusi, leidis ta, et võib-olla praegu kompromissina võiks läbi minna ja olla mõistlik see 5% nõue, kusjuures see kindlasti ei tohiks langeda. Samuti ka mulle üllatusena pidas ta õigeks § 29 olevat d'Hondti jagajate meetodi modifitseerimist astendaja 0,9 abil. Ta ütles, et sellist meetodit pole küll kuskil kasutatud, kuid see on sellisena väga hea ja mõistlik. Nii et meie valimisseaduse ekspertarvamuse kuulmine oli kindlasti kasulik ja ma kutsun ka nendes küsimustes, kus tahetakse näiteks künnist vähendada, arvestama sellega.
Üks parandusettepanek, mille on esitanud Kaido Kama § 6 kohta, on minu hinnangul väga mõistlik, kuna ta ühtlustab valimisringkondade suurust. Kui § 6 jääb põhitekst, kus on kaksteist valimisringkonda, siis Tallinna valimisringkonnad on viie- ja seitsmemandaadilised, mis teeb raskeks seal otsemandaatide saamise või teeb tunduvalt raskemaks kui näiteks Tartumaal ja Tartus või Harjumaal ja seega loob erinevad tingimused nendele, kes kandideerivad erinevates ringkondades. See ei oleks võib-olla õiglane. Mõistlik on toetada Kaido Kama ettepanekut. Ma arvan, et mõistlik on ka pärast ettekannet, kui läheb konkreetsete parandusettepanekute hääletamiseks, selgitada, miks komisjon on jätnud mõne parandusettepaneku arvestamata, mida sellise parandusettepanekut vastuvõtmine endaga kaasa tooks. See oleks vajalik selleks, et Ülemnõukogu liikmed võiksid täiesti teadlikult anda oma hinnangu ühele või teisele parandusettepanekule. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused ettekandjale. Marju Lauristin.
M. Lauristin
Lugupeetud hr. Hallaste, vesteldes teiste komisjoniliikmetega jäi mul mulje, et komisjon ei ole pannud päriselt vist tähele meie parandusettepanekus sisalduvaid kõiki momente, eriti mis puudutab § 20 2. lõiget, kus on tehtud ettepanek, et iga organisatsioon või ühendus saab esitada oma kandidaate igas ringkonnas ainult ühes nimekirjas ning kuuluda ainult ühte valimisliitu. Kas te võiksite põhjendada, mispärast te sellise nõude vastu olete? Kas on õigem, et võiks kuuluda mitmesse?
I. Hallaste
Tegelikult see on mõistlik. Me arutasime põhiliselt lõikega 1 seonduvat, just et ühiskondlik-poliitilised organisatsioonid peaksid olema registreeritud, põhitähelepanu oli keskendunud sellele. Mis puutub lõikesse 2, siis niimoodi on see asi ka mõeldud. Lõige 2 tuleb muidugi eraldi lisada. Vastuseis oli lõikele 1 teie parandusettepanekus.
V. Kois
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab tulevaste saadikukandidaatide esitamise korda. Kas te võiksite tuua näite mõne riigi kohta, kus kõigil juriidilistel isikutel, kaasa arvatud tasuliste WC-de omanikud, on õigus kandidaate üles seada? Millises riigis on see neile lubatud? Tänan!
I. Hallaste
Väga raske on tuua vastupidist näidet, millistes riikides oleks ülesseadmine piiratud. Kui tuleb mingisugune grupp kodanikke kokku ja tahavad üles seada, siis on neil see võimalus olemas. Ja see on iseenesest demokraatlik. Ma tõepoolest ei tea ühtegi valimisseadust, kus oleks sees, et tasuliste WC-de omanikul, juriidilisel isikul oleks võimalik kandidaat üles seada, kuid selliseid piiranguid kandidaatide ülesseadmisel ma ka jälle ei tea, teistpidi.
Juhataja
Nüüd tuleb teine küsimus, kaks tükki saab olla. Ma palun siis kirjalikult. Härra Hallaste, rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan!
Ma oletan, et kaasettekandega esineb õiguskomisjoni esimees härra Tõnu Anton, kas on nii või ei ole? Tõnu Anton.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! õiguskomisjoni poolt on teile välja jagatud valimisseaduse uus redaktsioon teisele lugemisele ja tabel, kuhu on kantud tehtud ettepanekud ja märkused ning õiguskomisjoni otsus nende ettepanekute ja märkuste kohta. Neile kahele materjalile komisjonil midagi lisada ei ole. Tänan teid!
Juhataja
Suur tänu! Kas keegi soovib esitada küsimusi Tõnu Antonile? Ei soovi. Ma tänan! Läbirääkimised jätkuvad, ma palun kõnetooli Ülo Uluotsa.
Ü. Uluots
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Ma ei oleks täna siia tulnud, kuid hr. Hallaste teatas, et minu parandusettepanekud olevat hilinenud. Meil käib üldse üks hirmus virr-varr. Kord teatab spiiker, et parandusettepanekuid võib anda, kuni läbirääkimised ei ole lõpetatud. Samal ajal teatatakse kuskil – võib-olla mind ei olnud saalis –, et tähtpäev on sel ja sel ajal. Ma leian, et me peaksime tegema siiski ühe kindla korra, mis ajani võib esitada parandusettepanekuid. Nüüd minu paranduste juurde. Öeldi, et nad ei lähe arutamisele. Aga kuna ma nõuan, et nad mõlemad läheksid hääletamisele, siis ma püüan põhjendada, miks ma seda tahan. Esimene parandusettepanek on kehtestada § 2 redaktsioonis: "Õigus valida on Eesti Vabariigi kodanikel, kes valimispäevaks on saanud 18 aastat vanaks ja kes alaliselt elavad Eesti Vabariigi territooriumil." Põhjus on selles (hr. Hallaste küll juba ütles seda), et kodakondsuse rakendusseaduses punktis 4 me kehtestasime topeltkodakondsuse. On küllalt neid inimesi, kes oma musta mineviku pärast on läinud ära Eesti Vabariigist. Mul ei ole mingit soovi, et need inimesed võtaksid osa meie seadusandliku kogu valimisest, peale selle jätab see nendele ka õiguse kandideerida. Minu jaoks ei ole tähtis, kus ta elab: Vladivostokis, New Yorgis, Bonnis või Münchenis või Türgis. Valima peaksid ikka need inimesed, kes elavad Eesti Vabariigi territooriumil, kellel on siin alaline sissekirjutus. Rohkem ma seda põhjendama ei hakka.
Teine probleem on natukene valusam. Ma toetan südamest seda, et nende alade kodanikud, mis praegu ei ole Eesti jurisdiktsiooni alluvuses, ma mõtlen Petserimaad ja Narva-tagust kuni Komorovkani, saaksid valida. Südamest toetan. Kuid ma tunnetan, et see on üks esimesi probleeme meie uuele välisministrile, see on riikidevaheline küsimus, kuidas suhtuvad sellesse meie naaberriigid, kui nende kodanikud valivad Eesti Riigikogu. See võib viia selliste pingeteni, mis ei tasu seda asja ära. Sellepärast mina pakkusin rakendusotsusesse parandust, et juhul kui jõutakse kokkuleppele piiride küsimuses, siis viia läbi täiendavad valimised või lahendada ära see enne valimisi riikidevaheliste kokkulepetega. Eelnevalt ma pakun välja, et see asi anda meie Ülemnõukogu väliskomisjoni ja välisministeeriumi kätte ekspertiisi, et nad kannaksid meile ette, kuidas rahvusvaheline õigus suhtub sellistesse situatsioonidesse. Muidugi ei saa võtta eeskujuks seda, mida tegi omal ajal Eesti Komitee, see oli puht eraasi, iga organisatsioon võib teha, mida ta soovib, kannab ise selle eest vastutust. Praegusel juhul on aga tegemist riikidevaheliste suhetega ja nende asjadega mängida ei saa. Sellepärast ma annan selle taotluse praegu spiikrile üle, et see asi anda ekspertiisi ja vaadata, kuidas see asi tegelikult peab olema.
Juhataja
Suur tänu, kolleeg Uluots ja teised head kolleegid! Kuna tegemist on protseduurilise sõnavõtuga, siis ma ei lähe kõnetooli. Tõepoolest igal konkreetsel juhul, mis on reglemendis sätestatud, on määratud ka erinevad ajad, millal või millise tähtajani võib esitada parandusettepanekuid. Ma ei hakka kõiki neid juhte kirjeldama, küll aga antud juhu kohta loen ma ette ja siin on tõesti kõik konkreetselt sätestatud. "Kui seaduseelnõu teine lugemine katkestatakse, on saadikuil ja komisjonidel õigus esitada juhtivkomisjonile oma täiendavad ettepanekud eelnõu kogu teksti suhtes juhtivkomisjoni poolt selleks määratud ajaks." Kui juhtivkomisjon määras selle aja, siis sellest tuleb juhinduda. Kui tegemist on otsuse eelnõu arutamisega, siis esitatakse parandusettepanekuid kuni lõpphääletuseni. Kui tegemist on seaduse kiireloomulise aruteluga, siis esimese lugemise lõppemisel 24 tunni jooksul. Neid variante on veel. Ma võin igaühe kohta selgitusi anda, nii et kõik on reguleeritud, hr. Uluots. Antud juhul juhtivkomisjon määras tähtaja ja sellest tuli kinni pidada. Jätkame läbirääkimisi! Valeri Kois.
V. Kois
Lugupeetud kolleegid! Ma võtsin selles küsimuses juba eelmine kord sõna, aga siis oli saali jäänud väga vähe inimesi. Ka nüüd jääb neid võib-olla vähe siia. Tahan pöörduda tagasi § 20 juurde, kus on juttu kandidaatide ülesseadmisest. Kahjuks hiilib härra Hallaste väga osavalt kõrvale küsimustele vastamisest. Kui WC-de omanike juurde tagasi pöörduda, siis asi pole mitte selles, et nad võivad ühineda, partei moodustada ja kandidaadi üles seada. Küsimus on selles, et seaduse praeguses tõlgenduses, millest härra Hallaste on korduvalt rääkinud, on mis tahes juriidilisel isikul õigus kandidaat üles seada. Kui näiteks mingi kooperatiiv on juriidilise isikuna vormistatud, siis võib ta oma kandidaadi üles seada. Ma palusin vastata, kus, millises riigis on mis tahes juriidilisel isikul, sealhulgas näiteks tasulise WC omanikul, lubatud kandidaate üles seada. Mitte kusagil ei leia te midagi sellist. Vastupidi, seal on väga rangelt reglementeeritud kandidaatide ülesseadmine kodanike ühenduste poolt. On kehtestatud ulatuslikud tsensused. Näiteks peab kandidaadi ülesseadmiseks olema kogutud tuhandeid allkirju. Või siis esitab kandidaadi mingi konkreetne partei, mitte lihtsalt ühiskondlik-poliitiline organisatsioon, vaid just nimelt partei, kes on spetsiaalselt registreeritud kui võimule pretendeerija riigis.
Kui me jätame selle nii, nagu on kirja pandud projektis, siis on see sotsialismi nali, sotsialistlik, nõukogulik käsitusviis. Demokraatia lipu all muutuvad demokraadid ühiskondliku teadvusega manipuleerimise tööriistaks.
Teiseks mõni sõna valimiskampaania finantseerimisest. Kui ajalehti sirvida, siis võib näha, et peaaegu iga päev ilmub seal artikleid korruptsioonist meie vabariigis. Ja millegipärast tõlgendatakse seda sageli üksikute ministeeriumide ametnike korruptsioonina. Aga korruptsioon selle sõna laiemas mõistes tähendab majandusliku ja poliitilise võimu ühinemist üksikute inimrühmade huvides. Kogu maailmas püütakse majanduslikku võimu, mis on teatud inimrühmade käes, poliitilisest võimust eraldada. Mitte asjata pole lääneriikides, kus demokraatia on juba sadu aastaid eksisteerinud, valimiskampaaniate finantseerimine rangelt reglementeeritud. USA Kongress on sellekohaseid seadusi viimase 100 aasta jooksul väga palju vastu võtnud. Näiteks võib tuua 1925. aasta korruptsiooniseaduse, mis kehtestab piirsummad, mida kandidaat võib kulutada valimiskampaaniale kongressi liikmeks kandideerides. Nendes riikides pole lubatud kasutada valimiskampaaniaks riiklike struktuuride raha. Meil on see aga tavaline nähtus, kui riiklik ettevõte, õigemini selle direktor, annab raha mõne partei toetuseks. Möödunud valimiste ajal juhtus isegi seda, et ministeerium andis raha oma arengufondist. Minister andis selle raha ühe poliitilise jõu toetamiseks. Kui me ei taha muutuda täielikult korrumpeerunud ühiskonnaks, kui me ei taha muutuda nn. banaanivabariigiks, kus üks hunta järgneb teisele mõnede finantsjõudude toetusel, siis peame oma seaduses panema kindla aluse valimiskampaania finantseerimisele. Arvan, et sellesse töörühma, millest härra Hallaste rääkis, kuuluvad ka teatud parteide esindajad. Need parteid on juba tunda saanud riigi raha maitset ja nad ei taha, et nende finantseerimist nüüd reglementeeritaks. Aga Ülemnõukogu peab aru saama, millist ohtu see endast ühiskonnale kujutab. Esitan oma ettepaneku kirjalikult. Kahjuks ei kutsutud mind selle töörühma koosolekule. Ma nõuan, et minu ettepanek pandaks saalis hääletusele. Ja kui asi jõuab vahetult hääletamiseni, siis tahaksin võimaluse korral oma seisukohta üksikasjalikumalt selgitada. Tänan tähelepanu eest!
A. Ristkok
Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin lisada mõned täpsustused oma ettepaneku juurde, mis puudutab seaduseelnõu § 2 1. lõiget (valijate ring). Nagu te olete tähele pannud, enamjagu selle parandusettepaneku vastaseid ei too tähenduslikke argumente, vaid üsna pinnapealselt vassitakse selle ümber ja üsna tihti ka demagoogiliselt. Aga ma tahaksin rõhuda just selle paranduse sotsiaalsele tähendusele, millest paraku üldse juttu ei taheta teha.
Vaadake, valimistel Eesti Vabariigis kui iseseisvas ja demokraatlikus riigis – nii me ju tahame Eesti Vabariiki tulevikus näha – on vähemasti kaks sotsiaalset tähendust. Esiteks tuleb tagada riigi põhiseaduslikku riigikorda toetav riigijuhtide valik. Teiseks aga tuleb kindlustada kõigi riigi põliselanike ja piirkondade ning nende vajaduste esindatus riiklikul tasemel langetamist vajavates küsimustes. Selleks viimaseks tuleb kehtestada püsielanike ja piirkondade esindatuse kriteeriumid, saadiku kohustused ja vastutus ning saavutada valijate informeeritus oma saadiku tegutsemisest.
Nende sihtide saavutamiseks luuaksegi riiklik valimiskorraldus ja sellele antakse seaduse jõud. Eesti Vabariigis peaks see korraldus loodama seega peaasjalikult põhiseaduse, kodakondsusseaduse ja valimisseaduse sätetega. Nõnda ei saagi valimisseadust käsitleda õigupoolest lahus muudest Eesti riigi iseseisvuse, omariikluse ja demokraatia tagamiseks vajaminevatest põhidokumentidest.
Selle seaduseelnõu § 2 1. lõige annab õiguse valida ainult Eesti Vabariigi kodanikele. Selliselt adresseeritud õigus seotakse eelnõu autorite ja selle sätte pooldajate propagandas üsna demagoogiliselt iseseisvuse ja omariiklusega. Samal ajal ei viidata ühelegi seda väidet kinnitavale tegelikku riigijuhtimist korraldavale seadusele ega sättele.
Nõnda jääbki arusaamatuks, kuidas ja mille abil see paragrahv riigi iseseisvuse tagaks, kui teatud piirkondade sotsiaalseid, looduse, majandus- ja kultuurihuvisid riigi juhtimisel üldse ei arvestata. Need on ju need alad, kus Eesti Vabariigi kodakondseid on kogu paiksest elanikkonnast väiksem või lausa tühine osa. Kirde-Eesti piirkond, Kirde-Eesti linnad ja mitmed Tallinna suured linnaosad. Ükskõiksus nende piirkondade kultuuri ja looduse, demograafiliste probleemide või eesti rahvuse seisundi vastu tähendab aga otseselt eestlaste huvide kahjustamist. See on ju ka üks osa Eestimaast. Nõnda siis peab riigi juhtimine toimuma kogu Eesti vajadusi ning probleeme arvestades.
See ongi põhjus, miks valimisõigus tuleb tagada kõigile püsielanikele. Kui aga ei mõeldagi riigi juhtimisel inimeste ja piirkondade huve arvestada, siis on muidugi ükskõik, kes valib. Ja neid teisi valimiskorraldust toetavaid seadusi jälgides paistab, et selline kavatsus on kellelgi olemas. Ka põhiseaduse eelnõu autoritel nähtavasti, sest kõiki seniseid korruptsioonivõimalusi säilitades ja isegi suurendades on riigijuhtimine korraldatud teenima ainult võimulolijate kapriise.
Saadikutele ei panda mingeid kohustusi ega vastutust. Inimesi püütakse ka demagoogiliselt veenda, nagu võiks valimisõigus tähendada seda, et riigijuhtimine hakkab toimuma valijate käskude järgi. Sotsiaalses mõttes ei saa küll kuidagi demokraatiat sedamoodi mõista. Seda nimetatakse vulgaarsotsioloogiliseks arusaamaks riigijuhtimises.
Üks riik on ju tegelikult demokraatlik siis, kui ta on seda sotsiaalses, riigikorralduslikus mõttes. See tähendab aga, et selle juhtimine toimub riigi elanike tervise, elu inimväärsuse ja majandusliku heaolu sihis, elanike kõigi gruppide elulisi huve silmas pidades. Mõistagi peab selleks riigijuhtidel käepärast olema ka kõigi elanikkonna gruppide ja eri piirkondade olukorda kajastav info.
Valimisõigus, valijate ringi käsitlemine ei seondu üleüldse kodakondsusega. See on teine demagoogia, mida selle parandusettepaneku vastased esile toovad. See, et sellesama paragrahvi 2. lõige annab õiguse Riigikogusse valitud olla vaid Eesti Vabariigi kodanikele, see on sotsiaalselt täiesti õige säte. Ja hea oleks, kui kodakondsusseadus toetaks selle sättega loodavat korraldust: et Eesti riigi juhtimisele võivad juurde pääseda ainult Eesti Vabariigi iseseisvuse, demokraatlikkuse ja eesti rahvuse säilimise huvides toimivad isikud. Paraku needsamad, kes võitlevad raevukalt selle eest, et riigijuhtimisel ei tekiks kõigi piirkondade ja püsielanike esindatust, mis ometi on demokraatia põhinõue, needsamad hääletasid 1938. aasta kodakondsusseaduse kehtestamise poolt, mis annab ometigi võimaluse juba aasta pärast ka kõigile demokraatia ja Eesti iseseisvuse avalikele vaenlastele saada Eesti Vabariigi kodakondsus ning asuda siis Eesti Vabariiki juhtima.
Aga selle seaduse § 2 esimene säte seda paraku kuidagimoodi ei puuduta.
Nõnda siis ma tahan öelda, et olgem vastutustundlikud ja mõelgem, kui otsustame lahendada § 2 esimese punkti sisu ja ärgem laskem pead segi ajada demagoogilisest vassingust! Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Peale Kaido Kama sõnavõttu teen ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks. Kaido Kama.
K. Kama
Lugupeetud Ülemnõukogu! Ma tahan kaitsta oma ettepanekut valimisringkondade kohta, mis on teile ka välja jagatud. Ma tahan juhtida tähelepanu sellele, et on tehtud mitu ettepanekut valimisringkondade kohta, oma ettepanekud on esitanud saadikud Lauristin, Veidemann ja Tarand, samuti härra Telgmaa. Juhin tähelepanu, et minu ettepanek ei erine põhimõtteliselt sellest süsteemist, mis eelnõu autorid on meile välja pakkunud, küll aga teeb ringkonnad ühtlasemaks ja suuruselt võrdsemaks. Siin on põhimõtteliselt kaks muudatust, kõigepealt on kokku viidud Ida- ja Lääne-Virumaa, mis on ilmselt kasulik niihästi poliitiliselt kui ka arvestades ajaloolist Virumaad. Kui oleks eraldi Ida-Virumaa, siis tekiks põhjendamatult väikese mandaatide arvuga ringkond. Samuti on Tallinnas tehtud 4 ringkonna asemel 2 ringkonda, 5-mandaadilised ringkonnad, muidu tekiksid 5–6-mandaadilised ning võrreldes teiste ringkondadega oleksid liiga väiksed. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Ma teen ettepaneku ja ootan ka vastavat žesti autorite ja juhtivkomisjoni poolt, et lõpetada läbirääkimised peale Priidu Priksi kõnet ja Sergei Sovetnikovi sõnavõttu. Nõus? Kohaloleku kontroll. Kohal on 67 rahvasaadikut, puudub 31. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised peale Priidu Priksi kõnet ja Sergei Sovetnikovi sõnavõttu? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 38 rahvasaadikut, vastu on 2, 8 jäi erapooletuks, läbirääkimised lõpetatakse eelpool öeldud tingimustel. Rein Veidemann.
R. Veidemann
Härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Minu kõne puudutab samuti valimisseaduse eelnõu § 2 2. lõiget, nii nagu minu eelesineja Andrus Ristkoki kõnegi. Pole kahtlust, et suhtumises valijaskonda eelseisvatel valimistel seisab Eesti valiku ees. Valik seisneb selles, kas ollakse, tunnistades realiteeti, valmis selleks, et mingi osa Eestist oleks esindatud parlamendis, et eksisteeriks side valijaskonna ja kõrgema võimu vahel, või asutakse vabatahtlikult irrutama üht osa Eestist, s.t. tegelikult Eesti terviku lõhestamisele. Niisuguste seisukohtade väljaütlemine, mis on populistlike käibepõhimõtetega vastuolus, nõuab igal ajal kodanikujulgust. Praegu on selliseks seisukohaks hääleõiguse andmine venelastele, kes moodustavad Eestis mittekodanike enamuse. Tõesti võib öelda, nii nagu minu hea kolleeg härra Valton ütles hiljuti Eesti Televisioonis, et me peame venelastele selgeks tegema selle, et me tahame siin üles ehitada rahvusriiki, mis eeldab suuremast osast venelastest lahtisaamist, muidugi tsiviliseeritud kombel, aga põhimõtteliselt siiski. Olgu, ütleme neile siis seda ja mis siis? Sellele võidakse õigustatult vastata, et me ei lähe siit kuhugi, sest siia on maetud meie surnud, juba meie esivanemad olid siin. Isegi kui emake Venemaa peaks neid tagasi kutsuma. Mis me teeme siis? Olgu, lepime Venemaaga kokku, mis on aga vähe tõenäoline, et hakkame neid repatrieerima. Aga kui nad hakkavad vastu, kui me leiame end ühel päeval terroriseerituna, kas arvame siis, et maailm tuleb meile appi? Jah, maailm tuleb meile appi küll, kuid sunnib meid tegema niisuguseid kokkuleppeid, mis on märksa ebameeldivamad kui need, mida me nüüd võiksime teha.
Mind huvitab Eestis ennekõike demokraatliku ühiskonna ülesehitamine, sest rahvuse säilimine on võimalik vaid demokraatia tingimustes. Demokraatia aga tähendab kokkuleppeid, piiranguid, kompromisse. On vaja leida kompromiss eestlaste hirmude ja siin elava venelaskonna hirmude vahel. See kompromiss seisneb selles, et põhiseaduse hääletamisest võtavad osa Eesti Vabariigi kodanikud ning nende õigusjärglased, esimese Riigikogu valimistel saavad aga aktiivse hääleõiguse ka eesti keelt tundvad kodakondsuse taotlejad. On ilmselge, et kodakondsuse seaduse rakendamise kas tahtlikuks või tahtmatuks kõrvaleesmärgiks oli välja lülitada lähemaks ajaks poliitikast, s.t. otsustamisõigusest ilma jätta, valdav osa Eestimaa venelastest. Kuid mitte ainult venelased. Ma sain äsja üsna südantlõhestava kirja omal ajal Eestimaale tulnud soomlaselt, kes nüüd mittekodanikuna on sattunud kriitilisse olukorda. Põhiseaduse rakendusotsuse § 8 võtab selle võimaluse ka osalt Eesti Vabariigi kodanikelt, kui see peaks tõesti leidma rakenduse.
Poliitikaga on niimoodi, et kui me seda ei tee või kui meil seda ei lasta teha, siis tegeleb poliitika meiega. Meie huvides ja demokraatia huvides peaks olema, et poliitikas osaleks võimalikult suur arv poliitilisi subjekte. Mina igatahes eelistan silmitsi seista oma vastasega parlamendis, kui võidelda temaga relv relva vastu tänaval. Räägin sellest teatava kibestumisega, sest sotsiaaldemokraadina olen märganud, kuidas me oleme pidevalt pidanud taganema oma algpõhimõtetest. Oli algselt ju meie põhimõtteks, et kodakondsus võimaldatakse kõigile Eestis sündinud isikutele, kes ei ole süüdi selles, et nende vanemad sattusid kolonisaatori seisusesse. Me taganesime üldsuse survel sellest põhimõttest, me oleme jõudnud nüüd piirile, kus demokraatia puudutab tõepoolest üksnes kodanikke ja seejuures ka neid, kellel on hoopis väiksem side Eestiga kui meil endil ja aastakümneid siin elanud venelastel. Ent kuskil on kompromissi piir. Võib-olla ma eksin – selle üle mõistab kohut rahvas ja ajalugu –, kuid praegu näen seda piirkompromissi just selles, et anda või suuremeelselt kinkida võimalus osaleda esimestel valimistel ka venelastele. Usun eestluse elujõusse ja arvan, et eestluse säilimine ei sõltu sellest, kas me jagame võimu venelastega, kellest suurem osa on ilma kodakondsuseta, sest tulevikus Euroopa riigina tuleb meil niikuinii seda võimu jagada Brüsseliga. Eesti säilimise tagatise on andnud läbi aegade paindlikkus meie külas ja kultuuris. Niisiis tuleb hoolt kanda selle eest, et jätkuks meie poliitiline paindlikkus, et elaksid edasi meie külad ja meie rahvuskultuur.
Kahjuks me ei suuda koonduda või konsensust leida niisuguse kingituse tegemiseks. Selles olukorras ei näe ma ühtegi poliitilist jõudu, kellel oleks täismandaat rahvalt selles küsimuses sellise otsuse tegemiseks ja ka vastutuse enda kanda võtmiseks. Seetõttu tuleb meil süda kõvaks teha ja see otsus siiski endal, kui seni veel kõrgeimal seadusandlikul organil, teha. Organ, kes Eesti iseseisvuse välja kuulutas, peab hoolitsema ka Eesti edasise saatuse eest. Küsimused on, missugune saab olema tulevane Eesti. Kas enesessesulgunud, vastastikusest vaenust lõhkirebitud või avatud ja inimväärne Eesti. Parandus, mida esitada tahan, puudutab valijaskonda, aga kuna see tuleb lahendada põhiseaduse rakendusotsusega, siis oleks minu meelest hea, kui viitaksime sellele juba valimisseadusega seoses. Sellepärast tuleks minu arvates lisada olemasolevasse valimisseaduse rakendusotsusesse eraldi punkt, punkt 4, kus viidatakse põhiseaduse rakendusotsusele, mille juurde me niikuinii peame tulema. See punkt 4 kõlaks niimoodi:
"Eesti Vabariigi Riigikogu valimisseaduse § 2 lg. 1 rakendamine esimese Riigikogu valimiste suhtes määratakse ära pärast esimese Riigikogu valijaskonda puudutavate paranduste sisseviimist Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendusotsusesse." Tänan teid!
R. Järlik
Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eesti Vabariigi Riigikogu valimisseaduse eelnõule laekunud parandusettepanekuid hinnates ei saa ka mina kuidagi vaikides mööda minna hr. Ristkoki ettepanekust. Selle järgi, nagu te kõik olete lugenud, tuleks Riigikogu esimese koosseisu valimisel anda hääleõigus kõigile vähemalt 18-aastastele Eesti Vabariigi alalistele elanikele või siis alternatiivina lisaks kodanikele ka kõigile vähemalt 18-aastastele kodakondsuse taotlejatele. Printsiibist lähtudes ei ole ettepaneku ja tema alternatiivi vahel erinevust. Mõlemas antakse riigi kõrgeima seadusandliku kogu valimise õigus isikutele, kes ei ole selle riigi kodanikud, ja mis veel hullem, kes selleks võib-olla iialgi ei saagi. Avalduse esitamine kodakondsuse taotlemiseks ei kohusta avalduse esitajat mitte millekski, sest igal ajal võib ta oma avalduse tagasi võtta, keeleoskuse katsele mitte ilmuda, otsustada hoopis mõne teise riigi kodakondsuse kasuks, Eestist jäädavalt lahkuda jne. Ma ei kõnelegi sellest, et hr. Ristkoki ettepaneku alternatiivi jõustumisel võib leiduda üsna suur hulk inimesi, kes avalduse kodakondsuse taotlemiseks annavad sisse ainult selleks, et osaleda valimistel, edaspidi aga huvitab Eesti Vabariigi kodakondsus neid sama vähe kui piibel paganat. Õigus valida riigi parlamenti on põhiline õigus, mis eristab riigi kodanikku nii kodakondsuseta isikust kui ka teise riigi kodanikust selles riigis. Kui need kaks viimatinimetatud kategooriat saavad õiguse valida kõrgeimat seadusandlikku kogu, mis mõtet on siis enam kõnelda kodakondsuse taotlemisest. Et kusagil Uus-Meremaal võib olla nii, ei tähenda vähemalt minu jaoks veel midagi. Maakera on suur ja gloobust keerutades võime peaaegu igale ettepanekule leida analoogi. Kuid tasub ainult põgusaltki võrrelda demograafilist situatsiooni ja selle kujunemist meil ja Uus-Meremaal, et veenduda, sealt analoogiat otsida ei maksa. Kodanikuõigus toob kaasa ka kodanikukohustuse, näiteks vähemalt 18-aastastele noormeestele teenimise Eesti Vabariigi kaitsejõududes. Aga kodakondsust mitte omavailt isikuilt me seda nõuda ei saa. Kas on siis mõtet sellel, et me ise vabatahtlikult loome üsna arvuka kontingendi inimesi, kes Eesti Vabariigis kasutavad küll põhilist kodanikuõigust, kellel aga kodanikukohustusi pole peaaegu mingisuguseid. On väidetud, et enam kui 100 000 mitte-eestlast hääletas 1991. aasta märtsi referendumil Eesti iseseisvuse poolt. Kuidas me neile nüüd kodakondsust ei anna? Kõigepealt ei ole juttu mingisugusest mitteandmisest, vaid kodakondsuse andmisest seadusega ettenähtud korras. Aga asi on veel selles, et kuidas me need hääletajad kindlaks teeme, referendumi hääletamine oli ju salajane. Kes ütleb, kes olid need 100 000, kes just poolt hääletasid? Ja kui nad hääletamas käisid, siis kuidas nad hääletasid? On väidetud, et mõni piirkond ei olegi parlamendis esindatud, kui kõigile alalistele elanikele Riigikogu valimise õigust ei anta. Seda väitis asja siin ka hr. Ristkok. Hinnangute järgi on Kirde-Eestis vähemalt 20% õigusjärgseid Eesti Vabariigi kodanikke. Kas seda on vähe, kui nemad käivad valimas? Aga miks hr. Ristkok ei vaidlusta seda, et praeguse valimisseaduse eelnõu järgi osutuvad valimised toimunuks, kui näiteks Tartus ja Tartumaal käib hääletamas ainult 10% kodanikke või nimekirjadesse kantuid. Isegi 5%! Kas me siis ka ütleme, et puudus sotsiaalne baas? Kas siis Kirde-Eestis 20% ei oma sotsiaalset baasi, Tartus ja Tartumaal aga 5% omab? Kus on loogika? Lapsed ja noored ei saa meil teatavasti valimisõigust, kas me ütleme nüüd, et nende huvid ei olegi parlamendis esindatud? Ka selles saalis on korduvalt küsitud, milles need inimesed süüdi on, kes aja jooksul kes teab mis tuultega siia on sattunud. Lubage küsida vastu, aga milles eesti rahvas süüdi on? On öeldud, et oli üks suur kodumaa, kuhu tuldi, et kõikjal kõneldi vene keelt. Ma küsiksin, kas ikka tõesti oli nii? Moskvas on jaamahoonetel ainult üks, vene tähtedega silt, aga Tapa jaamahoonelt võib ühelt sildilt lugeda Tapa ja teiselt Tara. Kas see tõesti kellelegi midagi ei kõnelnud? Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis oli põhirahvuse osatähtsus Teise maailmasõja eel 97–98% ja nii on see ka praegu. Kuigi inimesed rändavad kogu maailmas ja ka neisse riikidesse on aastakümnete jooksul rännanud kümneid ja kümneid tuhandeid inimesi, immigrante. Kuid seadustega on sisseränne kontrolli all hoitud ja põhirahvuse osakaal ei ole vähenenud. Eestlasi oli viimase suure sõja eel umbes 90% rahvastikust. Igaüks teab, kui suur see protsent on praegu. See, mis toimus Eestis, oli tegelikult rahvuslik katastroof, see ei olnud normaalne demograafiline protsess, mis iseloomustab maailma teisi riike ja meil ei maksa liiga kramplikult otsida sealt analoogiaid oma edasiste protsesside programmeerimiseks või mõjutamiseks. Igas riigis antakse kodakondsus vastavalt selle riigi seadusele, lähtudes selles riigis selle riigi seaduste järgi elamise ajast. Eesti Vabariik pöördus maailma riikide poole taastatud riikliku iseseisvuse tunnustamiseks 20. augustil 1991. Ja sellega on kõik öeldud. Ja kõik, kellel siin on alaline elamiskoht, saavad selle riigi kodakondsuse vastavalt selle riigi seadustele. Aitäh!
P. Priks
Lugupeetav spiiker, austatud kolleegid! Eelmisel nädalal oli mul Kohtla-Järvel üks kohtumine või koosolek, kus olid koos eestlased, venelased, valgevenelased, ukrainlased. Võib-olla oli seal veel rohkem rahvusi, aga need neli oli kindlasti. Põhiküsimus oli samuti valimisseaduse § 2 1. lõige. Mulle tehti ülesandeks teha ettepanek viia valimisseaduse rakendusotsusesse sisse järgmine parandus: "Eesti Vabariigi Riigikogu valimistel 1992. aastal on õigus valida ilma õiguseta kandideerida Riigikogu liikmeks Eestis vähemalt 25 aastat alalist sissekirjutust omavatel mittekodanikel." Vastavalt siis otsuseprojekti praegused punktid 1, 2, 3 läheksid edasi punktideks 2, 3, 4. Tuldi sellisele järeldusele, et need püsielanikud, kes on Eestis elanud viimased 25 aastat ja töötanud teaduses, tööstuses, põllumajanduses ning sotsiaalsfääris, omavad põhjalikku ülevaadet siinsest elust ja erinevustest Eesti ja teiste endiste NSV Liidu osade vahel. Enamusele nendest on Eesti jäänud või saanud ainukeseks kodumaaks. Demokraatia, riigi stabiilsuse kindlustamise huvides on otstarbekas nendele püsielanikele anda võimalus 1992. aasta Riigikogu valimistel saata nende poolt usaldatud Eesti Vabariigi kodanikke esindama nende huve, vajadusi riigi kõrgeimas võimuorganis. Nagu näete, pole juttugi sellest, et ise kandideerida, ollakse nõus ka sellega, et Riigikogus oleks ainult Eesti Vabariigi kodanikud. Oldi nõus isegi ajaga 25 aastat, nii-öelda veerand sajandit, ja seda ütlesid isegi mitte-eestlased, olgugi et nii mõnedki jäävad neist seega ise valimistest kõrvale. Oldi sellega nõus ja öeldi, et ainult nii on loota, et garanteerime Eestis stabiilsuse. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Kolleeg Kass jääb seekord mängust välja, sest läbirääkimised lõpevad peale Sergei Sovetnikovi sõnavõttu. Marju Lauristin.
M. Lauristin
Lugupeetud Ülemnõukogu, ma tahaksin öelda kõigepealt härra Priksi ettepaneku kohta, et seda arutas täna ka "Mõõdukate" fraktsioon ja me soovitasime seda ettepanekut käsitleda samaviisi, nagu näeb ette härra Veidemanni ettepanek, nimelt ikkagi põhiseaduse rakendusotsusega koos, kuivõrd valimisseaduses me võime teha otsustusi, mis põhiseaduse rahvahääletusel ei leia heakskiitu ja tuleb vastuolu. Kui härra Tarandit ei ole saalis, siis ma tahaksin veel öelda, et selles uues tabelis nr. 2 on meie ettepanek panna hääletusele (vaatamata härra Hallaste veenvatele seletustele 5% kohta) 4%, loobudes sealjuures praegusest ettepanekust, et künniseks on kasv 5% või 3 läbi läinud kandidaati, sest meil tuleb nii välja, et ühel korral on künnis 5% ja teisel korral on ta sisuliselt 3%, kuna meil on 101 Riigikogu liiget. Selleks et oleks nii-öelda võrdses olukorras kõik nimekirjad, paneme ette teha kõikidele 4%. Aitäh! Palun panna see hääletusele!
S. Sovetnikov
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Vaatasin läbi 18. ja 24. märtsil laekunud ettepanekud. 18. märtsil esitatud ettepanekutest praagiti välja 23 ja 24. märtsil esitatutest 10. See kutsub esile teatud kahtlusi. Minu arvates ei ole lahendatud põhiküsimused. Esiteks. Kellel on õigus valida? Teiseks, millisel juhul võib valimisi toimunuks pidada? Kui nendele küsimustele pole vastust, siis ei saa minu arvates seda projekti läbi lasta. Teen ettepaneku katkestada käesoleva projekti arutelu teisel lugemisel ja jätkata seda pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmist. Projekt aga anda justiitsministeeriumisse ekspertiisi tegemiseks. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Härra Sovetnikov, anname kohe hr. Hallaste kätte. Härra Priks, kuidas on sinu parandusettepanekuga? Juba läks ära. Läbirääkimised on sellega lõppenud. Lõppsõnaks paluksin ma kõnetooli hr. Hallaste, kommenteerime põhjalikult kõiki laekunud ettepanekuid, kuid katsume ligilähedaselt kolme minutiga hakkama saada.
I. Hallaste
Austatud spiiker, lugupeetud kolleegid! Ma püüdsin tähelepanelikult kuulata neid kõnesid ja sõnavõtte, mis siinjuures esitati ja panin kirja ka mõned märkused. Kõigepealt, mis puudutas hr. Koisi sõnavõttu. Ta tõstis üles kaks küsimust: 1) kandidaatide esitamine ja 2) valimiste finantseerimine. Kandidaatide esitamise kohta on selgelt ja ühemõtteliselt öeldud valimisseaduse eelnõus, et kandidaatide esitamine on vaba. Seda on tehtud selleks, et vältida senist korda. Ülemnõukogu valimiste protseduur oli väga keeruline, alati võis leida mingisuguse konksu, et kandidaati, kelle ülesseadmist polnud heaks kiidetud EKP tolleaegses rajoonikomitees või mingis organis, sai kõrvale lükata. Mul endal oli isiklikult samalaadne kogemus 1988. aasta Ülemnõukogu täiendusvalimistel, kus leiti konks, millega asi kõrvale lükata.
Praegune valimisseadus peaks looma demokraatliku võimaluse kõigile esitada kandidaate. See õigus on nii juriidilistel kui füüsilistel isikutel. Oluline on vaid see, et kandidaat oleks ise nõus kandideerima antud esitaja nimekirjas. Ja igasugune piiramine praeguses olukorras, kus meil puudub parteide seadus, ei oleks õige.
Valimiste finantseerimine. Kui me vaatame tabelit 2 (valimisseaduse eelnõu kohta laekunud parandusettepanekud), siis § 24 kohta on olemas Koisil väga pikk ja põhjalik sõnastus. Ta selgitab seda, kuidas valimiskampaaniat ei tohi finantseerida mitte mingisugustest allikatest peale riigieelarve, kusjuures riigieelarvest eraldatava rahasumma suuruse ja kasutamise korra määrab kindlaks Riigikogu või praegusel juhul Ülemnõukogu. Mis see siis endaga kaasa toob? Enne, kui me saame valimistele minna, me peaksime määrama summa, mida hakatakse kasutama. Sellisel juhul kerkib väga tõsine küsimus üles. Kas see raha, mida erakonnad on juba praegu valimiskampaania läbiviimiseks kasutanud, läheb selle summa sisse või ei lähe? Kui näiteks üks erakond on teinud endale reklaamfilmi ja näitab seda televisioonis, kas selle filmi valmistamiseks läinud raha on valimisteks tehtud kulutus või ei ole? Kas televisiooniaja ostmine on kulutus või ei ole? Kusjuures need filmid on selleks ajaks ära näidatud, kui see otsus Ülemnõukogu poolt peaks ükskord vastu võetama. Mis saab näiteks sellest bensiinist, mis mingi erakond on ostnud valimiskampaania läbiviimiseks, millise hinnaga see arvestatakse valimiskampaania kulutusteks? Kas arvestatakse kõige kõrgema võimaliku hinnaga, see on siis näiteks jaanuarikuus, kus see oli 36 rubla liiter? Või vaadatakse, kuidas oli kaks aastat tagasi? Ütleme, et see osteti kaks aastat tagasi 40 kopikat liiter. Või võetakse see valimiste kuupäeva hinnaga? Sama asi on näiteks plakatipaberiga. Kui mingi erakond on endale näiteks mingi plakati valmis trükkinud, kas see kulu läheb siis arvesse või ei lähe. Töörühm arutas väga põhjalikult Koisi parandusettepanekut ja leidis, et seda ei ole võimalik täita. Esiteks ei ole võimalik kontrollida, ei ole mitte mingisugust mehhanismi. Selle mehhanismi loomine iseenesest oleks praegusel hetkel küsitav. Kui riigikontroll ei ole võimeline kontrollima riigiettevõtete rahasid, kuidas siis sellisel juhul hakata kontrollima praegu seda, kas igasugused segafirmad on eraldanud mingisuguseid rahasid mingisugustele erakondadele või mitte. Selleks tuleb vastu võtta väga põhjalik seadus valimiskampaania finantseerimise kohta, et viia ellu Koisi parandusettepanekut § 24. See on täiesti võimatu. Lisaks praegusel hetkel looks ta olukorra, kus on olemas üks partei, see on EKP, kellele eelmine valitsus andis üle maja Kentmanni tänaval ja kes praegu saab täiesti seaduslikku sissetulekut, võttes renti ja nõudes seda juba ka dollarites nendelt firmadelt, kes asuvad selles majas ja on rentinud või üürinud toad. Järelikult, kuna teistele erakondadele mingeid maju antud ei ole, siis vähemalt EKP valimiskampaania finantseerimine oleks seaduslik ja kontrollimisele ei kuuluks, küll aga kõigil teistel erakondadel. § 24 tundub esimesel pilgul väga ilus olevat, aga tegelikkuses tekitab ta väga suurt segadust, ta on teostamatu. Meie valimisseaduse tegelik käimaminek, valimisteks ettevalmistamine võib selle taha jääda väga tõsiselt pidama, sest selle elluviimine nõuab veel uusi täiendavaid seadusi.
Hr. Ristkoki parandusettepaneku kohta ütles väga selgelt hr. Rein Järlik ja tema mõtteid tuleb toetada. Hr. Ristkok ütles, et tegemist on demagoogilise vassimisega nende poolt, kes pooldavad praegust teksti. Mulle tundub, et jätta mittekodanikud ilma passiivse valimisõiguseta, anda neile vaid aktiivne valimisõigus, tähendab, osaleda valimistel valijatena, aga mitte olla valitavad, ja ütelda, et siis on nad väga hästi esindatud oma huvidega tulevases Riigikogus – ka siin ei puudu demagoogiline moment. Siin tekib ikkagi kohe küsimus, milline on konkreetne toetus vastavalt sotsioloogilistele uurimustele ja millistele erakondadele, keda toetavad mittekodanikud kõige rohkem jne. Ma ei tahaks sellel teemal rohkem jätkata, mulle tundub tema sõnavõtt lihtsalt erakonnakeskse esinemisena.
Mis puudutab pr. Lauristini ettepanekut 4% kohta, siis ma enne selle kohta juba ütlesin. Väide, et kolm otsemandaati on 3% ja 5% üle Eesti antud häältest on 5%, siis need ei ole omavahel võrreldavad. Tegelikult 3 mandaadi saamine lihtkvoodi alusel on võrratult raskem kui 5% saamine üle-eestiliselt. Järelikult hakkab tegelikult olema piiriks see 5%. Aga kuna ta nõuab selle hääletusele panekut, siis kindlasti me hääletame läbi, kas 4 või 5%. 4% läbimineku korral tooks see tulevikus kaasa ebastabiilsuse suurenemise ja seda mitte ainult järgmises Riigikogus, vaid ka vähemalt paar, kolm valimiste ringi.
Hr. Sovetnikov väitis, et tema pole saanud vastust, kes ikkagi valib. See on praegu öeldud §-s 2 vastavalt põhiseaduse rakendusotsusele. Igasuguste muudatuste sisseviimine sellesse valijate ringi saab tegelikult toimuda, nagu juba ütles hr. Rein Veidemann, põhiseaduse rakendusotsusega. Kas me peame selle lause kirjutama siia seaduse rakendamise otsusesse või mitte, see on iseküsimus. See võib-olla on normitehnika küsimus, kas ta sobib siia, aga sisuliselt on tal täiesti õigus, neid küsimusi on võimalik lahendada ainult põhiseaduse rakendamise otsuses.
Juhataja
Härra Hallaste, ma üks hetk segan. Aeg saab nüüd täis, võib-olla oleks parem kui vahetult enne parandusettepaneku hääletusele panekut kommenteerime veel üle. Saali on vaja Tõnu Antonit. Palun Tõnu Antonit oma kohale, sest meil tuleb varsti parandusettepanekute kommenteerimine! Palun, Illar Hallaste.
I. Hallaste
Härra Sovetnikovi teine küsimus, mis juhul valimised toimuvad. Valimised toimuvad siis, kui nad on õigesti välja kuulutatud. Piiri, kust maalt valimised on toimunud ja kust mitte – et valimistel peaks osalema 50% hääleõiguslikest isikutest –, sellist piiri mujal peale NSV Liidu ei ole olnud. Ma ei tea ühtegi riiki, kus see oleks olnud. Nõukogude Liidus lähtus see ka inimeste kohustusest käia valimistel, mida väga pingsalt kontrolliti, ja mitte inimese õigusest valida. Me peaksime jõudma demokraatliku ühiskonnani, kus inimestel on õigus valida ja õigus ka mitte valima tulla, kui nad seda ei taha. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Me teeme nüüd nii, Illar Hallaste, et kollektiivse tööga paneme parandusettepanekud hääletusele. Ma küsin enne, kas Tõnu Anton soovib lõppsõna? Ei soovi. Tõnu Anton, palun lülita oma mikrofon sisse ja las ta olla sees kogu aeg, niikaua kui me kommenteerime parandusettepanekuid! Illar Hallaste, kõigepealt protseduurilised.
I. Hallaste
On olemas härra Uluotsa ettepanek korraldada rahvusvahelise õiguse järgne ekspertiis valimisseaduse paragrahvidele 2 lg. 1 ja 6 lg. 2 kohta. Vesteldes temaga eraviisiliselt, arvas ta, et see on ettepanek juhatusele, aga mitte parandusettepanek, mis nõuaks selle valimisseaduse eelnõu praeguse arutelu katkestamist. Tema hirm on selles, et praegune paragrahv 6 lõige 2, mis räägib valimistel nende isikute osalemist, kes elavad Eesti Vabariigi territooriumi osal, mis ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, viib Eesti omamoodi sundolukorda või raskesse olukorda suhetes Venemaaga. Nii see ei ole. Paragrahv 6 lõige 2 sõnastus lähtub omandireformi aluste seaduse paragrahvist, kus räägitakse vara tagasisaamisest, mis asub ka Eesti Vabariigi territooriumi sellel osal, mis praegu ei allu meie jurisdiktsioonile.
Juhataja
Üks hetk, Illar Hallaste. Esimene on protseduuriline ettepanek suunata ekspertiisi. Härra Uluots, antud juhul juhatus ei saa seda ettepanekut omapäi mitte rahuldada, antud juhul saab ainult juhatus või juhatuse liige rahvasaadikuna tungida seaduse loomesse. Otsuseprojekti arutelu administratiivset meetodit meil ei ole. Kui keegi juhatuse liikmetest seda soovib teha, siis tal on see võimalus. Nii et kas ta jääb parandusettepanekuna, härra Uluots, või võtad tagasi?
Ü. Uluots
Ta ei ole esitatud parandusettepanekuna.
Juhataja
Ta on protseduuriline parandusettepanek. Kolleegid, 2 aastat me töötame saalis, õppige selgeks reglement! Kas ma panen hääletusele või ei? Tõnu Anton kommenteerib.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid, meil tuleb lihtsalt hääletada. Õiguskomisjonile tundub, et valimisseadust on väga kiiresti vaja, on mõistetav, et välisekspertidega võib võtta aega kuid.
Juhataja
Lugupeetud täiskogu! Ma viin läbi kohaloleku kontrolli. Ülo Uluots.
Ü. Uluots
Tõnu Anton informeerib saadikuid valesti, mul on täpselt kirjutatud, keda ma palun teha ekspertiisi.
Juhataja
Kallis Ülo Uluots, see oli liiast, see ei käinud reglemendi alla. Läbirääkimised on juba läbi. Kohaloleku kontroll. Kohal on 71 rahvasaadikut, puudub 27.
Kolleegid! Ma paluksin saalist mitte lahkuda, hääletame läbi need parandusettepanekud, mida juhtivkomisjon ei aktsepteerinud või mida üksik rahvasaadik saalis nõuab. Kõigepealt protseduurilised ettepanekud. Esimene on kolleeg Ülo Uluotsa poolt. Suunata otsuse eelnõu teatud lõigud ekspertiisi ja motiivid on toodud. Arvo Junti, ei ole ette nähtud. Kas ei saanud aru ettepanekust? Milles küsimus on, Arvo Junti? Palun!
A. Junti
Lugupeetud juhataja, 7 minutit tagasi tegin keskfraktsiooni nimel taotluse enne igasugusele hääletamisele asumist vaheaeg 10 minutit.
Juhataja
Lugupeetud Arvo Junti, reglemendi järgi ei ole enne igasugust hääletamist vaheaega ette nähtud, enne lõpphääletust on vaheaeg ette nähtud. Me oleme küll teinud erandeid, kuid seda ei saa protestida. Reglemendi järgi on see ette nähtud enne lõpphääletust. Edgar Savisaar.
E. Savisaar
Hr. Nugis, seda erandit on tehtud niivõrd sageli ja me kõik oleme seda saalis palju läbi elanud, et ma ei näe põhjust, miks seda praegu, enne sedavõrd olulist alternatiivide läbirääkimist mitte teha.
Juhataja
Ausalt öeldes, ega minul ka jonnimiseks põhjust ei ole. Vaheaeg 10 minutit.
V a h e a e g


Juhataja
Asugem töökohtadele! Istungjärgu töö jätkub. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 67 rahvasaadikut, puudub 31.
Lugupeetud kolleegid! Kolleeg Ülo Uluotsa parandusettepaneku kohta tuleb täiendavalt juurde interpreteeringuid. Ma ütlen veel kord. Minu jaoks on see protseduurilist laadi parandusettepanek. Ja kui autor eeldab seda, et selle seaduse mõnede paragrahvide ekspertiisi saatmine ei katkesta arutelu, ei ole see minu jaoks argument. Kui arvatakse, et selle seaduse mõningaid sätteid või seadust tervikuna võidakse ekspertiisi saata ka peale seaduse vastuvõtmist, siis ma palun tuua ettepanek hiljem. Või esitada juba teistsuguses vormistuses, praegu on ta parandusettepanek ja see tähendab katkestamist, seda peavad teadma kõik rahvasaadikud, ka autor. Kui autor katkestust ei soovi, palun praegu tagasi võtta! Ülo Uluots.
Ü. Uluots
Mul tuleb lihtsalt ahastus peale. Ma olin kõnepuldis 6,5 minutit ja rääkisin täpselt, mida ma soovin, aga kui mu sõnad lähevad tuulde, ei kuula neid spiiker, ei kuula neid autorid, no ütelge, mis ma siis tegema pean!
Juhataja
Ei, minule nad ei jätnud nii sügavat muljet, et ma peaksin seda tõlgendama kuidas tahes. Kas võtad tagasi või ma panen hääletusele?
Ü. Uluots
Hea küll, kui siis minu juttu ei kuulanud, siis pange hääletusele!
Juhataja
See tähendab katkestamist.
Ü. Uluots
Mitu korda ma räägin? (Sumin saalis.)
Juhataja
Kõik rahvasaadikud mõistavad kolleeg Uluotsa parandusettepaneku sisu ja mäletavad juhtivkomisjoni esimehe kommentaari. Mäletavad kõik? Ma panen hääletusele, see tähendab katkestamist.
"Palun korraldada valimisseaduse paragrahvide 2 lõige 1 ja 7 lõige 2 kohta rahvusvahelise õiguse järgne ekspertiis. Ekspertiis viia läbi väliskomisjonil koos välisministeeriumiga. Töö käigus palun arvestada kahe minu parandusettepanekuga 17. märtsist 1992."
Mina tõlgendan niimoodi, et see on protseduuriline ettepanek, mis nõuab praegu katkestust ning selle seaduseelnõu need kaks sätet tuleb saata ekspertiisi, ekspertiisi tegijad ja meetod on ka ära näidatud. Kas kõik rahvasaadikud mõistavad? Juhtivkomisjon on kommentaari öelnud. Panen hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on kolleeg Ülo Uluotsa parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 19 rahvasaadikut, vastu on 41 saadikut, erapooletuks jäi 7. See ettepanek ei leidnud toetust. Teine on analoogiline ettepanek, kuid erinevused on nüanssides. Protseduuriline ettepanek, laekunud rahvasaadik Sergei Sovetnikovilt. Rahvasaadik Sovetnikov teeb ettepaneku arutelu katkestada ja jätkata peale Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmist. Ma paluksin õiguskomisjoni kommentaari. Tõnu Anton.
T. Anton
Ma saan veel kord korrata õiguskomisjoni seisukohta, ja nimelt, valimisseadusega on õiguskomisjoni arvates kiire. Ja õiguskomisjon palub mitte teha vaheaegasid, mitte lükata küsimuste lahendamist edasi, vaid püüda enam kui poole aasta jooksul käsitletud teema – valimisseadus – viia lõpuni. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kas kõik rahvasaadikud mõistavad kolleeg Sovetnikov parandusettepaneku sisu? Kõik mõistavad. Ma panen hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Sergei Sovetnikovi parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 6 rahvasaadikut, vastu on 49. erapooletuks jäid 6. Sergei Sovetnikovi ettepanek ei leidnud toetust.
Illar Hallaste, kas meil on veel protseduurilisi ettepanekuid? Nüüd on sisulised. Palun kõnetooli! Hästi lühidalt ette kanda, Tõnu Anton kommenteerib!
I. Hallaste
Võtame ette esimese paranduste tabeli. Ma teen ettepaneku hääletada Kaido Kama parandusettepanekut valimisringkondade arvu kohta (§ 6). Praeguses põhitekstis on 12 valimisringkonda, Kaido Kama ettepanek on 9 valimisringkonda. Ta lähtub siin sellest, et mandaadid oleksid jaotatud valimisringkondade vahel ühtlasemalt. Põhimõtteliselt komisjon sellele vastu ei olnud. Leidis, et see oleks vaja panna saalis eraldi otsustamisele.
Juhataja
Üks hetk, Illar Hallaste. Illar Hallaste, ma väga vabandan, mul läks vahepeal järg käest ära. Kas komisjoni otsus on panna alternatiivina hääletusele?
I. Hallaste
Jaa, komisjon põhimõtteliselt vastu ei olnud, kuid leidis, et oleks vaja siin saalis hääletada, kas 12 või 9 valimisringkonda.
Juhataja
Kas me teeme selle siis konkursi korras?
I. Hallaste
Võib-olla oleks mõistlik lihtsalt panna Kaido Kama ettepanek hääletusele. Loevad poolt- ja vastuhääled. Kui poolthääli on rohkem kui vastuhääli, siis on 9 ringkonda. Nii kui parandusettepanek.
T. Anton
Õiguskomisjon on seisukohal, et Ülemnõukogul tuleks langetada otsus, kas ta soovib, et valimisringkonnad moodustatakse nii, nagu on kirjas valimisseaduse eelnõu põhitekstis, või selliselt, nagu paneb ette kolleeg Kaido Kama. Õiguskomisjon on seisukohal, et põhitekstiks peaks jääma ikkagi eelnõu § 6 ja alternatiiviks sellele – mida õiguskomisjoni arvates peaks hääletama – oleks Kaido Kama poolt pakutud ettepanek. Tänan!
Juhataja
Nii et protseduuriliselt me tõlgendame Kaido Kama ettepanekut nagu parandusettepanekut. Sest juhtivkomisjon toetab põhiteksti ja autorid, ütleme niimoodi, on kahevahel ning rahvasaadikud saalis teevad oma valiku. Kes on Kaido Kama ettepaneku poolt, see soovib muuta põhiteksti. Kõik saavad aru? Ma küsin veel kord ühe asja üle Illar Hallaste käest. Kas Kaido Kama parandusettepaneku võib nii-öelda võtta tervikuna, nii nagu ta on toodud siin? Süsteemina, eks ole?
I. Hallaste
Lühike selgitus. Mandaatide arv, mis on sulgudes toodud, on toodud hinnangulisena. Mandaatide arv vastab valimisseadusele, mandaatide jaotuse teostab valimiskomisjon. Nii et mandaatide arv ei ole parandusettepaneku sisu, on praegu lihtsalt hinnanguline suurus.
Juhataja
Selge, läheb süsteemselt. Kõik rahvasaadikud mõistsid? Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Kaido Kama parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 21 rahvasaadikut, vastu on 40, erapooletuks jäi 6. Kaido Kama parandusettepanek ei leidnud toetust, selles lõigus jääb kestma põhitekst. Palun uuesti Illar Hallaste!
I. Hallaste
Nagu ma aru sain, § 6 lõige 1 juures pr. Lauristin, hr. Veidemann ja hr. Tarand ei nõua oma parandusettepaneku hääletust.
Juhataja
Kas keegi rahvasaadikutest nõuab? Ei nõua.
I. Hallaste
Võib-olla lihtsam on küsida, kes nõuab milliseid ettepanekuid? Praegu on teada, et pr. Lauristin nõudis künnise hääletusele panemist, et 5% asendada 4%-ga. Sellisel juhul kõlaks § 29 lõike 1 tekst järgmiselt: "Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena nende erakondade valimisliitude üleriigiliste nimekirjade vahel, mille kandidaadid kogusid üleriigiliselt vähemalt 4% häältest." Seda ettepanekut ei toetanud ei töörühm ega õiguskomisjon.
Juhataja
Paragrahv 29 lõige 1, kas kõik rahvasaadikud mõistsid parandusettepaneku sisu? Jaak Allik.
J. Allik
Lugupeetud härra juhataja, ma ei mõista sisu praegu selles mõttes, et kas see 3 otsemandaati ikka jääb proua Lauristini 4% juures kehtima või sel juhul on see välistatud?
Juhataja
Ei jää kehtima. Kas nüüd on selge? Tõnu Anton.
T. Anton
Õiguskomisjon toetab 5%-list ja teeb seda kahel eesmärgil. Õiguskomisjon arvab, et see suurem künnis (5%-line) hõlbustab Riigikogul töötegemist, ja teiseks, see künnis peaks sundima kõiki parteisid ühinema. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, kas võin panna mõõdukate fraktsiooni parandusettepaneku hääletusele? Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on mõõdukate fraktsiooni parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 15 rahvasaadikut, vastu on 41, erapooletuks jäid 12. See ettepanek ei leidnud toetust.
Kolleegid, ma paluksin üks hetk tähelepanu päevakorravälisele küsimusele. Kell on 17.57. Minule on laekunud juba ettepanekuid tööpäeva pikendamise kohta. Ma usun, kõik mõistavad seda. Ma kasutan juhust ja küsin, kuidas te suhtute sellesse, kui me pikendaksime mitte ainult käsiloleva päevakorrapunkti suhtes otsuse langetamiseks, vaid me võtaksime veel ühe punkti, mis puudutab üht esimest lugemist. Tehnikaülikooli mehed on saalis juba mitu tundi oodanud, see ei lähe pikalt. Sest otsuse langetamine nüüd tähendab kindlasti meie mõistes seda, et see võib olla otsuse vastuvõtmine, vastuvõtmata jätmine, see võib olla katkestamine või veel midagi muud. Niimoodi me mõistame otsuse langetamist. Paneme sinna juurde ka siis selle päevakorrapunkti, mis käsitleb töökaitseseadust. Kas ollakse nõus? Ma panen hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et pikendada käesoleva istungjärgu ametlikku tööaega kuni otsuse langetamiseni käsilolevas päevakorrapunktis ning kolmanda päevakorrapunkti arutelu lõpetamiseni? Kolmas päevakorrapunkt käsitleb töökaitseseaduse eelnõu esimest lugemist. Palun hääletada, kaks korda rohkem poolt kui vastu. Selle ettepaneku poolt on 53 rahvasaadikut, vastu on 6, erapooletuks jäid 8, tööaega pikendatakse. Palun, Illar Hallaste.
I. Hallaste
Mul on praegu raske ütelda, milliseid parandusettepanekuid nende esitajad tahavad panna hääletusele, milliseid mitte. Ma lähtuksin nendest, mille kohta on asi selge. Enn Põldroosi parandusettepanek, lisada § 20 lõige 3 lõppu sõnad "ja valdab piisavalt eesti keelt, et osaleda Riigikogu töös". Kuna see parandusettepanek laekus nii hilja, et õiguskomisjonis teda arutada ei jõutud, samuti mitte töörühmas, siis ma paluksin panna see hääletusele, ütlemata välja siin töörühma või komisjoni seisukohta.
Juhataja
Ei ole tabelis.
I. Hallaste
Seda ettepanekut tabelis ei ole, ma just ütlengi, et kolme parandusettepanekut ei ole tabelis, õigemini nelja. Need on esitatud pärast ettepanekute esitamise tähtaja lõppu. Ja Enn Põldroosi ettepanek on üks neist.
Juhataja
Kolleegid, kas te mõistsite Enn Põldroosi parandusettepaneku sisu? Ma loen veel kord ette. § 20 lõike 3 lõppu lisada: "ja valdab piisavalt eesti keelt, et osaleda Riigikogu töös". Aleksei Zõbinil ei ole midagi öelda selle kohta. Ainult Tõnu Anton ütleb.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon pole saanud seda kolleeg Põldroosi ettepanekut läbi arutada, kuid ma arvan, et katki pole midagi. Selle ettepaneku sisu on kõigile arusaadav ja ma usun, et me saame hääletamise teel selle küsimuse otsustada.
Juhataja
Kommentaarid on kuuldud, ettepanek on kõikidele selge. Aleksei Zõbin, ma palun maha võtta, see segab mind, kui ta kuvaril on!
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Enn Põldroosi parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 54 rahvasaadikut, vastu on 9, erapooletuks jäid kaks. See ettepanek leidis toetust.
I. Hallaste
Hr. Lippmaa tegi ettepaneku lisada punkt – see on esimeses parandusettepanekute tabelis –, et valimised kuulutatakse välja hiljemalt 75 päeva enne valimispäeva. Ja nii nagu ta ütles mulle, ta tahab, et see pannakse hääletusele. Töörühm ja õiguskomisjon ei arvestanud seda. Põhjus oli selles, et uues põhiseaduse eelnõus on selgelt öeldud korraliste Riigikogu valimiste kohta, millal need toimuvad, s.o. märtsikuu ühel pühapäeval. Valimisi ei ole siis vaja eraldi välja kuulutada, nad on põhiseadusega välja kuulutatud. Küll aga on öeldud erakorraliste valimiste kohta, et need toimuvad peale erakorraliste valimiste väljakuulutamist 20–40 päeva jooksul. Sellisel juhul oleks valimisseadus vastuolus põhiseaduse eelnõuga. Ja meil on praegu valimisseaduses Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni volituste juures § 11 p. 2, et valimiskomisjon koostab Riigikogu erakorraliste valimiste ettevalmistamise ja läbiviimise kalenderplaani. Kui me hääletame sisse hr. Lippmaa ettepaneku, siis tekib vastuolu seaduse sees. Seetõttu ei õiguskomisjon ega ka töörühm ei toetanud seda ettepanekut.
Juhataja
Üks hetk, ma vabandan, see on hr. Lippmaa parandusettepanek? Selge. Tõnu Anton.
T. Anton
Õiguskomisjon seekord paraku hr. Lippmaa ettepanekut ei toetanud. Ja seda põhjusel, et seadusega määratakse valimispäev kindlaks ja seda ei ole vaja välja kuulutada. Seadus on seda juba teinud.
Juhataja
Suur tänu! Härra Lippmaa jääb oma nõudmise juurde. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on rahvasaadik Lippmaa parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 5 rahvasaadikut, vastu 41, erapooletuks jäid 16. See ettepanek ei leidnud toetust.
I. Hallaste
Veel kahe ettepaneku kohta, mida nende autorid soovivad panna hääletusele. Kõigepealt, Valeri Kois palub panna hääletusele tema parandusettepaneku tabelist 2 § 24 kohta. See ettepanek puudutab valimiskampaania finantseerimist ja sellest oli ettekandes väga pikalt juttu. Seda ei arvesta töörühm ega ka õiguskomisjon, kes leiavad, et ei ole võimalik seda ellu viia, kuigi ta esimese pilguga võib tunduda ilus, aga selle rakendamine nõuab eraldi terve hulga seaduste vastuvõtmist ja ka ilmselt kontrollorganite moodustamist. Sellisel juhul ei ole võimalik valimisi niipea läbi viia.
T. Anton
Õiguskomisjon on paraku selle ettepaneku vastu põhjusel, millest on kahel korral ka täna juttu olnud. Õiguskomisjon on seisukohal, et valimisseaduse vastuvõtmisega on kiire, sest valimised tuleb ilmselt läbi viia lähitulevikus.
Juhataja
Lugupeetud kolleegid, kas kõik mõistavad kolleeg Valeri Koisi parandusettepaneku sisu? Panen hääletusele! Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Valeri Koisi parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 9 rahvasaadikut, vastu on 37, erapooletuks jäid 12, see ettepanek ei leidnud toetust.
I. Hallaste
Järgmiseks hr. Maarendi ettepanek § 28 lõike 4 kohta, see on teisest tabelist. Tema ettepaneku mõte on selles, et muuta kvoodi arvutamise viisi, sellisel juhul ei ole tegemist enam lihtkvoodiga. Komisjon ei arvestanud seetõttu, et meil on valimissüsteemiks avatud nimekirja meetod ja teatud häälte ühtlase jagunemise korral võib tekkida olukord, kus hr. Maarendi poolt väljapakutud mandaatide arvutamise viisi korral näiteks 9-mandaadilises ringkonnas võiks osutuda valituks 10 isikut. Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel ühe võrra suurendatud mandaatide arvuga. Näiteks 90 000 häält on antud, on 9-mandaadiline ringkond, siis praegu kvoodiks on 10 000. Jagatakse ühe võrra suurema mandaatide arvuga, 90 000 jagatakse mitte 9-ga, vaid jagatakse 10-ga ja kvoodiks on 9000. Võib olla niivõrd ühtlane jagunemine ringkondade või nende valimisnimekirjade vahel ja kuna on avatud nimekirja meetod, s.t. summeeritakse nimekirjas, siis võib tekkida olukord, et näiteks seal on kolm nimekirja, igaüks saab kolm häält, kolm mandaati pluss üks sõltumatu saadik on saanud lihtkvoodi jagu hääli ja on ka valituks osutunud, järelikult on osutunud valituks 9-mandaadilises ringkonnas 10 kandidaati. Selline olukord on muidugi teoreetiline konstruktsioon, tõenäoliselt seda eriti ette ei tule, aga võimalik on ja seetõttu komisjon seda ei toetanud.
Juhataja
Suur tänu! Autor arvab, et tema poolt esitatud ettepaneku mõtet on moonutatud. Alar Maarend.
А. Maarend
Lugupeetud juhataja ja ettekandja! Loomulikult on mõtet moonutatud, sellepärast et ka meid valiti täpselt samamoodi arvutatud kvoodi alusel. Need on praegused valimiseeskirjad kvoodi arvutamise mõttes ja seega ei saa tekkida sellist olukorda, kus saab valituks rohkem kandidaate kui on mandaate. Nii et siin on seda mõtet igal juhul moonutatud.
Juhataja
Suur tänu, Illar Hallaste, loeme täpselt ette sellises redaktsioonis, nagu ta oli esitatud Alar Maarendi poolt. Ei midagi rohkem.
I. Hallaste
Valimissüsteemid on erinevad, ütleksin ma kommentaariks, aga ma täidan spiikri palve – "Iga valimisringkonna kohta arvutatakse kvoot (see enam ei ole lihtkvoot), mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel ühe võrra suurendatud mandaatide arvuga." See Alar Maarendi parandusettepanek on teises paranduste tabelis, lk. 3.
Juhataja
Kas on õieti ette loetud, Alar Maarend? Aitäh! Tõnu Anton.
T. Anton
Õiguskomisjon paraku ei toeta kolleeg Maarendi ettepanekut § 28 lõike 4 osas. Õiguskomisjon leidis, et hr. Maarendi poolt tehtud ettepanek ei ole päris lõpuni läbi töötatud ja võimalikud on mitmesugused komplikatsioonid, mille vältimine on ehk võimalik, kuid selleks ei ole meil lihtsalt enam aega, võib-olla ka vajadust, sest töögrupi poolt esitatud projektis on need probleemid, mis on seotud mandaatide jagamisega, lahendatud.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, kas me mõistame kolleegi Alar Maarendi parandusettepaneku sisu? Panen hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Alar Maarendi parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 17 rahvasaadikut, vastu on 32, erapooletuks jäi 14. See ettepanek ei leidnud toetust. Jätkame, palun!
I. Hallaste
Hr. Rein Veidemanni parandusettepanek. Seda sai vaheajal vahepeal arutatud töörühma mõnede liikmetega ja leiti, et seda võiks aktsepteerida. See puudutab rakendusotsusele ühe punkti lisamist. See punkt kõlaks järgmiselt: "Esimese Riigikogu valijaskonna lõplik koosseis määratakse kindlaks Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendusseaduses." Ja see oleks ka lahendus nendele ettepanekutele, mida on välja pakkunud hr. Andrus Ristkok. Kui keegi ei nõua 4. punkti eraldi hääletamisele panemist, siis võiks selle praegu rakendusotsusesse sisse kirjutada niimoodi.
Juhataja
Kohe selgitame. Ma küsin igaks juhuks veel üle. See on Rein Veidemanni ettepanek, seda tabelis ei ole?
I. Hallaste
Ei ole.
Juhataja
Komisjon aktsepteerib. Tähendab, autorid aktsepteerivad, meie ei ole veel ära kuulanud juhtivkomisjoni kommentaari, kuid ma küsin, kas keegi rahvasaadikutest nõuab hääletusele panekut? Kas ma saan aru, Andrus Ristkok, et sa nõuad? Andrus Ristkok, palun!
А. Ristkok
Ma arvan, et loogiline oleks seaduses see parandusettepanek kõigepealt läbi hääletada ja siis vaadata, mis rakendusotsusega saab. Mul on ka rakendusotsuse jaoks mõni ettepanek.
I. Hallaste
Andrus Ristkoki parandusettepanek oli 1. parandusettepanekute tabeli 1. leheküljel ja see puudutab § 2 1. lõiget.
Juhataja
Oleks loogiline Andrus Ristkoki oma enne panna. Ja siis tuleme Veidemanni paranduse juurde.
I. Hallaste
Ei. Veidemanni parandusettepanek on aktsepteeritud, see on sees.
Juhataja
Ma küsisin ainult seda, kas keegi rahvasaadikutest nõuab hääletusele panekut. Keegi ei nõua. Tõnu Anton kommenteerib, sellest ma saan aru. Palun, Tõnu Anton!
T. Anton
Härra Veidemanni parandusettepanekut pole saanud õiguskomisjon arutada. Mul on lugupeetud juhatajale ja lugupeetud kolleegidele ettepanek härra Veidemanni ettepaneku suhtes hääletamise teel otsus kujundada, nii oleks see korrektne.
Juhataja
Kui selline on komisjoni seisukoht, siis tuleb seda aktsepteerida. Kolleegid, kas kõik mõistavad Rein Veidemanni parandusettepaneku sisu? Autorid aktsepteerivad, komisjon soovitab hääletusele panna. Kas Koit Raud ei mõistnud?
K. Raud
Ma palun see parandusettepanek veel kord selge ja kõlava häälega ette lugeda. Aitäh!
Juhataja
Ma loen ette. "Esimese Riigikogu valijaskonna lõplik koosseis määratakse kindlaks Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendusseaduses." Kas oli õieti, Rein Veidemann?
R. Veidemann
Härra juhataja, jah, kõik on õieti ja ma olen väga meelitatud, et see hääletusele pannakse, ainult et ma isiklikult näeksin, et me vaataksime selle seaduse ka enne läbi ja siis jõuaksime rakendusotsuse juurde, mulle tundub, et see on loogilisem. Praegu ma nagu tungin inetult vahele oma ettepanekuga.
Juhataja
Sisuliselt on täiskogu seda aktsepteerinud, kuid ärme fikseerime. Ma annan selle praegu tagasi ja tuleme selle juurde, kui valimisseaduse parandusettepanekud on läbi. Lähme edasi!
I. Hallaste
Andrus Ristkoki parandusettepanek § 2 lõige 1 juurde. See on kõige esimene tabel, seal ei ole märgitud Andrus Ristkoki nime, see on esimesel leheküljel. Oma esimeses ettekandes ma rõhutasin, et seal peaks olema Ristkoki nimi ja ma usun, et kõik Ülemnõukogu liikmed tegid selle paranduse juurde. See kõlaks järgmiselt: "Õigus valida on vähemalt 18-aastastel Eesti Vabariigi alalistel elanikel." Seda ettepanekut ei toetanud töörühm ja ei toetanud ka õiguskomisjon.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid, me oleme seni olnud seisukohal, et Riigikogu tuleks valida Eesti Vabariigi kodanike poolt. Kui me nüüd soovime nii põhimõttelises küsimuses asuda uutele alustele, siis oleks vaja seda küsimust väga mitmekülgselt arutada. Õiguskomisjon on seisukohal, et ehk Ülemnõukogu nii järsku kannapööret ei tee. Kui aga siiski ollakse seda meelt, et nii põhimõttelisi aluseid muuta, siis tuleks antud probleemi eraldi arutada.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, kui teil on tabel ees, siis teile ei ole täiendavaid selgitusi vaja. Andrus Ristkoki parandusettepanek omab põhiteksti muutust ja sinna käivat alternatiivi. Kas kõik mõistavad asjaolusid? Mõistavad. Juhtivkomisjoni kommentaar on ka ära kuulatud, panen hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Andrus Ristkoki parandusettepaneku poolt? § 2 lõige 1. Selle ettepaneku poolt on 17 rahvasaadikut, vastu 39, erapooletuks jäi 4. See ettepanek ei leidnud toetust. Palun, hr. Hallaste!
I. Hallaste
Andrus Ristkokil on ka alternatiiv sõnastada § 2 lõige 1 järgmiselt: "Riigikogu esimestel valimistel on õigus valida vähemalt 18-aastastel Eesti Vabariigi kodanikel ja kodakondsuse taotlejatel." Töörühm seda ettepanekut ei toetanud, leidis, et see küsimus tuleb lahendada põhiseaduse rakendusotsuses ja mitte valimisseaduses.
Juhataja
Kas Tõnu Anton kommenteerib alternatiivi eraldi? Tõnu Anton.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Alternatiivina esitatud ettepanek on õiguskomisjoni arvates põhimõtteliselt kooskõlas nende poliitiliste alustega, milles Ülemnõukogus on kokku lepitud. Tõesti tekib terve rida põhimõttelisi, aga võib-olla ka poliitilisi probleeme seoses kodakondsuse taotlejaile valimisõiguse andmisega. Sellepärast tuleks ühtida härra Hallaste ettepanekuga, et vajaduse korral see säte, mida alternatiivina § 2 lõikes 1 pakutakse, läheks põhiseaduse rakendusseaduse koosseisu.
Juhataja
Suur tänu! Kas härra Ristkok jääb arvamuse juurde, et paneme hääletusele? Stenogrammis oleks korrektsem, kui me nimetame seda Ristkoki ettepanek nr. 2. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on rahvasaadik Ristkoki parandusettepaneku nr. 2 poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 23 rahvasaadikut, vastu on 39, erapooletuks jäi 1, ka teine parandusettepanek ei leidnud toetust.
I. Hallaste
Mul on palve, et härra spiiker küsiks, kas keegi nõuab veel oma parandusettepaneku hääletusele panemist.
Juhataja
Kas kõik need parandusettepanekud, mille kohta on märku antud, et nõutakse nende hääletusele panemist, on hääletusele pandud? Ülo Uluots.
I. Hallaste
Mul on olemas kaks härra Uluotsa parandusettepanekut 17. märtsist, kas mõeldakse neid? Härra Uluotsa ettepanek puudutab jällegi § 2 1. lõiget. Ja tema teeb ettepaneku sõnastada see järgmises redaktsioonis: "Õigus valida on Eesti Vabariigi kodanikel, kes valimispäevaks on saanud 18 aastat vanaks ja kes alaliselt elavad Eesti Vabariigi territooriumil." Seda ettepanekut töörühm arutada ei jõudnud, kuna see saabus pärast ettepanekute esitamise tähtaja lõppu. Küll aga kogu valimisseaduse ettevalmistamisel lähtuti sellest, et ka need Eesti Vabariigi kodanikud, kes Eestis ei asu, saavad hääletada Eesti Vabariigi välisesindustes avatud valimisjaoskondades. Järelikult ei toetata.
T. Anton
Õiguskomisjon pole antud ettepanekut saanud arutada, sellepärast tuleks teda hääletada.
Juhataja
Selge, panen hääletusele. Tõnis Mets, mis juhtus, läks kogemata sisse või? Ega siin rohkem midagi kellelgi lausuda ei ole. Kui ainult Tõnis Metsal endal ei ole? On parandusettepanek. Suur tänu, siis me tuleme selle juurde! Praegu oleme alles Uluotsa ettepaneku juures. Kohe klaarime.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on kolleeg Ülo Uluotsa parandusettepaneku poolt, mis käsitleb § 2 1. lõiget. Selle ettepaneku poolt on 34 rahvasaadikut, vastu on 19, erapooletuks jäid 5. See ettepanek leidis toetust. Marju Lauristin.
M. Lauristin
Lugupeetud juhataja ja lugupeetud õiguskomisjoni esimees! Ma tahaksin tulla tagasi hr. Põldroosi ettepaneku juurde, mida me hääletasime ilma seda silmadega lugemata ja ilma et õiguskomisjon oleks seda kaalunud. Kui me kodanikule, just nimelt kodanikule esitame keelepiirangu kandideerimisel, satume vastuollu rahvusvaheliste konventsioonidega. Sellest sõnastusest ei selgu, kas sel juhul, kui inimene annab allkirja, et ta ei oska eesti keelt, kui ta emakeel on rootsi, inglise või vene keel, kas ta siis saab kandideerida või mitte. Kui seda tõlgendada kodanike õiguste piiramisena, siis oleme rahvusvaheliselt väga halvas olukorras. Ma paluksin kas sõnastust täpsustada või loobuda sellest ümberhääletamisest!
Juhataja
Nüüd ei ole autorit kohal. Bürokraadina ei ole minul muud mitte midagi teha, kui siiski kõigepealt küsida autori käest. Autorit pole kohal, ma ei mõista muud midagi edasi teha, kui küsida nõu reglemendikomisjoni inimeste käest, tulge tehke seda vaikselt mu laua juures. Tõnis Mets.
T. Mets
Lugupeetud hr. spiiker, ma saan aru, et parandusettepanekute ring on juba läbi, aga minul oli tehtud samuti parandus, mida Hallaste jättis mainimata.
Juhataja
Kohe me selgitame asjaolusid. Hr. Hallaste, kuhu on kadunud kolleeg Tõnis Metsa parandusettepanek?
I. Hallaste
Tõnis Metsa parandusettepanek on kantud teise tabelisse lk. 3 § 27 alla. Täiendada punkti 8 järgmises sõnastuses: "Riigikogu valimised loetakse kordaläinuks, kui valimistel osaleb vähemalt 40% valijaskonnast." Komisjon leidis, et nii nagu hr. Sovetnikovi ettepanek nii ka hr. Tõnis Metsa ettepanek sisuliselt läheb vastuollu kodanike vaba tahtega osaleda valimisel, see ei ole kohustus, vaid õigus. Seetõttu seda Tõnis Metsa ettepanekut ei arvestatud.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon paraku ei toeta kolleeg Tõnis Metsa ettepanekut § 27 osas. Kui me seame piiranguid, nii nagu hr. Mets on ettepaneku teinud, viib see sinnamaani, et rakendatakse abinõusid kodanike valimistest osavõtu tagamiseks, kuid nagu hr. Hallaste juba rõhutas, kodanike osavõtt valimistest peaks olema vaba.
Juhataja
Suur tänu! Kolleeg Tõnis Mets, kas panen hääletusele? (Hääl saalist.)
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on kolleeg Tõnis Metsa parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 20 rahvasaadikut, vastu on 35, erapooletuks jäid 3. See ettepanek ei leidnud toetust.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kolleegid! Kas on veel mõni rahvasaadik, kelle parandusettepanekut ei ole arvestatud? Ei ole rohkem.
Kas on veel parandusettepanekuid? Tõnis Mets.
Т. Mets
Kolleeg Telgmaa ettepanek on jäänud veel arutamata.
Juhataja
Jaa, jaa. Illar Hallaste, kuidas on lood kolleeg Telgmaa ettepanekuga?
I. Hallaste
Kas mõeldakse ettepanekut, mis on 1. tabelis ja puudutab § 6 lõiget 3? Tema ettepanekut on võetud arvesse § 2 lõige 1 juures ja temaga rääkides ta oli sellega nõus. Kui mõeldakse valimisringkondade arvu puudutavat ettepanekut 22 valimisringkonna kohta, siis ma ei oska öelda, kas peame hakkama eraldi hääletama. Praegu on Ülemnõukogu hääletanud, et on 12 ringkonda.
T. Anton
Härra Telgmaa ettepanek koosnes kahest osast, üks puudutas § 6 lõiget 1 ja selle sisu on jagada vabariik valimisringkondadeks teisiti, kui on valimisseaduse eelnõus. Lõige 3 osas on samuti tehtud ettepanek enne sõna "hiljemalt" lisada sõna "teatavaks" ja seda ettepanekut on autorid arvestanud.
Juhataja
Nii et lõiget 1 ei ole arvestatud, aga lõiget 3 on arvestatud?
I. Hallaste
Just nii.
T. Anton
Kui lõike 1 osas soovitakse tagasi tulla vabariigi valimisringkondadeks jagamise küsimuse juurde, siis peate seda tegema. Ühe hääletamise me selles küsimuses läbi viisime ja see oli seoses kolleeg Kaido Kama ettepaneku hääletamisega.
Juhataja
Ega nad sõna-sõnalt kokku ei langenud?
T. Anton
Ei, need on erinevad, nii et härra Telgmaa ettepanekut tuleks samuti hääletada (§ 6 lõige 1 kohta).
Juhataja
Ülo Uluots, Telgmaa ettepanek pannakse hääletusele. Lugupeetud Ülemnõukogu, kas kolleeg Juhan Telgmaa parandusettepaneku sisu on mõistetav? On. Loeme ta veel ette.
I. Hallaste
Juhan Telgmaa parandusettepanek § 6 lõige 1 kohta. Moodustada 22 valimisringkonda alljärgnevalt: Tallinn – 4 ringkonda, igas maakonnas 1 ringkond, kokku 15, Tartu linn 1 ringkond, Narva linn 1 ringkond, Sillamäe linn 1 ringkond.
Juhataja
Nagu te näete, erineb see põhitekstist. Panen hääletusele. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Juhan Telgmaa parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 17 rahvasaadikut, vastu on 38, erapooletuks jäid 8, ettepanek ei leidnud toetust.
Kolleegid, kas on veel mõni rahvasaadik, kelle parandusettepanekud kogemata on jäetud tähele panemata? Ei ole. Lugupeetud Ülemnõukogu, fraktsioon "Isamaa Ühendus" palub 5-minutilist vaheaega enne lõpphääletust. Vaheaeg 5 minutit.
V a h e a e g


Juhataja
Istungjärgu töö jätkub, kontrollime kohalolekut. Kohal on 67 rahvasaadikut, puudub 31.
Lugupeetud kolleegid! Kas ma võin panna seaduse lõpliku teksti hääletusele?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Riigikogu valimise seadus? Palun hääletada! 50 häält on vaja. Selle ettepaneku poolt on 56 rahvasaadikut, vastu on 8, erapooletuks jäid 2. Seadus on vastu võetud.
Kolleegid! Nagu me leppisime kokku, meil on veel üks päevakorrapunkt. Oi, ma vabandan, tõsi, rakendusotsus!
I. Hallaste
Hr. Uluotsalt on parandusettepanek täiendada rakendusotsust 4. punktiga järgmises redaktsioonis: "Peale nende alade ületulekut Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla, mis Tartu rahu alusel kuuluvad Eesti Vabariigi territooriumi koosseisu, korraldada nendel aladel lisavalimised, suurendades vastavalt Riigikogu liikmete arvu." Seda parandusettepanekut ei ole töörühm asutada saanud, kuna ta laekus hiljem, küll aga on see parandusettepanek täielikus vastuolus Riigikogu valimise seaduse süsteemiga ja minu arvates ei saa seda aktsepteerida.
Juhataja
Suur tänu! See oli Andrus Ristkoki parandusettepanek?
I. Hallaste
Ei, Uluotsa.
Juhataja
Ah sellepärast teda tabelis ei olegi. Ülo Uluots.
Ü. Uluots
Ma tulen nüüd selle juurde tagasi, millest ma alustasin. Mu ekspertiisipalve oli selle punkti kohta, et kas või homseks oleks öeldud ära meie välisministeeriumi poolt, kas ta võib luua meil mingeid konfliktseid situatsioone Venemaaga. Ja juhul, kui seda ei ole, siis ma võtan oma parandusettepaneku tagasi. Kuna aga see on juba tagasi lükatud, siis ma olen jõuetu.
Juhataja
Kolleeg Uluots, sellisel juhul tähendaks see katkestamist lõppfaasis, mina seda teistmoodi tõlgendada ei saa. Kui küsimus on selles, et juba vastuvõetud otsus läheb ekspertiisi, siis on hoopis teine lähenemisviis ja see on ka mõeldav. Sellisel juhul praegu esitatud ettepanek on enneaegne. Nii et praegu tähendab see siiski katkestamist, ei midagi muud.
Ü. Uluots
Kui me tuleme selle juurde tagasi, mul oleks tõsine palve siiski kuni homseni katkestada. Las välisministeerium ütleb oma sõna selle kohta, kas sel juhul on meil oodata konfliktsituatsiooni või mitte. Ma tõesti ei tahaks, et me selle asja pärast looksime komplikatsioone läbirääkimistel. Ma olen südamest selle poolt, et need inimesed saaksid kõik valida, aga mu süda on mures sellepärast, mida see endaga kaasa võib tuua. Kui tuleb positiivne vastus, ma võtan kohe oma ettepaneku tagasi.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid rahvasaadikud on mõistnud rahvasaadik Uluotsa ettepanekut. Mida arvab õiguskomisjon? Tõnu Anton.
T. Anton
Õiguskomisjonil pole olnud võimalik hr. Uluotsa antud ettepanekut arutada ja seetõttu on vaja hääletamise teel otsustada.
Juhataja
Suur tänu! Panen hääletusele. Kas on vaja korrata? Hr. Uluots teeb ettepaneku täiendada otsust neljanda punktiga alljärgnevas redaktsioonis: "Peale nende alade ületulekut Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla, mis Tartu rahu alusel kuuluvad Eesti Vabariigi territooriumi koosseisu, korraldada nendel aladel lisavalimised, suurendades vastavalt Riigikogu liikmete arvu." See oleks siis seaduse § 7 lõige 2 asemel. Ja põhjendusi on ka toodud. Asjaolud olid sellised, et hr. Uluots esitas selle ettepaneku hiljem, kui juhtivkomisjon ja autorid olid sätestanud, sellepärast ei ole seda tabelis. Nüüd sai niimoodi ette loetud kodurahu huvides. Lood on sellised, kui see otsus saab vastu võetud, ei keela keegi siis ka ekspertiisi tegemist, kuid autor soovib seda siiski n.-ö. päevakorrapunkti arutelu käigus kui protseduurilist ettepanekut esitada ja juhtivkomisjon teeb ettepaneku panna hääletusele. Ja ta pannakse hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on kolleeg Ülo Uluotsa parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 20 rahvasaadikut, vastu on 39, erapooletuks jäid 3, ettepanek ei leidnud toetust. Illar Hallaste, jätkame!
I. Hallaste
Nüüd on ühe ja sama probleemi kohta kolmelt isikult erinevad parandusettepanekud ja minu arvates tuleks nad panna jällegi kõik hääletusele. On härra Veidemanni parandusettepanek lisada 4. punkt sõnastuses: "Esimese Riigikogu valijaskonna lõplik koosseis määratakse kindlaks Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendusseaduses." Siis on Priidu Priksi parandusettepanek: "Eesti Vabariigi Riigikogu valimistel 1992. aastal on õigus valida ilma õiguseta kandideerida Riigikogu liikmeks Eestis vähemalt 25 aastat alalist sissekirjutust omavatel mittekodanikel." Ja on Andrus Ristkoki parandusettepanekud rakendusseaduse juurde, kusjuures need langevad kokku parandusettepanekutega § 2 juurde.
Juhataja
Võtame nüüd kõik järjekorras. Rein Veidemann.
R. Veidemann
Härra juhataja, lugupeetud härra Hallaste! Ma saan aru, et komisjon aktsepteeris minu ettepanekut, aga рõhimõtteliselt siiski ma paluksin jätta minu ettepanek kõige viimaseks, enne seda võtta Ristkoki ja Priksi ettepanekud!
I. Hallaste
Nii nagu ütles härra Tõnu Anton, et kuna komisjon seda arutada ei saanud, siis panna ta hääletusele. Viimasena hääletusele paneku vastu ei ole minul midagi, kui spiiker on nõus.
Juhataja
Mul ei ole selle vastu midagi.
I. Hallaste
Siis tuleks alustada härra Ristkokist.
Juhataja
Loeme, palun, ette veel!
I. Hallaste
Ristkoki parandusettepanek on teises parandusettepanekute tabelis viimasel, 4. leheküljel. Seal on öeldud, et lisada 3. punktis (enne praegust punkti 3): "Eesti Vabariigi Riigikogu esimese koosseisu valimistel on õigus valida vähemalt 18-aastastel Eesti Vabariigi alalistel elanikel."
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Ühtegi nendest ettepanekutest, mida kandis ette kolleeg Hallaste, pole saanud õiguskomisjon arutada. Hr. Ristkoki ettepanekut põhiseaduse eelnõu kohta, mis on üsna lähedane ettepaneku sisule, mis on tehtud rakendamise otsuse kohta, on õiguskomisjon küll arutanud ja suhtus siis negatiivselt sellesse ettepanekusse.
Juhataja
Suur tänu! Kuna tegemist on ka alternatiiviga, siis nimetame neid niimoodi, et Andrus Ristkoki parandusettepanek nr. 1 otsuse juurde ja alternatiiv oleks nr. 2 otsuse juurde. Kõik on nõus?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Andrus Ristkoki parandusettepaneku nr. 1 poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 15 rahvasaadikut, vastu on 36, erapooletuks jäi 4. 1. parandusettepanek ei leidnud toetust. Illar Hallaste ei pea kommenteerima, kuulame ainult Tõnu Antoni, õiguskomisjoni kommentaari. Jääb samaks? Jääb samaks.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Andrus Ristkoki teise parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Komisjon, autorid ei arvesta ja juhtivkomisjon ei toeta. Selle ettepaneku poolt on 26 rahvasaadikut, vastu on 31, erapooletuks jäid 4. Andrus Ristkoki teine parandusettepanek ei leidnud ka toetust. Kes meil järgmine on? Priks, Veidemann palub viimaseks jätta.
I. Hallaste
Priidu Priks teeb ettepaneku lisada rakendusotsusesse punkt 1 (kusjuures siis muutub teiste punktide numeratsioon) järgmises sõnastuses: "Eesti Vabariigi Riigikogu valimistel 1992. aastal on õigus valida ilma õiguseta kandideerida Riigikogu liikmeks Eestis vähemalt 25 aastat alalist sissekirjutust omavatel mittekodanikel."
Juhataja
Kas on mõistetav? Tõnu Anton.
T. Anton
Paraku pole õiguskomisjonil olnud võimalust seda ettepanekut arutada, nii et me peaksime jällegi hääletamise teel otsustama.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Priidu Priksi parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 32 rahvasaadikut, vastu 29, erapooletuks jäi 5. See ettepanek leidis toetust. Rein Veidemann.
I. Hallaste
Rein Veidemannil on parandusettepanek – lisada uus punkt järgmises sõnastuses: "Esimese Riigikogu valijaskonna lõplik koosseis määratakse kindlaks Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendusseaduses." Sisuliselt on ta õigem, sest tegelikult tõepoolest määrab selle kindlaks põhiseaduse rakendusseadus ja mitte valimisseadus. Tähendab, kui tekib vastuolu rahva poolt vastuvõetud põhiseaduse rakendusseaduse ja valimisseaduse vahel, siis loomulikult kehtib põhiseadus ja tema rakendusseadus. Ma teen ettepaneku panna hääletusele hr. Rein Veidemanni parandusettepanek.
R. Veidemann
Härra juhataja, ma võtan Priidu Priksi kasuks oma ettepaneku praegu tagasi. Me võime rakendusseaduse juures selle juurde tagasi tulla.
Juhataja
Rein Veidemann võtab tagasi. Selge. On meil veel parandusettepanekuid?
I. Hallaste
Rohkem parandusettepanekuid ei ole.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, kas panen otsuse tervikuna hääletusele?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi Riigikogu valimise seaduse rakendamise kohta? Selle ettepaneku poolt on 37 rahvasaadikut, vastu 23, erapooletuid 2. Rakendusotsus jääb vastu võtmata.


Eesti Vabariigi töökaitseseaduse eelnõu esimene lugemine
Juhataja
Kolleegid, nagu me leppisime kokku, on veel vaja läbi arutada üks päevakorrapunkt: Eesti Vabariigi töökaitseseaduse ja tema juurde käiva rakendusotsuse eelnõu. Ettekandeks palun ma kõnetooli Tööinspektsiooni peadirektor härra Heldur Hermanni. Meil on kaks ettekannet.
H. Hermann
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, lugupeetud rahvasaadikud! Seoses Eesti Vabariigis kujunenud poliitilise ja majandusliku olukorraga ning arvestades töökaitselast olukorda on muutunud kiireloomuliseks vajaduseks vastu võtta rida tööõiguslikke akte. Käesoleva aasta 9. märtsil oli Eesti Vabariigi töölepingu seaduse eelnõu esimene lugemine. Töölepingu seaduse eelnõu sätteid arvestades töötati välja töökaitseküsimusi reguleerivad Eesti Vabariigi töökaitseseaduse eelnõu. Nimetatud seadus on raamseadus, mille eesmärgiks on luua õiguslikud alused tervisele kahjutu ja ohutu keskkonna tagamiseks kõigile töösuhetes osalevatele isikutele. Määrata kindlaks töökaitse organisatsioonilised alused, samuti aga töökaitse õigusaktide järgimist kontrollivad ja järelevalvet teostavad organid, kontrollvormid ning tööõnnetuste ja tervisekahjustuste uurimise alused. Lugupeetud rahvasaadikud, teile esitatud töökaitseseaduse eelnõu väljatöötamisel on arvestatud rahvusvahelise tööorganisatsiooni konventsiooni nõudeid ja soovitusi. Samuti paljude riikide, sealhulgas Põhjamaade, Saksamaa, Kanada j.t. riikide töökaitse seadusi ning Baltimaade ja endise NSV Liidu, nüüd juba Venemaa analoogsete seaduste projekte.
Käesolevas seaduseelnõus on võetud arvesse ministeeriumide, riiklike ametite, omavalitsusorganite, kõrgkoolide, mitmete organisatsioonide ja liitude, paljude ettevõtete ning ka üksikisikute poolt esitatud ettepanekuid ja arvamusi. Võrreldes töökoodeksi vastava peatüki sätetega on käesoleva seaduse eelnõus tehtud mitmeid sisulisi ja põhimõttelisi muudatusi. Nii näiteks on pööratud suuremat tähelepanu ohutu ja tervisliku töökeskkonna kujundamisele. Esile on toodud ohutusnõudeid põhilistes majandusharudes, kus kõige sagedamini esinevad tervisekahjustused või tööõnnetused töötajatega. Põhimõtteliselt on ümber korraldatud kogu töö ratsionaalne õpetus, üldharidus. Kavandatud on kaotada töötajate formaalne töökaitseline perioodiline instrueerimine ja teadmiste kontrollimine, parandades seejuures sisulist õpetust töötajate töölevõtmise ja edaspidi tootmisprotsessides esinevate muudatuste korral.
Töökeskkonna kujundamise loomulikuks koostisosaks jääb töökaitseline teadustöö ja selle finantseerimine. Käesolevas seaduseelnõus on sätestatud töökaitse korraldamine ettevõtetes. Vabariigi valitsuse, ministeeriumide, riiklike ametite, inspektsioonide, omavalitsusorganite pädevus töökaitse alal. Põhimõttelised uuendused on kajastatud paragrahvides 27–29, millistes sätestatakse õnnetusjuhtumite, kutsehaigestumiste ja avariide teatamise, uurimise ning vormistamise alused.
Lugupeetud rahvasaadikud! Eesti Vabariigi töökaitseseaduse vastuvõtmise korral rakenduvad sellised majandushoovad, mis sunnivad tööandjat ja töötajat enam tähelepanu pöörama õigusaktide rikkumiste ärahoidmisele ja tõstma vastutust lõpptulemuste eest. Esmajärjekorras ma nimetaksin siinjuures töötajate sundkindlustust õnnetusjuhtumite ja kutsehaigestumiste vastu ning haldus-, tsiviil- ja kriminaalvastutuse tõstmist. Samal ajal jätkub majandushoobade rakendamine ja selle mehhanismide väljatöötamine. Lähemal ajal kavatseme esitada õigusorganitele läbivaatamiseks õigusaktide projektid, mis käsitlevad trahvide sanktsiooni, ka hoiatustrahvi rakendamist juriidiliste isikute vastutuselevõtmiseks ja tööohutuse maksete rakendamist ettevõtetes, kus töötingimused ei vasta töökaitse normidele. Analüüsides käesoleva töökaitse olukorda, võib öelda, et vabariigis töötajate haigestumine ja tootmistraumatism ebasoodsatest ja ohtlikest töötingimustest tingituna on lääneriikide vastavatest näitajatest 2–5, mõnedest näitajatest isegi 10 korda kõrgemad. Kutsehaiguste juhtumeid praktiliselt ei registreerita. Toon mõned näited. Eestis registreeriti 1990. aastal 110 kutsehaigestumise juhtumit, samal ajal Soomes registreeriti 10 000 ja Rootsis 36 000 juhtumit, kusjuures meie töötajad töötavad tunduvalt halvemates tingimustes ning puuduvad efektiivsed kaitsevahendid. Mitmete aastate vältel hukkub igal aastal tootmises 70–90 töötajat. 1990. aastal hukkus tootmises koguni 96 töötajat, 1991. aastal 72 ja käesoleval aastal kolme kuu jooksul juba 18. Töökaitsealane olukord on kriitiline ja keegi ei välista üliraskete tagajärgede või katastroofi esinemise võimalikkust meie vabariigis, nagu toimus näiteks 1986. aastal Tšernobõlis. Lokaalsete iseloomudega avariide esinemised on meie vabariigis muutunud üsnagi sagedasteks. Avariide, töötajate haigestumise ja traumatismi tagajärjel Eesti Vabariik kaotab suure osa rahvatulust. Hukkunute perekonna traagika on aga korvamatu. Töökaitse eeskirjade süstemaatilised rikkumised, karistamatus ja vastutuse puudumine on avaldanud mõju meie vabariigi autoriteedile ja töökultuurile. Vabariigi teadlaste ja praktikute hinnangute põhjal käesoleva seaduse vastuvõtmine peaks looma eeldused töökultuuri tõstmiseks, töötajate haigestumise, kutsehaiguste ja töötrauma märgatavaks vähendamiseks. Siinjuures palume rahvasaadikute igakülgset toetust esitatud seaduseelnõu vastuvõtmiseks ja eelseisvate reformide läbiviimiseks. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Millised on küsimused ettekandjale? Selge ettekanne. Küsimusi ei ole. Täname!
Meil on veel teine ettekandja, Tallinna Tehnikaülikooli dotsent hr. Gunnar Kiivet. Palun kõnetooli!
G. Kiivet
Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud rahvasaadikud! Lubage eelkõnelejat täiendada mõnede momentide väljatoomisega, mis aitaksid kaasa eelnõu lugemisele ja mõistmisele. Teen väga lühidalt. Esiteks paragrahvid 21–25 iseloomustavad riikliku töökaitse eetika olemust. Senini oli töökaitse jäetud praktiliselt ühiskondlikule organisatsioonile, s.t. ametiühingule. Nüüd on määratud vastavad pädevused vabariigi valitsusest alla kuni omavalitsuseni välja. Ellu on kutsutud ka spetsiaalne ametkond – inspektsioon. Sellega on saavutatud kolmnurk, mille erapooletu tipp – riiklikud organid – tasakaalustab tööandja ja töösaajate suhteid. Teiseks, paragrahv 20 käsitleb töökaitse korraldust ettevõttes. Lõige 6 räägib sellest, et ettevõttes moodustatakse tööandja ja töötajate esindajatest töökaitse nõukogu, kus kummalgi poolel on võrdselt esindajaid. Nii on saavutatav ettevõttes nõndanimetatud tasakaalustatud ajutrust, kes meeskonna töö põhimõttel lahendab firma töökaitse strateegilisi küsimusi ja valib lahendustaktika. Tööandja rahakott ei ole põhjatu, lahendused peavad olema optimaalsed ning kummalegi poolele vastuvõetavad. Kolmandaks, paragrahvid 7–14 käsitlevad tootmise kõvemat poolt, s.o. töökeskkonda, tehnikat, materjali, tööorganeid. Juhin tähelepanu ühele nüansile, § 6 lõikes 1 on öeldud: tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes töötingimuste tervislikumaks muutmiseks rangemaid töökaitse nõudeid, kui näevad ette õigusaktid. Neljandaks, paragrahv 7.3 näeb ette seda, et naiste ja alaealiste töötajate kõrval tuleb töökeskkonna kujundamisel arvestada ka füüsiliste ja vaimsete puuetega isikute töö ja liikumise olude erinõuetega. Viiendaks, § 18 lõigetes 3 ja 5 käsitletakse tervistkahjustavaid töid, ideeks on see, et püüda tagada võrdne tervis niihästi neile, kes töötavad tervistkahjustavates tingimustes, kui ka neile, kes töötavad normaaltingimustes. Olgu nende tööstaaž 20 või 50 aastat. Kuuendaks. § 19 käsitleb töökaitsealast koolitust. Siin taotleme kõikide töös osalejate professionaalsust töökaitseküsimustes. Koolitussüsteem on paindlik, tagatud on alg- ja põhiõpetus, viimane koos erialaõppega. Täiendõppele suunatakse neid, kelle teadmiste taseme kontroll viitab vastava täiendõppe vajadusele. Loobutud on kordusõppest. See aitab säästa rahalisi ja inimressursse. Sätestatud on ka töökaitsespetsialistide koolitamine tehnikakõrgkoolides.
§ 26 sätestab töökaitsealase teadustöö põhikorralduse. Tagantjärele tundub halekoomilisena, et töökaitse teadustöö riiklik finantseerimine senini praktiliselt puudub. Eriti torkab see silma meid arenenud riikidega võrreldes. Me ei vaja teaduselt üksnes tehnilisi lahendusi, vaid teaduse baasil kasvab, areneb kaader, keda vajavad arenduskeskused, teadus- ja õppeasutused, projektorganisatsioonid, ametkonnad. Vajame rahvusvahelise klassi spetsialiste, eksperte. On selge, et hästi koordineeritud rakenduslike ja fundamentaaluuringute teel võime jõuda kiiremini lähemale oma kaugetena tunduvatele eesmärkidele.
Lõpetuseks. Töökaitseseaduse eelnõu koostajatepoolse arvamuse kohaselt peaks kogu töökaitseseaduse kui raamseaduse sisu baseeruma kahel koondmärksõnal. Need on tööandja professionaalsus ja meeskonnatöö. Kui seaduse rakendamisel õnnestub meeskonnatööd järgida, õnnestub meil sellest madalseisust, mida eelkõneleja kirjeldas, kindlasti välja jõuda.
Juhataja
Ei ole. On? Ants Paju.
A. Paju
Austatud ettekandja, võib-olla selle päeva lõpuks ei ole ma enam suuteline lõpuni jälgima, kuid teie eelkõneleja andis dramaatilise seisu, mis siin on, teie teine tees näitas aga tööandja rahakoti põhjatust, s.t. dramaatilises seisus meil ei ole ikkagi raha kogu selle töökeskkonna parandamiseks. Või sain ma valesti aru?
G. Kiivet
Pisut ma pean täpsustama. Idee on see, et ettevõtte töökaitsealast tööd juhib nõukogu, kus on võrdselt tööandja ja töötajate esindajad. Nemad arutavad läbi, mida võib üldse teha, millised on töötajate soovid, millised on tööandja võimalused, ja kavandavad optimaalsed lahendused. Ja ma nimetasin, et meil on vaja just seda meeskonnatööd sellepärast, et kõige ratsionaalsemalt teha tööd ära õiges järjekorras vastavalt sellele, millised on ettevõtjate reaalsed tingimused. Kui need on paremad, kui tal seda raha on, siis võib isegi rakendada seda teesi, mis ma siin ütlesin, et tööandjal on õigus kehtestada oma firmas rangemad nõuded, kui riigi standardid seda ette näevad. Niisugust praktikat välismaal esineb.
J. Liim
Tänan! Austatud ettekandja, mul on kolm küsimust. Esimene küsimus, korrapärane arstlik kontroll töökohtades. Teatavasti visiidid on läinud teatud tasu peale. Kelle kulul käib arstlik kontroll?
Teine küsimus. Töökaitseseaduse täitmise kontrollimine kohaliku omavalitsuse organite poolt koostöös töökaitse järelevalvet teostava organiga. See puudutab omavalitsuse koostööd. Igasugune töö võtab aega ja ka kulutusi. Kelle kulul teeb seda tööd omavalitsus?
Ja kolmas. Töökaitsealased uuringud eelarvest. Kui suurt summat riigieelarvest te eeldate? Need on kolm küsimust.
G. Kiivet
Kohapealne arstlik kontroll toimub nendel tervistkahjustavatel töödel, milles on tööandjapoolne oht töötaja suhtes ja selle osa korvab tööandja. Kui töötaja suunatakse arstlikule läbivaatamisele, saab ta kompensatsiooni. Teine küsimus. Omavalitsus töötab koos tööinspektsiooni või mõne teise järelevalveorganiga. On kavandatud koordinatsiooninõukogu nii ametkonna tasemel (vabariiklik) kui omavalitsuse juures ja seal selgitatakse valuküsimused, mida peab lahendama koos või mida võib lahendada eraldi, nii et see nagu kuuluks omavalitsuse vastavate spetsialistide funktsioonidesse. Ja kolmas küsimus. Ei suuda ma praegu prognoosida, kuid arvan, et need summad, protsendid on esialgu väga tagasihoidlikud. Mul puuduvad andmed ja võrdlevad andmed.
P. Lutt
Härra spiiker, lugupeetav ettekandja! § 20 punktis 3 öeldakse, et ettevõttes, kus on 300 töötajat, tuleb moodustada peaspetsialisti koht töökaitse alal. Isegi alla 300 töötajaga ettevõttes tuleb moodustada peaspetsialisti koht töökaitse alal. Kas see on reaalne ja kas ei kujune nii, nagu oli enne, et moodustatakse peaspetsialisti koht, kes ainult nõuab, selle asemel et anda häid soovitusi ja organiseerida töökaitset? Aitäh!
G. Kiivet
Mulle ei olnud tekst päris hästi kuulda. Nii et kui ma oma vastusega veidi mööda panen, siis palun, aidake mind, täpsustage! Mõte on see, püüdes lühidalt vastata, et meie töökaitse spetsialistid või peaspetsialistid peavad vastama oma professionaalsuselt nõutud tasemele, s.t. ta peab olema võimeline genereerima praktilisi lahendusi, alternatiivvariante ja võimeline esitama neist parima rakendamiseks. Kas läks sinnapoole?
Juhataja
Kui ei protestita, ju siis läks. Suur tänu, meil rohkem küsimusi ei ole!
Kaasettekande selles päevakorrapunktis teeb meile selles küsimuses õiguskomisjoni liige hr. Vitali Menšikov.
V. Menšikov
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon toetab töökaitseseaduse eelnõu, tuginedes kahele põhimõttele.
Esiteks. Nagu juba eelmised ettekandjad ütlesid, on see raamseadus, millele lisanduvad kõik ülejäänud õigusaktid ja määrused ohutu, tervisliku töökeskkonna loomise kohta. Ja teiseks – tuleb hakata rajama töökaitse ja ohutute töötingimuste süsteemi. Komisjon on seisukohal, et seaduse võib vastu võtta nende parandustega, mis laekuvad teiseks lugemiseks. Olen kindel, et selliseid parandusi tehakse.
Juhataja
Suur tänu! Küsimusi juhtivkomisjonile ei ole. Kolleegid, me oleme täitnud kõik protseduurilised nõuded, et esimene lugemine lõpetada. Kas lõpetame? Esimene lugemine on lõpetatud. Ma tänan teid, kolleegid, jätkame homme kell 10 vabariigi valitsuse ja Eesti Panga infotunniga. Tänaseks head nägemist!


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
69. ISTUNGJÄRK
TEINE ISTUNG
7. aprill 1992


Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga infotund
Juhataja (Ü. Nugis)
Tere hommikust, lugupeetud Ülemnõukogu! Istungjärgu töö jätkub. Asugem töökohtadele ja kontrollime kohalolekut! Ma ei tea, kuidas teistel on, aga mulle tundub, et puldid ei tööta. Kontrollime veel seda masinat. 0 rahvasaadikut.
Kontrollime nüüd kohalolekut. Kohal on 81 rahvasaadikut, puudub 17. Ma oletan, kolleegid ja lugupeetud valitsuse esindajad, et ma ei ole unustanud, minu meelest täna ei soovi keegi midagi täiskogu ees üle anda. Vastavalt kinnitatud päevakorrale ja reglemendile on meil täna vabariigi valitsuse ja Eesti Panga infotund. Järelepärimisi on küllaldaselt. Kahel viimasel infotunnil ei ole me suutnud kõikidele järelepärimistele ajapuudusel vastust saada. Arvestage ka seda, et meil on 8 järelepärimist esitatud ja vastajad on kohale kutsutud.
Kolleeg Jaak Allik tõstatab küsimuse elanikkonnale müüdava gaasi hindadest. Meile on nõus selgitusi andma tööstus- ja energeetikaministri asetäitja hr. Arvi Hamburg. Palun kõnetooli!
A. Hamburg
Austatud spiiker, lugupeetud rahvasaadikud! Meile on tõesti tulnud kaks järelepärimist. Üks, mis käib gaasihindade kohta, on rahvasaadik Allikult, ja teine, mis käib vedelgaasihindade kohta, on rahvasaadik Saarmanilt. Kuna need kaks küsimust on analoogsed, siis võib-olla ma teeksin sissejuhatuse mõlemale küsimusele ühiselt.
Juhataja
Hr. Hamburg, aga võib-olla me esitame siis ka küsimused ühiselt ja ma informeerin nii raadiokuulajaid kui ka rahvasaadikuid, milline on kolleeg Saarmani küsimus. Rahvasaadik Tõnu Saarman tõstatab küsimuse bensiinihinna kujundamisest vabariigis. Nii et tegemist on mitte ainult gaasi-, vaid ka bensiini hinnaga, küsimused on mõlemal teemal.
А. Hamburg
Eestimaa kasutab 50% importkütust ja 50% me toodame ise kodumaist kütust, loomulikult peaasjalikult põlevkivi. Ja kui tänasel päeval rääkida kütusehinna tasemest, siis me saame öelda nii, et vedelkütuse hinnad on tänaseks kujunenud maailmaturuhindade tasemele. Nendest kerged fraktsioonid – bensiin ja diislikütus – on isegi üle maailmaturuhindade. Bensiin on umbes 1,1 maailmaturuhinda, diislikütus, võib öelda, et on võrdne maailmaturuhinnaga ja masuut on umbes 0,8–0,85 maailmaturuhinda. Gaas, maagaas ja vedelgaas on siiski veel alla maailmaturuhinda. Kivisüsi, mida me küll vähesel määral ostame sisse, on umbes 0,3–0,35 maailmaturuhinda. Ja kogu importkütuste komplekt moodustab umbes 0,67–0,69 maailmaturuhinda, kui me võtame kütteväärtuse ja koguseliselt kokku. Teine pool (50%) on kohalikud kütused, nende hinnatase on 0,38–0,40 maailmaturuhinda. Põhiliselt muidugi määrab seda hinda põlevkivi. Põlevkivi hinnatakse maailmaturul mitmeti, kuid me leiame, et põlevkivi kütteväärtuse, tema kasutamisomaduste ja kaevandamistingimuste järgi saaks olla meie Eestimaa põlevkivi keskmiseks hinnaks kuni 10 dollarit tonn. Tänasel päeval, nagu me teame, on ta 242 rbl. tonn pluss transpordikulud. Ma nimelt just rõhutan, et põlevkivi omaduste, tema kütteväärtuse järgi, sest põlevkivi on väga raskesti kasutatav kütteaine, rääkimata tema kolm korda madalamast kütteväärtusest võrreldes kivisöega.
Konkreetselt gaasihindadest. Rahvasaadik Jaak Alliku küsimuse sisu on, miks maagaas on odavam. Õigemini, küsimus on püstitatud nii, miks vedelgaas on kallim kui maagaas. Küsimuses pannakse aktsent sellele, et inimesed, kes kasutavad maagaasi, saavad märksa odavamalt kasutada gaasi kui vedelgaasi tarbijad. Maagaasi saavad kasutada ju ainult need, kellel oma geograafilise asendi tõttu on see võimalik. Ma pean ütlema, et see küsimus on saadetud vastamiseks 5. märtsil. Tänaseks on juba situatsioon muutunud. Tol ajal oli pilt selline, et maagaas oli ainuke Venemaalt ostetav kütus, millel ei olnud ekspordimaksu ja tänu sellele maksis 1000 m³ 3800 rbl. Tänasel päeval, kuigi meil ei ole veel ametlikku hinnaalust, on maagaasi hind tõusnud juba ligi 8000 rublani 1000 kantmeetrit, nii et see vahe vedelgaasi ja maagaasi vahel on juba kadumas. Tänasel päeval siiski on veel vedelgaas umbes 10–12% võrra kallim ja vedelgaasi hind sõltub sellest, kuskohast riigiettevõttel "Eesti Gaas" on võimalik vedelkütust osta.
Rahvasaadik Tõnu Saarmani küsimus on püstitatud nii, et miks meil A-93 bensiin maksab ligi 37 rubla liiter, aktsiaseltside (näiteks LMR) poolt sissetoodud kütus on 19 rubla liiter. Miks riiklikul süsteemil ja ettevõtlusel on selline hinnavahe? Ja edasi läheb küsimus, kes hüvitab selle kahju, mida tekitab "Eesti Kütus" ja kuidas on võimalik riigiettevõtetel osta kallist bensiini ning väikeettevõtjatel, eratootjatel odavat. Kõigepealt ma tahaksin öelda hinnakujunduse mehhanismist. Vedelkütuste hind kujuneb keskmisena vastavalt sellele, kust riigiettevõttel "Eesti Kütus" on võimalik bensiini osta, kui me räägime konkreetselt bensiinist. Näiteks 1992. aastal Vene-Eesti lepingus on meile müüdavad bensiinikogused sees: 90 000 tonni on riigi garantii, 30 000 tonni on otselepinguid, s.t. ligi 120 000 tonni me võiksime litsentsita tuua üle Vene-Eesti piiri. Meie hästi kokkuhoidlik tarbimine või vajadus on 400 000 tonni. Nii et 1/4 oleks meil nagu garanteeritud tänasel päeval kindla hinnaga, ülejäänud tuleb osta mujalt juurde. Kui me võtame A-93 sisseostuhinna, saame 38 452 rubla tonn. See bensiin asub Venemaa kuskil tehases. Edasi sellele hinnale liituvad transpordikulud. See on näiteks A-93 puhul 198 rbl. tonni pealt. Edasi tuleb "Eest Kütuse" kasum, mis on 10%, kokkulepitud rentaabluseks on 3865 rubla, aktsiisimaks 213 rubla ja me saamegi siis naftabaasides väljamüüdava A-93 bensiini tonnihinna, mis on 42 729 rubla. Siia lisandub veel bensiinijaamade kulutuste maksumus 295 rubla ja saamegi bensiinijaamades oleva bensiini A-93 tonnimaksumuse 43 024 rubla. Edasi tuleb siis liitrihind, s.o. 33 rubla 10 kopikat liiter, millele lisandub käibemaks 10% ja saamegi hinna ligi 37 rubla. Nii on see hinnakujunduse mehhanism.
Nüüd küsimuse teine pool. Miks osa ettevõtteid sai tuua bensiini odavama hinnaga? Kuidas see oli võimalik? Ma ütleks nii, et kõigepealt valitsuse otsus eelmise aasta viimastel päevadel oli selline, et bensiini võib tuua iga ettevõte sisse ja iga ettevõte võib ka müüa bensiini kohapeal. See oli väga õigeaegselt tehtud otsus, mis võimaldas meil ka talve elada üle suhteliselt lihtsamini. Nagu te teate, Vene-Eesti I kvartali lepingu järgi me saime esimese laadimise 21. veebruaril Vene poolelt kätte. Kui ei oleks olnud seda väikeettevõtlust, meie riiklik süsteem ei oleks meile kergeid fraktsioone taganud. Ma ütlen just nimelt kerge fraktsioon, sest väikeettevõtlus masuuti ega rasket õli sisse ei toonud.
Nüüd bensiini hinnast. See 38 000, millest ma rääkisin, koosneb ju kahest osast. See koosneb bensiini hinnast ja tema ekspordimaksust. Need olid umbes 50 ja 50 protsenti mõlemal. Ja riiklik süsteem "Eesti Kütus" pidi igal juhul maksma kinni ka ekspordimaksu, aga väikeettevõtlusel oli võimalus mõned partiid tuua ka ilma ekspordimaksuta. See tähendas seda, et Venemaalt ostetav oli poole odavam. Ja tänu sellele sai müüa ka siia Eestimaale bensiini umbes 20 rublaga liiter. See ettevõtlus on väga hea ja väga teretulnud, me rehkendasime välja, et selle ettevõtlusega sai Eestimaal rakendatud umbes 500 inimest lisaks vedelkütuse hankimise peale, millist võimalust "Eesti Kütusel" olemas ei olnud. Te olete kursis sellega, et on olemas kokkulepe, millega aktsiisimaks peatatakse kuni 1. juulini. Tõesti sellised telegrammid ja faksid liiguvad. Suusõnaline, ma kordan, suusõnaline seletus sinna juurde on selline, et tõesti aktsiisimaks peatatakse, kuid produkti hinda tõstetakse täpselt samavõrra, nii et bensiin jääb siis sama hinnaga. Tänasel päeval ei ole meil konkreetset ostuhinda olemas, nii et me praegu opereerime siiski nendesamade vanade hindadega, mis ametlikult on saadetud. Halb külg on see, et see võtab väikeettevõtetelt võimaluse ära kokkuleppe korras, mööda hiilides mõnest seadusest, ilma ekspordimaksuta bensiini sisse tuua. See on nüüd edaspidine mõju.
Võib-olla ma vastaksin küsimustele, siis ma saan konkreetsemalt rääkida.
Juhataja
Suur tänu! Ja küsimusi meil jätkub. Ma enne seda täpsustan asjaolusid, värskendan rahvasaadikute mälu. Infotunni reglement erineb päevakorra arutelu reglemendist. Iga rahvasaadik esitab ühe küsimuse korraga. Küsimuste esitamise arv ei ole küll piiratud, aga toimub see õiges järjekorras. Jaak Allik.
J. Allik
Lugupeetud härra aseminister, tänan vastuse eest! Ma sain põhiküsimuses aru seda, et kuu ajaga, mis on möödunud küsimuse esitamisest, on tõstetud ka maagaasi hinda, mis siis nüüd on ka nii kõrge, nagu oli enne vedelgaas. Siit tekib probleem, et kui Venemaa teatud ajaks peatas ekspordi tollimaksud, siis peaks see hind ju alla minema. Võib-olla te kommenteeriksite ka seda? Aga küsimus on (mul oli vist seal ka kirjas), kas teie ministeerium teeb midagi ka selles suunas, et Eestis hakataks tootma gaasi- ja veemõõtureid, et inimesed saaksid maksta konkreetse summa oma kulutuste pealt?
A. Hamburg
Maagaas oli ainukene Venemaalt sisseostetav kütuseliik, millel ei olnud ekspordimaksu. Täna vastavalt sellele otsusele ekspordimaksu peatamise kohta on tõstetud maagaasi hinda, nii et siin nagu ei olegi sidet või seost ekspordimaksuga. Maagaasi ostmise võimalused tunduvad meile tänasel päeval olevat siiski kõige reaalsemad. Kui ma ütlesin, et bensiinikogusest on ainult 1/4 olemas, vaatamata tema hinnale, siis maagaasi hanked 1992. aastaks on meie ostujõu piires, nii et oleme maagaasiga kindlustunud. Nii et ekspordimaksu ärajätmine põhimõtteliselt ei muutnud maagaasi hinda, vaid see tõi automaatselt kaasa tema hinnatõusu. Kas me oleme midagi ette võtnud gaasi- ja veemõõtjate tootmiseks? Meil on olemas terve kompleks küsimusi, mida me peame ära lahendama selle aasta suve jooksul, et võtta vastu järgmise aasta talv.
Kõige tähtsam meie tegevuses on täna see, et olemasolevaid energiaressursse mõistlikult kasutada. Mõistliku kasutamise alus on teadmine, kui palju neid on, s.t. mõõtmine. On olemas reguleerimis- ja mõõtmisseadmete tootmise – ma ei julge nimetada seda programmiks, ma nimetan pigem vajaduseks. Me oleme sellele programmile leidnud Eestimaa tööstuselt katet alla 10% kõigi nende raskuste tõttu, mis meil olemas on. Ma arvan siiski nii, et järgmiseks kütteperioodiks, selle aasta oktoobriks-novembriks ei ole me suutelised oluliselt valmistama ei reguleerimis- ega mõõteseadmeid ja üleminek on väga väike. Meie vajadustest kuskil 3–4%. Sest põhiline põhjus, miks me ei ole seda suutnud – ma ei räägi meie majanduslikust seisust, varustusest ja kõigest sellest, et see teeb ennast 10 korda tasa –, on siiski meie teadmistes. Meie ainukene võimalus käivitamiseks on ühisettevõtlus, väliskapitali sissetoomine, mille suunas on Taani ja rootslastega väga konkreetsed plaanid olemas ja käib ka seadmete tegemine, nimetame siin "Baltijetsit".
T. Saarman
Austatud juhataja, lugupeetud ettekandja! Kuidas kommenteerite 6. ja 7. aprilli ajalehes "Postimees" artiklit "Kuidas laostada Eesti Vabariiki?". Kas toodud faktid on tõesed ja teie nõustute toodud väidetega? Aitäh!
А. Hamburg
Ma pean vabandama teie ees, ma ei oska seda kommenteerida, kuna ma ei ole tõesti lugenud.
Juhataja
Me teeme võib-olla niimoodi, et härra Hamburg vastab vahepeal teistele küsimustele ja Tõnu Saarman annab "Postimehe" tutvumiseks töö korras. Lembit Arro.
L. Arro
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja, praegu on meil vabariigis kõige tähtsam probleem kütus ja raha. Öelge mulle, kust võtab "Eesti Kütus" sellised rahasummad, et osta sisse võlgu kütust ja lubada põllumeestele anda kütust laenuks 38%-ga, seda on teatatud ka raadio teel. Miks ei või Eesti Vabariik kas või riigivõla arvel anda põllumehele pankade kaudu normaalset laenu 6–10%-ga, et nad saaksid osta kütust? Kas siin on "Eesti Kütuse" spekulatsioon või on ta võtnud endale panga funktsioonid, see jääb lihtsalt arusaamatuks. Põllumehed ei suuda enam selle hinnaga kütust osta ei raha eest ega võlgu ja on karta, et paljudes kohtades kevadkülv jääb tegemata. Aitäh!
A. Hamburg
"Eesti Kütus" oli Venemaale võlgu ligi 300 milj. rbl. ja Venemaa lõpetas meile vedelkütuse tarnimise, nõudes võla tasumist ja ettemaksu, mis oli täiesti õigustatud. "Eesti Kütus", olles enne võtnud pangakrediiti 100 milj. rubla, sai Eesti Pangalt veel 500 milj. rubla krediiti, tasus ära võla, teostas ettemaksu ja see ongi see katteallikas, kust "Eesti Kütus" sai raha. Me saime Eesti Pangaga kokkuleppele, et tõesti see suur rahasumma saaks "Eesti Kütusele" antud, et kevadtööd saaks tehtud. See protsent tuleb nüüd Eesti Panga laenuprotsendist, millega "Eesti Kütus" peab tasuma tagasi Eesti Pangale saadud laenu. Ma ei hakka rääkima rahalist situatsiooni, sest "Eesti Kütusele" on tarbijad kuskil miljardi rubla eest võlgu, see on juba teine situatsioon. Kuigi tänasel päeval ta siiski näitab mingisugust paranemistendentsi. Meil oli juttu ka Maapangaga ja meiepoolne soovitus ja tahtmine oli ka tõesti selline, et Maapank annaks põllumeestele laenu ja põllumehed saaksid osta kütust selle hinnaga, mis "Eesti Kütuses" on. Seda laenu meil ei õnnestunud Maapangalt saada. Vähemalt meie andmetel see asi Maapangal korda ei läinud.
H. Peterson
Lugupeetud juhataja ja ettekandja! Ma kahtlen selles, selle kütuse hankimisel on juba üpris hiljaks jäädud, 2 kuud on lubatud. Kuid jätan need küsimused teistele põllumeestele, kes on siin järjekorras. Küsiks seda, kes peaks maainimestele kompenseerima gaasihinna. Näiteks, Tartumaal Roiu alevikus tuli ühe inimese kohta gaasi maksumus 136 rubla, ka lapse kohta. Samal ajal võttis Tartu volikogu vastu, et üle 38 rubla ei tohiks see olla. Vallad ei ole võimelised, vallas ei ole ka sellist tööstust, nagu näiteks on Tartus. Mida näiteks teie soovitate teha, kas saate teha erandina odavamalt või soovitate võtta ka pangast laenu monopoolse "Eesti Kütuse" printsiibil, kes annab 38%-ga Eesti Panga monopoolsel vahendusel? Aitäh!
A. Hamburg
Väga raske on nõu anda. Erandit saab teha kellegi teise arvel, mingisugust sellist rahasummat meil ei ole olemas, et millegi piires saaksime kellelgi tarbijal hinda alla lasta, see tähendab automaatselt teistele tarbijatele hinnatõusu. Kuid ma ütleks siiski niimoodi, et vabariigi eelarvest on nii linnadele kui maakondadele (ma ei julge öelda, "vastavad") summad siiski kompensatsiooniks eraldatud. Ja ma näen ainukest võimalust selles, et linnade, maakondade eelarvete arvel (mis tulevad vastavalt vabariigi valitsuse määrusele riigieelarvest) saab elanikkonnale kompenseerida, sest eriti suur summa kulub meil keskküttesüsteemi kompenseerimiseks. Ja "Eesti Kütuse" monopoolse seisundi kohta ma oskan öelda ainult ühte, et siiski tänasel päeval, tänu väikeettevõtluse ärkamisele, on "Eesti Kütuse" kui monopoolse organisatsiooni osatähtsus tunduvalt vähenenud, mis on väga hea tendents. Edaspidi on vaja ka nendele bensiinijaamadele, mis on olemas "Eesti Kütusel", leida uued omanikud, kas välismaa investeerijad või Eestimaa elanikud.
Ü. Aaskivi
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Elanike maksustamisel kommunaalteenuste ja sealhulgas gaasikasutamise eest kasutatakse praegu arvestust ühe pereliikme kohta. Seega näiteks 8-liikmelise pere puhul korrutatakse arvestuslik maks kaheksaga. Kui aga ahjus praeb kana väikesele perele ja kaks kana suurele perele, siis olen kindel, et tegelikult kulub gaasi üsna ühepalju. Ja järjekordselt teeme me suurtele peredele lihtsalt liiga. Viljandi maavolikogu tegi eelmisel nädalal valitsusele ettepaneku, et peres ikka iga lapse pealt ühte hinnakordset juurde ei tuleks, äärmisel juhul võiks piirduda 0,5-ga. Kuidas te seda kõike kommenteerite ja kuidas on teie võimuses, et senine maksmise kord ümber vaadataks?
A. Hamburg
Ma arvan, et ettepanek on täiesti arvestatav ja põhjendatud. Ja küsimuse teine pool, mis oleks meie võimuses. Kõigepealt peab ütlema niimoodi, et riigiettevõte "Eesti Gaas" on ehitusministeeriumi haldusalas, kuid kuna me tegeleme kõikide energia- ja kütuseliikidega, siis puutub ta ka meiega kokku, nii et ma arvan, et see on võimalik. Ja kui selline soov või palve valitsusele läks, siis koos hinnaametiga on see asi, ma arvan, lahendatav ja ma võtan selle oma peale, et umbes nädala aja jooksul seda asja niimoodi ajada.
H. Schotter
Aitäh! Lugupeetud hr. Hamburg, te rääkisite, et bensiini hind on juba natuke kõrgem kui maailmaturuhind, samal ajal on bensiini hind Eestis üsna ebaühtlane. Lõuna-Eestis maksab bensiin vähem kui Tallinna ümbruses. Hulk aega aasta alguses oli mõned suured bensiinijaamad, näiteks Märjamaa bensiinijaam, täiesti ilma kommertsbensiinita, samuti ka Rapla. Ei olnud üldse võimalik mingi raha eest osta. Bensiinijaama töötajad väidavad, et nad on pöördunud "Eesti Kütuse" poole palvega anda bensiinijaamad rendile, nad muretseksid ise bensiini. Sellest on keeldutud. Ärimehed väidavad, et nad on pakkunud Tallinnasse "Eesti Kütusele" odavamat bensiini, nad suunatakse Võrru, kus tegelikult bensiiniga on kogu aeg lahedam olnud ja kus bensiinihinnad on madalamad. Kuidas te kommenteerite niisugust olukorda? Ja miks siis "Eesti Kütus" ei pöördu läände, kui hinnad on juba üle maailmaturuhinna vähemalt bensiini osas, ja ei suhtle kindlamate partneritega? Aitäh!
A. Hamburg
See, et Eestimaal on erinevad bensiinihinnad, ongi tingitud sellest, et on palju ettevõtlust, mis toob Eestimaale bensiini sisse ja minu arvates on see täiesti terve protsess. Kui meil eelmise aasta lõpuni oli selline seadus, et kõik bensiin, mis sisse toodi, pidi minema "Eesti Kütusesse", kes määras keskmise hinna ja müüdi kogu Eestimaal ühtse hinnaga, siis ma arvan, et praegune suund, tendents on märksa parem. Mina ei näe selles midagi halba, et Eestimaal on erinevad bensiinihinnad. Mida odavamalt saab Venemaalt või kuskilt mujalt SRÜ riikidest rubla tsoonis osta bensiini sisse ja "Eesti Kütuse" hind püsib riiklikul tasemel kõrgel, seda aktiivsem ettevõtlus selle baasil peab ärkama.
Mis puutub sellesse, et väikeettevõtted on pakkunud "Eesti Kütusele" bensiini, siis mina ei tea ühtegi fakti, et "Eesti Kütus" oleks keeldunud. Ainult mul on olemas kolm fakti, kus bensiiniliitri hinnaks tuli 50 rbl. ja sellises koguses – kogused olid tühised muidugi, mõned tonnid – tõesti "Eesti Kütus" loobus. Aga reeglina bensiin, mis on alla "Eesti Kütuse" müügihinda, igal juhul ostetakse sisse. See läheb üldisesse hinnakujundusse ja see viib "Eesti Kütuse" bensiinihinda alla. Kuid ma ütlen veel kord, selliseid ettevõtteid on väga vähe ja ka majanduslikult ei ole põhjendatud väikeettevõttel bensiinimüük "Eesti Kütusele", vaid talle on majanduslikult kasulikum see ise ära müüa. See ju ongi praegune konkurents. Nii et Lõuna-Eestis ja piirkonniti on bensiin odavam. Eestimaal on olemas 4 sellist aktsiaseltsi, kes toovad arvestatavaid bensiinikoguseid sisse. Lõuna-Eestis tegutseb kooperatiiv LMRA, kelle kogused on tõesti arvestatavad. Tema tegevusväli on Lõuna-Eesti ja seal tõesti on bensiini hind kujunenud madalam. Miks ei ole Põhja-Eestis, Tallinna ümbruses või kuskil mujal, mul on väga raske öelda. Ilmselt üks põhjus on ka see, et kogu vedelkütuse tarbimisest 40% kulub Tallinna regioonis, nii et võib-olla see ei anna tunda, et tarbimine on siinpool nii palju suurem.
Küsimuse aspekt, et kui bensiini hind on üle maailmaturuhinna, miks siis "Eesti Kütus" või riik või keegi teine firma ei pöördu läände või Põhjamaadesse. Lihtsalt sellel põhjusel ei saa me veel Põhjamaadesse pöörduda, et meil ei ole sellist ekvivalenti, mille eest sealt osta. Me müüme siiski 10% kallimalt bensiini rublade eest. Meil ei ole ka vahetada Eesti Pangas või kuskil mujal pangas rublade eest dollareid, et bensiini osta. Sellega te olete kursis, kui palju me möödunud perioodil saime Rootsilt humanitaarabi, Norralt 50% humanitaarabi ja 50% laenu, Soomelt laenu. Põhiliselt oli see küll (eriti Soome osas) masuut, raskeõli meie kütteperioodiks. Aga Norrast ka bensiini ja diislikütust ja ka sellel homsel päeval peaks saama me Soomest diislikütust põllumeeste jaoks.
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul on kaks küsimust. Miks on selline erinevus bensiini riikliku hinna ja kommertshinna vahel Tallinnas? Ma ei räägi Lõuna-Eestist. Tallinnas on bensiini kommertshind 24 rubla liiter ja riiklik hind 36 rubla. Kas see lähendab, et valitsus ei ole kompetentne seda küsimust lahendama? Tahaksin pöörduda tagasi kolleeg Schotteri küsimuse juurde, millele te ei vastanud. Ta küsis, kas selline olukord bensiinijaamade ja bensiiniga ei tähenda mitte seda, et valitsus ei taha kaotada bensiinimüügi monopoli. Paljud aktsiaseltsid ja koondised tahavad osta bensiinijaamu, aga "Eesti Kütus" ei anna neile seda võimalust, kasutades riikliku organisatsioonina oma monopolistiõigusi. Kas teile ei näi, et see on omamoodi riigimonopolism ja teie kui riigiametnik kannate selle eest vastutust? Tänan!
А. Hamburg
Võib-olla ma veel kord räägin bensiinihindade erinevusest Eestis, Tallinnas või ükskõik millises asustatud punktis. "Eesti Kütus" kui riiklik organisatsioon saab osta kütust Venemaalt, Ukrainast või Lätist ametliku hinna järgi, millele on lisatud ekspordimaks, mis on 50% produkti maksumusest Venemaal või kuskil mujal SRÜ riigis. Loomulikult bensiini müügihind koosneb siis produkti hinnast Venemaal pluss ekspordimaks pluss transpordi ja kõik muud kulud. Kui meie kahekesi kellegagi loome aktsiaseltsi ja meil tehasest õnnestub osta bensiini, mis on tänasel päeval täiesti võimalik, siis sõltub meie osavusest, kas me peame maksma ekspordimaksu 50% juurde või me ei pea seda maksma. Ja sellest tulenevalt, kuna ostu alghinna vahe on 50%, saab ka lõpphinna vahe olema seesama 24 rubla ja 36 rubla, selles on kogu loogika. Ja kahjuks ma pean ütlema, et kui nüüd tõesti läheb nii, et produkti hind on poole kõrgem, ekspordimaks kaob ära, siis tähendab see meie jaoks väga halba tendentsi, see võtab ära ettevõtlusel selle võimaluse tegelda bensiini sisseostmisega sellisel tasemel, nagu ta tänasel päeval on.
Küsimuse teine pool, "Eesti Kütuse" riigimonopol. Ma mingil määral olen hr. Lebedevi pretensiooniga nõus. Tõesti iga ettevõte – ma ei seaks "Eesti Kütust" ette ega taha –, ka riiklik ettevõte, kes on suhteliselt korralikult sisse elanud, tahab säilitada oma monopoolset seisu, see on päris selge. Mis puutub bensiinijaamade rendilevõtmisse, siis on loodud omaette organisatsioon, aktsiaselts EK, kellele kuuluvad Eestimaa bensiinijaamad. Need olid need jaamad, kes kuulusid enne riigiettevõttele "Eesti Kütus". Teiseks on kõrval umbes 60% ulatuses bensiinijaamu, mis kuuluvad organisatsioonidele, ettevõtetele, endistele ühistutele, kolhoosidele, autobaasidele jne. Ja kolmandaks demonopoliseerimise suunaks on see, et Eestimaal on endised Union Neste kolm bensiinijaama, on olemas selle võrgu laiendamise plaanid, firmaga Shell on kokkulepe, et saab olema esialgu kaks bensiinijaama Tallinnas, firmaga Esso on kokkulepe olemas. Nii et meie riikliku poliitika suund on ainult ühene, demonopoliseerimine, teist suunda meil ei ole. Nii "Eesti Kütuse" kui kogu meie energiamajanduse osas. Ma jätan suurenergeetika siit natuke kõrvale, aga keskkütte, gaasi, kogu selle süsteemi osas. Nii et seda arvamust ma ei jagaks, et riik või valitsus toetab "Eesti Kütuse" monopoolset seisu ja et see on riigi poliitika. Vastupidi, riigi poliitika on monopoolse seisundi kaotamine, demonopoliseerimine. Meie oma ettevõtluse ja väliskapitali osavõtul.
T. Saarman
Austatud juhataja, lugupeetud ettekandja! Ajalehes "Postimees" väidetakse, et möödunud aasta lõpul, selle aasta alguses oli Venemaal näiteks bensiini AN-93 hind 1–4 rbl. Kui me paneme siia juurde 50% tollimaksu, transpordimaksud, ühesõnaga, veel 100 juurde, siis see hind ei saaks kujuneda kuidagi nii kõrgeks, nagu teie väidate. Ja näiteks tuuakse, et firma Alexela on teeninud "Eesti Kütusega" koostöös ühe tehingu pealt vähemalt 20 miljonit rubla puhast kasu. Mis te selle kohta oskate öelda? Aitäh!
A. Hamburg
Esimene pool, et Venemaal bensiini hind on 1–4 rubla, võib olla õige, ma ei kommenteeri, see on siseriigi hind. Väljapoole siseriigi piire müümiseks on olemas hoopis teistsugused hinnad, peaaegu suurusjärgu võrra kõrgemad, millele lisataks ekspordimaks. Ei ole nii, et siseriigi hinnale lisatakse ekspordimaks ja saadakse siis väljapoole müügihind. See on ka täiesti loogiline. Siin ei saa Vene poolt süüdistada, sest vedelkütused või kõik kütused on Venemaa jaoks ekspordiartikkel, mida ostetakse maailmaturuhinna alusel. Miks meie, iseseisev Eesti riik, peaks taotlema seda, et Venemaa teeks meile tõsiseid järeleandmisi hinnas ja müüma meile oma siseriigi hinnaga või maailmaturuhinnast märgatavalt madalamalt? Ma ei näe selleks põhjust. Ja riikidevahelises kaubanduslepingus on ju sees, et meie poolt Venemaale mineva või Venemaalt meile tuleva kauba ekvivalent on võetud maailmaturuhinnas, arveldamine käib teistpidi. Nii et need hinnad ei ole sellised, et 1–4 rubla. See oleks muidugi väga ilus meie jaoks.
Teiseks see, et sellega teenis "Eesti Kütus" miljoneid. Ma ei oska asja loogikat kommenteerida. Kui mina oleks Alexelas, siis mina oleks need miljonid küll teeninud, aga "Eesti Kütus" oleks nendest miljonitest und näinud. Sest ükski seadus ega dokument ega nõuanne ei sunni Alexelat jagama oma miljoneid "Eesti Kütusega". On aktsiaselts, kes ostab ükskõik kust kütust sisse, transpordib Eestimaale ja müüb maha. Ja miks ta peaks osa raha andma "Eesti Kütusele"? Ma ei kujuta seda ette. Ta võib anda osa raha aktsiaseltsile EK, kelle halduses on bensiinijaamad, et seal hoida, ladustada seda bensiini, see võib olla, aga ma ei näe põhjust, miks ta peaks oma raha jagama kellegi teisega. Nad on täiesti iseseisvad, sõltumatud juriidilised isikud.
Juhataja
Suur tänu! Aleksei Zõbin, üks küsimus.
А. Zõbin
Lugupeetud ettekandja! Kui ma ühelt Eesti valitsuse ministrilt küsisin, miks läheneb ühe liitri traktorikütuse maksumus juba 1 kilo loomaliha hinnale, siis vastas too, et ärgu talumehed lasku traktorit tühikäigul töötada. Teie ütlete, et kütus maksab veel vähe, selle hind peaks kõrgem olema. Kas te ei võrdleks näiteks hea liha ja diislikütuse hinda Eestis ja Saksamaal? Kuidas saab talumees praegustes oludes teenida lehmade pealt nii palju, et osta diislikütust külviajaks? Kas valitsus mõtleb selle peale?
A. Hamburg
Ma ei tahaks hakata umbes võrdlema. Esmatoiduainete ja kütuse hindade võrdlustabelid on meil tõesti olemas, kuid võib-olla sellesse tabelisse peaks siiski panema ka inimese sissetulekud, kõik kommunaalteenused, korteriüürid ja nõndanimetatud ostukorvid, siis me saaksime tõsise pildi. Kuid minu arvates selle küsimuse tagapõhi on sügavam. Meist sõltumatult on kütusehinnad tõesti läinud maailmaturu tasemele, on kadunud ära see müüt odavatest kütuse- ja odavatest toorainehindadest, on jäänud veel mingil määral odavam tööjõud, mille väärtus ka iga päevaga tõuseb, sest vastasel korral me lihtsalt pole suutelised ära elama. Nii et küsimus on võib-olla selles, kuidas me suudame toota kütuste, tooraine ja kõigi materjalide maailmaturuhindadest lähtudes. Kuidas põllumees suudab toota ja kuidas on meie tööstustoodangu konkurentsivõime maailmaturul. Nii et sellel üleminekuperioodil ma siiski ei näe muud võimalust, süüa me peame saama ja kütust me peame saama. Minu arvates lähema kolme aasta perspektiiv võib mõte saab olla ainult see: toit ja kütus, muud eriti suurt arengut ma ei julge ette planeerida. Me peame siiski mingilgi määral leidma sellise dotatsiooniallika – kas see on siis humanitaarabi, kas see on pikaajalised laenud –, millega hoida alal meie toiduainetetööstus meie põllumeestele, et me ikkagi saaksime kõhu täis süüa. Meil on iganädalased vabariigi kütusestaabi koosolekud, kus meil on põllumeestega väga tihe kontakt. Täna on meil diislikütuse hind 18 rbl. liiter. Põllumeeste arvutused, ma mõtlen praegu põllumajandusministeeriumi ja Tootjate Liidu arvutusi, näitavad seda, et diislikütuse hind (meie tänase päeva traktoriparki, põllumasinaid ja kõike seda aluseks võttes) saaks olla kuskil 12 rubla. See oleks siis see piir, millega tuleks välja. Nii et see 6 rbl. vahe tuleb meil siis tagada laenudega, ma ei julge kasutada sõna "kompensatsioon", sest kelle arvel kompenseerida.
A. Paju
Austatud juhataja, lugupeetud aseminister! Kas te tajute saali pinget, mis on teid kuulates tekkinud? Kas te oskate selle vaikuse, sündinud pinge lahti mõtestada? Iga saadik on ju paljudel kohtumistel silmitsi inimeste abituse ja ahastusega, mis sealt vastu kiirgab, aga teie tegelikult õigustate "Eesti Kütuse" näivat süütust ja tema poolt eesti rahva paljakskoormist. Öelge mulle üheselt ja lihtsalt, kas "Eesti Kütus" on maksumaksjate rahaga heaperemehelikul kombel ümber käinud või mitte? Sest kui te seda ei oska vastata, siis jääb õigus Andres Tammel "Postimehes", kes nimetab "Eesti Kütust" röövliks?
А. Hamburg
Üheselt ma vastan niimoodi, et "Eesti Kütus" on käitunud maksumaksjate rahaga heaperemehelikult. Miks? Sellepärast, et kui me vaatame tänast "Eesti Kütust", "Eesti Kütuse" seisu, ma mõtlen rahalist seisu, siis me oleme miinustes ja "Eesti Kütuse" esimene ülesanne on riigireservi loomine. Ma mõtlen siin mahutipargi rajamist ja kõike seda. Täna meil selleks rahalised vahendid puuduvad. "Eesti Kütuse" viga ja suur viga on see, et me ei olnud valmis täielikuks orientatsiooniks läände eelmise aasta kütteperioodi alguses või kriisi tekkimisel. See oli meie "Eesti Kütuse" viga. Aga need bensiini, diisli- ja vedelkütuse hinnad on Venemaa poolt peale surutud. Ma saan veel kord korrata seda, et maksumaksjate raha, meie kõigi raha (bensiiniliitri hind ligi 37 rubla A-93 eest) on läinud õigesse kohta.
P. Lutt
Härra spiiker, lugupeetud ettekandja! On lohutav kuulda, et Eesti Vabariiki müüdava Venemaa bensiini hind on ainult 38 rbl. kilo. Kui ma õieti mäletan, ja ma usun, et siin saalisolijad kõik mäletavad, et kui meie kaubandusministeerium Venemaal lepinguid sõlmis, siis oli ajakirjanduses juttu, et bensiin või kogu kütus, mida tarnitakse Venemaalt Eestisse, on võetud maailmaturuhindades ja kogu vastumüüdav kaup, s.t. liha- ja piimatootel on samuti maailmaturuhindades. Kui mind mälu ei peta, siis bensiini vahekord peaks olema maailmaturuhindades 1 : 6, s.t. seda, et Eesti Vabariik müüb Venemaale liha hinnaga 231 rbl. tonn, see on väga hea näitaja, ma küsiksin nüüd teie käest, kuhu jääb see vaheraha, mida ei maksta põllumeestele ja kes selle oma tasku paneb? Aitäh!
А. Hamburg
Bensiini ja vedelkütuse maailmaturuhind on väga suhteline mõiste, sest ta muutub iga päevaga, seda avaldatakse lehes. Aga ma võin lugeda ette need hinnad, millega me maailmaturult, s.t. Põhjamaadest ostsime vedelkütust. Bensiin 76 on 200 USD tonnist, see oli keskmine hind, mida meil õnnestus möödunud kütteperioodil osta, mõned kogused olid 190, mõned 210, keskmiselt 200 USD tonn. Diislikütust 150 USD tonn ja raskeõli, masuuti me ostsime (siin ei ole mul kirjas, aga ma ütlen teile peast) 85–90 dollarit tonn. Ja siit tulevad nüüd need proportsioonid, kas peab olema 1 : 6 või mitte. Muidugi, Venemaa-Eesti I kvartali kaubanduslepingu sõlmimisel oli meil (me olime Moskvas koos põllumajandusministeeriumi aseministritega) kokkulepe, et me peame siiski talumehe käest ostma liha kallimalt, ja Venemaale tähendab Peterburgi on võimalik liha müüa mitte üle 60 rubla kilo, et see vaheraha tuleb riigieelarvest, mis siis võetakse "Eesti Kütuselt" ära aktsiisimaksuga.
A. Gussev
Lugupeetud spiiker, lugupeetud ettekandja! Mul on väga lihtne küsimus. Aga kõigepealt paar sõna sissejuhatuseks. Ma kahtlen väga selles, et saate praegusest raskest olukorrast väljuda sel teel, et suurendate soojuskandjate – vee, auru, gaasi jne. hinda. Ei siin saalis viibivad saadikud ega meie valijad ei kavatse hakata maksma nende katkiste torude eest, mis auravad kogu Tallinnas ja millest voolab välja kuum vesi.
Te ütlesite, et kavatsete sõlmida lepinguid välisfirmadega erimõõteriistade-kulumõõturite tarnimiseks. Kas te olete tuttav Tallinna "Tööstusaparaadi" toodanguga? Mille poolest seal valmistatavad soojusmõõtjad teile ei sobi? Tuleb välja nagu ühes anekdoodis – kõigile teistele kõlbavad, aga meile ei kõlba. Mille poolest nad halvad on? Vastake, palun! Tänan!
А. Hamburg
Kõigepealt, te saite valesti aru. Me ei saa sõlmida lepinguid soojusmõõtjate või ükskõik milliste mõõtjate sisseostmiseks. Meil puudub selleks finantsallikas. Me saame arendada ja peame arendama ühisettevõtlust, et seda Eestimaal ise teha, tuua sisse vastav tehnoloogia ja seadmed ja toota ise, kasutades ära meie Eestimaa tööstuse potentsiaali. Mis puutub "Prompribori" soojusmõõtjatesse, siis need soojusmõõtjad töötavad hoopis teisel printsiibil kui tänapäeva kulumõõtjad, ja vastavalt standardile sellised mõõtjad ei saa olla kommertsarvestuse aluseks. Ma ei räägi nende mõõtevigadest (10%) jne., see on tehniline küsimus, aga siin on vaja tõesti tuua sisse teine tehnoloogia. Ka näiteks meie "Tööstusaparaadist" on eraldunud aktsiaseltsid, kes väga aktiivselt tegelevad või töötavad välja koos välismaa partneritega uut tehnoloogiat, et Eestimaal "Prompribori" aparaadi baasil hakata tegema.
T. Mets
Lugupeetud härra ettekandja! Möödunud suvel, kui kütuse probleem ei olnud veel kuigi terav, tõstatasime küsimuse bensiini tootmiseks põlevkivist, siis tundus see teile fantaasiana. Nüüd on kütus väga palju kordi kallinenud. Kas te nüüd arvate, et see probleem oleks meil kohane ära lahendada, kuna põlevkivibensiin annaks oktaanarvu kas 66, 70, 72 ja sellega saaksime suurema osa oma vajadusest vähemalt veomasinate osas kohapeal ära lahendada. Kas selle probleemiga on tegeldud ja missugune oleks tänapäeva perspektiiv?
A. Hamburg
Ma vastan lõpust. Sellega peab tegelema ja me tegeleme sellega tänases kriisisituatsioonis. Sellel põlevkivibensiinil perspektiivi ei ole, aga kriisisituatsioonis on ta ainuke lahendus. Ma ainult vaidlen vastu sellele, et suurema osa veoautode vajadusest saab ära lahendada, me saame muidugi ainult mõneprotsendise vajaduse selle põhjal lahendada. See tähendab, on olemas kaks teed, üks on perspektiivne tee, mis nõuab meie käest umbes 150–170 miljonit dollarit, mis nõuab uute seadmete ehitamist ja bensiinitootmise alustamist põlevkivist. Selle kohta ma ütlen, et see ei ole meie perspektiiv, see läheb kallimaks kui maailmaturul nafta, bensiin. Tänasel päeval käib meil töö Kohtla-Järvel asuva Põlevkivi Instituudi, Tallinna Tehnikaülikooli ja Teaduste Akadeemia inimestega olemasolevate seadmete ärakasutamiseks, ümberseadistamiseks, et toota Narvas Eesti Elektrijaama tahkest soojuskandjast seadmes olevat põlevkiviõli, frakkida ringi ja saada sealt kätte kerged bensiinifraktsioonid. See on meile tänasel päeval jõukohane. Võin teile öelda, et tänasel päeval riigiettevõte "Eesti Põlevkivi" kasutab diislikütust, mida saadakse Kohtla-Järve Põlevkivikeemia Kombinaadi põlevkivi edasisel frakkimisel. Praegu on katsetuste staadium, aga töötavad buldooserid, 2 ekskavaatorit ja kallurautod. Stendi peal käivad katsetused, millist mõju ta siis nendele diiselmootoritele avaldab. Nii et ma julgen teie ees öelda seda, et paari-kolme kuu pärast me oleme võimelised mõne protsendi ulatuses tootma diislikütust. Ilmselt kuskil oktoobris-novembris me võib-olla jõuame mingi protsendini meie vabariigi bensiinivajaduse katmisel. See on meile jõukohaste kulutustega, mis nõuab olemasolevate seadmete, agregaatide ümberseadistamist ja kasutamist. Üks lause selle perspektiivi kohta lisaks. Ma ütlen veel kord, põlevkivi on küll, nagu me oleme harjunud ütlema, odav tooraine ja meie rahvuslik rikkus, kuid põlevkivi on kallim kui maailma kivisüsi ja on kallim kui maailma toornafta, nii et selle peale me ei saa rajada oma õli-, bensiinitööstust. Me peame mõtlema ja tutvuma maailmaturu konjunktuuriga ja minema välja keemiatoodete lõpp-produktide peale (plastifikaatorid, vaigud, liimid).
K. Sergij
Lugupeetud härra Hamburg! Vabandage mind, aga teie informatsioon ei ole päris arusaadav. Möödunud nädalal teatas valitsus Ülemnõukogule, et Venemaal on Eestit puudutavad hinnad suurenenud 6–7-kordseks, Eestis on aga hinnad kasvanud 60–70-kordseks. Venemaalt aga saabus informatsioon, et kütuse hinnatõus on peatatud ja juurdehindlus eksportkaubale kaotatud. Lätis ja Leedus on hinnad palju madalamad kui Eestis. Miks? Kas te ei ole mitte liiga agarad? Te räägite suure uhkustundega maailmahindade tasemele jõudmisest, aga ei mõtle minu arvates üldse sellele, kuidas meie põllumeestel oleks võimalik sellises olukorras toime tulla.
A. Hamburg
On olemas teleks, kus öeldakse, et töötatakse välja uut vedelkütuste hinda. Ka suusõnaliselt on öeldud, oleme seda nii Moskvas kuulnud kui ka igal pool mujal, et see tähendab hinna tõusmist poole võrra, s.t. ekspordimaks asendatakse hinnatõusuga. Aga tänasel päeval kehtivad veel need hinnad, mis 15. veebruaril Eesti Hinnaametis vastu võtsime. Mul on siin muidugi väga raske vastata, ma ei taha mitte kedagi õigustada ja ei olegi vaja õigustada, sest ettevõte, ükskõik, kes ta on, peab enda tegevusega ise ennast õigustama ja valitsuse ülesanne on seda ettevõtet kutsuda korrale, anda talle tegevuspiirangud või tegevusvabadus, ükskõik kuidaviisi võtta. Me lihtsalt oleme sellises situatsioonis ja ma ei süüdista ka ühtegi teist poolt, et meil ei ole võimalik osta odavamalt, lihtsalt kõik kaubad maksavad ju nii palju, kui on nende väärtus.
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ministri asetäitja! Te põhjendasite hinnapoliitikat maailmaturuhindadega. Aga mina küsin teie kui aseministri käest. Kas te teate, millise hinnaga tegelikult "Eesti Kütus" maksekorralduste ja arvete järgi kütust on saanud?
A. Hamburg
Tean väga täpselt. Kõik maksekorraldused, nädala kokkuvõtted käivad minu käest läbi ja ma tean väga täpselt, millise hinnaga "Eesti Kütus" saab osta ametlikus korras Venemaalt või Ukrainast. Tean ka neid maksekorraldusi, millega "Eesti Kütus" ostab otselepingute korras ükskõik kelle käest, kas Eestimaal asuva aktsiaseltsi käest või mingisuguse vahendusfirma käest, kes on Venemaal.
Juhataja
Suur tänu! See on juba teine küsimus. Uno Ugandi.
U. Ugandi
Austatud spiiker, lugupeetud ettekandja! Mõni aeg tagasi tuli televisioonist ja meie infokanalist niisugune teade, et üks põllupidaja oli muretsenud enesele bensiini ja see konfiskeeriti meie piirivalve poolt. Kas see kord kehtib või võib igaüks omale odavat bensiini tuua ja sõita meie piirivalvest vabalt sellega läbi? Tänan!
A. Hamburg
Me saame siit puldist siiski öelda ametlikult seda, et seda korda muuta ei ole meie võimuses, sest see on Eesti-Vene riikidevahelise kokkuleppega niimoodi paika pandud, et nii üks kui teine pool peab kontrollima kaubavahetust piiril. Nii et ma saan siit ametlikult öelda seda, et sellist korramuutust meie ühepoolselt ei tohi teha ja ei ole võimelised tegema, sest see puudutab siiski teist poolt. Aga on olemas kõiksugu erandeid ja mitte ainult põllumehed, vaid ka mõned väga suured ettevõtted toovad niimoodi bensiini sisse. Ilma kvooti omamata. Aga põhimõte on niimoodi, et kvoodi saamine Venemaa majandusministeeriumist on siiski praegu võimalik. Ja kui on tegemist kogustega, mille tähtsus Eestimaa jaoks väljendub kümnendikprotsentides, siis me igal juhul oleme nõus – nii "Eesti Kütus" kui meie ministeerium – aitama neid ettevõtjaid, neid firmasid, kellel on võimalus Venemaalt osta bensiini ja kellel puuduvad teadmised või kogemused, kuidas hankida limiiti ja kvooti üle piiri toomiseks.
Juhataja
Suur tänu! Hanno Schotter, teine küsimus.
H. Schotter
Lugupeetud hr. Hamburg! Te tõestate meile kogu aeg, et "Eesti Kütus" ei saa tegelda salakaubaveoga, see on niikuinii meile selge. Te ei rääkinud aga sellest, kas "Eesti Kütus" on sõlminud ka mõne bartertehingu, näiteks kuu aega tagasi oli sealsamas Kirišis, mida te mainisite, võimalik vahetada üks kilo võid 20–25 liitri bensiini vastu. See oleks teinud siis liitrihinnaks sama palju – 1 liiter piima, piimaliiter maksis sel ajal 7 rubla. Kui me kõik need aktsiisid ja tollid ja muud maksud sinna juurde paneme kasumiks, siis ei oleks kuidagi tulnud nii palju välja, palju sel ajal bensiinihind oli. Niipalju sellest.
Aga ma väidan siiski, et "Eesti Kütus" istub nagu koer heinakuhja otsas. Seda ei saa minu arvates kuidagi teisiti nimetada, kui suured bensiinijaamad Raplas ja Märjamaal kuude viisi seisavad ilma tegevuseta. Päeva jooksul tangitakse 20–30 masinat talongide eest, ööpäevaselt on seal tööl töötaja, pluss veel politseinik, kes jälgib, et ta valskust ei teeks. Ja nüüd ma küsiksin seda, et kui see "Eesti Kütus" on teie haldusalas, kas siis on tegemist saamatusega või tahtmatusega valitsuse poolt, sest meie peame ju selle kõik kinni maksma oma taskust. Aitäh!
А. Hamburg
Jah, Märjamaa ja Rapla bensiinijaamad kuuluvad muidugi aktsiaseltsile EK, mitte riigiettevõttele "Eesti Kütus". Tänasel päeval me saame siiski öelda, et bensiin ja diislikütus on müügil. Me müüme seda võib-olla piiratud kogustes ja diislikütus läheb eelkõige muidugi põllumeeste tarvis. Nüüd küsimus, kas seal tõesti on 24 tundi vaja kahte inimest valvesse? Loomulikult ei ole, ühinen teiega selles, et siin on tõesti saamatus, organiseerimatus, mis väljendub selles, et see 24 tundi lahtihoitav bensiinijaam võiks töötada võib-olla 4 tundi. Ja loomulikult tulevad siit töötajate palgad, kes 3 vahetusega tööl käivad. Nii et siit tulenebki see meie poliitika, et bensiinijaamad peab privatiseerima, maha müüma, ükskõik kas siis Eestimaal või kuskil mujal. Igal juhul me peame sellist privatiseerimist, demonopoliseerimist bensiinijaamade osas tegema.
V. Lebedev
Lugupeetud spiiker, härra ettekandja! Teatavasti on meie naabritel Lätis kütusehinnad 3–4 korda madalamad kui meil ja bensiin maksab umbes 10 rubla. Kas valitsusel on andmeid, kust nemad sellist bensiini saavad? Võib-olla salajase naftajuhtme kaudu Kuveidist? Või Venetsueelast? Kas valitsusel tasuks ehk teha oma eriteenistusele ülesandeks uurida välja, kus asuvad Läti 10-rublase nafta allikad? Tänan!
A. Hamburg
Ma ei julge öelda, milline on täna Lätimaal vedelkütuste hind, kuid Lätis olid kütusehinnad tõesti odavamad kui Eestis. Põhjus oli siin meist aktiivsem tegevus lõunamaades, neil õnnestus saada Saksamaalt väga soodsatel tingimustel bensiini, diislikütust, nad võtsid riigilaenu. Ma kordan veel, ma ei ole kursis tänaste päevade hindadega, seal muutuvad hinnad ka väga kiirelt. Aga Läti elas vedelkütuste osas võlgu. Ka Leedus olid natukene odavamad kütusehinnad, mis väljendus eelkõige Mažeikiai tehase olemasolus Leedumaal ja muidugi ka tõsises õliekspordis läbi Leedu, samuti ka läbi Läti Ventspilsi sadama kaudu. Neil on sõlmitud leping, et kasutades Läti riigi sadamehitusi ja raudtee-ehitusi, makstakse renti naturaalühikutes, vedelkütuses. See on analoogne olukord kui meil näiteks kivisöega. Meie sadamad on Venemaa kivisöe väljaveokohtadeks, mille arvel me saame siia kivisütt endale umbes 30% hinnaga. (Hääl saalist.) Lätis on kaks põhjust. Üks on see, et nad elavad võlgu, ja teine põhjus on see, et Ventspilsi sadama kaudu läheb välja diislikütus. Nad võtavad renti ja kasutavad oma maal.
Juhataja
Suur tänu! Jaak Allik kui küsimuse esitaja väljaspool järjekorda.
J. Allik
Lugupeetud härra aseminister! Me oleme väga ebavõrdses olukorras. Sel ajal kui teie vastasite küsimustele, on enamik saalisviibijad läbi lugenud selle artikli, millele härra Saarman vihjas. Tuleb välja, et teie jutt on üsna teravas vastuolus sellega, mida me loeme ajalehest. Mul oleks palve, kas te valitsuse nimel vastaksite "Postimehele" ja avalikustaksite kõik selle, mida praegu rääkisite, ka Eesti rahvale, sellepärast et sama palve esitas ka Viljandi volikogu. Küsimus on väga terav ja need andmed ja põhjendused oleksid väga vajalikud.
A. Hamburg
Kindlasti on seda vaja teha ja seda ma ka teen. Üks väikene kirjutis hinnakujundamisest peaks lähematel päevadel ilmuma, ma andsin selle intervjuuna "Päevalehele".
Juhataja
Suur tänu! Peeter Lutt, teine küsimus.
P. Lutt
Härra spiiker, lugupeetav ettekandja! Ma pöörduksin ikka oma esimese küsimuse juurde tagasi, ma teist küsimust ei esita. Te väitsite, et bensiini ostmisel Venemaalt on arvestatud 200 dollarit 1 tonn, samal ajal me teame, et kaubavahetus Eesti ja Venemaa vahel on sõlmitud nii bensiini ja liha osas, et 1 tonn bensiini maksab 200 dollarit ja 1 tonn liha maksab 1600 dollarit, tähendab liha on 8 korda kallim kui bensiin või pehmelt öeldes 1 tonni liha eest peaks vastu saama 8 tonni bensiini. Kui 1 tonn bensiini maksab 38 452 rubla, s.t. siis seda, et korrutades 8-ga saame müüdava liha tonni hinna ja see peaks olema 276 rubla kg.
Kui põllumehele on makstud siiamaani ühe kilogrammi eluskaalus liha eest maksimaalselt kuni 35 rubla, siis minul on teile ikka jälle seesama küsimus, mida enne esitasin. Kuhu kaob see suur hulk raha, mida põllumees ei näe? Aitäh!
А. Hamburg
Maailmaturuhinnad on võetud ekvivalentse kaubavahetuse aluseks, mille järgi on määratud kogused, aga arveldamine käib ju ikkagi rublades, mitte dollarites. Ma ei ole kursis, kui palju Venemaa või Peterburi baas, kes võtab vastu meie käest liha, maksab liha kilost, ma tean seda, kui palju maksab bensiini ja vedelkütuse liiter. Millised hinnad on kehtestanud "Rossnefteprodukt" koos Venemaa Kütuse- ja Energeetikaministeeriumiga. Ja need kogused tulevad nüüd aluseks, seesama 90 000 + 30 000 tonni bensiini 1992. aastaks. Selle koguse aluse määramiseks on võetud maailmaturuhinnad nii lihale kui bensiinile. Aga arveldused toimuvad tänasel päeval ikkagi rublades. Nii et mina ei näe siin praegu kaduvat summat. Jutt oli sellest, et Venemaa ei ole meie käest nõus ostma nii kallist liha, mida Eesti põllumees on võimeline tootma, ja siin tuleb vaheraha riigieelarvest bensiini pealt tuleva aktsiisimaksu näol.
Juhataja
Suur tänu! Jüri Reinson, teine küsimus.
J. Reinson
Lugupeetud ministri asetäitja! Öelge, palun, te teate iganädalasi hindasid, kas see on tõsi, et "Eesti Kütus" jaanuarikuus ostis Novojaroslavlist ja Kirišist diislikütet 220 rubla tonn?
А. Hamburg
See on absoluutselt võimatu.
Juhataja
Suur tänu, härra Hamburg, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
A. Hamburg
Tänan! Arvan, et sellest oli mõlemapoolne kasu. Selle palve, et valgustada kindlasti ajakirjanduses, ma täidan.
Juhataja
Lugupeetud kolleegid, enne kui me jätkame järgnevatele küsimustele vastamist, ma loen teile ette kolleeg Arvo Sirendi kirjа.
"Meile on vastu võtmata hulgaliselt seadusi, mida rahvas ja rahvamajandus ootab. Teisipäeviti on meil valitsuse infotund, mis on senini olnud meile veel jäänud vähese aja üsna asjatu raiskamine propagandaks. Palun panna hääletusele, kas teisipäeviti ei võiks Ülemnõukogu ka midagi niisugust teha, mida keegi teine tema asemel teha ei saa, see tähendab seadusi vastu võtta. Las pressikonverentsid jäävad ajakirjanikele."
Lähtudes oma ametikohast, ma isiklikult mingisugust hinnangut ei anna, aga kui soovitakse midagi ühekordselt muuta, siis selleks on vaja täiskogu kvalifitseeritud enamust ja sellisel juhul ma palun see ettepanek mulle vormistada. Kui soovitakse midagi põhimõtteliselt muuta, siis tuleb ette valmistada eelnõu reglemendi muutmiseks, anda see täiskogu ees üle ja kui langetatakse otsus 50 häälega, siis see muudatus tehakse. Palun tehke oma valik, infotund jätkub.
Rahvasaadik Eldur Parder tõstatab küsimuse talunikele soodustustega puidu müümise võimalustest ja selles küsimuses annab meil selgitusi metsaameti peadirektor härra Andres Talijärv. Palun kõnetooli!
A. Talijärv
Austatud juhataja, lugupeetud saadikud! Võib-olla enne küsimuse juurde minekut ma selgitan mõne sõnaga, mis tingis kasvava metsa hinna tõstmise. Kõigepealt vajadus tekkis sellest, et kasvava metsa müügist saadud rahade arvelt tuleb katta kõik kulutused, mis on seotud nii metsa kasvatamise, kaitse kui ka metsa müügiga.
Teiseks oluliseks momendiks kasvava metsa hinna korrigeerimisel oli maailmaturuhindadest lähtuvalt meie oma metsahinna õige kujundamine. Kui me ütleme, et meie regioonis maksab üks tihumeeter kasvavat metsa maailmaturul keskeltläbi 30 dollarit, siis meie esialgne tõus viis baashinna keskmiselt 10 dollarile. Siit on näha, et tegelikult on meil veel kasvuruumi ja ma tegelikult arvangi, et mõne aja pärast tuleb see hinnatõus uuesti päevakorda.
Mis puutub nüüd konkreetsesse küsimusse, kas talupidajal on õigus talu rajamiseks vajaminevat puitu saada soodustustega, siis ma julgen niimoodi öelda, et 1992. aastaks kehtestatud korra kohaselt saavad need talunikud, kellele talunike liidud olid eraldanud kasvava metsa langi, selle siiski kätte veel vanade hindadega. Tähendab, talunikel on välja ostmata umbes 18% eraldatud metsast ja see müüakse vanade hindadega, keskmise kännuhinnaga 100 rubla tihumeeter.
Teine küsimus oli, et kas kasvava metsa keskmised baashinnad ehk kännuraha käib ka talumaadel kasvava metsa kohta. Ma julgen öelda, et kui see talumaade mets on veel riigimetsa koosseisus, siis muidugi see hind kehtib temale. Kui see talumaade mets on eraldatud talunikele, siis laieneb temale talunikele kehtiv müügikord ja sellisel juhul temale seda uut taksihinda ei rakendata. Tähendab, see uus taksihind kehtib ainult riigimetsamaadel olevatele metsadele kasvava metsa müügil.
Juhataja
Suur tänu! Võib oletada, et selgitus on ammendav, sest rahvasaadikud lisaküsimusi ei esita. Ma tänan!
Lugupeetud kolleegid, rahvasaadik Johannes Kass on tõstatanud mitu küsimust. Ja nendest esimene käsitleb Eestis asuvate SRÜ loodepiirkonna sõjaväeosade varustamist toiduainetega. Selle kohta on valmis selgitusi andma kaubandusministri asetäitja hr. Eiki Zernask ja ka põllumajandusministri asetäitja hr. Maido Pajo. Palun kõnetooli kaubandusministri asetäitja!
E. Zernask
Austatud spiiker, lugupeetud saadikud! Esimene küsimus, millise lepingu alusel toimub sõjaväeosade varustamine toiduainetega? Ma saan siin vastata, et käesoleval aastal ei ole sõjaväeosadele riiklikult eraldatud toiduainete ressursse. Need on põllumajandusministeeriumi, riigi viljasalve ja meie kaubandusministeeriumi dokumendid. Aga kui rääkida mõni sõna kaubandusministeeriumi ressursside eraldusest, siis Eesti teenindab kaht sõjaväeosa, kaht sõjaväekaubastut. Nr. 560 teenindab ka Harju maakonna Paldiski linna, sinna meie ei ole eraldanud mitte mingeid kaubaressursse. Sõjaväekaubastu nr. 574 teenindab ka lasteaedasid, koole ja toitlustusettevõtteid Harju rajoonis ja sinna on antud 0,08–0,1% jahu ja tangaineid. Ainult nende eelpool nimetatud lasteasutuste ja toitlustusettevõtete tarbeks. Need konkreetsed arvud on olemas.
Järgmine küsimus, milliste hindadega ja millistes kogustes saavad sõjaväeosad Eesti Vabariigilt toiduaineid? Teravilja ja teraviljasaaduseid eraldatud ei ole. Leiva- ja saiatooteid küpsetatakse ainult sel juhul (Eesti Tarbijate Kooperatiivi ja "Asto" andmetel), kui antakse üle jahu. Teistel juhtudel ei ole sõjaväeosade varustamist. Liha ja piima osas riiklikult eraldatud ressurssi ei ole, kuid otsesidemed on kombinaatidega ja põllumajandusministeeriumis peetakse kvartali arvestust. Ja need kogused lähevad Vene Föderatsiooni lepingu katteks. Need kogused ei ole suured, sain need andmed põllumajandusministeeriumist. Käesoleva aasta I kvartalis on igal pool vabariigi keskmised hinnad. On eraldatud 60,3 tonni liha ja lihatooteid, sealhulgas 2 tonni vorsti, ja piimatooteid kokku 700 000 rubla eest. Näiteks võid 20,2 tonni. Ja juustu 2 tonni. Toimivad ka registreerimata otsesidemed majanditega. Ma isiklikult rääkisin kahe abimaavanemaga, nad ütlesid, et majandid kasutavad otsesidemeid sõjaväeosadega, sest saavad sealt väga headel tingimustel kütust ja koristusperioodidel tööjõudu.
Ja viimane küsimus, Harju maakonnas keelduti varustamast Päästeametit, kuna varustatakse Venemaa sõjaväge. Selle peale väidab abimaavanem hr. Kalbre, et see info ei ole õige. Harju maakonna ressursse on suurendatud vastavalt elanike arvu suurendamisele.
Juhataja
Suur tänu! Ma sain vahepeal täiendavat informatsiooni, et kõik küsimused selle järelepärimise kohta esitame me kaubandusministri asetäitjale. Nii on neil omavahel kokku lepitud. Johannes Kass.
J. Kass
Lugupeetud ettekandja! Minul jäi info poolikuks. Sest kui varustamine toimub, peab olema ju mingisugune käskkiri, määrus, mingi leping, mille alusel see ikkagi toimub. Seda te ei maininud. Teine asi. Te mainisite küll koguseid (6,5 tonni vorsti, 2 tonni juustu jne.), kuid jäid vastamata, millise hinnaga, millise tariifiga. See on ka küsimuses sees, kuid jäi vastamata. Esialgu oleks kõik teile. Tänan!
E. Zernask
Ma püüan ka põllumajandusministeeriumi eest vastata, ma tänan küsimuse eest. Käskkirjaga ei ole kaubandusministeerium sõjaväeosadele mitte mingeid ressursse eraldanud. Põllumajandusministeeriumi andmetel ei ole nendel ka tsentraalselt mingit käskkirja olemas. Hinnad on vabariigi keskmised ja põllumajandusministeeriumi andmetel oli I kvartali lihakilo hind 50,5 rubla, või hinnaks oli 133 rbl. kilo. Need on need andmed, mis saime põllumajandusministeeriumilt, kuna piima- ja lihasaaduste hulgikaubandusega tegeleb põllumajandusministeerium.
Juhataja
Suur tänu, härra Zernask! Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan! Kolleeg Johannes Kassi järgmine järelepärimine käsitleb SRÜ sõjaväelaste poolt asustatud korterite üüri ja neile osutatavate kommunaalteenuste hindu. Selles küsimuses annab meile selgitusi elamuameti peadirektor hr. Toivo Lippmaa. Palun!
T. Lippmaa
Sellele küsimusele on väga lühikene vastus. Küsimus on püstitatud kaheosalisena: 1) millised on ohvitseride korterite ja sinna juurde kuuluvate teenuste tariifid ja 2) kas samad kui eesti elanikel? Ja vastus olekski, et on samad, mis eesti elanikel. Siin peaks täpsustama, et kuni 1. märtsini kehtisid tegevteenistuses olevatel ohvitseridel veel mitmed üürisoodustused, seoses uue üürireformi määruse toimima hakkamisega 1. märtsist on need soodustused kõik tühistatud. Võib juhtuda, et mõningates maakondades ei ole jõutud veel uusi üüriarvestusi ära teha. See puudutab muidugi neid ohvitsere, kes elavad üürilepingu alusel riiklikus munitsipaalelamufondis. Kui nad elavad kinnistes sõjaväelinnakutes oma bilansis olevates majades, siis selle kohta mul muidugi andmed puuduvad.
Nüüd informatsiooniks selle kohta, kui suurest kontingendist on juttu. Ma ei julge vastutada küll nende andmete absoluutse õigsuse eest, need andmed on meil hangitud Riigikantselei kaudu. Endise Nõukogude Liidu armee ohvitseride arvu on hinnatud umbes 10 000 inimesele, kellest umbes 70% omavad alalist sissekirjutus Eesti Vabariigis. Need pered on keskmiselt kolmeliikmelised. Üldiselt peaks ütlema, et põhiline kontingent nendest ohvitseridest elabki Tallinna linna ja Harju maakonna piirides (umbes 60% kogu ohvitserkonnast). Näiteks Õismäel on Astangu elamurajoonis 21 maja, kus elavad ohvitserid ja kus on siis 2986 elanikku ja pluss veel üks 14-kordne maja Järveotsa teel, kus on 230 elanikku. Aga nüüd lühike vastus sellele küsimusele, et võrdselt teiste üürnikega maksavad ka ohvitserid ja nende perekonnaliikmed nii korteriüüri kui ka kommunaalteenuseid.
J. Kass
Tänan vastuse eest, mis oli küllaltki põhjalik, kuid me ei saanud infot sellest, milliste tariifide alusel saava kommunaalteenuseid need, kes elavad sõjaväelinnakutes. Ometi need ju tarbivad Eesti ressursse. Kust saaks neid andmeid?
T. Lippmaa
Väga õige. Ma oleksin pidanud peatuma küsimuse teisel poolel, kus on juttu toiduainetest ja kommunaalteenustest (vesi ja elekter). Elektri osas võiksin ma öelda vist ilmselt niimoodi, et elektritariifid hulgitarbijatele on võrdsed nii sõjaväeosadele kui ka teistele tööstusettevõtetele ja tarbijatele. See on küsimus hr. Hamburgile, ma ei või siin pead anda, aga kuskilt dokumendist ma ei ole näinud, et sõjaväeosadele oleks elektrienergia hinnas mingisuguseid soodustusi tehtud. Küll aga on tehtud vee osas, mis on teatud määral elamuameti kompetentsi kuuluv küsimus. Vee hinna määravad nüüd kohalikud omavalitsused ise, see ei ole riiklikult reguleeritav hind. Mul täna puuduvad andmed vee hinna kohta vabariigi kõikides regioonides, kuna vee hinda vaadatakse jälle uuesti ümber seoses elektrienergia kallinemisega. Küll aga tean ma, et eelmise nädala lõpul võttis Tallinna linn vastu oma uued veehinnad, mis ka "Õhtulehes" avaldati. Sealt on näha, et sõjaväeosadele müüdav vesi on märgatavalt kallim kui teistele hulgitarbijatele. Nii et vee osas on teinud kohalikud omavalitsused ise teatud diferentseerimisi sõjaväeosadele, aga see on täiesti nende pädevuse küsimus. Kuivõrd nad selle hulgihinna, millega müüakse vett sõjaväeosadele, nõuavad sisse linnakus elavatelt ohvitseridelt või teistelt töötajatelt, kes seal töötavad, seda me muidugi ei ole suutnud selgeks teha, sest see on nende sisemine küsimus. Vee hinna diferentseerimine, kõrgendatud hind veele on mitmes regioonis kehtestatud.
Juhataja
Suur tänu, härra Lippmaa, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
Rahvasaadik Johannes Kass tõstatab ka kolmanda küsimuse, mis puudutab uute postitariifide kehtestamist. Samalaadne küsimus on laekunud ka fraktsiooni "Mõõdukad" esindajalt hr. Andres Tarandilt. Ma paluksin selgitust selles küsimuses "Eesti Posti" peadirektorilt hr. Ants Litvinovilt. Palun kõnetooli!
A. Litvinov
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, lugupeetud rahvasaadikud! Rahvusvaheliste postitariifide kehtestamisest riigiettevõttes "Eesti Post" ja nende põhjendatusest on kirjutatud väga palju. Oleme püüdnud selgitusi anda, aga need ei ole ajakirjanduses praktiliselt tulemusi andnud. Täna ma tahan Ülemnõukogule väga konkreetselt ette kanda, kuidas see protsess käis ja millised tulemused "Eesti Post" sai ja milline on pilt, võrreldes meie tariife Ülemaailmse Postiliidu liikmesriikide tariifidega ja Ülemaailmse Postiliidu poolt soovitatavate tariifidega.
Väljuva rahvusvahelise posti töötlemine on seotud kahesuguste kuludega. Need on riigisisesed kulud ja väliskulud. Riigisisesed kulud on põhiliselt seotud posti kogumise, töötlemise, transpordiga. Rahvusvahelised kulud on seotud veokuludega välisfirmadele ja nende maksetega, mida tuleb teostada sihtriikidele, nende posti administratsioonidele selle saadetava posti töötlemise, veo- ja kättetoimetamise eest. Tariifi kujundamisel peab peale kulude arvestamise olema veel arvesse võetud ettevõtte arenguks vajalik rentaablus, mis, arvestades posti olukorda kogu endises SRÜ-s ja nüüd ka Eesti Vabariigis, selle materiaalse baasi ja ressursside juures on umbes 30–40%. Vajaduse minna üle rahvusvahelistele postitariifidele tingis kolm põhjust. Esiteks, Eesti riigi iseseisvumisega tulid Eesti riigile üle ka need kohustused teiste riikide posti ja administratsiooni ees, mis on kehtestatud ülemaailmse postikonventsiooni ja tema sätetega; teiseks, riikidevahelised arveldused; kolmandaks, et riigipost oleks sisuliselt valmis rahareformi käivitumiseks. Rahvusvaheliste postitariifide puhtmatemaatilise lähtepunktina oli UPU postikonventsiooni § 20 1. lõigu järgi kehtestatud kõigil liikmesriikidel 20 g kirja tariifiks 0,52 dollarit. Kuna "Eesti Post" on iseseisev ja isemajandav riigiettevõte, siis valuuta ostukursiks võtsime kommertskursi, mis turul oli 170 rubla, ekspertide hinnangutel kõigub 160–180 rbl. piires viimase "Äripäeva" andmetel. Selle tõttu kõik hinnad on konventsiooni ja tema sätetega paika pandud. Meil oli vaja välja arvestada dollarites ja Eesti poolel rublades need kulud, mida me teeme omal maal, et kujundada välja tariif. Kohe pean märkima seda, et mingeid täiendavaid rentaabluse näitajaid meie rahvusvaheliste tariifide sisse ei arvestanud. Et ülevaade oleks selgem, võtame näiteks Saksamaa, Euroopas asuva riigi. Tema transpordi- ja transiidikulud Eesti ühe kirja transportimiseks Saksamaale on 0,03 dollarit, kulud, mida "Eesti Post" peab maksma Saksa postile kirja kättetoimetamiseks on 0,08 dollarit, kokku 0,11 dollarit, ostukursiga korrutades on see 18,6 rubla. Eesti siseriigi kulud ühe kirja töötlemiseks, veoks esimeses kvartalis on keskmiselt 3 rubla. Niimoodi praktiliselt arvutati läbi kõik Euroopa riigid ja see hind kõigub riikide vahel 16 rublast 23,4 rublani. Selle tõttu kehtestasime ühtse Euroopa tariifi 20 rubla. Erinev situatsioon on suhetes SRÜ-ga. Jah, me suhtleme käesoleval hetkel SRÜ-ga rublatsoonis. Siin võiks rakendada neid hindu, mis on SRÜ kehtestanud, kuid siin on üks "aga". Meie oleme arutanud seda küsimust ka SRÜ niinimetatud sidekomiteega, nende rahvusvaheliste arvelduste keskusega. Balti riike vaadatakse ikkagi nende aspektist lähtudes kui välisriike ja nendele kehtivad Ülemaailmse Postiliidu konventsiooni sätted ja arvlemise alused on nendel ühtsed. Teine küsimus on selles, et SRÜ on nõus tegema eritingimusi postialases koostöös endiste SRÜ riikidega ja Eesti Vabariigi postiga, kuid siin on üks tingimus, mida nad meile esitavad ja see ei ole enam majanduslik tingimus, vaid rohkem poliitiline, mis eeldab "Eesti Posti" ühinemist SRÜ komiteega, sidealase komiteega, mis ei ole "Eesti Posti" kompetents, vaid on juba riikidevaheline küsimus ja rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise küsimus. Selle me olime sunnitud tagasi lükkama. Peale selle on situatsioon väga keeruline seetõttu, et SRÜ liikmesriigid ise ei ole lõplikult otsustanud, kas nad jätkavad tsentraliseeritud arveldusi või läheb iga riik oma teed, taandades kõik toimingud rahvusvaheliste arveldiste ja postivahendite osas rahvusvahelistele sätetele, mis tulenevad Ülemaailmse Postiliidu konventsioonist. Ja kuna Eestis on rahareform ilmselgelt ees, siis on selge, et rublaarveldustest SRÜ riikidega enam midagi välja ei tule. Selle tõttu olime seisukohal, et praktiliselt tuleb meil SRÜ-d vaadelda kui välisriiki, Euroopa riiki ja suhtuda temasse nii nagu kõigisse teistesse.
Postipaki saatmise maks on väga kallis. Ka siin ei ole mitte midagi leiutatud peast, kõik on Ülemaailmse Postiliidu poolt aktsepteeritud hinnete alusel. Iga riik deklareerib ise postipakkide hinnad, mida ta nõuab teiselt riigilt kulude katteks. Analoogselt kirikorrespondentsi näitega on Saksamaale maapostiga saadetava postipaki lõppmaks 6,96 dollarit kg, pluss 0,7 dollarit transpordikulusid, kokku 7,66 dollarit. Seetõttu peab "Eesti Post" Saksamaa postile maksma ühe kg eest 7,66 dollarit ehk rublades ostukursi järgi 1002 rubla. Siin ei ole absoluutselt arvestatud Eesti riigisiseseid kulusid (mis praegusel hetkel on 350 rbl.) postipaki töötlemisel, veol ja edasiandmisel. See oli maaposti tariif, lennuposti tariif on üle 100 rbl. kallim.
SRÜ-ga on postipakkide osas eriline situatsioon, sest ainukese riigina maailmas on SRÜ-le kehtestatud kõige kõrgemad alghinded Ülemaailmse Postiliidu poolt. Kui Eesti deklareeris Ülemaailmses Postiliidus oma 1 kg paki hinnaks 6 dollarit kg, siis SRÜ-l on 1 kg paki deklareeritud hind 8,17 dollarit. Sellest vahekorrast on selge, et Nõukogude Liiduga pakke vahetades maksab Eesti iga kilogrammi pealt SRÜ riikidele 2 dollarit rohkem. Analoogilise matemaatilise tehte teeme näiteks Moldovasse postipakki (1 kg) saates, tema dollarikulud oleks 12,63 dollarit ja rubla ostukursiga oleks 2147 rbl. Siin ongi kogu probleem, sest postipaki tariifid on niivõrd kallid, et iga riigi jaoks tuleb kehtestada eraldi tariif.
Käesoleval ajal me neid rakendanud ei ole. Sellepärast et meil kehtivad vabariigist väljasaatmise keelud, postipakkide arv Eestis I kvartalis oli ainult 84 000.
Sellisest metoodikast lähtudes me tuletasime kõik tariifid. Kui ma ütlesin, et Ülemaailmse Postiliidu liikmesriikide territooriumil 20-grammine kiri läheb maksma keskmiselt 0,52 USA dollarit, siis Eesti siseriigi 20-grammise kirja tariif on sellest 1,9%, Euroopa kirja tariif on 38,5% ja väljapoole Euroopat 77%. Konsulteerides rahareformikomisjoniga, ollakse seisukohal, et Eesti teenuste hinnad peavad Eesti kroonile üleminekul olema kuni 75% vastavatest maailmahindadest. Kuna postis maailmahindu ei tunnistata, on Ülemaailmse Postiliidu hinnad, siis nende arvestuste järgi peaks Euroopas ja väljapool Euroopat olema Eesti kirja tariifiks keskmiselt 0,39 dollarit. Praegu on see tunduvalt madalam.
Kuna ajakirjanduses väidetakse, et "Eesti Post" on saanud mingeid miljonilisi ja enneolematuid kasumeid tariifide rakendamisest, siis lubage mul Ülemnõukogule kahe sõnaga öelda, milline seis on riigi postil tänaseks, I kvartali töötulemuste põhjal. Sisuliselt lõpetas "Eesti Post" I kvartali täieliku kahjumiga, üle 10,4 miljoni rubla jäi puudu majandustegevuses. Sellest kattis vabariigi valitsus 4,4 miljonit perioodiliste väljaannete kättetoimetamise kompenseerimiseks. Ja vaatamata sellele, et 6,4 miljonit jäädi kahjumisse, oleks "Eesti Postil" veel käesoleval aastal vaja 15–20 miljonit kapitaalehituseks. Tartu Postimaja on kokku langemas, hädasti on vaja alustada ehitamist sel aastal. Paide postimaja ootab ehitamist, Võru postimaja ootab ehitamist.
Ja selliseid vahendeid ei ole riigi postil mitte kusagilt võtta. Saame väga hästi aru, et neid miljoneid rublasid tariifidesse rakendada on praegu sisuliselt võimatu. Antud tariifipoliitika on meil läbi arutatud transpordi- ja sideministeeriumiga, välismajandusametiga, hinnaametiga, "Eesti Posti" haldusnõukoguga ja rahareformi komisjoniga. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Läks natuke pikemaks kui vaja. Kolleegid, kell on 11.57. Ma ootan teie ettepanekuid infotunni pikendamise kohta, seniks täpsustame asjaolusid. Johannes Kass.
J. Kass
Suur tänu ettekandjale! Mul on selline küsimus, teie jagasite kulud riigisisesteks ja -välisteks. Kas te arvate, et riigisisese rentaablusega on kõik korras? Ma toon ühe näite. Pärnus ma näen oma silmaga, kuidas mõnda kilogrammi kirju hommikuse reisi ajal kogub veomasin GAZ-53, mis linnasõidus tarbib 40 liitrit bensiini 100 km kohta. Moskvitš tarbiks kindlasti 4–5 korda vähem. See on üks asi. Kas kasutatakse sidevedudeks ja posti laialivedamisteks olemasolevat transporti või ikka siiamaani eraldi "Eesti Posti" enda transporti? Näiteks. Kirju veab laiali postimees koos ajalehtedega. Kas seesama postimees, kes veab kirju laiali, ei võiks ka tänavanurgalt kirju kokku koguda ja postimajja viia, polekski üldse veomasinat vaja. Nüüd väliskuludest. Teie pühendasite neli kuuendikku ajast SRÜ-le, ehkki see omab 1/6 maakerast, kuid see selleks. Kas on väliskuludest maha arvutatud need maksed, mida teevad välisriigid posti toimetamiseks meile või ei ole need maha arvatud. Minu teada post käib kahelt poolt, mitte ainult Eesti ei saada. Ja kui suured on need maksed, mida teevad välisriigid meile endapoolse posti sissevedamiseks? Tänan!
A. Litvinov
Ma tänan küsimuse eest! Mis puudutab postivedu vabariigis ja transpordi kasutamist, siis on tõesti Eesti senine väljakujunenud postisüsteem küllalt kulukas, sest kõik veod praktiliselt on transpordikuludega. "Eesti Posti" oma transport on ainult maakonnavahelisel veol, Tallinnast Pärnusse ja teistesse maakonnakeskustesse, kus me veame tõesti GAZ-53-dega, see on kulukas ja kallis. Maakonnatransport üüritakse kohalikelt automajanditelt. Tänaseks enam mitte niivõrd kohalikelt automajanditelt, kuivõrd just erasektorist, kuna selle kasutamine on tunduvalt odavam nende isiklike sõiduautode näol. Vabariigist maakonda autoga postiveo ärajätmisel on ainult üks küsimus ja sellist otsust ei taha riigiettevõte "Eesti Post" enda kanda võtta. See tähendaks seda, et vabariigis ilmuvad ajalehed läheksid kõik kandesse teisel päeval. Kui leitakse, et selline otsus on vajalik teha, siis seda peab tegema keegi teine, mitte riigi post, ja me võime ära jätta kogu autotranspordiveo vabariigist maakondadesse. Eesti Raudteega on läbi räägitud, et saata tavalise posti saaterongidega. Siin on ainult vaja otsust ja minu meelest see on rohkem poliitiline otsus, kas Eesti riigis ilmuvad lehed ilmumispäeval lugeja kätte jõuavad või teisel päeval.
Nüüd valuuta väliskuludest. Siia tariifide sisse ei ole arvestatud neid makseid, mida teised riigid teevad Eesti riigile. Ma rõhutan, just Eesti riigile, et ei jääks mulje, et kõik see valuuta on "Eesti Posti" valuuta. Sisulised kohustused riikide ees kannab Eesti riik. Ja kuidas Eesti riik käitub selle valuutaga, mida makstakse Eesti riigile, see on Eesti riigi, Eesti valitsuse otsustada. Minu seisukoht on see, et sellele valuutale, mida riik teenib, leiab riik kasutuse.
Juhataja
Suur tänu! Ma hetkeks vabandan hr. Litvinovi ees. Ma pean nõu täiskoguga, kuidas me infotundi jätkame.
Kohaloleku kontroll. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 71 rahvasaadikut, puudub 27. Kolleegid, mulle on laekunud mõned ettepanekud, kui te lubate, ma täiendan neid ka omalt poolt ja teen ettepaneku selliselt. Pikendada tänase infotunni tööaega kuni Heino Kostabi küsimusele selgituse saamiseni, kuid mitte kauemaks kui 12.17. Sest 12.20 hakkavad komisjoni istungid. Kas sobib niimoodi? Kvalifitseeritud häälteenamust oleks vaja.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et pikendada infotunni aega kuni Heino Kostabi küsimusele vastuse saamiseni, kuid mitte kauemaks kui 12.17? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 52 rahvasaadikut, vastu on 8, 7 jäid erapooletuks. Tööaega pikendatakse vastavalt eelpoolöeldud tingimustele. Palun uuesti hr. Litvinovit kõnetooli! Andres Tarand.
A. Tarand
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma sissejuhatuseks märgiks, et kogu teie poliitika ja ilmselt ka sideministeerium ja välismajandusamet on kapitaalselt mäda. Mida te teete, on see, et te summeerite kulud ja panete veel pika puuga ette, et inflatsiooni nii-öelda ennetada. Samal ajal aga ei ole keegi viitsinud tähelepanu pöörata töö sisemisele organiseerimisele, sellele, kuidas posti kvaliteet tõuseks ja millised ühiskondlikud funktsioonid postil üleüldse on. Ma toon ainult väikese näite. Näiteks tuleb seista sabas, et tähitud kiri ära saata. Ja kui te tahate sealtsamast kassast ümbrikku, siis suunatakse teid teise kassasse, kus tuleb ka sabas seista, et see ümbrik saada ja tagasi minna. Selline korralagedus raiskab meie kõigi aega, arvutage nüüd dollarites, rublades või mis tahes valuutas, tunduvalt rohkem, kui kogu see postivõrk praegu väärt on. Ja küsimus on nüüd see, et millal te kavatsete alustada töö sisemise organiseerimise parandamist, posti kvaliteeti, töö kvaliteedi parandamist?
A. Litvinov
Ma tänan, hr. Tarand! Selle kriitika me tõesti võtame täielikult vastu ja me ei ole ise ka absoluutselt rahul, sest suhtumise muutmist töökohtadel ei ole veel toimunud ja selle tõttu rakendatakse praegu kõige kategoorilisemaid abinõusid, käib nende inimeste vabastamine, kes ei taha aru saada, milleks nad on kutsutud ja mis tööd nad peavad tegema. Väga suur abi on meil praegu Soome posti ja Rootsi posti poolt selles osas, kuidas üldse uutmoodi töötada. Praegu viibib siin Ülemaailmse Postiliidu asedirektor, kellega me just arutame neid võimalusi, et saada konsultante kõigis neis küsimustes, kuidas peab tänapäeval riigis normaalne post funktsioneerima ja mida ta peab tegema. See märkus on põhjendatud ja kriitika on õige.
R. Veidemann
Härra juhataja, härra Litvinov! Ma tahaksin konkreetselt vastust ühele juba pikka aega vaevanud küsimusele, missuguse otsuse peaks ikkagi Ülemnõukogu vastu võtma, kuidas peaksime meie sekkuma, et viia postitariifid mõistlikkuse piiridesse tagasi. Ma välistan antud juhul isikuid puudutavaid otsuseid. Öelge palun, missugune see konkreetne otsus on?
A. Litvinov
Mina näen konkreetset lahendust praegu ühes, post ei saa sellise majandussituatsiooni juures iseseisvalt enam kaasa minna kõigi nende mängudega, post tuleb viia riigieelarvesse, määrata riigi poolt hinnad ja postikulud, riigi post peab töötama selliste hindadega, nagu riik talle ette annab ja vastavalt eraldab vahendeid, mis postile on hädavajalikud antud situatsioonis. See on riigi reguleerida, riik ise vaatab, mis ta hindadega teeb, see on minu seisukoht.
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja, härra Litvinov! Te viitate Ülemaailmsele Postiliidule ja nende 20-sendisele tariifile. Vastuseks sellele võivad inimesed viidata Rahvusvahelisele Tööorganisatsioonile ja nende nõuetele töötasu valdkonnas. Meie palk ei vasta Lääne-Saksamaa palgale. Kas see 20-sendine tariif on Ülemaailmse Postiliidu esitatud tingimus või tema soovitus? Kas Eesti Vabariik on kohustatud seda tariifi rakendama? Tänan!
A. Litvinov
Meie jaoks on see tariif kohustuslik, sest see on minimaalne, mida riik peab ära maksma. Tähendab, see on ka kohustus. Riik võib kehtestada ka kõrgemad tariifid. Näiteks Soomes ja Rootsis on need üle 100% kõrgemad. See on see, et garanteerida need kohustused ja riik saaks need sissetulekud, et neid makseid teha.
See on iga riigi oma privileeg või kohustus, millise hinna ta kehtestab riigis.
M. Lauristin
Hr. Litvinov, meie Eesti kultuurivahetus teiste maadega, sealhulgas ka raamatukogude varustamine väliskirjandusega on seni toimunud vahetusprintsiibil. Meie saadame raamatuid ja saame vastu jne. Teie uued postitariifid on sisuliselt pannud Eesti kultuuri isolatsiooniolukorda. Öelge, palun, mida teie olete teinud, et seda kultuuriblokaadi likvideerida, sellepärast et maailmas on terve rida selliseid võimalusi, mida kasutatakse raamatute ja kultuuriväärtuste saatmiseks.
A. Litvinov
Ma tänan! Küsimus on tõesti eriti terav nende organisatsioonide jaoks, kes on eelarvelised. Meie raamatuvahetus ja kultuurivahetuse lahendust ma näen selles, et riigi postil on õigus anda soodustusi nendele organisatsioonidele, kellel seda tõesti vaja on ja mis on riigi huvides. Otseselt meie poole keegi pöördunud ei ole, peale meie Onkoloogiaühingu, Kirimale, kellele me oleme vastu tulnud ja kindlasti tuleme ka meie kultuurile vastu, kui on vaja seda teha.
A. Zõbin
Austatud härra Litvinov! Vabandage minu ebakompetentsust nendes küsimustes. Iga riik saab umbes sama palju kirju, kui ta välja saadab. Kui mõni riik saadab välja näiteks 1000 kirja, siis umbes sama palju ta ka saab. Tuleb välja, et need riigi kulutused kompenseeritakse rahaga, mis liigub oma riigis. Tähendab, mingisugusele kõrvalisele organisatsioonile makstakse lihtsalt raha, sest mis tahes riikide vahel toimib kompensatsioon. Või on transiit nii kallis? Kuhu need tohutu suured rahasummad lähevad? Kas ainult transiidi peale? Palun selgitage seda!
A. Litvinov
Tähendab, kirja ja posti liikumise tasakaalust. See printsiip ei ole enam ammugi õige, et on tasakaal ühe ja teise riigi vahel. Ja kuhu need rahad lähevad, need rahad lähevad teadagi kuhu. Meie maksame näiteks Saksamaa postiadministratsioonile tema lõppmaksed, terminaalmaksed ja nendele kompaniidele (SAS, Finnair, Estonian Air), kes veavad posti välisriikidesse, transpordikulud kinni. Seal ei ole mitte midagi odavat. Küsimus on selles, et arvatakse, et Saksamaalt tuleb rohkem kirju Eestisse. See tendents oli vanasti, Nõukogude Liidu ajal, praegu seda enam ei ole, sellepärast et Eesti odavad tariifid on meelitanud Eesti turule niivõrd palju välisfirmasid, kes kasutavad ära kõik võimalused selleks, et postitada Eestist kirju välismaale. Praegu see Eesti riik on nende hindade juures, mis kehtivad, selle eest kaitsetu. Ja mingisugust tasakaalu loota ei saa, sest eelmisel aastal ainuüksi Rootsi afäär, mis oli ligi 12 tonni, lõi praktiliselt juba kirjavahetuse tasakaalust välja.
Juhataja
Suur tänu! Ja viimane täpsustus Heino Kostabilt.
H. Kostabi
Lugupeetud härra spiiker, lugupeetud ettekandja! Kas "Eesti Post" on nõus kehtestama Eesti Vabariigi territooriumil sellesse osasse saadetavate kirjade, telegrammide ja telefonikõnede eest, mis käesoleval ajal ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, s.t. teisel pool majanduspiiri samad tariifid, mis kehtivad Eesti Vabariigi siseselt? Aitäh!
A. Litvinov
Ma ei kuulnud hästi, paluksin korrata!
H. Kostabi
Ma konkretiseeriksin oma küsimust, jutt on teise pool majanduspiiri asuvatest küladest ja sealsetest eestlastest. Räägitakse, et Petserimaad loetakse "Eesti Posti" poolt välismaaks ja sinna maksab kirjavahetus 20 rubla. Teatavasti juriidiliselt vaadeldakse seda kui Eesti territooriumi, kus Eesti jurisdiktsioon ei kehti. Kuid see on Eestimaa territoorium ja sinna peaksid "Eesti Postil" laienema siseriiklikud tariifid, mitte välismaa omad.
А. Litvinov
Puht inimesena ma näen, et see nii peaks olema. Piirialade küsimus on kogu aeg olnud väga keeruline, telekommunikatsioonide kui posti poole pealt, aga pretsedendid on. Kui on konkreetne kokkulepe Venemaa ja Eesti vahel, et seal kehtib erirežiim, mis ei lähe üldstatistika arvesse, siis saab seda teha.
Juhataja
Suur tänu, härra Litvinov, vastavalt meie kokkuleppele ja täiskogu otsusele oli see viimane küsimus teile, ma tänan! Kolleegid, homme kell 9 toimub Ülemnõukogu istungite saalis Balti Assamblee Eesti delegatsiooni üldkoosolek, päevakorras on informatsioon Stockholmis toimunud Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu presiidiumi liikmete kohtumisest, ettekande teeb Ivar Raig. Teiseks, töö korraldamiseks Assamblee komiteedes palutakse kõiki Balti Assamblee liikmeid ja ka teisi asjast huvitatuid kohale tulla. Kohtume homme kell 10.00.


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
69. ISTUNGJÄRK
KOLMAS ISTUNG
8. aprill 1992


Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1991. aasta 21. novembri otsuse "Eesti Vabariigi kodanikele isikutunnistuste väljaandmise kohta" tühistamisest
Juhataja (Ü. Nugis)
Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Asugem töökohtadele! Istungjärgu töö jätkub. Kohaloleku kontroll. Kohal on 74 rahvasaadikut, puudub 24.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Mind ei ole eelnevalt informeeritud, et keegi rahvasaadikuist või valitsus sooviks täna midagi üle anda, niisiis jätkame kinnitatud päevakorraga. Mõne aja pärast laekuvad ka komisjonide seisukohad mõningate kiireloomuliste taotluste kohta. Me hakkame ka neid läbi arutama, kuid alustame ühest poolelijäänud päevakorrapunktist. Nimelt meil jäi pooleli ühe päevakorrapunkti arutelu, mis käsitles Eesti Vabariigi isikutunnistusi. Päevakorda lülitati nimetatud otsuseprojekt keskfraktsiooni, "Põllumeeste Kogu" ja rahvasaadik Uluotsa taotlusel. Vahekordade selgitamise käigus selgus, et on tulemas ka alternatiivne projekt, mis esitatakse mõõdukate saadikurühma poolt. Esimese eelnõu kohta me jõudsime ära kuulata ettekande ning esitasime mõned küsimused ettekandjale, hr. Uluotsale, kuid küsimuste esitamine jäi pooleli ja nüüd antakse mulle üle mällu salvestatud küsijate nimed. Ma küsin igaks juhuks üle, et eksitusi vältida. Hr. Savisaar, kas sa olid küsija või kõnesoovija? Kõnesoovija. Hr. Hallaste oli ka kõnesoovija isikutunnistuste küsimuses? Minul on märgitud niimoodi, et kõnesoovijad olid härrad Savisaar, Hallaste, Kama ja Jõerüüt. Järelikult küsijad said kõik vastuse, mis ei tähenda muidugi seda, et tänasel istungil ei võidaks juurde küsida. Asjaolud on selged.
Kolleeg Ülo Uluots, ma paluksin veel hetkeks kõnetooli ja me küsime rahvasaadikutelt, kas neil võib olla veel täiendavaid küsimusi juba peetud ettekande kohta või käesoleva otsuseprojekti kohta.
Ü. Uluots
Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Ma olen teie teenistuses.
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et esimese eelnõu kohta küsimusi ei ole. On? Jaan Lippmaa.
J. Lippmaa
Lugupeetud spiiker, hea kolleeg! Ma kordaksin oma küsimust, mida ma esitasin härra Liivamäele, kui ta siin ees oli. Ta ei osanud mulle vastata, äkki te olete selle eelnõu puhul asjaga tutvunud ja oskate vastata. Mina ei usalda seda seltskonda, kes tegeleb isikutunnistuste organiseerimise ja väljajagamisega ja sellepärast ma küsin, kas on kontrollitav kuhu, kelle kätte on antud need isikutunnistused, mis siiani on välja jagatud Eestis kui ka väljaspool Eestit? Teine küsimus. Nagu me teada saime, on kolleeg Lebedevile antud isikutunnistuse koopia. Kuidas see asi näeks välja näiteks mõnes teises riigis, kui mõni opositsioonipartei liider laseb teha kehtivast riiklikust isikut tõendavast dokumendist koopia ja jagab neid välja oma sõpradele, tuttavatele või muidu headele inimestele? Kuidas selle peale vaadatakse? Aitäh!
Ü. Uluots
Ma püüan vastata. Kõigepealt te nimetasite neid riiklikeks isikutunnistusteks. Tegemist ei ole riiklike isikutunnistustega, vaid Eesti Komitee initsiatiivil väljaantavate mingisuguste isikut tõendavate dokumentidega. Kuna praeguse momendini on veel tühistamata Ülemnõukogu Presiidiumi otsus, mis andis võimaluse tunnistada neid riiklikeks dokumentideks tingimusel, et vahelehed, mis sinna juurde tulevad, trükitakse ja antakse välja siseministeeriumi poolt. Kuid siseministeerium seda ei teinud ja seda tegi uuesti Eesti Komitee oma initsiatiivil, tähendab Ülemnõukogu Presiidiumi otsus on täitmata, siseministeeriumi vahelehti ei ole olemas, järelikult Eesti Komitee poolt välja antavad tõendid ei ole riiklikud ja sellepärast ei ole riigil ka mingit kohustust neid kontrollida. Eesti Komitee võib neid välja anda igaühele või kolm tükki, see ei ole antud juhul ei valitsuse ega ausalt öelda meie asi. Ja valitsus ei mõtlegi neid kontrollima hakata, sest see on puhtal kujul ühe organisatsiooni siseasi.
Ma pean kurvastama kallist kolleegi Lebedevi sama loogika põhjal. Ta siiski ei saanud riiklikku dokumenti, ta sai hr. Kelamilt Eesti Komitee isikutunnistuse. Oma eelmises kõnes ma ütlesin teile ka, et mina olen neid hinnanud kogu aeg kui Eesti Komitee liikmepileteid, mitte kui Eesti Vabariigi isikutunnistusi. Nüüd seondub teie vastava küsimusega veel üks asi, ma tean, et see tuleb niikuinii. Mul on mitteametlikud andmed, ma kordan – mitteametlikud andmed, et selle aasta jooksul me saame miljon passi, järelikult aasta lõpuks oleme võimelised välja vahetama kõik punased passid. Teiselt poolt on saabunud ja on olemas ka trükimasinad passide täitmiseks. Nende võimsus on 1500 passi päevas, nii et ma usun, et jõuludeks või mardipäevaks on igal Eesti Vabariigi kodanikul, ma kordan kodanikul, taskus Eesti Vabariigi pass. Kas mu vastus rahuldas, hr. Lippmaa?
Juhataja
Suur tänu! Rahvasaadikud kõik mõistavad, et praegu esitatakse küsimusi hr. Uluotsale, tema ja veel kahe fraktsiooni poolt esitatud eelnõu kohta. Jääme teema piiridesse. Vladimir Lebedev.
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Tahtsin ainult täpsustada üht asja. Kolleeg Lippmaa ütles, et see on isikutunnistuse koopia. See ei ole koopia, see on Eesti kodaniku isikutunnistuse blankett. Mitte koopia, vaid ehtne blankett. Tänan!
Juhataja
Kolleeg Vladimir Lebedev, ma meelega juhtisin tähelepanu, et esitame küsimusi! Meil tulevad läbirääkimised ja võib sõna võtta ja öelda kõike. Seda ei öelda sellel ajal, kui esitatakse küsimusi. Mart Laar.
M. Laar
Austatud härra spiiker, austatud härra Uluots! Mul oleks mitu küsimust. Kõigepealt ma tahaksin öelda, see teie poolt esitatud eelnõu on täiesti destruktiivne, ühesõnaga – seal puudub konstruktiivne osa. Ma tahaksin küsida, esiteks, mis muutub Eestis paremaks ja selgemaks, kui selline eelnõu vastu võetaks. Teiseks, ma tahaksin küsida, kas hr. Uluots oskab loetleda neid maailma maid, kus välispasse kasutatakse siseriiklike dokumentidena? Aitäh!
Ü. Uluots
Milleks ma peaksin praegu olema entsüklopedist, teil on ise seda võimalik kontrollida, te olete küllalt tark mees, te olete ajaloolane, võite seda ise vaadata. Miks peaksin mina seda uurima hakkama. Aga ma tean seda, et igas tsiviliseeritud riigis on inimesel üks isikutunnistus, mis kehtib nii siseriigis kui ka välispassina. Hallaste raputab pead, mina raputan ka pead. Ma olen liiga rumal selleks, et seda vastata. Ma ei tea seda. Aga ma tean seda, milline on printsiip.
J. Allik
Lugupeetud hr. Uluots, eelmine kord ma küsisin teilt, kust võetakse 15 miljonit dollarit, et need passid ilma rahata jagada. Te vastasite mulle, et passi hind on 1 dollar, mitte 15 dollarit tükk. Pärast teie esinemist Ülemnõukogus ilmus ajakirjanduses teade või intervjuu, kus oli öeldud veel kord, et selle passi hind on 10 dollarit. Seega ma paluks teid kui majanduskomisjoni liiget, Eesti Panga nõukogu liiget enne selle otsuse hääletamist esitada siiski mingisugunegi valitsuse ja rahandusministeeriumi kooskõlastatud arvutus, sest ma küsin uuesti, kust võetakse 10 miljonit dollarit?
Ü. Uluots
Hr. Savisaar, ega ma ei eksi, need passid on ju teie valitsuse poolt tellitud ja passi hind on üks dollar ja 70 senti. Nii kurb kui see ka ei ole, ajakirjanikud on kõik universaalid, nemad teavad kõike ja aetakse segamini akreditiivi nõudmine ja passi hind, need on kaks ise asja. Üks asi on lepinguline summa ja teine asi on passi hind.
J. Liim
Tänan, hr. spiiker. Hr. Uluots, mida te ütlete neile väliseestlastele, kes oma säästud andsid selle heaks, et Eesti Vabariigi kodanikud saaksid Nõukogude punapassi asemel isikutunnistuse, ja mida te ütlete nendele eestlastele, kes juba isikutunnistuse on välja võtnud?
Ü. Uluots
Minule ei ole nendele midagi öelda, mina neid välja andnud ei ole, Eesti Vabariigi Valitsus ka ei ole välja andnud. Miks mina peaksin ütlema? Ja teine asi on see, et kui meie kehtestasime praegu oma topeltkodakondsuse vastavalt kodakondsuse seadusele, siis tuleb ära otsustada, et arvatavasti tuleb nendele välja anda Eesti Vabariigi ametlikke passe, kui nad saavad topeltkodakondsuse.
Juhataja
Suur tänu, hr. Uluots, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Alternatiivse eelnõu kohta teeb meile ettekande mõõdukate fraktsiooni nimel hr. Andres Tarand.
А. Tarand
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Härra Uluots soojendas nüüd asja, mis meil nädal tagasi pooleli jäi, enam-vähem üles. Ma siiski kordaks mõningaid põhimomente nii nagu meie sellest aru saame. Nagu siin juba küsimustest ja vastustest pisut selgus, on Eesti kodanike isikutunnistuste puhul tegemist kahjuks ühe partei või ühe rühmituse poliitilise kampaaniaga, mille käigus siis üritati luua sellist paberiga varustatud toetajaskonda. Ükskõik millise ühe partei või rühmituse poliitiline kampaania ei saa olla edukas riiklikes asjades, riiklike dokumentide ja muude asjade ajamine nõuab ikkagi ühiskonna kokkulepet, ja isegi vastupidi, selline parteiline kampaania tõkestab teistel parteidel või poolehoidjatel sellise dokumendi heakskiitu. Nii on ka Eestis juhtunud. Meie seisukord on selles mõttes kahetsusväärne olnud, pikemat aega käib poolt-vastukampaania ja mõlemal on olnud oma kindel edu. Mis nüüd puutub selle asja riiklikuks kuulutamisse, siis tõesti põhimõttelise vahe tegi sisse 20. august, kustmaalt tegelikult parteiline kampaania kaotas oma pinna, sest et kaela määrida seda kogu eesti rahvale teatavasti sellisel viisil enam ei õnnestunud. Nüüd asjaajamiste käigus sügisel ja talvel tulid välja veel mõned olulised puudused, mis on selle nõndanimetatud Rumess-passi juures. Esiteks juhiti tähelepanu keelelistele puudustele, ütleme, et need on teisejärgulised, ka meie keel siinsamas kõnepuldis ei vasta tegelikult eesti keelele, selle me oleksime alla neelanud. Aga hoopis olulisem ja sisulisem punkt, millest siin ei ole vist räägitud, millele juhiti tähelepanu "Postimehes" (ma ei mäleta autorit) mõni nädal tagasi. Tegemist on teatavasti üsna kehvakese riigiga, praegu ei ole ministeeriumid sugugi võimelised statistika mõttes igalt elualalt andmeid tooma. Samuti juhtus selle isikutunnistusega, et kogutavad andmed on äärmiselt puudulikud rahvastiku modernse statistika jaoks, aga rahvastiku statistika on üks põhilisi osasid ühe riigi statistikas. Mina isiklikult arvan, et see on kõige suurem viga selle asja juures.
Millega me siis üritame oma otsuseprojektis välja tulla. Kõike seda silmas pidades, et seni on tegevus olnud ainult segadust loov, tunnistame sealjuures, et tegeldud siiski on ja reaalsel kujul on välja antud mõnedel andmetel vähemalt 20 000, mõnedel andmetel juba 50 000 – sellesse vahemikku tõde peaks jääma – Eesti kodaniku isikutunnistust. Kas seda arvu pidada väikseks või suureks, sõltub väga palju sellest, millega võrrelda. Kui võrrelda näiteks 1949. aasta märtsiküüditamisega, siis 20 000 inimest peetakse väga suureks arvuks, kui inimesed kannatavad. Miks ma seda võib-olla mitte igati klappivat võrdlust toon? Praegu on see isikutunnistus antud välja mitmekümnele tuhandele eesti inimesele, mõnedele või väga suurele osale nendest on see tõelise eestlase tunnistus. Me võime hinnata seda rumalaks ja me ei pruugi sellega nõustuda, aga on üpris raske, kui mitte võimatu selgitada nendele inimestele, et see, mida neile just nii serveeriti, nüüd äkki osutub vääraks. Ma kutsun üles teatud määral austama ka selliste minoriteetide, vähemusgruppide tundeid selles asjas. Meie otsuse eelnõus on vaidlusi tekitanud 4. punkt, kus meie arvame, et võib minna pehmelt üle, arvestades, et nende isikutunnistuste omajate seas on vanu inimesi, kes mäletavad vabariiki, seostavad selle tunnistuse sellega. Ja kuni uute passide väljaandmiseni (see protsess teadagi kestab mõnda aega) kehtiksid ka kodaniku isikutunnistused isikut tõendava dokumendina. Mingit vägivalda ei kasutataks nende vägisi tühjakskuulutamisega. Sellest me loodame meie ühiskonna sisemise rahu paremat organiseerimist, ta ei ole ju väga hea olnud. Põhiline vastuväide, mida ma olen kuulnud, on see, et sellega tunnistame selle dokumendi riiklikuks. Kui te tähele panete, siis meie 4. punktis on kõrvuti siseministeeriumi templiga varustatud NSV Liidu passid ja Eesti Komitee poolt välja antud isikutunnistused. Kui nüüd minna ainult juriidilistesse põhjendustesse, siis muidugi võime väita, et kui see punkt seadustab, teeb riiklikuks isikutunnistused, siis samamoodi me selle punktiga tunnistame NSV Liitu. Neid jutte, selliseid juriidilisi tõestusi on meil Eestis aetud niivõrd tüdimuseni, et minu arvates selliste nonsenssidega eriti tegelda ei oleks mõtet. NSV Liidu tunnustamine või mittetunnustamine selle passi kaudu, mida me kõik nagunii pruugime, ei ole üleüldse praegu reaalne, sest NSV Liit jõudis ära kaduda, aga pass meil siiski funktsioneerib taskus. Mingit mõtet ei oleks Ülemnõukogul minna siia Lossi platsile Nõukogude Liidu kas sise- või välispassi põletama, nagu ilmselt siin omal ajal välja pandi. Samamoodi ei näeks ma põhjust, et nendel 30 tuhandel inimesel palutakse Lossi platsile tulla isikutunnistusi ära põletama. Meie eelnõu näeb ette ka teatud regulatsioonimehhanismid, millest üksikasjalikumalt ma paluksin kaasettekandele hr. Liivamäge. Lõpuks toonitaksin veel Ülemnõukogu liikmetele, et nagu te oma laste kasvatamisel, kui ta on matemaatikas rumal, tavaliselt ei püüa seda rumalust peksmisega välja rookida, nii suhtugem samamoodi ka nendesse Eesti kodanike isikut tõendavate dokumentidega seoses tehtud rumalustesse. Parem on minna võimalikult suuremas kodurahus edasi, et me jõuaksime sellest segadusest välja. Meie eelnõus on nüüd mõningad parandused. Punktis nr. 2 4. rida on: tagada Eesti Vabariigi passide tasuta saamine. Palun võtke sõna "tasuta" maha. Valitsusel tuleb siiski kord välja töötada, kellele tasuta, kes maksab. Ilmselt miinimumpalga inimesed võiksid tasuta saada, aga selle jätame valitsuse hooleks.
Punktis nr. 3 1. rida on: igapäevasteks siseriiklikeks vajadusteks töötada välja isikukaart. Sinna palun vahele kirjutada: igapäevasteks siseriiklikeks vajadusteks valitsusel töötada välja isikukaart. See on õiguskomisjoni märkus.
4. punktis palun 2. rida lugeda järgmiselt: lubada Eesti Vabariigis kasutada isikut tõendava dokumendina Eesti Vabariigi Siseministeeriumi templiga NSVL passe või Eesti Vabariigi Siseministeeriumi vahelehega varustatud Eesti Komitee poolt väljaantud isikutunnistusi. See loodetavasti pehmendab natukene seda hirmu, et on tegemist riikliku tunnistamisega.
5. punktis üks selline stiililine või redaktsiooniline parandus, nii et 5. punkt kõlaks siis järgmiselt: mitte siduda isikutunnistuste väljaandmisega Riigikogu valimiste ega põhiseaduse rahvahääletuse valimisnimekirjade koostamist. Sellega ma lõpetaksin. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused ettekandjale. Pavel Panfilov.
P. Panfilov
Lugupeetud ettekandja! Palun öelge, kuidas te hindate seda tõsiasja, et neid isikutunnistusi hakati välja andma enne seda, kui Ülemnõukogu võttis vastu kodakondsusseaduse rakendusotsuse. Ja sellest lähtudes öelge, kas te toetaksite ka seda, kui näiteks Eestimaa rahvaste foorum või Vene Demokraatlik Liikumine hakkaks trükkima Eesti kodanike isikutunnistusi ja annaks need mitte-eestlastele? Kas te seda dokumenti ka toetate?
А. Tarand
Ma oma sõnavõtu alguses püüdsin rõhutada, et ükski parteiline, propagandistlik üritus riiklike ülesannete lahendamiseks ei saa garanteerida mingit edu. Nii on juhtunud ka Eesti Komitee isikutunnistustega ja nii juhtuks ka Vene Demokraatliku Partei poolt väljaantavate tunnistustega. Et see olukord selliseks kujunes, oli muidugi teatud poliitilise võitluse tulemus ja ilmselt varem on Ülemnõukogul puudunud otsustavus selles asjas kord majja lüüa. Aga parem hilja kui mitte iial.
Juhataja
Suur tänu, härra Tarand, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Ei, tuleb välja, et on, hilinemisega. Lembit Arro.
L. Arro
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Minul on küsimus 4. punkti kohta. Kui me otsustame lubada edasi kasutada ja välja anda neid Eesti Komitee poolt antavaid isikutunnistusi siseministeeriumi poolt kinnitatud vahelehega, kas see ei too meie inimestele juurde veel topelt rahamaksmist, võetakse neid tunnistusi edasi ja ükskord tuleb Eesti pass. Kas see lubamine on ikka teie arvates põhjendatud? Aitäh!
А. Tarand
Ma ei ole päris kindel, kuidas siseministeerium ja kõik muud organid lahendavad need finantsprobleemid, selle kohta mul informatsiooni praegu ei ole. Selge on see, et ühe või teise rühmituse antavaid pabereid ei finantseerita muul juhul, kui Ülemnõukogu nii otsustab. Aga vahelehtedega varustamine tähendab eeskätt sisuliselt rahvastiku statistika jaoks vajalike andmete kogumist, mis on ka seotud valimisnimekirjadega. Nii et need andmed tuleb meil koguda ühel või teisel viisil. Ja mida kiiremini ja paremini ja täiuslikumalt need andmed on kogutud, seda parem meile kõigile. Kuidas see nüüd kanaliseeritakse, ma usun, sellele vastab ehk valitsuse esindaja.
A. Paju
Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Te oma sissejuhatuses ütlesite, et meie oleme kehvakene riik statistika mõttes. Täielikult päri teiega. Punktis 5 aga ütlete, et mitte siduda isikutunnistuste väljaandmisega. Ma saan aru teie loogikast, et seaduse eelnõu eeldab just nimelt, et me saame tugeva statistilise baasi. Sellest lähtuvalt me saame tegelikult läbi viia nii valimisi kui ka põhiseaduse rahvahääletuse, aga mis tähendus on siis märksõnal "mitte siduda".
А. Tarand
See on nagu selle formaalse külje ja sisulise külje vahe. Niikuinii tuleb meil esimeses järjekorras koguda andmed kõikide meie inimeste kohta, kes Eestis elavad ja eriti valimisõiguslike kohta, aga siin on sidumine võetud formaalsena, et see, kellele on selline tunnistus antud, ei anna veel talle õigust olla automaatselt valija, selleks on meil siin valimisseaduse ja põhiseaduse rakendusotsuse kriteeriumid, mis määravad valijaskonna.
S. Sovetnikov
Lugupeetud härra Tarand! Tahan teada, kas need vahelehed on olemas või kavatsetakse neid teha. Üldiselt imponeerib mulle aga väga see mõte, et need isikutunnistused tuleks säilitada kui Eesti Komitee juhtide rumaluse tunnistused. See poleks paha. Tänan!
A. Tarand
Muidugi on selliste Ülemnõukogu otsuste tegemine edaspidi võib-olla tõesti otstarbekas, kui meie parteide sisepoliitiline olukord on stabiliseerunud, et näidata üksteisele kätte koht ka rumaluse redelil. Praegu, et ühiskond võiks areneda edasi, me näeme ülesannet pigem stabiliseerimises kui üksteisele ütlemises, et sina oled loll ja ise oled. See on lihtsalt stiili vahe.
Juhataja
Suur tänu! Ma siiski paluksin hinnangud anda läbirääkimiste ajal. Jaan Lippmaa teine küsimus.
J. Lippmaa
Hea kolleeg Uluots minu küsimustele vastates puges kõrvale sisulisest vastusest, kuna ta väitis, et riigil ei ole nende Rumessen-passidega mitte midagi pistmist. Teie projekti punkt 4 põhjal me peaksime täna teatud ajaks kuulutama need isikutunnistused siiski riiklikeks dokumentideks, sellepärast ma paluksin teid vastata samuti neile kahele küsimusele, mis ma esitasin Uluotsale. See tähendab, kuidas saab kontrollida, kellele on need täna juba välja antud, nii Eestis kui ka väljaspool Eestit, ja kuidas vaadata selle peale, et opositsioonipartei liider on jaganud neid kingitustena ühele ja teisele tuttavale või heale mehele? Aitäh!
А. Tarand
Mis puutub nüüd esimesse küsimusse, riiklikesse kohustustesse, siis kuidas lahendada Eesti Komitee poolt väljaantud nimekirjade üleandmine riiklikele asutustele, see minu kompetentsi ei ole kunagi kuulunud, ma seda ei tea. Seda aga, mida tegi Ülemnõukogu Presiidium oma otsusega, me pakume tühistada. Nii palju see riiklikkus siiski väheneb. Ja mis puutub riiklikku tunnustamisse 4. punktiga, siis seda ma eitan, mina sellist tõlgendust – ka NSV Liidu passidele – sellest välja ei loe. Mis puutub Kelami ja Lebedevi sõbralikesse suhetesse Kadrioru lossis, selle kohta minul isiklikult igasugused andmed puuduvad. Ja nii palju kui ajakirjandus on seda valgustanud, et üks küsis ja teine andis, siis riiklikku vastutust ma siin kuidagi ei näe, kuna ma ei saa niimoodi aru, et Eesti Komitee isikutunnistused oleksid riiklikud dokumendid.
H. Viirelaid
Lugupeetud ettekandja! Me teame, et Eesti Komiteel on küllalt suured võlad seoses isikutunnistuste trükkimisega ja väljajagamisega. Kui me nüüd tunnistame neid tõesti isikut tõendava dokumendina, kas me siis ei anna valitsusele kohustuse need võlad kinni maksta? Aitäh!
А. Tarand
Minu arvates mitte, sellepärast et nagu me Ülemnõukogu juhatuses ei finantseeri ühtegi parteilist välismaareisi, nii ei finantseeri Ülemnõukogu ka ühtegi parteilist paberiteandmise üritust. Kui Ülemnõukogu otsustab teisiti, langeb vastutus muidugi temale, aga kui teid huvitab minu isiklik nupp, see oleks punane rahade eraldamise koha pealt. See on parteide vastutus, kust nad oma finantsid saavad ja kuidas nad oma asju ajavad.
Juhataja
Suur tänu, hr. Tarand, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
Lugupeetud kolleegid! Kaasettekande mõlema eelnõu kohta (ütleme tinglikult hr. Uluotsa ja hr. Tarandi eelnõu, loomulikult siin on autoreid rohkem) peab Eesti Vabariigi Passiameti peadirektor hr. Linnar Liivamägi. Palun!
L. Liivamägi
Lugupeetud spiiker, lugupeetud Ülemnõukogu saadikud! Ma ei tahaks anda mitte mingisuguseid hinnanguid selle probleemistiku kohta, mis on isikutunnistustega seotud. Ma olen siin selleks, et selgitada olukorda ja rääkida, mida on valitsus teinud selleks, et see küsimus oleks lahendatud.
Kõigepealt alustan Ülemnõukogu Presiidiumi poolt 21. novembril möödunud aastal vastuvõetud otsusest Eesti Vabariigi kodanikele isikutunnistuste väljaandmise korraldamise kohta. Viibisin ka isiklikult selle otsustamise juures. Küsimus algas sellest, mida võtta aluseks. Valitsus oli teinud kodakondsusametile ülesandeks töötada välja omapoolne projekt Eesti Vabariigi kodanike isikut tõendava dokumendi osas. See projekt oli mul kaasas. Ülemnõukogu Presiidium arutas siis kahte dokumenti. Prioriteet jäi Eesti Komitee isikutunnistustele eeskätt just seetõttu, et nad olid juba reaalselt olemas, neid oli juba välja jagatud nii Eestis kui ka välismaal, Eesti Komiteel oli sel ajal kolm bürood välismaal. Seega otsustati Eesti Komitee isikutunnistuste kasuks. Kuna isikutunnistused ei olnud sellisel tasemel, et nende riiklikuks dokumendiks saamisel oleks võimalik kõrvaldada käibelt NSV Liidu sisepass, siis Ülemnõukogu Presiidium tegi oma otsuses sellise täpsustuse, et tuleb seda täiendada vajalike lisaelementidega, s.t. lisalehega.
On olnud palju süüdistusi, et eelmine valitsus ei võtnud mitte midagi ette selle isikutunnistuse riiklikuks tegemisel. Sellega ma siiski nõustuda ei tahaks, sellepärast et juba järgmisel valitsuse istungil oli see Ülemnõukogu Presiidiumi otsus üks päevakorrapunkt ja valitsus otsustas, et Ülemnõukogu Presiidiumi otsus tuleb võtta aluseks ja tuleb asuda selles suunas tegutsema. Seejärel hakkasime välja töötama seda vahelehte koos perekonnaseisuametiga, koos politseiameti passibürooga. Vahelehe kavand sai valmis, vahelehe kavand sai valitsuse istungil kinnitatud ja sellega olid siis nii-öelda puhttehnilised ettevalmistused isikutunnistuse riiklikuks muutmiseks tehtud.
Ülemnõukogu võttis alles 26. veebruaril sellel aastal vastu põhimõttelise otsuse, millega fikseeriti kodanikkond, keda üldse dokumenteerida, aga Ülemnõukogu Presiidiumi otsus möödunud aasta lõpust ütleb, et riiklik kodakondsusamet oleks pidanud Eesti Komitee kodakondsusametilt asjaajamise üle võtma 15. jaanuariks. Mida see tähendab? See tähendab seda, et kui asjaajamine oleks üle võetud 15. jaanuariks, siis oleks pidanud isikutunnistuste väljaandmise seisma panema kuni selle ajani, kui riigi seaduseandja on võtnud seisukoha, kes on Eesti Vabariigi kodanikud ja keda dokumenteerida. Kuna Ülemnõukogu otsus kodakondsusseaduse rakendamisest võeti vastu 26. veebruaril, siis alles nüüd tekkis alus selleks, keda dokumenteerida Eesti Vabariigi kodanikuna. Sellega sai selgeks ja määratleti Eesti kodanikkond.
Kaks päeva hiljem, 28. veebruaril k.a. asus valitsus juba praktilisi samme astuma. Kõigepealt võttis valitsus vastu määruse nr. 59 28.02.92. a., kus on siis kirjas järgmine: "Teha Eesti Komiteele ettepanek moodustada komisjon kodakondsusametite ühendamise ja isikutunnistuste väljaandmisega seonduva asjaajamise Eesti Vabariigi Riiklikule Kodakondsusametile üleandmise korraldamiseks." Sellesisuline valitsusjuhi pöördumine Eesti Komiteele tehti juba märtsi esimestel päevadel, kuupäeva ma nimetada ei tea. Valitsuse määruse 3. punkt näeb ette moodustada siseministeeriumi, rahandusministeeriumi, justiitsministeeriumi ja riikliku kodakondsusameti esindajatest valitsuskomisjon isikutunnistustega seonduva asjaajamise ülevõtmiseks. Nimetatud komisjon moodustati valitsusjuhi korraldusega ja tänaseks päevaks on see komisjon istunud koos 3 korral. Esimesel korral toimus isikutunnistuste ülevõtmise ülesannete jagamine: mida keegi komisjoni liikmetest tegema peab, selleks et valitsuse määrust täita, nii nagu ta kirjas on. Valitsuse määruse 4. punktis on üsna detailselt fikseeritud, kuidas peab toimetama seda asjaajamise ülevõtmist. Ülesanded said ära jagatud. Teine koosviibimine toimus meil 28. märtsil k.a., see on siis sellel päeval, millal vastavalt valitsuse määrusele oleks pidanud juba olema lõppenud isikutunnistusega seonduv asjaajamise ülevõtmine. Selleks päevaks ei olnud veel Eesti Komitee poolt moodustatud isegi toimkonda või komisjoni üleandmiseks. Seega ei ole olnud võimalik valitsuse määrust täita, kuna Eesti Komitee poolne aktsept määrusega kehtestatud tähtaja raames oli üldse olemata. Küll aga tuli see hiljem ja mul on siin olemas dokumendid selle kohta, nimelt väljavõte Eesti Komitee juhatuse koosoleku protokollist. Eesti Komitee juhatus kinnitas kooskõlastatud toimkonna Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuste väljaandmise süsteemi riiklikuks muutmiseks, siin on ka komisjoni koosseis. Selle ta kinnitas 30. märtsil sellel aastal, s.t. kaks päeva pärast tähtaja möödumist, kui kõik oleks pidanud olema juba üle võetud.
Ilmselt ei ole kellelgi meist saladus, kuidas Eesti Komitee nüüd suhtub või missugune on nende seisukoht riiklikuks muutmise osas. Ma ütleksin niimoodi, et 26. märtsil 1992. aastal on teinud Eesti Komitee avalduse Eesti Vabariigi kodanike isikutunnistuste riiklikuks muutmiseks, kus on muuhulgas kirjas, et Eesti Komitee peab Eesti Vabariigi kodanike isikutunnistuste riigistamise poliitilisteks eeltingimusteks kõigepealt isikutunnistuste tunnustamist ametlikult kehtiva Eesti Vabariigi kodakondsust tõendava dokumendina ja teiseks NSVL sisepasside kehtivuse lõpetamist Eesti Vabariigi kodanikele. Selline avaldus on tehtud 26. märtsil 1992. 28. märtsil kukkus juba tähtaeg. Tähendab, 26. märtsil sisuliselt esitati valitsuskomisjonile veel poliitilisi eeltingimusi isikutunnistuse riiklikuks tunnistamiseks. Valitsuskomisjonil ei ole mingeid volitusi poliitiliseks diskussiooniks, vaid on ainult võimalus määrust täita, nii nagu määrus seda ette kirjutab, või kui see võimalikuks ei osutu, siis valitsuse määrust täita ei saa.
Käesoleval ajal on olukord mõnevõrra muutunud, mul on siin paber 2. aprilli kuupäevaga k.a., kus on kirjas muuhulgas, et Eesti Komitee juhatus on valmis Eesti Komitee isikutunnistuste toimkonna aruannet tutvustama vastava profiiliga valitsuskomisjonile ja Eesti Komitee juhatus teeb ettepaneku valitsusele võtta need aktid aluseks Eesti Komitee kodakondsusametile valuutakulutuste kompenseerimisel, juhul kui on saavutatud vastastikune poliitiline kokkulepe Eesti Komitee kodakondsusameti riigistamise asjus. Seda aruannet tänase päevani valitsuskomisjonile mitte keegi esitanud ei ole, nii et meil puudub täielikult igasugune ülevaade Eesti Komitee poolt isikutunnistuste väljaandmisega seotud kulutustest. Võimalik et see aruanne täna-homme esitatakse, aga praeguse hetkeni mina ei ole seda näinud. Ma olen valitsuskomisjoni liige ja kui see oleks esitatud, siis ma oleksin tõenäoliselt kursis sellega.
See on olukord, mida ma tahtsin teile tutvustada. Mingisuguseid hinnanguid selle kohta, kas tuleks tunnistada see kehtetuks või mitte, ma anda ei tahaks, kuna ma ei pea ennast selles osas spetsialistiks.
Juhataja
Suur tänu! Küsimused kaasettekandjale. Jaak Jõerüüt.
J. Jõerüüt
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud ettekandja! Mul on kaks küsimust. Te kirjeldasite, et vahelehtede kavandid said valmis ja selle koha pealt jäi informatsioon katki. Kui sellesarnane otsus oli vastu võetud, miks siis valitsus kui riiklik pool ei teinud vahelehti valmis? Teiseks, "Eesti Ekspressis" on teie seisukoht, te olete väitnud "Eesti Ekspressi" korrespondendile, et püüate teha kõik, et Eesti Komitee isikutunnistusest ei saa riiklik dokument. Ma palun selle kohta kommentaari, kas eksib ajaleht või olete te tõesti teinud kõik nii valitsuse seisukohtade kui Ülemnõukogu Presiidiumi seisukohtade vastu?
L. Liivamägi
Ma alustan vahelehtedest. Vahelehtede osas võttis valitsus vastu protokollilise otsuse selliselt, et koostöös kultuuriministeeriumiga leida võimalused vahelehtede trükkimiseks Eestis. Enne kui valitsus selle protokollilise otsuse vastu võttis, oli Eesti Komitee jõudnud need 200 000 vahelehte ära trükkida Soomes, ja need 200 000 vahelehte olid juba siin ja on siin ka tänasel päeval, kuna Eesti Komitee seisukoht oli selline, et vahelehti hakkab välja andma riiklik amet, kui isikutunnistus saab riiklikuks. Nende vahelehtede tegemine ei olnud Eesti Komitee initsiatiiv ja need 200 000 vahelehte on tänase päevani kasutamata. Kui Eesti Komitee isikutunnistus oleks praegusel hetkel riiklik dokument, siis kahtlemata oleks võimalik neid vahelehti trükkida, ma olen sellest rääkinud "Vaba Maa" trükikojaga, kus meie väärtpabereid trükitakse. See on võimalik. Kuid siin on jälle Eesti Komitee eriarvamus, "Vaba Maa" trükikoda ei olevat piisavalt usaldusväärne vahelehtede trükkimiseks. Tähendab, siin on jälle probleemid, usalduse ja usaldamatuse küsimus. Aga praegu on olemas 200 000 vahelehte, millel ei ole kasutust. Nii et seda väita ei saa, et vahelehti ei ole.
Mis puudutab nüüd "Eesti Ekspressi", siis tõepoolest seal on väike sõnavääratus. Mul oli hr. Hans H. Luigega telefoni teel jutuajamine sellel teemal, mis puudutas isikutunnistusi ja Eesti passe. Tema küsis minu isiklikku arvamust, kas on ikka vaja Eesti Vabariigi kodanikul kahte dokumenti, nii nagu praegu on Nõukogude Liidu sisepass ja välispass, või saaks hakkama ühe dokumendiga. Minu isiklik seisukoht on selline, et Eesti Vabariigi kodanikul ei ole tarvis kahte isikut tõendavat dokumenti, vaid Eesti Vabariigi kodanik saaks suurepäraselt hakkama Eesti passiga. Eesti pass asendaks isikutunnistust, ta oleks nii siseriiklik kui ka välissõitu võimaldav dokument. Küsimus oli selles. Ja ma ütlesin talle, et ma püüan teha kõik selles mõttes, et tulevikus jääks Eesti Vabariigi kodanikule ainult Eesti pass. Siin on nii-öelda nüansi küsimus. Tähendab, et tulevikus oleks Eesti pass. Aga praegu tuleb täita valitsusasutustel valitsuse määrusi, selle valitsuse määruse projekti ma ka ise koostasin, nii et iseendale nagu vastu selle mõttes ei toimeta. Määruses oli kord ette nähtud, kuidas saab muutuda dokument riiklikuks dokumendiks, tänase päevani ta selleks muutunud ei ole, küsimus on selles. Ja mis puudutab "Eesti Ekspressi", siis võib-olla ma ei rääkinud piisavalt täpselt, siis küsige täpsemalt.
Juhataja
Suur tänu! Ma vahepeal juhin kolleegide tähelepanu sellele, et meil on veel kaasettekanded ja läbirääkimised ja paljud saadikud kulutavad oma limiidi ära. Näiteks Jaak Allik.
J. Allik
Lugupeetud hr. Liivamägi, ma küsin kolmandat korda selle küsimuse arutamisel siin saalis. Te ehk oskate täpselt vastata. Praegu Eesti välispassina tellitud dokumendi sisepassiks muutmine kõigile Eesti kodanikele Eestis kehtiva raha eest – kui palju valuutat läheb see operatsioon maksma Eesti riigile? Ja teiseks, millal võiksid siis kõik Eesti kodanikud selle välispassi saada, kui nad ise selle eest valuutas ei tasu?
L. Liivamägi
Siin on minu käsutuses ainult üks dokument. Küsimus on selles, kust on võetud hinnaks see 10 dollarit. Ma saan öelda, et välisministeeriumi andmetel (mina selle passide trükkimise lepingu sõlmimise juures ei olnud) on passi trükkimise hind tõepoolest 1,7 Ameerika dollarit. 10 dollarit tuleb Eesti Panga ja siseministeeriumi vahelisest lepingust, kus ühe punktina on kirjas, et tagamaks kliendi, s.o. siseministeeriumi võimet laenu õigeaegseks tagasimaksuks kohustub klient määrama trükitava välispassi minimaalseks realiseerimise hinnaks 10 Ameerika dollarit ühe passi eest sõltumata selle liigist. See on nüüd alus. Juhul kui Eesti pass saaks Eesti Vabariigi kodaniku isikut tõendavaks dokumendiks nii siseriiklikus tähenduses kui ka välissõitu võimaldavaks, siis kujutan ette, et valitsus maksab need passid kinni ja enam ei ole juttu dollaritest, vaid kui inimene midagi maksab, siis ta maksab sümboolse summa selle passi eest, samamoodi nagu Nõukogude Liidu sisepasside väljajagamisel maksime kõik 2 rubla.
Juhataja
Mis nüüd juhtus, Jaak Allik? Kui ei ole vastusega rahul, siis ei ole rahul, ega midagi ei ole teha.
L. Liivamägi
Mina tean praegu öelda ainult seda, et passi hind on 1,7 dollarit ja miljonilise tiraaži puhul on 1 miljon 700 000 Ameerika dollarit.
Juhataja
Suur tänu, hr. Liivamägi, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
Juhtivkomisjoni, s.t. õiguskomisjoni nimel teeb mõlema eelnõu kohta ettekande esimees hr. Tõnu Anton.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Arutatavas küsimuses meie ees olevat kahte otsuseprojekti uuris õiguskomisjon 24. märtsil. Komisjoni istungil hääletati Ülemnõukogu Presiidiumi otsuse tühistamist isikutunnistuste väljaandmise kohta. Presiidiumi otsuse tühistamise poolt oli komisjoni liikmetest 7 ja 2 oli vastu. Komisjoni istungist võtsid osa ka hr. Liivamägi ja pr. Lauristin. Härra Liivamägi ei soovinud väljendada oma selget seisukohta presiidiumi otsuse tühistamise suhtes. Proua Lauristin toetab presiidiumi otsuse tühistamist juhul, kui kaasnevad mõõdukate projektis esitatud sätted. Komisjoni istungil analüüsiti mõõdukate projekti punktide kaupa ja selle kohta tehti mitmeid märkusi. Need märkused või probleemid on järgmised.
Mõõdukate otsuseprojekti punktis 2 on kõigepealt kirjas, et Eesti Vabariigi kodanikele tuleb välja anda riiklik isikutunnistus (pass), kusjuures selle teise punkti lõpus viidatakse sellele, et selline isikutunnistus või pass tuleb anda kõigile kodanikele. Siit esimene küsimus. Millal siiski kõigile Eesti Vabariigi kodanikele isikutunnistus või pass antakse?
Teine probleem. Sellessamas teises punktis kasutatakse mõistet riiklik isikutunnistus (pass). Otsuseprojektis ei ole antud vastust küsimusele, milliseid funktsioone see isikutunnistus peaks täpselt täitma. Selline küsimus tõstatub eriti seetõttu, et otsuseprojekti punktis 3 osutatakse sellele, et siseriiklikeks vajadusteks tuleb välja töötada isikukaart, mis peab samuti täitma siseriiklikke funktsioone.
Kolmas probleem. Otsuseprojekti 2. punktis öeldakse, et isikutunnistus ehk pass tuleks anda kõigile Eesti Vabariigi kodanikele tasuta. Õiguskomisjon kahtleb selles põhimõttes ja on heameel tunnistada, et hr. Tarand täna meie ees esinedes tegi selles ka möönduse.
Neljandaks. Kui punktis 3 peetakse vajalikuks siseriiklikeks vajadusteks välja töötada isikukaart, siis millal seda ikkagi tehakse ja milline saab olema isikukaardi ja isikutunnistuse (passi) vahekord? Otsuseprojektis on küll öeldud seda, et isikukaart peaks täitma siseriiklikke funktsioone, kuid paraku need funktsioonid on omistatud ka riiklikule isikutunnistusele. Niisiis ikkagi, milline on riikliku isikutunnistuse (passi) ja isikukaardi vahekord?
Ja viies, viimane probleem. See tuleneb otsuseprojekti punktist 4. Selles punktis on öeldud, et lubatakse kasutada Eesti Vabariigi isikutunnistustena siseministeeriumi templiga Liidu passe või siseministeeriumi vahelehega varustatud Eesti Komitee poolt väljaantud isikutunnistusi. Õiguskomisjoni istungil avaldati arvamust, et see punkt 4 on analoogiline Ülemnõukogu Presiidiumi otsuses öelduga, mille me küll tahame tühistada. Õiguskomisjoni ei veena selline väide järgmistel põhjustel. Mõõdukate otsuseprojekti punktis 4 lubatakse kasutada Eesti Vabariigi isikutunnistustena Eesti Komitee poolt väljaantud isikutunnistusi. Ülemnõukogu Presiidiumi otsuses, mida me kavatseme tühistada, on aga kirjas see, et tunnistada saab üksnes riigivalitsemise organite poolt väljaantud isikutunnistusi. Nimetatud põhimõte on kirjas presiidiumi otsuse punktis 3. Õiguskomisjon peab seda erinevust väga oluliseks. Ja teine põhimõtteline erinevus tuleneb sellest, kas nimetatud isikutunnistusi lubatakse kasutada isikutunnistustena või kodakondsust tõendava dokumendina. Mõõdukate otsuseprojektis on kirjas, et Eesti Komitee poolt väljaantud isikutunnistusi lubatakse kasutada Eesti Vabariigi isikutunnistustena, Ülemnõukogu Presiidiumi otsuses on aga tunduvalt tagasihoidlikum määratlus, ja nimelt, et Eesti Komitee poolt väljaantud isikutunnistus võiks olla kodakondsust tõendavaks dokumendiks. See põhimõte on samuti kirjas presiidiumi otsuse punktis 3.
Need on õiguskomisjoni seisukohad ja need märkused, mis õiguskomisjoni istungil tehti. Tänan teid!
Juhataja
Suur tänu, hr. Anton! Tundub, et rahvasaadikutel küsimusi ei ole. Ma avan läbirääkimised. Edgar Savisaar. Paneme mikrofoni ja kella koos 7 minuti peale käima.
E. Savisaar
Lugupeetud kolleegid, austatud spiiker! Kolleeg Jaak Allik väitis küsimuse arutamisel eelmisel korral, et passe pole meil seetõttu, et eelmine valitsus ei võtnud midagi ette nende saamiseks. Tahaksin siiski täpsustada. Ajagraafik oli siin järgmine. Nimelt, erinevalt Eesti Komiteest enne septembrit me sellega tegelda ei saanud, septembris tunnustati meie iseseisvust, oktoobris olid veel kõnelused 8 maa firmadega ning selgus, et tingimustelt sobib meile kõige paremini tellida passid Inglismaalt. Novembris seda ka tehti, detsembri algul käis välisministri asetäitja selles küsimuses Inglismaal. Lepiti kokku, et passide esimene partii saabub veebruari teisel poolel, et neid saaks realiseerida alates 24. veebruarist 1992. Kahjuks veebruari algul, kui saabus passi proovitrükk Eestisse, siis võeti meie poolt ilmselt asjaolude sunnil tempo maha ja asi hakkas venima. Ainuüksi vesimärgi osas kokku leppimiseks firmaga kulus terve kuu aega. Nii et ma tahaksin täpsustada, et passid, millest on jutt, ongi eelmise valitsuse organiseeritud passid, iseasi, et viimasel ajal on hakatud nendega venitama. Ma olen seisukohal, et valitsusele tuleb anda ülesanne protsessi lõpuleviimist kiirendada. Alustada passide väljaandmist hiljemalt maikuu algusest ja see läbi viia käesoleva aasta jooksul. See on reaalne, meie fraktsioon kohtus välisministri asetäitjaga, kes seda küsimust kureerib, ja need tähtajad on reaalsed. Ning müüa tuleb neid passe mitte kallimalt kui omahinna eest, s.t. 1,7 dollarit tükk. Muidugi, rubladesse või kroonidesse vastava kursi alusel ümber arvutatult, see peaks olema normaalne, sest kust inimene neid dollareid võtab. Nn. Rumesseni passide väljaandmine Eesti Komitee poolt on minu arvates Eesti riiki diskrediteeriv tegevus, sest riik ise peab passidega tegelema. Kui riik ei anna välja isikutunnistust, siis selle riigiga asju ei aeta. Mulle on teatanud väliseestlased, et näiteks Põhja-Ameerikas on eeskätt ERSP poolt müüdud Eesti Komitee isikutunnistusi 25 dollarit tükk. Selle eest on saadud selle partei valimisfondi 50 000 dollarit. Sealjuures on Eesti Komitee isikutunnistuse saajatele räägitud, nagu oleks see dokument kehtiv ka viisana Eestisse sissesõidul ja nagu saaks seda kasutada ka Riigikogu valimistest osavõtul. Kuna siin saalis on piisavalt palju Eesti Komitee aktiivseid liikmeid, siis ma ootaksin nende seletusi selles küsimuses. Ühtlasi pakun välja, et kui siiski peaks niinimetatud Rumesseni passid riigistama – ka Lauristini-Tarandi variandi puhul, mida me ei toeta –, siis kahtlemata peaks riigikassasse laekuma ka kõik see raha, mis on saadud nende müügist nii Eestis kui ka välismaal. Minu andmetel on tulud nendest isikutunnistustest olnud siiski suuremad kui võlad.
Lõpuks, mul on siin üks Viljandimaal levitatud lendleht, mis kutsub üles kiirustama välja võtma Eesti Vabariigi kodanike isikutunnistust ja serveerib seda kui üldriiklikku asja, alla on kirjutanud Viljandi maavalitsus, Viljandi maakonna kodakondsusamet. Kõik on korrektne selle momendini, kui pöörata sama lendlehe teine külg, kus on toodud väljavõte ERSP programmist valimiste eel. Sellest lendlehest tuleb nii välja, et isikutunnistuse küsimus pole mitte üldriiklik, vaid erakondlik küsimus. Kas me siis jälle oleme jõudnud tagasi heasse vanasse aega, kus partei asi oli riigi asi? Kusjuures oleme viimasel ajal saanud andmeid, et ka Eestis on inimestele avaldatud survet selleks, et nad niinimetatud Rumesseni passid vastu võtaksid.
Nii et ma teen ettepaneku härra Uluotsa projekt sellel istungjärgul vastu võtta. Tõnu Anton ütles hiljuti Eesti Kongressil esinedes, et Eestis on tekkinud kaksikvõim. See on meie asi, kas me laseme sellel kaksikvõimul edasi kesta või võtame täiesti tõsiselt seda valijate tahet, kes meid on siia Toompeale nimelt seaduseandja ja otsustaja rolli seadnud. Ja kui meil referendumi ja valimistega on kiire – ja tõesti on kiire –, siis ka antud küsimuses otsustamisega ei tohiks venitada ja seda ei tohiks edasi lükata, vaid teha juba käesoleval istungjärgul. Tänan!
I. Hallaste
Lugupeetud hr. juhataja, lugupeetud kolleegid! Me kuulsime äsja, kui tubli oli eelmine valitsus passide väljaandmisel, me kuulsime ka sellest, mida arvab hr. Uluots Eesti Komitee poolt väljaantud isikutunnistustest ja Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu võetud otsusest 21. novembrist. Muidugi, hr. Uluots on ka tükk meie kollektiivsest riigipeast ja osales ka selle otsuse väljatöötamisel. Kuid ma tuleksin praeguse päevakorrapunkti juurde. See päevakorrapunkt on mõttetu, kuna presiidiumi otsuse tühistamine ei too kaasa endaga mingeid juriidilisi tagajärgi. Ma palun tähelepanu pöörata presiidiumi otsuse punktile 3, mis ütleb: "Tunnustada Eesti Vabariigi kodakondsust tõendava dokumendina Eesti Vabariigi riigivalitsemisorganite poolt väljaantavat isikutunnistust" jne. Eesti Vabariigi riigivalitsemisorganid on siiamaani välja andnud ainult Nõukogude Liidu passe ja ei mitte midagi muud. Järelikult selle otsuse tühistamine ei muuda mitte midagi Eesti Komitee poolt väljaantavate isikutunnistuste suhtes. Järelikult teeb Ülemnõukogu praegu tühja tööd, mis pealegi tekitab ühiskonnas mõttetult poliitilisi pingeid. Tegemist on aja raiskamisega. Meil on kaks eelnõu. Võiks küsida, kumb neist on parem? Kuna Uluotsa eelnõu on täiesti sisutühi, siis võiks arutleda hr. Tarandi või mõõdukate eelnõu üle, mille kohta pidas ettekande hr. Tarand. Selles on sisu muidugi rohkem. Punktid 2, 3, 4 omavad sisu, kuid ei vii meid edasi Eesti Vabariigi poliitilise stabiilsuse tagamisel. Praegu ei ole see mitte kõige põletavam asi parlamendi töös, et neid asju arutada ja otsustada. Selles eelnõus on üks punkt, mida võiks täiesti toetada, see on punkt 5, mis ütleb, et Riigikogu valimiste ja põhiseaduse rahvahääletuse valimisnimekirjade koostamine ei ole seotud isikutunnistuste väljaandmisega. Tõepoolest, niimoodi peakski olema, meil on vaja põhiseaduse rahvahääletust tunduvalt varem, kui jõutakse välja anda ükskõik millised isikutunnistused või passid. Kuid siiski ka selle punkti pärast ei peaks me siin saalis aega raiskama.
Tahaksin juhtida tähelepanu, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed, sellele, et Ülemnõukogul on jäänud juuni lõpuni töötada 8 ja pool nädalat. Meil tuleb selle aja jooksul võtta vastu suur hulk seadusi. Seadusi, mis puudutavad meie majandust, meie ühiskonnaelu. Aeg läheb. Lugupeetud kolleegid! Vaadakem kas või selle nädala päevakorda. Täna kella 14-ks peaksime peale selle punkti jõudma käsitleda veel 9 päevakorrapunkti, millest kõik või vähemalt suurem enamus on tunduvalt olulisemad kui praegu käsitletav punkt. Sest kui me isegi hääletuse teel võtame vastu hr. Uluotsa eelnõu, siis mitte midagi ühiskonnas ei muutu. Sest need tähtajad, mis olid presiidiumi otsuses toodud valitsusele – 1. detsember, 15. jaanuar –, on läinud minevikku. Nendeks kuupäevadeks valitsus niikuinii midagi teha ei jõua, sest see on juba möödas. Samuti ei ole selle otsusega tunnustatud Eesti Komitee poolt väljaantavaid isikutunnistusi. Järelikult, me raiskame lihtsalt aega. Praeguse päevakorrapunkti arutelu pikkuse üle võiks korraldada ennustusvõistluse, kas see kestab kella 12-ni või kella üheni, kuid mul on konstruktiivsem ettepanek Ülemnõukogu juhatajale, katkestada antud päevakorrapunkt ja jätkata sellega 77. istungjärgul, kui meil on siis veel selleks tahtmist ja aega. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu. Jaak Jõerüüt soovib veel? Ei soovi. Vello Pohla.
V. Pohla
Lugupeetud spiiker, austatud kolleegid! Mitmed meie poliitilised vaidlused erinevate jõudude vahel tavatsevad tänaseni jätkuda samas tähenduses ja viisil, kui see oli enne 20. augustit 1991. Siis võideldi iseseisva riigivõimu kehtestamise eest ja oma koha eest selle võimu teostamisel. Iseseisvus on meil käes ja riigivõim on saanud rahvusvahelise tunnustuse. On need seadused head või halvad, mille alusel kujunes riigivõim, on need inimesed õiged või valed, kes seda teostavad, selle üle võib vaielda parlamendis või valimiskampaanial, kuid riigivõimu kui sellist ei saa vaidlustada, jagada ega tänaval üle võtta. See oleks seadusetus ja vägivald. Iseseisvalt toimiv riigivõim on seaduslikkuse ja demokraatia igasugune eeltingimus. Anarhia võimalikkust meie praeguses olukorras me tajume iga päev.
Sama kehtib ka seadusaktidega, mis peaksid olema võimalikult väljaspool poliitikat ja võimuvõitlust. Me oleme vastu võtnud mitmeid seadusi kui poliitilisi kompromisse, omamata eksperthinnanguid, statistikat, sotsiaalset ja teaduslikku analüüsi. Need seadused toimivad nüüd halvasti. Püüdes saavutada poliitilist kompromissi erakondlike taotluste vahel, otseselt aga Ülemnõukogu, Eesti Kongressi ning Eesti Komitee vahel, võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu oma otsuse 21. novembril 1991. See otsus on poliitilise kompromissi tõttu õigusaktina ebamäärane, vastuoluline ja juriidiliselt mitterakendatav. Selles on häbelik soov anda natuke riigivõimu Eesti Komiteele ja ka mitte anda, sest seaduslik riigivõim on ju jagamatu. Selles on mitmed mõttetud formuleeringud, nagu see, et valitsusel võtta oma pädevusse Eesti Vabariigi kodanike isikutunnistuste väljaandmine. On selge, et see on ainult valitsuse pädevus, seda ei pea sätestama eraldi. Otsuses on öeldud "arvestada Eesti Komitee poolt tehtud tööd selles valdkonnas", see ei oma mingit konkreetset juriidilist sisu. Ka see, et tuleb aluseks võtta Eesti Komitee kodakondsusameti poolt väljatöötatud isikutunnistus koos lisaandmetega, ei tekita mingisuguseid juriidilisi tagajärgi. Rääkimata sellest, et tänaseks on igasugusel üleandmisel tähtajad ümber. Ülemnõukogu Presiidiumi otsus ei ole rakendatav riikliku aktina ja ebamäärane olukord ning mõttetu poliitiline võimuvaidlus kestab edasi. Sellepärast on esitatud nüüd need eelnõud.
Eesti Komitee isikutunnistuste väljaandmisega seonduv algas kui siiras poliitiline isamaalik kampaania Eesti Vabariigi kodakondsuse säilitamise eesmärgil. Hr. Vardo Rumessen annetas isiklikult 2000 dollarit isikutunnistuste trükkimiseks, ülejäänud kulud lubasid enda kanda võtta väliseestlased. Palju inimeste jõudu ja vaidlusi on selle peale kulunud, kuid riikluse küsimused arenesid kahe aasta jooksul sellest poliitilisest aktsioonist mööda, ja taotleda nüüd iga hinna eest, vägisi neile isikutunnistustele riiklikku staatust sellepärast, et Eesti Komitee on sellest huvitatud, on riiklikult vastutustundetu. Neid isikutunnistusi trükiti hoopis teistel eesmärkidel, funktsionaalselt ei vasta need isikutunnistused riikliku dokumendi nõuetele. Ma vabandan võrdluse pärast, kuid vaidlus Eesti Komitee isikutunnistuste üle on praegu nagu seisma jäänud kauba sundmüügi korraldamine riikliku kaubandusvõrgu kaudu.
Nüüd alternatiivsest ettepanekust, mille esitas mõõdukate fraktsioon. Nende eelnõu 2. punktiga võib nõustuda, kuid nagu on öeldud õiguskomisjoni poolt tehtud ettekandes, ei saa nõustuda pr. Marju Lauristini poolt koostatud eelnõu 4. punktiga, mis sisuliselt hoopis kehtestab Eesti Komitee isikutunnistustele riikliku staatuse. Meil ei ole mingit mõtet veel kord öelda, et Liidu passid praegu veel kehtivad, see on kurb, et nad kehtivad, aga meil ei ole vaja seda riiklikult veel kord ära märkida. Kui me nüüd selle otsuse 4. punkti vastu võtame, siis läheb see vastuollu eelnõu 1. punktiga, mis tühistab presiidiumi otsuse, nagu ka hr. Tõnu Anton märkis.
Lõpetuseks ma rõhutan võimuvõitluse ja riigivõimu teemade juurde tagasi tulles, et Ülemnõukogul on siin selles ruumis esmane kohustus hoida riigivõimu, seista vastu võimu omastamise katsetele ja mitme võimu tekkimisele. Riigi kodanike passide väljaandmine on otseselt riigivõimu prerogatiiv ja kohustus, seda ei saa mitte kellelegi delegeerida, üle anda ega sellest loobuda. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Ma tutvustan asjaolusid. Peale läbirääkimiste lõppemist paneme kõigepealt hääletusele protseduurilised ettepanekud. Kas katkestada või mitte katkestada. Kui see ettepanek näiteks ei leia toetust, siis viime läbi eelnõude konkursi ja siis hakkame hääletama läbi parandusettepanekuid, kui neid tuleb konkursi võitnud eelnõu kohta. Sealt edasi jõuame lõpphääletuseni.
Kohaloleku kontroll. Kohal on 75 rahvasaadikut, puudub 23. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised peale Uno Ugandi kõnet? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 53 rahvasaadikut, vastu on 4, erapooletuks jäid 2, läbirääkimised lõppevad peale Uno Ugandi kõnet. Läbirääkimised jätkuvad. Palun kõnetooli Enn Leissoni.
E. Leisson
Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin peatuda ühel ajaloolisel tagasivaatel, kuidas Eesti Vabariik, mis loodi 24. veebruaril 1918. aastal, toimis oma kodakondsete atesteerimisel. 1918. aasta novembris võeti vastu otsus sisse viia Eesti Vabariigi territooriumil isikutunnistused. Nende väljaandmine tehti ajutiselt ülesandeks riigiasutustele, kellel oli õigus pasporteerida või atesteerida oma töötajaid ja nende perekonnaliikmeid. Esimene Eesti Vabariigi isikutunnistus oli niisugune pisikene kaardikene, konkreetselt see on välja antud Eesti Vabariigi Raudtee poolt, isikutunnistus kannab numbrit 650, siin on isikutunnistuse valdaja pilt, nimi, isiklik allkiri, amet. Võib-olla pole huvituseta märkida, et minu ema isikutunnistusel on märgitud tema ametiks haakija tütar. Omaniku allkirja võis asendada ka märkusega kirjaoskamatuse kohta. See isikutunnistus on välja antud 23. jaanuaril 1919. aastal, kehtib 5 aastat. 1920. aastast hakati välja andma niisuguseid isikutunnistusi, mis oma kõikidelt mõõtudelt meenutavad neid nõukogude passe, mida kõik keskealised meie hulgas on oma taskus kandnud, kuid kui selle isikutunnistuse üks lehtedest on varustatud riigipaberiga pealtrükiga Eesti Vabariik, siis teine pool neist kujutab endast täiesti tavalist pakkepaberit, täpselt Eesti Vabariigi võimaluste piires. See isikutunnistus, mis kuulub ka minu emale, on üle elanud kolm valitsust. Nagu te näete, on siin nurgas haakristiga tempel, elas üle ka Saksa aja, ja venekeelse sissekande järgi (propisan MVD) võib otsustada, et ta elas üle ka nõukogude perioodi esimesed aastad, mida kinnitavad ka viimasele lehele tehtud nõukogude perioodi algusele iseloomulikud sissekanded: 14. oktoobril 1940 ostetud üks paar naiste kingi, 18. oktoobril 1940 ostetud 3 m pesuriiet.
Mis puudutab Eesti Komitee poolt väljaantavaid isikutunnistusi, siis riiklikust seisukohast ja nende poolt deklareeritud järjepidevuse seisukohast on nad täiesti tulutud ja õigustühised, sest Eesti Vabariik taastati järjepidevuse alusel ja Eesti Komitee isikutunnistused oleksid saanud olla vaid Eesti Vabariigi taastatud isikutunnistused. Kuidas suhtuda niinimetatud Rumessen-passidesse: aga täpselt nii, nagu me suhtume kõigisse neisse suveniiridesse, mille peal on meie riigivärvid sini-must-valge, olgu nad võtmehoidjad või muud tilu-lilud, mille peale on sisse vermitud Eesti Vabariigi vapp. Me peame neisse suhtuma kui suveniiridesse ja sellega asi piirdub. See on Eesti Komitee ja isikutunnistuse omandaja ehk kauba ostja omavaheline kokkulepe.
Mis puudutab Ülemnõukogu otsust, siis on mul ettepanek see vastu võtta redaktsioonis, nagu selle esitas Ülo Uluots. Muide, Hallastele märkuseks. Kui Uluots oleks saanud osaleda Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi istungil, ma usun, et seda otsust ei oleks üldse sündinud, Uluots mattis sellel ajal oma isa ja puudus sealt. Ja see otsus võiks koosneda pealkirjast ja konstateerivast osast, mis seisneks selles, et tühistada Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi otsus 21. novembrist 1991 Eesti Vabariigi kodanikele isikutunnistuse väljaandmise korraldamise kohta kui elus mittetoimiv. Kõik tähtajad on möödas, ta on oma sisu minetanud ja muutunud täiesti tarbetuks. Tänan!
M. Lauristin
Lugupeetud Ülemnõukogu, ma tahaksin öelda paar sõna selgituseks meie projekti kohta ja vastata ka mõnedele härra Antoni ettekandes esitatud õiguskomisjoni küsimustele. Kõigepealt meie preambulas on öeldud, et see Ülemnõukogu Presiidiumi otsus sisuliselt ei ole täitmisele pööratud, teda on püütud täita, kuid nagu kuulsime härra Liivamäe käest, see ei ole õnnestunud ja kui seda presiidiumi otsust tehti, siis oli seal ka justiitsminister härra Raidla, siseminister härra Laanjärv, olid Eesti Komitee esindajad jne., ning selle otsusega anti tegelikult võimalus isikutunnistuste küsimus politiseerida, muuta isikutunnistus ainult riiklikuks dokumendiks. Kahjuks möödunud nelja kuu jooksul seda ei ole toimunud. Vastupidi, propaganda ja poliitiline teravnemine selle küsimuse ümber on ainult kasvanud. Praegu tundub, et selle otsuse tühistamine teravdab veelgi poliitilist momenti ja annab põhjust uuele propagandalainele. Meie fraktsioon leidis, et praegu ei ole ka Ülemnõukogu ülesanne tegelda poliitilise propagandaga ühel või teisel viisil, teravdades sellega olukorda, vaid anda Eesti inimestele, kodanikele selgus, mis siis on ikkagi praegu riiklik isikutunnistus, kuidas see küsimus laheneb. Omajagu segadust on tekitanud ka passide probleem, millest on ajakirjanduses nii ja teisiti juttu olnud. Ma tahaksin öelda vastuseks härra Laarile, mis puutub sellesse, kas me läheme edasi sama teed, nagu oli nõukogude ajal, et eliidil on välispassid ja rahval on lihtsalt passid. Olukorras, kus ka Aluksne Võru inimestele on välismaa ja kus Peterburi turg asub välismaal, on kahtlemata vajalik, et igaühel oleks pass, mis ei kehtiks ainult sisepassina, et inimesed ei peaks oma igapäevaseid probleeme lahendades tundma, et nad on kuidagimoodi alaväärtuslikud võrreldes nendega, kellel on suurepärane võimalus tegelda formaalsustega, et sõita üle piiri, olgu siis Peterburi või Riiga, Helsingisse või New Yorki.
Mis puutub sellesse, missuguseid siseriiklikke funktsioone täidab see pass, juhul kui on olemas isikukaart, nagu on paljudes välisriikides, siis ma võin päris kindlasti öelda, et mitmesuguste notariaaltoimingute puhul, surmade puhul jne., samuti ka muude riiklikult oluliste situatsioonide puhul, kus isikukaart ei ole piisav, kasutavad näiteks ka Rootsi kodanikud sama suurt passi siseriigis. Selleks et ei tekiks segadust isikukaartide ja passide funktsioonide vahel, kuivõrd isikukaart on alles projektis, oleme me nõus, et selle 3. punkti võiks isegi ära jätta, sest see on valitsuse, õigemini politsei küsimus. Magnetkaardi sisseviimine on politsei nõudmine, siseministeeriumi nõudmine, see kergendab politsei tööd, aga samas peab see olema seotud andmepangaga. Praegu on see kõik veel tehniliselt korraldamisel ning me võiksime 3. punktist, mis puudutab isikukaarte, täiesti rahulikult loobuda. Samal ajal muidugi peaks tegema vastava paranduse 4. punktis, tähendab, kuni Eesti Vabariigi passide täieliku kasutusele võtmiseni. Mis puutub passi hinda, siis saime me juba selgust, et trükkimine läheb maksma 1,7 milj. USA dollarit. Kindlasti see on suur summa Eesti Vabariigile, iseseisvus on üldse kallis ja pass kuulub ka iseseisvuse juurde. Kui me aga võrdleme seda mõningate teiste summadega, siis võib-olla polegi nii kallis, kui me arvestame dollari kurssi ja seda, et näiteks Vene televisioon reklaamis üleeile, et ühe "Mercedese" saab osta 10 miljoni rubla eest, siis arvestades seda, kui palju meil praegu sõidetakse ringi riiklike "Mercedestega", aitab juba 10 "Mercedese" müügist selleks, et Eesti Vabariigi kodanikud saaksid passid ilma rahata. See ei olnud minupoolne ettepanek, vaid lihtsalt võrdlus. Meie seisukoht on see, et Eesti Vabariigi iga kodanik peaks saama passi kätte ja riik peab doteerima neid, kellel ei ole võimalik passi osta nominaalhinna eest. See sõltub minimaalpalgast jne. ning on sotsiaalküsimus. Kuid igal juhul peab iga Eesti kodanik saama Eesti passi ja ei saa olla vahet nende vahel, kellel on suurem liikumisvabadus ja kellel on väiksem. Mis puutub viimasesse punkti, siis on küsimus tõesti selles, et valimisnimekirjad on praegu kõige esimene kiire ülesanne ja senine propaganda, et peab olema kas pass või isikutunnistus, muidu ei saa valida, ei saa nimekirja, viib inimesi väga suurde segadusse.
Ka siin peame ütlema oma selge sõna. Niisiis meie projekt lähtub sellest, et tuua selgust kodanikele ja samal ajal ka riigile selle kohta, et need passid tuleb trükkida vajalikus tiraažis ja tagada nende kättesaamine. Aitäh!
M. Laar
Austatud härra spiiker, austatud rahvasaadikud! Kuulates ja jälgides mitmendat korda seda arutelu, on mul mõnevõrra siiski kahju sellest ajast, mida me oleme selle peale kulutanud. Praegu on Eesti olukorras, mil on tõesti palju nii majanduslikke kui poliitilisi raskusi ning Ülemnõukogult oodatakse abi nende küsimuste lahendamisel. Meie tegeleme siin saalis küll kõige muuga kui nende majanduslike ja tõesti suurte poliitiliste küsimustega. Selle tõttu on mul ka kahju enda ajast, mida mina siin kõnetoolist väljaütlemiseks kulutan. Sest olgem nüüd ausad, see tänane otsuse vastuvõtmine või mittevastuvõtmine ei muuda ju Eestis mitte midagi! Ja on täiesti naiivne rääkida, et see taandab mingisuguseid poliitilisi pingeid. On täiesti selge, et see poliitilist pinget veelgi tõstab, kui see otsus sellisel kujul vastu võetakse. Ja kõige kurvem selle asja juures on see, et selle küsimuse esiletõstjaid ei näi enamasti üldsegi huvitavat, milline on siis see isikut tõendav dokument, mis Eesti Vabariigi kodanikul taskus on, kas on selline nagu Eesti Komitee jagab või midagi muud. Küsimus on siiski poliitilises kampaanias. Küsimus on ju ikkagi selles, et keegi nendest, kes siin räägib Londonis trükitavatest passidest, pole ju otseselt olnud tegev nende ettevalmistamisega siseriiklikuks kasutamiseks, järelikult puuduvad selles passis needsamad asjad, mida siseministeerium nõuab Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse lisalehel. Me ei ole keegi neid näinud, me ei tea kahjuks, kuidas see pass sobib siseriiklikuks kasutamiseks. Mis puutub selle passi väljaandmise temposse, siis on tõesti selle trükkijaga Inglismaal olnud väga suuri probleeme. Passi esimesed partiid ei olnud kvaliteetsed just oma vesimärkide poolest, kuna meie riik tellis nad kahjuks valesti ja siin ei saa trükkijat süüdistada. Igal juhul ei ole selle passi kui isikut tõendava dokumendi tegelik staatus siin saalis paljudele üldse oluline. Oluline on see, et saaks rahvakeeles öeldes Eesti Komiteele või Eesti Kongressile "ära keerata". Eriti härra Uluotsa järjekindlusele võib siin loomulikult au anda, sest läks ta ju nimetatud eelnõu esitamisel välja otsese valeni, esitades seda sõltumatute demokraatide saadikurühma poolt, mille härra Allik oli sunnitud hiljem ümber lükkama.
Eesmärk pühendab abinõu. Ma rohkem sõnu ei taha teha. Kui see otsus vastu võetakse, siis ma kardan, et midagi paremaks meil ei lähe. Ma olen nõus siin eelkõnelejatega, et kogu see tants isikutunnistuste ümber on omandamas väga tugevat poliitilist värvingut. See ei peaks kindlasti nii olema. Tegemist on nii ühelt kui teiselt poolt küsimusega, mis muutub teravalt erakondlikuks. Ma teeks ettepaneku see tants tõesti ära lõpetada ning anda nende isikutunnistuste väljaandmine, mis on reaalselt olemas, tõesti Eesti Vabariigi riiklike organite pädevusse ja käsutusse ja jagada nad eesti rahvale välja vähemalt kas või seniajani, kuni me midagi paremat kunagi saame, nii nagu see oli ka esimese Eesti Vabariigi ajal. Aitäh!
J. Kass
Austatud kolleegid rahvasaadikud! Me peame oma vaesusest ja tehnilisest mahajäämusest tegema eelise nende riikide ees, kes on meist kaugele ette jõudmas ka tänases küsimuses. See on rahvastikuregistril ja kaasaja tehnilisel baasil põhinev isikuandmete süsteem kogu riigielu vajadusteks. Meil pole mõtet teisi arenguringidel taga ajada, vaid lõigata otse. See tähendab, jätta vahele need arenguetapid, mida teised riigid on teinud tänase taseme saavutamiseks. See tähendab ka seda, et me ei pea täna Eestis hakkama mugandama loodavat Eesti Vabariigi isikutunnistuste süsteemi olemasoleva nõukoguliku asjaajamise kasuks Eestis, mis on seotud isikutunnistustega. Seega ma ei poolda ettepanekut, et hakatakse raiskama kümneid miljoneid (47 miljonit on muide see arv) rublasid, et hakata trükkima veel vahelehti Eesti Komitee poolt loodud isikutunnistustele, mida tahetakse praegu riiklikeks üle võtta, sest, nagu ma ütlesin, praegune nõukogulik miilitsasüsteem on loodud selleks, et jälgida, terroriseerida, piirata isikuvabadust. Meie peame minema üle hoopis kaasaegsemale. Ja need kokkuhoitud miljonid kasutamegi selleks, et luua kaasaegne rahvastikuregister, arvuti infovõrgul baseeruv isikutunnistuste süsteem, et tagada infovõrgu süsteemi kasutamist igas eluvaldkonnas. Ettepanek kasutada ületembeldatud Nõukogude passi on minu arvates mõeldamatu. See on psühholoogiliselt vastuvõetamatu Eesti Vabariigi kodanikele, keda see inimvihkajalik nõukogude süsteem on rõhunud 50 aastat. Ülo Uluotsa ettepanek kasutada ainult Eesti Vabariigi passe on puhtmajanduslikult juba röövellik, sest mida läheb maksma niigi vaesele Eesti Vabariigile trükkida miljon ja enam neid pakse kalleid raamatukesi, 2 miljonit dollarit. See on 200 miljonit rubla, mis on tervishoiuministeeriumi poolteise kuu eelarve. Need peavad jääma ainult välispassideks, mida isik maksab ise kinni, sest vaene ei hakka sõitma välja. (Hääled saalis.) Meie eesmärk on kaasaegsel tehnikavõrgul baseeruv nimekaardi suurune kiletatud ja laserkoodiga isikukaart. (Hääled.) Praegune tegevus Ülemnõukogus, eriti Uluotsa oma, jätab minule poliitilise kisklemise mulje isiku ja erakonna tasandil à la Rumesseni pass, tähendab, lähiajal seda liini jälgides Närska või Vähi pass. Kuid jätkem see rahva närvidel mängimine! Ma teen ettepaneku.
"Eesti Vabariigi otsus isikutunnistustest Eesti Vabariigis. Lähtudes vajadusest luua efektiivne ja kaasaegne, ühtne riiklik rahvastikuregistril ning arvutivõrgul baseeruv isikutunnistuste süsteem, otsustab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu:
1. Kuni ühtse Eesti Vabariigi riikliku isikutunnistuste süsteemi väljatöötamiseni lugeda Eesti Vabariigi kodaniku tõendavaks dokumendiks ka Eesti Komitee kodakondsusameti poolt väljaantud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus.
2. Eesti Vabariigi Valitsusel:
1) asuda välja töötama ja materiaal-tehniliselt looma kaasaegset rahvastikuregistril põhinevat arvutivõrku (infovõrku);
2) asuda alates ... 1992 Eesti Vabariigi kodanikele riiklike isikutunnistuste (välispasside) väljaandmisele ning Eesti Vabariigis elavatele mittekodanikele nende staatusele vastavate isikutunnistuste väljaandmisele;
3) igapäevaseks siseriiklikuks vajaduseks välja töötada vastavad isikukaardid nii Eesti Vabariigi kodanikele kui ka alalistele elanikele, mis sisaldavad Eesti siseministeeriumi poolt antud isikuandmeid ja isikukoodi." Kõik. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Kallis sõber, Johannes Kass, kas see on alternatiivne eelnõu?
J. Kass
Ei ole. See on parandusettepanek juhul, kui see läbi läheb.
Juhataja
Ei. Parandusettepanekut ei esitata nii. See on alternatiivne eelnõu, ta ei ole parandusettepaneku moodi.
J. Kass
Miks ei ole? Kuidas ei ole?
Juhataja
No ei ole. Parandusettepanek esitatakse ühe, teise, kolmanda punkti redaktsiooni kohta. See on alternatiivne eelnõu.
J. Kass
Nemad püüavad 3. ja 4. punkti juures kasutada neid asju.
Juhataja
Ma annan edasi. See läheb praegu Tarandi eelnõu juurde. Selge. Suur tänu! Tõnis Mets.
T. Mets
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Meile kõigile väga palju segadust tekitanud küsimus isikutunnistustest hakkab ilmselt jõudma oma lahendamise lõppjärku. See küsimus kerkis päevakorrale juba enne Eesti omariikluse väljakuulutamist 20. augustil ja peale seda omariikluse väljakuulutamist pöördusin mina antud küsimuses kirjaliku ettepanekuga Eesti Vabariigi Valitsuse poole. Ja kuna minule antud ajalimiit võimaldab selle ettepaneku ette lugeda, siis ma seda ka praegu teen.
Eesti Vabariigi Valitsusele. Käesoleva aasta 20. augustil väljakuulutatud Eesti omariiklus on saanud rahvusvahelise tunnustuse. Uus riigiõiguslik tasand koos lähiajal vastuvõetava kodakondsus seadusega on tekitanud vajaduse ainult riigivõimu poolt väljastatava ja rahvusvahelistele normidele vastava Eesti Vabariigi isikutunnistuse järele. Seoses sellega teen Eesti Vabariigi Valitsusele järgmise ettepaneku Eesti Vabariigi isikutunnistuse rakendamiseks. Esiteks. Kõik Eesti Vabariigi kodanikud 16. eluaastast alates omavad Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kindlaksmääratud korrale vastava Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse. Märkus sellele. Lähitulevikus, kui on kehtestatud täielikult kontroll Eesti Vabariigi piiridele, viisavaba vahetuse korras Eesti Vabariigi riigipiiri ületamisel kas lühiajalisteks huvireisideks või külastusteks Eesti Vabariigi isikutunnistus muutub automaatselt välispassiks.
Teiseks. Eesti Vabariigi Välisministeeriumi poolt väljastatav Eesti Vabariigi välispass: a) Eesti Vabariigi välispass on dokumendiks Eesti Vabariigi kodanikule riikidevaheliste poliitiliste ja majanduslike, juriidiliste ja teiste lepete sõlmimisel; b) Eesti Vabariigi välispass on vajalik Eesti Vabariigi kodanikele suhtlemiseks riikidega, kellega puudub viisavaba vahetus; c) Eesti Vabariigi välispass on vajalik Eesti kodanikele nende pikemaajalistel välismaal viibimisel kas õppe-, töö- või muul eesmärgil.
Arvestades Eesti Vabariigis valitsevat kõrget kriminogeenset taset, pean vajalikuks daktüloskoopiliste andmete kajastamist Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse väljastamisel täidetaval kaardil. Kui 21. novembril toimus Ülemnõukogu Presiidiumi istung, siis esinesin antud ettepanekuga presiidiumil, kuna valitsus ei pidanud vääriliseks Ülemnõukogu liikmeile antud küsimuses vastata. Ülemnõukogu Presiidiumil minu sõnavõtule järgnes Rumesseni ettekanne. Rumessen tegi presiidiumi liikmetele, sealhulgas ka hr. Rüütlile, praktiliselt selgeks, et kõik kodakondsusameti bürood maakondades töötavad täie pingega ja et praktiliselt kuu-paari jooksul on juba isikutunnistuste väljaandmine Eesti riigis lõpetatud. Rumesseni sõnavõtule järgnes arutelu ja ma pean ütlema, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium vajalikul määral ei saanud aru küsimuse olemusest. Kuna küsimus puudutab üldriiklikku küsimust, puudutab tervet eesti rahvast, siis see küsimus isikutunnistustest oleks pidanud lahenduse leidma Ülemnõukogu täiskogu istungil. Pean ütlema, et Ülemnõukogu Presiidium, kus ma esimest korda viibisin, pani mind täielikult imestama. Presiidiumis on teatavasti terve rida isikuid, kes täie eduga tahavad istuda Eesti Komitee hobuse seljas ja sama edukalt esineda Ülemnõukogus, siin meie istungitel. Ja tänu sellisele kahevahel õõtsumisele jäigi adekvaatne otsus vastu võtmata. Muide, ka Rüütli esinemine oli ülimalt neitsilik ja mittemidagiütlev. Olukorras, kus kindlasti oleks vaja olnud kord majja panna ja tuua täielik selgus, pani riigi esimese kodaniku mittemidagiütlev esinemine mind täiesti jahmatama. Ma usun seda, et täna me selle küsimuse kindlasti lahendame, seda ootavad meilt kõik Eesti riigi kodanikud. Kahju on sellest tööst, mis Eesti Komitee on sellel alal teinud ja mis on täielikult muutunud viljatuks ja eesti rahvale mittetulutoovaks. Meil on veel meeles, et möödunud aastal ajakirjanduses ilmus teade, kus välis-Eesti organisatsioonid on eraldanud 300 000 dollarit Eesti isikutunnistuste trükkimiseks, siis lisaks sellele nõutakse meilt praegu veel 400 000 marka ja 2,5 miljonit rubla täiendavaid summasid, et kompenseerida mittetulutoovate isikutunnistuste trükkimisega kaasnevaid kulusid. Siin Kass väitis, et läheb maksma võib-olla paarsada miljonit. See on täielikult ebaadekvaatne ja mittekorrektne. Küsimus on selles, et ükskord me peame tõesti saama kätte tunnistuse, mis vastab rahvusvahelistele tingimustele ja normidele ja mis väldib edaspidi kõik muud sekeldused selles küsimuses. Ja usun, et täna Ülemnõukogu lahendab kindlasti selle keerdküsimuse, mis on nii palju peavalu tekitanud. Selleks toon veel ühe näite. Meie maakonnaleht oli viimasel nädalavahetusel täis küsimusi antud teemadel. Milline on seisukoht? Kas on nüüd isikutunnistus? Kas on nüüd Eesti pass? Milles on siis ikkagi küsimus? Teeme täna selle asja lõplikult selgeks ja anname ammendava vastuse kõikidele nendele, kes selle küsimuse lahendamist ootavad. Ma tänan teid tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Ja viimasena Uno Ugandi.
U. Ugandi
Lugupeetud spiiker, kallid kolleegid! Ma tahan väga lühidalt peatuda samal teemal, mis on siit puldist korduvalt täna kostnud. Illar Hallaste tegi ettepaneku, et me peaksime aega kokku hoidma ja teema hoopis päevakorrast maha võtma, aga samal ajal ma tahan ütelda, et näiteks Järvamaal on täna kokku kutsutud terve maakonna koosolek selleks, et arutada Rumessen-passide küsimust. Tähendab, sadade inimeste aeg hakkab jooksma. Ja nagu ma tean, siit saalist peavad mõned veel startima, et jõuda sellele koosolekule. Maavalitsuselt on Kodanike Komitee esindaja (ma usun, et see võib ka teistes maakondades olla niimoodi) nõudnud, et kõikidele valdadele anda kohe korraldus nende dokumentide väljastamiseks. See tähendab, et maakonnad peaksid dokumente väljastama ilma turvapaberist vahelehtedeta, sest nagu me siit kuulsime, neid vahelehti ei ole kuskile saadetud, need on kõik alles Tallinnas. Seega nõutakse, et väljastatakse ikkagi seesama vigane dokument. See on ebanormaalne. Kui meie siin ei tee otsustust isikutunnistuste või Eesti passide kohta, siis see surnud seis passide osas, nagu ta praegu on välja kujunenud, lihtsalt jätkub. Ülemnõukogu peab otsustama passide väljastamise just nimelt selleks, et meie sisepinged väheneksid, mitte vastupidi, et need sisepinged suureneksid, nagu Mart Laar seda ütles. Fraktsioonis käis välisministeeriumi esindaja, kes tegi meile kaunis hästi selgeks meie välispassi olukorra ja näitas ka seda passi, dokumenti kui sellist. Ta oli igati vastuvõetav, väga kena ja on kasutatav nii siseriiklikult kui välispassina. Vahe võiks olla selles ja tema hind sõltuks sellest, kui palju pannakse vahelehti. Vanuritele ja võib-olla 80-aastastele, kes ei kavatse reisida välismaal, võib olla seal ainult üks vaheleht, sest vahelehed on tegelikult viisumite märkimiseks. Kõik muu on passi kaantel. Seega on see pass kõikidest aspektidest minu meelest täiesti rakendatav. Ma leian, et me peame selle asja siin otsustama. Päevakorrast maha võtta seda probleemi ei tohi, nagu siin soovitati. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Sellega on läbirääkimised lõppenud. Kutsume kõik saadikud saali.
Niikaua kui saadikud kogunevad, ma täpsustan asjaolusid. Peale kohaloleku kontrolli peab Ülemnõukogu langetama otsuse ühe ettepaneku suhtes, see on protseduuriline ettepanek, kas katkestada või mitte katkestada. Kui katkestada – autor pakub ka istungjärgu, millal jätkata –, on sellega küsimus tänaseks päevaks lõppenud. Kui mitte katkestada, siis tuleb läbi viia eelnõude konkurss. Ja konkursi võitnud eelnõu kohta laekunud parandusettepanekutega hakkame siis tööle. Kuulame ära asjaosaliste lõppsõna. Mulle on ka juba laekunud ettepanek, et enne konkursshääletust soovitakse vaheaega. Nüüd kohaloleku kontroll. Kohal on 84 rahvasaadikut, puudub 14.
Illar Hallaste protseduuriline ettepanek katkestada antud päevakorrapunkti arutelu ja jätkata 77. istungjärgul.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Illar Hallaste protseduurilise ettepaneku poolt?
Selle ettepaneku poolt on 9 rahvasaadikut, vastu on 58, erapooletuid on 5. See ettepanek ei leidnud toetust.
Saadikurühma "Isamaa Ühendus" esimees Mart Laar palub enne konkursshääletust 10 minutit vaheaega. Kuidas suhtub Ülemnõukogu sellesse, kui me ühendame selle ka plaanilise vaheajaga ja töö jätkuks 12.15? Töö jätkub 12.15.
V a h e a e g


Juhataja
Asugem töökohtadele! Kontrollime kohalolekut! Kohal on 85 rahvasaadikut, puudub 13.
Lugupeetud rahvasaadikud! Mõlema eelnõu autorid või kollektiivide esindajad palusid veel enne konkurssi võimalust lõppsõnaks. Ette rutates ma ütlen, et ega lõppsõnade arv ei ole piiratud, neid võib pidada rohkem kui üks. Kõigepealt Ülo Uluots.
Ü. Uluots
Lugupeetud kolleegid, ma olen täna millegipärast päris leplikku vaimu, ma ei tea, kas tähtede seis on selline. Et mitte segada spiikri tööd (ta on seotud reglemendiga ja on sunnitud panema praegu kaks eelnõu konkursile), ütlen ma ette ära, milline on meie arvamus. Kas võidab üks või teine – ma loodan muidugi, et konkursil tuleb võitjaks meie ettepanek –, kuid ütlen ette ära: kui meie ettepanek konkursil võidab, siis peale seda me oleme kohe nõus minema kompromissile ja võtma parandusettepanekutena vastu mõõdukate 2. ja 5. punkti ja sellisel juhul me saaksime väga korrektse dokumendi. Ma tänan teid, mu härrad ja daamid!
А. Tarand
Lugupeetud kolleegid! Ma avaldaksin siin tunnustust Uno Ugandi sõnavõtule, mis võttis asja kokku. Kõige tähtsam on meil lõpetada poliitiline segadus ja kehtestada riiklik kord selles asjas. Mõned saadikud avaldasid siin kahetsust, enam ei ole küll aeg vaielda, aga seda kahjutunnet ma jagan nii Pohla kui Laariga. Et aga asjas on tarvis jõuda edasi, siis oleme meie nõus Uluotsa lõppsõnas tehtud ettepanekuga sellisel moel, et tegelikult läheb konkursi alla sisuliselt ainult meie 4. punkt, aga just protseduuriliselt lähevad need eelnõud tervikuna konkursshääletusele. Kui Uluotsa projekt võidab, siis on meie 2. ja 5. punkti lülitamiseks Uluotsa projekti ka meie nõusolek olemas, tähendab, me oleme selles kokku leppinud. Aga 4. punkt on nagu sisuline hääletamise punkt.
Juhataja
Suur tänu! Ja nüüd siis, kolleegid, viime läbi konkursi meie vanal, tuntud meetodil, kummagi eelnõu suhtes üks hääletusvoor, arvesse lähevad poolthääled ja võidab rohkem poolthääli saanud eelnõu.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et aluseks võtta kolleeg Uluotsa ja kollektiivi poolt esitatud eelnõu? Palun hääletada! Ainult poolthääled. Palun hääletada! 50 poolthäält.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on kolleeg Tarandi ja kollektiivi poolt esitatud eelnõu aluseks võtmise poolt? Palun hääletada! 25 poolthäält.
Konkursi võitis Uluotsa ja kollektiivi poolt esitatud eelnõu ning ma paluksin hr. Uluotsa tulla hetkeks minu laua juurde, ma annan üle juba laekunud parandusettepanekud. Ma paluksin süveneda nendesse ja kui selgus on käes, tulla uuesti lõppsõna pidama.
Niikaua kui hr. Uluots selgitab asjaolusid, informeerin ma Ülemnõukogu sellest, millised võiksid olla võimalikud variandid, kuidas tänane tööpäev võiks jätkuda. Kiireloomuliste küsimuste osas on juba laekunud komisjonide seisukohti. Ka Ülemnõukogu juhatus eile oma istungil, olles juhtivkomisjoni rollis, langetas otsuse keskfraktsiooni poolt esitatud avalduse projekti kohta. Napilt, napilt jäi hääli puudu ja juhatus ei saa toetada selle avalduse lülitamist päevakorda, kuigi juhatuse otsus ei ole määrav. Määrab täiskogu otsus. Me panemegi selle järgmise päevakorrapunktina taotlusena arutusele. Lisaks on laekunud õiguskomisjoni poolt toetav otsus kahele eelnõule. Need on "Isamaa Ühenduse" poolt laekunud eelnõu, kus käsitletakse põhiseaduse rahvahääletuse ja Riigikogu valimiste korraldamist, ning sõltumatute demokraatide poolt esitatud eelnõu Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu rahvahääletusest osavõtjate nimekirja koostamise kohta. Õiguskomisjon teeb ettepaneku, et nimetatud eelnõud võiksid tulla arutusele ühes päevakorrapunktis. See ettepanek pannakse ka täiskogu ette otsustamisele. On laekunud ka riigikaitsekomisjoni seisukohad kiireloomuliste taotluste kohta, nagu näiteks valitsuse taotlus võtta kiireloomulisena arutusele seaduse eelnõu Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi moodustamise kohta ning eelarve-majanduskomisjoni otsus eelnõu kohta, mis käsitleb Eesti Vabariigi arvelduste korda Venemaaga. Tõsi, eelarve-majanduskomisjon selle keskfraktsiooni poolt esitatud eelnõu suhtes oma toetust ei avaldanud. Ka selles küsimuses langetab lõpliku otsuse täiskogu. Niisugused on võimalikud variandid ja oletatavasti ka sellises järjekorras, nagu ma praegu tutvustasin, panen ma ka otsustamiseks täiskogu ette.
Nüüd päevakorrapunkti arutelu jätkub. Hr. Uluots kommenteerib laekunud parandusettepanekuid, ütleb, mida ta võtab arvesse, mida ta ei võta arvesse, ja siis paneme hääletusele, mida ta ei võta.
Ü. Uluots
Laekunud on tegelikult kaks parandusettepanekut. Üks on Mati Ahvenalt ja see parandusettepanek sisaldab kaks punkti. Esimene on võtta aluseks mõõdukate otsuseprojekt, mida me just hääletasime ja meie otsusega langeb see välja. Teine ettepanek on mõõdukate otsuseprojektist välja lülitada 4. punkt. See on seesama, mida ütlesin mina. Nii et antud juhul läheks hääletamisele 4. punkt. Ja ma loen teise parandusettepaneku ka ette, ma arvan, et selle peaks hääletusele panema.
Juhataja
Ma saan aru, et 4. punkti osas leppisite kokku? Ei leppinud kokku.
Ü. Uluots
Andke andeks, ma tegin ühe väikese taktikalise vea. Ma oleksin pidanud lugema ette kõigepealt hr. Kassi ettepaneku. Ma loen selle ette, võtame selle kohta otsuse vastu ja siis pöördume Mati Ahvena paranduse juurde tagasi. Hr. Kass kirjutab:
"Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus isikutunnistustest Eesti Vabariigis.
(Käekiri on võrdlemisi halb, ma võin eksida mõne koha peal.)
Lähtudes vajadusest luua efektiivne ja kaasaegne ühtne riiklik rahvastikuregister ja arvuti infovõrgul baseeruv isikutunnistuste süsteem, otsustab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu:
1. Kuni ühtse Eesti Vabariigi isikutunnistuste süsteemi väljatöötamiseni lugeda Eesti Vabariigi kodaniku tõendavaks dokumendiks Eesti Komitee kodakondsusameti poolt välja antud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus.
2. Eesti Vabariigi Valitsusel
1) asuda välja töötama ja tehnilis-materiaalselt looma kaasaegset rahvastikuregistril põhinevat arvuti infovõrku; (Muuseas, minu kommentaar. Ma rääkisin teadjate meestega, see maksab 1 miljard dollarit.)
2) asuda alates ... 1992. aastast Eesti Vabariigi kodanikele riiklike isikutunnistuste, välispasside väljaandmisele ja Eesti Vabariigis elavatele mittekodanikele nende staatusele vastavalt isikutunnistuste väljaandmisele;
3) igapäevaseks siseriiklikuks vajaduseks välja töötada vastavad isikukaardid nii Eesti Vabariigi kodanikele kui ka alatistele elanikele, mis sisaldavad Eesti Vabariigi Siseministeeriumi poolt vastavaid isikuandmeid ja isikukoodi. 8. märtsil 1992."
Meie seda parandusettepanekut ei toeta, kui hr. Kass nõuab hääletamist, siis hr. spiiker paneb hääletusele.
Juhataja
Üks hetk, hr. Uluots, ma selgitan veel kord asjaolusid ja siis Johannes Kass ütleb, kas ta nõuab või ei nõua.
Tõepoolest, ma paluksin nüüd ja tulevikus osata vahet teha parandusettepanekute ja alternatiivprojektide vahel. See ei ole vormiliselt parandusettepanek. Parandusettepanek käsitleb ühte või teist punkti, peatükki sisuliselt, teeb redaktsioonilisi muudatusi arutatavas eelnõus. Antud juhul tõlgendame küsimust niimoodi: kui autorid seda dokumenti tervikuna aktsepteerivad, siis tervikuna viimast korda teda sellisena võtame, tulevikus ma protestin sellised ettepanekud. Kui Johannes Kass nõuab hääletusele panekut, paneme hääletusele. Johannes Kass.
J. Kass
Lugupeetud ettekandja, teie 1 miljardi dollari kohta on mul järgmist öelda ...
Juhataja
Johannes Kass, sellest, mis puudutab miljardeid, ei ole vaja rääkida. Kas nõuad hääletusele panekut või ei nõua?
J. Kass
Firma "Siemens" pakub 7 miljoni DEM-i eest täpselt sama süsteemi!
Juhataja
Paneme hääletusele või ei pane? Läheb hääletusele. Ma küsin kindluse mõttes üle, vahepeal mind natukene häiriti. Hr. Uluots, kas peale Johannes Kassi parandusettepaneku on veel teisi, mida autorid ei aktsepteeri?
Ü. Uluots
Ei ole.
Juhataja
Ei ole. Kas vajalikud muudatused, mis teie ühisel kokkuleppel tulid konkursil osalenud projektidest, s.t. hr. Tarandi ja kollektiivi projektist, on sisse viidud?
Ü. Uluots
Ma kordan veel. Me leppisime kokku, et meie projekti viiakse sisse mõõdukate 2. ja 5. punkt. Me ei jõudnud ainult kokkuleppele 4. punkti suhtes ja see tuleb arvatavasti panna hääletusele.
Juhataja
Selge. Asjaolud on teada. Ma küsin üle Andres Tarandi käest. Andres Tarand, palun vajuta sisse mikrofon! Kas panen hääletusele 4. punkti redaktsiooni, mis on juba parandusettepanek Uluotsa eelnõu suhtes?
А. Tarand
Ilmselt peaks formaalselt asi nii käima, kuigi ma usun, et sisuliselt me oleme seda juba hääletanud siin saalis, aga formaalselt oleks võib-olla õige, kui veel kord üle hääletatakse.
Juhataja
Kõik need teised ettepanekud, milles te kaubale ei saanud, on parandusettepanekud ja asjaosaliste ettepanekul pannakse nad hääletusele. Johannes Kass.
J. Kass
Ma teen ettepaneku esitada see alternatiivsena, katkestada praegune arutelu ja jagada saadikutele välja.
Juhataja
Ei saa seda enam teha, läbirääkimised on lõppenud, seda ei saa teha niimoodi, alternatiivse eelnõuga tullakse välja ettekannete esitamise käigus.
J. Kass
Ma seda tegingi.
Juhataja
Te ei teinud seda läbirääkimiste ajal. Ja kui ma küsisin siin ees, kas ta on alternatiiv või mitte, oleks saanud veel asja parandada, nüüd ei saa midagi teha.
J. Kass
Bürokraatiaga on võimalik kõik untsu keerata. Aitäh!
Juhataja
Härra Uluots, meil on kaks parandusettepanekut, Johannes Kassi oma ja Andres Tarandi oma. Need me paneme hääletusele. Ma küsin veel üle kindluse mõttes, kas täiskogu mõistab mõlema parandusettepaneku sisu? Mõistab, suur tänu! Ma paluksin Tõnu Antonil kommenteerida mõlema ettepanekut.
T. Anton
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid, ma arvan, et mul ei ole reglemendi järgi võimalust ja ei ole ka isiklikku tahet kommenteerida neid põhimõtteid, millest siin räägiti. Kui soovitakse saada õiguskomisjoni seisukohta, siis on vajalik see õiguskomisjonile ülesandeks teha ja teha vastavalt ka vaheaeg.
Juhataja
Tõnu Anton, vastavalt reglemendile kommenteerib juhtivkomisjon kõiki parandusettepanekuid, ka keeldumine kommentaarist on kommentaar. Kui see on nii, jääb nii.
T. Anton
Lugupeetud juhataja, õiguskomisjon pole saanud ettepanekuid arutada, sest need tehti praegu saalis.
Juhataja
Siis lähevad hääletusele. See on ka kommentaar, et ei saanud arutada.
J. Allik
Lugupeetud juhataja, nagu te õieti märkisite, näeb reglement ikkagi ette juhtivkomisjoni hinnangu. Kui härra Anton tahab vaheaega, siis peaks tegema vaheaja, ega üksi ei saa tõesti hinnangut anda.
Juhataja
Ta ei tahtnud vaheaega, ta kommenteeris seda muidu. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Johannes Kassi parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 12 rahvasaadikut, vastu on 60, erapooletuks jäid 3. Johannes Kassi parandusettepanek ei leidnud toetust.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Andres Tarandi parandusettepaneku poolt, mis käsitleb 4. punkti? Selle ettepaneku poolt on 16 rahvasaadikut, vastu on 48, erapooletuks jäid 5. Andres Tarandi parandusettepanek ei leidnud toetust.
Kolleegid, ega ma ei ole unustanud kellegi parandusettepanekut? Kas ma võin panna otsuse eelnõu tervikuna hääletusele? Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 21. novembri 1991. aasta otsuse "Eesti Vabariigi kodanikele isikutunnistuste väljaandmise korraldamise kohta" tühistamiseks? Palun hääletada! Selle poolt on 65 rahvasaadikut, vastu on 13, erapooletuks jäid 3. Otsus vastu võetud.


Eesti Vabariigi Ülemnõukogu avaldus
Juhataja
Lugupeetud kolleegid! Asugem arutama kiireloomulisi küsimusi. Esimene. Keskfraktsioon taotleb täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, mille sisu oleks avalduse vastuvõtmine (Eesti Vabariigi Ülemnõukogu avaldus). Kolleegid, kas teile on välja jagatud? Kohe kantselei töötajad jaotavad välja. See läheb hästi ruttu, palume veidi kannatust, sellesse avaldusse on vaja süveneda.
Kas kõigil on käes? On käes. Selles küsimuses oli juhtivas rollis juhatus. Juhatus vaagis seda küsimust eile oma korralisel istungil. Ja nagu ma ütlesin, napilt jäi hääli puudu, nii et juhatus ei langetanud otsust, et ta toetab. Täiskogu langetab lõpliku otsuse, kas täiendatakse päevakorda selle küsimuse aruteluga või mitte. Kas kõik rahvasaadikud on juba jõudnud veendumusele, kas nad soovivad täiendada? Kutsume kõik saadikud saali ja viime läbi kohaloleku kontrolli, nagu meie kord ette näeb.
Kohaloleku kontroll. Kohal on 83 rahvasaadikut, puudub 15.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, mis käsitleks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu avalduse vastuvõtmist? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 49 rahvasaadikut, vastu on 25, erapooletuks jäid 5. Päevakorda täiendatakse.
Kas meile teeb ettekande härra Pohla? Härra Kask? Palun, härra Kask!
P. Kask
Austatud härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma loen ette viimased kaks lõiget Eesti Kongressi otsusest, mis tehti 22. märtsil k.a.
"Eesti Kongress peab vajalikuks Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu rahvahääletuse läbiviimist hiljemalt 3. mail 1991 ja Eesti Vabariigi Riigikogu valimisi hiljemalt 20. juunil 1992. Kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ei suuda 16. aprilliks 1992 võtta vastu otsust Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu rahvahääletusele paneku ja Riigikogu valimiste kohta, korraldab Eesti Kongress põhiseaduse referendumi koos küsimusega Ülemnõukogu volituste lõpetamise kohta ja viib läbi Riigikogu valimised."
Meie fraktsioon peab sellist otsust ultimatiivseks ja selle tegevuse tulemuseks riikluse lagunemist. Me loeme seda ähvarduseks Ülemnõukogu õigusvastaselt laiali saata. Me ei loe põhjendamatuks nende tähtaegade esitamist ettepanekutena. Aga kui ettepanekutega kaasnevad ka ähvardused, siis on tegemist riikluse lõhestamisega, kaksikvõimu olukorra teadliku kujundamisega Eestis.
Meie arvates tähtajad, mida Eesti Kongress ette paneb, ei ole mõistlikud. Meid ootab ees rahareform ja me peame näiteks valimisi sünkroniseerima rahareformiga nii, et need ei häiriks üksteist. Meie arvates võtab näiteks rahareform aega rahulikuks kulgemiseks mitu kuud. Teiste sõnadega, mõne kuu jooksul pärast rahareformi ei tohiks korraldada valimisi. Valimiskampaania rahareformi ajal on meie arvates mõeldamatu. Need küsimused, mis puudutavad põhiseaduse rahvahääletusele panekut, põhiseaduse rakendusseaduse väljatöötamist, tema lõplikku lihvimist, rääkimata valimiste päeva määramist nõuavad rohkem aega kui see, mis Eesti Kongressi poolt meile tahetakse anda. Täna on juba 8. aprill. Ja ähvardus on, et kui 16. aprilliks ei ole need küsimused lahendatud, siis asub Eesti Kongress meie ignoreerimise teele. Seetõttu esitasime meie avalduse, mille sisuks on hoiatus Eesti Kongressile ja Eesti Komiteele, et kui nad jätkavad õigusvastast tegevust riikluse destabiliseerimisel, siis oleme me sunnitud rakendama vajalikke meetmeid seaduslikkuse tagamiseks. Tänan!
Juhataja
Suur tänu, härra Kask! Meil on palju küsimusi. Ma informeerin eelnevalt täiskogu, et avaldus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Reglement väidab seda, et otsuseid ja seadusi võetakse vastu absoluutse häälteenamusega. Kõik, kes tahavad protestida või asjaolusid selgitada, jõuavad seda teha kuni otsuse vastuvõtmiseni. Nii on kahjuks asjaolud. Alar Maarend.
А. Maarend
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul oleks kaks küsimust. Kõigepealt, kuidas te suhtute terminisse "taasloodav riiklus", kas Eesti riik on olemas või ei ole olemas? Ja kui ta on olemas, siis peaks panema neljandasse ritta nähtavasti sõna "taasloodud". Teiseks, kuidas te suhtute nendesse Ülemnõukogu liikmetesse, kes olid antud avalduse poolt ja eriti kes on Ülemnõukogu poolt valitud volitatud isikud, pean silmas Marju Lauristini? Tänan!
P. Kask
Esimene küsimus puudutas terminit "taasloodud" või "taasloodav". Ma arvan, et piiri, millal riik on loodud, on raske määratleda. Kahtlemata see protsess kulgeb edasi, meil ei ole veel põhiseadust. Selle sõna või termini vahetamine on maitseküsimus ja ma ei väljendaks oma eelistust selles osas. Teisele küsimusele, kuidas suhtuda Ülemnõukogu liikmetesse, kes kongressi otsuste vastuvõtmist toetasid, ma meelsamini ei vastaks, ma arvan, et sellele peaksid vastama need isikud ise. Tänan!
R. Veidemann
Härra juhataja, armas kolleeg! Kas sulle ei tundu, et sellises vormis avaldus pigem alandab meid kui kõrgemat seadusandlikku kogu, kui me peame hakkama sellistele ultimatiivsetele ähvardustele omapoolsete ähvardustega vastama. Kas ei oleks lahendus selles, et moodustataks siin Ülemnõukogu redaktsioonitoimkond ja sõnastada see avaldus rohkem apelleerimisena Eesti avalikkuse ja rahva poole selle kinnitusega, et kuni Ülemnõukogu päevad lõpevad siin Toompeal, on ta endiselt kõrgeim seadusandlik organ ja ei tee välja mis tahes ultimaatumitest ja ähvardustest, tulgu nad kust tahes. Tänan!
P. Kask
Ma nõustun küsija läbipaistva seisukohaga, et avalduse tekst on kirjutatud kiirustades. Teatavasti Eesti Komitee võttis oma otsuse vastu pühapäeval. Selleks et avaldust üldse menetlusse saada, oli vaja see tekst koostada väga kiiresti, ta esitati neljapäeva hommikul, kui Eesti Komitee oli just otsustanud koguneda ja võtta päevakorda küsimus valimiste ettevalmistamise kohta. Seega ma arvan, et avaldus vajab redaktsiooni.
J. Allik
Lugupeetud härra Kask! Te teate suurepäraselt, et nii referendumi kui Riigikogu valimise tähtajad määrab Vabariigi Ülemnõukogu ja mitte keegi teine. Öelge, palun, mis eesmärgil taandada Ülemnõukogu kui kõrgema seadusandliku organi tegevus poliitilise müra ja sellele vastamise tasemele, mida iga päev Eestis mõni erakond trükiväljal tekitab?
P. Kask
Lugupeetud kolleeg! Ma arvan, et Eesti Komitee on siiski natukene tõsisema iseloomuga partner Ülemnõukogule kui mõni teine erakond või erakondliku nähtusega sarnanev moodustis. Juba teisel kongressil deklareeris Eesti Kongress oma seadusandlikku õigust. Probleem, miks me peame minu arvates tegelema ka tema aktsioonidele vastamisega, on selles, et seaduslikke kaitsemehhanisme meie riikluse kaitsmiseks on liialt vähe. Me ei saa loota, et õigusvastase tegevuse eest võetaks lihtsalt niisama kehtivate seaduste alusel vastavad tegelased vastutusele. Me peame oma pöördumisega või avaldusega täitma neid auke, mis meie seaduste süsteemis praegu on. Tänan!
Juhataja
Suur tänu, hr. Kask! Ma üks hetk vabandan. Hr. Anton ja hr. Allik, ma paluksin teid selle küsimuse arutelu käigus kujundada ka minu jaoks lõplik nõuanne, kas avaldus on Ülemnõukogu akt või ei ole. Mina isiklikult siiamaani tõlgendan, et Ülemnõukogul on otsus ja seadus. Ja need vajavad absoluutset häälteenamust. Enne lõpphääletust ma paluksin saada teie kõige autoriteetsemat nõuannet. Ma vabandan, hr. Peet Kask, jätkame küsimuste esitamist! Jüri Põld.
J. Põld
Ma tänan, hr. juhataja! Austatud ettekandja, võib-olla selgitaksite minule natuke selle avalduse projekti tagamaid ja selgitaksite mõningaid termineid, mida te olete siin kasutanud. Mis on teie väljenduse järgi psühholoogiline terror, mis on erakondade parlamendiväline surve ja ultimaatum? Kuidas hoiatab või kuidas kavatseb keskfraktsioon siis edaspidi käsitleda teie avalduse viimast lõiget, hoiatada, et kui Eesti Kongress ja Eesti Komitee jätkavad õigusvastast tegevust riikluse destabiliseerimisel, siis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu on sunnitud rakendama vajalikke meetmeid? Millised need vajalikud meetmed riikluse ja seaduslikkuse tagamiseks on? Te ise ütlesite, et Eesti riigil puudub põhiseadus, miks siis teie fraktsiooni arvates võib põhiseaduse rahvahääletusele panekuga venitada? Küsimusi on nii palju, et selle paberiga ei oska kohe midagi muud peale hakata, kui ta teile tagasi anda. Mõelge selle küsimuse üle natuke järele!
P. Kask
Aitäh! Kasutatud terminite suhtes ma teatud määral nõustun küsija tagamõtetega. Ma möönsin juba hr. Veidemanni küsimustele vastates, et tekst vajab redaktsiooni, et ta on kiirustades koostatud. Ma ei tahaks kaitsta neid termineid, mida te oma küsimuses nimetasite. Mida tähendab viimane lõige? Hoiatust ta tähendabki. Ma arvan, et meil ei ole põhjust neid meetmeid, mida me sel puhul rakendame, kui seda riikluse lõhestamist jätkatakse, täpselt ette määratleda. See on avaldus, mitte õiguslik dokument, mitte norm. Ma ütlesin tõepoolest ühele küsimusele vastates, et meil puudub põhiseadus, see ei ole päris täpne, ma möönan, et on olemas 1938. aasta põhiseadus, aga me kõik teame, et see ei ole jõus, selle järgi elu ei käi. Meil puudub põhiseadus, mille järgi poliitikaelu oleks korraldatud. Me teame väga hästi, et kõige kõrgem dokument, mille järgi meie poliitikaelu käib, on Ülemnõukogu reglement ja ajutine töö- ja kodukord ning see on ebanormaalne.
Küsimus selle kohta, miks meie fraktsioon näeb põhjust venitada põhiseaduse referendumiga. Me ei näe põhjust venitada, me lihtsalt leiame, et rakendusseadus ei ole sellises konditsioonis, et me võiksime hakata andma vekslit, et 16. aprilliks on otsus tehtud. Ma arvan, et põhiseaduse rakendusotsusega me näeme päris pikka aega vaeva ja meil tuleb raskusi selle veksli lunastamisega, et põhiseaduse rahvahääletus on maikuus. Me peame tugevasti pingutama, et sellest tähtajast kinni pidada, aga see on siiski veel reaalne. Aga 16. aprill on minu arvates ebareaalne. Tänan!
M. Lauristin
Hr. Kask, mul on küsimus, kas teile reglemendikomisjoni liikmena tundub korrektsena algatada saalis vaidlust referendumi ja valimiste tähtaegade suhtes enne, kui vastavad küsimused tulevad korraliselt päevakorda järgmisel nädalal? Ja teiseks, kas te arvate, et praegu selle avalduse arutamisega Eesti Kongressi ja Ülemnõukogu vahelise konflikti paisutamine uuele keerule (tegelikult on see Kongressile vastamine samal viisil) reaalselt lähendab või viib kaugemale referendumi ja valimiste aega?
Р. Kask
Aitäh! See, et küsimused ja vastused puudutavad ka neid probleeme, mille juurde oleks normaalne tulla tuleval nädalal, on sündinud vähemasti minu tahtest sõltumata, küsimused olid sellise iseloomuga. Ja algatus ei ole ju sellele tulnud mitte meie fraktsioonist, vaid Eesti Kongressilt.
Teine küsimus oli, kas selle avalduse esitamine ja vastuvõtmine pingestab või stabiliseerib olukorda Eestis. Ka mõistan küsimust nii, kas teravdab konflikti Eesti Kongressi ja Ülemnõukogu vahel või mahendab seda. Vabandust, küsimus oli, kas ta kiirendab valimiste tähtaja määramist ja valimisi või aeglustab seda protsessi. Selles mõttes, et ta raiskab Ülemnõukogu aega, ta kahtlemata lükkab edasi ja venitab neid protsesse. Teisest küljest ta moodustab ühe osa sellest diskussioonist nende probleemide ümber. Ma isiklikult arvan ja väljendan sellega oma fraktsiooni seisukohta, et valimiste tähtaja võimalikult kiire kokkuleppimine on Eesti riigi ja rahva huvides. Ja ma arvan, et kui Eesti Kongress poleks oma otsust lõpetanud selle viimase lõikega, siis poleks meil vaja sellega tegelda ja kogu protsess läheks kiiremini edasi.
J. Kass
Lugupeetud ettekandja! Kas te teate (kui jah, siis palun tsiteerida), mida sisaldab 16. mai 1990. aasta Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegevusprogrammist üleminekuperioodil Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni ja valitsemise ajutisest korrast ja selle VI osa? Kuidas on tänane dokument kooskõlas selle nimetatud VI osa sisuga? Teine küsimus. "Vox populi" andmetel ei ole Ülemnõukoguga rahul 80% Eesti Vabariigi elanikest. Kas teile ei tundu seda fakti arvestades, et tänane dokument on lihtsalt suur eneseõigustus jne.? Tänan tähelepanu eest!
P. Kask
Austatud kolleeg, mul ei ole käepärast 16. mai 1990. aasta otsust ja seetõttu ei saa ma seda ka kommenteerida. Mis puudutab teist küsimust, nimelt Ülemnõukogu mainet, siis ma olen härra Kassiga nõus, olukord on tõepoolest murettekitav ja see ei ole mitte ühe uurimise tulemus. Parlamendi maine langus on pidev protsess ja kui me ei leia võimalusi selle protsessi katkestamiseks või ei võta midagi ette, siis võib see meie noorele demokraatiale lõppu tähendada. Praegu kruvitakse üles lootusi uue Riigikogu suhtes, aga minu kartused on, et hiljemalt mõne kuu jooksul pärast Riigikogu valimisi juhtub Riigikogus seesama, mis on juhtunud Ülemnõukogus. Ma arvan, et üks, mis me saaksime ära teha, on võimalikult vara määrata valimiste tähtaeg, saavutada selles küsimuses kokkulepe, aga tõepoolest arvestades kõiki asjaolusid, et see tähtaeg oleks reaalne, et ettevalmistustööd oleks võimalik selle tähtaja jooksul lõpetada. Selles küsimuses oli ka teine pool, nimelt sisuliselt on Ülemnõukogu maine langenud Eesti Komitee mainega võrdsele tasandile, see tähendabki tegelikult kaksikvõimu ohtu. Formaalselt algas kaksikvõim II Eesti Kongressi otsusega, kus ta võttis endale seadusandliku võimu, aga seni kui Eesti Kongressi maine oli kaugelt alla Ülemnõukogu mainest, ei olnud selline otsus reaalselt ohtlik. Nüüd on ta muutunud ohtlikuks ja nüüd on ka Eest Kongressi juhtkond asunud tegutsema selle kaksikvõimu realiseerimiseks. Selles ma näen väga tõsist ohtu. Tänan!
J. Liim
Härra Kask! Kuna meie lauale pandi – tõesti ma ei leia teist sõna kui – metsiku sõnastusega dokument, siis ma paluksin vastata! Ma puudutan veel kord Jüri Põllu küsimust, millele te siiski ei vastanud, nimelt meetmeid riiklikkuse tagamiseks. Teatud meetmed eeldavad mingisugust jõudu. Millist jõudu te kasutate ja millise riiklikkuse tagamiseks? Ja teine küsimus uudishimust. Kes koostas selle teksti? Ma ei usu, et kõik see mees läks kiirustades kirjutama. Kes on autor? Tänan!
Р. Kask
Küsimus puudutas viimast lõiget, et milliseid meetmeid, millise jõuga me kasutame. Minu teada on meie käes seadusandlik võim, sellele lisandub ka täidesaatev võim, nii et need kaks vahendit on meie käsutuses.
R. Järlik
Lugupeetud juhataja, austatud härra Kask! Ma ei ütleks ka, et Eesti Kongressi dokument just hiilgab poliitilise takti poolest, aga see vihjab teatud tähtaegadele – nii põhiseaduse rahvahääletuse kui ka Riigikogu valimiste tähtaegadele – ja neid tähtaegu ei ole mitte Eesti Kongressis välja mõeldud. Näiteks 7. juuni valimiste tähtajana on läinud hoopis Ülemnõukogust, selle on välja pakkunud ka ajakirjandusest läbi jooksnud andmetel õiguskomisjoni esimees ja Põhiseaduse Assamblee juhataja Tõnu Anton.
Nii et süüdistada Eesti Kongressi selles, et ta need tähtajad välja on mõelnud, oleks küll liiast. Iseasi, kuidas ta nendele reageeris. Kuid minu küsimus puudutab hoopis seda: kui Ülemnõukogu kui kõrgeima seadusandliku kogu käsutuses on võimalused riiklust tagada, siis ta seda ka teeb. Ja kui ta seda teeb seaduslikkuse piirides, siis ei pruugi ta sellest isegi kedagi ette hoiatada. Nii et kas teile ei tundu, et me praegu vastame ühe poole ultimaatumile omapoolse ultimaatumiga ja et see ei ole ka poliitiliselt eriti taktitundeline?
P. Kask
Kolleeg Järlik esitas küsimuse poliitilise taktitunde kohta. See on jällegi suures osas maitse küsimus ja loomulikult ka redaktsiooni küsimus. Ma kordan kolmas kord oma seisukohta, et algtekst vajab tõepoolest redigeerimist. Mis puutub tähtaegadesse, siis ma veel kord kordan, et minu arvates ei puudu ei hr. Antonil ega Eesti Kongressil ega kellelgi teisel õigus teha ettepanekuid nendes tähtaegades, neid valjusti välja öelda.
Juhataja
Suur tänu, härra Kask! Ma veel kord hetkeks vabandan. Kolleegid, õiguskomisjon, õigemini tema esimees ja reglemenditöögrupi juht pidasid nõu ning nad siiski väidavad, et autorid pidasid silmas reglementi koostades, et kõik vastuvõetavad aktid on aktid ja eeldavad absoluutset häälteenamust. Mina asjatundjatega ei vaidle.
Jätkame küsimuste esitamist. Jaak Jõerüüt.
J. Jõerüüt
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud ettekandja! Minu küsimused – neid on kaks – lähtuvad mitte niipalju poliitilisest emotsionaalsusest, sest ma kahtlemata hindan kõigi maailmavaadet ja vabad käed emotsioonide suhtes on täiesti normaalne. Mind huvitab praegu asjade juriidiline sisu, sest kõrgemas seadusandlikus kogus vastuvõetav mis tahes akt on ikkagi kõrgema seadusandliku kogu akt. Küsimusi on kaks. Ühte on korratud juba kolm korda, kuid ma siiski tahan uuesti küsida. See puudutab seda viimast osa. Selles viimases lõigus on tegelikult väljendatud mõtet, et kui veel tegeldakse õigusvastaste tegudega (seda tuleks minu arvates juriidiliselt mõista seadusvastaste tegudega), siis võetakse keegi vastutusele, rakendatakse vajalikke meetmeid. Siin sisaldub minu arvates juriidiliselt loogiline viga. Kui seadust on rikutud, siis ei pea enam midagi hoiatama ega rakendama meetmeid, seda tuleb teha lihtsalt täitevvõimu käigus. Kui seda ei ole, siis ei ole ka mõtet rusikaid vibutada. Ja teine küsimus puudutab eelviimast lõiku, kus väidetakse, et Ülemnõukogu ei taha lubada erakondadel avaldada enda suhtes parlamendivälist survet. Selle juriidiline sisu on mulle ebaselge. Ma nimelt küsin, kuidas Ülemnõukogu või kes tahes võtab erakondadelt ära, mis tahes erakonnalt sealhulgas, tema minu arvates normaalse demokraatliku õiguse parlamendivälisele survele?
P. Kask
Ma alustan vastamist teisest küsimusest. Ma nõustun küsija seisukohaga, et see teksti osa ei ole õnnestunud. Ma arvan, et erakondadel on õigus väljendada oma arvamust ka väljaspool parlamenti ja ma arvan, et teksti koostaja mõte oli siiski natukene teine. Selles väljendus pigem protest selle ultimatiivse iseloomu suhtes, mis sellel survel oli, selle ähvarduse suhtes, mis ei vasta õigusriigi tavadele.
Esimesele küsimusele on mul väga raske vastata, ma ei ole ise jurist ja ma ei tea, kas praeguste seaduste alusel on võimalik selliste tegude eest vastutusele võtta, millega Eesti Kongress ähvardab. Mida saab Ülemnõukogu teha? Saab uurida, kas meetmed on olemas, ja kui ei ole, siis seaduseloomega vastavad augud täita. Normaalne selline olukord ei ole, kus võimule pretendeerivad korraga kaks erinevat organit ja püüavad seda ka teostada. Ma ütleksin, et see olukord ei ole mitte ainult ebanormaalne, vaid on erakordselt ohtlik meile kõigile ja Eesti riigile.
I. Hallaste
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, öelge, palun, te olete mitmel korral rõhutanud, et see tekst on ebaõnnestunud, kas te oma fraktsioonis, enne kui te selle algatusega välja tulite, arutasite ka võimalikke välispoliitilisi tagajärgi, kui Ülemnõukogu peaks sellise teksti vastu võtma? Aitäh!
P. Kask
Fraktsioonis minu mälu järgi välispoliitilistest tagajärgedest juttu ei olnud.
M. Laar
Austatud härra spiiker, austatud ettekandja! Kas te arvate, et kogu tänane "erakordselt viljakas" keskfraktsiooni päev ning eriti teie poolt ettekantud avaldus (ma saan aru, et seda pole kirjutanud teie, vaid keegi teine) aitab teie meelest kaasa Eesti Vabariigi Ülemnõukogu autoriteedi tõusule või mõjub ta sellele hoopis vastupidises suunas? Aitäh!
P. Kask
Probleem, mida me püüame antud dokumendiga lahendada või mille lahendamise juurde asuda, ei ole mitte esmajärjekorras Ülemnõukogu prestiiži küsimus. Küsimus on pigem palju teravam ja ohtlikum, see on kaksikvõimu vältimise küsimus. Kas sellega tõuseb või langeb Ülemnõukogu prestiiž, ma ei oska sellele küsimusele vastata, ma arvan, see ei ole kõige tähtsam küsimus. See, et me küsimusele nii palju aega kulutame, on loomulikult kahetsusväärne, aga ma arvan, et katsed aega kokku hoida selliste dokumentide arvel, mis ühele erakonnale ei meeldi, on väga tavaline ja loomulik, aga üks parlament peab tegelikult lahendama ikka kõik küsimused, mis tekivad. Ja kui Ülemnõukogu on probleemilahendusega ummikus, kui probleeme koguneb kiiremini, kui ta neid lahendada jõuab, siis tuleb see probleem lahendada reglemendi kaudu. Tänan!
U. Anton
Lugupeetud ettekandja, kuna ka mõned keskfraktsiooni liikmed on avaldanud mõtet, et nad on tekstiga vähe kursis, siis ma julgen korrata hr. Jüri Liimi küsimust, mille te vastamata jätsite. Kes on selle eelnõu autor või autorid?
P. Kask
Selle eelnõu on esitanud Ülemnõukogu keskfraktsioon. Kes selle kirjutas, on keskfraktsiooni sisemine asi.
T. Mets
Lugupeetud ettekandja, meile esitatud avalduse viimane lõik on täpselt niisama sõjakas kui Eesti Komitee enda väljendid. Ja ütelge, kas te ei kaaluks võimalust see viimane lõik välja jätta? Siis oleks ta vähe liberaalsem ja ei kutsuks esile nii teravaid resonantse, mis praegusel juhul võiks tulla.
P. Kask
Ma oleksin nõus viimase lõike redigeerimisega, aga mitte päris väljajätmisega. See on ikkagi asjast kokkuvõte, sest lihtsalt olukorra taunimisest ja hinnangu andmisest on meie arvates vähe, seda võivad Ülemnõukogu liikmed teha ka ajalehtede ja ajakirjanduse vahendusel. Tänan!
Juhataja
Suur tänu, hr. Kask, rohkem küsimusi ei ole! Lugupeetud Ülemnõukogu, spiiker palub läbirääkimisi mitte avada. Ma veel kord kordan üle, et Ülemnõukogu asjatundjad tõlgendavad reglementi selliselt, et tegemist on aktiga, mis vajab absoluutset häälteenamust. Ma juba ütlesin, et mina asjatundjatega ei vaidle.
On laekunud Rein Veidemanni ettepanek, millest ma loen välja, et esimene on protseduurilist laadi ja teine sisulist laadi. Rein Veidemann teeb ettepaneku moodustada Ülemnõukogu avalduse lõplikuks vormistamiseks redaktsioonitoimkond ja pakub välja ka koosseisu. Redaktsioonitoimkonnal esitada avalduse lõplik tekst järgmisel Ülemnõukogu istungjärgul, ja siin on ka siis toodud argumendid. Minu jaoks, Rein Veidemann, tähendab see kõigepealt katkestamist. Protseduuriliselt on see katkestamise ettepanek ja katkestamise juurde on toodud tingimused. See tähendab, et enne katkestamist tuleks moodustada redaktsioonitoimkond. On nii? Rein Veidemann, me arutame praegu sinu ettepanekut.
Ma panen Rein Veidemanni ettepaneku hääletusele. Ja Rein Veidemanni loal ma teen ta natuke reglemendipärasemaks, mis tähendab, et esimene ettepanek oli selline: kas moodustada redaktsioonitoimkond? Siis edasi: kas nii mitme liikmeline ja personaalselt? Siin me peame nõu, mis meetodil me toimkonna kokku paneme. Ma edaspidi kasutan nimetusena komisjon, sellepärast et meie reglemendi kõnepruugis on komisjon.
Kohaloleku kontroll. Kohal on 83 rahvasaadikut, puudub 15. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Rein Veidemanni esimese täiendusettepaneku poolt moodustada avalduse lõplikuks vormistamiseks redaktsioonikomisjon? Selle ettepaneku poolt on 37 rahvasaadikut, vastu on 28, erapooletuks jäid 4. Komisjon moodustatakse.
Rein Veidemann teeb ettepaneku, et komisjon oleks 4-liikmeline ja pakub välja ka personaalselt, keda ta soovitab. Kas me võime seda otsustada koos, kui ma loen teile ette, või tulevad teised ettepanekud? Rein Veidemann teeb ettepaneku, et komisjon oleks 4-liikmeline ja personaalselt: Peet Kask, Jaak Allik, Teet Kallas, Ülle Aaskivi, Jaak Allik.
J. Allik
Lugupeetud härra spiiker, kuna minu arvates ei ole Ülemnõukogu harjunud tegelema võitlusega Eesti Kongressi või ükskõik millise muu erakonna vastu, siis ma ei soovi selle redaktsioonikomisjoni töös osaleda.
Ü. Aaskivi
Lugupeetud juhataja, lugupeetud hr. Veidemann, mul on väga kahju, et ma ei saanud enne oma fraktsiooniga nõu pidada, hääletasin praegu ka selle redaktsioonitoimkonna moodustamise vastu ja palun mu enda nimi taandada. Aitäh!
T. Kallas
Spiiker, mul jääb ainult korrata eelkõnelejate sõnu. Ma olen igasuguste ultimaatumite vastu nii ühelt kui teiselt poolt ja ei loe Ülemnõukogu väärikusele vastavaks selle tekstiga tegelda.
Juhataja
Suur tänu! Ma pöördun Rein Veidemanni poole. Kas Rein Veidemann pakub mõne muu meetodi? Et komisjon moodustatakse, selle kohta on juba otsus langetatud. Kuulame kõigepealt Rein Veidemanni ära, ta on autor. Üks hetk, Peet Kask soovib veel öelda. Võib-olla tal on ka taandus.
P. Kask
Austatud härra spiiker, ma pakun Rein Veidemanni sinna liikmeks.
R. Veidemann
Austatud spiiker, kuna kõik nii üksmeelselt ennast siin taandasid, siis ma olen sunnitud võtma üldse oma ettepaneku tagasi ja pandagu avaldus siis sellisel kujul hääletamisele.
Juhataja
See on läbi hääletatud, nüüd peaks Ülemnõukogu otsustama. See on eripärane olukord, ma kardan, et seda tuleb mul tõlgendada. Lepime niimoodi kokku, et me väga palju nõuandeid kuulata ei saa. Palun, rahvasaadikud ütlevad oma nõu ja mina pakun oma tõlgenduse. Uno Ugandi.
U. Ugandi
Austatud spiiker, ma teen ettepaneku redaktsioonikomisjoni valida Vello Pohla. Tänan! Ja katkestada siis arutelu.
Juhataja
See on juba Rein Veidemanni ettepanekus sees, aga ta võttis selle kõik tagasi. Toomas Kork.
T. Kork
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Kui Rein Veidemanni ettepanek jääb jõusse redaktsioonitoimkonna suhtes, siis ma teen ettepaneku sinna lülitada Pavel Panfilov kui tuntud tekstide koostaja läbi aegade.
E. Leisson
Mina näeksin heameelega selles redaktsioonitoimkonnas selle teksti autorit. (Naer saalis.)
P. Panfilov
Lugupeetud spiiker! Viimasel ajal on Kass minust väga palju ette jõudnud tekstide koostamisel. Sellepärast teen ettepaneku valida sinna Johannes Kass, mind aga palun sealt vabastada!
Juhataja
Suur tänu! Ma võtan teie nõuandeid arvesse. Ma lubasin, et ma tõlgendan seda küsimust, see on minu õigus ja ma tõlgendan. Rein Veidemann tegi oma ettepaneku, tõsi, Ülemnõukogu langetas oma otsuse. Rein Veidemannil on õigus teha oma uus ettepanek ja see võib kõlada näiteks selliselt, et palun mitte moodustada redaktsioonitoimkonda. Kui Rein Veidemann selle teeb, ma panen selle hääletusele. Rein Veidemann.
R. Veidemann
Härra spiiker, täiesti õige, kuna ma näen, et minu hea tahe on leidnud naeruvääristamist, siis ma võtan selle ettepaneku tagasi ja teen ettepaneku mitte moodustada redaktsioonikomisjoni. Sel juhul selle küsimuse algatajad viivad asja ise lõpuni. Tänan!
Juhataja
Ole hea, tule tee parandused! Rohkem ma nõuandeid ei vaja, kolleegid. Vladimir Lebedev.
V. Lebedev
Lugupeetud kolleegid! Mul on üks küsimus. Kaua me kavatseme olla pisut rasedad? Tänan!
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta Rein Veidemanni ettepanek mitte moodustada redaktsioonitoimkonda? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 35 rahvasaadikut, vastu on 7, erapooletuks jäi 9. Redaktsioonitoimkonda ei moodustata. Me leppisime kokku, kolleegid, et me läbirääkimisi ei pea. Võib-olla tuleb veel ettepanekuid? Autorid teevad ettepaneku arutelu katkestada ja jätkata järgmisel istungjärgul.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et käsiloleva päevakorrapunkti arutelu katkestada ja jätkata järgmisel istungjärgul? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 31 rahvasaadikut, vastu on 30, erapooletuks jäi 8. Arutelu katkestatakse ja jätkatakse järgmisel istungjärgul. Mis juhtus, Enn Leisson?
E. Leisson
Kas te eksisite, härra juhataja? Järgmisel istungil, tähendab homme?
Juhataja
Istungjärgul. Päris kindlasti ma ütlesin istungjärgul. Kolleegid, kas keegi kuulis ka, et ma ütlesin istungil? Istungjärgul. Reglement ei näegi niimoodi ette, siis öeldakse samal istungjärgul. Kolleegid, ma ei saanud öelda seda, me võime praegu võtta stenogrammi, me võime kuulata seda magnetofonilindilt. Kuidas venekeelne tõlge oli? Istungjärgul. Mitte kunagi ma ei ütle istungil, kas samal istungjärgul või järgneval istungjärgul. Nii näeb ette reglement. Mul ei ole isegi vaja fantaseerida, sellepäras et ka autorid nõudsid istungjärgul. Minu meelest vastus on käes.


Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi moodustamise kohta" eelnõu esimene lugemine
Juhataja
Lugupeetud kolleegid! Meil on jäänud küll vähe aega, kuid ikkagi. Vabariigi valitsus taotleb kiireloomulise küsimusena lülitada päevakorda ühe seaduseelnõu arutelu, mis käsitleks Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi moodustamist. Riigikaitsekomisjon, olles juhtivkomisjoni rollis, arutas seda probleemi ja toetab valitsuse taotlust täiendada päevakorda. Kolleegid, ma oletan, et te olete saanud selle eelnõu kätte.
Viime läbi kohaloleku kontrolli! Kohal on 73 rahvasaadikut, puudub 25.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, mis käsitleks seaduseelnõu arutelu Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi moodustamise kohta? Palun hääletada, vastavalt § 16! Selle ettepaneku poolt on 61 rahvasaadikut, vastu on 4, erapooletuks jäid 2, päevakorda täiendatakse.
Ettekande valitsuse nimel teeb riigiminister hr. Uno Veering.
U. Veering
Austatud juhataja, austatud saadikud! Mul on ülesandeks valitsuse nimel kanda ette päevakorrapunktis Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi moodustamise kohta. Õige lühidalt ma tutvustaksin teile kaitseministeeriumi moodustamise vajaduse põhjendusi ja kuidas näeks välja kaitsejõudude struktuur Eesti Vabariigis juhul, kui te aktsepteerite kaitseministeeriumi moodustamise.
Kaitseministeeriumi puudumine Eesti Vabariigis on põhjustanud terve rea probleemide lahendamata jätmise või nende mittepiisava lahendamise. Valitsus leiab, et ülesandeid, mida täidab riigis kaitseministeerium või sellega võrdsustatav riigivalitsemisorgan, ei ole otstarbekas ega võimalik panna mõnele teisele ametkonnale paralleelse ülesandena. Peamised põhjused ja ülesanded, mis nõuavad Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi olemasolu, oleksid järgmised.
Rahvusvahelisel tasandil on probleeme suhete loomisel riigikaitseküsimustes riikidevahelistes suhetes, sealhulgas näiteks ka NATO riikidega. Reeglina otsitakse kontakti kaitseministeeriumi tasandil. Riigikantselei, riigi- ja piirikaitseosakonda ei taheta tunnistada kaitseministeeriumiga võrdväärse organina.
Kaitseministeeriumi peamiseks ülesandeks oleks ka ühtse, koordineeritud rahvusliku julgeolekupoliitika kaitseosa väljatöötamine ja elluviimine. See nõuab muuhulgas paljude riigivalitsemisorganite kooskõlastatud tegevust, mida kõige edukamalt suudaks teha võrdväärne riigivalitsemisorgan, kaitseministeerium. Seni puudub Eesti Vabariigis kooskõlastatud rahvusliku julgeoleku- ja riigikaitsepoliitika.
Eesti Vabariigis toimub kaitsejõudude eriliikide (piirivalve, päästeteenistus, kaitsevägi) loomine ja Kaitseliidu struktuuriüksuste taasellukutsumine. See on lahutamatult seotud laiaulatuslike probleemide lahendamisega, sh. ka varustusprobleemide lahendamisega. Praegu tegeleb nende küsimustega iga struktuur eraldi ja selline hajutatud tegevus ei anna soovitud tulemusi, loob põhjendamatuid probleeme ja läheb riigile tunduvalt kallimaks maksma. Varustusküsimuste korrastamine oleks kaitseministeeriumi üks ülesandeid ja ta peaks selles osas looma süsteemi.
Neljandaks. Kaitsejõudude ülalpidamine on riigile majanduslikult kulukas. Riigikaitseks eraldatud vahendid peavad olema kasutatud maksimaalse tulemiga. Selle eelduseks on põhjendatud riigikaitse eelarve olemasolu. Riigikaitse eelarve koostamine on mitmeastmeline ja pikaajaline protsess ning seda on kvaliteetselt võimalik teha kaitseministeeriumil koostöös teiste riigivalitsemisorganitega.
Viiendaks. Tänaseks puudub Eesti Vabariigi loodavatel kaitsejõududel praktiliselt seadusandlik baas või on see puudlik. Seaduste ja teiste kaitsejõudude tegevust reguleerivate dokumentide paketi väljatöötamine on mahukas töö ja nõuaks koordineerimist kaitseministeeriumi poolt.
Kuuendaks. Vene Föderatsiooni jurisdiktsiooni all olevate vägede kasutuses on väga suure väärtusega kinnis- ja muud varad. Kasutades vajaliku kontrolli puudumist toimub selle varaga seadusvastane äritegevus ja kohati selle lõhkumine ja hävitamine. Kaitseministeeriumi üheks ülesandeks peaks olema selle suurtesse summadesse ulatuva vara arvelevõtmine ja Eesti Vabariigile ülevõtmise korraldamine.
Seitsmendaks. Iga riik püüab maksimaalselt oma kaitsejõudude vajadusi rahuldada rahvusliku toodangu arvel. Eesti Vabariigil vastav baas puudub. Selle loomiseks oleks vaja kujundada pikaajalised programmid ja kaitseministeeriumi ülesanne koos teiste ministeeriumide ja ettevõtetega oleks see problemaatika läbi töötada.
Riigikaitse ei ole võimalik ilma vastavate traditsioonide ja seisukohtade kujundamiseta kaitsejõudude personali ja kogu elanikkonna hulgas. See nõuaks suurt organiseerimistööd terve riigi ulatuses, mis võiks meie arvates olla kaitseministeeriumi ülesanne. Samas kaitseministeerium ei põhjusta riigikaitsekulutuste olulist suurenemist, arvestades, et ministeeriumi loomisega on võimalik ratsionaliseerida kaitsejõudude üldist juhtimist. Kaitseministeeriumid on olemas praktiliselt kõikides maades, sh. ka endise NSV Liidu koosseisu, nüüd siis SRÜ koosseisu kuuluvates riikides, Eesti on üks väheseid erandeid seni selles osas.
Need oleksid valitsuse poolt põhilised põhjendused, miks me esitasime Eesti Vabariigi Ülemnõukogule ettepaneku täiendada seadust Eesti NSV valitsuse kohta ja moodustada Eesti Vabariigi Kaitseministeerium.
Juhataja
Suur tänu! Küsimused ettekandjale. Peeter Lutt.
P. Lutt
Härra juhataja, lugupeetud riigiminister! Teie seletuskirja punktis 9 on öeldud, et lähemal ajal kasvab Eesti Vabariigi kaitsejõudude personali arv üle 5000 isiku. Kas te võiksite öelda, millised on need üksused ja kui suured need on, ja kuidas kokku saada 5000 persooni? Aitäh!
U. Veering
Siin ei ole mõeldud seda, et Eestist peaks saama väga võimas militaarne riik, vaid siin on mõeldud kaitsejõude laiemas tähenduses, s.t. siia on haaratud piirivalve, päästeteenistus. Meil on praegu kaks pataljoni moodustatud, ka selle isikkoosseis. Lisaks siis kaitsejõudude peastaap ja kaitseministeerium. See arv 5000 ärgu teid selles mõttes hirmutagu, et ta tundub väga suur. See hõlmab ka ajateenijate väljaõpet, niipalju kui Eesti Vabariigile on vaja.
J. Põld
Austatud ettekandja, mul on teile selline küsimus. Punktis 1 olete te väljendunud nii, et Riigikantselei riigi- ja piirikaitse osakonda ei taheta tunnistada kaitseministeeriumiga võrdväärse organina. Teie isiklik arvamus. Minu arvates teda ei saagi tunnistada. Ta ei ole ministeerium.
Ma tulin just sel nädalal Berliinist julgeolekuteemaliselt konverentsilt (Ida- ja Lääne-Euroopa koostöö Euroopa julgeoleku tugevdamisel) ja meist ei saada aru, miks meil siiamaani kaitseministeerium puudub, kes neid asju koordineerib. Teine asi. Sellest loetelust või ülevaatest te olete ilmselt unustanud ühe olulise asja. See on nimelt läbirääkimised meie suure idanaabriga ja tema siin olevate vägedega. Ma arvan, et kaitseministeeriumi roll ka selle tegevuse koordineerimisel koos välisministeeriumiga, läbirääkimiste ettevalmistamine ei ole sugugi vähetähtis. Kas te aktsepteerite seda vaatenurka? Aitäh!
U. Veering
Kõigepealt, ma täiesti aktsepteerin seda märkust, et ei taheta tunnistada võrdväärse partnerina, sest tõepoolest ei saagi ühte riigikantselei osakonda tunnistada ministeeriumina. Ja seda oleks ka palju nõuda. Nii et see on tõesti nii. Mis puudutab eelseisvaid läbirääkimisi Venemaaga, siis otse kindlasti on loodaval kaitseministeeriumil oma kindel osa, sest läbirääkimiste põhi- ja esmaseid küsimus saab olema Vene Föderatsiooni jurisdiktsiooni all olevate vägede võimalikult kiire ja täielik väljaviimine Eesti Vabariigi territooriumilt.
S. Sovetnikov
Lugupeetud härra riigiminister! Teie seletuskirja 4. punktis on öeldud, et relvajõudude ülalpidamine on riigile raske majanduslik koorem. Punktis 10 aga räägitakse sellest, et kaitseministeeriumi moodustamine ei suurenda oluliselt kulutusi riigikaitsele. Kas te ei leia, et te valisite selle küsimuse arutamiseks ebasobiva aja? Pensionäridele ei maksta välja pensione, õpetajad ja meedikud ei saa palka rahapuuduse tõttu, aga meie arutame kaitseministeeriumi moodustamist. Tänan!
U. Veering
Ma olen teiega täielikult nõus, hr. Sovetnikov, nii punkti 4 kui ka punkti 10 osas. Tõesti see on meie riigile suureks koormaks, et me peame omama kaitsejõude võib-olla rohkem, kui see meile tundub isegi otstarbekas, aga meil on vaja oma piire väga kindlalt kaitsta ja nad kinni panna, selles ei ole nähtavasti kellelgi kahtlust ja selles mõttes iseseisev riik peab selle suure ja raske koorma enda õlule võtma. Mis aga puudutab seda, et kaitseministeeriumi moodustamine ei põhjusta eriti olulist kaitsekulude suurendamist, siis ma olen ka ikkagi sellel seisukohal, et see nii on, sest et meie riik peab praegu nende küsimustega nagunii tegelema ja kui nendega tegeldakse süsteemsemalt ja otstarbekamalt, siis ma arvan, et me suudame võib-olla ka väiksemate kulutustega parema tulemuse saavutada. Pealegi ei ole Eesti Vabariigi Valitsusel mitte mingisugust plaani luua suurt ja võimast kaitseministeeriumi aparaati, peaks piirduma ainult hädavajalikuga, kes suudaks korraliku ja koordineeriva tööga nendes küsimustes tegelda.
Juhataja
Suur tänu, hr. Veering, ma paluksin teid valitsuse looži, ma pean täiskoguga nõu ja siis me jätkame.
Kohaloleku kontroll. Kohal on 64 rahvasaadikut, puudub 34. Kolleegid, meil on tegemist seaduseelnõu esimese lugemisega. Oleks mõistlik esimene lugemine lõpetada. Ma teen täiskogule ettepaneku pikendada täna tööaega kuni esimese lugemise lõpetamiseni.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et pikendada käesoleva istungi ametlikku tööaega kuni käsiloleva seaduseelnõu esimese lugemise lõpetamiseni? Palun hääletada! Kaks korda rohkem poolt kui vastu. Selle ettepaneku poolt on 43 rahvasaadikut, vastu on 5, erapooletuks jäi ka 5. Tööpäeva pikendatakse. Palun uuesti hr. Veering kõnetooli! Jätkame küsimuste esitamist. Ants Paju.
А. Paju
Austatud juhataja, lugupeetud ettekandja! Minul oleks mõned täpsustavad küsimused, mida teiepoolsed täiendused aitaksid selgeks mõtestada. Esimene oleks punkt 4 kohta. Riigikaitseks eraldatud vahendid peavad olema kasutatud maksimaalse tulemiga. Mis te mõtlete, mis on kriteeriumiks selle maksimaalse tulemi hindamisel, kas neutraliteedipoliitika läbiviimise edukus või veel midagi muud?
Teine küsimus seondub punktiga 6. Kus on Venemaa jurisdiktsiooni all olevate vägede kasutuses olevad kinnisvarad? Kas on teada, kui palju neid varasid on?
Ja viimane punkt 9. Kas siis 5000 meest vajavad eraldi raviasutust? Me oleme vastu võtnud ju seaduse, mis määrab hoopis teise süsteemi. Kas me loome siis uue struktuuri elemendid tervishoiusüsteemile? Aitäh!
U. Veering
Mis puudutab seletuskirja 4. punkti osas, siis on mõeldud seda, et ei oleks vaja liigseid koordineerimatuid kulutusi teha, kuna me ei saa nii väikese riigi nagu Eesti huvisid vaadata erinevate kaitseküsimustega tegelevate struktuuriüksuste poolt eraldi, vaid me peaksime võimalikult optimaalselt kasutama neid kaitsevahendeid, mida me oleme sunnitud ostma sisse. Siin on mõeldud kõigepealt, et need vahendid oleks kasutatud maksimaalse tulemiga ja et optimeerida juhtimisstruktuuri, et ka sellega võimalikult kulutusi kokku hoida. Mis puudutab Vene jurisdiktsiooni all olevate vägede kasutuses olevaid kinnisvarasid, siis minu kasutuses ei ole tänaseks täpseid andmeid nende maksumuse kohta. Ja viimane küsimus. Ei, see ei tule mitte eraldi raviasutuste süsteem, vaid ilmselt on vaja teatud spetsialiseerumise alusel meedikuid, kes kontrollivad tervislikku seisundit nendel inimestel, kes sõjaväes võivad teenida ja relva kasutada jne. Võib-olla oleks õige, kui kaitseministeeriumil oleks üks selline raviasutus, nagu meil siiamaani oli näiteks siseministeeriumi polikliinik.
J. Lippmaa
Härra Veering, ma ütlen kohe ette, et ma toetan ja pooldan kaitseministeeriumi moodustamist. Ainult mul on tekkinud mõned küsimused selles suhtes, mis on siin kirjas ja mis on tegelikus elus. Punktis 3 te seletate kaitsejõudude eri liike, struktuure ja väidate, et käesoleval ajal tegeleb nende varustusküsimustega iga struktuur eraldi. Selline hajutatud tegevus ei anna soovitud tulemusi, loob põhjendamatuid probleeme. Nii nagu mina sellest aru saan, on piirivalve just teie valitsuse poolt viidud siseministeeriumi alla. Päästeteenistus kuuluks sinna juba oma eesmärkidega. Niisiis kaitseministeeriumi alla jääb siis kaitsevägi ja Kaitseliit. Nii et jääb ikkagi lahutatud. Ma pean ütlema, et see pool, mis jääb politsei alla, saab olema arvuliselt suurem kui see pool, mis jääb kaitseministeeriumi alla. Nii et igal juhul varustuste ja juhtimise eraldatus jääb, kusjuures teie valitsus on just eriti rõhutanudki piirivalve politseile allutamist. Ma ei saa eriti aru, millist efekti te ikkagi näete, sest see lahutatus jääb. Ja mul tekib ka kohe teine küsimus reaalsest elust. Hiljuti saime teada, et üle piiri läks meil terve Vene sõjaväekolonn ja sellest meie piirivalve sai teada alles siis, kui see oli praktiliselt üle piiri. Nüüd mina küsin teie käest, kas piirirajatiste ehitamine ja nende mehitamine on valitsuse poolt lõpetatud ja valitsus kogu oma jõu ja energia paneb lahingüksuste moodustamiste peale?
U. Veering
Mis puudutab teie küsimuse esimest poolt, siis te märkisite täiesti õigesti, et erinevad kaitseküsimustega tegelevad üksused on erinevate valitsusstruktuuri üksuste alluvuses, kuid ma arvan, et ka neile on vaja näiteks relvastust, ka neile on vaja teatud varustust, mida saaks kokkuleppel teiste riikidega muretseda. Ja kui me muretseme seda suuremal arvul, siis võib-olla saame seda Eesti riigi jaoks soodsamalt. Nii et ma näen siin seda efekti, et kaitseministeerium võiks niisugused küsimused ja nende küsimuste koordineerimise enda peale võtta, mis ei tähenda seda, et tal oleks mingit võimu või väge näiteks piirivalveüksuste üle. Nii oli see mõeldud. Mis puudutab nüüd piirikaitserajatiste väljaehitamist jne., siis loomulikult ei ole meie piiril veel mitte kusagil ega mitte mingis lõigus seda piisavalt tehtud. On alustatud piirikraavi rajamist Eesti ja Läti vahelisel piiril ja samuti teatud rajatiste ehitamist sinna. Nii et selles mõttes on veel väga palju vaja ära teha ja väga palju ka kulutusi teha. Kuid minu meelest ei välista see kaitseministeeriumi moodustamise vajadust.
J. Allik
Lugupeetud härra Veering! Öelge, palun, kas ei ole olnud võimalust – arvestades vajadust bürokraatiaaparaati kokku tõmmata – kaitseministeeriumi moodustamise osana reorganiseerida siseministeerium riigikaitseministeeriumiks, ja kui ei ole, kuidas te ise suhtuksite sellesse ideesse?
U. Veering
Valitsus ei ole kaalunud oma istungitel seda ideed ja minu teada ei ole see ka projektina käinud valitsusest läbi. Mis puudutab bürokraatia vähendamist ja riigiteenijate ametikohtade vähendamise vajadust, siis selle ülesande on valitsus küll endale püstitanud ja praegu kaitseministeeriumi moodustamiselgi me näeme ette, et see moodustatakse Riigikantselei riigi- ja piirikaitseosakonna baasil. Tõenäoliselt need töötajad, kui nad on nõus sellega, lähevad sinna tööle üle. Mis aga puudutab minu isiklikku suhtumist, siis selle idee te käisite alles praegu välja, ja enne kui ma saan oma suhtumist väljendada, peab kaaluma läbi, milline efekt võiks sellest saabuda ja kuidas siis kogu süsteem hakkaks funktsioneerima.
Juhataja
Suur tänu, hr. Veering, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole! Tänan!
Kaasettekande antud küsimuses teeb juhtivkomisjoni, riigikaitsekomisjoni esimees hr. Enn Tupp.
E. Tupp
Lugupeetud spiiker, austatud kolleegid! Võib-olla alguseks värskendaks vähe teie mälu. Asi on nimelt selles, et kui me 1990. aasta sügisel ja 1991. aasta talvel püüdsime luua seadusandlikku baasi sellele, millele toetuks kaitsejõudude loomine, siis olime väga raskes olukorras. Selleks et sellest olukorrast välja jõuda, lihtsalt tuli minna kaitseministeeriumi moodustamise teed. Oli mitmesuguseid eelnõusid, üks näiteks oli kaitseseaduse eelnõu, mis praegu ei ole ka veel tõeliselt valmis kirjutatud ja mis ilmselt tuleb alles uue põhiseadusega. Oli veel mitmeid lisaeelnõusid. Ja et asja korrastada, moodustasime komisjonidevahelise töörühma. Selle töörühma ülesandeks sai töötada välja selline kontseptuaalne lähe, mida teha või millest alustada. Töörühm jõudis oma tööga lõpule 1991. aasta aprilli lõpus ja tulemus oli väga lühike, mõnerealine: tuleb luua valitsuses vastavatasemeline instants ja see oleks kaitseministeerium. Siis pääseks välja sellest kana ja muna probleemist, mis peaks olema enne, sest ei riigikaitsekomisjon ega keegi teine ei ole võimeline lõplikult välja töötama kogu kontseptuaalset alust, mis kaitsejõudude loomisega või julgeolekupoliitikaga kaasneb. Nii jõudis asi Ülemnõukogu ette alles peale suvevaheaega. Ülemnõukogu võttis vastava otsuse, mis kohustas valitsust kaitseministeeriumi looma, vastu oktoobri alguses, nii et me oleme päris tükk aega selle asjaga tegelnud. Ma ei tahaks kaua teie tähelepanu kinni pidada, ütleks vaid, et kui siin oli kulutustest juttu, siis tuletaks teile meelde, et 1990. aastal, kui meie riigieelarve oli 1,8 miljardit, maksime liidumaksu 340 miljonit. See moodustas 20% meie riigieelarvest ja läks sisuliselt meie esindamiseks välismaal – seda muidugi vähesel määral, aga põhiliselt kaitseotstarbeks, delegeerituna Moskva kaudu. Ma usun, et me kulutused ei jõua selle määrani mitte mingil juhul, sest me oleme siin saalis sellest juba rääkinud, kulutused võivad jõuda kuni 10%-ni, mis liigitaks meid maailma mõistes patsifistlike riikide hulka. Leian ka, et ilmselt ei saa ministeeriumi töötajate arv olema suur. Arvatavasti on võimalus teise lugemise ajal veel käsitleda konkreetselt mõningate riikide näiteid või kogemusi, kuidas on seal lahendatud vastav probleem, aga praegu, kuna see asi on meil idanenud väga kaua, teen ettepaneku lugeda esimene lugemine teie nõusolekul lõppenuks. Tänan!
Juhataja
Suur tänu, hr. Tupp! Tundub, et küsimusi ei ole. Ma avan läbirääkimised. Mulle tundub, et ei soovita läbirääkimisi pidada. Kolleegid, tegemist on päevakorrapunkti aruteluga vastavalt §-le 16, mis eeldab seda, et parandusettepanekud peaksid laekuma 24 tunni jooksul juhtivkomisjoni kätte. Jätke palun meelde! Hr. Enn Tupp, vastavalt sellele ka käituge! Kõik reglemendijärgsed nõuded on täidetud, et esimene lugemine lõpetada. Kas lõpetame? Esimene lugemine on lõppenud. Tänaseks head nägemist, homme algame jälle peale kell 10.


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
69. ISTUNGJÄRK
NELJAS ISTUNG
9. aprill 1992


Juhataja (Ü. Nugis)
Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Kontrollime kohalolekut! Kohal on 71 rahvasaadikut, puudub 27. Kolleegid, vabariigi valitsus soovib täna üle anda mõned seadusandlike aktide eelnõud. Palun pr. Krista Kilveti kõnetooli.
K. Kilvet
Austatud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Eesti Vabariigi Valitsuse juhi nimel esitan Ülemnõukogu päevakorda kiireloomulise küsimusena projekti Klara Halliku nimetamise kohta Eesti Vabariigi ministriks. Aitäh!
Juhataja
Juhtivkomisjoni ülesanded võtab enda peale juhatus ja samas ootame ettepanekuid fraktsioonide ja komisjonide poolt, millal soovitakse kohtuda ministrikandidaadiga. Ükski rahvasaadik ei ole teinud eelnevalt ettepanekut midagi täiskogu ees üle anda.


Päevakorravälised avaldused
Juhataja
Me alustame n.-ö. vaba mikrofoniga. Ma paluksin mikrofon koos kellaga sünkroonselt tööle panna, aega on ühele saadikule eraldatud viis minutit! Johannes Kass.
J. Kass
Kolleegid rahvasaadikud, täna tahan ma teilt küsida, kas ENSV oli, on seaduslik. 1990. aasta kevadel Ülemnõukogu otsustas, et ei ole. Sellest tulenevalt ei saa olla seaduslik ka ENSV Ülemnõukogu ja see kehtib ka tänasel päeval. Arvestades praktilist reaalsust, et keegi peab siiski riiki valitsema, kuulutati välja üleminekuperiood, mis lõpeb Eesti Vabariigi põhiseaduslike võimuorganite valimistega. Määrati ka taastamise alus. 8. mail 1990. aastal Ülemnõukogu kehtestas seadusega Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseaduse paragrahvid. § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu riik, kus kõrgeima riigivõimu kandjaks on rahvas. § 2. Eesti riigi maa-ala on lahutamatu ja tervik.
Ma edasi enam ei tsiteeri, palun võtta need dokumendid ise välja ja meelde tuletada.
§ 1 kehtestamisega kehtestati ka kõrgeimaks võimukandjaks Eesti Vabariigi õigusjärgne kodanikkond. Ma palun see meelde jätta ja täitmisele võtta. 16. mail kehtestas Ülemnõukogu nii seadusega kui ka oma otsusega ajutise valitsemise korra Eesti Vabariigi taastamiseni. Iseenda ebaseaduslikkust arvestades määrati selles raamid, volitused, kuidas taastada Eesti Vabariik. Ma tuletan teile meelde, et põhiküsimused – riiklik staatus, riikidevahelised suhted, põhiseadus ja kodakondsus – kuuluvad vastuvõtmisele koostöös Eesti Kongressiga kui Eesti kodanikkonna esindajaga. Tänaseks on Ülemnõukogu kõiki neid eelpool öeldud otsuseid ja seadusi kahjuks eirama asunud. Ta on muutunud ise seaduserikkujaks ja ärgem siis imestagem, et riigis on anarhia, just nimelt anarhia, sest andke mulle andeks, siin istuvad poliitilised kurjategijad, riigis valitsevad majanduslikud kurjategijad, toimub röövmajandus ja loomulikult ei jää ka kriminaalne element siin alla. Kui seaduserikkuja ...
Juhataja
Kolleegid, peame saalis korda! Härra Annus, registreerige ja öelge oma 5 minuti jooksul, mis teil öelda on.
J. Kass
Kõnepuldis kord on selline, et igaüks võib siit öelda välja, mis tema asjast arvab. Ja ka teine tuleb ütlema, mis tema arvab. Ülemnõukogu taotleb enamatki, sest rahva-keskfraktsiooni avaldusega tahetakse kehtestada ennast 100%-liseks seaduslikuks esindajaks siin riigis, s.t. usurpeerida endale võim. Ma palun, et Ülemnõukogu võtaks kätte need paberid, mis ta võttis vastu 1990. aasta kevadel, ja käituks ka nende raamides. Ma lihtsalt juhtisin sellele tähelepanu ja küllaltki kõva sõnaga. Andke mulle siis ka andeks, sest ma ei kannata, kui seaduserikkuja ise hakkab eirama iseenda otsuseid. Tänan tähelepanu eest!
M. Laar
Austatud hr. spiiker, austatud rahvasaadikud! Minu kõne tuleb seekord tunduvalt rahumeelsem. Nimelt on saadikurühmale "Isamaa Ühendus" andnud üks koosolek, mis toimus 7. aprillil 1992 ja mis kandis nime "Isamaa ja emakeel", üle pöördumise Ülemnõukogu ja selle juhatuse poole, kus tehakse omad ettepanekud Ülemnõukogule mitmete küsimuste lahendamiseks. Need puudutavad keelt, poliitikat ja lühidalt kokku võttes on need kolm nõudmist või ettepanekut – rohkem ettepanekut, mitte nõudmist – järgmised.
1. Eesti olgu rahvusriik, sest selleta kaoks nii eesti emakeel kui eesti rahvas.
2. Nõutakse eesti keele toimimist eesti keelena ning selleks vastavate institutsioonide loomist.
3. Mis puutub nüüd kodakondsusesse ja keeletsensustesse selle juurde, siis peab selle koosoleku meelest Eesti kodakondsuse taotleja valdama eesti riigikeelt nii kõnes kui ka kirjas, et saaks sellel maal oma ameteid pidada.
Ma annaksin selle paberi üle ja natuke teise teemana sooviksin teha ettepaneku Ülemnõukogu juhatusele arutada ka ühte teist küsimust, mis on mind isiklikult juba ammu piinanud ja millele võib-olla tänahommikune vestlus siinsamas Toompea ees andis veel juurde oma osa mõtteid. Nimelt ma teeksin Ülemnõukogu juhatusele ettepaneku siiski tõsiselt kaaluda meie palga täielikku väljamaksmist olukorras, kus väga suur osa eriti majanduslikult nõrgemalt kindlustatud elanikkonnast seda palka kätte ei saa. Andke andeks, mul on tõesti piinlik, ma ei taha rääkida siin, kas Ülemnõukogu teeb tööd või ei tee tööd, aga selline olukord tekitab vähemalt minus endas probleeme. Vähemalt selline lihtne asi nagu sularaha käibe piiramine siinsamas Ülemnõukogu saalis – kas või sellega, et me ei maksaks sularahas kinni oma lõunaid, oma arveid, vaid me saaksime seda kuidagi teistmoodi korraldada ja need võetakse meie palgast maha – peaks olema korraldatav. Ma lihtsalt tõstatasin probleemi ja paluksin väga Ülemnõukogu juhatusel seda probleemi arutada ja tõsiselt lahendada, sest Ülemnõukogu autoriteet selliste otsuste langetamisega, enda viimisega oma rahvaga samale tasemele, ainult tõuseks. Aitäh!
S. Sovetnikov
Austatud spiiker, lugupeetud kolleegid! Minu valijad palusid mind edastada Ülemnõukogule Narva ametiühinguorganisatsioonide konverentsi pöördumise eesti rahva poole.
"Meie, Narva linna ametiühinguorganisatsioonide ühendkonverentsi delegaadid pöördume teie poole, lugupeetud eestlased, sügava murega meie ja teie laste tuleviku pärast.
Töölis-Narva, keda me ühendkonverentsil esindame, pöördub teie poole, linna ja maa lihtrahvas, kes te oma visa tööga loote iseseisva Eesti heaolu, üleskutsega meid õigesti mõista ning koos meiega asuda oma huve kaitsma.
Meile teeb äärmist muret Eestis üha suurenev rahvaste vastasseis. Täna on kellelegi väga kasulik meid, lihtsaid inimesi, tõugata erinevatele barrikaadidele, ajada kaks rahvuslikku kooslust omavahel riidu. Raadio ja televisioon ning ajalehed soodustavad ütlematajätmiste, vihjete ning moonutustega seda, et meid eraldada rahvusliku tunnuse järgi, õrritada teineteise vastu.
Arvame, et üksnes meie mõistev suhtumine eesti rahva taotlustesse saavutada oma riiklik iseseisvus võimaldas ära hoida sündmuste arengu Karabahhi või Dnestri-äärse stsenaariumi järgi. Püüelgem ka edaspidi üheskoos kodanikuleppimuse ja kodurahu poole.
Kahjuks ei ole Eesti Vabariigi Ülemnõukogu viimased otsused ning põhiseaduse projekt kooskõlas meie arusaamadega riiklikust tarkusest, õiglusest ning vastutusest meie eest, kes me elame Eestimaal. Alandavaks ja solvavaks ning maailma üldsuse poolt tunnustatud inimõigustega vastuolus olevaks oli meie jaoks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus 26. veebruarist 1992. aasta kodakondsusseaduse rakendamisest.
Taolise poliitika eesmärk on meile selge: jätta Eesti Vabariigi venekeelne elanikkond ilma elatusvahenditest, kodanikuõigustest ning võimalusest kaitsta Eesti riiki, sundida meid nn. vägivaldsele remigratsioonile. Samal ajal vaikitakse meelega, et ligi pool Eesti rahvuslikust kogutulust luuakse venekeelse elanikkonna poolt.
Vabariigi majanduse ebastabiilsus on põhjustanud toidu- ja tööstuskaupade hindade ohjeldamatu kasvu, korteriüüri ja teenustasu tõusu. Sellega kaasneb paratamatult kogu Eestimaa rahva vaesumine. Usume, et ajal, mil meid vägisi tõugatakse rahvustevahelisele vastuseisule, võidab teie hea tahe, tarkus, püüd kogu Eestimaa inimeste üksteisemõistmisele. Ainult üheskoos, rahvusest olenemata, suudame me vabariigi välja tuua majanduskriisist. Igaühest meist sõltub otseselt, milline on järgmine samm. Mõistkem, et me oleme jõudnud piirini, mille taga enam ei ole kodurahu.
Ajalugu on juba nõnda kujunenud, et meil kõigil tuleb ka edaspidi koos elada teie ajaloolisel kodumaal. Pöördugem siis näoga üksteise poole, naeratagem teineteisele, püüdkem üksteist kuulda võtta ja mõista meie endi ja meie laste turvalisuse ning õnne nimel Eestimaal, mis on ka meie jaoks saanud armsaks kodumaaks.
Narva linna ametiühinguorganisatsioonide üldkonverentsi delegaadid. 21. märtsil 1992."
V. Lebedev
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Tahan rääkida kodakondsusest. Te kõik teate, et meie vabariik on ÜRO liige, seepärast peab täitma ÜRO liikmesriigi kohustusi. Me oleme ühinenud rahvusvaheliste paktidega inimõiguste valdkonnas. Te teate, kuidas tõlgendatakse inimõigusi ja kui tähelepanelikult suhtutakse inimõigustest kinnipidamisse rahvusvahelistes organisatsioonides. On olemas ÜRO Peaassamblee resolutsioon 1977. aasta 16. detsembrist, kus on öeldud, et kõik inimõigused ja põhivabadused on jagamatud ja vastastikku sõltuvad. Tuletan teile meelde, et me ratifitseerisime Venemaa ja Eesti vastastikuste suhete aluste lepingu ja seoses sellega loen teile ette oma avalduse.
"Eesti Vabariigi Valitsusele. Avaldus.
Võttes arvesse seda, et vastavalt ÜRO põhikirjale on Eesti Vabariik kohustatud kaasa aitama sotsiaalsele progressile ning inimõiguste ja põhivabaduste üleüldisele austamisele ja järgimisele; tuletades meelde, et inimõiguste kohta käivate rahvusvaheliste paktide preambulates on tunnistatud, et vaba isiksuse ideaal võib teostuda ainult siis, kui luuakse sellised tingimused, mille puhul igaüks võib kasutada oma majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi ning samuti kodaniku- ja poliitilisi õigusi, ning vastavalt Vene NFSV ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste lepingu §-le 3 ning Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse § 3 2. lõikele, on mul au teatada, et ma võtan vastu Eesti Vabariigi kodakondsuse. Palun välja anda dokument, mis kinnitab minu kodakondsust. Vladimir Lebedev. 9. aprill 1992." Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Kas ma annan edasi valitsusele, sest ma ise kodakondsust välja ei anna? Pavel Panfilov.
P. Panfilov
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kodanikest saadikud, lugupeetud apatriididest saadikud! Tahan ka öelda mõne sõna kodakondsuse kohta. Eile ütles kolleeg Toomas Kork repliigi korras, et Panfilov tuleb redaktsioonikomisjoni lülitada, sest ta teeb hästi igasuguseid avaldusi ja resolutsioone. Pean teile ausalt tunnistama, et viimasel ajal on kolleegid Kass, Laar ja püha isa Hallaste minust selles asjas ette jõudnud. Ärge pange pahaks, aga mina nii kõlavaid avaldusi teha ei oska. Ma saan aru nii, et Eesti Komitee on muidugi eesti rahva mõistus, au ja südametunnistus. Ma arvan, et nad ajavad oma asja, ajavad seda õigesti ja aidaku neid jumal. Aga küsimus on järgmises: meie Ülemnõukogu liikmed võtsid vastu otsuse kodakondsuse kohta. Mina saan sellest ka nii aru, et me saime hakkama seadusliku teoga. Me kinnistasime eesti elanikkonna õigused kodakondsusele sünni alusel sellel territooriumil. Ma tahaksin, et eesti elanikud, kes mind täna kuulevad, mõistaksid ka seda, et see seadus ahistab minu õigusi. Ja seepärast pole midagi halba selles, et ma võitlen oma õiguste eest, või püüan kaitsta oma ja minu kaasmaalaste, tõeliste mitte-eestlaste huve, kes on praegu sattunud sellisesse olukorda. Kogu maailmas võideldakse inimõiguste eest. Ja kui mõnikord õhutatakse kirgi ja ažiotaaži selle ümber ning ajakirjandus erutub, siis ma küsin endalt, mis siis selles hirmsat on. Maailmas pole ju asjata loodud inimõiguste kaitse komiteesid, mitte asjata pole asutatud rahvusvaheline kohus Haagis, mis neid küsimusi arutab. Seepärast teen ka mina samasuguse avalduse nagu saadik Lebedev ja mul on ka au võtta vastavalt rahvusvahelistele lepingutele vastu Eesti kodakondsus. Kui see pole nii, kui ma milleski eksin või ei saa kõigest aru, siis läbigem see tee koos. Ma kutsun ka ajakirjandust läbima koos meiega selle tee ja näitama rahvale, kel on õigus ja kel mitte. Valitsus vaatab meie avaldused läbi ja annab meile kuu aja jooksul vastuse, nagu kord ette näeb. Seejärel tuleb see küsimus ilmselt läbi arutada Ülemkohtus, kes annab oma vastuse. Ja kui see ka on eitav, siis tuleb minna Euroopa rahvusvahelisse inimõiguste komiteesse. Ja lõpuks jääb veel viimane instants – rahvusvaheline kohus Haagis. See on oma õiguste kaitsmise normaalne protsess. Tahan paluda Marju Lauristini koos meiega kogu see tee läbida, sest tema on kõige suurem kodanikuõiguste spetsialist meie vabariigis. Palun samuti saata minu avaldus Ülemnõukogu kaudu valitsusele läbivaatamiseks ja kuu aja pärast loodan saada kirjaliku vastuse nagu kord ette näeb! Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, minu meelest on lihtsam tee naturalisatsiooniperioodi ajal avaldus esitada, aga ma võtan vastu ja annan edasi, kui veel tuleb, kõik saab tehtud nagu kord ja kohus. Kaljo Ellik.
K. Ellik
Lugupeetud juhataja, lugupeetud rahvaesindajad! Mind ajendas täna täiskogu ette tulema eilne härra Jüri Adamsi esinemine informatsioonisaates "Aktuaalne Kaamera", kus ta teatas, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogus toimib kolonistide ja endiste kommunistide tugev liit. Mina ei pea õigeks sõjakaid väljendusi, šokeerivat ja vulgaarset käitumist, see on kultuuri ja kultuurituse teema, lihtsalt öeldes, oskus elada, lohakus, ebaviisakus, samuti kasvatamatus. Pean teile teatama, et mina isiklikult pole iialgi olnud pioneer, ei ole kuulunud kommunistlikku noorsooühingusse ega kommunistlikusse parteisse ja sellegi poolest olen ma töötanud üle 11 aasta Kuressaare aselinnapeana, ja ma usun, et minusuguseid kolleege on ka teisi. Tahan teile soovida kodurahu ja head töötuju. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu ilusate sõnade eest! Genik Israeljan.
G. Israeljan
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Ülemnõukogu on alati kinnitanud, et ta taotleb tõeliselt demokraatliku riigi rajamist. See on kiiduväärt ja meie, Ülemnõukogu liikmed, mina ja minu kolleegid saadikurühmadest, toetame seda täielikult ja hääletame selle poolt.
Aga isegi selles saalis seab meie kolleegide sõnavõttudes ilmnev tige leppimatu positsioon kahtluse alla demokraatia edasise arengu meie vabariigis. Eesti Vabariik on kahjuks hakanud üha kiiremini nihkuma paremale totalitaarse süsteemi, ma ütleksin isegi – sandarmiriigi poole. Ja nüüd on minu arvates tekkinud väga tõsine oht demokraatia eksistentsile Eesti Vabariigis. Seepärast tahan mina koos oma kolleegidega, saadikurühma liikmetega uskuda tõelisse demokraatiasse vabariigis ja kontrollida, milline on demokraatia tegelik tase Eesti Vabariigis. Ma ei hakka kõike kordama, mul on täpselt samasugune avaldus ja ma annan selle ka üle lugupeetud Ülo Nugisele. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu, saab edasi antud! Ivar Raig.
I. Raig
Austatud spiiker, austatud rahvasaadikud! Mind volitas siia täna teie ette esinema eilne Balti Assamblee Eesti delegatsiooni koosolek, kus arutati, kuidas Eesti delegatsioon peaks tööd tegema enne eelseisvat (täpsustatud andmetel 29.–31. maini k.a. toimuvat) järjekordset Balti Assamblee istungit ning enne 22.–24. aprillini toimuvat Balti mere riikide parlamentääride konverentsi. Loomulikult on meid mõlemast kutsutud osa võtma. Ja mul on anda teile edasi informatsioon ka selle kohta, et 27. märtsil k.a. toimus Stockholmis esimene Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu esindajate koostöönõupidamine, millest võtsid osa igast Balti riigist üks esindaja ja kolm Põhjamaade Nõukogu presiidiumi liiget, eesotsas endise Norra peaministri Jan P. Sysega. Sellel nõupidamisel määratleti nende parlamentaarsete kogude koostöö prioriteedid, fikseeriti kaasaaitamine demokraatlike struktuuride väljaarendamisele Balti riikides ning koostöö seadusandluse vallas. Loomulikult käib siia ka koostöö majanduse, side, keskkonna, kultuuri, hariduse ja teistes koostöövaldkondades. Põhjamaade Nõukogu poolt pakuti välja leping, mis fikseeriks Balti riikide ning Põhjamaade koostöö ja seda juba Euroopa ühinemise, uue Euroopa poliitilise arhitektuuri kontekstis. Siin me põrkume kokku probleemiga, et Balti riigid ei ole omavahel sõlminud sellist koostöölepingut, mis annaks aluse koostöölepingute sõlmimiseks Balti riikide koostööfoorumi või ka eraldi Eesti ja teiste parlamentaarsete kogude vahel. Meil on koostöö Balti riikide vahel juriidiliselt korrektselt fikseerimata ja ma esitasin ühe lepinguprojekti Balti riikide esindajatele. Kui järgmisel esmaspäeval tuleb uuesti kokku Balti Assamblee Eesti delegatsioon – ka kõigil teistel Ülemnõukogu saadikutel on võimalik osa võtta –, siis asutakse esimest korda arutama sellise koostöö lepinguprojekti. Ja ma kutsun kõiki saadikuid täie tõsidusega suhtuma selle ettevalmistusse!
Ja veel üks moment, mida on vaja arutada täiskogu ees. Meil töötab praegu Balti Riikide Nõukogu. Balti Riikide Nõukogu ja Balti Assamblee vahel puudub side. On ettepanek, et Balti Riikide Nõukogu (kuhu kuuluvad president, peaminister ja välisminister) istungitest võtaksid osa ka Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juhid ja töögruppide juhid. Ja ma kutsun veel ka üles, et üldse Eesti välispoliitilist strateegiat, integratsiooni strateegiat, Balti riikide koostööd teiste parlamentaarsete kogudega hakatakse arutama ühel plenaaristungil, et see võetakse päevakorda. Siis me avaksime juba põhjalikuma diskussiooni selles valdkonnas. Tänan tähelepanu eest!
P. Jermoškin
Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud! Ma ei tahtnud täna esineda vaba mikrofoni ajal, aga kõik eelnenud sündmused, mis täna hommikul aset leidsid ja mis praegu siin saalis aset leiavad, tõukasid mind seda tegema.
Me kõik tulime siia Toompeale ja nägime inimesi, kes olid kogunenud lossi juurde. Need inimesed väljendavad eesti rahva valu ja meelekibedust ja kannatusi. Need inimesed on oma õlul kandnud mõlema ajajärgu – nii Saksa okupatsiooni kui ka niinimetatud Nõukogude okupatsiooni – kõik raskused. Nüüd on need inimesed kõigest ilma jäänud ja elavad viletsuses. Kõige huvitavam on see, et nende inimeste vahel ei saa vahet teha rahvuse järgi. Need on inimesed, lihtsalt Eesti kodanikud, Eesti elanikud. Ja meie istume siin saalis, näeme neid kannatusi, seda valu ja teeme üksteisele selgeks, kes on rohkem eestlane, kas pastor Hallaste või Johannes Kass, Marju Lauristin või hoopis keegi muu. Arvan, et meil on esmajärjekorras vaja tõestada oma tegudega, mitte sõnadega, kes on meist kõige rohkem inimene. Inimene on aga see, kes oskab hoolitseda nende eest, kes ta sünnitas ja kes teda kasvatasid. Meie aga oleme jätnud oma vanemad viletsusse.
Sellest lähtudes ma mõtlesin oma tegevuse läbi ja selleks, et tulevikus minu sõnavõttude puhul mulle enam ei kleebitaks külge okupandi silti, esitan ma kõigi nende motiivide alusel, millest rääkisid eelkõnelejad, Eesti Vabariigi Valitsusele avalduse Eesti kodakondsuse saamise kohta. Tänan tähelepanu eest!
P. Priks
Lugupeetud spiiker, austatud kolleegid! Ma tahaks paar sõna öelda Mart Laari ettepaneku kohta, tšekkidega tasumise kohta. Võib-olla mul on parem ettepanek. Tema ettepanek võib olla efektne, aga tegelikult on palju paremaid võimalusi. Näiteks mul on Kohtla-Järvel üks kaevuriperekond, korter on puupüsti rahvast täis ja palju lapsi. Seal loeti enne igat rubla ja seda enam loetakse praegu. Kui minul on ükskõik, kas ma tšekiga maksan või sularahas, siis sellel perel see küll ükskõik ei ole. Nendele on suureks kasuks, kui mina kutsun oma sisseostudele kaevuri endaga ühes, tema tuleb oma tšekiraamatuga (kaevurid muuseas saavad kõik tšekiraamatuga palka). Tema maksab minu kulutused kinni, aga mina annan temale sularaha. See on juba praktiline abi ja suur abi sellele perele. Nii et see efektne asi, kui me siin tšekiraamatuga võtame, on üks asi, aga selline võimalus on kas või 90 perekonda hädast välja aidata. Ma usun, et igaühel on niisugune naaber, kellel tõesti on rahahäda suur. Ja tšekiraamat on ikkagi tegelikult väga ebamugav asi. Nii et mina arvan küll, et kui mul on ükskõik, siis sellele kaevuriperekonnale küll see ükskõik ei ole, sest siis ma muidugi enam aidata ei saa. Aitäh!
А. Zõbin
Lugupeetud härrad! Lugesin eile ja täna vene ajalehtedest pidulikku teadet selle kohta, et meie Ülemnõukogu esimees sai kingiks sõiduauto. Tõsi, pole öeldud, kas see oli kingitus vabariigile või isiklik kingitus. Aga üks inglise vanasõna ütleb, et tasuta lantše ei anta. Seepärast seda liiki kingitused, mis maksavad kuni 5 miljonit rubla – ma arvutasin umbes välja –, on kallid kingitused. Ma ei taha midagi öelda konkreetsete isikute kohta, kes võtsid või ei võtnud neid kingitusi vastu, aga ma tean täpselt, et paljudes riikides kehtib kord, mille kohaselt kõrgemad ametiisikud võivad vastu võtta ainult selliseid kingitusi, mille maksumus ei ületa teatud piiri. Meil selliseid seadusi pole, aga mulle näib, et seoses selliste kingitustega, mida tulevikus veel hakatakse saama, oleks soovitav, et Ülemnõukogu eetikakomisjon ja õiguskomisjon hakkaks sellega tegelema ja annaks mingid soovitused, kas Eesti võtab enda peale kohustused, mis sunnivad ametiisikuid neid kingitusi vastu võtma või mitte vastu võtma. Teiseks. Praegu tuleb meil välja selline nonsenss, et me võtsime tööle välisministrina Rootsi kodaniku. Ma täpselt ei tea, aga mulle näib, et Rootsi seaduste järgi on kahekordne kodakondsus lubamatu, ja selle Eesti seaduse järgi, mis me hiljuti vastu võtsime, on kahekordne kodakondsus lubamatu. Tuleb nii välja, et see inimene ei taha ilmselt kaotada ja ei kaota Rootsi kodakondsust, aga Eesti kodakondsust ei või ta formaalselt lõppkokkuvõttes saada, sest vastasel juhul rikume me seadust. Põhiseaduse eelnõus on öeldud, et nendele ametikohtadele, vähemalt sellele kõrgele ametikohale ei või pretendeerida isikud, kel pole Eesti kodakondsust. Ja ma tahaksin siiski pöörduda kõigi saadikute poole: kallid härrad, kui me tahame tulevikus rajada õigusriigi – aga see tuleb meil üles ehitada –, siis ei tohi me ise vähemalt siin rikkuda seadust, mille me alles paari nädala eest vastu võtsime. See on lubamatu. Korralikus ühiskonnas ei tohi seda teha! Mille peale võivad inimesed siis loota, kui me ise seadusi rikume? Arvatavasti rohelised teavad, mis on Rooma Klubi ja niinimetatud kuldmiljard. Muidugi, kui Eesti ühiskond oma liidrite, eriti teadlaste näol tahab selle kuldmiljardi hulka sattuda, siis arvestades väikest arvu võib selle peale ehk loota. Miks ei võta Rahvusvaheline Valuutafond sellesse kuldmiljardisse ei Brasiiliat ega Indiat, vaid piirdub tegelikult kümnekonna Euroopa ja Ameerika riigiga? Sel juhul võib ju muidugi sõlmida liidu Saksamaaga, võib siin anda protektsiooni nendele jõududele vastukaaluks Venemaale, aga tuleb väga hästi läbi mõelda, kuhu ja kuidas me läheme. Hiljuti lugesin raamatut, milles räägiti sellest, et tänapäeva Ameerikas, s.t. USA-s on 6% maailma asukatest, aga ta kulutab 40% ressurssidest ja paiskab maailma 70% heitmetest. Kujutage ette, mis siis juhtub, kui homme täitub kogu maailma unistus ja 93% elanikest jõuab sellele tasemele. Öelgu mulle, rohelised, mis pärast seda juhtub! Aga inimesed üha püüdlevad selle poole. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Ma paluksin kolleeg Vitali Menšikovi leida võimalus tõlgendada kodakondsusseaduse rakendusseadust kolleeg Zõbinile. Palun see vaev ette võtta ja teha selgeks, kuidas tõlgendada kodakondsusseadust! See eksitus püsib juba päris pikka aega. Palun, Anatoli Novohatski!
A. Novohatski
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Esimesena võttis siin sõna meie kolleeg saadik Kass. Ma arvan, et kasutades parlamendiliikme õigusi, võime me sellest kõnetoolist avaldada mis tahes arvamust. Täna ütles härra Kass, et selles saalis istuvad kurjategijad. Ma usaldan tõlke, mul on see kasseti peale võetud ja kui tõlgid ei eksinud, siis ma teen ettepaneku, et härra Kass tuleks praegu siia kõnetooli ja nimetaks nimepidi konkreetsed kurjategijad või vabandaks Ülemnõukogu ees. Vastasel juhul tuleb asja arutada vähemalt eetikakomisjonis või võtta ta kohtulikule vastutusele. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, kas me võime n.-ö. vaba mikrofoni lugeda lõppenuks? Suur tänu!
Kolleegid, ma tutvustan võimalikku varianti, kuidas me täna päevakorrapunkte arutame. On ettepanek alustada nendest päevakorrapunktidest, mis on seotud kohtureformiga. Nad olid meil planeeritud eilsele, kolmapäevasele päevale (punktid 3 ja 4). Siis on jälle oodata kiireloomuliste küsimuste arutelu, komisjonide ettepanekud laekuvad. Järgnevalt arutame neid küsimusi, mis on seotud justiitsministeeriumiga, kuna justiitsminister on meil täna, kui nii võib öelda, käepärast võtta. Ka oleks vaja ilmtingimata võtta vastu otsused muudatuste kohta Ülemnõukogu alatistes komisjonides. Ja siis edasi vastavalt kinnitatud päevakorrale.


Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude kohta
Juhataja
Kolleegid, alustame ühe otsuse eelnõu arutelu, mis käsitleb Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisu probleeme. Ettekandja on justiitsminister hr. Rask.
Kas justiitsminister on meil saalis? Palun, härra Rask, kõnetooli!
M. Rask
Austatud eesistuja, lugupeetud saadikud! Arutusele tuleb Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse projekt Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude kohta. Teie laudadele jagatud otsuseprojektis on toodud viide Eesti Vabariigi kohtute seaduse reale paragrahvidele. See seadus, mille te võtsite vastu 23. oktoobril 1991. aastal, on ka Eesti Vabariigis läbiviidava kohtureformi alusdokument. Teie ette toodud kohtute koosseis, seal tulevikus töötama hakkavate kohtunike arv põhimõtteliselt peaks taastama Eesti Vabariigi 1939. aasta kohtute struktuuri ja sel ajal kohtutes töötanud kohtunike arvu. See tähendab seda, et me jõuame pigem sellele tasandile, mis oli, kuid suundudes õigusriiki, püüdes tugevdada kolmandat võimu ja kohtuvõimu eelkõige, me peame planeerima ka sealt edasimineku. Praegusel hetkel on need muudatused, mis on hädavajalikud teha kohtute struktuuris, läbi arutatud vabariigi valitsuse poolt ja vabariigi valitsus on asunud kindlale seisukohale, et kohtureformi materiaal-tehniline külg on üks olulisi riigireformi suundi, mille läbiviimiseks tuleb rahalised vahendid leida. Ma arvan, et projekt, mis tuleneb seadusest ja on kooskõlas meie poolt juba vastuvõetud seadusega, leiab siin saalis heakskiitu ja kohustab juba konkreetseid kohtutega tegelevaid organeid hoolega edasi töötama. Samaaegselt ma tahaksin sügava vabanduse saatel teile pakkuda ühe väikese paranduse tekstis, nimelt punktis 6 on kaduma läinud Hiiumaa kohus. Ilmselt on ta nii väike, et jääb ka tekstis vahele. Väga vabandan tõsiste Hiiumaa inimeste ees! Sellise parandusega oleks ilmselt see tekst vastuvõetav. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Millised on küsimused? Priidu Priks.
P. Priks
Aitäh, hr. spiiker! Lugupeetud minister, ma paluks teada, mille järgi on need kohtunike arvud määratud, kas elanike arvu järgi või mis on aluseks võetud? Kus on 7 kohtunikku, kus 4, kus 6, kus 2, jne. Aitäh!
M. Rask
Kohtunike arvu määramise aluseks on kohtute töökoormus. On arvestatud võimaliku töökoormuse kasvuga just selles osas, mis puudutab omandireformi, maareformi ja eelkõige põhiseaduse projektis sätestatud kodanike õigust pöörduda iga õigusvaidlusega kohtusse. Baasiks on võetud senine kohtuasjade arvukus nii kriminaal-, tsiviil- kui ka haldusasjades ja on püütud ette näha ka võimaliku arengu stsenaariumit.
Juhataja
Suur tänu, hr. Rask! Tundub, et rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan!
Kaasettekande antud päevakorraküsimuses teeb õiguskomisjoni liige Ahti Kõo. Palun kõnetooli!
A. Kõo
Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ülemnõukogu õiguskomisjon arutas teie ees olevat ja praegu meil arutusel olevat otsuseprojekti ja leidis üksmeelselt, et seda tuleb toetada.
Mis puutub punkti 6, siis Hiiumaa küsimuses on õiguskomisjonil sama seisukoht, mis autoril. Tegemist on eksitusega, mis on vaja parandada. See on kõik. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et ka kaasettekandjale küsimusi ei ole. Ma avan läbirääkimised. Kas ma võin oletada, et ei soovita läbirääkimisi pidada? Nii me kokku lepimegi, läbirääkimisi ei pea. Keskfraktsioon palub enne lõpphääletust vaheaega 10 minutit. Kas vähemaga ei saaks hakkama? Vaheaeg 10 minutit.
V a h e a e g


Juhataja
Kontrollime kohalolekut! Kohal on 71 rahvasaadikut, puudub 27. Kas võin otsuse panna hääletusele?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude kohta? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 63 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 1 saadik jäi erapooletuks. Otsus vastu võetud.


Kohtureformi läbiviimise kohta
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, teen ettepaneku arutada järgmist päevakorrapunkti, kus tuleks vastu võtta otsus kohtureformi läbiviimisest. Ettekande antud otsuse eelnõu kohta teeb meile Ülemkohtu esimees hr. Jaak Kirikal.
J. Kirikal
Lugupeetud juhatus, lugupeetud Ülemnõukogu! Teile esitatud eelnõus on lähtutud seisukohast, et kohtureformi rakenduslik osa peab vastama rahvusvaheliselt tunnustatud kohtu sõltumatuse põhiprintsiipidele. Selle all mõistetakse, et iga kohtunik peab olema isiklikult sõltumatu. Ja tegelikult see isiklik sõltumatus tähendab, et kohtunikuna töötamise tähtajad ja tingimused oleksid piisavalt kaitstud, mis täiesti välistaks täidesaatva võimu kontrolli kohtunike üle. Tegelik sõltumatus tähendab, et kohus allub õigusemõistmisel ainult seadusele ja südametunnistusele. Reglementeeritud on ka kohtunike ja seadusandliku võimu vahekord. Seadusandlust, mis muudab kohtuameti tähtaega ja tingimusi, ei saa kohaldada seaduse vastuvõtmise ajal ametisolevate kohtunike suhtes, välja arvatud, kui need muudatused pikendavad või parandavad ametisoleku tähtaega. Seadusandluse puhul, mis reorganiseerib kohtuid, ei tohi kohtus töötavaid kohtunikke vabastada, välja arvatud nende üleviimine teise, sama staatusega kohtusse. Kahjuks on Ülemnõukogu 1991. aasta 23. oktoobri otsus kohtute seaduse ja kohtuniku staatuse seaduse rakendamise kohta puudulik. Teatavasti on kohtuniku staatuse seaduse § 1 kohaselt kohtunikeks ja kaasistujateks Eesti Vabariigi kodanikud, kes on ametisse nimetatud või valitud selles seaduses ettenähtud korras. Seadus jõustus 1. jaanuaril, kuid selles seaduses ettenähtud korras ametissenimetatud kohtunikke meil veel ei ole. Kohtunike Ühingu seisukohalt on arusaamatu, et riik ei maksa kohtunikele seda palka, mis seadus kehtestas. Vahepeal oli paradoksaalne olukord, kus politsei, autojuhid ja koristajad said kohtunikust kõrgemat palka.
Kohtureform peab käivituma täies mahus 1. juulil. Alles te kinnitasite kohtute ja kohtunike arvkoosseisud, kuid selle taga ei ole veel eri ruume ega inimesi. Kohtureformi täiemahuliseks käivitamiseks on vaja ka protsessi seadusandlust, mida meil veel ei ole. Kahtlemata sõlmküsimus on kohtunike korpuse nimetamine. Poliitikud ja eksperdid on ühel meelel, et kohtuniku staatuse seaduse mõtte kohaselt tuleb alustada Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu funktsioneerimiseks vajaliku miinimumarvu riigikohtunike, s.o. 12 Riigikohtu liikme nimetamisest. Peale maa- ja linna- ning ringkonnakohtunike nimetamist käivituks ka kohtunike omavalitsuslik mehhanism. Sellele postulaadile on üles ehitatud teile, väga lugupeetud Ülemnõukogu saadikud, esitatud eelnõu. Eelnõu idee seisneb selles, et kohtumõistmine ei ole katkestatav ja keegi ei sea kahtluse alla ka peale k.a. 1. jaanuari seadusega jõustunud kohtuotsuseid. Igal kohtunikul peab olema isiklik ja kollektiivne garantii tema sõltumatuse suhtes. Vastasel korral kolmandat võimu, kohtuvõimu ei ole ega teki.
Eelnõu üksikasjalik põhistus on antud seletuskirjas. Eelnõu on kooskõlastatud justiitsministriga ja läbi vaadatud õiguskomisjonis.
Lugupeetud Ülemnõukogu, mul on teile täiesti isiklik, kuid seejuures ametlik palve. Viimase nädala jooksul on ilmunud mitu publikatsiooni, kus on tehtud ettepanek Ülemkohtu esimees tagandada (see on möödunud laupäevases "Õhtulehes" või eilses "Eesti Ajas"), võtta kriminaalvastutusele ametialase lohakuse eest. Ma soovin ennast nende süüdistuste vastu kaitsta, kuid kohtunikul ei ole võimalust kohtusse pöörduda ja seoses sellega, lugupeetud Ülemnõukogu, palun moodustada parlamendi komisjon süüdistuste kontrollimiseks või anda küsimus Ülemnõukogu Presiidiumile. Tänan!
Juhataja
Küsimused ülemkohtunikule. Priidu Priks.
P. Priks
Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud ettekandja, seletuskirjas tagant kolmandas lauses on öeldud, et justiitsministeeriumi ettepanekul on eelnõusse võetud punkt 11, see on trükiviga, tegelikult punkt 12, tunnistamaks Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejate õigust töötada kohtunikuna 1993. aasta 1. juulini, vastasel korral poleks volitustega kohtunikke Narvas ja Sillamäel ning volitused puuduksid paljudel Kohtla-Järve ja Tallinna linna kohtunikel. Punkt 12 ongi, et lubada Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejatel täita kohtuniku ametiülesandeid kuni 1993. aasta 1. juulini. Kui kohtunikud ei anna sisse taotleja avaldust või ei võta vastu, kuna nüüd nõutakse ka kohe keeleoskuse tõendit, kuidas see asi siis tegelikult käima hakkab? Siis jääme ikka ilma kohtuniketa?
J. Kirikal
Kui praegu ametis olev kohtunik, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanik, ei esita kodakondsuse taotluse avaldust, siis ta kohtunikuna töötada ei saa, ta kuulub vabastamisele kohtuniku staatuse seaduses ettenähtud korras. See erand on tehtud taotlejatele.
Juhataja
Suur tänu! Mulle tundub, et rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan, härra Kirikal! Kaasettekande antud päevakorrapunkti kohta teeb õiguskomisjoni liige härra Kõo.
А. Kõo
Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Teie ees olev otsus kohtureformi läbiviimisest on küll niisugune akt, mille vastuvõtmise vajalikkuses ei ole kahtlust. Me teame, et õiguskorra kindlustamisel on kõige olulisem osa kanda kohtusüsteemil ja kohtunikel, ja mida kauem on ebakindel just nende ametimeeste staatus, seda ebakindlam ja ebamäärasem on õigusemõistmine tervikuna. Neist asjaoludest lähtudes on mul võimalus teile teatavaks teha õiguskomisjon otsus. Õiguskomisjon peab vajalikuks, et Ülemnõukogu sätestaks kohtureformi läbiviimise ja toetab Ülemkohtu poolt esitatud ning justiitsministeeriumi poolt heakskiidu leidnud otsuseprojekti. Kui me võtame selle otsuse punkti 2, siis siin on kirjas, et vastavalt Eesti Vabariigi kohtute seaduse § 24 lõikele 2 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumil esitada kindlaks kuupäevaks Eesti Vabariigi Ülemnõukogule ametisse nimetamiseks Eesti Vabariigi Riigikohtu esimehe kandidaat. Õiguskomisjon arutas seda küsimust ja on seisukohal, et see kuupäev võiks olla 20. aprill 1992. See on ainukene lisandus sellele otsusele ja minu poolt kõik.
Juhataja
Suur tänu! Kas meil on küsimusi hr. Kõole? Ei ole. Tänan! Kolleegid, ma avan läbirääkimised. Kas mul on alust arvata, et me ei soovi läbirääkimisi pidada ja võime otsuse vastu võtta? Õiguskomisjoni pakutud kuupäevad on ka vastuvõetavad?
Kohaloleku kontroll. Kohal on 76 rahvasaadikut, puudub 22. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus kohtureformi läbiviimisest? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 66 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid saadikuid ei ole, otsus kohtureformist on vastu võetud.


Eesti Vabariigi põhiseaduse rahvahääletuse ja Riigikogu valimiste läbiviimise kohta
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, Ülemnõukogu saadikurühm "Isamaa Ühendus" taotleb käesoleva istungjärgu päevakorra täiendamist ühe kiireloomulise küsimusega, mis käsitleks põhiseaduse rahvahääletuse ja Riigikogu valimiste korraldamist. Minu meelest on teile selle otsuse eelnõu juba välja jagatud. Samas Ülemnõukogu saadikurühm "Sõltumatud Demokraadid" taotleb ka kiireloomulisena päevakorra täiendamist ja nimelt Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu rahvahääletusest osavõtjate nimekirja koostamise probleemi aruteluga. Miks ma neid kahe erineva fraktsiooni poolt esitatud taotlusi teile korraga tutvustan? Nimelt sellepärast, et mõlemal juhul juhtivkomisjon, õiguskomisjon, läbi arutanud need taotlused, teeb ettepaneku võtta need mõlemad otsuseprojektid Ülemnõukogus arutusele ühes päevakorrapunktis. Juhtivkomisjon annab ka nõu korraldada saadikurühmade nõupidamine enne lõpliku otsuse vastuvõtmist. Täiskogu võib seda nõu kuulda võtta. Minul ei ole eriarvamust sellise lähenemisviisi suhtes, meil on ennegi olnud, et ühe päevakorrapunkti all arutatakse mitut eelnõu ja ma panen õiguskomisjoni soovitusel taotluse täiskogu ette otsustamisele. Kõik saavad aru, et ühe päevakorrapunkti all pakutakse arutada kahte eelnõu. Kõigepealt otsustame ära, kas täiskogu soovib päevakorda täiendada.
Kohaloleku kontroll. Kohal on 76 rahvasaadikut, puudub 22.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, mille all arutusele tulevad kahe otsuse eelnõud? Üks esitatud "Isamaa Ühenduse" poolt, teine sõltumatute demokraatide poolt. Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 48 rahvasaadikut, vastu on 6 erapooletuks jäid 6. Päevakorda täiendatakse.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Ma informeerin teid, et arutelu käigus tuleb keskfraktsioon välja ka oma alternatiivse eelnõuga, mis on paljundamisel. Praegu me veel ei ole otsustanud, see selgub läbirääkimiste käigus, kas need eelnõud, mis meil päevakorrapunkti lähevad, on alternatiivid. Nad ei pruugi sugugi olla. Küll võib nendest saada sobiv süsteem. Või vastupidi, nad jäävad erinevateks otsusteks. Ma veel ei tea täpselt, mille kohta keskfraktsioon oma alternatiivi esitab, kas sõltumatute demokraatide või "Isamaa Ühenduse" eelnõu kohta. Me saame seda arutelu käigus teada. Alustame päevakorrapunkti arutelu. Ettekande "Isamaa Ühenduse" poolt esitatud eelnõu kohta teeb Illar Hallaste.
I. Hallaste
Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu esimees, austatud kolleegid! Probleem põhiseaduse rahvahääletuse ja Riigikogu valimistega on tõsine. See küsimus, millal nad toimuvad, tuleb ära otsustada meil nii ruttu kui võimalik. Ja seda seepärast, et otsus selle kohta võimaldaks hakata juba käivitama neid mehhanisme, mis on vajalikud nende vägagi oluliste ürituste läbiviimiseks meie riikluse korraldamise seisukohalt. "Isamaa Ühendus" esitas otsuse eelnõu 24. märtsil k.a., ja kuupäevade suhtes, mis on siia eelnõusse sisse kirjutatud, on lähtutud eeldusest, et juba istungjärgul on valimisseadus vastu võetud ning on võimalik arutada seda otsuse eelnõu. Kuna täna on juba 9. aprill, siis ei ole mitmed kuupäevad siin enam reaalsed. Nii näiteks ei ole võimalik moodustada 15. aprilliks vabariigi valimiskomisjoni valimiste territoriaal- ja jaoskonnakomisjone. See kuupäev peaks kindlasti nihkuma mai algusesse. Samuti on problemaatiline rahvahääletusel osalejate nimekirja kinnitamine 26. aprilliks, kuigi senine otsus on meil tehtud juba 26. veebruaril, kui me võtsime vastu otsuse kodakondsuse seaduse rakendamise kohta. Mul on ettepanek teha tekstis mõningad parandused. Võiks olla nii, et punktis 3 on: valimiskomisjonil kinnitada 14. maiks põhiseaduse rahvahääletusel osalejate nimekiri. Punktis 4: panna põhiseaduse eelnõu rahvahääletusele 17. mail 1992. See lükkab küll rahvahääletuse 2 nädala võrra edasi, küll aga 17. mai on reaalne kuupäev. Mis puutub Riigikogu valimistesse, siis võib need läbi viia 20. juunil, kuid võib läbi viia ka mõni päev hiljem, näiteks 23. juunil, võidupühal. 21. juuni võib-olla ei oleks nende läbiviimiseks kõige mõistlikum päev teatud põhjustel. Mis puutub valijate ringi, siis meie otsuse eelnõu lähtub sellest, et rahvahääletusel osalevad Eesti Vabariigi kodanikud, need, kes olid kodanikud kodakondsusseaduse alusel, kuid kuna meie kodakondsusseaduse rakendusotsus lubab laiendada kodanike ringi, seda eelkõige eesti soost isikute, enne Eesti Kongressi valimisi registreerunud taotlejate arvel ja samuti eriliste teenete eest kodakondsuse saanud isikute arvel, siis kindlasti peaksid need osalema ka Riigikogu valimistel ja selle võrra laieneks valijate ring Riigikogu valimisteks. Veel üks oluline põhimõte, mis on meie eelnõusse kirjutatud: kui põhiseaduse eelnõu lükatakse rahvahääletusel tagasi, siis valitakse Riigikogu taastava kogu funktsioonides koos volitusega kehtestada uus Eesti Vabariigi põhiseadus. Me peame looma ka sellise tagatise, mis juhtub siis, kui põhiseadus kukub läbi, ka siis tuleb meil sellest riiklikust ummikust kuidagimoodi välja tulla ja selleks lahenduseks oleks ikkagi Riigikogu valimine, kuid siis on juba Riigikogu ülesandeks põhiseadus vastu võtta. Ma olen kindel, et Eesti Vabariigi Valitsus on võimeline ja suuteline viima läbi põhiseaduse rahvahääletuse kõik ettevalmistuseks vajalikud tööd ja korraldama nii, et 17. mail saab põhiseaduse panna rahvahääletusele. Samuti suudab tagada valitsus ja ka presiidium selle, et Riigikogu valimised võiksid toimuda kas 20. või 23. juunil. Ma usun, et selle otsuse vastuvõtmine alandab ühiskonnas pingeid, loob selguse meie jaoks siin, loob selguse valitsuse jaoks ja sellisena aitab kindlasti kaasa meie edasisele arengule.
Selles päevakorrapunktis on esitatud ka teine eelnõu ja nagu me just äsja kuulsime lugupeetud juhatajalt, on tulemas ka veel kolmas eelnõu, mis meile laudadele jagatakse. Ma peaksin mõistlikuks sellist lahendust, et pärast Jaak Alliku ettekannet sõltumatute demokraatide eelnõu kohta ning võib-olla ka pärast ettekannet kolmanda eelnõu kohta katkestataks antud päevakorrapunkti arutelu, moodustataks kooskõlastuskomisjon, kuhu kuuluksid peale eelnõu autorite igast fraktsioonist üks esindaja ning jätkataks järgmisel esmaspäeval. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Enne kui me asume küsimustele vastama, ma värskendan teie mälu, kolleegid, et tegemist on ühe päevakorrapunktiga, kus võib-olla arutusele tulevad kolm eelnõu, kuid iga saadik saab sellel istungil ainult kaks korda arvamust avaldada, nii et ärge unustage ja mõelge, kas te kulutate kohe alguses ära oma limiidi, kui nii võib öelda. Alustame küsimuste esitamist. Ants Käärma.
A. Käärma
Lugupeetud esimees, lugupeetud juhataja! Härra Hallaste, mul on kaks küsimust. Punkt 2. Mis te arvate, kui kaua võtab aega, et Eesti kodanikud saaksid esitada oma isikliku avalduse? Ja teine küsimus puudutab punkte 3 ja 5. Siin on öeldud, et vabariigi valimiskomisjon kinnitab rahvahääletuses osalejate ja Riigikogu valijate nimekirjad. Seal nimekirjades peaks eeldatavasti olema umbes 650–700 000 nime. Kui komisjon tahab neid kinnitada, siis ta peaks sisuliselt kontrollima, et nad õiged on. Kuidas ta seda suudab? Või on see lihtsalt "linnukese" pärast? Aitäh!
I. Hallaste
Ma alustaksin lõpust. Kinnitamine on sisuliselt formaalne akt. On loomulik, et Eesti Vabariigi Valimiskomisjon, ükskõik, kas on tegemist vana komisjoniga, mis on juba praegu olemas, või valimisseaduse alusel moodustatud uue komisjoniga, ei ole võimeline kontrollima neid nimesid, mis selles on ja nende isikute vastavust. Praegu on nimekirjade koostamise aluseks eelkõige usaldus nende isikute vastu, kes avalduse esitavad. Kindlasti peab olema mingisugune võimalus neid kontrollida, kuid see kontroll jääb nimekirja kandjate hooleks, s.o. kohalike omavalitsuste hooleks eelkõige. Totaalset kontrolli tehes ei suudaks me valimisi läbi viia ka lähema 5 aasta jooksul. Järelikult me peame leidma mingisuguse tee, mis võimaldab ikkagi valimised läbi viia. Mis puudutab nimekirjade kinnitamist, siis see on akt, mis ütleb, et sel hetkel on nimekirjad valmis ja enam midagi ei muutu, selle alusel saab siis juba need nimekirjad anda valimisjaoskondadele jne. Kui palju avalduste esitamine aega võtab? Siin on praegu nõu peetud valitsuse esindajatega ja nad leidsid, et 17. maiks on võimalik nimekirjad kokku saada, sest nad on selleks eeltööd teinud. 26. veebruari otsuse alusel oli kohustus teha see 26. aprilliks valmis, siis see eeltöö on tehtud, vallad ja maakonnad on valmis neid nimekirju tegema hakkama ja vähemalt nii mulle kinnitati, et 17. maiks on võimalik nimekirjad kokku saada.
Ü. Uluots
Lugupeetud härra Hallaste, mul on kahju kasutada oma limiiti, aga midagi ei ole teha, mul oli hiljaaegu juttu kohalike omavalitsuste meestega ja nemad ütlevad, et füüsiliselt ei jõua nemad avaldusi vastu võtta ja nimekirju kokku panna rutem kui kahe kuuga. Tänaseks ei ole minu teada veel ühtegi inimest kirja pandud ja ühtegi avaldust ei ole täidetud. Kuidas te seda kommenteerite? Mulle tundub, et teie 17. mai on liialt optimistlik.
I. Hallaste
Kindlasti on erinevaid seisukohti selles küsimuses. See sõltub sellest, millise kontrolliastmega igat avaldust käsitletakse. Kui võetakse aluseks referendumil osalenud valijate nimekirjad, tehakse selles täiendusi vastavalt inimeste elukohamuutustele, surmajuhtumitele jne., viiakse läbi kontroll, siis ma usun, et see on tegelikult võimalik. Ma ei ole nõus, et võtab aega kaks kuud.
Juhataja
Suur tänu! Aleksei Zõbin, küsimus!
A. Zõbin
Lugupeetud ettekandja! Ma saan asjast nii aru, et te tahate panna põhiseaduse referendumile, tegemata selles parandusi nende märkuste põhjal, mida siin saalis tehti põhiseaduse eelnõu arutamisel. Kas see tähendab, et põhiseadust enam ei arutata?
I. Hallaste
Praegune otsuse eelnõu ei ole vastuolus Ülemnõukogu otsusega, mis kohustab Põhiseaduse Assambleed esitama 13. aprilliks Ülemnõukogule parandusettepanekud põhiseaduse kohta. Neid parandusettepanekuid on tehtud ja põhiseaduse redaktsioonitoimkonna liikmena võin kinnitada, et neid on väga palju ja need parandused loomulikult kantakse kõik sinna põhiseaduse teksti sisse. Ülemnõukogu hakkab juba järgmisel nädalal arutama neid parandusi, mis sinna põhiseadusesse tulevad. Seda muret ei ole, et muudatusi ei tule, kindlasti tulevad.
S. Sovetnikov
Lugupeetud härra Hallaste! Mul on küsimus otsuse projekti punkt 7 kohta. Kui põhiseaduse eelnõu sellisel kujul, nagu ta esitatakse, vastu ei võeta, kas siis see taastamisfunktsioonidega taastav kogu hakkab jälle arutama sedasama põhiseaduse varianti? Või hakkab see uus seadusandlik kogu töötama juba uue eelnõu kallal? Tänan!
I. Hallaste
Ma ei jaga hr. Sovetnukovi pessimismi selles suhtes, et põhiseadus tagasi lükatakse, ma usun, et põhiseadus võetakse vastu, kuid see on eraldi küsimus. Riigikogu võib selle põhiseaduse eelnõuga teha, mis ta ise õigeks peab. Kas teha täiesti uue või parandada praegu olemasolevat eelnõu. Teatavasti ainult mõnede paragrahvide muutmisega põhiseaduse eelnõus võib väga palju muuta kogu süsteemi ja praegu on Põhiseaduse Assamblee teinud ära väga suure töö. Küsimused on läbi arutatud, see tähendab seda, et paranduste sisseviimine läheb suhteliselt kiiresti. Ja ma usun, et kui põhiseaduse eelnõu lükatakse tagasi rahvahääletusel, siis muutub ka Riigikogu valimiskampaania üheks oluliseks küsimuseks see, millist põhiseadust üks või teine erakond näeb Eesti Vabariigi tulevase põhiseadusena ja selle alusel rahvas annab ka oma hääled erinevate erakondade esindajatele.
J. Liim
Hr. Hallaste, ma puudutan punkti 2. Valijate nimekirjad koostatakse isiku avalduse põhjal. Kui palju te eeldate võimalikku ebatäpsust ja kui palju see võib mõjutada valimistulemusi?
Ja nüüd teine küsimus, teatud määral uudishimust. See puudutab Eesti Vabariigile teeneid osutanuid isikuid, kes saavad kiirelt kodakondsuse ja seega siis ka valimisõiguse. Teatavasti EOK soovib kodakondsust anda sportlastele, kes ei ole järjepidevuse alusel Eesti Vabariigi kodanikud. Kas sportlase kiired jalad või tugevad rusikad on teene Eesti Vabariigile? See on küsimus lihtsalt puhtalt uudishimust. Tänan!
I. Hallaste
Viimane küsimus ei puutu otseselt sellesse eelnõusse. Teatavasti me oleme andnud valitsusele õiguse vastavalt kodakondsusseadusele otsustada selle üle, kellele antakse eriliste teenete eest kodakondsus ja kellele mitte. Ja kui nende isikute arv ka tuhandetesse peaks ulatuma, siis ei ole selles minu arvates midagi katastroofilist. Lähtudes võimude lahususe põhimõttest ei tahaks ma hakata sekkuma valitsuse töömaile.
Te küsisite, kui palju võiks olla protsent, kui moodustatakse valijate nimekirjad avalduste alusel. Ma ei hindaks seda kõrgemalt kui 2–3%, võib-olla veelgi vähem.
V. Pohla
Lugupeetud ettekandja! Rahvahääletusest ja Riigikogu valimistest saavad osa võtta Eesti Vabariigi kodanikud. Mulle tundub teie jutust, et te arvate, et mõned etapid võib läbida küllaltki formaalselt ja küllaltki kiiresti. Kas see ei ole siiski tõsine ettevõtmine praegu, et valimistes saaks osaleda ainult Eesti Vabariigi kodanik, ja see kontroll, kas need on kodanikud või ei ole, peaks olema väga täpne ja väga korralik. Muidu võivad kujuneda valimised nii nagu kujunesid Eesti Kongressi valimised, kus ei olnud kindlustatud, et ei võiks osa võtta ka kõrvalised inimesed.
Teine küsimus. Ajakirjanduses avaldati Eesti Komitee pressitoimkonna märkus ja hr. Jüri Adamsi teade, et Ülemnõukogu kogu tegevus ja aktid on juba algusest peale õigustühised. Täpselt samuti küsides, nii nagu teie eile küsisite: mis me siin siis aega raiskame? Meil ei ole ju mingit tähendust, kui need on õigustühised. Miks te kõnepuldis olete ja miks me aega raiskame? Tänan!
I. Hallaste
Küsimus kontrollist puudutas antud päevakorrapunkti. Kontrolli on võimalik teha väga erinevatel tasemetel. Üks võimalus on kontrollida isiku avalduse esitamise korral andmeid tema vanemate kohta. Kui nad on Eesti Vabariigi kodanikud, siis ei ole kahtlust, et inimene ise on Eesti Vabariigi kodanik. Või kui tal on passis tempel selle kohta, et on abiellunud Eesti Vabariigi kodanikuga, siis sellisel juhul on tegemist Eesti Vabariigi kodanikuga. Loomulikult oleks ilusam või juriidiliselt absoluutselt korrektne, kui me kõigi isikute kohta küsiksime arhiivist nende sünniaktid, kus on kirjas kodakondsus, kuid ma olen veendunud, et selline asi võtaks aega mitte 5, vaid 10 aastat. Kui sellist soovi tahetakse väljendada Ülemnõukogu otsuses, siis see tähendab seda, et Ülemnõukogu tahab oma volitusi pikendada 5 aastalt 10 aastale. Me ei pea seda õigeks. Ülemnõukogu on praegu juba otsuse vastu võtnud, et 1992. aastal tulevad Riigikogu valimised. Me oleme leidnud mehhanismi, kuidas need valimised tõepoolest läbi viia. Meie eelnõu on üheks selliseks mehhanismiks. Mis puutub Ülemnõukogu otsuste õigustühisusse ja sellesse, mida ütles hr. Adams, siis ma kahjuks ei tea, mida hr. Adams ütles. Ja ma ei pea õigeks arutada Ülemnõukogus antud päevakorrapunktis ühe või teise Eesti poliitiku sõnavõttu ükskõik millises massiteabevahendis.
P. Grigorjev
Lugupeetud spiiker, lugupeetud ettekandja! Kas valijate registri koostamisel kantakse sellesse need, kes taotlevad kodakondsust ja nende lapsed, kes referendumi ajaks saavad 18-aastaseks? Tänan!
I. Hallaste
Neile isikutele, kes taotlesid Eesti Vabariigi kodakondsust enne kongressi valimisi, saab kodakondsuse teatavasti anda alles pärast seda, kui nad on näidanud, et nad vastavad kodakondsuse seaduse § 6 punktile 3, s.t. nad oskavad eesti keelt. Mis puutub nende lastesse, siis lapsed selle järgi automaatselt kodakondsust ei saa, vähemalt nii ma mäletan sellest eelnõust, kuid see on valitsuse otsustada.
R. Järlik
Austatud juhataja, austatud härra Hallaste! Nimekirjad koostatakse isiku avalduse põhjal. Kas te ei leia, et see võib ka edaspidi anda alust väideteks, et Eesti Vabariigi Riigikogu valisid ka mittekodanikud, kuna kõiki avaldusi ja nende vastavust tõele ei jõuta kontrollida, nagu te ka ise siin äsja ütlesite? Teine küsimus: kas te ei leia, et vähemalt valimiskomisjonide liikmete puhul tuleks kodakondsusesse kuulumine või mittekuulumine ilmtingimata kindlaks teha, kontrollida, ja sinna ei tohiks tõesti pääseda mitte ükski inimene, kes ei ole õigusjärgne Eesti Vabariigi kodanik?
I. Hallaste
See küsimus oli väga õige, ma arvan, et lisaks valimiskomisjonide liikmetele tuleks väga põhjalikult kontrollida nad ka neid isikuid, kes kandideerivad, et tõepoolest ikka kodanikud on, nad esitavad selle kohta kinnituse ning seda tuleb kontrollida rangemalt kui valijate puhul. Mis puutub sellesse, et meile võiks ette heita, et valijate hulgas võis olla ka mittekodanikke, siis ma olen kindel, et see ei saa olla tulevikus mingisuguseks etteheidete aluseks. Kui vaatate sõltumatute demokraatide esitatud eelnõu, siis on olemas sees ka mehhanismid, kuidas valimiskomisjonide puhul tagada see, et oleks valimiskomisjonides kodanikud. Ma arvan, et kõige parem lahendus praegu oleks just kahest või kolmest eelnõust (kui kolmas ka tuleb) teha üks eelnõu, mille Ülemnõukogu võiks vastu võtta ja mis oleks kooskõlastatud fraktsioonide vahel.
Juhataja
Suur tänu, härra Hallaste, rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Minul on küsimus õiguskomisjoni esimehele Tõnu Antonile. Kas õiguskomisjon teeb ettekande kõikidele eelnõudele korraga? Sellisel juhul ma soovitaksin rahvasaadikutele sellist lahendusvarianti, et me kuulame ära kõik ettekanded kõikide eelnõude kohta, ka alternatiivide kohta, ja peaksime läbirääkimisi ühiselt kõikide eelnõude kohta. Teadmiseks niipalju, et keskfraktsiooni poolt esitatud eelnõu on alternatiivne "Isamaa Ühenduse" eelnõu suhtes, küll aga tema venekeelne variant on praegu alles paljundamisel ja sellepärast me jätkame ettekannete kuulamist sellises järjekorras, et palume kõigepealt kõnetooli sõltumatute demokraatide esindaja. Jaak Allik, palun!
J. Allik
Lugupeetud hr. eesistuja, lugupeetud kolleegid! Meie eelnõu esitamine lähtub kahest ajendist. Esiteks sellest, et viimasel kuul on vabariigi ajakirjanduses, samuti ka mitmesugustel poliitilistel foorumitel aktiivselt hakatud süüdistama Ülemnõukogu selles, et Ülemnõukogu venitab tahtlikult rahvahääletuse ja valimiste läbiviimisega. Korduvalt on trükis olnud lauseid, et Ülemnõukogu otsustas põhiseaduse rahvahääletusele panna alles mais. Kogu sellise arusaama taga tundub olevat absoluutne mitteteadmine sellest, mida on vaja teha rahvahääletuse korraldamiseks. Kui niimoodi mõtlevad turunaised, on see arusaadav, kui see esineb Eesti ajakirjanduses korduvalt, tekitab see üsna suurt kõhedust, sest jääb mulje, et isegi kõrgharidusega inimesed arvavad, et me võiksime otsustada järgmisel pühapäeval läbi viia rahvahääletuse ja see oleks võimalik. See on üks probleem, et teadvustada kogu see mehhanism, mis on vajalik, et läbi viia rahvahääletus praegu, kui meil on tekkinud kodakondsus teistsugusena, kui need nimekirjad, mis olid eelmistel valimistel ja referendumite aegu, enam ei kehti. Teine ajend, millest lähtub see eelnõu, on see, et tutvudes asja käiguga kohapeal (mina Viljandi maakonnas, teised meie fraktsiooni liikmed oma maakondades), me võisime konstateerida seda, et tänaseks päevaks praktiliselt mitte midagi ei ole tehtud rahvahääletuse nimekirjade koostamiseks. Täitevorganid ootavad selget tegutsemismalli: kes peab koostama, kes peab kontrollima, mille alusel see kõik toimub. Oodatakse neid avaldusi, millest on ka hr. Hallaste projektis juttu. Nende avaldusblankettide laekumist Tallinnast jne. Tähendab, tegelikult puudub üldse selgus, mida tuleks teha. Ja mulle tundub, et siin ei ole küsimus ainult selles, et täitevorganid on midagi tegemata jätnud, siin mitmeski küsimuses puudub poliitiline otsus ja ka teatud volituste andmine volikogudele ja Ülemnõukogu Presiidiumile, mida praeguses situatsioonis oleks vaja ette võtta. Ja me oleme veendunud, et kui Ülemnõukogu lähiaegadel – me lootsime, et juba käesoleval istungjärgul, praeguseks on vist selge, et käesoleval istungjärgul me ei jõua, siis järgmisel istungjärgul kindlasti – ei anna selget tegevusmalli maakondadele, valdadele, linnadele, siis me võime selle rahvahääletuse tõesti tahtmatult oma tegematajätmiste tõttu lükata ei tea kuhu. Küll aga peaksime mäletama juba kord tehtud otsust. Otsust, et rahvahääletus peaks toimuma maikuus. Ja seetõttu me oma eelnõus pakumegi sellist süsteemi, mis meile tundub ainuvõimalik, kui me tahame teha maikuus rahvahääletust. Kui me seda ei taha, on võimalikud loomulikult kõik teised variandid. Ja põhimõte, millest meie eelnõu lähtub, on see, et rahvahääletuse (ma räägin momendil rahvahääletusest, mitte valimistest) peaksid läbi viima praegused valimiskomisjonid, kes viisid läbi kohalike nõukogude valimisi, kes viisid läbi Ülemnõukogu valimisi ja m.a. märtsikuu referendumi. Need komisjonid on alaliselt töötavad kuni uute valimisteni meie oma seaduste põhjal. Nad on olemas, neid tuleb ainult kokku kutsuda. Ning nende komisjonidega tuleks läbi viia töö rahvahääletuse nimekirjade koostamiseks, kusjuures nimekirjade aluseks tuleks võtta möödunud aasta märtsis toimunud referendumi nimekirjad, välistades sealt need inimesed, kes meie otsuse põhjal rahvahääletusest osa võtta ei saa, tähendab inimesed, kellel ei ole Eesti Vabariigi kodakondsust. Me pakuksime siin tähtaega 1. mai, see tähendab, et läheksid arvesse need inimesed, kellel on Eesti Vabariigi kodakondsus 1938. aasta kodakondsusseaduse alusel sünnijärgselt, ja need, kes mitmesuguste punktide põhjal on saanud ta 1. maiks. Kas eesti soost isikud oma avalduse põhjal või siis see kontingent, kes Eesti Kongressi valimistest osa võttis, tehes ära keeleeksami, või siis need inimesed, kes saavad eriliste teenete põhjal kodakondsuse, teatud hulk tuleb juurde. Aga tähtaja, millal see seltskond peaks olema fikseeritud, peaksime andma meie. Meie pakume 1. mai. See on üsna tõsine otsus, et me rahvahääletuse läbiviimisel ei hakka koostama uusi nimekirju, ei hakka koguma seda 700 000 või miljonit avaldust, vaid võtame olemasolevad nimekirjad ja anname valimiskomisjonidele õiguse välistada sealt need, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanikud. Tekib küsimus, mille alusel nad seda teevad. Ma ei arva, et seda mudelit peaks Ülemnõukogu otsustama, see on täitevvõimu rida. Tõenäoliselt väga puhast mudelit ei saa, võib-olla jääb sinna inimesi valesti sisse, osa on kindlasti vaieldavaid, vaidluse lahendamiseks pakume anda võimalus Eesti Vabariigi keskvalimiskomisjonile, kuid rahvahääletuse puhul mõni tuhat nii või teistpidi ei ole veel Eesti poliitilisele arengule määrav. Põhimõtted oleme kindlaks määranud.
Iseasi on muidugi Riigikogu valimiskomisjonide moodustamine. Need peaksid tõesti olema uued komisjonid ja siin tuleks minna siis meie arvates põhimõtteliselt sellelaadsele graafikule, mida pakub hr. Hallaste eelnõu, kuid käsitleda seda Riigikogu valimisnimekirjade koostamisel ja valimiskomisjonide moodustamisel. Meil on tunne, et kui me tahame põhiseaduse rahvahääletuseks teha uusi valimiskomisjone ja uusi valimisnimekirju, siis me maikuus seda teha ei jõua, siin me jagame hr. Uluotsa seisukohta.
Eriprobleem on nende piirkondadega, kus praegustes valimiskomisjonides moodustavad enamiku mitte Eesti Vabariigi kodanikud, see on siis Kirde-Eesti, kindlasti osa Tallinna komisjone, Paldiski ja võib-olla veel kuskil. Siin me pakume, et teha kohalikele volikogudele ülesandeks need komisjonid kindlaks tähtajaks ümber formeerida ainult Eesti Vabariigi kodanikest koosnevateks, kui aga kohalikud volikogud, kus on enamik mitte Eesti Vabariigi kodanikke, seda ei taha teha, siis anda Ülemnõukogu poolt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumile õigus formeerida või määrata sellesse piirkonda, sellesse külla, linna või maakonda komisjon, kes oleks valimiskomisjoni õigustes. Selle otsuse peab tegema Ülemnõukogu, seda ükski vabariigi valitsus ega kohalik võim ju teha ei saa. Ja nagu öeldud, tuleks selgelt formuleerida, kes vastutab kogu selle tegevuse eest. Meie arvates võiks see olla Ülemnõukogu Presiidiumi aparaat, kes on seni vastutanud referendumite ja valimiste läbiviimise eest Eestis, kellel on selles osas kogemused ja kes lahendab need vaidlusküsimused, mis tekivad ühe või teise isiku kodakondsuse määramisel. Antud juhul peaks selleks olema Eesti Vabariigi Valimiskomisjon, kellel on siis lahenduse aluseks Eesti Vabariigi kodakondsusseadus ja kodakondsusseaduse rakendusotsus.
Rohkem ma vist midagi selle asja kohta öelda ei oska, kordan veel kord, et kui me ei anna täpset tegevusmalli, kui me ei lepi kokku selles, kas uued komisjonid või vanad komisjonid, kas avaldused vastu võtta või võtta vana nimekirja alusel, siis me jääme selle küsimusega tõesti takku kinni ja siis võidakse meid süüdistada venitamises. Ma arvan, et tänase päeva seisuga ei ole Ülemnõukogu süüdi ei valimiste ega rahvahääletuse väljakuulutamise venitamises.
Hr. Hallaste poolt ettepandud tähtaegade kohta ma ütleksin ühe märkuse ainult. Kui valimiskomisjon moodustatakse 14. maiks ja referendum on 17. mail, siis jäi siin ilmselt kahe silma vahele see, et valimiskomisjon peaks olema siiski see organ, kes koostab ja kontrollib nimekirjad. Nende töölehakkamise ja referendumi vahel peaks olema ikkagi aeg, millal see töö peaks toimuma. Valimiskomisjon ei ole ainult see komisjon, kes sellel päeval valimised või referendumi läbi viib. Põhimõtteliselt ma jagan hr. Hallaste ettepanekut moodustada selle problemaatika kooskõlastamiseks saadikufraktsioonide vaheline töögrupp. Mul oleks ka ettepanek läbirääkimisi mitte avada selles küsimuses, sest kui fraktsioonide esindajaist moodustub töögrupp, ma arvan, et selles töögrupis niikuinii tõstatuvad kõik need probleemid, mis võiksid tõstatuda saalis läbirääkimiste ajal. Vaevalt me läbirääkimiste ajal uut informatsiooni saame, võrreldes sellega, mida fraktsioonide esindajad võiksid töögrupis rääkida. Kui me oleme ettekanded ära kuulanud, siis võiks tõesti moodustada töögrupi kooskõlastuskomisjoni kujul ja küsimuse katkestada, et Ülemnõukogu saaks täna tegelda veel mõne olulise probleemiga. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu, hr. Allik, rahvasaadikutel küsimusi ei ole. Ma tänan! Enne, kui me läheme vaheajale, kolleegid, üks teadaanne ja soovitus, et te esitaksite mulle kirjalikke ettepanekuid selle kohta, kuidas see kooskõlastuskomisjon moodustada, tema mehhanism ja ka personaalse koosseisu valikuvõimaluste mehhanism. Teadaanne. Esmaspäeval kell 18 toimub siin suures saalis Balti Assamblee delegatsiooni koosolek, kus tuleb arutusele Balti riikide koostöö ja lepingu projekt. Palun Balti Assamblee liikmeil ja kõigil asjast huvitatud isikutel osaleda nimetatud üritusel. Hillar Eller palub teada anda. Töö jätkub kell 12.21. Vaheaeg.
V a h e a e g


Juhataja
Kell on 12.21. Kohaloleku kontroll. Kohal on 69 rahvasaadikut, puudub 29.
Lugupeetud kolleegid, istungjärgu töö jätkub. Me oleme ära kuulanud kaks ettekannet erinevate eelnõude kohta ja nüüd kuulame ära kolmanda. Kes esineb? Edgar Savisaar. Palun kõnetooli!
E. Savisaar
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Ega mul suurt lisada ei ole sellele, mida härra Hallaste ja härra Allik siin juba välja ütlesid, minu arvates meil on kolm alternatiivi, mille vahel valida nende asjade korraldamisel. Esiteks, ma arvan, et tähtis ei ole mitte vaidlus selle üle, kas need valimised toimuvad 3 kuud varem või hiljem, inimese jaoks tänavalt see ei ole niivõrd oluline, küll aga on vaja selgelt ära määrata, millal nad siiski toimuvad, sest see vähendab määramatust ja kui me vähendame määramatust, siis selle kaudu me vähendame ka pingeid ühiskonnas, s.t. valimiste päev on tõepoolest vaja välja kuulutada. Teine moment, me peame lähtuma sellest, et mitte teha põhiseaduse rahvahääletust ja ka valimisi mustalt, mitte teha neid suurte vigadega ja mitte hoolides seaduslikkusest, nii nagu olid 1940. aasta juuni valimised. Kui me seda tingimust ei arvesta, siis tekib oht, et mõne aja pärast üks või teine poliitiline jõud seab ka selle uue Riigikogu legitiimsuse kahtluse alla, eriti kui tal on põhjust mitte rahul olla valimiste tulemustega. Need nimekirjad võib tõepoolest teha nädala jooksul, aga nende nimekirjade tegemine võib võtta aega ka kaks kuud, nagu viitas härra Uluots. Meie hulgas on inimesi, kes võtsid osa veel eelmise perioodi valimiste ettevalmistamisest, see periood võiks olla ju veel pikem. Aga kui me peame silmas seda, et meil võtavad osa ikkagi rahvusvahelised vaatlejad ja viime need valimised läbi demokraatlikult ja seaduslikkust järgides, siis on ka oluline, et me ei teeks suuri vigu. Ma olen nõus härra Rein Järlikuga selles mõttes, et nende valimiste ettevalmistamisel palju asju tuleb üle kontrollida. Et ei tekiks olukorda, kus hiljem hakatakse tõstatama sellesama Riigikogu legitiimsuse probleeme.
Ja kolmas alternatiiv. Üks kahest, me kas lihtsalt paneme pillid kokku ja läheme laiali, või teine võimalus: viime oma töö lõpuni ning anname otsad Riigikogule korrektselt üle. Teatud tööd on vaja ära teha. Need on meil vaja iseendale planeerida ja järjestada, kõike ei saa ühte kuhjata. Sellest lähtudes tegime ka meie ühe eelnõu, kus on kavandatud need põhilised tööd, mis oleks vaja enne, kui see Ülemnõukogu oma tegevuse lõpetab, ära teha. Kõigepealt, kui vaadata seda eelnõu, siis aprillikuus on siin kavandatud 5 põhiküsimust, kusjuures ma võin teile öelda, et enamikku nendest on arvestatud ka teistes eelnõudes, mis praegu presiidiumis või komisjonides liiguvad. Aga me rõhutame selles eelnõus just nende prioriteetsust. Need on, esiteks, põhiseadus ja selle rakendusseaduse läbivaatamine ning rahvahääletusele panek. Teiseks, põhiseaduse eelnõu rahvahääletuse läbiviimise korra seaduse läbivaatamine. Kolmandaks. Nende teiste seadusandlike aktide tellimine, mida on vaja põhiseaduse rakendamiseks. Tähendab, need seadused, mille kaudu põhiseadus rakendub. Osa neist on vaja vastu võtta põhiseaduse ja valimiste vahelisel perioodil. Neljandaks. Valimiste rakendusotsuse läbivaatamine, vabariigi valimiskomisjoni moodustamine, mis meie arvates ka tuleks kindlasti aprillis ära teha, ja otsuse läbivaatamine valijaskonna suhtes, missugune see otsus ka ei tuleks.
Maikuusse kuhjub ka meie plaani kohaselt väga palju pingelisi küsimusi, pingelisi nii täitevvõimule kui ka seadusandlikule kogule. Esiteks. Me peame siiski võimalikuks ka praeguse graafiku puhul rahvahääletuse läbiviimist maikuus, mai teisel poolel, eeldades, et selleks on valijate kartoteegid korrastatud, valijate nimekirjad koostatud. Me ei välista ka 17. maid, kuigi see Jaak Alliku märkus, et valimiskomisjon vajab vahepeal ka tööaega, minu arvates väärib tähelepanu. Räägime siis lihtsalt mai teisest poolest. Aga tuleb arvestada, et maikuusse lisaks sellele läheb veel kaks küsimust, nimelt passide väljaandmise korraldamine, täitevvõimule väga oluline ja suur töö. Rahareformi läbiviimine mais on minu arvates ka siiski kõige viimane tähtaeg. Ja see on ka üks põhjus, miks me suhtume skeptiliselt sellesse, et mais juba algab valimiskampaania. Nimelt, kui me rahareformiga samasse aega valimiskampaania planeerime, siis see tähendab rahareformi paratamatut politiseerimist, aga see ei ole siiski poliitiline, vaid majanduslik sündmus. Tähendab, neid kahte meie arvates kokku ei tohiks lasta viia.
Me kujutame ette, et juunis oleks jutt samuti viiest põhisündmusest. Esiteks tuleks selleks ajaks kaks seadust, mida me nüüd aprillis tellime, läbi vaadata ja Ülemnõukogul nende kohta otsus langetada. Esiteks, presidendivalimiste seadus, sest nende paari punktiga, mis praegu presidendivalimiste küsimust käsitlevad, seda protsessi ei reguleeri. Ja teiseks, me pöördume teie kõigi poole küsimusega erakondade seadusest. See valdkond vajab samuti reguleerimist, vastasel juhul võib valimiskampaania meil Eestis muutuda üsna metsikuks. Ja kui me praegu aprillis tellime, siis on juunis selle vastuvõtmine reaalne. See on ka üks osa valimiste ettevalmistamise protsessist.
Edasi, rahareformi majanduslike ja poliitiliste tagajärgede operatiivne korrigeerimine. Me peame siin silmas seda, et kuigi rahareformi läbiviimine on täitevvõimu protsess, tema poolt korraldatav protsess, on see ikkagi sedavõrd majandust ühes või teises suunas nihutav majandusprotsess, et me ei välista, et operatiivselt tuleb sekkuda ka Ülemnõukogul.
Me arvame, et juunis peaks moodustama valimiste territoriaalkomisjonid ja kui rahvahääletusel selline otsus tehakse kõigi nende hr. Telgmaa või Priksi või Ristkoki või mingi muu paranduse alusel, siis peaks ka vastavalt toimuma taotlejate kandmine valijate nimekirjadesse või mingil muul viisil muudatuste sisseviimine valijate nimekirjadesse.
Juulis on selle plaani järgi kavandatud valimisjaoskondade, jaoskonnakomisjonide moodustamine, jaoskonna piiride määramine ehk, nagu vanasti nimetati, valimisjaoskondade kirjeldused. Seaduste läbivaatamine presidendi ja Riigikogu liikmete töötasu kohta ja seaduse läbivaatamine presidendi ja valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise korra kohta. Tähendab, me eeldame, et need kaks küsimust (töötasudest ja vastutusele võtmisest) on küsimused, mis tuleb lahendada enne, kui tehakse valik konkreetsete isikute suhtes nendele ametikohtadele. Lõppude lõpuks saadik ja tulevane minister ja president peavad ikkagi teadma, mis neid ees ootab ühes või teises küsimuses.
Augustis on selle praeguse plaani kohaselt kavandatud kandidaatide ülesseadmine valimisteks ja registreerimine ning valimiskampaania algus. Selle plaani kohaselt me näeme kampaaniat augusti keskpaigast septembri keskpaigani. Ühtlasi tuleks meie arvates kaks õiguskorda puudutavat eelnõu samuti enne Riigikogu otsustada: need on seaduseelnõu põhiseadusliku järelevalve kohta ja õiguskantsleri staatuse seaduseelnõu. Tähendab, siin on küsimus selles, et kuna kohtuorganid peavad töötama parlamendi antud koosseisust sõltumatult, siis seetõttu on ka loomulik ja juriidiliselt põhjendatud, et need küsimused peavad olema paika seatud enne Riigikogu kokkutulekut eelmise koosseisu poolt. Augustis on pakutud neljanda küsimusena ka vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduseelnõu läbivaatamine. See on muidugi poliitiline küsimus. Me arvame, et see oleks ühiskonna stabiilsuse huvides kasulik vastu võtta.
Augusti teine pool ja septembri esimene pool oleks siis valimiskampaania, millal me siin Ülemnõukogu saalis ilmselt võrdlemisi vähe suudame olla. Riigikogu ning presidendi valimiste korraldamine pakutakse välja 20. septembril 1992. aastal. See kava näeb ette, et kui me ta vastu võtame, siis alatised komisjonid, valitsus, kohalikud omavalitsused võtaksid selle oma tegevuse korraldamisel aluseks ja neid eelnõusid ja projekte, mis selle kava järgi esitatakse, vaataks Ülemnõukogu läbi ja käsitleks väljaspool järjekorda. Ma tahaksin toetada hr. Hallaste ja Alliku ettepanekuid selle kohta, et peale ettekandeid arutelu katkestada ja moodustada kooskõlastuskomisjon, sest ka minu arvates on siin võimalik jõuda lähedastele seisukohtadele. Aga ma teeksin ka ettepaneku, et peale Ülemnõukogu liikmete arvataks sinna komisjoni ka spetsialistid, ma pean siin silmas justiitsministrit, kodakondsusameti peadirektorit, valimiskomisjoni esimeest. Ilmselt nende kohalolek ja aktiivne osalemine selle komisjoni töös oleks kasulik. Tänan teid tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Minu mälu järgi Jaak Allikult teine küsimus. Esimene? Vabandan.
J. Allik
Lugupeetud härra Savisaar! Kas te peate reaalseks – ma ei küsi, kas te peate vajalikuks –, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu töötab juulikuus ja valimiskampaania Eestis toimub augustis?
E. Savisaar
Ma pean seda täiesti reaalseks, et valimiskampaania algab augusti teisel poolel. See on niisama reaalne kui see, mida välja on pakutud, et see toimuks juuni esimesel poolel. Kui te vaatate, kuidas traditsiooniliselt on eestlaste puhkused, siis eeskätt nad on nihkunud suve esimesse poolde, nii et augusti teine pool peaks olema valimiskampaaniaks sobivam. Nüüd teine moment, mis puutub suvepuhkusesse, siis praeguse plaani järgi, kui me valimised korraldame juuni lõpus, ei ole üldse põhjust mingisugusest suvepuhkusest rääkida. Antud variandi puhul on meil kaks võimalust, üks võimalus on mitte minna suvepuhkusele, silmas pidades, et Ülemnõukogu lõpetab oma töö siis järelikult septembris ja me võime endale lubada septembris veel pika puhkuse, vähemalt need, kes uude koosseisu ei kandideeri. Teine variant, antud graafik näeb ette võimaluse kuuajaliseks puhkuseks, kui Ülemnõukogu nii otsustab, juuni lõpust kuni juuli lõpuni. Seda graafikut on põhimõtteliselt võimalik niimoodi seada.
Juhataja
Suur tänu! Rein Järlik, teine küsimus.
R. Järlik
Austatud juhataja, austatud härra Savisaar! Minu esimene küsimus puudutab mais Eesti kodanikele passide väljaandmise korraldamist. Kas on prognoosid ka selle kohta, kui kiiresti see võiks toimuda ja mis ajaks võiks Eesti kodanikele passide kätteandmine olla lõpetatud? Ja teine küsimus puudutab juulikuud ja kahe seaduse läbivaatamist. Kas oleks võimalik tõsta seda ka juunisse või muutuks sellega töökoormus liiga suureks? Kui üks osa inimesi kandideerib tulevasse Riigikogusse, siis 2 aastat puhkuseta töötada võib-olla igaühele just meele järgi ei ole. Aitäh!
E. Savisaar
Ma alustaksin teisest küsimusest. Ma konsulteerisin täna seda asja ka justiitsministriga. Ma usun, et seda, kas neid võiks tõsta ettepoole, oleks õige arutada selles komisjonis koos spetsialistidega, kes nende seadusprojektide koostamisega tegelevad. Praegu on siin lähtutud põhimõttest, et raskemad asjad on pandud ettepoole, teiste sõnadega, on üles ehitatud nii, et kõige raskem on maikuu, juuni on natuke kergem ja juuli on märksa kergem. See tähendab, et juulikuu asju on lihtsam tõsta juunisse kui näiteks juunist tahapoole. Mis puutub passide väljaandmise korraldamisse, siis meie arvestus oli omal ajal niisugune (ma ei tea, kuidas praegu see asi mõeldud on), et passide kätteandmine toimub käesoleva aasta jooksul. Tookord oli planeeritud 24. veebruarist peale, kusjuures esimestena pidid selle saama just nimelt need vanusegrupid, kellele passi saamise tähtaeg kätte jõuab. Miks see maikuu on eriti välja toodud? Üks asi on protsessi alustamine, kui ta ei taha hästi käivituda, ja kõigi nende asjade käivitumisel on raskusi, teine asi on see, kui ta hakkab jooksma oma normaalset rida. Seetõttu juunis ja juulis ei ole eraldi välja toodud, aga on just nimelt mai kui selle protsessi algustähtaeg.
J. Jõerüüt
Hr. eesistuja, lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab maikuu punkti 2. Nimelt siia on kirjutatud rahareformi läbiviimine. Tegemist on Ülemnõukogu otsuse eelnõuga ja ma küsiksin teie kommentaari niisugusele vastuolule, mis sellisel juhul tekiks. Nimelt me oleme andnud rahareformi komiteele teatavasti õiguse teha tähtsaimad otsused salaja ja nüüd me planeerime selle eelnõu järele maikuusse rahareformi. Kuidas te seda vastuolu kommenteeriksite?
E. Savisaar
Ma tahaksin öelda, et rahareformi komitee on samuti Ülemnõukogule alluv organ ja selles mõttes Ülemnõukogu oma pädevuse piire ei ületa. Teine moment. Nagu te näete, siin on öeldud maikuu jooksul, mis annab valitsusele ja rahareformi komisjonile veel piisavalt manööverdamise ruumi. Ja kolmas moment. Praegu arutatakse rahareformi ümber avalikult, millal need rahad sisse tulevad, kas nad on tulnud ja millal see võiks toimuda. Ma lugesin tänasest "Postimehest", et valitsuse esimees on öelnud, et aprillis ei toimu. Vabandage mind, see on salajasuse suhtes samasugune pretsedent nagu see, mille tekitamisest minule küsimus esitati. Kui tema ütleb, et aprillis ei toimu, miks me ei või öelda, et mais toimub.
M. Madissoon
Lugupeetud juhataja, hr. Savisaar! Mul oleks olnud sama küsimus, mille Jõerüüt ära küsis. Hea küll, seletus on selline. Ja teine küsimus. Kui praegu valimiseelne kampaania, samuti valimisringkondade moodustamine langeb põhiliselt juuli- ja augustikuusse, kas siis ei tule siiski selline asi, et maainimesed ja maarahvas jääb nagu veidi kõrvale sellest? Siis on talumeestel ja majanditel ikkagi põhiline tööperiood ja nad suhtuvad sellesse kui kõrvalisse asja. Kas see ei vii selleni, et hakkabki selle asjaga tegelema ainult linn ja saavutab siis jälle ka valimisvõitluses võidu? Või ongi seda taotletud?
E. Savisaar
Ma kardan, hr. Madissoon, nimelt seda, et praegu me kavandame põhiseaduse referendumi maikuusse, oletatavasti kevadtööde üsna aktiivsele perioodile, ja see võib vastupidi mõjutada seda, et põhiseaduse referendumist osavõtt ei ole piisavalt aktiivne ja et sellele tõepoolest pööratakse vähem tähelepanu maaelanike hulgas, kui võiks pöörata.
Juhataja
Suur tänu, hr. Savisaar! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
Kolleegid, me oleme ära kuulanud kolm ettekannet, kõik kolm ettekandjat on vihjanud sellele, et me peaksime arutelu täna katkestama, kõik kolm on mõista andnud, et me peaksime moodustama redaktsioonikomisjoni. Kuid enne kui me ära kuulame õiguskomisjoni seisukoha, annan ma sõna Illar Hallastele, sest kaks fraktsiooni on jõudnud ettekannete lugemise käigus juba sünteesida üht eelnõu.
I. Hallaste
Aitäh, härra juhataja! Tõepoolest olukord on nii, et sõltumatute demokraatide eelnõu ja "Isamaa Ühenduse" eelnõu ei ole mitte teineteist välistavad, vaid teineteist täiendavad eelnõud ja me jõudsime omavahel kooskõlastada selletaoliselt. Ma loeksin ette, kui lubatakse. "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi põhiseaduse rahvahääletusest ja Riigikogu valimiste korraldamisest." Esimeseks punktiks oleks "Isamaa Ühenduse" eelnõu esimene punkt. Moodustada Eesti Vabariigi Valimiskomisjon ning valimiste territoriaal- ning jaoskonnakomisjonid hiljemalt 1. maiks 1992. aastal." 2. punktis oleks sõltumatute demokraatide 1. punkt. "Võtta rahvahääletusest osavõtjate nimekirjade koostamisel aluseks 1991. aasta märtsis läbiviidud referendumist osavõtjate nimekirjad." 3. punkt oleks sõltumatute demokraatide 2. punkt. "Anda põhiseaduse rahvahääletusest osavõtuõigus ainult neile Eesti Vabariigi alalistele elanikele, kellel on Eesti Vabariigi 1938. aasta kodakondsusseaduse ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt vastu võetud kodakondsusseaduse rakendamise otsuse kohaselt Eesti Vabariigi kodakondsus seisuga 1. mai 1992. aasta." 4. punktiks oleks sõltumatute demokraatide eelnõu 4. punkt. "Kohustada Ülemnõukogu Presiidiumi ja maakondade, linnade, alevite, valdade omavalitsusorganeid viivitamatult tööle rakendama valimiskomisjonid ning lõpetama rahvahääletusest osavõtjate nimekirjade täpsustamine 15. maiks 1992. aastal." 5. punkt oleks meie eelnõu 4. punkt natuke muudetud sõnastuses. "Korraldada põhiseaduse rahvahääletus 17. mail 1992. aastal." 6. punkt oleks "Isamaa Ühenduse" 6. punkt muudetud sõnastuses. "Pidada vajalikuks viia Riigikogu valimised läbi 1992. aasta juunis." 7. punkt on "Isamaa Ühenduse" eelnõu 7. punkt. "Kui põhiseaduse eelnõu lükatakse rahvahääletusel tagasi, valitakse Riigikogu taastava kogu funktsioonides koos volitustega kehtestada uus Eesti Vabariigi põhiseadus." 8. punkt on sõltumatute demokraatide 6. punkt. "Rahvahääletuse nimekirjade koostamise organiseerimine panna Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi aparaadile, vaidlusküsimuste lahendamine Eesti Vabariigi Valimiskomisjonile." Viimane, 9. punkt langeb meie mõlema eelnõus kokku, see on meie mõlema viimane punkt. "Käesolev otsus jõustub vastuvõtmise päevast." Sellisel juhul on kaks eelnõu kokku lükatud ja kuna mõlemad eelnõud on välja jagatud ja need punktid on teil ka kirjalikult ees olemas, siis sellisel juhul on tekst kirjalikult olemas. Põhiline erinevus sellest, mis esitas "Isamaa Ühendus", on see, et me ei otsusta valimiste läbiviimise kuupäeva, vaid nii nagu saates põhiseaduse eelnõu tagasi Põhiseaduse Assambleele me otsustasime pidada vajalikuks viia läbi rahvahääletus 1992. aasta mais, nii me praegusega otsustaksime pidada vajalikuks viia läbi valimised juulis. Aga täpne kuupäev otsustatakse pärast põhiseaduse vastuvõtmist või siis juba hiljem. Sellega on sisuliselt meie kaks eelnõu muutunud üheks eelnõuks. Ja kuna põhimõtteliselt erineb sellest keskfraktsiooni poolt esitatud eelnõu, siis on ettepanek enne, kui asi läheb komisjoni, hääletada põhimõtteline küsimus läbi, et välistada komisjonis vaidlused selle üle, kuidas peaks olema ajagraafik. Sisuliselt selline hääletus võiks aidata kaasa selle töörühma paremale tööle. Igal juhul on tegemist hääletamisega, milline eelnõu võtta aluseks, mitte aga sellega, milline on täpne sõnastus ühes või teises punktis. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Ma annan nüüd omapoolsed selgitused, ära veel ära mine. Kõik kolm ettekandjat tegid siiski ettepaneku arutelu täna katkestada ja kõik kolm ettekandjat on juhtinud tähelepanu sellele, et vaja oleks moodustada redaktsioonikomisjon või kooskõlastuskomisjon. Need ettepanekud pannakse hääletusele ja mul on alust arvata, et see leiab täiskogu heakskiidu. Minu soovitus on anda see nüüd ruttu toimetusse tõlkimisele, paljundamisele, et kahe alternatiivi vahel läbiviidav konkurss oleks korralike dokumentide alusel. Kõigepealt ma küsin üle, kas Jaak Allikul on küsimus või kas Jaak Allik kui üks eelnõu autoritest soovib ettekandega jätkata? Sellisel juhul paluks ka Jaak Alliku ette ja siis me esitame need küsimused kõik ettekandjatele. Praegu käivad veel ettekannete ettelugemised.
J. Allik
Lugupeetud kolleegid, lisaks sellele, mida hr. Hallaste ütles, tahaksin ma öelda, millest meie siis loobusime. Meie loobusime oma eelnõus sellest ideest, et läbi viia rahvahääletus vanade komisjonide abil sellepärast, et hr. Almann, kes viibis saalis (ma ei tea, kas ta praegu ka viibib), kinnitas, et uute valimiskomisjonide moodustamine nii alltasemel kui ka vabariiklikul tasemel on võimalik 1. maiks. Seda pakub ka Ülemnõukogu Presiidium ja ütleb, et see on täiesti võimalik ja otstarbekam kui vanade komisjonide ülessoojendamine. Seetõttu me loobusime sellest ideest ja ma saan aru, et hr. Hallaste loobus sellest ideest, et hakata nimekirju koostama avalduste põhjal. Meie poolt jääb siis see idee sisse, et nimekirjade aluseks on siiski olemasolevad nimekirjad ja sealt tuleb välistada need inimesed, kellel pole õigust, mitte aga hakata miljonilt või 70 000 korjama avaldusi. Ja lõpuks ma tahaks juhtida tähelepanu sellele, et mis puutub Riigikogu valimistesse, siis aluseks pakutavas eelnõus peetakse vajalikuks viia need läbi juunikuus. Kui miskipärast ei ole võimalik, siis see millekski ei kohusta, see on sama moment, kui me kaks nädalat tagasi otsustasime pidada vajalikuks maikuus, aga Riigikogu valimiste tähtpäeva peab minu arvates määrama pärast põhiseaduse vastuvõtmist. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Ma palun nüüd kõnetooli tagasi ka Hallaste. Allik, ära ära mine, teile mõlemale võidakse küsimus esitada! Vladimir Lebedev.
V. Lebedev
Lugupeetud spiiker, härra Hallaste! Kas teie projekti autorid on kordki valimiste ettevalmistamisest osa võtnud? Kas või stagnaajal? Te määrate sellise kergusega kindlaks referendumi ja valimiste kuupäevad, et mulle jääb mulje, et te lihtsalt ei mõista reaalset olukorda ja neid raskusi, mis paratamatult võivad tekkida. Kas teil on kedagi, kes sellega tegeles nõukogulikul stagnaajal? Tänan!
I. Hallaste
Mis puudutab rahvahääletuse läbiviimise kuupäevasid otsuse eelnõudes, siis see on ainukene kuupäev, mis praegu järele on jäänud. See sai tõepoolest kooskõlastatud või selle üle sai nõu peetud nii valitsuse esindajatega kui ka nende inimestega, kes on valimisi läbi viinud. Mis puudutab seda, kas eelnõu autorid on mingeid valimisi läbi viinud, kas või stagnaajal, siis päris hästi läksid Eesti Kongressi valimised, aga see ei ole selle päevakorra teema.
Juhataja
Suur tänu! Nüüd küsija ise ütleb, kelle käest ta ootab vastust. Arvo Junti.
А. Junti
Tänan! Mul on ükskõik, kumb sellele vastab, sest mõlemad on nad nagu kokku leppinud ja küsimus on selline. Õigemini peaks selle esitama meie loodavale komisjonile, aga kuna siin on kaks meest juba kokku leppinud, siis ma küsin nii. Kui 15. maiks peavad olema nimekirjad koos ja juba 17. mail tuleb korraldada rahvahääletus, siis millise meetodiga saavad kahe päeva jooksul nimekirjad kontrollitud. Kas see füüsiliselt on võimalik ja kas ka teoreetiliselt on see konstruktsioon välja mõeldud? Ja peale selle oli vanal halval ajal võimalik ka oma nimekirjadesse sattumist või mittesattumist vaidlustada. Tähendab, milline aeg selleks on ette nähtud? Aitäh!
J. Allik
Kuna nimekirjade puhul võetakse aluseks olemasolevad nimekirjad, siis koostamine ja kontrollimine langevad kokku. Neid ei tulegi koostada, vaid tuleb ainult kontrollida praegu nimekirjades olemasolevate isikute vastavust kodakondsusseadusele ja kodakondsusseaduse rakendusotsusele. Nimekirju täiendatakse seoses elukoha vahetusega. Tõesti, kui inimene ise kontrollib või teda kontrollitakse 15. mail, siis jääb ainult 16. mai. Probleem on selles, kui operatiivselt me tahame tegutseda. Ma ei näe siin tohutut probleemi ja veel kord rõhutan, et minu arvates nimekirjade absoluutne täpsus on vajalik valimisteks, mitte rahvahääletuseks, kus võib mõningaid probleeme jääda. See ei ole minu meelest nii suur kuritegu poliitilise protsessi arengu suhtes, mida me praegu peame silmas pidama, et see ei jääks toppama.
Juhataja
Suur tänu! Peeter Lutt, minu meelest teine küsimus.
P. Lutt
Aitäh spiiker, aga mul oleks küsimus härra Hallastele.
Juhataja
Härra Hallaste, palun kõnetooli!
P. Lutt
Küsimus on selline. Nagu me kõik teame, deklareeris Eesti Kongress avalikult, et kui 5. maiks või 3. maiks ei ole pandud rahvahääletusele, siis viib rahvahääletuse läbi Eesti Kongress ja selle poolt hääletasid ka paljud Eesti Ülemnõukogu saadikud. Ma ei näe põhjust, et seda küsimust arutada. Kui me hakkame seda hääletust hiljem tegema, võib-olla selleks ajaks on Eesti Kongress kõik selle töö ära teinud, mida arvab sellest asjast härra Hallaste?
I. Hallaste
Ma kahjuks ei saa Eesti Kongressi eest vastust anda, kuid ma ei usu, et Eesti Kongress oleks teinud ära eeltööd, selleks et viia läbi 3. mail põhiseaduse rahvahääletust. Ma arvan, et Eesti Kongress ei saaks ka seda tööd teha. Samas ma arvan, et ühiskonnas langetaks tublisti pingeid see, kui me võtame vastu otsuse, et see on 17. mail. Eesti Kongressi liikmed rõõmustavad, et Ülemnõukogu võtab vastu hea otsuse.
J. Allik
Ma täienduseks rõhutan veel kord, et see on praegu otsuseprojekti aluseks võtmine. Tõenäoliselt härra Junti juhtis tähelepanu väga õigele apsule seal projektis, seda peabki kooskõlastuskomisjon hakkama parandama. Kas nihkub siis nädal sinnapoole või teisele poole. See on siis, kui komisjon hakkab tööle, kui me lõpuks otsuse vastu võtame, praegu on meil projekt aluseks.
M. Lauristin
Mul on küsimus vist hr. Allikule. Te ütlesite, et viisite kokku oma projektid ja loobusite sellest põhimõttest, et avaldus on aluseks, et vastupidine on välistamise meetod. Mulle jäi see asi tehniliselt natuke ebaselgeks. Mismoodi toimub välistamine? Ikkagi peab ju olema mingisugune avaldus, plank, ankeet või midagi, mille alusel toimub kogu see nimekirjade koostamine ja mis on pärast ka kontrollimise aluseks, sest kontrollimise, kas või järelkontrollimise võimalus peab siiski jääma. Aga me arvestame ka rahvusvaheliste vaatlejate olemasolu jne. Mis siis ikkagi tähendab see välistamine, kui ei ole avaldust, ei ole mingisugust niisugust paberit?
J. Allik
Mina vastaksin sellele küsimusele nii, et on tähtis, kummalt poolt hakkab asi käima. Kui me hakkame ootama seda, et iga valimisõiguslik Eesti Vabariigi kodanik peab näitama üles aktiivsust, et sattuda mingisse praegu puhta lehe kujul olevasse nimekirja, siis see võtab kas aega väga palju või saame need nimekirjad nii väiksed, et kogu selle protseduuri legitiimsus rahvusvaheliselt satub kahtluse alla. Praeguste nimekirjade ümberformeerimine peab toimuma aktiivsusega ülalt allapoole, omavalitsusorganid, valimiskomisjonid peavad olema aktiivsed valijate suhtes. Milliseid pabereid vajab komisjon aluseks, milline on tehniline protseduur, selle peaks otsustama Eesti Vabariigi Valimiskomisjon koos Ülemnõukogu Presiidiumiga või ilma, see on ka tehniline probleem. Aga oodata, et iga inimene ise ennast sinna kandma hakkab, see on minu arvates reaalset lahendust välistav.
P. Priks
Hr. spiiker, minu küsimus on vist ka rohkem hr. Allikule.
Mind pani mõtlema just see punkt, kus on öeldud, et aluseks on võetud 1991. aasta märtsis läbiviidud referendumist osavõtjate nimekiri. Ma ei tea täpselt, mismoodi see osavõtjatest nimekiri siis koostati, aga asi on selles, et näiteks Narvas ja Sillamäel käis referendum sedapidi, et hääletati just, kas olla liidus või mitte. Nii et seal nimekirjas, ma olen kindel, on praktiliselt need, kes nüüd ei pea osalema. Vastupidi, need üldse ei läinud, kes nüüd peaksid ja saaksid osaleda.
J. Allik
Niipalju kui mina neid nimekirju näinud olen, ma ei usu, et Narvas on midagi teistmoodi. On needsamad nimekirjad, mille alusel on juba toimunud vähemalt viimased kahed valimised. Nimekiri on seesama ja seal on tehtud muutmisi. Sealt nähtub ka, kes käis viimasel referendumil või kes ei käinud. Minu teada on nimekirjad korduval kasutamisel.
Juhataja
Suur tänu, hr. Allik, rohkem küsimusi ei ole. Nüüd ma paluksin kaasettekandeks kõnetooli hr. Tõnu Antoni, kes kõige seniöeldu kohta oma hinnangu annab.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Järgnevad hinnangud ei ole minu isiklikud, vaid õiguskomisjoni hinnangud. Kui ma pean vajalikuks teha ühe või teise kommentaari isiklikult enda poolt, siis ma katsun sellele tähelepanu juhtida.
Arutatavas päevakorraküsimuses on meie ees kolm projekti. Keskfraktsioonilt, "Isamaa Ühenduselt" ja sõltumatutelt demokraatidelt. Kaks nendest projektidest, "Isamaa Ühenduse" ja sõltumatute demokraatide projektid on läbi uuritud ka õiguskomisjonis. Lisaks neile kolmele projektile tuleb samalaadne küsimus arutamisele täna Ülemnõukogu Presiidiumi istungil. Ka presiidiumi istungiks on ette valmistatud otsuseprojekt, mis lahendab samu küsimusi, millega me tegeleme praegu.
Mispoolest siis need kolm projekti on ühesugused ja mille poolest nad erinevad? Kõik kolm projekti paigutavad ajateljel põhiseaduse rahvahääletuse maikuusse. Ma arvan, et meil ei ole mõtet praegu ületähtsustada seda, mis kuupäeval, millisel maikuu päeval rahvahääletus läbi viiakse. Mis puudutab Riigikogu valimisi, siis selles osas on esitatud projektid väga erinevad. "Isamaa Ühendus" ja sõltumatud demokraadid paigutavad Riigikogu valimised juunikuusse, keskfraktsioon aga septembrisse ja siin on erinevus suur. Valimiskomisjonide küsimuses "Isamaa Ühendus" ja sõltumatud demokraadid osutavad sellele, kuidas valimiskomisjonid moodustada ja millal seda teha. Teatud erinevusi nende projektide vahel on, kuid ma arvan, et läbirääkimiste käigus on võimalik need ületada. Keskfraktsiooni projekt aga valimiskomisjonide moodustamise korda ja tähtaegu ei käsitle.
Valijate nimekirjade osas nii "Isamaa Ühendus" kui sõltumatud demokraadid annavad lahenduse, millal ja kuidas need nimekirjad teha. Selliseid lahendusi omalt poolt ei paku keskfraktsiooni otsuse projekt.
Õiguskomisjoni istungil otsustati, et me teeme teile, lugupeetud kolleegid, ettepaneku enne lõppotsuse vastuvõtmist katkestada arutelu ja võimaldada saadikurühmade esindajail omavahel nõu pidada. Kui teile tundub otstarbekohane talitada õiguskomisjoni soovituse kohaselt, siis see tähendaks, et me täna lõplikku otsustust selles küsimuses teha ei tohiks. Küll aga me võiksime otsustada, kus suunas Ülemnõukogu peab vajalikuks edasi liikuda ja me võiksime seda teha ka otsustamaks, milline projektidest võtta edasise arutelu aluseks.
Õiguskomisjoni arutelu käigus võis eristada kahte alust, miks katkestamine on vajalik ja nõupidamine saadikurühmade vahel möödapääsmatu. Esiteks. Erakondade poliitilised huvid on erinevad valimiste läbiviimise aja osas. Kahtlematult saab nii kiirete kui ka sügiseste valimiste kasuks leida argumente. Vajalik on, et saadikurühmad, arutades seda teemat, jõuavad omavahel kokkuleppele. Teiseks. Vajalik on kaaluda, millised on võimalused alanud aktiivse valimiskampaania õhkkonnas riiklikele huvidele vastavate seaduste kehtestamiseks. Ka see on teema, kus peavad omavahelise kokkuleppe saama saadikurühmad.
Kuivõrd meie hulgas ei viibi täna kahjuks Tiit Made, siis ma ei saa talle soovitada osa võtta saadikurühmade esindajate tööst. Kuid kui see võimalik oleks, ma kindlasti pakuksin hr. Madet esindama kõiki neid, kes leiavad, et neid teiste poolt esindada pole vaja. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Rahvasaadikutel küsimusi ka ei ole. On küsimus? Edgar Savisaar.
E. Savisaar
Hr. Anton, ma tahaksin täpsustada. Te väitsite, et keskfraktsiooni projekt ei sätesta tähtaegu komisjonide moodustamise suhtes. Ma ei saa teiega nõus olla, sest et ta sätestab tähtajad nii vabariikliku valimiskomisjoni, territoriaalkomisjonide kui ka jaoskonnakomisjonide moodustamise suhtes.
Т. Anton
Täpsustus on kindlasti õige. Ma veel kord kordan, mida ma väitsin. Ma kõnelesin sellest, et otsustamist vajab, kuidas ja millal moodustatakse valimiskomisjonid. Hr. Savisaare täpsustus vastab tegelikule olukorrale. Keskfraktsiooni otsuse projekt osutab kuule, millal ühed või teised valimiskomisjonid moodustatakse. Nii et minu väidet tuleb mõista selliselt, et erinevad on "Isamaa Ühenduse" ja sõltumatute demokraatide projektid keskfraktsiooni projektist selle poolest, et valimiskomisjonide moodustamise kord on ühel juhul käsitletud, teisel juhul mitte.
Juhataja
Suur tänu, hr. Anton! Tundub, et küsimusi ei ole rohkem. Lugupeetud kolleegid, kõik neli ettekandjat on viidanud sellele, et arutelu tuleks katkestada ja kooskõlastuskomisjon tuleks moodustada. Samuti avaldati arvamust, et läbirääkimisi ei peaks avama. Ka mina palun saadikuid täna mitte läbirääkimisi avada. Ja mul oleks niisugune ettepanek, et juba laekunud korrektsete kirjalike ettepanekute põhjal (need said ka ettekannetes kajastatud) me moodustaksime selle komisjoni ära. Palve on selline, et me langetame otsuse hääletuse teel. Mul on juba niipalju ettepanekuid laekunud, et ma kardan, et vaevalt saalist veel paremaid saab juurde tulla. Ma tutvustan teile neid.
Mõõdukate fraktsioon teeb ettepaneku, et selleks komisjoniks, mille järele me vajadust tunneme, võiks olla juba üks moodustatud komisjon (kõik te mäletate, kuidas me arutasime põhiseaduse eelnõuga seonduvat). Ja see komisjon oli alljärgnevas koosseisus. Rahvasaadikud Allik, Savisaar, Laar, Israeljan, Jüri Kork, Sovetnikov, Tõnu Anton, Aaskivi, Madissoon. Selle komisjoni liider oli, kui te mäletate, Ülle Aaskivi. Rahvasaadik Savisaar oma ettekandes vihjas sellele ja konkreetselt esitas Peet Kask, et selle võimaliku komisjoni koosseisu võiksid kuuluda ka mõned kõrged Eesti riigi ametnikud, näiteks justiitsminister Märt Rask, Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Eerik Truuväli, Eesti Vabariigi Passiameti peadirektor Linnar Liivamägi. On veel tulnud personaalseid ettepanekuid. Uno Ugandi teeb ettepaneku komisjoni liikmeks esitada Peet Kask. Täpsustame kõigepealt, kas printsiibid võiksid olla täiskogule vastuvõetavad. Näiteks kas Ülemnõukogu aktsepteerib, et see komisjon võiks olla juba moodustatud komisjon, mis oli meil vajalik põhiseaduse eelnõuga tegelemiseks. Kui näiteks Ülemnõukogu langetab selle kohta oma otsuse lihthäälteenamusega, siis me võiksime kaaluda järgmist ettepanekut, kas täiendada selle komisjoni koosseisu veel nende kõrgete riigiametnikega. Kui see saab lihthäälteenamuse, siis võiks kaaluda, kas veel üksikuid saadikuid juurde lisada või mitte. Ma muidugi kardan, et sel juhul võib asi jõuda kontrollimatute läbirääkimisteni. Kas minu esimesed pakkumised on vastuvõetavad? Alustame!
Kohaloleku kontroll. Kohal on 76 rahvasaadikut, puudub 22. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et antud päevakorrapunktis moodustatav redaktsioonikomisjon võiks olla seesama komisjon, mis moodustati põhiseaduse eelnõu käsitlemiseks, koosseisus: rahvasaadikud Allik, Savisaar, Laar, Isareljan, Jüri Kork, Sovetnikov, Tõnu Anton, Aaskivi, Madissoon? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 56 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 8 jäid erapooletuks. Komisjon on nimetatud. Järgmine ettepanek. Kas peetakse vajalikuks täiendada juba Ülemnõukogu poolt nimetatud komisjoni kolme Eesti Vabariigi kõrge riigiametnikuga ja personaalselt: justiitsminister Mart Rask, Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Eerik Truuväli, Eesti Vabariigi Passiameti peadirektor Linnar Liivamägi? Palun hääletada! Kui see saab lihthäälteenamuse, siis lülitame sisse. Selle ettepaneku poolt on 59 rahvasaadikut, vastu on 1, erapooletuks jäid 6. Komisjoni täiendatakse.
Kolleegid! Minu käes olevate ametlike dokumentide põhjal ja ka mõne taanduse põhjal me võiksime piirduda sellise komisjoni koosseisuga. Kas ollakse nõus? Ülle Aaskivi.
Ü. Aaskivi
Lugupeetud kolleegid ja komisjoni liikmed, ma palun koguneda täna kell 14 või kohe peale istungi lõppu ruumi 111, et me saaksime arutada oma edasise töö võimalusi. Aitäh!
Juhataja
Ettepanek on õige, aga aeg oli vale.
Kolleegid, meil on vaja nüüd täpsustada teiega, millisel istungjärgul me jätkame tööd, kui me katkestame. Järgmisel? Järgmisel, 70. istungjärgul.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et käsiloleva päevakorrapunkti arutelu katkestada ja jätkata 70. istungjärgul? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 62 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, kaks jäid erapooletuks. Katkestatakse ja jätkatakse 70. istungjärgul.


Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu alatistes komisjonides
Juhataja
Lugupeetud kolleegid, meil on täna ilmtingimata vaja langetada otsus ühes päevakorrapunktis, mis käsitleb muudatuste tegemist Ülemnõukogu alatistes komisjonides. Kas teile on juba välja jagatud otsuse eelnõud selle kohta, et eelarve-majanduskomisjoni koosseisus toimuvad muudatused teiste komisjonide arvel? Personaalselt puudutab see kolleege Aldo Tamme, Lembit Arrot. On juba käes, suur tänu! Ettekande antud päevakorraküsimuses teeb haldusreformi komisjoni esimees hr. Ristkok.
А. Ristkok
Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Mulle näib, et pikemat arutelu pole vaja korraldada. Otsuseprojekt puudutab meie endi komisjonide töö sisekorraldust, ennekõike eelarve-majanduskomisjoni koosseisu mõningast ümberformeerimist seoses saadikute ametikohtade muutusega. Meil tuleks langetada otsus 6 projekti suhtes, mis puudutavad Ants Veetõusme lahkumist Ülemnõukogu eelarve-majanduskomisjoni koosseisust, Ivar Raigi väljaarvamist väliskomisjoni koosseisust ja tema arvamist eelarve-majanduskomisjoni koosseisu, härra Aldo Tamme arvamist eelarve-majanduskomisjoni koosseisu ja Ülemnõukogu liikme härra Arro väljaarvamist maaelukomisjonist ja arvamist eelarve-majanduskomisjoni. Kokku niisiis 6 projekti, mille suhtes tuleks otsus langetada.
Juhataja
Suur tänu! Kas on küsimusi härra Ristkokile? Ei ole. Lugupeetud kolleegid, kas mul on alust arvata, et me ei peaks pidama läbirääkimisi, vaid võiksime kohe otsused langetada? Kohaloleku kontroll. Kohal on 61 rahvasaadikut, puudub 37.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikme Ivar Raigi väljaarvamise kohta Ülemnõukogu väliskomisjoni koosseisust. Hääletamine on salajane. Palun hääletada! 50 häält on vaja. Selle ettepaneku poolt on 45 rahvasaadikut, vastu on 7, üks jäi erapooletuks. Otsus jäi vastu võtmata. Kolleegid, jätkame! Kas tõesti on saadikud maja peal laiali? Kas hr. Tähiste on saalis, kes teda asendab, palun minge ja kutsuge saadikud sööklast ära. Ei ole ju lõunavaheaeg.
Viime läbi uue kohaloleku kontrolli! Kohaloleku kontroll. Kohal on 67 rahvasaadikut, puudub 31. Ma annulleerin eelmise hääletustulemuse. Alustame hääletusega, meil tuleb kokku 6 vooru. Palun rahvasaadikud, registreeruge, kes veel pole jõudnud! Kõik hääletusvoorud on salajased.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikme Ivar Raigi väljaarvamise kohta Ülemnõukogu väliskomisjoni koosseisust? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 53 rahvasaadikut, vastu on 8, erapooletuid ei ole. Otsus vastu võetud. Ärge, palun, minge välja!
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Ülemnõukogu liikme Aldo Tamme väljaarvamise kohta Ülemnõukogu maaelukomisjoni koosseisust? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 54 rahvasaadikut, 6 saadikut on vastu, 2 jäid erapooletuks. Otsus on vastu võetud.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Ülemnõukogu liikme Lembit Arro väljaarvamise kohta Ülemnõukogu maaelukomisjoni koosseisust? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 55 rahvasaadikut, 2 on vastu, 1 jäi erapooletuks. Otsus on vastu võetud.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Ülemnõukogu liikme Lembit Arro kinnitamise kohta Ülemnõukogu eelarve-majanduskomisjoni koosseisu? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 56 rahvasaadikut, vastu on 3, 2 jäid erapooletuks. Lembit Arro on eelarve-majanduskomisjoni koosseisus.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Ülemnõukogu liikme Aldo Tamme kinnitamise kohta Ülemnõukogu eelarve-majanduskomisjoni koosseisu? Selle ettepaneku poolt on 50 rahvasaadikut, vastu on 8, erapooletuks jäid 3. Aldo Tamm on eelarve-majanduskomisjoni koosseisus.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Ülemnõukogu liikme Ivar Raigi kinnitamise kohta Ülemnõukogu eelarve-majanduskomisjoni koosseisu? Selle poolt on 40 rahvasaadikut, vastu on 19, erapooletuks jäid 3, otsus jääb vastu võtmata. Vastavalt reglemendile on õigus esmaspäeval teha kordushääletus, kui tehakse nõuetekohane ettepanek. Seda peab tegema Andrus Ristkok.
Lugupeetud kolleegid rahvasaadikud! Ülemnõukogu töö on pidevalt ülekoormatud kiireloomuliste küsimustega ja nendest järjekordne.
Ma vabandan, siia alla mahtus veel üks eelnõu. See päevakorrapunkt ei ole lõppenud. Kolleegid, ega keegi ei lahkunud saalist? Palun, asuge töökohtadele!
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Ülemnõukogu liikme Ants Veetõusme väljaarvamise kohta Ülemnõukogu eelarve-majanduskomisjoni koosseisust? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 50 rahvasaadiku vastu on 9, 2 jäid erapooletuks. Otsus vastu võetud, Ants Veetõusme ei ole enam eelarve-majanduskomisjoni koosseisus.
Lugupeetud kolleegid! Ülemnõukogu keskfraktsioon taotleb käesoleva istungjärgu päevakorra täiendamist ühe kiireloomulise küsimusega, mis käsitleb Eesti Vabariigi arvelduste korda Venemaaga.
Kas teil on see eelnõu käes? On käes. Eelarve-majanduskomisjon juhtivkomisjoni rollis arutas seda küsimust mitmel istungil koos vabariigi valitsuse ja Eesti Panga esindajatega ja otsustas, et ta ei pea otstarbekaks selle arutusele võtmist Ülemnõukogus, kuid lõpliku otsuse langetab täiskogu.
Kohaloleku kontroll. Kohal on 65 rahvasaadikut, puudub 33. Kolleegid, me peame langetama otsuse, kas me soovime täiendada istungjärgu päevakorda. Tegemist on keskfraktsiooni ettepanekuga Eesti Vabariigi arveldustest Venemaaga, juhtivkomisjon koos valitsuse ja pangaga ei toeta, täiskogu langetab otsuse. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda nimetatud kiireloomulise küsimusega arvelduste korrast Venemaaga? Selle ettepaneku poolt on 19 rahvasaadikut, vastu on 25, 10 jäid erapooletuks, päevakord jääb täiendamata.
Kas saalis on justiitsminister? Reglemendikomisjonil tuleks kaaluda, kas neljapäeviti ei peaks peale lõunat uksed lukku keerama ja potid siia sisse tooma.


Ametiisikute osalemisest ettevõtluses
Juhataja
Lugupeetud kolleegid! Ma teen ettepaneku arutada päevakorrapunkti, mis oli planeeritud meil tänaseks päevaks teisena: Eesti Ülemnõukogu otsus ametiisikute osalemisest ettevõtluses. Ettekande antud päevakorrapunkti kohta teeb justiitsminister hr. Märt Rask.
M. Rask
Austatud juhatus, lugupeetud saadikud! Teile arutamiseks antud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus ametiisikute osalemisest ettevõtluses on järjekordne variant sellest, mida tegelikult on tahetud seadusandlikult sätestada eelmise paari aasta vältel. Minul isiklikult on väga täpselt meeles ilus kevad kaks aastat tagasi, mil valitsuse korraldusega pandi justiitsministeeriumile kohustus töötada välja analoogiline seadusprojekt. Tollane valitsus kiitis selle ka heaks, kuid see projekt, mis oli võib-olla oma regulatiivsuse astmelt tunduvalt järsem ja kitsenduste mahult tunduvalt mahukam, ei leidnud tol ajal heakskiitu Ülemnõukogu Presiidiumis. Ja kui päris aus olla, siis ma praegu ei teagi, milline oli selle projekti saatus. Sellele järgnevalt tollane valitsus kehtestas ametiisikutele ettevõtluses osalemise kohta piirangud määrusega ja see laienes üksnes ministritele, nende asetäitjatele, ametite peadirektoritele. Probleem on ühiskonnas aktuaalne ja seetõttu tõusetus vastava eelnõu väljatöötamise vajadus pool aastat tagasi uuesti. Ja teile täna arutluseks esitatud variant on põhimõtteliselt see eelnõu, mis on siin saalis ja õiguskomisjonis juba korduvalt läbi arutatud ja esialgselt oli selle akti pealkiri "Korruptsiooni vastu võitlemise abinõudest". Kuna ka tol korral selliselt pealkirjastatud projekt sisaldas põhimõtteliselt siiski üksnes hinnanguid, jõuti Ülemnõukogu õiguskomisjonis töötamise käigus järeldusele, et projekti pealkiri peaks muutuma ja ta muutuski. Sellest tulenevalt võttis valitsus selle projekti tagasi, kuid tänaseks hetkeks on ta esitanud ta põhimõtteliselt samal kujul, nagu ta siin Ülemnõukogu saalis juba on olnud. Selle eelneva jutuga ma tahtsin, austatud saadikud, teie tähelepanu juhtida sellele, et kõik probleemid, mida me tunnetame seoses ametiisikute osalemisega ettevõtluses, on endiselt olemas ja sellelt pinnalt tõusetuvad igapäevased, võib-olla isegi kriminaalse hõnguga kaasused on senini lahendamata. Sellele projektile võib ette heita tema teatud deklaratiivsust, teatud momente, mis puudutavad õigussuhete reguleerimist, kuid sellele projektile ei saa ette heita seda, et puuduks tahe edasi minna.
Ma tahaksin rõhutada esimese ja teise punkti puhul eelkõige seda, et meil on tarvis teatud ametiisikute osas sisse viia avalikkuse kontroll.
Tähtsaim punkt minu arvates on kolmas. Kolmandas punktis antakse põhimõtteliselt hinnang seni kehtivatele majandussuhetele. Kaks kolm aastat tagasi me pidasime õigeks seda, et riigiettevõtte kõrvale tuleb luua aktsiaselts, kooperatiiv, kus võiksid osaleda needsamad töötajad, kes töötavad riigiettevõttes. Samaaegselt ei olnud mingisuguseid piiranguid ka selle riigiettevõtte direktsiooni kuuluvate isikute suhtes. Ühiskond on seda protsessi heaks kiitnud ja soodustanud. Analüüsides praeguseid majandusõiguslikke suhteid, jõuame järeldusele, et see protsess on kujunenud vääriti. Ja vääriti selles mõttes, et see on praegusel hetkel seaduslik riigivara eraomandusse ümberkantimise võimalus. Sellest tulenevalt tuleb luua paindlik juriidiline mehhanism, mis põhineks õiguspoliitilisel hinnangul, et suunata omandivormid oma arengus õigesse kanalisse.
3. punkti suhtes võib tõusetuda küsimus, miks koheselt ei keelata ära, miks ei nähta ette sanktsioone? On märgitud väga pehmelt, et pidada ebasoovitavaks. Kuid tegemist on, austatud saadikud, siiski hinnanguga ja tänasel hetkel me peame endale aru andma, mis suunas me edasi liikuda tahame.
3. punkt on seotud eelnõu punkt 4 alapunktiga 3, kus tehakse vabariigi valitsusele ülesandeks ühe kuu jooksul esitada vastavad abinõud, vastavad eelnõud. Muidugi võiks öelda, et miks seda ei ole täna tehtud, miks alles kuu aja pärast? See peaks toimuma, kuid probleem on selles, et kui riigikontroll läheb kontrollima riigikapitalil põhinevaid ettevõtteid, siis ta, andke andeks väljenduse pärast, visatakse sealt lihtsalt välja. Meil puudub objektiivne informatsioon tegeliku olukorra kohta, sest senised rendilepingud, senised majandussuhted põhinevad sellel seadusel, mis meil on ka olemas. Ja ma rõhutaksin veel kord, tähtsam selle otsuse juures on see printsipiaalne hinnang, mille teie suudate siin saalis täna anda.
Peale selle tahaksin ma rõhutada juba ette, et on tulnud saadik härra Junti täiendused sellele projektile. Ma loodan, et ta kannab kõik need ise teile ette ja julgen öelda, et leht, mis minu käes on, koosneb 5 täienduspunktist. Valitsus on nende täiendustega nõus. See oleks minu poolt kõik.
Juhataja
Suur tänu! Küsimused härra justiitsministrile. Rein Järlik.
R. Järlik
Austatud juhataja, austatud justiitsminister! Minu küsimus puudutab kõigepealt punkti 3, kuivõrd te ise juba ütlesite, et see ebasoovitavaks pidamine on tõesti väga pehme ja minu arvates ka küsitav. Punkti 3 eelviimases reas on öeldud nii: "... samuti oma ettevõtte toodangu realiseerimisest vahendusfirma kaudu". Ma küsin, kas see "oma ettevõte" tähendab siin riiklikul omandil põhinevat ettevõtet, kuivõrd punkt algab just sellest ("... ebasoovitavaks riiklikul omandil põhinevate ettevõtete juhtkonna liikmete edasist töötamist"). Niisiis, kas selle oma ettevõtte toodangu realiseerimise all on mõeldud riiklikul omandil põhineva ettevõtte toodangu realiseerimist? Aitäh!
M. Rask
Jah.
А. Sirendi
Lugupeetud ettekandja, riigikapitalil põhinevate aktsiaseltside haldusnõukogud moodustatakse kindlate printsiipide järgi ja sinna on arvatud küll rahandusministeeriumist, küll majandusministeeriumist terve grupp härrasmehi ja daame, kes saavad palka või preemiat, kusjuures nende palga ja preemia suurus on varjatud. Tähendab, nende ettevõtete huvides tegutsevate isikute puhul on tegemist varjatud korruptsiooniga. Kas firmasaladuse tõttu on sealt välja jäetud ka näiteks siseministeerium ja neljas vangla, kuna arvatakse, et sinna ei satu iial, kuna saladus on garanteeritud, palju nad palka saavad ja kuidas nende suhted tegelikult nende ettevõtetega on?
M. Rask
Ma saan aru hr. Sirendi küsimusest, et ma ei pea vastama neljanda vangla ja siseministeeriumi kohta, vaid just nimelt aktsiaseltside ja riigiettevõtete juhatuste ja haldusnõukogude kohta. See on äärmiselt tõsine probleem ja valitsus on viimasel ajal arutanud seda korduvalt. Esialgne plaan oli hakata ükshaaval tegema kõigi ettevõtete majandusanalüüsi ja n.-ö. paigale kutsuma haldusnõukogude esindajaid, sest meil on andmeid, mille järgi haldusnõukogu on huvitatud just nimelt nendest protsessidest, mida me tahame praegu pidurdada. See tähendab seda, et haldusnõukogu on seotud paljude probleemidega ja – et mitte rohkem öelda – haldusnõukogude kaadrivalik ei ole nii lihtne, nagu me esimesel pilgul seda nägime. Praeguses situatsioonis, kus sisuliselt haruministeerium on lahutatud otsesest vastutusest ja juhtimisest, me ei saa öelda kiidusõnu aktsiaseltside juhtorganite ja haldusnõukogude kohta.
M. Lauristin
Lugupeetud minister, mul on kaks küsimust! Kõigepealt punkt 1 kohta. Üldiselt kasutatakse maailmapraktikas piirangut või sellise informatsiooni avalikustamise nõuet ka vastavate isikute perekonnaliikmete suhtes. Kas te olete kaalunud seda? Ja teine küsimus. Teatavasti esitas sisult üsna kattuva eelnõu eelmine valitsus ja pärast valitsuse vahetust võttis uus valitsus selle tagasi, öeldes, et seda tuleb tunduvalt karmistada, täiendada, viia sisse 20. aastate seadus jne. Nüüd on sellest läinud hulk aega mööda. Kas te võiksite konkreetselt öelda, milles seisnes selle eelmise eelnõu karmistamine selles projektis?
M. Rask
Punkt 1 kohta. Mis puudutab perekonnaliikmeid, siis see on olnud arutelu objektiks, kuid me vaatame seda isikute ringi, kes siin on üles loetud. Praegu on see ebareaalne, pealegi tekib siin terve rida küsimusi, mis on reguleeritavad hoopis teiste instituutidega. Meil kehtib endiselt Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeks, kus ei nähta ette abikaasade vahel abielulepingu sõlmimise võimalust, s.t. vara jagamist, vaid automaatselt kõik on ühisomand. Me oleme sisuliselt võõrdunud pärimisest, sellega kaasnevatest majanduslikest sidemetest. Seetõttu kõik need sammud, mis on seotud perekonnaliikmete nii-öelda vastutusega, on vaja läbi töötada. Kuid ma ei näe siin kiireid ja lihtsaid lahendusvariante.
Mis puudutab eelnõu karmistamist, siis olen sunnitud tõdema, et see valitsus, mis on tänase päevaga kaks kuud ja mõni päev vana, on selle probleemiga tegelnud. 1920. aasta probleemistik oli ühesugune, tänase päeva probleemistik on teistsugune. Konkreetset lahendust vajavaid probleeme on hulgaga, aga mul on heameel tõdeda, et tänase päeva seisuga meie politsei struktuurid, sealhulgas ka taastatav majanduspolitsei töötab mõnevõrra paremini, kui see oli kaks kuud tagasi, s.t. probleem ei ole mitte niivõrd uute seaduste või regulatsioonimehhanismide loomises, probleem on ikkagi kehtiva seaduse punktuaalses täitmises. Siin on täitevvõimul väga, väga suur töö ära teha ilma selletagi, et oluliselt seadusi muudetakse.
T. Kork
Lugupeetud spiiker, lugupeetud minister! Kas te võiksite kirjeldada mehhanismi, kas ja kuidas täidetakse käesolevat otsust sellisel juhul, kui eraaktsiaselts on oma registreerimisel põhikirjas või mõnes muus dokumendis deklareerinud, et tema aktsionäride koosseisu ei avalikusta. Sellele vaatamata on ta registreeritud ja tegutseb aktiivselt Eesti Vabariigi väga olulises majandusharus?
M. Rask
Seda probleemi arutati. Küsimus on ikkagi selles, et me saame kontrollimehhanismi rakendada riigiettevõtte kaudu. Ja küsimus on selles, et lähenemisnurka meie ei saa panna erakapitali kaudu, lähenemisnurk peab tulema riigi kaudu, riik peab saama kontrollida kõike seda, mis kuulub riigile. Ja siin on olemas erinevaid kontrollimetoodikaid, kuid riigikontrolli hinnangute kohaselt oli raskuseks just see moment, et senini sõlmitud rendilepingud, senini sõlmitud majanduslepingud, mis võimaldasid riigiettevõtete kõrval tegutseda n.-ö. pimedatel aktsiaseltsidel, ei andnud võimalust üldse ka riigiettevõtte kontrollimiseks, kuna seal konstateeriti lihtsalt ühte suurt rendilepingut.
Juhataja
Suur tänu, hr. Rask! Ma hetkeks vabandan, ma pean nõu täiskoguga. Kõigepealt tahaks kuulata õiguskomisjoni esimehe arvamust. Kas me pikendame ja soovime otsust langetada või katkestame? Kui katkestame, siis millistel tingimustel, kas kuulame ära ettekande, esitame küsimused ja siis katkestame? Tõnu Anton.
T. Anton
Lugupeetud spiiker, kell saab kohe kaks, õiguskomisjoni poolest võiks selle teema käsitleda lõpuni ja ka otsuse täna vastu võtta, kuid ma julgen teha ettepaneku selgitada välja Ülemnõukogu liikmete valmisolek teha tööd pisut pikemalt, kui see 15 minutit, mis on teie käsutuses, selleks võimalust annab. Tänan!
Juhataja
Lood on niisugused, et täna kell 3 on Kadriorus presiidiumi istung. Võib-olla lepime kokku niimoodi, see on džentelmenlik kokkulepe, et Tõnu Saarman esitab viimase küsimuse? On see kokkulepe? Ja siis me vaatame kella ja peame edasi nõu. Kaljo Ellik
K. Ellik
Lugupeetud spiiker, lugupeetud minister! Te vastasite Marju Lauristinile minu küsimuse esimese poole ära, aga ma küsiksin edasi. Punktis 3 – see sõna "ebasoovitav". Te küll väitsite, et see on hinnangute andmisega seoses, aga ma ei tahaks sellega leppida. Ma pakun välja ikkagi keelata riiklikul omandil põhinevate ettevõtete juhtkonna liikmetel jne., et lõpetada ära see ametiseisundi kuritarvitamine, igasugune ahnitsemine. Teiseks, tähtajad. Need tähtajad peaksid olema lühemad, sest kui ikkagi tuleb praegu päevakorda see "Isamaa Ühenduse" ja sõltumatute demokraatide poolt kirjeldatud korras valimiste läbiviimine, siis oleks vaja rahval teada, kes on kes. Sellepärast ma pakun välja lühendada tähtaegu.
Juhataja
Kaljo Ellik, see on sõnavõtt.
K. Ellik
Ma ajasin natukene segi, aga ehk te vastate ikkagi, kas see on reaalselt teie arvates võimalik? Aitäh!
M. Rask
Ma sain aru, et tegemist on kahe ettepanekuga, punktis 3 asendada "pidada ebasoovitavaks" kategoorilisema normiga "keelatud". Keelatud tähendab seda, et peab olema järel konkreetne sanktsioonimehhanism, mis võimaldab seda keeldu ka realiseerida. Praeguses situatsioonis seda ei ole. Keelata tähendab siis seni kehtivate rendilepingute automaatset lõpetamist. Millised majanduslikud tagajärjed sellel on, oskame ainult aimata. Sellepärast ongi see olukord keerukam, kui me esimesel pilgul näeme, siin on taga konkreetsed majanduslikud hoovad, konkreetsed inimesed. Meid huvitavad ilmselt rohkem inimesed. Mis puutub tähtaegadesse, austatud saadikud, siis ma ei pea midagi võimatuks. Kui neid tähtaegasid lühendatakse, siis me peame kõik ühiselt kiiremini liigutama.
A. Gussev
Lugupeetud spiiker, lugupeetud ettekandja! Kas kõigis riiklikes ettevõtetes on loodud haldusnõukogud ja kas valitsusel on programm nende loomiseks?
Teiseks. Seaduses ei ole öeldud, kas mainitud astme juhid võivad olla lihtsalt mitteriiklike kommertsstruktuuride liikmed, kel pole aktsiaid. Kuidas te kavatsete selle probleemi lahendada? Tänan!
M. Rask
Palun korrake teist küsimust!
A. Gussev
Meil on riiklike ettevõtete juhte, kes kuuluvad mingi kommertsstruktuuri liikmete hulka ilma aktsiaid omamata. Kas antud seadus keelustab selle? Mida te oskate selle kohta öelda?
M. Rask
Küsimus on omanikutulu saamises, mitte aktsiate omamises. Omanditulu on võimalik saada ka teistes vormides, see on hõlmatud kolmandas punktis.
Esimene küsimus, kas kõigis on loodud vastavad juhtimisstruktuurid. Ei taha vastamata jätta, aga ma ütlen lihtsalt, ei tea. Minu teada ei ole ühtegi ettevõtet loodud ilma selle põhikirja kinnitamiseta, kus nähakse ette vastavate struktuuride loomine. Kui on sääraseid andmeid, et midagi taolist on toimunud Eesti Vabariigis, siis valitsus oleks sellest kindlasti väga huvitatud.
J. Põld
Austatud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul on säärane küsimus, kas valitsuses on olnud arutelu teemaks kaks probleemi. Üks käsitleb nimelt paljude riiklike ettevõtete baasil loodud ühisfirmade haldusnõukogusid ja nende liikmeid, selle avalikustamist. Sest paljud on nende haldusnõukogude liikmed, reisivad ja rändavad mööda maailma just nende ühisfirmade kulul. Punkt 1.
Ja teine küsimus puudutab punkti 3. Te rääkisite, et ei pea õigeks erakapitali kontrolli. Tõepoolest, see võib nii olla, kuid kuidas see erakapital on tekkinud Eesti Vabariigis nende isikute käes, kes juhivad neidsamu riiklikke ettevõtteid, see ei ole ka ilmselt kellelegi saladus. Nendesamade riigiettevõtete privatiseerimisel või ärastamisel on nende inimeste rahakotid täidetud. Kas see on nüüd erakapital või on see riiklik kapital? Kuidas valitsus sellesse küsimusse suhtus? Aitäh!
M. Rask
Mis puudutab haldusnõukogude liikmete reisimist ettevõtete kulul, siis sisuliselt on korruptsiooni vorme nii palju, kui inimkond on suutnud neid välja mõtelda. Ja sellesse ei saa suhtuda kuidagi teisiti kui – väga pehmelt öeldes – põhjendamatu tulu saamisse. See on oskus siduda need inimesed, kellest peaks olenema riigivara sihtotstarbepärane kasutamine ja õige kasutamine, nende majanduslike hoobade kaudu just võib-olla ebaseaduslike tegude tegemiseks. Sellele mingisugust positiivset hinnangut anda ei saa. Mis puutub erakapitali kontrolli, siis kuidas on tekkinud erakapital Eesti Vabariigis, vajab ilmselt nii majanduslikku kui ka kriminaalõiguslikku eraldi uurimist.
L. Arro
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Ma palun selgitada, kas ma saan õigesti aru. Meie aluste seaduses on vastu võetud otsused, et privatiseerimine toimub põhiliselt rahvakapitali osaku kaudu. Kui nüüd riigiettevõte osaliselt privatiseeritakse rahvakapitali osakutena, ka selle direktor nähtavasti omab teatud osaku ja jääb oma osakuga sinna omanikuks ja hakkab selle kaudu saama dividende või omanikutulu. Kuidas siis mõista, kas sellel direktoril on keelatud selle ettevõtte juhtimisel edasi töötada või ei?
M. Rask
Väga hea küsimus. Selle küsimuse asetus põhjendabki kahte sõna: "pidada ebasoovitavaks". Tähendab, probleem ei ole kirvega raiutav, probleem ei ole niimoodi, et lõpetame ära, keelame ära, teeme niimoodi. Probleem tuleb läbi analüüsida. Tunnistagem ausalt, praegu sisuliselt puudub poliitiline tahe üldse sellega tegelda. Me peame endale ükskord aru andma, et selle probleemiga tuleb hakata tegelema. Ja kiireid lahendusi mina sel puhul lihtsalt ei näe.
V. Pohla
Lugupeetud hr. minister, rahva seas on praegu üks tähtsamaid poliitilisi küsimusi, kuidas avalikustada korruptsiooni ja kuidas seda peatada. Pr. Lauristin esitas teile küsimuse, millele te minu arvates ei andnud selget vastust. Öelge palun, kas käesolev eelnõu on karmim kui see eelnõu korruptsiooni kohta, mida esitas eelmine valitsus, või on see eelnõu lahjem? Aitäh!
M. Rask
Valitsuse esindajana ma paluksin see hinnang anda austatud saadikutel.
T. Saarman
Austatud juhataja, lugupeetud ettekandja! Teatavasti on paljud kõrged riigiametnikud nii era- kui riigifirmade nõukogude või juhatuste liikmed nn. ühiskondlikus korras, kaitstes väga aktiivselt firmade huve. Aktsia omamine on aga nn. passiivne osalemine ettevõtluses. Palun selgitage, kas antud otsus keelustab taolise osalemise? Aitäh!
M. Rask
See on jälle seesama küsimus, millest me rääkisime. Hr. Arro küsis ju sama asja. Tähendab, me peame endale selgeks tegema, kas me saame selle sõlme korraga läbi raiuda või me peame sellele minema väga mõistlikult, väga rahulikult, väga kainete hinnangute kaudu. See otsus ei keelusta. See otsus ei saagi keelustada, me peame saama poliitilise hinnangu. Ma tooksin analoogi just nimel kodakondsuse probleemistikuga. Seda arutati ka ju aasta või poolteise vältel. Ja Kassi-Käbini eelnõu, oli see hea või halb, aga igal juhul viis siiski millenigi, tähendab, küpses see probleem Ülemnõukogus, küpses ka ühiskonnas tervikuna. Ma arvan, et selle kolmanda punkti puhul, mis selles otsuses on välja pakutud, on tegemist teatud mõttes analoogiga. Analoogiga selles mõttes, et me peame hakkama ise ennast harjutama sellise mõttelaadiga. See on võib-olla tõesti selline siidkäega paitav lähenemine, kuid kui me saame sellegi kätte, on samm tehtud.
Juhataja
Suur tänu, hr. Rask, nagu me leppisime kokku, oli see viimane küsimus.
Lugupeetud kolleegid, lugupeetud õiguskomisjoni esimees, mina teeksin ettepaneku katkestada ja jätkata järgmisel istungjärgul, sest kui meil ka õnnestub praegu välja pigistada see kvalifitseeritud häälteenamus nende vägede riismetega, me ei pruugi otsust kätte saada. Tõnu Anton, mis sa arvad?
T. Anton
Kui hr. spiiker peab seda võimalikuks ja lugupeetud kolleegid suudavad veel mobiliseerida tähelepanu kolmeks minutiks, jõuaksin ma ära teha ka kaasettekande.
Juhataja
Kell on 14.11. Kuulame ära, palun, Tõnu Antoni!
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Käesoleva aasta jaanuarikuus esitas valitsus meile kiireloomuliselt arutamiseks otsuseprojekti korruptsiooni vältimise abinõudest ametiisikute osalemisel ettevõtluses. Õiguskomisjonis kui juhtivkomisjonis tehti projekti rida muudatusi, mida põhiliselt aktsepteeris ka valitsus. 13. veebruaril võeti see projekt siiski valitsuse poolt tagasi. Võib-olla tehti seda ka põhjusel, et muutus otsuseprojekti pealkiri. Käesoleva aasta märtsikuu keskel esitas valitsus tagasivõetuga samasisulise ja sama pealkirjaga, mida soovitas õiguskomisjon, projekti. Seda uut projekti, mis nüüd kannab pealkirja "Ametiisikute osalemisest ettevõtluses", arutas õiguskomisjon 25. märtsil. Õiguskomisjoni kohalolnud liikmetest 6 toetas esitatud otsuseprojekti põhjusel, et otsuseprojekt vastab põhijoontes nendele soovitustele, märkustele, mida õiguskomisjon esitas, ja 2 olid vastu. Otsuseprojekti kohta esitatud märkused on järgmised.
2. leheküljel on 1. punkti 3. lõike 5. reas sõnad "osakute omamise kohta". Õiguskomisjon sooviks, et me annaksime täpsema vastuse, kas me soovime, et see omamine ei tähendaks mitte ainult käesolevat momenti, vaid oleks ka tagasivaates. 3. punktis pidas õiguskomisjon küsitavaks terminit "pidada ebasoovitavaks". Õiguskomisjon leiab, et sellel terminil ei ole õiguslikku sisu, küll on tal aga poliitiline sisu. Kui Ülemnõukogu soovib sellega piirduda, on kindlasti sellestki kasu. Kolmandas reas samas punktis on sõnad: saavad omanikutulu nende ettevõtete. Õiguskomisjon palub kaaluda ettepanekut: saavad omanikutulu selliste ettevõtete. See on kõik. Tänan teid!
Juhataja
Suur tänu, hr. Anton! Rahvasaadikutel küsimusi ei ole. Kohaloleku kontroll. Kohal on 56 rahvasaadikut, puudub 42.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et katkestada käsiloleva päevakorrapunkti arutelu ja jätkata 70. istungjärgul? Selle ettepaneku poolt on 47 rahvasaadikut, vastu on 4, erapooletuks jäid 2. Arutelu katkestatakse ja jätkatakse 70. istungjärgul.
Tõnu Anton, ma paluksin minu käest üle võtta veel laekunud parandusettepanekud ja koos autoritega läbi vaadata.
Tänaseks head nägemist, kolleegid! Saame kokku esmaspäeval kell kolm.