Ülemnõukogu stenogrammid
EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 67. ISTUNGJÄRK 16.–19. märts 1992
Sisukord
Juhataja (Ü. Nugis) Tere hommikust, kolleegid! Asugem töökohtadele! Kontrollime kohalolekut. Kohaloleku kontroll! Kohal on 74 rahvasaadikut, puudub 24. Lugupeetud kolleegid! Vastavalt eelnevale kokkuleppele ja reglemendile palub rahvasaadik Indrek Toome üle anda seadusandliku akti eelnõu. I. Toome Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ülemnõukogu väliskomisjon arutas oma tänahommikusel istungil põhiseaduse eelnõu ja selle rakendusotsuse eelnõuga seonduvat ning töötas välja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse projekti Põhiseaduse Assamblee poolt Eesti Vabariigi Ülemnõukogule esitatud põhiseaduse ja selle rakendusseaduse eelnõude kohta. Ma annan selle üle juhatusele ja palun tänase päeva jooksul võtta seisukoht, et me saaksime seda kiireloomulisena arutada veel sellel istungjärgul. Seoses selle projekti esitamisega võtab Ülemnõukogu väliskomisjon tagasi oma otsuseprojekti, mille ma esitasin teile kaks päeva tagasi ning mis puudutas põhiseaduse eelnõu ja selle rakendusseaduse eelnõu rahvaarutelu. Aitäh!
Põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu rahvahääletusele esitamisest Juhataja Lugupeetud kolleegid, täpsustame asjaolusid. Meil on praegu pooleli läbirääkimised. Mul on alust arvata, et kõnesoovijad on fikseeritud kompuutri mälus. Küll aga palusid mõned rahvasaadikud teha korrektiive kõnepidamise järjekorras. Härra Väljas ei saa täna viibida istungil, tal on selleks õigustatud põhjused ja ta palus nihutada ennast järjekorras kõige viimaseks. Ma usun, et meil ei ole selle vastu midagi. Rahvasaadik Hallaste palus ka nihutada ennast järjekorras. Ütleme, et ta jääb praegu eelviimaseks. Lugupeetud kolleegid! Käesoleva päevakorrapunkti kaasettekandja Jüri Raidla, kes esindab ekspertide gruppi, palub ka täna võimalust kaasettekande esitamiseks. See ei ole reglemendiga vastuolus ja ma luban seda. Palun kõnetooli Jüri Raidla! J. Raidla Lugupeetud juhataja! Austatud Ülemnõukogu liikmed! Lubage mul kaasettekande jätkuna esineda teie ees ühe õiendusega. See õiendus puudutab Ülemnõukogus ringlevat, kuid ametlikult menetlusse vist veel mitte võetud põhiseaduse alternatiivset eelnõu, mille fraktsioonide nimel on esitanud Ülemnõukogu liikmed härrad Uluots ja Sirendi. Õiendus puudutab kaaskirja esimest lõiku, kus on kirjas, et sõltumatud demokraadid ja Maaliidu fraktsioon esitavad Ülemnõukogule arutamiseks ekspertide töörühma poolt ettevalmistatud alternatiivse Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu. Seoses sellega ma tahaksin teha õienduse. Esiteks, kui selle ekspertide töörühma all eelnõu esitajad mõtlevad nn. Raidla töögruppi või ekspertide rühma, siis sel juhul ma esinen otsustava protestiga, teatades, et eksperdid ei ole pidanud vajalikuks ega võimalikuks tegelda mitte ühegi alternatiivse põhiseaduse eelnõu koostamisega. Nagu ma teile ettekandes juba kinnitasin, on eksperdid esitanud oma arvamused Põhiseaduse Assambleele ja selles osas, kus ekspertide rühma arvamused läksid lahku redaktsioonitoimkonna seisukohtadest, esitati assambleele vastavalt vormistatud alternatiivid. Need alternatiivid on assambleele üle antud. Teiseks, kui ekspertide rühma all mõeldakse mingit muud ekspertide töögruppi või töörühma, mis on täiesti võimalik, siis sel juhul ma ei esine teie ees protestiga, vaid informatsiooniga selle kohta, et Raidla juhitud ekspertrühm ei ole käesolevat alternatiivset põhiseaduse eelnõu koostanud. See eelnõu on dateeritud 9. märtsi kuupäevaga ja saadetud Ülemnõukogu juhatusele. Minule laekunud informatsiooni kohaselt on sõltumatud demokraadid ja Maaliit esitanud 16. märtsil ka vastava kirja, kus, tõsi küll, seda otseselt enam ei väideta, et ekspertide töörühm oleks koostanud alternatiivse põhiseaduse eelnõu. Aitäh! Juhataja Suur tänu, hr. Raidla! Suur tänu! Lugupeetud kolleegid! Ka pressis on juba ilmunud teateid selle kohta, nagu oleks Ülemnõukogu menetluses alternatiivne põhiseaduse eelnõu. Ma väidan ja palun ka pressil arvesse võtta, et see dokument on praegu mitteametlik. Ametlikult ei käsitle Ülemnõukogu mitte mingisugust põhiseaduse eelnõu alternatiivi. Lugupeetud kolleegid! Mul on teile väga suur palve varuda natuke kannatust. Juhatus, täpsemalt öeldes juhataja ja tema asetäitjad paluvad 15 minutiks vaheaega, et pidada nõu vanematekogu ja reglemendi töörühmaga. Istung jätkub veerand tunni pärast. V a h e a e g
Juhataja Asugem töökohtadele! Kohaloleku kontroll! Kohal on 70 rahvasaadikut, puudub 28. Lugupeetud kolleegid, läbirääkimised jätkuvad. Ma palun kõnetooli Kaido Kama! K. Kama Austatud Ülemnõukogu! Me oleme tihti sattunud olukorda, seda ka põhiseaduse puhul, kus juristid teevad poliitikat ja poliitikud formuleerivad juriidilisi tekste. See on selline kummaline olukord. Tähendab, tihtipeale ei ole juristid nõus tegelema selliste asjade formuleerimisega, mis pole neile poliitiliselt vastuvõetavad ja tulemuseks on see, et poliitikud ise peavad hakkama formuleerima. Loomulikult võib siis tekkida teatud äpardusi, nagu seda ongi olnud ka mitte ainult põhiseaduse puhul. Mõelgem siin ka mitmetele Ülemnõukogu poolt vastuvõetud aktidele. Niimoodi on see asi olnud ka põhiseaduses. Näiteks võin öelda, et siiamaani ei ole juristid korralikult formuleerinud seda varianti, kuidas Riigikogu valib presidendi. Nad on korralikult formuleerinud ainult variandi, kuidas rahvas saab presidenti valida. Ühesõnaga, ma tahan ütelda seda, et 60 assamblee liikme hulgas ei ole ühtegi inimest, kes ei tahaks luua head põhiseadust või kes ei tahaks näiteks seda, mida ütles hr. Uluots, et põhiseadus peab olema tasakaalustatud. Ainult sellest, mida mõeldakse tasakaalu all, tasakaalustatud riigivõimu all, saadakse erinevalt aru. Asi ongi selles, et praegu ligineme järjest rohkem olukorrale, kus Eesti ühiskond ei suuda enam vastu võtta ühtegi otsust, kuna alati leidub mõni inimene, kes ütleb, et mulle see otsus ei meeldi. Näiteks saab ka meie omandireformikomisjon praegu kümneid kirju, kus öeldakse, et muutke seaduses see ja see paragrahv ära, sest see mulle ei meeldi. Iga seadus aga on kokkulepe. 20. augustil sõlmiti üks kokkulepe ja kui seda kokkulepet praegu rikutakse, siis viib see veel lähemale olukorrale, kus me ei suuda enam ühtegi otsust langetada ega ühtegi seadust vastu võtta. Nüüd, kui Ülemnõukogu on otsustanud, et ta ise ei tee selles tekstis muudatusi, on seda väga meeldiv kuulda. Ohtlikuks aga jääb praegugi teine mõte, mis on siin kõlama jäänud, et Ülemnõukogu teeb assambleele oma konkreetsed ettepanekud muuta neid ja neid asju. Ma olen täiesti nõus, et tekstis võib olla näpuvigu, mida assambleel tuleks parandada. Kui aga Ülemnõukogu hakkab tegema assambleele ettepanekuid nende poliitiliste otsuste suhtes, mida assamblee on kuude viisi arutanud ja need siis langetanud, arvestades kõigi selle kogu erinevate poliitiliste jõudude arvamusi ja muid asjaolusid, ning kui nüüd assamblee ikkagi ei otsusta nende Ülemnõukogu ettepanekute kasuks, siis me oleme omadega järjekordses ummikus. Mida peab siis Ülemnõukogu tegema? Kas ta peab ikkagi leidma kokku need 50 häält põhiseaduse eelnõu rahvahääletusele panemiseks, kuigi tema ettepanekuid ei ole aktsepteeritud? Ainukesena on mõeldav ikkagi see, et Ülemnõukogu liikmed nii-öelda üksikisikutena võiksid oma ettepanekuid veel teha. Igal juhul satume ummikusse siis, kui me püüame formuleerida Ülemnõukogu ühisseisukohta ühe või teise paragrahvi suhtes. Lõpetuseks. Mis saab edasi juhul, kui me põhiseadusega takerdume, kui näiteks Ülemnõukogu ei suuda seda rahvahääletusele panna või kui see rahvahääletusel tagasi lükatakse? Härra Raidla ütles eile meile, et sel juhul tuleb kiiresti teha uus põhiseaduse eelnõu ja panna see uuesti rahvahääletusele. Ma kahtlen selles. Meie poliitiline tupik süveneb praegu iga päevaga. Ma ei usu, et see oleks võimalik. Nii et igaks juhuks peaksime praegu hakkama mõtlema variandi peale, et meil tuleb välja kuulutada uued valimised ka ilma põhiseaduseta. Sel juhul on uue valitava kogu ülesanne põhiseadus vastu võtta. Tänan! Juhataja Suur tänu! Arvo Sirendi! A. Sirendi Austatud kolleegid! Me oleme endale loonud ettekujutuse, et meie edasiliikumist takistab just poliitiline tupik. See müüt on meid seganud arukaid otsuseid tegemast juba varem ja nähtavasti segab eriti nüüd, kui meil on otsustada nii tähtis asi nagu põhiseaduse tekst. Siin on minu arust ainult kaks nõuet. Esiteks peab see põhiseaduse tekst olema hea tasakaalustatuse mõttes, jа teine nõue: see peab rahvahääletusel leidma rahva heakskiidu. Kui üks neist teguritest puudub, siis on töö olnud küll väga kasulik nendele, kes on sellest оsа võtnud, sest nad on saanud targemaks, kuid nad ei ole viinud Eestit edasi, vähemalt põhiseaduslikus mõttes. Et vastuolu ei tekiks, peame teadma: 20. augustil leppisime ilma igasuguste vastuvaidlemisteta selgelt kokku: Ülemnõukogu ei hakka assamblee poolt koostatud põhiseadust muutma. Tähendab, Ülemnõukogu käitub põhimõtteliselt postituvina, saates eelnõu edasi või tagasi. Meie praegune praktika näitab küll, et sageli pistetakse nina ka posti sisse. Kui me põhiseadust muutma ei hakka, saame valida ainult kahe võimaliku variandi vahel, millest teine tuleb siin luua. Just selleks, et oleks võimalik arutada põhiseadust, mis ei ole püha ega puutumatu nagu assamblee oma, ning et seda oleks võimalik teha ükskõik millises suunas раremaks. Lähtudes sellest, esitasid sõltumatud demokraadid ja Maaliit projekti, kuhu on sisse pandud kõik Põhiseaduse Assamblee targad mõtted. Sisuliselt ongi selle alus assamblees koostatud variant, kuid lisatud on alternatiivid, mida tegi ekspertide grupp. Hr. Raidla protestist sain aru nii, nagu ei oleks seda projekti sugugi eksikombel nimetatud Maaliidu ja Sõltumatute demokraatide alternatiiviks. See on viga! Tegemist ei ole ka Uluotsa-Sirendi alternatiiviga. Meie ei ole sinna oma tarkust mitte sugugi lisanud, vaid oleme kasutanud võõrast tarkust, seda tarkust, mis oli kõigile kättesaadaval kujul olemas ja esitasime samal kujul siia. See oleks võimalus võtta аluseks niisugune dokument, mida võib parandada, mida võib aina paremaks teha, isegi tükk maad paremaks sellest, millisena ta meie kätte anti. Niisiis oleks see üks võimalus mitte rikkuda kokkulepet, kuid tulla problemaatilisest seisust välja. Meile ei kuulu mitte mingit selle alternatiivi autorlust ja me ei kaitse seda kui oma. Selle võib tõugata ka ükskõik mis ajal kõrvale, sest sama tulemuseni võib meid viia ka redaktsioonikomisjoni moodustamine, mis lahendaks sellesama probleemi. Ma ütleksin, et isegi paremini, kui see on kirjas meie esitatud alternatiivis. Tänan tähelepanu eest! Juhataja Suur tänu! Sergei Sovetnikov! S. Sovetnikov Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Ma olen väga kohusetundlikult töötanud assamblee kõigil kolmekümne viiel istungil, osalenud kümnete komisjonide istungitel põhiseaduse üksikute peatükkide arutamisel. Võtsin osa ka rahvusvaheliste ekspertide grupi istungist ja ühest ekspertgrupi ja redaktsioonitoimkonna ühisistungist. Võin öelda, et ära on tehtud tõepoolest väga suur ja tõsine töö. Eile juba avaldati mõtet, et korralduslikust, puhttehnilisest küljest vaadatuna töötas assamblee hästi ja ma ütleksin, et siin lõi täies ilus särama Tõnu Antoni kui Põhiseaduse Assamblee juhataja organisaatoritalent. Võite ette kujutada, et saadikute selliste polaarselt vastupidiste vaadete olemasolul polnud neid assamblee 35 istungit juhtida kerge. Arvan, et leidsid väljenduse ka Liia Hänni kui redaktsioonitoimkonna esimehe erilised anded, tohutu töövõime ja talent. Tuleb öelda tänusõnu pr. Anu Laidole, kes tagas kõigi dokumentide tehnilise vormistamise. Saime ju igal järgmisel istungil kätte eelmiste istungite täielikud stenogrammid, mis sõna-sõnalt sisaldasid meie assamblee eelnevate istungite materjale. Selles mõttes peaks Ülemnõukogu assambleelt õppust võtma. Arvan, et poleks paha, kui meie juhataja austatud hr. Ülo Nugis kas või kordki tuleks ja vaataks, kuidas töötab assamblee. Kogemusi käiakse saamas välismaal, aga seda, mis meie kõrval on, ei panda tähele. Need on nii-öelda positiivsed näited assamblee tööst. Millised on aga Põhiseaduse Assamblee nõrgad küljed ja vead? Eelkõige oli minu arvates viga see, et Põhiseaduse Assamblee ei arvestanud neid arvukaid märkusi, mis laekusid pärast esialgse teksti avaldamist detsembris ajalehtedes "Rahva Hääl" ja "Estonija". Peale selle oli minu arvates andestamatu viga see, et ei võetud arvesse Jüri Raldla juhtimisel töötanud ekspertgrupi märkusi. Seda oleks võinud andestada, kui Põhiseaduse Assamblee oleks olnud ühel arvamusel paljudes küsimustes. Siis oleks võinud kuidagi nõustuda sellega, et me nii andestamatult tõrjusime tagasi spetsialistide grupi märkused. Võtame näiteks § 56 6. veebruari sõnastuses: "Kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega, 2) rahvahääletusega." J. Raidla grupp esitas alternatiivi: presidendi valimisega. Pandi hääletusele. Selle poolt oli 13, vastu 21 häält, erapooletuid ei olnud. Kokku võttis hääletamisest osa 34 assamblee liiget. Seda ei saa ju tõsiselt võtta! Pealegi hääletati selles küsimuses kuuendat või seitsmendat korda (küsimus presidendi- või parlamendivõimust vabariigis ). § 71 alternatiiv kõlas järgmiselt: Riigikogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool selle liikmeist. Sellise alternatiivettepaneku tegi ekspertgrupp. Selle poolt hääletas 6, vastu oli 25 ja erapooletu 4 assamblee liiget. 60 assamblee liikmest võttis hääletusest osa 35. § 79-s on 6. veebruari sõnastuses öeldud, et president annab seadlusi vastavalt põhiseaduse §-dele 109 ja 110. Alternatiivettepanek oli lisada, et president algatab seaduse muutmise. Selle poolt hääletas 13 ja vastu 14 assamblee liiget, 4 jäid erapooletuks. Kokku ei läinud läbi 17 Raidla grupi alternatiivettepanekut. Minu arvates ei ole see normaalne, et hääletusest võtsid osa ainult pooled assamblee liikmed. Demokraatlik põhiseadus määrab riigi põhiolemuse ja peab ka säilitama individuaalsed vabadused ja õigused, ning kaitsma neid igasuguste kallalekippumiste eest. Kuidas aga hakkab individuaalseid vabadusi ja õigusi kaitsma meie põhiseadus, mida me arutame? Mitmes paragrahvis on öeldud, et seadus võib kehtestada vastava õiguse kasutamise tingimused ja korra, et mingi õigus kehtib seadusega ettenähtud ulatuses ja korras jne. Kahjuks neid seadusi pole, need võetakse vastu edaspidi. Põhiseaduse põhiküsimuseks on küsimus kõrgeimast seadusandlikust võimust vabariigis, mis peab põhiseaduses kirjas olema. Ajalehes "Izvestija" ilmus käesoleva aasta 14. veebruaril Ameerika politoloogi, California Tehnoloogiainstituudi professori Peter Odelshuki huvitav artikkel. Ta ütles Venemaa Föderatsiooni põhiseaduse eelnõust rääkides: "Kui põhiseaduslik struktuur on hästi häälestatud, kui valimiste protseduur ja esindatuse süsteem muudavad selle koostisosad tähelepanelikuks ja tundlikuks rahva tahte suhtes, siis ilmuvad head seadused." Tähendab, see on tõepoolest keskne küsimus. Kõik oleneb sellest, milline Riigikogu valitakse, kes saavad selle liikmeks ja milliseid seadusi nad hakkavad looma – kas selliseid, mis rahuldavad kõigi eestimaalaste huve, või selliseid, mida tuleb juba Riigikogu uue kооsseisuga parandama hakata. Meie peame aga tegema põhiseaduse mitte paariks aastaks, vaid aastakümneteks. Nii oli öeldud ka Põhiseaduse Assamblee liikmete vandetõotuses ja seepärast olen seisukohal, et põhiseadus tuleb selles redaktsioonis üldrahvalikule arutelule esitada. Praegu on tekitanud palju vääritimõistmist näiteks § 56. Narva energeetikute konverents tegi ettepaneku see paragrahv välja jätta. Ent asi pole ju mitte ainult §-s 56, sest selles paragrahvis loetletakse kaheksa paragrahvi põhiseaduse II peatükist. Tähendab, tuleb välja jätta kõik need kaheksa paragrahvi! Tuleb saavutada, et me tõepoolest valiksime hea, demokraatliku koosseisuga Riigikogu, nagu ütleb Kaido Kama, aga mitte kiirustades. Selliseid tõsiseid asju ei otsustata kiirustades. Tuleb valida sellised saadikud, kes võtavad vastu seadused, mis meid rahuldavad. Teen ettepaneku panna see põhiseaduse tekst üldrahvalikule arutelule. Teiseks, Ülemnõukogu ettepanekud tuleb muidugi Põhiseaduse Assambleele esitada ja ma arvan, et Põhiseaduse Assamblee peab Ülemnõukogu arvamust, rahva arvamust kuulda võtma ja need küsimused lahendama ja meil pole mõtet arutada alternatiivseid põhiseaduse variante. Tervikuna on välja töötatud üsna hea põhiseadus. Põhiküsimused, mis rahvale muret teevad (presidendivalimised, kvoorum, Riigikogu jne.) ja mis põhiseaduse põhiolemuse määravad, tuleb muuta. Seega ma arvan, et lõppkokkuvõttes me suudame vastu võtta hea teksti ja selle üldrahvalikule arutelule esitada. Tänan tähelepanu eest! Juhataja Suur tänu! Genik Israeljan! G. Israeljan Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Me leppisime juba siin saalis kokku, et ei hakka tegema konkreetseid põhjalikke muudatusi põhiseaduse eelnõus, vaid ainult ütleme välja oma arvamuse, et Põhiseaduse Аssamblee ja selle redaktsioonitoimkond saaksid meie märkusi edaspidi arvestada. Tahan öelda, et osa saadikurühma "Koostöö ja võrdõiguslikkus" ettepanekuid võtsid redaktsioonikomisjon ja Põhiseaduse Assamblee arvesse ja me oleme neile selle eest tänulikud. Põhiseaduse eelnõu viimases variandis on tehtud suuri muudatusi, kuid ei saa kinnitada, et see oleks muutunud paremaks demokraatia seisukohast lähtudes. Ma ei saa esitatud otsuseprojekti poolt hääletada põhiseaduse eelnõu ebatäiusliku teksti tõttu. Seda tuleks muuta ja seoses sellega tahan teha mõned märkused. Näiteks § 1 nending, et kõrgeima võimu kandja on rahvas, on vastuolus §-ga 57, kus piiratakse seda mõistet hääleõiguslike kodanikega. Sellest juba räägiti eile ja täna. Rahvas ja kodanikud ei ole üks ja seesama asi. Seepärast on eelnõu teiste riikide põhiseadustest palju reaktsioonilisem. Edasi, kahekümne kolmes paragrahvis esinevad sõnad "igaühel on õigus" – näiteks §-des 13, 15 jt. kuni §-ni 51. See tähendab, et need paragrahvid käivad kõigi Eesti elanike kohta. Ent otsekohe tekib vastuolu. Neid õigusi piiratakse kaheksas paragrahvis. Sellest rääkis muide ka kolleeg Sovetnikov. Tähendab, sõna "igaühel" ei käi mitte igaühe, vaid ainult kodanike kohta. Kahjuks on põhiseadusest tegelikult kadunud õigus tööle (§ 23) ja muudetud kujul piirab seе mittekodanike tegevust. § 36 lõpus on öeldud: "Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse." Suurepärane! Aga kui ei ole eestlane? Kas siis võib? Oletame, et kellegi naine või mees on eestlane. Siis on see paragrahv vastuolus §-ga 27, kus on öeldud, et abikaasad on võrdõiguslikud. §-s 65 tuleks meie arvates laiendada presidendi volituste lõppemise variante, näiteks lisada sõnad "omal soovil" või "seoses parandamatu haigusega". § 67 oleks võib-olla otstarbekas täiendada veel ühe Riigikogu volitusega, mille kohaselt ta vabastab ametist presidendi. Meie arvates tuleks ka piirata presidendi õigust saata Riigikogu enne tähtaega laiali. Praegu tuleb ju välja nonsenss. Riigikogu valib presidendi, aga presidendil on õigus oma seadlusega see organ, kes on ta valinud, laiali saata. § 81 on samuti arusaamatu. Miks võib presidendiks saada ainult kodanik sünnilt, mitte aga akti põhjal selleks saanu? Paljude maade põhiseadused näevad ju seda ette. Võib-olla tasuks siiski kehtestada vanuse ülempiir presidendile? Ja meie arvates oleks vaja sisse viia ka klausel presidendikandidaadi tervisliku seisundi kohta. § 84 võiks täiendada märkusega tervisliku seisundi kohta. Sätestada näiteks, et ravimatu haiguse korral tuleb erru minna. Väga tõsist probleemi kätkeb endas § 124. Meie arvates on see viitsütikuga pomm. Loen ette ainult selle alguse: "Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ..." Sama võib öelda ka § 125 kohta, kus on kirjas, et Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Ma arvan, et need kaks paragrahvi provotseerivad tulevikus konflikti. Mida teha selle deklaratsiooniga, eriti Venemaaga toimuvate läbirääkimiste eelõhtul? Seda enam, et Venemaa Ülemnõukogu teatavasti keeldus kategooriliselt pidamast läbirääkimisi oma piiride muutmise üle, aga meie oma põhiseaduses keelame selle ära. Juba on ju olemas pretsedent seoses Läti ja Vene Föderatsiooni piiride muutmise katsega. Teatavasti võttis Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu oma istungjärgul vastu vastava eitava otsuse. Ja mida me hakkame tegema, kui Vene Föderatsioon näiteks denonsseerib 1920. aasta Tartu rahulepingu? Seepärast kutsun kõiki kolleege üles ilmutama arukust ja tasakaalukust põhiseaduse lõpliku teksti arutamisel ja vastuvõtmisel. Ja lõpuks. Me teeme siiski ettepaneku moodustada Ülemnõukogu redaktsioonikomisjon kõigi läbirääkimistel tehtud märkuste ja ettepanekute üldistamiseks ja ühtse dokumendi ettevalmistamiseks. Tuleks katkestada arutelu, esitada ühtne dokument vastavalt Ülemnõukogu otsusele ning anda Põhiseaduse Assambleele läbivaatamiseks ja arvesse võtmiseks üle meie ettepanekud ja märkused. Tänan tähelepanu eest! Juhataja Suur tänu! Alar Maarend! A. Maarend Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ameerika Ühendriikide põhiseaduse loojad on rõhutanud ühte väga olulist põhimõtet: nii nagu on ohtlik liiga suure võimutäiuse koondamine ühe isiku kätte, on samavõrra ohtlik võimutäiuse koondamine ühe organi, näiteks parlamendi kätte. Seetõttu on demokraatliku riigi põhiseaduse ülesanne reglementeerida ja piiritleda eri võimuorganite volitusi rahva nimel võimu teostamisel, et vältida ühe isiku või organi muutumist seaduslikuks diktaatoriks. Praeguse põhiseaduse eelnõu § 66 aga sisuliselt seda võimaldab. Võimude lahususe printsiip eeldab üksteisest küllaltki või isegi täiesti sõltumatute seadusandliku, täitev- ja kohtuvõimu olemasolu. Parlamentaarse demokraatia puhul ei saa rääkida klassikalisest võimude lahususest, kuna täitevvõim vajab parlamendi usaldust ja see on viimasest sõltuv. Riigipea valimisviisil on eelöelduga aga vähe ühist, kuna olulisem on küsimus sellest, kuivõrd sõltumatult seadusandjast teostab president täitevvõimu funktsioone. Ja siinjuures tahaksin märkida, et USA-s, mida tänapäeval loetakse tugeva presidendivõimuga riigiks, oli veel läinud sajandil ja ka selle sajandi alguses poliitika teostajana domineeriv Kongress, mitte president. Nii hämmastav, kui see ka ei ole, annab isegi USA põhiseaduse alusel luua parlamendikeskse poliitilise korraldusega riiki. Küsimus on mehhanismides. Praegune põhiseaduse eelnõu aga ei järgi kahjuks §-s 4 lubatud võimude lahususe printsiipi praktiliselt üldse. Ning seega loob potentsiaalselt ohtliku olukorra, kus Eestis ei hakka toimima hästi funktsioneeriv täitevvõim. Üks lahendusi parlamentaarse demokraatia raamidesse jäämisel oleks suurendada presidendi volitusi, kes sel moel saaks olla vajaduse korral toeks täitevvõimule. Ma loodan, et Põhiseaduse Assamblee vastavad muudatused põhiseaduse eelnõusse sisse viib. Veel ühest küsimusest, millest pole siin räägitud. Ajakirjandust peetakse teatavasti riigi neljandaks võimuks ja seda rolli saab ta täita, kui tal on põhiseaduslikud garantiid vabaks tegutsemiseks ja info hankimiseks ning nõutamiseks. Põhiseaduse eelnõu § 44 seab siin aga väga ohtliku piirangu, andes parlamendile voli seadust vastu võttes otsustada, millist infot ja kellele väljastada. See on väga ohtlik loogika, mis praeguseks on välja pakutud. Seetõttu palun tungivalt § 44 ümber teha ning loodan, et ka ajakirjandus selle eest võitleb. Nimelt tuleb sätestada, et seaduses võib kehtestada piirangud juurdepääsemisel informatsioonile, mis puudutab riigi julgeolekut, kuriteo uurimist, inimeste eraelu, tervist ja ärisaladust, mitte aga vastupidi. Samas on loomulikult vaja ka sätestada kord, millises korras ja kuidas seda informatsiooni saab, aga mitte mingil juhul ei tohi piirata informatsiooni saamise ulatust. Peame vabanema sotsialismi pärandist, kus keelatud oli kõik sее, mis polnud lubatud. Peavad olema tagatud sõnaõigus ja trükivabadus ja selleks peab omakorda olema tagatud juurdepääs infole. Veel üks väga oluline märkus: kindlasti tuleb põhiseadusest välja jätta punktid, mille kohaselt kohus võib tagandada presidendi (§ 84 lõige 2) ja parlamendiliikme (§ 65 lõige 2). Tänan! Juhataja Suur tänu! Aleksei Zõbin! A. Zõbin Härrad! Kahjuks läksid eksperdid ära. Võib-olla on Eesti ajakirjanduses avaldatud teoreetilisi põhjendusi üht või teist liiki riigi rajamiseks Eestis, kahjuks olen ma vene ajakirjanduses kohanud väga vähe artikleid selle kohta, millise riigi ja millise režiimi me peame siin rajama. Kas puhtal kujul parlamentaarse või presidendivabariigi või koguni kuningriigi? Raidla ütles eile, et soovitav oleks teha selline ettekanne. Muidugi oleks soovitav teha saadikutele selline ettekanne! Ilmselt on see juristidele niigi arusaadav, aga inimestele, kes pole õigusalase tegevusega nii sageli kokku puutunud, oleks selline ettekanne kasulik. Mis puutub põhiseadusesse, siis presidendivõimu suhtes tahaksin inimesena valijate hulgast öelda järgmist. Olen peaaegu 100% veendunud, et igale inimesele Eestis, kes osaleb poliitilises elus, meeldiks palju rohkem see, kui ta saaks presidenti valida, seda aga põhiseadus ette ei näe. Minu meelest on see küsimus, millest ka eile juttu oli, igale inimesele valulik ja sellepärast muutub see üheks komistuskiviks, kui põhiseadus pannakse arutelule ja toimub referendum. Inimene oleks ikka rahul, kui ta ise saaks presidendi valimisest osa võtta. Mis aga puutub üldse presidendi kohta käivatesse paragrahvidesse, siis mulle näib, et presidendil on liiga laiad õigused kuni diktaadini välja ja Riigikogu muutub sel juhul statistiks. Ma ei hakka nende üksikute paragrahvide kohta märkusi tegema, kuid mulle jäi selline üldmulje põhiseaduse lugemisel. Nüüd mõni sõna terminoloogiast. Räägin konkreetsetest paragrahvidest. Näiteks on §-s 22 juttu lähedastest, kes ei tohi anda tunnistusi oma lähedaste vastu. Kes on lähedased? Oleks soovitav, et paragrahvis oleks ära märgitud, kes on lähedased. Kui on tegemist kriminaalõigusega, siis on vaja, et see oleks selge. Nüüd § 56. On selge, et praegustes oludes on sel selge venevastane suunitlus. Tavalises riigis – mitte sellises, mida rajatakse – võiks selline paragrahv ehk olla. Aga antud juhul on see tegelikult venevastane paragrahv. Seoses sellega tahaksin rääkida ka §-st 30, kus on kirjas, kes võivad riigiasutustes töötada. Oleks soovitav, et need asutused ja ametikohad oleksid kindlaks määratud. Kui näiteks Vähi apoliitilises valitsuses pole ühtki venelasest ministrit, siis võib arvata, et ka tulevikus ei saa venelased ministriteks, aga oleks vähemalt vaja, et põhiseaduses oleks märgitud, kas nad võivad töötada kojamehena või õpetajana jne. Ka kojamees töötab riigiasutuses! § 54 teine lõige tuleb välja jätta. See on liiga arusaamatu ja seepärast võib tekitada vääritimõistmist. Kahtlust tekitab ka § 72 Riigikogu istungi õiguspädevusest, kui kohal on 1/4 liikmeid. See on minu meelest absurd! § 75-s oleks soovitav märkida, et poolt peaks hääletama pool liikmete koosseisust. §-st 124 on juba räägitud. Härrad, me loome põhiseadust ja muudame selle vasturääkivaks eksisteerivate olude suhtes. Räägime üht, teeme teist. Ma arvan, et see küsimus – ma pean silmas riigipiiri – tuleb lahendada koos Venemaa valitsusega, et mitte panna pommi põhiseaduse alla. Kinnitades 1920. aasta lepingut Venemaaga, deklareerib Ülemnõukogu, et ta ei ole nõus praeguse olukorraga. See on sama probleem, mis Kuriili saartega. Võib-olla ei peaks siin sellest rääkima, aga mulle helistatakse vahel Petserist ja küsitakse, kas tõesti mõned inimesed, kes on Venemaalt Eestis käinud, on purjuspäi lubanud need territooriumid Eestile tagasi anda? Olen neile vastanud, et ma ei tunne selliseid inimesi, ei ole isiklikult nendega selles asjas kokku puutunud ja seepärast ei oska midagi konkreetset öelda. Ja lõpuks. Olen rahul §-ga 125! See räägib põhiseaduse ja rahvusvaheliste lepingute prioriteedist. Aga ma tahaksin sellest kõnetoolist pöörduda ekspertide, Raidla, kõigi poole, kes põhiseadusega tegelevad. Palun öelge kätt südamele pannes, kas § 125, Venemaaga sõlmitud lepingu artikkel 3 ja kodakondsuse seadus on omavahel kooskõlas? Kas me teeme hea näo halva mängu juures? Me tahame maailma veenda, et me oleme seaduskuulekad, et me täidame seadusi – ma pean silmas seaduste prioriteeti –, aga samal ajal rikume otsekohe seadust, jõudmata seda veel kehtestadagi. Tänan! Juhataja Jälgime ikka kella, et kell ja mikrofon töötaksid kooskõlas. Jüri Reinson! J. Reinson Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Erinevalt paljudest eelkõnelejatest pühendaksin ma oma tähelepanu mitte põhiseadusele, vaid meil päevakorras olevale küsimusele, s.o. otsuseprojektile põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendusseaduse eelnõu rahvahääletusele esitamiselt. Ma ei tea, mida me taotleme, püüdes siin saalis meeleheitlikult viia põhiseaduse eelnõusse sissе täiendusi, parandusi jne. Ma saan aru nii, et sее kogu tahab olla kõige targem ja jätta endale viimase sõna. Paraku on niimoodi – ja seda ma olen ka eelnevalt siit puldist öelnud –, et me elame nii muutuvas ajas, et vaevalt jääb põhiseadus, rääkimata alamatest seadustest, muutumatult kestma aastakümneteks. Kui me tahame tingimata jätta endale rakendusseaduse vastuvõtmise õiguse ja seda ka teha ning võtta saalis välja rakendussseaduse eelnõu § 8, siis julgen ma ennustada seda, et pärast seda see kogu enam ühtki normaalset otsust langetada ei suuda. Aga kui me kõiki neid asju, millest ma rääkisin, ei taha, siis ei näe ma mingit põhjust, et me ei võiks seda otsuseprojekti sellisena, nagu õiguskomisjon ta meile on esitanud, vastu võtta ning jõuda selleni, et meie asemele astub kõige kiiremas korras Riigikogu, kellel on rahva toetus ja usaldus. Ma ei taha ennast lugeda rahva arvamuse kujundajate ja äratundjate hulka, aga oma viimastel kohtumistel inimestega, nende inimestega, kes iga päev tööd teevad, julgen ma öelda küll, et nad lihtsalt ei saa aru, mida me teeme ja me ei suuda neile ka seda selgitada. Väga raske on viia ühes riigis nii vastutusrikkal ajal, nagu meil praegu on, ellu valitsuse ja Ülemnõukogu tahet, kui allpool sellest ei saada aru ega loodetagi sellest aru saada. Ja ainus lootus on, et tuleb Riigikogu, kelle tahtest saadakse aru, kellega tahetakse koos töötada ja selliselt ka kriisi ületada. Seoses eeltooduga on mul ainult üks parandusettepanek, mille ma juhatusele kui juhtivkomisjonile üle annan. Panen ette kirjutada 3. punkt uues sõnastuses: "Ülemnõukogu Presiidiumil esitada Ülemnõukogule 68. istungjärgul eelnõu põhiseaduse rahvahääletuse läbiviimise korra ja rahvahääletuse päeva määramise kohta!" Tänan! Juhataja Suur tänu! Peet Kask! P. Kask Austatud härra spiiker! Kallid kolleegid! Ma püüan natuke selgitada üldist olukorda ühes kõige olulisemas küsimuses. Milline on siis parlamentaarne riigikorraldus ja kuidas tagada, et see Eestis tööle hakkaks? See nähtavasti on kõigi sõnavõttude eesmärk, ehkki selleni jõudmiseks on välja pakutud esinevaid lahendeid. Erinevad allikad ja erinevad teadlased defineerivad parlamentaarset riigikorraldust tõepoolest erinevalt. Mõned esitavad mitu kriteeriumi korraga ja kui mõni riik täidab ühte neist kriteeriumidest ja ei täida teist, siis ei ole see puhtparlamentaarne riigikorraldus, vaid on mingisugune segu. Üks tüüpilisi kriteeriumi definitsioone, mida antakse, on esiteks see, et täidesaatev võim moodustatakse seadusandliku võimuorgani poolt ja nõutakse vastastikust usaldust. Teine kriteerium, mida väga sageli kirjanduses esile tuuakse, on see, et valijaskond valib ainult ühe riigivõimuorgani – parlamendi – ning riigipea valitakse parlamendi poolt. Sellel teisel kriteeriumil on tõepoolest küllaltki palju erandeid. Räägitakse ka parlamentaarsest riigikorraldusest selles mõttes, et eri institutsioonide vahel valitsevad vahekorrad just nii, nagu parlamentaarses riigis on, nimelt nii, et riigipea täidab ainult esindusfunktsioone, et tal ei ole olulist võimufunktsiooni poliitiliste otsuste vastuvõtmisel ja täideviimisel. Võib-olla see viimane ongi kõige üldisem parlamentaarsüsteemi kirjeldus. Euroopas on mitu riiki, kus president on valitud otse rahva poolt, näiteks Island, aga kus see president ei ole arvestatava poliitilise võimuga. Mõnel pool – ja seda jälle Islandis – on presidendil vastavalt põhiseadusele küllaltki suured võimuvolitused (Islandis on tal dekreediõigus ja referendumiõigus), aga ta ei kasuta neid õigusi, ta on rõhutatult neutraalne isik, kelle suust tihtilugu ei ole võimalikki välja pigistada arvamusi või seisukohti konkreetsetes poliitilistes küsimustes. See on tegelikult kõige üldisem kriteerium. Kui me tahame parlamentaarset riigikorda rakendada, siis on meie põhiline ülesanne saavutada, et meie president ei sekkuks poliitilistesse otsustesse. See ettekujutus, et president, parlament ja valitsus peavad olema kõik ühetugevused, on minu arvates vildakas. See ei vasta vähemalt kõnealust asja käsitlevale politoloogilisele nüüdiskirjandusele. Tasakaalu nõutakse küll, aga tasakaalu nõutakse kahe haru vahel, parlamendi ja valitsuse vahel, ja meie eelnõus on see kõige tähtsam tasakaaluelement sisse kirjutatud §-s 99. Nimelt võib valitsus pärast talle umbusalduse avaldamist tellida erakorralised parlamendivalimised. Küsimus sellest, kuidas me saame endale sellise presidendi, kes on poliitiliselt neutraalne, ja kas Eestis praegustes poliitilise kultuuri tingimustes on võimalik rahva poolt valitav neutraalne president, on täiesti praktiline küsimus. Ma toon jälle näite Islandi kohta. Miks Islandi president ei sekku poliitilisse ellu? Esiteks, Islandi iseseisvumisele eelnes väga pikk periood, mil rakendati parlamentaarset riigikorda. See oli Taani koloonia. Taani aga on kuningriik. Parlamentaarne traditsioon on Islandis väga sügavale juurdunud. Teiseks, Islandi puhul ei ole presidendil võimalik oma võimu rakendama hakata, sest kui mõnele presidendile peaks see pähe tulema ja ta peaks hakkama seda tegema, võtaks parlament temalt selle võimu otsekohe ära. Islandi põhiseaduse muutmiseks piisab lihthäälteenamusest. See on ainult üks näide. Kui süüvida probleemidesse, otsida neid riike, kus parlamentaarse riigikorralduse riigipea on valitud otse rahva poolt, siis leiab alati põhjuse, miks see süsteem töötab parlamentaarsel alusel. Euroopas on praktiliselt ainult üks riik, kus president on tugev, see on Prantsusmaa. Ka sellel alusel on võimalik demokraatia. See on meie valida, kas täidesaatva võimu tegelik juht on president või peaminister. Assamblee tegi sellise valiku, nagu ta praegu tegi. Kuna assamblee taganes rakendusotsuse eelnõus oma esialgsest seisukohast ja pooldab esimese presidendi valimist rahva poolt, siis minu arvates on presidendi valimine parlamendi poolt järgmistel kordadel palju väiksema tähtsusega kui esimene kord, sest esimese nelja aasta jooksul juurutatakse tegelikult traditsioon, määratakse ära, kas meie riik hakkab elama Prantsusmaa või teiste Euroopa riikide malli järgi. Nii näen ma üldjoontes seda kõige teravamat ja põletavamat probleemi. Kui Ülemnõukogu otsustab eelnõu Põhiseaduse Assambleele teatud küsimustes ümbervaatamiseks tagasi anda, siis selle otsustamine, kas Ülemnõukogu teeb assambleele ülesandeks ka see konkreetne küsimus läbi vaadata, nõuab kahtlemata Ülemnõukogu liikmete teatud ettevalmistust. Et seda otsust vastu võtta, peame endale tegelikult selgelt ette kujutama ja aru saama, mis on parlamentaarne süsteem. Tänan! Juhataja Suur tänu! Edgar Savisaar! E. Savisaar Austatud kolleegid! Lugupeetud spiiker! Ma olen viimastel päevadel väga tähelepanelikult süüvinud põhiseaduse eelnõusse, kuulanud kolleegide sõnavõtte sellel teemal ja jõudnud arusaamisele, et ilmselt me teeksime ikkagi vea, kui me ei kirjuta põhiseadusesse sisse presidendi otsevalimise nõuet. President tuleb valida kõigi valimisõiguslike inimeste poolt ühe- või kahevooruliste otsevalimiste teel. Nii, kuidas kujuneb, jalgratast ei ole mõtet selle juures leiutada. Austrias ei karda keegi, et otse valitud president muutuks sellepärast veel diktaatoriks. Ka meil on presidendi funktsioonid üsna täpselt ja ammendavalt piiritletud. Muidugi me ei tea, millised situatsioonid tulevikus Eesti ette tekivad. Võib-olla ainus põhiseaduse punkt, mille kaudu president võib hakata oma võimu laiendama, on see, et ta on ka riigikaitse kõrgeim juht, aga ma ei tahaks ka sellele punktile mingit otsustavat tähendust anda. Kui järele mõelda, siis on Põhiseaduse Assamblee poliitiliselt selles küsimuses teatud otsuse teinud. Nimelt on rakendusseaduse eelnõus öeldud, et esimese presidendi valime otse, edaspidi aga kaudselt, parlamendi kaudu. Kui see otsus ei olnud päevapoliitika toomine assamblee saali, mis see siis oli? Vähemalt kerkis mulle see mõte pähe, kui ma kuulasin üleeile kolleeg Tõnu Antoni ettekannet. See on ikkagi nii markantne näide poliitilisest kauplemisest, et ei vaja isegi tõestamist. Pealegi ei kannata see idee õiguslikult kriitikat, sest rakendusseadus siiski ei saa muuta põhiseadust. Rakendusseaduses saame küll öelda, millal üht või teist punkti rakendada, mitte aga seda, et rakendame seda punkti kohe, aga teistmoodi, kui põhiseaduses on öeldud. Kui me püüame rakendusseadusega muuta põhiseadust, siis sellesama põhiseaduse järgi moodustatav Riigikogu peaks selle kohe tühistama, kuna põhiseaduse muutmiseks on ettenähtud hoopis teine protseduur. Sageli on viidatud ka sellele hoiatavale näitele, et Zviad Gamsahhurdia sai oma volitused otse rahvalt ja hakkaski mandaati kuritarvitama. See näide on õpetlik, ainult et hoopis teises mõttes. Nimelt valiti Zviad Gamsahhurdia oma kohale kõigepealt siiski just Ülemnõukogu poolt ning olles selle eesotsas, töötas ta välja valimisseaduse tugevate võimuvolitustega presidendi kohta ja laskis need volitused rahval kinnitada. Lõpuks kõige tähtsamast. Kui me läheme tänavale, siis näeme seal paljusid inimesi käega löövat ja ütlevat: "Oh, seal Toompea saalis meiega niikuinii ei arvestata ning meil ei ole mingit võimalust oma tahet läbi viia." Saadikud mängivad nende arvates individuaalseid või erakondlikke mänge, mis rahvale jäävad sageli arusaamatuks. Saame aru ühest: väga paljudele inimestele on tähtis presidendi institutsioon ja presidendi valimise viis. Inimeste tahe selles küsimuses on selgepiiriline: president tuleb valida otse. Ja meie peame seda tahet täitma, meeldib see ühele või teisele meie hulgast isiklikult või mitte. See ei tähenda, et me toetaksime tugevat presidendivõimu. Vastupidi, me toetame demokraatlikku, parlamentaarset riiki, kus presidendi institutsioon esineb tasakaalustava lülina parlamendi ja valitsuse suhetes. Seda oleme kogu aeg õigeks pidanud. Me võime muidugi siin saalis kritiseerida, et vaadake, rahvas ei mõista meie õilsaid taotlusi, aga niisugune see rahvas kord juba on ja meie peame sellega arvestama. Ühiskonna stabiilsusele oleks väga ohtlik panna rahvahääletusele põhiseadus, mis ei pruugi leida enamuse toetust. Me ei ole mitte praegu tupikus, nagu räägitakse, kuid siis alles satuksime tupikusse. Meil on vaja tagada, et põhiseadus läheks läbi, et riigivõimu tasakaalustatus paraneks, et presidendi funktsioonid oleksid proportsioonis tema mandaadi tugevusega. Sellest kõigest tulenevalt olen ma seisukohal, et põhiseaduse eelnõu tuleb saata assambleele tagasi ning taotleda sinna muudatuste sisseviimist presidendi institutsiooni suhtes. On ka teisi küsimusi, mis nõuavad täiendavat läbivaatamist. Näiteks ei pea ma õigeks, et eelnõust on välja jäänud rahvaalgatuse põhimõte. Ka meie praegune tegevus näitab, kui vajalikud on need mehhanismid, mille kaudu inimesed otseselt ja vahetult saaksid mõjutada parlamenti, mida nad praegu teha ei saa. Ja kui pärast põhiseaduse vastuvõtmist ja uue Riigikogu valimist ei teki püsivat tagasisidet rahva ja parlamendi vahel, siis avastavad saadikud ja avastab ühiskond varsti jälle, et parlament on omaette ja ülejäänud maailm omaette suletud süsteem ning et need kaks ei saa kuidagi omavahel kokku. Tänan teid tähelepanu eest! Juhataja Suur tänu! Arvo Junti! A. Junti Lugupeetud juhataja ja Ülemnõukogu liikmed! Ülemnõukogu viimase aasta tegevuse üheks suuremaks küsitavuseks on minu arvates olnud tema seadusloome, see on tegevus, mis peaks olema seadusandja tegevuse sisuks. Senine seadusloome on suuresti toimunud püüdega saavutada konsensus Ülemnõukogus endas või ettevalmistavas töögrupis, s.t. seadusloome on lähtunud kindlatest kontseptuaalsetest põhimõtetest, mitte väljatöötatud ja läbiarutatud kontseptsioonidest, vaid koostajate ja vastuvõtjate isiklike huvide realiseerimise püüdest ühes või teises normatiivaktis. Kas on selleks huviks olnud soov esivanemate vara tagasi saada, oht olla välja tõstetud elamust selle represseeritule tagastamisel või kokkulepe, kus ühelt poolt on huviks broneerida endale presidenditool ja teiselt poolt tagada võimalikult soodne seis parlamendivalimistel. Enamikul juhtudel ei ole reaalselt mõeldud, kuidas hakkab vastuvõetu reaalselt toimima reaalses ühiskonnas, reaalsete suhete maailmas. Konsensuse teel saadud akt ei rahulda mitte kedagi. Eesmärk peaks olema ikkagi selline, et maksimaalselt vähe oleks rahulolematuid. Asjata on püüda igaühe soovi arvestada. Niisugune tegevus oleks midagi muud kui õigusloome. Ülemnõukogu suundumus riiklike huvide eiramisele teatud õigusaktide ettevalmistamisel, mis põhiliselt algas omandireformi aluste seadusega, on ka Põhiseaduse Assamblee probleem ja selle tegevuses veelgi enam võimendunud. Toon ühe huvipakkuvama näite sellest vallast. Rakendusseaduses nähakse ette esimese presidendi valimine rahva poolt, järgmised presidendid aga valib parlament. Kas on püütud ette kujutada ja arvestada kõiki praktikas ettetulevaid probleeme sellise variandi vastuvõtmisel? Kardan, et analüüs selles osas on jäänud pehmelt öeldes puudulikuks. Sellest lahendusvariandist kumab jällegi läbi huvi, mitteriiklik mõtlemine. Ma arvan, et riigipea institutsiooni sisseseadmist ning vastava isiku valimist otse rahva poolt tuleb ainult pooldada, kuid täiesti vastupidiselt Põhiseaduse Assamblee ettepanekule tuleks pakkuda välja loogiline konstruktsioon, kus esimese presidendi valib parlament, edaspidi aga teeb seda rahvas. Nii ei jääks teine otse valitud president viimaseks Eestis valitud presidendiks. Taasiseseisvunud Eestis on kindlasti presidendikandidaate rohkem kui üks. Andkem vastavalt rahva ootustele ja soovidele neile, kes esimesel korral presidendiks ei saanud, võimalus tulla selleks teisel, kolmandal, neljandal või veelgi hilisemal korral. Ühtlasi arvan ma, et tagasivõetavaid samme ei ole olemas, eriti niisuguse tähtsa küsimuse puhul nagu riigipea valimine ühel või teisel viisil. Kui esimesel korral valida riigipea otse, järgmistel kordadel aga püüda teda valida parlamendis, tekib ilmselt selliseid situatsioone, mida me ei suuda ette näha ja praktikas üle elada. Mõelgem sellele ja katsugem teha nii, et tagasivõetamatud sammud ei kujuneks meile endile ohtlikuks. Eesti on elanud pidevas ootuses mitte ainult viimase kahe-kolme aasta jooksul, vaid viimase 50 aasta jooksul. Kuid eriti viimased kaks-kolm aastat on olnud ootuse külvajateks küll iseseisvus, küll oma raha või Vene vägede väljaviimine ja nüüd on üles kruvitud põhiseaduse ootus. Püüdkem selle emotsionaalse seisundi taga näha ka soovide ja ootuste rakendusmehhanismi, millest ma eespool põgusalt rääkisin. Püüdkem näha protsessi tervikuna, mille üks kõige olulisem osa on rakendus. Eelkõige rakendus! Põhiseaduse eelnõu nõuab tõsist tööd, enne kui me seda julgeksime rahvahääletusele panna. Aitäh! Juhataja Suur tänu! Illar Hallaste! I. Hallaste Lugupeetud hr. juhataja! Austatud kolleegid! Mulle tundub, et paljud siin kõnetoolis käinud saadikud unustasid ära meie reglemendi ja selle, mida me arutame. Me arutame õiguskomisjoni poolt esitatud otsuseprojekti, mis käsitleb põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu rahvahääletusele esitamist, me ei aruta põhiseadust. Mõned püüavad siit kõnetoolist teha parandusi põhiseaduse või rakendusseaduse teksti ja ütelda, mis neile meeldib või mis neile ei meeldi. See rahvale tuginemise ja presidendi valimisel rahva otsustamise nõue näitab, et tegelikult toetatakse otsuseprojekti teist punkti, millega tahetakse lasta rahval otsustada, kas anda juhtivkommunistidele ja komsomolijuhtidele õigus osaleda Riigikogu valimistel ja kõrgetes riigiametites. Kui rahva otsustamist peetakse nii oluliseks, siis järelikult ei tule toetus sellele punktile mitte ainult saadikurühmalt "Isamaa Ühendus", vaid ka sõltumatutelt demokraatidelt ja nagu ma aru sain, rääkis ka keskfraktsiooni juht rahva otsustamisest. Aga nüüd selle otsuseprojekti juurde. Esmaspäeval me hääletasime läbi selle, et Ülemnõukogu ei tee põhiseadusesse parandusi ja see sai väga veenva häälteenamuse. Järelikult ma kutsuksin üles järgmisi sõnavõtjaid keskenduma praegusele päevakorrapunktile, aga mitte põhiseadusele endale! Meie saadikurühm tahaks teha otsuseprojekti mõningaid täiendusi ja nimelt kõigepealt tuleks lisada uus punkt, mille sisu oleks järgmine: "Avaldada Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu koos põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõuga ajalehtedes "Rahva Hääl" ja "Estonija" 21. märtsiks 1992." Siis veel asendada punktis 3 70. istungjärk 69. istungjärguga, veel 1. punkti lõppu tuleks lisada kuupäev, s.o. näha ette eelnõu rahvahääletusele panek 3. mail 1992. Sellega me võtaksime juba praegu vastu otsuse, millal rahvahääletus toimub ja just sellest kuupäevast lähtudes peab istungjärgu number muutuma. Kui esimeses punktis peaks leidma toetust mitte põhitekst, vaid alternatiiv, siis tuleks vastavalt meie hääletusele jätta esimese punkti teisest lõikest välja sõnad "Ülemnõukogule ja". See tähendab, et põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ei oleks pärast vaja ekspertiisi esitada või ekspertiisi tulemusi ei oleks vaja esitada Ülemnõukogule, vaid ainult assambleele, kuna ainult assamblee võtaks selles suhtes seisukoha. Niisiis tuleks 3. lõige sõnastada järgmiselt: "Põhiseaduse Assambleel esitada 15. aprilliks ekspertiisi tulemuste ja justiitsministeeriumi ettepanekute alusel põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu lõplik redaktsioon rahvahääletusele panemiseks koos põhiseaduse eelnõuga." Järelikult ei hakka Ülemnõukogu tegema muudatusi mitte ainult põhiseaduses, vaid ka selle rakendamise seaduse eelnõus enne rahvahääletust. Ma kutsuksin üles kiiresti jõudma selleni, et me hakkaksime otsuseid langetama õiguskomisjoni poolt esitatud otsuseprojekti alternatiivide üle ja lõpuks otsuse enda üle. Aitäh! Juhataja Suur tänu! Rein Järlik! R. Järlik Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Semjon Budjonnõi ratsakorpuse patrull pidas stepis kinni kaks ülimalt kahtlaste tunnustega isikut. Näpitsprillid või õigemini prillid, kikkhabe, lisaks mõlemal veel pikad maani kaupmehekasukad. Patrulli otsus oli selge ja lihtne: kasukad maha, olete ennast küllalt soojendanud, sealilmas võetakse teid ka paljalt vastu. Kinnipeetuteks olid Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee esimees Kalinin ja Ukraina NSV Kesktäitevkomitee esimees Petrovski. Ja kui üks neist ulatas lugemiseks mandaadi, et näe, siia on Lenin isiklikult alla kirjutanud, lõikas punane ratsaväelane: "Sina, buržui, ära seltsimees Leninit musta! Lugeda ma ei oska, aga teiesuguseid vereimejaid olen ennegi näinud." Muidugi see revolutsiooniline valvsus, mis tugines välistele tunnustele, eriti kaua sellisel kujul kesta ei saanud ja ajapikku leiti kriteeriumid, mille järgi hakati kas seina äärde panema, okastraadi taha saatma või lihtsalt mingeid õigusi ära võtma. Kindlaim kriteerium oli ametikoht endise režiimi ajal. Andrei Võšinski hindamatute teenete najal jõuti selles suhtes täiuslikkuseni ja sellest täiuslikkuse perioodist ma loeksin teile ette Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu määruse 23. augustist 1956 nr. 211, mis ütleb nii: "Vastavalt NSV Liidu Ministrite Nõukogu 4. augustil 1956. aasta määrusega nr. 1044 kinnitatud riiklike pensionide määramise ja väljamaksmise korra määrustiku punktile 115 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrab: 1. Tööstaaži hulka ei arvestata töötamist järgmistel ametikohtadel endise kodanliku valitsuse ajal (kuni 1940. aasta 21. juunini): a) riigivanem ja riigi president; b) Riigivolikogu ja Riiginõukogu esimehed, esimeeste asetäitjad, peasekretärid ja sekretärid, Riigikogu asjadevalitseja, presidendi kantseleiülem, õiguskantsler ja nõunikud, riigisekretär, riigikantselei peasekretär, sekretär, nõunikud; c) riikliku propagandatalituse juhataja, juhataja abid ja riikliku propagandatalituse vastutavad töötajad; d) välissaatkondade saadikud, atašeed, konsulid, nõunikud, sekretärid; e) peaminister, ministrid, ministriabid, ministeeriumide, valitsuste, osakondade, ametite direktorid ja nende abid (juhatajad ja nende abid); riigikontrolör, peakontrolörid ja tema asetäitjad, riigikontrolli büroo juhatajad; vanemkontrolörid; tolliasjade juhataja, tolliülemad ja nende abid; f) maavanemad (maakonnavalitsuste esimehed), linnapead, nende abid, maakonna- ja linnavalitsuste sekretärid, vallavanemad ja nende abid; g) riigikohtu, kohtukoja, ringkonnakohtu, sõjaväe kõrgema kohtu (sõjaringkonna kohtu) kui ka nende osakondade esimehed, liikmed ja nende abid, jaoskonnakohtunikud, lisajaoskonna kohtunikud; h) prokurörid ja nende abid, kohtu-uurijad, kohtupristavid ja nende abid; i) politseiteenistujad, vangivalvurid ja vanglates vastutavatel ametikohtadel töötajad, samuti töö asutustes ja osakondades, missugused juhtisid politsei, vanglate ja piirivalve tegevust; k) klassisõjaaegne (22. nov 1918 – 2. veebr 1920) vabapalgaline teenistus sõjaväes kõikidel ametikohtadel; l) palgaline teenistus organisatsioonides "Kaitseliit", "Isamaaliit" ja "Vabadussõjalaste Liit"; m) erakapitaliga töötavate aktsiaseltside ja osaühistute esimehed, juhatuse liikmed, direktorid; n) eraettevõtete, tehaste, vabrikute ja asutuste direktorid (juhatajad, valitsejad), riigimaade ülem, riigimaade ringkonnavalitseja ja riigi- ning eramõisate valitsejad; o) pankade presidendid, direktorid ja juhatajad; p) kutsekodade ja tööliskoja esimehed, juhatuse liikmed ning kutsekodade ja tööliskoja juhtivatel ametikohtadel töötajad; r) kodanlike ajalehtede toimetajad, toimetuste osakondade juhatajad ja nende abid, koosseisulised kirjasaatjad; s) kõikide usukultuste teenijad, ülikooli usuteaduskonna õppejõud ja koolide usuõpetuse õpetajad, kui usuõpetus oli nende põhimiseks aineks. 2. Teenistus kodanlikus sõjaväes ja piirivalves (ohvitserina, sõjaväeametnikuna, üleajateenijana ja ajateenijana) ei kuulu arvestamisele tööstaaži hulka pensioni määramisel." Nagu te võisite veenduda, on see nimekiri täiuslik ehk nagu omal ajal öeldi, midagi pole unustatud ja kedagi pole unustatud. Ükskõik, kui üllatest eesmärkidest ei ole ka kantud § 8 rakendusseaduse eelnõu või õieti sinna lisatav paragrahv, on ometi kurjakuulutav sarnasus olemas sellesama nimekirja ja tolle nimekirja vahel ja ma ei ole veendunud, et see tegelikult viib sellele sihile, mida § 8 autorid mõelnud on. Mis aga puudutab põhiseadust, siis kuulanud Edgar Savisaart, võiksin ma peaaegu sõna-sõnalt korrata tema sõnu, sest ma olen nendega täiesti nõus, aga ometi ma ei usu, et Põhiseaduse Assamblee on nõus mingisuguseid muudatusi olemasolevasse teksti sisse viima. Ma olen osa võtnud selle assamblee 26 istungist. See aeg on näidanud, et assamblee enamusel on oma selge seisukoht välja kujunenud ja mul ei ole usku, et ta seda muudab. Aitäh! Juhataja Suur tänu! Mati Ahven! M. Ahven Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Minul paluti rääkida Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusest põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu rahvahääletusele esitamisest. Nii ma ka teen ja ütlen, et ma hääletaksin selle rahvahääletusele paneku poolt, kuid tingimusel, et see peab enne läbima rahvaarutelu. Punkt üks: rahvas ei teagi sellest eelnõust midagi, sest see, mis oli ajalehtedes, oli midagi muud. Kõige selle juures ma tahaksin veel välja öelda mõningad oma arvamused poliitilistest jõududest ning muudest kokkulepetest ja sobingutest, sest siin puldis käin ma väga harva. Kokkulepped või sobingud? Kuidas seda nimetada? Eetikakomisjon võib-olla paneb mulle pahaks seda sõna "sobing", aga pole midagi parata. Näiteks üks sobing kratsib mul senini hinge. See sobing ehk kokkulepe oli meil Põhiseaduse Assamblee moodustamise kohta. Ma usun, et kõik seadused ja otsused, mis me oleme siin teinud, ei ole üheväärselt võimsad ega tähtsad ja ositi lähevad nad meelest maha, aga 20. augusti oma ilmselt jääb igavesti meelde. Me teame kõik, missugune oli siis olukord, milline oli meie hingeseisund jne. ja siis toodi meile eelnõu iseseisvuse kinnitamise kohta! Teisisõnu oli iseseisvuse taasväljakuulutamine. Lausa hämmastav, jube – ma ei tea, mis veel juurde panna – oli seal siduvana 2. punkt Põhiseaduse Assamblee moodustamisest. Kas meil siis oli mingisugust valikuvõimalust hääletada iseseisvuse kinnitamise vastu? Minul ei olnud. Ja ainult selletõttu ma pidin andma hääle ka Põhiseaduse Assamblee moodustamise poolt. Jah, mul on senini arusaamatu, kes olid need poliitilised jõud, kes kokku leppisid. Võib-olla kirjutati neist pärast ajakirjanduses, kuid mina igal juhul ei tea neid poliitilisi jõudusid. Mul on kuri tahtlus, et neid oli vaid paar inimest, kes oskasid selliseid kokkuleppeid sõlmida. Valikuvõimalust Ülemnõukogul ei olnud. Leian, et see oli kokkuleplaste tegu ja üks näide niinimetatud räpasest poliitikast! Andke mulle see sõna andeks, aga vähemasti minul oli tookord see asi vastuvõetamatu. Seda juhtus ka pärast, et üks asi seoti teisega. Ja nüüd siis oleme nii kaugel, et see "püha lehm" – Põhiseaduse Assamblee – on nii iseteadev ja võimas, et tema otsused on, noh, ütleme nii, absoluutse tõe lähedal. Ja edasi: ma ei saa sellest asjast aru, ma olen tagumises reas, võib-olla ei kuule hästi jne., Põhiseaduse Assamblee liikmed andsid mingisuguse vande ja siis lõpuks lugupeetud Tõnu Anton ütleb oma ettekande lõpus, et see põhiseaduse eelnõu on kokkulepe poliitiliste jõudude vahel?! Ometi tulnuks seal oma poliitilist fraktsiooni nimetada. Või ma eksin? Minule lõhnab see järjekordselt halvasti. Vähemalt see ütlemine, et see oli jälle kokkulepe. Milliste poliitiliste jõudude kokkulepe? See jäi vastamata! Ja kui suured olid need poliitilised jõud? Ma tahaksin veel küsida: kas rahva arvamus on jõud? Et mitte aega raisata, ma küsin veel: kellele me teeme põhiseadust? Kas me teeme põhiseadust poliitilistele jõududele, mis praegu on ka mingisugune jõud? (Väike jõud on samuti jõud.) Või teeme eesti rahvale? Lugupeetud kolleeg Jüri Reinson arvas, et me ei ole eriti targad. Ma olen sellega võib-olla nõus, aga arvestage, härrad ja prouad, et me oleme praegu siiski kõrgeim seadusandlik organ, me vastutame seaduste, sealhulgas põhiseaduse kvaliteedi eest. Ja vaatamata meie võib-olla mitte suurele tarkusele, vastutame ikkagi selle eest, et see seadus tuleks niisugune, mida rahvas ootab ja mis on meie praegusele olukorrale vastuvõetav. Ja seetõttu ütlen veel kord: põhiseadus tuleb anda rahvahääletusele. Enne seda peab aga rahvas saama seda arutada. Ja meie kas võtame endale õiguse rahvaarutelust kokkuvõtted teha ja seda eelnõu parandada või mitte. Aga mina olen selle poolt, et me peame selle õiguse endale võtma, sest nagu head kolleegid mainisid, ei hakka Põhiseaduse Assamblee nagunii seda muutma. Tänan tähelepanu eest! Juhataja Suur tänu! Tiit Käbin! T. Käbin Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Põhiseaduse eelnõu väljatöötamine on kätte näidanud nii mõnegi vea, mida enam ei saa parandada, kuid mida ma siiski nimetaksin. Esimene viga oli minu meelest see, et me ei võtnud arvesse arukat ettepanekut, et kolmandik assamblee liikmetest oleksid kohalike omavalitsuste esindajad. Mul on kahju, et ma tol ajal isе seda ettepanekut ei toetanud. See oleks toonud assambleesse inimesi, kes teavad praktilist elu, kes teavad, kuidas kohtadel tuleb asju korraldada, kuidas peab olema õiguslikult reguleeritud kogu meie riigielu korralduse süsteem. Teiseks, kui hiljemalt oktoobri teisel poolel oleks Põhiseaduse Assamblee saadetud laiali ja edasine töö eelnõu kallal oleks antud juristidest ekspertidele ning poliitilised otsused oleks langetatud Ülemnõukogus ja Eesti Komitees, oleks arvatavasti põhiseadus juba vastu võetud. Neid vigu me enam parandada ei saa! Mis puutub praegusesse põhiseaduse eelnõusse, siis assamblees hääletasin ma vastu selle heakskiitmisele, ma hääletasin vastu rakendusseaduse eelnõule, hääletasin vastu § 8-le. Põhjusi on väga mitmeid. Kõige olulisem on minu meelest ikkagi see, et ei taheta arvestada mitte ainult ühiskondlike, vaid ka omavalitsuste liitude poolt ja mujalt tulnud põhjendatud ettepanekuid, et president tuleb valida otse rahva poolt. Praegu rakendusseaduse eelnõus fikseeritud põhimõte, et esimene kord valib presidenti rahvas, edaspidi aga Riigikogu, on ainult prääniku näitamine, et meelitada inimesi neid eelnõusid heaks kiitma. On mitmeid muidki asju, millega ma eelnõus nõustuda ei saa. Näiteks riigipiiri fikseerimine, mis toob meile kaasa tohutult probleeme. Ka rakendusseaduse eelnõu on poolik. Ma olen rohkem kui üks kord küsinud, kuidas jõustub põhiseaduse paragrahv riigipiiri kohta? Keegi ei oska vastata. Ma olen küsinud, mis saab pärast põhiseaduse vastuvõtmist prokuratuurist? Teatavasti põhiseadus ei näe ju enam sellist organit ette. Praegu on õige aeg mõelda selle üle, mis peaks temast saama. Selle üle ei ole keegi mõelnud! Kas tõesti pärast seda, kui põhiseadus on rahva poolt vastu võetud, haarame kahe käega peast kinni, tõdedes, et prokuratuuri ei ole? Samas aga näeb rakendusseadus ette, et ühegi töötaja töövahekord ei katke. Siis on hilja hakata nendele probleemidele mõtlema! Me peame seda tegema praegu. Põhiseaduse rakendusseadus peab andma vastuse kõikidele lahtistele küsimustele, mis põhiseadusest tulenevad, mitte nii, nagu on praegu. Mis puudutab § 8-t, millest siin on piisavalt räägitud, siis ütlen ainult ühte: süü saab olla ainult individuaalne. Ja igal üksikul juhul, kui on vajadus, tuleb vastava isiku süü küsimus läbi vaadata. Ja üldse soovitan ma teil põhiseaduse eelnõu tähelepanelikult läbi lugeda. Näiteks, kui see praegu kehtiks, siis oleks juba ammu kuulutatud välja uued valimised, sest kui eelarve ei ole kinnitatud kahe kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest, siis näeb põhiseaduse eelnõu ette, et president kuulutab välja Riigikogu erakorralised valimised – see on õige stabiilses süsteemis, aga mitte lähiaastail. Nagu näitas julgeolekuteenistuse moodustamise arutamine Ülemnõukogus, ei ole põhiseaduses ka see küsimus praktiliselt üldse valgustamist leidnud. See, kuidas julgeolekut tegelikult hakatakse juhtima, on jäänud põhiseaduse eelnõust välja. Täiesti erinev arvamus on mul siin sellest, mida nimetatakse tasakaaluks Riigikogu ja valitsuse vahel. Mina nimetan seda, mis on praegu kirjutatud eelnõusse, ebastabiilsuseks. Kui Riigikogu avaldab valitsusele umbusaldust ja valitsuse juhil on õigus seejärel tellida erakorralised valimised, siis mina kujutan seda ette nii: miljon inimest valivad 100 seadusandjat. Need 100 inimest nimetavad ühe peaministriks, valitsuse juhiks. Ja kui mõne aja pärast ilmneb, et valitsus töötab halvasti ning valitsusele avaldatakse umbusaldust, siis see üks läheb presidendi juurde ja ütleb: "Kuule, need 100, keda rahvas on valinud, on halvad, mina olin hea. Olgu peale, nemad mind ei taha, aga mina ei taha neid ja korraldame uued valimised." Minu meelest sellega me programmeerime ühiskonda ebastabiilsuse. On veel sätteid, mis võimaldavad valimiste eel teha ohjeldamatut populistlikku valimiskampaaniat, mis ei too kasu mitte kellelegi peale valimiskampaania tegijate. Need paragrahvid leidke ise üles, minu seisukoht on, et sellisel kujul neid dokumente rahvahääletusele panna ei saa. Reageeritagu positiivselt või mitte, kuid kõiki siin tehtud ettepanekuid tuleb saata Põhiseaduse Assambleele läbivaatamiseks ja täienduste tegemiseks. Põhiseaduse ja selle rakendusseaduse eelnõu tuleb avaldada, sest on suur vahe detsembris avaldatu ja praeguse teksti vahel. Tänan! Juhataja Suur tänu! Kolleegid, kell on täpselt 12.00. Vastavalt meie reglemendile on meil ette nähtud vaheaeg. V a h e a e g
Juhataja Lugupeetud kolleegid, istungjärk jätkub. Asugem töökohtadele ja kontrollime kohalolekut. Kohaloleku kontroll! Kohal on 70 rahvasaadikut. Läbirääkimised jätkuvad. Kõnetooli palun Priidu Priksi! P. Priks Lugupeetud juhataja! Kallid kolleegid! Mul on lihtne esineda pärast Rein Järliku põhjalikku ja dokumendiga kinnitatud ettekannet. Ma olen ka arvamusel, et rakendusotsuse punkti 2 ei pea panema eraldi rahvahääletusele. Miks? Sellepärast, et rahvas saab selle küsimuse, millest on punktis 2 juttu, ikkagi ära otsustada. Rahvas saab valimistel näidata, kas ta lubab endisi kõrgeid parteifunktsionääre Riigikogusse või ei luba. Kui rahvas valib ka presidendi, siis ta saab sealgi oma tahet näidata. Ja kui rahvas ei vali Riigikogusse endisi kõrgeid parteifunktsionääre, siis ei ole ka kartust, et sellised inimesed satuvad valitsusse, kohtuorganitesse, Eesti Panga presidendiks, kaitseväe juhatusse jne. Ma ei ole nõus, et me surume rahvale peale sellise olukorra, kus paneme ta ühele pulgale inimestega, kes andsid 1956. aastal välja selle kurikuulsa ENSV Ministrite Nõukogu määruse, mille luges ette Rein Järlik. Tänan tähelepanu eest! Juhataja Suur tänu! Juhan Telgmaa! J. Telgmaa Lugupeetavad kolleegid! Ma leian, et hr. Käbin juhtis väga õigesti tähelepanu sellele, et Põhiseaduse Assamblee töö oleks olnud tulemuslikum ja vastuvõetavam Eesti ühiskonnale, kui sinna oleks olnud haaratud veidi laiem ringkond. Ja ma tahaksingi öelda mõne sõna selle kohta, mida maal arvatakse meie käesoleva eelnõu kohta. Ma toetun siin oma maakonna volikogu arvamusele, sellele arutlusele, mis toimus maakonna volikogus. Ja ma mõistan ka neid kolleege, kelle mõtteid on avaldanud kaunis teravalt Andres Tarand, väites, et seda maakonna volikogu ei tasu eriti tõsiselt võtta, et see on sama, mis mingi ühing. Tõesti, linnas pole paralleeli sellele, sest linnas on linnavolikogu. Näiteks Tallinna volikogu on inimesest sama kaugel nagu Ülemnõukogu maainimestest. Kuid maakonna volikogu maal, kus kõik kõiki tunnevad, on teises seisundis ja need saadikud, keda maakond on valinud Ülemnõukogusse, on paratamatult selle maakonna volikogu vahendusel oma valijate kontrolli all. Ja siin ongi selline lugu: maal tahetakse siiski, et parlamendi saadik oleks mingil määral oma valijate kontrolli all või vähemalt, et oleks kas või midagigi, mis oleks Riigikogu liikme vastutustunde aluseks. Praegu on selleks ainult mingi moraalne kohustus ja missioonitunne, kuid need mõisted järjest devalveeruvad ja lähevad üha enam moest ära. Mandaadiga Riigikogu liige seotud ei ole, nii et jääb ainult üle parteidistsipliin. Kuid vaadates meie olukorda, kus kõikidesse parteidesse kokku kuulub alla 1% kogu valijaskonnast, s.t. 99% valijaskonnast ei saa mingit kontrolli Riigikogu üle. Ka selle 1% ulatuses võib osa neist meie vasttekkinud parteidest ära kaduda ja siis muutub Riigikogu liikme positsioon parimaks töökohaks, mis üldse võib olla. Teine küsimus on võimude tasakaalust. Sellisel kombel, nagu see praegu on põhiseadusesse kirjutatud, on tasakaal mänguline. Omavahel on tasakaalu pandud ainult kaks võimu – valitsus ja Riigikogu. President ei võta reaalselt osa võimude tasakaalustamisest. Kui Riigikogu võib halvasti töötava valitsuse võimult kõrvaldamise juurest alati sattuda iseenda laialisaatmise otsust tegema, siis on asi selline, et mängupartnerist ei ole mõtet lahti ütelda, sest see viib ka enda mängust välja. Nii ongi parem alati edasi mängida, kui mängu ära lõpetada. Järgmine on küsimus presidendist. See on täiesti ükskõik, kellel lasta valida või kas üldse valida presidenti sellisel kujul, nagu ta praegu oma funktsioonide ja võimupiiridega meile esitatud põhiseaduse eelnõus välja näeb. Vaatame tema võimiste piire. Need on antud kaunis lühidalt üksikaktidena, kui ei ole mingit eriolukorda. Ainult eriolukorras on presidendile mingit reaalset võimu antud. Kui ei ole mingit eriolukorda, siis nende üksikaktide sooritamiseks piisab presidendile umbes kolmest tööpäevast aastas. Ja ma ei usu, et absoluutselt võimutut presidenti keegi riigi esindajana üldse tõsiselt võtab. Me ei saagi saata niisugust isikut kuskile kedagi esindama. Nii et presidendi võimupiir on isegi väiksem kui Riigikogu liikmel. Ta ei saa isegi valitsuse liikmelt aru pärida, ta ei saa seaduseelnõu esitada, ta ei saa mitte midagi. Hea küll, see selleks. Muidugi tekitab maal hämmingut ka see, et täiesti läbi töötamata on peatükk Eesti administratiivsest jaotusest ja kohalikest võimuorganitest. See on väga visandlik ja selle kohta on mitmed maakonnad esitanud oma ettepanekud Põhiseaduse Assambleele. Neid arvestatud ei ole. Ja kuna ei ole ka teada, miks seda ei ole tehtud, siis maal ollakse selle tagajärjel mõnevõrra nõutud. Miks mul on vähe pieteeditunnet Põhiseaduse Assamblee töö vastu? Selle ütles osalt ära hr. Ahven oma kõnes. Kuid mul on hästi meeles kohtumine Jõgeva rahvaga, kus esines Jüri Adams. See oli päris Põhiseaduse Assamblee töö alguses. Ta avaldas suurt rahulolu ja rõõmu selle üle, et ERSP fraktsioon on Põhiseaduse Assamblees suurim. Vahetult pärast tõotuse andmist! Mis puutub Ülemnõukogust suunatud või delegeeritud Põhiseaduse Assamblee liikmetesse, siis andsime neile täieliku vabaduse tegutseda oma südametunnistuse järgi. Võib-olla oli see viga, võib-olla oleksime pidanud nõudma oma esinduselt aeg-ajalt mingeid vahearuandeid, võib-olla oleksid pidanud nad ise aeg-ajalt pöörduma Ülemnõukogu poole, et assamblees tekkinud vaidluste korral nõu pidada, milline tee valida. Seda toimunud ei ole ja kui arvestada, kuidas on tööst osa võetud, näeme, et rohkem puudujaid on olnud Ülemnõukogu poolelt. Mul on alust kahelda, et Ülemnõukogu huvid ei ole seal olnud vääriliselt esindatud. Siiski ma tahaksin lõpetada sellega, et Põhiseaduse Assamblee väärib tunnustust, eriti need inimesed, kes on seal tõesti ennastsalgavalt töötanud, unustades kodu ja isiklikud vajadused. Niisuguseid inimesi on seal päris palju. Ja seepärast ma ei tahaks, et minu sõnavõtust jääks kõlama mingi halvustav noot või midagi taolist. Kuid asi on niivõrd tähtis, et ma ei saanud jätta välja ütlemata neid mõtteid, mille arvestamisel olnuks siiski selle töö tulemuseks Eesti rahvale paremini vastuvõetav tekst. Kõigele vaatamata on Põhiseaduse Assamblee töö tulemusena meil laual dokumendid, me kõik oleme hakanud paremini mõistma seda probleemistikku ja isegi tunnetama seda vastutust, mis Ülemnõukogul lasub, kui ta annab ühe või teise hinnangu Põhiseaduse Assamblees tehtud tööle. Ja nii ma ühinengi siin juba korduvalt kõlanud ettepanekutega tagastada tekst assambleele koos siin tehtud ettepanekutega ja istungjärgu stenogrammiga. Ma loodan, et Põhiseaduse Assamblee rebib ennast siiski rohkem lahti päevapoliitikast ja erakondlikest huvidest ning saab aru, et kui ta tagastab meile teksti samal kujul, nagu me selle sinna uuesti saadame, siis sellega on assamblee töö lõppenud. Ja edasi hakkab selle tekstiga tegelema Ülemnõukogu. Oma vastutust ei ole lükata kellegi, ka mitte Põhiseaduse Assamblee kaela. Ma tänan tähelepanu eest! Juhataja Suur tänu! Toomas Kork! T. Kork Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma püüaksin oma lühikeses sõnavõtus lähtuda eelkõige kolleeg Illar Hallaste konstruktiivsest ettepanekust pöörata arutamisel rohkem tähelepanu õiguskomisjoni poolt esitatud eelnõule ja põhiseaduse rakendusseaduse eelnõule. Sellest tulenevalt on mul mõned konkreetsed ettepanekud. Esiteks, sõnastada meie otsuse 1. punkt nii: "Teha Ülemnõukogu juhatusele ülesandeks süstematiseerida ühe nädala jooksul sõnavõttudes põhiseaduse eelnõu kohta esitatud ettepanekud, täiendused ja parandused." Teiseks, sõnastada 2. punkt järgmiselt: "Anda Eesti Vabariigi Ülemnõukogule ja Eesti Kongressile esitatud põhiseaduse tekst Põhiseaduse Assambleele tagasi ning teha talle ettepanek sõnavõttudes esitatud seisukohad kahe nädala jooksul läbi arutada ning nende suhtes seisukoht võtta." Omalt poolt pean vajalikuks, et Põhiseaduse Assamblee muudaks korrektsemaks § 124 esimese lause: "Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ..." Praegune redaktsioon elimineerib täielikult võimaluse piirialasteks läbirääkimisteks nii Venemaa kui ka Lätiga. Rääkida aga oleks mõlema riigiga üsna palju. Väidan seda sellepärast, et kuulun nende hulka, kes on viimastel aastatel suure osa piirist oma jalaga läbi käinud. Esialgne Läti–Eesti piiri vaatlus andis sellise tulemuse, et seal on vähemasti 18 kohta, kus piir on nihkunud siia- või sinnapoole, põhiliselt majandustegevuse tulemusena. See on seotud metsa pealekasvamisega, maaparandustöödel tehtud kraavitusega ja muu sellisega. Tundub, et läbirääkimistesse, mis meil piirilepingu sõlmimiseks Lätiga käivad, tuleb tõesti võtta mõningate muudatuste tegemine, võrreldes Tartu rahu aegsete piiridega lihtsalt seepärast, et piiri asukoht oleks ratsionaalne nii meile kui ka Lätile. Mõnes kohas tuleb tõmmata natuke siiapoole, mõnes kohas teisele poole. Kui nüüd aga välisministeeriumi või mõne teise riigiorgani esindaja läheb selleteemalistele läbirääkimistele Lätiga, siis võib Riigikogu liige kohe esitada umbusaldusavalduse välisministrile, kes tegutseb põhiseaduse vastaselt. Samasuguseid liigutamisi on kindlasti vaja teha ka Eesti–Vene piiril, eriti selles osas, mis puudutab Petserimaa kanti. Praegu ei ole praktiliselt võimalik piiri panna täpselt nii, nagu ta oli. Siis ta ei ole kaitstav, siis ei ole võimalik seal liikuda. Nii ühes kui teises kohas tuleb piiri mõnevõrra siia- või sinnapoole nihutada. Sellealaseid läbirääkimisi aga valitsus pidada ei sаа. Põhiseadus ei luba. Puudutaksin natukene ka õiguskomisjoni otsuseprojekti teist punkti. See puudutab rakendusseaduse § 8-t. Esimene ettepanek oleks protseduuriline. Kõigepealt peaksime hääletama, kas teha piiranguid ja hääletada eraldi kahe kategooria osas. Esiteks, kas teha piiranguid nendele, kes pretendeerivad valitavatele ametikohtadele, ja teiseks, kas teha piiranguid nendele, kes pretendeerivad nimetatavatele ametikohtadele. Minu jaoks on siin küllalt selge vahe sees: valitavatele ametikohtadele pretendeerijate saatuse otsustab rahvas ise, riigiametisse nimetatavatele ametiisikutele tuleb aga tõenäoliselt teha piiranguid, sest tegelikult otsustab paljusid asju ametnik ilma valitud kodaniku osalemiseta. Juhul kui otsustatakse piiranguid kehtestada, teen ettepaneku toodud loetelusse võtta need isikud, kes on pidanud üliõpilastele või aspirantidele loenguid ja võtnud vastu eksameid niisugustes õppeainetes nagu teaduslik kommunism, marksistlik-leninlik filosoofia ja võib-olla veel midagi sellist. Olen täiesti veendunud, et need inimesed on teinud palju rohkem kahju Eestimaale ja eesti rahvale, süstides sadadele inimestele sisse kommunistlikku ideoloogiat, kui näiteks komsomoli rajoonikomitee kolmas sekretär, kelle kohustuseks oli noorte vaba aja sisustamine, isetegevuse ja spordi korraldamine. Minu jaoks ei ole need kahjud üldse võrreldavad. Kui me otsustame piiranguid teha, siis ma vormistan ka oma viimati nimetatud ettepaneku. Lähtudes praeguse põhiseaduse eelnõu § 124 esimesest lausest, ei saa ma hääletada selle poolt, et panna eelnõu rahvahääletusele. Aitäh! Juhataja Suur tänu! Andres Tarand! A. Tarand Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on au repliigi korras teha üks väike õiendus ja nimelt kaitsta Andres Tarandi seisukohta maavolikogu suhtes, mida siin nimetas oma kõne algul Juhan Telgmaa. Mulle on nimelt laekunud umbes poole sajandi jooksul andmeid, et Andres Tarand on demokraatlike mehhanismide poolt ja oma praktilises tegevuses ei ole midagi sellist teinud, mis käiks nende vastu. Mis puutub maavolikogudesse, siis ilmselt viitas Juhan Telgmaa Ülemnõukogu juhatuse ja presiidiumi ühisele tööistungile, kus ma Viljandi maapäeva silmas pidades mainisin maavanemate kui poliitilise survegrupi kohatut rolli põhiseaduse küsimustes. Nii et siin meie kokkulepitud mängureeglite kohaselt teatavasti maavanematele mingit erilist staatust põhiseaduse ettevalmistamisel ei antud. Ja me kõik teame, miks see nii kujunes, et nad seda püüdsid teha. Edaspidi ma palun ka Juhan Telgmaal teha vahet maavolikogude ja praeguste maavanemate vahel ja sellega ongi kõik öeldud. Aitäh! Juhataja Suur tänu! Kolleegid, kuna rahvasaadik Vaino Väljas täna puudub, siis me ei saa temale sõna anda. Mul on ettepanek, et me jätaksime praegu läbirääkimised pooleli ning asuksime läbi vaatama laekunud ettepanekuid. Läbirääkimised jäävad pooleli. Kolleegid, on saabunud protseduurilisi ettepanekuid ja on saabunud sisulisi ettepanekuid. Ma söandan väita, et suur osa sisulisi ettepanekuid ei vasta parandusettepaneku nõuetele ja ka teatud protseduurilised ettepanekud ei vaata reglemendis ettenähtud nõuetele. Valin siit välja kaks, mis vastavad nõuetele ja nendest alustame. Peet Kask paneb ette, et pärast sõnavõttude ärakuulamist moodustada redaktsioonikomisjon. Tulnud on teisigi seda laadi ettepanekuid, kuid mõningatel on teatud iluvead juures. Küll aga vastab Jaak Alliku oma reglemendi nõuetele ning ka tema teeb ettepaneku moodustada redaktsioonikomisjon. See on kõik korrektne. Peet Kask avaldab oma ettepaneku teises punktis arvamust selliselt: laiendada arutatavat päevakorraküsimust üldpealkirja alla, kuhu mahuksid kõik põhiseaduse eelnõu edasist menetlust käsitlevad ettepanekud. Redaktsioonikomisjonil soovitab ta koostada otsuseprojekti, mille alusel korraldatakse hääletused strateegiliste valikute küsimuses. Ka selle kohta ei ole mul midagi öelda. See kõik on reglemendi nõuetega kooskõlas. Kui Ülemnõukogu nii toimib, on see tema õigus. On muidugi ka teisi teid. Ülemnõukogu peab oma valiku tegema. Jaak Allik oma protseduurilises ettepanekus isegi annab nõu, kuidas oleks sobiv moodustada redaktsioonikomisjoni. Niisiis annaks tema ettepaneku kohaselt iga saadikurühm ühe komisjoniliikme ja Tõnu Anton kuuluks sinna otsuseprojekti praeguse variandi autorite esindajana. Niisugune on Jaak Alliku ettepanek. Ma ei hakka kommenteerima teisi protseduurilisi ettepanekuid, millel on ilmsed või mõnes mõttes vaieldavad vastuolud reglemendi nõuetega. Sisuliste ettepanekute juurde jõuame siis, kui redaktsioonikomisjon on oma töö teinud. Samas on mul teada ka autorite ettepanek, et nemad paluvad pärast redaktsioonikomisjoni moodustamist arutelu katkestada. Need ettepanekud on meil teada. Nüüd ma panen need ka täiskogu ette. Nii! Kas täiskogu nõustub sellise lähenemisviisiga, et redaktsioonikomisjon moodustatakse printsiibil igast saadikufraktsioonist üks esindaja pluss üks autorite esindaja, kelleks soovitati personaalselt Tõnu Antonit. Kui jaa, siis sellisel juhul, kui iga fraktsioon iseseisvalt saab hakkama oma esindaja esitamisega, palun nad esitada! Tiit Made! T. Made Austatud eesistuja, ma paluksin teie autoriteetset arvamust, kuidas esindatakse redaktsioonikomisjonis siin saalis olevaid sõltumatuid saadikuid? Aitäh! Juhataja Ma isiklikult ka arvan, et sõltumatutel saadikutel on õigus esitada oma esindajad ja ma oletan, et näiteks Jaak Alliku pakutavale variandile võiks see täienduseks olla. Küsimus võib olla ainult selles, kui mitu esindajat sõltumatud saavad esitada? Indrek Toome! I. Toome Lugupeetud juhataja ja lugupeetud kolleegid! Mul on ka teile kaalumiseks ettepanek. Kas ei peaks redaktsioonikomisjoni kuuluma ka nende komisjonide esindajad, kust on tulnud ettepanekuid käesolevas päevakorraküsimuses? Pean siin silmas näiteks väliskomisjoni. Kas ei peaks komisjoni kaasama ka neid inimesi, kes on teinud teile, hr. juhataja, konkreetseid ettepanekuid selles asjas? Aitäh! Juhataja Nüüd peame otsustama, kuidas me selle valiku teeme. Ma arvasin esialgu, et me leiame lahenduse lihtsamalt, kuid nüüd ma teen ettepaneku rakendada bürokraatlikku toimimisviisi. Esimene hääletusvoor täiskogu ees on see, kas moodustada redaktsioonikomisjon või ei. Lihthäälteenamusega otsustame komisjoni moodustamise. Edasi tulevad järgmised variandid meetodi osas – see, mis printsiibil komisjon moodustatakse. Sellisel juhul ma peaksin eelnevalt nõu kahe korrektse ettepaneku tegijaga, hr. Kasе ja hr. Allikuga, ja me teeme teile oma pakkumised. Kohaloleku kontroll! Kohal on 77 rahvasaadikut, puudub 21. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et käesoleva päevakorrapunkti arutamiseks moodustada redaktsioonikomisjon, kes arutaks läbi laekunud ettepanekud? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 69 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 2 jäid erapooletuks. Redaktsioonikomisjon moodustatakse. Kolleegid, ma palun saalist mitte lahkuda! Ma palun hetkeks oma laua juurde hr. Alliku ja hr. Kase! Lugupeetud kolleegid! Pärast lühikest nõupidamist korrektsete protseduuriliste ettepanekute autoritega teen ma täiskogule järgmise ettepaneku. Kõigepealt panna täiskogus hääletusele Jaak Alliku pakutud variant. Kui Jaak Alliku variant saab lihthäälteenamuse, siis jätkame selle otsuse põhjal. Kui see ei saa häälteenamust, siis tehakse järgnevad ettepanekud. Kas kõik mõistsid? Ma kohaloleku kontrolli läbi ei vii, me alles tegime selle. Veenduge, et teie puldid töötavad. Nii! Esimesena hääletame Jaak Alliku ettepanekut. Peet Kask toetab ka seda. Kui see ei leia heakskiitu, siis pakume järgmisi variante. See kõlab nii: igast saadikurühmast üks liige pluss autorite esindaja Tõnu Anton. See on esimene pakkumine, mille ma panen hääletusele. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et redaktsioonikomisjon moodustatakse printsiibil, et komisjoni kuuluksid üks liige igast saadikufraktsioonist ja kolleeg Tõnu Anton õiguskomisjoni esindajana? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 63 rahvasaadikut, vastu 5, erapooletuid on 2. See ettepanek leidis toetust. Sellest lähtudes paluksin ma nüüd iga saadikufraktsiooni esitada üks esindaja. Ei töötanud pult või? Siis me hääletame uuesti. Nüüd ma ei saanud aru. Mis juhtus? (Hääl saalist.) Tiit Made! T. Made Lugupeetud eesistuja! Enne hääletamist ma tegin meeleheitlikke katseid saada nimi tabloole, kuid see ei tulnud. Ma tahtsin tuletada meelde, et ka sõltumatutel saadikutel on õigus saata oma esindaja komisjoni. Jaak Allik on selle ära unustanud. Mul on ettepanek lisada kaks esindajat sõltumatute poolt, kuna sõltumatuid on üsna palju. Ma tänan! Juhataja Tiit Made, kui me nõu pidasime, siis tehti selline ettepanek, et me kõigepealt paneme juba laekunud ettepaneku hääletusele ja kui see täiskogu toetust ei leia, siis järgnevad sellele teised ettepanekud. Täiskogu toetas seda. T. Made Kas ma pean sellest nii aru saama, et sõltumatud saadikud on komisjonist täiesti väljas? Ma siis tänan härra Jaak Allikut kõikide sõltumatute nimel selle eest, et meid on jagatud kahte lahtrisse. Juhataja Andres Tarand! А. Tarand Lugupeetud juhataja, täiesti sõltumatute saadikute rühm "Mõõdukad" pakub oma kandidaadiks Ülle Aaskivi. Juhataja Suur tänu! Jaak Allik! J. Allik Lugupeetud härra juhataja! Selgituseks härra Madele, nendele sõltumatutele saadikutele tahaksin ma öelda, et redaktsioonikomisjon ei saa võtta vastu mitte ühtegi otsust, tema ülesanne on välja töötada tekst täiskogule arutamiseks. Sõltumatud saadikud saavad komisjoni tööst osa võtta, esitades talle ettepanekuid kirjalikult või tehes seda saalis otsuse arutamisel. See komisjon on töörühm meie tegevuse kiirendamiseks. Juhataja Suur tänu! Ülo Uluots! Ü. Uluots Sõltumatud demokraadid annavad kõik õigused Jaak Allikule. Juhataja Suur tänu! Vitali Menšikov! V. Menšikov Saadikurühm "Kodanikuleppimus" delegeerib Sergei Sovetnikovi. Juhataja Suur tänu! Nikolai Aksinin! N. Aksinin Saadikurühm "Võrdõiguslikkus ja koostöö" delegeerib Genik Israeljani. Juhataja Suur tänu! Tiit Made! T. Made Härra eesistuja! Hr. Alliku seletus ajab mind hämmingusse. Tuleb välja, et sõltumatud saadikud segavad või pidurdavad tööd. Seepärast ei võeta sõltumatute saadikute esindajat, et mitte pidurdada redaktsioonikomisjoni tööd. Sain ma õigesti aru hr. Allikust? Juhataja Ma ei tea. Hr. Allik väitis seda, et tegemist on töögrupiga ja see grupp ei tööta suletud uste taga. Jaak Allik peab ise oma seisukohta kaitsma. Mina olen erapooletu. Arvo Sirendi! A. Sirendi Maaliidu nimel pakun Mart Madissooni ja ütlen ka Tiit Madele, et sõltumatud ei saa kuidagi kedagi esindada. Kui keegi nende nimel esineb, pole nad sõltumatud. Juhataja Suur tänu! Jaak Jõerüüt! J. Jõerüüt Lugupeetud eesistuja! "Isamaa Ühenduse" poolt esitan Mart Laari! Juhataja Suur tänu! Peet Kask! Р. Kask Austatud härra juhataja! Keskfraktsiooni nimel pakun redaktsioonikomisjoni Edgar Savisaare. Juhataja Suur tänu! Eldur Parder! E. Parder "Põllumeeste Kogu" esindab Jüri Kork. Juhataja Suur tänu! Vello Pohla! V. Pohla Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Ma pöördun veel kord tagasi sõltumatute küsimuse juurde. Ma leian, et meie töö parema korraldamise ja üksteisemõistmise huvides tulnuks see ammu lahendada. Meil on terve suur rühm sõltumatuid saadikuid, aga nad ei saa täielikult osaleda meie töös, kuna formaalselt nad ei moodusta fraktsioone. Selletõttu ma teen veel kord ettepaneku ikkagi ka sõltumatute poolt määrata esindaja sellesse komisjoni. Tänan! Juhataja Suur tänu! Spiiker ei saa omapead midagi teha ja Tõnu Anton samuti. Kolleegid! Ma tutvustan teile siis redaktsioonikomisjoni personaalset koosseisu. Sinna kuuluvad kolleegid Ülle Aaskivi, Jaak Allik, Sergei Sovetnikov, Genik Israeljan, Mart Madissoon, Mart Laar, Edgar Savisaar, Jüri Kork ja Tõnu Anton. Kas kõik on õige? Nüüd kinnitab täiskogu personaalse koosseisu. Ma mõtlen tervikuna, nimekirjaga ikka, sest sее on fraktsioonide otsuste põhjal kokku pandud. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et kinnitada redaktsioonikomisjon alljärgnevas koosseisus: kolleegid Ülle Aaskivi, Jaak Allik, Sergei Sovetnikov, Genik Israeljan, Mart Madissoon, Mart Laar, Edgar Savisaar, Jüri Kork ja Tõnu Anton? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 63 rahvasaadikut, vastu 6, erapooletuid on 3. Otsus on vastu võetud. Komisjon on nimekirjaliselt kinnitatud. Kolleegid, on tehtud protseduurilisi ettepanekuid katkestada päevakorrapunkti arutamine, et redaktsioonikomisjon saaks tööd alustada. Seda meelt on ka autorid. On ettepanek arutelu katkestada, et redaktsioonikomisjon saaks tööd alustada, ja jätkata järgmisel istungjärgul. Ma küsiksin enne seda, kas redaktsioonikomisjon võiks hoobilt öelda, kes on nende liider, kellega mina saaksin vahetult asju ajada? Kas või tänaseks päevakski, mul on vaja dokumendid üle anda. Ma annan Tõnu Antoni kätte laekunud parandusettepanekud ja kõik muud asjad. Siin ei ole midagi riigiõiguslikult ohtlikku. Indrek Toome! I. Toome Lugupeetud juhataja! Mul on küll selline arvamus, et see redaktsioonikomisjon võiks täna töö ära teha ja jätaksime küsimuse arutamist, s.t. otsustamist homme, mitte järgmisel istungjärgul. Aitäh! Juhataja Mida autorid ütlevad? Mida redaktsioonikomisjon ise oma töömahust arvab? Ja mul on siiski õigus teile avameelselt meelde tuletada, et homme on neljapäev. Meil on homme kõrgeid külalisi ja paljud saadikud on seotud nende vastuvõtmisega. Tõnu Anton! T. Anton Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjonil on võimalik väljendada oma suhtumist parandusettepanekutesse pärast seda, kui õiguskomisjon on saanud need läbi vaadata. Ma arvan, et selleks ei kulu rohkem aega kui tund. Kui otsustatakse asi lahendada nii, siis täna on õiguskomisjoni koosolek ja sellel koosolekul vaadatakse läbi need parandusettepanekud. Juhataja Nii et autorid arvavad, et võiksime jätkata sellel istungjärgul? T. Anton Meie poolest küll. Juhataja Suur tänu! Jaak Allik! J. Allik Lugupeetud härra juhataja! Ma tegin samuti kirjalikult ettepaneku jätkata homme. Minu meelest oleks see poliitiliselt väga oluline saada täna töö nii kaugele, et homme võiks Ülemnõukogu mingi otsuse langetada. Aitäh! Juhataja Selge! Panen hääletusele jätkamise sellel istungjärgul. Kas Edgar Savisaarel on kolmas ettepanek? Edgar Savisaar! E. Savisaar Lugupeetud spiiker! Ma siiski paluksin, et redaktsioonikomisjonile antaks võimalus kokku tulla, sest praegu me saame igaüks väljendada ainult oma isiklikku arvamust, mitte enamat. Seda esiteks. Teiseks, ka mina oleksin huvitatud küsimuse kiirest läbivaatamisest, aga seoses sellega ma реаksin vajalikuks, et me töötaksime läbi mitte ainult kirjalikud ettepanekud, mis olid antud spiikrile, vaid ikkagi nende päevade stenogrammi, millal väitlus on kestnud, sest väga palju tõsiselt võetavaid ettepanekuid oli ka selles stenogrammis. Juhataja Suur tänu! Kolleegid, formaalselt saab teile kaalumiseks esitada kaks ettepanekut: kas jätkata sellel istungjärgul või jätkata järgmisel istungjärgul? Ainult nii ma saan teha. Kui redaktsioonikomisjon vajab aega, siis seda tuleks teile anda. Võib-olla tuleks võtta isegi mõneminutiline vaheaeg? Kui palju? 10 minutit? Nii oleks tõepoolest õige. Vaheaeg 10 minutit. Palun võtta minu käest need laekunud ettepanekud. V a h e a e g
Juhataja Istungjärk jätkub. Palun asuda töökohtadele! Kohaloleku kontroll! Kohal on 66 rahvasaadikut, puudub 32. Lugupeetud kolleegid, mina olen saanud redaktsioonikomisjoni nõupidamise tulemusest aru nii, et komisjon on valmis jätkama käesoleva päevakorrapunkti arutamist veel sellel istungjärgul. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et katkestada käesoleva päevakorrapunkti arutamine ja jätkata sellel istungjärgul? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 56 rahvasaadikut, vastu hääletanud ja erapooletuid saadikuid ei ole. Arutelu katkestatakse ja jätkatakse sellel istungjärgul.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi Julgeolekuteenistuse moodustamise kohta" eelnõu ja Eesti Vabariigi seaduse "Muudatustest Eesti Vabariigi politseiseaduses" eelnõu esimese lugemise jätkamine Juhataja Kolleegid, jätkame kinnitatud päevakorraga. Me oleme graafikust maas, nagu te kõik võite veenduda, kuid on ettepanek jätkata ühe katkestatud päevakorraküsimuse arutamist, nimelt otsuseprojekti arutamist, mis käsitleb Eesti Vabariigi Julgeolekuteenistuse moodustamist. Selle juurde käib ka politseiseaduse muudatus. Tegemist on kiireloomulise küsimusega. Läbirääkimised selle päevakorrapunkti üle on lõpetatud nii, et me kuulame ära lõppsõnad ja langetame otsused parandusettepanekute kohta. Palun kõnetooli Hillar Elleri kui eelnõu autori! H. Eller Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Mul on meeldiv võimalus taas teie ees seista ja järjekordselt selgitada otsuseprojekti Eesti Vabariigi Julgeolekuteenistuse moodustamise kohta. Esmalt meenutan, et kõigil eelmistel kordadel kujunes peamiseks komistuskiviks julgeolekuteenistuse alluvuse küsimus. Mina olin sügavalt veendunud, et praeguses sisepoliitiliselt ebastabiilses olukorras peaks julgeolekuteenistus kui varjatud vahenditega informatsiooni koguv struktuur alluma kollektiivsele organile – Kaitsenõukogule. Kuid paljud Ülemnõukogu liikmed mind ei toetanud ning avaldasid arvamust, et julgeolekuteenistus peab alluma täitevvõimule seega valitsusele. Minule ja mind abistanud ekspertidele on esmatähtis, et loodaks teenistus, mis tagab rahvasaadik Andrus Ristkoki sõnutsi Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja demokraatia. See on vundament, millest lähtusime, kõik muu tuleb alles pärast seda. Just neid asjaolusid arvestades ei hakka me demonstreerima oma kangekaelsust ega vankrit kraavi tõukama. Me mõistame arukate kompromisside vajalikkust. Kui te vaatate täna teile väljajagatud otsuseprojekti, siis näete, kui olulised muudatused on selles toimunud. Esiteks, julgeolekuteenistus ei allu enam Kaitsenõukogule, vaid Eesti Vabariigi Valitsuse esimehele. Niisugune on Ülemnõukogu riigikaitsekomisjoni seisukoht, kuigi mina isiklikult arvan, et selline teenistus ei peaks alluma ainuisikuliselt peaministrile, vaid siiski valitsusele, et vältida julgeolekuteenistuse ainujuhtimist. Teiseks, julgeolekuteenistus varustab informatsiooniga mitte enam Kaitsenõukogu liikmeid, vaid riigivõimu- ja -valitsemisorganeid. Kolmandaks. Konkreetselt on öeldud, et operatiiv-tehnilisi erimeetmeid saab kasutada ainult Ülemkohtu esimehe poolt nimetatud Ülemkohtu liikme kirjaliku nõusoleku alusel. Neljandaks, võimude lahususe põhimõtet arvestades on oluline parandus ka see, et Ülemnõukogu kontrollkomisjoni kuulub ka Ülemkohtu poolt määratud isik. Viiendaks, ühiskonna stabiilsuse ja tasakaalustuse huvides jõudsime järeldusele, et julgeolekuteenistuse peadirektori kandidatuuri esitab Ülemnõukogule kinnitamiseks Ülemnõukogu esimees. See tähendab, et julgeolekuteenistuse peadirektori väljavahetamine ei sõltu ainult valitsuse võimalikust vahetusest. Julgeolekuteenistuse juhi määramise protsess peaks minu arvates kujunema selliseks, nagu me Ülemnõukogus kinnitame peaministrit, Riigikontrolli juhti või teisi riigi kõrgemaid ametnikke. Ülemnõukogu esimees viib läbi konsultatsioone valitsusjuhiga ja parlamendi poliitiliste jõudude esindajatega, et julgeolekuteenistuse juht saaks Ülemnõukogus enamuse toetuse. Riigikaitsekomisjon esitas ka otsuseprojekti alternatiivi, mille kohaselt julgeolekuteenistuse juhi võiks esitada Ülemnõukogule kinnitamiseks valitsus. Kuuendaks, mulle tundub väga oluline otsuseprojekti punkt 9.5, mis sätestab, et julgeolekuteenistus rakendatakse tööle pärast julgeolekuteenistuse põhimääruse kinnitamist Ülemnõukogus. Meenutan, et eelmisel korral kerkis üles teravalt küsimus, millal asub loodav julgeolekuteenistus praktiliselt oma kohustusi täitma ja kas ei või siin tekkida seoses kaitsepolitsei likvideerimisega ohtlik vaakum. Tõepoolest, me ei taha vana kaevu enne täis ajada, kui uut pole kaevatud. Seega teen ma Ülemnõukogule ettepaneku vastu võtta protokolliline otsus lõpetada pärast julgeolekuteenistuse moodustamise otsuse langetamist Eesti Vabariigi politseiseaduse muutmist käsitleva seaduseelnõu esimene lugemine ja alustada selle teist lugemist pärast julgeolekuteenistuse põhimääruse kinnitamist, kui julgeolekuteenistus on vastavalt punktile 9.5 tööle rakendatud. Eile arutas riigikaitsekomisjon kahel korral teile esitatud otsuseprojekti ja otsustas seda toetada. Ma loodan, et täna toetab seda ka austatud Ülemnõukogu täiskogu. Tänan väga! Juhataja Suur tänu, hr. Eller. Riigikaitsekomisjoni nimel esitab lõppsõna hr. Jüri Põld. J. Põld Austatud juhatus! Austatud kolleegid! Nagu kolleeg Eller mainis, arutas riigikaitsekomisjon eile kahel istungil otsuseprojekti Eesti Vabariigi Julgeolekuteenistuse moodustamise kohta. Komisjonile ja autorile oli laekunud 9 kolleegilt hulk parandusi, mis on kirjas ka käesoleva otsuseprojekti juurde antud lisalehel. Siit võite ise naha, kuidas ühe või teise kolleegi ettepanekuid arvestati. Lubage mul teha ainult lühike ülevaade nendest ettepanekutest, mis komisjoni poolt aktsepteerimist ei leidnud, ja seda põhjendada. Kolleegide Koha ja Raua kolmas ettepanek oli jätta projektist välja 6. punkt, mis käsitleb julgeolekuteenistuse tegevuse seaduslikkuse kontrolli. Analoogilise ettepaneku esitas ka kolleeg Enn Leisson. Ei autor ega ka riigikaitsekomisjon ei pidanud võimalikuks selle ettepanekuga nõustuda sel lihtsai põhjusel, et julgeolekuteenistus, mis tegelikult on salajase informatsiooni kogumise vahend, võib rikkuda nii inim- kui ka kodanikuõigusi ning kontroll selle institutsiooni ja ka riigi kõrgeimate ametiisikute üle peab nii või teisiti olema. Samas leidsid aktsepteerimist praktiliselt kõik ülejäänud ettepanekud. Kõige pikem ja põhjalikum ülevaade laekus kolleeg Andrus Ristkokilt. Nii autor kui ka riigikaitsekomisjon leidsid eile, et hr. Ristkoki vaatenurk asjadele on väga õige, see on demokraatlik lähenemine ja ühisarutelul õnnestus meil kolleeg Ristkokiga jõuda kokkuleppele, et pakutud sätted, mida on võimalik sellesse otsusesse kirjutada, sinna ka kirjutatakse ja tema ülejäänud ettepanekud edastatakse Ülemnõukogu õiguskomisjonile ja riigikaitsekomisjonile järgnevate seaduseelnõude väljatöötamiseks. Riigikaitsekomisjon ei aktsepteerinud ühte teie ees kõneleja ettepanekut, mis puudutab 6. punkti, milles nähakse ette, et riigikaitsekomisjonil ja õiguskomisjonil tuleb töötada ühe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist välja Ülemnõukogu otsuse projekt. Minu ettepanek oli, et see oleks seaduseelnõu, mis reguleerib kontrollkomisjoni moodustamise korra ning sätestab kontrollkomisjoni liikmete õigused, kohustused ja vastutuse. Ma olen ka praegu sellisel arvamusel, et ainult seadus on see, mida komisjoni liikmed peavad täitma ja mille järgi saab ka nendelt aru pärida. Seepärast ma paluksin autoril veel kord kaaluda otsuseprojekti seda sätet ja juhul, kui autor ettepanekuga nõustub, siis ei tuleks seda enam hääletusele panna. Minu poolt lühidalt kõik. Juhataja Suur tänu! Kolleegid, ma täpsustan asjaolusid. Autor teeb kooskõlastatult juhtivkomisjoniga sellise ettepaneku, et kui parandusettepanekute suhtes on täiskogu ja autoritega vahekorrad klaaritud ning vastu võetakse otsus, lugeda see ka politseiseaduse esimese lugemise lõppemiseks, sest läbirääkimisi me pidasime praktiliselt nii ühe kui teise dokumendi üle ning põhimääruse kinnitamine lõpetaks seaduse teise lugemise. Loomulikult võidakse teisel lugemisel ka läbirääkimisi pidada. Kas kõik jätsid meelde? Aitäh! Hillar Eller, katsume nüüd üheskoos saada jagu parandusettepanekutest. H. Eller Kõigepealt sellest, et Andrus Ristkok palus teha redaktsioonilise paranduse esimeses punktis, nimelt algab lause sõnadega "Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja demokraatlikkuse tagamiseks". Seal oli lihtsalt sõnavääratus. Teiseks. Punktis 6 öeldakse, et tuleb välja töötada otsus, kuigi mõeldakse korraldava iseloomuga dokumenti. Mina ei vaidle vastu, et see võiks olla ka seadus, mis on autoriteetsem dokument. Seadusega saaks neid asju paremini sätestada. Nii et selle ettepaneku ma võtan vastu. Toomas Kork tegi ettepaneku, et julgeolekuteenistuse esimehe või juhi esitab Ülemnõukogule valitsuse esimees. Tema võtab selle ettepaneku tagasi, mistõttu seda hääletada ei ole vaja. Priidu Priks teeb ettepaneku asendada 9. punktis sõnad "Eesti Vabariigi Julgeolekuteenistusse vastutavad ametnikud" sõnadega "Eesti Vabariigi Julgeolekuteenistuse juhtivad ametnikud". Ka selle ettepaneku mina kui autor aktsepteerin ja seda ei oleks ka vaja hääletada. Nii et praktiliselt ei ole praegu minu arvates jäänud ühtegi niisugust parandusettepanekut, mida оleks vaja siin saalis hääletada. Või on kellegi ettepanek arvestamata jäänud? Juhataja Kohe me selgitame asjaolusid. Enne ma juhin teie tähelepanu sellele, et autor on juhtivkomisjoniga omavahel asjad ära klaarinud. Juhtivkomisjon on ka kommenteerinud neid ettepanekuid. Nüüd täpsustame parandusettepanekute esitajatega, kas kellelgi on pretensioone. Koit Raud! K. Raud Tänan, lugupeetud juhataja! Pretensioone ei ole, aga ma juhiksin tähelepanu seitsmendale punktile. Seal on üks väike tähelepanematuse viga. Palun parandame selle ka ära. Nimelt on Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kirjutatud kaks korda, tõmbame teise korra maha. Aitäh! Juhataja Selge. Suur tänu! Jüri Põld! J. Põld Aitäh! Härra juhataja ja lugupeetud autor! Mul on selline ettepanek, et riigikaitsekomisjon võtaks väikse vaheaja. Kolleeg Priidu Priksi ettepanek on sisult väga tõsine ja ma ei saa seda käigupealt hääletada. Mul on lihtsalt kahju, et kolleeg ei esitanud seda ettepanekut eile komisjoni istungil, siis, kui oli selleks kohene aeg. Juhataja Kui palju oleks vaja? J. Põld Maksimaalselt 5 minutit. Juhataja Kolleegid rahvasaadikud! Mul on tungiv palve, ärge minge kaugele, ärge sööma hakake! Vaheaeg 5 minutit. J. Põld Me võiksime koguneda siiasamasse akna alla ja otsustada asja käigult. Juhataja Riigikaitsekomisjonil palutakse koguneda akna alla. Meil on vaja praegu rakendada kõik meetmed selleks, et saadikud saali saada. Tegemist on olulise otsusega, te kõik teate seda ise. V a h e a e g
Juhataja Kohaloleku kontroll. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 73 rahvasaadikut, puudub 25. Ma palun lõppsõna jätkamiseks kõnetooli riigikaitsekomisjoni esindaja hr. Jüri Põllu! J. Põld Hr. juhataja! Kolleegid! Riigikaitsekomisjon otsustas oma kiirel nõupidamisel toetada kolleeg Priidu Priksi ettepanekut järgmise motivatsiooniga. Kuna tegemist on tehniliste seadmetega, siis vastasel juhul ei ole võimalik neid seadmeid töökorras hoida, ei ole võimalik ka näiteks töö arhiivides jne. Me leidsime ka seda, et nende töötajate suhtes tuleb langetada personaalne otsus ja ilmselt on kõige õigem tee kirjutada see sisse julgeolekuteenistuse põhimäärusse. Hr. Priksi ettepaneku poolt oli viis kolleegi, mina jäin erapooletuks. Aitab. Juhataja Suur tänu! Lugupeetud kolleegid, rahvasaadikud! Kas on meil alust arvata, et kõik teie parandusettepanekud on arvesse võetud, kompromissid leitud? Võin ma panna otsuse hääletusele? Otsuse vastuvõtmise korral lõpeb ka politseiseaduse muutmist käsitleva eelnõu esimene lugemine. Teise lugemise lõpetame siis, kui Ülemnõukogu kinnitab põhimääruse. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi Julgeolekuteenistuse moodustamise kohta? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 68 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, üks jäi erapooletuks. Otsus on vastu võetud. Politseiseaduse muutmist käsitleva eelnõu esimene lugemine on lõppenud. Kolleegid, meil on jäänud kümme minutit tööpäeva lõpuni. Kas me alustame uue päevakorrapunkti arutamist või ei alusta? Anname redaktsioonikomisjonile võimaluse valmistuda oma istungiks, mis minu andmete järgi algab kell kоlm. Homme jätkub töö kell 10.00. Nägemiseni, kolleegid!
EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 67. ISTUNGJÄRK NELJAS ISTUNG 19. märts 1992
Juhataja (Ü. Nugis) Tere hommikust, kolleegid! Istungjärk jätkub. Asugem töökohtadele! Kontrollime kohalolekut. Kohaloleku kontroll! Kohal on 73 rahvasaadikut, puudub 25. Lugupeetud kolleegid! Täna antakse täiskogu ees üle palju seadusandlike aktide eelnõusid ja kõigepealt palun ma kõnetooli Ülemnõukogu Presiidiumi esindaja hr. Kirise. A. Kiris Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja! Ülemnõukogu liikmed! Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi nimel annan juhatusele üle käesoleva istungjärgu päevakorda võtmiseks kiireloomulise küsimusena Ülemnõukogu otsuse projekti Kalju Koha kinnitamise kohta Tartu maavanemaks. Juhataja Aitäh! Tundub, et siin ei ole kahtlust – juhtivkomisjon on haldusreformikomisjon. Järgmisena palun kõnetooli valitsuse esindaja pr. Krista Kilveti. K. Kilvet Austatud juhatus! Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Eesti Vabariigi Valitsus esitab teile Ülemnõukogu otsuse projekti raha eraldamise kohta Eesti Vabariigi Tervishoiuministeeriumile. Aitäh! Juhataja Suur tänu! Tegemist on normaalprotseduuriga, komisjon määratakse töö käigus. Järgmisena palun ma kõnetooli valitsuse esindaja hr. Raski! M. Rask Austatud juhataja, lugupeetud saadikud! Eesti Vabariigi Justiitsministeerium esitab teile kohtuniku staatuse seaduse § 6-st tulenevalt arutamiseks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse projekti kahe maakohtu kohtuniku ennetähtaegse vabastamise kohta nende omal soovil. Juhataja Suur tänu! Tegemist on normaalprotseduuriga, komisjon määratakse töö käigus. Ja nüüd rahvasaadikud. Illar Hallaste! I. Hallaste Lugupeetud hr. juhataja! Ma esitan Ülemnõukogu menetlusse otsuseprojekti tööõiguslike garantiide kohta seoses kodakondsuse seaduse rakendamisega, mille sisu on see, et kodakondsuse taotlejatel lubatakse töötada kuni 1. juunini 1993 nendel ametikohtadel, kus seaduse järgi on nõutav Eesti Vabariigi kodakondsus. Esitajateks on peale minu saadikud Jaak Jõerüüt ja Mart Laar. Juhataja Normaalprotseduur? Suur tänu! Nagu öeldud, komisjon määratakse töö korras. Kolleeg Ülo Uluots! Ü. Uluots Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Möödunudnädalane infotund isikutunnistuste küsimuses viis neli fraktsiooni arusaamisele, et on vaja muuta ära vastav Ülemnõukogu Presiidiumi otsus, mis andis nende isikutunnistuste väljaandmiseks loa. Annan kiireloomulise küsimusena praegu üle vastava dokumentatsiooni, et see Ülemnõukogu Presiidiumi otsus ära muuta ja tunnistada meie ainuõigeteks ja kehtivateks dokumentideks Eesti Vabariigi isikutunnistused, passid, mida annab välja valitsus. Juhataja Tõnu Anton, kas see on õiguskomisjoni kompetents? Ma olen kimbatuses. Või on passide küsimus haldusreformikomisjoni valdkond? Õiguskomisjoni? Õigem oleks määrata praegu juhtivkomisjoniks ikkagi õiguskomisjon. Juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Edgar Savisaar! E. Savisaar Lugupeetud kolleegid! Austatud spiiker! Lubage mul üle anda keskfraktsiooni ning "Põllumeeste Kogu" poolt ühine arupärimine Eesti Vabariigi Valitsuse põllumajanduspoliitika kohta. Me nimelt leiame, et rea viimaste valitsuse poolt tehtud otsustega on rikutud taluseaduse § 2 p. 3-e, mille kohaselt talu on oma seaduslike huvide poolest võrdne põllumajandusliku ettevõtluse teiste vormidega. Talude huvid on asetatud selgelt tagaplaanile, võrreldes kolhooside ja sovhooside huvidega, ja seoses sellega me anname üle arupärimise valitsusele ja otsuseprojekti, mille kohta me palume vastust. Juhataja Suur tänu! Protseduur viiakse läbi vastavalt reglemendile, nii nagu on ette nähtud toimida arupärimiste puhul. Arvo Junti. A. Junti Lugupeetud juhataja! Ülemnõukogu liikmed! Kõigepealt, lugupeetud juhataja, ma juhin tähelepanu sellele, et kõnesoovijate järjekorras olin ma enne härra Savisaart. Nii et palun jälgida tablood. Keskfraktsiooni nimel annan üle kaks dokumenti, mille loen ette. "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu keskfraktsiooni avaldus seoses kavatsusega võtta kasutusele kohaliku tähtsusega rahaasendajad. 17. märtsil 1992 teatas Tartu Sotsiaalpank, et võtab nädala pärast kasutusele endised tsiviilkaitse tšekid rahaasendajatena Tartu linnas. Vastavaid rahaasendajaid hakkab väljastama Tartu Sotsiaalpank tööandjatele ja need omakorda elanikele, et leevendada sularaha defitsiiti Tartu linnas. Esialgse teate kohaselt hakatakse rahaasendajaid kasutama maksevahendina toidukaupade eest tasumisel Tartu linnas. Sellega seoses tekib Tartu linnas kaks paralleelset rahakäivet, lisaks rublakäibele veel ka Tartu linna kinnine tšekikäive. Tšekid on pidevalt ringluses, täites sellega täielikult sularaha funktsioone. Selle aktsiooni tulemusena hakkab Tartus asuv Sotsiaalpank emiteerima raha, muutudes piiratud territooriumil tegutsevaks keskpangaks. Keskpangal on ainuõigus raha emiteerimiseks riigis. On kaunis tõenäoline, et samasugust moodust sularaha defitsiidi leevendamiseks võivad hakata kasutama ka teised linnad ja maakonnad. Nii võib Eestisse tekkida lühikese ajaga 20 piirkondlikku piiratud levikuga rahaasendajate emiteerimise keskust. On täiesti selge, et esimeste niisuguste lokaalsete rahasüsteemide kasutuselevõtt viib raharingluse Eestis riikliku kontrolli alt välja ja süvendab juba olemasolevat anarhiat. Sellega seoses peab keskfraktsioon vajalikuks, et Ülemnõukogu Presiidium võtaks kiires korras vastu otsuse, milles soovitataks, esiteks, rahareformi komiteel ja Eesti Pangal kavandada abinõud üleminekuks oma rahale kohe, kui see on tehniliselt võimalik, ning teiseks, võtta Eesti Pangal tarvitusele meetmed, et takistada Eesti Vabariigi rahakäibe väljumist riikliku kontrolli alt. Selleks tuleks igati vältida linnade ja maakondade lokaalsete rahasüsteemide teket ja kohalike rahaasendajate kasutuselevõttu, peatada rahaasendajate käibele laskmise ettevalmistamine Tartu Sotsiaalpangas. Kolmandaks, Eesti Pangal leida võimalus elanikkonna sularahata arvelduste tõhusamaks kasutamiseks märtsikuu teisel poolel." Ja otsuseprojekt Eesti Vabariigi arvelduste korrast Venemaaga: "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab kohustada Eesti Vabariigi Valitsust töötama nädala jooksul koostöös Eesti Pangaga välja arvelduste kord riikidevaheliseks majanduslikuks suhtlemiseks Venemaaga." Aitäh! Juhataja Kas see oli kiireloomuline? Juhtivkomisjoniks määrame eelarve-majanduskomisjoni. Samas palun kolleeg Arvo Juntil võtta vastu minu vabandused. Ma lähtusin siiski fraktsioonisisesest subordinatsioonist. Hr. Savisaar leidis, et see asi läheb pärast tema esitatud arupärimist. Tõnu Anton! T. Anton Lugupeetud kolleegid! Meil on praeguse istungjärgu päevakorras valimisseaduse eelnõu. Valimisseaduse juurde on aga vaja ka rakendusotsuse projekti. Selle projekti esitabki õiguskomisjon. Annan kolmepunktilise otsuseprojekti hr. Nugisele üle. Tänan! Juhataja Suur tänu! Lugupeetud kolleegid, kolleeg Tõnu Anton ei oleks pidanud ilmtingimata praegu seda üle andma täiskogu ees, sest see on esitatav juba kinnitatud päevakorrapunkti raames. Kuid kõik nägid, et projekt on üle antud. Ma loodan, kolleegid, et ma ei unustanud kedagi. Ei unustanud? Suur tänu, kolleegid!
Eesti Vabariigi piirituse ja veinide aktsiisi seaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu teise lugemise jätkamine Juhataja Jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale. Niipalju informatsiooniks Ülemnõukogule, et põhiseaduse eelnõuga seonduv materjal on praegu veel töös. Seda trükitakse ja paljundatakse. Õigel ajal antakse märku, millal jätkata selle päevakorrapunkti arutamist. Nüüd aga teen ettepaneku jätkata ühe seaduseelnõu teist lugemist. See käsitleb piirituse ja veinide aktsiisimaksu, samuti muudatuste tegemist Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses. Kolleegid, värskendan teie mälu. Me oleme ära kuulanud ettekanded. Kas oleks praegu sobiv, et hr. Roose tuletaks kolme lausega meile meelde asja sisu või ei ole seda vaja? On. Palun, hr. Rооsе! E. Roose Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja! Lugupeetud saadikud! Teise lugemise ajal on tehtud ainult kaks ettepanekut Eesti Vabariigi alkoholiaktsiisi seaduse eelnõu kohta. Need kaks ettepanekut kannavad Illar Hallaste allkirja. Esimene ettepanek on asendada valitsuse ja majanduskomisjoni poolt pakutud aktsiisimäärad, taastada vana aktsiisimäärade seis, s.t. 70%, 78%, 93%. Selle teema arutamisel majanduskomisjonis leiti, et on mõtet hoopis teistsugusele süsteemile üle minna. Tähendab, määrata aktsiisiprotsent müügihinnast, mis sisaldab aktsiisi. Ja haarata sellesse aktsiisimäära, sellesse protsenti ka kõik seni valitsuse poolt kehtestatud hinnalisandid niimoodi, et valitsus tulevikus hinnalisandit kui omaette maksu ei saakski kehtestada ilma Ülemnõukogu nõusolekuta. Mul oli ka jutuajamine hr. Hallastega. Ta aktsepteeris seda põhimõtet. Hr. Hallaste alles tuli saali ja ma ei tea, kuidas lõppesid tal viimased debatid majanduskomisjoniga, aga mulle tundub, et mingi konsensus selle ettepaneku küsimuses on praeguseks saavutatud. Millised oleksid need aktsiisimäärad lisa nr. 1 järgi? Punktis 1 on need 35%, 60% ja 84%. See on aktsiisimäär protsentides müügihinnast ilma käibemaksuta. Vastavalt sellele muudatusele tuleks teha redaktsioonilised muudatused ka § 4 lõikes 4, §-s 5 ja mujal. Tähendab, kui me loeme, et oleme saavutanud konsensuse selles küsimuses, siis valitsuse poolt ma täiesti aktsepteerin hr. Hallaste ettepanekut. Ma palun esimese ettepaneku arutamine lõpetada ja isegi hääletada ning siis arutaksime teist ettepanekut. Juhataja Suur tänu! Hr. Roosele küsimusi ei olnud. Avan läbirääkimised. Palun, kolleegid. Ma värskendan teie mälu. Ettekanded on juba kuulatud. See, mida tegi hr. Roose, oli meie mälu värskendamine. Nii et palun, kes soovib sõna? Kolleegid, kas me võime arvata, et me ei soovi piirituseaktsiisi ja veiniaktsiisi seaduse eelnõu arutada teisel lugemisel? Võime lugeda sellega läbirääkimised lõppenuks. Kas nii? Sellisel juhul ma paluksin uuesti kõnetooli hr. Roose ja juba lõppsõnaks. Ette valmistada eelarve-majanduskomisjoni esimehel Kalju Kohal, kellega me hakkame läbi arutama parandusettepanekuid. E. Roose Lugupeetud hr. juhataja! Lugupeetud saadikud! Ma teen ettepaneku aktsepteerida hr. Hallaste ettepanekut, mis puudutas aktsiisimäärade muutmist, arvestades majanduskomisjonis tehtud redaktsioonilisi muudatusi ja aktsiisimäära tuletamist müügihinnast koos aktsiisimaksuga, nagu ma enne just rääkisin. Ma palun ära kuulata ka majanduskomisjoni arvamuse selle kohta. Ma toonitan, et selles küsimuses me saime konsensuse. Juhataja Suur tänu, hr. Roose! Ma palun kõnetooli Kalju Koha! K. Koha Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hr. Hallaste ja hr. Kama ettepanekud puudutavad käesoleva seaduse lisas nr. 1 toodud aktsiisimäärasid. Otsisime võimalust, kuidas leida konsensust, ja kooskõlastasime asja valitsusega ära. Läbirääkimisi on peetud hr. Hallastega, kuid lõppkokkuvõttes ütleb hr. Hallaste ise koos oma fraktsiooniga, kas aktsepteeritakse sellist kompromissi, et jäävad lisas nr. 1 sisalduvad protsendid. Loen need järjekorras ette: 35%, 60%, 84%. Aktsiisi määr on protsentides müügihinnas ilma käibemaksuta. Vastavalt sellele eelarve-majanduskomisjon aktsepteerib neid redaktsioonilisi parandusi, mis hr. Roose ette kandis. Selles mõttes on nüüd küsimus hr. Hallastele ja "Isamaa Ühendusele": kuidas nad suhtuval sellesse konsensusesse? Juhataja Mul jäi selline mulje, et vaja on vaheaega. Kui kauaks vaheaega soovitakse? 10 minutit. Kas viiega ei saaks? Vaheaeg 5 minutit! V a h e a e g
Juhataja Istungjärk jätkub. Kohaloleku kontroll! Kohal on 78 rahvasaadikut, puudub 20. Ma palun kõnetooli Kalju Koha! K. Koha Lugupeetud kolleegid, mul ei ole kahjuks praegu täpselt teada "Isamaa Ühenduse" seisukoht. Meil siin töö korras sai kooskõlastatud, et teha § 4 lõikes 1 täiendus. Lause läheks edasi ja lõpeks järgmises sõnastuses: "... ilma hinnalisandi kasutamise õiguseta alkohoolsetele jookidele". See tähendab, et me võtame valitsuselt õiguse kehtestada hinnalisandeid, välistades igasuguse hinna tõstmise hinnalisandite kaudu. Kogu süsteem peab reguleeruma alkoholiaktsiisi kaudu. Seetõttu me jääme ikka oma seisukohale, et need protsendid tuleb säilitada. "Isamaa Ühendus" peab ütlema oma seisukoha. Juhataja Hääletamise kaudu. K. Koha Ahaa! Siis ma jätkan. Ja nüüd tuletan veel meelde, et kui täiskogu käesolevat seaduseelnõu aktsepteerib, ja selle vastu võtab, jõustub seadus 1. aprillist. Kas tuleb kaks hääletust teha? Juhataja Kaks hääletust. K. Koha Siis on nii, et kui võtame praegu arutusel oleva seaduse vastu, tuleks järgnevalt läbi hääletada seaduseelnõu muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses, sest teatavasti me oleme alkoholiga ja nende aktsiisimääradega tegelnud pikemat aega. Loen teile seaduseelnõu ette. See kõlab nii: "§ 1. Teha Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses (RT 1990, nr. 2, art 26; 1991, nr. 7, art 115; 1991, nr. 30, art 360; 1991, nr. 40, art 493; 1992, nr. 4/5, art 58) järgmised muudatused: 1. Jätta välja §-st 9 teine lõik. 2. Tunnistada seaduse lisa "Aktsiisimaksuga maksustatavad kaubad ja maksumäärad" 1. ja 2. punkt kehtivuse kaotanuks. § 2. Käesolev seadus jõustub alates 1992. aasta 1. aprillist." Tänan tähelepanu eest! Juhataja Kalju Koha, ma saan aru niimoodi, et meil on praegu siiski vaja läbi hääletada üks parandusettepanek? K. Koha Ei, kui just "Isamaa Ühendus" ei nõua ettepaneku panemist hääletusele. Tähendab, seaduse võib panna hääletusele tervikuna. Selliste parandustega, nagu siin praegu on olemas. Juhataja Selge. Kuulame ära, mida Jaak Allik tahab küsida. J. Allik Lugupeetud hr. juhataja! Ma tahan teatada fraktsiooni seisukoha hääletusmotiivide suhtes. Juhataja Suur tänu, Kalju Koha! Jaak Allik tuleb fraktsiooni seisukoha väljaütlemiseks kolmeks minutiks kõnetooli. J. Allik Lugupeetud hr. juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sõltumatute demokraatide fraktsioon on volitanud mind teatama, et me toetame aktsiisimaksu seaduse vastuvõtmist, kuid ühtlasi ma tahaksin kasutada juhust ja teatada, et istungjärgu algul esitas saadik Uluots otsuseprojekti presiidiumi 23. novembri seadluse tühistamise kohta, mis käsitleb Eesti isikutunnistuste väljaandmist. Fraktsioon ei ole seda dokumenti arutanud ega sellega tutvunud. Palun lugeda allkiri isiklikult fraktsiooni esimehe omaks ja fraktsiooni nimetus esildisest välja jätta. Aitäh! Juhataja Kallis kolleeg Jaak Allik, praegu me arutame alkoholiaktsiisi. (Naer saalis.) Kolleegid, ma mõistan asjaolusid selliselt, et alkoholiaktsiisi seadusega seonduv on asjaosaliste vahel kokku lepitud ja ma võin panna selle teisel lugemisel vastuvõtmisele. See on esimene hääletusvoor. Viime kindluse mõttes läbi kohaloleku kontrolli. Kohal on 75 rahvasaadikut, puudub 23. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi alkoholiaktsiisi seadus? Palun hääletada! 50 häält on vaja. Selle ettepaneku poolt on 60 rahvasaadikut, vastu on 1, erapooletuid on 7. Alkoholiaktsiisi seadus on vastu võetud. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi seadus muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 60 rahvasaadikut, vastu on 1, erapooletuks jäid 5. Aktsiisimaksu seadusse on muudatused sisse viidud!
Kalju Koha kinnitamine Tartu maavanemaks Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu, presiidium taotleb käesoleva istungjärgu päevakorra täiendamist ühe kiireloomulise küsimusega, mis käsitleb Kalju Koha kinnitamist Tartu maavanemaks. Seda küsimust arutas juhtivkomisjon ja haldusreformikomisjon. Juhtivkomisjon toetab Ülemnõukogu Presiidiumi taotlust päevakorra täiendamiseks. Ma panen selle küsimuse täiskogu ette otsustamisele. Kohaloleku kontroll. Kohal on 74 rahvasaadikut, puudub 24. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, mis käsitleb kolleeg Kalju Koha kinnitamist Tartu maavanemaks? Palun hääletada! Lihthäälteenamus. Selle ettepaneku poolt on 65 rahvasaadikut, vastu on 3, erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud, päevakorda täiendatakse. Ettekande nimetatud päevakorraküsimuses teeb meile Ülemnõukogu Presiidiumi nimel härra Kiris. A. Kiris Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja! Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Selle teil päevakorras oleva küsimuse eellugu on kõigile hästi teada. Seoses sellega, et Tartu senine maavanem hr. Robert Närska nimetati Eesti Vabariigi ministriks, vabanes Tartu maavanema koht. Otsuse maavanema vabastamise kohta kinnitas pärast põhjalikku kaalumist ka Ülemnõukogu ja seoses sellega tekkis küsimus uue maavanema valimisest. 13. märtsil k.a. arutas seda küsimust Tartu Maavolikogu. Oli valida kahe kandidaadi vahel ja nende omavahelises konkurentsis sai Kalju Koha kandidatuur 26 häält, teise kandidaadi poolt anti 15 häält. Sellega oli Tartu Maavolikogu valinud Kalju Koha Tartu maavanemaks. Maavolikogu saatis oma 13. märtsi otsuse Ülemnõukogu Presiidiumile, et presiidium algataks kohaliku omavalitsuste aluste seaduse § 12 lõike 2 korras tema kinnitamise Ülemnõukogus. Tundub, et maavolikogus on Kalju Koha valimisel kinni peetud nii meie vabariigi seadustest kui ka Tartu Maavolikogu reglemendist. Sellega seoses võttiski Ülemnõukogu Presiidium eile vastu otsuse esitada see küsimus Ülemnõukogule päevakorda võtmiseks. Presiidium teeb ettepaneku tema esitatud otsuseprojekt heaks kiita. Juhataja Suur tänu! Mulle tundub, et küsimusi ei ole, sest Andrus Ristkok avaldab komisjoni seisukoha. On küsimusi! Enn Leisson! E. Leisson Lugupeetud härra ettekandja! Kuidas teile tundub, kas seadustest on kinni peetud? A. Kiris On kinni peetud. Juhataja Suur tänu, hr. Kiris, rohkem küsimusi ei ole. Haldusreformikomisjoni seisukohad teeb teatavaks Andrus Ristkok. A. Ristkok Aitäh, härra juhataja. Ma ei peaks pikemalt suure kogu aega kinni. Haldusreformikomisjon uuris paberit, mille presiidium esitas selle otsusega seoses, ja leidis, et kõik on reeglipärane. Seetõttu me ei näe põhjust vastu seista niisuguse otsuse vastuvõtmisele Ülemnõukogu poolt. Aitäh! Juhataja Suur tänu! Avan läbirääkimised. Juhan Telgmaa! J. Telgmaa Lugupeetud kolleegid! Loomulikult ma õnnitlen koos teie kõigiga Kalju Koha sel puhul, et ta on valitud väga olulisele ametipostile. Võin kinnitada, et maakonnas ei ole sugugi lihtne niisugusele ametipostile sattuda. Seal tunnevad kõik kõiki ja kehv mees ei lähe mingil juhul läbi. Kalju Koha on niisugune mees, kes on töötanud ka Ülemnõukogus rohkem kui täie eest, kuid teades nüüd seda, et maakonna volikogu on soovitanud Kalju Kohal säilitada ka saadikumandaat Ülemnõukogus, siis selle koha pealt tahaksin ma nagu Ants Veetõusme valimise puhulgi oma protesti avaldada. Maakond võib-olla ei mõtle või õigemini maavolikogu ei mõtle sügavalt selle üle, mis juhtub Ülemnõukogus. Lähtutakse lihtsalt seisukohast, et las olla seal ka oma käsi sees. Mina siiski olen mures selle meie kontori töövõime ja maine pärast. Senikaua, kuni Ülemnõukogu ei ole laiali läinud, peab ta töötama, peab säilitama oma töövõime niipalju, kui see vähegi võimalik on. See on härra Kaljuvee poolt läbiproovitud lugu: maavanema ametikohta ei ole võimalik ühitada Ülemnõukogu saadiku tööga. Meil on tekkinud siin surnud hingi. Me teame ainult kuulujuttude järgi, et hr. Malkovski on leidnud paremad söödamaad. Kui muud õigust meil ei ole, siis peaksime täie seltsimehelikkusega soovitama nendele ja ka teistele saadikumandaadiga isikutele, kes leiavad, et kuskil mujal on paremad söödamaad, otsus ära teha ja minna mujale, mitte aga vähendama Ülemnõukogu töövõimet oma ebaleva olemisega. Ma arvan, et Kalju Koha ei kahtle minu isiklikus sümpaatias tema suhtes ja vabandan, et ka Ants Veetõusme kohta ütlesin oma arvamuse välja. Erandit ei tee ma sinulegi. Enne ma ei hääleta sinu kohale kinnitamise poolt, kui sa ei ole saadikumandaati maha pannud. Tänan! Juhataja Suur tänu! Proua Sergij! K. Sergij Lugupeetud kolleegid! Kui te otsustate Kalju Koha edutada ja maavanemaks kinnitada, siis palun lahendage ka küsimus, kes hakkab töötama eelarve-majanduskomisjonis. See on väga tähtis komisjon ja praegu on vaja läbi vaadata palju asju. Meilt aga lahkub juba kolmas inimene. Niisiis peaksime ka selle probleemi lahendama. Juhataja Suur tänu! Tõnis Mets! T. Mets Lugupeetud Kalju Koha, kui tuleb teie küsimus hääletamisele, siis ma kindlasti hääletan teie kinnitamise poolt maavanema kohale. Kuid siin on praegu olukord, kus näiteks Tartu linnapea Veetõusme koht on tühi ja sellega seoses meil on tekkinud mõned ajakirjanikud, nagu Heimar Lenk näiteks, kelle meelisteemaks on sageli näidata pooltühja saali parlamendis. Sellega me ainult suurendame nende pooltühjade kohtade arvu ja võtame löögi jälle enda peale. Palun Kalju Kohal arvestada ka selle seisukohaga. Juhataja Suur tänu! Valeri Kois! V. Kois Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Tahan ka nõustuda nendega, kes räägivad, et parlamendi tööga pole kõik korras. Mina isiklikult hääletan selle poolt, et Kalju Koha kinnitada, kuid lähemal ajal tuleb meil muuta vähemalt oma sisemist töökorraldust. Nagu näete, on endisest eelarve-majanduskomisjonist ("endisest" seepärast, et komisjon on peaaegu lagunenud) lahkunud või lahkumas kolm inimest: Jevstignejev ja Veetõusme valiti linnapeadeks, nüüd aga Koha maavanemaks. Jevstignejev pole algusest peale ühelgi korral (üks erand vist siiski oli) viibinud komisjoni istungil. Veetõusme on samuti pärast Tartu linnapeaks valimist minu teada ainult üks kord käinud meie komisjonis. Seal pole enam võimalik töötada ja varsti muutub töö võimatuks ka parlamendis. Me peame otsustama, kas inimene töötab siin või mujal. Tänan tähelepanu eest! Juhataja Suur tänu! Kolleegid, kas loeme läbirääkimised lõppenuks? Kas me langetame täiskogu otsuse või on see kokkuleppe küsimus, et läbirääkimised on lõppenud? Oleme kokku leppinud. Minule ei ole laekunud nõuetekohaseid kirjalikke parandusettepanekuid ja ma panen otsuseprojekti teie ette niisuguses redaktsioonis, millisena autorid selle on esitanud. Kohaloleku kontroll. Kohal on 76 rahvasaadikut, puudub 22. Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Kalju Koha kinnitamise kohta Tartu maavanemaks? Palun hääletada! Hääletamine on salajane. Selle ettepaneku poolt on 53 rahvasaadikut, vastu on 9, erapooletuid on 5. Otsus on vastu võetud. (Aplaus.)
Eesti Vabariigi seaduse "Administratiivkaristusena kohaldatava rahatrahvi suurendamise kohta" eelnõu ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi seaduse "Administratiivkaristusena kohaldatava rahatrahvi suurendamise kohta" rakendamisest" eelnõu teine lugemine Juhataja Kolleegid, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale. Meie ajakava on häiritud, aga midagi ei ole teha. Kolleegid, võtke ette teisipäevasest päevaplaanist 4. päevakorrapunkt, mis käsitleb üht kiireloomulist küsimust. Esimene lugemine on juba läbi. Jutt on administratiivkaristusena kohaldatava rahatrahvi suurendamise seaduse eelnõust ning seaduse rakendusotsuse projektist. Alustame teist lugemist. Ma palun kõnetooli justiitsminister hr. Raski. M. Rask Austatud spiiker! Lugupeetud saadikud! Kuna esimene lugemine viidi läbi väga põhjalikult ja arvukate küsimustega, siis arutasime kahe lugemise vahel õiguskomisjonis seda projekti. Täiendavaid ettepanekuid laekunud ei ole. Ma ütleksin teile edasi lihtsalt selle, et rakendusotsuses olev kuupäev 1. märts ilmselt enam ei sobi. Õiguskomisjonis jõudsime järeldusele, et see seadus tuleks rakendada 1992. aasta 5. aprillist. See on minu poolt kõik. Juhataja Suur tänu! Millised on küsimused hr. Raskile? Ei ole küsimusi. Kas õiguskomisjoni nimel soovib esitada kaasettekannet Tõnu Anton? Palun! T. Anton Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjonile pole laekunud teie parandusettepanekuid. Õiguskomisjon soovitab seaduseelnõu ja otsuseprojekti vastu võtta selle parandusega, mille kandis ette härra Märt Rask. See parandus puudutab otsuseprojekti ja konkreetselt kuupäeva, millest alates meie poolt vastuvõetud saadus hakkab kehtima. Tänan! Juhataja Suur tänu! Kas keegi soovib arvamust avaldada? Ei soovi. Kas ma võin panna seaduse hääletusele teisel lugemisel? Kohaloleku kontroll. Kohal on 67 rahvasaadikut, puudub 31. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi seadus administratiivkaristusena kohaldatava rahatrahvi suurendamise kohta? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 64 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, üks jäi erapooletuks. Seadus on vastu võetud. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi seaduse administratiivkaristusena kohaldatava rahatrahvi suurendamise kohta rakendamisest? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 65 rahvasaadikut, vastu hääletanud ja erapooletuid saadikuid ei ole. Otsus seaduse rakendamisest on vastu võetud.
Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta "Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksis"" eelnõu teine lugemine Juhataja Lugupeetud kolleegid, jätkame kinnitatud päevakorraga. Nüüd siis viies punkt teisipäevasest päevakorrast, mis käsitleb samuti üht kiireloomulist küsimust, nimelt seaduseelnõu muudatuste tegemise kohta Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksis. Alustame teist lugemist. Palun jälle kõnetooli justiitsminister Märt Raski. M. Rask Austatud juhataja! Lugupeetud saadikud! Nagu eelmises päevakorrapunktis, nii oli ka selles esimesel lugemisel hulgaliselt küsimusi ja arvamusavaldusi. Teiseks lugemiseks täiendavaid ettepanekuid ei ole saabunud. Arutasime seda seaduseelnõu õiguskomisjonis ja ma ütleksin välja arvamuse just selle sõnastuse muutmise kohta. Tekst peab olema selline: "Asendada § 83 1. lõikes sõnad "20 rubla" sõnadega "üks kuuendik Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast"." Selles suhtes on saavutatud konsensus ja ma palun saadikutel ka aktsepteerida. Minu poolt kõik. Juhataja Suur tänu, hr. Rask. Tundub, et küsimusi ikkagi on. Lembit Arro! L. Arro Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Palju probleeme on alimentidelt maksude maksmisega. Kas ei tuleks lähemal ajal üles tõsta küsimus, et alimentide pealt võetav maks arvutatakse kohe maha alimentide maksja töötasust. Kes selle küsimuse peaks tõstatama? Praegu on naised aasta lõpus tõsiselt kimbus. Alimente saadakse vähe ja tihtipeale ei saada neid kättegi. Arvestus on ka sassis. Need tulevad sidejaoskonna kaudu jne. Mõnel tuleb väga suured summad välja maksta aasta lõpus korraga. See asi tuleks vist reguleerida. Milline on teie arvamus? M. Rask Minu arvamus langeb kokku teie omaga. Just alimentide kättesaamisega on asi väga keeruline. See seondub paljude probleemidega, alates sularahapuudusest kuni postiteenuste korraldamiseni. See eelnõu, mis teile arutamiseks oli esitatud, on põhimõtteliselt siiski üks samm, et kuidagi garanteerida nende laste minimaalnegi elatustase, kes saavad alimente. Need probleemid vaadatakse kompleksselt läbi abielu- ja perekonnakoodeksi eelnõus ja nagu ma esimessi lugemisel juba ütlesin, on see eelnõu kooskõlastamise staadiumis. Eeldatavasti peaks see Ülemnõukogusse jõudma aprillis-mais. Juhataja Suur tänu! Klavdia Sergij! K. Sergij Lugupeetud ettekandja! Palun öelge, kas on lahendatud Venemaalt alimentide saamise probleem. Valijad on selle kohta aru pärinud. Probleem on olemas. M. Rask Venemaalt alimentide saamine ja alimentide saatmine Venemaale on vastastikused probleemid. Tänase päeva seisuga ei ole need lõpuni lahendatud. Selle nädala jooksul on kaks korda istunud koos justiitsministeeriumi, Eesti Panga ja Eesti Posti töötajad. Asi ei ole ainult selles, et me saame rahakaardiga saata rublatsoonis olevatesse riikidesse alimente, vaid ka selles, et mainitud probleem tuleb lahendada riikide tasandil. Olenemata sellest, kas me saadame alimente itta või läände, peab see põhimõtteliselt tuginema lepingutele. Riikide vahel ei tunnustata kohtuotsuste täitmist rahakaartide alusel. Tähendab, praeguses situatsioonis me püüame selle probleemi lahendada olemasolevate võimaluste piires rublatsooniga siiski ühtemoodi ja teiste riikidega teistmoodi. Põhimõttelise lahenduseni jõutakse siis, kui on sõlmitud vastavad riikidevahelised lepingud. Juhataja Suur tänu, hr. Rask. Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Kas õiguskomisjon avaldab arvamuse? Tõnu Anton! T. Anton Lugupeetud kolleegid! Arutatava seaduseelnõu kohta pole teilt laekunud parandusettepanekuid. Kuna õiguskomisjonis toimunud arutelu tulemusi on justiitsministeeriumis arvesse võetud, teeb õiguskomisjon ettepaneku võtta valitsuse poolt esitatud seaduseelnõu täna seadusena vastu. Tänan! Juhataja Suur tänu! Kolleegid, kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Ei soovita. Ma tänan! Kas ma võin panna seaduse vastuvõtmise hääletusele? Kohaloleku kontroll. Kohal on 65 rahvasaadikut, puudub 33. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi seadus muudatuste tegemise kohta Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksis? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 62 rahvasaadikut, vastu hääletanud ja erapooletuid saadikuid ei ole. Seadus on vastu võetud ning muudatused Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksis tehtud.
Põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu rahvahääletusele esitamisest Juhataja Kolleegid! Teile on juba välja jagatud materjalid ühe katkestatud eelnõu kohta, mis käsitleb põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu rahvahääletusele esitamist. Ma täpsustan asjaolusid. Vastava otsuseprojekti oli ette valmistanud õiguskomisjon. Me kuulasime ära ettekanded. Pidasime läbirääkimisi. Läbirääkimisi ei lõpetatud. Moodustasime redaktsioonikomisjoni. Ja redaktsioonikomisjon esitab teile nüüd oma otsuseprojekti. Asjade reglemendipärane arutamine peaks olema alljärgnev. Praegu kuulame ära redaktsioonikomisjoni ettekande otsuseprojekti kohta. Siis peame läbirääkimisi. Kui läbirääkimised on lõppenud, hakkame langetama otsuseid laekunud parandusettepanekute kohta. Ka nende kohta, mis puudutavad õiguskomisjoni poolt esitatud eelnõu probleeme, kuid mis võib-olla ei ole leidnud kajastamist redaktsioonikomisjoni poolt esitatud eelnõus. Sealt edasi valime välja alternatiivid konkursi korras ning viime asja loogilise lõpuni vastavalt reglemendile. Ja ma palungi nüüd kõnetooli redaktsioonikomisjoni esimehe pr. Ülle Aaskivi! Ü. Aaskivi Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Praegu küll jagatakse veel meie poolt ettevalmistatud materjalide teist lehte, aga ma siiski ilmselt saan oma ettekannet juba alustada. Kõigepealt tahan ma tänada kõiki redaktsioonikomisjoni liikmeid väga vastutustundliku suhtumise eest meie töösse. See võimaldas meil eile õhtul veel pärast kella kuut langetada otsuseid toimkonna kogu valitud koosseisuga. Suur tänu ka tehnilisele personalile, kes väga kiiresti varustas meid kõigi istungite stenogrammidega, kus oli juttu põhiseaduse eelnõust ja selle juurde kuuluvatest dokumentidest. Muu hulgas anti meile juba üle ka eilse istungi stenogramm. Enne konkreetsete ettepanekute juurde asumist, mis eile saalis meile üle anti, hääletas redaktsioonikomisjon ka paari põhimõttelist küsimust, et selgeks saada eri fraktsioonide esindajate tahe põhiseadusega seotud päevakorrapunktis. Kaheksa poolthäälega ja ühe erapooletuga väljendas redaktsioonikomisjon soovi, et Ülemnõukogu jõuaks täna arutatavas päevakorrapunktis otsuseprojekti hääletamiseni ning ei toetanud katkestamist. Häältega 6 : 3 toetati ka mõtet, mis sisaldub teile esitatud projekti teise alternatiivi 1. lõikes, s.о. vajadust jõuda veel selle aasta maikuus põhiseaduse ja rakendusseaduse rahvahääletuseni. Teile on välja jagatud redaktsioonikomisjoni tekst, mis valmis õiguskomisjoni poolt esitatud teksti ja saalist tulnud ettepanekute alusel, ning parandusettepanekute kokkuvõte. Kui te võtate ette viimati nimetatu – ma loodan, et see on nüüdseks jõudnud vähemalt enamiku saalisolijate laudadele –, siis näete, et esitatud ettepanekud jagunesid kaheks. Ühed, mille järele on märgitud komisjoni seisukoht, kas arvestada, mitte arvestada või osaliselt arvestada, ja teised, mille järel seda märkust ei ole. Neid viimati nimetatud ettepanekuid ei saanud me ükshaaval arutada, kuna need ei olnud kooskõlas reglemendi nõuetega. Kui aga härrad Kork, Ristkok, Kask, sõltumatud demokraadid ja Maaliidu fraktsioon loevad läbi teile redaktsioonikomisjoni poolt esitatud projekti teise alternatiivi 1. punktile, siis peaks olema selge, et kõigi nimetatud parandusettepanekute sisulist mõtet, s.o. tagastada põhiseaduse eelnõu assambleele, on selles alternatiivis reglemendikohases sõnastuses arvestatud ja kõigil on võimalik oma arvamust avaldada hääletamise teel 1. punkti põhiteksti ja kahe alternatiivi konkursil. Redaktsioonikomisjon toetas häälteenamusega teise alternatiivi lisamist õiguskomisjoni eelnõule. Seega on loodud võimalus otsuseprojekti hääletamisel osaleda ka neil saadikuil, kes avaldasid eile ja üleeile oma ettepanekutes ja sõnavõttudes soovi, et assamblee kaaluks veel kord põhiseaduse eelnõu teksti. Kui nimetatud alternatiiv peaks võitma ja otsus lõplikult vastu võetama, siis on redaktsioonikomisjon seisukohal, et Põhiseaduse Assamblee juhatuse kaudu antakse assamblee redaktsioonitoimkonnale üle nii Ülemnõukogu istungite stenogrammid kui ka saadikute poolt eraldi vormistatud parandusettepanekud. Eelnõu p. 1 juures ei arvestanud redaktsioonikomisjon "Isamaa Ühenduse" ja hr. Hallaste ettepanekut, mis puudutas põhiteksti ja esimest alternatiivi. Redaktsioonikomisjon ei arvestanud neid põhjusel, et häälteenamusega otsustati lisada otsuseprojekti teine alternatiiv. Kui "Isamaa Ühendus" ja hr. Hallaste nõuavad hääletust, tuleb nende ettepanekute suhtes kõigepealt võtta seisukoht õiguskomisjonil kui päevakorrapunktis arutusel oleva projekti teksti autoril ja kui seal kokkulepet ei saavutata, siis nii, nagu kord ette näeb, viiakse hääletus läbi saalis nende ettepanekute alusel. Punkti 1 kohta on veel hr. Kase ettepanek, mida me oleme osaliselt arvestanud. Arvestamata jäänud оsа sisaldab mõtet, et Eesti Vabariigi Justiitsministeerium peaks esitama Ülemnõukogule k.a. 15. aprilliks seaduste ja seaduseelnõude loetelu, mis on hädavajalik vastu võtta või välja töötada põhiseaduse rakendamiseks ja Riigikogu valimiseks. Ka selles suhtes peaks eelkõige võtma seisukoha õiguskomisjon kui eelnõu autor. Seejärel, kui kokkulepet ei saavutata, tuleb see probleem, kui hr. Kask seda soovib, veel kord saali tuua, sest redaktsioonikomisjon ei ole seda ettepanekut täies mahus arvestanud. P. 2 osas tahan nüüd juhtida saali tähelepanu sellele, et kui hääletusel võidab kas 1. punkti esimene või teine alternatiiv, siis on saal automaatselt valinud ka 2. punkti alternatiivi ja seega 2. punktis põhitekst enam arvesse ei tule. P. 3 kohta oli saadikutelt laekunud kaks ettepanekut. Hr. Reinson tegi ettepaneku asendada selles punktis sisalduv 70. istungjärk 68. istungjärguga ja saadikurühm "Isamaa Ühendus" tegi ettepaneku asendada 70. istungjärk 69. istungjärguga. Redaktsioonikomisjon hääletas nimetatud ettepanekud ja häälteenamusega jäädi siiski 70. istungjärgu juurde, nagu on praegu teie ees tekstis ja nagu oli ka õiguskomisjoni tekstis. Kui aga saadikurühm "Isamaa Ühendus" ja hr. Reinson soovivad, siis loomulikult hääletatakse ka nende ettepanekud läbi pärast seda, kui õiguskomisjon on oma seisukoha kujundanud. Lisaks sellele oli redaktsioonikomisjonis paljude ettepanekute põhjal arutusel ka ettepanek avaldada Põhiseaduse Assamblee poolt Ülemnõukogule esitatud põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu tekstid ning Ülemnõukogu moodustatud ekspertgrupi alternatiivettepanekud ajalehtedes ühe nädala jooksul, arvates käesoleva otsuse vastuvõtmisest. Juhul kui Ülemnõukogu täna langetab otsuse, et eelnõu tagastatakse assambleele, siis on põhjust kaaluda, kas sellise veelkordse vahevariandi avaldamine on otstarbekas või mitte. Et Ülemnõukogu saaks oma otsuse kujundada hääletamise teel, paneb redaktsioonikomisjon hääletusele ka ettepaneku, kas lisada otsuseprojektile punkt 4 sellises sõnastuses, nagu ta teile väljajagatud tekstis on praegu antud. Rohkem ettepanekuid redaktsioonikomisjoni käsutuses ei olnud ja me leiame, et häälte suhted kõigil hääletustel on näidanud seda, et konsensus kõigis küsimustes peaks olema võimalik. Aitäh teile! Juhataja Suur tänu! Küsimused rahvasaadikutelt. Rein Järlik! R. Järlik Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma palun väga vabandust, püüdsin jälgida ka teksti, kui te ettekannet tegite, ja võimalik, et mul läks midagi kõrvust mööda. Öelge, kas on võimalik, et jääb teine alternatiiv ja jäävad sisse mõlemad punktid? Tähendab, kui teisel leheküljel olev alternatiiv ei leia heakskiitu, siis sellisel juhul, kui teises alternatiivis punkt 2 panna vastavalt Põhiseaduse Assamblee otsusele rahvahääletusele, kaotab mõtte teise alternatiivi 1. punkti 4. lõige. Kuidas te seletaksite seda? Ü. Aaskivi Jah, ma tahangi väita seda, et kui valitakse teine alternatiiv, siis selles sisaldub ju 4. lõike mõte, et Eesti Vabariigi Justiitsministeerium peaks korraldama põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja Põhiseaduse Assamblee poolt rahvahääletusele pakutava täiendava küsimuse juriidilise ekspertiisi ja esitama selle tulemused Ülemnõukogule 13. aprilliks, s.o. samaks päevaks, kui assamblee peab esitama põhiseaduse eelnõu uue variandi. Ja seega punkt 2, mis näeb ette, et niinimetatud § 8 pannakse rahvahääletusele juba sellises sõnastutuses, ei ole kooskõlas teise alternatiiviga ja järelikult langeb välja. Juhataja Kas tohib, Ülle Aaskivi, ma kordan üle. Tegemist on 1. punkti põhiteksti ja kahe alternatiiviga. Kui täiskogu valib ükskõik kumma alternatiivi, siis punkt 2 langeb ära. Ü. Aaskivi Jah. Siia on valitud punkt 2 alternatiiv ja p. 2 tuleb jätta otsusest välja. Praegusest punktist 3 saab siis p. 2 ja kui lisatakse praegune punkt 4, siis sellest saab p. 3. Juhataja Suur tänu! Tiit Made! T. Made Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Ülle Aaskivi! Kas redaktsioonikomisjonis oli ka mõttevahetus teemal, et kui me saadame eelnõu Põhiseaduse Assambleele veel kord läbivaatamiseks koos meie ettepanekutega ja kui assamblee neid ettepanekuid ei arvesta ning see tuleb 13. aprilliks meile siia muutumatul kujul tagasi, kas siis see arutamise protsess Ülemnõukogus ei hakka venima ja kas sellisel juhul maikuu ei ole liiga optimistlik rahvahääletuse korraldamiseks? Aitäh! Ü. Aaskivi Selle üle, kas pidada vajalikuks jõuda maikuus mingite konkreetsete poliitiliste sammudeni, vaidlus redaktsioonikomisjonis oli. Leiti, et sellise konkreetse etapi märkimine on siiski stimuleeriv nii assambleele kui Ülemnõukogule. See on sama, kui Ülemnõukogu kunagi otsustas, et assamblee peab oma eelnõu valmis saama 15. novembriks. Ma võin kinnitada, et sellise tähtaja silmade ees olemine oli assambleele keskenduma sundiv ja stimuleeriv. Redaktsioonikomisjon asus häälteenamusega seisukohale, et nii assambleele, Ülemnõukogu Presiidiumile, justiitsministeeriumile kui ka Ülemnõukogule endale on sellise tähtaja silmade ees olemine ergutav, kuid samas ei ole veel sellega öeldud, et rahvahääletus maikuus toimub. Olenevalt assamblee otsustest tuleb Ülemnõukogu kahtlemata veel kõigi nende küsimuste juurde tagasi ja langetab siis juba konkreetse otsuse. Juhataja Suur tänu! Jaak Allik. J. Allik Lugupeetud pr. Aaskivi! Kas te kordaksite veel kõigile saadikutele ja ka saalis viibivatele ajakirjanikele täiesti arusaadavas vormis, et esimese või teise alternatiivi valiku puhul meie otsuse p. 2 väljalangemine ei tähenda seda, et Ülemnõukogu on täna otsustanud seda punkti rahvahääletusele mitte panna, vaid tähendab seda, et me pöördume rakendusseaduse ja ka selle lisaparagrahvi juurde tagasi pärast ekspertiisi tulemuste üleandmist meile ja me arutame seda küsimust tulevikus eraldi. Ü. Aaskivi Jah, hr. Allikul on täielik õigus. Nii esimese kui teise alternatiivi puhul, ükskõik kumma Ülemnõukogu täna valib, ei ole teist punkti vaja, sest mõlemas alternatiivis on sees konkreetne säte, et pärast justiitsministeeriumi ekspertiisi tuleb Ülemnõukogu rakendusseaduse, sealhulgas § 8 juurde veel tagasi. Juhataja Suur tänu! Aleksandr Gussev! A. Gussev Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tahan küsimuse esitada sellesama asja kohta, millest rääkis Allik. Teie teistkordne selgitus ei olnud veenev. On põhitekst ja on kaks alternatiivi. Kui võidab teine alternatiiv, siis selles on samuti veel alternatiiv. Kas me hääletame seda pärast ühe või teise alternatiivi võitu eraldi või mitte? Ü. Aaskivi Milles hr. Gussev näeb alternatiivisisest alternatiivi? Mina seda siin ei näe. Teine alternatiiv lõpeb enne seda, kui tekstis on number kaks. Nii esimene kui ka teine alternatiiv käivad ainult punkti 1 kohta. Juhataja Suur tänu! Toomas Kork. T. Kork Lugupeetud eesistuja, lugupeetud ettekandja! Kas teie komisjon arutas ka sellist varianti, et 1. punkti teise alternatiivi 1. lõige, mis puudutab maikuu tähtaega, oleks eraldi punktina ja ei sisalduks selles teises alternatiivis või selles 1. punktis üldse. Ja kui arutas, siis miks te jõudsite praegu esitatud järeldusele? Aitäh! Ü. Aaskivi Redaktsioonikomisjonis ei olnud ettepanekut, et sее oleks eraldi punkt. Ja kuivõrd me vastavalt eelnõu pealkirjale arutame põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu rahvahääletusele esitamist, siis redaktsioonikomisjon leidis, et kõik see, mis on oluline asjas öelda, tuleb ära öelda selles punktis. See käib ka praeguse 1. lõike kohta. Juhataja Suur tänu! Peet Kask! P. Kask Lugupeetud pr. Aaskivi! Kas redaktsioonikomisjoni arvates juhul, kui me saadame eelnõu assambleele tagasi, on viimasel piisavalt materjali selleks, et hakata eelnõu ümber töötama? Kas ei oleks tark kutsuda kõiki Ülemnõukogu liikmeid ja saadikurühmi üles esitama eelnõu kohta põhjalikke ettepanekuid, mis näitaksid, milliseid muudatusi nad taotlevad ja soovivad? See oleks vajalik, et eelnõu lõplikul kujul ikkagi toetust leiaks. Tänan! Ü. Aaskivi Redaktsioonikomisjon arutas seda ettepanekut. Loomulikult ei ole ühelgi saadikul keelatud oma ettepanekuid vormistada ja esitada. Kuid oma ettekandes nimetasin ma eraldi seda, et assambleele antakse üle ka meie kolme istungi stenogrammid. Neil istungitel sai põhiseaduse küsimustes sõna 23 saadikut. Kui me lisame siia saalis olevad assamblee liikmed ja õiguskomisjoni liikmed, siis ma tahan kinnitada, et kindlasti üle poole Ülemnõukogu koosseisust on oma ettepanekuid teinud ja soove avaldanud. Selle materjali analüüs seisab loomulikult assamblee redaktsioonitoimkonnal ees. Ja ma olen veendunud ka selles, et assamblee redaktsioonitoimkond valmistab ette samasuguse tabeli, nagu on teile välja jagatud pärast eelnõu eelmist avaldamist laekunud ettepanekute kohta, ja et ka see materjal saab Ülemnõukogu järgmisel istungjärgul, kus põhiseadusest juttu tuleb, kättesaadavaks kõigile saadikutele. Nii näevad kõik saadikud, et nende ettepanekuid, ükskõik, kas kirjalikult esitatuid või stenogrammis sisalduvaid, on arvestatud ja need on Põhiseaduse Assambleele arutamiseks antud. Juhataja Suur tänu! Enn Leisson! E. Leisson Lugupeetud ettekandja, mul on niisugune arusaamine, et me ikkagi saame stenogrammid korrektuuriks. Tähendab need, kes sõna võtsid, saavad stenogrammid korrektuuriks ka kätte. Siiamaani seda ei ole millegipärast olnud, kuigi ma üleeile võtsin sõna. Tänan! Ü. Aaskivi Ma adresseeriksin selle küsimuse tehnilisele personalile. Juhataja Suur tänu! Illar Hallaste! I. Hallaste Aitäh, hr. juhataja! Lugupeetud ettekandja, ma vaatan praegu seda parandusettepanekute tabelit ja esimese parandusettepaneku juures, mis räägib sellest, et põhiteksti ja esimese alternatiivi lõppu tuleb lisada sõna "maikuus", ei saa aru, kas see komisjoni seisukoht kujundati eile hääletamise teel redaktsioonikomisjonis või redaktsioonikomisjon seda lihtsalt ei arutanud? Ü. Aaskivi Ma rääkisin sellest oma ettekandes. Kui ma ei eksi, siis härra Hallastet kahjuks ei olnud momendil saalis. Redaktsioonikomisjon ei arvestanud seda ainult sel põhjusel, et ta otsustas lisada teise alternatiivi ja seega ei hakanud komisjon sisuliselt tegelema õiguskomisjoni poolt pakutud põhiteksti esimese alternatiiviga, vaid jättis selle õiguskomisjoni ja parandusettepaneku autorite omavaheliseks asjaks. Kui jõutakse kokkuleppele, läheb see teksti sisse ja sel juhul saab saal nii 1. punkti kui ka alternatiivi niisugusel kujul, nagu rahvasaadik Hallaste ja saadikurühm "Isamaa Ühendus" on nõudnud, kui aga seda ei juhtu, siis tulevad need parandusettepanekud saalis hääletamisele. Juhataja Suur tänu! Valeri Kois! V. Kois Lugupeetud, juhataja, lugupeetud kolleegid! Tahaksin küsida, kas redaktsioonikomisjon arutas seda teksti sisuliselt või lihtsalt kombineeris selle. Selgitan oma küsimust. Alapunktis 2 nähakse ette mitmete ametite pidamise, sealhulgas riiklike aktsiaseltside juhatusse kuulumise piirangud. Teatavasti on riiklikel aktsiaseltsidel ainult praegu sajaprotsendiliselt riigikapital, edaspidi muutuvad nad erakapitaliga segaettevõteteks. Käesoleva otsusega me keelame eraettevõtjatel kuulumise ettevõtte juhatusse. Tegelikult me rikume põhiseadusega tagatud püha omandiõigust. Kas komisjon on seda küsimust sisuliselt arutanud? Ü. Aaskivi Selliselt ei arutanud redaktsioonikomisjon punkti 2. Komisjon pidas oma kõige olulisemaks ülesandeks viia eelnõu tekst niisugusesse redaktsiooni, et kõigil saadikutel oleks võimalus väljendada oma suhtumist eelnõusse või selle eri punktidesse hääletamise teel. Kui härra Koisil on probleeme punkti 2 osas, siis jääb tal üle valida, kas alternatiiv 1 või alternatiiv 2 ja seda on võimalik tal väljendada hääletamise teel. Kui need ettepanekud võidavad, siis probleeme punktiga 2 meil tänasel istungil enam ei ole. Kui võidab punkt 1, siis on võimalik rahvasaadik Koisil väljendada oma arvamust eelnõu hääletamisel tervikuna. Juhataja Suur tänu, Ülle Aaskivi! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Ma pean ütlema, et dokumendiga on vaja põhjalikult tutvuda, ja kui seda on tehtud ning autorite eesmärke täielikult mõistetud, siis langevad ka paljud küsimused ära. Ma mõtlen eriti just viimast küsimust. Lugupeetud Tõnu Anton, kas õiguskomisjon oleks valmis praegu avaldama oma seisukohta või soovib ta enne tutvuda laekunud ettepanekutega ja pärast vaheaega esineb kaasettekandega? Tõnu Anton! Т. Anton Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Me peaksime otsustama selle, millal lõpeb võimalus esitada parandusettepanekuid. Õiguskomisjon vaataks meeleldi laekunud parandusettepanekud läbi, kui neid rohkem enam tulla ei saaks. Vaadates läbi juba laekunud parandusettepanekuid, peaks õiguskomisjon uute parandusettepanekute korral läbivaatamist ikka ja jälle otsast alustama. Juhataja Suur tänu, Tõnu Anton! Pärast seda haamrilööki, kui hääletusele läheb esimene parandusettepanek, ei tohi enam esitada parandusettepanekuid. Kuidas on kaasettekandega? Kas õiguskomisjon soovib või ei soovi seda esitada või jääb see hiljemaks? T. Anton Õiguskomisjon palub teha 15 minutit vaheaega selleks, et pidada nõu. Pärast vaheaega teeme teatavaks õiguskomisjoni kui autori seisukoha. Juhataja Tõnu Anton, kas selline pakkumine võiks olla vastuvõetav, et me peaksime niikaua läbirääkimisi, s.t. kuni kella 12-ni, ja siis sellel vaheajal ehk õnnestub teil ka töö ära teha? On see vastuvõetav? T. Anton Tänan! Kell 12 toimub õiguskomisjoni istung. Vaadatakse läbi põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu rahvahääletusele esitamist käsitleva otsuseprojektiga kaasnevad probleemid. Juhataja Suur tänu! Läbirääkimised jätkuvad. Jaak Allik! J. Allik Lugupeetud hr. juhataja, lugupeetud rahvasaadikud! Ma tahaksin juhtida tähelepanu kahele momendile selles otsuses, mille suhtes on võib-olla kõige rohkem kaksipidi arvamusi, ja kaht asja pisut selgitada. Mis puudutab otsuseprojekti 1. punkti põhiteksti, mille kohaselt tuleb panna Põhiseaduse Assamblee poolt esitatud põhiseaduse eelnõu koos põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõuga rahvahääletusele, siis ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et niimoodi käitudes või mainitud punkti põhitekstina vastu võttes läheme otsesesse vastuollu esmaspäeval meie oma saalis saavutatud kokkuleppega, millega kõik olid nõus. Keegi ei protesteerinud selle vastu, et me rakendusseadust arutame eraldi. Tegelikult ei ole me läbirääkimiste käigus rakendusseadust üldse puudutanud. Rakendusseaduse kohta ei ole ühtegi küsimust sisuliselt esitatud ja tema panek otse rahvahääletusele, ilma et Ülemnõukogu oleks teda arutanud, olukorras, kus üks osa temast või tegelikult kogu tekst ei ole saanud assamblees isegi pooli hääli (nimelt sai rakendusseadus tervikuna 28 ja üks оsa 20 häält), on minu meelest Ülemnõukogu poolt äärmiselt vastutustundetu. Seetõttu talitaks õiguskomisjon minu meelest korrektselt ja vastavalt sellele, millest esmaspäeval saalis juttu oli, kui ta põhiteksti võtaks ise tagasi ja jätaks kaks alternatiivi. Me oleme tõesti arutanud ainult küsimust, kas põhiseadus panna rahvahääletusele või mitte. Rakendusseaduse juurde tuleks tulla eraldi tagasi. Nüüd teine moment, see maikuu, mille kohta härra Kork küsis, kas panna see tähtaeg eraldi hääletusele või mitte. Ma tahaksin juhtida teie tähelepanu sellele, et redaktsioonikomisjon pidas seda tähtaega sisse pannes silmas ajakirjanduses kõlama hakanud etteheiteid. Süüdistatakse tervet Ülemnõukogu või üksikuid saadikugruppe või üksikuid saadikuid tahtlikus venitamises kogu selle rahvahääletuse protseduuriga. Ma isiklikult ei ole kohanud ühtegi Ülemnõukogu saadikut, kes tahtlikult venitaks ja sooviks, et see hääletus oleks sügisel või järgmisel aastal jne. Me kõik lähtume sellest, et põhiseaduse eelnõu oleks niisuguses konditsioonis, et rahvas võiks ta tõesti vastu võtta, et ta läheks läbi. Seetõttu on minu meelest väga oluline – ütleme täiesti selgelt – teha kõik, et see hääletus toimuks maikuus. Kui aga tekivad tehnilised probleemid, viivitused, siis me otsustame juba konkreetselt. Härra Korgi poolt nõutud eraldi hääletamine peegeldub tegelikult selle otsuse punktis 3, kus me kohustame Ülemnõukogu Presiidiumi esitama meile eelnõu rahvahääletuse päeva määramise kohta. Praegu soovitame, et see päev oleks mais. Kui Ülemnõukogu Presiidium ühe või teise põhjendusega ütleb meile, et see on kas aprill või juuni, siis otsustame päeva ikkagi hääletuse teel siin saalis. Mina ei näe siin mingit ohtu, me ei langeta mingit kuupäevalist otsust, me väljendame oma tahet mitte venitada kogu selle protseduuriga. Kolmandaks, ma tahaksin väga toetada härra Kase ettepanekut, et juhul, kui me saadame eelnõu Põhiseaduse Assambleele tagasi, siis oleks hea, kui assamblee esimees härra Anton ütleks meile mingi aja või vormi, kuidas Ülemnõukogu saadikud saaksid oma ettepanekuid esitada või sõnavõttudes tehtud ettepanekuid stenogrammiliselt kontrollida. Siis teaks iga saadik täna või esmaspäeval saalist lahkudes, et tema ettepanekud on sellises vormis, nagu ta on soovinud, assambleele edastatud. Aitäh! Juhataja Suur tänu! Valeri Kois! V. Kois Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma oleksin piirdunud küsimusega kohapealt ega oleks tulnud kõnetooli, kui poleks kuulnud pr. Aaskivi vastust ja seda enam hr. spiikri märkust. Mulle nimelt näib, et pole päris õige, et me seaduseelnõu ühte alternatiivi toome sisse midagi põhiseadusevastast ja pärast tahame asja lahendada üksnes hääletamisega saalis. Mis aga saab, kui saal probleemis selgelt ei orienteeru ja alternatiivi vastu võtab? Miks me üldse tekitame mingisuguseid probleeme? Kui juba oleme parlament, käigem seadustega korrektselt ümber, liiati veel siis, kui tegemist on riigi põhiseaduse või selle eelnõuga. Seepärast mulle näib, et dokumendid, olgu need pealegi projektid, mida me hääletame, ei tohi mingil määral olla vastuolus põhiseaduse eelnõuga. Vastuolusid ei tohi sisse programmeerida, kuid siin need juba sisalduvad. Punktis 2 keelatakse tervel hulgal isikutel töötada mitmesugustel ametikohtadel, kuuluda riigiettevõtete, sealhulgas riiklike aktsiaseltside juhatusse või haldusnõukogusse. Riigiettevõtete haldusnõukogude suhtes probleeme ei ole. Kui riik või kõrgeim seadusandlik organ midagi keelab, on tal selleks täielik õigus. Keelaku kas või punapeadel juhatuses osaleda. Riigil on see õigus. Teine asi on see, kas säärast tegu pärast peetakse demokraatlikuks või mitte. Mis aga puudutab riiklikke aktsiaseltse, siis siin on küsimus keerulisem. Jah, käesoleval hetkel on nad 100%-liselt riiklikud, ent tarvitseb ainult tulevasel Riigikogul või veel kellelgi alustada privatiseerimist ning aktsiaettevõttel müüa kas või üks aktsia, kui ettevõttele jääb ainult riikliku ettevõtte nimi, tegelikult muutub ta kahe omaniku – riigi ja eraettevõtja – segaettevõtteks. Ja sellel eraettevõtjal on õigus saata aktsiaseltsi juhatusse keda tahes. Selle õiguse me kuulutasime põhiseaduse eelnõus pühaks omandiõiguseks. Kui me praegu jätame need sõnad sisse, astume juba aegsasti konflikti tulevase põhiseadusega. Ärgem siis pärast rääkigem, et meil on omand püha. Teen ettepaneku muuta redaktsioonikomisjoni esitatud eelnõu, jättes punktist 2 välja sõnad "sealhulgas riiklike aktsiaseltside". Tänan tähelepanu eest! Juhataja Suur tänu, Valeri Kois! Ma arvan, et kõige paremat nõu saaksite Ülle Aaskiviga töö korras konsulteerides. Ülle Aaskivi, palun selgita veel kord hr. Valeri Koisile asjaolusid. Tundub, et ta lihtsalt ei mõistnud selle ülesehituse konstruktsiooni. Lugupeetud rahvasaadikud! Kes soovib veel arvamust avaldada? Kas loeme läbirääkimised lõppenuks? Kohaloleku kontroll. Kohal on 72 rahvasaadikut, puudub 26. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised käesoleva päevakorra punkti kohta? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 62 rahvasaadikut, vastu hääletanud ja erapooletuid saadikuid ei ole. Läbirääkimised lõpetatakse. Kolleegid, lugupeetud Tõnu Anton, ma teeksin ettepaneku praegu vaheaeg kuulutada ja vastavalt ka varem alustada. Kas sobib? Tõnu Anton! T. Anton Lugupeetud õiguskomisjoni liikmed, palun koguneda tuppa 264! Alustame õiguskomisjoni istungit. Tänan! Juhataja Istung jätkub 12.00. V a h e a e g
Juhataja Kolleegid, palun asuge töökohtadele. Kohaloleku kontroll. Kohal on 66 rahvasaadikut, puudub 32. Lugupeetud kolleegid, enne kui me jätkame päevakorraga, on mul au teile teatada, et meie rõdul viibib tema keiserlik kõrgus Otto von Habsburg, europarlamendi saadik. Tervitame teda! (Aplaus.) Ma tänan! Kas õiguskomisjoni liikmed on juba saalis? Tundub, et õiguskomisjoni liikmed on veel tulemata. Seni ma täpsustan asjaolusid. Meil on ära kuulatud kõik ettekanded peale õiguskomisjoni oma. Kui õiguskomisjon on oma töö lõpetanud, palume kaasettekannet tema esimehelt Tõnu Antonilt, siis hakkame langetama otsuseid laekunud parandusettepanekute kohta ning valime välja alternatiivid. On võimalik, et alternatiivide kohta laekub veel parandusettepanekuid. Nagu öeldud, võite viimase parandusettepaneku esitada kuni esimese hääletusvooruni, millal hakatakse läbi hääletama parandusettepanekuid. Nagu ma ütlesin, sisuliselt kuni esimese haamrilöögini. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni esimehe hr. Tõnu Antoni! T. Anton Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon kui autor tänab redaktsioonikomisjoni kui juhtivkomisjoni selle eest, et õiguskomisjoni otsuseprojekt põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu rahvahääletusele esitamisest on säilitanud oma põhisisu ja hõlmab nüüd ka ettepanekuid, mida te tegite. Lisaks neile ettepanekutele, mis on ühes või teises vormis koondatud teie ees olevasse projekti, olid õiguskomisjoni koosolekul läbivaatamisel veel mõned täiendavad ettepanekud. Ma loen need ette ja teen teile teatavaks õiguskomisjoni seisukoha. Kolleeg Hallaste on tuletanud meelde varasemat ettepanekut lisada projekti punkti 1 esimese alternatiivi sõnad "1992. aasta maikuus". Õiguskomisjon on seisukohal, et selle täienduse peaks tegema. Seega jääb tekst: "Panna Põhiseaduse Assamblee poolt esitatud Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu koos põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõuga rahvahääletusele 1992. aasta maikuus." Ja esimene alternatiiv, lõige 1: "Panna Põhiseaduse Assamblee poolt esitatud Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu rahvahääletusele 1992. aasta maikuus." Kolleeg Koisilt oli ettepanek muuta punkti 2. Ja nimelt teha selles tekstis, mis on esitatud assamblee 28. veebruari otsuse alusel, muudatus, jättes ära teksti lõpust sõnad "riigiettevõtte, sh. riikliku aktsiaseltsi juhatusse või haldusnõukokku". Tekst lõpeks siis sõnadega "Riigikohtu liikme, kohtuniku, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Eesti Panga presidendi, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametikohale". Õiguskomisjon on seisukohal, et selle ettepaneku sisuline arutamine väljuks nendest raamidest, mille suhtes Ülemnõukogu põhimõtteliselt kokku leppis. Pealegi on õiguskomisjon seisukohal, et otsuseprojekti punkti 1 ja selle alternatiivide hääletamisel lahendatakse suure tõenäosusega ka küsimus, milles hr. Kois on oma ettepaneku teinud. On ka kоlmas ettepanek ja see on kolleeg Leissonilt. Ma loen sellegi teile ette. Lisada punktile 3 teine lõige: "Eesti Vabariigi Valitsusel esitada Ülemnõukogu 70. istungjärgul ettekanne olukorrast riigis." Ja edasi märkus: "Sellest oleneb rahvahääletuse läbiviimise aeg ja võimalused." Õiguskomisjon ei pidanud tehtud ettepanekut aktsepteerimise vääriliseks, leides, et see ei kuulu kõnealuse otsuseprojekti koosseisu. Tänan! Juhataja Suur tänu! Tundub, et küsimusi ei ole. Ma tänan! Lugupeetud kolleegid, ära on kuulatud kõik ettekanded ja läbirääkimisi peetud. Aeg oleks minna lõppsõnade juurde. Lõppsõnades selgitavad ettekandjad meile veel kord täpselt ja konkreetselt, millised parandusettepanekud võivad minna asjaosaliste tahtel täiskogus hääletamisele. Ma palun kõigepealt kõnetooli pr. Ülle Aaskivi! Ü. Aaskivi Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Ma olen seisukohal, et kuna õiguskomisjon eelnõu autorina aktsepteeris hr. Hallaste ja "Isamaa Ühenduse" ettepaneku lisada p. 1 esimesse alternatiivi sõnad "1992. aasta maikuus", siis redaktsioonikomisjon selles probleemi ei näe. Nagu ma juba enne ütlesin, ei arutanud redaktsioonikomisjon neid ettepanekuid ainult seepärast, et pidas vajalikuks lisada eelnõu punktile 1 teine alternatiiv. Juhataja Kas ma võin veidi häirida? Illar Hallaste, kas see on kooskõlastatud? Ei ole probleemi? Täiskogus hääletusele ei pane? Arvestatud. Tänan! Ü. Aaskivi Kuidas juhataja peab ise vajalikuks, kas hääletame enne läbi ja teeme konkursi eelnõu punktis 1 või hääletame eelnevalt läbi ka punkti 3 puudutavad ettepanekud, kui rahvasaadikud seda soovivad. Nimelt on punktis 3 seni nii õiguskomisjoni kui ka redaktsioonikomisjoni poolt arvestamata jäänud hr. Reinsoni ja "Isamaa Ühenduse" ettepanekud asendada seal nimetatud 70. istungjärk kas siis 68. või 69. istungjärguga. Juhataja Minule, kolleeg Ülle Aaskivi, tundub, et otstarbekam ja loogilisem oleks alternatiivid läbi hääletada ja siis tulla parandusettepanekute juurde. Me võime aega kokku hoida. Ü. Aaskivi Jah, ma olen samal seisukohal. Järelikult teen redaktsioonikomisjoni poolt ettepaneku viia läbi punkti 1 põhiteksti alternatiivide konkursshääletus. Juhataja Suur tänu! Peet Kask, kas vaheajasoov jääb jõusse? Ei jää jõusse. Kolleegid, ma teen sellise ettepaneku, et me viiksime läbi punkti 1 alternatiivide konkursshääletuse meile tuntud vanal viisil. Sellega meil ei ole peaaegu kunagi eksitusi olnud. Kolm hääletusvooru, arvesse lähevad ainult poolthääled ja konkursi võidab see alternatiiv, mis saab kõige rohkem poolthääli. Valida on põhiteksti, 1. alternatiivi ja 2. alternatiivi vahel. Kas on mõistetav ja vastuvõetav? On. Kohaloleku kontroll. Kohal on 74 rahvasaadikut, puudub 24. Tiit Made! T. Made Austatud eesistuja! Meil on ju varem olnud niisugune komme, et me selgitame alternatiivide hulgast võitja ja see hakkab siis konkureerima põhitekstiga. Näiteks oli nii kodakondsuse seaduse puhul. Kas me ei võiks ka täna teha kõigepealt vahet esimese ja teise alternatiivi vahel ja siis panna see põhitekstiga konkureerima? Aitäh! Juhataja Võib nii, võib naa. Ma ei näe põhimõtteliselt mitte mingisugust vahet, absoluutselt mitte mingisugust vahet. Aga me peame sellisel juhtumil tegema ühe hääletusvooru juurde. T. Made Ei. Vastupidi, me saame läbi kahe hääletusvooruga, muidu on meil vaja kolm hääletusvooru. Ja siin on suur põhimõtteline vahe, hr. Nugis. Juhataja Minul ei ole selle vastu midagi. Peet Kask! P. Kask Austatud hr. spiiker! Niimoodi, nagu hr. Made selgitas, hääletatakse parandusettepanekuid. Kui aga komisjon ise on alternatiivid sisse toonud, siis minu arvates võiks neid käsitleda võrdsetena või vähemasti küsida, mida komisjon arvab. Juhataja Mina isiklikult olen ka seda meelt, et tuleks läbi viia konkurss ja vähemasti pr. Ülle Aaskiviga on mul see tegevus kooskõlastatud. Nii et jääb konkurss. Lepime kokku, et viimast korda annab mulle hinnalist nõu Illar Hallaste. Illar Hallaste! I. Hallaste Aitäh, härra juhataja! Kui me tuletame meelde kodakondsuse seaduse rakendamise otsust, siis oli alternatiivid sisse kirjutanud juba eelnõu esitaja, mitte ainult komisjon, ja me tegime niimoodi, nagu hr. Made ütles. Jääme endise kava juurde. Tähendab, selgitame, kumb alternatiividest on tugevam ja see läheb konkureerima põhitekstiga. See võtaks ära manipuleerimise võimaluse. Juhataja Kolleegid! Ma palun väga, ärge mulle enam nõu andke! Mul on ikka pisike õigus valikut teha. Mina otsustan konkursi kasuks, olenemata sellest, kuidas asi oli korraldatud kodakondsuse seaduse lahenduskäikude otsimisel. Ma ei näe üldse eksituse võimalust. Igal juhul on nii lihtsam valikut teha. Konkursile läheb esimesena põhitekst, siis esimene alternatiiv, siis teine alternatiiv. Arvesse lähevad poolthääled, igas hääletusvoorus on igal rahvasaadikul üks hääl. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on põhiteksti poolt? Palun hääletada! Selle poolt on 19 saadikut. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on esimese alternatiivi poolt? 11 poolthäält. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on teise alternatiivi poolt? 50 poolthäält. Konkursi võitis teine alternatiiv. Nüüd ma palun uuesti kõnetooli pr. Ülle Aaskivi. Jätkame parandusettepanekute läbiarutamist lõppsõna käigus. Ü. Aaskivi Lugupeetud kolleegid! Redaktsioonikomisjon on seisukohal, et kuna võitis teine alternatiiv, siis on võitnud ka punkti 2 alternatiiv. Seega langeb punkt 2 otsusest välja ja praegusest punktist 3 saab punkt 2. Punkti 2 suhtes ettepandud täienduste hääletamist ei pea redaktsioonikomisjon vajalikuks. Juhataja Suur tänu! Kolleegid, kas kõik on selge? Jätkame! Ü. Aaskivi Punkti 3 kohta on esitanud parandusettepanekuid "Isamaa Ühendus" ja hr. Reinson, samuti hr. Leisson. Kas hr. Reinson soovib oma parandusettepaneku hääletamist? Juhataja Ei soovi. Ü. Aaskivi Kas "Isamaa Ühendus" soovib? "Isamaa Ühendus" teeb ettepaneku asendada punktis 3 mõiste "70. istungjärk" mõistega "59. istungjärk". Et igal saadikul oleks selge, mille poolt või vastu ta hääletab, siis ma tuletan meelde, et praegune istungjärk on 67. istungjärk. Siis tuleb 68. istungjärk. Seejärel tuleb nädal, kus Ülemnõukogul plenaaristungeid ei ole. "Isamaa Ühendus" peab silmas, et Ülemnõukogu Presiidium peaks pärast seda istungitevaba nädalat esitama Ülemnõukogule eelnõu rahvahääletuse aja ja läbiviimise korra kohta. See ei tähenda veel sugugi, et sellel istungjärgul hakatakse asja arutama, vaid Ülemnõukogu Presiidiumile antud aega lihtsalt lühendatakse. Kas ma saan õigesti aru "Isamaa Ühenduse" ettepaneku sisust? Juhataja Suur tänu, kolleegid! Kas kõik mõistavad saadikurühma "Isamaa Ühendus" parandusettepaneku sisu ja mõtet? Mõistavad. Panen hääletusele. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on saadikurühma "Isamaa Ühendus" parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 26 rahvasaadikut, vastu on 56, erapooletuid on 6. See ettepanek ei leidnud toetust. Jätkame, Ülle Aaskivi! Ü. Aaskivi Jäänud on üks redaktsioonikomisjoni ettepanek, s.o. lisada punkt 4 sõnastuses, mis võimaldaks avaldada ajakirjanduses põhiseaduse eelnõu ja rakendusseaduse eelnõu sellisel kujul, nagu assamblee on selle praeguseks Ülemnõukogule esitanud, samuti juristide ekspertgrupi poolt tehtud alternatiivettepanekud, mida assamblee veebruarikuus hääletas. Juhataja Üks hetk, Ülle Aaskivi! On laekunud veel ka Vello Pohla parandusettepanek. Arutame selle enne läbi! Ü. Aaskivi Vabandust, ma unustasin hr. Leissoni ettepaneku, mis käis ka punkti 3 kohta. Hr. Leissonit ei ole, ei saa küsida, kas ta jääb oma ettepaneku juurde. Tema tegi ettepaneku lisada punktile 3 lõige 2: "Eesti Vabariigi Valitsusel esitada Ülemnõukogu 70. istungjärgul ettekanne olukorrast riigis." Ma arvan, et kuna me ei saa rahvasaadikult lõplikku seisukohta küsida, siis jääb ettepanek jõusse. Oma suhtumist ettepanekusse saavad saadikud väljendada hääletamise teel. Juhataja Kas kõik mõistsid rahvasaadik Leissoni ettepanekut? Juhan Telgmaa, seesama teema leiab kajastamist ka ühes teises päevakorrapunktis, kuid see ei anna praegu põhjust Enn Leissoni ettepanekut tagasi lükata. Me paneme selle ettepaneku hääletusele. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Enn Leissoni parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle poolt on 11 rahvasaadikut, vastu on 34, erapooletuid on 12. Enn Leissoni parandusettepanek ei leidnud toetust. Ülemnõukogu töö parandamiseks tehtud ettepanekute hulgas arutati ka seda, et peaminister peaks esinema Ülemnõukogu ees samasuguse ettekandega, nagu Enn Leisson nõudis. Nii et see on juhuslik kokkulangemine. (Hääled saalist.) Hääletamise ajal ei tohi saadikud kommenteerida, aga see ei käi spiikri kohta. (Naer saalis.) Läheme edasi! (Hääled saalist.) Ü. Aaskivi Lugupeetud spiiker viitas veel hr. Pohla ettepanekule, kuid kui ma saan asjast õigesti aru, siis on see ettepanek mõeldud juhuks, kui Ülemnõukogu otsustab saata eelnõu assambleele tagasi, et siis assamblee saaks seda arvestada. Kas ma saan õigesti aru, hr. Pohla? Ettepanek on selline: "Lisada põhiseadusele eraldi peatükk keskkonna- ja looduskaitse kohta, mis kajastaks lähiaegade põhiprobleemi, seda, millised peavad olema inimese, ühiskonna ja majanduse põhimõttelised hoiakud, väärtused ning kohustused, et vältida ähvardavat ökokollapsit, et inimkond jääks ellu ja säiliks elu planeedil Maa. Eesti näitaks oma põhiseadusega eeskuju kogu ülejäänud maailmale." Ma tahan selle ettepaneku kommentaariks öelda, et kui see oleks meile laekunud eile, siis oleks redaktsioonikomisjon selle ette valmistanud tabeli osas, kus on öeldud, et ettepanekud ei vasta reglemendi nõuetele ja ei käi käesoleva otsuseprojekti kohta. Ettepanek käib põhiseaduse eelnõu kohta, mida Ülemnõukogu ei ole sisuliselt arutanud ega parandanud. Kuid ma kinnitan, et see läheb võrdselt kõigi teiste ettepanekutega assambleele tagasi, kui Ülemnõukogu nii otsustab. Juhataja Panen hääletusele või ei pane? Ei pane. Ü. Aaskivi Hr. Pohla ei nõua. Nii, nüüd oleme jõudnud p. 4 juurde. Juhataja Üks hetk! Kas on probleeme, Tõnu Anton? T. Anton Punkti 4 kohta palub õiguskomisjon kui autor võimalust avaldada oma arvamust. Juhataja Selge! Teeme siis niimoodi, Ülle Aaskivi, et käsitleme kõiki teisi parandusettepanekuid kuni punktini 4. Ü. Aaskivi Selliseid parandusettepanekuid rohkem alles jäänud ei ole, kui keegi saalist ei avalda protesti. Ka mina tahtsin ettepaneku teha, et p. 4 osas annaks oma kommentaari õiguskomisjon. Redaktsioonikomisjon leiab, et saadikutel on hääletamisega võimalik väljendada oma suhtumist sellesse, kas avaldada eelnõu praegune vahevariant või mitte. Juhataja Suur tänu! Lõppsõnade ettekandmine jätkub. Ma palun kõnetooli Tõnu Antoni! T. Anton Lugupeetud kolleegid! Viimase sõna ütleme kindlasti hääletamise teel ja seetõttu ei esine ma lõppsõnaga, vaid ütleksin edasi õiguskomisjoni kui autori seisukoha punkti 4 kohta. Punktil 4 on otsene seos punkti 1 kоlme variandiga. Olukorras, kus me valisime kolmanda variandi, on see kirjas teise alternatiivina. Ma soovin õiguskomisjoni nimel meelde tuletada, et assambleel tuleb 13. aprilliks esitada Ülemnõukogule põhiseaduse eelnõu uus redaktsioon. Kas punkti 4. vastuvõtmise tulemusena ei kujune nii, et järjekordselt avalikustatakse variant, mis ei ole lõplik, sest 13. aprillil on Ülemnõukogus juba põhiseaduse eelnõu uus redaktsioon? Tänan! Juhataja Tõnu Anton, see siiski oli lõppsõna, sest muid arvamusavaldusi ei ole enam võimalik esitada. Kolleegid, minu arvates on läbirääkimised lõppenud, rohkem ei ole midagi lausuda. Küll võivad fraktsioonide volitatud esindajad paluda ka oma arvamust avaldada lõppsõna vormis kоlme minuti jooksul. Indrek Toome, protest! I. Toome Eile arutati asja redaktsioonikomisjonis. Ma ei saa aru, miks pidi õiguskomisjon praegu kommenteerima punkti 4 sõnastust ja nii-öelda tegema propagandat selle vastu. Me oleksime pidanud kohe asuma hääletama redaktsioonikomisjoni poolt esitatud teksti. Igal Ülemnõukogu liikmel on võimalus just hääletamise kaudu avaldada oma arvamust selle teksti kohta. Nii et see oli minu protest. Juhataja Hr. Zõbin, meil on läbirääkimised lõppenud. Mille kohta teie protesti esitate? Ma sõna küll ei anna rohkem kellelegi. Hr. Anton, pr. Aaskivi, ma palun reageerida! Ü. Aaskivi Lugupeetud kolleegid! Redaktsioonikomisjon esines juhtivkomisjoni rollis, õiguskomisjon aga autori rollis. Järelikult on mõlemal komisjonil oma sõna öelda kõigi ettepanekute kohta. Selline on ka redaktsioonikomisjoni seisukoht. Aitäh! Juhataja Tõnu Anton! T. Anton Suuremate pahanduste ärahoidmiseks võtan ma loomulikult kõik oma sõnad tagasi, sest nende mõttest said kõik niikuinii aru. (Naer ja aplaus.) Juhataja Ülle Aaskivi, laekus veel üks parandusettepanek. Ma siiski väga paluksin, et rahvasaadikud reageeriksid ikka õigel ajal. Palun tule ette, Ülle Aaskivi! Sergei Sovetnikovi parandusettepanek n.-ö. veel viimasel hetkel, kommenteerige seda, palun. Originaalkeeles kõlab ta niimoodi: "Допoлнение к пункту 4" (täiendus 4. punkti). Õigupoolest peaks see nüüd olema 3. punkt. "Опубликовать для обсуждения и.т.д." (Avaldada arutamiseks jne). Ma ei saa päris hästi aru. Ü. Aaskivi Hr. Sovetnikovilt on tulnud ettepanek ilmselt juhuks, kui otsustatakse lisada punkt 4. Siis tuleks tema arvates täiendada teksti sellega, et eelnõu mitte ainult ei avaldata, vaid avaldatakse aruteluks. Redaktsioonitoimkond eile arutas seda küsimust ja otsustas seda sõna mitte lisada. Otsus tehti häälteenamusega. Kui aga hr. Sovetnikov nõuab selle ettepaneku läbihääletamist, siis kerkib jälle protseduuriline küsimus: kas me enne üldse lisame sellise punkti, mis praegu on p. 4, ja siis asume seda parandama või hääletame enne parandust? Kas me üldse lisame sellise punkti või mitte? Juhataja Kõigepealt me arutame, kas me lisame punkti 4. Indrek Toome! I. Toome Lugupeetud juhataja, kolleegid! Ma võtan oma protesti tagasi. Ma usun, et saal sai aru, millepärast ma protestisin. Aitäh! Juhataja Kuidas jääb punktiga 4? Ü. Aaskivi Ka teen ettepaneku kõigepealt hääletada põhimõtteliselt läbi, kas peetakse vajalikuks sellise punkti lisamist olukorras, kus on võitnud teine alternatiiv, ja kui peetakse vajalikuks, siis hääletada, kas praegusesse teksti on vaja lisada täiendus, mida pakub hr. Sovetnikov. Juhataja Suur tänu, Ülle Aaskivi. Me viime läbi need kaks hääletusvooru ja vajaduse korral teeme veel koostööd. Lugupeetud kolleegid! Meil tuleb langetada lihthäälteenamusega praegu otsus, kas kõnealusele otsuseprojektile lisada p. 4. (Minu meelest on ta nüüd järjekorras p. 3.) Kas kõik said aru, et me räägime nüüd punktist 3? Järjekord on muutunud. Kõik mõistavad? Algab ta sõnadega: "Avaldada Põhiseaduse Assamblee poolt ..." Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lisada otsuseprojektile punkt 3? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 34 rahvasaadikut, vastu 22, erapooletuid on 9. Otsus on vastu võetud, punkt 3 lisatakse. Nüüd siis, kolleegid, tuleb hääletamisele Sergei Sovetnikovi parandusettepanek. Kas kõik mõistsid Sergei Sovetnikovi parandusettepaneku sisu? Ülle Aaskivi! Ü. Aaskivi Kuna võitis ettepanek, et selline tekst lisatakse, siis ma sooviksin põhjendada, mis kaalutlustel redaktsioonikomisjon analoogilise ettepaneku eile oma istungil tagasi lükkas. Jutt on aruteluks avaldamisest. Kui te nüüd tähelepanelikult loete teist alternatiivi, mis on meie konkursi võitnud, siis näete, et meie eelnõus ei sisaldu protseduuri, mis järgneks sellele, kui me avame mingisuguse arutelu. Kes töötaks ettepanekud läbi, kuhu need läheksid? See eeldab juba täiendavate punktide lisamist, mida meie praeguses otsuseprojektis ei ole. Sellepärast ja ainult sellepärast lükkas redaktsioonikomisjon selle ettepaneku eile tagasi. Juhataja Suur tänu, kolleegid! Palun jääme korrektselt reglemendi nõuete juurde. Päris kindlasti ei anna ma sõna, kui see ei ole reglemendiga kooskõlas. Sergei Sovetnikovil on õigus, sее on tema parandusettepanek. Kui veel laekub parandusettepanekuid, võtame need vastu. Muid arvamusi, näiteks kas projekt on hea või halb, ei ole lubatud avaldada. Sergei Sovetnikov! S. Sovetnikov Lugupeetud kolleegid! Eile, kui me arutasime otsuseprojekti komisjonis, oli endine tekst, s.t. avaldada rahvale tutvustamiseks ja arutamiseks. Aga pärast oli hääletamine, mina koos Israeljaniga olime selle poolt, et sõna "arutamiseks" jääks teksti. Mina nõuan praegu hääletamist! Juhataja Ma panen ettepaneku hääletamisele. Kas kõik mõistavad Sergei Sovetnikovi parandusettepaneku sisu? Mõistavad. Panen hääletusele. Ei mõista? Ülle Aaskivi, kuna tekst on praegu sinu käes, tule ja loe see selgelt veel kord kõva häälega ette, et kõik mõistaksid, milles seisneb Sergei Sovetnikovi parandusettepaneku sisu! Ü. Aaskivi Sergei Sovetnikov teeb ettepaneku sõnastada p. 4 selliselt: "Avaldada Põhiseaduse Assamblee poolt Ülemnõukogule esitatud põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu tekstid ning Ülemnõukogu poolt moodustatud juristide ekspertgrupi alternatiivettepanekud aruteluks ajalehtedes "Rahva Hääl" ja "Estonija"." Kas ma sain õigesti aru, hr. Sovetnikov? Lisada pärast sõna "alternatiivettepanekud" sõna "aruteluks". Juhataja Kas kõik mõistavad? Juhan Telgmaa mõistab? Ei mõista! Kellel veel küsimusi on? Me selgitame, me ei ava uut läbirääkimiste vooru. Ülle Aaskivi, palun uuesti selgitada! Ü. Aaskivi Ma ei saa tõesti aru, milles on probleem! Ma selgitasin seda, miks redaktsioonikomisjon seda ettepanekut nende sõnade lisamiseks eile häälteenamusega ei aktsepteerinud. Põhjus oli selles, et kui me lisame sõna "aruteluks", siis igasugusele arutelule peab järgnema ka konkreetne viide selle kohta, kes võtab arutelu tulemused kokku, kuidas toimub järgnev protseduur. Selliseid punkte meie praeguses eelnõus ei ole, neid ei ole esitanud redaktsioonikomisjon ega õiguskomisjon, sellepärast ei pidanud me vajalikuks mainitud sõna lisamist. Kui eelnõud praegusel vahepealsel kujul Ülemnõukogu otsuse alusel avaldatakse ja selle peale laekuvad kodanike kirjad, siis loomulikult lähevad need assamblee redaktsioonitoimkonnale. Selles ei ole probleemi, aga arutelule viitamist redaktsioonikomisjon vajalikuks ei pidanud. Juhataja See on redaktsioonikomisjoni seisukoht. Kolmas punkt on sisse hääletatud sellises redaktsioonis, nagu ta on. Sergei Sovetnikov on esitanud oma parandusettepaneku. Hääletame läbi. Ma palun jääda reglemendi piiridesse. Vladimir Lebedev! V. Lebedev Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Asi on selles, et me rikume reglementi. Härra juhataja peaks tähelepanelik olema! Te andsite redaktsioonikomisjoni esimehele sõna, et ta põhjendaks, miks üks või teine parandus sisse ei läinud. Läbirääkimised on tõepoolest lõppenud. Kui aga ettepaneku oponendile antakse sõna oma seisukoha selgitamiseks, siis teie, härra juhataja, peate andma ka autorile võimaluse öelda, miks ta nõuab oma paranduse hääletamist. Juhataja Tänan, lükkan tagasi selle protesti, sest Ülle Aaskivi ei ole oponent, vaid on ettekandja, kes esineb lõppsõnaga. Tänan, Ülle Aaskivi, ma panen ettepaneku hääletusele. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Sergei Sovetnikovi parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 18 rahvasaadikut, vastu on 41, erapooletuid on 3. See ettepanek ei leidnud toetust. Kolleegid, ma loodan, et kellegi parandusettepanekut ei ole unustatud? Panen otsuseprojekti tervikuna hääletusele. Kohaloleku kontroll. Kohal on 75 rahvasaadikut, puudub 25. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu rahvahääletusele esitamisest? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 63 rahvasaadikut, vastu on 4, erapooletuid on 5. Otsus on vastu võetud.
Eesti Vabariigi valimisseaduse eelnõu teine lugemine Juhataja Lugupeetul Ülemnõukogu, jätkame vastavalt kinnitatud päevakorrale ja asume arutama ühte katkestatud küsimust. Nimelt teisel lugemisel katkestati Eesti Vabariigi valimisseaduse eelnõu arutamine. Palun kõnetooli õiguskomisjoni nimel ettekannet esitama õiguskomisjoni liikme Illar Hallaste. I. Hallaste Lugupeetud hr. juhataja! Ma teeksin ühe märkuse, et õiguskomisjoni nimel esineb pärast kaasettekandega Tõnu Anton. Juhataja Mul läks suu sassi, ma kohe parandan. I. Hallaste Riigikogu valimisseaduse esimene lugemine toimus Ülemnõukogus 17. veebruaril käesoleval aastal. Vastavalt meie reglemendi § 11 lõikele 3 tuleb parandusettepanekud esitada arutamiseks järgneva istungjärgu viimase tööpäeva lõpuks. Seega oleksid pidanud kõik valimisseaduse parandusettepanekud laekuma õiguskomisjonile 27. veebruariks. Õigeaegselt esitati kaks ettepanekut ja õiguskomisjon aktsepteeris mõlemad. Heino Kostabi tegi ettepaneku nende Eesti Vabariigi kodanike valimisõiguse teostamise kohta, kes elaval Petserimaal ja ida pool Narvat. See sõnastati § 6 lõikes 2 nii, nagu on teile teiseks lugemiseks väljajagatud uues variandis: "Eesti Vabariigi kodanikud, kes elavad Eesti Vabariigi territooriumi sellel poolel, mis käesoleval ajal ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, hääletavad vastavalt valimisringkonnas nr. 7 ja 11." Sõnastuse juures lähtus õiguskomisjon analoogilisest sättest omandireformi aluste seaduses. Teine parandusettepanek oli Jaak Allikult. Ta tegi ettepaneku jätta § 22 lõikest 2 välja lause: "Nimekirjade järjestus on kõigis valimisringkondades ühesugune." Selle lause mõte oli määrata, kuidas on nimekirjad järjestatud valimissedelil ja sellega kergendada valimiskomisjonil valimistulemuste selgitamist. Õiguskomisjon leidis, et kuna vastavalt eelnõu § 11 punktile 7 määrab valimissedelite vormi ja teksti Eesti Vabariigi Valimiskomisjon, siis ei pea neile sääraseid üksikasju valimisseadusega ette kirjutama. Lisaks nendele parandustele muutus täielikult § 30, Riigikogu liikme volituste peatamine ja ennetähtaegne lõppemine. Muutmine oli tingitud soovist viia valimisseaduse eelnõu kooskõlla uue põhiseaduse eelnõu lõpliku tekstiga. § 20 esialgne sõnastus lähtus põhiseaduse eelnõu ühest varasemast variandist. Sisuliselt tähendab muudatus seda, et Riigikogu liikme volituste peatamine on piiratud ainult ühe juhuga, nimelt saamisega valitsuse liikmeks. Kõigil teistel juhtudel on tegemist Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemisega. Vastavalt Põhiseaduse Assamblee juures töötanud õigusekspertide hinnangule kindlustab see asendusliikme seisundit ja väldib kahesuguste, alatiste ja ajutiste Riigikogu liikmete teket. Vormilistest muutustest, võrreldes esimese lugemisega võiks mainida peatükkide arvu vähenemist ühe võrra, kuna kaks lühikest peatükki liideti üheks peatükiks, mis praegu on teine peatükk "Valimisringkonnad ja valimisjaoskonnad". Möödunud istungjärgul, põhiliselt esmaspäeval ja teisipäeval, kuid ka sel istungjärgul on laekunud valimisseaduse kohta täiendavaid ettepanekuid. Need on teile välja jagatud eraldi lehena. Nii, ma teeksin siinjuures ühe täienduse segaduste vältimiseks. Nimelt on nende laekunud ettepanekute esimesel leheküljel ära jäänud Andrus Ristkoki nimi, mis pidi olema § 2 lõike 1 parandusettepanekute juures. Praegu võib jääda mulje, et need on härra Jaan Lippmaa parandusettepanekud. See ei ole nii, need on Andrus Ristkoki parandusettepanekud § 2 lõike 1 kohta. Täna tuleks läbi hääletada mõningad alternatiivid või parandusettepanekud, mida nõuavad nende ettepanekute autorid, ja seejärel katkestada teine lugemine. Õiguskomisjon teeb ettepaneku määrata parandusettepanekute esitamise lõplikuks tähtajaks järgmine esmaspäev, mil need tuleks üle anda kella 18-ks, niisiis tööpäeva lõpuks. Siis oleks ehk võimalik järgmisel istungjärgul valimisseadus vastu võtta. Kõigepealt tuleks panna hääletusele parandusettepanek § 6 osas. Siin on laekunud 3 erinevat ettepanekut. Härra Telgmaa pani ette, et valimisringkondade arv peaks olema 22. Komisjon seda ei arvestanud, sest see muudab kogu süsteemi praegusega võrreldes. Samuti ei toeta ta teist äärmust – proua Lauristini, härrade Veidemanni ja Tarandi ettepanekut – minna 4 valimisringkonna paale. Küll aga pidas komisjon vajalikuks panna põhiteksti alternatiivina hääletusele Kaido Kama ettepanek, et valimisringkondade arv võiks olla 9, lähtudes just mandaatide jaotusest. Nii saaksid ringkonnad enam-vähem ühesuurused. Muudatus puudutab ainult Tallinna, kus põhiteksti järgi on 4 valimisringkonda. Kaido Kama pakkumise järgi oleks valimisringkondi 2 ja kumbki neist оleks 12-mandaadiline. Mandaatide jaotus on praegu eeldatav, sest kodanike register ei ole veel valmis, kuid vastavalt valimiskomisjoni senise esimehe härra Truuvälja hinnangule on Kaido Kаmа arvutused enam-vähem õiged (pluss-miinus üks mandaat). Teine muudatus, mis tuleks valimisringkondades, oleks see, et põhiteksti valimisringkond nr. 8 (Järvamaa ja Lääne-Virumaa) läheks kaheks, Lääne-Virumaa liituks Ida-Virumaaga ning Järvamaa Harju ja Raplaga. Jutt on sellest, et ajalooliselt on Virumaa on olnud üks ning ta võiks ka üheks jääda. Ja see tuleks panna kõigepealt hääletusele. Juhataja Suur tänu, hr. Hallaste! Küsimused. Juhan Telgmaa! J. Telgmaa Mul on kоlm täiesti tehnilist küsimust, mis ei tohiks üldse küsimuste arvele minna. Tähendab, ma ei näe otsust оma esimese parandusettepaneku kohta. See on vist läinud paljundamisel kaduma. Seda ma ei näe. Teise lehekülje lõpus on millegipärast kirjutatud minu ettepanekusse osakonnad, liikumised, seltsid, aga mul on erakonnad, mitte osakonnad. I. Hallaste Kus kohas see on? J. Telgmaa See on teise lehe lõpus ja käib vist § 20 kohta. Vaat, kui pöörad selle paarislehekülje lahti, seal peavad olema erakonnad, mitte osakonnad. Genik Israeljani parandusettepaneku kohta роle samuti komisjoni otsust. Vist on paljundamisega midagi nihkunud või midagi selletaolist. Need otsused peaks ette lugema. I. Hallaste Mis puutub hr. Israeljani parandusettepanekusse, siis selles räägiti katkestamisest esimese lugemise lõpus. Kuna aga esimene lugemine toimus ära, siis polnud komisjonil põhjust otsust vastu võtta, see lihtsalt kanti tabelisse sisse. Mis puutub § 20, siis ilmselt on siin tõepoolest tegemist trükiveaga. J. Telgmaa Arvata võib jah. I. Hallaste Ja on mõeldud erakondi? J. Telgmaa See on see esimese lehekülje lõik. I. Hallaste Komisjon lõplikult seda küsimust ei otsustanudki. Siin ei ole tegemist veaga. Leiti, et valimisseaduses tuleb kindlaks määrata, millisel hetkel mandaatide jaotus tehakse, sest valijate ring võib ühel või teisel kuupäeval olla erinev. Ja sellepärast реаb olema sees ka valimisringkondade jaotuse tegemise päev. J. Telgmaa Ka saan aru nii, et komisjoni otsus esitatakse suusõnal täiendavalt. Tänan! I. Hallaste Jah. Juhataja Suur tänu! Valeri Kois! V. Kois Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! See küsimus on meil päevakorras või töös olnud juba üle aasta. Selle aja jooksul on esitatud mitu redaktsiooni. Tahan küsida niisugust asja. Pärast seda, kui olime arutanud valimisseaduse esimest redaktsiooni, tegin mina ettepaneku valimiskampaania finantseerimise kohta. Esitasin selle kirjalikult härra Hallastele. Miks parandustest ja märkustest rääkides ei öeldud minu teksti kohta sõnagi? Tänan! I. Hallaste Kui ma õigesti mäletan, oli see vist veebruaris või koguni möödunud aasta mais, mil hr. Kois tõepoolest esitas parandusettepaneku selle valimisseaduse eelnõu kohta, mille oli esitanud menetlusse kristlik-demokraatlik saadikurühm. Kuna Ülemnõukogu, hääletades otsust valimissüsteemide kohta, pidas vajalikuks koostada valimisseadus hoopis teisel põhimõttel, kui selle oli koostanud kristlike demokraatide saadikurühm, siis langes see menetlusest välja. Praegune päevakorrapunkt tuli menetlusse pärast seda, kui Tõnu Anton esitas töörühma nimel uue valimisseaduse eelnõu teksti ja neid vanu parandusettepanekuid minu käes lihtsalt ei ole. Mis puutub valimiskampaania finantseerimisse ja selle kindlaksmääramisse valimisseaduses, siis see küsimus oli juba ka esimese lugemise käigus üles kerkinud ja probleem on praegu selles, et väga raske on määrata ühe või teise asja hinda. Ma tõin tookord näite paberi kohta. Kui mingisugune erakond ostis paberit eelmisel aastal, siis ta sai selle kätte 1200 rubla tonn. Sel ajal, kui valimisseadus vastu võetakse, on paberi hind tunduvalt kõrgem, ja kui valimised toimuvad, on hind tõusnud veelgi. Kui me kirjutame seadusse sisse, et valimiskampaaniaks ei tohi eraldada raha või et erakond ei tohi maksta raha rohkem kui teatud summa, siis sellisel juhul kerkib üles küsimus, millise hinnaga arvestada paberit, mis selle erakonna laos parasjagu seisab. Samamoodi võib näiteks tekkida väga palju õiguslikke vaidlusi selle üle, kas mingisuguse ruumi koosoleku pidamiseks tasuta andmine on valimiskampaania kaudne finantseerimine mingi asutuse poolt või mitte. Töörühm arutas kõiki sellega seonduvaid õiguslikke probleeme ning leidis, et praeguses olukorras ei ole võimalik valimisseaduses sõnastada mingeid piire, kuidas peaks käima valimiskampaania finantseerimine. Aga kui hr. Kois soovib esitada oma parandusettepanekut, siis juhul, kui täna katkestatakse, on tal aega selleks esmaspäeva õhtuni. Juhataja Suur tänu! Uno Ugandi! U. Ugandi Austatud spiiker, lugupeetud ettekandja! Valimisseadusest ei leia, kuidas koostatakse valijate nimekirjad. Seda esiteks. Ja teiseks. Kui töömahukas on see protsess ja kui palju selle peale võib aega kuluda? Tänan! I. Hallaste Tõepoolest, valimisseadus ei käsitle valijate nimekirjade küsimust. See lahendatakse ära teiste seadustega, eelkõige põhiseadusega, kus on öeldud, et Eesti Vabariigi Riigikogu valivad hääleõiguslikud Eesti Vabariigi kodanikud. Vastavalt meie tänasele otsusele panna põhiseaduse eelnõu koos rakendusseadusega rahvahääletusele maikuus tuleb põhiseaduse vastuvõtmine ilmselt enne Riigikogu valimisi ja siis määratakse sellega juba kindlaks ka valijate ring. Igasugused muud parandusettepanekud või mingid muulaadsed sõnastused seaduse tekstis läheksid vastuollu põhiseadusega. Sellepärast ei saanud õiguskomisjon arvestada ka hr. Ristkoki parandusettepanekut § 2 lõike 1 osas. Mis puutub kodanike registri loomisse, siis teatavasti kodakondsuse seaduse rakendusotsusega me kohustasime valitsust tegema seda kahe kuu jooksul pärast kodakondsuse seaduse rakendusotsuse vastuvõtmist. Ja valitsus peaks saama sellega valmis aprilli lõpuks. Juhataja Suur tänu! Heinz Valk! H. Valk Lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Ma ei leidnud ei valimisseadusest ega ka põhiseadusest märget selle kohta, kellel on õigus esitada, üles seada kandidaate. Ja teine küsimus. Kuidas te mõtlete läbi viia valimisi teise riigi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil? Ma mõtlen siin Narva-tagust ala ja Petserimaad. Mis saab, kui näiteks see riik keelab oma territooriumil selliste valimiste läbiviimise? Tänan! I. Hallaste Nendel territooriumidel elavate Eesti kodanike valimas käimine on tehnika küsimus. Võimalik, et nad kantakse valijate nimekirja konkreetselt Narvas ja näiteks Värskas ning nad sõidavad sinna hääletama. Selle lahendab ära valimiskomisjon oma juhenditega. Esimene küsimus oli: kes esitab kandidaate? Tõepoolest, seaduses ei ole märgitud, kes kandidaate esitab ja seda põhjusel, et kandidaatide esitamine on vaba. On üks parandusettepanek, mis tuli juurde õiguskomisjonis, lisada § 20 lõikele 1 esimene lause: "Kandidaatide ülesseadmine on vaba." Sellega oleks väga selgelt ära öeldud, et kõik võivad esitada, nii füüsilised kui juriidilised isikud, samuti kodanike ühendused, kes on registreeritud või registreerimata. Nendes parandusettepanekutes, mis on esitatud näiteks Lauristini, Veidemanni ja Tarandi poolt, peetakse silmas ühiskondlik-poliitilisi organisatsioone, kelle on registreerinud Ülemnõukogu Presiidium, valitsus või valimisringkonna territooriumil asuv omavalitsusorgan. Üldiselt on nende registreerimisel suur segadus, kuid sellele vaatamata on registreeritud terve hulk ühiskondlikke organisatsioone. Kõige viimati, kui ma õigesti mäletan, logopeedide ametiühing, kellel on põhikirjas sees õigus seada üles kandidaate. Samal päeval jäeti registreerimata valimisliit "Isamaa". Selles olukorras ei peetud õigeks, et me kirjutaksime Riigikogu valimisseadusesse sisse Ülemnõukogu Presiidiumi ja nõude, et need organisatsioonid peaksid olema Ülemnõukogu Presiidiumi juures registreeritud. Kõige demokraatlikum on, kui me ei hakka piirama ülesseadjaid. Juhataja Suur tänu! Genik Israeljan! G. Israeljan Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Juba eelmisel korral esimesel lugemisel esitasin ma teile küsimusi, kuid praegugi on mul kaks väga põhimõttelist küsimust. Esimene küsimus. Miks te siiski § 10 punktis 3 kõigi õigusnormide kiuste jätsite sisse sätte, et organisatsioonilis-tehnilise teenindamisega tegeleb Riigikogu kantselei? Seda peab tegema valitsuse kantselei, kuna kohaliku omavalitsuse tasandil lahendavad neid asju täitevorganid. Ei tohi ka Riigikogule usaldada kõike valimistega seotut. Miks te selle õigusnormide rikkumise sisse jätsite? Seda esiteks. Teine küsimus. Olen seda juba küsinud, kuid vastust pole saanud. Ei põhiseaduse ega valimisseaduse eelnõus pole öeldud, kas saadikukandidaat peab tingimata elama selles ringkonnas, kus ta üles on seatud. Või pole see kohustuslik? Kui see pole kohustuslik, siis miks? Tänan! I. Hallaste Kõigepealt ma peaksin ütlema, et hr. Genik Israeljan ei ole esitanud ühtegi parandusettepanekut peale selle, et lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi, mida esimese lugemise lõpetamisel ei aktsepteeritud. Küsimus Riigikogu Kantselei kohta. Kas valimised tagab Riigikantselei kui valitsuse struktuuriüksus või Riigikogu Kantselei (esimeste valimiste eel Ülemnõukogu Kantselei)? See on eeskätt tehnika küsimus, kuid mind kallutab rohkem Riigikogu Kantseleid pooldama see, et valitsus on üldjuhul ühe poliitilise rühmituse kontrolli all. Kuna valimiste tehnilis-organisatsioonilise tagamisega tegelev organ peaks olema poliitiliselt neutraalne – ja Riigikogu Kantselei seda kindlasti on –, siis ma pooldan praegust varianti. Esimeste valimiste eel tagaks sel juhul valimiste läbiviimise Ülemnõukogu Kantselei. Nii on öeldud ka rakendusotsuses. Mis puudutab kolkatsensust, tähendab seda, kas kandidaat, kes üles seatakse, peab elama vastavas piirkonnas, siis kui kolkatsensust ei ole paragrahvi sisse kirjutatud, sеdа järelikult ei ole. Mingeid piiranguid kandidaadi elukoha ja ülesseadmise koha suhtes ei ole olemas. Ta võib elada ühes piirkonnas, näiteks Võrumaal, ja kandideerida Tallinnas või elada Tallinnas ja kandideerida Ida-Virumaal. Juhataja Suur tänu! Ignar Fjuk! I. Fjuk Härra juhataja! Härra ettekandja! Küsimused tulevad Riigikogu valimisseaduse rakendamise kohta. Esimene küsimus. Kas enne 1940. aastat peeti Eesti Vabariigis arvestust järjekorranumbrite alusel Riigikogu koosseisude kohta? Teine küsimus. Millistes riikides on veel teada sellist parlamentide numereerimist peale endise Nõukogude Liidu ja Eesti NSV? Ja kolmas küsimus. Juhul, kui eelnõu esitaja jääb selle juurde, kas siis Riigikogu esimese koosseisu valimisega saab alguse mingi uus riik? I. Hallaste Kindlasti ei ole mõeldud mingi uue riigi loomist. Ma ei tea, kuidas Eesti Vabariigi ajal peeti arvestust Riigikogu koosseisude üle. Mingil moel seda siiski peeti. Mitmegi mehe kohta on memuaarides kirjutatud, et ta oli näiteks I ja IV Riigikogu liige. Siin ei ole mõeldud koosseisude numereerimist vastavalt Nõukogude praktikale, vaid esimest koosseisu praegusest hetkest, esimest koosseisu, mis nüüd valitakse. Kui hr. Fjukil on parandusettepanek see ümber sõnastada, nii et oleks üheselt arusaadav, siis mul oleks suur rõõm, kui ta selle ettepaneku esitaks kirjalikult. Juhataja Suur tänu! Vladimir Lebedev! V. Lebedev Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleeg Illar Hallaste! Kui te tegite ettepaneku valimisringkondade jaotuse kohta (näiteks Põlva, Valga ja Võru maakond moodustasid ühe ning Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve teise valimisringkonna), kas te siis pidasite nõu varem valimisi korraldanud inimestega? Kas teile ei näi, et selline ringkondade suurendamine raskendab valimiskomisjonide tööd? See on väga suur töö! Minu meelest ei soodusta niisugused suured ringkonnad normaalset tööd. Kas te pidasite nõu inimestega, kellel selles valdkonnas on suuri kogemusi? Tänan! I. Hallaste Kui näiteks Narva ja Sillamäe oleksid omaette valimisringkonnad, siis esimesel pilgul võib jääda mulje, nagu garanteeriks see, et sealt kindlasti valitakse keegi saadik, kes on sealt pärit, ja et seal kandideerides ta osutub valituks ning see piirkond saab ühe oma esindaja. See on väga petlik mulje. Härra Lebedev teab matemaatikat. Seal tekiks kahemandaadiline ringkond. Selleks, et üks kandidaat saaks valitud lihtkvoodi alusel, peab ta saama vähemalt 50% hääli. Kui seal näiteks on kandidaate 4 või 5, siis on välistatud või vähemalt ebatõenäoline, et keegi neist saaks kätte 50% hääli, järelikult valituks ta ei osutu. Juhul, kui jääb 12 ringkonda, nagu on esitatud praegu põhitekstis, siis tõenäoliselt on valimisringkond nr. 7 8-mandaadiline. Järelikult selleks, et osutuda valituks, peab kandidaat koguma 1/3 antud häältest. See oleks lihtkvoot. Kui aga läheb läbi Kaido Kama parandusettepanek, siis on kvoot veelgi väiksem, ainult 1/11 antud häältest. Sellisel juhul muutub palju tõenäolisemaks, et mainitud paikkonnast saadavad valijad lihtkvoodi alusel Riigikokku ka kaks kandidaati. Juhataja Suur tänu! Rein Järlik! R. Järlik Lugupeetud juhataja, lugupeetud härra Hallaste! Minu küsimus puudutab ka § 20, kandidaatide ülesseadmist. Äsja te vist ütlesite, et see ülesseadmise õigus on ka üksikisikul. Kas see üksikisik võib olla ka mitte Eesti Vabariigi kodanik? Selle kohta säte puudub. Kandideerida võib Eesti Vabariigi kodanik, kuid kas tema ülesseadja võib olla mitte Eesti kodanik? Aitäh! I. Hallaste Tõepoolest teil on õigus, teoreetiliselt võib ta olla ka mittekodanik, aga ülesseatav реаb olema kodanik. Nii et ta peab andma nõusoleku kandideerida mittekodaniku poolt ülesseatuna. Ülesseadmine on vaba, seda võivad teha nii juriidilised isikud kui ka füüsilised isikud. Siin ei ole mingeid piiranguid. Juhataja Suur tänu! Sergei Sovetnikov! S. Sovetnikov Lugupeetud härra juhataja! lugupeetud härra Hallaste! Mul on kolm küsimust. Missuguse põhiseaduse alusel on käesolev seaduseelnõu koostatud? Teine küsimus. Miks kolme rahvasaadiku, härrade Metsa, Grigorjevi ja minu arvamused ja ettepanekud juba teie komisjoni tasandil nii kategooriliselt tagasi lükati? Ettepanek oli lugeda valimised kehtetuks, kui neis osaleb alla 50% valijaist. Mis saab, kui te seda parandust vastu ei võta? Missugune parlament on siis demokraatlikum, kas praegune Ülemnõukogu või uus Riigikogu? Kui me tõesti läheme seda teed ega arvesta valimiskastide juurde tulnud valijate hulka, muutuvad valimised lihtsalt poliitiliseks farsiks. Me võime juba homme korraldada valimised teie variandi kohaselt ja meile pole vaja mitte mingisugust valijate registrit. Tuleb kaks-kolm valijat ja valimised on toimunud. Tänan! I. Hallaste Inimene ise loobub oma õigustest ja tema õigus on loobuda ka valimisõiguse teostamisest. Me ei saa teda sundida ja seetõttu 50% nõue tooks kaasa selle Nõukogude praktika, et töökohtades, ülikoolis jne. hakatakse kontrollima, kas inimesed ikka kõik käisid valimas või ei käinud, neid sundima, võtma selle eest preemiaid maha jne. Sinna ühiskonda tagasi minna ma ei taha. Juhataja Lugupeetud kolleegid! Meie saalis on Soome Vabariigi president hr. Mauno Koivisto! Jätkame. Ants Käärma! A. Käärma Hr. juhataja, mul on kaks küsimust hr. Hallastele. Kas presidendivalimised ja Riigikogu valimised saavad toimuda üheaegselt? Kui jah, siis kas presidendikandidaadiks pürgija saab samaaegselt kandideerida Riigikokku? Ja teine küsimus tuleneb rohkem sellest, et komisjon on otsustanud panna alternatiivina hääletusele Kaido Kama ettepaneku valimisringkondade kohta järelikult ta teatud määral aktsepteerib seda. Küsimus on selline: millest tingitult on mõned ringkonnanimetused just sellised, nagu nad on, näiteks Viljandi-Jõgeva? Loogiliselt peaks olema Jõgeva-Viljandi. Kas see on sellepärast, et maakond on suurem või on lähtutud hoopiski slaavi tähestikust? Aitäh! I. Hallaste Te tsiteerisite praegu Kaido Kama parandusettepanekut, mis kanti tabelisse nii, nagu ta selle esitas. Tõenäoliselt ta ei mõelnud selle küsimuse üle ja kindlasti ei lähtunud siin slaavi tähestikust. Ta lihtsalt kirjutas sellisest. Kui te vaatate seaduseelnõu põhiteksti, siis siin on need nimetused korrektsed ja selle sama teie poolt tsiteeritud valimisringkonna nimetuseks on Jõgeva- ja Viljandimaa ja vastavalt ladina tähestikule. Esimene küsimus oli: kas on võimalik presidendi ja Riigikogu üheaegne valimine? See on võimalik, kui niimoodi otsustatakse põhiseaduse rakendusseaduses või ka põhiseaduses endas. Mis puutub sellesse, kas presidendikandidaat saab kandideerida ka Riigikogusse, siis selles küsimuses on võimalikud vaidlused. Kõigepealt on probleem selles, et presidendikandidaat saab valimiskampaanias kasutada tunduvalt rohkem massiteabevahendeid kui lihtsalt Riigikogu saadikukandidaat ja presidendiks kandideerimine võib muutuda talle väga oluliseks Riigikogu liikmeks kandideerimise kampaania osaks. Võimalik, et tuleb sätestada nii, et need, kes tahavad saada presidendiks, loobuvad selleks ajaks kandideerimast Riigikogusse. Aga see on lahendatav nii ja teisiti. Sisuliselt on tegemist poliitilise otsusega, mis tuleb vastu võtta kõigepealt Põhiseaduse Assamblees ja seejärel Ülemnõukogus. Juhataja Suur tänu! Alar Maarend! A. Maarend Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus § 29 lõike 4 kohta. Seal sätestatakse lihtkvoot, aga praegune lihtkvoodi arvutus võib kaasa tuua, nagu mina aru saan, selle, et valimisnimekiri, mis saavutab täieliku võidu, näiteks 95% häältest, ei saa kõiki mandaate antud ringkonnast. Kas ei peaks lihtkvooti hoopis arvutama nii: mandaatide arv pluss 1, mitte jagada mandaatide arvuga? Tänan! I. Hallaste Selline parandus on võimalik, kuid ma arvan, et sее ei ole vajalik, sest kui nimekirjas jäävad mingid hääled realiseerimata territoriaalses ringkonnas – nimekiri saab nii palju hääli, nagu te ütlesite –, siis ta saab oma kohad kätte üleriigiliste nimekirjade kaudu kompensatsioonimandaatidena. Ma tahaksin öelda paar sõna kommentaariks § 28 juurde. Selle kohta oli mitu parandusettepanekut. Ja praegu jäi komisjonis peale selline otsus, et siia lisatakse uus lõige praeguse lõike 5 ette, kus on öeldud: valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. See tähendab, et igal juhul isik, kes kandideerib, kas nimekirjas või väljaspool seda, osutub valituks, kui ta saab lihtkvoodi täis. Ja avatud nimekirja meetodilt kasutatakse vaid nende puhul, kes kogusid üle-eestiliselt 5%, tähendab, kes osalevad kompensatsioonimandaatide jaotamises. Juhataja Suur tänu! Nikolai Aksinin! N. Aksinin Lugupeetud ettekandja! Kas teile ei näi, et te muudate rahva nii passiivseks või vähemalt loote selleks eeldused, et ta ei hakka osalema vabariigi poliitilises elus. Jutt on 50%. Vastaks ausalt: kui valimisjaoskonnas käib ainult 10 inimest, kas siis valimised on toimunud või mitte? See on esimene küsimus. Edasi. Rahvasaadikud väljendavad oma suhtumist hääletamisega. Teie aga rõhutate, et demokraatlikkus väljendub selles, kas inimene tahab minna hääletama või mitte. Demokraatlikkus väljendab kõikjal hääletamisest osavõtus. Palun vastake nendele küsimustele. I. Hallaste Ma ei saa kohustada rahvast minema valima. Rahval on õigus valimistel osaleda. Ma kordan seda jälle. Kui kirjutada valimisseadusesse sisse mingisugune kohustus, siis ei anna see iseenesest midagi. See võib ainult tekitada ühel hetkel mingi poliitilise ummiku, anda mingisugusele rühmitusele võimaluse boikoteerida valimisi. Kui 50% nõue sisse kirjutatud ei ole, siis üleskutsed boikoteerida Riigikogu valimisi ei kanna mingit vilja. Sellega erakond, kes niisuguse boikoti üleskutse esitab, karistab ennast ise. Tema esindaja jääb valimata, sest tema pooldajad ei tule valimistele. Kas valimised Eesti Vabariigi Riigikogusse toimuksid, kui valimiskastide juurde tuleks kogu vabariigis kümme inimest? Jah, vastavalt sellele valimisseadusele tõepoolest toimuksid. Ainult et nii ekstreemsed juhud, nagu te näiteks tõite, ei ole reaalsed. See, et ei ole sisse kirjutatud 50% nõuet, ei keela tulla valimistele osalema 99,9% valijatest. Siiamaani on nii vähemalt öeldud. Juhataja Suur tänu, hr. Hallaste! Rohkem küsimusi ei ole. Üks hetk! Aleksei Zõbin! A. Zõbin Lugupeetud ettekandja! Kas mitte seepärast pole siiani registreeritud VDL-i, et ta ei saaks üles seada oma kandidaate? See liikumine ei sаа kandidaate esitada ega kutsuda inimesi üles valimisi boikoteerima. I. Hallaste Lugupeetud hr. Zõbin! Ma seletan seda päris mitmendat korda, et §-s 20 öeldud sõnad "kandidaatide ülesseadmine on vaba" käivad ka Vene Demokraatliku Liikumise kohta, kes on seni registreerimata. Ka tema võib kandidaate üles seada. Kõik võivad seda teha, kui ei hääletata sisse Marju Lauristini parandusettepanekut, mis piiraks ülesseadjate ringi ainult registreeritud erakondadega. Juhataja Kaasettekande teeb õiguskomisjoni esimees Tõnu Anton! T. Anton Lugupeetud kolleegid! Kuivõrd autor, töögrupp ja õiguskomisjon kui juhtivkomisjon töötasid valimisseaduse eelnõu kallal käsikäes, puudub sisuliselt vajadus kaasettekandeks. Ma soovin rõhutada vaid kolme asjaolu. Õiguskomisjon on koostanud valimisseaduse kohta laekunud parandusettepanekute loetelu. See on üsna mahukas, kokku kuuel lehel, ja ma palun, et te jagaksite oma tähelepanu ka laekunud ettepanekutele. Paraku ei saanud suurt osa nendest ettepanekutest toetada ei õiguskomisjon ega töögrupp. Töögrupi ja õiguskomisjoni vahel on üksmeel suhtumises kõigisse parandusettepanekutesse. Teiseks, õiguskomisjon on samas päevakorraküsimuses esitanud otsuseprojekti Eesti Vabariigi Riigikogu valimisseaduse rakendamise kohta. See projekt on vaid 3-punktiline ja minu arvates ei peaks selles otsuseprojektis olema niisuguseid küsimusi, mis vajaksid täiendavat selgitamist. Kolmandaks, õiguskomisjoni nimel ma palun kõik parandusettepanekud esitada hiljemalt järgmise nädala esmaspäeva kella 18-ks. Õiguskomisjoni nimel palun pärast sõnavõttude lõpetamist käesoleva päevakorrapunkti arutamine katkestada ja jätkata seda järgmisel istungjärgul. Tänan! Juhataja (V. Andrejev) Suur tänu! Rahvasaadikutel rohkem küsimusi ei ole. Lugupeetud Ülemnõukogu, avan läbirääkimised. Peet Kask, palun! Р. Kask Austatud kolleegid! Iga valimisseaduse kõige tähtsam element on valimissüsteem, niisiis see, kuidas mandaadid jaotatakse valimisringkondade vahel, kui suured on valimisringkonnad ja kuidas valijate hääled transformeeritakse mandaatideks. Kesk-Euroopa postkommunistlikes riikides on saadud viimastel aastatel küllaltki palju kogemusi valimiste korraldamise ja valimissüsteemide disainimise seisukohast just meile väga lähedastes tingimustes. Nimelt tingimustes, kus suurte rahvaliikumiste tähtsus on hakanud langema ja tekkinud on väga fraktsioneeritud erakondade süsteem. Eilses "Rahva Hääles" avaldati minu artikkel, ülevaade selle kohta, kuidas Poolas, Bulgaarias, Tšehhoslovakkias ja Ungaris on valimisi korraldatud ja mis valimissüsteemi alusel. Ma tutvustaksin teile kõige tähtsamat küsimuste ringi. See on, kuidas saavutatakse parlamendi töövõime, milliseid elemente ühe või teise riigi valimisseaduses selleks leidub ja kui häid või halbu tulemusi on selle või teise elemendi rakendamine andnud. Kõigepealt torkab silma, et kõikjal, kõigis neljas riigis kasutatakse künnist, ja see on väga põhjendatud. Künnis tähendab seda, et pisierakonnad ja muud naljatilgad jäävad parlamendi ukse taha, neile ei jaotata mandaate, kui nad ei kogu ülemaaliselt teatud häälteprotsenti. Kõige tavalisem künnis, mida kasutatakse, on 5%. Ühes riigis kasutatakse ka 4% künnist. Aga teatud erinevused eri riikide vahel on siiski olemas. On riike, kus künnis on absoluutne, kus ilma künnist ületamata ei pääse parlamenti mitte ükski saadik. Selline on näiteks Tšehhoslovakkia, kus sõltumatutel saadikutel ei ole üldse šansse. Samal ajal on riike, kus sõltumatutele või pisierakondadele tehakse siiski mingisugune küljeuks lahti. Kõige rohkem praotatakse seda näiteks Poolas. Seal mõjub künnis ainult 15%-le mandaatidest, ainult 15% mandaate jaotatakse ülemaaliselt. Ja tulemus, mis selle ebaproportsionaalsuse elementide nõrkuse tõttu saadi, on see, et Poola Seimis on esindatud 29 parteid ja Senatis koguni 31 parteid. Kõige nõudlikum parlamendi suhtes on just parlamentaarne süsteem, kus valitsuselt nõutakse parlamendi usaldust. Ma ei väsi nimetamast näiteks Uus-Meremaad, kus kaheparteisüsteemi on tegutsenud kogu sõjajärgse aja ja kus parteide sisedistsipliin on nii tugev, et teatakse ainult nelja juhtu sõjajärgse 50 aasta jooksul, mil mõni parlamendiliige on hääletanud teisiti, kui partei on otsustanud. Järeldus: kui me tahame töövõimelist parlamenti, mitte killustatud parlamenti, kui me tahame juurutada parlamentaarset süsteemi, saada stabiilset valitsust, siis me peame valimisseaduse kehtestamisel üles näitama halastamatust pisiparteide ja sõltumatute kandidaatide suhtes. Nende huvid on otseses vastuolus Eesti riigi ja demokraatia arengu vajadustega. Kutsun üles pöörama erilist tähelepanu nendele sätetele seaduseelnõus, mis reguleerivad väikeste erakondade ja sõltumatute saadikute sissepääsu parlamenti ning teha rangemaks see künnis, nii et ta mõjuks ka mandaatide jaotamisel ringkondades, nagu on Bulgaarias, kus ringkondade kaudu ülemaalist künnist ületamata pääseb parlamenti ainult kandidaat, kes on seatud üles sõltumatu kandidaadina, ja kõik teised kandidaadid, kes on üles seatud läbi parteinimekirjade, isegi kui koguvad kvoodi täis ringkonnas, aga nimekiri ei ole ülemaalist künnist ületanud, langevad välja. Lisaks künnisele on ka teisi ebaproportsionaalsuse elemente ja teisi tõkendeid. Näiteks Ungaris kasutatakse kandidaatide ülesseadmisel väga rangeid reegleid. Seal suutsid umbes 50 parteist üleriigilisi nimekirju esitada ainult mõniteist ja parlamenti pääses neist ka ainult 1/3. Me peame olema halastamatud! Me peame endale aru andma, et pisierakondade huvid ja Eesti riigi huvid on praegusel hetkel vastuolus. Tänan tähelepanu eest! Juhataja Suur tänu! Palun, Vladimir Lebedev! V. Lebedev Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kolleeg Kass jättis mu ilma võimalusest esimese osa kohta sõna võtta. Tahtsin ligilähedaselt sedasama öelda. Nüüd puudutan teist momenti. Kõigepealt §-st 6, milles kirjeldatakse valimisringkondi. Tahan öelda, et need on moodustatud eesmärgiga kärpida vene saadikute arvu suurendamise võimalusi. Tallinnas, kus elab kolmandik rahvastikust, on ainult neli valimisringkonda. Seda esiteks. Teisest küljest hõlmab valimisringkond nr. 7 Ida-Virumaad, Narvat, Sillamäed ja Kohtla-Järvet. Uskuge mind kui matemaatikut: isegi kui venelaste suhtes kehtestatakse Riigikogu valimistel lihtsustatud kord, ei pääse selle süsteemi alusel Riigikogusse üle 6 vene saadiku. Ma ei pea silmas neid vene saadikuid, kes võetakse sotsiaaldemokraatliku või mõne muu partei nimekirja. Pean silmas neid, kes ei saa kandideerida partei poolt, vaid kandideerivad kui sõltumatud, s.o. mitte parteinimekirjade alusel. Selgitan, miks see nii on. Venelased, kes moodustavad 40% elanikkonnast, võivad sõltumatute kaudu loota 6 kohale parlamendis, mis on umbes 6% kohtadest, esindavad nad aga 40% elanikest. Seda isegi siis, kui mittekodanikele kehtestatakse lihtsustatud valimiskord. Seda, miks nii tehakse, kinnitab kas või Vene Demokraatliku Liikumise lugu, mida ei registreeritud. Üks põhjendus oli selline: teil on väga palju isikuid, kes ei ole kodanikud ega või saada kodakondsust. Sel samal põhjusel ei saa venelased asutada oma vene parteid. Siit aga tuleneb, et nad ei saa üles seada oma kandidaate üleriigiliste nimekirjade alusel. Niisiis, nad on venelased, kes saavad üles seada ainult sõltumatuid kandidaate. Seepärast ma arvan, et kui jätta alles see parteiline süsteem, millest rääkis Peet Kask, ja pidada silmas, et vene parteid praegu luua ei saa, otsustage, lugupeetud kolleegid, ise, kuidas hakkab hindama Eurоора tulevast Riigikogu, milles 40% elanikkonnast on esindatud 6 või halvemal juhul isegi 5 saadikuga. Tänan! Juhataja (V. Andrejev) Suur tänu! Palun, Andrus Ristkok! A. Ristkok Lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin kommenteerida oma parandusettepanekut, mida komisjon paraku küll pole sõnastamisel arvestanud. Aga ma palun selle igal juhul läbi hääletada. See puudutab teist paragrahvi ja valimisõiguslaste kontingenti valimisseaduses. Minu meelest praegune redaktsioon on vastutustundetu ja ma kohe põhjendan, miks. Sellel asjal on vähemalt kaks aspekti. Esimest ma nimetaksin poliitiliseks ja riigiehituslikuks aspektiks. Valikuvabadus on inimväärsete elutingimuste üks põhilisi tunnuseid ja valimisõigus on selle väljendus ühiskonna ametlikult korraldatud elus. Seetõttu on valimisõigus iseenesest elementaarne inimõigus ja demokraatlikus riigis, kui me räägime demokraatlikkusest riigiehituses, peab olema see tagatud kõigile riigi alalistele elanikele nii nagu kõik muud inimõigused. Seda ei tohiks segi ajada teise õigusega, õigusega olla valitud, mis on kodanikuõigus ja johtub juba otseselt kodaniku ja riigi, inimese ja riigi vahelistest suhetest. See tähendab tõepoolest, et valitud võivad olla ainult riigile lojaalsed inimesed ja see on hoopis teine asi. See ei puuduta praegu valijate kontingenti. See on valitavate kontingent. On selge, et riigi juhtimisele ei tohiks pääseda inimesed, kes on selle riigi või selle ühiskonna vaenlased. Paraku on see küsimus lahendatud kodakondsuse seadusega sedamoodi, et ometi võivad varsti pääseda riigijuhtimisele endised ja praegused Eesti riigi vaenlased. Igatahes ei ole see välistatud. Ma sellest pikemalt ei räägiks. Niisiis, kui me tahame Eesti riiki, loodavat riiki saada demokraatlikuks, siis tegelikult peab Eesti kõigil alalistel elanikel olema valimisõigus ja vabadus. Teine aspekt. Kuidas riigi juhtimise seisukohalt nimetada sellist olukorda, kus 1/3 Eesti riigi alalistest elanikest on esindamata riigi juhtimises? Praeguse redaktsiooni kohaselt ei saa need inimesed valida oma esindajat, keegi pole riigi juhtimisel kohustatud nende vajadustega arvestama, kuna nendel ei ole esindajat riigi kõrgeimas esinduskogus. Meil on Kirde-Eestis terved suured piirkonnad, kus põhirahvastik koosneb elanikest, kes tõenäoliselt ei ole niipea veel Eesti Vabariigi kodanikud ja võib-olla ei hakkagi olema. Kuidas nende elu korraldatakse? Ometi on riigil kohustus seda teha. Aga kuidas? Me ju ei tea nende vajadusi ja keegi pole kohustatud neid esindama otsustuste tegemise juures. Samal ajal on riigi piirkonnas, kus niisugune kontingent elab, meie rahva tohutu rikkus ja ressurss. Seda toodetakse seal ka juurde ja sellega arvestamine on ametlikult korraldamata. Seetõttu ma leian, et tahtes olla demokraatia pooldajad, peame andma valimisõiguse kõigile. Probleem, et riigi juhtimisele võivad tulla ka meie riigi vaenlased, tuleb lahendada hoopis teisiti, s.o. kodanikuõigustest lähtudes. Sellega saavutaksime, et need, kes meie riigist, meie ühiskonna eesmärkidest lugu ei pea, ei pääse otsuste tegemise juurde vahetute otsuste tegijatena. Tänan! Juhataja Suur tänu! Valeri Kois! V. Kois Lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahvasaadikud! Lugupeetud kolleegid, kõigepealt tahaksin rääkida esitatud eelnõu 4. peatükist. Kui siin oleks võimalik rakendada midagi nõukogulikku, nagu härra Hallaste ette pani, oleks seda huvitav vaadata. Nagu te teate, võis Nõukogude seaduste järgi kandidaate üles seada iga töökollektiiv, kooriühing, töökollektiivi nõukogu, ametiühing, lihtsalt koosolek jne. Mitte kuskil mujal maailma riikides – tõestagu eelnõu autorid mulle vastupidist! – ei rakendata niisugust superdemokraatlikku põhimõtet, mille kohaselt igaüks võib ennast ise üles seada või võib seda teha naabrimees või mis tahes juriidiline isik, olgu see siis pank või jäätisekiosk. Ausalt öeldes antakse niisuguse demokraatia sildi all tegelikult rahatuusadele avarad võimalused kandidaate üles seada ja toetada. Seda kõike arvestades olen ma selle vastu, mis praeguses seaduseelnõus on kirjas. Seal tuleb täpselt öelda, nagu paljude või enamiku riikide seadustes on tehtud, et kandidaatide ülesseadmise õigus on näiteks 500 kodanikul, kes on alla kirjutanud vastava avalduse, või poliitilistel organisatsioonidel, milleks kogu maailmas on üldjuhul poliitilised parteid, isegi mitte ühiskondlik-poliitilised organisatsioonid. Jah, Vene Demokraatlik Liikumine ei ole registreeritud, kuid ega ta põhimõtteliselt saagi osaleda tulevastes valimistes. Ja see, kui lähtuda mitte hetkelistest, vaid riigi huvidest, on üldjoontes ju õige. Härra Hallaste aga räägib, nagu оlnuks põhjus selles, et meil ei ole korda majas parteide registreerimisel või et presiidium tegutseb valesti jne. Kuid see peaks ju andma meile tõuke võtta viivitamatult vastu parteide seadus ja panna kord majja. Praegused parteid tuleks ümber registreerida. Tõestagu härra Hallaste mulle praegu, et tema parteis on ainult Eesti kodanikud! Kui ta selle on tõestanud, siis võib tema partei ümber registreerida. Tähendab, tegutsegem nagu kord ja kohus, pangem asjad paika ja siis valigem Riigikogu. Vastasel korral, mis tähendab tegutsemist esitatud variandi kohaselt, saame samasuguse kogu, nagu meil praegu on. Uus kogu ei ole millegi poolest parem ega ka halvem. Teiseks tahaksin peatuda poliitilise korruptsiooni küsimusel. Jutt ei ole lihtsalt korruptsioonist, vaid poliitilisest korruptsioonist. Kui mingi valitsusametnik võtab altkäemaksu, siis võib seda nimetada korruptsiooniks, kuid lihtsam on seda nimetada altkäemaksu võtmiseks. Korruptsiooni tõeline olemus seisneb poliitilises korruptsioonis, mis on seotud sellega, et mingi partei, mingi inimrühm haarab poliitilise võimu, paneb kohale oma ametnikud ja hakkab siis tegutsema puhtmerkantiilsetes huvides. Nagu maailma kogemused näitavad, on selle ohu vältimiseks võetud vastu terve hulk seadusi. Ma loen teile ette, mida selles suhtes viimase saja aasta jooksul on tehtud ainuüksi Ameerikas. 1925. aasta korruptsiooniseadus, mis kehtestab rahasummade piirmäärad, mida võib kulutada kongressi valimise kampaania ajal. 1939. aasta seadus, mis piirab valimiskampaaniasse tehtavaid sissemakseid ja kehtestab kulude üldsumma. 1943. aasta Smithi-Connaly seadus, mis vähendab sissemaksete suurust, mida ametiühingud teevad valimiskampaania fondi. Tafti-Hartley seadus, mis keelab ametiühingutel liikmemaksude kasutamise valimiskampaania finantseerimiseks. 1972. aasta seadus, mis käsitleb föderaalse valimiskampaania korraldamist. Selle eesmärk on hoida valimistel ära äraostmist. Loetelu võiks jätkata. Võtame näiteks Austria föderaalseaduse poliitiliste parteide finantseerimisest ja valimiseelsest agitatsioonist. 30% selle paragrahvidest reguleerib valimiskampaania finantseerimist. See on väga tähtis küsimus! Saksamaa LV parteideseaduse enamik paragrahve teeb sedasama. Selle kõige eesmärk on sulgeda poliitilise korruptsiooni kanalid. Ka meile on see väga tähtis! Peatun ainult mõningatel momentidel. Kõigis riikides on tegelikult keelatud poliitilise tegevuse finantseerimine välismaalt. Rootsi seaduse kohaselt toob see kaasa kriminaalkaristuse. Tuletagem meelde rootsi kommunistide skandaalset lugu. Tuli välja, et nende partei mõned juhid said NLKP-lt dotatsiooni, sõitmaks Nõukogude Liitu õppima. Summad ei olnud suured ega mõjutanud valimiskampaaniat, kuid skandaal oli tohutu – parteid finantseeriti välismaalt. Nüüd aga vaadakem, kuidas tegutsevad meie parteid. Ühed sõidavad Soome ja Saksamaale kristlike demokraatide, teised sotsiaaldemokraatide juurde. Kuid kelle rahadega? Eks ikka välismaiste parteide rahadega! Sее on sama, mis tegi Interliikumine, saades raha Moskvast! Kui praegu vaadata, milline on meie parteidel kontorisisustus, orgtehnika ja kompuutrid, tekib küsimus, kust see on saadud? Ikka välismaalt! Ma kordan, et me võime näha seda, mis paljudes maades on kriminaalselt karistatav. Kuidas aga finantseeritakse valimiskampaania ajal meie parteisid oma allikatest? Tuletagem meelde eelmisi valimisi. Nagu ma täpselt mäletan, eraldas üks ministeerium oma fondist mingi liikumise või partei valimiskampaania finantseerimiseks raha. Kui see ei ole korruptsioon, siis kuidas seda mõista? Minister annab mingile parteile riigi raha, et see aitaks tal jääda ministriks. Praegu pole niisugune tegevus meie seadustega keelatud. Seepärast kulutavad riigiettevõtted – ma rõhutan: riigiettevõtted – riigi raha parteide finantseerimiseks. Kust saab raha Koonderakond, ministrite ja direktorite partei? Kust saab raha hiljuti loodud Savisaare fond, mis hakkab toetama tsentristlikke jõude? Peaaegu kõigis maailma riikides on riigiorganitel või riikliku struktuuriga seotud organitel kategooriliselt keelatud finantseerida valimiskampaaniat. Vähe sellest, seal on piiratud ka erakompaniide osavõttu valimiskampaaniast. Näiteks Austria seaduse kohaselt tuleb iga 30 000 šillingini ulatuv annetus registreerida ja võetakse riigi kontrolli alla. Tahan oma mõtte lõpetada sellega, et kui me praegu enne esimesi n.-ö. vabu, demokraatlikke valimisi ei võta midagi ette nende korraldamiseks nii, nagu on kohane ühele normaalsele maale, saame korrumpeerunud, mitte demokraatliku riigi, millele ise praegu aluse paneme, kui me valimisseaduses ei pane paika kõike seda, mis on seotud poliitilise tegevuse finantseerimisega. Ma andsin oma ettepanekud juba aasta tagasi härra Hallastele. Kahjuks ei pööranud eelnõu koostajad nendele tähelepanu. Ma ei tahaks kedagi kahtlustada, kuid mulle näib, et neile on see kasulik. Nad juba esindavad parteisid, kes tunnevad riigipiruka lõhna. Tänan tähelepanu eest! Juhataja Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu! Autor ja juhtivkomisjon tegid ettepaneku katkestada valimisseaduse eelnõu arutamine ja jätkata arutelu järgmisel istungjärgul. Nii teemegi! Sellega on meie istungjärk lõppenud. Tänan ja nägemiseni! 06.05.2011 |
|
Riigikogu | Lossi plats 1a, 15165 Tallinn | tel +372 631 6331 | faks +372 631 6334 | riigikogu at riigikogu dot ee |
|
