EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
67. ISTUNGJÄRK
16.–19. märts 1992
Sisukord
1. 67. istungjärgu päevakorra kinnitamine
2. Põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse
rakendamise seaduse eelnõu rahvahääletusele esitamisest
3. Päevakorravälised avaldused
4. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti
Vabariigi Julgeolekuteenistuse moodustamise kohta" eelnõu ja
Eesti Vabariigi seaduse "Muudatustest Eesti Vabariigi
politseiseaduses" eelnõu esimese lugemise jätkamine
5. Eesti Vabariigi piirituse ja veinide aktsiisi
seaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise
kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu teise
lugemise jätkamine
6. Kalju Koha kinnitamine Tartu maavanemaks
7. Eesti Vabariigi seaduse
"Administratiivkaristusena kohaldatava rahatrahvi suurendamise
kohta" eelnõu ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti
Vabariigi seaduse "Administratiivkaristusena kohaldatava
rahatrahvi suurendamise kohta" rakendamisest" eelnõu teine
lugemine
8. Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste
tegemise kohta "Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksis""
eelnõu teine lugemine
9. Eesti Vabariigi valimisseaduse eelnõu teine
lugemine
EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
67. ISTUNGJÄRK
ESIMENE ISTUNG
16. märts 1992
Istungjärgu päevakorra kinnitamine
Juhataja (Ü. Nugis)
Alustame 67. istungjärku. Asugem töökohtadele ja kontrollime
kohalolekut. Kohaloleku kontroll! Kohal on 76 rahvasaadikut, puudub
22.
Lugupeetud kolleegid, enne kui me läheme päevakorra juurde,
kuulame ära mitme rahvasaadiku palve üle anda täiskogu ees mõned
seadusandlike aktide eelnõud. Palun kõigepealt kõnetooli
rahvasaadik Indrek Toome!
I. Toome
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma usun, et te kõik
lugesite läbi siia lauale jäetud Õigusvastaselt Represseeritute
Rahvusliku Erakonna üldkogu pöördumise Ülemnõukogu saadikute
poole, milles oli juttu sellest, et Põhiseaduse Assamblee poolt
vastuvõetud põhiseaduse eelnõu ja selle rakendusseaduse eelnõu ei
ole avalikustatud. Ma usun, et te veel kord tulite mõttes tagasi
meie enda 1991. aasta 5. detsembri otsuse juurde, mis käsitleb
Põhiseaduse Assamblee edasist tegevust ja mille 1. punkt ütleb:
"Pidada vajalikuks, et Põhiseaduse Assamblee avalikustab tema
poolt koostatud Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu ning selgitab
selle poliitilisi ja õiguslikke lahendeid." See otsus on
täitmata. Avalikustati üks vahevariant, nagu te mäletate,
detsembrikuus, kuid põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse
rakendusseaduse eelnõu on rahvani toomata. Seetõttu arutas Eesti
Vabariigi Ülemnõukogu väliskomisjon neljapäevasel istungil veel
kord oma ettepanekut korraldada põhiseaduse ja selle rakendusseaduse
eelnõude rahvaarutelu ja ma annan selle juhatusele üle. Palun
arutada seda küsimust kiireloomulisena ja juhtivkomisjoni asemel
määrata küsimusega tegelema Ülemnõukogu juhatus.
Juhataja
Suur tänu! Juhtivkomisjoni kohustused võtab enda peale juhatus.
Palun, Ülo Uluots.
Ü. Uluots
Lugupeetud kolleegid! Maaliidu meeste ja sõltumatute demokraatide
nimel on mul au anda hr. Nugisele üle põhiseaduse rakendusseaduse
alternatiiveelnõu tekst. Peale selle annan Ülemnõukogu juhatusele
veel üle meie kahe fraktsiooni kirja.
Juhataja
Juhtivkomisjoni kohustused võtab enda peale juhatus. Lugupeetud
kolleegid, ega ma ei ole unustanud mõne rahvasaadiku palvet täna
oma seaduseelnõu üle anda? Ei ole. Ma tänan!
Lugupeetud Ülemnõukogu, asugem läbi arutama ja kinnitama
päevakorda. Kolleegid, võtkem lahti lehekülg, kus on tabel
juhatusele esitatud eelnõude ja muude aktide kohta. Tegemist on
juhatuse kahe otsusega, mida juhatus palub täiskogul kinnitada. Ja
lepime kokku, nagu me viimasel ajal oleme teinud, et otsuseid
hääletusele pannes nimetan neid nii: juhatuse otsus nr. 1, juhatuse
otsus nr. 2. Palun lugege need läbi, esimene käsitleb kohtuid ja
teine kohtureformi läbiviimist. Me viime läbi kohaloleku kontrolli,
mis käib kogu päevakorra kohta. Kohaloleku kontroll! Kohal on 78
rahvasaadikut, puudub 20.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et kinnitada
juhatuse otsus nr. 1? Selle ettepaneku poolt on 65 rahvasaadikut,
vastu ei ole keegi, 5 on erapooletud. Juhatuse 1. otsus on
kinnitatud.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et kinnitada
juhatuse otsus nr. 2?
Selle ettepaneku poolt on 66 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 3
jäid erapooletuks. Juhatuse 2. otsus on kinnitatud.
Kolleegid, võtame ette teisipäeva, 17. märtsi. Asjaosalised,
nii komisjon kui ka valitsus paluvad projektis teha eelnevalt
muudatuse, mis seisneb selles, et teisipäevaks planeeritud 2. punkt,
mis käsitleb alkoholiaktsiisi, viidaks üle kolmapäevale ja oleks
kolmapäeval 1. punkt. Tehke, palun, need parandused.
Kolleegid, ma panen päevakorra tervikuna hääletusele, sest
praktiliselt kõik projektis olevad päevakorrapunktid on – kuidas
öelda? – täiskogu poolt juba otsustatud.
Jaak Allik, mis nüüd juhtus? Palun, Jaak Allik!
J. Allik
Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ülemnõukogu
juhatus palus Ülemnõukogu reglemendikomisjonil esitada oma arvamus
protseduuride kohta, mis on seotud põhiseaduse eelnõu käsitlemisega
Ülemnõukogus. Ja me esitasime need arvamused lähtumata ühegi
poliitilise jõu huvidest. Lähtusime ainult sellest, kuidas seda
protseduuri kiirendada ja paremaks muuta. Muidugi on Ülemnõukogu
juhatuse asi, kuivõrd ja kuidas ta seda arvestab, kuid praegu oleme
jõudnud hetkeni, kus ma pean tegema ühe ettepaneku, nimelt lahutada
meile esitatud päevakorraprojektis punkt üks kaheks eraldiseisvaks
küsimuseks ning võtta päevakorda eraldi punktidena põhiseaduse
eelnõu rahvahääletusele panek ja Eesti Vabariigi põhiseaduse
rakendamise seaduse eelnõu.
Esitaksin sellele ettepanekule kolm põhjendust: juriidilise,
poliitilise ja loogilise.
Juriidilisest põhjendusest lähtudes on Ülemnõukogu enda seotus
nende kahe eelnõuga täiesti erinev. Nimelt 3. septembril 1991
otsustas Ülemnõukogu, et Põhiseaduse Assamblee esitab
Ülemnõukogule põhiseaduse eelnõu ja Ülemnõukogu otsustab eelnõu
rahvahääletusele paneku, ja 5. detsembri otsusega kohustas
Ülemnõukogu Põhiseaduse Assambleed esitama meile ka rakendusotsuse
eelnõu, kuid selle eelnõuga seoses Ülemnõukogu endale mitte
mingeid täiendavaid kohustusi võtnud ei ole ning on täiesti vaba
käsitama seda eelnõu nagu ükskõik millist teist meile esitatud
eelnõu – seda arutama, muutma, parandama, otsustama, kas panna see
rahvahääletusele või mitte. Põhiseaduse Assamblee käsitab neid
kahte eelnõu teineteisega seotuna. Minu ettepanek arutada neid siin
saalis eraldi ei vastandu Põhiseaduse Assamblee ettepanekule.
Loomulikult me võime ju jõuda sama tulemuseni, et arutame neid
lõpuks koos ja paneme nad rahvahääletusele koos, kuid ma tahaksin
juhtida tähelepanu ka sellele, et vastavalt meie 3. septembri
otsusele Põhiseaduse Assamblee töö kohta tuleb põhiseadus esitada
juhul, kui see on saanud Põhiseaduse Assamblee enamuse toetuse. Kui
põhiseaduse enda tekst on seda saanud (32 häält), siis
rakendusotsuse seaduse tekst seda saanud ei ole – sai vaid 28 häält
ja seda vabam on Ülemnõukogu selle seaduseelnõuga ümberkäimisel.
See oleks vormiline põhjendus.
Poliitiline põhjendus oleks selles, et selles ühendatud punktis
on arutelu objekt ja sisu täiesti erinevad. Kui põhiseaduse
arutamisel räägime riigiõiguslikest ja -ehituslikest
probleemidest, siis rakendusseaduse arutamisel me räägime
päevapoliitilistest küsimustest: millal valimised teha, kas teha
need koos või eraldi, kes võivad kandideerida jne. Tähendab,
küsimuste ring on täiesti teine. Kui me diskussiooni käigus kõik
kokku segame, siis see raskendab ja aeglustab meie endi tööd.
Pealegi on ka hr. Antonile esitatavad küsimused kummagi dokumendi
puhul täiesti erilaadilised.
Ja kolmas oleks loogiline põhjendus. Ilmselt on rakendusseaduse
eelnõuga mõtet tegelda alles siis, kui põhiseaduse kohta on otsus
langetatud. Tähendab, kui me oleme otsustanud ta rahvahääletusele
panna, siis on õige aeg tegelda sellega, kuidas me teda rakendame.
Kui me aga näiteks jõuame mingil arutelu staadiumil selle punktini,
et me saadame põhiseaduse eelnõu assambleele tagasi, paludes
arvestada mingeid meie arvamusi, mis on ka täiesti võimalik, siis
on üsna mõttetu tegelda rakendusseadusega, sest assamblees endas
võidakse muuta paragrahve, mida me hakkame rakendama. Seetõttu on
ettepanek võtta käesoleva istungjärgu päevakorda kahe eraldi
punktina põhiseaduse eelnõu rahvahääletusele esitamine ja
põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu. Ma annan selle ettepaneku
reglemendikomisjoni nimel hr. Nugisele üle.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, kuna me ei käsitle sisuliselt ühtegi
võimalikku päevakorrapunkti, siis minu järgnev arvamusavaldus on
protseduurilist laadi ja ma teen seda oma kohalt. Ma väidan,
kolleegid, et ühekski teemaks, ühekski päevakorrapunktiks ei ole
nii põhjalikult valmistutud kui nendeks, mis on seotud või
seonduvad põhiseaduse eelnõuga ja selle juurde kuuluvate
dokumentidega. Tõepoolest, juhatus sellise palve
reglemendikomisjonile esitas ja me olen tänulikud tehtud töö eest.
Reglemendikomisjon andis juhatusele väga head nõu. Ette rutates ma
tahaksin öelda, et päevakorraga seonduvate probleemide lahendamisel
pöördun ma tihti protseduurilistes küsimustes reglemendikomisjoni
poole. Kui reglemendikomisjoni ja spiikri vahel saavutatakse
konsensus, oleks loogiline arvata, et ka täiskogu seda aktsepteerib.
Kes siis veel paremini reglementi tunneb, kui mitte meie. Kui aga
veel võiks vaidlusi tekkida, jätab juhatus endale õiguse kohe
konsulteerida vanematekoguga, ja kui erimeelsused ikkagi säilivad,
peab asja otsustama täiskogu häälteenamusega. Käesoleval juhul on
juhatus täielikult nõus reglemendikomisjoni seisukohaga.
Uurides laekunud kokkuvõtteid reglemendikomisjoni tööst,
tundub, et see on komisjoni kõigi kolme liikme konsensus, mille
kohaselt põhiseadusega seonduvalt, lähtudes 20. augusti, 3.
septembri ja 5. detsembri otsustest ning kehtivast reglemendist, on
tegemist kolme erineva iseseisva dokumendiga. Need on Eesti Vabariigi
põhiseaduse eelnõu, Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise
seaduse eelnõu ning Eesti Vabariigi Põhiseaduse Assamblee otsus
Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadusele täiendava
paragrahvi lisamise kohta. Selles küsimuses on saavutatud konsensus
juhatuse, spiikri ja reglemendikomisjoni vahel. Kui keegi täiskogust
praegu seda vaidlustab, siis ma palun seda väga lühidalt välja
öelda. Sellisel juhul me kuulutame välja vaheaja, konsulteerime
vanematekoguga ja paneme täiskogu ette hääletusele. Kuid mul on
veel nendest probleemidest, mis käsitlevad protseduurilisi küsimusi,
midagi lisada. Kuulame vahepeal hästi lühidalt Illar Hallastet.
I. Hallaste
Hr. spiiker! Mulle tundub, et hr. Jaak Allik tegi ühe
põhimõttelise vea, paludes päevakorrapunkti lahutada. Meil ei ole
päevakorras ei põhiseadus ega selle rakendusseadus, vaid
õiguskomisjoni poolt 11. märtsil esitatud eelnõu, mis kannab väga
selget pealkirja, nii nagu ta on meil sõnastatud ka tänase
päevakorrapunktina 2. Järelikult ei ole seda kuidagimoodi võimalik
lahutada, kuna see langeb kokku õiguskomisjoni poolt esitatud eelnõu
pealkirjaga, nii et ma palun siin selgust saada. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! See oli lõik minu arvamusavaldusest, mis tuleb
lõpupoole. Palun, Tõnu Anton!
T. Anton
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Me oleme ka varem
arutanud ühes päevakorrapunktis mitut eelnõu. Ma palun, et me
seekord jätkaksime seda praktikat ja arutaksime kolme suhteliselt
eraldatud eelnõu, mis tegelikult moodustavad ühe küsimuse ühes
päevakorrapunktis. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Nüüd ma jätkaksin selle koha pealt, kus mu jutt
pooleli jäi. Kolleegid! Päevakorra projektis on sõnastatud
põhiseaduse eelnõuga seonduv selliselt: "põhiseaduse eelnõu
ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu rahvahääletusele
esitamisest". Selline õiguskomisjoni poolt väljatöötatud
eelnõu on nõuetekohaselt üle antud. Juhatus kui juhtivkomisjoni
rollis olev institutsioon on oma otsuse langetanud ja mingit alust ei
oleks praegu arvata seda, et see ei kõlba meie päevakorra projekti,
küll aga jäävad jõusse minu sõnad, et tegemist on kolme
eraldiseisva dokumendiga. Ma nõustun sellega, et ennegi on arutatud
ühe päevakorrapunkti all mitut eelnõu ja ei ole selles ka täna
mingit vastuolu. Mina teeksin ettepaneku päevakord siiski kinnitada.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et kinnitada 67.
istungjärgu päevakord? Võtan hääletuselt maha. Millist parandust
silmas peetakse? Kui keegi peab silmas alkoholiaktsiisi, siis see on
projekti koostajate parandus, mida palutakse aktsepteerida. Seda ei
maksa võtta kui parandusettepanekut. Küll aga vastame küsimustele,
mis puudutavad teisi päevakorrapunkte ja mille kohta saadikutel on
õigus selgitusi saada või arvamust avaldada. Jaak Allik, palun!
J. Allik
Lugupeetud hr. spiiker! Vastavalt Ülemnõukogu reglemendile palun
panna eelnevalt hääletusele minu parandusettepanek päevakorra
projekti kohta. Juhin tähelepanu sellele, et minu ettepanek lähtub
soovist lihtsustada ja kiirendada kõigi nende eelnõude arutamist
siin saalis.
Juhataja
Kuulame ära kõik arvamusavaldused. Enn Leisson!
E. Leisson
Lugupeetud hr. juhataja! Ma paluksin teil veel kord peatuda
küsimusel, kui palju meil ikkagi aega võtab põhiseadusega seotud
küsimuste arutamine. Mulle tundub, et täna me küll ei suuda kolme
punkti läbi arutada. Kas see on reaalne? Tänan!
Juhataja
Kuulame ära ka Arvo Sirendi arvamusavalduse. Ma annan veel
täiendavaid selgitusi ja siis läheme parandusettepanekute juurde.
А. Sirendi
Austatud juhataja! Mul on probleem seoses sellega, et 13.
veebruaril me lõpetasime riigi ja munitsipaalomanduses olevate
elamute ja korterite erastamise seaduse eelnõu teise lugemise, kuid
nüüd on see jälle kaua seisnud ja seisis ka enne pikka aega. Ma ei
suuda kuidagi oma valijatele selgitada, kuidas me saame ühte asja
nii kaua venitada.
Juhataja
Hea kolleeg hr. Sirendi, mina ja terve juhatus jagame seda muret.
Asi on nimelt selles, et ta on praegu ekspertiisis. Asjaosalised ei
ole saanud veel korralikku lõplikku teksti valmis. Ma saan ka ainult
oma muret avaldada.
Kolleegid, enne, kui tuleme Jaak Alliku parandusettepaneku
hääletamise juurde, püüaksin anda teile ülevaate töö- ja
ajakavast, nagu juhatus seda näeb selle päevakorrapunkti
arutamisel, mis käsitleb põhiseaduse eelnõu ning sellega
seonduvat. Ma kordan üle ühe lausega, et juhatus palus
reglemendikomisjonil teha vajalikke ettevalmistusi selleks, et meil
nende keerukate ja paljuski erinevaid tõlgendusi leidvate
päevakorrapunktide arutamine läheks ladusalt. Juhatus aga oleks
tahtnud siiski jätta ka endale õiguse viia nendest juhtnööridest
lähtudes töö lõpuni.
Ma paluksin Jaak Allikut kui kolleegi, et ta võtaks oma
parandusettepaneku tagasi. Kui Jaak Allik seda ei tee, läheb
ettepanek muidugi hääletusele. Ma selgitan, millised oleksid
juhatuse plaanid. Tõepoolest, me konstateerisime praegu üht
põhimõtteliselt tähtsat asjaolu, et reglemendikomisjon ja juhatus
– ja mulle tundub, et ka täiskogu tervikuna – on aktsepteerinud
seisukoha, et tegemist on kolme erineva dokumendiga, mida
põhimõtteliselt tuleks käsitada kui erinevaid päevakorrapunkte,
küll aga ei ole keeldu vajaduse korral arutada kõiki kolme eelnõu
ühe päevakorrapunkti all. Kuid võtame praegu teadmiseks, et kõik
me oleme aktsepteerinud seda, et need on kolm erinevat dokumenti.
Edasi. Lähtudes eelmise aasta 20. augusti, 3. septembri ja 15.
detsembri otsustest, on siiski erinevaid tõlgendusi, kuidas suhtuda
ühte praegu kõne all olevast kolmest dokumendist, nimelt
põhiseaduse eelnõusse. Rakendusseaduse ja rakendusseaduse nii-öelda
lisaotsuse suhtes tundub niimoodi, et meil vaidlusi ei ole. Ja nüüd
on küsimus selles, kas Ülemnõukogu soovib üheselt tõlgendada,
kuidas me suhtume põhiseaduse eelnõusse. Ja siin on
reglemendikomisjonil ja juhatusel praegu erinevad tõlgendusvariandid,
kuna reglemendikomisjon ei leidnud konsensust. Ülemnõukogu on
delegeerinud põhiseaduse eelnõu lõpliku teksti koostamise
Põhiseaduse Assambleele ja jätnud endale vaid õiguse otsustada
selle eelnõu rahvahääletusele paneku üle. See on üks variant.
Teine variant on selline, et Ülemnõukogu käsitab talle esitatud
dokumenti kui seaduseelnõu, see tähendab, et ta vaatab Põhiseaduse
Assambleed kui probleemkomisjoni umbes samaväärselt hr. Kaido Kama
poolt juhitava omandi- ja maareformi komisjoniga. Tegite töö ära,
me täname teid selle eest ja me hakkame eelnõu arutama vastavalt
reglemendile.
Siin on erinevaid tõlgendusi ja lõpliku otsuse peab langetama
täiskogu. Selle ma panen täna hääletusele. Kui otsus on
langetatud, siis on meil kergem läheneda ka esimesele tõstatatud
probleemile, milles vaidlusi justkui ei ole. Jutt on Jaak Alliku
parandusettepanekust. Et asi oleks lõplikult selge kõikidele
rahvasaadikutele, pakub juhatus täna sellise töökorra.
Me kuulutame teatud hetkel, mida ma teile eelnevalt ütlen,
veerandtunnise vaheaja, mille jooksul juhatus peab nõu
vanematekoguga. Kümme minutit selgitatakse probleemi, viis minutit
läheb selleks, et vanematekogu saaks oma lähematele
võitluskaaslastele asjaolusid selgitada. Siis me tuleme selle
protseduurilise otsuse juurde. Sellest hetkest alates on meil
tegemist täiesti uue situatsiooniga. Ma praegu ei jätkaks, jätkan
siis, kui see otsus on langetatud. Jaak Allik!
J. Allik
Lugupeetud hr. juhataja! Loomulikult tulen ma teie palvele vastu
ja võtan oma ettepaneku tagasi, kuid ma juhin tähelepanu asjaolule,
et sel juhul peaks Tõnu Anton selle päevakorrapunkti raames
vähemalt kaks ettekannet esitama, sest muidu oleme viie minuti
pärast, kui me hakkame dokumente arutama, täielikult ummikus.
Aitäh!
Juhataja
Täiesti nõus, siin ei ole mingeid vastuväiteid. Suur tänu!
Vello Pohla!
V. Pohla
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hr. spiiker, teie
seletuse puhul, mis oli väga keeruline ja raskesti taibatav, ei
saanud ma siiski aru põhimisest. See motiiv, miks te palusite Jaak
Allikul ettepaneku tagasi võtta, jäi mulle selgusetuks. Kas te
seletaksite seda veel üks kord? Aitäh!
Juhataja
Hea meelega! Ma alustan sellest, et õiguskomisjon esitas
nõuetekohaselt õigel ajal oma otsuse eelnõu, mis käsitleb
põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu
rahvahääletusele esitamist. Nagu rahvasaadikud ja kolleeg Vello
Pohla praegu võivad veenduda, on ühes eelnõus tegemist kahe
dokumendiga, põhiseaduse eelnõu ja rakendusseaduse eelnõuga, ja
selliselt on tema välja pakkunud ka õiguskomisjon. Sama on teinud
reglemendikomisjon ning juhatus ja mulle tundub, et ka täiskogu.
Kuna keegi ei ole väitnud teistpidi, aktsepteeritakse seda, et
tegemist on kolme erineva dokumendiga.
Loogiliselt võttes ei peaks ühes eelnõus olema kahte dokumenti,
mis tegelikult on erineva kvaliteediga, ja Jaak Allik oleks näinud
loogilise lahendusena seda, et me ei oleks pidanud päevakorda
kinnitama sellises redaktsioonis, kuna sellise pealkirjaga otsuse
eelnõusse on juba sisse programmeeritud kollisioon. Tõnu Anton
selgitas asja ja minule – ning ma usun, et ka minu abilistele –
on veenev, et selles siiski ei ole traagilist vastuolu, kui ühe
päevakorrapunkti all arutatakse mitut eelnõu. Seda enam, et seda
otsuseprojekti, mille õiguskomisjon on esitanud, võidakse juba
päevakorrapunkti arutamise käigus parandusettepanekutega muuta, et
kõrvaldada sisseprogrammeeritud vastuolu. Sellega ka nõustuti.
Sellest lähtudes palusin ma Jaak Allikul parandusettepanek tagasi
võtta, mida ta tegigi.
Nüüd paneksin täiskogus hääletusele päevakorra kinnitamise.
See aga ei tähenda, et vajaduse korral ei võida juba kinnitatud
päevakorda täiendada, sest see on meie tavaline praktika. Kas mu
vastus võis teid rahuldada? Selge!
Kolleegid, kas võime asuda päevakorra vastuvõtmisele? Nüüd on
mul niisugune kahtlus, et osa saadikuid juba võis saalist lahkuda ja
ma viin veel kord läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll!
Kohal on 79 rahvasaadikut, puudub 19.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et kinnitada 67.
istungjärgu päevakord?
Selle ettepaneku poolt on 62 rahvasaadikut, vastu 7, erapooletuid
on 5. Päevakord on kinnitatud.
Lugupeetud kolleegid, kell on 15.36. On selline ettepanek, et
juhatuse liikmed ja vanematekogu volitatud esindajad tuleksid minu
kabinetti. Kuulutan välja veerandtunnise vaheaja. Ma palun
saadikuid, olge nii kenad ja olge täpselt õigel ajal kohal. Vaheaeg
15 minutit.
V a h e a e g
Põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu
rahvahääletusele esitamisest
Juhataja
Kohaloleku kontroll. Kohal on 73 rahvasaadikut, puudub 25.
Lugupeetud kolleegid! Minu poolt mõned selgitused. Juhatus pidas
nõu vanematekoguga. Selgitati detailsemalt neid asjaolusid, millest
ma ka teid informeerisin, s.t. tegemist on kolme erineva dokumendiga.
Tähendab, Ülemnõukogu peab langetama sisulise protseduurilise
otsuse, kumba varianti valida. Kas Ülemnõukogu võtab endale
vastutuse ja soovib hakata Põhiseaduse Assamblee tehtud eelnõu
muutma, s.t. sisuliselt ümber tegema, või ta lähtub sellest, et ta
on delegeerinud oma saadikute kaudu need õigused Põhiseaduse
Assambleele ning langetab viimase koostatud lõppdokumendi kohta
protseduurilisi otsuseid. Üks nendest on juba 20. augusti otsuses
sees, see on rahvahääletusele saatmine, ja õiguskomisjon on ka
vastava eelnõu meile esitanud.
Reglemendikomisjon on teinud juhatusele ettepaneku viia selles
põhimõttelises küsimuses läbi hääletus ja otsus vastu võtta
lihthäälteenamusega. Mina teen omapoolse vastuettepaneku
reglemendikomisjonile. Jaak Allik, palun reglemendikomisjoni toetust
sellele, et see hääletus ei toimuks lihthäälteenamusega, vaid
viidaks läbi konkurss kahe variandi vahel. Ma sooviksin selle kohta
saada, kas nõusolekut või ümberlükkavat seisukohta, ja oleks hea,
kui ta oleks kirjalikult vormistatud kas või ühe lausega.
Kolleegid, ma juhin teie tähelepanu sellele, et see
protseduuriline otsus ei ole Ülemnõukogu seadusandlik akt, mis
vajab 50 häält. Me ei oota parandusettepanekuid selle
protseduurilise otsuse kohta, küll aga võivad fraktsioonide
esindajad 2 minuti jooksul avaldada oma arvamusi. Palun, Peet Kask!
P. Kask
Austatud kolleegid! Nagu härra spiiker praegu ütles, tahab ta
meid panna tegema väga vastutusrikast otsust, s.o. otsust selle
kohta, kas Ülemnõukogu sekkub ise põhiseaduse eelnõu koostamisse
või mitte. Keskfraktsioon arutas seda küsimust ja teeb ettepaneku,
et me seda vastutusrikast otsust ei langetaks enne, kui me oleme ära
kuulanud ettekanded põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise
seaduse eelnõu kohta ning ka meie endi sõnavõtud ja ettepanekud
selles küsimuses. Alles seejärel teeme vastutusrikka otsuse. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Mul on praktiliselt võimatu sellega üheselt nõustuda
just seepärast, et meil ei ole päevakorras kinnitatud mitte midagi
muud kui Tõnu Antoni või õigemini õiguskomisjoni poolt
ettevalmistatud eelnõu, ning see käsitleb rahvahääletusele
esitamist. Praegu ei ole päevakorras ei põhiseaduse eelnõu ega
rakendusseadust. See eeldaks enne mitmeid protseduure vastavalt meie
reglemendile. Samas ma juhin tähelepanu sellele, et protseduurilise
ettepaneku puhul ei tuleks pidada läbirääkimisi selliselt nagu
päevakorrapunkti arutamisel. Kuid nagu öeldud, otsustab kõik asjad
täiskogu. Kuulame järgmiste saadikufraktsioonide arvamusi. Arvo
Sirendi!
А. Sirendi
Austatud kolleegid! Ma saan täpselt samamoodi aru nagu
keskfraktsioon, et meie otsustus on siiski selline, mis paneb meile
teatud vastutuse rahva ees. Me arvame, et me ei tohi mitte mingil
juhul olla nii-öelda postituvi funktsioonis, vaid peame asjale ikka
sisuliselt lähenema, vastutama selle dokumendi eest, mida
rahvahääletusele paneme. Iseasi on see, et dokument ei pruugi
praegu otse rahvahääletusele minna. See võib juhtuda alles pärast
seda, kui ta on veel kord Põhiseaduse Assamblees käinud,
saavutamaks kuju, mis vastab rahva enamuse tahtele ja mis võiks
rahvahääletusel läbi minna. Just sellest seisukohast lähtudes
ongi siin see teine põhiseaduse variant, mis sisuliselt on kokkuvõte
sellesama assamblee tööst. Erinevus on vahest selles, et seal on
sees Raidla komisjoni alternatiivid ja nii oleks eelnõu võimalik
muuta, millega ei rikutaks mitte mingit kokkulepet assamblee teiste
liikmete või Eesti Komiteega. Üldiselt toetan hr. Peet Kase öeldut
ja rõhutan veel kord, et me peame asjasse suhtuma sisuliselt. Tänan!
Juhataja
Kolleegid, katsume nüüd mõista asjaolusid õigesti! Kui praegu
keegi veel kahtleb, et spiikril on eriarvamus, kuidas läbi viia
arutelu, siis see ei ole nii. Mina lähtun reglemendikomisjoni
ettepanekutest. Kolm allkirja on all ja siin pole vaja fantaseerida.
Kuid ma väidan, et kumbki ettepanek ei ole reglemendiga kooskõlas.
Andres Tarand!
А. Tarand
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mõõdukad on asja
arutanud nagu kõik teisedki. Sisuliselt on praegu küsimus selles,
et tegemist on täiesti erilaadse asjaga meie Ülemnõukogu
praktikas.
Protseduuriline tee number üks, mida toonitas juhataja, on see,
et me hakkame käsitlema sisulisi muutusi nii nagu mis tahes muu
seaduseelnõu puhul. Tuleb esimene lugemine, teine lugemine ja kolmas
lugemine. Niisugusel juhul on tagajärg see, et Eestis leidub
institutsioone, kes hakkavad esitama uusi eelnõusid. Nii tuleb
välja, et tegelikult oleme maha maganud pool aastat ja alustame
kõike otsast peale.
Teine võimalus ei tähenda sisulise arutelu kõrvaletõrjumist.
Meil on sisulise arutelu lõpptulemusena võimalik anda Põhiseaduse
Assambleele terve hulk omapoolseid soovitusi ja neid selles
assamblees ka kaitsta. Kui muudatusi ei tehta, ei taha Ülemnõukogu
eelnõu rahvahääletusele panna.
Nii et küsimus on praegu selles, et me peame valima teise
variandi. Kuidas kõik detailides välja näeb ja protseduuriliselt
läheb, see on juhataja ja reglemendikomisjoni otsustada. Arvestada
tuleb eriolukorda, mis meil selle seaduse käsitlemisel on. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Mart Laar!
M. Laar
Lugupeetud hr. spiiker! Saadikurühm "Isamaa Ühendus"
arutas tekkinud olukorda ning ka meie peame vajalikuks langetada
kõigepealt põhimõtteline otsus, sest siin saalis on selgelt tunda
meeleolusid, mis suunduvad selle poole, et anda praegusele
Ülemnõukogule õigus sisuliselt rikkuda 20. augustil sõlmitud
kokkulepet ning asuda põhiseaduse eelnõusse sisse viima muudatusi.
Keskfraktsiooni esimees Edgar Savisaar leidis, et tema pole küll
Põhiseaduse Assambleele andnud nii suuri volitusi, et ta võiks
selle eelnõu välja töötada.
Saadikurühm "Isamaa Ühendus" arvab teistmoodi. Me
leiame, et Ülemnõukogul puudub õigus mingisuguseid muudatusi sisse
viia. Loomulikult peame seda küsimust otsuse raames arutama, kui me
aga hakkame siin saalis ise koostama Eesti Vabariigi põhiseadust,
jõuame täielikku ummikusse. Ma julgen küll väita, et see
tähendaks erakordset sügavat kriisi kogu Eesti jaoks ja saadikurühm
"Isamaa Ühendus" seda mitte mingil tingimusel ei toeta.
Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Ülo Uluots!
Ü. Uluots
Sõltumatud demokraadid arutasid ka seda asja. Meie arvamus on
niisugune, et kui me hakkame Ülemnõukogus praegu arutama esitatud
seaduseelnõu kui tavalist eelnõu, tegema kolm lugemist paranduste,
alternatiivide ja kõige muuga, siis jääme selle juurde istuma väga
pikaks ajaks. Ja kas me üldse positiivse tulemuseni jõuame? Seega
oleme arusaamisel, et spiikri ettepanek on arutada ja võtta vastu
ainult protseduurilisi otsuseid.
Kuid me ütleme välja ka oma hirmu. Hirmu tekitab meie
parlamendimängus see, et ühel momendil ütleb spiiker: nüüd teeme
nii, viimane sõnavõtja on see mees. Ja siis pannakse see asi
hääletusele, kas ei või jaa. Kui asi hakkab sellist tuuri võtma,
siis arvatavasti sõltumatud demokraadid muudavad oma arvamust.
Teine asi, me leiame, et otsuse väljatöötamiseks tuleb meil
valida redaktsioonikomisjon. Tähendab jutt on suhtumisest praegu
ainult õiguskomisjoni poolt pakutavasse otsuseprojektisse. See on
liiga tähtis asi, et jätta ta ühe komisjoni kätte. Sellise
ettepaneku me kirjalikult teile ka anname.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, nagu me teiega kohe alguses kokku
leppisime, ei tohi me nii tähtsa küsimuse arutamisel lubada mõne
eelneva päevakorrapunkti arutamisel tekkinud situatsiooni, et kui
argumentidest tuleb puudu, siis hakkame suvaliselt reglementi
tõlgendama või esitame pretensioone vahekohtunikule. Selle skeemi
me täpsustasime. Kui sellelaadiline probleem juhatuse ette kerkib,
peab ta kohe nõu reglemendikomisjoniga, seejärel vanematekoguga ja
siis on järg täiskogu käes.
Tahan anda enne reglemendikomisjoniga nõu pidamist veel mõningaid
selgitusi. Milline on minu isiklik arusaam, see ei ole praegu üldse
tähtis. Oma seisukoha avaldan ma hääletamise teel. Küll aga tahan
ma väita, et tegemist on protseduurilise ettepanekuga. Selle juurde
ei käi eelnõu, ei kuulata ettekandeid, ei peeta läbirääkimisi,
ei esitata parandusettepanekuid. See on protseduuriline ettepanek.
Tõsi, sellel on küll ülisuur kaal, kuid formaaljuriidiliselt on ta
samaväärne sellega, kas katkestada päevakorrapunkti arutelu või
mitte. Formaaljuriidiliselt tal suuremat kaalu ei ole. Loomulikult
tähendab see, et iga saadik peab väga hästi teadma, millisele
nupule ta vajutab. Me kuulasime ära fraktsioonide seisukohad, kuid
samas ma tahan juhtida tähelepanu veel sellele, et kõik muud
võimalikud protseduurilised ettepanekud või pakutavad menetlused ei
saa käia mitte millegi muu kui ainult päevakorras oleva punkti
kohta. Täna, praegu ei ole veel 67. istungjärgu päevakorras
punkti, mis käsitleks põhiseaduse eelnõu või rakendusseaduse
eelnõu arutelu. Praegu käsitleme veel ainult ühte
päevakorrapunkti, mille nimi teil on teada. See on rahvahääletusele
esitamine või esitamata jätmine. Kui keegi tahab rääkida nendest
võimalikest päevakorrapunktidest, tuleb teha reglemendipärane
ettepanek, anda eelnõu üle. Seejärel komisjon otsustab, millal
võtta eelnõu päevakorda ja siis arutatakse seda kõikide
reglemendi nõuete järgi. Kuid fraktsioonide ettepanekud jätan ma
muidugi meelde ja vajaduse korral aitan asjaosalisi ettepanekute
realiseerimisel.
Müüd mul on teile niisugune palve, kallid kolleegid: palun ärge
saalist välja minge! Ma paluksin kõige rohkem 5 minutiks enda
juurde reglemendikomisjoni liikmed härrad Alliku, Kase ja Menšikovi.
Me peame nõu.
V a h e a e g
Juhataja
Palun asuda töökohtadele! Ma praegu ei vii läbi kohaloleku
kontrolli, teen seda vahetult enne hääletusi. Lugupeetud
Ülemnõukogu! Juhatus pidas nõu reglemendikomisjoniga ja meile jäi
selline mulje, et nii mõnedki eriarvamused leidsid lahenduse või on
seda leidmas. Ma selgitan teie loal veel täpsemalt asjaolusid.
See otsus, mille peab langetama Ülemnõukogu, on protseduuriline,
me ei pea selle üle läbirääkimisi, küll aga võib mõni
fraktsioon vajaduse korral paluda vaheaega ja me paluksime, et see
vaheaeg oleks võimalikult lühike. Kuid nüüd täpsemalt
asjaoludest. Tegemist on kahe põhimõtteliselt erineva ettepanekuga.
Esimene. Ülemnõukogu on delegeerinud põhiseaduse eelnõu
lõpliku teksti koostamise Põhiseaduse Assambleele ja jätnud endale
vaid õiguse otsustada selle eelnõu rahvahääletusele paneku. See
on esimene variant ja siin on rõhutatud rahvahääletusele panekut
seepärast, et ta on juba 20. augusti otsuses sees. See ei välista
aga loomulikult muid protseduurilisi ettepanekuid. Näiteks hr. Toome
ettepanekut rahvaarutelu kohta. Võib tulla ettepanek ekspertiisi
saatmise kohta. Võib tulla ettepanek tagastada eelnõu Põhiseaduse
Assambleele. Võib tulla ettepanek tagada teatud eeltingimuste
täitmine, näiteks võtab Ülemnõukogu vastu otsuse tagastada
eelnõu Põhiseaduse Assambleele ja palub ümber teha ühe või teise
paragrahvi. Kui langetatakse see otsus, mida ma praegu kirjeldan, ei
välista see loomulikult sisulist arutelu. Iga rahvasaadik võib
edasistes toimingutes kritiseerida seda eelnõu, avaldada oma
arvamust, tõlgendada neid motiive, miks ta nii või naa hääletab,
kuid üks põhimõtteline takistus on otsuse langetamisel see, et
Ülemnõukogu ei hakka muutma Põhiseaduse Assamblee poolt
ettevalmistatud teksti. Seda ta ei tee! Kui seal Ülemnõukogule
midagi ei meeldi, saadab ta eelnõu autoritele tagasi ja palub ümber
teha või langetab mõne muu protseduurilise otsuse, mida ma näitena
kasutasin.
Teine variant. Ülemnõukogu tõlgendab põhiseaduse eelnõu nii
nagu tavalise seaduse eelnõu, milles temal endal, Ülemnõukogul, on
võimalik teha muudatusi. Sellise otsuse langetamise korral tuleks
meie reglemendist lähtudes tõenäoliselt võtta päevakorda
põhiseaduse eelnõu esimene lugemine. Ja sel juhul võidakse esitada
alternatiivseid eelnõusid ja sisulisi parandusettepanekuid. Eelnõu
võidakse vastu võtta ka teisel lugemisel, kolmandal lugemisel või
jätta hoopis vastu võtmata. Seda käsitatakse kui tavalist
seaduseelnõu. Kõige selle kohta, mis puudutab rakenduslikke
otsuseid, on meil juba otsus langetatud. See on Ülemnõukogu
kompetentsis olev probleem. Ja see on põhiseaduse eelnõust endast
eraldi võetav.
Niisugused on siis pakutavad seisukohad, kusjuures
reglemendikomisjon nõustus minu ettepanekuga, et me viiksime läbi
konkursi. See oleks kindlam ja selgem. Esimene variant – igal
saadikul on selles hääletusvoorus üks hääl, arvesse lähevad
ainult poolthääled. Siis teine variant – täpselt sama meetod.
Kumb variant saab rohkem poolthääli, see ongi protseduurilise, kuid
ühtaegu väga tähtsa poliitilise otsustuse alus. Mulle tundub, et
asjad on selged. Ükski fraktsioon ei ole vaheaega nõudnud. Nüüd
kutsume saali kõik saadikud, kes juhtumisi võivad koridoris olla.
Vello Pohla, kas küsimus on mulle? Vello Pohla!
V. Pohla
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Te esitasite kaks
alternatiivi, esiteks ja teiseks. Mõlema alternatiivi olemus on
selles, et me otsustame asja enne lõplikult ära ja siis hakkame
arutama, arvamusi avaldama jne. Keskfraktsioon esitas kolmanda
alternatiivse ettepaneku, kus järgitakse loogilist parlamentaarset
moodust, et enne me arutame, räägime ja siis võtame vastu
protseduurilise otsuse. Seletage mulle veel, miks me peame pea peale
pöörama parlamentliku arutuse loogika. Teie vihje
reglemendikomisjonile, mida me kuuleme iga kolmanda lause järel, ei
ole õigustatud. Reglemendikomisjonil ei ole reglemendi järgi
erilisi funktsioone, et me peame tema arvamusega nõustuma. Mulle
tundub see asi pealesurumisena. Võib-olla käituksime siiski
parlamentlikult, ajaksime asju natuke rahulikumalt ja jätaksime
demokraatlikud võimalused selle otsuse tegemiseks. Tänan!
Juhataja
Hea kolleeg Vello Pohla! Ma ei väsi selgitamast, niipalju kui mul
jõudu jätkub, kas meie arutelu on demokraatlik või mitte.
Reglemendikomisjonil on oma kindel funktsioon, rääkimata
reglemendist endast ja igasugune parlamentlik vaidlus ei ole mitte
tavaline jutuajamine, kus ei ole kehtestatud mängureegleid, vaid me
lähtume kindlalt reglemendist. Ja üks põhiline argument, miks just
niimoodi tuleb tõlgendada, seisneb selles, et kinnitatud päevakorras
on praegu põhiseadusega seonduvalt üks päevakorrapunkt:
põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu
rahvahääletamisele esitamise otsuse projekt. See tähendab, et
küsimus on ainult selles, kas see suunata rahvahääletusele või
mitte. Selles eelnõus on oma alternatiivid, kuid sügavamale ma ei
lähe.
Täna ei ole veel päevakorda täiendatud vaatamata sellele, et me
konstateerisime, et tegemist on kolme erineva dokumendiga. Ma pean
täiesti reglemendipäraseks näiteks seda varianti, kui päevakorda
oleks võetud punkt, mis käsitleb põhiseaduse eelnõu arutamist.
Sellisel juhul oleks lubatav, et me peaksime ka läbirääkimisi
sellel teemal, vaatamata sellele, kas me arutame eelnõu sisuliselt
või mitte. Kuid see, kas teda panna niimoodi arutusele või mitte,
eeldab Ülemnõukogu otsustust. Just seda, mida me praegu tahame
langetada. Siin ei ole praegu mingit suunamist. Ma isegi tegin ühel
nõupidamisel niisuguse ettepaneku, et oleks parem, kui ma võtaksin
oma hääle kvoorumist maha ja üldse ei hääletaks isiklikult. See
ei leidnud heakskiitu. Ma lihtsalt väidan seda, et otsitakse kõige
õiglasemaid ja paremaid teid, kuidas selle keeruka probleemiga
hakkama saada. Reglemendikomisjon täidab oma kohuseid, mina täidan
oma kohuseid. Praegu on reglemendiga kõik kooskõlas ja muud
omadussõnad, mida Vello Pohla ütles, on praegu minu poolt
tagasilükatavad. Peet Kask!
P. Kask
Keskfraktsioon palub 10 minutiks vaheaega!
Juhataja
Jah. Kuulame ära ka Ülo Uluotsa. Ei soovi. Vaheaeg 10 minutit!
V a h e a e g
Juhataja
Istungjärk jätkub, asugem töökohtadele! Mul on selline palve,
et kui fraktsioonide volitatud esindajad esitavad minule küsimusi
selgituste saamiseks, lepime kokku, et nad oleksid ühed ja samad
inimesed, sest teistel ei ole praegu alust arvamust avaldada. Ma saan
aru, et keskfraktsiooni esindas täna siin Peet Kask, olgu ta siis
lõpuni Peet Kask, ma tean, et ta on fraktsiooni volitatud esindaja.
Muidugi võite kellele tahes volitusi anda, aga nii on minul lihtsam.
Arvo Junti, praegu ei ole ette nähtud arvamusi avaldada. Kui see on
nüüd fraktsiooni volitatud isiku avaldus, siis ma vabandan.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 83 rahvasaadikut, puudub 15.
Keskfraktsiooni arvamus. Arvo Junti!
A. Junti
Lugupeetud juhataja, Ülemnõukogu liikmed! Ma palun mind kohe
parandada, kui ma midagi valesti ütlen. Minu arvates on meil 67.
istungjärgu päevakord kinnitatud. Esimese päeva 2. punkt on Eesti
Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Põhiseaduse eelnõu ja
põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu rahvahääletusele
esitamisest" projekt. Ma ei saa aru, milles on praegu küsimus.
Miks me selle päevakorrapunkti arutamisega peale ei hakka? Miks
esitatakse mingeid ettepanekuid hääletusele panekuks? Kas on
saabunud vastavad kirjalikud ettepanekud? Kui juhataja tõepoolest ei
asu päevakorra käsitlemisele nii, nagu näeb ette tänane kava,
siis taotleb fraktsioon kolmanda ettepanekuna mitte asuda
hääletamisele, vaid asuda päevakorra käsitlemisele. Aitäh!
Juhataja
Püüan anda selgitusi. Tegemist on Ülemnõukogu enda otsuste
tõlgendamisega. Kuna vastuvõetud otsuste tõlgendamisel on
erinevaid arvamusi, siis saab üheseks tõlgendamiseks olla ainult
Ülemnõukogu täiskogu otsus, ei midagi muud, ja see käib 20.
augusti, 3. septembri ja 5. detsembri otsuste kohta. Üksikud
saadikud on tõlgendanud seda küsimust mitmeti, rääkimata sellest,
et terves Eesti ühiskonnas on tõlgendusi väga mitmeid. Ülemnõukogu
tava reglemendi sätete või oma otsuste tõlgendamisel või
tõlgendamise ettevalmistamisel on olnud selline, et esmased
tõlgendused annab reglemendikomisjon ja tavaliselt ei ole
reglemendikomisjon eksinud, sest otsustatud on kollektiivselt. Kui
aga selgub, et Ülemnõukogu või tema mõned saadikud ei tunnista ka
neid tõlgendusi, jõuame me ikka alguse juurde välja, et lõplikult
tõlgendab omaenda otsuseid ainult Ülemnõukogu ja ei keegi muu. Ja
selleks, et minna päevakorra arutamise juurde, on meil vaja
lõplikult tõlgendada omaenda otsust, täpsemalt eelmise aasta 20.
augusti otsust, ja seda saab teha ainult Ülemnõukogu ise. Selle
tõlgenduse esitab juhatus teile koos reglemendikomisjoni ja
vanematekoguga. Rohkem mul midagi lisada ei ole. See on tõlgenduse
küsimus.
Nüüd, kolleegid, ei jää midagi enam üle. Kes on poolt, on
poolt, kes on vastu, on vastu. Läbirääkimisi me sellel teemal
pidada enam ei saa. Arvo Junti, ärgem rikkugem reglementi!
Küsimusele küll vastame. Arvo Junti!
A. Junti
Tänan! Kõigepealt lubage teha üks märkus, meil on reglemendi
töögrupp, mitte reglemendikomisjon. Aga küsimus on selline:
lugupeetud juhataja, kas meil on kinnitatud päevakorras esimese
punktina 20. augusti otsuse tõlgendamine või on päevakorras Eesti
Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Põhiseaduse eelnõu ja
põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu rahvahääletusele
esitamisest" projekt, mille ettekandja on Tõnu Anton? Palun
öelge selgelt, kumb küsimus on meil kinnitatud päevakorda! Aitäh!
Juhataja
Päevakorda on kinnitatud Ülemnõukogu otsus ja selle pealkiri on
siin olemas, kuid reglement ei keela Ülemnõukogu spiikril
protseduuriliste küsimustega tegelemast päevakorrapunktide vahel.
Protseduuriliste küsimustega tegeleb Ülemnõukogu. Võtke reglement
välja ja sealt te näete, et juhataja annab selgelt märku, millal
ta kaldus kõrvale sisulisest arutelust, millal mitte. Mina arutan
protseduurilisi küsimusi päevakorrapunktide vahel. Arvo Junti, ärme
hakkame nutid segadust tekitama!
Ma palun oma laua juurde reglemendikomisjoni, vabandust,
reglemendi töögrupi, nõupidamiseks. Asi ei ole ju praegu nimes.
Palun saadikutel saalist mitte lahkuda!
Täiskogu tõlgendab õigusi, täiskogu annab minule nõu. Ma
usun, kallid kolleegid, et ega teil ikka ei õnnestu küsimust praegu
selle menetlusega põhja ajada. Minul ei ole keelatud hääletusele
panna ettepanekut. Ma ei kommenteeri seda tegevust, kuid siiski olen
sunnitud teile tutvustama lähemalt seda päevakorrapunkti ja
põhiseadusega seonduvat eeltööd. Me nägime ette kõiki neid
variante, kusjuures me nägime ette ka seda, et kui argumente ei
jätku, siis hakatakse suvaliselt reglementi tõlgendama või
spiikrit ründama. Peet Kask valmistas kollektiivses töös
juhatusele ette stsenaariumi, mille järgi mina praegu käitun. Peet
Kask kirjeldab täpselt varianti, mille ma teile esitan. Peet Kask
teeb vaidluste ärahoidmiseks ettepaneku enne küsimuse arutamise
algust läbi viia kahe tõlgenduse hääletus, otsustada küsimus
lihthäälteenamusega ning vastavalt langetatud otsusele ka toimida.
Nüüd me siis oleme selle variandi ees, et me ei pea seda tegema. Ma
arvan, et nii ei tohi teha.
Kolleegid! Ma panen selle täiskogu ette hääletusele. Kes on
vastu, see on vastu, kes on poolt, see on poolt. Need mõlemad on
põhimõttelised variandid, mille ma teile enne hääletamist ette
loen. Palun, Enn Leisson!
E. Leisson
Härra juhataja! Palun andke mulle nõu ja võib-olla vajavad seda
nõu ka teised. Minule on vastuvõetamatud põhiseaduse eelnõu § 50
ja § 51 seoses seal esineva väärterminiga. Kuidas ma pean nüüd
käituma, kas vastavalt sellele nii-öelda lühendatud protseduurile
või seaduse parandamise õigusele? Mismoodi ma pean ennast
hääletamisel üleval pidama?
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kas ma tohin anda Enn Leissonile nõu
mitte kui spiiker? Võin. Annan nõu kui rahvasaadik. Ma arvan, Enn
Leisson, et õigem oleks mitte siiski võtta endale kohustust muuta
Põhiseaduse Assamblee koostatud eelnõu teksti, vaid lahendada asi
protseduuriliste küsimustega. Näiteks tulla Ülemnõukogu ette
eelnõuga, mille sisu oleks järgmine: suunata põhiseaduse eelnõu
tagasi Põhiseaduse Assambleele ja paluda muuta neid paragrahve, mis
ei ole vastuvõetavad. Kuidas Põhiseaduse Assamblee käitub, seda me
näeme ja siis peame uuesti nõu. Jaak Allik!
J. Allik
Lugupeetud härra juhataja! See ettepanek, mis me teile
kirjalikult tegime, lähtuski just sellest, mida hr. Leisson praegu
mainis. Kui me seda hääletust ära ei tee, siis need küsimused,
mis hr. Leisson praegu väga õigesti esitas, kerkivad igast
sõnavõtust. Aga hr. Leisson saab oma pretensioonid põhiseaduse
kohta ellu viia ja siin rakendada mõlema variandi puhul. Ainult ühe
puhul me hakkame ise muutma, teise puhul saadame ettepanekud tagasi
Põhiseaduse Assambleele. Siin on kogu vahe. Aga me peame selle ära
otsustama, muidu jäämegi nagu kanad takus istuma.
Juhatajа
Selge! Nüüd teeme kohaloleku kontrolli. Kohal on 84
rahvasaadikut, puudub 14.
Nii, kolleegid, me viime läbi konkursi. Kaks hääletusvooru.
Mõlemas hääletusvoorus on igal saadikul üks hääl. Arvesse
lähevad poolthääled. Esimene variant. Kui keegi esitab pärast
protesti, arutame koos. Praegu panen esimese variandi selliselt
hääletamisele, sest tegemist ei ole parandusettepanekuga ega
sisulise aruteluga, vaid protseduuriga. Kui tuleb protest, arutame.
Esimene ettepanek. Ülemnõukogu on delegeerinud põhiseaduse
eelnõu lõpliku teksti koostamise Põhiseaduse Assambleele ja jätnud
endale vaid õiguse otsustada selle eelnõu rahvahääletusele paneku
üle. See protseduuriline ettepanek eelnõu rahvahääletusele panna
on sisse kirjutatud sellepärast, et see on 20. augusti otsuses.
Selle võimalikud laiendid on järgmised: kõik sobivad
protseduurilised ettepanekud, rahvaarutelu, ekspertiisid, Põhiseaduse
Assambleele tagasisaatmine teatud tingimustel või tingimusteta. Noh,
midagi on võib-olla veel, mida ma praegu ei oska pakkuda, kuid ise
me Põhiseaduse Assamblee koostatud teksti ei muuda. Küll aga võime
nõuda, et assamblee muudaks. Kas kõik saavad aru?
Nii, panen hääletusele esimese variandi. Lugupeetud Ülemnõukogu,
kes on esimese variandi poolt? Palun hääletada! 59 poolthäält.
Ma kirjeldan teist varianti. Ülemnõukogu käsitab talle esitatud
põhiseaduse eelnõu kui tavalist seaduseelnõu, milles temal endal
on võimalik teha muudatusi. Kui Ülemnõukogu eelistaks seda pakutud
varianti esimesele, siis ta võtaks eelnõu praegu sisulisele
arutusele, hakkaks muutma teksti vastavalt esitatud
parandusettepanekutele või alternatiividele, s.o. talitaks nii, nagu
tavalisi seaduseelnõusid lugedes. On mõistetav? Teine variant.
Kes on teise variandi poolt? 7 poolthäält. Konkursi võitis
esimene variant.
Kolleegid, jätkame kinnitatud päevakorraga ja arutame nüüd
teist päevakorrapunkti. Palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni
esimehe, Põhiseaduse Assamblee juhataja hr. Tõnu Antoni!
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Arutatava päevakorra sisu on minu arvates
selles, kas me tahame ja kas me suudame kasutada seda erakordset
võimalust, mis on meie ees avanenud. Selleks võimaluseks on arutada
ja otsustada põhiseaduse küsimusi. Ma arvan, et ühe rahva elus on
vaid harva selliseid perioode, kus selle rahva põhilistel
poliitilistel jõududel on tahe töötada välja põhiseadust.
Meie valmisolek arutada ja otsustada põhiseaduse küsimusi
kujunes välja möödunud aasta augustikuus. 20. augustil võttis
Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Selle
otsuse teises punktis pidas Ülemnõukogu vajalikuks moodustada
põhiseaduse väljatöötamiseks ning rahvahääletusele esitamiseks
Põhiseaduse Assamblee. Ülemnõukogu ei andnud ülesannet
põhiseaduse väljatöötamiseks eri juristidele ega moodustanud
selleks ka Asutavat Kogu, vaid valis paljude võimaluste hulgast
Põhiseaduse Assamblee moodustamise variandi. Ülemnõukogu otsustas,
et Põhiseaduse Assamblee koosseis kujundatakse delegeerimise teel
Eesti Vabariigi kõrgeima seadusandliku riigivõimuorgani, Eesti
Vabariigi Ülemnõukogu ning Eesti Vabariigi kodanikkonna esinduskogu
Eesti Kongressi poolt. Seega toonitas Ülemnõukogu 20. augustil
selgelt, et põhiseaduse väljatöötamise küsimused on
prioriteetselt poliitilised küsimused ja nende lahendamiseks on vaja
poliitilist kokkulepet Eesti ühiskonna mõjuvõimsate poliitiliste
jõudude vahel.
3. septembril võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Vabariigi
Põhiseaduse Assamblee tööülesannetest ja töökorraldusest.
Selles otsuses on kirjas: "Eesti Vabariigi Põhiseaduse
Assamblee on normiloova õiguseta organ, kelle ülesanne on välja
töötada Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu." Mul on hea
meel, et assamblee on suutnud jääda neisse piiresse, mis andis
assambleele Ülemnõukogu, ja et assamblee on suutnud täita selle
kõige tähtsama ülesande. Põhiseaduse eelnõu on ju teil käes.
Sama otsuse 5. punktis on Ülemnõukogu otsustanud, et põhiseaduse
Ülemnõukogule esitamise tähtaeg on 1991. aasta 15. november.
Ülemnõukogule esitatakse põhiseaduse eelnõu, mille esitamist
pooldab enamik assamblee liikmeid, Ülemnõukogu otsustab eelnõu
rahvahääletusele paneku. Muidugi on kahju, et assamblee ei suutnud
põhiseaduse eelnõu luua möödunud aasta 15. novembriks, kuid minu
meelest ei olnud valitud assambleeliikmed ega teiegi veendunud
selles, et nii lühikese tähtajaga see raske ülesanne tõepoolest
täidetakse. Me kõik koos lootsime võimalikule edule, kuid
veendumust, et selle lühikese ajaga põhiseaduse eelnõu valmib,
meil ilmselt ei olnud.
Mul on hea meel, et Ülemnõukogu poliitiline kokkulepe
põhiseaduse loomiseks kandis vilja. Toimus peaaegu uskumatu: enamik
Põhiseaduse Assamblee liikmeid toetas raske tööga valminud eelnõu.
Mul on palve, et Ülemnõukogul jätkuks jõudu jääda oma otsuse
juurde ka selles osas, et otsustame vaid eelnõu rahvahääletusele
paneku. See on ju otsuse 5. punkti mõte. Loomulikult on Ülemnõukogul
õigus tunnistada põhiseaduse eelnõu kvaliteet nii madalaks, et
seda rahvahääletusele panna ei saa.
Samast 3. septembri otsusest väärib ettelugemist ka kuues punkt:
Põhiseaduse Assamblee tegevus lõpeb rahvahääletuse
väljakuulutamise päeval.
Põhiseaduse Assamblee on olnud meie murelaps ja sel põhjusel on
Ülemnõukogul olnud põhjust veel kahel korral arutada assamblee ja
põhiseaduse küsimusi. 5. novembril otsustas Ülemnõukogu pidada
vajalikuks, et assamblee avalikustab tema poolt koostatud põhiseaduse
eelnõu ning selgitab selle poliitilisi ja õiguslikke lahendeid.
Tuletan meelde, et see esimene punkt sündis kriitikast assamblee
aadressil: viimane töötavat justkui kinniste uste taga. Põhiseaduse
Assamblee nõustuski sellega, et vaatamata töö pooleli olekule
avalikustatakse variant, mille põhiliste seisukohtade õiguses on
assamblee veendunud.
Hiljem on omistatud sellele eelnõu avalikustamisele ka teisi
funktsioone. On püütud selgitada, et selleks ajaks oligi eelnõu
valmis, mistõttu ei olevat enam võimalik pidada nõu selle üle,
kas rahvas esitatud seisukohti toetab või mitte. Samuti on omistatud
sellele avalikustamisele ka laiem funktsioon ja nimetatud seda
rahvaaruteluks. Rahvaaruteluga siiski tegemist ei olnud. Kui
Ülemnõukogu võttis 5. novembril vastu otsuse Põhiseaduse
Assamblee edasisest tegevusest, siis otsusesse kirjutatigi, et
assamblee üksnes avalikustab tema poolt koostatud põhiseaduse
eelnõu. Ülemnõukogu otsuses tehakse Põhiseaduse Assambleele
ülesandeks esitada Eesti Vabariigi põhiseaduse ja selle rakendamise
seaduse eelnõud Eesti Vabariigi Ülemnõukogule k.a. 20. jaanuariks
koos ekspertarvamuste ning ülevaatega põhiseaduse eelnõu
avalikustamise tulemusena laekunud ettepanekutest ja märkustest.
Ma tahaksin rõhutada Ülemnõukogu otsuse mõtet, et assambleele
on antud ülesanne töötada koos põhiseadusega välja ka selle
rakendamise seaduse eelnõu. Seega ei ole ka tolles küsimuses
assamblee ületanud oma pädevust, vaid on realiseerinud täpselt
Ülemnõukogu tahet ja konkreetselt teinud seda 5. novembri otsuse
alusel. Assamblee on täitnud ka selle ülesande, mis on kirjas selle
otsuse 2. punkti lõpus: teile on esitatud ekspertarvamused ja samuti
ülevaade põhiseaduse eelnõu avalikustamise tulemusena laekunud
ettepanekutest ja märkustest. Ma soovin teid veenda vaid selles, et
nii ekspertarvamused kui ka Eesti kodanike või kodakondsuse
taotlejate ettepanekud ja märkused on assamblee redaktsioonitoimkond
koos juristidega väga tähelepanelikult läbi arutanud.
16. jaanuaril võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Põhiseaduse
Assamblee töö kohta. Selles otsuses on kirjas, et seoses vajadusega
arvestada põhiseaduse eelnõu kohta tehtud märkusi ja ettepanekuid,
samuti ekspertarvamusi, otsustab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu teha
Põhiseaduse Assamblee ülesandeks viia koostöös Eesti Vabariigi
justiitsministri Jüri Raidla poolt juhitava ekspertgrupiga ja teiste
ekspertidega põhiseaduse eelnõusse vajalikud muudatused ja
täiendused enne selle üleandmist Eesti Vabariigi Ülemnõukogule.
Ka selle ülesande on assamblee täitnud. Koos endise
justiitsministri Jüri Raidlaga ja tema poolt juhitud ekspertidega
vaatas assamblee redaktsioonitoimkond kolmel korral läbi kogu
põhiseaduse eelnõu teksti, tehes sellesse vajalikke täiendusi ja
muudatusi.
Ma ei soovi teie ees teha saladust sellest, et paljudes
põhiküsimustes ei ühtinud assamblee poliitiline valik endise
justiitsministri Jüri Raidla poolt juhitud ekspertgrupi
seisukohtadega. Need mitmed põhimõttelised üksikküsimused on
taandatavad ühele põhiprobleemile ja see on küsimus meie valikust:
kas presidentaalne demokraatia või parlamentaarne demokraatia?
Assamblee kinnitas oma valikut, jäädes truuks parlamentaarse
demokraatia süsteemile. Need ettepanekud, mida assamblee ei
arvestanud, seonduvad üldjuhul presidentaalse demokraatia
süsteemiga.
25. veebruaril võttis Ülemnõukogu juhatus vastu otsuse Eesti
Vabariigi põhiseaduse eelnõu rahvahääletuse ja Riigikogu valimise
kohta. Selles otsuses on kirjas neli rida: Eesti Vabariigi
Ülemnõukogu õiguskomisjonil esitada arvamus Eesti Vabariigi
põhiseaduse eelnõu rahvahääletuse ja Riigikogu valimise
ettevalmistamise kohta Eesti Vabariigi Ülemnõukogule 67.
istungjärgul – niisiis on jutt täna alanud istungjärgust.
Arvestades Ülemnõukogu juhatuse otsust, valmistas õiguskomisjon
ette otsuseprojekti põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise
seaduse eelnõu rahvahääletusele esitamisest. Selles
otsuseprojektis on teie ette toodud kaks varianti. Üks on
kolmepunktiline põhitekst ja teine on tekst, milles on sees
alternatiivid. Esimeses punktis on alternatiiv, mida on kolm lõiku
ja teise punkti alternatiivi sisuks on jätta teine punkt otsusest
välja. Need kaks alternatiivi on omavahel seotud. Kui te valiksite
esimeses punktis alternatiivse teksti, oleks õiguskomisjoni arvates
möödapääsmatu valida ka teises punktis alternatiiv, s.o. jätta
punkt 2 otsusest välja.
Põhiseaduse Assamblee juhatajana ja õiguskomisjoni esimehena ma
loodan, et see tähtis hetk, mida me kõik oleme Ülemnõukogus
oodanud, on tänaseks kätte jõudnud. See tähtis hetk seisneb
valiku tegemises, kas me julgeme edasi minna, võtta endale
hiiglasuurt vastutus, mis seondub meie järgnevate sammudega, või me
vajame mehistumiseks, karastumiseks ja nõupidamiseks veel aega.
Tänan!
Juhataja
Suur tänu, hr. Anton!
J. Allik
Mul oleks kolm küsimust. Nagu te ise oma ettekandes ütlesite,
esitas Jüri Raidla juhitud ekspertide grupp mitmeid alternatiive.
Ajakirjanduses oli juttu vist 17-st, millega assamblee ei nõustunud.
Kas te esitaksite meile need alternatiivid kirjalikult või soostute
sellega, et hr. Jüri Raidla võiks esineda Ülemnõukogus
ekspertarvamusega? Kui te nõustute esimese ettepanekuga, kas te
olete siis valmis praegu neid alternatiive suuliselt esitama, ehkki
see võtaks väga palju aega? Ülemnõukogu saadikuna tahaksin saada
neist alternatiividest ülevaadet.
Teine küsimus: Ülemnõukogu 1991. aasta 3. septembri otsuse 5.
punktis on kirjutanud: Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu
Ülemnõukogule esitamise tähtaeg on 1991. aasta 15. november.
Ülemnõukogule esitatakse põhiseaduse eelnõu, mille esitamist
pooldab enamik assamblee liikmeid, ja Ülemnõukogu otsustab eelnõu
rahvahääletusele paneku. Kas teie Ülemnõukogu õiguskomisjoni
esimehena olete nõus, et põhiseaduse rakendusseaduse eelnõu suhtes
ei ole assamblee seda Ülemnõukogu nõuet täitnud ja on esitanud
parlamendile dokumendi, mis sellele nõudele ei vasta?
Ja kolmas küsimus on põhiseaduse teksti kohta. §-s 10 on
kasutatud sõna "inimväärikus", §-des 26, 45 ja 47 on
kasutatud sõna "kõlblus". Mõlemat sõna on kasutatud
teatud inimõiguste piiramiseks Eesti Vabariigis. Kas te võite
öelda, millistest inimväärikuse ja kõlbluse kriteeriumidest
hakatakse põhiseaduse tõlgendamisel lähtuma või millest lähtus
Põhiseaduse Assamblee, kirjutades põhiseadusse niivõrd
subjektiivsed mõisted. Aitäh!
T. Anton
Härra Allikul on õigus. Hr. Raidla poolt juhitud eksperdid
esitasid palju alternatiive. Kas nendest jäid rahuldamata just
täpselt 17, ei julge ma praegu kinnitada, kuid tõepoolest, neid on
rohkem kui tosin. Ma olen valmis need teile ka täna ette kandma, kui
see on Ülemnõukogu tahe ja kui hr. spiiker mulle selle ülesande
annab. See võtab lihtsalt pisut aega, kuid ma olen valmis seda kohe
puldist tegema.
Mis puudutab hr. Raidla esinemist Ülemnõukogu ees, siis
loomulikult on see soovitav. Ja mul on hea meel kõigile kolleegidele
teadustada, et assamblee juhatus paluski hr. Raidlal ja tema poolt
juhitud ekspertidel anda Ülemnõukogule omapoolse hinnangu valminud
põhiseaduse eelnõu kohta. Seda assamblee juhatuse palvet oli mul
meeldiv võimalus korrata ka praeguse justiitsministri hr. Märt
Raski ees. Kuid vaatamata nendele sammudele, ei ole meile täna
siiski hr. Jüri Raidla poolt juhitud ekspertgrupi arvamust esitatud.
Kordan, et assamblee juhatus selle arvamuse tellis, kinnitades seda
veel kord hr. Märt Raski kaudu.
Teine küsimus. Põhiseaduse rakendusseaduse eelnõu pole saanud
assamblee liikmete enamuse hääli, nagu seda möödunud aasta 3.
septembri otsus ette nägi. Ma ei oleks asjade sellise käsitamisega
nõus. Ja seda põhjusel, et möödunud aasta 3. septembril ei
olnudki Ülemnõukogu veel andnud assambleele ülesannet koostada
rakendusseaduse eelnõu. Laiendada rakendusseaduse eelnõule
automaatselt seda piirangut, mis on kirjas 3. septembri otsuses, ei
oleks ehk kohane. Pealegi ei ole assamblee teie eest varjanud ju
seda, millise häälteenamusega üks või teine otsus on tehtud. Ma
usun, et teie käes olevates dokumentides on kirjas sama, mis minu
käes olevates dokumentides, s.o. mitu häält kogus üks või teine
otsus.
Ja kolmas küsimus, mis puudutab mõisteid "inimväärikus",
"kõlblus" jne. Me võime lõpmatuseni arutleda mõistete
sisu üle, kuid arvan, et ehk polegi mõistlik seda teha. Probleem ei
seisne selles, kas §-s 10 kasutatud mõiste "inimväärikus"
on avatud piisavalt või mitte, või kuidas seda mõistet hakatakse
edaspidi tõlgendama. Me äsja otsustasime, et päevakorras on meil
täiesti konkreetne küsimus ja selles küsimuses on praeguse hetkeni
esitatud vaid üks otsuseprojekt. Ma palun, lugupeetud kolleegid,
suhtuda alanud arutelusse laiemalt, mitte sellel tasemel, et me
põhiseaduse eelnõust valime välja ühe või teise mõiste ja
hakkame üheskoos otsima sellele mõistele nii sisulisi kui ka
mahulisi raame.
Juhataja
Suur tänu! Nii palju teadmiseks, et käesolevas päevakorrapunktis
teeb kaasettekande härra Jüri Raidla ja võib-olla veel mõned
juhtivad eksperdid. Ülo Uluots!
Ü. Uluots
Lugupeetud härra Anton, mul on teile samuti 3 küsimust. Kas te
iseloomustaksite meile assamblee poliitilist koosseisu, ma mõtlen
seda, milliste parteide käes oli seal poliitiline enamus?
Teiseks, ma jätkaksin sealt, kus lõpetas Jaak Allik. Jutt on
Jüri Raidla juhitava grupi tööst. Te ütlesite, et assamblee ei
töötanud kinniste uste taga, aga mispärast ikkagi täna ei ole
meie laudadel aruannet selle grupi tööst. Ütlesite küll ilusti,
et ta on koos redaktsioonikomisjoniga töötanud, assamblees olnud,
aga see grupp on moodustatud meie otsusega ja me tahame teada, mida
see grupp tegi. Mispärast ei ole täna seda aruannet meie käes?
Kolmandaks, te ütlesite, et pärast avalikustamist tuli kirja
teel üle 500 ettepaneku ja et need võeti arvesse
redaktsioonikomisjoni töös. Ma tahaksin kuulda teie käest, kuidas
assamblee suhtus avalikustamise järel tulnud ettepanekutesse ja
kirjadesse. Ma räägin just assambleest, mitte
redaktsioonikomisjonist. Kui palju ta võttis neist arvesse oma
otsuste formuleerimisel?
T. Anton
Esimene küsimus puudutas Põhiseaduse Assamblee poliitilist
koosseisu. Ma pean ausalt tunnistama, et ma ei ole tundnud huvi selle
vastu, milline on assamblee poliitiline koosseis. Assamblee
juhatajana ma tundsin huvi selle vastu, et Põhiseaduse Assamblee
liikmed täidaksid nende poolt antud ametitõotust. Ma loen selle
teksti ette, sest on võimalik, et osa Ülemnõukogu liikmeid pole
kursiski sellega, mida assamblee liikmed tõotasid. Tekst on
järgmine:
"Eesti Vabariigi Põhiseaduse Assamblee liikmena annan endale
aru, et minu poole vaatavad tulevased sugupõlved aegadest, mil mind
enam ei ole. Minu tööd põhiseaduse loomisel vaeb ajalugu ja mitte
kaasaeg. Astudes üle Põhiseaduse Assamblee läve, jätan seljataha
eelneva nädala päevapoliitika, seisan üksi oma südametunnistuse
ees ja püüan olla ajaloo vääriline."
Hr. Uluots heidab ette, et pole esitatud aruannet sellest, kuidas
käis koostöö hr. Raidla poolt juhitud ekspertgrupiga ja soovib
täpsemat selgitust, miks on juhtunud nii, et seda aruannet ei ole.
Lugupeetud kolleegid, seda aruannet pole Ülemnõukogu otsusel
assambleelt nõutudki. Kuid ma kordan, et assamblee juhatus ja mina
isiklikult pöördusime hr. Raidla poole, et saada hr. Raidla poolt
juhitud ekspertidelt kirjalikku ekspertarvamust. Ma kordan ka seda,
et küsimuse lahendamiseks palusin ma abi justiitsminister hr. Märt
Raskilt. Paraku pole seda ekspertarvamust ei minul ega teil.
Sellele teisele küsimusele vastates ma kordan ka seda, et
assamblee juhatajana ei ole mul mingeid vastulauseid sellele, et hr.
Raidla esineks meie ees siit kõnetoolist ja selgitaks neid minu
arvates poliitilisi vastuolusid, mis jäid püsima hr. Raidla
ekspertgrupi ja assamblee valikute vahel.
Kolmas küsimus. Kuidas suhtus Põhiseaduse Assamblee eelnõu
avalikustamise järel laekunud ettepanekutesse ja märkustesse?
Põhiseaduse Assamblee suhtus nendesse ettepanekutesse ja märkustesse
väga tähelepanelikult. Nii ettepanekute ja märkuste kui ka
laekunud ekspertarvamuste alusel muutis Põhiseaduse Assamblee
tugevasti seda teksti, mis avalikustati möödunud aasta detsembris.
Ma arvan, et need muudatused on olnud olulised ja vajalikud. Ka hr.
Raidla poolt juhitud ekspertgrupp asus seisukohale, et arvestades
kodanike ja kodakondsuse taotlejate ettepanekuid ja märkusi, samuti
ekspertarvamusi, on põhiseaduse eelnõu sisu ja sõnastus oluliselt
paranenud. Ma loodan, et seda mõtet kinnitab hr. Raidla ka siis, kui
tal on võimalik meie ees siit kõnetoolist esineda.
Juhataja
Suur tänu! Tiit Made!
T. Made
Austatud eesistuja! Lugupeetud Põhiseaduse Assamblee juhataja ja
õiguskomisjoni esimees Tõnu Anton! Esimene küsimus: Ülemnõukogust
Põhiseaduse Assambleesse delegeeritud rahvasaadikutel oli, kui
kasutada eelmise süsteemi statistilisi mõisteid, kokku 1050
inimpäeva ja sellest nad puudusid kokku 240 inimpäeva ehk 23%. Ma
sooviksin teada, kuidas need ajaloolised isikud, kellest hetk tagasi
oli juttu ja kes vastutavad ajaloo ees, hääletasid olulistes
küsimustes, sealhulgas lõpphääletusel, et see dokument
Ülemnõukogule üle anda. Ma ei malda neid andmeid ära oodata oma
järgmise eluni, kui te hakkate andma hinnangut nende ajalooliste
isikute tööle. Kui seda ei saa teha täna, siis ma palun teada anda
homseks, kuidas on hääletanud Põhiseaduse Assambleesse
delegeeritud Ülemnõukogu liikmed.
Teine küsimus: miks Põhiseaduse Assamblee on kirjutanud
põhiseaduse eelnõusse sisse nii palju viiteid teistele seadustele?
Neid on üle 40!
Kolmandaks. Kuidas te hindade seda, kui Ülemnõukogu peaks omalt
poolt tegema Põhiseaduse Assambleele ettepaneku midagi muuta? Kuidas
te hindate assamblee reageeringut nendele ettepanekutele? Ma tänan!
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Kuigi Ülemnõukogu liikmed ei ole
ametitõotust andnud, ei maksa kahelda selles, et ka Ülemnõukogu
liikmed – vähemalt osa neist – lähevad ajalukku. Nii et selles
osas on Ülemnõukogu liikmed kindlasti võrdsed või eelistatud,
võrreldes assamblee liikmetega. Kui härra Made oleks leidnud
võimaliku olevat mitmel vaheajal, mis selle päevakorraküsimuse
arutamise jooksul on tehtud, pöörduda minu poole, paludes
hääletamise kohta andmeid, siis need andmed oleksid härra Madel
juba käes. Nüüd ma tõesti pean paluma, et härra Made kannataks
kuni tänase istungi lõpuni. Siis katsume vastuse sellele küsimusele
saada.
Kriitika, et põhiseaduses on rohkesti viiteid teistele
seadustele, on selles mõttes õige, et neid on tõepoolest rohkesti,
kuid ma arvan, et need viited on vajalikud selleks, et meil oleks
täpne ettekujutus, milliseid küsimusi reguleeritakse seadustega
obligatoorselt.
Tihti on küsitud, kuidas ja millega on kindlaks määratud
Ülemnõukogu seadusandliku tegevuse raamid. Üks nende raamide
paikapanemise viis ongi põhiseadus, kus tehakse viide nendele
alusseadustele, mille parlament, mida meie eelnõus nimetatakse
Riigikoguks, peaks tingimata vastu võtma. Ja sellise lähenemisviisi
puhul on minu arvates ka mõistetav, millist funktsiooni täidab
viide ühele või teisele seadusele põhiseaduse eelnõus.
Kuidas reageerida sellele, kui Ülemnõukogu teeb ettepaneku
põhiseaduse eelnõus midagi muuta? Ma arvan, et kõik need vead, mis
kõigest hoolimata on võib-olla jäänud põhiseaduse eelnõusse,
tuleb parandada. Minu arvates on Põhiseaduse Assamblee väga kaugel
sellest, et esitada Ülemnõukogule halb eelnõu, mis läheks
rahvahääletusele. Assamblee on esitanud teile parima, mida ta
suutis, ja kui selles eelnõus on vigu, assamblee loomulikult
parandab need. Probleemid tekivad siis, kui Ülemnõukogu ei pea
õigeks seda poliitilist alust, millest on juhindutud põhiseaduse
eelnõus. See on parlamentaarse demokraatia mudel. Probleeme võib
tekkida ka siis, kui Ülemnõukogu teeb ettepaneku, mille tulemuseks
on see, et kannatab põhiseaduse eelnõu süsteemsus. On ju
põhiseaduse eelnõu sätted vastastikku seotud, tasakaalus vähemalt
nii, nagu seda kujutab ette assamblee liikmete enamus. Nende
tasakaalude muutmisel peab olema väga ettevaatlik.
Juhataja
Suur tänu! Alar Maarend!
A. Maarend
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleeg! Mul oleks kaks küsimust.
Kuidas hr. Anton suhtub juba kõlanud ettepanekusse, et pakkuda
rahvahääletusele välja kaks eelnõu, kusjuures üks oleks
Põhiseaduse Assamblee poolt ettevalmistatud variant ja teine mõni
muu variant?
Ja teiseks, kuidas sa õiguskomisjoni esimehena vaatad põhiseaduse
rakendusseaduse eelnõule, kus on mõningad paragrahvid, mis peaksid
olema sätestatud enne rahvahääletuse toimumist? Kas nende koht on
rakendusseaduses? Tänan!
T. Anton
Kahtlemata võib rahvahääletusele esitada mitu eelnõu, mitte
üksnes kaks, vaid miks mitte kõik need viis eelnõu, millest
alustas Põhiseaduse Assamblee, kuid ma tuletaksin meelde, et
assamblee töötas põhiseaduslikes küsimustes üldkogu istungitel
35 päeva, lisaks sellele tööpäevad teematoimkondades, lisaks
sellele rahvusvaheline ekspertkonverents, lisaks sellele eelnõu
avalikustamise järel laekunud märkuste, ettepanekute ja
ekspertarvamuste läbitöötamine. Kas see teine eelnõu, mida hr.
Maarend pakub 35 tööpäeva ja nendele lisanduvate tööpäevade
kõrvale, on läbinud sama tiheda sõela? Kui jah, miks siis mitte
seda eelnõu rahvahääletusele panna?!
Ja asja vormiline, tehniline pool. Põhiseaduse eelnõu on umbes
veerandsada lehekülge tõsiselt, juriidiliselt ja poliitiliselt
koormatud teksti. Kujutame ette, et me anname eesti rahvale valida,
kas see 25 lehekülge teksti või teine 25 lehekülge teksti. Kas
sellise ülesande andmine on arukas? Ma arvan, et ei ole.
Küsimus sellest, kas rakendusseaduse eelnõu mõned paragrahvid
vajaksid otsustamist enne, kui võetakse vastu põhiseadus.
Võib-olla on see nii ja võib-olla ei ole ka. Põhiseaduse
Assamblee istungitel oli üsna palju vaidlemist selle üle, kas
rakendussätted peaksid kuuluma põhiseaduse eelnõu koosseisu või
olema väljaspool seda. Kui ma kuulen kolleegide mõtteavaldusi, siis
märkan ehmatusega, et need poliitikud, kes assamblees laitsid maha
minu ja veel mõne kolleegi ettepaneku lahutada need kaks eelnõu,
olid ehk üsna ettenägelikud. Selle asemel et võtta asju nii, nagu
nad on, püüame pugeda mingite näiliste vastuolude taha, mitte
tunnetada tegelikke probleeme ja neid ka mitte lahendada. Kui jutt
käib sellest, et rakendusseadusse on kirjutatud süümevande andmise
kohustus, siis ma arvan, et see on hea lahend, ma toetan seda
lahendit ka ise.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, kell on 18.17, kaks minutit üle n.-ö.
minu poolt lubatud aja. Kas jätkame homme või pikendame? (Hääled
saalist.) Kuulata küsimused lõpuni? Pikendame. Ollakse nõus? Ma
panen siis istungi pikendamise hääletusele, sest see eeldab
kvalifitseeritud häälteenamust. Veenduge kõik, kas teie puldid
töötavad, ma ei vii sel juhul läbi kohaloleku kontrolli.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et pikendada tänase
istungi tööaega kuni Klavdia Sergij küsimusele vastuse saamiseni?
Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 58 rahvasaadikut, vastu 3, erapooletuid
on 9. Tööaega pikendatakse. Viimase küsimuse esitab Klavdia
Sergij. Ma tänan! Indrek Toome!
I. Toome
Lugupeetud Tõnu Anton! Mul on ka kolm küsimust. Sa tsiteerisid
mitu korda Ülemnõukogu otsuseid ja ka 5. detsembril vastuvõetud
otsust Põhiseaduse Assamblee edasisest tegevusest. Ja nüüd
küsimus: kas ma eksin rängalt, kui ma väidan, et Põhiseaduse
Assamblee ei ole kõiges täitnud Ülemnõukogu otsuseid? Võtame
näiteks kas või esimeses punktis toodu, et Põhiseaduse Assamblee
avalikustab tema poolt koostatud Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu
ja selgitab selle poliitilisi ja õiguslikke lahendeid. Seda eelnõu,
mille te esitasite meile, Ülemnõukogule, minu meelest ei ole te
avalikustanud ega selgitanud ka selle poliitilisi ja õiguslikke
lahendeid. Sama kehtib ka teise punkti kohta, kus te ei ole esitanud
meile Jüri Raidla komisjoni ekspertarvamusi. Põhiseaduse
Assambleele on ülesandeks tehtud esitada meile see ja teine!
Teine küsimus: kas te ei arva, et kas või täna tuleks kummutada
Eestimaal levitatav vale või legend, eksitav legend, millest ka teie
täna rääkisite ja mida toetasite? Ma räägin sellest, et te
väitsite, nagu oleks olnud suur vastuolu erinevate projektide vahel.
Ühed tahtsid presidentaalset demokraatiat, teised tahtsid
parlamentaarset demokraatiat. Kas tõepoolest oli näiteks Raidla
projektis jutt sellest, et luua presidendi juhitavat Eesti Vabariigi
täitevvõimu struktuuri, milles ministrite kabineti eesotsas oleks
president, või oli jutt ikkagi parlamentaarsest vabariigist, kus
presidendi valib rahvas? Niipalju kui mina olen asjast aru saanud,
oli jutt ilmselt ka presidendi õiguste teatud laiendamisest? Nii et
minu küsimus on järgmine: kas oli selliseid projekte, kus selgelt
oli tahetud, nagu ikka kõik aru saavad, presidentaalset vabariiki?
Täna te igatahes seda väitsite.
Ja kolmas küsimus: kas te peate õigeks, et käesolevas
päevakorrapunktis töötaks lõpliku otsuseprojekti välja
redaktsioonikomisjon? Aitäh!
T. Anton
Kõigepealt hüpotees, et assamblee pole täitnud Ülemnõukogu
otsuseid. Kuivõrd ma väitsin, et assamblee on neid täitnud ja hr.
Toome väitis, et pole, siis lubage, et ma veel kord loen ette need
kohad, mis on otsuses kirjas.
5. detsembri otsuse p. 2: "Põhiseaduse Assambleel esitada
Eesti Vabariigi põhiseaduse ja selle rakendamise korra eelnõud
Eesti Vabariigi Ülemnõukogule 1992. aasta 20. jaanuariks koos
ekspertarvamuste ning ülevaatega põhiseaduse eelnõu avalikustamise
tulemusel laekunud ettepanekutest ja märkustest." (Hääled
saalist.)
Nii ekspertarvamused kui ka põhiseaduse eelnõu avalikustamise
tulemusena laekunud ettepanekud ja märkused on teile esitatud.
Kui jutt käib hr. Raidla poolt juhitud ekspertgrupi arvamusest,
siis ma tuletan teile meelde, et vajadus Jüri Raidla poolt juhitud
ekspertgrupiga koostööd teha sätestati alles k.a. 16. jaanuaril,
niisiis pärast seda, kui 5. detsembril seda küsimust arutati. Ma
arvan, et ei ole mingit alust heita assambleele ette, et koos paljude
teiste ekspertarvamustega pole teile esitatud hr. Jüri Raidla poolt
juhitud ekspertgrupi ekspertarvamust.
Ja nüüd 16. jaanuari Ülemnõukogu otsuse juurde. Selles on vaid
neli ja pool rida, ma loen need ette: "Teha Põhiseaduse
Assambleele ülesandeks viia koostöös Eesti Vabariigi
justiitsministri Jüri Raidla poolt juhitud ekspertgrupi ja teiste
ekspertidega põhiseaduse eelnõusse vajalikud muudatused ja
täiendused enne selle üleandmist Eesti Vabariigi Ülemnõukogule."
16. jaanuari otsuses ei ole sõnakestki sellest, et assambleel oleks
voli, veel enam kohustus avalikustada eelnõu uuesti. 16. jaanuari
otsuses on sõnaselgelt kirjas, et põhiseaduse eelnõusse viiakse
vajalikud muudatused ja täiendused enne selle üleandmist Eesti
Vabariigi Ülemnõukogule, mida assamblee ongi teinud. Sellepärast
arvan ma, et ka teises küsimuses on etteheited Põhiseaduse
Assambleele Ülemnõukogu otsuste täitmata jätmise pärast kohatud.
Teine küsimus. Kas ei kujundata ehk petlikku arvamust, et
vastuolu põhiseaduse eelnõu pooldavate ja seda arvustavate
poliitikute vahel seisneb valikus, kas presidentaalne või
parlamentaarne demokraatia? Kes siis ikkagi on need poliitilised
jõud, kes tahavad presidentaalset põhiseadust? Kõigepealt ma
tahaksin kolleeg Indrek Toomele meelde tuletada, et minu teada on
tema allkirjaga avalikustatud seisukoht, et tuleks rakendada 1937.
aasta põhiseadust. On see nii? Härra Toomel ei liigu ükski lihas
näos. 1937. aasta põhiseadus on kõige puhtamal kujul
presidentaalne põhiseadus. Hr. Toome on see kolleeg, kes soovib
presidentaalset põhiseadust. Mis on presidentaalse põhiseaduse
tunnus? Eeskätt see, et valitsuse moodustab president, mitte
parlament, kuid peale selle põhilise tunnuse on ka teisi tunnuseid.
Nendest mõned.
Presidendile tugeva vetoõiguse andmine. Sellist tugevat
vetoõigust on assamblee istungitel järjekindlalt taotlenud hea
kolleeg hr. Uluots.
Eeskätt presidentaalse riigikorraldusega käib kokku ka
presidendi valimine rahva poolt ja paraku on ka see mõte väga laia
toetuspinnaga. Kui nüüd võrrelda hr. Raidla esitatud eelnõu ja
hr. Adamsi esitatud eelnõu, mida võrreldes assamblee võttis
aluseks hr. Adamsi eelnõu, siis hr. Toomel on õigus. Ma arvan, et
valikut polnud võimalik teha puhtal kujul presidentaalse ja
parlamentaarse eelnõu vahel, sest mõlemad eelnõud kujutasid endast
teatud segavarianti. Kuid hr. Raidla eelnõus oli siiski tugev kallak
presidentaalsusse. Mispärast ma niimoodi julgen väita? Aga
seepärast, et selles eelnõus oli presidendile antud märkimisväärne
võim kuni dekreediõiguseni välja.
Kuidas ma suhtun sellesse, et tänasest päevakorraküsimusest
teeks lõpliku redaktsiooni Ülemnõukogu poolt moodustatud
redaktsioonikomisjon? Loomulikult on Ülemnõukogul õigus teha
vajalikke otsustusi ja kui ta otsustab, et seda otsuseprojekti, mille
esitas õiguskomisjon, hakkab redigeerima mitte õiguskomisjon, vaid
keegi teine, siis on Ülemnõukogu oma otsuse teinud.
Juhataja
Suur tänu! Ants Paju!
A. Paju
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleeg! Minu küsimused sündisid
teie selgitustest. Kas ma sain õigesti aru, et Põhiseaduse
Assamblee avalikustas oma tegevuse, andes tolleks hetkeks valmis
olnud põhiseaduse eelnõu rahvale tutvumiseks. Te väitsite, et ei
toimunud rahvaarutelu. Kui mitte, siis mis toimus?
Teine küsimus. Vastates kolleeg Ülo Uluotsa küsimustele, te
ütlesite, et juhatus vaatas tähelepanelikult läbi saabunud
parandusettepanekud ja arvamused. Minul on näiteks laua peal Jõgeva
Maavolikogu 12. veebruari kiri, protest Põhiseaduse Assamblee
tegevuse vastu, kuna ei ole arvestatud ühtegi volikogult ja
maakonnast laekunud ettepanekut. Kas see kiri kadus kuskile või
kandis just presidentaalse riigikorra kontseptsiooni ja sellepärast
ei võetud arvesse? Ma pean oskama volikogule vastata.
Ja kolmas küsimus. Minu teada hr. Uluots ja teie istusite valitud
kogu poole näoga kui vannutatud. Täna ma sain hr. Uluotsa poolt
teile esitatud küsimustest aru, et te läksite oma selgitustes
iseendaga natuke vastuollu. Te ütlesite, et te ei jälginud
poliitiliste jõudude vahekorda saalis, kus te arutelu juhtisite.
Samal ajal te ise ütlesite, et ühe rahva elus tuleb harva ette
olukordi, kus poliitiliste jõudude ühisel tahtel töötatakse välja
põhiseadus. Kuidas see teie eelmiste sõnadega kokku läheb? Aitäh!
T. Anton
Esimene küsimus: kas põhiseaduse eelnõu ainult avalikustati või
toimus selle rahvaarutelu?
Ma tuletan veel kord meelde 5. detsembri otsust, kus on
sõnaselgelt kirjas, et assamblee avalikustab tema poolt koostatud
Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu. Assamblee võttiski vastu
otsuse avalikustada eelnõu väljatöötatud kujul, mitte aga
korraldada selle rahvaarutelu. Avalikustamine ja rahvaarutelu on
siiski kaks iseasja ja nende põhiline erinevus seisneb selles, et
rahvaarutelule paneku otsuse peaks tegema riigiorgan ja rahvaarutelu
peaks olema selline protsess, mis on õiguslikult reguleeritud.
Ülemnõukogu ei ole otsustanud põhiseaduse eelnõu rahvaarutelule
panna ega ka seda tahtnud, et avalikustamisega oleksid kaasnenud
teatud juriidilised tagajärjed. Seetõttu on mul põhjust väita, et
rahvaarutelu selle sõna argises tähenduses kindlasti toimus, kuid
rahvaarutelu juriidilises mõttes, mille kriteeriume ma püüdsin
selgitada, ei ole toimunud.
Teise küsimuse mõte oli selles, nagu poleks Põhiseaduse
Assamblee arvestanud ettepanekuid ja märkusi. Loomulikult ei
arvestanud Põhiseaduse Assamblee neid ettepanekuid ja märkusi, mida
polnud võimalik arvestada, sest need oleksid muutnud aluseks võetud
eelnõu kontseptsiooni. Kahjuks on tõepoolest nii, et mingitel
põhjustel on suur osa omavalitsusorganitest võib-olla tahtmatultki
asunud toetama tugeva riigipeaga riigi ülesehitamise ideed. Neid
ettepanekuid Põhiseaduse Assamblee tõepoolest ei aktsepteerinud.
Omavalitsusorganite poolt tuli ka teine oluline märkus, mille sisuks
oli Riigikogu kvoorum ja hääletusreeglite muutmine. Peeti silmas
seda, et Riigikogu kvoorumi nõue peaks olema rangem, kui see on
Põhiseaduse eelnõus ja hääletusreeglidki peaksid olema karmimad.
Seda teist märkust Põhiseaduse Assamblee arvestas ja viis
põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõusse sisse teatud
kompromisselemendid. Kompromissi sisu seisneb selles, et kuni
Riigikogu lahendab töö- ja kodukorraküsimused, on kvoorumi nõudeks
pool koosseisust. Ja hääletusreeglidki muudeti karmimaks, kui need
on kirjas põhiseaduse eelnõus.
Teatud vastutuleku omavalitsusorganite juhtide ettepanekutele tegi
Põhiseaduse Assamblee samas rakendusseaduse eelnõus ka sel teel, et
peab võimalikuks esimesel korral riigipea valimist rahva poolt,
kodanikkonna poolt. See lahend ei tugine ainult soovile meeldida kas
omavalitsusorganite esindajaile või sellele osale rahvast, kes nõuab
presidendi otsevalimist, vaid selline lahend toetub – ja võib-olla
enamgi – tõsiasjale, et valitavas Riigikogus on ehk veel vähe
välja kujunenud parteilised grupid, saadikurühmad. Põhiseaduse
eelnõus on aga sätestatud, et president tuleks parlamendi poolt
valida väga suure üksmeelega. Selle suure üksmeele saavutamiseks
on ainult üks võimalus: leppida kokku Riigikogu struktuuriüksuste
vahel. Kui Riigikogu on halvasti struktureerunud, pole ka kellegagi
kokku leppida ja nõutav suur konsensus võiks jääda saavutamata.
Kas on vastuolu minu sõnades? Ühelt poolt olen väitnud, et
assamblee liikmed on järginud oma ametitõestust, kus nad lubavad
eemalduda igapäevasest poliitikast, ja teiselt poolt öelnud, et
vaid harva on ühe rahva ajaloos neid hetki, kus põhilised
poliitilised jõud peavad oma eesmärgiks põhiseaduse loomist. Ma
arvan, et need kaks väidet ei ole vähimaski vastuolus.
Ma kordan taas: Põhiseaduse Assamblee sündiski kokkuleppest kahe
kogu – Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi – vahel. See kokkulepe on
püsinud tänaseni ja ma saan aru, et ka Ülemnõukogu pole
põhiseaduse küsimusi lahendades oma meelt muutnud. See, et
assamblee liikmed püüavad assamblee täiskogus ja toimkondades
töötades mitte juhinduda päevapoliitikast, vaid vaadata pikemalt
ettepoole, on täiesti ühitatav selle poliitilise konsensusega, mis
seisnes assamblee loomises. Ja ma arvan, et assamblee liikmed on
suutnud järgida nende poolt antud ametitõotust.
Juhataja
Suur tänu! Jaak Jõerüüt!
J. Jõerüüt
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on
õiguskomisjoni esimehele ja lähtub üldtuntud tõsiasjast, et
rahvaarutelu ja eelnõu avaldamise sisu on erinev, kuid üldiselt
valitseb rahva seas selles suhtes suur segadus. Kas õiguskomisjon
meile pakutavat otsuseprojekti läbi töötades arutas oma
koosolekutel ka seda, et millal (sõltumatult meie langetatavast
otsusest edaspidise protseduuri kohta) võiks ja peaks põhiseaduse
eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu avaldatama
ajakirjanduses?
T. Anton
Aitäh, kolleeg Jõerüüt, te viitasite just probleemile, mida ma
ei käsitlenud, kuid mida on kindlasti vaja käsitleda.
Lugupeetud kolleegid! Ma tahan teile südamele panna, et ka siis,
kui te ei otsusta rahvaarutelu kasuks – ma loodan, et te seda ei
tee – avaldatakse põhiseaduse eelnõu niikuinii. Pole ju mõeldav,
et põhiseaduse eelnõuga tutvumata lähevad kodanikud hääletuskasti
juurde ja hääletavad poolt või vastu. Aeg, mis on vajalik
põhiseaduse eelnõuga tutvumiseks, on minu arvates umbes üks kuu.
Seda võib ehk kärpida nädala või 10 päeva võrra, aga minu
meelest mitte oluliselt enam. Põhjus on selles, et põhiseaduse
eelnõu on mahukas, õiguslikult ja poliitiliselt väga koormatud
dokument. Ma arvan, et meil tuleb anda kodanikele võimalus
teadlikult hääletada, kas poolt või vastu, ja teadlikult on
kodanikul võimalik hääletada ka siis, kui Ülemnõukogu ei hääleta
rahvaarutelu kasuks, sest avalikustada tuleb põhiseaduse eelnõu
niikuinii.
Juhataja
Suur tänu! Viimasena küsib Andrus Ristkok.
A. Ristkok
Aitäh! Lugupeetud assamblee juhataja! Uue põhiseadusega
taotletakse seni kehtinud riigikorra ja ühiskonnaelu ametliku
korralduse muutmist. Sellepärast küsingi: kas Põhiseaduse
Assamblee ei ole vajalikuks pidanud teha oma eelnõudele juriidilise
ekspertiisi kõrval ka sotsioloogilist ekspertiisi, et kontrollida,
mil määral eelnõu sätetesse kätketud korralduslikud mehhanismid
üleüldse võimaldavad muuta tegelikult kehtivat riigikorda? Kuna
ametlik korraldus on sotsiaalse süsteemi osis, siis saavad
hinnanguid anda ka vastava ala asjatundjad. Juristide hinnanguist
jääb siin väheseks.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Põhiseadus on paljudele meist dokument,
mille mõiste ei lähe kokku sellega, mida arvab meie kolleeg. Üks
assamblee liige väitis täiesti tõsimeelselt, et põhiseaduse
eelnõu peab olema keeleetalon. See oli temale kõige tähtsam. Suur
osa põhiseaduse küsimustega tegelejaid on seisukohal, et see peab
olema kõige tähtsam õigusnorm, õiguslik prillikivi. Ehkki olen
ise jurist, leian, et vähemalt selles küsimuses pole juristidel
õigus. Meie jaoks pole Eesti põhiseadus praegu keeleetalon, isegi
mitte kõige tähtsam õiguslik dokument ja – mis parata –
ilmselt ka mitte sotsioloogiline dokument, vaid poliitiline
kokkulepe. Ta on poliitiline kokkulepe nii Eesti Kongressi ja
Ülemnõukogu kui ka kõigi meie vahel. Ta on kokkulepe, mille
kohaselt me lõpetame teatud küsimuses vaidlused ja teeme ühe suure
sammu edasi. Tõepoolest, see samm on küllalt pikk. Võib-olla
tundub see samm nii mõnelegi vales suunas astutuna, kuid mulle
tundub, et ka aeg on otsas. Selle koha peal, kus me oleme tammunud,
on rohi ammu maha sõtkutud. Aeg on otsustada!
Juhataja
Suur tänu, hr. Anton! Kuna rahvasaadik Klavdia Sergij lahkus,
siis tema küsimus jääb esitamata. Ma tänan, härra Anton!
Kolleegid, ma palun hetkeks veel tähelepanu! Nagu öeldud, teevad
eksperdid selles küsimuses ka kaasettekanded, kuid seda alles homme.
Mul on palve nendele kolleegidele, kes on võtnud nõuks
protseduuriliselt mingil moel eelnõu suhtes midagi öelda, mõjutada,
laiendada või kitsendada, teha seda nii ruttu kui võimalik. Juhatus
on juhtivkomisjoni rollis ja oleks hea, kui te oma kavatsuse
realiseeriksite homme enne istungi algust, et juhatus saaks oma
korralisel istungil võtta juhtivkomisjonina seisukoha.
Ma tänan teid, kolleegid! Head nägemist!
EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
67. ISTUNGJÄRK
TEINE ISTUNG
17. märts 1992
Juhataja (Ü. Nugis)
Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Istungjärk jätkub!
Kontrollime kohalolekut!
Kolleegid, tänane saak on väga kesine, 63 saadikut on kohal,
puudub 35.
Lugupeetud kolleegid, vastavalt meie eelnevale kokkuleppele ja
reglemendile annab vabariigi valitsus täna üle mõned eelnõud.
Palun kõnetooli pr. Krista Kilveti!
K. Kilvet
Lugupeetud juhatus! Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Eesti
Vabariigi Valitsus esitab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse
projekti Eesti Vabariigi riigieelarve 1992. aasta kulude
finantseerimise kohta. Käesoleva küsimuse palume läbi vaadata
kiireloomulisena.
Eesti Vabariigi Valitsus esitab Eesti Vabariigi
Justiitsministeeriumi poolt ettevalmistatud Eesti Vabariigi
Ülemnõukogu otsuse "Ametiisikute osalemisest ettevõtluses"
projekti. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kolleegid, see, mis seondub riigieelarvega, kuulub
ilmselgelt eelarve-majanduskomisjoni kompetentsi ja tema me määrame
ka juhtivkomisjoniks. Kuna teile pakutud päevakorrapunkt, mis
käsitleb ametiisikute osalemist ettevõtluses, tuleb arutamisele
normaalprotseduuri järgi, määrame komisjoni juhatuse istungil.
Päevakorravälised avaldused
Juhataja
Lugupeetud kolleegid, vastavalt reglemendile on meil täna ette
nähtud vaba mikrofon. Ma palun meie kompuutrimehi, paneme siis ka
kella koos mikrofoniga käima 5 minuti peale ja alustame. Kalju
Ellik!
K. Ellik
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma olen alati meie
Ülemnõukogu täiskogu aega raisanud minimaalselt. Ka täna,
lugupeetud kolleegid, palun teie tähelepanu vaid hetkeks. Jutt on
tavalisest igapäevaelust, hindadest ja hinnapoliitikast. Sõnumi
ajendas siia saali tooma valijate mure seoses ohjeldamatu
hinnatõusuga viimasel ajal. Inimesed ei suuda enam puhtfüüsiliselt
ega sotsiaal-psühholoogiliselt kiire hinnatõusuga kaasa minna,
teadmata samal ajal homseid hindu ja oma ostujõudu.
Sotsiaalse elukalliduse indeksi kohta tõusis toiduainete maksumus
1992. aasta jaanuaris ja veebruaris 1,7 korda, detsembri suhtes 2,19
korda. Tööstuskaubad kallinesid jaanuaris 1,4 korda, veebruaris 1,6
korda, teenused jaanuaris 1,6 korda, veebruaris 2,4 korda. Selle
aasta kahe kuuga on hinnatõus olnud 3,3-kordne, mis on praktiliselt
sama palju kui ajavahemikul 1990. aasta IV kvartalist kuni 1991.
aasta IV kvartalini. Terve 1991. aasta jooksul tõusid hinnad 3,6
korda, nüüd viimasel kahel kuul on sama näitaja 3,3.
Kas me ikka peame eksperimenteerima oma vintsutatud rahva kallal
nii valuliselt? Miks peab Eesti olema šokimaa? Kõike peaks saama
korraldada ka mõistlikult. Eesti Vabariigi Valitsus püüab Venemaad
süüdistada kütuse, toorme ja muude hindade tõstmises, kuid
reeglina on hindu üles kruvima asutud just meie omal kohalikul
toormel baseeruvates tootmisharudes, nagu seda on mööblitööstus
ja ehitusmaterjalitööstus. Nüüd siis tuli ka elektrienergia
viiekordne kallinemine. 700-grammise meepurgi hind on tõusnud 180
rublani! Kuid mesilased ei lenda ju kalli bensiiniga, korjemaal on
õied samuti endised, endised on ka mesilased, pole ilmunud
topelttiibadega uut tõugu ja ka saak on eelmisest aastast.
Käesoleval aastal pole veel mett varutud. Briketitonni eest peab
pensionär välja panema ligi kahe kuu elatusraha, muidugi eeldusel,
kui tal see õnnestub hoiupangast lõpuks kätte saada. Ka pole
keskmine eestlane oma palgaga veel taksosõitu välja teeninud.
Transpordis oleme üldse Eestile riputanud raudse eesriide ette.
Näiteks saab Tallinnast Stockholmi sõita Helsingi kaudu kaks korda
odavamalt kui otse Tallinnast Stockholmi, seda tänu monopoolse firma
teenusele. Postitariifide tõus eeldab seda, et sugulasele või
sõbrale pildialbum raja taha ise kätte viia tuleb palju odavam, kui
see sinna saata. Mul kumab siiani kõrvus ühe Kuressaare elatanud
vanamemme meeleheitlik ütlus, et nüüd ei jõua enam tütrele ka
kirjutada, kui tervis halvaks pöörab. Mingisugused seadused või
määrused peaksid seda peadpööritavat hindade tõusu reguleerima?
Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Nikolai Aksinin!
N. Aksinin
Lugupeetud Marju Lauristin, Ülo Nugis, Viktor Andrejev!
Seltsimehed, sõbrad, kolleegid! Mina, õigeusklik, kasutades seda
kõnetooli üheksandal päeval pärast mind tabanud õnnetust,
tahaksin öelda, et igal inimesel on saatus, ta on selle saatuse
meelevallas ning see saatus paiskab segi isegi sündmuste loogilise
ülesehituse ja teeb, mida ise tahab. Sellistel hetkedel on inimesel
tähtis tunnetada, et ta pole oma murega üksi. Kõik see, mida te
minu heaks tegite, tundes mulle minu mures kaasa, tegi lõpu minu
muretusele ning ma tunnetasin, et mitte ainult parlamendis, kuigi
esmajoones just siin, vaid kogu vabariigis on mul sõpru, ja see
kergendas minu hingelist seisundit.
Sügav kummardus teile! Suur tänu selle eest! Juhtus nii, et
esimene inimene, kes embas mind ja avaldas kaastunnet siin
parlamendis, oli pedagoog. Tütar ütles – ta on mul samuti
pedagoog – mulle: "Pea meeles isa, inimene – see kõlab
uhkelt, ära unusta seda!" Ma püüan seda kinnitada jõudumööda
oma kohusetundliku tööga siin parlamendis ja oma valijatega
suheldes. Veel kord sügav kummardus teile!
Juhataja
Suur tänu! Juhan Telgmaa!
J. Telgmaa
Lugupeetavad kolleegid! Ma tahan siia saali tuua ühe mure, mis
võib-olla kõiki vaevab. See on järjest suurenev väline surve
Ülemnõukogule. Öeldakse, et Ülemnõukogu on tarbetu ja tuleb
viivitamatult laiali saata ning kõik, kes siin on, ei kõlba mitte
kuskile. Ilmselt peame kõik endale aru andma, et kriisiolukorras ei
tohiks üldse kergemeelselt suhtuda organisse, kes praegu on riigis
ainus võimude tasakaalu hoidja ja ka ainus seadusandliku protsessi
kandja. Igasugune vastutustundetus siin viib nende asjade katkemisele
ja vaevalt et see kriisiolukorras olevale riigile kasuks tuleb. Kui
me saame selle endale selgeks teha, et me ei või niisugust olukorda
lubada, siis peab meie töö olema ka efektiivne ja segamatu
igapäevapoliitikast, valimiskampaaniast ja muudest jantidest, mis
siia ei kuulu.
On teada paar ringkonda, kes pidevalt püüavad diskrimineerida
Ülemnõukogu, aga jätame praegu selle. Ka meie töökorralduses on
puudusi, mis meil efektiivselt töötada ei lase. Meie töövõime on
ju tegelikult väga kõrge, sest see niinimetatud toodang, mis me
välja laseme seaduste ja otsuste näol, on väga suur, võrreldes
mis tahes teise stabiilse riigi parlamendiga. Teisest küljest võime
ka öelda, et meie töövõime on väike, sest see niinimetatud
toodang on kaootiline ja selle kvaliteet madal. Kahjuks on kujunenud
nii, et see töövõime põhineb osa töörügajatest Ülemnõukogu
liikmete ülekoormatusel. Kuid on ka teine seltskond, kes ei vaevu
ennast tööga koormama, rääkimata ülekoormamisest. Ja kui nüüd
mõelda motivatsiooni peale, et ühed on niisugused ja teised
naasugused, siis peale missioonitunde ei ole eriti midagi nimetada.
Me ei ole tükk aega arutlenud selle üle, mismoodi võiks siin
asjaajamine käia. Võib-olla on aeg hakata tegelema lihtsate
asjadega. Võiksime koos valitsusega koostada kava, milliseid
seadusandlikke akte, mida üldse ja millal iseseisev Eesti vajab. Nii
saaksime mingi plaanipärase töö ometi käima panna. Meil ei ole ka
mingit pidevat adekvaatset infot olukorrast, milles meie riik on. Nii
võib meil siin õhkkond aeg-ajalt mänguliseks minna, me ei saa
üldse aru, millega me tegelikult tegeleme, mida üks või teine meie
otsus kaasa toob. Nähtavasti peame hakkama tellima kas peaministrilt
või tema volitatud isikult regulaarseid ülevaateid olukorrast
riigis. Neid tuleks esitada igas valitsuse infotunnis kaks korda kuus
või kuidas tahes.
Meie reglement tahab ka kõbida. Olukord on ikkagi selline, et
tõsine suur töö, mida on teinud komisjon ja seaduse autor,
tavaliselt valitsus, võidakse siin mingisuguse segase hääletusega
täiesti ära solkida. Me suhtume eelnõude koostajate töösse
kaunis põlglikult. Hea näide on siin põllumajandusreformi seaduse
arutelu, mille lõpul kõneles härra Mart Laar isamaalaste nimel,
lubades armulikult mitte blokeerida seda seadust. Samal ajal ei
tulnud terve selle arutelu käigus "Isamaa Ühenduselt"
mitte ühtegi ettepanekut, kuidas eelnõu töödelda, et sellest
saaks hea seadus. Ei tasu irvitada niimoodi oma kolleegide üle,
härrased isamaalased!
Muidugi võiks siin tuua palju näiteid, kuid ma tahan üles tõsta
saadiku vastutuse küsimuse. See saab põhineda ainult kahel asjal –
missioonitundel ja teisest küljest palgal, mis meile makstakse. Ma
saan aru, et missioonitunne võiks korvata selle pori ja mõnitused,
selle kodutu elu, mida saadik peab kannatama, kuid tööle peab
sundima palk, kui selleks muid asju ei ole. Ma pean täiesti
võimalikuks ja vastuvõetavaks lausa higi väljapressimise süsteemi
rakendamist, kui muidu ei saa. Ajakirjandus niikuinii ei väärtusta
rutiinset tööd, mis on kõige alus, üles puhutakse ainult efektsed
poliitilised tühikargamised jne. Meie Ülemnõukogu hakkab sõna
otseses mõttes lagunema. Teada on mitu inimest, kes leiavad, et
hoopis mõttekam on töötada kusagil mujal. Peab võtma seisukoha
nende hingede suhtes, kel meeldib töötada rohkem mujal, ja tõesti
väga soojalt soovitama oma mandaat maha panna.
Miks ma need asjad üles tõstsin ja miks ei tohi selle olukorraga
leppida? Peamiselt on kaks põhjust. Riigikogu valimised nihkuvad
paratamatult sügisesse, kui me oleme realistid, ja selle ajani ei
tohi lasta tekkida tühimikku kriisiaegse riigi seadusandlikus
protsessis. Teiseks, liga-loga parlamenditööd ei tohi Riigikogule
pärandada. Ülemnõukogu töö lõpp on näha, see tuleb siiski
lõpule viia väärikalt.
Lõpetuseks ma tahaksin teid kõiki õnnitleda homse aastapäeva
puhul! Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Lembit Annus!
L. Annus
Austatud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Siia teie ette tulema
ajendas mind nende inimeste karjuv mure, kes täna võtsid meid siin
Toompeal vastu. Nad võtsid meid vastu oma kõige inimlikuma murega,
sest neid tõstetakse korterist välja. Ma ei taha koormata teie
tähelepanu kogu selle loo ümberjutustamisega, mis kestab juba 2
aastat. Jutt on nimelt elamuehituskoondise elamu töötajatest,
kellele kaks aastat tagasi eraldati korter. Hiljem muudeti
manipulatsioonide abil korduvalt otsuseid ja praegu on inimesed
olukorras, kus neid ähvardab tänavale tõstmise oht ja neile ei
anta midagi vastu. Ma koostasin nende inimeste avalduse, mis on siin
51 leheküljel. Esitasin Eesti Vabariigi Ülemkohtu esimehele Jaak
Kirikalile järelepärimise selle kohta, kuidas Eesti Vabariigis
üldse seadusi täidetakse ja kas ka mainitud konkreetsel juhul
täidetakse. Nii et selle materjali ma annaksin üle meie austatud
spiikrile Ülo Nugisele saadiku arupärimisena.
Teiseks, ma tahaksin toetada Juhan Telgmaad. Nimelt meie töö
ajakirjanduses valgustamise osas ja selles osas, et Lembit Annust
kujutatakse sellise figuurina, keda eesti rahvale võib näidata
ainult tondi või lollina. Sellest ma saan väga hästi aru! Aga kui
Annus ütleb midagi niisugust, mida võiksid ka teised eestlased
teada saada, siis selles suhtes nimme võetakse suu vett täis ja
midagi ei valgustata. Minu meelest tuleks meil asjad paika panna
selles suhtes, kuidas valgustatakse meie esinemisi vaba mikrofoni
raames. Ma arvan, siis ei tekiks minul ega teistel saadikutel
küsimusi, miks vaikitakse maha seda, mida räägitakse siin vabas
mikrofonis.
Lõpetuseks ma tahaksin vabandada Ülo Nugise ees, et ma eelmisel
korral kuritarvitasin aega ja seepärast tõmban nüüd otsad
kiiresti kokku. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Uno Ugandi!
U. Ugandi
Lugupeetud kolleegid! Mind sundis seda mikrofoni kasutama valijate
poolt järjest sagedamini ja teravamalt esitatud küsimus
tarbijakaitse seaduse puudumisest ja kuna ma lubasin probleemiga
tegelda, siis olgu see etteaste siin sissejuhatuseks. Kuna valijate
paljud küsimused tarbe- ja toidukaupade kvaliteedi ja hinnaga seoses
kuuluvad niisuguse seaduse valdkonda, siis tõenäoliselt on see
praegu õige koht selle seaduse vajalikkuse rõhutamiseks. Õigus on
muidugi neil, kes ütlevad, et hindade kolossaalse tõusu juures ei
ole märgata kvaliteedi olulist paranemist ja seaduse puudumine annab
hea võimaluse kõige müümiseks, vaata et isegi tervistkahjustavate
esemete ja toiduainete realiseerimiseks, peaasi et rohkem raha saada.
Puudub seadus, mis määraks korra ja vastutuse kaupade ohutuse,
sortimendi ja kvaliteedi osas ning nende seose hindadega.
Tarbijakaitse seadus peaks normeerima kõik need asjad alates
disainist – kvaliteedinõuded, valmistamise materjalid,
tervisekaitse nõuded ja võib-olla isegi patendiküsimused.
On ka väidetud, et meil puudub koht, kuhu tarbija võiks pöörduda
lahenduse leidmiseks oma kaebusele kauba kvaliteedi või
teeninduskultuuri kohta. Firmad võivad teha, mida tahavad, tarbija
eest ei seisa aga keegi. Päris nii see muidugi ei ole, aga kipub
vägisi sinnapoole. Piinlik on kuulata süüdistusi Ülemnõukogu
aadressil, et miks selle probleemiga ei ole tegeldud, aga minu teada
seisab tarbijakaitse seaduse eelnõu praegu valitsuse taga. Kuna
tarbijakaitse seadus on Ülemnõukogus kunagi liikunud, siis ma
arvan, et see sõnavõtt vähemalt kiirendab tarbijakaitse seaduse
eelnõu ilmumist meie töölaudadele. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Mart Laar!
M. Laar
Austatud hr. spiiker! Austatud saadikud! Mul ei olnud kavas siia
kõnetooli täna tulla, sest kõigele lisaks tundub mulle, et neid
südamepuistamisi võiks toimetada väljapool istungjärkude aega. Ma
isiklikult ei näe neis tohutu suurt kasutegurit ja seepärast ei
tohiks sundida kõiki saadikuid neid kuulama. Aga kuna hr. Telgmaa
saadikurühma "Isamaa Ühendus" niivõrd lahke sõnaga
meelde tuletas, siis ma tahaksin talle vastata. Soovitaksin läbi
lugeda saadikurühma "Isamaa Ühendus" nimekirja ja leida
sealt kellegi Kaido Kama, kes nagu juhuslikult ka selle küsimusega
siin kõnetoolis käis. Ma arvan, et siis langevad sellised
süüdistused ära.
Mis puutub Telgmaa kaebustesse ajakirjanduse ebaõiglase suhtumise
kohta, siis ma saan temast aru, olles lugenud ajalehest "Postimees"
kirjeldust nii hr. Telgmaa kui ka hr. Fjuki Strasbourgis käigust.
Mis puutub aga üldse ajakirjandusse, siis loomulikult on siin
probleem olemas, kuid ilmselt ei ole süüdi ainult ajakirjanikud,
vaid kogu Eesti ühiskond, kaasa arvatud meie, kes me siin saalis
kõik istume. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, loeme sellega vaba mikrofoni lõppenuks.
Põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu
rahvahääletusele esitamisest
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, selle istungjärgu esimese istungi
lõpuks olime jõudnud alles esimese päevakorrapunkti ettekande
ärakuulamiseni. Aeg sai otsa, päevakorraküsimuse arutamine jäi
pooleli. Nendest asjaoludest lähtudes me täna ka jätkame. Ja me
jätkame kaasettekande, aga võimalik et ka kaasettekannete
ärakuulamisega. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli ekspertide grupi
juhi Jüri Raidla.
J. Raidla
Lugupeetud juhataja! Austatud Ülemnõukogu liikmed! Põhiseaduse
sünd pole kunagi kerge olnud. Ilmselt sellepärast, et tegemist on
sõna otseses mõttes põhiseadusega, s.t. seadusega, mis annab
õiguslik-poliitilise põhja kogu ülejäänud seadusandlusele ja
riiklikule ülesehitusele.
Öeldu kehtib kahtlemata ka käesoleva põhiseaduse eelnõu
suhtes. Hirmu ja armu vastastikune võitlus on olnud tema sünniloo
pidev kaaslane. Ühed, kes tunnevad vastupandamatut armastust
parlamentarismi vastu, on samal ajal heidutatud presidentaalsuse
võimalikest tagajärgedest ja vastupidi, presidentaalsuse
tundeküllased igatsused on sageli varjutatud legendidega võimalikust
parlamendi diktatuurist.
Mõlemal juhul on tegemist taktikaliste ja strateegiliste
poliitiliste unelmatega, mis on jätnud kahjuks tagaplaanile kolmanda
võimaluse, traditsioonilise parlamentarismi ühitamise mõõduka
presidentaalsusega. Niisugusele ühendusele peaks meid suunama ka
Eesti Vabariigi riigiõiguslik ajalugu. Arvatavasti teeb ta seda
järgnevate aastakümnete vältel.
Põhiseaduse kohta ettekande esitamine nõuaks aega ilmselt mitu
tundi. Minu käsutuses oleva 10 minuti raamesse mahuvad kahjuks vaid
teesid. Need teesid ma jagaksin skemaatiliselt kolme gruppi.
Esimene grupp teese: põhimõtted, millele peaks ja võiks
põhiseaduse eelnõu vastata.
Esiteks, vaba rahva suurima võimu väljendus on õigus luua ja
vastu võtta riigi põhiseadus, mis on piiriks ja aluseks kõigile
teistele seadustele, valitsusvõimule ja kohtule, rahvale oma
sotsiaalse ja majandusliku olemise korraldamisel. Seetõttu ei saa
põhiseadust ja tema konstruktsioone mitte kuskilt laenata.
Riigiõiguslikud konstruktsioonid peavad välja kasvama rahva
minevikust, olevikust ja tulevikukavadest. Olla vundament ja
korrastaja – selles seisneb põhiseadusliku arhitektuuri kõiki ja
kõikehaarav roll ühiskonnas. See on roll, mida mittetoimivad
põhiseadused ei suuda iialgi täita.
Teiseks, eesti rahvas ei pea tegema oma uut põhiseadust tühjale
kohale. Põhiseaduse algallikaks on rahva olemise viis ja
traditsioonid, mitte aga poliitikute ja õigusteadlaste reaalsest
minevikust, olevikust või rahva tulevikukavadest kõrgemalseisvad
konstruktsioonid.
Kolmandaks, Eesti Vabariigi põhiseadus on seda tugevam ja
töökindlam, mida enam ta on aastatel 1920–1940 kujunenud
õiguslik-poliitilise kultuuri ja traditsiooni kandja.
Neljandaks, Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmine tugineb
enesemääramise vääramatule õigusele ja riikliku kestvuse
kontseptsioonile. Seejuures lähtutakse õigusliku järjepidevuse
substantiivsest ehk kodanikulisest algest, mitte aga legislatiivsest
ehk mehaanilisest konstruktsioonist.
Viiendaks, põhiseadus peab järgima tsiviilühiskonna ja
õigusriigi ülesehitamise eesmärke. Mitte inimene pole riigi jaoks,
vaid vastupidi, riik on inimese jaoks. Sellest johtuvalt on
põhiseaduse keskne peatükk teine peatükk "Põhiõigused,
vabadused ja kohustused". Kõik ülejäänud peatükid, s.t.
kogu ülejäänud põhiseadus on nii või teisiti teise peatüki
teenistuses. Põhiseadus on täpselt nii hea, kui hästi ta suudab
tagada põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste realiseerimise.
Kuuendaks, põhiseadus on õigusriigi aluste alus. Üks riik saab
õigusriigina püsida ja areneda vaid siis, kui põhiseadus on
stabiilne, kui põhiseadus pole manipuleeritav, kui põhiseadus pole
poliitiliste ambitsioonide nimel hetke-eesmärke järgides muudetav.
Seega peab põhiseadus olema võimeline end ise kaitsma.
Seitsmendaks, Eesti Vabariigi põhiseadus peaks olema üles
ehitatud rahvavõimu põhimõttele.
Kaheksandaks, rahvavõimu alusel korraldatud riigivalitsemine
eeldab võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte rakendamist.
Käesoleva eelnõu § 4 annab tunnistust niisuguse soovi olemasolust
ka eelnõu autoritel.
Üheksandaks, kohus peab olema kolmas ja sõltumatu võim, mis
allub ainult seadusele. Veelgi enam, kohus peab olema varustatud
spetsiaalsete volitustega, mis võimaldavad tal kasutada oma
spetsiifilisi meetodeid riigivõimu- ja -valitsemisorganite
tasakaalustamisel.
Kümnendaks, põhiseadus peab olema niivõrd konkreetne, et ta
oleks kohtus rakendatav, eriti juhul, kui seadusandluses on lünk.
Lüngad seadusandluses kaovad sedamööda, kuidas täiustub Eesti
Vabariigi seadusandluse süsteem. Meil seisab ees kümnete, sadade,
isegi tuhandete seaduste ja normatiivaktide väljatöötamine. Neid
kõiki реаb põhiseadus suutma katta.
Üheteistkümnendaks, Eesti Vabariigi põhiseadus peab arvestama
tõsiasja, et Eestil on pikaajalisi omavalitsuslikke traditsioone. Ei
tohi unustada, et Eesti iseseisvus kasvas käesoleva sajandi algul
välja just tugevast omavalitsusest. Ühiskonna riiklik korraldus on
ajaloos Eestile suhteliselt uus, samal ajal kui omavalitsuslik
korraldus on endale teed rajanud läbi aastasadade. Omavalitsusliku
alge tugevus Eesti ühiskonnakorralduses on olnud ilmselt üks
oluline tegur, mis on võimaldanud Eestil ajalookeerises üldse
püsima jääda. Omavalitsuste nii otsene kui kaudne riigistamine on
vaja tulevikus välistada põhiseaduse vahendusel.
Eeltoodud teese võib detailiseerida, neile võib lisada suurel
hulgal uusi teese. Nii või teisiti, analüüsides põhiseaduse
eelnõu selle vastavuse seisukohalt püstitatud põhimõtetele, saab
iga analüüsija kujundada oma arvamuse eelnõu sobilikkuse kohta.
Loomulikult pole eeltoodu ainuke projekti sobilikkuse kriteerium,
küll aga osutub eeltoodu kindlasti üheks kriteeriumiks projekti
sobivuse hindamisel.
Teine grupp teese ja põhimõtteid oleks pealkirjastatav nii:
tehtud töö protsess ja tulemused.
Esiteks, nõndanimetatud Raidla töögrupp sattus ekspertide rolli
kolmel põhjusel. Esiteks, assamblee juhtkonna sellekohase taotluse
põhjal. Teiseks, Ülemnõukogu vastava otsuse alusel k.a.
jaanuarikuust. Ja kolmandaks seepärast, et töögrupp oli nõus veel
kord ette võtma põhiseaduse tegemise raske töö, mitte soovides
loobuda oma kaasabi osutamisest riigi ja ühiskonna arengu
seisukohalt nõnda olulises küsimuses.
Teiseks, tahaksin rõhutada, et ekspertgrupp töötas väga
tihedas koostöös redaktsioonitoimkonnaga. Võrreldes 1991. aasta
13. detsembri eelnõuga, sündis õiguslikust seisukohast vaadatuna
tegelikult uus eelnõu.
Kolmandaks, tahaksin siin kohal märkida, et õhkkond
redaktsioonitoimkonnas oli väga töine ja edasipüüdlik.
Vaieldamatud teened töise õhkkonna ja edasiviiva mentaliteedi
kujundamisel kuulusid redaktsioonitoimkonna esimehele pr. Liia
Hännile. Diskussioonid olid aktiivsed, kuid seejuures korrektsed.
Neljandaks, ekspertgrupi ja redaktsioonitoimkonna aruteludes
sündinud ühisseisukohad fikseerusid eelnõu põhitekstis seisuga 6.
veebruar 1992. Ekspertide eriarvamused fikseeriti alternatiivides,
mis esitati Põhiseaduse Assambleele. Sellest tulenevalt kannavad
eksperdid erialast vastutust eelnõu teksti eest seisuga 6. veebruar
1992 selles osas, mille suhtes eksperdid pole esitanud oma
alternatiive. Omalt poolt ei saa eksperdid jagada erialast vastutust
põhiseaduse selles osas, kus on esitatud alternatiivid ning mida
assamblee ei ole aktsepteerinud kui riigiõiguslikku konstruktsiooni.
Viiendaks, sooviksin rõhutada, et ekspertide alternatiivid
sündisid varasema riigiõigusliku kontseptsiooni läbitöötamisest,
mis kajastus juba sügisel meie poolt esitatud projektis. See
tähendab, et need konstruktsioonid, mis on seotud presidendi
valimise süsteemiga ja paljude muude aspektidega, ei kujunenud mitte
rahvaarutelu ajal ega käigus, vaid need on varem kujunenud
tõepoolest riigiõigusliku kontseptsiooni läbitöötamisest.
Seetõttu ei ole konstruktsioonide sünd ühel või teisel viisil
tingitud populistlikest kaalutlustest. Tõsiasi, et väga mitmed
ekspertide projektis fikseeritud põhimõtted on olnud tulipunktis ka
rahvaarutelu ajal väga mitmetel foorumitel, ei johtu praegusel juhul
ekspertide arvamusest. Pean rõhutama, et ekspertide kui autorite
grupi poolt esialgselt koostatud põhiseaduse eelnõu ei avaldatud
vabariigi ajakirjanduses.
Kolmas põhimõtete ja teeside grupp on kahtlemata kõige
keerulisem ning kõige raskem, kus ekspertide arvamuse roll on
oluliselt väiksem kui eelnevate teeside käsitlemisel. Need
puudutavad Ülemnõukogule esitatud eelnõu edasist käiku.
Ma tahaksin siinkohal rõhutada selle grupi teeside all vaid paari
põhimõtet. Et ei jääks mitte mingit võimalust vääriti
mõistmiseks, tahaksin esimesena alla kriipsutada seda: põhiseadust
on Eestile vaja rohkem, kui me praegu seda ette kujutada oskame. See
on väga lihtne tees, kuid ometi tuleb sellesse teesi minu arvates
suhtuda ülitõsiselt. Kui Eesti Vabariik lähemate kuude jooksul oma
põhiseadust ei saa, siis sel juhul võib täiesti vääramatult
prognoosida praeguse riigiõigusliku segaduse ülekasvamist
riigiõiguslikuks katastroofiks, millel võivad olla väga
hukatuslikud tagajärjed kujunevale, ülesehitatavale ja taastatavale
omariiklusele. Ilma põhiseaduseta suubub Eesti lähematel kuudel
anarhiasse. Anarhiast väljatulek on seotud sageli vapustustega. Kui
keegi poliitikutest või teadlastest kõneleb võimalikust diktatuuri
või autoritaarsuse ohust, siis johtub see just võimalikust
anarhiast.
Ja teiseks, on täiesti selge, et uued valimised on ülivajalikud
ja mida kiiremini need korraldada, seda parem. See on kirjas ka
Ülemnõukogu 1991. aasta 20. augusti otsuses, kus punktis 3 on
sõnaselgelt öeldud, et uued valimised toimuvad 1992. aastal Eesti
Vabariigi uue põhiseaduse alusel.
Mis puudutab ekspertide seisukohtasid nende poolt esitatud
alternatiivide suhtes, siis mul on volitus kinnitada, et oma
riigiõiguslikku konstruktsiooni eksperdid revideerinud ei ole ja
nende meelest tagaksid alternatiivides väljendatud põhimõtted
aktsepteerimise korral tasakaalustatud riigivõimu Eesti Vabariigis.
Loomulikult toetavad eksperdid jätkuvalt presidendi otsevalimist.
Presidendi volitused oleksid aga rangelt piiratud põhiseadusega.
Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused hr. Jüri Raidlale? Jaak Allik!
J. Allik
Lugupeetud hr. Raidla! Ma jagan tõesti teie seisukohta, et
põhiseadust on Eestile kiires korras vaja, kuid samal ajal ei tohi
me ka rahvast seada väljapääsmatusse olukorda ja teda hirmutada,
nagu teie sõnavõtu lõpposast läbi kostus. Seetõttu ma küsin
teie kui ekspertgrupi juhi arvamust: milline peaks olema kõige
arukam ja võimalikum riigiõiguslik käik siis, kui põhiseaduse
eelnõu kukub rahvahääletusel läbi? Mida te siis soovitaksite ette
võtta ja millise alternatiiviga? Rahvas peaks seda hääletamisel
teadma.
J. Raidla
Kui peaks tekkima selline situatsioon, et rahvahääletusele
esitatav põhiseaduse eelnõu tõepoolest läbi kukub, siis tuleb
kokku võtta kogu mõistuse potentsiaal, koostada uus põhiseaduse
eelnõu ning esitada see võimalikult kiiresti uuesti rahvale
seisukoha võtmiseks.
Juhataja
Suur tänu! Andres Tarand!
А. Tarand
Lugupeetud ettekandja! Te konstateerisite nüüd, et ei ole
avaldatud ekspertide eelnõu. Eile kõlasid ka ajakirjanduses isand
Uluotsa süüdistused, et kõike varjatakse, assamblee ei ole midagi
avaldanud jne. Kelle kohustus teie arvates see avaldamine õieti oli?
Kas see on ajakirjanduse, autorite või justiitsministeeriumi süü,
et ekspertide eelnõu ei avaldatud?
J. Raidla
Ilmselt tõlgendati mõneti ebatäpselt minu sellekohast avaldust.
Ekspertidel pole oma eelnõu olnudki. Eksperdid, kes algul
moodustasid nn. Raidla töögrupi, esitasid Põhiseaduse Assambleele
19. septembril kell 21.00 Kadriorus ühe eelnõu, mida ei avaldatud
ja mille avaldamist keegi konkreetselt ei taotlenud, sealhulgas
autorite grupp. Nii et ma lihtsalt konstateerisin, et seda eelnõu ei
avaldatud. Sellega ei esitanud ma mitte kellelegi mitte mingisugust
pretensiooni.
Juhataja
Suur tänu! Marju Lauristin!
M. Lauristin
Lugupeetud härra Raidla! Te ütlesite oma ettekandes ühe väga
olulise põhimõtte, et meie põhiseaduse loomine täidab Eestis
tsiviilühiskonna ülesehitamise eesmärki ja et ka ekspertgrupp
lähtus seisukohast: mitte inimene ei ole riigi jaoks, vaid riik on
inimese jaoks. Selles kontekstis ma tahaksin kuulda teie selgitust
põhiseaduse eelnõus tehtud muudatuste kohta, mille initsiaatoriks
olid just eksperdid.
Kui Põhiseaduse Assamblee langetas oma valiku Jüri Adamsi eelnõu
kasuks, siis üks motiive, millest komisjonides oli juttu ka hr.
Adamsiga, oli see, et Jüri Adamsi eelnõu oli järjekindlalt
demokraatlik küsimustes, mis puudutasid just tsiviilühiskonda ning
eriti kodanike ja mittekodanike õiguslikku seisundit. Algselt oli
näiteks sees säte, et erakondadesse võivad kuuluda ka lojaalsed
mittekodanikud ja loomulikult tingimusel, et erakonnad ise ei ole
ebalojaalsed Eesti riigi suhtes, ning assamblee kiitis selle
põhimõtte heaks.
Teie ekspertgrupp protestis selle põhimõtte ja saavutas selle,
et praegu on sisse viidud säte, mille kohaselt erakondadesse saavad
kuuluda ainult kodanikud. Kas te peate praegu, Eesti ühiskonna
üleminekul ühest seisundist teise sellise seisukoha mõju Eesti
tsiviilühiskonna kujunemisele positiivseks või mitte?
J. Raidla
Ekspertgrupp lähtus, nagu ma ütlesin, põhiliselt
riigiõiguslikest konstruktsioonidest.
Mida kujutab endast poliitiline erakond ja mis on tema eesmärk?
Poliitilisel erakonnal ei ole lõppkokkuvõttes muid põhieesmärke
kui osalemine ühes või teises vormis riigivõimu teostamises, igal
juhul valmistumine võimaluseks teostada riigivõimu. Demokraatlikus,
erakondlikult struktureeritud ühiskonnas näeb see alati nõnda
välja. Kui põhiseadus täiesti loogiliselt näeb ette, et
mittekodanikud ei saa osaleda riigivõimu teostamises, ei saa valida
ega olla valitud, siis tekib nonsenss, kui samal ajal mittekodanikud
osalevad parteiliste struktuuride kaudu võimuvõitluses. Praegusel
juhul peab ekspertide ettepanek silmas kodanikulist kriteeriumi
ainult kuulumisel poliitilistesse erakondadesse. See ei puuduta muid
organisatsioone, ühendusi ja liikumisi. Sellest lähtusid eksperdid
oma ettepaneku tegemisel.
Juhataja
Suur tänu! Aleksandr Gussev!
A. Gussev
Lugupeetud Ülemnõukogu esimees! Lugupeetud juhataja! Austatud
ettekandja! Tahaksin kuulda teie kommentaari meile esitatud
põhiseaduse eelnõu § 56 kohta. Te just äsja vastasite lugupeetud
Marju Lauristini analoogilisele küsimusele. § 56 esimene osa on
mulle üldiselt mõistetav, sellega võib nõustuda või mitte, kuid
ilmselt on selles mingi loogika olemas. Mina aga tahaksin tsiteerida
selle paragrahvi teist osa, et saadikuil ei tuleks seda kaua otsida:
"Seadus võib piirata välisriikide kodanike ja kodakondsuseta
isikute poliitilise tegevuse vabadust ja õigust kuuluda mõnda liiki
ühendustesse ..." – noh, see on veel mingil määral
mõistetav, aga edasi: "... õigust valida tegevusala,
töökohta ja elukutset, õigust tegelda ettevõtlusega ja koonduda
tulundusühendustesse, õigust omandada teatud liiki vara ..."
jne. Tahaksin saada teie kommentaari selle paragrahvi kohta. Tänan!
J. Raidla
Kommentaare oleks mul sellele küsimusele kaks. Kõigepealt peavad
mis tahes piirangud olema kooskõlas põhiseadusega, põhiseaduse
põhitekstiga. Teiseks, põhiseadus ja temast alamalseisvad seadused
tõepoolest seavad tulevikus tingimusi teatud alal tegelemiseks või
teatud ametites olekuks. Näiteks riigiametis oleku seos
kodakondsusega või selle puudumisega on täiesti ühene. Nii et
selliseid võimalusi peab silmas ka § 56.
Juhataja
Suur tänu! Ants Paju!
A. Paju
Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Enne, kui te teeside
juurde jõudsite, ütlesite, et vabal rahval on õigus luua
põhiseadus. Kas novembrikuus toimunu oli teie arvates tehtud töö
avalikustamine või oli see arutelu? Ja kui see oli arutelu, kas siis
teie arvates sellest oli küllalt, et teie tees peaks paika? Teie
esimese bloki teesides on öeldud, milline peaks olema põhiseadus.
Eile me kuulsime aga hr. Antoni suust, et see eelnõu on
poliitiline kokkulepe. Minu meelest tekib siin lahknevus. Teie
arvamus, palun?
J. Raidla
Esmalt esimese küsimuse suhtes. Te peate silmas seda, et 23.
detsembril avaldati assamblee eelnõu rahvale tutvumiseks. Ma
kasutasin sõna "tutvumiseks" sellepärast, et praegu
kehtiva seadusandluse põhjal saab Ülemnõukogu juriidiliselt
siduvat rahvaarutelu algatada oma struktuuride kaudu. Kas tutvumiseks
avaldamine oli piisav? Ma usun, et mida rohkem informatsiooni sündiva
põhiseaduse kohta rahvale ajakirjanduse kaudu anda, seda parem. Kuid
mis puudutab küsimust uue rahvaarutelu, ametliku rahvaarutelu
algatamise kohta, siis mulle tundub, et praeguses situatsioonis
selleks erilist vajadust ei ole. Minu arvates on seisukohad
enam-vähem selgepiiriliselt välja koorunud nii ajakirjanduses kui
mitmetel kogunemistel. Me teame, et inimeste igapäevases käsitluses
on põhiseaduses kolm, neli või viis sellist põhilist tulipunkti,
millele enamikus tähelepanu pööratakse. Eri aegadel nii vana aasta
sees kui ka käesoleva aasta algul on mitmel korral tehtud
sotsioloogilisi küsitlusi. Seetõttu mulle tundub, et valdavad
seisukohad, mis rahva hulgas on praegu levinud, peaksid olema
enam-vähem adekvaatselt teada. Küll aga on täiesti loomulik, et
kui võetakse vastu otsus põhiseaduse panekust referendumile, siis
igal juhul see enne piisava ajavaruga avaldatakse, andmaks inimestele
võimaluse soovi korral sellega põhjalikult tutvuda ja välja
kujundada oma isiklik seisukoht põhiseaduse teksti suhtes.
Teine küsimus teesidest, milline peaks olema põhiseadus, ja hr.
Antoni ettekandest. Kahjuks ma hr. Antoni eilset ettekannet ei
kuulnud. Tõsi on aga see, et mõningad erinevused meie ettekannetes
võivad täiesti rahulikult olla. Ma püüdsin enam-vähem kiretult
esitada ekspertarvamusi, kuigi põhiseaduses, mis on sisult ikkagi
selgelt õiguspoliitiline dokument, on mõnikord tõepoolest piiri
tõmbamine õigusliku ekspertarvamuse ja poliitilise ekspertarvamuse
vahel mõnevõrra tinglik. Kui meil olid mõningad erisused, siis
võib-olla sellest johtuvalt, et minu suunitlus oli õiguslikule
ekspertarvamusele, ning võimalik, et hr. Antoni ettekanne oli kantud
poliitilisest analüüsist ja prognoosist rohkem kui minu oma.
Mis puudutab aga esimeses grupis väljatoodud 11 teesi, siis ma
püüdsin ka siin jääda eksperdi raamidesse, tuua teie ette need
võimalikud teesid, mida igaüks võib ise täiendada. Otsustuse
tegemine selle kohta, kas põhiseaduse tekst vastab nendele teesidele
ja paljudele muudele põhimõtetele, on kahtlemata poliitikute
ülesanne.
Juhataja
Suur tänu! Jaak Jõerüüt!
J. Jõerüüt
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus lähtub
ettekande sellest mõttest, et Eestile on põhiseadust lähemate
kuude jooksul hädasti vaja. Nimelt on see mõte mulle endale väga
omane ja sümpaatne, ma arvan täpselt samamoodi. Ma küsin härra
Raidla kui inimese käest, keda ma hindan ja kellel on suuri kogemusi
peale selle ala, mille eksperdina ta siin esineb, ka Eesti elu
korraldamisel justiitsministri ametis. Minu küsimus on väga lihtne:
mida teie arvates peaks praegu tegema ja mida peaks tingimata
vältima, et Eestil oleks põhiseadus mõne kuu pärast olemas?
J. Raidla
Ilmselt on see kõige raskem küsimus, mis meie kõigi ees seisab
– minul eksperdina, teil otsustajana. Küsimuse esimesele osale on
lihtne vastata: kõigepealt eeldab see eelnõu teksti põhjalikku
analüüsi ja põhjalikku arutelu.
Edasi. Kui põhjalik analüüs ja arutelu näitavad, et
põhiseaduse eelnõu läbikukkumise võimalus rahvahääletusel on
suur, siis tuleb sellest teha ka järeldused. Rääkimata sellest,
mida ma konstateerisin, et ekspertidena me ei ole revideerinud oma
riigiõiguslikke konstruktsioone, mis ühelt poolt on seotud
riigivõimu tasakaaluga ja teiselt poolt vajadusega põhiseaduslikult
tagada mis tahes situatsioonis ühele või teisele institutsioonile
antavate volituste maht mandaadi tugevusega. Siinkohal tuleb lisaks
nendele kahele eeltoodud põhimõttele pidada tõepoolest silmas ka
poliitilist olukorda. Ma saan viimase kahe nädala kohta omalt poolt
kinnitada seda, et läbikäimine nii akadeemilises kui ka
poliitilises mõttes on oluliselt vähenenud. Küll aga on võimalik
olnud korduvalt suhelda inimestega väga erinevates situatsioonides.
Inimestel on kaks põhiteemat. Esimene ja täiesti valdav teema on
hinnad, võimalus ära elada. Kui aga minu poole pöördutakse
põhiseaduse küsimuses, siis küsitakse ainult ühte: mismoodi
valitakse riigipea? Tähendab, seda tuleb silmas pidada. Kui panna
rahvahääletusele seaduseelnõu, mille läbikukkumise võimalus on
üleliia suur, siis on see risk mitte ainult käesoleva eelnõu
suhtes, vaid risk ka edaspidise sotsiaalse ja poliitilise arengu
suhtes. Ma tahaksin seda veel kord rõhutada: kui Ülemnõukogu on
vastu võtnud otsuse mitte teha korrektiive käesolevas põhiseaduse
eelnõus, mis minu kui eksperdi arvates on põhjendatud ja õige
seisukoht, siis arutelu tulemusena peab ta kindlasti jõudma
järeldusele, kas Ülemnõukogu teeb Põhiseaduse Assambleele
ettepaneku tekst veel kord läbi vaadata. See oleks minu arvamus teie
küsimuse kommentaariks.
Juhatajа
Suur tänu! Vaino Väljas!
V. Väljas
Ülemnõukogu esimees! Hr. spiiker! Hr. Jüri Raidla! Jagan
täielikult teie seisukohta põhiseaduse teise peatüki
fundamentaalsest tähendusest. Sellest johtuv küsimus: kas on
õiguspärane lahutada põhiseadusest tema rakendusseadus ja selle
väga tähtsad õiguslikud küsimused? Kas teisele peatükile ja tema
vaimule vastab rakendusseaduse § 8 või mitte? Kas põhiseaduse
rakendusseaduse ja § 8 kunstlik lahutamine, otsus mitte tuua seda
rahva ette konstitutsiooni eripeatükina, on poliitiline
manipulatsioon või on see teie arvates õiguslikult vettpidav?
J. Raidla
See küsimus koosneb kahest osast. Esimene osa: kas
rakendusseaduse käsitlemine põhiseaduse põhitekstist eraldi on
õiguslikult korrektne või mitte? Vastus sellele on jaatav. See, et
põhiseadusele koostatakse juurde rakendusseadus, on tehniliselt ja
õiguslikult täiesti aktsepteeritav. Küll aga tuleb rakendusseaduse
koostamisel ja vastuvõtmisel silmas pidada, et rakendusseadus peab
olema tõlgendatav sõna-sõnalt, sest seal nähakse ette
rakenduslikud protseduurid, kuidas põhiseadus samm-sammult
käivitatakse.
Mis puudutab rakendusseaduse teksti tervikuna ja § 8 probleemi,
siis pean ma ütlema, et § 8 täies redaktsioonis lugesin ma
tänahommikusest "Rahva Häälest" siinsamas saalis. See
tahetakse panna rahvahääletusele nn. täiendava põhimõttelise
küsimusena. Probleem on siin väga vastuoluline. Mul on olnud
võimalik selle probleemiga praktiliselt akadeemilises laadis kokku
puutuda, kuulata ettekandeid ja analüüsida situatsiooni, mis on
selle probleemi ümber tekkinud Ida-Euroopa ja Ladina-Ameerika
riikides ning mitmetes teistes maades. Seisukohad on olnud ülimalt
erinevad, alates sellest, et nii-öelda kõrvaldada seadusandlikult
teatud grupp isikuid poliitilisest elust täielikult, kuni selleni,
et mitte ühtegi sammu selles valdkonnas ette võtta.
Minu arvates peaks leidma väljapääsu nn. konkreetsete juhtude
lahendamise kaudu. See oleks rohkem kooskõlas põhiseaduse kirjatähe
ja vaimuga. Asi on ka selles, et Ida-Euroopas on olemas esimesed
kogemused niisuguste seaduste vastuvõtmisel. Ungaris näiteks oli
konstitutsioonikohus sunnitud säärase seaduse tühistama.
Mis puudutab täiendavate kriteeriumide loomist riigiametis
töötamise kohta, siis seda on põhimõtteliselt võimalik
seaduspäraselt lahendada ja vastavaid täiendavaid kriteeriume ka
panna, kuid õiguslikust seisukohast peab lähenemine olema
individuaalne.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, palun hetk tähelepanu! Rõdul on
Argentiina suursaadik Eesti Vabariigis. Ta on meil oma esimesel
visiidil. Tervitame teda aplausiga. (Aplaus.)
Suur tänu! Jätkame küsimuste esitamist. Ülle Aaskivi!
Ü. Aaskivi
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud hr. Raidla! Te olete täna
korduvalt kinnitanud, et teie juhitav grupp ei ole iseenda jaoks
revideerinud riigiõiguslikku konstruktsiooni, millest te juba
esialgselt oma eelnõu ette valmistades lähtusite. Sellest tuleneb
loomulikult ka see, et teie töögrupi poolt esitatud alternatiivid
ja neist väljakooruv hinnang Põhiseaduse Assamblee eelnõule
lähtuvad just sellest teie töögrupi riigiõiguslikust
konstruktsioonist, kuid kas te seejuures siiski möönate, et on
võimalikud ka teistsugused, teie töögrupist erinevad
riigiõiguslikud konstruktsioonid ja poliitilised valikud, mis samuti
võivad olla töökindlad ja terviklikud?
Ja teiseks, nüüd mina Põhiseaduse Assamblee liikmena küll
tean, millistest alternatiividest käib jutt. Neid oli umbes 14, kuid
kahjuks ei ole Ülemnõukogu liikmetel teie ekspertgrupi kirjalikku
arvamust, kus need alternatiivid ka näha oleksid. Kas te oskaksite
seda olukorda kommenteerida? Aitäh!
J. Raidla
Kõigepealt esimese küsimuse suhtes. Ma olen juba öelnud ja
rõhutan veel kord, et see koostöö, mis redaktsioonitoimkonnaga
toimus, oli minu arvates väga konstruktiivne ja andis positiivse
tulemuse. Selline on minu isiklik hinnang tehtud tööle. Mis
puudutab seda, et meil on teatavas ulatuses erinevad
konstruktsioonid, siis loomulikult eksperdid möönavad teiste
võimalike konstruktsioonide olemasolu, sest maailma riigiõiguse ja
konstitutsioonide pilt kasutatavate konstruktsioonide poolest on
tõtt-öelda väga kirju. Täpselt kokkulangevaid konstitutsioone ma
ei tea maailmas ühtegi olevat. Kuid kas ma möönan selle praegu
kasutatava konstruktsiooni vettpidavust ja töövõimet? Kahtlemata
võib kõik siin maailmas hästi minna, sealhulgas ka selle
põhiseadusega. Küll aga ei leidnud ma piisavalt suurt hulka
argumente ja põhjustusi selleks, et viia kas või iseendagi jaoks
kasutatav kontseptsioon täiuslikkuseni. Meie arvates meil selleks
mõistust nappis, me ei osanud seda valitud poliitilist
konstruktsiooni riigiõiguslikult lõplikult välja arendada. See on
üks põhjus, miks me ei saanud revideerida oma riigiõiguslikku
konstruktsiooni.
Teiseks, alternatiivide kirjalikult olemasolu või puudumise
küsimus. Enne, kui me assamblee pakutud põhiseaduse eelnõu kallal
tööd alustasime, arutasime, kuidas on õigem käituda, kas
kirjutada kirjalik retsensioon ekspertgrupi poolt või teha seda
koostöös redaktsioonitoimkonnaga, esitades oma arvamusi suuliselt
ning diskuteerides selles osas, mida aktsepteeritakse ja mida mitte.
Me läksime seda viimast teed. Enne arutasime seda asja ka assamblee
juhatajaga ja leidsime, et selline tee peaks olema põhiseaduse
teksti õigusliku kvaliteedi seisukohalt efektiivsem. Ma olen ka täna
sellel arvamusel, et niisugune töövorm oli efektiivsem, kui oleks
olnud kirjaliku ekspertarvamuse esitamine.
Mis puudutab § 1, siis see ütleb tõepoolest, et Eesti on
iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima
riigivõimu kandja on rahvas. Seda paragrahvi täiendab nii sisult
kui vormilt § 57: kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas
hääleõiguslike kodanike kaudu. Teatavasti on hääleõiguslike
kodanike hulk muutuv suurus vastavalt seadusandlusele ja ühe riigi
territooriumil elavate isikute vabale tahteavaldusele kodakondsuse
küsimuses, mis realiseerub kooskõlas riigis kehtiva kodakondsuse
seadusandlusega. Nii et siinkohal vastuolu ei teki.
Mis puudutab teise peatüki paragrahve, millele te viitasite, siis
need formuleeringud, kus räägitakse igaühe õigusest riigi ja
seaduse kaitsele, tähendavad, et igaühele, kes selle riigi
territooriumil elab, on tagatud vastavalt sätestatud kaitse,
sõltumata rahvusest, rassist, usutunnistusest ning kõigist muudest
konstitutsioonis fikseeritud põhimõtetest ja parameetritest.
Juhataja
Suur tänu! Rein Järlik!
R. Järlik
Austatud juhataja, austatud hr. Raidla! Eile siin saalis
põhiseaduse küsimuses toimunud ettekanne jagas suhtumise eelnõusse
selgesti kahte leeri. Asetas ühele poole need, kes on tugeva
presidendivõimu pooldajad, ja teisele veendunud parlamentaristid.
Süsteem on äärmiselt must-valge, aga ometi arvati tugeva
presidendivõimu pooldajate hulka ka need, kes on küll pooldanud
presidendi valimist otse rahva poolt, kuid samal ajal tema võimu
selget piiritlemist, mitte aga talle piiramatu võimu andmist. Ma
mäletan, et parlamentaarse korra üks veendunumaid toetajaid ja
pooldajaid kolleeg Peet Kask on Põhiseaduse Assamblees toimunud
aruteludel mitmel korral rõhutanud, et see, kas presidendi valib
rahvas otse, kas tema valib parlament või valijameeste kogu, ei tee
veel riigikorda parlamentaarseks ega presidentaalseks. Ma paluksin,
et te teeksite selle asja, kui see lühikese aja jooksul on võimalik,
täiskogule selgeks, sest on võimalik, et siia saali laskub jälle
demagoogiaudu, milles juristil, andke andeks, on väga raske
orienteeruda.
J. Raidla
Tõepoolest, see küsimus on liialt pikk, et teda kiiresti lõpuni
lahti rääkida. Ma tooksin siin omalt poolt välja mõningad
sellised kristalliseerunud põhimõtted, mille põhjal on võimalik
üht või teist seisukohta jagada. Ma toetan Peet Kase arvamust selle
kohta, et presidendi valimise viis ei määra veel riigivormi.
Presidendi valimise viisi järgi ei ole võimalik otsustada, kas
tegemist on parlamentarismi või presidentaalsusega.
Teiseks. Parlamentarism ja presidentaalsus, juhul kui nad on
omavahel sünteetilises ja orgaanilises ühenduses, on üldse väga
tinglikud mõisted. Presidentaalsuse puhul on üks väga oluline
parameeter, mida tuleb arvestada, see, et president on ühtlasi ka
täidesaatva võimu pea ja nõndanimetatud riigivõimu ühtsuse
kandja. Parlamentaarse riigikorra puhul on ametis valitsus, kellel
peab olema parlamendi usaldus ja seda igal juhul.
Mis puudutab jaotust parlamentaarseks ja presidentaalseks
riigikorraks ringluses olnud eelnõude puhul, siis see on minu
arvates ääretult tinglik, ääretult raskelt tõestatav. Ma võin
hakata vajaduse korral omalt poolt tõestama nende projektide
presidentaalsust, mida on nimetatud parlamentaarseteks. Täpselt
samamoodi, nagu oponent võib tõestada seda, et need projektid, mida
on nimetatud n.-ö. presidentaalseteks, on samal ajal
parlamentaarsed. Ilmselt tuleb Eesti puhul pidada optimaalseks
vahevarianti, nimelt ühendada traditsiooniline parlamentarism
mõõduka presidentaalsusega.
Mis puudutab presidendi kohta meie riigivõimuorganite süsteemis,
siis tõenäoliselt võiks Eesti jaoks olla optimaalne variant
piiratud võimuvolitustega otse valitud president. Piltlikult öeldes:
põhiseaduslikes ohjes olev president. See tähendab, et
põhiseadusega fikseeritakse sel viisil valitud presidendi volitused
üheselt ja ammendavalt. Ebamääraseid võimuvolitusi niisugusel
presidendil olla ei tohi. Sel juhul ei ole võimalik ka seaduslikul
teel diktatuuri kehtestada. Ebaseaduslikult on kahjuks siin maailmas
kõik võimalik, nagu ajalugu näitab. Presidendil ei ole võimalik
seaduslikul teel oma pädevust laiendada, võrreldes sellega, mis on
põhiseaduses kirjas. Et ta seda ei saaks teha, tuleb järelikult
konstrueerida seaduslikud seadusjärgsed mehhanismid, millega
president korrale kutsutakse. Selline võiks olla väga lühidalt
väljendades minu nägemus sellest konstruktsioonist.
Mis puudutab probleemi veidi laiemalt, siis ka meie esialgses
eelnõus oli kirjas see põhimõte, et põhiseaduse järgi võiks
Eesti Vabariigis parlament olla ainuke institutsioon, mille volituste
maht ja funktsioonide loetelu oleks mitteammendav. See põhimõte on
leidnud praegu kajastamist teile esitatud eelnõu §-s 66, mis ütleb,
et Riigikogu võib otsustada kõiki neid küsimusi, mis ei ole
põhiseadusega antud teiste institutsioonide – presidendi,
omavalitsuste või valitsuse – kompetentsi. Me loomulikult jagasime
sellist põhimõtet. Kui me aga oma konstruktsiooni välja töötasime,
siis pidasime silmas, et tegemist on otse valitud presidendiga, kelle
on põhiseadusega ammendavalt antud funktsioonid ja mitte kriipsugi
rohkem.
Juhataja
Suur tänu! Sergei Sovetnikov!
S. Sovetnikov
Lugupeetud hr. Raidla! Mul on väga lihtne küsimus, aga see teeb
mulle muret. Mis järjekorras me teie arvates peaksime dokumente
arutama ja vastu võtma asuma, kas esmalt põhiseadust ning seejärel
Riigikogu valimisseadust või vastupidi? Loogiliselt võttes peaks
eelkõige võtma vastu põhiseaduse ning selle alusel valimisseaduse.
Täna me Ülemnõukogus juba arutasime valimisseadust, teadmata, mis
kujul võetakse vastu põhiseadus ja mida see hakkab sisaldama.
Tänan!
J. Raidla
Sellele küsimusele vastamine veidike küll väljub põhiseaduse
eksperdina esineja pädevusest. Juristina ma julgeksin arvata, et
valimisseadust võib Ülemnõukogu täiesti rahulikult praegu
arutada. Põhiseaduse eelnõu on ju olemas. Ma usun, et valimisseadus
ei hakka väga palju sõltuma sellest, millisel viisil põhiseaduse
eelnõu esitatakse rahvale. Seda muidugi siis, kui põhiseadusest ei
võeta välja sätet, mille kohaselt valimissüsteem rajaneb
proportsionaalsuse põhimõttel. Oleks muidugi kena, kui lõpphääletus
valimisseaduse küsimuses toimuks järgmisel päeval pärast seda,
kui põhiseadus on referendumil vastu võetud. Siin on probleem
selles, et kui tõepoolest põhiseaduse tekstis midagi muudetakse või
juhtub see hirmus asi, mille peale ma ei taha mõelda, et põhiseadus
rahvahääletusel läbi ei lähe, siis tekib situatsioon, kus on
vastu võetud valimisseadus, mis ei saa tööle hakata. Kordan, et
need ei ole küsimused, mis teineteist välistaksid mis tahes
järjekorras arutamisel.
Juhataja
Suur tänu! Alar Maarend!
А. Maarend
Lugupeetud esineja! Lugupeetud juhataja ja ettekandja! Milline on
teie hinnang meie tänasele seisule, kas meil on tegu parlamentaarse
riigiga või parlamentarismi poole püüdleva riigiga olukorras, kus
Ülemnõukogul pole sisuliselt ei intellektuaalset ega materiaalset
jõudu seaduste väljatöötamiseks ning me kogu aeg nõuame, ootame
ja oleme sunnitud võtma seaduseelnõusid valitsuselt? Tähendab,
seadusloome on sisuliselt juba praegu täielikult valitsuse käes.
Kas sellisel juhul ei või rääkida, et meil on juba kujunemas
peaministrikeskne valitsemisvorm? Tänan!
J. Raidla
Ei, sellist järeldust teie küsimusest ei tulene. Seaduste
ettevalmistamisega tegeleb eeskätt valitsus seepärast, et tal on
selleks märksa rohkem võimalusi, jõudu ja struktuure. See ei määra
veel ära, kas on tegemist parlamentarismiga või mitte, või
parlamentaarsuse poole püüdleva riigiga. Küll aga tundub mulle
küsimuse esimesele poolele vastates, et praeguses situatsioonis on
Eestis tegemist parlamentarismi poole püüdleva riiklusega.
Juhataja
Suur tänu! Genik Israeljan!
G. Israeljan
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on teile kaks
küsimust.
Öelge palun, kas teie kui eksperdi arvates on õiguspärane, et
põhiseaduse eelnõus on nii palju paragrahve, ma lugesin neid kokku
üle kolmekümne. Nendes on öeldud, et paragrahve täpsustatakse
seadustega? Minu arvates peaks olema vastupidi: kõigepealt tuleks
vastu võtta põhiseadus ning pärast tuleneksid kõik vastuvõetavad
seadused juba põhiseadusest.
Ja teine küsimus. Kuidas teile tundub, kas me võime ise või
Põhiseaduse Assambleele ülesandeks tehes esitada referendumile
põhiseaduse kaks varianti? Tänan!
J. Raidla
Esmalt seaduste hulgast. Väga raske on leida optimaalset lahendit
küsimuses sisalduvale probleemile. Ühelt poolt ei saa põhiseadus
olla nii mahukas, nii ulatuslik ja nii detailne, et ta suures
valdkonnas küsimustes annaks lõpliku või piisava õigusliku
reguleerimise mehhanismi. Tähendab, igal juhul viitab põhiseadus
temast tulenevatele seadustele. Neid on isegi rohkem kui 30, otseselt
viidatakse eelnõus 51 seadusele. Kui aga seda teemat veel läbi
töötada ja arendada, siis pole mingit kahtlust, et see seaduste
hulk tõuseb paarisajani. Ja kui rääkida kogu õigusliku
reguleerimise mehhanismist, nii-öelda õigusest objektiivses mõttes,
seadusandlusest, mis põhiseadusest lähtudes kuulub väljatöötamisele
ja ümbertegemisele, siis ma usun, et ma ei liialda, kui see arv
jõuab tuhandeni ja üle selle.
Kahtlemata on vaja suur hulk seadusi viiteliselt ära tuua
põhiseaduses. Põhiseaduse mõte on selles, et ta seab teatud
põhimõttelised suunad, kuidas seadusandluse süsteem peab arenema,
seda esiteks.
Ja teiseks, nendes valdkondades, nendes küsimustes, kus
põhiseadus annab ette detailse kriteeriumi, detailse käitumise
reegli, detailse normi, on seisukoht ühene, kõik ülejäänud
seadused peavad olema selle normiga üksüheses vastavuses. Niipea
kui tekib teatav vastuolu, kuulub vastuvõetud seadus tühistamisele.
Käesoleva eelnõu järgi teeb seda Riigikohus õiguskantsleri
esildusel.
Teine võimalus on korraldada referendum. See tähendab, et
referendumile on võimalik panna seaduseelnõu, mille kohta rahvas,
iga kodanik saab öelda kas ei või jaa.
Juhataja
Suur tänu, härra Raidla! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei
ole.
Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Palun kinni pidada
meie ajalimiidist – 7 minutit kõnetoolist. Ma palun kõnetooli
härra Peet Kase!
Р. Kask
Austatud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma oleksin
meelsasti näinud, et ka Põhiseaduse Assamblee redaktsioonitoimkond
oleks esinenud kaasettekandega. Toimkonna esimees on praegu
komandeeringus ja keegi ei ole kaasettekande pidamiseks volitusi
saanud. Minu praegune sõnavõtt püüab seda viga teatud määral
parandada. See on ilma volitusteta mitteametlik kaasettekanne. Püüan
vältida oma isiklikke seisukohavõtte ja keskendun nendele
küsimustele, mis jäid lahendamata redaktsioonitoimkonna ja
ekspertide omavahelistes läbirääkimistes ning mis viidi
alternatiividena saali. Püüan neist mingit ülevaadet anda.
Eelnevad ettekanded ning ka kuluaarides ja televisioonis asja
kohta avaldatud arvamused ja seisukohavõtud on suures osas
keskendunud just erimeelsustele ja mul oleks hea meel, kui me seda
joont jätkaksime, sest nende erimeelsuste arv on tegelikult väiksem
kui esialgu pakutud 17. Kui me keskenduksime ainult nendele, siis me
piiraksime arutelu võimalikku valdkonda väga tugevasti. Nimelt
toodi 6. veebruari tekstis välja küll hulk alternatiive, aga osa
neist alternatiividest kattusid üksteisega, olid paralleelsed ja
käisid ainult üks kord hääletamisest läbi. Nii et kokku
hääletati 13 alternatiivi ja veel 4 apellatsiooni, mida toimkonnad
esitasid, need, kellele ei meeldinud redaktsioonitoimkonna ja
ekspertide ühine tekst. Nii et kokku oli 17 hääletamist
tõepoolest, nagu hr. Uluots väitis, aga hääletamise tulemused ei
olnud nii ühte väravasse, nagu seni on kõlama jäänud.
Põhiseaduse Assamblees hääletamisel andsid 13 alternatiivist 11
eelistuse redaktsioonitoimkonnale ja 2 eelistuse ekspertidele, kui
jämedalt võtta. Tegelikult oli osa nendest alternatiividest
niisugused, mida toetasid niihästi redaktsioonitoimkond kui ka
eksperdid, aga mis olid vastuolus juba varem läbihääletatud
otsustega. Seetõttu jäi põhitekst nagu Põhiseaduse Assamblee
omaks. Nii et põhitekst võitis 11 juhul 13-st ja eksperdid 2 juhul.
Miks nii vähe? Üks põhjus on see, et eksperdid lahkusid pärast
kolme hääletamist põhiküsimustes. Nad leidsid, et nad on
kaotanud, ja ei pidanud vajalikuks kaitsta ülejäänud seisukohti.
Neljast apellatsioonist, mis esitati redaktsioonitoimkonna ja
ekspertide ühise teksti vastu, võideti esimesel hääletamisel
kolm, kuid üks neist kolmest vaadati nädal hiljem uuesti läbi ja
otsustati ümber. Seega 2 : 2. Seejuures üks nendest
võitudest, mille assamblee sai redaktsioonitoimkonna ja ekspertide
üle, oli sõnade järjekorra küsimus preambulas ja teine, mis
otsustati assamblees häältevahekorraga 24 : 0, kujutas
endast lihtsalt ühe tekstilõigu lisamist. Nii et hävitavat lööki
assamblee poolt ekspertidele tegelikult ei olnud.
Nüüd kontsentreerime oma tähelepanu nendele 11 alternatiivile,
kus erimeelsus jäi ja kus eksperdid kaotasid assamblees toimunud
hääletusel. Nendest üks oli kaotus nulliga, s.o. mitte ükski ei
toetanud assamblees eksperte, 25 olid vastu. Nendest 3 olid
niisugused, kus toetajaid oli ainult 1 ja vastuhääli vastavalt 28,
25 ja 24. Üks oli niisugune, kus poolthääli oli 3 ja vastuhääli
20. Kahe puhul toetasid eksperte 4 assamblee liiget. Nagu me näeme,
kontsentreeruvad põhilised erimeelsused, mis minu meelest on
nimetamisväärsed ainult kolmele kuni seitsmele küsimusele ja ma
nimetan need küsimused ka ära.
Eksperdid kaotasid küsimuses, kas anda presidendile põhiseaduse
muutmise algatamise õigus. Häältevahekorraga 13 : 14 jäi
peale assamblee tekst, mille kohaselt presidendil seda algatamise
õigust ei ole.
Järgmine napp kaotus oli riigipiiri küsimuses, mis puudutas ka
Tartu rahulepingu sisseviimist põhiseaduse teksti. Häältevahekord
oli 12 : 16.
Kolmas kaotus 13 : 21 tuli presidendi valimisviisi
hääletamisel.
Neljas oli küsimus, kas president nimetab ja vabastab ametist
maavanemad. Siin oli kaks hääletusvooru, ekspertide teksti toetas 4
inimest, redaktsioonikomisjoni tekst aga kaotas häältevahekorraga
10 : 22.
Järgmine oli Riigikogu kvoorumi küsimus. Eksperdid taotlesid
kvoorumi suurendamist poolele ja nad kaotasid häältevahekorraga
6 : 25.
Kuues küsimus: kes asendab presidenti tema äraolekul? Eksperdid
pakkusid peaministrit, assamblee teksti kohaselt teeb seda spiiker.
Eksperdid kaotasid 4 : 29.
Seitsmes küsimus käsitles presidendi vetot. Eksperdid taotlesid
vetot, mis on kummutatav absoluutse häälteenamusega, ja kaotasid
3 : 20.
Need seitse küsimust väärivad, et neile tähelepanu
keskendataks. Võib-olla tuleks need siin uuesti läbi hääletada
või tagastada assambleele taasarutamiseks. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, planeerime sõnavõtud 7 minuti peale. Ülo
Uluots!
Ü. Uluots
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Kurb on, et saal on
jälle nii hõre. Väga raske on tühjale saalile rääkida. Juhan
Telgmaa soovis täna meile õnne aastapäeva puhul. See meenutas
mulle, et aprilli esimestel päevadel kaks aastat tagasi seisin ma
siinsamas puldis ja püüdsin teid, värskelt valitud saadikuid,
häälestada põhiseaduse väljatöötamise grupi moodustamise poolt.
Mina mäletan seda (teie muidugi mitte), sest selle kõne tekst on
mul alles. Ma rääkisin juba siis tasakaalustatud riigikorrast ja
muudest õiguslikest vajadustest, kuid need terad langesid liivasele
pinnale ja me jõudsime selle mõistmise juurde alles 20. augustil
1991.
Mis ma sellega tahan öelda? Eile kuluaarides öeldi, et
sõltumatud demokraadid ja Maaliit püüavad takistada ja venitada
põhiseaduse vastuvõtmist. Vastupidi, juba kaks aastat tagasi
aprillis ma tõstatasin selle küsimuse ja väitsin, et kõige
tähtsam küsimus vastvalitud Ülemnõukogu ees on alustada uue
põhiseaduse teksti väljatöötamist, kuid minu ülesastumine jäi
tulutuks.
Nüüd järgmine probleem. Assamblees kõlanud sõnavõttudes ja
kõnedes on kogu aeg räägitud parlamentarismi ja presidentaalse
riigikorra erinevustest ja nende headest ning halbadest külgedest.
Eile kuulsime seda ka Tõnu Antonilt. Ma tahan öelda ainult seda, et
ei ole veel keegi suutnud tõmmata punast kriipsu nende mõistete
vahele. Me ei tea, kust algab presidentaalsus ja kus lõpeb
parlamentarism. Ja nüüd kõige tähtsam, mis ma tahan teile öelda.
Ei Maaliit ega meie mehed ole kunagi taotlenud presidentaalset
riigikorda tulevases Eesti Vabariigis. Me oleme taotlenud ainult
tasakaalustatud riigiõiguslikku korda, kus kolm võimu – valitsus,
parlament ja president – moodustaksid võrdkülgse kolmnurga.
Praeguses esitatud tekstis oleme aga ehitanud üles väga kõrge ja
pika kolmnurga, kus presidendi kolmnurgakülg on imelühike. See
tähendab, et riigiõiguslik kord on tasakaalust väljas. Ma kordan
veel: me ei ole taotlenud mitte midagi muud kui tasakaalustatud
riigiõiguslikku korda.
Vaadates möödunud laupäeval televisioonis "Kuuma liini"
saadet, kuulsime, et iga teine või kolmas sõna oli seal "hädaoht".
Assamblees pole ma muud kuulnud kui hädaoht, hädaoht, hädaoht ...
Teate, mina tunnistan ainult ühte hädaohtu, mis ma olen elus läbi
elanud. See on kaevanduses suitsetamine. Ülejäänud osas oma elus
ma hädaohtu tunnetanud ei ole ega tunneta seda ka praegu
väljapakutavas põhiseaduses. Võib-olla olen ma olnud natuke liiga
julge, kuid seisan siiski siin teie ees elusa ja tervena.
Mulle meeldis täna väga hr. Kase ettekanne. Ta võttis minult
suure koorma, sest ta tõlgendas väga objektiivselt assamblees
tehtud tööd. Tõlgendas väga objektiivselt ka 6. ja 7. veebruari
sündmusi assamblees. Eile teile antud (mitte ametlikult välja
jagatud) põhiseaduse tekst on tegelikult mis? See on 6. veebruari
tekst, kuhu on sisse viidud Jüri Raidla töögrupi poolt
väljapakutud alternatiivid. Ja me oleme veendunud, et see kajastab
rahva tahet. Ma lugesin väga põhjalikult läbi need ettepanekud,
mis laekusid rahvalt nn. avalikustamise tulemusena. Nad ühtivad
enamikus sellega, mida on välja pakkunud Raidla töögrupp. Ma olen
täiesti veendunud, et ei ole karta meie põhiseaduse läbikukkumist
rahvahääletusel, kui me paneme rahvahääletusele meie poolt
pakutud teksti. Tänane hr. Raidla ettekanne veenis mind
järjekordselt, et mainitud kaks saadikugruppi on käesoleval juhul
õigel teel. Ja seepärast on meie ettepanek saata see meile esitatud
tekst assambleesse tagasi palvega võtta arvesse 6. veebruaril
ekspertgrupi poolt esitatud alternatiivid ja viia need uuesti teksti
sisse. Annan praegu üle ka vastava otsuseprojekti.
Mis puutub rakendusseadusesse, siis meie arusaamise järgi on see
puhtal kujul Ülemnõukogu prioriteet ja Ülemnõukogu peab selle ka
vastu võtma. See ei loo ka mingisugust konfrontatsiooni meie
eelnevate otsustega, sest sellist otsust lihtsalt ei ole olemas, mis
keelaks meid seda tegemast.
Nii et, kallid kolleegid, ma kordan veel: ei sõltumatud
demokraadid, ei Maaliit ega mina isiklikult ole kunagi taotlenud
tugevat presidendivõimu, vaid tasakaalustatud riigiõiguslikku
korda. Ja me palume teid, mõelge selle üle järele ja toetage meid!
Ma lõpetasin!
Juhataja
Suur tänu! Jaak Allik!
J. Allik
Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tänase arutelu
peaeesmärgiks peaks olema see, et igaüks meist formuleeriks
selgelt, miks ta hääletab meile esitatud põhiseaduse eelnõu
rahvahääletusele paneku poolt või vastu. Kõige olulisem on siin
selgelt eristada kahte aspekti: kas inimene on sellise põhiseaduse
eelnõu vastu või on eelnõu sellisel kujul rahvahääletusele
paneku vastu? Need on tõepoolest kaks täiesti erinevat küsimust.
Kui inimene, ka rahvasaadik, on mingisugustel poliitilistel
motiividel selle põhiseaduse vastu, siis võib ta rahvahääletusel
hääletada selle põhiseaduse vastu ja eelnevalt agiteerida ka teisi
vastu hääletama. See on tema isiklik asi. Kui näiteks keegi meie
hulgast on põhimõtteliselt presidentaalse süsteemi pooldaja, siis
olukorras kus nii assamblee kui Ülemnõukogu enamus paistab
pooldavat parlamentaarset süsteemi, ei tasuks nende isiklike
poliitiliste vaadetega Ülemnõukogu segada ega püüda ka rahvast
takistada küsimust otsustamast. Tuleks vaid rahvast agiteerida
parlamentaarse põhiseaduse vastu hääletama. Seega ei kuulu
põhimõttelised poliitilised eriarvamused põhiseaduse suhtes meie
tänase arutelu raamidesse, need tuleks anda otsustamiseks rahvale ja
hääletada põhiseaduse eelnõu rahvahääletusele paneku poolt, et
asjasse lõplikku selgust saada.
Motiivid, mis paneksid meid hääletama praegusel kujul esitatud
eelnõu rahvahääletusele paneku vastu, saavad niisiis olla hoopis
teiselaadsed. Ja kuna ma tahan selgelt teatada, et ma hääletan
selle otsuse vastu, siis tahaksingi neid selgitada. Esimeseks
motiiviks оn vastuolud, segasused ja lõpuni mõtlemata jätmised,
mida eelnõu sisaldab ning mis tuleks sellest edasise töö käigus
kõrvaldada, et mitte esitada rahvale ebakvaliteetset eelnõu. Neid
momente pole palju ja ma nimetaksin need.
Kõigepealt ei tohiks põhiseadus sisaldada subjektiivselt
tõlgendatavaid mõisteid, eriti siis, kui need on aluseks
inimõiguste piiramisele. Sellisteks mõisteteks on §-s 10 sisalduv
inimväärikus ning §-des 26, 45 ja 47 sisalduv kõlblus. Ilmselt on
kõlblus Eestimaa nudistide ja Kuremaa kloostri nunnade jaoks täiesti
erinevad asjad ja selle kriteeriumiks ei saa olla kohaliku
politseiülema maitse ega Riigikogu enamuse kui seaduseandja arvamus,
sest siit on otsene tee vähemuse õiguste jõhkrale mahasurumisele.
Küsimuse lahendamiseks tuleks need mõisted põhiseadusest lihtsalt
välja visata, midagi hullu sellest ei juhtu. Praegu neis
paragrahvides olevad teised selgepiirilisemad mõisted
reglementeerivad inimõiguste piiramist täiesti piisavalt.
Täpselt samalaadne on ka §-s 16 sisalduv lause "Meelevaldselt
ei tohi kelleltki elu võtta." Kahtlen, kas siin saalis leidub
inimest, kes suudaks selgitada, mida tähendab või ei tähenda
praeguses eesti keeles arhaism "meelevaldselt".
Edasi, § 64 teatab meile, et Riigikogu liige ei tohi olla üheski
muus riigiametis, § 101 aga keelab valitsuse liikmel kuulumise
tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Tekib küsimus,
milline amet on või pole riigiamet, miks need isikud võivad olla
tööl muudes n.-ö. eraametites ning miks Riigikogu liikmed võivad
kuuluda tulundusettevõtte juhatusse. Sellise vastuolu
likvideerimiseks tuleks mõlemad keelud sõnastada ühesuguselt ning
keelata Riigikogu liikmeil ja valitsuse liikmeil olla mis tahes muus
palgalises ametis ning kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või
nõukogusse.
Täiesti ebaõnnestunult ning lõpetamatult on sõnastatud § 81,
mis sätestab presidendi valimise korra. Kirjas on, et iga kohaliku
omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja,
aga mis saab siis, kui mõni neist valib sada esindajat? Või on
mõeldud, et esindajate arv on proportsionaalne elanike arvuga? Aga
siis tuleb see põhimõte nii ka sõnastada või otsustada, et nii
Kohila vald kui Tallinna linn on võrdselt esindatud ühe inimesega.
Tuleb valida üks või teine variant, nii olulist küsimust
põhiseaduses lahtiseks jätta ei tohi. Ja mis saab siis, kui teises
hääletusvoorus kumbki kandidaat valimiskogu liikmete häälteenamust
ei saa? Kas siis jääb riik presidendita? Põhiseadus peab andma
vastuse kõigile teoreetilistele võimalustele. Praegune tekst seda
aga ei tee ning on seetõttu tarvitamiskõlbmatu.
Sama lugu on §-ga 92, mis sõnastab, et ministrid nimetab
ametisse ja vabastab ametist vabariigi president peaministri
ettepanekul. Aga mis siis teha, kui ta keeldub? Vastust sellele
küsimusele põhiseaduses pole ja nii võime olla ummikus juba õige
varsti. § 99 sätestab, et umbusalduse avaldamist valitsusele võib
samal alusel uuesti algatada vähemalt kolme kuu möödumisel eelmise
umbusalduse hääletamisest. Mida aga tähendab sõnapaar "samal
alusel"? Seda võib iga inimene isemoodi tõlgendada.
§-s 131 on öeldud, et erakorralise seisukorra võib riigis välja
kuulutada kõige rohkem kolmeks kuuks. Kas seda võib aga ka jätkata?
Eesti Vabariigis teatavasti kehtis sõjaseisukord selle nõksuga
peaaegu kõik 20 aastat. Siin on vaja täiesti selget reeglit, mis
praegu puudub. Rohkem ma tekstis segadusi ja vasturääkivusi ei
leidnud, kuid neist piisab täiesti, et olla eelnõu vastu.
Teine motivatsioon vastu olemiseks on aga järgmine. Me peaksime
olema kõik huvitatud sellest, et põhiseaduse eelnõu ka rahva
toetuse leiaks ning põhiseadusena vastu võetaks. Seega peame
isiklikest eelistustest lahus prognoosima ka oma valijate arvamusi
ning siin julgen ma öelda, et minu valijate enamus soovib mõnevõrra
tugevama regulatsiooni ja tasakaalustamise õigusega presidenti, kui
praegu on pakutud. Seetõttu ähvardab eelnõu tagasilükkamine rahva
poolt.
Küsimus pole mitte ainult otsevalimistes. Siin on leitud
õnnestunud kompromiss ja jäetud esimene president rahva valida. Kui
rahva soov on tõesti otsevalimine, võib ta ju valida sellise
Riigikogu, kes põhiseaduse selle punkti ära muudaks. Olulisem on
anda presidendile teatavad garantiid Riigikogu suhtes, milleks peaks
olema tema vetoõigus, mille murdmine vajaks vähemalt poole
Riigikogu koosseisu otsust. Presidendil peaks olema ka õigus
algatada põhiseaduse muutmist, samuti suurendada Riigikogu
kohustuslikku kvoorumit. Need muudatused ei tee meid veel
presidentaalseks demokraatiaks, kuid tasakaalustaksid võimuorganeid
paremini.
Vastuolud praeguse projekti ja Uluotsa-Sirendi-Raidla projekti
vahel pole suured ning ma arvan, et kui üks pool annab järele
tingimusel, et esimese presidendi valib rahvas ja edasi jääb asi
Riigikogu otsustada, võib ka teine pool mõningaid järeleandmisi
teha. Kokkulepe on siin täiesti võimalik ning rahva suure enamuse
arvamus aktsepteeritav. Seega ma teeksin ettepaneku avaldada eelnõu
ja hr. Raidla komisjoni alternatiivid rahvale arutamiseks ning samal
ajal saata eelnõu assambleesse tagasi, et seal veel kord kaalutaks
läbi kõik Ülemnõukogus toimunud arutelu käigus tehtud
ettepanekud. Nii saaksime maikuus hääletusele panna sellise
variandi, mis on kvaliteetne ja leiab ka rahva suure enamuse toetuse.
Mis puutub aga rakendusseadusesse, siis selles on probleeme palju
rohkem ning küsimuse otsustamine, millal ja millised valimised meil
tulevad, vajab palju laiemat poliitiliste jõudude konsensust, kui
oli sel päeval assamblees juhuslikult kohal olnud 28 inimese
arvamus. Ma toetan hr. Antoni ettepanekut anda see eelnõu
justiitsministeeriumisse ekspertiisi ning teen ettepaneku moodustada
Ülemnõukogu saadikutest ja justiitsministeeriumi esindajatest
töögrupp, kes assamblee poolt esitatud eelnõu ja ekspertiisi
tulemuste alusel esitaks meile 12. aprilliks rakendusseaduse eelnõu
viimistletud teksti, mis loomulikult tuleks koos põhiseaduse
eelnõuga maikuus rahvahääletusele panna.
Annan oma ettepanekud sisuliste paranduste tegemiseks hr. Antoni
poolt esitatud tekstis Ülemnõukogu juhatajale. Tänan tähelepanu
eest!
Juhataja
Aitäh! Enn Leisson!
E. Leisson
Lugupeetud hr. juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma puudutaksin oma
sõnavõtus ainult neid küsimusi, mida eelkõnelejad ei ole
käsitlenud. Esiteks. Põhiseaduse Assamblees kujunes välja väga
ratsionaalne töökord, mis seisnes selles, et istungjärkude
stenogrammid sõnavõtjate esinemiste täpsete tekstidega jõudsid
väga operatiivselt meie kätte. Seepärast oleks esimene ettepanek,
mille ma tahaksingi teha, selline, et me ei edastaks Põhiseaduse
Assambleele lihtsalt ettepanekuid eelnõu parandamiseks, vaid
annaksime üle ka sõnavõttude stenogrammid. Nii saaksid kõik
Assamblee liikmed probleemi süveneda ja hoiduda pinnapealsusest.
Üheks pinnapealse käsitlemise näiteks on meie eelnõusse
sattunud §-d 50 ja 51. Nimelt kasutatakse seal terminit
"vähemusrahvused". Aja jooksul on leidnud kasutamist väga
paljud Rooma õiguse terminid, mis ei ole aastatuhandetega aegunud,
aga on olnud ka selliseid, mis on väga lühikese aja jooksul
osutunud kas siis päris valeks või oma sisu minetanud. Nii on Eesti
Vabariigi iseseisvuse manifestis Eesti rahva asualana märgitud nende
etnograafiline territoorium. Tegemist on sõnaveaga ja vaevalt on
seda vaja korrata. Tegemist on siiski etnilise territooriumiga. Sama
asi on vähemusrahvuse ja rahvusvähemusega.
Euroopas on võetud viimastel aastakümnetel vähemusrahvuse
kõrval kasutusele ka teine, kitsam mõiste, nimelt "rahvusvähemus".
Vähemusrahvused elavad paljurahvuselises riigis, rahvusvähemused
elavad paljudes riikides, kusjuures nende põhirahvusel on iseseisev
asuala. Vähemusrahvustele on paljude ÜRO dokumentide ja teiste
kõrgete autoriteetsete dokumentidega kinnistatud jäägitu ja
võõrandamatu õigus vabaks arenemiseks ja eneseteostuseks. Seesama
õigus on rahvusrühmadel, kes elavad teistes riikides, kui nad
lähevad oma emamaale. Nende õigused on selles suhtes pisut erinevad
vähemusrahvuste õigustest. Võin teile isegi näite tuua. Väga
väikesel rahvakillul – liivlastel – on Lätis suuremad õigused
kui kõige suuremal rahvusvähemusel, näiteks venelastel.
Põhiseaduse Assamblee lahendas selle küsimuse hääletamise
teel. Otsustati jääda vana termini juurde, mis oli kasutusel Eesti
Vabariigi eelnevates põhiseadustes. Räägitakse vähemusrahvustest,
kuid see moonutab oluliselt pilti, mis sellega kaasneb.
§ 124. Eesti maismaapiir on sätestatud 1920. aasta 2. veebruari
Tartu rahulepinguga. Ma ei tea nüüd, missugune hinnang anda nendele
jõupingutustele, mida teevad hr. Rüütel ja hr. Meri, kes viimasel
ajal väga tõsimeelselt on avalikkuse ette toonud mõtte asutada
nimelt selles Eestimaa osas, mis praegu Eestile ei kuulu, puhverriik.
Niisuguse puhverriigi loomine oleks vastuolus põhiseadusega. Ka ei
usu, et sellest ideest mingisugust reaalset tolku oleks, sest rahvaid
on väntsutatud küll ja küll edasi-tagasi. Hakata soomeugrilasi
koondama praegusesse Leningradi oblastisse oleks võib-olla
ebaratsionaalne.
Ja lõpuks. See on ääretult subjektiivne arvamus, aga siiski.
Kuna Põhiseaduse Assamblee on väga suure häälteenamusega vastu
võtnud otsuse panna rahvahääletusele põhiseaduse rakendamise
seaduse § 8, siis ma tahaksin puhtsubjektiivsetel kaalutlustel teha
ka ettepaneku asendada sõnad "2000. aasta 31. detsembrini"
sõnadega "1999. aasta 31. detsembrini". Ärgem võtkem
uude sajandisse kaasa oma vanu, eelmise sajandi probleeme. Tänan!
Juhatajа
Suur tänu! Andrus Ristkok!
A. Ristkok
Lugupeetud juhataja ja kolleegid! Eesti rahvas ilmselt tahab, et
Eesti riik oleks iseseisev, sõltumatu ja demokratlik ning kaitseks
eesti rahvuse säilimist ja arengut. Paraku on Põhiseaduse
Assambleel selle kohta olnud oma arvamus. Kõigist sissejuhatuseks
nimetatud riigikorra tunnustest on põhiseaduslikult ja
riigikorralduslikult loodud alused vaid iseseisvusele. Pelgast
demokraatia sätestamisest eelnõu § 1 ei piisa demokraatia
tegelikuks tekkeks riigis, kui samal ajal on jäetud sätestamata
kõik korralduslikud alused selleks. Ühtlasi tähendab see, et
põhiseaduse kõik ülejäänud osad, mis endiselt sätestavad
selgekujulist võimulolijate diktatuuri, on § 1-ga vastuolus.
Kui riigikorra demokraatia tunnus avaliku arvamuse survel
vähemasti formaalselt siiski lisati eelnõule, siis eesti rahvuse
kaitse tagatiste osas pole assamblee mööndusi teinud. Tulevasel
Eesti Vabariigil ei ole eesti rahvuse säilimise tagamise suhtes
mingeid kohustusi. Meie rahvuse praegusi olelustingimusi arvestades
on see tõsiselt ohtlik!
Ei saa aru, kust võttis assamblee enesele volituse otsustada
eesti rahva eest Eesti Vabariigi tulevase riigikorra üle? Ma kahtlen
ka selles, kas Eesti kodanike enamus jagab assamblee arvamust, et
Eesti Vabariigist peaks saama küll iseseisev, ent võimulolijate
suvalise diktaadi all olev riik.
Arutusel olev põhiseadus ei anna alust teha mingeid olemuslikke
muutusi meie riigi juhtimises, seega ei ole põhjust ka loota, et
meie elutingimustes midagi muutuma peaks. Vastupidi, võimulolijate
suvalist otsustusvalda on igati veelgi laiendatud ja rahva eest
kaitstud. Kui selline põhiseadus kehtestatakse, pole kellelgi enam
alust eeldada, et riigijuhid riigivarasid korrumpeerunud korras edasi
ei kasutaks ega looks ainuüksi enesele ja oma äriettevõtetele
seadusi, määrusi ja muud riiklikku korraldust.
Ütlen veel kord: kui riigi juhtorganitele põhiseaduslikult
funktsioone ja vastutust ei kehtestata, siis luuakse võimulolijate
diktatuur. Diktatuuri tingimustes ei saa juttugi olla seaduslikkusest
omariikluse ja demokraatia mõttes. Muidugi hakkavad politsei,
uurijad, julgeolekuteenistus jm. organid jälgima võimulolijate pool
kehtestatud seaduste järgimist, olgu need siis otseselt riiki ja
rahvast kahjustavad, riigivarasid riigijuhtide endi vahel jaotavad
või muud sellised. Ei õiguskantsleril, Riigikontrollil ega
uurimisametil ole vähimatki alust tõkestada kas või sedasama
värviliste metallide väljavedu, kui see vaid võimulolijatele või
osalegi neist kasulik on ja nad sellest huvitatud on.
Kui praegu toetutakse riigivara riisumise puhul vanadele
seadustele, siis uue põhiseaduse kehtestamise järel käsib § 3
viia kõik riigi seadused kooskõlla põhiseadusega. Ja põhiseadus
annab riigijuhtimisorganitele, igale neist oma võimkonnas piiramatu
varade kasutamise ja riikliku korralduse loomise õiguse.
Arusaamatu on, miks võideldakse nii meeleheitlikult omariiklike
ja demokraatlike funktsioonide kehtestamise vastu. Ometi on selge, et
selleta ei saagi tekkida tegelikult demokraatlikku riiki ega rahva ja
riigi huvides toimivat seaduslikkust. Kui Põhiseaduse Assambleel
mingitel kaalutlustel praegust varianti toetav veendumus kujunes,
tulnuks enne põhiseaduse koostamisele asumist teha rahvaküsitlus
soovitava riigikorra väljaselgitamiseks. Nüüd üritatakse eelnõu
kehtestamist läbi suruda ilma tema rahvaarutelu korraldamata. Eesti
elanikkonnale ei ole antud isegi mingeid sisulisi selgitusi
põhiseaduse sellise variandi kehtestamisega kaasnevatest
tagajärgedest meie edaspidises riigielus.
Eelöeldule tuginedes teeksin järgmised ettepanekud.
Esiteks, hinnata arutatav põhiseaduse eelnõu rahva poolt
soovitud riigikorda mittetagavaks ja mitte panna seda niisugusel
kujul rahvahääletusele.
Teiseks, nõuda Põhiseaduse Assambleelt eelnõusse alljärgnevate
muudatuste sisseviimist. Esiteks, kehtestada riigijuhtimisel
omariiklikud ja demokraatlikud funktsioonid ning vastutus nende
täitmise eest, sealhulgas põhirahvuse suhtes. See puudutab
ennekõike § 1. Teiseks, teha sama kõigi staatuste ja
riigijuhtimisorganite suhtes, mis praegu samuti puudu on. Kolmandaks,
fikseerida riigikaitse funktsioon. Neljandaks, kehtestada rahva
esindajatele esindamiskohustus ning vastutus selle eest. Viiendaks,
lahendada demokraatlikult Riigikogu otsustusvõimelisuse küsimus.
Kuuendaks, reguleerida võimulolijate suhted tulundusettevõtetega
nõnda, et see välistaks riigivarade suhtes nende ärihuvi.
Seitsmendaks, seostada riigi ressursside kasutamine riigijuhtimise
funktsioonidega. Kaheksandaks, kehtestada omavalitsustele
funktsioonid – see on praegu puudu. Üheksandaks, kaоtada § 165
lõige 3 seetõttu, et Riigikogu ei tohi muuta riigikorda, s.t.
demokraatia, iseseisvuse, sõltumatuse korralduslikke aluseid ja
tagatisi, sisaldugu need mis tahes peatükis või paragrahvis. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, peame nõu. Kell on 11.58. Meil on veel 9
kõnesoovijat. Kas arvatakse, et me võiksime täna arutelu mõnevõrra
pikendada või jätkame homme selle koha pealt, kus asi pooleli jäi?
Ma juhin teie tähelepanu sellele, et täna on planeeritud juhatuse
istung, seda ära jätta ei saa. Kui meie praegu saalis saavutame
selles küsimuses konsensuse, et jätkame homme, siis meil ei ole
tarvidust hääletada. Ma kirjutan üles kõik kõnesoovijad. Me
jätkame homme selle koha pealt. Kas nii? Kas Rein Järlikul on
sõnavõtt? Ei ole. Kõne? Kõne. Ma kirjutan selle üles. Küsimus
on loomulikult niipalju tähtis, et me oleme praegu alles arutelu
algstaadiumis. Seepärast ma ei tee kiirustamisi ettepanekuid
läbirääkimiste lõpetamiseks. Nii et närvitseda pole vaja, homme
võib veel kõnesoovijaid juurde tulla. On see meie kokkulepe? Suur
tänu! Head nägemist! Jätkame homme kell 10.
EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
67. ISTUNGJÄRK
KOLMAS ISTUNG
18. märts 1992
Juhataja (Ü. Nugis)
Tere hommikust, kolleegid! Asugem töökohtadele!
Kontrollime kohalolekut. Kohaloleku kontroll! Kohal on 74
rahvasaadikut, puudub 24.
Lugupeetud kolleegid! Vastavalt eelnevale kokkuleppele ja
reglemendile palub rahvasaadik Indrek Toome üle anda seadusandliku
akti eelnõu.
I. Toome
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ülemnõukogu
väliskomisjon arutas oma tänahommikusel istungil põhiseaduse
eelnõu ja selle rakendusotsuse eelnõuga seonduvat ning töötas
välja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse projekti Põhiseaduse
Assamblee poolt Eesti Vabariigi Ülemnõukogule esitatud põhiseaduse
ja selle rakendusseaduse eelnõude kohta. Ma annan selle üle
juhatusele ja palun tänase päeva jooksul võtta seisukoht, et me
saaksime seda kiireloomulisena arutada veel sellel istungjärgul.
Seoses selle projekti esitamisega võtab Ülemnõukogu väliskomisjon
tagasi oma otsuseprojekti, mille ma esitasin teile kaks päeva tagasi
ning mis puudutas põhiseaduse eelnõu ja selle rakendusseaduse
eelnõu rahvaarutelu. Aitäh!
Põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu
rahvahääletusele esitamisest
Juhataja
Lugupeetud kolleegid, täpsustame asjaolusid. Meil on praegu
pooleli läbirääkimised. Mul on alust arvata, et kõnesoovijad on
fikseeritud kompuutri mälus. Küll aga palusid mõned rahvasaadikud
teha korrektiive kõnepidamise järjekorras. Härra Väljas ei saa
täna viibida istungil, tal on selleks õigustatud põhjused ja ta
palus nihutada ennast järjekorras kõige viimaseks. Ma usun, et meil
ei ole selle vastu midagi. Rahvasaadik Hallaste palus ka nihutada
ennast järjekorras. Ütleme, et ta jääb praegu eelviimaseks.
Lugupeetud kolleegid! Käesoleva päevakorrapunkti kaasettekandja
Jüri Raidla, kes esindab ekspertide gruppi, palub ka täna võimalust
kaasettekande esitamiseks. See ei ole reglemendiga vastuolus ja ma
luban seda. Palun kõnetooli Jüri Raidla!
J. Raidla
Lugupeetud juhataja! Austatud Ülemnõukogu liikmed! Lubage mul
kaasettekande jätkuna esineda teie ees ühe õiendusega. See õiendus
puudutab Ülemnõukogus ringlevat, kuid ametlikult menetlusse vist
veel mitte võetud põhiseaduse alternatiivset eelnõu, mille
fraktsioonide nimel on esitanud Ülemnõukogu liikmed härrad Uluots
ja Sirendi. Õiendus puudutab kaaskirja esimest lõiku, kus on
kirjas, et sõltumatud demokraadid ja Maaliidu fraktsioon esitavad
Ülemnõukogule arutamiseks ekspertide töörühma poolt
ettevalmistatud alternatiivse Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu.
Seoses sellega ma tahaksin teha õienduse.
Esiteks, kui selle ekspertide töörühma all eelnõu esitajad
mõtlevad nn. Raidla töögruppi või ekspertide rühma, siis sel
juhul ma esinen otsustava protestiga, teatades, et eksperdid ei ole
pidanud vajalikuks ega võimalikuks tegelda mitte ühegi
alternatiivse põhiseaduse eelnõu koostamisega. Nagu ma teile
ettekandes juba kinnitasin, on eksperdid esitanud oma arvamused
Põhiseaduse Assambleele ja selles osas, kus ekspertide rühma
arvamused läksid lahku redaktsioonitoimkonna seisukohtadest, esitati
assambleele vastavalt vormistatud alternatiivid. Need alternatiivid
on assambleele üle antud.
Teiseks, kui ekspertide rühma all mõeldakse mingit muud
ekspertide töögruppi või töörühma, mis on täiesti võimalik,
siis sel juhul ma ei esine teie ees protestiga, vaid informatsiooniga
selle kohta, et Raidla juhitud ekspertrühm ei ole käesolevat
alternatiivset põhiseaduse eelnõu koostanud. See eelnõu on
dateeritud 9. märtsi kuupäevaga ja saadetud Ülemnõukogu
juhatusele. Minule laekunud informatsiooni kohaselt on sõltumatud
demokraadid ja Maaliit esitanud 16. märtsil ka vastava kirja, kus,
tõsi küll, seda otseselt enam ei väideta, et ekspertide töörühm
oleks koostanud alternatiivse põhiseaduse eelnõu. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu, hr. Raidla! Suur tänu!
Lugupeetud kolleegid! Ka pressis on juba ilmunud teateid selle
kohta, nagu oleks Ülemnõukogu menetluses alternatiivne põhiseaduse
eelnõu. Ma väidan ja palun ka pressil arvesse võtta, et see
dokument on praegu mitteametlik. Ametlikult ei käsitle Ülemnõukogu
mitte mingisugust põhiseaduse eelnõu alternatiivi.
Lugupeetud kolleegid! Mul on teile väga suur palve varuda natuke
kannatust. Juhatus, täpsemalt öeldes juhataja ja tema asetäitjad
paluvad 15 minutiks vaheaega, et pidada nõu vanematekogu ja
reglemendi töörühmaga. Istung jätkub veerand tunni pärast.
V a h e a e g
Juhataja
Asugem töökohtadele!
Kohaloleku kontroll! Kohal on 70 rahvasaadikut, puudub 28.
Lugupeetud kolleegid, läbirääkimised jätkuvad. Ma palun
kõnetooli Kaido Kama!
K. Kama
Austatud Ülemnõukogu! Me oleme tihti sattunud olukorda, seda ka
põhiseaduse puhul, kus juristid teevad poliitikat ja poliitikud
formuleerivad juriidilisi tekste. See on selline kummaline olukord.
Tähendab, tihtipeale ei ole juristid nõus tegelema selliste asjade
formuleerimisega, mis pole neile poliitiliselt vastuvõetavad ja
tulemuseks on see, et poliitikud ise peavad hakkama formuleerima.
Loomulikult võib siis tekkida teatud äpardusi, nagu seda ongi olnud
ka mitte ainult põhiseaduse puhul. Mõelgem siin ka mitmetele
Ülemnõukogu poolt vastuvõetud aktidele. Niimoodi on see asi olnud
ka põhiseaduses. Näiteks võin öelda, et siiamaani ei ole juristid
korralikult formuleerinud seda varianti, kuidas Riigikogu valib
presidendi. Nad on korralikult formuleerinud ainult variandi, kuidas
rahvas saab presidenti valida. Ühesõnaga, ma tahan ütelda seda, et
60 assamblee liikme hulgas ei ole ühtegi inimest, kes ei tahaks luua
head põhiseadust või kes ei tahaks näiteks seda, mida ütles hr.
Uluots, et põhiseadus peab olema tasakaalustatud. Ainult sellest,
mida mõeldakse tasakaalu all, tasakaalustatud riigivõimu all,
saadakse erinevalt aru.
Asi ongi selles, et praegu ligineme järjest rohkem olukorrale,
kus Eesti ühiskond ei suuda enam vastu võtta ühtegi otsust, kuna
alati leidub mõni inimene, kes ütleb, et mulle see otsus ei meeldi.
Näiteks saab ka meie omandireformikomisjon praegu kümneid kirju,
kus öeldakse, et muutke seaduses see ja see paragrahv ära, sest see
mulle ei meeldi. Iga seadus aga on kokkulepe. 20. augustil sõlmiti
üks kokkulepe ja kui seda kokkulepet praegu rikutakse, siis viib see
veel lähemale olukorrale, kus me ei suuda enam ühtegi otsust
langetada ega ühtegi seadust vastu võtta.
Nüüd, kui Ülemnõukogu on otsustanud, et ta ise ei tee selles
tekstis muudatusi, on seda väga meeldiv kuulda. Ohtlikuks aga jääb
praegugi teine mõte, mis on siin kõlama jäänud, et Ülemnõukogu
teeb assambleele oma konkreetsed ettepanekud muuta neid ja neid asju.
Ma olen täiesti nõus, et tekstis võib olla näpuvigu, mida
assambleel tuleks parandada. Kui aga Ülemnõukogu hakkab tegema
assambleele ettepanekuid nende poliitiliste otsuste suhtes, mida
assamblee on kuude viisi arutanud ja need siis langetanud, arvestades
kõigi selle kogu erinevate poliitiliste jõudude arvamusi ja muid
asjaolusid, ning kui nüüd assamblee ikkagi ei otsusta nende
Ülemnõukogu ettepanekute kasuks, siis me oleme omadega järjekordses
ummikus.
Mida peab siis Ülemnõukogu tegema? Kas ta peab ikkagi leidma
kokku need 50 häält põhiseaduse eelnõu rahvahääletusele
panemiseks, kuigi tema ettepanekuid ei ole aktsepteeritud? Ainukesena
on mõeldav ikkagi see, et Ülemnõukogu liikmed nii-öelda
üksikisikutena võiksid oma ettepanekuid veel teha. Igal juhul
satume ummikusse siis, kui me püüame formuleerida Ülemnõukogu
ühisseisukohta ühe või teise paragrahvi suhtes.
Lõpetuseks. Mis saab edasi juhul, kui me põhiseadusega
takerdume, kui näiteks Ülemnõukogu ei suuda seda rahvahääletusele
panna või kui see rahvahääletusel tagasi lükatakse? Härra Raidla
ütles eile meile, et sel juhul tuleb kiiresti teha uus põhiseaduse
eelnõu ja panna see uuesti rahvahääletusele. Ma kahtlen selles.
Meie poliitiline tupik süveneb praegu iga päevaga. Ma ei usu, et
see oleks võimalik. Nii et igaks juhuks peaksime praegu hakkama
mõtlema variandi peale, et meil tuleb välja kuulutada uued
valimised ka ilma põhiseaduseta. Sel juhul on uue valitava kogu
ülesanne põhiseadus vastu võtta. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Arvo Sirendi!
A. Sirendi
Austatud kolleegid! Me oleme endale loonud ettekujutuse, et meie
edasiliikumist takistab just poliitiline tupik. See müüt on meid
seganud arukaid otsuseid tegemast juba varem ja nähtavasti segab
eriti nüüd, kui meil on otsustada nii tähtis asi nagu põhiseaduse
tekst.
Siin on minu arust ainult kaks nõuet. Esiteks peab see
põhiseaduse tekst olema hea tasakaalustatuse mõttes, jа teine
nõue: see peab rahvahääletusel leidma rahva heakskiidu. Kui üks
neist teguritest puudub, siis on töö olnud küll väga kasulik
nendele, kes on sellest оsа võtnud, sest nad on saanud targemaks,
kuid nad ei ole viinud Eestit edasi, vähemalt põhiseaduslikus
mõttes. Et vastuolu ei tekiks, peame teadma: 20. augustil leppisime
ilma igasuguste vastuvaidlemisteta selgelt kokku: Ülemnõukogu ei
hakka assamblee poolt koostatud põhiseadust muutma. Tähendab,
Ülemnõukogu käitub põhimõtteliselt postituvina, saates eelnõu
edasi või tagasi. Meie praegune praktika näitab küll, et sageli
pistetakse nina ka posti sisse.
Kui me põhiseadust muutma ei hakka, saame valida ainult kahe
võimaliku variandi vahel, millest teine tuleb siin luua. Just
selleks, et oleks võimalik arutada põhiseadust, mis ei ole püha
ega puutumatu nagu assamblee oma, ning et seda oleks võimalik teha
ükskõik millises suunas раremaks. Lähtudes sellest, esitasid
sõltumatud demokraadid ja Maaliit projekti, kuhu on sisse pandud
kõik Põhiseaduse Assamblee targad mõtted. Sisuliselt ongi selle
alus assamblees koostatud variant, kuid lisatud on alternatiivid,
mida tegi ekspertide grupp. Hr. Raidla protestist sain aru nii, nagu
ei oleks seda projekti sugugi eksikombel nimetatud Maaliidu ja
Sõltumatute demokraatide alternatiiviks. See on viga! Tegemist ei
ole ka Uluotsa-Sirendi alternatiiviga. Meie ei ole sinna oma tarkust
mitte sugugi lisanud, vaid oleme kasutanud võõrast tarkust, seda
tarkust, mis oli kõigile kättesaadaval kujul olemas ja esitasime
samal kujul siia. See oleks võimalus võtta аluseks niisugune
dokument, mida võib parandada, mida võib aina paremaks teha, isegi
tükk maad paremaks sellest, millisena ta meie kätte anti. Niisiis
oleks see üks võimalus mitte rikkuda kokkulepet, kuid tulla
problemaatilisest seisust välja. Meile ei kuulu mitte mingit selle
alternatiivi autorlust ja me ei kaitse seda kui oma. Selle võib
tõugata ka ükskõik mis ajal kõrvale, sest sama tulemuseni võib
meid viia ka redaktsioonikomisjoni moodustamine, mis lahendaks
sellesama probleemi. Ma ütleksin, et isegi paremini, kui see on
kirjas meie esitatud alternatiivis. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Sergei Sovetnikov!
S. Sovetnikov
Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Ma olen väga
kohusetundlikult töötanud assamblee kõigil kolmekümne viiel
istungil, osalenud kümnete komisjonide istungitel põhiseaduse
üksikute peatükkide arutamisel. Võtsin osa ka rahvusvaheliste
ekspertide grupi istungist ja ühest ekspertgrupi ja
redaktsioonitoimkonna ühisistungist.
Võin öelda, et ära on tehtud tõepoolest väga suur ja tõsine
töö. Eile juba avaldati mõtet, et korralduslikust, puhttehnilisest
küljest vaadatuna töötas assamblee hästi ja ma ütleksin, et siin
lõi täies ilus särama Tõnu Antoni kui Põhiseaduse Assamblee
juhataja organisaatoritalent. Võite ette kujutada, et saadikute
selliste polaarselt vastupidiste vaadete olemasolul polnud neid
assamblee 35 istungit juhtida kerge. Arvan, et leidsid väljenduse ka
Liia Hänni kui redaktsioonitoimkonna esimehe erilised anded, tohutu
töövõime ja talent. Tuleb öelda tänusõnu pr. Anu Laidole, kes
tagas kõigi dokumentide tehnilise vormistamise. Saime ju igal
järgmisel istungil kätte eelmiste istungite täielikud
stenogrammid, mis sõna-sõnalt sisaldasid meie assamblee eelnevate
istungite materjale.
Selles mõttes peaks Ülemnõukogu assambleelt õppust võtma.
Arvan, et poleks paha, kui meie juhataja austatud hr. Ülo Nugis kas
või kordki tuleks ja vaataks, kuidas töötab assamblee. Kogemusi
käiakse saamas välismaal, aga seda, mis meie kõrval on, ei panda
tähele. Need on nii-öelda positiivsed näited assamblee tööst.
Millised on aga Põhiseaduse Assamblee nõrgad küljed ja vead?
Eelkõige oli minu arvates viga see, et Põhiseaduse Assamblee ei
arvestanud neid arvukaid märkusi, mis laekusid pärast esialgse
teksti avaldamist detsembris ajalehtedes "Rahva Hääl" ja
"Estonija". Peale selle oli minu arvates andestamatu viga
see, et ei võetud arvesse Jüri Raldla juhtimisel töötanud
ekspertgrupi märkusi. Seda oleks võinud andestada, kui Põhiseaduse
Assamblee oleks olnud ühel arvamusel paljudes küsimustes. Siis
oleks võinud kuidagi nõustuda sellega, et me nii andestamatult
tõrjusime tagasi spetsialistide grupi märkused. Võtame näiteks §
56 6. veebruari sõnastuses:
"Kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike
kodanike kaudu:
1) Riigikogu valimisega,
2) rahvahääletusega."
J. Raidla grupp esitas alternatiivi: presidendi valimisega. Pandi
hääletusele. Selle poolt oli 13, vastu 21 häält, erapooletuid ei
olnud. Kokku võttis hääletamisest osa 34 assamblee liiget. Seda ei
saa ju tõsiselt võtta! Pealegi hääletati selles küsimuses
kuuendat või seitsmendat korda (küsimus presidendi- või
parlamendivõimust vabariigis ).
§ 71 alternatiiv kõlas järgmiselt: Riigikogu on
otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool selle liikmeist.
Sellise alternatiivettepaneku tegi ekspertgrupp. Selle poolt hääletas
6, vastu oli 25 ja erapooletu 4 assamblee liiget. 60 assamblee
liikmest võttis hääletusest osa 35.
§ 79-s on 6. veebruari sõnastuses öeldud, et president annab
seadlusi vastavalt põhiseaduse §-dele 109 ja 110.
Alternatiivettepanek oli lisada, et president algatab seaduse
muutmise. Selle poolt hääletas 13 ja vastu 14 assamblee liiget, 4
jäid erapooletuks. Kokku ei läinud läbi 17 Raidla grupi
alternatiivettepanekut. Minu arvates ei ole see normaalne, et
hääletusest võtsid osa ainult pooled assamblee liikmed.
Demokraatlik põhiseadus määrab riigi põhiolemuse ja peab ka
säilitama individuaalsed vabadused ja õigused, ning kaitsma neid
igasuguste kallalekippumiste eest. Kuidas aga hakkab individuaalseid
vabadusi ja õigusi kaitsma meie põhiseadus, mida me arutame? Mitmes
paragrahvis on öeldud, et seadus võib kehtestada vastava õiguse
kasutamise tingimused ja korra, et mingi õigus kehtib seadusega
ettenähtud ulatuses ja korras jne. Kahjuks neid seadusi pole, need
võetakse vastu edaspidi. Põhiseaduse põhiküsimuseks on küsimus
kõrgeimast seadusandlikust võimust vabariigis, mis peab
põhiseaduses kirjas olema. Ajalehes "Izvestija" ilmus
käesoleva aasta 14. veebruaril Ameerika politoloogi, California
Tehnoloogiainstituudi professori Peter Odelshuki huvitav artikkel. Ta
ütles Venemaa Föderatsiooni põhiseaduse eelnõust rääkides: "Kui
põhiseaduslik struktuur on hästi häälestatud, kui valimiste
protseduur ja esindatuse süsteem muudavad selle koostisosad
tähelepanelikuks ja tundlikuks rahva tahte suhtes, siis ilmuvad head
seadused." Tähendab, see on tõepoolest keskne küsimus. Kõik
oleneb sellest, milline Riigikogu valitakse, kes saavad selle
liikmeks ja milliseid seadusi nad hakkavad looma – kas selliseid,
mis rahuldavad kõigi eestimaalaste huve, või selliseid, mida tuleb
juba Riigikogu uue kооsseisuga parandama hakata. Meie peame aga
tegema põhiseaduse mitte paariks aastaks, vaid aastakümneteks. Nii
oli öeldud ka Põhiseaduse Assamblee liikmete vandetõotuses ja
seepärast olen seisukohal, et põhiseadus tuleb selles redaktsioonis
üldrahvalikule arutelule esitada.
Praegu on tekitanud palju vääritimõistmist näiteks § 56.
Narva energeetikute konverents tegi ettepaneku see paragrahv välja
jätta. Ent asi pole ju mitte ainult §-s 56, sest selles paragrahvis
loetletakse kaheksa paragrahvi põhiseaduse II peatükist. Tähendab,
tuleb välja jätta kõik need kaheksa paragrahvi! Tuleb saavutada,
et me tõepoolest valiksime hea, demokraatliku koosseisuga Riigikogu,
nagu ütleb Kaido Kama, aga mitte kiirustades. Selliseid tõsiseid
asju ei otsustata kiirustades. Tuleb valida sellised saadikud, kes
võtavad vastu seadused, mis meid rahuldavad.
Teen ettepaneku panna see põhiseaduse tekst üldrahvalikule
arutelule. Teiseks, Ülemnõukogu ettepanekud tuleb muidugi
Põhiseaduse Assambleele esitada ja ma arvan, et Põhiseaduse
Assamblee peab Ülemnõukogu arvamust, rahva arvamust kuulda võtma
ja need küsimused lahendama ja meil pole mõtet arutada
alternatiivseid põhiseaduse variante. Tervikuna on välja töötatud
üsna hea põhiseadus. Põhiküsimused, mis rahvale muret teevad
(presidendivalimised, kvoorum, Riigikogu jne.) ja mis põhiseaduse
põhiolemuse määravad, tuleb muuta. Seega ma arvan, et
lõppkokkuvõttes me suudame vastu võtta hea teksti ja selle
üldrahvalikule arutelule esitada. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Genik Israeljan!
G. Israeljan
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Me leppisime juba siin
saalis kokku, et ei hakka tegema konkreetseid põhjalikke muudatusi
põhiseaduse eelnõus, vaid ainult ütleme välja oma arvamuse, et
Põhiseaduse Аssamblee ja selle redaktsioonitoimkond saaksid meie
märkusi edaspidi arvestada.
Tahan öelda, et osa saadikurühma "Koostöö ja
võrdõiguslikkus" ettepanekuid võtsid redaktsioonikomisjon ja
Põhiseaduse Assamblee arvesse ja me oleme neile selle eest
tänulikud. Põhiseaduse eelnõu viimases variandis on tehtud suuri
muudatusi, kuid ei saa kinnitada, et see oleks muutunud paremaks
demokraatia seisukohast lähtudes. Ma ei saa esitatud otsuseprojekti
poolt hääletada põhiseaduse eelnõu ebatäiusliku teksti tõttu.
Seda tuleks muuta ja seoses sellega tahan teha mõned märkused.
Näiteks § 1 nending, et kõrgeima võimu kandja on rahvas, on
vastuolus §-ga 57, kus piiratakse seda mõistet hääleõiguslike
kodanikega. Sellest juba räägiti eile ja täna. Rahvas ja kodanikud
ei ole üks ja seesama asi. Seepärast on eelnõu teiste riikide
põhiseadustest palju reaktsioonilisem.
Edasi, kahekümne kolmes paragrahvis esinevad sõnad "igaühel
on õigus" – näiteks §-des 13, 15 jt. kuni §-ni 51. See
tähendab, et need paragrahvid käivad kõigi Eesti elanike kohta.
Ent otsekohe tekib vastuolu. Neid õigusi piiratakse kaheksas
paragrahvis. Sellest rääkis muide ka kolleeg Sovetnikov.
Tähendab, sõna "igaühel" ei käi mitte igaühe, vaid
ainult kodanike kohta. Kahjuks on põhiseadusest tegelikult kadunud
õigus tööle (§ 23) ja muudetud kujul piirab seе mittekodanike
tegevust.
§ 36 lõpus on öeldud: "Igal eestlasel on õigus asuda
Eestisse." Suurepärane! Aga kui ei ole eestlane? Kas siis võib?
Oletame, et kellegi naine või mees on eestlane. Siis on see
paragrahv vastuolus §-ga 27, kus on öeldud, et abikaasad on
võrdõiguslikud.
§-s 65 tuleks meie arvates laiendada presidendi volituste
lõppemise variante, näiteks lisada sõnad "omal soovil"
või "seoses parandamatu haigusega".
§ 67 oleks võib-olla otstarbekas täiendada veel ühe Riigikogu
volitusega, mille kohaselt ta vabastab ametist presidendi. Meie
arvates tuleks ka piirata presidendi õigust saata Riigikogu enne
tähtaega laiali. Praegu tuleb ju välja nonsenss. Riigikogu valib
presidendi, aga presidendil on õigus oma seadlusega see organ, kes
on ta valinud, laiali saata.
§ 81 on samuti arusaamatu. Miks võib presidendiks saada ainult
kodanik sünnilt, mitte aga akti põhjal selleks saanu? Paljude maade
põhiseadused näevad ju seda ette. Võib-olla tasuks siiski
kehtestada vanuse ülempiir presidendile? Ja meie arvates oleks vaja
sisse viia ka klausel presidendikandidaadi tervisliku seisundi kohta.
§ 84 võiks täiendada märkusega tervisliku seisundi kohta.
Sätestada näiteks, et ravimatu haiguse korral tuleb erru minna.
Väga tõsist probleemi kätkeb endas § 124. Meie arvates on see
viitsütikuga pomm. Loen ette ainult selle alguse: "Eesti
maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu
rahulepinguga ..."
Sama võib öelda ka § 125 kohta, kus on kirjas, et Eesti
Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega.
Ma arvan, et need kaks paragrahvi provotseerivad tulevikus
konflikti. Mida teha selle deklaratsiooniga, eriti Venemaaga
toimuvate läbirääkimiste eelõhtul? Seda enam, et Venemaa
Ülemnõukogu teatavasti keeldus kategooriliselt pidamast
läbirääkimisi oma piiride muutmise üle, aga meie oma põhiseaduses
keelame selle ära.
Juba on ju olemas pretsedent seoses Läti ja Vene Föderatsiooni
piiride muutmise katsega. Teatavasti võttis Vene Föderatsiooni
Ülemnõukogu oma istungjärgul vastu vastava eitava otsuse.
Ja mida me hakkame tegema, kui Vene Föderatsioon näiteks
denonsseerib 1920. aasta Tartu rahulepingu? Seepärast kutsun kõiki
kolleege üles ilmutama arukust ja tasakaalukust põhiseaduse lõpliku
teksti arutamisel ja vastuvõtmisel.
Ja lõpuks. Me teeme siiski ettepaneku moodustada Ülemnõukogu
redaktsioonikomisjon kõigi läbirääkimistel tehtud märkuste ja
ettepanekute üldistamiseks ja ühtse dokumendi ettevalmistamiseks.
Tuleks katkestada arutelu, esitada ühtne dokument vastavalt
Ülemnõukogu otsusele ning anda Põhiseaduse Assambleele
läbivaatamiseks ja arvesse võtmiseks üle meie ettepanekud ja
märkused. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Alar Maarend!
A. Maarend
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ameerika Ühendriikide
põhiseaduse loojad on rõhutanud ühte väga olulist põhimõtet:
nii nagu on ohtlik liiga suure võimutäiuse koondamine ühe isiku
kätte, on samavõrra ohtlik võimutäiuse koondamine ühe organi,
näiteks parlamendi kätte. Seetõttu on demokraatliku riigi
põhiseaduse ülesanne reglementeerida ja piiritleda eri
võimuorganite volitusi rahva nimel võimu teostamisel, et vältida
ühe isiku või organi muutumist seaduslikuks diktaatoriks. Praeguse
põhiseaduse eelnõu § 66 aga sisuliselt seda võimaldab. Võimude
lahususe printsiip eeldab üksteisest küllaltki või isegi täiesti
sõltumatute seadusandliku, täitev- ja kohtuvõimu olemasolu.
Parlamentaarse demokraatia puhul ei saa rääkida klassikalisest
võimude lahususest, kuna täitevvõim vajab parlamendi usaldust ja
see on viimasest sõltuv. Riigipea valimisviisil on eelöelduga aga
vähe ühist, kuna olulisem on küsimus sellest, kuivõrd sõltumatult
seadusandjast teostab president täitevvõimu funktsioone. Ja
siinjuures tahaksin märkida, et USA-s, mida tänapäeval loetakse
tugeva presidendivõimuga riigiks, oli veel läinud sajandil ja ka
selle sajandi alguses poliitika teostajana domineeriv Kongress, mitte
president. Nii hämmastav, kui see ka ei ole, annab isegi USA
põhiseaduse alusel luua parlamendikeskse poliitilise korraldusega
riiki.
Küsimus on mehhanismides. Praegune põhiseaduse eelnõu aga ei
järgi kahjuks §-s 4 lubatud võimude lahususe printsiipi
praktiliselt üldse. Ning seega loob potentsiaalselt ohtliku
olukorra, kus Eestis ei hakka toimima hästi funktsioneeriv
täitevvõim. Üks lahendusi parlamentaarse demokraatia raamidesse
jäämisel oleks suurendada presidendi volitusi, kes sel moel saaks
olla vajaduse korral toeks täitevvõimule. Ma loodan, et Põhiseaduse
Assamblee vastavad muudatused põhiseaduse eelnõusse sisse viib.
Veel ühest küsimusest, millest pole siin räägitud.
Ajakirjandust peetakse teatavasti riigi neljandaks võimuks ja seda
rolli saab ta täita, kui tal on põhiseaduslikud garantiid vabaks
tegutsemiseks ja info hankimiseks ning nõutamiseks. Põhiseaduse
eelnõu § 44 seab siin aga väga ohtliku piirangu, andes
parlamendile voli seadust vastu võttes otsustada, millist infot ja
kellele väljastada. See on väga ohtlik loogika, mis praeguseks on
välja pakutud. Seetõttu palun tungivalt § 44 ümber teha ning
loodan, et ka ajakirjandus selle eest võitleb. Nimelt tuleb
sätestada, et seaduses võib kehtestada piirangud juurdepääsemisel
informatsioonile, mis puudutab riigi julgeolekut, kuriteo uurimist,
inimeste eraelu, tervist ja ärisaladust, mitte aga vastupidi. Samas
on loomulikult vaja ka sätestada kord, millises korras ja kuidas
seda informatsiooni saab, aga mitte mingil juhul ei tohi piirata
informatsiooni saamise ulatust. Peame vabanema sotsialismi pärandist,
kus keelatud oli kõik sее, mis polnud lubatud. Peavad olema
tagatud sõnaõigus ja trükivabadus ja selleks peab omakorda olema
tagatud juurdepääs infole.
Veel üks väga oluline märkus: kindlasti tuleb põhiseadusest
välja jätta punktid, mille kohaselt kohus võib tagandada
presidendi (§ 84 lõige 2) ja parlamendiliikme (§ 65 lõige 2).
Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Aleksei Zõbin!
A. Zõbin
Härrad! Kahjuks läksid eksperdid ära. Võib-olla on Eesti
ajakirjanduses avaldatud teoreetilisi põhjendusi üht või teist
liiki riigi rajamiseks Eestis, kahjuks olen ma vene ajakirjanduses
kohanud väga vähe artikleid selle kohta, millise riigi ja millise
režiimi me peame siin rajama. Kas puhtal kujul parlamentaarse või
presidendivabariigi või koguni kuningriigi? Raidla ütles eile, et
soovitav oleks teha selline ettekanne. Muidugi oleks soovitav teha
saadikutele selline ettekanne! Ilmselt on see juristidele niigi
arusaadav, aga inimestele, kes pole õigusalase tegevusega nii sageli
kokku puutunud, oleks selline ettekanne kasulik.
Mis puutub põhiseadusesse, siis presidendivõimu suhtes tahaksin
inimesena valijate hulgast öelda järgmist. Olen peaaegu 100%
veendunud, et igale inimesele Eestis, kes osaleb poliitilises elus,
meeldiks palju rohkem see, kui ta saaks presidenti valida, seda aga
põhiseadus ette ei näe. Minu meelest on see küsimus, millest ka
eile juttu oli, igale inimesele valulik ja sellepärast muutub see
üheks komistuskiviks, kui põhiseadus pannakse arutelule ja toimub
referendum. Inimene oleks ikka rahul, kui ta ise saaks presidendi
valimisest osa võtta.
Mis aga puutub üldse presidendi kohta käivatesse
paragrahvidesse, siis mulle näib, et presidendil on liiga laiad
õigused kuni diktaadini välja ja Riigikogu muutub sel juhul
statistiks. Ma ei hakka nende üksikute paragrahvide kohta märkusi
tegema, kuid mulle jäi selline üldmulje põhiseaduse lugemisel.
Nüüd mõni sõna terminoloogiast. Räägin konkreetsetest
paragrahvidest. Näiteks on §-s 22 juttu lähedastest, kes ei tohi
anda tunnistusi oma lähedaste vastu. Kes on lähedased? Oleks
soovitav, et paragrahvis oleks ära märgitud, kes on lähedased. Kui
on tegemist kriminaalõigusega, siis on vaja, et see oleks selge.
Nüüd § 56. On selge, et praegustes oludes on sel selge
venevastane suunitlus. Tavalises riigis – mitte sellises, mida
rajatakse – võiks selline paragrahv ehk olla. Aga antud juhul on
see tegelikult venevastane paragrahv.
Seoses sellega tahaksin rääkida ka §-st 30, kus on kirjas, kes
võivad riigiasutustes töötada. Oleks soovitav, et need asutused ja
ametikohad oleksid kindlaks määratud. Kui näiteks Vähi
apoliitilises valitsuses pole ühtki venelasest ministrit, siis võib
arvata, et ka tulevikus ei saa venelased ministriteks, aga oleks
vähemalt vaja, et põhiseaduses oleks märgitud, kas nad võivad
töötada kojamehena või õpetajana jne. Ka kojamees töötab
riigiasutuses!
§ 54 teine lõige tuleb välja jätta. See on liiga arusaamatu ja
seepärast võib tekitada vääritimõistmist. Kahtlust tekitab ka §
72 Riigikogu istungi õiguspädevusest, kui kohal on 1/4 liikmeid.
See on minu meelest absurd!
§ 75-s oleks soovitav märkida, et poolt peaks hääletama pool
liikmete koosseisust.
§-st 124 on juba räägitud.
Härrad, me loome põhiseadust ja muudame selle vasturääkivaks
eksisteerivate olude suhtes. Räägime üht, teeme teist. Ma arvan,
et see küsimus – ma pean silmas riigipiiri – tuleb lahendada
koos Venemaa valitsusega, et mitte panna pommi põhiseaduse alla.
Kinnitades 1920. aasta lepingut Venemaaga, deklareerib Ülemnõukogu,
et ta ei ole nõus praeguse olukorraga. See on sama probleem, mis
Kuriili saartega. Võib-olla ei peaks siin sellest rääkima, aga
mulle helistatakse vahel Petserist ja küsitakse, kas tõesti mõned
inimesed, kes on Venemaalt Eestis käinud, on purjuspäi lubanud need
territooriumid Eestile tagasi anda? Olen neile vastanud, et ma ei
tunne selliseid inimesi, ei ole isiklikult nendega selles asjas kokku
puutunud ja seepärast ei oska midagi konkreetset öelda.
Ja lõpuks. Olen rahul §-ga 125! See räägib põhiseaduse ja
rahvusvaheliste lepingute prioriteedist. Aga ma tahaksin sellest
kõnetoolist pöörduda ekspertide, Raidla, kõigi poole, kes
põhiseadusega tegelevad. Palun öelge kätt südamele pannes, kas §
125, Venemaaga sõlmitud lepingu artikkel 3 ja kodakondsuse seadus on
omavahel kooskõlas? Kas me teeme hea näo halva mängu juures? Me
tahame maailma veenda, et me oleme seaduskuulekad, et me täidame
seadusi – ma pean silmas seaduste prioriteeti –, aga samal ajal
rikume otsekohe seadust, jõudmata seda veel kehtestadagi. Tänan!
Juhataja
Jälgime ikka kella, et kell ja mikrofon töötaksid kooskõlas.
Jüri Reinson!
J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Erinevalt paljudest
eelkõnelejatest pühendaksin ma oma tähelepanu mitte põhiseadusele,
vaid meil päevakorras olevale küsimusele, s.o. otsuseprojektile
põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendusseaduse eelnõu
rahvahääletusele esitamiselt.
Ma ei tea, mida me taotleme, püüdes siin saalis meeleheitlikult
viia põhiseaduse eelnõusse sissе täiendusi, parandusi jne. Ma
saan aru nii, et sее kogu tahab olla kõige targem ja jätta endale
viimase sõna. Paraku on niimoodi – ja seda ma olen ka eelnevalt
siit puldist öelnud –, et me elame nii muutuvas ajas, et vaevalt
jääb põhiseadus, rääkimata alamatest seadustest, muutumatult
kestma aastakümneteks. Kui me tahame tingimata jätta endale
rakendusseaduse vastuvõtmise õiguse ja seda ka teha ning võtta
saalis välja rakendussseaduse eelnõu § 8, siis julgen ma ennustada
seda, et pärast seda see kogu enam ühtki normaalset otsust
langetada ei suuda. Aga kui me kõiki neid asju, millest ma rääkisin,
ei taha, siis ei näe ma mingit põhjust, et me ei võiks seda
otsuseprojekti sellisena, nagu õiguskomisjon ta meile on esitanud,
vastu võtta ning jõuda selleni, et meie asemele astub kõige
kiiremas korras Riigikogu, kellel on rahva toetus ja usaldus.
Ma ei taha ennast lugeda rahva arvamuse kujundajate ja äratundjate
hulka, aga oma viimastel kohtumistel inimestega, nende inimestega,
kes iga päev tööd teevad, julgen ma öelda küll, et nad lihtsalt
ei saa aru, mida me teeme ja me ei suuda neile ka seda selgitada.
Väga raske on viia ühes riigis nii vastutusrikkal ajal, nagu meil
praegu on, ellu valitsuse ja Ülemnõukogu tahet, kui allpool sellest
ei saada aru ega loodetagi sellest aru saada. Ja ainus lootus on, et
tuleb Riigikogu, kelle tahtest saadakse aru, kellega tahetakse koos
töötada ja selliselt ka kriisi ületada.
Seoses eeltooduga on mul ainult üks parandusettepanek, mille ma
juhatusele kui juhtivkomisjonile üle annan. Panen ette kirjutada 3.
punkt uues sõnastuses: "Ülemnõukogu Presiidiumil esitada
Ülemnõukogule 68. istungjärgul eelnõu põhiseaduse rahvahääletuse
läbiviimise korra ja rahvahääletuse päeva määramise kohta!"
Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Peet Kask!
P. Kask
Austatud härra spiiker! Kallid kolleegid! Ma püüan natuke
selgitada üldist olukorda ühes kõige olulisemas küsimuses.
Milline on siis parlamentaarne riigikorraldus ja kuidas tagada, et
see Eestis tööle hakkaks? See nähtavasti on kõigi sõnavõttude
eesmärk, ehkki selleni jõudmiseks on välja pakutud esinevaid
lahendeid. Erinevad allikad ja erinevad teadlased defineerivad
parlamentaarset riigikorraldust tõepoolest erinevalt. Mõned
esitavad mitu kriteeriumi korraga ja kui mõni riik täidab ühte
neist kriteeriumidest ja ei täida teist, siis ei ole see
puhtparlamentaarne riigikorraldus, vaid on mingisugune segu. Üks
tüüpilisi kriteeriumi definitsioone, mida antakse, on esiteks see,
et täidesaatev võim moodustatakse seadusandliku võimuorgani poolt
ja nõutakse vastastikust usaldust.
Teine kriteerium, mida väga sageli kirjanduses esile tuuakse, on
see, et valijaskond valib ainult ühe riigivõimuorgani –
parlamendi – ning riigipea valitakse parlamendi poolt. Sellel
teisel kriteeriumil on tõepoolest küllaltki palju erandeid.
Räägitakse ka parlamentaarsest riigikorraldusest selles mõttes, et
eri institutsioonide vahel valitsevad vahekorrad just nii, nagu
parlamentaarses riigis on, nimelt nii, et riigipea täidab ainult
esindusfunktsioone, et tal ei ole olulist võimufunktsiooni
poliitiliste otsuste vastuvõtmisel ja täideviimisel.
Võib-olla see viimane ongi kõige üldisem parlamentaarsüsteemi
kirjeldus. Euroopas on mitu riiki, kus president on valitud otse
rahva poolt, näiteks Island, aga kus see president ei ole
arvestatava poliitilise võimuga. Mõnel pool – ja seda jälle
Islandis – on presidendil vastavalt põhiseadusele küllaltki
suured võimuvolitused (Islandis on tal dekreediõigus ja
referendumiõigus), aga ta ei kasuta neid õigusi, ta on rõhutatult
neutraalne isik, kelle suust tihtilugu ei ole võimalikki välja
pigistada arvamusi või seisukohti konkreetsetes poliitilistes
küsimustes. See on tegelikult kõige üldisem kriteerium. Kui me
tahame parlamentaarset riigikorda rakendada, siis on meie põhiline
ülesanne saavutada, et meie president ei sekkuks poliitilistesse
otsustesse. See ettekujutus, et president, parlament ja valitsus
peavad olema kõik ühetugevused, on minu arvates vildakas. See ei
vasta vähemalt kõnealust asja käsitlevale politoloogilisele
nüüdiskirjandusele. Tasakaalu nõutakse küll, aga tasakaalu
nõutakse kahe haru vahel, parlamendi ja valitsuse vahel, ja meie
eelnõus on see kõige tähtsam tasakaaluelement sisse kirjutatud §-s
99. Nimelt võib valitsus pärast talle umbusalduse avaldamist
tellida erakorralised parlamendivalimised.
Küsimus sellest, kuidas me saame endale sellise presidendi, kes
on poliitiliselt neutraalne, ja kas Eestis praegustes poliitilise
kultuuri tingimustes on võimalik rahva poolt valitav neutraalne
president, on täiesti praktiline küsimus. Ma toon jälle näite
Islandi kohta. Miks Islandi president ei sekku poliitilisse ellu?
Esiteks, Islandi iseseisvumisele eelnes väga pikk periood, mil
rakendati parlamentaarset riigikorda. See oli Taani koloonia. Taani
aga on kuningriik. Parlamentaarne traditsioon on Islandis väga
sügavale juurdunud. Teiseks, Islandi puhul ei ole presidendil
võimalik oma võimu rakendama hakata, sest kui mõnele presidendile
peaks see pähe tulema ja ta peaks hakkama seda tegema, võtaks
parlament temalt selle võimu otsekohe ära. Islandi põhiseaduse
muutmiseks piisab lihthäälteenamusest. See on ainult üks näide.
Kui süüvida probleemidesse, otsida neid riike, kus parlamentaarse
riigikorralduse riigipea on valitud otse rahva poolt, siis leiab
alati põhjuse, miks see süsteem töötab parlamentaarsel alusel.
Euroopas on praktiliselt ainult üks riik, kus president on tugev,
see on Prantsusmaa. Ka sellel alusel on võimalik demokraatia. See on
meie valida, kas täidesaatva võimu tegelik juht on president või
peaminister.
Assamblee tegi sellise valiku, nagu ta praegu tegi. Kuna assamblee
taganes rakendusotsuse eelnõus oma esialgsest seisukohast ja pooldab
esimese presidendi valimist rahva poolt, siis minu arvates on
presidendi valimine parlamendi poolt järgmistel kordadel palju
väiksema tähtsusega kui esimene kord, sest esimese nelja aasta
jooksul juurutatakse tegelikult traditsioon, määratakse ära, kas
meie riik hakkab elama Prantsusmaa või teiste Euroopa riikide malli
järgi. Nii näen ma üldjoontes seda kõige teravamat ja põletavamat
probleemi.
Kui Ülemnõukogu otsustab eelnõu Põhiseaduse Assambleele teatud
küsimustes ümbervaatamiseks tagasi anda, siis selle otsustamine,
kas Ülemnõukogu teeb assambleele ülesandeks ka see konkreetne
küsimus läbi vaadata, nõuab kahtlemata Ülemnõukogu liikmete
teatud ettevalmistust. Et seda otsust vastu võtta, peame endale
tegelikult selgelt ette kujutama ja aru saama, mis on parlamentaarne
süsteem. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Edgar Savisaar!
E. Savisaar
Austatud kolleegid! Lugupeetud spiiker! Ma olen viimastel päevadel
väga tähelepanelikult süüvinud põhiseaduse eelnõusse, kuulanud
kolleegide sõnavõtte sellel teemal ja jõudnud arusaamisele, et
ilmselt me teeksime ikkagi vea, kui me ei kirjuta põhiseadusesse
sisse presidendi otsevalimise nõuet. President tuleb valida kõigi
valimisõiguslike inimeste poolt ühe- või kahevooruliste
otsevalimiste teel. Nii, kuidas kujuneb, jalgratast ei ole mõtet
selle juures leiutada. Austrias ei karda keegi, et otse valitud
president muutuks sellepärast veel diktaatoriks. Ka meil on
presidendi funktsioonid üsna täpselt ja ammendavalt piiritletud.
Muidugi me ei tea, millised situatsioonid tulevikus Eesti ette
tekivad. Võib-olla ainus põhiseaduse punkt, mille kaudu president
võib hakata oma võimu laiendama, on see, et ta on ka riigikaitse
kõrgeim juht, aga ma ei tahaks ka sellele punktile mingit otsustavat
tähendust anda. Kui järele mõelda, siis on Põhiseaduse Assamblee
poliitiliselt selles küsimuses teatud otsuse teinud. Nimelt on
rakendusseaduse eelnõus öeldud, et esimese presidendi valime otse,
edaspidi aga kaudselt, parlamendi kaudu. Kui see otsus ei olnud
päevapoliitika toomine assamblee saali, mis see siis oli? Vähemalt
kerkis mulle see mõte pähe, kui ma kuulasin üleeile kolleeg Tõnu
Antoni ettekannet. See on ikkagi nii markantne näide poliitilisest
kauplemisest, et ei vaja isegi tõestamist. Pealegi ei kannata see
idee õiguslikult kriitikat, sest rakendusseadus siiski ei saa muuta
põhiseadust. Rakendusseaduses saame küll öelda, millal üht või
teist punkti rakendada, mitte aga seda, et rakendame seda punkti
kohe, aga teistmoodi, kui põhiseaduses on öeldud. Kui me püüame
rakendusseadusega muuta põhiseadust, siis sellesama põhiseaduse
järgi moodustatav Riigikogu peaks selle kohe tühistama, kuna
põhiseaduse muutmiseks on ettenähtud hoopis teine protseduur.
Sageli on viidatud ka sellele hoiatavale näitele, et Zviad
Gamsahhurdia sai oma volitused otse rahvalt ja hakkaski mandaati
kuritarvitama. See näide on õpetlik, ainult et hoopis teises
mõttes. Nimelt valiti Zviad Gamsahhurdia oma kohale kõigepealt
siiski just Ülemnõukogu poolt ning olles selle eesotsas, töötas
ta välja valimisseaduse tugevate võimuvolitustega presidendi kohta
ja laskis need volitused rahval kinnitada.
Lõpuks kõige tähtsamast. Kui me läheme tänavale, siis näeme
seal paljusid inimesi käega löövat ja ütlevat: "Oh, seal
Toompea saalis meiega niikuinii ei arvestata ning meil ei ole mingit
võimalust oma tahet läbi viia." Saadikud mängivad nende
arvates individuaalseid või erakondlikke mänge, mis rahvale jäävad
sageli arusaamatuks. Saame aru ühest: väga paljudele inimestele on
tähtis presidendi institutsioon ja presidendi valimise viis.
Inimeste tahe selles küsimuses on selgepiiriline: president tuleb
valida otse. Ja meie peame seda tahet täitma, meeldib see ühele või
teisele meie hulgast isiklikult või mitte. See ei tähenda, et me
toetaksime tugevat presidendivõimu. Vastupidi, me toetame
demokraatlikku, parlamentaarset riiki, kus presidendi institutsioon
esineb tasakaalustava lülina parlamendi ja valitsuse suhetes. Seda
oleme kogu aeg õigeks pidanud.
Me võime muidugi siin saalis kritiseerida, et vaadake, rahvas ei
mõista meie õilsaid taotlusi, aga niisugune see rahvas kord juba on
ja meie peame sellega arvestama. Ühiskonna stabiilsusele oleks väga
ohtlik panna rahvahääletusele põhiseadus, mis ei pruugi leida
enamuse toetust. Me ei ole mitte praegu tupikus, nagu räägitakse,
kuid siis alles satuksime tupikusse. Meil on vaja tagada, et
põhiseadus läheks läbi, et riigivõimu tasakaalustatus paraneks,
et presidendi funktsioonid oleksid proportsioonis tema mandaadi
tugevusega.
Sellest kõigest tulenevalt olen ma seisukohal, et põhiseaduse
eelnõu tuleb saata assambleele tagasi ning taotleda sinna muudatuste
sisseviimist presidendi institutsiooni suhtes. On ka teisi küsimusi,
mis nõuavad täiendavat läbivaatamist. Näiteks ei pea ma õigeks,
et eelnõust on välja jäänud rahvaalgatuse põhimõte. Ka meie
praegune tegevus näitab, kui vajalikud on need mehhanismid, mille
kaudu inimesed otseselt ja vahetult saaksid mõjutada parlamenti,
mida nad praegu teha ei saa. Ja kui pärast põhiseaduse vastuvõtmist
ja uue Riigikogu valimist ei teki püsivat tagasisidet rahva ja
parlamendi vahel, siis avastavad saadikud ja avastab ühiskond varsti
jälle, et parlament on omaette ja ülejäänud maailm omaette
suletud süsteem ning et need kaks ei saa kuidagi omavahel kokku.
Tänan teid tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Arvo Junti!
A. Junti
Lugupeetud juhataja ja Ülemnõukogu liikmed! Ülemnõukogu
viimase aasta tegevuse üheks suuremaks küsitavuseks on minu arvates
olnud tema seadusloome, see on tegevus, mis peaks olema seadusandja
tegevuse sisuks. Senine seadusloome on suuresti toimunud püüdega
saavutada konsensus Ülemnõukogus endas või ettevalmistavas
töögrupis, s.t. seadusloome on lähtunud kindlatest
kontseptuaalsetest põhimõtetest, mitte väljatöötatud ja
läbiarutatud kontseptsioonidest, vaid koostajate ja vastuvõtjate
isiklike huvide realiseerimise püüdest ühes või teises
normatiivaktis. Kas on selleks huviks olnud soov esivanemate vara
tagasi saada, oht olla välja tõstetud elamust selle represseeritule
tagastamisel või kokkulepe, kus ühelt poolt on huviks broneerida
endale presidenditool ja teiselt poolt tagada võimalikult soodne
seis parlamendivalimistel. Enamikul juhtudel ei ole reaalselt
mõeldud, kuidas hakkab vastuvõetu reaalselt toimima reaalses
ühiskonnas, reaalsete suhete maailmas. Konsensuse teel saadud akt ei
rahulda mitte kedagi. Eesmärk peaks olema ikkagi selline, et
maksimaalselt vähe oleks rahulolematuid. Asjata on püüda igaühe
soovi arvestada. Niisugune tegevus oleks midagi muud kui õigusloome.
Ülemnõukogu suundumus riiklike huvide eiramisele teatud
õigusaktide ettevalmistamisel, mis põhiliselt algas omandireformi
aluste seadusega, on ka Põhiseaduse Assamblee probleem ja selle
tegevuses veelgi enam võimendunud. Toon ühe huvipakkuvama näite
sellest vallast. Rakendusseaduses nähakse ette esimese presidendi
valimine rahva poolt, järgmised presidendid aga valib parlament. Kas
on püütud ette kujutada ja arvestada kõiki praktikas ettetulevaid
probleeme sellise variandi vastuvõtmisel? Kardan, et analüüs
selles osas on jäänud pehmelt öeldes puudulikuks. Sellest
lahendusvariandist kumab jällegi läbi huvi, mitteriiklik mõtlemine.
Ma arvan, et riigipea institutsiooni sisseseadmist ning vastava isiku
valimist otse rahva poolt tuleb ainult pooldada, kuid täiesti
vastupidiselt Põhiseaduse Assamblee ettepanekule tuleks pakkuda
välja loogiline konstruktsioon, kus esimese presidendi valib
parlament, edaspidi aga teeb seda rahvas. Nii ei jääks teine otse
valitud president viimaseks Eestis valitud presidendiks.
Taasiseseisvunud Eestis on kindlasti presidendikandidaate rohkem kui
üks. Andkem vastavalt rahva ootustele ja soovidele neile, kes
esimesel korral presidendiks ei saanud, võimalus tulla selleks
teisel, kolmandal, neljandal või veelgi hilisemal korral. Ühtlasi
arvan ma, et tagasivõetavaid samme ei ole olemas, eriti niisuguse
tähtsa küsimuse puhul nagu riigipea valimine ühel või teisel
viisil.
Kui esimesel korral valida riigipea otse, järgmistel kordadel aga
püüda teda valida parlamendis, tekib ilmselt selliseid
situatsioone, mida me ei suuda ette näha ja praktikas üle elada.
Mõelgem sellele ja katsugem teha nii, et tagasivõetamatud sammud ei
kujuneks meile endile ohtlikuks. Eesti on elanud pidevas ootuses
mitte ainult viimase kahe-kolme aasta jooksul, vaid viimase 50 aasta
jooksul. Kuid eriti viimased kaks-kolm aastat on olnud ootuse
külvajateks küll iseseisvus, küll oma raha või Vene vägede
väljaviimine ja nüüd on üles kruvitud põhiseaduse ootus. Püüdkem
selle emotsionaalse seisundi taga näha ka soovide ja ootuste
rakendusmehhanismi, millest ma eespool põgusalt rääkisin. Püüdkem
näha protsessi tervikuna, mille üks kõige olulisem osa on
rakendus. Eelkõige rakendus! Põhiseaduse eelnõu nõuab tõsist
tööd, enne kui me seda julgeksime rahvahääletusele panna. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Illar Hallaste!
I. Hallaste
Lugupeetud hr. juhataja! Austatud kolleegid! Mulle tundub, et
paljud siin kõnetoolis käinud saadikud unustasid ära meie
reglemendi ja selle, mida me arutame. Me arutame õiguskomisjoni
poolt esitatud otsuseprojekti, mis käsitleb põhiseaduse eelnõu ja
põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu rahvahääletusele
esitamist, me ei aruta põhiseadust. Mõned püüavad siit
kõnetoolist teha parandusi põhiseaduse või rakendusseaduse teksti
ja ütelda, mis neile meeldib või mis neile ei meeldi. See rahvale
tuginemise ja presidendi valimisel rahva otsustamise nõue näitab,
et tegelikult toetatakse otsuseprojekti teist punkti, millega
tahetakse lasta rahval otsustada, kas anda juhtivkommunistidele ja
komsomolijuhtidele õigus osaleda Riigikogu valimistel ja kõrgetes
riigiametites. Kui rahva otsustamist peetakse nii oluliseks, siis
järelikult ei tule toetus sellele punktile mitte ainult
saadikurühmalt "Isamaa Ühendus", vaid ka sõltumatutelt
demokraatidelt ja nagu ma aru sain, rääkis ka keskfraktsiooni juht
rahva otsustamisest.
Aga nüüd selle otsuseprojekti juurde. Esmaspäeval me
hääletasime läbi selle, et Ülemnõukogu ei tee põhiseadusesse
parandusi ja see sai väga veenva häälteenamuse. Järelikult ma
kutsuksin üles järgmisi sõnavõtjaid keskenduma praegusele
päevakorrapunktile, aga mitte põhiseadusele endale!
Meie saadikurühm tahaks teha otsuseprojekti mõningaid täiendusi
ja nimelt kõigepealt tuleks lisada uus punkt, mille sisu oleks
järgmine: "Avaldada Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu koos
põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõuga ajalehtedes "Rahva
Hääl" ja "Estonija" 21. märtsiks 1992." Siis
veel asendada punktis 3 70. istungjärk 69. istungjärguga, veel 1.
punkti lõppu tuleks lisada kuupäev, s.o. näha ette eelnõu
rahvahääletusele panek 3. mail 1992. Sellega me võtaksime juba
praegu vastu otsuse, millal rahvahääletus toimub ja just sellest
kuupäevast lähtudes peab istungjärgu number muutuma. Kui esimeses
punktis peaks leidma toetust mitte põhitekst, vaid alternatiiv, siis
tuleks vastavalt meie hääletusele jätta esimese punkti teisest
lõikest välja sõnad "Ülemnõukogule ja". See tähendab,
et põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ei oleks pärast vaja
ekspertiisi esitada või ekspertiisi tulemusi ei oleks vaja esitada
Ülemnõukogule, vaid ainult assambleele, kuna ainult assamblee
võtaks selles suhtes seisukoha. Niisiis tuleks 3. lõige sõnastada
järgmiselt: "Põhiseaduse Assambleel esitada 15. aprilliks
ekspertiisi tulemuste ja justiitsministeeriumi ettepanekute alusel
põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu lõplik redaktsioon
rahvahääletusele panemiseks koos põhiseaduse eelnõuga."
Järelikult ei hakka Ülemnõukogu tegema muudatusi mitte ainult
põhiseaduses, vaid ka selle rakendamise seaduse eelnõus enne
rahvahääletust. Ma kutsuksin üles kiiresti jõudma selleni, et me
hakkaksime otsuseid langetama õiguskomisjoni poolt esitatud
otsuseprojekti alternatiivide üle ja lõpuks otsuse enda üle.
Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Rein Järlik!
R. Järlik
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Semjon Budjonnõi
ratsakorpuse patrull pidas stepis kinni kaks ülimalt kahtlaste
tunnustega isikut. Näpitsprillid või õigemini prillid, kikkhabe,
lisaks mõlemal veel pikad maani kaupmehekasukad. Patrulli otsus oli
selge ja lihtne: kasukad maha, olete ennast küllalt soojendanud,
sealilmas võetakse teid ka paljalt vastu. Kinnipeetuteks olid
Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee esimees Kalinin ja Ukraina NSV
Kesktäitevkomitee esimees Petrovski. Ja kui üks neist ulatas
lugemiseks mandaadi, et näe, siia on Lenin isiklikult alla
kirjutanud, lõikas punane ratsaväelane: "Sina, buržui, ära
seltsimees Leninit musta! Lugeda ma ei oska, aga teiesuguseid
vereimejaid olen ennegi näinud."
Muidugi see revolutsiooniline valvsus, mis tugines välistele
tunnustele, eriti kaua sellisel kujul kesta ei saanud ja ajapikku
leiti kriteeriumid, mille järgi hakati kas seina äärde panema,
okastraadi taha saatma või lihtsalt mingeid õigusi ära võtma.
Kindlaim kriteerium oli ametikoht endise režiimi ajal. Andrei
Võšinski hindamatute teenete najal jõuti selles suhtes
täiuslikkuseni ja sellest täiuslikkuse perioodist ma loeksin teile
ette Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu
määruse 23. augustist 1956 nr. 211, mis ütleb nii: "Vastavalt
NSV Liidu Ministrite Nõukogu 4. augustil 1956. aasta määrusega nr.
1044 kinnitatud riiklike pensionide määramise ja väljamaksmise
korra määrustiku punktile 115 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrab:
1. Tööstaaži hulka ei arvestata töötamist järgmistel
ametikohtadel endise kodanliku valitsuse ajal (kuni 1940. aasta 21.
juunini):
a) riigivanem ja riigi president;
b) Riigivolikogu ja Riiginõukogu esimehed, esimeeste
asetäitjad, peasekretärid ja sekretärid, Riigikogu
asjadevalitseja, presidendi kantseleiülem, õiguskantsler ja
nõunikud, riigisekretär, riigikantselei peasekretär, sekretär,
nõunikud;
c) riikliku propagandatalituse juhataja, juhataja abid ja
riikliku propagandatalituse vastutavad töötajad;
d) välissaatkondade saadikud, atašeed, konsulid, nõunikud,
sekretärid;
e) peaminister, ministrid, ministriabid, ministeeriumide,
valitsuste, osakondade, ametite direktorid ja nende abid (juhatajad
ja nende abid); riigikontrolör, peakontrolörid ja tema asetäitjad,
riigikontrolli büroo juhatajad; vanemkontrolörid; tolliasjade
juhataja, tolliülemad ja nende abid;
f) maavanemad (maakonnavalitsuste esimehed), linnapead, nende
abid, maakonna- ja linnavalitsuste sekretärid, vallavanemad ja nende
abid;
g) riigikohtu, kohtukoja, ringkonnakohtu, sõjaväe kõrgema
kohtu (sõjaringkonna kohtu) kui ka nende osakondade esimehed,
liikmed ja nende abid, jaoskonnakohtunikud, lisajaoskonna kohtunikud;
h) prokurörid ja nende abid, kohtu-uurijad, kohtupristavid
ja nende abid;
i) politseiteenistujad, vangivalvurid ja vanglates
vastutavatel ametikohtadel töötajad, samuti töö asutustes ja
osakondades, missugused juhtisid politsei, vanglate ja piirivalve
tegevust;
k) klassisõjaaegne (22. nov 1918 – 2. veebr 1920)
vabapalgaline teenistus sõjaväes kõikidel ametikohtadel;
l) palgaline teenistus organisatsioonides "Kaitseliit",
"Isamaaliit" ja "Vabadussõjalaste Liit";
m) erakapitaliga töötavate aktsiaseltside ja osaühistute
esimehed, juhatuse liikmed, direktorid;
n) eraettevõtete, tehaste, vabrikute ja asutuste direktorid
(juhatajad, valitsejad), riigimaade ülem, riigimaade
ringkonnavalitseja ja riigi- ning eramõisate valitsejad;
o) pankade presidendid, direktorid ja juhatajad;
p) kutsekodade ja tööliskoja esimehed, juhatuse liikmed
ning kutsekodade ja tööliskoja juhtivatel ametikohtadel töötajad;
r) kodanlike ajalehtede toimetajad, toimetuste osakondade
juhatajad ja nende abid, koosseisulised kirjasaatjad;
s) kõikide usukultuste teenijad, ülikooli usuteaduskonna
õppejõud ja koolide usuõpetuse õpetajad, kui usuõpetus oli nende
põhimiseks aineks.
2. Teenistus kodanlikus sõjaväes ja piirivalves
(ohvitserina, sõjaväeametnikuna, üleajateenijana ja ajateenijana)
ei kuulu arvestamisele tööstaaži hulka pensioni määramisel."
Nagu te võisite veenduda, on see nimekiri täiuslik ehk nagu omal
ajal öeldi, midagi pole unustatud ja kedagi pole unustatud. Ükskõik,
kui üllatest eesmärkidest ei ole ka kantud § 8 rakendusseaduse
eelnõu või õieti sinna lisatav paragrahv, on ometi kurjakuulutav
sarnasus olemas sellesama nimekirja ja tolle nimekirja vahel ja ma ei
ole veendunud, et see tegelikult viib sellele sihile, mida § 8
autorid mõelnud on.
Mis aga puudutab põhiseadust, siis kuulanud Edgar Savisaart,
võiksin ma peaaegu sõna-sõnalt korrata tema sõnu, sest ma olen
nendega täiesti nõus, aga ometi ma ei usu, et Põhiseaduse
Assamblee on nõus mingisuguseid muudatusi olemasolevasse teksti
sisse viima. Ma olen osa võtnud selle assamblee 26 istungist. See
aeg on näidanud, et assamblee enamusel on oma selge seisukoht välja
kujunenud ja mul ei ole usku, et ta seda muudab. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Mati Ahven!
M. Ahven
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Minul paluti rääkida
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusest põhiseaduse eelnõu ja
põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu rahvahääletusele
esitamisest. Nii ma ka teen ja ütlen, et ma hääletaksin selle
rahvahääletusele paneku poolt, kuid tingimusel, et see peab enne
läbima rahvaarutelu.
Punkt üks: rahvas ei teagi sellest eelnõust midagi, sest see,
mis oli ajalehtedes, oli midagi muud. Kõige selle juures ma tahaksin
veel välja öelda mõningad oma arvamused poliitilistest jõududest
ning muudest kokkulepetest ja sobingutest, sest siin puldis käin ma
väga harva.
Kokkulepped või sobingud? Kuidas seda nimetada? Eetikakomisjon
võib-olla paneb mulle pahaks seda sõna "sobing", aga pole
midagi parata. Näiteks üks sobing kratsib mul senini hinge. See
sobing ehk kokkulepe oli meil Põhiseaduse Assamblee moodustamise
kohta. Ma usun, et kõik seadused ja otsused, mis me oleme siin
teinud, ei ole üheväärselt võimsad ega tähtsad ja ositi lähevad
nad meelest maha, aga 20. augusti oma ilmselt jääb igavesti meelde.
Me teame kõik, missugune oli siis olukord, milline oli meie
hingeseisund jne. ja siis toodi meile eelnõu iseseisvuse kinnitamise
kohta! Teisisõnu oli iseseisvuse taasväljakuulutamine. Lausa
hämmastav, jube – ma ei tea, mis veel juurde panna – oli seal
siduvana 2. punkt Põhiseaduse Assamblee moodustamisest. Kas meil
siis oli mingisugust valikuvõimalust hääletada iseseisvuse
kinnitamise vastu? Minul ei olnud. Ja ainult selletõttu ma pidin
andma hääle ka Põhiseaduse Assamblee moodustamise poolt.
Jah, mul on senini arusaamatu, kes olid need poliitilised jõud,
kes kokku leppisid. Võib-olla kirjutati neist pärast
ajakirjanduses, kuid mina igal juhul ei tea neid poliitilisi
jõudusid. Mul on kuri tahtlus, et neid oli vaid paar inimest, kes
oskasid selliseid kokkuleppeid sõlmida. Valikuvõimalust
Ülemnõukogul ei olnud. Leian, et see oli kokkuleplaste tegu ja üks
näide niinimetatud räpasest poliitikast! Andke mulle see sõna
andeks, aga vähemasti minul oli tookord see asi vastuvõetamatu.
Seda juhtus ka pärast, et üks asi seoti teisega.
Ja nüüd siis oleme nii kaugel, et see "püha lehm" –
Põhiseaduse Assamblee – on nii iseteadev ja võimas, et tema
otsused on, noh, ütleme nii, absoluutse tõe lähedal. Ja edasi: ma
ei saa sellest asjast aru, ma olen tagumises reas, võib-olla ei
kuule hästi jne., Põhiseaduse Assamblee liikmed andsid mingisuguse
vande ja siis lõpuks lugupeetud Tõnu Anton ütleb oma ettekande
lõpus, et see põhiseaduse eelnõu on kokkulepe poliitiliste jõudude
vahel?! Ometi tulnuks seal oma poliitilist fraktsiooni nimetada. Või
ma eksin? Minule lõhnab see järjekordselt halvasti. Vähemalt see
ütlemine, et see oli jälle kokkulepe. Milliste poliitiliste jõudude
kokkulepe? See jäi vastamata! Ja kui suured olid need poliitilised
jõud?
Ma tahaksin veel küsida: kas rahva arvamus on jõud? Et mitte
aega raisata, ma küsin veel: kellele me teeme põhiseadust? Kas me
teeme põhiseadust poliitilistele jõududele, mis praegu on ka
mingisugune jõud? (Väike jõud on samuti jõud.) Või teeme eesti
rahvale?
Lugupeetud kolleeg Jüri Reinson arvas, et me ei ole eriti targad.
Ma olen sellega võib-olla nõus, aga arvestage, härrad ja prouad,
et me oleme praegu siiski kõrgeim seadusandlik organ, me vastutame
seaduste, sealhulgas põhiseaduse kvaliteedi eest. Ja vaatamata meie
võib-olla mitte suurele tarkusele, vastutame ikkagi selle eest, et
see seadus tuleks niisugune, mida rahvas ootab ja mis on meie
praegusele olukorrale vastuvõetav. Ja seetõttu ütlen veel kord:
põhiseadus tuleb anda rahvahääletusele. Enne seda peab aga rahvas
saama seda arutada. Ja meie kas võtame endale õiguse rahvaarutelust
kokkuvõtted teha ja seda eelnõu parandada või mitte. Aga mina olen
selle poolt, et me peame selle õiguse endale võtma, sest nagu head
kolleegid mainisid, ei hakka Põhiseaduse Assamblee nagunii seda
muutma. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Tiit Käbin!
T. Käbin
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Põhiseaduse
eelnõu väljatöötamine on kätte näidanud nii mõnegi vea, mida
enam ei saa parandada, kuid mida ma siiski nimetaksin.
Esimene viga oli minu meelest see, et me ei võtnud arvesse arukat
ettepanekut, et kolmandik assamblee liikmetest oleksid kohalike
omavalitsuste esindajad. Mul on kahju, et ma tol ajal isе seda
ettepanekut ei toetanud. See oleks toonud assambleesse inimesi, kes
teavad praktilist elu, kes teavad, kuidas kohtadel tuleb asju
korraldada, kuidas peab olema õiguslikult reguleeritud kogu meie
riigielu korralduse süsteem.
Teiseks, kui hiljemalt oktoobri teisel poolel oleks Põhiseaduse
Assamblee saadetud laiali ja edasine töö eelnõu kallal oleks antud
juristidest ekspertidele ning poliitilised otsused oleks langetatud
Ülemnõukogus ja Eesti Komitees, oleks arvatavasti põhiseadus juba
vastu võetud. Neid vigu me enam parandada ei saa!
Mis puutub praegusesse põhiseaduse eelnõusse, siis assamblees
hääletasin ma vastu selle heakskiitmisele, ma hääletasin vastu
rakendusseaduse eelnõule, hääletasin vastu § 8-le. Põhjusi on
väga mitmeid.
Kõige olulisem on minu meelest ikkagi see, et ei taheta arvestada
mitte ainult ühiskondlike, vaid ka omavalitsuste liitude poolt ja
mujalt tulnud põhjendatud ettepanekuid, et president tuleb valida
otse rahva poolt. Praegu rakendusseaduse eelnõus fikseeritud
põhimõte, et esimene kord valib presidenti rahvas, edaspidi aga
Riigikogu, on ainult prääniku näitamine, et meelitada inimesi neid
eelnõusid heaks kiitma.
On mitmeid muidki asju, millega ma eelnõus nõustuda ei saa.
Näiteks riigipiiri fikseerimine, mis toob meile kaasa tohutult
probleeme. Ka rakendusseaduse eelnõu on poolik. Ma olen rohkem kui
üks kord küsinud, kuidas jõustub põhiseaduse paragrahv riigipiiri
kohta? Keegi ei oska vastata. Ma olen küsinud, mis saab pärast
põhiseaduse vastuvõtmist prokuratuurist? Teatavasti põhiseadus ei
näe ju enam sellist organit ette. Praegu on õige aeg mõelda selle
üle, mis peaks temast saama. Selle üle ei ole keegi mõelnud! Kas
tõesti pärast seda, kui põhiseadus on rahva poolt vastu võetud,
haarame kahe käega peast kinni, tõdedes, et prokuratuuri ei ole?
Samas aga näeb rakendusseadus ette, et ühegi töötaja töövahekord
ei katke. Siis on hilja hakata nendele probleemidele mõtlema! Me
peame seda tegema praegu. Põhiseaduse rakendusseadus peab andma
vastuse kõikidele lahtistele küsimustele, mis põhiseadusest
tulenevad, mitte nii, nagu on praegu.
Mis puudutab § 8-t, millest siin on piisavalt räägitud, siis
ütlen ainult ühte: süü saab olla ainult individuaalne. Ja igal
üksikul juhul, kui on vajadus, tuleb vastava isiku süü küsimus
läbi vaadata.
Ja üldse soovitan ma teil põhiseaduse eelnõu tähelepanelikult
läbi lugeda. Näiteks, kui see praegu kehtiks, siis oleks juba ammu
kuulutatud välja uued valimised, sest kui eelarve ei ole kinnitatud
kahe kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest, siis näeb
põhiseaduse eelnõu ette, et president kuulutab välja Riigikogu
erakorralised valimised – see on õige stabiilses süsteemis, aga
mitte lähiaastail.
Nagu näitas julgeolekuteenistuse moodustamise arutamine
Ülemnõukogus, ei ole põhiseaduses ka see küsimus praktiliselt
üldse valgustamist leidnud. See, kuidas julgeolekut tegelikult
hakatakse juhtima, on jäänud põhiseaduse eelnõust välja.
Täiesti erinev arvamus on mul siin sellest, mida nimetatakse
tasakaaluks Riigikogu ja valitsuse vahel. Mina nimetan seda, mis on
praegu kirjutatud eelnõusse, ebastabiilsuseks. Kui Riigikogu avaldab
valitsusele umbusaldust ja valitsuse juhil on õigus seejärel
tellida erakorralised valimised, siis mina kujutan seda ette nii:
miljon inimest valivad 100 seadusandjat. Need 100 inimest nimetavad
ühe peaministriks, valitsuse juhiks. Ja kui mõne aja pärast
ilmneb, et valitsus töötab halvasti ning valitsusele avaldatakse
umbusaldust, siis see üks läheb presidendi juurde ja ütleb:
"Kuule, need 100, keda rahvas on valinud, on halvad, mina olin
hea. Olgu peale, nemad mind ei taha, aga mina ei taha neid ja
korraldame uued valimised." Minu meelest sellega me
programmeerime ühiskonda ebastabiilsuse.
On veel sätteid, mis võimaldavad valimiste eel teha ohjeldamatut
populistlikku valimiskampaaniat, mis ei too kasu mitte kellelegi
peale valimiskampaania tegijate. Need paragrahvid leidke ise üles,
minu seisukoht on, et sellisel kujul neid dokumente rahvahääletusele
panna ei saa. Reageeritagu positiivselt või mitte, kuid kõiki siin
tehtud ettepanekuid tuleb saata Põhiseaduse Assambleele
läbivaatamiseks ja täienduste tegemiseks. Põhiseaduse ja selle
rakendusseaduse eelnõu tuleb avaldada, sest on suur vahe detsembris
avaldatu ja praeguse teksti vahel. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, kell on täpselt 12.00. Vastavalt meie
reglemendile on meil ette nähtud vaheaeg.
V a h e a e g
Juhataja
Lugupeetud kolleegid, istungjärk jätkub. Asugem töökohtadele
ja kontrollime kohalolekut.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 70 rahvasaadikut.
Läbirääkimised jätkuvad. Kõnetooli palun Priidu Priksi!
P. Priks
Lugupeetud juhataja! Kallid kolleegid! Mul on lihtne esineda
pärast Rein Järliku põhjalikku ja dokumendiga kinnitatud
ettekannet. Ma olen ka arvamusel, et rakendusotsuse punkti 2 ei pea
panema eraldi rahvahääletusele. Miks? Sellepärast, et rahvas saab
selle küsimuse, millest on punktis 2 juttu, ikkagi ära otsustada.
Rahvas saab valimistel näidata, kas ta lubab endisi kõrgeid
parteifunktsionääre Riigikogusse või ei luba. Kui rahvas valib ka
presidendi, siis ta saab sealgi oma tahet näidata. Ja kui rahvas ei
vali Riigikogusse endisi kõrgeid parteifunktsionääre, siis ei ole
ka kartust, et sellised inimesed satuvad valitsusse,
kohtuorganitesse, Eesti Panga presidendiks, kaitseväe juhatusse jne.
Ma ei ole nõus, et me surume rahvale peale sellise olukorra, kus
paneme ta ühele pulgale inimestega, kes andsid 1956. aastal välja
selle kurikuulsa ENSV Ministrite Nõukogu määruse, mille luges ette
Rein Järlik. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Juhan Telgmaa!
J. Telgmaa
Lugupeetavad kolleegid! Ma leian, et hr. Käbin juhtis väga
õigesti tähelepanu sellele, et Põhiseaduse Assamblee töö oleks
olnud tulemuslikum ja vastuvõetavam Eesti ühiskonnale, kui sinna
oleks olnud haaratud veidi laiem ringkond. Ja ma tahaksingi öelda
mõne sõna selle kohta, mida maal arvatakse meie käesoleva eelnõu
kohta.
Ma toetun siin oma maakonna volikogu arvamusele, sellele
arutlusele, mis toimus maakonna volikogus. Ja ma mõistan ka neid
kolleege, kelle mõtteid on avaldanud kaunis teravalt Andres Tarand,
väites, et seda maakonna volikogu ei tasu eriti tõsiselt võtta, et
see on sama, mis mingi ühing. Tõesti, linnas pole paralleeli
sellele, sest linnas on linnavolikogu. Näiteks Tallinna volikogu on
inimesest sama kaugel nagu Ülemnõukogu maainimestest. Kuid maakonna
volikogu maal, kus kõik kõiki tunnevad, on teises seisundis ja need
saadikud, keda maakond on valinud Ülemnõukogusse, on paratamatult
selle maakonna volikogu vahendusel oma valijate kontrolli all. Ja
siin ongi selline lugu: maal tahetakse siiski, et parlamendi saadik
oleks mingil määral oma valijate kontrolli all või vähemalt, et
oleks kas või midagigi, mis oleks Riigikogu liikme vastutustunde
aluseks. Praegu on selleks ainult mingi moraalne kohustus ja
missioonitunne, kuid need mõisted järjest devalveeruvad ja lähevad
üha enam moest ära. Mandaadiga Riigikogu liige seotud ei ole, nii
et jääb ainult üle parteidistsipliin. Kuid vaadates meie olukorda,
kus kõikidesse parteidesse kokku kuulub alla 1% kogu valijaskonnast,
s.t. 99% valijaskonnast ei saa mingit kontrolli Riigikogu üle. Ka
selle 1% ulatuses võib osa neist meie vasttekkinud parteidest ära
kaduda ja siis muutub Riigikogu liikme positsioon parimaks töökohaks,
mis üldse võib olla.
Teine küsimus on võimude tasakaalust. Sellisel kombel, nagu see
praegu on põhiseadusesse kirjutatud, on tasakaal mänguline.
Omavahel on tasakaalu pandud ainult kaks võimu – valitsus ja
Riigikogu. President ei võta reaalselt osa võimude
tasakaalustamisest. Kui Riigikogu võib halvasti töötava valitsuse
võimult kõrvaldamise juurest alati sattuda iseenda laialisaatmise
otsust tegema, siis on asi selline, et mängupartnerist ei ole mõtet
lahti ütelda, sest see viib ka enda mängust välja. Nii ongi parem
alati edasi mängida, kui mängu ära lõpetada.
Järgmine on küsimus presidendist. See on täiesti ükskõik,
kellel lasta valida või kas üldse valida presidenti sellisel kujul,
nagu ta praegu oma funktsioonide ja võimupiiridega meile esitatud
põhiseaduse eelnõus välja näeb. Vaatame tema võimiste piire.
Need on antud kaunis lühidalt üksikaktidena, kui ei ole mingit
eriolukorda. Ainult eriolukorras on presidendile mingit reaalset
võimu antud. Kui ei ole mingit eriolukorda, siis nende üksikaktide
sooritamiseks piisab presidendile umbes kolmest tööpäevast aastas.
Ja ma ei usu, et absoluutselt võimutut presidenti keegi riigi
esindajana üldse tõsiselt võtab. Me ei saagi saata niisugust
isikut kuskile kedagi esindama. Nii et presidendi võimupiir on isegi
väiksem kui Riigikogu liikmel. Ta ei saa isegi valitsuse liikmelt
aru pärida, ta ei saa seaduseelnõu esitada, ta ei saa mitte midagi.
Hea küll, see selleks.
Muidugi tekitab maal hämmingut ka see, et täiesti läbi
töötamata on peatükk Eesti administratiivsest jaotusest ja
kohalikest võimuorganitest. See on väga visandlik ja selle kohta on
mitmed maakonnad esitanud oma ettepanekud Põhiseaduse Assambleele.
Neid arvestatud ei ole. Ja kuna ei ole ka teada, miks seda ei ole
tehtud, siis maal ollakse selle tagajärjel mõnevõrra nõutud.
Miks mul on vähe pieteeditunnet Põhiseaduse Assamblee töö
vastu? Selle ütles osalt ära hr. Ahven oma kõnes. Kuid mul on
hästi meeles kohtumine Jõgeva rahvaga, kus esines Jüri Adams. See
oli päris Põhiseaduse Assamblee töö alguses. Ta avaldas suurt
rahulolu ja rõõmu selle üle, et ERSP fraktsioon on Põhiseaduse
Assamblees suurim. Vahetult pärast tõotuse andmist! Mis puutub
Ülemnõukogust suunatud või delegeeritud Põhiseaduse Assamblee
liikmetesse, siis andsime neile täieliku vabaduse tegutseda oma
südametunnistuse järgi. Võib-olla oli see viga, võib-olla
oleksime pidanud nõudma oma esinduselt aeg-ajalt mingeid
vahearuandeid, võib-olla oleksid pidanud nad ise aeg-ajalt pöörduma
Ülemnõukogu poole, et assamblees tekkinud vaidluste korral nõu
pidada, milline tee valida. Seda toimunud ei ole ja kui arvestada,
kuidas on tööst osa võetud, näeme, et rohkem puudujaid on olnud
Ülemnõukogu poolelt. Mul on alust kahelda, et Ülemnõukogu huvid
ei ole seal olnud vääriliselt esindatud.
Siiski ma tahaksin lõpetada sellega, et Põhiseaduse Assamblee
väärib tunnustust, eriti need inimesed, kes on seal tõesti
ennastsalgavalt töötanud, unustades kodu ja isiklikud vajadused.
Niisuguseid inimesi on seal päris palju. Ja seepärast ma ei tahaks,
et minu sõnavõtust jääks kõlama mingi halvustav noot või midagi
taolist. Kuid asi on niivõrd tähtis, et ma ei saanud jätta välja
ütlemata neid mõtteid, mille arvestamisel olnuks siiski selle töö
tulemuseks Eesti rahvale paremini vastuvõetav tekst. Kõigele
vaatamata on Põhiseaduse Assamblee töö tulemusena meil laual
dokumendid, me kõik oleme hakanud paremini mõistma seda
probleemistikku ja isegi tunnetama seda vastutust, mis Ülemnõukogul
lasub, kui ta annab ühe või teise hinnangu Põhiseaduse Assamblees
tehtud tööle. Ja nii ma ühinengi siin juba korduvalt kõlanud
ettepanekutega tagastada tekst assambleele koos siin tehtud
ettepanekutega ja istungjärgu stenogrammiga. Ma loodan, et
Põhiseaduse Assamblee rebib ennast siiski rohkem lahti
päevapoliitikast ja erakondlikest huvidest ning saab aru, et kui ta
tagastab meile teksti samal kujul, nagu me selle sinna uuesti
saadame, siis sellega on assamblee töö lõppenud. Ja edasi hakkab
selle tekstiga tegelema Ülemnõukogu. Oma vastutust ei ole lükata
kellegi, ka mitte Põhiseaduse Assamblee kaela. Ma tänan tähelepanu
eest!
Juhataja
Suur tänu! Toomas Kork!
T. Kork
Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma püüaksin oma
lühikeses sõnavõtus lähtuda eelkõige kolleeg Illar Hallaste
konstruktiivsest ettepanekust pöörata arutamisel rohkem tähelepanu
õiguskomisjoni poolt esitatud eelnõule ja põhiseaduse
rakendusseaduse eelnõule. Sellest tulenevalt on mul mõned
konkreetsed ettepanekud.
Esiteks, sõnastada meie otsuse 1. punkt nii: "Teha
Ülemnõukogu juhatusele ülesandeks süstematiseerida ühe nädala
jooksul sõnavõttudes põhiseaduse eelnõu kohta esitatud
ettepanekud, täiendused ja parandused."
Teiseks, sõnastada 2. punkt järgmiselt: "Anda Eesti
Vabariigi Ülemnõukogule ja Eesti Kongressile esitatud põhiseaduse
tekst Põhiseaduse Assambleele tagasi ning teha talle ettepanek
sõnavõttudes esitatud seisukohad kahe nädala jooksul läbi arutada
ning nende suhtes seisukoht võtta."
Omalt poolt pean vajalikuks, et Põhiseaduse Assamblee muudaks
korrektsemaks § 124 esimese lause: "Eesti maismaapiir on
määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ..."
Praegune redaktsioon elimineerib täielikult võimaluse piirialasteks
läbirääkimisteks nii Venemaa kui ka Lätiga. Rääkida aga oleks
mõlema riigiga üsna palju. Väidan seda sellepärast, et kuulun
nende hulka, kes on viimastel aastatel suure osa piirist oma jalaga
läbi käinud. Esialgne Läti–Eesti piiri vaatlus andis sellise
tulemuse, et seal on vähemasti 18 kohta, kus piir on nihkunud siia-
või sinnapoole, põhiliselt majandustegevuse tulemusena. See on
seotud metsa pealekasvamisega, maaparandustöödel tehtud
kraavitusega ja muu sellisega. Tundub, et läbirääkimistesse, mis
meil piirilepingu sõlmimiseks Lätiga käivad, tuleb tõesti võtta
mõningate muudatuste tegemine, võrreldes Tartu rahu aegsete
piiridega lihtsalt seepärast, et piiri asukoht oleks ratsionaalne
nii meile kui ka Lätile. Mõnes kohas tuleb tõmmata natuke
siiapoole, mõnes kohas teisele poole. Kui nüüd aga
välisministeeriumi või mõne teise riigiorgani esindaja läheb
selleteemalistele läbirääkimistele Lätiga, siis võib Riigikogu
liige kohe esitada umbusaldusavalduse välisministrile, kes tegutseb
põhiseaduse vastaselt. Samasuguseid liigutamisi on kindlasti vaja
teha ka Eesti–Vene piiril, eriti selles osas, mis puudutab
Petserimaa kanti. Praegu ei ole praktiliselt võimalik piiri panna
täpselt nii, nagu ta oli. Siis ta ei ole kaitstav, siis ei ole
võimalik seal liikuda. Nii ühes kui teises kohas tuleb piiri
mõnevõrra siia- või sinnapoole nihutada. Sellealaseid
läbirääkimisi aga valitsus pidada ei sаа. Põhiseadus ei luba.
Puudutaksin natukene ka õiguskomisjoni otsuseprojekti teist
punkti. See puudutab rakendusseaduse § 8-t. Esimene ettepanek oleks
protseduuriline. Kõigepealt peaksime hääletama, kas teha
piiranguid ja hääletada eraldi kahe kategooria osas. Esiteks, kas
teha piiranguid nendele, kes pretendeerivad valitavatele
ametikohtadele, ja teiseks, kas teha piiranguid nendele, kes
pretendeerivad nimetatavatele ametikohtadele. Minu jaoks on siin
küllalt selge vahe sees: valitavatele ametikohtadele pretendeerijate
saatuse otsustab rahvas ise, riigiametisse nimetatavatele
ametiisikutele tuleb aga tõenäoliselt teha piiranguid, sest
tegelikult otsustab paljusid asju ametnik ilma valitud kodaniku
osalemiseta. Juhul kui otsustatakse piiranguid kehtestada, teen
ettepaneku toodud loetelusse võtta need isikud, kes on pidanud
üliõpilastele või aspirantidele loenguid ja võtnud vastu eksameid
niisugustes õppeainetes nagu teaduslik kommunism,
marksistlik-leninlik filosoofia ja võib-olla veel midagi sellist.
Olen täiesti veendunud, et need inimesed on teinud palju rohkem
kahju Eestimaale ja eesti rahvale, süstides sadadele inimestele
sisse kommunistlikku ideoloogiat, kui näiteks komsomoli
rajoonikomitee kolmas sekretär, kelle kohustuseks oli noorte vaba
aja sisustamine, isetegevuse ja spordi korraldamine. Minu jaoks ei
ole need kahjud üldse võrreldavad. Kui me otsustame piiranguid
teha, siis ma vormistan ka oma viimati nimetatud ettepaneku.
Lähtudes praeguse põhiseaduse eelnõu § 124 esimesest lausest,
ei saa ma hääletada selle poolt, et panna eelnõu rahvahääletusele.
Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Andres Tarand!
A. Tarand
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on au repliigi
korras teha üks väike õiendus ja nimelt kaitsta Andres Tarandi
seisukohta maavolikogu suhtes, mida siin nimetas oma kõne algul
Juhan Telgmaa. Mulle on nimelt laekunud umbes poole sajandi jooksul
andmeid, et Andres Tarand on demokraatlike mehhanismide poolt ja oma
praktilises tegevuses ei ole midagi sellist teinud, mis käiks nende
vastu.
Mis puutub maavolikogudesse, siis ilmselt viitas Juhan Telgmaa
Ülemnõukogu juhatuse ja presiidiumi ühisele tööistungile, kus ma
Viljandi maapäeva silmas pidades mainisin maavanemate kui
poliitilise survegrupi kohatut rolli põhiseaduse küsimustes. Nii et
siin meie kokkulepitud mängureeglite kohaselt teatavasti
maavanematele mingit erilist staatust põhiseaduse ettevalmistamisel
ei antud. Ja me kõik teame, miks see nii kujunes, et nad seda
püüdsid teha. Edaspidi ma palun ka Juhan Telgmaal teha vahet
maavolikogude ja praeguste maavanemate vahel ja sellega ongi kõik
öeldud. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, kuna rahvasaadik Vaino Väljas täna
puudub, siis me ei saa temale sõna anda. Mul on ettepanek, et me
jätaksime praegu läbirääkimised pooleli ning asuksime läbi
vaatama laekunud ettepanekuid. Läbirääkimised jäävad pooleli.
Kolleegid, on saabunud protseduurilisi ettepanekuid ja on saabunud
sisulisi ettepanekuid. Ma söandan väita, et suur osa sisulisi
ettepanekuid ei vasta parandusettepaneku nõuetele ja ka teatud
protseduurilised ettepanekud ei vaata reglemendis ettenähtud
nõuetele. Valin siit välja kaks, mis vastavad nõuetele ja nendest
alustame.
Peet Kask paneb ette, et pärast sõnavõttude ärakuulamist
moodustada redaktsioonikomisjon. Tulnud on teisigi seda laadi
ettepanekuid, kuid mõningatel on teatud iluvead juures. Küll aga
vastab Jaak Alliku oma reglemendi nõuetele ning ka tema teeb
ettepaneku moodustada redaktsioonikomisjon. See on kõik korrektne.
Peet Kask avaldab oma ettepaneku teises punktis arvamust selliselt:
laiendada arutatavat päevakorraküsimust üldpealkirja alla, kuhu
mahuksid kõik põhiseaduse eelnõu edasist menetlust käsitlevad
ettepanekud. Redaktsioonikomisjonil soovitab ta koostada
otsuseprojekti, mille alusel korraldatakse hääletused
strateegiliste valikute küsimuses. Ka selle kohta ei ole mul midagi
öelda. See kõik on reglemendi nõuetega kooskõlas. Kui Ülemnõukogu
nii toimib, on see tema õigus. On muidugi ka teisi teid. Ülemnõukogu
peab oma valiku tegema. Jaak Allik oma protseduurilises ettepanekus
isegi annab nõu, kuidas oleks sobiv moodustada
redaktsioonikomisjoni. Niisiis annaks tema ettepaneku kohaselt iga
saadikurühm ühe komisjoniliikme ja Tõnu Anton kuuluks sinna
otsuseprojekti praeguse variandi autorite esindajana. Niisugune on
Jaak Alliku ettepanek. Ma ei hakka kommenteerima teisi
protseduurilisi ettepanekuid, millel on ilmsed või mõnes mõttes
vaieldavad vastuolud reglemendi nõuetega. Sisuliste ettepanekute
juurde jõuame siis, kui redaktsioonikomisjon on oma töö teinud.
Samas on mul teada ka autorite ettepanek, et nemad paluvad pärast
redaktsioonikomisjoni moodustamist arutelu katkestada.
Need ettepanekud on meil teada. Nüüd ma panen need ka täiskogu
ette. Nii! Kas täiskogu nõustub sellise lähenemisviisiga, et
redaktsioonikomisjon moodustatakse printsiibil igast
saadikufraktsioonist üks esindaja pluss üks autorite esindaja,
kelleks soovitati personaalselt Tõnu Antonit. Kui jaa, siis sellisel
juhul, kui iga fraktsioon iseseisvalt saab hakkama oma esindaja
esitamisega, palun nad esitada! Tiit Made!
T. Made
Austatud eesistuja, ma paluksin teie autoriteetset arvamust,
kuidas esindatakse redaktsioonikomisjonis siin saalis olevaid
sõltumatuid saadikuid? Aitäh!
Juhataja
Ma isiklikult ka arvan, et sõltumatutel saadikutel on õigus
esitada oma esindajad ja ma oletan, et näiteks Jaak Alliku
pakutavale variandile võiks see täienduseks olla. Küsimus võib
olla ainult selles, kui mitu esindajat sõltumatud saavad esitada?
Indrek Toome!
I. Toome
Lugupeetud juhataja ja lugupeetud kolleegid! Mul on ka teile
kaalumiseks ettepanek. Kas ei peaks redaktsioonikomisjoni kuuluma ka
nende komisjonide esindajad, kust on tulnud ettepanekuid käesolevas
päevakorraküsimuses? Pean siin silmas näiteks väliskomisjoni. Kas
ei peaks komisjoni kaasama ka neid inimesi, kes on teinud teile, hr.
juhataja, konkreetseid ettepanekuid selles asjas? Aitäh!
Juhataja
Nüüd peame otsustama, kuidas me selle valiku teeme. Ma arvasin
esialgu, et me leiame lahenduse lihtsamalt, kuid nüüd ma teen
ettepaneku rakendada bürokraatlikku toimimisviisi. Esimene
hääletusvoor täiskogu ees on see, kas moodustada
redaktsioonikomisjon või ei. Lihthäälteenamusega otsustame
komisjoni moodustamise. Edasi tulevad järgmised variandid meetodi
osas – see, mis printsiibil komisjon moodustatakse. Sellisel juhul
ma peaksin eelnevalt nõu kahe korrektse ettepaneku tegijaga, hr.
Kasе ja hr. Allikuga, ja me teeme teile oma pakkumised.
Kohaloleku kontroll! Kohal on 77 rahvasaadikut, puudub 21.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et käesoleva
päevakorrapunkti arutamiseks moodustada redaktsioonikomisjon, kes
arutaks läbi laekunud ettepanekud? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 69 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 2
jäid erapooletuks. Redaktsioonikomisjon moodustatakse.
Kolleegid, ma palun saalist mitte lahkuda! Ma palun hetkeks oma
laua juurde hr. Alliku ja hr. Kase!
Lugupeetud kolleegid! Pärast lühikest nõupidamist korrektsete
protseduuriliste ettepanekute autoritega teen ma täiskogule järgmise
ettepaneku. Kõigepealt panna täiskogus hääletusele Jaak Alliku
pakutud variant. Kui Jaak Alliku variant saab lihthäälteenamuse,
siis jätkame selle otsuse põhjal. Kui see ei saa häälteenamust,
siis tehakse järgnevad ettepanekud. Kas kõik mõistsid? Ma
kohaloleku kontrolli läbi ei vii, me alles tegime selle. Veenduge,
et teie puldid töötavad. Nii! Esimesena hääletame Jaak Alliku
ettepanekut. Peet Kask toetab ka seda. Kui see ei leia heakskiitu,
siis pakume järgmisi variante.
See kõlab nii: igast saadikurühmast üks liige pluss autorite
esindaja Tõnu Anton. See on esimene pakkumine, mille ma panen
hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et
redaktsioonikomisjon moodustatakse printsiibil, et komisjoni
kuuluksid üks liige igast saadikufraktsioonist ja kolleeg Tõnu
Anton õiguskomisjoni esindajana? Palun hääletada! Selle ettepaneku
poolt on 63 rahvasaadikut, vastu 5, erapooletuid on 2. See ettepanek
leidis toetust. Sellest lähtudes paluksin ma nüüd iga
saadikufraktsiooni esitada üks esindaja. Ei töötanud pult või?
Siis me hääletame uuesti. Nüüd ma ei saanud aru. Mis juhtus?
(Hääl saalist.) Tiit Made!
T. Made
Lugupeetud eesistuja! Enne hääletamist ma tegin meeleheitlikke
katseid saada nimi tabloole, kuid see ei tulnud. Ma tahtsin tuletada
meelde, et ka sõltumatutel saadikutel on õigus saata oma esindaja
komisjoni.
Jaak Allik on selle ära unustanud. Mul on ettepanek lisada kaks
esindajat sõltumatute poolt, kuna sõltumatuid on üsna palju. Ma
tänan!
Juhataja
Tiit Made, kui me nõu pidasime, siis tehti selline ettepanek, et
me kõigepealt paneme juba laekunud ettepaneku hääletusele ja kui
see täiskogu toetust ei leia, siis järgnevad sellele teised
ettepanekud. Täiskogu toetas seda.
T. Made
Kas ma pean sellest nii aru saama, et sõltumatud saadikud on
komisjonist täiesti väljas? Ma siis tänan härra Jaak Allikut
kõikide sõltumatute nimel selle eest, et meid on jagatud kahte
lahtrisse.
Juhataja
Andres Tarand!
А. Tarand
Lugupeetud juhataja, täiesti sõltumatute saadikute rühm
"Mõõdukad" pakub oma kandidaadiks Ülle Aaskivi.
Juhataja
Suur tänu! Jaak Allik!
J. Allik
Lugupeetud härra juhataja! Selgituseks härra Madele, nendele
sõltumatutele saadikutele tahaksin ma öelda, et
redaktsioonikomisjon ei saa võtta vastu mitte ühtegi otsust, tema
ülesanne on välja töötada tekst täiskogule arutamiseks.
Sõltumatud saadikud saavad komisjoni tööst osa võtta, esitades
talle ettepanekuid kirjalikult või tehes seda saalis otsuse
arutamisel. See komisjon on töörühm meie tegevuse kiirendamiseks.
Juhataja
Suur tänu! Ülo Uluots!
Ü. Uluots
Sõltumatud demokraadid annavad kõik õigused Jaak Allikule.
Juhataja
Suur tänu! Vitali Menšikov!
V. Menšikov
Saadikurühm "Kodanikuleppimus" delegeerib Sergei
Sovetnikovi.
Juhataja
Suur tänu! Nikolai Aksinin!
N. Aksinin
Saadikurühm "Võrdõiguslikkus ja koostöö" delegeerib
Genik Israeljani.
Juhataja
Suur tänu! Tiit Made!
T. Made
Härra eesistuja! Hr. Alliku seletus ajab mind hämmingusse. Tuleb
välja, et sõltumatud saadikud segavad või pidurdavad tööd.
Seepärast ei võeta sõltumatute saadikute esindajat, et mitte
pidurdada redaktsioonikomisjoni tööd. Sain ma õigesti aru hr.
Allikust?
Juhataja
Ma ei tea. Hr. Allik väitis seda, et tegemist on töögrupiga ja
see grupp ei tööta suletud uste taga. Jaak Allik peab ise oma
seisukohta kaitsma. Mina olen erapooletu. Arvo Sirendi!
A. Sirendi
Maaliidu nimel pakun Mart Madissooni ja ütlen ka Tiit Madele, et
sõltumatud ei saa kuidagi kedagi esindada. Kui keegi nende nimel
esineb, pole nad sõltumatud.
Juhataja
Suur tänu! Jaak Jõerüüt!
J. Jõerüüt
Lugupeetud eesistuja! "Isamaa Ühenduse" poolt esitan
Mart Laari!
Juhataja
Suur tänu! Peet Kask!
Р. Kask
Austatud härra juhataja! Keskfraktsiooni nimel pakun
redaktsioonikomisjoni Edgar Savisaare.
Juhataja
Suur tänu! Eldur Parder!
E. Parder
"Põllumeeste Kogu" esindab Jüri Kork.
Juhataja
Suur tänu! Vello Pohla!
V. Pohla
Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Ma pöördun veel kord
tagasi sõltumatute küsimuse juurde. Ma leian, et meie töö parema
korraldamise ja üksteisemõistmise huvides tulnuks see ammu
lahendada. Meil on terve suur rühm sõltumatuid saadikuid, aga nad
ei saa täielikult osaleda meie töös, kuna formaalselt nad ei
moodusta fraktsioone. Selletõttu ma teen veel kord ettepaneku ikkagi
ka sõltumatute poolt määrata esindaja sellesse komisjoni. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Spiiker ei saa omapead midagi teha ja Tõnu Anton
samuti.
Kolleegid! Ma tutvustan teile siis redaktsioonikomisjoni
personaalset koosseisu. Sinna kuuluvad kolleegid Ülle Aaskivi, Jaak
Allik, Sergei Sovetnikov, Genik Israeljan, Mart Madissoon, Mart Laar,
Edgar Savisaar, Jüri Kork ja Tõnu Anton. Kas kõik on õige?
Nüüd kinnitab täiskogu personaalse koosseisu. Ma mõtlen
tervikuna, nimekirjaga ikka, sest sее on fraktsioonide otsuste
põhjal kokku pandud.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et kinnitada
redaktsioonikomisjon alljärgnevas koosseisus: kolleegid Ülle
Aaskivi, Jaak Allik, Sergei Sovetnikov, Genik Israeljan, Mart
Madissoon, Mart Laar, Edgar Savisaar, Jüri Kork ja Tõnu Anton?
Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 63 rahvasaadikut, vastu
6, erapooletuid on 3. Otsus on vastu võetud. Komisjon on
nimekirjaliselt kinnitatud.
Kolleegid, on tehtud protseduurilisi ettepanekuid katkestada
päevakorrapunkti arutamine, et redaktsioonikomisjon saaks tööd
alustada. Seda meelt on ka autorid. On ettepanek arutelu katkestada,
et redaktsioonikomisjon saaks tööd alustada, ja jätkata järgmisel
istungjärgul.
Ma küsiksin enne seda, kas redaktsioonikomisjon võiks hoobilt
öelda, kes on nende liider, kellega mina saaksin vahetult asju
ajada? Kas või tänaseks päevakski, mul on vaja dokumendid üle
anda. Ma annan Tõnu Antoni kätte laekunud parandusettepanekud ja
kõik muud asjad. Siin ei ole midagi riigiõiguslikult ohtlikku.
Indrek Toome!
I. Toome
Lugupeetud juhataja! Mul on küll selline arvamus, et see
redaktsioonikomisjon võiks täna töö ära teha ja jätaksime
küsimuse arutamist, s.t. otsustamist homme, mitte järgmisel
istungjärgul. Aitäh!
Juhataja
Mida autorid ütlevad? Mida redaktsioonikomisjon ise oma töömahust
arvab? Ja mul on siiski õigus teile avameelselt meelde tuletada, et
homme on neljapäev. Meil on homme kõrgeid külalisi ja paljud
saadikud on seotud nende vastuvõtmisega. Tõnu Anton!
T. Anton
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjonil on
võimalik väljendada oma suhtumist parandusettepanekutesse pärast
seda, kui õiguskomisjon on saanud need läbi vaadata. Ma arvan, et
selleks ei kulu rohkem aega kui tund. Kui otsustatakse asi lahendada
nii, siis täna on õiguskomisjoni koosolek ja sellel koosolekul
vaadatakse läbi need parandusettepanekud.
Juhataja
Nii et autorid arvavad, et võiksime jätkata sellel istungjärgul?
T. Anton
Meie poolest küll.
Juhataja
Suur tänu! Jaak Allik!
J. Allik
Lugupeetud härra juhataja! Ma tegin samuti kirjalikult ettepaneku
jätkata homme. Minu meelest oleks see poliitiliselt väga oluline
saada täna töö nii kaugele, et homme võiks Ülemnõukogu mingi
otsuse langetada. Aitäh!
Juhataja
Selge! Panen hääletusele jätkamise sellel istungjärgul. Kas
Edgar Savisaarel on kolmas ettepanek? Edgar Savisaar!
E. Savisaar
Lugupeetud spiiker! Ma siiski paluksin, et redaktsioonikomisjonile
antaks võimalus kokku tulla, sest praegu me saame igaüks väljendada
ainult oma isiklikku arvamust, mitte enamat. Seda esiteks.
Teiseks, ka mina oleksin huvitatud küsimuse kiirest
läbivaatamisest, aga seoses sellega ma реаksin vajalikuks, et me
töötaksime läbi mitte ainult kirjalikud ettepanekud, mis olid
antud spiikrile, vaid ikkagi nende päevade stenogrammi, millal
väitlus on kestnud, sest väga palju tõsiselt võetavaid
ettepanekuid oli ka selles stenogrammis.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, formaalselt saab teile kaalumiseks esitada
kaks ettepanekut: kas jätkata sellel istungjärgul või jätkata
järgmisel istungjärgul? Ainult nii ma saan teha. Kui
redaktsioonikomisjon vajab aega, siis seda tuleks teile anda.
Võib-olla tuleks võtta isegi mõneminutiline vaheaeg? Kui palju? 10
minutit? Nii oleks tõepoolest õige. Vaheaeg 10 minutit. Palun võtta
minu käest need laekunud ettepanekud.
V a h e a e g
Juhataja
Istungjärk jätkub. Palun asuda töökohtadele!
Kohaloleku kontroll! Kohal on 66 rahvasaadikut, puudub 32.
Lugupeetud kolleegid, mina olen saanud redaktsioonikomisjoni
nõupidamise tulemusest aru nii, et komisjon on valmis jätkama
käesoleva päevakorrapunkti arutamist veel sellel istungjärgul.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et katkestada
käesoleva päevakorrapunkti arutamine ja jätkata sellel
istungjärgul? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 56 rahvasaadikut, vastu hääletanud ja
erapooletuid saadikuid ei ole. Arutelu katkestatakse ja jätkatakse
sellel istungjärgul.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi
Julgeolekuteenistuse moodustamise kohta" eelnõu ja Eesti
Vabariigi seaduse "Muudatustest Eesti Vabariigi
politseiseaduses" eelnõu esimese lugemise jätkamine
Juhataja
Kolleegid, jätkame kinnitatud päevakorraga. Me oleme graafikust
maas, nagu te kõik võite veenduda, kuid on ettepanek jätkata ühe
katkestatud päevakorraküsimuse arutamist, nimelt otsuseprojekti
arutamist, mis käsitleb Eesti Vabariigi Julgeolekuteenistuse
moodustamist. Selle juurde käib ka politseiseaduse muudatus.
Tegemist on kiireloomulise küsimusega. Läbirääkimised selle
päevakorrapunkti üle on lõpetatud nii, et me kuulame ära
lõppsõnad ja langetame otsused parandusettepanekute kohta. Palun
kõnetooli Hillar Elleri kui eelnõu autori!
H. Eller
Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Mul on meeldiv võimalus taas
teie ees seista ja järjekordselt selgitada otsuseprojekti Eesti
Vabariigi Julgeolekuteenistuse moodustamise kohta. Esmalt meenutan,
et kõigil eelmistel kordadel kujunes peamiseks komistuskiviks
julgeolekuteenistuse alluvuse küsimus. Mina olin sügavalt
veendunud, et praeguses sisepoliitiliselt ebastabiilses olukorras
peaks julgeolekuteenistus kui varjatud vahenditega informatsiooni
koguv struktuur alluma kollektiivsele organile – Kaitsenõukogule.
Kuid paljud Ülemnõukogu liikmed mind ei toetanud ning avaldasid
arvamust, et julgeolekuteenistus peab alluma täitevvõimule seega
valitsusele. Minule ja mind abistanud ekspertidele on esmatähtis, et
loodaks teenistus, mis tagab rahvasaadik Andrus Ristkoki sõnutsi
Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja demokraatia. See on
vundament, millest lähtusime, kõik muu tuleb alles pärast seda.
Just neid asjaolusid arvestades ei hakka me demonstreerima oma
kangekaelsust ega vankrit kraavi tõukama. Me mõistame arukate
kompromisside vajalikkust.
Kui te vaatate täna teile väljajagatud otsuseprojekti, siis
näete, kui olulised muudatused on selles toimunud.
Esiteks, julgeolekuteenistus ei allu enam Kaitsenõukogule, vaid
Eesti Vabariigi Valitsuse esimehele. Niisugune on Ülemnõukogu
riigikaitsekomisjoni seisukoht, kuigi mina isiklikult arvan, et
selline teenistus ei peaks alluma ainuisikuliselt peaministrile, vaid
siiski valitsusele, et vältida julgeolekuteenistuse ainujuhtimist.
Teiseks, julgeolekuteenistus varustab informatsiooniga mitte enam
Kaitsenõukogu liikmeid, vaid riigivõimu- ja -valitsemisorganeid.
Kolmandaks. Konkreetselt on öeldud, et operatiiv-tehnilisi
erimeetmeid saab kasutada ainult Ülemkohtu esimehe poolt nimetatud
Ülemkohtu liikme kirjaliku nõusoleku alusel.
Neljandaks, võimude lahususe põhimõtet arvestades on oluline
parandus ka see, et Ülemnõukogu kontrollkomisjoni kuulub ka
Ülemkohtu poolt määratud isik.
Viiendaks, ühiskonna stabiilsuse ja tasakaalustuse huvides
jõudsime järeldusele, et julgeolekuteenistuse peadirektori
kandidatuuri esitab Ülemnõukogule kinnitamiseks Ülemnõukogu
esimees. See tähendab, et julgeolekuteenistuse peadirektori
väljavahetamine ei sõltu ainult valitsuse võimalikust vahetusest.
Julgeolekuteenistuse juhi määramise protsess peaks minu arvates
kujunema selliseks, nagu me Ülemnõukogus kinnitame peaministrit,
Riigikontrolli juhti või teisi riigi kõrgemaid ametnikke.
Ülemnõukogu esimees viib läbi konsultatsioone valitsusjuhiga ja
parlamendi poliitiliste jõudude esindajatega, et
julgeolekuteenistuse juht saaks Ülemnõukogus enamuse toetuse.
Riigikaitsekomisjon esitas ka otsuseprojekti alternatiivi, mille
kohaselt julgeolekuteenistuse juhi võiks esitada Ülemnõukogule
kinnitamiseks valitsus.
Kuuendaks, mulle tundub väga oluline otsuseprojekti punkt 9.5,
mis sätestab, et julgeolekuteenistus rakendatakse tööle pärast
julgeolekuteenistuse põhimääruse kinnitamist Ülemnõukogus.
Meenutan, et eelmisel korral kerkis üles teravalt küsimus, millal
asub loodav julgeolekuteenistus praktiliselt oma kohustusi täitma ja
kas ei või siin tekkida seoses kaitsepolitsei likvideerimisega
ohtlik vaakum.
Tõepoolest, me ei taha vana kaevu enne täis ajada, kui uut pole
kaevatud. Seega teen ma Ülemnõukogule ettepaneku vastu võtta
protokolliline otsus lõpetada pärast julgeolekuteenistuse
moodustamise otsuse langetamist Eesti Vabariigi politseiseaduse
muutmist käsitleva seaduseelnõu esimene lugemine ja alustada selle
teist lugemist pärast julgeolekuteenistuse põhimääruse
kinnitamist, kui julgeolekuteenistus on vastavalt punktile 9.5 tööle
rakendatud.
Eile arutas riigikaitsekomisjon kahel korral teile esitatud
otsuseprojekti ja otsustas seda toetada. Ma loodan, et täna toetab
seda ka austatud Ülemnõukogu täiskogu. Tänan väga!
Juhataja
Suur tänu, hr. Eller. Riigikaitsekomisjoni nimel esitab lõppsõna
hr. Jüri Põld.
J. Põld
Austatud juhatus! Austatud kolleegid! Nagu kolleeg Eller mainis,
arutas riigikaitsekomisjon eile kahel istungil otsuseprojekti Eesti
Vabariigi Julgeolekuteenistuse moodustamise kohta. Komisjonile ja
autorile oli laekunud 9 kolleegilt hulk parandusi, mis on kirjas ka
käesoleva otsuseprojekti juurde antud lisalehel. Siit võite ise
naha, kuidas ühe või teise kolleegi ettepanekuid arvestati. Lubage
mul teha ainult lühike ülevaade nendest ettepanekutest, mis
komisjoni poolt aktsepteerimist ei leidnud, ja seda põhjendada.
Kolleegide Koha ja Raua kolmas ettepanek oli jätta projektist
välja 6. punkt, mis käsitleb julgeolekuteenistuse tegevuse
seaduslikkuse kontrolli. Analoogilise ettepaneku esitas ka kolleeg
Enn Leisson. Ei autor ega ka riigikaitsekomisjon ei pidanud
võimalikuks selle ettepanekuga nõustuda sel lihtsai põhjusel, et
julgeolekuteenistus, mis tegelikult on salajase informatsiooni
kogumise vahend, võib rikkuda nii inim- kui ka kodanikuõigusi ning
kontroll selle institutsiooni ja ka riigi kõrgeimate ametiisikute
üle peab nii või teisiti olema. Samas leidsid aktsepteerimist
praktiliselt kõik ülejäänud ettepanekud.
Kõige pikem ja põhjalikum ülevaade laekus kolleeg Andrus
Ristkokilt. Nii autor kui ka riigikaitsekomisjon leidsid eile, et hr.
Ristkoki vaatenurk asjadele on väga õige, see on demokraatlik
lähenemine ja ühisarutelul õnnestus meil kolleeg Ristkokiga jõuda
kokkuleppele, et pakutud sätted, mida on võimalik sellesse
otsusesse kirjutada, sinna ka kirjutatakse ja tema ülejäänud
ettepanekud edastatakse Ülemnõukogu õiguskomisjonile ja
riigikaitsekomisjonile järgnevate seaduseelnõude väljatöötamiseks.
Riigikaitsekomisjon ei aktsepteerinud ühte teie ees kõneleja
ettepanekut, mis puudutab 6. punkti, milles nähakse ette, et
riigikaitsekomisjonil ja õiguskomisjonil tuleb töötada ühe kuu
jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist välja Ülemnõukogu
otsuse projekt. Minu ettepanek oli, et see oleks seaduseelnõu, mis
reguleerib kontrollkomisjoni moodustamise korra ning sätestab
kontrollkomisjoni liikmete õigused, kohustused ja vastutuse. Ma olen
ka praegu sellisel arvamusel, et ainult seadus on see, mida komisjoni
liikmed peavad täitma ja mille järgi saab ka nendelt aru pärida.
Seepärast ma paluksin autoril veel kord kaaluda otsuseprojekti seda
sätet ja juhul, kui autor ettepanekuga nõustub, siis ei tuleks seda
enam hääletusele panna. Minu poolt lühidalt kõik.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, ma täpsustan asjaolusid. Autor teeb
kooskõlastatult juhtivkomisjoniga sellise ettepaneku, et kui
parandusettepanekute suhtes on täiskogu ja autoritega vahekorrad
klaaritud ning vastu võetakse otsus, lugeda see ka politseiseaduse
esimese lugemise lõppemiseks, sest läbirääkimisi me pidasime
praktiliselt nii ühe kui teise dokumendi üle ning põhimääruse
kinnitamine lõpetaks seaduse teise lugemise. Loomulikult võidakse
teisel lugemisel ka läbirääkimisi pidada. Kas kõik jätsid
meelde? Aitäh! Hillar Eller, katsume nüüd üheskoos saada jagu
parandusettepanekutest.
H. Eller
Kõigepealt sellest, et Andrus Ristkok palus teha redaktsioonilise
paranduse esimeses punktis, nimelt algab lause sõnadega "Eesti
Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja demokraatlikkuse tagamiseks".
Seal oli lihtsalt sõnavääratus.
Teiseks. Punktis 6 öeldakse, et tuleb välja töötada otsus,
kuigi mõeldakse korraldava iseloomuga dokumenti. Mina ei vaidle
vastu, et see võiks olla ka seadus, mis on autoriteetsem dokument.
Seadusega saaks neid asju paremini sätestada. Nii et selle
ettepaneku ma võtan vastu.
Toomas Kork tegi ettepaneku, et julgeolekuteenistuse esimehe või
juhi esitab Ülemnõukogule valitsuse esimees. Tema võtab selle
ettepaneku tagasi, mistõttu seda hääletada ei ole vaja.
Priidu Priks teeb ettepaneku asendada 9. punktis sõnad "Eesti
Vabariigi Julgeolekuteenistusse vastutavad ametnikud" sõnadega
"Eesti Vabariigi Julgeolekuteenistuse juhtivad ametnikud".
Ka selle ettepaneku mina kui autor aktsepteerin ja seda ei oleks ka
vaja hääletada. Nii et praktiliselt ei ole praegu minu arvates
jäänud ühtegi niisugust parandusettepanekut, mida оleks vaja siin
saalis hääletada. Või on kellegi ettepanek arvestamata jäänud?
Juhataja
Kohe me selgitame asjaolusid. Enne ma juhin teie tähelepanu
sellele, et autor on juhtivkomisjoniga omavahel asjad ära klaarinud.
Juhtivkomisjon on ka kommenteerinud neid ettepanekuid. Nüüd
täpsustame parandusettepanekute esitajatega, kas kellelgi on
pretensioone. Koit Raud!
K. Raud
Tänan, lugupeetud juhataja! Pretensioone ei ole, aga ma juhiksin
tähelepanu seitsmendale punktile. Seal on üks väike
tähelepanematuse viga. Palun parandame selle ka ära. Nimelt on
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kirjutatud kaks korda, tõmbame teise
korra maha. Aitäh!
Juhataja
Selge. Suur tänu! Jüri Põld!
J. Põld
Aitäh! Härra juhataja ja lugupeetud autor! Mul on selline
ettepanek, et riigikaitsekomisjon võtaks väikse vaheaja. Kolleeg
Priidu Priksi ettepanek on sisult väga tõsine ja ma ei saa seda
käigupealt hääletada. Mul on lihtsalt kahju, et kolleeg ei
esitanud seda ettepanekut eile komisjoni istungil, siis, kui oli
selleks kohene aeg.
Juhataja
Kui palju oleks vaja?
J. Põld
Maksimaalselt 5 minutit.
Juhataja
Kolleegid rahvasaadikud! Mul on tungiv palve, ärge minge kaugele,
ärge sööma hakake! Vaheaeg 5 minutit.
J. Põld
Me võiksime koguneda siiasamasse akna alla ja otsustada asja
käigult.
Juhataja
Riigikaitsekomisjonil palutakse koguneda akna alla. Meil on vaja
praegu rakendada kõik meetmed selleks, et saadikud saali saada.
Tegemist on olulise otsusega, te kõik teate seda ise.
V a h e a e g
Juhataja
Kohaloleku kontroll. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 73
rahvasaadikut, puudub 25.
Ma palun lõppsõna jätkamiseks kõnetooli riigikaitsekomisjoni
esindaja hr. Jüri Põllu!
J. Põld
Hr. juhataja! Kolleegid! Riigikaitsekomisjon otsustas oma kiirel
nõupidamisel toetada kolleeg Priidu Priksi ettepanekut järgmise
motivatsiooniga. Kuna tegemist on tehniliste seadmetega, siis
vastasel juhul ei ole võimalik neid seadmeid töökorras hoida, ei
ole võimalik ka näiteks töö arhiivides jne. Me leidsime ka seda,
et nende töötajate suhtes tuleb langetada personaalne otsus ja
ilmselt on kõige õigem tee kirjutada see sisse julgeolekuteenistuse
põhimäärusse. Hr. Priksi ettepaneku poolt oli viis kolleegi, mina
jäin erapooletuks. Aitab.
Juhataja
Suur tänu! Lugupeetud kolleegid, rahvasaadikud! Kas on meil alust
arvata, et kõik teie parandusettepanekud on arvesse võetud,
kompromissid leitud? Võin ma panna otsuse hääletusele? Otsuse
vastuvõtmise korral lõpeb ka politseiseaduse muutmist käsitleva
eelnõu esimene lugemine. Teise lugemise lõpetame siis, kui
Ülemnõukogu kinnitab põhimääruse.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi
Julgeolekuteenistuse moodustamise kohta? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 68 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi,
üks jäi erapooletuks. Otsus on vastu võetud. Politseiseaduse
muutmist käsitleva eelnõu esimene lugemine on lõppenud.
Kolleegid, meil on jäänud kümme minutit tööpäeva lõpuni.
Kas me alustame uue päevakorrapunkti arutamist või ei alusta?
Anname redaktsioonikomisjonile võimaluse valmistuda oma istungiks,
mis minu andmete järgi algab kell kоlm. Homme jätkub töö kell
10.00. Nägemiseni, kolleegid!
EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
67. ISTUNGJÄRK
NELJAS ISTUNG
19. märts 1992
Juhataja (Ü. Nugis)
Tere hommikust, kolleegid! Istungjärk jätkub. Asugem
töökohtadele! Kontrollime kohalolekut. Kohaloleku kontroll! Kohal
on 73 rahvasaadikut, puudub 25.
Lugupeetud kolleegid! Täna antakse täiskogu ees üle palju
seadusandlike aktide eelnõusid ja kõigepealt palun ma kõnetooli
Ülemnõukogu Presiidiumi esindaja hr. Kirise.
A. Kiris
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja! Ülemnõukogu liikmed! Eesti
Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi nimel annan juhatusele üle
käesoleva istungjärgu päevakorda võtmiseks kiireloomulise
küsimusena Ülemnõukogu otsuse projekti Kalju Koha kinnitamise
kohta Tartu maavanemaks.
Juhataja
Aitäh! Tundub, et siin ei ole kahtlust – juhtivkomisjon on
haldusreformikomisjon. Järgmisena palun kõnetooli valitsuse
esindaja pr. Krista Kilveti.
K. Kilvet
Austatud juhatus! Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Eesti
Vabariigi Valitsus esitab teile Ülemnõukogu otsuse projekti raha
eraldamise kohta Eesti Vabariigi Tervishoiuministeeriumile. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Tegemist on normaalprotseduuriga, komisjon määratakse
töö käigus. Järgmisena palun ma kõnetooli valitsuse esindaja hr.
Raski!
M. Rask
Austatud juhataja, lugupeetud saadikud! Eesti Vabariigi
Justiitsministeerium esitab teile kohtuniku staatuse seaduse § 6-st
tulenevalt arutamiseks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse projekti
kahe maakohtu kohtuniku ennetähtaegse vabastamise kohta nende omal
soovil.
Juhataja
Suur tänu! Tegemist on normaalprotseduuriga, komisjon määratakse
töö käigus. Ja nüüd rahvasaadikud. Illar Hallaste!
I. Hallaste
Lugupeetud hr. juhataja! Ma esitan Ülemnõukogu menetlusse
otsuseprojekti tööõiguslike garantiide kohta seoses kodakondsuse
seaduse rakendamisega, mille sisu on see, et kodakondsuse taotlejatel
lubatakse töötada kuni 1. juunini 1993 nendel ametikohtadel, kus
seaduse järgi on nõutav Eesti Vabariigi kodakondsus. Esitajateks on
peale minu saadikud Jaak Jõerüüt ja Mart Laar.
Juhataja
Normaalprotseduur? Suur tänu! Nagu öeldud, komisjon määratakse
töö korras. Kolleeg Ülo Uluots!
Ü. Uluots
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Möödunudnädalane
infotund isikutunnistuste küsimuses viis neli fraktsiooni
arusaamisele, et on vaja muuta ära vastav Ülemnõukogu Presiidiumi
otsus, mis andis nende isikutunnistuste väljaandmiseks loa. Annan
kiireloomulise küsimusena praegu üle vastava dokumentatsiooni, et
see Ülemnõukogu Presiidiumi otsus ära muuta ja tunnistada meie
ainuõigeteks ja kehtivateks dokumentideks Eesti Vabariigi
isikutunnistused, passid, mida annab välja valitsus.
Juhataja
Tõnu Anton, kas see on õiguskomisjoni kompetents? Ma olen
kimbatuses. Või on passide küsimus haldusreformikomisjoni valdkond?
Õiguskomisjoni? Õigem oleks määrata praegu juhtivkomisjoniks
ikkagi õiguskomisjon. Juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Edgar
Savisaar!
E. Savisaar
Lugupeetud kolleegid! Austatud spiiker! Lubage mul üle anda
keskfraktsiooni ning "Põllumeeste Kogu" poolt ühine
arupärimine Eesti Vabariigi Valitsuse põllumajanduspoliitika kohta.
Me nimelt leiame, et rea viimaste valitsuse poolt tehtud otsustega on
rikutud taluseaduse § 2 p. 3-e, mille kohaselt talu on oma
seaduslike huvide poolest võrdne põllumajandusliku ettevõtluse
teiste vormidega. Talude huvid on asetatud selgelt tagaplaanile,
võrreldes kolhooside ja sovhooside huvidega, ja seoses sellega me
anname üle arupärimise valitsusele ja otsuseprojekti, mille kohta
me palume vastust.
Juhataja
Suur tänu! Protseduur viiakse läbi vastavalt reglemendile, nii
nagu on ette nähtud toimida arupärimiste puhul. Arvo Junti.
A. Junti
Lugupeetud juhataja! Ülemnõukogu liikmed! Kõigepealt,
lugupeetud juhataja, ma juhin tähelepanu sellele, et kõnesoovijate
järjekorras olin ma enne härra Savisaart. Nii et palun jälgida
tablood. Keskfraktsiooni nimel annan üle kaks dokumenti, mille loen
ette.
"Eesti Vabariigi Ülemnõukogu keskfraktsiooni avaldus seoses
kavatsusega võtta kasutusele kohaliku tähtsusega rahaasendajad.
17. märtsil 1992 teatas Tartu Sotsiaalpank, et võtab nädala
pärast kasutusele endised tsiviilkaitse tšekid rahaasendajatena
Tartu linnas. Vastavaid rahaasendajaid hakkab väljastama Tartu
Sotsiaalpank tööandjatele ja need omakorda elanikele, et leevendada
sularaha defitsiiti Tartu linnas. Esialgse teate kohaselt hakatakse
rahaasendajaid kasutama maksevahendina toidukaupade eest tasumisel
Tartu linnas. Sellega seoses tekib Tartu linnas kaks paralleelset
rahakäivet, lisaks rublakäibele veel ka Tartu linna kinnine
tšekikäive. Tšekid on pidevalt ringluses, täites sellega
täielikult sularaha funktsioone. Selle aktsiooni tulemusena hakkab
Tartus asuv Sotsiaalpank emiteerima raha, muutudes piiratud
territooriumil tegutsevaks keskpangaks. Keskpangal on ainuõigus raha
emiteerimiseks riigis. On kaunis tõenäoline, et samasugust moodust
sularaha defitsiidi leevendamiseks võivad hakata kasutama ka teised
linnad ja maakonnad. Nii võib Eestisse tekkida lühikese ajaga 20
piirkondlikku piiratud levikuga rahaasendajate emiteerimise keskust.
On täiesti selge, et esimeste niisuguste lokaalsete rahasüsteemide
kasutuselevõtt viib raharingluse Eestis riikliku kontrolli alt välja
ja süvendab juba olemasolevat anarhiat. Sellega seoses peab
keskfraktsioon vajalikuks, et Ülemnõukogu Presiidium võtaks kiires
korras vastu otsuse, milles soovitataks, esiteks, rahareformi
komiteel ja Eesti Pangal kavandada abinõud üleminekuks oma rahale
kohe, kui see on tehniliselt võimalik, ning teiseks, võtta Eesti
Pangal tarvitusele meetmed, et takistada Eesti Vabariigi rahakäibe
väljumist riikliku kontrolli alt. Selleks tuleks igati vältida
linnade ja maakondade lokaalsete rahasüsteemide teket ja kohalike
rahaasendajate kasutuselevõttu, peatada rahaasendajate käibele
laskmise ettevalmistamine Tartu Sotsiaalpangas. Kolmandaks, Eesti
Pangal leida võimalus elanikkonna sularahata arvelduste tõhusamaks
kasutamiseks märtsikuu teisel poolel."
Ja otsuseprojekt Eesti Vabariigi arvelduste korrast Venemaaga:
"Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab kohustada Eesti
Vabariigi Valitsust töötama nädala jooksul koostöös Eesti
Pangaga välja arvelduste kord riikidevaheliseks majanduslikuks
suhtlemiseks Venemaaga." Aitäh!
Juhataja
Kas see oli kiireloomuline? Juhtivkomisjoniks määrame
eelarve-majanduskomisjoni. Samas palun kolleeg Arvo Juntil võtta
vastu minu vabandused. Ma lähtusin siiski fraktsioonisisesest
subordinatsioonist. Hr. Savisaar leidis, et see asi läheb pärast
tema esitatud arupärimist. Tõnu Anton!
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Meil on praeguse istungjärgu päevakorras
valimisseaduse eelnõu. Valimisseaduse juurde on aga vaja ka
rakendusotsuse projekti. Selle projekti esitabki õiguskomisjon.
Annan kolmepunktilise otsuseprojekti hr. Nugisele üle. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Lugupeetud kolleegid, kolleeg Tõnu Anton ei oleks
pidanud ilmtingimata praegu seda üle andma täiskogu ees, sest see
on esitatav juba kinnitatud päevakorrapunkti raames. Kuid kõik
nägid, et projekt on üle antud. Ma loodan, kolleegid, et ma ei
unustanud kedagi. Ei unustanud? Suur tänu, kolleegid!
Eesti Vabariigi piirituse ja veinide aktsiisi seaduse eelnõu
ja Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti
Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu teise lugemise
jätkamine
Juhataja
Jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale. Niipalju
informatsiooniks Ülemnõukogule, et põhiseaduse eelnõuga seonduv
materjal on praegu veel töös. Seda trükitakse ja paljundatakse.
Õigel ajal antakse märku, millal jätkata selle päevakorrapunkti
arutamist.
Nüüd aga teen ettepaneku jätkata ühe seaduseelnõu teist
lugemist. See käsitleb piirituse ja veinide aktsiisimaksu, samuti
muudatuste tegemist Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses.
Kolleegid, värskendan teie mälu. Me oleme ära kuulanud ettekanded.
Kas oleks praegu sobiv, et hr. Roose tuletaks kolme lausega meile
meelde asja sisu või ei ole seda vaja? On. Palun, hr. Rооsе!
E. Roose
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja! Lugupeetud saadikud! Teise
lugemise ajal on tehtud ainult kaks ettepanekut Eesti Vabariigi
alkoholiaktsiisi seaduse eelnõu kohta. Need kaks ettepanekut
kannavad Illar Hallaste allkirja. Esimene ettepanek on asendada
valitsuse ja majanduskomisjoni poolt pakutud aktsiisimäärad,
taastada vana aktsiisimäärade seis, s.t. 70%, 78%, 93%. Selle teema
arutamisel majanduskomisjonis leiti, et on mõtet hoopis
teistsugusele süsteemile üle minna. Tähendab, määrata
aktsiisiprotsent müügihinnast, mis sisaldab aktsiisi. Ja haarata
sellesse aktsiisimäära, sellesse protsenti ka kõik seni valitsuse
poolt kehtestatud hinnalisandid niimoodi, et valitsus tulevikus
hinnalisandit kui omaette maksu ei saakski kehtestada ilma
Ülemnõukogu nõusolekuta.
Mul oli ka jutuajamine hr. Hallastega. Ta aktsepteeris seda
põhimõtet. Hr. Hallaste alles tuli saali ja ma ei tea, kuidas
lõppesid tal viimased debatid majanduskomisjoniga, aga mulle tundub,
et mingi konsensus selle ettepaneku küsimuses on praeguseks
saavutatud.
Millised oleksid need aktsiisimäärad lisa nr. 1 järgi? Punktis
1 on need 35%, 60% ja 84%. See on aktsiisimäär protsentides
müügihinnast ilma käibemaksuta. Vastavalt sellele muudatusele
tuleks teha redaktsioonilised muudatused ka § 4 lõikes 4, §-s 5 ja
mujal. Tähendab, kui me loeme, et oleme saavutanud konsensuse selles
küsimuses, siis valitsuse poolt ma täiesti aktsepteerin hr.
Hallaste ettepanekut.
Ma palun esimese ettepaneku arutamine lõpetada ja isegi hääletada
ning siis arutaksime teist ettepanekut.
Juhataja
Suur tänu! Hr. Roosele küsimusi ei olnud. Avan läbirääkimised.
Palun, kolleegid. Ma värskendan teie mälu. Ettekanded on juba
kuulatud. See, mida tegi hr. Roose, oli meie mälu värskendamine.
Nii et palun, kes soovib sõna?
Kolleegid, kas me võime arvata, et me ei soovi piirituseaktsiisi
ja veiniaktsiisi seaduse eelnõu arutada teisel lugemisel? Võime
lugeda sellega läbirääkimised lõppenuks. Kas nii? Sellisel juhul
ma paluksin uuesti kõnetooli hr. Roose ja juba lõppsõnaks. Ette
valmistada eelarve-majanduskomisjoni esimehel Kalju Kohal, kellega me
hakkame läbi arutama parandusettepanekuid.
E. Roose
Lugupeetud hr. juhataja! Lugupeetud saadikud! Ma teen ettepaneku
aktsepteerida hr. Hallaste ettepanekut, mis puudutas aktsiisimäärade
muutmist, arvestades majanduskomisjonis tehtud redaktsioonilisi
muudatusi ja aktsiisimäära tuletamist müügihinnast koos
aktsiisimaksuga, nagu ma enne just rääkisin. Ma palun ära kuulata
ka majanduskomisjoni arvamuse selle kohta. Ma toonitan, et selles
küsimuses me saime konsensuse.
Juhataja
Suur tänu, hr. Roose! Ma palun kõnetooli Kalju Koha!
K. Koha
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hr. Hallaste ja hr.
Kama ettepanekud puudutavad käesoleva seaduse lisas nr. 1 toodud
aktsiisimäärasid. Otsisime võimalust, kuidas leida konsensust, ja
kooskõlastasime asja valitsusega ära. Läbirääkimisi on peetud
hr. Hallastega, kuid lõppkokkuvõttes ütleb hr. Hallaste ise koos
oma fraktsiooniga, kas aktsepteeritakse sellist kompromissi, et
jäävad lisas nr. 1 sisalduvad protsendid. Loen need järjekorras
ette: 35%, 60%, 84%. Aktsiisi määr on protsentides müügihinnas
ilma käibemaksuta. Vastavalt sellele eelarve-majanduskomisjon
aktsepteerib neid redaktsioonilisi parandusi, mis hr. Roose ette
kandis. Selles mõttes on nüüd küsimus hr. Hallastele ja "Isamaa
Ühendusele": kuidas nad suhtuval sellesse konsensusesse?
Juhataja
Mul jäi selline mulje, et vaja on vaheaega. Kui kauaks vaheaega
soovitakse? 10 minutit. Kas viiega ei saaks? Vaheaeg 5 minutit!
V a h e a e g
Juhataja
Istungjärk jätkub. Kohaloleku kontroll! Kohal on 78
rahvasaadikut, puudub 20. Ma palun kõnetooli Kalju Koha!
K. Koha
Lugupeetud kolleegid, mul ei ole kahjuks praegu täpselt teada
"Isamaa Ühenduse" seisukoht. Meil siin töö korras sai
kooskõlastatud, et teha § 4 lõikes 1 täiendus. Lause läheks
edasi ja lõpeks järgmises sõnastuses: "... ilma
hinnalisandi kasutamise õiguseta alkohoolsetele jookidele". See
tähendab, et me võtame valitsuselt õiguse kehtestada
hinnalisandeid, välistades igasuguse hinna tõstmise hinnalisandite
kaudu. Kogu süsteem peab reguleeruma alkoholiaktsiisi kaudu.
Seetõttu me jääme ikka oma seisukohale, et need protsendid tuleb
säilitada. "Isamaa Ühendus" peab ütlema oma seisukoha.
Juhataja
Hääletamise kaudu.
K. Koha
Ahaa! Siis ma jätkan. Ja nüüd tuletan veel meelde, et kui
täiskogu käesolevat seaduseelnõu aktsepteerib, ja selle vastu
võtab, jõustub seadus 1. aprillist. Kas tuleb kaks hääletust
teha?
Juhataja
Kaks hääletust.
K. Koha
Siis on nii, et kui võtame praegu arutusel oleva seaduse vastu,
tuleks järgnevalt läbi hääletada seaduseelnõu muudatuste
tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses, sest
teatavasti me oleme alkoholiga ja nende aktsiisimääradega tegelnud
pikemat aega. Loen teile seaduseelnõu ette. See kõlab nii:
"§ 1. Teha Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses (RT 1990,
nr. 2, art 26; 1991, nr. 7, art 115; 1991, nr. 30, art 360; 1991, nr.
40, art 493; 1992, nr. 4/5, art 58) järgmised muudatused:
1. Jätta välja §-st 9 teine lõik.
2. Tunnistada seaduse lisa "Aktsiisimaksuga
maksustatavad kaubad ja maksumäärad" 1. ja 2. punkt kehtivuse
kaotanuks.
§ 2. Käesolev seadus jõustub alates 1992. aasta 1. aprillist."
Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Kalju Koha, ma saan aru niimoodi, et meil on praegu siiski vaja
läbi hääletada üks parandusettepanek?
K. Koha
Ei, kui just "Isamaa Ühendus" ei nõua ettepaneku
panemist hääletusele. Tähendab, seaduse võib panna hääletusele
tervikuna. Selliste parandustega, nagu siin praegu on olemas.
Juhataja
Selge. Kuulame ära, mida Jaak Allik tahab küsida.
J. Allik
Lugupeetud hr. juhataja! Ma tahan teatada fraktsiooni seisukoha
hääletusmotiivide suhtes.
Juhataja
Suur tänu, Kalju Koha! Jaak Allik tuleb fraktsiooni seisukoha
väljaütlemiseks kolmeks minutiks kõnetooli.
J. Allik
Lugupeetud hr. juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sõltumatute
demokraatide fraktsioon on volitanud mind teatama, et me toetame
aktsiisimaksu seaduse vastuvõtmist, kuid ühtlasi ma tahaksin
kasutada juhust ja teatada, et istungjärgu algul esitas saadik
Uluots otsuseprojekti presiidiumi 23. novembri seadluse tühistamise
kohta, mis käsitleb Eesti isikutunnistuste väljaandmist. Fraktsioon
ei ole seda dokumenti arutanud ega sellega tutvunud. Palun lugeda
allkiri isiklikult fraktsiooni esimehe omaks ja fraktsiooni nimetus
esildisest välja jätta. Aitäh!
Juhataja
Kallis kolleeg Jaak Allik, praegu me arutame alkoholiaktsiisi.
(Naer saalis.)
Kolleegid, ma mõistan asjaolusid selliselt, et alkoholiaktsiisi
seadusega seonduv on asjaosaliste vahel kokku lepitud ja ma võin
panna selle teisel lugemisel vastuvõtmisele. See on esimene
hääletusvoor.
Viime kindluse mõttes läbi kohaloleku kontrolli. Kohal on 75
rahvasaadikut, puudub 23.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta
Eesti Vabariigi alkoholiaktsiisi seadus? Palun hääletada! 50 häält
on vaja.
Selle ettepaneku poolt on 60 rahvasaadikut, vastu on 1,
erapooletuid on 7. Alkoholiaktsiisi seadus on vastu võetud.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta
Eesti Vabariigi seadus muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi
aktsiisimaksu seaduses? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on
60 rahvasaadikut, vastu on 1, erapooletuks jäid 5. Aktsiisimaksu
seadusse on muudatused sisse viidud!
Kalju Koha kinnitamine Tartu maavanemaks
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, presiidium taotleb käesoleva
istungjärgu päevakorra täiendamist ühe kiireloomulise küsimusega,
mis käsitleb Kalju Koha kinnitamist Tartu maavanemaks. Seda küsimust
arutas juhtivkomisjon ja haldusreformikomisjon. Juhtivkomisjon toetab
Ülemnõukogu Presiidiumi taotlust päevakorra täiendamiseks. Ma
panen selle küsimuse täiskogu ette otsustamisele.
Kohaloleku kontroll. Kohal on 74 rahvasaadikut, puudub 24.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada
käesoleva istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega,
mis käsitleb kolleeg Kalju Koha kinnitamist Tartu maavanemaks? Palun
hääletada! Lihthäälteenamus. Selle ettepaneku poolt on 65
rahvasaadikut, vastu on 3, erapooletuid ei ole. Otsus on vastu
võetud, päevakorda täiendatakse.
Ettekande nimetatud päevakorraküsimuses teeb meile Ülemnõukogu
Presiidiumi nimel härra Kiris.
A. Kiris
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja! Lugupeetud Ülemnõukogu
liikmed! Selle teil päevakorras oleva küsimuse eellugu on kõigile
hästi teada. Seoses sellega, et Tartu senine maavanem hr. Robert
Närska nimetati Eesti Vabariigi ministriks, vabanes Tartu maavanema
koht. Otsuse maavanema vabastamise kohta kinnitas pärast põhjalikku
kaalumist ka Ülemnõukogu ja seoses sellega tekkis küsimus uue
maavanema valimisest. 13. märtsil k.a. arutas seda küsimust Tartu
Maavolikogu. Oli valida kahe kandidaadi vahel ja nende omavahelises
konkurentsis sai Kalju Koha kandidatuur 26 häält, teise kandidaadi
poolt anti 15 häält. Sellega oli Tartu Maavolikogu valinud Kalju
Koha Tartu maavanemaks.
Maavolikogu saatis oma 13. märtsi otsuse Ülemnõukogu
Presiidiumile, et presiidium algataks kohaliku omavalitsuste aluste
seaduse § 12 lõike 2 korras tema kinnitamise Ülemnõukogus.
Tundub, et maavolikogus on Kalju Koha valimisel kinni peetud nii meie
vabariigi seadustest kui ka Tartu Maavolikogu reglemendist. Sellega
seoses võttiski Ülemnõukogu Presiidium eile vastu otsuse esitada
see küsimus Ülemnõukogule päevakorda võtmiseks. Presiidium teeb
ettepaneku tema esitatud otsuseprojekt heaks kiita.
Juhataja
Suur tänu! Mulle tundub, et küsimusi ei ole, sest Andrus Ristkok
avaldab komisjoni seisukoha. On küsimusi! Enn Leisson!
E. Leisson
Lugupeetud härra ettekandja! Kuidas teile tundub, kas seadustest
on kinni peetud?
A. Kiris
On kinni peetud.
Juhataja
Suur tänu, hr. Kiris, rohkem küsimusi ei ole.
Haldusreformikomisjoni seisukohad teeb teatavaks Andrus Ristkok.
A. Ristkok
Aitäh, härra juhataja. Ma ei peaks pikemalt suure kogu aega
kinni. Haldusreformikomisjon uuris paberit, mille presiidium esitas
selle otsusega seoses, ja leidis, et kõik on reeglipärane. Seetõttu
me ei näe põhjust vastu seista niisuguse otsuse vastuvõtmisele
Ülemnõukogu poolt. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Avan läbirääkimised. Juhan Telgmaa!
J. Telgmaa
Lugupeetud kolleegid! Loomulikult ma õnnitlen koos teie kõigiga
Kalju Koha sel puhul, et ta on valitud väga olulisele ametipostile.
Võin kinnitada, et maakonnas ei ole sugugi lihtne niisugusele
ametipostile sattuda. Seal tunnevad kõik kõiki ja kehv mees ei lähe
mingil juhul läbi. Kalju Koha on niisugune mees, kes on töötanud
ka Ülemnõukogus rohkem kui täie eest, kuid teades nüüd seda, et
maakonna volikogu on soovitanud Kalju Kohal säilitada ka
saadikumandaat Ülemnõukogus, siis selle koha pealt tahaksin ma nagu
Ants Veetõusme valimise puhulgi oma protesti avaldada. Maakond
võib-olla ei mõtle või õigemini maavolikogu ei mõtle sügavalt
selle üle, mis juhtub Ülemnõukogus. Lähtutakse lihtsalt
seisukohast, et las olla seal ka oma käsi sees.
Mina siiski olen mures selle meie kontori töövõime ja maine
pärast. Senikaua, kuni Ülemnõukogu ei ole laiali läinud, peab ta
töötama, peab säilitama oma töövõime niipalju, kui see vähegi
võimalik on. See on härra Kaljuvee poolt läbiproovitud lugu:
maavanema ametikohta ei ole võimalik ühitada Ülemnõukogu saadiku
tööga. Meil on tekkinud siin surnud hingi. Me teame ainult
kuulujuttude järgi, et hr. Malkovski on leidnud paremad söödamaad.
Kui muud õigust meil ei ole, siis peaksime täie seltsimehelikkusega
soovitama nendele ja ka teistele saadikumandaadiga isikutele, kes
leiavad, et kuskil mujal on paremad söödamaad, otsus ära teha ja
minna mujale, mitte aga vähendama Ülemnõukogu töövõimet oma
ebaleva olemisega.
Ma arvan, et Kalju Koha ei kahtle minu isiklikus sümpaatias tema
suhtes ja vabandan, et ka Ants Veetõusme kohta ütlesin oma arvamuse
välja. Erandit ei tee ma sinulegi. Enne ma ei hääleta sinu kohale
kinnitamise poolt, kui sa ei ole saadikumandaati maha pannud. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Proua Sergij!
K. Sergij
Lugupeetud kolleegid! Kui te otsustate Kalju Koha edutada ja
maavanemaks kinnitada, siis palun lahendage ka küsimus, kes hakkab
töötama eelarve-majanduskomisjonis. See on väga tähtis komisjon
ja praegu on vaja läbi vaadata palju asju. Meilt aga lahkub juba
kolmas inimene. Niisiis peaksime ka selle probleemi lahendama.
Juhataja
Suur tänu! Tõnis Mets!
T. Mets
Lugupeetud Kalju Koha, kui tuleb teie küsimus hääletamisele,
siis ma kindlasti hääletan teie kinnitamise poolt maavanema kohale.
Kuid siin on praegu olukord, kus näiteks Tartu linnapea Veetõusme
koht on tühi ja sellega seoses meil on tekkinud mõned
ajakirjanikud, nagu Heimar Lenk näiteks, kelle meelisteemaks on
sageli näidata pooltühja saali parlamendis. Sellega me ainult
suurendame nende pooltühjade kohtade arvu ja võtame löögi jälle
enda peale. Palun Kalju Kohal arvestada ka selle seisukohaga.
Juhataja
Suur tänu! Valeri Kois!
V. Kois
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Tahan ka nõustuda
nendega, kes räägivad, et parlamendi tööga pole kõik korras.
Mina isiklikult hääletan selle poolt, et Kalju Koha kinnitada, kuid
lähemal ajal tuleb meil muuta vähemalt oma sisemist töökorraldust.
Nagu näete, on endisest eelarve-majanduskomisjonist ("endisest"
seepärast, et komisjon on peaaegu lagunenud) lahkunud või lahkumas
kolm inimest: Jevstignejev ja Veetõusme valiti linnapeadeks, nüüd
aga Koha maavanemaks. Jevstignejev pole algusest peale ühelgi korral
(üks erand vist siiski oli) viibinud komisjoni istungil. Veetõusme
on samuti pärast Tartu linnapeaks valimist minu teada ainult üks
kord käinud meie komisjonis. Seal pole enam võimalik töötada ja
varsti muutub töö võimatuks ka parlamendis. Me peame otsustama,
kas inimene töötab siin või mujal. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, kas loeme läbirääkimised lõppenuks? Kas
me langetame täiskogu otsuse või on see kokkuleppe küsimus, et
läbirääkimised on lõppenud? Oleme kokku leppinud. Minule ei ole
laekunud nõuetekohaseid kirjalikke parandusettepanekuid ja ma panen
otsuseprojekti teie ette niisuguses redaktsioonis, millisena autorid
selle on esitanud.
Kohaloleku kontroll. Kohal on 76 rahvasaadikut, puudub 22.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et vastu võtta
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Kalju Koha kinnitamise kohta
Tartu maavanemaks? Palun hääletada! Hääletamine on salajane.
Selle ettepaneku poolt on 53 rahvasaadikut, vastu on 9, erapooletuid
on 5. Otsus on vastu võetud. (Aplaus.)
Eesti Vabariigi seaduse "Administratiivkaristusena
kohaldatava rahatrahvi suurendamise kohta" eelnõu ja Eesti
Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi seaduse
"Administratiivkaristusena kohaldatava rahatrahvi suurendamise
kohta" rakendamisest" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale. Meie
ajakava on häiritud, aga midagi ei ole teha. Kolleegid, võtke ette
teisipäevasest päevaplaanist 4. päevakorrapunkt, mis käsitleb üht
kiireloomulist küsimust. Esimene lugemine on juba läbi. Jutt on
administratiivkaristusena kohaldatava rahatrahvi suurendamise seaduse
eelnõust ning seaduse rakendusotsuse projektist. Alustame teist
lugemist. Ma palun kõnetooli justiitsminister hr. Raski.
M. Rask
Austatud spiiker! Lugupeetud saadikud! Kuna esimene lugemine viidi
läbi väga põhjalikult ja arvukate küsimustega, siis arutasime
kahe lugemise vahel õiguskomisjonis seda projekti. Täiendavaid
ettepanekuid laekunud ei ole. Ma ütleksin teile edasi lihtsalt
selle, et rakendusotsuses olev kuupäev 1. märts ilmselt enam ei
sobi. Õiguskomisjonis jõudsime järeldusele, et see seadus tuleks
rakendada 1992. aasta 5. aprillist. See on minu poolt kõik.
Juhataja
Suur tänu! Millised on küsimused hr. Raskile? Ei ole küsimusi.
Kas õiguskomisjoni nimel soovib esitada kaasettekannet Tõnu Anton?
Palun!
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjonile pole laekunud teie
parandusettepanekuid. Õiguskomisjon soovitab seaduseelnõu ja
otsuseprojekti vastu võtta selle parandusega, mille kandis ette
härra Märt Rask. See parandus puudutab otsuseprojekti ja
konkreetselt kuupäeva, millest alates meie poolt vastuvõetud saadus
hakkab kehtima. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kas keegi soovib arvamust avaldada? Ei soovi. Kas ma
võin panna seaduse hääletusele teisel lugemisel?
Kohaloleku kontroll. Kohal on 67 rahvasaadikut, puudub 31.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta
Eesti Vabariigi seadus administratiivkaristusena kohaldatava
rahatrahvi suurendamise kohta? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 64 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi,
üks jäi erapooletuks. Seadus on vastu võetud.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi seaduse
administratiivkaristusena kohaldatava rahatrahvi suurendamise kohta
rakendamisest? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 65 rahvasaadikut, vastu hääletanud ja
erapooletuid saadikuid ei ole. Otsus seaduse rakendamisest on vastu
võetud.
Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta "Eesti
NSV abielu- ja perekonnakoodeksis"" eelnõu teine lugemine
Juhataja
Lugupeetud kolleegid, jätkame kinnitatud päevakorraga. Nüüd
siis viies punkt teisipäevasest päevakorrast, mis käsitleb samuti
üht kiireloomulist küsimust, nimelt seaduseelnõu muudatuste
tegemise kohta Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksis. Alustame
teist lugemist. Palun jälle kõnetooli justiitsminister Märt Raski.
M. Rask
Austatud juhataja! Lugupeetud saadikud! Nagu eelmises
päevakorrapunktis, nii oli ka selles esimesel lugemisel hulgaliselt
küsimusi ja arvamusavaldusi. Teiseks lugemiseks täiendavaid
ettepanekuid ei ole saabunud. Arutasime seda seaduseelnõu
õiguskomisjonis ja ma ütleksin välja arvamuse just selle sõnastuse
muutmise kohta. Tekst peab olema selline: "Asendada § 83 1.
lõikes sõnad "20 rubla" sõnadega "üks kuuendik
Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast"."
Selles suhtes on saavutatud konsensus ja ma palun saadikutel ka
aktsepteerida. Minu poolt kõik.
Juhataja
Suur tänu, hr. Rask. Tundub, et küsimusi ikkagi on. Lembit Arro!
L. Arro
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Palju probleeme on
alimentidelt maksude maksmisega. Kas ei tuleks lähemal ajal üles
tõsta küsimus, et alimentide pealt võetav maks arvutatakse kohe
maha alimentide maksja töötasust. Kes selle küsimuse peaks
tõstatama?
Praegu on naised aasta lõpus tõsiselt kimbus. Alimente saadakse
vähe ja tihtipeale ei saada neid kättegi. Arvestus on ka sassis.
Need tulevad sidejaoskonna kaudu jne. Mõnel tuleb väga suured
summad välja maksta aasta lõpus korraga. See asi tuleks vist
reguleerida. Milline on teie arvamus?
M. Rask
Minu arvamus langeb kokku teie omaga. Just alimentide
kättesaamisega on asi väga keeruline. See seondub paljude
probleemidega, alates sularahapuudusest kuni postiteenuste
korraldamiseni. See eelnõu, mis teile arutamiseks oli esitatud, on
põhimõtteliselt siiski üks samm, et kuidagi garanteerida nende
laste minimaalnegi elatustase, kes saavad alimente. Need probleemid
vaadatakse kompleksselt läbi abielu- ja perekonnakoodeksi eelnõus
ja nagu ma esimessi lugemisel juba ütlesin, on see eelnõu
kooskõlastamise staadiumis. Eeldatavasti peaks see Ülemnõukogusse
jõudma aprillis-mais.
Juhataja
Suur tänu! Klavdia Sergij!
K. Sergij
Lugupeetud ettekandja! Palun öelge, kas on lahendatud Venemaalt
alimentide saamise probleem. Valijad on selle kohta aru pärinud.
Probleem on olemas.
M. Rask
Venemaalt alimentide saamine ja alimentide saatmine Venemaale on
vastastikused probleemid. Tänase päeva seisuga ei ole need lõpuni
lahendatud. Selle nädala jooksul on kaks korda istunud koos
justiitsministeeriumi, Eesti Panga ja Eesti Posti töötajad. Asi ei
ole ainult selles, et me saame rahakaardiga saata rublatsoonis
olevatesse riikidesse alimente, vaid ka selles, et mainitud probleem
tuleb lahendada riikide tasandil. Olenemata sellest, kas me saadame
alimente itta või läände, peab see põhimõtteliselt tuginema
lepingutele. Riikide vahel ei tunnustata kohtuotsuste täitmist
rahakaartide alusel. Tähendab, praeguses situatsioonis me püüame
selle probleemi lahendada olemasolevate võimaluste piires
rublatsooniga siiski ühtemoodi ja teiste riikidega teistmoodi.
Põhimõttelise lahenduseni jõutakse siis, kui on sõlmitud vastavad
riikidevahelised lepingud.
Juhataja
Suur tänu, hr. Rask. Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Kas
õiguskomisjon avaldab arvamuse? Tõnu Anton!
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Arutatava seaduseelnõu kohta pole teilt
laekunud parandusettepanekuid. Kuna õiguskomisjonis toimunud arutelu
tulemusi on justiitsministeeriumis arvesse võetud, teeb
õiguskomisjon ettepaneku võtta valitsuse poolt esitatud
seaduseelnõu täna seadusena vastu. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Ei
soovita. Ma tänan! Kas ma võin panna seaduse vastuvõtmise
hääletusele?
Kohaloleku kontroll. Kohal on 65 rahvasaadikut, puudub 33.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta
Eesti Vabariigi seadus muudatuste tegemise kohta Eesti NSV abielu- ja
perekonnakoodeksis? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 62
rahvasaadikut, vastu hääletanud ja erapooletuid saadikuid ei ole.
Seadus on vastu võetud ning muudatused Eesti NSV abielu- ja
perekonnakoodeksis tehtud.
Põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu
rahvahääletusele esitamisest
Juhataja
Kolleegid! Teile on juba välja jagatud materjalid ühe
katkestatud eelnõu kohta, mis käsitleb põhiseaduse eelnõu ja
põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu rahvahääletusele
esitamist. Ma täpsustan asjaolusid. Vastava otsuseprojekti oli ette
valmistanud õiguskomisjon. Me kuulasime ära ettekanded. Pidasime
läbirääkimisi. Läbirääkimisi ei lõpetatud. Moodustasime
redaktsioonikomisjoni. Ja redaktsioonikomisjon esitab teile nüüd
oma otsuseprojekti.
Asjade reglemendipärane arutamine peaks olema alljärgnev. Praegu
kuulame ära redaktsioonikomisjoni ettekande otsuseprojekti kohta.
Siis peame läbirääkimisi. Kui läbirääkimised on lõppenud,
hakkame langetama otsuseid laekunud parandusettepanekute kohta. Ka
nende kohta, mis puudutavad õiguskomisjoni poolt esitatud eelnõu
probleeme, kuid mis võib-olla ei ole leidnud kajastamist
redaktsioonikomisjoni poolt esitatud eelnõus. Sealt edasi valime
välja alternatiivid konkursi korras ning viime asja loogilise lõpuni
vastavalt reglemendile. Ja ma palungi nüüd kõnetooli
redaktsioonikomisjoni esimehe pr. Ülle Aaskivi!
Ü. Aaskivi
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Praegu küll jagatakse veel
meie poolt ettevalmistatud materjalide teist lehte, aga ma siiski
ilmselt saan oma ettekannet juba alustada.
Kõigepealt tahan ma tänada kõiki redaktsioonikomisjoni liikmeid
väga vastutustundliku suhtumise eest meie töösse. See võimaldas
meil eile õhtul veel pärast kella kuut langetada otsuseid toimkonna
kogu valitud koosseisuga. Suur tänu ka tehnilisele personalile, kes
väga kiiresti varustas meid kõigi istungite stenogrammidega, kus
oli juttu põhiseaduse eelnõust ja selle juurde kuuluvatest
dokumentidest. Muu hulgas anti meile juba üle ka eilse istungi
stenogramm.
Enne konkreetsete ettepanekute juurde asumist, mis eile saalis
meile üle anti, hääletas redaktsioonikomisjon ka paari
põhimõttelist küsimust, et selgeks saada eri fraktsioonide
esindajate tahe põhiseadusega seotud päevakorrapunktis.
Kaheksa poolthäälega ja ühe erapooletuga väljendas
redaktsioonikomisjon soovi, et Ülemnõukogu jõuaks täna arutatavas
päevakorrapunktis otsuseprojekti hääletamiseni ning ei toetanud
katkestamist.
Häältega 6 : 3 toetati ka mõtet, mis sisaldub teile esitatud
projekti teise alternatiivi 1. lõikes, s.о. vajadust jõuda veel
selle aasta maikuus põhiseaduse ja rakendusseaduse rahvahääletuseni.
Teile on välja jagatud redaktsioonikomisjoni tekst, mis valmis
õiguskomisjoni poolt esitatud teksti ja saalist tulnud ettepanekute
alusel, ning parandusettepanekute kokkuvõte. Kui te võtate ette
viimati nimetatu – ma loodan, et see on nüüdseks jõudnud
vähemalt enamiku saalisolijate laudadele –, siis näete, et
esitatud ettepanekud jagunesid kaheks. Ühed, mille järele on
märgitud komisjoni seisukoht, kas arvestada, mitte arvestada või
osaliselt arvestada, ja teised, mille järel seda märkust ei ole.
Neid viimati nimetatud ettepanekuid ei saanud me ükshaaval arutada,
kuna need ei olnud kooskõlas reglemendi nõuetega. Kui aga härrad
Kork, Ristkok, Kask, sõltumatud demokraadid ja Maaliidu fraktsioon
loevad läbi teile redaktsioonikomisjoni poolt esitatud projekti
teise alternatiivi 1. punktile, siis peaks olema selge, et kõigi
nimetatud parandusettepanekute sisulist mõtet, s.o. tagastada
põhiseaduse eelnõu assambleele, on selles alternatiivis
reglemendikohases sõnastuses arvestatud ja kõigil on võimalik oma
arvamust avaldada hääletamise teel 1. punkti põhiteksti ja kahe
alternatiivi konkursil.
Redaktsioonikomisjon toetas häälteenamusega teise alternatiivi
lisamist õiguskomisjoni eelnõule. Seega on loodud võimalus
otsuseprojekti hääletamisel osaleda ka neil saadikuil, kes
avaldasid eile ja üleeile oma ettepanekutes ja sõnavõttudes soovi,
et assamblee kaaluks veel kord põhiseaduse eelnõu teksti. Kui
nimetatud alternatiiv peaks võitma ja otsus lõplikult vastu
võetama, siis on redaktsioonikomisjon seisukohal, et Põhiseaduse
Assamblee juhatuse kaudu antakse assamblee redaktsioonitoimkonnale
üle nii Ülemnõukogu istungite stenogrammid kui ka saadikute poolt
eraldi vormistatud parandusettepanekud.
Eelnõu p. 1 juures ei arvestanud redaktsioonikomisjon "Isamaa
Ühenduse" ja hr. Hallaste ettepanekut, mis puudutas põhiteksti
ja esimest alternatiivi. Redaktsioonikomisjon ei arvestanud neid
põhjusel, et häälteenamusega otsustati lisada otsuseprojekti teine
alternatiiv. Kui "Isamaa Ühendus" ja hr. Hallaste nõuavad
hääletust, tuleb nende ettepanekute suhtes kõigepealt võtta
seisukoht õiguskomisjonil kui päevakorrapunktis arutusel oleva
projekti teksti autoril ja kui seal kokkulepet ei saavutata, siis
nii, nagu kord ette näeb, viiakse hääletus läbi saalis nende
ettepanekute alusel.
Punkti 1 kohta on veel hr. Kase ettepanek, mida me oleme osaliselt
arvestanud. Arvestamata jäänud оsа sisaldab mõtet, et Eesti
Vabariigi Justiitsministeerium peaks esitama Ülemnõukogule k.a. 15.
aprilliks seaduste ja seaduseelnõude loetelu, mis on hädavajalik
vastu võtta või välja töötada põhiseaduse rakendamiseks ja
Riigikogu valimiseks. Ka selles suhtes peaks eelkõige võtma
seisukoha õiguskomisjon kui eelnõu autor. Seejärel, kui kokkulepet
ei saavutata, tuleb see probleem, kui hr. Kask seda soovib, veel kord
saali tuua, sest redaktsioonikomisjon ei ole seda ettepanekut täies
mahus arvestanud.
P. 2 osas tahan nüüd juhtida saali tähelepanu sellele, et kui
hääletusel võidab kas 1. punkti esimene või teine alternatiiv,
siis on saal automaatselt valinud ka 2. punkti alternatiivi ja seega
2. punktis põhitekst enam arvesse ei tule.
P. 3 kohta oli saadikutelt laekunud kaks ettepanekut. Hr. Reinson
tegi ettepaneku asendada selles punktis sisalduv 70. istungjärk 68.
istungjärguga ja saadikurühm "Isamaa Ühendus" tegi
ettepaneku asendada 70. istungjärk 69. istungjärguga.
Redaktsioonikomisjon hääletas nimetatud ettepanekud ja
häälteenamusega jäädi siiski 70. istungjärgu juurde, nagu on
praegu teie ees tekstis ja nagu oli ka õiguskomisjoni tekstis. Kui
aga saadikurühm "Isamaa Ühendus" ja hr. Reinson soovivad,
siis loomulikult hääletatakse ka nende ettepanekud läbi pärast
seda, kui õiguskomisjon on oma seisukoha kujundanud. Lisaks sellele
oli redaktsioonikomisjonis paljude ettepanekute põhjal arutusel ka
ettepanek avaldada Põhiseaduse Assamblee poolt Ülemnõukogule
esitatud põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse
eelnõu tekstid ning Ülemnõukogu moodustatud ekspertgrupi
alternatiivettepanekud ajalehtedes ühe nädala jooksul, arvates
käesoleva otsuse vastuvõtmisest. Juhul kui Ülemnõukogu täna
langetab otsuse, et eelnõu tagastatakse assambleele, siis on põhjust
kaaluda, kas sellise veelkordse vahevariandi avaldamine on
otstarbekas või mitte. Et Ülemnõukogu saaks oma otsuse kujundada
hääletamise teel, paneb redaktsioonikomisjon hääletusele ka
ettepaneku, kas lisada otsuseprojektile punkt 4 sellises sõnastuses,
nagu ta teile väljajagatud tekstis on praegu antud.
Rohkem ettepanekuid redaktsioonikomisjoni käsutuses ei olnud ja
me leiame, et häälte suhted kõigil hääletustel on näidanud
seda, et konsensus kõigis küsimustes peaks olema võimalik. Aitäh
teile!
Juhataja
Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Rein Järlik!
R. Järlik
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma palun väga
vabandust, püüdsin jälgida ka teksti, kui te ettekannet tegite, ja
võimalik, et mul läks midagi kõrvust mööda. Öelge, kas on
võimalik, et jääb teine alternatiiv ja jäävad sisse mõlemad
punktid? Tähendab, kui teisel leheküljel olev alternatiiv ei leia
heakskiitu, siis sellisel juhul, kui teises alternatiivis punkt 2
panna vastavalt Põhiseaduse Assamblee otsusele rahvahääletusele,
kaotab mõtte teise alternatiivi 1. punkti 4. lõige. Kuidas te
seletaksite seda?
Ü. Aaskivi
Jah, ma tahangi väita seda, et kui valitakse teine alternatiiv,
siis selles sisaldub ju 4. lõike mõte, et Eesti Vabariigi
Justiitsministeerium peaks korraldama põhiseaduse rakendamise
seaduse eelnõu ja Põhiseaduse Assamblee poolt rahvahääletusele
pakutava täiendava küsimuse juriidilise ekspertiisi ja esitama
selle tulemused Ülemnõukogule 13. aprilliks, s.o. samaks päevaks,
kui assamblee peab esitama põhiseaduse eelnõu uue variandi. Ja
seega punkt 2, mis näeb ette, et niinimetatud § 8 pannakse
rahvahääletusele juba sellises sõnastutuses, ei ole kooskõlas
teise alternatiiviga ja järelikult langeb välja.
Juhataja
Kas tohib, Ülle Aaskivi, ma kordan üle. Tegemist on 1. punkti
põhiteksti ja kahe alternatiiviga. Kui täiskogu valib ükskõik
kumma alternatiivi, siis punkt 2 langeb ära.
Ü. Aaskivi
Jah. Siia on valitud punkt 2 alternatiiv ja p. 2 tuleb jätta
otsusest välja. Praegusest punktist 3 saab siis p. 2 ja kui
lisatakse praegune punkt 4, siis sellest saab p. 3.
Juhataja
Suur tänu! Tiit Made!
T. Made
Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Ülle Aaskivi! Kas
redaktsioonikomisjonis oli ka mõttevahetus teemal, et kui me saadame
eelnõu Põhiseaduse Assambleele veel kord läbivaatamiseks koos meie
ettepanekutega ja kui assamblee neid ettepanekuid ei arvesta ning see
tuleb 13. aprilliks meile siia muutumatul kujul tagasi, kas siis see
arutamise protsess Ülemnõukogus ei hakka venima ja kas sellisel
juhul maikuu ei ole liiga optimistlik rahvahääletuse
korraldamiseks? Aitäh!
Ü. Aaskivi
Selle üle, kas pidada vajalikuks jõuda maikuus mingite
konkreetsete poliitiliste sammudeni, vaidlus redaktsioonikomisjonis
oli. Leiti, et sellise konkreetse etapi märkimine on siiski
stimuleeriv nii assambleele kui Ülemnõukogule. See on sama, kui
Ülemnõukogu kunagi otsustas, et assamblee peab oma eelnõu valmis
saama 15. novembriks. Ma võin kinnitada, et sellise tähtaja silmade
ees olemine oli assambleele keskenduma sundiv ja stimuleeriv.
Redaktsioonikomisjon asus häälteenamusega seisukohale, et nii
assambleele, Ülemnõukogu Presiidiumile, justiitsministeeriumile kui
ka Ülemnõukogule endale on sellise tähtaja silmade ees olemine
ergutav, kuid samas ei ole veel sellega öeldud, et rahvahääletus
maikuus toimub. Olenevalt assamblee otsustest tuleb Ülemnõukogu
kahtlemata veel kõigi nende küsimuste juurde tagasi ja langetab
siis juba konkreetse otsuse.
Juhataja
Suur tänu! Jaak Allik.
J. Allik
Lugupeetud pr. Aaskivi! Kas te kordaksite veel kõigile
saadikutele ja ka saalis viibivatele ajakirjanikele täiesti
arusaadavas vormis, et esimese või teise alternatiivi valiku puhul
meie otsuse p. 2 väljalangemine ei tähenda seda, et Ülemnõukogu
on täna otsustanud seda punkti rahvahääletusele mitte panna, vaid
tähendab seda, et me pöördume rakendusseaduse ja ka selle
lisaparagrahvi juurde tagasi pärast ekspertiisi tulemuste üleandmist
meile ja me arutame seda küsimust tulevikus eraldi.
Ü. Aaskivi
Jah, hr. Allikul on täielik õigus. Nii esimese kui teise
alternatiivi puhul, ükskõik kumma Ülemnõukogu täna valib, ei ole
teist punkti vaja, sest mõlemas alternatiivis on sees konkreetne
säte, et pärast justiitsministeeriumi ekspertiisi tuleb Ülemnõukogu
rakendusseaduse, sealhulgas § 8 juurde veel tagasi.
Juhataja
Suur tänu! Aleksandr Gussev!
A. Gussev
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tahan küsimuse
esitada sellesama asja kohta, millest rääkis Allik. Teie
teistkordne selgitus ei olnud veenev. On põhitekst ja on kaks
alternatiivi. Kui võidab teine alternatiiv, siis selles on samuti
veel alternatiiv. Kas me hääletame seda pärast ühe või teise
alternatiivi võitu eraldi või mitte?
Ü. Aaskivi
Milles hr. Gussev näeb alternatiivisisest alternatiivi? Mina seda
siin ei näe. Teine alternatiiv lõpeb enne seda, kui tekstis on
number kaks. Nii esimene kui ka teine alternatiiv käivad ainult
punkti 1 kohta.
Juhataja
Suur tänu! Toomas Kork.
T. Kork
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud ettekandja! Kas teie komisjon
arutas ka sellist varianti, et 1. punkti teise alternatiivi 1. lõige,
mis puudutab maikuu tähtaega, oleks eraldi punktina ja ei sisalduks
selles teises alternatiivis või selles 1. punktis üldse. Ja kui
arutas, siis miks te jõudsite praegu esitatud järeldusele? Aitäh!
Ü. Aaskivi
Redaktsioonikomisjonis ei olnud ettepanekut, et sее oleks eraldi
punkt. Ja kuivõrd me vastavalt eelnõu pealkirjale arutame
põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu
rahvahääletusele esitamist, siis redaktsioonikomisjon leidis, et
kõik see, mis on oluline asjas öelda, tuleb ära öelda selles
punktis. See käib ka praeguse 1. lõike kohta.
Juhataja
Suur tänu! Peet Kask!
P. Kask
Lugupeetud pr. Aaskivi! Kas redaktsioonikomisjoni arvates juhul,
kui me saadame eelnõu assambleele tagasi, on viimasel piisavalt
materjali selleks, et hakata eelnõu ümber töötama? Kas ei oleks
tark kutsuda kõiki Ülemnõukogu liikmeid ja saadikurühmi üles
esitama eelnõu kohta põhjalikke ettepanekuid, mis näitaksid,
milliseid muudatusi nad taotlevad ja soovivad? See oleks vajalik, et
eelnõu lõplikul kujul ikkagi toetust leiaks. Tänan!
Ü. Aaskivi
Redaktsioonikomisjon arutas seda ettepanekut. Loomulikult ei ole
ühelgi saadikul keelatud oma ettepanekuid vormistada ja esitada.
Kuid oma ettekandes nimetasin ma eraldi seda, et assambleele antakse
üle ka meie kolme istungi stenogrammid. Neil istungitel sai
põhiseaduse küsimustes sõna 23 saadikut. Kui me lisame siia saalis
olevad assamblee liikmed ja õiguskomisjoni liikmed, siis ma tahan
kinnitada, et kindlasti üle poole Ülemnõukogu koosseisust on oma
ettepanekuid teinud ja soove avaldanud. Selle materjali analüüs
seisab loomulikult assamblee redaktsioonitoimkonnal ees. Ja ma olen
veendunud ka selles, et assamblee redaktsioonitoimkond valmistab ette
samasuguse tabeli, nagu on teile välja jagatud pärast eelnõu
eelmist avaldamist laekunud ettepanekute kohta, ja et ka see materjal
saab Ülemnõukogu järgmisel istungjärgul, kus põhiseadusest juttu
tuleb, kättesaadavaks kõigile saadikutele. Nii näevad kõik
saadikud, et nende ettepanekuid, ükskõik, kas kirjalikult esitatuid
või stenogrammis sisalduvaid, on arvestatud ja need on Põhiseaduse
Assambleele arutamiseks antud.
Juhataja
Suur tänu! Enn Leisson!
E. Leisson
Lugupeetud ettekandja, mul on niisugune arusaamine, et me ikkagi
saame stenogrammid korrektuuriks. Tähendab need, kes sõna võtsid,
saavad stenogrammid korrektuuriks ka kätte. Siiamaani seda ei ole
millegipärast olnud, kuigi ma üleeile võtsin sõna. Tänan!
Ü. Aaskivi
Ma adresseeriksin selle küsimuse tehnilisele personalile.
Juhataja
Suur tänu! Illar Hallaste!
I. Hallaste
Aitäh, hr. juhataja! Lugupeetud ettekandja, ma vaatan praegu seda
parandusettepanekute tabelit ja esimese parandusettepaneku juures,
mis räägib sellest, et põhiteksti ja esimese alternatiivi lõppu
tuleb lisada sõna "maikuus", ei saa aru, kas see komisjoni
seisukoht kujundati eile hääletamise teel redaktsioonikomisjonis
või redaktsioonikomisjon seda lihtsalt ei arutanud?
Ü. Aaskivi
Ma rääkisin sellest oma ettekandes. Kui ma ei eksi, siis härra
Hallastet kahjuks ei olnud momendil saalis. Redaktsioonikomisjon ei
arvestanud seda ainult sel põhjusel, et ta otsustas lisada teise
alternatiivi ja seega ei hakanud komisjon sisuliselt tegelema
õiguskomisjoni poolt pakutud põhiteksti esimese alternatiiviga,
vaid jättis selle õiguskomisjoni ja parandusettepaneku autorite
omavaheliseks asjaks. Kui jõutakse kokkuleppele, läheb see teksti
sisse ja sel juhul saab saal nii 1. punkti kui ka alternatiivi
niisugusel kujul, nagu rahvasaadik Hallaste ja saadikurühm "Isamaa
Ühendus" on nõudnud, kui aga seda ei juhtu, siis tulevad need
parandusettepanekud saalis hääletamisele.
Juhataja
Suur tänu! Valeri Kois!
V. Kois
Lugupeetud, juhataja, lugupeetud kolleegid! Tahaksin küsida, kas
redaktsioonikomisjon arutas seda teksti sisuliselt või lihtsalt
kombineeris selle. Selgitan oma küsimust.
Alapunktis 2 nähakse ette mitmete ametite pidamise, sealhulgas
riiklike aktsiaseltside juhatusse kuulumise piirangud. Teatavasti on
riiklikel aktsiaseltsidel ainult praegu sajaprotsendiliselt
riigikapital, edaspidi muutuvad nad erakapitaliga segaettevõteteks.
Käesoleva otsusega me keelame eraettevõtjatel kuulumise ettevõtte
juhatusse. Tegelikult me rikume põhiseadusega tagatud püha
omandiõigust. Kas komisjon on seda küsimust sisuliselt arutanud?
Ü. Aaskivi
Selliselt ei arutanud redaktsioonikomisjon punkti 2. Komisjon
pidas oma kõige olulisemaks ülesandeks viia eelnõu tekst
niisugusesse redaktsiooni, et kõigil saadikutel oleks võimalus
väljendada oma suhtumist eelnõusse või selle eri punktidesse
hääletamise teel. Kui härra Koisil on probleeme punkti 2 osas,
siis jääb tal üle valida, kas alternatiiv 1 või alternatiiv 2 ja
seda on võimalik tal väljendada hääletamise teel. Kui need
ettepanekud võidavad, siis probleeme punktiga 2 meil tänasel
istungil enam ei ole. Kui võidab punkt 1, siis on võimalik
rahvasaadik Koisil väljendada oma arvamust eelnõu hääletamisel
tervikuna.
Juhataja
Suur tänu, Ülle Aaskivi! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei
ole. Ma pean ütlema, et dokumendiga on vaja põhjalikult tutvuda, ja
kui seda on tehtud ning autorite eesmärke täielikult mõistetud,
siis langevad ka paljud küsimused ära. Ma mõtlen eriti just
viimast küsimust.
Lugupeetud Tõnu Anton, kas õiguskomisjon oleks valmis praegu
avaldama oma seisukohta või soovib ta enne tutvuda laekunud
ettepanekutega ja pärast vaheaega esineb kaasettekandega? Tõnu
Anton!
Т. Anton
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Me peaksime otsustama
selle, millal lõpeb võimalus esitada parandusettepanekuid.
Õiguskomisjon vaataks meeleldi laekunud parandusettepanekud läbi,
kui neid rohkem enam tulla ei saaks. Vaadates läbi juba laekunud
parandusettepanekuid, peaks õiguskomisjon uute parandusettepanekute
korral läbivaatamist ikka ja jälle otsast alustama.
Juhataja
Suur tänu, Tõnu Anton! Pärast seda haamrilööki, kui
hääletusele läheb esimene parandusettepanek, ei tohi enam esitada
parandusettepanekuid.
Kuidas on kaasettekandega? Kas õiguskomisjon soovib või ei soovi
seda esitada või jääb see hiljemaks?
T. Anton
Õiguskomisjon palub teha 15 minutit vaheaega selleks, et pidada
nõu. Pärast vaheaega teeme teatavaks õiguskomisjoni kui autori
seisukoha.
Juhataja
Tõnu Anton, kas selline pakkumine võiks olla vastuvõetav, et me
peaksime niikaua läbirääkimisi, s.t. kuni kella 12-ni, ja siis
sellel vaheajal ehk õnnestub teil ka töö ära teha? On see
vastuvõetav?
T. Anton
Tänan! Kell 12 toimub õiguskomisjoni istung. Vaadatakse läbi
põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu
rahvahääletusele esitamist käsitleva otsuseprojektiga kaasnevad
probleemid.
Juhataja
Suur tänu! Läbirääkimised jätkuvad. Jaak Allik!
J. Allik
Lugupeetud hr. juhataja, lugupeetud rahvasaadikud! Ma tahaksin
juhtida tähelepanu kahele momendile selles otsuses, mille suhtes on
võib-olla kõige rohkem kaksipidi arvamusi, ja kaht asja pisut
selgitada.
Mis puudutab otsuseprojekti 1. punkti põhiteksti, mille kohaselt
tuleb panna Põhiseaduse Assamblee poolt esitatud põhiseaduse eelnõu
koos põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõuga rahvahääletusele,
siis ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et niimoodi käitudes
või mainitud punkti põhitekstina vastu võttes läheme otsesesse
vastuollu esmaspäeval meie oma saalis saavutatud kokkuleppega,
millega kõik olid nõus. Keegi ei protesteerinud selle vastu, et me
rakendusseadust arutame eraldi. Tegelikult ei ole me läbirääkimiste
käigus rakendusseadust üldse puudutanud. Rakendusseaduse kohta ei
ole ühtegi küsimust sisuliselt esitatud ja tema panek otse
rahvahääletusele, ilma et Ülemnõukogu oleks teda arutanud,
olukorras, kus üks osa temast või tegelikult kogu tekst ei ole
saanud assamblees isegi pooli hääli (nimelt sai rakendusseadus
tervikuna 28 ja üks оsa 20 häält), on minu meelest Ülemnõukogu
poolt äärmiselt vastutustundetu. Seetõttu talitaks õiguskomisjon
minu meelest korrektselt ja vastavalt sellele, millest esmaspäeval
saalis juttu oli, kui ta põhiteksti võtaks ise tagasi ja jätaks
kaks alternatiivi. Me oleme tõesti arutanud ainult küsimust, kas
põhiseadus panna rahvahääletusele või mitte. Rakendusseaduse
juurde tuleks tulla eraldi tagasi.
Nüüd teine moment, see maikuu, mille kohta härra Kork küsis,
kas panna see tähtaeg eraldi hääletusele või mitte. Ma tahaksin
juhtida teie tähelepanu sellele, et redaktsioonikomisjon pidas seda
tähtaega sisse pannes silmas ajakirjanduses kõlama hakanud
etteheiteid. Süüdistatakse tervet Ülemnõukogu või üksikuid
saadikugruppe või üksikuid saadikuid tahtlikus venitamises kogu
selle rahvahääletuse protseduuriga. Ma isiklikult ei ole kohanud
ühtegi Ülemnõukogu saadikut, kes tahtlikult venitaks ja sooviks,
et see hääletus oleks sügisel või järgmisel aastal jne. Me kõik
lähtume sellest, et põhiseaduse eelnõu oleks niisuguses
konditsioonis, et rahvas võiks ta tõesti vastu võtta, et ta läheks
läbi. Seetõttu on minu meelest väga oluline – ütleme täiesti
selgelt – teha kõik, et see hääletus toimuks maikuus. Kui aga
tekivad tehnilised probleemid, viivitused, siis me otsustame juba
konkreetselt.
Härra Korgi poolt nõutud eraldi hääletamine peegeldub
tegelikult selle otsuse punktis 3, kus me kohustame Ülemnõukogu
Presiidiumi esitama meile eelnõu rahvahääletuse päeva määramise
kohta. Praegu soovitame, et see päev oleks mais. Kui Ülemnõukogu
Presiidium ühe või teise põhjendusega ütleb meile, et see on kas
aprill või juuni, siis otsustame päeva ikkagi hääletuse teel siin
saalis. Mina ei näe siin mingit ohtu, me ei langeta mingit
kuupäevalist otsust, me väljendame oma tahet mitte venitada kogu
selle protseduuriga.
Kolmandaks, ma tahaksin väga toetada härra Kase ettepanekut, et
juhul, kui me saadame eelnõu Põhiseaduse Assambleele tagasi, siis
oleks hea, kui assamblee esimees härra Anton ütleks meile mingi aja
või vormi, kuidas Ülemnõukogu saadikud saaksid oma ettepanekuid
esitada või sõnavõttudes tehtud ettepanekuid stenogrammiliselt
kontrollida. Siis teaks iga saadik täna või esmaspäeval saalist
lahkudes, et tema ettepanekud on sellises vormis, nagu ta on
soovinud, assambleele edastatud. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Valeri Kois!
V. Kois
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma oleksin piirdunud
küsimusega kohapealt ega oleks tulnud kõnetooli, kui poleks kuulnud
pr. Aaskivi vastust ja seda enam hr. spiikri märkust.
Mulle nimelt näib, et pole päris õige, et me seaduseelnõu ühte
alternatiivi toome sisse midagi põhiseadusevastast ja pärast tahame
asja lahendada üksnes hääletamisega saalis. Mis aga saab, kui saal
probleemis selgelt ei orienteeru ja alternatiivi vastu võtab? Miks
me üldse tekitame mingisuguseid probleeme? Kui juba oleme parlament,
käigem seadustega korrektselt ümber, liiati veel siis, kui tegemist
on riigi põhiseaduse või selle eelnõuga.
Seepärast mulle näib, et dokumendid, olgu need pealegi
projektid, mida me hääletame, ei tohi mingil määral olla
vastuolus põhiseaduse eelnõuga. Vastuolusid ei tohi sisse
programmeerida, kuid siin need juba sisalduvad. Punktis 2 keelatakse
tervel hulgal isikutel töötada mitmesugustel ametikohtadel, kuuluda
riigiettevõtete, sealhulgas riiklike aktsiaseltside juhatusse või
haldusnõukogusse. Riigiettevõtete haldusnõukogude suhtes probleeme
ei ole. Kui riik või kõrgeim seadusandlik organ midagi keelab, on
tal selleks täielik õigus. Keelaku kas või punapeadel juhatuses
osaleda. Riigil on see õigus. Teine asi on see, kas säärast tegu
pärast peetakse demokraatlikuks või mitte.
Mis aga puudutab riiklikke aktsiaseltse, siis siin on küsimus
keerulisem. Jah, käesoleval hetkel on nad 100%-liselt riiklikud, ent
tarvitseb ainult tulevasel Riigikogul või veel kellelgi alustada
privatiseerimist ning aktsiaettevõttel müüa kas või üks aktsia,
kui ettevõttele jääb ainult riikliku ettevõtte nimi, tegelikult
muutub ta kahe omaniku – riigi ja eraettevõtja –
segaettevõtteks. Ja sellel eraettevõtjal on õigus saata
aktsiaseltsi juhatusse keda tahes. Selle õiguse me kuulutasime
põhiseaduse eelnõus pühaks omandiõiguseks. Kui me praegu jätame
need sõnad sisse, astume juba aegsasti konflikti tulevase
põhiseadusega. Ärgem siis pärast rääkigem, et meil on omand
püha.
Teen ettepaneku muuta redaktsioonikomisjoni esitatud eelnõu,
jättes punktist 2 välja sõnad "sealhulgas riiklike
aktsiaseltside". Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu, Valeri Kois! Ma arvan, et kõige paremat nõu saaksite
Ülle Aaskiviga töö korras konsulteerides. Ülle Aaskivi, palun
selgita veel kord hr. Valeri Koisile asjaolusid. Tundub, et ta
lihtsalt ei mõistnud selle ülesehituse konstruktsiooni.
Lugupeetud rahvasaadikud! Kes soovib veel arvamust avaldada? Kas
loeme läbirääkimised lõppenuks?
Kohaloleku kontroll. Kohal on 72 rahvasaadikut, puudub 26.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada
läbirääkimised käesoleva päevakorra punkti kohta? Palun
hääletada! Selle ettepaneku poolt on 62 rahvasaadikut, vastu
hääletanud ja erapooletuid saadikuid ei ole. Läbirääkimised
lõpetatakse.
Kolleegid, lugupeetud Tõnu Anton, ma teeksin ettepaneku praegu
vaheaeg kuulutada ja vastavalt ka varem alustada. Kas sobib? Tõnu
Anton!
T. Anton
Lugupeetud õiguskomisjoni liikmed, palun koguneda tuppa 264!
Alustame õiguskomisjoni istungit. Tänan!
Juhataja
Istung jätkub 12.00.
V a h e a e g
Juhataja
Kolleegid, palun asuge töökohtadele. Kohaloleku kontroll. Kohal
on 66 rahvasaadikut, puudub 32. Lugupeetud kolleegid, enne kui me
jätkame päevakorraga, on mul au teile teatada, et meie rõdul
viibib tema keiserlik kõrgus Otto von Habsburg, europarlamendi
saadik. Tervitame teda! (Aplaus.)
Ma tänan! Kas õiguskomisjoni liikmed on juba saalis?
Tundub, et õiguskomisjoni liikmed on veel tulemata. Seni ma
täpsustan asjaolusid. Meil on ära kuulatud kõik ettekanded peale
õiguskomisjoni oma. Kui õiguskomisjon on oma töö lõpetanud,
palume kaasettekannet tema esimehelt Tõnu Antonilt, siis hakkame
langetama otsuseid laekunud parandusettepanekute kohta ning valime
välja alternatiivid. On võimalik, et alternatiivide kohta laekub
veel parandusettepanekuid. Nagu öeldud, võite viimase
parandusettepaneku esitada kuni esimese hääletusvooruni, millal
hakatakse läbi hääletama parandusettepanekuid. Nagu ma ütlesin,
sisuliselt kuni esimese haamrilöögini. Ma palun kaasettekandeks
kõnetooli õiguskomisjoni esimehe hr. Tõnu Antoni!
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon kui autor tänab
redaktsioonikomisjoni kui juhtivkomisjoni selle eest, et
õiguskomisjoni otsuseprojekt põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse
rakendamise seaduse eelnõu rahvahääletusele esitamisest on
säilitanud oma põhisisu ja hõlmab nüüd ka ettepanekuid, mida te
tegite. Lisaks neile ettepanekutele, mis on ühes või teises vormis
koondatud teie ees olevasse projekti, olid õiguskomisjoni koosolekul
läbivaatamisel veel mõned täiendavad ettepanekud. Ma loen need
ette ja teen teile teatavaks õiguskomisjoni seisukoha.
Kolleeg Hallaste on tuletanud meelde varasemat ettepanekut lisada
projekti punkti 1 esimese alternatiivi sõnad "1992. aasta
maikuus". Õiguskomisjon on seisukohal, et selle täienduse
peaks tegema. Seega jääb tekst: "Panna Põhiseaduse Assamblee
poolt esitatud Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu koos põhiseaduse
rakendamise seaduse eelnõuga rahvahääletusele 1992. aasta
maikuus." Ja esimene alternatiiv, lõige 1: "Panna
Põhiseaduse Assamblee poolt esitatud Eesti Vabariigi põhiseaduse
eelnõu rahvahääletusele 1992. aasta maikuus."
Kolleeg Koisilt oli ettepanek muuta punkti 2. Ja nimelt teha
selles tekstis, mis on esitatud assamblee 28. veebruari otsuse
alusel, muudatus, jättes ära teksti lõpust sõnad "riigiettevõtte,
sh. riikliku aktsiaseltsi juhatusse või haldusnõukokku". Tekst
lõpeks siis sõnadega "Riigikohtu liikme, kohtuniku,
õiguskantsleri, riigikontrolöri, Eesti Panga presidendi, kaitseväe
juhataja või ülemjuhataja ametikohale". Õiguskomisjon on
seisukohal, et selle ettepaneku sisuline arutamine väljuks nendest
raamidest, mille suhtes Ülemnõukogu põhimõtteliselt kokku leppis.
Pealegi on õiguskomisjon seisukohal, et otsuseprojekti punkti 1 ja
selle alternatiivide hääletamisel lahendatakse suure tõenäosusega
ka küsimus, milles hr. Kois on oma ettepaneku teinud.
On ka kоlmas ettepanek ja see on kolleeg Leissonilt. Ma loen
sellegi teile ette. Lisada punktile 3 teine lõige: "Eesti
Vabariigi Valitsusel esitada Ülemnõukogu 70. istungjärgul
ettekanne olukorrast riigis." Ja edasi märkus: "Sellest
oleneb rahvahääletuse läbiviimise aeg ja võimalused."
Õiguskomisjon ei pidanud tehtud ettepanekut aktsepteerimise
vääriliseks, leides, et see ei kuulu kõnealuse otsuseprojekti
koosseisu. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et küsimusi ei ole. Ma tänan!
Lugupeetud kolleegid, ära on kuulatud kõik ettekanded ja
läbirääkimisi peetud. Aeg oleks minna lõppsõnade juurde.
Lõppsõnades selgitavad ettekandjad meile veel kord täpselt ja
konkreetselt, millised parandusettepanekud võivad minna asjaosaliste
tahtel täiskogus hääletamisele. Ma palun kõigepealt kõnetooli
pr. Ülle Aaskivi!
Ü. Aaskivi
Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Ma olen seisukohal, et kuna
õiguskomisjon eelnõu autorina aktsepteeris hr. Hallaste ja "Isamaa
Ühenduse" ettepaneku lisada p. 1 esimesse alternatiivi sõnad
"1992. aasta maikuus", siis redaktsioonikomisjon selles
probleemi ei näe. Nagu ma juba enne ütlesin, ei arutanud
redaktsioonikomisjon neid ettepanekuid ainult seepärast, et pidas
vajalikuks lisada eelnõu punktile 1 teine alternatiiv.
Juhataja
Kas ma võin veidi häirida? Illar Hallaste, kas see on
kooskõlastatud? Ei ole probleemi? Täiskogus hääletusele ei pane?
Arvestatud. Tänan!
Ü. Aaskivi
Kuidas juhataja peab ise vajalikuks, kas hääletame enne läbi ja
teeme konkursi eelnõu punktis 1 või hääletame eelnevalt läbi ka
punkti 3 puudutavad ettepanekud, kui rahvasaadikud seda soovivad.
Nimelt on punktis 3 seni nii õiguskomisjoni kui ka
redaktsioonikomisjoni poolt arvestamata jäänud hr. Reinsoni ja
"Isamaa Ühenduse" ettepanekud asendada seal nimetatud 70.
istungjärk kas siis 68. või 69. istungjärguga.
Juhataja
Minule, kolleeg Ülle Aaskivi, tundub, et otstarbekam ja
loogilisem oleks alternatiivid läbi hääletada ja siis tulla
parandusettepanekute juurde. Me võime aega kokku hoida.
Ü. Aaskivi
Jah, ma olen samal seisukohal. Järelikult teen
redaktsioonikomisjoni poolt ettepaneku viia läbi punkti 1 põhiteksti
alternatiivide konkursshääletus.
Juhataja
Suur tänu! Peet Kask, kas vaheajasoov jääb jõusse? Ei jää
jõusse. Kolleegid, ma teen sellise ettepaneku, et me viiksime läbi
punkti 1 alternatiivide konkursshääletuse meile tuntud vanal
viisil. Sellega meil ei ole peaaegu kunagi eksitusi olnud. Kolm
hääletusvooru, arvesse lähevad ainult poolthääled ja konkursi
võidab see alternatiiv, mis saab kõige rohkem poolthääli. Valida
on põhiteksti, 1. alternatiivi ja 2. alternatiivi vahel. Kas on
mõistetav ja vastuvõetav? On.
Kohaloleku kontroll. Kohal on 74 rahvasaadikut, puudub 24. Tiit
Made!
T. Made
Austatud eesistuja! Meil on ju varem olnud niisugune komme, et me
selgitame alternatiivide hulgast võitja ja see hakkab siis
konkureerima põhitekstiga. Näiteks oli nii kodakondsuse seaduse
puhul. Kas me ei võiks ka täna teha kõigepealt vahet esimese ja
teise alternatiivi vahel ja siis panna see põhitekstiga
konkureerima? Aitäh!
Juhataja
Võib nii, võib naa. Ma ei näe põhimõtteliselt mitte
mingisugust vahet, absoluutselt mitte mingisugust vahet. Aga me peame
sellisel juhtumil tegema ühe hääletusvooru juurde.
T. Made
Ei. Vastupidi, me saame läbi kahe hääletusvooruga, muidu on
meil vaja kolm hääletusvooru. Ja siin on suur põhimõtteline vahe,
hr. Nugis.
Juhataja
Minul ei ole selle vastu midagi. Peet Kask!
P. Kask
Austatud hr. spiiker! Niimoodi, nagu hr. Made selgitas,
hääletatakse parandusettepanekuid. Kui aga komisjon ise on
alternatiivid sisse toonud, siis minu arvates võiks neid käsitleda
võrdsetena või vähemasti küsida, mida komisjon arvab.
Juhataja
Mina isiklikult olen ka seda meelt, et tuleks läbi viia konkurss
ja vähemasti pr. Ülle Aaskiviga on mul see tegevus kooskõlastatud.
Nii et jääb konkurss. Lepime kokku, et viimast korda annab mulle
hinnalist nõu Illar Hallaste. Illar Hallaste!
I. Hallaste
Aitäh, härra juhataja! Kui me tuletame meelde kodakondsuse
seaduse rakendamise otsust, siis oli alternatiivid sisse kirjutanud
juba eelnõu esitaja, mitte ainult komisjon, ja me tegime niimoodi,
nagu hr. Made ütles. Jääme endise kava juurde. Tähendab,
selgitame, kumb alternatiividest on tugevam ja see läheb
konkureerima põhitekstiga. See võtaks ära manipuleerimise
võimaluse.
Juhataja
Kolleegid! Ma palun väga, ärge mulle enam nõu andke! Mul on
ikka pisike õigus valikut teha. Mina otsustan konkursi kasuks,
olenemata sellest, kuidas asi oli korraldatud kodakondsuse seaduse
lahenduskäikude otsimisel. Ma ei näe üldse eksituse võimalust.
Igal juhul on nii lihtsam valikut teha. Konkursile läheb esimesena
põhitekst, siis esimene alternatiiv, siis teine alternatiiv. Arvesse
lähevad poolthääled, igas hääletusvoorus on igal rahvasaadikul
üks hääl.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on põhiteksti poolt? Palun
hääletada! Selle poolt on 19 saadikut.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on esimese alternatiivi poolt? 11
poolthäält.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on teise alternatiivi poolt? 50
poolthäält.
Konkursi võitis teine alternatiiv.
Nüüd ma palun uuesti kõnetooli pr. Ülle Aaskivi. Jätkame
parandusettepanekute läbiarutamist lõppsõna käigus.
Ü. Aaskivi
Lugupeetud kolleegid! Redaktsioonikomisjon on seisukohal, et kuna
võitis teine alternatiiv, siis on võitnud ka punkti 2 alternatiiv.
Seega langeb punkt 2 otsusest välja ja praegusest punktist 3 saab
punkt 2. Punkti 2 suhtes ettepandud täienduste hääletamist ei pea
redaktsioonikomisjon vajalikuks.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, kas kõik on selge? Jätkame!
Ü. Aaskivi
Punkti 3 kohta on esitanud parandusettepanekuid "Isamaa
Ühendus" ja hr. Reinson, samuti hr. Leisson. Kas hr. Reinson
soovib oma parandusettepaneku hääletamist?
Juhataja
Ei soovi.
Ü. Aaskivi
Kas "Isamaa Ühendus" soovib? "Isamaa Ühendus"
teeb ettepaneku asendada punktis 3 mõiste "70. istungjärk"
mõistega "59. istungjärk". Et igal saadikul oleks selge,
mille poolt või vastu ta hääletab, siis ma tuletan meelde, et
praegune istungjärk on 67. istungjärk. Siis tuleb 68. istungjärk.
Seejärel tuleb nädal, kus Ülemnõukogul plenaaristungeid ei ole.
"Isamaa Ühendus" peab silmas, et Ülemnõukogu Presiidium
peaks pärast seda istungitevaba nädalat esitama Ülemnõukogule
eelnõu rahvahääletuse aja ja läbiviimise korra kohta. See ei
tähenda veel sugugi, et sellel istungjärgul hakatakse asja arutama,
vaid Ülemnõukogu Presiidiumile antud aega lihtsalt lühendatakse.
Kas ma saan õigesti aru "Isamaa Ühenduse" ettepaneku
sisust?
Juhataja
Suur tänu, kolleegid! Kas kõik mõistavad saadikurühma "Isamaa
Ühendus" parandusettepaneku sisu ja mõtet? Mõistavad. Panen
hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on saadikurühma "Isamaa
Ühendus" parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle
ettepaneku poolt on 26 rahvasaadikut, vastu on 56, erapooletuid on 6.
See ettepanek ei leidnud toetust.
Jätkame, Ülle Aaskivi!
Ü. Aaskivi
Jäänud on üks redaktsioonikomisjoni ettepanek, s.o. lisada
punkt 4 sõnastuses, mis võimaldaks avaldada ajakirjanduses
põhiseaduse eelnõu ja rakendusseaduse eelnõu sellisel kujul, nagu
assamblee on selle praeguseks Ülemnõukogule esitanud, samuti
juristide ekspertgrupi poolt tehtud alternatiivettepanekud, mida
assamblee veebruarikuus hääletas.
Juhataja
Üks hetk, Ülle Aaskivi! On laekunud veel ka Vello Pohla
parandusettepanek. Arutame selle enne läbi!
Ü. Aaskivi
Vabandust, ma unustasin hr. Leissoni ettepaneku, mis käis ka
punkti 3 kohta. Hr. Leissonit ei ole, ei saa küsida, kas ta jääb
oma ettepaneku juurde. Tema tegi ettepaneku lisada punktile 3 lõige
2: "Eesti Vabariigi Valitsusel esitada Ülemnõukogu 70.
istungjärgul ettekanne olukorrast riigis." Ma arvan, et kuna me
ei saa rahvasaadikult lõplikku seisukohta küsida, siis jääb
ettepanek jõusse. Oma suhtumist ettepanekusse saavad saadikud
väljendada hääletamise teel.
Juhataja
Kas kõik mõistsid rahvasaadik Leissoni ettepanekut? Juhan
Telgmaa, seesama teema leiab kajastamist ka ühes teises
päevakorrapunktis, kuid see ei anna praegu põhjust Enn Leissoni
ettepanekut tagasi lükata. Me paneme selle ettepaneku hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Enn Leissoni parandusettepaneku
poolt? Palun hääletada!
Selle poolt on 11 rahvasaadikut, vastu on 34, erapooletuid on 12.
Enn Leissoni parandusettepanek ei leidnud toetust.
Ülemnõukogu töö parandamiseks tehtud ettepanekute hulgas
arutati ka seda, et peaminister peaks esinema Ülemnõukogu ees
samasuguse ettekandega, nagu Enn Leisson nõudis. Nii et see on
juhuslik kokkulangemine. (Hääled saalist.)
Hääletamise ajal ei tohi saadikud kommenteerida, aga see ei käi
spiikri kohta. (Naer saalis.)
Läheme edasi! (Hääled saalist.)
Ü. Aaskivi
Lugupeetud spiiker viitas veel hr. Pohla ettepanekule, kuid kui ma
saan asjast õigesti aru, siis on see ettepanek mõeldud juhuks, kui
Ülemnõukogu otsustab saata eelnõu assambleele tagasi, et siis
assamblee saaks seda arvestada. Kas ma saan õigesti aru, hr. Pohla?
Ettepanek on selline: "Lisada põhiseadusele eraldi peatükk
keskkonna- ja looduskaitse kohta, mis kajastaks lähiaegade
põhiprobleemi, seda, millised peavad olema inimese, ühiskonna ja
majanduse põhimõttelised hoiakud, väärtused ning kohustused, et
vältida ähvardavat ökokollapsit, et inimkond jääks ellu ja
säiliks elu planeedil Maa. Eesti näitaks oma põhiseadusega eeskuju
kogu ülejäänud maailmale."
Ma tahan selle ettepaneku kommentaariks öelda, et kui see oleks
meile laekunud eile, siis oleks redaktsioonikomisjon selle ette
valmistanud tabeli osas, kus on öeldud, et ettepanekud ei vasta
reglemendi nõuetele ja ei käi käesoleva otsuseprojekti kohta.
Ettepanek käib põhiseaduse eelnõu kohta, mida Ülemnõukogu ei ole
sisuliselt arutanud ega parandanud. Kuid ma kinnitan, et see läheb
võrdselt kõigi teiste ettepanekutega assambleele tagasi, kui
Ülemnõukogu nii otsustab.
Juhataja
Panen hääletusele või ei pane? Ei pane.
Ü. Aaskivi
Hr. Pohla ei nõua. Nii, nüüd oleme jõudnud p. 4 juurde.
Juhataja
Üks hetk! Kas on probleeme, Tõnu Anton?
T. Anton
Punkti 4 kohta palub õiguskomisjon kui autor võimalust avaldada
oma arvamust.
Juhataja
Selge! Teeme siis niimoodi, Ülle Aaskivi, et käsitleme kõiki
teisi parandusettepanekuid kuni punktini 4.
Ü. Aaskivi
Selliseid parandusettepanekuid rohkem alles jäänud ei ole, kui
keegi saalist ei avalda protesti. Ka mina tahtsin ettepaneku teha, et
p. 4 osas annaks oma kommentaari õiguskomisjon. Redaktsioonikomisjon
leiab, et saadikutel on hääletamisega võimalik väljendada oma
suhtumist sellesse, kas avaldada eelnõu praegune vahevariant või
mitte.
Juhataja
Suur tänu! Lõppsõnade ettekandmine jätkub. Ma palun kõnetooli
Tõnu Antoni!
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Viimase sõna ütleme kindlasti hääletamise
teel ja seetõttu ei esine ma lõppsõnaga, vaid ütleksin edasi
õiguskomisjoni kui autori seisukoha punkti 4 kohta. Punktil 4 on
otsene seos punkti 1 kоlme variandiga. Olukorras, kus me valisime
kolmanda variandi, on see kirjas teise alternatiivina. Ma soovin
õiguskomisjoni nimel meelde tuletada, et assambleel tuleb 13.
aprilliks esitada Ülemnõukogule põhiseaduse eelnõu uus
redaktsioon. Kas punkti 4. vastuvõtmise tulemusena ei kujune nii, et
järjekordselt avalikustatakse variant, mis ei ole lõplik, sest 13.
aprillil on Ülemnõukogus juba põhiseaduse eelnõu uus redaktsioon?
Tänan!
Juhataja
Tõnu Anton, see siiski oli lõppsõna, sest muid arvamusavaldusi
ei ole enam võimalik esitada.
Kolleegid, minu arvates on läbirääkimised lõppenud, rohkem ei
ole midagi lausuda. Küll võivad fraktsioonide volitatud esindajad
paluda ka oma arvamust avaldada lõppsõna vormis kоlme minuti
jooksul.
Indrek Toome, protest!
I. Toome
Eile arutati asja redaktsioonikomisjonis. Ma ei saa aru, miks pidi
õiguskomisjon praegu kommenteerima punkti 4 sõnastust ja nii-öelda
tegema propagandat selle vastu. Me oleksime pidanud kohe asuma
hääletama redaktsioonikomisjoni poolt esitatud teksti. Igal
Ülemnõukogu liikmel on võimalus just hääletamise kaudu avaldada
oma arvamust selle teksti kohta. Nii et see oli minu protest.
Juhataja
Hr. Zõbin, meil on läbirääkimised lõppenud. Mille kohta teie
protesti esitate? Ma sõna küll ei anna rohkem kellelegi.
Hr. Anton, pr. Aaskivi, ma palun reageerida!
Ü. Aaskivi
Lugupeetud kolleegid! Redaktsioonikomisjon esines juhtivkomisjoni
rollis, õiguskomisjon aga autori rollis. Järelikult on mõlemal
komisjonil oma sõna öelda kõigi ettepanekute kohta. Selline on ka
redaktsioonikomisjoni seisukoht. Aitäh!
Juhataja
Tõnu Anton!
T. Anton
Suuremate pahanduste ärahoidmiseks võtan ma loomulikult kõik
oma sõnad tagasi, sest nende mõttest said kõik niikuinii aru.
(Naer ja aplaus.)
Juhataja
Ülle Aaskivi, laekus veel üks parandusettepanek. Ma siiski väga
paluksin, et rahvasaadikud reageeriksid ikka õigel ajal. Palun tule
ette, Ülle Aaskivi! Sergei Sovetnikovi parandusettepanek n.-ö. veel
viimasel hetkel, kommenteerige seda, palun. Originaalkeeles kõlab ta
niimoodi: "Допoлнение к пункту 4" (täiendus
4. punkti). Õigupoolest peaks see nüüd olema 3. punkt.
"Опубликовать для обсуждения и.т.д."
(Avaldada arutamiseks jne). Ma ei saa päris hästi aru.
Ü. Aaskivi
Hr. Sovetnikovilt on tulnud ettepanek ilmselt juhuks, kui
otsustatakse lisada punkt 4. Siis tuleks tema arvates täiendada
teksti sellega, et eelnõu mitte ainult ei avaldata, vaid avaldatakse
aruteluks. Redaktsioonitoimkond eile arutas seda küsimust ja
otsustas seda sõna mitte lisada. Otsus tehti häälteenamusega. Kui
aga hr. Sovetnikov nõuab selle ettepaneku läbihääletamist, siis
kerkib jälle protseduuriline küsimus: kas me enne üldse lisame
sellise punkti, mis praegu on p. 4, ja siis asume seda parandama või
hääletame enne parandust? Kas me üldse lisame sellise punkti või
mitte?
Juhataja
Kõigepealt me arutame, kas me lisame punkti 4. Indrek Toome!
I. Toome
Lugupeetud juhataja, kolleegid! Ma võtan oma protesti tagasi. Ma
usun, et saal sai aru, millepärast ma protestisin. Aitäh!
Juhataja
Kuidas jääb punktiga 4?
Ü. Aaskivi
Ka teen ettepaneku kõigepealt hääletada põhimõtteliselt läbi,
kas peetakse vajalikuks sellise punkti lisamist olukorras, kus on
võitnud teine alternatiiv, ja kui peetakse vajalikuks, siis
hääletada, kas praegusesse teksti on vaja lisada täiendus, mida
pakub hr. Sovetnikov.
Juhataja
Suur tänu, Ülle Aaskivi. Me viime läbi need kaks hääletusvooru
ja vajaduse korral teeme veel koostööd.
Lugupeetud kolleegid! Meil tuleb langetada lihthäälteenamusega
praegu otsus, kas kõnealusele otsuseprojektile lisada p. 4. (Minu
meelest on ta nüüd järjekorras p. 3.) Kas kõik said aru, et me
räägime nüüd punktist 3? Järjekord on muutunud. Kõik mõistavad?
Algab ta sõnadega: "Avaldada Põhiseaduse Assamblee poolt ..."
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lisada
otsuseprojektile punkt 3? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 34 rahvasaadikut, vastu 22, erapooletuid
on 9. Otsus on vastu võetud, punkt 3 lisatakse.
Nüüd siis, kolleegid, tuleb hääletamisele Sergei Sovetnikovi
parandusettepanek. Kas kõik mõistsid Sergei Sovetnikovi
parandusettepaneku sisu? Ülle Aaskivi!
Ü. Aaskivi
Kuna võitis ettepanek, et selline tekst lisatakse, siis ma
sooviksin põhjendada, mis kaalutlustel redaktsioonikomisjon
analoogilise ettepaneku eile oma istungil tagasi lükkas.
Jutt on aruteluks avaldamisest. Kui te nüüd tähelepanelikult
loete teist alternatiivi, mis on meie konkursi võitnud, siis näete,
et meie eelnõus ei sisaldu protseduuri, mis järgneks sellele, kui
me avame mingisuguse arutelu. Kes töötaks ettepanekud läbi, kuhu
need läheksid? See eeldab juba täiendavate punktide lisamist, mida
meie praeguses otsuseprojektis ei ole. Sellepärast ja ainult
sellepärast lükkas redaktsioonikomisjon selle ettepaneku eile
tagasi.
Juhataja
Suur tänu, kolleegid! Palun jääme korrektselt reglemendi nõuete
juurde. Päris kindlasti ei anna ma sõna, kui see ei ole
reglemendiga kooskõlas. Sergei Sovetnikovil on õigus, sее on tema
parandusettepanek. Kui veel laekub parandusettepanekuid, võtame need
vastu. Muid arvamusi, näiteks kas projekt on hea või halb, ei ole
lubatud avaldada. Sergei Sovetnikov!
S. Sovetnikov
Lugupeetud kolleegid! Eile, kui me arutasime otsuseprojekti
komisjonis, oli endine tekst, s.t. avaldada rahvale tutvustamiseks ja
arutamiseks. Aga pärast oli hääletamine, mina koos Israeljaniga
olime selle poolt, et sõna "arutamiseks" jääks teksti.
Mina nõuan praegu hääletamist!
Juhataja
Ma panen ettepaneku hääletamisele. Kas kõik mõistavad Sergei
Sovetnikovi parandusettepaneku sisu? Mõistavad. Panen hääletusele.
Ei mõista? Ülle Aaskivi, kuna tekst on praegu sinu käes, tule ja
loe see selgelt veel kord kõva häälega ette, et kõik mõistaksid,
milles seisneb Sergei Sovetnikovi parandusettepaneku sisu!
Ü. Aaskivi
Sergei Sovetnikov teeb ettepaneku sõnastada p. 4 selliselt:
"Avaldada Põhiseaduse Assamblee poolt Ülemnõukogule esitatud
põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu
tekstid ning Ülemnõukogu poolt moodustatud juristide ekspertgrupi
alternatiivettepanekud aruteluks ajalehtedes "Rahva Hääl"
ja "Estonija"." Kas ma sain õigesti aru, hr.
Sovetnikov? Lisada pärast sõna "alternatiivettepanekud"
sõna "aruteluks".
Juhataja
Kas kõik mõistavad? Juhan Telgmaa mõistab? Ei mõista! Kellel
veel küsimusi on? Me selgitame, me ei ava uut läbirääkimiste
vooru. Ülle Aaskivi, palun uuesti selgitada!
Ü. Aaskivi
Ma ei saa tõesti aru, milles on probleem! Ma selgitasin seda,
miks redaktsioonikomisjon seda ettepanekut nende sõnade lisamiseks
eile häälteenamusega ei aktsepteerinud. Põhjus oli selles, et kui
me lisame sõna "aruteluks", siis igasugusele arutelule
peab järgnema ka konkreetne viide selle kohta, kes võtab arutelu
tulemused kokku, kuidas toimub järgnev protseduur. Selliseid punkte
meie praeguses eelnõus ei ole, neid ei ole esitanud
redaktsioonikomisjon ega õiguskomisjon, sellepärast ei pidanud me
vajalikuks mainitud sõna lisamist. Kui eelnõud praegusel
vahepealsel kujul Ülemnõukogu otsuse alusel avaldatakse ja selle
peale laekuvad kodanike kirjad, siis loomulikult lähevad need
assamblee redaktsioonitoimkonnale. Selles ei ole probleemi, aga
arutelule viitamist redaktsioonikomisjon vajalikuks ei pidanud.
Juhataja
See on redaktsioonikomisjoni seisukoht. Kolmas punkt on sisse
hääletatud sellises redaktsioonis, nagu ta on. Sergei Sovetnikov on
esitanud oma parandusettepaneku. Hääletame läbi. Ma palun jääda
reglemendi piiridesse. Vladimir Lebedev!
V. Lebedev
Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Asi on selles,
et me rikume reglementi. Härra juhataja peaks tähelepanelik olema!
Te andsite redaktsioonikomisjoni esimehele sõna, et ta põhjendaks,
miks üks või teine parandus sisse ei läinud. Läbirääkimised on
tõepoolest lõppenud. Kui aga ettepaneku oponendile antakse sõna
oma seisukoha selgitamiseks, siis teie, härra juhataja, peate andma
ka autorile võimaluse öelda, miks ta nõuab oma paranduse
hääletamist.
Juhataja
Tänan, lükkan tagasi selle protesti, sest Ülle Aaskivi ei ole
oponent, vaid on ettekandja, kes esineb lõppsõnaga. Tänan, Ülle
Aaskivi, ma panen ettepaneku hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Sergei Sovetnikovi
parandusettepaneku poolt?
Selle ettepaneku poolt on 18 rahvasaadikut, vastu on 41,
erapooletuid on 3. See ettepanek ei leidnud toetust.
Kolleegid, ma loodan, et kellegi parandusettepanekut ei ole
unustatud? Panen otsuseprojekti tervikuna hääletusele.
Kohaloleku kontroll. Kohal on 75 rahvasaadikut, puudub 25.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus põhiseaduse eelnõu ja
põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu rahvahääletusele
esitamisest? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 63 rahvasaadikut, vastu on 4,
erapooletuid on 5. Otsus on vastu võetud.
Eesti Vabariigi valimisseaduse eelnõu teine lugemine
Juhataja
Lugupeetul Ülemnõukogu, jätkame vastavalt kinnitatud
päevakorrale ja asume arutama ühte katkestatud küsimust. Nimelt
teisel lugemisel katkestati Eesti Vabariigi valimisseaduse eelnõu
arutamine. Palun kõnetooli õiguskomisjoni nimel ettekannet esitama
õiguskomisjoni liikme Illar Hallaste.
I. Hallaste
Lugupeetud hr. juhataja! Ma teeksin ühe märkuse, et
õiguskomisjoni nimel esineb pärast kaasettekandega Tõnu Anton.
Juhataja
Mul läks suu sassi, ma kohe parandan.
I. Hallaste
Riigikogu valimisseaduse esimene lugemine toimus Ülemnõukogus
17. veebruaril käesoleval aastal. Vastavalt meie reglemendi § 11
lõikele 3 tuleb parandusettepanekud esitada arutamiseks järgneva
istungjärgu viimase tööpäeva lõpuks. Seega oleksid pidanud kõik
valimisseaduse parandusettepanekud laekuma õiguskomisjonile 27.
veebruariks. Õigeaegselt esitati kaks ettepanekut ja õiguskomisjon
aktsepteeris mõlemad.
Heino Kostabi tegi ettepaneku nende Eesti Vabariigi kodanike
valimisõiguse teostamise kohta, kes elaval Petserimaal ja ida pool
Narvat. See sõnastati § 6 lõikes 2 nii, nagu on teile teiseks
lugemiseks väljajagatud uues variandis: "Eesti Vabariigi
kodanikud, kes elavad Eesti Vabariigi territooriumi sellel poolel,
mis käesoleval ajal ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile,
hääletavad vastavalt valimisringkonnas nr. 7 ja 11." Sõnastuse
juures lähtus õiguskomisjon analoogilisest sättest omandireformi
aluste seaduses.
Teine parandusettepanek oli Jaak Allikult. Ta tegi ettepaneku
jätta § 22 lõikest 2 välja lause: "Nimekirjade järjestus on
kõigis valimisringkondades ühesugune." Selle lause mõte oli
määrata, kuidas on nimekirjad järjestatud valimissedelil ja
sellega kergendada valimiskomisjonil valimistulemuste selgitamist.
Õiguskomisjon leidis, et kuna vastavalt eelnõu § 11 punktile 7
määrab valimissedelite vormi ja teksti Eesti Vabariigi
Valimiskomisjon, siis ei pea neile sääraseid üksikasju
valimisseadusega ette kirjutama.
Lisaks nendele parandustele muutus täielikult § 30, Riigikogu
liikme volituste peatamine ja ennetähtaegne lõppemine. Muutmine oli
tingitud soovist viia valimisseaduse eelnõu kooskõlla uue
põhiseaduse eelnõu lõpliku tekstiga. § 20 esialgne sõnastus
lähtus põhiseaduse eelnõu ühest varasemast variandist. Sisuliselt
tähendab muudatus seda, et Riigikogu liikme volituste peatamine on
piiratud ainult ühe juhuga, nimelt saamisega valitsuse liikmeks.
Kõigil teistel juhtudel on tegemist Riigikogu liikme volituste
ennetähtaegse lõppemisega. Vastavalt Põhiseaduse Assamblee juures
töötanud õigusekspertide hinnangule kindlustab see asendusliikme
seisundit ja väldib kahesuguste, alatiste ja ajutiste Riigikogu
liikmete teket.
Vormilistest muutustest, võrreldes esimese lugemisega võiks
mainida peatükkide arvu vähenemist ühe võrra, kuna kaks lühikest
peatükki liideti üheks peatükiks, mis praegu on teine peatükk
"Valimisringkonnad ja valimisjaoskonnad".
Möödunud istungjärgul, põhiliselt esmaspäeval ja teisipäeval,
kuid ka sel istungjärgul on laekunud valimisseaduse kohta
täiendavaid ettepanekuid. Need on teile välja jagatud eraldi
lehena. Nii, ma teeksin siinjuures ühe täienduse segaduste
vältimiseks. Nimelt on nende laekunud ettepanekute esimesel
leheküljel ära jäänud Andrus Ristkoki nimi, mis pidi olema § 2
lõike 1 parandusettepanekute juures. Praegu võib jääda mulje, et
need on härra Jaan Lippmaa parandusettepanekud. See ei ole nii, need
on Andrus Ristkoki parandusettepanekud § 2 lõike 1 kohta. Täna
tuleks läbi hääletada mõningad alternatiivid või
parandusettepanekud, mida nõuavad nende ettepanekute autorid, ja
seejärel katkestada teine lugemine. Õiguskomisjon teeb ettepaneku
määrata parandusettepanekute esitamise lõplikuks tähtajaks
järgmine esmaspäev, mil need tuleks üle anda kella 18-ks, niisiis
tööpäeva lõpuks. Siis oleks ehk võimalik järgmisel istungjärgul
valimisseadus vastu võtta.
Kõigepealt tuleks panna hääletusele parandusettepanek § 6
osas. Siin on laekunud 3 erinevat ettepanekut.
Härra Telgmaa pani ette, et valimisringkondade arv peaks olema
22. Komisjon seda ei arvestanud, sest see muudab kogu süsteemi
praegusega võrreldes. Samuti ei toeta ta teist äärmust – proua
Lauristini, härrade Veidemanni ja Tarandi ettepanekut – minna 4
valimisringkonna paale. Küll aga pidas komisjon vajalikuks panna
põhiteksti alternatiivina hääletusele Kaido Kama ettepanek, et
valimisringkondade arv võiks olla 9, lähtudes just mandaatide
jaotusest. Nii saaksid ringkonnad enam-vähem ühesuurused. Muudatus
puudutab ainult Tallinna, kus põhiteksti järgi on 4
valimisringkonda. Kaido Kama pakkumise järgi oleks valimisringkondi
2 ja kumbki neist оleks 12-mandaadiline. Mandaatide jaotus on praegu
eeldatav, sest kodanike register ei ole veel valmis, kuid vastavalt
valimiskomisjoni senise esimehe härra Truuvälja hinnangule on Kaido
Kаmа arvutused enam-vähem õiged (pluss-miinus üks mandaat).
Teine muudatus, mis tuleks valimisringkondades, oleks see, et
põhiteksti valimisringkond nr. 8 (Järvamaa ja Lääne-Virumaa)
läheks kaheks, Lääne-Virumaa liituks Ida-Virumaaga ning Järvamaa
Harju ja Raplaga. Jutt on sellest, et ajalooliselt on Virumaa on
olnud üks ning ta võiks ka üheks jääda. Ja see tuleks panna
kõigepealt hääletusele.
Juhataja
Suur tänu, hr. Hallaste! Küsimused. Juhan Telgmaa!
J. Telgmaa
Mul on kоlm täiesti tehnilist küsimust, mis ei tohiks üldse
küsimuste arvele minna. Tähendab, ma ei näe otsust оma esimese
parandusettepaneku kohta. See on vist läinud paljundamisel kaduma.
Seda ma ei näe.
Teise lehekülje lõpus on millegipärast kirjutatud minu
ettepanekusse osakonnad, liikumised, seltsid, aga mul on erakonnad,
mitte osakonnad.
I. Hallaste
Kus kohas see on?
J. Telgmaa
See on teise lehe lõpus ja käib vist § 20 kohta. Vaat, kui
pöörad selle paarislehekülje lahti, seal peavad olema erakonnad,
mitte osakonnad. Genik Israeljani parandusettepaneku kohta роle
samuti komisjoni otsust. Vist on paljundamisega midagi nihkunud või
midagi selletaolist. Need otsused peaks ette lugema.
I. Hallaste
Mis puutub hr. Israeljani parandusettepanekusse, siis selles
räägiti katkestamisest esimese lugemise lõpus. Kuna aga esimene
lugemine toimus ära, siis polnud komisjonil põhjust otsust vastu
võtta, see lihtsalt kanti tabelisse sisse. Mis puutub § 20, siis
ilmselt on siin tõepoolest tegemist trükiveaga.
J. Telgmaa
Arvata võib jah.
I. Hallaste
Ja on mõeldud erakondi?
J. Telgmaa
See on see esimese lehekülje lõik.
I. Hallaste
Komisjon lõplikult seda küsimust ei otsustanudki. Siin ei ole
tegemist veaga. Leiti, et valimisseaduses tuleb kindlaks määrata,
millisel hetkel mandaatide jaotus tehakse, sest valijate ring võib
ühel või teisel kuupäeval olla erinev. Ja sellepärast реаb
olema sees ka valimisringkondade jaotuse tegemise päev.
J. Telgmaa
Ka saan aru nii, et komisjoni otsus esitatakse suusõnal
täiendavalt. Tänan!
I. Hallaste
Jah.
Juhataja
Suur tänu! Valeri Kois!
V. Kois
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! See küsimus on meil
päevakorras või töös olnud juba üle aasta. Selle aja jooksul on
esitatud mitu redaktsiooni. Tahan küsida niisugust asja. Pärast
seda, kui olime arutanud valimisseaduse esimest redaktsiooni, tegin
mina ettepaneku valimiskampaania finantseerimise kohta. Esitasin
selle kirjalikult härra Hallastele. Miks parandustest ja märkustest
rääkides ei öeldud minu teksti kohta sõnagi? Tänan!
I. Hallaste
Kui ma õigesti mäletan, oli see vist veebruaris või koguni
möödunud aasta mais, mil hr. Kois tõepoolest esitas
parandusettepaneku selle valimisseaduse eelnõu kohta, mille oli
esitanud menetlusse kristlik-demokraatlik saadikurühm. Kuna
Ülemnõukogu, hääletades otsust valimissüsteemide kohta, pidas
vajalikuks koostada valimisseadus hoopis teisel põhimõttel, kui
selle oli koostanud kristlike demokraatide saadikurühm, siis langes
see menetlusest välja. Praegune päevakorrapunkt tuli menetlusse
pärast seda, kui Tõnu Anton esitas töörühma nimel uue
valimisseaduse eelnõu teksti ja neid vanu parandusettepanekuid minu
käes lihtsalt ei ole.
Mis puutub valimiskampaania finantseerimisse ja selle
kindlaksmääramisse valimisseaduses, siis see küsimus oli juba ka
esimese lugemise käigus üles kerkinud ja probleem on praegu selles,
et väga raske on määrata ühe või teise asja hinda. Ma tõin
tookord näite paberi kohta. Kui mingisugune erakond ostis paberit
eelmisel aastal, siis ta sai selle kätte 1200 rubla tonn. Sel ajal,
kui valimisseadus vastu võetakse, on paberi hind tunduvalt kõrgem,
ja kui valimised toimuvad, on hind tõusnud veelgi.
Kui me kirjutame seadusse sisse, et valimiskampaaniaks ei tohi
eraldada raha või et erakond ei tohi maksta raha rohkem kui teatud
summa, siis sellisel juhul kerkib üles küsimus, millise hinnaga
arvestada paberit, mis selle erakonna laos parasjagu seisab.
Samamoodi võib näiteks tekkida väga palju õiguslikke vaidlusi
selle üle, kas mingisuguse ruumi koosoleku pidamiseks tasuta andmine
on valimiskampaania kaudne finantseerimine mingi asutuse poolt või
mitte. Töörühm arutas kõiki sellega seonduvaid õiguslikke
probleeme ning leidis, et praeguses olukorras ei ole võimalik
valimisseaduses sõnastada mingeid piire, kuidas peaks käima
valimiskampaania finantseerimine. Aga kui hr. Kois soovib esitada oma
parandusettepanekut, siis juhul, kui täna katkestatakse, on tal aega
selleks esmaspäeva õhtuni.
Juhataja
Suur tänu! Uno Ugandi!
U. Ugandi
Austatud spiiker, lugupeetud ettekandja! Valimisseadusest ei leia,
kuidas koostatakse valijate nimekirjad. Seda esiteks.
Ja teiseks. Kui töömahukas on see protsess ja kui palju selle
peale võib aega kuluda? Tänan!
I. Hallaste
Tõepoolest, valimisseadus ei käsitle valijate nimekirjade
küsimust. See lahendatakse ära teiste seadustega, eelkõige
põhiseadusega, kus on öeldud, et Eesti Vabariigi Riigikogu valivad
hääleõiguslikud Eesti Vabariigi kodanikud. Vastavalt meie tänasele
otsusele panna põhiseaduse eelnõu koos rakendusseadusega
rahvahääletusele maikuus tuleb põhiseaduse vastuvõtmine ilmselt
enne Riigikogu valimisi ja siis määratakse sellega juba kindlaks ka
valijate ring. Igasugused muud parandusettepanekud või mingid
muulaadsed sõnastused seaduse tekstis läheksid vastuollu
põhiseadusega. Sellepärast ei saanud õiguskomisjon arvestada ka
hr. Ristkoki parandusettepanekut § 2 lõike 1 osas.
Mis puutub kodanike registri loomisse, siis teatavasti
kodakondsuse seaduse rakendusotsusega me kohustasime valitsust tegema
seda kahe kuu jooksul pärast kodakondsuse seaduse rakendusotsuse
vastuvõtmist. Ja valitsus peaks saama sellega valmis aprilli lõpuks.
Juhataja
Suur tänu! Heinz Valk!
H. Valk
Lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Ma ei leidnud ei
valimisseadusest ega ka põhiseadusest märget selle kohta, kellel on
õigus esitada, üles seada kandidaate.
Ja teine küsimus. Kuidas te mõtlete läbi viia valimisi teise
riigi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil? Ma mõtlen siin
Narva-tagust ala ja Petserimaad. Mis saab, kui näiteks see riik
keelab oma territooriumil selliste valimiste läbiviimise? Tänan!
I. Hallaste
Nendel territooriumidel elavate Eesti kodanike valimas käimine on
tehnika küsimus. Võimalik, et nad kantakse valijate nimekirja
konkreetselt Narvas ja näiteks Värskas ning nad sõidavad sinna
hääletama. Selle lahendab ära valimiskomisjon oma juhenditega.
Esimene küsimus oli: kes esitab kandidaate? Tõepoolest, seaduses
ei ole märgitud, kes kandidaate esitab ja seda põhjusel, et
kandidaatide esitamine on vaba. On üks parandusettepanek, mis tuli
juurde õiguskomisjonis, lisada § 20 lõikele 1 esimene lause:
"Kandidaatide ülesseadmine on vaba." Sellega oleks väga
selgelt ära öeldud, et kõik võivad esitada, nii füüsilised kui
juriidilised isikud, samuti kodanike ühendused, kes on
registreeritud või registreerimata. Nendes parandusettepanekutes,
mis on esitatud näiteks Lauristini, Veidemanni ja Tarandi poolt,
peetakse silmas ühiskondlik-poliitilisi organisatsioone, kelle on
registreerinud Ülemnõukogu Presiidium, valitsus või
valimisringkonna territooriumil asuv omavalitsusorgan. Üldiselt on
nende registreerimisel suur segadus, kuid sellele vaatamata on
registreeritud terve hulk ühiskondlikke organisatsioone. Kõige
viimati, kui ma õigesti mäletan, logopeedide ametiühing, kellel on
põhikirjas sees õigus seada üles kandidaate. Samal päeval jäeti
registreerimata valimisliit "Isamaa". Selles olukorras ei
peetud õigeks, et me kirjutaksime Riigikogu valimisseadusesse sisse
Ülemnõukogu Presiidiumi ja nõude, et need organisatsioonid peaksid
olema Ülemnõukogu Presiidiumi juures registreeritud. Kõige
demokraatlikum on, kui me ei hakka piirama ülesseadjaid.
Juhataja
Suur tänu! Genik Israeljan!
G. Israeljan
Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Juba eelmisel
korral esimesel lugemisel esitasin ma teile küsimusi, kuid praegugi
on mul kaks väga põhimõttelist küsimust.
Esimene küsimus. Miks te siiski § 10 punktis 3 kõigi
õigusnormide kiuste jätsite sisse sätte, et
organisatsioonilis-tehnilise teenindamisega tegeleb Riigikogu
kantselei? Seda peab tegema valitsuse kantselei, kuna kohaliku
omavalitsuse tasandil lahendavad neid asju täitevorganid. Ei tohi ka
Riigikogule usaldada kõike valimistega seotut. Miks te selle
õigusnormide rikkumise sisse jätsite? Seda esiteks.
Teine küsimus. Olen seda juba küsinud, kuid vastust pole saanud.
Ei põhiseaduse ega valimisseaduse eelnõus pole öeldud, kas
saadikukandidaat peab tingimata elama selles ringkonnas, kus ta üles
on seatud. Või pole see kohustuslik? Kui see pole kohustuslik, siis
miks? Tänan!
I. Hallaste
Kõigepealt ma peaksin ütlema, et hr. Genik Israeljan ei ole
esitanud ühtegi parandusettepanekut peale selle, et lükata eelnõu
esimesel lugemisel tagasi, mida esimese lugemise lõpetamisel ei
aktsepteeritud.
Küsimus Riigikogu Kantselei kohta. Kas valimised tagab
Riigikantselei kui valitsuse struktuuriüksus või Riigikogu
Kantselei (esimeste valimiste eel Ülemnõukogu Kantselei)? See on
eeskätt tehnika küsimus, kuid mind kallutab rohkem Riigikogu
Kantseleid pooldama see, et valitsus on üldjuhul ühe poliitilise
rühmituse kontrolli all. Kuna valimiste tehnilis-organisatsioonilise
tagamisega tegelev organ peaks olema poliitiliselt neutraalne – ja
Riigikogu Kantselei seda kindlasti on –, siis ma pooldan praegust
varianti. Esimeste valimiste eel tagaks sel juhul valimiste
läbiviimise Ülemnõukogu Kantselei. Nii on öeldud ka
rakendusotsuses.
Mis puudutab kolkatsensust, tähendab seda, kas kandidaat, kes
üles seatakse, peab elama vastavas piirkonnas, siis kui
kolkatsensust ei ole paragrahvi sisse kirjutatud, sеdа järelikult
ei ole. Mingeid piiranguid kandidaadi elukoha ja ülesseadmise koha
suhtes ei ole olemas. Ta võib elada ühes piirkonnas, näiteks
Võrumaal, ja kandideerida Tallinnas või elada Tallinnas ja
kandideerida Ida-Virumaal.
Juhataja
Suur tänu! Ignar Fjuk!
I. Fjuk
Härra juhataja! Härra ettekandja! Küsimused tulevad Riigikogu
valimisseaduse rakendamise kohta. Esimene küsimus. Kas enne 1940.
aastat peeti Eesti Vabariigis arvestust järjekorranumbrite alusel
Riigikogu koosseisude kohta?
Teine küsimus. Millistes riikides on veel teada sellist
parlamentide numereerimist peale endise Nõukogude Liidu ja Eesti
NSV?
Ja kolmas küsimus. Juhul, kui eelnõu esitaja jääb selle
juurde, kas siis Riigikogu esimese koosseisu valimisega saab alguse
mingi uus riik?
I. Hallaste
Kindlasti ei ole mõeldud mingi uue riigi loomist. Ma ei tea,
kuidas Eesti Vabariigi ajal peeti arvestust Riigikogu koosseisude
üle. Mingil moel seda siiski peeti. Mitmegi mehe kohta on
memuaarides kirjutatud, et ta oli näiteks I ja IV Riigikogu liige.
Siin ei ole mõeldud koosseisude numereerimist vastavalt Nõukogude
praktikale, vaid esimest koosseisu praegusest hetkest, esimest
koosseisu, mis nüüd valitakse. Kui hr. Fjukil on parandusettepanek
see ümber sõnastada, nii et oleks üheselt arusaadav, siis mul
oleks suur rõõm, kui ta selle ettepaneku esitaks kirjalikult.
Juhataja
Suur tänu! Vladimir Lebedev!
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleeg Illar Hallaste! Kui te
tegite ettepaneku valimisringkondade jaotuse kohta (näiteks Põlva,
Valga ja Võru maakond moodustasid ühe ning Narva, Sillamäe ja
Kohtla-Järve teise valimisringkonna), kas te siis pidasite nõu
varem valimisi korraldanud inimestega? Kas teile ei näi, et selline
ringkondade suurendamine raskendab valimiskomisjonide tööd? See on
väga suur töö! Minu meelest ei soodusta niisugused suured
ringkonnad normaalset tööd. Kas te pidasite nõu inimestega, kellel
selles valdkonnas on suuri kogemusi? Tänan!
I. Hallaste
Kui näiteks Narva ja Sillamäe oleksid omaette valimisringkonnad,
siis esimesel pilgul võib jääda mulje, nagu garanteeriks see, et
sealt kindlasti valitakse keegi saadik, kes on sealt pärit, ja et
seal kandideerides ta osutub valituks ning see piirkond saab ühe oma
esindaja. See on väga petlik mulje. Härra Lebedev teab
matemaatikat. Seal tekiks kahemandaadiline ringkond. Selleks, et üks
kandidaat saaks valitud lihtkvoodi alusel, peab ta saama vähemalt
50% hääli. Kui seal näiteks on kandidaate 4 või 5, siis on
välistatud või vähemalt ebatõenäoline, et keegi neist saaks
kätte 50% hääli, järelikult valituks ta ei osutu. Juhul, kui jääb
12 ringkonda, nagu on esitatud praegu põhitekstis, siis tõenäoliselt
on valimisringkond nr. 7 8-mandaadiline. Järelikult selleks, et
osutuda valituks, peab kandidaat koguma 1/3 antud häältest. See
oleks lihtkvoot. Kui aga läheb läbi Kaido Kama parandusettepanek,
siis on kvoot veelgi väiksem, ainult 1/11 antud häältest. Sellisel
juhul muutub palju tõenäolisemaks, et mainitud paikkonnast saadavad
valijad lihtkvoodi alusel Riigikokku ka kaks kandidaati.
Juhataja
Suur tänu! Rein Järlik!
R. Järlik
Lugupeetud juhataja, lugupeetud härra Hallaste! Minu küsimus
puudutab ka § 20, kandidaatide ülesseadmist. Äsja te vist
ütlesite, et see ülesseadmise õigus on ka üksikisikul. Kas see
üksikisik võib olla ka mitte Eesti Vabariigi kodanik? Selle kohta
säte puudub. Kandideerida võib Eesti Vabariigi kodanik, kuid kas
tema ülesseadja võib olla mitte Eesti kodanik? Aitäh!
I. Hallaste
Tõepoolest teil on õigus, teoreetiliselt võib ta olla ka
mittekodanik, aga ülesseatav реаb olema kodanik. Nii et ta peab
andma nõusoleku kandideerida mittekodaniku poolt ülesseatuna.
Ülesseadmine on vaba, seda võivad teha nii juriidilised isikud kui
ka füüsilised isikud. Siin ei ole mingeid piiranguid.
Juhataja
Suur tänu! Sergei Sovetnikov!
S. Sovetnikov
Lugupeetud härra juhataja! lugupeetud härra Hallaste! Mul on
kolm küsimust.
Missuguse põhiseaduse alusel on käesolev seaduseelnõu
koostatud?
Teine küsimus. Miks kolme rahvasaadiku, härrade Metsa,
Grigorjevi ja minu arvamused ja ettepanekud juba teie komisjoni
tasandil nii kategooriliselt tagasi lükati? Ettepanek oli lugeda
valimised kehtetuks, kui neis osaleb alla 50% valijaist. Mis saab,
kui te seda parandust vastu ei võta? Missugune parlament on siis
demokraatlikum, kas praegune Ülemnõukogu või uus Riigikogu? Kui me
tõesti läheme seda teed ega arvesta valimiskastide juurde tulnud
valijate hulka, muutuvad valimised lihtsalt poliitiliseks farsiks. Me
võime juba homme korraldada valimised teie variandi kohaselt ja
meile pole vaja mitte mingisugust valijate registrit. Tuleb kaks-kolm
valijat ja valimised on toimunud. Tänan!
I. Hallaste
Inimene ise loobub oma õigustest ja tema õigus on loobuda ka
valimisõiguse teostamisest. Me ei saa teda sundida ja seetõttu 50%
nõue tooks kaasa selle Nõukogude praktika, et töökohtades,
ülikoolis jne. hakatakse kontrollima, kas inimesed ikka kõik käisid
valimas või ei käinud, neid sundima, võtma selle eest preemiaid
maha jne. Sinna ühiskonda tagasi minna ma ei taha.
Juhataja
Lugupeetud kolleegid! Meie saalis on Soome Vabariigi president hr.
Mauno Koivisto! Jätkame. Ants Käärma!
A. Käärma
Hr. juhataja, mul on kaks küsimust hr. Hallastele. Kas
presidendivalimised ja Riigikogu valimised saavad toimuda üheaegselt?
Kui jah, siis kas presidendikandidaadiks pürgija saab samaaegselt
kandideerida Riigikokku?
Ja teine küsimus tuleneb rohkem sellest, et komisjon on
otsustanud panna alternatiivina hääletusele Kaido Kama ettepaneku
valimisringkondade kohta järelikult ta teatud määral aktsepteerib
seda. Küsimus on selline: millest tingitult on mõned
ringkonnanimetused just sellised, nagu nad on, näiteks
Viljandi-Jõgeva? Loogiliselt peaks olema Jõgeva-Viljandi. Kas see
on sellepärast, et maakond on suurem või on lähtutud hoopiski
slaavi tähestikust? Aitäh!
I. Hallaste
Te tsiteerisite praegu Kaido Kama parandusettepanekut, mis kanti
tabelisse nii, nagu ta selle esitas. Tõenäoliselt ta ei mõelnud
selle küsimuse üle ja kindlasti ei lähtunud siin slaavi
tähestikust. Ta lihtsalt kirjutas sellisest. Kui te vaatate
seaduseelnõu põhiteksti, siis siin on need nimetused korrektsed ja
selle sama teie poolt tsiteeritud valimisringkonna nimetuseks on
Jõgeva- ja Viljandimaa ja vastavalt ladina tähestikule.
Esimene küsimus oli: kas on võimalik presidendi ja Riigikogu
üheaegne valimine? See on võimalik, kui niimoodi otsustatakse
põhiseaduse rakendusseaduses või ka põhiseaduses endas. Mis puutub
sellesse, kas presidendikandidaat saab kandideerida ka Riigikogusse,
siis selles küsimuses on võimalikud vaidlused.
Kõigepealt on probleem selles, et presidendikandidaat saab
valimiskampaanias kasutada tunduvalt rohkem massiteabevahendeid kui
lihtsalt Riigikogu saadikukandidaat ja presidendiks kandideerimine
võib muutuda talle väga oluliseks Riigikogu liikmeks kandideerimise
kampaania osaks. Võimalik, et tuleb sätestada nii, et need, kes
tahavad saada presidendiks, loobuvad selleks ajaks kandideerimast
Riigikogusse. Aga see on lahendatav nii ja teisiti. Sisuliselt on
tegemist poliitilise otsusega, mis tuleb vastu võtta kõigepealt
Põhiseaduse Assamblees ja seejärel Ülemnõukogus.
Juhataja
Suur tänu! Alar Maarend!
A. Maarend
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus § 29
lõike 4 kohta. Seal sätestatakse lihtkvoot, aga praegune lihtkvoodi
arvutus võib kaasa tuua, nagu mina aru saan, selle, et
valimisnimekiri, mis saavutab täieliku võidu, näiteks 95%
häältest, ei saa kõiki mandaate antud ringkonnast. Kas ei peaks
lihtkvooti hoopis arvutama nii: mandaatide arv pluss 1, mitte jagada
mandaatide arvuga? Tänan!
I. Hallaste
Selline parandus on võimalik, kuid ma arvan, et sее ei ole
vajalik, sest kui nimekirjas jäävad mingid hääled realiseerimata
territoriaalses ringkonnas – nimekiri saab nii palju hääli, nagu
te ütlesite –, siis ta saab oma kohad kätte üleriigiliste
nimekirjade kaudu kompensatsioonimandaatidena.
Ma tahaksin öelda paar sõna kommentaariks § 28 juurde. Selle
kohta oli mitu parandusettepanekut. Ja praegu jäi komisjonis peale
selline otsus, et siia lisatakse uus lõige praeguse lõike 5 ette,
kus on öeldud: valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv
ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. See tähendab, et igal
juhul isik, kes kandideerib, kas nimekirjas või väljaspool seda,
osutub valituks, kui ta saab lihtkvoodi täis. Ja avatud nimekirja
meetodilt kasutatakse vaid nende puhul, kes kogusid üle-eestiliselt
5%, tähendab, kes osalevad kompensatsioonimandaatide jaotamises.
Juhataja
Suur tänu! Nikolai Aksinin!
N. Aksinin
Lugupeetud ettekandja! Kas teile ei näi, et te muudate rahva nii
passiivseks või vähemalt loote selleks eeldused, et ta ei hakka
osalema vabariigi poliitilises elus. Jutt on 50%. Vastaks ausalt: kui
valimisjaoskonnas käib ainult 10 inimest, kas siis valimised on
toimunud või mitte? See on esimene küsimus.
Edasi. Rahvasaadikud väljendavad oma suhtumist hääletamisega.
Teie aga rõhutate, et demokraatlikkus väljendub selles, kas inimene
tahab minna hääletama või mitte. Demokraatlikkus väljendab
kõikjal hääletamisest osavõtus. Palun vastake nendele
küsimustele.
I. Hallaste
Ma ei saa kohustada rahvast minema valima. Rahval on õigus
valimistel osaleda. Ma kordan seda jälle. Kui kirjutada
valimisseadusesse sisse mingisugune kohustus, siis ei anna see
iseenesest midagi. See võib ainult tekitada ühel hetkel mingi
poliitilise ummiku, anda mingisugusele rühmitusele võimaluse
boikoteerida valimisi. Kui 50% nõue sisse kirjutatud ei ole, siis
üleskutsed boikoteerida Riigikogu valimisi ei kanna mingit vilja.
Sellega erakond, kes niisuguse boikoti üleskutse esitab, karistab
ennast ise. Tema esindaja jääb valimata, sest tema pooldajad ei
tule valimistele.
Kas valimised Eesti Vabariigi Riigikogusse toimuksid, kui
valimiskastide juurde tuleks kogu vabariigis kümme inimest? Jah,
vastavalt sellele valimisseadusele tõepoolest toimuksid. Ainult et
nii ekstreemsed juhud, nagu te näiteks tõite, ei ole reaalsed. See,
et ei ole sisse kirjutatud 50% nõuet, ei keela tulla valimistele
osalema 99,9% valijatest. Siiamaani on nii vähemalt öeldud.
Juhataja
Suur tänu, hr. Hallaste! Rohkem küsimusi ei ole. Üks hetk!
Aleksei Zõbin!
A. Zõbin
Lugupeetud ettekandja! Kas mitte seepärast pole siiani
registreeritud VDL-i, et ta ei saaks üles seada oma kandidaate? See
liikumine ei sаа kandidaate esitada ega kutsuda inimesi üles
valimisi boikoteerima.
I. Hallaste
Lugupeetud hr. Zõbin! Ma seletan seda päris mitmendat korda, et
§-s 20 öeldud sõnad "kandidaatide ülesseadmine on vaba"
käivad ka Vene Demokraatliku Liikumise kohta, kes on seni
registreerimata. Ka tema võib kandidaate üles seada. Kõik võivad
seda teha, kui ei hääletata sisse Marju Lauristini
parandusettepanekut, mis piiraks ülesseadjate ringi ainult
registreeritud erakondadega.
Juhataja
Kaasettekande teeb õiguskomisjoni esimees Tõnu Anton!
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Kuivõrd autor, töögrupp ja õiguskomisjon
kui juhtivkomisjon töötasid valimisseaduse eelnõu kallal käsikäes,
puudub sisuliselt vajadus kaasettekandeks. Ma soovin rõhutada vaid
kolme asjaolu.
Õiguskomisjon on koostanud valimisseaduse kohta laekunud
parandusettepanekute loetelu. See on üsna mahukas, kokku kuuel
lehel, ja ma palun, et te jagaksite oma tähelepanu ka laekunud
ettepanekutele. Paraku ei saanud suurt osa nendest ettepanekutest
toetada ei õiguskomisjon ega töögrupp. Töögrupi ja
õiguskomisjoni vahel on üksmeel suhtumises kõigisse
parandusettepanekutesse.
Teiseks, õiguskomisjon on samas päevakorraküsimuses esitanud
otsuseprojekti Eesti Vabariigi Riigikogu valimisseaduse rakendamise
kohta. See projekt on vaid 3-punktiline ja minu arvates ei peaks
selles otsuseprojektis olema niisuguseid küsimusi, mis vajaksid
täiendavat selgitamist.
Kolmandaks, õiguskomisjoni nimel ma palun kõik
parandusettepanekud esitada hiljemalt järgmise nädala esmaspäeva
kella 18-ks. Õiguskomisjoni nimel palun pärast sõnavõttude
lõpetamist käesoleva päevakorrapunkti arutamine katkestada ja
jätkata seda järgmisel istungjärgul. Tänan!
Juhataja (V. Andrejev)
Suur tänu! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole.
Lugupeetud Ülemnõukogu, avan läbirääkimised. Peet Kask,
palun!
Р. Kask
Austatud kolleegid! Iga valimisseaduse kõige tähtsam element on
valimissüsteem, niisiis see, kuidas mandaadid jaotatakse
valimisringkondade vahel, kui suured on valimisringkonnad ja kuidas
valijate hääled transformeeritakse mandaatideks.
Kesk-Euroopa postkommunistlikes riikides on saadud viimastel
aastatel küllaltki palju kogemusi valimiste korraldamise ja
valimissüsteemide disainimise seisukohast just meile väga
lähedastes tingimustes. Nimelt tingimustes, kus suurte
rahvaliikumiste tähtsus on hakanud langema ja tekkinud on väga
fraktsioneeritud erakondade süsteem. Eilses "Rahva Hääles"
avaldati minu artikkel, ülevaade selle kohta, kuidas Poolas,
Bulgaarias, Tšehhoslovakkias ja Ungaris on valimisi korraldatud ja
mis valimissüsteemi alusel. Ma tutvustaksin teile kõige tähtsamat
küsimuste ringi. See on, kuidas saavutatakse parlamendi töövõime,
milliseid elemente ühe või teise riigi valimisseaduses selleks
leidub ja kui häid või halbu tulemusi on selle või teise elemendi
rakendamine andnud.
Kõigepealt torkab silma, et kõikjal, kõigis neljas riigis
kasutatakse künnist, ja see on väga põhjendatud. Künnis tähendab
seda, et pisierakonnad ja muud naljatilgad jäävad parlamendi ukse
taha, neile ei jaotata mandaate, kui nad ei kogu ülemaaliselt teatud
häälteprotsenti. Kõige tavalisem künnis, mida kasutatakse, on 5%.
Ühes riigis kasutatakse ka 4% künnist. Aga teatud erinevused eri
riikide vahel on siiski olemas. On riike, kus künnis on absoluutne,
kus ilma künnist ületamata ei pääse parlamenti mitte ükski
saadik. Selline on näiteks Tšehhoslovakkia, kus sõltumatutel
saadikutel ei ole üldse šansse. Samal ajal on riike, kus
sõltumatutele või pisierakondadele tehakse siiski mingisugune
küljeuks lahti. Kõige rohkem praotatakse seda näiteks Poolas. Seal
mõjub künnis ainult 15%-le mandaatidest, ainult 15% mandaate
jaotatakse ülemaaliselt. Ja tulemus, mis selle ebaproportsionaalsuse
elementide nõrkuse tõttu saadi, on see, et Poola Seimis on
esindatud 29 parteid ja Senatis koguni 31 parteid.
Kõige nõudlikum parlamendi suhtes on just parlamentaarne
süsteem, kus valitsuselt nõutakse parlamendi usaldust. Ma ei väsi
nimetamast näiteks Uus-Meremaad, kus kaheparteisüsteemi on
tegutsenud kogu sõjajärgse aja ja kus parteide sisedistsipliin on
nii tugev, et teatakse ainult nelja juhtu sõjajärgse 50 aasta
jooksul, mil mõni parlamendiliige on hääletanud teisiti, kui
partei on otsustanud. Järeldus: kui me tahame töövõimelist
parlamenti, mitte killustatud parlamenti, kui me tahame juurutada
parlamentaarset süsteemi, saada stabiilset valitsust, siis me peame
valimisseaduse kehtestamisel üles näitama halastamatust
pisiparteide ja sõltumatute kandidaatide suhtes. Nende huvid on
otseses vastuolus Eesti riigi ja demokraatia arengu vajadustega.
Kutsun üles pöörama erilist tähelepanu nendele sätetele
seaduseelnõus, mis reguleerivad väikeste erakondade ja sõltumatute
saadikute sissepääsu parlamenti ning teha rangemaks see künnis,
nii et ta mõjuks ka mandaatide jaotamisel ringkondades, nagu on
Bulgaarias, kus ringkondade kaudu ülemaalist künnist ületamata
pääseb parlamenti ainult kandidaat, kes on seatud üles sõltumatu
kandidaadina, ja kõik teised kandidaadid, kes on üles seatud läbi
parteinimekirjade, isegi kui koguvad kvoodi täis ringkonnas, aga
nimekiri ei ole ülemaalist künnist ületanud, langevad välja.
Lisaks künnisele on ka teisi ebaproportsionaalsuse elemente ja
teisi tõkendeid. Näiteks Ungaris kasutatakse kandidaatide
ülesseadmisel väga rangeid reegleid. Seal suutsid umbes 50 parteist
üleriigilisi nimekirju esitada ainult mõniteist ja parlamenti
pääses neist ka ainult 1/3. Me peame olema halastamatud! Me peame
endale aru andma, et pisierakondade huvid ja Eesti riigi huvid on
praegusel hetkel vastuolus. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Palun, Vladimir Lebedev!
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kolleeg Kass jättis mu
ilma võimalusest esimese osa kohta sõna võtta. Tahtsin
ligilähedaselt sedasama öelda. Nüüd puudutan teist momenti.
Kõigepealt §-st 6, milles kirjeldatakse valimisringkondi. Tahan
öelda, et need on moodustatud eesmärgiga kärpida vene saadikute
arvu suurendamise võimalusi. Tallinnas, kus elab kolmandik
rahvastikust, on ainult neli valimisringkonda. Seda esiteks.
Teisest küljest hõlmab valimisringkond nr. 7 Ida-Virumaad,
Narvat, Sillamäed ja Kohtla-Järvet. Uskuge mind kui matemaatikut:
isegi kui venelaste suhtes kehtestatakse Riigikogu valimistel
lihtsustatud kord, ei pääse selle süsteemi alusel Riigikogusse üle
6 vene saadiku. Ma ei pea silmas neid vene saadikuid, kes võetakse
sotsiaaldemokraatliku või mõne muu partei nimekirja. Pean silmas
neid, kes ei saa kandideerida partei poolt, vaid kandideerivad kui
sõltumatud, s.o. mitte parteinimekirjade alusel.
Selgitan, miks see nii on. Venelased, kes moodustavad 40%
elanikkonnast, võivad sõltumatute kaudu loota 6 kohale parlamendis,
mis on umbes 6% kohtadest, esindavad nad aga 40% elanikest. Seda
isegi siis, kui mittekodanikele kehtestatakse lihtsustatud
valimiskord. Seda, miks nii tehakse, kinnitab kas või Vene
Demokraatliku Liikumise lugu, mida ei registreeritud. Üks põhjendus
oli selline: teil on väga palju isikuid, kes ei ole kodanikud ega
või saada kodakondsust. Sel samal põhjusel ei saa venelased asutada
oma vene parteid. Siit aga tuleneb, et nad ei saa üles seada oma
kandidaate üleriigiliste nimekirjade alusel. Niisiis, nad on
venelased, kes saavad üles seada ainult sõltumatuid kandidaate.
Seepärast ma arvan, et kui jätta alles see parteiline süsteem,
millest rääkis Peet Kask, ja pidada silmas, et vene parteid praegu
luua ei saa, otsustage, lugupeetud kolleegid, ise, kuidas hakkab
hindama Eurоора tulevast Riigikogu, milles 40% elanikkonnast on
esindatud 6 või halvemal juhul isegi 5 saadikuga. Tänan!
Juhataja (V. Andrejev)
Suur tänu! Palun, Andrus Ristkok!
A. Ristkok
Lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin kommenteerida oma
parandusettepanekut, mida komisjon paraku küll pole sõnastamisel
arvestanud. Aga ma palun selle igal juhul läbi hääletada. See
puudutab teist paragrahvi ja valimisõiguslaste kontingenti
valimisseaduses. Minu meelest praegune redaktsioon on vastutustundetu
ja ma kohe põhjendan, miks. Sellel asjal on vähemalt kaks aspekti.
Esimest ma nimetaksin poliitiliseks ja riigiehituslikuks
aspektiks. Valikuvabadus on inimväärsete elutingimuste üks
põhilisi tunnuseid ja valimisõigus on selle väljendus ühiskonna
ametlikult korraldatud elus. Seetõttu on valimisõigus iseenesest
elementaarne inimõigus ja demokraatlikus riigis, kui me räägime
demokraatlikkusest riigiehituses, peab olema see tagatud kõigile
riigi alalistele elanikele nii nagu kõik muud inimõigused. Seda ei
tohiks segi ajada teise õigusega, õigusega olla valitud, mis on
kodanikuõigus ja johtub juba otseselt kodaniku ja riigi, inimese ja
riigi vahelistest suhetest. See tähendab tõepoolest, et valitud
võivad olla ainult riigile lojaalsed inimesed ja see on hoopis teine
asi. See ei puuduta praegu valijate kontingenti. See on valitavate
kontingent.
On selge, et riigi juhtimisele ei tohiks pääseda inimesed, kes
on selle riigi või selle ühiskonna vaenlased. Paraku on see küsimus
lahendatud kodakondsuse seadusega sedamoodi, et ometi võivad varsti
pääseda riigijuhtimisele endised ja praegused Eesti riigi
vaenlased. Igatahes ei ole see välistatud. Ma sellest pikemalt ei
räägiks. Niisiis, kui me tahame Eesti riiki, loodavat riiki saada
demokraatlikuks, siis tegelikult peab Eesti kõigil alalistel
elanikel olema valimisõigus ja vabadus.
Teine aspekt. Kuidas riigi juhtimise seisukohalt nimetada sellist
olukorda, kus 1/3 Eesti riigi alalistest elanikest on esindamata
riigi juhtimises? Praeguse redaktsiooni kohaselt ei saa need inimesed
valida oma esindajat, keegi pole riigi juhtimisel kohustatud nende
vajadustega arvestama, kuna nendel ei ole esindajat riigi kõrgeimas
esinduskogus. Meil on Kirde-Eestis terved suured piirkonnad, kus
põhirahvastik koosneb elanikest, kes tõenäoliselt ei ole niipea
veel Eesti Vabariigi kodanikud ja võib-olla ei hakkagi olema. Kuidas
nende elu korraldatakse? Ometi on riigil kohustus seda teha. Aga
kuidas? Me ju ei tea nende vajadusi ja keegi pole kohustatud neid
esindama otsustuste tegemise juures. Samal ajal on riigi piirkonnas,
kus niisugune kontingent elab, meie rahva tohutu rikkus ja ressurss.
Seda toodetakse seal ka juurde ja sellega arvestamine on ametlikult
korraldamata. Seetõttu ma leian, et tahtes olla demokraatia
pooldajad, peame andma valimisõiguse kõigile. Probleem, et riigi
juhtimisele võivad tulla ka meie riigi vaenlased, tuleb lahendada
hoopis teisiti, s.o. kodanikuõigustest lähtudes. Sellega
saavutaksime, et need, kes meie riigist, meie ühiskonna eesmärkidest
lugu ei pea, ei pääse otsuste tegemise juurde vahetute otsuste
tegijatena. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Valeri Kois!
V. Kois
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahvasaadikud! Lugupeetud
kolleegid, kõigepealt tahaksin rääkida esitatud eelnõu 4.
peatükist. Kui siin oleks võimalik rakendada midagi nõukogulikku,
nagu härra Hallaste ette pani, oleks seda huvitav vaadata. Nagu te
teate, võis Nõukogude seaduste järgi kandidaate üles seada iga
töökollektiiv, kooriühing, töökollektiivi nõukogu, ametiühing,
lihtsalt koosolek jne. Mitte kuskil mujal maailma riikides –
tõestagu eelnõu autorid mulle vastupidist! – ei rakendata
niisugust superdemokraatlikku põhimõtet, mille kohaselt igaüks
võib ennast ise üles seada või võib seda teha naabrimees või mis
tahes juriidiline isik, olgu see siis pank või jäätisekiosk.
Ausalt öeldes antakse niisuguse demokraatia sildi all tegelikult
rahatuusadele avarad võimalused kandidaate üles seada ja toetada.
Seda kõike arvestades olen ma selle vastu, mis praeguses
seaduseelnõus on kirjas. Seal tuleb täpselt öelda, nagu paljude
või enamiku riikide seadustes on tehtud, et kandidaatide
ülesseadmise õigus on näiteks 500 kodanikul, kes on alla
kirjutanud vastava avalduse, või poliitilistel organisatsioonidel,
milleks kogu maailmas on üldjuhul poliitilised parteid, isegi mitte
ühiskondlik-poliitilised organisatsioonid.
Jah, Vene Demokraatlik Liikumine ei ole registreeritud, kuid ega
ta põhimõtteliselt saagi osaleda tulevastes valimistes. Ja see, kui
lähtuda mitte hetkelistest, vaid riigi huvidest, on üldjoontes ju
õige. Härra Hallaste aga räägib, nagu оlnuks põhjus selles, et
meil ei ole korda majas parteide registreerimisel või et presiidium
tegutseb valesti jne. Kuid see peaks ju andma meile tõuke võtta
viivitamatult vastu parteide seadus ja panna kord majja. Praegused
parteid tuleks ümber registreerida. Tõestagu härra Hallaste mulle
praegu, et tema parteis on ainult Eesti kodanikud! Kui ta selle on
tõestanud, siis võib tema partei ümber registreerida.
Tähendab, tegutsegem nagu kord ja kohus, pangem asjad paika ja
siis valigem Riigikogu. Vastasel korral, mis tähendab tegutsemist
esitatud variandi kohaselt, saame samasuguse kogu, nagu meil praegu
on. Uus kogu ei ole millegi poolest parem ega ka halvem.
Teiseks tahaksin peatuda poliitilise korruptsiooni küsimusel.
Jutt ei ole lihtsalt korruptsioonist, vaid poliitilisest
korruptsioonist. Kui mingi valitsusametnik võtab altkäemaksu, siis
võib seda nimetada korruptsiooniks, kuid lihtsam on seda nimetada
altkäemaksu võtmiseks. Korruptsiooni tõeline olemus seisneb
poliitilises korruptsioonis, mis on seotud sellega, et mingi partei,
mingi inimrühm haarab poliitilise võimu, paneb kohale oma ametnikud
ja hakkab siis tegutsema puhtmerkantiilsetes huvides. Nagu maailma
kogemused näitavad, on selle ohu vältimiseks võetud vastu terve
hulk seadusi. Ma loen teile ette, mida selles suhtes viimase saja
aasta jooksul on tehtud ainuüksi Ameerikas.
1925. aasta korruptsiooniseadus, mis kehtestab rahasummade
piirmäärad, mida võib kulutada kongressi valimise kampaania ajal.
1939. aasta seadus, mis piirab valimiskampaaniasse tehtavaid
sissemakseid ja kehtestab kulude üldsumma. 1943. aasta
Smithi-Connaly seadus, mis vähendab sissemaksete suurust, mida
ametiühingud teevad valimiskampaania fondi. Tafti-Hartley seadus,
mis keelab ametiühingutel liikmemaksude kasutamise valimiskampaania
finantseerimiseks. 1972. aasta seadus, mis käsitleb föderaalse
valimiskampaania korraldamist. Selle eesmärk on hoida valimistel ära
äraostmist. Loetelu võiks jätkata.
Võtame näiteks Austria föderaalseaduse poliitiliste parteide
finantseerimisest ja valimiseelsest agitatsioonist. 30% selle
paragrahvidest reguleerib valimiskampaania finantseerimist. See on
väga tähtis küsimus!
Saksamaa LV parteideseaduse enamik paragrahve teeb sedasama. Selle
kõige eesmärk on sulgeda poliitilise korruptsiooni kanalid. Ka
meile on see väga tähtis! Peatun ainult mõningatel momentidel.
Kõigis riikides on tegelikult keelatud poliitilise tegevuse
finantseerimine välismaalt. Rootsi seaduse kohaselt toob see kaasa
kriminaalkaristuse. Tuletagem meelde rootsi kommunistide skandaalset
lugu. Tuli välja, et nende partei mõned juhid said NLKP-lt
dotatsiooni, sõitmaks Nõukogude Liitu õppima. Summad ei olnud
suured ega mõjutanud valimiskampaaniat, kuid skandaal oli tohutu –
parteid finantseeriti välismaalt.
Nüüd aga vaadakem, kuidas tegutsevad meie parteid. Ühed
sõidavad Soome ja Saksamaale kristlike demokraatide, teised
sotsiaaldemokraatide juurde. Kuid kelle rahadega? Eks ikka
välismaiste parteide rahadega! Sее on sama, mis tegi
Interliikumine, saades raha Moskvast! Kui praegu vaadata, milline on
meie parteidel kontorisisustus, orgtehnika ja kompuutrid, tekib
küsimus, kust see on saadud? Ikka välismaalt! Ma kordan, et me
võime näha seda, mis paljudes maades on kriminaalselt karistatav.
Kuidas aga finantseeritakse valimiskampaania ajal meie parteisid
oma allikatest? Tuletagem meelde eelmisi valimisi. Nagu ma täpselt
mäletan, eraldas üks ministeerium oma fondist mingi liikumise või
partei valimiskampaania finantseerimiseks raha. Kui see ei ole
korruptsioon, siis kuidas seda mõista? Minister annab mingile
parteile riigi raha, et see aitaks tal jääda ministriks. Praegu
pole niisugune tegevus meie seadustega keelatud. Seepärast kulutavad
riigiettevõtted – ma rõhutan: riigiettevõtted – riigi raha
parteide finantseerimiseks. Kust saab raha Koonderakond, ministrite
ja direktorite partei? Kust saab raha hiljuti loodud Savisaare fond,
mis hakkab toetama tsentristlikke jõude? Peaaegu kõigis maailma
riikides on riigiorganitel või riikliku struktuuriga seotud
organitel kategooriliselt keelatud finantseerida valimiskampaaniat.
Vähe sellest, seal on piiratud ka erakompaniide osavõttu
valimiskampaaniast. Näiteks Austria seaduse kohaselt tuleb iga 30
000 šillingini ulatuv annetus registreerida ja võetakse riigi
kontrolli alla.
Tahan oma mõtte lõpetada sellega, et kui me praegu enne esimesi
n.-ö. vabu, demokraatlikke valimisi ei võta midagi ette nende
korraldamiseks nii, nagu on kohane ühele normaalsele maale, saame
korrumpeerunud, mitte demokraatliku riigi, millele ise praegu aluse
paneme, kui me valimisseaduses ei pane paika kõike seda, mis on
seotud poliitilise tegevuse finantseerimisega. Ma andsin oma
ettepanekud juba aasta tagasi härra Hallastele. Kahjuks ei pööranud
eelnõu koostajad nendele tähelepanu. Ma ei tahaks kedagi
kahtlustada, kuid mulle näib, et neile on see kasulik. Nad juba
esindavad parteisid, kes tunnevad riigipiruka lõhna. Tänan
tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu! Autor ja juhtivkomisjon
tegid ettepaneku katkestada valimisseaduse eelnõu arutamine ja
jätkata arutelu järgmisel istungjärgul. Nii teemegi!
Sellega on meie istungjärk lõppenud. Tänan ja nägemiseni!