EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU

NELJAS ISTUNGJÄRK

23.–26. aprill 1990

 

Sisukord
1.  Neljanda istungjärgu päevakorra kinnitamine
2.  Eesti NSV Ülemnõukogu töö valgustamisest raadios ja televisioonis
3.  Eesti NSV Ülemnõukogu esimehe A. Rüütli informatsioon läbirääkimistest Moskvas
4.  Eesti NSV Ülemnõukogu liikmete arupärimistele ja küsimustele vastamine
5.  Eesti NSV valitsuse liikmete nimetamine
        Artur Kuznetsovi nimetamine Eesti NSV ministriks
        Jaak Tamme nimetamine Eesti NSV tööstus- ja energeetikaministriks
        Siiri Oviiri nimetamine Eesti NSV sotsiaalhooldusministriks
        Toomas Sõmera nimetamine Eesti NSV sideministriks
6.  Diskussioon NSV Liidu poolt Leedu Vabariigi vastu rakendatud majanduslikest sanktsioonidest
7.  Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 26. märtsi seadluse "Eesti NSV õiguskaitseorganite osalisest depolitiseerimisest" kinnitamine
8.  Eesti NSV riigikontrolli seaduseelnõu esimene lugemine

 
EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
NELJAS ISTUNGJÄRK
ESIMENE ISTUNG
23. aprill 1990

 
Istungjärgu päevakorra kinnitamine
Juhataja (Ü. Nugis)
Kohal 85 saadikut. Puudub 20.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Täna, ennelõunasel ajal oli koos Ülemnõukogu Presiidium, kus arutati ka päevakorra projekti, mida esitada Ülemnõukogule kinnitamiseks.
Neljanda istungjärgu päevakorra projekt on presiidiumi poolt läbi vaadatud ja selle me teile kinnitamiseks esitame. Enne seda mõned teadaanded.
Seoses riigipühadega arutasime me ka Ülemnõukogu aprillikuu viimase dekaadi ja maikuu esimese dekaadi töörežiimi. Presiidium leidis, et aprillikuu viimane nädal, alates tänasest, 23. kuupäevast, võiks olla järgmise ajarežiimiga. Nimelt 23. 24. ja 25. on istungjärk ning istungjärgu ühe istungi soovitab presiidium läbi viia 26-ndal, s.o. neljapäeval. Tavaliselt, nagu te, lugupeetud Ülemnõukogu, teate, on neljapäev presiidiumi korraliste istungite päev, kuid arvesse võttes väga suurt töömahtu, mis Ülemnõukogul veel ees seisab, on meil selline ettepanek, et 26-ndal pühendatakse pealelõunane aeg istungjärgule, algusega kell 3, kell 15.00. Ette rutates teatan presiidiumi liikmetele, et neljapäeval algab presiidiumi istung Kadriorus kell 10.00
27. ja 28. kuupäevaks, nagu te teate, on planeeritud saadikute õppus ja 29. kuupäevaks töö valijatega. 30. aprill on puhkepäev. Samamoodi on puhkepäevad teadujärgi 1. ja 2. mai, ja 3. mail, neljapäeval, on presiidiumi korraline tööpäev. 3., reedesel päeval töötavad komisjonid nagu alati. 5. ja 6. on kalendri järgi puhkepäevad. 7. ja 8. mail toimub istungjärk ning 9. mai on meil teatavasti riigipüha. Vaat sellise ajarežiimi pakume me Ülemnõukogule aprillikuu viimaseks nädalaks ja maikuu esimeseks nädalaks.
Veel üks teadaanne uue saadikugrupi registreerimisest. Saadikugrupi nimetus on sõltumatud demokraadid. Sõltumatute demokraatide saadikurühma esimees on Ülo Uluots, esimehe asetäitja Jaak Allik, liikmed: Indrek Toome, Juhan Telgmaa, Käärma, Mölder, Madissoon, Järvesaar, Titma, Eller, Kois; võib-olla ma jätsin mõne nime nimetamata, ei saa allkirjadest aru. Sõltumatute saadikute rühma avaldus on väga pikk, kolmel lehel, sellepärast ma praegu teie lahkel loal seda ette ei loe, kuid kõik saavad avaldusega tutvuda saadikurühma juures. Lõpufraas on niisugune, et saadikurühm on avatud kõigile nõukogu liikmetele, kes tunnustavad seda programmi. Programmiga palun tutvuda töö käigus.
Lugupeetud Ülemnõukogu, asugem neljanda istungjärgu päevakorra läbivaatamise ja kinnitamise juurde.
Ma tuletan kõikidele meelde, et need punktid, mis on päevakorda kinnitatud, ei ole maha võetud, nad on päevakorras edasi ja kanduvad kas automaatselt või vastavalt meie otsusele edasi teise istungi päevakorda, vastavalt sellele, kui põhjalikult ollakse valmis antud päevakorda arutama. Näiteks täna, kui me arutasime Ülemnõukogu Presiidiumis päevakorrapunkti, mis puudutab informatsiooni Eesti NSV valitsuse tegevusest IME programmi elluviimisel, tegi peaminister ettepaneku anda veel aega selle küsimuse läbivaatamiseks. Mõistagi ei ole ju vaja tooreid materjale läbi vaadata. Ja selliseid näiteid võib veel teisigi tuua. Ma tahan rõhutada, et päevakorda kinnitatud punktid on päevakorras, aga ühel või teisel, kas tehnilisel või mõnel muul tõsisel põhjusel Ülemnõukogu Presiidium neid kõiki tänasele istungjärgule ei pakkunud.
Lugupeetud Ülemnõukogu, tõenäoliselt on Ülemnõukogu Presiidiumi poolt pakutud päevakorra projekt teile kätte jagatud. Asugem siis päevakorra läbiarutamise juurde. Genik Israeljan.
G. Israeljan
Lugupeetud juhataja, mul on kaks küsimust protseduuri kohta. Esimene küsimus – teie informatsioon sellest, et 26. aprillil toimub lisaplenaaristung. Kas me paneme selle küsimuse hääletamisele?
Teine küsimus: möödunud esmaspäeval me võtsime vastu päevakorra. Ma saan sellest aru nii: see, mida me ei jõudnud arutada, läheb üle käesoleva istungjärgu päevakorda. Viienda punktina oli seal kirjas Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kinnitamine. See on printsipiaalne küsimus. Ma palun viia sellesse praegu esitatud projekti muudatus või siis panna see küsimus hääletamisele.
Juhataja
Suur tänu! Ma kohe vastan. See, mis puudutas Ülemnõukogu ja Ülemnõukogu töö ajagraafikut aprillikuu lõpuni ja maikuu esimeses dekaadis, ei ole muidugi pakutud otsusena, vaid projektina, mida me teiega koos hääletame, nii et see otsus on veel tulemata. See, mis puudutab 5. päevakorrapunkti, peab silmas tõepoolest seda, et ühel juhtumil on olemas presiidiumi otsus, mis on veel kinnitamata, ja teisel juhtumil on võrdsete õiguste saadikugrupi alternatiivne variant, mis mõlemad tulevad koos läbiarutamisele.
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Kas poleks võimalik paljundada ja meid tutvustada nende eelmiste istungite päevakorraküsimustega, mida pole veel arutatud, ja seda alates esimesest istungjärgust.
Juhataja
Mul on hea praegu kohe vastata, seda saab teha homme.
A. Veetõusme
Härra juhataja, austatud saadikud! Kolmanda päevakorrapunkti juures jõudsid majanduskomisjon ja õiguskomisjon ühisele seisukohale, et arvestades esimest lugemist, oleksid ettekandjateks töögrupi esindaja ja majanduskomisjon. Nii et teen ettepaneku siis kaasettekandja nagu välja jätta ja lisada juurde töögrupi esindaja.
V. Jermolajev
Austatud juhataja, austatud kolleegid! Lubage meelde tuletada, et ma tegin möödunud istungjärgul ettepaneku, et enne istungjärgu algust antaks meile kätte küsimused, mis jäid eelmisel istungjärgul arutamata. Siis oleks mitte ainult minul, vaid ka minu kolleegidel hõlbus määrata oma suhtumist päevakorda. Ma võtsin teadmiseks meie austatud spiikri avalduse selle kohta, et me homme saame sellest teada. Kuid täna kahjuks hakkame me nähtavasti päevakorda arutama, ilma et meil oleks täielikku küsimuste loetelu.
Juhataja
Suur tänu! Ma veel kord püüan anda selgituse. Päevakorda kinnitatud punktid on päevakorras sees. Ja kui Ülemnõukogu otsustamise protsessi käigus täna leiab, et nad peavad minema just nimelt neljanda istungjärgu päevakorda, siis oma otsuses Ülemnõukogu seda ka näitab, nii et need punktid kuhugi ei kao. Samal ajal tahaksin panna Ülemnõukogule südame peale seda, et ühes istungjärgus on, kui me nüüd päevi õigesti kokku loeme, ainult 6 istungit, ja teades juba pakutud ning väga pakiliste küsimuste lahendamise vajalikkust, on selline oht, et me võime lülitada päevakorda palju materjale, mida me ei jõua läbi vaadata, mis kas kaotavad oma aktuaalsuse või ei ole küllalt põhjalikult ette valmistatud, kuid ma rõhutan veel: kui Ülemnõukogu seda otsustab, siis niimoodi ka juhtub. Täna pakub Ülemnõukogu Presiidium küsimused sellises järjekorras, nagu nad on kirjas teile antud projektis.
S. Petinov
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mul on kaks ettepanekut. Esimene ettepanek käib meie kokkuleppe kohta transleerida ainult tähtsamad istungid, kus võetakse vastu olulisemad seadusandlikud aktid. Küsimus on tõepoolest tõsine, sest valijad pöörduvad pidevalt meie poole. Ma palun lugupeetud juhatajat panna see küsimus hääletamisele. Kõik tehnilised küsimused kuuluvad lahendamisele kompetentsete organite poolt, kelle käsutuses on massikommunikatsioonivahendid. Nüüd teine moment. Ma tahaksin teie tähelepanu pöörata seadluse "Õiguskaitseorganite osalise depolitiseerimise kohta" viiendale punktile. On kujunemas segane olukord. Nagu mulle on teatavaks saanud, toimib nimetatud seadlus juba mõnedes õiguskaitseorganites. Seda ära ootamata, kuni meie, kui võib nii väljendada, seadluse ratifitseerime. Sellega seoses on mul järgmine küsimus. Mil kombel see seadlus jõustus? Mis juhtub, kui me teda ei kinnitata? Kuidas toimib ta sel juhul? Ma tahaksin saada selles küsimuses selgitust.
Juhataja
Püüan anda vastuse. Probleem, mis puudutab tele- ja raadioülekandeid Ülemnõukogu saalist, oli üleval ka eelviimasel korral eelmise istungjärgu esimesel istungil, mil ma tahtsin seda hääletamisele panna, aga kahetsusega pean ütlema, et asjaosalisi polnud sellel hetkel kohal ja ta jäi sellepärast välja. Kui on täna ettepanek võtta sama asi päevakorda koos hääletamisega, siis sellisel juhtumil me seda täna ka teeme. Mis puudutab 5. päevakorrapunkti õiguskaitseorganite osalisest depolitiseerimisest, siis tõepoolest on olemas Ülemnõukogu Presiidiumi otsus selle kohta, kuid ei ole Ülemnõukogu otsust. Nii et selline tegevus toimus ainult Ülemnõukogu Presiidiumi otsuse sfääris või mõjupiirkonnas. Nüüd on küsimus Ülemnõukogu otsuses, kas ta kinnitab või ei kinnita, kas ta võtab kinnitamise aluseks Ülemnõukogu Presiidiumi otsuse või alternatiivse variandi, mis on õiguslikult natukene teistsugune situatsioon.
V. Malkovski
Lugupeetud saalisviibijad! Ma saan nii aru, et iga kord, kui me määrame kindlaks päevakorda, me rikume kas tahtlikult või tahtmatult reglementi ja ma räägin sellest juba teist korda. Reglemendis on selgelt ja kindlalt kirjas, et küsimused, mis olid võetud eelmise istungjärgu päevakorda, kantakse üle järgmisele istungjärgule. Ja see on reglement, mis on kinnitatud Eesti NSV Ülemnõukogu poolt ning on täitmiseks kohustuslik alluvale organile, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile. Ma palun tungivalt Ülemnõukogu Presiidiumi ja tema esimeest informeerida meid sellest, kuidas koostatakse järjekordse istungjärgu päevakorda, millele tuginedes?
Juhataja
Jah, tõepoolest, mina ka kordan täna mitmendat korda üle: kõik päevakorda võetud küsimused on päevakorras ja vastavalt reglemendile nad kuskile ei kao, kuid päevakorra arutamise järjekord otsustatakse ikka igal istungil eraldi, kuid kui Ülemnõukogu arvab, et juba eelnevalt päevakorras olevad küsimused peaksid neljandal istungjärgul olema istungjärgu alguses, siis niimoodi ta ka otsustab. Kui vajatakse põhjalikku selgitust selle kohta, mispärast just üks või teine juba päevakorras olev küsimus ei ole leidnud presiidiumi poolt eelistust, siis sellisel juhtumil andkem aparaaditöötajatele natukene aega ette valmistada ja esimesel võimalusel saame üksikasjaliku seletuse. Siin ei ole tõepoolest tegemist millegi muuga kui sellega, et üks või teine seaduseelnõu ei ole komisjonides veel nii korralikult läbi töötatud või näiteks IME problemaatikaga seotud teema ei ole valitsuses veel läbi töötatud. Peaminister palus ka pikendust, ja samal ajal on tõesti niisuguseid küsimusi, kus meile on antud sisuliselt väga täpsed kuupäevad juba ette, isegi teemad, mis puudutavad dialoogi Moskvas, on ette antud tunnise täpsusega ja seda ignoreerida ei oleks sobiv. Me valmistame presiidiumis ette vajaliku selgituse nende küsimuste kohta, mis näiteks täna päevakorra otsustamisel veel kord päevakorda konkreetse järjekorranumbriga ei sattunud.
A. Paju
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, austatud kolleegid! Aeg on ikkagi see, mis tõttab ühes suunas ja kindlalt, meie tammume praegu paigal. Kas ei oleks praegu otstarbekas lõpetada selline ümber päevakorra ja punktide kõnelemine ja edaspidi Ülemnõukogu juhataja kommenteeriks paari-kolme lausega, mis meil on siin juba silme ees, sest ega need ei ole juhuslikult siia kirja pandud, ja siis lõpeks meil tegelikult see mitte kuskile viiv jutuajamine lihtsalt ära, aeg ikkagi jookseb ja praegu tuleb selle ümber jutuajamine lõpetada ja alustada siis kas hääletamise või päevakorra realiseerimisega.
Juhataja
Suur tänu! Kui lubatakse, võib-olla ma tõesti praegu paari minuti jooksul annaksin kommentaari selle päevakorraprojekti kohta, mille Ülemnõukogu Presiidium esitas.
Eesti NSV Ülemnõukogu esimehe informatsioon läbirääkimistest Moskvas peab olema sees juba sellepärast, et ta on meie jaoks ülitähtis küsimus ja selle põhjal oskab Eesti pool võtta vastu oma otsuseid ja teatada meie seisukohtadest Moskva keskvõimu esindajatele. Nii et siin ei ole kahtlust, et see küsimus on väga aktuaalne. Ei ole vist mõtet seletada selle küsimuse tähtsust, et Eesti NSV valitsus on veel moodustamata ja need ministeeriumid, millel ei ole juhti, on ju praegu sisuliselt sellises olukorras, et nende töö pehmelt öeldes ei kulge kuigi efektiivselt. Me oleme, lugupeetud Ülemnõukogu, likvideerinud Rahvakontrolli Komitee ja riigikontrolli vastav organ on moodustamata. Ka selles osas on sisuliselt vaakum, kõik saavad sellest aru, et selle seaduseelnõuga on meil kiire taga. Hulgaliselt on Ülemnõukogu liikmete arupärimisi ja küsimusi, õigemini enamik ongi küsimused, arupärimisi, järelepärimisi on vähe. Sealhulgas ka see teema, mis on võrdsete õiguste saadikugruppi mitmeid kordi erutanud, s.o. tele- ja raadioülekannete probleem jne. Seda kuhugi lükata ei saa. Ja kui te eelmisest istungjärgust mäletate, jäi vastu võtmata otsus õiguskaitseorganite depolitiseerimise kohta. Sest tõepoolest praegu see toiming, see tegevus, mis selle probleemi ümber on kujunenud, tugineb ainult Ülemnõukogu Presiidiumi otsustele. Nendest seisukohtadest lähtudes Ülemnõukogu Presiidium sellise projekti teile ka esitas.
R. Veidemann
Seoses Sergei Petinovi ettepanekuga raadio- ja teleülekannete küsimuse lülitamisest päevakorda on mul ettepanek panna Ülemnõukogus siis hääletusele vastav Ülemnõukogu Presiidiumi otsus – kas kinnitada see või tühistada. Sellepärast et me oleme seda küsimust arutanud ja vastava otsuse vastu võtnud. Ma ei näe mingit põhjust, et avada siin diskussiooni.
Juhataja
Mul on sellisel juhul niisugune ettepanek, et ka selle otsuse projekt esitatakse kirjalikult, siis ma panen selle ka hääletamisele.
T. Made
Mul on ettepanek, et pärast seda, kui me oleme ära kuulanud Ülemnõukogu esimehe informatsiooni läbirääkimistest Moskvas ja kinnitanud uued ministrid, avaksime me üldpoliitilise diskussiooni Nõukogude Liidu poolt Leedu Vabariigi suhtes rakendatavate majandussanktsioonide asjus ning võtaksime vastu poliitilise otsuse, mille me siis maailmale teada annaksime. Seegi asi on väga kiire. Mul on ettepanek lülitada üldpoliitiline diskussioon selles küsimuses pluss meiepoolne deklaratsioon või resolutsioon või otsus, kuidas soovite, neljanda istungjärgu päevakorda. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Ma palun siis ka Tiit Madel esitada see kirjalikult.
V. Lebedev
Austatud juhataja, austatud kolleegid! Ajutise reglemendi § 2 kuuendas lõikes on kirjas, et juhul, kui istungjärgu ajal ei jõutud arutada kõiki päevakorrapunkte, siis need küsimused lülitatakse järgmise istungjärgu päevakorra algusesse ilma korduva hääletamiseta. Seda esiteks.
Ja vastavalt § 2 lõige 5, kus on juttu erakorraliste küsimuste päevakorda võtmisest, on nõutav saadikute koosseisust 2/3 osavõtt hääletamisest. Sellepärast arvan ma, et need küsimused, mis on lülitatud tänasesse päevakorda, peavad olema vastu võetud 2/3-ga, vastavalt reglemendile.
Juhataja
Suur tänu! Ma ikka kannatlikult rõhutan, et tõepoolest on kõik päevakorras olemas ja praegu ei ole päevakorrapunktide järjekord kindlaks määratud ja Ülemnõukogu Presiidiumil on ka omalt poolt õigus täiendavaid päevakorrapunkte esitada. Nii et Ülemnõukogu otsustab seda ja kui Ülemnõukogu peab õigeks, et Ülemnõukogu Presiidiumi poolt täna esitatud täiendavad päevakorrapunktid ei vääri arutamist, siis nad jäävad kõrvale.
N. Aksinin
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! On tekkinud mulje (see käib teie kohta, lugupeetud spiiker), et te manööverdate päevakorraga seoses situatsiooniga vabariigis ja Liidus. Mitte millegi muuga küsimuste kuhjamist päevakorda ma ei saa seletada.
Juhataja
Suur tänu! Vaatamata ka poliitilisele hinnangule, ei ole mul mitte midagi muud öelda kui seda, et enamikku nendest punktidest, mis on päevakorda kinnitatud, ei ole Ülemnõukogu Presiidium pidanud vajalikuks esitada sellepärast, et materjal ei ole korralikult ette valmistatud. Mingeid muid põhjusi ei ole.
Teine asjaolu on see, et sel istungjärgul on ju ainult kuus istungit ja teemasid on nii palju, mistõttu me arvame, et me lihtsalt ei jõua kõike sellel istungjärgul arutada.
Ma veel kord rõhutan, et kui Ülemnõukogu peab vajalikuks neljanda istungjärgu päevakorra kokku panna juba päevakorras olevate punktide alusel, siis on see tema õigus, kuid keegi ei saa ära võtta ka Ülemnõukogu Presiidiumilt õigust esitada omapoolseid ettepanekuid päevakorra kohta, nii et asume otsustama.
Kõigepealt, lugupeetud Ülemnõukogu, otsustagem ajagraafik Ülemnõukogu ja Ülemnõukogu Presiidiumi töö korraldamiseks aprillikuu tänasest kuupäevast kuni kuu lõpuni ning maikuu esimesel dekaadil. Ülemnõukogu Presiidium, võttes arvesse, et vahepeal on palju puhkepäevi ja riigipühasid, teeb sellise ettepaneku. Aprillikuu 23., 24. ja 25-ndal toimuvad neljanda istungjärgu raames plenaaristungid ja üks istung toimub 26-ndal alates kell 15.00.
26-nda hommikupoole alustaks presiidium tööd kell 10. 27., 28. on saadikute õpingutepäevad, 29-ndal kohtutakse valijatega ja 30. on puhkepäev. Samuti on puhkepäevad 1. ja 2. mai. 3. mail on presiidiumi tööpäev, 4-ndal on töö komisjonides, 5.–6. puhkepäevad ning 7. ja 8. toimub istungjärk. Juhan Telgmaa.
J. Telgmaa
Mul oleks ettepanek uurida veidi seda neljapäevast tööpäeva, kas on kindel, et siis on kvoorum koos või mitte, sest see on ainuke ebareeglipärane päev nendest teie poolt pakutud päevadest.
Juhataja
Ka presiidiumis, kui me seda küsimust arutasime, tundsime selle üle muret, kuid me pidasime silmas seda, et meie poolt esitatud päevakorraprojekt on juba praegusel kujul nii mahukas, et kipub mitte ära mahtuma ainult esmaspäevase ja teisipäevase ja kolmapäevase päeva sisse. Kas on ettepanek mingil moel ajagraafikut diferentseerida, võib-olla näiteks aprillikuu ja maikuu graafikut eraldi hääletada? Ei ole vaja? Jääb siis sedamoodi jõusse. Jaak Jõerüüt.
J. Jõerüüt
Vaadates natukene kalendrit ja mõeldes selle ajagraafiku peale, tahaksin ma tuletada meelde mitmeid eelmiste saadikute ütlusi ja ühte kirja, mis sai läkitatud juhtkonnale mõni aeg tagasi. Lühidalt kokku võttes on asi niisugune, et nii, vanamoodi, pühad on pühad, aga me kaotame kogu selle asja tulemusena mitme nädala peale, olenemata arvestusest, kaks või kolm tööpäeva. Mul on konkreetne ettepanek. Kartused kartusteks, aga ma ei kujuta üldse ette, kuidas me endaga välja tuleme, kui me niimoodi jätkame, ja ma teen konkreetse ettepaneku pikendada tänast, homset ja ülehomset päeva vähemalt kella 11-ni, teiseks teen ma ettepaneku, et vähemalt 10. või 11. mail oleks meil kas poolteist või üks täis päev juures.
Juhataja
Suur tänu! Ma paneksin kõigepealt Ülemnõukogu ette hääletamisele minu poolt pakutud ajagraafiku, kusjuures selles variandis me peame silmas, et tööpäeva ajarežiim on veel töö- ja kodukorra piirides, s.t. niimoodi, et istungid algavad kell 10 ja lõpevad kell 6. See on siis esimene pakkumine koos sellise ajagraafikuga, nagu ma nimetasin.
Kes on selle poolt? Palun hääletada! Poolt on 78 saadikut, vastu on 4, erapooletuks jäi 7.
Ma panen teisena hääletusele Jaak Jõerüüdi ettepaneku, mis seisneb selles, et meie igapäevased tööpäevad istungjärgu päevadel oleksid mõnevõrra pikemad ja lõpeksid kella 18.00 asemel vähemasti kell 23.00. 19.00, tähendab, tund aega pikemad? 19.00. Panen hääletusele, et istungjärgu tööpäevad oleksid vastu meie senikehtivat ajutist töö- ja kodukorda mitte kella 18.00-ni, vaid 19.00-ni. Selleks on vaja 2/3. Palun hääletada! Poolt on 50 häält, vastu 29, erapooletuks jäid 11. See ettepanek ei leidnud toetust.
S. Petinov
Lugupeetud eesistuja! Mul on lühike täpsustav küsimus. Kui me hääletasime teie ettepanekut 26. kuupäeva plenaaristungi kohta, kas see on praeguse istungjärgu istung. Või alustame me 26-ndal meie uut istungjärku?
Juhataja
Ei, see on veel selle istungjärgu istung. Algusega kell 3 ja lõpetame kell 6.

 
Eesti NSV Ülemnõukogu töö valgustamisest raadios ja televisioonis
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, asugem otsustamise juurde ja mul on selline ettepanek, et kõige esimesena me hääletaksime üle ühe päevakorrapunkti, mis on mitmeid kordi võrdsete õiguste saadikugrupi poolt esitatud ja on jäänud meile veel probleemiks. Ma loen selle otsuse ette.
"Eesti NSV Ülemnõukogu töö valgustamisest raadios ja televisioonis. Lähtudes põhimõttest, et Eesti NSV Ülemnõukogu töö peab olema laia avalikkuse kontrolli all, kuid arvestades samal ajal Eesti ringhäälingu tehnilisi ja majanduslikke võimalusi, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium otsustab:
Võimaldada teleülekandeid neist Eesti NSV Ülemnõukogu istungeist, kus arutatakse Eesti poliitilist arengut vahetult mõjutavaid küsimusi. Teleülekande loa annab Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja ajakirjanduskomisjoni ettepanekul. Raadioülekannete tegemise Eesti NSV Ülemnõukogu istungitest otsustab Eesti Raadio juhtkond."
Et asi oleks selge, panen ma selle veel kord Ülemnõukogus hääletamisele nimelise hääletamisena. Kas ollakse selle poolt, et me viime läbi nimelise hääletamise? Kas peab seda eelnevalt veel hääletama või on see nõusolek, kõik on nõus? Palun hääletada! Kes on selle otsuse nimelise hääletamise poolt? Üks hetk. Ma lugesin ette otsuse. Loeme selle hääletusvooru annulleerituks. Ma siiski küsisin Ülemnõukogu käest, et kas ollakse nõus, ja võtsin teie peanoogutusi aluseks. Ma küsin veel kord, kas ollakse nõus nimelise hääletamisega või me otsustame nimelise hääletamise vajalikkust hääletamise kaudu? Hääletame? Kes on selle poolt, et Ülemnõukogu Presiidiumi otsus "Eesti NSV Ülemnõukogu töö valgustamisest raadios ja televisioonis" panna nimelisele hääletamisele? Palun hääletada! Poolt on 78 saadikut, vastu 6, erapooletuks jäi 6. Nii et seda otsust me hääletame nimeliselt. Ei ole tarvidust uuesti ette lugeda, kõigil on otsuse sisu meeles.
J. Allik
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin pöörata tähelepanu selle Ülemnõukogu Presiidiumi otsuse sõnastusele. Seal on öeldud, et need istungjärgud, kus arutatakse vahetult vabariigi poliitilise ja majandusliku elu küsimusi, kantakse televisioonis üle. Ilmselt televisiooni ülekanded ei saa olema eriti sagedased. Televaatajatele, meie valijatele jääb Ülemnõukogu tööst üpris kummaline mulje. Mida me siis ülejäänud aja teeme? Minu meelest me kogu aeg arutame küsimusi, mis vahetult vabariigi poliitilist ja majanduslikku elu puudutavad. Kas see tuleks ehk pisut leebemalt sõnastada?
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, ma juhin teie tähelepanu sellele, et niisugune otsus on meil olemas. Ja praegune protseduur peab ainult selle otsuse nimelise hääletamise kaudu kinnitama. Kui me tahame muuta sõnastust, siis sellisel juhul on tegemist juba teise otsusega ja protseduur algab otsast peale. Võimalik, et Jaak Alliku märkus on ka õigustatud, kuid praegu me oleme veel selle juhtumi juures, et me Ülemnõukogu Presiidiumis vastu võetud otsust kinnitame nimelise hääletamisega. Me oleme otsustanud, et me nimeliselt hääletame.
V. Jermolajev
Austatud eesistuja, austatud kolleegid! Luban endale teha ühe märkuse. Ma olen nõus Jaak Allikuga, et praegu vastuvõetavaid dokumente on vaja viimistleda ja seoses sellega on mul selle projekti kohta märkus. Projekti teise osa kohta, kus me anname raadiole üle otsustamise, kas transleerida istungjärku või mitte. Ma ei pea seda õigeks, selle küsimuse peame otsustama meie teiega.
J. Telgmaa
Kallis rahvas! Mul on üks ettepanek. Me oleme sattunud põlvini või kõhuni või kaelani jälle mingisugusesse kaunis viljatusse vaidlusesse, kuid samal ajal on meil olemas esimene päevakorrapunkt, mida me võiksime kohe hakata arutama, enne kui me päevakorra kinnitame, sest ilmselt on meie delegatsioon praegu Moskvas sellises seisus, et tal on, mida meile pakkuda, ja teisest küljest peab ta saama meilt nähtavasti mingeid täiendavaid volitusi, mida tal seni ei ole. Ei maksa talle selles takistusi teha. Mul on ettepanek, et me kuulaksime ära selle esimese päevakorrapunkti ja läheksime siis edasi päevakorra arutamisega – mida me üldse arutama hakkame, mida me raadios üle kanname ja mida me televisioonis üle kanname jne., jne. Muidu laseme ilmselt mööda väga tähtsa ja väga möödapääsmatu asja. Sellega võiks pihta hakata.
Juhatajа
Suur tänu! Vladimir Lebedev, me oleme praegu alles päevakorra juures ja te olete juba kaks korda sõna saanud. Sellega on töö- ja kodukorrasõnavõtud antud teemal ammendatud. Ma olen järeleandlik. Vladimir Lebedev, kuulame. Palun!
V. Lebedev
Tänan spiikrit mulle sõnaandmise eest ja keeldun sellest. Tänan!
Juhataja
Palun! Kas on tarvidust otsus veel ette lugeda või on kõikidel otsuse sisu meeles? Ei ole tarvidust ette lugeda. Loen veel korra ette. "Eesti NSV Ülemnõukogu töö valgustamisest raadios ja televisioonis. Lähtudes põhimõttest, et Eesti NSV Ülemnõukogu töö peab olema laia avalikkuse kontrolli all, kuid arvestades samal ajal Eesti ringhäälingu tehnilisi ja majanduslikke võimalusi, Eesti NSV Ülemnõukogu otsustab: võimaldada teleülekandeid neist Eesti NSV Ülemnõukogu istungeist, kus arutatakse Eesti poliitilist arengut vahetult mõjutavaid küsimusi. Teleülekande loa annab Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja ajakirjanduskomisjoni ettepanekul. Raadioülekannete tegemise Eesti NSV Ülemnõukogu istungitest otsustab Eesti Raadio juhtkond." Me paneme selle nimelisele hääletamisele. Palun hääletage! Selle otsuse poolt on 74 saadikut, vastu 12 ja erapooletuks jäi 2. Nii et edaspidised tele- ja raadioülekanded kulgevad vastavalt sellele otsusele.

 
Istungjärgu päevakorra kinnitamine
Juhataja
Panen hääletamisele päevakorrapunktid ühekaupa. Kes on selle poolt, et neljanda istungjärgu 1. päevakorrapunkt oleks Eesti NSV Ülemnõukogu informatsioon läbirääkimistest Moskvas? Palun hääletada! Poolt on 87 saadikut, vastu ei olda, erapooletuks jäi 3.
Kes on selle poolt, et neljanda istungjärgu 2. päevakorrapunkt oleks Eesti NSV valitsuse liikmete nimetamine? Palun hääletage! Poolt 87 saadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuks jäi 2.
Kes on selle poolt, et neljanda istungjärgu 3. päevakorrapunkt oleks Eesti NSV riigikontrolli seaduseelnõu esimene lugemine? Palun hääletada! Poolt 66 saadikut, vastu 13, erapooletuks jäi 10.
Kes on selle poolt, et neljanda istungjärgu 4. päevakorrapunktiks oleks Eesti NSV Ülemnõukogu liikmete arupärimistele ja küsimustele vastamine? Palun hääletada! Poolt 86, vastu 3, erapooletuks jäi 1.
Kes on selle poolt, et neljanda istungjärgu 5. päevakorrapunktiks oleks Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 26. märtsi seadluse "Eesti NSV õiguskaitseorganite osalisest depolitiseerimisest" kinnitamine? Kordan üle, tegemist on kahe alternatiivse dokumendiga. Poolt on 70, vastu 9, erapooletuks jäi 10.
Lugupeetud Ülemnõukogu, me peame nüüd otsustama, mis saab nendest päevakorrapunktidest, mis meil on juba päevakordadesse lülitatud ja tulid üle, ning mõningatest küsimustest, mis tulid tsoonist.
P. Jermoškin
Lugupeetud eesistuja! Mul tekkis tahtmatult küsimus: möödunud nädalal me võtsime vastu otsuse, et teisipäeval, s.o. homme, kuulame me ära vastused Eesti NSV Ülemnõukogu saadikute järelepärimistele ja küsimustele. Mul on mõningaid kahtlusi, kas me suudame läbi vaadata kolm küllaltki tähtsat küsimust ja kindlustada teisipäeval neljanda küsimuse läbivaatamise. Ma arvan, et kohale kutsutakse inimesi ja see küsimus on vaja lahendada.
Juhataja
Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu! Loen teile ette Tiit Made ettepaneku.
"Teen ettepaneku lülitada Eesti NSV Ülemnõukogu neljanda istungjärgu päevakorda 3. päevakorrapunktina "Üldpoliitiline diskussioon NSV Liidu poolt Leedu Vabariigi vastu rakendatud majandussanktsioonidest koos vastava poliitilise resolutsiooni vastuvõtmisega."
Lugupeetud Ülemnõukogu! Mida arvatakse – sellisel juhul, kui Tiit Made ettepanek leiab teie poolt heakskiitu –, kui me ühendaksime selle esimese päevakorrapunktiga, praeguse kinnitatud esimese päevakorrapunktiga ja viiksime ta hilisemaks, et me saaksime korralikult seda ette valmistada, ning vastavalt sellele päevakorda võtaksime. Teen Ülemnõukogule ettepaneku otsustada, kas Tiit Made ettepanek leiab teie heakskiitu. Kõigepealt me otsustame põhimõtteliselt, kas me lülitame ta päevakorda. Üks hetk. Vladimir Malkovski.
V. Malkovski
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud saadikud! Ma ei saa üldse aru, mis meil toimub. Neid küsimusi, mille suhtes me kõigil eelmistel istungjärkudel kokku leppisime ja päevakorda lülitasime, käesoleval istungjärgul arutatavate küsimuste loetelusse ei võeta. Samuti see, et kõik, mille suhtes teeb ettepaneku austatud saadik T. Made, me paneme selle kohe hääletusele, võtame vastu otsuse, kusjuures märgime ära, millal me kõik need dokumendid vastu võtame. Seepärast palun, suhtugem kõikidesse ühesuguselt. Ma palun teid väga, olgem selles suhtes punktuaalsed.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kõikidele Ülemnõukogu liikmetele, kellele teevad muret kaks päevakorrapunkti, see on vähemuste kaitse seadus ja IME-ga seotud probleemid, tahaksin siiski öelda, et neid ei lükata praegu kuhugi edasi mingitel taktikalistel kaalutlustel. IME-ga seotud probleemid on läbitöötamisel uue valitsuse käes, kes palus selle päevakorda lülitamiseks pikendust. Ta ei ole valmis praegu seda teemat veel käsitlema, ta ei ole valmis andma hinnangut hetkeseisule, sest muutunud on situatsioon, muutunud on Eesti riiklik staatus ja teema vajab põhjalikumat läbitöötamist. Tõenäoliselt saavad IME-ga seotud probleemid küpseks viienda istungjärgu alguseks – 7. maiks. Kõik see problemaatika, mis on seotud vähemuse kaitse seadusega – üldiselt on selline seadus ka vastu võetud, aga tõenäoliselt polnud see rahuldav –, siis sellega seotud probleemid on komisjonides praegu arutamisel. Kui me ka täna paneksime ta päevakorda ja Ülemnõukogu seda otsustaks, selline õigus Ülemnõukogul on, siis ei ole meil korralikku materjali, mille põhjal paremat seadust vastu võtta. Komisjonid töötavad, tegemist on põhimõtteliselt tähtsa küsimusega. Ma usun, et ka Vladimir Malkovskit, nii nagu paljusid teisi saadikuid, huvitavad esmajärjekorras just need teemad. Ma rõhutan veel mitmendat korda: kui Ülemnõukogu peab vajalikuks, et neid ja veel teisi päevakorrapunkte, mida ma ei nimetanud, aga mis on juba päevakorda lülitatud, tuleks arutada neljandal istungjärgul, siis otsustab ta seda järjekorra äramääramisega. Praegu oleme ära määranud viie päevakorrapunkti järjekorra. Viktor Jermolajev.
V. Jermolajev
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Ma saan sellest suurepäraselt aru, kuidas oleks võimalik küsimust praegu lahendada. Sellele vaatamata ma tahan teha mõningad märkused. Meile heidetakse ette seda, et me töötame palju "tühikäigul" ja ei lahenda elulisi küsimusi. Mulle tundub, et me tegeleme liiga palju poliitikaga. Tähendab, kui analüüsida meie istungjärku, siis me arvatavasti oleme rohkem arutanud poliitilisi kui riikliku tähtsusega küsimusi. Sellepärast ma kutsun oma kolleege üles veel kord selle üle aru pidama.
Juhataja
Suur tänu! Võtame need märkused arvesse. Lugupeetud Ülemnõukogu! Kuidas te suhtute Tiit Made ettepanekusse lülitada päevakorda selline punkt: üldpoliitiline diskussioon NSV Liidu poolt Leedu Vabariigi vastu rakendatud majandussanktsioonidest koos vastava poliitilise resolutsiooni vastuvõtmisega. Kui ollakse nõus, siis sellisel juhul on mul veel täiendav ettepanek, võib-olla lubate selle formuleerida veel enne otsustamist. Kas Ülemnõukogu on valmis sellele küsimusele lähenema kompleksselt ja Tiit Made ettepaneku, kui see teie poolt heakskiitu leiab, ma enne kirjeldan ettepanekut, lülitama praegu juba vastu võetud esimese päevakorrapunkti alla – see oleks Eesti NSV Ülemnõukogu esimehe informatsioon läbirääkimistest Moskvas ja juba sama päevakorrapunkti alla läheks üldpoliitiline diskussioon. Ignar Fjuk, meil on olemas võimalus siiski tellida – ei tööta või? Lugupeetud tehnikamehed, midagi vist ei klapi Ignar Fjuki kompuutripaneeliga. Vaatame veel kord – ei mõju ikka. Üks hetk, kohe selgitame. Paistab, et praegu vist on väike tehniline rike, palun mitte erutuda, kohe me selgitame. Paistab, et see viga on üldine. Niikaua kui tehnikamehed tegelevad, tahaksin ühe teadaande teile öelda. Kuna meil homme on päevakorras valitsusliikmete kinnitamine ja alles tänahommikusel presiidiumi istungil me saime tutvuda ministrikandidaatidega, siis kuidas suhtutakse sellesse, et kui me oleme täna päevakorra kinnitanud, et me sellega loeksime plenaaristungi lõppenuks ning komisjonid saaksid hakata tööle ministrikandidaatidega. Ja homme juba hakkaksime tööle päevakorra alusel. Ollakse nõus? Kui vaja, võtame selle otsuse vastu hääletamisega.
I. Fjuk
Ma tahaksin lisada Tiit Made pakutud teemale ühe olulise täpsustuse. Esiteks see, et Leedu suhtes alustatud majanduslik blokaad on tänaseks laienenud ka Eestile. Kui me vaatame ringi, mismoodi toimub siin või seal toormega varustamine või Leedu praegune transpordiblokeering – kõik see mõjub igal juhul kohe ka meile. Ma ei pea vajalikuks piirduda vaid poliitilise diskussiooni ja poliitilise otsusega, vaid meil on aeg väga tõsiselt blokaadiks valmistuda. Nii ma laiendaksin seda kui elutähtsat teemat ja ei piirduks vaid poliitilise otsusega.
S. Volkov
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Ma saan aru T. Made murest Leedu vastu rakendatud majanduslike sanktsioonide küsimuses. Siiski ma arvan, et me oleme eelkõige Eesti saadikud. Meil on väga palju oma probleeme, nii poliitilisi kui ka majanduslikke. Jälgides lugupeetud I. Fjuki arvamust Leedu majandusblokaadi võimalikust laienemisest Eestile, tahaksin märkida, et Leedu ja Eesti asuvad vastavalt nende liiduvabariikide ülemnõukogude poolt kinnitatud praegusele staatusele eri kaalukategooriates. Ma arvan, et presiidiumi poolt tehtud ettepanek võtta arutusele eelkõige need küsimused, mis puudutavad meie vabariiki (meie valitsuse kinnitamine ja meie vabariigi läbirääkimised Moskvaga), peavad olema esikohal, muidu me kaldume poliitilisse diskussiooni ja ei suuda seda lõpetada ning lõpptulemusena ei jõua alustada isegi teise küsimuse arutamist.
M. Titma
Ma teeksin ettepaneku Leedu küsimust mitte ühendada esimese küsimusega sel lihtsal põhjusel, et Leedu küsimus nõuab kõigepealt ettevalmistamist. Võib-olla on mõttekas, et komisjon, kas siis välissuhete komisjon või ükskõik milline komisjon, valmistab pisut asja ette ja siis tuleb see küsimus Ülemnõukogus arutusele. Ja teine asi, tõepoolest, meie läbirääkimised praegu Moskvas, nad on seotud loomulikult nii Läti kui Leeduga, kuid see on ikkagi eraldi küsimus ja Leedu toetamine on teine küsimus.
Juhataja
Suur tänu! Ma juhin ka Sergei Petinovi tähelepanu sellele, et too on kolmas sõnavõtt.
S. Petinov
Mа tahaksin lihtsalt väljendada oma nõusolekut kahe eelkõnelnud seltsimehega, iseäranis Volkoviga, T. Made ettepaneku suhtes. Ta on mõttekas, aga selles plaanis, et midagi arutada, tuleb põhjalikult teada situatsiooni. M. Titmal on nähtavasti õigus, et situatsiooni tuleb teada mitte kuulduste põhjal, vaid peab olema hea informatsioon. Tuleb seda tundma õppida, analüüsida, peab olema otsuse projekt. Pole teada, mida me üldse arutame – kas situatsiooni ennast või siis selle situatsiooniga seotud meetmeid. Seepärast ma teen ettepaneku mitte arutada seda küsimust seoses esimehe informatsiooniga. Esimehe informatsioon on iseenesest küllaldaselt tähtis lahtimõtestamiseks. Ma teen ettepaneku võtta see küsimus päevakorda alles järgmisel või ülejärgmisel istungjärgul.
A. Paju
Lugupeetud eesistuja, austatud kolleegid! Tund ja kümme minutit me oleme kõnelnud. Hr. Jõerüüdi ettepanek ei läinud läbi ja J. Telgmaa ettepanekust ei tehtud väljagi. Valitsuse juurde me ei jõuagi. Kas meil ei teki äkki varsti päevakorda punkt "Poliitiline diskussioon meie valitsuse täitmatusest". Maarahvas saatis mind jälle siia ja ütles: järgmine kord maale tagasi tulla ei tohi, kui ei oska öelda, kes on näiteks maameestegi minister. Kas ei oleks praegu aeg nii kaugel, et me lõpetaksime siiski hääletuse, lõpetaksime diskussiooni päevakorra kõigi muude punktide ümber ja hakkaksime arutama päevakorda, nii nagu ta meil juba reas on. Mis puudutab Leedu küsimust, siis minu arvates me ei saa sellele ette valmistamata külge minna. Toon ainult näite jälle maapäevalt Paides, kus Leedu esindaja kõneles kui tulevane peremees, küsimustes aga hakkas kohe käsi laiutama: mehed me oleme poliitiliselt hädas, tulgu eestlased appi. Ma arvan, et siin me teeme ise endale praegu karuteene. Hakkaksime vahest tööle.
Juhataja
Suur tänu! Ma usun, et viimasena võtab sõna Tiit Made.
T. Made
Austatud eesistuja, kallid kolleegid! Leedu küsimuse arutamisel ei ole meil midagi eriti vaja ette valmistada, sest pilt on selge. Me peame formeerima siin saalis meie suhtumise asjasse ja otsuse saame me vastu võtta siis, kui me oma suhtumist oleme väljendanud. Kui me kiidame Nõukogude Liidu majandussanktsioonid heaks, siis me võtame vastava asja kohta vastu ka deklaratsiooni või dokumendi, või kui mõistame hukka, siis teeme me seda vastava dokumendiga. Me kujundame oma arvamuse, lähtudes oma seisukohast, lähtudes sellest üldpoliitilisest diskussioonist. Ja ma olen täiesti nõus Mikk Titmaga – seda esimese punktiga ühendada ei saa, need on kaks eri asja. Aga meie kohus on väljendada oma toetust või mittetoetust Leedu Vabariigi suhtes, sest peagi tuleb aeg, kus meie samasugust toetust ootame. Seepärast on mul ettepanek teile, kallid kolleegid, hääletada praegu üksnes see küsimus, kas võtta Leedu majandusblokaad ja ka üldpoliitiline situatsioon päevakorda või mitte. Ja siis otsustame, millal me seda arutama hakkame.
Juhataja
Suur tänu! Ma usun, et kõikidel saadikutel on selge, et nüüd on aeg otsustama asuda. Kõigepealt me otsustame Tiit Made ettepaneku saatuse ja vastavalt sellele tuleb meil uuesti otsustada järjekord. Kuid ma usun, et kuna kõik sisulised küsimused on otsustatud, siis edasi läheb see väga ruttu.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et panna viiendaks päevakorrapunktiks "Üldpoliitiline diskussioon NSV Liidu poolt Leedu Vabariigi vastu rakendatud majandussanktsioonidest" koos vastava poliitilise resolutsiooni vastuvõtmisega? Palun hääletada! Ma ütlesin "viiendana" ja pärast teen ettepaneku päevakorra järjekorda muuta. Ma palun ümber hääletada. Annulleerime selle hääletamisvooru.
Lugupeetud Ülemnõukogu, ma tahtsin võita aega, sest te kõik teete märkusi selle kohta, et me venitame. Kui te arvate, et me peame bürokraatlikumalt lähenema, mis siis ikka. Otsustagem, kes on põhimõtteliselt selle poolt, et lülitada päevakorda punkt "Üldpoliitiline diskussioon NSV Liidu poolt Leedu Vabariigi vastu rakendatavatest majandussanktsioonidest" koos vastava poliitilise resolutsiooni vastuvõtmisega? Palun hääletada! Poolt 60 saadikut, vastu 18, erapooletuks jäi 6.
Lugupeetud Ülemnõukogu, asugem järjekorra hääletamise vooru juurde ja hääletagem järjekord ringi. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et neljanda istungjärgu 1. päevakorrapunkt oleks "Eesti NSV Ülemnõukogu esimehe informatsioon läbirääkimistest Moskvas"? Me seda juba otsustasime, see jääb jõusse. Kes on selle poolt, et 2. päevakorrapunkt oleks Eesti NSV Ülemnõukogu liikmete arupärimistele ja küsimustele vastamine? See peaks olema homme algusega kell 10. See on vaja ümber otsustada, sest see on praegu neljas küsimus. Sama sisuga punkt tõsta neljanda koha pealt teiseks. Ma palun hääletada! Kes on selle poolt? Poolt 43, vastu 15, erapooletuid 5. Midagi ei klapi selles loos.
T. Made
Austatud eesistuja! Ma sain aru niimoodi, et esimene päevakorrapunkt jääb oma kohale, kas teine päevakorrapunkt, nagu me hääletasime, ei jää enam kohale?
Juhataja
Tähendab, ettepanek on siiski selline, et teine päevakorrapunkt oleks arupärimistele ja küsimustele vastamine, kuna nüüd on ajaliselt selge, et seda ei jõua muul ajal teha kui homme. Ja homme kella 10-ks on kõik arupärimistele vastajad ja valitsuse liikmed kohale kutsutud. Vahest arutame seda.
J. Põld
Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mul on tunne, et Tiit Made ettepanek või tema tõstatatud päevakorraküsimus on nii oluline, et me peaksime seda arutama kolmanda päevakorrapunktina, esimese jätaksime informatsiooni ja teise valitsusliikmete nimetamisele.
Juhataja
Siit juhatuse laua tagant on arusaamatu, mispärast saadikud ei võta tööst osa. Me otsustasime kindlalt ära esimese päevakorrapunkti ja teise päevakorrapunkti hääletamisel ei olnud kvoorumit. (Hääled saalist.) Ma panen uuesti hääletamisele. Kes on selle poolt, et neljanda istungjärgu 2. päevakorrapunktiks oleks Eesti NSV Ülemnõukogu liikmete arupärimine ja küsimustele vastamine. Teiseks päevakorrapunktiks. Palun hääletada! Poolt on 66 saadikut, vastu 10, erapooletuks jäi 5.
J. Telgmaa
Mul on üks küsimus. Kas on esitatud üldse vormikohaseid arupärimisi. Mitu korda on juttu olnud arupärimistest, aga selgub, et ei ole arupärimisi. Juhul, kui ei ole arupärimisi ja on ainult küsimustele vastamine, siis see peaks olema päevakorraväline. Või nagu informatsiooni jagamine.
Juhataja
Ma pean tõesti ütlema Juhan Telgmaale, et päris korrektselt vormistatud arupärimisi on vähe, kuid kuna reglemendi järgi on ette nähtud, et igal neljandal istungjärgul on valitsuse ärakuulamine, siis homme kell 10 see toimub, see on juba eelnevalt otsustatud. Kes on selle poolt, lugupeetud Ülemnõukogu, et 3. päevakorrapunkt, mis meil esialgu oli otsustatud teisena, oleks ENSV valitsuse liikmete nimetamine? Palun hääletada! Poolt 77, vastu 2, erapooletuks jäi 1.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et 4. päevakorrapunktiks oleks üldpoliitiline diskussioon NSV Liidu poolt Leedu Vabariigi vastu rakendatud majanduslikest sanktsioonidest koos vastava poliitilise resolutsiooni vastuvõtmisega? Palun hääletada! Poolt 61 saadikut, vastu 13, erapooletuks jäi 4.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et 5. päevakorrapunktiks jääks Eesti NSV riigikontrolli seaduseelnõu esimene lugemine? Palun hääletada! Poolt on 57, vastu 13, erapooletuks jäi 6 Ülemnõukogu saadikut.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et neljanda istungjärgu 6. päevakorrapunktiks oleks Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 26. märtsi seadluse "Eesti NSV õiguskaitseorganite osalisest depolitiseerimisest" kinnitamine? Kordan, kaks alternatiivset varianti. Palun hääletada! Poolt 68 Ülemnõukogu liiget, vastu 6, erapooletuks jäi üks.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et neljanda istungjärgu päevakord lugeda kinnitatuks eelpool otsustatud kuue päevakorrapunktiga? Palun hääletada! Poolt on 72 Ülemnõukogu liiget, vastu 3 ja erapooletuid on 6. Päevakord on kinnitatud.
Vahepeal saab sõna informatsiooniks Marju Lauristin.
M. Lauristin
Ma annan teile informatsiooni ministrikandidaatide kohta ja selle kohta, missugustes komisjonides nad peaksid end tutvustama, enne kui me neid kinnitama hakkame. Täna esitati presiidiumile kaks ministrikandidaati. Sotsiaalhooldusministriks kandideerib Siiri Oviir. Ja ta peab kohtuma õiguskomisjoniga ja maaelukomisjoniga ning nende kohtumiste aja suhtes peab vaatama, kuidas me täna lõpetame, sest üldise kava järgi pidime lõpetama varem, et saaks juba poole kuuest esimese komisjoniga kohtuda, aga siin me oleme ja kell on pool kuus läbi. Nii et otsekohe peale istungi lõppu oleks esimene õiguskomisjon, kuhu Siiri Oviir läheb, ja selle järel poole tunni pärast siis maaelukomisjon, leppigu komisjonid omavahel lihtsalt kokku. Kolmas oleks järjekorras perekonna- ja sotsiaalkomisjon. Kas seda jõuab täna õhtul või tuleb perekonna- ja sotsiaalkomisjon homme nii vara kokku, et me pool kümme jõuaksime presiidiumis siiski juba lõplikult ära kinnitada, seda peaksite ise otsustama, kõik oleneb sellest, kuidas me lõpetame. Niisiis õiguskomisjon, maaelu ja perekonna-sotsiaalkomisjon.
Ja teine kandidaat on portfellita minister rahvussuhete alal. Selleks esitati härra Artur Kuznetsov ja tema peab kohtuma kõigepealt teadus-, haridus- ja kultuurikomisjoniga. Ei, kõigepealt rahvussuhete komisjoniga istungite saalis, siis teadus- haridus- ja kultuurikomisjoniga ja siis haldusreformi komisjoniga. Ruumid peaksid olema põhimõtteliselt endised.
Ja siis veel informatsiooni. Me otsustasime teiega koos, et loome töörühma, kes valmistab ette ajutise valitsemiskorra teist lugemist. Töörühm kinnitati presiidiumil järgmises koosseisus, lisaks siis esimehele, kelleks te kinnitasite minu: Tõnu Anton, Arvo Junti, Enn Põldroos, Sergei Petinov, Mikk Titma, Liia Hänni. Ja ekspertidena kinnitati Indrek Koolmeister, Erik Truuväli, Eenok Kornel, Jüri Raidla, Raivo Vare ja Uno Lõhmus.
Ja informatsiooniks veel niipalju, et Eesti Komitee lõi analoogilise töörühma ja meie presiidium märkis täna oma otsuses, et presiidiumi poolt loodud Ülemnõukogu töörühm peaks teiseks lugemiseks seaduseelnõu ette valmistama koostöös Eesti Komitee vastava töörühmaga, et oleks tagatud juba nii-öelda ühine seisukoht.
Juhataja
Mul on teile selline ettepanek, et me praegu alustaksime tööd komisjonides ja saaksime tutvuda ministrikandidaatidega ning esimese päevakorrapunktiga alustaksime homme. Ollakse nõus? Loeme sellega esimese istungi lõppenuks. Suur tänu!

 
EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
NELJAS ISTUNGJÄRK
TEINE ISTUNG
24. aprill 1990

 
Juhataja (Ü. Nugis)
Alustagem neljanda istungjärgu teist istungit. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 86 saadikut, puudub 19.
Me otsustasime Ülemnõukogu juhatuse laua taga, et teeme täna täpse statistika, kes on kohal ja kes mis põhjusel puudub, ning teeme selle avalikkusele teatavaks.

 
Eesti NSV Ülemnõukogu esimehe A. Rüütli informatsioon läbirääkimistest Moskvas
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Vastavalt meie poolt kinnitatud päevakorrale on 1. päevakorrapunktiks Eesti NSV Ülemnõukogu esimehe informatsioon läbirääkimistest Moskvas.
Istungjärgu päevakava on pingeline. Mul on teile, lugupeetud Ülemnõukogu, selline ettepanek. Kas me ei reglementeeriks seda päevakorrapunkti veel täiendavalt? Nimelt Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel palub informatsiooniks aega kuni 10 minutit. Kas ollakse nõus sellega, et me piirdume lisaküsimuste esitamisel ka 10 küsimusega? Ollakse sellega nõus? Et asi oleks kindel, otsustagem seda hääletamise teel. Kes on selle poolt, et 1. päevakorrapunktis esitame kuni 10 lisaküsimust? Palun hääletada! Poolt 57 saadikut, vastu 23, erapooletuks jäi 6.
Esimeses päevakorrapunktis saab sõna Arnold Rüütel.
A. Rüütel
Austatud juhataja, lugupeetud rahvasaadikud! Kuivõrd ajakirjanduses ja samuti raadios ning televisioonis on informatsioon teile edastatud üldiselt, siis ma tõesti piirduksin väga lühikese informatsiooniga ja ilmselt võib siis küsimuste korras seda veel täiendada.
Moskvas viibides ja president Mihhail Gorbatšoviga kohtudes tekkis jutuajamine uuesti nendel teemadel ja leppisimegi kokku, et õige oleks kohe istuda ja mõned küsimused selgeks rääkida.
Sellel kohtumisel osalesid Moskva poolt Mihhail Gorbatšov, Nikolai Rõžkov, Jakovlev ja Rajenko – presidendinõukogu liikmed. Mida selle kohta öelda? Kõigepealt vahest seda, et kui varem palju kordi on nendel teemadel minul juttu olnud Mihhail Gorbatšoviga, et on vaja läbirääkimisi alustada, siis ühel või teisel põhjusel seda siiski kohe ei toimunud, küll aga oli võib-olla nende läbirääkimiste venimise põhjuseks see, et mõneti seisukohad ei olnud küllalt selged, kuidas ja mismoodi seda teha. Ja ma leian, et see, et ühel pool istus Nõukogude riigi juhtkond ja teisel pool meie, kinnitab seda, et on tõesti tõsised probleemid ja need on keskuses teadvustatud.
Kõigepealt pakkus president sõna minule. Ma ei hakka kordama kõiki põhimõtteid, ütleksin vaid seda, et ma meiepoolsed seisukohad ütlesin 2. veebruaril vastu võetud deklaratsiooni ja meie Ülemnõukogu 30. märtsi otsuse põhjal.
Sellest hargnes jutuajamine edasi ja peamiseks sõlmprobleemiks kujunesid 40. aasta sündmused ja neist tulenev.
Mihhail Gorbatšov tegi ettepaneku, et kui me tõesti tahame Nõukogude Liidust välja astuda, mida ma ütlesin (ma ei öelnud, et me tahame välja astuda, vaid et on vaja määratleda meie riiklik staatus), et seda on siis tarvis teha uue, vastuvõetava Liidust väljaastumise seaduse alusel.
Me eitasime seda, sest me ei pea seda juriidiliselt õigeks ja nõustume küsimust arutama ainult sellest seisukohast, mis on välja öeldud meie 30. märtsi otsuses.
Muidugi, jutuajamine toimus sellel teemal üpris pikalt ja kohati küllalt pingeliselt, sest nad leiavad, et see ei ole seaduslik. Me tõime rea konkreetseid näiteid ja põhjendasime seda, kuid selles me siiski põhimõtteliselt kokku leppida ei suutnud. Ja jutt arenes edasi ka veel teistel teemadel, järgnevalt oli juttu konkreetsest poliitilisest situatsioonist, mis meie vabariigis praegu eksisteerib. Gorbatšov luges ette ka ühe Eestist saabunud kirja, öeldes, et see ei ole mitte ainuke kiri, vaid neid kirju on veel teisigi, kus moonutatud kujul antakse edasi praegune olukord vabariigis. Ma püüdsin konkreetsete arvude keeles peast – nii palju kui on meelde jäänud mitmetest analüüsidest nii rahvusküsimuses kui muus – tõestada, et need andmed ei ole õiged ja et on vaja, et me järgnevalt esitame täiesti konkreetselt need andmed. Ja me seda ka teeme. Ja ma arvan, et selle tulemusena teadvustus Liidu juhtkonnale paljugi probleeme, olgugi et nendest on ka minul isiklikult varem juttu olnud, näiteks praegusest olukorrast, kus ühed või teised liikumised või grupid püüavad oma tegevuse õigustuseks moonutada neid andmeid. Teatud ultimatiivses vormis ja võib-olla viiel-kuuel korral esitas Mihhail Gorbatšov minule küsimuse, milline kord siiski praegu Eestis valitseb, mis tähendab üleminekuperiood. Ma püüdsin seda selgitada temale, kuid see muidugi ei rahuldanud meie vastaspoolt. Ja ta omapoolselt ütles, et kui me püüame vastu võtta mingisuguseid selliseid seaduslikke akte, mis ei vasta Nõukogude konstitutsioonile, sellisel puhul tema kasutab oma presidendiõigust ja kehtestab vastavalt siis eriolukorra Eestis. Juttu oli selle juures ka veel mõistest "okupatsioon", mis läbib väga paljusid meie dokumente ning esinemisi, ja ta lisas sellesama eriolukorra juurde, et siis saab selgeks, mida tähendab okupatsioon ja mida tähendab see olukord, mis senini on igapäevases elus meie vabariigis olnud või kehtinud. Nii et jutud olid küllalt teravad ja olgugi rahulikus toonis öeldud, väga põhimõttelist laadi. Ja kokkuvõtteks võiks öelda seda: ühepoolselt jäädi seisukohale, et me peame annulleerima vastuvõetud otsuse, teisiti läbirääkimisi võimalik pidada ei ole. Sellel teemal siis jutt jätkus ja jõudsime välja selleni, et kas või ajutiselt, läbirääkimiste ajaks peatada meie poolt vastu võetud otsus ja siis vaadata, mis saab edasi. Ja niimoodi me siis lahku läksime, tähendab, seisukohaga, et mina peaksin telefoni teel teatama (muidugi võib seda ka kirjalikult teha) meiepoolse seisukoha selles küsimuses, kas me mõningad punktid oma otsusest või mõned seisukohad peatame või ei peata mitte. Ja kõige lõpetuseks, kui olid kõik need küsimused ära räägitud, ma tõstatasin veel praegu armees teenivate noormeeste küsimuse ja kevadel armeesse võtmise küsimuse. Sellele aga vastust ei saanud. Mihhail Gorbatšov ei vastanud selle peale midagi, vaid ütles, et nende asjade juurde tuleme hiljem, praegu sellel teemal me rääkima ei hakka.
Ja nii kokku kestis meie jutuajamine peaaegu poolteist tundi, võib-olla kuskil tund kakskümmend viis-kuus minutit. See on lühike ülevaade, muidugi oli poolteise tunni jooksul räägitu tükk maad pikem ja kohati tõusis üpris emotsionaalse tasemeni, kuid ma arvan, et seda ma teile ei edasta, sest see asja sisu ilmselt ei muuda. Ma olen valmis vastama küsimustele, kui neid on.
Võib-olla ma lisaksin siia juurde veel seda, et see oli kesknädalal. Endel Lippmaaga kohtusime me laupäeval veel ka Ševardnadzega, et temaga arutada mitmeid laiemaulatuslikke küsimusi, s.t. tervikuna Balti regiooni probleeme ja seda, millisena selles näeb välja Eesti ja ka rahvusvahelises ulatuses meie praegune poliitiline olukord.
Ka see jutuajamine kestis meil umbes poolteist tundi, võib-olla mõni minut vähem ja küsimuste ring oli praktiliselt jutu alguses sama, millest me rääkisime presidendiga, kuid jutu teisel poolel hargnes see enam globaalsete probleemide juurde ja me, vähemalt mina omalt poolt, suunasin seda teadlikult sellepärast, et kõik need protsessid, mis praegu Eestimaal toimuvad, need on siiski tihedalt seotud mitte ainult Nõukogude Liidu sisepoliitiliste küsimustega, vaid palju ulatuslikumad. Ja põhjused, mis on esile kutsunud sellise poliitilise olukorra Baltikumis ja tervikuna ka Liidus, ka see on palju kaugemale ulatuv. Ja ma usun, et see meie jutuajamine Ševardnadzega ilmselt andis talle üpris palju informatsiooni, seda võis meie jutuajamise lõpul hüvastijätmisel näost näha, et see jutuajamine jõudis kohale. Aga muidugi, ega ta mingisuguseid teisi seisukohti ei saanud avaldada, ja see on ka arusaadav, sest ta teostab ikkagi ühte poliitikat, s.t. Nõukogude Liidu välispoliitikat, mida ka ta otse ütles, ja otseselt võib-olla meie probleemid tema kompetentsi vähemalt esialgu ei kuulu. Nii palju sellest.
Juhataja
Suur tänu Arnold Rüütlile! Meil on kuvariekraanil täpselt 10 küsimuse esitajat. Viimane on rahvasaadik Titma. Ja me alustame Sergei Petinovist.
S. Petinov
Lugupeetud Ülemnõukogu esimees, austatud presiidium! Mul on niisugune küsimus. Kas võiks pisut üksikasjalikumalt jutustada kirjast, millele viitas Gorbatšov? Mis kiri see selline on, mis on tema sisu? Väga lühidalt. Ja veel üks küsimus. Kuidas isiklikult teie vastasite Gorbatšovi küsimusele, missugune kord on praegu Eestis?
А. Rüütel
Ma ei saanud teisest küsimusest aru.
S. Petinov
Te ütlesite, et Gorbatšov esitas teile küsimuse, missugune kord on praegu Eestis – riigikord, poliitiline kord. Ma oleksin tahtnud teada, mis te vastasite sellele küsimusele.
A. Rüütel
Mihhail Gorbatšov luges selle kirja ette, mis oli, niipalju nagu ma nägin, umbes kolm masinakirja lehte, kui ma ei eksi, ja jutt oli sellest, et sellele kirjale oli alla kirjutanud Jarovoi ja seal oli toodud rahvusküsimus kõigepealt Eestis, et kitsendatakse pidevalt vene keelt kõneleva elanikkonna huvisid vabariigis ja see väljendub nii haridussüsteemis, igapäevases olmes kui ka praegu valitsuse moodustamisel ja Ülemnõukogu töös. Oli välja toodud, et Eesti tahab Liidust välja astuda ja millist ohtu see tähendab siis vene keelt kõnelevale elanikkonnale. Need olid põhimomendid, mis seal kajastusid, ja kuidas see kõik võib välja viia väga ohtlikku situatsiooni – põliselanike ja vene keelt kõnelevate elanike vahel. Nii et see oli kirja sisu ja see ei olnud salajane, ta luges selle ette, kes oli alla kirjutanud. See oli vahetult eelmisel päeval saabunud Gorbatšovi kätte.
Ma püüdsin sellele kirjale vastata, milline on reaalselt olukord. Rääkisin, et me vaatasime läbi veel eelmise koosseisuga olukorra haridussüsteemis, millised tingimused on vene keelt kõneleva elanikkonna lastele loodud Eestis. Selle arutelu ja haridusministeeriumi ettekande alusel võib järeldada, et tingimused vene keelt kõneleva elanikkonna lastele koolimajade osas on tunduvalt paremad kui eestlastel. Me võime need andmed teile ka uuesti esitada ja ma arvan, et seda on ka tarvis teha, ma ütlesin ka seal, et need andmed on kõik olemas, midagi salajast siin ei ole. Ja mis puutub olme-sotsiaalsetesse küsimustesse, siis umbes samasugune olukord on ka elamispinnaga ja ka need andmed on enam-vähem meil olemas. No niimoodi toimus jutuajamine, võib-olla kõiki asju, kui soovite, ma võin detailsemalt rääkida. Ma tutvustasin ka praegust valitsuse formeerimise käiku. Tähendab, kuidas valitsus siiski ei ole kaugeltki formeeritud praegu ainult eestlastest kui põliselanikest, kuid siiski on arvestatud Ülemnõukogu poolt ka nende asjaoludega. Võib-olla tõesti me võime vaielda ühe või teise küsimuse üle, kuid ma arvan, et asi pole antud juhul niivõrd selles, mis rahvusest keegi on, kuivõrd siiski selles, et meie majandust, kultuurielu tuleb edasi arendada ja valida selleks konkreetsed isikud praegu uues poliitilises olukorras. Nagu me teame, et Ministrite Nõukogu formeerimisel mõnedki tublid ministrid on praegu oma koha vabastanud ja nende asemele on tulnud teised inimesed, valitsust formeeritakse praegu teistel alustel, kui seda on senini tehtud.
Nii palju sellest kirjast ja selle juurde kuuluvast jutust.
Veel, mis puutub sellesse, milline riiklik korraldus praegu Eestis kehtib, sellest ma ka temale nii, nagu see tegelikult praegu on, rääkisin, täiendasid mind Edgar Savisaar ja Endel Lippmaa. Ja ma arvan, et seda vahet ei ole mõtet korrata, milline olukord meil praegu valitseb, see on kõigile täpselt teada, mitte ainult minule.
Palun, kui on veel küsimusi.
Juhataja
Suur tänu! Teise küsimuse esitab Aleksei Zõbin.
A. Zõbin
Lugupeetud esimees, te räägite, et vabariigis on olemas võrdõiguslikkus. Öelge siis palun, kes nendel läbirääkimistel esindas vabariigi poolt venekeelse elanikkonna huve?
Ja teine küsimus. Miks te lükkasite tagasi ettepaneku kasutada seadust liiduvabariikide väljaastumise kohta NSV Liidust? Võib arvata, et teil ei ole kindlust referendumi tulemuste suhtes.
Juhataja
Suur tänu küsijale. Ma juhin lugupeetud Ülemnõukogu tähelepanu sellele, et on võimalik esitada kümme küsimust. Aleksei Zõbin esitas juba kaks.
A. Rüütel
Tore. Tähendab, kes esindas. Liidu pool oli esindatud presidendi, peaministri ja kahe presidendinõukogu liikmega. Samal päeval toimus Läti esindusega jutuajamine, ka Läti oli esindatud umbes samadel põhimõtetel kui meie. Tähendab, Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Gorbunov, peaminister ja rahvarinde liider. Ja veel Moskvas töötav alatise komisjoni, ei, Rahvuste Nõukogu esimehe asetäitja Ficher. Ta lihtsalt võeti kui jurist ja spetsialist sealt kaasa. Kuivõrd see jutuajamine toimus küllalt käigupealt – õhtul leppisime Gorbatšoviga kokku ja järgmisel hommikul oli kohtumine enne lõunat –, siis kuivõrd me, nagu ma juba ütlesin, olime kolmekesi Moskvas, siis esindasime meie. Ja ma kordan veel seda põhimõtet, et kuivõrd Liidu poolt esindasid president ja peaminister ja kaks inimest oli kaaskonnas veel, siis ka meie pool oli vastavalt esindatud ja sellest tulenevalt ma praegu ühtaegu küsimusele vastates teeksin ka ettepaneku, et võib-olla nendel alustel on ka vaja jätkata neid läbirääkimisi. Sellepärast et Moskva poolt nii jääbki. Esindavad president kõrgemal tasemel ja peaminister ja keda ta siis hetkel endaga kaasa võtab. Sellest oli ka juttu, et järgmine läbirääkimiste etapp, kui see nüüd realiseerub, toimub ekspertide tasemel ja siis tase tõuseb uuesti kuni presidendi tasemeni välja ja võib-olla vaheetappidel, seda ütles Gorbatšov ise, tema osaleb ka veel. Seda ta muidugi siis ütleb, millal tema osaleb, järelikult pean siis ka mina osa võtma. Teisiti nähtavasti pole see mõeldav. Nii et siin ei ole mingit spetsiifilist lähenemisviisi, et kedagi kas rahvuslikult või muus mõttes ignoreerida.
Nii. Miks me ütlesime ära väljaastumise seaduse raames Liidust väljaastumise küsimustest ja referendumist. Tähendab, ma arvan, et sellest me oleme siin ka päris korduvalt rääkinud, ma võin veel korrata ainult seda, et endise Ülemnõukogu koosseisu 12. novembri otsusega oli täiesti ühepoolselt ja selgelt meie õiguslik olukord 40. aastal väljendatud ja see oli täiesti teaduslikult tõestatud. Praegu seal sellesama jutuajamise käigus Mihhail Gorbatšov rääkis Jakovleviga. Sellest on varem juttu olnud ja selle ümber algas jutuajamine ka veel Ševardnadzega, et võib-olla oleks tarvis teha komisjon veel Liidu Ülemnõukogu tasandil selleks, et 40. aasta sündmustele anda hinnang. See tähendab Liitu astumise küsimuses. Võib-olla see ka selleni jõuab, praegu ma ei suuda täpselt teile öelda, sest mingisugust konkreetset kokkulepet ei ole ja ma arvan, et see polekski paha, kui tehtaks nii Liidu Ülemnõukogu kui ka meie poolt vastavad komisjonid, kes need materjalid üksikasjalikult läbi vaataksid. Me juba alustasime veel kord täpsemate materjalide ettevalmistamisega, mis neid küsimusi puudutavad. Nii palju selle kohta.
Mis puutub referendumisse, siis see on hoopis järgmine küsimus. Kõigepealt ongi tarvis see selgeks teha, ja ma arvan, et eelkõige referendumi põhimõtted. Me peame referendumi põhimõtetes lähtuma rahvusvahelisest õigusest ja ma arvan, et tänased saadikud on ilmselt niivõrd kompetentsed, et teavad väga hästi, mida see tähendab. Ja kui väga lühidalt öelda, siis see tähendaks seda, et referendumist võtavad täishääleõigusega osa põlisrahva esindajad, ükskõik mis rahvusest nad ka ei ole, need, kes on Eestimaal põlvkondade viisi elanud. Kõne alla võivad tulla veel need, kes on Eestimaal sündinud. See vastab rahvusvahelisele õigusele minu teada, nii palju kui juristid on seda selgitanud. Nendest asjaoludest oli ka seal juttu. Kui me räägime rahvusliku enesemääramise õigusest, siis see on niimoodi. Kui me räägime referendumist mingis looduskaitseküsimuses või mõnel muul teemal, siis muidugi võtavad sellest osa ka teised elanikkonna kategooriad. Nii et referendumiseadus on vaja vastu võtta ja samuti on vaja määrata konkreetselt kodanike staatus, kes nad on, need inimesed. Ühesõnaga, kodakondsus peab olema ja sellest tuleb ka siis eraldada need põhimõtted. Nendest kõigist oli ka seal juttu. Aga ma arvan, et tänasesse teemasse või arutellu see küsimus ilmselt enam ei mahu.
Juhatajа
Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Ma väga palun, ärgem käitugem egoistlikult. Küsimuste esitajaid on meil palju. Esitagem igaüks üks küsimus. See on palve. Lähtu­des meie kokkuleppest on viimane küsimuse esitaja nüüd Eldur Parder. Viktor Jermolajev. Enne seda, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed, esitati mitu küsimust.
Üks hetk, palun mitte erutuda. Niikaua kui tehnikamehed seavad aparatuuri, esitab Viktor Jermolajev oma küsimuse kõva selge häälega saalist ilma mikrofonita.
V. Jermolajev
(ilma mikrofonita pole kuulda).
A. Rüütel
No ma saan sellest Lippmaa ütlemisest selliselt aru, et nii nagu me oleme siin palju aastatuhandeid Eestimaal Läänemere kallastel elanud ja meie naabriteks on olnud ühelt poolt venelased, teiselt poolt lätlased, soomlased, rootslased ja me siit kuhugi ära ei lähe, nendesamade rahvaste keskel elame ka edasi. Ja järelikult, seda mina ütlesin juba isiklikult Gorbatšovile ühes varasemas mitmetunnises jutuajamises, et meie temaga, antud juhul võib-olla ma oma isikut natukene suurendasin üle, meil kahel on võimalus praegu eesti ja vene rahva vahekorrad järgnevatele põlvkondadele luua selliselt, et niisugused vaenulikud ja problemaatilised küsimused langeksid ära, ei vaidleks me enam nende küsimuste üle. Läheksime heanaaberlikele suhetele, üksteisest arusaamise vaimus, arendaksime koos oma majandust, toetudes üksteise abile.
Nii ma mõistan Lippmaa ütlemist, aga kui seda taandada otseselt vahetult tänasesse olukorda, siis võiks öelda täpselt sedasama, et meie majandussidemed jätkuksid nii, nagu nad on Nõukogude Liiduga praegu, ja nad võiksid olla palju efektiivsemad, kui nad on praegu, kui me oleksime täiesti iseseisvad. Kui Eesti oleks iseseisev riik, siis me kõigepealt toodaksime Nõukogude Liidu jaoks palju kvaliteetsemat kaupa, vahetus toimuks ekvivalentsel alusel ja mitte midagi ei muutuks. Mis puutub sotsiaalsetesse ja rahvusküsimustesse, siis nagu ma olen korduvalt öelnud ja ka eelmine kord, kui ma teie ees siin esinesin, Moskva-käigust aru andsin, rääkisin, on kõik kodanikuõigused garanteeritud, ükskõik millisest rahvusest inimesed ka Eestimaal ei elaks. Ja mis puutub rahvuslikesse õigustesse, siis need on piiritletud rahvusvahelise õigusega, mida me kõik peaksime austama. Ja majandusküsimused, ma kordan veel kord, need oleksid veel tihedamad, kui võiksime kas või Liidu turule anda võib-olla poolteist-kaks korda rohkem väga kvaliteetset kaupa, kui me tõesti saaksime täiesti ise, läbimõeldult, omatahteliselt oma väikest Eestimaad majandada. Ja kindlasti palju kvaliteetsemat kaupa, kui me seda praegu anname. Ma usun, et meie tehniline kultuur, üldse tootmiskultuur võimaldaks täiesti minna sellisele arenguteele. Ma arvan, et Lippmaa seda nii mõtleski, kui ta ütles, et me kuhugi ei lähe, mitte midagi ei juhtu, ainult kõik muutub paremaks, kui me asjad reaalselt lahti mõtestame.
Juhataja
Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu! Mul on selline ettepanek teile. Käitugem nüüd džentelmenlikult, te kõik mäletate, milline järjekord oli. Järgmine on Mai Kolossova ja sealt edasi võtame praegu oma tellimused maha ja alustame sellises järjekorras, nagu algul oli. Tiit Made.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud Eesti NSV Ülemnõukogu esimees, lugupeetud Mai Kolossova, aitäh! Me oleme siin saalis pisut mures, seetõttu me tahame teile, lugupeetud Arnold Rüütel, esitada palju küsimusi, sest sellest, kuidas meie delegatsioon Moskvas Mihhail Gorbatšovile ja teistele vastab, sõltub väga palju, vaatamata sellele, mida me siin saalis ühest või teisest asjast arvame. Oleks ka minul esitada teile palju küsimusi, sest minul on jäänud informatsiooni põhjal niisugune mulje, et olete väga mures nende läbirääkimiste pärast. Ja selleks, et delegatsioonile mingil määral nõu anda, selleks me siin saalis oleme, peaksime me teadma läbirääkimiste detaile. Üht-teist me teame, Eesti massiteave on teinud kangelaslikke jõupingutusi, et meie esindajailt üht-teist teada saada, kuid seda on vähe. Ma esitan siiski ainult ühe küsimuse, nagu on ette nähtud. Kas president Mihhail Gorbatšov täpsustas, mida ta konkreetselt eriolukorra kehtestamise all silmas peab? Ja lugupeetud kolleeg Zõbinile on mul ka küsimus, aga tulevikuks, ma esitan selle praegu ära. Kas lugupeetud kolleeg Zõbin nimetaks täpselt Eesti NSV senised esindajad NLKP Poliitbüroos ja Ministrite Nõukogus, kuna me räägime võrdsetest õigustest. Aitäh!
A. Rüütel
Ta ei täpsustanud seda, mida ta mõtleb eriolukorra all, aga kui olla päris sõnasõnaliselt täpne, siis ta ütles, et kui meie praegu kehtestame mingisuguse uue konstitutsioonilise olukorra ja kui me nimetame praegust olukorda okupatsiooniks, siis kehtestatakse presidendi poolt teatud kord. See võiks nähtavasti olla siis midagi umbes Leedu-taolist, seda ta ligikaudu mainis ja ütles, et siis me võrdleme mõne aja vältel, mis on okupatsioon ja mis ei ole okupatsioon. Nii et üksikuid detaile ei olnud, selle juurde siiski üks detail veel, tähendab, et kui kehtestatakse presidendi poolt eriolukord vabariigis, siis saadetakse Ülemnõukogu laiali ja muidugi kõik tema organid kaasa arvatud, seda ta ka täpsustas. Ja sellest oli juttu lausa vist viiel-kuuel korral, kõikidel kordadel, kui meie jutuajamine võttis kõrgemad toonid, siis ta rõhutas seda momenti. Ma olen teile täiesti avameelselt kõik öelnud.
J. Kork
Lugupeetud juhataja, austatud esimees! Kõigepealt esitati pretensioon meie esinduse rahvusliku koosseisu kohta ja võib-olla oleks siis mõttekas esitada ka Moskvas pretensioon, et miks nendepoolsesse koosseisu ei kuulu ühtegi eestlast, mis oleks ka nagu loogiline. Kuid minu küsimus puudutab eelkõige valijate hulgas tekkinud arvamust, et osaline majandusblokaad on alanud ja eelkõige puudutab see bensiiniprobleemi, mis viimasel ajal tuliseks on läinud. Kas võib öelda, et osaliselt on midagi niisugust alanud?
A. Rüütel
Natukene halb kuuldavus oli. Kui formuleeriksite küsimuse lühemalt ja võib-olla täpsemalt.
J. Kork
Küsimus on selles, et kas võib öelda, et osaline majandusblokaad on alanud, eelkõige silmas pidades bensiiniprobleemi, mis viimasel ajal on väga tuliseks läinud.
A. Rüütel
No ma ei ütleks küll, et Eestis oleks majanduslik blokaad alanud, küll aga mõningal määral, osaliselt võib seda öelda, kuid see ei toimu mitte keskusest ega keskvõimu poolt antud korralduste alusel, ma arvan, siin on tegemist lihtsalt üldise poliitilise olukorraga, mis Liidus on. Üks või teine ettevõte võib-olla tarnib Eestile mingit toorainet teises, kolmandas järjekorras, ja võib-olla oma lähemale naabrile, mõnele oblastile, esimeses järjekorras. See nähtavasti ei ole kuskilt poolt suunatud, vaid lihtsalt reaalse poliitilise situatsiooni tingimustes formeerunud. Küll aga sellest, kordan, nagu Tiit Madegi küsis, et ka nendest asjadest oli juttu, et me siis teame.
J. Liim
Üldteada on meie rahva nõudlikud taotlused Nõukogude Liidu sõjaväebaaside väljaviimise kohta Eestist ja demilitariseeritud tsooni loomiseks Baltoscandia süsteemis. Kas õnnestus puudutada ka sellist suunda ja milline oli Nõukogude valitsuse seisukoht nimetatud küsimuses? Tänan, härra juhataja!
A. Rüütel
Kohtudes Gorbatšovi, Rõžkovi ja teistega, tõstatasin nii sõjaväes teenimise kui ka kevadel sõjaväkke võtmise küsimuse. Samuti esitasin needsamad asjad Ševardnadzele kõige viimase küsimusena, ja mitte juhuslikult kõige viimasena, vaid selleks, et see tõesti jääks domineerima kõikide teiste küsimuste kõrval. Ei ühelt ega teiselt poolt konkreetset vastust me sellele ei saanud. Ma arvan aga, et see ei tähenda seda, nagu me ei peaks neist küsimustest edasi rääkima.
Juhataja
Suur tänu Arnold Rüütlile! Sellega on meie küsimused ammendatud. Rohkem küsimuste esitajaid ei ole.
A. Rüütel
Tähendab, täna õhtul, kui lõpeb Ülemnõukogu istung, siis toimub Ülemnõukogu Presiidiumi koosolek ja me neid küsimusi arutame seal. Nüüd juba detailselt ja rahulikult, ja enne, kui me midagi ütleme Moskvale, peame me teiega nõu.
Juhataja
Suur tänu! Enne, kui me teise päevakorrapunkti juurde asume, palub sõna Vladimir Lebedev.
V. Lebedev
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Nagu me mäletame, lubas austatud spiiker teha teatavaks meie päevakorra need küsimused, mida ei ole eelnenud istungitel arutatud. Teiseks. Kas Ülemnõukogu Presiidiumi istungitest hakkavad osa võtma ka need saadikud, kes ei ole Ülemnõukogu Presiidiumi liikmed?
Juhataja
Tänane tööpäev ei ole veel lõppenud. Nende materjalidega, millest küsimus oli, tegeldakse, aga presiidium otsustab iga päevakorrapunkti juures, millise küsimuse arutamisel võivad olla juuresviibijad, millel mitte. Antakse teada.

 
Eesti NSV Ülemnõukogu liikmete arupärimistele ja küsimustele vastamine
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, asugem teise päevakorrapunkti juurde. Eesti NSV Ülemnõukogu liikmete arupärimistele ja küsimustele vastamine. Ettekandjad on meil Eesti NSV valitsuse liikmed, Eesti Ringhäälingu peadirektor, Eesti Hinnaameti peadirektor ja Eesti NSV Ülemnõukogu mõningate alatiste komisjonide liikmed või esimehed. Praegu teadaolevate andmete järgi puudub haiguse tõttu Eesti NSV sõjakomissar. Me otsustame töö käigus, kuidas me teeme teatavaks Ülemnõukogule sõjakomissariaadi seisukoha, sest kirjalikult on see Ülemnõukogu juhatusele esitatud. On laekunud palju küsimusi ja võib-olla üksikud neist vastavad arupärimise nõuetele, enamuses on tegemist küsimuste esitamisega.
Nagu me teiega koos otsustasime, vahest kõigepealt anname küsimustele vastamiseks sõna Eesti NSV valitsuse liikmetele. Esimene küsimus, mille on esitanud Ülemnõukogu liikmed härra Arro, härra Ristkok ja härra Schotter, puudutab Kohila paberivabriku probleeme ja küsimus on vormistatud selliselt. Kas Kohila paberivabrikut kavatsetakse paberitoorainega varustada edaspidi vaid Kehra ettevõtte toodangu varal? Kas Eesti NSV valitsusel on olemas kompetentne esindaja, kes võiks anda selgitusi selles küsimuses? Härra Sinani, palume.
S. Sinani
Lugupeetud Ülemnõukogu, lugupeetud esimees! Mulle on tehtud ülesandeks selgituse andmine tselluloositööstuse kohta tervikuna ja iseäranis vastuseks saadikute järelepärimisele. Ma tahaksin meelde tuletada, et vabariigis on arutatud seda küsimust väga tõsiselt kahe aasta vältel: 1. jaanuarist 1991 lõpetatakse tselluloosi tootmine Tallinna tselluloosikombinaadis vastavalt Tallinna linnanõukogu otsusele. Tselluloosi tootmise vähenemisega tekib valgendamata tselluloosi defitsiit 40 tuh. tonni, mida toodab praegu Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaat. Neis tingimustes on tekkinud tõsine olukord tselluloosi kohaletoimetamisega. Igal aastal saime me Bratskist 18,5 tonni valgendatud tselluloosi, et tagada valgendatud kaupade – paberi ja tapeedi tootmist. Arutanud seda küsimust, võtsime me vastu otsuse pöörduda liidulise ministeeriumi poole palvega säilitada 18,5 tuh. tonni valgendatud tselluloosi hanked, vaatamata sellele, et me ise ökoloogilistel kaalutlustel tselluloosi tootmist vähendame.
Sellise garantii me saime. Ma tahan teid informeerida sellest, et selline tootmise katkestamine sundis meid ümber profileerima kaks ettevõtet – Tallinna Tselluloosikombinaadi ja Kohila Paberivabriku. Ümberprofileerimise eesmärk on kaadrite maksimaalne säilitamine, tootmismahtude säilitamine. Vastu on võetud rida programme, me teatasime sellest juba televisioonis, raadios ja ajakirjanduses. Kohila Paberivabrik peatab järgmisel aastal vana masina. Juba mitu aastat ei spetsialiseeru ta tapeedi tootmisele. Tapeedipaberit saab see vabrik Tallinna tselluloosikombinaadilt. Peale selle, Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaat hakkab tootma 8 tonni massi haavapuust. Seda toodetakse Kohila vabriku jaoks tapeetide tootmiseks. 40 inimest, kes praegu töötavad Kohila paberitootmises, suunatakse tapeeditootmisse. Majandusministeerium vaatas läbi meie ettepaneku Kohila paberivabriku edasise arengu kohta, kus me põhjaliku analüüsi alusel tegime ettepaneku vajaduse kohta horisontaalsidemete sisseseadmiseks.
Töötades Arhangelski ja Moskva tapeedivabrikuga, võib paigaldada täiendavad importseadmed 2,5 milj. valuutarubla väärtuses ning saates Arhangelskisse täiendavalt saadud tapeedi, võib saada Arhangelskist vabariigile vajaliku koguse, 8 tuh. tonni valget tselluloosi. Ma tahan ette kanda, et reedel ma kohtusin ministri esimese asetäitjaga, esitasin talle Arhangelski, Kohila ja Moskva tapeedivabriku koostöö põhimõtted. Ta kiitis selle idee täielikult heaks ja täna me töötame selle kallal. Meie esindaja on praegu Arhangelskis läbirääkimiste pidamiseks oblastinõukoguga.
Ma olen tänulik, et Ülemnõukogu leidis võimaluse meie ärakuulamiseks. Kehra Tselluloosi- ja Paberitehas väljastab praegu vahendamata sulfaattselluloosi. Meil on praegu Rootsi, Šveitsi, Kanada ettepanekud koostööks Kehra tselluloosi-paberikombinaadi rekonstrueerimiseks eesmärgiga suurendada valgendatud tselluloosi tootmise mahtu. Kuid selleks on meile vajalikud tohutud investeeringud. Esialgsete arvestuste kohaselt, mida tegid mitte ainult meie spetsialistid, vaid ka Rootsi spetsialistid, on määratud kapitaalmahutuste suuruseks 300–350 milj. dollarit. Kanadalased pakuvad uut ettevõtet maksumusega 600 milj. dollarit. See on väga tõsine küsimus. Ma tean, et valitsusel on kavas kuulata ära need ettepanekud ja otsustada küsimus, võttes aluseks majanduslik-tehnilised arvestused.
Juhataja
Suur tänu! Kas lugupeetud Ülemnõukogu liikmed härrad Arro, Ristkok ja Schotter on rahul? Suur tänu, härra Sinani, küsimusi ei ole.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Selleks, et meie töö kulgeks ladusamalt, tehti ettepanek, et asja huvides annaks meile küsimuste vastamise osas selgitusi riigiministri asetäitja härra O. Kangur.
O. Kangur
Austatud härra juhataja, austatud Ülemnõukogu saadikud! Täna vastavad valitsuse liikmed ja teised ametiisikud esimest korda meie küsimustele. Lubage teha kokkuvõte valitsusele laekunud küsimustest ja tutvustada teile, kes neile täna vastab.
Valitsus sai eelmise istungjärgu lõpul rahvasaadikutelt 9 küsimust ja ühe ettepaneku. Rahvasaadik Jürjo tegi ettepaneku viia üle tööpäev esmaspäevalt, 30. aprillilt 28. aprillile ja kuulutada pühapäev, 29. aprill puhkepäevaks, seega oleks meil järjest neli puhkepäeva. Eile võttis valitsus selles küsimuses vastu otsuse. Seda otsust tutvustab sotsiaalminister Kuddo. Rahvasaadikud Eller ja Tähiste esitasid küsimuse, mis puudutab mandri ja Hiiumaa vahelist lennuühendust. Sellele küsimusele vastab transpordiminister Vähi. Rahvasaadikud Kama, Kalda ja Tupp esitasid küsimuse selle kohta, mida on tehtud sõjaväeteenistusest keeldujate ja kõrvalehoidjate vabastamiseks kinnipidamiskohtadest vastavalt teie poolt vastu võetud seadusele. Sellele küsimusele vastab justiitsminister Raidla. Rahvasaadik Veetõusme palus valgustada momendiseisu liiduliste ettevõtete ületulekul vabariigi alluvusse. Küsimusele vastab majandusminister Leimann. Rahvasaadik Gussev esitas küsimuse, mis alusel tõsteti köögivilja hinda, kellele ja missugune kompensatsioon on sellega seoses ette nähtud. Vastab Eesti NSV Hinnaameti juht hr. Tammistu. Rahvasaadikud Saarman ja Käärma esitasid küsimused. Esimene küsimus, mis puudutab põllumajanduse ja omavalitsuste suhteid, ja teine küsimus söödateravilja tarnimisest ja tehnika laialdasemast tootmisest põllumajanduse vajadusteks. Vastab põllumajandusministri asetäitja hr. Nymann. Rahvasaadikute Arro, Ristkoki ja Schotteri küsimusele on vastus juba antud ning kaks küsimust laekus Eesti NSV sõjakomissari aadressil. Kuna sõjakomissar on haige, siis ta täna vastata ei saa, vastused nendele küsimustele on laekunud kirjalikult, nagu härra juhataja juba teatas. Peale selle on meil kaks pöördumist valitsuse poole – rahvasaadik Ahaladzelt sõjaväelaste elamispinnaprobleemide kohta Tallinnas, see on üle antud vastamiseks linnapea hr. Aasmäele, ning NSV Liidu rahvasaadikult Kutassovilt Ida-Virumaalt pärinevate abiturientide eeliskorras vastuvõtmisest Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, see on edasi antud tervishoiuministrile Ellamaale lahendamiseks koos Tartu ülikooliga. Täna on laekunud veel üks küsimus rahvasaadikutelt, kes pärinevad Ida-Virumaalt, sellele saab vastata alles järgmisel valitsuse infotunnil nelja nädala pärast.
Juhataja
Suur tänu. Ma palun siis anda hr. Kanguril materjalid mulle, et ma saaksin selle järgi juhtida.
O. Kangur
Ma palun ministreid vastata eelpool loetletud järjekorras.
Juhatajа
Nagu te näete, on küsimusi palju ja teemad on huvitavad. Kuidas suhtutakse sellesse, kui me reglementeeriksime ka lisaküsimustega seoses olevad probleemid? Ilmselt olete sellega nõus. Mul on selline ettepanek, et me piirduksime iga arutletud teema juures ainult kahe lisaküsimusega. Kas ollakse nõus? Millised on teised ettepanekud?
J. Telgmaa
Lugupeetavad kolleegid ja lugupeetud aseriigiminister. Mul on küsimus aseriigiministrile. Lugupeetud aseriigiminister, ma loodan, et Roland Nymann ei solvu, kui ma küsin umbes nii. Me teame, et Roland Nymann on põllumajanduses väga kaua töötanud, tema autoriteet on kõrge ja ta on meile, maameestele, väga hästi tuttav ja tuttavad on ka tema seisukohad. Täna talle vastata antud küsimused olid esitatud valitsusele, et valitsus vastaks neile valitsuse põllumajandusprogrammi alusel, mis peaks esmajärjekorras lahendama probleemi, kuidas ehitatakse üles majanduselu maal nii, et maarahval oleks end võimalik kindlustada elatusvahenditega tänavu, tuleval aastal jne., kuni on üle mindud valdavalt talu tüüpi maamajandusele. See on tegelikult nende põllumajanduse kohta esitatud küsimuste sisu. Niisiis, mida võtab valitsus ette, et ehitatakse üles maal selline majanduselu, et maarahval oleks võimalik end kindlustada elatusvahenditega. Kas teie, härra Nymann, suudate anda sellist vastust?
O. Kangur
Nagu te teate, lugupeetud rahvasaadikud, valitsuse programm ei ole veel lõplikult valmis, seda veel arutatakse, sealhulgas ka põllumajandusega seonduvaid küsimusi. Põllumajandusminister ei ole veel ametisse määratud. Seetõttu ei saa valitsus praegu vastata nendele küsimustele valitsuse programmi valguses ning me edastasime need küsimused vastamiseks põllumajandusministeeriumile. Valitsusprogrammi tutvustab valitsuse esimees teile niipea, kui see valmis saab, ja siis on võimalik anda vastust sellele küsimusele, mis te täna esitasite.
V. Kuznetsov
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud riigiministri asetäitja! Küsimuste loetelus te ei nimetanud millegipärast minu küsimust. Asja sisu on aga järgmine. Ma sain siia, Ülemnõukogu aadressil telegrammi Narvast 214 valija allkirjaga. Narvalased, tervishoiutöötajad, palusid selgitada, mispärast on takerdunud lisatasude väljamaksmine tervishoiutöötajatele Narva linnas, seda vaatamata sellele, et summad on nendeks eesmärkideks reserveeritud. See on esimene küsimus. Ma adresseerisin selle möödunud istungjärgu lõpus valitsuse esimehele ja leian, et ma pean saama sellele vastuse.
Ja teine küsimus puudutab Narva linnale tsemendi vaeghankeid. Sellega aga ma hilinesin ilmselt ise, ma andsin selle küsimuse sisse alles eile.
O. Kangur
Teie kumbki küsimus ei ole edastatud valitsusele õigeaegselt. Kuid teie esimesele küsimusele on juba olemas tervishoiuministri hr. Ellamaa kirjalik vastus, mille ma võin teile edasi anda. Teie teisele küsimusele vastust ei ole.
N. Aksinin
Lugupeetud spiiker, lugupeetud riigiministri asetäitja. Millal ma saan vastuse oma küsimusele Suure Isamaasõja invaliidide ja mõninga osa sõjaveteranide ja Nõukogude Liidu kangelaste kaubandusliku teenindamise osas, mille ma esitasin kolm nädalat tagasi? Või vastuse saab 9. mail?
O. Kangur
Lugupeetud rahvasaadik Aksinin! Ma võin ainult vastata, et Ülemnõukogult valitsusele sellist küsimust laekunud ei ole.
Juhataja
Suur tänu! Härra Aksinin saab täna vastuse küsimusele. Jüri Põld.
J. Põld
Härra juhataja, härra aseminister! Mul on küsimus, mis puudutab Eesti NSV sõjakomissari. Juhul kui ta on haige, kas ei võiks tema vastuse meile edastada mõni tema asetäitjatest. Minu arvates oleks see päris normaalne. Tänan!
O. Kangur
Paraku on mul informatsioon, mille ma sain sõjakomissariaadist, et sõjakomissar jäi haigeks äkki täna hommikul ja asetäitjaid praegu ei ole nii kiiresti vastamas.
Juhataja
Kui härra Põld on sellega nõus, me võime ette lugeda sõjakomissari kirjalikud vastused. A. Zõbin.
A. Zõbin
Mul on küsimus kas eesistujale või siis vastajale. 18. aprillil esitasin ma küsimuse haridusministrile, s.o. ma ei pretendeeri sellele, et peab olema antud kiire vastus, kuid siis öelge, palju kulub aega küsimuse esitamisest vastuse saamiseni, sest küsimus oli esitatud 18-ndal.
O. Kangur
Teie poolt vastu võetud ajutises töö- ja kodukorras on fikseeritud, et valitsuse liikmed ja teised ametiisikud vastavad küsimustele igal neljandal istungjärgul, kusjuures küsimused peavad laekuma eelmise istungjärgu lõpuks. Seoses sellega, et mõnedel juhtudel võib see vastamise tähtaeg osutuda liiga lühikeseks, on valitsus teinud Ülemnõukogu Presiidiumile ettepaneku selles suhtes, et tähtaega võiks vajaduse korral pikendada. Seda küsimust tuleb arutada teil reglemendi vastuvõtmisel, alalise reglemendi vastuvõtmisel. Mis puutub teie konkreetsesse küsimusse, hr. Zõbin, siis valitsusele ei ole seda edastatud.
Juhataja
Suur tänu! Meile teadaolevatel andmetel on küsimus esitatud ja edasi antud otse haridusminister hr. Loigule, nii et me selgitame töö käigus. Suur tänu, hr. Kangur, Ülemnõukogu juhatus teeb veel kord ettepaneku kaaluda, kas me reglementeeriksime siiski lisaküsimuste arvu, vastasel juhul me ei tule oma ajakavaga välja. Juhatus teeb ettepaneku piirduda kahe lisaküsimusega, kui on teisi ettepanekuid, arutagem. Ei ole. Suur tänu! Enne, kui me asume hääletama, oleks vaja veel kord kohalolekut kontrollida, kuna vahepeal kompuuter streikis. Kontrollime kohalolekut. Palun kiirustada! Praegu näitab kompuuter, et kohal on 77 saadikut ja puudub 28.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Ma palun väga tõsiselt suhtuda töösse, teeme uue kohaloleku kontrolli. Ülemnõukogu töö toimub istungite saalis. Palun kontrollida kohalolekut. Kohal on 84 saadikut. Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et me piirdume iga arutletava teema puhul kahe lisaküsimusega? Palun hääletada! 54 saadikut on poolt, 18 vastu ja 7 jäi erapooletuks, nii et lisaküsimusi esitame mitte üle kahe. Jätkakem küsimustele vastamist. Ülemnõukogu liikme Villu Jürjo küsimusele, mis puudutab esmaspäeva, 30. aprilli üleviimist 28. aprillile ja pühapäeva, 29. aprilli puhkepäevaks nimetamist, vastab härra Kuddo.
A. Kuddo
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud saadikud! Ma täpsustaksin võib-olla veel kord küsimust. Vastavalt NSV Liidu Ministrite Nõukogu otsusele on laupäev, 28. aprill kuulutatud tööpäevaks ja 30. aprill, esmaspäev, on ära vahetatud pühapäevaga tööpäevana, 29. aprillina. Seega tegi rahvasaadik Villu Jürjo ettepaneku sisse viia üks täiendav puhkepäev, s.o. pühapäev, 29. aprill. Seega oleks töötajatel neli töövaba päeva järjest. Muidugi on selge, et kõik me tahaksime rohkem puhata ja vähem tööd teha, on ka selge, et juhul kui 29. aprill on tööpäev, oleks meil seitse tööpäeva järjest ja tööviljakus nimetatud päeval oleks tavalisest madalam, kuid valitsus arutas eile seda küsimust ja me jõudsime järgmisele järeldusele. Sellist tööpäevade kalendrit, kui on aprilli lõpp – mai algus, on isegi raske välja mõelda. Ma mõtlen just ebasoodsuse mõttes. 29. aprillist kuni 13. maini, s.o. 15 päevale langeb 8 puhkepäeva, ühe täiendava puhkepäeva sisseviimine suurendaks tööst vabade päevade arvu 9-ni, 15-st päevast 9. No on selge, et tänases majanduslikus situatsioonis on see liiga suur luksus. Kõigepealt on see ebaõige meie maatöötajate – põllumeeste suhtes, kes vaatamata riiklikele pühadele ja puhkepäevadele teevad nendel päevadel tööd. Majanduslikust olukorrast nimetaksin seda, et 200-st suuremast tööstusettevõttest on k.a. I kvartali jooksul pooltel tootmisnäitajad halvemad kui möödunud aasta I kvartali jooksul. Nimetaksin ka seda, et täna on ühe tööpäeva hind rahvamajanduses 40 miljoni rubla eest kogutoodangut, sealhulgas tööstuses 22,5 miljoni rubla eest kogutoodangut. Lisaks, arvestades praegust majanduspoliitilist olukorda vabariigis ja NSV Liidus tervikuna ja kõiki neid tegureid kokku, võttis valitsus vastu otsuse mitte nõustuda rahvasaadik Villu Jürjo ettepanekuga. Koos sellega tegime ettepaneku korrastada varakult vabariigis puhkepäevade, riiklike pühade ja ka rahvuspühade kalender, et me ei peaks neid küsimusi arutama nädal enne vastava päeva saabumist. See oleks minu vastus rahvasaadik Villu Jürjo ettepanekule.
Juhataja
Suur tänu! Kuna meil on võimalus esitada kaks lisaküsimust, siis ma oletan, et esimest soovib küsida Vladimir Malkovski.
V. Malkovski
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud saadikud, minu küsimus oli esitatud pisut varem, enne kui seltsimees läks tribüünile, ma palun talt sügavalt vabandust. Kuid ma arvan, et ühele või teisele ettekandjale esitatavate küsimuste hulga reglementeerimise põhjuseks on tekkinud arvamus, et meile on kõik selge.
Ma ei tea, kuid minul tekib hulk küsimusi siis, kui me arutame ühte või teist aspekti. Sellepärast ma arvan, et enne, kui võtta see või teine informatsioon teadmiseks, tuleb esitada kõik meid huvitavad küsimused. Ma saan aru, et see viidab aega, aga siiski palun ma eesistujat tungivalt mitte reglementeerida küsimuste hulka. Samal ajal pöördun saadikute poole üleskutsega esitada küsimusi konkreetselt, selgelt, selliselt, et saaks anda ammendavad vastused.
Juhataja
Suur tänu, me võtame teadmiseks Vladimir Malkovski eriarvamuse. Ja nüüd küsimuste juurde, kusjuures ma siiski palun esitada igaühel ühe küsimuse. Jüri Põld.
J. Põld
Lugupeetud minister, mul on teile selline küsimus. 29. aprill on pühapäev ja ma arvan, et see on seotud sellega, et osa inimesi, usklikke, tahab külastada kirikut. Aitäh!
A. Kuddo
Jah, me spetsiaalselt uurisime seda küsimust, me saime rahvasaadik Jürjo ettepaneku alltekstist väga hästi aru. Ja me konsulteerisime vastava ala spetsialistidega ja selgus, et usulised põhjused ei takista sel päeval töö tegemist.
Juhataja
Suur tänu! Ja teise küsimuse esitab Jüri Reinson.
J. Reinson
Küsimus oli selles, et te viitasite põllumeestele, et nende suhtes oleks ebaaus kalendri koostamine selliselt, et ära muuta see pühapäevane tööpäev. Ja ma küsiksin: kas te teate, et põllumehed selle kalendri järgi talitada niikuinii ei saa, nemad talitavad looduse kalendri järgi.
A. Kuddo
Täpselt sellestsamast ma rääkisingi, et põllumeestel tuleb sõltumata riiklike või puhkepäevade kalendrist ikkagi oma töö ära teha, nemad töötavad tõesti looduse kalendri järgi ja see oli ka valitsusele üks argument. Tähendab, et väga suur osa vabariigi rahvamajandustöötajatest nagunii seda päeva puhkepäevana kasutada ei saa. Kas ma sain küsimusest õigesti aru?
Juhataja
Suur tänu! Kuna kaks lisaküsimust on esitatud, siis me täname härra Kuddot ja mina vabandan Kalju Koha ees. Ülemnõukogu liikmed härra Eller ja Tähiste esitasid selge küsimuse, mis puudutab saarte ja mandri vahelist ühendust, lennutransporti. Sellele vastab transpordiminister härra Tiit Vähi.
T. Vähi
Lugupeetud rahvasaadikud! Küsimus puudutab mitte saarte ja mandri regulaarseid lennuliine, vaid Kärdla ja Tallinna vahelist ühendust. Varasem lennuliikluse graafik Tallinna ja Kärdla vahel on kehtestatud väljumisajaga Tallinnast kell 7.40 ja 16.55 õhtul ning Kärdlast kell 8.45 ja 18.00 õhtul. See lennugraafik, mis hakkab kehtima alates 1. juunist, näeb ette väljalennud Tallinnast 10.00 ja 17.15 ning Kärdlast 10.45 ja 19.20. Reiside arv ei muutu. Samuti on graafik nihutatud hilisema poole 1,5 kuni 2 tundi ning on püütud jätta reisijatele nii Tallinnas kui ka Kärdlas viibimise aeg enam-vähem samaks, kui on vana graafiku järgi. Suvise lennugraafiku kinnitamine sellisel kujul on tingitud sellest, et NSV Liidu Ministrite Nõukogu kohustas tsiviillennunduse ministeeriumi andma 11 lennukit JAK-40 Afganistani Vabariigile ning NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeerium kui lennukite omanik kohustas omakorda Eesti Tsiviillennunduse Valitsust ära andma olemasolevast viiest JAK-407 lennukist ühe, põhjendades seda sellega, et meie JAK-40 lennukit kasutatakse kõige väiksema intensiivsusega, mis muidugi on tingitud sellest, et neid lennukeid kasutatakse põhiliselt saarte vahel, kus lennukaugus on väga lühike ja seoses sellega kasutamise aeg väikese intensiivsusega.
Liidu tsiviillennunduse poole pöördus Eesti Tsiviillennunduse Valitsuse ülema asetäitja P. Lõuk, kes püüdis selgitada vabariigi olukorda ja siiski jätta see viies lennuk vabariiki. Kahjuks ta nõusolekut ei saanud. Lisada võib nii palju, et ka Eesti Tsiviillennunduse Valitsuse poolt on täitmata üks protseduuriline nõue. Vastavalt transpordiministeeriumi põhimäärusele peaks kõik vabariigisisesed linnadevahelised graafikud kooskõlastatama transpordiministeeriumiga ja ka nende muutmine peaks tehtama koos Eesti ministeeriumiga. Kahjuks see graafiku ümbertegemine meiega kooskõlastatud ei ole ja see võttis ka transpordiministeeriumilt võimaluse asuda läbirääkimistesse Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumiga, kelle esindaja oli möödunud nädalal Tallinnas. Kahjuks me seda informatsiooni ei saanud, kuigi me teadsime, et küsimus oli lahendamata, et P. Lõuk sai mingisuguse suusõnalise kokkuleppe. Aga nüüd jääb siis meil üle, esiteks, juhtida sm. Banasko tähelepanu sellele, et siiski need graafikud tulevad koostada kooskõlas transpordiministeeriumiga, ja teiseks, me pöördume nüüd uuesti ise üleliidulise ministeeriumi poole, et nad jätaksid oma lennuki edasi Eestit teenima. Kui me sellist kokkulepet ei saa, ei näe ma teist väljapääsu, kui siiski jääda uue graafiku juurde ja talveperioodil on võimalik uuesti tagasi minna endise graafiku juurde. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Esimese küsimuse esitab transpordiministrile Enn Leisson.
E. Leisson
Härra eesistuja, kallis kolleeg Malkovski! Ka minul tekib iga päev kümneid ja vahel rohkemgi küsimusi. Ainuüksi tänase istungjärgu käigus olen ma personaalsete kontaktide teel saanud sõjaväefraktsioonilt vastuse enam kui kümnele küsimusele. Te võite neid esitada kirjalikult, kui te vajate ametlikke vastuseid, või kontakteeruge kolleegide saadikutega. Tänan!
Juhataja
Küsimuse esitab Jüri Põld.
J. Põld
Härra eesistuja, lugupeetud minister! Sooviksin juhtida härra ministri tähelepanu sellele, et meie elukorraldus ei sõltu mitte teps sellest, kuidas üks või teine ministeerium meisse suhtub, meie elukorraldus on lihtsalt veidi keerulisem ja raskem ja sellest tulenevalt on teile üks küsimus. Kas olete alustanud läbirääkimisi välislennukompaniidega, et tõepoolest hankida lennukeid, mis on normaalsed, ei raiska kütust ja mis lendaksid ka veidi varem ja veidi hiljem õhtul, et saarlane ja hiidlane, kes on mandril, saaks õigel ajal koju tagasi? Aitäh!
T. Vähi
Teie põhimõtted on väga selged ja ma toetan neid ja transpordiministeeriumil on välja töötatud põhjalik kompetentne lendude analüüs, mida püüame valgustada ajakirjanduse kaudu, et ta oleks teada kogu vabariigi elanikkonnale. See puudutab konkreetset lennukite rentimist välisfirmade kaudu, sest me oleme pidanud läbirääkimisi Iiri lennundusfirmaga IPI ja ta pakub meile kohe kõiki, praktiliselt maailma kõiki tüüpi lennukeid rentida, küsinus on ainult selles, et meie ei saa lepinguid sõlmida, kuna meil ei ole, millega maksta. Jääb kehtima üks põhimõte: me saame osta selle raha eest, mille eest me vastavat teenust osutame, s.t. kui me saame mingil konkreetsel viisil kehtestada valuutapileti, siis arvatavasti oleks meil ka lennukeid. Kui me peame pileteid müüma rublade eest, siis peame rublade eest ostma kahjuks ka transpordivahendeid.
Juhataja
Suur tänu! Ja teise küsimuse esitab Ain Tähiste.
A. Tähiste
Lugupeetud härra minister! Tuleb öelda, et teie vastus ei rahuldanud ei mind ega arvatavasti hingelistki. Mitte mingil määral. Suvine uus sõiduplaan tuleneb ilmsesti asjaolust, et JAK-lennuk läheb Tartusse ja hakkab tegema seal puhkusereise üks päev Moskvasse, teine päev Simferopolisse. Samal ajal suvel siiski suur osa reisijaid, kes käib Kärdlast Tallinna, ajab oma ametiasju. Kas te olete mõelnud ka selliste probleemide üle, et nüüd lähevad inimeste Tallinnas viibimise kulud kõikidele Hiiumaa asutustele ja inimeste oma taskule tunduvalt suuremaks, kuna nad peavad minema juba eelmisel päeval Tallinna. Selle sõiduplaaniga on võimatu ühe päevaga asjad Tallinnas ära ajada ning tagasi jõuda.
Teine probleem on see, et Hiiumaale tuleb post hommikul lennukiga. Kas see tähendab seda, et me hakkame saama vabariiklikke ajalehti Tallinnast üks päev ja näiteks Tartu lehte kaks päeva hiljem?
Ja kolmas probleem. Mis juhtub siis, kui on kas tehniline rike või mõni lennuk jääb kuhugi lennuväljale seisma ilmastikuolude tõttu?
T. Vähi
Küsimus koosneb õige mitmest osast. Ma siiski tahaksin vastata, et Kärdla lennuliini graafiku muutmine ei ole mitte seotud Tartu-Simferopoli, Tartu-Moskva ja mõningate muude lennuliinidega, mis olid möödunud suvel ja eelmistel aastatel, vaid küsimus on selles, et üks lennuk JAK-40 tahetakse ära võtta. Seda tahetakse teha alates 1. juunist. Kui me ei saa kokkulepet, siis peame me lihtsalt, ise lennukeid mitte omades, korraldama oma graafikud nii ringi, nagu me saame nendes uutes tingimustes, mil meile jääb vähem lennukeid; see on ainuvõimalik ja nendes tingimustes ka parim lahendus. Ma saan täielikult aru, et see kõik tekitab probleeme Hiiumaa rahva jaoks nii posti- kui reisijateveo osas, aga kahjuks meil ei ole lennukit, meil ei ole võimalik ka lennukeid endale osta. Isiklikult püüan nüüd veel kord astuda läbirääkimistesse ministeeriumiga Moskvas ja veel kord ka ise taotleda seda, et see üks lennuk jäetaks meile. Kuna selle küsimuse lahendamise heaks töötab ka Ülemnõukogu, siis ma olen väga tänulik.
Mis puutub siiski sellesse, et ei ole võimalik ühe päevaga Tallinnas asju ajaga, siis viimane lennuk Kärdlasse lendab välja 19.15 ja sellega on sisuliselt inimese Tallinnas asjaajamiste aeg praktiliselt kuni tööpäeva lõpuni. Ma saan aru, et uus graafik on halvem kui vana, aga me peame arvestama reaalsusega, kui üks lennuk jääb vähemaks, siis kahjuks on see ainuvõimalus, kusjuures, kui me räägime veel muudest blokaadidest, mis võivad juhtuda, siis me peame ka nendesse suhtuma mõistvalt ja tegema kõik selleks, et me saaksime ka rasketest olukordadest siiski enam-vähem normaalselt välja tulla.
Juhataja
Suur tänu, härra minister! Järgmine küsimus on selle kohta, mida on tehtud sõjaväeteenistusest keeldujate ja kõrvalehoidjate vabastamiseks kinnipidamiskohtadest. Sellele küsimusele vastab justiitsminister härra Jüri Raidla.
J. Raidla
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, austatud rahvasaadikud! Minu poolt vastatav küsimus koosneb kahest osast. Esmalt küsimuse esimese poole vastusena annaksin informatsiooni selle kohta, et kriminaalasju Eesti NSV kriminaalkoodeksi § 78 (kõrvalehoidumine järjekordsest sõjaväe tegevteenistusse kutsumisest), § 79 (mobilisatsioonist kõrvalehoidumine) ja § 189¹ (õppe- või kontrollkogunemisest kõrvalehoidumine või sõjaväearvestuse eeskirjade rikkumine sõjaväekohuslaste poolt) järgi käesoleval hetkel vabariigi rahvakohtute menetluses ei ole. Eesti NSV Ülemkohus andis kõikidele rahvakohtutele korralduse viivitamatult kontrollida, kas käesoleval ajal ei kanna karistust isikud, kes on süüdi mõistetud Eesti NSV kriminaalkoodeksi §-de 78, 79 ja 189¹ järgi. Selliste faktide olemasolul peavad kohtud kohe tegema määruse süüdimõistetute vabastamiseks karistuse kandmisest. Vastavasisuline ülemkohtu kirja koopia on ühtlasi meie informatsiooni juures mul kasutada ning tsiteerin seda: "Palun viivitamatult (see on suunatud rajoonide, linnade rahvakohtute esimeestele) kontrollida, kas käesoleval ajal ei kanna vabadusekaotuslikku karistust rahvamajanduse ehitustel, paranduslikel töödel või Eesti NSV kriminaalkoodeksi § 48¹ sätete kohaldamisega isikud, kes on teie kohtu poolt süüdi mõistetud Eesti NSV kriminaalkoodeksi §-de 78, 79 või 189¹ järgi. Selliste faktide olemasolul palun koheselt Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksi § 336 korras teha määrus süüdimõistetute karistuse kandmisest vabastamise kohta. Juhul kui sellist karistust kandvad isikud peale Eesti NSV kriminaalkoodeksi §-de 78, 79, 189¹ on süüdi mõistetud ka kriminaalkoodeksi teiste paragrahvide järgi, siis palume need asjad kiiresti saata Eesti NSV Ülemkohtusse." Mis puudutab sõjaväeteenistusega seonduvaid muid probleeme ja samuti teisi esitatud küsimusega haakuvaid asju, siis neist on olnud juttu ka täna siin Eesti NSV Ülemnõukogu esimehe ettekandes-informatsioonis ja nimelt on neid probleeme arutatud kohtumisel, mida pidasid Ülemnõukogu esimees, peaminister ja minister Endel Lippmaa Moskvas NSV Liidu tippjuhtkonnaga. Järgides 11. aprillil Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu võetud seadust, tuleb nende läbirääkimiste läbiviimist või nendesse asumist käsitada käesoleva seaduse § 5 täitmisele asumisena. Kohtumiste materjalid on leidnud kajastamist ja nagu ka tänane informatsioon kinnitas, protokollilisi täpsustusi nendele juurde lisada ei ole võimalik. Küsimuse teine pool puudutab võimalikku vastutust 11. aprillil Ülemnõukogu poolt vastu võetud seaduse täitmata jätmise puhul ja on selge, et siin käib jutt punktidest §-des 3 ja 4. Eesti NSV Justiitsministeeriumi arvates Eesti NSV seaduse "Eesti NSV elanike teenistusest NSV Liidu relvajõududes üleminekuperioodil" p. 3 ja 4 rikkumises süüdi olevad ametiisikud kannavad vastutust distsiplinaarkorras, kusjuures see vastutus on võimalik kuni töölt vallandamiseni, kuna nende käitumises on olemas seaduse mittetäitmise koosseis. Ülaltoodud seaduse punktide 3 ja 4 alusel täiendava seadusandliku akti vastuvõtmist spetsiaalse vastutuse kohaldamiseks praegusel hetkel ei pea me vajalikuks, kuivõrd üleminekuperioodil vastutuse küsimus seadusandlike aktide mittetäitmise eest on võimalik lahendada kehtiva seadusandluse raames osas, mis ei ole Ülemnõukogu poolt Eesti NSV-s muudetud. Ja neljandaks, juristina olen ma kohustatud tegema ka vastusele, mis ma praegu teile andsin, väikese ääremärkuse. Nimelt, me lähtume oma õiguskontseptsioonides ja arengus väga raudselt põhimõttest, mille kohaselt täitev-korraldav, seadusandlik ja eriti kohtuvõim, õigust rakendav võim peavad ilmtingimata olema lahutatud selleks, et kunagi õigusriiki ikka välja oleks võimalik jõuda. Seetõttu ka küsimustes, mis puudutavad kohtute õigust rakendavat ja õigust kohaldavat tegevust, valitsusel otseseid kontrollifunktsioone kahtlemata olla ei saa, mistõttu ka lugegem informatsiooni, mille ma esitasin ülemkohtu tegevuse kohta valitsuse poolt küsimusele vastamise korras, pelgalt informatsiooniks selles valdkonnas. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Esimese küsimuse esitab Jüri Liim.
J. Liim
Lugupeetud minister! Nagu meile on tulnud andmed, on Tallinna nn. Patarei vanglas praegu 2 noormeest. Üks neist ootab homme ärasaatmist Kaluugasse, teine ootab tribunali Eesti pinnal, teda süüdistatakse Eesti NSV kriminaalkoodeksi § 211 alusel. Ma ei suuda aru saada, kui meil kehtivad need vastuvõetud otsused, siis ju peaks olema täiesti reaalne neid poisse sellest vanglast vabastada ja karistusest vabastada. Kuidas te suudate seda?
J. Raidla
Konkreetselt nendele juhtudele saab kahtlemata vastuse anda Siseministeerium, kuid justiitsministrina ma võin vastata, et nende seadussätete osas, kaasa arvatud kriminaalkoodeksi paragrahvid, mille Eesti NSV Ülemnõukogu on tühistanud ja mis on tühistatud Eesti NSV territooriumil, nende isikute jurisdiktsiooni korral need paragrahvid meie kohtuorganite poolt kohaldamisele ei kuulu.
Juhataja
Suur tänu! Viimase küsimuse esitab Kaido Kama.
K. Kаmа
Austatud Eesti NSV Ülemnõukogu, austatud minister! Mulle teadaolevatel andmetel kannab praegu nimetatud paragrahvide eest karistust viis isikut. Need on Taavi Kuusk, Tiit Kruuse, Nianil Palii, Vassil Martšuk ja Herkki Luik ja senini ei ole ka kuulda olnud nende vabastamisest või karistuse tühistamisest. Me loodame, et see teie poolt välja antud seadus hakkab lähemal ajal toimima. Ja siis veel puudutan ka Jüri Liimi poolt tehtud märkust. Me tegime koos Jüri Liimiga järelepärimise siseministrile just nimelt Aive Sootalu suhtes, kes viibib praegu Patarei vanglas ja kes viidi sinna vanglasse meie, s.t. Eesti NSV siseorganite kaasabil. Ta ei ole sõjavannet andnud, seega on küsitav, kas ta üldse kuulub sõjaväeseaduste alla või tsiviilseaduste alla. Kas sellele küsimusele täna ka vastatakse?
J. Raidla
Selle seiga kohta minul täiendav informatsioon puudub. Ja kui te esitasite selle siseministrile, siis tõenäoliselt informatsioon peab vastuseks tulema tema käest. Mul ei olnud võimalik eelnevalt ka tema käest täiendavat informatsiooni paluda, kuivõrd taolist küsimust mulle ei olnud esitatud.
Juhataja
Suur tänu, härra minister! Vastavalt meie poolt vastu võetud otsusele me rohkem küsimusi ei esita. Nii et ma vabandan härra Petinovi ja härra Aksinini ees. Ülemnõukogu otsustas, et esitatakse kaks lisaküsimust.
Neljas küsimus on esitatud Ülemnõukogu liikme Ants Veetõusme poolt. Ta palub valgustada momendiseisu liiduliste ettevõtete ületulekul vabariigi alluvusse. Momendiseisu valgustab meile majandusminister härra Jaak Leimann.
J. Leimann
Austatud eesistuja, austatud saadikud! Nagu teada, liidulise alluvusega ettevõtete, koondiste, asutuste Eesti NSV haldusesse üleandmise aluseks sai NSV Liidu ja kolme Balti liiduvabariigi ühine määrus nr. 120 pealkirjaga "NSV Liidu seadusest Leedu, Läti ja Eesti NSV majandusliku iseseisvuse realiseerimise esmaste abinõude kohta". Sellele kirjutasid k.a. 7. veebruaril alla NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Rõžkov, Eesti, Läti, Leedu Ministrite Nõukogu esimehed või valitsuse esimehed. Sisuliselt toimub ettevõtete, koondiste, organisatsioonide ja asutuste vabariigi haldusse vastuvõtmine vastavalt Eesti NSV valitsuse k.a. 12. märtsi määruses nr. 55 kehtestatud korras. Eesti NSV ministeeriumid moodustasid vastavalt nimetatud määrusele üleandmise-vastuvõtmise komisjonid või määrasid ekspertide grupid. Analoogsed komisjonid on moodustatud ettevõtetes, koondistes, organisatsioonides ja asutustes. Tänase päeva seisuga on alla kirjutatud üleandmise-vastuvõtmise aktid Eesti vabariikliku koondise "Eesti Spordiloto" ja Üleliidulise Uute Kaupade Tootmisse Juurutamise Koondise Eesti vabariikliku filiaali kohta. Niisiis kaks. Üleandmise-vastuvõtmise dokumentide ettevalmistamise praktiliselt lõpetasid Üleliidulise Kaubanduskonjunktuuri Instituudi Eesti filiaal ja üleliidulise loomingulise tootmiskoondise firma "Meloodia" Tallinna firmakauplus "Meloodia". Ülejäänud ettevõtete, koondiste, organisatsioonide, asutuste direktorid alustasid läbirääkimisi Liidu vastavate ministeeriumidega pikaajaliste lepingute koostamiseks ning vajalike dokumentide täpsustamiseks. Mõned Liidu ministeeriumid moodustasid ühendamise komisjonid. Vaid üksikud neist alustasid tööd vabariigis. Samas peab märkima, et nimetatud neljapoolse liidulise määrusega kehtestatud ettevõtete, koondiste ja organisatsioonide üleandmise tähtaeg – 1. märts k.a – on seega täitmata. Meiepoolsed initsiatiivid ei leia toetust liidulistes ministeeriumides ning surutakse maha liiduliste ministeeriumide organiseeritud vastuseisuga. Seda väljaöeldud seisukohta kinnitab konkreetne näide. 13-le "Minmontažspetsstroi" ja NSV Liidu Ehituskomitee ettevõtete poolt valmistatud ja eelnevalt Liidu organitega kooskõlastatud dokumentidele ei kirjutata alla, kuigi on möödunud üle kahe nädala nende esitamisest. Analoogilisi näiteid võib tuua ka teiste liiduliste ministeeriumide ettevõtete kohta, mis kuuluvad üleandmisele. Praegu ei tõsta me neid arusaamatusi veel konflikti tasemele, vaid töötame nad läbi igal konkreetsel juhul vastavate organitega. Seoses väljaöelduga ja arvestades töömahtu ning probleemide keerukust, märgin ma ära, et esimeses etapis oli kavas üle anda – üle võtta 21 ettevõtet, organisatsiooni. Võib prognoosida üleandmise-vastuvõtmise tööde lõpetamist 1. juuliks käesoleval aastal. Paralleelselt tehtava tööga on alustatud ülejäänud asutuste, koondiste, ettevõtete üleandmise probleemide lahendamist, s.o. läbirääkimiste teist etappi. K.a. 16. märtsil andis Liidu Ministrite Nõukogu esimees Rõžkov valitsuse poolt korralduse oma asetäitjatele Masljukovile ja Abalkinile läbi vaadata Eesti NSV ettepanekud selles küsimuses. Vaatamata sellele ei ole tänaseni täheldatud ei asetäitjate Masljukovi ega Abalkini reageeringuid Liidu valitsuse juhi korralduse täitmiseks. Võib märkida meie poolt tõstatatud liiduliste ettevõtete probleemide aktuaalsust nii Liidu kui Eesti majanduses. Liidulisest alluvusest üle tulevate ettevõtete küsimuste lahendamine, täpsemalt öeldes liiduliste ministeeriumide monopoolse seisundi lammutamine tähendab otsest liikumist turumajanduse poole ning monopolismi kui meie majandussüsteemi ebaefektiivsuse ühe peamise põhjuse likvideerimist. Selline meiepoolne arvamus leiab õnneks toetajaid ka Liidu valitsuse ringkondades. Näiteks akadeemik Bunitš, NSV Liidu Ülemnõukogu majandusreformi komisjoni esimehe asetäitja, kes on ühtlasi ka Liidu valitsuse poolt moodustatud ajutrusti liige turumajanduse tingimuste väljatöötamiseks ja rakendamiseks, ütles hiljuti Moskvas antud intervjuus, et riiklik majanduse juhtimise struktuur Nõukogude Liidus nõuab radikaalset muutmist, on vaja privatiseerida ligi 70% riigisektorist ning haruministeeriumid lihtsalt likvideerida. See tähendab, et meie poolt tehtav töö ettevõtete-asutuste liidulisest alluvusest ületoomisel langeb kokku Liidu valitsuse kujuneva strateegilise kursiga.
Juhataja
Suur tänu! Esimese küsimuse esitab Alar Maarend.
A. Maarend
Lugupeetud Ülemnõukogu esimees, lugupeetud juhataja, lugupeetud minister! Palun vastake, kas majandusministeerium on hakanud analüüsima NSV Liidu poolse Leedu Vabariigi majandusblokaadi mõju Eesti majandusele?
J. Leimann
Tähendab, mina majandusministrina siiski ei kasutaks praegu terminit "majandusblokaad" Eesti suhtes. Leedu asja arutati eile valitsuses seoses transpordiga Leedu suunas, seoses kütuse olukorraga, või kütuse pingelise olukorraga, mis tekib Leedu vastava tehase seismajäämise tõttu, arutati ka põgusalt seoses sellega, et Leedust saime telegrammi, kus leedulased vabandades selgitavad, missuguseid tooteid nad ei suuda enam lähiajal Eestisse tarnida. Valitsus võttis vastu sellise seisukoha, et meie jätkame Leedu suunas kaupade saatmist raudtee kaudu, ja kui vaja, siis täiendavalt ka autotranspordiga. Meie ei pea õigeks praegu sellise majandusblokaadi ahelreaktsiooni toetamist, mis on Leeduga seoses välja kujunemas. Muidugi, valitsusel on veel ühte kui teist kavas seoses kujunenud olukorraga, kuid ma sellest vahest praegu ei räägiks.
V. Lebedev
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Ma palun luba esitada kolm küsimust. Meil polnud eelnevalt võimalik välja selgitada lugupeetud ministri arvamust mõningate meid huvitavate küsimuste kohta. Esiteks. Kas majandusminister peab võimalikuks vabariigi territooriumil teiste liiduvabariikide või siis Liidu omanduses olevate ettevõtete asumist? Teine küsimus. Eesti NSV 1990. aasta eelarves on kirjas, et liiduliste ettevõtete ületoomine läheb vabariigi eelarvele maksma tuntava summa. Kas majandusministeerium on hinnanud, kui palju läheb üleandmise protsess vabariigi eelarvele maksma? Kolmas küsimus. Kas teie arvates on üleminekul ühte või teise alluvusse töökollektiivide, sealhulgas ettevõtte töökollektiivi nõukogu arvamus otsustav?
J. Leimann
Me teame, et kõikides turumajanduse riikides on ka teiste riikide omandit. Me teame, et on olemas kindel kord, kuidas teise riigi ettevõte saab rajada teatud riigis oma filiaali või ettevõtet, nii et üldteoreetiliselt, ma arvan, võib teiste riikide omand olla tulevikus iseseisvas Eestis, sealhulgas ka teiste liiduvabariikide omand ja Liidu omand. Ma arvan ka, et igasugused ühisettevõtted, mida me teeme nii Idasse kui Läände, et need sisaldavad ka erinevate riikide omandit. Nii et printsipiaalselt mul ei ole siin mingeid kahtlusi, iseküsimus on üleminekuperiood ja konkreetsed lahendused ühe või teise ettevõtte osas, mis kõik sõltuvad paljuski konkreetsest situatsioonist. Nüüd teine: kui kalliks läheb see vabariigi büdžetile? Ma kahjuks ei tea, kas sellist rehkendust on tehtud. Kuid ma pean ütlema, et vaadates seda nimekirja, esimese etapi nimekirja, kus on 21 ettevõtet, siis need on suhteliselt väiksed ettevõtted, minu arusaamise järgi rentaablilt töötavad ettevõtted ja büdžeti probleemi ei teki. Teise etapi nimekirjas on tõesti suuri ettevõtteid ja mõnel juhul ka majanduslikult problemaatilisi ettevõtteid ja ma arvan, et teie märkus on asjakohane. Ja kui seda rehkendust veel tehtud ei ole, siis me kindlasti teeme. Nüüd kolmandaks, töökollektiivide õigus otsustada seda või teist küsimust, eeskätt ületulekuga, haldusse tulekuga. Ma arvan siiski, et see on eeskätt valitsuse tasemel otsustatav küsimus või valitsustevahelisena otsustatav küsimus, kuid töökollektiivide arvamust on muidugi arukas ära kuulata ja ma arvan, et töökollektiividele tuleb iga variandi plussid ja miinused senisest märksa paremini selgeks teha.
Juhataja
Suur tänu, härra minister! Vastavalt Ülemnõukogu otsusele me teile küsimusi rohkem ei esita. Meie töö- ja kodukord näeb ette, et kell 12 tehakse vaheaeg. Enne seda tundub, et on mõned sõnasoovijad ja mõned teadaanded. Vladimir Malkovski.
V. Malkovski
Lugupeetud eesistuja! Mul on lühikene repliik seoses sellega, et sm. Leisson ütles, et pole eetiline esitada küsimusi siis, kui inimene on tribüünil, parem olevat seda teha koridoris. Ma teen seda koridoris ja palun tungivalt eesistujat mitte nimetada mind härraks, see kutsub esile minu valijate pahameele.
Juhatajа
Lugupeetud Malkovski, kultuurmaailmas on omad käitumisreeglid, kuid ma võtan siiski teie ettepaneku arvesse. Nikolai Aksinin.
N. Aksinin
Lugupeetud spiiker, ma kardan, et ma ei käitu õigesti. Ma oleksin tahtnud esitada küsimuse justiitsministrile, kuid mul ei õnnestunud. Kas võib seda teha praegu?
Juhataja
Justiitsministrit ei ole enam saalis ja vastavalt Ülemnõukogu otsusele me esitasime temale kaks lisaküsimust, kuid samal ajal ma juhin kõikide lugupeetud Ülemnõukogu liikmete tähelepanu sellele, et see ei välista üldse tööalaseid kontakte. Kõik valitsuse kõrged ametnikud võtavad teid heameelega töö korras vastu. Nad on isegi kohustatud seda tegema. Nii et kui täna selle istungi käigus ei jõudnud kõiki küsimusi ammendavalt käsitleda, võib seda teha töö korras. Enn Leisson.
E. Leisson
Selgituseks. Ma nimetasin: härra esimees ja kallis kolleeg Vladimir Malkovski. Malkovski pole mulle seltsimees, kuid on kolleeg. Kui on tõlkeviga, siis selle eest mina ei vastuta.
Juhataja
Suur tänu. Vaheaeg kella 12.20-ni.
V a h e a e g

 
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Seoses sellega, et meil täna ei ole kohal sõjakomissari, on vaja anda selgitusi nende teemade kohta, mis on seotud sõjaväeteenistuse ja sõjakomissariaatidega.
Ülemnõukogu liige Kaido Kama küsib, kas esitatakse selgitus sellel teemal, mis puudutab A. Sootalu väeosast lahkumist ja tema pöördumist Genf-49 poole. Peame nõu. Tõepoolest, sõjakomissari ei ole täna kohal, ta on esitanud kirjalikud vastused. Kuidas oleks kõige parem, kas me lahendame selle kirjalike vastuste põhjal töö korras või hakkame neid vastuseid Ülemnõukogus ette lugema. Töö korras?
Tõepoolest, annan vastused küsimustele ja kommentaarid riigikaitsekomisjonile.
Ü. Aaskivi
Ma ei tea, kui palju saadikuid minuga ühineb, kuid ma siiski paluksin sõjakomissariaadi kirjalikud vastused ette kanda, ette lugeda.
Juhataja
Kuidas me käitume, lugupeetud Ülemnõukogu? Loen ette? Esimene kirjavastus, mis on adresseeritud Ülemnõukogu juhatajale ja valitsusjuhile, kõlab selliselt: "Ülemnõukogu saadikute arupärimisele võin vastata järgmiselt: A. Sootalu omavoliliselt lahkus sõjaväeosast. Peale seda, kui ta oli lahkunud teenistuskohast, käisid A. Sootalu kodus Eesti NSV Tsiviilkaitsestaabi ülem ja poliitosakonna ülem, kes vestlesid tema vanematega, et nende poeg jätkaks teenistust. A. Sootalu vanemad eitasid seda võimalust ja ütlesid, et poega nad sõjaväkke tagasi ei saada. Kui selgus, et A. Sootalu ei soovi jätkata teenistust armees, sõjaväeprokuratuuri poolt algatati kriminaalasi seoses A. Sootalu poolt sooritatud seadusrikkumisega. Tahaksin informeerida saadikuid, et Eesti NSV Sõjakomissariaat ei tegele desertööride püüdmisega, see ei kuulu tema kompetentsi. Tegeleb nende küsimustega sõjaväeprokuratuur ja miilitsaorganid, seda peaks ju teadma ka sisevägede endine üleajateenija J. Liim. Tahaksin veel peatuda sellisel momendil, et A. Sootalu on Genf-49 ohver. Liikumine, kes kutsub oma propagandaga noori üles mitte teenima nn. okupatsioonivägedes, ei taga nende jaoks mingit juriidilist kaitset ja lõppude lõpuks satuvad noormehed süüaluste pingile ja kannatavad nende vanemad. Veel kord tahaks rõhutada, et vabariiklik sõjakomissariaat desertööride püüdmisega ja nende endistesse teenistuskohtadesse tagasiviimisega ei tegele. Lugupidamisega Eesti NSV sõjakomissar Rein Põder."
Teine kiri, mis on adresseeritud Ülemnõukogu juhatajale vastuseks Eesti NSV Ülemnõukogu saadiku J. Põllu arupärimisele. "Seoses sellega, et N. Mägi sooritas seadusandliku akti rikkumise sõjaväeteenistuse aja jooksul, siis kannab ta vastutust üleliiduliste seadusandlike aktide alusel. Selliste seadusandlike aktide rikkumisega seotud küsimusega tegeleb sõjaväeprokuratuur ja see ei kuulu Eesti NSV Sõjakomissariaadi kompetentsi. Seoses sellega, et N. Mägi omavoliliselt ei ilmunud sõjaväeosasse ettenähtud ajaks, sooritas ta kuriteo, mis näeb ette kriminaalvastutust seadusandliku akti rikkumise eest. Ei ole võimalik ette võtta samme tema vabastamiseks, kuna N. Mägi on võetud kriminaalvastutusele seaduslikul alusel. Lugupidamisega Eesti NSV sõjakomissar Rein Põder."
Sõnasoovijaid sellel teemal tundub olevat päris palju. Sõjakomissari ennast ei ole kohal, mina lugesin ette tema kirjalikud vastused. Enn Leisson.
E. Leisson
Lugupeetud härra eesistuja! Kuna sõjakomissari ei ole kohal, aga kohal on NKVD üleajateenija Jüri Liim, kas ta peab sõjakomissari vastust kompetentseks?
Juhataja
Kas Jüri Liim soovib tulla kõnepulti ja öelda oma arvamuse?
J. Liim
Kõigepealt ma tänan Enn Leissoni, et nüüd olen ka mina saanud juba NKVD meheks. Mis puutub Rein Põdrasse, siis paraku ta viimasel ajal on hakanud saatma meile tagasi sõjaväepileteid väga massiliselt, kuid kõige hullem on see, et meile tulevad tagasi poiste ja emade palvekirjad, nad on ümbrikutes ja nad on lahti võtmata. See näitab ka sõjakomissariaadi teatud suhtumist, sest tema on siiski vahelüli, mis need poisid viib Nõukogude armeesse, ja tema peab kõigepealt hea seisma, et neil oleks seal teenistus võimalikult vastuvõetav. Tõsi on, et otseselt sõjakomissariaat poiste tagaajamisega ei tegele, tegelevad sõjaväeprokuratuuri töötajad, nemad on nii armsalt pannud ka endale ilusad ülikonnad selga ja püüavad tegutseda mitte sõjaväeriietes. Väga tõsiselt aitavad sellele kaasa ka meie siseministeeriumi jõud, ilmselt isegi sellele vaatamata, et Ülemnõukogu on võtnud vastu oma vastavad otsused. Kui nüüd on konkreetseid küsimusi, siis ma usun, et vähemalt ma tean, mida härra Põder või seltsimees Põder võib vastata, ja selles tema stiilis ma võin vastata küll, kui on soovi.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Suur tänu, Jüri Liim! Kuna siiski ei ole praegu küsimustele vastajat kohal, on mul selline ettepanek, et me praegu diskussiooni sellel teemal ei jätkaks. Kas ollakse nõus? Suur tänu!
Ülemnõukogu liige Aleksandr Gussev esitas küsimuse: mis alusel tõsteti köögiviljahindu, kellele ja missugune kompensatsioon on sellega seoses ette nähtud? Sellele küsimusele vastab Eesti NSV Hinnaameti peadirektor hr. Tammistu.
P. Tammistu
Kuna köögiviljahindade tõstmise probleem on seotud ka teiste hindade tõstmise probleemiga, sealjuures naha ja karusnaha hindade tõstmisega, mis on ka võrdlemisi mitmekihiline, siis palun mul lubada seda küsimust vaadelda kompleksselt. Kõigepealt on siin liiduline tasand ja vabariiklik tasand. Nagu teate, oli ette nähtud Liidu tasandil käivitada 1. jaanuarist 1990 uued hulgihinnad ja tariifid tööstustoodangule ning kokkuostuhinnad põllumajandussaadustele. Ühe plokina selles majanduse tervendamise ahelas oli ka üleminek leppehindadega köögivilja ja kartuli hankimisele ja realiseerimisele kogu Liidu ulatuses. Nagu teate, terviklikku hulgi- ja kokkuostuhindade reformi tegelikult ei rakendatud, käiku viidi vaid uued, võiks öelda üksikud konstruktiivsed elemendid, nagu diiselkütuse hulgihindade, transporditariifide, kommertshindade süsteemi käikulaskmine, samuti sotsiaalkindlustuseraldiste tõus, aga samuti vastavalt Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu määrusele 288/289 möödunud aastast ja Nõukogude Liidu Ülemnõukogu määrusele 20.11.89 on ette nähtud, et 1990. aastast realiseeritakse kartul, lauaviinamari, puu- ja köögivili, aga samuti nende ümbertöötamise saadused, kaasa arvatud konservid, lepinguliste hindadega, mis on määratud hankija ja tarbija omavahelisel kokkuleppel. Liiduvabariikide ministrite nõukogudele on antud õigus vajaduse korral kehtestada nimetatud toodangule piirjaehinnad. Juhin tähelepanu sellele, et mingisuguseid kompensatsioone liidulise variandiga ette nähtud ei olnud.
Vaadeldes kehtivaid jaemüügihindu kartulile ja köögiviljale Balti regioonis, võib öelda, et käesoleval ajal on Leedus ja Leningradis kartuli jaehinnaks 20 kopikat kilogramm, Eestis kuni 21. aprillini 12 kopikat, 21. aprillist 20 kopikat, porgandil Leedus ja Eestis 30 kopikat, Leningradis 35 kopikat. Turuhindade analüüs Balti regioonis, kaasa arvatud Karjala, Pihkva, Novgorodimaa, näitab, et kartuli ja köögivilja turuhinnad Eestis ei ületa regiooni hindu. Veebruaris-märtsis oli kartuli turuhind regioonis 84 kopikat, Eestis 80 kuni 50 kopikat, porgandil vastavalt 1 rubla 50 kopikat kuni 70 kopikat, Eestis 1 rubla 70 kopikat.

Meie lähiregioonides seoses köögivilja ja kartuli hinna tõusuga mingisuguseid kompensatsioone välja makstud ei ole. Täpsustuseks tuleb märkida, et meie vabariigis on 6,3 miljonit rubla eraldatud eelarvest haiglate, lasteaedade, koolide ja teiste hinnavahede hüvitamiseks. Vabariigi tasemel on samuti probleemi juured kinni möödunud aastas, kus käisid ägedad debatid kahe riigieelarve projekti – plaanikomitee ja rahandusministeeriumi oma – vahel, kus tõesti Eesti NSV Plaanikomitee variandis nähti ette riigieelarve dotatsioonide ärajätmine, sealhulgas kartulile, juurviljale, konservidele, piimale, lihale, tärklisele ja reale teistele kaupadele või teenustele. Kuid samal ajal oli tegemist tervikliku süsteemiga, kus tunnistati, et selline tegevus mõjub jaehindade kasvule ning pakkus kooskõlas Eesti NSV Plaanikomitee ettekandega Eesti NSV majanduspoliitikast 1990. aastal, et kõik hindade tõusud tuleb kompenseerida. Samal ajal 1989. aasta 28. detsembril vastu võetud seadus Eesti NSV 1990. aasta riigieelarve kohta jättis ära dotatsioonid 8 miljoni rubla ulatuses nahale, karusnahatoodetele, 14,1 miljonit kartulile ja köögiviljale, 7,6 miljonit konservidele ja 3,8 miljonit tärklisele, pakkumata mingit kompensatsiooni elanikkonnale. Ja kuigi see moodustaks vaid paari rubla eest kuus elaniku kohta, on see ikkagi löök vähese sissetulekuga elanikkonnakihtidele. Praktiliselt tookord saadikutele ja elanikkonnale asja olemust ei selgitatud, ja kui te mäletate, siis läks kogu aur laineid löönud viinahindade juurdehindluste peale. Sellele järgnes meile kõigile meelde jäänud jaanuarikuine kartulikriis, mis lahendati ajutiselt dotatsioonide väljamaksmise osalise säilitamisega käesoleva aasta I kvartalis. Vastavalt valitsuse 2. veebruari korraldusele otsustati aprillist sisse viia kartuli, kapsa, porgandi astmelised jaehinnad. Seda tuleb vaadelda kui hädaabinõu tulekahju kustutamiseks, õigem oleks kas kõigi toiduainete dotatsioonide likvideerimine, uue riigieelarve formeerimine ja vastavate kompensatsioonide maksmine elanikkonnale või vähemalt tuleks elanikkonnale teatada dotatsioonide ärajätmisest ja hindade tõusust alates 1990. aasta uuest saagist. Praegu oleme võrdlemisi pentsiku olukorra ees, kus tihtilugu köögivilja kvaliteet langeb ja hind tõuseb. Edaspidiseks on see õppetund, et ei tohi üksikuid plokke üldsüsteemist välja kiskuda, vaid kui juba muuta, siis kogu süsteemi korraga koos tugisüsteemidega. Jaanuarikuu kartulikriis tekitas ärevust ka nahkade ja karusnahkade dotatsioonide ärajätmise osas, mille tulemusena esitati spetsialistide poolt valitsusaparaadile vastav hinnang kujunenud olukorrast ning pakuti vastavaid lahendusteid olukorra lahendamiseks, sealhulgas ka kompensatsioonide maksmiseks, kui valitsus ikkagi kinnitab nõudmise hinda tõsta. Kõik need seisukohad jäid tol korral arvestamata. Seega 2. aprillist tõusis meie vabariigis naha- ja karusnahatoodete jaehind. Uue valitsuse esimese istungi päevakorras oli küsimus kartuli ja köögivilja ning naha ja karusnahatoodete hindadest, kus märgiti, et kõigi elanikele realiseeritavate kaupade hindade ja teenuste tariifide tõus vajab riiklikku kompenseerimist. Samas märgiti, et käesoleval ajal kehtiva majandamiskorra juures ei ole võimalik kompenseerida elanikele hindade ja tariifide tõstmisest tulenevat elukallidust vahendite ja vastavate kompensatsioonimehhanismide puudumise tõttu. Edasistest samal istungil vastu võetud töösuundadest tuleks märkida kolme suunda: esiteks moodustati töögrupp maksude projektide seostamiseks majanduse tervendamiseks läbiviidavate teiste abinõudega ning riigieelarve tulude baasi korrastamisega tähtajaga 15. mai, teiseks tuleb sotsiaalministeeriumil esitada 30. aprilliks kooskõlastatud ettepanekud valitsusele elukalliduse tõusu kompensatsiooni väljamaksmise organisatsioonilise korralduse kohta ning kolmandaks tehti vaatamata riigieelarve raskele seisukorrale ettepanek kompenseerida esialgu vähemalt lastetoodete kallinemine 2 miljoni rubla suuruses summas riigieelarvevahendite vabast jäägist, eraldades selle summa sotsiaalfondi käsutusse, kellel teostada nimetatud summade jaotamine ja lastetoetusena väljamaksmine 1990. aastal.
Lugupeetud saadikud! Selline on asjade hetkeseis nimetatud üksikküsimuses, aga see on suure ja sügava protsessi algus ja olenemata sellest, kas meil eraldi või Liidus tervikuna, hindade tõus ja normaalse majanduskorralduse sisseviimine seisab meil niikuinii ees. Ja veel nii palju, et sotsiaalset kaitstust ei saa me saavutada praegusel momendil mitte madalate hindade kaudu, sest mitte midagi muutes me midagi ei muuda, vaid seda tuleb teha läbi sotsiaalsete sihtprogrammide, mis omakorda eeldab majanduse süsteemset ümberkorraldamist. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Esimese küsimuse esitab Toomas Kork.
T. Kork
Ma tahaksin kõigepealt informeerida lugupeetud kolleege, linnamehi, et see jutt, mis hindade tõusust siin on, see puudutab seni ainult linna, kuna maal ei ole viimastel aastatel olnud üldsegi niinimetatud riigihinnaga kaupasid, praktiliselt ei juurvilja ega ka lihatooteid. Sellepärast oli maamehele mõni aeg tagasi üllatuseks, kui Tallinnas tõusis suur kisa-kära, et müüakse kooperatiivi hinnaga, maal on kõike tegelikult ainult kooperatiivi hinnaga olnud. Kuid küsimus on teisest vallast. Mulle ei saanud ikkagi päris selgeks, kas valitsus koos hinnaametiga ja millises mahus kompenseerib just vaesemale elanikkonnakihile need vahed, mis tulevad hinnatõusuga. Kui me siin arutasime valitsuse liikmeid, siis kuulsime enam kui üks kord, et see tuleb kompenseerida, ja oli etteheiteid siis eelmisele valitsusele, kes ei ole seda teinud ja soovinudki teha, aga praegu ajakirjanduses oleva ja praeguse jutu järgi tuleb välja, et praegune valitsus jätkab endise valitsuse teed selles suhtes. Kas ma sain õigesti aru ja kui ma sain õigesti aru, kas on see nii?
P. Tammistu
Võib-olla te ei pannud tähele, ma küll ütlesin, et seda küsimust püütakse praegu lahendada, tähendab, kompensatsiooni aluseks peab saama ikkagi meil elukalliduse indeks vastavalt sellele, nii nagu muidugi siin valitsus või Ülemnõukogu määrab, kellele, millal ja kuidas makstakse. See töö praegusel momendil käib. Nagu ma ütlesin, valitsus oma esimesel istungil tõstis selle küsimuse täie tõsidusega üles ja sotsiaalministeeriumil on vaja 30. aprilliks see küsimus lahendada. Ja mis puutub katteallikate võimalustesse, siis saab oma ettepanekud selles suhtes teha 15. maini.
V. Jermolajev
Lugupeetud eesistuja, selge, et hinnakujundusküsimused, sealhulgas hindade tõstmise küsimus puutub kõigisse ja huvitab paljusid siinistujaid. Arvestades seda, et see küsimus on minu arvates sm. Lebedevil paremini ette valmistatud, ma võtan oma õiguse küsimusele tagasi ja annan selle üle sm. Lebedevile.
V. Lebedev
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid, 1990. aasta eelarves oli ette nähtud, et Agrotööstuskomitee ja ETKVL-i poolt varutud kartulile ja juurviljale ei maksta 14 milj. rubla suurust dotatsiooni. Samuti oli kirjas, et need kokkuhoitud vahendid suunatakse peamiselt linnade ja asulate finantseerimiseks ja heakorrastamiseks. Samas 1990. aasta eelarves oli ette nähtud, et seoses kartuli, konservide dotatsiooni likvideerimisega on ette nähtud täiendavad eraldised eelkooliealiste laste asutustele ja haiglatele ning teistele eelarvelistele asutustele, kus nimetatud toodangut tarbitakse 6,3 milj. rbl. suuruses summas. Tuleb välja, et me täidame seaduse "Eesti NSV eelarvest" esimest osa, jätsime ära dotatsioonid, sellele vaatamata ei täida aga teist osa eelkooliealiste laste asutustele ja teistele eelarvelistele asutustele dotatsiooni säilitamise kohta. Kuidas te seda kommenteeriksite?
Р. Tammistu
Tänan, jah, see küsimus muidugi oleks puhtalt rahandusministeeriumile, aga 6,3 milj. rubla, see dotatsioon on säilinud ja ta on kooliasutustele, haiglatele jne. hinnavahe hüvitamiseks sellel aastal.
Juhataja
Suur tänu! Ülemnõukogu liige härra Käärma esitas sellise küsimuse: millises seisus on söödateravilja tarnimine Eestisse; tehnika ja seadmete laialdasemast tootmisest põllumajanduse vajaduseks Eestis. Sellele küsimusele vastab põllumajandusministri asetäitja härra Nymann.
R. Nymann
Lugupeetud rahvasaadikud! Nagu härra Kanguri jutust saite teada, meil veel praegu põllumajandusministrit ei ole määratud ja seega valitsuse ja põllumajanduse programm on lõplikult fikseerimata. Ma püüan praegu esitada põllumajandusministeeriumi nägemuse selles küsimuses. Kõigepealt esimene küsimus. Millises seisus on söödateravilja tarnimine Eestisse? Võib öelda, et mitte eriti heas seisus. 1990. aastaks on meile eraldatud ostusööta viimastel andmetel 856 tuh. tonni, mis on kokkuvõttes 111 tuhat tonni vähem kui eelmisel aastal. Ja kõige halvem on see, et seda on just I poolaastal vähem 429 tuh. tonni, mis paneb meie käesoleva aasta I poolaasta põllumajanduse ja loomakasvatuse väga raskesse seisu. Kuigi meil on oma teravilja mõnevõrra rohkem – 69 tuh. tonni, on meil käesolevaks aastaks kasutada jõusööta tervikuna 241 tuh. tonni vähem kui mullu.
Teine küsimus. Kas Eesti valitsus kavatseb sõlmida lühi- ja pikaajalisi lepinguid söödateravilja sisseostmiseks? Kui jah, siis millal, kellega ja kui suurtes kogustes?
Meie arvates põllumajanduses olemasoleva potentsiaali ärakasutamiseks ja vabariigi elanikkonna varustamiseks vähemalt senisel tasemel ning väljakujunenud struktuuris on vajalik sõlmida Liidu valitsusega nii lühi- kui pikaajalised lepingud söödateravilja tarnimiseks. Kuid selleks tuleb meil müüa liidufondi esialgselt lepitud normatiivide järgi liha ja lihasaadusi suhtega 10 kg teravilja eest 1 kg liha ning piima ja piimasaadusi suhtega 1 : 1. Praeguse tootmistaseme ning elanikkonna normaalse varustamise tagamiseks võiksid need kogused olla liidufondi 450 tuh. tonni piima ja 35 tuh. tonni liha ja lisaks veel kanamunad, millega tarnitava jõusööda kogus võiks olla 800 tuh. tonni esimesel perioodil.
Seejuures, lähtudes loodushoiu nõuetest ja arvestades ostusööda saamise ebakindlust, on ilmselt otstarbekas hakata vähendama liha tootmist, millega väheneks ka vastavalt ostusööda vajadus. 1991. aastaks võiks ta olla veel 800 tuh. tonni, 1992. aastaks 700 tuh., 1993. aastal kusagil 600 tuh. Sellisele tasemele võiks ta jääda. Teadmiseks veel, et meie vajame oma elanikkonna äratoitmiseks kusagil 3 miljonit tonn-söötühikut, millest senise struktuuri juures oli 47% jõusööda osatähtsus, siis igaüks võib ise arvestada, kui palju meil teda vaja on.
Parimatel aastatel oleme suutnud söödaks eraldada ümmarguselt kuni 600 tuh. tonni vilja.
Kolmas küsimus. Kas Eesti valitsus näeb oma majanduskavades vajadust ja võimalusi alustada Eestis tehnika ja seadmete tootmist põllumajanduslikeks vajadusteks? Kui jah, siis millal, millistes "ja kui suurtes kogustes?
Praegu on seis niisugune, et üleliiduline põllumajandusmasinate tööstus rahuldab 40–42% nomenklatuurset põllumajanduse vajadustest. Ei toodeta praegu 550-600 nimetust, mis on vajalik meie tehnoloogias. Ja viimase 10–15 aasta jooksul olukord ei ole paranenud selles suunas. See probleem on ka teistes vabariikides ja vabariik ostab teistest liiduvabariikidest praegu põllutöömasinaid ja -seadmeid, varuosi umbes 200 milj. rubla eest. Meie oma põllumajandustehnika ettevõtted toodavad 34 milj. rbl. eest ja tööstusettevõtted vabariigis 2 milj. rbl. eest, kuigi nende potentsiaal on masinaehituses kusagil arvestades 800 milj. rbl. Eksperthinnangute järgi tuleks põllumajanduse hädapäraste probleemide lahendamiseks ümber profileerida tööstusettevõtteid osaliselt põllumajandusmasinate ja -seadmete tootmisele I etapil. Kuskil 2–3 aasta jooksul võiks see olla 15–20 milj. rbl. Meie ettepanekud on tööstuskomiteele edasi antud, kuid perspektiivis võiks see summa suureneda umbes 50 miljonini.
Käesoleval, 1989. aastal moodustatud valitsuse töögrupp suutis paigutada vabariigi tööstusse täiendavalt veel 1,5 milj. rbl. eest tellimusi, mida meie tööstusettevõtted vastu võtsid.
Kõigepealt peab vabariigi valitsus looma eelkõige süsteemi ja mehhanismi, mille kaudu kõiki vabariigi territooriumil asuvaid ettevõtteid mõjutada selles suunas, et nad hakkaksid töötama vabariigi vajadusi arvestades.
Muidugi tuleb meil koopereeruda selles töös Läti ja Leeduga ning kõige lähemal ajal hakata tootma põllumajandustehnikat just taludele.
Põllumajandusministeerium omalt poolt on oma initsiatiivil hakanud põllumajandustehnika ettevõtete baasil moodustama ühisettevõtteid Soomega ja mõne Liidu tehasega, kusjuures tehnoloogia tuleks Soomest, tooraine Liidust ja meie EPT ettevõtted võiksid seda talutehnikat tegema hakata ja esialgu paistab, et läbirääkimised käivad isegi väikese Sampo-kombaini tootmiseks, mis sobib meie talunikele eriti hästi. Võib öelda, et praegu läbirääkimised nendes küsimustes on kulgenud mõlema poolega küllalt edukalt.
Nii. Nüüd on terve hulk küsimusi rahvasaadik Saarmanilt.
Kas ja kui, siis millal hakkab maakond ise käsutama oma maa-alale kuuluvaid ressursse?
Meie arvates on praegu juba omavalitsuse seaduse järgi õigus maakonnavalitsusel käsutada oma ressursse, kuigi see mehhanism pole veel täielikult tööle hakanud.
Ja teine küsimus. Millal on ette näha omandiseaduse arutelu ja vastuvõtmist?
Omandiseaduse projekt on minu teada esimesed korrad arutusel olnud ja see, millal ta vastu võetakse, oleneb siin kõigepealt teist.
Kolmas küsimus. Maal on tekkinud olukord, kus majandid kulutusi sotsiaalvajadusteks ei suuda enam teha. Kuidas ja kust tulevad need vahendid, kuna meie maakonnad on puhtpõllumajanduslikud ning tööstus praktiliselt puudub. Kas tööstuselt saadav jagatakse ringi?
Kuna praegu toimub maal üleminek valdavalt talumajapidamisele, tuleb kogu maakonna kui terviku sotsiaalprobleemid lahendada maakonna eelarvest. Nendes maakondades, kus kohalikest maksudest ei piisa maakonna eelarves ettenähtud vajaduste, vajalike kulutuste katmiseks, sealhulgas ka sotsiaalvajadusteks, eraldatakse senise korra kohaselt vahendid vabariigi eelarvest.
Küsimuse, kuhu ja mida ehitada, otsustab lõplikult maa konnavalitsus oma ressursside ja ehitusvõimsuste piires.
Neljas küsimus. Millal lõpetatakse põllumajandussaaduste töötlejatele dotatsiooni maksmine, sest koos sellega lõpeb töötleja diktaat tootja üle ja tootja võib ja saab oma toodangut ka ise töötlema hakata.
Arvestades praegust reaalset olukorda ja uue valitsuse ja Ülemnõukogu pingelist tööd kõigi muude esmavajalike seadusandlike aktidega, aktide elluviimisel, arvame, et seda võiks teha alates 1. jaanuarist 1991 koos hulgihindade tõusuga ja arvestada seda uute kokkuostuhindade kehtestamisel.
Dotatsioonide maksmise lõpetamisega kaasnev jaehindade tõus tuleks kompenseerida elanikkonnale väljamaksete süsteemiga ja nimetatud muudatusi ei ole praegu otstarbekas poolest aastast läbi viia, teades meie endi raskusi eelarve formeerimisel ja teades, et uus hinnareform tuleb 1991. aastast.
Viies küsimus. Kas valitsusel on olemas põllumajanduse perspektiivse tootmise korraldamise kava? Kui palju võiks olla näiteks väiketootjaid, suurtootjaid, nende spetsialiseerumisega seotud küsimused jne.
Kui palju põllumajandustoodangut ikkagi edaspidi vajatakse, sest tootmise korraldamise seisukohalt oleks vajalik vähemalt 5 aastat ette teada toodangu hulka.
Kas riik kindlustab põllumajandustoodangule turu? Näiteks praegu on majandites suurel hulgal kartulit, mida ei suudeta realiseerida. Praegu on külviaeg ja kas majandid peaksid kartuli külvipinda vähendama, näiteks 70%, sama kehtib näiteks lina kohta, kuna tööstus linatoorkiudu praeguse hinnaga nõus ostma ei ole.
Valitsuse põllumajanduspoliitika põhiprintsiibid on väljendatud IME agraarprogrammi koondkontseptsioonis. Sellest lähtudes tuleb põllumajanduslik tootmine ümber korraldada suundumusega talumajapidamisele. Küsimus ei ole niivõrd suur- ja väiketootmises, kui omandisuhetes ja omandivormides. Arvestades Eesti agroklimaatilisi tingimusi, saame perspektiivis planeerida põllumajandussaaduste tootmist sellises mahus, mis kindlustab eelkõige oma vajaduste rahuldamise. Välisturule saame toota ainult meie regiooni ja spetsiifilist toodangut ja üksikutel juhtudel soodsat konjunktuuri ära kasutades ka mõningaid traditsioonilisi põllumajandussaadusi. Kuni puudub pikaajaline leping NSV Liiduga, saab riik kindlustada põllumajandussaaduste turu ainult vabariigi vajaduste piires.
Kartuli külvipinna vähenemist on põhjustanud kartuli omahinna kallinemine niivõrd, et loomasöödaks kartuli kasvatamine ei ole enam otstarbekas. Inimtoiduks ja tööstuse vajaduste rahuldamiseks piisab väiksematest pindadest kui senine kartuli külvipind. Idaturg on käesoleval aastal kartulist küllastunud ja selles oleme ise ka teatud määral süüdi, kuna veel 1986. aastal 45 tuh. tonnise plaani juures suutsime liidufondi müüa 47 tuh. tonni, siis 1988. aastal müüsime ainult 18,7 ja 1989. aastal 28,9 tuh. tonni. Seega oleme ise ebakindlad partnerid ja tulemus on näha – kartul on varutud teistest piirkondadest.
Järgmise aasta liidufondi hankimine ja sõlmimine on veel ees, kuid sellest tuleb siis ka kinni pidada.
Linatootmise majandusliku huvitatuse tõstmiseks tehakse ettevalmistustöid aktsiaseltsi moodustamiseks lihatöötlejatega ja -kasvatajatega. Ja tulevikus kasvatatakse lina nii palju, kui on majanduslikult kasulik. Üleminekul turumajandusele kaldub majandusliku riski raskuspunkt siiski rohkem tootja poolele. Tuleb märkida, et kartul ja lina on Eestile traditsioonilised kultuurid ja neid tuleb meil ka edaspidi kasvatada oma tööstuse vajaduseks ja ekspordiks. Selleks, et midagi osta, tuleb ju paratamatult ka midagi müüa. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Nagu on kokku lepitud, kaks küsimust esitatakse istungisaalist. Esimese küsimuse esitab Tõnu Saarman.
T. Saarman
Ma tahaksin täiendavat vastust Ants Käärmale esitatud küsimusele, sest kui praegu on Eestis puudu 500–600 nimetust masinaid või seadmeid ja vabariigi tööstus laseb välja toodangut 800 milj. rubla eest, sellest põllumajandusele ainult 2 miljoni rubla eest, siis ma hetkel ei oskagi öelda, mitu protsenti see on – see on nii väike osa, kuidas me ikkagi saame selle Eesti tööstuse panna põllumehe tarbeks midagi tootma? Praegune kogus on naeruväärne ja teiselt poolt mind ei rahulda hr. Nymanni vastus, et põllumajanduses me ei saa toota niimoodi, et täna vähe ja homme palju, meil on tegemist, kui võrrelda tööstusega, nn. katkematu tootmistsükliga ja me ei saa siin hüpata ühe mätta otsast teise otsa.
R. Nymann
Jah, teie küsimus on muidugi väga õige ja aktuaalne. Nagu te ise teate, väga suur osa vabariigi tööstusest on seniajani allunud liidulistele ametkondadele ja kuna Liidus tervikuna valitses sügav spetsialiseerumine, siis meie palveid ja appihüüdeid selles osas, põllumeeste appihüüdeid ei ole kuulda võetud. Ja see ei ole mitte ainult meie probleem, see on terve Liidu probleem, vaatamata suurele kooperatsioonile ei ole suudetud seda teha. Meil on siiski praegu küllalt suured lootused, et meie valitsus võtab ette kardinaalseid samme selleks, et ikkagi eelkõige vabariigi, ma ütleksin, ka teiste Balti vabariikide põllumeeste poole peab tööstus oma programmides pöörduma, et seda eelkõige rahuldada. Ja kahtlemata ei saa siin olla mingisuguseid niisuguseid järske pöördeid, et korraks teha ja mitte teha, me peame sellele spetsialiseeruma ja edaspidi ka tootma idaturule oma põllumajandusmasinaid. Ja ma usun, et nende kvaliteet saab olema senisest märksa parem, arvestades meie teadlaste ajupotentsiaali.
A. Paju
Mul oleks ainult üks küsimus. Tahaks siiski kuulda teie arvamust natukene sügavamalt. Need arvud, mis te nimetasite, ajavad hirmu peale, kui ebastabiilne on meie põllumajandus. See tohutu kogus söödateravilja, mille me sisse ostame, kas selle koguseni oleme jõudnud selle tõttu, et meil on ületootmine loomakasvatuses või on alatootmine või midagi korrast ära taimekasvatuses või on siin midagi veel kavalamat. Ja siit tulenevalt, kas külvikevadest 1990 on ministeerium mõelnud peale konstateerimise, kuidas sellest olukorrast välja tulla.
R. Nymann
Oli aeg siin 70-ndate lõpus, kus meil praktiliselt Liidust pakuti piiramatus koguses teravilja ja üldse jõusööta. Paljud majandid hakkasid ehitama intensiivselt sigalaid, tasuvus oli hea, raha tuli majanditele, kuid tasapisi, arvestades Liidu poolt teravilja sisseostu vähendamist, on meid pidevalt piiratud ja me ei suuda enam nii palju üleliidulisele turule müüa neid põllumajandussaadusi seoses sellega, et maakonnad on hakanud ise oma tarbimist enam-vähem reguleerima. Meil lihtsalt vabad ressursid järjest vähenevad ja Liidust me enam nii palju ei saa ja ilmselt ka loodushoiu seisukohalt oleme teinud väga suuri vigu. Majanduslik kasu oli meil siiamaani primaarne. Meil on praegu väljatöötamisel programm, et me saaksime teadlastelt täiesti objektiivse pildi selle kohta, milliseid põllumajandussaadusi ja millistes kogustes on meie karmides põhjamaa tingimustes kõige otstarbekam kasutada, et siis sellest lähtuda, ükskord saada ka vaba tootmisprogrammi rakendada, et me ise ennast ära toidaksime ja sisse veaksime ainult seda, mis hädapärast on vaja sisse vedada. Eksport kujuneb siis vastavalt sellele, milliseks kujuneb meie struktuur, arvestades looduslikke tingimusi, mitte mingisuguseid kõrvalt määratud majanduslikke, objektiivseid ja ebaobjektiivseid faktoreid. 1990. aasta kevadkülv käib vaatamata sellele, et meil minister praegu puudub, ja põllumehed teevad oma tööd, nagu siin enne olid arutamisel tööpäevad, sest põllumajandus on nii järjepidev süsteem ja nii inertne süsteem, et tänu sellele oleme suutnud ikkagi kõik need ümberkorraldused üle elada ja vabariigi põllumajandus läheb ka edasi samas suunas. Me ei tohi hetkekski unustada seda, et me rahvas vajab põllumajandussaadusi ja iga päev süüa.
Juhataja
Suur tänu, härra Nymann. Sellega on küsimused lõppenud. Ants Veetõusme ees me vabandame. Ülemnõukogu liige Nikolai Aksinin esitas küsimuse, mis on seotud soodustusprobleemidega. Seda küsimust arutas nii perekonna- ja sotsiaalkomisjon kui ka õiguskomisjon ja ühiselt otsustati, et vastuse annab sellel teemal õiguskomisjoni esimees Tõnu Anton.
Т. Anton
Lugupeetud kolleeg Nikolai Aksinin! Tallinna linnavolikogu on tõepoolest võtnud vastu otsuse, millega on piiratud neid soodustusi, mis on kehtestatud nii Isamaasõja veteranidele kui Isamaasõja invaliididele. Teie pöördumise alusel arutasid seda küsimust 23. aprillil Ülemnõukogu sotsiaalkomisjon ja õiguskomisjon ühisel istungil. Komisjonid otsustasid 1 vastu- ja 1 erapooletu häälega, et eeliste tühistamine linna- või maavolikogude poolt nii sõjaveteranidele kui sõjainvaliididele on vastavuses Ülemnõukogu hinnanguga 1940. aasta sündmustele ja Eesti praeguse riikliku staatusega. Samuti leidsid mõlemad komisjonid, et komisjoni liikmete eetiliste tõekspidamistega on Tallinna linnavolikogu otsus kooskõlas. Küll aga vajab rõhutamist see, et sõltumata invaliidistumise põhjustest on nii Ülemnõukogu kui ka omavalitsuse üksuste volikogude kohustuseks abivajavate invaliidide eluolu korraldamine. Aitäh!
S. Petinov
Lugupeetud õiguskomisjoni esimees! Mul on kujunemas mulje, et me oleme võimelised lahendama küllaltki delikaatseid eetilisi küsimusi tavalise hääletamisega. Praegu te demonstreerisite seda veel kord, öeldes, et me tõstsime käed ja otsustasime küsimuse, et linnanõukogu otsus on õige. Õiguskomisjoni esimehel tuleks arvatavasti anda linnanõukogu otsusele juriidiline hinnang, meie aga seda ei kuulnud. Ma tahaksin kuulda kompetentset juriidilist hinnangut, mitte viitamist üldisele otsusele, mille me vastu võtsime. Teiseks. Otsus puudutab Suure Isamaasõja invaliide ja üldse invaliide. Kas te peate seda otsust üldinimlikest normidest lähtudes põhjendatuks?
T. Anton
Lugupeetud kolleegid, komisjonidel oli võimalus kasutada Nikolai Aksinini esinemise teksti ja ma tahaksin sellest tekstist teieni tuua ainult ühe venekeelse lõigu (jutt käib siis Tallinna volikogu otsusest): "on vastuolus varem vastuvõetud moraali ja kõlblusnormidega." Seega meie kolleeg Nikolai Aksinin ei ole juhtinud Ülemnõukogu tähelepanu mitte sellele, et Tallinna linnavolikogu otsus oleks vastuolus mingite seadusesätetega, vaid sellele, et selline otsus on vastuolus moraali ja eetika normidega. Sellest lähtudes töötasid ka nimetatud komisjonid.
Juhataja
Suur tänu! Teise küsimuse esitab Kalju Koha ja samas ma juhin tähelepanu sellele, et see on viimane küsimus. Arupärimise esitajale võib vastus tunduda sobivana või mittesobivana ja mul on ettepanek, et edasised diskussioonid toimuksid töö korras.
K. Koha
Härra juhataja, ma vabandan, et ma küsimust ei esita, aga ma tahaksin võib-olla küsida hoopis härra Aksininilt. Küsimus sisaldub järgmises. Härra Aksinin on pikka aega teeninud armees, kus ta on saanud ka kõva marksistlikul ideoloogial baseeruva poliitilise väljaõppe. Teatavasti põhineb see üheväärilisel printsiibil. Miks härra Aksinin, kes võitleb võrdsete õiguste eest, tahab veel võrdsemaid õigusi üheväärilisi printsiipe rikkudes? Aitäh!
Juhataja
Me lubame oma kohale Tõnu Antoni, täname teda küsimusele vastamise eest ja anname sõna Nikolai Aksininile küsimusele vastamiseks.
Nikolai Aksinin, välja kukkus niimoodi, et Ülemnõukogu liige Kalju Koha enda poolt õigustatud küsimuse esitas mitte Tõnu Antonile, vaid teile, nii et teil on võimalus tulla kõnepulti ja vastata küsimusele.
N. Aksinin
Vastan. Esiteks, need ei ole soodustused veteranidele, vaid erandlikule inimeste kategooriale, keda tunnistab kogu inimkond, ning antihitlerliku koalitsiooni veteranid Ameerikas, Inglismaal, Prantsusmaal elavad võrreldamatult paremini meie veteranidest ning kasutavad nimelt soodustusi ja privileege. Ma saan sellest küsimusest suurepäraselt aru, saan aru ka sellest, et juba praegu valmistatakse ette pinda selleks, et niisuguseid soodustusi anda ka 20. SS-diviisi veteranidele. Nüüd aga, kui ma juba tribüünil olen, selline küsimus. Vastates küsimusele Moskva kohtumisest, märkis Arnold Rüütel, et referendumiõigus on põlisrahval. See pole päris nii, sest õigus kodakondsusele ning seega vastavalt ka osavõtule referendumist on vastavalt rahvusvahelise õiguse normidele: 1) ajaloolise õiguse alusel, 2) vereõiguse alusel, 3) territoriaalõiguse aluse. Ja selletõttu võivad referendumist osa võtta kõik kodanikud (härrased ja need, kes seda ei ole ära teeninud), kes elavad sel momendil Eesti NSV territooriumil.
Juhataja
Lubage lugeda see teema ammendatuks, kuna kaks küsimust on leidnud vastuse.
Ülemnõukogu liige Vladimir Lebedev esitab küsimuse: kui palju eetriaega annab Eesti Televisioon venekeelsete saadete jaoks? Sellele küsimusele vastab Eesti Ringhäälingu direktor härra Jüri Paalma.
J. Paalma
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, lugupeetud rahvasaadikud! Esimene küsimus rahvasaadik Vladimir Lebedevilt meile oli: kui palju Eesti Televisiooni eetriajast on eraldatud vene televaatajatele? Kui te olete sellega nõus, siis ma ei hakkaks loetlema üksikuid saateid ega saatesarju, need on antud meie kirjalikus vastuses Ülemnõukogu juhatajale, ma läheksin otse konkreetselt nende mahtude juurde.
Eesti Televisiooni käesoleva aasta I kvartali programmi kohalike saadete keeleline struktuur oli järgmine: eestikeelseid saateid 67,4%, venekeelseid saateid 9,9%, eesti-venekeelseid saateid, see tähendab tõlketekstiga varustatud saateid 22,1%. Seega on Eesti Televisiooni programmis vene keelt kõnelevale auditooriumile suunatud 31,6% kogu kohalikust programmist. Kui siia veel lisada, et Eesti Televisioon dubleerib mõningaid KTV saateid oma päevases programmis, siis tõuseb venekeelsele elanikkonnale mõistetava programmi osa 35%-ni. Arvestades rahvaloenduse andmeid, peaks selline keeleline struktuur olema optimaalne.
Teine küsimus, kas on kavandatud venekeelsele elanikkonnale määratud saateaega Eesti Televisiooni programmis pikendada? Ei ole. Motiivid. Eestis nähakse televisioonisaateid vabariigi televõrgu kaudu 52,5 tundi ööpäevas. Eesti Televisiooni programm on 12,3 tundi, sellest originaalsaateid 5 tundi, Kesktelevisiooni I programm kestab 19,4 tundi, Kesktelevisiooni II programm 14,8 tundi, Leningradi Televisiooni programm 6 tundi. Seega on venekeelse auditooriumi käsutuses kolm korda suuremad võimalused saada osa riiklike telekanalite vahendusel pakutavast. Milles me näeme tulevikus lahendust? Probleemi sügavust me mõistame, see on venekeelse elanikkonna kasvav vajadus saada rohkem informatsiooni Eestis toimuvast. Kui me võtame nii-öelda rusikareegli järgi kõige vaadatavamaid aegu, siis langevad nad ikkagi ühte ja samasse ajavahemikku umbes kell 19–23 või 20–23. Ühel kanalil lahendada kahe suure keelkonna huvisid, kahe rahvuse huvisid on raske ja peaaegu võimatu ja perspektiivis me näeme õiget lahendust selles, et välja arendada Eesti Televisiooni II programm, aga samuti võtta kasutusele teletekst. Vastavad perspektiivplaanid ja ettepanekud on meil ka vabariigi valitsusele tehtud ja televisiooni teise programmi rakendus muutub reaalseks pärast seda, kui õnnestub rekonstrueerida Pärnu ja Orissaare telemast, sest teha seda ainult Tallinna baasil, mis praegu oleks võib-olla kõige kiirem lahendus, ei oleks õige, sest Tallinnal on juba saadaval kaheksa teleprogrammi ja oleks ülekohus teiste vabariigi piirkondade ees, kui me jällegi kontsentreeriksime täiendava telekanali Tallinnale. Meie praegune perspektiiv oleks selline, et katta vabariik täielikult kahe üleliidulise ja kahe kohaliku programmiga. Tänan!
V. Lebedev
Lugupeetud eesistuja, austatud kolleegid! Ma tahan Riikliku Tele-Raadiokomitee juhtkonnale esitada kaks küsimust. Esimene on seotud sellega, et ma pole teatud määral rahul teie vastusega. Küsides vene keelde transleerimise mahtu, pidasin ma silmas nimelt Eesti Televisiooni saateid. Ma ei pidanud silmas neid kunstilisi filme, mis on varustatud eestikeelse tõlketekstiga. Ma ei pidanud silmas ka neid Kesktelevisiooni saateid, mida transleerib Eesti Televisioon. Ma pidasin silmas neid originaalsaateid, mis on tehtud nimelt vene vaatajale Eestimaal. Ning teine küsimus. Kas te peate võimalikuks iganädalase, ütleme orienteeruvalt neljapäeviti kella 1.15–20.00 toimuva saate organiseerimist, näiteks nimetuse all "Näost näkku" (nimetus on puhttinglik), kus vene televaatajate ees esineksid Vabariigi Ülemnõukogu saadikud, Eesti NSV valitsuse juhid ja liikmed, kes selgitaksid oma seisukohti vabariigi nende või teiste probleemide suhtes ning võiksid vastata Eestimaa vene elanikkonda erutavatele küsimustele, nii et kõik see kajastuks venekeelsete saadete tsüklis. Me räägime ju väga sageli sellest, et vene elanikkond on vähe informeeritud elust vabariigis. Tänan!
N. Zahharov
Lugupeetud kolleegid, praegu arutatakse küsimust, mis väljub lihtsa tehnilise probleemi raamest. Me teame, et meil eksisteerib tõsine probleem venekeelse elanikkonna meie vabariigi ellu parema adapteerimise osas. Praegu arutatav küsimus on olnud vaatluse all ka varem. Ja niipalju kui mulle on teada, on üheks probleemiks mitte ainult televisiooni teine programm, vaid ka subtitreerimistehnika ostmine, selleks et enamus Eesti Televisiooni saateid oleksid subtiitritega. Me teame selliseid näiteid, ütleme, naabritel Soomes. Kui probleem seisneb ainult valuutas, nagu varem räägiti, või on tegemist puhttehniliste probleemidega, tundub mulle otstarbekas teha Ülemnõukogu nimel vabariigi valitsusele ettepanek vahendite leidmiseks, selleks et osutada meie televisioonile efektiivset abi enamiku Eesti Televisiooni saadete subtitreerimiseks. Me võiksime siis paljud selle probleemiga seotud küsimused maha võtta. See oleks väga tähtis otsus, ma olen selles veendunud. Tänan tähelepanu eest!
S. Petinov
Lugupeetud presiidium, lugupeetud spiiker, austatud kolleegid! Ma tahaksin teha eesistujale, olgu see lugupeetud Ü. Nugis või teised meie spiikri abilised, ettepaneku seoses sellega, et mõned esinejad ei vasta minu arvates küsimusele. Mind isiklikult ei rahuldanud terve rida siin antud vastuseid. Meil puudub võimalus reaalselt n.-ö. täpsustada oma küsimusi ja saada vähemalt see vastus, mida me tahtsime saada. Isegi meie presidendi esinemises ma ei leidnud vastust oma teisele küsimusele ühiskondliku korra kohta, milles me elame. Seepärast palun eesistujat väga, et ta esitaks pärast esinemist küsimuse, kas me oleme vastusega rahul. Suur tänu!
A. Kõo
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja ja saadikud! Enne, kui me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, on mul järgmine ettepanek. Arvestades sõjakomissari haigust, oleme sunnitud täna ilma komissarita läbi ajama. Kuid kuna sõjaväe küsimused on äärmiselt tähtsad, ei saa me oodata, kuni tuleb järjekordne ministrite ja teiste kõrgametnike poolt küsimustele vastamine. Mul on ettepanek, et kutsuksime siiski Ülemnõukogu ette sõjakomissari võimalikult kohe peale tema paranemist. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Kui te lubate, ma annaksin omapoolse kommentaari. Kõigepealt ma veel kord tahaksin kõikidele saadikutele teatada, et ka töö korras on võimalik neid teemasid vägagi efektiivselt lahendada. Kõikidel saadikutel on õigus nõuda vahetult küsimustele vastuseid kõikidelt ametiisikutelt ja ma usun, et sellistel juhtumitel ei olegi võimalust nendel ametnikel, kes peavad vastuseid andma, n.-ö. pääseda küsija käest, ilma et oleks ammendav vastus antud. Meil on täna alles esimene infotund ja sisuliselt me alles õpime Ülemnõukogus valitsusega koostööd. Loodame, et järgnevad infotunnid saavad olema paremini ette valmistatud ja selle võrra saavad põhjalikumad olema ka vastused. Ma tahaksin kõikidele saadikutele meelde tuletada seda, et tulevased küsimused, tulevased arupärimised esitage ikka vastavalt meie poolt kokku lepitud korrale, mis seisneb selles, et me esitame need tuppa 157, kus nad korralikult registreeritakse ja antakse edasi lahendamiseks vastavalt sellele, millist teemat küsitleja käsitleb. Samas on palve, et ka küsija või arupärija märgib ära, kas ta soovib saada vastust ametlikul infotunnil või on ta nõus kirjaliku vastusega. Paistab, et me veel ei saa minna kolmanda päevakorrapunkti juurde.
Ü. Aaskivi
Lugupeetud istungi juhataja, lugupeetud saadikud! Ma teeksin siiski ettepaneku, et paneksime Ahti Kõo ettepaneku hääletamisele. Nimelt sellises sõnastuses, et kas ollakse nõus, et me sõjakomissariaadi esindaja või sõjakomissari kutsume Ülemnõukogu ette esimesel võimalusel, mitte oodates järgmist infotundi.
Juhataja
Loomulikult võime me selle panna hääletamisele, kuid see otsus on sisuliselt vastu võetud juhatuse poolt. Nii et kui nõutakse, võime me selle ka hääletusega kinnitada. On vajadust? Ei ole vajadust. Kas Ülle Aaskivi usaldab seda, et otsus on vastu võetud, et sõjakomissar esimesel võimalusel tuleb meie ette aru andma? Vladimir Malkovski.
V. Malkovski
Lugupeetud eesistuja, austatud kolleegid! Ma arvan, et me hakkame tööle pisut produktiivsemalt. Kohtumist vabariigi valitsusega, juhtkonnaga me viime läbi mitte lihtsalt informatsiooni saamiseks, vaid konkreetsete otsuste vastuvõtmiseks. Saadikud võivad teatud määral formuleerida, milleks nad küsimuse esitasid, ning esitada konkreetsed ettepanekud, kuidas neid küsimusi lahendada.
Juhataja
Suur tänu! Ka selle ettepaneku võtame arvesse.
A. Paju
Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Ma arvan, et siin saalis olijatel on igaühel hulk küsimusi. Küsimuste tulva hoiab tagasi praegu ainult see, et väga austatud Ministrite Nõukogu esimees on veel ju oma meeskonda – ministreid – paika panemas ja majandamise kontseptsioon, mis on veel tegemisel, mis on veel küpsemisjärgus, ei ole ju andnud meile selget piiri, kuhupoole uued ministrid sammuma hakkavad. Seepärast oleks vist siin vaja veel natukene kannatust ja siis tuleb tõsine mõttevahetus ja küsimustele antakse juba rahuldavad vastused. Praegu on ju palju kompamise ja oletuse peal.

 
Artur Kuznetsovi nimetamine Eesti NSV ministriks
Juhataja
Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu, meil on jäänud veel lõunavaheajani 20 minutit. Mul on ettepanek asuda kolmanda päevakorrapunkti juurde, see on Eesti NSV valitsuse liikmete nimetamine. Annan sõna valitsuse juhile Edgar Savisaarele.
E. Savisaar
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, austatud kolleegid! Esitan Eesti NSV valitsuse ministri ametikohale Artur Kuznetsovi kandidatuuri. Ta on sündinud 1945. aastal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Saura külanõukogus, rahvuselt venelane, kõrgema haridusega füüsik, lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli ja töötab praegusel ajal Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudis juhtivteadurina. Artur Kuznetsov on esitatud ministriks, kelle ülesandeks on just nimelt rahvussuhete problemaatika Eestis. Omalt poolt ma lisan, et Artur Kuznetsov valdab eesti rahvusproblemaatikat, oli ka eelmise valitsuse koosseisule nii mõnelgi juhtumil nõuandjaks selles osas. Ta on autoriteetne nii eesti kui vene kultuuriringkondades, seotud avalike foorumite organiseerimisega rahvusküsimustes nii Narvas kui ka Tartus. Ta on korduvalt kirjutanud rahvusproblemaatikast ja oma vaatekohad selgelt esitanud, näidanud, et ühelt poolt suudab kaitsta vene rahvuse huvisid, teiselt poolt peab põhitähtsaks eestlaste ja venelaste koostööd Eestis, et ei tekiks konflikte rahvuslikul pinnal, vaid leitaks omavaheline kooskõla. Ta on Eestimaa Rahvuste Foorumi ja Tartu vene kultuuriseltsi üks eestvedajaid.
Juhataja
Kas on küsimusi peaministrile?
S. Petinov
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud peaminister! Milline on teie arvamus, kas on üldse võimalik selle ametikoha efektiivne kasutamine, arvestades seda, et riigiministril puudub igasugune reaalne võim, ning kuidas hindate te sellel ametikohal olnud riigiminister Tšerevaškot? Kas selle ametikoha sisseviimisel on olemas reaalne võimalus juhtida rahvussuhete protsessi, kui selle tööga tegeleb ainult üks inimene?
E. Savisaar
Ma hoiduksin kommenteerimast eelmise koosseisu ministrite tegevust, nad tegutsesid oma võimaluste piires, aga võimalused omakorda sõltuvad ka sellest, missugune on Ülemnõukogu koosseis, ja selles suhtes kahtlemata endine minister ja uus minister tegutsevad erinevas situatsioonis. Teiseks, portfellita ministri staatus on sisse seatud paljudes riikides, ka meil Eestis eelmise valitsuse seadusega. Üks portfellita minister on meil rakendatud, see on läbirääkimiste küsimuses Moskvaga, ja see on näidanud, et seda tööd on võimalik väga intensiivselt teha sellelt ametikohalt, ja ma ei kahtle, et sama kehtib ka ministri osas, kelle ülesandeks saavad just rahvussuhete reguleerimise probleemid Eestis.
Juhataja
Suur tänu!
V. Jermolajev
Lugupeetud presiidium, lugupeetud kolleegid! Teie loal mul on ettekandjale küsimus. Lugupeetud peaminister, milline on teie arvamus, kas inimene, antud juhul rahvussuhete küsimustega tegelev minister, kes on ühendavaks lüliks valitsuse ja suure hulga vabariigi mittepõliselanike vahel, peaks olema populaarne, autoriteetne ning teadma Eesti venekeelse elanikkonna probleeme?
E. Savisaar
Ma esiteks tahaksin teie tähelepanu juhtida siiski sellele, et härra Kuznetsov just nimelt kuulub põliselanike hulka Eestis, alustaksime sellest. Ja teiseks, enne ettepaneku tegemist ma tundsin härra Kuznetsovi hästi tema töö põhjal Rahvuste Foorumis, kus on tegemist 19 rahvuse esindajatega. Paljude inimestega sai räägitud, nad toetavad seda kandidatuuri. Järelikult siin, ma arvan, autoriteedis küsimus ei ole ja seetõttu tundus mulle ka teiepoolne probleemiasetus mõnevõrra ootamatu. Ma hea meelega kuulaksin, kui te seda põhjendate, aga seda ilmselt ei ole mõtet teha siin praeguse dialoogi raames.
Juhataja
Suur tänu! Palume peaministril minna oma loosi ja kõnetooli palume Artur Kuznetsovi. Ma juhin, lugupeetud Ülemnõukogu, teie tähelepanu sellele, et meie ajareglement võimaldab veel seejärel 25 minutit küsimustele vastata.
A. Kuznetsov
Käesolev aeg on rahvuslike ümberkorralduste aeg, rahvuslike liikumiste aeg. Ning enda ümber ringi vaadates mõtleme me, et elame Baltikumis suhteliselt rahulikus kohas ja meil on täielik alus arvata, et meie olukord on normaalne ja võime läbi viia objektiivset tööd. See sisendab mulle optimismi, vaatamata perspektiivile saada ministriks. Isiklikult mina arvan, et rahvussuhete poliitika vektor meie vabariigis peab olema suunatud rahvuslikule leppimisele. 20. sajand on näidanud peale hirmsate rahvustragöödiate näidete ka teisi, millegipärast vähemtuntud, kuid sama eredaid eeskujusid. Piisav on vaadata, millises rahus, peaaegu ideaalselt elavad soomlased ja rootslased naaberriigis Soomes. Vaadata võiks ka sellist maad nagu Malaisia, kus eksisteerib kolm erinevat kultuuri, kõrvuti elab kolm rahvust ning maa puhkes õitsele viimasel ajal. Sellepärast ma arvan, et iga riigi rahvuspoliitika põhisuund on rahvuslik leppimine. Ma ei pea siin silmas mitte ainult eestlaste ja venelaste vahelist leppimist. Väga tähtis osa on ka venelaste rahvuslikul leppimisel. Mind ennast teeb väga rahutuks situatsioon metropolis, see, kuidas hakkab arenema edasi vene ärkamine. Tahaksin, et leppimine toimuks seal tuginedes demokraatlikele printsiipidele. Liikudes uue poole, ärgem unustagem väärtuslikku vana. Ärgem unustagem, et eelmise parlamendi poolt on juba vastu võetud kaks head seadust. Üks on seadus Eesti Vabariigi kodanike rahvuslikest õigustest, teine – kodanike ühenduste õigustest. Ning süvenedes neisse seadustesse, näen ma, et jäädes nende raamidesse, võib väga palju ära teha. Isiklikult mina ei näe erilist vajadust komiteede, kes kaitsevad kodanikeõigusi, mida 70 aastat faktiliselt ei ole olnud, olemasoluks. Neid seadusi tuleb täiendada normatiivaktidega ja viia nad ellu. Ma loodan, et praegune parlament koos rahvussuhete komisjoniga aitab seda teha. Ma loodan, et me teostame selle programmi. Tuleb läbi viia suur selgitustöö, sest nagu ma võisin veenduda, aetakse sageli segamini kaks fundamentaalset mõistet. Meil peab olema siin tegu kahe väga olulise asjaga – riiklikkuse ja vene kogukonnaga. Venelasi ei tohiks ajada segadusse see, et neil pole siin oma riigikorraldust. Kuid samaaegselt peab eksisteerima kogukonnaelu. Esimesel kohal peab olema hool oma kultuuri pärast, sotsiaalsete hüvede pärast majandusliku õitsengu tingimustes ning omamoodi meie venelaste – eestimaalaste majanduslik ja kultuuriline patriotism. Rahvussuhted tuleb välja viia poliitikast, poliitilisest leksikonist. Rahvussuhete minister ei pea tegelema poliitikaga, see peaks olema talle isegi keelatud. Ta peaks koondama kõik pingutused teaduskaadri, teadusressursside mobiliseerimiseks nende probleemide kallal töötamisele eesmärgiga kindlustada vastuvõetavad spetsiaalsed majandusprogrammid rahvussuhete situatsiooni analüüsiga. Mida oleks konkreetselt vaja teha? Tuleb koostada koos komisjoniga konkreetne tegevusprogramm, mis ka käivituks. Ilmselt peaks ta olema väga mahukas ja hästi läbi töötatud. Ta peaks sisaldama meetmeid ka eesti rahva kindlustunde suurendamiseks homse päeva suhtes.
Eraldi probleemiks on eestlased ja Kirde-Eesti. Nagu te teate, on situatsioon seal veelgi halvenenud pärast vabariigi kirdeosas võimaliku autonoomia loomisest teadaandmisest. Eestlased tahavad juba sealt ära sõita, vaata et kõik. See on väga hell küsimus. Tuleb otsustada palju tähelepanu väikestele rahvusgruppidele Rahvuste Foorumi raames, mis tegutseb ka praegu. Rahvuspoliitika kohaliku omavalitsuse küsimused, rahvusgruppide kogukondade omandiküsimused on muidugi eraldi suur küsimus. Mulle kui vene inimesele on väga lähedana vene kogukonna formeerimise küsimus. Tahaksin peatuda küsimusel, mida arutati pärast A. Rüütli ettekannet, nimelt sellel, et läbirääkimistel Moskvaga, mis juba algavad, ei olnud riiklikus delegatsioonis esindatud venelased. Ma kordan, et meil on tegemist Eesti riigiga, eesti omariiklusega, ning selles pole midagi kriminaalset. Aga samal ajal on mul parlamendile ja valitsusele konkreetne ettepanek: organiseerida asja nii, et läbirääkimistest kultuuri alal, kultuurisidemete, samuti sotsiaal- ja majandussuhete säilitamisest võtaksid osa vene kogukonna esindajad. Need läbirääkimised annaksid materjali ka tõeliste, suurte läbirääkimiste pidamiseks. Ma arvan, et see annaks vene elanikkonnale enam kindlustunnet. Nad näeksid, et uuestiloodavas Eesti riigis ei ole nad metropoli poolt unustatud. Lisaks sellele aga näeks juhtkond Moskvas, et me ei kavatse olla konfliktis eesti rahvaga suveräänses Eesti riigis. Vastupidi, jäädes rahumeelseks vene elanikkonnaks Eestimaal, töötame me väikese Eesti heaks, aga ka sõbralike suhete heaks idanaabriga.
Juhataja
Rahvussuhete komisjoni seisukoha ministrikandidaadi osas teeb meile teatavaks komisjoni esimees härra Sovetnikov.
S. Sovetnikov
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, austatud ministrikandidaat ja lugupeetud kolleegid. Rahvussuhete komisjonis hääletamise tagajärjed olid niisugused: poolt oli 4 häält, 2 erapooletut ja 3 puudusid. Minul oli ja on oma arvamus selle kohta. Mul tekkis kahtlus, kas on tegelikult meie vabariigis vaja niisugust ministrit – rahvussuhete ministrit. Meie kinnitasime juba tegelikult kaks välisministrit ja nüüd kinnitame rahvussuhete ministri ja minu arvates me loome tihti kunstlikult mõned raskused ja probleemid rahvussuhetes. Ja kui tuleb veel üks minister ja ministeerium, siis tööd tuleb meile rohkem. Andke meile, näiteks rahvussuhete komisjonile, häid spetsialiste, ja võib-olla meie peaülesanne on kontrollida neid häid otsuseid ja määrusi, mis on meie vabariigis ja konstitutsiooniski öeldud rahvussuhete kohta. Meie komisjon peab neid kontrollima ja eksperdid peavad aitama. Minul on niisugune arvamus, ehkki tegelikult meie komisjon siis toetas ka seda kandidatuuri ministri kohale suure häälteenamusega, aga ma avaldasin oma seisukoha. Tänan väga!
A. Ristkok
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud ministrikandidaat! Haldusreformi komisjoni esimehena ma pean oma kohuseks hajutada kahtlusi rahvussuhete ministri ametikoha vajalikkuse suhtes. Pangem tähele, et rahvusküsimused on sedavõrd teravaks läinud seetõttu, et seniajani pole meie riigiaparaadis olnud vastavat ametit, ametkonda ega organit, kelle kohustuseks oleks olnud jälgida nende konfliktide puhkemist, tekkimist ja reguleerida neid põhjusi, mis tekitavad rahvuskonflikte. See on täiesti hädavajalik ametikoht, iseasi on, kuidas see organiseeritakse kogu haldussüsteemis. Kohtumisest ministrikandidaadiga ei võtnud küll kahjuks osa kõik komisjoni liikmed. Kõik kohalolijad aga leidsid, et tema on tõenäoliselt praegu sobivaim kandidaat sellele kohale ja ka need inimesed meie komisjonist, kes temaga kohtumises osaleda ei saanud, ma olen mõnedega neist rääkinud, on kõik toetanud härra Kuznetsovi kandidatuuri. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu! Ma usun, me suhtume siiski suuremeelselt sellesse, et meie lõunavaheaeg peaks küll ajaliselt kätte tulema, kuid seda küsimust me pooleli jätta ei saa. Ollakse nõus, et me jätkame ja viime küsimuse lõpuni. Nii. Asugem küsimustele vastama. Esimese küsimuse esitab Nikolai Zahharov.
N. Zahharov
Lugupeetud spiiker, lugupeetud ministrikandidaat! Ma saan aru, kuivõrd tähtis ülesanne langeb teie õlgadele. Teie ettekande alusel ma tahaksin teile esitada kaks lühikest küsimust. Esiteks. Te ütlesite, et on vastu võetud hea seadus muukeelse elanikkonna kodanikuõigustest. Täna, Eesti NSV konstitutsiooni tühistamise või peatamise tingimustes omandab see küsimus erilise aktuaalsuse. Lähtudes sellest – milliseid kodanike poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid õigusi tagab antud seadus kõigile vabariigi elanikele? Teine küsimus. Te ütlesite samuti, et on välja kuulutatud Kirde-Eesti vabariigi loomine. Teil kui selle ala probleemide ministril tuleb suhelda ja lahendada neid küsimusi selle vabariigi juhtkonnaga. Kellega konkreetselt te neid probleeme lahendama hakkate?
A. Kuznetsov
Küsimus käib rahvuste õiguste kohta. Te peate silmas seda seadust?
Minu arvates on see hea seadus, teda on vaja täiendada normatiivaktidega. Ma pöördusin juba parlamendi poole, et ei unustataks seda seadust. Ma vastaksin teie küsimusele ja ka rahvussuhete komisjoni esimehele Sovetnikovile. Millised on selle ministri funktsioonid? Elus on sageli nii, et võetakse vastu hea seadus, aga puudub selle elluviimise mehhanism, ta jääb n.-ö. õhku rippuma, satub arhiivi. Ning ministri, mitte ministeeriumi, sest minister on ju portfellita, üheks ülesandeks on saavutada, et need seadused töötaksid.
Teise küsimuse kohta. Võib-olla te aitate mul leida selliseid kompetentseid inimesi, kellega võiks astuda läbirääkimistesse. Ise ma kavatsen, juhul kui satun sellele ametikohale, alustada kohe konsultatsioonidega, kohtumistega kollektiivides, inimestega, kes väljendavad kõige enam ärevust. Püüan astuda nendega dialoogi, leida võib-olla ühine keel, selgitada kõik variandid, kõik detailid. Ning ma pöördun otseselt teie poole.
Juhataja
Suur tänu!
A. Novohatski
Lugupeetud spiiker! Mul on küsimus pretendendile. Olge hea, mis teie arvates kindlustab Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve linnanõukogude saadikutele valijate toetuse, seda isegi siis, kui nad kuulutavad oma administratiivterritooriumil kehtetuks ENSV Ülemnõukogu 30. märtsi otsuse. Kuidas te sellest aru saate ja kuidas te seda seletate? Tänan!
A. Kuznetsov
Küsimus on muidugi poliitiline ja juriidiline. Nagu ma juba ütlesin, poleks mul õige tormata kohe poliitiliste küsimuste kallale ja anda neile hinnanguid, eriti silmas pidades nende ülesannete delikaatsust, mis mul lasuvad. Saage aru, kuidas tahate, pidage seda minu puuduseks, kuid mina järgin seda põhimõtet. Igal juhul ma püüdsin vestlustes inimestega, eelkõige narvakatega, teada saada, millest nad juhindusid seaduste vastuvõtmisel, mida nad kavatsevad teha pärast selliste seaduste vastuvõtmist. Vestlustes nende väheste inimestega, kellega mul õnnestus rääkida, ei õnnestunud mul situatsiooni selgitada. Minu arvates on enamusele inimestest see kõik teatraalne poliitiline show. Enamus inimestest töötab normaalselt, rahulikult. Neid erutavad eelkõige kultuuri- ja haridusküsimused ja loomulikult olmeprobleemid, mis kahjuks muutuvad üha teravamaks.
T. Kallas
Härra juhataja, härra pretendent! Rahvussuhete komisjoni aseesimehena täpsustaksin ma eilset kõnelust sedavõrd, et meie komisjoni esimehel oli minu arvates eriarvamus teises küsimuses, nimelt pidas ta eile vajalikuks, et selle ala minister oleks eesti rahvusest. Me leidsime üldiselt, et vägagi oluline oleks just nimelt, et rahvusküsimustega tegeleks siinseid olusid hästi tundev vene inimene. Küsimus sellise ministeeriumi vajadusest eile küll päevakorras ei olnud. Ja ma olen sügavalt kindel, et meie oma komisjonis ei suudaks siiski ühiskondlikus korras lahendada kõiki probleeme, mida meil on lõpmatult palju, aga siit ma lähen nüüd üle küsimusele. Ma toetan igati härra Kuznetsovi kandidatuuri kas või sel põhjusel, et Tartu kogemus on näidanud, et nn. rahvusküsimust, millest me räägime, osaliselt üldse ei olegi. Ja seetõttu ma välistan teie soovil sõna "poliitika" puhtal kujul, aga ometi küsin, et milline oleks teie nägemus Kirde-Eesti tuleviku suhtes, kuidas sinna tagasi tuua nii vene kui eesti kultuur? Ma tean, et teie olete üsna hiljuti andnud nõusoleku, võib-olla on küsimus raske ja ränk. Te ei ole selleks ette valmistunud, aga äkki on siiski mingi visioon olemas. Aitäh!
A. Kuznetsov
Tähendab, te ise juba märkisite, et minul vist ei ole konkreetset programmi, seda ei jõudnud tõesti veel koostada ja see peab ikkagi väga täpne programm olema. Muidu, vastates ka võib-olla eelmisele küsijale, tahaks ka näiteks Moskvat informeerida, et neid – ma nimetan enda järgi – minusuguseid venelasi teeb väga murelikuks see situatsioon Kirde-Eestis just eestlaste pärast, sest selline areng ei vii meid sugugi stabiilsusele. Ja ma ei tea, kas Moskva on üldse sellise olukorraga seal tuttav. Kui me tegime Narva foorumit, siis Raivo Murd ja Rein Hannik ütlesid: vot kui tore on, me hakkame nüüd meie Narva eestlaste probleeme lahendama koos Tartu vene kultuuriseltsiga. Tähendab, mul on selline tunne, et sealsetele eestlastele on igasugune tähelepanu väga kallis ja nad on sellest lausa liigutatud, sest nende olukord on lausa masendav. Ma ei kujutanud ette, et seal Narvas ei saa vaadata isegi Eesti Televisiooni. Telesaadete puhul oli siin probleem subtitreerimisest vene keelde ja vastupidi. On vaja kindlustada, et Narvas ja Kirde-Eestis võiks normaalselt võtta vastu ka Eesti Televisiooni programmi saateid ja teha seda ühekorraga, paralleelselt või ühe sammuna. Ja muidugi ma kõigepealt tahaksin tutvuda selle olukorraga, sotsioloogiliste andmetega. Nagu ma ütlesin, tuleb teaduslikke jõude kasutada selleks, et teha ikka täpne analüüs, õnneks meil on inimesi, kes saavad aidata ja teevad seda tööd. Ma loodan, et teadlastega ei ole mul väga raske kontakti saada.
R. Veidemann
Härra juhataja! Ma delegeerin oma sõnavõtuõiguse härra Enn Leissonile, kellega mul on ühine seisukoht, aga kes ei jõudnud ennast õigel ajal registreerida ja kes tahab seda välja öelda. Tänan!
J. Telgmaa
Lugupeetud juhataja, auväärne ministrikandidaat! Mul on esiteks isiklik tähelepanek, võib-olla te ei pannud tähele, aga kuidas te suhtute sellesse? Kui te täiendasite härra Rüütli juttu Moskvas alanud läbirääkimistest, te põhjendasite, et ei olnud seal esindatud meie vene kogukonna inimene, aga tegelikult oli ju Jarovoi oma arvamusega. Teiseks, kas te näete oma tulevases töös Töökollektiivide Ühendnõukogu kui platvormi, millele te oma poliitika rajate, või midagi muud? Ja kolmas, kuidas te suhtute eestlaste kogukonda, mis on Venemaal?
A. Kuznetsov
Meiega, tähendab venelastega on täiesti suur probleem, mis seisneb selles, et sellel väga suurel kogukonnal ei ole esinduslikku organit. Kes on aktiivsem, see alati ütleb, et tema esindab vene elanikkonna huvisid, ja nii see paraku on, kahjuks. Võib-olla tuleb kunagi see aeg, kui me areneme demokraatlikult, siis kindlasti see aeg tuleb, et meil ka selline esinduslik organ formeerub. See võib-olla hakkab kandma nimetust "Russkaja duma", aga seda vist ei ole niipea oodata. Jarovoi poliitiline platvorm erineb niivõrd sellest, mis praegu toimub meil Liidus üleüldse, see, et on vaja kaitsta nõukogude võimu, see ka muidugi tekitab selliseid rahvusprobleeme sellepärast, et vene elanikkonna seas on levinud niisugune arvamus, et eestlased tahavad müüa ennast Läänele, aga mis võib veel halvem olla, eks ole? See on juba viimane patt. Ja see tekitabki jälle elanikkonna seas suhtumise. Aga tegelikult kõik enam-vähem lahtise mõtlemisega inimesed teavad, et meie eesmärk on just kuidagimoodi liikuda selles suunas, kuhu Euroopa tsivilisatsioon on kogu aeg liikunud, ja just see on meile see tee, see teetähis, kuhu minna. Nii et ma loodan, et Jarovoi poliitilised seisukohad ei leia ka Moskvas täielikku poliitilist toetust. Aga noh, olgu sellega praegu, kuidas on. Ja teine küsimus – korrake palun. Jah. Nii palju kui ma tean, ei ole lihtne seal elada. Ja siin ma praegu võin vastata: hea, et te tuletasite meelde, et peab sellega ka kohe konkreetselt tutvuma, ainult tahaks just kasutada maksimaalselt objektiivset informatsiooni ja ka kohapeal käia.
E. Leisson
Lugupeetud härra eesistuja! Ministrikandidaadile mul küsimusi ei ole. Kuid ma tahaksin, lugupeetud kolleegid rahvasaadikud, teile teatavaks teha, et eile toimus Eestimaa Rahvuste Ühenduse esinduskogu laiendatud istung. Eestimaa Rahvuste Ühendusse kuuluvad 18 Eestis elava rahvusgrupi esindajad koguarvuga peaaegu 200 000 inimest. Eestimaa Rahvuste Ühenduse loomisest siis foorumi nime all 24. septembrist 1983 on Artur Kuznetsov olnud üks selle eestvedajaid ja hingi. Ta on rahvusküsimuse teoreetilisele ja praktilisele lahendamisele pühendanud viimase kolme aasta jooksul kindlasti enam kui füüsikale ja matemaatikale, mis on tema põhitöö. Eestimaa Rahvuste Ühendus palub Eesti NSV Ülemnõukogul tema seisukohta arvestada. Me toetame täielikult Artur Kuznetsovi nimetamist Eesti NSV ministriks. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Ja viimase küsimuse esitab Sergei Petinov.
S. Petinov
Lugupeetud ministrikandidaat! Ma jätkan praktiliselt küsimusega, mis siin oli juba esitatud. Teilt küsiti, kuidas te suhtute ühendnõukogu platvormi, teie aga räägite Jarovoi positsioonist. Tema isiklik positsioon on arvatavasti tema isiklik asi. Mina aga tahaksin esitada teile konkreetse küsimuse. Millega te konkreetselt ühendnõukogu platvormis ei nõustu, juhul kui te üldse olete temaga tuttav?
A. Kuznetsov
Ma ei tea, võib-olla on olemas ka teised dokumendid, kuid see dokument, mida mina nägin, on 1939. aasta algusest. Seal oli juttu erakorralise valitsemise sisseviimise võimalustest. See oli TKÜN-i dokument, ma ei tea, kas teda nimetati platvormiks või programmiks, aga midagi sellist ta oli. See on minule vastuvõetamatu.
Juhataja
Suur tänu, härra Kuznetsov, me palume teid asuda oma kohale. Lugupeetud Ülemnõukogu, asugem otsustama. Ma loen teile ette otsuse projekti: "Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Artur Kuznetsovi nimetamise kohta Eesti NSV ministriks. Eesti NSV Ülemnõukogu otsustab: nimetada Artur Kuznetsov Eesti NSV ministriks."
Kes on selle poolt? Palun hääletada! Hääletamine on salajane. Poolt on 67 saadikut, vastu 13 ja erapooletuks jäi 5.
Härra Kuznetsov on kinnitatud Eesti NSV ministriks.
Ma palun veel hetk tähelepanu. Marju Lauristin.
M. Lauristin
Lugupeetud saadikud! Presiidium on arutanud ka sotsiaalhooldusministri Siiri Oviiri kandidatuuri, kuid seoses sellega, et sotsiaalkomisjonil jäi arutelu veel pooleli ja et ka ajakirjanduskomisjon soovib selle ministrikandidaadiga lähemalt tutvuda, on temal kohtumine nimetatud kahe komisjoniga ruumis 268 kell 15.15 ja siis me saaksime võib-olla ka pärast lõunat asuda Siiri Oviiri kinnitamise juurde. Nüüd on valitsuse poolt uuesti esitatud sideministri ametikohale Toomas Sõmera, kuna on olnud väga palju üldsuse proteste ja arvamuseavaldusi ning toetusi sellele kandidaadile. Pärast seda, kui meil tema arutelu siin korra juba toimus, pidas valitsus ja presiidium võimalikuks uuesti seda kandidatuuri arutada. Maaelukomisjon kohtub veel kord selle kandidaadiga kell 15.20 ruumis 162. Kui ka teiste komisjonide liikmetel on soovi sellest osa võtta, siis ma arvan, maaelukomisjonil ei ole midagi selle vastu. Ja nüüd: tööstus- ja energeetikaministri kohale kandideerib Jaak Tamm, kellel toimub lõunavaheajal kohtumine majanduskomisjoniga, maaelukomisjoniga ja keskkonnakomisjoniga.

 
EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
NELJAS ISTUNGJÄRK
KOLMAS ISTUNG
24. aprill 1990

 
Diskussioon NSV Liidu poolt Leedu Vabariigi vastu rakendatud majanduslikest sanktsioonidest
Juhataja (Ü. Nugis)
Kohal on 84 saadikut, puudub 21. Lugupeetud Ülemnõukogu! Meil on pooleli kolmas päevakorrapunkt – valitsuse liikmete kinnitamine. Mina olen kimbatuses, kohal ei ole peaministrit. Lugupeetud Ülemnõukogu, on ettepanek minna neljanda päevakorrapunkti juurde. Neljandas päevakorrapunktis on meil plaanis üldpoliitiline diskussioon NSV liidu poolt Leedu Vabariigi vastu rakendatavatest majandussanktsioonidest. Ettekandja on Ülemnõukogu saadik Tiit Made.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud kolleegid. Me oleme teiega täna sattunud omapärasesse olukorda. Me peame hakkama otsustama ja võtma seisukohta, kuidas Nõukogude Liidu juhtkonna, presidendi valitsuse sanktsioone Leedu Vabariigi suhtes kvalifitseerida. Me peame teiega arutama, mida need sanktsioonid endaga võivad kaasa tuua meile siin Eestis, Baltimaades, tervikuna Nõukogude Liidus, me peame täna ütlema välja teiega oma õige arvamuse ja seisukohavõtu Leedu Vabariigi valitsuse ja ülemnõukogu aktsioonide asjus. Üldiselt on olukord ju tõesti äärmiselt omapärane. Kui nüüd vaadata seda asja selle poole pealt, nii nagu Moskva ütleb, et Leedu on Nõukogude Liidu lahutamatu osa, siis kuidas suhtuda nendesse sanktsioonidesse, majanduslikesse sanktsioonidesse, mida Nõukogude Liidu valitsus ja tema president on Leedu vastu välja kuulutanud? Kuidas suhtuda põhimõtteliselt näiteks küsimusse, kui Tallinn kuulutaks välja majandussanktsioonid näiteks Paide või Jõgeva või Tartu vastu? Mis asi see õieti on? Kui ühe riigi keskvõim kuulutab välja niisuguse olukorra riigis, kus tema riigi ühe piirkonna inimestel ei ole võimalik enam normaalselt tööd teha, nende elatustase järsult langeb, nende toimetulekutase järsult langeb. Ms asi see on? Kas seda võiks nimetada genotsiidiks? Majanduslikuks genotsiidiks? Või peaks panema sellele hoopis mingisuguse muu nime? Iseenesest täiesti selge on olukord, et Nõukogude Liidu valitsus, ülemnõukogu ja president on tahtlikult loonud olukorra, kus loode majanduspiirkonna funktsioneerimine tervikuna on muutunud küsitavaks, kus majanduslikus mõttes loode majanduspiirkond Nõukogude Liidu majandussüsteemis ei ole võimeline enam tema peale pandud ülesandeid täitma. Nüüd selle asja teisest poolest. Me, lugupeetud Ülemnõukogu saadikud, oleme väga hästi teadlikud sellest, oleme sellest palju lugenud ja jagame seda seisukohta, et vene rahvas, ukraina rahvas, valgevene rahvas on vastutulelik, heatahtlik ja mõistev rahvas, kuid praegu kõlavad noodid, kui vaadata üleliidulist televisiooni, kuulata raadiot, lugeda ajakirjandust, et just nimelt need rahvad on nõus keskvõimu sanktsioonidega Leedu tavalise inimese vastu, on nõus nende sanktsioonidega, et nende inimeste toimetulekut ja elatustaset vääratakse. Kas me tõesti peame hakkama ümber mõtlema ja võtma hoopis teised seisukohad just nimelt selle vastutulelikkuse, arusaamise, mõistmise, abistamise suhtes või ei ole tarvis praegu neid kahte asja kokku panna, mida arvab rahvas ja arvab valitsus, bürokraatlik aparaadivõim. Kui see on nii, siis ma tahaks väga loota, et vene rahvas, ukraina rahvas, valgevene rahvas või ükskõik kes Nõukogude Liidu rahvastest ütleksid lahti keskvõimu poolt korraldatud sanktsioonidest Leedu Vabariigi vastu.
Nüüd aga küsimuse teine pool. Maailmapraktikas ei ole teada juhust, kus ühe riigi sees kuulutataks välja majandussanktsioonid riigi teise piirkonna suhtes. Majandussanktsioone saab kuulutada välja ikka üks riik teise riigi suhtes. Seega me peame teiega täna siiski käsitlema asjaolu, et Nõukogude Liit on Leedu Vabariigi suhtes majandussanktsioonid välja kuulutanud, kui Leedu Vabariigi tunnustamist. Seetõttu tuleb meil käsitleda küsimust natukene laiemas plaanis. Nimelt vaadata, missugune positsioon on Leedul praegu rahvusvahelises elus, missugune on teiste riikide suhtumine Leedu Vabariiki, ja väljendada selgelt ka oma suhtumist, sest meie oleme oma tee valinud, meie oleme üleminekuperioodis ja meie oleme täielikult sõnaõiguslikud rahvusvahelise õiguse ees. Kuid kahjuks tänase seisuga pilt maailmamastaabis ei ole nii, nagu ta peaks olema. Hetk tagasi tuli näiteks teade, et Ameerika Ühendriikide valitsus on keeldunud andmast sissesõiduviisat proua Prunskienele ja andnud mõista, et see viisa antakse alles pärast Mihhail Gorbatšovi ja George Bushi kohtumist maikuu lõpus – juunikuu alguses. See on loomulikult aktsioon ja teeb meid kahtlemata rahutuks. Samamoodi me oleme rääkinud väga palju demokraatlikest riikidest Lääne-Euroopas, me oleme neid hoidnud oma silmade ees kui eeskuju ja oleme tahtnud nendest õppida, kuid Euroopa riigid, Euroopa Ühenduse riigid, Põhja-Euroopa riigid on väga ettevaatlikud, väga tõrjuvad olnud Baltimaade küsimuse ühesel käsitamisel. Kas me võime teha järelduse, et Euroopa riigid, vabad Euroopa riigid ei taha Baltimaid enam võtta Euroopa riikide perre, kas me peame tegema niisuguse järelduse, et me jääme selles võitluses täiesti üksi? Eile võeti ÜRO-sse vastu uus liige – Namiibia, läheb veel mõni aasta mööda, Hongkong kaotab oma staatuse ja siis jääb maailma ainult kolm okupeeritud ja koloniseeritud riiki, need on Baltimaad. Kuidas me sellesse siis suhtume? Mäletatavasti Namiibia küsimuse lahendamisel olid väga olulise tähtsusega just nimelt majanduslikud sanktsioonid Lõuna-Aafrika Vabariigi suhtes. Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsus tunnetas, et tema kaupade minek maailmaturul on kõikuv, et tema sissetulek väheneb, ja võttis vastu otsuse, et see paisekoht, mis tema toimetulekut piirab, see tuleb likvideerida. Namiibia on nüüd iseseisev ja vaba riik. Nõukogude Liidu puhul on aga asjad hoopis teised. Lõuna-Aafrika põhiprobleemiks oli see, kas saab midagi müüa, nii nagu ta on müünud maailmas, ja teenida selle pealt, Nõukogude Liidu puhul on asi selles, kas saab maailmast osta, mida tal igapäevaseks elamiseks tarvis on.
Kuidas siis ikkagi kvalifitseerida Nõukogude Liidu presidendi praegust otsust Leedu suhtes, kuidas kvalifitseerida seda, mis Moskva keskvõim Leedu suhtes tarvitusele on võtnud?
See on kahtlemata täiesti uus, senitundmatu lehekülg rahvusvaheliste suhete ajaloos. Sellele leheküljele võiks täiesti julgesti kirjutada Gorbatšovi kui initsiaatori nime. Tuginedes Genf-49 konventsioonile ja ÜRO Peaassamblee 1987. aasta 8. detsembri resolutsioonile, millele lugupeetud Vambola Põder minu tähelepanu pööras, nende dokumentide järgi mõistis ÜRO Peaassamblee kategooriliselt hukka (on olemas resolutsioon, see käib, tõsi, palestiinlaste kohta) elanikkonna kollektiivse karistamise. Praegu on meil tegemist Leedu elanikkonna kollektiivse karistamisega ja see läheb ÜRO Peaassamblee 1987. aasta 8. detsembri otsuse alla.
Kuid Nõukogude Liidu puhul on meil alati olnud niisugune praktika, et kuigi Nõukogude Liit on tunnustanud rahvusvahelise õiguse primaati rahvusliku õiguse ees, siis on ta alati lakanud seda tunnustamast momentaalselt, otsekohe, kui rahvusvaheline õigus on mingilgi määral lükanud paigast ära impeeriumi moodustamise või impeeriumi kooshoidmise ideoloogia, filosoofia ja praktika. Seetõttu me ei saagi täna üheselt välja tuua, kui me viitame mingisugusele rahvusvahelisele dokumendile, mille alla Nõukogude Liit oma allkirja on andnud, me ei saa isegi seda siin saalis väita, et me võiksime sellele dokumendile oma otsused rajada, sellepärast et meie ei ole kindlad, kuidas seda dokumenti käsitatakse. See praktika on meil ju mitu ja mitu korda läbi elatud.
Seetõttu kutsuksin ma teid täna üles siit kõnetoolist või kohapealt avaldama oma arvamust Leedu Vabariigi suhtes rakendatud majandussanktsioonide asjus, sest ei ole ilmselt kaugel aeg, kui me ise peame abipalveks käe teiste poole sirutama, ja mis oleks siis veel parem, kui me toetust leiame. Ja ma teeksin teile ettepaneku lõpetada tänane üldpoliitiline diskussioon resolutsiooni või avaldusega selles küsimuses, mille me rahvusvahelises plaanis siis ka teada annaksime. Ja mul on niisugune ettepanek. On olemas niisugune resolutsiooni või avalduse projekt või tekst, mis võiks olla aluseks, mida võiks siis täiendada või muuta, et te seda edaspidistes sõnavõttudes nii-öelda lähtekohana kasutaksite. Ma loeksin selle ette.
"Eesti NSV Ülemnõukogu avaldus Nõukogude Liidu poolt Leedu Vabariigi suhtes kehtestatud majandusembargo asjus.
NSV Liidu president Mihhail Gorbatšov ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu on alustanud rahvusvahelises plaanis pretsedenditut akti. Viiakse ellu majandusembargot leedu rahva vastu. Leedu rahvas pole kunagi ahendanud Nõukogude Liidu majanduslikke ja poliitilisi huve, Leedu Vabariik on viljelnud rahumeelset ja naabrite võrdõiguslikku majanduslikku ning poliitilist koostööd ja täitnud talle Nõukogude Liidu poolt jäetud kohustused võimaluste raames. Nõukogude Liit käsitab Leedu Vabariiki endiselt oma osana, kuid sellestki seisukohast lähtudes tekitab sügavat nördimust majanduslik genotsiid Leedu Vabariigi kodanike vastu. Nõukogude Liidu valitsus väärab tahtlikult NSV Liidu loodepiirkonna majanduslikku tasakaalu. Eesti NSV Ülemnõukogu saadikute enamus, väljendades oma valijate tahet, avaldab protesti Leedu Vabariigile kehtestatud majandussanktsioonide suhtes ning kutsub NSV Liidu presidenti ja valitsust neid tühistama ning alustama läbirääkimisi Leedu Vabariigi iseseisvuse taastamise poliitiliste ja majanduslike asjaolude üle.
Eesti NSV Ülemnõukogu avaldab imestust demokraatia ja iseseisvuse ideaale kandvate Euroopa ühenduse ja Põhja-Euroopa maade ettevaatlikult ükskõikse, samuti Ameerika Ühendriikide äraootava suhtumise pärast Leedu Vabariigi tavaliste inimeste majanduslikku ahistamisse ühe suurriigi poolt.
Kutsume NSV Liidu II maailmasõja aegsete liitlasmaade riigijuhte, USA presidenti G. Bushi, Inglismaa peaministrit M. Thatcherit ja Prantsusmaa presidenti F. Mitterand'i kutsuma NSV Liidu presidenti Mihhail Gorbatšovi nõupidamisele Balti riikide iseseisvuse taastamise arutamiseks ning olema ühtlasi vahendajateks vastavate läbirääkimiste korraldamisel.
Eesti NSV Ülemnõukogu väljendab oma solidaarsust leedu rahvaga ning teatab, et Eesti NSV elanikud on valmis osutama leedu rahvale igakülgset majanduslikku abi, niipea kui Leedu Vabariik seda vajab." Aitäh!
Juhataja
Praegu me võtame sõna vastavalt kehtivale ajutisele töö- ja kodukorrale. Sergei Petinov.
S. Petinov
Lugupeetud eesistuja! Ma arvan, kui pole vastuväiteid, tuleb võimaldada esineda tribüünil. Ebamugav on selliseid küsimusi arutada, selg auditooriumi poole. Kas seda lubatakse? Pole eriti viisakas, sest tegemist on tõsiste küsimustega, need on läbirääkimised.
Juhataja
Jah, mis puutub Ülemnõukogu juhatusse, siis meil ei ole selle vastu midagi, peame kinni ainult ajareglemendist, viiest minutist, nii et palun.
S. Petinov
Lugupeetud presiidium, austatud eesistuja, kallid kolleegid! Küsimus, mida käsitles praegu T. Made, on niivõrd tõsine, et pööre ühelt küsimuselt teisele on küllaltki raskendatud. Sellele vaatamata peaks igaüks meist valmis olema vaatekoha väljaütlemiseks selles küsimuses.
Eelkõige – selle küsimuse poliitilisest küljest. Mulle tundub, et pärast meie vabariigi juhi, austatud A. Rüütli ettekannet peame me veel kord mõtlema, kuidas antud situatsioonis käituda. Nagu ma aru saan, see dialoog, mis algas täna maa juhtkonnaga, maa presidendiga, sõltub suuresti sellest, millisel positsioonil oleme meie. Ning ma arvan, et see on palju olulisem küsimus kui sekkumine nendesse küsimustesse, mis praegu toimub Leedumaal. Me peame kindlaks määrama, kuidas me ise käitume sel algperioodil. Kuid kuna küsimus on püstitatud, siis ütleksin paari sõnaga oma seisukoha. Ma arvan, et see intsident Leedus erutab tõepoolest kõiki võrdsel määral. Leedule on suunatud praegu kõigi tähelepanu. Gorbatšov, maa juhtkond astus enne seda terve rea samme Leedus teatud seaduslikkuse olemasoluks, et Leedu juhtkond läheks konstitutsioonilist teed mööda, sealhulgas läbirääkimistele.

T. Made ei tuletanud meelde seda, et enne seda võttis Gorbatšov ette tõsise visiidi, suhtles Leedu NSV juhtkonnaga, pöördus leedu rahva poole, antud küsimuses oli kaks presidendiavaldust. Praegu on teine situatsioon. See tuletab meelde situatsiooni lennukiga, mis on õhku tõusnud, s.t. Leedu valitsus võttis meeskonna valve alla ja lendas selle lennukiga ning nüüd, pannud lennukimeeskonna äärmiselt keerulisse olukorda, ütleb: istugem läbirääkimiste laua taha. Mina näen selles Leedu juhtkonna selget survet ning katset lahendada see küsimus jõu teel. Ma pole mitte mingisuguste majanduslike sanktsioonide pooldaja, kuid praegu me peame meeles pidama, et ei tohi lubada n.-ö. kaksiktõlgendusi, mida me mõnikord kasutame. Ühelt poolt me püüame asuda Gorbatšovi "relssidele", räägime, et Gorbatšov vaatab Leedut kui NSV Liidu osa, Leedu juhtkond aga ei määratle täna enam Leedut kui Leedu NSV-d. Ning sellepärast, kui Gorbatšov läheneb Leedule kui liiduvabariigile, võtab ta kasutusele need sanktsioonid, mis peavad laienema liiduvabariigile, kes ei allu Nõukogude seadustele. Minu arvates tuleb sellest just nii aru saada.
Nüüd blokaadist. Mulle tundub, et lugupeetud T. Made siin liialdab. Piisab sellest, kui lugeda, mida kirjutavad ise juhid. Võtke Leedu ajalehed, neist on näha, et mingit blokaadi Leedu siseelus praegu pole. Leedu majanduse n.-ö. paralüseerimist praegu praktiliselt ei ole, kui uskuda allikaid.
Minule tuletab T. Made esinemine meelde seda, et T. Made jaoks assotsieeruvad massiinformatsioonivahendite esinemised vene, ukraina, valgevene rahva endaga. Need on täiesti erinevad asjad – see, mida kirjutavad meie massiinformatsioonivahendid ja mida mõtleb rahvas. Mina ei hakkaks peitma end rahva taha, viidates kõigile elanikele jne. Tahaksin veel kord rõhutada, et olukord ja suhtumine Leedu sündmustesse pole täna ühene. Ning Ülemnõukogul ei ole vaja rääkida kõigi Eestimaa elanike nimel, me võtame endale liiga suure poliitilise vastutuse.
Ja lõpuks viimane, mis ma tahaksin seoses sellega öelda. Me peame tõsiselt, veel kord rõhutan seda, suhtuma küsimusse, et vabariigi juhtkond astus praktiliselt tõsisesse dialoogi presiidiumiga, Gorbatšoviga, Rõžkoviga ja teiste NSV Liidu riigitegelastega. Tähendab, enne kui anda ennatlikke hinnanguid, sekkuda asjadesse, löögem kord majja omaenese kodus. Teeme endale selgeks, mida me tahame saavutada läbirääkimistel Gorbatšoviga.
Juhataja
Suur tänu! Kuigi ma paluksin kinni pidada ajalimiidist. Redaktsioonikomisjoni teemal anname sõna Marju Lauristinile.
M. Lauristin
Lugupeetud Ülemnõukogu, ettekandja Tiit Made oma sõnavõtu lõpus jättis tegemata ettepaneku redaktsioonikomisjoni suhtes, mis tal tegelikult oli. Ja see on mul siin nüüd kirjalikult. Ma paluksin teie arvamust selle kohta. Kui me võtame vastu või üldse asume arutama praegu ka konkreetset dokumenti, mille meile Tiit Made ette kandis, on selge, et me ei saa seda teha kõrva järgi ja ei saa seda teha ka selles variandis. Meil on vaja redaktsioonikomisjoni, kes peab siis valmistama ette selle teksti nii, et see saaks saadikutele välja jagatud. On reaalne, et seda ei saa siis ilmselt täna teha, vaid me võtaksime otsuse vastu homme hommikul. Vahepeal saaks redaktsioonikomisjon töötada ja anda kirjalikult, tähendab, anda paljundatult homme hommikul teile kätte teksti. Kui te olete selle variandiga nõus, siis me esitaksime redaktsioonikomisjoni ettepaneku, võib tulla siia veel ka täiendusi. Redaktsioonikomisjon saab hakata selle kõrvaga kuulama juba ka sõnavõtte ja töötama teksti kallal; sellest tekstist saaks redaktsioonikomisjoni liikmetele teha siis kohe ka paljunduse. Ettepanek on järgmine, et teha redaktsioonikomisjon koosseisus: Tiit Made, Illar Hallaste, Aleksandr Labassov, Rein Veidemann, Alar Maarend, Jaak Jõerüüt, Arvo Junti. Nagu ma aru saan, on siin püütud arvestada meie Ülemnõukogu eri gruppide esindatust. Kui gruppidel on siin teisi arvamusi, siis paluks need ka kirjalikult siia saata, me saaksime siis selle redaktsioonikomisjoni varsti ära kinnitada. See on ettekandja poolt ettepanek. Selle ettepaneku kinnitamiseks me võtame praegu aega, saatke palun siia oma täiendused ja parandused kirjalikult. Ma kannan need teile mõne aja pärast ette, siis läheb meie töö veidi produktiivsemalt. Aitäh! Ma ootan mõnda aega täiendusi, arvamusi ja siis mõne sõnavõtu järel paneme redaktsioonikomisjoni hääletusele. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Ja nüüd saab sõna Arvo Junti.
A. Junti
Paari sõnaga tahaksin peatuda eelkõneleja mõningatel väljenditel. Kõigepealt, mingit blokaadi Leedu siseriiklikus elus ei toimi. Andke andeks, kolleeg Petinov, kuid kui me niimoodi küsime, niimoodi asju püüame serveerida, siis on tegemist pehmelt öeldes kogu nende ebainimlike käikude ja toimingute õigustamisega leedu rahva suhtes. Teiseks, Leedu poolt on ilmne surve Nõukogude Liidu võimudele. Tundub, et selline väide on natukene naljakas. Sest kui kohal on rohkem kui 100 000 relvajõudude esindajat, kui toimub reaalne majandusblokaad maalt, merelt ja õhust, siis kelle poolt surve, kas Leedu Vabariigi poolt NSV Liidule, Vene NFSV-le või NSV Liidu poolt Leedule? Ja kolmas küsimus, kõik probleemid tuleb lahendada konstitutsioonilisel teel, ka meie oleme asunud sellele teele ja see on täiesti ilmselt ainuõige tee, kuid tuletan meelde nii kolleeg Petinovile kui ka kõigile teistele, et Leedu tegigi seda ja tegi konstitutsioonilisel teel seda, mis ta tegi. Ja seetõttu ei saa, ei ole mingit õigust arvustada seda sellelt pinnalt, et Leedu ei ole järginud konstitutsioonilist teed. Ja nüüd härra Made poolt ettekantud ja etteloetud teksti osas. Ma arvan, et nii meie kui Moskva kui ka välisriigid peaksid küsimuse asetama ühest seisukohast: kellena või millena me Leedut näeme, kas iseseisva Leedu Vabariigina või NSV Liidu koostisosana ükskõik millises seisundis. Ma arvan, et meie seisukoht on selge: Leedu on taastanud formaalselt oma riikliku iseseisvuse. Küsimus on ainult selles, kellena Leedut näevad või näha tahavad nii Moskva kui ka väljaspool NSV Liitu asuvad võimud ja valitsused. Kui vaadata seisukohalt, et Leedu on veel NSV Liidu koosseisus, siis sellised toimingud nagu nii sõjaline kui ka majanduslik surve ja blokaad on vaadeldavad katsena oma maa elanikkonda välja suretada sõna otseses mõttes, katse oma maa elanikkonda ilma jätta elementaarsetest elu vajadusteks tarvilikest ainetest ja materjalidest. See on – ütleme otse välja ja ma arvan, et ka selles dokumendis, mille me vastu võtame, ei tohiks me kõrvale hiilida sellest sõnast – genotsiid. Kui me vaatleme Leedut iseseisva riikliku üksusena, kui seda vaatavad nii ka Moskva ja väljaspool Liitu seisvad võimud ja valitsused, siis see tähendab seda, et tunnustatakse sisuliselt Leedut iseseisva riigina, ja kui välisriigid mitmetel põhjustel ei tunnista sõnasõnaliselt ühte ega teist positsiooni, siis see sõltub nende senisest poliitikast säilitada neutraalsus eesmärgiga hoida ära suhete teravnemine Moskvaga. Ma arvan, et me peame oma dokumendis välja ütleme selle, millisena rahvusvahelise õiguse mõttes me näeme praegu Moskva toimimist Leedu suhtes, leedu rahva suhtes. Tänan!
A. Zõbin
Lugupeetud kolleegid! Kuni viimase ajani, esinedes keskkomitee pleenumitel, rääkisid nii Moskva parteijuhid kui ka V. Väljas partei nimel. Ka meil on arvatavasti seisakuajast pärinev komme rääkida rahva nimel. Mulle tundub, et Ameerikas saadik või senaator väljendab esinedes oma isiklikku arvamust. Kas see arvamus langeb kokku rahva arvamusega, sellest oleneb, kas teda järgmine kord valitakse. T. Made žongleeris niisuguste väljenditega nagu vene rahvas, ukraina rahvas, valgevene rahvas, kes siis kas õigustavad või ei õigusta leedu rahva vastu suunatud tegusid. Oleks soovitav, et neis dokumentides poleks selliseid väljendeid. Antud juhul ma olen samal seisukohal nagu Petinovgi, et antud juhul võitlus ei käi mitte ukraina, vene või leedu rahva vahel, vaid liidulise juhtkonna ja Leedu Vabariigi juhtkonna vahel. Konkreetselt isikute ja võimuorganite vahel, kes praegu eksisteerivad. Lähtugem sellest dokumentides. Jutt ei ole ühe või teise rahva enesemääramisest, vaid separatismist kui seesugusest, s.t. Leedu eraldumisest Nõukogude Liidust. Praegu on avaldatud liiduleping, mis määrab iga liiduvabariigi Nõukogude Liidust väljaastumise korra.
Kuid praegu, sooritades nii tõsist sammu, nagu seda on ühe või teise liiduvabariigi väljaastumine maa koosseisust, tahetakse asja kujutada nii, et Ülemnõukogu otsustab, kas vabariik astub või ei astu Liidust välja. Kordan, et vastavalt sellele seadusele pole Ülemnõukogul õigust nii tõsisele sammule, see õigus on rahval endal. Sellest tulebki juhinduda. Selle seaduse alusel otsustab väljaastumise küsimust ainult referendum. Kuid Leedu ja ka meie vabariigi juhtkond ei ole sellega nõus. Miks? Tuleb välja, et me kas ei ole veendunud selles, et rahvas seda tahab, või siis kardame seda rahvast ja seetõttu ei tuleta keegi meelde seda, et igal rahval on õigus enesemääramisele. See on püha õigus. Teisalt – kas tahab välja astuda ka inimene, kes elab kõrval? See seadus lubabki seda määratleda. Leedus kujunes välja ebameeldiv situatsioon seetõttu, et Leedu Vabariik ei taha kuuletuda sellele seadusele ja kasutada seda seadust oma Liidust väljaastumisega seonduvate probleemide lahendamiseks.
A. Paju
Lugupeetud juhataja, auväärsed kolleegid! Minu arvates küsimus, mis on tõusnud päevakorrale, on mingil määral meile kõigile kontrolliks. Kontrolliks, kuidas me mõistame toimuvat meid ümbritsevas ja meil, ning kontrolliks, kuidas on üldse mõistetav kõik see, mis toimub. Eelkõneleja nimetas siin, kuivõrd rahvas, kes on tajunud, et tema eneseteadvuse protsess on olnud survestatud, äkitselt hakkab enese väärtust tajuma läbi selle, et ta on suuteline ja võimeline ennast määrama, olgu siis tegemist leedulastega, või nagu oli Tiit Made väljaütlemises, ukrainlastega, venelastega või eestlastega. Ja ma arvan, et selles suures totalitaarses riigis ongi neid pingeid sellepärast nii palju, et rahvused on asunud sellele pikale, kuid nende sisemist jõudu ja potentsiaali määravale teele. Sellest tulenevalt oleks olnud ka minul pagana hea meel näiteks 1949. aastal, enne kui meid vagunisse pandi, kui oleks küsitud rahva käest, kas teie tahate minna sellesse vagunisse ja sõita näiteks Siberisse. Ma ei tea, mida oleks öelnud minu isa, kes oli juba seal, aga ma oleksin kindlasti teadnud, mida ütleb minu ema. Ma arvan, et need küsimused, mis praegu on päevakorral, vajavad meil otsustamisel väga ühest ja selget sõnumit. Ma toon lihtsa näite. Täna hommikul me saime kätte "Päevalehe", Kremlis räägiti Leedust. Kas härra Arkadi või seltsimees Arkadi Maslennikov on nii auväärne, et tema sõnu uskuda? Ma eile jälgisin telerist tema pressikonverentsi, kus ta majandusbriifingul andis ülevaate ka Leedu küsimusest. Täna loeme sõna-sõnalt: Leedu oli ja on ka praegu Nõukogude Liidu osa ning antud juhul on tegemist lihtsalt defitsiitse kauba, s.o. kütuse ümberjaotamisega Nõukogude Liidu regioonide vahel. Vastav otsus võeti vastu kütuse puuduse all kannatavate liiduvabariikide survel. Küsiks siit saalist, ma ei tea ainult, kes sellele vastab: pange palun ritta need kütuse puuduse all kannatavad regioonid, kes selle survega välja tulid. Ma arvan, siin on oluline rahva petmine ja sellega ei saa täielikult nõus olla. Siis veel, oleme siin Maslennikovilt saanud niisuguse sõnumi, altpoolt aga loeme lisaks blokaadile ka sabotaažist. Ma arvan, et me oleme praegu omamoodi täielikus hämmingus. Tõeliselt ei saa jätta Leedut üksinda. Maapäeval ma küsisin Leedu külalise käest, kuidas te tänavu maapäeva tähistate. Ta kõneles ökoloogiast, ta kõneles majandusest, ta ei palunud kahe käega eestlasi appi. Ma arvan, et meil on siin praegu kolm küsimust otsustada. Kui me selle teksti vastu võtame, siis redigeerime teda nõnda, et on näha ka meie kui majandusinimeste, kui peremeeste suhtumine oma küsimustesse ja sellest tulenevalt me ka garanteerime sõltumatuse ning kindluse, et meid ei saa nõnda üks suur kägistada, nõnda kui ta tahab.
Ja teiseks, selles tekstis peab olema sõnaselget öeldud meie suhtumine või küsimine, mis siis tegelikult toimub. Mis see tegelikult on? Miks toimub inimeste nõndasugune petmine? Ja kolmas lootusi kergitav asi on minu arvates need protsessid, mis toimuvad pealinnas, mis toimuvad Leningradis, mis toimuvad Venemaal üldse. Ega selle rahva riigivõimu all hoidmisega see suur totalitaarne riik kaua ei püsi. Rahvas tõuseb ja rahvas saab selle tahteavaldusena enda kätte. Ja selles suhtes olen ma päri, et Leedu sündmuste suhtes seisukoha võtmisel ei saa me jätta Leedut üksipäini.
H. Peterson
Austatud juhataja! Leedu suhtes on palju ära öeldud ja ma toetan eelpoolkõnelejaid ja ei taha seetõttu aega viita. Ka minul on Leedus isiklikult väga palju tuttavaid ja ma tunnetan, et nende häda, nende probleemid on ka meie probleemid. Siin ei saa üksikult lähtuda, sest "täna mina, homme sina" on elu põhimõte. Ja nagu öeldakse: ära karda vaenlast, ära karda sõpra, vaid karda ükskõikset. Ja ma usun, et me selles suhtes ükskõikseks ei jää. Tänan!
J. Põld
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Meie kolleeg Tiit Made poolt ette loetud avaldus on minu arvates õigeaegselt tõstatatud, ja kui siin täna-homme jääb välja ütlemata oma arvamus, siis oleks see minu arvates poliitiliselt lühinägelik.
Ähvardused väikerahvaste aadressil, süüdistused natsionalismis ja separatismis – see on impeeriumliku mõttelaadi loogiline ja tavaline väljendus. Ma loen tänases "Saarte Hääles" Saare maavolikogu pöördumist leedu rahva ja Leedu Ülemnõukogu poole ja loen siit välja, et vähe leidub Eestis, kogu Baltikumis selliseid piirkondi, mis II maailmasõja ja stalinlike repressioonide tõttu nii palju kannatasid kui Saaremaa. 1939. aastal elas Saaremaal 55 000 elanikku, 1945. aastaks oli neist alles jäänud 33 000. Nõukogude Liidu poolt alustatud majandusblokaad on oma olemuselt loomulikult Leedu omariikluse tunnustamine ja ei midagi muud. Seepärast me vahest ei saa oma läkituses käsitada neid majandussanktsioone genotsiidina, sest genotsiidina võib teda mõista vaid siis, kui seda tehakse oma rahva vastu. Leedu rahvas ei ole Nõukogude Liidu koosseisus. Teda võiks käsitada kui genotsiidi selle killu vastu, kes Nõukogude Liidu kodanikena ei tunnusta Leedu riiklikku iseolemist ning soovib põlistada Leedu Vabariigi okupatsiooni ja anneksiooni.
Hiljaaegu, nädalavahetusel, olin Helsingis, kus toimus Euroopa noorte keskkonnakaitsjate nõupidamine. Kolme esimese päeva jooksul sai ülevaade antud sündmustest Baltikumis ja Nõukogude Liidus ja pean kurbusega märkima, et suured rahvad meie muredest eriti aru ei saa. Kuid kolmanda päeva õhtuks, võin öelda, mõistsid meie muresid nii Aafrika, India, Saksa, Tšehhi kui ka Hollandi inimesed, ja ma lubasin, et annan omalt poolt nendele ka edaspidi informatsiooni. Ma loodan, et see avaldus, mille Tiit Made meile ette luges, võetakse vastu ja redigeeritakse teda vajalikus suunas. Aitäh!
A. Maarend
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, lugupeetud kolleegid! Meil on palju kordi tekitanud küsimusi mõistete määratlemine. Tahaksin tutvustada mõningaid rahvusvahelisi dokumente, et me saaksime need mõisted selgemaks. Palju on juttu on olnud sellest, mis toimus Balti riikides 40. aastal. Kas see on käsitletav agressioonina? Ja ma tutvustaksin lühidalt konventsiooni agressiooni määratlemise kohta, mis hakkas kehtima 3. juulil 1933 ja millele esimestena kirjutasid alla NSV Liidu Kesktäitevkomitee ja Eesti Vabariigi president. Järgnesid Läti Vabariigi president ja selle konventsiooniga ühines ka Leedu 5. juulil 1933. Siin on konstateeritud: kõik riigid on võrdsed jа omavad võrdsed õigused sõltumatusele ja julgeolekule, hoolimata riiklikust korrast. Ja mis väga oluline, et ei anna alust agressiooniks. Ma loeksin vene keeles, mismoodi see on sõnastatud.
Nimetatud konventsiooni punkt 2 alusel ei või mitte mingisugune kallaletungiakt olla õigustatud ühega alljärgnevaist olukordadest:
a) riigi siseolukord, näiteks tema poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne kord, puudused, mida omistatakse tema valitsusele, rahutused, mille on põhjustanud streigid, revolutsioonid, kontrrevolutsioonid, kodusõjad;
b) riigi rahvusvaheline tegevus, näiteks välisriigi või tema kodanike reaalsete või moraalsete õiguste ja huvide rikkumine või rikkumise oht, demokraatlike või majanduslike suhete katkestamine majandus- ja finantsboikoti alal jne. jne.
Sellega peaks asi olema ilmselge, ja kui me tahame määratleda, mismoodi on NSV Liit käitunud Leedu suhtes, siis võib-olla sobiks kasutada mõistet "ekonomitšeskaja agressija", mis on määratletud selliselt:
a) võtta kasutusele majandusliku surve abinõud, mis rikuvad teise riigi suveräänsust, tema majanduslikku sõltumatust, on ohtlikud riigi majanduselu alustele;
b) võtta kasutusele abinõud teise riigi suhtes, kes takistab ekspluateerimast omaenese loodusvarasid või takistab nende maavarade natsionaliseerimist;
c) teisele riigile majandusblokaadi korraldamine.
Veel tahaksin ma peatuda konventsioonil, mis puudutab genotsiidi. Siin oli sellest juttu. Ja ma kõigepealt juhiksin tähelepanu NSV Liidu poolsele lisamärkusele konventsiooni ratifitseerimisel. Konventsioon astus jõusse NSV Liidus 1. augustist 1954. Ja siin on öeldud nii: NSV Liit teatab oma mittenõustumisest konventsiooni §-ga 12 ja loeb vajalikuks konventsiooni kõikide seisukohtade laienemist omavalitsuseta, k.a. haldusalustele territooriumidele. Näiteks, kui me räägime genotsiidist, siis see ei laiene ainult oma riigile, vaid haldusalustele territooriumidele, ja veel ma tahaksin juhtida tähelepanu Genfi konventsioonile 1949. aastast, sellele viitas ka kolleeg Tiit Made, kus on täiesti üheselt öeldud, näiteks artikkel 33: "kollektivnoje", tähendab, milline käitumine on keelatud, et keelatud on kollektiivne karistamine ja igasugused hirmutamise ja terroriabinõud. Lisaks on Genfi konventsioonis ka kehtivates paragrahvides sätestatud, et ei tohi takistada okupeeritud territooriumi varustamist ja okupeeriv riik peab aitama kaasa tsiviilelanikkonnale abi andmisele. Need on artiklid 59 ja 61, mida ma ette lugema ei hakka. Nendega on võimalik raamatukogus tutvuda. Nii et meil on piisavalt alust rahvusvahelistele dokumentidele tuginedes määratleda oma suhtumist NSV Liidu tegevusse Leedu suhtes ja sellest tulenevalt ka, milline peaks olema meie positsioon, sest et ka praegu ju Eesti juba kaudselt on hakanud kannatama Leedu blokaadi all. Tänan!
M. Lauristin
Näib, et täiendusettepanekud on ammendunud ja ma teataksin teile nüüd siis ettepaneku redaktsioonikomisjoni suhtes. Lisaks nendele, keda juba on nimetatud, on esitatud Mikk Titma, Ülo Uluots, Nikolai Zahharov, Sergei Petinov ja Vladimir Kuznetsov. Kusjuures Aleksander Labassov saatis kirja, et ta loobub. Seega on praegu 11 kandidaati, ma loen need kõik ette: Tiit Made, Illar Hallaste, Rein Veidemann, Alar Maarend, Jaak Jõerüüt, Arvo Junti, Nikolai Zahharov, Sergei Petinov, Vladimir Kuznetsov, Mikk Titma ja Ülo Uluots, 11 inimest. Kas me jääme nende juurde või teeme komisjoni väiksema, sest see on väga suur – 11 inimest redaktsioonikomisjonis praktiliselt ei saa töötada. Umbes 7–8 inimest on maksimum, mis saab ühe teksti kallal töötada. Mis arvatakse, kas jääme selle 11 või 7 juurde? Nii. Kui me hääletaksime. Kas me hääletame selle poolt, et on ettepanek 7-liikmeline redaktsioonikomisjon?
Juhataja
Poolt on 61 saadikut, vastu 2, erapooletuks jäi 6.
M. Lauristin
Tähendab, järelikult me oleme 7-liikmelise komisjoni poolt hääletanud, praegu on ette pandud 11, 4 inimest tuleks n.-ö. kahandada. Kahandamisprintsiip peaks olema niisugune, et saadikurühmade esindus säiliks. Kust rühmast on mitu, seal peaks jätma ühe peale. V. Lebedev tahab öelda (ilma mikrofonita). Ei, vaevalt. Selge. Tähendab, sellega võetakse maha Zahharovi ja Petinovi kandidatuur. V. Kuznetsov on esitatud "Virumaa" rühma poolt, kas ka "Virumaa" ühineb, et N. Zahharov, S. Petinov ja V. Kuznetsov võtavad ennast maha, jääb järele 8. Tähendab, üks inimene peaks veel ennast maha võtma, et jääks 7. Ei, me juba hääletasime 7, siin peab ikkagi põhimõtteliselt hääletatud arvu juurde jääma. Ma paluksin selle kohta töö käigus ettepanekuid. Siin on ühest rühmast Ü. Uluots ja M. Titma. Härra Uluots ise esitas M. Titma, ma tean ainult nii palju. Küsimus oli selles, et kui taandada, siis nii, et kui ühest saadikurühmast oli mitu, siis taandada sealt üks. Mul oli küsimus lihtsalt, kuna teie ise esitasite M. Titma, et siis ju te ise ei ole, selge, siis on 7. Järelikult redaktsioonikomisjon hakkab tööle koosseisus: Made, Hallaste, Veidemann, Maarend, Jõerüüt, Junti, Titma. Nii. Aitäh! On olemas tekstid, palun, redaktsioonikomisjoni liikmed saavad siit tekstid ja võivad tööle hakata.
V. Jürjo
Austatud saadikud! Lubage mul pöörduda kõigepealt meie vene kolleegide poole palvega mõelda ennast reaalsest situatsioonist veidi kõrvale, võimalusse, mis mõnikümmend aastat tagasi nii Eestis kui Leedus oli. Nimelt, et me ei peaks oma vabaduse pärast läbirääkimisi antud hetkel pidama mitte Moskvaga, vaid Adolf Hitleri mõne ametijärglasega. Ja küsimus oleks selles, kuidas siis Leedu ja sealhulgas ka Eesti suhtleksid Kolmanda Reichiga. Ma arvan, et meie vene elanikkond võib ennast siiski samastada ka eestimaalastega ja sugugi mitte ilmtingimata Moskva esindajatega, kelle jaoks esimesel kohal oleks kuulekus Moskvale ja alles teisel või kolmandal või seitsmendal kohal rahva enda tahe. Ma vastaksin veel kord, väga palju on vastatud küsimusele, kes siis õieti väljendavad rahva tahet, kas on see, mis toimub Leedus, ainult mingisuguse poliitilise kildkonna või valitsuse tahe? Rahva tahet esindab tõepoolest rahvas, põlisrahvas. Sajandivahetusel oli meil Eestimaal ka küsimus, kas Eestimaad esindavad Balti parunid, nende võrdlemisi hästi poliitiliselt ja majanduslikult organiseerunud erakond või esindavad seda siis pärismaalased, esindavad eestlased, esindavad ka leedulased. Ja kuivõrd valitsused Leedus ja Eestis, loodetavasti ka Lätis varsti esindavad rahva tahet, siis lihtsalt ei ole enam võimalust, et see saaks praegu olla teistsugune. Ma muuseas tahaksin teha märkuse: siiski ei ole jäänud mitte ainult kolm okupeeritud maad – Eesti, Läti, Leedu –, vaid neid on natukene rohkem – Ukraina, Gruusia. Ma usun ühelt poolt, et Leedu tuleb oma majanduslikust isolatsioonist välja, kui mitte ülidemokraatlike Põhjamaade riikide abiga, siis ma usun kindlasti, et katoliku maad ulatavad oma käe Leedule. Aga arutades seda, kuidas me suhtume olukorda Leedus, arutame me tegelikult täna seda, kuidas me suhtume olukorda Eestis, sest me ei saa Eestit, Lätit ja Leedut praegu vaadelda eraldi. Ja ma ütleksin oma arvamuse selliselt, et minu arvates ei piisa poliitilisest deklaratsioonist, sest majandusgenotsiid võrdub oma tagajärgedelt enam-vähem samaga, mis näiteks Armeenias oli maavärin. Ja kujutage ette, et me Armeenias toimunud maavärina puhul oleksime ohvritele saatnud poliitilise deklaratsiooni nende õnnetuse kohta. Seal oli vaja igakülgset abi osutada, nii palju kui keegi suutis, ja ma usun, et me oleme valmis tegema ka Leedu rahva suhtes tunduvalt rohkem, mitte et võtame vastu ainult poliitilise deklaratsiooni, vaid me peame käsitama seda praegu rahvusliku häireolukorra, rahvusliku hädaolukorrana, ja kui seda ei ole tehtud, siis taas ja taas saatma oma majandusesindajaid sinna, et selgitada, kuidas me saaksime kõige efektiivsemalt abi osutada. Ja viimane mõte veel, kui tulla tagasi selle juurde, mis juhtub siis, kui näiteks Eesti riik kuulutaks majandusembargo Paidele, see tähendaks Eesti riigi hävingu väljakuulutamist, mitte Paide hävingu väljakuulutamist. Ja kui Nõukogude Liit on kuulutanud välja embargo Leedule, siis ma kardan, et seda halvem Nõukogude Liidule. Aitäh!
P. Kask
Austatud kolleegid! Meil siin Ülemnõukogus on väga sageli hääletamise piir läinud rahvuslikku piiri mööda ja tundub, et ka käesolevas, siis Leedu küsimuses, kipub asi jälle sama liini pidi minema. See on teatud mõttes tavaline ja inimesed nagu ei üllatugi, aga tegelikult on asi võrdlemisi oluline ja loogiliselt võttes üllatav, sest suhtumine Leedu küsimusse ei sõltu üldsegi hinnangust 1940. aastatel toimunule. Probleem on selles, et Leedus keegi ei eita ju seda, et NSV Liidu sõjavägi ja teised repressiooniorganid kontrollivad Leedu territooriumi, ja sellistes tingimustes majandussanktsioonide rakendamine on sama mis vangis olevale inimesele näljapajuki pealepanemine või talle toidu andmisest keeldumine või, ütleme, kinniseotud inimese peksmine. Ma ei tea, kas selliseid asju viimasel ajal ajaloost on üldse teada, et territooriumil, mida sõjavägi kontrollib, ja väga efektiivselt kontrollib, et sellisel territooriumil rakendatakse veel majandussanktsioone. See on julm ja ebamoraalne. Ja see ei tohiks sõltuda sellest, milline on ühe või teise saadikugrupi hinnang 1940. aasta sündmusele. Teisest küljest, nüüd algab täiesti teine mõte. NSV Liidu juhtide samm on teatud mõttes ka rünnak Leedu seniste sammude kõige nõrgemasse punkti. Leedulased on välja kuulutanud iseseisvuse, ilma et neil oleks tegelikku sõjalist ja repressiivorganite kontrolli oma territooriumi üle. Kui võtta õigeks, et Leedu on iseseisev, siis majandusblokaadi väljakuulutamine ei ole nii ebamoraalne, kui ta tegelikult on. Need on minu kaks mõtet. Tänan!
V. Lebedev
P. Kask märkis, et mõningad saadikugrupid suhtuvad Leedu sündmustesse teatud eelarvamusega. Ma võtsin täna "Eho Litvõ". See on Leedu Ülemnõukogu ja Leedu juhtkonna leht. Ma tahaksin tsiteerida sellest lehest mõningaid väljavõtteid. Teade välismaalt olukorra kohta Leedus. Ma väsitan teid pisut, aga kuulake. "Nõukogude Liidu sammud Leedu suhtes on täielikult provotseeritud teise poole poolt." Nii arvab ajaleht "Canberra Times". Ajalehe arvates on tegemist põikpäise soovimatusega kasutada aega ja diplomaatiat kokkuleppe saavutamiseks selles, mida mõlemad pooled algusest peale pidasid võimalikuks läbirääkimiste aineks. Ning kui Nõukogude reageering muutub üha jäigemaks, on see vaid väike osa sellest, mida võinuks ette võtta. Hispaania ajaleht "El Pais" leiab, et eraldumine on keeruline protsess, mis nõuab aega ja üleminekumeetmete kooskõlastamist. Ei saa ühe hoobiga maha kriipsutada Balti riikide Nõukogude Liidu koosseisus olemist, põhjustamata seejuures tõsist majanduslikku kahju mõlemale poolele, sest eraldumine on kahepoolne probleem. Vajalikud on läbirääkimised. Mihhail Gorbatšov pakub seaduslikku, järk-järgulist teed, mis annaks talle aega palju paindlikumale föderatsioonile uute aluste loomiseks. Edasi märgib "El Pais", et kontrollimatult levivad natsionalistlikud nõudmised, mis toovad kaasa ohu muuta II maailmasõja järgseid riigipiire, võivad hukutavalt mõjuda perestroikapoliitikale, aga samuti ka pingelõdvenduse perspektiividele. Ning veel paar väljavõtet lääne suurematest lehtedest. Umbes samas vaimus. Soome leht märgib, et Balti vabariikidel ei ole õigus, kui nad kinnitavad, et nad on okupeeritud ning on sõltumatud riigid.
Rahvusvahelise õiguse kohaselt tunnustatakse riiki teise riigi poolt siis, kui on olemas tegevvalitsus, kellel on oma territoorium ning kellel on võim kogu territooriumi üle. Nagu teada, on Helsingi kokkulepetes ja Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise kõikides materjalides märgitud, et üks olulisemaid põhimõtteid on sõjajärgsete piiride jäävus. Kogu maailma või vähemalt Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise liikmete poolt on tunnistatud Nõukogude Liidu piire sel kujul, nagu nad olid nii 2 kui ka 3–5 aastat tagasi. Veel tahaksin öelda, lugupeetud saadikud, öelgem otse, et siin saalis istub kaks saadikutegruppi, kelle vaated Leedu sündmustele on põhimõtteliselt erinevad, seetõttu olen ma saadikugrupi "Võrdsete õiguste eest" nimel volitatud teatama, et saadikud redaktsioonikomisjoni töös osalema ei hakka ja homme hommikul me valmistame selles küsimuses ette Ülemnõukogu otsuse alternatiivvariandi.
Järgmiseks. Ma palun lugupeetud spiikrilt vabandust, et ta hakkab jälle minuga riidlema, kuid ma tahan rääkida ühest vastutusrikkast momendist. Palun suhtuda sellesse väga tõsiselt. 3. aprillil kell 22.07 toimus Tartu linnas röövkallaletung sõjakomissariaadile. Alkoholijoobes noored inimesed, 30–40 inimest, pildusid nõukogudevastaseid loosungeid karjudes kividega aknaid, püüdsid sisse murda välisuksest ning tungida ruumidesse. Valveohvitser kutsus välja miilitsa, kes saabus kohale alles tunni aja pärast ja sedagi alles pärast kolmandat helistamist, pärast seda, kui valveohvitser oli hoiatanud, et võtab kasutusele relva. Pärast seda hoiatust saabus miilits 3 min. pärast. Kinni kedagi ei võetud, tehti ettepanek laiali minna. Seoses sellega tegi meie saadikutegrupp nende sündmuste kohta järelepärimise ning me tahame, et siseministeeriumi juhtkond vastaks sellele.
R. Järlik
Juhin teie tähelepanu sellele, et Leedu kuulutas ennast iseseisvaks 11. märtsil 1990 ja sel ajal sätestas Nõukogude Liidu konstitutsioon igale vabariigile õiguse NSV Liidust välja astuda. Seadust NSV Liidust väljaastumise kohta veel ei olnud, järelikult ei saanud Leedu seda ka silmas pidada ega täita ja me võime täie kindlusega öelda, et 11. märtsil 1990 tegutses Leedu Ülemnõukogu täies vastavuses Nõukogude Liidu konstitutsiooniga. Kui igal kodanikul on õigus omal soovil lahkuda töölt ja ta seda ka teeb, siis on ülimalt imelik kohaldada tema suhtes viieaastast vabadusekaotust näiteks nädal pärast tema töölt lahkumist, NSV Liidu seadusele Liidust väljaastumise kohta aga anti, nagu seda Nõukogude Liidus on varemgi hirmsate tagajärgedega juhtunud, tagasiulatuv jõud. Ja üks mõte veel: siin avaldati arvamust, et Nõukogude Liidu juhtkond on rakendanud Leedu suhtes sanktsioone kui liiduvabariigi suh­tes, kes ei allu Nõukogude Liidu seadustele ega täida neid, aga mul on kangesti tahtmine küsida, kas liiduvabariikide vahelised arveldused siis toimuvad meil tõesti kõvas valuutas, nagu seda nüüd ühepoolselt peab tegema Leedu. Ja kui Leedu peab tooraine ja kütuse eest maksma kõvas valuutas, kas siis need kaubad, mida Leedu omakorda Nõukogude Liidu teistele piirkondadele annab, ei ole ka müüdavad kõva valuuta eest, ükskõik kui palju nende eest siis saab. Ja kuidas seletada siis olukorda, et mingi välisriigi suhtes, kes nagu Leedu arveldab kõvas valuutas, et selle välisriigi seadusandlus seatakse Nõukogude Liidu keskvõimu poolt kahtluse alla. Ma arvan, et me saame ikkagi keskvõimu tegevusele anda täiesti ühese ja just põhimõtteliselt sellise hinnangu, nagu see oli öeldud välja Tiit Made sõnavõtus ja Tiit Made ettekandes ja paljude rahvasaadikute sõnavõttudes. Aitäh!
K. Koha
Härra juhataja, austatud kolleegid! Mind ärgitasid sõna võtma võib-olla selle teise poole esindajad. Härra Lebedevil on õigus, et siin saalis on kaks diametraalselt erinevat kontseptuaalset seisukohta antud küsimuses ja üldse meie riikliku iseolemise küsimuses. Ja alati jääb mulle selline kurb tunne, et tunnustatakse nii enesemääramist, õigust oma kodule, õigust olla oma kodus peremees, õigust ise toimetada, kuid miskipärast peame ikkagi tegema selle suure venna projekti järgi. Tähendab, me võime kõike teha, kuid seda mõtlemist ja ette projekteerimist peame siiski tegema ikka kellegi teise näpunäidete järgi ja minu meelest ongi see lahknevuse üks olulisi osasid. Võib-olla et tundub naiivne selline näide, kuid kõik siinsed, kes on vene rahvusest, kes on siia tulnud elama meie naaberriigist, suurelt Venemaalt, peaksid panema ennast kord ka sellesse olukorda, et nad on ka väikerahvad ühe suure rahva kõrval ja see suur rahvas tahab panna neid oma mallide järgi elama. Tähendab, mõte on ju selles, et peab hakkama mõistma, kui tahame elada teiste põhimõtete järgi, tuleks mõelda, kuidas tahab ka teine pool olla.
Ja siit võib-olla lõpetuseks ütlekski seda, et me oleme nagu kolm väikest venda siin Balti mere ääres ja me peame hoidma kokku, et meiega ei saaks teha nii, nagu tehti meiega 1940. aastal. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Sergei Sovetnikov.
S. Sovetnikov
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid, ma pean teile ette lugema väga lühikese avalduse, mis on adresseeritud Eesti NSV valitsuse esimehele härra Edgar Savisaarele. Kahju, et teda siin ei ole, ma annan selle teksti presiidiumi.
"Lugupeetud härra Edgar Savisaar, "Sajudise" kongressil Vilniuses 21. aprillil te teatasite, et eesti rahvas on valmis jagama blokaadiraskusi. ("Rahva Hääl" 22.04.90)
Selline avaldus on minu arvates parimal juhul ettevaatamatu, halvimal – vastutustundetu. Ta annab tunnistust, esiteks, rahva usalduse kuritarvitamisest, teiseks, kui ammu otsustatud asjast mitte minna läbirääkimistel Moskvaga kompromissidele. Küsime, milleks siis meie, rahva valitud, istume siin neljandat nädalat, kui meie arvamust keegi ei arvesta. Ma olen veendunud, et tuhanded meie valijad ei toeta nn. Leedu varianti.
Lugupidamisega Sergei Sovetnikov, valimisringkond nr. 12."
Lisaksin paar sõna. Ma paluksin väga meie lugupeetud riigijuhte väga tõsiselt, väga vastutustundlikult suhtuda igasse oma sõnasse esinemistel, kus nad ka ei toimuks, väljaspool vabariigi piire või meie koduseinte vahel.
Juhataja
Suur tänu! Rein Veidemann.
R. Veidemann
Härra juhataja, kolleegid! Meil ei ole mõtet üksteist veenda leedu rahva õiguses ise oma saatuse üle otsustada. Meil ei ole mõtet veenda iseend nende argumentide ilmselguses, mis kõnelevad Leedu vastu Moskva poolt rakendatud meetmete agressiivsuses.
Nagu me nüüd oleme aru saanud, me püüame siin veenda oma venekeelseid saadikuid, et nad mõistaksid üht: rahvaste vabadusepüüdu saab alla suruda ainult vägivallaga.
Nüüd, kuuldes siin aga oma vene kolleege, eriti neid, kes rõhutavad end esindavat võrdseid õigusi, kuuldes nende sõnavõttudes väärinformatsioonil põhinevaid seisukohti, kohati lausa demagoogilisi väiteid, spekuleerimist valijatega, taban end masenduselt. Kaudselt, tahes või tahtmata, nad õigustavad vägivalda. Muidugi, ma püüan neid viimse hetkeni mõista, aga praegu mul on neile kõigile tõsine palve. U menja otšen serjoznaja prosba. Kui nad oma sõltuvuse tõttu valijatest või oma veendumuste tõttu ei saa osaleda konstruktiivses mõttevahetuses, oleks džentelmenlik, oleks erakordselt ilus, kui nad jääksid selles asjas erapooletuks. Nii on see kombeks tsiviliseeritud maailmas. Probleemi tahtlik ähmastamine, Moskva sanktsioonide õigustamine tõukab eemale mind koostöövalmidusest nende saadikutega. Ometi peaks just nimelt see olema parlamenditöö sisuks. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Uno Ugandi.
U. Ugandi
Lugupeetud Ülemnõukogu esimees, lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Kuivõrd meie mõte ja tegu on praegu siin saalis küllalt selge, siis meil väga pikalt arutada ei ole ja Ülemnõukogul on lausa kohustus esitada Leedu kaitseks ettevalmistatud dokument, mis Tiit Made esitatuna näis olevat üpris õnnestunud. Üleeile oli Paide rahvusvahelise mainega maapäev, kus olid esindatud UNESCO eksperdid, Saksa DV, Saksamaa LV, Soome, Taani, Läti, Leedu ja Moskva. Me tegime seal põhiliselt analoogse sisuga teksti, tõlkisime selle inglise keelde ja see anti vastavate riikide esindajatele ametliku dokumendina kaasa. Ta läks küll maapäevast osavõtjatelt Leedu toetuseks, mitte deklaratsioonina, kuid ta läks suure rahvahulga osavõtul ja aplausi saatel. Nii et see dokument on juba üleeilsest liikumas. Tänan!
A. Sirendi
Härra juhataja ja lugupeetud kolleegid! Prunskiene ja teised Leedu juhid märkisid, et Liidu embargo on hea ja kiirendab Leedu iseseisvumist. Ka meie toetame Leedu iseseisvumist. V. Jürjo märkis, et Liidu embargo ühe oma osa vastu on kahjulik ka Liidule. Miks peaksime me nüüd siis väga muretsema selle pärast, et Liidul poleks halvem. Me ei saa kahest vastandlikust seisukohast ühekorraga lähtuda, ühelt poolt, et Leedu on Liidu osa, ja teiselt poolt ta ei ole seda, ta on iseseisev riik. Me peame tegema valiku selgelt ja selle ka selgelt välja ütlema. Me ilmselt peame aitama Leedut majanduslikult ja mitte üksnes poliitiliselt, aga me peame juba praegu teadma, milleks me suutelised oleme. Ma tahaksin, et me ei annaks ühelegi vastasele ega ka erapooletule võimalust meie ühtegi sõna kahtluse alla asetada, seepärast tuleks eelkõige vältida liigseid sõnu, ükskõik kui ilusasti nad kõlavad. Ma olen veendunud, et Leedu on õigel teel ja me toetame teda täielikult. Tean ka seda, et see tee on ohtlik ja me peame kõigiks ootamatusteks valmis olema, aga ma palun kõiki redaktsioonikomisjoni liikmeid: mitte panna sinna liigseid sõnu, millel ei ole katet. Tänan tähelepanu eest!
T. Käbin
Härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Kes jälgis Ülemnõukogu eelmise koosseisu tööd, sellele võib-olla meenub, et vahepeal lugesid mitmed saadikud sõnavõttudes ette Lenini teoseid ja ajalehti. Ma ei tahaks, et see koosseis muutuks samuti ajalehtede ettelugemise kohaks. Pealegi me teame, et iga fakti kohta võime me leida maailma pressist nii toetavaid kui ümberlükkavaid väiteid. Teiseks, mis puudutab Eesti, Läti, Leedu vabariigi tunnustamist või mittetunnustamist, ma toon tänapäevapraktikast vaid ühe näite. PLO – Palestiina Vabastusorganisatsioon, ja mõelgem, kuidas on tema tunnustamise ajalugu läinud. Nii et need kriteeriumid, mida mõnelgi juhul näiteks tuuakse, ei ole alati absoluutsed. Ja siin saalis on õigesti öeldud, et Leedu küsimus, see on ka meie küsimus ja ma arvan, et paljud eelkõnelejad on ju samuti väljendunud – et me homme hommikul jõuame õige ja põhjendatud otsuseni. Tänan!
A. Tähiste
Austatud eesistuja, kallid saadikud! Mul tekkis paar huvitavat tähelepanekut, kui ma kuulasin saadikurühma "Võrdsete õiguste eest" mõtteid seoses meie käimasoleva diskussiooniga. Ja ilmselt nad koostavad alternatiivprojekti. Pealekauba on nende mõttekaaslaste seas ka Nõukogude Liidu rahvasaadikud, kelle kirjad jõuavad ka meie riigijuhi lauale. Tahaks anda neile sellist väikest nõu. Nimelt on siis Liidust väljaastumise seadus tagasiulatuva jõuga. Pangu nad siis alternatiivprojekti kirja see, et Nõukogude Liidu presidendivõim või mis tahes eriolukord tuleb sisse viia ka Poolas ja Soomes, kuna Oktoobrirevolutsiooni tagajärjel kehtestus ju nõukogude võim kogu suure Venemaa territooriumil ja ka Soome Vabariigil tuleks nüüd sama loogika järgi hakata väljaastumismehhanismis toimima. Niisiis kuulutavad ka nemad välja üleminekuperioodi, taotlevad kõigi 15 liiduvabariigi nõusolekut jne. Kui nad lähtuvad sellest, siis jõudu ja jaksu kallitele kolleegidele selle dokumendi koostamiseks. Aitäh!
U. Ugandi
Lugupeetud saadikud! Ma repliigi korras täiendaks, et meie tekst läks eile, üleeile tegelikult Nõukogude Liidu Ülemnõukogule, Leedu Ülemnõukogule, sm. Gorbatšovile, sm. Rõžkovile, Leedu ajalehtedele ja ajalehele "Izvestija". Aitäh!
V. Jermolajev
Lugupeetud presiidium, austatud kolleegid! Nii leedu kui eesti rahva soov saavutada sõltumatus on arusaadav. Raske on midagi vastu väita lugupeetud saadikute soovile, kes toetavad leedu rahvast selles püüdluses. Siin on paar asjaolu, millest ma tahaksin rääkida. Plaani kohaselt peaks bensiinihanked Leedust tulema mais ning nende osakaal üldmahust Eestis on 56%. Kui tekivad häired, siis Liidu Varustuskomitee lubas kindlalt katta puuduva bensiini maa teistest ettevõtetest. Kas teile ei tundu, lugupeetud saadikud, et juhul, kui me valime vale vormi, paneme me raskesse olukorda ka vabariigi, ilma et Eesti suhtes kuulutataks välja mingeid meetmeid. Ma kutsun neid kolleege, kes sellega hakkavad tegelema, käsitlema neid küsimusi.
V. Kuznetsov
Lugupeetud eesistuja, austatud kolleegid! Ma tahaksin juhtida teie tähelepanu vaadeldava probleemi pisut teisele aspektile, nimelt: meie poolt oleks vale praegu viia läbi poliitilisi diskussioone Nõukogude Liidu poolt läbiviidavatest majandussanktsioonidest Leedu Vabariigi suhtes, sel ajal kui meie vabariigis on mitte ainult majanduslik, vaid ka sotsiaalne blokaad Nõukogude Eesti territooriumi terve regiooni suhtes. Ma räägin Kirde-Eestist. Lugupeetud saadikud, kuidas hinnata seda fakti, et Ülemnõukogu töö nelja nädala jooksul lükatakse pidevalt tagasi "Võrdsete õiguste eest" grupi ettepanek lülitada järjekordse istungjärgu päevakorda niisugused eluliselt vajalikud küsimused nagu Hinnaameti otsuse teatud kaupade jaehindade tõstmise kohta muutmisest, ökoloogilise katastroofi piirkonnale Kirde-Eestile praktilise abi osutamisest, Eesti referendumiseadusest, seadusest Eesti kodakondsuse kohta. Ma olen isiklikult korduvalt juhtinud Ülemnõukogu tähelepanu Narvas põllumajandussaaduste ja tööstuskaupade vaeghangete tõttu väljakujunenud äärmiselt raskele olukorrale. Meie häält ei ole senini kuulda võetud. Vähe sellest, maavanem, kes võttis osa Narva Linnavolikogu istungjärgust, tõi vaeghangete põhjuseks kolhooside plaanide mittetäitmise. Kuidas seda hinnata kui mitte kui blokaadi? Inimestel ei ole midagi süüa, inimestel ei ole midagi selga panna, meile aga surutakse järjekordselt peale poliitilisi diskussioone. Viimase kahe kuu jooksul kujunes Narva ehitustel välja raske olukord. Ebarütmiliste tsemendihangete tõttu on Narva saanud kõigest 50% ettenähtust, 6. aprillist ei ole ehitajad saanud betooni. Läbirääkimised ehitusministeeriumiga ei ole kahjuks olukorda selgust toonud. Mina kui ehitaja tahan teid informeerida: Narva ehitajate töökollektiivides algavad praegu rahutused, minu arvates võib situatsioon väljuda kontrolli alt. Ma küsin teilt uuesti, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed, kas me käitume õigesti, kui me arutame leedu probleeme ja keeldume arutamast omaenese probleeme. Ärgem siis näidakem sõrmega pindu naabri silmas, märkamata palki enda silmas.
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et sõnavõtusoovijad ja kõnesoovijad on saanud oma tahtmise. Nagu öeldud, tööle asub redaktsioonikomisjon, täna jääb see päevakorrapunkt meil pooleli ja me lõpetame ta homme. Redaktsioonikomisjoni palutakse peale tänase istungi lõppu jääda saali arupidamisele. Ma nimetan veel kord redaktsioonikomisjoni koosseisu: Tiit Made, Jaak Jõerüüt, Mikk Titma, Illar Hallaste, Rein Veidemann, Arvo Junti, Alar Maarend. Meil jäi pooleli veel ka kolmas päevakorrapunkt, nii et homme esimesel istungil jätkame nii kolmanda kui neljandaga.
Mõned teadaanded. Saadiku järelepärimine seoses sündmustega Tartus, mis on seotud huligaansusega Tartu Sõjakomissariaadis, antakse edasi vastavalt adressaadile. Täna toimub veel Ülemnõukogu Presiidiumi istung toas nr. 115 algusega kell 18.00.
P. Jermoškin
Lugupeetud eesistuja! Seoses sellega, et teid möödunud istungil ei olnud, tahaksin ma pöörduda M. Lauristini poole. Kuna täna toimub Ülemnõukogu Presiidiumi istung, tahaksin ma väga, et arutusele tuleks ka kolme saadikutegruppi kuuluvate saadikute avaldus, mis me teile üle andsime.
M. Lauristin
Nii nagu ma aru saan, puudutab see eelmisel istungjärgul antud avaldust koosoleku juhatamise kohta, jah? Nii oli? See on antud üle presiidiumile ja presiidium on juba seda küsimust ka arutanud. Nii et kui on vajalik, siis homme saab sellest kõnelda. Või soovib Ülo Nugis praegu juba midagi öelda?
Juhataja
Kui on kannatust, siis arutame selle praegu läbi.
V. Kuznetsov
Lugupeetud eesistuja! Mul on teile konkreetne küsimus. Kas te pole mitte ära unustanud veel arutamata päevakorrapunktidesse lülitatud järelepärimised, mis on tehtud grupi "Võrdsete õiguste eest" poolt?
Juhataja
Ei, ma ei ole seda ära unustanud ja need on antud kirjalikult teie grupi juhtidele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, nii piinlikult kui see ka ei kõla, tuleb mul iseenda personaalküsimusest osa võtta, sest ma olen praegu veel kohal ja pean oma tööd tegema. Ma loen teile ette avalduse vene keeles.
"11. aprilli õhtusel istungil leidis aset intsident, mis hämmastas ja üllatas meid ebameeldivalt. Eesistuja Ülo Nugis, andes saadik Zahharovile sõna repliigiks, piiras sõnavõtuaega 3 minutini, mis on vastuolus Eesti NSV Ülemnõukogu töö ajutise reglemendi esimese punkti § 14-ga. Reglemendis on öeldud, et repliigiks antakse sõna kuni 5 min., seejuures pole ajutises reglemendis sõnagi selle kohta, kus peaks toimuma sõnavõtt – kas kohalt või tribüünil. Vaatamata sellele ei andnud eesistuja saadik Zahharovile võimalust minna tribüünile ning kõrgendas niivõrd häält, et ületas meie arvates lubatu piiri ning solvas seega saadik Zahharovi au ja väärikust.
Palume presiidiumi arutada antud juhtumit detailselt ja objektiivselt ning anda sellekohane selgitus ning vajaduse korral võtta tarvitusele vajalikud abinõud."
Järgmisel päeval, 12-ndal ma tegin ise ettepaneku arutada seda küsimust Ülemnõukogu Presiidiumis, kuid sel hetkel ei arvatud, et seda küsimust on vaja täpsustada. See küsimus oli presiidiumis arutamisel esmaspäeval, 23. aprillil. Mida arutati presiidiumis ja millise selgituse andsin mina? Tõepoolest, vastavalt praegu kehtivale ajutisele töö- ja kodukorrale on sõnavõtuks aega 5 minutit ja kõneks 10 minutit. Kusjuures vastavalt sellelesamale töö- ja kodukorrale on sõnavõtul eelistus kõnesoovija ees. Selle küsimuse arutamisel oli peale ettekannet väga palju sõnavõtusoovijaid, mis oleks tähendanud seda, et kõnesoovijad ei oleks nii pea üldse kõnet saanud pidada. Lähtudes sellest, et oli ette näha, et teema arutamine võib venida väga pikale, tegin mina Ülemnõukogule – teile – ettepaneku piirduda sõnavõttudes ainult 3 minutiga, millise ettepaneku te ka vastu võtsite, ja selle kohta võeti vastu Ülemnõukogu otsus. Samal ajal minu asetäitja Viktor Andrejev tegi ettepaneku siiski anda võimalus üheks kõneks kindral Abdurahmanovile, sest tundus, et teema on aktuaalne ja tema kõne võib anda oluliselt midagi uut, milleks ma ka teie käest luba küsisin, ja Ülemnõukogu otsusena tehti see erand. Kõne võimaluse sai kindral Abdurahmanov ja edasi järgnesid sõnavõtud ja ma tegin ettepaneku Nikolai Zahharovile oma probleem lahendada sõnavõtu kaudu. Kui sõnavõtu aeg kätte tuli, tuli Nikolai Zahharov ikkagi kõnepulti, omamata õigust kõnet pidada, sest Ülemnõukogu oli juba niimoodi otsustanud. Ma ütlen veel kord, ühegi reglemendipunkti vastu ei ole Ülemnõukogu juhataja eksinud. Kui on olnud erinevusi kehtivast reglemendist, siis need kõik on toimunud Ülemnõukogu otsuse alusel. Mis puutub minu hääletooni, siis selles osas on mul raske vaielda. Kui Ülemnõukogule tundub, et see ületas meie kultuurikeskkonnas mõistetava, siis ma vabandan. Rohkem mul midagi lisada ei ole. Kas me võime lugeda tänase istungi sellega lõppenuks? Suur tänu! Jätkame homme kell 10.

 
EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
NELJAS ISTUNGJÄRK
NELJAS ISTUNG
25. aprill 1990

 

Juhataja (Ü. Nugis)

Kontrollime kohalolekut. Kohal on 89 saadikut, puudub 16. Ülemnõukogu on otsustusvõimeline.

I. Fjuk

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Kuni seniajani ei ole Ülemnõukogu saadikud saanud tutvuda Ülemnõukogu Presiidiumi koosolekute protokollidega, rääkimata siis stenogrammidest. Mul oleks selline küsimus juhatajale: kus võiksid saadikud tutvuda nende materjalidega? Ja mul oleks ka ettepanek, et kõik saadikugrupid saaksid ühe eksemplari Ülemnõukogu Presiidiumi koosolekute stenogrammidest ja protokollidest.

Juhataja

Suur tänu! Esmane informatsioon on selline, et Ülemnõukogu Presiidiumi töö läbiviimise eest vastutab presiidiumi sekretär Arno Almann, aga me selgitame töö korras veel seda asja.

V. Lebedev

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ühinen saadik Fjuki ettepanekuga ja tahaksin "Võrdsete õiguste eest" grupile paluda samuti meie istungite stenogramme, kui võimalik, siis vene keeles.

Juhataja

Suur tänu! Võetakse arvesse.

Т. Made

Austatud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Lugupeetud peaminister! Mul on peaministrile küsimus. Eile me olime siin kella neljani, ootasime ja olime väga mures, mis on juhtunud peaministriga, keegi ei teadnud ja kahe tunni jooksul ka ei tulnud mingit teavet, kus on peaminister ja tema ministrikandidaadid, ega ometi ei juhtunud midagi tõsist, mis kõrge legitiimsusastmega Ülemnõukogu saadikud peaks eriti murelikuks tegema. Aitäh!

Juhataja

Suur tänu! Peaminister esineb täna meie ees, eks ta ütleb oma arvamuse.

V. Jermolajev

Lugupeetud presiidium, austatud kolleegid! Meil tuleb veel kaua koos töötada, seepärast tahaksin, et me üksteist paremini mõistaksime. Tahaksin selles plaanis anda oma panuse. Eile ma ei jõudnud, sest me juba lõpetasime oma istungi. Ma tahan selgitada austatud kolleegidele, austatud presiidiumile, et üks saadik Zahharoviga olnud intsidendi põhjusi oli see, et ta on arutlusel olnud dokumendi ühe projekti autoriks. Juhtus nii, et me keeldusime sõna andmast ühele alternatiivprojekti autoritest.

 

Jaak Tamme nimetamine Eesti NSV tööstus- ja energeetikaministriks

Juhataja

Suur tänu! Kas me jätkame eile alustatud päevakorda? Eile jäi meil pooleli 3. päevakorrapunkt "Eesti NSV valitsuse liikmete nimetamine". Selles punktis anname sõna peaminister Edgar Savisaarele.

E. Savisaar

Lugupeetud Ülemnõukogu juhtkond, austatud rahvasaadikud. Ministrite kinnitamise protsess läheneb lõpule. Teile läbivaatamiseks on esitada veel viis valitsuse liiget, kellest kolm on ka täna siin. Ma ei ole pidanud õigeks selles töös kiirustada, uutelt valitsusliikmetelt oodatakse palju ja seetõttu on ka õige hoolikalt kaaluda. Aga te olete kindlasti ka tähele pannud, et kui ma kellegi suhtes olen oma arvates selgusele jõudnud, siis on tema kandidaat ka kohe üles seatud. Aega andis meile ka see, et valitsuse eelmine koosseis ühel viimastest istungitest võttis vastu otsuse, mille kohaselt võimu ja volituste üleandmine uutele ministritele vältab kuni 1. juunini k.a. Seoses sellega tahaksin ma öelda, et väide, nagu oleks meie osa ministeeriume ilma ministriteta ja seetõttu peaksime kiirustama, ei ole õige. Sellest võiks rääkida pärast 1. juunit, kui selleks ajaks ei oleks uut valitsust kokku seatud, aga mitte enne. Praegu ei ole ükski ministeerium ilma ministriteta. Muidugi, siin saalis me võime vaielda selle üle, kas nii pikal üleandmisperioodil on ikka sisuliselt mõtet, aga mul ei ole ka mingit alust mitte aktsepteerida eelmise valitsuse koosseisu vastavat otsust. Seda enam, et kahtlemata aitab see kaasa järjepidevusele valitsuse eelmise ja praeguse koosseisu vahel. Ma olen ka pannud tähele, et suhtumises esitatavatesse valitsusliikmete kandidaatidesse domineerib kaks seisukohta: ühtede kohta öeldakse, et neid ei või kinnitada, kuna nad on oma kohal varem liiga kaua töötanud ja vastutavad selle majandusliku ja poliitilise kriisi olukorra eest, kuhu me oleme sattunud. Selles väites on oma tõde. Kahtlemata on meil vaja inimesi, kes on vabad stagnaaegade juhtimisstiilist ja toonastest arusaamadest. Teiste kandidaatide kohta aga öeldakse samal ajal, et nad võivad olla küll head juhid ja spetsialistid, aga antud alal ei ole nad piisavalt töötanud, ei tunne seetõttu asja, vähemalt mitte üksikasjades. Ka selles on oma tõde, kahtlemata oleks meil vaja kompetentseid juhte. Üldiselt olen ma siiski eelistanud uusi inimesi, kes ei ole veel süsteemist läbi imbunud. Sest muidu on liiga suur oht, et hakatakse lihtsalt taastootma seda, mis juba on olnud. Vastutust valitsuse liikmete eest kannab eelkõige valitsuse esimees, seetõttu ma loodan, et minu valikuid ka aktsepteeritakse isegi sel juhul, kui teie igaühe arvamusega nad iga kord kokku ei pruugi langeda.

Nüüd lugupeetud rahvasaadiku härra Tiit Made küsimuse kohta. Üldiselt siin on tegemist arusaamatusega. Kandidaate eile õhtul ei olnud kavas esitada, kuna nende läbivaatamise protseduur komisjonides ei olnud lõppenud. Minu andmetel oli Ülemnõukogu juhtkond sellest teadlik, aga ilmselt on siin tegemist lihtsalt informatsioonilise arusaamatusega. Ma mõistan Tiit Made muret, kuid ma kohtusin eile õhtul ligikaudu 50 rahvasaadikuga, ükski neist seda küsimust üles ei tõstnud, nii et ma siiski üldistust veel ei teeks, et see mure oli üleüldine.

Nüüd lubage mul esitada teile täna esimese kandidaadina tööstusministri kohale Jaak Tamm.

Jaak Tamm on sündinud 1950. aastal Tallinnas. Ta on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli 1973. aastal, tööstussotsioloog, teaduste kandidaat. On töötanud ülikooli laborandina, EPA töö ja juhtimise teadusliku organiseerimise laboratooriumi juhataja asetäitjana, seejärel kergetööstusministeeriumi büroos "Mainor", seejärel ehitusministeeriumis ehituse organiseerimise trusti juhataja asetäitjana ja praegusel ajal on alates 1987. aastast firma "Kodamu" direktor. Tahaksin öelda nii palju, et Jaak Tamm oli omal ajal firma "Region" asutaja; firma eesmärgiks oli just nimelt kokku viia tootmisküsimused ühelt ja regionaalküsimused teiselt poolt, millega enne suurt ei oldud tegeldud. Edasi. Ehitusministeeriumis oli tema üheks põhiülesandeks ehituse detsentraliseerimise programmi elluviimine ja tal on tõepoolest õnnestunud suured kompleksid jagada iseseisvateks väikefirmadeks. Kõigele lisaks on ta olnud ka edukas ettevõtja oma "Kodamus", kus pooleteise aastaga on saavutatud kahemiljoniline aastakäive. Seoses Jaak Tamme kandidatuuri esitamisega me peame tegema olulise valiku. Kui me tahame valida lihtsalt tehnoloogi või tahame valida inimest, kes tegeleb varustusküsimustega, siis meil on vaja teha üks valik. Kui me aga tahame valida inimest, kes suudab tegelda tööstuse struktuuri kaasajastamisega, omandisuhetega, aktsiaseltsidega, väikeettevõtete loomisega, lahendada strateegilisi küsimusi tänapäeva tööstuses, siis on meil ees teine valik. Selle valiku me peamegi täna tegema. Tänan teid!

Juhataja

Suur tänu! Ma oletan, et kõik sõnasoovijad tahavad esitada küsimuse peaministrile. Vladimir Kuznetsov.

V. Kuznetsov

Lugupeetud juhataja, lugupeetud peaminister! Valitsusliikmete valiku põhiprintsiipideks on teie jaoks kandidaadi kompetentsus. Kas te olete kindel, et psühholoogiakandidaat Jaak Tamm on küllaldaselt kompetentne, et töötada tööstus- ja energeetikaministri ametikohal?

E. Savisaar

Jaa. Ma olen selles kindel. Ja nagu ma ütlesin, see sõltub sellest, mida me ministrilt ootame. Kui me ootame, et ta ise peab hakkama lahendama varustusküsimusi ja tehnoloogia muretsemise küsimusi, ja me arvame, et tal selleks üldse ei saa olema spetsialiste, siis me peame tegema ühe valiku. Hoopis teine valik on sel juhul, kui ta tegeleb nende küsimustega, mida ma teile nimetasin, ja selles suhtes on Jaak Tamm kompetentne.

Juhataja

Suur tänu! Valeri Kois.

V. Kois

Lugupeetud presiidium, lugupeetud peaminister! Eile meie komisjonis ei suutnud ministrikandidaat vastata lihtsalt seepärast, et talle oli antud liiga lühikene aeg olukorraga tutvumiseks. Seetõttu olen ma sunnitud esitama küsimuse teile.

Meie regiooni, Kirde-Eesti jaoks on väga tähtis vabariigi energeetikaprogramm. Teda lubati meile juba möödunud aastal, kuid siiani pole meil mitte mingeid konkreetseid tulemusi. Sellest sõltub faktiliselt kogu regiooni saatus. Mis ajaks lubab valitsus, sealhulgas ministeerium, esitada selle programmi?

E. Savisaar

See on väga tõsine küsimus. Ma ei tea, kes seda möödunud aastal lubas, aga umbes septembri- või oktoobrikuus võttis valitsuse eelmine koosseis vastu otsuse, mille kohaselt energeetikaprogramm peaks valmis saama selle aasta kevadel, ja ma tean, et sellega töötatakse nii teadusinstituutides kui majandusministeeriumis. Järelikult me peame selle siis valmis saama, konkreetsed tähtajad on olemas. Ma ei julge öelda, kas see oli mai või juuni. Aga ma ei tea, et oleks lubatud varasemaid tähtaegu.

V. Lebedev

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mul on küsimus austatud peaministrile. Kõik me arvatavasti teame, milline on vabariigis asjade seis ehituses. Te ütlesite, et ministrikandidaat viis ehituses edukalt läbi detsentraliseerimise. Kui edukalt ta selle läbi viis, on eriküsimus. Kas peaminister ei saaks konkreetselt, arvude ja näidete varal, näidata ehituse detsentraliseerimisega saavutatud edu?

E. Savisaar

Ma arvan niimoodi, et ehituses siiski niisugune langusprotsess on peatunud. Ja ma arvan, et see on olnud kahe, vähemalt kahe sammu tagajärg. Üks on just nimelt ehituses läbiviidud detsentraliseerimine ja teine, et ehituses on hinnamehhanismis kõigepealt suudetud teha muudatusi, nii et võime ja peame kritiseerima seda sellepärast, et see on toimunud ainult ehituses ja mitte kompleksselt, aga see ei ole mitte ehitajate viga. Ja ma arvan, et need kaks sammu panevad aluse tõepoolest sellele, et ehitus suudab taastada ikkagi oma koha vabariigi majanduses, mida veel ei saa öelda tööstuse ega põllumajanduse kohta.

Juhataja

Suur tänu! Anatoli Novohatski.

A. Novohatski

Lugupeetud juhataja, lugupeetud peaminister! Ma arvan, et eile juhtunust peame tegema mõned järeldused. Esiteks, Ülemnõukogu poolt kinnitatud päevakord peab olema kohustuslik kõigile, sealhulgas ka peaministrile. Seda enam, et härra Nugis teatas eile, et küsimusi arutatakse komisjonides kuni kella 16.15-ni, kell 16.15 aga jätkame me tööd valitsuse moodustamisega.

Teiseks. Ma saan aru, et elus on mitmesuguseid situatsioone, aga isegi sel juhul peab informeerima vähemalt spiikerit või tema asetäitjat, et ei tekiks olukorda, millesse sattus eile Ülemnõukogu ees härra Nugis, kui keegi mitte midagi ei teadnud. Oma märkusele ei nõua ma tingimata vastust, eeldan, et vaikimine on nõusoleku märgiks. Ehkki ma arvan, et niisuguses situatsioonis tuleks Ülemnõukogu ees vabandada.

E. Savisaar

Annan sama vastuse, mida ma andsin, ja lähme siis konkreetseks. Näiteks ei olnud hr. Sõmera kandidatuuri taasläbivaatamine lõpetatud veel maaelukomisjonis. Ma tean, et küsimusi oli ka teistes komisjonides, räägime sellest. Kui me ei ole lõpetanud tööd komisjonides, siis meil ei ole võimalik ministrikandidaate esitada. Arvan, et me siiski lihtsustatult ei saa nendele asjadele ju läheneda.

Juhataja

Rohkem küsimusi peaministrile ei ole. Suur tänu! Kuna eilse pisikese intsidendi kohta on tulnud kaks küsimust, siis on ka minul selgitus võlgu. Minul oli teada see, et ministrikandidaatidest üks ei olnud valmis tulema, kuid mul ei olnud täpseid andmeid, kas see käib kõikide kohta. Ma ka eile ütlesin niimoodi, et meil ei ole praegu veel valitsusega hästi välja lihvitud koostööd, mis näitab seda, et mõlemad pooled on veel kogenematud, ja nagu näete, iga päevaga meie töö läheb paremaks. Kuid Ülemnõukogu juhatus tahaks saada igas päevakorraküsimuses väga täpseid seisukohti. Ja kui selleks on vajadus, tuleb kas või üle korrata.

J. Tamm

Austatud juhataja, lugupeetud saadikud! Me elame täna üleminekuperioodil. Oleme seadnud oma eesmärgiks jõuda iseseisva Eesti Vabariigi taastamiseni. Ka meie valitsus ja tema tegutsemisprogramm on üleminekuaja programm, mille põhieesmärk on leida teid ja vahendeid, kuidas jõuda võimalikult kiiresti soovitud sihteesmärgini. Midagi taolist võiks öelda ka tootmissfääri kohta.

Pikka aega valitsenud käsumajandus on jätnud meie praegusele tootmisele rängad jäljed. Ehk ei ole praegu isegi tarvilik anda selle olukorra kirjeldust. Me näeme seda tootmise liigse kontsentreerituse näol Tallinna ümbruses ja Kirde-Eestis ja sellega kaasnenud ökoloogilise katastroofi eelse seisundi tekkimist. Me näeme seda, et ikkagi valitseb meie tootmises ekstensiivne arengutee, seoses sellega kaasnevad pahed, me näeme, et meie toodang ei rahulda meid kvaliteedilt ega ole konkurentsivõimeline maailmaturul. Teisalt võime me oma silme ees näha ka hoopis teistsugust tootmist või eesmärki, mille poole pürgida, või teatud mõttes tootmise ideaali, mis oleks sobilik iseseisvale Eesti Vabariigile.

See peab olema tootmine, mis oma loomult on teadusmahukas, mis pürgib tipptehnoloogia kasutamisele, on loodust ja samuti ressursse säästev. See peab olema tootmine, mille tulemusel sündinud toodang on konkurentsivõimeline maailmaturul.

Tööstusministri ametikohal, muidugi juhul, kui Ülemnõukogu mind sellesse ametisse kinnitab, näeksingi oma põhieesmärgina leida teid ja vahendeid, kuidas võimalikult kiiresti jõuda võimalikult lähedale sellisele soovitud majandus- ja tootmismudelile.

Nüüd veidi konkreetsemalt. Millised oleksid kõige pakilisemad tegevusvaldkonnad ja suunad, millest tuleb kindlasti alustada.

Kõigepealt on üsna selge, et jätkuma peab tootmise edasine detsentraliseerimine. Turumajanduse käivitumine viib tahes või tahtmata olukorrani, kus kasvab ettevõtete iseseisvus, kuid samas ka nende vastutus oma tootmistulemuste osas. Ühtlasi toob see kassa suured muudatused nii juhtimises kui ka ministeeriumi või ametkonna rollis üldse. See, millega sageli on tegutsenud ametkonnad, no ütleme näiteks ressursside jagamine, peab asenduma strateegia väljatöötamise küsimustega ja selle strateegia elluviimisega eelkõige majanduslike hoobade abil, mitte enam niivõrd käsumajanduse abil.

Teiseks. Meie tootmise mitmekesisusest, meie tootmise korralduse organiseerimise vormide mitmekesisusest.

Riiklike suurettevõtete kõrval vajame hulgaliselt väikeettevõtteid, tootmiskooperatiive, aktsiaseltse, rahvaettevõtteid, ja erilist tähelepanu – toetudes nüüd ehitusministeeriumi süsteemi kogemustele – väärib kindlasti väiketootmise arendamine. See annaks meile võimaluse luua paindlik ja kiiresti reageeriv tootmiskorraldus.

Kolmandaks tahaksin ma märkida vajadust tegutseda sihikindlalt tootmise piirkondliku arengu programmide osas. Väga palju on vaja ära teha, leidmaks optimaalset lahendust tootmise paigutuses, dekontsentreerimises. Antud probleemide lahendamine seondub väga tõsiselt munitsipaalomandi küsimuste ja loodushoiuprobleemidega ja piirkondade mitte ainult tööstusliku, vaid ka sotsiaal-majandusliku arengu programmide väljatöötamisega.

Järgnevalt märgiksin vajadust asuda tõsiselt tegelema omandi küsimustega tootmises. Kui meil ei ole olemas subjekti, kes on tootmistulemustest huvitatud, sellisel juhul on äärmiselt kahtlane oluliste edusammude saavutamine.

Üheks perspektiivsemaks vormiks võiks siin olla samuti aktsiaseltside arendamine. Vaadates meie põhjanaabrite soomlaste kogemusi, näeme, kuidas tootmises olevad aktsiaseltsid võimaldavad paindlikult omavahel põimida erinevaid omandivorme ja säilitada sealjuures võimaluse riiklikul tasemel tootmissfääri mõjutada ja reguleerida.

Viiendaks tahaksin ma märkida vajadust senisest aktiivsemalt välja arendada sidemed Lääne arenenud tootmis-tööstusmaadega eesmärgiga saada tänapäeva tehnoloogiat. Sealjuures peaksin vajalikuks eriti ühisettevõtete asutamisele kaasaaitamist. Võib öelda, et juba praegu on meie tootmispotentsiaal kõrgem, kui me oleme välismajandussuhetes suutnud seda realiseerida.

See viitab ka vajadusele teha koostööd välismajandussuhteid reguleeriva seadusandluse osas. Ja samuti tahaksin lõpetuseks märkida vajadust arendada väga aktiivset poliitikat, aktiivseid otsesidemeid Nõukogude Liidu teiste ettevõtetega, eesmärgiga kindlustada ennast ressurssidega.

Lõpetuseks tahaksin märkida, et antud suundades tegutsemine, seda võib nimetada ka programmide realiseerimiseks, eeldab tööd mitte üksnes tootmissiseste probleemide valdkonnas, vaid siin on probleeme, mis kuuluvad majanduse, rahanduse, panganduse, välismajanduse, seadusandluse ja paljudesse teistesse valdkondadesse. Teise sõnadega eeldab see, et valitsus töötab ühtse meeskonnana, et tööstusminister kuulub ühe liikmena valitsusse, realiseerides valitsuse terviklikku sotsiaal-majanduslikku ja tootmislikku arenguprogrammi.

Ja nüüd lõpetuseks tahaksin ma veel pöörduda eraldi saadikute poole, kes esindavad meie muukeelset elanikkonda. Nii palju kui mul on olnud kokkupuuteid tootmise probleemide lahendamises vastastikku kasuliku koostöö otsimisel, on olnud üsna ükstakõik, kas räägitakse eesti, vene, soome või inglise keeles. See on valdkond, kus meil on võimalik võib-olla leida rohkem teineteisemõistmist. Tehes koostööd Eesti tööstuse ja majanduse arenguks, oleks see tehtud eduks kõikidele Eestimaal elavatele inimestele. Ma tänan tähelepanu eest!

Juhataja

Suur tänu! Ministrikandidaat Jaak Tamme kandidatuur vaadati läbi ka Ülemnõukogu alatistes komisjonides. Majanduskomisjoni seisukoha teeb meile teatavaks komisjoni esimees Ants Veetõusme.

A. Veetõusme

Lugupeetud juhataja, austatud saadikud! Majanduskomisjoni liikmed kuulasid ministrikandidaadi põhiseisukohti koos maaelu- ja keskkonnakomisjoni liikmetega. Osa komisjoni liikmeid vestles Jaak Tammega veel eraldi teistkordselt, kuid poole tunniga või 45 minutiga oli komisjoni liikmeil raske saada täielikku ettekujutust ministrikandidaadi võimetest ja ka programmist. See oli ilmselt ka üheks põhjuseks, et komisjoni liikmete hääled lahknesid: 3 komisjoni liiget oli vastu, 3 oli pooldaval seisukohal, 1 oli erapooletu. Teiselt poolt peab mainima, et valitsuse tegevuse, kaasa arvatud ka tulevaste ministrite töö eest vastutab eelkõige valitsuse juht, kes loob ka meeskonna. Peale selle ma pean ütlema, et presiidiumile teatati, et Töökollektiivide Liit toetab ministrikandidaadina Jaak Tamme. Aitäh!

Juhataja

Rahvussuhete komisjoni seisukoha teeb meile teatavaks komisjoni esimees Sergei Sovetnikov.

S. Sovetnikov

Rahvussuhete komisjon toetab Jaak Tamme kandidatuuri tööstusministriks üksmeelselt. Tänan!

Juhataja

Suur tänu! Ja kuulame veel ära maaelukomisjoni seisukoha.

H. Peterson

Lugupeetud juhataja, austatud saadikud! Maaelukomisjon kuulas ära härra Jaak Tamme. Meil oli üldiselt väga raske nii lühikese aja jooksul põhjalikult ministrikandidaadiga tutvuda. Maameestel oli palju probleeme, sest kunagise 52% asemel toodab meie Eesti tööstus nüüd ainult 0,25% vajaminevatest põllumajandusmasinatest. Ning seetõttu oli just selles valdkonnas ministrikandidaadile väga palju küsimusi. Meie ühine seisukoht jäi selline, et me toetame ministrikandidaati, kuid arvame, et ministril saab olema üpris raske sellel ametikohal. Loodame koostööle.

Juhataja

Suur tänu! Asugem nüüd siis küsimuste esitamise juurde. Esimese küsimuse esitab Heino Kostabi.

H. Kostabi

Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, lugupeetud ministrikandidaat! Ma kordaksin veel kord sedasama küsimust mis eilegi: missuguseks siiski peaks kujunema seis põllumajandusele vajaliku tehnika, ma mõtlen siin kõigepealt taludele vajalikku tehnikat, tootmiseks vabariigis lähematel aastatel? Ja teine, juhul kui kehtestatakse ka meie vabariigis majanduslik blokaad nii nagu Leedus, kuidas siis energeetika alal kavatsete toimida? Aitäh!

J. Tamm

Ma ütleksin niimoodi. Meie majandus ja meie tootmine tulevikus peaks olema senisest märksa paindlikum selles mõttes, et kui meil tekib tarvidus ja vajadus, võime me piisavalt lühikese ajaga välja lasta Eesti jaoks vajalikku toodangut. Üks tee selleks ongi väikeettevõtluse arendamine, tootmisvormide mitmekesistamine. Seda ma väidan täiesti kindlalt oma ehitusministeeriumi kogemustest, et väikeettevõtluse arendamine suurtootmise kõrval muudab kogu tootmissfääri märksa paindlikumaks, kiiremini reageerivaks. Mis puudutab taludele tarviliku tehnika tootmist, siis kahtlemata seda on tarvis Eestis arendada ja küllalt palju tuleb meil nähtavasti edaspidi endal toota. Kuid tõsiselt tuleb kaaluda võimalusi koopereeruda teiste Balti riikidega Balti turu raames. Ja peab ütlema, et siin on tarvilik tõsist koostööd teha majandusministeeriumiga ja ekspertidega, otsustamaks mõnikord, mida ja kui palju on meil odavam sisse osta, mida vahetada kaubavahetuse korras ja mida on meil tarvilik eelkõige endal toota. Sest põhimõtteliselt taludele ja väiketootmisele tarvilikku tehnikat me peaksime hakkama ise valmistama küll.

Ja teine küsimus, mis juhtub siis, kui ka meil Eestis kehtestatakse majanduslik blokaad? Ma loodan, et sellist asja ei juhtu, vähemalt mitte poliitilise arengutee tulemusena. Kuid võib juhtuda küll nii, et majandusliku olukorra edasine halvenemine teistes Nõukogude Liidu piirkondades viib meid paratamatult olukorrani, kus me enam ei saa neid ressursse või vähemasti ei saa neid nii lihtsalt, kui me siiani oleme saanud. Energeetika valdkonnas tuleks meil samuti tõsiselt kaaluda alternatiive ise toota kütust põlevkivi baasil, me peaksime arvutama välja, kui palju sellise kütuse omahind läheb kallimaks praegusest, s.o. naftast saadava kütuse omahinnast. Ja otsustama lõppude lõpuks, mis siis on otstarbekam, kas puuduolev bensiinikogus toota ise või arendada koostööd Lääne firmadega. Näiteks konkreetselt on olnud läbirääkimisi "Nestega", või on meil võimalik siiski Eestis valmistatavat toodangut vahetada Nõukogude Liidu teiste ettevõtete ja piirkondadega, kes meile naftat tarnivad. Igal juhul peaks meie majandus ja meie tootmine olema senisest märksa kiiremini reageeriv, märksa kergemini ümber kohandatav ja operatiivsem.

H. Viirelaid

Lugupeetud spiiker, austatud ministrikandidaat! On teada, et põlevkivi kaevandamisega kaasneb looduskeskkonna rikkumine ja suured põlevkivikaod umbes 30–50% ulatuses. Põlevkivi kunstlikult madalast hinnast oleneb kaevurite suhteliselt madal palk, halb varustatus tehnikaga, ohutustehnika rikkumine. Millised konkreetsed abinõud teie arvates tuleks rakendada, et vabariigi põlevkivitööstus kriisisituatsioonist välja viia?

J. Tamm

Ma vastusena tahaksin korrata seda, mille juba tegi teatavaks lugupeetud peaminister Edgar Savisaar: antud hetkel ei ole veel lõpetatud energeetika arengu programmi väljatöötamine. Siin olevad probleemid on väga rasked. On olemas mitmeid erinevaid vahetusteid ja võimalusi. Ja ma meeleldi vastaksin sellele küsimusele mõne kuu pärast. Samal ajal ma pean ütlema küll seda, et tõstatatud probleem on tulevasel tööstusministril üks olulisemaid, üks teravamaid, millega tal tuleb tegelda.

P. Grigorjev

Lugupeetud ministrikandidaat! Praegu kulutame me palju jõudu ja energiat selleks, et saada üleliidulised ettevõtted oma alluvusse, kas parem ei oleks kulutada jõudu ühisettevõtete loomiseks?

J. Tamm

Vabandage, ma ei saanud küsimuse teisest poolest aru.

P. Grigorjev

Te propageerite aktsiaseltside loomist Eestis. Miks ei võiks te teha üleliidulistele ettevõtetele ettepanekut aktsiaseltsidesse astumiseks või ühisettevõtete loomiseks, mitte aga kasutada vana äravõtmise ja jaotamise meetodit, nagu seda praegu püütakse teha.

J. Tamm

Küsimus on väga huvitav, selle üle ma olen tõsiselt mõelnud. Püüdnud seda võrrelda ka teiste arenenud maade olukorraga. Ühelt poolt on see nii, et iga riik eelistab säilitada kontrolli enda territooriumil oleva tootmise üle, kuid see ei välista kaugeltki seda, et teiste riikide kapital ja teiste riikide omand ei võiks osaleda tootmises. Põhimõtteliselt on küsimus püstitatud kaunis huvitavalt. Ja ma usun, et on olemas selliseid juhtumeid, selliseid ettevõtteid, millele see ongi lahendus.

E. Leisson

Lugupeetud härra eesistuja, lubage esitada ministrikandidaadile üks küsimus, mis kõlaks nii. Kas teil on tähelepanekuid või kogemusi Lääne töö ja tootmise korraldamisest, mis on tugevat muljet avaldanud ja mõjutanud teie vaateid, ja küsimuse ma esitan nimelt emotsionaalsel tasemel. Minu vaateid, tundeid ja tervist on väga mõjutanud teie tulevase ametkonna ebainimkeskne töö. Vähemalt kaks kevadist ja kaks sügisest kuud minu korteris, vaatamata sellele, et õhuaknad ja uksed on ristseliti avatud, ei lange temperatuur alla 28 plusskraadi.

J. Tamm

Ehk vastaksin selle 28 plusskraadi kohta. See on järjekordselt asi, mis kahjuks on meie majandamissüsteemi puhul jäänud meil lahendamata. Me eelistame arutult energiat raisata, selle asemel et arendada välja seadmeid, mis on täiesti olemas, mida võiks ise toota ja mis reguleeriksid majade kütmist sõltuvalt välistemperatuurist. Kindlasti on see asi, mis vajab tõsiselt kättevõtmist.

Kuid tuleksin esimese küsimuse juurde tagasi. Tähendab, ehk ma tooksin järgmise episoodi. Kunagi küsiti Soome ühe suurema firma "Fazer" direktorilt Peter Fazerilt, kuidas tema firmat või tema kontserni õieti juhitakse. Peter Fazer joonistas siis välja sellise tavalise juhtimisskeemi: siin üleval on direktor, siin on asetäitjad ja kõik allapoole kuni töörühmadeni välja. Kui kõik paistis, et on juba selge, siis keeras ta selle lehe tagurpidi, nii et ta ise sattus kõige alla, ja seletas seda siis väga meeldivalt ja kannatlikult, et tegelikult ju väärtused, toodang ja ka kasum sünnib seal, kus inimesed töötavad. Kogu ülejäänud masinavärgi ülesanne ongi luua tingimused, võimalused selleks, et inimesed saaksid hästi viljakalt töötada. Seda kõneles siis kapitalistliku ettevõtte juht. Mulle tundub, et seda mõtlemisviisi jääb meil küll väga palju puudu.

H. Valk

Lugupeetav juhataja, lugupeetav ministrikandidaat! Mida peate suuremaks möödalaskmiseks meie senises tootmis- ja töökorralduses?

J. Tamm

See on nüüd raske ja delikaatne küsimus, sest tagantjärele tunduvad kindlasti paljudki asjad olevat tehtud mitte kõige õigemini, kuid ma arvan, et ühe markantsema näite andis kunagise suure tööstuspiirkonna majandustegevuse analüüs. Me otsisime tegureid, mis mõjutavad ettevõtete töö tulemusi, efektiivsust. Ja jõudsime siis lõpuks tulemuseni, kus selline põhinäitaja nagu kasum seisis täiesti eraldi, uhkes üksinduses, ei seostunud mitte millegagi. Ei fonditootlusega, ei põhivahendite maksumusega, ei personali hulgaga, mitte millegagi. See jättis mulle vapustava mulje. Sellise majanduse juures ei ole efektiivne tootmine võimalik. Ja see on ka üks põhjus, miks ma oma lühikeses pöördumises teie poole rõhutasin vajadust, et tööstusprobleemide lahendamine peab käima käsikäes paljude teiste probleemide lahendamisega, millest ta õieti sõltubki.

V. Malkovski

Lugupeetud pretendent, ma saan aru, et olete pandud küllaltki ebamugavasse olukorda, kuna teil on raske vastata konkreetsetele küsimustele, sest te ei ole selleks ette valmistunud. Seetõttu tahan esitada teile kaks pigem teoreetilist küsimust.

Paljudes kontseptsioonides on juttu Eesti geopoliitilisest asendist ja selle ärakasutamisest. Kuidas te seda lähenemist hindate: nagu stagnalikku – avatud liidulise turu seisukohalt, või rahuldab teid selline lähenemine?

Teine küsimus: Lääne ärimehed räägivad palju praegu vajadusest kasutada ära Nõukogude turg. Eesti ärimehed räägivad sellest, et on vaja kasutada Lääne turgu. Keda te peate targemaks, kas neid, kes püüavad saada dividende Nõukogude turul, või neid, kes tahavad saada dividende Lääne turul?

J. Tamm

See on väga huvitav küsimus. Eestimaa suurimaid ressursse või tema üks suurima potentsiaali allikas ongi minu arvates tema geograafiline asend. Me asume ajaloolistel kaubateedel, ka Tallinn on ju hansalinn olnud. Ida ja Lääne vahelist majanduskoostööd ja selle võimalikku kasu ühiskonna arengule võime me näha oma põhjanaabrite soomlaste juures, kes oma majandusliku arengu tempo eest võlgnevad suuresti tänu arukale Ida-kaubandusele, vahetustegevusele Lääne ja Ida vahel. Seega ma vastaksin esimesele küsimusele, et ma loen seda äärmiselt tähtsaks ja arvan, et me peame oskama seda asendit kasutada, võidavad sellest kõik.

Teiseks. Küsimus, kes võidaks rohkem, kas Lääne ärimehed, pürgides Ida-turule, või siis Ida tootmisjuhid, pürgides Lääneturule? Ka siin on võimalikud edukad lahendused ainult sel juhul, kui see on vastastikku kasulik, ja meie siin Eestis võiksime aidata nendel mõlematel tendentsidel realiseeruda, tundes piisavalt hästi nii Nõukogude Liidu majandust ja teades siiski küllalt palju ka Lääne majandusest.

V. Lebedev

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mul on kaks küsimust tööstusministri ametikohale pretendeerijale. Kahjuks ei ole te kunagi tööstuses töötanud, s.t. te ei ole tuttav ei vabariigi tootmisharude struktuuriga ega vabariigi tööstuse spetsiifikaga. Arvatavasti ei ole teil ka selliseid tööalaseid suhteid vabariigi juhtivate tööstusspetsialistidega, sellest ka minu esimene küsimus teile. Kas teil on n.-ö. oma meeskond?

Teiseks. Nagu ma teie sõnadest aru sain, on teie arvates tööstusministri põhiülesandeks tööstuse detsentraliseerimine. Kuidas te arvate, meie turg ei ole ju kindlustatud vajalike kaupadega ja kaupluseriiulid on tühjad. Kas teil on olemas vabariigi siseturu vajalike kaupadega küllastamise programm, et peatada see inflatsiooniprotsess, mis meil praegu toimib?

J. Tamm

Kõigepealt ma peaksin siiski ütlema nii palju korrigeerimise mõttes, et tootmissfäär ei ole mulle võõras. Kogu oma tööalases tegevuses olen ma pidevalt kokku puutunud tootmissfääriga, ma tean piisavalt hästi tootmisstruktuuri, samuti arvulist struktuuri. Paremini natukene teistest aladest muidugi ehitust ja kergetööstust.

Nüüd küsimus, kas on olemas meeskond? Sellele võiks ju näha vastust ka selles, et peaminister on leidnud võimaliku ja vajaliku näha mind oma meeskonnas. Teisalt ma usun, et seda meeskonda tuleb hakata looma ja ma oleksin väga rõõmus, kui sinna kuuluksid üheaegselt Töökollektiivide Liidu esindajad, meie väiketootmisega tegelevate organisatsioonide esindajad, Töökollektiivide Ühendnõukogu esindajad. Ma arvan, et see peaks olema meeskond, mis hõlmaks kõiki erinevaid jõude, kes praegu meie tootmises osalevad ja kelle koostöö on vajalik meie tootmise arendamiseks.

Nüüd teine küsimus tarbekaupade turust või tarbekaupadega varustatuse parandamisest. Kergemeelne oleks siit anda välja veksleid, lubades kiiresti siin olulisi muudatusi teha. Ma usun, et selleks võimalusi siiski meil praegu on, et parandada olukorda, mis praegu on tõesti väga trööstitu. Tähendab, ma lihtsalt mainiksin võib-olla kahte võimalikku teed. Lääne poolt on tekkinud partnereid, kes on nõus müüma meile oma toodangut, sealhulgas ka laiatarbekaupu rublade eest. See on küllalt raske probleem, mis nõuab kaalumist, mida osta, millise hinnaga ja kuivõrd see on mõistlik ja kasulik. Teisalt on kindlasti võimalik maksesoodustuste ja teiste majanduslike hoobadega soodustada laiatarbekaupade tootmist. Selleks peavad meie tööstusettevõtted olema laiatarbekaupade tootmisest huvitatud. Praegu võib-olla laiatarbekaupade tootmise programmi häda ongi selles, et ta ei ole ettevõtete jaoks olnud majanduslikult piisavalt huvitav.

Juhataja

Lugupeetud Ülemnõukogu! Me peame nüüd otsustama. Vastavalt teiega kokku lepitud ajalimiidile on meil jäänud veel paar minutit. Ma saan anda veel ühe küsimuse Kaljo Ellikule ja vabandan ülejäänud küsijate ees. Kaljo Ellik.

K. Ellik

Austatud Ülemnõukogu juhataja, lugupeetud ministrikandidaat! Palun avaldage konkreetne nägemus, kuidas te ministrina suhtute loodus- ja elukeskkonna hoidmisse? Millised meetmed esmalt rakendate? Aitäh!

J. Tamm

Mul on valus olnud vaadata kõike seda, mida on meie tööstus siiani teinud loodusega.

Tõsi küll, tootmine on alati olnud looduskeskkonda kahjustav. Päris puhast tootmist on võimalik võib-olla ainult ideaalis näha. Ma arvan, et tööstus peab hakkama seda võlga, mis tal meie looduskeskkonna ees veel praegu on, tasuma. Milliste vormide, milliste vahenditega see toimub, see on nüüd küsimus, mis vajaks koos ekspertidega tõsist järelemõtlemist. Vaevalt on siin küsimus ainult rahas, raha ei ole ju veel see, mis parandab meie loodusolukorda.

Juhataja

Suur tänu! Palume lugupeetud ministrikandidaati asuda oma istekohale.

Lugupeetud Ülemnõukogu, ma loen teile ette Ülemnõukogu otsuse projekti.

"Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Jaak Tamme nimetamise kohta Eesti NSV tööstus- ja energeetikaministriks. Eesti NSV Ülemnõukogu otsustab nimetada Jaak Tamm Eesti NSV tööstus- ja energeetikaministriks."

Kes on selle otsuse poolt? Palun hääletada! Hääletamine on salajane. Poolt on 56 saadikut, vastu 28, erapooletuks jäid 8.

Eesti NSV tööstus- ja energeetikaministriks nimetati härra Jaak Tamm.

 

Siiri Oviiri nimetamine Eesti NSV sotsiaalhooldusministriks

Juhataja

Järgmise valitsuse liikme kandidatuuri osas saab sõna peaminister Edgar Savisaar.

E. Savisaar

Austatud Ülemnõukogu! Ka Ülemnõukogu Presiidiumist küsiti, kas sotsiaalhooldusministeeriumi on ikka üldse vaja. Siit puldist hiljuti ma avaldasin arvamust, et praegu ei ole aeg valitsuse reorganiseerimiseks, kuigi mulle meeldiks seda teha, aga ma leian, et me kaotaksime liiga tempos, ja te olete selle seisukohaga nõustunud, või vähemalt teie ei ole seda vaidlustanud.

Sotsiaalhooldusministeerium säilitati eelmise Ülemnõukogu otsuse kohaselt pensioniseaduse vastuvõtmiseks, rakendamiseks, üleliidulise ajagraafiku järgi on tegu aasta kuni kaks kestva protsessiga. Kas ta meil vältab nii kaua, on iseküsimus, ei Ülemnõukogu uus koosseis ega ka valitsus ei ole selles suhtes veel seisukohta võtnud. Kahtlemata sotsiaalhooldusministeerium saab olema ajutine, aga ma arvan, et mitte ajutisem kui näiteks rahandusministeerium, sest on üsna tõenäoline, et tulevikus tuleks ta liita majandusministeeriumiga. Ma arvan, et mitte ajutisem kui tööstusministeerium, sest on üsna tõenäoline, et tulevikus tuleks see liita ehitusega, ja ma arvan, et ka mitte ajutisem kui sideministeerium, mis ilmselt tuleks tulevikus ühendada transpordiministeeriumiga.

Seetõttu ma ei usu, et praegu oleks kõige õigem aeg alustada diskussiooni selle üle, kas sotsiaalhooldusministeeriumi on momendil vaja või mitte. Seda enam, et funktsioonid, pensionide väljamaksmine jne. ju ikka jäävad.

Sotsiaalhooldusministri ametikohale kandidaadi esitamisel ma lähtusin sellest, et tegu peaks olema inimesega, kellel on kas juriidiline või majanduslik haridus, kusjuures eelistuse ma andsin nimelt juriidilisele haridusele. Ma lähtusin sellest, et sellel ametikohal näeksin ma heameelega naist, kel oleks oma humaanne elukäsitus, ja ma pean väga vajalikuks, et sellel inimesel oleksid ka tugevad organisaatoriomadused.

Minu arvates Siiri Oviir, kelle ma esitan kandidaadiks sotsiaalhooldusministri kohale, vastab nendele omadustele. Ta on jurist, töötab Eesti NSV Ülemkohtus, enne seda on töötanud justiitsministeeriumis, on Eesti Naisliidu eestseisuse liige, Eesti Juristide Liidu liige, mõlemas ametis näidanud ennast hea organisaatorina. Ja just niisuguste omadustega inimesena, kellele, ma arvan, on sobiv ja vastuvõetav ja tulemusiandev töö vanuritega. Tänan!

Juhataja

Suur tänu! Kas Enn Leisson esitab küsimuse peaministrile? Enn Leisson.

E. Leisson

Enn Leisson sooviks esitada küsimuse lugupeetud eesistujale. Kas on ära muudetud reglement, mille me läbi hääletasime: 25 minutit iga ministrikandidaadi peale, arvestamata peaministri esildist. Kui seda ei ole ära muudetud, siis arvestades kohalolevate saadikute aega, oleme me tühjalt raisanud 36 tundi ja 8 minutit, ületades 24 minutiga Jaak Tammele reglemendiga ettenähtud aja. Tänan!

Juhatajа

Ei, ei ole ära muudetud. Ma puhttaktikalistel kaalutlustel seekord omavolitsesin ja lasin natukene üle minna. Reglement on jõus.

V. Lebedev

Meil on praegu kaks sotsiaalküsimustega tegelevat ministeeriumi – sotsiaalhooldusministeerium ja sotsiaalministeerium, mida teie sellest arvate, kas kaks ministeeriumiaparaati ei ole mitte liigne luksus vabariigi jaoks? Ma arvan, et peaministri jaoks ei kujuta suurt saladust see, et 1990. aasta eelarvedefitsiit on 105 milj. rbl, seda ametlikult. Aga mitteametlikult, kui võtta arvesse kõik ülejäänud kulutused, siis umbes 200 milj. rbl. Kas vabariigi eelarve kannatab välja veel üht ministeeriumi?

E. Savisaar

Teatavasti sotsiaalministeerium loodi möödunud aasta lõpul töökomitee baasil, ta tegeleb niisuguste küsimustega nagu eeskätt just vabariigi kindlustamine tööjõuga, tööjõu kvalifikatsiooni küsimused, elatustaseme indeks jne., sotsiaalhoolduse küsimused on hoopis teistsugused. Need on seotud ikkagi vanuritega, tähendab, funktsioonides kokkulangevust ei ole. Samal ajal ma pean teie küsimust täiesti põhjendatuks ja ma püüdsin sellele ka oma jutu algul sihtida, et ma näen seda ministeeriumi, aga mitte ainult seda, vaid tervet rida ministeeriume ajutistena. Aga ma kordan veel kord, et see eeldab tõepoolest tõsist valitsusreformi, ja ma ei tahaks, et kolm valitsust üksteise järel alustavad sellest, et hakkavad jälle kastikesi ümber tegema. Kui me oleme olukorra oma majanduses stabiliseerinud, siis me tuleme selle küsimuse juurde tagasi.

Juhataja

Suur tänu! Peaministrile rohkem küsimusi ei ole? Palume kõnetooli ministrikandidaadi Siiri Oviiri.

S. Oviir

Lugupeetud Ülemnõukogu esimees, lugupeetud saadikud! Sotsiaalhoolduse peamisteks ülesanneteks on luua vanaduse või haiguse tõttu töövõime kaotanud ühiskonnaliikmetele võimalused inimväärseks eluks, tagada kõigile sotsiaalne turvalisus. Aastakümneid eraldati sotsiaalhoolduse vajadusteks vahendeid n.-ö. jäägi põhimõttel. Märgatav disproportsioon on kujunenud välja keskmise töötasu ja keskmise pensioni vahel. Hinnatõusuga ei kaasnenud pensioni suurendamist, mistõttu pensionäride reaaltulu on vähenenud, nende elatustase on madal. Riigi, töökollektiivide, ühiskondlike organisatsioonide ja iga ühiskonnaliikme suhtumises töövõimetutesse ja abivajajatesse on jäänud tihti puudu abivalmidusest, halastusest, inimlikust mõistmisest. Paljud ilusad lubadused ja plaanid ei leia alati kinnitust tegudes. Vanurite ja vaeguritega seotud küsimusi ei tohi jätta enam tulevikus teisejärguliste kilda. Arvan, et on väga oluline, et kõikide sotsiaalsete gruppide õigused ja huvid saaksid seadusliku kaitse vastava sotsiaalhooldusseaduse näol, mis meil käesoleval ajal puudub. Sotsiaalhooldusseadusega on meil võimalik viia ühtsele terviklikule alusele see suur ja keeruline tegevusvaldkond, nagu seda on hoolitsus vanurite, invaliidide ja lastega perekondade eest. Seadusega saame reguleerida ühiskondlikud suhted sotsiaalhoolduse alal just selliselt, et kõigile oleks tagatud võimalused inimväärseks eluks, et kõik oleksid sotsiaalselt kaitstud ning võrdsed teiste ühiskonna liikmetega. Seadus peab tulevikus välistama võimaluse vaadelda pensioni ja toetusi kui riigi poolt ülejäägina antavat abiraha, mis on meil tihtilugu aastakümneteks kinni külmutatud. Riigi poolt makstav pension ei tohiks olla allpool elatusmiinimumi, kolhoosipensionid tuleb ühtlustada riiklike pensionidega. Muutuma peab meie eelarvepoliitikat. Kõigepealt on vaja tagada sotsiaalkulud ja alles siis otsustada, kas meil tasub ehitada näiteks uusi pompoosseid kultuuri- ja spordipaleesid või mitte.

Oluliselt tuleb muuta suhtumist invaliidide probleemidasse, tõhusamalt tuleb tegelema hakata lapsinvaliididega, mitmekesistama peame lapsinvaliididele antavat kutseõpet. Selleks on vaja välja ehitada invaliidide õppe-arenduskeskus, kus oleks olemas ka kutsenõuandla. See meil praegu puudub, töö kutseõppe alal on lähedane nullile. Üle tuleb vaadata laste internaatkodudes puuetega laste kasvatamise alused. Teatavasti ei ole sotsiaalhooldusministeeriumile alluvatesse internaatkodudesse paigutamisele kuuluvatele lastele seal mingit õpet ette nähtud. Ka meil tuleb omaks võtta printsiip, et nii kehaliselt kui vaimselt on iga inimene teataval määral õpetatav, on ebaloomulik jätta need lapsed ilma igasugusest õpetusest, võrdsustada nad tunneteta asjadega.

Lapsinvaliididega on teravalt seotud ka teine probleem. Sotsiaalhooldusasutuste praeguse taseme juures ei anna vanemad oma haiget last neisse hooldusasutustesse kerge südamega. Tihti aga teist võimalust perekonnal ei ole. Leevendamaks nende vanemate ja laste probleemi, tuleks rajada vastavad päevakodud. Ma ei mõtle siin päevakodusid eelkooliealistele lastele, vaid nad võiksid olla küll lasteaia tüüpi, kuid nendes võidaks olla isegi kuni noorukieani välja. Invaliidide probleeme on meie ühiskonnas hakatud küll veidi enam avalikustama, mõned ametkonnad on invaliidide eluolu parandamiseks ka konkreetseid samme astunud. Näiteks on välja antud juhend invaliidide liikumisvõimaluste arvestamiseks linnaehituslikus planeerimises ja ühiskondlike hoonete projektides, seda aga on veel väga vähe. Lai tööpõld selles valdkonnas on ka linnade ja maakondade valitsustel, kellega ministeerium peab hakkama tegema tõhusat koostööd. Sotsiaalse infrastruktuuri elementide paigutuse ja rajamise vajaduse ja pingerea otsustab eelkõige ja kõige kompetentsemalt siiski maakond ise.

Laiendamist vajab koduse hoolduse abi osutamine, nn. patronaažteenistus, ja seda eriti maal, kus patronaažteenistus oleks sotsiaalselt märksa tõhusam ja majanduslikult odavam kui vanadekodude ja pansionaatide ehitamine. Praegusel ajal ollakse võimelised teenindama kodudes umbes 3000 vanurit, sedagi peamiselt linnas, kuid abivajajaid on mitu, kui mitte öelda 10 korda enam. Ühiskondlikus arvamuses tuleb luua soodne eelsoodumus abivajajate kategooriate mõistmiseks. Selles näen suurt sotsiaalstrateegilist ja -poliitilist ülesannet.

Võib-olla mõne sõnaga veel küsimustest, mis vajaksid lähemal ajal kompleksset lahendamist. Selgelt välja töötada ja kehtestada tuleb uus pensioniseadus, välja töötada ja kehtestada tuleb uus ühtne sotsiaaltoetuste määrustik. See ei ole küll ainuüksi sotsiaalhooldusministeeriumi kompetents, kuid seda lahendada saab ainult kompleksselt, sest osa kuulub siin ka sotsiaalhooldusministeeriumi alla. Mõtlen, et määrustikus tuleks sisse viia madalam protsent haigustoetuste väljamaksmiseks, sest meie praegune küllalt kõrge protsent tingib tihtilugu mõningate töötajate lausa soovi olla haiguslehel. Samaaegselt tuleks ära kaotada haigustoetuste piiramine töötajate kahekordse tariifiga. Arvan, et ette tuleks näha ka statsionaarselt haiglas viibimise korral toetuse maksmine väiksemas ulatuses. Dieettoitlustamine on muutunud teatud lisatasuks mõnedele inimestele toidu eest tasumisel. Arvan, et ka see süsteem, nagu ta praegu on, kas tuleb kardinaalselt muuta või hoopis ära kaotada. Samaaegselt tuleks suurendada matusetoetuse määra, mis praegu on naeruväärne, ulatudes 5-st kuni 20 rublani. Suurendada lapsehooldustoetust, see on samuti meile häbiks, ning arvan, et ette võiks näha igakuulised laste abirahad.

Tahtsin peatuda ka lõpetuseks ministeeriumi ajutisel seisukorral. Lugupeetud peaminister rääkis sellest, põhjendas selle ära. Kuid juhin siiski saadikute tähelepanu, et miski ei mõju ühe organisatsiooni töövõimele ja tahtmisele hukutavamalt kui kohvrimeeleolu. Mul on andmeid, et sotsiaalhooldussüsteemis on see meeleolu just selline. Ministeeriume, ametkondi reorganiseeritakse, kuid sotsiaalhooldusprobleemid ju jäävad. Usun, et seda mõistavad kõik saadikud. Küll aga peavad kardinaalselt muutuma sotsiaalhooldusega tegelevate ametkondade funktsioonid, sotsiaalhooldus peab muutuma eluliseks ja elulähedaseks. Tänan!

Juhataja

Suur tänu! Ka sotsiaalhooldusministri kandidaadi küsimust arutati alatistes komisjonides. Ja kuulame kõigepealt ära maaelukomisjoni seisukoha.

H. Peterson

Austatud juhataja, lugupeetud proua ministrikandidaat! Maaelukomisjon kuulas ministrikandidaadi ära, tervikuna toetame kandidaati, 12-st üks inimene oli siiski eriarvamusel.

Juhataja

Suur tänu! Õiguskomisjoni seisukoha teeb meile teatavaks komisjoni esimees.

T. Anton

Proua Siiri Oviiri kandidatuuri arutati tõepoolest õiguskomisjonis. Kümnest kohalolnud komisjoniliikmest hääletas toetava otsuse poolt 6, neli jäi paraku erapooletuks, vastuhääli ei olnud. Tahaksin aga, lugupeetud kolleegid, teie tähelepanu juhtida veel kahele projektile. Esiteks, pärast härra Edgar Savisaare tänaseid selgitusi on minu meelest igal meist võimalik formuleerida oma otsus ja ma loodan, et keegi ei jää enam erapooletuks. Ja teiseks, õnneks pole küll meie seadustes kirjas ja ma loodan, et ei tule ka edaspidi seadusesse kirja panna seda, et meie valitsuse koosseisus peaks olema ka naisi. Aitäh!

Juhataja

Suur tänu! Sotsiaal- ja perekonnakomisjoni seisukoha teeb meile teatavaks komisjoni esimees.

L. Sööt (Hainsalu)

Härra juhataja, üleeile oli perekonna-sotsiaalkomisjonil ja maaelu- ning õiguskomisjonil võimalus üheskoos tutvuda ministrikandidaadi proua Siiri Oviiriga. Pärast arutelu pooldas perekonna-sotsiaalkomisjoni üheksast liikmest pr. Siiri Oviiri kandidatuuri 5, 4 asus kahtlevale seisukohale. Eile kohtus pr. Siiri Oviiriga perekonna- ja sotsiaalkomisjon uuesti, lisaks osa ajakirjanduskomisjoni liikmeid. Ühisel arutelul olid poolt 4 isikut, vastu 3 ja kahtles 6. Täna siin kõnetoolis esineb ministrikandidaat uuesti ja kahtlejatel on veel võimaius küsida ja oma kahtlusi hajutada. Tänan!

Juhataja

Suur tänu! Ja esimese küsimuse esitab ministrikandidaadile Andrei Prii.

A. Prii

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ministrikandidaat pr. Siiri Oviir, teie osalete naisliikumises. Kas naisliikumises te olete tegelnud ka sotsiaalhoolekandega ja kui, siis millisel määral? Tänan!

S. Oviir

Jah. Ma osalen naisliikumises ja olen arvamusel, et see on üks valdkond, milles naised praegu on lihtsalt kohustatud kaasa lööma. Naisliikumise, naisliidu tegevuse esimestest päevadest peale on see valdkond olnud meie tegevusväljas, oleme neid küsimusi arutanud, püüdnud neid valgustada, tuua nad avalikkuse ette. Konkreetselt ise olen sellel teemal esinenud spetsiaalsetes saadetes. Tegeleme turvakodude rajamise probleemiga. Siinjuures võib öelda, et teatava nihke oleme saavutanud just selle probleemi positiivse lahenemise suunas, nimelt siiamaani alaealistega tegelnud miilitsa lastetubade inspektorid alguses ei toetanud seda mõtet, põhjendades, et Soomes ja Rootsis seda ei ole. Kuid me ei saa siiski oma Eestit tema hädade ja võimalustega võrdsustada nende maadega. Nüüd on nad meie arvamusega ühinenud ja aru saanud, et seda probleemi on vaja tõstatada, see probleem on vaja positiivselt lahendada. Pärnus naisliikumise eestvedamisel turvakodu juba realiseerub, Tallinnas oleme Tallinna volikogule teinud vastavad taotluskirjad, oleme isegi leidnud hooned, kuhu nad esialgu võiks rajada, ja tundub, et see probleem on hakanud liikuma positiivses suunas.

V. Kuznetsov

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kandidaat! Ma mõistan teie erutust, siiski tahan esitada teile kui tulevasele ministrile küsimuse. Kas te pöörate teie valimisel sellele ametikohale tähelepanu Hinnaametile, kes võrdlemisi hiljuti tõstis mõningate tööstus- ja toidukaupade hindu, arvestamata ühiskondlikku arvamust ja vastavaid instantse.

S. Oviir

Kahtlematult. Sotsiaalhoolduse esmane ülesanne on hoolitseda tema tegevussfääri kuuluvate inimeste elatustaseme eest. Näen siin ühte teed, et pensionid ja ka toetused peavad suurenema. Pension peab olema sõltuvuses elatusmiinimumist ja elukalliduse indeksist.

K. Ellik

Austatud juhataja, lugupeetud pr. ministrikandidaat! Elu on õpetanud, et kõik ajutine on osutunud eriti püsivaks. Kui pikka eluiga ennustate teie ajutisele sotsiaalhooldusministeeriumile? Aitäh!

S. Oviir

Tore küsimas. Ma ei oska teile aastates muidugi vastata. Kuid nagu ma kõne lõpus ütlesin, sotsiaalprobleemid jäävad meil väga pikaks ajaks, järelikult nendega tuleb ka tegelda ja mulle tundub oma tööstaaži, oma töövõime juures, et kuni mina jõuan pensioniikka, selleks ajaks need probleemid meil veel kõik rahuldavalt lahendatud ei ole.

P. Grigorjev

Lugupeetud ministrikandidaat! Kui humaanne ja õigeaegne oli rohkem kui 2 milj. dollari eraldamine oma raha trükkimiseks? Võib-olla oleks olnud humaansem suunata see summa meie vabariigi lapsinvaliidide tervise taastamiseks ja rehabilitatsiooniks?

S. Oviir

Sotsiaalhooldusministeerium, kordan veel, tegeleb tõesti oma valdkonda kuuluvate inimeste eluolu parandamisega ja võitleb kõigi tema käsutuses olevate vahenditega just selle nimel, kuid teatud küsimuste otsustamine jääb meie ministeeriumi – ma vabandan, et ma nimetan "meie ministeeriumi" – mõjusfäärist välja, siin on sõna sekka öelda Ülemnõukogu saadikuil.

S. Sovetnikov

Lugupeetud pretendent, millisest pensioniseadusest me hakkame juhinduma pärast Eesti riikliku staatuse kohta määruse vastuvõtmist? Liidulisest? Või on meil ees tõsine töö Eesti pensioniseaduse väljatöötamisel?

S. Oviir

Olen veendunud, meil seisab ees ülesanne välja töötada oma pensioniseadustik, sest miski muu, keegi teine ei tunne paremini oma regiooni vajadusi kui vabariik ise. Ja peaks olema möödas aeg, kui me kõik regioonid võrdsustasime, sest elatustasemed on vabariikides erinevad. Et küsimus lahendada võimalikult positiivsemalt, tuleb sellega tegelema hakata üksikult kõikidel vabariikidel eraldi iseendi jaoks.

R. Järlik

Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud proua ministrikandidaat! Mul oleks kaks küsimust. Esiteks, missuguse suhtarvuga te väljendaksite vanaduspensioni alammäära suhte elatusmiinimumi? Ja teiseks, pensionide, vanaduspensionide arvutuse senine kord lubas aluseks võtta viimase töökoha tööaasta keskmise töötasu, seda võimalust kasutasid eelkõige nende elualade inimesed, kelle keskmine töötasu oli ühiskonna keskmisest tükk maad madalam. Ma pean silmas meditsiinitöötajaid, kultuuritöötajaid, haridustöötajaid. Kui tuleb pensionide arvutamise uus kord, et näiteks aluseks võetakse viie aasta keskmine töötasu, siis ka sellisel juhul, kui nende seni madalapalgaliste keskmine palk tõuseb, tabab neid uus ebaõiglus, kuna nemad saavad seda kõrgemat palka võib-olla pool aastat, aasta, poolteist, mis loomulikult ei korva neile seni osaks saanud ebaõiglust. Milliseid võimalusi selle ebaõigluse vältimiseks te siiski näeksite?

S. Oviir

Tohin ma paluda, et te oma esimest küsimust veidi kordaksite? (Millise suhtarvuga te väljendaksite pensioni alammäära suhet elatusmiinimumi?)

Ma olen veendunud, et pensioni alammäär peab vastama elatusmiinimumile. Nüüd teine küsimus. Tõesti, siin on kaks lähenemist. Pensionide määramise seaduse väljatöötamisel peab lähtuma eelkõige sotsiaalsest õiglusest, sotsiaalsest võrdsusest. Siin ei puuduta muidugi see viimasel aastal kõrgemapalgalisele kohale tööle minek ainult seni väiksemapalgalisel kohal töötanuid, ma mõtlen meditsiini-, ka eelarveliste asutuste töötajaid, siin on küllalt suur kontingent ka teisi. Olen arvamusel, et see viimane aasta ei ole õiglane, et siiski peaks võtma pikema ajavahemiku. Kuigi ka on kartus, et kui inimesel jääb 1,5 aastat ainult võimalus enne pensioni näiteks saada suuremat palka, siis see vist ei ole päris põhjendatud. Sest ega pensioniealisus ei too kaasa vallandamist. Need kaks tingimust ei ole omavahel otseses seoses.

Juhataja

Suur tänu! Nüüd on ka aeg jõudnud nii kaugele, et viimase küsimuse saab esitada Hillar Kalda ja ülejäänute ees me vabandame.

H. Kalda

Lugupeetud härra juhataja, austatud proua Oviir. Ma jätkaksin Rein Järliku küsimust. Me teame, et enamik pensionäre ja töövõimetuid invaliide elab alla elatusmiinimumi. Kas te julgeksite prognoosida, millal eelpoolnimetatute pensioni suurus vastaks vähemalt elatusmiinimumile?

S. Oviir

Jällegi pole siin aastaid võimalik täpselt ette anda. Pensionide määra saame tõsta siis, kui lugupeetud Ülemnõukogu on vabariigi eelarve kinnitamisel eraldanud selleks vastavad vahendid. Seda saab siiski teha ainult eelarve kaudu, selle kaudu, kui rikkad me oleme.

Juhataja

Suur tänu, proua Oviir. Me palume teil asuda oma istekohale. Lugupeetud Ülemnõukogu, ma loen teile ette otsuse projekti. "Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Siiri Oviiri nimetamise kohta Eesti NSV sotsiaalhooldusministriks. Eesti NSV Ülemnõukogu otsustab nimetada Siiri Oviir Eesti NSV sotsiaalhooldusministriks."

Kes on selle otsuse poolt? Palun hääletada! Hääletamine on salajane. Poolt on 65 saadikut, vastu 18, erapooletuks jäi 3.

Eesti NSV sotsiaalhooldusministriks nimetati Siiri Oviir.

 

Toomas Sõmera nimetamine Eesti NSV sideministriks

Juhataja

Järgmise valitsuse liikme kandidatuuri küsimuses saab sõna peaminister Edgar Savisaar.

E. Savisaar

Lugupeetud Ülemnõukogu! Tahan teid kõigepealt tänada, et suhtusite esitatud kandidaatidesse toetavalt. Esitan teistkordseks läbivaatamiseks sideministri ametikohale Toomas Sõmera kandidatuuri.

Toomas Sõmera on sündinud 1945. aastal, lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi raadiotehnikainsenerina, on töötanud oma teadliku elu just nimelt sideasutustes, sideministri asetäitja 1975. aastast ja eelmise valitsusreformiga aasta lõpul nimetati ka esimest korda Eesti NSV sideministriks. Selle ettepaneku tegemisel tuginen järgmistele motiividele. Ma kõigepealt tuginen sidetöötajate üldsuse laialdastele toetusavaldustele ministrikandidaat Sõmerale – neid on saabunud nii Ülemnõukogu Presiidiumile kui ka valitsusele. Olen vahepeal kohtunud mitmete sidelastega, nende usk Toomas Sõmerasse, pean tunnistama, on ka mind nakatanud. Arvan samuti, et tema kinnitamata jätmine või selleks mitte piisavalt häälte kogumine oli suurel määral tagajärg mehe mitte päris õnnestunud esinemisele teie ees. See ei peegelda aga veel tema töö- ja häid organisaatoriomadusi ja seetõttu ma palusingi Ülemnõukogu komisjonidel härra Toomas Sõmera kandidatuuri veel kord kaaluda.

Juhataja

Suur tänu! Kas Jaak Allik esitab küsimuse peaministrile?

J. Allik

Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud härra peaminister! Ma tahaksin kõigepealt kinnitada, et mul pole midagi härra Sõmera kui võimaliku sideministri vastu. Kuid ma arvan, et meil tuleks eelnevalt arutada põhimõttelist küsimust. Ajutise reglemendi komisjoni esimehena pean oma kohuseks lugupeetud kolleegidele meelde tuletada, et reglemendi §-s 21 on sõnaselgelt fikseeritud: kui esitatud kandidaatidest keegi ei saa nõutavat häälteenamust, esitab Eesti NSV valitsuse esimees kolme tööpäeva jooksul uue kandidaadi valitsuse liikme ametikohale. Enne härra Sõmera kandidatuuri arutamist peame me otsustama, kas loobuda sellest juba vastu võetud otsusest, sest tänased hääletusmotiivid on jälle teised ja ei ole seotud konkreetselt härra Sõmera isikuga. Tegemist on minu arvates põhimõttelise probleemiga seadusandliku ja täidesaatva võimu vahekorrast. Tegemist on Ülemnõukogu prerogatiiviga täidesaatva võimu kujundamisel. Kui me läheksime praegu selle väga olulise põhimõtte muutmisele, siis me looksime ohtliku pretsedendi, mis võimaldaks täidesaatval võimul Ülemnõukoguga manipuleerida. Seda pretsedenti võivad ära kasutada ka kõik järgmised valitsused.

Lugupeetud kolleegid, ma kutsun teid üles selle küsimuse otsustamisel olema üle erakondlikkusest ja kaitsma põhimõtteliselt demokraatlikke aluseid meie töös, sest neid võib meil kõigil mõnel hetkel vaja minna.

Lugupeetud härra peaminister, ma palun sind Eesti tõeliselt demokraatliku parlamentaristliku süsteemi väljakujundamise kõrgemate huvide nimel oma ettepanek tagasi võtta. Kui peaminister seda ei tee, siis ma palun härra Sõmeral loobuda täna kandideerimast, et mitte anda alust meie demokraatiale ohtliku pretsedendi loomiseks. Ühtlasi ma juhiksin tähelepanu, et härra Sõmera kandidatuur võib meie ette kerkida täiesti seaduslikult ja vastavuses meie reglemendiga, kuid kolmandana, s.t. juhul, kui Ülemnõukogus ei kogu vajalikku häälteenamust ka peaministri poolt pakutud uus, teine sideministri kandidaat. Juhul, kui ka härra Sõmera seda ei tee, siis toetudes reglemendi § 16 lõige 2-le, palun ma härra juhatajat panna hääletamisele küsimus, kas Ülemnõukogu on nõus oma reglemendi § 21 lõige 2 muutmisega. Aitäh!

E. Savisaar

Ma aktsepteerin täiesti Jaak Alliku vastuväiteid ja see, missugusele otsusele praegu jõutakse, on eeskätt Ülemnõukogu enese küsimus. Meie lähtusime praegu mitmesugusest praktikast, nii Nõukogude Liidu praktikast, kus on ühte ja sedasama kandidaati esitatud demokraatiale püüdlevas parlamendis mitte kaks, vaid ka rohkem kordi. Teiseks me oleme kontrollinud siiski nüüd seda praktikat ka teistes riikides, kolmandaks, me tõesti antud juhul ei pidanud kinni kõigist formaalsustest, sest küllap te isegi nõustute, et kui kolmandana võiks härra Sõmera kandidaadi esitada täiesti seaduslikul kujul, siis järelikult me võiksime teha nii, et me esitame täna kedagi, kes kindlasti ei lähe läbi, ja homme tulen teie ette härra Sõmera kandidatuuriga, aga see ei oleks ka tõsiseltvõetav küsimuse lahendus. Nii et ma palun siis Ülemnõukogul selles asjas otsustada. Ma täiesti aktsepteerin neid vastuväiteid, mis härra Allik esitas.

Juhataja

Lugupeetud Ülemnõukogu! Üks hetk, Edgar Savisaar. Kuidas me otsustame, võib-olla me esitame kõik küsimused peaministrile ja siis asume otsustama. Andres Tarand.

A. Tarand

Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Mul on ka selline üldises laadis üleskutse. Tähendab, ma tahaksin Ülemnõukogu liikmete tähelepanu juhtida sellele, et võib-olla antud küsimuses tuleks lähtuda eeskätt sisulisest küljest. Nimelt esimene punkt, et väikerahva üks olulisemaid investeeringuid teel infoühiskonda on nimelt sidealane. See võib-olla ei ole esimesel pilgul täiesti mõistetav, sest kõik meie elualad vajavad väga palju abi, raha jne. Aga kui me ei suuda teha sidesüsteemides tehnilist läbimurret, eriti maal, siis kõik meie muud elualad hakkavad õige pea veelgi enam lonkama. See oleks ka üks argument minu arvates antud kandidatuuri kasuks, sellepärast et üks sellistest küsimustest nagu raadiotelefonside loomine maal ja muud tehnilised vahendid, need eeldavad just tehniliselt kompetentset spetsialisti.

Mis puutub nüüd antud kandidatuuri teist korda esitamisse, siis minu muljete põhjal see, mis esimene kord osutus määravaks, nimelt ministrikandidaat KGB tegevuse eest vastutavaks teha, läks nüüd täiesti märgist mööda, nii nagu see asi ei oleks pidanud olema. Kui paljud siis siin saalis istuvatest saadikutest nende aastakümnete jooksul on midagi üritanud KGB omavoli vastu teha. Neid on väga vähe, sõrmedel lugeda, usun. Antud kandidaat vähemalt üritas seda teha. Ja sellesama kuu alguses saavutas ka mingit edu. Nii et pigem oleme meie siin saalis suuremad vastutajad, noh, tõesti väga ebameeldiva kirjade lugemise ja telefonide kuulamise eest, et see nii kaua on kestnud. Ja kolmandaks, mis puudutab nüüd nn. Ülemnõukogu prestiiži küsimust, kas sobib oma otsuseid ümber teha. Minu arvates igal juhul, kui on tehtud halbu otsuseid, ei tasuks kinni olla ei reglemendis nii väga raudselt, vaid ikkagi me peame liikuma üldiselt mõistlike otsuste poole. Aitäh!

E. Savisaar

Lugupeetud Ülemnõukogu! Toetades täiesti härra Tarandi seisukohta, ma tahaksin siiski juhtida tähelepanu sellele, et küsimustelt peaministrile on juba mõni aeg tagasi sujuvalt üle mindud sõnavõttudele, ja võib-olla siiski lubatakse peaministril kohale minna. Rahvasaadikuna ma tahaksin öelda oma arvamuse. Minu arvates vastuvõetud reglement on suurel määral meie kui rahvasaadikute töö märkuste põhjuseks.

Minu arvates, mida varem me enne 15. maid selle juurde tuleme, seda parem. Tänan!

Juhataja

Lugupeetud Ülemnõukogu, ma saan aru, et nii on sõnasoovijate küsimus esitatud. Mai Kolossova, kas oli küsimus peaministrile?

M. Kolossova

Härra eesistuja ja peaminister ning austatud kolleegid! Oli küsimus, kuid ma tahaksin samuti asja arutada, sest ainult küsimuste ja vastuste korras me seda arutada ei saa.

Nimelt pärast eelmist istungjärku, kui me ei kinnitanud Ülemnõukogus peaministri poolt esitatud kandidaati Sõmerat sideministriks, tulid Valgamaa sidetöötajad kollektiivselt minu juurde palvega, et ma pöörduksin Ülemnõukogu saadikute poole ning peaministri poole palvega küsimus uuesti läbi vaadata, sest sideminister peab olema kompetentne inimene ja Sõmera on oma tööloleku aja jooksul, kui ta oli sideminister, väga lühikese ajaga suutnud side jaoks väga palju ära teha. Konkreetselt ka Valga ja Valka linna side küsimuste lahendamiseks, mida eelmise nelja aasta jooksul ei olnud võimalik sammugi edasi ajada.

Ma siinjuures tahaksin toetada ka Jaak Alliku mõtet, et kui me kord oleme midagi otsustanud ja kui meil on olemas reglement, siis tuleb meil kui Ülemnõukogu liikmetel reglementi austada. Mööndusi tehes aga võiksime siis seda küsimust veelgi täpsemalt arutada, kas nimetatud reglemendi vastav paragrahv ajutiselt peatada või ümber hääletada, kuid asja huvides oleks vaja toetada siiski Sõmera kandidatuuri sideministri kohale.

E. Leisson

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid rahvasaadikud! Meie kodukord ei näe ette võimalust, et kohalviibivatest saadikutest 17 ei osalenud esitatud ministrikandidaadi Sõmera hääletamisel.

Ja teiseks. Kahtlemata on Jaak Allikul õigus, see on prestiiži küsimus, kuid ma arvan, et see on valitsuse prestiiži küsimus, ja kui valitsus peab kandidaati sedavõrd prestiižikaks, siis ainult valitsuse prestiiž sellest tõuseb. Mis puutub töötajate kirjadesse, siis suhtugem sellesse nii, et nemad on ju ka meid valinud ja konkreetset ettepanekut tehes on mul teile kaalumiseks välja pakkuda võimalus teha esitatud ministrikandidaadi suhtes ühekordne erand ja panna see eesistujal hääletusele. Tänan!

M. Titma

Ma tahaksin ka toetada Jaak Allikut selles mõttes, et küsimus on võimu- ja täidesaatva organi vahekorras ja põhimõtteliselt kõigis parlamentides reguleeritud ikkagi üsna üheselt ja teatud praktikaga. Täna me otsustame selle praktika tuleviku jaoks. Mina isiklikult pean üldse normaalseks, et valitsus oleks tulnud esitada tervikuna, koos ja hääletada koos. Nii tehakse seda tavaliselt väikeriikides. Nüüd, kui on läinud juba ministrite eraldi hääletamiseks, siis reeglina n.-ö. väikeriikides asetatakse ministri usaldusküsimus, see on eraldi küsimus ja selliselt tuleb see juba valitsusele eraldi usaldusküsimusena.

Selles suhtes me peame võtma mingi selge otsuse, kuidas me edaspidi hakkame käituma. Tähendab, on kolm võimalikku varianti. Esimese järgi otsustame, et tulevikus valitsus esitatakse korraga ja kinnitatakse korraga. On teine variant, et tõesti läheme nii, kui praegu mindi: iga ministri hääletamine, see sisuliselt välistab ju valitsuse moodustamisel erakondadevahelised kompromissid, see ilmselt meile kui väikeriigile ei sobi, ma olen täiesti selgelt sellel seisukohal. Ja on veel kolmas variant. Tähendab, järgida oma senist käitumist ja arvestada, et ka praegune valitsus on osaliselt spetsialistidest koos, osa on poliitikuid. Reeglina nähtavasti läheme me tulevikus üle niisugusele valitsusele, mis koosneb põhimõtteliselt poliitikutest ja siis spetsialist on ministri asetäitja. Tähendab, tema karjääriredeli tipp on ministri asetäitja ja sellisena on tema kõige kompetentsem inimene ministeeriumis.

I. Hallaste

Austatud eesistuja, austatud peaminister ja austatud kolleegid! Härra Mikk Titma ütles ära palju, mis mina tahtsin. Meie töö- ja kodukord on tõepoolest väga nõrk ja tänu sellele oleme me raisanud väga palju aega ministrikandidaatide kinnitamisele. Mitte kinnitades mõnda peaministri poolt esitatud kandidaati me sisuliselt vähendame ka peaministri vastutust valitsuse tegevuse eest, sest ta peab esitama nõrgema kandidaadi, kui ta oleks soovinud. Ja kui valitsus töötab halvasti, võib ta alati meile ette heita, et me ei lasknud tal valida neid mehi meeskonda, kellega oleks saanud majanduselu hästi juhtida.

Ja selles mõttes on väga õige, et valitsus tuleb kinnitada tervikuna. Kuna me oleme praegu jõudnud viimase või eelviimase ministri kinnitamiseni, siis praegu seda korda muuta on juba raske, kuid see tuleb kindlasti tulevikus ära muuta.

Praegu aga tuleks anda võimalus härra Sõmeral saada sideministriks ja jätta ka Edgar Savisaarele vastutus selle valitsuse tegevuse eest, mitte vähendada seda. Ja ma juhiksin tähelepanu, et sellessamas § 21 lõige 2 ja töö- ja kodukorras on veel öeldud, et valitsuse esimees esitab kolme päeva jooksul uue ministrikandidaadi. Kolmele tööpäevale millegipärast pole üldse tähelepanu pööratud ka nende saadikute sõnavõttudes, kes toetuvad kodukorrale, järelikult seda paragrahvi oleme juba niikuinii rikkunud. Kõige targem on see lõige 2 praegu tühistada ja kinnitada härra Sõmera ära. Aitäh!

A. Sirendi

Austatud kolleegid! Ka minul on Sõmera toetuseks meie valijate kinnitus, kes tunnevad Sõmerat kui asjalikku ja kompetentset sidelast, kelle sõnad ja teod on kooskõlas. Lisaks sellele mulle tundub, et on kaks demokraatlikku põhimõtet omavahel vastuolus, demokraatia, mis tugineb olemasolevale, demokraatlikult vastu võetud reglemendile, ja demokraatia, mis tugineb põhimõtteliselt õigusele, mis võimaldaks ebaõiget otsust tühistada, olgu see siis kui tahes demokraatlike reeglite järgi vastu võetud. Mina toetan ka seda, et me saaksime uuesti otsustada, kui me oleme eksinud, olenemata sellest, milline on reglement, sest teise otsuse võime me teha nii, nagu me õigeks peame. Ja lähtudes täiesti õigluse printsiipidest. Tänan!

T. Kallas

Härra eesistuja, härra peaminister! Ma pööraksin tähelepanu ühele asjaolule, mida me siin surmtõsiselt ja demokraatiat õppides kipume unustama. Mina ei saa väita, et ma tunneksin kogu maailma parlamente, küll on aga minul mälu nagu meil kõigil ja tuletagem meelde, et riigis, mille demokraatiat me tihtipeale peame oma suurimaks eeskujuks, Ameerika Ühendriikides, toimus hiljuti episood, mida kogu maailm jälgis, kes silmi kinni pidades, kes muiates. Jutt oli riigi kaitseministri määramisest või mittemääramisest, et kas ta annab lubaduse vähem juua ja vähem võõraste naistega tegelda. Minu arvates härra Sõmeral niisuguseid probleeme üldse ei ole ja seetõttu soovitan ka mina täna siin antud juhul tühistada see meie poolt vastu võetud paragrahv ja asuda kandidatuuri arutamisele. Aitäh!

T. Anton

Me kuulutasime välja üleminekuperioodi ja seda perioodi kindlasti iseloomustab ka see, et meie olukord pole normaalne ja ei ole normaalne ka võimu- ja valitsemisorganite suhted.

Teiseks. Reglement, mille järgi me praegu töötame, on ajutine. Ajutine sellepärast, et me tunnetasime, et selle dokumendi alusel me saame ainult tööd alustada. Reglement, mille järgi me jääme töötama, on alles koostamisel.

Mul on kõigile kolleegidele suur palve. Meil on mitte ainult täna, vaid üldse vaja rohkem näidata oma teovõimet ja vähem oskust arutada ajutiste dokumentide üle.

P. Kask

Austatud härra juhataja, ma olen nõus härra Alliku väitega, et reglemendi suhtes lihtsalt erandeid teha pole demokraatlik isegi siis, kui reglemendi vastav punkt ei ole demokraatlik, ja antud juhul ilma reglemendi vastava punkti peatamise või selle tühistamiseta hääletamise juurde minna ei pea ma õigeks ja toetan sel juhul ka Teet Kallase ettepanekut see eelnevalt tühistada. Ja põhjus on selles, et vastasel juhul võib mõni rahvasaadik hääletada vastu lihtsalt selle tõttu, et reglementi on rikutud. Tähendab, hääletamistulemus ei anna adekvaatset pilti suhtumisest härra Sõmera kandidatuuri. Tänan!

A. Veetõusme

Ma tahaksin rõhutada ikkagi seda punkti, et kolme päeva jooksul pidi valitsuse juht esitama uue kandidatuuri. Kui ta seda ei teinud, järelikult võib-olla ta ei teinud seda meelega, et mitte luua pretsedenti, millest siin räägiti, et esitada selline kandidaat, kes maha hääletatakse, ja siis uuesti esimene välja tuua. Kuid sisuliselt, kuna kolm tööpäeva on möödas, ma loeksin härra Sõmera kandidatuuri formaalselt nagu kolmandaks kandidatuuriks. Aitäh!

Juhataja

Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu, meil on vaja võtta seisukoht ja otsustada. Jaak Allik.

J. Allik

Mul on küsimus härra Veetõusmele. Kas valitsuse juht võib meelega mitte täita Ülemnõukogu otsuseid?

Juhataja

Kas härra Veetõusme vastab? Ants Veetõusme.

A. Veetõusme

Ma arvan, et mitte asjata aega viita, me arutame selle koos Jaak Allikuga pärast läbi.

Juhataja

Suur tänu! Asugem tegutsema. Mõned minupoolsed kommentaarid. Jah, tõepoolest, praegu kehtiv ajutine töö- ja kodukord ei ole täiuslik. Te teate, et ta kehtib kuni 15. maini. Küllap siis ka vähemasti tänased probleemid innustavad meid vastu võtma asjalikumaid ettepanekuid.

Mis puudutab valitsuse seadust – ka see kehtib ja on vastu võetud eelmise Ülemnõukogu koosseisu poolt, täna meil paremat seadust ei ole. Nendest lähtepunktidest peame me edasi tegutsema. Palun, Pavel Jermoškin.

P. Jermoškin

Lugupeetud juhataja, nähtavasti oleme me valitsuse liikmete arutamiselt läinud üle meie reglemendi arutamisele. Palun täpsustada, kas see on meie käesoleva istungjärgu päevakorras.

Juhataja

Lugupeetud Ülemnõukogu, nagu te olete tähele pannud, ei katkesta mina teie sõnavõttusid kunagi. Ma asusin formuleerima otsuse projekti.

H. Peterson

Ma leian, et me päriselt pretsedenti ei saa luua, kas me siis tühistame või teine võimalus oleks, et me ootaksime ära 15. maini, kui minister on olemas, ja ka teised ministrid, 1. juunini. Ning seetõttu saaksime seda asja teha hiljem.

Juhataja

Suur tänu. Kas te lubate mul esitada otsuse projekti või asume märkusi tegema.

V. Kuznetsov

Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud! Ma tahaksin teada saada, kas me hakkame ministrikandidaadile küsimusi esitama või antud juhul teeme me erandi?

Juhataja

Kui me oleme loonud selleks seaduslikud eeldused, et me härra Sõmera kandidatuuri arutama asume, siis järgneb ka küsimustele vastamine. Kas me võime asuda otsustamisele või jätkame diskussiooni sellel teemal? Ma ei saa formuleeringuga välja tulla, sest et pidevalt tehakse täiendavaid ettepanekuid.

T. Käbin

Härra eesistuja, lugupeetud kolleegid! Me oleme pikalt nüüd arutanud, mida teha ajutise reglemendiga, oleme seda kritiseerinud. Muidugi, väga hea on öelda ükskõik millise dokumendi kohta, et see on nõrk, aga oleks soovitav ka enne 15. maid kõikidelt kritiseerijatelt saada konkreetsed ettepanekud mitte ainult selle ühe punkti kohta, et reglement saaks parem. Kuid praegu on meil üks võimalus, mida me ei ole ettepanekuna nimetanud, kuid mitmedki saadikud on oma arvamustes sisuliselt välja ütelnud, nimelt, et sideministri kinnitamata jätmine – selle põhjuseks olid ühelt poolt tema ausad vastused küsimustes, mille eest ta vastutav ei ole, ja võib arvata, et mõjus osaliselt ka see, et need saadikud ei olnud hääletamise ajal saalis. Kokku võttes olid ju ettepanekud või arvamused sellised, et Ülemnõukogu ise peaks oma otsuse üle vaatama. Tähendab, meil on võimalus, et Ülemnõukogu saab ise reglementi muutmata otsustada, lähtudes neist kahest motiivist, komisjonid on ju vahepeal läbi arutanud kandidatuuri, leidnud olevat ta sobiliku. Tähendab, lähtudes sellest, et tõesti suur hulk saadikuid ei olnud saalis ja ministrikandidaadi ausad vastused mõjusid võib-olla saadikutele, kes ei jõudnud sisu läbi mõelda, nii et nad hääletasid vastu või olid erapooletud. Tähendab, Ülemnõukogu ise võiks antud küsimuse, s.o. oma otsuse vaadata üle. Tänan!

Juhataja

Lugupeetud Ülemnõukogu, asugem nüüd otsustamise juurde. Kes on selle poolt, et me täna ühekordselt teeme erandi kehtivast ajutisest töö- ja kodukorrast ja ainult antud ministrikandidaadi puhul ei võta arvesse ajutise töö- ja kodukorra § 21 p. 2? Palun hääletada! Poolt on 60 saadikut, vastu 23, erapooletuks jäi 7. Me kuulutame praegu välja lõunavaheaja, töö jätkub kell 12.15.

 

EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU

NELJAS ISTUNGJÄRK

VIIES ISTUNG

25. aprill 1990

 

Juhataja (Ü. Nugis)

Kõigepealt annan sõna Marju Lauristinile.

M. Lauristin

Lugupeetud Ülemnõukogu! Enne, kui me läheme sisulise töö juurde, ma tahaksin teile teha ühe ettepaneku, mis on ka seotud kodukorraga. Nagu te kõik olete näinud, saadikute aktiivsus on tohutult tõusnud ja iga küsimuse puhul on palju sõnavõtusoove. Selle tõttu meil on niisugune ettepanek, et uude kodukorda võetaks sisse eraldi lõik spiikri õiguste kohta ja et sellele oleks ka oma atribuutika. Nagu me teame, enamikus maailma parlamentides spiiker tarvitab mingisugust eset, enamasti haamrit, selleks et näidata, et sõnavõtud selle küsimuse kohta on lõppenud, ning pärast seda enam mitte ühtegi sõnavõttu ei registreerita. Kui te olete niisuguse atribuutikaga ka meil nõus, siis võtaksime selle sisse oma kodukorda. Aga ettepanek on, et me praktikas prooviksime seda järele juba enne 15. maid, et me lihtsalt omavahelisel kokkuleppel võtaksime niisuguse tava kasutusele. Aitäh!

 

Toomas Sõmera nimetamine Eesti NSV sideministriks

Juhataja

Lugupeetud saadikud! Me oleme võtnud erandkorras vastu otsuse, et antud päevakorrapunkti juures, antud ühe ministrikandidaadi juures ei kehti ajutise töö- ja kodukorra § 21 lg. 2.

H. Peterson

Austatud juhataja! Üks võimalus oleks olnud muidugi see, et meie Ülemnõukogu ise initsiatiivi korras oleks sideministri kandidatuuri läbivaatamise võtnud päevakorda just eelpoolnimetatud rahva tahet ja soovi ja muid põhjendusi arvestades, et ajakirjandus ei saaks meid süüdistada, et peaminister meiega manipuleerib jne. Aga see variant on juba ehk möödas.

A. Paju

Austatud Ülemnõukogu juhataja, lugupeetud kolleegid! Mulle meenutab hr. Sõmera ümber vallandunud mõttevahetus hetki Eesti Kongressilt. Kuid ma ei hakka selle juurde tagasi minema, julgeksin vaid järeldada, et antud hetkel ei ole hr. Sõmera mitte põhjus, vaid ajend. Äkitselt on saalis puhkenud mõttevahetus ja põhimõtteline arvamuste erinevus ei läbi erinevaid kogukondi, vaid erinevalt põhimõtteilt lähtuvaid saadikuid. Ja senine varjatud poliitiline tõuklemine on äkki vallandunud arvamuste erinevuseks. Ma usun, et see ei ole isegi paha, ja on hea, et me räägime asjad tõeselt selgeks.

Me oleme kannatlikult oodanud, kuidas hr. peaminister on esitlenud meile saadikukandidaate ministrikohtadele, kuid paljude ministrikandidaatide kohta oleme nime ja arvamusi kuulnud raadiost, üldsus teab enne kui meie. Siis nüüd äkitselt, kui me hakkame muutma iseotsustatud kodukorda, selleks et üks või teine mees teisel või kolmandal katsel läbi läheks, ma arvan, et siin me küsime varsti ise enda käest, milline on meie otsuse hind ja milleks me siin saalis oleme?

Juhataja

Suur tänu! Jätkakem 3. päevakorrapunktiga. Lugupeetud Ülemnõukogu, kas me kutsume kõnepulti sideministri kandidaadi Toomas Sõmera? Palume.

Т. Sõmera

Tähendab, ma peaksin nüüd esinema ka või vastan küsimustele? Kõige enne ma pean oma tagasihoidliku persooni pärast vabandama, et ma Ülemnõukogule niipalju peavalu olen teinud.

Ma olen nõus kõikidele küsimustele vastama.

H. Kostabi

Lugupeetud härra Ülemnõukogu juhataja, lugupeetud härra ministrikandidaat!

Mul on üks konkreetne ja lihtne küsimus. Kuidas seletada seda, et Tallinnas saab hotellitoast Moskva valida ühekorraga, kusjuures kuuldavus on normaalne? Põlva rajoonis, kus olen aastaid töötanud, on rajoonikeskusega telefoniühenduse saamine, eriti niiskete ilmadega, väga raske, peaaegu võimatu. Lihtsam on autoga sõita Põlvasse ja seal ära rääkida kui lootma jääda telefonisidele. Jutt ei ole mitte üksi ühest kohast, vaid ka teistest rajoonikeskustest, kaugematest kohtadest. See aga on maal teatavasti elu küsimus, eriti kiirabi ja tuletõrjega ühenduse saamiseks, kuna naabertelefonid asuvad ju väga kaugel. Linnas seda probleemi paraku ei ole. Olukord on aastast aastasse halvenenud. Mida kavatsete siin konkreetselt ette võtta? Aitäh!

T. Sõmera

Kui kõige enne kommenteerida, kuidas Tallinnast Moskvasse saab kohe helistada, siis tõepoolest Tallinna ja Moskva vahel on väga võimas kaabel ja väga suur kanalite arv. Nii et Tallinna–Leningradi suunas ja samuti Tallinna–Moskva suunas, ka Tallinna–Riia suunas, mis vabariigist väljuvad, eriti suuri probleeme ei ole. Sellel aastal me lõpetame Tallinna kaugejaama laienduse ja siis peaks Eestimaa pinnal täielikult normaliseeruma kaugside.

Nüüd Põlva rajooni kohta. Noh, ma ei ütleks, et see on kõikides rajoonides, aga tihtipeale juhtub nii. Põhiprobleem on allpool maakonna või allpool rajoonikeskust olevate telefonijaamade ja maakonnakeskuse vaheliste kanalite vähesus. Peale telefonijaama seadmete probleemi, millest ma eelmisel korral rääkisin ja milles me peame väga tõsiseid läbirääkimisi maailma paljude firmadega ja mille tootmist tuleb organiseerida meil Eestis, on meil teiseks küsimuseks olnud aastakümneid kanalimoodustusaparatuuri äärmine defitsiitsus. Liidu tööstus ei suuda seda välja lasta ja selle tehniline tase on ka nii, nagu ta on.

Meil pole küllaldane jaamadevaheliste ühendusliinide arv. Probleemiga me tegeleme, aga ma ei tahaks kuidagi nõus olla, et see asi on kogu aeg halvenenud. Nüüd me oleme siiski neid seadmeid täiendavalt saanud ja oleme neid rakendanud ka olemasolevatel ühendusliinidel, mitte ainult uute võimsuste rakendusel.

T. Kallas

Praegune minister ja ka kandidaat, teistkordne kandidaat samale postile! Mäletan, mõne aasta eest oli meie vahel väga lühike kirjavahetus. Ma töötasin Kirjanike Liidu sekretärina ja te jäite mulle meelde hea stiilimeistrina. Jutt on tollest ajast, kui ei olnud veel mingit keeleseadust. Küll aga esitas Kirjanike Liit teie ja mitme teise ministeeriumi suunas küsimusi eesti keele elu võimalikkusest Eestimaal. Noh, vastus oli vastavalt situatsioonile reibas, aga vähe lootusi sisendav. Ka praegusel hetkel on Tallinnas rida sideasutusi, kus on eriti vanemal põlvkonnal võimatu eesti keeles asju ajada. Arvatavasti on see veel süngem Kohtla-Järvel ja mujal. Ma ei räägi põhjustest, ma tahaksin küsida, kui kaugel on konkreetne keeleseaduse rakendamine selles nii olulises eluvallas nagu postitalitus, sideteenindus

T. Sõmera

Ka side valdkonnas on see probleem tõsine. Nii nagu härra Kallas mainis, just Kohtla-Järvel ja Narva piirkonnas võib-olla eriti tõsine. Ma ütleksin, et sideministeerium tegeleb sellega, ja ma loodan, et nende tähtaegadega, mis seadusandlus ette näeb, me siiski suudame selle küsimuse lahendada. Ma ei julge muidugi lubadust anda, et kuskil peale neid tähtaegu raskusi ei teki. Aga sellega me tegeleme ja kõik meie ettevõtted tegelevad sellega.

E. Leisson

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid rahvasaadikud! Me kuulasime saadikutelt hinnanguid ministrikandidaat Sõmera kohta 36 minuti jooksul ja need olid tema isikut puudutavates küsimustes eranditult positiivsed. Ma teen ettepaneku küsimuste esitamine lõpetada, kuid viimase küsimusena ma tahaksin teilt siiski pärida. "Argumentõ i Faktõ" kirjutas eelviimases numbris, et NSV Liidus on 10 000 elaniku kohta 0,97 telefoniaparaati. Kui palju on neid Eestis? Tänan!

T. Sõmera

Tähendab, tavaliselt me rehkendame telefonide tihedust saja elaniku kohta ja viimased 3–4 aastat paralleelselt ka 100 perekonna kohta. Viimased kolm aastat oleme vähemalt 85% uutest telefonidest ehitanud korteritelefonidena. Siis ma ütleksin kahed arvud. Eraldi me rehkendame ka veel linnade ja maakohtade telefone. Linnades on 100 elaniku kohta 26,5 telefoni, keskmiselt Nõukogude Liidus 16. Ja 100 perekonna kohta on Eestis 38 telefoni, Nõukogude Liidus keskmiselt 30. Maakohtades on 100 elaniku kohta 18 telefoni Eestis ja Nõukogude Liidus 6 ja 100 perekonna kohta maakohtades 25 Eestimaal ja Nõukogude Liidus keskmiselt 11.

Juhataja

Suur tänu! On tehtud ettepanek lõpetada küsimuste esitamine. Neli soovijat on veel. Kuidas me käitume? Kas lõpetame? Kas võib lugeda, et see on Ülemnõukogu ühine seisukoht või peame hääletama. Suur tänu, härra Sõmera!

Lugupeetud Ülemnõukogu, lubage teile ette lugeda otsuse projekt. "Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Toomas Sõmera nimetamise kohta Eesti NSV sideministriks. Eesti NSV Ülemnõukogu otsustab nimetada Toomas Sõmera Eesti NSV sideministriks."

Kes on selle poolt, selle otsuse poolt? Palun hääletada! Hääletamine on salajane. Poolt on 59 saadikut, vastu 23, erapooletuks jäi 3.

Eesti NSV sideministriks on nimetatud Toomas Sõmera.

 

Diskussioon NSV Liidu poolt Leedu Vabariigi vastu rakendatud majanduslikest sanktsioonidest

Juhataja

Lugupeetud Ülemnõukogu! Jätkakem neljanda päevakorrapunktiga. See on üldpoliitiline diskussioon NSV Liidu poolt Leedu Vabariigi vastu rakendatavatest majandussanktsioonidest.

Me arutasime seda küsimust eile ja tulime sellisele järeldusele, et redaktsioonikomisjon teeb ära vajaliku töö esitatud resolutsiooniprojektiga ja me täna asume seda arutama ja otsustama. Minul on ühe soovijana kirjas Ülo Uluots.

Ü. Uluots

Lugupeetud kolleegid, lugupeetud eesistuja! Aega on küll meil äärmiselt vähe. Praegu, lastes silmad üle selle meile antud dokumendi, torkas üks asi minule väga teravalt ja valusalt silma. See on teise lehekülje neljandas alumises reas, kus on ettepanek, et II maailmasõja aegsete liitlasmaade võitjad, presidendid jne. tuleb kokku kutsuda ja arutada Baltimaade iseseisvuse taastamise küsimust.

Sisuliselt, mida me teeme? Me teeme ettepaneku kokku kutsuda II Jalta konverents. Ja ma ütleksin teile niimoodi, et me ei tee ennast mitte ainult terve maailma ees naerualuseks, vaid ka Ameerika ja Euroopa kassid naeravad niisuguse ettepaneku üle. Ma olen absoluutselt veendunud, et mai lõpus jagatakse maailm uuesti Washingtonis ära. Ja see on hüüdja hääl kõrbes, kui sellise üleskutse maailma laiali saadame.

Teiseks, kuulates eilset diskussiooni, me rõhume kogu aeg rahvusvahelisele õigusele. Teate, mulle tundub, et momendisituatsioonis Leedu ümber ja terve Balti riikide ümber on see targutamine muutunud tarbetuks. Praktika ja kogemused on näidanud, et tänasel päeval ei vii see mitte kuhugi. Juba Vana-Rooma aegadest saadik on teada, et võitjate üle kohut ei mõisteta. Ja kogu aeg on maksnud tugeva ja tugevama õigus, ja seda peame me arvestama antud situatsioonis. Ma ei väida, et rahvusvaheline õigus tuleb puruks rebida ja visata prügikasti, ma räägin tänasest päevast. Ja sellepärast ma leian, et see viimane lõik tuleks maha tõmmata.

Järgmine asi. Vaadake, teksti lõpp, kus Ülemnõukogu pühalikult lubab aidata, anda majanduslikku abi Leedule. Mina kui majandusmees küsin kohe: mida, kui palju, mille arvelt ja millistest vahenditest. See tähendab, et peab olema eraldus eelarvest, mis kuulub juba meie kompetentsi. Me oleme liiga väärikas esindajate kogu, et anda välja blankoveksleid, ja seepärast peaks sellele küsimusele vastama meie valitsuse esimees härra Savisaar. Mida me oleme võimelised eraldama oma ressurssidest, oma eelarvest ja seda garanteerima.

Igatahes, kui ei ole meie lubadusel garantiid ja katet, siis mina selle poolt hääletada kahjuks ei saa.

Ja lõpetukseks tahan öelda seda, et kui minu poolt nimetatud lõigud praegu välja võtame ja kõrvutame peale seda selle deklaratsiooniga, mis me alles hiljuti vastu võtsime, siis nad on väga sarnased. Tekib küsimus, kas on siis seda deklaratsiooni tarvis. Ja nüüd viimane. Hr. Rüütel oli sunnitud täna lahkuma, aga enne, kui asuda hääletama, tahaks siiski kuulda härra Rüütli suust, kuidas antud dokument mõjutab tema positsioone ja potentsiaali dialoogis Moskva keskvõimuga. Tänan!

Juhataja

Suur tänu! Vastavalt töö- ja kodukorrale tuleb mul anda kõigepealt võimalus sõnavõttudeks. Anatoli Novohatski.

A. Novohatski

Esitatud resolutsiooni projekt on isiklikult minu jaoks vastuvõetamatu. Tema poolt hääletada ma ei saa, sellele vaatamata tahaksin juhtida saadikute tähelepanu, sellise otsuse pooldajate tähelepanu viimasele lõigule, mis käsitleb meie vabariigi valmisolekut osutada Leedu rahvale Nõukogude Liidu majandusagressiooni tingimustes igakülgset abi, majanduslikku abi. Niisugune otsus, eriti tema elluviimiseks tehtavad sammud, võivad endaga kaasa tuua Sillamäel asuvate üleliiduliste ettevõtete tulude kandmise linnanõukogu, mitte vabariigi eelarvesse. Palun arvestada sellise sündmuse arengu võimalusega.

T. Mets

Lugupeetud kolleegid, ma teeksin ühe redaktsioonilise täienduse. Teisel leheküljel on: "Eesti NSV Ülemnõukogu saadikute enamus, väljendades oma valijate tahet, avaldab Nõukogude Liidu presidendile ..." Panen ette: "Eesti NSV Ülemnõukogu saadikud, väljendades eesti rahva tahet, avaldavad Nõukogude Liidu presidendile ..." Kui sellega ei nõustu võrdsete õiguste saadikugrupp, siis nemad võivad teha omapoolse täienduse, et vene saadikute grupp ei poolda Leedu püüet enesemääramisele. Tänan!

A. Kõo

Lugupeetud eesistuja ja lugupeetud kolleegid! Eile oma ettekandes härra Tiit Made küllaltki veenvalt selgitas ära arvamuse, et majanduslik blokaad Leedu ümber ei ole Nõukogude Liidu rahvaste, vaid ennekõike keskvõimu aktsioon. Sellest tulenevalt ja arvestades igasuguseid sõdasid, kui on kõige kasulikum abi otsida võimalikult lähedalt, teen ma ettepaneku, et avalduse projekti võetaks ka järgmine lõik. See sobiks võib-olla teise lehekülje lõppu, pärast seda, kus on juttu pöördumisest maailma väikeriikide poole, et nemad väljendaksid aktiivselt oma suhtumist Leedu Vabariigi vastu rakendatud sanktsioonidesse, lisada siia niisugune pöördumine: "Pöördume kõigi NSV Liidu liiduvabariikide rahvaste ja võimuorganite poole üleskutsega jätkata heanaaberlikke suhteid Leedu Vabariigiga ja hoiduda kaasa minemast keskvõimu ebaseaduslike aktsioonidega." Aitäh!

Juhataja

Suur tänu! Esitame selle kirjalikult.

S. Volkov

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Lubaksin endale läheneda vastuvõetavale resolutsioonile rahvusvahelise õiguse normidest lähtuvalt. Asi on selles, et siin on meil tegemist mõningate mittevastavustega, täpsemalt aga – rahvusvahelise õiguse normide rikkumisega. Toetades kolleeg Uluotsa, ma ei tahaks, et meie Ülemnõukogu oleks ebakompetentne või isegi saaks maailma üldsuse naerualuseks. Esiteks, 9. detsembri 1948. aasta Londoni konventsiooni kasutamine ei ole antud juhul sobilik seetõttu, et Leedu on monorahvusriik. Teiseks, terminit "elanikkonna kollektiivne karistamine" ei saa kasutada, sest jutt on valitsusest ja valitsuse reaktsioonist majandussanktsioonidele, mitte aga konkreetselt kogu elanikkonna karistamisest. Samuti ei saa siin kasutada terminit "okupeeritud territooriumid", kuna me lähtume Leedu Ülemnõukogu 11. märtsi otsusest, samuti ei ole see termin kasutatav ka siis, kui lähtume sellest, et Leedu NSV on Liidu koostisosa. Samal põhjusel ei saa rakendada ka 1929. aasta Genfi konventsiooni seisukohti. Kui rääkida 1933. aasta konventsioonist, kus anti agressiooni määratlus, siis see konventsioon tühistati ÜRO Peaassamblee 29. istungjärgu resolutsiooniga 14. detsembril 1974. aastal ning viimane agressiooni määratlus erineb 1933. aasta määratlusest.

Meie üleskutsest aidata naabrit. Me võime aidata eelkõige majanduslikult. Ma jagan kolleeg Uluotsa arvamust, et seda peab otsustama Eesti NSV valitsus. Läbirääkimiste organiseerimise vahendamisest. Me pöördume NSV Liidu II maailmasõja aegsete liitlasmaade juhtkondade poole vastavuses rahvusvahelise õiguse normidega. See võiks olla ainult üks hooldajariik, mitte nagu meil on toodud, seejuures see peab olema kindlasti Nõukogude Liidu juhtkonnaga kooskõlastatud. Ja lõpuks, kui antud resolutsiooni eesmärgiks on Leedu toetamine tema püüdluses sõltumatusele, siis me oleme Ülemnõukogus seda juba teinud meie poolt varem vastuvõetud deklaratsioonis.

A. Gussev

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Töötades siin Ülemnõukogus, peaksime ilmselt valmistama ette küllaldaselt tõsised ja kompetentsed dokumendid. See dokument, mis meile täna välja jagati, sisaldab lisaks neile puudustele, millest minu kolleegid rääkisid enne mind, veel täielikku iseenesele vasturääkimist. Kui me esimesel leheküljel viimases lõigus kinnitame, et Nõukogude Liit käsitab Leedu Vabariiki, vaatamata selle 11. märtsi suveräänsusdeklaratsioonile, kui oma koostisosa, siis pole meil nähtavasti põhjust ähvardada – kui see on sõltumatu riik, siis sõltumatute riikidega on meil vaja kaubelda maailmaturuhindadega. Järgmises lõigus me kummutame end ise ja kirjutame – majandusliku embargo kehtestamine Leedu Vabariigi suhtes tähendab sisuliselt suhtumist Leedusse kui iseseisvasse riiki. Kas te enda jaoks olete selgeks teinud, on siis Leedu juba sõltumatu riik või ei ole? Me kirjutame, et senini ei ole rahvusvahelises praktikas teada riiklik-majanduslike sanktsioonide rakendamist ühe riigi mingi osa suhtes. See tekst siin on iseendaga vastuolus esimesest lõigust viimaseni. Edasi selle kohta, et Eesti NSV Ülemnõukogu väljendab solidaarsust Leedu Ülemnõukoguga ja teatab, et ta aitab Leedut. Ma kardan väga, et sellise lõpetusega me tõukame NSVL presidenti täitma oma A. Rüütlile telefonikõnes antud lubadust – Eestis samasuguse režiimi, nagu on Leedus, sisseviimise kohta. Igaüks peab sammuma vabadusse oma teed pidi ja igaüks peab vastutama oma sammude eest.

V. Jermolajev

Mulle tundub, et tänast dokumenti, mis meie ees laual on, tuleb meil vaadata kahest aspektist ehk kahest küljest. Mis see on, kas reaalne toetus Leedule või lihtsalt deklaratsioon sellise toetuse kohta? Arvan, et iga reaalselt mõtlev poliitik, majandusteadlane, tööstustöötaja annab endale aru, et väikene Eesti pole praktiliselt suuteline mitte millegagi Leedut aitama. Ma arvan, et sellistes tingimustes jääb dokument lihtsalt deklaratsiooniks, antud juhul lihtsalt paberiks, millel ei ole mitte mingisugust finants- või tööstusvahendite katet. Siinjuures on kohane meelde tuletada, et selline deklaratsioon Leedu toetuseks meil juba oli. Teisalt, ma teen ettepaneku arutada seda dokumenti, lähtudes otstarbekusest vabariigi praegustes tingimustes. Mida ma silmas pean? Ma pean silmas seda, et Eesti NSV on juba praegu raskes olukorras, seda me saime teada A. Rüütli informatsioonist tema kõneluste kohta presidendinõukoguga. Nüüd aga vaatame, millise reageeringu võib esile kutsuda see dokument ja kas meile öeldakse "aitäh" sellise dokumendi eest, mis ei too kasu ei Leedule ega ka Eesti rahvale. Kas Eesti rahvas, kes võib enda peal tunda meie otsuse tagajärgi, ütleb meile aitäh? Toon sellise näite, mille kohta ma võib-olla eile ei väljendanud küllalt konkreetselt. Te olete arvatavasti kuulnud, et NSV Liidu Plaanikomitee võttis endale kohustuse tarnida vabariigile 56% bensiinist, mida me pidime saama Leedust Mažeikiaist. Neis tingimustes, juhul kui me teeme vale käigu, NSV Liidu Plaanikomitee võib ilma mingisuguse blokaadi väljakuulutamiseta võtta endalt kohustuse tarnida vabariiki vajaliku kütusekoguse ja mida siis eesti rahvas tegema hakkab? Kuidas me siis Eesti rahva silmis välja näeme, rääkimata juba sellest, kuidas me näeme välja maailma üldsuse silmis, kui me anname välja veksleid, mis ei ole tagatud mitte mingite materiaalsete väärtustega.

A. Veetõusme

Austatud juhataja, kolleegid! Eelmise sõnavõtu lõppu ma lisaksin ühe lause: me ei tohiks olla sellised äraostetavad. Kuid ma toetaksin Ahti Kõо ettepanekuid ja lisaksin veel sellise mõtte, me peame vaatama asjadele selliselt, mis tegelikult toimub Leedu vastu, aga mitte Nõukogude Liidu juhtide avaldusi niivõrd tõsiselt võtma. Sest ka seni on võetud vastu palju avaldusi, mis ei vasta tegelikele toimingutele. Ja kui rääkida abiandmise ressurssidest, siis ma teeksin ka sellise ettepaneku, et me peaksime tõsiselt läbi kaaluma Armeeniale osutatava abi efektiivsuse. Ma arvan, et neid vahendeid, mida me praegu Armeeniasse suuname, saaks palju efektiivsemalt kasutada ja sealt jääks vahendeid üle, mida me vajadusel saaksime ka Leetu suunata. Ja muidugi ilmselt viimased avaldused, viimased kaks absatsi tuleks natukene ümber teha. Aitäh!

T. Kallas

Lugupeetud härra eesistuja! Ma pöördun veel kord tungiva palvega meie kõige võrdsemaid õigusi taotlevate kolleegide poole. Nad peaksid mõistma, et Eesti rahva poolt siia Toompea saali delegeeritud saadikud ei saa kuidagi hukka mõista Leedu rahvaste riiki nende väga raskel iseolemisteel ja ei saa kuidagi heaks kiita toorest vägivalda nende kallal ja ei maksa meid veenda "jaga ja valitse" poliitika kasulikkuses. See on amoraalne. Ja seetõttu ma väga palun, veel kord kordan Rein Veidemanni eilset ettepanekut, mida kahjuks mitmed meie vene saadikud ei kuulnud, kuna nad lahkusid saalist. Neil on loomulikult raskem meiega ühele nõule jääda mitmetel põhjustel, aga nii Eesti, Liidu kui maailma üldsuse silmis näeks asi tsiviliseeritum ja humaansem välja, kui nad leiaksid võimaluse hääletades jääda kas või erapooletuks. Ma tean, et on olemas võrdsete õiguste grupi poolt alternatiivprojekt, kuulame selle ära ja räägime võib-olla ka sellest. Aga minu ettepanek jääks jõusse. Aitäh!

U. Ugandi

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Vastukaaluks kolleeg Uluotsa väidetele olen ma siiski seisukohal, et see lõik, mis käsitleb rahvusvahelisi dokumente ja konventsiooni, peaks tervikuna siia sisse jääma, nii nagu ta on. Teiseks, ma ei arva, et pöördumine Bushi, Mitterand'i ja Thatcheri poole meid kuidagi naeruvääristaks. Selle lõigu ma jätaksin sisse. Kolmandaks ma teeksin ettepaneku viimasest lausest jätta ära kaks sõna "igakülgset majanduslikku", võiks jääda, et "osutame leedu rahvale abi". Aitäh!

S. Sovetnikov

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mulle tundub, et meie resolutsiooni, mille projekt on esitatud, eesmärgiks peaks olema leedu küsimuse ümber edasine pingelõdvendus. Seepärast me oleksime pidanud pöörduma mitte ainult president Gorbatšovi, vaid arvatavasti veelgi rohkem Leedu Vabariigi valitsuse ja leedu rahva poole läbirääkimiste alustamise üleskutsega. Seepärast, arvan ma, oleks otstarbekohane anda praegu sõna Sergei Volkovile resolutsiooni alternatiivvariandi ettelugemiseks.

Juhataja

Päris kindlasti saab sõna kõneks ka Sergei Volkov, aga kuulame enne sõnavõtud ära. Jaak Jõerüüt.

J. Jõerüüt

Mа tahaksin kõigepealt öelda, et osa minu jutust on juba A. Veetõusme, U. Ugandi ja mõne teise poolt ära öeldud. Aga ma siiski täiendaksin.

Siin teist päeva seda küsimust arutades on väga hea meel, et Tiit Made niisuguse küsimuse päevakorda asetas ja et me selle päevakorda võtsime.

See keskustelu siin on tõepoolest olnud mõndagi asja väga selgitav, üldpoliitiline diskussioon ja see on toonud just meie poliitilistesse hoiakutesse paljugi selgust. Ma pean kurbusega ütlema, et nii "virtuoosseid" dokumenditõlgendusi, nagu täna siin mõnes sõnavõtus kuulda on olnud, kuuleb harva.

Ja ma tahan ka öelda seda, et kui vaatate praeguses avalduse projektis esimest lauset, mis lõpeb sõnadega "pretsedenditu protsess", siis tuleksin ma tagasi veel eilsete mõtete juurde, mida mõnedki sõnavõtjad ütlesid. Jutt oli sellest protsessist, mis on hakanud vallanduma juba täna tahes-tahtmata ka meil, et ärgem segagem ennast teiste inimeste asjadesse, sest et meie endi asjad hakkavad siin halvasti minema. Need arvamused ei pea lihtsalt vett. Ma sain täna hommikul nappi uut informatsiooni ja ma kasutan selle kohe ära. Nimelt paljud vist teavad, aga paljud ei tea, et Eestis on sellise ressursiga nagu paber asjad juba pool aastat võrdlemisi halvad. Paber ei ole ainult materiaalne väärtus, vaid ideoloogia ja kultuuriväärtus ja -kandja kõigis elutegevuse sfäärides, äärmiselt vajalik asi. Paberiressursside pigistamise protsess Eesti suhtes käib juba pool aastat. Ja huvitav on nimelt see, et täna hommikul ja eile õhtul saadud uued faktid näitavad seda, et Eesti ja Läti suhtes tahetakse veel seda protsessi süvendada. Meile ei taheta lihtviisil paberit enam anda.

Nii. See on üks nendest paljudest näidetest. Neid võib veel ju siia ritta asetada, aga minu jutu mõte peaks olema täiesti arusaadav.

Me võiksime üksikute lausete ja lõikudega seda teksti redigeerida ja pean seda isegi lausa vajalikuks. Aga teeme jah vist selle selge vahe sisse. Teet Kallase ja Rein Veidemanni ütlusi toetades kutsuksin neid meie saadikuid, kes on põhimõtteliselt teistel seisukohtadel ükskõik millistel põhjustel, olema mõnikord erapooletud.

U. Anton

Lugupeetud kolleegid! Eelkõneleja ütles mu mõtted põhiliselt välja, kuid ikkagi lisaksin kõigepealt sedasama. Leedu küsimus näitab veel kord, kui suured keskvõimu vangid me oleme. See, mis täna Leedus toimub, see võib tabada homme meid ja ükskõikseks jäämine oleks pehmelt öeldes lihtsalt ebaeetiline.

Nüüd konkreetne ettepanek. Enne, kui me oma otsuse või avalduse lõplikult formuleerime, teen ettepaneku härra peaministrile esineda infoga ja ettepanekutega Leedu küsimuses, kuna ta oli ju alles hiljaaegu Leedu-mail. Leedu vajab abi, kuid olen ka täiesti nõus härra Uluotsa mõtetega, et katteta lubadusi me ka välja anda ei saa. Tänan!

A. Maarend

Meie avaldus Leedu Vabariigi suhtes kehtestatud majandusembargost peaks igal juhul juhtima tähelepanu rahvusvahelistele lepingutele ja kohustustele, mis on sõlmitud maailmas rahu ja julgeoleku kindlustamise nimel. See küsimus on äärmiselt oluline ja tegelikult seotud mitte ainult Balti küsimusega. Need probleemid on päevakorral ka Saksamaa ühinemisega seotud väga vastuolulistes küsimustes. Praegu vaevalt on mõtet vaidlustada küsimust, kas Leedu on okupeeritud või mitte. Selge on see, et okupatsiooniväed viibivad Leedus, ja siis on ka ilmne, et me võime viidata ja peame viitama 1949. aasta Genfi konventsioonile. Ka on minu arvates õigustatud viidata Londoni konventsioonile, mis sätestab genotsiidi, ja eile ma julgelt juhtisin tähelepanu NSV Liidu poolt selle konventsiooni juurde tehtud täiendavatele märkustele, kui NSV Liit sellele 1949. aastal alla kirjutas. Ma veel kord rõhutan, ta oli seisukohal, et genotsiidi konventsioon peab laienema ka nendele territooriumidele, mis on hooldusalused või mis ei ole isejuhitavad, ning ka okupeeritud territooriumile. Nii et see viide peaks igal juhul sisse jääma, sest et püütakse luua majandusblokaad, kus inimestel on reaalne nälja- ja majanduse täieliku destabiliseerimise oht. Seda võib tõlgendada taotlusena sundida Leedu elanikkonda tõesti hävimisohus olles alluma survele. Nii et mina toetan küll seda, et need küsimised, s.o. viited rahvusvahelistele dokumentidele, jääksid sisse.

A. Paju

Tähendab, esiteks ma vaidleksin vastu Uno Ugandi ettepanekule viimasest lõigust võtta välja meiepoolne majanduslik abi, kui me ei võta välja teisel leheküljel pöördumist maailma maade poole, et Leedu vajab majanduslikku abi. Iseendalt võtame maha kohustuse, teisi aga palume, see muutuks ka imelikuks.

Teiseks. Ma teeksin redaktsioonilist laadi ettepaneku, mis teeks asja konkreetsemaks. See lõik, mis algab: "Eesti NSV Ülemnõukogu avaldab kahetsust", ja lisaksin niisuguse paranduse siin: "Eesti NSV Ülemnõukogule jääb arusaamatuks sõltumatute demokraatia ideaalide kandjate – Euroopa Ühenduse ja Euroopa maade ning Ameerika Ühendriikide – äraootav suhtumine Nõukogude Liidu majandusagressiooni Leedu Vabariigi vastu." Sest meil on siin sõnastus ettevaatlikult ükskõikne, kahetsust avaldav. Kummaline mõiste on siin: "... pärast Leedu Vabariigi kodanike majanduslikku ahistamist NSV Liidu poolt", sest selles on ära määratletud nende arusaamine. Kui see on majanduslik agressioon, paneme tema siis paika. Ma võin selle ka kirjalikult esitada.

K. Koha

Härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Toetades härra Veidemanni ja härra Kallaste ettepanekut, me ikkagi pöörduksime meie vene keelt kõneleva seltskonna poole, kes nimetab end võrdsete õiguste eest võitlejateks. Ikkagi sellesama mõttega, mis ma eile ütlesin. Teeme korraks ennast selleks väikerahvaks, kes elab suure rahva kõrval, kui ebavõrdne see tegelikult on, ja elada selle mallide järgi.

Mõelge korraks ennast sellesse olukorda ja püüdke sealt siis asja mõtestada ja aru saada, miks me niimoodi käitume ja avaldame toetust Leedule, sest ta on niisamasugune väike rahvas kui meiegi siin. Ja redaktsioonis võiks olla parandus, teise lehekülje teises lõigus jätta välja sõnad: "saadikute enamus, väljendades valijate tahet", see on lihtsalt üleliigne avaldus. Aitäh!

N. Aksinin

Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid, ma arvan, et see dokument on äärmiselt kategooriline ja nõudlik NSV Liidu suhtes. Vaadake, igas teises lauses kasutatakse sõnu "genotsiid", "embargo", "agressioon", "kollektiivne karistamine", "rassi, rahvuse hävitamine" jne. Me oleme siin sarnased lapsekingades poliitikutega. Me tunnistame Leedu iseseisvust, aga kui jutt on materiaalsetest ressurssidest, siis maailmaturu hinnad enam ei sobi. Kuidas sellest aru saada? Ja embargo? Mina kui sõjaväelane saan nii aru, et embargo on, kui 8000 m² elamispinda ei antud sõjaväelastele. Kas see on embargo või blokaad? Seepärast ma arvan, et meile on arusaadav solidaarsuse avaldamine Leedule, kuid ta tugineb suuremas osas emotsioonidele, ja ma arvan, et antud resolutsioon on meile kahjulik.

J. Reinson

Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, austatud kolleegid! Tahan pöörduda teie poole ühe sellise ettepanekuga, mis ehk päris otseselt ei ole seotud arutatava teemaga, kaudselt küll. Ja ettepanek seisneb selles, mis ehk aitaks meid konstruktiivse ühistöö teele. Võrdsete õiguste, kompartei ja Ida-Virumaa saadikurühmade senisest tegevusest on jäänud mulje, et püütakse lihtsalt Ülemnõukogu tööd torpedeerida, aga meil on vaja ühistöö poole püüelda, sest me ei loobunud selleks oma senisest töökohast, et nüüd Toompeal miitingutekste kuulata. Me ei ole ülalnimetatud kolme rühmaga ühist keelt leidnud üheski põhimõttelises küsimuses, samal ajal on veider kuulda, et nad täielikult tunnistavad eesti rahva õigust oma riigile. Normaalseks koostööks on vaja selgust! Ma teen Ülemnõukogu Presiidiumile ettepaneku, et ta palub nimetatud kolmel saadikurühmal esitada oma seisukohad järgmistes küsimustes. Millal ja millistel tingimustel võib eesti rahvas realiseerida võõrandamatut õigust omariiklusele? Kas saab eksisteerida suveräänne Eesti riik avatud piiridega võõra riigi vägedega oma territooriumil? Kas on vajalik ja võimalik üle minna turusuhetele ja eramajandusel baseeruva majandussüsteemi ülesehitamisele? Kui me saaksime järgmiseks istungjärguks vastuse nendele küsimustele, oleme võimelised oma aega ilmselt palju efektiivsemalt kasutama ja täitma valijate lootused, mis nad sellele Ülemnõukogule on pannud. Aitäh!

Juhataja

Suur tänu! Nagu ikka, ma palun kõik küsimused esitada kirjalikult. Pavel Grigorjev.

P. Grigorjev

Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud! On tunda Eesti muret seoses sündmustega naaberriigis. Me jälgime tähelepanelikult maailma ajakirjandust, loeme nii kongressi kui ühisturu reageeringuid ja näeme, et me kiirustame. Resolutsioonis on kirjutatud: osutada igakülgset majanduslikku abi. Aga kui Kirde-Eesti saadikutegrupp palus abi toiduainete, tsemendi ja metsa osas, siis mitte ükski valitsuse liige ei vastanud antud küsimusele. Mõelgem, mis on meile siiski lähedasem, aidata rahade ja materjalidega vabariigi kirdeosa või toppida end Euroopa või isegi maailma mastaapidega konflikti.

A. Zõbin

Lugupeetud kolleegid, siin pöörduti meie poole palvega mõista eesti rahvast, kes on sõltuvuses Nõukogude Liidust. Ma arvan, et meie suurel maal on täheldatavad olulised nihked demokraatia suunas ja seepärast me kõik, kõigil tasandeil, nii lihtsad inimesed kui ka kõrged valitsusorganid, peame aitama kaasa sellele, et demokraatia saaks teoks. Me räägime väga tihti juriidiliste isikute, regioonide võrdõiguslikkusest, unustades seejuures füüsiliste isikute, s.t. konkreetsete inimeste õigused. Me peame hoolitsema selle eest, et inimestel, kes on tulnud ilmale, oleks, sõltumata nende rahvuslikust kuuluvusest, võrdsed õigused ja võrdsed võimalused. Kas on aga võrdõiguslikkust, s.o. võrdseid võimalusi inimestel, kes elavad antud territooriumil? Kas meil Eestis on võrdsed võimalused – rahvusvähemustel võrdselt põhirahvusega. Ma ei räägi endast. Aga näiteks, kas saab rahvusvähemuse esindaja olla vabariigi riikliku hierarhia kõrgeimal ametikohal? Selge, et tänapäeva tingimustes sellist võimalust ei ole. Selliseid näiteid võiks tuua hulganisti, ja mitte ainult nii kõrgel tasemel. Ma kutsun kõiki saadikuid, kõiki kaasaegseid üles mõistuse võidule, et me väikesel maal, mida nimetatakse Eestiks, võitleksime kõikide inimeste võrdsete õiguste eest. Juhul, kui selline võrdsus saaks teoks, saaks arvatavasti teoks ka Eesti iseseisvus. Praegu kutsutakse venekeelset elanikkonda üles osalema separatistlikes püüdlustes. Kuid sellele osale elanikkonnast on selge, et kui vabariigis ei ole "Moskva karvase käe" mõjumise tingimustes võrdsust rahvustunnuse alusel, siis mida veel võib oodata, kui vabariik tõepoolest eraldub. Kui me tahame olla demokraadid, võidelda üldinimlike väärtuste prioriteedi eest, siis tehkem seda praegu. Arvan, et ainult sel juhul on õiglane rääkida maa, mida nimetatakse Eestiks, iseseisvusest.

T. Anton

Pole mingit kahtlust, et me peame välja selgitama oma seisukoha embargo suhtes, mis on ju Leedu Vabariigile reaalselt kehtestatud. Kuid samas on meil vajalik jõuda äratundmisele ka selles, kas me oleme seisukohal, et Leedu Vabariik on endiselt Nõukogude Liidu koostisosa, või oleme seisukohal, et Leedu Vabariik asub iseseisva riigina väljaspool Nõukogude Liitu. Praegusest dokumendi projektist jääb küll tunne, et see küsimus on lahendamata jäetud. Eriti viitab sellele 1. lõigu lõpus lause, et ÜRO Peaassamblee mõistis kategooriliselt hukka elanikkonna kollektiivse karistamise, ja teiselt leheküljelt 3., 4., 5. rea lause, et rahvusvahelises praktikas on ühe riigi sisesed majanduslikud sanktsioonid sama riigi muude osade suhtes senitundmatud. Mul on ettepanek moodustatud redaktsioonikomisjonile, et tuleks antud dokumendi projekti tekstis ühtlustada ka Leedu Vabariigi nimetuse kasutamine. Võib-olla on vaja igal pool, juhul kui me loeme Leedu Vabariiki väljaspool Nõukogude Liitu asuvaks, kasutada ainult ühte mõistet: Leedu Vabariik. Samuti on esimese lehekülje lõpus 3. lõik sõnastatud üsna halvasti mõistetavalt. Võib-olla et olukorda parandab see, kui siia mõned komad juurde panna. "Nõukogude Liit käsitleb Leedu Vabariiki, vaatamata tema 11. märtsi 1990. aasta iseseisvumise otsusele, endiselt" jne. Võib-olla on mingi muu meetod selleks, et see lõik muutuks arusaadavaks. Ja teisel leheküljel 1. lõigu lõpus on sõnad "ning halvendab tahtlikult NSV Liidu loodepiirkonna majanduslikku seisundit". On ettepanek need sõnad selle lõigu lõpust maha tõmmata. Aitäh!

A. Sirendi

Austatud juhataja ja kolleegid! Ma pean veel kord meelde tuletama, et me teeme väga tõsist dokumenti ja niisuguse projektiga me ei saagi üldse edasi. Me hakkame pihta niisuguse väitega, et on alustatud rahvusvahelises plaanis pretsedenditut protsessi, samal ajal see, millisest protsessist on juttu, selgub alles 2. ja 3. lõigus, kusjuures sellele protsessile ei ole varem nime antud. Edasi järgmises lõigus räägitakse samuti genotsiidi kolmandast moodusest eelpoolnimetatud gruppidele jne. Genotsiidi kolmas moodus ei pruugi üldse olla üldtuntud mõiste kõigile maailma rahvastele. Edasi, seesama väide sama lehekülje lõpus, et otsus on tehtud vastavuses kehtiva NSV Liidu põhiseadusega. Siin ei selgu, kas see otsus, et Liit käsitab Leedut endiselt oma osana, või iseseisvumise otsus. Niivõrd segaselt, nagu siin on öeldud, on peaaegu võimatu ennast väljendada. Edasi, rahvusvahelises praktikas ühe riigi sisesed majandussanktsioonid sama riigi muude osade vastu on senitundmatud. Minu arust on need üldtuntud võtted. Neid kasutatakse sagedasti nendes riikides, kus on kehtestatud mingisugune ebamäärane õigus, mida kasutatakse väga ebakorrapäraselt. Ajaloos väga tuntud ja me oleme neid ka omal nahal tundnud, kuidas meil kasutatakse majandussanktsioone siis, kui me ei täida lihaplaane või kui me üleliidulisi tarneid ei vii ettenähtud korras jne. Samuti lõpus tuleks tõepoolest ütelda, et mitte "igakülgset majanduslikku abi", vaid võimalikku majanduslikku abi. Selle ärajätmine minu arust oleks vale, sest vastasel juhul me püüame tõelist abi asendada ainult selle paberiga, mida me siin teeme ja mida tuleb minu arust veel korduvalt ringi teha. Tänan tähelepanu eest!

I. Fjuk

Kaks eelkõnelejat tegid juba mitmed neist märkustest, mida ma oleksin teinud, ära. Mul on siin mõned veel, aga ma leian, et praegu sellises suures kogus sellist dokumenti, kuhu on tehtud minu meelest juba väga palju sisulisi märkusi ja parandusi, ei saa me edasi arutada, vaid selle peaks andma tagasi redaktsioonikomisjoni, ühtlasi peaks sinna juurde valima veel mõned uued liikmed. Ma lisaksin siia juurde, et mind teeb natukene murelikuks selle avalduse insinueeriv toon või, veelgi enam, lausa üleolev toon. Vaatamata kõigele peab see olema diplomaatiline avaldus, mis tähendab, et meie tõde peab olema ka väga selgelt välja öeldud. Ja kolmandaks teeb mind murelikuks see, et me seda dokumenti tehes ei ole arvestanud sellega, et me oleme astunud üleminekuperioodi. Me peaksime tegelema Eesti Vabariigi taastamise küsimustega, ja ehkki ei ole me veel iseseisev riik, peaks ka selles tekstis olema tuntav juba see, et me vähemalt pürgime iseseisvaks riigiks olemise poole, olgu siis Põhja-Euroopas või Euroopa Ühenduses. Me vastandame ennast ja Leedu Vabariiki kõikidele teistele Euroopa ühendustele ja Põhja-Euroopa maadele ja hurjutame neid nende ükskõiksuses ja ettevaatlikkuses. Aga me ei anna endale aru, et sellisena käituvad just iseseisvad riigid. Meie sellise dokumendiga rõhutame veel kord, et me oleme jätkuvalt Nõukogude Liidu osa ja ei olegi astunud üleminekuperioodi. Ma tahaksin, et selles dokumendis oleks veidi rohkem diplomaatilisust ja juba äratuntavat üleminekuperioodi hõngu.

V. Jermolajev

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Kired on pisut lõõmama löönud, palun vabandust, et ma teistkordselt juhin teie tähelepanu kõrvale. Kuid ma kasutan õigust, mis mulle on antud reglemendiga. Vahetanud kõrvalistuvate kolleegidega arvamusi, tundub, et ma hakkan mõistma vastuolude sõlmkohta. Seepärast püüan küsimust konkretiseerida, vaadates seda dokumenti kõrvalt, otstarbekuse seisukohalt. Kas see dokument on õigeaegne? Esiteks, Leedule ta mingit praktilist abi ei osuta. Teiseks, teeb keerulisemaks Eesti tee iseseisvumisele. Kolmandaks, selle ala spetsialisti arvamuse kohaselt demonstreerib dokument kogu maailmale meie ebakompetentsust. Kas selle dokumendi vastuvõtmine on otstarbekohane loogika ja terve mõistuse seisukohalt?

Juhataja

Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu, me oleme jõudnud otsustamise faasi. Meil on olemas redaktsioonikomisjoni materjal ja kõnet taotleb Sergei Petinov, kellel on alternatiivne resolutsioon. Vastavalt meie töö- ja kodukorrale me nüüd käitume niimoodi, et kõigepealt redaktsioonikomisjon loeb ette algmaterjali, mis oli esitatud ettekandja poolt, ja siis saab sõna Sergei Petinov alternatiivse materjali lugemiseks.

T. Made

Austatud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Huvi selle dokumendi vastu on väga suur ja see on mõistetav. Me elame ühises Baltikumis, meid ähvardab ühine oht, me otsime koos lahendust, kuidas sellest asjast välja pääseda. Redaktsioonikomisjon koosseisus Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Illar Hallaste, Alar Maarend, Rein Veidemann, Mikk Titma ja Tiit Made pakkusid välja selle avalduse projekti, mis teile oli välja jagatud, ja nüüd on väga palju asjalikke märkusi tehtud, mida on ka suures osas arvestatud. Enne seda, kui ma loen ette juba selle teksti koos parandustega, tahaksin ma siiski vastata või kommenteerida, või kuidas soovite, mõningaid märkusi ja tähelepanekuid, ehkki omavahelises diskussioonis on nii mõnigi nendest juba ära vastatud.

Kõigepealt, vastuseks lugupeetud härra Uluotsale ja kõikidele maailma valgetele ja mustadele klassidele. Selles dokumendis, mis teile oli välja jagatud, ei ole viimases lõigus pakutud mitte kutsuda kokku Jalta konverentsi, vaid on tehtud Nõukogude Liidu II maailmasõja aegsetele partneritele-liitlastele ettepanek olla vahendajad ja ei mitte midagi rohkem, ettepanek olla vahendajaks läbirääkimiste protsessi organiseerimisel ja selle läbiviimisel. See ei ole uue Jalta konverentsi kokkukutsumise pakkumine, selle ettepaneku tegemist meie enda peale loomulikult kuidagimoodi ei saa võtta, kuid saame teha ettepaneku omalt poolt ükskõik kellele olla vahendajaks, see on meie õigus teha ettepanekuid. Nii et me ei saa kuidagimoodi olla ükskõiksed Leedu-vastaste majandussanktsioonide suhtes ja meie rahval, meie valitsusel, Eestimaa kõikidel elanikel peab olema see soov ja normaalne inimlik tahtmine hädas olijaid aidata. Milline on meie majanduslik potentsiaal ja võimalused, selle piires me ka abi osutame. Ja kui Ülemnõukogu koosseis leiab, et seda abi peab osutama, siis antakse vastav ülesanne valitsusele ja valitsus siis vaatab, mis ta saab ja suudab ja võimalik on, ja kui on vaja rohkem, siis me otsustame, kas tõmbame oma püksirihma koomale või ei tõmba. See on kõik diskuteeritav, kuid me selle dokumendiga, selle avaldusega ütleme välja, et me oleme valmis, loomulikult oma võimaluste piires, abi osutama. Lugupeetud rahvasaadik kommunist Gussev märkis väga õigesti, et kauplemine peab käima maailmaturu hindade alusel, ja sellega, selle avaldusega me tahamegi juhtida tähelepanu sellele, et Nõukogude Liit ja Leedu Vabariik hakaku tegema omavahel koostööd ja kauplema just nimelt maailmaturu hindade alusel ja vahendusel, mida siiamaani ei tehtud. See on väga õigeaegne märkus, mille eest suur tänu.

Lugupeetud Tõnu Anton, kõik see, mis on öeldud, on väga õige ja juba ka teksti olid need kõik sisse viidud, see kõik on parandatud. Lugupeetud Peet Kask tegi selle paranduse kirjalikult ja seda on arvesse võetud. Ignar Fjukile vastaksin ma niimoodi, et meil on tegemist ühe konkreetse dokumendiga – meie seisukohavõtuga Leedu Vabariigi asjus või suhtes. Kui me ajame ühes dokumendis kõiki asju korraga, siis me läheme omadega väga laiali. Loomulikult ajame me oma Eestimaa asja, oma üleminekuperioodi probleeme ja seda me teeme mõnes teises ettevõtmises, mõne teise dokumendiga ja katsume niimoodi, et me ühte asja, ühte dokumenti kõike sisse ei paneks. Et mitte minna liiga pikale, loeksin ma teile ette selle parandatud variandi nüüd kõikide, peaaegu kõikide nende parandustega, mis siin saalis on tehtud, ainult mõningate küsimustega, enne kui ma lugema hakkan. Nimelt ei jõutud ühtsele seisukohale dokumendi viimase rea suhtes. Tähendab, igakülgne majanduslik abi, "igakülgne" läheb välja, kuid kas me piirdume ainult sõnaga "abi" või paneme sisse majanduslik abi, see jäi lahtiseks. Majanduslik abi? No ühesõnaga jääb esialgu selleks. Teine küsimuste ring, mis käib teise lehekülje esimese lõigu lõpu kohta. Tõnu Antoni ettepanek jätta ära "ning halvendab tahtlikult NSV Liidu loodepiirkonna majanduslikku seisundit". Vaadake, asjalood on sellised, et selle dokumendiga peame me andma Moskvale ja Nõukogude Liidu valitsusele märku ka niimoodi, et ta sellest asjast, mida ta teeb, aru saab. Nimelt tõesti Nõukogude Liidu majanduspiirkonda, kuhu kuuluvad ka Baltimaad oma selles staatuses, mis neil Nõukogude Liidu koosseisus varem oli, selle piirkonna majanduslikku olukorda halvendatakse kas või selles plaanis, et Leedu naftatootmine, naftasaaduste tootmine on halvendanud ka naftatoodetega varustamist just nimelt sinna loodepiirkonda väljapoole Baltimaid. See on väga õige märkus Tõnu Antonil. Me peame võtma raudse seisukoha, et me räägime Leedu Vabariigist, ja seda me ka teeme, kuid nagu eile öeldud, peame me seda küsimust käsitlema kahest aspektist. Sellest aspektist, kas Leedu on vabariik ja kas ta on täielikult iseseisev ja kuidas siis on suhtumine Nõukogude Liidu ja Leedu vahel. Kuid ühtlasi peame me pöörama tähelepanu ka sellele, et kui Nõukogude Liit käsitleb Leedut ikka endiselt Leedu NSV-na, oma territooriumi osana, mil moel siis kajastuvad need majanduslikud aktsioonid praegu leedu rahva peal ja kogu Nõukogude Liidu süsteemis? See on väga raske ülesanne, seda ühes dokumendis väljendada, kuid vähemalt üritama peab minu meelest. Niisiis ma loeksin teile selle redaktsiooni, mis praeguseks hetkeks on välja kujunenud, ette ja siis arutame, mis edasi teha.

"Eesti NSV Ülemnõukogu avaldus Nõukogude Liidu poolt Leedu Vabariigi suhtes kehtestatud majandusembargost. NSV Liidu president Mihhail Gorbatšov ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu on alustanud rahvusvahelises plaanis pretsedenditut protsessi." Nüüd tuleb lisa: "kehtestanud majandusembargo sellisel territooriumil elava rahva suhtes, mis on tema sõjaväe ja julgeolekuorganite kontrolli all. 1948. aasta 9. detsembri Londoni konventsiooniga loetakse keelatuks tegevus, mis on suunatud rassi, rahvuse, etnilise või usulise grupi hävitamisele, samuti genotsiidi kolmas moodus – eelpoolnimetatud gruppidele selliste elamistingimuste loomine, mis võib kaasa tuua nende täieliku või osalise hävinemise. ÜRO Peaassamblee mõistis 8. detsembril 1987. aastal kategooriliselt hukka elanikkonna kollektiivse karistamise, nende halvasti kohtlemise, sekkumise okupeeritud alade elanikkonna haridussüsteemi, sotsiaalsesse, majanduslikku ja tervishoiualasesse arengusse." Ka järgnev lõik tervikuna on niisugune, nagu ta meil oli esialgses variandis, välja arvatud 6. rida, kus "1933. aasta agressiooni määramise" asemel on "määratlemine". See on juristide sõnade järgi täpsem. Ülejäänu on kõik sama ja ma seda praegu ei loeks. Nüüd edasi 3. lõik. Vastavalt Peet Kase ettepanekule näeks selle lõigu algus välja niimoodi: "NSV Liidu suhtumine Leedu Vabariiki on ebajärjekindel. Ühelt poolt Nõukogude Liit peab Leedu Vabariiki, vaatamata Leedu Ülemnõukogus 11. märtsil 1990. aastal vastu võetud iseseisvumise otsusele, endiselt oma osaks. See otsus oli tehtud vastavuses kehtiva NSV Liidu põhiseadusega. Teiselt poolt majandusembargo väljakuulutamine Leedu Vabariigi suhtes tähendab aga sisuliselt Leedu käsitlemist iseseisva riigina. Rahvusvahelises praktikas on ühe riigi majanduslikud sanktsioonid sama riigi muude osade suhtes senitundmatud. Oma otsusega ahendada Leedu Vabariigi majanduslikku toimetulekut kahjustab Nõukogude Liit Leedu elanike elamis- ja töötingimusi ning halvendab tahtlikult NSV Liidu loodepiirkonna majanduslikku seisundit. Eesti NSV Ülemnõukogu avaldab Nõukogude Liidu presidendile protesti Leedu Vabariigi vastu rakendatava majandusliku agressiooni suhtes. Eesti NSV Ülemnõukogu kutsub president Mihhail Gorbatšovi loobuma väljakuulutatud sanktsioonidest ja alustama Leedu Vabariigi seaduslike esindajatega läbirääkimisi Leedu ja NSV Liidu poliitiliste ja majanduslike suhete üle." Ja sellele lõigule kohe otsa rahvasaadik Kõo ettepanek: "Pöördume ka kõigi NSV Liidu rahvaste ja võimuorganite poole üleskutsega jätkata heanaaberlikke suhteid Leedu Vabariigiga ja hoiduda minemast kaasa NSV Liidu presidendi ja valitsuse ebaseaduslike aktsioonidega. Eesti NSV Ülemnõukogu avaldab kahetsust demokraatia ja sõltumatuse ideaale kandvate Euroopa ühenduste ja Põhja-Euroopa maade ettevaatlikult ükskõikse, samuti Ameerika Ühendriikide äraootava suhtumise pärast Leedu Vabariigi kodanike majanduslikku ahistamisse Nõukogude Liidu poolt." Me Ants Pajuga selle lõigu suhtes veel hiljem räägime, mitte kuidagimoodi ei saanud ma viia seda redaktsiooniliselt kogu selle rütmiga kooskõlla. "Pöördume maailma avalikkuse poole üleskutsega anda Leedu rahvale majanduslikku abi ja poliitilist tuge. Pöördune maailma väikeriikide poole, et eriti nemad väljendaksid aktiivselt oma suhtumist Leedu Vabariigi vastu rakendatud sanktsioonidesse. Teeme NSV Liidu II maailmasõja aegsete liitlasmaade riigijuhtidele, USA presidendile George Bushile, Prantsusmaa presidendile Francois Mitterand'ile ja Suurbritannia peaministrile Margaret Thatcherile ettepaneku olla vahendajateks Leedu ja teiste Baltimaade iseseisvuse taastamise läbirääkimistel Nõukogude Liiduga. Eesti NSV Ülemnõukogu väljendab oma solidaarsust leedu rahvaga ning teatab, et niipea kui Leedu Vabariik seda vajab, on eesti rahvas ja tema valitsus valmis osutama leedu rahvale majanduslikku abi."

Juhataja

Suur tänu! Tiit Madele on mõned küsimused.

V. Malkovski

Mul on küsimus, võib-olla mõnevõrra ebaharilik. Kas te ei hinda antud resolutsiooni kui võimalust peatada või isegi keelduda dialoogist Moskvaga?

T. Made

Ei, seda ma ei arva, ma arvan, et antud avaldus eelkõige näitab, et Baltimaad on nende läbirääkimiste ettevalmistamisel koos. See avaldus näitab eelkõige seda, et me ei tagane sammugi oma mõtetest jõuda välja iseseisvusele, ja see avaldus näitab veel kord, et me peame lugu leedu rahva ettevõtmistest ja oleme temaga koos.

Ü. Uluots

Ma jään oma nõudmise juurde, et peale hääletamist ära kuulata hr. Savisaare majanduslik kommentaar ja mitte ainult redaktsioonilises korras seda ettepanekut tagasi lükata, vaid panna hääletamisele, kui see on vajalik.

Hääl saalist

Minu meelest härra Arnold Rüütel esindab läbirääkimistel Eesti NSV Ülemnõukogu, eesti rahva tahet ja seisukohti. Ja kui me võtame selle otsuse vastu, siis hr. Rüütli kohustus on läbirääkimistel lähtuda sellest dokumendist, seda avaldust oma läbirääkimistel arvestada. Küll aga ei pea me kuidagimoodi neid kahte asja praegu kokku viima.

Mis puutub ettepanekusse peaministri ärakuulamiseks majandusabi võimalustest Leedu vastu rakendatud sanktsioonide puhul, siis see on väga õige ettepanek. Kahtlemata on valitsus seda kaalunud, kuid sedagi me ei peaks siduma antud avalduse vastuvõtmisega, vaid kui see avaldus on vastu võetud, siis Ministrite Nõukogu, Eesti Vabariigi Valitsus esitab meile oma mõtted, kuidas riigi olukorras seda abi oleks tarvis või kuidas seda abi oleks võimalik anda, kui Leedu seda meie käest küsib.

A. Tarand

Lugupeetud juhataja, mu märkus võib-olla tuleb nüüd küll natukene hilja, kuid see on väga oluline – härra Made väga hea diktsiooniga ette loetud tekstist torkas see paremini kõrva, kui ma kirjutatud tekstist märkasin.

Nimelt 2. leheküljel 4. rida on "rahvusvahelises praktikas on ühe riigi majanduslikud sanktsioonid sama riigi muude osade suhtes senitundmatud".

Mul tuli meelde, et minu teada Etioopia on näiteks kasutanud midagi samalaadset ja Aafrika arengumaades on teisi selliseid näiteid. See ei ole võib-olla väga oluline, aga eks ta faktiline parandus ehk oleks. Aitäh!

T. Made

Aitäh! Aitäh Andres Tarandile, suur tänu, ta leidis maailmapraktikast minu meelest ainsa näite, ja oma häbiks pean tunnistama, et see ei tulnud mul meelde. Ole meheks!

A. Sirendi

Austatud juhataja! Mul oleks niisugune küsimus, et kas see genotsiidi kolmas moodus on retsensentidele nii armas, et nad tahavad seda ilmtingimata sinna jätta, ja kas seda ei saa välja jätta. Ja teise lehekülje peal peaks me ikkagi rõhutama seda, et ühe riigi majanduslikud sanktsioonid oma riigi muude osade suhtes on üldtuntud, mitte tundmatud. Me teame Stalini praktikast, kuidas suruti maha Ukraina ja kõigi teiste piirkondade iseseisvus, kes olid tol ajal Nõukogude Liidus, ja kui Ukrainat ei soovi, siis olgu teiseks riigiks Volgamaa. Kõik need suruti maha just majanduslike sanktsioonide abil, kaasa arvatud muidugi muud sanktsioonid. Neid on kõigis riikides kasutatud. Nii palju, kui mina ette kujutan. Tänan!

T. Made

Nõukogude Liidu sees on see tõesti laialt levinud taktika, kuid me lähtume siin maailmatasemest, aga Andres Tarandi märkus on nii asjakohane, et seda lausepoolt tuleb üleüldse muuta või hoopiski välja jätta. Terve see lause välja jätta, mul on niisugune ettepanek.

A. Paju

Austatud juhataja, lugupeetud ettekandja! Ei tahaks sugugi jääda päri väitega, et antud tekst on iseseisev, Ülemnõukogu esimehe ja valitsusjuhi seisukohad on sellest sõltumatud. See peaks siin ikkagi olema üks tervik, mitte et teeme omaette, nemad omaette.

T. Made

Ma ei mäleta, et oleks öeldud, et valitsusjuhi seisukohad oleksid sellest sõltumatud.

A. Paju

Ei. Jutt oli sellest, et teie ei pea selle teksti järel kuulama ära mõlema mehe seisukohti.

T. Made

Kahtlemata. Me peaksime siin ära kuulama ükskõik kelle seisukoha selle teksti suhtes ja kahtlemata ka rahvasaadikute härra Rüütli ja Savisaare seisukoha ja seda enam, et nad on meie juhid. Kuid ma tahtsin öelda seda, et selle teksti vastuvõtmine ja konkreetsete läbirääkimiste pidamine või konkreetse majandusabi andmine tulevikus ei pruugi olla omavahel tihedalt seotud.

A. Paju

Ei. Lihtsalt meie siis toetame nende poolt nähtud võimalusi, et meie siin ei läheks samamoodi rappa.

T. Käbin

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma toetan täielikult ettepanekut, et me kuulaksime härra Rüütli ja härra Savisaare arvamused ja seisukohad enne dokumendi vastuvõtmist. Ja dokumendi teksti juures torkas silma, et kahes kohas on siiski jäänud sisse majanduslik agressioon. Ilmselt see vajab korrigeerimist – kas majandusembargo või majandussanktsioonid, ja esimene-teine lõige, mis käsitleb rahvusvahelisi akte, see vajab ilmselt natukene sõnastuse poolest redigeerimist, on natuke kohmakas, pikk, raskestimõistetav – eriti esimene lõige ja nähtavasti ka teise lõike alul viide Genfi konventsioonile. See on redigeerimise korras tehtav, ilma et sisu selle all kannataks.

Eelkõnelejad avaldasid ka arvamust: kas meil on mõtet pöörduda suurriikide poole, et nad oleksid vahendajad läbirääkimistel? Ja seisukohti esitati mõlemapoolseid, kuid kui nende ettepanekute juurde jäädakse, vajab ka nähtavasti see lõik omaette, eraldi hääletamist. Tänan!

T. Made

Meil oli teatavasti eile ja täna arutusel, mis mõistet kasutada, kas majanduslik agressioon või agressioon või genotsiid. Jäime selle juurde, et kasutada majanduslik agressioon, mille sünonüümidena on nüüd kasutusel mõnevõrra pehmemad majanduslikud sanktsioonid ja majandusembargo. Selles on kogu lugu, nii et siin tuleb juristide pilgu läbi veel tõesti kasutada läbi teksti ühte ja sedasama, kuid natukene ajakirjanduslikumalt ja emotsionaalsemalt lähtudes võiks kasutada siiski ühe sõna asemel mitut sünonüümi. Kas ma sain, Tiit Käbin, õieti aru, et see lõik, mis käsitleb pöördumist Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa ja Inglismaa juhtide poole, panna hääletusele eraldi, tema sobivus siia või mitte.

V. Lebedev

Mul on mulje, et meid kistakse kunstlikult selle küsimuse arutellu. Pärast diskussiooni lõppemist ütles lugupeetud spiiker, et annab sõna redaktsioonikomisjoni esimehele T. Madele ja pärast seda me kuulame ära saadik S. Petinovi alternatiivvariandi. Meie aga alustasime uuesti diskussiooni selle projekti kohta, mille esitas T. Made. Ma arvan, et redaktsioonikomisjoni uue ettepaneku oleks võinud suunata T. Madele kirjalikus vormis ning diskussiooni mitte korraldada. Ma hindan seda ainult kui venitamist lõunavaheajani, et mitte anda sõna alternatiivvariandi ettelugemiseks.

S. Petinov

Ma kasutan ära selle aja, mis mulle anti, ja enne resolutsiooni ettelugemist ütleksin välja paar mõtet seoses siin kõlanuga. Esiteks, rea meie kolleegide, venekeelsete saadikute pöördumistest jäi kõlama, et antud küsimuses tuleb jääda neutraalseks. Ilmselt ei saada aru, et meie oleme siin samuti vabariigi riigivalitsemisorgani liikmed ja jääda neutraalseks me ei või ega ole selleks õigust. Siin räägiti, et see, mida me praegu teeme, on katse torpedeerida Ülemnõukogu tegevust. Esiteks, ma pean ütlema, et see on lihtsalt ebakorrektne väljendus. Me saame küsimusest aru nii, et siinolevad saadikud, kes ei ole printsipiaalselt nõus küsimuse esitusega, on samuti osa Ülemnõukogu koosseisust. Me oleme kõik võrdsed ja kaitseme täpselt samuti oma valijate huve. Ma kahtlen, et kõik, mis siin tehakse, leiab valijate toetuse.

Tahan juhtida kõikide tähelepanu sellele, et küsimuse sellises asetuses on eos edaspidised väga tõsised Ülemnõukogu-sisesed kollisioonid. See on väga ohtlik moment, kui saadikutegrupp ei ole suuteline tagama oma õigusi ja ta peab ette võtma mingeid samme selleks, et kaitsta oma valijate huve. Meie taga, grupi "võrdsete õiguste eest" taga ei ole rohkem ega vähem kui umbes 120 000 valijat. Me tahame juhtida teie tähelepanu sellele. Ma arvan, et pole vaja vastata nii, nagu mõtleb seesama T. Made, ja seepärast on vaja läheneda sellele küsimusele väga tõsiselt. Ma tahaksin juhtida teie tähelepanu järgmisele situatsioonile. Meil on saadikuid, kes elavad rajoonides, kus elavad ühed või teised eesti või mitte-eesti elanikud. Tuleb pöörata tähelepanu situatsioonile, mis on vabariigi ühes või teises rajoonis, kus elab oluline osa eesti või venekeelset elanikkonda, ja olla huvitatud sellest, mida tehakse neil või teistel territooriumidel. Vabandage, ma arvan, et see on poliitiliselt kuritegelik.

Sest see, mis toimub praegu kirdes, kus ilmnevad vabariigisisese ebakindluse signaalid – kas me tõepoolest ei saa sellest aru? Ma ei räägigi probleemi välispidisest küljest. Siin esines saadik Volkov, ma ei kuulnud ühtegi mõistlikku vastuväidet sellele, mida ta põhjendas, lähtudes rahvusvahelisest õigusest. Isiklikult mina tahaksin, et selle dokumendi all, vähemalt protokollieksemplari all, oleksid nende juristide allkirjad, kes andsid sellele dokumendile eksperthinnangu. Ma nõuan seda, et hiljem, kui teoks saab tegelik juriidiline otsus, vastutaks selle dokumendi ekspertiisi eest jurist, rahvusvahelise õiguse spetsialist-õigusteadlane, mitte T. Made, kes ei ole jurist. Täna on gruppi koondunud saadikud, kes ei ole praktiliselt rahvusvahelise õiguse ala spetsialistid. Mida me teeme, kallid seltsimehed?

Nüüd, mis puutub dokumenti. Ma leian, et ainuke kompromiss, mida tuleks teha, oleks dokument, mille ma praegu ette loen. Me oleme valmis võtma igal ajahetkel antud dokumendi tagasi ning mitte saatma teda vastavatesse instantsidesse, mа pean siin silmas Leedut ja Moskvat, seda juhul, kui võetakse tagasi praegu siin arutluses olnud dokument. Ma saan aru, et te muidugi sellega ei nõustu. Vastavalt jätame endale õiguse – kas see dokument võetakse vastu või mitte, saadame ta vastavatesse instantsidesse. Nüüd ma loen ta ette.

"Eesti NSV Ülemnõukogu saadikute resolutsioon Leedu suhtes rakendatud majandussanktsioonide kohta.

Viimasel ajal õhutatakse vabariigis kirgi sündmuste ümber Leedu NSV-s. Seejuures Eesti NSV juhtkond ja osa Ülemnõukogu saadikuist kujutab teadlikult NSV Liidu presidendi ja liidulise juhtkonna tegevust kui antidemokraatlikku ja rahvavaenulikku. Asi on läinud nii kaugele, et NSV Liidu poolt kasutusele võetud abinõusid kvalifitseeriti Eesti NSV Ülemnõukogu neljandal istungjärgul saadikute poolt kui majandusgenotsiidi. Me ei või nõustuda sellise hinnanguga. Leiame, et sm. Gorbatšovi ja Rõžkovi tegevus on kujunenud olukorras õige ja juriidiliselt järjekindel. Nende põhjuseks on Leedu juhtkonna konstitutsioonivastased ja ühepoolsed teod." Järgnevad saadikute allkirjad. Vahepeal anname dokumendi üle spiikerile. Ma ei tee praegu ettepanekut hääletamiseks. Neid, kes jagavad selle dokumendi seisukohti lisaks allakirjutanutele, palume vahepeal tulla Lebedevi juurde, tutvuda selle dokumendiga ja kirjutada sellele alla.

Juhataja

Suur tänu, Sergei Petinov!

Hääl saalis

Mul ei ole tegelikult küsimus, kuid suur ja siiras tunnustus võrdsete õiguste grupile. See oli ilus näide, kuidas ka meie, eestlased, peaksime kokku hoidma ja võitlema oma vabaduse, oma õiguste eest. Nende grupil on väga hästi välja töötatud taktika, et võidelda suure impeeriumi säilimise eest. Ainult selline palve, et selles võitluses ei mindaks liiale, me ei ole praegu siiski mitte impeeriumis ja natukene oleme ka. Palun mitte ähvardada ja ka mitte anda soovitusi ähvardavas toonis.

A. Maarend

Mul oleks siiski küsimus. Eestisse on Moskvast tulnud korraldus blokeerida mitmete kaupade saatmine Leetu. Teie materjalis oli viidatud, nagu oleks tegu ainult tooraine või kütusega. Mõeldakse mõningaid kaupu, mille sisseveo Eesti peaks blokeerima, näiteks värvilised metallid, ehituskonstruktsioonid, metsamaterjal, paber, asbest, telliskivid, naftasaadused, traktorid, suhkur, kohv, taimeõli, viin, õlu jne. Kas see kõik käib kütuse alla?

S. Petinov

Lugupeetud kolleegid! Juhul, kui teie käsutuses on sellised dokumendid, siis palume neid näidata. Meie tugineme ainult ametlikele allikaile, sealhulgas Leedu allikaile – Leedu ajakirjandusele jne. Meil puudub kahjuks juurdepääs salajastele dokumentidele. Võib-olla see on tõepoolest nii, nagu te räägite, aga Leedu valitsus räägib sellest, et paljud küsimused ei ole põhjustatud keskuse blokaadist, vaid kogu maal on tõsised majandusraskused. Kui aga tõesti toimib niisugune blokaad, siis on asi hoopis teine. Siis tuleme selle küsimuse juurde tagasi, aga ma palun näidata seda dokumenti.

T. Made

Austatud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Me kuulsime väga huvitavat dokumenti ja meie edasise elamise, olemise ja töö huvides on mul ettepanek mitte hakata sellele korjama allkirju kuluaarides. Paljundame selle ära ja anname igale saadikule, et me saaksime siis esitada küsimusi, teha redaktsioonilisi parandusi. Loomulikult tuleb dokumendile ka uus pealkiri. Mul on küsimus härra Petinovile. Ta ütles, et see dokument saadetakse na otvetstvujuštšije instantsii. Ma paluksin nüüd protokolli huvides loetleda kõik need vastavad instantsid, kellele seda dokumenti saata, et Ülemnõukogu sekretariaat saaks otsekohe tööle hakata. Olge nii kena, loetlege need instantsid.

S. Petinov

Esimese osa suhtes. Mulle tundub, et T. Made tegi ettepaneku, mis on reglemendis fikseeritud. Ma saan kolleegist nii aru, et on tehtud ettepanek alustada ka antud dokumendi arutelu. Kas ma sain teist õigesti aru? Sellega oleme me heameelega nõus. Grupp nõustub sellega. Arvame, et seda on tõepoolest vaja arutada, juhul kui saadikud on sellega nõus. Mis puutub saladusse, siis seda ei ole. Praktiliselt on resolutsiooni adressaatideks presidendinõukogu ja Leedu Ülemnõukogu. Need ongi instantsid, millest oli jutt.

V. Lebedev

Ma tahaksin abistada kolleeg Petinovi ja teha A. Maarendile ettepaneku pöörduda ENSV kaubandusministri poole ning paluda andmeid, kui palju möödunud aastal eksporditi vabariigist importkaupu. Muuhulgas on vabariigist välja saadetud kohvi, prantsuse konjakit ja tšehhi õlut ning saadetud mitte idapiirile, mitte liitu, vaid läände. Seal oli veel terve rida muud ja millise summa eest – samuti olulise eest. Las nõuab meie vabariigi kaubandusministeeriumist andmeid.

Juhataja

Mul on selline ettepanek, et me laseme praegu Sergei Petinovi kohale ja anname vahepeal sõna Hardo Aasmäele ning peale lõunat jätkame seda teemat.

H. Aasmäe

Ma tegin antud küsimuses juba kirjaliku ettepaneku, aga nüüd anti mul võimalus see ette lugeda.

Lähtudes NSVL konstitutsiooni 112. paragrahvist, mis käsitleb rahvasaadikute kongressi töökorda, ja arvestades Leedu ümber tekkinud kriitilist olukorda, täiendada seda otsust järgmiselt: Eesti NSV Ülemnõukogu otsustab: "Lähtudes NSV Liidu konstitutsiooni 112. paragrahvist pöörduda NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi poole taotlusega kutsuda kokku NSVL rahvasaadikute erakorraline kongress Leedu küsimuses arutamiseks. NSVL Ülemnõukogu on pädev seda tegema, kui sellise nõudmisega esineb 2/3 mõlema koja saadikutest või üks liiduvabariik tema kõrgeima riigivõimuorgani otsusel.

Juhataja

Lugupeetud rahvasaadikud! Mul on ettepanek jätkata 4. päevakorrapunkti arutamist peale lõunavaheaega. Kuulutan välja vaheaja kuni kella 16-ni.

 

EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU

NELJAS ISTUNGJÄRK

KUUES ISTUNG

25. aprill 1990

 

Istungjärgu päevakorra kinnitamine

Juhataja

Lugupeetud Ülemnõukogu! Kell on 16.10, alustagem õhtuse istungiga. Kontrolligem kõigepealt kohalolekut. Kohal on 82 saadikut, puudub 23. Rein Veidemann soovib sõna.

R. Veidemann

Härra juhataja! Redaktsioonikomisjoni liikmena jälgisin tähelepanelikult enne lõunat toimunud sõnavõtte ja enesekriitiliselt võtan omaks, et väga paljuski on vaja täiendada siiski projekti, mis meie ees on. Mulle tundub, et siin on natuke propagandistlikku maiku juurde jäänud ja ka ebasoliidsust, tõesti enesekriitiliselt tunnistan seda. Sellega seoses mul on ettepanek täiendada redaktsioonikomisjoni Tiit Käbini ja Ignar Fjukiga, et tuua lisaks veel jõudu selle projekti lõplikuks viimistlemiseks. Tänan!

Juhataja

Lugupeetud Ülemnõukogu, võib-olla te lubate mõne minupoolse pakkumise ära kuulata. Nagu te panite tähele, mitme saadiku sõnavõtust jäi kõlama mõte, et enne, kui me ühte või teist resolutsiooni hakkame hääletamisega otsustama, peaks ära kuulama ka Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli ja peaministri Edgar Savisaare seisukohad. Olid ka mõned teistsugused arvamused. Ülemnõukogu juhatusel jäi selline mulje, et siiski enamuses peetakse vajalikuks kuulata ära nende kahe kõrge ametimehe seisukohad. Töö korras oleme me jõudnud niikaugele, et nii Arnold Rüütel kui Edgar Savisaar palusid teatud aega selle küsimuse läbiarutamiseks ja ettekandmiseks.

Mul on teile ettepanek, lugupeetud Ülemnõukogu, mida arvatakse päevakorra mõningatest muudatustest? Kõigepealt punkt 1. Mida arvatakse sellest, kui me homse istungi, mis on kavandatud õhtuks algusega kell 15, tooksime hommikuks algusega kell 10. Ja õhtune istung jääks ära. Esimene ettepanek Ülemnõukogule, kes on selle poolt, et homme istung algaks kell 10 ja lõpeks kell 14? Palun hääletage! Selle ettepaneku poolt on 57 saadikut, vastu 15 ja erapooletuks jäi 7.

Kas ollakse nõus, et kuna Ülemnõukogu esimehe ja peaministri seisukohad saavad teatavaks homme, et me jätaksime praegu 4. päevakorrapunkti pooleli ja jätkaksime seda homme, vastavalt sellele vaataksime uuesti läbi ka redaktsioonikomisjoni koosseisu. Kuna tegemist on kahe alternatiivse variandiga, on võimalik, et redaktsioonikomisjoni tuleb veelgi täiendada. Samas ma annan teile teada, et kõik vajalikud dokumendid on tõlkimisel ja paljundamisel.

Lugupeetud Ülemnõukogu, kas ollakse sellega nõus, et me jätame 4. päevakorrapunkti pooleli ja alustame sellega homme kell 10? Kes on selle poolt? Palun hääletada! Poolt on 73 saadikut, vastu 4 ja erapooletuks jäi 2.

Lugupeetud Ülemnõukogu, mul on teile veel kolmas ettepanek. Kas ollakse nõus sellega, et meil kinnitatud päevakorras oleks võimalik teha muudatus selliselt, et me vahetaksime omavahel 5. ja 6. päevakorrapunkti, see tähendab, et Eesti NSV riigikontrolli seaduseelnõu saaks olema 6. päevakorrapunkt ja Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 26. märtsi seadlus õiguskaitseorganite depolitiseerimisest oleks 5. päevakorrapunkt. Lugu on siin nimelt selline, et väga vajalik inimene, kes on seotud riigikontrolli seaduseelnõuga, töögrupi liige Heinrich Schneider on Tartus.

Lugupeetud Ülemnõukogu, ma panen hääletamisele. Kes on selle poolt, et 5. päevakorrapunkt oleks Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 26. märtsi seadluse "Eesti NSV õiguskaitseorganite osalisest depolitiseerimisest" kinnitamine ja 6. punkt oleks Eesti NSV riigikontrolli seaduseelnõu esimene lugemine? Palun hääletada! Poolt 68 saadikut, vastu 8, erapooletuks jäi 8.

S. Petinov

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Küsimusest, mis puutub meie resolutsiooni.

Mul on ettepanek – kuna me Andrejevi poolt pakutud kandidatuuride suhtes ei võtnud vastu seda otsust, peame me ilmselt kokku leppima. Ma sain spiikeri sõnavõtust nii aru, et redaktsioonikomisjon hakkab üheaegselt arutama kahte varianti. See aga tähendab, et me peame endale protseduuri suhtes selgeks tegema, kuidas see kõik homme välja näeb. Ma tahan vaid, et spiiker kinnitaks seda, mida ma praegu ütlen, või annaks vastuse. Arvatavasti jääb pärast arutelu üks variant, kas nii tuleb seda mõista? Või arutatakse homme mõlemat? Ma tahaksin selgust saada protseduuri seisukohalt. Edasi huvitab mind järgmine moment. Siin kõlas NSV Liidu rahvasaadiku H. Aasmäe ettepanek. Ma ei tea, kuidas hindavad seda teised saadikud, kuid mulle tundub, et poleks liigne ka seda arutada, see on küllaltki mõistlik. Ta tahab kõige järgi otsustades viia Leedu küsimuse väga tõsisele, väga kõrgele orbiidile, kus seda otsustada. Ma arvan, et seda küsimust tuleb arutada.

Juhataja

Kui te lubate, ma püüan seda küsimust mingil moel kommenteerida. Ma ei oska ära arvata kuidas Ülemnõukogu otsustab homme, kuid mina panen arutamisele kaks resolutsiooniprojekti, luuakse vastavad redaktsioonikomisjonid ja töö korras arutatakse mõlemat varianti. Ja selle põhjal otsustatakse, kas töö jätkub ühega või mõlemaga. Kuid mina panen arutamisele mõlemad.

P. Panfilov

Ma tahaksin täpsustada, kuidas meie Ülemnõukogu hakkab lahendama konflikti peaministriga. Täna me nägime palju vaeva, arutades küsimust, mis oli seotud ministri kinnitamisega. Kuid meil ei ole kinnitatud veel üks minister. Me lükkasime Roose tagasi, ei kinnitanud teda. Kolm päeva, see reglemendikohane tärmin, on möödas, ettepanekuid ei ole. Mida me teeme peaministriga?

Juhataja

Kuna minul vahepeal ei olnud võimalik peaministriga isiklikult kontakti võtta seoses tema suure hõivatusega, siis ma oletan, et homme hommikuks me saame selles küsimuses selgust, kuna ta võtab homme hommikusest istungist osa.

V. Lebedev

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma ei saanud õieti aru, kuidas lõppes meie hiljutine päevakorra hääletamine. Tegelikult see on päevakorra muutmise küsimus ja vastavalt meie reglemendile ja töökorraldusele tuleb see erakorraline muudatus päevakorda võtta 2/3 häältega.

Juhataja

Lugupeetud Ülemnõukogu, me ei muutnud päevakorda sisuliselt, vaid küsimuste järjekorda. Kas see on põhimõtteline küsimus? Me ei pannud juurde ühtegi päevakorrapunkti ja ei võtnud ühtegi päevakorrapunkti ära, me muutsime järjekorda. Kui see on põhimõtteline küsimus, siis sellisel juhul otsustagem, kas see nõuab kvalifitseeritud häälteenamust. Selles küsimuses me palume selgitust Arno Almanni poolt.

A. Almann

Kuigi mul ei ole praegu kohe momendil käe all reglementi, võin ma mälu järgi anda sellise tõlgenduse, et päevakord ei ole muutunud. Kõik küsimused, mis päevakorda hääletati, ka päevakorda jäid. Järelikult ei ole tegemist päevakorra sisulise muutusega. Nüüd on mul siin ees reglemendi punkt 5, mis sätestab, et istungjärgu jooksul ei tohi päevakorda muuta. Küsimuste istungjärgul arutamise järjekord määratakse esimesel istungil lihthäälteenamusega. Erandkorras on võimalik päevakorda täiendada vähemalt ühe saadikurühma ettepanekul, see on antud täiendusena. Tähendab, siin ei ole tegemist ei täiendusega ega päevakorra muutmisega, vaid küsimuste arutamise järjekorraga ja seda hääletatakse lihthäälteenamusega.

 

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 26. märtsi seadluse "Eesti NSV õiguskaitseorganite osalisest depolitiseerimisest" kinnitamine

Juhataja

Lugupeetud Ülemnõukogu! Kas me võime asuda 5. päevakorrapunkti juurde?

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. märtsi 1990. aasta seadluse: "Eesti NSV õiguskaitseorganite osalisest depolitiseerimisest" kinnitamine. Ma tuletan meelde, et tegemist on kahe alternatiivse variandiga. Ühelt poolt on Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kinnitamine, teisest küljest on sootuks teise sisuga seaduseelnõu. Kas enne, kui me ettekandjale sõna anname, ei ole küsimuste esitajaid? Ettekandeks saab sõna Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär Arno Almann.

A. Almann

Austatud juhatus, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Vabariigi põhiseadus näeb ette sellise käitumise võimaluse, et Ülemnõukogu Presiidiumil on õigus vastu võtta normatiivse iseloomu ja tähendusega akte seadluste vormis ja ta esitab need vastavalt konstitutsiooni 109. paragrahvile Ülemnõukogule kinnitamiseks.

Käesoleval juhul on Ülemnõukogule esitatud kinnitamiseks Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus "Eesti NSV õiguskaitseorganite osalisest depolitiseerimisest". Kuna Ülemnõukogule on antud küsimuses esitatud ka alternatiivne projekt, siis pean vajalikuks lisada sellele teile välja jagatud tekstile mõned sisulised kommentaarid ja selgitada samas asjaolusid, mis tingisid Ülemnõukogu Presiidiumi eelmise koosseisu poolt sellise akti vastuvõtmise.

Me kõik mäletame, et 23. veebruaril k.a. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse Eesti NSV konstitutsiooni §-de 6 ja 7 muutmise kohta. Need olid paragrahvid, mis sätestasid kvalitatiivselt teisel kujul kogu süsteemi struktuuri ja nende struktuursete üksuste funktsioneerimise. Kuna varem kehtinud säte Kommunistliku Partei juhtivast osast ühiskonna poliitilises süsteemis määras ära ka tema prioriteedi kogu poliitilise süsteemi juhtimisel ja kujundamisel. Uus redaktsioon, mis on praegu kehtivas konstitutsioonis, määratleb ära parteide ja teiste poliitilisse süsteemi kuuluvate lülide võrdse õigusliku seisundi.

Ilmselt on vajalik selle paragrahvi redaktsioon meelde tuletada. Redaktsioon on selline: "Parteid, ühiskondlikud organisatsioonid, ühiskondlikud liikumised ning muud kodanike ühendused, mis on moodustatud Eesti NSV seadusandluses ettenähtud korras ning tegutsevad Eesti NSV konstitutsiooni ja seaduste raames, kuuluvad Eesti NSV poliitilisse süsteemi." See paragrahv annab kõigile poliitilisse süsteemi kuuluvatele parteilistele ja organisatsioonilistele formeeringutele nende üldõigusliku seisundi.

§ 7 mõtestab lahti selle, kuidas poliitilisse süsteemi kuuluvad parteid, ühiskondlikud organisatsioonid, ühiskondlikud liikumised ja muud kodanike ühendused võtavad osa ühiskonna asjade juhtimisest, ja sätestatakse ta selliselt, et nad võtavad osa ühiskonna juhtimisest kehtiva seadusandluse raames vastavalt oma põhikirjalistele ülesannetele ja programmilistele eesmärkidele ning avalikkuse ja tema institutsioonide seisukohtade kujundamisest poliitilistes, sotsiaalsetes, majanduslikes, kultuurilistes küsimustes.

See säte väldib ühe või teise ühiskondliku organisatsiooni või partei prioriteete ühiskonna asjade juhtimisel poliitilise, majandusliku, sotsiaalse elu küsimustes.

Selle paragrahvi sisuline tähendus seisneb selles, et poliitilisse süsteemi kuuluvate üksikute lülide funktsioneerimise mehhanism hakkab toimima kvalitatiivselt teistel alustel. On selge ka see, et see mehhanism nõuab uusi õiguslikke aluseid ja praegu on nendeks õiguslikeks alusteks, mis reguleerivad kodanike ühenduste tegevust, kaks õiguslikku akti. Esimene nendest on Eesti NSV seadus, mis on vastu võetud möödunud aasta 18. mail. See on seadus kodanike ühenduste kohta. Avaldatud on see möödunud aasta "Ülemnõukogu Teatajas" nr. 18 ja sellesse seadusse on tehtud ka Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega täiendused. (Seadlus 14. märtsist "Täiendustest, muudatustest Eesti NSV seaduses kodanike ühenduste kohta".)

Need on kaks praegu kehtivat õiguslikku alust meie poliitilisse süsteemi kuuluvate parteide, ühiskondlike organisatsioonide, ühiskondlike liikumiste õigusseisundi määratlemiseks.

Lähtudes sellest, et on muutunud ühiskondlike organisatsioonide, parteide, liikumiste tegevuse konstitutsiooniline alus, tekkis praktiline vajadus depolitiseerida teisi ühiskonna poliitilisse süsteemi kuuluvaid riiklikke struktuure. Ma rõhutan, ühiskonna poliitiline süsteem oma funktsioneerimises peab olema terviklik mehhanism ja vastuolud selles tervikus võivad häirida või halvata kogu poliitilise süsteemi tegevust. Antud seadlus on vastu võetud ühe süsteemi depolitiseerimisest, s.o. õiguskaitseorganite depolitiseerimise kohta, sest eksisteeriva või tekkiva mitmeparteilisuse tingimustes õiguskaitseorganid (kohtuvõim) peavad olema vabad parteilistest mõjumehhanismidest. Parteiline mõjumehhanism saab toimida parlamendis, saab toimida valitsuses, kuid ta ei tohi toimida õiguskaitseorganites. Seda printsiipi meie praegusel üleminekuperioodil absoluutselt rakendada on vaieldamatult raske ja seepärast pidas presiidium vajalikuks võtta vastu seadluse nende organite osalisest depolitiseerimisest.

Punkt 1 selles seadluses. Ma tuletan ta meelde ja siis lisan väikese kommentaari. Punkt 1: "Depolitiseerida Eesti NSV kohtu-, prokuratuuri-, siseasjade ja julgeolekuorganid, milleks kehtestada, et nendes organites ei või moodustada parteide, ühiskondlik-poliitiliste organisatsioonide ja ühiskondlike liikumiste struktuurseid üksusi." Sest need struktuuriüksused, kui nad eksisteerivad, tegutsevad kehtivate parteide põhikirjade alusel ja neil on oma põhikirjade alusel vastuvõetud otsuste alusel võimalik sekkuda õiguskaitseorgani põhitegevusse. Ka näiteks kommunistliku partei põhikiri sätestab, et parteiorganisatsioon struktuurse üksusena võib vastu võtta kohustuslikke ettekirjutusi oma liikmete suhtes. See loob võimaluse sekkuda vastava organi tööalastesse suhetesse. Sellise võimaluse varemkehtinud konstitutsiooni paragrahv ette nägi. See oli seaduslik, sest parteil oli ühiskonna juhtiv ja suunav osa. Kinnitamisele esitatud seadlus loob õigusliku normi, et parteide jne. struktuuriüksusi ei või sellistes organites moodustada.

Ja samas teine lõige märgib ära ka seda, et need struktuuriüksused, mis on moodustatud enne käesoleva seadluse jõustumist, kuuluvad likvideerimisele kuu aja jooksul. Seniks aga nende tegevus peatatakse. Arvestades, et seadlus võeti vastu 26. märtsil, siis käesolevaks ajaks õiguslik mõju nende tegevusele peab toimima.

Nüüd on tekkinud puhtpraktiline küsimus. Kuidas kujuneb suhe kodanikul selle organiga, kus ta töötab, ja selle parteiga, kus ta arvel on, sest väljakujunenud praktika kohaselt paljud õiguskaitseorganites töötavad kodanikud kuulusid valdavas enamuses kommunistlikusse parteisse. Selles suhtes annab seadluse teine punkt võimaluse, et õiguskaitseorganite juhtivtöötajate ja teiste ametiisikute töölevõtmisel eelistatakse parteidesse, ühiskondlik-poliitilistesse organisatsioonidesse ja liikumistesse mittekuuluvaid isikuid. Mõne väärtõlgenduse kohaselt tahetakse näidata, et see on ametikeeluseadus. Seda ta praegusel juhul mitte mingil juhul ei ole. Ja seadluse kolmas punkt näeb ette, et Eesti NSV-s juba registreeritud parteidel, ühiskondlik-poliitilistel organisatsioonidel, ühiskondlikel liikumistel viia oma põhikirjad, põhidokumendid vastavusse käesoleva seadlusega ühe kuu jooksul. Tähendab, liikmelisus parteis, liikumises ja töötamine õiguskaitseorganites peab olema vastavusse viidud mitte meie poolt vastu võetud seadluses, vaid juba nende parteide endi põhikirjades.

Ma arvan, et üleminekuperioodil peaks see seadlus olema esimeseks sammuks ja juba väljakujunenud uute suhete käigus, väljakujunenud mitmeparteilisuse ühiskonna funktsioneerimise käigus saab aluseks järgnevatele õiguslikele aktidele, et luua sellele protsessile ka kindlamad alused. Seniks aga on meil Ülemnõukogule ettepanek nimetatud seadlus kinnitada ja anda talle ka Ülemnõukogu-poolne seaduslik tunnustus.

Kuna saadikutele on välja jagatud ka alternatiivne projekt, mis käsitleb nimetatud seadluse tühistamist, siis ma lisaksin sellele ainult ühe kommentaari, täiendavalt sellele, mis ma juba ütlesin.

Nimelt, selles otsuses antakse tõlgendus, nagu oleks Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega "Eesti NSV õiguskaitseorganite osalisest depolitiseerimisest" sekkunud partei siseasjadesse. Nimetatud otsuses on olemas punkt, et seadlus on kui riigivõimuorgani pädevusse mittekuuluv, kuna puudub seadus parteide kohta, ning kui NLKP partei siseasjadesse sekkuv.

Ma tahaksin rõhutada selle otsuse formuleeringu äärmist ohtlikkust. Ohtlikkust selles mõttes, et ükski partei ei saa asetada ennast kõrgemale riigivõimust ja ükski partei ei tegutse väljaspool ühiskonna poliitilist süsteemi. Tähendab, õiguslik regulatsioon selle kohta, mis toimub ühiskonna poliitilises süsteemis, on ainult ja absoluutselt riigivõimu pädevuses.

Teine moment. Viide sellele, et puudub seadus parteide kohta, ei muuda siin antud juhul olukorda. Ja ma kordan veel kord, parteide, ühiskondlike organisatsioonide, ühiskondlike liikumiste tegevusele on antud õiguslik alus konstitutsiooni §-de 6 ja 7 näol ja samuti kahes minu poolt mainitud õigusaktis. Nimelt seaduses kodanike ühenduste kohta ja Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu võetud seadluses muudatuste kohta sellesse seadusse. Ma tänan teid!

Juhataja

Mul oleks ettepanek Ülemnõukogule, et me kuulaksime ära ka alternatiivse variandi ja siis me saaksime sõnavõttudes mõlemat varianti käsitleda. Kas ollakse nõus? Küsimus Arno Almannile.

A. Almann

Antud seadlus reguleerib parteiorganisatsioonide tegevust antud etapil. Tähendab, kui küsimus rahvakeeles ära seletada, siis ei saa, ütleme, Jõgeva rajooni rahvakohtus olla kolme parteiorganisatsiooni, kes võtavad oma üldkoosolekul vastu otsuse, et kohtunik Lepp peab teise parteisse kuuluva süüaluse suhtes mõistma siis niisuguse või teistsuguse karistuse. See ei reguleeri liikmelisust, igaühe, nagu öeldakse, liikmelisust parteis reguleerib tema partei põhikiri. Aga seadlus annab selleks, nagu öeldakse, võimaluse, võimaluse üleminekuperiood selliselt üle elada, annab suuna, et õiguskaitseorganid peaksid üldiselt olema parteivabad.

V. Kois

Vabandage, palun, sm. Almann, öelge palun, kuidas teie arvate. Kas see peaks olema seadus, Eesti NSV seadus? Me ju kuulutasime välja, et me oleme üleminekuperioodis. Kuidas te arvate, kas siin ei ole mingit vastuolu, see on pretsedent. Me praegu mõtleme seadust. Aitäh!

A. Almann

Tähendab, ma veel kord ütlen, et konstitutsiooni § 109 annab Ülemnõukogu Presiidiumile võimaluse vastu võtta küsimusi või võtta vastu norme loovaid akte, nende nimetus on seadlus. Kuid tema kinnitamisel, seadluse kinnitamisel Ülemnõukogu poolt omandab see seadlus täielikult seaduse jõu. Nii et kui me nüüd võtame täna vastu akti selle seadluse kinnitamise kohta, siis on tal täpselt samad õiguslikud tagajärjed, nii nagu on ükskõik millisel vastu võetud seadusel. Kui presiidium on vastu võtnud seadluse, siis selle kinnitamiseni Ülemnõukogu poolt ei ole see, nagu öeldakse, seadlus riiulil, vaid ta kannab juba õiguslikke tagajärgi. Juhul kui nüüd Ülemnõukogu seda seadlust ei kinnita, sellisel juhul tuleb taastada kõik need, nagu öeldakse, käigud, mis selle seadluse elluviimisel on tehtud. Praegu on niisugune vahekord seadluse ja seaduse vahel.

L. Annus

Lugupeetud Arno Almann, olen teiega nõus, et Jõgeva rajooni rahvakohus ei või võtta vastu otsust ühe või teise parteiliikme kohta, kuidas kohaldada seadust. Võib-olla teie kui EKP Keskkomitee büroo liikmekandidaat toote meile ühe näite selle kohta, kuidas te EKP Keskkomitee bürool võtsite vastu otsuse, kuidas kohaldada seadust kas Eesti NSV Ülemkohtus Tallinnas, rahvakohtutes või Jõgeva rahvakohtus ühe või teise kommunisti karistamise kohta?

A. Almann

Ma arvan, et meenutamine, mida EKP Keskkomitee büroo vastu võttis ja mida ta jättis vastu võtmata ja keda seal karistati ja mille eest, võiks võib-olla minna täna pikale. Ja me võiksime nendes küsimustes Lembit Annusega eraldi kohtuda, et mõningaid minupoolseid kogemusi, mõnikord ka kurbi, säilitada partei ajaloo jaoks. Küsimus ei ole niivõrd palju praktilises või, ütleksime, selles aspektis, kuidas organ tegutses või võis tegutseda. Küsimus on põhimõttelist laadi, seostega ühiskonna poliitilises süsteemis, ja seadusandja peab hakkama looma põhimõtteliselt uusi seoseid ühiskonna poliitilises süsteemis kujuneva mitmeparteilisuse tingimustes. See on teise tähendusega. Aga ei olnud ju eriti harvad ka näited, kui näiteks nii siseminister või prokurör andis aru ka keskkomitee büroo ees nendes küsimustes. Ka linnades-rajoonides parteikomiteede bürool kuulati prokurör ära. Ahti Kõo igatahes saalis noogutab. Ei saa ju nüüd mitme partei tingimustes, tähendab, õiguskaitseorganid, prokurör käia ühe partei büroo ees aru andmas ja aseprokurör teise büroo ees aru andmas. Aga kuidas me siis tagame seaduslikkuse, mis on riigivõimu poolt vastu võetud? Minu arvates meil on võib-olla täna veel nendest asjadest raske rääkida, raske aru saada, aga me peame sinnapoole suunduma.

Juhataja

Suur tänu! Arno Almannile ei ole rohkem küsimusi? Aitäh! Alternatiivse variandi esitamiseks anname sõna Genik Israeljanile.

G. Israeljan

Lugupeetud Ülemnõukogu! Kahjuks olen ma sunnitud juba teist korda tegema avalduse protseduuriküsimustes rikkumise kohta. Nagu te mäletate, möödunud istungjärgu alguses pani meie grupp teile lauale Ülemnõukogu otsuse projekti. Juhataja ütles, mäletate, kui hääletasime päevakorda, et tuleb veel alternatiivotsus. Alternatiivotsus, nagu ma seda mõistan, see on seadluse koopia, mis meile anti mõne päeva pärast ja see ongi arvatavasti kogu alternatiiv.

Nüüd küsimus: millele tuginedes kantakse alternatiivdokument ette ja arutatakse läbi esimesena?

Ma paluksin väga Ülemnõukogu, minu kolleege, mitte rikkuda vastuvõetud reglementi ja mängureegleid. Nende reeglite kohaselt me peaksimegi töötama.

Mis puutub seadlusse "Õiguskaitseorganite osalisest depolitiseerimisest", mille võttis vastu Ülemnõukogu Presiidium 26. märtsil. Faktiliselt tähendab see jämedat sekkumist Eestimaa Kommunistliku Partei siseparteilistesse asjadesse. Miks? Sellepärast, et Ülemnõukogu ei ole Eestimaa Kommunistlikku Parteid registreerinud ega kinnitanud ei tema programmi ega põhikirja. Seni veel selline sekkumine ei kuulu riigivalitsemise kõrgeima organi kompetentsi. Vähemalt kuni ENSV parteide seaduse vastuvõtmiseni. Selle seadlusega muudetakse õigusevastaselt praegu kehtiva NLKP põhikirja § 52, mille kohaselt parteiorganisatsioonid luuakse parteiliikmete töökohtades. Peale selle, põhikirja § 59, mida on seadluse preambulas silmas peetud, ei laiene õiguskaitseorganite parteiorganisatsioonidele, sest nendele parteiorganisatsioonidele ei ole antud õigust kontrollida administratsiooni tegevust. Muuhulgas on § 59 teises osas öeldud, et ministeeriumide, riiklike komiteede ja teiste kesk- ja kohalike nõukogude majandusasutuste ja ametkondade parteiorganisatsioonid kontrollivad aparaadi tööd partei ja valitsuse direktiivide täitmisel ja nõukogude seaduste järgimisel.

Seadluse preambulas on samuti märgitud, et antud seadlus on vastu võetud juhindudes Eesti NSV 23. veebruari 1990. aasta seadusest Eesti NSV põhiseaduse § 6 ja 7 muutmise kohta. Mulle tundub, et juriidilisest aspektist on see siiski asjatundmatu avaldus. Asi on selles, et Eesti NSV konstitutsiooni § 6 ja 7 ei olnud ja ei ole praegugi mingit seost siseparteiliste asjadega. Seal pole ju sõnagi öeldud parteitööst. Ma luban endale teha paar väljavõtet. Meie vabariigi konstitutsiooni uus, muudetud § 6 kuulutab täna, et parteid, ühiskondlikud organisatsioonid ja ühiskondlikud liikumised, mis on loodud Eesti NSV seadusandlusega ettenähtud korras ja tegutsevad konstitutsiooni raames, kuuluvad poliitilisse süsteemi, ning § 7 toob ära, et parteid osalevad vastavuses oma põhikirjaliste ülesannete ja programmiliste eesmärkidega kehtiva seadusandluse raames riiklike ja ühiskondlike asjade juhtimises ja ühiskonna ja ühiskondlike institutsioonide positsioonide kujundamises poliitilistes, majanduslikes, sotsiaal- ja kultuuriküsimustes. Jälle pole sõnagi juttu sellest, millele viidatakse seadluses. Seepärast ei näe ma siin Eesti NSV konstitutsiooni § 6 ja 7 rikkumist nende uues, 23. veebruari redaktsioonis. Nagu on teada, ei olnud nimetatud paragrahve Eesti NSV konstitutsioonis kuni 1978. aastani üldse ja parteiorganisatsioonid töötasid vastavalt oma programmile ja põhikirjale. EKP kui NLKP üks osa rajab oma parteisisesed suhted põhikirjale tuginedes. Põhikirjale, mida ei kinnitata Ülemnõukogu või tema presiidiumi poolt.

Edasi, seadluse 1. punkt: Ülemnõukogu võtab endale partei juhtivorgani funktsioonid, võttes vastu otsuseid parteiorganisatsioonide annulleerimisest, likvideerimisest või nende tegevuse peatamisest.

Mis puutub poliitosakondade likvideerimisse meie vabariigi Siseministeeriumi süsteemis, siis, nagu te teate, on nad loodud NLKP KK poliitbüroo otsusega. Nähtavasti ei peaks meie vabariigi Ülemnõukogu Presiidium, võttes vastu otsuseid, tegema seda ühepoolses korras, ignoreerides NLKP KK arvamust.

Tõenäoliselt aja jooksul poliitosakonnad suletakse, kuid täna kuulub see oletuste valda ja seni, kuni organ, kes neid asutas, pole võtnud vastu otsust nende likvideerimise kohta, võib arvatavasti tõstatada küsimust, kuid teatada sulgemisest pole arvatavasti mõtet.

Seadluse punkt 2 annab tunnistust NLKP liikmetele elukutse keelu sisseviimisest või siis keelust töötada õiguskaitseorganites. See on nii NSV Liidu kui ka Eesti NSV tööseadusandluse, aga samuti inimõiguste deklaratsiooni, tema § 19 ja § 23 punkt 1 jäme rikkumine. Muuseas, inimõiguste deklaratsiooni § 19 tuuakse ära, et igal inimesel on õigus veendumuste vabadusele, nende väljendamise vabadusele. See õigus sisaldab endas vabadust takistamatult järgida oma veendumusi, vabadust otsida, saada ja levitada informatsiooni ja ideid mis tahes vahenditega ja sõltumata riigipiiridest.

Mis puutub § 23 punkti 1, siis igal inimesel on õigus tööle, töö vabale valikule, õiglastele ja soodsatele töötingimustele ning kaitsele töötuse eest.

Ja lõpuks. Seadluse punkti 3 ei saa Eestimaa Kompartei täita, sest põhikirja vastavusse viimine käesoleva seadlusega, seda enam ühe kuu jooksul tema kehtima hakkamise päevast, pole võimalik. Põhikirja vastuvõtmine, temas muudatuste ja täienduste tegemine kuulub kõrgema parteiorgani – kongressi kompetentsi.

Arvestades eelöeldut, teen ettepaneku tühistada Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus "Eesti NSV õiguskaitseorganite osalise depolitiseerimise kohta" kui parteide kohta käiva seaduse puudumise tingimustes riigivõimuorgani kompetentsi mittekuuluv ja sekkuv EKP siseasjadesse. Ilmselt oleks vaja esmalt valmistada ette parteiseaduse eelnõu, seda üldrahvalikult arutada ning seejärel võtta vastu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus või siis seadus Ülemnõukogu istungjärgul, siis me võinuksime seda küsimust lahendada.

Minu poolt esitatud otsuse projekt on teile kätte jagatud.

Juhataja

On küsimusi Genik Israeljanile? Ei ole. Suur tänu! Asugem sõnavõttude juurde.

J. Allik

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Kuigi saalis on nii vähe kalleid kolleege, et sõnavõtt muutub mõnevõrra mõttetuks. Eriti arvestades seda, et ma tahaksin esitada kolmanda otsuse projekti selle asja kohta. Olles absoluutselt nõus selle seadluse põhimõtetega, mille hr. Almann meile ette kandis, tundub mulle siiski, et Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus praegusel kujul kannab ilmse kiirustamise järgi. Ma ei saa selle seadluse kinnitamise poolt olla, kuna seadluse § 2 jääb mulle ka pärast hr. Almanni selgitusi arusaamatuks. Esiteks sellepärast, et selles §-s 2 kasutatakse verbi "eelistama". Ma ei ole küll jurist, kuid minu meelest juriidilistes normatiivaktides verb "eelistama" on üsna kahtlase väärtusega, sest kerkib kohe üles küsimus eelistamise kriteeriumidest. Teiseks, sellises eestikeelses sõnastuses, nagu ta on meile välja jagatud, jääb täiesti arusaamatuks, kas mõeldakse ühiskondlikesse liikumistesse ja parteidesse kuulumist või kuulumist nende juhtorganitesse. Hr. Almann kommenteeris kuulumist parteidesse ja liikumistesse, samal ajal on siin sees sõna "juhtorganitesse". Tegelikult tähendab see eestikeelne sõnastus, nagu ta meil ees on, minu arvates seda, et parteidesse kuuluda ei tohi ja kuuluda ei tohi ka liikumiste juhtorganitesse. See tähendab situatsiooni, et õiguskaitseorgani töötaja võib kuuluda interliikumisse, kuid ei tohi kuuluda näiteks sotsiaaldemokraatlikusse parteisse. Tähendab, need on ilmselt kohad, mis on vastuolulised ja arusaamatud. Kolmandaks, mulle tundub siiski, et vaatamata hr. Almanni selgitustele tähendab § 2 kutsekeeldu, lähtudes maailmavaatest, mitte kaugeltki kommunistlikusse parteisse kuulumist, vaid ükskõik millisesse parteisse kuulumist. Minu meelest tsiviliseeritud riikides lahendatakse selline situatsioon mitte keeluga, mitte kutse-keeldude sisseviimisega, vaid teatud erialadel töötamise puhul parteilise kuuluvuse peatamisega. Seetõttu on mul ettepanek ja ilmselt on siin mitmeid punkte, mida tuleks tõesti reguleerida meie parteide seadusega. Ühiskondlik-poliitilise süsteemi areng on vabariigis niivõrd kiire, et tuleks forsseerida parteide seaduse vastuvõtmist Eesti NSV Ülemnõukogu poolt, mis lahendaks ära ilmselt paljud küsimused, mille üle me võime täna lihtsalt vaielda. Mulle tundub, et meil oleks täna, kuna on kaks alternatiivset projekti, võimalus siiski leida konsensus kolmanda projekti näol, mis oleks selline, mida ma ette paneksin. Nimelt, esiteks, lükata edasi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kinnitamine kuni seaduse "Eestis tegutsevatest poliitilistest parteidest" vastuvõtmiseni, ja teiseks, teha Eesti NSV Ülemnõukogu õiguskomisjonile ülesandeks valmistada parteide tegevust dubleeriv seaduseelnõu esimeseks lugemiseks ette 20. maiks. Sellega me ei tühista, ei peata seda seadlust. Ta jääb kehtima seadlusena, kuid me ei anna talle seaduse jõudu, sest mulle tundub, et peale parteide seaduse vastuvõtmist tuleb meil niikuinii seda seadlust või vastuvõtmise korral seadust täiendada ja parandada. Aitäh! Ma annaksin selle otsuse projekti kirjalikult üle.

Juhataja

Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu vahest nõustub sellega, et me kuulame ära veel mõningaid seisukohti ja mõlemad ettekandjad oma lõppsõnas vastavad küsimustele.

V. Malkovski

Lugupeetud spiiker, väljendan teile oma sügavat tänutunnet, et te kogusite auditooriumi ning võib esineda. Lugupeetud kolleegid, ma saan aru, et teie suhtumine kommunistlikusse parteisse on oletatavasti pisut teisem kui minul. Mind erutab selle seadluse vastuvõtmise küsimus teisest seisukohast.

A. Almann, olles sel alal professionaal, viis meid teatud määral, ma ei tahaks öelda et sihiteadlikult, eksitusse. Võib arvata, et ta on tuttav konstitutsiooniga ning sellega, et parteid tegutsevad seaduste alusel, sealhulgas kommunistlik partei. Mis tahes ebaseaduslikud teod ja otsused, mida võetakse vastu õiguskaitseorganite kohta, on seotud konkreetsetele oma kohustusi täitvatele isikutele otseste juhtnööride andmisega õiguslike või muude tegude suhtes, need on põhikirjavastased, siseparteilised asjad, ning nad peavad saama vastava karistuse. Seepärast oleksime pidanud tookord, kui me märkasime, et midagi niisugust sünnib, võtma tarvitusele vastavad abinõud. Samal ajal kahtlen ma sügavalt selles, et vaadanud läbi kõik õiguskaitseorganite parteikoosolekute protokollid, kõrgemalseisvate parteiorganisatsioonide, rajoonikomiteede, linnakomiteede, sealhulgas ka keskkomitee otsused, leiaksime otseseid juhtnööre ühtede või teiste isikute seadusandlike mõjutusvahendite rakendamisega. Samal ajal arvan, et A. Almann nõustub minuga: inimest, kes läks kohtu alla, oldi kohustatud vastavalt põhikirjale parteist välja heitma, et kohtus oleks ta parteitu. Samal ajal ma tahaksin kolleegide tähelepanu juhtida veel ühele asjaolule. Praegu on ainukene partei, kellel on ametlik liikmeksoleku dokument, kommunistlik partei. Kuidas olla aga nende seltsimeestega, kes töötavad miilitsas, prokuratuuris, teistes asutustes, mida me võib-olla tahame samuti depolitiseerida, ning kuuluvad rahvusliku sõltumatuse parteisse, teistesse parteidesse. Me võime neile öelda: ärge korraldage koosolekuid, ärge võtke vastu mingeid otsuseid, ärge viige läbi oma tegevust, kuid sundida neid inimesi teistmoodi mõtlema me ei suuda. Igal juhul mõtlevad need inimesed nii nagu nad mõtlevad. See kutsub esile puht olmeküsimused. Me mõistame praegu suurepäraselt, et küllaltki suur hulk siseasjade töötajaid tuli siia käsu korras, pole võimatu, et nad peatavad oma parteilisuse, astuvad parteist välja. Seejärel aga antakse neile korraldus, et nad jätkaksid oma tegevust väljaspool Eesti territooriumi, kuidas aga seal? See põhjustab küsimuse, sest ühes kui teises kohas hakatakse juba surve all otsustama parteiorganisatsioonide likvideerimise küsimust. Ma ei tahaks korrata G. Israeljani, ta ütles täiesti õigesti, et see ei vasta rahvusvahelistele normidele. Täna me räägime ainult sellest, et mitte võtta tööle, aga kui miilitsa või prokuratuuritöötaja otsustas astuda rahvusliku sõltumatuse parteisse, mis siis? Seepärast ma arvan, et sellised keelud ei võimalda inimestel elada poliitilist elu. Ma tean, et õiguskaitseorganites on nii Rahvarinde kui ka Interliikumise ning teiste liikumiste gruppe. Ma mõtlen, et on lihtsalt ebaloogiline võtta vastu see seadlus, mis oli vastu võetud Ülemnõukogu Presiidiumi poolt ja sedagi mingil arusaamatul kombel.

Ma lihtsalt palun seltsimehi arutada seda seadlust väga tähelepanelikult, kuna seda seadlust ei täideta kõikjal meie vabariigi territooriumil. Samal ajal mõningad parteiorganisatsioonid võtsid vastu otsuse peatada oma tegevus ning seda mitte ainult kõrgemalseisva organi tahtest lähtudes, vaid lähtudes konkreetsete kommunistide, parteiorganisatsioonide konkreetsete liikmete vaatekohast, kes ei soovi seda seadlust täita. Ma arvan, et seadlus või seadus toimivad siis, kui nad on eluliselt vajalikud. Praegu ma sellist elulist vajadust ei tunneta ning arvan, et ka teie mitte. See on pigem n.-ö. teise suurusjärgu tendents, millel ma aga ei peatuks. Ma saan aru sellest, et minu sõnavõtt vaevalt muudab teis lõplikku otsust, kuid mitte väljendada seda ma ei saanud, seepärast ma lihtsalt palun teid kõike seda tõsiselt kaaluda.

V. Lebedev

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid, te räägite oma sõnavõttudes, mis on pühendatud seadlusele, et üks meie põhieesmärke on õigusriigi rajamine. Kahjuks on meil vabariigis olemas juba paras hulk seadusandlikke akte, mille üle naerab terve tsiviliseeritud maailm. Ma ei hakka neid teile meelde tuletama, et mitte soola haavale raputada.

Siiski kerkib küsimus, kui palju on võimalik korda saata juriidilisi möödalaskmisi. § 2 on ju tegelikult kutsekeeld, mida me ka ei räägiks. See on ju igasuguste inimõiguste otsene rikkumine. Ta on vastuolus 1966. aasta rahvusvahelise paktiga kodaniku- ja poliitilistest õigustest, ta on vastuolus ka Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise dokumentidega. Küsigem siis, kaua me kavatseme olla kõige-kõige targemad? Veel üks näide. Ameerika politseinik võib olla mis tahes partei liige, ainult ta ei või kuuluda selle partei juhtkonda. Palun, ole kommunist või neofašist, peaasi, et politseinikutegevus vastaks Ameerika Ühendriikide konstitutsioonile ja seadustele. Seepärast peame me arvatavasti lahendama selle küsimuse õigusriigi positsioonidelt. Tänan tähelepanu eest!

S. Petinov

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud rahvasaadikud! Ma juhiksin teie tähelepanu mõningatele aspektidele. Siin räägiti juba inimõiguste rikkumisest. Kui siin keegi on suuteline seda ümber lükkama, las siis teeb seda. Mina räägiksin asja teisest, moraalsest küljest. Toon konkreetse näite, et meile saaks võib-olla selgemaks, mida me siin püüame kinnitada.

Praktiliselt mitte andes võimalust kuuluda ühte või teise parteisse ja töötada õiguskaitseorganites, me arvatavasti oleksime pidanud tõstatama küsimuse ka vabariigi kõrgemast seadusandlikust organist, see oleks olnud loogiline. Sellepärast et see organ otsustab üldse kõiki vabariigi eluliselt tähtsaid probleeme. Sellele vaatamata on meil siin seltsimehi, kes kuuluvad NLKP-sse, on TKÜN-i liikmed, Eesti Komitee liikmed jne., ja see ei sega meil teiega töötamast. Rohkemgi veel, me oleme tõepoolest teatud ideoloogiate, mida viivad ellu ühed või teised organisatsioonid, kandjad. Ja kui Rahvarinne on siin esindatud küllaldase hulga inimestega, siis antud situatsioonis domineerib nimelt see kontseptsioon, see versioon, mille on välja töötanud nimelt see liikumine. Ja isiklikult mina ei näe selles midagi hirmsat. Pole vaja püüda sekkuda administratiivsete meetmetega meie ideelistesse veendumustesse, me võime sellega ainult kaotada, ja kaotada väga tõsiselt, kuna see on otsene sekkumine meie õigustesse ja mõtlemisvabadusse ning õigusse olla n.-ö. sõltumatud inimesed, kellel on teatud veendumused.

Nüüd § 7. Ma juhiksin tähelepanu, et ta on inimõiguste deklaratsioonist. Tähendab, see paragrahv räägib sellest, et riik peab tagama võrdsed õigused kaitseks ükskõik millise diskrimineerimise eest. Aga kallid seltsimehed, kui vabariigi kõrgeim organ ei võitle selle eest, selle kaitse eest, kes siis kaitseb neid inimesi administratiivse omavoli eest õiguskaitseorganites endis? Mitte keegi. Kõrgemat instantsi enam ei ole!

Lõpuks, kolmas moment, millest ma tahaksin rääkida. Me peame meeles pidama, et õiguskaitseorganid on liidulis-vabariiklikud organid, meeldib see kellelegi või ei meeldi. Me teeme praegu, võttes vastu selle otsuse, jälle ühepoolses korras sammu, mis võib viia teatud adekvaatsetele sammudele teiselt poolt. Mina näiteks eeldan, et üleliiduliste juhtorganite poolt võetakse koheselt kasutusele abinõud nende koondamiseks parteiorganisatsioonidesse teistel alustel. Mis me sellega võidame? Mitte midagi, sest kui ta on kommunist ja jääb kommunistiks, hakkab ta lihtsalt maksma liikmemaksu teisele organisatsioonile ning korraldama koosolekuid teisel territooriumil jne. Mis me sellega võidame? Mitte midagi. Aga vallandada töölt selle eest … Noh, siis on vaja anda kohe rahvusvahelisse kohtusse, mida muud siis veel üle jääb teha? See tähendab, et tuleb arvestada nii ühe kui teise poolega ja arutada seda küsimust.

Ja lõpuks, viimane moment. Seadluses ei ole ära toodud, mis ajast ta hakkab kehtima. Ma juba tõstatasin selle küsimuse. Tavaliselt kirjutatakse, et seadlus jõustub trükis avaldamise päevast jne. Tähendab, seadlus on praktiliselt juba jõustunud ning depolitiseerimise küsimust mitte ainult ei arutata, vaid viiakse ka ellu. Meie aga arutame praegu veel seda seadlust. Ma esitan selle küsimuse veel üks kord. Kujutagem endale ette, et võtame vastu Alliku ettepaneku, mina aga teen omalt poolt ettepaneku lülitada üks punkt selle kohta, et me peatame selle seadluse jõustumise kuni küsimuse lõpliku lahendamiseni. Ma palun seda küsimust arutada kui ettepanekut.

A. Zõbin

Lugupeetud kolleegid, selle seadluse absurdsust selgitasid hästi G. Israeljan, Malkovski, V. Lebedev ja S. Petinov, mina kordama ei hakka. Ainuke, mida ma tahaksin öelda, on see, et oleks vaja, et need seadlused ja seadused, mida me siin eelnõudena arutame, oleksid nimelise iseloomuga, et pärast teada, kes neid niisugustena koostas.

Kui aga rääkida teisest paragrahvist, siis oletagem, et inimene kavatseb asuda tööle – mis ta peab tegema? Ta peab lahti ütlema ühest või teisest parteist ja siis võetakse ta tööle. Kuidas mõista selle teo eetilisust? Selle inimese teo eetilisust, kes muudab oma veendumusi? Tuleb välja, et tal neid veendumusi ei olnudki.

H. Eller

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Ma üldiselt toetan õiguskorraorganite osalist depolitiseerimist. Kuid antud seaduses on tõepoolest kaks sellist momenti, mis piiravad inimõigusi, ja seetõttu ma pakuksin alternatiivselt Alliku poolt välja pakutud variandile siiski sellist varianti, et Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusest viia täna välja teine punkt tervikuna ja esimese punkti 3. lõige, kuna ta on haaratud esimese punkti 1. ja 2. lõikega ja seega me ei piira inimõigusi ja ei seaks ka nendes organites töötavaid isikuid teatud määral löögi alla. Aitäh!

Juhatajа

Suur tänu, Hillar Eller! Kas me võime lugeda seda neljandaks variandiks või on see kolmanda variandi täiendus?

H. Eller

Ma loeksin seda neljandaks variandiks.

Juhataja

Siis ma palun esitada kirjalikult. Suur tänu!

J. Rätsep

Austatud esimees ja lugupeetud kolleegid! Mul on eriti pidulik võimalus täna tervitada põhimõtteliselt selle seadluse sisu. Nimelt täna, täpselt aasta tagasi NSV Liidu Ülemkohtu pleenumil parandati üks politiseeritud õigusmõistmise ajaloo kõige suuremaid vigu. See oli massiline ebaõiglus ühes kriminaalasjas. Selle ohvrid elavad Tallinna linnas. See oli "Desintegraatori" töökollektiivi suhtes langetatud ebaõiglaste järelduste küsimuse lõpplahendus. Ma olen õiguskaitseorganites töötanud praktiliselt kogu elu. Sel kevadel või sügisel täitub 30 aastat. Ma ei tea suuremat viga nende organite tegevuses selle ajalõigu vältel kui nende politiseeritus. Mitte midagi nii koledat ei oleks saanud juhtuda, kui ei oleks õigusemõistmist mõjutanud instantse, kelle pädevusse see mitte iialgi kuuluda ei tohi. Ma olen olnud põhimõtteliselt parteitu ja kavatsen selleks jääda. Ma ei kavatse veel kokkupuuteid kohtusüsteemiga lõpetada. Ma arvan, et see on väga vajalik akt põhimõtteliselt ja just nimelt selle põhimõttelise hinnangu pärast ma toetan sellesama arutusel oleva seadluse kinnitamist. Ma arvan, et siin ei ole üldse riski viga teha. Tolle kunagise 83. aasta mitmekuulise protsessi puhul oli selle protsessi kõige suurem takistus see, et heideti ette Hindi kaitsja parteitust just nimelt selles mõttes, et ei olnud võimalik teda mõjutada protsessi kiirema ja takistusteta kulgemise suunas. See on niisugune kogemus, mida ma lihtsalt soovisin täna teile edasi anda selle väga põhimõttelise küsimuse lahendamise puhul. Ma arvan, et õigusriiki ilma niisuguste sammudeta minna ei ole meil võimalik.

V. Kois

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Tekib mulje, et kõige huvitatum pool praegu on kommunistlik partei. Võib-olla on see antud momendil tõesti nii, kuid perspektiivis kerkib see küsimus ka teiste parteide ja liikumiste ette. See on tõesti selge, et õiguskaitseorganitesse tuleb tööle inimesi erinevatest liikumistest ja parteidest jne. Seepärast pole see küsimus puhtalt komparteid puudutav, vaid ta on ülddemokraatlik. Kui arutada seda seadust punkthaaval, siis esimene punkt on vältimatu ja arvatavasti loogiline punkt, mis tuleb nii või teisiti vastu võtta sel juhul, kui me tahame elada õigusriigis. Punkt 2 on samavõrra ebaloogiline ja antidemokraatlik. Nimelt, see punkt põhjustab inimeste diskrimineerimist nende parteilise kuuluvuse tõttu. Punkt 3 on minu arvates antud momendil pisut enneaegne, kuna veel ei ole parteide seadust. Kui see seadus tuleb, siis selles parteide seaduses antakse ka ühe või teise partei registreerimise tingimused, sealhulgas tema põhikirja vastavus vabariigi seadustele, siis langeb antud küsimus iseenesest ära. Seepärast ma arvan, et see seadlus vajab ümbertöötamist ning ma toetan J. Alliku ettepanekut.

T. Kallas

Härra eesistuja, head kolleegid! Vabandan, et ma täna vist juba neljandat korda olen mikrofoni juures, aga ma soovin rääkida nüüd sirget juttu ka. Ma arvan, et ma ei eksi kuigivõrd, et kogu see ausalt öeldes täiesti taktitundeline, väljapeetud kriitika või arutlemine või didaktika juriidiliste peensuste ümber ja kartus, et meie jäävat järjekordselt kogu maailma naerualuseks, ei ole midagi muud, millele ka Valeri Kois hetkeseisu silmas pidades vihjas, kui raskes kriisiseisundis oleva kompartei katse veel kord põlistada oma kõiki positsioone, kaasa arvatud siis ka õiguskaitseorganites. Et asja täpsemini illustreerida – see on nüüd veidi teisest vallast, aga veel süngemast kui õiguskaitseorganid. Tasub südalinna sattudes vaadata kahes keeles – vene ja eesti keeles – Ohvitseride Maja seinale heisatud loosungit, see on sinna hiljuti tekkinud ja tõotab igavest truudust laevastikule, igavest truudust komparteile. Järelikult on NLKP-l oma sõjalaevastik, mida ei saa iialgi olema näiteks liberaalidel või sotsiaaldemokraatidel. Me oleme jõudnud mingisuguse absurdini, mis tuleb lahendada. Siin on kogu võti meie juttudeks, kõnelusteks ja just seepärast on see seadlus vaja kinnitada, loomulikult pärast otsustamist. Aitäh!

N. Aksinin

Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Kas meie hulgas leidub inimest, kes vastaks niisugusele küsimusele, kas võib inimese veendumusi panna sõltuvusse näiteks tööst. Või kes andis õiguse manipuleerida minu veendumustega, kes võib sundida mind elama väljaspool poliitikat?

H. Peterson

Austatud eesistuja! Ma ei ole küll ise jurist, kuid mul on viimase paari aasta jooksul olnud üpris tihe koostöö juristide, kohtunike ja teiste selle ala inimestega. Ja just sellelsamal neljapäeval rääkis mulle üks rajooni kohtunik näiteks lugu, et mõni aasta tagasi teda ei võetud üldse kohtunikuna kandideerimisel arvesse ja ta oli lihtsalt sunnitud kirjutama NLKP liikmekandidaadiks asumise avalduse. Niisugused pealesundimised näitavad seda, et see asi tollal niimoodi käis. Aga siin just enne ma kuulsin, et ei tohi inimest sundida sealt välja astuma, siis hakkame võistlema – kõik erakonnad, parteid hakkavad võistlema –, kes suudab rohkem kohtunikke oma partei poole värvata. Seetõttu ikkagi selle asja peaks kohtuorganites ja muudes valitsusorganites ära lõpetama. Tänan!

U. Ugandi

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Vaadates neid variante ja arvestades nüüd vabariigis praegu väljakujunenud olukorda, mis sisuliselt on ju nagu tekkinud mitmeparteisüsteem, siis see alternatiivne variant, mis meile on pakutud, tundub niisuguses situatsioonis lausa naiivsena ja minu meelest ei tohiks nagu üldse arutusele kuuluda. Minule isiklikult, ma ei ole küll jurist, meeldib see Hillar Elleri poolt pakutud neljas variant, sest on loogiline, kui ära jätta teine punkt sellest otsusest. Aitäh!

S. Sovetnikov

Lugupeetud kolleegid! Võtkem tõepoolest siiski vastu parteide seadus ja alles seejärel hakakem rääkima seadlusest, osalisest depolitiseerimisest jms.

J. Telgmaa

Lugupeetud kolleegid! Mina pean siiski seda seadlust praegu vajalikuks, sest seadus nõuab kaunis suurt tööd, et ta saaks selline, et ta võiks olla üks tõeline seadus tükiks ajaks, mida me ei pea kohe hakkama parandama. Seetõttu lubage siiski senine tekst mõnevõrra aluseks võtta ja esitada minul omapoolne variant, mis toetaks nagu Jaak Alliku oma. Ma annan selle kirjalikult.

Juhataja

Kas see on omaette variant või toetab Jaak Alliku oma? Siis ma palun Jaak Allikuga kooskõlastada. Ja järgmisena saabki sõna Jaak Allik.

J. Allik

Arvestades härra Elleri ettepanekut ja härra Ugandi arvamust, võtaksin ma oma variandi maha härra Elleri variandi kasuks. Ma tahtsin oma sõnavõtuga juhtida tähelepanu ainult sellele asjale, et paragrahv 2 praeguses sõnastuses on arusaamatu ja mitmeti tõlgendatav. Härra Telgmaa variandiga ma ka tutvusin, võib-olla oleks võimalik teha mingi lühike vaheaeg, et härra Telgmaa ja härra Eller saaksid seda omavahel kooskõlastada. Ma veel kord väidan, et see põhimõte on õige. Tuleb vastu võtta, aga vastu võtta nii, et oleks arusaadav ja korrektne.

Juhataja

Lugupeetud Ülemnõukogu! Ma vahepeal tahaksin tuua asja natukene selgust. Nimelt meil on täna juba töös viis varianti. Esimene on Arno Almanni poolt esitatud, teine on Genik Israeljani poolt esitatud, kolmas variant on Jaak Alliku poolt koos täiendustega, neljas variant on Sergei Petinovi variant ja viies variant on Elleri variant. Võib-olla me kuulame ära veel kaks sõnavõttu ja siis otsustame, kas teeme lühikese vaheaja.

T. Mets

Lugupeetud kolleegid! Praegusest saadikukorpusest olen mina vist ainus, kes on istunud kuus aastat vangilaagris, ainus, ma kordan veel, ja kui minul käis kohtuprotsess, siis minule karistuse langetamisel lähtus terve protsess tervikuna eranditult ja ainult poliitilisest taustast. Ja kui praegu tekib siin mingisugune küsimus, kas olla depolitiseeritud või politiseeritud, siis siin ei saa tekkida mitte mingit küsimust, kohtu- ja siseteenistus peab olema ainult ja rangelt depolitiseeritud, see on puhteetiline, see on puhtinimlik aspekt ja siin ei saa olla mitte mingit kahte seisukohta, see on ainult demagoogia, kui lähenetakse teisest seisukohast. See ei ole mitte minu isiklik arvamus, vaid terve suure ringkonna oma, keda mina esindan, ja see peab olema kindlalt depolitiseeritud.

I. Fjuk

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Võib tekkida küsimus, et kas me mitte teiega ei raiska siin lihtsalt aega, ja ma vastaksin, et mitte. Ma arvan, et selline diskussioon on meile profülaktiliselt küllalt kasulik. Kas me ei küsiks, et miks me jälle arutame või miks meie diskussioon ei pöörle ümber NLKP, ja me võime vastata, et jah, sellepärast, et see totaalse sunniaparaadi üks juhtiv lüli on ikka veel küllalt elujõus ja tahab oma struktuure säilitada. Veel on silma ja kõrva hakanud see, et püütakse seda kaitstes samastada täna demokratiseerimise protsessis tekkivaid parteisid NLKP-ga ehk selle parteiga, kes on riigi viinud sellisesse situatsiooni ja kujundanud sellise parteilise õhkkonna, poliitilise õhkkonna, nagu ta meil on. Ma astuksin sellele täiesti vastu, NLKP pole täna asunud oma täielikule demokratiseerimisele ja muutmisele, aga kõik teised parteid, mis ühiskonnas tekivad, need lähtuvad ikkagi tõesti poliitilistest veendumustest, mitte kasumi ja jaotamise huvist, seega mina leian, et siin on vastandamine vajalik ja profülaktiliselt selline ülevaatus on tähtis. Kokkuvõttes ma tahaksin öelda, et õigus peab olema alati väljaspool poliitikat, tsiviilõigus on väljaspool poliitikat ja igasugune püüd maskeeritult viia sinna sisse selliseid veendumusi ja erakondlikkust on vastuolus demokraatliku ühiskonna põhimõtetega.

Juhataja

Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu! Kell on 17 ja 37 minutit. Tundub, et operatiivse töö juures me võiksime täna jõuda isegi otsuseni. Mida sellest arvatakse? Praegu on meil viis alternatiivset varianti. Kas 10 minutiga jõutakse autorite vahel kooskõlastada need küsimused, mis peaksid erinevaid variante täiendama. Tundub, et sobib. Teeme vaheaja 10 minutit ja ma palun mitte hiljaks jääda.

V a h e a e g

 

Juhataja

Austatud Ülemnõukogu! Palun asuda töökohtadele! Jätkame õhtust istungit.

Lugupeetud Ülemnõukogu! Kontrollime kohalolekut. Kohal on 80 saadikut. Lugupeetud Ülemnõukogu, nagu me nentisime, on meil viis varianti arutamisel. Vaheajal toimunud arutluste käigus võis variantide arv muutuda. Ja mul on ettepanek, et me annaksime sõna peaettekandjale Arno Almannile, kes toob asjasse selgust.

A. Almann

Austatud, saadikud! Ma proovin mõningat selgust tuua siin tõstatatud probleemidesse ja siin siis võiks pakkuda erinevaid variante esitanud poolte ettepanekud ja seisukoha.

Samaaegselt ma tahaksin tänada Ülemnõukogu liikmeid Rätsepat, Kallast ja Petersoni, kes minu juttu aitasid selgust tuua, ja vabandada rahvasaadik Malkovski ees, kui ma püüdsin teda teadlikult segadusse ajada. Ma olen peaaegu 10 aastat kõrgkoolis õpetanud erinevaid üliõpilasi ja mul jätkub kannatust mitmeid asju veel kord üle selgitada. Minu arvates kõige tähtsam moment, mis me täna Ülemnõukogus välja ütlesime, oli see, et me hakkame lahendama põhimõtteliselt uut laadi suhteid ühiskonna poliitilise süsteemi siseselt. Hakkame oma kohtadele asetama parteisid, võimuorganeid, täitvaid-korraldavaid organeid ja õiguskaitseorganeid. Püüame nad asetada oma kohtadele ja siis hakata välja töötama nendevaheliste seoste mehhanismi. See kinnitamisele esitatud seadlus oli üks esimene samm sellel teel.

Nüüd vastan kiiresti mõnele küsimusele. Jaak Alliku ettepanek parteilisuse peatamise kohta. Seadusandja ei saa kunagi võtta sellist akti, sest siis tekib küll küsimus seadusandja sekkumisest partei siseasjadesse. Seaduseandja ei saa parteilisust peatada, sest partei ei pruugi olla nõus sellega, et näiteks rahvakohtunik on 20 aastat oma parteilisuse peatanud ja pärast tuleb parteisse ja ütleb, et on 30 aastat olnud parteis, ja saab kõik partei soodustused. See on partei siseasi. Partei peab ise oma dokumendis ette nägema, et näiteks tema parteisse ei saa rahvakohtunik kuuluda.

Rahvasaadik Lebedevi küsimused. Tsiviliseeritud maailm naerab meie poolt vastu võetud seaduste üle. Ei ole ta midagi naernud. Sest tsiviliseeritud maailm just ise nende seaduste järgi elab ja seal maailmas ei ole eriti kombeks enda üle naerda. Seda teeme tavaliselt meie. Mis puudutab neid rahvusvahelise õiguse dokumente, siis mul on väga suur palve. Kõigil teie poolt nimetatud rahvusvahelise õiguse dokumentidel on peale pealkirjade ka sisu ja sisu on palju keerulisem kui pealkiri.

Rahvasaadik Petinov. Kõrgemas seadusandlikus organis parteilisuse küsimus. Seadusandja ongi ühiskonnas see organ, kus ühiskond saavutab kompromissi, ühiskonna tegevust reguleeriva normi seaduse näol ja siin, vastupidi, peavad kõik ühiskonna struktuurid olema esindatud. Nii et see on põhimõtteliselt teist laadi küsimus.

Nüüd küsimus kodanikuvabadustest ja inimõigustest. Ka kodanikuvabadusi ja inimõigusi ei saa kunagi ja mitte ühelgi juhul absolutiseerida. Kui näiteks mind ei võeta Tallinna haiglas homme tööle näiteks kirurgina, siis ma ei saa tõstatada küsimust, et on rikutud minu inimõigusi, sest minu eriala on jurist. Ja mul ei ole kuskile ja kellelegi kaevata, sest kirurgil on teatud kutsenõuded: teada, kuidas opereerida, ja muud. Sellesarnased kutsenõuded esitab tsiviliseeritud maailm ka õiguskaitseorganites töötavatele kodanikele. Rahvasaadik Aksinini küsimus, kas me ei keela veendumusi. Küsimus ei ole veendumuses üldse, vaid selles, mis on seotud organisatsioonilise struktuuriga ja mis võib tema veendumuse suruda peale tema professionaalses kutsetöös teistele inimestele või ühiskonnale tervikuna.

Ja ettepanek, mida Ülemnõukogu Presiidium oma töös kindlasti peab arvestama: et kõik aktide projektid oleksid nimelised. Meie toetame seda ja toetame seda ka siis, kui esitatakse alternatiivseid projekte.

Ja nüüd lõpuks. Nõupidamise tulemus. Pakume välja sellise otsuse projekti. Arvestades seda, et küsimus on äärmiselt oluline ja küsimuse reguleerimisel ei tohi lubada kahest tõlgendamist, on otsuse sisu selline, et võtta aeg maha, et võimalikud väärtõlgendused selles seadluses võib-olla selgemalt lahti kirjutada.

Ja erinevate projektide esindajate nõupidamise tulemusena pakutakse välja niisugune otsus.

Esiteks. Pidada vajalikuks saavutada Eesti õiguskaitseorganite kiire ja radikaalne depolitiseerimine.

Teiseks. Teha Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile ülesandeks vaadata kinnitamisele esitatud seadlus läbi Ülemnõukogus toimunud arutelul saabunud märkuste valgusel ja esitada see Ülemnõukogule järgnevalt kinnitamiseks.

Ja kolmandaks. Teha Ülemnõukogu õiguskomisjonile ülesandeks valmistada parteide tegevust reguleeriva seaduse eelnõu esimeseks lugemiseks. Ja siin on välja pakutud tähtaeg Jaak Alliku projektis – 20. mai.

Sellise projekti ma esitan Ülemnõukogu juhatusele.

Juhataja

Kas on küsimusi? Kuulame ära sõnavõtud. Sergei Petinov.

S. Petinov

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud presiidium, lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin tänada A. Almanni küllaltki tõsiste kommentaaride eest selle kohta, mis oli saadikute poolt arutelu käigus öeldud. Kahe inimese poolt (minu ja Israeljani), kes võtsid osa sellest arutelust, pakuti välja kaks alternatiivset varianti. Mulle isiklikult on sümpaatsem variant, mille pakkus välja meie spiiker. Spiiker tegi ettepaneku anda kõik viis varianti üle presiidiumile läbivaatamiseks, kes arutaks neid tähelepanelikult, mitte aga jooksupealt, nagu meie siin 5 minutit, ning esitaks mingi lõpliku redaktsiooni, mille poolt või vastu me siis hääletame.

Nüüd sellest, millega ma põhimõtteliselt ei nõustu. Mulle jääb arusaamatuks esimene punkt õigusliku aluse loomise plaanis kiirele ja radikaalsele depolitiseerimisele, millest just rääkis lugupeetud A. Almann. Praktiliselt me jätsime seadluse tagajärgedeta. Seadlus, määramata tegevuse konkreetseid vorme ja meetodeid, depolitiseerimise efekti ei andnud, seetõttu pean esimest punkti sellises redaktsioonis üldse ebakorrektseks, ta on lihtsalt deklaratiivne. Ma ei näe selles punktis juriidilist täpsust ning esitan sama küsimuse, mille esitas arutelu käigus härra Nugis.

V. Kois

Ma tahaksin härra Almanni poolt pakutud kolmanda punkti suhtes, milles oli juttu õiguskomisjonile parteide seaduse kiiremas korras ettevalmistamise ülesandeks tegemisest, öelda: juhin teie tähelepanu sellele, et kusagil veebruaris avaldati parteide seaduse eelnõu, faktiliselt on juttu ainult neist organisatsioonidest, mis kannavad partei nime. Selle seaduse mõjusfääri jääb ainult kommunistlik partei, võib-olla ka rahvusliku sõltumatuse partei, sotsiaaldemokraadid, aga täiesti väljapoole seda seadust jäävad TKÜN, Töökollektiivide Liit, Interliikumine ja Rahvarinne, mis on aga vabariigis tõsised poliitilised jõud. Seepärast palun ma muuta sm. Almanni poolt pakutud formuleeringut.

V. Lebedev

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Selles projektis, mille esitas lugupeetud A. Almann, antakse ühelt poolt Ülemnõukogu Presiidiumile õigus valmistada ette uus projekt, mille ta läbi vaataks ja esitaks meile istungjärgule, kuid esimese punktiga meie austatud presiidium asetatakse karmidesse raamidesse. Sellepärast, et esimene punkt kõlab nii: "Pidada vajalikuks kiiret ja radikaalset depolitiseerimist." Sellega me surume kohe peale mingid piirangud, Ülemnõukogu Presiidiumi töö raamid ning see punkt ei vasta oma loomult härra A. Almanni poolt pakutud variandi teisele punktile.

Juhataja

Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu! Viiest alternatiivsest variandist on saanud üks, mis ei ole mitte saavutanud konsensust. Ma paneksin teie ette otsustamiseks nad sellises järjekorras: kõigepealt selle, mille luges ette Arno Almann, ja siis, kui tema ei leia toetust, tuleb lihtne variant, mis kõlab selliselt, et kõik seni esitatud variandid anda lihtsalt Ülemnõukogu Presiidiumile läbitöötamiseks ja uue seaduseelnõu esitamiseks. Kas on arusaadav? Esimene on see, mille esitas Almann, kui see toetust ei leia, siis teine variant kõlab lihtsalt: kõik seni esitatud alternatiivsed variandid anda üle Ülemnõukogu Presiidiumile läbitöötamiseks ja selle põhjal töötada välja uus seaduseelnõu. On arusaadav? Loen ette esimese variandi, mille ma panen teie ette hääletamiseks.

"Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse "Eesti NSV õiguskaitseorganite osalisest depolitiseerimisest" kinnitamisest.

1. Pidada vajalikuks saavutada Eesti NSV õiguskaitseorganite kiire ja radikaalne depolitiseerimine.

2. Teha Eesti NSV Ülemnõukogu õiguskomisjonile ülesandeks ette valmistada parteide tegevust reguleeriv seaduseelnõu esimeseks lugemiseks 20. maiks 1990.

3. Teha Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile ülesandeks vaadata kinnitamisele esitatud seadluse eelnõud läbi Ülemnõukogus toimunud arutelul esitatud märkuste valgusel ja esitada seaduse redigeeritud variant Ülemnõukogule järgnevaks kinnitamiseks."

Võimalik, et keeleliselt tuleb redigeerida kolmandat varianti, kuid sisu jõudis teieni. Panen hääletamisele, kes on sellise otsuseprojekti poolt? 61 häält on poolt, 16 on vastu, 4 jäi erapooletuks.

Lugupeetud Ülemnõukogu! Sellega on see päevakorrapunkt ammendatud.

Presiidiumi istung toimub kohe peale istungi lõppu ruumis 115. Homne istung algab kell 10 hommikul.

 

EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU

NELJAS ISTUNGJÄRK

SEITSMES ISTUNG

26. aprill 1990

 

Diskussioon NSV Liidu poolt Leedu Vabariigi vastu rakendatud majanduslikest sanktsioonidest

Juhataja

Kontrollime kohalolekut. Lugupeetud Ülemnõukogu. Kohal on 71 saadikut. Meie otsustusvõimelisus on piiri peal.

Lugupeetud Ülemnõukogu! Asugem päevakorra juurde. Meil on pooleli neljanda istungjärgu neljas päevakorrapunkt – üldpoliitiline diskussioon NSV Liidu poolt Leedu Vabariigi vastu rakendatavatest majandussanktsioonidest. Viimane, kuues päevakorrapunkt on Eesti NSV riigikontrolliseaduse eelnõu esimene lugemine, mille me peaksime jõudma teiega ka täna läbi arutada. Niisiis, lugupeetud Ülemnõukogu, neljas päevakorrapunkt. Meil on olemas kaks resolutsiooniprojekti, oleme otsustanud arutada mõlemat projekti. Sellega seoses on tehtud ettepanekuid muuta redaktsioonikomisjoni koosseisu ja ka suurust. Seni kehtib veel teie otsus, et redaktsioonikomisjon on 7-liikmeline. Eile oli arvamusi, et redaktsioonikomisjoni suurus tuleks läbi vaadata ja lülitada sisse täiendavad liikmed. Rein Veidemann.

R. Veidemann

Härra juhataja, kolleegid! Ma võtan oma ettepaneku tagasi. Eile võttis töö redaktsioonikomisjonis väga intensiivse pöörde ja ma usun, et projekt, mille lõpliku variandi me redaktsioonikomisjonis valmis saime, peaks juba rahuldama väga nõudlikke saadikuidki. Tänan!

Juhataja

Saadikurühm "Võrdsete õiguste eest" teeb ettepaneku lülitada täiendavalt 4 saadikut, see eeldaks seda, et redaktsioonikomisjon ei peaks olema mitte 7-, vaid 11-liikmeline. Lugupeetud Ülemnõukogu, ma esitan selle teile otsustamiseks. Kes on selle poolt? Ma tuletan teile meelde, et me otsustasime arutada mõlemat alternatiivset resolutsiooniprojekti. Töö peab käima mõlema resolutsiooniprojekti kallal, ja sel juhul on õigustatud redaktsioonikomisjoni koosseisu ja arvulise koosseisu (n.-ö. suuruse) läbivaatamine.

T. Made

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Mis oleks, kui resolutsiooni läbivaatamiseks ja redigeerimiseks teha täiesti teine redaktsioonikomisjon, kuhu saadikugrupid esitavad oma esindajad samamoodi nagu esimese redaktsioonikomisjoni jaoks, sest tegemist on siiski sisuliselt kahe täiesti erineva variandiga ja üks redaktsioonikomisjon ei tule selle tööga toime. Seepärast on mul ettepanek teise dokumendi läbivaatamiseks moodustada täiesti uus redaktsioonikomisjon. Aitäh!

Juhataja

Seda ettepanekut me hakkame kohe arvustama. Enn Põldroos.

E. Põldroos

Tiit Made võttis mul sõnad suust, ma tahtsin sedasama öelda. On täiesti võimatu, et üks redaktsioonikomisjon töötaks kahe alternatiivse, teineteisest erineva projekti kallal.

See on mõttetus. Loomulikult peavad sellistel juhtudel saadikud, kes esitavad erinevaid taotlusi, pakkuma välja eraldi alternatiivsed redaktsioonikomisjonid.

M. Titma

Protseduuriliselt käitutakse tavapraktikas meie juhtumil taoliselt, et see otsuseprojekt, mis on juba moodustatud, redaktsioonikomisjoni poolt ette valmistatud, võetakse aluseks ja tema kõrvale võib iga saadikugrupp esitada teise projekti ja siis juba Ülemnõukogu hääletab neid küsimusi. Kuna eile me tegime üsna tõsist tööd – meil on valmis kvalitatiivselt normaalne projekt, on minu ettepanek praegu lõpetada, võtta ja hakata seda arutama ning arutada veel ka teist projekti, kui tahetakse, ja minna otsustamise juurde.

Juhataja

Lugupeetud Ülemnõukogu, kas oleks õigustatud selline lähenemine, et me moodustaksime ka teise redaktsioonikomisjoni, arutamaks alternatiivset resolutsiooniprojekti? Kas see on üldine nõusolek? Ignar Fjuk.

I. Fjuk

Lugupeetud juhataja, ma ei oska vastata, on see üldine nõusolek, aga ma teen ettepaneku panna hääletamisele, kas võtta Ülemnõukogu töös aluseks ka teine resolutsioon või teine projekt, ja sel juhul me saame teada, on see meie kõigi arvamus või ei ole.

Juhataja

Minul jäi eelmise päeva töö põhjal selline mulje, et me juba oleme võtnud teadmiseks ja tegevuse aluseks seisukoha, et me arutame kahte resolutsiooniprojekti. Küsimus on praegu selles, kas moodustada ka teine redaktsioonikomisjon. Mikk Titma.

M. Titma

Mulle tundub nii, et meil ei ole mingit mõtet moodustada uuesti redaktsioonikomisjone, sellega me loome parlamendis täiesti võimatu taktika. Lõppude lõpuks võib ka neli projekti esitada ja sellega destruktiivselt parlamendi tööd paralüseerida. Ja kui me hakkame iga projekti jaoks tegema redaktsioonikomisjone, siis me muud ei jõuagi teha, kui ainult neid projekte arutada. Ja meil on praegu täiesti normaalne parlamendipraktika. Me arutasime ühte projekti, milleks oli redaktsioonikomisjon, selle kõrvale võis iga saadikugrupp esitada oma projekti. See hääletatakse läbi, kas parlament võtab selle vastu või ei võta, ja sellega on kogu asi lõppenud. Hakata aga iga alternatiivse projekti jaoks tegema redaktsioonikomisjone, see tähendab sisuliselt parlamendi tööpraktikasse täiesti destruktiivse käitumise sisseviimist.

U. Ugandi

Lugupeetud eesistuja, kallid kolleegid! Ma toetan igati Ignar Fjuki ja Mikk Titma ettepanekut. Ei ole mõtet hakata arutama ja tegema teist redaktsioonikomisjoni. Meil on eile üks võetud aluseks. Teine tooks kaasa lihtsalt selle, et me ei võta tõenäoliselt täna kumbagi vastu.

I. Hallaste

Austatud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Ma tuletan meelde, mispärast jäi see punkt tänaseks. Nimelt me pidime täna, enne otsustamisele asumist, ära kuulama härra Arnold Rüütli arvamuse ja ka meie peaministri Edgar Savisaare arvamuse selle kohta, kuidas see tekst mõjutaks olukorda poliitiliselt. Ja ma teen ettepaneku kuulata ära ka härra Endel Lippmaa, ning kui võimalik, ka meie välisminister Lennart Meri, ning siis saaks juba jätkata tööd, asuda nende ärakuulamise juurde ning redaktsioonikomisjoni teise teksti arutamiseks mitte moodustada.

Juhataja

Ülemnõukogu juhatus on just nimelt lähtunud samadest seisukohtadest, aga kuna ühe saadikuterühma poolt on tehtud redaktsioonikomisjoni kohta ettepanek, siis sellest mööda minna ilma arutamata ei saa. Kõlama on jäänud sellised ettepanekud. Viktor Andrejev.

V. Andrejev

Lugupeetud kolleegid! Ma olen täiesti nõus eelkõnelnud saadikutega. Õigus alternatiivprojekti redigeerimiseks jääb saadikutegrupile ning pole mõtet panna seda küsimust hääletamisele.

Juhataja

Selles küsimuses saime me selgust. Nii et jääb üks redaktsioonikomisjon. Asugem sõnavõttude juurde. Lugupeetud Ülemnõukogu, kui selle vastu kellelgi midagi ei ole, siis lähtudes Arnold Rüütli palvest, on ettepanek anda esimesena sõna Endel Lippmaale. E. Lippmaa on Nõukogude Liidu rahvasaadik.

E. Lippmaa

Lugupeetud Ülemnõukogu! Jah, rääkides Nõukogude Liidu rahvasaadikuna ja ministrina, kes peab hoolitsema konstruktiivsete lahenduste eest valitsuse ringkondades Moskvas kõigis meie küsimustes, teen ma järgmise ettepaneku – mitte vastu võtta praegu esitatud resolutsiooni, sest ta tegelikult ei aita asju lahendada ei Eestis, ei Leedus ega Moskvas. Mida võiksime teha ja võib-olla isegi peaksime tegema, on järgmine: juhtida korrektses, viisakas, diplomaatilises toonis tähelepanu sellele, et Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress möödunud aasta lõpus võttis vastu otsuse igasuguste blokaadide keelamise kohta Nõukogude Liidu territooriumil. See oli Armeenia ettepanek, kuna parajasti praktiseeriti Armeenia-vastast blokaadi. Nõukogude Liidu valitsus peab praegu Leedu Vabariiki ilmselt Nõukogude Liidu osaks. Edasi, seesama rahvasaadikute kongress oma järgmisel istungil valis ja pani ametisse Nõukogude Liidu presidendi. Selle tõttu on Nõukogude Liidu president õiguslikult alluv temast kõrgemale kogule, kes ta ametisse pani. Selle kogu otsus on, et blokaadid on keelatud. Järelikult blokaadi Leedu või mõne teise riigi piirkonna suhtes seaduslikult kehtestada ei saa ja me peaksime juhtima tähelepanu niisuguse blokaadi ebaseaduslikkusele ja presidendivõimu väärkasutamisele. See viimane on võib-olla liialdus ja meil ei ole seda mõtet teha, sest meil on ikkagi vaja säilitada diplomaatiline korrektsus nii, et see toetaks maksimaalselt Leedut. Vaja on leida, kuidas küsimust lahendada seaduslikul alusel ja vähendada võimalikke konflikte sellisel baasil Nõukogude Liidus edaspidi. See on lihtne ja väike tekst, mis siin tuleks teha, selle peaks kirjutama juristid, arvestades möödunud aasta blokaadivastast otsust, mis Rahvasaadikute Kongress vastu võttis, tema täpses sõnastuses, ja seda võiks redaktsioonikomisjon teha. Ma teen ettepaneku, et redaktsioonikomisjon formuleeriks niisuguse pisikese ja lihtsa otsuse. Tänan!

Juhatajа

Endel Lippmaa, ma oletan siiski, et paljud sõnasoovijad tahavad esitada küsimuse. Lugupeetud Ülemnõukogu sõnasoovijad! Mul on raske eraldada teie hulgast küsijaid, seepärast tõstkem käsi, kes tahab esitada küsimuse. Jaak Allik.

J. Allik

Lugupeetud juhataja, lugupeetud härra minister! Ma toetan igati härra Lippmaa praegu tehtud ettepanekut, aga tahaksin küsida, kuidas ta suhtub Hardo Aasmäe ettepanekusse, et meie Ülemnõukogu peaks seadusandlikus korras tegema ettepaneku Liidu rahvasaadikute erakorralise kongressi kokkukutsumiseks Leedu küsimuses?

E. Lippmaa

Nii, ma kuulsin sellest ettepanekust. Ma ise ei ole temaga kokku puutunud ja ma ei ole tema ettepanekut lausa lugenud, aga ma olen sellest nüüd kuulnud küll. Hommikul kuulsin, nii et ma olen natuke halvasti informeeritud. Ma arvan, et tuleb toetada ettepanekut selles osas, mis taunib blokaadi, kindlasti. Kas nüüd selles asjas taotleda rahvasaadikute kongressi kokkukutsumist hädaistungile, selles suhtes, ma arvan, tuleks veel nõu pidada. Ma ei ole seda tõesti läbi mõelnud.

I. Hallaste

Lugupeetud minister, mul on kaks küsimust. Kõigepealt seoses sellega, millest praegu juttu oli – ettepanekuga kutsuda kokku Liidu rahvasaadikute kongress. Kas selliselt me ei käitu Nõukogude Liidu liiduvabariigina ja vastuolus 30. märtsi otsusega, milles me tunnistasime nõukogude võimu ebaseaduslikuks Eesti Vabariigi territooriumil? Ja teine küsimus, kas te oskaksite öelda konkreetselt, mis on selles tekstis halba, ja põhjendada seda? Selles tekstis, mis on laiali jagatud.

E. Lippmaa

Ma ütleksin esimese asja kohta. Nõukogude Liidu rahvasaadikud saadikutena ilmselt sellise taotluse võivad teha. Kuivõrd seda võib teha praegune Ülemnõukogu, on väga vaieldav. Minu arvates ei või. Sellepärast, et vähemalt Mihhail Sergejevitš Gorbatšovi hinnangu järgi on nii Nõukogude Liidu kui Eesti NSV konstitutsioon peatatud. Järelikult me ei saa seda teha seaduslikult ja see on tema hinnang, mitte minu. Nüüd edasi, teiseks, mis ma näen tekstis halba? Ma näen halba alati. Ma näen halba selles, kui on üheks asjaks mitu põhjust. Kui ma jään tööle hiljaks sellepärast, et ma trammist maha jäin, siis on selge. Aga kui ma jään hiljaks sellepärast, et tramm läks ära, hambaarsti juurde tuli minna ja üles ärkasin ka liiga hilja, on see väga ebaveenev. Meil on praegu selles tekstis liiga palju põhjusi ja põhjendusi. Aga see tees, et me oleme ise otsustanud blokaadid keelata mistahes asjaoludel ning järelikult on nad ebaseaduslikud, nad on igal juhul ebaseaduslikud, see on juriidiliselt selge, lihtne positsioon, mille vastu vaielda on väga raske. Niipea kui me toome sisse igasuguseid konventsioone, mis on lõpmatult pikad, milledega igaühega kaasneb terve ajalugu, kuidas teda on rakendatud ühel, teisel või kolmandal juhtumil, jõuame me samasugusesse olukorda nagu mõned Rahvasaadikute Kongressi komisjonidega juba on olnud: töö valgub laiali lõpmatu paljudesse kohtadesse. Ja lõpuks ei saa enam Gdljan ja Ivanov ise ka aru, milles asi on.

E. Põldroos

Lugupeetud akadeemik Lippmaa! Kas te oma mõnevõrra ootamatus negatiivses hoiakus sellise dokumendi vastuvõtmise ideele juhindusite eile välja jagatud tekstist või sellest tekstist, mis vahepeal valmistas ette redaktsioonikomisjon ja mida meile veel välja jagatud ei ole?

E. Lippmaa

Ma tunnistan, et mulle tuleb see asi ootamatult. Ma ei tulnud siia majja üldse selleks, et selles asjas sõna võtta, ja mа olen ainult näinud seda teksti, nii nagu ta oli esialgsel kujul, kus on veel pöördumine USA presidendi poole ja teiste kõrgete riigiametnike poole. Ma pean seda teksti tõesti, noh, segadust tekitavaks, kuna ta on äärmiselt heterogeenne. Uut teksti ma näinud ei ole, ja selletõttu mina ei taha öelda, et ma teda kritiseerin. Ma ei saa kritiseerida teksti, mida mina ei ole näinud. Kuid mina ei tulnud välja kritiseerimisega, vaid ma tulin välja ettepanekuga teha selline tekst sellel ühesel viisil – blokaadid on keelatud, võtkem blokaad maha. Eks ole? See on väga selge juriidiline seisukoht. Aga loomulikult on väga võimalik, et see tekst, mida mа ei ole lugenud, on veel parem. Seda ma küll öelda ei saa, et ta ei ole.

A. Gussev

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud akadeemik Lippmaa! Mul on väga hea meel, sest antud küsimuses ma rääkisin juba eile, et niisuguses redaktsioonis ei too resolutsioon kasu ei Leedule ega ka Eestile. Mul on teile ainult üks küsimus. Eesti Vabariik kuulutas välja üleminekuperioodi. Missugune periood on praegu Leedus? Kas ta on Nõukogude Liidu koosseisus ja millisest oma vabariigi blokaadist on siis jutt?

E. Lippmaa

Küsimus oli staatuse kohta. Küsimus oli, kus asub Leedu seaduslikus korras. Leedu arvates on Leedu iseseisev riik – Leedu Vabariik. Moskva valitsuse arvates on Leedu Nõukogude Liidu liiduvabariik. Kuna blokaadi korraldas Nõukogude Liit, siis tuleb muidugi lähtuda Nõukogude Liidu valitsuse seisukohast. Sellisel juhul on blokaad korraldatud oma vabariigi vastu. See aga on ebaseaduslik, kui võtta aluseks Moskva Rahvasaadikute Kongressi otsus. Kui Moskva valitsus peaks aga Leedut iseseisvaks riigiks, oleks lugu veel hullem, sest väga paljud rahvusvahelised kokkulepped ja lepingud keelavad teise riigi suhtes blokaadide korraldamist. See on samаvõrdne sõjakuulutamisega. Nii et igal juhul on see ebaseaduslik, on siis Leedu iseseisev või ei ole, ainult et erinevate seaduste kohaselt.

Т. Made

Lugupeetud eesistuja ja lugupeetud akadeemik Endel Lippmaa. Kui me võtame vastu niisuguse otsuse, et me juhime Moskva tähelepanu sellele, et majanduslik ja igasugune blokaad Nõukogude Liidu territooriumil on keelatud, kas me selle sanktsiooniga, selle dokumendiga ei tunnista või tunnusta Leedut Nõukogude Liidu koosseisus, kas seda ei võidaks tõlgendada niimoodi.

Ja teine küsimus. Kas te peate vajalikuks niisuguse dokumendi koostamist? Ja kui me üldse seda koostame, siis kas ainult vajaliku dokumendina Nõukogude Liidu rahva ja Nõukogude Liidu valitsuse poole pöördumiseks või me peaksime näitama oma suhtumist Leedu Vabariiki ka rahvusvahelises plaanis? Aitäh!

E. Lippmaa

Ma just praegu, vastates eelmisele küsimusele, ütlesin, et asi on ebaseaduslik nii rahvusvahelise õiguse kui ka Nõukogude Liidu seadusandluse seisukohalt. Nii et vastus on sama, ükskõik, kas ütleme nii- või naamoodi. Et meie käsitleme Leedut siiski iseseisva riigina, siis sellisel juhtumil on asi veel hullem, sel juhul on tegemist sõjalise aktsiooniga teise iseseisva riigi vastu, mis on väga tõsine asi ja otsene Euroopa rahu ohustamine.

Edasi, pöördumine rahvusvahelise üldsuse poole on asi, mis, ma kardan, pole Leedus praegu eriti populaarne, arvestades hiljutisi kogemusi, milliseid ma ei kavatse hakata kordama. Ja kui palju rahvusvaheline üldsus selles asjas väärt on, on väga lahtine küsimus, kuna igaühel on omad mured ligemal.

Nii. Aga kui me teeme korrektse dokumendi, mis näitab, et blokaad on ebaseaduslik niihästi Nõukogude Liidu sisese kui ka rahvusvahelise aktsioonina, oleme me teinud väga tõsise dokumendi ja pöördumise rahvusvahelises mõttes. Sest iga tõeliselt asjatundlik dokument omab rahvusvahelist kaalu.

N. Zahharov

Lugupeetud härra minister! Nagu ma aru sain, käib meil keskustelu Leedu Vabariigi seisundi juriidilise kvalifitseerimise üle. Sellele vaatamata huvitab mind antud küsimus majanduslikus plaanis. Milliste hindadega kaupleb üks riik teiste riikidega, kes kuuluvad rahvusvahelisse süsteemi?

E. Lippmaa

Jah, muidugi. Ma leian, et kauplema peab maailmaturu hindades ja seda kõikide toodanguliikide osas. See kehtib nii Eesti kui ka teiste liiduvabariikide kohta. Ma olen nimelt sellise lähenemise pooldaja, kuid ma olen blokaadi vastu. Pole vaja unustada, et teised liiduvabariigid said telegrammid, kus neil keelati Leeduga kaubelda. See on juba blokaad, mitte hinnapoliitika.

Juhataja

Lugupeetud Ülemnõukogu, ma ei orienteeru, kes soovib esitada küsimusi akadeemik Lippmaale ja kes palub sõna.

V. Kois

Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud härra Lippmaa! Vabandage, ma ei saanud teist selgelt aru. Te pakkusite siis niisuguse variandi, et meie siin Ülemnõukogus ei võta vastu mingit resolutsiooni, jah? Vabandage, ma räägin vene keeles. Umbes nii. Soovitav oleks saadikute poolt, NSV Liidu rahvasaadikute poolt mingisugune resolutsioon. Kas ma sain õigesti aru, et meie poolt nagu ei oleks mitte midagi vaja?

E. Lippmaa

Tähendab, siin oli kaks küsimust. Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressi kokkukutsumise kohta, mille kohast ettepanekut minu arvates meie Ülemnõukogu hästi teha ei saa. Mida aga meie Ülemnõukogu väga hästi teha saab, on juhtida tähelepanu sellele, et see blokaad on ebaseaduslik niihästi Nõukogude Liidu seaduste kui ka rahvusvaheliselt kehtivate seadusandlike aktide seisukohalt. Seda me saame teha küll, väga hästi.

R. Järlik

Austatud härra juhataja, austatud härra Lippmaa! Te ütlesite, et väga olulise momendina tuleb selles meiepoolselt vastuvõetavas dokumendis rõhutada seda, et blokaad on ebaseaduslik. Kuidas te arvate, kas peaks selles avalauses või dokumendis rõhutama ka seda, et 11. märtsil iseseisvumise otsust vastu võttes tegutses Leedu Ülemnõukogu täies vastavuses Nõukogude Liidu konstitutsiooniga, kuna seadust Nõukogude Liidust lahkumise korra kohta siis veel ei olnud? Aitäh!

E. Lippmaa

Just nii see on. Nii hästi Leedu kui ka Eesti Ülemnõukogu oma otsuste vastuvõtmise ajal iseseisvumise kohta talitasid täiesti seaduslikult Nõukogude Liidu ja vastavalt Leedu NSV ja Eesti NSV konstitutsiooni järgi, sest uut seadust siis veel ei olnud. Täiesti õige. Seda tuleb kahtlemata rõhutada. Ja ma arvan ka seda, et tõepoolest tuleb rõhutada, et blokaad on ebaseaduslik nii Nõukogude Liidu seadusandluse suhtes siseriiklikus plaanis kui ka ja veel enam rahvusvaheliselt. Sest blokaad teise riigi suhtes loetakse tegelikult sõja alustamiseks. Väga paljude rahvusvahelise õiguse aktide järgi, nad ei ole mul siin kaasas. Aga kõige vanem ja kuulsam nendest on kuulus Litvinovi leping 30-ndate aastate algusest: kaheksa riigi leping, kus väga selgelt formuleeritakse blokaadi kui otsest sõjalist aktsiooni, mis on rangelt keelatud. Ja sellele seisukohale on Nõukogude Liidu valitsus jäänud sellest ajast alates kogu aeg.

Juhataja

Lugupeetud sõnasoovijad, kes veel soovib esitada küsimusi Endel Lippmaale? Nikolai Aksinin.

N. Aksinin

Lugupeetud E. Lippmaa! Esimene küsimus oleks: juhul, kui te olete Liidu parlamendi saadik ning tulite meie parlamenti, siis miks teil pole rinnamärki?

E. Lippmaa

Rahvasaadikute Kongressi istungitel on mul see rinnamärk alati.

N. Aksinin

Pole veenev. Teine küsimus. Nimetage rahvusvaheline dokument, kus oleks öeldud, et blokaad on võrdsustatud sõjaga ning et see on ebaseaduslik.

E. Lippmaa

Esimene niisugune dokument on agressiooni määratlev konventsioon 3. juulist 1933. aastast. Siin on antud väga täpne formuleering. Vastavalt sellele konventsioonile tunnistatakse rahvusvahelises konfliktis kallaletungijaks, kahjustamata konfliktis osalevate poolte kokkuleppeid, riiki, kes esimesena sooritas ühe järgmistest tegudest: sõjakuulutamine, sõjajõudude sissetungimine, maa-, mere- või õhujõudude kallaletung, teise riigi kallaste ja sadamate blokaad. Seda aga juba Leedus tehakse.

N. Zahharov

Lugupeetud saadikud, austatud spiiker! Nagu ma aru sain, peab härra Lippmaa Leedu Vabariiki täiesti iseseisvaks riigiks, kes on rahvusvahelise õiguse subjekt. Seoses sellega on mul küsimus: millise rahvusvahelise lepinguga on kinnitatud toorme ja toodangu hanked Nõukogude Liidu ja Leedu Vabariigi vahel ja millal see toimus?

E. Lippmaa

Need kokkulepped on alla kirjutatud 30-ndate aastate lõpus Leedu Vabariigi ja Nõukogude Liidu poolt. Neid kokkuleppeid ei ole annulleeritud.

Juhataja

Kellel veel on küsimusi E. Lippmaale? Küsimusi ei ole. Lugupeetud Ülemnõukogu, me peame nõu pidama. Seniste läbirääkimiste käigus te esitasite sellise nõudmise, et oma arvamuse peaksid ütlema ka meie Ülemnõukogu esimees ja peaminister. Praegu on kuvari ekraanil kolm sõnasoovijat. Kuidas oleks õigem käituda, kas kuulame ära need sõnasoovijad või anname sõna Arnold Rüütlile? Suur tänu! Arnold Rüütel, kas te olete nõus?

A. Rüütel

Ma arvan, et kõigepealt sellele küsimusele vastata, mida me praegu arutame, peame me endale esitama küsimuse, mida me taotleme sellega ja mis põhjusel. Kui me otsime põhjusi, siis me näeme tõesti, et olukord on ebanormaalne praegu Leedus, ja nagu praegu arutelu käigust ilmnes, juriidilisest aspektist võttes võib käsitleda seda küsimust üht- või teistpidi. Tähendab, Nõukogude Liidu vabariigina ühelt poolt, mida ka Nõukogude Liit teeb, kuid samal ajal käitub nii, nagu see ei oleks tema vabariik, millest Lippmaa tõi, ma arvan, kujukaid näiteid. Ja teistpidi on täielik õigus Leedul kui vabariigil taotleda oma rahvuslikke õigusi, s.t. toetuda sellele otsusele, mille nad vastu võtsid. Ja meie kohus, ma arvan, seisneb selles, et öelda tõesõna selle kõige kohta. Ja eile esitatud projekt kahtlematult seda ka väljendab. Kuid selles projektis, ma arvan, ka ei ole muidugi kaugelt kõik need aspektid arvestatud. Ja täna esitatud Endel Lippmaa ettepanek, et teha väga lühike avaldus ja selles avalduses toetuda ühele aspektile, et Liidu president rikub ise seadust, läheb vastu kongressi otsusele, tähendab, seadusele, millist õigust temal ei ole. Ja kuivõrd tõesti kõik need öeldud põhimõtted on põhimõtteliselt minu arvates õiged. Ja me peame tõesti ütlema oma tõesõna, kuivõrd tegemist on kõigepealt Balti liiduvabariigiga, vabariigiga, kellega me jagame ühist saatust, milline on väga lähedane meie olukorrale. Tõesti otsus on tarvis teha, kuid et see oleks tõesti läbimõeldud ja asjalik, ma teeksin niisuguse ettepaneku: kuivõrd me antud juhul esimese, Tiit Made tehtud ettepanekuga väljume praktiliselt globaalpoliitikasse, et valitsus, tähendab, meie välisministeerium ja antud juhul Endel Lippmaa, kuivõrd ta tegeleb just n.-ö. idapoolse poliitikaga, valmistaks rahulikult ette vastava dokumendi ja siis Ülemnõukogu väliskomisjon vaataks selle veel läbi ja esitaks teile, et meie istungjärk ei muutuks seminari taoliseks, kus me arutame lihtsalt võimalikke juriidilisi variante ja n.-ö. kuuleme võib-olla üpris palju uut. Ilmselt on see dokument siis juba tükk maad läbimõeldum. Ja siis asuksime selle juurde uuesti tagasi. Mul oleks niisugune ettepanek. Aga põhimõte, et me peame midagi ütlema ja tõsist, on tõesti õige, ja seda on tarvis teha.

Juhataja

Kas Sergei Petinov soovis küsimuse esitada Arnold Rüütlile? See on sõnasoovi järjekord, palume oma arvamust avaldama peaminister Edgar Savisaare.

E. Savisaar

Lugupeetud Ülemnõukogu! Eile anti mulle edasi teie soov rääkida Leedu ja Eesti praegusest majanduslikust koostööst. Kõigepealt: Eesti ja Leedu praegune majanduskoostöö tugineb 1990. aastaks sõlmitud lepingule, mis on alla kirjutatud kolme valitsusjuhi poolt ja esitatakse üheaegselt kolme vabariigi ülemnõukogudele ratifitseerimiseks k.a. mais. Kokkulepe näeb ette ka vastastikuse abi osutamise erakorraliste asjaolude puhul. Kokkulepe valmis sisuliselt juba möödunud aasta lõpul eelmise valitsuse eestvõttel ja sellele eelnesid osakokkulepped 14 töörühma vahel, millest tingituna konkreetsetes lõikudes toimub ühistegevus. Ka praegu eriti tähtsaks ma pean kolme lõiku. Kõigepealt tarnete tagamist selle toodangu osas, mis Eestist läheb Leedule, jutt on 26 olulisest positsioonist ning ca 10 ettevõttest. Samuti pean oluliseks ka täiendavaid hankeid Leedu vajadusteks, abistamist selles osas. Teiseks, koostöö transpordi korraldamisel ja raudteevedude tagamisel, mis oli küsimuse all üle-eelmisel valitsuse istungil ja millest informeeriti ka avalikkust. Kolmandaks, koostöö rahvusvahelise telefoniside kindlustamisel. On olemas ka teisi koostöö valdkondi, aga ma ei tahaks teilegi mõistetavatel põhjustel minna konkreetsete üksikasjade juurde. Probleeme selles koostöös on. Eile teatati meile Leedust, et blokaadi tingimustes ei ole võimalik tarnida kangast ja ühtteist muud, kuna ei jätku toorainet; tarned meie ettevõtetele ja baasidele jäävad täitmata. See puudutab niisuguseid ettevõtteid nagu "Noorus", "Klementi", ka jalatsivabrik "Kommunaar" jt. Ahelreaktsioonina mõjutab see kahtlemata meie majandust ja nõuab mõningaid ümberkorraldusi, millega on ka hakatud tegelema.

Nüüd konkreetsest dokumendist, mida Ülemnõukogus arutatakse. Avaldus Leedu küsimuses võib olla vajalik, kuigi mul oleks rohkem hea meel, kui nii parlamendi väliskomisjon kui ka välisministeerium pööraksid eeskätt välisriikide tähelepanu vajadusele toetada Leedut, avaldada Leedu suhtes oma seisukohta. Nende avalik ja selgepiiriline toetus oleks antud juhul olulisem meie parlamendi poolt väljendatavast. Selles mõttes oleks mul hea meel, kui kuulataks ära ka väliskomisjon, kellel siin on kahtlemata suur tööpõld. Dokumendist konkreetselt: võib-olla vajaksid korrigeerimist tema stiil ja toon. Kui te olete lugenud Leedu dokumente Moskvale, siis need on olnud äärmiselt diplomaatilises sõnastuses, mitte liiga lihtsustatud oma hinnangutes. Mulle tundub, et siin on mitmeid mõisteid ja väljendeid, mille üle võib vähemalt vaielda. Alustame embargo mõistest pealkirjas, mis tähendab keelustamist, arestimist. Kui 16% naftast tarnitakse, siis on tegu pigem sanktsioonidega ja lepinguliste kohustuste rikkumisega, mitte embargoga. Ma kahtlen ka, kas saab kasutada siin seda väljendit, et NSV Liidu tegevus Leedus on suunatud rassi, rahvuse, etnilise või usulise grupi hävitamisele. Vähemalt ma kuulaksin hea meelega, kuidas autorid seda väidet põhjendavad. Edasi, võib-olla tuleks majandusliku agressiooni termin asendada sanktsioonidega. Ka see väide on küsitav, et Leedu ja teised Balti rahvad pole kunagi ahendanud Nõukogude Liidu majanduslikke ja poliitilisi huve. Kahtlemata on ahendanud. Mitte tahtlikult, vaid ka oma olemasoluga me oleme ahendanud, muidu meid ei oleks 1940. aastal okupeeritud. Just nimelt sellepärast okupeeritigi, et me ahendasime Nõukogude Liidu majanduslikke ja poliitilisi huve. Ma ei saa päris nõus olla ka väitega, et rahvusvahelises praktikas on ühe riigi siseselt majanduslikud sanktsioonid selle riigi muude osade suhtes senitundmatud. Aasta tagasi oli mul võimalus õppida tundma neid sanktsioone, mida rakendas Kanada keskvalitsus Quebeci vastu, kaasa arvatud pankade sõda, kui küsimus oli Montreali lahkulöömises Kanadast. Rahvusvahelises praktikas on siiski selliseid kogemusi olemas. Iseasi muidugi, et neid ei saa kuidagi heaks kiita, vastupidi, nad tuleb hukka mõista. Ilmselt vajaks see dokument tähelepanelikku läbivastamist ka valitsuses, eeskätt välisministeeriumis. Kui asja laiemas plaanis vaadata, siis ei ole antud avalause vastuvõtmine ainult seadusandliku võimu küsimus, vaid mõjutab ka täidesaatva võimu tegevust ja selles mõttes oleks hea teha seda koostöös. Mul on väga hea meel, et valitsuse arvamus (ma kordan, see on pealiskaudne, esialgne, kuna me ametlikult ei ole selle dokumendiga tegelnud) täna ära kuulati.

S. Petinov

Lugupeetud presiidium, austatud peaminister! Mul on ainult üks küsimus. Ma saan aru, et igasugustel juhtkonna tasandil peetavatel läbirääkimistel on teatud momendid, mida ilmselt pole vaja avalikustada. Kuid ma tahaksin siiski täpsustada, mida te silmas peate, kui te räägite konfidentsiaalsusest. Mida te selle all mõistate? Mulle tundub, et liiduvabariikide vaheliste suhetega seotud küsimused peavad siiski olema ametliku iseloomuga ning parlamendi eest mitte varjatud.

E. Savisaar

Lugupeetud härra Petinov! Balti koostöölepingul ei ole mingit salaprotokolli, esiteks, ja teiseks, koostööleping esitatakse ratifitseerimiseks Ülemnõukogule, kui meie partnerid samuti saavad valmis, meie oleme valmis seda tegema kohe peale maipühi.

P. Panfilov

Härra peaminister! Mul on teile küsimus. Situatsioon muutub väga kiiresti. Praegu on meil tegemist mitte lihtsalt kolme Balti liiduvabariigiga, vaid kahe Balti vabariigiga Nõukogude Liidu koosseisus ja ühega, kes on täiesti iseseisev. Öelge palun, millistes hindades ja millises valuutas hakkavad toimuma nende arveldused meiega?

E. Savisaar

Härra Panfilov väljendus väga täpselt, et situatsioon muutub väga kiiresti. Nii ongi. Situatsioon on sedavõrd ebamäärane, et üheseid mustvalgeid hinnanguid sellele ei tohigi anda, kui me vastutustundlikult asjale läheneme. Mis puutub hindadesse ja kaubakogustesse, siis kaubavahetus toimub vastavalt kokkuleppele, nii kuidas lepitakse kokku hindade osas, nii kuidas lepitakse kokku valuuta osas. Me oleme loomulikult huvitatud sellest, et see toimuks Nõukogude rubla alusel, sest muud raha meil teatavasti ei ole ja me loodame, et seda aktsepteerivad ka meie partnerid.

Juhataja

Suur tänu, peaministrile ei ole rohkem küsimusi. Tiit Made.

Tiit Made

Austatud eesistuja, lugupeetud peaminister! Kas Leedu on juba mingil määral pöördunud Eesti poole mingisugusegi majandusliku abi palvega ja missugused oleksid meie võimalused üldse abi osutada, kui selline palve peaks tulema? Aitäh!

E. Savisaar

Leedu on pöördunud meie poole palvega teha mõningates küsimustes senisest tihedamat koostööd ja võimaluste piires seda koostööd on tehtudki sellessamas kolmes valdkonnas, mida ma nimetasin, peale selle ma tahaksin siia lisada, et Leedu enda informatsiooni kohaselt nende olukord ei ole siiski kõige halvem, ka näiteks nafta osas. Kui tehakse arvestusi, kauaks seda jätkub, siis unustatakse, et Leedu mingil määral pumpab ka ise naftat välja ja ka mõningate strateegiliste ressursside osas on neil reservid olemas. Koostööd tehakse kolmes valdkonnas, esiteks – tarnete kindlustamine, teiseks – veod, kolmandaks – side. Küsimus oli nii ebamäärane, et ma eelistaksin seda täpsustada. Tähendab, kui te peate silmas koguseid ja muud niisugust, siis ma siiski pöörduksin kõigepealt parlamendiliikmete poole küsimusega, kas me arutame seda avalikul istungil ja kas meil üldse on põhjust arutada seda praegu parlamendi ees, see on teie vastutustunde küsimus kõigepealt. Meie võimalused abi andmiseks on täpselt niisugused, nagu meie rahvamajandus praegu võimaldab. Rahvamajandus on võimaldanud järgmist: esiteks kindlustada tarned, mida Leedu on vajanud, teiseks – kindlustada veosed, kolmandaks – abistada side kindlustamisel.

J. Kotšegarov

Lugupeetud juhataja, mul on küsimus peaministrile. 23. aprillil teatas Ameerika agentuur järgmist, tahaksin tsiteerida: "Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees Edgar Savisaar teatas, et tema vabariik teeb kõik temast oleneva selleks, et aidata Leedul üle saada Nõukogude Liidu poolt kehtestatud majandusblokaadist tulenevatest raskustest. Esinedes "Sajudise" kongressil, teatas Savisaar, et Eestil on Leedu abistamiseks piiratud võimalused, kuid sellele vaatamata on ta valmis ulatama abistava käe."

Juhul, kui peaminister tõepoolest ütles seda, mida ma tsiteerisin, siis ma paluksin tal vastata kahele küsimusele. Esiteks. Kuna Leedu majanduslik abistamine Eesti ressursside arvel vabariigis olemasoleva terava defitsiidi tingimustes võib muuta meie endi majanduslikku situatsiooni veelgi keerulisemaks, siis kas te ei arva, et sellise abi osutamine Leedule kuulub Ülemnõukogu, mitte aga valitsuse võimkonda?

Ja teine küsimus: kas te ei arva, et püüd aidata Leedut ressursside arvel, mida me saame Nõukogude Liidust, võib kaasa tuua sanktsioonide rakendamise meie vabariigi suhtes ning kas poleks sel juhul vaja enne, kui esineda selliste avaldustega, näha ette ka n.-ö. musta stsenaariumi, unustamata seejuures küsimast Vabariigi Ülemnõukogu arvamust asja kohta.

E. Savisaar

Tänan selle väga huvitava sõnavõtu eest! Eesti NSV Ülemnõukogu on Leedu küsimuses vastu võtnud avalduse oma esimestel tööpäevadel ja ma pean kahjuks vastama küsimusele küsimusega: kas minu avaldus on vastuolus parlamendi seisukohtadega? Kui see on nii, siis ma palun parlamendil, Ülemnõukogul seda ka selgelt väljendada.

Juhataja

Suur tänu, paistab et rohkem peaministrile küsimusi ei ole. Probleemid, mis kerkisid küsimuste käigus, leiavad ilmselt kajastamist sõnavõttudes. Kuid kas ei oleks õigem, lugupeetud Ülemnõukogu, enne, kui me asume sõnavõttude juurde, tutvuda lähemalt selle variandiga, millega redaktsioonikomisjon veel eile hilisõhtul tegi tööd, ja peale seda, lähtudes juba meie riigi- ja valitsusjuhtide ning lugupeetud minister Lippmaa seisukohtadest, saaksime me hoopis suurema informatsiooni põhjal avaldada oma seisukohta.

T. Made

Lugupeetud kolleegid, ma loeksin teile ette viimase variandi, redaktsioonikomisjoni poolt viimistletud variandi, kus on arvestatud kõik teie poolt eile väljaöeldud mõtted, on muudetud tooni, on jäetud ära need momendid, mis tekitasid kõige rohkem pingeid siin saalis. Tõsi, endiselt on sees mõisted "majandusembargo" ja "majanduslik agressioon", kuid seda annab iga hetk arutada. Veel on niisugune ettepanek, et kui olete seda varianti arutanud, võiks anda redaktsioonikomisjonile võimaluse veel kord kokku tulla, et arvestada ka seda, mida siin täna selle tunni aja jooksul on välja öeldud. Kuid ma loeksin praegu teile ette nimetatud viimase variandi.

"Eesti NSV Ülemnõukogu avaldus NSV Liidu poolt Leedu Vabariigi suhtes kehtestatud majandusembargost.

NSV Liidu president ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu on alustanud rahvusvaheliselt pretsedenditut tegevust, kehtestades majandusembargo rahva suhtes, kelle territoorium on NSV Liidu sõjaväe ja julgeoleku organite kontrolli all. See on vastuolus Nõukogude Liidu poolt tunnistatud rahvusvaheliste dokumentidega, nagu 1949. aasta Genfi konventsioon, 1948. aasta ÜRO genotsiidikuritegude eest hoiatamise ja karistamise konventsioon, 1974. aasta ÜRO Peaassamblee 29. istungjärgu resolutsioon "Agressiooni määratlemisest" jt. Leedu ja teiste Baltimaade rahvad pole kunagi ahendanud Nõukogude Liidu majanduslikke ja poliitilisi huve. Seda ei teinud nad 1939.-1940. aastatel ega tee ka praegu. Leedu Vabariik on teostanud rahumeelset ja naabritega võrdõigusliku majandusalase ja poliitilise koostöö poliitikat. Nõukogude Liit viib Leedu suhtes ellu majanduslikku agressiooni. Kasutusele võetud sanktsioonid on halvanud majanduselu ja tekitanud reaalse ohu tsiviilelanikkonnale. Tehtud samm kätkeb endas pretsedenti, millel on rahvusvaheliselt kaugele ulatuvad tagajärjed. ÜRO Peaassamblee mõistis 8. detsembril 1987. aastal kategooriliselt hukka elanikkonna kollektiivse karistamise, nende halvasti kohtlemise, sekkumise okupeeritud alade elanikkonna haridussüsteemi, sotsiaalsesse, majanduslikku ja tervishoiualasesse arengusse. NSV Liidu suhtumine Leedu Vabariiki on ebajärjekindel, ühelt poolt peab Nõukogude Liit Leedu Vabariiki, vaatamata Leedu ülemnõukogu 11. märtsi 1990. aasta iseseisvumise otsusele, endiselt oma osake. Teiselt poolt tähendab majandusembargo väljakuulutamine Leedu Vabariigi suhtes aga sisuliselt Leedu käsitlemist iseseisva riigina. Leedu Vabariigi vastaste sanktsioonidega destabiliseerib Nõukogude Liit kogu NSV Liidu loodepiirkonna sotsiaalmajanduslikku seisundit. Eesti NSV Ülemnõukogu avaldab NSV Liidu presidendile protesti Leedu Vabariigi vastu rakendatava majandusliku blokaadi suhtes. Eesti NSV Ülemnõukogu kutsub NSV Liidu presidenti üles loobuma väljakuulutatud sanktsioonidest ja alustama Leedu Vabariigi seaduslike esindajatega läbirääkimisi Leedu ja NSV Liidu poliitiliste ja majanduslike suhete üle. Eesti NSV Ülemnõukogu pöördub kõigi NSV Liidu rahvaste ja võimuorganite poole üleskutsega jätkata heanaaberlikke suhteid Leedu Vabariigiga ja hoiduda ühinemast NSV Liidu presidendi ja valitsuse ebaseaduslike aktsioonidega. Eesti NSV Ülemnõukogu avaldab pettumust demokraatia ja sõltumatuse ideaale kandvate Euroopa Ühenduse ja Põhja-Euroopa maade ettevaatlikult ükskõikse, samuti Ameerika Ühendriikide äraootava suhtumise pärast Leedu Vabariigi kodanike majanduslikku ahistamisse Nõukogude Liidu poolt. Eesti NSV Ülemnõukogu väljendab oma solidaarsust Leedu rahvaga ning teatab, et niipea kui Leedu Vabariik seda vajab, on Eesti rahvas ja tema valitsus valmis osutama Leedu rahvale majanduslikku abi. Eesti NSV Ülemnõukogu pöördub maailma avalikkuse poole üleskutsega anda Leedu rahvale majanduslikku abi ja poliitilist tuge. Eesti NSV Ülemnõukogu pöördub maailma väikeriikide poole, et eriti nemad väljendaksid oma suhtumise Leedu Vabariigi vastu rakendatud sanktsioonidesse." Selline on praegune redaktsioon. Aitäh!

Juhataja

Suur tänu! Vahepeal on vaja kompuutrit häälestada. Kuid ma kirjutasin üles sõnavõtu taotlejate järjekorra, ja kui kohapeal mikrofon ei tööta, siis sellisel juhtumil võib sõna võtta ka kõnepuldist. Sergei Sovetnikov.

S. Sovetnikov

Eile ma ütlesin oma lühirepliigis, et me teravdame oma avaldusega liigselt olukorda. Mind hämmastab, et osa meie saadikuist, meie riigi ja Ülemnõukogu juhtidest ei võta kuulda ka Leedu Vabariigi mõnede juhtide arvamust. Nagu on teada, esines 20. aprillil ülemnõukogu istungil asepeaminister Brasauskas, kes, kinnitanud omа toetust vabariigi sõltumatuse ja iseseisvuse ideele, hoiatas saadikuid, et vaid mõistlikud kompromissid võivad päästa majandust krahhist. Arvatavasti tuleks meil avalduses (ehkki ma ei näe tema järele vajadust, sest me võtsime 2. aprillil juba vastu ühe avalduse, kus väljendasime igakülgselt toetust Leedule ja Leedu rahvale) kutsuda üles mõlemapoolsele kompromissile. See puudutab loomulikult ka meie maa presidenti. Arvatavasti on meil küllaldaselt ka omi valusaid siseküsimusi: istume siin juba peaaegu kuu aega, senini on aga formeerimata ministrite kabinet, pole põhilist ministrit – põllumajandusministrit, pole ka rahandusministrit. Hakakem lõpuks tegelema siseküsimustega. Sarnaste avaldustega me loome poliitilise ja majandusliku tupiku mitte ainult Leedule – me sulgeme lõplikult uksed läbirääkimisteks Moskvaga ning asetame seega meie vabariigi väga raskesse olukorda.

G. Israeljan

Lugupeetud Ülemnõukogu! Mul on mulje, et me räägime nagu kurdid – ühed räägivad ühest, teised teisest asjast. Mind hämmastab täna see, et meie juristid käituvad nagu diplomaadid – räägivad ühte, mõtlevad selle all teist, saavutada tahavad aga kolmandat. Võtkem tänane projekt – see on hüsteeriline: "rahvusvaheliselt pretsedenditu protsess", "rassi ja rahvuse hävitamisele suunatud", "elanike kollektiivne karistamine". Tuuakse ära 49. aasta Genfi konventsioon, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon, 33. aasta konventsioon jne. Me peame selgelt endale ette kujutama NSV Liidu Ülemnõukogu seisukohta. Mitu korda tõstatati küsimus: kas Leedu on lahkunud Nõukogude Liidust või ei ole. Nagu te mäletate, ühel eelmisel istungjärgul oli sellest juba juttu. Leedu teatas, et ta võttis ühepoolselt vastu otsuse Nõukogude Liidust väljumise kohta. Seetõttu rajabki Nõukogude Liidu valitsus oma suhteid tema koosseisust välja astunud riigiga kui välisriigiga, ja see on loogiline. Seepärast tuleb seda nimetada embargoks. Kõike, mida Leedu pidanuks saama sõlmitud lepingute alusel, saab ta rahvusvahelistes hindades.

Eile räägiti siin, et katkestatud on kohvi ja muude kaupade andmine. Mina isiklikult arvan, et see on loogiline, kuna kohvi eest maksame me valuutas, Leedu aga on välisriik – milleks peaksime me importkaupa neile müüma. Sama on teisalt ka nende kaupadega, mida Nõukogude Liit ekspordib, ta saab ju valuutat. Akadeemik Lippmaa ütles, et olevat olemas instruktsioon teistele liiduvabariikidele mitte tarnida Leedule kaupu. Mina niisuguseid materjale ei ole näinud ja ei tea midagi. Kui akadeemik Lippmaal on olemas konkreetne materjal, võiks ta seda meile näidata. Asjale tuleb läheneda mitte hüsteeria tasandil, emotsioonide tasandil – kas see meile meeldib või siis ei meeldi. Me peame vastu võtma seadusi, mille aluseks on juriidiline tõde. Seepärast peaks see meie dokument olema rangelt juriidiline. Seda esiteks, ja teiseks – me peame nimetama asju nende nimedega.

S. Petinov

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Me kuulasime just praegu inimeste ettekandeid, kelle arvamustega me peaksime arvestama, kuna neil on kogemusi sarnaste küsimuste lahendamisel. Ma pean silmas A. Rüütlit, E. Savisaart ja akadeemik E. Lippmaad. Ma ei saa meie tegevusest aru. Kui me ei kuula ülalöeldud arvamusi, siis puudub meil poliitiline mõistus täielikult. Eile me saatsime tagasi peaaegu kõik esinejad, kes püüdsid meid veenda selles, et peaksime situatsiooni vaatlema ka meie juhtkonna ja NSV Liidu juhtkonna vahel alanud dialoogi valgusel. Ilmselt on sellel suur tähtsus, isiklikult mina tunnetasin seda A. Rüütli, Savisaare ja Lippmaa sõnavõttudes. Eile paljundasime me Tiit Made ettepanekul alternatiivdokumendi, meile loeti see ette, tehti ettepanek moodustada koondkomisjon ja arutada mõlemat dokumenti. Täna aga kuuleme me ikka sedasama ühte varianti, tõsi küll, pisut "puhastatud" kujul, kuid ainult ühte, teisest variandist juttu ei olnud. Arvatavasti võttis redaktsioonikomisjon aluseks esimese variandi, töötas tema kallal ja esitas meile. Ma arvan, et edaspidi ei tohiks lahendada küsimusi sel kombel. Me ei teinud ju eile ettepanekut arutada seda varianti, me otsustasime, et komisjon esitab meile teise variandi, meie arutame ta läbi ja siis otsustame. Veel on ju võimalik kompromiss, meile pakuti seda praegu. Me peame otsima võimalikke teid, sest selgusele jõudes Leedus toimuvas, on meil küsimust kergem lahendada. Ma leian, et enne, kui hakata arutama seda dokumenti akadeemik Lippmaa variandis, peame me üksikasjalikult tundma õppima seda, mis toimib majandusplaanis – millistele kaupadele, millises mahus on tarned suletud. Ja alles seejärel saan isiklikult mina kaasa teha seda, et väga taktitundelises ja korrektses vormis tuletada maa presidendile meelde seda, et on olemas kongressi otsus, millega on keelatud sellelaadsed majandussanktsioonid. Vaidlus käib meil terminoloogiast. Üks asi on "embargo", täiesti teine – "blokaad", "majandussanktsioonid" on aga juba kolmas mõiste. Ka selles osas peaksime saavutama situatsiooni ühise mõistmise. Mulle tundub, et sellisele kogenud majandusteadlasele nagu Tiit Made peaks see kõik olema hästi teada.

Seepärast teen ma ettepaneku võtta vastu variandid, mida pakkusid president Rüütel, peaminister Savisaar ja akadeemik Lippmaa. Siin öeldi välja väga kaineid mõtteid, mida me peaksime arvestama!

P. Kask

Austatud härra juhataja, ma vabandan, et minu lühike sõnavõtt on väga nõrgalt seotud käesoleva päevakorrapunktiga. Nimelt käesoleva päevakorrapunkti arutamine on olnud ilus, selge näide pillavast ajaraiskamisest Ülemnõukogus. Teen Ülemnõukogu liikmetele ettepaneku edaspidi mitte võtta päevakorda küsimusi, mis pole eelnevalt korralikult ette valmistatud, kas siis töörühma või saadikurühmade tasemel, ja läbi käinud komisjoni sõela.

Hakata 105-liikmelises kogus probleemi arutamisega nullist pihta on poliitilise kultuurituse näide. Konkreetselt käesoleva päevakorrapunkti suhtes teen ettepaneku suunata arutatav projekt ekspertiisi välisministeeriumi ja väliskomisjoni ning Ülemnõukogus seda praegu mitte edasi arutada. Tänan!

Juhataja

Lugupeetud Ülemnõukogu, ka Ülemnõukogu juhatuse laua tagant on alust esitada teile küsimus, kas on üldse seda avaldust Leedu poole pöördumiseks vaja? Sellepärast ma pöördun teie poole, lugupeetud Ülemnõukogu. Asugem otsustama.

Kuna vahepeal oli vaja kompuutreid häälestada, siis ma paluksin uuesti kontrollida kohalolekut. Kohal on 74 saadikut.

Lugupeetud Ülemnõukogu! Meie edasise arutuse toon ja sisukus oleneb ilmselt väga sellest, kas me otsustame nüüd kindlalt, kas Leedu poole on vaja pöörduda sellise avaldusega või mitte. Kes on selle poolt, et Leedu poole on vaja pöörduda avaldusega? Ma palun hääletada. (Hääled saalist.)

Redaktsioonikomisjoni esimees tegi minule ettepaneku ja mina selle ettepanekuga teie poole pöördun. Paluti panna hääletusele, kas sellist avaldust peetakse vajalikuks.

Lugupeetud Ülemnõukogu! Seda dokumenti, mida me täna arutame, nimetatakse avalduseks. Praegu peetakse silmas seda, kas on üldse vaja pöörduda avaldusega Nõukogude Liidu poolt Leedu suhtes rakendatavate majanduslike sanktsioonide või embargo kohta.

Ma täpsustan. Küsimus on üldse avalduses. Et asi oleks lõpuni selge, ma formuleerin oma pöördumise veel kord. Kas Ülemnõukogu peab vajalikuks, et me pöörduksime üldse avaldusega selles küsimuses, mis puudutab Nõukogude Liidu poolt rakendatavaid majandussanktsioone või mida tahes? Kes on selle poolt? Palun hääletada! Poolt on 57 saadikut, vastu 10, erapooletuks jäi 3.

Nüüd, lugupeetud sõnavõtjad, ma paluksin, tuginedes ka sellele seisukohale, et sellelaadiline avaldus on vajalik, rääkida asja sisust, milline peab see avaldus olema. Ja ärgem pöörakem rohkem tähelepanu sellele, kas avaldus on vajalik või ei ole. Kas ma väljendasin end mõistetavalt? Rein Järlik.

R. Järlik

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Oleks meeldiv, kui kõik arutamisele pandud projektid, nii põhiprojekt kui ka alternatiivsed, oleksid korrektsed. Ja minul on üks ettepanek seoses alternatiivse projektiga, mis on pealkirjastatud "Eesti NSV Ülemnõukogu saadikute resolutsioon seoses majanduslike sanktsioonidega Leedu suhtes". Selle esimene lõik annab hinnangu Eesti NSV Ülemnõukogu juhtkonna ja saadikute tegevusele, järgmised lõigud ainult konkretiseerivad hinnangut ja põhjendavad seda hinnangut. Järelikult ei ole dokumendi nimetus, projekti nimetus, adekvaatne selle sisu ega mõttega ja ma teeksin ettepaneku see alternatiivne projekt nimetada nii: "Eesti NSV Ülemnõukogu saadikute resolutsioon Eesti NSV Ülemnõukogu avaldusele", ma kordan, "Eesti NSV Ülemnõukogu saadikute resolutsioon Eesti NSV Ülemnõukogu avaldusele NSV Liidu poolt Leedu Vabariigi suhtes kehtestatud majandusembargost". Ma palun panna see ettepanek hääletusele, mul on ta ka kirjalikult sõnastatud. Aitäh!

Juhataja

Lugupeetud Ülemnõukogu, kas toetate selle küsimuse hääletusele panekut? Heldur Peterson.

H. Peterson

Austatud juhataja, ma tahtsin lisada, et see oleks saadikurühma resolutsioon, kuna ta puudutab ühte osa, ühte fraktsiooni sellest Ülemnõukogust, nende resolutsioon kogu Ülemnõukogu otsuse kohta. Aitäh!

Juhataja

Lugupeetud Ülemnõukogu! Me siiski peame otsustama. Ei saa ka ühe saadiku seadusandlikku initsiatiivi ignoreerida. Mida arvatakse sellest, et alternatiivne projekt nimetada "Eesti NSV Ülemnõukogu saadikute resolutsioon Eesti NSV Ülemnõukogu avaldusele NSV Liidu poolt Leedu Vabariigi suhtes kehtestatud majandusembargost"?

Lugupeetud Ülemnõukogu! Ma palun mitte erutuda! Ma pöördungi sellepärast teie poole, et teada saada teie seisukohta. Kui see seisukoht seisneb selles, et Ülemnõukogu ei hakka sekkuma otsustamise protsessi ja leiab, et see on ühe rühma saadikute eriarvamus, kuidas ta nimetab oma dokumenti, siis ta niimoodi jääb, kuid ma ei saa jätta pöördumata teie poole. Kas see on üleüldine seisukoht, et me ei paneks seda hääletamisele? Ei pane? Vladimir Kuznetsov.

V. Kuznetsov

Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud! Mul on kahju, et meid on siin üha vähem, kuna küsimus puudutab arutelu protseduuri ning seda eriti eilse päeva osas. Kahjuks muutus eile resolutsioonide ja projektide arutelu grupi "Võrdsete õiguste eest" liikmete tegevuse aruteluks, kusjuures mõned Ülemnõukogu liikmed lubasid endale nõuandmist, õpetamist ja esitasid isegi ultimaatumeid. Ma juhin juhataja tähelepanu vajadusele viia istungeid läbi korrektsemalt. Mis puutub minu suhtumisse T. Made etteloetud resolutsioonivarianti, siis ma leian, et selle projekti koostasid inimesed, kes sarnanevad üle kuristiku hüppajaga. Kujutage ette: sel inimesel on aega vaid paar hetke – ta lendab kuristiku kohal ja ise mõtleb, kas lendan üle või kukun kuristikku? Vabandage sellist väljendust. Hästi, kui ta on üksinda. Nagu öeldakse, jumal temaga, ise otsustas oma saatuse. Kuid ma ei tahaks, et meie oleksime selle harrastushüppaja sarnased, sest me võime meelitada endaga ka rahva ning ma pole kindel, et ta andestab meile seda, et tulevikus andestab meile ka ajalugu.

Juhataja

Lugupeetud saadik Kuznetsov! Ma palun täpsemalt formuleerida oma pretensiooni Ülemnõukogu juhatajale.

V. Kuznetsov

Teie loal ma teen seda kirjalikult.

V. Andrejev

Lugupeetud saadikud, ma olen täielikult nõus saadik Kase ettepanekuga lõpetama tänasel istungil avalduse projekti arutelu. See projekt tuleb anda Ülemnõukogu väliskomisjoni ja vahetult välisministeeriumi, kus arvestataks ka Ülemnõukogu esimehe A. Rüütli, peaminister E. Savisaare ja akadeemik E. Lippmaa ettepanekuid. Pärast seda tuleks antud avaldus Ülemnõukogus teistkordselt arutusele. Tänan tähelepanu eest ning palun antud ettepanek panna hääletamisele.

Juhataja

Ma olen kimbatuses, me otsustasime just Ülemnõukogu häälteenamusega, et sellist avaldust on vaja, ja nüüd on teine ettepanek.

V. Andrejev

See ei ole teine ettepanek.

Juhataja

Kes on selle ettepaneku poolt? Viktor Andrejev formuleerib veel kord oma ettepaneku, kindluse mõttes.

V. Andrejev

Lugupeetud Ülemnõukogu! Kas on vaja veel üks kord korrata seda ettepanekut või kõik said aru? Ei ole vaja.

Juhataja

Panen hääletusele Viktor Andrejevi ettepaneku. Kes on selle poolt? Palun hääletada! Poolt on 57 saadikut, vastu 2, erapooletuid 1. Nii et selle tulemusena on ettepanek anda küsimus arutamisele väliskomisjonile, välisministeeriumi ekspertidele ja edasi otsustada juba nende dokumentide põhjal. Kas nii? Suur tänu!

Lugupeetud Ülemnõukogu! Meil on vastavalt töö- ja kodukorrale ette nähtud kell 12 vaheaeg. Mida arvatakse sellest, kui me teeksime vaheaja 11.30 kahekümneks minutiks. Nii et töö jätkub 11.50.

V a h e a e g

 

Juhataja

Palun asuda töökohtadele. Ma palun kontrollida kohalolekut. Lugupeetud Ülemnõukogu! Praeguse momendi seisuga ei ole meie otsustusvõimelised. Kas nüüd on paras aeg käsitleda seda teemat, mis puudutab saadikute distsiplineeritust? Ma paluksin veel kord kontrollida kohalolekut. Sellegipoolest me ei ole praegu otsustusvõimelised. Lugupeetud Ülemnõukogu! Vastavalt kinnitatud päevakorrale tuleb meil täna arutada Eesti NSV riigikontrolli seaduse eelnõu, ja kuna meil on kavatsus esitada see seaduse eelnõu täna teile esimeseks lugemiseks, eeldab see, et Ülemnõukogu oleks otsustusvõimeline.

Lugupeetud Ülemnõukogu! Nii ebameeldiv kui see ei ole, kuid ma siiski usun, et kas selles või suuremas koosseisus me peame otsustama osavõtu kohta hinnangu andmise. Ma arvan, et me paneme punkti sellele küsimusele, kuidas me peaksime käituma – kas me avalikustame need nimed ajakirjanduses või arutame isekeskis või mingit kolmandat moodi, 7. kuupäeval, siis kui algab viies istungjärk. Täna aga jätkakem tööd ja läheme 5. päevakorrapunkti juurde, ja kui jõuab kätte otsustamise aeg, siis me teeme uue kohaloleku kontrolli.

 

Eesti NSV riigikontrolli seaduseelnõu esimene lugemine

Juhataja

Eesti NSV riigikontrolli seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekande teeb seaduseelnõu kohta töögrupi liige õigusteaduse kandidaat Heinrich Šneider.

H. Šneider

Lugupeetud Ülemnõukogu juhatus, lugupeetavad rahvasaadikud! Arutataval Eesti NSV riigikontrolli seaduse eelnõul on oma ajalugu, mis algas juba Ülemnõukogu eelmise koosseisu ajal, ja nüüd tuleb teil see asi jätkamisele. Seetõttu ma peatuksin mõnedel põhimõttelistel küsimustel, mis oleksid aluseks selle akti lahtimõtestamisel ja üksikute küsimuste paremal mõistmisel. Üks põhiline asi, mida nüüd juba eelnev väärastunud kontroll endaga kaasa tõi, on seisukoht, et kontrolli, eriti veel riiklikku kontrolli, ei ole üldse vaja. Selle arvamuse muutmine seisab ees just loodaval riigikontrollil, kes peab praktiliselt tõestama vajadust selle organi järele. Kuid see, et senine kontroll oli väärastunud, ei tähenda veel seda ega saa teha järeldust, et kontroll üldse poleks vajalik. Kontrolli vajadus tuleneb sellest, et ühiskonnas, kus me elame, toimib juhuslikkus ja põhjuse ja tagajärje seos ei ole ühene neis tingimustes, kus toimivad n.-ö. statistilised seaduspärasused ning eesmärgipäraseks edasiliikumiseks tarvilik mehhanism, mida küberneetika nimetab tagasisidemeks. See tähendab edasiliikumist selg ees ehk tagasiside korras me saaksime informatsiooni, teavet selle kohta, kuidas me läheneme püstitatud eesmärgile, kuidas ja kui kaugel me oleme vastuvõetud otsuste täitmisel, missugused häiringud teda takistavad. Nüüd seisneb küsimus selles, et kui võtta kontrolli puhul aluseks, teoreetiliseks aluseks tagasiside mehhanism, siis sel puhul tuleb rõhutada seda, et tagasiside ka kontrolli näol on lahutamatult seotud juhtimissüsteemiga. Siit tuleneb otsene küsimus, missuguse juhtimissüsteemi, kas valitsuse või Ülemnõukogu või koguni riigipea juurde peaks see kontrollisüsteem kuuluma ja keda siis peab see kontroll teenindama. Teistest riikidest me võime tuua näiteid nii selle kohta, kus riigikontroll tegutseb valitsuse juures, kus ta tegutseb parlamendi juures ja ka üksikuil juhtudel, kus ta on riigipea juures. Kuhu sobiks antud situatsioonis riigikontroll meie vabariigis? Nagu teie eelnõust näete, on riigikontroll allutatud Ülemnõukogule. Missugustel kaalutlustel? Kõigepealt seetõttu, et meil on parlament – Ülemnõukogu – ilma tagasisidet tagava mehhanismita, ja ta on töötanud ja töötab tänase päevani informatsiooni alusel, mis on laekunud teistest süsteemidest. Nende interpretatsioon on igal juhul olnud ametkondlik. Järelikult on Ülemnõukogule tema seadusandlikuks tegevuseks vajalik spetsiifiline informatsioon ja selle kogumine riigikontrolli kaudu. Peale selle laieneb nüüd seadusandlustegevus, seda eriti majandustegevuse valdkonnas, ja seetõttu on oluline, et just riigikontroll aitaks kaasa oma kontrolli ja revideerimisalase tegevusega selle informatsiooni kogumisele ja ümbertöötamisele vastavalt sellele, nagu see on vajalik just Ülemnõukogule. See moment, et riigikontroll on allutatud Ülemnõukogule, määrab paljuski ära ka kontrolli iseloomu, tema volitused. Ja siin on oluline, et tegemist on teatud kindlapiirilise kontrolliga. Riigikontroll, just see sõna "riik" ees, on antud juhul nagu kahetähenduslik. Ühelt poolt, et kontrolli teostav riigikontroll on just riigiasutus, ja teiselt poolt, et tema teostab kontrolli riikliku omandiga seonduva üle. Seoses sellega kontrollib riigikontroll ministeeriumide, Riigikantselei, riiklike inspektsioonide, riiklike ametite ja teiste riigiorganite eelarve täitmist, välja arvatud Ülemnõukogu, valitsus, Eesti Pank, kelle tegevust ta ei kontrolli.

Peale selle kontrollib ta riiklike ettevõtete ja asutuste finants-majanduslikku tegevust ja arvestamise õigsust. Majandusliku seadusandluse seisukohalt on selle kontrolli allutamine just nende kontrollilõikude kaudu Ülemnõukogule vajalik ja otstarbekohane. Ta asub parlamendi, Ülemnõukogu juures, ning riigikontrollil ei saa olla administratiivseid volitusi. Seetõttu on eelnõust välja jäänud need momendid, mis seonduvad administratiivsete volitustega. Seda on tehtud sellepärast, et ellu viia valitsuse ja Ülemnõukogu vahel omavahelise sõltumatuse põhimõte, kusjuures valitsusele on koondunud kontroll riiklike inspektsioonide, riigiametite, aga ka ministeeriumide kontrollimise kaudu ja neil on võimalus kohaldada administratiivseid volitusi juhul, kui õigusrikkumised on saavutanud sellise määra, kus on tarvis aktiivselt sekkuda, et kaitsta asjaosalisi endid, aga samuti ka keskkonda ja ümbrust.

Järgmine oluline moment riigikontrolli iseloomus on see, et tema, kasutades teiste riikide kogemusi, võtab oma tegevuse aluseks mitte ainult seaduslikkuse kontrolli, vaid efektiivsuse kontrolli. Selles valdkonnas peame ütlema, et peale Teist maailmasõda on nihked toimunud just parlamentliku kontrolli tugevdamise suunas, kusjuures on huvitav see, et ka suurte programmide puhul, kus osalevad riiklikud vahendid, on esikohale tõusnud just efektiivsuse, otstarbekohasuse kontroll. Ja huvitav on seoses selle otstarbekohasuse kontrolliga see, et tema on demokraatlikuma iseloomuga selles mõttes, et kontroll ei seisne ainult andmete kogumises ja nende töötlemises, vaid et see on protsess, mis on nagu näitlik õppetund kontrollitavatele, kuidasmoodi läbi viia efektiivsuse kontrolli.

Edasi küsimus struktuurist. Siin on kaks põhjapanevat printsiipi – tsentrismi printsiip ja ainujuhtimise printsiip. Riiklikul omandil on üks omanik ja seetõttu on ka riigikontroll kavandatud keskorganina. See ei tähenda seda, et tööjaotuse korras ei võiks olla kohtadel omad alalised töögrupid, samuti võivad sellised alalised töötajad olla ministeeriumide ja teiste riigiasutuste juures vastavalt sellele, kuidas riigikontroll ise peab kõige otstarbekohasemaks oma tööd korraldada. Kuidas on riigikontroll üles ehitatud? Riigikontrolli süsteemi kuulub riigikontrolör, kes nimetatakse ametisse Ülemnõukogu poolt, siis tema asetäitja, osakonnad, kantselei ja nõukogu. Siin on meil projekti koostamise käigus tekkinud ka erinevaid lähtekohti ja arvamusi, kõigepealt selles suhtes, et riigikontrolöri volituse ajaks on pandud 7 aastat, see ei ühti ju teatavasti Ülemnõukogu volituse kestvusega. Millest ja missugustel kaalutlustel on selline otsus sisse pandud? Põhilised on siin kaks olulist momenti. Me oleme kõik tunnistajad sellele, kui toimuvad uued valimised, siis toimub teatud elu seiskumine enne, kui uued organid saavad tööle, selleks et oleks võimalik tööd pidevalt jätkata. Samal ajal aga igal koosseisul on ka võimalus valida uus riigikontrolör ja teiseks säilitame me sellega kontrolöri võimuvaheliste võitluste, parteivaheliste võitluste ajal. Analoogselt õiguskaitseorganitega on oluline ka see, et kontrollialasesse tegevusse ei tohi ulatuda parteilised lähenemised. See on see kaalutlus.

Probleemiks on ka see, et kas on vaja asetäitjat. Valitsus moodustati vahepeal ju selliselt, et ei olnud asetäitjat, kuid hiljem tuli see koht siiski moodustada ja parem siis juba kohe ette näha ka asetäitja koht, seda enam, et riigikontrolöril ainujuhina on küllaltki palju esindusfunktsioone ja seetõttu on väga oluline, et terve rida siseküsimusi võiksid kuuluda asetäitja kompetentsi. Eriti praegu igatahes on vaja esile tõsta kaadri koolitamise, ettevalmistamise ja kvalifikatsiooni tõstmise probleeme, väga oluline on uue süsteemi sisseviimine, kus jätkub igapäevatööd ka asetäitjatele. Probleem on ka selles, kas osakondade juhatajad tuleb nimetada Ülemnõukogu poolt või võib seda teha ka Ülemnõukogu Presiidium. Praeguses projektis nimetab osakonna juhatajad Ülemnõukogu. Kaalutlus on see, et kui meie neid nimetamisi teeme väga mitmes liinis, siis paratamatult ka alluvusvahekordade küsimus võtab erineva ilme ja seetõttu võib-olla asi oleks esialgselt n.-ö. puhas, kui kõik nimetamised toimuksid Ülemnõukogu poolt.

Nüüd nõukogust, missuguste volitustega organ see peab olema? Selles suhtes on toimunud projekti koostamise käigus teatud evolutsioon. Alguses omistati nõukogule otsustavad funktsioonid, nüüd on jõutud selleni, et on põhiliselt koordineeriv ja nõuandev organ. Ja umbes samale teele on läinud teised riigid. Näiteks Inglismaal on põhimõte, et finantsvalitsuse juht on ainujuht, kuid kõik olulisemad asjad lahendab ta osakondade ja teiste juhtivate töötajate osavõtul. See on sisemise töö seisukohalt siiski oluline ja vajalik. Nüüd kontrollimise vormidest ja eeldustest. Jooksva ehk faktilise kontrolli ja järelkontrolli osas ei ole probleeme. Probleemid tekivad eelkontrolli osas, seda enam, et ka meie vabariigi ajal oli eelkontroll olemas. Mida tähendab eelkontroll? Eelkontroll tähendab kõigepealt seda, et enne operatsioonide teostamist teatud kindla summa ulatuses tuleb kooskõlastada need riigikontrolliga. Mispärast ei ole projektlahenduses sees eelkontrolli? Siin on mitmeid põhjusi. Esiteks, sõjajärgseil aastail on teistes riikides eelkontrolli osakaal pidevalt vähenenud, järele on jäänud üksikud riigid, kus seda teostatakse. Ja seal on kujunenud isegi omaette organisatsioon, sellepärast et see on küllaltki mahukas töö. Omaette organisatsioon, mis on seotud riigikontrolliga ainult n.-ö. metoodiliselt. Meie oludes lisandub veel asjaolu, et oleme ju siin ettevõtluse poolt ja siin võivad tekkida sellega ju niisugused vastuolud, et meie hakkame sellega ettevõtlusele tõkkeid ette lükkama. Ja praegu juba vastuvõetud seaduste puhul võivad niisugused asjad toimuda. Kuid arvatakse, et selline eelkontroll oleks siiski vajalik valuutaressursside kasutamisel. Sellepärast, et küllaltki kõrgetel tasanditel on neid ressursse kasutatud ebaotstarbekohaselt. Siin on muidugi ka niisugune võimalus, et riiklikke ettevõtteid, kellel põhiliselt on need ressursid kasutada, ka riigiorganeid, kontrolliks kõrgemalseisev organ. Kuid ei välista ka niisugust võimalust, et vajalikuks peetakse valuutaressursside osas eelkontrolli. Praeguses projektlahenduses seda ei ole.

Nüüd juriidilisest vormist. Siin juba nimetati arutluse käigus, et sisuliselt on ju selle seaduse taga riigikontrolli põhimäärus. Kas mitte seda ka põhimääruseks nimetada? Ma tahaksin rõhutada seda, et see põhimäärus on meil n.-ö. endistest aegadest väga sügavalt juurdunud. Aga samal ajal demokraatiamaades on mindud seda teed, et kõikidele organitele antakse kas täielik seaduslik alus või määratakse nende tegevuse alus päris täpselt. Ja kui me vaatame Eesti Vabariigi aegset riigikontrolli seadust, siis seal on ka antud riigikontrolli põhiülesanded ja ühtlasi toodud ära riigikontrolli organisatsiooniline kujundamine, tema struktuur nendes valdkondades. Ja seda on peetud ka antud juhul silmas, lootusega, et niisugune praktika süveneb Ülemnõukogu tegevuses ka edaspidi. Välditud on ka viiteid teistele aktidele, ja seda teatud hirmuga. Sest et senises praktikas, võtame kohalike omavalitsuste aluste seaduse, seal on tehtud 52 viidet teistele aktidele. Aga kui hakkame vaatama, siis neid akte, millele viidatakse, ju üldsegi ei ole. Ja siis tekkiski küsimus, millal me jõuame need tühikud täita, et kas nii mõndagi küsimust ei oleks saanud lahendada juba sellessamas aktis, ilma et viidata olematutele aktidele. Seoses sellega riigikontroll võiks asuda tööle, kui tema ise võtaks vastu lisaks riigikontrolli seadusele kaks akti. Üks on kodukorra seadus või töökorra seadus ja teine – kontrolli ja revisjoni eeskirjad. Ja nende baasil võikski alustada tööd. Ja kui te nüüd vaatate eelnõud, siis sealt paistab silma, et mõnedki küsimused on lahendatud teatud määral üldises vormis. Mispärast? Sel lihtsal põhjusel, et meie kiiresti muutuvas n.-ö. sise- ja välisolukorras ei ole meil alati väga täpselt võimalik käia juba vastuvõetud eeskirjade kohaselt. Ja paljudel juhtudel ei oskagi ette näha kõiki küsimusi. Ja seetõttu on võimalus nendes raamides ja muutuvates tingimustes edasi töötada, oma küsimusi lahendada. Mis oli veel probleemiks? Küsimus oli selles, et võib-olla ulatuslikumalt kui meie Eesti vabariigi riigikontrolli seaduses on pühendatud tähelepanu kvalifikatsiooninormidele. Mispärast? Sel lihtsal põhjusel, et vabariigi ajal oli riigiteenistujate seadus. Seal olid juba paljud küsimused ära lahendatud, kuna riigikontrolli töötajad olid ka riigiteenistujad ja seetõttu oli väga selge, et need laienesid ka juba neile. Meil aga seda seadust ei ole, ei ole veel projektlahenduseski. Ja järelikult seda on tarvis. Sellepärast, et riigikontrolli tegevus kaotab mõtte, kui seal ei ole asjatundjaid inimesi. Ja sellepärast on need kvalifikatsiooninõuded kahesugusena. Ühed, mida nimetatakse seaduses, ning teised, mida kehtestab kontrolöridele riigikontroll ise oma sisemiste aktidega vastavate kvalifikatsiooninormidena.

Need oleksidki siis kokkuvõttes need põhilised lähteseisukohad, see argumentatsioon, mida ühe või teise lahenduse puhul on silmas peetud. Siin me võime täie tõsidusega ütelda, et meil on olnud hirm, et kas ikkagi see loodav riigikontroll ei kujune nüüd juba hukkamõistetud ja likvideeritud rahvakontrolli järglaseks? Ma usun, et siin te võisite veenduda, et tegemist on põhimõtteliselt uue, nii oma funktsioonide kui ka struktuuri ja tegevuse poolest uue majandusliku kontrolliorganiga. Ja jääb loota, et sellisena aitab ta likvideerida riigiettevõtete, asutuste ja organisatsioonide finants-majandusliku tegevuse killustatuse, et ta päästab ettevõtted ametkondliku kontrolli mõjudest. Et ta aitab kaasa kontrolli professionaalsuse kasvule ja loob pinnase majandustegevuse kontrolli demokratiseerimiseks. Ja võimaldab omakorda Ülemnõukogul süveneda majandustegevusesse sügavamalt, mis on omakorda aluseks sellele, et vastuvõetud seadused majandusvaldkondades oleksid asjatundlikud ja perspektiivihaaravad. Sellega võime tõesti ütelda, et riigikontrolli seadus on üks sammudest olemasoleva administratiivsüsteemi demonteerimisel ja ühiskonnaelu edasisel demokratiseerimisel. Tänan kuulamast!

Juhataja

Suur tänu! Ettekandjale on võib-olla küsimusi? Ma ei oska jälle orienteeruda sõnavõtu taotlejate hulgas. Kes soovib küsimust esitada, siis palun kätt tõsta. Valeri Kois.

V. Kois

Lugupeetud juhataja, lugupeetud esineja. Öelge palun, teie seaduseelnõus on palju selliseid sätteid, mis räägivad selle organi struktuurist, kuid puudub punkt selle kohta, kes finantseerib seda tegevust ja milline on eeldatav eelarve. Kui palju läheb meile see kontroll maksma?

H. Šneider

Projektis peaks olema, et tal on iseseisev eelarve, mille kinnitab Ülemnõukogu, ja nüüd ongi küsimus selle koosseisust, sellepärast, et Ülemnõukogu oma eelarvega määrab ära ka riigikontrolli kulutused, töötajate struktuuri. Nii palju võib ütelda, et tihtipeale meie loodame väiksema koosseisuga saavutada suuremat efekti. See on ajutine. Ja üks selline paradoksaalne asi: näiteks nendes maades, kes on süvendanud oma tegevust just kontrolli efektiivsuse valdkonnas, on kontrollijate ja revidentide, üldse riigikontrolli töötajate arv kasvanud võrdlemisi palju. Inglismaal näiteks viimase 15 aasta jooksul on see arv rohkem kui kahekordistunud. Ja siin on muidugi aspekt oluliselt muutunud. Küsimus sellest, kui suureks võib kujuneda praegu riigikontroll, sõltub väga palju ühest teisest faktorist, see on audiitorkontroll. Ettevõtte seadus, riikliku ettevõtte seadus näeb ette, et nad kasutavad audiitorkontrolli. Tähendab, see on lepingulise organisatsiooniga sõlmitud vahekord, kus spetsiaalne organisatsioon teostab ettevõtete tegevuse kontrolli, nii et siin on kaks niisugust omavahel arenevat süsteemi ja sellelt pinnalt peab siis võib-olla kujunemagi nende koostöö ja ka suuruse küsimus, kui palju rahalisi ressursse, kui palju inimesi sinna kuulub. Töö peab kujunema paljuski töökorras. Ja seda ei saa praegu täiesti ette näha, sellekohaseid analüüse ja arvutusi teeb praegu rahandusministeerium, aga täpsemalt seda praegu nagu on väga raske ette ütelda, niisamuti nagu ei ole ette antud ka tema eelarve summat.

V. Kuznetsov

Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud, mul on ettekandjale kaks küsimust. Kas te ei arva, et uue riigikontrolli ameti loomine on vaid sildivahetus rahvakontrolli fassaadil? Seda esiteks. Teiseks: te tõite võrdluse Inglismaaga ja teatasite meile, et seal on kahekordistunud kontrollijate arv. Kuid ma eeldan, et Inglismaa ja Eesti majandus pole lihtsalt võrreldavad. Ning teiseks, kas ei hakka kontrollijad oma rohkuses häirima ettevõtete tööd? On ju lisaks riigikontrollile veel riiklik vastuvõtt, samuti kõrgemalseisev organ ja finantsorganid, rahvasaadikute nõukogu ning lõpuks ka ühiskondlikud organisatsioonid. Kas kontrollivate organite rohkus ei destabiliseeri ettevõtete tööd?

H. Šneider

Hakkame järjekorras peale. Kas on ohtu ja märki selle kohta, et riigikontroll on juba nagu vari rahvakontrollile? Küsimus seisneb selles, et õiguslikus plaanis on kavandatud niimoodi, et seda ei saaks olla, kuid tihtipeale elus võivad ju olla ka niisugused juhused, et meie väga ilusate ja erinevate teaduste põhjal võtame ja oma tööstiilis kasutame ikka vanu vorme. Ainult siin on üks väga kindel erinevus, funktsioonid on siin väga kindlalt ära määratletud, tööks on riiklike ettevõtete, asutuste, organisatsioonide eelarve ja finants-majanduslik tegevus.

Teine küsimus, et ettevõtetel näiteks on oma kõrgemal seisev organisatsioon. Nemad võivad hakata dubleerima. Ka niisugune võimalus on. Aga siin tuleb riiklikku kontrolli teostavate organite ja teiselt poolt ka ühiskondlikku kontrolli teostavate organite vahel näha ette tööjaotus. Me võitleme ühiskondliku kontrolli vastu sellisel kujul, nagu tema praegu on, kus ta on n.-ö. riiklike organite juurde moodustatud. Aga praegu on kujunenud altpoolt liikumised, parteid, mitmesugused seltsid, ühingud, see kontroll on tõepoolest alt tulev kontroll ja selles mõttes toimuvad väga olulised nihked kontrolli töös tervikuna. Aga see, et üksikuid hälbeid võib juhtuda, seda me ei välista.

Juhataja

Kas on veel küsimusi? Sergei Petinov.

S. Petinov

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul on teile kaks küsimust. Esimene küsimus: te rääkisite, et riigikontrolli tähtsaim funktsioon on antud riigi ettevõtete ja organisatsioonide kontrollimine. Kas sellest järeldub, et Eesti Riigikontroll hakkab kontrollima ka Eesti territooriumil asuva üleliidulise omandi eelarvelist ja finantstegevust. Kui jah, siis millises vormis, milliste meetoditega? Teine küsimus: te ütlesite, et riigikontrolli tegevus põhineb ainujuhtimisel ja tsentralismil, seejuures te märkisite, et riigikontrolli või riigikontrollikomitee struktuuri hakkab kuuluma nn. nõukogu. Tahaksingi rohkem teada, mis nõukogu see selline on, millised funktsioonid ta saab?

H. Šneider

Mis puutub alluvusse, üleliidulise alluvusega ettevõtetesse, siis üleliidulised organid ju kontrollivad nii-öelda kõrgemalseisva organina nende tegevust niikuinii. Aga kuivõrd nad on ikkagi meie territooriumil, on kavandatud niimoodi, et kõik need riiklikud ettevõtted kuuluvad ka riiklikule kontrollimisele temale omaste normide ja meetoditega. Nagu ma ütlesin, meie vaadetes on toimunud teatud evolutsioon. Esialgsed, kõige esimesed variandid olid sellised, et ühtlasi lahendati terve rida küsimusi nõukogus lõplikult. Aga selleks, et tagada ainujuhtimise lõplikkus, on nõukogu tema nõuandev ja nii-öelda arutav organ, eesmärgiks kooskõlastada ka osakondade tegevus. Ja selles mõttes on tema nõuandva funktsiooniga. Selle nõukogu eesotsas juhib tema tegevust riigikontrolör. Sellepärast, et riigikontrolör otsustab lõplikult ja lahendab küsimuse ja viib ainuisikulise aktiga need asjad ellu või lükkab need asjad tagasi. Nõukogu on praegusel kujul kavandatud ainult nõuandvana. Sinna kuuluvad kontrolöri asetäitja, osakondade juhatajad. Ta on sisuliselt n.-ö. sisemise töökorralduse tarbeks ja sinna võidakse juurde kutsuda ja harilikult ongi otstarbekohane kutsuda valitsuste, teiste asutuste ja ettevõtete esindajaid, nii et need on ühtlasi sinna juurde kutsutud.

N. Zolin

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul on järgmine küsimus: lähitulevikus on oodata suurt kooperaatorite, väike- ja rendiettevõtete arvu kasvu. Millised on riigikontrolli suhted tulevikus väike- ja rendiettevõtetega?

H. Šneider

Ega riigikontrolli seisukohalt ei ole oluline see, kas on nüüd objekt suur või väikene, sellepärast on nad sõltumata sellest kontrollitavad riigikontrolli poolt. Ainult rõhutan veel kord, ei ole aga vaja kontrollida mitmesuguseid teisi ühistuid ja aktsiaseltse. Aktsiaseltse kontrollitakse ainult juhul, kui selles osaleb riik oma varaga. Ja selleski on praegu palju täpsustamata. Nende aktsiaseltside revisjonikomisjonides on juba nüüd riigikontrolör koosseisulise töötajana sees ja võtab tema revideerimisest osa, nii et see on niisugune küsimus, mis lahendatakse töökorras.

Juhataja

Kas on veel ettekandjale küsimusi? On küsimus veel Aleksei Zõbinil.

A. Zõbin

Mulle tundub, et siin on tegemist süsteemi rikkumisega. Konstitutsiooni § 117 ütleb, et Ministrite Nõukogu allub Ülemnõukogule. Riigikontroll on Ülemnõukogu organ, kuid § 2 7-ndas alapunktis on Ministrite Nõukogu ja pangad riigikontrolli jurisdiktsioonist välja viidud. Kes hakkab siis kontrollima Ministrite Nõukogu operatsioone? Või me loome selle tarbeks eraldi organid?

H. Šneider

Valitsuseks me loeme ministrid. Aga valitsuse aparaat, tema riigikantselei, see on juriidiline isik ja tema n.-ö. teenindab kogu seda ministrite aparaati, tema teostab majanduslikke operatsioone ja seetõttu on projektis otseselt see, et kontrollitakse nende eelarve täitmist. Mitte seda, missuguseid sisulisi otsuseid langetab Ministrite Nõukogu, vaid seda ülalpidamiseks ja muudeks kuludeks ettenähtut. Mis puudutab nüüd lahknevusi konstitutsiooniliste sätete hulgas, siis siin tõenäoliselt lahendatakse see juba teiste aktidega. Tõenäoliselt langevad siis ära need vastuolud, mis praegu kehtivate aktide puhul tõepoolest on olemas.

Juhataja

Kas on küsimusi ettekandjale? Priidu Priks.

P. Priks

Kas on teada, kui suur võib praegu tulla selle aparaadi koosseis ja kui kaugele allapoole linnadesse on ette nähtud kontrolör? Kas volikogudesse? Tuleks silmas pidada seda, et meil on ju nüüd lahendamisel lahtiriigistamise küsimus. Kui palju meil jääb otseselt riigi kätte, palju jääb meil kontrolliobjektideks? Seda esiteks. Teiseks: kui palju kasutatakse audiitorkontrolli? Kolmandaks: kui palju eraldab vahendeid riigikontrolli ülalpidamiseks Ülemnõukogu? Räägitakse, et üks orienteeruv lähtepunkt on umbes sadakond töötajat, kes, arvesse võttes asjade praegust seisu ja ühtlasi kujunevat audiitorkontrolli, on suutelised riigikontrollile pandud ülesandeid täitma. Vastavalt sellele tuleb muidugi ette näha ka ülalpidamiskulud. Kuhu paigutada alalised töötajad, sellest on praegu veel vara rääkida. Praegu lahendame ju riigikontrolli õiguslike aluste küsimusi.

Juhataja

Kellel on veel küsimusi? Klavdia Sergij.

K. Sergij

Mul on ettekandjale järgmine küsimus. Öelge palun, kuidas määratakse kindlaks riigikontrolli töö efektiivsust?

H. Šneider

Millega on mõõdetav riigiaparaadi tegevuse efektiivsus? See sõltub väga paljudest asjaoludest. Ta ei olegi täpselt mõõdetav suurus, sellepärast et siin on aluseks rohkem kogemuslik moment, ja ega meie praegu ega ka edaspidiseski töös ei saa muidu, eriti kui pidada praegu silmas revidente. Tuleb vaadata, kui kvaliteetne on töö, kui kiiresti see on tehtud. Kujunevad välja head töötajad ja ka n.-ö. keskmine töötaja. See ei ole üldse nii täpselt reguleeritav ega määratav ega ei saa anda täpset metoodikat.

M. Madissoon

Palun, ettekandja, võib-olla täpsustaksite, palju on praegu Rahvakontrolli Komitees töötajaid kokku Tallinnas ja rajoonides, siis me saaksime võrdluse. Palju oli, õigemini.

H. Šneider

Ma ei oska sellele vastata.

Juhataja

Suur tänu! Kas Valeri Kois esitab küsimuse?

V. Kois

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul tekkis küsimus. Te rääkisite audiitorkontrollist. Riigikontroll ja audiitorkontroll. Võis aru saada nii, et paralleelselt riigikontrolliga võtab teie asutus enda kanda ka lepingulisi kohustusi või veel mingisuguseid, osutab teeneid mis tahes firmale, ettevõttele.

H. Šneider

Kas saab niiviisi aru saada? Küsimus seisneb antud juhul selles, et audiitorkontroll teenindab sisuliselt ettevõtteid n.-ö. sisemise revisjoni ja kontrolli osas ja riigikontrollil on teatav üldistav vaatamine. Riigikontrollile on antudki õigus kontrollida, kas raamatupidamistöö on korras või ei ole, tema võib ise määrata selle ulatuse, tema töö muutub seetõttu lihtsamaks ja kergemaks.

G. Ahaladze

Lugupeetud ettekandja! Mulle on arusaamatud kaks küsimust. Esiteks. Kuidas kujunevad suhted NSV Liidu Rahvakontrolliga ning kas neid üldse tekib? Teiseks. Millistest kaalutlustest lähtuti, määrates just seitse aastat? Miks nimelt seitse aastat?

H. Šneider

Asjalugu on nii, et nii nagu olid jutuajamised meie likvideeritud rahvakontrolliorganitega, siis oli seisukoht üleliidulisel rahvakontrolli komiteel selline, et vabariik võib lahendada oma kontrolli organisatsioonilised küsimused oma äranägemise järgi, ainult sooviti, et ei kaoks kontakt üleliidulise rahvakontrolli komiteega, et nendega oleks ikkagi n.-ö. horisontaalne kontakt, mitte alluvusvahekord.

7 aastat – see aeg võib olla ka 8 aastat – tuleb põhiliselt sellest, et ei katkeks tööpidevus uue koosseisuga. Ülemnõukogu uue koosseisuga. Teiseks ei tohi kontrollialast tööd häirida poliitiline võitlus, mis paratamatult kaasneb valimistega. Seoses selle 7 aastaga on kujunenud niisugune seisukoht, et kus on tarvis spetsiaalseid teadmisi, seal ei ole otstarbekohane lühike tööperiood. Isegi välisriikides on nii, et 65 aastat, pensionile mineku aeg on seatud piiriks. Nii kaua võib inimene töötada ja ümbervalimised on ette nähtud ainult siis, kui ta ei saa oma ülesandeid täita.

Juhataja

Täname Heinrich Šneiderit. Ja anname sõna kaasettekandeks majanduskomisjoni esimehele Ants Veetõusmele.

A. Veetõusme

Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, austatud saadikud! Täna esitatakse teile läbiarutamiseks ja seisukoha võtmiseks seaduse "Eesti NSV riigikontrollist" eelnõu. Ja tänane arutlus on meil saadikukoosseisule eelnõu esimene lugemine. Teatud mõttes me oleme keerulises olukorras, sest seaduseelnõu üks lugemine toimus eelmise Ülemnõukogu koosseisu poolt.

Arvestades aga suurt saadikukorpuse koosseisu, leidsid majandus- ja õiguskomisjon, et tuleb korrata seaduseelnõu esimest lugemist. Ja teistpidi oleme keerulises olukorras veel sellepärast, et meie tänane koosseis on väga väikene. Ma ei tea, kas on üldse mõtet arutelu jätkata või ei ole, sest meil puudub vajalik kvoorum. Antud juhul võiks presiidiumi aparaat ehk korraldada, et ülejäänud, kes ei ole kohal, peaksid siis kohustuslikus korras tutvuma stenogrammiga, et ikkagi see kvoorum oleks koos. Sest on ilmne, et tänast kvoorumit või vajalikku kvoorumit praegu ei ole siin. See selleks. Kuid edasi, kui me ikkagi jätkame, siis mul on mõningad ettepanekud ja probleemid.

See projekt avaldati ka ajakirjanduses, kusjuures tehti mõnede autorite poolt ka asjalikke ettepanekuid ja arvamusi, ja täna siin ma tahaksingi kõigepealt tänada ettepanekute eest Hilja-Anne Merzinit, Toivo Seppa ja Enn Altonit. Ettepanekud on läbi vaadatud töögrupi poolt, aga samuti ka majandus- ja õiguskomisjonis. Ja ausalt öeldes oleme me koos töögrupiga juba alustanud rahvasaadikutele esitatud projekti ümbertöötamist ja täiendamist. Ja kuigi siin on juba räägitud, peame me ikkagi ilmselt veel kord lahti mõtestama, miks on vaja riigikontrolli luua ja mis on tema loomise eesmärk, keda ning kelle eest ta kaitseb? Ma arvan, et seaduse ülesandeks peaks olema järgmiste ülesannete täitmise kindlustamine. Kas riik on hallatud ja selle majandusasju on aetud teaduse ja Ülemnõukogu otsuste kohaselt? Kas riigile kuuluvad tulud on õigeaegselt üle kantud, see kuulub ka maksuameti kompetentsi. Ja kas tehtud kulutused on eelarve ja muude asjakohaste otsustega kooskõlas? Samuti kas raamatupidamine on õigesti korraldatud ja rahandusasjad korras. Revisjoni tegevuse mõte on ju kontrollides ja sellest informeerides tagada riigis seaduslikkus ja avalik usaldusväärsus ning edendada omalt poolt riigi tegevuse tõhusust. Revidendid toimivad Ülemnõukogu kui kõige kõrgema otsustava organi tähtsa järelvalve vahendina. Sõltumatus, kõrge moraal, ametieetika ja arenenud ametioskused oleksid selle tagatised. Kuid muidugi selleni jõudmiseni, ma arvan, läheb ka aega. Kuid kui me täna seda ei alusta, siis see aeg nihkub edasi geomeetrilises kiiruses. Eesmärgiks peaks muidugi olema, et see omavalitsuslik instants tegutseks nii väljaspool seda seisvana kui ka oma liikmete suhtes seaduslikult ja tõhusalt. Riigikontroll peab olema aruandekohustuslik Ülemnõukogu ees. Me elame praegu küll vabanemisajajärgul ka ettevõtluses, on tekkimas uued omandivormid, valmistame ette riikliku omandi lahtiriigistamist, ei ole kaugel aeg, kus tegutsevad kõrvuti konkureerivad omandivormid alates eraomandist kuni riigiomandini. Nagu eelmisel eelnõu lugemisel juba märgiti, omab Eesti NSV umbes 20 miljardi rubla väärtuses põhifonde, sellele lisanduvad veel käibefondid. Et see kõik on riigivara, siis tuleb ka meie riigil nagu teisteski organiseerida selle vara säilimist ja kasutamist nii seaduslikkuse, arvestuse ja aruandluse õigsuse kui ka eesmärgipärasuse ja efektiivsuse seisukohalt. Riigi varasid käsutavad nii riigi ettevõtted kui ka nn. eelarvelised asutused ja organisatsioonid ja vastavalt Eesti NSV ettevõtte seadusele kontrollitakse kõigi ettevõtete, ka riiklike ettevõtete raamatupidamise õigsust auditoorselt. Ja ma tahaksingi täiendada, siin oli ka küsimusi, et vabariigi valitsus võttis oma määrusega 15. veebruarist 1990 nr. 33 "Eesti NSV audiitortegevuse korraldamise esmaste abinõude kohta" vastu siis sellise otsuse, kus peeti vajalikuks moodustada isemajandavate audiitorettevõtete ja üksikaudiitorite võrk, keda atesteeriks rahandusministeeriumi juures tegutsev audiitortegevuse nõukogu. Arvata on, et audiitorid hakkavad tegutsema aasta keskel juunis-juulis, kuid selle võrgu väljaarendamiseks kulub kahtlemata aega, mitte vähem kui aasta, ma arvan. Teiselt poolt, paljud ministeeriumid on nõrgendanud või likvideerinud revisjoniosakonnad, paljudes valdkondades puudub täielikult kontroll riigivarade kasutamise üle. Nõrgalt töötab ka rahandusministeeriumi kontroll ja revisjoni valitsus. Riigivarade kontrollimatut üleminekut teatud gruppide kätte on praeguses seisus põllumajanduses, kus sovhoosist tehakse kolhoos, seal tehakse uued ühistud, kellele antakse aktivad, kuid passivad muidugi jäävad mingisuguse väikese grupi kätte. Ja analoogseid protsesse toimub ka tööstuses, kus toimub bilansist bilanssi üleandmine nii kooperatiividele kui ka väikeettevõtetele. Ja ma ei saaks ka mööda minna rahvakontrolliorganitest. Me peame endale siiski kohe selgeks tegema, et riigikontroll ei asenda rahvakontrolliorganeid. Tuleb rõhutada veel kord, et riigikontroll peab olema lahutatud ühiskondlikust kontrollist ja riiklikku kontrolli peavad tegema ikkagi kõrge kvalifikatsiooniga hästi tasustatavad spetsialistid, keda meil alles paljudel juhtudel tuleb koolitada ja kasvatada. Ja ma arvan, et riigikontroll likvideerib riigiettevõtete, riigiasutuste ja organisatsioonide majanduse ja finantskontrolli kindlustatuse ja vabastab selle kontrolli revideerimise ametkondlikest mõjudest.

Ja nüüd siis konkreetselt seaduseprojekti juurde. Mõnedest probleemidest, mis on tekkinud seaduseelnõu läbivaatamisel komisjonides ja kohtumistel seaduseelnõu autoritega. Selle kohta siis me tahaksime ka teiste komisjonide ja saadikurühmade arvamusi saada, kuid mitte praegu, vaid hiljem. Sest teatavasti vastavalt meie töö- ja kodukorrale toimub esimesel lugemisel vaid ettekanne ja kaasettekanne ning informatsioon ühe komisjoni poolt. Nii et ma praegu esindan nii kaasettekannet kui ka informatsiooni majanduskomisjoni poolt. Sellele eelnõule on hinnangu andnud majandusministeeriumist härra Roose ja samuti on olemas justiitsministeeriumi arvamus. Arvukaid täiendusi, ettepanekuid on juba tehtud saadikute poolt arutlustel komisjonides. Teiseks, on tekkinud küsimus, mida siin ka juba mainiti, et kas on tegemist riigikontrolliameti põhimäärusega või seadusega. Kolmandaks, seaduses on vaja meie arvates ikkagi määratleda riigikontrolli loomise eesmärk, see praegu projektis puudub. Kui on ka vaja kiirendada omandiseaduse vastuvõtmist, et määratleda Eesti omand, tekibki küsimus nende liidualluvusega ettevõtetest, mis on loodud näiteks natsionaliseeritud vara baasil, kelle omad nad ikkagi on. Kui ta on Eesti omand, vabariigi omand, siis kontrollib seda riigikontroll, kui ta on Liidu omand, siis Eesti Riigikontroll seda ei kontrolli. Peale selle, omandiseaduse vastuvõtmisega me peaksime siis ka suunama ja kiirendama lahtiriigistamise protsessi, see omakorda määrab ka riigikontrolli töömahu. Peale selle tuleks mõningatel juhtudel määratleda täpsemalt kontrollitavate ettevõtete, organisatsioonide valdkonnad, näiteks riigikapitaliga loodud pangad. Pangaseaduse järgi kuuluvad pangad kontrollimisele ainult Eesti Panga poolt ja pankade endi revisjonikomisjonide poolt, samuti on siiamaani väga ametkondlik kontroll siseministeeriumi ja mõnede teiste ametkondade allasutustes ja organisatsioonides. Need tuleks lahti kirjutada. Seaduseprojektis Ülemnõukogule asetatud funktsioonidest ja kohustustest tuleks osa anda Ülemnõukogu esimehele, presiidiumile ja majanduskomisjonile. Selleks tuleb Ülemnõukogul kiires korras määratleda Ülemnõukogu esimehe, presiidiumi, komisjonide võimkonnad praeguses olukorras, sest kes on ikkagi praegu Ülemnõukogu esimees ja millised on tema kohustused ja õigused praeguses olukorras, kus me võtame vastu ka ajutise valitsemise korra, ja siis me saaksime seaduses määratleda täpselt ka iga selle organi kohustused või selle, kellele allub riigikontroll, mitte ainult Ülemnõukogule. Edasi. Meie arvates on vaja anda ka mitmete mõistete "kontroll", "revisjon" ja mõned teised legaaldefinitsioonid seaduses. Siin oli juttu ka eelkontrolli vajalikkuse otstarbekusest, selles osas tahaksime teiste komisjonide arvamusi saada. Seaduses tuleb täpsustada ka riigikontrolli enda revideerimist ja lahendada riigikontrolli revisjonikomisjoni loomisega seotud küsimused. Olen nõus, et selgitamist ja täpsustamist tahavad ka riigikontrolli nõukoguga seotud probleemid: nii koosseis, õigused kui ka kinnitamine. Seaduseprojektis ei ole meie arvates piisavalt lahtikirjutatud vastutuselevõtmise probleeme, millest ka täna oli juba pisut juttu. Ülemnõukogu Presiidiumi ekspertiisiosakonnal koos vastavate ametkondadega tuleks tõesti välja selgitada riigikontrolli loomise ja ülalpidamisega seotud kulutuste maht ja siin võib ka mõningaid arvestusi teha, millised on ikkagi tõesti riigikontrolli võimalused suurendada riigivarade säilimist. Seaduse vastuvõtmise lõppeesmärk on saavutada ja säilitada seaduslikkus ja otstarbekohasus riigivarade kasutamisel ja sellega liituvas tegevuses. Kontrollitegevus omalt poolt peab kõigi seaduse sätetes lubatud positiivsete ja edasiviivate vahenditega kaasa aitama riigi erinevate organite tööle nende pürgimisel riigitegevusele esitatud eesmärkide poole. Muidugi, riigikontroll on alles esimeseks sammuks selle poole, et näiteks vastu võtta eelnõu riikliku indiviidi kontrolli ja kaitse alustest, et ka indiviidil oleks meie ühiskonnas turvaline olla. On aeg üle võtta õigusriikides kehtiv mõttelaad, mille kohaselt kontrolli tegemist ja järelvalvet teostab kogu ühiskond oma turvalisuse kindlustamiseks. Kontrolliva asutuse tegevus on ainult osa sellest tööst ja praegu ma kordaksin siin veel kord, et me ootame kõigilt komisjonidelt, saadikurühmadelt, üksikisikutelt, saadikutelt ettepanekuid seaduseprojekti kohta 8. maiks. Aitäh!

Juhataja

Kas on küsimusi Ants Veetõusmele? Ei ole. Sõna saab Mikk Titma.

M. Titma

Ma kavatsen täna kindlalt hääletada selle projekti vastu järgmistel põhjustel. Loomulikult on riigivarade üleminek praegu väga erinevates kätes ja väga tõsine küsimus. Ja seda tuleb püüda ära hoida. Samal ajal hakata meil praeguses olukorras, kus mulle tundub olevat üsna suurusjärgu võrra olulisemaid küsimusi, lahendama küsimust, mis on seotud riigikontrolliga, on selle projekti alusel täiesti võimatu. Mis on siin puudu? Me teame kõik, et meil tulevad praegu väga rasked ajad ja Eesti riik saab olema üsna vaene. Luua kontorit 100 inimesega praeguses olukorras saab ikkagi tugeva majandusliku põhjenduse alusel. Seda on tõesti hädasti vaja. Selle tõttu ma teeksin ettepaneku, et edaspidi, kui esitatakse mingi seadus, mis puudutab mingi institutsiooni loomist, peab olema selle juures vähemalt ligilähedane arvestus, palju selle seaduse enda rakendus, eriti kui on seotud uue institutsiooni loomisega, läheb riigile maksma. Teiseks, millised on kujundatavad iga-aastased kulutused, mis me võtame riigieelarve kanda, kui me loome niisuguse organi või rakendame mingi seaduse. Ja kolmandaks ikkagi küsimus, mis annab antud seaduse rakendus või institutsiooni loomine. Me peame ükskord hakkama mõtlema majanduslikult ja nägema iga enda vastuvõetud otsuse tegelikku ressurssi, mis ta nõuab ja mis ta rahvale maksma läheb. Paluksin selle ettepaneku, et edaspidi meil seadusi ja eriti neid, mis puudutavad institutsioonide loomist, esitatakse taoliste selgete lisadega, tähendab, kõigis kolmes lõikes, hääletusele panna, et muuta see edasiste taoliste dokumentide esitamisel obligatoorseks. Tänan!

Juhataja

Asugem nüüd otsustama. Ma palun tuletada kolleegidele koridorides meelde, et nad tuleksid saali. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 57 saadikut, Ülemnõukogu ei ole otsustusvõimeline. Kuid ma tutvustan teile siiski töö- ja kodukorda, kuidas on lood siis, kui seaduseelnõu esimene lugemine toimub. Esimesel lugemisel kuulatakse ära ettekanne ja kaasettekanne ning juhtivkomisjoni informatsioon seaduseelnõu kohta, mis tähendab seda, et esimene lugemine ka sellega piirdub.

Lugupeetud Ülemnõukogu, sellega meil päevakorras olnud punktid on ammendatud. Ma tahaksin teile ette lugeda mõned teadaanded, üks hetk, ma paluksin mitte laiali minna. Alar Maarend, kas teil on küsimus?

A. Maarend

Lugupeetud juhataja, ma juhiksin korraks tähelepanu reglemendile. Meil on § 13 sätestatud, et Ülemnõukogu istungid viiakse läbi, kui kohal on vähemalt 2/3 liikmetest. Alguses oli kohal 2/3 ja istungjärk ja istung meil praegu kestab, me ei alustanud kella 12-st uut istungit, nii et § 13 mõttes meil antud istung ju käib. Teine küsimus on, kui langetada mingit otsust, kus on vaja, et otsustamisel oleks 50 protsenti või 2/3 poolt, siis neid küsimusi, kus on vaja, et oleks 2/3 poolt, neid pole üldse mõtet hääletusele panna. Aga neid, kus on vaja, et oleks 50% poolt, põhimõtteliselt võiks isegi hääletusele panna.

Juhataja

Tähendab, esimest lugemist ei ole vaja hääletada, ka eelmise koosseisu puhul talitati niimoodi. Vladimir Kuznetsov.

V. Kuznetsov

Lugupeetud saadikud, lugupeetud juhataja! Eile te teatasite meile, et täna hakatakse presiidiumis arutama Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe linna volikogude otsuseid. Juhul, kui see arutelu toimus, palun teatada võimaluse korral arutelu tulemused. Kui aga arutelu ei toimunud, siis mispärast.

Teiseks. Kuu aega tagasi meid kiirustati, et me võimalikult kiiresti annaksime ära fotod tunnistuste tarbeks. Kuhu on need fotod jäänud? Kas me saame töötõendid? Kui jah, siis millal? Kui aga asi on seotud sellega, et keegi ei soovi fotografeerida, siis tuleks see küsimus lahendada.

Juhataja

Ma püüan kohe vastata. Mis puutub fotografeerimisse, fotodesse ja sellega seonduvalt ka Ülemnõukogu töötõendite väljaandmisse, siis seda küsimust otsustati alles viimasel presiidiumi istungil ja praktiliselt ei ole mingisuguseid takistusi selle operatsiooni lõpuleviimiseks, nii et tuleb natuke varuda kannatust.

Mis puudutab Narva linna, Sillamäe linna ja Kohtla-Järve linna volikogude otsuseid, siis need olid arutamisel presiidiumis. Ehk Arno Almann annab meile informatsiooni.

A. Almann

Vastuseks sellele esitatud küsimusele teatan järgmist. Sillamäe, Kohtla-Järve ja Narva volikogude otsuseid arutas Ülemnõukogu Presiidium oma istungil kahel korral, esimesel korral informeeriti presiidiumi liikmeid, et selline otsus on vastu võetud, kahjuks mul ei ole käepärast kuupäevi, millal presiidium seda arutas, sest ma toetan samuti sellist praktikat, et kui tekivad küsimused, millele palutakse presiidiumi töötajate vastuseid, siis oleks soovitav nad esitada mitte siis, kui nad pähe tulevad, vaid õigeaegselt, et oleks võimalik anda väga korrektne vastus. Seepärast ma ei saa praegu anda kuupäevase täpsusega, millal presiidium esmakordselt vaatas seda küsimust ning kuulas samuti ära osakonna informatsiooni nende otsuste kohta. Sisulist otsust vastu ei võetud, sisulise otsuse vastuvõtmine lükati edasi ja paluti kohale volikogude esimehi. Järgmine presiidium vaatas veel kord läbi küsimuse nimetatud otsuste õiguspärasusest, õiguspädevusest ja tegi ettepaneku volikogudele viia need otsused vastavusse kehtiva seadusandlusega, kuna volikogud oma otsusega hakkasid reguleerima küsimusi, mis ei kuulu nende võimkonda. On üldine õiguslik printsiip, et kui organ võtab vastu otsuse väljaspool oma võimkonda, siis see otsus on oma vastuvõtmise momendist õigustühine. Täna seda küsimust presiidiumil ei arutatud, kuna täna presiidiumi istungit ei toimunud. See, et Ülemnõukogu Presiidium nende volikogude otsuste juurde koos asjaosalistega tagasi tuleb, on ilmselt aja küsimus. Tänan!

V. Lebedev

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Meie ajutine reglement ja meie istungjärgu ajutine töökord ei anna senini selgeid vastuseid mõningatele keerulistele küsimustele, situatsioonidele, mis meil Ülemnõukogus tekivad. Kuid sel juhul on olemas niisugune juriidiline norm nagu viitamine pretsedendile. Seda kasutatakse sageli Inglise õiguses. Ma ei mäleta, millist seaduseelnõu me arutasime esimesel lugemisel, kuid ma mäletan, et istungit juhatas saadik Marju Lauristin, ja niipalju kui ma mäletan, me võtsime seaduseelnõu esimesel lugemisel hääletamisega vastu.

Juhataja

Soov kahtlustada Ülemnõukogu juhatust, et ta ei austa reglementi, on ikkagi olemas. Ma loen ette: seaduseelnõusid arutab Ülemnõukogu üldjuhul kahel lugemisel. Teisel ja kolmandal lugemisel, kui seda nõuab vähemalt üks alatine komisjon, saadikute rühm või neljandik Ülemnõukogu liikmete-saadikute üldarvust. Ja peamine: esimesel lugemisel kuulatakse ära ettekanne ja kaasettekanne ning juhtivkomisjoni informatsioon seaduseelnõu kohta. Nagu juhiti minu tähelepanu, siis eelmisel koosseisul ei hääletatud esimese lugemise lõpetamist, vaid see loeti loetuks siis, kui täideti protseduurilised nõuded, s.t. kuulati ära ettekanne, kaasettekanne ja informatsioon. Majanduskomisjoni esimees Ants Veetõusme ütles, et tema kaasettekanne on ka ühtlasi informatsioon, millega need kolm protseduurilist nõuet on täidetud. Kas Ülemnõukogu Presiidiumi aparaat tahab teha täiendusi või paneb minu lausutu kahtluse alla? Ma kordan oma küsimust. Kas esimene lugemine piirdub sellega, et esimesel lugemisel täidetakse sellised protseduurid: kuulatakse ära ettekanne, kaasettekanne ja juhtivkomisjoni informatsioon? Arno Almann.

A. Almann

See on üldnorm, nii nagu reglementi kirja on pandud, ja nii see üldnorm ka kehtib. Kui küsimus on nüüd selles, kas seadust võib vastu võtta ka esimesel lugemisel, siis ei tee reglement selleks mitte mingisuguseid takistusi.

V. Kois

Mina ei ole ka päris nõus sellega, et meie esimene lugemine on lõppenud. Asi on selles, et siin oli konkreetne ettepanek lükata pakutud projekt tagasi või mitte ja seda on vaja hääletada. Kui meil praegu ei ole kvoorumit, siis me peame seda teine kord tegema, aga see on ikkagi esimene lugemine.

Juhataja

Ma ei tea, kas see on Valeri Koisi isiklik arvamus või me paneme selle nüüd juba diskuteerimisele Ülemnõukogus.

Ma loen kolmandat korda selle ette, mida ütleb töö- ja kodukord, ja juhin ka tähelepanu, et niimoodi käitub ka Nõukogude Liidu Ülemnõukogu, mille saadik mina olen. Kui meie tahaksime Ülemnõukogus, lugupeetud saadikud, vastu võtta seadust esimesel lugemisel, mis iseenesest on täiesti loomulik nähtus, siis sellisel juhtumil tuleb ka otsustada vastavalt, selliselt, nagu ette näeb seaduse vastuvõtmise kord. Kuid esimesel lugemisel ei nõuta muud kui ettekandeid ja informatsiooni. Kui Ülemnõukogu täna arvab, et esimene lugemine jääb pooleli, siis me niimoodi otsustamegi ja ta jääb pooleli.

А. Novohatski

Lugupeetud spiiker, ma palun vabandust, et ma ütlen paar sõna teemast mööda. See puutub Ülemnõukogu Presiidiumi sekretäri A. Almanni esinemisse. Meie, Kirde-Eesti saadikud, pöördume veel kord palvega võimaldada meil viibida Ülemnõukogu Presiidiumi istungil, kui hakatakse arutama küsimust, millest presiidiumi sekretär rääkis. Seda enam, et paljud meie seast on ühtlasi Sillamäe, Narva ja Kohtla-Järve linna volikogude saadikud. Me võiksime seal jagada muljeid, arvamusi ning võtta arutelust osa, või siis vähemalt kuulatagi, kuidas seda küsimust arutatakse.

Juhataja

Ka selle küsimuse juurde tuleb veel tagasi tulla, kuid mul on palve kõikidele sõnavõtjatele. Kui me arutame ühte teemat, siis ma paluksin sõna võtta sellel teemal.

Kuidas me käitume, lugupeetud Ülemnõukogu? Kas me loeme esimese lugemise lõppenuks või esimene lugemine jäi pooleli? Kes tahab sellel teemal sõna võtta? Meil ei ole hetkel hääletamiseks kvoorumit.

P. Kask

Austatud härra juhataja! Kuna tehti ettepanek otsustada, kas lugeda esimene lugemine poolelijäänuks või mitte, siis tuleks see ettepanek hääletusele panna. Kuna on niigi selge, et pole kvoorumit, siis minu arusaamise järgi olete te sunnitud istungi katkestama ja seda päevakorrapunkti mitte lõpetama.

Juhataja

Selge. Üks hetk. Ants Veetõusme.

A. Veetõusme

Austatud juhataja ja lugupeetud saadikud! Mul on selline küsimus. Kui me arvame, et me peame jätkama seda arutelu, esimest lugemist, siis mida me teeme järgmisel lugemisel? Kõik ettenähtud protseduurid on läbi, kaasettekanne koos informatsiooniga, ja rohkem ei ole esimesel lugemisel ette nähtud. Aitäh!

Juhataja

Lugupeetud Ülemnõukogu! Kuidas me käitume? Mina tegin ettepaneku lugeda esimene lugemine sellega lõppenuks, lähtudes töö- ja kodukorrast. Vladimir Lebedev.

V. Lebedev

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid. Ma pean meie spiikeri ees vabandama, et ma väljendasin oma mõtet võib-olla valesti ning oleksin nagu süüdistanud spiikerit meie reglemendi rikkumises. Sugugi mitte seda ei tahtnud ma öelda. Ma ei tahtnud süüdistada meie spiikerit reglemendi rikkumises. Ma tahtsin lihtsalt juhtida teie tähelepanu sellele, et meie töö- ja kodukorras on teatud vastuoksused. Üheks selliseks puudulikult läbitöötatud kohaks on küsimus esimesel lugemisel vastuvõtmisest. Ning ma viitasin pretsedendile, et üks kord me hääletasime ning võtsime seaduseelnõu vastu esimesel lugemisel. Ainult seda ma silmas pidasingi. Veel kord palun vabandust.

Juhataja

Seesama töö- ja kodukord ei keela ka esimest lugemist lõpetada hääletamisega. Ka hääletamine on lubatud, kuid töö- ja kodukord ei nõua seda eriliselt. Ma rõhutan veel kord, seadusandlus ei keela seadust vastu võtmast ka esimesel lugemisel, aga siis on oma protseduur ja seadus on sellega vastu võetud. Kuid kui seadust ei võeta esimesel lugemisel vastu ja ta läheb edasi teisele või kolmandale lugemisele, siis loetakse loomulikuks seda, et ei hääletata. Kas me võime praegu leppida sellega, et seaduseelnõu esimene lugemine piirdub ettekande, kaasettekande ja informatsiooniga? Ollakse nõus? Aleksei Zõbin.

A. Zõbin

Lugupeetud juhataja! Minu arvates tekib nii jabur situatsioon. Asi on sellas, et kui me täna hommikul alustasime tööd, oli kohal 66 inimest. Siis öeldi, et kvoorumit pole. Praegu aga räägime kvoorumi puudumisel seadusandliku akti vastuvõtmisest esimesel lugemisel. Minu arvates täna ei läinud istung korda.

Juhataja

Mõned teadaanded. Ülemnõukogu liikmed saavad elada hotellis "Olümpia" kuni 20. maini. On moodustatud Eesti NSV Ülemnõukogu komisjon Ida-Virumaa põliselanike probleemide uurimiseks. Komisjoni esimeheks on Lehte Sööt-Hainsalu, aseesimees Sergei Sovetnikov, liikmed Ülle Aaskivi, Teet Kallas, Valeri Kois, Koit Raud, Rein Veidemann, Helgi Viirelaid, kokku 8 Ülemnõukogu liiget. Oli küsimus Novohatskilt. Selles küsimuses saab sõna vastuseks Arno Almann.

A. Almann

Ma vastan juba ilma tõlgita. See küsimus oli Ülemnõukogu Presiidiumi istungitel arutusel kaks korda. Juhul, kui me uuesti tuleme selle küsimuse juurde tagasi, teatame me sellest kindlasti ning võimaldame kõigil soovijail sellest osa võtta. Praegu veel konkreetset kuupäeva selle küsimuse arutamiseks määratud ei ole. Peab kokku leppima ka nende volikogude esimeestega, et nad saaksid samuti osaleda. Kaks korda oleme me arutanud ilma nendeta.

Juhataja

Ja nüüd viimased teadaanded. Need käivad lähemate päevade töökorra kohta. Nagu kõik teavad, on homme, 27-ndal ja ülehomme, 28. mail saadikute õppus, majanduspoliitika seminar. Tuletan veel meelde, et 3. mail on presiidiumi päev, järgmine päev on komisjonide töö, siis enne puhkepäevi töö valijatega ja esimene istung on 7-ndal, see on esmaspäevane päev, kell 11. Jaak Allik.

J. Allik

Mul on küsimus Ülemnõukogu Presiidiumi aparaadile: kas homme ja ülehomme toimuva seminari ettekanded soome lektori poolt on kavas jagada saadikutele ka paljundatult?

Juhataja

Ma võib-olla ise vastan. Arnold Rüütel tegi minule ülesandeks, et vähemasti kõik ettekanded ja sõnavõtud saaksid protokollitud ja tõlgitud ja nendest tehtud korralik materjal, mida saab ka hiljem kasutada. Jaak Alliku ettepanekut me arutame töökorras ja tõenäoliselt nii saab ta ka vist toimuma. Tundub, et küsimused on ammendatud. Üks hetk, Uno Ugandi.

U. Ugandi

Lugupeetud eesistuja, mulle tundub, et meid nii vähe kohal on, on distsipliini küsimus. Kas need inimesed on teilt luba küsinud või kas nad on komisjoni esimeeste loal lahkunud, see tuleks välja selgitada. Praegu on ikkagi tekkinud olukord, kus ei ole otsustusvõimelist kvoorumit koos. See on mõnes mõttes häbiväärne. Aitäh!

Juhataja

Ka minul on väga ebamugav, sest minu käest on ära küsinud Nikolai Aksinin ja Helgi Viirelaid. Kohe me täpsustame, kas Viktor Andrejevil on veel teisi lubatuid. On ära lubatud Reinson, Grigorjev, Leisson, Arro, Aaskivi, Lauristin, Telgmaa, Raig, Pohla, Põld. Nagu te näete, terve suur hulk inimesi on oma lahkumist kooskõlastanud. Kuid see ei ole veel nii suur hulk saadikuid, et meil poleks töökvoorumit. Oleks ettepanek, et me teeksime kohaloleku kontrolli nimelise hääletamise teel. Kontrollime kohalolekut nimelise hääletusega. Kohal 57. Nagu te näete, on erinevus lubatud puudumiste ja teadmata puudumiste vahel siiski väga suur. Meie teiega koos mõtleme 7-nda hommikuks, kuidas me nendel puhkudel peame käituma. Sellega on istungjärk lõppenud, homme kell 13.00 õppustele.