EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU

12. ISTUNGJÄRK

25.–28. juuni 1990

Sisukord
1.    12. istungjärgu päevakorra kinnitamine
2.    Eesti Vabariigi seaduse eelnõu 1990. aasta riigieelarve kohta esimene lugemine
3.    Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi projekti kolmas lugemine
4.    Eesti Vabariigi Valitsuse infotund
5.    Eesti Vabariigi immigratsiooniseaduse eelnõu kolmas lugemine
6.    Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduseelnõu teine lugemine
7.    E. Savisaare informatsioon läbirääkimiste kohta Leningradi linnanõukogu juhtkonnaga
8.    Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 14. juuni ja 1990. aasta 21. juuni seadluste kinnitamine
9.    Eesti Vabariigi seaduse eelnõu 1990. aasta riigieelarve kohta teine lugemine
10.    Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi 1990. aasta II poolaasta immigratsioonikvoodi kohta
11.    Eesti Vabariigi seaduse eelnõu 1990. aasta riigieelarve kohta kolmas lugemine
12.    Panganduse momendiolukorra ja Eesti rahale ülemineku programmi täitmise käigu kohta
13.    Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmete puhkuse kohta
14.    Eesti Vabariigi politseiseaduse eelnõu esimene lugemine
15.    Eesti Vabariigi Valitsuse lähtekohtade arutelu maareformiga seotud üld- ja poliitiliste küsimuste kohta Eesti Vabariigis


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
12. ISTUNGJÄRK
ESIMENE ISTUNG
25. juuni 1990


Istungjärgu päevakorra kinnitamine
Juhataja (Ü. Nugis)
Lugupeetud Ülemnõukogu, asugem töökohtadele! Kontrollime kohalolekut. Kohal on 82 rahvasaadikut. On tehtud ettepanek veel kord kontrollida kohalolekut. Nii palju oli hilinejaid. 87 saadikut on kohal, puudub 18. Enne kui me päevakorda hakkame arutama, soovib sõna Teet Kallas.
T. Kallas
Härra eesistuja, head kolleegid! See oleks üks väike repliik või jõuetu protest elektroonika vastu. Ma ei teadnudki, et meid nii teraselt jälgitakse. Nimelt oli neljapäevases lehes lugeda, et ma olla puudunud istungilt, kus me hakkasime arutama migratsiooni probleemi. Vähemalt 15 korda olen ma saanud riielda sellepärast. Mina arvan, et mina olin kohal, aga elektroonika arvas teisiti. Tähendab, jutt ei ole ainult mitte minust, vaid ma pööran meie kõigi tähelepanu, kuivõrd oluliselt meid jälgitakse, ja antud juhul tahaks ma väita, et ma olin terve päeva kohal küll.
V. Jermolajev
Lugupeetud kolleegid! Nädal tagasi me kuulsime lugupeetud Arnold Rüütli informatsiooni tema Moskva sõidu tulemustest Balti vabariikide delegatsiooni koosseisus. Informatsioon oli lootustandev, tekkis mulje, et me vältisime suure hädaohu, tulevik näis meile heas valguses. Kuid ajalehes „Vetšerni Tallinn” minister Lippmaa rääkis kolme Balti vabariigi ülemnõukogu esimeeste kohtumisest Gorbatšoviga. Ta nimetas teadaannet läbirääkimiste algusest täielikuks desinformatsiooniks ja väljendas imestust selle puhul, et taolisi teadaandeid ka varem ajakirjanduses avaldati. Lippmaa sõnadel oli kohtumine ühepoolne, kõneles peamiselt Gorbatšov ja saavutati kokkulepe edaspidiste kohtumiste võimalikkusest ja nende temaatikast. Lippmaa rõhutas, et kõigi probleemide lahendus läbirääkimiste alguse suhtes on veel ees. Arnold Rüütel on vabariigis lugupeetud, kuid ei ole alust mitte uskuda ka Lippmaad. Ma tahaksin saada selle kohta selgitust. Ja samuti tuletan meelde, et eelmisel nädalal me võtsime vastu otsuse, et istungjärgu käigus me saame informatsiooni meie komisjonilt selle kurva mõrtsukatöö kohta.
Juhataja
Suur tänu! Vist oleks otstarbekas see selgituse nõudmine esitada kirjalikult, siis ta ei lähe meil kaduma ja asjaosalised saavad ka ette valmistada.
S. Petinov
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Mul on ainult üks küsimus enne päevakorra arutamist. Meie laudadel lebab juba teist nädalat Ülemnõukogu Presiidiumi poolt nähtavasti heaks kiidetud Ülemnõukogu otsus presidendi poole pöördumiseks ja vastav dokument pöördumise vormis. Ma tahaksin teada, mis põhjustel see ka seekord ei sattunud päevakorra projekti?
Juhataja
Töö käigus me anname sellele küsimusele selgituse.
Lugupeetud Ülemnõukogu, teil kõikidel on käes 12. istungjärgu päevakorra projekt. Enne kui me asume otsustama, ma pöördun teie poole palvega suhtuda hästi mõistvalt nendesse ettepanekutesse, mida ma söandan teile teha.
Head kolleegid, me oleme otsustanud, täna veel see kehtib, et meie puhkus hakkab peale 1. juulist. See tähendab seda, et me oleme kohustatud järelejäänud aja jooksul, kuni puhkuseni töötama äärmiselt viljakalt, konstruktiivselt, vastasel juhul meil ei oleks moraalset õigust puhkusele minna.
Nagu te näete päevakorra projektist, on ta väga mahukas. Ja ma usungi, et väga paljud saadikud on juba mõttes avaldanud kahtlust, kas sellise päevakorra läbitöötamine on meile jõukohane. Me arutasime seda küsimist väga põhjalikult presiidiumis ja ka meie oleme sellel arvamusel, et isegi väga konstruktiivse, viljaka töö juures võib osutuda, et meil 12. istungjärgul jääb aega napiks.
Head kolleegid, kuidas te suhtute sellesse, kui me 12. istungjärgul töötaksime neli päeva istungitel? Nii esmaspäev, teisipäev, kolmapäev kui neljapäev? Sellisel juhul oleks komisjonide töö teisipäeval ainult peale lõunat. Samal ajal tahaksin paluda teid, et hästi mõistvalt suhtuksite ka ettepanekutesse pikendada tööpäeva. Me otsustame seda iga tööpäeva lõpul.
Kes on selle poolt, et 12. istungjärgu istungite päevad oleksid: esmaspäev, teisipäev, kolmapäev ja neljapäev? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 82 saadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuks jäid kaks.
Ja nüüd läheme päevakorra kinnitamise juurde. Kas ollakse nõus sellise päevakorraga?
J. Telgmaa
Lugupeetud kolleegid! Ma teen ettepaneku päevakorrapunkt 2 ära jätta. Meil on niikuinii teda vaja alles sügisel. Praegu on aga esitatud viis lehekülge parandusi, mida võime arutada kuitahes kaua. Kui ei olda nõus seda päevakorrapunkti päriselt välja lülitama, siis jätta ta kõige viimaseks ja tegelda temaga siis, kui selleks aega jääb.
Juhataja
Kuritarvitan veidi oma seisundit ja ütlen paar lauset reglemendi kohta. Nagu te päevakorrast näete, on kõige tähtsamad küsimused seotud eelarvega. See saab olema väga sobimatu olukord, kui me eelarvet ei kinnita või ei ole suutelised tööd jätkama eelarvega seonduvalt. Ja üks soodus asjaolu oleks ka uue reglemendi omamine. Nii palju söandan ma oma arvamust avaldada. Kuid Ülemnõukogu otsustab.
E. Leisson
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Ma ei saa hästi aru päevakorra 1. punkti argumentatsioonist. Nimelt vabariigi eelarve 1990. aastaks on kinnitatud eelmise Ülemnõukogu poolt ja mingisugust vajadust seda üle kinnitada ei ole. Kuid juhiksin tähelepanu sellele klauslile, mis tookord kinnitamise juures oli: „Vabariigi valitsusel esitada I poolaasta jooksul eelarve vajalikud muudatused.” Sellepärast teen ma ettepaneku mitte arutada 1990. aasta riigieelarvet, mitte hakata kritiseerima valitsust, kes selle esitas ja mille alusel ta kinnitati, vaid töötagem konstruktiivselt ja kinnitagem eelarve muudatused.
Mul on eesistujale ka üks küsimus. Ma paluksin avalikustada Ülemnõukogu Presiidiumis toimunud korruptsioonivastase seaduse eelnõu nimelise hääletuse tulemused. Ja selle küsimuse teine pool: kas vastab see tõele, et ühele osale Ülemnõukogu liikmetest on välja jagatud suvilad?
Juhataja
Mis puudutab korruptsiooniseadusega seonduvat, siis selle me selgitame töö korras välja. Peast ma ei mäleta, kuidas see vahekord oli. Seda saab teatatud.
Suvilate kohta ei oska ma praegu peast midagi öelda ja arvan, et selle küsimusega võib samamoodi käituda. Me selgitame välja ja teatame Ülemnõukogule, kas on suvilaid jaotatud, ja kui, siis kellele, mis alusel jne.
Mis aga puudutab 1. päevakorrapunkti, võib-olla Enn Leisson siiski nõustub sellega, et päevakorra punkti pealkiri või nimi võiks selliselt ka jääda. Aga sisulise arutluse selline kulg on täiesti loomulik, nagu Enn Leisson pakkus.
T. Kork
Härra eesistuja, lugupeetud kolleegid! Ma paluksin enne hääletamisele asumist, et te informeeriksite meid, kas ja millise seisukoha on võtnud Ülemnõukogu Presiidium maksuseaduste suhtes, milliste esialgsed projektid juba liiguvad. Praegu päevakorda pakuti ainult aktsiisimaks, aga on ju üksikisiku maks, ettevõtte maks jms. Mis saab edasiselt sellest asjast?
Juhataja
Praegune seisukoht maksuseaduste suhtes on selline, et enne suvepuhkust, s.t. käesoleva istungjärgu jooksul püüda ikkagi vastu võtta aktsiisiseadus, sest seda saaks rakendada vajaduse korral II poolaastast. Mis puudutab teisi maksuseadusi, siis kuna II poolaastast neid kohe rakendada ei saa, siis on arvamus sellisel juhul mitte lülitada need käesoleva istungjärgu päevakorda. Aga samas on presiidiumil ettepanek kokku kutsuda augustikuu sees erakorraline istungjärk ja seal me saame selgust maksuseaduste osas. Meie eesmärgiks on septembrikuuks kõik maksuseadused vastu võtta, et saaks korralikult ette valmistada ja tegelda maksureformiga. Nii et vastuseks Toomas Korgile teatan, et meie ei planeeri 12. istungjärgu päevakorda teisi maksuseadusi peale aktsiisimaksu.
K. Kama
Mul on ettepanek laiendada 7. päevakorrapunkti mitte ainult maareformiga seotud küsimuste, vaid üldse omandireformiga seotud küsimuste kohta. Kuna on teada, et valitsus valmistub 1. juulist alustama privatiseerimisega, siis peaks Ülemnõukogu ka ütlema oma seisukoha. Et me ei jõuaks olukorda, mis oli näiteks esimeste talude eraldamisel, kus hakati suure hooga neid maid eraldama, pärast tulid Eesti-aegsed omanikud ja ütlesid, et see on minu maa. Et me ei külvaks praegu segadust juurde.
Juhataja
Mida arvab hea kolleeg Kaido Kama, kui ta töökorras Heldur Petersoniga, maaelukomisjoni esimehega, seda küsimust arutaks? Vahetult enne selle küsimuse arutamist me võtame siis otsuse.
J. Põld
Härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Mulle tundub ka, et ei ole võimalik 1. päevakorrapunktina arutada Eesti Vabariigi seaduseelnõu 1990. aasta riigieelarve kohta 1., 2. ja 3. lugemist. Seepärast on mul ettepanek kuulata ära riigieelarve muudatused, nii nagu tegi ettepaneku Enn Leisson ja võib-olla 5. või 7. päevakorrapunktina arutada siis see küsimus muudatuste kohta juba lõpuni. Ja kahtlemata on vajalik meie reglemendi täiendamine. Juhul, kui me ei suuda sellel istungjärgul nende 4 päevaga kogu küsimuste ringi ammendada, siis mul oleks ettepanek juulikuu 2. poolel korraldada üks erakorraline istungjärk.
Juhataja
Ma püüan ka selles küsimuses täiendavat selgust tuua. Selle istungjärgu päevakorra koostajad pidasid silmas eelarvega seonduvat selliselt. Et kõigepealt täna 1. päevakorrapunkt oleks tõesti 1. lugemine, mis praegu kehtiva reglemendi järgi on üldkontseptsiooniga tutvumine ja küsimuste esitamine. Selle käigus kõik selgub ning teine ja kolmas lugemine saaksid toimuma juba järgnevatel päevadel. Me eeldame, et alles kolmapäeval võiks olla 2. lugemine, aga päevakorrapunktis on 1., 2. ja 3. lugemine ühe punkti all. Kuid protseduurid muidugi nõuavad seda, et nad ajaliselt koos ei toimu. Mis puudutab erakorralist istungjärku, me peame Ülemnõukoguga nõu, kuid praegu on meie lähenemisviis küll selline, et kui meil kõik õnnestub, siis me 1. juulist või 2. juulist puhkusele läheme. Aga samas me palume kõiki saadikuid, et kõik ka siis sellest päevast puhkusele läheksid, et me puhkaksime kõik koos ja tuleksime peale puhkust erakorralisele istungjärgule, mis on augustikuu alguses. On selline oht, et juuli lõpus me ei saa kvoorumit kokku. See on meie pakkumine. Ülemnõukogu otsustab.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Äärmiselt tervitatav on Ülo Nugise üleskutse puhata kõik koos ja ma lisaksin siia juurde veel – perekonniti ja ühes kohas. Siis oleks meil muidugi kahtlemata võimalik hommikupoole, kui me puhkame, teha ülemääraseid plenaaristungeid jne. Kuid päevakorra kohta on mul nüüd niisugused ettepanekud. Kõigepealt me peaksime siiski eelarvest rääkima ja otsuse vastu võtma, sest kui mu mälu ei peta, eelmine Ülemnõukogu võttis vastu eelarve ajutisena I poolaastaks ja üksnes muudatuste sisseviimisest on vähe. Edasi on mul ettepanek jätta päevakorrast välja p. 7 maareformiga seotud küsimused. Sest nagu te eelmisel nädalal veenduda võisite, on see asi äärmiselt toores ja see mõtteavaldus oli siin saalis väga sumbuurne. Arvan, et nende mõne päevaga ei ole olukord oluliselt muutunud ja anname valitsusele ja inimestele, kes meie maaelu korraldamisega tegelevad, tõsiselt asja üle aega järele mõelda. Siis alles laseme tulla selle probleemiga 1. lugemisele, laseme tulla mitte enam mingi informatsiooniga, vaid juba valmis seadusega. Niisiis ettepanek: 7. punkti üldse mitte päevakorda kinnitada ja ka mitte 9. punkti, sest kui me teeme nüüd 1. lugemise, siis jääb pikk vahe 2. ja 3. lugemise vahel. Politseiseaduse eelnõu tuleks siis käsitlemisele juba sügisel. Kui on vajalik, siis võiksime kuulata ära Olev Laanjärve informatsiooni selles asjas. Siis on niisugune ettepanek: paneksime oma asjad ikkagi täpselt paika. Mitte nii, et me igal hetkel, kui meil on parasjagu vaja, pikendame tööpäeva. Minu ettepanek: alates homsest alustada kell 9 ja pidada oma istungeid kella 7-ni, et me saaksime oma asjad ilusasti lõpule viidud.
Juhataja
Ütleksin Ülemnõukogu juhatuse poolt, et meie jaoks on tervitatav, kui Ülemnõukogu sooviks nende 4 tööpäeva ajagraafikut täpsustada. Nagu näiteks pakkus Tiit Made. Tuleme peale päevakorda selle küsimuse juurde veel tagasi. Mis puudutab konkreetselt ühe või teise päevakorrapunkti ärajätmist, mul oleks selline pakkumine, et me otsustame siis, kui kõik ettepanekud on tehtud.
H. Schotter
Lugupeetud juhataja! Te tegite ettepaneku töötada viljakalt ja konstruktiivselt ning vajaduse korral pikendada tööpäeva. Seoses sellega on mul niisugune ettepanek, et ei juhtuks nii nagu möödunud kolmapäeval, kui 60 inimest tahtsid pikendada tööpäeva ja 15 olid kas ükskõiksed või vastu. Minu arvates tuleks alustada punktist nr. 2, see on reglemendi projekti kolmest lugemisest. Need mängureeglid, mis me praegu endale oleme kehtestanud, on meil tihtipeale takistuseks meie töös.
A. Zõbin
Päevakorra hääletamise juures ma jäin erapooletuks mitte sellepärast, et olin vastu, vaid sellepärast, et soovitatav oleks algul välja kuulutada päevakord ja pärast hääletada selle kohta, kas töötada neljapäeval või mitte. Seepärast ma arvan, et vankrit ei rakendata hobuse ette. Aeg on suvine ja seepärast peaks päevakorda jätma järgmised küsimused.
Punkt 1, kui on vaja, tuleks läbi viia kõik kolm – esimene, teine ja kolmas lugemine. Punkt 2 – vaja on reglementi. Ja muidugi neljas – maksuseadus. Kas see võetakse vastu või ei, kuid valitsus on huvitatud. Ja sellega ka piirduda. Seitsmenda punktina pakutakse meile juba teist korda neidsamu momente. Praegu on olemas liiduline maaseadus, seepärast võib need momendid avaldada, koguda 1. septembriks kõik andmed ja seejärel lahendada maaseaduse küsimused. Ülejäänud punktid võiksid ära jääda, kuna paljud neist on kannatanud kümneid aastaid, arvatavasti kannatavad veel ka kaks kuud kuni septembrini. Tänan!
S. Petinov
Ma avaldan oma arvamuse esimese punkti kohta. Minus tekitab kahtlust 1990. aasta riigieelarve kolme lugemise vajadus. Kui jutt on Eesti Vabariigi seadusest riigieelarve formeerimise kohta, siis on muidugi tarvis läbi viia esimene, teine, kolmas ja niipalju kui vaja lugemisi seni, kuni ei ole vastu võetud vastav seadus. Järgmine: me peame kokku leppima ja selgitama protseduuri. Antud juhul nõustun ma täielikult Zõbiniga – enne kui otsustada, kui kaua ja kuidas me hakkame töötama, peame me vastu võtma reglemendi. Vastasel juhul võime me jälle sattuda arusaamatusse olukorda, arvestades isegi neljapäevaga kui tööpäevaga me ei tule toime päevakorraga ja hakkame palavikuliselt edasi lükkama asju järgmisele nädalale. Seepärast teen ma sellise ettepaneku: kui me arutame teiega päevakorda, peame me igas küsimuses kokku leppima reglemendi suhtes. Siis me võime planeerida ka päevakorra osas tervikuna, kui me seda ei tee, siis me hakkamegi pidevalt ennustada kohvipaksu pealt, mida ja kuidas arutada ning palju läheb selleks aega. Ja isegi see, mida spiiker pakkus neljapäevaks – kõik see on tehtud silma järgi, vähemalt põhjendust ma sellele ei näe. Ja lõpuks. Ma tahaksin, et peale lõunat esitataks meile väljavõte nendest küsimustest, millised lülitati päevakorda alates esimesest istungjärgust ja millised ei lülitatud ühel või teisel põhjusel, seda oleme me korduvalt juba palunud Alles siis me võime täisväärtuslikult rääkida meie päevakorrast ja minna suvevaheajale ilma vastavate võlgadeta. Ma arvan, et jätta pooled küsimustest hiljemaks arusaamatutel kaalutlustel ja presiidiumi põhjenduseta ei ole õiguspärane.
A. Tamm
Lugupeetud eesistuja! Maareformi küsimus on keerukas ja ei kannata määramatuks ajaks edasilükkamist. Ja kolleegidele tuletaksin meelde, et eelmine lugemine oli ju tegelikult ainult informatsioon, ja kui mäletate, siis seal läbirääkimisi ei avatud isegi mitte küsimuste esitamiseks. Seetõttu peaksime siiski maareformi küsimused läbi arutama ja kui võimalik, ka võtma poliitilise seisukoha. Või siis omavahel selgeks tegema, mil teel me siis täiendavalt rahva arvamust püüame teada saada. Nii et see küsimus tuleks päevakorda jätta.
N. Aksinin
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Ma toetan heameelega Tiit Made arvamust – töötada kolm päeva, kuid kella 9.00 kuni 19.00. See on esimene küsimus. Teine. Mul on arvamus, et päevakorra kaheksas ja üheksas punkt üldse välja lülitada ja üle viia need sügisele.
V. Menšikov
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Mul on terminoloogiline küsimus seoses augustikuu istungjärguga, mida nimetati erakorraliseks. Mulle on see natuke arusaamatu, kui me seda eelnevalt planeerime, miks ta siis on erakorraline? Erakorraline istungjärk võib toimuda sel juhul, kui mingid harukordsed asjaolud sunnivad meid plaaniväliselt kogunema. Kui me sada aga planeerime, siis peab olema lihtsalt varem planeeritud istungjärk, kuid mitte mingil juhul erakorraline.
Juhataja
Siin on ilmselt tegemist tõlkeveaga. Vene keeles on ta vneotšerednaja, mis tähendab seda, et veel praegu kehtiva reglemendi järgi hakkaks sügis-talvine sessioon peale septembri teisest poolest ja tõenäoliselt ka uue reglemendi järgi. Nii et kõik, mis on väljapool neid aegu, oleksid selles mõttes nagu erakorralised.
H. Peterson
Lugupeetav juhataja, austatud kolleegid! Möödunud nädalal me arutasime maareformi asja, õieti tegime sissejuhatava, informeeriva ettekande ja 4 leheküljel sai esitatud ka teesid. Kuid me peame siiski enne suvevaheajale minekut selle arutelu tegema, inimesed peavad saama küsimustele vastuseid, ja kui võimalik, teeksime ära ka otsused. Ja kui see ei ole võimalik, siis peame leppima kokku, mida me tahame rahvalt teada üldrahvaliku arutelu käigus. Seega on Aldo Tamme poolt esitatud ettepanek väga vajalik ja me peame selle veel sel nädalal läbi arutama.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, head kolleegid, asugem otsustama! Kui te lubate, siiski mõned kommentaarid esilekerkinud küsimuste ja ettepanekute osas. Ülemnõukogu Presiidiumi poolt on pakutud 1. päevakorrapunkt niisuguses redaktsioonis, nagu ta on. Selle kohta on tehtud märkusi, on arvatud kas ikkagi ühe päevakorrapunkti alla saab panna 1., 2. ja 3. lugemise. Jah, tõepoolest, asjaolud on sellised, et sisuliselt on selleks aastaks kinnitatud ajutine eelarve ja seda 1. poolaastaks, nii et praktiliselt meil on ikka tegemist eelarve kinnitamisega. Ja tõepoolest, eelarve kinnitamine, olenemata sellest, kas seda keegi soovib teistmoodi mõista, viiakse läbi kolmel lugemisel. Tekib üldinimlik küsimus: aga mis selles halba on, kui see päevakorrapunkt on niimoodi formuleeritud, nii on ta ennegi olnud? Igaüks saab sellest aru, et eelarve peab läbima kolm lugemist ja me kõik tahame seda, et see toimuks sellel 12. istungjärgul. On arvamusi, et reglement päevakorrast välja võtta, on vastupidi arvamusi, et ilmtingimata reglemendiga seonduv oleks päevakorras ja kogunisti enne kõiki teisi punkte. Meie, kes me selle projekti koostasime, pidasime silmas seda, et jääks võimalikult sobiv vaheaeg 1. ja 2. lugemise vahel, s.t. alguses kohe eelarvega alustada. Praegu kehtib veel selline reglement, kus 1. lugemine koosneb ettekandest, kontseptsiooni tutvustamisest ja küsimustele vastamisest. Tõsi, meil on teada juba eelnevalt, et rahandusminister soovib ettekandeks 45 minutit. Võib oletada, et isegi sama palju läheb küsimustele. Niisuguse teema jaoks, nagu on eelarve, ei ole see kurjast ega liiast, kuid siis saavad komisjonid kogu materjali kätte, ka kõik saadikud saavad tegelda eelarvega ja selleks on antud maksimaalne aeg, mida praegune reglement lubab ja mida praegune päevakord ka võimaldab. Sellega seoses oleme me pakkunud kõigepealt riigieelarve 1. lugemise. Tiit Made ettepanekut kommenteerin aga selliselt, et salamisi pidasime me silmas ka seda, et 2. päevakorrapunktis ikkagi reglement vastu võetakse ja sellega seoses asjaolud tööpäeva pikendamise osas saavad just sellise kuju, nagu ta uues reglemendis on, mis teeb mõnevõrra isegi küsimuse lihtsamaks. Nüüd see osa, mis puudutab mõningate teiste päevakorrapunktide väljajätmist, ilmselt tuleb meil Ülemnõukogus nüüd eraldi otsustada. Enne kui me otsustamise juurde faktiliselt läheme, kuulame ära Enn Leissoni.
E. Leisson
Minu käes on „Rahva Hääl” 4. jaanuarist 1990. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi seadus. § 1. Kinnitada Eesti NSV valitsuse poolt esitatud Eesti NSV 1990. aasta riigieelarve tulude ja kulude osas. Nimetatud on summad. Ja sellesama seaduse § 12. Eesti NSV valitsusel vastavalt Eesti NSV 18. mai 1989. aasta seadusele ümber kujundada käesoleva seadusega kinnitatud 1990. aasta riigieelarve ning esitada see hiljemalt 1. juuniks 1990 Eesti NSV Ülemnõukogule. Nii et eelarve ei ole ajutine ja jutt on eelarve muudatustest, mida hr. Nugis väga meeldivalt oma sissejuhatavas sõnavõtus nentis, kuid millegipärast nüüd ära muutis.
Juhataja
Meil on olemas kohal rahandusminister hr. Miller. Selles küsimuses toob ta kohe selgust, kui tuleb tema ettekande kord. Mina saan opereerida nende lähteandmetega, mida on Ülemnõukogule esitatud, ja võimalik, et äkitselt ka ma mõnes osas eksisin, kuid me saame selgust.
A. Veetõusme
Hr. juhataja ja kallid kolleegid! Aeg on hakata otsustama. Tõepoolest, riigieelarve on küll kinnitatud selleks aastaks, kuid valitsuse poolt esitatud lisaeelarve vajab meie kinnitamist ja vastavalt meie reglemendile tuleb seda teha kolmel lugemisel, nii ehk teisiti, me peame selle punkti panema päevakorda.
T. Made
Austatud eesistuja, kallid kolleegid! Eelarve kinnitati tulude ja kulude osas, kuid struktuur on jäänud lahtiseks, kuidas seda raha kasutada. Selleks on antud valitsusele aega kuni 1. juulini. Seda me peame siin hakkama nüüd otsustama.
Teine asi. Ülo Nugis ütles õigesti, uus reglement määrab paljuski ära meie tulevase töökorralduse. Ehk on siis mõttekas üritada kõigepealt uus reglement vastu võtta, mis paneb paljud asjad paika, ja siis minna oma päevakorraga edasi.
Juhataja
Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu, nüüd me peame otsustama. Kui me läheneme küsimusele selliselt, mida seni oleme mitmed korrad teinud, et kõigepealt pannakse hääletamisele presiidiumi pakutud projekt, siis võib tõenäoliselt juhtuda, et see ka vastu võetakse. See lähenemine oleks vahest ebademokraatlik ja paljud tehtud ettepanekud ei saa arvesse võetud.
Kas on sobiv läheneda nii, et me võtame kõigepealt parandusettepanekud aluseks? Kas nõutakse sellist lähenemisviisi, et me kõigepealt otsustaksime hääletamise teel, kas 1. päevakorrapunkt oleks riigieelarve esimene lugemine või reglement, või võin ma panna Ülemnõukogule otsustamiseks siiski sellise järjekorra – kõigepealt presiidiumi poolt pakutud projekt ja kui see heakskiitu ei leia, siis sellisel juhul võtame kõik parandused kõne alla. Sobib niimoodi? Paistab, et sellega ollakse nõus.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et kinnitada 12. istungjärgu päevakord selliselt, nagu on esitatud projekt:
1. Eesti Vabariigi seaduse eelnõu 1990. aasta riigieelarve kohta esimene, teine ja kolmas lugemine.
2. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi projekti kolmas lugemine.
3. Eesti Vabariigi immigratsiooniseaduse eelnõu.
4. Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduseelnõu teine lugemine.
5. Eesti Vabariigi Valitsuse infotund.
6. Panganduse momendiolukord Eestis ja oma rahale ülemineku programmi täitmise käik.
7. Eesti Vabariigi Valitsuse lähtekohtade arutelu maareformiga seotud üld- ja majanduspoliitiliste küsimuste kohta Eesti Vabariigis.
8. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. 14. juuni ja 1990. aasta 21. juuni seadluste kinnitamine.
9. Eesti Vabariigi politseiseaduse eelnõu esimene lugemine.
Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 75 saadikut, vastu 6, erapooletuks jäi 6. Seega on 12. istungjärgu päevakord kinnitatud.
L. Annus
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Mul on ettepanek panna nüüd hääletusele ka Tiit Made ettepanek. Kuna me kinnitasime päevakorra, siis võib-olla kinnitaksime ka kodukorra.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kui te lubate, ma ütlen siia juurde ka oma kommentaari ja siis me otsustame.
Me oleme otsustanud, et me töötame sellel istungjärgul neli päeva plenaaristungitena ja kõne all on ainult tööpäeva pikkus. Nii et kas on õige otsustada praegu tööpäeva pikkust enne reglemendi vastuvõtmist? Kuidas Tiit Made nõuab?
T. Made
Austatud eesistuja, sõna „nõuab” on siin täiesti vale. See on mõttevahetuse korras öeldud, kuid ma arvan niimoodi, et eelarve võtab meil väga kaua aega ja kui me ükskord reglemendi vastuvõtmiseni jõuame, siis see võtab jälle omamoodi kaua aega ja siis me oleme juba mõned tunnid oma tööajast kaotanud. Ma siiski teeksin kolleegidele ettepaneku kaaluda võimalust töötada mõni tund kauem, olenemata sellest, mil moel me võtame vastu uue reglemendi, sest see otsus, mida me siin praegu teeksime, tööpäeva pikkuse kohta, seda ei muuda ära uus reglement, sest arvatavasti see reglement ei hakka kehtima otsekohe, tema vastuvõtmise hetkest.
Juhataja
Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu! Kuidas te suhtute sellisesse ettepanekusse, et me otsustame 12. istungjärgu tööpäeva pikkust selliselt, et tööpäev lõpeks kell 19.00?
Siin on nüüd küsimus selles, et paljud komisjonid ja ka presiidium on eelnevalt arvestanud sellega, et nad saaksid hommikutundidel tööd teha. Selge. Tundub niimoodi, et Ülemnõukogu toetab sellist lahenemist, et töö algab kell 9.00 ja lõpeb kell 19.00.
Kõik on sellega nõus? Et me võiksime selle otsuse hääletamisele panna? Kes on selle poolt, et 12. istungjärgu tööaja algus oleks kell 9.00 ja tööaja lõpp kell 19.00? Palun hääletada! Ülemnõukogu otsustas selliselt: poolt 73 saadikut, vastu 4, erapooletuks jäi 4. Ka see ettepanek on vastu võetud.


Eesti Vabariigi seaduse eelnõu 1990. aasta riigieelarve kohta esimene lugemine
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, asugem päevakorra juurde. 1. päevakorrapunktis – Eesti Vabariigi seaduseelnõu 1990. aasta riigieelarve kohta esimene lugemine – saab sõna ettekandeks rahandusminister Rein Miller.
R. Miller
Lugupeetud rahvasaadikud! Möödunud esmaspäeval esitati teile informatsioon 1990. aasta riigieelarve ja selle muudatuste kohta.
Informatsiooni esitamisel tõstatati rahvasaadikute poolt üles rida probleeme ja küsimusi, mis vajaksid täiendavat selgitamist ning valitsuse seisukoha esitamist.
Möödunud nädala jooksul selgusid ka mitmete komisjonide, majandus-, maaelu-, riigikaitse- ja haldusreformi komisjonide seisukohad. Aga samuti ka märkusi riigieelarve projekti kohta. Komisjonide poolt esitatud materjalidest nähtub, et põhiliselt saadakse aru äsja formeeritud valitsuse raskustest uue eelarve koostamisel ning tehakse ettepanekud valitsuse poolt väljapakutud muudatused kas kinnitada või siis tehakse omapoolsed ettepanekud ja ei avaldata arvamust kinnitamise kohta.
Majanduskomisjoni istungil arutati üksikasjalikult riigieelarve projektiga seonduvaid küsimusi. Majanduskomisjoni arvates võiks esitatud riigieelarve projekti kohta esitatud muudatused koos mõningate täpsustustega kinnitada.
Selleks et selgitada teile esitatud riigieelarve projekti ümberkujundamisel esiletulnud probleeme, uue projekti ja kinnitatud riigieelarve omavahelisi seoseid, peatuksin lühidalt nendel põhimõtetel, mis olid eelmisel aastal aluseks riigieelarve projekti koostamisel.
Eesti 1990. aasta riigieelarve projekt, mis esitati möödunud aasta detsembrikuus eelmisele koosseisule kinnitamiseks, oli koostatud antud etapi reaalseid võimalusi arvestades. Oldi paratamatult sunnitud arvestama senikehtinud riigieelarve tulude ja kulude struktuuriga. Eelarve koostamise perioodil ei olnud kinnitatud maksude seadusi, puudusid konkreetsed maksumäärad. Ei olnud lõplikku vabariigi juhtimisstruktuuri, samuti puudus ülevaade hindade mõjust.
Eeltoodust tingituna koostati 1990. aasta eelarve möödunud aasta lõpul, lähtudes sellel momendil kehtinud maksudest, hindadest ja juhtimisstruktuurist. Seoses sellega, et ei olnud uusi maksuseadusi ja ei olnud võimalik koostada uute maksude arvutusi üksikute administratiiv-territoriaalüksuste lõikes, oli paratamatu koostada arvestuslikud näitajad kohalike eelarvete tulude ja kulude kohta ning esitada Ülemnõukogule kinnitamiseks riigimaksudest ja tuludest kohalike omavalitsuste eelarvetesse tehtavate eraldiste normatiivide suurused ja enamikele eelarvetele antavate rahaliste toetuste summad.
Seega vaatas Ülemnõukogu eelmine koosseis riigieelarvet kui ajutist, mis pidi kindlustama rahvamajanduse takistusteta finantseerimise.
Peab tunnistama, et samal ajal ei suudetud leida kõigile vastuvõetavat lahendust mitmele olulisele probleemile. Nimelt nähti NSV Liidu seadusega NSV Liidu 1990. aasta riigieelarve kohta vabariigi eelarvele ette niinimetatud liidumaksu suuruseks 15,9% kõigist meie territooriumil eelarvesse laekuvatest tuludest, mis moodustab 340,6 miljonit rubla. Samast seadusest tuleneski ka eelarve tsentraliseeritult jaotatud defitsiidisumma 105,4 milj. rubla. Vabariigi valitsuse eelmise koosseisu poolt nimetatud summade kohta esitatud vastulaused jäid liiduorganites rahuldamata.
Liidumaksu tasumine on käesoleval ajal peatatud ja vastavad summad meie poolt liidueelarvesse üle kandmata. Senini ei ole Liidu vastavate organitega liidumaksu suuruse küsimuses ühist keelt leitud. See aga ei tähenda, et me küsimuse lahendamise võimalused oleksime kõrvale jätnud.
Keeruline küsimus on meie eelarvesse sisse kirjutatud defitsiidi katmisega. Mullu eelarve formeerimisel ei leitud valitsuses ega ka Ülemnõukogus toimunud arutluste käigus võimalusi niigi pingelise eelarve tulude suurendamiseks ega kulude vähendamiseks. Lahendusena otsustas Ülemnõukogu eelmine koosseis lasta 1990. aastal välja riiklikele, kooperatiivsetele ja teistele ühiskondlikele ettevõtetele ja organisatsioonidele, aga samuti krediidiasutustele vabatahtlikkuse alusel realiseeritav Eesti siselaen kokku 190 miljoni rubla suuruses summas, millest eelarve kuludesse nähti ette suunata 102,5 miljonit rubla ning ülejäänud 87,5 miljonit rubla liha ja piima hinnavahede võla tasumiseks Maapangale. See laen on jäänud n.-ö. kaasavarana püsima ka arutusel olevasse riigieelarvesse ja nähtavasti tuleb väga tõsiselt suhtuda selle laenu mahutamisega esilekerkivatesse probleemidesse.
Kõik eeltoodu on leidnud oma kajastuse vabariigi 1990. aasta riigieelarve kinnitamise kohta Ülemnõukogu eelmise koosseisu poolt vastuvõetud seaduses. Seadusega „Eesti NSV 1990. aasta riigieelarve kohta tehti valitsusele ülesandeks vastavalt Eesti NSV 18. mai 1989. aasta seadusele „Eesti NSV isemajandamise alused” ning lähtudes vastuvõetavatest maksude seadustest, aga samuti hindade ja tariifide muudatustest ümber kujundada seadusega kinnitatud 1990. aasta riigieelarve ning esitada see 1. juuniks 1990. aastaks Eesti NSV Ülemnõukogule. Selleks et täita Ülemnõukogu poolt antud eelarve ümberkujundamise ülesannet, ongi valminud teile esitatud eelarve tulude ja kulude muutmise ettepanekute projekt. Õigusega on esitatud küsimus selle kohta, miks ei ole esitatud Ülemnõukogule arutamiseks kardinaalselt ümberkujundatud eelarvet, vaid on piirdutud üksnes tulude ja kulude osas tehtavate muudatuste ja ettepanekutega. Siinkohal tahaksin meenutada, et teie poolt ametisse kinnitatud vabariigi uue valitsuse tegevusperiood on olnud veel väga lühike, mis on ega olnud oluliseks mõjuriks üksteisega seotud majandus- ja finantsprobleemide lahendamisel. Valitsuse sellealase töö efektiivsuse suurenemise tõestusena on teile viimaste nädalate jooksul esitatud arutamiseks aktsiisimaksu, ettevõtte tulumaksu, üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu seaduste eelnõud. Siinjuures oleks majandusreformi käivitumise seisukohalt äärmiselt oluline nende maksuseaduste vastuvõtmine veel enne Ülemnõukogu suvevaheaega. See looks vajalikud eeldused selleks, et saaks kiires korras välja töötada nende seaduste rakendamiseks vajalikud üksikasjalikud juhendid. Teiseks, et ettevõtted ja majandusorganisatsioonid saaksid hakata välja töötama oma arengukavasid ning järgmise aasta finantsplaanide projekte. Et elanikkonda oleks võimalik hakata ette valmistama üleminekuks maksustamisele üksikisiku tulumaksuga tuludeklaratsioonide alusel, et luua reaalsed alused haldusreformi käivitamiseks ja kohalike omavalitsuste eelarvete iseseisvumiseks. Ja lõpuks, et hakata koostama vabariigi 1991. aasta riigieelarve projekti juba kardinaalselt uutest tingimustest lähtudes.
Seega, asudes 1990. aasta riigieelarve ümberformeerimisele, seisime jällegi fakti ees, et puuduvad vastuvõetud maksuseadused, mis oleksid eelduseks eelarve kardinaalseks ümberkorraldamiseks. Samuti ei saa me veel lõplikult rääkida uute hindade ja tariifide rakendamisest. Alles nädal tagasi sai lõplikult välja töötatud vajalik kompensatsioonide mehhanism, mille rakendamine võimaldab rahvamajanduse kulutuste põhiosa, põllumajandussaaduste doteerimiseks ettenähtud summade eelarve kuludest väljajätmise. Mõistetavalt toob see kaasa endaga olulisi nihkeid eelarve kulude senises struktuuris. Järelikult seisime me sündinud fakti ees, et eelarve ümberkorraldamine peab seisnema 1990. aasta kinnitatud eelarve sisulises ja põhjalikus analüüsimises ja reaalsete muudatusettepanekute väljatöötamises. Ettepanekute väljatöötamise käigus võeti arvesse võimalused tulude suurendamiseks vastavalt valitsuse poolt kehtestatud investeeringute maksule ning mõnede teiste tulude laekumisplaanide suurendamise arvel, aga samuti Ülemnõukogule esitatud ja eeldatavalt vastuvõetava seaduse eelnõust aktsiisimaksu kohta tulenevad muudatused. Vabariigi 1990. aasta riigieelarve kulude poole üksikasjalikuks läbitöötamiseks moodustati oma ala spetsialistidest kompetentne komisjon, kes need koos pankade ja vastavate ministeeriumide ja ametite esindajatega arutas läbi nende haldusalade kulude vähendamise võimalused ja tulude suurenduste ja kuludest saavutatud kokkuhoiusummade arvel mõnede hädavajalike kulude finantseerimiseks lisasummade eraldamise. Siinjuures pean märkima, et üksikuid kulutusi, milliste vähendamist komisjon pidas küll sisuliselt otstarbekaks, ei olnud aga tegelikult võimalik vähendada sellel lihtsal põhjusel, et vastavad summad olid juba ära kulutatud I poolaastal. Samal põhjusel oli mitmeid kulutusi võimalik vähendada ainult II poolaastaks ettenähtud summade ulatuses.
Üheaegselt käesoleva aasta võimalustega nähti komisjoni poolt ette perspektiivseid lahendusi kulutuste vähendamiseks alates 1990. aastast. Nii võeti seisukoht, et alates 1991. aastast lõpetada üldreeglina tootmisobjektide ehitamise finantseerimine eelarvest, asendades eelarve assigneeringud omavahendite ja panga krediidiga, jättes eelarve kanda vaid sotsiaal-kultuuriliste asutuste ehitamise kulud. Terve rea kulutuste osas tegi komisjon kindlaks võimalused nende vähendamiseks pärast vajalike ümberkorraldamiste rakendamist. Nii peeti näiteks võimalikuks minna etapiviisiliselt üle maaparanduse finantseerimisele omavahendite ja panga krediidi arvel. Sealjuures talude maaparandust teha põhiliselt riigi, eelarve vahenditest. Eesti Näituse osas peeti vajalikuks isemajandamise järkjärgulist juurutamist jne. Vabariigi valitsuse poolt läbivaatamiseks ja kinnitamiseks esitatud 1990. aasta riigieelarve seaduse eelnõu nii oma vormilt kui ka sisult sisaldab mitmeid olulisi muudatusi võrreldes eelmiste aastate eelarvetega. Arvestades sotsiaalsfääri katastroofilist mahajäämust, on projektis ette nähtud täiendavate vahendite eraldamine kõrgkoolide ja teadusasutuste juhtide, õppejõudude ja teadurite töötasude tõstmiseks, haridus- ja tervishoiuasutuste materiaalse baasi tugevdamiseks.
Eriti tuleks rõhutada kõrgkoolide ja teadusasutuste töötajate töötasude tõstmist. Vastav valitsuse määrus on üheks abinõuks, et tagada isemajandava Eesti tingimustele vastava kaadri väljaõpetamine ja teadlaste loomepotentsiaali parem kasutamine. Kriitiliselt on läbi vaadatud eelmise Ülemnõukogu poolt kinnitatud kulude otstarbekust, mille tulemusena on tehtud ettepanek kulude vähendamiseks konkreetsete ministeeriumide, riigiametite ja asutuste ning organisatsioonide lõikes. Põhimõtteliseks struktuuriliseks erinevuseks võrreldes kinnitatud eelarvega on see, et projektis nähakse ette kulutused riigieelarvest finantseeritavate üksikute ministeeriumide, riigiametite ning asutuste ja organisatsioonide lõikes. Kinnitatud eelarves olid need kulud välja toodud vaid üksikute rahvamajandusharude lõikes. Nimetatud uus printsiip – näha kulud ette konkreetsele adressaadile – suurendab ministeeriumide, riigiametite, asutuste ja organisatsioonide vastutust eelarveliste vahendite ökonoomse kasutamise osas vabariigi Ülemnõukogu kui vahendite eraldaja ees.
Käesoleva aasta riigieelarve projekt sisaldab mitmeid raskeid momente normeeritud tulude täitmise osas ja seda just siselaenu obligatsioonide realiseerimise reaalsuse suhtes. Samal ajal on riigilaenu obligatsioonide realiseerimisest planeeritud tulu ainsaks võimaluseks riigieelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks ning vabariigi valitsus teeb kõik temast oleneva, et kindlustada riigieelarve tulude plaani täitmine. Juhul kui lugupeetud rahvasaadikud seavad kahtluse alla tulude plaani täitmise ja ei pea võimalikuks kinnitada 1990. aasta riigieelarve seaduse projekti sellel põhjusel, toob see kaasa majanduse ja sotsiaalsfääri arendamiseks vastuvõetud otsuste täitmise ja kavandatavate programmide edasilükkamise. Tähtsamad nendest oleksid: kõrgkoolide ja teadusasutuste juhtide, õppejõudude ja teadurite töötasude tõstmine 5 miljonit rubla, haridusasutuste varustamine arvutustehnikaga – „Jukudega” – ja täiendavate kapitaalremontide teostamine ning lasertehnoloogia väljatöötamine, kokku 5,5 miljonit rubla, tervishoiuasutuste materiaalse baasi tugevdamine, kapitaalmahutused, kapitaalremondid, kaasaegne meditsiiniaparatuur – kokku 4,8 miljonit rubla, talude loomisega seotud täiendavad kulud, osavõtt asundustalude programmi realiseerimisest, kokku 8 miljonit rubla, rahvusraamatukogu ehitamise kulud 2,3 miljonit rubla. 1990. aasta kinnitatud riigieelarve muutub sellisel juhul defitsiidiga eelarveks, sest täpsustamata jääb Eesti NSV Ülemnõukogu 15. märtsi 1990. aasta otsusega peatatud töötasustamisfondi kasvu maksust planeeritud tulude vähendamine. Sellisel juhul jäävad katmata ka need kulud, mis on ette nähtud Kirde-Eesti arenguprogrammide lahendamiseks. 22. juunil kirjutas peaminister alla Eesti Vabariigi Valitsuse määrusele „Esmajärgulistest abinõudest Kirde-Eesti sotsiaalse, majandusliku ja ökoloogilise olukorra normaliseerimiseks”, mille järgi läheb käesoleva aasta II poolaastal lahti praktiliselt kõikide olulisemate Kirde-Eesti olukorda pingestavate majanduslike, sotsiaalsete ja ökoloogiliste probleemide lahendamine – need on põlevkivikompleksi arenguperspektiivid, keskkonnaseisundi märgatavaks parandamiseks vajalikud abinõud Kohtla-Järvel ja Kiviõlis saastamise vähendamise alal ning elanike tööhõive tagamise küsimus. Tõsiselt võetakse päevakorda Sillamäe ja Kohtla-Järve, aga samuti ka Narva linna veevarustuse küsimused. Koheselt rakendatavatest abinõudest: Kirde-Eesti teedevõrgu korrastamiseks eraldas koondis „Eesti Maanteed” käesoleva aasta I poolaastaks 2 miljonit rubla, Narva Linnavalitsus koos Eesti Vabariigi Haridusministeeriumiga tegeleb Narva kõrgema astme keskeriõppeasutuse väljaarendamisega kõrgkooliks, Narva vene humanitaarkeskuse väljaarendamisel on ette nähtud valitsusepoolne finantsabi. Kohtla-Järve Linna Täitevkomitee poolt esitatud soovidest nähakse ette täiendav finantseerimine spordiühing „Kalevi” Kohtla-Järve Spordikoolile käesoleva aasta II poolaastal 80 tuhat rubla. Teised Kohtla-Järve Linna Täitevkomitee finantstoetuse soovid käesoleva aasta II poolaastaks on kas lahendatud või lahendamisel operatiivselt vabariigi rahandusministeeriumi ja Kohtla-Järve täitevkomitee vahel. Möödunud reedel arutas vabariigi valitsus mitmete ministrite, aga samuti ka teadlaste ja koos Narva linna esindajatega Narva linna isemajandamise kontseptsiooni, mis oma mitmetelt põhimõtetelt leidis heakskiitu. Kuna küsimuste ring on väga lai ning mitmekesine, vajavad paljud neist täiendavat põhjalikku läbitöötamist, majanduslikku ja sotsiaalset analüüsi. Juba homme jätkub konkreetne töö Narva linnas valitsuse ja teadusasutuste esindajate ning Narva linnavõimude ja esindajate osavõtul. Narva isemajandamise projekt hõlmab majanduse ja sotsiaalsfääri jõudsa arendamise küsimusi, sealhulgas ka välismajanduse ja ökoloogia probleeme. Linnavõimude poolt on välja pakutud mõned uued ideed kohaliku eelarve koostamise küsimustes. Põhimõtteliselt on need lahendatavad II poolaasta eelarve raames.
Edasi tahaksin peatuda ka Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu rahandussuhetel, mida, kui nii võiks öelda, oma sõnavõtus-küsimuses puudutas rahvasaadik hr. Jaak Allik, samuti ka härrad Tiit Made ja Arvo Junti tundsid huvi liidumaksu küsimuses, mis minu arvates vajaks veel mõningat selgitust. Nagu te teate, peatas eelmine Eesti NSV Ülemnõukogu liidumaksu tasumise, mis NSV Liidu Ülemnõukogu eelarveseadusega möödunud aasta lõpus määrati. Jutt käib 340 miljonist rublast. See ületab vähemalt kahekordselt meie võimalusi. Meie poolt pakutud eraldiste suuruseks Nõukogude Liidu liidueelarvesse oli 150 miljonit rubla. Selles osas on kujunenud konfliktsituatsioon. Me ei ole tänase päevani Nõukogude Liidu eelarvesse tasunud mitte ühtegi rubla meile määratud liidumaksust. Protsess on vastastikune. Moskva on järk-järgult lõpetanud meil saadaolevate summade ülekandmise ja osaliselt seni ka liidueelarvest finantseeritud objektidele rahade eraldamist. Kõige viimane Moskva sellesuunaline otsus puudutas meie kalatööstust ja kalurikolhoose. 15. juunist peatati dotatsioonide maksmine liidueelarvest. Aasta summana on see ligi 25 miljonit rubla, seega II poolaastaks siis poole väiksem, see tähendaks kala hinna tõusu tarbijale konservide osas 20%, ülejäänud kalatoodetele kuskil 60–70%. Momendil vahendeid selle hinnatõusu kompenseerimiseks aga eelarves ei ole. Küsimus on uus ja vajab veel läbitöötamist, kuidas seda probleemi lahendada. Juba varasematest summadest on Moskva katkestanud jõusööda hinnavahe kompenseerimise Eestile 50 miljoni rubla ulatuses. Meile ei ole kompenseeritud liidueelarvest ka transporditariifide suurenemist ja diiselkütuse hindade tõusu, kokku 78 miljonit rubla. Samuti ei saa me liidueelarvest rahalisi vahendeid selleks, et maksta kompensatsiooni rehabiliteeritutele nendelt äravõetud varade eest. Meiepoolne taotlus on esitatud 60 miljoni rubla ulatuses. Juba nimetatud nelja objekti puhul on eelarve vahendite vähenemine arvestatuna aastasummale üle 210 miljoni rubla. Te näete, et meie rahandussuhted Nõukogude Liiduga muutuvad üha komplitseeritumaks. Muidugi ei oska me praegu ette ennustada, milliste ürituste finantseerimine lõpetatakse järgmistena. Jääb loota, et II poolaastal lõpetab Moskva ka Julgeoleku Komitee, Eesti Vabariigis paiknevate väeosade finantseerimise ja siis peab Ülemnõukogu otsustama, kas neid hakatakse finantseerima Eesti Vabariigi riigieelarvest või on nad sunnitud tegutsema isemajandamise printsiipidest lähtudes.
Härra Junti tõstatas küsimuse liidumaksu summade sundäravõtmisest. Selline oht on tõepoolest olemas. Vabariigi valitsus andis korralduse, et NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklikule Pangale aga samuti ka Sotsiaalpangale mitte võtta täitmiseks NSV Liidu Rahandusministeeriumi ja NSV Liidu Riigipanga korraldust meie arvetelt summade kandmiseks liidulisse eelarvesse. Jääb loota meie riigipanga juhtkonnale. Valitsus loodab, et ka Eesti Pank rakendab omapoolsed abinõud, kuidas rahade ülekandmist liidulisse eelarvesse vältida. Vabariigi valitsuse poolt on esitatud Vabariigi Ülemnõukogule ettepanek arutada selliste organisatsioonide nagu VEKSA, Julgeoleku Komitee, Tsiviilkaitse Staap, Glavlit ja sõjakomissariaadi tegevuse finantseerimise lõpetamist riigieelarve vahenditest. Selle küsimuse on püstitanud ka rahvasaadik Junti. Käesoleval aastal on nimetatud organisatsioonidele ette nähtud assigneeringuid riigieelarvest järgmiste kulutuste katteks.
Kõigepealt VEKSA. See on nüüd juba vähendatud kulud. 103 tuhat rubla, sealhulgas töötasudeks 18 000 rubla, majandus- ja muudeks kuludeks 8 000 rubla ja informatsiooni-propaganda üritusteks 77 tuhat rubla. Vabariigi valitsus, võttes arvesse vabariigi üldsuse arvamust ja väliseestlastega suhtlemise praegust praktikat, pidas otstarbekaks lõpetada VEKSA tegevus ja finantseerimine 1. septembrist 1990. Üheaegselt kavandatakse ühingu osa funktsioonide üleandmine Eesti Instituudile.
Julgeoleku Komitee saab eelarvest raha sellel aastal 42,5 tuhat rubla, sealhulgas eesti keele õpetamise kursuste läbiviimiseks 15,5 tuhat rbl. ning Ülemnõukogu Presiidiumi, vabariigi valitsuse, EKP Keskkomitee ja Julgeoleku Komitee eritelefonside hooldamise kuludeks kokku 27 tuhat rbl.
Tsiviilkaitse Staap on eelarves 1 miljoni 378,4 tuhande rublaga, selle hulgas 700 tuhat on ette nähtud vabariikliku ühtse teadustamissüsteemi väljatöötamiseks ning ülejäänud kulutused töötajate palkadeks ja majanduskuludeks. Seejuures peab ütlema, et ohvitseride palgad kaetakse liidulisest eelarvest.
Glavlit. 20,7 tuhat rubla rahvusvaheliste postisaadetiste kontrollgrupi ülalpidamiseks. Vastavalt rahvusvahelistele eeskirjadele, nimelt on olemas rahvusvaheline konventsioon, millele on alla kirjutanud Nõukogude Liit, kuuluvad rahvusvahelised postisaadetised kontrollimisele. Kui enne viidi kontrollimine läbi Moskvas, siis selleks, et lühendada Rootsist ja Soomest tulevate postisaadetiste teeloleku aega, eraldati riigieelarvest Glavlitile ülalmärgitud vahendid, et kontroll läbi viia Tallinnas.
Sõjakomissariaat. 117,3 tuhat rubla, see on ette nähtud sõjakomissariaatide majanduskuludeks, sealjuures on kindel, et alates 1991. aastast võtab NSV Liidu Rahandusministeerium sõjakomissariaatide ülalpidamise kulud täielikult liidulise eelarve kanda.
Valitsus pöördus oma kirjaga nr. 1272, 7. juunist k.a. Ülemnõukogu Presiidiumi poole, tehes ettepaneku lõpetada loetletud asutuste finantseerimine. Kahjuks ei ole Ülemnõukogu seni sellele kirjale reageerinud ega oma suhtumist avaldanud.
Ülemnõukogu majandus-, riigikaitse-, aga samuti haldusreformi komisjoni mitmed saadikud tegid ettepaneku läbi vaadata võimalused valitsuse reservfondi suurendamiseks mitmesuguste ettenägematute kulude katmiseks.
On ettepanek Ülemnõukogule suurendada valitsuse reservfondi, lisades projektis ettenähtud suurendusele, mis moodustab 5 milj. rbl., veel 7,8 milj. rbl.
Seega moodustaks reservfond koos olemasoleva jäägiga, mis käesolevaks aastaks on 5,2 milj. rbl., kokku 19 milj. rbl.
Valitsusel on ettepanek suunata reservfondi täiendava 7,8 milj. rbl. katteks teile esitatud riigieelarve projekti muudatustes ettenähtud järgmised assigneeringud: Pärnu, Saare, Valga ja Võru maavalitsustele ettenähtud vahendid 1,8 milj. rbl. Linna- ja maavalitsuste taotlused täiendavate assigneeringute saamiseks vaadatakse vabariigi valitsuse poolt läbi käesoleva aasta II poolaastal ning vahendite eraldamise küsimuses arvestatakse riigieelarve võimalusi ja kohalike omavalitsuste rahaliste vahendite jääke. Tsentraliseeritud kapitaalmahutuste reserv 3,5 milj. rbl., Metsaametile metsavalvepersonali kordonite kapitaalremondiks ettenähtud vahendid 0,5 milj. rbl., kohalike omavalitsuste reformi läbiviimiseks ettenähtud vahendid 0,5 milj. rbl., Eesti Kodukaitse kuludeks ettenähtud vahendid 0,3 milj. rbl., eelarveliste asutuste toitluskulude kallinemise katteks ettenähtud reservi arvel 1,2 milj. rbl., kuna viimast ei kasutata käesoleval aastal täies ulatuses ära.
Rahvasaadik hr. Uluots tundis huvi siselaenu realiseerimise tingimuste vastu. Siin võiks öelda järgmist. Eesti valitsuse 25. jaanuari 1990. aasta määruse nr. 18 alusel lastakse välja Eesti 5%-line siselaen kogusummas 190 milj. rbl. Obligatsioonid on ette nähtud müümiseks riiklikele, kooperatiivsetele ja ühiskondlikele ettevõtetele ning organisatsioonidele, aga samuti ka pankadele. Obligatsioonide müümine toimub pankade kaudu, makstes pankadele müügi eest tasu 0,2% müüdud obligatsioonide summast. Obligatsioonidest saadav tulu makstakse välja 1 kord aastas obligatsioonide kupongide alusel sularahata arvelduste korras pankade poolt.
Siselaenuobligatsioone hakatakse tagasi ostma 1. jaanuarist 1996 ja seda tehakse kümne aasta jooksul võrdsetes osades. Rahvasaadik härra Junti märkis, et eelarves ei ole ettenähtud kulutusi, et kindlustada kaitse süüdistatavaile. Jutt on ilmselt advokaatide töö tasustamisest eeluurimisprotsessis osalemise eest. See küsimus tõstatati Advokaatide Kolleegiumi poolt üles käesoleva aasta veebruarikuus. Kuna puudusid vajalikud kogemused selle töömahu ja kulutuste kohta, siis eraldati esialgu rahandusministri poolt 50 000 rubla, mis on ka ära näidatud reservfondi kasutamise informatsiooni esimesel leheküljel Riigikantseleile eraldatavate summade juures, kus on märgitud „Ülekandmiseks teistele asutustele, Eesti Vabariigi Advokaatide Kolleegiumi Presiidiumile kriminaalasjades advokaadi osavõtuga seotud kulude katteks 50 000 rubla”. See summa kattis täielikult I poolaasta vajadused. Hiljuti vaatasime koos Advokaatide Kolleegiumiga läbi II poolaasta finantseerimise küsimused, sealhulgas ka advokaatide koduse valve tasustamise probleemid ning küsimus leidis kooskõlastatud lahenduse. Rahvasaadik Reinson tundis huvi rahvamajanduse kulude suurenemise vastu. Arvestades kõiki muudatusi, kulutused 1990. aastal võrreldes 1989. aasta tegeliku täitmisega vähenevad 182,4 miljoni rubla võrra, mis on ära toodud seletuskirja tabelis lk. 14. Kui silmas peetakse muudatusi, mida valitsus välja pakub teiseks poolaastaks, siis seletuskirja lk. 13 on ära toodud tõepoolest suurenemine kokku 11 miljonit rubla, selle juures tahaksin märkida, et rahvamajanduse kulutuste hulka vastavalt eelarve klassifikatsioonile kuulub ka talufondi eraldatav 8 miljonit rubla, Pärnu gaasitrassi ehitus ja Lehmja sadama ehitus kokku ligi 2 miljoni rublaga.
Rahvasaadik Zõbinil oli küsimus mitmesuguste maksete ja riigilõivude kohta, mida inimesed peavad tasuma meditsiinilise läbivaatuse eest, autojuhilubade saamiseks või notariaalkontorites volituste kinnitamiseks. Siin võib konkreetselt öelda, et autojuhtide meditsiinilise läbivaatamise tasu kehtestati Eesti Tervishoiuministeeriumi poolt 21. mail 1990. aastal suuruses 4 rubla, kusjuures Isamaasõja invaliididel on läbivaatus tasuta, II grupi invaliidide ja pensionäride osas säilis aga endine hind üks rubla. Need summad jäävad tervishoiuasutuste kätte. Riigilõivude määrasid suurendati NSV Liidu Ministrite Nõukogu määrusega 25. oktoobrist 1989 nr. 894, milles nähti ette autotranspordivahendite kasutamise õiguse volituste väljaandmise eest riigilõiv volitaja laste, abikaasa ja vanemate osas 15 rubla, teiste kodanike osas aga 50 rubla, seejuures riigilõivu suurenemisest saadavad summad läksid osaliselt notariaalkontorite töötajate palkade tõstmiseks.
Riigikantselei kulutuste vähenemise vastu tundsid huvi rahvasaadikud härrad Tiit Made ja Jaak Allik. Tõepoolest, vastavalt teile välja jagatud materjalidele Riigikantselei kulud on planeeritud käesolevaks aastaks võrreldes 1989. aastaga 2,4 miljonit rubla väiksemad. Küsimus on selles, et möödunud aastal eraldati eelarve täitmise käigus ühekordne summa ja nimelt 2,5 miljonit rubla ülekandmiseks aktsiaseltsile „Eesti Investeerimispank” riiklikuks osakapitaliks. Nii et seal on osanikuks vabariigi valitsus. Kuna see kulu oli ühekordne, siis seda eraldi üksikute kulude loetelus pole välja toodud.
Ühe tõsise probleemina on üles kerkinud ehituse jätkamine Armeenias. Esialgsete plaanide kohaselt nähti selleks ette 12 miljonit rubla. Seoses ehitustööde halva kulgemisega blokaadi tõttu aasta algul suunas ehitusministeerium sellest 3 miljonit rubla teiste objektide ehitamiseks. Siin võiks ära märkida näiteks Aseri Keraamikatehast, Tallinna Ehituskeraamika Tehast, seega on tänavu võimalik ära kasutada 9 miljonit rubla. I poolaastal vastavalt ehitusministeeriumi andmetele kasutatakse ära umbes 7 miljonit. Valitsus paneb ette suurendada järgmiseks poolaastaks assigneeringuid 3 miljoni rubla võrra. Seega jääks II poolaastal kapitaalmahutuste mahuks Armeenias ehitatavatel objektidel kokku 5 miljonit. Tuleks vastu võtta põhimõtteline otsus ehitustööde edasise jätkamise kohta, kas alustada uusi objekte või mitte. Üks on aga kindel, pooleliolevad objektid tuleb kindlasti lõpetada.
Eespool oli meil juttu ka 1991. aasta riigieelarvest. Tahan sellega juhtida tähelepanu vaid sellele, et aasta lõpuni on praktiliselt jäänud 6 kuud, s.o. pool aastat. Tööd järgmise aasta eelarve projektiga on rahandusministeeriumil kavas alustada aga kohe. Soomes näiteks käivitatakse see töö juba üks aasta enne eelarve esitamist parlamendile. Seal on välja kujunenud eelarve struktuur, olulisi nihkeid ei toimu maksustamises, stabiilne on enam-vähem hindade dünaamika, aga samuti ka teised majanduslikud näitajad. Meil aga tuleb sisuliselt alustada nullist – uued maksud, uued hinnad, uus eelarvesüsteem, seda nii riigi kui kohalike eelarvete osas. Kompensatsioonimehhanismi käivitamine, haldusreformi elluviimine kohalike omavalitsuste esmatasandil, privatiseerimisprotsessiga seotud küsimused ning kümned ja kümned teised küsimused on tihedalt seotud nii järgmise aasta arengukava kui ka riigieelarve projekti väljatöötamisega, aga samuti kohalike eelarvete formeerimise küsimus. Vabariigi valitsusel on tõsine palve kaaluda esitatud seaduseelnõude vastuvõtmise kiirendamise võimalust. Küsimuse uue aasta eelarveprojekti koostamistööde kohesest alustamisest on õigesti tõstatanud ka haldusreformikomisjon oma arvamuses 1990. aasta täpsustatud eelarve kohta.
Ettekande lõpetuseks ma tahaksin lugupeetud rahvasaadikute tähelepanu juhtida veel paarile küsimusele. Esiteks: maailmapraktikas on saanud tavaks eelarve läbivaatamisel, kui see kinnitatakse tulude ja kulude tasakaalus, siis parlamentide komisjon ja rahvasaadikud esitavad ettepanekud eelarve muutmiseks üldreeglina tasakaalustatutena. S.o. kui suurendatakse või vähendatakse kulusid, siis tehakse ettepanekud nende suunamise kohta ning kulude suurendamise või tulude vähendamise ettepanekute juurde tuuakse ära ka vastavad katteallikad. Teiseks: mõned rahvasaadikud on hirmul eelarve defitsiidist, mis võib tekkida siselaenu mittetäielikust realiseerimisest. Üsna tavaliseks asjaks on, et eelarve koostatakse defitsiidiga ka teistes riikides, näiteks USA, Rootsi. Nii näiteks 1987.–1988. aasta Rootsi riigieelarve defitsiit moodustas kokku 10,6% kulude mahust, Kanadas aga 1990. aastal ligi 4% rahvuslikust kogutoodangust. Loomulikult on parem seda muidugi vältida.
Tänan teid tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu, head kolleegid, praegu kehtib veel ajutine reglement, mis väidab, et esimesel lugemisel tutvustatakse kontseptsiooni ja esitatakse küsimused, läbirääkimisi ei avata. Nii et kõik lugupeetud saadikud, kes on sõnasoovi tellimused esitanud, peaksid arvestama, et praegu me esitame küsimusi.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud härra minister! Suur tänu põhjaliku ettekande eest! Kuid mõningad asjad vajaksid siiski veel täpsustamist üldteoreetilises plaanis. Esiteks, ma ei saa öelda, et ma oleksin saanud sügava rahulduse sellest, kuidas te seletasite suhtumist liidumaksusse. Ma tahaksin täpsustada küsimusega seda mõtet. Kui me ei kanna Moskvale üle seda summat, miks me ta siis oma kuludesse sisse paneme?
Teine küsimus. Mul on jäänud niisugune mulje ja niipalju kui ma eelarvet analüüsisin ja võrdlesin seda valitsuse programmiga, siis valitsuse programm ja esitatud eelarve kokku ei lange, need on kaks eri asja. Miks meile esitatud eelarve ei järgi valitsuse poolt parlamendile esitatud programmi, tegevusprogrammi?
Kolmas küsimus. Me mäletame päris hästi, kui oli selle eelarve 1. arutamine eelmises Ülemnõukogus, siis esitas majandusministeerium alternatiiveelarve. See on nüüd kuskile kadunud, me ei mäletagi enam sellest eelarvest midagi. Miks see on oma tähtsuse tänaseks minetanud?
Päris õige on tõesti, et osa raha on juba ära kulutatud. Kas ei oleks pidanud esitama saadikutele esimese ja teise poole aasta kulude ja tulude jaotusena struktuuri, et meil oleks ettekujutus, kui palju raha on juba ära kulutatud ja kui palju seda veel alles on, üksikute kuluelementide kaupa.
Ja lõpuks viiendaks. Tsiviilkaitsele on eraldatud väga suured summad. Milleks? Kuhu need lähevad?
R. Miller
Kõigepealt võib-olla siis liidumaksust. Mispärast me ta kuludesse sisse panime? Ma tahan veel kord alla kriipsutada ja oma ettekandes ma ka märkisin, et me ei ole lõplikult veendunud, et Liidu rahandusministeerium või Liidu Riigipank seda meilt ära ei võta. See on peamine põhjus. Kui ta jääb kasutamata ja me ei kanna Liitu üle, suudame me selle nende summade arvel II poolaastal või aasta lõpus kompenseerida või suunata need vahendid väga mitmesugusteks otstarveteks, mida praegu me ei ole suutnud ära lahendada. See oleks põhiline küsimus liidumaksu osas.
Nüüd, mis puudutab valitsuse programmi järgimist, kas härra Made ei tahaks küsimust võib-olla konkretiseerida natuke.
T. Made
Ma mõtlesin seda teha küll oma sõnavõtus, kui asi ükskord niikaugele jõuab, analüüsida seda, ma lihtsalt avaldan oma arvamust. Minu meelest selles eelarves, mis meile esitatakse kinnitamiseks siin Ülemnõukogu saalis, ei ole valitsuse poolt meile esitatud programmi põhimõtted leidnud kajastamist. Võib-olla ma eksin, siis lükake see seisukoht, palun, ümber.
R. Miller
Ma kommenteeriksin vahest niipalju seda, et me peame täna siin läbi vaatama neid muudatusi, mida välja pakub uus, äsjaformeeritud valitsus ja selles suunas on valitsusprogrammis kindlasti sees, et suurendada kulutusi järk-järgult sotsiaalsfäärile. Kui te tutvusite tähelepanelikult materjaliga, siis esmajoones on täiendavad kulutused suunatud sotsiaalsfääri kulutuste suurendamiseks. Nii et muudatuste osas on põhimõtteliselt jälgitud valitsusprogrammi.
Kui me aga räägime riigieelarvest kui tervikust, siis kahjuks on kulutused endiselt rahvamajandusele suured, seda me tunnistame ka kõik, aga praktiliselt siin muudatusi me teha ei saa, me peame apelleerima ja läbi vaatama siiski neid küsimusi, mis on seotud riigieelarve muudatustega.
Edasi majandusministeeriumi alternatiivsest eelarvest. Valitsus on seisukohal, et ühel valitsusel ei saa olla kahte eelarvet. Valitsus esitab parlamendile ikkagi ühe riigieelarve ja selle oma valitsuse nimel. Selline praktika meil oli, et esitati alternatiivriigieelarve, ütleksin, ta ei olnud isegi eelarve variant, vaid ta oli eelarve programm.
Nii et seisukoht on kindel. Valitsus, kui ta tuleb välja Ülemnõukogusse, siis ta ei tule alternatiivvariandiga, vaid tuleb ühe riigieelarvega.
Nüüd mis puudutab I ja II poolaasta kulutusi, siis ma tahaksin öelda: I poolaasta tegelikud kulutused me saame ministeeriumide ja ametkondade aruannetest alles 25 päeva pärast I poolaasta möödumist, ja seoses sellega, kui me oleksime tahtnud saada nüüd tegelikud kulutused teada, kui palju on I poolaastal, siis me oleksime pidanud riigieelarve esitamise projekti veel edasi lükkama. Lihtsalt sellel põhjusel me ei teinud.
Ja mis puutub tsiviilkaitse kulutustesse, siis ma ütleksin veel kord seda, et 700 tuhat sellest summast on ette nähtud informatsiooni ja teadustussüsteemi väljatöötamiseks ja ülejäänud summad on palkadeks ja majanduskuludeks.
P. Panfilov
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud minister! Mulle tundub, et need andmed, mis täna esitati, annavad ebamäärasema kujutluse riigieelarvest võrreldes nendega, mis esitati eelmise Ülemnõukogu koosseisu ühel istungjärgul. Seal oli palju selgemalt kirjeldatud, kuidas, mis, kuhu lähevad kulutused. Siin oli esitatud küsimus, miks ministeeriumil ei ole välja pakkuda valitsusele alternatiivset programmi. Minu arvates võttis ministeerium selles küsimuses valitsusega ühe liini, seepärast tehtigi kõik selleks, et ähmastada tegelikke kulusid. Kuid see on küsimus. Mul on selline palve, kas ei võiks need arvud esitada sellisel kujul: üldise eelarve 1990. aastaks me kinnitasime, kas ei saaks siiski kõiki neid arvusid üritada lahti jaotada, vähemalt eeldatavad kulutused selle aasta esimese poolaasta kohta ja teise poolaasta finantseerimise tulemused. Palun teatada riigiaparaadi ülalpidamise oodatav kulutuste summa, selle võib välja arvestada, ja planeeritav kulutuste summa selle aasta teiseks poolaastaks. See on esimene küsimus.
Teine. Kas kujunenud situatsioon NSV Liiduga tähendab seda, et Eesti Vabariik astus majanduslikku sõtta NSV Liiduga?
Ja kolmas küsimus. Valitsuse programmis ei ole sõnagi, mitte ridagi, aga mina tahaksin, et valitsuse programmis oleks spetsiaalne lõik riigikeele õppimise kohta. Sellepärast et tänasest õiendist tuleb välja, et kõige rohkem kulutusi eesti keele õppimiseks teeb valitsus julgeolekukomitee süsteemis. See on ainuke koht, kus räägitakse eesti keele õppimisest.
R. Miller
Lugupeetud rahvasaadik soovib teada oodatavaid I poolaasta kulutusi ja kui palju siis jääks II poolaastaks. Kui Ülemnõukogu peab seda vajalikuks, siis ma arvan, et need oodatavad kulutused on meil võimalik teile esitada kolmapäevaks. Ma ei tea, kas rahvasaadikuid rahuldab kolmapäev või mitte? Võitlus Liiduga. Ma ütleksin, et võitlust Liiduga ja liidumaksuga ei alustanud mitte meie, vaid see küsimus tulenes sellest, mida ma oma ettekandes ka nimetasin, et liidumaks määrati meile kaks korda suurem kui see oli möödunud aastal, mida meie vabariigi riigieelarve ei kannata välja. Selles küsimuses on pöördutud Liidu rahandusministeeriumi poole, töö hakkas käima osakondade tasemel, lõppes Liidu rahandusministriga, vaadati küsimused läbi valitsuskomisjonis, küsimus tõstatati Liidu Ülemnõukogu ees ja umbes kuu aega tagasi härrad Rüütel ja Savisaar kirjutasid alla telegrammile Liidu presidendile, kuid küsimus ei ole tänapäevaks nihkunud paigast. Kuidas võitlus lõpeb, on raske öelda, mul on kindel kokkulepe Liidu rahandusministri Pavloviga, et need küsimused läbi arutada. Sama küsimus, ma tahaksin öelda, kerkib üles ka Läti osas, sest Läti Ülemnõukogu vähendas liidumaksu peaaegu poole võrra ja teisel poolaastal neil enam maksta ei jäägi. Mis puutub riigikeele õppimisse, siis üldreeglina eesti keele õpetamise summad on vene koolide eelarvetes, ja kui mõni asutus või organisatsioon, mida finantseeritakse riigieelarvest, on pöördunud meie poole vastavate taotlustega, siis nende taotluste reaalsus on läbi vaadatud ja ma võin nimetada, et ka näiteks siseministeeriumi eelarves on eesti keele õpetamine. Nii et need küsimused on vaadatud riigieelarvest finantseeritavate asutuste ja organisatsioonide lõikes iga kord eraldi läbi.
J. Telgmaa
Lugupeetav minister! Need eelarve muudatused puudutavad ka maakondade eelarveid. Ma tahaks küsida, kas need eelarve muudatused on eelnevalt ka läbi räägitud maakondadega? Ja kui nad on läbi räägitud, siis kuidas need läbirääkimised kulgesid? Siis ma tahaks küsida ka liidumaksu kohta. Kas praegu on peatatud kogu liidumaks või ei maksta ka seda osa, mida me liidumaksust ise aktsepteeriksime? Ma adresseeriksin oma kolmanda küsimuse kaasettekandjale majanduskomisjonist, kui ta ilmub. Ma tahaks teada, kuidas on tsentraliseeritud kapmahutuste jaotamine, milline on nende struktuur ja otstarbekus, kuidas see põhjendatud on? Aga selle ma esitaksin juba järgmisele ettekandjale.
R. Miller
Ma ütleksin, et tegemist on riigieelarve muudatusega, mis ei puuduta kohalike eelarvete kulusid. Nii et siin mingisuguseid läbirääkimisi praegu või käesoleval ajal maakondadega ja linnadega ei ole toimunud. Liidumaks. Liidumaks vastavalt Eesti NSV Ülemnõukogu 6. detsembri otsusele peatati. Seal ei olnud juttu osalisest ülekandmisest, vaid liidumaksu ülekandmine peatati täielikult. Ja sellest on ka rahandusministeerium ning vabariigi valitsus juhindunud oma juhendite andmisel riigipangale.
P. Grigorjev
Lugupeetud hr. minister, teie poolt esitatud projektis ma ei leidnud lahtrit, millised valuuta tagavarad on vabariigi käsutada, kuidas neid täiendatakse, millisel otstarbel kulutatakse ja kas on üldse abinõusid valuuta tagavara loomiseks ja suurendamiseks erakorraliste asjaolude tarbeks.
R. Miller
Riigieelarve ei puuduta valuuta bilanssi. Valuutaoperatsioonid mingisugust kajastamist eelarves ei leia. Hiljuti vabariigi valitsus vaatas läbi valuuta müügi küsimused, kuidas osta valuutat ettevõtetelt, ja võttis vastu sellekohase määruse. Selle määruse järgi nähakse ette, et vabariik hakkab ostma valuutat, kuni Eesti Pank kehtestab oma kursi turismikursi järgi. Niipalju võib-olla selle küsimuse osas.
A. Prii
Lugupeetud juhataja, lugupeetud minister, lugupeetud saadikud! Miks on eelarvest välja jäänud üks miljon rubla Upa kooli ehituseks Saaremaal? Esialgne summa oli 1,6 miljonit, eelarvesse on jäänud aga 660 tuhat rubla, vajaka jäänud üks miljon rubla oli mõeldud Eikla algkooli, Kärla ja Muhu võimlate ehituseks ja kapremondiks. Palun eelarvest leida võimalus Saaremaa haridusele 1 miljoni rubla lisamiseks, nagu see oli esialgses variandis.
R. Miller
Upa kooli finantseerimise kohta ma tahaksin öelda järgmist. Kõrvuti mõne teise riiklikult tähtsa objekti finantseerimisega oli erandkorras Upa kooli finantseerimine ette nähtud mitte Saaremaa eelarvest, vaid riigieelarvest. Kuna ehitustööde maht on selline, et seal neid summasid ära ei kasutata käesoleval aastal, siis vähendati 1 miljon rubla finantseerimist selle kooli ehituseks ja see on juba ära suunatud teiste objektide ehitamise katteks. Kui küsimus kerkib üles mingisuguse teise objekti ehituse finantseerimisel Saaremaal, siis tuleb see eraldi läbi vaadata.
J. Põld
Härra minister, mul on teile selline küsimus. Saare maavalitsus oma kahe kirjaga palus teid läbi vaadata võimaluse kompenseerida meretranspordiga seotud kulutused. Saarlastel olid need eelmisel aastal 2,52 miljonit rubla. Analoogiline probleem on ka hiidlastel, nende kulutused 1989. aastal olid 1,3 miljonit rubla. See on suur summa, mida meie ettevõtted, asutused ja organisatsioonid peavad täiendavalt maksma, arvestades oma regionaalset eraldatust. Kas eelarve formeerimisel oli sellega arvestatud? Samas ma natuke laiendaksin seda küsimust, ma loen riigieelarve kulude poolt, transpordiministeeriumi haldusala kulutused on üle 20 miljoni rubla ja ma tean ka seda, et varasematel aegadel kandis Eesti Merelaevandus kümneid miljoneid rublasid Liidu eelarvesse.
R. Miller
Kõigepealt Saare- ja Hiiumaa täiendavate kulude kompenseerimisest. Osaliselt on see küsimus lahendatud, muidugi mitte täies ulatuses. Vabariigi Ülemnõukogu eelmine koosseis eraldas põllumajandusministeeriumile 30 miljonit rubla finantsabi osutamiseks raskes finantsolukorras olevatele majanditele. Saaremaa majandid said sellest summast kokku 4 miljonit rubla, kahjuks ma Hiiumaa summat ei mäleta, aga see ulatus ka kindlasti miljoni rublani, nii et põllumajandusettevõtete osas on küsimus lahendatud. Transpordiettevõtete osas on küsimus lahendatud tariifide tõstmisega. Jäävad üle ettevõtted. Selle küsimuse kallal me praegu töötame ja püüame leida lahendust. Mis puudutab transpordiministeeriumi kulutusi 20 miljoni rubla ulatuses, siis 18 miljonit eelarve assigneeringuid läheb teede ehituseks.
L. Kaljuvee
Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt suur tänu selle lühikese aja jooksul konstrueeritud ettekande eest. Minu arvates ei oleks sellist suurt materjali paremini ette kanda saanud selle vähese ajaga. Nüüd kaks mõtet, enne kui tulevad kaks küsimust. Tahaksin kolleegide poole pöörduda sellega, et tänavuaastane eelarve on äärmiselt pingeline, pingelisem kui eelnevatel aastatel ja see tuleb kahest momendist. Üks asi on see, et süveneb meie majanduskriis, ja teine, me näeme siin eelarves, et valitsus on püüdnud suurendada sotsiaalpoole tulude osa, nii et nendest kahest momendist lähtuvalt me võime öelda, et riigieelarve on ääretult pingeline. Nüüd siit küsimus: kuidas on kulgenud läbirääkimised sotsiaalmaksete osas, ma mõtlen seda osa, milles vastavalt Liidu seadustele tõsteti pensioni, see pidi tulema Liidu eelarvest. Minu teada on rahandusministeeriumile laekumata jäänud I poolaastal 56 miljonit. Kas on lootust seda kätte saada? Ja teine asi, milles tahaks selgust saada, oleks see „Estimpexi” 11,7 miljonit, millest see koosneb?
R. Miller
Kõigepealt sotsiaalmaksete küsimus. Nagu teada, möödunud aastal Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega tõsteti sotsiaalmaksu määrasid kuni 30%. See raha pidi minema täiendavateks väljamakseteks seoses pensionide suurendamisega. Vabariigi eelarves nähti ette pensionide suurendamiseks 1990. aastaks Liidu rahandusministeeriumi poolt nende kontrollarvude väljatöötamisel 11,5 miljonit rubla. Põhimõtteliselt see summa, arvestades Liidu poolt vastuvõetud seadusi – minimaalmäära tõstmist 10 rubla –, rahuldas meid. Kogu sotsiaalmaksu suurendamise summa on jäänud meie ametiühinguorganisatsioonide kätte ning kasutatakse ära praegu sotsiaalkindlustuse osas. Samal ajal aga Liidu rahandusministeerium esitas meile arve, kui nii võiks nimetada, nende summade tasumiseks vabariigi valitsuse poolt. Vabariigi rahandusministeerium protestis selle arve peale ja me teatasime, et vabariigi valitsus ei vastuta ametiühingusummade eest. Edaspidi kõik sotsiaalkindlustuse eraldiste summad, kui meil on kavas alates 1991. aastast reformida eelarve, laekuvad Eesti sotsiaalfondi. Nii palju võib-olla siis sotsiaalmaksu kohta.
„Estimpexil” on ette nähtud dotatsioonina eelarvest 11,7 miljonit rubla. Usun, et paljud rahvasaadikud teavad, et meie vabariigi toodete omahind ja lähtudes sellest kinnitatud hulgihinnad ei kannata välja maailmaturuhindu. Et nüüd anda soodustusi nendele ettevõtetele, millised ekspordivad oma toodangut välisriikidesse ja millistel on valuuta sundmüügi kohustus vabariigi ees, kaetakse maailmaturuhindade ja meil kehtivate hulgihindade vahed käesoleval ajal riigieelarvest. Ma kujutan seda asja edaspidi selliselt ette, et kui hakkame ostma valuutat kõrgema kursi alusel ära ettevõtetelt, siis müües saadud valuuta riigi valuutafondi, katavad ettevõtted edaspidi need vahed ära juba valuuta ostu-müügitehingutega riigile. Samal ajal tahaksin öelda, et eksportkaupade pealt teenib riik päris korralikult tollitulusid, mis on näha ka välja jagatud eelarve muudatustes. Tollitulude suurendamine on ette nähtud 10 miljoni rubla võrra.
Maailmapraktikas on ikka nii, et riik on väga paljudel aladel doteerinud seda, et soodustada eksporti.
T. Kork
Härra eesistuja, lugupeetud härra Miller! Esiteks ma tahaksin, et te pärast puldist lahkumist tuletaksite meelde oma asetäitjale, kes esines siin informatsiooniga eelmisel nädalal, et ta jättis täitmata oma kaks lubadust.
Ta lubas saadikuid varustada kahe dokumendiga. Esiteks on see kasumivaba jääk 01.06.90 maakondades, linnades, ja teiseks, sama küsimusega seotud ülevaade nendest maakondade ja linnade palvekirjadest, kus on palutud raha vabariiklikust eelarvest. Siin on mõnele maakonnale raha eraldatud ja me ei tea lihtsalt, kes on küsinud ja mida on küsinud. Vähemalt minuni ei ole need asjad jõudnud.
Esimene küsimus puudutab sedasama, mida puudutas Tiit Made ja millele teil ei olnud vist võimalus vastata, see oli kahest eelarvest. Tegelikult oli jutt kahest eelarvest, mis esitati Ülemnõukogu eelmisele koosseisule möödunud aasta detsembrikuus, kus oli valitsuse eelarve ja kui ajakirjanduse järgi võtta, siis oli see stagnavalitsuse eelarve, millega Eestimaa kusagile ei jõua, ja progressiivne majandusministeeriumi eelarve, mis on väga hea ja millega me läheme edasi. Ja vana stagna-Ülemnõukogu kinnitas ära selle stagnavalitsuse eelarve, aga nüüd seesama, tollal opositsioonis olnud progressiivne eelarve on ära kadunud. Miks ei tuldud sellesama korraliku eelarvega nüüd enam-vähem korraliku Ülemnõukogu ette?
Teine küsimus. Eelarvest ma ei leidnud, kas ja millised vahendid on planeeritud või kas üldse on planeeritud selleks, et osaliselt või täielikult valmistuda meie piiri sulgemiseks majanduse tugevdamise ja kuritegevuse vähendamise eesmärgil, millest on siin juttu olnud. Sellesamaga seoses, kas me oleme planeerinud midagi ka Eesti raha sisseviimiseks? Need on seotud asjad, sellepärast oma raha sisseviimine eeldab ka piiri peale mingeid kulutusi teha.
Ja veel üks küsimus. Rida maailma riike näeb oma eelarvetes ette ametlikult registreeritud parteide finantseerimist osaliselt või täielikult riigieelarvest. Kas meil on midagi sellist ette näha nende parteide ülalpidamiseks või tehakse seda ka edaspidi valikuliselt, nii nagu varem on tehtud?
R. Miller
Kõigepealt eelmistest lubadustest. Kasumivaba jäägi all ma arvan, härra Kork, te mõtlete vist kohalike eelarvete vaba jääki. Kui ma lugesin selle istungi stenogrammi, seal oli ka kasumivabast jäägist juttu, aga ilmselt kohalike eelarvete osas te võib-olla täpsustate, kas mõtlete kohalike eelarvete vabu jääke? Ilmselt nii on lugu. Ma tahan ainult ühe kommentaari siia juurde teha. Kui te täna tähelepanelikult kuulasite minu ettekannet, siis ettekandes tuli välja see, et me enam ei näe ette rahade eraldamist või toetuste suurendamist ühelegi rajoonile, vaid oli ettepanek suunata need vahendid vabariigi valitsuse reservfondi. Me analüüsisime olukorda ja tõepoolest, võrreldes sellega, mis oli detsembris, kui eelmine valitsus võttis vastu otsuse, et anda nendele maakondadele abi, siis täna on situatsioon muutunud. Ilmselt vajavad abi mitte enam need maakonnad, vaid võib-olla teised. Pakume sellise muudatuse: konkreetselt abi mitte ära määrata, vaid jätta see vabariigi valitsuse otsustada teisel poolaastal.
Sellega seoses küsin, kas te ikka vajate üksikute rajoonide vabu jääke või ei? Antud jääk, ütleme 01.06. seisuga, annab ülevaate, palju momendil raha oli, kuid ta ei iseloomusta, kui palju üks või teine maakond oma aasta alguse vabast jäägist ja laekuvatest tuludest kulutusi on teinud. Nii et me peaksime võib-olla pärast koos teiega arutama, milliseid näitajaid te veel sooviksite saada?
Küsimus sügisesest alternatiiveelarvest ja miks ei tuldud uuesti selle progressiivse eelarvega välja. Nagu ma oma ettekandes ka märkisin, me saame uue eelarvega välja tulla alles siis (nimetame seda kas progressiivseks või ükskõik kuidas nimetame), kui on vastu võetud maksuseadused ja kehtib ning on käivitunud kompensatsioonimehhanism. Sellest me peame endale kõik selgesti aru andma.
Vahendite eraldamine kuritegevuse vastu võitlemiseks, vist oli selline küsimus? Kuidas? Kui jutt on piirikaitsest, siis piirikaitse küsimust ei ole rahandusministeeriumi ees üles tõstetud. Politseikoolile on ette nähtud 700 tuhat rubla eelarvest ja see küsimus vajab ilmselt valitsuse poolt täiendavat läbitöötamist. Piirikaitse küsimused: siin ma olen rahandusministrina isiklikult väga huvitatud nende küsimuste lahendamisest, see on vahetult seotud nii vabariigi piirikaitse- kui tollikaitsesüsteemiga.
Ametlikult registreeritud parteide ülalpidamiskulude osas tahan öelda seda, et nendest parteidest ei ole rahandusministeeriumi poole ja minu teada ka Eesti Valitsuse poole ükski pöördunud, et saada toetussummasid.
A. Mölder
Lugupeetud minister! Te rõhutasite oma ettekandes, et tulude poole täitmine on väga oluline ja hirmutasite, et kui Ülemnõukogu ei kinnita tulude osa, siis rida väga tähtsaid asju jääb katmata, nagu teadlaste palgad, haridusele arvutustehnika, tervishoiu kapmahutused, talude kulud jne. Samal ajal seadsite ise kahtluse alla siselaenu realiseerimise, aga siselaenu 190 miljonist peaaegu pool läks piima ja liha hinnavahe katmiseks. Mul on selline küsimus, kui ei õnnestu siselaenu tulusid kätte saada, siis millises järjekorras tulusid jaotatakse nende kahe poole vahel? Ja teine küsimus. Nagu teie ettekandest selgus, kaetakse meil represseeritute kulud Liidu eelarvest. Kas on selles osas mingeid piiranguid Liidu poolt tehtud ja kas on meile selge, kui palju me raha selleks üldse vajame?
R. Miller
Kõigepealt siselaenu küsimus ja millises järjekorras kulutusi katta. Ma ettekandes põhjendasin, mille pärast selline summa 190 miljonit sai välja pakutud. Riigieelarve võlgnevus liha ja piima osas riigipangale moodustas 88 miljonit. See oli veel enne, kui võeti vastu otsus riigilaenu mahu kohta. Hiljem aga Liidu rahandusministeerium kompenseeris 88 miljonist vabariigi eelarvele või õigemini riigipangale 44 miljonit, see on see osa, mis meie lihast ja piimast läks Liidu fondi ja mille osas oli moodustunud võlgnevus. Nii et aastavahetuseks tegelik võlgnevus jäi, kui arvestada Liidu rahandusministeeriumi poolt eraldatud raha, siis võlgnevus jäi 44 miljonit rubla. Nüüd millises järjekorras katta? Minu arvates tuleb katta vahendid sellises järjekorras: kõige hädavajalikumad kulutused teha kõigepealt ja alles siis need kulutused, millised on vähemtähtsad. Vähemtähtsaks kulutuseks loen ka võlgnevust riigipangale liha ja piima hinnavahede osas. Teine küsimus, represseeritute kohta. Alates käesolevast aastast Liidu rahandusministeerium kehtestas korra, et liidulise eelarve kulutuste arvel me saame teha väljamakseid represseeritutele nende varade hüvitamiseks ainult Liidu rahandusministeeriumi poolt avatavate summade piires. Selleks avati eri peatükk eelarves, senini oleme tasunud kõik kulutused Liidu eelarve muude kulude arvel, seal mingeid piiranguid seni toimunud ei ole. Nii et tänase päevani, ka 1990. aasta summad, on kõik välja makstud Liidu eelarve vahendite arvel. Möödunud aastal me tasusime aga omadest vahenditest 40 miljonit. Mitte meie ei tasunud, aga Liidu rahandusministeerium võttis meilt 40 miljonit ära.
P. Priks
Lugupeetud ettekandja! Mind häirisid ikkagi tsiviilkaitse staabile minevad suured summad. Teadustamissüsteemile on juba raisatud 3 miljonit rubla, ees on veel üle 2 miljoni raisata. Ma nimetan just „raisata”, sest praktika näitab, kui see süsteem valmis saab, siis võib selle ka ilusti maha kanda.
Me teame, et õpetamissüsteem on ajast ja arust ja et kõiki neid tehnilisi vahendeid, mis on praegu kasutuses, seda näitas juba Tšernobõli õnnetus, ei olnud üldse võimalik kasutada. Paistab, et sõjavägi müüb kalli raha eest lihtsalt maha tsiviilkaitsele need asjad. Kas te ei arva, et peaks need eelarve rahaeraldused, mis sinna on määratud, täpsemalt üle vaatama?
R. Miller
Tsiviilkaitse ja terve rea teiste asutuste osas vabariigi valitsus esitas Ülemnõukogule palve, et Ülemnõukogu avaldaks oma arvamust nende kulutuste finantseerimise osas. Nii et me tahaksime saada teie arvamust, lugupeetud rahvasaadikud. Kui on vaja täiendavat informatsiooni näiteks üksikute kuluartiklite kohta tsiviilkaitse osas, ma ei tea, kas rahandusministeeriumil õnnestub neid saada, sest need kulutused on salastatud. Kui näiteks Ülemnõukogu Presiidium või vabariigi valitsus nõuab, et need kulutused avaldatakse, siis võib-olla on võimalik neid saada. Aga rahandusministeeriumil vaevalt neid õnnestub saada.
A. Ristkok
Lugupeetud minister! Mul oleks kolm küsimust. Esiteks. Ma usun, et valitsus on seda kaalunud, aga kas kaubanduse edendamisel ei võiks kõne alla tulla rohkem kaubanduskulude katmist kaubanduskasumi arvel? Et seda protsessi ehk mõnevõrra kiirendada.
Teiseks, kas ka erakaubanduse tekkimine ei aita mõnevõrra korvata kaubanduskulusid, mis on küllalt suured ja mis on nüüd järsku tekkinud käibemaksu kadumise tõttu?
See küsimus puudutab kultuuri. Näiteks „Eesti Kontserdil” on planeeritud küllalt suur kulu. Kuigi samal ajal pileti hinnad tõusevad. Kas see ei aita ennast neil paremini ära majandada või milles on küsimus?
Kolmas küsimus on ilmselt natuke valuline, aga see puudutab mõningaid eripensione. Küsimus on selles, miks peaksime meie oma taskust maksma okupatsiooniarmee sõjaväelaste pensione? Ja personaalpensionite probleem. Võib-olla see ei ole valitsuse pädevuses, siis Ülemnõukogu abil katsuda neid asju revideerida teisel poolaastal, sest tõenäoliselt saab personaalpensioni ka osa inimesi, kes ei ole eesti rahvale ei au ega kuulsust toonud ja on aidanud seda ühiskonda säilitada.
R. Miller
Kõigepealt kaubanduskulude katmine ja kaubandusettevõtete maksed eelarvesse ja erakaubanduse küsimused. Kaubanduse osas, nagu teiste rahvamajandusharude osas on paika pandud viisaastakuks stabiilsed maksete normatiivid eelarvesse. Nende järgi me praegu ka toimime. Mis puutub erakaubanduse finantseerimisse, siis siin peaksid toimima samad põhimõtted kui teiste majandusharude osas, ühesõnaga, eramajapidamine peaks põhimõtteliselt ennast ise finantseerima. Erandiks on meil praegu põllumajandus, privatiseerimise protsessis peavad nad ise vaatama, kuidas nad tulevad toime. Kui ei tule, võtma riigipanga laenu ja kui tekivad tõepoolest mingisugused ekstremaalsed olukorrad või situatsioonid, siis võiks pöörduda vabariigi valitsuse poole.
Kultuuridotatsioonide osas ma tahaksin öelda, et põhiosa sellest läheb teatrite peale. Kontsertorganisatsioonidest võiks nimetada (seegi on kohalikus eelarves) Tallinna Linnahalli. Põhiosa on just teatrite kulutuste katmine eelarve abil.
Mis puudutab eripensione ja personaalpensionäre, siis ma arvan, see küsimus peaks lahenema uue pensioniseaduse vastuvõtmisega vabariigis. Seni need kulutused olid meile üle antud liidulise eelarve poolt. Need olid täiesti ära kaetud, teiste arvelt me täiendavalt siit midagi ei teinud.
M. Kolossova
Austatud minister! Kas teie arvates kehtib Eesti NSV Ülemnõukogu 1989. aasta 28. detsembri seadus riigieelarve kohta? Ja kui kehtib, kas on mõtet siis praegu nii paljude küsimustega tegeldes lihtsalt raisata aega või arvate, et see energia, mis praegu on olemas uuel valitsusel, tuleks koondada uue riigieelarve koostamiseks 1991. aastaks? Kas see keskustelu viib meid kuskile, mis praegu on?
R. Miller
Kahtlemata, 28. detsembri seadus „Eesti riigieelarve kohta 1990. aastaks” kehtib. Seda keegi tühistanud ei ole. Vastavalt eelarveseadusele peab parlament kinnitama lisaeelarve. See on, viima sisse need muudatused, mida teile siin on välja pakutud. Et aga nii palju küsimusi on kerkinud, ma ei oska öelda, kas rahandusminister ja valitsus on selles süüdi, aga ilmselt saadikud tunnevad väga põhjalikult huvi eelarve vastu. Nüüd teine küsimus, mispärast rahandusministeerium ja vabariigi valitsus esitasid teile eelarve üksikute ministeeriumide ja ametkondade lõikes? Oma ettekandes ma püüdsin seda ka põhjendada. Nimelt on asi selles, et eelarve ei oleks liiga üldine, et sotsiaal-kultuurile läheb nii palju, rahvamajandusele nii palju, valitsemiskuludele nii palju, vaid me näeme eelarvet tulevikus sellisena, et kõik need kulutused jaotatakse ära üksikute ministeeriumide, riigiametite ja riigieelarvest finantseeritavate asutuste ja organisatsioonide lõikes. Me näeme riigieelarvet tulevikus palju põhjalikumana. Kui täna teile esitatud materjali on võib-olla kokku 65 lehekülge, siis Soome Parlamendis jaotatakse välja riigieelarve, mis on 700-leheküljeline raamat. Sinna läheb muidugi mitu aastat, enne kui me niikaugele jõuame. Esimene samm on selles suunas tehtud. Meil tuleb tunduvalt suurendada seadusandluse osatähtsust. Kui me vaatame teiste riikide riigieelarve projekte, mida saadikutele välja jagatakse ja mida võib osta iga kodanik raamatupoest, siis seal on kolmveerandi kulutuste mahu aluseks vastavad seadused, ja sinnapoole me peame õigusriigis hakkama jõudma.
A. Gussev
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud minister! Ma tahaksin esitada ainult ühe küsimuse. Vastavalt Eesti isemajandamise kontseptsioonile maksavad kõik ettevõtted (või pidid maksma, vähemalt liidulise alluvusega) oma tuludest eraldisi üksnes vabariigi eelarvesse ja vabariik juba ise õiendab arved Liiduga. Seoses sellega on mul küsimus. Esiteks, kas seda tehakse? Teiseks, millise eraldiste summa sai vabariik sellel aastal liidulise alluvusega ettevõtetelt ja umbes milline oli varem see summa?
R. Miller
Küsimus Liidu vahekorrast liiduliste ettevõtetega. Liidu Ülemnõukogu poolt vastuvõetud eelarve seadus ja hilisemad Liidu rahandusministeeriumi ja Liidu Riigipanga juhised nägid ette, et 15,9% tuleb meie tuludest tasuda liidulisse eelarvesse. Siin kehtestati järgmine kord. Käibemaks, siis tööliste ja teenistujate tulumaks, kasumimaksed ning 3% sisevõidulaenu pealt pidi pank tegema ülekandmisel vastavad eraldised liidulisse eelarvesse. See on lõpetatud vastavalt meie poolt tehtud kirjale, kuna me ei tunnistanud liidumaksu tema suuruse tõttu. Need eraldamised pidi tegema pank. 5 kuuga on tasumata liidulisse eelarvesse meil kokku meie arvestuste järgi umbes 140 miljonit rubla. Liiduliste ettevõtete aasta kasumimaksete summa moodustab umbes 200 miljonit rubla. See oleks kõik selle küsimuse kohta.
N. Aksinin
Lugupeetud spiiker, lugupeetud minister! Ma sain nii aru, et te pooldate sõjakomissariaadi finantseerimise lõpetamist. Kas teile on teada, et sõjakomissariaat on kohaliku ja sõjaväe võimu konglomeraat, sidepunkt meie kohalike organite ja sõjaväelaste vahel. Kas see ei vii struktuuri muutumisele, s.t. sõjakomissare ei hakka määrama mitte kohalikud organid, vaid sõjaväe ringkonna ülem. Kas ei muutu arvestuse struktuur kohtadel, kui võetakse vastu otsus oletame jällegi ringkonna ülema poolt panna kohalikesse organitesse arvestajaid, alates alevist ning sel juhul sõjaväelaste arv isegi suureneb. Praegu sõjakomissariaat varustab ministrite nõukogu, oletame, autodega, aga kui me lõpetame finantseerimise, kuidas siis edasi läheb? Kui me soovime osa võtta riigi mobilisatsiooni üritustest, siis selles küsimuses absoluutselt rikutakse sidet. Kui rääkida vahetult vabariigi mobilisatsiooni valmidusest, siis tõesti langeb küsimus ära. Järgmine küsimus. Kuidas te vaatate välipankade võimalikule arendamisele vabariigi territooriumil seoses nende üritustega, mida käsitletakse teie projektis?
R. Miller
Esimene küsimus, mis puudutas sõjakomissariaatide finantseerimist. Ma oma ettekandes märkisin, et Liidu rahandusministeerium on nõus võtma ka kohalike, s.o. vabariiklike sõjakomissariaatide ning linnade ja maakondade sõjakomissariaatide finantseerimise liidulisele eelarvele. Ma ei usu, et see küsimus on ainult Liidu rahandusministeeriumi küsimus. Võib suure tõenäosusega oletada, et need küsimused on kooskõlastatud Liidu kaitseministeeriumiga. Kuna need küsimused on Liidu kaitseministeeriumiga kooskõlastatud, siis need kaks organit ka vastutavad kõikide sellest tulenevate tagajärgede eest. Teine küsimus. Et kui asutused või ettevõtted soovivad osa võtta üritustest, millised viib läbi sõjakomissariaat, siis rahandusministeeriumil ja vabariigi valitsusel mingisuguseid takistusi alust teha ei ole, ettevõtete omavahendite arvel – palun väga. Mis puudutab nüüd välipankade asutamisse, siis ma arvan, et vabariigi valitsusel on täna märksa tõsisemad küsimused – kuidas me saame hakkama Eesti Pangaga ja teiste kommertspankadega, et nende tööd korralikult käivitada, enne kui ükskord jõuame välipankade juurde. Need on kaitseministeeriumi välipangad, ilmselt siin on küsimus vähe teist laadi.
V. Andrejev
Lugupeetud minister! Mind ei rahuldanud täielikult teie vastus saadik Gussevi küsimusele, seepärast ma tahan mõne sõnaga konkretiseerida seda küsimust. Praegu peavad liidulise alluvusega ettevõtted maksma oma tuludest riigimaksu, samuti tööjõuressursside kasutamisest. Ma tahaksin täpsustada neid summasid, mis laekuvad vabariigi eelarvesse. Nähtavasti nende summade arvelt ongi suurendatud liidumaksu suurus, mis praegu moodustab 340 miljonit rubla. See on esimene küsimus.
Teine. Niipalju kui mulle teada on, osa vabariigi linnasid, eeskätt Narva ja Kohtla-Järve, kinnitasid oma eelarve defitsiidiga. Kas need defitsiidi summad on arvestatud vabariiklikus eelarves just nimelt täpsustustega teiseks poolaastaks? Ma ühinen täielikult saadikute Korgi ja Telgmaa arupärimistega – meil on vaja saada informatsiooni eelarve muutustest regiooniti, kuivõrd me oleme eeskätt regioonide saadikud ja peame teadma, kuidas peegeldub eelarve käsitlus regiooni elus.
Kolmas küsimus. Eelarve kuluartiklite vaatlemisel jääb silma rea paralleelsete juhtimisstruktuuride olemasolu. Eksisteerib lennundusvalitsus ja nüüd ilmus lennuamet, milline on nende funktsioonide erinevus ja kuidas neid finantseeritakse ja kellele kuulub vabariigi õhutransport?
R. Miller
Esimene küsimus, mis puudutab liidumaksu suurust, kas ta on suur või väike? Ma tahaksin veel kord alla kriipsutada, et need arvestused, mis tehti meie poolt ja mis näitavad, et liidumaks on meil 1990. aastaks määratud 2 korda suurem, on toodud välja võrreldavates tingimustes, kus mõlemal pool oli arvestatud nii liiduliste ettevõtete kasumimaksed kui ka tööjõumaks. Teine küsimus, defitsiidiga eelarved. Tõepoolest, mitmed linnad ja osa maakondi kinnitasid 1990. aastaks oma eelarve defitsiidi. Seda on ka näiteks Narva, Kohtla-Järve, Pärnu, Tartu ja mõned maakonnad veel lisaks juurde. Kui need linnad või maakonnad kinnitasid omale defitsiidiga eelarve, siis pidid nad ette nägema või vähemalt planeerima, kui momendil neil ei olnud tulude katet, kust kohast võtta tulevikus kate. Nende linnade juhtkondadega meil on läbi räägitud ja vähemalt enamus nendest linnadest ja maakondadest, millised kinnitasid omale eelarve defitsiidiga, püüdsid siis väita, et saadakse pangast laenu ja pangalaenu arvel kaetakse need defitsiidid ära. Nii palju siis defitsiitide kohta. Nüüd mis puutub näiteks autotranspordi ministeeriumi juurde Lennuameti tekkimisse, siis Lennuamet moodustati vastavalt vabariigi valitsuse määrusele, et hakata korraldama Eestis oma lennuasjandust. See oleks selle kohta kõik. Ja rahandusministeerium pidi nägema ette vastavad kulutused Lennuameti ülalpidamiseks.
P. Lutt
Lugupeetav juhataja, lugupeetud minister! Oma ettekandes pöörasite te tõsist tähelepanu Kirde-Eesti loodushoiule ja sotsiaalsfääri eelisarengule. Siit ka küsimus. Mille või kelle arvelt leiab Eesti valitsus niinimetatud eelisarengu raha Kirde-Eestile? See on esiteks. Teiseks, eelarves 18,4 miljonit rubla eraldatakse tänavu taludele. Mitmele talule sellest jätkub ja mitu talu tahab valitsus luua selle aasta lõpuks? Ja kolmas küsimus. Juba eelnevalt oli küsimus, kui palju on tänavu aasta prognoosi järgi vaja raha välja maksta rehabiliteeritutele? Siit ka veel kord küsimus, on see prognoos tehtud ja kust see raha leitakse?
R. Miller
Mis puudutab kõigepealt Kirde-Eesti finantseerimist, siis ma tahaksin öelda, et konkreetseid ja lõplikke arvestusi veel tehtud ei ole. See puudutab nii seda määrust, mis vastu võeti kui ka Narva isemajandamise küsimusi. Arvestused on veel täpsustamisel ja ma arvan, et mõistlikkuse piirides me suudame need kulutused rahuldada valitsuse reservfondi arvel. Aga samal ajal me ei tohi unustada ära seda, et ettevõtete ja majandusorganisatsioonide käsutuses oli 1. jaanuari seisuga 1990 ligi 1 miljardi rubla eest vahendeid. Nii et meil on selline arvamine, et Kohtla-Järve ja Narva ning Kirde-Eesti teised ettevõtted omalt poolt suunavad samuti summad vastava regiooni arendamiseks. Nii et täiendavalt teiste regioonide arvelt neid ära võtta ei ole vajadust.
Nüüd talude küsimus. Raske on prognoosida, kui palju tehakse talusid ühel või teisel aastal ja seoses sellega, kui palju tuleb ka raha ühe või teise talu peale. Küsimus on põhimõtteliselt programmi finantseerimises. Võib-olla jäävad need summad osaliselt tänavu aasta kasutamata. Siis need summad jäävad talufondi ning eelarvesse äravõtmisele ei kuulu. Aga põhimõtteliselt ma tahaksin öelda seda, et need summad jaotatakse laiali maakondade vahel ja valitsus peab vajalikuks, et summade jaotus maakondade ja juba eraldatavate talude vahel vähemalt kohalikud tasemel oleks avalikustatud, et summade jaotamine ei toimuks mitte salaja.
Prognoos rehabiliteeritute kohta. Rehabiliteeritute osas ma tahaksin öelda nii palju, et käesoleval aastal on välja makstud 1. juuni seisuga 35 miljonit rubla. Aasta lõpuks, arvestades keskmisi väljamakse, peaks see summa kujunema kuskil 70–75 miljoni rubla ümber. Ja sellega siis oleks enam-vähem need väljamaksed ära lõpetatud. Kui muidugi täiendavalt uusi avaldusi juurde ei tule. Analüüs näitab, et viimasel ajal on uute avalduste arv järsult vähenenud. Kõik summad oleme maksnud liidulise eelarve arvel, mida ma juba varem ka nimetasin.
A. Tähiste
Härra eesistuja ja minister! Juba oli juttu saarte probleemidest, nimelt transpordi kompensatsioonist, ja te ütlesite, et töötate selle küsimuse kallal ja loodate leida lahendust. See summa on minu andmetel 1,3 miljonit Hiiumaale ja 2,3 miljonit Saaremaale. Vaadates ülimalt pingelist eelarveprojekti, kus iga tuhat on arvel, on mul kui asjasse pühendamatul raske otsustada, kust see raha võetakse. Ma arvan, et teie selline kinnitus vajaks võib-olla avamist, millised on perspektiivid selles osas, et me teaksime oma rahvale ka sellest rääkida, mida on meil loota ja mida mitte. Ja siis veel paar küsimust, mis tekkis ettekannet ja teisi küsimusi kuulates. Kas ma sain õieti aru, et KGB eelarves olevat eriside finantseeritakse riigieelarvest ja te mainisite, et seal all on ka EKP sidesüsteem, tähendab, et siis EKP-d finantseeritakse meil jätkuvalt riigi rahadest. See selleks, kas ka teistel parteidel on võimalusi kasutada eriside hüvesid või siis mingil muul moel riigi kaukast osa saada? See on teine küsimus. Ja kolmas: siin oli väike väitlus tsiviilkaitse rahade teemadel ja te ütlesite, et te päris täpselt ei teagi, millised on kulutuste artiklid. Meie ka ei tea, keegi õieti ei tea. Mis nõu te meile annate, kas tsiviilkaitse artiklite poolt hääletada kinnisilmi või kuidas?
R. Miller
Kõigepealt meretranspordi küsimused. Varem juba selline küsimus esitati siin ja ma ütleksin, et põllumajandusettevõtete, nii sovhooside kui kolhooside osas on see põhimõtteliselt lahendatud, see hõlmab rõhuva enamuse sellest summast. Jääb veel muidugi suure summaga EPT. Kui nüüd 2,5 ja 1,3 maha võtta põllumajanduse osa, ma ei oska öelda, palju siis sealt järele jääb. Ma tahan veel kord alla kriipsutada, et seda küsimust on vaja täiendavalt uurida. Annaksime vastuse teile järgmise lugemise ajal, kui rahvasaadikud on sellega nõus. Nüüd eriside finantseerimise küsimus: see, et telefon on EKP-le üles jäänud, on ilmselt ajalooliselt tingitud. Kui arvatakse, et on vaja see üks või kaks telefoni maha võtta, siis sellest Julgeoleku Komitee kulutused eriside ülalpidamiseks küll ei vähene. Tsiviilkaitse rahade suhtes ütleksin veel kord, et 700 tuhat on ette nähtud kapitaalmahutusteks, infosüsteemi ehitamiseks ja 500 tuhat on ülalpidamine – palgad ja majanduskulud. Kui on vaja need lahti lüüa, siis üritame seda teha: kui suured on palgad, juurdearvestused palgale, kui palju isikkoosseisu peetakse üleval.
J. Põld
Ma oma eelmises küsimuste voorus ei saanud vastust kahjuks sellele küsimusele: kui palju kannab Eesti Merelaevandus omavahendeid Liidu eelarvesse? Kuid ma juhiksin teie tähelepanu veel transpordiministeeriumi ühele kuluartiklile sellel aastal – hüvitus sõjaveteranide tasuta sõidu eest oli 89. aasta aruande andmete järgi 346 tuhat rubla, sel aastal on planeeritud 1 miljon 600 tuhat rubla, see on väga tervitatav. Kuid ma küsiksin juurde, milliste sõjaveteranidega nüüd tegemist on, kas see hõlmab kõiki neid, kes osalesid II maailmasõjas?
R. Miller
Mis Merelaevandusse puutub, siis oma eelarve kasumimaksetest maksab Merelaevandus, nagu kõik teisedki ettevõtted, vastavalt eelarveseadusele vabariigi eelarvesse. Kui palju võetakse Merelaevanduselt ära vahendeid sisemise ümberjaotamise korras, seda ma teile öelda ei oska. Ma räägin kasumimaksetest riigieelarvesse. Selles osas ta maksab 100% eelarvesse. Nüüd sõjaveteranide küsimus. 346 ja miljon 600 tuhat. Ma võin eksida, oli see valitsuse või Liidu Ülemnõukogu otsusega, möödunud aasta 1. septembrist alates kehtestati soodustused sõjaveteranidele nende sõitmisel bussides. Selle peale anti Liidu Rahandusministeeriumi poolt meile sihtotstarbelised summad möödunud aastal alates 1. septembrist, sellel aga terve aasta peale, selletõttu on need summad ka suuremad. Summad puudutavad loomulikult Liidu Ministrite Nõukogu määruse järgi ainult Suure Isamaasõja veterane.
T. Mets
Mul oleks hr. ministrile kaks küsimust. Ma esindan oma valijate huvisid. Mismoodi saab kompenseeritud põllumajandustoodangu ülevedu Vormsilt mandrile? Kuna üleveo maks paneb kohaliku tootja ebavõrdsesse seisundisse mandril tootja suhtes. See on esimene küsimus. Ja teine, kuna siin hr. Priidu Priks tuletas meelde tsiviilkaitse ebamääraselt ja ebaõiglaselt suurt eelarvet, mis on sel aastal võrreldes eelmise aastaga suurenenud ligi 250 tuhat rubla, siis on see täiesti lubamatu. Praegu me lähme pingelanguse teed, kus isegi NATO blokkidesse kuuluvad maad vähendavad oma eelarvet. Ja meie järsku suurendame. Me võime selle otsekohe hääletamise teel kindlaks teha, et selle 1,4 miljoni asemel anname talle 500 tuhat ja kogu lugu. Ma usun, et sellega on see küsimus lahendatud. Kuidas hr. minister sellesse suhtuks? Ma tahan öelda kommentaari korras, et praegu on Eesti Vabariigi Välisministeeriumi eelarve ainult 240 tuhat rubla. Tsiviilkaitse ületab 6-kordselt Eesti Vabariigi Välisministeeriumi eelarve, see on täiesti lubamatu nähtus! Me lahendame selle kohe ära, kui te nõus olete.
R. Miller
Kõigepealt kompenseerimine Vormsilt mandrile. Ilmselt ei ole see ainult Vormsi küsimus. Et see küsimus on kerkinud täna üles esmakordselt just Vormsi osas, jään ma vastuse võlgu. Peab selgitama, kui suurte kuludega tegemist on, millised kulud need on ja seda tuleb üksikasjaliselt siis eraldi läbi vaadata. Nüüd tsiviilkaitse täiendavad 250 tuhat, need on sellesama infosüsteemi väljatöötamise kulude osa. Et ta ületab välisministeeriumit, siis täna veel ületab. Kuid välisministeeriumil seoses tema tegevuse laiendamisega on väljatöötamisel täiendav kulude eelarve, et saada riigieelarvest raha juurde seoses tegevuse laiendamisega. Kui suur see summa on, ma täna kahjuks ei oska öelda. See täiendav eelarve minu lauale veel jõudnud ei ole.
H. Viirelaid
Lugupeetud minister, kas on õige suurendada kulutusi õhtukoolidele ja samal ajal vähendada hariduses kulutusi raamatukogudele? Teine küsimus. Siin on korduvalt olnud juttu tsiviilkaitsestaabi kulutuste suurendamisest. Toetan täiesti tehtud ettepanekuid seda vähendada. Töötades rida aastaid koolijuhina, on tulnud mul olla nn. objektiülem ja teha „kirbutsirkust” kaasa. Olen käinud mitmesugustel kursustel, mis mitte midagi ei anna. Koolirahade eest on tulnud osta vananenud, täiesti rikkis tehnikat, mis ei tööta, ja kõike seda tsiviilkaitsestaabi kaudu. Teen ettepaneku vähendada oluliselt tsiviilkaitsestaabile ettenähtud kulutusi ja need summad kanda sotsiaalkuludeks.
R. Miller
Esimene küsimus, mis puudutas õppejõudude palkade tõstmist ja teiselt poolt raamatukogu kulude vähendamist. Kui te lubate, ma vastan küsimusele raamatukogu kulude vähendamise osas teisel lugemisel. Ma peast ei oska teile tõesti öelda kõikide kulude kohta, millised konkreetselt ühe või teise objekti osas on suurenenud või vähenenud ja mispärast.
Mis puudutab õhtukoolide küsimust, siis rahandusministeerium on võtnud finantseerimisele need koolid, mis on avatud. Ühesõnaga, siin peab poliitika maha panema haridusministeerium, aga mitte rahandusministeerium. Saage sellest aru. Kui haridusministeerium on otsustanud selle kooli avada ja valitsus on heaks kiitnud, siis rahandusministeerium võtab ta finantseerimisele. Aga järgmine küsimus oli juba ettepanek, sellele ma ei vasta.
J. Liim
Austatud ettekandja! Siin on käsitletud üsna mitmeid asutusi, organisatsioone, kuid meil on veel üks niisugune kena organisatsioon nimega Glavlit, kellele eraldatakse 20,7 tuhat rahvusvaheliste postisaadetiste kontrollimiseks. Esiteks, kas meil üldse ongi vaja sellist asutust oma tööstiiliga, pealegi kui nad kasutavad eraldatavaid summasid väga omapärasel viisil – saadetisi rikutakse, esemed kaovad jne. Seda ebakultuurset käitumist postisaadetistega ei tohiks küll finantseerida, inimestele tekitatud materiaalsetele kahjudele lisaks kannab Eesti valitsus veel rahalist kahjumit nende ülalpidamiseks. Ettekandja poolt on öeldud, et sõjakomissariaatidele enam ei eraldata summasid, kuid kuna meil tsiviilkaitse summade kasutamine on salastatud, siis mina kipun arvama, et just sealt tulevadki need summad komissariaatide ülalpidamiseks ja need on suured summad, mis on tsiviilkaitsele eraldatud. Ma pean täiesti lubamatuks niimoodi raisata Eesti raha, arvestades seda, kuidas meid kasvatab tsiviilkaitse, kuidas ta töötab kui organisatsioon, mis absoluutselt enam ei vasta kaasajale, ma leian, et neid summasid ei tohi sinna küll raisata.
R. Miller
Mis puudutab nüüd Glavliti finantseerimist oma 20 tuhandega, siis ma tahan veel kord rõhutada seda, mis ma ettekandes juba ütlesin. On olemas rahvusvaheline postikonventsioon, millele on alla kirjutanud Nõukogude Liit, Ukraina, Valgevene, kes on ÜRO liikmed, ja peaaegu kõik maailma riigid. Postiside kontrollimise kohta on eraldi paragrahv 36, mis näeb ette, et postis oleks tagatud kontroll selliselt, et üle piiri ei läheks narkootikumid, keelatud raamatud amoraalse sisuga ja mõningad muud asjad. See 20,7 tuhat tekkis meil eelarvesse alates käesolevast aastast, kui vabariigi eelmine valitsus võttis vastu otsuse eraldada see raha Glavlitile, et me kindlustaksime postisaadetiste kontrolli oma vabariigis nende postisaadetiste osas, mis tulevad Rootsist ja Soomest, et lühendada postiliikumise aega. Juhul, kui me ei hakka seda kontrollima vabariigis, Liit on aga sellele konventsioonile alla kirjutanud, siis edaspidi hakkavad postisaadetised Soomest ja Rootsist tulema jällegi vähemalt poolteist kuud nagu varem.
Mis puudutab sõjakomissariaatide ja tsiviilkaitse finantseerimist, siis ma veel kord tahan rõhutada, et need küsimused on vabariigi valitsuse poolt Ülemnõukogu ees kirjalikult üles tõstetud.
S. Sovetnikov
Lugupeetud minister! Täpsustatud andmetel moodustavad Eesti Vabariigi 1990. aasta riigieelarves kulud haridusele, kultuurile ja teadusele 12,9% üldistest kuludest. See on 3,1% rohkem kui eelmisel aastal, see on märgatav. Mul on küsimus, kuidas me näeme välja selles osas võrreldes arenenud riikidega?
Teine küsimus. Miks, millistel kaalutlustel on vähendatud kultuuriministeeriumi kulude finantseerimist 300 tuhande rubla võrra? Ja edasi. Palun selgitada seda suhtelist arvude mängu Spordiametiga. 1990. aasta täpsustatud eelarve kuludes on Spordiametile võrreldes 1989. aastaga kulutusi 836 tuhande rubla eest vähem, samal ajal on Spordiameti poolt 1. juuni seisuga kasutatud reservfondist 1,0 milj. rubla. Samaaegselt täpsustatud eelarve järgi kulutused spordile, lk. 12, jäävad praktiliselt 1989. aasta tasemele, isegi vähenevad 37 tuhande rubla võrra, kuid Eesti Vabariigi seaduse tulude osas on lisatud 247 tuhat rubla, siin ei lange arvud lihtsalt kokku.
Mul on väga tungiv palve, ma nõustun Pavel Panfiloviga selles, et te planeeriksite juba teiseks lugemiseks eraldi punktina kulutused eesti keele õppimiseks, vastava tsentri loomiseks.
R. Miller
Kõigepealt hariduse kulude suurusest. Ma tahaksin öelda seda, et siin riigieelarves ära toodud hariduse kulud on vaid jäämäe nähtav osa, sest hariduse kulud rõhuvas osas, ma ütleksin 80–85% ulatuses finantseeritakse kohalikest eelarvetest. Ja seoses nüüd hariduse võrgu üleandmisega läks terve rida kutsekoole käesolevast aastast üle, need muudatused hariduse eelarvest tingitud. Teine, spordi küsimus, spordi summad käesolevaks aastaks on planeeritud möödunud aasta plaani tasemel, plaani, ma rõhutaksin, mitte täitmise tasemel. Sellepärast eraldati vabariigi valitsuse poolt spordile aasta jooksul veel täiendavalt rahasid juurde. Nii näiteks spordiühing „Kalev” sai möödunud aastal miljon 900 tuhat rubla oma spordibaaside remondiks ja inventari soetamiseks. Möödunud aastal me eraldasime raha terve aasta jooksul täiendavalt juurde, aga sellel aastal on pool aastat möödas ja praegu ongi minu laua peal kultuuriministeeriumi taotlus eraldada umbes 400 tuhat rubla täiendavalt külalisetenduste finantseerimiseks.
U. Ugandi
Tervishoiu vilets olukord vabariigis on üldteada, teada on ka üldrahvalik soov seda olukorda parandada. Riigieelarve jaotuses on selle protsentuaalne osakaal 3%, see on erakordselt nadi ja väike võrreldes muu maailmaga. Kas on ette näha, et see protsent suureneb, kas või näiteks juhul, kui lähevad täide me soovid maksete osas Liidu eelarvesse.
R. Miller
Ma laiendaksin võib-olla seda küsimust, see ei ole ainult tervishoiu küsimus. Aga kui võrrelda arenenud maailmaga, siis tahaks öelda, et kogu sotsiaalsfääril teistes riikides on märksa suurem osa kui meil. See on riigieelarve struktuuri küsimus. Aga et järsku muudatust teha, siis peavad olema ka selleks vastavad vahendid. Enne tuleb saada vahendid ja siis alles hakata neid jaotama. Nii et sellest põhimõttest me peame lähtuma. Ja kui vaadata valitsuse programmi, siis seal oli ka ära näidatud, et toimub sotsiaalsfääri kulutuste finantseerimise järkjärguline suurenemine lähtudes olemasolevatest võimalustest. Ma tean, seoses üleminekuga või kavandatava üleminekuga kindlustusmeditsiinile on tervishoiuasutuste finantseerimise osas väljatöötamisel radikaalsed meetmed.
E. Tupp
Ma raiskan ainult kaks sõna informatsiooniks. Teise lugemise ajal võime me tsiviilkaitse kohta saada vastuse meie komisjoni liikme Jaan Lippmaa käest. Kuna tsiviilkaitse on ümberformeerimisel mäepäästeks ja päästeteenistuseks, siis on need summad igati õigustatud. Seda enam, et tsiviilkaitse eesotsas on täiesti missioonitundega mehed ja altid muutusteks.
J. Jõerüüt
Minu lühikene küsimus puudutab uuesti seda Glavliti 20,7 tuhandet. Summa iseenesest ei ole ju nii pikka vaidlust väärt, aga siiski. Kui te viitate rahvusvahelisele postikonventsioonile, millega on ühinenud ka teised riigid, siis ma võin päris kindlasti öelda, et teistes riikides pole Glavlitti. See on ABC. Järelikult on küsimus selles, miks on see summa nende kontrollfunktsioonide teostamiseks, mis on rahvusvaheliselt ette nähtud ja vajalikud, Glavliti all? Miks ei võiks need olla sideministeeriumi all?
R. Miller
Minu arvates ei ole küsimus selles, kas ta on Glavliti all või sideministeeriumi all, aga Glavlitil on sisse seatud vastav süsteem juba varasematest aegadest ja ilmselt, ma ei ole olnud siis minister, kui see otsus vastu võeti, peeti otstarbekamaks mitte hakata uut süsteemi välja arendama, vaid säilitada olemasolev. Võin ainult oletada seda. Aga kui küsimus püstitada selliselt, et kas viia ta Glavliti alt sideministeeriumi alla, ma arvan, siis tuleks seda vastavate spetsialistidega kaaluda.
E. Parder
Eelarve kulude artikli nr. 54 all on selline kululiik: kohalike omavalitsuste reformi läbiviimiseks on eraldatud 500 tuhat rubla. Kui see on valdade loomiseks, siis on see natuke väike. Või on see pärast omavalitsuse valimisi uute vallavanemate või külanõukogu esimeeste palkade tõstmiseks ainult?
R. Miller
Tõepoolest, eile väljajagatud materjalides on 500 tuhat rubla ette nähtud kohaliku esmatasandi haldusreformi läbiviimiseks. Tänases ettekandes ma märkisin, et valitsusel on ettepanek see summa suunata valitsuse reservfondi tema täiendavaks suurendamiseks ja selle kaudu finantseerida siis juba haldusreformi läbiviimist. Mis puudutab haldusreformi läbiviimist, siis põhimõtteliselt meil on olemas kokkulepped ja on avaldatud soovi 11 valla moodustamiseks käesoleval aastal. Juhul, kui 500 tuhandest rublast ei piisa, ja vabariigi valitsuse reservfondis on raha, siis on seda sealt võimalik täiendavalt eraldada.
U. Anton
Lugupeetud minister! Kas teil on võimalik kommenteerida lühidalt, kuidas eelarves kajastub liidutehaste osa, kuna väljajagatud dokumentide alusel ei ole seda kuidagi võimalik välja lugeda? Tulude poole pealt? Kajastub see üldse või ei?
R. Miller
See küsimus esitati juba hr. Gussevi poolt. Liiduettevõtted maksavad vabariigi eelarvesse maksu umbes 200 miljonit rubla, sellehulgas kasumimaksed ja tööjõumaks.
Juhataja
Suur tänu, hr. Miller! Praegu ei ole teile rohkem küsimusi. Palume asuda oma istekohale.
Mulle on laekunud teade majanduskomisjoni esimehelt, et informatsiooniga esineb rahvasaadik Ülo Uluots. Kas see on kaasettekanne? Sellisel juhul saab kaasettekanne toimuda peale lõunavaheaega, enne ei jõua. Nii et lugupeetud Ülemnõukogu, riigieelarve seaduse esimene lugemine jääb pooleli.
Mõned teadaanded.
Päevakorra arutusel kerkis üles hulgaliselt küsimusi, mis nõuavad vastuseid. Ma annan mõne kohta praegu selgituse.
Rahvasaadik Jermolajev tõstatas küsimuse erinevatest seisukohtadest Moskva kohtumiste osas. Arnold Rüütel on avaldanud oma seisukoha optimistlikumalt kui Endel Lippmaa. Selles küsimuses mõlemad, nii Arnold Rüütel kui Endel Lippmaa, annavad oma selgituse neljapäeval.
Enn Leisson tõstatas üles küsimuse, kuidas on ikkagi presiidiumis lood korruptsiooniseadusega, selles küsimuses Ülemnõukogu Presiidiumi töötaja härra Kiris annab informatsiooni homme hommikul enne päevakorra juurde asumist. Me pöördume palvega riigiminister hr. Vare poole, et ta annaks selgituse selle kohta, kes on saanud Ülemnõukogu Presiidiumi liikmetest riigisuvilaid või kes peavad saama. Mis ajal see toimub, ma ei söanda öelda, küsimusega tegeldakse.
Hr. Petinov puudutas küsimust, kas on päevakorda õige ikka kinnitada, kui on mõned küsimused juba eelnevates päevakordades kinnitatud ja siiamaani ei ole lahendatud. Neid teemasid on kaks. On vähemuse kaitse seadus, mis tõesti seisab, sellepärast et keegi ei ole paremat seaduseelnõu pakkunud. Kui see pakutakse, siis hakatakse seda ka arutama.
Kirde-Eestiga seonduv ei lülitatud seekord päevakorda sellepärast, et valitsus tegeleb selle küsimusega aktiivselt ja võimalik, et see teema muutub isegi konstruktiivsemaks peale mõningaid valitsuse poolt rakendatud meetmeid. Praegune seaduseelnõu Kirde-Eesti kohta on liialt deklaratiivse iseloomuga. Rohkem päevakorda lülitatud, kuid 12. istungjärgul käsitlemisele mittekuuluvaid teemasid ei ole.


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
12. ISTUNGJÄRK
TEINE ISTUNG
25. juuni 1990


Eesti Vabariigi seaduse eelnõu 1990. aasta riigieelarve kohta esimese lugemise jätkamine
Juhataja (Ü. Nugis)
Me vabandame hetkelise viivitamise pärast, presiidium ei saanud oma tööga korralikult hakkama. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 82 rahvasaadikut, puudub 23. Kui me jõuame otsustamise staadiumisse, siis me kontrollime veel kord. Jätkame päevakorraga, Eesti Vabariigi 1990. aasta riigieelarve seaduseelnõu esimese lugemisega. Sõna kaasettekandeks saab majanduskomisjoni poolt hr. Uluots.
Ü. Uluots
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud seadusandjad! Hr. Miller tegi minu ülesande veidi kergemaks, sest ma võin öelda, et meie arvamused paljudes asjades langevad ühte. Majanduskomisjon tegi mulle ülesandeks edastada teile komisjoni arvamus 1990. aasta eelarve teise poolaasta korrektiivi kohta. Ja ma pean teile kohe ütlema, et esinen siiski kahes isikus, kuna saadikugrupi „Sõltumatud demokraadid” arvamus langeb kokku majanduskomisjoni arvamusega ja et aega kokku hoida ning mitte kaks korda sõna võtta, püüan seda teha korrektselt, rikkumata parlamentaarset eetikat ja mitte segamini ajada puhtpoliitilisi ja majanduslikke probleeme. Ja kui ma mingi vea teen, liikluseeskirju rikun, võib mind spiiker alati peatada. Teiseks ma tahaksin rõhutada kohe alguses, et majanduskomisjonil ei olnud lihtsalt füüsiliselt võimalik mõne päevaga tungida eelarve kõikidesse peensustesse ja seetõttu ei suuda me anda ka selle süvaanalüüsi ja riigieelarveliste kulutuste põhjendust. Näitena võiksime esitada endale küsimuse, miks on Teaduste Akadeemiale eraldatud 28 miljonit rubla, mitte aga 30 või 25. Või teise näitena, miks kultuuriministeerium saab 29,5 miljonit, mitte aga 27 või 32 jne., jne. Et leida sellele vastus ja seda teile ette kanda, selleks on vaja varakult tutvuda lokaalsete eelarvetega ja nende juurde kuuluvate dokumentidega, haldusalade ja kuluartiklite kaupa. See aga on nädalatepikkune töö. Siit moraal, kui hakatakse formeerima 1991. aasta eelarvet, on vaja väga tihedat koostööd Ülemnõukogu komisjonide ja rahandusministeeriumi vahel, et vältida hiljem asjatuid vaidlusi Ülemnõukogus eelarve kinnitamisel. Ausalt öeldes on mul veidi kahju meie majanduskomisjonist, sest temale langeb ääretult suur koormus. Osa sellest tööst oleks võinud ära teha riigikontroll eelkontrolli korras, kuid me hääletasime selle paragrahvi maha ja antud juhul ta meid aidata ei saa. Peale selle meile tundub, et on tulnud aeg lahutada majanduskomisjon kaheks või luua tema koosseisus alakomisjon, kelle nimeks võiks olla rahandus- või eelarvekomisjon, võttes tema tegevussfääri ka Eesti Panga. Sellises koosseisus ja mahus majanduskomisjon lihtsalt lämbub ära. Mis puutub eelarvesse, siis jääb täna ainult leppida sellega, mida valitsus meile pakub ja õigeks peab. Kõike eeltoodut arvesse võttes palun mulle eelarve kulude kohta mitte küsimusi esitada, sest ma pole selleks valmis ega võimeline. Minister hr. Miller tegi seda küllalt põhjalikult ja teeb seda arvatavasti ka teisel lugemisel.
Küll aga arutas majanduskomisjon eelarvet põhimõtteliselt ja seda eriti eelarve tulude poole pealt. Ning me jõudsime küllalt nukrate järeldusteni.
28. detsembril 1989. aastal eelmise Ülemnõukogu koosseisu poolt kinnitatud eelarve oli tasakaalus 1 miljard 793 miljonit 190 tuhat rubla. Valitsus esitas meile aga eelarve tasakaalus 1 miljard 853 miljonit 664 tuhat rubla. Seega eelarve tõus 60 miljonit 474 tuhat rubla. Summa pole suur ja ilmselt on see põhjendatud, kuid juriidiliselt seab see meie ette küllalt raske ülesande, millest ma räägin veidi hiljem.
Kerkib väga tõsine küsimus. Kas see esitatud eelarve ikka on tasakaalus? Põhjust ärevuseks annavad kolm probleemi.
Esiteks. Eelarvest kannab tulude põhiraskust käibemaks, 791 miljonit rubla ehk 42,7% eelarvest. Eelnevast ettekandest me kuulsime, et käibemaksu laekumisega me praegu graafikus ei ole. Käibemaksule sekundeerivad kasumieraldised, ilusa nimega maksed kasumilt 515 miljonit rubla ehk 27,8% eelarvest. Kuid kui ei ole toodangut, pole kasumit, pole kasumit – pole laekumist eelarvesse. Põhiliseks pahandusetegijaks on meil siin praegu antud momendil kergetööstus, kes istub ilma tooraineta ja kes on põhiline käibemaksu maksja. Leian, et siin on valitsusel piiramatu tööpõld, et päästa eelarvet. Silmas pidades majanduse pidevat allakäiku, võib ennustada, et meil jääb tulude poolele laekumata kuni 80 miljonit rubla. Hr. Milleri prognoos oli 40.
Teiseks. Siselaen. Võttes 28. detsembril vastu seaduse 1990. aasta riigieelarvest, kohustas Ülemnõukogu seaduse 5-nda §-ga valitsust välja laskma siselaenuobligatsioone 102 miljoni rubla suuruses summas ja kindlustama nende realiseerimise. Laenu tingimuste kehtestamine jäeti valitsuse hooleks ja ta tegi seda kuskil jaanuari lõpus. Ütlen otse välja: ilma siselaenuta me hakkama ei saa.
Sellepärast hääletasin ka mina tookord selle laenu poolt. Kuid kallid kolleegid, laenul ja laenul on vahe. Eelmise valitsuse poolt kehtestatud tingimuste kohaselt on laen 5%-line ja tagastamise lõplik tähtaeg 10 aastat. Kui me oleksime seda laenu hakanud realiseerima kuskil veebruarikuus, siis olen ma veendunud, me oleksime leidnud ostjaid. Aeg on muutunud, turumajandus on ukse ees, omandiseadus on meil vastu võetud, meil on avatud võimalused kapitali paigutamiseks ja ütelge mulle, kallid kolleegid, milline majandus- ja ärimees paigutaks praegu oma kapitali ja veel 10 aastaks tehingusse, mille rentaablus on ainult 5%? Ükski majandusmees ei mõtle ka praegu mingit äri teha alla 20–25%, eriti veel kui selle 5% sööb inflatsioon ära väga lühikese ajaga. Sellepärast on meie arvamus selles küsimuses majanduskomisjonis küllalt ühtne. Te võite mind pärast süüdistada ebatsensuursete sõnade kasutamise pärast parlamendis ja võite mind Jürjo komisjoni anda, kuid ma ütlen: „Selliseid lolle me ei leia”. Ja kui valitsus mõtleb kasutusele võtta sundmüügi, siis oleme jõudnud tagasi õndsasse Stalini aega. Ja kui me seda laenu ei suuda realiseerida, siis jääb meie eelarvesse tulude poolele 100 miljoni suurune auk.
On veel üks võimalus – realiseerida laen väljaspool Eestit. Kuid minu meelest oleks see kuritegu, sest nii protsente kui laenu ennast tuleks hiljem tasuda kroonides või valuutas, isegi kui selle valuuta nimi on vene rubla. Laenutingimused peavad olema sellised, mis meelitavad tema obligatsioone ostma. Laenuobligatsioonid peavad muutuma fondeeritavateks väärtpaberiteks ja vahetusväärtuseks. Ainult siis on meil lootus nende abil täita riigikassat. Ma tunnen hr. Millerit kui võimekat rahandustegelast ja usun, et tema ministeerium on võimeline lühikese ajaga välja töötama uued laenutingimused, meile neid tutvustama ja need ka käivitama. Ma juba ütlesin, et vastasel korral me ei suuda neid 102 miljonit rubla realiseerida ja obligatsioonide trükkimiseks kulutatud raha tuleb meil kirjutada korstnasse.
Väga hea, et peaminister tuli siia. Te lubate mul korraks kooskõlastatud tekstist kõrvale minna ja isiklikult pöörduda peaministri poole. Lugupeetav hr. Savisaar, ma ei tea, kes toidab teid informatsiooniga, sealhulgas valeinformatsiooniga. Ma ei ole kusagil ega kunagi öelnud sõnagi siselaenu vastu. Vastupidi, ma olen selle pooldaja. Ma olen laenu tingimuste vastu ja need ei ole võetud vastu teie valitsuse poolt, vaid eelmise valitsuse poolt. Ja isegi seda kõike ma ei ole öelnud välja avalikult ei kõnedes, ajakirjanduses, televisioonis, vaid arutelul kitsas ringis ja kust see informatsioon on lekkinud, ma ei tea. Leian, et peaministri väärikus ei luba kasutada kontrollimatut informatsiooni ja arvan, et isiklikult olen ära teeninud avaliku vabanduse.
Nüüd edasi eelarve juurde.
Kolmandaks. Suhted Liidu eelarvega.
Mul ei ole täpseid andmeid, kuid jutuajamises hr. Milleriga on pilt enam-vähem selgunud. On teada, et Liidu eelarvest finantseeritakse praegu Eestis asuvaid organisatsioone nagu EPA, siseministeerium, KGB ning makstakse kompensatsioone mõningatele toodanguliikidele, näiteks kala, kokku umbes 200 miljonit rubla. Küsin: kes garanteerib meile, et seoses meie suveräänsustaotlustega ei katkestata ühel ilusal päeval need maksed? Kust me võtame need 200 miljonit rubla? Esimene signaal on juba tulnud. Hr. Miller ütles täna, et 1. juulist katkestatakse kompensatsiooni maksmine kalale. Paratamatult tõstab see kalatoodete hindu, teist võimalust ei ole, riigieelarves raha ei ole. Ei ole välistatud, et ühel päeval leitakse, et sõjaväelaste pensione tuleb hakata maksma oma eelarvest jne., jne.
Neljandana ripub meil veskikivina kaelas see 340 miljonit rubla makseid liidu eelarvesse, millest rääkis ka hr. Miller, ja mis on praegu kantud eelarve kulude poolele. Meie Ülemnõukogu otsus seda mitte maksta ei kaalu mitte midagi, sest me teame, mis juhtus möödunud aastal. Me keeldusime maksmast teedemaksu ja see raha võeti meilt siiski ära. Ja tänu kehtestatud korrale, et raha liikumiseks on praegu siiski ainult üks kanal ja Liidu rahaturul ringleb praegu sadu miljoneid meie ettevõtete rahasid, siis nende arestimiseks on tarvis vaid ühte käeliigutust. Ja mis jääb meil üle? Ainus võimalus on siis katta meie organisatsioonide puudujäägid meie oma eelarvest ning ring on jälle uuesti täis. Siin võime me tõsidusega küsida nii valitsuselt kui ka Eesti Pangalt: mis on tehtud selleks, et meid välja viia sellisest ebamäärasest olukorrast?
Vahemärkusena tuleb öelda, et on viimane aeg ära klaarida valitsuse ja Eesti Panga vahelised suhted, mis ajakirjanduses on laskunud juba laadakakluse tasemele. See vastuseis on väljunud lubatuse raamidest ja selle all kannatavad riik ja rahvas. Kui Ülemnõukogu Presiidium sellega hakkama ei saa, siis tuleb meil endil siin üldkogus see probleem käsile võtta, nii on ta praegu ka päevakorras. Aga mul on siiski suur lootus, et presiidiumis see asi ära lahendatakse. Kui aga see asi tuuakse meie ette, uskuge, meie ei jõua siin konstruktiivsele lahendusele. Eespooltoodut kokku võttes ning appi võttes majandusmeeste vaistu ja rusikavalemit, näeme, et meid ähvardab eelarves umbes 300 miljoni suurune auk, ütlen kohe ära, meil majanduskomisjonis ei ole argumente tõestamaks, et see nii on. See prognoos põhineb majandusmehhanismi loogikal ja majandusmeeste, ma ütleksin, haistmisel. On tulnud aeg, et asjadest rääkida nende endi nimega. Isiklikult ma ootasin, et valitsus tuleb ise meie ette nende kahtlustega, kuid ta ei tulnud. Hr. Miller ütles siin, et on saadikuid, kes kardavad eelarve defitsiiti. Majanduskomisjonis selliseid mehi ei ole. Paljud riigid elavad defitsiidiga. Paratamatult ootab see ka meid. Kuid meile tuleb öelda tõtt, et vaadake, selline ja selline on olukord. Aga meile toodi täiesti optimistlik üks miljard 800 miljonit tasakaalustatud eelarve.
Me oleme siin ju praegu antud juhul ühise asja eest väljas ja meie mure on ühine. Milline oleks väljapääs? Vaevalt meil osutub võimalikuks kärpida kulusid. Jääb üle vaid võtta pangast laenu. Teist võimalust ei ole. Minu andmetel, õigemini, seda ütles hr. Miller (kasutan kogu aeg tema andmeid), on praegune riigivõlg 44 miljonit. See on piima ja liha hinna vahe tasumiseks pangast võetud laen ja kes on märganud, eelarves on selle protsentide maksmiseks ette nähtud 2 miljonit.
Annaks jumal, et meie sünge ennustus ei täituks ja valitsusel õnnestub eelarve tasakaalus hoida. Kui see aga nii ei ole ja tuleb laskuda võlgadesse, siis peab valitsus selleks meie käest luba küsima. Kuna asi on äärmiselt tõsine, peaksime valitsust kohustama igas infotunnis (see on üks kord kuus) meid informeerima vabariigi finantsolukorrast.
Lõpetuseks veel paar tähelepanekut, et anda toitu järgnevaks diskussiooniks teisel lugemisel.
Esiteks. Valitsus kasutab ühe tuluartiklina kaupade allahindluse katteks antud vahendite vabajääki. See tähendab, kui kaupmeestel on jäänud kaup müümata, vedeleb ladudes, ta hinnatakse alla ja see vahe kaetakse riigieelarvest. Komisjoni arvamus on selline, et sellele asjale tuleks teha lõpp. Kui ikka kaupmees kaubelda ei oska, siis tuleb tal need kulud ise kanda, mitte maksumaksja taskust ja riigieelarvest.
Teiseks. Eelarves on ette nähtud 10 miljonit Eesti Panga põhikirjafondiks. Ülemnõukogu otsuse kohaselt peab see olema 400 miljonit. Teate, ainult 390 miljonit ongi puudu! Öelge nüüd mulle, palun, kas siin saalis on keegi, kes selle probleemiga tegeleb? Kui pole põhikirjafondi, pole panka. Kui ei ole riigipanka, siis ei ole ka riiki. Jääb mulje – me nagu ootame kedagi, kes tuleks ja lahendaks selle küsimuse.
Kolmandaks. Vabariigi valitsuse reservfond, mis on kinnitatud 19 miljonit 349 tuhat rubla ning moodustab eelarvest ainult 1%. Kuid millegipärast on see kutsunud esile kuluaarides teatud suminat. On tõsiasi, et iga ettevõtte direktori käsutuses on protsentuaalselt palju suuremad summad, mida ta ainuisikuliselt käsutab. Leian, ja seda toetas täna ka majanduskomisjon, et peaministril ja valitsusel peab olema aruandevaba taskuraha. Esimese poolaasta eest valitsus meile küll selle aruande esitas. Ilma sellise taskurahata on võimatu lahendada jooksvaid ülesandeid. Ja isiklikult arvan, et 1991. aasta eelarves võiks olla see suurem ja 2% eelarvest.
Neljas küsimus. Armeenia. Hr. Miller seda juba puudutas. Majanduskomisjoni arvamus on samuti selline, et peale seda, kui esimesel poolaastal on ära kasutatud 7 miljonit rubla ja et lõpetada pooleliolevad hooned, lisada veel juurde 3 miljonit, tuleks Armeenia ehitus lõpetada. Meil on Eestisse omal raha vaja.
Veel üks probleem. Hr. Miller jõudis küll minust ette, aga ma tahan teda toetada. Ütlen ausalt, analüüsides eelarvet, mõistsin ma järjekordselt, kui vaesed me oleme. Kallid kolleegid, iga kord, kui te kavatsete millegi, kas või kõige hädavajalikumagi jaoks raha küsida, siis mõelge enne, kust see raha võtta, õigemini, kuidas seda raha teenida. Selle asemel et lihtsalt küsida valitsuselt raha, või õigemini meie endi käest, tuleb alati leida ka sellele rahale kate.
On iidne majandusmeeste reegel, et laenu võib võtta ainult selleks, et luua uusi väärtusi. Kes laenu arvel sööb ja joob, läheb paratamatult varsti pankrotti. Need sõnad kõlbavad soovituseks ka meie valitsusele. Iga ühiskond peab ennast ise kinni maksma. Hüvesid saab luua ainult rahvatulu kaudu. Sellega ma tahan öelda: selleks, et suurendada riigieelarvet, tuleb teha tööd, tuleb toota kaupa ja kaupu maksustada ning sellega korjata riigi kassasse raha, mitte aga minna laenude ja maksude suurendamise teed.
Nüüd tulen kõige tähtsama küsimuse juurde.
Mida antud juhul teha ja kuidas käituda meile esitatud eelarvega? Juriidiliselt on eelarve Ülemnõukogu 28. detsembri seadusega kinnitatud ja meil tuleks esitatud dokument võtta ainult teadmiseks. Samuti tuleks võtta teadmiseks need parandused, mida pakkus meile välja valitsuse rahandusministeerium, see tähendab eelarve struktuuri muutused. Kuid häda on selles, et meile ei esitatud mitte ühe miljardi 700-miljonilist eelarvet, vaid üks miljard 800 miljonit. See tähendab 60-miljonilist tõusu. Järelikult on meil tegu uue eelarvega ja puhtjuriidiliseks minnes peaksime me praegu läbi käima kogu selle Kolgata tee, et kinnitada uus eelarve. Kas me oleme selleks valmis, kas me oleme selleks nii informeeritud, et me võiksime seda teha? Te andke andeks, kuid ma veidi kahtlen selles. Ja seepärast on majanduskomisjonil selline arvamus, et üks variantidest võiks olla – kinnitada eelarve tõus 60 miljonit eraldi eelarvena (tähendab lisaeelarvena) ja nõustuda valitsuse poolt esitatud vana eelarve struktuuri muudatustega. Ja muidugi need, mis veel ilmuvad teisel lugemisel. Ma olen rääkinud! Nüüd olen ma valmis vastama küsimustele, kuid ütlen teile ette ära, et kuna meie majanduskomisjoni käsutuses on täpselt samasugune informatsioon nagu teil, siis ega ma eriti tarka juttu teile rääkida ei saa ja ma palun ette vabandust, kui ma mõnele küsimusele ei suuda vastata.
T. Made
Lugupeetud hr. Uluots, see viimane teie repliik muidugi võttis minu küsimuse maha, sest ma lootsin siiski tarku vastuseid küsimustele saada. Aga kui neid ei tule, siis ei ole ju mõtet palju küsida. Kuid ikkagi. Kas majanduskomisjonis on konkreetne seisukoht eelarve struktuuri muutmiseks, sest mina isiklikult ei näe kuskil struktuuri muudatusi meile esitatud eelarves, või seda ei ole? Või piirdus majanduskomisjon üksnes mõningate kuluelementide analüüsimisega ja nende kahtluse alla seadmisega? Ülemnõukogu saadikuna ootaks kontseptuaalset seisukohta oma majanduskomisjonilt.
Teine küsimus. Väga huvitav mõte oli – riigikontroll, mille me tagasi lükkasime, peaks hakkama analüüsima, kui ta tulevikus luuakse, muude küsimuste hulgas eelarve probleeme. See on äärmiselt omapärane mõte, see eeldab riigikontrolli juurde juba instituute, kes on võimelised analüüsima näiteks riigieelarve struktuuri. Kas te kommenteeriksite seda mõtet?
Ja kolmas. Ma ei nõustu, või tähendab, te peaksite veenma saadikuid selles, et igal juhul tekib eelarvesse 300-miljoniline auk, see arvamus tuleks faktidega ära tõestada, praegu tundub ta liiga loosunglik olevat.
Ü. Uluots
Struktuurimuudatuste kohta ma ütlen teile kohe ära. Härra Miller viitas ka sellele, et meile anti haldusalade kaupa praegu lokaaleelarve. Nende lokaaleelarvete iga numbri taga on struktuurid ja terved protsessid ja praktiliselt oli majanduskomisjoni käsutuses ainult neljapäev, reede, laupäev, pühapäev, sealhulgas siis kaks riigipüha, ja algdokumente meie komisjon näinud ei ole. Meil on täpselt sama informatsioon, mis on teie laudade peal, järelikult meie ei suuda praegu kohe kommenteerida ega hinnata pakutud riigieelarves toodud struktuurimuutuste õigsust ja vajadust. Selle peab välja tooma teine lugemine. Sellele peavad vastama need, kes on nende struktuurimuutuste autorid.
Riigikontroll. Siin saalis oli saadikuid, kes nägid seda probleemi ette ja pakkusid, ma oma ettekandes juba ütlesin, riigikontrolli seadusesse eelkontrolli printsiibi, aga saadikud ei olnud sellega nõus ja mul ei olegi rohkem midagi kommenteerida. Kui leidub toetajaid, võib teha paranduse riigikontrolli seadusesse ja pöörduda tagasi eelkontrolli probleemide juurde. See võtaks maha palju tööd nii parlamendilt kui ka valitsuselt endalt.
Ja mis puutub nüüd kolmesajasse miljonisse. See on kõige mustem stsenaarium. Ja ma ütlesin ka, et meil ei ole argumente, vaid ta põhineb praegu antud juhul majandusloogikal ja majandusmeeste niisugusel tulevikuhaistmisel. Kui suur defitsiit tekib, seda on raske öelda, seda ei ütle ei mina, ei ütle Miller, ei ütle Veetõusme vist. Ma ei usu, et nii tarka meest oleks, kuid me peame olema valmis selleks ja sellepärast ma ütlesin. Juhul, kui meil tuleb minna võlgadesse, tuleb valitsusel tulla meie ette ja paluda defitsiidi katteks pangast võtta laenu. See kutsub kaasa protsentide tõusu ja ka nendeks protsentideks on tarvis raha.
M. Kolossova
Hr. Uluots! 28. detsembril, siin saalis arutasime väga põhjalikult selle aasta eelarvet ja eelarve kinnitamine läks läbi väga suurte vaevade ja raskustega, eks ole, see on meeles. Kuid siis te esinesite ja tõite välja niisuguse väljapääsu olukorrast. Te ütlesite oma sõnavõtus lõpetuseks, et arvatavasti tuleb süda teha külmaks ja karmiks, sest muidu me sellest situatsioonist välja ei tule, ja tõsta toiduainete hindu. Kõigepealt leib, sai jne. Kas seda meelt olete ka praegu või mitte?
Ü. Uluots
Ma olen ka praegu täiesti selles veendunud, et kõige lihtsamate, ma ütlen, soola ja leiva hinda tuleb tõsta. Leiva hind on 1917. aasta revolutsioonist, kus öeldi niimoodi, et inimene peab olema garanteeritud soola ja leivaga. Me raiskame leiba. Mujal maailmas on leiva hind kuni kümme korda kallim kui meil praegu. Ja me elatustasemega ei juhtu mitte midagi, lihtsalt leivaga hakatakse paremini ümber käima ja sellega me saavutaksime meie teravilja suure kokkuhoiu, teiselt poolt me täidaksime riigikassat ja me hoiaksime leiba kokku ja ma ütlen, inimestega ei juhtu mitte midagi, me hakkame leiba lihtsalt vähem ostma, see on kõik. Ainuke viga on see, et selle mõttega ma olen praktiliselt üksi ja ma ei ole leidnud toetajaid. Nii et ma olen jäänud tänase päevani selle mõtte juurde.
J. Põld
Hr. Uluots! Te ütlesite välja sellise mõtte, et tuleb teha tööd ja luua kaupa, laenu võtta me ei saa. Mul on siiski küsimus. Kui te tahaksite laenu võtta, millisest pangast te selle 300 miljonit võtate, või 400 miljonit? Teatavasti majanduse aluseks on tõepoolest pangandus, et luua efektiivne toimiv majandussüsteem. Suured tööstusrevolutsioonid on alguse saanud kergetööstusest ja kuidas hinnata seda seisu, kus saadiku kuupalgast on võib-olla võimalik osta ülikond või kaks. Palun võib-olla kommenteeriksite seda?
Ü. Uluots
Kui suur pangandusspetsialist ma nüüd olen. Praegu Nõukogude Liidus Riigipangast saadavate krediitide aluseks on krediidilimiit. Selleks, et saada raha Liidu Riigipangast, peab arvatavasti kas peaminister või rahandusminister minema Liitu, et see kõigepealt välja kaubelda. Kuid ma leian, et meie esmane ülesanne on lõppude lõpuks luua Eesti Pank. Eesti Pank, kes oleks võimeline vabariiki krediteerima, see on riigipanga kohus ja ülesanne ja mulle tundub, et see on ka meie ülesanne. Olen tõesti veendunud, et kui meil on tarvis pangast limiiti, hr. Miller selle limiidi Moskvast saab. Ja need vene rublad me saame kätte ka. Esmane ülesanne on luua oma pank. Ei tule Eesti riigist või iseseisvusest või meie oma kroonist mitte midagi nii kaua, kui ei ole oma panka.
I. Raig
Austatud kõneleja! Te olete saanud tuntuks ka sellepoolest, et te ennustasite vabariigi valitsuse langemist käesoleva aasta suvel, paar päeva tagasi algas suvi. Kuidas te kommenteeriksite seda oma seisukohta ja ka seisukohta seoses uue eelarveprojekti arutamisega.
Ü. Uluots
Heameelega. Nii. Ma küsin teie käest, kas te kunagi ajakirjanduse ohver olete olnud või ei ole? Ma olen seda öelnud juba paar korda ja ütlen teile ka veel, et minu õige tekst oli, et kui Ülemnõukogus ei lakka emotsioonid, võib Savisaare valitsus eelarve arutamisel kukkuda. „Päevaleht” võttis sellest tekstist välja ainult ühe lause ja siis sai mind tõesti tembeldada selleks, kes tahab Savisaare valitsust kukutada.
Kuid ma ütlen teile praegu ja ma ütlesin seda hiljaaegu televisioonis. Me võime siin praegu teha ükstakõik mida, kuid valitsust me kukutada ei tohi. Me ei ela praegu üle võimuvaakumit. Olgu hr. Savisaare valitsus nii hea või halb kui tahes, aga momendil ta peab säilima ja oma tööd tegema.
I. Raig
Kui tohib, ma jätkaksin seda küsimust. Milline oli majanduskomisjoni valdava enamuse seisukoht eelarve lisade kohta, mis meil praegu arutusel on?
Ü. Uluots
Tänane majanduskomisjoni istung kestis umbes tund aega. Arvamused läksid lahku, ma ei tee sellest mingit saladust, komisjoni töö lekib niikuinii. Tähendab, lahku läksid põhiliselt kahe mehe arvamused. Need olid hr. Raig ja hr. Uluots. Tähendab, kardinaalselt. Härra Raig tõstatas küsimuse ja isegi kategooriliselt nõudis, et mind täna siia pulti lasta ei tohi. Minu ettekanne olla destruktiivne, lõhkuv, purustav ja veel palju surmapatte, mis seal oli. Hääletamisel siiski lubati mind täna siia pulti tulla, tehes mõningad parandused oma ettekandes, mida ma ka lõunatunnil suutsin teha.
L. Kaljuvee
Lugupeetud härra Uluots! Te väitsite, et valitsuse ja panga suhted on sassis ja samal ajal toonitasite, et äärmiselt vajalik on just pangaga praegu tegeleda. Viimane Ülemnõukogu otsus, mis puudutab Eesti Panka, võtab valitsuselt praktiliselt võimaluse panga asjadesse sekkuda. Ja tõesti, olukord on äärmiselt keeruline. Me võime sattuda järgmise aasta eelarvega veel raskemasse olukorda, kui me oleme täna teise poolaasta eelarve lisa kinnitamisega. Kas teil kogenud majandusmehena on konkreetne ettepanek saadikutele, kuidas me valitsuse ja panga suhted võiksime ära klaarida kahe-kolme punktiga? Või kuidas seda tööd teha, sest see asi on ju väga tõsine. Täna me ei saa rääkida ju sellest, et jaanuarikuus on meil kroon ja elu läheb ilusaks.
Ü. Uluots
Kas on kohane seda praegu teha siin, sest päevakorras on Eesti Panga probleem. Mina võin öelda, et majanduskomisjon on teinud meeleheitlikke pingutusi, et seda teha. Ühe näitena võin teile öelda, et kui Lõssenko lõhkus lossi väravaid, siis majanduskomisjon istus Eesti Pangaga rahulikult koos ja mõtles selle üle, kuidas Eesti kroonile panna jalgu alla ja kuidas Eesti Pangale hing sisse puhuda.
Hr. Kaljuvee, leppisime nii kokku, et mina seda teile ei kommenteeri, meil on suur rahandusspetsialist hr. Veetõusme, võib-olla tema ütleb, mis tema arvab, tema on autoriteet, ta on meie komisjoni esimees. Kui mina praegu pakkuma hakkaksin, võib-olla siis jälle süüdistatakse mind selles, et ma püüan poliitiliselt mõjutada. Kuid ma ütlen ühe asja välja. Minu arusaamise järgi selleks, et luua seda 390-miljonilist põhikirjafondi, et luua panka, tuleks kõige kiiremas korras osa riiklikke ettevõtteid viia aktsiaseltsidesse. Ja need aktsiad anda üle Eesti Pangale. Tähendab, et me kingime need riiklikud ettevõtted Eesti Pangale ja sellega loome põhikirjafondi ja kroonile garantii. See on üks esimesi asju, mida me suudame teha, sest 390 miljonit me ei võta kusagilt välja. See praktiliselt moodustab 20% ringis, 25–26% meie vabariigi eelarvest. Me ei suuda seda iialgi välja maksta. Eelarve kulul me seda teha ei saa. Kuskilt mujalt head onu ei tule, kes meile selle põhikirjafondi loob. See on ainus asi, mis ma praegu oskan öelda. Kui me saame põhikirjafondi loodud, pangale jalad alla, siis võib isegi minna personaalküsimuste juurde ja teiste-kolmandate-neljandate asjade juurde. Ausalt öelda, mul puudub praegu isegi informatsioon, kas meie krooni trükkimise tellimus on valuutaga kaetud või mitte. Veetõusme arvatavasti teab, mina ei tea.
A. Paju
Lugupeetud hr. Uluots! Aitüma emotsionaalsete väljaütlemiste pärast, ma ei usu, et te olete üksinda leiva ümber mõtteid vahetamas. Te ei nimetanud siia juurde seda moraalset kaotust, seda, mis just nimelt selle looma- ja inimeseleiva seguga me tegelikult kaotame. Aga siiski ma tahaks küsida nõnda. Te olete sedasorti mees, kes raha ümber ei jaga emotsioone, vaid õpetab raha lugema. Raha nõuab ja vajab lugemist. Öelge palun, kas majanduskomisjonis oli teie poolt nimetatud summa lahatud, millest on tema tingitud ja mis seal taga on.
Ü. Uluots
Te mõtlete seda 60 miljonit? Üks osa tuli aktsiisimaksust juurde, kasutamata mahakirjutamisele kuuluvate kaupade fondi jääk tuli sinna juurde, Miller luges need asjad peaaegu kõik siin oma ettekandes üles. Vabandust, mul praegu ei ole lihtsalt materjali käes, ei oska öelda, praktiliselt võttes 60 miljonit ei ole suur summa, aga juriidiliselt loob ta meile küllalt suuri raskusi. Juhan Telgmaa küsib mu käest, mida ma arvan tsentraliseeritud kapitaalmahutustest. Kas nad on põhjendatud jne., jne. Mul peab olema kuskil kirja pandud isegi see summa, möödunud aastal kinnitatud eelarves tsentraliseeritud kapitaalmahutused olid 197 miljonit 749 tuhat rubla. Meile väljajagatud eelarves on see summa ära jagatud lokaaleelarvete vahel. Kui te vaatate kõiki haldusalasid, igal pool on sees kapitaalmahutus ja sellepärast on neid praktiliselt võimatu jälgida ning ma jään Telgmaale antud juhul ka vastuse võlgu. Ilma et ma näeksin tiitelnimekirju, on võimatu sellele küsimusele vastata. See näitab seda, et 1991. aasta eelarve formeerimisel peab saama, on ta siis eelarvekomisjon või majanduskomisjon, saama kätte algdokumendid ja üks nendest, härra Telgmaa, peaks olema tingimata vabariigi koond-tiitelnimekiri, et parlament saaks otsustada, kas need ehitused on ratsionaalsed, kust nad on tulnud, kes nad on sünnitanud, kes nad on välja mõelnud jne., jne., aga antud juhul sellist analüüsi ei ole, minul tiitelnimekirju ei ole ja ma jään hr. Telgmaale vastuse võlgu.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, on vaja ikka otsustada! Kontrollime veel kord kohalolekut. Kohaloleku kontroll. Kohal on 91 saadikut. Puudub 14. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lugeda Eesti Vabariigi 1990. aasta riigieelarve seaduseelnõu esimene lugemine lõppenuks? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 86 saadikut, vastu on 1, erapooletuks jäi 3. Esimene lugemine on lõppenud.
Lugupeetud Ülemnõukogu, enne kui me läheme teise päevakorrapunkti juurde, lubage mul teatud hilinemisega tuua teie ette Eesti Maa-Keskerakonna saadikurühma koosseis ja palve seda registreerida. Esimees on Ivar Raig, aseesimees on Liia Hänni ja liikmed on Kalju Koha, Eldur Parder, Hanno Schotter, Aldo Tamm, Jüri Reinson. Öeldakse, et saadikurühm lähtub oma tegevuses Maa-Keskerakonna programmi teesidest ja teistest Eesti Maa-Keskerakonna poolt vastu võetud dokumentidest.


Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi projekti kolmas lugemine
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, jätkame päevakorraga. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi projekti kolmas lugemine. Ettekandja on reglemendi seaduseelnõu koostamise töörühma juht Peet Kask.
P. Kask
Austatud Ülemnõukogu liikmed! Eelmisel nädalal jäi meil teatavasti katki, õigemini lõpetati reglemendi teine lugemine enne hääletamist. Teise lugemise ajal oli tehtud hulk muudatusettepanekuid, mille kohta teile on kätte jagatud ettepanekute tabel. Selles on üle 30 ettepaneku ja pärast selle tabeli koostamist on tulnud veel 7–8 ettepanekut ja ma paluksin teil need tabelid ette võtta ja ma nimetan need täiendavad ettepanekud paragrahvide kaupa, mis veel lisandusid. § 1 p. 10 kohta, mis sätestab Ülemnõukogu liikmete puhkusi, oli ettepanek kirjutada vahele sõna „üheaegselt”. Mõte on selles, et Ülemnõukogu liikmete puhkused võetakse välja üheaegselt, sisuliselt kollektiivpuhkus. Ilma selleta on tööd väga raske korraldada. Teine ettepanek, teine parandus, mis sisse tuleb, on § 7 lg. 1 kohta, kõigepealt märkus, et allkirjata parandusettepanekud pärinevad Mikk Titmalt. § 7 p. 1 kohta on teinud veel ettepaneku hr. Menšikov ja Novohatski ja sisu on see, et Ülemnõukogu istungjärgu päevakorra kohta võivad ettepanekuid teha Ülemnõukogu Presiidium ja Ülemnõukogu liikmed. § 7 p. 6 kohta on needsamad mehed teinud ettepaneku lisada järgmine tekst: „Päevakorda võib muuta, kui selle poolt hääletab 2/3 Ülemnõukogu saadikuist.” Järgmine ettepanek, mis veel täienduseks tuleb käesolevale tabelile, on § 8 kohta, Menšikov ja Novohatski on teinud ettepaneku lisada punkt: „Põhiseadust muutvad aktid võetakse vastu 2/3 Ülemnõukogu liikmete häältega.” § 9 p. 11 kohta on jälle Menšikovi ja Novohatski parandus, et ettepanek lõpetada sõnavõtud võetakse vastu lihthäälteenamusega. § 9 p. 13 tuleb vahelekirjutus: „eesti ja tõlge vene keeles”. Ma vist juba eelmine kord ütlesin seda, seda parandusettepanekut on korratud. § 10 p. 1 kohta on Menšikov ja Novohatski teinud ettepaneku sätestada siis nimelise hääletamise eesõigus salajase ees ja sama punkti kohta on Kalju Koha teinud ettepaneku sätestada, et salajasel on eesõigus avaliku ees. § 12 p. 1 kohta on Tõnu Anton teinud ettepaneku, et „Ülemnõukogu liikmetel”, see ettepanek tuli nüüd täiendusega, ettepanek on praegune punkt 2 maha tõmmata, asendada see järgmisega: „Ülemnõukogu liikmetel on lubatud säilitada sidemed ettevõtte või tegevusega, kus nad töötasid saadikuks valimise ajal ulatuses, mis ei takista osalemist Ülemnõukogu töös. Saadikuksoleku ajal ei tohi Ülemnõukogu liikmed end siduda uute ettevõtete või tegevustega, välja arvatud need, milleks annab ülesande Ülemnõukogu või selle presiidium. Selle piirangu rakendamisest tulenevad vaidlused lahendab Ülemnõukogu saadikueetika komisjon.” See on Villu Jürjo ettepanek. Väga teistmoodi on Tõnu Antoni ettepanek selle sama asja kohta. Nimelt: „Ülemnõukogu liikmetel on keelatud osa võtta ettevõtete tegevusest, välja arvatud õppe- ja teadustöö ja Ülemnõukogu või selle presiidiumi poolt antud ülesannete täitmine. Selle piirangu rakendamisest tulenevail vaidlusi lahendab Ülemnõukogu saadikueetikakomisjon.” Need on kõik täiendavad parandused, mis lisanduvad sellele tabelile. Kokku on parandusettepanekuid üle 40. Komisjoni seisukoht paranduste suhtes.
Kooskõlastuskomisjoni poolt tuleb märkida seda, et Ülemnõukogu liikmed ei ole võtnud tõsiselt kooskõlastuskomisjoni olemasolu. Oma saadikurühmade esindajate kaudu ei käi paranduste esitamine ja oma huvide kaitsmine, vaid seda tehakse täiesti sõltumatult Ülemnõukogu istungil täiskogus ja eriti paljudel juhtudel kooskõlastuskomisjonis saavutatakse nagu üksmeelne otsus. Sellest üksmeelest selles komisjonis ei ole palju midagi kasu olnud, kui asjad pannakse täiskogus uuesti kahtluse alla. Komisjon ega töörühm ei pidanud vajalikuks teisel lugemisel peale katkestamist esitatud teksti enam muuta ja parandusettepanekud, mis teisel lugemisel tehti, meie arvates tuleb need läbi hääletada. Ja hääletuse korraks pakume me järgmise: kõigepealt panna hääletusele rahvasaadik Telgmaa ettepanek eelnõu tagasilükkamise kohta ja uue komisjoni moodustamise kohta. Juhul, kui see tagasi lükatakse, siis on ettepanek kõigepealt läbi hääletada, nagu Jaak Allik ette pani, § 9 p. 19 võtta see punkt erandkorras kohe vastu ja kasutada seda sätet reglemendi paranduste hääletamisel. See säte ütleb, et parandusi võetakse vastu lihthäälteenamusega. Variante saab, alternatiivvariante saab normaalselt hääletusele panna. Seejärel on töörühma ettepanek läbi hääletada see säte, nimelt § 8 p. 3, mis läheb § 19 p. 5-ks, mis räägib seaduste vastuvõtmisest Ülemnõukogus, millise häälteenamusega see käib. Siin on kaks varianti, nad lähevad alguses variantide vahel hääletusele. Üks on hr. Junti variant, teine on hr. Alliku variant. Junti variant on reglemendi tekstis kirjas. Hr. Alliku variant on teisel lugemisel esitatud kirjaliku ettepanekute tabelis nr. 9 all, vabandust, nr. 11 all. Seejärel on ettepanek hakata §-ide kaupa parandusi käsitlema ja neid, mida nõutakse, läbi hääletama. Seejuures on ettepanek, avada paranduste juures sõnavõtud hääletamise motiivide kohta seisukohtade väljendamiseks. See asi on aeganõudev ja tülikas protsess, aga paraku on erimeelsusi võrdlemisi palju ja hulk saadikuid nõuab oma paranduste hääletamisele panekut, sõltumata sellest, millise otsuse teeb kooskõlastuskomisjon. Selline on asjade praegune seis töörühma silmade läbi.
Juhataja
Suur tänu! Enne, kui me Peet Kase ära laseme, lubage mul teha üks teadaanne või meeldetuletus Ülemnõukogule. Kui mu mälu ei peta, siis me oleme läbirääkimised reglemendist juba lõpetanud. Sõna võtame tõepoolest ainult hääletamise motiividest, samal ajal ei ole välistatud küsimuste esitamine. Ma oletan, et need, kes on taotlenud sõna, tahavad esitada küsimusi Peet Kasele. Jaak Allik.
J. Allik
Lugupeetud hr. Kask, palun täpsustada kõigile täiesti arusaadavalt see küsimus, mis on kirjas § 8 lõige 3. Tähendab, osa konstitutsioonilisi seadusi võetakse Ülemnõukogus vastu 2/3-ga või mitte? Kui palju me peame siin koguma hääli selle sätte muutmiseks?
P. Kask
Praegu on vaja saada vähemalt 70 häält. Praegu kehtib veel vana reglement, siin ei ole küsimust.
J. Allik
Aitäh, nii et see esimene hääletus ei muuda seda 2/3?
P. Kask
Ei, see on ainult variantide hääletamine. See esimene hääletus tähendab seda, et kaks varianti, Junti ja Alliku variant pannakse alguses variantidena hääletusele. Nad peavad saama lihthäälteenamuse. See, mis saab lihthäälteenamuse, see variant pannakse hääletusele vastuvõtmiseks. Vastavalt reglemendi projekti sellele punktile, mida me tahame, ta peab saama 2/3. Tõenäoliselt me võime siis läbi proovida ka teise variandi 2/3 eesmärgiga. Ja kui ka too ei lähe läbi, jääb kehtima vana reglemendi vastav punkt.
I. Fjuk
Lugupeetud kolleegid, mul on protseduurilise iseloomuga märkus, see ei ole isegi küsimus. Nimelt, hr. Kask nimetas, et kõige esimesena peaksime läbi hääletama hr. Telgmaa ettepaneku reglement tagasi lükata ja uus komisjon moodustada. Ma saan aru, et vastavalt meie endisele reglemendile, kuivõrd oleme juba kolmandal lugemisel ja oleme juba arutanud meile esitatud projekti, siis kõige esimene hääletamine peaks olema, kas võtta see aluseks või mitte. Alles peale seda hakata lisatud ettepanekuid hääletama. Esimene asi, hääletame, kas võtta aluseks või mitte, ja siis hääletada hr. Telgmaa ettepanekut, kui esimene ei ole läbi läinud.
P. Kask
See on ettepanek hääletusele pandava küsimuse sõnastuse kohta. Ma ei tea peast, kas praegune kodukord nõuab üldse sellist hääletamist, kas aluseks võtta või mitte. Kui on esitatud ainult üks variant, on ilmselge, et see on alus. Minu arvates tuleb tõestada vastupidine, et see aluseks ei sobi. Selletõttu tuleks see ettepanek hääletusele panna. See nõuab 53 häält. Kui arvatakse teisiti, siis ma ei tea, peab selle kohta eraldi hääletama või otsustab juhataja.
Juhataja
Suur tänu! Kuulame kõik küsimused ära ja siis me koos töörühma juhiga teeme oma pakkumised Ülemnõukogule. Mikk Titma!
M. Titma
Ma paluks motiveerida siiski töörühma juhil, miks asetada Ülemnõukogu niisuguse olukorra ette, kus meil tuleb, ma ei jõudnud kokku lugedagi, vähemalt 30 korda hääletada. Kui ma sain õieti aru. Iga võimalik muudatus tuleb siin läbi hääletada. Kas tõesti teil ei olnud ühtki neist muudatustest võimalik teksti sisse viia?
P. Kask
Me oleme kaks korda juba teksti parandanud, nende muudatuste alusel, mida siin on tehtud. Osa ettepanekuid, mis lõpuks välja jäid, on ikka uuesti ja uuesti tehtud. Teine põhjus on, et kui Ülemnõukogu liikmed seda nõuavad, et nende ettepanek hääletusele pannakse, siis ei saa komisjoni hääletus seda asendada. Ma ütleksin selle kohta nii, et kooskõlastuskomisjon on kaks korda oma tööd teinud, aga tegelik elu käib komisjonist mööda. Ettepanekuid ei tehta mitte komisjoni esindaja kaudu ja ei võeta omaks siis seda, mis komisjoni esindaja välja võitleb seal komisjonis, vaid ikka tuuakse oma ettepanekud täiskogu ees välja ja selletõttu tuleb ka vastavalt tegutseda.
T. Made
Ma jagan ka Mikk Titma muret, see võtab meil pikalt siin aega. Kas näiteks niisugune asi ei oleks võimalik, et töögrupp ja need inimesed, kes on kõige rohkem siin neid ettepanekuid teinud, saaksid omavahel kokku ja arutaksid seda asja kuluaarides, et võib-olla on võimalik momente siiski sisse viia algteksti, et me ei peaks igat pisiküsimust hääletama. See on üks ettepanek.
Teine asi on veel see, et osa meie igapäevast elu kujundavatest küsimustest on vanas reglemendis sees ja uude ei ole üle kandunud. Kas vana reglemendi mõningad punktid jäävad paralleelselt kehtima? Kuidas te selle peale olete mõelnud? Kui me uue vastu võtame, siis tekib siin mõningates küsimustes keerulisi olukordi.
P. Kask
Ma alustan vastusest viimasele küsimusele. Jah. Minu teada on kõigile saadikutele kätte jagatud ka Ülemnõukogu seaduse projekt reglemendi kinnitamise kohta ja seal on üks punkt sees, mis ütleb, millised vana ajutise töö- ja kodukorra punktid kehtima jäävad.
Esimene küsimus, see oli ka Mikk Titma küsimus, et kas kooskõlastuskomisjon ikka ei saaks rohkem tööd ära teha täiskogu istungi asemel. Ma ei oska rohkem midagi vastata. Võib-olla hr. Eller vastab minu eest, ta on kooskõlastuskomisjoni esimees.
Т. Käbin
Võib, ma ise püüaksin hr. Elleri eest vastata, olles ka kooskõlastustoimkonna liige. See on iga saadiku demokraatlik õigus nõuda oma ettepaneku hääletamisele panekut ja kõik need ettepanekud, mis eraldi hääletada tuleb, on tõepoolest sellised. Ja olgu neid kas või sada, me peame nad läbi hääletama.
V. Menšikov
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud ettekandja! Otsuste vastuvõtmise protseduuri lihtsustamiseks oleks arvatavasti meie jaoks parimaks variandiks kooskõlastuskomisjoni variandi väljatoomine nende ettepanekute osas, mis praegu lähevad meil tabelina. Nad mahuksid sinna. Aga nende osas, millised ei mahu, toimuks nende kolleegide nõudmisel, kes pakkusid välja parandusi, hääletamine antud punktide osas. Ma arvan, et sel viisil me hoiaksime otsuste vastuvõtmisel tunduvalt kokku aega ja saavutaksime täieliku selguse nende küsimuste osas, milliseid hakkame hääletama. Praegu on meil kõik niivõrd segamini aetud, parandus siin ja parandus seal, osa parandusi ei ole üldse trükitud, sellisel viisil saab olema väga raske hääletada. Sel teel, mida pakub lugupeetud ettekandja, ei kiirenda me hääletamise protseduuri, me ei hoia kokku aega, vaid vastupidi, raiskame seda rohkem ja viime iseendid segadusse.
Juhataja
Suur tänu, see oli ettepanek. Ja kuna hääletamise motiivide kohta on lubatud sõna võtta, siis ta läks asja eest, kuid lugupeetud Ülemnõukogu, oleks aeg asuda otsustama. Juhan Telgmaa, palun!
J. Telgmaa
Lugupeetud kolleegid! Ma tahtsin täpsustada, kuna minunimeline ettepanek on siin millegipärast eesotsas, aga ma tahaksin meelde tuletada, et tees, mille ma päevakorrale võtsin, oli see, et kui me midagi teeme, siis tuleb seda hästi teha ja kui hästi teha ei ole võimalik, siis ei maksa seda üldse teha. Ja see kehtib ka meie reglemendi kohta, sest me ei suuda seda hästi teha nii lühikese ajaga, sest meie reglement kannab hoopis suuremat koormust kui üks tööreglement kannatab, kuni isegi konstitutsiooniliste elementideni välja. Ja sellepärast ma tuletan mälu värskendamise mõttes lihtsalt meelde, et minu ettepanek oli mitte eelnõu tagasi lükata, vaid katkestada sellega tegelemine kuni sügiseni, ja teine ettepanek oli moodustada uus komisjon, keda meie siin saalis siiski rohkem aktsepteeriks. Praegu paistab nii, et praegune komisjon on pakkunud juba kolm korda asja välja ja ikka ei kõlba, siis tuleks komisjon moodustada niisugustest inimestest, keda me usaldame rohkem ja võiks rahulikult selle asja vastu võtta. Sest kui me läheme praegu punkthaaval läbihääletamisele, siis osa võetakse vastu, osa ei võeta, tuleb jälle mingi ebasüsteemne asi välja ja me ei suuda lihtsalt haarata seda lugu. Nii et paratamatult sellisel kujul, nagu ta meil jälle on, ei vii see meid tõele lähemale. Minu ettepanek ei ole mitte eelnõu tagasi lükata, vaid katkestada töö sellega. Kuna me ei jõua oma viimase istungjärguga seda asja hästi teha ja kui hästi teha ei saa, siis ei maksa üldse teha.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, ma saan aru, et ei ole rohkem sõnavõtte ega küsimusi. Suur tänu, loeme, et see on džentelmenlik kokkulepe, sest praegu kehtiv reglement ei keela veel ka küsimusi esitamast, kuid on aeg otsustada. Ma meelega ei tee ettepanekut Peet Kasel ära minna, vaid tahaks teha Ülemnõukogule ettepaneku. Kõigepealt paar sõna selgituseks. Ma olen päris põhjalikult tutvunud praegu kehtiva ajutise töö- ja kodukorraga ja pean ütlema, et tõepoolest, see dokument ei sätesta konkreetselt seda, kas ilmtingimata tuleb presiidiumi või komisjoni või redaktsioonikomisjoni ettepanek panna esimesena hääletamisele. Samas kogu loogiline järjestus protseduuri ülesehitamiseks on küll selline, et seda teistmoodi lugeda ei saa ja siiamaani me oleme seda praktiseerinud, see tähendaks, et meil oleks ikkagi õige panna esimesena hääletamisele töökomisjoni seisukoht ja siis tulevad parandused. Kuna parandusi on väga palju ja Ülemnõukogu juhataja ei suuda korrektselt jälgida paranduste järjekorda, mul on niisugune ettepanek Ülemnõukogule, et seda teeks töörühma juht Peet Kask, vajaduse korral Ülemnõukogu juhataja kordab ja täpsustab ja siis me hääletame vastavalt sellele, kuidas Ülemnõukogu nõuab, või vastavalt sellele, kui hästi ja veenvalt seda serveerib töögrupp. Nii et minu poolt oleks ettepanek selline: panna kõigepealt hääletusele komisjoni poolt välja töötatud variant ja võtta see aluseks või mitte võtta aluseks, ja sellele järgnevad siis parandused. Kui meil tulevad nüüd sõnavõtud hääletamise motiividest, siis me lubame Peet Kase oma töökohale. Tiit Made!
T. Made
Austatud eesistuja! Sai puudutatud väga tõsine probleem, nimelt mitte üksi Ülo Nugis, vaid ma arvan suurem osa saadikuid ei suuda jälgida neid parandusi, mis on välja pakutud. Mul on siiski ettepanek tõesti mõelda ja kaaluda, teha uus tabel või variant, kus oleks ühel leheküljel töögrupi poolt esitatud variant ja seal kõrval kohe siis need parandusettepanekud, et oleks võimalik orienteeruda ja sellega me hoiaksime aega kokku. Ja mitte täna seda hääletusprotseduuri läbi viia, vaid see kirjatöö siiski uuesti ette võtta, et meil oleks lihtsam.
Juhataja
Suur tänu! Et ka see ettepanek kaduma ei läheks, paluksin ma selle esitada kirjalikult. Mikk Titma!
M. Titma
Mul on ainult üks palve. Kui ettepaneku autoril tekib kahtlus, kas Ülemnõukogu saab aru täpselt, mis on tema ettepaneku mõte, siis peaks ikka lubama ettepaneku autoril öelda ka sõna, kui ta leiab, et tema mõte ei ole toodud täpselt esile.
Juhataja
Ega siin vist vastuolu ei ole, kuigi ka sellisel juhul tundub, et senitehtud tabel ei ole siis täiuslik. Sergei Petinov!
S. Petinov
Lugupeetud Peet Kask, selleks, et tõsiselt hääletada ühe või teise paragrahvi paranduste osas, aga nähtavasti selles osas tuleb hääletada, seepärast, et siin on eriarvamusi, tuleb meil avaldada ka parandused. Muide, ma nägin neid dokumente. Eelmise koosseisu Ülemnõukogu just nimelt nii tegigi: ta viis seaduseelnõusse sisse parandused ja kõik oli selge. Oleks vaja, et me selgelt näeksime, aga mitte ei jookseks silmadega teksti mööda, millisesse paragrahvi millised parandused kuuluvad, sealhulgas ka redaktsioonikomisjoni poolt heakskiidetud, mis me võtsime aluseks.
Nüüd küsimuse teine pool. See võib-olla ei puuduta seda temaatikat, mille kohta eesistuja palus sõna võtta, kuid ma tahaksin endale siiski selgeks teha, kas § 12 juures jäävad meile needsamad saadikutele määratud vahendid, millised on meile eraldatud tööks valijatega või ei ole neid üldse? Praegu on see kadunud, kuid saadikute märkustes ja ettepanekutes selliseid muudatusi ei olnud. Ma tahaksin seda täpsustada. Tiit Made ettepanek oli suurendada saadikute rahalisi vahendeid 200 rublani. Praegu on tekstist saadikute rahalised vahendid üldse kadunud.
Р. Kask
Need teksti osad, mis on välja langenud reglemendi eelnõu algprojektist, need ei lange välja täielikult, vaid vastav vana reglement jääb kehtima nende punktide osas.
L. Kaljuvee
Austatud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Mul oleks ka tahtmine välja öelda, et hakkaksime hääletama. Aitäh!
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kuidas suhtutakse sellisesse lähenemisse, et me kõigepealt ikkagi otsustaksime, kas me võtame aluseks töögrupi poolt läbitöötatud, väljatöötatud variandi või ei võta. Ja siis me saame edasi. See ei ole vastuolus senitehtud ettepanekutega. See looks selge vahe Juhan Telgmaa ettepaneku ja töögrupi ettepaneku vahel. Ollakse nõus?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta reglemendi töörühma poolt läbitöötatud reglemendiprojekt aluseks? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 84 saadikut, vastu on 4, erapooletuks jäid 2.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kuidas suhtutakse sellisesse lähenemisse, et me kõigepealt võtame otsustamisele sellise ettepaneku, et Ülemnõukogu juhataja koos töörühma juhiga serveerib teile parandusettepanekud, vajaduse korral parandusettepanekute autorid omavad õigust selgitada oma ettepaneku sisu ja siis me hääletame selle ettepaneku läbi. See on üks variant. Teine variant on see, mille tegi rahvasaadik Tiit Made. See tähendab, et me tänaseks järjekordselt katkestame kolmanda lugemise, laseme teha uue tabeli ja selle tabeli põhjal jätkame tööd. Ei ole vaja? Kas ollakse ühiselt sellisel seisukohal, et me hakkame parandusettepanekuid läbi arutama ja otsustama kohe praegu? Suur tänu! Palume uuesti kõnetooli Peet Kase.
Peet Kask käib hääletamas oma koha pealt. Kui asi on kõik korralikult formuleeritud, siis jõuab tema hääletama minna.
Nii. Lugupeetud Ülemnõukogu! Alustame tööga. Peet Kask teeb ettepanekud.
P. Kask
Esimene ettepanek on vastu võtta § 9 punkt 19 ja kasutada seda vastuvõetud punkti meie edasises töös kohe.
J. Allik
Lugupeetud juhataja, kuna meil on ees väga palju pabereid, et nii praegu kui ka kõigil järgmistel juhtudel see paragrahv loetaks ka ette, mille poolt me hääletame, see § 9 punkt 19 on midagi väga udust. Tähendab, kellel see on parajasti nina all, aga et see kõlaks ka eest.
P. Kask
Ma loen selle punkti ette. Muudatusettepanekud projektis võetakse vastu lihthäälteenamusega (kui poolthäälte arv ületab vastuhäälte arvu). Kahe või enama üksteist välistava muudatuse ettepaneku korral, kui ükski neist ei saanud lihthäälteenamust, pannakse kõige enam poolthääli saanud ettepanek teistkordsele hääletusele.
Juhataja
Tundub, et on selge. Võime hääletusele panna? Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle ettepaneku poolt? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 84 saadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuks jäi 6. Jätkame.
P. Kask
Järgmisena ma panen ette läbi hääletada § 8 punkt 3. Selle kohta on kaks erinevat varianti ja ettepanek on alguses läbi hääletada need kaks varianti. Esimene variant ehk härra Junti variant kõlab järgmiselt: „Ülemnõukogu võtab vastu normatiivakte ja muid akte ning teeb muudatusi avalikul, nimelisel või salajasel hääletusel absoluutse häälteenamusega; akt loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on üle poole Ülemnõukogu liikmetest.”
Teine variant on Alliku variant ja see kõlab järgmiselt: „Ülemnõukogu otsused ja Eesti Vabariigi seadused võetakse vastu absoluutse häälteenamusega, kui pole spetsiaalselt sätestatud otsuse vastuvõtmine lihthäälteenamuse või kvalifitseeritud häälteenamusega.”
Ma teen ettepaneku need kaks varianti järjest hääletusele panna, kusjuures vastu võetakse, tähendab, vastuvõtmisele, lõpphääletusele läheb see variant, mis saab lihthäälteenamuse.
Juhataja
Selge. Esimesena läheb hääletamisele hr. Junti variant. Kes on selle poolt? Palun hääletada! Loeme veel kord ette.
P. Kask
Ülemnõukogu võtab vastu normatiivakte ja muid akte ning teeb muudatusi avalikult nimelisel või salajasel hääletusel absoluutse häälteenamusega. Akt loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on üle poole Ülemnõukogu liikmetest.
Juhataja
Selle ettepaneku poolt on 56 saadikut, vastu 29, erapooletuks jäi 4.
Nüüd paneme hääletusele hr. Alliku paranduse. Kui ma õieti aru sain, siis lihthäälteenamusega, mis eeldab seda, et hr. Alliku ettepaneku poolt võib olla veelgi rohkem saadikuid.
P. Kask
Praegune hääletus on kahe variandi vahel valik. Kui inimesed ei saanud asjast aru.
Juhataja
Kas ma ütlesin õieti, Peet Kask? Paneme hääletusele Jaak Alliku variandi. Kes on Jaak Alliku variandi poolt või on vaja ette lugeda? Ei ole vaja. Kes on Jaak Alliku variandi poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 33 saadikut, vastu 41, erapooletuks jäid 10.
P. Kask
Nüüd tuleb hääletusele panna siis see variant, mis sai lihthäälteenamuse, see on Junti variant. See peaks koguma 70 häält, et oleks vastu võetud.
Juhataja
Kas hääletame praegu kohe? Kas on arusaadav? Toomas Kork!
T. Kork
Lugupeetud Peet Kask, paluks lugeda ette see vana reglemendi tekst, mis jääb kehtima juhul, kui praegune Junti tekst ei saa 70 häält. Me peame ikkagi teadma, mis jääb kehtima. Mille vahel me nüüd valime?
P. Kask
Ma leidsin selle punkti vist üles, see on § 16 punkt 1: Ülemnõukogu võtab oma akte vastu avalikul või salajasel hääletusel Ülemnõukogu valitsusliikmete lihthäälteenamusega, välja arvatud Eesti NSV seaduste või käesolevas töökorras ette nähtud juhud. Ent kui vastuvõetavad aktid muudavad Eesti NSV põhiseadust, peab nende poolt olema vähemalt 2/3 Ülemnõukogu valitsusliikmetest.
Juhataja
Kas on saadud selgust küsimuses? On saadud. Peet Kask, kindluse mõttes formuleerime veel ettepaneku, mida me praegu paneme hääletamisele ja mis vastuvõtmiseks nõuab kvalifitseeritud häälteenamust.
P. Kask
Ülemnõukogu võtab vastu normatiivakte ja muid akte ning teeb muudatusi avalikul, nimelisel või salajasel hääletusel absoluutse häälteenamusega. Akt loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on üle poolte Ülemnõukogu liikmetest.
V. Lebedev
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin täpsustada, kui see küsimus juba üles kerkis, siis palun vabandust Peet Kaselt. Kas see kolmas punkt taolises formuleeringus, mille poolt me hakkame hääletama, tähendab, et Ülemnõukogu liikmete lihthäälteenamusega võetakse vastu ka need seadused, mis, ütleme, on vastuolus konstitutsiooniliste sätetega? Tähendab kõigi normatiivaktide puhul? Mitte liht-, vaid absoluutne häälteenamus.
P. Kask
Probleem on nimelt selles, et praegu on tekkinud raskusi sellest arusaamisega, millised sätted on konstitutsioonilised ja millised ei ole. Erinevates riikides on erinevad küsimused isemoodi. Üks küsimus läheb konstitutsioonilise sätte alla ühes riigis ja teises jälle ei lähe. Seni, kuni meil ei ole kirjutatud konstitutsiooni kui üksikut selgelt fikseeritud akti, mille muutmiseks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust, on meil lihtsalt segadus. Selle vältimiseks, kuni uue konstitutsiooni kehtima hakkamiseni, on ettepanek kehtestada absoluutse häälteenamuse nõue kõikide aktide korral.
Juhataja
Nüüd vist on selgus käes. Kes on selle ettepaneku poolt? Palun hääletada! Kaks korda on formuleeringud teile ette loetud. Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 56 saadikut, vastu 34, erapooletuid ei ole. Nii et kehtima jääb vanast, ajutisest töö- ja kodukorrast § 16 punkt 1.
On põhimõtteline võimalus veel panna Jaak Alliku parandus hääletusele. Palume mitte erutuda, Peet Kask, kas me oleme protseduuri rikkunud kuskil? Ei ole.
A. Paju
Väga austatud Peet Kask, olge hea, te nägite, kuidas ta nüüd läbi läks, kus ta takerdus. Teie arvamus sellest, kas te nägite ette seda läbikukkumist? Kas ei olnud loogikaviga praegu sees? Kaks uuendust omavahel leidsid ühe variandi ja nüüd see viimane uuendus ei leidnud absoluutset enamust, mis oleks vaja olnud. Milles oli siin viga, et me saaks edaspidiseks selgeks? Praegu käis mäng, mida ei mõistnud lõpuni. Sest Tiit Made jutt jääb praegu ikkagi peale, et tuleks see asi selgemalt ette valmistada, oleks olnud kergem asja ajada. Võib-olla on see kohatu küsimus, aga ...
P. Kask
Mul ei ole mingit ebaselgust. Esimene hääletus, mis me tegime, oli kahe variandi vahel valik. Valisime nendest ühe välja, mis läheb vastuvõtmiseks hääletusele. Kuna ta kukkus läbi, siis võib pakkuda ka välja teist varianti, ehkki teine variant kahe variandi vahelisel võistlusel kaotas. See ei tähenda, et see variant lõppvoorus kindlasti läbi kukuks. Mina, näiteks, hääletasin Junti variandi poolt ja mitte Jaak Alliku poolt. Peale seda, kui Junti variant on läbi kukkunud, mina hääletan ka Jaak Alliku variandi poolt, see on ikkagi parem kui vana variant.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Juba on kolm sõnasoovijat. Kas on vaja diskuteerida sel teemal, mis puudutab seda küsimust? Ilmselt ei ole. Head kolleegid Sergei Petinov, Nikolai Aksinin ja Heldur Peterson, me otsustasime, et küsimus, mis puudutab § 8 3. punkti, on otsustatud. Ei olda nõus? On vaja diskussiooni. Sergei Petinov!
S. Petinov
Ma paluksin vabandada mind. Mul on ettekandjale üks küsimus. Siin on kõik selge, mulle näiteks on see süsteem, mida te selgitasite, arusaadav. Kerkib üles ainult üks küsimus. Konkreetse näite varal me veendusime praegu selles, et mõlemad variandid, antud juhul ka Alliku variandi, lükkasime me tagasi. Hästi, meil teiega on siin ajutise reglemendi baasvariant, millele me toetume. Kuidas me hakkame teiega aga tegutsema tulevikus vastavalt sellele paragrahvile, kui me näiteks mõtetes lahku läheme, kui näiteks ei lähe läbi ükski ettepanek? Kuidas me hakkame edasi töötama?
P. Kask
Edaspidi me ei hääleta paragrahve läbi ükshaaval vastuvõtmiseks. Edaspidi me hääletame läbi ainult variante ja valime välja selle variandi, mis meile kõige rohkem meeldib. Seejärel hääletame kogu terviku, kogu seaduseelnõu vastuvõtmise poolt või vastu. Antud punkt, paragrahv 8 lõige 3, on eri punkt, sest see nõuab praegu kehtivate seaduste järgi kvalifitseeritud enamust, selle tõttu me panime ta veel eraldi hääletusele. Valik variantide vahel töötab hästi seaduste vastuvõtmise puhul, kus on hästi palju erinevaid punkte ja parandusettepanekuid, mis käivad erinevate punktide kohta. See lihthäälteenamusega paranduste läbihääletamine ei tarvitse viia heale tulemusele või kõige kiiremale lõpptulemusele sel juhul, kui on vaja üks punkt vastu võtta.
Juhataja
Suur tänu! Head kolleegid, me siiski eeldasime istungjärgu alguses, et me töötame viljakalt, ärgem ka unustagem seda praegu, kui me sõna võtame. Nikolai Aksinin!
N. Aksinin
Lugupeetud kolleegid, raskes olukorras tehakse tavaliselt suitsutund. Ma pakun selle välja, aga komisjon las mõtleb, kuidas keskenduda, kuidas edasi tegutseda.
H. Peterson
Mul ei ole selle punkti kohta midagi öelda, vaid põhimõttelist. Ma paluks Peet Kasel, kui ta paneb hääletamisele variandid, et pandaks hääletamisele põhimõtted, kas siis 50% või 2/3, aga mitte personaalselt selle või teise variandi. Kerkib küsimus juba persoonide ümber, see ei oma tähtsust, tähtis on asja sisu.
J. Kass
Ma ei saa aru, miks me hääletasime eelnevalt läbi Jaak Alliku ettepaneku 9.19, sellega me sisuliselt hääletasime ära protseduuri, kuidas mingit projekti vastu võtta, miks me siis selle järgi nüüd ei käitu kui hääletasime 8.3 Arvo Junti ettepanekut. Seal on öeldud, kui kahest ettepanekust saab üks lihthäälteenamuse. Aga Junti oma sai 56, miks seda siis teistkordselt on vaja panna? Kui ei saada, siis on vaja teistkordselt. Lugege hoolega 9.19 läbi, mida praegu Jaak Allik tegi ja mida me ka vastu võtsime.
Juhataja
Lugupeetud kolleegid! See seadus ei ole veel 3. lugemisel vastu võetud, ta ei kehti veel praegu. Kas Peet Kask tahab veel kommenteerida? Seadus tervikuna ei ole veel vastuvõetud. Alar Maarend!
A. Maarend
Lugupeetud juhataja ja ettekandja! Mulle tundub, et me tegime hääletamisel väikese vea. Alliku ja Junti ettepanekud ei ole ju alternatiivsed, neis on oma ühisosa. Toome selle ühisosa välja. See on nõue, et seadus oleks vastu võetud 50% häältega – absoluutse enamusega. Nüüd on väike erinevus. See variant, mis Allik esitas, näeb ette, et jääks sisse 2/3 nõue, kvalifitseeritud enamus, selles on erinevus. Järelikult tuleb see läbi hääletada, kas enamus, mis erineb ühisosas, jääks sisse või mitte.
P. Kask
Ma vabandan. Ma teen nüüd selgeks, milline on vana reglemendi ja Jaak Alliku variandi erinevus. Tähendab, mõlemas sisaldub 2/3-line kvalifitseeritud häälteenamuse nõue. Ainult et Jaak Alliku variant ütleb täpselt, milliste faktide puhul sellist kvalifitseeritud enamust nõutakse. Nimelt selliselt, kus on spetsiaalselt sätestatud see nõue. Praegu kehtib aga niisugune umbmäärane jutt, et põhiseaduslikult. Selline on erinevus ja seda erinevust ma taotlengi hääletusele panna. Jaak Alliku ettepanekut sisuliselt läbi hääletatud ei ole. Hääletus oli, kumba otsust enne hääletusele panna.
L. Annus
Austatud spiiker, lugupeetud kolleegid! Mul on ettepanek, et lõpetagem ära oma sõnapidu ja lähme tõesti selle asja juurde, milles me kokku leppisime – asugem hääletama. Palun, paneme demokraatlikult hääletamisele, et me enam sõna ei võtaks.
R. Järlik
Austatud kolleegid! Meie ees on Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglement – töörühma projekt. Juhul, kui me selle vastu võtame, siis ajutine reglement, mis praegu kehtib, ju enam kehtima ei jää. Järelikult ei jää sealt ka mingisugune § 8 punkt 3, mis ilmselt seal on hoopis teises numeratsioonis, ainult teiste sõnadega. § 8 jääb meil selles eelnõus, mis muutub siis juba reglemendiks, ainult kahe punktiga. Järelikult tuleb praegu hääletada ka mingisugust kolmandat varianti, kui kukkus läbi nii Arvo Junti kui ka Jaak Alliku ettepanek ...
P. Kask
Jaak Alliku ettepanek ei ole läbi kukkunud. Variantide omavahelises konkurentsis ta jäi alla Junti ettepanekule. Aga kuna Junti ettepanek kukkus läbi, siis võib Alliku ettepaneku ka hääletusele panna. Minu arvates ei ole praegu mitte ükski kehtiv akt selle ettepanekuga vastuolus, ei keela seda hääletust. Mis aga puutub Rein Järliku seisukohta, et vana reglement kaotab kehtivuse, siis see ei ole õige. Teile on laiali jagatud projekt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusest „Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi kinnitamine ning ajutise töö- ja kodukorra osaline kehtetuks tunnistamine”. Ja selle p. 2 ütleb, et tunnistada kehtetuks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ajutise töö- ja kodukorra teatud paragrahvid. Nii et mitte kõik ei muutu kehtetuks.
J. Allik
Lugupeetud kolleegid! Ma palun tähelepanelikumalt jälgida, mida siin saalis räägitakse. Peet Kask vastas minu küsimusele võimalikust situatsioonist, kuhu me praegu jõudsime, juba siis, kui me reglementi arutama hakkasime. Kõik on toimunud täiesti seaduslikult. Kui praegu hakata panema minu ettepanekut uuesti hääletusele, siis me ise rikume kohe seda korda, mida me äsja vastu võtsime. Seetõttu minu meelest ei ole mõtet enam seda küsimust arutada ja lähme reglemendi hääletamisega edasi. Minul on muidugi kahju, et minu ettepanek vastu ei võetud.
P. Kask
§ 1 kohta. Praegu on teile kätte jagatud projektis kaks varianti. Esimesel leheküljel on esimene variant ja teisel leheküljel tööaja teine variant, kus on osa punkte muudetud. Teise variandi kohta on tulnud ettepanekud muuta, ja teise variandi alusel on Fjuk, Titma, Kass, Järlik ja Jõerüüt teinud ettepanekud korraldada töö neljapäevaste nädalatega nii, et iga neljas nädal jääks vabaks. Tähendab, esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev on tööpäevad, kolm nädalat töötatakse sellises rütmis ja neljas on istungitest vaba. See on üks põhivariante, sest variant kaks on tagasi võetud sellisel kujul, nagu ta reglemendis välja näeb. Selle alusel on formuleeritud uus variant, mille sisu on, nagu ma ütlesin. Nüüd on vaja otsustada, kumma variandi me aluseks võtame. Kas sellise variandi, mis näeb ette, et töö kestab esmaspäevast kolmapäevani ja iga nädal. Või selle variandi, kus töö kestab esmaspäevast neljapäevani, aga iga neljas nädal on istungitest vaba. Ma teen ettepaneku need variandid hääletusele panna. Esimene variant: töö esmaspäevast kolmapäevani ja kõik nädalad.
Juhataja
Üks hetk, kuulame ära vahepeal repliigid. Ignar Fjuk!
I. Fjuk
See ei ole repliik. Ma kasutaks kui ettepaneku tegija õigust ja täpsustaks seda ettepanekut. Esiteks see, mida Peet Kask ütles, oli õige, hääletusele saab panna kaks varianti, number üks, põhivariandi, ja siis uus lisa neljapäevase töönädalaga. Kuid siit on puudu jäänud üks oluline detail. Reglemendi eelnõu teise lugemise lõpus tehtud ettepanekute lisas on seletus, et aluseks on teise variandi detailne formuleering. See ei ole päris nii. Me rõhutasime kõigil läbirääkimistel ja esitasime ka kirjalikult ettepaneku, et neljapäeval toimub ainult hommikune istung, õhtust istungit neljapäeval ei toimu. See on väga oluline täpsustus, kusjuures on lisatud ka kirjalik ettepanek. Arvan, siin saalis seda toetatakse, et neljapäevane istung ei toimu mitte 10-st kaheni vaheajaga, vaid on ilma vaheajata, nii nagu seni on olnud esmaspäevane hommikune istung, nihutusega veel võib-olla tund ette, et see toimub näiteks kella 9-st 12-ni, või siis kella 10-st üheni, aga ta on ilma vaheajata ühes tervikus üks istung. Kuivõrd me varastasime ühe tunni ära, siis on ettepanek, et esmaspäevane istung on 1 tunni võrra pikem, ta algab kell 4 ja kestab 7-ni, või algab kell 3 ja kestab kella 6-ni. See on kogu komplekt, see on mõneti põhiküsimus selle reglemendi puhul ja palun juhatajat näha see vaev, et need momendid läbi hääletada. Saadikugrupid on ka seda esitanud juba. Avaldan imestust, miks ta ei ole siin sees.
P. Kask
Ma kommenteerin seda nii, et see teine variant uuel kujul on täpselt formuleerimata ja minul on ettepanek enne põhimõte läbi hääletada. Juhul, kui võetakse vastu härra Fjuki ja kompanii variant, siis anda neile õigus formuleerida oma variant täpselt.
T. Made
Austatud eesistuja! Ma võtsin oma ettepaneku maha eelmisel nädalal seetõttu, et leida kompromissi, aga praegu tundub mulle hr. Fjuki ja kompanii variant nii, nagu nihutatud Poola piir. Me alustame pärast lõunat esmaspäeval ja lõpetame neljapäeval juba poolest päevast, nii et praktiliselt ei ole sisuliselt mitte mingit ajalist muutust. Jah, tõesti, otsustame kõigepealt ära töögrupi variandi ja siis hakkame Fjuki ja kompanii varianti natukene viimistlema, sest praegusel kujul ta nüüd küll ei sobi. Sellisel juhul, kui ta nii jääb, siis ma olen sunnitud panema oma ettepaneku uuesti hääletusele. Midagi pole parata.
Juhataja
Suur tänu! Kas on vaja töögrupi varianti uuesti formuleerida? Või on kõikidele selge? Kõikidele on selge, ta on kirjalikult ka teil käes.
Kes on töögrupi poolt pakutud variandi poolt? Esimene variant? Palun hääletada!
See on kolmepäevane variant. Selle ettepaneku poolt on 18 saadikut, vastu 65, erapooletuks jäi 4.
P. Kask
Nüüd ma teen ettepaneku hääletusele panna teine variant, kolm neljapäevalist töönädalat ja üks nädal vaheaega, detailne sõnastus tuleb siis hiljem. Võtame vastu põhimõtte.
A. Paju
Lugupeetud juhataja, austatud töögrupi juht! Minu arvates me oleme vastu võtmas midagi tõsist. Hääletama hakata põhimõtet ja peale põhimõtte hääletamist hakata midagi defineerima uuesti? Kas me ei veere nii absurdini? Me peaksime ikkagi täpselt formuleerima selle, mida me hääletame, mitte pärast hääletamist hakkama teda defineerima või formuleerima.
Т. Made
Austatud eesistuja! Kas ma sain õigesti aru, et me praegu otsustame üksnes ja ainult ära kolm pluss üks variandi neljase töönädala; millal istungid algavad, mis kell, millal lõunavaheaeg on, seda me arutame siis hiljem? Õieti oleks meil siis valida variant kolm pluss üks või kaks pluss kaks, kui põhimõtteliselt hakata asja arutama. Mul jääb täiesti selgusetuks tööpäevade algus ja lõppemine selle kolm pluss ühe variandi puhul, nii et kui me ühe variandi kõigepealt ära otsustame, me peaksime siiski teadma, mis selle variandi taga konkreetselt on.
P. Kask
Minul ei ole rohkem alust kui see teine variant, mis on teil kirja pandud, kus on kirjas, et töö algab nädala esimesel tööpäeval kell 11 ja kestab ta neljapäeval kella 18-ni.
J. Põld
Mul on tunne, et meie töö hakkab sarnanema rohkem nagu mängule juba. Väga palju erinevaid pabereid ja pakkumisi ja variante. Mulle tundus Tiit Made ettepanek täiesti asjalik, et siiski teha korralik dokument, mida hääletada. Praegu ei saa keegi sellest protseduurist enam aru. Hr. Andrejevile palve, et te neid vägesid juhataksite natuke teisiti, sest saalist on näha, tõlge ei jõua järgi, ja ei saa neid otsustusi ikka niisama lihtsalt vastu võtta.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Tõepoolest, see ei ole meil laitmatult praegu läbi viidud, kuid ma siiski väga paluksin, suhtugem ka ise asjasse heatahtlikult ja suuremeelselt, sellest oleneb, kui hästi me töötame. Peet Kask, paneme nüüd hääletamisele selle variandi, nagu komisjon on teda välja pakkunud.
P. Kask
Selle täiendusega, et iga neljas nädal jääb istungitest vabaks. Teine variant selle täiendusega.
Juhataja
Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 74 saadikut, 75 saadikut, vastu 8 ja erapooletuid 1. Jätkame tööd. Peet Kask!
P. Kask
Ettepanek, mida Andres Tarand palus hääletusele panna, et töö algab kell 9, mitte 10. Kas hr. Tarand jääb oma nõudmise juurde?
A. Tarand
Mulle on avaldatud küllalt tugevat survet, et ma tagasi võtaksin, aga ma pean tunnistama seda, et mõni üksikasi siin hääletamisel vajab ka asjatundmist. Ma püüdsin ükskord seda juba põhjendada ja nüüd ma viitan ainult sellele, et kui sellel nädalal oli tarvis pisut rohkem tööd teha, siis olid kõik üksmeelselt nõus, et peab tõesti alustama kell 9.00. Nii et kõik seda sisuliselt juba tunnistavad, milline on töökuse aste sel juhul, kui hommikul varem alustada. Küsimus ei ole selles, kui kaua keegi hommikul magada tahab või uni pealt ära läheb, vaid me oleme ka eeskujuks mingil määral kogu rahva töökusele. Kui me räägime, et riigikassa on tühi, siis ta ei saa iial täis, kui Ülemnõukogu saadikud magavad noore lõunani. Nii et paluks hääletusele panna.
Juhataja
Kas on ettepanekut vaja uuesti formuleerida või on küsimus selge? Palun hääletada! Kes on Andres Tarandi ettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 30 saadikut, vastu 49, erapooletuid 6.
P. Kask
Järgmine ettepanek puudutab § 4 p. 2. Siin on kaks erinevat parandusettepanekut, üks on Käbini oma ja teine on Kassi oma, nii et tegelikult on kolm erinevat varianti, mis on vaja hääletusele panna. Töörühma variant on järgmine: iga Ülemnõukogu liige võib kuuluda ainult ühte alatisse komisjoni. Käbini variant on järgmine: iga Ülemnõukogu liige võib kuuluda mitte rohkem kui kahe alatise komisjoni koosseisu. Ja Kassi variant on järgmine: Ülemnõukogu liige võib kuuluda mitmesse komisjoni, kui tema komisjoni liikmed on sellega nõus. Ma palun hääletusele panna variantidena siis töörühma variant: iga Ülemnõukogu liige võib kuuluda ainult ühte alatisse komisjoni.
Juhataja
Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 69 saadikut, vastu 14, erapooletuks jäi 1. Teisi parandusvariante ei ole vaja panna hääletusele.
P. Kask
Tähendab, Käbini ja Kassi variante ei ole vaja hääletada. Nüüd on järjekorras Jaak Alliku parandus. Punkt 2 kohta ta teeb ettepaneku lisada sellele vastuvõetud punktile järgmine lause: Ülemnõukogu Presiidium jaotab kohad komisjonides saadikurühmade ja sõltumatute saadikute vahel, lähtudes saadikurühmade ja üksiksaadikute avaldustest ning saadikurühmade võrdelise esindatuse printsiibil. See on sisuliselt töörühma variant, mis puudutab seda osa, mis välja visati.
Juhataja
Kas on selge, mida me paneme hääletamisele? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 58 saadikut, vastu 17, erapooletuid on 5.
P. Kask
Järgmine on Jaak Alliku ettepanek lisada § 4 p. 9-le järgmine lause: „Iga alatine komisjon valib salajasel hääletamisel endale esimehe. Valituks osutumisel peab kandidatuur saama üle poole komisjoni liikmete toetuse. Komisjoni aseesimees valitakse komisjoni esimehe ettepanekul lahtisel hääletamisel lihthäälteenamusega.”
J. Allik
Lugupeetud kolleegid, siin on ka kohe hr. Made alternatiivne tekst sama punkti osas. Ma ei saa sellest aru, võib-olla on siin mingi viga või hr. Made seletab. Tema ettepanekus, mida ma toetaks, on minu meelest tagumine pool asjatu. Aga ma juhin tähelepanu, praegu on lisandus tehtud sellepärast, et seni ei ole üldse sätestatud, kuidas komisjoni esimees tekiks selle uue põhimõtte järgi.
P. Kask
Märkus on õige, jah. Hr. Made ettepanek käib sama asja kohta. Nii et me peaksime nad panema alternatiivettepanekutena hääletusele.
I. Fjuk
Ma olen valmis toetama härra Alliku ettepanekuid, kuid siiski ühe mööndusega. Ma arvan, et see on põhimõtteline küsimus. Isikuvalimisi me ei peaks tegema lahtisel hääletamisel. Võib-olla Jaak Allik seletaks, miks on siin vaja just lahtisel hääletamisel. Jäägu kõik nii, nagu on, aga võtame selle „lahtisel hääletamisel” välja. Ikka salajasel hääletamisel.
P. Kask
Praegu ei ole enam ettepanekute tegemise aeg. Kui hr. Allik oma ettepaneku vastavalt siin tehtud ettepanekule ümber formuleerib, siis me võime panna selle formuleeritud kujul, aga praegu ei ole korrektne uusi variante lisada.
T. Made
Minu ettepaneku mõte oli selles, et võib juhtuda nii, et on rohkem kui üks kandidaat komisjoni esimehe kohale ja võib tekkida niisugune olukord, kus tuleb hakata mitu korda valima, et siis üks langeks tagantpoolt kogu aeg välja. See oli selle ettepaneku mõte, kuid ma olen ka Jaak Alliku ettepaneku poolt ja ei näe tõesti ka põhjust, miks peaks komisjoni aseesimeest valima salaja, kui seda võib teha lihthäälteenamusega ja avalikult.
Tahaksin § 4 kohta öelda seda, et kuskile on kadunud minu ettepanek punkti 1 kohta, et alatised komisjonid on vähemalt 6-liikmelised. Ma tegin ettepaneku, et 6 on liiga vähe ja pakkusin välja vähemalt 9. See on minu kirjalikes ettepanekutes ka, aga see on läinud nüüd ilmaruumi.
P. Panfilov
Ma tahan ainult täpsustada, kas Alliku või Made ühe või teise ettepaneku vastuvõtmine tähendab seda, et alatiste komisjonide esimehed, õigemini nende valik ei sõltu kõigist Ülemnõukogu liikmeist, vaid komisjonid ise otsustavad ja komisjoni otsus on lõplik?
Р. Kask
Selle idee, et komisjon valib ise endale esimehe, käis välja ka töörühma projekt, aga see langes välja.
P. Panfilov
Tähendab, kui need kaks momenti ei lähe läbi, siis jääb vana reglemendi vana variant?
P. Kask
Jaa.
V. Kois
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud ettekandjad! Öelge palun, kui me praegu võtame vastu selle seaduse, pole tähtis, millises redaktsioonis, kas siis juba homme hakkame me ümber formeerima neid komisjone ja kas võib juba ümber valida nende komisjonide esimehi? See on väga tähtis küsimus, eriti enne meie suvepuhkust. Kui me praegu valime ümber nende komisjonide esimehed – tähendab automaatselt me valime ümber kehtiva reglemendi järgi meie Ülemnõukogu Presiidiumi. Kuidas planeeritakse sel juhul?
P. Kask
Kui ma õigesti aru saan, siis ei ole seadusel tagasiulatuvat mõju. Kui komisjoni esimehed on kunagi valitud teistsuguste reeglite alusel ja me praegu võtame uued reeglid, siis ei tähenda, et me praegu peaksime hakkama komisjoni esimehi ümber valima, kui me ei võta vastu vastavat otsust.
J. Allik
Kõigepealt tänan hr. Fjukki, ma oleks nõus oma ettepanekut ümber formuleerima lihtsal põhimõttel, millele ta juhtis tähelepanu, et see oleks meil mitte salajane isiku valimine. Seetõttu ma pakuks viimase lause asemel paranduse teksti: „Samal viisil valitakse komisjoni aseesimees”. Aga nüüd see küsimus, mille praegu tõstatasid hr. Panfilov ja hr. Kask oma dialoogis. Mina saan sellest asjast küll nii aru, et komisjonid valivad omale esimehed ja see on komisjoni pädevus. Ülemnõukogu otsustab, kas see komisjoni esimees on ka Ülemnõukogu Presiidiumi liige. See on Ülemnõukogu pädevuses seni, kuni meil ei ole uut seadust Ülemnõukogu kohta. Nii et võib juhtuda, et komisjoni koosseisu uuel formeerimisel on seal esimees mõnes teises komisjonis.
M. Kolossova
Hr. Kask, ma palun väga vabandust, aga ma ei saa sellest aru, et kui võtame nüüd praeguse situatsiooni aluseks, siis jaotab küll presiidium komisjonidele kohad jne., annab kvoodi, aga selle reglemendi me teeme ikka ainult iseenda koosseisu jaoks ja tuleviku jaoks ei ole siit midagi võtta, sest kes see presiidium tulevikus on, kes jagab? Või mida siin all mõeldakse?
P. Kask
Minu märkus on järgmine. Töörühm esitas täieliku ettepaneku teisele lugemisele, ka selle kohta, kuidas formuleeritakse mitmesugused struktuuriüksused Ülemnõukogus. Kuna peeti vajalikuks nende küsimuste lahendamine edasi lükata, moodustada eraldi töörühm ja jätkata nende küsimustega sügisel, siis langesid vastavad sätted meie töörühma poolt esitatud seaduseelnõust välja. Küsimustele, kuidas lahendada siis niisugust segadust juhul, kui me võtame vastu osa nendest punktidest, peaksid vastama vastavate ettepanekute tegijad. Mida nad peavad silmas, mis siis toimub, kui vastav punkt vastu võetakse?
R. Veidemann
Hr. juhataja, minu jaoks on olukord muutumas täiesti skisofreeniliseks, seetõttu on mul ettepanek anda praegu kolmanda lugemise olemasolev projekt siiski töörühma poolt kooskõlastuskomisjonile, teil on kooskõlastuskomisjon ometi olemas, ja esitada meile juba siis konsensuse alusel sündinud projekt.
S. Sovetnikov
Lugupeetud kolleegid! Ma leidsin oma arhiividest kirjaliku esildise 22. maist õiguskomisjoni esimehele, kus ma soovitasin valida järgmise formuleeringu: „Iga alatine komisjon soovitab Ülemnõukogule oma kandidaadid komisjonide esimeeste valimiseks salajasel hääletamisel. Kui on esitatud üks kandidaat, siis ta kuulutatakse valituks esimeses voorus enamhäältega.” See on veel esimese redaktsiooni reglement. Ma arvan, et komisjon arutab läbi selle küsimuse ilma igasuguse salajase hääletamiseta ja soovitab Ülemnõukogule oma kandidatuuri komisjoni esimehe valimiseks ja kinnitamiseks.
P. Kask
Et vältida edaspidiseid segadusi, siis ma teen ettepaneku praeguse ummikseisu lõpetamiseks panna hääletusele töörühma poolt koostatud variant, kus 9. punkti ei ole. Töörühm ei ole seda punkti nii üksikuna välja pakkunud, need on parandusettepanekud, neid on mitu ja nad põhjustavad siin ainult segadusi.
S. Petinov
Lugupeetud kolleegid, lugupeetud spiiker! Ausalt öeldes, ma ei saa päriselt aru, mis meil praegu toimub. Kui meil toimuvad küllaltki tulised diskussioonid poliitilistes küsimustes, siis see on mõistetav. Kui me aga praegu jõudsime reglemendi vastuvõtmiseni, kui me võtsime selle aluseks, oleks aeg lõpetada diskussioonid, kätte on jõudnud aeg panna hääletusele need variandid, mida me teiega juba kolm korda oleme arutanud. Ja ma toetan Peet Kaske, anname talle võimaluse selgelt formuleerida põhimäärus ja panna kordamööda see hääletusele. Nii me jõuame palju kiiremini reglemendi mingi lõpliku variandini, mida me väga-väga vajame. Ma kutsun kõiki tähelepanelikult ära kuulama ettekandjat ja hääletama.
P. Kask
Ma teen ettepaneku panna hääletusele küsimus, et § 4 p. 9 mitte lisada ei Alliku ega Made redaktsioonis. Kes on selle ettepaneku poolt? Palun hääletada!
Juhataja
Jääb komisjoni poolt pakutud variant ilma 9. punktita. Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 53 saadikut, vastu 16, erapooletuks jäi 1.
P. Kask
See ettepanek on siis vastu võetud ja järelikult Alliku ja Made ettepanekuid pole vaja hääletada. § 5 p. 3 kohta kõlas teatavasti töörühma variant järgmiselt: vanematekogu liikmetel on õigus sõnaõiguslikena osa võtta Ülemnõukogu Presiidiumi ja valitsuse istungitest. Minu ettepanek on formuleerida see teisiti: Ülemnõukogu liikmetel on õigus viibida presiidiumi istungitel. Põhjus on see, et valitsuse istungid on kinnised, selle kohta kehtib seadus ja see on põhimõte, mida tasub järgida. Ma teen ettepaneku panna parandusettepanek hääletusele ja nimelt nii: „Ülemnõukogu liikmetel on õigus viibida presiidiumi istungitel.”
T. Made
Ma tuletan, lugupeetud Peet Kask, siiski meelde § 4 punkt 1, mida te nii vastumeelselt kogu aeg tagasi lükkate ja maha vaikite. See on komisjoni liikmete koosseisu osas, kas 6-liikmeline või 9-liikmeline. Midagi ei ole parata, aga ettepanek on tehtud ja tuleks siiski hääletada nagu lubatud.
P. Kask
Ma luban, et ma järgmisena panen selle hääletusele.
Ü. Aaskivi
Ma ei välista võimalust, et ma ei suutnud jälgida, aga minu arvates me oleme praegu § 5 juures, mis räägib vanematekogust. Kas hr. Kask eksis nüüd, et Ülemnõukogu liikmetel on õigus osa võtta presiidiumi istungitest, või pidas ta silmas vanematekogu liikmeid?
P. Kask
Ma pidasin silmas Ülemnõukogu liikmeid. Muidugi see ei kuulu selle §-i alla, ta läheb küll kuhugi mujale, ma ei oska seda öelda.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, on tehtud mitmed ettepanekud. Rein Veidemann tegi ettepaneku, kuid samas siiski ma arvan, et me peaksime proovima lõpuni töötada. Me kaotame selle komisjoniga veelgi rohkem aega, mõelgem nüüd ise, see on kolmanda lugemise lõpp.
Lugupeetud kolleegid, head inimesed, olgem nüüd mõistlikud siin saalis ja mõtleme korralikult järele, kui me esitame oma küsimused või ettepanekud. See oleneb esmajoones meist endist.
H. Eller
Lugupeetud kolleegid! Ma teeksin ettepaneku § 5 p. 3 panna hääletusele selliselt, nagu ta on välja jagatud meie töökomisjoni projektis. Ainult ühe parandusega, mitte sõnaõiguslikena, vaid viibida Ülemnõukogu Presiidiumi ja valitsuse istungitel ja pidada ka silmas vanematekogu liikmeid, kuna on keerukas 105 Ülemnõukogu liiget presiidiumile istungile lubada ja neid istungeid läbi viia. Nii et panna hääletusele, ainult teha niisugune parandus, et mitte sõnaõiguslikena, vaid et nad ei sekkuks ei valitsuse istungi ega presiidiumi istungi tegevusse, vaid nad saaksid informatsiooni, kuidas asju arutatakse ja mida otsustatakse.
I. Fjuk
Sööstan appi Peet Kasele, tõenäoliselt tema paranduse sissekandmisel on toimunud eksitav viga. On mõeldud tõesti, et vanematekogu liikmetel on õigus viibida presiidiumi istungitel, see mahub § 5 alla punktis 3 ja seda, ma arvan, Peet Kask paneb ka hääletusele. Ülemnõukogu seadusele vastavalt on Eesti Vabariigi Valitsuse istungid kinnised. Ma arvan, et see otsus ulatub sellest reglemendist kaugemale. Aga samas selle eksitusega Peet Kask tõstis üles küsimuse: meie reglemendis puudub üldse selline paragrahv, mis käsitleb Ülemnõukogu liikmete õigusi.
P. Kask
Ma teen siis ettepaneku panna kaks varianti hääletusele. Üks variant kõlab: vanematekogu liikmetel on õigus viibida Ülemnõukogu Presiidiumi ja valitsuse istungitel, ja teine on: vanematekogu liikmetel on õigus viibida presiidiumi istungitel. Esimesena siis töörühma variant, kus on mõlemad sees. Teisena see, mis arvestab praegu kehtivaid seadusi.
Juhataja
Palun, hääletame esimest varianti! Selle ettepaneku poolt on 27 saadikut, vastu 48, erapooletuks jäi 4.
P. Kask
Teisena sama tekst, välja arvatud „ja valitsuse”. Vanematekogu liikmetel on õigus viibida Ülemnõukogu Presiidiumi istungitel.
Juhataja
Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 60 saadikut, vastu 12, erapooletuks jäi 5.
P. Kask
Järgmisena panen hääletusele Tiit Made ettepaneku § 4 p. 1 kohta. Alatised komisjonid on vähemalt 9-liikmelised.
Juhataja
Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 47 saadikut, vastu 25, erapooletuks jäi 7.
P. Kask
Made variant on vastu võetud.
Juhataja
Made variant ei ole vastu võetud. Jätkame tööd, Peet Kask.
P. Kask
Üks asi jäi veel vahele. § 1 p. 10 oli ettepanek parandada seda järgmiselt. Praegu ta kõlab: „Ülemnõukogu liikme puhkus on üks kalendrikuu suvel ja kaks nädalat talvel.” Ettepanek on siis: „Ülemnõukogu liikmete puhkus on üheaegselt üks kalendrikuu suvel ja kaks nädalat talvel.” See on § 1 p. 10. Mõte on selles, et me kõik puhkame üheaegselt.
P. Jermoškin
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Ma palun pöörata tähelepanu sellele, et me siiski võtsime vastu § 1 teises variandis selle täiendusega, et neljas nädal on vaba, seepärast ma loen teise variandi vastuvõetuks ja selles on ainult seitse punkti.
Р. Kask
Ei, see ei ole õige. Teises variandis on ainult need numbritega märgitud punktid asendatud. Ülejäänud punktid jäävad ikkagi kehtima esimesest variandist.
Juhataja
Paneme hääletamisele Peet Kase esitatud ettepaneku. Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 57 saadikut, vastu 13, erapooletuks jäi 7.
P. Kask
Järgmisena läheb arutusele paragrahv 6. § 6 räägib siis seadusandlikult algatusest ja ehkki kõik algatatavad seaduseelnõud tuleb kahe nädala jooksul Ülemnõukogule seisukoha võtmiseks esitada, nagu ütleb p. 2, on Kassi ja Tupe poolt tehtud ettepanekud selle kohta, et seaduseelnõu esitaja võib Ülemnõukogu Presiidiumi otsust protestida. Töörühma arvates ei ole need täiendused ilmtingimata vajalikud, sest Ülemnõukogu Presiidium peab seadust niikuinii täitma, aga kui Kass ja Tupp seda nõuavad, siis me peame need täiendused hääletusele panema.
K. Koha
Minu mälu järgi seadusandliku algatuse juures kõik algatatud seaduseelnõud ja otsused suunatakse kõigepealt täiskogule. See oli hr. Käbini parandus. See on kuhugi ära kadunud.
P. Kask
Ei ole. Kõik algatatavad seaduseelnõud ja muud esitatakse küll presiidiumile, aga punkt 2 ütleb, et nad tulevad 2 nädala jooksul Ülemnõukogule seisukoha võtmiseks. Kas hr. Kass jääb oma nõudmise juurde? Siis ma panen Kassi ettepaneku hääletusele – lisada 5. punkt „Seaduseelnõu esitaja võib protestida Ülemnõukogu Presiidiumi otsust Ülemnõukogu ees.”
J. Kass
Ma jään oma nõudmise juurde, sest praegust reglementi läbi lugedes jääb mulje, et kui sinu poolt esitatud seadus ära kaob, siis sul ei olegi pärast, millest protestida.
E. Tupp
Ma sain praegu põhivariandi omale ette ja ei suuda välja lugeda, et näiteks algataja poolt, olgu see siis kes tahes, kui seaduseelnõu, otsus või mõni muu akt on Ülemnõukogu Presiidiumi poolt tagasi lükatud, ma ei loe välja, et seda oleks võimalik veel kuidagi protestida. Siis ring peaks algama sel juhul otsast peale ja jään selle juurde, et lisada kolmanda punktina.
P. Kask
Kas hr. Tupp ja Kass jõuavad üksmeelele, kumb variant panna hääletusele? Need on sisuliselt üks ja sama.
Juhataja
Töö korras lahendavad.
J. Kass
Loobun Tupi kasuks.
P. Kask
Palun siis panna hääletusele ettepanek järgmises sõnastuses: ”Tagasilükatud seaduseelnõud, otsused ja muud aktid peale presiidiumi poolt tagasilükkamist algataja ettepanekul panna hääletusele täiskogus.”
Juhataja
Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 70 saadikut, vastu 1 ja erapooletuks jäid 2.
P. Kask
Järgmised parandused käivad § 7 p. 1 kohta. Neid on koguni kolm. § 7 p. 1 kõlab praegu järgmiselt: „Ettepaneku Ülemnõukogu istungjärgu päevakorra kohta teeb Ülemnõukogu Presiidium.” Sisuliselt kõik need kolm ettepanekut ütlevad ühte ja sedasama, kuigi härra Kassi ettepanek on laiem, annab selle õiguse saadikurühma ja ka komisjonide esindajaile, õigemini Ülemnõukogu liikmete asemel saadikurühmade ja komisjonide esindajatele. Nii et Titma, Menšikovi ja Novohatski ettepanekud on sisuliselt ühesugused. Lisada § 7 p. 1-le, ütlen siis selle Titma redaktsioonis, järgmine lõpp: „kusjuures saadikutel on õigus teha täiendavaid ettepanekuid”. Kas Menšikov ja Novohatski nõustuvad sellise sõnastusega?
Т. Käbin
Ma olen sunnitud väga vabandama, kuna ma siirdun eelmise hääletuse juurde tagasi, aga mulle jääb arusaamatuks, miks selline punkt lisati, sest § 4 ei anna Ülemnõukogu Presiidiumile võimalust eelnõu tagasi lükata.
Juhataja
Kuidas Peet Kask kommenteerib?
P. Kask
Seadusevastaseks tegevuseks on võimalused.
J. Allik
Väga vabandan, ma tahtsin öelda täpselt sedasama, mida Tiit Käbin ütles. Tema poolt formuleeritud punktis on selgelt öeldud kõik need asjad, mida me praegu hääletasime. Hakkame edasi hääletama! Meie töö on äärmiselt ebakvaliteetne praegu. Niimoodi jätkata on üpris mõttetu.
A. Novohatski
Ma vastan ettekandja küsimusele selles suhtes, kas ma olen nõus või mitte. Meie ettepaneku tuum viib sellele, et me kitsendame saadiku õigusi, kes ei kuulu mitte ühtegi gruppi, või oletame, jääb komisjonis vähemusse. Siis ta jääb päevakorra seisukohalt hääletuks. Ma arvan, et formuleeringut selles suhtes, et iga Ülemnõukogu liige võib päevakorra kohta teha oma ettepanekuid, tuleks siiski mõelda ja paluksin see sisse jätta.
J. Kass
Ma juhin tähelepanu minupoolse ettepaneku lõpuosale, kus on öeldud, et materjale võib ka esitada, kui nad ei ole nõuetekohaselt ette valmistatud. Siin ma pean silmas ajalist momenti, nagu § 9 p. 1 on öeldud, et materjalid peavad olema eelmise istungjärgu lõpus juba valmis, kuid kiiresti muutuvas poliitilises olukorras on tihti see võimatu. Me läheme neljapäeval ära, aga esmaspäevaks on vaja juba midagi võib-olla esitada.
Juhataja
Suur tänu! Peet Kask, formuleerime ettepaneku, selle paneme hääletamisele.
P. Kask
Ma teen ettepaneku hääletada kõigepealt läbi töörühma variant. Ettepaneku Ülemnõukogu istungjärgu päevakorra kohta teeb Ülemnõukogu Presiidium.
Juhataja
Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 45 saadikut, vastu 22, erapooletuid on 6.
P. Kask
Minu arusaamise järgi ei nõua alternatiivettepanekud hääletamist.
Juhataja
Miks?
P. Kask
See on lihthäälteenamusega vastu võetud.
J. Jõerüüt
Hr. eesistuja, juba mitmendat korda tekib ilmne ebaklapp lihthäälteenamuse suhtes. Minu arust on kõik lihtsalt arusaadav. Kui on üks mis tahes otsus ja see võetakse vastu lihthäälteenamusega, siis on kõik selge. Kui on alternatiivid, siis me ei saa ennustada, kas näiteks teisel variandil tuleb meil 42 või 52 poolthäält, selles on ju asja mõte. Paneme kaks varianti arutusele, kui kaks varianti on olemas, ja kogu vaidlus langeb lihtsalt ära.
P. Kask
Ma palun siis panna kolm varianti hääletusele. Teiseks variandiks on Titma, Menšikovi ja Novohatski ühisvariant. Ma ei tea, kas nad saavad kokkuleppele, et nad formuleeritaks ühtmoodi. Kuni nad arutavad, ma teen ettepaneku panna hr. Kassi variant hääletusele, et ettepanekud Ülemnõukogu istungjärgu päevakorra kohta võivad teha Ülemnõukogu Presiidium, saadikurühm ja komisjonide esindajad, kui neil on küsimuse materjalid nõuetekohaselt ette valmistatud, välja arvatud küsimus, mis oma sisult ei võimaldanud seda nõuet täita, kuid nõuab kiiret otsustamist.
Juhataja
Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 63 saadikut, vastu 13 ja erapooletuks jäi 4.
P. Kask
Titma ettepanek on lisada § 7-le „kusjuures saadikutel on õigus teha täiendavaid ettepanekuid”. Palun hääletada! Kas on arusaamatu? Seesama, ainult veel saadikute täiendavad parandused.
Juhataja
Selle ettepaneku poolt on 39 saadikut, vastu 25 ja erapooletuks jäi 5.
Kas teeme vahepeal kohaloleku kontrolli? Kaks suitsumeest tulid täiendavalt juurde. Kohaloleku kontroll. Kohal on 84 saadikut.
P. Kask
Viimase variandina siis tuleb hääletusele panna Menšikovi ja Novohatski ettepanek, mis kõlab järgmiselt. Ma loen ta vene keeles ette: „Ettepanekud Ülemnõukogu istungjärgu päevakorra suhtes esitavad Ülemnõukogu Presiidium ja Ülemnõukogu liikmed.”
Juhataja
Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 23 saadikut, vastu 26, erapooletuks jäi 30.
P. Kask
Johannes Kassi ettepanek on siis vastu võetud.
Järgmine ettepanek puudutab § 7 p. 2. See kõlab praegu järgmiselt: „Presiidiumi koostatud päevakord koos vastavate kirjalike materjalidega jagatakse Ülemnõukogu liikmetele eesti keeles ja tõlge vene keeles hiljemalt eelmise istungjärgu lõpus.” Ja ettepanek, kuna eelmisel istungil see küsimus tõusis üles, et mis saab sügisel ja kevadesessiooni esimestel istungjärkudel? Kas need materjalid peavad juba enne suve ja enne talve olema kätte jagatud, samuti erakorraliste istungjärkude kohta, siis ettepanek on lisada – see säte ei kehti kevad- ega sügissessiooni esimese istungjärgu ja erakorralise istungjärgu kohta. Palun, see täiendus.
A. Veetõusme
Austatud hr. juhataja ja kolleeg Peet Kask! Mul on siiski tõsine ettepanek. Kui me praeguse tempoga läheme edasi, siis meil läheb veel homne päev ja ülehomne päev ka ainult reglemendile. Ja niimoodi ei saa komisjon välja tulla, kui see on ainult kolm-neli ettepanekut iga paragrahvi kohta. Tuleb ikka selgelt öelda, milline on komisjoni seisukoht ja ettepanek ja selle järgi siis hääletame kõigepealt komisjoni ettepaneku ja kui see läbi ei lähe, siis hakkame muudest rääkima. Aga praegu on nii, et komisjon ise tuleb välja kolme-nelja eri variandiga ja me hääletame tõesti veel kaks päeva seda. Aga meil ei ole sellist aega ja sellepärast mul on ettepanek praegu katkestada see kolmas lugemine, komisjonil võtta seisukoht. On olemas veel kooskõlastuskomisjon. Aga kas siis tõesti me peame seda tööd tegema siin suures saalis 105 saadikuga? Selleks me neid komisjone loomegi, et need jõuaksid mingile seisukohale erinevate poliitiliste rühmituste vahel. Ja seetõttu ma tõesti nõuan hääletust, et katkestada praegune kolmas lugemine, et komisjonid, mis on loodud, saaksid dokumendid nii ette valmistada, et me võiksime normaalselt tööd teha.
A. Maarend
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus hääletamise motiividega seoses. Mul on jäänud arusaamatuks, mis puudutab kvoorumit, tähendab otsuse vastuvõtmist. Kas see kehtib meil juba või ei kehti? Nagu mina aru saan, kehtib meil seadusena ikka vana reglement siiamaani, aga siin on praegu jäänud mulje, et mitmete punktide hääletamisel me nagu juba võtaksime vastu projektis otsuseid lihthäälteenamusega. Kas ma ei saa aru või oleme me üle libisenud osadest punktidest, väites, et need on lihthäälteenamusega vastu võetud?
Р. Kask
Me alguses erandkorras võtsimegi § 9 p. 10 vastu või p. 19 vastu. See on selleks, et lihtsustada reglemendi arutelu. Tervikuna tuleb võtta vastu nii nagu iga seadus.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, selles küsimuses mina küll ei ole senini olnud Peet Kasega ühel meelel. Ja ühtegi otsust ka sellisena ei ole tehtud, kui te olete täpselt jälginud. Seadus on vastu võetud ikkagi sellest momendist, kui ta on tervikuna vastu võetud.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin paluda teie tähelepanu kahele seigale.
Esiteks me oleme sattunud nii tõsisesse tööhoogu, et me võtame vastu otsuseid, mida ühe akti piires pole võimalik hästi sobitada. Näiteks, me otsustasime koos, et kõik otsused ja projektid, mis siin saalis tehakse, esitatakse Ülemnõukogu Presiidiumile. Pisut hiljem me otsustasime sama kaljukindlalt, et istungjärgu päevakorra esitab mitte üksnes Ülemnõukogu Presiidium, vaid sinna teeb vajalikke parandusi nii saadikurühm kui iga üksik saadik. Kuidas sellel teisel variandil on seos meie poolt juba otsustatuga, et projekt, mida ta päevakorda paneb, peab olema presiidiumile esitatud?
Ja teiseks. Tõepoolest, me otsustasime seda, et on võimalik parandusettepanekuid hääletada sellises korras, nagu Peet Kask ütles. Kuid uus reglement jõustub ikkagi pärast seda, kui meie poolt on vastu võetud sellekohane otsus, millega on tunnistatud kehtivuse kaotanuks vana reglement või osa selle paragrahve. Kui me soovime, et üks uue reglemendi paragrahvidest jõustuks eraldi, siis me peame sellekohase otsuse tegema eraldi ja jõustama selle, tühistades vana reglemendi vastava paragrahvi.
Ü. Uluots
Ma tahtsin Tõnu Antonit ka täiendada. Me teeme siin üldse imelikke asju. Me võtsime vastu otsuse, mida tohib vanematekogu teha ja mida ta ei tohi teha, kuhu ta tohib minna ja kuhu ta ei tohi minna. Samal ajal on vanematekogu alles moodustamata. See tuleb alles kuskil ülejärgmises peatükis, nii et ma leian, et see, mis me hääletasime, kas vanematekogu liikmed võivad valitsuse istungist osa võtta, on tühine, kuna me ei ole üldse otsustanud, kas vanematekogu saab olema või mitte. Püüame neid juriidilisi prohmakaid ikka vältida. Ma saatsin muuseas selle ka kirjalikult härra Nugisele.
Juhataja
See kirjalik ettepanek on mul olemas, samal ajal ma juhin tähelepanu sellele, et seaduseelnõu on võetud aluseks ja selle me juba otsustasime ära, edasi toimub parandusettepanekute hääletamine.
E. Põldroos
Ma tahaksin toetuda hr. Antoni sõnadele, kes veenvalt tõestas, et midagi pole vastu võetud, kuna vastavat otsust ei ole ja selle valguses ma tahaksin pöörduda uuesti tagasi § 8.3 juurde, mida me väga hoolega siin hääletasime, nõudes 2/3 ja mida me ei saavutanud. Kuna ka selle kohta mingisugust otsust ei olnud, tähendab, me ei saanud hääletada selleks, et seda vastu võtta, vaid me ikkagi hääletasime, kui lähtuda hr. Antoni loogikast, ainult projekti vastuvõtmise poolt. Sellisena on põhiprojektis toodud versioon projekti jäänud alles.
Juhataja
Senini on protseduuriliselt toimunud kõik veel praegu kehtiva ajutise töökorra piirides. Me ei ole seda veel kehtetuks tunnistanud. Kes soovib, võib tagantjärele stenogrammist kontrollida.
Kell saab 4 minuti pärast 19.00, mil lõpeb meie ametlik tööaeg. Kas me jätame pooleli kolmanda lugemise mitmendat korda, jätkame homme, või on teisi ettepanekuid?
J. Telgmaa
Kas te olete veendunud, et me homme suudame mingi mõistliku ja inimliku aja piires selle asjaga toime tulla? Mina pole selles veendunud ja ma teen analoogse ettepaneku, nagu ma tegin teisel lugemisel. Teen teile ettepaneku katkestada kolmas lugemine, tugevdada seda komisjoni uute liikmetega, näiteks Alliku, Made, Põldroosi, Hainsalu, Laari ja võib-olla veel kellegagi, ja esitada täiendatud variant meile kõigile sügisel.
Juhataja
Kas paneme selle hääletamisele? Lugupeetud Peet Kask, võib-olla praegu lähete oma töökohale. Me peame sellel teemal aru.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Enne, kui me jätkame läbirääkimisi, ma panen Juhan Telgmaa ettepaneku hääletamisele. Võimalik, et selle põhjal ei ole vaja täna just nimelt neid ettepanekuid teha sõnasoovijate poolt, mida nad praegu kavatsevad.
Lugupeetud Ülemnõukogu, ma ei saa aru nendest energilistest protestidest. Igal saadikul on õigus teha ettepanek ja mul on õigus panna hääletamisele. Milles on küsimus, Ignar Fjuk?
I. Fjuk
Mina lugesin välja kaks huvitavat ettepanekut. Esimene on see, et täiendada komisjoni liikmetega, ja teine on see, et teha seda alles sügisel. Ma arvan, et vastavalt meie reglemendile teisel juhtumil pole komisjone vaja mingite liikmetega täiendada. Komisjoni liikmed kõik puhkavad. Seetõttu ma teen ettepaneku täiendada tõesti komisjoni uute liikmetega ja ikka võtta vastu ja viia lõpuni lugemine selle istungjärgu käigus. Nii et ma panen alternatiivsena Telgmaa ettepaneku kõrvale ettepaneku täiendada uute liikmetega, aga võtta vastu sellel istungjärgul.
Juhataja
See on alternatiivne ettepanek ja seda tuleb vastavalt formuleerida. See ei peaks segama Juhan Telgmaa ettepanekut hääletamisele panemast. Lugupeetud Ülemnõukogu, meie ametlik aeg on läbi, kas me paneme selle täna hääletamisele või jätame homseks? Panen täna hääletamisele ja sellega on lõpp.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Juhan Telgmaa ettepaneku poolt?
J. Telgmaa
Ma tänan, mulle tundub, et Ignar Fjuk tegi arukama ettepaneku kui mina, nii et ma ühinen ka Ignar Fjuki ettepanekuga, et tugevdada komisjoni, aga tulla sellega välja veel sellel istungjärgul.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, me jätkame tööd homme kell 9.00. Tänaseks on kõik.


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
12. ISTUNGJÄRK
KOLMAS ISTUNG
26. juuni 1990


Eesti Vabariigi Valitsuse infotund
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Asugem töökohtadele. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 74 saadikut, puudub 31. Head kolleegid! Mis hinnangu me saame anda sellisele tööst osavõtule?
Lugupeetud Ülemnõukogu, enne kui me läheme päevakorra juurde, lubage tuua ühes küsimuses selgust. Meil jäi eile pooleli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi kolmas lugemine. Te kõik veendusite selles, kui keerukas see küsimus on. Vastavalt kinnitatud päevakorrale on täna esimene küsimus Eesti Vabariigi Valitsuse infotund. See on meil alati olnud teisipäeval esimene küsimus ja ka täna ei saa olema teistmoodi. Valitsuse esindajad on juba kohal.
Kolleeg Jaak Jõerüüt teeb ettepaneku, et ära hoida jätkuvat segadust, kokku kutsuda täna esimesel vaheajal, s.o. kell 12.00, kõikide saadikugruppide esimehed ja reglemendiga seotud töögruppide komisjonide esindajad.
Minul on niisugune palve, et kell 12.00 me läheme siit saadikugruppide esindajatega minu tööruumidesse ja peame nõu reglemendi osas. Ja nüüd läheme päevakorra juurde. Enne seda mõned sõnavõtud.
Ü. Uluots
Härra spiiker, enne saadikugruppide juhtide kogunemist andke minule 10 minutit oma grupi liikmetega rääkimiseks. Lihtsalt ei julge ainuisikuliselt võtta otsust vastu. Katsume kuidagimoodi seda asja korraldada.
Juhataja
Me peame siis sellisel juhul Ülemnõukoguga koos otsustama, et see vaheaeg peaks mõnevõrra pikenema, 20 minuti jooksul me ei suuda hakkama saada.
Me võiksime teha nii, et 12-st 12.10-ni, 10 minuti jooksul saadikugruppide esimehed tegeleksid oma fraktsiooniga ja 12.10–12.30 me saaksime koos seda teemat arutada. Sellisel juhul, kui Ülemnõukogu seda aktsepteerib, me teeksime vaheaja 30 minutit.
Läheme nüüd päevakorra juurde. Eesti Vabariigi Valitsuse infotund. Saalis ei paista olevat riigiministri asetäitjat härra Kangurit.
Lugupeetud Ülemnõukogu, mõnevõrra hämmastab valitsuse suhtumine oma info tundi. Nüüd hakkan mina improviseerima siin ette valmistamata. Mismoodi me seda infotundi läbi viime? Valitsuse esindaja on kohal ja katsume siiski näidata üles mõistust ja heatahtlikkust ja viime infotunni läbi.
Rahvasaadikud Grigorjev ja Kuznetsov on tõstatanud küsimuse valitsuse ees, mis puudutab Narva veemajandustsoone. Selles küsimuses annab meile selgitust majandusministri asetäitja Meelis Pilv.
M. Pilv
Lugupeetud rahvasaadikud, majandusminister Jaak Leimann kutsuti eile ootamatult peaminister Rõžkovi juurde ja ta palus minul selgitada seda küsimust. 14. mail korraldusega 133-k Eesti valitsus pani aluse Narva probleemide läbitöötamisele ja üks sellest oli Narvas võimaliku vabamajandustsooni ja Narva tehnopargi loomine ja arendamine. Järgmiseks sammuks peale 14. mai korraldust oli 24. mail Narvas läbiviidud seminar. Seminarist võtsid osa meie poolt majandusministeeriumi esindajad, Välismajandusamet, Tallinna Tehnopargi esindajad. Ligi 3 tundi kestnud seminaril sai Narva poolele, s.o. Narva täitevkomitee, Narva linnavalitsus, ettevõtete juhid, seletatud detailselt, mis on vabamajandustsoon, erimajandustsoon, tollivaba tehnopark, tehnopolis. Ja nähes Narva linnavalitsuse ettevõtete huvi selle probleemi edasiarendamise suhtes, pandi tööle vastavad töögrupid. 19 juunil oma korraldusega 184-k Eesti valitsus esitas juba detailse kava Narva vabamajandustsooni ja Narva tehnopargi loomise ja väljaarendamisega seotud küsimuste lahendamiseks. Milles on laias laastus küsimus? Nii vabamajandustsoonid kui ka tehnopargid, tehnopolised kujutavad endast teatud regionaalset arengumehhanismide loomist, mis soodsate eeltingimuste puhul aitavad kaasa piirkonna kiirendatud arengule. Narva selliseks soodsaks eeltingimuseks oleks tema geograafiline asend, sadama olemasolu. Meie iseseisvumise konkretiseerimisega, juhul kui tekib tegelik piir Venemaaga, Narva eelised suurenevad veelgi. Narva linnavalitsus on asunud kokku panema seltskonda, kus oleksid ettevõtete esindajad, uurima võimalikku pinda, kuhu moodustada kas vabamajandustsoon, tehnopark või mõlemad. Vabariigi valitsus omalt poolt on moodustanud selle probleemi läbitöötamiseks vabariikliku komisjoni eesotsas majandusminister Jaak Leimanniga. Praegu käib komisjoni moodustamine valitsuse antud tähtaja järgi. 1. juulist tuleb kinnitada lõplikult komisjoni nimeline koosseis ja tema töösuunad. Millised ülesanded on veel fikseeritud peale töögrupi ja millised tähtajad? Narva juhtkond koos töörühmaga peab esitama majandusministeeriumile 1. oktoobriks eskiisvariandid Narva vabamajandustsooni ja tehnopargi struktuurist ja funktsionaalskeemist. Välismajandusameti abiga tuleb läbi töötada võimalus integreerida vabamajandustsoon ja tehnopark vastavate rahvusvaheliste assotsiatsioonide liikmeks, vajaduse korral leida vastavat finantsabi. Konkreetsetest küsimustest on siin veel transpordiministeeriumi Veeteede Ameti, Välismajandusametiga läbi töötada Narva-Jõesuu sadama ja piirneva ala muutmine rahvusvaheliseks kaubandus- ja turismisadamaks. Koos haridusministeeriumiga on ette nähtud abinõusid, et üritada saada Narvasse kõrgeltkvalifitseeritud spetsialiste-eestlasi. Selleks on plaanitud seal avada eesti õppekeelega kool ja asuda ehitama sellist elumaja, kuhu tuleksid elama mainitud spetsialistid. Te teate kindlasti, et valitsuse esimees Edgar Savisaar on täna Narvas, kus käsitletakse kogu Kirde-Eesti ja Narva probleemide hulgas ka vabamajandustsooni ja tehnopargi küsimust. Kokku peaks täna Narvas olema ligi 30 inimest, sealhulgas ka paarkümmend Tallinna Tehnikaülikooli teadlast, et minna tehnopargi loomise küsimustes sügavuti. See oleks lühidalt kõik.
Juhataja
Millised on küsimused ettekandjale? Ei ole küsimusi. Aitäh, härra Pilv!
Rahvasaadikud härra Tamme, Põld ja Kork on esitanud järelepärimise sõjaväelaste kasutamise kohta 26. mail Kohtla-Järvel. Selles küsimuses toob selgust valitsuse poolt härra Pedak.
M. Pedak
Austatud Ülemnõukogu liikmed! 25. mai õhtul sai vabariigi valitsuses teatavaks, et järgmisele päevale, s.o. siis 26. maile, on Kohtla-Järvel planeeritud saadikute ja töökollektiivide esindajate koosoleku julgestamiseks organisaatorid otsustanud kohale kutsuda sõjaväelased Jõhvi tsiviilkaitse polgust ja dessantväelased Viljandis paiknevalt väeosast.
Vabariigi valitsuse esimees Edgar Savisaar pöördus koheselt Balti Sõjaväeringkonna juhataja kindralmajor F. Kuzmini poole järelepärimisega, kas see informatsioon peab paika ja kes sel juhul andis vastava korralduse. Ta esitas ka tungiva palve pidada kinni eelnevast kokkuleppest igati vältida sõjaväelaste kasutamist poliitilistel üritustel. F. Kuzmin ei reageerinud sellele telegrammile ja 26. mail kasutati Kohtla-Järvel toimunud ürituse julgestamiseks sõjaväelasi.
6. juunil pöördus valitsuse esimees NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehe N. Rõžkovi ja Nõukogude Liidu kaitseministri D. Jazovi poole teatega Kohtla-Järvel toimunust ning palus vabariigi valitsust informeerida, milliste väeliikide sõjaväelasi kasutati ja kes andis korralduse nende rakendamiseks ja kuidas see vastab üldse nende ülesannetele. Ühtlasi korrati tungivat palvet edaspidi mitte lubada kasutada sõjaväelasi poliitiliste ürituste kindlustamisel, mida organiseerivad ühiskondlikud organisatsioonid või liikumised.
11. juunil saabus vabariigi valitsusse NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja L. Voronini resolutsioon NSV Liidu Kaitseministeeriumile (konkreetselt Moissejevile). Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe telegrammi kohta oli antud järgmine korraldus: „Palun läbi vaadata ja informeerida Eesti Vabariigi Valitsust.”
19. juunil teatas Eesti Vabariigi Valitsuse esimees NSV Liidu Kaitseministeeriumile, konkreetselt Moissejevile, et ta on huvitatud vastuse kiiremast saamisest. Tänaseks vastust meile veel saabunud ei ole.
Juhataja
Kas on küsimusi? Ei ole küsimusi. Suur tänu, härra Pedak.
Rahvasaadikud Panfilov ja Petinov paluvad selgitada Kodukaitsega seonduvat. Selle kohta annab meile selgitusi siseminister Olev Laanjärv. Ei ole kohal. Me vabandame ja selgitame töö korras, mis on siseministriga juhtunud.
Rahvasaadikud Põld, Ellik, Kallas jt. paluvad selgitust Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala asutamise kohta. Keskkonnakaitse minister Toomas Frey annab selgitust selles küsimuses. Ei ole kohal?
Mul ei ole midagi kommentaariks öelda. Kas härra Lind on kohal? Nigul? Rahvasaadikud Telgmaa, Saarman jt. paluvad selgitada lihakombinaatide töö normaliseerimist Jõgeva rajoonis. Palume härra Nigulit!
R. Nigul
Lugupeetud saadikud! Lihakombinaatide töö on juba aastate jooksul olnud väga pingestatud ja see on löönud välja käesoleva aasta mai- ja juunikuus. Asja käik on muidugi pikem. Algab möödunud aastast, mil meil jäid ülesanded liidufondi täitmata, mille tulemusel vähendati jõusööta ja käesoleva esimese poolaasta jooksul tuleks tunduvalt rohkem tappa loomi kui eelmisel aastal. Minnes üle demokraatlikumatele majandusvormidele, lootsime käesoleva aasta algul, et ei ole vaja stagnaaja käsku ei lihakombinaatidele ega ka majanditele lepingute sõlmimiseks, et määrata ära, kui palju tuleb meil loomi töödelda. Kuid see üritus meil ei õnnestunud.
1. aprilli seisuga oli lepinguid sõlmitud käesoleval aastal liha varumiseks 224,5 tuhande tonni peale. 1. mai seisuga lisandus sellele veel 33,3 tuhat tonni. See lõi segi meie lihakombinaatide remontide plaanid-graafikud. Sellest kogu see viga algab. Kuid kui võtta nüüd 1. mai seisuga vormistatud lepingud, siis lepingutest on lihakombinaadid töödelnud loomi 5,3% ja eelmise aastaga võrreldes 1,7% rohkem. Maikuus olid lihakombinaatidest remondis Võhma 14. maist 5. juunini ja Valga 14. maist 4. juunini. Pärnu lihakombinaadis oli remondis ainult vorstitsehh, tapamaja töötas.
Seoses loomade enama laekumisega oleme me suunanud elusloomi Leningradi oblasti ja Leningradi lihakombinaatidesse käesoleva aasta 5 kuu jooksul 660 tonni. Möödunud aastal see näitaja oli 1530 tonni, nii et natukene vähem. Seoses sellega, et meie tapamajad on äärmiselt viletsas tehnilises seisukorras, jätkame ka juunikuus ja juulikuus loomade saatmist Leningradi ja need loomad lähevad meil liidufondi liha katteks, nende üleantud loomade eest saame kätte jõusööda. Siin ei tohiks erilist pahandust tulla. Olukorra normaliseerimiseks vabariigis on antud maikuu lõpust garantiiekspluatatsiooni Rakvere uus lihakombinaat. Vastavalt käivitusekspluatatsiooni graafikutele oli meil ette nähtud koostöös Soome spetsialistidega, et evitada juunikuus võimsust 40 tonni vahetuses, juulikuus juba 66 tonni vahetuses, augustis 75 tonni vahetuses. Augustikuu näitaja ületab juba tunduvalt vana Rakvere lihakombinaadi näitajad.
Nüüd mis puudutab üldse liha laadimist või väljastamist vabariigi turufondi. Vabariigi turufondi andsime viie kuuga, võrreldes möödunud aastaga, liha rohkem 2218 tonni ja liidufondi laadisime liha vähem 2400 tonni. See 2400 tonni eeldab järjekordselt põllumajanduse jõusööda vähendamist, suhtega 1 : 10. Iga tonni liha vähem andmise eest vähendatakse jõusööta 10 tonni.
Konkreetne küsimus oli ka Jõgeva rajoonist Põltsamaa Tarbijate Kooperatiivi varustamisest liha ja vorstitoodetega. Kui võtta Jõgeva maakond tervikuna, siis me oleme Jõgeva maakonnale võlgu seisuga 15. juuni 15 tonni liha ja lihasaadusi, kui võtta Põltsamaa Tarbijate Kooperatiiv eraldi, siis sama kuupäeva seisuga on Põltsamaa Tarbijate Kooperatiiv meilt saanud kätte liha ja lihasaadusi 18 tonni rohkem.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, kuna meil on mitu järelepärimist, millele me ootame vastust härra Nigulilt, kes asendab härra Lindu, siis ma loen need kõik ette ja ilmselt see laiendab ka küsimuste ringi.
Peale Jõgeva rajooniga seonduva on maasaadikute rühm tervikuna tahtnud saada selgust loomade vastuvõtu ja realiseerimise küsimustes.
Rahvasaadik Mets tahab saada selgust majandite ja eraisikute olukorrast loomade äraandmisel tapamajadesse, rahvasaadik Telgmaa tahab saada selgust liha müügist poodides, nii et küsimused kajastavad kõiki neid sfääre. Ülo Uluots!
Ü. Uluots
Lugupeetud ettekandja, kas teil on informatsiooni, kuidas laekub raha Leningradi oblastisse viidud loomade eest? Kui pikk on raharingluse aeg? Kuu? Kaks? Kolm? Ühesõnaga, millised on finantssuhted ja kui pikk on raharinglus?
R. Nigul
Meie maja finantsistide andmetel on raharingluse aeg umbes 3–4 nädalat, sest ka vabariigi kõik lihakombinaadi arved käivad ju teatud ringiga. Leningradile laaditud loomade suhtes kehtivad kõik samad juurdehindlused, makstakse välja transport ja lähevad kõik lepingute katteks, nii et sellega me ei kahjusta kedagi.
A. Paju
Austatud härra Nigul! Kuulates teie praegust lühikest informatsiooni, teritasin ma kõrvu, et saada rahuldust kui Jõgeva kandi inimene ja kui ajakirjanik. Mõtlesin, et teie teete mingisuguse analüüsi ja üldistuse ajalehtedes vallapääsenud buumist teemal, kuhu on jäänud liha. Kuulanud selle jutu ära, jäi meelde kaks kosutavat arvu: siia 2218 tonni rohkem, 2400 tonni Liidule vähem. Nüüd tuleb eeldada, et need 4 tuhat tonni on justkui Eestimaal olemas. Aga kuskil seda näha pole! Kas ei peaks rohkem süvenenumalt analüüsima, millest on tekkinud see küsimuste kimp?
R. Nigul
Seda küsimuste kimpu lahata tänase päeva seisuga on küllal raske. Ma veel kord toonitaksin seda, et lihakombinaadid ei ole valmis ootamatuteks liha töötlemisteks. Ja me peame neid vanu kombinaate remontima ja remontidest me mitte kuidagi lahti ei saa. Möödunud aastal oli meil veel olukord, kus kaubandus ei tahtnud meeleldi vastu võtta vanade kanade liha, tähendab munakarja kanade liha, ja käesoleva aasta 10. jaanuari otsusega siinsamas majas lubati realiseerida seda liha fondivabalt. Nii et siin I poolaasta jooksul umbes 2 tuhat tonni linnuliha ei ole ka veel arvesse võetud. Ainukene pääsetee sellisest ummikust, kus tuleb vastata niisuguste umbmääraste vastustega, on see, kui me suudame endi lihatööstuse viia sellisele tasemele, et me oleme igal ajal võimelised liha vastu võtma. Selle küsimusega me tegeleme. Majandite osas on seda tööd isegi natukene kergem koordineerida. Kui tulevad aga talumajapidamised, siis muutub olukord veelgi hullemaks. Sest meie lihakombinaatide klientuur suureneb ja ükski talumees ei ole huvitatud kahju kannatamisest, mis võib nüüd tekkida sellest, et lihakombinaat päeva pealt loomi vastu ei võta. Ja mis puudutab liha väljaandmist kaubandusele, ma usun, et selles osas hr. Laos täpsustab asja. Mina oleks vastanud meeleldi rohkem nendele küsimustele, mis puudutavad lihakombinaatide halba tööd ja mida me selleks ette võtame.
A. Paju
Aitäh, härra Nigul, aga selles vastuses ei olnud tajuda, et teil tekkis mure, et talumees jääks hätta. Aga kes praegu kompenseerib majandile selle tohutu sööda, mis on praegu väärindamata? Sest ma nägin tõesti sigu, kes on selja pealt lõhki kasvanud, kes selle majandile kinni maksab, lihakombinaat või?
R. Nigul
Seda ma ei oska teile momendil siin vastata, sest härrad saadikud, meil peab siiski olema soliidne lepingusüsteem. Sellel aastal läks ta täiesti aia taha. Käesoleva aasta jaanuarikuu sees olid sead, mis anti üle lihakombinaati, võrreldes möödunud aastaga 4 kilo raskemad. See näitab, et aasta lõpul me siiski hoidsime lautades loomi üle, oodates uusi kokkuostuhindu lihale. Sее oli üheks põhjuseks, aga 1. juuni seisuga on sigade kaal juba pool kilo alla eelmise aasta keskmise. See on ka üks näitaja. Muidugi, härra Paju, siin on selline küsimus. Meil on teatud piirkonnad, kus lihatöötlemise osas on väga raske seis, see on Jõgeva maakond ja Viljandi maakond. Seda tuleb tunnistada, sest 15 aastat tagasi käiku antud Võhma lihakombinaat ei ole andnud seda tulemit, mis temalt loodeti. Võhma alevis elab ainult 200 inimest, aga me vajame Võhmasse tööle umbes 1200 inimest, et ettevõte normaalselt töötaks. Selle 15-aastase perioodi jooksul on endise liha- ja piimatööstuse ministeeriumi ja tema järeltulija ATK elamuehituse maht antud tööstusharule paigutatud kõik Võhmasse. Teised ettevõtted on korteritest ilma jäänud, aga tulemit ikka ei ole. Rakvere kombinaat on selline, mis ainukesena vabariigis vastab Euroopa Ühendturu nõuetele. Kui me räägime Eestis uuest majanduspoliitikast, siis tuleb ka arvestada seda, et Eesti peab olema võimeline välja laadima ekspordiks läänemaailmale nii liha kui lihasaadusi, piima ja piimasaadusi. Aga nüüd meil esimene pääsukene siis tekkis. Selle tööga, et nüüd Rakvere on valmis, meie ei saa piirduda, meil tuleks võtta veel kord vaatluse alla ka maakondadesse liha töötlemise tehaste ehitamine. See tähendab seda, et tapamaja võiks Võhmal siiski edasi töötada, aga lihatöötlemine võiks olla nii Rapla maakonnas kui ka Jõgeva maakonnas, nii nagu seda on tehtud meie lähimate naabrite juures. Vajavad väljaehitamist ka tapatsehhid sellistes paikades, nagu seda on Haapsalu. Haapsalus on lihakombinaat keset linna. See tapatsehh tuleb sealt välja viia. Paides on lihakombinaadi tapatsehh jälle linna keskel, see tuleb sealt välja viia. Ja Pärnus. Kolm kohta. Nendes tsehhides on sellised töötingimused, kuhu me enam võib-olla 2–3 aasta pärast inimesi ei leia. Meie tööstusharu palgad, võrreldes ka põllumajandustöötajate omadega, on tunduvalt tagasihoidlikumad. Käesoleva aasta töötulemused, olgu nad siis head või halvad, me oleme saavutanud ainult ületundide hinnaga. Süsteemi 5 kuu ületundide arv on 27 tuhat tundi.
L. Arro
Lugupeetud härra Nigul! Te rääkisite liha viimisest Leningradi. Sinna on põhiliselt võetud vastu veiseid, sigu Leningrad ei taha. Majandid on sunnitud viima omal käel liha Pihkvasse, niisama viidi ka meie kolhoosist 500 siga, kas need täidavad ka üleliidulist plaani?
Kõik me räägime ja kirjutame, ja teie ka täna räägite, et liha on tulnud letile ja lauale 2000 tonni rohkem kui mullu. Mullu oli liha letis, tänavu ei ole liha letis. Kuhu liha kaob? Me tahtsime saada konkreetset vastust. Kui palju iga päev võetakse liha lihakombinaadis vastu ja kui palju sellest läheb letile ja kas üldse läheb letile? Jääb niisugune kurb tunne, et liha küll võetakse vastu rohkem kui mullu, tapetakse ja kindlasti suudetakse tappa nii palju, kui Eesti linnadele liha lettidele ikkagi vaja on, aga nähtavasti tegutseb, tekib kuri kahtlus, mingisugune maffia. Liha saadetakse võib-olla kuskilt välja ja üldse kauplusesse ei lähe või läheb teda ääretult vähe. Sellega saab teha suurt äri: saateleht poodi, 10 tonni liha on 20 tuhat, maksta kaupmehele juurde veel rubla ja pista kümme tuhat talle taskusse, ja sõita 10-tonnise lihakoormaga Venemaale ja müüa 6 rubla kilo maha, see on ühe reisiga saada 30 tuhat. Kas on võimalik kontrollida, kuhu saadeti, millisele kauplusele saadeti liha, kas see tõesti ikka seal ära müüdi? Kas kaubandusministeerium saaks anda päeva kohta täpselt? Räägime, et inimene saab 80 kg lihasaadusi aastas, Eesti inimene 84 või 86 veel. Kui mul maal oli vanasti 4–5 liikmeline pere, me pidime ära tapma siis 5 siga aastas. Me vaevalt tapsime sea või kaks ja olime söönud. Kuhu kaob? Ma arvan, need väiksed šašlõkitegijad ei jõua nii suurt pauku teha, et letid on tühjad. Peaks kontrollima sellist asja. Rahvas on tige ja nõuab. Räägime, et liha rohkem kui mullu, aga ei ole!
R. Nigul
Mis puudutab Pihkvasse loomade üleandmist, siis Pihkvasse üleantud loomad lähevad ka lepingu katteks ja selle eest me saame kätte jõusööda. Me oleme selles suhtes kokku leppinud Liidu toitlustuskomitees. Side Leningradiga on meil pidev. Täna on koos Leningradi oblasti lihakombinaatide direktorid, kust me saame täiendavalt graafikud sigade üleandmiseks Leningradile juulikuus. Peale täna siin küsimustele vastamist sõidan Valmierasse kohtuma läti kolleegiga, et otsustada, palju võtab vastu loomi Valmiera lihakombinaat ja Cēsise lihakombinaat juulis. Seal on ka mingisugune pääsetee olemas.
Mis puudutab liha väljasaatmist, selle kadumist, siis võiks teile öelda, et lihakombinaatidest see liha läheb välja saatelehtede alusel. Kõik lihakombinaadid on varustatud ametkonnavälise valvega ja usun, et niisugust meeletut liha kadumist, ütleme seal lihakombinaatides, olla ei saa, sest saatelehed tulevad lihakombinaatidesse tagasi, et see liha on siiski üle antud. Omas süsteemis oleme me ka kontrolli tugevdanud. Kõige hullem liha kadumine toimub ikkagi raudteel, kui me saadame Moskvasse või Leningradi liha, sest raudtee on riik riigis ja seal need olukorrad esinevad. Need materjalid on antud üle pidevalt nii raudtee prokuratuurile, vabariigi prokuratuurile ja nende asjadega me tegeleme. Rohkem mina tõesti selle kohta öelda ei oska, kui et liha kombinaadist välja läheb, meie bilanss vähemalt klapib. Võib-olla kolleeg minister Laos siiski veel lisab siia, aga mina rohkem ei oska.
U. Anton
Lugupeetud ministri asetäitja! Ei saa teiega täiesti nõus olla, et olukord oli täiesti prognoosimatu, selle tõttu me neid lepinguid ei teinud. Aastakoondaruanded olid teil koos, seal olid loomade arvud olemas, samuti oli teada ka sellel ajal juba jõusööda tulek. Loomade lihakombinaati minek oli ette prognoositav selle tasemega ametnike poolt, kes siin Laial tänaval on, mõnepäevase täpsusega.
Kui me siit edasi jätkame, tuleb kohe küsida, mis saab järgmine aasta? Praegu on kohe käes aeg, kus järgmise aasta seakari pannakse paika ja karja paikapanek ise käib ju 2–5 aastat. Kui me nüüd nii jätkame, on meil väga suur mure, kuidas edasi minna. Kas selles valdkonnas tehakse tööd praegu?
R. Nigul
Lugupeetud härra Anton, kui räägime Viljandimaast, siis Viljandimaa lepingud olid tõesti 1. aprilliks sõlmitud. Aga siin ma ühes vastuses ütlesin, et kõige tõsisem liha töötlemise probleem on just Viljandimaal ja Jõgevamaal. Mis puudutab järgmist aastat, siis järgmise aasta kallal me töötame. Kui käivitub Rakvere lihakombinaat, kus on lihatootmise võimsus 120 tonni vahetuses, siis meil on plaanitud ümber jagada varumispiirkonnad. See ümberjagamine toimub just Jõgevamaa osas. Ja osalt ka Paide, Järva maakonna osas. Sellega me anname Võhma lihakombinaadile suurema võimaluse varuda loomi Viljandimaalt. Igal juhul näeme töötleva poole suhtes lootust, et me sellisest kriisiseisust välja tuleme.
Mis puudutab jõusööta tulevaks aastaks, see küsimus, ma arvan, tuleb teie ette siin lähipäevadel. Liit nõuab juba kindlat kaubavahetuskokkulepet ja see on normaalne, et selle me peame sõlmima. Meil peab lähipäevadel selgeks saama, palju me tuleval aastal liha ja piima toodame, palju me sellest kasutame vabariigis ja palju me saame kasutada seda kaubavahetuses. Ja kui me kaubavahetuse kogused kätte saame, siis meil on selge ka, palju me saame jõusööta. Jõusööda kogusest algab muidugi ka loomade planeerimine. Ja see töö tuleb meil lõpule viia tingimata 1. augustiks.
A. Mölder
Austatud aseminister, viimases „Maalehes” süüdistasite tootjat selles mõttes, et ta ei oska prognoosida oma liha tootmist. Tootja poolt vaadates me teame täpselt palju kulub 1 kg sealiha, 1 kg veiseliha tootmiseks jõusööta, see probleem on selles mõttes natuke sügavam, sest tootja sellel aastal siiski keskmiselt ei tea sööda olukorda. Samuti ei teadnud tootja lihakombinaadi liha liikumist ja liidufondi alatäitmist, mille tulemusena praegu oleme fakti ees, et saame 500 tuhat tonni, mis on peaaegu 2,5 korda vähem kui eelmisel aastal. Ma ei tahaks tootjapoolset vastutust omale võtta. Aga siit selline küsimus. Kas põllumajandusministeerium on leppinud selle 500 tuhande tonniga? Kas te peate vajalikuks kuidagi kompenseerida majanditele jõusööda vähenemise, kuna majandid ei ole saanud raha jõusööda ostmisest, vaid liha tootmisest? Kas peab ministeerium vajalikuks kompensatsioonimehhanismi või ei pea?
R. Nigul
Selle kulutuste hüvitamise küsimuse me võtaksime läbivaatamisele, teeksime täieliku analüüsi sellest ja siis saaksime teile vastata. Mis puudutab aga jõusööta ja teadmatust jõusööda osas, selles olen ma teiega täielikult nõus. Ja ma oma sõnavõttu või vastust teile alustasingi täna sellest, et asi sai alguse eelmisest aastast, kui meil jäi tarnimata Liidu fondi 14,5 tuhat tonni liha ja 87 tuhat tonni piima. Ja ei olnud olemas veel Liidu Ministrite Nõukogu määrust k.a. veebruarist, kus töötati välja nn. karistusmehhanism. Selle karistusmehhanismi olemus on ära tõlgitud „Rahva Hääles” ja kahjuks mul täna seda siin kaasas ei ole. Selle karistusmehhanismi idee on järgmine – kui vabariigid ei anna liidufondi katteks liha ja piima, siis vähendatakse jõusööta. Samas on selles karistusmääruses ära toodud ka sellised positsioonid nagu suhkur, taimeõli, kohv, tee, kokku 21 nimetust, millega meie tarneid tsentraliseeritud fondidest võidakse vähendada. Ja kogu see segadus on tingitud sellest, et meil ei ole tänase päevani veel konkreetseid kaubavahetuslepinguid.
H. Schotter
Kui kasutada Ants Paju sõnu, siis te ütlesite meile kaks lohutavat arvu, sellele te lisasite veel fondiväliselt realiseeritud linnuliha koguse. Ma pean tunnistama, et mina küll seda 2000 tonni liha kuskil näinud ei ole ja ma ei mäleta ka nii täpselt nagu Lembit Arro, et möödunud aastal samal ajal olid poed liha täis. Mul tekib kuri kahtlus, kas siin äkki ei ole tegemist mingi statistika nipiga. Esiteks, kuidas seda liha ikkagi arvestatakse? Kunagi oli sel teemal palju juttu ja siis tuli välja, et see arvestus on üpriski keeruline – kontideta liha ja kontidega liha ja lihasaadused, need pannakse kõik mingi metoodika järgi kokku ja saadakse siis see number. Ma oleks palunud, kas te saate öelda võrdluseks, kui suur on see tänavu realiseeritud liha kogus võrreldes tosin aastat tagasi realiseeritud lihakogusega, s.о. 1978. aastal enne esimest „laku letti” perioodi?
R. Nigul
Seda viimast numbrit ma teile momendil nimetada ei saa, kuid ma ütleks veel natukene selgituseks. 1980. aastate algul oli meie majanduse suund selline, et ühest kilost lihast tuli saada kindlasti rohkem kui kilo vorsti ja meie lihatööstuses oli kasutusel hulgaliselt asendusaineid. Nii pandi keeduvorstide sisse nisujahu, lõssipulbrit, naatriumkaseinaati, sojavalku ja need kogused olid küllalt suured. Kuid alates 1989. aastast asendusainete hulka vähendati ja see on muidugi loomulik, sest neid vorste ei olnud ju peaaegu et võimalik süüa. Ja mullusega võrreldes oleme käesoleval aastal keeduvorstidesse pannud asendusaineid vähem 1200 tonni, just neidsamu nisujahu, lõssipulbrit, naatriumkaseinaati ja sojavalku, oluline on ka liha kogus. Mis puudutab liha ja lihatoodete ümberarvestamist, siis mingisuguste statistiliste nippidega seda muudetud ei ole. Meie lihabilansi aluseks on kondiga liha ja nii näiteks kulub kondiga liha ühe kilo keeduvorsti tootmiseks 1,07 kilo, poolsuitsuvorsti tootmiseks 1,49 kilo, täissuitsuvorsti tootmiseks 1,87 kilo ja igasuguste sinkide ja rulaadide tootmiseks 1,47 kilo. Sellised on numbrid. Ja siin sinkide osas muudatust ei ole, aga vorsti tootmise osas on asendusainete hulka vähendatud ja meie lihabilanss tuuakse siiski välja ainult kondiga lihale.
P. Lutt
Härra Nigul! Praegusel ajal on Eestimaal tõsiseid raskusi liha varumisega lihakombinaatide poolt. Kui nüüd järgmisel aastal on juba hulgaliselt talupidajaid, rääkimata eraloomapidajatest, kas on ka selle peale mõeldud, kuidas kõikide nende tootjate liha jõuaks lihakombinaati? Ma kardan, et majandid selle tööga enam tegelema ei hakka.
R. Nigul
Teie poolt esitatud küsimus on väga õige ja vajalik võtta väga kiireks läbivaatamiseks. Kui praegu on majandid need, kes abistavad individuaaltootjaid ja talunikke loomade transpordil lihakombinaatidesse, siis majandite osatähtsus tuleval aastal kindlasti väheneb. Meil on vaja hankida lihakombinaatidele täiendavalt loomade veokeid. Käesoleval aastal, kui käivitus Rakvere Lihakombinaat, oli meil vajadus saada spetsiaalseid loomaveokeid 14. Me ei saanud neid, sest Liidu autotööstus lihtsalt ei tooda neid sellises koguses, et me saaksime midagi kindlalt kätte, et me võiksime millelegi loota. Kui me läheme kuskile tehasesse midagi otsima, siis meie kodupaigas on toiduainetega varustamine siiski, peaks ütlema, veel 2 pluss või 3 miinus. Liidu väga paljud masinaehitustehased, kaasa arvatud ka autotehased, on ainult sellest huvitatud, kuidas minna otsesidemetele, kuidas saada iga loomaveoki eest kätte 30–40 tonni liha. Selle peale minna me ei saa, aga veokite saamise küsimuses me töötame.
K. Koha
Lugupeetud ettekandja! Küsimus võib-olla tundub naiivne, kuid kus on loogika? Minu kuldses lapsepõlvemälestuses oli poodides lihasaadusi veel küllaldaselt ja laias sortimendis. Nüüd, kus majandites on liha laudad täis ja kulutatakse sööta, mis sisuliselt on tootjale kahjulik, raisates tema ressursse, on lihaletid tühjad, ühesõnaga, ei ole mitte mingit valikut. Kus on siin loogika? Teiseks, milline on meie perspektiiv väiketööstuste rajamiseks külades, kus on tapatsehhid ja lihatööstused? Kas me peame pöörama oma pilgud läände või itta? Tehnikaspetsialistina julgen öelda, et itta ei ole meil mõtet vaadata, kuid kas lääne jaoks jätkub meil raha?
R. Nigul
Mis puudutab lihalette, siis tahaksin teile vahest öelda niipalju. Kui 1965. aastal toodeti vabariigis liha 104 tuhat tonni, siis oli liha vastuvõtuvõimalus 281 tonni päevas lihakombinaatides. Liha tootmine majandites selle 25 aasta jooksul on kasvanud 2,5 korda, tootmisvõimsused lihakombinaatides ainult 1,5 korda. Tollel ajal me valmistasime tunduvalt rohkem poolsuitsuvorste, milledes on võimalik kasutada ära tunduvalt enam II kategooria liha ja seda mitte saata n.-ö. supinahana poodidesse müügile, kuid siin mängivad kaasa tootmistsüklite pikkused. Keeduvorstide tootmistsükkel on alates liha lõikusest kuni valmisvorsti väljastamiseni 75 tundi, poolsuitsuvorstidel on see 103 tundi, täissuitsuvorsti valmistamise tsükkel kestab lihakombinaadis 307 tundi ehk 12 ööpäeva ja tootmisvõimsuse vähesusest tingituna mindigi üle ainult keeduvorstide tootmisele. 58% kogu vorstitoodangust on meil keeduvorst, täissuitsuvorste toodame ainult 2%. Tunnistan, et see on äärmiselt vähe ja sellisele tasemele me jääda ei või. Mis puudutab lihatsehhide asutamist maal või majandites, selle kohta me koostasime valitsuse protokollilise otsuse, et lubada majanditel kasutada oma tapapunkte sigade tapmiseks, sead üle anda ETKVL-ile, kohalikele kauplustele müügiks, kusjuures me kindlustama ETKVL-ile ka dotatsiooni maksmise. Selline otsus võetakse vastu ilmselt homme. Eile oli selline kokkulepe härra Savisaarega. See aitab mingil määral kasutada majandites olemasolevaid tapavõimsusi.
Nüüd lihatsehhidest. Teil on õigus, ida poole pöörduda ei ole mõtet, idast midagi ei saa, sest möödunud aastal me saime sealt lihatööstuse vanade seadmete väljavahetamiseks ainult 40,3% tellitud seadmetest. Käesolevaks aastaks on lihatööstuse seadmete hankimine veelgi halvenenud. Tänase päeva seisuga ei ole meile eraldatud 19 nimetust tehnoloogilisi seadmeid, kokku 85 ühikut. Me ei saa muidu elada kui ainult remondist remondini. Heites pilku lääne poole, on meil vaja omada mingisugune ekspordi maht, et teenida valuutat või tegutseda kompensatsioonitehingute alusel. Oleme pöördunud vabariigi Välismajandusameti poole, et juba käesoleval aastal saada litsents l000 tonni veiseliha realiseerimiseks läände, et sellega kindlustada veel olemasolevate lihatöötlemisseadmete tagavaraosade saamine. Tsentraliseeritud valuuta eraldamine liha- ja piimatööstusele lõpetati ära 1986. aastal.
H. Peterson
Lugupeetud härra ettekandja! Minu esimene küsimus oli just nende asendusainete kohta, kuid sellele ma sain juba peaaegu ammendava vastuse teie jutust. Selge, et meil plaanimajandus hakkab ära kaduma ja ei ole mõtet igasuguseid aheraineid sinna sisse panna, et saaks ikkagi lõpuks kontsentreeritud täissuitsu- ja muid naturaaltooteid tootma hakata. Ma olin nädalavahetusel Saaremaal, kus olid ka paljud Eestimaa põllumehed, ning kõikidelt ma kuulsin, et lihakombinaatide remondid on juulikuus. Miks on siis kõik remondid kuhjunud juulikuusse, sest õige peekon on juba 6–7 kuune ja oleme ühe kuu ära lõiganud praktiliselt üle Eesti. Ja teine. Mis te arvate, kunas me saaksime nii kaugele, et saaksime need dotatsioonid maksta kas linna- või vallavalitsuste kaudu otse perekondadele sõltuvalt pereliikmete arvust?
R. Nigul
Mis puudutab lihakombinaatide remonte. Lihakombinaatide remondid on varematel aastatel tõesti hajutatud olnud 7 kuu peale aastas ja tänavu jääb selleks siis 5 kuud, see on 2 kuud vähem. Kahe lihakombinaadi remont ei olene üldse meie vabast tahtest, need on Haapsalu Lihakombinaat ja Pärnu Lihakombinaadi tapatsehh. Haapsalu Lihakombinaadil ei ole oma katlamaja, tema saab tehnoloogilise auru kommunaal-soojusenergia katlamajast, kellele on remont planeeritud juulikuusse ja siin lihtsalt ei õnnestu seda muuta. Pärnu Lihakombinaadi tapatsehh saab oma tehnoloogilise auru Pärnu Lihakombinaadi katlamajast. Jällegi nendes ettevõtetes on võimalik pidada kollektiivpuhkust, katlamaja remonti panna, sellised asjad ka meist ei olene. Mida me juulikuus saaksime ainult muuta või oleks tulnud muuta, on Tartu Lihakombinaadi tapatsehhi remont 2.–15. juulini, aga Tartu Lihakombinaat on 5 viimast aastat olnud alati remondis kas veebruaris või märtsis ja selle tsehhi inimesed lihtsalt ei ole nõus nii oma puhkust planeerima, et mitme aasta jooksul nad oma kahte nädalat ei saa kunagi suvel. Olin 14. juunil Tartu Lihakombinaadis, vestlesin töökollektiiviga ja inimesed lihtsalt ei andnud nõusolekut selle remondi edasilükkamiseks. Kuid mis puudutab üldse neid remonte, siis tänavu, seoses lepingute ja remontide graafikutega, ei ole asjad kõik korras. Võtame need asjad eeloleval aastal kindlasti tõsisema vaatluse alla ja püüame hajutada nii palju kui võimalik.
Dotatsioonide kohta on minul väga raske teile vastata. Dotatsioon on selline asi, mis veab töötleva tööstuse ummikusse, dotatsioon on see, mis kujundab ebavõrdsuse tarbija osas ja dotatsioonid tuleks nii kiiresti lõpetada kui võimalik ja maksta need inimeste kätte.
T. Made
Lugupeetud härra Nigul! Kuulan teie vastuseid ja mul tuleb meelde lugu meremehest, kes oli 10 kuud olnud merel ja sai naiselt teada, et tal oli sündinud laps, aga see ei seganud teda õnneliku isana end tundmast. Te jätsite nimetamata väga olulise teguri, mida lihakombinaadid on seganud siiamaani veel vorsti sisse, need on NLKP otsused ehk vesi. Nüüd aga minu kolm küsimust. Esiteks, kas põllumajandusministeerium, teie isiklikult ja majandusmehed teie ametkonnast on analüüsinud ka hinnamehhanismi suhtlemisel idaga? Missugused peaksid olema need hinnad, millega me müüme oma liha, lihatooteid ja ka elusloomi itta ja mis hinna eest peaksime ostma söödateravilja? See on esimene küsimus. Te rääkisite küll hetk tagasi dotatsioonidest, kuid ma paluksin, et te ütleksite konkreetselt, mis juhtub, kui näiteks praegune parlamendi koosseis eelarve küsimusega edasi läheb, äkki otsustab lõpetada dotatsioonide maksmise piimale, lihale jne. Mis siis juhtub konkreetselt? Ja kolmas küsimus. Väga tore on minna liha müüma läände. Kuhu, mis hinnaga, kellele, kas te olete sellele mõelnud?
R. Nigul
Meie oma ametkonnas oleme kaalunud tõsiselt nii liha kui lihatoodete, piima ja piimatoodete hindu, millega meil tuleks neid müüa itta ja millega, meil tuleks neid müüa ka kohapeal. Sest momendil ei ole ju näiteks piima hinna sees üldse väärtustatud valk. Piima eest me maksame majanditele ainult rasvaprotsendi alusel. Arenenud maailm maksab piima eest nii rasva kui ka valgu eest. Kui me väärtustaksime piimas valgu, siis raiskamine piimavalgu osas jääks kindlasti ka väiksemaks. Mina pean piimavalgu raiskamist loomadele tagasisöötmisel väga suureks kahjuks, sest oleks mõistlikum teha piimavalgust lõssipulber, see realiseerida maailmaturul inimtoiduks, seda ostetakse meelsasti. Ja osta tagasi loomakasvatusele sojavalke. See oleks üks moment. Hindade osas peaks kehtima nii piima kui liha suhtes tegelikud hinnad, samuti ka sellele teraviljale, jõusöödale, tehnikale, mida me ostame Liidust tagasi ka tegelikus hinnas. Need hinnaprojektid on meil välja töötatud. Kahjuks mul neid täna siin kaasas ei ole. See oluliselt parandaks nii põllumajanduslike töötajate olukorda, töötlejate olukorda, kuid hinnamehhanism mõjuks kindlasti ka tarbijatele ja nendepoolne raiskamine mõneti väheneks. Mis juhtub siis, kui kaotada dotatsioon lihale ja piimale?
Ma tooks piima pealt ühe näite. Vabariigi piima keskmine kokkuostuhind möödunud aastal oli 367 rbl. tonn. Tööstuses ümbertöötlemisele me suunasime selle piima arvestushinnaga 133 rbl. tonn. Nii palju on ühelt tonnilt piimalt juba see dotatsioon. Kui võtta tööstuse poolt, siis tööstuse poole pealt on selline arvestushindade ja tegelike hindadega mängimine näilike kasumite saamise allikas. Neid näilikke kasumeid ei oleks vaja, oleks vaja tegelikke näitajaid. Kuid ilma hindade tõusuta ja dotatsiooni väljamaksmiseta inimestele me pankrotistaksime kõik töötlevad ettevõtted ja tänase päeva seisuga võiksin teile öelda, et liha- ja piimatööstuse süsteemis on kaks pankrotistunud ettevõtet, need on Võhma lihakombinaat ja Rakvere piimakombinaat tänu sellele, et 1. jaanuarist hakkasid kehtima uued transporditariifid, hakkasid kehtima uued määrad sotsiaalmaksule, teenustele, tehnikale, hinnad kallinesid. Ja sellega piimatööstuses fondid tootmise arendamiseks vähenesid 7,4 miljonit rubla selleks aastaks. See on selline raha, millega saaks paika panna pool piimakombinaadist või ühe veerandi lihakombinaadist. Kui selline vaesus jääb edasi valitsema töötlevas tööstuses, siis ei ole midagi head loota ka poelettidele. Nii et me реame selle vastu kindlasti võitlema, et majandus oleks tasakaalus. Lääneturu puhul räägime esialgu veel väga tagasihoidlikult ainult 1 tuhandest tonnist veiselihast. Meie turu-uuringud on näidanud, et me võime seda kompensatsioonitehingu korras suunata Ungarisse. Ungarlastel on käibel kaks raha, võib-olla hr. Made siin parandab mind, need on nii forint kui ka dollar. Ja nemad on nõus vahendama meid läänemaade kõige eesrindlikuma tehnika saamisel, see on just kompensatsioonitehingute osas. Ja see oleks ainult siis plokkliha. Kui me nüüd läheme üle täistootmisele Rakvere Lihakombinaadis, siis seal on väga tõsiselt mõeldud kõikide sisesekretoorsete näärmete eraldamisele, mida kasutab lääne farmaatsiatööstus. Siin me näeme ühte võimalust saada ka mingit tulemit, kui me kõik need võimalused ära kasutame just farmaatsiatööstuse osas. Samas me saame ka teostada Rakveres maailma tasemel liha tükeldamist ja on eeldusi, et seda me saame ka turustada. Kuid koguseid me tõesti veel läbi töötanud ei ole.
M. Ahven
Lugupeetud ettekandja! Majandijuhid ja ka teised on küsinud pikalt ja te olete seletanud, kuidas käib tootjapoolne asi. Minu meelest oli küsimuses ka, miks rahvas liha ei saa? Te räägite, et on tapetud rohkem kui mullu, vaja on tappa veel rohkem, et rohkem välja vedada, et saaks jõusööta, et veel rohkem tappa ja veel rohkem koormata lihakombinaati ja nii edasi, suur karusell käib. Aga minu meelest selle karuselli juures jääb ikkagi kaotajaks lihtinimene, kes tahab lihtsalt liha süüa. Terve see jutt ja poliitika on praegu teil tootjapoolne, aga mind huvitab siiski, miks Jõgeva rajoon, Põltsamaa ei saa nii palju liha kui vaja? Mina olen tarbija ja mulle on tähtis, et ma lähen poodi ja ostan sealt meeldiva lihatüki. Võib-olla teie ametkond ei oska seda ütelda, et miks see jaotamine on vale või jaotate teie ka? Ausalt öeldes, inimesed kodus tahavad teada just seda, miks ei ole poes. Aga miks käib see jõusööda ja suurtootmise mäng, see eriti inimesi ei huvita. Ja ma olen kuulnud majandijuhtidelt, et nendele see ring väga meeldib. Nad saavad oma inimesi palgata, neile järjest rohkem palka maksta, järjest rohkem toota, järjest rohkem loodust reostada, aga mis poodi jõuab, see neid enam ei huvita. Ja viimased numbrid, mis te ütlesite, et 1965. aastal saime 104 tuhat tonni, nüüd 2,5 korda rohkem. Mina lõpetasin siis kooli, sõin doktorivorsti. Nüüd toodame 2,5 korda rohkem ja ei söö mitte midagi. Aidake tarbijat või öelge, kelle käest küsida, kuidas liha poodi saada.
R. Nigul
Mis puudutab konkreetselt Jõgeva maakonda, siis ma siin põgusalt peatusin sellel ja jaotamised on ära toodud endise Plaanikomitee või nüüdse majandusministeeriumi 30. jaanuari s.a. määrusega nr. 16, kus kõikidele maakondadele on antud nn. tarbimislimiit. Ja kui me nüüd need tarbimislimiidid Jõgeva maakonnale veel kord kokku lööme 5 kuu оsаs, siis me oleme võlgu Jõgeva maakonnale 15 tonni liha- ja lihasaadusi, aga Põltsamaa piirkond on saanud ette 18 tonni. Pöörduksin veel tagasi sellele, et Võhma Lihakombinaat oli remondis maikuus, see kindlasti halvas seda olukorda, sest teised kombinaadid ei jõudnud vorsti ja vorstitooteid nii palju sinna piirkonda anda. Remondis oli ka Pärnu lihakombinaadi vorstitsehh, see on töötlejapoolne viga. Kuid mis puutub kõiki lihalette ja üldse müüki, siis minu kolleegid aitavad mind selles osas, sest kogu seda protsessi meie ei valda. Töötlejapoolselt oli olukord natuke parem, kui limiidid, fondid olid kätte antud ETKVL-ile ja ETKVL seda tõsiselt jälgis. Aga nüüd ma ei oska isegi teile täpselt öelda, kes seda maakonnas juhib, see on meile veel teadmata. Mõnes maakonnas on esinenud juhuseid, kus maakonna valitsus avaldab survet kohalikule lihakombinaadile, et saada kätte rohkem kui vaja. I kvartalis sai Harju maakond näiteks võrreldes eelmise aastaga 121,7% liha rohkem kui mullu. Viletsam olukord oli Lääne-Virumaal, seal oli 97,8%. Eriti hea oli Tartu maakonnas, seal oli kasv 28,8%. Käesoleval aastal on kõige rohkem kannatanud linnade kaubandusvalitsused. Kui maapiirkondades on kasvuprotsent üle 5% keskmiselt olemas, siis näiteks Tallinna Kaubastute Valitsus sai eelmisest aastast rohkem 4,7%, siis Tartu Kaubandusvalitsus ainult 0,4%, Pärnu Kaubandusvalitsus 0,7%, siin linnade olukord eriti hiilgav ei ole. Aga kaubanduse poolelt, ma usun, vastatakse teile veel.
А. Junti
Lugupeetud ministri asetäitja! Ühes oma vastuses te mainisite, et maailmaturul ostetakse meelsasti piimavalku. Sellest tulenevalt mul on kaks küsimust. Esiteks: kas teil on andmeid, kui on, siis konkreetselt, kui palju näiteks 1989. aastal müüdi nii piima- kui lihatooteid valuuta eest? Teine küsimus: kellele laekus valuutatulem ja kui võimalik, siis kasutada konkreetseid arve ja konkreetseid organisatsioone ja üksikisikuid, kellele laekus valuuta? Ja kolmas küsimus: kas teil on ülevaadet selle kohta, kui palju liha- ja piimatooteid müüdi liha- ja piimakombinaatide poolt nn. üleplaanilise toodangu arvel väljapoole Eestit muudesse NSV Liidu piirkondadesse otse? Kui teil andmeid ei ole, siis nii ka öelge.
R. Nigul
Möödunud aastal alustati lõssipulbri eksporti ja seda vahendas firma „Estkompexim” ja see toimus mitteorganiseeritult. Käesoleval aastal selle protsessi korrastamiseks on välja antud põllumajandusministeeriumi käskkiri piimavalgu jaotuse kohta, s.t. kui palju me toodame lõssipulbrit ja millistele tarbijatele me lõssipulbri anname. Lõssipulbri me anname kõigepealt jäätise tootmiseks külmhoonele, siis anname ...
A. Junti
Andke andeks, härra Nigul, kuid ma ei küsinud sugugi seda, millest te rääkima hakkasite, ma küsisin, kas teil on andmeid 1989. aastal valuuta eest piima- ja lihasaaduste müügi kohta, ning konkreetne küsimus, kui teil on andmeid, kellele laekus valuuta tulem.
R. Nigul
Valuutatulem laekus möödunud aastal piimakombinaatidele ja majanditele. Konkreetselt tegelesid sellega Paide Piimatoodete Kombinaat, kes ostis sisse piimajahutusseadmeid, Võru Piimatoodete Kombinaat, kes ostis oma juustukateldele tagavaraosi ja osteti sisse ka arvutustehnikat. Konkreetseid numbreid ma täna teile siin öelda ei saa. Tänavu aastal on see asi korrastatud ja toimub põhimõttel 50% valuuta tulemist põllumajandusele – tootjatele, see tähendab majanditele, talunikele, ja 50% töötajatele, ja kogus on 1000 tonni lõssipulbrit, selle kohta on saadud kvoot. Mis puudutab üleplaanilise toodangu realiseerimist, siis läks lihakombinaatide poolt realiseeritud toodang kõikidesse Liidu regioonidesse liha ja lihatoodete näol liidufondi katteks, piimatoodete osas oli üksikuid juhuseid, kus seda realiseeriti ka Liidu teistesse piirkondadesse, konkreetselt näiteks Tallinna piimakombinaat ostis sisse klaastaarat kohupiima ja või eest. Oli ka juhuseid, kus osteti sisse autosid, nii nagu kogu vabariigis, ja see ei läinud liidufondi katteks. Kõikidel nendel juhtudel on nõusolekud maakonnavalitsustelt.
E. Leisson
Lugupeetud eesistuja, me ei pikendanud oma tänast istungjärku mitte selleks, et lõpmatuseni ära kuulata põllumajandusministeeriumi mitterahuldavaid seletusi esitatud küsimustele. Pool ministrite nõukogu istub veel siin vasakus tiivas ja ootab oma järge, ja mitte mingil juhul aega valitsuse infotunnile rohkem anda ei saa. Mul on ettepanek: põllumajandusministeeriumi esindaja ja maaelukomisjon, kui nad ei leia ühist keelt, siis veel selle istungjärgu jooksul tuleksid selle küsimusega täiskogu ette ja nimetaksid, kes on selle probleemi tekkimises, läbikukutamises, selles pettumuses süüdlased ja siis me hakkame arutama nende taandamise küsimusi. Aga praegu tundub, et see liha küsimuse lõputu arutamine meid mitte kuskile ei vii. Kes on selle piimapulbri nahka pannud ja kes on ära müünud, küsimus oli selles, miks ei ole poes liha.
S. Volkov
Lugupeetud ministri asetäitja! Te ütlesite, et on raskusi liha vedudega Moskva ja Leningradi oblastisse, rääkisite liha sunnitud tarnimisest jõusööda vastu Leningradi oblastisse. Mul on küsimus: kas teie ministeerium on välja töötanud bartertehingute programmi otsesidemete loomiseks teiste liiduvabariikide kolhooside ja sovhoosidega? Nii palju, kui mulle on teada, on Kesk-Volga alad, Lvovi oblast ja Mari ANSV valmis tarnima Eestile jõusööta otseste bartertehingute alusel liha või muu kauba vastu, mida Eesti tarnida saab. Ma ei räägi vabariikidest, vaid konkreetsetest kolhoosidest.
R. Nigul
See küsimus ei ole meil täielikult läbi töötatud, kuna jääme pidama transpordi taha. Selline variant oli ette nähtud ka endise Plaanikomitee määruses nr. 16, kuid me ei saa seda teostada tänase päeva seisuga. Võtame küsimuse läbitöötamisele.
Juhataja
Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu, kuna tegemist oli nelja järelepärimisega suure hulga saadikute ja saadikurühmade poolt, siis ma ei kasutanud Ülemnõukogu juhataja õigust katkestada või kehtestada ranget ajalimiiti. Võimalik, et see samm ei ole õigustatud. Kuidas me suhtume Enn Leissoni ettepanekusse? Üks hetk. Andres Ristkok!
A. Ristkok
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid ja härra Nigul! Mul oligi plaanis teha ettepanek seoses eelmise küsimuste-vastuste ringiga. Pangem tähele, et me praeguses haldussüsteemis, riiklikus korralduses on olemas sellised organid, kes kasvatavad loomi arvatavasti meile vajalikus koguses, on organ, kes neid tapab, teeb lihaks, on organ, kes neid müüb, aga mitte kellegi ülesandeks pole jälgida seda, et eesti rahval oleks piisavalt ja vajalikus kvaliteedis süüa, et eesti rahvas juba sellel alusel võiks terve olla. Tähendab, meie haldussüsteem pole funktsionaalne ja me ei saagi vastust küsimusele, mida täna küsitakse. Ei ole inimest, ametimeest ega organit, kelle ülesandeks oleks selle eest hoolitseda. Meie haldussüsteemis sellist meest ei ole, see koht tuleb luua. See on väga sügav haldusreformi küsimus, mis võtab aastaid aega, aga see ei tähenda seda, et seda ülesannet ei oleks võimalik lahendada, ka praeguse ametkondliku süsteemi raames. See ülesanne tuleb lihtsalt kellelegi kinnistada ja seda võiks teha valitsus, võib-olla võiks initsiaatoriks olla ka meie majandus- või haldusreformikomisjon. Ja miks mitte ei võiks need funktsionäärid olla, näiteks, tervishoiuministeerium, sest söönud inimene on ainus, kes võib olla terve. Funktsionaalselt võiks sinna alla kuuluda grupp, komisjon või mis tahes üksus, kelle pädevuses oleks nende otsuste sõlmimine, mis praegu nende ametkondade vahele jäävad, mida praegusel juhul sõlmida üldse pole võimalik, sest see pole kellegi ülesanne.
R. Nigul
Selle ettepaneku arutamiseks ma eeldan, et me kindlasti kohtume saadikuterühmaga ja vastavalt tegutseme, nii nagu härra Leisson ka ettepaneku tegi. Nii et vast piirduksime sellega. Aitäh!
Juhataja
Lugupeetud Juhan Telgmaa ja Kalju Koha, vabandame, et te ei saanud küsimust esitada. Ma paluksin, et Enn Leisson formuleeriks oma ettepaneku ka kirjalikult, siis me saame seda otsusesse lülitada, kui me otsuseni jõuame. Juhan Telgmaa!
J. Telgmaa
Ma tänan! Mitte asjata ei teinud maasaadikud avalikku arupärimist valitsuse juhile, see ilmus ajalehes „Rahva Hääl”. On teada, et me oleme kümneid vastuseid saanud, analoogseid tänasega, mis mitte midagi ei seleta, mis mitte midagi kellelegi selgeks ei tee ja mis tarbija jätab täielikku arusaamatusse. Nii et minu meelest meil tuleks siin võtta otsus vastu, kus oleks kas või mingisuguseid väljapääsu sugemeid. Või lasta tõesti valitsusel endal sellele küsimusele vasta, sest põllumajanduse ametkonnad on seda nii palju vastanud, jättes küsimuse sisuliselt vastamata ja jättes olukorra ka parandamata.
Juhataja
Enne kui Arvo Sirendile sõna anda, ma informeerin teid sellest, et on laekunud saadikute poolt üks otsuse projekt. Võimalik, et seda otsuse projekti peab täiendama ja võib-olla te nõustute minuga, kui ma praegu loeksin selle otsuse projekti ette, et valitsuse infotunni jätkamisel oleks ka sellelaadiline mõtteaine meil olemas.
Otsuse projekt kõlab selliselt. „Valitsuse 1990. aasta 26. juuni infotunnist. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu märgib, et valitsuse 1990. aasta 26. juuni infotund oli Eesti Vabariigi riigiministri asetäitja Oleg Kanguri poolt halvasti ette valmistatud. Ülemnõukogu juhatajale ei esitatud õigeaegselt vastajate nimekirja, kõiki vastajaid ei informeeritud infotunni alguse kellaajast, riigiministri asetäitja Oleg Kangur infotunnist osa ei võtnud. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab:
1. Märkida, et Eesti Vabariigi Valitsuse infotunni halva ette valmistamisega väljendati lugupidamatust Eesti Vabariigi Ülemnõukogu suhtes.
2. Kohustada Eesti Vabariigi Valitsuse esimeest ja ministreid osa võtma valitsuse infotunnist.
3. Eesti Vabariigi Valitsusel vaadata läbi riigiministri asetäitja Oleg Kanguri vastutuse küsimus valitsuse infotunni halva ettevalmistamise eest.”
Võimalik, et siia peab lisama ka kõik selle, mis on seondunud järelepärimistega ja just arutatud teemaga.
Ootame ettepanekuid. Arvo Sirendi.
A. Sirendi
Peale Andrus Ristkoki sõnavõttu ma tahaksin lisada, et kõik ei arva nii, et haldusreformiga võiks lihaküsimust lahendada. Kui maailmas oleks need asjad nii lihtsad, siis 50 riiki, kus elanikkond nälgib, võiks ainuüksi haldusreformi teel selle küsimuse lahendada. Nii see asi ei ole ja ei hakka olema. Küsimus on hoopis muudes asjades. Mis puutub valitsuse infotundi, siis paljudel juhtudel on ka küsijad umbes samas seisus nagu vastajad, et küsitakse oma erialasse mittepuutuvaid küsimusi, ja siis, kui vastatakse neile üksikasjalisemalt, siis öeldakse, et ma ei ole vastust saanud sellele, mida ma soovisin. Minu arust tüüpiline näide möödavastamisest oli riigieelarve esimene arutelu, kus rahandusministri asetäitja ei vastanud ühelegi küsimusele. Täna ma ei julgeks küll väita, et asi nii oli.
Juhataja
Suur tänu! Õigupoolest me peaksime nüüd infotunni juurde minema. Aldo Tamm!
A. Tamm
Me pinnisime pikka aega härra aseministrit. Ja tõesti, Juhan Telgmaal oli täiesti õigus, et viimase 10 aasta jooksul oleme põllumajanduse tippjuhtidelt saanud analoogseid vastuseid. Minu arvates on neil raske ka teistsuguseid vastuseid antud situatsioonis anda. See näitab, et me peame maareformi sisuliste küsimuste juurde jõudma võimalikult kiiresti ja sellel istungjärgul maareformi küsimuse igal juhul päevakorda võtma. Ei saa siin süüdistada alles tegevusse astunud valitsusjuhti. Sest ühe päevaga seda olukorda ei muuda, siin on vaja tervet süsteemi muuta.
Juhataja
Austatud kolleegid, valitsuse infotunni läbiviimiseks on olemas oma reglement, mis on meie poolt kinnitatud. Ma võiksin teie mälu värskendada, kuid uskuge mind, ka praegu pimesi oleks mul õigus katkestada diskussioon sellel teemal ja minna edasi järelepärimiste juurde. Kaks sõnavõtusoovijat on veel. Kas kuulame ära? Sergei Petinov!
S. Petinov
Tahaksin avaldada oma arvamust infotunni kohta. Minu arvates on infotund mitte ainult selle otstarbeks, et selgitada meile ühtesid või teisi valitsuse seisukohti, vaid ilmselt ka selleks, et saaksime esitada valitsusele küsimusi, mis töö käigus tekivad. Seepärast pean täiesti õigustatuks niisugust küsimuse asetust nagu kuulsime praegu meie spiikeri suust. Toetan täielikult arvamust, et infotund tuleb meil kuidagi ajastada nii, et kõik valitsuse liikmed, soovitavalt ka peaminister, saaksid neist üritustest osa võtta, seda enam, et need ei toimu igal nädalal. Seepärast tahaksin projektile, mis meile on esitatud, lisada ühe punkti. Valitsuse vastutuse suurendamiseks Ülemnõukogu ees teen ettepaneku lisada: lähimal valitsuse istungil peaministril läbi arutada käesolev otsus juhul, kui me selle vastu võtame, ja teatada Ülemnõukogule rakendatavatest abinõudest, et kindlustada infotunni läbiviimise ajal kindel kord. See on Edgar Savisaare otsene kohus. Tema on valitsuse juht.
H. Peterson
Lugupeetud juhataja ja austatud linnamehed! Me vabandame, et maameeste poolt oli palju küsimusi, kuid see tulenes sellest, et meil on iga kuu põllumajandusministri ja tema 5 asetäitjaga kohtumine, kus me saame kõik asjad omavahel paika panna. Kuid viimane meie omavaheline infotund oli mõeldud väljasõiduga Rakvere Lihakombinaati 19. juunil ja see oli kokku lepitud. Kuid Ülemnõukogu poolt tehti muudatus, komisjoni tööpäev jäi ära, meil oli plenaaristung ning seetõttu ei olnud võimalik neid küsimusi omavahel ära lahendada, nii et palume vabandust.
Juhataja
Jätkame infotundi. Tuleme alguse juurde tagasi. Rahvasaadikud Panfilov ja Petinov tahavad selgitust Kodukaitse tegevuse kohta. Siseminister on juba kohal. Palume, härra Laanjärv!
O. Laanjärv
Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud saadikud! Minule laekunud järelepärimine koosneb kolmest osast. Esimene küsimus puudutas 23. juunil Kodukaitse vahtkonna tegevust Ajakirjandusmajas, kus ei lastud, nagu selgub sellest järelepärimisest, sisse Ülemnõukogu saadikut Aksininit.
Teine küsimus ei kuulu ei valitsuse ega siseministri valdkonda, see on soov kinnitada Kodukaitse põhimäärus Ülemnõukogus. Kolmas küsimus puudutab Kodukaitsele eraldatud rahaliste vahendite suurust ning seda, millistest vahenditest Kodukaitse meil funktsioneerib.
Ma alustaksin esimesest küsimusest. 23. juunil oli Ajakirjandusmajas vahtkonna ülemaks eritööde remondivalitsuse mehhaanikaosakonna juhataja Arvo Lind. Ta viibib ka siin, tema selgituste kohaselt esitas Aksinin rahvasaadiku tõendi uksel, viidi vahtkonnaülema juurde ja ta avaldas soovi minna „Sovetskaja Estonia” toimetuses toimuvale sõjaveteranide üritusele. Arvo Lind proovis telefonitsi saada ühendust vastava inimesega, seda ühendust ta ei saanud ja sõbralikult lepiti kokku, et pärastlõunat uuesti proovitakse vastavat inimest kätte saada. See on minupoolne selgitus. Teise küsimuse juurde ei ole mõtet tulla, Ülemnõukogu ise otsustab, kas ta peab vajalikuks Kodukaitse põhimääruse kinnitamist Ülemnõukogus, ta on kinnitatud valitsuse protokollilise otsusega.
Kоlmas küsimus. Härra Miller eile, nagu mulle teada on, vastas, et eraldised Kodukaitsele on valitsuse reservfondist. Minu käes on Kodukaitse eelarve projekt II poolaastaks 1990 ja tema kulud on 297 tuhat 233 rubla, kuid see projekt ei ole veel kinnitatud. Ma ütleksin Eesti Kodukaitsest veel nii: esimene etapp oli 17. mai – 5. juuni, kus inimesed registreerisid, seisid objektidel ja valvasid neid. Teine etapp, mis praegu käib, on Kodukaitse struktuuri kujundamine, jätkub ka registreerimine. Tallinnas on registreerunud 6300 inimest, nende hulgas 4400 tallinlast. Teatavasti pärast 15. maid tuli väga palju ka teistest rajoonidest kohale inimesi, kes registreerusid Tallinnas. Maakondades, linnades jätkub Kodukaitse organisatsiooni nii registreerimine kui ka vande võtmine. Jaanilaupäeval toimus see päris mitmes maakonnas. Üldpilti selle kohta, kui palju vabariigis on tervikuna registreerunud, meil praegu ei ole ja minu arvates ei peagi olema.
Kodukaitse organisatsiooni eelarves nähakse ette ka Kodukaitse ülema palgaline koht. Ma ütleksin niimoodi, selle esimese etapiga vabariigi siseministri funktsioonid Kodukaitse organisatsiooni juhtimisel lõpevad ja tuleb leida vääriline inimene, kes seda hakkab igapäevaselt tegema. Sellele organisatsioonile ei ole vaja auesimeest, milleks ma tahes-tahtmata olen siiani olnud. Mul on selja taga üle 6 tuhande inimese siseministeeriumis ja ma ei ole võimeline seda tööd selliselt juhtima. Saalis viibib ka Kodukaitse staabiülem härra Andrus Öövel. Ma arvan, et te lubate väga konkreetsetele küsimustele vastamisel kasutada tema abi.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, vastavalt nendele põhimõtetele, mis meie poolt on kinnitatud valitsuse infotunni läbiviimiseks, me kooskõlastame nüüd ajalimiidi. Senini oleme me pidanud kinni ajalimiidist 10 minutit ja kui me eelmise teema puhul pidasime silmas, et on tegemist nelja järelepärimisega, siis me seda ajalimiiti oluliselt ei ületanud.
Nüüd paneme kellad käima. Küsimustele vastab siseminister 10 minuti jooksul. Teet Kallas!
T. Kallas
Kodukaitsest rääkides tuleb meil tahtmatult tulla selle sünni põhjuste juurde. Eile kolm siinistujat järjekordselt kogesid Tehnikaülikooli aulas, et küsimus ei ole päevakorrast maas ja meilt oodatakse kannatamatult siiski selgitust, vastust. Minu meelest on see isegi proovikivi nii härra ministrile kui tema ministeeriumile kui ka Ülemnõukogule. Nimelt, kui kaugel on 15. mai sündmustele juriidilise hinnangu andmine ja vajaduse korral ka süüdlaste vastutusele võtmine? Seda küsiti mitmes vormis, see oli umbes kümnendik meile esitatud küsimustest, kaasa arvatud ka kõige tusasemate sõnadega siseministri suunas, mida me püüdsime leevendada. Ma tahaks paarisõnalist selgitust.
O. Laanjärv
Ma vastaks niimoodi. Kriminaalasja uurib Eesti Vabariigi Prokuratuur. Konkreetselt eriti tähtsate asjade uurija härra Meelak. Juriidilist hinnangut tuleks küsida tema käest. Ma saan aru, kuhu on suunatud küsimus. Miks ei ole veel Lõssenko olnud prokuratuuris.
Sellele ma vastan. Streigikomitee esindajatega on viimasel ajal hoitud ka siseministeeriumi poolt kontakti, kes väidavad, et streigikomitee otsusega on Lõssenkol keelatud tulla vabariiki, esineda prokuratuuris 15-nda sündmuste kohta.
Arvatavasti täna ma saan ka teada, kes streigikomitee on muutnud oma otsust või mitte. Lõssenko on praegu Moskvas. Täna hommikul kell 7 esines Liidu televisioonis, kus ta puudutas 6.–8. juulil Toril toimuvaid sündmusi. Meie kohus on, vastavalt prokuratuuri poolt esitatud määrusele, toimetada ta prokuratuuri, ent see hinnang on prokuratuuri asi.
V. Lebedev
Mul on küsimus härra siseministrile. Tema esinemise viimasest osast selgus, et härra siseminister ei kavatse juhtida Kodukaitse tegevust, et tal on oma alluvaid 6000 ja seepärast tahab ta jätta kogu vastutuse staabiülema kanda. Nii palju kui ma mäletan, tehti Kodukaitse kohta otsus allutada see üheselt siseministrile. Seoses sellega tekib väga suur oht, et see sõjaväestatud organisatsioon võib väljuda valitsuse kontrolli alt ja tagajärjed võivad olla ettearvamatud. Kas tähendavad teie sõnad seda, et siseministeerium ei hakka vastutama Kodukaitse tegevuse eest?
O. Laanjärv
Ei, nii ei ole mõeldud. See organisatsioon on valitsuse juures asuv organisatsioon, kellega siseministeerium teeb koostööd ühiskondliku korra ja kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas. Jaa, ma vastaksin veel. Eesti siseminister ei ole kunagi olnud Kodukaitse ülem, Kodukaitse ülem oli Olev Laanjärv.
V. Lebedev
Ma siis täpsustan oma küsimust siseministrile. Kas teie kui siseminister, keeldudes vastutusest Kodukaitse eest, arvate, et vastutama peab peaminister?
O. Laanjärv
Mitte mingil juhul. Selle organisatsiooni formeerimisega, tema töö suunamisega, mis puudutab siseministeeriumi valdkonda, ma tegelen pidevalt edasi. Aga kui organisatsioonil tekivad veel muud funktsioonid, mis ei hõlma siseministeeriumi valdkonda, sel juhul vajab Kodukaitse pidevalt tegutsevat ülemat, aga selleks siseminister olla ei saa. Aga Kodukaitse probleemidega siseministeerium tegeleb, nagu eelnevalt oli öeldud. Sest praegu selle organisatsiooni formeerimise käigus on juba tekkinud väga konkreetsed funktsioonid erinevates linnades, erinevates maakondades ühiskondliku korra kaitse tagamisel.
Juhataja
Suur tänu! Ma juhin lugupeetud saadikute tähelepanu sellele, et viimase küsimuse vastus peab lõppema 10.55. Tõnis Mets!
T. Mets
15. mai sündmustel esines eriti rahvusliku vaenu õhutavalt Arnold Sai. Miks ei ole seda meest vastutusele võetud? Kuna selleks on täielik alus, olin ise vahetult kuulaja. Teine küsimus on selline. Kas oleks võimalik selline variant, et Lõssenkot üldse vastutusele ei võeta, kui tema loobuks elamisest Eestis ja enam siia oma jalga üldse ei tõsta?
O. Laanjärv
Küsimuse esimesele poolele ma vastan niimoodi. Kuna kriminaalasi on prokuratuuri menetluses, siis teie kui endine uurija saate ka aru, seal on arvatavasti kuskil 280 inimest juba üle kuulatud, juriidilise hinnangu siiski annab uurija, mitte siseministeerium. See ei kuulu meie pädevasse. Teiseks, te kindlasti tunnete seadusandlust, niisugust varianti ei maksaks vahest välja pakkuda.
S. Petinov
Ühes ajalehele antud intervjuus, mis puudutas Kodukaitse loomist, vastates küsimusele, mida kujutab endast see organisatsioon, andsite te sellele kahesuguse tõlgenduse. Ühelt poolt te ütlesite, et see on ühiskondlik organisatsioon, kuid samas lisasite, et see on riiklik organisatsioon. Kui vaja, ma näitan teile ajalehte, kus teie kahemõtteline ütlus sees on. Palun öelge siiski, milline organisatsioon on Eesti Kodukaitse – kas ühiskondlik või riiklik?
Teine küsimus: millal me näeme siiski põhimääruse projekti? Te räägite, et on formeeritud üle 6000 inimese, aga põhimäärust pole me siiani näinud.
Nüüd aga kolmas küsimus. Teie kui siseminister vastutate avaliku korra eest vabariigis vähemalt sama palju kui ükskõik kes teine. Öelge, palun, kui sama aktiivselt formeeruvad nüüd tööliskaitse salgad, kellest saab siis reguleeriv jõud nende kahe jõu vahel tekkida võivate intsidentide korral?
O. Laanjärv
Kodukaitse põhimäärus on kinnitatud valitsuse poolt. Ma olen alati rõhutanud seda, et ta on riiklik organisatsioon, sest 17-ndal oli Kodukaitase määrus kinnitatud Ülemnõukogu Presiidiumi poolt. Kui kusagil pressis on juhtunud eksitus, siis see on üksikküsimus. Teiseks, põhimäärus on olemas. Kui te soovite kohe sellega tutvuda, siis võib Andrus Öövel selle siia tuua nii eesti kui vene keeles. Teie kirjalikus avalduses oli ka soov, et Ülemnõukogu seda kinnitaks. Arvatavasti selle küsimuse te lahendate ise siin ära.
Eesti Kodukaitset nimetatakse väga tihti relvastatud organisatsiooniks. Minul puuduvad andmed, et Kodukaitse liikmed kannaksid relvi, põhimääruses ei ole peale kumminuia kasutamise midagi ette nähtud. Kolmas küsimus. Te nimetate töölisrühmade aktiivset formeerumist ja Eesti Kodukaitse ning nende vahelise konflikti võimalikku teket. Mina sellist võimalust ei näe. Sellepärast ta ongi riiklik organisatsioon, et ära hoida nii ühtede äärmuste kui ka teiste äärmuste võimalikke kokkupõrkeid, ta on ühiskondlikku korda tagav riiklikult kontrollitav organisatsioon.
Juhataja
Me täname, härra minister! Teile esitatud küsimuste ajalimiit on läbi. Saadik Juhan Telgmaa palub meelde tuletada, et kuu aega tagasi esitas ta küsimuse Jõgeva maakonnas toimunud tulekahjude kohta ja ei ole senini veel saanud selget vastust. Ma juhin saadikute tähelepanu sellele, et teil on kõikidel õigus nõuda informatsiooni vahetult valitsuse liikmetelt. Tehke seda, palun, töö korras ja vabandame nende küsimuste esitajate ees, kes ei saanud vaatust ajalimiidi piirides. Jätkame valitsuse infotundi. Rahvasaadikud Põld, Kallas jt. tahavad selgust Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala asutamise kohta. Kohal on keskkonnakaitseminister hr. Frey, paluks 5 minuti jooksul.
T. Frey
Lugupeetud esimees, lugupeetud saadikud! Selle küsimuse näol on tegemist tüüpilisel kujul niisuguse pöördumisega, mida oleks saanud lahendada individuaalkorras või vähemalt piirduda komisjoni tööga. Ja niisuguseid küsimusi tuua kogu Ülemnõukogu ette on rohkem kui imelik. Küsimus ise seisneb selles: palume informeerida Saare ja Hiiumaa saadikuid, kuidas määruses sätestatud ülesandeid on täitnud maavalitsused ja vastavad ametkonnad. Saadik Jüri Põld teab paremini kui mina, et biosfääri kaitseala administratsiooni moodustamine on pidurdunud sellepärast, et Saare- ja Hiiumaa ja ka Läänemaa ei suuda omavahel asja klaarida. Keskkonnaministeeriumi seisukoht on, et biosfääri kaitsealasid on moodustatud ainult üks ja järelikult saab ainult üks administratsioon olla. Senikaua, kui ei suudeta selle ühe administratsiooni suhtes kokku leppida, senikaua ei ole Ülemnõukogus midagi arutada. Aga selge on see, et keskkonnaministeerium saaks siin midagi teha, ametisse on määratud kuu aega tagasi direktori kohusetäitja Mark Herman, kes selle küsimusega tegeleb, see peab teil teada olema.
Juhataja
Kas Nikolai Aksinin soovib biosfääri kaitseala kohta küsimust esitada? Ei soovi. Ma paluksin siis võtta need teemad maha, kõik see, mis puudutab siseministeeriumiga seonduvat, see paluks lahendada töö korras. Ma juhin veel kord tähelepanu, et igal saadikul on õigus vahetult pöörduda valitsuse liikmete poole, 10 minuti jooksul esitame me nüüd küsimusi hr. Freyle.
P. Priks
Austatud härra minister, ma juhiksin teie tähelepanu ühele vastuolule. Eelmise valitsuse poolt on vastu võetud määrus 27. detsembrist 1989 nr. 426 ja sellega seoses terve rida dokumente. Teatavasti on Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala leidnud ka rahvusvahelise tunnustuse. Ma leian, et ta ei saa jäigalt sellisele administratsioonile alluda, ma pean silmas keskkonnaministeeriumi, sest eeskätt on tegemist mitte ainult keskkonna-, vaid teadus-, eluolu, kõigi muude küsimustega, see ei ole ainult looduskaitse selle sõna kitsas mõttes. Mis puutub isiklikke kontakte, siis ma olen püüdnud teiega isiklikult kokku leppida nende dokumentide läbivaatamise suhtes. Ma ei taha öelda muud, kui et see on eelmise valitsuse tegemata töö ja ma tahaks loota, et uus minister aitab meile neid asju korralikult lõpule viia.
T. Frey
Jaa, meil oli tõepoolest juttu sellest, et te tulete koos Jüri Martiniga ministeeriumisse nende dokumentidaga, aga siiani te ei ole ju veel neid dokumente toonud, mida te tahtsite arutada.
A. Tähiste
Härra minister, ma tahaksin jätkata sealt, kus Jüri Põld pooleli jäi. Tõepoolest, meil tuleb pöörata tähelepanu sellele, et biosfääri kaitseala on rahvusvahelise mõõtmega ettevõtmine ning ka Eesti nimi on siin mängus. Niisiis, kas teil on mingi konkreetne kava seoses järgmise aasta eelarvega? Millisena kujutate teie ette biosfääri kaitseala finantseerimist, kas läbi keskkonnaministeeriumi või iseseisva sihtprogrammiga, otsealluvusega Eesti valitsusele või kuidagi kolmandal moel? Ma tutvun praegu Hiiumaal nende probleemidega, mis seonduvad biosfääri kaitseala käivitamisega ja küsimus: maakonna tasemel ei näi asi olevat selles, et Hiiumaa ja Saaremaa ei suuda omavahel kokku leppida ja veavad kumbki omas suunas. Hiiumaa püsib üsnagi kindlalt biosfääri kaitseala põhimääruses vastuvõetud seisukohal, nimelt et tuleb luua direktoraat ja panna direktorite amet keerlema. Aga kust on tekkinud siis see peadirektsiooni idee, miks just siis peadirektori määrab keskkonnaminister, kas suudate kommenteerida seda? Kas teie arvates praegune asjade käik on kõrvale kaldunud põhimäärusest või ei ole?
T. Frey
Ma arvan, et eelarve poolest peaks biosfääri kaitseala olema riigiasutus ja järelikult olema eelarveline. Ta ei saa olla keskkonnafondi või mõne teise annetuse peal elav ettevõte, kuivõrd on tegemist rahvusvahelise biosfääri kaitsealaga, mille on registreerinud ka vastav organisatsioon ja sertifikaat selle kohta on vabariiki jõudnud. Mis puudutab seda direktsiooni, siis praegu on olukord niimoodi, et Hiiumaal on oma direktsioon ja Saaremaal oma direktsioon ja selles see küsimus just seisnebki, et ei moodustu ühine direktsioon. Ma usun, et siin ei jää midagi muud üle kui oodata, millal need vastavad inimesed ükskord rahunevad ja suudavad ühiselt seda direktsiooni ära teha. Praegu ma ei näe küll võimalust, et ühte pakutud variantidest teistele eelistada.
L. Kaljuvee
Kuulates neid eelmisi küsimusi ja süüdistust valitsusele, tekkis mul selline mõte, et täna hommikupoole me oleme raisanud kaks tundi. Tegelikult sisuline küsimus, mida tõesti oleks pidanud arutama, on liha küsimus. Me ei tule siin oma valla või küla küsimusi Ülemnõukogusse kõikide saadikute ees rääkima. Selles osas oleks mul ettepanek, et presiidium vaataks need küsimused läbi, mida siin arutada ja millele siin vastata. Ma tahaks pöörduda kolleegide poole: praktiliselt eile lõunast peale me ei ole sisulist tööd teinud. Tähendab, neid küsimusi, millest jutt, on ju võimalik lahendada ära nii ministeeriumidega kui omavahel ja lõpetada selline ajaraiskamine!
Juhataja
Ega härra Frey vist ei soovi seda kommenteerida? Suur tänu, rohkem meil küsimusi ei ole.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Ülemnõukogu juhataja ei peaks andma selle koha peal istudes hinnangut, sellisel juhtumil ma annan ameti ajutiselt üle ja tulen ette kõnetooli. Kuid kell 12, kui me kuulutame vaheaja, peame nõu ka sellel teemal, sest nagu ma ütlesin tänase päevakorra alguses, ka mina improviseerin praegu siin nende paberite põhjal, mis mulle kolmandate inimeste käest lihtsalt otsiti üles.
Jätkame valitsuse infotunniga. Rahvasaadikud Käärma ja Ugandi paluvad selgitada tarbekaupade ekspordiga seotud küsimusi. Minister Laos on meil kohal. Viis minutit ettekandeks, 10 minutit küsimusteks.
А. Laos
Austatud juhataja, austatud saadikud! Ilmselt on siin tegemist küsimusega, kuidas vabariigis täna kujuneb kaubaressurss ja kuidas täna toimuvad selles vanas jaotussüsteemis, millest me tahame loobuda, jaotused. Need küsimused leiavad järgmise nädala „Maalehes” meiepoolset pikemat käsitlust ja loodame, et „Maaleht” trükib ära ka meiepoolsed tabelid ja arvud. Siinkohal ma ei tahaks hakata teie aega raiskama. On selge, et üleminekuga jäigalt plaanimajanduselt iseregulatsiooniprotsessidele me saame hakata rääkima prognoosidest, aga mitte täpsetest naturaalväljendistest, olgu see siis tootmine või eksport, sest need on siiski kujunevad tulemused rahvamajanduses. Nii et ärge lootke sealt väga täpseid arve, nagu näitab ka eelmine, liha küsimus. Me väga täpselt täna ei tea, kui palju siiski vabariigis loomi ja linde varutakse.
Teine moment on selles, et me jaotusele ega selle täiustamisele loota ei saa, sest kauba puuduse põhjused nii maal kui ka linnas on natuke sügavamal ja mujal, mitte jaotussüsteemis. Tuletagem meelde, mõni aeg tagasi kubises ajakirjandus tootmise kõikvõimalikest saavutustest. Nüüd on aga suur vaikus ja mitte ainult sellepärast, et poliitika on tähtsam. Ilmselt on siin asi selles, et meie majandus läheb täiesti alla.
Ma tahan ühte asja, mis oli seotud selle väga valusa probleemiga, ütelda. Meil on seni püsinud arvamus, et vabariigis toodetakse rohkem kui tarbitakse, küllalt suur osa läheb meie toodetest teistesse liiduvabariikidesse. Ma ei hakkaks pretendeerima analüüsile terve rahvamajanduse osas. Ka ajakirjanduses on aeg-ajalt ilmunud vasturääkivaid artikleid kogu rahvamajanduse bilansi kohta, kuid rahvatarbekaupade puhul tahaksin rääkida mõnest tendentsist ja tuua mõned arvud nende osas. Tarbekaupade toodangu juurdekasv Eestis ületas kaubakäibe juurdekasvu veel 1987. aastal. 1988. aastal kaubakäibe juurdekasv ületas juba ligi kaks korda meie oma tootmise kasvutempod. Möödunud aastal oli kaubakäibe kasv juba 2,5 korda enam kui meie oma tarbekaubatoodangu juurdekasv. Ja selle aasta 5 kuuga on tarbekaupade toodang vabariigis jäänud praktiliselt samale tasemele (0,2% kasvu), aga kaubakäive on kasvanud 20,8%. Siin on küllaltki suur osa äritegevusel, ei kehti enam senised jaotussüsteemid, muidu me ei oleks iialgi saavutanud sellist kaubakäivete juurdekasvu.
Ja veel mõningad arvud. Kasutan statistikaandmeid. Näiteks, tarbekaupade väljavedu toidukaupade osas I kvartalis: teistesse liiduvabariikidesse väljavedu 85,2 milj. rubla, eksport 5,1 miljonit, ehk kokku 90,3 miljonit; sissevedu vabariiki Liidust 79,1 miljonit, import 46,7 miljonit, ehk kokku 118,6 miljonit rubla; tööstuskaupade osas väljavedu Liitu 180,1 miljonit rubla, eksport 11,7 miljonit rbl., sissevedu 137,2 miljonit. Liidu teistest regioonidest impordi korras 66,8 miljonit rubla. Tänaseks oleme juba sellises situatsioonis, kus vabariigist tarbekaupade väljavedu on väiksem kui sissevedu, mis ületab väljaveo 14,4%. Need on väga mõtlemapanevad arvud, sest tarbida saame lõppude lõpuks seda, mida ise toodame. Arvud on väga erinevad kaubagruppide osas. Näiteks, niisugused arvud majapidamiskaupade osas: väljavedu on 66,2 miljonit rubla, sissevedu 111,6 miljonit rubla, selleks aastaks on lepingud sõlmitud. Tänases turusituatsioonis on äärmiselt raske kõiki neid lepinguid kindlustada, sest täna ei maksa enam kehtiv seadusandlus, kus mittehankimata kaupade eest on kaubandusorganisatsioonidel õigus nõuda vaid 4% trahvi. Arvan, et niisugune infovaegus on ajutine, et infot tuleb ajalehtedes „Äripäev” ja „Kaubaleht”, kus neid küsimusi on vajalik laiemalt valgustada. Otsesed vastused tulevad „Maalehe” kaudu, kus me püüame kaubanduses seda bilanssi analüüsida kõikide tootegruppide kаupа.
Juhataja
Millised on küsimused härra Laosele? Tundub, et rahvasaadikud Käärma ja Ugandi on rahul teie selgitustega. Suur tänu, härra Laos!
Kas saalis on ehitusminister või tema asetäitja? On olemas. Rahvasaadikud Veetõusme, Järlik ja Hänni tahavad saada selgitusi Eesti Rahvusraamatukogu ehitamise käigu kohta. Härra Kabin, palume!
J. Kabin
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja! Lugupeetud saadikud! Rahvusraamatukogu on kindlasti praegu eesti rahvale kõige tähtsam ehitusobjekt. Seda alustati 1985. aastal ja 1. jaanuariks 1990 oli objekti ehitus-montaažitööde 14,42 milj. rbl. tehtud 7,94 milj. ehk 55%. Viie aastaga 55%. See on unikaalne objekt. Meie soovid mõnes mõttes käivad meie võimalustest ees ja meie tänane majandus peegeldub mingil määral selles tulemuses, kuna ehitus on majandusahela viimane lüli.
Aga muidugi ma ei saa öelda, et kogu süü selles oleks. Eks nähtavasti kogu ehitussüsteemi ümberkorraldamine, Tallinna Ehitustrusti rendile andmine, väikeettevõtete moodustamine tekitas niisuguse majandusseisu, et vana käsumajandus ei toiminud, uus veel ei olnud loodud ja pind jalgade alt kadus eelmisel aastal.
Ja kui siia juurde panna veel selle aasta kevad-talvel tekkinud täiendav mahajäämus tornkraanade seiskamisest (Eestis ainukesed KB-503), kuna Leningradis analoogilise kraanaga oli inimohvritega õnnetus, siis see võttis kolm kuud aega, enne kui need kraanad saadi inspektsiooni tingimustele vastavalt töökorda. Midagi oleme püüdnud ministeeriumi poolt teha. Oleme loonud niisuguse staabitaolise töögrupi, kus on ühendatud projekteerija, tellija, ehitaja. See saab regulaarselt kokku objektil ja põhimõttelisi küsimusi tänaseks ei ole.
Võib-olla tuua illustratsiooniks see, et ei ole selge, kuidas lahendada objekti koristamise küsimus, kuid tudengite ja tööteenistusega on ka see nähtavasti võimalik, nii et ressursiministeerium näitab oma head tahet ja täna on asi mingil määral selginemas.
Nüüd, mis on ehitajapoolselt võimalik ja mis huvitab nähtavasti Ülemnõukogu. Me oleme ehitajatega seda värskelt läbi arutanud, et objekti valmimine veel viibib, et 45% siiski nii lühikese ajaga ei ole võimalik valmis teha, tuues ohvriks kvaliteeti ja uut tehnoloogiat. See ei ole võimalik, aga ehitaja pakuks välja niimoodi, et 1. juulist anda tellijale üle kõik fondihoidlad, üle nelja kuu jääb siis lao ehitamiseks, nii et saaks alustada montaažiga. Ja kogu peakorpuses teha ära montaaž kolme kuu jooksul, et kõik viis korpust esimeseks septembriks oleks üle antud tellija kätte.
Aasta lõpuks anda tellijale üle administratiivkorpus, see on С ja D ja F korpus, söökla. Tellija saaks aasta lõpuks kogu kompleksi, välja arvatud E-korpus, s.o. konverentsisaalid, mis jääb eraldi Tõnismäe poole, seda saab ehitada siis, kui muu osa on lõpetatud. Teine korpus jääb tulevaks aastaks, nii et kogu kompleks valmiks tuleva aasta juulis. Kui me räägime korrastusest ja väikevormidest, siis midagi tuleb veel tuleval aastal ära teha ja kõik see asi vormistada. Meil ilmusid nüüd riigitellimuse objektide uued töövõtueeskirjad ja selle valguses 2. juulil me tahaksime ministeeriumis vaadata asjaosalistega kõik konkreetsed küsimused läbi. Kui vaja, siis vaielda veel leppehindade komisjonis, kui midagi rahaliselt reaalset vaielda on. Ka see oleks ettepanek ja seda on võimalik realiseerida. Ma kardan, et kui kiiremini midagi teha, siis üldise kvaliteedi ja mingisuguste möönduste arvel. Aga see tempo võimaldaks asjal laabuda siis kuidagi nii, et hundid söönud, lambad terved. Fondid saaksid paigale, mööbel saaks paigale, tellija saaks hooned kätte.
Juhataja
Nüüd küsimused 10 minuti jooksul.
K. Koha
Kas ehitusministeeriumile ja konkreetselt ehitajale on teadvustunud Rahvusraamatukogu ja selle fondide olukord praegu? Nad on praegu põhimõtteliselt hävimisohus. Ja see, mis te praegu pakkusite, kas sellega on ka nõus Rahvusraamatukogu töökollektiiv, kes on väga mures nende väärtuste pärast, mis on neil hoidlates, kus puuduvad vastavad tingimused? Kas see kompromiss või ettepanek on ka kooskõlas raamatukoguga?
J. Kabin
Nagu te aru saite, see kompromissettepanek realiseerub lähema 3 kuu jooksul, nii ruttu, kui saame riiulid üles. Tänaseks me ei ole veel punktuaalselt kokku leppinud raamatufondi hoidjaga, aga ma arvan, et me lepime selles kokku.
S. Sovetnikov
Vabariigi eelarve täpsustatud andmetel eraldatakse 1990. aastal arhitektuurimälestiste kapitaalremondiks Poola restauraatoritele 20,2 miljonit rubla. Mind huvitab, kui palju on seal ette nähtud meie provintsilinnadele ja rajoonidele ning kui palju Tallinnale? Teine küsimus. Kas me tuleme toime 15 miljoni rublaga Armeenias ja lõpetame seal ehitamise või peame veel 1991. aastal finantseerima ehituse lõpuleviimist Armeenias?
J. Kabin
See on paari sõnaga vastatav. Restaureerimistööde vahe, see 7 miljonit, on rahandusministeeriumil teada ja see on uue eelarve koostamisel arvesse võetud. Kui tahate täpsemalt, siis hr. Miller ütleb, kuhu see raha kulutatakse. Ja Armeenia kohta tuleva aasta plaane ei ole, seda täna ei oska öelda. Aga see 12 miljonit on selle aasta plaanis, see muidugi Liidu määruse täitmist ei kindlusta. Kuid meil on eelläbirääkimised Liidu ehituskomitee tasemel, et Armeenias siiski jätkata Armeenia rahade ja materjalide baasil, mitte teha seda enam vabariigi arvelt. See on nii-öelda läbirääkimiste staadiumis.
Juhataja
Suur tänu, härra Kabin, meil rohkem küsimusi ei ole. Rahvasaadik Jüri Põld esitab järelepärimise saarte transpordiühenduse normaliseerimise kohta. Selgitusi annab transpordiminister härra Vähi.
T. Vähi
Austatud spiiker, austatud saadikud! Härra Põld tõstatas üles kaks probleemi. Esimene on kriitika saarte lennugraafikute ja nende täitmise osas, samuti Aerofloti kohaliku kompanii töökultuuri osas. Ja teiseks, ettepanek luua oma lennukompanii, kes korraldaks nii sise- kui välislennuliiklust, lähtudes rahva huvidest. Ma vastaksin. Esiteks, lennuühendus saartega käesoleval aastal on kahjuks halvenenud. Halvenenud sellepärast, et Liidu lennundusministeerium võttis Tallinna lennukompaniilt ära ühe lennuki JAK-40 ning seda on kavas edasi müüa Afganistanile. Seoses sellega Tallinn-Kuressaare ühenduses sel suvel, võrreldes möödunud suvega, jääb ära üks lennureis ning Tallinn-Kärdla, Kärdla-Tallinn liinil on lennugraafik nihkunud 1,5 tundi hilisemale ajale. Samas on postiveo korraldamiseks pandud Tallinn-Kärdla, Kärdla-Tallinn liinile lisalennuk AN-20, mis siis väljub hommikul Tallinnast kell 7, viib posti ja saabub tagasi 8.20. See saab võtta ka peale minimaalse arvu reisijaid – 6 reisijat. Mis puutub selle JAK-40 äravõtmisse, siis ma isiklikult olin palvekirjaga minister Poljakovi juures Moskvas ja taotlesin seda, et lähtudes saarte rahva huvidest see lennuk jätta vabariiki, et me ei halvendaks, vaid parandaks lennuliiklust. Mulle lubati vastata kirjalikult. Ja ma sain selle vastuse, kuid vastus oli kahjuks eitav. Vastus viitas sellele, et mingid näitajad on meie osas halvemad ja on vajadus lennukeid edasi müüa ja seoses selle meie lennukite kasutamise halvemate näitajatega, aga mitte elanike tegelike vajadustega, see lennuk siiski võeti ära. Mis puutub töökultuuri, siis ma ka pean kahjuks nõustuma rahvasaadiku poolt märgitud terminiga, et töökultuur ei ole tsiviliseeritud maailma tasemel. Eriti siis, kui on mingisugused häired graafikutes, aga puudub informatsioon. Informatsiooni ei anta õigeaegselt jne.
Mis puutub probleemi teha oma lennukompanii, siis oleme selles suunas ka asunud teele. Kuid ma tahaksin informeerida mõningatest raskustest. Esiteks, Liidu seaduste järgi õhuruum kuulub Liidule. Meie täna ajalehes ilmunud omandiseaduse järgi õhuruum kuulub Eesti Vabariigile ja ma väga toetan seda. Kuid Liidu seaduse järgi, kahjuks, õhuruum kuulub Liidule. Teiseks, Liidu lennunduskoodeksi järgi lennukeid, lennuvälju võivad seni omada ainult Liidu tsiviillennunduse ministeeriumi allettevõtjad ja teised ettevõtjad eriloaga, mille peab saama siis Liidu Ministrite Nõukogust. Me oleme seda luba taotlenud pool aastat, oleme mitmeid käike, mitmeid kooskõlastusi teinud. Kahjuks praeguseni seda luba me saanud ei ole. Mis puutub sellesse, et me peaksime ise kehtestama oma õhuruumi suveräänsuse ja lennukid käima panema, siis pean ütlema, et me seda siiski teha ei saa. Miks? Sest õhuruumi kontrollib sõjavägi. Tahaksin tuletada meelde, 1940. aastal viimane lennuk, mis sõitis Tallinnast Soome poole, traagiliselt katkestas oma tee, kuna ta tulistati alla. Sama juhus oli ka Lõuna-Korea lennukiga mõned aastad tagasi, mis oli Liidu riigipiires omavoliliselt ja ka tulistati alla. Arvan, et need allatulistamised võivad ka tulevikus veel toimuda, kui me ei täida lennuruumi kasutamise seadusi. Ma arvan, et me peame jõudma nende parandamise osas kokkulepetele.
Kokkuleppele peame jõudma ka lennukompanii moodustamise osas ja praegu läbirääkimised käivad. Läbirääkimised käivad praegu koos Leedu Läti transpordiministeeriumiga, kellel on samuti moodustatud lennunduse ametid ja järgmine nõupidamine Moskvas Liidu tsiviillennunduse ministeeriumis toimub järgmine teisipäev kell 9. Mis puutub nüüd ettepanekusse, et võiks meie oma lennukompanii ka alustada rahvusvahelisi reise saartele, siis on pakutud Saaremaa, Gotland ja Hiiumaa, Ölandi saar. Praegu käib lennuliinide avamine riikidevahelise kokkuleppe alusel ja neid kokkuleppeid tehakse praegu Liiduga kui riigiga. Ka üksikute tšarterlendude kooskõlastamine kahjuks käib praegu Moskvas. Küsimused vajavad lahendamist, aga lahendamised on võimalikud ja reaalsed. Kahjuks on nendele loogilistele lahendustele vastuseisu nii Moskvas kui ka kohalike firmade poolt. Me ei ole rahvale vajalikku lahendust veel leidnud.
А. Kõo
Minule esitasid ligemale 50 allkirjaga järelepärimise Pärnu ja Ruhnu elanikud, kes tahavad teada, millised konkreetsed lootused on Pärnu–Ruhnu lennuliini taasavamisel. Nimelt, 1987. aastal, kui ühendus katkes ja Ruhnu saar Saaremaa alluvusse lülitati, olevat lubatud taoline liin taas avada.
T. Vähi
Proovin vastata, olgugi et ma ei ole selleks vastamiseks ette valmistatud. Tõesti, 87. aastal Ruhnu ja Pärnu vahel lennuühendus katkes. Katkestati selle põhjal, et vastavalt lennuohutuse nõuetele ei tohi üle mere lennata ühemootorilised lennukid. Kasutusel oli lennuk AN-2, mis sisuliselt ei tohiks selliseid ühendusi pidada. Praegu Ruhnu saare ja Kuressaare vahel on taastatud lennuühendus, on loodud lennuühendus Läti tsiviillennundusele kuuluva väikehelikopteri abil, mis võtab peale kuni 6 reisijat. Tallinna tsiviillennunduse valitsusega on kokku lepitud, et võiks kasutada Kuressaare ja Ruhnu vahel just pagasi ja posti veoks lennukit AN-2, kuid inimesi ühemootorilise lennukiga kahjuks vedada ei saa. Samas lennukid, mis oleksid vastavad ohutusnõuetele, puuduvad. Alates sellest aastast siiski lennuühendus on, see on loodud helikopteri abil Kuressaare ja Ruhnu saare vahel.
J. Põld
Ma tänan Tiit Vähi väga põhjaliku vastuse eest! Ma võib-olla aitan selle Ruhnu probleemi osas. Lõpetati lennud sinna, sest kukkus alla AN-2 Kuressaare lennuväljal ja ma kahjuks ei tea selle ametkondliku juurdluse tulemusi, see oli 1987. aasta lõpp.
Tollal tehti katsetusi lennuki AN-28 tootmise alustamiseks. Lennuki omahind kujunes nii kõrgeks, et see lennuk ei ole siiamaani tootmisse jõudnud ja lennud Tartu–Tallinna ja väikesaarte vahel tänu sellele ei toimu. Kuid mul on veel üks küsimus. Selles arupärimises oli ka keeleseaduse probleem. Lisaksin, et täna hommikul käisin lennujaamas ja püüdsin saada reedeks Kuressaarde piletit, kuid kahjuks minuga eesti keeles ei suudetud suhelda, nii et kaunis piinlik oli.
T. Vähi
Ma tahaksin veel kord ütelda, et vabariigis korraldab lennundust riiklik lennukompanii, kuid kahjuks ei ole see Eesti Vabariigi lennukompanii ja kõikides küsimustes ei ole see meie poolt reguleeritav. Arvan, et pikka diskussiooni ei ole mõtet siin pidada, kui on olemas konkreetsed ettepanekud ja lahendused, võiksime arutada neid huvitatud saadikutega transpordiministeeriumis.
Juhataja
Suur tänu! Meil härra Vähile rohkem küsimusi ei ole. Ülemnõukogu liige rahvasaadik Väljas tahab selgitust meretranspordi kulude katmisest Eesti saartel. Selles küsimuses annab selgitust meile rahandusminister Miller.
R. Miller
Lugupeetud rahvasaadikud! Meretranspordi kulude osas tahaksin teatada kahte põhilist asja. Nimelt, praamivedude osas ei ole ette nähtud käesoleval aastal transpordikulude kallinemist, kuna vabariigi valitsus võttis 26. jaanuaril 1990. aastal vastu korralduse nr. 37-k, mille kohaselt me jätsime Eesti Merelaevanduse käsutusse 1,7 miljonit rubla, et mitte tõsta mereveotranspordi tariife. Nii et mereveo osas kallinemist ei tohiks olla.
Teine küsimus. Vabariigi Ülemnõukogu eraldas põllumajandusministeeriumile 29,9 miljonit rubla halvemates looduslik-majanduslikes tingimustes töötavate majandite diferentsiaaltulu kompenseerimiseks. Sellest 1 miljonit 390 tuhat rubla oli ette nähtud Hiiumaale ja 4 miljonit 298 tuhat rubla Saaremaale. Selle arvel on võimalik nii Hiiu- kui ka Saaremaal kõik täiendavad kulud majandite osas praktiliselt ära katta.
Mis puudutab teisi asutusi vastavatel saartel, siis need küsimused tuleks läbi vaadata teisel poolaastal, kui eelarve on vastu võetud. Põhiline küsimus puudutab EPT-d, kus on tegemist suuremate summadega, need küsimused tuleks uuesti läbi vaadata. Sest jutt saab olla põhimõtteliselt ainult nendest asutustest, ettevõtetest ja majanditest, kellele varem tsentraliseeritud korras kompenseeriti transpordikulud. See oleks selle kohta kõik.
Juhataja
Kas on küsimusi härra Millerile? Tõnis Mets!
T. Mets
Härra minister, te rääkisite, et asutustele kompenseeritakse tsentraliseeritud korras, aga minu poole pöördusid enne valimiskampaaniat väga valuliselt õige mitmed Vormsi saare elanikud. See puudutab just eratootjaid, kes on pandud mandril tootjaga ebavõrdsesse seisukorda, ja nemad palusid kompensatsiooni, et oleks võrdsustatud mandril tootjaga. Kuidas te lahendaksite selle küsimuse?
R. Miller
Eile see küsimus kerkis üles ka eelarve projekti arutamisel ja ma nimetasin, et see Vormsi saare küsimus vajab täiendavat uurimist. Arvan, et selle või järgmise nädala jooksul on see küsimus selge, kui palju, kellele kompenseerida, milliste summadega on siis tegemist.
Juhataja
Suur tänu! Tundub, et sellel teemal härra Millerile küsimusi ei ole. Niikaua, kui härra Miller on kõnetoolis, me omavahel selgitame mõned asjaolud. Järgmine järelepärimise teema puudutab Eesti Panga olukorda ja seda me infotunnis arutama ei hakka, see on meil istungjärgu päevakorras. Ma usun, et härra Kostabi ja härra Madissoon on ka sellega nõus. Kuid ma paluksin ühes asjas natukene abi. Rahvasaadik Ristkok on tõstatanud küsimuse olukorrast Kabalas ja Raidkülas, see on koolide küsimus ja siin minu jaoks on natuke asi segane, sest et teema on halvasti ette valmistatud. On öeldud, et see teema on edasi saadetud rahandusministeeriumisse, kas härra Miller on kursis?
R. Miller
Ma võin seda küsimust uurida, aga ma täna ei oska selle kohta midagi öelda. See ei olnud ka infotunni teema.
Juhataja
Rahvasaadik Rein Veidemann ja Ülemnõukogu ajakirjanduskomisjon tahavad saada selgitust EKP Keskkomitee Kirjastuse staatuse kohta ja tervikuna kirjastus- ning polügraafiaprobleemide lahendamise kohta. Selleks annab meile selgituse kultuuriminister härra Sumera ja ka tööstusminister härra Tamm.
L. Sumera
Tere päevast! Ma õnnitlen enda kolleege, valitsuse liikmeid, kes on enne mind saanud esineda ja vastuse anda, minul on läinud tänase hommiku peale 2 tundi 40 minutit. Ma ei taha mitte kedagi süüdistada, aga ma tahan öelda, et selles viimases reas istusid minu lugemise järgi 8 ministrit ja need ministeeriumid on siiamaani jäänud ilma oma allkirjaõiguslikest inimestest. Ma ei kujuta ette, mis toimub praegu ka minu juhitavas ministeeriumis.
Ma ei ole siin mitte ainult vastamaks härra Veidemanni küsimusele, minule on saabunud ka arupärimine rahvasaadik Malkovskilt. Kui ma kell 9 siia tulin, ei olnud ei ühte ega teist siin. Praegu ma näen härra Veidemanni siin, nii et tema saab minu vastuse kätte, aga härra Malkovskit, ma teda praegu siin ei näe, tema küsimus puudutas kahe Narva lastemuusikakooli õppejõu Jarovoi, L. A. ja Voronova, S. V. autasustamist ENSV teenelise kunstitegelase aunimetusega. Rahvasaadik Malkovski, meie Ülemnõukogu liige, võiks teada, et selle riigi nimi ei ole enam ENSV, kus me elame. Ülemnõukogu ise on sellele riigile teise nime hääletanud. Ülemnõukogu Presiidium on peatanud igasuguste aunimetuste väljaandmise. Niisiis, kultuuriministeerium ei saa kuidagi aunimetuste väljaandmist taotleda ja vastus saab olla selline: Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium nõustub Narva lastemuusikakooli õpetajate Jarovoi, L. A. ja Voronova, S. V. dokumendid uuesti esitama pärast Ülemnõukogu poolt vastava küsimuse lahendamist.
Rahvasaadik Rein Veidemanni küsimustering puudutab tegelikult laiemat problemaatikat, kui see praegu esitati. Siin järelepärimises on esitatud terve rida fakte. Näiteks teles 27. veebruaril 1990 toimus toonase Eesti NSV valitsuse esimehe ja valitsuse liikmete kohtumine ajakirjanduse, kirjastuste ja sidetöötajate esindajatega. Selle nõupidamise protokolli kinnitas toonane valitsusjuht Indrek Toome käesoleva, 1990. aasta 6. märtsil. Nõupidamise otsustavas osas kohustati kultuuriministeeriumi, sideministeeriumi, Ajakirjanike Liitu ja valitsuse nõunikke moodustama valitsuse ajutist komisjoni ajakirjanduse trükimajanduse ja levisüsteemi kooskõlastatud arengukava koostamiseks ja kinnitamiseks valitsuse määrusega. Tähtajaks anti mai 1990.
Me kõik mäletame, mis toimus veebruarist maini. Toimus uue Ülemnõukogu koosseisu valimine, kes nimetas ka uue valitsuse, ja võib öelda, et valitsuse vahetamisega ongi see kohustus ilmselt täitmata jäänud. Sarnas võiksin ma ka öelda, et selle ajakirjandusprobleemi lahendamiseks on valitud välja küllaltki kummaline seltskond: kultuuriministeerium, sideministeerium, kes teatavasti kumbki ei trüki ajalehti, Ajakirjanike Liit, kes on ühiskondlik organ ja kes ka võttis endale vabatahtlikult kohustuse välja töötada ajakirjandusseadus, mis on siiamaani tegemata.
Rahvasaadik Veidemann küsib, ja täiesti õigustatult, et selles dokumendis kohustati veel moodustama teinegi ajutine komisjon EKP Keskkomitee Kirjastuse trükikoja staatuse väljaselgitamiseks. Millised on komisjoni töö tulemused? Selle komisjoni esimeheks määrati seltsimees Tšerevaško. Perspektiiviks trükikoja toomine Eesti pädevusse, tähtajaks on määratud aprill 1990. Vastuseks saan ma öelda nii palju: Eesti Vabariigis puudub käesoleval ajal kirjastustegevust reguleeriv seadusandlus, sealhulgas ka ajakirjandusseadus, NSV Liidu vastavat ajakirjandusseadust pole Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Eesti Vabariigi alal rakendanud. Kui käesoleva aasta esimeste kuudeni tegeles ajakirjandusküsimustega NSV Liidus tervikuna Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Eestis vastavalt EKP KK, siis praegu puudub selgus, kelle kompetentsi selle valdkonnaga seotud probleemid meie vabariigis kuuluvad.
Kultuuriministeerium taotles 11. märtsil, peale kompartei monopoolse seisundi kaotamist, ajakirjandusväljaannete registreerimise ületoomist oma kompetentsi. Kahjuks toonane valitsus sellele taotlusele ei reageerinud. Seevastu otsustas ENSV Ülemnõukogu Presiidium kolm päeva hiljem, 14. märtsil, oma otsusega moodustada riiklikud ettevõtted „Rahva Hääl” ja „Päevaleht” samanimeliste ajalehtede väljaandmiseks, allutades nad kõrgemale seadusandlikule võimule – Ülemnõukogule. Selle otsusega mindi mööda nii kultuuriministeeriumist kui ka ENSV valitsusest. Eesti ajakirjanduse põhimõtteliste küsimuste lahendamise võttis enda peale Ülemnõukogu. Täidesaatvale võimule, sealhulgas kultuuriministeeriumile, jäeti kohustus tegelda riiklikus omandis olevate ja kirjastuses „Perioodika” kirjastatavate, peamiselt kultuuriväljaannetega. Ühteaegu jääb eelnimetatud Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega lahtiseks, kes siis hakkab kirjastama uusi riiklikke väljaandeid, sest nende majandustegevus ei ole tänini Eesti Vabariigi riigivõimuorganite kontrolli all. Sisuliselt moodustati Eestis riiklikud ettevõtted, kes saavad tegutseda üksnes üleliidulise ettevõtte esitatavatel tingimustel ja väljaspool Eestit paikneva omaniku heaks. Kultuuriministeerium on korduvalt taotlenud EKP Keskkomitee Kirjastuse ja trükikoja ületoomist vabariigi võimkonda. Kahjuks eelmine valitsus seda küsimust ei lahendanud. Ka 19. aprillil minister Tšerevaško allkirjaga kooskõlastamiseks esitatud vastava määruse projekt oli vastuvõtmatu, sest lahendamata jäi EKP Keskkomitee Kirjastuse trükikoja omandiküsimus kui kogu Eesti ajakirjanduse jaoks elutähtis. Loodan, et Ülemnõukogu võtab vastu põhimõttelise otsuse, mis tagaks Eestis ilmuva ajakirjanduse terviklikkuse ja ühtlasi sätestaks ajakirjandusküsimuste funktsioonide jaotuse seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel. Alles selliselt aluselt on võimalik lahendada härra Veidemanni järelepärimises tõstatatud küsimused. Antud juhul ma usun, et ajakirjanduskomisjoniga koostöös me peaksime vastava seadusandluse välja töötama. Nagu te teate, iga seadusandluse väljatöötamine võtab kaunis kaua aega ja ma ei ole päris kindel, kas jõuame selle ära teha enne sügist. Aga tegelikult oleks EKP Keskkomitee Kirjastuse ja trükikoja Eesti Vabariigi alla toomine vaja lahendada nii kiiresti kui võimalik.
J. Allik
Lugupeetud härra Sumera, mul oleks kolm ja pool küsimust! Kõigepealt, kuidas te isiklikult suhtute sellesse ideesse, mis siin vahepeal oli ka Ülemnõukogu kuluaarides ja komisjonides arutelul, nimelt luua riiklik infotalitus Ülemnõukogu alluvuses, kes siis peaks hakkama lahendama neid probleeme, millest te praegu rääkisite. Teiseks, kirjastus „Perioodika” on esitanud ettepaneku järgmisel aastal oluliselt tõsta kultuuriväljaannete hindu, ajakirjade hindu üle kоlme korra, „Looming”, „Kultuur ja Elu”, „Teater. Muusika. Kino” jne. Kuidas kultuuriministeerium suhtub sellisesse projekti? Kolmas küsimus oleks selline. Meile tuleb järgmise poolaasta eelarve kinnitamisele, kus sotsiaal-kultuurilisele sfäärile on ette nähtud üle 20 miljoni lisarubla, ainus süsteem, kus raha vähemaks jääb, on kultuuriministeerium, nimelt 300 tuhande rubla võrra. Kas kultuuriministeerium on sellega nõus ja kuidas ta seda seletab, kas ta ei ole tahtnudki juurde saada kopikatki? Ja viimane on poolik küsimus, ma jagan teie etteheidet, et vabariigi ametkondade juhtidel on täna läinud siin väga palju aega kaotsi. Mul on küsimus: mis te arvate, kes on süüdi, kuhu see etteheide peaks olema suunatud?
L. Sumera
Aitäh väga heade küsimuste eest! Esimene küsimus puudutab seda infokomisjoni või infosüsteemi, mis tahetakse tuua Ülemnõukogu alluvusse ja kuhu raadio ja televisioon on juba allutatud. Mul ei ole absoluutselt mitte midagi taolise süsteemi vastu. Me tõepoolest deklareerime, et meie ajakirjandus ja massilevivahendid peaksid olema otseselt lahutatud riiklikust võimust, tähendab nad peaksid olema otsekontrolli alt täiesti väljas, nad peaksid olema vabad. Samal ajal me ei tea, kas me seda saavutame, kui me allutame kogu informatsiooni Ülemnõukogule, ka Ülemnõukogu on tegelikult poliitiline organ, mitte Eesti Vabariigi Valitsus, kes ei ole poliitiline organ. Nii et see on küsimus, mille üle peaks mõtlema. Teiselt poolt tekib kohe küsimus majandusliku poole pealt. Siin on konkreetsed asjad nagu eelarved, kirjastamise puhul lihtsalt kirjastamine, kust tuleb raha ja kuhu see kasum läheb. Ma ei ole majandusinimene, kuid kultuuriministeeriumi majandusinimesed selle peale mõtlesid kõige esimesena. Need oleks kaks probleemi, mis tuleks lahendada. Kui nad on lahendatud, siis minu arust rohkem probleeme ma nagu ei näe.
Nüüd teine küsimus puudutas meie ajakirjanduse kallinemist. Praegu ma võin öelda niipalju, et näiteks doteeritakse „Õpetajate Lehte” 20 tuhat rubla aastas, see on rohkem kui saab Tervishoiumuuseum, see on natukene vähem kui saab Tartu Kunstimuuseum. Nii palju ta saab riigi käest raha juurde. Kui me räägime uutest hindadest, millele vihjas härra Jaak Allik, siis ka uute hindadega tuleks „Perioodika” ajakirjadele riiklikku dotatsiooni juurde anda 300–400 tuhat rubla. See tuleneb iga töötsükli kallinemisest ajakirjade trükkimisel. Mis on 300–400 tuhat rubla? Kui teid huvitaks võrdlusandmed, siis ma võiks öelda, et see on poolteist korda rohkem kui Eesti Draamateater, see on peaaegu sama kui Noorsooteatri ja Nukuteatri aastaeelarved kokku. Küsimus on, kas meil on seda raha nii palju ja kust me seda võtame.
Ma ei näe mingit alternatiivi hinnatõusule, samal ajal ma teadvustan täiesti endale, et see tähendab ajakirjade tiraaži langust. Kui ma vaatan asja, ütleme muusikute keeles, polüfooniliselt, siis ühelt poolt mina tahaksin osta või tellida oma erialaajakirja, mille eest ma oleksin tõesti nõus 2–3 korda rohkem maksma, kui ta minu vajadusi rahuldaks. Ja meil on olemas tegelikult ka küllaltki hästi välja töötatud raamatukogude võrk. Ma saaksin huvitava materjali igalt poolt kätte, miks mul on vaja teda omale koju osta. Nii et tiraaži vähenemine mind võib-olla isiklikult ei puudutaks. Ma näeksin paremaid, professionaalsemaid, kallimaid ajakirju. Andke mulle andeks, võib-olla see on julm, aga kui me räägime sellest, et mõned ajakirjad sünnivad ja teised surevad samal ajal välja, siis ka selles ma ei näe mitte mingisugust traagikat.
Kolmas küsimus, kui ma õigesti mäletan, puudutas kultuuriministeeriumi eelarvet. Ja tõesti, kultuuriministeeriumi eelarve on ainukene sotsiaalsfääri ministeeriumi eelarve, mis väheneb. Ma olen sellega täiesti nõus, et haridusministeeriumi eelarve ja tervishoiuministeeriumi eelarve pidid suurenema, nii nagu nad suurenesid, ja suurenesid veel vähe, sest me teame oma hariduse ja teame oma meditsiini probleeme. Need probleemid on esialgu lahendatavad eelarve suurendamise kaudu. Ja teiselt poolt saan ma ka aru, et paljud kultuuriprotsessid, paljud kallid kultuurinähtused, mis meil siin Eestis toimuvad, võiks olla rohkem isetasuvuse peal. Ja see on see, miks ma praegu olen nõus selle eelarve vähenemisega. Kui te kavatsete seda eelarvet veel kärpida, siis ma hakkan teiega juba vaidlema.
Ning Jaak Alliku viimane küsimus. Ma võin teile öelda, kuidas mina täna siia sattusin. Ma teadsin, et täna toimub infotund ja teadsin seda kuni eilse päeva lõpuni, kus ma sain teada, et ma pean tund aega varem tulema, kusjuures ei olnud võimalik kindlaks teha ei järjekorda, ei olnud võimalik ka kindlaks teha, kui kaua antakse esinejale aega. Minu informatsioon oli ministri asetäitja Ummelase käes, kes ütles, et umbes 20 minutit antakse vastamiseks aega, nii et see oli ainukene informatsioon, millega ma siia majja tulin. Ma ei ole seda meelt, et hakkaksin kedagi süüdistama, selle punkti ma jätaksin ära. Kui siin alguses võeti suhe valitsuse esimehega, nii et peaks esitama seltsimehele konkreetse järelepärimise või ka konkreetse süüdistuse, siis ma, andke andeks, olles küll valitsuse liige ja ilmselt tahtes kaitsta valitsuse esimeest, ütleksin, et süüdlase otsimine on palju lihtsam kui selle olukorra muutmine. Kuid andke mulle väga andeks, tuletame meelde seda, kuidas Ülemnõukogu ise hakkas esimesi päevi uue koosseisuga tegutsema ja kuidas ta ei saanud reglementi kinnitatud päris tükk aega. Ma kordan veel kord, see ei ole mingi süüdistamine, töö ei ole võtnud oma õiget suunda lihtsalt sisse. Ma leian, et valitsuse infotunnid on vajalikud ja kindlasti on see ka üks meetod, kuidas valitsus ja seadusandlik organ saaksid paremini koos töötada. Seetõttu ma neid infotunde ära ei jätaks, aga organiseeriks neid tunduvalt paremini.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, meil oleks vaja nõu pidada. Enne täpsustame mõned tehnilised üksikasjad. Kui ma õieti saan nendest konarlikest tabelitest aru, mille järgi ma praegu istungit juhin, siis meil on sisuliselt arutamata veel Genik Israeljani järelepärimine Leetu saadetavate kaupade ja kütuse kohta. Siin, selles järelepärimises on pakutud küll peaministrit isiklikult, kuid ma näen saalis härra Silda.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kuulaksime selle teema siiski lõpuni. Ja siis teeksime vaheaja, mis on ka reglemendiga ette nähtud. Palume, härra Sild!
R. Sild
Härra juhataja, austatud rahvasaadikud! Sellesama 28. veebruari protokolli järgi pidi tööstus ja -energeetikaministeerium koostama ajalehepaberi tootmise võimaluste analüüsi vabariigis. Tänaseni toimub ajalehepaberiga varustamine tsentraliseeritult. Me saame vajaliku paberi mujalt Liidust ja küsimus on põhimõtteliselt selles, et ajalehepaberi tootmine tselluloosist on Eesti tingimustes liiga kallis, ebaökonoomne ja selle küsimuse konkreetseks lahendamiseks on tootmiskoondis „Eesti Metsatööstus” alustanud läbirääkimisi välismaiste firmadega, et rakendada siis põhimõtteliselt teist tehnoloogiat. Sellised läbirääkimised käivad praega ühe prantsuse firmaga pleegitatud, keemilis-termomehhaaniliselt töödeldud puitmassi tootmiseks ning vajalike seadmete muretsemiseks Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaadile. Need nõupidamised on planeeritud ja jätkuvad järgmisel kuul Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaadis. Kahjuks ei ole siin konkreetseid tähtaegu, millal see küsimus võiks laheneda selliselt, et vabariigis oleks ajalehepaberi tootmine organiseeritud. Sellepärast oleks vajalik vaadata paberi küsimusi üldse. Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaadi ümberprofileerimisel ökoloogiliselt puhtaks ettevõtteks oli põhinõudeks tselluloosi tootmise lõpetamine kombinaadis ja paberitööstuse säilitamine sisseveetava tselluloosiga. Otsustati säilitada senine sisseveetava tselluloosi kogus 18,5 tuhat tonni ja lõpetada Tallinna Paberivabrikus paberi tootmine, nimetatud tselluloos anda tootmiseks Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaadile. Kui 1989. aastal oli paberi toodang nimetatud kahes tootmises kokku 43 tuhat tonni, siis peale tselluloosi tootmise lõpetamist oleks võimalik toota 1991. aastal 22–23 tuhat tonni. Alates 1992. aastast oli planeeritud uuesti paberi toodangu kasv 40 tuhat tonni seoses hügieenpaberi tehase „Est-Serla” käikuandmisega, kuid nüüd on „Est-Serla” projektis tekkinud takistus seoses raskustega valuutakrediidi saamisel ja on tõsiasi, et „Est-Serla” käikuandmine lükkub vähemalt poole aasta võrra edasi. Seega võib 1991. aastast kujuneda olukord, et peale tselluloosi tootmise lõpetamist kombinaadis kaob ka võimalus jätkata paberi tootmist, mis tähendab, et vabariigis reaalselt kasutada olev paberi hulk väheneb 45%. Sellise olukorra vältimiseks oleks hädavajalik läbi vaadata Tallinna volikogu otsus tselluloosi tootmise lõpetamiseks 1. jaanuarist 1991 ja jätkata seda tootmist kuni „Est-Serla” projekti realiseerimiseni. See oleks lühidalt kõik.
Juhataja
Tundub, et ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu, minule tundub, et nende dokumentide järgi, millega mul tuleb töötada, oleme me selle teema ammendanud. Head kolleegid, mul on niisugune palve teile. Me leppisime kokku, et juba reglemendiga ettenähtud vaheaeg võib kujuneda meil pikemaks. Ülo Uluots tegi ettepaneku, et enne saaksid saadikuterühmad, fraktsioonid kokku, peaksid nõu ja siis oleks esimeestel volitused, millega aru pidada kitsamas ringis. Mul on teile natukene erinev ettepanek: teeksime selle vahaaja 40-minutilise ja sellises järjekorras, et kõigepealt saaksid kokku saadikuterühmade esimehed, reglemendiga seonduvate komisjonide esimehed ja alatiste komisjonide esimehed ja veel need saadikud, kes vahetult selle probleemiga on seotud, näiteks härra Schotter, ja peaksime nõu 25 minutit. Siis peale seda peaksid 15 minutit eraldi nõu komisjonid ja saadikutefraktsioonid.
Ü. Uluots
Ma palusin just vastupidi, sest andke andeks, ainuisikuliselt ma antud momendil ei julge avaldada oma grupi arvamust. Kõigepealt on vaja grupi liikmetega 10 minutit rääkida, peale seda võime teie juurde tulla.
Juhataja
Minu meelest ei ole jälle sellisel juhtumil probleem täielikult avatud. Siis meil tuleb kaks korda kokku saada, mitte ainult reglemendiga seonduvast ei tule juttu, vaid jutt tuleb ka valitsuse infotunnist. Kas ollakse nõus kõigepealt sellega, et me teeksime vaheaja 40 minutit? Me ei pea seda hääletama praegu, see on džentelmenlik otsus. Ma paluksin ruumi 115 saadikufraktsioonide esindajad, alatiste komisjonide esimehed ja need saadikud, kellega me oleme juba vahetus kontaktis olnud, kes teavad, et nad on kutsutud. Ja siis juba 12.25 kogunevad need saadikufraktsioonid, kes on mulle teadaanded jätnud, oma ruumidesse.
V a h e a e g


Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, asugem töökohtadele! Kohal on 82 saadikut.
Vaheajal me pidasime nõu saadikugruppide ja alatiste komisjonide esindajate ning mõningate teiste juurdetulnud saadikutega kahel teemal. Esimene, mis puudutas päevakorra ühte punkti, reglementi, ja teine, valitsuse infotunniga seonduvat. Me nentisime sellel nõupidamisel, et Ülemnõukogu ei ole pooleteise päev jooksul töötanud viljakalt ja konstruktiivselt. Eilne reglemendi seaduseelnõu arutamine näitas, kui palju on meil veel keerukusi. Õigupoolest me peaksime vastavalt päevakorrale jätkama tööd reglemendiga, kuid ettepanek, mida me teeme Ülemnõukogule, oleks selline, et töögrupp ja kooskõlastuskomisjon analüüsiksid veel seda seisu, kuhu oleme sattunud, ja teeksid ettepaneku, kuidas jätkata reglemendi arutelu. Kõne all olid mõned alternatiivsed variandid. Nende hulgas ka selle küsimuse edasilükkamine sügisesse ja võimalus leida sobiv otsus veel sellel istungjärgul. Ma nimetan, et kõik asjaosalised teaksid, keda oodatakse kooskõlastuskomisjoni siis, kui see välja kuulutatakse. Andres Ammas, Hillar Eller, Pavel Grigorjev, Illar Hallaste, Pavel Jermoškin, Peet Kask, Tiit Käbin, Mart Madissoon. Seda paluti mul ette lugeda sellepärast, et komisjon ei kogune otsustusvõimelises kvoorumis.
Seine teema, mis puudutas valitsuse infotunniga seonduvat, selle halba ettevalmistamist ja valitsuse ning Ülemnõukogu vahelisi suhteid, lõppes sellega, et otsustati see teema anda arutusele Ülemnõukogu Presiidiumisse ja kuni presiidiumi seisukohani sellel teemal me mingisugust teavet või informatsiooni kellelegi ei ava.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Te kõik olete osalised 12. istungjärgu töös. Päevakord on teil ees. Vastavalt meie omavahelisele kokkuleppele oleks pidanud täna pealelõunal toimuma komisjonide töö. Ma vabandan kõikide ees, kuid ma esitan Ülemnõukogule ettepaneku. Täna peale lõunat töö organiseerida selliselt, et toimuks plenaaristung ja komisjonid töötaksid peale seda, mingu või hilistele õhtutundidele. Minul on julgust sellist ettepanekut Ülemnõukogule teha. Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et täna õhtul toimuks plenaaristung? Rein Järlik!
R. Järlik
Austatud juhataja, mul on küsimus, kas sellisel juhul oleks plenaaristungid ka homme ja ülehomme, või toimub homme või ülehomme plenaaristungi ajal komisjoni töö?
Juhataja
Ei, sellisel juhtumil nii homme kui ülehomme oleks kummalgi päeval kaks plenaaristungit ja komisjonid peavad leidma võimaluse töötada väljaspool plenaaristungite aega, kas või uneaja arvel.
Lugupeetud Ülemnõukogu, ma panen oma ettepaneku hääletamisele. Kes on selle poolt, et täna toimuks õhtul plenaaristung? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 61 saadikut, vastu 17, erapooletuks jäid 5. See ettepanek ei nõudnud kvalifitseeritud häälteenamust, kuna ei olnud tegemist päevakorra muudatusega.
T. Made
Austatud eesistuja, ma tahtsin lihtsalt öelda seda, et meil ei oleks üldse tarvis olnud hääletada küsimust, kas pidada täna plenaaristungit või mitte, sest me ei ole ka otsustanud seda, et komisjonid ilmtingimata täna pärast lõunat töötavad, me oleme hoopiski otsustanud, et need neli päeva me töötame plenaaristungitel siin saalis kella 9-st kuni 19-ni, ja kui me oleksime tahtnud komisjonide tööd teha, siis oleksime pidanud seda otsustama, et teha komisjoni tööd.
V. Lebedev
Praegu katsetasime oma otsusega muudatuse tegemist kinnitatud ajutisse reglementi. Arvan, et seda peaks tegema 2/3 häälteenamustega. Tänan!
I. Raig
Mul on ettepanek, et Ülemnõukogu reglemendi kooskõlastuskomisjoni lülitada Eesti Maa-Keskerakonna poolt Hanno Schotter lisaks eelpoolnimetatud isikutele. Arvasin, et tänane otsus, mis me praegu hääletasime, ei nõua 2/3, nii et me läheksime edasi tööga. Meil on vaja vaadata läbi küsimused, mida ootab meilt valitsus enne puhkusele minekut ja lõpetada ära vaidlemised siin, kas tööd teha või mitte.
U. Ugandi
Ma teen ettepaneku selle reglemendi kooskõlastuskomisjoni lülitada Ignar Fjuk.
Juhataja
Ma palun kõik ettepanekud esitada kirjalikult ja see ei sega siis istungjärgu tööd.
A. Gussev
Et seda vaidlust ennetada, asume parem asja juurde: alustagu praegu tööd kooskõlastuskomisjon neist esindajatest, keda valisime nõupidamisel. Aega on küllalt ja kell 16 alustame kohe tööd reglemendi kallal kooskõlastuskomisjoni ettekande põhjal.
Juhataja
Põhimõtteliselt oleks see ettepanek täiesti sobiv. Hääletamise ajaks oleksid kõik komisjoni liikmed saalis.
S. Petinov
Lugupeetud kolleegid! Mina isiklikult hääletasin plenaaristungi pidamise vastu järgmistel motiividel. Just praegu lõpetasid nõupidamise saadikugruppide juhatajad, kus me ei jõudnud ühisele seisukohale selle suhtes, mida teha reglemendiga. Kuna see on nii, tuleb meil ilmselt lahendada küsimus, millal siiski kooskõlastuskomisjon jätkab tööd reglemendiga? Sest kui me täna, homme ja ülehomme peame plenaaristungit, kusjuures me leppisime kokku, et töötame kella seitsmeni, tekib küsimus, kas ei torpedeeri see kogu reglementi? Me pole seda küsimust otsustanud. Tahaksin juhtida sellele teie tähelepanu. Ja kui see on nii, tekib küsimus, millal hakkavad töötama meie komisjonid?
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, ettepanek on järgmine. Kooskõlastuskomisjon ja töögrupp võiksid istungi ajal töötada tingimusel, et nad oleksid hästi ligidal ja hääletamise ajal oleksid saalis. Komisjonide töö algab täna õhtul kell 7 ja töö korras lepitakse kokku, kui kaua suudetakse töötada. See toimub nii ka homme ja ülehomme. Õppigem töötama suurema koormusega.
P. Jermoškin
Ma paluksin täpsustada, kuidas mõista seda, et komisjonide töö algab kell 7. Need 4 päeva on meie tööaeg küllaltki pikk, töö komisjonides aga ei piirdu 15–20 minutiga.
Juhataja
Selline on ettepanek, Ülemnõukogu otsustab. Kui me muidugi järgime formaalselt tööseadusandlust, siis sellisel juhul meie tööpäev peaks olema 8 tundi. Praegune olukord on erakorraline ja ma söandan teha ettepaneku selliselt, et komisjonid nendel istungjärgu viimastel päevadel töötavad kas varastel hommikutundidel või hilistel õhtutundidel.


Eesti Vabariigi immigratsiooniseaduse eelnõu kolmas lugemine
Juhataja
Jätkame päevakorraga. Nagu otsustatud, reglemendiga seotud probleemide tõttu jätame me reglemendi küsimuse praegu vahele ja läheme 3. päevakorrapunkti juurde: „Eesti Vabariigi immigratsiooniseaduse eelnõu kolmas lugemine”. Ettekandeks saab sõna Migratsiooniameti peadirektor Andres Kollist.
A. Kollist
Austatud eesistuja, lugupeetud rahvasaadikud! Teile on kätte jagatud parandused, mis on 2. lugemise käigus tehtud tabeli kujul ja samuti immigratsiooniseaduse parandatud tekst, kusjuures on selle teksti koostamisel püütud maksimaalselt arvestada kõiki tehtud parandusi. Eilse päeva jooksul saabus veel mõni täiendav parandus, mis minu arvates võiks seaduse teksti sisse viia. Kui te lubate, siis ma seda tabelit ei hakka teile refereerima. See on kõigil käes. Ja nimetaksin need täiendused, mis käesolevasse teksti võiks veel lisada. Ja nimelt: § 2 lg. 3 alapunkt 2 ja 3, sinna tuleks panna sidekriips 6 kuu ette, samamoodi nagu alalõik 5-legi. Edasi, hr. Kotšegarov tegi ettepaneku § 8 p. 3 kas ümber sõnastada või täiendada. Minu ettepanek on täiendada seda paragrahvi nii, et lisada sinna üks lõik, s.t. kolmandale lõigule järgneks uus neljas lõik ja nimelt sellises sõnastuses: „kvoodi täitmisel endiste sõjaväelastega ja nende perekonnaliikmetega tuleb eelistuste määramisel arvestada nimetatud isikute Eestis elatud aega ja adapteerumise astet”, s.t. seda, et me eelistaksime neid sõjaväelasi, kes on integreerunud juba Eesti ellu. Edasi, rahvasaadik Kois tegi ettepaneku täiendada paragrahvi, mis puudutab abiellumisega seoses olevat Eestisse elama asumist, s.t. § 10 alalõige 5. Küsimus oli siin selles, et tekiks nagu võimalus, et kui siin aetakse mitmekordselt neid elamislubasid, et iga kord võiksid nad minna kvoodi alla, ja kui nõutakse adapteerumist, siis ei ole selgitatud, milles see adapteerumine täpselt peab seisnema. Minu ettepanek on täiendada lg. 5 järgmiselt: „abiellunule antav elamisluba arvestatakse kvoodi hulka 1 kord” ja lisada § 18 veel üks täiendav lõige, 3. lõige, ja nimelt sellises sõnastuses: „adaptatsiooniperioodi läbimiseks vajalikud tingimused määratakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt”, s.t. et mitte mingeid suvalisi tingimusi adaptatsiooniperioodi läbimiseks olla ei saa. Ja need ongi kõik täiendused, mis ma tabelile lisaks julgeksin teile pakkuda. Ühtlasi teeksin ettepaneku Ülemnõukogule, ja see on ka läbi räägitud valitsusega, et määrata immigratsiooniseaduses, kui ta vastu võetakse, et ta hakkaks kehtima 1. juulist. Kui nii läheb ja see seadus vastu võetakse, siis valitsus teeb II poolaasta kvoodi kohta ettepaneku veel sellel istungjärgul ja see võetakse siis vastu koos riigieelarvega, nii nagu seaduse tekst ette näeb. See olekski minu poolt praegu kõik. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu, kui minu mälu ei peta, lugupeetud Ülemnõukogu, siis me läbirääkimised oleme pidanud ja praegu hakkame küsimustele vastama. Kas ma eksisin? Minu meelest läbirääkimised on lõpetatud. Millised on küsimused härra Kollistile? Vladimir Lebedev!
V. Lebedev
Nii nagu mina sellest projektist aru sain, läheb ka perekondade ühendamine kvoodi alla. Kui tekib olukord, kus kerkib perekondade ühendamise küsimus, aga kvoot on juba ammendatud, kuidas seondub see moment Helsingi nõupidamise otsusega perekondade ühendamise kohta ja üleüldse inimõigustega?
A. Kollist
Juhul kui selles seaduses on eelistuste määramise osa suur, kui ei ole öeldud selgelt, keda kellele tuleks kvoodi täitmisel eelistada, siis tuleb seda teha eraldi aktiga. Kuid on öeldud, et peetakse silmas perekondade ühinemist. See tähendab seda, et pererände osa peab olema eelistustes, peab olema määratud pingerea ülemises otsas. Juhul kui tekib olukord, et tõepoolest pereränne on takistatud seetõttu, et kvoot on täis, siis minu arusaamise järgi on ainukene lahendus selles, et sellised inimesed pannakse järjekorda ja nad lähevad järgmise aasta kvoodi alla. Nad on järgmise aasta kvoodi täitmisel juba eelisseisundis.
T. Made
Kõigepealt kolleeg Lebedevile n.-ö. repliigi korras, et perekonnad võivad ühineda ka väljaspool Eesti piire. Kuid ma tahaksin kolleegidele pakkuda välja, et selle seadusega on kõik asjad klaarid, lõpetada küsimuste esitamine ja panna seaduseelnõu hääletamisele, et seda vastu võtta otsekohe.
Juhataja
Lood on sellised, et praegu kehtiva reglemendi järgi ilma Ülemnõukogu otsuseta ei ole mul õigust keelata küsimusi esitamast, kuigi sõnavõttusid ei pea olema
S. Petinov
Kas teile ei tundu, et paragrahvi 2 punkt 3, mis räägib sellest, et kvoot ei laiene isikutele, kes on kutsutud Eestist tegevteenistusse teistesse regioonidesse, on vastuolus juba vastu võetud Eesti Vabariigi dokumentidega? Ja teine küsimus. Öelge, palun, kas on õiguspärane lahendada 1/3 maakonnavolikogude ja linnanõukogude otsusega migratsiooni peatamise küsimus neil aladel, kus on tööjõu defitsiit?
A. Kollist
Mis puutub sõjaväes olevatesse poistesse ja et Nõukogude armees teenimine ei ole kooskõlas mõnede varem vastuvõetud otsustega, siis ühtepidi on see nii, aga teistpidi on need poisid seal sõjaväes ja koju tagasi nad peavad saama. Sellepärast see punkt siin ka on. Ja mis puudutab tööjõu võimalikku defitsiiti olukorras, kus immigratsioon on hüpoteetiliselt täielikult peatatud, siis mõistagi teatud regioonides, kus areng on rajatud ainult sissetoodud tööjõu baasile, tekitab see paratamatult probleeme.
Juhataja
Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu, minule on laekunud kirjalik ettepanek, mille sisu on selline, et lõpetada küsimused ja panna eelnõu hääletusele. Ma saan seda teha ainult Ülemnõukogu otsusel. Lugupeetud Ülemnõukogu, kontrollime veel kord kohalolekut. Kes on selle ettepaneku poolt, et lõpetada küsimuste esitamine ja panna seaduseelnõu hääletusele? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 63 saadikut, vastu 5, erapooletuks jäi 7.
Härra Kollist, ettepanek on tulnud ka saalist panna eraldi hääletusele kvoot. Kas me viime selle protseduuri läbi selliselt, et teie kui ettekandja nimetate selle ettepaneku või jätate selle au mulle? Ma loen ise. Täname härra Kollistit!
Lugupeetud Ülemnõukogu, saalist on tulnud ettepanek, mille tõi mulle rahvasaadik Heldur Peterson, panna eraldi hääletusele, et kvoot ei tohi ületada mitte 0,03% – 3 sajandikku protsenti. Kuidas te suhtute sellisesse lähenemisviisi, kus me kõigepealt loeme kolmandal lugemisel immigratsiooniseaduse vastuvõetuks ja peale seda hääletame eraldi kvoodi kohta? Kas ollakse nõus? Nüüd on ainult sõnavõtud hääletamise motiivide kohta.
V. Lebedev
Meie rühma juhil ei tööta mikrofon, seepärast palub ta edasi anda meie palve – teha vaheaeg enne migratsiooniseaduse hääletamisele asumist, seda enam, et vaheajal meil polnud mingisugust võimalust, meie esindajad olid nõupidamisel. Palume teha vaheaeg enne hääletamist.
Juhataja
5 minutit. Selline õigus on saadikugrupil olemas. Vaheaeg 5 minutit.
H. Peterson
Ma võtan tagasi selle pakkumise. Ma lähtusin sellest, et meil on 50–60 inimest maalt pärit ja ei ole võimalik anda neile ühiselamu kohta, mille ta peale saadikuülesannete täitmist niikuinii annaks järgmisele koosseisule edasi. 0,03% oleks isegi 3 korda suurem, kui Soome seda praegu võimaldab. Lähtusin lihtsalt majanduslikust võimalustest. Ma võtan tagasi.
Juhataja
Tagasi võetud! Vaheaeg 5 minutit.
V a h e a e g


Juhataja
Palun asuda töökohtadele! Kontrollime kohalolekut. Kohal on 79 saadikut. Heldur Peterson võttis oma ettepaneku maha, nii et hääletamisele läheb immigratsiooniseaduseelnõu sellisel kujul, nagu ta oli ette kantud härra Kollisti poolt. Kas Jüri Kork soovib kõnet pidada veel? Praegu võime mõtteid vahetada hääletamise motiivide üle, kuid arvesse tuleb võtta seda, et ka hääletamise motiivides on võimalik ainult kaks korda sõna võtta.
V. Kois
Esitasin presiidiumile arvamuse paragrahvi 24 kohta, teen ettepaneku panna see eraldi hääletusele. Selgitan oma mõtet. Asi on selles, et see paragrahv määratleb omandussuhteid. Kui me võtsime vastu omandiseaduse, jätsime lahtiseks küsimuse, kas välisriigi kodanik, teise riigi elanik võib osta ja müüa omandit vabariigis. See paragrahv lahendab faktiliselt nimetatud küsimuse. Mäletan, et Tiit Made tookord tõstatas selle küsimuse, kuid siis me seda ei lahendanud. Kui me praegu hääletame, siis me eelnevalt fikseerime selle mõiste meie seaduse projektis. See on põhimõtteline küsimus ja ma teeksin ettepaneku see paragrahv üldse siit välja jätta. Kuid kui koosolek sellega ei nõustu, siis hääletada lihtsalt eraldi.
V. Lebedev
Vene keelt kõnelevad saadikud arutasid küsimust ja palusid mul teha järgnev avaldus: seoses sellega, et see projekt on vastuolus meie ideoloogiaga, rikub riigi konstitutsioonilisi aluseid, on vastuolus rahvusvahelise inimõiguste deklaratsiooniga, keelduvad vene keelt kõnelevad saadikud hääletamisest osavõtust protestiks kõigi nende rikkumiste vastu.
V. Kois
Lugupeetud kolleegid! Tahan praegu väljendada oma arvamust hääletamise motiivide kohta, kuigi ma ei pea end vene keelt kõnelevate saadikute hulka kuuluvaks. Arvan, et moraal ja poliitika on omavahel väga tihedalt seotud. Ja kui me räägime, et meie poliitika peab olema moraalne, peame me määratlema, mis on meie jaoks moraalne ja mis mitte. Arvan, et alati tuleb suhtuda tähelepanelikult nõrgema, vähemusse jääva soovidesse ja vajadustesse. Kui suhetes Liiduga on Eesti nõrgem pool, olen seisukohal, et on vaja toetada Eestit. Kui vabariigi kahe kogukonna vahelistes suhetes on mitte ainult nõrgemaks, vaid ka vähemusse jäävaks pooleks venekeelne kogukond, tähendab, tuleb kuulata teda tähelepanelikumalt. Kui meie Kirde-Eestis on eestlasi ainult 20%, tuleb seal kuulata tähelepanelikumalt neid. Olen püüdnud sellest kinni pidada siin Ülemnõukogus, kuigi nõrgema kaitsmine ei too loomulikult kunagi erilist poliitilist, moraalset või materiaalset kasu. See on alati kasuvaba.
Seepärast ma hääletasin 8. mail vabariigi staatuse ja sümboolikaseaduse vastuvõtmise poolt. Ma toetan igati näiteks eesti kultuuri keskuse loomist Narvas, eesti kooli ja lasteaia loomist Sillamäel. Kuid praegu pöördun ma kõigi saadikute poole, nagu on kombeks öelda, eesti keelt kõnelevate saadikute, kõigi humanistide, kristlaste, liberaalide ja demokraatide poole. Mõistke, käesoleval juhul me peame lahendama enda jaoks küsimuse, mis on meile tähtsam. Kas tõepoolest üldinimlikud väärtused või mitte? Ja seepärast kutsun mina ka teid hääletama nimetatud seaduseelnõu vastu. Seda on küllalt raske selgitada oma rahvale, saan sellest aru.
E. Leisson
Lugupeetud juhataja! Teen ettepaneku läbi viia nimeline hääletamine koos ajakirjanduses avaldamisega. Ja asugem ometi hääletamise juurde. Mitte miski ei väljenda meie seisukohti täpsemalt kui hääletamine.
T. Made
Austatud eesistuja, tahtsin öelda täpselt sama, mis Enn Leisson, aga nüüd lisan veel sellele juurde. Need, kes ei võta hääletamisest osa, need kinnitavad meile, et nad ei kuulu Eesti Vabariigi ühiskonda ja on siin vaatlejad.
M. Ahven
Kolleegid, ja eriti vene rahvusest inimesed, ma kutsun teid siiski hääletama eelnõu poolt, sest mina arvan, et me aitame sellega ka suurt ja tärkavat Venemaad.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kõigepealt hääletame Valeri Koisi ettepanekut ja siis otsustame nimelise hääletamise saatuse. Ma oletan, et Koisi ettepanek tuleks panna hääletamisele sellises formuleeringus: „Kes on selle poolt, et § 24 kinnitada sellises redaktsioonis, nagu ta on esitatud seaduseelnõu projekti autorite poolt?” Kas sobib selline lähenemisviis? Alar Maarend!
А. Maarend
Lugupeetud juhataja, ma tegin eelmisel lugemisel ettepaneku, et § 24 lõige 1, 3 ja 4 hääletatakse eraldi lõikude kaupa, et kas lõige 1 jääb sisse, lõige 3 jääb sisse ja lõige 4, kas see jääb sisse. Nii et palun panna need lõikude kaupa hääletusele.
Juhataja
Õiguskomisjoni esimees teeb sellise ettepaneku, et võimalike vigade ja segaduste vältimiseks Valeri Kois formuleerib isiklikult oma ettepanekud. Ei, kohapealt, vajutage nupu peale, formuleerige ettepanek, me sellisel juhtumil lubame Tõnu Antoni oma kohale ja paneme selle kohe hääletusele. Palun, Valeri Kois!
V. Kois
Mina toetan seda Maarendi ettepanekut, et hääletada kõik need kolm punkti eraldi, kas jätta või mitte.
Juhataja
Palun, hakkame esimesest peale. Palun, Valeri Kois, formuleerida oma ettepanek!
V. Kois
§ 24 p. 1. „Eestis paiknevad kinnisvarad, välja arvatud tootmis-tarbimine, võib omada ostu-müügi või vahetuse teel üksnes Eestis alalist elunemisluba omav isik.” Palun see välja jätta.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et § 24 p. 1 lõik välja jätta? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 18 saadikut, vastu 49, erapooletuks jäid 3. Lähme järgmise punkti juurde. Valeri Koisil ei ole rohkem ettepanekuid, võetakse maha päevakorrast. Kas on veel märkusi, proteste? Ei ole proteste. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et immigratsiooniseaduse vastuvõtmisel viiakse läbi nimeline hääletamine? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 66 saadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuks jäi 1.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu immigratsiooniseadus kolmandal lugemisel. Palun hääletada, nimeline hääletamine! Selle ettepaneku poolt on 67 saadikut, vastu 4, erapooletuid ei ole. Immigratsiooniseadus on vastu võetud!
Nüüd olen mina segaduses. Kas immigratsiooniseadus on konstitutsiooniline seadus? Millises konstitutsioonis see sees oli? Tõnu Anton, mina paluksin selles küsimuses abi. Kas on meil õigus küsimust niimoodi püstitada?
T. Anton
Arvan, et pole tegemist konstitutsioonilise seadusega. Juhiksin veel tähelepanu sellele, et alati, kui on olnud vajalik kvalifitseeritud häälteenamus, on istungjärgu juhataja ka sellele eelnevalt tähelepanu juhtinud. Nii et praegu teeselda imestust on minu meelest kohatu.
V. Lebedev
Immigratsiooniseadusel on konstitutsiooniline iseloom, ta puudutab konstitutsioonilisi aluseid, kehtivat Eesti NSV konstitutsiooni. Eeskätt 5. peatükki ja 6. peatükki, seda juba esimesel pilgul. Me võime valmistada ette ekspertide arvamuse, loetleda konkreetselt, milliseid Eesti NSV konstitutsiooni sätteid on selle immigratsiooniseadusega rikutud. Palun lugupeetud spiikerit anda õiguskomisjonile ülesanne see küsimus läbi vaadata.
Juhataja  
Ma palun ka see kirjalikult esitada, et ta meil kaduma ei läheks.


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
12. ISTUNGJÄRK
NELJAS ISTUNG
26. juuni 1990


Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduseelnõu teine lugemine
Juhataja
Alustagem! Kohaloleku kontroll. Kohal on 79 saadikut. Lugupeetud Ülemnõukogu, mõned teadaanded enne päevakorra juurde minekut. Täna õhtul, kohe peale plenaaristungi lõppu toimub presiidiumi istung Kadriorus, ma palun presiidiumi liikmetel valmistuda istungiks.
Lugupeetud Ülemnõukogu, jätkame istungjärku. Me võtame käsile päevakorra neljanda punkti „Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduseelnõu teine lugemine”. Ettekandja on Maksuameti peadirektor Villar Aron.
V. Aron
Lugupeetud Ülemnõukogu saadikud! Pärast seaduseelnõu esimest lugemist on tulnud õlletootjate põllumajandusettevõtete ultimatiivne taotlus, et juhul kui hakatakse toodangut maksustama, siis nad lõpetavad tootmise. Juba eelmisel korral oli juttu sellest, et neile on vaja anda soodustust. On valminud valitsuse määruse projekt, milles õlle üldise maksumäära 3.20 dekaliitri juures on põllumajandusettevõtetele kehtestatud soodustatud maksumäär 70 kopikat dekaliitrilt. Selle määraga laekub aktsiisimaksu neilt 485 tuhat rubla, mis siis vastab sellele, mis on eelarve projektis ette nähtud, seal oli 0,5 miljonit rubla. Taotlus on esitatud ka kartulikasvatajate ühistu poolt, kes kavatsevad hakata tootma piiritust. Seni neil ei ole veel tootmisluba ja ei ole ka alustatud tootmist. On täiesti võimalik, et ka peale nende tekib juurde aktsiisimaksuga maksustatavate kaupade tootjaid. Seejuures omahind toodangule võib suuresti erineda rea objektiivsete põhjuste tõttu, näiteks erinev tooraine, tootmise maht ja muud põhjused. Ilmselt ei ole võimalik praegu ette aimata kõiki tekkivaid probleeme ja seetõttu oleks otstarbekohane jätta kehtima seaduse § 9, mis lubab valitsusel anda soodustusi juhul, kui toodang on vajalik ja maksumäär takistab tootmist. Võrreldes eelnõu esimese variandiga on ette nähtud veinidelt, õllelt ja piirituselt maksumäärad rublades dekaliitrilt. See muudab asja lihtsamaks – pole vaja ametlikult kehtestada müügihindu ja soodustuste korral pole vaja kehtestada erinevaid hindu ja muuta väljastamistingimusi. Ühtlasi annab see võimaluse tootjatel saada täiendavat kasumit kõrgema hinnaga parema kvaliteediga toodangu realiseerimisest. Eelmisel korral oli ka küsimus sotsiaalsest kontrollist, leian, et sotsiaalne kontroll on vajalik nende maksuseaduste suhtes, mis puudutavad vahetult elanikkonda. Aktsiisimaks võib mõju avaldada, kui ta põhjustaks tootmise seiskamist või esmatarbekaupade hindade tõusu. Esitatud eelnõu, arvestades ettevalmistatud valitsuse määruse projekti soodustuste kohta, ei tohiks seda kaasa tuua. Veel kord ma arvan, et vajalike kaupade tootmist ei tohi aktsiisimaks takistada.
Juhataja
Kõigepealt küsimused ettekandjale. Ma rõhutan seda, sõnavõtud tulevad hiljem.
G. Israeljan
Me teame, et aktsiisimaks on kaudse maksu liik, mida arvestatakse enamasti laiatarbekaubalt, samuti teenustelt, ja mis arvatakse kauba hinna või teenuste tariifide hulka. Sellega seoses on mul 3 küsimust.
Esiteks, kui me selle seaduse vastu võtame, mitme miljoni rubla võrra meie eelarve suureneb? Teiseks, millistele kaubaliikidele aktsiisimaks laieneb, kas neile kaupadele, mida me vabariigis toodame või kõigile neile kaupadele, mida vabariigis müüakse?
Kolmandaks, kui palju tõusevad nende kaupade hinnad kauplustes?
V. Aron
Eelarvesse laekub täiendavalt aktsiisimaksuna umbes 17 miljonit rubla. See on peaasjalikult etüülpiirituselt. Ja nagu ma ütlesin, õllelt oli siin kuskil pool miljonit ja veinilt on ka kuskil 3 miljoni ümber. Nii et kõik kokku on 17 miljoni rubla ümber.
On ette nähtud, et aktsiisimaks laieneb kõikidele meil vabariigis toodetavatele või sisseveetavatele kaupadele. Sisseveetavatest kaupadest ainult nendele, mida ei ole käibemaksuga maksustatud. Kui kaup tuleb sisse teistest liiduvabariikidest, siis üldiselt on need kaubad käibemaksuga maksustatud ja meil maksustamisele ei kuulu. Aga võib juhtuda, et nende hulgas on ka mingisugust teist teed pidi saadud kaupu, mis ei ole käibemaksuga maksustatud, sel juhul tuleb nad maksustada meil siin.
Hinnad. Hinnad ei peaks tõusma, sellepärast et ka praegu kehtib nendele kaupadele käibemaks ja aktsiisimaks põhiliselt hakkab asendama käibemaksu. Hindade tõus võib tekkida veinidel, mida toodavad põllumajandusettevõtted. Hinnad võivad mingil määral tõusta parfümeeriatoodetel, mille valmistamiseks kasutatakse piiritust. Kuid üldiselt hindade tõusu peale ei ole siin mängitud.
J. Allik
Lugupeetud härra Aron, ma olen asjast nii aru saanud, et see 17 miljonit on siiski pool aastat, aastas on ta ligi 40 miljonit, ja nagu te ütlesite, aktsiisimaks peaks asendama käibemaksu. Vahe on siiski 40 miljonit rubla, mida vabariigi eelarve täiendavalt saab. Ma pean esitama uuesti selle küsimuse, mida ma esitasin eelmine kord, lihtsalt lootes, et mingi info on ehk juurde tulnud. Kus on garantii, et see 40 miljonit ei tule minu valijate taskust?
V. Aron
Jaa, see on poolaasta, nii et aastas on muidugi kahekordne summa. Garantii? Asi on selles, et see osa, mis täiendavalt laekub, ütlen veel kord, et see tuleb piiritusest ja selle tarbijad ei ole ju üksikinimesed, kuna jaevõrgu kaudu meil piiritust ei müüda, vaid asutused, suurem osa nendest on konstrueerimisbürood, arvutuskeskused ja väga paljud ettevõtted, kellele on eraldatud piiritust mingisuguste seadmete, masinate puhastamiseks või laboratoorseteks töödeks. Tervishoiule läheb piiritust küllaltki palju, kusjuures eelarves nähakse ette sellesama laekuva summa arvel kompensatsioon, mis läheb tervishoiule, nii et vahetult ostjat see ei puuduta.
A. Zõbin
Rääkisin juba eelmisel korral sellest, et sellele seadusele oleks soovitav teha insener-tehniline ekspertiis, sest piiritus on laialdaselt kasutatav suhteliselt ohutu lahusti, bensiini või praegu palju räägitava freooniga võrreldes. Kõrgendatud maksumus, kuni 40 rubla liitri eest, viib selleni, et üks Tallinna tehas näiteks peab maksma selle eest umbkaudu terve tehase töötajate 13 palka. Nähtavasti hakatakse kasutama muid lahusteid, niisuguseid, mis reostavad loodust jne. Arvan, et seda seadust vastu võttes tuleks teha siiski keemilis-tehniline või insener-tehniline ekspertiis. Ei tohi seadust vastu võttes ja ettevõtteid maksustades halvendada nende ettevõtete tootmistingimusi.
V. Aron
Siin kasutatakse piiritust muidugi muuks otstarbeks kui alkohoolsete jookide tootmiseks. Nagu ma ütlesin, see kogus üldisest piirituse kogusest on küllalt väike ja ma eeldan seda, juhul kui piiritust hakatakse meil paremini säilitama, kasutama ja õigeks otstarbeks kasutama, siis ei peaks piirituse tarbijatel eriliseks raskuseks olema seda täiendavat maksusummat ka kokku hoida. Sest võib-olla seda piiritust ei olegi vaja selleks otstarbeks nii palju. See ei ole meile kellelegi saladuseks, et küllalt suur kogus sellest piiritusest, mis ettevõtetele eraldatakse, lihtsalt juuakse ära.
T. Kork
Minu küsimus on ajendatud natuke imelikust olukorrast, vähemasti minu arvates. Ülemnõukogu kehtestab maksuseaduse, konkreetsel juhul aktsiisimaksu seaduse. Valitsusel on juba valmis määruse projekt soodustuste kohta, tähendab, möödamineku kohta sellest seadusest, mille seadusandlik organ vastu võtab. Küsimus on selline, kas peate sellist olukord normaalseks või oleks mõeldav, et maksusoodustuse kehtestab valitsuse ettepanekul Ülemnõukogu?
V. Aron
Asi on niimoodi, et teoreetiliselt võttes peaksid maksma kõik ühesuguste määradega ja mingisuguseid soodustusi ei peaks üldse vaja olema. Meie praeguses situatsioonis me lihtsalt ei saa seda teha, kuna meil on tootmis- ja majandamistingimused kujunenud aastate jooksul niisuguseks välja, nagu nad on. Sellepärast ei ole seda võimalik teha ja mingisugune võimalus soodustada neid, kes praegu seda üldist maksumäära välja ei kannata, peab siiski olema. Nüüd sellest, kes seda soodustust peaks andma. Arvan, et esialgu võiks siiski valitsusel niisugune õigus olla, et operatiivselt neid küsimusi läbi vaadata. Ma mõtlen seda, et meile võib edaspidi tekkida uusi tooteid, kellele ka mingil põhjusel ei sobi praegune maksumäär, objektiivsetel põhjustel peaks siis kiiresti olema võimalik seda asja korraldada. Arvan, et valitsus on siiski võimeline seda õigesti otsustama.
P. Jermoškin
Lugupeetud kõneleja! Tahan tagasi pöörduda küsimuse juurde, mille esitas teile rahvasaadik Allik. Asi on selles, et ühest küljest te selgitasite, et aktsiisimaks ei mõjusta tõepoolest maksumaksjat. Tahaksin esitada küsimuse veidi teises tõlgenduses. Asi on selles, et ettevõtja, keda maksustatakse kõrgendatud maksuga, peab juhul, kui tal pole võimalik tõsta tema poolt toodetava kauba hinda, otsima teisi võimalusi oma ettevõtte rentaabluse tagamiseks. Üks niisugune ja minu arvates kõige kergem võimalus on töötasu alandamine. Nii näen ma uue, eeldatava, tulumaksu arvutamise süsteemi ja aktsiisimaksu seaduse vastuvõtmise taga olulist elatustaseme langust.
V. Aron
Ma ei arva, et aktsiisimaks peaks mõjuma töötajate palkadele. Kordan veel kord, et suurem osa sellest aktsiisimaksust annab piiritus ja see jaotub väga paljude ettevõtete vahel, nii et kui me võtame ühe konkreetse ettevõtte, siis ta ei pruugi olla ei tea kui suur summa üldse. Sellepärast ma ei arva, et selle tagajärjeks peaks olema ilmtingimata töötajate palkade vähendamine.
I. Raig
Härra Aron, kas oleks mõeldav seoses uue aktsiisimaksu seaduse vastuvõtmisega teha muudatusi ka maksu raamseaduses, mis võeti vastu teatavasti möödunud aasta lõpus? Ma pean silmas seda, et aktsiisimaksust tulevad laekumised oleks võimalik suunata ka kohalikku eelarvesse. Praegu, vana raamseaduse kohaselt, võib seda teha ainult vabariigi eelarvesse. Mõlemal juhul, kas ei või jaa, paluks põhjendust.
V. Aron
Ma olen seisukohal, et maksud peaksid olema ära määratud, kuhu nad täpselt laekuvad. Peaks olema võimalikult vähe neid makse, mis võivad laekuda nii ühte kui teise eelarvesse, nii riigieelarvesse kui kohalikesse eelarvetesse. Nii on ka selles maksukorralduse seaduses enam-vähem paika pandud, mis maks kuhu eelarvesse laekub. Et oleks nii riigieelarvel kui ka kohalike omavalitsuste eelarvetel kindel tulude baas, millega nad saavad arvestada. Ja seetõttu ma ei pea praegu otstarbekohaseks muuta olukorda selliseks, et teatud osa aktsiisimaksust hakkaks laekuma kohalike omavalitsuste eelarvetesse. Sest siin saaks tulla ainult kõne alla mingisugune jaotus, kas lähtuvalt siis tootja-ettevõtte iseloomust või millestki muust tingimusest lähtudes, aga mitte mingit üldist jaotust, et näiteks kindlalt laekub viinalt sinna ja õllelt sinna, see ei oleks minu arvates õige.
А. Käärma
Kas lugupeetud hr. Aron võiks öelda, kui palju tuuakse vabariiki piiritust sisse? See ei ole tõenäoliselt maksustatav aktsiisimaksuga. Ja kas ei võiks siis seaduse projektis olla säte, mis soodustaks selle piirituse tootmist kohapeal ning siis selle pealt juba aktsiisimaksu laekumist vabariigi eelarvesse?
V. Aron
Väljastpoolt sisse toodud piiritus kuulub täpselt samuti aktsiisimaksuga maksustamisele, sest aktsiisimaksuga on ette nähtud maksustada kõik ettevõtete poolt toodetavad ja ka sisseveetavad kaubad, millele on aktsiisimaks kehtestatud, kui nad ei ole eelnevalt käibemaksuga maksustatud. Piiritus ei ole käibemaksuga maksustatud, seega sisseveetav piiritus kuulub meil siin maksustamisele.
J. Kass
Kuidas mõjub selline aktsiisimaks õlletootmisele, mida praegu ei jätku? Kas on prognoos suurenemise või vähenemise poole? Kas on sellise aktsiisimaksuga oodata ka õlle hinna tõusu, aga õlu on esmatarbekaup minu arvates.
V. Aron
Ma arvan, et see ei peaks õlletootmisele üldse mõjuma. Asi on nimelt selles, et aktsiisimaksu määr, üldine määr õllele on välja viidud täpselt selles määras, mis praegu on õlle jae- ja hulgihindade vahe, s.t. mis praegu makstakse käibemaksu. See erinevus puudutab muidugi suuri õlletootjaid – Saku Õlletehast ja Tartu Õlletehast. Väiksemad õlletootjad maksavad käibemaksu praegu vähem, see on siis Pärnu Õlletehas ja Varma. Nendele on meil esitatud projekt kehtestada madalam määr, mis vastab sellele käibemaksumäärale, mis nad praegu maksavad. Täiendav on ainult 5 kolhoosi õlletoodangult 485 tuhat rubla II poolaastal, mis võiks siis mingil määral kaasa tuua õllehinna tõusu. Võiks tuua, aga ei pruugi tuua, sest need õlletehased töötavad siiski kasumiga, mitte kahjumiga. Eelmisel aastal oli nendel viiel õlletehasel kasum nende arvestuste järgi 3,5 miljonit rubla.
A. Järvesaar
Austatud ettekandja, öelge palun, kas aktsiisimaksuga maksustatakse kaupade käibeid protsentides, kas hulgihinnas või jaehinnas, ja kui jaehinnas, siis kas enne 1. jaanuari kehtivate hindade järgi või praeguste järgi? Ja teine küsimus. Kas kindla dekaliitri maksu kehtestamisega ei ole sellist ohtu – juhul kui langeb nende toodete hind, siis tootjad kaotavad või vastupidi?
V. Aron
On mõeldud vist müügihinda. Edaspidi meil tõenäoliselt niisugune mõiste nagu jaehind ja hulgihind kaovad üldse ära ja müügihinnast arvestatakse maha see osa, mis tänavu aasta lisati hinnale sotsiaalfondi heaks. Ei ole õige maksustada seda summat, mida tootja ei saa. Nüüd dekaliitri määrast. Jah, hinna languse puhul tootja kaotab tõesti, see on õige, kuid mulle tundub, et meil esialgu siiski ei ole arvata, et hinnad hakkaksid langema.
R. Järlik
Austatud härra Aron, te ütlesite, et aktsiisimaksu kehtestamine ei tohi tõsta kaupade jaehinda. Kas selleks, et meie, seaduse poolt hääletajad, võiksime kindlad olla, et seda tõesti ei juhtu, ei oleks õigem lisada seadusse paragrahv 11-ndana (kusjuures siis praegune nihkuks 12-ks) selline paragrahv: „Käesoleva seaduse rakendamine ei too kaasa aktsiisimaksuga maksustatavate kaupade hindade tõusu.”
V. Aron
Seda ei ole võimalik sinna kirjutada, sest tegelikult on hinnaseadus ju vastu võetud. Selle järgi võivad ettevõtted ise oma toodangule hinnad määrata ja need ei pruugi üldse olla seotud aktsiisimaksuga. Hinda võib niisama tõsta, ilma et see kaup üldse aktsiisimaksuga maksustatud oleks. Nii et me ei saa seda kuidagi garanteerida, et ettevõte oma toodangu hinda ei tõsta ka ilma aktsiisimaksuta. Nii et sellepärast juba ei saa seda siia kuidagi kirjutada.
Juhataja
Suur tänu! Härra Aron, meil praegu ei ole teile rohkem küsimusi. Majanduskomisjoni seisukoha teeb meile teatavaks Kalju Koha.
K. Koha
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Nagu teile praegu ette kanti ja siit arutlustest ja küsimustest selgus, on peamine probleem aktsiisimaksuga maksustamisel väikeettevõtete osas. Sest kui me kasutame lisa 1 ja lisa 2 pakutud maksumäärasid, siis osa ettevõtteid ei kannata seda koormat välja samade müügihindade juures. Kuna härra Aron märkis, et me oleme üleminekuperioodis, siis komisjon pidas vajalikuks § 9-st lähtuvalt, et Eesti Vabariigi Valitsusel on õigus teha maksusoodustusi antud olukorrast lähtuvalt. Tekib kaks võimalust: kas me anname vabariigi valitsusele õiguse teha maksusoodustusi või võtab Ülemnõukogu selle õiguse endale. Vahetult enne siia teie ette tulekut tekkis selline mõte, et vabariigi valitsus teeks maksusoodustusi Ülemnõukogu ettepanekul. Mõte väärib tähelepanu.
Informatsiooni korras ütlen, et kogu aktsiisimaksuseaduse eelnõu kohta tuli ainult üks ettepanek 19. juuni seisuga, see oli härra Jaak Jõerüüdilt. Vastuseks teie küsimusele kangete veinide osas selgitan, et kui on tehnoloogiliselt lisatud piiritust, siis neid veine loetakse kangeteks veinideks.
Peale 19. juunit on majanduskomisjonile laekunud teatud märkusi. § 3 juurde on lisatud selline märkus, et maksustamisele ei kuulu kehtestatud hinnalisandid, mis kantakse riigieelarvesse. Põhimõtteliselt see täpsustab § 3 ära, kuna teatud kaupade puhul kehtestatud hinnalisad on tekitanud segadust, kas võetakse aktsiisimaksu koos hinnalisandiga või ilma.
Ja majanduskomisjon teeb ettepaneku antud seadus sellisel kujul, nagu ta teil laual on, koos tehtud parandustega vastu võtta.
Juhataja
Suur tänu! Kas Toomas Korgil on küsimus Kalju Kohale? Sõnavõtt, jah? Mul on ettepanek, et enne annaksime sõna Lembit Arrole kõnepuldist ja siis saab kohapeal sõna Toomas Kork.
L. Arro
Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu! Maaelukomisjon ja maasaadikute grupid on päris palju tegelnud selle aktsiisimaksu küsimusega, käinud ringi ka nendes majandites, kes toodavad õlut ja marjaveine. Kolhoosidel võib tekkida hinnatõusu tõttu olukord, et tuleb lõpetada õlle tootmine. Selle tagajärjel oleks riigil saamata jäänud tulu ca 7 miljonit rubla. Näiteks tõstetakse õlu hinda 100%, sel juhul riik võtab 100% ära ja teine 100% jääb majandile, ja siis see raha jääb saamata. Kuid ka käesoleva aktsiisimaksu kinnitamise korral on majanditel päris tõsiseid probleeme. Aktsiisimaks tahetakse kehtestada 1. juulist, kolhoosidel on aga planeeritud k.a. tootmis-finantsplaanidest saadava kasumi summad juba ehitustesse, samuti kolhoosnikute osamaksude väljamaksmiseks. Seoses ehituste ja mitmete muude asjade kallinemisega võivad need objektid jääda pooleli. Põhiliselt on need koolimajad ja sotsiaalobjektid. Sellise aktsiisimaksu rakendamisega ei ole õlletootmine enam rentaabel ja majandid hakkavad saama kahjumit. Ja selle tagajärjel võeti vastu Maatööstuse Liidu poolt protokoll, et kui selline seadus vastu võetakse, siis lõpetavad majandid õlletootmise, lähevad praegu kollektiivpuhkusele ja edasi õlut majandites enam ei toodeta. Kuna aga õlut on niigi vähe, siis ei tohiks seda lubada. Täna me kuulsime, et valitsus on teinud määruse, kus antakse soodustusi majanditele-õlletootjatele 3,2 rubla asemel 70 kopikat. Majandid on sellega nõus edasi tootma. Majanditega on selles suhtes konsulteeritud. Loomulikult tahetakse garantiid, et selline määrus saab tõesti olema. Teiseks, et see ei kehtiks ainult 1990. aastal, see peaks olema pikaajalisema kehtivusega, kuna majanditel on vaja teada edasist perspektiivi. Kui on vaja tootmine lõpetada, siis tuleb ju leida seal tehases töötavatele inimestele töö või tehased rekonstrueerida. Samuti on ettepanek puuvilja- ja marjaveini tootvatele kolhoosidele rakendada 11 rubla asemel 7.50 rubla, siis jääks majanditele ka kasumit, kuna on teada, et 1. jaanuarist tõusevad sotsiaalmaks ja samuti tulumaks, aga neid majandeid oleks meil ikkagi vaja, kes seda veini toodavad. Kui on head õuna-aastad, siis väga palju läheb meil õunu lihtsalt raisku ja kuhugi panna ei ole. Minu ettepanek oleks, mis on ka maagrupiga läbi arutatud, et tuleks võtta seadusesse sisse soodustus ja mitte jätta seda ainuüksi valitsuse teha, sel juhul oleks majandid kindlustatud ja võiksid perspektiiviga edasi töötada.
T. Kork
Lugupeetud eesistuja! Kõigile meile on teada, et majandustingimusi on väga erinevaid, sellest tulenevalt ei saa olla ka maksud kõigile ühtemoodi. Tundub, et seaduse projekti koostajad on ka seda arvestanud ning toonud seadusse sisse § 9, mis kõlab: „Eesti Vabariigi Valitsusel on õigus teha maksusoodustusi.” Põhimõte on õige – maksuseadusi on tarvis. Kuid ma ei pea võimalikuks, et valitsusel või mõnel parteil või ükskõik kellel oleks õigus muuta meie poolt vastu võetud seadust. Praegu me oma seadusega anname otseselt valitsusele kohustuse seda teha. Eelnevast tulenevalt teen ettepaneku sõnastada arutusel oleva seaduseelnõu, mis hiljem muutub seaduseks, § 9 järgnevalt: „Eesti Vabariigi Valitsusel on õigus teha Eesti Vabariigi Ülemnõukogule ettepanekuid tähtajaliste maksesoodustuste kohaldamiseks.”
I. Raig
Austatud kolleegid! Ma tahaksin samuti rääkida § 9 maksusoodustustest ning üldse maksude laekumise struktuurist. Mul on ette panek kaaluda seda võimalust, et aktsiisimaks võiks laekuda ka kohalikku eelarvesse vastavasisulise paljude maasaadikute toetusallkirjadega ettepaneku alusel. See peaks olema laekunud juhataja lauale, kuid kahjuks sellest ei ole veel praegu informatsiooni. Seal sisaldus ka ettepanek panna asi hääletamisele. Ma tahaksin seda ettepanekut veel kommenteerida. Kui härra Aron väga õigustatult tõi ette põllumeeste mured ja eelkõige õlletootjate mured, siis ma vaataksin asja natuke laiemalt ning ütleksin, et see ei ole mitte ainult nende majandite küsimus, viie õlletootja küsimus. Õlle ja ka veini tarbijad on mitte ainult ühe majandi territooriumil, vaid kogu selle ümbruskonna, piirkonna territooriumil, kus neid saadusi toodetakse. Oleks õiglane anda aktsiisimaks kohalikku eelarvesse, siis oleks võimalik seda summat, mis maksust laekub, kasutada kogu territooriumi rahva vajaduste rahuldamiseks.
P. Jermoškin
Siin on väikesed erinevused eesti- ja venekeelse teksti vahel. Vene keeles kõlab paragrahv 8 nii: „aktsiisimaksuga ei maksustata vabariiki sisseveetavaid kaupu juhul, kui neid maksustatakse käibemaksuga”.
Arvan, et paragrahvile 8 tuleks lisada: „ja vabariigis toodetavaid kaupu, juhul kui neid maksustatakse käibemaksuga”, seega on see täpsustav ettepanek.
A. Veetõusme
Me oleme jällegi raskuste ees, võttes vastu ühte seadust. Nagu tavaliselt, huvid lahknevad, kuid me peame arvestama kahe asjaoluga. Ühelt poolt eelkõige Eesti Vabariigi kui terviku huvi ja teiselt poolt tuleb arvestada ka Ülemnõukogu enda töövõimet. Siin tehtud ettepanek, et Ülemnõukogu teeb maksusoodustusi Eesti Vabariigi Valitsuse esildisel, tähendab seda, et Ülemnõukogu peab hakkama jällegi kõikide nende maksusoodustustega tegelema. Me ei saa oma põhilisi poliitilisi otsuseidki valmis tehtud. Me tahame veel endale juurde saada õigusi, kuid kas me neid ka kohustustena suudame täita?
Teiseks. Me oleme valinud valitsuse, nii hea või halb kui ta on, siis järelikult me peаme teda usaldama, kuid meil jätkub see kahtlustuse maania, et ikka valitsus kedagi petab. Lõppkokkuvõttes me saame ju ka valitsust tagasi kutsuda, valitsuse otsuseid annulleerida, kuid praegu, kui me jätame aktsiisimaksu vastu võtmata, see tähendab sisuliselt ka täiendava eelarve läbikukkumist. Neil, kes ei taha seda seadust vastu võtta, tuleks leida ka vastavad täiendavad tuluallikad eelarvesse või siis põllumajanduse või sotsiaalsfääri arvelt kulutusi vähendada. See võimalus on ka olemas. Praegu on meil vaja teha siiski selline poliitiline otsus, kas me võtame seaduse vastu või mitte. Ning tuleb usaldada ka valitsust.
T. Käbin
Kaks arvamust arutusel oleva projekti kohta. Kõigepealt ma ühinen täielikult eelkõnelejaga, sest kui me muudaksime § 9 härra Korgi poolt ettepandud sõnastuses, et valitsusel on õigus teha ettepanekuid soodustuste kohta Ülemnõukogule, valitsus võib seda õigust mitte kasutada. Tegelikkuses ei muutu mitte midagi. See vaidlus siin tuletab meelde vaidlusi Moskvas rahvasaadikute kongressil Ülemnõukogu ja valitsuse vahel, kus igaüks tahab endale saada rohkem õigusi. Peame ikkagi aru saama sellest, et Ülemnõukogu on seaduseandja, igapäevast tegevust korraldab valitsus ja tootjad peavad oma garantiid kindlalt saama. Aga üks küsimus seoses seaduse eelnõuga: nimelt aktsiisimaks asendab käibemaksu. Kas me ei peaks seda sõnaselgelt ka otsuses või seaduses endas välja ütlema?
Juhataja
Suur tänu! Kõik hääletamisele minevad ettepanekud palun kirjalikult. Mul on Ülemnõukogule ettepanek lõpetada läbirääkimised.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised aktsiisimaksu seaduseelnõu teemal? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 69 saadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuks jäid 3.
Lugupeetud Ülemnõukogu, lugupeetud härra Aron! Meil on saadikute poolt tehtud mõned ettepanekud, mis puudutavad paragrahve 3, 9. Kas härra Aron soovib lõppsõna?
V. Aron
§ 3 juurde oli ettepanek, et lisada sinna lause, et maksustamisele ei kuulu hinnalisad. Seda võib muidugi siia lisada, ainult arvestades seda, et see hinnalisand oli meil ajutiselt kehtestatud. Kas on mõtet alalisse seadusesse ajutisi asju sisse pаnnа. Sest rakendamise juhendis on täpselt kirjutatud, missuguse hinna pealt läheb, aga muidugi see asja ei sega. Ta võib ükskõik kus kohas olla. Siis § 9 suhtes olen ma muidugi endisel seisukohal, et valitsus võiks siiski neid asju otsustada. Siis oli siin ettepanek, et soodustused kehtestada mitte ainult 1990. aastaks, vaid pikemaks perioodiks. Ma arvan niimoodi, et kas on praegusel ajal õige kehtestada pikemaks perioodiks, kui me ei tea täpselt, mis meil üldse hakkab toimuma hindadega ja muude majandustingimustega. 1990. aasta lõpul tuleb 1991. aasta küsimus uuesti niikuinii läbi vaadata, kas ja kui palju on vajadus. Kas see peab olema just niisugustel määradel soodustus või hoopiski võib-olla suurem või väiksem. Arvan, et siiski võiks esialgu palka panna ainult 1990. aasta. Siis puuvilja- ja marjaveini suhtes oli ettepanek, et põllumajandusele kehtestada 7,5 rubla dekaliitri kohta. No see on muidugi teie otsustada, ainult et ärge siis unustage ära eelarve läbivaatamisel sedasama parandust sisse viia. Oli ettepanek panna § 2 juurde, et aktsiisimaksuga maksustatavatelt kaupadelt ei võeta käibemaksu. Jah, selle võib sisse kirjutada küll, kuigi erilist vajadust selleks ei ole, sest ega käibemaksuga ega mingisuguse dokumendiga ei ole täpselt paika pandud, missugust kaupa maksustatakse, missugust mitte, iga kauba jaoks on olenevalt hindadest tekkinud jae- ja hulgihinna vahe, ja see on käibemaks. Nii et kui see aktsiisimaks kehtestatakse, siis automaatselt kaob nendelt kaupadelt muidugi käibemaks ära, aga selle võib siia sisse kirjutada.
Juhataja
Ma paluksin kõik kirjalikud ettepanekud anda minu kätte, mis hääletamisele lähevad.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Hakkame otsustama! Minu poolt pakutud protseduur on selline. Kõigepealt võtame selle seaduseelnõu aluseks, siis võtame seisukohad paranduste suhtes ja siis otsustame seaduseelnõu saatuse tervikuna.
Kes on selle poolt, et võtta käesolev Eesti Vabariigi aktsiisimaksuseaduseelnõu aluseks? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 75 saadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuks jäid 5.
Ja nüüd Tiit Käbini parandus. Kes on selle poolt, et lisada paragrahv 2 lõppu „aktsiisimaksuga maksustatavatelt kaupadelt ei võeta käibemaksu”? Selle paranduse poolt on 62 saadikut, vastu 10, erapooletuks jäid 9. Nüüd Pavel Jermoškini ettepanek.
P. Jermoškin
Seoses sellega, et Tiit Käbini poolt tehtud parandus ei ole minu omaga vastuolus, ma võtan oma ettepaneku tagasi.
Juhataja
Suur tänu! See oleks ka loogiline. Nüüd Lembit Arro parandused paragrahv 3 juurde. Ma loen need kõigepealt ette ja siis formuleerin, kuidas hääletamisele paneme. Need on maaelukomisjoni ettepanekud. Esiteks paragrahv 3 täiendada järgnevalt: „Maksustamisele ei kuulu kehtestatud hinnalisandid, mis kantakse riigieelarvesse”, ja vormistada lisa 2 all järgnevalt: „Aktsiisimaksuga maksustatavad kaubad ja maksumäärad rublades maksustatava kauba dekaliitri kohta”. Ja nüüd siis numbrid. Viinamarjavein, kuiv 12,3, kange 14,5. Sisuliselt see tabel jääb samaks, aga juurde tuleb „maksusoodustustega tootjad” ja seal on puuvilja- ja marjaveinile antud 7,5 ja õllele 0,7. Lembit Arro!
L. Arro
Lugupeetud juhataja, kuna praegu saime teada, et valitsuse määruseprojektis on õllele antud soodustus kolhoosidele 3,2 asemel 0,7, siis minu ettepanek oleks selline, et puuvilja- või marjaveini 11 asemele pаnnа 7,5 ja tagumine rida maksusoodustuste kohta hoopis maha tõmmata.
Juhataja
Suur tänu, ma ei hakka siis 2. punkti üle kordama, teil kõikidel on seaduseelnõu projekt käes ja te lihtsalt võrdlete puuvilja- või marjaveini tabelis toodud rublalist väärtust dekaliitri kohta. Seaduseelnõu lisas nr. 2 on 11, Lembit Arro ettepanek on 7,5. Ja nüüd ma formuleerin, mida me hääletamisele paneme. Paragrahv 3, maaelukomisjoni täiendus on järgmine: „Maksustamisele ei kuulu kehtestatud hinnalisandid, mis kantakse riigieelarvesse.” Üks hetk. Ants Veetõusme!
A. Veetõusme
Härra juhataja, ma lihtsalt oleksin järgmise punkti ees öelnud seda, et kui maaelukomisjon paneb ette selle väiksema alammäära, siis paluks homseks anda ka vastavad tulude suurendamise või kulude vähendamise projekti summad.
Juhataja
Suur tänu! See on Ants Veetõusme ettepanek.
Kas Lembit Arro soovib muuta oma ettepanekut või tagasi võtta? Kõigepealt küsin ma Lembit Arro käest.
L. Arro
Kui see niigi on selge, siis võib § 3 paranduse ära jätta, aga 7,5 juurde ma küll jääksin, kuna see summa ei ole eelarves eriti suur, aga mõnele üksikule majandile mõjub ta küllalt.
T. Kork
Lugupeetud eesistuja! See arv ei ole küll suur, räägitakse 600 tuhandest rublast. Olen saanud riigi poolt tasuta ökonomisti hariduse ja kui ühte arvu teisega asendada, siis ma tahaksin näha seal ka põhjendust. Praegu ma ei ole näinud põhjendust, miks peaks 11 asendama 7,5-ga.
Juhataja
Nüüd, otsustamise faasis saadikud otsustavad oma teadmiste ja südametunnistuse järgi.
Lugupeetud Ülemnõukogu, § 3 täiendus jääb ära ja hääletamisele pannakse lisa nr. 2 täiendus ja palutakse maksusoodustust tootjatele, et 11 asemel oleks 7,5 – see on maksumäär rublades kauba dekaliitri kohta. Nüüd ma pöördun teie poole, Ülemnõukogu, kes on selle Lembit Arro poolt esitatud ettepaneku poolt, et lisas nr. 2 oleks maksusoodustus puuvilja- ja marjaveinidel 11 rubla asemel 7,5 rubla? Palun hääletada! Üks hetk, kuidas palun?
(Hääl saalist)
Asi on selles, et puuvilja- ja marjaveini toodab ka Põltsamaa Põllumajanduskombinaat ja kui me praegu võtame selle 7,5 rubla peale, siis hakkab Põltsamaa maksma vähem aktsiisimaksu, kui maksab praegu käibemaksu. Me ei saa ju niimoodi teha.
Juhataja
Ega Lembit Arro ei taha loobuda oma ettepanekust?
L. Arro
Sel juhul tuleks nõuda, et valitsus oma määrusesse ka selle õllesoodustuse juurde paneks, kolhoosidele viina, õuna- ja marjaveinide soodustuseks 7,5 rubla, siis loobun sellest avaldusest.
Juhataja
Ma paluksin siis vastavad ettepanekud sobivalt vormistada, nagu see protseduur ette näeb. Siiski, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed, me praegu võiksime pidada läbirääkimisi ainult hääletamise korralduse üle.
J. Põld
Mul on ettepanek lõpetada ökonoomika lühikursus, paragrahvid 3 ja 9 on teineteisega täiesti kooskõlas, nii et valitsusel on õigus teha maksusoodustusi. Kui me ühe korra teeme maksusoodustusi, siis me jäämegi neid tegema.
Juhataja
Suur tänu! Kuid Ülemnõukogu juhataja peab läbima kõik protseduurid, mida seaduseloome ette näeb. Lähme paragrahv 9 juurde. Minule on laekunud suure grupi Ülemnõukogu saadikute ettepanekud eesotsas Ivar Raigiga. Vastu võtta paragrahv 9 järgmises sõnastuses: „Eesti Vabariigi Valitsusel on õigus teha maksusoodustusi ja eraldada aktsiisimaksust laekunud vahendeid kohaliku eelarve tuludeks.”
Kas Ivar Raig on valmis maha võtma ettepanekut? Ivar Raigi ei olegi või? Kuidas Ülemnõukogu nõuab, kas me paneme selle hääletamisele või ei pane, kuna Ivar Raigi ei ole? Ei saa panna? Ja Toomas Korgi ettepanek § 9 täiendamiseks. On ettepanek sõnastada § 9 järgmiselt: „Eesti Vabariigi Valitsusel on õigus teha Eesti Vabariigi Ülemnõukogule ettepanekuid tähtajaliste maksusoodustuste kohaldamiseks.” Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Toomas Korgi tehtud ettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 25 saadikut, vastu 44, erapooletuks jäid 10. Üks hetk. Pavel Jermoškin.
P. Jermoškin
Arvan, et minu parandusel pole olulist mõjujõudu, tal on puhttehniline iseloom ja seepärast ma ei pea vajalikuks selle kirjalikku esitamist. Vaadake tähelepanelikult paragrahve 5 ja 3. Asi on selles, et paragrahvis 5 on viide paragrahvile 3, aga paragrahvis 3 viidatakse lisale 1 ja 2. Kas see kahekordne viitamine on vajalik? Minu arvates on mugavam teha paragrahvis 5 viide käesoleva seaduse lisadele 1 ja 2.
Juhataja
See oli redaktsiooniline parandus ja tõenäolisalt see silutakse ära. Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seadus teisel lugemisel, arvesse võttes Tiit Käbini parandust, mida me aktsepteerisime? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 73 saadikut, vastu 3 saadikut, erapooletuks jäid 5. Aktsiisimaksu seadus on vastu võetud.
Minule laekus Tiit Made palve selgitada ja informeerida Ülemnõukogu saadikuid, miks nii tähtsa küsimuse arutamise juures, nagu seda on aktsiisimaks, millest sõltub üht-teist eelarve tulude formeerimisel, ei viibi majandusminister, rahandusminister, põllumajandusminister ja kaubandusminister. Kuna täna õhtul Ülemnõukogu Presiidiumis saame kokku ka peaministriga, siis ma selgitan Tiit Made palvet.
V. Kois
Lugupeetud juhataja! Mul on niisugune küsimus. Ma võib-olla ei saanud päris aru, mis see tähendab, et see seadus on vastu võetud teisel lugemisel. Kas see tähendab seda, et võiks veel kuulutada kolmas lugemine või juba see on lõplik resultaat?
Juhataja
See tähendab seda, et see on lõplik.
V. Kois
Kui me näiteks praegu ei kinnitanud seda seadust teisel lugemisel, kas see tähendab, et ka oleks lõplik resultaat? Või läheks kolmandale lugemisele?
Juhataja
Kolmandale lugemisele panekuks on vaja täita eriprotseduuri nõudeid, see tähendab, et automaatselt kolmandale lugemisele läheb ainult riigieelarve seaduseelnõu. Teistel juhtumitel peaks seda nõudma kas vähemalt neljandik Ülemnõukogu saadikutest, kas vähemalt üks saadikute fraktsioon või grupp või üks alatine komisjon. Kuna ühtegi kolme nõuet minule esitatud ei olnud, siis mina panin tema teisel lugemisel lõplikult vastuvõtmisele, mis on kooskõlas reglemendiga.
J. Põld
Härra juhataja, meil on vastu võtmata veel Ülemnõukogu otsus, mille projekt on meile ka välja jaotatud.
Juhataja
Suur tänu, Jüri Põld. See oleks võinud tõesti ununeda, aga ta on käepärast.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Aktsiisiseaduse juurde käib Ülemnõukogu otsus, kas on vaja seda projekti ette lugeda, see on kõikidel käes. Ei ole vajadust ette lugeda? Ei ole.
J. Reinson
Ilmselt annab see otsuseprojekt meile võimaluse lahendada ka Lembit Arro poolt tõstatatud probleemi, kui me lisame siia 3. punkti järgmised sõnad: „Eesti Vabariigi Valitsusel näha ette kolhooside poolt toodetavale õllele ja puuvilja- või marjaveinile aktsiisimaksu soodustuse andmine.”
Juhataja
Palun esitada kirjalikult.
J. Põld
Härra juhataja, ma juhiksin teie tähelepanu asjaolule, et näiteks Põltsamaa Põllumajanduskombinaat on samuti kooperatiivne ettevõte, mis allub küll ETKVL-ile, kuid ometi on kooperatiivne ettevõte, s.t. võrdväärne kolhoosiga omandiseaduse järgi. Ja minu teada meil omandiseadus võeti vastu sellisel kujul, et kõik omandivormid on võrdsed.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, võib-olla ma lepime ka selle otsuse puhul sama protseduuriga nagu seaduse puhul. Võtame ta kõigepealt aluseks ja siis otsustame täienduse saatuse. Kas ollakse nõus? Üks parandus otsuse projekti tuleb küll sisse viia ja selle vastu ehk keegi ei vaidle. Nimelt on 3. punkt projektis formuleeritud selliselt, et informatsioon tuleks anda 26. juunil, see on hilinenud, selle vahetame 28. juuliks, neljapäeval. Ja nüüd, lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et käesolev otsuse projekt võtta aluseks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse formeerimisel? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 76 saadikut, vastu 2 ja erapooletuks jäid 4. Ja nüüd rahvasaadik Reinsoni parandus. Kes on selle poolt, et aluseks võetud otsuse projektis oleks peale sõna „õllele” juures veel „ja puuvilja- või marjaveinidele” ja siis jätkub nii, nagu ta on aluseks võetud projektis? Õllele ja puuvilja- ja marjaveinidele. Kõik on selge? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 33 saadikut, vastu 23, erapooletuks jäid 15.
I. Fjuk
Ma teen ettepaneku sellest Ülemnõukogu otsuse projektist jätta üldse välja punkt 3.
Juhataja
Praeguses otsustamise faasis küll ei saaks enam sellist parandust teha.
E. Leisson
Lugupeetud juhataja, ilmselt tekkis siin mingisugune tõrge, kas nüüd keegi tahtis nalja teha või milles see asi on. Esiteks ei hääletanud pooled mehed. Teen ettepaneku see hääletamine korrata nimelisena, sest meil tuleb maameestega pikalt kana kitkuda ja kui mitte just ajakirjanduses avalikustada, siis põllumajandusministeeriumile üle anda selle nimelise hääletamise tulemused just nimelt kolmanda punkti kohta.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et meil aluseks võetud otsuse 3. punkti hääletada nimeliselt? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 24 saadikut, vastu 36 saadikut, erapooletuks jäid 20.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et aluseks võetud otsus kinnitada otsusena? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 72 saadikut, vastu 1 ja erapooletuks jäid 6. Otsus on vastu võetud. Sellega on 4. päevakorrapunkt ammendatud.


Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi projekti kolmanda lugemise jätkamine
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, hommikusel istungil me teiega koos nentisime seda, et teise päevakorrapunktiga, Ülemnõukogu reglemendiga seonduv on keerukas ja problemaatiline ning nõupidamise tulemusena otsustati, et kooskõlastuskomisjon koos töögrupiga teevad oma ettepanekud, kuidas jätkata teise päevakorrapunktiga. Anname sõna Hillar Ellerile. Palun saalist siiski mitte lahkuda, meil tuleb hääletamisele asuda.
H. Eller
Lugupeetud kolleegid, kella 12 ajal me kogunesime nõupidamisele, millest võtsid osa saadikugruppide juhid, reglemendikomisjoni liikmed, kokku üle 20 saadiku, kus arutasime eilset reglemendi lugemist ja ka tänast meie valitsuse infotunni läbiviimist. Olime väga enesekriitilised ja ei olnud rahul selle tööga. Arutelu käigus tehti kahesuguseid ettepanekuid: et jätkata reglemendi lugemist käesoleval istungjärgul ja tehti ka ettepanekuid lükata reglemendi arutelu edasi järgmisele istungjärgule, kus võtta vastu juba täielik reglement. Kuna suurel nõupidamisel ei saadud konsensust, siis otsustati küsimus anda lahendamiseks reglemendikomisjonile. Lõuna ajal tuli kokku kooskõlastuskomisjon, milles osales 8 komisjoni liiget, ja arutelu oli meil samalaadne. Komisjon tuli järeldusele, et tõepoolest, reglemendi arutelu läks meil keerukalt ja raskelt ja me ei jaganud võib-olla ära kõiki neid nüansse, mida me arutasime. Paljude saadikute ettepanekud ei leidnud ka eile tunnustamist, neid lihtsalt ei võetud vastu ja seoses sellega on saadikud rahulolematud. Komisjon tuli järeldusele, et niisugust rasket tööd tuleb ka edaspidi teiste seaduseelnõudega teha, kus me võtame vastu seadusi ka paragrahvi- ja punktikaupa. Me peame seda loomulikuks tööks, kuigi, tõepoolest, komisjoni poolt olid mõned möödalaskmised, kuna ei olnud ette valmistatud korrektselt kõiki dokumente, et saadikud oleksid saanud õigesti orienteeruda.
Komisjon asus seisukohale, et kui Ülemnõukogu peab vajalikuks, siis meie komisjon alustab õhtul tööd ja valmistab ette vajalikud dokumendid, et reglemendi kolmas lugemine lõpetataks. Kuid komisjoni 8 liiget avaldasid kahtlust, kas me siis suudame lõpetada meie kokkulepitud ajal, s.o. neljapäeval, oma tänast istungjärku. Seetõttu me tulime üksmeelsele järeldusele ja pakume Ülemnõukogu saadikutele välja järgmise Ülemnõukogu otsuse projekti.
1. Katkestada Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi kolmas lugemine.
2. Reglemendi kooskõlatuskomisjonil valmistada ette nõuetekohased materjalid kolmanda lugemise lõpetamiseks järgmise istungjärgu esimeseks istungiks, arvestades kolmandal lugemisel tehtud ettepanekuid ja otsuseid.
Ühtlasi lepiti ka kokku, et kui see otsuse projekt vastu võetakse, siis kooskõlastamiskomisjon alustab tööd 6. augustil. Kui teil on proteste kolmanda lugemise läbiviimise kohta, siis palun need esitada kirjalikult hiljemalt 28. juuniks kella 14-ks komisjoni nimele.
See oli meie komisjoni arvamus. Nüüd palun teie seisukohta.
Juhataja
Ma oletan, et praegu tulevad ka küsimused, sellepärast palun Hillar Ellerit jääda kõnetooli.
V. Kois
Nagu te mäletate, otsustasime me oma reglemendi ümber teha, sest ta pole ülesehituselt kooskõlas meie juhtorganitega, samuti presiidiumi, Ülemnõukogu jt. vaheliste suhetega, s.o. küsimustega, millel on riiklik tähtsus. Pärast piirdusime ajapuudusel kokkuleppega, et lahendame ainult puht reglemendi küsimused, millega määratakse kindlaks meie töökord siin. Kuid ka sellega ei saanud me hakkama. Öelge, kui see komisjon pikendab oma tööd veel kuu võrra, näiteks 6. augustini, kas me selleks ajaks saame täieliku reglemendi või jälle selle lühendatud variandi, mis puudutab ainult meie sisest töökorda?
H. Eller
Ma ütleksin välja meie komisjoni arvamuse. Meil oli üks otsuse projekt selle kohta, millest on pidevalt juttu olnud, et arutada septembri istungjärgul reglemendi seadust pärast Ülemnõukogu käsitleva seaduse vastuvõtmist. Kuid komisjon lükkas selle ettepaneku tagasi. Ma tean, et õiguskomisjoni tööplaanis on 20. augustiks välja töötada seaduseprojekt Ülemnõukogu kohta. Ja kui me alustame sügisistungjärku, me toome selle küsimuse istungjärgule vastavalt kehtivale korrale. Ja seal me püüame lahendusi leida. Aga meie kooskõlastuskomisjon leidis, et me peaksime praegu siiski võtma vastu oma uuendatud reglemendi, et me saaksime septembris paremini töötada. Tõenäoliselt tuleb meil võtta vastu veel 3. reglement, siis kui seadus Ülemnõukogust on hakanud kehtima.
Juhataja
Kas on veel küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh, Hillar Eller. Ilmselt tuleb avada läbirääkimised sellel teemal.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Mulle tundub, et töögrupil ja kooskõlastuskomisjonil on väsimuse tundemärke ja allaandmise tahe. Kuid me ei tarvitse ennast eesti rahva, Eestimaa elanike ees rumalasse olukorda panna, sest me vajame reglementi ja me peame selle töö lõpule viima. Seepärast on mul konstruktiivne ettepanek. Mul on, kui te olete sellega nõus, 6-liikmeline komisjon, kes võiks teha 24 tundi tööd ja esitada neljapäeva hommikuks Ülemnõukogule reglemendi kolmanda lugemise projekti, mis baseerub sellel, mis on siin juba läbi arutatud. Need on inimesed, kes ei ole nüüd kooskõlastuskomisjonis ega ka mitte töögrupis olnud. Sest mulle tundub, töögrupi sees ega ka kooskõlastamiskomisjonis ei suudeta omavahel kokkuleppele jõuda. Kui kolleegid on nõus niisugused volitused andma, siis olen ma valmis pärast seda, kui te volitused annate, nimetama ka nende 6 inimese nimed, kes võivad teha veel ühe katse. Meil on 2 päeva aega reglemendiga jõuda nii kaugele, et see vastu võetakse, mitte kapituleeruda, mitte alistuda, mitte käega lüüa, mitte väsimuse tundemärke näidata.
Juhataja
Ülemnõukogu saab oma volitused anda ainult otsustuse kaudu, mis selgub hääletamise tulemusena. Nüüd ma palun formuleerida see kirjalikult.
A. Gussev
Tõepoolest kahju, et nii palju tööd me kulutasime reglemendi väljatöötamisele. Arvan, et selle edasilükkamisel augustisse või septembrisse tuleb alustada kõike otsast peale. Meie teiega mõistame, et kõik need vaidlused, needsamad küsimused jäävad nagunii. Seepärast toetan täielikult saadik Tiit Madet. Ja on ka teine ettepanek. Arvestades, et see istungjärk on viimane, vaadata võib-olla läbi küsimus: Eesti Vabariigi politseiseaduse projekti esimene lugemine jätta tegemata, sest poolteise kuuga unustame ära, mida me arutasime. Palun see küsimus läbi vaadata ja võtta vastu otsus. Teen ettepaneku reglement vastu võtta, aga 9. küsimus jätta sügiseks.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, võib-olla te lubate mul teha ka pisikese täpsustuse. See kergendab järgnevaid sõnavõtjaid teema valikul. Jutt on ikkagi praegu sellisest otsuse projektist, kus kõne all on kolmanda lugemise lõpetamine ja nagu te isegi mäletate, kolmandal lugemisel on läbirääkimised lõppenud. Kui tullakse kolmandal lugemisel välja uue kontseptsiooniga, siis Ülemnõukogu otsustab uuesti, kas ta avab läbirääkimised või mitte. Kahju, et me sellel istungjärgul kaotasime aega, kuid tehtud töö ei ole asjata. Samal ajal Valeri Koisi kahtlustele tahaksin anda nii palju selgitust, et kõik see, mis puudutab töökorraldust, ongi tegelikult reglement.
See, mis puudutab Ülemnõukogu staatust, lahendatakse eraldi seadusega. Ja sellega on Ülemnõukogu liikmed vahest kursis.
J. Allik
Lugupeetud kolleegid, minu meelest on täiesti kummaline, et pärast nii pikka tööd, mis oleme reglemendi kallal teinud, jääksid meil ikka kehtima see vastuvõetud reglement ja veel ajutine töö- ja kodukord ja et me hakkaksime iga punkti juures otsima kord ühest, kord teisest paberist, milliste punktide järgi me töötame.
Ma üldiselt toetaksin kooskõlastuskomisjoni ettepanekut. Soovitaksin aga komisjonil selle suve ja augustikuu jooksul jõuda selleni, et me saaksime siiski ühe dokumendi vastu võtta, mis on meie töö aluseks. Igati loogiline on ka see, et enne võetakse vastu seadus Eesti Vabariigi Ülemnõukogust, alles pärast seda saaksime vastu võtta korrektse kehtiva reglemendi, mille järgi me saaksime töötada. Loomulikult me ei pea seda täna otsustama, aga ma loodan, et õiguskomisjon suve jooksul suudab oma tööd nii organiseerida, et sügisel oleks meil seadus ka Eesti Vabariigi Ülemnõukogust.
K. Kama
Ma arvan, et meil suvevaheajal ei ole reglementi vaja. Nende väheste jäänud päevade jooksul on väga vajalikku tööd tarvis teha, mis on kindlasti enne suvevaheaega vaja ära teha. On ettepanek ikkagi lükata sügiseks.
V. Lebedev
Ausalt öeldes on mul kahju sellest ajast, mida ma kulutasime meie reglemendi arutamisele. Arvan, et põhihäda on selles, et teiseks ja kolmandaks lugemiseks valmistumisest võttis osa liiga palju inimesi. Kahekümnest inimesest koosnev komisjon pole üldse töövõimeline. Tahan teile meelde tuletada seda kogemust, kui töötati välja ajutine reglement. Oli 6 inimest, esimees oli härra Allik ja komisjon tegi ühe õhtuga, kas hästi või halvasti, selle reglemendi valmis, mille alusel me töötame. Seepärast meeldib mulle siin lugupeetud Tiit Made ettepanek luua väike komisjon kuuest inimesest ja tõepoolest ühe õhtuga üldistada kõik need ettepanekud, mis on välja öeldud, valmistada ette reglemendi projekt. Arvan, et paljud küsimused on juba selgeks saanud. Võime lükata kõik selle sügisele, oleme targad inimesed, meil kõigil tekivad uued grandioossed kavatsused ja mõtted ning meie teiega alustame otsast peale tööd nende küsimuste kallal, mis praegu on selged. Ja mina arvan, et pole vaja jätta endale väga suurt tööd kaheks suvekuuks, uskuge, meil on ka muid probleeme piisavalt, et tegelda nende kõrval veel reglemendiga. Seepärast arvan, et reglement tuleb vastu võtta sel istungjärgul. Ühinen saadik Gussevi arvamusega, et politseiseaduse esimese lugemise võib üle viia ka sügisele.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, tundub siiski niimoodi, et kaks erinevat ettepanekut on juba formuleeritud, üks – lükata asi järgmisele istungjärgule, nii nagu seda tegi Hillar Eller, teine – lõpetada sellel istungjärgul. Mul on palve kõikidele järgnevatele sõnasoovijatele, et toetada üht või teist ettepanekut enam ei ole vaja, me otsustame seda hääletamise teel. Kui on midagi põhimõtteliselt uut, siis palun!
N. Aksinin
Lugupeetud kolleegid! Mina suhtun reglementi kui sõjaväelane – see on põhikiri, mille järgi me peame elama. Seepärast kutsun teid üles väljuma sellest amorfsest seisundist, lõpetama elamise ajutiste inimestena, nii elada on lihtsalt ebameeldiv. Reglement distsiplineerib meid, kohustab millekski ning meie oleme töö olukorras isegi siis, kui istungjärku ei toimu. Toetan Tiit Made ja ka kolleeg Gussevi arvamust vaadata reglement läbi käesoleval istungjärgul.
Juhataja
Head kolleegid, ma siiski juhin veel kord tähelepana sellele, et Hillar Elleri või Tiit Made ettepaneku toetamiseks ei ole vaja enam sõna võtta. Me asume kohe hääletama.
I. Fjuk
Kui üldse toetada, siis muidugi Madet, aga ma ei tee seda, ja veel vähem toetan Hillar Elleri ettepanekut. Kui töö lükatakse edasi sügisesse või augustisse, siis igal juhul tuleb teha uus komisjon või kooskõlastuskomisjon. Ka täna sellel päevasel 20-liikmelisel üritusel korrati mitmel korral, et kooskõlastuskomisjon pole korralikult koos käinud, mõnikord on seal kolm inimest, mõnikord veel vähem. Järelikult see kooskõlastuskomisjon pole oma volitusi täitnud ja me ei saa usaldada neile seda tööd lõpmatult venitamiseks. See ei ole mitte ainult hinnang kooskõlastuskomisjonile, vaid ka Ülemnõukogu juhatajale. Seetõttu on igal juhul ka kolmas variant hääletamiseks. Juhul kui lükkame sügisesse, tuleb selleks teha uus komisjon. Minu pakutav on mingisugune segu Tiit Made ja Hillar Elleri ettepanekust. Siiski ma kaldun toetama Tiit Made ettepanekut.
Juhataja
Ma loodan, et Ignar Fjuk formuleerib pärast täpselt minu süü selles loos.
P. Kask
Austatud härra juhataja, ma ei ole nõus kahe alternatiiviga. Kas vastu võtta sel istungjärgul või edasi lükata augustikuusse – see on üks alternatiiv. Ja teise paari moodustab siis see, kas võtta praeguselt komisjonilt projekt ära ja moodustada uus, või lasta praegusel edasi tegutseda. Ma ei ole nõus sellega, et üks seaduseelnõu võetakse ära komisjonilt, kes on asjaga kogu aeg tegelnud. Selle võib ära võtta ainult sellises vormis, et lükata seaduseelnõu tagasi ja moodustada siis uus töörühm ning hakata otsast pihta, teise reglemendiga. Ei ole minu arvates eetiline võtta eelnõu ära poole pealt ühelt töörühmalt. Ei maksa süüdistada töörühma ega kooskõlastuskomisjoni selle pärast, et on palju puudumisi, kui meie praeguse reglemendi järgi lihtsalt ei ole reserveeritud aega töörühmade tööks. Sea töö nõuab väga palju aega ja seda peab tõesti tegema vabast ajast, sellisest ajast, mis on tavaliselt millekski muuks planeeritud, tihtilugu ka istungite ajast. Ma paluksin rohkem arusaamist komisjoniliikmete suhtes, kes ei ole taotlenud suure töö eest mingisugust tunnustust, vaid pigem vastupidi.
Juhataja
Suur tänu! Head kolleegid, peale neid kahte sõnavõtusoovijat ma söandan ette panna lõpetada läbirääkimised reglemendi teemal. Samal ajal tuletan meelde, et seni on mul kaks kirjalikku ettepanekut, mida ma panen hääletamisele. Ma paluksin, et kui tuleb veel juurde kirjalikke ettepanekuid, esitage need kohe.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin väga teid veenda selles, et Peet Kase juhtimisel on komisjon, mille koosseisu küll mina kahjuks ei kuulu, teinud ära tohutu töö, ja minu arvates on see komisjon kindlasti pädev seda tööd lõpetama. Ainult need, kes pole ise niivõrd rasket seaduseelnõud koostanud, võivad arvata, et see töö võtab vähe aega ja läheb hõlpsasti. Julgen öelda, et Peet Kask on õige mees seda tööd lõpetama.
S. Petinov
Alles me, pean silmas rahvussuhete komisjoni, kohtusime Klara Hallikuga. Oli väga huvitav jutuajamine, muuhulgas Liidu Ülemnõukogu tegevuse tehnoloogiast. Positiivseks momendiks pidas Klara Hallik seadusprojektide vastuvõtmisele eelnevat kontseptuaalset arutelu. Seoses sellega tahan alla kriipsutada komisjoni osa, kes meil valmistas ette reglemendi. Mäletate, enne kui esitas meile reglemendi seaduseelnõu arutamiseks, tegi Kask komisjoniga ära kolossaalse töö, andes meile võimaluse luua oma kontseptsioon reglemendi suhtes. Tuletan meelde, et eile, enne hääletama asumist paragrahvide kaupa, pean seda demokraatia kõrgeimaks vormiks, hääletas enamus meist selle poolt, et projekt võtta aluseks. Pärast seda kuuldus äkki hüüe, nagu oleks vaja see dokument põhjalikult ümber töötada. Usaldan täielikult komisjoni, kes koostas selle reglemendi. Ei näe selles, mida nad on teinud, midagi eelarvamuslikku. Teen ettepaneku anda sellele komisjonile siiski võimalus reglement rahulikult, ilma rohkema vahelesegamiseta ära lõpetada, tõstes sellega ühtlasi tema ja isiklikult Peet Kase vastutust, ning lõpetada reglemendi väljatöötamine siiski sel istungjärgul, et saaksime rahulikult minna vaheajale.
Juhataja
Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu, panen hääletamisele küsimuse, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised reglemendi teemadel? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 83 saadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuid ka ei ole. Lugupeetud Ülemnõukogu, on 3 ettepanekut. Esimene on kooskõlastuskomisjoni poolt ettevalmistatud Ülemnõukogu otsuse projekt. Kes on selle poolt, et vastu võtta alljärgnev otsus?
1. Katkestada Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi kolmas lugemine.
2. Reglemendi kooskõlastuskomisjonil valmistada ette nõuetekohased materjalid kolmanda lugemise lõpetamiseks järgmise istungjärgu 1. istungiks, arvestades kolmandal lugemisel tehtud ettepanekuid ja otsuseid.
Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 44 saadikut, vastu 24, erapooletuks jäid 6.
Teisena panen hääletamisele Tiit Made ettepaneku. Tsiteerin: „Teen ettepaneku moodustada uus kooskõlastuskomisjon reglemendi uue redaktsiooni ettevalmistamiseks, mis esitada Ülemnõukogule neljapäeva hommikuks.” Kes on selle ettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 19 saadikut, vastu 54 saadikut ja erapooletuks jäid 10.
Formuleerin kolmanda ettepaneku, mis on tehtud töögrupi juhi Peet Kase poolt.
Tsiteerin: „Lükata reglement käesoleva istungjärgu viimaseks punktiks ja anda töörühmale ja kooskõlastuskomisjonile ülesanne ette valmistada hääletamiseks esitatav eelnõu neljapäevaks.” Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 61 saadikut, vastu 11, erapooletuks jäid 15.
Lugupeetud Ülemnõukogu, ma selgitan sellisel juhul neljapäevast protseduuri. Lähtudes sellest, et me oleme kolmandal lugemisel kõik protseduurilised nõuded läbinud, et tööle jäi sama komisjon, kes ainult korrapärastab tehtud ettepanekud, on neljapäeval meil ainult üks protseduur, hääletamine. Ilma kommentaarideta. Poolt või vastu. Sellega, lugupeetud Ülemnõukogu, peaks juba eelnevalt arvestama. Kõik protseduurilised etapid on juba läbitud.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Mul paluti teile tutvustada Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadikueetika komisjoni otsust k.a. 26. juunist. „Seisuga 25. juuni 1990 ei ole Ülemnõukogusse end alalisele tööle vormistanud järgmised saadikud: rahvasaadikud Israeljan, Panfilov, Zahharov, Malkovski, Jevstignejev, Kaljuvee, Mölder, Lutt. Ülemnõukogu saadikueetika komisjon peab vajalikuks teatada avalikkusele, et nimetatud saadikud rikuvad oma tegevusega Eesti Ülemnõukogu ajutise töö- ja kodukorra seaduse § 17 lõiget 1. Märkus: Ülemnõukogu töös osalevad ka kinnistest valimisringkondadest valitud saadikud-sõjaväelased. Esimees Villu Jürjo”
V. Lebedev
Lugupeetud kolleegid! Mulle on mõneti arusaamatu see visadus, millega saadikueetika komisjon osutab faktile, kes on ära andnud oma tööraamatu Ülemnõukogusse ja kes ei ole. Arvan, et valijad oskavad ise otsustada, kas saadik täidab nende juhiseid või mitte, kas ta Ülemnõukogus teeb tööd või mitte. Vaatame enda ümber kätt südamele pannes ja küsigu igaüks endalt, isegi kui tööraamat on ära antud, kas ta töötab Ülemnõukogus või ainult viibib kohal?
Juhataja
Ülemnõukogu Presiidiumi liikmed! Meil tuleb nüüd sõita Kadriorgu presiidiumi istungile. Komisjonidele soovin aga viljakat tööd! Homme algab plenaaristung, nagu me otsustasime, kell 9.00.


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
12. ISTUNGJÄRK
VIIES ISTUNG
27. juuni 1990


E. Savisaare informatsioon läbirääkimiste kohta Leningradi linnanõukogu juhtkonnaga
Juhataja (Ü. Nugis)
Asugem töökohtadele! Kontrollime kohalolekut. Kohal on 79 saadikut, puudub 26.
Lugupeetud Ülemnõukogu, meil oleks vaja nõu pidada päevakorrapunktide järjestuse muutmise osas. Tundub, et enne päevakorra juurde asumist on küsimusi. Edgar Savisaar!
E. Savisaar
Tere hommikust, lugupeetud Ülemnõukogu! Ma pean teid informeerima sellest, et eile õhtul toimusid läbirääkimised Leningradi linnanõukogu juhtkonnaga ja juhul, kui Ülemnõukogu on huvitatud, siis ma olen valmis sellest teid koheselt informeerima.
Juhataja
Kuidas oleks õigem, kas teeme seda enne päevakorda? Palume Edgar Savisaart!
E. Savisaar
Lugupeetud Ülemnõukogu! Viimase poolteise kuu jooksul on toimunud mitmeid konsultatsioone ja eelläbirääkimisi Eesti valitsuse esindajate ja Leningradi linna rahvasaadikute nõukogu juhtkonna vahel. Eile õhtuks olid asjad nii kaugel, et toimus kohtumine, millest ühelt poolt võtsid osa Savisaar, Raidla ja Juškin ja teiselt poolt Lensoveti esimees Sobtšak, Lensoveti TK esimees Zelkanov ja rahvasaadik Tšurnov.
Selle kohtumise tulemusena võeti vastu kommünikee, millest ma tooksin välja need momendid, mis võiksid pakkuda suuremat huvi.
Kohtumine kinnitas poolte kavatsust tegutseda aktiivselt ja plaanipäraselt otseste poliitiliste, majanduslike, kaubanduslike, teaduslik-tehniliste, haridus- ja turismialaste ning teiste sidemete loomisel poolte võrdsuse ja vastastikuse kasu alusel. Leidsid kinnitust poolte ustavus vabaduse, suveräänsuse ja demokraatia ideaalidele. Seoses sellega mõistsid pooled hukka administratiivsete ja sunnimeetodite kasutamise regioonidevahelistes majanduslikes suhetes. Siin on jutt nii Leedust, Taga-Kaukaasiast kui ka majanduslike sunnimeetodite kasutamisest Baltikumi suhtes üldse.
Kohtumise osalised informeerisid üksteist tegevusest oma regioonis. Väljendati valmisolekut ja rõhutati vajadust kooskõlastatud tegevuseks vastulöögi andmiseks konservatiivsetele jõududele, kes sihipäraselt takistavad edumeelseid muudatusi poliitilises ja majanduslikus situatsioonis nii regioonisiseselt kui ka nende vahel.
Seni on demokraatlikud jõud Venemaal ja Baltikumis tegutsenud ikka igaüks omaette. Vastane on paraku olnud suhteliselt ühtne ja tema survet tunnetatakse samahästi Leningradis kui ka Tallinnas. Pooled näevad paljude majanduslike ja poliitiliste probleemide lahendust otsesidemete loomises Eesti, tema regioonide ja Leningradi vahel. Nüüd üks oluline lause. Pooled käsitlevad läbirääkimisi Eesti Vabariigi Valitsuse ja Leningradi Rahvasaadikute Nõukogu esindajate vahel Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni tulevaste läbirääkimiste olulise koostisosana. Siin on näidatud, missugune on toimunud kohtumise suhe riikidevaheliste läbirääkimistega.
Pooled leppisid kokku alustada läbirääkimisi ametlikult delegatsioonide tasemel mitte hiljem kui 10. juulil. Kokku lepiti viis põhilist valdkonda, milles läbirääkimised toimuvad, need on esiteks majanduslik koostöö ja kaubavahetuskokkulepete sõlmimine 1991. aastaks. Leningrad on meile väga oluline kaubanduspartner, nii nagu ilmselt meiegi neile, mõlemad pooled on sellest huvitatud ja peale selle vähendab see võimalusi, et mingite tsentraliseeritud fondide külmutamisega on võimalik blokeerida meie majandust. Peale selle võimaldab see lahendada ka rida konkreetseid küsimusi, kas või Narva jõe silla rekonstrueerimist. See on praegu kokkuvarisemise äärel.
Teine läbirääkimiste suund on turumajandusele ülemineku mehhanismide uurimine ja rakendamine. Ka Leningrad koondab praegu maksimaalselt majandusteaduslikku potentsiaali ja püüab leida enda jaoks kõige sobivamad teed turumajandusele üleminekuks. Ta on huvitatud nii vabakaubasadamate, vabamajandustsoonide kui ka tehnoparkide jne. loomisest, tähendab mittetraditsiooniliste majandamisvormide rakendamisest. Ilmselt me saame siin teha koostööd ja mõningad sammud ka ühiselt ette võtta. Veel ma lisaksin, et seoses majandusliku koostöö küsimustega tulevad arutamisele ka küsimused piirist, sest Leningrad on huvitatud samavõrd kui meiegi, et vältida ühelt poolt kaupade kontrollimatut edasi-tagasi liikumist, ja teiselt poolt, et vältida ka kuritegeliku elemendi liikumist. Me rääkisime sellest, et ühiste kontrollpostide loomine on täiesti reaalne, läbirääkimiste käigus peaks need asjad lahendatama.
Kolmas suund on koostöö poliitika ja õiguse alal, sealhulgas kodakondsuse, migratsiooni ja omandiõiguse küsimused. Siin on jutt ka ühiste seisukohtade väljatöötamisest Eesti riigi õigusliku seisundi suhtes, meie ajaloolise mineviku suhtes, ka lepingute suhtes, mis on sõlmitud ühelt poolt Eesti ja teiselt poolt Vene Föderatsiooni vahel.
Neljandaks, koostöö laiendamine humanitaar-kultuurilisel alal, sealhulgas eesti ja vene kultuurikollete arendamine vaatavalt Leningradis ja Eestis. Jutt on sellest, et Leningrad saab kaasa aidata vene kultuurikollete arengule Eestis, kuna tõepoolest siinne elanikkond vajab just nimelt kultuurilist omarahvuselist tuge ja teiselt poolt, jutt on ka eesti kultuurist Leningradis. Võrreldes näiteks Eesti Seltsiga Moskvas, seisab Leningradi selts nõrgemalt jalgadel ja Lensovet saab selle tugevdamiseks osutada abi.
Ja viimane, viies suund, see on ökoloogiliste probleemide ühine uurimine ja lahendamine. See on juba alanud pärast seda, kui Lensoveti delegatsioon mõni nädal tagasi oli Eestis ja me leppisime kokku tööde laiendamisest terve rea probleemide suhtes, mis puudutavad nii Leningradi regiooni kui ka Eestit. Oluline on ka see, et lepiti kokku operatiivselt vahetada vastastikust huvi pakkuvat informatsiooni, seatakse sisse otsene informatsiooniside. Praegu liigub ka Leningradis piisavalt palju kuulujutte Eesti kohta, mis vajavad selgitamist, kommenteerimist ja tõe jalule seadmist, nii nagu ka meil ei ole kõik Leningradi probleemid päriselt selged. Operatiivne informatsioonivahetus tuleb kahtlemata kasuks. Kohtumisest osavõtjad väljendasid toetust ka nendele kontaktidele, mis on Leningradi Rahvasaadikute Nõukogu ja Tallinna Linnavolikogu vahel. Läbirääkimistega me loodame jõuda ühele poole kuu-poolteise jooksul, muidugi palun seda mitte võtta ametliku lubadusena, sest me ei ole niisuguseid asju kunagi korraldanud, vaatame, kuidas nad välja kukuvad, kui palju teravaid probleeme vastastikku tuleb ära lahendada. Dialoogi jätkamiseks anti Anatoli Sobtšakile Eesti Vabariigi Valitsuse poolt üle kutse külastada Eestit ametliku visiidiga käesoleva aasta augustis. See kutse võeti vastu.
Kuidas ma ise hindan seda, mis toimus? Esiteks, minu arvates on see esimene läbimurre suhetes Venemaa piirkondadega prioriteetsetel alustel ja ilma keskuseta, loobudes vertikaalsest skeemist. Teiseks, see toimub meie jaoks võrdlemisi keerulisel perioodil, kus ikkagi seni meie katsed minna läbirääkimistesse Nõukogude Liiduga kui tervikuga ja Vene Föderatsiooniga kui tervikuga ei ole seni vilja kandnud. Kolmandaks, ta on Vene demokraatliku uue juhtkonna poolt esimene reaalne samm Eesti poole positiivses suunas ja ta kindlustab meie tagamaad. Ma julgen ka arvata, et mingil määral ta on mudeliks järgmistele sammudele meie idapoliitikas.
Juhataja
Kas meil on küsimusi? Ei ole küsimusi. Lugupeetud Ülemnõukogu, kas me võime asuda päevakorra juurde? Mul on teile palve. Lähtudes sellest, et üks või teine päeva korrapunkt ka ettevalmistuse käigus nõuab teatud muutusi, on ettepanek muuta päevakorrapunktide järjekorda. Mida arvatakse sellest, kui me täna alustaksime praegu päevakorras olevast kaheksandast punktist, see on Ülemnõukogu Presiidiumi seadluste kinnitamine, ja siis järgneks sellele eelarve teine ja kolmas lugemine? Kas Ülemnõukogu on nõus sellise ettepanekuga? Muidugi me otsustame seda hääletamise teel. Põhjus on selline, et alles eile hilisõhtul saime presiidiumis selgust, kuidas ette valmistada otsuse projekt seoses pangandusega. Ka maaelukomisjon koos põllumajandusministeeriumiga peavad sobivaks maareformiga seonduva arutamist alles homme. Ning ka õiguskomisjon koos valitsusega peavad sobivamaks politsei seaduse esimest lugemist läbi viia homme. Reglemendi arutelu toimub neljapäeval. Praegu ei jää meil muud üle, kui täna arutada presiidiumi seadluste kinnitamist ja tegelda eelarvega.
Sellisel juhul on ettepanek viia täna läbi teine kui ka kolmas lugemine. Kas mu selgitus on veenev?
Lugupeetud Ülenõukogu! Kes on selle poolt, et 12. istungjärgu tänasel istungil me arutaksime järgmisi päevakorrapunkte? Esiteks, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu seadluste kinnitamine. Teiseks, eelarve teine ja kolmas lugemine. Juhul, kui Ülemnõukogu nõustub sellise lähenemisega, siis on õigem ja korrektsem, kui eelarveseaduse teine lugemine on üks päevakorrapunkt ja kolmas lugemine teine päevakorrapunkt.
Sisuliselt me arutaksime täna kahel istungil kolme päevakorrapunkti.
Nüüd formuleerin täpsemalt, mida ma panen hääletamisele.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et Ülemnõukogu 12. istungjärgu päevakorra 6. päevakorrapunkt oleks „Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadluste kinnitamine”? 7. päevakorrapunkt oleks „Eesti Vabariigi riigieelarve seaduse teine lugemine” ja 8. päevakorrapunkt – „Eesti Vabariigi riigieelarve eelnõu kolmas lugemine”.
K. Koha
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma teeksin siiski ettepaneku, et me tooksime eelarve teise lugemise tänase päeva esimeseks päevakorrapunktiks, s.t. 6-ndaks. Siis, kui oleme teise lugemise lõpetanud, võime tegelda presiidiumi seadlustega, see oleks piisav aeg teise lugemise juures tekkivate probleemide lahendamiseks, tähendab, meil oleks vaja tehnilist aega.
Juhataja
Küsimus seisneb selles, et inimesed, kes seadlusi ette kannavad, on juba kohale kutsutud. Ülemnõukogu juhatuse poolt pakkusin mina oma järjekorra, Ülemnõukogul võib olla muidugi oma arvamus.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Ma kordan veel kord, kes on selle poolt, et 6. päevakorrapunkt oleks seadluste kinnitamine, 7. päevakorrapunkt – eelarve teine lugemine, 8. päevakorrapunkt – eelarve kolmas lugemine?
Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 68 saadikut, vastu 6 saadikut, erapooletuks jäid 10.


Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 14. juuni ja 1990. aaasta 21. juuni seadluste kinnitamine
Juhataja
Jätkame päevakorraga. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 14. juuni seadluse ja 1990. aasta 21. juuni seadluse kinnitamine. Ettekandja on sotsiaalminister hr. Kuddo.
A. Kuddo
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, lugupeetud rahvasaadikud! Teile esitatakse kinnitamiseks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus „Eesti NSV töökoodeksi muutmise ja täiendamise jõustumise kohta, jõustumise tähtaegade kehtestamise kohta”. See puudutab minimaalpuhkuse pikendamist 18 päevani ja mõnede täiendavate lisapuhkuste sisseviimist. Arvestades seda, et paljud töötajad on juba käesoleval aastal oma puhkuse välja võtnud, ning seda, et nimetatud paranduste sisseviimine Eesti NSV töökoodeksisse nõuab küllaltki suuri ümberkorraldusi rahvamajanduses, jutt on aastaarvestuses rohkem kui 15 tuhande inimese asendamisest. Kuna puhkuste pikendamine nõuab niipalju täiendavat tööjõudu, siis Ülemnõukogu Presiidium otsustas kehtestada nimetatud paranduse jõustumise tähtajaks 1. jaanuar 1991. Arvestades seda, et ma olen juba sel teemal teie ees kord esinenud, ja teie pingelist töögraafikut, ei hakka ma võib-olla pikemalt seda parandust kommenteerima.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, meil on vaja vastu võtta otsus, kas me kinnitame Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse või ei. Senine praktika on näidanud seda, et me siiski ei söanda seadlust ise muutma hakata, me lihtsalt võtame otsuse vastu või jätame otsuse vastu võtmata. Kas on küsimusi selle seadluse kohta? Ei ole. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et sotsiaalministri hr. Kuddo poolt ette kantud seadlus kinnitada? Üks hetk! Lubage ma loen ette Eesti Vabariigi seaduse projekti. Eesti Vabariigi seadus „Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 14. juuli seaduse kinnitamise kohta”. Tekst on teil käes. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et kinnitada Eesti Vabariigi eespool nimetatud seadus? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 78 saadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuid ei ole. Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus on kinnitatud Eesti Vabariigi seaduseks. Suur tänu, hr. Kuddo!
Juhataja
Kaasettekandeks saab sõna Ülemnõukogu riigikaitsekomisjoni esimees Rein Tamme.
R. Tamme
Hr. juhataja, auväärsed kolleegid! Käesoleva aasta 15. märtsi seadusega tööteenistusest kehtestati tööteenistuse registreerimise tähtajaks 15. aprill, mis osutus kiiresti muutuvas olukorras ebapiisavaks. Sellest tulenevalt nähtigi käesoleva aasta 11. aprilli seaduses „Eesti elanike teenistusest Nõukogude Liidu relvajõududes” tööteenistuse registreerimise uueks tähtajaks ette 15. mai. Registreerimist tööteenistusse esmase eesmärgina see uus tähtaeg võimaldas, tööteenistuse seadus käivitus, kuid praeguseks on tekkinud vajadus tööteenistuse komisjonides võimaldada registreerimist pidevalt. Praeguseks on näiteks lahendamata keskkoolide ja keskeriõppeasutuste lõpetajate registreerimine tööteenistusse. Selle küsimuse on tõstatanud valijad mitmetel koosolekutel, maakondade ja linnade volikogude tööteenistuse komisjonid, kes on valdavalt võtnud endale ka kutsealuste ja Nõukogude Liidu armee tegevteenistuses olijate operatiivse abistamise ülesanded, ja samuti ka Haridusministeerium. Sellega on olemas sotsiaalne tellimus nimetatud komisjonide pidevaks tegutsemiseks. Selle tegutsemise pidevaks võimaldamiseks ja pideva registreerimise sisseseadmiseks tööteenistusse on soovitav, et komisjonide baasil kujuneks välja kutsealuste registreerimise terviklik süsteem, mida riigikaitse komisjon peab tulevikus väga oluliseks. Lähtudes eeltoodust võttis Ülemnõukogu Presiidium 21. juunil vastu seaduse tööteenistusse astumiseks avalduste vastuvõtmise piirtähtaegade tühistamise kohta, mis olid varem kehtestatud. Eeskätt sellega tagatakse vastava töö järjepidevus maakondade ja linnade volikogude poolt. Lugupeetud kolleegid! Seaduse tekst on teile välja jagatud. Riigikaitsekomisjon palub Ülemnõukogu Presiidiumi nimetatud seadlus kinnitada.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole? Juhan Telgmaa!
J. Telgmaa
Mu küsimus on selline. Kas Ülemnõukogu Presiidium on uuesti mõelnud selle peale, kuidas siis nüüd ikkagi on tööteenistuse komisjoniga, kes on suure töö ära teinud, kuidas teda kaitsta selle eest, et tööteenistusse määratud poisid ikkagi seda tööteenistust täidaks?
Ja kaitsta tuleks ka igasuguste organite ja ametimeeste mõistmatuse eest.
Ma pöördusin või õigemini andsin edasi Jõgeva maakonna tööteenistuse komisjoni pöördumise minu poole, kus need probleemid said nagu üles tõstetud. Kas nendega on nüüd tegeldud või millal kavatsetakse nendega tegelema hakata?
R. Tamme
Ma mõistan seda küsimust. See oli siin arutuse all varem, aga otseselt ei seostu see käesoleva seadusega, nii et käsitleme seda töökorras edaspidi.
Juhataja
Kas on veel küsimusi Rein Tammele? Ei ole. Suur tänu Rein Tammele!
Lugupeetud Ülemnõukogu, teil on kõikidel käes Eesti Vabariigi seaduse projekt Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kinnitamise kohta 21. juunist. Kas on selle poolt, et kinnitada Eesti Vabariigi seadus „Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 21. juuni seadluse kinnitamise kohta”? Palun hääletada!
Selle seaduse kinnitamise poolt on 65 saadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 8.
Seadus on vastu võetud.
Lugupeetud Ülemnõukogu, sellega on 6. päevakorrapunkt ammendatud. Enne kui me läheme 7. päevakorrapunkti juurde, olen ma sunnitud reageerima ühele kirjale. Nimelt saatis eile rahvasaadik Tiit Made kirja, kus ta pärib selgitust selle kohta, mispärast aktsiisiseaduse arutamise juures ei viibinud majandusminister, rahandusminister, põllumajandusminister ja kaubandusminister. Me arutasime eile seda küsimust presiidiumis ja sellele lubas vastata majanduskomisjoni esimees Ants Veetõusme.
A. Veetõusme
Lugupeetud juhataja ja saadikud! Tiit Made järelepärimine on põhimõtteliselt õige ja ma olen ka selle poolt, et valitsuse esindajad peaksid olema selliste küsimuste arutamise juures. Et seda aga kindlustada, peame me muutma iseenda tööstiili, sest ka eile oli selline olukord, kus Maksuameti peadirektor hr. Aron praktiliselt päev otsa ja ka eelmisel päeval ootas, millal tuleb tema järjekord, sest me ei suuda oma töögraafikust kinni pidada. Siit ongi ettepanek: kui me tahame valitsusliikmete osavõttu nende punktide arutamisest, mis puudutavad valitsust, siis me peame kindlustama kellaaegadest kinnipidamise. Ma usun, et siis ka valitsuse esindajad on kohal.
Ainuke, kes peab olema pidevalt siin, on valitsuse poolt määratud esindaja meil Ülemnõukogus.


Eesti Vabariigi seaduse eelnõu 1990. aasta riigieelarve kohta teine lugemine
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Jätkame päevakorraga. Eesti Vabariigi 1990. aasta riigieelarve seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks saab sõna hr. rahandusminister Rein Miller.
R. Miller
Lugupeetud rahvasaadikud! Esmaspäevasel esimesel lugemisel ma lubasin vastata täiendavalt mõningatele küsimustele, mis on seotud konkreetsete arvudega. Rahvasaadik Viirelaid palus selgitust raamatukogude finantseerimise summade kohta. Selles osas võin ma öelda, et üksikute ministeeriumide ja ametite lõikes raamatukogude tegelikud kulud moodustasid 1989. aastal 2 milj. 794 tuhat rbl., 1990. aasta täpsustatud eelarves on nad sees 3 milj. 751,3 tuhande rublaga, nii et kasv on märgatav, eriti kultuuriministeeriumi osas seoses Rahvusraamatukogu tööga. Lisaks sellele finantseeritakse raamatukogusid ka kohalikest eelarvetest.
Edasi oli küsimus esimese ja teise poolaasta halduskulude jaotuse kohta käesoleval aastal. Aruannet halduskulude kasutamise kohta ei ole ette nähtud esitada ei kvartalite ega poolaasta lõikes, vaid me saame seda teada aastaaruande järgi. Operatiivselt me võtsime mõningad andmed, tegime analüüsi ja tulemus oleks järgmine. Loodetavaks täitmiseks I poolaastal kujuneks 12,1 milj.
II poolaasta kulutuste kohta võiks öelda järgmist. Ministeeriumid ja muud keskasutused, kellel on kulude määrangud täisaasta peale, moodustaksid 11,8 miljonit. Uute riiklike ametite kulud, kokku on neid seitse, moodustaksid umbes pool miljonit rubla ning täiendavad kulutused, mis tuleksid juurde II poolaastal, moodustaksid 2,4 miljonit rubla, sealhulgas Ülemnõukogu Presiidium 1,6 miljonit rubla, Statistikaamet – 0,3 milj. rubla seoses tema toomisega vabariigi haldusesse, aga samuti II poolaastast formeeritavad riiklikud ametid – Välismajandusamet, Lennuamet, Veeteede Amet, Tööturuamet – ja ka Välisministeeriumi kulude kasv. See kõik moodustaks umbes 550 tuhat rubla. Nii et kokku II poolaastal moodustaksid meil kulud ümmarguselt 14,8 miljonit rubla ja seega aasta loodetavaks kulude mahuks võiks meil kujuneda ligi 27 miljonit rubla.
Edasi oli küsimus, mis jäi meil lahtiseks Tsiviilkaitse Staabi kulutuste osas. Me püüdsime siin mõningat selgust saada ja lisaks nendele arvudele, mis on teile välja jagatud, tahaksin ma tuua siin ära veel nende kulutuste hulka kuuluvad tsiviilkaitse kursuste kulud, mis moodustavad kokku 109,3 tuhat rubla. Kulude hulka kuulub ka Tsiviilkaitse Staabi juures olev võõrastemaja, mida kasutatakse tsiviilkaitsekursustest osavõtjate majutamiseks, 15 tuhande rublaga.
Niipalju võib-olla täiendavat tsiviilkaitse kulutuste kohta. Täna hommikul me arutasime majanduskomisjonis tsiviilkaitse staabi finantseerimise küsimusi vabariigi riigieelarvest ja jõudsime ühisele järeldusele, et vabariigi valitsusel on raske kohe põhjalikult analüüsida nende kulutuste otstarbekust ja langetada otsus. On ettepanek anda Eesti Vabariigi Valitsusele volitused otsustada nende kulutuste finantseerimise otstarbekuse suhtes. Rohkem selliseid lahtisi küsimusi ja numbreid mul momendil teile teatada ei ole.
Juhataja
Suur tänu, hr. Miller! Lugupeetud Ülemnõukogu, ma värskendan natukene teie mälu teise lugemise protseduurilise läbiviimise osas. Peale küsimustele vastamist me avame läbirääkimised ja ma tuletan teile meelde, et igaühel on õigus kaks korda sellel teemal sõna võtta. Mul on niisugune ettepanek teile, et kui me tunnetame Ülemnõukogus, et seisukohad on selged, siis on võimalik, et meil tuleb ühiselt otsustada, kas katkestada läbirääkimised või mitte. Siis anname lõppsõna õiguse hr. Millerile ja otsustame, kas lugeda lugemine lõppenuks või mitte. Ja nüüd küsimused. Jüri Põld!
J. Põld
Hr. Miller, mul on palve, võib-olla te selgitaksite täiendavalt seda küsimust, mille ma esitasin esimesel lugemisel ja millele te püüdsite vastata ka eilsel lugemisel, nimelt Lääne-Eesti saarestiku transpordikulude oluline kasv ligemale 4 miljoni rubla ulatuses.
R. Miller
Valitsuse infotunnis ma vastasin sellele küsimusele ja täna mul eriti midagi lisada ei ole. Eilses infotunnis ma nimetasin, et küsimus jääb õhku rippuma „Põllumajandustehnika” ettevõtete kulutuste katmise osas. Pärast seda, kui nüüd on kinnitatud valitsuse reservfond, kui parlament selle heaks kiidab, siis me vaatame valitsuses selle uuesti läbi, sest siis selguvad valitsuse käsutuses olevad rahalised vahendid antud küsimuse lahendamiseks. Küsimus on tõsine. Ma veel kord rõhutan, et nii sovhooside kui kolhooside osas peaksid rahalised probleemid olema lahendatud nende vahenditega, mis anti üle neile põllumajandusministeeriumi poolt, mida eraldas vabariigi Ülemnõukogu 15. märtsil. Teiste ettevõtete osas ei toimunud mingisugust kulude hüvitamist tsentraliseeritud fondide arvel, vaid olemasolev kulude kasv, mis toimub transpordi või teiste tariifide arvelt, tuleb katta ettevõtetel enestel nii nagu kogu vabariigis tervikuna. Jutt on põhiliselt kõige suurematest valulastest ja see küsimus jääb täna EPT-de osas õhku. Ma tahan veel kord öelda, et me vaatame valitsuses „Põllumajandustehnika” küsimuse uuesti läbi siis, kui selgub, milliseks jääb vabariigi valitsuse reservfond.
Juhataja
Järgmine küsimus on Ants Pajult.
A. Paju
Lugupeetud juhataja, austatud hr. Miller! Võib-olla mu küsimus ei ole päris naelapea pihta, aga eelmisel korral hr. Uluots ajas mind segadusse, kui ta argumenteeris siselaenu, mis on mõeldud 1990. aasta eelarves § 5. Ta ütles, et sellist lolli me küll ei leia, kes selle eelneva mõttega nõustuvad. Olge hea, kommenteerige seda.
R. Miller
Ma arvan, hr. Uluots võiks ise kommenteerida oma väljendit. Teiste inimeste mõtteid on kahtlemata raske lugeda, aga minu arvamus on praegu selline, et me peame üritama nende tingimuste osas realiseerida seda siselaenu. Juhul kui meil see ei õnnestu, siis arvatavasti tuleb valitsusel, kellel on selleks õigus, vaadata läbi laenu realiseerimise tingimused, et laenu realiseerida maksimaalselt võimalikus mahus.
Juhataja
Juhan Telgmaal on küsimus.
J. Telgmaa
Hr. Miller, mul on terve rida küsimusi, millele ma tahaks vastust saada enne pakutud eelarve hääletamisele panemist. Ma esitan need teile kirjalikult, et mitte teiste aega raisata, ja võib-olla te valikuliselt kolmanda lugemise ettekandes saate mulle vastata.
Juhataja
Hr. Miller, vast oleme sellega nõus, et küsimused esitatakse kirjalikult ja lõppsõnas annaksite neile hinnangu. Aleksei Zõbinil on küsimus? Palun!
A. Zõbin
Lugupeetud minister! Ma tahaksin, et te protsentuaalselt hindaksite kõrgkoolide töötajate ning alg- ja keskkoolide õpetajate materiaalse olukorra muutumist. Kuidas muutub töötasu kõrgkoolis ja kas see üldse muutub?
R. Miller
Tõepoolest, vabariigi valitsuse määrusega, mis hiljuti vastu võeti, tõsteti tunduvalt kõrgkoolide õppejõudude ja juhtivate töötajate palkasid. Kui kinnitati eelmise Ülemnõukogu poolt vabariigi eelarve ja võeti vastu otsus Eesti sotsiaalfondi moodustamise kohta, siis selle sotsiaalfondi arvel tõsteti kõikide sotsiaalsfääri töötajate palkasid, ma mõtlen siin esmajoones madalamapalgalisi töötajaid, keskmiselt 51 rubla võrra kuus, mis puudutas ka õpetajaid, arste, nooremat meditsiinipersonali jt. Nii et esimeses etapis reguleeriti ära, ilmselt küll mitte täielikus ulatuses, kuid olemasolevate rahaliste võimaluste piires, õpetajate palgad. Mispärast valitsus läks nüüd õppejõudude ja teadurite palkade tõstmise teed? Läksime selle peale välja teadlikult, et kindlustada meie tulevase kaadri senisest parem ettevalmistus, tagamaks ülikoolide ja kõrgkoolide õppejõudude vastav tase. Seda tehti lihtsalt sel põhjusel. See muidugi ei tähenda seda, et tulevikus ei oleks valitsuse tähelepanu all ka õpetajate ja teiste töötajate palkade küsimus. Valitsus lähtus just sellest, et kindlustada tulevikus Eestis vajalik õpetamise tase.
U. Ugandi
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud minister! Riigieelarve muudatuste osas on viga. Rida maavalitsusi, nagu Pärnu, Saare, Valga, Viljandi on endale lisa palunud. Kas Paide maavalitsus ei ole lisa palunud? Tulemas on Paide 700. aasta juubel ja minu teada on neil eelarvelise osaga raskusi.
R. Miller
Ma tahan, lugupeetud rahvasaadikud, öelda, et me arutasime seda küsimust ja esmaspäevases ettekandes ma märkisin ära, et ühtegi maakonda ei jää sisse eelarve muudatustesse. Majanduskomisjoniga on kooskõlastatud ettepanek, et need vahendid, mis olid ette nähtud eraldada maakondadele, suunata valitsuse reservi ning sealt vastavalt laekuvatele taotlustele ja olemasolevatele võimalustele anda finantstoetust üksikutele linnadele, maakondadele, kes seda kõige rohkem vajavad, selle hulgas ka Paidele. Paide maavalitsus ja linn pöördus minu poole isiklikult Paidesse ausamba taastamise küsimusega ja esialgu õnnestus meil seda taotlust 100 tuhande rubla ulatuses rahuldada.
J. Liim
Austatud ettekandja, te mainisite Tsiviilkaitse Staabi kulutustest, kursuste kulutustest, võõrastemajast. Kui suur on arvuliselt see staap, mida hakatakse õpetama neil kursustel ja kui palju on selliseid kursante? Ja võõrastemaja kasutamine, kas hoone on pidevalt ainult kursantide käsutuses või on tal ka mõni teine otstarve?
R. Miller
Tsiviilkaitse Vabariiklikus Staabis on kokku 130 töötajat. Kursantide arvu ma teile tõesti nimetada ei oska, me võime seda täpsustada ja järgmisel lugemisel, kui on vajadus, siis öelda. Võõrastemaja kursantidega aga täies ulatuses ei koormata ja tsiviilkaitse staap kasutab osaliselt seda Tallinna saabunud teiste kodanike majutamiseks.
P. Lutt
Lugupeetav eesistuja, hr. minister! Meie vabariigis on siiski üks niisugune firma nagu Glavlit, kellele eraldatakse 20,7 tuhat rubla ja see pidi minema ainult postisaadetiste kontrollimiseks. Kas ei oleks õigem eraldada väiksem summa sideministeeriumile, kes peaks ka sellega hakkama saama, ja lõpetada Glavliti finantseerimise üldse ära? Samuti teen ma ettepaneku Julgeoleku Komiteele vabariigi eelarvest maksta ainult 15,5 tuhat rubla, kuna see läheb kursustel eesti keele õpetamiseks, ja rohkem mitte üks kopikas.
R. Miller
Kõigepealt Glavliti kohta. Glavliti ja sideministeeriumi osas oli täpselt samasugune küsimus püstitatud esmaspäeval ja ma andsin sellele vastuse, kuid ma kordan veel kord. Rahvusvaheliste postisaadetiste kontrollimiste osas tuleb lähtuda sellest, kas rahvusvahelised postiorganisatsioonid tunnistavad või tunnustavad meie sideministeeriumi poolt läbiviidud kontrollimisi. Sel juhul tuleks läbi vaadata selle tehnilise teostamise küsimused. Mis puutub Julgeoleku Komiteesse, siis täna hommikul me arutasime koos majanduskomisjoniga seda küsimust ja põhiküsimus on eriside finantseerimiseks ettenähtud summade säilitamises. Kui Ülemnõukogu leiab, et erisidele, ma mõtlen siin VTS-telefone, aga samuti ka vabariigi presidendi, peaministri, Julgeoleku Komitee esimehe ja EKP esimese sekretäri autotelefone, kulutusi pole tarvis teha, siis me kirjutame need summad eelarvest maha.
А. Таrand
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, lugupeetud minister! Eilsel keskkonnakomisjoni istungil kuulati informatsiooni Eesti kaartide salastamise ja nende valmistamise reorganiseerimise küsimustest. Kuna paljude spetsiifiliste ülesannete kõrval on kaartide puhul tegemist üldkultuuriliselt äärmiselt olulise informatsioonilise teguriga, palume Eesti Maaametile eraldada k.a. II poolaastaks ühekordselt 65 tuhat rubla konkreetse kaardiprogrammi väljatöötamiseks 1991. aastaks. Kõne alla tuleks eraldada need summad tsiviilkaitsele assigneeritud summade arvel, kuna tegemist on kaartide puhul ka tsiviilkaitsealase tegevusega. Kas teie arvates tuleb selline vahetus praegu kõne alla?
R. Miller
Nende kaartide tegemise summad on juba vabariigi rahandusministri reservist eraldatud.
V. Kois
Minu küsimus puudutab riigilaenuobligatsioone. Äsja te ütlesite, et juhul, kui need ei leia edukat levitamist, siis valitsus omab õigust tõsta nende obligatsioonide protsenti. Kas teile ei tundu, et me praegu võtame raha võlgu, kuid tasuda tuleb aastate pärast, võiks öelda järgmise vabariigi uuel valitsusel. Kas te loete õigeks, et me anname valitsusele vaba voli iga tema poolt soovitava protsendimäära suurendamiseks? Sel viisil me praktiliselt koormame üle tulevased eelarved, või oleks õige, kui me Ülemnõukogus määrame kindlaks mingi piirsumma või protsendi?
R. Miller
Ma arvan, et kui vabariigi valitsus läheb siselaenu osas protsendi tõstmisele, siis tuleb 1991. ja järgnevate aastate eelarvetes ette näha kulutused riigi poolt väljalastavate laenude nn. teenindamiseks. Ja ma võin teile tuua näite. Näiteks Soome riigi eelarve, mis on umbes 120 miljardit marka. Üle 5 miljardi marga on sellest ettenähtud sise- ja välislaenude teenindamiseks. Ja arvatavasti ka meie eelarves saavad edaspidi olema sellised summad, mis on seotud laenude teenindamise ja protsentide maksmisega. Käesoleva aasta eelarves on selleks ettenähtud meil 2 miljonit rubla.
J. Allik
Lugupeetud hr. minister! Eelarve projektis on ettenähtud täiendav dotatsioon kuuele maakonna- ja linnavalitsusele spetsiaalsete ülesannete täitmiseks. Te ütlesite praegu, et on ettepanek vist majanduskomisjonil see dotatsioon maha tõmmata ja anda kogu summa vabariigi valitsuse reservfondi. Ma kujutan ette, et need arvud sinna eelarve projekti on tekkinud siiski peale spetsialistide ja ekspertiisi läbimist, maakonnavalitsused on nii rahandusministeeriumis kui vabariigi valitsuses need vajadused tõestanud. Milline on teie isiklik arvamus, kas on õige hakata jälle kogu asjaga otsast peale, sest ilmselt samad maakonnavalitsused pöörduvad uuesti vabariigi valitsuse poole? Minu meelest on see ühelt poolt ainult bürokraatlik mäng, ja teiselt poolt, kas selliste dotatsioonide andmine maakondadele ja linnadele ei peaks siiski olema Ülemnõukogu pädevuses?
R. Miller
Ma hakkan tagant poolt peale. Kahtlemata, maakondadele ja linnadele dotatsioonide andmine, kui ta kirjutatakse eelarvesse sisse eri reana, kuulub Ülemnõukogu pädevusse, selles ei ole mitte kellelgi ilmselt kahtlust. Kuid on olemas ka valitsuse reserv, mida käsutab vabariigi valitsus ja millest antakse aru Ülemnõukogu ees. Mis puudutab konkreetselt neid maakondade summasid, siis nende summade ajalugu oleks järgmine.
Möödunud aasta detsembris, kui vaadati läbi 1990. aasta riigieelarve lahkhelisid üksikute linnade ja maakondade osas, siis koostati vastav protokoll, mille kohaselt nähti ette, et need summad oleksid vaja eraldada 1990. aastal täiendavalt. Olukord, ma ütlen, on aga kardinaalselt muutunud, see oli detsembris 1989, praegu on pool aastat mööda läinud ning linnade ja maakondade osas on kujunenud väga erinevad pildid. Ma ütleksin konkreetselt, näiteks Viljandi Sakala maakond ei ole erilises rahahädas, samal ajal on aga juurde tekkinud mõni teine, kes on tõepoolest võib-olla suuremas rahahädas kui esialgses projektis märgitud maakond.
Juhataja
Suur tänu, hr. Miller! Meil ei ole rohkem küsimusi, palume asuda töökohale. Kirjalikele küsimustele võib-olla vastame lõppsõnas.
Lugupeetud Ülemnõukogu, meil on veel kaasettekanne. Majanduskomisjoni poolt saab kaasettekandeks sõna komisjoni esimees Ants Veetõusme.
A. Veetõusme
Lugupeetud esimees ja rahvasaadikud! Täna jätkuval eelarve arutlusel tuleks tähelepanu teil kõigil pöörata lisaeelarvele, mis on küll esitatud kui 1990. aasta riigieelarve seaduse projekt, kuid tegelikult on ta vastavalt eelarveseadusele lihtsalt 1990. aasta lisaeelarve, mille me peame kinnitama, ülejäänud dokumendid on lihtsalt teil abimaterjalid ja informatsiooniks valitsuse poolt I poolaastal tehtud tööst ja kulutustest. I poolaasta eelarve täitmise me peaksime lihtsalt võtma teadmiseks.
Kõigepealt peab veel kord tõdema seda, et on jäänud täitmata Ülemnõukogu 1989. aasta 28. detsembri otsuse paragrahv 12, kus on öeldud, et „kujundada ümber eelarve ja esitada see uuel kujul”. See ongi see põhjus, miks me täna räägime ikkagi ainult lisaeelarvest ja seda kinnitame.
Kõigepealt väike täpsustus ka hr. Uluotsa poolt esimesel lugemisel räägitud 60 miljoni rubla kohta, mille võrra eelarve on suurenenud võrreldes detsembri kuuga. Ja kui me vaatame nüüd valitsuse poolt esitatud lisaeelarvet, kus nii tulude kui kulude pool on suurenenud 36 miljoni rubla võrra, siis vahe tuleb sellest, et Ülemnõukogu vana koosseis märtsikuus juba suurendas eelarvet. Nii et selle tõttu, võrreldes detsembrikuuga, on tõesti suurenemine 60 miljonit rubla, kuid viimase seisuga on suurenemine 36 miljonit rubla. Eelarve tulude poole kohta ma ei tahaks midagi lisada hr. Uluotsa eelmise ettekande kahtlustele, kuna nad on täiesti olemas. Kuid samal ajal ei saa ka täna konkreetselt rääkida sellest, kas need kahtlused täituvad või ei. Selleks ongi meil loodud mehhanism valitsuse näol, et täita seda riigieelarve tulude poolt, ja seda ta ilmselt oma jõududega ka teeb. Kuid siin on ka palju teisi tegureid. Mis puutub riigilaenusse, siis on siiski võimalus ja ilmselt täna me peame tõesti reaalselt tegelema sellega, et hakata väärtpabereid, kaasa arvatud riigilaenuobligatsioone ikkagi trükkima, ja siis, kui need võimalused tekivad ja on olemas, peab valitsus tegema kõik, et see asi paika panna. Ja muidugi tuleb arvestada sellega, et kui me käesoleval aastal ostame riigilaenu rublade eest, siis kunagi ju tagasimaksmine, samuti protsentide maksmine, toimub juba Eesti oma rahas. See on moment, mida me siiski tahame unustada.
Eelarve kulude poole osas lähtus komisjon rahvasaadikute ettepanekuist, mida siin tehti, et tuleb suurendada valitsuse reservi, ja komisjoni lõppsumma, milleni me jõudsime täna hommikul, ongi 5 miljoni asemel 14 miljonit 846 tuhat rubla. Siin oli juttu ka kõrgkoolide töötajate palkade tõstmisest. Komisjonis oli juttu üleüldse palkadest ja me leidsime, et praegu tihtipeale me palkadega rabeleme ühest äärmusest teise, kusjuures ühtne palgapoliitika puudub. Siin on tõetera sees, kuid ilmselt lähevad riigiteenistujatel need palgad järele mitteriikliku sfääri palkadele.
Kui me vaatame eelarve kulude poolt ja seda otsuse projekti, siis kõigepealt tulekski märkida seda, et tuleks muuta pealkirja. Mitte seadus 1990. aasta riigieelarve kohta, vaid Eesti Vabariigi seadus 1990. aasta lisaeelarve kohta. Ja ka mujale panna see „lisa” juurde, „dopolnitelnõi” vene keeles, kuna ta on tõesti lisaeelarve. Ja ainult seda dokumenti tuleb meil täna vaadata ja lõppkokkuvõttes võtta vastu otsus selle kinnitamise kohta.
Kui vaadata eelarve kulude poolt, siis on ettepanek, et ehitusministeeriumile praeguse 3 miljoni asemel, mis on projektis ette nähtud (me oleme rääkinud ka ehitusministeeriumi inimestega), eraldada täiendavalt 1 miljon ja ülejäänud kaks miljonit suunata valitsuse reservi.
Põhjendused, miks siin need plussid ja miinused on, on teil olemas, nii et sellepärast ma ei hakka nendest pikemalt rääkima. Komisjon oli seisukohal, et sotsiaalsfääri, kus on suurendused, me ei hakka üldse puutuma, sest seda on vaja toetada.
Siseministeeriumi osas me leidsime, et tuleb toetada seda täiendavat summat 605 tuhande rubla ulatuses, kuna seal on juba ainuüksi politseikooli loomiseks vaja täiendavat raha 700 tuhat rubla.
Mis puutub Eesti sõprusühingusse, miinus 100 tuhat, siis meil on Sõprusühingu taotlus mitte seda maha võtta, kuna on planeeritud mitmed kultuuripäevad Eestis, näiteks Itaalia kultuuripäevad, Angoola kultuuripäevad jne. Me leidsime, et vastavalt hr. Milleri põhjendustele tuleb see küsimus lahendada töö korras, jättes ta praegu nii, nagu on, sest valitsusel on vajaduse korral see raha Sõprusühingule võimalik eraldada.
VEKSA Ühingu finantseerimise vähendamisega 102 tuhande rubla võrra jäi komisjon põhimõtteliselt nõusse. Siis on veel ettepanek Eesti Kodukaitsele ette nähtud kulutused 300 tuhat rubla välja jätta ja see summa suunata valitsuse reservi. Talufondi ette nähtud 8 miljonit rubla on meil ettepanek jätta küll sisse, kuid valitsusel kontrollida, et Talupidajate Liit ja üksikud talupidajad ikkagi kasutaksid neid vahendeid efektiivselt ja et aasta pärast ei ilmneks, et need vahendid, mis on antud talupidajatele, on lihtsalt niisama ära raisatud, nagu seda on juhtunud kolhooside ja sovhoosidega, kellele ju aastate jooksul anti kümneid ja sadu miljoneid, millest tegelikult kasu ei olnud.
Halduskulude reservi loomisel tekkis küsimus, et luuakse uusi ameteid, uusi ametikohti, kuid me peaksime siiski kriitiliselt vaagima nende loomist, sest ühelt poolt me likvideerime ministeeriume, ametkondi, teiselt poolt tuleb neid juurde, nii et siin on ka valitsusele meie ettepanek neid asju vaadata põhjalikult ja siis septembris-oktoobris informeerida Ülemnõukogu. Siin on välja jäänud veel eelarvelistele asutustele ette nähtud toidukaupade hinnavahe kompensatsioon, mida võiks vähendada miljon kahesaja tuhande rubla võrra, arvestades tegelikku olukorda. Selleks ei ole lihtsalt nii palju raha vaja. Nagu ma ütlesin, valitsuse reservi tuleks suurendada, arvestades neid täpsustusi, 14 miljoni 846 tuhande rublani. Majanduskomisjoni ettepanek on, et kohalike omavalitsuste eelarvetele antavaid vahendeid piirata 400 tuhandega, mis on eraldatud Tallinna linnavalitsusele laululava remontimiseks. See ei ole mitte terve summa, Tallinna linnavalitsus paneb ka sinna raha juurde, kuid kuna laululava on ikkagi üldrahvalik objekt, siis tuleks selleks raha eraldada. Ülejäänud omavalitsustele aga raha mitte eraldada ja need summad suunata valitsuse reservi, sest täna me ei saa lihtsalt Ülemnõukogu majanduskomisjonis öelda, kas just need maavalitsused vajavad seda raha kõige enam. Praktiliselt on taotlused kõikidelt maakondadelt ja linnadelt. Öelda täna seda, et just need on õiged, me ei riski ja sellepärast ma tahaksin majanduskomisjonis selle küsimuse juurde tagasi tulla koos rahandusministriga septembris.
Otsuse projektist tuleks ära jätta § 3. Nagu ma ütlesin, me uut eelarvet ei kinnita, me kinnitame lihtsalt lisaeelarve.
Ja § 4-s, nüüd ta peaks siis olema § 3, jätta ära viimane pool lausest „ning maakondade ja vabariiklike linnade kohalike omavalitsuste eelarvetesse”, kuna maakonnad, nagu me ettepanek on, tõmbame maha ja sinna asemele panna vaid Tallinna linna eelarvesse 400 tuhat rubla.
Mis puutub tsiviilkaitsesse, siis majanduskomisjon on saanud tsiviilkaitse taotluse ja meie ettepanek on ühineda valitsusega, et vähendada nende eelarvelisi kulutusi 50 tuhande rubla võrra käesoleval aastal ja valitsusel läbi vaadata kompleksselt see programm, mis on vajalik tsiviilkaitseks. Sisuliselt on ta paljuski päästeteenistus ja võib-olla selles osas valitsus vaatab need asjad üle, aga niimoodi siin järsku otsustada ei ole mõtet.
Mis puutub Glavlitti, siis tõesti siin on juba sellest palju kordi räägitud. Me vaid teadvustame lihtsalt kõikidele rahvasaadikutele rahvusvahelise posti nõudmisi ja ma arvan, et ajakirjanduskomisjon eesotsas hr. Veidemanniga võib sellega tegelda, et selgitada, kas sideministeerium on kohe võimeline ja kui ta on võimeline, siis kas sideministeeriumi üldse aktsepteeritakse selles funktsioonis. Siin on ikkagi tegemist rahvusvahelise posti liikumisega. Kui me tahame, et see post hakkaks liikuma jällegi läbi Moskva, siis me võime ju need kulutused maha võtta, kuid komisjon leiab, et seda ei ole mõtet teha.
Ja muidugi Tsiviilkaitse Staabiga peaks ilmselt ka riigikaitsekomisjon natuke tegelema, et oma ettepanekuid teha.
VEKSA-ga me oleme nõus, sest tegelikult Välisministeerium juba vormistab neid sõite. Mis puutub julgeolekusse, siis ma toetaksin samuti hr. Millerit, et need küsimused peame läbi vaatama, kuid hoiduma ennatlikest otsustest. Ja muidugi tahaks kuulda ka teiste komisjonide arvamust just üksikute ametkondade vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta, aga majanduskomisjon teeb ettepaneku lisaeelarve kinnitada koos nende täiendustega, mis me siin praegu teile esitasime.
Juhataja
Suur tänu! Kas meil on küsimusi Ants Veetõusmele? Paistab, et on. Ants Veetõusme, palume hetkeks tagasi!
A. Paju
Austatud juhataja, lugupeetud kolleeg Veetõusme! Kas majanduskomisjonis oli vaatluse all selle dokumendi analüüsimisel, millist tendentsi üldse näitavad halduskulutused ja kas nad on mingi selle ala kvaliteedi tõstmise katteks või on kvantiteet sünnitanud selle suurenemise?
A. Veetõusme
Praktiliselt see küsimus oli arutusel, kuigi väga pinnapealselt, sest see aeg on liiga lühike selleks, et süveneda. Me avaldasime kartust, et halduskulude kasv, reservi loomine – kõik see võib viia sellisele tendentsile, nagu ametite ja uute ametikohtade kasvule, kuid praegu seda öelda veel ei saa. See kartus on aga olemas ja sellepärast me tahaksime septembris hr. Milleriga seda uuesti arutada. Ja uue aasta eelarve koostamisel me muidugi peaksime neid asju pikemalt ja täpsemalt analüüsima.
A. Paju
Ma esitasin selle küsimuse kirjalikult ka hr. Millerile, kuidas oleks komisjoni suhtumine? Me näeme siin kulutusi Spordiametile, milline on siin sportlaste toetuseks minev summa? Kas eestlased ei peaks omama rahvusmeeskonda, kas või „Kalevi” korvpalli näol, miks peab mingi väike ettevõte selle endale ära ostma kogu ihu ja karvadega, kas see on loomulik teie arvates või mitte?
A. Veetõusme
Ausalt öeldes „Kalevi” korvpallimeeskond ei ole veel rahvusmeeskond. Rahvusmeeskonnast saame rääkida siis, kui on Eesti meeskond, ta on praegu ikkagi klubimeeskond. Täna me peame tõdema jälle seda, kui palju meil on või ei ole raha. Ma küll toetan sportlasi, aga usun, et teine pool saalist räägiks vastupidiselt. Pealiskaudselt siin otsust välja hõisata ei ole mõtet.
A. Tamm
Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ants Veetõusme! Kas te peate võimalikuks talufondi planeeritud 8 miljonit rubla kanda tõesti otse talufondile, mitte põllumajandusministeeriumi kaudu, nii nagu seda tehti aasta algul 2 miljoniga, mis laagerdus pool aastat põllumajandusministeeriumis ja alles kaks nädalat tagasi meile üle kanti? Siis võib tekkida tõesti olukord, kus me ei saa operatiivselt neid vahendeid kasutada.
A. Veetõusme
Ma olen raskustes sellele küsimusele vastamisega selle tõttu, et ma ei ole kursis, kas Talupidajate Keskliidu fond haarab kõiki talupidajaid. Kui see nii on, siis ma olen sellega nõus.
V. Kois
Ma kordan oma küsimust siselaenu kohta. Kuidas te arvate, kas on õige anda valitsusele vaba voli ja avada võimalus kehtestada siselaenule mis tahes protsent? Tasuma hakkavad, nagu te ise väljendasite, paljude aastate järel juba teised, võib-olla isegi teise põlvkonna inimesed. Või peame me siin, Ülemnõukogus, kokku leppima selle laenu levitamise tingimustes? Teie arvamus?
A. Veetõusme
Ma oleksin nõus hr. Uluotsaga, kes siin eelmine kord ütles, et võib-olla tuleks vaadata üle need tingimused. Kuid täna siin öelda teile, et pärast nende tingimuste ülevaatamist need muutuvad, ma lihtsalt ka ei riskiks. Sest siin ongi kaks küsimust. Ühelt poolt me võime öelda ettevõtetele tõesti, et paneme 7 või 8 või 10%. Kuid see tuleb riigil tagasi maksta. Me peame võib-olla neid riigilaenu obligatsioone müüma mingite muude soodustatud tingimustega, antud juhul mitte protsendiga. Riik ei ole meil nii rikas, et pärast maksta rohkem. Ühesõnaga, kuna valitsus vastutab ikkagi tulude ja kulude täitmise eest, siis ma arvan, et valitsus võib tõesti need kinnitada.
J. Põld
Hr. Veetõusme, mul on üks küsimus. Esiteks, mida te isiklikult arvate eelarvest, kas ta on suunatud finantside tsentraliseerimisele või detsentraliseerimisele? Teine on väikene täpsustus, küsimus on isegi võib-olla kohatu. Mida te arvate Sõprusühingust ja selle finantseerimisest? Minu arvates võiks need vahendid anda kultuuriministri haldusalale juurde, see oleks 300 tuhat rubla, sest valdavalt tegeleb Sõprusühing just kultuuriküsimustega. Küsimuse esitan ka kirjalikult.
A. Veetõusme
Mis puutub Sõprusühingusse, siis ma kordan, mul oli ka jutuajamine hr. Aarmaga ja ta väitis, et tulevikus läheb Sõprusühing üle isemajandamisele. Kuna praegusel momendil nad veel isemajandamisele üle minna ei suuda, siis ma jätaksin selle küsimuse valitsuse kompetentsi, kuna nii hr. Sumera kui hr. Miller on valitsuse liikmed ja nad peaksid selle asja lahendama. Me ei saa kõiki üksikuid vaidlusi Ülemnõukogus lahendada. Esimesele küsimusele ma vastaksin nii, et sisuliselt lisaeelarve ei ole mitte midagi printsipiaalselt muutnud selle tsentraliseerituse või detsentraliseerituse suunas, rohkem on ta ilmselt suunatud tsentraliseerimisele. Kuid praeguses olukorras, kus majanduslik kaos ja tegelik anarhia suurenevad, on ta võib-olla isegi veel vähe tsentraliseerimisele suunatud. Just raha on see, millega valitsus saab suunata majandust. Aga seda tal ei ole, kuna see raha on kogunenud praegu mitmete ühisfirmade, väikeettevõtete ja kooperatiivide kätte, kes teevad ilma mitte meile soovitud suunas.
J. Telgmaa
Ma saan aru sellest viimasest vastusest, et maavanemad on eelarve küsimusest nagu kõrvaldatud. See on kohe lausa teadlik samm ja poliitika, et maavanemaid eemal hoida.
A. Veetõusme
See on hr. Telgmaa vaba tõlgendus, kuna maavanematest ma üldse ei rääkinud. Ma rääkisin hoopis ettevõtetest ja kooperatiivide tasanditest, kuid kuna me seda ohtu näeme, siis ma ütlen, et me tuleme selle küsimuse juurde veel eraldi tagasi. Me tahaksime kompleksselt vaadata kõiki neid taotlusi, me ei saa praegu ühe või kahe taotluse põhjal nii kiiret otsust teha, et kas see on õige või mitte.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kas enne läbirääkimiste juurde asumist oleks meil vaja aru pidada selle üle, et ajaliselt limiteerida läbirääkimiste pikkus, või on selline lähenemine ennatlik ja sobimatu? Kas ollakse valmis otsustama siis, kui läbirääkimised on juba jõudnud teatud küpsuse staadiumi? Suur tänu! Avame läbirääkimised. Mul oleks palve, et kõik sõnavõtjad esineksid siiski kõnepuldist. Esimesena saab sõna Enn Tupp.
E. Tupp
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mul oli lihtsalt paar väikest vaatenurka eelarvele. Kõigepealt välismaa ajakirjanike ja eelkõige Taani raadio ja France Presse’i andmetel on soovitatud meie Moskva esinduse intensiivsemat tööd. Võib-olla me alahindame esinduse väljendit, mis oleks äärmiselt ebamõistlik. Esinduse kulusid on eelarves kärbitud 115 tuhande rubla võrra. Ma ei ole pädev ütlema, kas lihtsalt rahaga on võimalik meie esinduse tööd intensiivistada, aga kui on, siis pean neid kärpeid ebamõistlikuks. Ja teiseks, organiseeruv kuritegevus ja retsidiivse seltskonna vaba liikumine ning majandusalase diferentsiga kaasnev spekulatsioon, mida ei piira ei toll ega muud kvoodid, sunnib meid võimalikult kiiresti ajutise piirikontrolli väljatöötamisele ja sellest lähtuvalt ka piirirežiimi kehtestamisele, mis vastaks üleminekuperioodi majanduspoliitilistele vajadustele ja vastavate koosseisude ettevalmistamine peaks algama käesoleval sügisel. See nõuab aga kulutusi ja mul on ettepanek selleks otstarbeks reserveerida valitsusel vähemalt 300 tuhat rubla. Pean silmas, et valitsus neid ettepanekuid töö käigus arvestaks ja teen ettepaneku eelarve vastu võtta esitatud kujul, sest oleks lapsik nõuda poolteist kuud ametis olnud valitsuselt väikese algustähega imet, see tähendab – tasakaalustatud ja rasvast eelarvet.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Seekord oleks vahest õiglane, kui me anname sõna tellimuste esitamise järjekorras.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud peaminister, lugupeetud valitsuse liikmed, head kolleegid! Eelarve küsimused on niivõrd tähtsad, et pealiskaudselt nendele läheneda on väga ohtlik. Seetõttu lubatagu mul täna rääkida mitte niivõrd igast üksikust kulu- ja tuluelemendist eelarves, kuivõrd põhimõttelistest küsimustest. Kahjuks on eelarve põhimõttelisi küsimusi siin istungite saalis väga vähe käsitletud. Ilma eelarve struktuuri, selle koostamise uue mõtlemiseta me kaugele ei jõua. Ma ei esitanud ilma asjata hr. Millerile küsimust, milline on seos valitsuse poolt esitatud programmi ja uue eelarve vahel. Loomulikult ei saadud sellele küsimusele ka vastata, sest seda sidet ju tõesti ei ole. Üksnes teade, mida lugesime kümmekond päeva tagasi ajalehest, et valitsus käsitles oma istungil alles pärast seda, kui meile oli eelarve projekt juba välja jagatud, suhtumist dotatsioonidesse ja juurdemaksetesse. See näitab, et valitsus ei ole konstruktiivselt oma programmis olevaid mõtteid suutnud eelarve projekti sisse viia.
Mõneti majandusküsimustega ja teiste riikide eelarve probleemidega kokkupuutunud inimesena lubatagu mul välja öelda mõned põhimõttelised seisukohad. Kahjuks ei teinud seda meie majanduskomisjon oma analüüsis. Majanduskomisjon läks minu meelest kergema vastupanu teed ja analüüsis üksikuid kuluelemente, raha tõstmist ühest taskust teise, kuid ei lähenenud eelarvele põhimõttelisest seisukohast. Mul on jäänud mulje siin saalis sõnavõtte kuulates ja ka ajakirjanduses avaldatut lugedes, et valitsusele ja ministeeriumidele on vahetevahel oluline koostada mingi paber või programm. Kui see dokument on valmis, siis võib olla rahul, see jääb sinnapaika ja elu läheb omasoodu edasi. Valitsus esitas meile oma tegevusprogrammi. See oli ju päris hea nägemus Eesti majanduselu ja ühiskonna ümberkorraldamisest, kuid sinna on ta jäänud. Edgar Savisaar tänas meid tehtud märkuste eest, kuid tänaseks ei ole meieni jõudnud valitsuse uus ja täiendatud programm, kus oleks arvestatud neid parandusi ja ettepanekuid, neid mõtteid, mis siin saalis on välja öeldud. Kas meie hinges on veendumus, et see töö, mida saadikud valitsuse programmi arutamisel tegid, on arvestamist leidnud? Arvan, et valitsuse programm elab oma elu ja eelarve oma.
Saan väga hästi aru, et saadikud võiksid ju võtta saadud informatsiooni eelarve kohta teadmiseks, hääletada eelarve poolt või vastu ja mitte sekkuda selle valitsuse, selle kabineti, või nagu Edgar Savisaar ütles, teise kabineti siseasjadesse. Anname valitsusele need 100 päeva. Ärme valitsust täna kritiseerime, sest käib alles peaministri 85-s tööpäev. Eestimaa majandus ja ühiskond on aga nii raskes seisus, et oleks vastutustundetu omi mõtteid varjus hoida. Kui on seisukohad, kuidas üht või teist asja parandada, siis tuleb see ka välja öelda.
Saan aru, et kui ma teile esitan eelarve struktuurimuudatusi, kuulen valitsuse poolt hääli, et seda ei ole varem tehtud, meie ei ole selleks veel valmis, meie ühiskond ei ole selleks veel küps, mis Moskva sellest arvab? Oleme ju tihkelt Moskva külge seotud. Kuid me peame olema valmis radikaalseteks eelarve muudatusteks. Sellega on täna paras aeg peale hakata. Vahetame mõtteid enne, kui jõuame järgmise aasta eelarve juurde.
Kõigepealt liidumaksust. 340 miljonit rubla seisab meil eelarve kuludes niisama igaks juhuks. Võib-olla meid sunnitakse seda üle kandma. Järsku meiega midagi tehakse? Mul on konkreetne ettepanek: mitte kinnitada seda 340 miljonit rubla. Anname nii eeskuju ka teistele liiduvabariikidele, kes ootavad meilt algatust, kuidas keskvõimuga majanduslikus mõttes võidelda. Jaotame selle summa hoopis teiseks otstarbeks. Vaatame pärast, mis juhtub. Arvatavasti ei juhtu midagi. Elu on näidanud, et Moskva jõud ei ole enam nii tugev. Isegi Leedu blokaadi pole neil õnnestunud nii lõpule viia nagu tahetud. Juba on märgata kapituleerumise märke.
Eelarvet analüüsides tekitas minus sügavat hämmeldust asjaolu, et meie valitsus ja rahandusministeerium on endistviisi valmis riigieelarvest kinni maksma ebaõnnestunult töötavate organisatsioonide ja asutuste kahjumid. Ollakse valmis vead andestama ja hoidma need ametiasutused igaks juhuks alles. Minu kui mõneti välismajanduse asjadega kokkupuutunu jaoks on muidugi tõeline anakronism 11,7 miljoni rubla eraldamine „Estimpexile”, asutusele, mis tegeleb impordi ja ekspordiga, mis on loodud selleks, et töötada ainult kasumi printsiibil. Miks me peame kinni maksma tema impordi- ja ekspordioperatsioonidest tulenevad kahjumid? Lisaks sellele, nii mõnigi teist teab kuluaaridest, et välismajandusega tegelevad inimesed, eriti aga Välismajandusamet, on viimasel ajal sageli olnud rohkem piduriks välismajandussuhete arendamisel kui nendele kaasa aitavaks institutsiooniks. Alles mõni päev tagasi oli mul mõttevahetus aktiivsete inimestega, kes on leidnud endale välispartneri teisel pool Atlandi ookeani. Partner pakub üle 700 miljoni dollari väärtuses äritehinguid, kuid nõuab selle vastu 55% aktsiatest, s.t. aktsiate kontrollpakki. Meie vastavad institutsioonid aga kahtlevad, kardavad, häbenevad. See hea tehing kipub käest libisema. Jutt on kompaniist, mis pakub laevandusalast tehingut. See on tõesti suurepärane tehing, selle firma tagapõhi on kontrollitud, aga meie Välismajandusameti juhid on väga pikkade hammastega seda asja vastu võtmas.
Mõningad konkreetsed probleemid. Tegin eelarve analüüsimisel arvutusi ja leidsin ei rohkem ega vähem kui 761,3 miljonit rubla vaba raha. Võiksime selle siin teiega ümber jaotada. See on minu meelest ebaratsionaalselt kasutatud raha. Selle hulka kuuluvad: liidumaks – 340 miljonit, igasugused dotatsioonid ja hinnavahed – 518 miljonit, siis halduskuludeks ülearune 5,5 miljonit, organisatsioonide ülalpidamiseks – 10 miljonit, tsiviilkaitse, millest on nii palju juttu olnud – 1,38, siis majanduse ja teeninduse peale kulutatav 1,7 miljonit. Saame kokku 866,7 miljonit, kui me võtame sellest maha 102,5 miljonit siselaenule ja liidueelarvest laekumistele 2,9 miljonit, mille saamine ei ole ka sugugi kindel, jääbki alles 761,3 miljonit rubla. Hakkame seda nüüd sihipärasemalt jagama.
Enne kui teen ettepanekuid, kuidas raha kasutada, räägiksin ka mõne sõna haldusasjadest. Tegin mõned arvutused. Selleks oli mul abiks ajalehes „Äripäev” nr. 11-s ilmunud artikkel meie eelarve kohta. Seal on kas tahtlikult või tahtmatult, kas ettevaatamatult või teadlikult avalikustatud, kui palju inimesi ühes või teises ministeeriumis või keskasutuses töötab. Kui palju kulutatakse raha neile töötasuks? Mis selgus, lugupeetud kolleegid saadikud? Selgus niisugune tore lugu, et 2246,5 tegelikult keskasutustes haldusaparaadis töötavatele inimestele on ette nähtud ligi 16 miljonit rubla töötasuks. See teeb keskmiseks kuupalgaks nendes ametiasutustes, ütleme siis koristajast kuni ministrini, 589 rubla ja 50 kopikat. Meie teiega näeme nende inimeste kõrval välja, lugupeetud saadikud, näljarottidena. Loomulikult ei ole meie töö siin saalis ka kuidagi võrreldav valitsuse liikmete tõsise tööga. Niisugune on see rahaline olukord. Mulle tundub, et domineerib mõte: likvideerime küll ministeeriumid ära, vähendame neid, kuid loome suure robinaga asemele ameteid. Paneme ministeeriumidele uued nimed ja nii see asi vaatab meile ka eelarvest vastu. Selle asemel, et näiteks luua üks loodusvarade ja loodusressursside amet, on maa-amet, on metsaamet, on veeamet. Selle asemel, et anda näiteks teraviljaküsimuste lahendamine üle põllumajandusministeeriumi kompetentsi, on meil ikkagi teraviljaamet jne., jne.
Sellest on juba siin saalis juttu olnud, et ministeeriume on liiga palju, et neid võiks kenasti vähendada. Arvestuste tegemisel selgus, et sama tööga, mida ministeeriumide ja ametite 2246 inimest teevad, saaksid hakkama umbes 1500–1550 inimest. Hoiaksime kokku ei rohkem ega vähem kui 10,6 miljonit rubla aastas.
Edasi nendest ametkondadest ja organisatsioonidest, mida meie ühiskonda minu arvates ei oleks tarvis. Kõigepealt nii palju räägitud Glavlitist. Viini konventsioon, rahvusvahelise postiside konventsioon ei ütle oma sätetes, et nemad ilmtingimata suhtlevad ühe või teise riigi tsensoriga või Glavlitiga. Ma ei näe mingit põhjust, miks see rahvusvaheline organisatsioon peab ilmtingimata suhtlema Glavlitiga, aga ei pruugi seda teha meie sideministeeriumiga. On ju peaküsimus, kas kontrollida kirju ja postisaadetisi, millega nüüd tõesti Glavlit on tegelnud, lisaks kõikidele muudele oma võrratutele ülesannetele. Minu arvates seda ametkonda meil ei ole üldsegi vaja.
Sellest oli juttu, et VEKSA-t ei ole vaja. Ma ei näe ka mingit põhjust, et meil peaks olema Sõprusühing. Need ülesanded, millega Sõprusühing tegeleb, võiks lahendada kultuuriministeerium, välisministeerium, Eesti Instituut, turismiga tegelevad organisatsioonid ja asutused. On ettepanek kaaluda tõsiselt, kas meile on tarvis Sõprusühingut.
Minu arvates on hämmastav number seotud niisuguse võimsa organisatsiooniga nagu ETKVL. Ka tema tahab riigieelarvest saada 657 tuhat rubla. Temagi ei tule ots-otsaga kokku. Temalegi tuleb anda raha tegevuse toetuseks. Välisturismi arendajate peale, kes peaksid meile õieti tooma sisse raha, tahame hoopiski kulutada 100 tuhat rubla. Tuleb luua mitmeid turismibüroosid – omavahel konkureerivaid. Hoopis arvatakse, et meil peab olema välisturismi amet. Küsitakse – milleks?
Loomulikult on põhimõtteline küsimus dotatsioonides, hinnalisades põllumajandustoodetele. See on tohutu suur summa, mida siit eelarvest saab välja lugeda. Peame tegema põhimõttelise otsuse šokiteraapiaks selle eelarve kallal. Mis oleksid meie põhilised ettevõtmised, mida peaksime täna kaaluma? Peame mõtlema eelkõige nende inimeste peale, kes on jõudnud pensioniikka, sellesse meeletusse inflatsiooni, sest nendest ei ole enam töötegijaid. Nemad on oma töö teinud, nende pensionid on madalad ja tühised võrreldes hindadega. Nad ei pea sellele konkurentsile vastu, ei tule ots-otsaga kokku. Mul on konstruktiivne ettepanek – miinimumpensionid tõsta otsekohe elatusmiinimumi tasemele. Vähemalt 100 rubla inimese kohta ja mitte vähem. Selleks on meil kasutada need 731,6 miljonit vaba rubla. Jagame need arukalt ümber. Peame mõtlema vanade inimeste, üliõpilaste, paljulapseliste perede peale. Nende elamisrahad on tühised.
Tervishoiuks eraldatud summad selles eelarves on samuti närused, hariduse ja kultuuri arendamiseks on summad viletsad. Kui selleks kohe praegu raha ei otsita, lööb see meie ühiskonnale valusasti vastu, õieti on see juba juhtunud ja läheb lähiaegadel palju sügavamale. Mul on ettepanek mitte anda veel kord valitsusele võimalust tulla meie ette haleda näoga ja öelda, et näete, ei ole jõudnud, aga tahaksime teha ja andke veel ometi aega kolm kuud või viis-kuus kuud. Siis teeme teile uue eelarve. Kuue kuu pärast nad tulevad ja ütlevad jälle, et ei jõudnud, oli muid ülesandeid, oli tarvis seda ja teist ja kolmandat teha, andke meile veel ja veel aega. Oleme olnud heatahtlikud inimesed ja otsekohe vastu tulnud. Niimoodi petsid eelmine valitsus ja rahandusministeerium ära eelmise Ülemnõukogu koosseisu, saavutades selle eelarve põhimõttelise kinnitamise. Praegune valitsus ja rahandusministeerium tahavad meid võtta uuesti paljaste kätega. Teha meid teha kaassüüdlaseks viletsa eelarve pärast, et näete, nad ei taha alustada majanduse ja ühiskonna radikaalset ümberkorraldamist. Nad tahavad lükata kokkuvarisemise veel mõne kuu võrra edasi. Ja siis oleme ka meie teiega juba süüdlased. Mul on ettepanek külmutada eelarve. Anda kolmeks kuuks valitsusele ainult need summad, mis tal on tarvis pooleliolevate objektide lõpetamiseks või edasiviimiseks, palkade maksmiseks, sotsiaalhoolduseks, hariduse, kultuuri ja tervishoiu jaoks. Ülejäänud summad tuleks kõik külmutada.
T. Mets
Lugupeetud hr. peaminister, lugupeetud presiidiumi juhataja, kolleegid! Kui minu eeskõneleja hr. Made esines eelarve globaalprobleemidega, siis ma puudutaksin sellesama eelarve lokaalküsimusi ja selle üheks teemaks oleks mul ette lugeda avaldus: „1990. aasta Eesti Vabariigi kulude poolel figureerib Armeenia abistamise summana 12 miljonit rubla. Selle summa eest peab seal ehitama „Eesti Ehituskoondis”, mille koosseisu kuulub 300–400 ehitajat. Et kohapeal on käimas kauaaegne, pretsedenditu võimuvõitlus riikide tasandil, seda ka relvade vahendusel, siis on oluliselt häiritud nii raudteetransport kui ka ehitus tervikuna, „Eesti Ehituskoondise” tegevus toimub ainult Eestist väljaveetavate ehitusmaterjalidega. Massiliselt esineb meiepoolse abi kuritarvitamist ja ebamajanduslikkust. Abistamise rajoonis välja kujunenud pikaajalise pingestatud olukorra tõttu oleks vaja, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu revideeriks abistamisprogrammi selle lõpetamiseks 1990. aastal. Võttes arvesse Eesti Vabariigi eelarve suurt defitsiiti 1990. aastal, samuti rasket olukorda ehituse alal Eestis, vabariigi Ülemnõukogu määrab 1990. aasta II poolaastal Armeenia abistamiseks 2 miljonit rubla. Selle summa eraldamisega Eesti Vabariik lõpetab oma abistamisprogrammi Armeenias. Vabanenud summad määratakse Eesti ehitusmaterjalitööstuse arendamiseks.” Väga lühidalt ma kommenteeriksin seda avaldust. Olen tutvunud olukorraga Eesti Ehitusministeeriumis antud küsimuses ja on ka jõutud sealpoolsele kokkuleppele, et oleks otstarbekas, arvestades eespooltoodud asjaolusid, selline üritus ära lõpetada. Teiseks, meie oleme ikkagi olulist abi juba osutanud. Eelmine aasta me andsime materiaalselt 15 miljonit rubla. Ehitusministeeriumi andmetel selle aasta esimesel poolel on plaani täitmine 8 miljonit rubla, kusjuures nüüd me eraldame veel 2 miljonit rubla. Te võite küsida, mispärast mitte üks miljon või näiteks 3 miljonit. Asi on selles, et mitmed ehitused on praktiliselt lõpustaadiumis, kusjuures üks miljon jääks nende otseseks lõpetamiseks ning teine evakuatsioonikuludeks. Kogu selle meeskonna ja inventari äratoomine läheb orienteeruvalt maksma üks miljon rubla. Senini me oleme täitnud oma kohustused vennaliku Armeenia suhtes ja need ehitused, mis meie poolt peaksid pooleli jääma, need antakse lihtsalt Armeenia Ehitusvalitsusele üle ja Armeenia lõpetab ise need objektid. See on asja üks külg. Veel paluti väga tungivalt, et Eesti ehitusmaterjalitööstus, mis on rohkem kui nukras olukorras, millest me kõik oleme teadlikud, saaks vabanevad summad selle tööstusharu arendamiseks. Kurdeti väga veel praeguse ehituse praktilise teostuse üle. Meilt Eestist saadetakse välja vagunid tsemendiga ja teiste ehitusmaterjalidega. Väga pikkade seisakute tagajärjel jõuavad need ükskord küll kohale, kuid on praktiliselt kas tühjaks röövitud või siis väga väikese jääkväärtusega. Ma usun, et lugupeetud Ülemnõukogu arutab seda küsimust hääletamise käigus ja võtab vastu omapoolse seisukoha.
Arvestades, et ma olen küllaltki harva siin poodiumil käinud, on mul küsimus, mis puudutab kindlasti ka otseselt meie rahandust ja meie üldist olukorda. Ma loeksin ette veel ühe avalduse, mille suhtes paluksin kindlasti lugupeetud Ülemnõukogu seisukohta. Juba aastaid teostab Eestis väärismetallide kokkuostmist Moskvas asuv ettevõte „Tsentralnõje Skupotšnõje Predprijatia Rosjuvelirtorga”. Kokkuost toimub Tallinna Tööstuskaubastu ja Tartu Kaubandusvalitsuse vahendusel. Nii oli 1989. aastal Tallinnas Kingissepa tänaval asuva kokkuostupunkti käive 3,26 miljonit rubla. Nimetatud kaupluse selle aasta I kvartali käive oli 243 tuhat rubla ehk materiaalses väljenduses 2,99 kg kulda ja 52,8 kg hõbedat. Praeguses inflatsiooni olukorras on selline nähtus täiesti lubamatu. Sellega seoses peaks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu arutama antud küsimust ja korraldama asja nii, et väärismetallide kokkuost saaks viidud Eesti Panga alluvusse. Selles küsimuses ma pöördusin juba kuu aega tagasi Eesti Panga juhataja hr. Otsasoni poole ettepanekuga likvideerida see ebaterve nähtus. Ja paraku siiamaani on see küsimus lahendamata. Ma tuletasin meelde, et teie, hr. Otsason, loote Eesti Panga, loote unikaalsema panga maailmas, mille seifis ei ole ühtegi grammi kulda ega ühtegi grammi hõbedat. Samal ajal toote sisse inflatsioonirublasid ning saadate välja kulda ja hõbedat. Selline asi tuleb ära lõpetada. Ma usun, et me oleme teiega kindlasti konsensuses selles küsimuses, ja arvan, et lahendame küsimuse positiivselt. Mul oleks veel üks väikene repliik eelarve kulude osas. Väga torkab silma praegune kontrollimatu ja anarhiline seisukord palkadega, see on täielikult hukatuslik, arvestades meie praegust nõrka majanduslikku olukorda. Ma loeksin teile ette paar rida mõni päev tagasi ilmunud ajalehest „Edasi”, seda oleks huvitav ka teil teada. „Valitsus arutas küsimust, mismoodi saaksid teadusasutused ja kõrgkoolid kasutada 5 miljonit rubla lisaraha, mis neile eraldati riigieelarvest õppejõududele palkade tõstmiseks. Nii on kateedri juhatajal, labori juhatajal nüüd õigus saada palka kuni tuhat rubla, professoril ja peateaduril kuni 900 rubla, dotsendil, vanemteaduril kuni 750 rubla.” Keegi ei lähe enam tööle politseisse, kui ta ei saa kuus 500 rubla palka. Kohtunikud hakkavad palka saama 500–550 rubla. Ma saan aru, et ühes kultuurses, normaalselt, tehniliselt ja majanduslikult arenenud riigis ei ole need suured summad, kuid arvestades ikkagi meie riigi õhkõrna olukorda, anname me praegu ilma vekslita välja selliseid suuri rahasummasid, millel absoluutselt puudub igasugune kate. Sellega valitsus praktiliselt süvendab seda inflatsiooniprotsessi, mis nii tormiliselt areneb. Ma tahan tuua teile ühe võrdluse, huvitava võrdluse, mida teist paljud vaevalt on kuulnud. Ma tooksin ära paar Eesti-aegset parameetrit palkade osas. Eesti Vabariigi presidendi kuupalk oli 750 krooni, Eesti Vabariigi professori kuupalk aga 400 krooni. Ma ei taha öelda, et neid tuleks võrrelda ja viia vastavusse tänapäeval, aga suhe on ikkagi olemas. Praegune Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe palk on 900 rubla ja nüüd võrdsustame temaga labori juhataja, kellele anname tuhat rubla. Ühesõnaga on tekkinud täielik anarhia ja ma pean valitsuse esmaseks ülesandeks viia kindel kord palgasüsteemi. See praegune kord on täiesti lubamatu ja kiirendab meie suundumist majanduslikule katastroofile.
M. Titma
Austatud peaminister, lugupeetud kolleegid! Eelarve küsimus on muidugi igas riigis põhiküsimus. Meiepoolne eelarve detailne läbivaatamine, selleks et saavutada murrangut senises eelarve koostamise ja kinnitamise praktikas, on nähtavasti äärmiselt vajalik. Mulle tundub, et tegemist on puhtfüüsilise võimetusega pühenduda kõigile probleemidele niivõrd detailselt, nii nagu eelarve küsimus seda nõuab, ja seetõttu ka valitsuse poolt esitatud praegune eelarve projekt, nagu majanduskomisjoni esimees seda ütles, on sisuliselt lisaeelarve, jättes kogu eelneva eelarve paika, nii nagu ta oli. Kas me saame aga endale lubada niisugust lähenemist, et eelarve jääb paika terveks selleks aastaks ja uutele põhimõtetele hakkame üle minema alles järgnevast aastast? Mina isiklikult pooldan alati evolutsiooni ja kujutan ette, et järk-järgult tuleb muuta seda lähenemist, mis oli, ning järelikult ka poole aasta pealt peab hakkama teatud nihkeid tegema. Nii nagu mina aru saan, on kõik poliitilised jõud Eestis, välja arvatud võib-olla jah siis teatud kompartei nimel tegutsev rühmitus, ütleme siis interrinne, deklareerinud seda, et me läheme turumajandusele. Kui me eelarvesse selle lähenemise paneme, tähendab see lihtsalt ühte: eelarve kaudu ühiskonna regulatsiooni vähendamist. Järelikult mina oleksin oodanud, et eelarve kaudu oleks toimunud üsna oluline regulatsiooni vähenemine, mitte aga selle suurenemine. See on esimene niisugune üldprintsiip, kui me tahame liberaalset majandust, vabaturgu ja stimuleerida ettevõtlust. Kahjuks praegu seda ei ole toimunud, vaid otse vastupidi, kulud on suurenenud. Kusjuures ma toetan Made poolt juba esitatud probleeme: miks peab väliskaubandustegevusele juurde maksma 21 miljonit rubla? Siiamaani sain ma aru, et väliskaubanduse pealt kõik teenivad, aga et sellele tuleb juurde maksta, sellest ei oska ma aru saada.
Sama on turismiga. Nii palju kui ma tean, kõik turismiga tegelevad kooperatiivid püüavad praegu turismi pealt teenida. Meie aga maksame välisturismile, Sõprusühingule ja ka igasugustele linnadevahelistele sõprussidemetele ja muudele asjadele ka linnaeelarvete kaudu peale. Selles mõttes eelarve kaudu jaotuse vähendamine peaks olema meie ülesanne, et majanduslikku olukorda tervendada.
Nüüd teine, kindel järeldus, mis peaks tulenema turumajandusele üleminekust ja liberaalsest majanduspoliitikast. See on ilmselt tootjalt võetavate maksude vähendamine. Me kõik näeme seda auku, mis tekib eelarvesse selle tõttu, et Eesti kergetööstus ei anna seda tulu, mida loodetakse temalt saada. Aga samal ajal suures osas Eesti tööstus ei ole enam konkurentsivõimeline selle tõttu, et temalt võetakse nii suuri makse. See on asja teine külg. Loomulikult me stimuleerime praegu eraettevõtlust. Kuid samal ajal tuleb ka mõista – kui me tahame, et praegune riiklik ettevõtlus oleks konkurentsivõimeline, siis tuleb ka temale luua vähemalt võrdsed majandustingimused. Praegu neid võrdseid majandustingimusi ei ole kusagilt näha. Ka suurte ettevõtete direktorid on üsna raskes olukorras, et välja tulla vaba turu tingimustes tõepoolest kasumiga.
Kolmas põhimõtteline küsimus, mis eelarve juures ilmselt üles kerkib, on meie püüdlemine iseseisvuse poole. See tähendab ikkagi peale poliitilise deklaratsiooni ka majanduslikku iseseisvust. Me võime näiteks tuua eelarve defitsiidi Ameerika Ühendriikides, võime tuua näiteks ka Liidu – Venemaa. Ainult et Eestiga need näitajad ei ole kõrvutatavad. Ühegi riigi ettevõtja ei kahtle selles, et Ameerika on maksuvõimeline. Ka Venemaa loodusvarade juures varem või hiljem loodetakse, et saadakse asi kätte. Väikeriigi puhul eelarve defitsiit, eriti kui tõepoolest selle riigi pangas ei ole üldse ei kulda ega hõbedat, näitab, et majanduslikult ei suudeta ots otsaga kokku tulla. Ja selles mõttes majanduslikult meie maksujõulisusele eelarve defitsiit annab väga ühese vastuse. Eriti veel, kui selle juurde tuleb siselaen. Vaatamata sellele, et küsiti väga palju, ühtki korralikku vastust, kes võtab taolist siselaenu, vähemalt mina ei kuulnud. Ma ei näe ei kodanikku ega ettevõtjat, kes hakkab 5 protsendiga võtma siselaenu. Kui keegi suudaks mulle füüsiliselt näidata, kes hakkab seda vabatahtlikult tegema, oleks mul väga hea meel ja ma kujutaks ette, et me saame selle siselaenu tõepoolest võtta tõsiselt eelarvesse, kuigi see on ka homse kulul elamine.
Nüüd, kui rääkida veel kahest suurest probleemist, siis kuigi selle küsimuse juurde tullakse homme eelarve juures, on see küsimus täna paratamatu. See on Eesti kroon. Varem või hiljem peame me üle minema. Eesti Panga peame me looma. Praegu on ettenähtud ainult 10 miljonit, see ei ole tõsine summa selleks, et Eesti Pank saaks jalad alla, et me saaks üldse oma rahale üle minna. Eelarve peab ju ette nägema üsna suured kulud selleks tegevuseks. Ja ka põhivahendid Eesti Pangale. See küsimus tuleb lahendada põhimõtteliselt meil ja valitsusel varem või hiljem. Selle edasilükkamine tähendab sisuliselt ka meie majandusliku iseseisvumise edasilükkamist. See on ju elementaarne.
Ja teine põhimõtteline probleem, kuigi hr. Miller ütles, et eelarve ei ole seotud kohalike eelarvetega, et need on eraldi, nähakse siiski tsentraliseeritud juurdemakseid kohalikesse eelarvetesse. Minu meelest lähenemine eelarvete moodustamisel peaks olema taoline, nagu see enamikus vabaturu maades on. Teatud maksetelt automaatselt läheb protsent kohalikesse eelarvetesse. On jagatud ära maksed, mis toidavad kohalikku eelarvet, ja seega ka kohalik võim on huvitatud majandustegevusest oma territooriumil ja stimuleerib seda. Sellega me annaksime kohalikule haldusreformile ja ka valitsuse enda programmis ettenähtud sotsiaalsfääri eest vastutamisele reaalse majandusliku partneri. See on väga tõsine küsimus, mis peaks olema ka eelarve kujundamisel lahendatud üheselt, ma ei näe siin põhjusi, miks me peaks teatud määral seda edasi lükkama.
Lõpuks on selge, et meil tuleb teostada teatud erakordseid makseid seoses meie riikliku staatuse muutmisega ja juba nende seadustega, mis meie oleme vastu võtnud. Näiteks, me kõik hääletasime siin omandiseaduse poolt. Osa inimesi tahtsid väga radikaalselt seda seadust formuleerida – taastamaks omandisuhteid 1939. aastal, aga eelarves ei ole ju sinna ette nähtud kopikatki. Riigil tuleb ju hakata maksma tohutuid summasid, kui me hakkame seda omandit taastama. Sest enamikul juhtudel vastutab ju riik selle eest, mis antud omandiga on juhtunud. Palju siis need uued omanikud hakkavad vanadele omanikele välja maksma? Vaatame tõele näkku, meie inimestel ei ole ju seda omandit, ka nendel inimestel mitte, kes on taludesse või majadesse elama läinud, mille eest hakata endistele omanikele maksma. Samuti tuleb ju meil hakata tolliteenistust ja piiriregulatsiooni ülal pidama. Kui me neid ei hakka sel aastal finantseerima, ma olen siin eelkõnelejatega nõus, siis me sisuliselt asetame ennast väga raskesse olukorda, kui meil tuleb alles iseseisvas Eestis kõiki neid küsimusi hakata lahendama. Need peaks nagu siin eelnevalt ette nägema. Selles mõttes tundub ka mulle, et eelarve kallal võiks me koos valitsusega töötada edasi nendes suundades, kus kõigi poliitiliste liikumiste seisukoht on ühtne. See on vabaturule, liberaalsele majandusele üleminek. Ma ei näe siin olulisi erimeelsusi, mis tingiks seda, et me ei saaks eelarvet üsna järsult hakata kohe pöörama selles suunas.
Juhataja
Head kolleegid, ma juhin teie tähelepanu sellele, et kõnetoolist peetakse kõnet kuni 10 minutit ja koha peal kuni 5 minutit.
L. Arro
Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu! Antud eelarve põllumeeste olukorda käesoleval aastal oluliselt ei muuda, kuna põllumeeste olukord on niigi muutunud raskemaks seoses mitmete hindade, ressursihindade tõusuga. Ma tahaksin rääkida ainult ühestainsast probleemist. Maaelukomisjonile on NSVL Agrotööstuspanga Eesti Vabariigi panga poolt saabunud kiri, kus taotletakse eelarvest 4,4 miljoni rubla eraldamist panga finantsolukorra päästmiseks. Meie komisjon ei ole seda nõudmist edasi andnud, kuna küsimus on juriidiliselt segane ja pole ka võimatu, et see raha võib minna hoopis Moskvale. Küsimus on aga selles, et põllumees on seatud jälle olukorda, kus peab hakkama kinni maksma kellegi kahjumeid.
Mehhanism ise on järgmine. Seoses panga reorganiseerimisega põhjendab Agrotööstuspank, et kuna teised pangad maksavad rohkem protsenti kui Agrotööstuspank, maksab praegu hoiustelt 0,5%, siis ei ole enam hoiustajaid ja pangast võetakse raha välja, pangal ei ole võimalik enam anda ka laenu ning ta jääb raskesse olukorda. Panga nõukogu koosolekul 3. aprillil k.a., millest võtsid osa ainult pangatöötajad, mitte kliendid, otsustati, et kehtestatakse senise 0,75% asemel põllumajandusele pikaajaliste laenude pealt laenuprotsendiks 3%. Asi on selles, et see kehtestatakse ka tagantjärele nendele laenudele, mis on võetud kuni 10 aastat tagasi. See teeb kokku põllumehele jälle 4,4 miljonit rubla täiendavaid kulutusi, kusjuures põhiosa sellest, ca 3 miljonit rubla langeb kolhoosidele, kuna sovhoosid on ehitanud põhiliselt riigi rahadega ja nendel pikaajalisi laene ei ole.
Tekivad sellised küsimused, kas pank võib omavoliliselt otsustada neid küsimusi ilma klientide osavõtuta, kas üldse on juriidiliselt õige kehtestada tagantjärele võetud laenudele kõrgendatud protsente, kui ei ole veel mingisugust inflatsiooniseadust? Põllumehed on niigi raskes olukorras: hinnad on tõusnud, ehitused 1,5–2 korda kallimaks läinud, kallinenud on jõusööt, küte, masinad, seadmed, suurenenud muud kulud ja kõik tahavad oma kahjumid kinni katta põllumajanduse arvelt. Meie liha ja piima hinnad on aga juba 10 aastat ühesugused. Aga omahinnad tõusevad pidevalt ja kasumid vähenevad. Majanditele aga öeldakse nii, et kui meie ei sõlmi neid kõrgendatud laenuprotsentidega lepinguid, siis pank hakkab avaldama sanktsioone ja takistama finantseerimist, ja jumal hoidku, katsuge keegi pangaga riidu minna, see võib majanduse nahka panna. On selline ettepanek rahandusministeeriumile ja põllumajandusministeeriumile: saata maakondadesse kiri oma seisukohaga, et majanditel mitte sõlmida lepinguid tagantjärele pikaajalise laenuprotsendi tõstmiseks, kuna meie arvates on see ebaseaduslik. Võib-olla põllumehed on parem nõus ostma pikaajalise laenu obligatsioone.
Juhataja
Asjata närvitsemise ärahoidmiseks ma nimetan, millises järjekorras minu mälu järgi olid sõnavõtjad registreerunud. Kui keegi protsessib, siis palun kirjalikult. Järgmisena saaks sõna Jüri Põld, siis tuleks Viktor Andrejev, seejärel Ain Tähiste, Rein Veidemann, siis Ivar Raig, siis Hillar Kalda, Mart Laar jne. Kui ma eksisin, siis palun teatada kirjalikult.
J. Põld
Austatud juhataja, austatud peaminister, kallid kolleegid! Üleminek turumajandusele ehk normaalmajandusele on keeruline probleem ja seda on ka siin saalis täna näha. Meile esitatud eelarve oma puudustega on eelkõnelejate esinemistes väga selgelt välja toodud ja kommenteerida seda on praktiliselt mõttetu. Ma jätkaksin võib-olla sealt, kus lõpetas oma esinemise hr. Made. Tähendab, kuidas siiski jaotada seda tekkinud 761,3 miljonit rubla, mille hr. Made leidis. Tõepoolest, majanduse liberaliseerimine tähendab ka detsentraliseerimist. Ma esitasin hr. Veetõusmele küsimuse, kas antud eelarve tähendab finantside koondamist või finantside laialijaotamist, ja kahjuks sain ma sellise vastuse, nagu ma olingi oodanud, see tähendab kõigi finantside jäika tsentraliseerimist ja suurendamist. Võib-olla tõesti, et praegusel raskel perioodil on valitsusele see hädavajalik, et taastekkivat Eesti Vabariiki nendest kollisioonidest välja tuua. Kuid kuidas siiski jaotada seda vaba raha, mis ei ole mujal maailmas konverteeritud, s.o. 761,3 miljonit rubla? Tiit Made ütles välja ka omapoolseid ettepanekuid, ma julgeksin ka omalt poolt mõned mõtted välja öelda. Selles eelarves on ette nähtud talufondi 8 miljonit rubla. Minu arvates on see ääretult väike summa, me võiksime seda suurendada kohe vähemalt 10-kordseks, miks mitte ka 100 miljoni rublani, sest kui me tahame tõesti minna normaalmajandusele, siis seda saame teha ainult oma talukultuuri taastamise kaudu.
Pangandus. Eesti Panga põhikapitaliks on vaja 400 miljonit rubla, puudu on 390, järelikult siia võiks anda 390 miljonit rubla. Kuid ükski riik ei ole tugev, millel on ainult üks pank. Minu arvates võiks luua ka Lääne-Eesti Panga, teatavasti Tartu Kommertspanga baasil on sisuliselt Ida-Eesti Pank olemas. Lääne-Eesti Pangale võiks suunata põhikapitaliks 200 miljonit rubla. Järele jääb minu arvestuste kohaselt 700 miljonit rubla. Selle võiks suunata pensionide ja stipendiumide tõstmiseks.
Omaette küsimus on pangakapitali kindlustamine kullaga, et tõesti garanteerida Eesti kroon. Kuid siit tulebki välja meie nõrkus, kolmanda vabariigi tekkimise näol. Meie kulda ei tagasta meile tõepoolest enam mitte keegi. Ainult õiguslik järjepidevus ongi seesama tilluke niit, mille küljes kullavarude tagastamine Eesti Vabariigile siiski ripub.
Meie maksupoliitika, nagu Mikk Titma juba rääkis, реаb minema majanduse liberaliseerimise teed. Ma olen päris kindel, et ükski normaalselt mõtlev majandusmees ei tule Eesti majandust edendama, kui meil on ääretult kõrged maksuprotsendid. Samas ka meie enda talumehed selliste tingimustega lihtsalt kõrbevad põhja. Ja andke mulle andeks, austatud kolleegid, siin saalis on väga mitmete huvide esindajad ja mul on lihtsalt selline mõte, et kolhoosikorda selle eelarvega põlistada ei ole mõtet.
Veel mõnedest terminitest. Vabariikliku tähtsusega ehitusobjektide finantseerimine. See on nii ilus brežnevlik termin ja nendele on eraldatud eelarves 10,74 miljonit rubla. Loomulikult on ka meie Rahvusraamatukogu kõigile ääretult tähtis, see on tähtis meie kultuurile, kuid jätkem lõpuks ometi selliste terminite kasutamine.
Veel paar sõna regionaalpoliitikast. Kogu maailmas on siiski probleemiks see, et inimesed, kes elavad raskendatud tingimustes, näiteks võiks tuua Lääne-Eesti saarestiku, millest ka eile mõne sõnaga juttu tegin, kuid mille kohta üks austatud kolleeg arvas, et tegemist on külade ja valdade probleemiga, mis on Ülemnõukogusse toodud, leian, et see sugugi nii ei ole. See on palju keerulisem ja tõsisem küsimus, sest kogu maailma regionaalpoliitika normaalmajanduse tingimustes põhineb siiski regionaalsete iseärasuste arvestamisel, see tähendab, kellel on oluliselt keerulisemad tingimused. Näiteks Ahvenamaal on just asjad niimoodi reguleeritud. Kas kinnitada või külmutada antud eelarve? Tundub väga õige ettepanek külmutada eelarve ja teha siit ainult tõesti hädapärased väljamaksed.
V. Andrejev
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud peaminister! Lugupeetud saadikud! Terve rida probleeme, milledel ma tahtsin peatuda, on eespool kõnelnud saadikute poolt juba puudutatud, kuid vaatamata sellele ma tahaksin lühidalt välja öelda ka oma arvamuse. Meile esitatud eelarve annab ülevaate kulude ja tulude osas ministeeriumide ja ametite lõikes. Ei ole aga jaotatud linnade ja maakondade lõikes, mida palusid saadikud Kork ja Telgmaa, seepärast ma nõustun täielikult saadik Põlluga, et ilmne on eelarve tsentraliseerimise element. Kui me enne lahutasime eelarve üleliiduliste ministeeriumide lõikes, siis nüüd on see eelarve lahutatud ametite lõikes. Sel juhul me ei saa hinnata, kuidas ta kajastub nende regioonide elus, kust me oleme valitud Ülemnõukogusse. Vana eelarve omas sellist jaotust. Arvan, et saadikud on kohustatud omama informatsiooni eelarve kulude ja tulude osas linnade ja maakondade lõikes, seda enam, et eelarvesse on paigutatud kohalike omavalitsuste reformide finantseerimine. Kellele ja kui palju hakatakse eraldama, seda me ei tea, seepärast ma toetan saadik Veetõusme ettepanekut ja selle küsimuse juurde tuleb tingimata tagasi pöörduda sügisel.
Teine moment. Me kuulutasime palju kiirema ülemineku turumajandusele, kui seda plaanitseb Liidu valitsus, kuid turumajanduse tingimustes peab vähenema juhtimisaparaat, suurenema esmaste tootjate ja kohalike omavalitsusorganite iseseisvus. Rahandusministri õiendi järgi on vabariigis natuke teine pilt. Me suurendame juhtimisaparaadi kulutusi, selle koosseise. Jääb mulje, et ministeeriumid ja ametid seavad esikohale oma heaolu, toimub palga tõus, arvutus- ja orgtehnika kokkuostmine. Minu arvates peaks arvutus- ja orgtehnika juurutamine tooma kaasa juhtimisaparaadi arvulise ja järelikult ka töötasu kulude vähenemise. Täielikult ma jagan majanduskomisjoni esimehe saadik Made arvamust, et Ülemnõukogu реab käsitlema uute ametite ja ametikohtade loomist palju põhjalikumalt. Minu arvates ei ole otstarbekohane omada paralleelseid juhtimisstruktuure, näiteks Tsiviillennunduse Valitsus ja Lennuamet, millest ma eespool juba rääkisin. Kahe organi olemasolu ei vältinud sellegi poolest lennuki ärandamist marsruudil Tallinn-Lvov. Ja veel üks näide, informatsiooni materjalist järeldub, et perekonnaseisuaktide osakonna ümbernimetamine Perekonnaseisuametiks viib kulude suurenemisele 40% ulatuses. Majanduskomisjon ja terve rida esinenud saadikuid märkisid administratiivpersonali ja vabariigi kõrgkoolide õppejõudude mitteproportsionaalset palgakasvu. Inimene harjub kõrge palgaga juba 2–3 kuu möödudes. Ja minu arvates peab teadus ennekõike orienteeruma tootmisele, uue tehnika ja tehnoloogia sellise madala juurutamise taseme juures ei pea ükski eelarve vastu sellist palga kasvu. Ja loen kõrgkoolide õppejõudude sellist palga kasvu õigustamatuks, eriti tervishoiu, noorsoopoliitika ja sotsiaalsfääri madalate kulutuste juures, millest siin juba juttu oli.
Ja viimane repliik. Arhitektide Liidule ja Kirjanike Liidule on eelarves ette nähtud teatud summad loomingulisteks komandeeringuteks. Mul ei ole midagi taoliste komandeeringute vastu, kuid liidud eksisteerivadki meil selleks, et elada omateenitud rahaga. Miks mitte eraldada need rahad näiteks Talunike Liidule välismaale sõitudeks? Sellistest sõitudest oleks vabariigi elanikele tunduvalt rohkem kasu toiduainetega varustamise seisukohalt kaasaegse lääne tehnoloogia baasil.
A. Tähiste
Austatud saalisviibijad! Ma tahaksin jagada teiega oma mõtteid mõningate eelarvelõikude üle. Ma leian, et olemuslikult vastuvõetamatu on finantseerida mis tahes ettekäänetel KGB ja Glavliti tegevust Eestis. Me loeme KGB-le eraldatavate summade põhjenduseks kõigepealt eriside tagamist ja teiseks keeleõpetust. Sidega peaks tegelema ikkagi sideministeerium, see on minu arvamus. Minu meelest on see päris hämmastav, et me usaldame ühe tähtsama asja, mis meil on, oma kommunikatsiooni, sellise asutuse hoole alla nagu KGB asutus, mida Eesti valitsus ja Ülemnõukogu peaaegu ei kontrolligi. Nii et minu ettepanek, mis on vormistatud ka kirjalikult, on anda need summad ikkagi üle sideministeeriumile ja see asi otsustavalt ja kiiresti ümber profileerida. Samamoodi ka Glavlit. Minu meelest nendes maades, kes on ühinenud rahvusvahelise postiside seadustega ja reeglitega, ei ole taolist eraldi organisatsiooni, kes tegeleks postipakkide sisu kontrollimisega. Las seegi jääb sideministeeriumi pädevusse ja ka need summad võiks siis sinna eraldada. Mis puudutab nüüd keeleõpetust eraldi suletud asutustes, siis kas meil ei oleks ikkagi mõttekam suunata need summad üldise eesti keele õpetamise arendamiseks mitte-eestlastest elanikkonna seas? Kas siis tõepoolest on KGB ohvitseride palk niivõrd väike, et nad ei saa näiteks käia tasulistel kursustel või midagi taolist, et sinna peab veel eraldi riigi raha suunama?
R. Veidemann
Austatud Ülemnõukogu, peaminister ja kolleegid! Ma tahtsin teile meelde tuletada ühte põhimõtet, mida on ka mitmel korral välja öeldud ja mis peaks saatma meid meie otsuste tegemise juures, kui hakkame kinnitama siinset lisaeelarvet. Nimelt ikkagi seda, et vabariigi Ülemnõukogu eelmine koosseis võttis juba detsembrikuu istungjärgul vastu või kinnitas vana valitsuse poolt esitatud eelarve käesolevaks aastaks. Kuna toonast eelarveprojekti kritiseeriti väga teravalt tema mittevastavuse pärast IME tingimustele, siis võeti vastu otsus, milles kohustati valitsust esitama käesoleva aasta juunikuus uus eelarve, kus oleks kajastamist leidnud IME elluviimise printsiibid, sealhulgas maksuseaduse ja hindade probleemid. Paraku tuleb aga meil kõigil tõdeda, ja seda me oleme teinudki, et käesolevale istungjärgule esitatud Eesti 1990. aasta eelarve muudatuste projekt ei sisalda varem esitatud nõudeid, sest puudub ju uus maksuseadus, lahendamata on hindade probleem. Ja põhjustest, miks esitatud eelarveprojekt ei sisalda uusi makse ja teisi nõudeid, kõneles siin rahandusminister oma ettekandes ja ka majanduskomisjoni esimees. Seega jääb meil võimalus vaid nentida, et esitatud 1990. aasta eelarve muudatuste projekt kajastab tänase päeva majanduslikku paratamatust, kuid samal ajal annab võimaluse suurendada mõningal määral kulusid sotsiaalsfääris mõningate tuluallikate suurenemise ja kokkuhoiu arvel. Ma tahaksin kolleegidele meelde tuletada seda, et meiegi oleme siin oma osa lisamas, kuna me just kavatseme maksuseaduse käsitlemise lükata augusti või koguni sügisesse.
Tahaksin peatuda veel paaril probleemil. Kõigepealt ma õiendaksin kolleeg Illar Hallaste intervjuus ajalehes „Õhtuleht” seletuse või avalduse, kus ta pani tahtluse alla üksikud tuluartiklid, sealhulgas siselaenu, väitega, et inimestel puudub usaldus valitsuse vastu, paigutamaks raha laenudesse. Minu arvates me ei saa niimoodi probleemi lahendada. Nagu me nüüd teada saime, on eelarve defitsiidi katteks ette nähtud 1991. aasta siselaen riiklikele, kooperatiivsetele ja ühiskondlikele ettevõtetele ning organisatsioonidele, samuti pankadele, mitte aga elanikkonnale. Vabu vahendeid on aga ettevõtetel-organisatsioonidel küllaldaselt ning need kasvavad pidevalt. Näiteks 1. jaanuari 1990. aasta seisuga olid ettevõtete ja organisatsioonide mitmesuguste fondide jäägid ligi 1 miljard rubla, kusjuures eelmise, s.o. 1989. aasta 1. jaanuari seisuga võrreldes kasvasid need 114 miljoni rubla võrra ehk 11%. Seega ettevõtete kasutamata fondi jääkide kasv aastas moodustab rohkem kui defitsiidisumma.
Ja teiseks probleemiks on minu arvates eelarves ettenähtud liidumaksu summa. Olen seisukohal ja ühinen ka mitmete teiste saadikutega, et kuni valitsuse tasandil kokkuleppe saavutamiseni tuleks see eelarves ettenähtud liidumaksu summa, arvestades varem vastuvõetud otsust, peatada ja mitte üle kanda liidulisse eelarvesse. Siin ei saa ma aga siiski nõustuda hr. Madega, kes kutsub üles seda summat kohe ümber jagama. Me teame, kui kavalalt on üles ehitatud vabariigi ja Liidu vahelised rahanduslikud suhted, milles meile surve avaldamine on väga lihtne. Pankade sõda on meile andnud juba kibeda kogemuse. Niisiis leian, et see summa peab meil olema siiski tagataskus.
Kolmas probleem lähtub minu kutsumuse, õpitud elukutse pinnalt. Ma näen teatava kahetsusega, et kirjastustegevusele on assigneeringud vähenenud. Ma leian, et järgmise aasta eelarvesse peaks tingimata lülitama kas siis eri nimekirjana või erifondina need rahvuskultuurilised objektid või nimetused, sealhulgas ka mõned väljaanded, mida tuleks finantseerida vahetult eelarvest, moodustades selleks näiteks kultuurökoloogia fondi. Viimasel ajal on maailmas räägitud väga palju kultuurökoloogiast ja see ei ole mitte vähemtähtis kui looduskaitse. Eilses valitsuse tunnis minister Sumerat kuuldes nägime aga tema leplikkust eelarve selle osa suhtes, mis puudutab kultuuriministeeriumi ja kultuuri tervikuna. Loodan, et tema leplikkus, nii nagu ka minu mõistev hoiak, põhineb mõistval lähenemisel meie praegusele majanduslikule kitsikusele. Ja samal ajal kontrollimatu, šoki kaudu üleminek liberaalsele majandusele, milleks siin mitmed rahvasaadikud on üles kutsunud, ei jäta mulle isiklikult vähimatki kahtlust, et see tähendab lööki meie rahvuskultuurile. Samal ajal on just meie rahvuskultuur olnud see, mis on meid kaitsnud ja elus hoidnud sõltumata sellest, missugune majandusmudel parasjagu Eestis on valitsenud. Seetõttu, kui üleminekuperiood kujutab endast järkjärgulist lahutamist Nõukogude Liidu majanduslikust ja poliitilisest süsteemist, siis minu nägemist mööda samasugune järkjärgulisus peab valitsema üleminekul ka ühest majandussüsteemist teise.
Lugupeetud kolleegid! Arvestades seda, et valitsuse poolt esitatud projekt tõesti kajastab meie majanduse hetkeseisu ja võimalusi, teen ettepaneku kinnitada 1990. aasta eelarve täpsustatud tulud ja kulud.
I. Raig
Austatud kolleegid! Piltlikult öeldes on olukord peale mitmeid viimaseid sõnavõtte kuuldes selline, nagu püütaks jagada karu nahka, mida pole lastud. Veelgi hullem, seda, mida tahetakse täna teha seaduse vastuvõtmise kaudu, tuleb tegelikult teha tunduvalt hiljem. Olukord on hoopiski selline, et me laseme seda karu, mida lasi juba Eesti NSV Ülemnõukogu eelmisel aastal – tegemist on hoopiski ju eelarve muudatuste tegemisega ja ma kutsun üles järgnevaid sõnavõtjaid rääkima antud teemal ning mitte laskuma vaidlustesse, mitte raiskama aega sellele, et kritiseerida Ülemnõukogu tegevust. Siit edasi ma läheksin nende meeste sõnavõttude juurde, kes eelarvet väga kõvasti kritiseerisid, eelkõige Made ja Põld. Püüaksin selgitada sellega seoses ka majanduskomisjoni tegevust, kellele just nende sõnavõttude kaudu avaldati kriitikat, et tema esindajate sõnavõttudes polnud mindud kardinaalsele teele eelarve muutmisel.
Põhjendus oleks selline. Esimene põhjendus. Ma ei tee uut eelarvet. Ja teine oleks selline, et meil ei ole võimalust eelarve kohta teha põhjalikumaid märkusi seetõttu, et eelarve arutamiseks antud aeg käesoleval istungjärgul on niivõrd limiteeritud, et ei ole mõtet alustadagi eelarve struktuuri ja põhjaliku ümbertegemise protsessi. Sellega seoses ma tahaksin teile tuletada meelde, et maailma parlamentide kogemus näitab seda, et eelarve on parlamentide tegevuses üks põhiküsimusi. Sellega tegeldakse kuude viisi, mitte nii nagu meie. Ühe päeva jooksul tahetakse asjad paika panna. Nende asjade tunnetamisest ongi tingitud see, et komisjon ei võtnudki sõna kardinaalsemate muudatuste tegemiseks. Meil ei ole kompetentsi selleks, et teha sinna kardinaalseid muudatusi. Ainukene, kes on büdžetiga põhjalikumalt tutvunud, on valitsus. Ma kujutan ette selliselt, et eelarve arutamisest peavad aktiivselt osa võtma kõik komisjonid, kõik erakonnad. Majanduskomisjonile ei ole laekunud mitte ühtegi ettepanekut komisjonide ja erakondade poolt eelarve muutmiseks, seetõttu ka majanduskomisjon ei saa oma tööd teha selles suunas, et teha olulisi struktuurimuutusi. Majanduskomisjon peaks eelarve tegemisel olema sünteesiv komisjon, kes võtab kokku kõikide teiste komisjonide poolt tehtud märkused. Kuid praegusel juhul arutas sisuliselt eelarvet ainsana majanduskomisjon. Seetõttu on mul samuti ettepanek kinnitada eelarve ning lükata kõik vaidlused eelarve struktuuri osas järgmise eelarve arutamise juurde.
Kuid samas on mul ka kahtlusi riigieelarve struktuuri ja mahu suhtes ja ma esitaksin teile ainult mõned nendest kahtlustest, mis vajaksid võib-olla juba käesoleva eelarve juures arvestamist.
Esimene kahtlus seondub valitsuse reservfondi suurendamise ideega. Ma tean seda, et varjatud tsentraliseerimine on olnud kõikides Kesk- ja Ida-Euroopa maades, kes on üleminekuperioodil turumajandusele. See on üleminekuperioodi lastehaigus. Mul on ettepanek, et kõik need reservfondi suurendamised, ma kiidan ka selle heaks, kuid tuleks lisada klausel, et vähemalt 50% ulatuses anda kohalike omavalitsuste käsutusse. Seda juba siis valitsuse otsusega.
Ma kiidan heaks hr. Made idee, et on vaja loodusressursside ametit, kuid praegu meil on Maa-amet hoopiski põllumajandusministeeriumi valdkonnas ja see põhimõte läheb nüüd vastu valitsusprogrammi selle seisukohaga, et maareform peab olema ühtne kogu rahvamajanduses. Maa-amet põllumajandusministeeriumi koosseisus seda kuidagi ei võimalda. Seepärast peaks ette nägema, et Maa-ametil oleks iseseisev eelarve väljaspool põllumajandusministeeriumi või nägema ette Maa-ameti väljakasvamise põllumajandusministeeriumi haldusalalt.
Eesti Panga kohta. Praegu on töötasufondiks sinna ette nähtud 51 tuhat rubla. See on isegi vähem, kui on seesama piiratud Sõprusühingu eelarve. Ja kui me tahame ikkagi tõsiselt minna turumajandusele, siis ilma pangata me seda teha ei saa. 51 tuhat rubla palgafondi tähendab sisuliselt vähem kui 25 inimese ülalpidamist, kelle keskmine palk on 500 rubla piires. Kui me võtame vastu Eesti Panga eelarve etteantud kujul, siis sisuliselt meil aasta lõpuni panka ei kujunegi. Me oleme siis koos valitsusega võtnud vastu ettepaneku, et seda panka ei saagi kujuneda. Tähendab, Eesti rahale ülemineku me oleme oma otsusega lükanud edasi. Rääkimata juba sellest 10 miljonist põhikirjafondist. 10 miljonit ei ole ka mingisugune põhikirjafond ühele keskmisele pangale. Nii et siin ma tahaksin teada valitsuse seisukohta, kuidas kavatsetakse ikkagi tagada Eesti Panga tegevus antud riigieelarve piires.
Ühe kommentaari ma teeksin veel talufondi suhtes. Tehti ettepanek, et tõsta tema suurust 80 miljonini, kuid tehti ka ettepanek, et selle kasutamist oleks väga täpselt vaja kontrollida. Ma võin vastu küsida, miks ei taheta kontrollida seda 60 miljonit, mida eelmine valitsus eraldas mahajäänud majandite abistamiseks. Ka põllumajandusministeeriumi ülalpidamiskulud on võrreldes teiste ministeeriumidega ühed kõige suuremad, isegi uue eelarve tingimustes. Miks ei taheta seda kontrollida?
Lõpuks on mul ettepanek – teha kohalolijate kontroll, mis näitaks meie tegelikku huvi panga, eelarve ja majanduse küsimuste arutamise kohta. Mul on niisugune mulje, et väga suur osa rahvasaadikuid on tulnud siia päevapoliitika küsimusi lahendama. Kuid meie riigi ülesehitamise seisukohalt on ikkagi majandus fundamentaalne küsimus. Me peaksime ennast selles küsimuses harima ja see harimine on ka aktiivne osavõtt nendest istungitest, kus arutatakse majandusküsimusi. Meie suhtumise, lugupidamatuse eelarve ja majandusküsimuste arutamise suhtes, peaks samuti meie valijatele teatavaks tegema. Ma paluks panna hääletamisele ja teatada Eesti rahvale, kuidas on kohalolek majandusküsimuste arutamisel.
Juhataja
Kuidas Ülemnõukogu suhtub Ivar Raigi ettepanekusse? Ärgem diskussiooni sellel teemal avagem. Kas teeme praegu kohaloleku kontrolli? Tundub niimoodi, et enamus on selle poolt. Lugupeetud Ülemnõukogu, me kuulame veel ühe sõnavõtu kohalt ja siis teeme kontrolli. Mida tahab Ivar Raig veel öelda? Nüüd ma palun mitte järjekorda segi ajada, Ivar Raig tuleb siia ette ja ütleb, mis tal öelda on.
I. Raig  
Eesmärgi see ettepanek juba täitis, rahvas tuli saali ja ei ole mõtet enam kohaloleku kontrolli teha. See näitas veel kord lugupidamatust majandusküsimuste vastu.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Teeme nüüd nii, et ärgu keegi teine Ülemnõukogu juhataja ülesandeid oma peale võtku, niikaua kui ma seda ametit veel pean. Kuulame praegu ära veel ühe sõnavõtu ja siis me otsustame, kuidas edasi käitume.
H. Kalda
Austatud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Nagu me selle eelarve arutamisel või pigemini täiendava eelarve arutamisel näeme, on probleem äärmiselt tõsine ja keeruline.
Minu arvates praegu hakata ümber tegema seda eelarvet teiste põhimõtetel on ilmselt hilja, sest sellest aastast poole oleme me juba ära elanud. Kuigi hr. Made ütles, et valitsus on koos olnud 86 päeva, siis ma võin seda veel täiendada. Ilmselt rahandusminister on olnud vähem tööl kui 86 päeva, sest me kinnitasime ta ise kümmekond päeva hiljem.
Ma tahaks ütelda ainult mõned mõtted selle eelarve kohta. Nii kaua, kui meil paratamatult ei ole iseseisvat Eesti Vabariiki, peame me ilmselt ka väga ettevaatlikult suhtuma sellesse liidumaksusse ja võib-olla siiski jätma selle valitsuse reservi, seda mitte maksma, kuid esialgu ka mitte ära jaotama. Hr. Made ettepanek, et sotsiaalsfäär on väga halvas seisus, et kohe peaks pensioni suurendama – kõik see on väga õige, kuid meil tekiks siin kohe teine probleem. Kui miinimumpension on isikutel, kes ei ole meie heaks võib-olla oma põhipanust andnud, 100 rubla ja maksimaalne pension on 120–132 rubla, siis see inimese töötamist ei soosi.
Teine probleem, mida ma tahaks ütelda, on maksed kohalikesse eelarvetesse. Võib-olla me siiski usaldame valitsust ja need summad, mis on plussiga märgitud maakondade valitsustesse, et need siiski säilitaksime, kuna neid ei küsita ilmselt ilmaasjata ja võib ütelda ka täiesti kindlalt, et maakondade rahaline seis on, nagu hr. Miller ütles, täiesti erinev. Seega ma teeks ettepaneku siiski põhimõtteliselt antud eelarve kinnitada üksikute nende eranditega nii Julgeoleku Komitee kui ka Glavliti osas, ja ühtlasi, lugupeetud kolleegid, üleminekutempo turumajandusele sõltub paljuski sellest, millal me võtame vastu uued majanduselu puudutavad seadused. Mul on tõsine palve kõikidele saadikutele, lõpetagem poliitilised diskussioonid ja asugem rohkem ja põhjalikumalt tegelema valitsuse poolt esitatud majandusalaste seaduseelnõudega.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, meie järgmine kõnesoovija omab selleks õigust 10 minutit. Samal ajal vastavalt praegu veel kehtivale reglemendile peaksime kuulutama vaheaja 20 minutiks. Kas lugupeetud Ülemnõukogu nõustub sellega, et me teeksime vaheaja mõni minut varem, seda nõuavad ka asjaolud? Siis me jätkame läbirääkimistega ning kohaloleku kontrolli teeme just nimelt siis, kui vaheaeg lõpeb.
V a h e a e g


Juhataja
Ülemnõukogu juhatus vabandab viivitamise pärast, me ei suutnud oma tööd korrektselt organiseerida. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 83 saadikut. Puudub 22. Jätkame läbirääkimisi eelarve teise lugemise kohta. Sõna saab Mart Laar.
M. Laar
Austatud spiiker, austatud saadikud! Käimasolev arutelu Eesti eelarve üle näitab otsekui peeglist, mis seisus me hetkel nii Ülemnõukogus kui ka viimase koostöö alal vabariigi valitsusega asume. Oleme jõudnud omalaadsesse kaksikmoraali perioodi, mil me kõik räägime ühte asja, kuid kui läheb lahti otsuste vastuvõtmiseks, vaatavad meile sealt vastu mõningad teised nähtused. Me räägime turumajandusest, kuid oleme arutamas eelarvet, millel turumajandusele üleminekuga praktiliselt mingit pistmist ei ole, otse vastupidi. Iseenesest on täiesti arusaadavad need raskused, mis lühikest aega ametis olnud valitsusel on selle eelarve täienduste tegemisega ette tulnud. Kuid samal ajal ei saa siiski täielikult vabandada seda lühikest aega, mis on Ülemnõukogule antud niivõrd olulise küsimuse arutamiseks. Oleme pidanud seda tegema napi kolme päeva jooksul ning sel taustal ei maksaks austatud rahandusministril Ülemnõukogule teatada, et kui see ei võta vastu ja kavatseb „külmutada” näiteks seda arutatavat eelarvet, siis on just Ülemnõukogu süüdi selles, et kavandatud kulutused sotsiaal- ja haridussfääri jäävad seisma ning raha ei eraldata. Sest me oleme sattunud praegu väga raskesse olukorda sellesama kiirustamise ja aja lühiduse tõttu ning seepärast näibki mulle, et meil ei jää lihtsalt muud üle kui süüa eelmise Ülemnõukogu poolt keedetud supp lõpuni ja eelarve suhteliselt minimaalsete parandustega antud hetkel vastu võtta. Loomulikult jääb see küsimus Ülemnõukogu otsustada, sest isiklikult on seda otsust väga paljudel raske teha. Ja sellisel taustal polegi võib-olla mõtet pikemalt peatuda nii Eesti Kristlik-Demokraatliku Liidu juhatuse kui ka meie palvel turumajanduse keskuse rahvusvaheliste spetsialistide poolt eelarvele tehtud analüüsil, kus on välja toodud samad seisukohad, mida eespool kõnelejad on märkinud, et tegemist on küll kõige muuga kui üleminekuga turumajandusele. Otse vastupidi, tegemist on aina suurema tsentraliseerimise ja sotsialistliku bürokraatia kasvuga, dotatsioonide ja muu sellisega.
Kuid vähemalt mõnda asja, mulle tundub, peab Ülemnõukogu oma valijate heaks tegema, me peame oma olukorra ausalt välja ütlema ja see on meie kohustus. Me peame välja ütlema, ja seda peab ka valitsus tegema, näiteks kas või selle, et vaadates seda eelarvet on selge, et mingit oma raha ega ka ilmselt Eesti Panka reaalselt meil ei tule. Need summad, mis on selleks eraldatud, on niivõrd minimaalsed, et sellega ei saa arvestada. Me peame ütlema ausalt välja, et selle eelarve järgi ei tule meil ka oma tollisüsteemi ega ka piiride sulgemist, kuna ka selleks pole raha eraldatud. Me peame olema vähemalt ausad ja ütlema välja, mis olukorras me oleme. Ütleme ausalt, et mingit turumajandusele üleminekut selle programmi alusel ei toimu. Sest turumajandus kujutab endast siiski midagi muud. Ma olen täiesti kindel ja ühinen eespool kõnelejatega, et meil on tarvis radikaalset eelarve ümberkorraldamist ja tohutute ministeeriumidele antavate eraldiste ja dotatsioonide jaotamist, sest muidu me lihtsalt ei saa sellise eelarve tasemel turumajandusele üle minna. Me peame ka ütlema ausalt välja, et see turumajandusele üleminek toob kindlasti kaasa elatustaseme langust.
Ma ei näe siin otsest seost kultuurile ja haridusele eraldatavate summade vähenemisega, kuid elatustaseme langus võib sellega kaasas käia. Ja samal ajal võib ühineda kindlasti hr. Uluotsa poolt öelduga, et kui me ka tõstame mõnede toiduainete hindu kas või kaks korda, konkreetselt jutt on leivast, jäävad need ühelt poolt palju madalamaks maailmastandardist ja teiselt poolt ei löö otsustavalt meie rahva elatustaseme pihta. See üksnes piirab selle mujal maailmas erakordselt väärtusliku ja kalli asja kasutamist ja muudab selle ratsionaalseks.
Kõike seda peame me rääkima ja ei maksa ilmselt olla optimistlik selles osas, et meie eelarve ei lähe defitsiiti, sest ei näe mingit põhjust, mispärast ettevõtted, kooperatiivid ja majandid peaksid sellise madala protsendiga siselaenu rohkem tahtma kui kodanikud. Ja olgu siis selle plaaniga kuidas on, kas ta külmutatakse või võetakse vastu, kuid mõningad ümberkorraldused tuleks ühel või teisel juhul teha, sest antud eelarves on asju, mis pole mitte ainult ebapraktilised ja ebaratsionaalsed, vaid on ebaeetilised ja otseses vastuolus Ülemnõukogus vastuvõetud otsustega. Ma räägin eraldistest sellistele asutustele nagu KGB, sõjakomissariaadid, Glavlit jne. Me oleme vastu võtnud otsuse, mille järgi määratletakse need asutused, mis ei katkesta oma alluvussuhteid Nõukogude Liidu vastavate asutustega. Minu teada KGB neid sidemeid pole katkestanud ja sellise finantseerimise jätkamine on meie endi otsuste vastu. Ka teiste asutuste puhul võib mitmega siin sedasama täheldada. Me eraldame astronoomilisi summasid väga paljudele asjadele, sealt eelarvest on näiteks sellise ühiku nagu Eesti Komitee võimalik toetus loomulikult täiesti välja jäetud. See on ilmselt loomulik antud eelarve koostamise printsiipide puhul.
Kuid veel kord KGB juurde tagasi tulles tahaks märkida, et siin on esinenud väiteid, et meil on tarvis hoida neid eelarve punkte seal selle jaoks, et meie valitsuse side käib üle KGB. Andke andeks, aga minule ajab see hirmuvärinad peale, kui kogu meie valitsuse side sõltub sellisest institutsioonist, nagu seda on KGB ja sinna otsa veel eelarvest eraldatavad summad eesti keele õpetamiseks – see ausalt öeldes ei kõla minu jaoks ka kuigi optimistlikult. Mulle tundub, et võib-olla, annaks jumal, et see nii ei juhtuks, kui mind hakatakse üle kuulama, on minul suhteliselt ükstapuha, kas seda tehakse vene või eesti keeles. Ma olen kindel, et eesti keele õppimise summasid tuleks tõesti riiklikul tasemel anda, aga seda tuleks teha natukene teistmoodi. Ja veel lõpetuseks toetaksin ka mina omalt poolt ja teadlikult poliitilise sammuna liidumaksu eraldiste väljavõtmist praegusest eelarvest, sest see on siiski erakordselt oluline samm. Kui me jätkame oma eelarvesse teadlikult selle sisseplaneerimist, n.-ö. obroki maksmist, siis me tunnustame ennast praktiliselt endiselt samas staatuses olevaks, nagu me varem oleme olnud. Samal ajal ei saa teha mingeid illusioone selles, et Nõukogude Liit majanduslike vahenditega seda raha meilt ikkagi ära ei võta, ja ma teen ettepaneku tõsta see raha valitsuse reservfondi, kuid meie oma eelarves seda eraldada siiski ei tohiks. See oleks risti vastu kõigele sellele, mis me oleme siin oma esimeste kuude jooksul otsustanud.
T. Kallas
Auväärt hr. juhataja, hr. peaminister, kallid kolleegid! Palun ette vabandust, kui ma mõnda detaili kordan, sest ma valmistusin sõnavõtuks juba kaks päeva tagasi, aga püüan siis käigupealt lühendada. Minu meelest on siin mitmed inimesed tegelikult rääkinud millestki muust, pigem 1991. aasta eelarve koostamise võimalustest või mängureeglitest, mida me siiski ei ole veel maha pannud. Katsume lähtuda praegu konkreetsusest, sellest pärandustombust, mis meile on antud. Vabariigi valitsus on esitanud meile arutamiseks variandi, kuhu võrreldes eelmise Ülemnõukogu koosseisu poolt kinnitatuga on viidud sisse rida väga olulisi muudatusi. Peaasjalikult on suurendatud hariduse ja tervishoiu finantseerimise osa (minule peaks see eriti meeldima) ja talufondi suunatavaid summasid. Samuti on tehtud ettepanek suurendada vabariigi valitsuse käsutusse jäävat reservfondi. Võttes arvesse asjaolu, et reservfondi vahendid suunatakse mitmesuguste ettenägematute, kuid hädavajalike kulude finantseerimiseks, milliseid majanduse ja juhtimise reorganiseerimise ajajärgul on tunduvalt rohkem kui „vanal mõnusal” stagnaajal, toetan valitsuse käsutusse jääva reservfondi suurendamist. Muidugi näeksin ma heameelega, et meil oleks kulutuste finantseerimiseks, ennekõike hariduse, tervishoiu ja põllumajandusehituse jaoks rohkem raha, kuid meil tuleb lähtuda praegusest kurvast reaalsusest. Uued maksuseadused ei ole veel õigupoolest käivitunud, me ei ole neid üldse sirgeks vaielnud ja tulude kasv on küllaltki tagasihoidlik, milles on oma rolli mänginud ka ettevõtted ja majandusorganisatsioonid, kes maksimaalselt püüavad vähendada makseid eelarvesse ja tsentraliseeritud fondidesse, samaaegselt aga suurendada oma käsutusse jäävaid ressursse fondide ja töötasu näol.
Reaalselt olukorda ja ka kuupäeva arvesse võttes, täna on 27. juuni, räägime ju käesoleva aasta eelarvest, teen ettepaneku kinnitada riigieelarve koos esitatud parandustega ja teha valitsusele ülesandeks jätkata täiendavate tulude otsimist, et oleks võimalik maksimaalselt finantseerida eelarve täitmise käigus tekkivaid täiendavaid kulutusi. Tõsiselt tuleks kaaluda ettevõtete ja majandusorganisatsioonide käsutuses olevaid, kuid pikemat aega kasutamatult seisvate vahendite suunamist pakilisematesse kohtadesse, nagu näiteks sotsiaalsfääri objektide ehituskulude katteks, nende hinnad ju tõusevad. Raskes rahalises seisus valitsusel tuleks läbi viia vastav analüüs rahandusministeeriumi jõududega ja pärast suvepuhkust esitada Ülemnõukogule konkreetsed ettepanekud.
Ja siis veel oleks mul repliik Viktor Andrejevi ühe märkuse kohta. See kõlas otsekui möödaminnes ja üsna süütult, aga ma näen siin teatavat ohtu taas intelligentsi ja töölisklassi, antud juhul talupoegade vastandamises. See tilluke komandeeringusumma, mis Kirjanike Liidule oli siiani eraldatud ja muuseas kehtis enamasti Liidu piirides liikumiseks, ei tohi olla vastandatav talunike vajadustele. Nähtavasti on mõlemad komandeeringuliigid meie rahvale ja riigile ülimalt vajalikud.
A. Ristkok
Lugupeetud juhataja ja kolleegid! Ma leian, et valitsus vist väärib siiski mõningat tunnustust, ta on väga põhjalikku tööd teinud selle eelarve korrigeerimiseks ja kahtlemata palju enamat vist siiski ei ole olnud võimalik teha. Arvestades seda, et hulk eeldusi, mida oleks vaja, et reaalseid muutusi esile kutsuda eelarves, on ikkagi olemata ja selles kõiges ei saa veel süüdistada praegust valitsust. Eelarve tulude ja kulude osa on siiski suurendatud märkimisväärse summa võrra ja selle varal on ka mõningane struktuurinihe sotsiaal- ja kultuurisfääri kasuks esile kutsutud. Ma pean väga oluliseks muudatust, mis vist nüüd eelarves siiski ka tehtud saab, s.o. valitsuse reservfondi suurendamist. Seda oleks vaja isegi veel suurendada, kui see õnnestub. Mina küll praegu ei kujuta ette, mille arvel, aga leian, et selle kasutamisel peaks silmas pidama printsiipi, mida ma püüan lühidalt kirjeldada ja mis ka järgmise eelarve tegemisel peaks arvesse tulema, arvestades seda, et meie kitsikus arvatavasti süveneb veelgi.
Kõik kulud, mis me teeme riigi haldamisel ja ka alama astme haldusüksuste haldamisel, jaguneksid tegelikult nagu kolme suunda. Me teeme kulutusi selleks, et säilitada olemasolevat, n.-ö. lihtsaks taastootmiseks, me teeme kulutusi selleks, et tagada haldusüksuse normaalne toimimine kõigis eluvaldkondades, s.о. siis ettekujutus, mida meil inimväärseks eluks vaja oleks. Praegu meil neid tingimusi kõiki veel ei ole. Ja kolmandaks – arengueelduste loomiseks. Kui meil raha järjest rohkem ja rohkem napib, siis mõistagi, strateegilises mõttes oleks vaja kõigis kolmes suunas kulutusi teha. Aga kui meil taktikalistel kaalutlustel on võimalik valida ainult üks või kaks, siis me kõigepealt peaksime tagama säilivustingimused ja selleks kulutuseks raha leidma. See aga eeldab, et kulutusteks tuleb eraldada see osa rahast, mida me võime nimetada vältimatuteks kulutusteks. On selge, et kõik teed ei tohi laguneda, kõik koolimajad ei tohi kokku variseda, kõiki kauplusi ei või sulgeda ja see jagu peab olema selge, mida me selleks kulutame, ilmtingimata! Kui see on tehtud, alles siis on mõtet teha kulutusi arengueelduste loomiseks ja võib-olla inimväärsemate tingimuste loomiseks. Sest kui me alustame viimastest, siis võib juhtuda näiteks mõne maakultuurimaja ja kultuuripalee ehitamisel, et kultuur samal ajal hääbub, kui see maja valmis saab. Seda polegi enam vaja. Seda printsiipi peaks kindlasti järgima. Usutavasti nende uute maksuseaduste vastuvõtmisel ja ka muude Ülemnõukogu töötulemuste hindamisel tuleb seda eelarvet uuesti võib-olla üle vaadata ja neid muudatusi ka edaspidi arutada. Ma leian küll, et praegusi muudatusi võiks Ülemnõukogu kinnitada sellisel kujul koos parandustega, mis siin välja pakutud on ja mida suudetakse veel teha arutamise käigus.
E. Põldroos
Lugupeetud kolleegid! Ma ei peatuks niivõrd eelarvel endal, küll aga mõnedel diskussiooni käigus väljendatud mõtetel. Kõigepealt ma peatuksin kolleeg Metsa arvamusel või negatiivsel reageeringul kõrgkoolide õppejõudude palga tõstmisele. Ma peatun sellel seetõttu, et asjaga oli seotud haridus-, kultuuri- ja teaduskomisjon ja need määrad olid meie poolt soovitatud peale läbiarutamist. Milles on küsimus? Kui me mõtleme sellele, millel võiks Eesti tulevane areng baseeruda, siis on ilmselt selge, et meil loodusressurssidega on olud viletsad, seda me palju kasutada ei saa ja peamiseks ressursiks meie arengus on meie ajupotentsiaal, mida meil õnneks on päris palju. Ja just see ajupotentsiaal loob võimaluse meil tulevikus orienteeruda kõrgtehnoloogiate peale.
Praegu tekkinud olukord on tõesti katastroofiline, meie teaduspotentsiaal on hakanud välja voolama välismaale. Ja kes ei lähe välismaale, läheb kooperatiivi, kes läheb kuhugi mujale, teadusasutused ja kõrgkoolid jäävad tühjaks. See on ohtlik tendents. Kui see jätkub, siis mõne aasta pärast me oleme arengumaa tingimustes, kuhu me jääme ja kust me ei suuda enam välja tulla. See palkade tõstmine oli täiesti minimaalne, et pidurdada seda tendentsi. Sealjuures need arvud, need kõrged palganormid, mida kolleeg Mets tõi, olid maksimumpalgad. See maksimum annab tõesti võimalust ühele rahvusvahelise klassiga teadlasele maksta kõrget palka. Ma ei näe põhjust, et see peaks olema teisiti.
Küsimus on natukene laiem. Me räägime praegu kogu aeg turumajandusest, üleminekust turuseadustele, kuid kõik riigid, kõik ühiskonnad, kes enne meid on läinud sellele turumajandusele, on vähemalt ühe asja saanud äkki selgeks. Nimelt, et kultuuri, hariduse ja teaduse osas turumajandusele üle minna ei saa, et need on väärtused, mis tsiviliseeritud maades toimivad riikliku, ühiskondliku dotatsiooni tingimustes.
Kui me jätame tarbe- ja massikultuuri kõrvale, siis kõrgkultuur, kõrgteadus toetub kõikjal ühiskondlikule dotatsioonile, haridus samuti. Kui me nüüd seame selle asja kahtluse alla, siis see tähendab, et Eesti tahab lahkuda kultuurrahvaste hulgast. Ja selletõttu seada kahtluse alla need küllaltki väikesed dotatsioonid, mis on antud ühtedele või teistele kultuuriorganisatsioonidele, näiteks ka Kirjanike Liidule, on minu arvates täiesti alusetu. Selletõttu on ka täiesti alusetu seada kahtluse alla üldriiklikult tähtsad ehitus- ja kultuuriobjektid, nii nagu kolleeg Põld seda tegi, sellepärast et neid asju saab ja on kohustatud riik tegema oma eelarvest. Ja nii tehakse seda igal pool maailmas, kõikides turumajanduse maades. Seda enam, et meie tingimustes, just üleminekul turumajandusele, on kultuur, haridus ja teadus esimesed, kes satuvad väga tugeva löögi alla ja väga raskesse olukorda, ning seetõttu me peame sellele pöörama praegu eriti suurt tähelepanu. See puudutab muide ka teisi organisatsioone. Näiteks kolleeg Titma seadis kahtluse alla riikliku finantseerimise rahvusvahelise kultuurivahetuse osas. Ja ometigi ka see on selline valdkond, mida ei saa viia vahetult ja ainult kommertsalustele. Ka see küsimus on üks osa riiklikust kultuuripoliitikast, mis paratamatult peab jääma riikliku finantseerimise alla.
Nüüd paar sõna ka eelarve kohta tervikuna. On täiesti selge, et see ei ole minu unelmate ideaaleelarve ja siin oleks öelda küllaltki palju, kui ma olen ka seda meelt, et selle lühikese aja jooksul püüda lappida olemasolevat eelarvet, vaevalt et see paremini oleks õnnestunud, võib-olla välja arvatud mõned detailid. Ma ei ole mingil juhul nõus ettepanekutega eelarve külmutada, sest see seab jälle löögi alla need arengusuunad, mis peavad toimuma riikliku hoolduse all, seab löögi alla kultuuri, hariduse ja teaduse. Me ei tohi seda teha.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, enne kui jätkame sõnavõtte, võib-olla lubate minu poolt mõningast pealetükkivust. Kuidas arvatakse, kas me saaksime sellega hakkama, et me ennelõunasel istungil saaksime teise lugemise lugeda lõppenuks, loomulikult kui Ülemnõukogu seda soovib, ja juhtugu siis selle seaduseelnõuga kolmandal lugemisel, mis juhtuma peab. See on ettepanek mõtiskluseks.
Ja kui sõnavõttude jätkudes võib välja kooruda teie poolt soosiv arvamus, siis ühel teatud ajal võiks otsustada, kas me ei piiraks sõnavõttude ajalimiiti? See on teile mõtiskluseks. Jätkame sõnavõttudega!
L. Kaljuvee
Lugupeetud hr. juhataja, lugupeetud kolleegid! Eelmise nädala alguses, kui meile jagati välja dokumendid, mis puudutasid II poolaasta eelarvet, ja me kuulasime ära ka rahandusministri asetäitja informatsiooni selle eelarve osas, tekkis mul rida mõtteid, mis on seotud selle eelarve ajalooga, meie tänase majanduse ja poliitilise seisuga ning tulevikuga. Need mõtted ma andsin ka majanduskomisjonile n.-ö. läbiarutamiseks ja -töötamiseks ja ka halduskomisjonile. Kõigepealt ajaloost nii palju, et eelmise aasta detsembri alguses, kui valitsuse täiskogul räägiti eelarve kinnitamisest, arutati seda siinsamas saalis ja mina olin üks kahest inimesest, kahest sõnavõtjast, kes toetasid uut eelarvet uutel printsiipidel. Ma tahaksin öelda seda, et minul on käes üks tabel, mille nõudis hr. Kork ning mis puudutab eelarve vabasid jääke tänavuse aasta seisuga. Ja nüüd Korgi tabelist niipalju, et Lääne-Virumaa vaba jääk tänavuse aasta 1. jaanuari seisuga oli 199 tuhat rubla, kusjuures 25 linna ja rajooni peale oli seda raha 59 miljonit rubla. Järelikult jäi reguleerimata Kunda käibemaks ja praktiliselt Lääne-Virumaa oli aasta alguses ilma rahata. Ma tahtsin selle momendiga öelda seda, et ei olnud nendel meestel, kes seda uut eelarveprintsiipi välja töötasid, kerge enne ega olnud kerge ka nüüd. Ma arvan, et siin olid takistused siiski olemas ja üht-teist nendest me ka teame.
Nüüd tänase päeva juurde. Kuna hr. Milleri tänases ettekandes olid need printsiibid arvesse võetud, mida ma esimesel lugemisel välja pakkusin, ja ka sõnavõttudes on nendest räägitud, siis ma tahaksin toetada ainult põhilist momenti. See puudutab reservi ja kuna siin saadikute poolt on valitsuse reserv mõningas mõttes küsimärgi alla pandud, siis võiksime oma otsuses märkida seda, et näiteks III või IV kvartalis valitsus annaks meile aru selle reservi kasutamise osas. Ja tõesti see, mida saadikud ei pea vajalikuks praegu finantseerida, panna reservi ja koos valitsusega võiksime seda reservi ka jagada, sellepärast et jagada kindlasti tuleb ja ilmselt II poolaastal saab meil olema veelgi raskem olukord kui I poolaastal. Ja seda nimelt sellepärast, et majanduskriis ju tegelikult Liidus ja Eestis süveneb, ja paljud tulud, millised täna me kinnitame, võivad tulemata jääda, paljud asjad aga, mida me eelarvest finantseerime, kallinevad. Nii et see eelarve olukord muutub iga nädalaga ja kuuga tegelikult raskemaks.
Nüüd tuleviku osas. Esimest tuleviku sammu ma näen selles, et arvestades neid ettepanekuid siin kulude vähendamise osas, need tuleb muidugi läbi hääletada ja eelarve kinnitada. Ja tahaks siin n.-ö. iseendale, rahvasaadikutele ja valitsusele panna südamele seda, et me peaksime täna juba hakkama formeerima, läbi mõtlema järgmise aasta kulude poolt. Tulude poolt me ei tea, meil puuduvad maksuseadused, aga miski ei sega meid selles, et tegeleda täna kulutustega, mida me järgmine aasta saame teha. Ja üks põhiline asi, mida me peaksime sügisel kohe arutama hakkama, on järgmise aasta eelarve kulude pool, ja hakkama sellel teemal väga tõsiselt vaidlema. On vaja selgeks teha, mida me järgmisel aastal tahame siis teha, mida me tahame finantseerida, ja vastavalt sellele me saame siis ka reguleerida neid ühtede poolt kergeid makse, teiste poolt raskeid makse. Me peame minimaalsed kulud endale selgeks tegema, kuidas me järgmine aasta ära elame. Ja tõesti, ma arvan, et ei ole meil mõtet üksteist enam korrata. Arusaamad on välja öeldud ühtede ja teiste poolt ja ma tahaks veel korrata, et põhimõtteliselt ma ei näe teist varianti – tuleks nende kulude poole parandustega see eelarve meil ära kinnitada ja väga tõsiselt hakata tuleviku peale mõtlema, eeskätt järgmise aasta kulude osas.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Juba ammu on oma taotluse sõnavõtuks esitanud Migratsiooniametist hr. Kollist. See on seotud ka antud seaduseelnõuga. Lubame hr. Kollistile sõna!
A. Kollist
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud rahvasaadikud! Vastavalt immigratsiooniseaduse § 2 lõikele 2 kehtestab sisserände kvoodi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Eesti Vabariigi Valitsuse ettepanekul igaks kalendriaastaks kooskõlas Eesti riigi eelarvega. Lähtudes eile vastuvõetud immigratsiooniseadusest, tegi Eesti Vabariigi Valitsus täna hommikul Ülemnõukogule ettepaneku kehtestada Eestis II poolaasta kvoodiks 782 inimest, s.t. pool 0,1%-st Eesti alalisest elanikkonnast, sealjuures tehakse ettepanek jätta kvoot rändeliikide osas struktureerimata ja anda Migratsiooniametile võimalus kvoodi üldise piirmäära piires seda maakondade ja linnade lõikes veel poole aasta jooksul täpsustada. Lugupeetud saadikud, teile on välja jagatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse projekt II poolaasta immigratsioonikvoodi kohta ja ma paluksin Ülemnõukogul seda valitsuse ettepanekut toetada ja kehtestada immigratsioonikvoot vastavalt teile välja jagatud otsuse projektile.
Juhataja
Kui me jõuame otsustamise staadiumisse, siis võtame seisukoha selle projekti suhtes. Ma väga vabandan, kui ma eksin, kuid minu meelest järgmisena saab sõna Ants Paju.
А. Раju
Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Kuulates täna tähelepanelikult kolleegide ettehooldest tingitud mõttelendu ja tajudes nende siirast soovi ikkagi veel sündimata vasikat sõõrutada, on minul ka mõned mõtted kaasa öelda selleks, et määratleda dokumenti, mis on meie ees. Sealt me õpime koos mõtlema, koos valitsusega neid küsimusi lahendama, mis seisavad Eestimaa, eesti rahva ees. Mis teeb mind ettevaatlikuks? Siinne kriitika, mis kõlas selles suunas, et justkui puudu jääb radikaalsusest, siis peab mainima, et selle dokumendi mõnes lõigus on radikaalsust küllaga, mõnel pool aga on tunda, et oluline jääb justkui kusagile teisele plaanile.
Ma tooksin enda kõhkluste iseloomustamiseks mõned arvud, võib-olla nad täpselt ei anna minu mõtet edasi, aga nii ma olen asjast aru saanud.
Mul tuleb kangesti meelde „Kalevipojast” üks lõik, kui Kalevipoeg tuli üle Peipsi, lauakoorem seljas, ja Kuri tuli kallale ja ta kukkus Kurja vihtuma laudadega. Ja siis ütles siil talle põõsast: „Löö serviti, Kalevipoeg, löö serviti!” Lauad jäid terveks, Kuri pani pakku, siil sai kasuka. Minu arvates kogu selle hetke juures, kus me oleme, oleme mõned olulised asjad ära unustanud. Meie oleme praegu loonud valitsuse reservi uute ametite finantseerimiseks, oleme loonud reservi, millega me soetame kõikvõimalikke arvutusmasinaid, me ei tea praegu, palju meil seda tehnikat vabariigis on ja kuidas see ühtsesse süsteemi viia. Kuid kui me oleme määratlenud üleminekuperioodi, siis me oleme täiesti jätnud kuhugi isepäi kõhklustes vaevleva noorsoo. Ma saan kolleeg Põldroosi mõttest aru, kui ta ütles, miks tõsteti õppejõudude palka. Neid tuleb rublanööriga Maarjamaa külge aheldada, aga mida teeb too noorsugu, kes ei ole veel aru saanud, mis on üleminekuperiood, kes ei ole mõistnud, milliseid kontuure hakkab iseseisev, vabanev Eestimaa võtma. Toon ühe lihtsa näite. Minu arvates oli siin majanduskomisjoni esimehega lühike repliikide vahetus, kas meil on rahvuskorvpallimeeskond või mitte? Kui jalgpalliföderatsiooni president leiab võimaluse jalgpalli edendamiseks eraldada summad, siis me ei oska määratleda, milline tähendus on Eesti rahvale jalgpallil, kuid korvpalli ja Eesti rahva seos on meil selge. Ja minu arvates on meil häbiväärne lasta korvpallil ja Eesti nimekatel sportlastel, kes maailmaareenile ennast välja on mänginud, jääda kooperatiivide ja jumal teab kelle finantseerida. See ei tee au ühele rahvale, kelle eneseväärikust nad esindavad maailmaareenil. Nii et niisugustes lõikudes, minu arvates, me muud ei väljenda praegu, kui õpime mõistma valitsuse taotlusi, valitsuse poliitikat ja meie eesmärk on selles, et uue aasta eelarvet luues olla aktiivsemalt kaasatud sellesse töösse, kuid mitte nii lühikeseks ajaks. Olen ka seda meelt, et praegusel hetkel, ilmselt viimasel tunnil või juba mitu tundi hiljaks jäänult peame me sellele eelarvele andma elujõu ja ega Tiit Madel ei olnud vist päris vale, kui ta selle „külmutamisega” välja tuli. See on lihtsalt valitsusele märguandmine, et ka siin ruumis ollakse valmis neid mõtteid ühiselt lahti harutama, et siis ühiselt võtta vastu otsus.
R. Tamme
Hr. juhataja, auväärsed kolleegid! Valitsuse koosseisus ei ole käesoleval ajal olemas riigikaitse küsimustega tegelevat täidesaatvat struktuuriüksust. Kas riigikaitseametit või kaitseministeeriumi. Need ülesanded peavad lahendatud saama ja järelikult teiste jõududega, näiteks siseministeeriumi kaudu. Muud üle ju ei jää.
Riigikaitse küsimustega otseselt tegeleva ja täidesaatva struktuuriüksuse puudumine ei saa aga põhjustada vastavate kulutuste puudumist riigieelarves, antud juhul siis valitsuse reservina. See on üks seisukoht, mille ma praegu välja ütlesin, et valitsuse reserv peab olema ja küllalt suur.
Riigikaitsekomisjon peab vajalikuks reservi kujul ette näha järgmised kaitsealased kulutused: riigipiiril kontrolli kehtestamiseks, mõtleme siin majanduskontrolli. Ja teiseks, päästeteenistus. Ettevalmistusteta juba käesoleval aastal kontrolli kehtestamiseks riigipiiril ei ole reaalne migratsiooniseaduse käivitumine, majanduse kaitse ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamine. Päästeteenistuse loomiseks oleks vajalik meie arvates tuua valitsuse alluvusse tsiviilkaitsepolk, mäepäästesalk ja luua täiendavalt näiteks kolm regionaalset valitsusele alluvat päästeformeeringut. Jäägu praegu lahtiseks nende suurus, kuid nad peaksid olemas olema ja küllalt efektiivsed. Need aga peaksid loodud saama olemasoleva tsiviilkaitsesüsteemi baasil.
Riigikaitsekomisjon, arutades neid küsimusi, arvas, et valitsusel peaks olema nende asjade jaoks reservi nähtavasti kuskil poole miljoni rubla juures.
Ma ei arva, et täna siin tehtud kriitika eelarve kohta on asjatu, kuid kriitikas toodud põhiseisukohti saab siiski arvesse võtta alles uue aastaeelarve väljatöötamisel. Teame, et praegu kõne all olev eelarve peab ikkagi lõpule viima selle, mida aasta algul tookordne valitsus algatas ja Ülemnõukogu kinnitas. Seetõttu ma pean vajalikuks ja teen ettepaneku esitatud eelarve parandustega vastu võtta.
Muide, üks märkus veel. Need seisukohad, mis ma praegu välja tõin, esitas riigikaitsekomisjon kirjalikult, kuid siin täna kuuldud sõnavõttudest, kõnedest, kaasa arvatud majanduskomisjoni poolt, paistis, et see dokument ei ole pärale jõudnud ja ka seal toodud seisukohti ei ole arvesse võetud. Nii et tuleks leida üles vajalik info ja see arvesse võtta. Ja muidugi eelarve kinnitada.
E. Leisson
Austatud kolleegid! Tänasel eelarve arutusel, mis on kulgenud küllaltki vastakate ja äärmuslike arvamustena, mis muidugi on täiesti loomulik, tahaksin ma juhtida teie tähelepanu mõnele olulisele asjaolule, mida me ei või kahe silma vahele jätta, kui on püstitatud küsimus, kas kinnitada valitsuse poolt esitatud eelarve või mitte.
Esiteks. Kas valitsusel oli võimalik esitada käesoleval ajal teistsugust, s.o. täielikult turumajandusele ja IME tingimustele vastavat eelarvet?
Teiseks. Mis juhtub siis, kui me väljapakutud eelarve muudatusi vastu ei võta, ja lõpuks, mida peaks tegema Ülemnõukogu omalt poolt, et kaasa aidata järgmise aasta eelarve koostamisele?
Esimesele küsimusele, arvestades tänast asjade seisu, saab minu arvates vastata üheselt. Valitsus on püüdnud anda maksimumi eelarve muudatuste ettepanekute tegemisel. Ei saa hüpata üle oma varju. Kõige olulisem on siin aga asjaolu, et veel puuduvad seadused, mis võimaldaksid teha radikaalseid muudatusi eelarvesse.
Teine küsimus. Mitte kinnitada esitatud eelarve muudatusi. Siis me nulliksime ära ka need positiivsed nihked eelarves, mis on valitsus välja pakkunud olemasolevate võimaluste piires. Ma arvan, et saadikud peavad lähtuma ainult sellest, mis otstarbeks täiendavad summad lähevad. Loodan, et kõik toetavad talumajanduse arengut ja sotsiaalsfääri edendamist ja arendamist nii palju, kui meil täna on võimalik.
Ja kolmandaks. Selleks, et valitsus saaks hakata tegelema uue aasta eelarvega, on meil, lugupeetud kolleegid, vaja kaaluda võimalusi maksuseaduste kiiremaks vastuvõtmiseks või usaldada nende vastuvõtmine valitsusele, nii nagu on olnud ettepanekuid meie varasematel istungitel.
Ma toetan eelarve muudatuste vastuvõtmist ja arvan nagu Ülemnõukogu juhatajagi, et mõlemapoolsed arvamused on küllalt selgelt välja öeldud ja tingimata peaksime lõpetama eelarve teise lugemise enne lõunat.
M. Kolossova
Austatud istungist osavõtjad! Täna arutame eelarve kinnitamist. Ridamisi on ettepanekuid, mille arvestamine viiks uue eelarve koostamiseni. 1. juulil on aga asutustel ja ettevõtetel vaja jätkata oma tegevust, peab olema avatud finantseerimine. Me räägime eelarve defitsiidist. Jaa, ta ei ole seda esimest aastat. See on vaesuse eelarve, nagu juba XI koosseisu istungjärgul märkis rahvasaadik Ülo Uluots. Arvasime vaesusest üle saavat uue valitsuse moodustamisega. Nüüd räägime eelarve muudatustest. Mida oleks tingimata vaja?
1. Tõelisteks muudatusteks on vaja luua majanduslikud regulaatorid – hinnad, tariifid, maksud, kvoodid. Süsteem, mille kaudu saaks majandust ja sotsiaalelu reguleerida. See on meil poolik. Näiteks puudub kas või migratsiooni kvoot rahvastiku ja tööhõive reguleerimiseks just momendil, praegu.
2. Kaubalis-rahaliste suhete ellukutsumiseks on vaja käesoleval aastal läbi viia hinnareform. Uued hinnad oleks vaja tingimata kinnitada põlevkivile, ehitusmaterjalidele, elektrienergiale, mootorikütusele ja just nimelt põllumajandussaadustele. Kas on toimunud rahva arutlus hindade ümber ja uute hindade ümberkujundamine?
3. Plaani ja turu vahekord. Esiplaanil on turumajandus ja just orienteerumine siseturule. Üleminek peab olema kompleksne. Seega ei saa me eelarve kinnitamisest rääkida, seda selles mõttes, et see seadus on kinnitatud eelmise koosseisu poolt 28. detsembril 1989. aastal ja see on kehtiv. Uus valitsus on ju töötanud vaevalt 3 kuud. Nõuda praegu täiesti uut eelarvet on nonsenss. Sisuliselt tegeleme usaldushääletusega. Kas aga see on praegu vajalik? See on ju siis sama, mis usaldushääletus meile endile. Oleme ise kinnitanud selle valitsuse, tähendab tuleb leppida praegu sellise eelarvega, milline on valitsuse poolt esitatud, ja nõustuda nende muudatustega, mida valitsus on meile praegu esitanud. Kui nõuame uusi muudatusi, siis vähendame valitsuse vastutust eelarve täitmise eest. Küll aga kõiki neid väärtuslikke ettepanekuid, mis täna on tehtud ja tehakse, tuleb arvestada ja ellu viia järgmise eelarve koostamisel. Seega tuleb meil vastu võtta valitsuse poolt esitatud muudatustega eelarve plaan, muidu me ei saa oma elu edasi jätkata.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, mul on selline ettepanek, et me peaksime läbirääkimisi veel veerand tundi ja siis ma teen teile ettepaneku otsustamiseks, kas lõpetada läbirääkimised või mitte.
J. Põld
Hr. juhataja ja lugupeetud kolleegid! Ma teeksin ühe õiendi kolleeg Enn Põldroosi märkuse kohta. Ma ei väljendanud ennast selliselt, et peatada Rahvusraamatukogu ehituse finantseerimine, vastupidi, ma väljendasin seda mõtet, et brežnevlik nimetus „vabariikliku tähtsusega ehitusobjektide finantseerimine”, seda esiteks. Teiseks, ka mina leian, et haridusele, teadusele ja kultuurile eraldatud summad on väikesed ja ma omalt poolt teeksin ettepaneku kulutuste tillukeseks ümberjagamiseks. Nimelt anda Sõprusühingule eraldatavad 302 tuhat rubla hoopis kultuuriministri valitsusalasse, sest tegemist on siiski ühesuguste funktsioonidega, ja neid parandusi oleks võib-olla ka teisi. Ma võtan oma mõtte külmutada eelarve tagasi. Tõepoolest, Edgar Savisaar ei ole selles teps mitte süüdi, et eelarve on praegu selline, kuid ma loodan, et järgmise eelarve me võtame vastu mitte sellises tempos, nagu siin nende päevade jooksul. Kolleeg Ivar Raig ütles tõepoolest õigesti, et mujal maailmas arutatakse eelarveid kuude kaupa, meie tahame teha kõik ära ühe-kahe-kolme päevaga. Täna-homme seda eelarvet vastu võttes peab igaüks siiski endale selgeks tegema, milline peaks olema tulevane eelarve ja mis on normaalmajandus, aga mitte sotsialistlik majandus.
U. Ugandi  
Lugupeetud eesistuja, kallid kolleegid! Me oleme pikalt-laialt arutanud põhimõtteliselt eelarve küsimusi ja ma tuleks mõne punkti juurde tagasi, mis ka väärib tähelepanu, sest iga rubla on meil oluline ja seetõttu ma meenutaks kolleeg Metsa sõnavõttu, mis puudutas Armeenia abistamist. Meil Paide rajoonis näiteks maksti Armeenia abistamise fondist kinni ELKNÜ töötajate palgad ja kuuldavasti ka muud abistamise vahendid läksid Armeeniast nagu mööda ja see abistamine on oma autoriteedi rahva hulgas kaotanud. Sellepärast ma väga toetan seda mõtet, et õige oleks lõpetada Armeenias need tööd võib-olla tõesti 1–2 miljoniga ja 1 miljon kasutada meie meeste ja aparatuuri tagasitoomiseks ja see 10 miljonit rubla jätta enda eelarvesse. See oleks minu meelest väga arukas tegu. Toredad olid Tiit Made ja veel terve rea teiste kolleegide mõtted selle kohta, kuidas eelarvet peaks õieti koostama, ja ma saan aru, et see on meie ülesanne, mis hakkab juba homsest peale.
Idee või mõte eelarve külmutamisest on minu jaoks tõesti absurdne ja ma saan aru, et ainuvõimalik edasiminekutee on see eelarve parandustega, nii nagu ta on, ikkagi vastu võtta. Ja üks sõna veel selle Liidu eelarve 34 miljonist. Võib-olla oleks tõesti õige kanda see valitsuse reservfondi. Mitte teda ära jagada, nagu Tiit Made ettepaneku tegi. Võib-olla siis III kvartalis kuulata, mis sellest valitsuse reservist on saanud.
K. Sergij
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud saadikud! Majanduskomisjonis öeldi välja palju pretensioone minister Milleri aadressil, kuigi ta töötab alles lühikest aega. Öeldi soovitus, isegi hoiatus, et 1991. aasta eelarve sellises väljanägemises, nagu meile on esitatud 1990. aasta II poolaasta eelarve, toetust ei leia. Me soov on, et eelarves oleksid lahti löödud tulud ja kulud. Nad peavad olema lahti löödud maakondade, ettevõtete, kolhooside ja sovhooside lõikes, siis ei oleks ka niipalju vaidlusi ja ei ennustataks kohvipaksu pealt, vaid võetaks vastu otsuseid ja need me võiksime viia oma valijateni. Praegusel perioodil on väga raske isegi midagi selgitada ja informeerida oma valijaid.
Vastutust esitatud eelarve eest võib kanda ainult valitsus. Kuigi siin ei ole mitte ainult tema vastutus, kuna eelarve oli põhiliselt koostatud eelmisel aastal, kuid nad oleksid pidanud õppima tundma olukorda. Nemad teavad kõige paremini, milliseid andmeid kasutati selle eelarve koostamisel. Praegu me ei tea, mida me tahame saavutada selle eelarvega. Aga tahaks kõike seda teada. Ja saades üksnes aru raskest majanduslikust olukorrast ning arvestades seda lühikest aega, mille vältel töötab valitsus, soovitan võtta see eelarve koos paranduste ja muudatustega teadmiseks. Vaja on asuda palju detailsema, 1991. aasta eelarve koostamisele, püstitada eesmärgid ja ülesanded, määrata kindlaks, mida oleks vaja Ülemnõukogult, et 1991. aasta eelarve oleks siiski õigeaegselt vastu võetud. Võiksime seda arutada mitte nädala jooksul, vaid põhjalikult uurida palju pikema perioodi jooksul.
V. Lebedev
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Ma tahan meelde tuletada, et me ei aruta mitte Eesti Vabariigi eelarve seadust, vaid me arutame muudatusi vabariigi eelarves. Need on erinevad asjad. Seepärast me praegu arutelu käigus ei puuduta üldse eelarve küsimusi, vaid vaatame läbi ainult need muudatused, millised valitsus välja pakkus.
Ma ei hakka liiga kaua motiveerima oma ettepanekut, püüan selle kohe välja öelda. Ma arvan, et me peaksime vastu võtma otsuse, mis kõlaks umbes nii: lülitada välja sellest riigieelarve muudatuste seaduse projektist § 2, s.t. kulude osa; kinnitada tulude osa § 1 ja teha valitsusele ettepanek koos maakondade ja linnade valitsustega ning saadikute majanduskomisjoniga esitada augusti kuuks täpsustatud, kooskõlastatud variant § 2 kohta, s.t. kulude osas, kuna just selles osas on riigieelarves muudatused.
Ma paluksin panna minu ettepanek hääletusele ja võtta vastu see seadus nimelise hääletuse teel.
Juhataja
Ma palun kõik ettepanekud kirjalikult esitada.
R. Järlik
Austatud juhataja, lugupeetavad kolleegid! Umbes pool aastat tagasi sõitsin ma Hando Runneliga koos Tartusse. Runnel rääkis, et meie majandid ja talupidajad saavad välismaalt mahakantud tehnikat, elavad sellega üsna lahedasti ära. Mina rääkisin, et Tele-Raadiokomitee saab Soomest mahakantud videolinte, Soomes nendega enam midagi ei tehta, meile annab see võimaluse lahedamalt hingata. Ja siis, pärast pisikest pausi ütles Runnel, et me võiksime välismaalt vaadata ühe mahakantud valitsuse. Seal läheb meid pidevalt erru, seal nendega enam midagi teha ei ole, aga meil ehk ajaks asja veel ilusasti ära. Ja ma mõtlen praegu, et sellesama valitsuse oleme meie ametisse kinnitanud, oleme talle oma usalduse andnud, ja kas meil on valuutat raisata selle peale, et kusagilt, võib-olla teiselt poolt ookeani, tuua üks erruläinud valitsus selle asemele. Võib-olla tõesti ta oleks võimeline riigieelarve koostama ka täiesti uutel alustel. Aga nagu kolleeg Lebedev siin äsja just märkis, ei koostatud ega esitatud ju meile mitte uut eelarvet, vaid muudatused juba kinnitatud eelarve juurde. Kas neid muudatusi nii väga oligi võimalik täiesti uutel põhimõtetel esitada? See on üks asi. Ja kui me asume nüüd hääletama, siis ma soovitaksin mõelda ka selle üle, kas eelarve on turumajandusele ülemineku aluseks või on ta ka mingil määral selle ülemineku tulemuseks ja selle ülemineku kajastuseks.
U. Anton
Lugupeetud Ülemnõukogu esimees ja peaminister! Lugupeetud spiiker ja kolleegid! Mulle jääb ka väga vastandlik mulje eelarve muudatuste arutamisest ja täpselt nii, nagu Rein Järlik küsis, küsiks ka mina, kus me ikka siiani oleme olnud, kui me nüüd järsku nii selgeltnägijaks oleme saanud, et on vaja üks kahendik ehk pool eelarvest ringi jagada ja vaat ilusti meil siis kõik hakkab minema. Kui meie hulgas on nii tarku inimesi, siis tõesti. Küll on ikka halb see meie aeg olnud, mis ei võimaldanud neil tarkadel inimestel siiani tööd teha.
Aga maarahva esindajana ma tahaksin küll praegu ütelda, et andke aega meie valitsusele atra seada. Alati on olnud nii, et lõhkuda on olnud lihtsam kui ehitada. Me ei saa teha olematuks kõike seda, kus me praegu oleme ja mis on olnud möödaläinud 50 aasta jooksul. Uut Eestit tuleb ikka hakata ehitama sealt, kus me praegu oleme, aga mitte mingisugusest unelmate maailmast.
Juhataja
Oleks väga kena, kui viimane sõnavõtja oleks Tõnis Mets.
T. Mets
Selle soovi ma kindlasti täidan. Lugupeetud koosoleku juhataja, ma pöördusin Ülemnõukogu poole kahe ettepanekuga, mis puudutasid väärismetallide kokkuostu probleeme. Kas need ettepanekud lähevad hääletusele Ülemnõukogus või jäävad lihtsalt kristlikuks mõtteavalduseks? Kindlasti oleks vaja nende suhtes otsus vastu võtta enne meie suvepuhkusele minekut.
Juhataja
Hea kolleeg Tõnis Mets, suuname selle materjali majanduskomisjoni. Põhimõtteliselt on mul esimehega kokku lepitud, kuidas see töö ära tehakse.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised eelarve teise lugemise teemal? Kontrollime kohalolekut. Kohal on 81 saadikut, palun hilinejatel kohe registreerida.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised? Kas võin juba hääletamisele panna? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 81 saadikut, vastu ei olda, erapooletuid ka ei ole.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kui rahandusminister hr. Miller seda soovib, siis anname talle lõppsõnaks 5 minutit. Kohustust lõppsõna pidada ei ole.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kuidas suhtutakse sellisesse ettepanekusse, et lõpetada eelarve teine lugemine? Kõik seni laekunud märkused ja ettepanekud töötatakse läbi asjaosaliste poolt. Lõunavaheajal valmistatakse ilmselt ette selle põhjal täiendatud ettekanne, mille rahandusminister ette kannab. Kogu protseduur kolmandal lugemisel kordub ja siis võetakse vastu lõplik otsus.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada Eesti Vabariigi riigieelarve seaduseelnõu teine lugemine? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 82 saadikut, vastu ei ole, erapooletuid ka ei ole. Eesti Vabariigi riigieelarve seaduse teine lugemine on lõpetatud.


Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi 1990. aasta II poolaasta immigratsioonikvoodi kohta
A. Tähiste
Võib-olla ma olen liiga noor ja liiga kärsitu, natuke palju improviseerin, aga tekkis selline mõte, et meil on ju vabariigi valitsuse initsiatiiv – kinnitada immigratsiooni kvoot, praegu on aega 15 minutit ning sobiv hetk hääletamiseks, et see päevakorda võtta ja ka heaks kiita. Mida arvab hr. juhataja?
Juhataja
Kas Ülemnõukogu on nõus Ain Tähiste ettepanekuga? Palun uuesti asuda oma töökohtadele. Lugupeetud Ülemnõukogu, teie käes on otsuse projekt Eesti Vabariigi 1990. aasta II poolaasta immigratsioonikvoodi kohta. Kes on selle otsuse poolt? Palun hääletada! Selle otsuse poolt on 65 saadikut, vastu 1 saadik, erapooletuid on 13. Eesti Vabariigi 1990. aasta II poolaasta immigratsioonikvoot on kinnitatud.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Me hoidsime kokku mõne minuti, loodetavasti selle võrra saavad komisjonid lõunavaheajal rohkem töötada. Õhtune istung algab kell 16.00 eelarve kolmanda lugemisega. Lõunavaheaeg.


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
12. ISTUNGJÄRK
KUUES ISTUNG
27. juuni 1990


Eesti Vabariigi seaduse eelnõu 1990. aasta riigieelarve kohta kolmas lugemine
Juhataja (Ü. Nugis)
Palun asuda töökohtadele. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 73 saadikut, puudub 32. Ma palun hilinejaid kiiresti registreerida. Lugupeetud Ülemnõukogu, alustame õhtust istungit. Vastavalt päevakorrale on meil plaanis Eesti Vabariigi eelarve seaduse eelnõu kolmas lugemine. Ettekandeks saab sõna Eesti Vabariigi rahandusminister hr. Miller.
R. Miller
Lugupeetud rahvasaadikud! Riigieelarve teisel lugemisel võttis sõna kokku 28 rahvasaadikut. Ma tänan rahvasaadikuid enamikus asjalike näpunäidete ja soovituste eest. Koos majanduskomisjoniga lõunavaheajal me vaatasime tehtud ettepanekud läbi ja ma tahaksin avaldada nende suhtes mõningat arvamust. Kõigepealt kirjalike märkuste suhtes, mis on tulnud, ja ka teiste osas, milliseid mul õnnestus üles kirjutada. Ma jagan täielikult mitme rahvasaadiku arvamust, et see eelarve, mis teile on täna esitatud läbivaatamiseks, ei ole turumajanduse eelarve. Ma arvan, et turumajanduse eelarve saab olla selles riigis, selles ühiskonnas, kus on olemas turumajandus, aga seda meil täna ju ometi ei ole. Ma tahaksin veel kord alla kriipsutada seda momenti, mida mitmed rahvasaadikud oma sõnavõttudes ka rõhutasid, et valitsusel praktiliselt ei olnud võimalik koostada radikaalselt muudetud eelarvet. Eelarve, kuidas me ka ei tahaks, kajastab neid objektiivseid majandusprotsesse, mis meil toimuvad, ja see ei olene juba, ütleme, eelarvest endast, kuidas need majandusprotsessid toimivad. Samal ajal tuleb meil ka selgelt aru anda, et eelarve kaudu me saame mõjutada mitmesuguseid majandusküsimusi.
Kui jälgida neid sõnavõtte, mis täna siin olid, siis ma tahaksin peatuda Tiit Made konkreetsetel ettepanekutel, kus ühe hoobiga võiks eelarvekulutustest ümber struktureerida ligi kolmveerand miljardit rubla. Selle juures on ettepanek paugupealt jätta ära dotatsioonid 518 miljoni rubla ulatuses. Mida see praktiliselt tähendaks? Selles osas me peame endale ka selgelt aru andma, et jättes ära dotatsioonid, mis põhiliselt lähevad põllumajandustoodangule ja -saadustele, siis automaatselt põllumajandusettevõtted kas lähevad pankrotti või tõusevad selle summa võrra hinnad, et säilitada olemasolev majandustase. Kui me tõstame hindu, mitte alandades rahva elatustaset, peab meil valmis olema kompensatsioonimehhanism, kuidas inimestele kompenseerida hinnatõus. Eelarve küsimused ja dotatsioonid on väga tihedalt teineteisega seotud ja läbi põimunud, nii et vähendades ühelt poolt kultusi, peame aru andma, mida me peame tegema esimese, teise või kolmanda käiguna edasi. Ainult lihtsalt ühe sulepealiigutusega neid ära kustutada ei ole lihtsalt võimalik. Selleks peab olema ka välja töötatud süsteem. Vabariigi valitsusel on see olemas ja dotatsioonide osas me tahaksime ümberstruktureerida eelarve alates 1. oktoobrist. Niipalju võib-olla dotatsioonide osas.
Edasi ma läheksin konkreetsete ettepanekute juurde. Hr. Tiit Made palub panna oma ettepanek nimelisele hääletamisele. Esimese küsimusena: Eesti Vabariigi Valitsusel esitada 25. septembriks k.a. Ülemnõukogule Eesti Vabariigi reformi projekt. Samaks ajaks esitada 1991. aasta eelarve projekt ja ratsionaalne juhtimis- ja haldussüsteemi kava. Kõigepealt tähtaegadest. On olemas riigieelarve seadus, mis on Ülemnõukogu poolt vastu võetud, see on siin olemas, mille § 16 kohaselt tuleb vabariigi valitsusel esitada järgneva aasta riigieelarve koos riigieelarve seaduseelnõu seletuskirja ja muude vajalike materjalidega planeeritavale aastale eelneva aasta 1. oktoobriks. Ma arvan, et tähtaegade osas meil siin juttu enam mõtet teha ei ole. Kui Ülemnõukogu leiab, et on vajalik teisel ajal, siis tuleb viia eelarveseadusesse sisse vastavad muudatused. Põhimõtteliselt ma olen hr. Madega nõus, et meie juhtimisstruktuur ja haldussüsteem vajab täiustamist. Ta on praegu väljakujunemisjärgus. Ma olen veendunud ühes, et vabariigi valitsus teeb kõik, et muuta vabariigi juhtimisstruktuur optimaalseks ning kõrvaldada sealt liigsed ja paralleelsed lülid.
Teine küsimus. Külmutada Eesti Vabariigi 1990. aasta eelarve kulud, välja arvatud väljaminekud haldusaparaadi töötasudeks, alustatud ehituste jätkamiseks, sotsiaalhoolduseks, kultuuri, tervishoiu ja hariduse finantseerimiseks. Ma saan sellest ettepanekust aru selliselt, et alates 1. juulist lõpetada ära kõikide dotatsioonide maksmine, sealhulgas jätta ära ka dotatsioonide või õigemini rahaliste kulutuste maksmine kohalikesse eelarvetesse ja paljudeks teisteks kuludeks, mida praktiliselt, ma ütleksin, täna ei ole võimalik teha. Me peame seisma siiski kahe jalaga kindlalt maapinnal ja arvestama reaalset olukorda, reaalset seisu, milles me elame, ja sellest me peaksime ka lähtuma.
Seda ettepanekut ei saa toetada, aga kuna on nõutud, et panna see nimelisele hääletamisele, siis ma annan need materjalid üle majanduskomisjoni esimehele hr. Ants Veetõusmele, kes hiljem tuleb siia ja puudutab veel kord neid küsimusi ning on teie ees, kui läheb nimeliseks hääletamiseks.
Mikk Titma ettepanek oli moodustada Ülemnõukogu juurde veel üks komisjon – eelarve komisjon. Arvestades praegust majanduslikku olukorda ja turumajandusele üleminekut, oleks vaja majandusstrateegia eraldada eelarve küsimustest. Põhimõtteliselt võiks seda ettepanekut toetada, see on puhas Ülemnõukogu küsimus, kuidas seda tööd korraldada, aga rahandusministrina ma näeksin ainult kasu sellisest täiendavast komisjonist.
Hr. Lebedevi ettepanek: „Lülitada välja riigieelarve seaduse projektist § 2.” See käsitleb eelarve kulutuste muutmist. Visates välja § 2, me viskame nurka kogu selle töö, milleks eelarve muudatuste projekt oli koostatud. See tähendab seda, et me loobuksime kõikidest täiendavatest kulutustest, millest meil oli varemalt juttu. Meie seisukoht on: jätta § 2 sisse, samuti ei oleks olnud mõtet § 1 ja kogu sellel tööl, mis seni on ära tehtud, ja kogu nendel eelarve arutlustel, mis on praktiliselt kaks päeva juba toimunud. Teine ettepanek: valitsusel koos maakondade ja linnade valitsustega ning saadikute komisjonidega valmistada ette ja viia augustikuu istungjärgule § 2 kulude osa uus variant. Sellele ma juba vastasin.
Hr. Petinov pakub välja: „Vabariigi valitsusel esitada 1991. aasta riigieelarve projekt 1990. aasta oktoobris. Palun panna minu ettepanek hääletusele.” Ma juba rääkisin eelarveseaduse §-st 16, mis määrab ära tähtaja 1. oktoober. Rahvasaadik Laar teeb ettepaneku 1990. aasta eelarvest välja arvata kulutused KGB-le, Glavlitile, Sõjakomissariaadile, Rahukaitsekomiteele ning palub täiendavat informatsiooni Tsiviilkaitse Staabi tegevuse kohta. Vastasel korral teeb ettepaneku ka see eelarvest välja jätta. Ühtlasi teeb ettepaneku võtta kulude lahtrist liidumaksu tasumine ning kanda vastav summa valitsuse reservfondi.
Mis puudutab neid viit organisatsiooni KGB-st kuni Rahukaitsekomiteeni, siis nendel organisatsioonidel on juba siin mitu korda peatatud ja ma arvan, et enam ei ole tarvis anda täiendavaid selgitusi, vaid tuleb hääletamise teel põhimõtteliselt see ära otsustada.
Mis puudutab liidumaksu tasumise summa väljajätmist ning selle lülitamist valitsuse reservfondi, siis minu isiklik arvamine on, et 340 miljonit praegu valitsuse reservfondi anda ei ole tarvidust. Rahvasaadik Jüri Liim puudutas jällegi Glavliti ja Julgeoleku Komitee küsimusi ja rohkem ma sellel peatuma ei hakka.
Rahvasaadik Reinson: „Palun peatuge kolmandal või teisel lugemisel lühidalt põhjustel, miks kohalikele omavalitsustele planeeritud vahendid suunati valitsuse reservi. Pärnu maakonnas on ilmselt pikemad bussiliinid vabariigis, ja kui kõrval asuvad maakonnad ei kasuta oma vahendeid reisijateveo doteerimiseks, siis Pärnu maakonnas on see summa ligi 800 tuhat rubla. Kas peate seda õigeks?”
Eelarve seaduseelnõu esimeses variandis olid ära toodud need summad, millised olid ette nähtud üksikutele maakondadele täiendava toetuse andmiseks. Ma kordan veel kord. Need olid: Pärnu maakond 270 tuhat rubla, Saare maakond – 500, Valga – 60, Viljandi – 500 ja Võru – 450 tuhat.
Hommikusel teisel lugemisel oli meil nendest summadest juttu, kust nad tekkisid eelarvesse ja millisel põhjusel ja miks tegin ettepaneku need arvata valitsuse reservi.
Edasi bussiliinide doteerimisest ja kahjumist. Alates 1990. aasta eelarvest nähti maakondade ja linnade eelarves ette katta kulutused linnasisesele transpordile ning linnalähistele liinidele kohalike eelarvete vahenditest. Vastava jaotuse tegi transpordiministeerium. Rahandusministeerium võttis ainult nende summade jaotuse aluseks. Ma tean, mitmel rajoonil on kerkinud üles küsimused, et ettenähtud summad, mida jaotas transpordiministeerium, ei kata tegelikke kulusid. Me oleme arutanud Pärnu abimaavanema hr. Arulaga neid küsimusi ja viimane kokkulepe oli selles, et pöördutakse transpordiministeeriumi poole ettepanekuga läbi vaadata nende summade ümberjaotamise võimalused.
Edasi hr. Metsa ettepanek Armeenia ehituste osas, mille ta tegi ja luges ette, on ka kirjalikult üle antud. Koos majanduskomisjoniga vaatasime selle läbi ning põhimõtteliselt toetame sellist ettepanekut, et juhul kui I poolaastal kasutatakse ära 8 miljonit, siis teiseks poolaastaks jääks Armeenia ehitusteks 2 miljonit. Vastavad muudatused on välja jaotatud eelarveseaduse projektis teil tehtud.
Eraldi küsimusena, minu arvates põhimõttelise küsimusena tuleks rahvasaadikutel ära otsustada kogu ehituse kui kompleksi küsimus, kas seda jätkata 1991. aastal või mitte.
Rahvasaadik Tupp märkis ära, et Eesti esinduse kulutusi on vähendatud 115 tuhande rubla võrra võrreldes möödunud aastaga. Küsimus on nimelt selles, et vähendati dotatsiooni esinduse võõrastemaja ülalpidamiseks ja alates 1. juulist muudeti esinduse võõrastemaja tariife, nii et need katavad oma kulud põhimõtteliselt oma tuludega.
Hr. Made puudutas „Estimpexi” dotatsiooni 11,7 miljoni rubla ulatuses. Sellest on meil ka varem juttu olnud, siiski ma kordaksin veel kord. See ei ole dotatsioon mitte „Estimpexile”, vaid see on dotatsioon meie ettevõtetele, kes ekspordivad kaupa. Dotatsioon on ette nähtud kehtivate välisturuhindade ja neid ületavate meie hulgihindade vahe katmiseks, et ettevõtted oleksid huvitatud kaupade ekspordist. Seda praktiseeritakse ka teistes maailma riikides. Mis puutub aga „Estimpexisse” tervikuna, siis „Estimpex” on selline ettevõte, mis riigitulude näol annab riigieelarvesse suuri summasid.
Edasi ETKVL-i dotatsioon 650 tuhat rubla. Hr. Made küsimus või õigemini imestuseavaldus, miks antakse seda ETKVL-ile. Jutt on konservide, aga ka kartuli ja köögivilja hinnavahede katmisest, mis lõpetati ära praktiliselt 1. aprillist. Rahad on ära kasutatud ja II poolaastaks neid rahasid ei ole, nende köögiviljade, kartuli ja konservide osas on ette nähtud järkjärguline hindade tõus.
Hr. Tõnis Metsa ettepanekust meil juba oli juttu. Hr. Mikk Titma mainis ära siin, et olemasolev maksusüsteem võib viia põhja meie kergetööstuse ettevõtted. Ma ei tahaks mitte kuidagi hr. Titmaga nõus olla. Ma lasksin seda asja veel kord kontrollida. Kergetööstuse ettevõtted, see on „Estari” ettevõtted, pluss „Linda” ja „Marat”, millised ei kuulu sinna kontserni, maksavad oma tuludelt eelarvesse 30,6%, ma kriipsutan alla, tuludelt, mis on tunduvalt madalam vabariigi keskmisest. Seejuures selle kontserni, pluss „Linda” ja „Marati” ergutusfond moodustas 1. jaanuariks 1990. aastal 93,7 miljonit rubla ning ettevõtete käes olevad fondid kasvasid möödunud aasta jooksul 14 miljonit. Nii et ma ei tahaks mitte kuidagi nõustuda, et maksusüsteem on meie kergetööstuse ettevõtete töö viinud sellisesse olukorda, et nad ei suuda konkureerida enam teiste ettevõtetega. Maksud ei ole kõrged ja ettevõtete käes on ligi 100 miljoni rubla väärtuses vahendeid.
Rahvasaadik hr. Andrejev puudutas küsimust, miks ei ole regioone sees. Sellest on meil juba täna mitu korda juttu olnud. Regioonide hüvitused me lülitasime välja ja on ette nähtud valitsuse reservis, mille jaotus vaadatakse hiljem koos majanduskomisjoniga läbi, kui tekib vajadus anda mõnele maakonnale või linnale finantsabi.
Ivar Raigil oli ettepanek, et valitsuse reservist anda vähemalt 50% kohalike eelarvete käsutusse. Ma arvan, et praegu ära määrata, kelle käsutusse ja kui palju anda, ei ole vast otstarbekas teha. Selle küsimuse lahendamise võiks usaldada valitsusele ja ma arvan, et me leiame objektiivsed ja optimaalsed variandid, kuidas seda raha ära kasutada. Täna võib keegi tulla välja ettepanekuga, et anda linnadele ja maakondadele 50%, võib-olla tekib veel konkreetseid ettepanekuid, kelle kätte või kellele neid edasi anda. Hr. Lembit Kaljuvee tegi ettepaneku, et valitsus annaks aru reservi kasutamisest. Valitsus on põhimõtteliselt seisukohal, et reservi kasutamisest tuleb anda aru ja kui vaja, siis mitte üks kord poolaastas, vaid siis, kui rahvasaadikud seda nõuavad.
Hr. Tamme tõstis üles küsimuse, et meil ei ole riigieelarves arvestatud riigikaitse kulutustega. Ma tahan öelda, et riigikaitse kulutuste kohta ei ole konkreetseid eelarveid valitsusele esitatud. Seega puudus meil ka igasugune alus võtta kulutused sisse. Kui tekivad vajadused, siis valitsus vaatab need kulutused läbi ja vajaduse korral me katame need valitsuse reservi arvel.
Need oleksidki need põhilised küsimused, millele ma tahtsin vastata. Hr. Veetõusme palub teatada, et rahvasaadikutele on välja jagatud uus eelarveseaduse projekt, mis nüüd põhimõtteliselt vastaks läbirääkimiste käigus tehtud ettepanekutele, et kinnitada muudatused. Välja on jäetud kulutuste loetelu üksikute ministeeriumide ja ametkondade lõikes. Me vabandame, projekt on esitatud eesti keeles, kuid sisu on sama mis varem välja jagatud projektil, muutunud on ainult summad. Loodame, et kõik rahvasaadikud suhtuvad sellesse mõistvalt. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Kas on küsimusi hr. Millerile? Vladimir Lebedev!
V. Lebedev
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Mul on täpsustuseks küsimus hr. ministrile. Kulude artiklis Riikliku Julgeoleku Komitee real on valitsuse sideekspluatatsiooni kulud. Mida see valitsuse side endast kujutab ja kas vabariigi valitsus kasutab seda sidet, s.t. kuivõrd vajalik on vabariigile valitsuse side?
R. Miller
Valitsuse side koosneb kahest osast. Need on VTS, millised valivad kergelt teisi linnu, ka vabariigi piirides. Omateada ma juba kaks korda selgitasin, et see on Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe, ministrite, EKP Keskkomitee sekretäride telefoniühendus, peaministri, EKP Keskkomitee esimese sekretäri ja Julgeoleku Komitee esimehe oma.
J. Põld
Mul on teile, hr. juhataja, üks küsimus ja teine küsimus on hr. ministrile. Mind paneb siiski imestama see, et meie kõned ja sõnavõtud tuleb nüüd veel kirjalikult esitada, sest muidu tehtud ettepanekuid ja märkusi paraku ei arvestata, ehkki, üks hetk, selles otsuse projektis § 5 küll sellele vihjab, kuid mulle tundub hirmus koolipoisilik ja Tiit Käbin on sellele korduvalt vihjanud, et kui me midagi räägime, siis kõneteksti ei peaks nagu ees olema, nii et palun sellega lihtsalt edaspidi arvestada.
T. Käbin
Hr. eesistuja, lugupeetud hr. rahandusminister! Kui EKP esimesel sekretäril on VTS – teatavasti praegu on mitu poliitilist parteid, ma ei kõnele ainult meie liberaaldemokraatide nimel, vaid kõigi nimel, siis kas ka teistel partei esimeestel on võimalik saada analoogiline side?
R. Miller
Küsimus on muidugi püstitatud õigesti, ma ei tea selle telefonijaama võimsust, kui palju abonente ta võib taha võtta, nii et ma soovitaksin selles küsimuses pöörduda Julgeoleku Komitee poole, kes seda teenindab. Ühtlasi on mul ka selline ettepanek, et viia see eelarvartikkel isemajandamise peale, mitte näha ette nende rahade eraldamist Julgeoleku Komiteele, vaid need, kes seda kasutavad, maksavad selle ise ka kinni.
S. Sovetnikov
Lugupeetud hr. Miller! Meie palusime juba esimesel lugemisel eraldada erisummad eesti keele õpetamiseks. Kas seda on tehtud või ei?
R. Miller
Vabandage, kas te ei kordaks küsimust, ma ei saanud aru hästi.
S. Sovetnikov
Eelarve seaduseelnõu esimesel lugemisel oli tehtud kaks ettepanekut eesti keele õpetamiseks. Esiteks, eraldada erisummad selleks otstarbeks, ja teiseks, eraldada summad eesti keele tsentrumi jaoks. Kas need ettepanekud on arvesse võetud?
R. Miller
Eesti keele täiendavat õpetamist, andke andeks, aga ma ei mäleta, et sellist ettepanekut oleks konkreetselt esitatud, kellele ja kuhu, kui palju eraldada. Kui teete ettepaneku, et eraldada, siis olge lahked. Et aga eesti keele õpetamiseks eraldada üldiselt näiteks miljon või pool miljonit, seda me ei saa, sest eelarve on selline konkreetne asi, millel on kindlad adressaadid ja sihtotstarbed, aga me oleme alati valmis ja nõus läbi vaatama, ja kui on konkreetsed ettepanekud, siis ka valitsuse reservi arvel selle küsimuse lahendama.
J. Kotšegarov
Hr. Miller! Ma tahtsin teilt küsida, kuid te ise esitasite Arnold Rüütlile ja Edgar Savisaarele küsimuse, kas neile on vajalik selline side? Mulle tundub, et me keskendasime tähelepanu sellele, et valitsuse sidet teenindab Riiklik Julgeoleku Komitee, seepärast me kohe kergelt tahame seda hävitada, kuid asi on selles, et see side on, niipalju kui mina tean, erakorraline ja üldiselt seda kasutavad mitte ainult need isikud, keda te siin mainisite. Juhul, kui see side on vabariigi valitsusele ja Ülemnõukogu juhtkonnale reaalselt vajalik, siis võib-olla tuleb sellele realistlikumalt vaadata. Ja niisiis, minu küsimus. Kas te küsisite neilt, kes seda kasutavad, on võimalik seda liiki sidet viia isemajandamisele?
R. Miller
Ma arvan, et te ei saanud minust aru, küsimus ei olnud mitte isemajandamisele viimisest, vaid küsimus oli selles, et kes seda kasutavad, siis need hakkavad selle eest ka ise maksma. Hr. Savisaar on siin, eks ta hiljem võib anda ülevaate sellest, on seda sidet temale tarvis või ei ole.
Juhataja
Kas hr. Millerile on veel küsimusi? Paistab, et ei ole.
Kaasettekandeks saab sõna majanduskomisjoni esimees Ants Veetõusme. Ei soovi kaasettekandeks sõna? Alustame siis läbirääkimistega. Sõna saab Tiit Made. Kuidas palun? Kolmandal lugemisel toimivad kõik need protseduurid mis teiselgi. Kui Ülemnõukogu ei soovi läbirääkimisi, siis palun teha ettepanek ja otsustame. Praegu Tiit Made siiski soovib esineda, kas me anname talle sõna? Anname Tiit Madele sõna ja siis otsustame, kuidas me edasi toimime.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Aitäh neile, kes lubasid siia kõnepulti tulla. Ega sellest olukord eriti ei muutu, kas ma saan sõna või ei saa. Pilt on põhimõtteliselt selge. Selleks meie tänast diskussiooni siin tarvis oligi, et selgitada välja suhtumine asjasse. Leian, et minu ettekanne on oma ülesande täielikult täitnud. Kuulsime terve rida huvitavaid seisukohti ja arvamusi. Minu jaoks oli tähtis üks mõte, mis siin kõlas: valitsus ei ole valmis radikaalseteks muudatusteks majanduses, ta ei tea täpselt, kuidas seda teha ja ta ei ole ka valmis seda meile praegu ausalt ja otse välja ütlema. Seetõttu on hea lasta edasi mõnusat sörki vana malli järgi. Loomulikult me kiidame selle eelarveprojekti heaks, sest meil ei ole muud võimalust.
Siin öeldi välja põhimõte, et valitsusel oli väga vähe aega ette valmistada uut eelarvestruktuuri. Võib-olla oli see tõesti nii. Ma tuletan, lugupeetud kolleegid, teile siiski meelde, et majandusministeerium praeguse peaministri juhtimisel pakkus juba tubli pool aastat tagasi välja alternatiivse eelarve, mis on tänaseks unustatud. Mis võinuks toona väga hästi anda uue eelarvestruktuuri aluspõhimõtted. On ka täiesti selge, et poole finantsaasta pealt midagi olulist teha ei saa, kuid ma oleksin oodanud valitsuselt mõistvat suhtumist ja kinnitust, et seda hakatakse tegema. Seda me aga ei kuulnud.
Kui tahetakse moodustada valitsus, kui tahetakse juhtida riiki, siis tegemise hetkeks peavad olema ideed ja mõtted valmis. Kui moodustatakse valitsus, siis ei ole enam aega mõelda ja õppida, komistada ja kukkuda. Kui valitsus on moodustatud, siis tuleb tegutseda. Selleks peab olema mõttes kõik ette valmistatud,
Edasi. Üks tänase päeva mõttevahetuse eriti viljakas ja tänuväärne asi oli see, et need kolleegid, kes kuni tänase päevani ei olnud majandusasjadega, majandusteooriaga kokku puutunud, esinesid täna väga kvalifitseeritud sõnavõttudega. Õppisime neid tundma kui tõelisi majandusteadlasi. See on tõesti tänase päeva kõige suurem pluss. Tähendab, oleme valmis õppima.
Üks asi, mida ma ootasin, oli see, et nendest paljudest ettepanekutest, mida küsimuste esitamisel ja sõnavõttudes kolleegide poolt tehti, oleks valitsuse liikmete poolt konstruktiivselt vastu võetud. Põhimõtteliselt tõrjuti 99% ettepanekuid tagasi. See on samuti väga iseloomulik.
Tänane mõttevahetus on mõneti olnud õpetlik, kuid mõneti ka nördimapanev. Tahaks loota, et pärast suvepuhkust, pärast seda, kui uuesti hakkame augustis rääkima majandusküsimustest, on valitsuse liikmete mõttelaad muutunud ja nad on valmis tegema radikaalseid pöördeid meie majanduses. Selles lootuses lähen isiklikult suvepuhkusele.
R. Veidemann
Hr. juhataja, kolleegid! Teen ettepaneku läbirääkimised kolmandal lugemisel nüüd lõpetada ja need erimeelsused, mis hr. Milleri poolt pakuti, läbi hääletada.
Juhataja
Kas me asume kohe hääletama või anname sõna veel praegu sõnasoovijatele? Edgar Savisaar, palun!
E. Savisaar
Lugupeetud spiiker, austatud kolleegid! Mul ei olnud plaanis sõna võtta, aga hr. Made sädelev esinemine ja huvitavad argumendid kutsusid siiski mu siia pulti. Ma tahaks öelda välja rea mõtteid ja võib-olla mingil määral vastata ka nendele küsimustele, mis puudutasid valitsust tervikuna.
Kõigepealt, ma tahan öelda seda, et need uued seadused ja otsused, mille põhjal saab majanduselu reformida, viivad meid kiirete ja oluliste muudatuste perioodi, viivad majandusliku ebastabiilsuse perioodi. Sellisel ajal riigieelarve ei saagi olla stabiilne, sellist nõuet ei saa üldse püstitada. Näiteks, kui me vaatame Eesti Vabariigi riigieelarvet, siis aastatel 1930–1931 tehti kulutusi 98 miljoni krooni eest, kaks aastat hiljem, kui maailma majanduskriisi mõju Eesti Vabariigile oli kõige suurem, siis oli riigieelarve vaid 66 miljonit krooni. Tähendab, riigieelarve summad vähenesid kolmandiku võrra. Hiljem nad jälle kasvasid, see tähendab, kui majanduses toimuvad kiired ja suures osas ettenägemata muudatused, siis riigieelarve ei saagi olla püsiva suurusega. Päris kindel on see, et neid eelarvemuudatusi, mis me teeme, tuleb sügisel uuesti korrigeerida. Valitsus on juba Ülemnõukogule teinud ettepaneku 1. oktoobrist loobuda dotatsioonidest, mida praegu makstakse liha- ja piimasaadustele, s.t. lahti saada kunstlikest subjektiivsetest hindadest, mis valetavad nii tarbijale kui ka tootjale. See tähendab eelarve kulutuste vähenemist enam kui 400 miljoni rubla võrra, mis osaliselt jaotatakse otsese rahalise kompensatsioonina tarbijatele, eeskätt riskirühmadele: pensionäridele, lastele ja neile, kellel ei ole võimalust intensiivsema tööga sissetulekuid suurendada. Seda me ei saa teha täna ja käigult, kui meil ei ole paindlikku elatustaseme muutustele pidevalt reageerivat kompensatsioonimehhanismi, sellepärast et sellega me viiksime hinnad 2–3 korda käigult kõrgemaks, aga see 100 rubla, mis me lubame juurde, selle sööks inflatsioon kähku ära ja me tekitaksime ainult segadust.
Muide, kui ma rääkisin sellest 400 miljonist või isegi suuremast summast, siis dotatsioonide ärajätmisega vabanevad summad oleksid ka teatud allikaks, mis võimaldab leida katet riigieelarve tulude poolele juhul, kui me ei peaks seda täitma planeeritud tulude kaudu. See tähendab, et sügisel Ülemnõukogu peab paratamatult jälle arutama eelarve küsimusi. Ma ei arva, et sellest midagi muutub, kui mõni saadik isiklikult usub või ei usu seda, kas eelarvesse laekub ikka nii palju, kui me loodame või mitte, sest eelarve muutub enne aasta lõppu niikuinii ja ükskõik kui palju me selle üle vaidleme, põhimõtteliselt paremaks see eelarvet ei tee. Väga palju oli just esimesel lugemisel küsimusi selle kohta, miks ikkagi on välja tuldud remonditud, aga mitte täiesti uutel põhimõtetel ülesehitatud eelarvega. Selle eelarve põhimõtetega, mille esitas Plaanikomitee möödunud aasta lõpul alternatiivselt. Kui eelmine Ülemnõukogu eelmise aasta lõpul võttis eelarve vastu, siis oli tõesti niisugune mööndus, et järgneva poole aastaga suudetakse ette valmistada reformid maksude, hindade, dotatsiooni, omandiseaduse jne. osas. Praegu võib nentida, et paraku aasta alguses seda ülesannet aktiivselt täitma ei asutud. Enamik juhtivatest poliitikutest, kellest sõltus eelarve aluste ümberkorraldamine, asus valmistuma hoopiski märtsikuu Ülemnõukogu valimisteks ja mida aeg edasi, seda enam välditi reaalseid reformiküsimusi.
Ma tahaksin teile meelde tuletada kolme momenti. Esiteks, neljast põhilisest maksusid käsitlevast seaduseelnõust ei olnud ühtegi valimiste päevaks valitsuse tasemel heaks kiidetud, rääkimata Ülemnõukogus läbivaatamisest. See tähendab, et puudus uue eelarve maksubaas. Teiseks, hindade ümberkujundamine oli peatunud, seda nii eelmise valitsuse kui ka Ülemnõukogu poolt. Valitsus lükkas I kvartalis edasi elektrienergia tariifide läbivaatamisettepanekud, Ülemnõukogu eelmise koosseisu presiidium keeldus läbi vaatamast ettepanekuid arutelu korraldamisest dotatsioonide ärajätmise kohta liha- ja piimatoodetele. Sellest omakorda sõltus see, kas me saame korda põllumajandustoodete hinnad või ei. Tookord pakuti välja, et viia läbi rahvaküsitlus märtsikuus, see lükati tagasi. Kolmandaks, praktilised ettevalmistustööd. Maksuameti moodustamine, instruktsioonide koostamine jne. olid samuti soikunud. Ma ei kavatse mitte kellelegi mitte midagi ette heita. Võimalik, et üldse on väär selliseks poliitilise aktiivsuse perioodiks planeerida valitsusele niisuguseid töid. Teiste sõnadega, uus valitsus ja uus Ülemnõukogu olid sunnitud asuma tegutsema olukorras, mis oli paljuski analoogne 1990. aasta jaanuariga. Me alustasime tegevust nendest probleemidest, mida oleks tulnud lahendada selle aasta jaanuaris-veebruaris. Ja seoses sellega on tõepoolest tekkinud mahajäämus reformide läbiviimisel. Omandiseaduse vastuvõtmiseni jõudsime alles äsja, neli maksuseadust esitati Ülemnõukogule juuni algul, nüüd on jõutud vastu võtta aktsiisimaksude seadus, ülejäänud maksuseaduste vastuvõtmine on lükkunud sügisesse. Maareformi ja maaseaduse ettevalmistus võiks samuti minna kiiremini. Me peame dispuute selle üle, kas Ülemnõukogul kui seadusandlikul kogu on piisavalt soliidne arutada maareformi lähtekohti, ja nõuame kohe puhtaid seaduse tekste. Ma ei arva, et see on kõige otstarbekam lähenemisviis. Need eelarve muudatused, mida me arutame, ei ole tõepoolest põhimõtteliselt uus eelarve, mida endine valitsus lubas teisest poolaastast endisele Ülemnõukogule, ja kui meie milleski oleme vea teinud, siis selles, et moodustanud selle valitsuse, me koheselt ei nõudnud Ülemnõukogult eelnevate kohustuste revideerimist alates eelarvest ja lõpetades oma rahaga.
See on suures osas vana eelarve. Tema üks põhilisi erinevusi aasta alguses koostatud eelarvest on selles, et on püütud leida mõningaid uusi tuluallikaid ja uute tulude arvel on suurenenud mõnevõrra eelarves tehtavad kulutused. Samal ajal ma ei saa öelda, et see on ainult remont. Sellel eelarvel on mõningad sellised uued jooned, millest praktiliselt üldse ei ole räägitud. Üldse esimest korda annab valitsus Ülemnõukogule arutamiseks sedavõrd põhjaliku ja üksikasjalikult struktureeritud eelarve. Informatsiooni maht on Ülemnõukogule välja jagatud materjalides kümneid kordi suurem, võrreldes varasematega. Eriti põhjalikult on struktureeritud eelarve kulutuste osa. See tähendab, et eelarve kaudu on esmakordselt võimalik jälgida kõigi ministeeriumide ja teiste riigiasutuste tegevust üksikute kulukirjete järgi. Ma tahan seda eriti rõhutada, et uutmoodi struktureeritud eelarve võimaldab suhteliselt selgemini iseloomustada nii sotsiaalsfääri finantseerimist kui ka riigivalitsemise toetust. On tõsi, et suur osa saadikutest puutub esimest korda eelarve koostamise küsimustega kokku. Hr. Panfilov väitis esimesel lugemisel, et eelarve on muutunud ebaselgeks ja keerukaks. Aga võtke vana eelarve kõrvale ja võrrelge ja süvenege, ja ma arvan, et eelarve on tegelikult muutunud märksa selgemaks.
Mõnedest küsimustest, mille kohta ma heameelega ütleksin oma seisukoha. Oli ettepanek mitte arvestada eelarves liidumaksu ja oli küsimus, kas meilt seda raha ära ei võeta. Ei ole mõtet pelgalt ennustada, kas võetakse või ei. Ma pean informeerima Ülemnõukogu, et selline katse tehti juba ligikaudu kuu aega tagasi ja ma informeerisin sellest ka Ülemnõukogu Presiidiumi. Liidu rahandusministeeriumist saabus maksukorraldus pangale raha ülekandmiseks n.-ö. automaatselt ja kedagi tülitamata, kusjuures see olekski võinud nii toimuda, kui Riigipanga Vabariiklik Kontor oleks korralduse täitnud. Muide, tagajärjeks oleks siis olnud vabariigi pankrot, kuna nii palju raha meil lihtsalt füüsiliselt pangas ei ole. Valitsus palus panka mitte täita seda korraldust ja seda ei ole ka täidetud. Nii et selliseid katseid on reaalselt tehtud. Edasi, kas me võime eelarvest välja arvata need 340 miljonit rubla. Kui eelmine Ülemnõukogu väljamaksed peatas, siis oli jutt sellest, et see summa ületab ca 2 korda selle, mida me pidasime reaalseks. Kohustused meil ja NSV Liidul vastastikku säilivad, funktsioonid säilivad praegu terves reas valdkondades. See tähendab seda, et jutt oli ikkagi poolest sellest summast. Ja kui eelmine Ülemnõukogu kasutas sellist formuleeringut, et peatada, siis see tähendab seda, et valitsus peab need summad säilitama. Sellepärast, et ei ole selge, kuidas lõppkokkuvõttes, kui me ikkagi astume läbirääkimistesse, lepivad omavahel kokku Eesti Ülemnõukogu ja Liidu Ülemnõukogu. Võib-olla läbirääkimiste tulemusena otsustatakse, et see summa tuleb ikkagi maksta, võib-olla otsustatakse mitte seda teha. Valitsus peab olema valmis mõlemaks variandiks.
Talufondi summad. Mul on siiski palve talunikele mitte võtta asja selliselt, et need summad lähevad otsejaotamisele, teeme seda siiski koos valitsusega, sellepärast et see ei ole lihtsalt mehhaaniliseks jagamiseks. Ta on asundustalude programmi elluviimiseks, eeskätt ääremaadele. Ilma teieta me seda niikuinii ei tee, nagu ei ole me ka varem midagi teinud. Eeldame seda, et kui asundustalude programm saab kinnitatud, siis koos Talunike Liiduga vaatame selle läbi ja need summad lähevad suures osas otse selle programmi elluviimiseks.
Müüd hr. Titma korduvalt rõhutatud ettepanekud – maksud madalamaks, sellega ettevõtluse olukord paremaks. Siin on kaks momenti. Räägime kõigepealt valuutamaksetest ja räägime maksetest Nõukogude rublades. Ma ei saa praegu küsimuse asetusest aru, ma arvan, et see on pool aastat hiljaks jäänud küsimus. Kaks nädalat tagasi valitsus teatavasti muutis kogu valuutamaksete korda. Seni oli niimoodi, et 30% valuutast läks NSV Liitu, 20 – vabariiki. Tähendab, pool läks ära maksuna. Nüüd uue korraga on ette nähtud esiteks, et maksu kui niisugust üldse ei ole, on valuuta sundmüük, see on 20% vabariigile ja 5% kohalikku eelarvesse, kuhu varem midagi ei läinud, ja see on turismikursi alusel, mis on ettevõtetele tunduvalt kasulikum. Tähendab poole võrra sisuliselt vähenes, ja teiseks, ettevõtted saavad sellest ka oluliselt tagasi. Kõik ettevõtjad või vähemalt need, kellega mina olen rääkinud, on väitnud, et nad näevad selles olulist soodustust endale. Edasi, kui jutt on Nõukogude rahas teostatavatest maksetest, siis siin olen teiega täiesti päri, ilmselt on jutt ettevõtte tulumaksu projektist, mis on välja jagatud. Kahjuks ei öeldud midagi selle kohta, kuidas see rahuldab ettevõtjaid. Härra Titma ütles, ma tsiteerin: „Ma ei näe põhjust, miks me peaksime seda edasi lükkama.” Tähendab, minekut madalamatele maksudele. Mina ka ei näe seda põhjust. Ma tahaks teid väga toetada ja loota, et ettevõtte tulumaksuseadus võetakse vastu, oleme kauem tööl, võtame vastu. Ettevõtjatele on sellest suur kasu ja sellepärast ma räägin seda kolmandat korda siit puldist, kusjuures kehtestada saab seda mitte 1. jaanuarist, vaid märksa varasemast perioodist.
Küsimus hr. Laarilt ja hr. Tammelt päästeteenistuse, tolli jne. kohta, miks neid pole arvestatud. Kui me tõime sisse Kodukaitse, siis oli mitu saadikut, kes rääkisid selle kohta, et uusi asju, mille kohta ei ole selge, kui palju nad maksma lähevad, kui suured on kulutused jne., ei ole mõtet eelarves eraldi välja tuua, paneme nad kõik valitsuse reservfondi. Nii me tegimegi. Sealhulgas ka tolliteenistuse küsimused.
Rida otsuseid on ikkagi teie teha ja ma arvan, et ei ole mõtet nii palju rääkida, vaid tuleb läbi hääletada. Oli jutt sõjakomissariaadist, KGB-st, tsiviilkaitsest. 6. juunil pöördus valitsus kirjalikult Ülemnõukogu poole, see oli 21 päeva tagasi, et teada saada Ülemnõukogu suhtumist antud küsimusse. Kahjuks ei ole sellele kuidagi reageeritud ja seetõttu valitsuse kritiseerimine antud küsimuses on minu arvates mõnevõrra ebaeetiline. Samuti siselaen on ilmselt Ülemnõukogu enda otsustada. Ma ei salga, et ka minul on selles suhtes teatud kahtlusi, ja võimalik, et oleks otstarbekas muuta eelmise Ülemnõukogu otsust. Valitsus seda aga teha ei saa.
Lõpetuseks ma tahaksin öelda, et nii seadusandlik kui täidesaatev võim peab väga täpselt eristama tähtsaid küsimusi väga tähtsatest. Minu arvates, te võite vastu vaielda, maksuseadused, omandiseadus, maareform, privatiseerimise printsiibid – need on väga tähtsad küsimused, sest need käivitavad turumajandusliku põhiregulatsiooni. Sellega me viime majanduse plaanimajanduslikust tasakaalust uude, turumajanduslikku tasakaalu.
Eelarveküsimused on ka tähtsad, sest eelarve on riigi rahakott, aga praegusel etapil ma ei asetaks eelarve küsimust esikohale. Ta on pigem tulemus kui eeldus, ta on meie majanduselu peegel. Põhiküsimus ei ole mitte eelarve muutmine, põhiküsimus on majandusliku põhiregulatsiooni muutmine. Ma arvan, et tuleb eristada vähemtähtsaid ja väga tähtsaid küsimusi Eesti majanduselus, nagu nad on juunis 1990.
Arvan samuti nagu hr. Madegi, et me peaksime majandusprobleemide üle otsustamisel võtma professionaalsema hoiaku. Ma ei tea, kas see näitab mingit suhtumist või mitte, aga enne seda, kui Ivar Raig tõstis selle küsimuse üles, ma juhuslikult lugesin üle, kui palju on saalis saadikuid. Oli 40 inimest. Ma saan aru, et saalisviibimine ei ole saadikutele kuidagi kohustuslik. Mõnede saadikute jutust jäi mul niisugune mulje, nagu teaksid nad väga hästi, mida me peaksime praegu tegema. Nad on just sellise näoga, nagu oleksid nad mõne Eesti-sarnase majandusorganismi paar aastat tagasi ise väga edukalt ära reforminud. Tegelikult ei ole meil ju kellelgi kogemusi ja abi ei saa ka raja tagant, sellepärast et meie olukord on spetsiifiline ja välismaist kogemust me saame kasutada niivõrd, kuivõrd. Asi ei ole minu arvates mitte selles, et väga professionaalsed saadikud õpetavad väheprofessionaalset valitsust, asi on selles, et ikkagi on olemas mõned saadikud, kes püüavad liikumiste ja erakondade vahelisi erimeelsusi paisutada Ülemnõukogu sisekonfliktiks. Aga igal juhul see takistab edasiliikumist ühiskonna ja majanduse reformimisel ja kutsun üles sellistest asjadest üle olema.
Siin räägiti, et valitsus tuleb haleda näoga ning kurdab, et jälle ei ole jõutud, et jälle ei saa tehtud, aga tahaks teha küll. Ma arvan, et valitsus siiski ei ole seda etteheidet ära teeninud. Minu arvates me oleme ikkagi edasi liikunud selle pooleteise kuuga. Me ei tule haleda näoga ja meil ei ole eelarve küsimustes midagi paluda. Kui, siis ainult seda, et keegi oma poliitilistes püüdlustes Eestimaad ikkagi lõhki ei kisuks. Ja valitsus on teinud oma tööd nii, nagu see on võimalik praegustes oludes. Minu arvates meie ühiskonna on suures osas rappa ajanud just need, kes arvavad, et maailma ümberkujundamine on ülilihtne, kes arvavad, et kõike ja igalt poolt on võimalik lõigata ja teha ümber oma suva järgi, ilma et oleks põhjalikult analüüsitud, millised on tagajärjed.
Tegelikult meie ühiskond ja meie majandus on elav organism, tõsi küll, antud juhul haige organism, ja sellelt organismilt ei tohi näiteks jalga ära lõigata selleks, et vähendada kehakaalu. Te mõistate, et selles on analoogia ka käimasolevate eelarve muudatuste aruteluga.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, Rein Veidemanni tehtud ettepanek on veel jõus. Kes on selle poolt, et lõpetada eelarveseaduse kolmas lugemine? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt oh 85 saadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Mul on siiski õigus küsida, kas hr. Miller soovib lõppsõna või sai ettekandes kõik öeldud juba? Ei soovi. Hr. Veetõusme ei soovi lõppsõna?
Lugupeetud Ülemnõukogu, on aeg otsustada. Teil kõikidel on käes Eesti Vabariigi seaduse eelnõu „Eesti Vabariigi 1990. aasta riigieelarve lisaeelarve kohta”. See ongi see dokument, mida aluseks võetakse, tehtud parandusettepanekud hääletatakse ühekaupa läbi. Nikolai Zahharov!
N. Zahharov
Lugupeetud eesistuja! Ma võtan sõna hääletamise motiividel. Asi on selles, et Ülemnõukogu tehnilised töötajad võiksid mõningaid saadikuid kindlustada seaduse projektiga, osal saadikutel ei ole seda projekti. Hääletada tuleks kuluartiklite kaupa, milledesse tehti muutusi, ja andes meile täpse selgituse kõigi artiklite kohta, millised olid välja võetud. Mul on kõik.
Juhataja
Kas ma saan õieti aru, et mõnel saadikul ei ole seaduse eelnõu? Vladimir Lebedev!
V. Lebedev
Lugupeetud spiiker! Asi on selles, et eesti keeles on muudetud eksemplar, eeskätt kuluartiklite osas, vene keeles on projektis ka kuluartiklid, kuid arvud ei lange nüüd kokku. Tuleb välja olukord, kus eesti- ja venekeelne informatsioon ei ole adekvaatsed § 2 osas, kulude osas.
Juhataja
Selge pilt. Lugupeetud Ülemnõukogu, mul on selline ettepanek, et hääletusprotseduuri läbiviimiseks tuleks mulle appi majanduskomisjoni esimees Ants Veetõusme ja vastavalt teie küsimustele ja teie ettepanekutele hääletame me läbi vajaduse korral ka kulukirjed eraldi.
Ma ei arva, lugupeetud Ülemnõukogu, et eelarve seaduseelnõu võiks panna hääletamisele, aluseks võtta. Ma oletan, et me vist hakkame parandustest peale ja siis hääletame tervikuna. On niimoodi? Lugupeetud Ülemnõukogu, see on teie otsustada.
A. Veetõusme
Majanduskomisjon teeb ettepaneku, et võtta see aluseks, siis hääletate läbi muudatused ja lõppkokkuvõttes siis vastavalt nende muudatuste hääletustele panna kogu projekt juba lõplikult hääletusele.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, kas ollakse nõus? Palun, Juhan Telgmaa!
J. Telgmaa
Lugupeetud kolleegid! Ma pakun katteks välja niisuguse ettepaneku. Me kuulasime siin peaministrit ja rahandusministrit, kes meile mõndagi selgitasid. Võib-olla et enam ei taotletagi muudatusi, võib-olla üritaksime panna hääletusele kõige täiega, nii nagu eelarve esitatud on.
A. Veetõusme
Ühesõnaga, siin on mõned konkreetsed ettepanekud, mis nõuavad hääletamist Ülemnõukogus, ja sellepärast me arvasime, et peaksime võtma aluseks ja need muudatused ära hääletama. Vastasel korral, kui me kohe võtame selle vastu, siis muudatuste tõttu me peame pärast jälle vastu võtma, juhul kui hääletusega lähevad need muudatused läbi.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, ma vabandan oma ninatarkuse pärast, aga praegu ka Ülemnõukogu juhataja ei mõista, mida võetakse aluseks eelarveseaduses, kas summad või kulukirjed eraldi? Võib-olla teeksime ikka nii, et kõigepealt võtame käsile parandusettepanekud.
A. Veetõusme
Teeme nii, kuidas Ülemnõukogu tahab. Sellisel juhul, kuna § 1-s parandusi ei ole, siis on ettepanek see § 1 vastu võtta.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta § 1 sellises redaktsioonis, nagu ta on esitatud projektis? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 82 saadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuks jäid 4.
A. Veetõusme
Edasi oleks ettepanek hääletada § 2 sellisel kujul, nagu ta siin on ja pärast seda on mõningad järgmised täiendused: vähendada summasid KGB-le, Glavlitile, sõjakomissariaadile, Rahukaitsekomiteele ja viia siis need summad üle vabariigi valitsuse reservfondi. Sellega kokkuvõte nagu ei muutuks. Praegu me saaksime selle paragrahvi sellisel kujul vastu võtta, ja kui tahame teha nüüd neid muudatusi, siis me lihtsalt võtame vastu otsuse täienduseks sellele paragrahvile.
V. Lebedev
Ma tänan lugupeetud spiikrit, ma tahaksin lihtsalt vastu vaielda ettekandjale. Ta tegi ettepaneku tõstatada küsimus Riikliku Julgeoleku Komitee väljalülitamisest eelarvest. Ma palun kõiki oma kolleege hästi järele mõelda. Meie valitsusele on vajalik valitsuse side, ei tasu teda sellest ilma jätta, see on esiteks. Teiseks, lugupeetud kolleegid, ma vabandan, kuid mulle paistab, et me kogu aeg oleme lubanud väikese ebatäpsuse selle dokumendi nimetuses, mida me vastu võtame. Me ei võta vastu Eesti Vabariigi seadust riigieelarve kohta, vaid muudatuste sisseviimist vastavalt artiklitele.
A. Veetõusme
See on ühesõnaga parandatud. Ma nüüd täpsustaksin meie saadikute jaoks neid parandusi, mis on olnud, et nad saaksid jälgida. Ühesõnaga, vastavalt eelarveseaduse § 21-le me kinnitame lisaeelarve ja pealkiri olekski „Eesti Vabariigi seadus Eesti Vabariigi 1990. aasta riigieelarve lisaeelarve kohta”. See on vastavalt eelarveseadusele.
T. Kork
Mul on üks küsimus nüüd selle viimatiöelduga, et viime osa asju valitsuse reservi. Kas te oskate mulle öelda, kuidas sellega edasi käitutakse, kui Ülemnõukogu jätab eelarvest välja osa kulutusi? Kui valitsusel jääb see õigus samadele organitele reservist kulutusi teha, siis meil ei maksa pead tiiva alla panna ja mängida jaanalindu, et saada punkte valijatelt.
A. Veetõusme
Ma arvan, et kui need hääletamise tulemused lähevad stenogrammi ja me võtame ühest konkreetsest kuluartiklist ära summad, siis järelikult need on ka valitsuse jaoks kohustuslikud ja kui me läheme konkreetsete summade juurde, siis hr. Savisaar ütles siin, et valitsuse ettepanekud on olemas ja palutud on neid ka eelarve arutamisel arvestada. Ma loen need punktid valitsuse kirjast ka ette, et me saaks täpsustada. Valitsus ise näeb juba ette, et ta ei kasuta neid summasid.
K. Koha
Austatud juhataja ja ettekandja! Ma tahan lihtsalt appi tulla. Kõigepealt ma teeks ettepaneku või täienduse, et me kõigepealt hääletaksime läbi § 2 kulude summa – 36 miljonit ja 79 tuhat – ja pärast hakkaksime üksikuid artikleid hääletama, kui me peame vajalikuks kas anda või mitte anda neid kulutusi.
Juhataja
Kas Ants Veetõusme on nõus?
A. Veetõusme
Kas on sellel mõtet? Niikaua, kui te mõtlete, ma ütleksin vene saadikutele § 2 osas, kus on muudatused, et teil oleks kergem seda eestikeelset ja venekeelset teksti vaadata. Muudatus on ehitusministeeriumi osas, kus oli +3 miljonit, jäänud on üks, nii nagu siin ka ettepanek oli.
Peale selle on sisuliselt ära kadunud Kodukaitse – 300 tuhat. Kарitaalmahutuste reserv oli 5 129 000, on – 8 695 000. Valitsuse reserv oli 5 miljonit, on – 14 miljonit 846 tuhat. Edasi kohalike omavalitsuste eelarvetesse antavad vahendid. Oli 2 180 tuhat, nüüd on 400 tuhat. Ja veel – vastavalt hr. Milleri selgitustele teise lugemise ajal on Metsaameti 500 tuhat viidud valitsuse reservi.
N. Zahharov
Lugupeetud kolleegid! Aktiivse diskussiooni tulemusena meil õnnestus vähendada eelarve kulude osa ja meil langesid välja kulude osast artiklid, millised on viidud vabariigi valitsuse reservfondi. Kuid nüüd omab printsipiaalset tähendust juba maht. Enne, kui see moodustas 5 miljonit rubla, siis oli see kuuendik täiendavast sissetulekust, aga täna moodustab see tunduvalt suurema summa, peaaegu poole eelarve täiendavast sissetulekust, 14 miljonit 846 tuhat rubla. Mul tekib täiesti loomulik küsimus komisjoni esimehele ja saadikutele. Millised võivad olla garantiid sellise olukorra juures? Kõik meie vaidlused muutuvad tolmuks juba otseselt homne päev, sellepärast et valitsus viib kõik need kulud tagasi lähteasendisse.
A. Veetõusme
Ma vastaksin sellele nii, hr. Zahharov. Ma ei tea, kas teid ei olnud esimesel ja teisel lugemisel saalis, kuid seal oli sellest juttu hr. Uluotsa poolt. Ka mina mainisin seda oma kaasettekandes ja ka hr. Miller. Mul on lihtsalt kahju. See annab veel kord tunnistust, et me tihtipeale teeme tühja tööd. Me räägime siin asjad ära, ka suures auditooriumis, kuid saalis on 40 rahvasaadikut ja siis me tuleme uuesti tagasi nende küsimuste juurde. Nii et ma ei tahaks lihtsalt pidevalt ühte ja sedasama rääkida. Hr. Miller pidi rääkima ühte ja sedasama sisuliselt kõigil kolmel lugemisel. Kui palju oli neid probleeme, tuletage meelde.
Juhataja
Andres Tarand, palun! Üks hetk, hr. Veetõusme!
А. Таrand
Lugupeetud juhataja, lugupeetud küsimustele vastaja! Võib-olla mul on nüüd just küsimus, mis läheb sellesama noomituse alla. Nimelt ta seisneb selles ja ta on üldse kolmandaks lugemiseks liiga lihtne, aga viimasest variandist on ära kadunud Metsaameti 500 tuhat rubla. Kas see on sihilik või on see kogemata juhtunud? Mind just nimelt vannutati selle summa eest väga seisma.
A. Veetõusme
Kordan. Kui te momendil ei olnud saalis, siis saate hr. Milleriga selle probleemi lahendada. Sellest oli juttu.
S. Sovetnikov
Lugupeetud hr. Veetõusme! Kui me homme näiteks võtame vastu meie uue reglemendi, siis seal on ettepanek, et Ülemnõukogu saadikutele maksta mitte sada rubla, vaid kakssada rubla. On ettepanek, võib-olla me kohe suurendaksime 63 tuhande rubla võrra Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi kulutusi. Ei ole vastuvõetav? Siis on meile aasta lõpuni vaja ainult 603 tuhat rbl.
(Hääl saalist)
608 tuhat.
A. Veetõusme
Vastavalt Ülemnõukogu Presiidiumile 608 tuhat rubla. Ühesõnaga, mis aga puutub nendesse täiendavatesse kuludesse, siis nagu hr. Savisaar siin ütles, me peame võib-olla nende asjade juurde tulema tagasi veel oktoobrikuus, ja majanduskomisjon, sellest ma rääkisin teisel lugemisel, tuleb mitmete nende probleemide juurde tagasi juba pärast suvepuhkust, et neid asju põhjalikumalt analüüsida. Kaasa arvatud ka maakondade ja linnade täiendavad rahalised taotlused.
N. Aksinin
Lugupeetud komisjoni esimees, ma sain aru nii, et kulud Kodukaitse ülalpidamiseks on kindlaksmääratud valitsuse reservis, kuid see läheb vastuollu valitsuse enda otsusega, milles on märgitud, et Kodukaitse peab omama materiaalset baasi. Elus nii ei juhtu. Algul võetakse vastu otsus Kodukaitse organiseerimise kohta, aga pärast rahade eraldamisel see otsus. Algul peab ikkagi olema materiaalne baas ja pärast kõik ülejäänu, mitte aga vastupidi. Kui te ei tea, palju on reservist eraldatud ülalpidamiseks, siis võib-olla te ütleksite ligilähedase arvugi.
A. Veetõusme
Üldiselt me lõpetasime sõnavõtud, aga ma ütlen niipalju, et juba 1. juuni seisuga on Kodukaitse arvelduskontole kantud märkimisväärne summa, mis oli suurem kui siin eelarves ette nähtud, ja kui me arvame, et tegu jääb selle taha pidama, siis vabariigis on neid ettevõtteid ja firmasid küllaga, kes doteerivad Kodukaitset. Nii et üks ei välista teist, et juhul, kui me nüüd ei anna raha, siis jääb ta loomata, või kui me anname raha, ainult siis ta luuakse.
Juhataja
Ants Veetõusme, formuleerime nüüd hääletamisele mineva ettepaneku. Kas kõigepealt § 2 tervikuna ja siis parandused või enne parandused?
A. Veetõusme
Mul on ettepanek praegu § 2 antud redaktsioonis ja siis läheme paranduste juurde.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et kinnitada § 2? Vladimir Lebedev!
V. Lebedev
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Ma palun mitte ära unustada minu ettepanekut. Minu ettepanek oli välja lülitada § 2 ja teha valitsusele ning majanduskomisjonile ülesandeks viimistleda seda paragrahvi, arvestades kohalike nõukogude arvamusi, ning esitada siis augustikuu istungjärgule. Ma palun mitte ära unustada minu ettepanekut ja panna see hääletusele.
A. Veetõusme
Küsimus oligi 2. paragrahvist. Kui me komisjoni ettepaneku vastu võtame, siis jääb sisuliselt hr. Lebedevi alternatiivne ettepanek vähemusse. Me võime ta hääletamisele panna, kuid siis on juba resultaat teada, sest eesõigus on komisjoni ettepanekul, see on mul olemas. Aga muidugi, kui me selle ära jätame, siis me oleme siin kolm lugemist tühja tööd teinud, sest küsimus ongi kulutustes.
Juhataja
Asume hääletama. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et kinnitada § 2 Eesti Vabariigi 1990. aasta riigieelarve lisaeelarve seaduseelnõust? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 68 saadikut, vastu 4 saadikut, erapooletuks jäid 12. Ja nüüd täiendused.
A. Veetõusme
On konkreetsed ettepanekud nii valitsuselt, hr. Laarilt kui ka mõnelt teiselt. Esiteks, vähendada, välja arvata kulutusi KGB-le 42,5 tuhat ja valitsuse ettepanek on peatada finantseerimine Eesti Vabariigi riigieelarvest kogu mahus. Peale selle on veel Glavlit, sõjakomissariaat, Rahukaitsekomitee. Komisjon arvas, et neid muudatusi ei ole mõtet vastu võtta. Glavliti ja Julgeoleku Komitee osas on valitsuse ettepanek peatada finantseerimine vabariigi eelarvest, ühesõnaga, kes on selle poolt, et välja arvata need kulutused riigieelarvest ja kanda nad valitsuse reservi, selline on siis formuleering.
Juhataja
Ma palun, Ants Veetõusme, formuleerime nüüd hästi täpselt kõik ettepanekud.
A. Veetõusme
Vähendada KGB eelarve kulutusi 42,5 tuhande rubla võrra ja suunata need kulutused valitsuse reservi.
Siis on meil veel selline ettepanek, et nii KGB, Glavliti kui sõjakomissariaadi osas täiendada otsust ühe punktiga: mitte finantseerida II poolaastal neid organisatsioone.
Juhataja
Selguse mõttes ütleme veel kord.
A. Veetõusme
Mitte finantseerida Eesti Vabariigi eelarvest Julgeoleku Komitee, Glavliti, sõjakomissariaadi kulutusi II poolaastal. Sobib?
Juhataja
Üks hetk, palun. Jüri Põld!
J. Põld
Hr. Veetõusme, korduvalt on tehtud ettepanek ka Sõprusühingu finantseerimine anda kultuuriministeeriumi valdkonda, see tähendab anda ka see valitsuse reservfondi.
A. Veetõusme
Sõprusühing on siin sees miinusega.
J. Põld
Ei ole, täies mahus ei ole, see on üle 300 tuhande rubla. Võib-olla on see siis jälle aasta eelarve, või ma ei saa päris täpselt aru.
Juhataja
Ants Veetõusme formuleerib veel kord täpselt ja selgelt ja siis kohe hääletame.
A. Veetõusme
See oleks siis § 3 ja ma teeks ettepaneku lihtsalt täiendada paragrahvi 3 sellise tekstiga, et Eesti Vabariigi Valitsusel mitte finantseerida riigieelarvest Julgeoleku Komitee, Glavliti ja sõjakomissariaadi kulutusi II poolaastal.
Juhataja
Kes on sellise ettepaneku poolt? Palun hääletada!
A. Veetõusme
Ühesõnaga, kõik eelnev taust on teile ära räägitud. Igaüks teeb ise otsused.
Juhataja
Selle ettepaneku poolt on 60 saadikut, vastu 10 saadikut, erapooletuid on 13. Jätkame, Ants Veetõusme!
A. Veetõusme
Konkreetseid kirjalikke ettepanekuid, mis oleksid seotud eelarvega, nagu ei ole.
Juhataja
Üks hetk, palun! Nikolai Zahharov!
N. Zahharov
Vabandage, lugupeetud saadikud, võib-olla siiski minutiks pöörate tähelepanu. Meil on väga tõsine probleem, see kerkis üles komisjonides ja diskussioonides ning seisnes selles, et tähelepanelikult, artiklite kaupa jagades riiklike juhtimiskulude iga rubla, jääb lahtiseks vahendite ümberjagamise küsimus kohalike omavalitsuste vahel. Valitsus, lähtudes summast, mille me määrasime – 14,846 miljonit, võib seda suurel määral kasutada.
§ 3-s tehti ettepanek piirata KGB kulutusi. Mul on ettepanek: mõtleme hästi järele. Jaotame valitsuse reservfondi kahte ossa. Valitsuse enda välja pakutud 5 miljoni osas jätta talle õigus neid ka ise jaotada, kuid nendest vahenditest, mida me kokku hoidsime, teeksime vabariigi valitsuse puutumatu fondi, mille me tema ettepanekul määraksime kindlaks augustikuu istungjärgul ja jagaksime ära omavalitsuste vahel. Siis oleks meil täielik konsensus selles küsimuses ja me võiksime sõbralikult hääletada tervikuna eelarve vastuvõtmise poolt. Palun suhtuda tähelepanelikult minu ettepanekusse.
A. Veetõusme
Hr. Zahharov, konsensust üksikute maakondade eelarvete rahade jagamisel me ei saavuta siin saalis iialgi, seda lootust ärge hellitage. See on reaalsus. See on üks asi. Täna te olite majanduskomisjonis ja tõesti oleksite selle ettepanekuga võinud välja tulla. Me võime siin muidugi vaielda, nagu praegu te ka ütlesite, et see ettepanek tuli nagu momendil, aga täna on seis nii, nagu ta on.
Kaks paragrahvi oleme läbi hääletanud, kolmandat täiendanud ja mul on nüüd ettepanek, kui teil selle vastu midagi ei ole, et me ei hakkaks järgmisi paragrahve üksikult hääletama, võtaksime selle projekti, arvestades § 3 muudatust, juba tervikuna vastu.
Juhataja
Üks hetk, palun! Mart Laar!
M. Laar
Ma siiski sooviksin, vastavalt oma kirjalikule ettepanekule, et pandaks hääletusele ka see Liidu eelarve eraldise küsimus, ja paluks panna see nimelisele hääletusele.
A. Veetõusme
Siin on küsimus muidugi selles, et ta on vana eelarvega määratud ja me võime seda nüüd valitsuse reservi arvata, aga nii nagu ka valitsuse juht siin juba mainis, on siin teistsugused põhjused.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Küsimus on küllaltki keerukas, sellepärast me Ants Veetõusmega kahekesi olemegi siin. Keegi tegi veel nimelise hääletamise ettepaneku?
A. Veetõusme
See tuleb veel. Me teeme eelarve suhtes, see on Tiit Made ettepanek.
Juhataja
Kuidas me otsustame Mart Laari ettepaneku suhtes?
Panna nimelisele hääletamisele? Me peame küsima Ülemnõukogu käest. Võib-olla me teeksime niimoodi, et eksimuste vältimiseks Mart Laar veel kord kordab oma ettepanekut. Me pöördume siis Ülemnõukogu poole ettepanekuga, kas ta toetab nimelist hääletamist. Ja siis viime hääletuse läbi. Kõigepealt Mart Laar, palun!
M. Laar
Ma teen ettepaneku jätta eraldamata eraldised liidumaksu tasumiseks ja kanda see summa samuti üle valitsuse reservfondi.
R. Järlik
Austatud juhataja, austatud ettekandja! Mul on siin ees Eesti Vabariigi seaduseelnõu või projekt, mida me praegu arutame või hääletame, ja siin ei ole liidumaksust öeldud sõnagi. Ma ei tea, kas me saame seda üldse sellisel kujul hääletada, siis peab ta sisse viima hoopis eraldi paragrahvina, mul on küsimus, mitmenda paragrahvina ja kuhu?
A. Veetõusme
Kui võib, siis ma vastan. Siis tuleks tegelikult täiendada § 2, kus tuleks eraldi siis liidueelarvesse miinus 340 miljonit ja vabariigi valitsuse reservi pluss 340 miljonit, nii et kokkuvõttes on null.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Me peame võtma seisukoha Mart Laari ettepaneku suhtes. Enn Põldroos, palun!
E. Põldroos
Juhul kui me sellele teele läheme, võiks ju sõnastada natukene teisiti. Me külmutame need summad. Nagu ma aru saan, Mart Laar on sellega nõus.
A. Veetõusme
Sisuliselt on see ülekandmine peatatud juba ühe Ülemnõukogu otsusega, nii et selle tõttu ma arvan, et me peame ikkagi valitsust usaldama, seni kuni need läbirääkimised käivad, on see peatatud.
Juhataja
Kas Mart Laar jääb oma nõudmise juurde?
M. Laar
Ma tahaksin võib-olla täpsustust, nad on kantud siiski kulude alla täiesti otseselt ja sellisel juhul, kui me nad sinna jätame, jäävad nad sellisteks, et me seda obrokit oleme tõesti valmis ise maksma. Tähendab, mina olen sellisele lähenemisele siiski vastu.
A. Veetõusme
Täna me ei vaata kulusid üldse tervikuna, me vaatame täiendavat eelarvet, see tähendab seda, et kas me lisame selle summa täiendavasse eelarvesse või mitte. Võib-olla alustame sellest, kas vabariigi valitsuse reservi suurendada 340 miljoni võrra või mitte, ja kui me otsustame suurendada, siis hakkame otsima allikaid. Allikas on sisuliselt ainult liidumaks, kas sellel on mõtet?
Juhataja
Üks hetk. Edgar Savisaar, palun!
E. Savisaar
Lugupeetud kolleegid! Ma tahtsin ainult paluda õiguskomisjoni esimehe kommentaari, sest see tähendab muudatust mitte ainult eelmisesse eelarveseadusesse, vaid muudatust ka Ülemnõukogu otsusesse nende summade maksmise peatamise kohta. Sellepärast, et kui me kanname nad vabariigi valitsuse reservi, siis juriidiliselt tähendab see seda, et valitsus teeb n.-ö. selle rahaga, mida ta tahab, kuigi ta sisuliselt muidugi seda ei tee. Teiste sõnadega, see tähendaks kahes dokumendis muudatusi, kuivõrd see õiguskomisjoni seisukohalt üldse on võimalik ja sihipärane?
A. Veetõusme
Tõstke see küsimus üles oktoobris.
M. Laar
Ma arvan, et kuna see küsimus on piisavalt ette valmistamata ka minu kui ettepaneku tegija poolt, siis ma olen tõesti sunnitud ise selle ka edasi lükkama, kuni kõik asjaolud on selgunud, ja siis tõesti loodan, et see küsimus sügisel üles tõstetakse.
Juhataja
Lähme edasi, Ants Veetõusme.
A. Veetõusme
On ettepanek võtta see projekt tervikuna vastu nende muudatustega, mis siin olid.
Juhataja
Ma formuleerin siis täpsemalt. Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu kolmandal lugemisel Eesti Vabariigi seadus 1990. aasta riigieelarve lisaeelarve kohta? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 67 saadikut, vastu 5 saadikut, erapooletuid on 11.
Tiit Madel on ettepanek.
T. Made
Lugupeetud kolleegid, ma olen vapustatud äärmiselt targalt ja kirjaoskajalikult organiseeritud hääletamise mehhanismist, mille eest ma sooviksin avaldada tunnustust hr. Nugisele ja hr. Veetõusmele. Ma tahtsin juba varem öelda, et hr. Edgar Savisaare noomimised jõudsid minuni ja läksid südamesse. Tema sädelev ettepanek kehakaalu vähendamiseks jõudis mulle kohale, ma tahan säilitada kõik oma jalad ja tahan vähendada kehakaalu metsajooksuga. Seetõttu oligi mul mõttes juba varem, kui oleks demokraatlikel alustel antud sõna, võtta oma ettepanek tagasi.
Juhataja
Kas Tiit Made võttis tagasi ettepaneku või paneme hääletamisele? Kas seda tuleb tõlgendada nii, et võttis tagasi?
A. Veetõusme
Ta võttis tagasi, ma sain nii aru. Sain ma õigesti aru? Hr. Titma on kahjuks saalist kadunud.
Hr. Lebedevi ettepanek kadus iseenesest ära, kuna me võtsime § 2 vastu, vajadus hääletamise järele kaob ära.
Hr. Petinov teeb ettepaneku, et järgmise aasta eelarve esitatakse oktoobris, ja ta palus ettepaneku hääletamisele panna, kuid ma arvan, et ei saa nii kaua seda lubada, sest eelarveseaduse § 16 ütleb, et eelarve projekt peab olema valitsuse poolt esitatud Ülemnõukogule 1. oktoobriks. Kõik.
Juhataja
Suur tänu, Ants Veetõusme! Lugupeetud Ülemnõukogu! Sellega on 8. päevakorrapunkt ammendatud ja eelarveseadus vastu võetud, täpsemalt öeldes, lisaeelarve kohta.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Meil on vaja nõu pidada. Meil on jäänud kinnitatud päevakorrast veel arutamata pangandusega, maareformiga ning reglemendiga seonduv ja politseiseaduse esimene lugemine. Tänaseks päevaks ei ole mitte ühegi eespool loetletud päevakorrapunkti jaoks vajalik dokumentatsioon õiges kvaliteedis koostatud. Kas me võime lugeda, et me täna hoidsime istungi aega kokku, ja selle võrra töötame viljakamalt komisjonides, et homme need neli päevakorrapunkti saaks ladusalt vastu võetud? Üks hetk! Toomas Kork!
T. Kork
Hr. eesistuja, mul on ettepanek, et te teeksite ajakirjanduses lühikese avalduse, et järjekordselt on saabunud hetk, kui meil ei ole mitte midagi arutada, projekte ei ole esitatud. See on vajalik selleks, et peaaegu iga päev käib ajakirjandusest läbi mõte, et Ülemnõukogu ei lahenda midagi. Täna on järjekordselt see olukord, et tund aega enne tööpäeva lõppu ei ole arutamiseks midagi ette valmistatud. Ma ei taha võtta Ülemnõukogu saadikuna oma peale neid asju, mida meie peale aetakse ja mis ei ole meie süü.
A. Veetõusme
Hr. juhataja ja hr. Kork! Ma tahaksin siiski täpsustada. Esmaspäeval me pikendasime oma aega selleks juhuks, kui me ei jõua. Me võiksime täna arutada ka näiteks panganduse küsimust, kuid neid ei saa arutada ilma Eesti Panga presidendi hr. Otsasonita, kelle me kutsusime siia homme hommikuks. See ongi seesama probleem, et kui oleme mingi aja kinni pannud, siis me peame sellest ka kinni pidama.
Juhataja
Ma usun, et ka hr. Peterson kommenteeriks maareformiga seonduvat. Heldur Peterson!
H. Peterson
Lugupeetav juhataja ja kolleegid! Ka maareformiga seonduvat me pidime arutama homme ja siis on kohal peaminister ja põllumajandusminister Vello Lind, ministri asetäitja Maido Paju ja ka teised spetsialistid, kes annavad ammendavaid vastuseid. Ma usun, et me täna oleme ennetanud graafikut ja oleme õigustatud minema komisjonidesse tööle, kes soovib.
Juhataja
Mul on veel soov, et Peet Kask ütleks oma seisukoha, kuidas kulgevad tööd reglemendi ettevalmistamisel. Peet Kask!
P. Kask
Reglemendi töörühm on praktiliselt oma töö lõpetanud ja esitanud materjalid masinakirja juba ligi kaks tundi tagasi, nii et see on nagu tehnilise teenistuse taga, millal asi valmis saab, aga ma kasutan juhust ja palun töörühma siiski veel peale käesoleva istungi lõppemist korraks ruumi 264.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Istung siiski ei ole veel lõppenud. Jüri Põld!
J. Põld
Hr. juhataja ja lugupeetud kolleegid! Ma juhiksin teie tähelepanu sellele, et me võtsime vastu otsuse töötada õhtul kella 7-ni. See oli hr. Made ettepanek, mille me päris üksmeelselt kinnitasime. Lisaks sellele on meil ka välja jaotatud politseiseaduse eelnõu, mis peaks olema tõesti sellises konditsioonis, et teda võiks panna esimesele lugemisele. Ma küll ei tea kahjuks, kas siin saalis viibib praegu siseminister, aga Tõnu Anton on siin kindlasti. Palun otsustada, kas arutada seda seaduseelnõu täna või mitte.
T. Anton
Politseiseadus on tõesti kõigile Ülemnõukogu liikmetele välja jagatud, kuid hr. siseministriga oli meil siiski selline kokkulepe, samuti vastava töögrupi juhiga, et seda seadust arutatakse homme ja homme on need vajalikud inimesed ka Ülemnõukogu istungil.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, nagu te ka veendusite, mitmetel objektiivsetel põhjustel me homseks planeeritud päevakorrapunkte täna arutada ei saa. Tiit Made!
T. Made
Austatud eesistuja, ma paluksin täpsustada ühte asja. Juba mitu korda on kõlanud siin – meie oleme siin otsustanud. Mis organisatsioon see „meie” on?
Juhataja
Kas minu sõnastuses oli sees, et „meie” oleme otsustanud? Kui ta nii ka oli, siis sellisel juhul ta ei ole päris täpne. Kui ma üldse midagi söandan teha, siis tuua ikka küsimused otsustamiseks Ülemnõukogu ette. Kui Ülemnõukogu täna ilmtingimata otsustab, et me peame ühte või teist küsimust kinnitatud päevakorrast arutama hakkama, siis sellisel juhul on Ülemnõukogu otsus seadus, otsitakse üles vajalikud inimesed ja me kuulutame välja vaheaja.
Ma siiski värskendan te mälu ja ütlen, et asjaolud on järgmised: pangandusega seoses on puudu ainult üks osapool ja teatud läbiarutamist vajab otsuse projekt; maareformiga seonduv on ainult ettekandjate taga. Kui otsustatakse, et me hakkame maareformi arutama, siis aparaat kannab selle eest hoolt, et vajaliku aja jooksul leitakse üles põllumajandusminister ja teised vajalikud ametimehed.
Reglement, nagu te kuulsite, on praegu trükis, kui arvatakse, et me peame ootama, siis ootame, millal see trükist saabub.
Politseiseadusega on lood tõesti nii, et me ei hoiatanud ette asjaosalisi, et täna seda arutada, see oli tõesti planeeritud neljapäevaks. Nii, ma palun Ülemnõukogu seisukohta.
Kui ma midagi kasutan mina või meie vormis, siis üldjuhul ma ei saa midagi muud silmas pidada kui juhatust. Juhatuse või minu poolt on ettepanek lugeda tänane istung lõppenuks, kui on teisi arvamusi, siis Ülemnõukogu otsustab. Ei ole. Homne istung algab, nagu kokku lepitud, kell 10.


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
12. ISTUNGJÄRK
SEITSMES ISTUNG
28. juuni 1990


Juhataja (Ü. Nugis)
Lugupeetud Ülemnõukogu, asugem töökohtadele! Kontrollime kohalolekut. Palun kiirustada!
Kohal on 77 saadikut, puudub 28.
Lugupeetud Ülemnõukogu, meil on kinnitatud päevakorrast arutamata veel neli päevakorrapunkti: panganduse ja maareformiga seostuvad küsimused, reglement ja politseiseadus.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et me istungjärgu lõpetamiseks viimased päevakorrapunktid paneme sellisesse järjekorda: kõigepealt panganduse momendiolukord Eestis, siis Eesti Vabariigi Valitsuse lähtekohtade arutelu, maareformiga seotud üld- ja majanduspoliitilised küsimused, siis teine päevakorrapunkt, mis on meil veel pooleli, ja viimasena Eesti Vabariigi politseiseaduse eelnõu esimene lugemine.
Mu tähelepanu juhiti sellele, et oleks õigem tõsta politseiseadus ettepoole, asjaosalised on kohal. Ants Veetõusme!
A. Veetõusme
Lugupeetud juhataja ja lugupeetud saadikud! Ma teen ettepaneku siiski pangandusküsimusi esimesena arutada ja anda selleks aega poolteist tundi, kuid kuna täna hommikul esitas ka valitsus omapoolse projekti, siis teen ettepaneku, et Ülemnõukogu otsus antud küsimuses võtta vastu kell 16 algaval istungil kohe. Selle aja jooksul saaks majanduskomisjon seda otsuse projekti, mis valitsus esitas, läbi arutada ja vajadusel teha oma projekti vajalikke korrektiive. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Ma pakun veel kord juhatusepoolse järjekorra. Kõigepealt panganduse momendiolukord, siis politseiseaduse eelnõu esimene lugemine, siis reglement ja viimasena maareform, ning nagu Ants Veetõusme pakkus, pangandusküsimus jääb pooleli, otsuse võtame vastu õhtuse istungi alguses. Nii. Ja nüüd siis kannan ma teile ette enne hääletamist täpses formuleeringus.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et 12. istungjärgu 9. päevakorrapunkt oleks panganduse momendiolukord Eestis ja oma rahale ülemineku programmi täitmise käik? 10. päevakorrapunkt oleks Eesti Vabariigi politseiseaduse eelnõu esimene lugemine, 11. koha peal oleks 2. päevakorrapunkti jätk ja tegelikult 11. päevakorrapunkt oleks Eesti Vabariigi Valitsuse lähtekohtade arutelu maareformiga seotud üld- ja majanduspoliitiliste küsimuste kohta Eesti Vabariigis. Kes on sellise päevakorra poolt? Palun hääletada! Sellise päevakorra poolt on 78 saadikut, vastu ja erapooletuid ei ole.


Panganduse momendiolukorra ja Eesti rahale ülemineku programmi täitmise käigu kohta
Juhataja
Jätkame päevakorraga. Panganduse momendiolukord Eestis ja oma rahale ülemineku täitmise käik. Ettekandja on Eesti Panga president Rein Otsason.
R. Otsason
Lugupeetud rahvasaadikud! 18. mail 1989. aastal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu julge, kuid põhjendatud otsuse Eesti Vabariigi ülemineku kohta isemajandamisele, s.t. iseseisvale majandamisele kõigis tema aspektides. Ütlesin ette, et meil tuleb üle minna senisest plaanilisest käsumajandusest reaalsele turumajandusele. Kõik see, mis möödunud aastate jooksul on toimunud Nõukogude Liidu majanduses, on andnud täiendava kinnituse meie otsuse õigsusele. Nõukogude Liidu majandus on liialt suur, et teda tsentraalselt juhtida. Halvenevad tootmisnäitajad, kasvab riigi sise- ja välisvõlg. Kaupadega katmata raha emissioon suurendab defitsiiti nii tarbe- kui tootmiskaupade osas. Ilmseks on muutunud sügava majanduskriisi sümptoomid. Eesti rahvas võttis selletõttu vastu otsuse juhtida oma majandust iseseisvalt. 18. mai seadus „Eesti NSV isemajandamise alustest” nägi samaaegselt ette ka vajaduse üle minna Eesti iseseisvale panga ja rahanduse süsteemile koos oma raha sisseviimisega. Viimast ei käsitletud eraldiseisva ülesandena, vaid lahutamatu koostisosana kogu majanduse uuendamise programmis. Seejuures on väga tähtis silmas pidada, et iseseisva rahasüsteemi ja iseseisva majandamissüsteemi sõltuvus on kahepidine. Esiteks, ilma iseseisva rahasüsteemita ei ole tänases Eestis võimalik ei iseseisev majandamine ega üleminek reaalsele turumajandusele. See järeldus sai lõplikult selgeks diskussiooni käigus, mis toimus meie vabariigis möödunud aasta lõpupoole. Ilma oma rahata ei oleks Eestis võimalik kaitsta meie majandust ülemäärasest raha emissioonist ja ülemäärasest inflatsioonist tulenevate kahjude eest. Mõttetu on võtta tarvitusele abinõusid meie majanduse iseseisvuse suurendamiseks, kui on lahti väga avarad kanalid selleks, et meie rahva poolt loodud tulud vabariigist kergesti välja viia. Ei ole võimalik üle minna reaalsele turumajandusele niisuguse raharingluse olukorras, kus me oleme täna, sest kaupadega katmata tohutu raha hulk viiks hindade vabale kujundamisele üleminekul ainult hindade äärmiselt kiirele kasvule, mida arvutaksime mitte enam 7, 8, 10 protsendiga aastas, vaid juba mitmekümne protsendiga.
Niisuguseid näiteid on maailmas olnud. Kui me läheksime Poola teele, siis hakkaksime inflatsiooni mõõtma juba sadade protsentidega. Muidugi ka niisugusel viisil võib minna turumajandusele, kuid see tähendaks seda, et me teeksime väärtusetuks meie inimeste rahalised säästud. Teisest küljest üleminek iseseisvale rahasüsteemile ei ole võimalik ilma üleminekuta iseseisvale majandusele. Just iseseisev majandussüsteem peab looma eeldused raharingluse kordaseadmiseks, liigse raha ringlusest kõrvaldamiseks ja edaspidise inflatsiooni vältimiseks. See tähendab seda, et majandamissüsteem peab likvideerima kõik need põhjused, mis meie senises majandamises on tinginud põhjendamatu riigivõla ja suure katmata rahahulga tekkimise. Võttes arvesse ülaltoodut, võiksime Eesti iseseisvale rahasüsteemile ülemineku ettevalmistamise jaotada mitmeks allprobleemiks: esiteks, uue raha valmistamine, teiseks, raha vahetamise konkreetse korra väljatöötamine ja raha vahetamise läbiviimine, kolmandaks, tasakaalustatud majanduse loomine raharingluse väljaviimiseks kriisiseisundist pärast uuele rahale üleminekut, sealhulgas ka stabiilse raharingluse kindlustamiseks vajaliku majandusmehhanismi kehtestamine, uue raha juurutamiseks ning Eesti iseseisva raharingluse korraldamiseks vajaliku pangasüsteemi loomine. Viimane on võib-olla võtmeküsimuseks, sest iseseisva pangasüsteemi loomine aitab lahendada palju teisi küsimusi. Alustaksin sellest. Eesti pangasüsteemi ja Eesti Panga tänasest olukorrast. Eesti pangasüsteem on näiliselt tunduvalt muutunud, senise viie kommertstegevusega Nõukogude Liidu alluvuses olnud panga asemel on meil juba umbes 15 panka.
Tuleb aga märkida, et meil ei ole täna Eestis välja töötatud täpset terminoloogiat selle kohta, millist asutust nimetada pangaks, millist krediidi-, millist laenu- ja hoiuühistuks. Seetõttu on tegelikult pangaarveldusi massiliselt teostavate pankade loetelu nimetatust väiksem. Meie vabariigi kõige tähtsamad pangad, mis hõlmavad enam kui 90% kogu pangandussüsteemist, on meie sotsiaalpank, meie maapank, vähemal määral tööstus- ja ehituspank ning nendega kohati paralleelselt, kohati neid täiendavalt tegutsev välismajandussidemete pank. Uutest kommertspankadest võib-olla Tartu Kommertspank vaevu-vaevu jõuab pankade kategooriasse – temal on natuke rohkem kui sada arveldusklienti. Tähendab, küsimus eelkõige seisneb selles, et kuidas me suudame olemasolevad põhipangad üle viia vabariigi alluvusse. Selle kohta oli meid rahuldav põhimõtteline otsus vastu võetud juba Nõukogude Liidu Ülemnõukogus 27. novembril 1989. aastal, kuid kahjuks Liidu keskorganid ignoreerivad seda.
Teiseks. Väga tähtis moment meie pangasüsteemi muutmisel iseseisvaks on Eesti Panga loomine, mis sai teoks juriidiliselt möödunud aasta lõpul ja mis on faktiliselt kujunemas välja praegu.
Tänane olukord selles osas on järgmine: pangas on 19 töötajat, neist 8 vastutaval tööl olevat spetsialisti, kusjuures käesoleva aasta I kvartalis oli see arv veel 3–4. Teiseks. Eesti Pangal ei ole oma maja, meie käsutusse kuulub neli tuba selles majas ja umbes sama palju tube endises Lenini Rajoonikomitee hoones. Meil puuduvad tingimused selleks, et kindlustada raha- ja väärtdokumentide hoidmist. Kolmandaks. Meil on küll ette nähtud fond 400 miljonit rubla, kuid sellest on olemas ainult 10 miljonit rubla.
Nende materiaalsete tingimuste põhjal võiks öelda, et kõik välismaa pankurid, kuuldes sellist informatsiooni, vaataksid meie peale kaasatundva sümpaatiaga selles mõttes, et tore on vaadata kasvuraskustes olevat väikest last, kuid tõsise pangana seda ei võetaks.
Mainiksin, et kõik võimalused luua Eesti Pangale vajalikud arengutingimused on vabariigil olemas. Võiks isegi rohkem öelda, et me paberil oleme need eeldused juba loonud. Eesti Ülemnõukogu võttis vastu otsuse kohustada valitsust eraldama Eesti Pangale ruumid. Otsus on vastu võetud möödunud aastal, kuid tänaseni täitmata. On vastu võetud otsus põhikirjafondi loomise kohta, kuid ka see ei ole täidetud.
Keegi ei tohiks nii naiivselt arvata, et me vabariigi eelarve abil võime luua Eesti Panga põhikirjafondi. Eelarve raskused on teil hästi teada. Kuid on olemas selleks teine, täiesti reaalne tee, nimelt – kasutada privatiseerimisest saadavat tulu Eesti Panga põhikirjafondi loomiseks.
Selleks on vaja kohe töötada välja ja alates aasta lõpust hakata ellu viima aktsiaseltside loomist ja seda eelkõige suurte ning keskmiste ettevõtete osas, kuna need moodustavad meie tööstuse põhiosa. Kui võtta arvesse meie rahaliste hoiuste suurt hulka elanikkonna ja ettevõtete käes, siis ei ole põhikirjafondi loomisega üldse raskusi, kuid kahjuks ei ole meie seisukoht selles küsimuses võetud aluseks valitsuse privatiseerimispoliitika programmis.
Vastupidi, see otsus, mis võeti hiljuti vastu rahvaettevõtete loomise kohta, tähendab sisuliselt suurte ja keskmiste, s.o. just paremini töötavate ettevõtete kinkimist nende kollektiividele. Sellest ei võida ei Eesti Pank, ei Eesti eelarve, Eesti rahvas, vaid võidavad ainult üksikud kollektiivid.
Tähendab, nimetatud võimalus on meil olemas ja teda tuleb kasutada. Selles ei ole mingit kahtlust.
Kolmas oluline eeldus selleks, et Eesti Pank muuta reaalseks pangaks, seisab selles, et täita see Liidu valitsuse ja kolme Balti vabariigi ühisotsus, mis kannab numbrit 120 käesolevast aastast ja mille järgi on ette nähtud: Maapank ja Sotsiaalpank antakse üle vabariigile. Selle küsimuse lahendamine sõltub sellest, kas me nimetatud määruse täidame või mitte.
Pean konstateerima, et mitte ühelgi juhul ei ole ma tõdenud seda, et vabariigi valitsus oleks selles küsimuses mingisugust abi küsimuse edasiarendamisel andnud.
Lähtudes niisugusest olukorrast, on Eesti Pank alustanud kontakte Nõukogude Liidu Riigipangaga. Meie saavutasime mitmed kokkulepped pankade üleandmise küsimuses. Näiteks töötasime välja protseduuri, kuidas neid panku üle anda Eesti Vabariigile. Vastavalt kokkuleppele see seisnes selles, et me moodustame Eestis samanimelised pangad, mille järele üleliidulised pangad annavad oma vahendid üle vastavatele Eesti pankadele. Meie konfliktid aga algasid sellest, et Nõukogude Liidu Riigipank nõudis, et põhikirjades oleks ette nähtud loodavate pankade allumine Nõukogude Liidu Riigipanga instruktsioonidele ja normatiividele. See vaidlus Liidu Riigipanga esimehega käib meil tänase päevani, peaaegu iga nädal on meil sellel teemal läbirääkimised. Viimane jutt sellel teemal toimus möödunud nädalal, kus lõpuks Riigipanga esimees ütles, et jah, ma olen nõus teie kompromissettepanekutega, homme saate teleksi selle kohta, et teie põhikiri on kinnitatud, kuid möödus homme ja möödus ülehomme, aga seda teleksit veel ei ole, nii et see küsimus on, nii nagu ta on. Kui me selle saaksime lahendada, siis on meie vabariigi alluvuses kaks suurimat panka – Maapank ja Sotsiaalpank – ja me saame juba ise oma pangasüsteemi ümber kujundades anda Eesti Pangale reaalse tugevuse.
Nüüd Eesti pangasüsteemi juhtimisest Eesti Panga poolt. Siin võib öelda midagi head ja midagi halba. Esiteks, Eesti Pank on aktiivselt osalenud ja lõpposas ka juhtivalt osalenud selles, et välja töötati Eesti pangaseadus. Eesti pangaseadus loob kõikidele Eesti pankadele legaalse tegutsemisaluse ja määrab nende tegevase põhireeglid. See on juhtimise põhifoon. Teiseks – Eesti Pangal kui keskpangal pangasüsteemi juhtimiseks on kaks võimalust. Esiteks, turuoperatsioonide kaudu panganduse mõjutamine, ja teiseks – majandusnormatiivide, eelkõige kohustusliku reservi normatiivi kehtestamine kommertspankadele. Kahjuks reaalselt Eesti Pangal aga niisuguste teede kasutamisvõimalust ei ole. Väljaantud krediitide üldmaht Eestis on praegu 1,4 miljardit rubla, Eesti Panga põhikirjafond, 10 miljonit, moodustab sellest ainult 0,7 protsenti. Järelikult mingisugusest olulisest krediidituru mõjutamisest me täna rääkida ei saa.
Kommertspankadele majandusnormatiivide kehtestamine on aga seotud Eesti Panga ja Nõukogude Liidu Riigipangaga, laiemas plaanis aga Eesti ja Nõukogude Liidu suhetega. Nõukogude Liidu seadusega Balti vabariikide majanduslikust iseseisvusest määrati, et kõikide Nõukogude Liidu riiklike spetsialiseeritud pankade vabariiklikud pangad Baltikumis kuuluvad vabariigi juhtimisele, kuid sellele järgnenud Nõukogude Liidu ja kolme Balti vabariigi ühismäärus 120 määrab aga teisiti, siin räägitakse vaid agro-tööstuspanga ja elamu-sotsiaalpanga üleandmisest vabariigile, ühtlasi ilmusid määrusesse sätted, mis olid otseses vastuolus Nõukogude Liidu seadusega Balti vabariikide ülemineku kohta majanduslikule iseseisvusele. Nimelt on ette nähtud, et 1990. aastal hoitakse kõikide pankade kohustuslikke reserve Nõukogude Liidu Riigipangas ning ka krediidiressursside jaotamine toimub endises korras, s.o. riigipanga kaudu käsumajanduse põhimõtetel. Seega peab konstateerima, et Eesti valitsuse poolt aktsepteeritud määrusega lõigati Eesti Pangal ära seaduslik võimalus normatiivide kaudu juhtida spetsialiseeritud ja kommertspankade tegevust Eestis 1990. aastaks, neljandaks võib mainida, et Eesti pangasüsteemi reguleerimine Eesti Panga poolt niivõrd, kui see on võimalik, toimub ka sellel teel, et me oleme vastu võtnud korra, kuidas luua uusi kommertspanku. Siin on ette nähtud põhikirjafondi alammäär, selle rakendamise tingimused ja välispankade osavõtuvõimalus Eesti pangasüsteemist.
Pangasüsteemi iseseisvuse võti, peaksin ütlema, on peidetud väga sügavale ja kõrvalseisjal on seda raske ehk isegi kohe näha. Nimelt on see peidetud pangaarveldussüsteemi korda. Täna meil kehtib niisugune süsteem, kus kõikide pankade vahelised arveldused toimuvad Nõukogude Liidu Riigipanga kaudu, tema ühtse arvutuskeskuse kaudu. See tähendab seda, et Nõukogude Liidu Riigipangal on võimalus teha praktiliselt kõike majandusprotsesside juhtimisel ja meie iseseisvuse piiramiseks. Sellise süsteemi juures on täiesti lihtne näiteks võtta kohustuslikus korras Eesti Vabariigilt ära meie liidumaks, kuigi me oleme selle eraldamise vastu, on võimalik otsekohe viia sisse majandusblokaad üheainsa allkirjaga jne. Sellest sundseisust on vaja välja pääseda. Lahendustee seisab selles, et meil tuleb Eestis luua iseseisev pangaarvelduste keskus, omaenese arvutuskeskusega. Selle keskuse loomine, nagu kõik peaksid mõistma, ei saa toimuda üleöö. Me oleme välja töötanud kava, kuidas tööd korraldada, moodustanud grupi, kes töötab välja pangaarvelduskeskuse programmi ja vabariikliku pangaarvelduste süsteemi. Kolm päeva tagasi õnnestus mul meie rahandusministriga saavutada kokkulepe selles küsimuses, et Eesti Panga arvutuskeskus luuakse tänase Eesti Rahandusministeeriumi arvutuskeskuse baasil. Kui see kokkulepe jääb jõusse, siis me suudame seda teha kiirendatud korras.
Kui tähtis on arvelduste ületoomine vabariiki, näitab ka see, mis on toimunud Eesti ja Nõukogude Liidu arvelduste süsteemis tänaseni. Kõik olete siin lugenud nendest muudatustest, mida Nõukogude Liidu Riigipank viis sisse Balti vabariikide suhtes 1. märtsist. Muudatus seisnes selles, et kui senini Eesti, Läti, Leedu pangad võisid otseselt suhelda Nõukogude Liidu teiste pankadega, siis nüüd selline suhtlemine praktiliselt keelustati, nii et kõik pangadokumendid hakkavad liikuma tsentraliseeritult Nõukogude Liidu Riigipanga juures oleva keskuse kaudu. See kutsus aga selle esile, et arveldused hakkasid tohutult viibima, viibima kuude kaupa, see tähendab omakorda seda, et Eesti ettevõtted, saades kaupa Nõukogude Liidu ettevõtetest, ei saanud nende eest maksta ja ka need ettevõtted Nõukogude Liidus kasutasid seda ära, et keelduda Eestile fondide järgi kaupade saatmisest. Ja muidugi ka vastupidi, Eesti ettevõtted ei saanud raha oma kaupade eest.
Selgus, et see süsteem oli praktiliselt Nõukogude Liidu Riigipangale üle jõu käiv ja teostamatu. See süsteem on ka teoreetiliselt täiesti absurdne. Kuskil maailmas niisugust süsteemi ei kasutata. Enamik Nõukogude Liidu spetsialiseeritud pankasid protesteerisid Moskvas selle süsteemi vastu, sellest hoolimata viidi see sisse. Meie vabariigi seisukoht, Eesti Panga seisukoht oli selles mõttes täiesti ühemõtteline ja realistlik, et see süsteem tuleb lõpetada ja tuleb taotleda, et Nõukogude Liidu Riigipank läheks üle endisele süsteemile, mis ei halva Balti majanduselu. Me saatsime selles küsimuses välja mitmesuguseid dokumente, sealhulgas ka Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli allkirjaga kirja Ministrite Nõukogu esimehele Rõžkovile. Paraku see ei aidanud kaasa olukorra muutmisele. Võiks öelda, et olukord on tänaseks muutunud veelgi raskemaks. Vabariigi valitsus saatis umbes kuu aega tagasi Moskvasse oma esindaja samasuguse ettepanekuga tühistada see süsteem ja minna üle vanale süsteemile, kuid vabariigi ministrite nõukogu esindaja naasis Moskvast Riigipanga esimehe Gerassenko uue sooviga, s.o. anda kogu see arvelduste tegemine üle Eestis tegutsevale Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklikule Pangale. Arvestades nähtavasti, et see parandab olukorda. Paraku aga on olukord endiselt raske. Ja veel eile tulid kokku meie kolm suurimat kommertspanka – Maa-, Sotsiaal- ja Ehituspank – ning saatsid oma poolt protestikirja Nõukogude Liidu juhtkonnale, et see süsteem on vaja viivitamatult lõpetada. Tänu sellele, et valitsus sekkus probleemi, oleme nüüd olukorras, kus süüdistatakse Eestit selles, et te ei saa hakkama. Nagu ma ütlesin, meie tee küsimuse lahendamiseks on luua Eesti Panga iseseisev arvelduskeskus, mis suudaks enese kätte võtta reaalselt kõik Eestis toimuvad arveldused, teiseks – Eesti, Läti ja Leedu vahelised arveldused, ja kolmandaks, pärast seda, kui Jeltsin on oma lubaduse täitnud ja loonud Vene keskpanga, ka Eesti ja Vene vahelised arveldused.
Eesti pangaseaduse alusel teostab vabariigi majandusstrateegiat valuutasuhete valdkonnas Eesti Pank. Tähtsamad ülesanded selles valdkonnas on valuutaturu loomine, sõltumatu välisarvelduste süsteemi loomine, vabariigi tarbeks väliskrediitide kaasamine.
Üheks Eesti kroonile ülemineku ettevalmistavaks sammuks on vabariigisisese valuutaturu loomine. Eesti Panga nõukogu on kinnitanud Eesti Panga valuutaoksjonite läbiviimise korra ning alustanud ettevalmistustöid esimese oksjoni praktiliseks läbiviimiseks. Oksjon toimub täna. Probleemiks näib kujunevat valuuta müüjate vähesus, mis johtub ennekõike ebakindlusest rubla ostujõu suhtes tulevikus. Valuutaturu loomise üheks eelduseks on valuutakursi vastavusse viimine reaalse kursiga, s.t. nõudlusel ja pakkumisel põhineva kursiga. Seetõttu on kaalumisel Eesti Panga kursinoteeringute alustamine. Eesti ettevõtete välismajanduse operatsioone takistavaks teguriks on saanud panga ülekannete sooritamine ilmsetes maksuraskustes oleva Nõukogude Liidu Välispanga kaudu. Maksed meie ettevõtjate kasuks välismaal ja meie ettevõtete maksed välisriikidele on hakanud viibima juba pikka aega, juba kuude kaupa. Sisuliselt see tähendab seda, et Eesti ettevõtete vahendid on mobiliseeritud Nõukogude Liidu Välispanga poolt tema võlgnevuste katteks. Muidugi mõjub see väga halvasti Nõukogude Liidu maksejõulisuse autoriteedile ja ka Eesti ettevõtete maksejõulisusele, selle hindamisele välispartnerite poolt. Selleks, et olukorda parandada, oleme alustanud välisarvelduste sooritamise korra muutmist Eestis, mis põhineb Eesti Panga ja teatud erinõudeid täitvate kommertspankade korrespondentsarvete loomisel välismaa pankades. Eesti Pank on tänaseks avanud korrespondentsarved 13 valuutale Rootsis, vastavad kokkulepped on sõlmitud Austrias ja on sõlmimisel Saksamaa Liitvabariigis. Koostöös välisriikide pankadega on ettevalmistamisel panga krediitkaartide sisseviimise kord. Eesti Panga tööplaani on võetud samuti Eesti Vabariigi valuutamäärustiku väljatöötamine. Siinjuures on vaja nimetatud mahukas töö ühendada üleminekuga Eesti krooni kasutuselevõtmisele. Teiselt poolt aga tuleb igati vältida Eestit täna ohustavat dollariseerumist. Valuutamäärustiku objektiks on kõikvõimalike valuutasuhete reguleerimine valuutade kasutamisel Eesti Vabariigis, samuti Eesti Vabariigi juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt teistes riikides. Eesti Panga tegevas väliskrediitide kaasamisel on seotud loomulikult suurte raskustega. Raskus on põhiliselt selles, et meil puudub reaalne põhikirjafond, mis oleks aluseks sellele, et võiksime anda reaalselt arvestatavaid garantiisid väliskrediitide saamiseks. Kuid sellest hoolimata meie kasuks räägib Eesti Panga kui Eesti keskpanga staatus, millega arvestatakse ja mistõttu meil on olnud võimalik ja on ka edaspidi võimalik läbirääkimisi selles küsimuses pidada. Tänaseni oleme Eesti Pangas vaadanud läbi, andnud oma soovitusi ja aidanud kaasa 11 suurema objekti finantseerimisele väliskrediidi kaasamise teel. Töös olevate projektide kogumaksumus on 140 miljonit Ameerika Ühendriikide dollarit.
Lõpuks peaksin puudutama Eesti Panga tegevuse õiguslikke probleeme. Eesti Panga tänast seisundit ähmastavad õiguslikud probleemid ei ole kujunenud mitte niivõrd normatiivselt, kuivõrd poliitiliselt pinnalt. Eesti Panga puhtjuriidiline asend rajaneb igati soliidsel baasil. Olemasolev seadusandlus võimaldaks Eesti Pangal alustada nende funktsioonide täitmisega, milleks ta loodi. Puudub aga Moskva ja Tallinna poliitiline tahe. Moskva poolt vaadatuna seadustab Eesti Panga seisundit Nõukogude Liidu seadus Eesti, Läti ja Leedu majandusliku iseseisvuse kohta, mille § 1 andis vabariigi võimkonda finantssüsteemi ja vabariiklike pankade juhtimise. Kuid vaatamata kehtivale seadusandlusele Nõukogude Liidu valitsus võtab vastu 4. jaanuaril määruse hoiupanga üleviimise kohta Eesti alluvusest Nõukogude Liidu Riigipanga koosseisu. Juba mainitud määrusega nr. 120 eirab teistkordselt Nõukogude Liidu seadust vabariigi iseseisvuse kohta majanduse alal ja kehtestab 1990. aastaks teistsuguse krediidiressursside jaotamise korra, näeb ette, et ainult 2 panka antakse üle vabariigi alluvusse jne.
Praegune praktika näitab, et Nõukogude Liidu juhtkond ei soovi Liidu Ülemnõukogu poolt vastuvõetud seadust täita, mistõttu neid ei saa täita ka Nõukogude Liidu Riigipank, aga loomulikult ka Eesti Pank. Siiani pole antud Eesti Vabariigi võimkonda Nõukogude Liidu Elamu-Sotsiaalpanga ning Nõukogude Liidu Agrotööstuspanga Eesti vabariiklikke panku, nagu ma ütlesin. Ei ole ka võimalik, et Nõukogude Liidu Riigipank täna tunnustaks Eesti Panga iseseisvust juriidiliselt. Ta ei saa seda teha, sellepärast et tal ei ole selleks õigust. Positiivne on see, et ta peab meiega faktiliselt läbirääkimisi. Nii et Eesti Panga suhted Nõukogude Liidu Riigipangaga väljendavad Tallinna ja Moskva poliitiliste suhete tänast päeva. Selle tõttu ma olin natukene hämmeldunud, kui lugesin ajalehest Eesti valitsuse ministri Endel Lippmaa etteheitvas toonis märkust selle kohta, miks Eesti Pank ei ole saavutanud Nõukogude Liidu Riigipanga tunnustust. Ma ei tea Eesti iseseisvusele ohtlikumat soovitust kui see. Selle tunnustuse võiksime saada, kui me kirjutaksime alla kõigile Nõukogude Liidu Riigipanga nõuetele selle kohta, et Eesti Pank ei ole midagi muud kui tavaline kommertspank, mis töötab Nõukogude Liidu Riigipanga süsteemis ja tema alluvuses. Seda me teatavasti ei taha. Juriidilise seisundiga on seotud ka teised probleemid. Teatavasti kehtestavad pangaseaduse § 18, 21 kommertspankade asutamislubade andmise tingimusel, et loa pankade asutamiseks annab Eesti Pank kui vabariigi keskpank. Tegelikkuses kehtib samaaegselt veel ettevõtteseadus, mille järgi asutamisloa võib anda ka kohalik omavalitsus. Praktikas on seaduse täitmine kujunenud vabatahtlikuks – ühed taotlevad Eesti Panga luba, teised mitte. Kui me ise ei austa Eesti seadusi, miks peaks siis seda tegema Moskva.
8. mail 1990. aastal võttis Eesti valitsus vastu määruse ettevõtete tegevusalade litsentsimise kohta Eesti NSV-s. Määruse lisa muudab Ülemnõukogus vastuvõetud pangaseaduse, defineerides riigi keskpanka kui organit, kellele volitusi annab majandusministeerium või tema alluvuses olev organ. Nimelt on määruses sõnaselgelt kirjas, et tegevusloa seni Eesti Panga ainupädevusse kuulunud raharingluse korraldamiseks, samuti raha väärtpaberite ja postimaksevahendite trükkimiseks ja vormistamiseks annab majandusministeerium. Valitsus on andnud oma protokolliliste otsustega pankadele lube välisarveldusteks, mida on õigustatud tegema Eesti Pank. Seega seisab küsimus täna hoopis laiemalt kui Eesti Panga töö, küsimus seisab selles, kas Ülemnõukogu soovib täitevvõimu prioriteeti seadusandlikkuses või mitte. Ma ei maini enam seda juba ammuräägitud küsimust, et Eesti Vabariigi Valitsuse poolt ei ole täidetud ka Ülemnõukogu otsuseid valuuta eraldamise kohta Eesti krooni trükkimiseks ning ruumide eraldamise otsust.
Nüüd veel uue raha valmistamise organiseerimisest. Selle töö aluseks on saanud möödunud valitsuse poolt korraldatud tegevus, mille järgi moodustati töögrupp Eesti rahale ülemineku programmide väljatöötamiseks. Töögrupp töötas välja ja esitas valitsusele programmi Eesti rahale üleminekuks, mis oli arutusel hiljem ka rahandusministri juhtimisel toimunud komisjoni koosolekul ja mis tunnistati tolle perioodi nõuetele vastavaks. Pean mainima, et ka rahandusminister Milleri poolt juhitud komisjon, mis arutas Eesti rahale ülemineku küsimusi, oma õiendis kirjutas otseselt, et tervikuna võib programmi kui kontseptsiooni hinnata rahuldavaks. Samal ajal selles materjalis, mille rahandusminister Miller saatis otseselt Ülemnõukogu saadikutele, niisugust märkust te muidugi ei leia. Selle programmi alusel on seni tegutsenud Eesti Pank. Kuna ta andis põhimõttelised lahendused küsimustele, mida on vaja Eesti rahale üleminekuks ette valmistada pikaajalises tegevuskavas, ja ka vastuse paljudele põhimõttelistele küsimustele. See programm ei saa aluseks olla konkreetsele raha vahetamise tegevusele sellepärast, et majandamistingimused muutuvad väga kiiresti ja Eesti Pank on veendunud, et meil on vaja välja töötada konkreetne raha vahetamise kord. See töö nõuab umbes kolm kuud tegevust. Seetõttu oleme planeerinud alustada selle tööga käesoleva aasta keskel ja töö lõpetaksime septembris-oktoobris. Me oleme teadlikud, et seda tööd ei oleks tohtinud alustada liiga vara, sest majandamistingimused, mis olid meil aasta algul, ei tarvitse meil olla aasta lõpul, samuti rääkimata sellest, et on vaja kindlustada tõenäoliselt niisuguse programmi mingisugune salastatus. Samuti peaksin ütlema, et niivõrd kuivõrd oma rahale ülemineku ettevalmistamine sõltub Eesti Pangast, on Eesti Pank ülesanded täitnud, kuid oma rahale üleminek ei sõltu ainult raha vahetamise tehnilise süsteemi ettevalmistamisest, eelkõige on uuele rahale üleminek kogu majanduse arendamisega seotud probleem ja selleks, et üle minna oma rahale nii, et see oleks kasulik, on eelkõige vaja luua majanduslikud eeldused. Me tahame, et Eesti raha oleks parem kui tänased rublad, selleks on vaja korraldada niisugune raha vahetamine ja pärast raharingluse süsteem, et me suudaksime liigse raha ringlusest kõrvaldada, selleks peame me loomulikult vältima liigse raha laskmist ringlusse, mis toimub tavaliselt riigieelarve defitsiidi kaudu.
Tähendab, me peame olema kindlad, et me uutes majandustingimustes vähemalt esialgselt võitleme üleliigse raha vastu ja riigieelarve defitsiiti ei ole. Kuigi see nõue on fikseeritud ka Eesti Vabariigi Valitsuse programmis, kus eelarve projekt ja majandusnäitajad näitavad, et meil ei ole veel kindlust küsimuses, kas suudame eelarve defitsiiti vältida.
Teiseks. Meil on vaja kindlustada see, et meie raha oleks kaetud kaupadega. Eelkõige tarbekaupadega elanikkonnale, aga ka samuti tootmisvahenditega. Ka selles küsimuses me peame täna hindama reaalselt olukorda, küsimuse peame seadma üles nii, et kas me tänane olukord on parem kui see, mis on olnud seni ja mis põhjustas niisuguse raharingluse. Toon teile mõned arvud. Näiteks selle kohta, kuidas on kujunenud I kv. tulemuste põhjal meie kaubandusbilanss Nõukogude Liiduga. Meie Statistikaameti andmetel 1989. aastal puudujääk meie kaubavahetuses Nõukogude Liiduga oli 194 miljonit rubla. Käesoleva aasta I kv. 275 miljonit rubla. Ühe kvartali puudujääk on rohkem kui terve aasta oma.
Kaubandusbilanss välismaadega. Me teame, et eksport ja import ei ole meil tasakaalus. Statistikaandmete järgi meie eksport möödunud aastal moodustas 191 miljonit, import 639 miljonit rubla. Seega import ületab ekspordi 3,4 korda. Käesoleva aasta I kvartalis aga meie import ületas ekspordi juba 5,4 korda. Need näitajad, ma ütleksin, räägivad suurest majanduskriisi ohust. Ja sunnivad meid mõtlema tõsiselt selle üle, kas meil on olemas reaalsed majanduslikud eeldused, et oma rahale üleminek võib olla kasulik.
Kui need tendentsid korduvad II ja III kvartalis, siis ütleksin ma täiesti kindlasti, et oma rahale üleminek oleks Eestis äärmiselt kahjulik. Majandustegevust juhib, nagu teate, eelkõige valitsus ja ilmselt temast sõltub see, kas me loome eeldused uuele rahale üleminekuks või mitte.
Tahaksin juhtida teie tähelepanu veel ühele asjaolule. Teatavasti Eesti kroonile üleminek, selle protsessi ettevalmistamine ja kavandamine oli lahutamatult seotud eeldusega, et me läheme üle turumajandusele. Seega eeldasime, et uuele rahale üleminekuks me oleme loonud reaalselt tegutseva turumajandamise mehhanismi.
Riigi rahasüsteemi konkreetset rakendamist ei ole võimalik projekteerida lahus majanduse ümberkorraldamisest tervikuna, muust majandamismehhanismist. Rõhutan seda ilmselget aksioomi sellepärast, et omal ajal, kui meie esitasime ja kui mina seda toetasin, oma rahale ülemineku kontseptsiooni, me lähtusime sellest, et Eesti Plaanikomitee majandusreformi täievolilise kavandajana ja korraldajana käivitab IME majandusregulatsiooni mehhanismi 1. jaanuarist 1990. aastal. Kordan, 1. jaanuarist 1990. aastal. Nähes ette majandusregulatsiooni funktsioneerimise võimaluse ilma teda toetava rahasüsteemita oleks olnud viga.
Seega pidid oma rahale ülemineku ja raharingluse ning kogu pankade töö põhimõtted kujunema välja niisuguses majanduslikus situatsioonis, kus oleks toiminud uued maksuseadused, kus oleks läbi viidud hinnareform ja toiminud hinnaseadus, kus oleks olnud ettevalmistatud ettevõtete ulatuslik privatiseerimine, kus oleks vastu võetud riigivarade valitsemist kaitsvad seadused ja oleks töötanud riigivarade amet, kus oleks välja töötatud kaubanduse, hindade ja tariifide ja tolli kokkulepped meie põhiliste kaubanduspartneritega teistes riikides, eelkõige aga Nõukogude Liidus. Tänaseks peame nentima, et ülalmainitud valdkondades on seadused kas hoopis välja töötamata või nad on Ülemnõukogus läbi vaatamata ja arutamata. Mina Eesti Panga esindajana oleksin samuti oodanud Eesti valitsuselt reaalsemat tegevusprogrammi. Ma ütleksin, et pangafunktsioonide täitmine oma rahale üleminekul on väikene lõik ettevalmistusprogrammist, mis on vajalik oma rahale üleminekuks täita.
Nüüd veel mõni sõna selle kohta, milles on konfliktid valitsuse ja panga vahel. Räägitakse tihti kahe isiku kokkusobimatusest või konfliktist. Ma kinnitaksin oma poolt uuesti, et minu poolt, ja ma ei usu ka, et valitsuse esimehe poolt on mingisuguseid isiklikke põhjuseid selleks konfliktiks. Arvan, et katses rünnata Eesti Panka nii teravalt, nagu seda on tehtud, on tegelikult kaks teist varjatud eesmärki, mis ei ole otseselt välja öeldud. Esiteks, soov saavutada seda, et Eesti Pank oleks allutatud Eesti valitsusele. Kuna on ette näha, et Eesti Ülemnõukogu ei võta vastu sellekohast pangaseaduse muutmist, siis on katsutud leida teine tee, s.o. kas asendada panga juhtkonda või muuta ta leplikumaks. Teine eesmärk seisneb selles, et kuna Eesti majanduse olukord sellel aastal kujuneb selliseks, mis ei võimalda minna üle uuele rahale, siis on Eesti valitsusele väga kasulik leida süüdlasena teine organisatsioon, mitte see, kes vastutab Eesti majanduse eest. Tänan teid tähelepanu eest.
Juhataja
Suur tänu! Ja nüüd küsimused. Heino Kostabi!
H. Kostabi
Lugupeetud härra Ülemnõukogu esimees, härra juhataja, härra peaminister ja härra Eesti Panga president, kolleegid! Kahjuks konkreetset vastust küsimusele, kas me selle aasta lõpuks või konkreetselt millal saame rääkida iseseisvast Eesti Pangast, ma ettekandest ei saanud. Üles tõsteti tohutu probleemiderägastik, kuid konkreetne tegevuse avamine, mis teha suudetud ja mis teha kavatsetakse, jäi varju. On muidugi mõttetu rääkida omast majandusorganist, kellel on võõras süda (pank) ja võõras veri (raha). Nüüd paar küsimust. Kas ilma oma iseseisva pangata, tolli ja piirikontrolli kehtestamiseta Eesti Vabariigi piiril on üldse võimalik ja otstarbekohane oma raha – krooni kasutamiselevõtmine? Teiseks: seoses ametlikult käibel oleva raha – rubla ostujõu pideva langusega ja väliskontaktide suurenemisega (turistid, ärimehed) on käibele tulnud ka välisriikide raha, mida eelistatakse rubla ees. Seda me kogeme Tallinnas, kui me tahame sõita taksoga, osta maja või autot või midagi muud, siis eelistatakse ikka valuutat. Kas turumajandusele kiiremaks üleminekuks ehk olekski otstarbekohane üleminekuperioodil paluda ametlikult kasutusele võtta mõne naaberriigi valuuta ning alles majandusliku olukorra stabiliseerumisel üle minna oma rahale? On ju segastel aegadel Eestis käibel olnud korraga ka mitme riigi raha. Või on see meie majandusliku iseseisvuse, kahjuks mida meil küll praegu ei ole, mahamüümine?
R. Otsason
Ilma tollita me ei suuda vältida väga mitmesuguseid ja suuremastaabilisi spekulatsioone kahe riigi vahel, seepärast tollipiiri ja tollireguleerimise kehtestamine on vajalik. Niisuguses mõttes riigipiiri kehtestamine, nagu on näiteks Nõukogude Liidu ja Soome vahel, ei ole minu veendumuse järgi selleks vajalik. Seda näitab isegi tänane Eesti ja Soome praktika, kus me väga harva hakkame inimesi otseselt läbi otsima. Välisriikide raha kehtestamine Eestis tähendaks praktiliselt seda, et Eestimaa elanikkonna suurem osa, kellel ei ole välisvaluuta teenimise võimalusi, satuks teisejärguliste või kümnendajärguliste kodanike hulka, niisuguste hulka, nagu te tunnete võib-olla ennast ise, kui te täna olete valuutapoe ees ja sealt midagi osta ei saa. Selletõttu see ei ole Eesti jaoks lahendus, lahendus peab seisnema selles, et me viime sisse Eesti valuuta, et me kehtestame selle valuuta ja välisvaluutade vahel reaalse vahetuskursi ja sellisel kombel tõrjume välisriikide valuutat Eestist välja.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud Rein Otsason, kõigepealt suur tänu põhjaliku ja veenva ettekande eest, mis oli majandusinimestele täiesti arusaadav. Ühtlasi õnnitlen teid ka üldrahvalike peksupoiste hulka sattumise eest ja see on tänuväärne töö rahva haridustaseme tõstmisel. Ja nüüd kaks küsimust. Kell 9.10 jagati meile välja Ülemnõukogu otsus. See projekt, kus on 1. punktina konstateeritud, et Eesti Pangal puudub Eesti rahale ülemineku realistlik ja sisuline programm, arvestades praegust poliitilist olukorda ja majanduslikke eeldusi Eesti Vabariigis ja NSV Liidus. Kas teil puudub realistlik programm ja miks te ei osanud näha detsembris ette, missugune on täna poliitiline ja majanduslik olukord Eesti Vabariigis ja Nõukogude Liidus? Ja siis on mul veel küsimus – nagu ma aru sain, sõltub Eesti Panga tulevik ja Eesti krooni tulevik tugevasti ära Rein Otsasoni ja Edgar Savisaare vahelistest suhetest. Kas Ülemnõukogu peaks koostama teile sõpruskohtumiste plaani?
R. Otsason
Lubage, et ma vastan natukene poleemiliselt. Kui me töötasime välja põhjendatud programmi Eesti Vabariigi praktiliselt kõigi finantsspetsialistide osavõtul, me lähtusime sellest eeldusest, et majandusministeerium ja tema tolleaegne juht Edgar Savisaar täidavad selle Ülemnõukogu otsuse, mis oli meil vastu võetud IME-le ülemineku kohta 1. jaanuarist 1990. Me lähtusime ka sellest, et meil saab olema turumajanduse mehhanism ja meie majandusolukord hakkab paranema, aga mitte sellest, et meil seisab ees oht, et see halveneb. Selle tõttu loomulikult see programm ei vasta enam tänase päeva nõuetele ja seda tuleb täiendada, kuid täiendada, arvestades neid konkreetseid protsesse, mis toimuvad majanduses. Meil ei ole mõtet teha 1990. aasta I kvartalil uut programmi, selleks et II kvartalis see jälle tunnistada kehtetuks, ja II kvartalis teha programmi, mis me tunnistame kehtetuks III kvartalis. Meil tuleb teha õigeaegselt ja rahulikult oma tööd, et meil õigel ajal oleks kõik need asjad valmis. Mis puutub valitsuse ja panga koostöösse, siis on siin võimalusi, mida võiks kasutada. Esiteks, ma tahaksin teha ettepaneku Eesti Ülemnõukogule, et laiendaksime Eesti Panga nõukogu, ja sooviksin, et Eesti rahandusminister annaks oma nõusoleku osaleda selles panga nõuniku staatuses. Teiseks, majandusministri asetäitja Roose ja minu initsiatiivil me leppisime kokku, et oleks kasulik korraldada vajaduse korral iga nädal majandusministri, rahandusministri ja panga presidendi kohtumisi majandusküsimuste arutamiseks. Esimene kohtumine toimus 25. mail. Seal anti näiteks absoluutselt kõikidele küsimustele raha ettevalmistamise ja muude küsimuste kohta täielikud vastused mõlemale ministrile, ükski küsimus ei jäänud vastamata. Ja see võiks ka jätkuda edasi, kuid kahjuks majandusministri Leimanni initsiatiivil edasiste kohtumiste toimumine katkestati. Kuid seda võiks jätkata. Samuti võiks kehtestada niisuguse korra, et Eesti Panga nõukogu istungi võivad osa võtta kõik vabariigi ministrid, kes on sellest huvitatud, ja loomulikult keegi Eesti Panga juhtkonnast valitsuse istungil nende küsimuste arutamisel, mis pakuvad pangale huvi. Viimane küsimus – paraku ei ole olnud võimalik seetõttu, et alates uue valitsusjuhi tekkimisest loobuti Eesti Pangale valitsuse arutatavate materjalide saatmisest. Tänan teid selle küsimuse eest!
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, võimalik et saalis ringleb mitu otsuse projekti, need ei ole praegu veel ükski lõplikud.
J. Telgmaa
Lugupeetud härra Otsason, me oleme otsustanud mitte kopikatki liidumaksu maksta. Kas poleks olnud mõttekas ikkagi maksta liidumaksu Eesti poolt põhjendatuks peetavas ulatuses, et oleks soodsam alus läbirääkimisteks Liidu keskpangaga? Ja teine küsimus. Et need arveldused käivad läbi Moskva, sellest on Eesti saanud suurt majanduslikku kahju. Kas seda kahju on keegi kokku arvutanud ja kas seda kahju ei tuleks avalikustada? Sest vastutama selle eest panna või kelleltki sisse nõuda niikuinii meie riigi tingimustes ei ole võimalik.
R. Otsason
Mõlemad küsimused sisaldavad eneses täiesti õige vastuse. Ma pean ütlema, et see, kuidas me käitume Moskvaga, sellest sõltub väga tihti see, kuidas käitub Moskva meiega. Need ei ole üksteisest sõltumatud tegurid. Ja ma ütleksin teile niimoodi, et minu viimasel vestlemisel Liidu Riigipanga esimehe Geraštšenkoga ta ütles mulle sõbraliku etteheitva tooniga, et Eesti valitsus oleks talitanud palju paremini, kui ta oleks keeldunud mitte kogu summa maksmisest, vaid selle osa maksmisest, mida ta pidas ebaõiglaseks. Siis oleks poliitiline situatsioon olnud teine ja majanduslik konflikt oleks olnud väiksem. Mis puutub arvelduste tegemisse Moskva kaudu ja sellest saadavasse kahjusse, siis ma arvan, et see on tõesti õige. Praegu me teame seda, et meil on kümned tuhanded arved maksmata õigeaegselt. Ja selle kahju oletatava hinnangu me teeme ja hakkame seda kasutama.
S. Petinov
Lugupeetud Ülemnõukogu, lugupeetud panga president! Seoses sellega, et te täna nimetasite mitut küllaltki muret tekitavat arvu seoses asetleidva defitsiidiga, kuidas te eeldate või prognoosite seda situatsiooni kaubanduslik-majanduslikes suhetes NSV Liiduga üleminekul turumajandusele, mille all mõeldakse teatavasti üleminekut maailmaturu hindadele? See tähendab, kas on selliseid arvestusi, millisena hakkab välja nägema meie majanduslik olukord selles situatsioonis?
Teine küsimus. Seoses üleminekuga meie oma rahale, millisel moel kindlustatakse nende rahaliste vahendite kate, mis praegu asuvad Eesti Hoiupangas, aga samuti inimeste endi käes? Me teame ametlike andmete põhjal, et praegu on üle kahe miljardi rubla nii-öelda katteta ja see raha on üksnes hoiuraamatutes.
R. Otsason
Maailmaturu hindadele ülemineku puhul toimuvate muudatuste kohta on Eestis tehtud mitmesuguste autorite poolt arvestusi. Kõik nad näitavad, et Eesti majanduse olukord muutub sellest tunduvalt halvemaks, kui on täna. Järelikult suureneb defitsiit. Ja niisuguse ohu olemasolu korral muidugi me peame täiendava küsimärgi seadma sellele, millisel tähtajal ja millal on meil otstarbekas üle minna oma rahale. Teiseks, mis puudutab elanikkonna käes ja hoiukassades oleva raha vahetamist, siis see on konkreetse rahavahetuse programmi väljatöötajate ülesanne. Me tegime, nagu te olete näinud ühes teile saadetud materjalis, ettepaneku 10 erineva töögrupi ettevalmistamiseks, nende töö koordineerimiseks, ja loodame, et selle käigus see asi ka lahendatakse. Ma ütleksin ainult niimoodi, et me ei tohi oma rahale üle minna siis, kui meil ei ole majandus selleks valmis. Aga teiselt poolt – mida hiljem me valmistame oma majanduse selleks ette ja mida hiljem me läheme üle oma rahale, seda suurem on oht, et elanikkonna rahalisi säästusid tabavad reaalsed kaotused.
A. Novohatski
Lugupeetud spiiker, lugupeetud panga president! Ma tahaksin omada enam-vähem reaalse ettekujutuse sellest, mida kujutab täna endast Eesti Pank. Kuivõrd reaalselt eksisteeriv on see organisatsioon? Seepärast on mul selline küsimus – kui kõigi Eesti territooriumil asuvate pankade 1990. aasta maikuu pangaoperatsioonide summa, välja arvatud hoiupankade oma, võtta tinglikult 100%, siis milline tehingu või lihtsalt rahaliste operatsioonide protsent langeb sellest Eesti Pangale?
R. Otsason
Eesti Pank võib muutuda reaalseks tugevaks iseseisvaks keskpangaks siis, kui on selleks loodud ka vastavad poliitilised eeldused. Eesti Panga kollektiivi tänase päeva reaalne ülesanne seisab selles, et luua kõik omapoolsed eeldused selleks, kuid lõppküsimuse selle kohta, kui suur on Eesti iseseisvus, peab lahendama eelkõige poliitiline läbirääkimine ja poliitiline situatsioon Nõukogude Liidus tervikuna. Nii et ma kordaksin seda, et Eesti Pank peab võimalikuks selle aasta jooksul luua iseseisvaks arvelduskeskuseks materiaalne baas. Teiseks, eeldusel, et me lahendame sotsiaal- ja maapanga ületoomise küsimuse, me peame võimalikuks, et Eesti Pank oleks oma koosseisu ja kaadri kvalifikatsiooni poolest piisavalt varustatud kogu Eesti pangasüsteemi tegevaks ja tugevaks juhtimiseks. Me saame teha ainult seda, mida on võimalik teha.
A. Paju
Kuulates teid lootsin, et pressi vahendusel ja kuluaarides kuuldust tekkinud segadus selgineb. Kuid pigem vastupidi. Me mäletame IME-t, see on kolmetäheline kombinatsioon ja eeldab isemõtlevat ja isemajandavat Eestit, IME aga on ka seisund. IME muutus meil kusagil poliitiliseks lipukirjaks, selle käivitumine oleks olnud soodumuseks krooni tekkimisel. Kas nüüd, sellisel hetkel, nagu me oleme, on kroon reaalselt sündiv või on see ka poliitilise tegevuse lipukiri?
R. Otsason
Tahaksin veel kord toonitada, et Eesti kroon on selleks ainuvõimalikuks majanduslikuks eelduseks, et saame Eestis reaalselt rakendada turumajandust. Kui meil seda ei ole, on meil ainult kaks võimalikku teed: rakendada käsumajandust tema kõige halvemas variandis, kus isegi käskusid ei täideta, või minna üle hüpertrofeerunud inflatsioonile, mis rea aastate pärast nullistab inimeste käes oleva raha ja siis võimaldab meil minna Poola tee kaudu uuesti edasi. Nii et raha on reaalne majanduslik eeldus meie IME-ga seotud programmide täitmiseks.
U. Ugandi
Esiteks, miks ei ole seni loodud Eesti Panga arvelduskeskust ja kes selle loomisega peaks tegelema? Ja teiseks, mis te arvate, kas panga juhtimisel ja programmide koostamisel on kogu tegevust seganud asjaolu, et panga president ja panga nõukogu juht on üks isik?
R. Otsason
Eesti Panga arvelduskeskuse loomisega peab tegelema Eesti Pank ja ma ütlesin juba, et me oleme sellega alustanud, kuid see ei ole ühe päeva küsimus luua arvutuskeskus, luua kogu pankadevahelise suhtlemise uus kord. Kuid tähtis on see, et me oleme sellega alustanud, ja nagu ma ütlesin, kui kehtima jääb meie kokkulepe rahandusministriga, siis me saame seda teha suhteliselt kiiresti. Teiseks, ma tahaksin teile tuletada meelde Eesti Panga seadust, mille järgi Eesti Panga nõukogu töötab teistsugustel põhimõtetel, kui vähemalt töötas see valitsus, kelle liige ma olin möödunud kord. Nimelt Eesti Panga nõukogu kohta kehtib reegel, et küsimused otsustatakse hääletamisega ja häälteenamus otsustab selle, missugune otsus võetakse vastu. Eesti Panga presidendil ei ole rohkem kui 1 hääl. Ja ainult häälte võrdsuse korral on tal teatud pluss, siis võetakse see otsus vastu, mida tema toetab. Nii et minu veendumuse järgi see seisukoht, mis on Eesti Panga juhtimisel täna, ei kahjusta Eesti Panga tööd. Reaalne tegevusprogramm seisneb selles, et kui me oleme komplekteerinud panga direktoritega, neid peaks meie arvestuste järgi olema 4, siis saame jaotada ülesanded laiemalt, direktorid saavad vajaliku iseseisvuse ja juhtimine detsentraliseerub veelgi.
A. Tarand
Üks oma rahale ülemineku mõte ja raha mõte turumajanduses üldse on see, et ta on enam-vähem õige mõõdupuu majanduselu mõõtmiseks või hindamiseks. Nõukogude rubla seda teatavasti ei ole, mis peegeldub ka meie väärhindades. Näiteks Eestis on kõige rohkem juttu olnud põllumajandustoodangu hindadest. Ja kuidas selles valguses hinnata teie poolt toodud numbreid Eesti võlgnevuse kohta Nõukogude Liidule ja isegi välismaadele, mille te esitasite ka rublades ja mis selle tõttu ilmselt ka reaalsust ei peegelda?
R. Otsason
Ma tuletaksin meelde seda, millest olen mina rääkinud ja on paljud teised rääkinud, et meie Eesti ja Liidu kaubavahetuse vahekorda iseloomustavad arvud oma absoluutsuuruses ei ole õiged, nagu seda esitab Nõukogude Liidu statistika, selle tõttu, et paljud hinnad ei ole õiged. Need arvud, mida mina tõin, olid toodud selleks, et näidata dünaamikat, ja see ei sõltu sellest hindade üksikutest vigadest. Mis puudutab aga põllumajandussaaduste hindade ekslikkust, siis mina arvan, et ammu oleks aeg viia ellu see ettepanek, mis tehti juba ülemöödunud aastal põllumajandussaaduste hindade reguleerimiseks ja hindade tõstmiseks täieliku kompensatsiooni maksmise teel kõikidele inimestele Eestis. Sellega me vähendaksime Eesti põllumajandussaaduste müüki väljapoole Eestit, looksime tootjatele reaalsed stiimulid tootmiseks ja tarbijatele ratsionaalseks tarbimiseks.
V. Malkovski
Lugupeetud Otsason, mul on teile üks ja küllaltki lühike küsimus. Milline kogus planeeritakse trükkida oma raha selleks, et rahuldada kollektsionääride vajadusi, nende seltsimeeste vajadusi, kes võivad siia sõita ja saada need vahendid Liidust seoses sellega, et rubla hakkab olema nii siin kui seal, ja arvestades seda, et veidi jääks ka siia, vabariiki?
R. Otsason
Raha trükkimise programmi kindlaks määramisel võeti arvesse seda, et Eesti raha soovivad valuuta eest osta välisriikide kollektsionäärid, kuid see summa rahatähtede arvu poolest ei ole muidugi nii suur, et ta mõjutaks meie üldist raha trükkimise programmi. Kuid ta võib anda meile olulise täiendava tulu. Kui palju me vahetame raha nendele turistidele, kes tulevad meile Liidust, sõltub sellest konkreetsest raha vahetamise programmist, mis meil tuleb välja töötada, arvestades meie tänaseid majandamise tingimusi. Ma arvan, et kaks tegurit hakkavad seda reguleerima.
1. Limiit, mille kehtestab Eesti Pank või Eesti valitsus komisjoni ettepaneku alusel, lähtudes majanduslikust olukorrast aastavahetusel. 2. Valuuta vahetamise kurss. Täna täpsemini vastata ei saa.
I. Raig
Austatud Eesti Panga president, kas teile on jõudnud grupi rahvasaadikute arupärimine panga olukorra kohta Eestis, ja kui on, siis millal võiks saada vastuseid järelepärimises sisaldunud küsimustele?
R. Otsason
Ei, minuni ei ole see programm jõudnud. Minu kätte on jõudnud juba ammu, kuu või rohkem tagasi, mitmekümnest küsimusest koosnev nimekiri, millele vastamist on tungivalt nõudnud Ivar Raig, kuid ma ei ütleks, et päris eetilisel viisil käitudes. Nimelt need küsimused olid arutusele pandud Ülemnõukogu majanduskomisjonis, kus minul paluti spetsiaalselt kahel istungil esinedes vastata nendele küsimustele. Ivar Raig esimesel neist puudus ja teisele saabus hilinemisega, nii et rohkem ma neile eraldi vastata ei saa.
P. Priks
Lugupeetud Eesti Panga juht! Öelge, palun, kui suur oleks loodava riigivaravalitsuse ametkond üldse?
R. Otsason
Minu tänase ettekujutuse järgi see võiks koosneda 10-st, maksimum 20-st inimesest, olenevalt sellest, kui palju meil tekib privatiseerimise programme ühel ajamomendil. Selle ametkonna töötajate peamine ülesanne seisneks selles, et objektiivselt kindlustada privatiseerimisel määratud omanduse õige hindamine ja määrata nende aktsiate müügilepaneku õige alghind, samuti juhtida aktsiabörsi või aktsiate müüki oksjonil. See ametkond ei pea olema arvuliselt suur, kuid ta peab koosnema majanduslikult kvalifitseeritud töötajatest ning olema tõeliselt objektiivne.
I. Raig
Härra Otsason, ma tahaks teid tänada minu käitumise ebaeetiliseks nimetamise eest, kuid dokumenteeritud on 10, vähemalt 10 rahvasaadiku arupärimine Eesti Panga presidendile ja ma küsisin selle kohta vastuseid, seal on kuskil 5 küsimust, seda esiteks. Ja teiseks, ma tahtsin juhtida tähelepanu, et nendele 38 küsimusele viimasel pangandust puudutaval istungil palus vastust ka valitsuse esimees. Nii et antud juhul ma toetan seda. Ma juhin teiste tähelepanu sellele, et ei ole tegemist mingisuguse Ivar Raigi isikliku kiusuga Eesti Panga või härra presidendi enda isiku suhtes.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu ja külalised! Ma värskendan natukene teie mälu. Veel täna, võib-olla viimast korda kehtib selline reglement, et ettekanne on 30 minutit, kaasettekanded kuni 20 minutit, sõnavõtud vastavalt 5 ja 10 minutit ja küsimused 3 minutit. Ma palun, vaatame aeg-ajalt ka kella.
Kaasettekandeks Eesti Vabariigi Valitsuse poolt saab sõna Eesti Vabariigi rahandusminister härra Miller.
R. Miller
Lugupeetud rahvasaadikud! Pärast uue valitsuse formeerimist üheks esimeseks küsimuseks majandusreformi käivitamise alal kerkis meie ette probleem, kuidas on lugu Eesti pangandusega, kuidas on lugu üleminekuga oma rahale. Me tunnetasime selgelt, et majandusreformi keskseks küsimuseks on küsimus oma rahast, Eesti Pangast.
Me tõstsime vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi ees küsimuse, et oleks vaja moodustada komisjon, kes uuriks seda asja ja annaks siis objektiivse hinnangu tänase päeva seisuga, kuidas olukord on. Vastavalt Ülemnõukogu Presiidiumi otsusele võttis vabariigi valitsus vastu otsuse moodustada kahepoolne komisjon, nimelt valitsuse esindajatest ühelt poolt ja teiselt poolt pangaspetsialistidest, kuhu kuulus ka Eesti Panga esindajana härra Meerits, et saada ülevaade momendiseisust ja anda hinnang komisjoni poolt varem välja töötatud oma rahale ülemineku programmile, mis valmis 1. detsembriks, ja komisjonile, mida juhtis hr. Otsason.
Et saada objektiivset ülevaadet, ma pean veel kord nimetama ära seda 38-t küsimust, mida härra Ivar Raig siin meenutas. Vastused neile annaksid täielikult pildi hetkeseisust.
Need küsimused on välja töötatud pangaspetsialistide poolt ja ei puuduta mitte ainult oma rahale üleminekut, vaid hõlmavad väga laialdast küsimuste kompleksi, kogu panganduse süsteemi arvelduste, inflatsiooniprobleemide ja kõikide teiste küsimuste kohta.
Kahjuks härra Otsason ei tulnud meie komisjoni koosolekule ja objektiivset infot olukorra kohta ei olnud võimalik saada, mida me ei saanud ka tema ettekandest täna, kuidas asjade tegelik seis on.
Edasi. Samal mälestusväärsel 15. mai päeval toimus Ülemnõukogu majanduskomisjoni koosolek, kus püüti saada ka selgust selles olukorras, kahjuks selgust ka siis ei saadud.
Mõni aeg hiljem toimus rahandusministeeriumis nõupidamine, millest võttis osa terve hulk juhtivaid pangandustöötajaid, aga samuti ka Eesti Panga esindajaid, kus arutati küsimusi Eesti Panga, pangaseaduse ja panga põhikirja kohta.
Ma tahaksin paari sõnaga peatuda nendel järeldustel, millele see nõupidamine jõudis, mis põhijoones ühtivad ka valitsuse ja panga ühiskomisjoni järeldustega. Nimelt selle nõupidamise kokkuvõttena võib märkida, et vabariigi Ülemnõukogu poolt vastuvõetud pangaseadus meil ei toimi, kuna ei ole siiani õnnestunud määrata Eesti Panga vahekorda Nõukogude Liidu Riigipangaga ja ei ole korrastatud arveldussüsteemid vabariigisiseselt. Samuti ei ole korrastatud arveldussüsteemid välismaaga ega teiste liiduvabariikidega. Kogu pangandust vabariigis ja kommertspankade tegevust tänase päevani juhib vabariigis NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklik Kontor. Kokkuvõttes võiks öelda, et Eesti pangaseadus iseenesest ei ole põhimõtteliselt halb, tema väljatöötamisel on juhindutud arenenud riikide pangaseadusest. Kuid kahjuks peab nentima seda, et ei ole arvestatud üleminekuperioodi iseärasusi ja selleks vajalikke rakenduslikke sätteid. Ja Eesti Panga poolt, ma tahaksin rõhutada veel kord, ei ole neid sätteid välja töötatud ega omapoolseid ettepanekuid tehtud.
Kõigile vist on selge, et tänaseks päevaks puudub sisuliselt ühistegevus Eesti Panga ja valitsuse vahel. Samuti on tekkinud teravad vastuolud kommertspankade ja Eesti Panga vahel ja peab märkima, et Eesti Panga poolt kehtestatud kommertspankade registreerimise kord on vastuolus kehtiva ettevõtteseadusega ja aktsiaseltsi põhimäärusega. Kui nüüd analüüsisime selle komisjoni poolt väljatöötatud programmi üleminekuks oma rahale, siis ma tahaksin ära märkida seda, et tõepoolest möödunud aasta lõpul üldjoontes see programm rahuldas, kuid oli vaja teha tööd selle programmi juures edasi. Üleminek oma rahale ja teisi küsimusi puudutavad asjaolud, nagu arveldussüsteemi loomine, kogu Eesti pangandussüsteemi väljaarendamine, selle juhtimine oleks vaja olnud selle üldprogrammi raames välja töötada, nagu ka üldprogrammi kindlustav detailiseeritud tegevuskava. Seda aga seniajani ei ole.
Tahaks märkida ära, millised põhimõttelised ettepanekud tehti nii sellel nõupidamisel kui ka ühiskomisjoni töö tulemusena. Küsimus Eesti Panga tunnustamisest vabariigi raharingluse korraldajana ja panganduse organiseerijana nõuab vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Vabariigi Valitsuse poolt poliitilist lahendust. Ilma selleta ei ole võimalik seda teha. Eesti pangaseaduse reaalseks rakendamiseks on vaja üle vaadata Eesti pangaseadus, mis tagaks Eesti Panga tiheda koostöö vabariigi valitsuse, aga samuti teiste pankade ja rahandusasutustega. On vaja kindlustada professionaalne kontroll Eesti Panga töö üle ning selle tegevuse suunamine Eesti Panga nõukogu kaudu, ja kui vaja, viia sisse lisasätted Eesti pangaseadusesse, arvestades üleminekuperioodi iseärasusi. Miski ei oleks suutnud takistada välja töötamast vabariigisisest arvelduskorda, kuid seda seni tehtud ei ole ja meie komisjon ja see nõupidamine on arvamisel, et selles osas oleks pank võinud ammu tööd teha. Ja kui seda tööd ei ole tehtud, siis oleks homme vaja sellega alustada. Välja töötamata on ka oma rahale, Eesti kroonile ülemineku detailne tööplaan, kus oleksid leidnud kajastuse kõik vastused nendele küsimustele, mis olid seal programmis ära toodud. Kahtlemata härra Otsasonil on õigus, et normaalsed töötingimused Eesti Pangal täna puuduvad, kuid see ei oleks tähendanud seda, et teha ei oleks võinud rohkem. Võtame kas või kõige lihtsamad küsimused – kaadri väljaõppe küsimus. Praktiliselt kaadri väljaõppega tegeldud ei ole. Selleks aga mitte mingisuguseid olulisi takistusi seni vähemalt näha ei ole olnud. Kaadri täienduskoolitus ka väljaspool vabariiki, kõik need võimalused on olnud olemas.
Tahaksin puudutada veel ühte küsimust, nimelt üleminekuperioodi küsimust isemajandamisele ning Eesti Panga ja valitsuse vahekorda. Kes vastutab majandusmehhanismi käivitamise eest? Arvatavasti kellelgi ei teki kahtlust, et selleks on ja saab olema vabariigi valitsus. Üheks keskseks küsimuseks on kahtlemata, nagu ma juba märkisin, oma rahale üleminek, pangasüsteemi väljakujunemine. Antud olukorras, kus Eesti Pank täielikult ignoreerib vabariigi valitsuse ja tema poolt moodustatud komisjoni soove osaleda ühistöös, tuleks minu arvates üleminekuperioodiks seada sisse selline süsteem, et nendes küsimustes, mis puudutavad majandusküsimusi, oleksid valitsuse otsused kohustuslikud täitmiseks Eesti Pangale. Päris normaalseks ei loe me ka seda, et võim Eesti Pangas on kontsentreerunud ühe inimese kätte. Ühes isikus on panga president ja panga nõukogu esimees. Arvatavasti tuleks need küsimused läbi kaaluda põhjalikult ning meie arvates on vajalik, et oleksid erinevad isikud nendel ametikohtadel.
Mis puutub konkreetselt arvutuskeskuse loomisse, siis see küsimus, et teha Riigipanga arvutuskeskus Eesti rahandusministeeriumi arvutuskeskuse baasil, kerkis alles mõni aeg tagasi üles. Rahandusministeeriumil mingit vastuseisu põhimõtteliselt ei ole, meil on vastav materiaal-tehniline baas ja küllaltki soliidne kaader olemas. Arvan, et me leiame selles osas ühise keele härra Otsasoniga, kahju ainult, et selle ettepanekuga on liiga kaua viivitatud. Töö oleks arveldussüsteemi loomise osas võinud käia juba pool aastat tagasi.
Kas me suudame minna üle oma rahale, nagu välja kuulutatud, selle aasta jõuludest või mitte?
Minu arvates täna väljakujunenud majanduslikus situatsioonis see on võimatu. Lastes käibele kroonid, kus meil ei ole kindlustatud riigipiir, kus toimib inflatsioon, kus järjest ja järjest rohkem tuleb paberraha ringlusse, oleks mõttetu lihtsalt uusi pabereid väina lasta. Siin võib tõmmata võrdusmärgi rubla ja krooni vahele. Mingisugust vahet praktiliselt ei ole. Minu arvates me peaksime inimestele täielikult teadvustama, et oma rahale saame üle minna vaid siis, kui selleks on loodud nii poliitilised kui ka majanduslikud tingimused. Ei ole mõtet peitust mängida, anda tühje lubadusi ja hullutada inimesi nendega.
Paar sõna veel Eesti Panga ja teiste pankade vahelisest tegevusest. Eesti Pank oma põhikirja ja Eesti pangaseaduse järgi peaks olema juhtivaks, koordineerivaks pangaks teiste pankade tegevuses. Kuid nagu te ka ajakirjandusest võisite lugeda, on tekkinud, kui nii võiks nimetada, sõda Eesti Panga ja teiste pankade vahel. See on põhiliselt seotud sellega, et Eesti Pank on mõningas osas püüdnud takistada teiste pankade tegevust. On vastu võetud Eesti Panga otsus, mis takistab väliskapitali osavõttu meie pangategevusest, ilma et oleks konsulteeritud aktsiapankade või teiste pankadega. Või võtame küsimuse välisvaluuta vahetamise korrast. Valitsus võttis hiljaaegu vastu ühepoolse otsuse, mis lubas Tartu kommertspangal teha sularahas valuutaoperatsioone. Minu arvates on see ebanormaalne, et vabariigi valitsus on sunnitud tegelema nende probleemidega, millega igal pool mujal maailmas peaks klassikaliselt tegelema pank.
Paar sõna väljajagatud otsuse projekti kohta. Kahjuks vene keelt kõnelevatel rahvasaadikutel seda otsuse projekti ei ole. Ma lühidalt kommenteerin seda. Puudub rahale ülemineku realistlik ja konkreetne programm, sest vana programm ei toimi – ta ei arvesta momendi olukorda. Samal ajal tuleb märkida ka seda, et vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus ei ole suutnud kindlustada poliitilisi garantiisid üleminekul oma rahale. Meie arvates tuleks avalikustada küsimus sellest, et me ei ole valmis ja et ei ole õige minna veel sellel aastal üle oma rahale. Mul oleksid sellised ettepanekud, et majanduskomisjon valmistaks ette niisugused parandused pangaseaduses, konsulteerides teiste pankadega, mis suudaksid kindlustada vabariigi valitsuse ja Eesti Panga ühistöö üleminekuperioodil. Ma tahaksin veel kord alla kriipsutada vajadust demokratiseerida Eesti Panga sisest tegevast. Siin on mõeldud nimelt just nii, et panga president ja panga nõukogu juht oleksid erinevad inimesed.
Mis puutub härra Otsasoni süüdistusse, et vabariigi valitsus tõi korrespondentsarve Moskva Liidu Riigipangast ära NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklikusse Panka, siis ma tahaksin öelda, et kui valitsus seda ei oleks teinud, siis arvatavasti oleks see korrespondentsarve olnud võib olla tänapäevani Moskvas. See samm siiski mõnevõrra kergendas olukorda. Olgem realistid, vabariigi valitsus eraldas 30 tuhat rubla NSVL Riigipanga Eesti Vabariiklikule Pangale, et võtta juurde täiendavat tööjõudu, et kiirendada nende dokumentide töötlemist, mida oli kottide jagu kuhjunud NSV Liidu Riigipanka. Dokumendid on enamuses Moskvast ära toodud, kahjuks aga NSV Liidu Eesti Vabariiklik Pank ei ole suutnud siiski mahajäämust veel tänaseks likvideerida. Mis puutub nüüd süüdistusse härra Leimanni aadressil, et on katkenud need nõupidamised, siis ma ei taha päris nõus olla, et asi nii on. See on objektiivsest paratamatusest tekkinud, lihtsalt ajapuuduse tõttu ei ole õnnestunud kokku saada. Aga üks kohtumine oli tõepoolest konstruktiivne, kus me ei arutanud neid 38 küsimust, vaid seda, kuidas edasi toimida. Minu arvates põhimõtteliselt on võimalik koostööd teha ja just selliste programmide ja tegevuskavade edasise arutamise ühises suunas. Nii et mina näen väljapääsu ainult selles, et tuleb edasi minna üheskoos, teha konkreetsed tegevuskavad ja katsuda need ka ühes realiseerida. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu, härra Miller! Tundub, et siiski te ilma küsimuseta ei pääse. Juhan Telgmaa!
J. Telgmaa
Kuulanud ära need kaks ettekannet, torkab silma enesekriitika täielik puudumine. Usaldust ei ärata kumbki ettekanne ja eesti rahvas iseloomustab niisugust olukorda paja ja katla vahekorraga. Härra Miller ütles niisuguse lause: „Härra Otsason ei andnud täna objektiivset infot.” Mida on siis mõeldud, kas härra Otsason ei avaldanud kogu tõde või avaldas ta veel midagi peale tõe? Sama küsimus tekib minu jaoks ka teie ettekannet kuulates.
R. Miller
Ma lootsin täna saada väga objektiivse ülevaate selle kohta, kuidas on olukord Eesti Pangas oma rahale ülemineku realiseerimise kavade väljatöötamise osas, millises seisus need on. Sellele püüdis vastuse saada komisjon, kuid vastust ei saadud. Selle vastu tunnevad ilmselt ka rahvasaadikud huvi. Ma ei ütle seda, et valitsus oleks teinud kõik omalt poolt, võtame kas või Eesti Panga materiaal-tehnilise baasi küsimuse, mis on veninud ja mis on nüüd lõppkokkuvõttes võib-olla mitte kõige paremat, aga osalist lahendust siiski leidnud.
T. Made
Lugupeetud härra Miller, kuidas sai ikkagi juhtuda nii, et teie rahandusministrina, enne seda rahandusministri asetäitjana, ei ole üldse kursis, mis Eesti Vabariigi, enne seda Eesti NSV panganduses toimub? Kas te ei ole siis neid asju uurinud ja endale selgeks teinud?
R. Miller
Rahandusministri asetäitjana töötades olid mul mõnevõrra teised funktsioonid ja Eesti Panga nõukogusse kuulus endine rahandusminister härra Mändmaa, nii et mina nende küsimustega ei tegelnud. Kui mind kinnitati Ülemnõukogu poolt rahandusministriks, ma märkisin, et valitsus kohe püüdis hakata tegelema nende küsimustega, püüdis saada selguse. Valitsus on praktiliselt täiesti uues koosseisus. Püüdsime selguse saada, aga ma rõhutan veel kord, infoblokaadi tõttu meil seda ei õnnestunud saada.
Juhataja
Suur tänu, härra Miller, tundub et praegu rohkem küsimusi ei ole.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Teise kaasettekande esitab meile Ülemnõukogu majanduskomisjoni esimees Ants Veetõusme.
A. Veetõusme
Härra juhataja! Lugupeetud rahvasaadikud ja kõik, kes on siia kutsutud!
Tänane probleem on tekkinud ja süvenenud tegelikult juba mitme kuu vältel. Sellest on räägitud kuluaarides, on palju räägitud ajalehtedes, ajakirjanduses ja tihtipeale on jutud üksteisele risti vastukäivad.
Nüüd on siis jõudnud asi Ülemnõukoguni, kes peaks nagu olema see arbiter ja välja selgitama tõe. Kuid nagu me äsja just kuulsime, et kumbki pool räägib oma juttu ja mõlemal on õigus.
Majanduskomisjon on tõepoolest ka tegelnud selle probleemiga ja härra Otsason on kahel korral majanduskomisjonis vastanud meie küsimustele selliste, mitmel juhul üldiste vastustega, kuid majanduskomisjoni tegevusest siin räägib härra Koha täpsemalt. Ma ei hakkaks neid probleeme puudutama, Ma ei tahaks puudutada ka Eesti Panga vahekordi valitsusega, ma arvan, et neid peaksid härra Otsason ja härra Savisaar lahendama ise, eriti veel praeguses olukorras, kus Eesti Panga presidendi tööruumid asuvad Toompeal, samal korrusel, kus valitsusjuhi omad. Seda siin ka ühel presiidiumil öeldi, et neil mingeid probleeme omavahel ei ole. Nii et see küsimus langeb ära.
Eesti Panga kui keskpanga põhiülesanneteks on ju tegelikult nii pangaseaduse kui Eesti Panga põhikirja järgi, esiteks, vabariigi majandusstrateegia väljatöötamine ja teostamine raharingluse, krediteerimise, finantseerimise, arvelduste, valuutasuhete valdkonnas. Teiseks, Eesti raha ja krediidisüsteemi juhtimine. Ja kolmandaks, stabiilse raharingluse tagamine.
Täna me võime nentida, et ükski nendest põhiülesannetest ei ole täidetud.
Ja seda mitmel põhjusel. Ühelt poolt ta ei saanudki neid täita, sest talle ei ole loodud ja ta ka ise ei ole loonud neid tingimusi, et neid täita.
Ja teiselt poolt, arvestades tema olukorda praeguses majandussituatsioonis.
Mis puutub Eesti Panga põhikapitali, millest siin on ka eile ja täna juttu olnud, siis ma arvan, et ei saa 400 miljonit usaldada Eesti Pangale, kui tal tegelikult, nagu ka täna välja tuli, puudub oma kontseptsioon. Ikkagi, kuidas edasi minna, kui panka sisuliselt ei ole?
Ja teine probleem, kus hoida neid neljasadat miljonit? Praegune Eesti Panga konto, arvelduskonto ilmselt asub NSV Liidu Elamu-Sotsiaalpanga EV pangaoperatsioonide valitsuses. Nii et sellega me oleks ikkagi need rahad hoidnud Liidu pangasüsteemis.
Härra Otsason oma ettekande alguses mainis, et vabariigis on umbes 15 panka, ja on muidugi kahju, kui Eesti Panga president ei tea täpselt, kui palju on siiski Eestis pankasid, vaid teab umbes. Siit järgmine probleem, et Eesti Pank on orienteerunud praeguse seisuga ikkagi Liidu spetspankadele ja tahab ikkagi eelkõige nendega tegelda. See, et puudub terminoloogia, mis on pank või mis mitte, näitab üheltpoolt pangaseaduse nõrkust, mille Ülemnõukogu eelmine koosseis vastu võttis, ja teiselt poolt – tegemata jäänud tööd, mida oleks Eesti Pank pidanud tegema, tulles täna välja oma ettepanekutega pangaseaduse muutmiseks, kus oleksid ka sees need põhimõtted, millal mingist krediidiasutusest saab pank.
Ma olen ka samal meelel, et me täna väga kergelt ütleme mingi hoiu-laenuühisuse kohta, et see on pank. Siin mainiti, et ainuke kommertspankadest, kes nagu annaks panga mõõdu välja, aga võib-olla ka ei anna, on Tartu kommertspank 100 kliendiga. Tegelikult muidugi on tal kliente rohkem, 100 klienti oli tal pool aastat tagasi.
Mis puutub Liidu pankade ülevõtmisse, siis tuletame meelde aprillikuu lõppu, kui öeldi, et asi on päris hea, et ka Liidu Riigipangaga võib teha vaherahu. Kuid täna oleme jälle fakti ees, et sellestki ei tule midagi välja. Siis tekibki küsimus, et Liidu Agrotööstuspanga Eesti Vabariiklik Pank koos oma allasutustega nõuavad põllumeestelt juba palju kõrgemaid protsente, mis sisuliselt on ju Liidu panga, Liidu Agropanga tulude üks osa. Nüüd me jällegi teenime Liidu pangasüsteemi ja suurendame tema kasumit. Ilmselt oleks Liidu pankade ülevõtmist ja Eesti Maapanga ning Sotsiaalpanga organiseerimist saanud teha siiski teisiti, kuid selle eelduseks oleks olnud arvelduste küsimuste lahendamine. Selle juurde aga pisut hiljem.
Ruumide küsimus on tõesti tõsine küsimus, kuid siin peame selgeks tegema koos sellest tulenevate vajadustega, kas Eesti Pank on keskpank või on ta kommertspanga funktsioonidega, kes hakkab tegelema kommertsoperatsioonidega. Oleks ilmselt mõttekas olnud ka praeguste Liidu spetspankade baasil likvideerida mõni pank ja selle baasil oleks võib-olla saanud ka Eesti Panga ruumide probleemi lahendada. Muidugi, kerkib veel küsimus, kui Tallinna Pank hõikas siin välja, et tema saab need Harju tänava ruumid, siis miks Eesti Pank ei ole neid ruume saanud? Kui keegi täna Otsasoni alluvatest ei saanud sellega hakkama, siis kas härra Otsason on ise käinud linnavalitsuses või härra Savisaarega kõnelemas, et neid asju ikkagi lahendada? Sest üks asi on, elu näitab, saata kiri mingi nõudmisega või saata mingi ametnik neid asju lahendama, ja teine asi on, kui ikkagi antud organisatsiooni esimene mees käib neid asju rääkimas teise organisatsiooni esimese mehega. Nagu ma ütlesin, suhtlemine kommertspankadega on Eesti Panga poolt vähene, rohkem suhtlevad nad suurte Liidu spetspankadega. See on tõesti nii. Kuid niikaua, kuni Eesti Pank ei tee vabariigi arvelduskeskust, ei ole tõesti vahet, kas kommertspangad hoiavad neid reserve Eesti Panga reservkonto peal, mis on Elamu-Sotsiaalpangas või NSV Liidu Riigipangas, ja nii kaua ei saa Eesti Pank mõjutada tõesti krediiditurgu. Nagu siin ka härra Miller mainis, oleks selle arvelduste süsteemiga, alternatiivse arvelduste süsteemiga pidanud alustama juba jaanuarist ja sellest oli ka juttu. Kuigi härra Otsason siin täna ütles, et sellega on alustatud.
Tegelikult asi jõudis olukorrani, kus juba paar nädalat tagasi Käärikul oli kommertspankade poolt organiseeritud töögrupp, et luua siiski alternatiivne arvelduste süsteem vabariigis.
Ma arvan, et Eesti Pank ei saa siin oma süütust tõendada, et arveldustes oleme me nii halvas seisus, kus pankadele ja klientidele ei laeku kuude kaupa miljoneid rublasid. Sest nüüd on olukord selline, et me alles hakkame mõtlema, alustame alternatiivse arvelduste süsteemi tegemisega.
Üheks põhjuseks on ilmselt see, et Eesti Panga nõukogus ei ole vastavaid inimesi ja nende mõjujõud on väga väike, kes on reaalselt tegelenud pangandusega. Sest tahame me või ei taha, panganduse aluseks on arveldused. Aga meie alustasime selle maja ehitamist natuke kõrgemalt. Mis puutub sellesse, et arveldused toimuvad Tallinnas, siis ma arvan, et see andis Eesti Pangale just eelduse (kui oleks baas olnud valmis) võtta need arveldused üle Eesti Panga poolt loodud arvelduskeskusse ja see asi oleks kiirenenud. Nüüd, kui me räägime sellest, et tõepoolest seniajani on Tallinnas dokumendid töötlemata, siis me võime kiruda keda tahes. Kuid me peame mõtlema sellele, kuidas kliente aidata. Eesti Pangal ja kõigil keskpankadel tuleb teha kõik selleks, et dokumendid saaks töödeldud, ka Riigipanga Eesti Vabariiklikus Pangas. Kannatavad ju kliendid. Aga lõppkokkuvõttes kannatame meie. Kuna arved on maksmata, ei tarnita meile ei kütust, paberit ega muud. Sellest tuleb Eesti Pangal aru saada ja vastavalt ka tegutseda.
Välismajandustegevust ei saa siiski Eesti Pank enne reaalselt alustada, kui ta on ette valmistanud mitmeid normatiivdokumente, loonud vastava juriidilise ja ka materiaalse baasi. Ainuüksi korrespondentkonto avamine välispangas ei tähenda veel võimalust välisoperatsioonide tegemiseks klientidele. Kordan veel kord, et Eesti Panga suurim häda ongi see, et töid ja tegemisi alustati valest otsast. Ei saa ju maja ehitamist alustada seintest, katusest. Ilmselt ei ole härra Otsasoni süü, et ta tegelikku pangandust pidi õppima alles Eesti Pangas ja et tihtipeale, nagu ka mujal meie ühiskonnas, osutuvad nõuandjateks mingi ühe suuna esindajad. Ei taheta kuulda teist poolt. Ja antud juhul ongi tekkinud vastuolu Eesti Pangaga, kes koos keskpankadega (agropank, sotsiaalpank) räägib ühte juttu ja ei kuula teist poolt, kommertspankade poolt. On tunda, et nüüd, pool aastat hiljem, on Eesti Pank mõistnud, et arveldused on see panga vereringe, millest oleks tulnud alustada. Siiani me oleme kuulnud ajakirjanduses avalikult ja just härra Otsasoni sõnade järgi tegi ka Ülemnõukogu Presiidium pigem selle otsuse, et oma raha sisse viia 24. detsembril. Täna öeldi siis siin avalikult välja, et oma raha vist ikka ei saa sel ajal tulla.
Nii et kindlat vastust nagu ka ei ole. Ma julgeksin siiski öelda, et tänases poliitilises ja majanduslikus situatsioonis ei ole meil otstarbekas 24. detsembril seda oma raha käibele tuua ja neid kahtlusi, mis mul siiani olid, ei vähendanud ka tänane arutelu.
Kui Eesti Pank arvab, et ta valmistab selle programmi ja need tegevuskavad kõik ette novembriks, siis ta unustab, et rahareform puudutab mitte ainult Eesti Panka ja teisi panku, vaid puudutab ka ettevõtteid, kellel tuleb siis selle aja jooksul, mis jääb aasta lõpuni, teha tohutuid ümberkorraldusi ja ettevalmistusi, alates raamatupidamise aruandlusest, arvestustööde mehhaniseerimisest jne.
Veel majanduslikust baasist. See tuleb ka ettevõtetel teha. Millise kursiga me raha vahetame, see on tõepoolest asi, mis tuleks hoida võib-olla saladuses, kuid vastav süsteem tuleb enne välja töötada.
Eesti Panga nõukogust, millest ka siin on juttu olnud. Tõepoolest, Eesti Panga nõukogus on praegu 3 inimest ja panga nõukogu tööd juhib Rein Otsason, ta on ka president, nii et siin on temal ikkagi küllalt suur osa, kas ta seda tahab tunnistada või ei taha.
Ja lõpetuseks. Rahareform on tõepoolest majandusreformi üks osa, mille eest vastutab valitsus. Ja võib-olla me peame siis oma kontseptsiooni täna ümber mõtlema, et nendes küsimustes, mis puudutavad rahareformi, peab olema juhtiv ja vastutav pool valitsus.
Kuid eelnevatest juttudest ma sain aru, et seda tehakse valitsuse poolt vaid sellel juhul, kui me tunnistame selle olukorra, mis tänaseks on, reaalsuseks ja ei määratle täna enam konkreetset oma raha sisseviimise kuupäeva.
Ja viimane, see puudutab neid otsuste projekte, mis on teile viimastel päevadel laekunud. Ma arvan, et arvestades neid uusi momente, on täna väljapakutav otsus tõepoolest laiem kui ainult Eesti rahale ülemineku ettevalmistamine ning majanduskomisjon peaks nende baasil ette valmistama uue otsuse projekti.
J. Reinson
Lugupeetud Ants Veetõusme, et asjast selget pilti saada, on mul selline küsimus. Kuidas ikkagi oleks saanud Liidu alluvuses olevad agro- ja sotspangad üle võtta teisiti, muidu meil jääb selline ebamäärasus, öeldakse, et oleks saanud, aga ...
A. Veetõusme
Siin on kaks võimalust. Esimene võimalus: kui me oleks tõesti loonud alternatiivse arvestuste süsteemi, millel oleks olnud ainult üks väljund Liiduga, nagu on praegu Riigipangal, siis oleks saanud väga vabalt need eksisteerida. Teine võimalus on ilma suurema kärata, nii nagu praegu küll prooviti teha, muuta Maapank ja Sotsiaalpank kommertspankadeks. Tänase päeva seisuga on ju küsimus ka selles, kas vabariigi valitsus on üldse nõus eraldama neid summasid nende kahe panga põhikirjafondi jaoks, sest Liit annab ju niivõrd vähe. See ei ole küsimus mitte ainult sellest, et kas valitsus tahab, vaid kas valitsusel on võimalus seda teha? Sisuliselt need Liidu pangad oleksid alles olnud, kuid ühel päeval oleksid nad välja surnud. Aga selleks oleks tulnud nii nende pankade juhtkondade, Eesti Panga ja ka valitsuse ühine platvorm välja töötada.
J. Reinson
Ma küsin kohe edasi, kas saab Eesti Pank omaloodud arveldussüsteemi sisse viia praegu tegutsevates Eesti pankades? Ainult ei või ja.
A. Veetõusme
Saab küll.
A. Paju
Kuulates tähelepanelikult kahte eelnevat mängupoolt selles üldises tänases sõnavahetuses, ilmnes, et üks poolaeg oli mäng ühel pool platsi, teine poolaeg oli mäng teisel pool platsi. Meie ees on siin Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuseprojekti 3. punkt, mis eesti rahvale teatab oma rahale ülemineku tähtaja 24. detsembri ebareaalsusest. Sellesse oma rahasse on rahval olnud suurim usk ja lootus. Kui me nüüd ütleme keset suve, et 24. detsember on ebareaalne, kas me kainestame ära inimesed ja nad saavad aru asjast nii, nagu siin kirjas on, või peame me neile objektiivsed ja subjektiivsed tingimused välja tooma, miks on see ebareaalne? Mis te arvate?
A. Veetõusme
Ma arvan, et 3. punkti selliselt otsusesse ei saa võtta. Seda ma ütlesin ka presiidiumis. Ilmselt see tänane arutelu ei jää ainult nende seinte vahele, see läheb ka laiematesse massidesse ja inimeste teadvusesse. Ja võib-olla on parem, kui inimesed saavad reaalsest olukorrast pildi varem, aga mitte 23. detsembril. Ei ole mõtet rahvast lootustega praegu hellitada. Ja kui ta tõesti siiski tuleb, siis on ju ta kingitus rahvale.
A. Paju
Andestage, kas võib siit jätkata küsimust. Aga teie isiklik arvamus? Kas seni just nimelt ajakirjanduses üleval hoitud mõttevahetus nende teemade ümber on adekvaatne tegeliku olukorraga, sest te tunnete ju kõige paremini tegelikku olukorda?
A. Veetõusme
Kas mina nüüd tunnen tegelikku olukorda paremini, ei tea. Ilmselt tõde on ikka seal vahepeal, sest nad on tõesti risti vastukäivad ja ei saa olla tõde ei ühel ega teisel poolel.
Juhataja
Suur tänu, Ants Veetõusme, meil ei ole rohkem küsimusi.
Lugupeetud Ülemnõukogu, enne kui me avame läbirääkimised, tahaksin avaldada juhatusepoolse seisukoha antud päevakorrapunkti arutamisel.
Oleks niisugune soov, et me siiski suudaksime formeerida Ülemnõukogu seisukoha tunni aja jooksul ja ma ootaksin selles küsimuses saadikute ettepanekuid, millal on õige aeg läbirääkimised lõpetada. Samal ajal tahaksin teada, kas Ülemnõukogu aktsepteerib Ants Veetõusme ettepanekut selle kohta, et me otsuse selles küsimuses võtame vastu õhtuse istungi alguses?
Nüüd läbirääkimised. Ma tuletan meelde, et kõnetoolist sõnavõtu pikkus on kuni 10 minutit. Kalju Koha!
K. Koha
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Nagu härra Veetõusme märkis, võlgneb majanduskomisjon teile väikese informatsiooni ja mina kui selle komisjoni sekretär püüan teile anda ülevaate sellest, millega on tegelnud majanduskomisjon tänase päevaprobleemi käsitlemisel.
Esimene kohtumine majanduskomisjonil toimus härra Otsasoni, Eesti Panga presidendiga, 9. aprillil, kus meile esitati Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse projekt vahendite eraldamise kohta oma raha trükkimiseks. Kuna majanduskomisjon oli tookord alles äsja formeerunud ja me ei olnud saanud omavahel korralikult läbi rääkida, siis me otsustasime, et antud küsimus vajab konsulteerimist vabariigi valitsusega. Ja siis võtsime vastu ka otsuse, et me kuulame ära härra Otsasoni, et ta annaks meile informatsiooni Eesti oma rahale ülemineku kohta.
Peale seda, 12. aprillil eraldati presiidiumi otsusega valuutavahendid oma raha trükkimiseks ja komisjonil tekkis arvamus, et antud küsimus on konsulteeritud valitsusega. Komisjonile anti muuseas teada, et kui me positiivset otsust kohe ei tee, siis jääb oma raha trükkimata.
16. aprillil pidi komisjon oma koosolekul nentima, et härra Otsasoniga ei õnnestu meil kohtuda, sest ta on komandeeringus. Ja meie esimesed kohtumised toimusid siis 8. mail ja 15. mail. Ma tsiteerin nende kohtumiste protokolli: „Komisjon, ära kuulanud Eesti Panga presidendi informatsiooni Eesti Panga senisest tegevusest, otsustas kohtuda temaga uuesti ja võtta see informatsioon teadmiseks.”
28. mail arutas meie komisjon uue ühiskomisjoni, mis oli moodustatud presiidiumi 3. mai otsusega, aruannet, mille ühiskomisjon pidi andma presiidiumile 1. juunil 1990. aastal. Loen ette: „Komisjon nentis, et olukord on kriitiline. Ühest küljest Eesti Panga töötingimused ja kaadriga varustamine ei vasta vajadustele, kuid samas ei ole loodud ka tõhusat organisatsiooni, mis teeks tööd paremini probleemi efektiivsemaks lahendamiseks. Eesti Panga nõukogu ei koosne tegelikest majanduspraktikutest, vaid teooriat kandvatest inimestest. Ja komisjon leidis, et Eesti Panga nõukogu liikmete koosseisu tuleb laiendada ja just praktikute arvel. Komisjon nentis, et Eesti Pangal ja Eesti Vabariigi Valitsusel puudub reaalne koostöö.”
Tookord jäi meile mulje, et seda koostöö küsimust mõjutab ka saalidevaheline side. Ja me arvestasime, et kui nad ei suuda omavahel saada head koostööd, siis Ülemnõukogu peab radikaalselt sellesse protsessi sekkuma, tõstatades üles küsimuse Eesti Panga allutamisest Eesti Vabariigi Valitsusele.
6. juunil. Päevakord: 1. Eesti Panga tegevusest Eesti oma rahale ülemineku ettevalmistamisel. 2. Eesti Vabariigi otsusest välisvaluuta reserveerimisest Eesti raha trükkimise eest tasumiseks. Komisjon pidas vajalikuks ära kuulata Eesti Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega ühiskomisjoni aruande Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumis ja härra Rein Otsasoni, panga presidendi, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu täiskogu istungil 13. mail. Ja komisjon oma protokollilise otsusega luges ka Eesti Vabariigi Valitsuse istungil vastuvõetava otsuse õigustühiseks, kuna ta oleks pidanud seda protestima.
Kokkuvõttes teile on kätte jagatud mitmeid dokumente, mitmeid otsuseprojekte. Tahaks juhtida tähelepanu sellele, et see projekt, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuseprojekt, mis on koostatud Eesti Panga poolt, on sisuline ülestunnistus, et see töö, mis oleks pidanud tehtama, on seni tegemata. Lahend on selles, et me peame muutma süsteemi aluseid ja sellest tulenevad ka isikute küsimused.
J. Telgmaa
Lugupeetavad saatusekaaslased, Ülemnõukogu lihtliikmena ma väljendaksin täna olukorda, mis minu arusaamises on hakanud valitsema, sõnaga „segadus”. Sellest annab tunnistust kas või otsuseprojektide paljusus meie laudadel. Ka ei saa aru, kas need on ühe osad või nad kõik välistavad üksteist. Ma lugesin neid kokku neli, see tähendab seda, et neid on vähemalt neli, võib-olla on rohkem ka. Kui neid palju on, siis kaob arvestus ära. Ka täna kuulatud ettekanded ei haaku hästi üksteisega ja seetõttu on kole raske siin paugupealt orienteeruda, teri sõkaldest eraldada. Üks on selge, näib, et valitsus on hõivatud majandusreformi teiste aspektidega sedavõrd, et üks tähtis osa, raharingluse korrastamine, on jäänud mõnevõrra tagaplaanile. Selle tunnistuseks on Eesti Panga probleemi meie istungjärgu päevakorda ilmumine mitte valitsuse initsiatiivil. Ilmselt tuleb nõustuda ka sellega, et ei Eesti Pank, ei tema personal ega härra Otsason isiklikult ei ole ka püüdnud olukorras orienteeruda ega püüdnud teha kõik, et ikkagi väljapääsu leida. Ka minu meelest on silmatorkavalt ebaadekvaatne panganõukogu, seal on ainult viis liiget, needki teadusemehed, ehkki väga tunnustatud ja väga autoriteetsed ja minule isiklikult väga sümpaatsed mehed. Utreerides ütlen, et teadusemees suhtub olukorda alati kui eksperimenti ja võrdselt huvitav on teadusemehele seejuures nii positiivse kui negatiivse tulemuse saamine. Minu kujutluses peaks riigi kõige tähtsama panga nõukogu sisaldama eelkõige meie Eesti riigis kõige autoriteetsemaid tööstus- ja finantshaisid, samuti võtmefiguure valitsusest, mõte, mis on siin juba täna välja öeldud.
Kõige suurem oht, mida Eesti Panga väljaarenematus nüüd kaasa toob, ei ole minu arvates mitte see, et rahvast ei saa rõõmustada ilusate kirjute, tuttavad näopildid peal, kroonidega. Oht on ikkagi selles, et majandusreformi ei saa käivitada, kui ei ole selleks vajalikul määral korrastatud raharinglus. Niisugune on mõtete pundar. Ja sellelt pinnalt teeksin paar ettepanekut. Et mitte langetada täna eriti detailset otsuseprojekti, milleks me ei ole lihtsalt suutelised. Õigemini, vähesed meie hulgast on suutelised haarama niivõrd sügavat ja laia ja eriteadmisi nõudvat probleemi. Selle tõttu ma pean vältimatuks esimest ettepanekut. Avalikustada olukord rahva jaoks igakülgselt, mitte kellestki ainuisikulist patuoinast tegemata. Teha teatavaks Eesti Panga olukord seoses majandusreformiga, kuivõrd üks on sõltuvuses teisest. Ma usun, et mõistetakse, mida ma tahtsin ütelda. Teiseks on mul ettepanek võtta täna räägitu siin teadmiseks ja, kolmandaks, nõustuda ühes neist paljudest projektidest pakutuga, et majanduskomisjonil tuleb see probleemistik sügiseks hästi läbi töötada ja anda asjale selline kuju, mis oleks meile kõigile siin arusaadav, ja tulla raharinglusküsimuse, ma rõhutan, terve raharinglusküsimuse, mitte ainult Eesti Panga küsimuse juurde, tagasi kohe sügisel. Ma tänan!
I. Raig
Austatud spiiker, austatud rahvasaadikud ja külalised, kes tunnevad huvi panga tegevuse vastu. Ma tulin siia kõnepulti keeruliste tunnetega. Ma tahaksin teie tähelepanu kõigepealt juhtida sellele, et küsimus ei ole ju vaid Eesti Pangas, vaid küsimus on kogu Eesti pangasüsteemis, tema valmisolekus minna üle turumajandusele, s.t. küsimus on kogu meie tulevikus, kogu meie rahvamajanduse edendamises. Tooksin ühe väikese analoogia, kui käsumajanduse tingimustes panga funktsiooni võis võrrelda maksa või kopsu funktsiooniga inimese juures, siis uutes tingimustes peaks pank täitma vereringe rolli, kui mitte aju rolli, s.t. ta peab olema tunduvalt dünaamilisem, peab olema paindlikum, peab olema aktiivsem, ta peab panema kogu majanduse käima. Sellest tingitult ongi mul tekkinud kahtlused, millest rääkisin juba eelarve puhul. Kui me loodame, et Eesti Pank peaks olema see generaator, kes meie majandust viib turumajandusele, siis praegu talle eelarvest eraldatud 51 tuhat rubla palgafondi on vaevalt 25 inimese jaoks. Tekib tõesti kahtlus, kas need 25 inimest, kellest veel pooled on tehnilised, suudavad seda rolli täita. Tänahommikuse istungi ajal, ma pean silmas eelkõige härra Otsasoni ja teisi esinejaid, see suhtumine või mure süvenes. Allub ju Eesti Pank vastavalt pangaseadusele vaid Eesti Vabariigi Ülemnõukogule ja seetõttu oleme meie siin teiega koos vastutavad Eesti Panga tegevuse eest, oleme vastutavad Eesti majanduse ülemineku eest turumajandusele ja Eestis uute rahandussuhete tekkimise eest.
Kriitika Eesti Panga tegevuse kohta kokkuvõtlikult öeldes on kahesuunaline. Kõigepealt Eesti valitsuse poolt. Siin on põhiprobleemiks Eesti Panga, ma ei tahaks ütelda, soovimatus, võib-olla on siin õigem mõni teine sõna, teha koostööd valitsusega, et kujundada siiski ühtset poliitikat Eesti Vabariigi Valitsuse majandusprogrammi elluviimiseks. Eesti Pank ei ole saavutanud ka edu läbirääkimistel Moskvaga. Teatavasti NSV Liidu Riigipank ei tunnusta seniajani Eesti Panka. Eesti Panga tegevust kritiseerivad ka teised vabariigi pangad, eriti kommertspangad. Eesti Pank ei ole poole aasta jooksul suutnud hakata tegutsema keskpanga funktsioonides, puudub sisuline koostöö teiste Eesti pankadega – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu majanduskomisjon on nagu pandud vahendaja rolli valitsuse ja Eesti Panga vahel, mis on, ütleksin, väga tänamatu roll. Ma üldse ei tahaks siin esineda, seda enam, et ma meenutan head koostööd härra Otsasoniga Majanduse Instituudi päevilt paar aastat tagasi. Kuid Ülemnõukogu saadikuna pean ma selle rolli endale võtma, sest nagu ma ütlesin, see ei ole isikute küsimus, see ei ole ainult Eesti Panga küsimus, see on ikkagi kogu meie majanduse tuleviku küsimus. Mida tegelikult tahtis Ülemnõukogu majanduskomisjon? Me tahtsime teada panganduse kohta, me ühinesime nende ekspertide 38 küsimusega, mis pidid andma selgust selle kohta, kuidas ikkagi Eesti Pank funktsioneerib, kuidas pangasüsteemi tahetakse ümber kujundada. Härra Otsason ütles, et ma võtsin ainult ühest koosolekust osa, sinnagi hilinesin – see oli õige, kuid härra Otsason kahjuks ei tea, et sellel teemal on toimunud mitmeid teisi kohtumisi, kust tema pole osa võtnud. Rahandusministeeriumis olid kohtumised, kus Eesti Panga spetsialistid olid kohal ja nad ei suutnud küsimustele vastata, mida esitasid nii rahvasaadikud kui mitmete teiste keskasutuste töötajad majandusministeeriumist ja mujalt. Eesti Panga poolt on ilmutatud teatud lugupidamatust rahvasaadikute vastu, pole vastatud ametlikule arupärimisele. Nii olemegi sellises situatsioonis, et meil ei ole täpselt teada olukord. Me loeme juba rohkem kui pool aastat, näeme fotosid, kuidas panga president kummardub uute Eesti rahade kohale ja see on ka peaaegu kõik, mida rahvas Eestis panga tegevusest teab.
Samal ajal on Eesti Panga presidendilt ilmunud väga häid teoreetilisi artikleid. Näiteks, ma juhin tähelepanu kas või sõnavõttudele rahvaettevõtte kohta, kus ma tema kriitilise seisukohaga praktiliselt täielikult ühinen. Kuid samas see ei anna mulle veel vastust Eesti Panga kohta. Sellepärast siis esitasime uuesti küsimused ja sedakorda 10 rahvasaadiku allkirjaga, et võib-olla on siis, kui üks rahvasaadik ei suuda äratada lugupidamist, võib-olla Eesti Panga juhtkond peab siis lugu rahvasaadikute grupist ja suvatseb vastata. Kahjuks ei tea, kuhu see arupärimine on jäänud, mida esmaspäeval Ülemnõukogu esimehe asetäitjale sai antud, ja veel mitmes eksemplaris.
Loodan siiski, et rahvasaadikud mind selles toetavad, et lugupidamatuse pärast rahvasaadiku avalduse suhtes ei oleks vaja teha panga presidendile edaspidi etteheidet.
Ma ei hakka teile ette lugema neid küsimusi, mis sisalduvad arupärimises, neid oli neli, mõnedes olid ka alapunktid. Ma ühinen siin härra Telgmaa ettepanekuga, et me ei saa täna mingisugust otsust vastu võtta, meil pole selleks piisavalt informatsiooni. Küsimustele on vastamata. Viimane, neljas küsimus arupärimises seisnebki selles, kas on olemas vastused 38 eksperdi küsimusele pangasüsteemi kohta ja millal nende vastustega saab tutvuda Eesti Vabariigi Ülemnõukogu. Ma jään selle küsimuse juurde, paluksin, et mind rahvasaadikud toetaksid, et nendele 38 küsimusele antaks vastused.
Ja viimane ettepanek on mul selline, et oleks vaja siiski muuta pangaseadust ja ajutiselt üleminekuperioodi ajaks Eesti Pank allutada Eesti Vabariigi Valitsusele selleks, et Eesti Pank ja vabariigi valitsus ja teised keskasutused saaksid teha Eesti Pangaga koostööd senisest paremini ja et me saaksime üleminekut turumajandusele kiirendada.
Ü. Uluots
Lugupeetud spiiker, lugupeetud seadusandjad! Mind tõi siia pulti üksainus küsimus. Kas meil on vabariigi keskpank või ei ole? Ma olen püüdnud sellele küsimusele leida vastust. Ja ei ole vastust saanud umbes 9 kuu vältel. Asi on nimelt selles, et mul oli au olla Eesti Panga sündimise juures. Siin saalis on veel paar inimest, kes need sünnitusvalud üle elas, ja üldise eufooria taustal olid siis mõningad kained pead, nende hulgas endine rahandusminister Mändmaa ja veel mõni mees, kes kahtlesid selles ettevõtmises. Mitte teoreetiliselt, vaid praktiliselt. Ja nende meeste ette kerkis praktiliselt kolm probleemi: kuidas luua panga põhikirjafond, kust võtta see raha või väärtused? Teiseks, kust võtta panga põhikapital? Ja kust võtta panga valuutareserv? Ilma nende kolme finantskomponendita ei ole panka. Ilma nende finantskomponentideta ei suuda keskpank garanteerida ei oma raha ega tehinguid, mida me teeme nii itta kui läände.
Kes on natukene kursis majandusega, äriga, teavad, et paljud ärid tehakse krediidil ja krediidil peab olema garant ning garandiks peaks meil antud juhul olema Eesti Pank. Aga härra Otsasonil ei ole praegu rohkem midagi kui nimi, kaks tuba ja palgafond. Ja siis veel küsida, kas meil on pank või ei ole panka? Minu arusaamise järgi meil veel Eesti Panka ei ole. Aga samal ajal me küsime siiski Otsasoni ja tema meeskonna käest tegutseva panga funktsioone. Mis puutub garantiidesse ja Eesti rahasse, siis on minu arvamus selline, et kui see raha oleks meil praegu siin, siis tuleb ta peita sügavale maa alla, et keegi ei teaks, kus ta on ja et ta üldse on olemas. Sellepärast, et sellel rahal ei ole panga garantiidega loodud katet. Ja see raha ei maksaks isegi nii palju, kui palju maksab see paber, mille peale ta on trükitud. Ta on hullem kui Judenitši raha ja hullem kui esimese Saksa okupatsiooni ajal ajalehepaberile trükitud Ostmark. Ja kui me selle välja laseme, siis me petame oma rahvast, sest see raha oleks odavam kui praegune vene rubla. Ja inflatsioon närib tema natukese ajaga pulbriks ning hr. Otsasonil tuleb võtta prügikühvel ja luud ning see prügi välja pühkida.
Nüüd edasi. Pangaseadusega me allutasime panga Ülemnõukogule. Sellega me võtsime ka endale vastutuse Eesti Panga tegevuse eest. Ja antud situatsioonis on majanduskomisjoni olukord täiesti ebamäärane ning mul on kahju hr. Veetõusmest (täna ma ütlen härra, eelmine kord ütlesin seltsimees ja hr. Jürjo lubas mind karistada selle eest). Härra Veetõusme komisjon ei saa muutuda administratiivüksuseks, kes hakkab kamandama Eesti Panka ja kontrollima tema igapäevast tegevust. Ei ole hr. Veetõusme komisjoni asi see, et hakata välja mõtlematust võtta Eesti Pangale põhikirjafond. Ei ole tema asi hakata reguleerima valuuta liikumist vabariigis, et ta koht oleks meie keskpangas ja jääkfond moodustaks meie valuuta garantiifondi. Muuseas, vist hr. Miller ütles mulle eile, et praegu on meil 11 miljonit Soome marka praktiliselt vist valuuta reservis ja samal ajal 25 miljonit Soome marka tiirleb Tallinnas ja vabariigis mööda musta turgu. Küsin, kelle käes on siis meie finantsgarantiid, sulide ja spekulantide või vabariigil Ülemnõukogu ja tema panga käes?
Otsasoni kõige suurem süü on selles, et selle asemel, et ette valmistada reguleerivaid ja kohustavaid dokumente ning tulla Ülemnõukogusse ja meie abil kohustada neid, kes on kutsutud ja seatud seda tööd tegema, kirjutab ta artikleid. Artiklid on head. Tõesti, keel on hea, lauseehitus on hea, mõtted on head, kõik on hea. Aga neid ei ole tarvis. Meil oleks ammu siia vaja reguleerivate dokumentide projekte selleks, et me võtaksime vastu otsused, ja kui Ülemnõukogul vähegi jõudu on, siis paneb ta tööle need, kes seda tegema peavad.
Nii, järgmine asi. Ma veidi hilinesin ja vabandan, kui ma kordan kedagi. Minu arusaamise järgi tuleb pangaseaduses teha vähemalt üks kõige kiirem parandus. See on lahutada panga nõukogu ja panga direktori funktsioonid. Ja seda kõige kiiremas korras. Pangaseadus vajab parandamist, kuid seda tuleks teha kõigepealt. Vastasel juhul meil panga üle mingit kontrolli ei ole. Majanduskomisjon ei saa ju ometi seda teha. Sellisel juhul nõukogu hakkaks kontrollima panga direktsiooni tööd ja sellest tuleks suurt abi. Hüüd hr. Raigi ettepanek, et pank allutada valitsusele. Muuseas, Ülemnõukogu kõnepult ei ole koht, kust levitatakse kuuldusi. Aga mõnikord tuleb need asjad välja öelda. Minu kõrvu on ammu valitsusringkondadest jõudnud sõnumid, et on öeldud – andke pank valitsusele. Hr. Raig ütles sellesama välja. Mina olen sellele vastu. Pank peab jääma seadusandjate kontrolli alla ja samuti vabariigi finantsid. Ja meil ei jää täna arvatavasti mitte midagi muud üle kui tõesti lõunavaheajal istuda kokku, teha valmis otsuse projekt. Range projekt, kohustades kõiki: panka, valitsust, rahandusministeeriumi ja ma ei tea keda veel ning anda neile teatud tähtaeg. Ja kui selleks ajaks tõesti midagi ei liigu, siis tuleb võtta käsile personaalküsimused ja andke andeks, ma muutun vulgaarseks, tuleb hakata päid raiuma. Ma lõpetasin.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud peaminister, head kolleegid! Härra Enn Põldroos on siit puldist mitu korda öelnud, et ühe või teise küsimuse puhul on tal saalis häbi olla. Ausalt öeldes, tänane istung on äärmiselt piinlik ettevõtmine Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võrratus ajaloos. Loodame, et taoline mõttevahetus jääb viimaseks.
Personaalküsimuste toomine nii kõrge institutsiooni ette kui on Eesti Vabariigi Ülemnõukogu on siiski ikkagi kurjast. Omavaheliste arusaamatuste klaarimine võiks toimuda hoopis kuskil mujal. Meil on täna valitsenud siin saalis lasteaiamentaliteet ja kättemaksmise iha. Olgu see viimast korda, tahaks ma loota.
Kuid panganduse asjad on tõsised asjad. Poliitika ja eetika normidest kinnipidamine panganduses on äärmiselt oluline. Toon teile ühe näite, mis panganduse autoriteeti mitte üksi minu, vaid ka paljude teiste inimeste silmis on kõigutanud. Pidasin väga lugu Tartu pangast. Eesti Ettevõtjate Erakond oli valmis avama oma arve Tartu pangas. Kuid pärast „Edasis” loetud artiklit Rein Otsasoni kohta, milles Tartu panga juhid oma intrigeerivaid mõtteid avaldasid, on seisukohad muutunud. Kui pankurid tegelevad intriigidega, kui nad omavahelisi suhteid klaarivad ajakirjanduse vahendusel, siis seda panka usaldada enam ei saa. Mujal maailmas läheks niisugune pank otsekohe pankrotti, sest hoiustajad ja kliendid pööraksid talle selja.
Täpselt samasugune lugu on meil ka Eesti Panga ja valitsuse suhetes. See on põhimõttelist laadi lugu. Head kolleegid, üheski riigis ei ole riigi keskemissioonipank täiesti omaette institutsioon ega ela sõltumatult valitsusest ja parlamendist. Täiesti selge on, et valitsus viib oma mõtteid, tahtmisi, majanduse struktuurimuudatusi ellu nimelt oma rahakoti kaudu ja seda rahakotti hoitakse keskpangas. Ma ei näe mingit põhjust, et üleüldse diskuteerida teemal, kellele Eesti Pank allub. Kui me tahame luua omale tugeva keskemissioonipanga, milline juba on võtnud endale ülesandeks anda välja rahatähti, trükkida raha ja tegelda krediidi andmisega kommertspankadele, need on aga täiesti iseseisvad ja ei allu mitte kellelegi, siis ei ole alluvus- ja koostöösuhetes mingi küsimus. Loomulikult kulgevad Eesti Panga vahetud töösuhted valitsuse kaudu, loomulikult arvestab Eesti Pank valitsuse seisukohti, viib neid ellu. Siin ei ole mitte midagi diskuteerida.
Mul on ettepanek. Lähtudes sellest otsuseprojektist, mis meile siin saalis jagati välja kell 9.10. See on arvatavasti kõige viimane nendest otsuseprojektidest, mis meile on antud. Selles on viis punkti. Mul on ettepanek jätta otsusest ära esimene, teine ja kolmas punkt. Need, kus me mõistame Eesti Panga hukka, tahame võtta kellelgi naha seljast, hävitada, lõhkuda ja purustada. Paneme nende asemele ühe punkti. Võtame tänase informatsiooni teadmiseks. Otsuses olgu konstruktiivsed punktid, s.t. mida on tarvis tulevikus teha.
Olgu siis pealegi Ülemnõukogu täna arbiteriks Eesti Panga ja valitsuse vahelistes suhetes. Aitame neil saavutada uuesti tööalast kontakti. Kahtlemata on meil vaja tugevat keskpanka. Vajame panka, milline oleks valmis võitlema ka keskvõimuga, sest minu meelest on põhjendamatu süüdistus Eesti Pangale, et ta ei ole pidanud läbirääkimisi Moskvaga. Ega olulisi läbirääkimisi ei ole pidanud ka Ülemnõukogu juhtkond ega ka valitsus. Meie tahe on, et läbirääkimised toimuksid. See olukord, mis Eesti Panga ümber on tekkinud, väljendab hästi üldist poliitilist olukorda Eestis. Aitäh.
I. Toome
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Ka mul on täna ebamugav tunne juba hommikust peale, sest enne Ülemnõukogu istungit toimus Ülemnõukogu Presiidiumi istung, kus me juba ei tea mitmendat korda tulime täna arutelu all oleva ebamugava küsimuse juurde tagasi. Ma usun, et nii presiidiumi liikmed kui ka teie siin saalis tõdete, et me tegeleme asjaga, millega oleks pidanud juba hea hulk aega tegelema Eesti Pank ja valitsus pidevalt, ühiselt ja igapäevaselt, küsimusega, mis peaks kindlustama kahe osapoole viljaka koostöö produktiivse, konstruktiivse ühistegevuse. Kahjuks, nagu näete, lõppes fiaskoga eelmine Ülemnõukogu Presiidiumi katse, kui ta 3. mail võttis vastu Ülemnõukogu Presiidiumi otsuse, millega kohustas kaks osapoolt välja töötama konkreetse Eesti rahale ülemineku tegevuskava, mis annaks rahvale ja meile, saadikuile kindlustunde ja veendumuse, et tõepoolest tahetakse Eesti majandust reformida ja lahendada selle reformimise jaoks täna minu arvamist mööda küsimus number üks – Eesti üleminek oma rahale. See aga tähendaks, et me hakkame tegelikkuses tõepoolest tegelema rahanduse, raharingluse ja rahasüsteemi reformimisega. Minu jaoks ei ole see pelgalt retooriline küsimus, vaid see küsimus puudutab kõiki meid, kogu rahvast.
Järgmine küsimus. Kes peab koordineerima majanduspoliitikat riigis, ja antud juhul viima ellu majandusreformi? Minul ei ole sellele raske vastata. Selleks saab olla ja peab olema selle riigi valitsus. Valitsus vastutab majanduspoliitika elluviimise eest ja teised toetavad teda selles. Ma ühtin Tiit Made äsjaöeldud seisukohaga, et Eesti Pank peab loomulikult tegema valitsusega tihedat koostööd tema programmiga paikapandud majanduspoliitika elluviimisel. Majandusreformi saab ellu viia vaid teatud eeldustel ja tingimustel. Kas meil on need tingimused siin Eestimaal täna olemas? Arvan, et ei ole. Ma ütlen võib-olla ühe väga ränga tõe välja, kuna me ei arvesta eelöelduga. Me teeme siin Eestimaal täna väga paljusid asju mängult. Võtame vastu seadusi mängult, viime neid ellu mängult, teeme Eesti Panka mängult, nõuame temalt tulemusi mängult jne. Kas me oleme suutnud näiteks Ülemnõukogu ja valitsusega kindlustada majandusreformi poliitiliselt? Ma arvan, et ei ole. Kas on olnud võimalik meie valitsusel ja Eesti Pangal viia ellu kõiki neid ilusaid kavasid, mida me nii osavalt formuleerides oleme pannud nii mõni kord paberile? Ma arvan, et ei ole.
Kas Eesti rahale ülemineku programmi elluviimiseks peavad olema eeldused ja tingimused? Peab olema ka teatud kokkulepe keskvõimuga. Mingi eeldus selleks hakkas tekkima 27. novembril 1989. aastal, kui Moskvas sai vastu võetud NSV Liidu seadus Balti vabariikide isemajandamisest. Nagu teame, seda ellu ei olnud võimalik mitmel põhjusel rakendada, kuna NSV Liidu keskorganid ei ole pööranud seda seadust täitmisele, ei ole andnud see ka valitsusele ja ka Eesti Pangale võimalust tegutseda nii, nagu me m.a. novembris valitsuses kavandasime. Ma pean siin tegema möönduse. Ka mina tunnen nende tegematajätmiste suhtes oma süüd kui eelmise valitsuse juht. Kui me kavandasime m.a. 20. novembril oma rahale minekuks vajalikku programmi ja võtsime vastu ka vastavasisulise otsuse, siis ei olnud meil kellelgi kahtlust, et see viiakse ellu ja et seda tööd peaks suunama valitsuskomisjon eesotsas rahandusministriga. See programm, mille väljatöötamisest võtsid osa valitsuse esindajad ja pankade tegelased, on jäänud paljus täitmata. Mida nüüd ette võtta? Olgem konstruktiivsed ja katsugem edasi minna. Jätkem süüdistav ja süüdlasi otsiv meeleolu eilsesse. Sest nõndanimetatud süüdlasi on palju. Ma võin üles lugeda väga mitmeid. Süüd on minu enda juhitud valitsusel, nähtavasti ka praegusel valitsusel, Eesti Pangal jne. Ma olen nõus nendega, kes siit kõnetoolist väitsid, et ei maksa hakata otsima süüdlast Eesti Panga näol. Süüdistada näiteks teda kas või selles, et teda ei tunnista Liidu Riigipank. Kas on Moskvas meie Ülemnõukogu ja valitsuse seadusi ja otsuseid ilma võitluseta tunnistatud? Mul on väga konkreetne ettepanek. Pärast presiidiumi istungit kaalusin ma hulk aega seal öeldut ja ma tuleksin teie ette välja järgmiste ettepanekutega. Arvestades senist poliitilist ja majanduslikku arengut Eesti Vabariigis ja NSV Liidus ning selle tulemusena kujunenud olukorda Eestis, tuleks Ülemnõukogul oma otsuses konstateerida, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Vabariigi Valitsus ei ole kindlustanud tänaseks poliitiliste garantiidega Eesti rahale üleminekut. Me peaksime konstateerima samuti, et Eesti Pank ei ole suutnud välja töötada Eesti rahale ülemineku sisulist programmi, mis kindlustaks meile veendumuse, et Eesti rahale üleminek on reaalne 24. detsembril 1990. aastal. Ma arvan, et me peaksime oma tänases otsuses konstateerima ka seda, et Eesti Vabariigi Valitsus ei ole kindlustanud Eesti rahale üleminekuks vajalikke majanduslikke ja organisatsioonilisi tingimusi. Ma arvan samuti, et me peame täna võtma vastu ainuvõimaliku otsuse, mis sai välja pakutud juba presiidiumi istungil ja mis leidis toetust sõnavõttudes siin saalis. Me peame kinnitama Eesti Vabariigi Valitsuse Eesti rahale ülemineku koordinaatoriks ja andma Eesti Vabariigi Valitsusele ülesande koostöös Eesti Pangaga valmistada ette ja esitada mingiks konkreetseks tähtajaks Eesti Vabariigi Ülemnõukogule Eesti rahale ülemineku uus tegevuskava, loomulikult selline, mida nad peavad reaalseks ja kus on ära toodud tähtajad ja vastutajad. Seejärel vaataksime selle tegevuskava läbi presiidiumis ja pärast Ülemnõukogus. Samuti ma arvan, et meil tuleb anda ülesanne Eesti Pangale koostöös valitsusega esitada Eesti Vabariigi Ülemnõukogule ettepanekud ja täiendused Eesti pangaseaduses ja Eesti Panga põhikirjas vajalike muudatuste tegemiseks. Nendega tuleks neis dokumentides fikseerida üleminekuperiood ja sellest tulenevad ülesanded. Ma toetan Ants Veetõusme ettepanekut, et Eesti Panga nõukogusse tuleks täiendavalt viia Ülemnõukogu Presiidiumi meie poolt soovitatud isikuid. Praegusest viiest inimesest on panga nõukogus vähe. Pangaseaduses on kirjas, et nõukogus olgu vähemalt viis inimest. Ja lõpetuseks. Anname Ants Veetõusme juhitud komisjonile ülesande teha paari tunni jooksul tööd ja tulla veel täna meie ette lõpliku otsuse projektiga. Me peame selle küsimuse täna otsustama. Ärgem lükakem seda edasi homsesse. Minu meelest me oleme selleks pädevad, et sellist tähtsat otsustust eesti rahva ja tema vabariigi ja valitsuse seisukohalt võtta vastu täna. Tänan!
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised panganduse teemadel? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 73 saadikut, vastu on 4 saadikut, erapooletuid on 2.
Lugupeetud Ülemnõukogu, ma usun, et ei ole vastuväiteid majanduskomisjoni esimehe Ants Veetõusme ettepanekule, et õhtuse istungi alguses me võtame vastu otsuse panganduse kohta. Seoses sellega oleks mul ettepanek ettekandjatele, et nad oma lõppsõnad, kui nad seda soovivad, võiksid ka esitada õhtusel istungil. Ei ole vastuväiteid?
A. Veetõusme
Härra juhataja, ma arvan, et me peaksime ikkagi lõppsõna enne ära kuulama, see on vajalik otsuse projekti valmimiseks.
Juhataja
Suur tänu! Sellisel juhul, nagu lugupeetud saadikud võivad veenduda, tuleb meil lõppsõna kuulata ära peale vaheaega, mis meil varsti algab. Seniks mõned informatsioonid.
Minul on üks kiri, mille ma pean ette lugema. Tiit Made esitas küsimuse, miks aktsiisimaksu seaduse arutamisel ei viibinud istungite saalis rida ministreid. Ei mõista põhjust, miks valitsuse juhile või Ülemnõukogu spiikrile esitatud küsimustele peab vastama keegi istungite saalist, saadikutest, näiteks härra Veetõusme kui majanduskomisjoni esimees. Palun vastust Edgar Savisaarelt, miks aktsiisimaksu seaduse ja eelarve arutamisel ei olnud istungite saalis kompetentseid valitsuse liikmeid? Niisuguse küsimusega on minu poole pöördunud Lääne-Virumaa valijad.
Üks niisugune teema veel enne vaheaja kuulutamist. Andku see mõtteainet ja ma ootan ettepanekuid. Meil on vaja, lugupeetud saadikud, vastu võtta otsus puhkusele mineku kohta. Kui ollakse nõus, kui Ülemnõukogu seda aktsepteerib, minupoolne ettepanek oleks selline, et me võtaksime vahetult enne lõunavaheajale minekut selle otsuse vastu, väljaspool päevakorda. Kui on teisi ettepanekuid, siis palun teha.
E. Savisaar
Ma tänan, härra Tiit Made, väga huvitava küsimuse eest! Ma siiski eelistaksin suhelda Virumaa valijatega ilma vahendajateta ja ma vastan neile hea meelega ise.
Т. Made
Kahtlemata te suhtlete Lääne-Virumaa valijatega ise, kuid mitte kõigiga. Ma võtaksin pool bülletäänidest oma kanda, kuid nüüd küsin ma kui Ülemnõukogu saadik teilt sama küsimuse. Miks ei olnud saalis aktsiisimaksu seaduseelnõu arutamisel majandusministrit, kaubandusministrit ja teisigi, keda ma seal nimetasin? Ja miks eilsel eelarve projekti arutamisel ei olnud saalis peale rahandusministri ühtegi valitsuse liiget, sealhulgas ka majandusministrit, keda peaks eelkõige huvitama eelarve küsimused ja need mõtted, mida siin saalis välja öeldakse?


Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmete puhkuse kohta
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, ma kuulsin saalist niisugust ettepanekut, et puhkuse otsus võtta vastu praegu ja väljaspool päevakorda. Lugupeetud Ülemnõukogu, lubage ette lugeda otsuse projekt!
„Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmete puhkusest.
Määrata Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmetele korraline puhkus alates 2. juulist 1. augustini.”
P. Jermoškin
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud saadikud! Mulle tundub, et oleks parem, kui me üldpuhkuse küsimuse lahendaksime pärast vaheaega, sest enne otsuse vastuvõtmist me peame lahendama enda jaoks küllaltki paljud, puhtelukondlikud probleemid, mis erutavad kõiki saadikuid.
Juhataja
Mis nüüd saab? Ma olen kimbatuses, sest puhkuserahade maksmine hakkab toimuma lõunavaheajal, kui me otsuse vastu võtame. Ja kui me ei võta, saate ise aru.
T. Käbin
Sõltumata sellest, kuidas küsimus otsustatakse, tuginedes tööseadusandlusele reserveerime endale õiguse loobuda puhkusest.
J. Põld
Mul on teile ettepanek selles päevakorrapunktis teha nimeline hääletus. Ma ühinen Tiit Käbini arvamusega.
V. Lebedev
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Võib-olla me võtame vastu otsuse selle kohta, et minna puhkusele, selleks et tõesti mitte kinni hoida raamatupidamist ja saada kätte puhkuserahad. Teine moment. Mõnedel minu kolleegidest on juba muretsetud augusti kuuks tuusikud, need on head tuusikud, puhata on vaja. Seniajani kahjuks nii valitsus kui ka Ülemnõukogu ei ole kindlustanud saadikuid tuusikutega sanatooriumidesse või puhkekodudesse. Paljud minu kolleegid muretsesid need endile ise. Ma nõustun sellega, et saada täna kätte puhkuse raha, puhkusele aga minna kuskil juuli lõpus.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, head kolleegid! Ka panin selle küsimuse vist küll oma kergeusklikkusest niimoodi teie ette. Ilmselt oleks tulnud see lülitada päevakorda. Edgar Savisaar!
E. Savisaar
Ma hea meelega ühinen lugupeetud rahvasaadik hr. Made katsetega algatada meie dialoogi üle saali, kuigi me tegelikult oleme naabrid. Ma tahaks öelda kolm momenti seoses selle küsimusega, mille ta esitas ja millele ma hea meelega kohe vastan. Esimene moment, valitsuses on olemas oma tööjaotus, valitsuse liikmed olid komisjonides sedavõrd, kuivõrd neid paluti sealt osa võtta ja ma ei näe põhjust nende pidevaks viibimiseks istungite saalis, sest seaduste läbiarutamine ja vastuvõtmine on pidev protsess. Ei saa nõuda seda, et valitsus peaks pidevalt siin olema. Teine moment: on väga hea, et hr. Made muretseb sellepärast, et me oleksime kursis nende väärtuslike mõtetega, mida siin on algatatud. Need mõtted on väga olulised, valitsus on nendega kursis stenogrammide kaudu ja ma võin teile kinnitada, et hr. Made mõtetele pööratakse erilist tähelepanu. Ja kolmas moment, ma ei tea, millise dokumendiga on praegu reguleeritud see kategooriline nõudmine, mida meile praegu esitati valitsuse liikmete viibimise kohta Ülemnõukogu istungitel. Kui seda tehtud ei ole, siis ma saan aru, et tegemist on hr. Made isikliku arvamusega, millele ma ka vastasin. Ja kui Ülemnõukogu mõned saadikud soovivad järjekordselt demonstreerida oma võimu, siis nad võivad muidugi seda teha. Tekib aga küsimus, millal siis valitsus oma tööd teeb? Tänan teid!
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Ma panen siiski selle otsuse teie ette hääletamisele. Tööseadusandlus näeb ette küll puhkuse, kuid puhkuse alguse ja lõpu ikkagi määrab ära Ülemnõukogu. Kes on minu poolt loetud otsuse poolt? Palun hääletada! Selle otsuse poolt on 70 saadikut, vastu 2, erapooletuks jäid 7. Otsus puhkuse kohta on vastu võetud. Täna õhtusel istungil otsustame erakorralise istungi saatuse. Ja nüüd vaheaeg, 12.25 hakkame taas tööle.
V a h e a e g


Panganduse momendiolukorra ja Eesti rahale ülemineku programmi täitmise käigu kohta
Juhataja
Kohal on 79 saadikut, puudub 26. Kas panganduse päevakorrapunktis ettekandjad soovivad lõppsõna pidada? Rein Otsason!
R. Otsason
Tänan kõiki sõnavõtjaid tähelepanu eest pangaküsimuse suhtes, millistest ajenditest nad selle juures ka ei lähtunud. Tänan eriti neid, kes püüdsid vähendada konflikti ja suunata ettevalmistatavat otsust konstruktiivsele lähenemisele tuleviku parandamise suunas. See on põhiline, mis ma tahtsin öelda, kuid ma pean ütlema siiski kaks asja.
Ma olin natuke imestunud, kui ma kuulsin härra Milleri teadet, et Eesti Pangale on eraldatud 30 tuhat rubla arvelduste korraldamiseks. Ma arvan, et see summa on eraldatud Nõukogude Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklikule Pangale ja on näide sellest, kuidas me tänu niisugusele finantspoliitikale hakkame oma vabariigi eelarvest toetama Nõukogude Liidu Riigipanka, samal ajal kui tegelikult seda tööd teevad meie inimesed. Teiseks ma olin imestunud, kui ma kuulsin härra Millerilt seda, et arveldused Moskvast on üle tulnud. Praegu on arveldused nii segamini, et nad on Tallinnas, on Moskvas, meie inimesed veelgi töötavad Moskvas, et neid arveldusi korda teha.
Ma peaksin ütlema veel ühe poleemilise lause ka härra Veetõusmele. Veetõusme vastandab kommertspanku ja spetsialiseeritud panku, nimetades viimaseid üleliidulisteks pankadeks. Ma tahaksin, et kõik me mõistaksime, et nii Nõukogude Liidu pankade spetsialiseeritud pangad kui ka nn. kommertspangad on kommertspangad, see on valesti väljakujunenud termin, mille järgi nimetatakse kommertspankadeks kooperatiivpanku, mõlemad nad tegelevad kommertstegevusega. 96,6% klientidest teenindatakse meie kolme suurema panga poolt. Kas nüüd tõesti Eesti Pank, tema sõnade järgi, peab hakkama tegelema selle 3,4%-ga ja mitte hoidma oma tähelepanu keskpunktis 96,6%? Ma pean ütlema, et selline lähenemine ei ole õige. Samuti pean Veetõusme sõnavõtu kohta avaldama imestust, et nii lihtsalt saab lahendada nende pankade ületoomise küsimust Eestisse. Kui me oleksime läinud seda teed, et lasknud välja surra nendel pankadel, sotsiaal- ja maapangal siin, siis me oleksime jäänud ilma ka hoonetest, sest hooned on nende bilansis, me ei oleks saanud ja ei saaks nende põhikapitali, millest on meil nii suur puudus. Pankade ülevõtmine ei ole nii lihtne küsimus. Kuid olgu see öeldud möödaminnes.
Ma tahan veel lisada ainult üht: ma oleks väga rõõmus, kui meie eesti poliitikud ja majandusteadlased omavahelistes diskussioonides rohkem arvestaks kõlbluse nõudeid.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, otsustades selle järgi, kuidas te olete reageerinud, on mul alust arvata, et Ülemnõukogu on nõus sellega, et õhtuse istungi alguses me võtame panganduse kohta vastu otsuse. Täname kohalekutsutuid ja palume kella neljaks tagasi.


Eesti Vabariigi politseiseaduse eelnõu esimene lugemine
Juhataja
Jätkame päevakorraga. Kümnes päevakorrapunkt on Eesti Vabariigi politseiseaduse eelnõu esimene lugemine. Ma vabandan pealetükkivuse pärast, kuid ma värskendan natukene mälu, esimesel lugemisel läbirääkimisi ei peeta, esinevad ettekandjad, tutvustatakse kontseptsiooni, esitatakse küsimusi. Ettekandeks saab sõna ekspertide grupi juht härra Raska.
E. Raska
Austatud juhataja, lugupeetud rahvasaadikud ja külalised!
Täna on esitatud teile esimeseks lugemiseks Eesti Vabariigi politseiseaduse projekt. Nimetatud seadus omab äärmiselt suurt poliitilist ja praktilist tähtsust. Seetõttu lubage anda lühike ülevaade tema loomisprotsessist ning peatuda olulisematel uudsetel momentidel sisu osas. Nii saame kokkuvõtlikult ülevaate antud probleemidest.
Eesti Vabariigi Siseministeeriumi töötajate pingsa töö tulemusena valmis käesoleva aasta aprillis esialgne projektvariant, mille siseminister saatis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumile tutvumiseks 24. aprillil. Eesti Vabariigi Valitsuse poolt 23. mail läbiarutatud politseiseaduse projekt, mis evis paljusid olulisi täiendusi, laekus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumile 30. mail 1990.
Kuna politseiseaduse projekt pakkus erialaselt suurt huvi, lülitus töösse järjepidevalt üha suurenev spetsialistide ring ning seejärel osutus võimalikuks viia 1. ja 2. juunil 1990 läbi ekspertide nõupidamine esitatud projekti arutamiseks. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi kutsel võttis sellest osa 30 spetsialisti, kes esindasid praktiliselt kõiki meie vabariigi õiguskaitseorganeid, Tartu Ülikooli teadlasi, õiguskaitsetöötajaid-praktikuid ning kohaliku omavalitsuse organeid.
Sellel ekspertnõupidamistel, mille töös osales ka Eesti Vabariigi siseminister härra O. Laanjärv, arutati kahes grupis paralleelselt läbi nii politseiseaduse kui ka üleminekuperioodi Eesti õiguskaitsekontseptsiooni probleemid.
Äärmiselt sisutiheda ning viljaka diskussiooni käigus toodi välja politseiseaduse tugevad küljed ja selgusid vajakajäämised. Eriti märgatavad olid vastuolud ja nõrk seos rahvusvahelise õiguse normidega.
Kuna ekspertidena osalesid mitmed tulevaste politsei maakonnastruktuuride esindajad, tehti nende poolt hulgaliselt praktilisi ettepanekuid organisatsioonilise ülesehituse ning töö korralduse, finantseerimise ja koostöö osas kohalike omavalitsustega.
Rida probleeme ja eriarvamusi tekkis selles osas, et projektis oli tugev rõhuasetus politsei tulevastele õigustele ja kohustustele, kuid nõrgem kodanike õigustele, kodanike osavõtule korrakaitsest, kontrollile politsei tegevuse üle. Mõnevõrra süsteemsemat käsitlust vajas ka politsei struktuur ning selle moodustamise alused. Tehti rida vajalikke ettepanekuid politseitöötajate töö- ja puhkeaja ning sotsiaalsete tagatiste osas.
Tulised vaidlused toimusid probleemide ümber, mis seonduvad politsei õigusega kasutada tulirelva ning erivahendeid, tagades samas maksimaalset ohutust kodanike suhtes ning nende konstitutsioonilisi õigusi.
Nõupidamisel tehtud arvukad ettepanekud, muudatused ja täiendused tingisid vajaduse jätkata ekspertide tööd. Selle tulemusena süstematiseeriti ettepanekud ühtseks tervikuks, lisades need projekti.
See projektvariant saadeti 13. juunil 1990 ja 14. juunil 1990 koos Eesti Vabariigi üleminekuperioodi õiguskaitse kontseptsiooni projektiga arvamuse andmiseks Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile, Prokuratuurile, Ülemkohtule, Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Riikliku Julgeoleku Komiteele, riigiministrile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna teaduritele, samuti kõigi maakondade ja vabariiklike linnade volikogudele ja valitsustele. Viimased on pidevalt taotlenud, et neid kaasataks kohalikke omavalitsusi puudutavate seaduseelnõude väljatöötamisele.
Taas töötati läbi laekunud arvamused ja formuleeriti vajalikud muudatused-täiendused. Tulemusena täienes Eesti Vabariigi politseiseaduse projekt oluliselt, sealt kõrvaldati paljud vastuolud, mitmeid sätteid konkretiseeriti või üldistati. Projekt on omandanud terviklikuma ning süsteemsema kuju.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumile esitati läbivaatamiseks projekti täienenud variant, milles arvestati paljusid 20. juunini laekunud arvamusi, 21. juunil 1990.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi istungil toimunud elava arutelu tulemusel jõuti järeldusele, et projekt vajab veelgi täiendavat viimistlemist, mitmed tema sätted konkretiseerimist. Kuna 21. juuniks laekusid arvamused kõigilt ametkondadelt, kuid mõnedelt maa- ja linnavolikogudelt, samuti maa- ja linnavalitsustelt alles peale seda, ei jõutud mitte kõiki ettepanekuid projektis arvestada.
Ometi pidas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium õigeks esitada Eesti Vabariigi politseiseaduse täiendatud projekt kui äärmiselt olulist õiguslikku ning poliitilist tähtsust omav dokument esimeseks lugemiseks Eesti Vabariigi Ülemnõukogule. Arvestades käesoleva seaduseelnõu erilist tähtsust ja kaalukust, oleks vajalik avaldada Eesti Vabariigi politseiseaduse projekt ajalehtedes, et üldsus saaks sellega tutvuda ja arvamust avaldada.
Kuna projektiga on pidevalt eelmainitud perioodil töötatud just sisu osas, siis jõuti mõnevõrra vähem tähelepanu pöörata tema keelelisele küljele. Kuid enne esitamist esimesele lugemisele Eesti Vabariigi Ülemnõukogus jõuti projekti ka selles osas redigeerida.
Austatud rahvasaadikud! Tervikuna on teile kätte jagatud projekt omandanud täiuslikuma kuju, kui tal oli juunikuu algul, kuid põhilises on kõik kontseptuaalsed alused säilitatud. Ka politseiseaduse algvariandi välja töötanud Eesti Vabariigi Siseministeeriumi arvamuses tõdeti, et seaduseelnõu redaktsioon on võrreldes varemesitatuga saanud asjakohasemaks ja sisuselgemaks. Eesti Vabariigi politseiseaduse projekti koostamisel õpiti nii siseministeeriumi kui ka teiste spetsialistide poolt eelnevalt tundma Eesti Vabariigi ja teiste riikide politsei ülesehituse ning töö kogemusi, mida võrreldi miilitsa praeguse struktuuri ja tegevusega. Arvesse võeti kõik positiivne, mis sobib meie vabariigi konkreetsete olude ja iseärasustega, kaasa arvatud traditsiooniliselt eksisteerinud politsei struktuur, töö korraldus ja ametinimetused Eestis.
Seaduseelnõus on lahti mõtestatud politsei mõiste, põhiülesanded, tegevuse põhimõtted, kohustused ja õigused, organisatsioonilised alused ning sotsiaalsed tagatised, politseiasutuste finantseerimise ja materiaalse varustamise alused, samuti järelevalve politsei tegevuse üle.
Eraldi lubage peatuda mõnedel uudsetel momentidel, mida reguleerib Eesti Vabariigi politseiseadus.
Uudne on lähenemine politsei mõiste defineerimise osas projekti § 2 lg. 1, samuti asjaolu, et politseitöötajat käsitatakse riigiteenistujana. Ühiskondlike töötajate kõrval on tulevikunõudeid silmas pidades sisse toodud lepinguliste (s.t. ajutiste) töötajate mõiste. Lepingulisi töötajaid kasutatakse paljudes välisriikides ning see on praktikas võimaldanud paindlikult töötada just nii suurte koosseisudega, kui olukord seda nõuab.
Nähti ette kohtueelse uurimise väljaviimine politsei pädevusest. Uurimine peab olema sõltumatu, uurijad võiksid alluda Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile.
Täiesti uudsed on politsei töö avalikustamise põhimõtted seaduseelnõu §-s 5. Äärmiselt olulised on tulevase demokraatliku Eesti rajamisel politsei tegevuse depolitiseerimise, samuti ühiskondlike organisatsioonide ja kodanike ning nende ühenduste osavõttu võitluses kuritegevuse vastu reguleerivad sätted (vaata § 4 ja § 6).
Veelgi olulisem on see, et politsei tegevus on pädevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite kontrolli all.
Eesti Vabariigi omaaegne politsei ülesehitus ei tundnud jagunemist riigi- ja munitsipaalpolitseiks, vaatamata sellele, et Eestis oli välja kujunenud tegus omavalitsuste süsteem. Seaduseelnõu reguleerib aga teadlikult riigihalduse selles erivaldkonnas detsentraliseerimise, kaasates kohaliku omavalitsuse organid õiguskorra kindlustamisesse oma piirkonnas.
Politsei struktuure reguleerivate sätete kaudu on seaduseelnõu täiustatud variandis loodud võimalused selleks, et: 1) prefektuuride, abiprefektuuride ja politseijaoskondade organisatsioon tagaks kõigi piirkondade, kaasa arvatud vallad ja alevid, võrdse teenindamise; 2) struktuuriüksusi kohtadel oleks võimalik luua just sellisel hulgal ja sellises mahus, nagu tingivad kohalikud iseärasused; 3) põhiline osa politseitöötajatest tegeleks praktilise tööga õiguskorra kaitsel ja võitluses kuritegevuse vastu kohtadel; 4) politsei keskasutuste struktuuris töötaks vaid suhteliselt väike arv kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste, kelle ülesandeks on politseitöö üldine juhtimine ja koordineerimine.
Projekti esialgsetes variantides taheti anda liikluspolitsei funktsioonid tervikuna ainult maakondade ja vabariiklike linnade pädevusse. Sellega ei nõustunud mitmed eksperdid, tuues põhjendatult esile selle, et vabariigis tervikuna ning magistraalteedel peab liikluse probleemidega tegelema üks vabariiklik organ, kohalikel teedel saab neid ülesandeid täita aga munitsipaalpolitsei jõududega. See on väga oluline moment, kuna peame arvestama rahvusvaheliste vedude märgatavat kasvu tulevikus.
Esialgse projektiga võrreldes on tunduvalt täpsustatud politsei kohustusi ja õigusi, viidud neid kooskõlla rahvusvahelise õiguse põhimõtetega. Just selles osas on kärbitud politsei repressiivset rolli, mis kippus domineerima algvariandis. Eksperdid lähtusid põhimõttest, et meie ei ehita ju nn. politseiriiki, vaid demokraatlikku ühiskonda, kus politsei tagab kodanikele turvalisuse, kaitseb nende seaduslikke õigusi, elu, au ja väärikust ning seaduslikku omandit.
Erivahendite ja tulirelva kasutamise õiguse osas on piirdutud põhiliste aluste sätestamisega, sest kasutamise üksikasjalik kord on otstarbekas reguleerida iseseisva seadusega.
Teenistus politseis. Sätetes, mis reguleerivad teenistust politseis, politseitöötajate ettevalmistust, on mitmeid põhimõtteid, mis lähtuvad kaasaegsetest arusaamadest. Seaduseelnõu § 18 lg. 1 sätestab põhitingimused, millele peab vastama politseitöötaja.
Väga kõrged nõuded peame esitama politseitöötajate atesteerimise osas, sest muidu ei ole loota töö kvaliteedi paranemist. Põhimõtteks peaks saama, et juhtiv politseitöötaja peab eelnevalt läbima kõik teenistusastmed. Atesteerimise süsteem peaks olema ühelt poolt range ja nõudlik, teisalt aga ka inimsõbralik ja stimuleerima pidevalt enesetäiendusele.
Seaduseelnõu § 22 osas tahaks eriti tähelepanu juhtida tema lõikele 4, kus on sätestatud kohaliku omavalitsuse printsiipidele analoogilised põhimõtted politsei tegevuse kontrollimisel – organisatsioonid ja kodanikud saavad esmakordselt vahendatud kontrolli võimalused rahaliste vahendite kasutamise üle politseis.
Eriline tähtsus on seaduseelnõu § 24 sätestatud põhimõtetel politseitöötaja vastutuse kohta. Nimelt kannab ta vastava süüdimõistva kohtuotsuse alusel vabaduskaotuslikku karistust koos kõigi teiste süüdimõistetutega. Meie vabariik pole ilmselt nii rikas, et ehitada kuriteo toimepannud politseitöötajatele eraldi parandusliku töö asutusi. Teisalt – parandusliku töö asutustest peab kaduma seal praegu valitsev ebanormaalne olukord ning tuleb saavutada tingimused, mis tõepoolest tagavad karistust kandva isiku psüühikas vajalikud muutused paranemise teele asumiseks.
Väga oluline uuendus on seaduseelnõu projekti § 15 lg. 2 sätestatud õigus politseitöötaja hukkumise korral tema perekonnaliikmetel kompensatsiooni saamise osas.
Uudsed põhimõtted on kehtestatud politsei finantseerimise ja materiaal-tehnilise varustamise osas seaduseelnõu 8-ndas peatükis. Siin on arvestatud nii riigi kui kohalike omavalitsuste võimalusi kui ka vahendite ühitamist.
Projektiga tutvudes leidsid rahvasaadikud kindlasti, et siin on sätestatud vaid kõige üldisemad alused. Eesti Vabariigi politseiseaduse projekt eeldab, et eraldi konkretiseerivate seaduste ja muude normatiivaktidega reguleeritakse näiteks: 1) riigiteenistujate õiguslik staatus; 2) politsei teabesüsteemist andmete väljastamise kord; 3) ühiskondlike organisatsioonide, kodanike ning nende ühenduste osavõtt avaliku korra kaitsest ja võitlusest kuritegevuse vastu; 4) politseitöötajate teenistusastmete süsteem ja üleminek sellele; 5) kohaliku omavalitsuse organite õigused avaliku korra kaitsel ning munitsipaalpolitsei juhtimisel oma haldusüksuse territooriumil; 6) Eesti Vabariigi Siseministeeriumi funktsioonid ja struktuur üleminekuperioodil; 7) tulirelva ja erivahendite kasutamise kord; 8) politseitöötajate atesteerimise kord ja tingimused; 9) ametivanne ja selle andmise kord, millega politseitöötaja võtab endale kohustuse kaitsta õiguskorda, lähtudes Eesti Vabariigi seadustest.
Eesti Vabariigi politseiseadus kehtestab uue rajajoone õiguskorra kaitsel. Selleni tuleb alles jõuda. Seetõttu on tarvis ka erilist rakendusakti politseiseaduses sätestatu etapiviisiliseks elluviimiseks. Olukord on analoogiline kohaliku omavalitsuse aluste seaduse ellurakendamisega.
See oli lühidalt Eesti Vabariigi politseiseaduse projekti loomeprotsessist, sisust ning tema rakendamise ja konkretiseerimise mehhanismist.
Austatud juhataja ja lugupeetud rahvasaadikud! Eesti Vabariigi politseiseadus on eluliselt ja poliitiliselt äärmiselt tähtis õigusakt. Seetõttu oli väga põhjendatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi istungil 21. juunil 1990. aastal väljendatud seisukoht, et projekt tuleb esitada Eesti Vabariigi Ülemnõukogule esimesele lugemisele, mille järel süstematiseeritakse kõik ettepanekud ja täiendused, mis laekuvad teilt, lugupeetud rahvasaadikud, samuti ekspertidelt, ja peale tutvustamist ajalehtedes vabariigi üldsuselt. Seejärel võiks toimuda viimistletud projekti teine lugemine, mis vajaduse korral võiks toimuda isegi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu erakorralisel istungjärgul.
Ü. Uluots
Lugupeetud ettekandja! Kas teile ei tundu, et seaduseelnõu on vormitehniliselt kuidagi väga laialivalguv? Minu arusaamise järgi on seal üks kolmandik selliseid punkte, mis võiksid täiesti vabalt kajastuda politsei peavalitsuse või politsei valitsuse põhimääruses.
E. Raska
Põhimõtteliselt võiks isegi sellega nõustuda. Kuid miks eksperdid asusid sellele seisukohale, et need tuleb võtta politseiseadusesse? Ennekõike sellepärast, et meil on üleminekuperiood, me peame formeerima põhimõtteliselt uue politsei ja me ei saa seda teha ka puhtal platsil. Me peame kasutama ära ka olemasolevaid kaadreid ja selles mõttes on täpsem ja õigem reglementeerida palju üksikküsimusi, mida muidu võiks teha instruktiivkirjades, instruktiivmaterjalides ja ka muudes madalamalseisvates aktides, just nimelt seaduse tasandil, kui see vastus teid rahuldab.
J. Kass
Lugedes seda seadust, tekkis mul palju küsimusi. Kõigepealt tekib mul siin kahtlus politsei tegevuse suhtes avalikkuse kontrollimisel. Mul on tunne, et tegemist on organisatsiooniga, kus on uuesti tekkimas sellised võimalused, mille vilju me siiamaani kanname. Tähendab – omavolile. Ma toon mõningaid fakte. Lugedes § 2 p. 1 leiame, et politsei on riigivõimu erivolitustega jne. Jätame meelde sõna „erivolitused”. Lugedes § 4 p. 3 saame „kodanike õiguste ja vabaduste ning riiklike huvide”, jätame ka meelde „riiklikud huvid”. Nüüd liikudes edasi § 5 p. 3 juurde, mis käsitleb andmete avalikustamist üksikisiku kohta, tähendab, kui kodanik ise pöördub enda kohta teate saamiseks, siis siin on suured piirangud. Nüüd ma tahaksin seda kokku võtta ühte küsimusse. Kas olete nõus, et § 5 p. 3 on kodanike õigusi rikkuv, vastuolus õigusriigi põhimõtetega, selline sissepoole sulgunud kontrollsüsteem? Sest kui minna kontrollsüsteemi juurde, siis käsitleb seda § 22, kuid see jälle viitab tagasi § 5 p. 2-le, kus öeldakse välja need võimalused. Tekib kinnine ring ja ma leian, et selline on vastuolus õigusriigi moodustamisega, eriti p. 3.
E. Raska
Ma jagan täiesti teie kahtlusi ja hirmusid selle koha pealt. Ma olen täiesti nõus ka sellega, et ekspertide järgnev töö selle seadusprojekti kallal peaks seisnema just selles, et veel kord hoolikalt vaadata läbi seaduse üksikud sätted ja välistada igasugune väiksemgi võimalus politseiliseks omavoliks. Paraku ka eksperdid on mingil määral oma õpetatuse ja vanade n.-ö. traditsioonide kütkeis. Paljud sellised asjad, mis hoolikamal ja tähelepanelikumal lugemisel torkavad hoiatavalt silma, libisevad lihtsalt silmadest mööda. Ma olen tänulik teie tähelepanu juhtimise eest, kuid ma tahaksin rõhutada – meie eesmärk ei ole hoopiski mitte luua karistuslikku, repressiivset, rahvale vastanduvat politseid, vaid tõelist rahva politseid, kes n.-ö. teenib rahvast ja rahva seaduslikke vajadusi ja kaitseb seaduslikke õigusi. Sellepärast me vaatame selle kindlasti läbi. Oleks meeldiv, kui te esitaks need oma seisukohad kirjalikult õiguskomisjonile. Siin tuleb muidugi arvestada seda, et politsei ei saa olla täiesti avalik, politseitöö spetsiifika nõuab mingil määral salastatust, operatiivtöös eriti. Selle koha pealt me peame politseid usaldama, kuid tuleb anda võimalikult täpsed ja võimalikult ranged seadused ja garantiid, et ta ei saaks usaldust kuritarvitada.
A. Kõo
Minu esimene küsimus haakub teie vastusega just viimasele küsimusele. Võib-olla te püüaksite veidi täpsemini avada oma kui peaeksperdi seisukohta selle kohta, mismoodi te näete ikkagi võimaliku ja ka vajaliku olevat miilitsatöö kõige põnevamat ja skandaalsemat osa – operatiivtööd – kontrollida? Ja teine küsimus: isegi täna me kogesime ja teame ju ka elust, et need ametkonnad ja institutsioonid, kes nii või teisiti ühte ja sama tööd paralleelselt teevad, kipuvad omavahel kanu kitkuma. Kas politsei jagamine riigi- ja munitsipaalpolitseiks loob võimaluse niisuguseks ohuks, ja kui loob, siis kas ja mismoodi teie näete reaalseid teid selle ärahoidmiseks?
E. Raska
Jah, kui nüüd alustada viimasest, siis isiklikult mulle ei meeldi üldsegi see, et me jagame politseid munitsipaal- ja riigipolitseiks. See on mõeldav suures föderaalriigis, aga mitte väikeses kompaktse territooriumiga Eesti Vabariigis. Kuid paraku selleks, et tõepoolest siduda rahvast ja politseid tihedamalt, kui nad seda praegu on, siduda nad usaldusvahekordadega, viia politsei teenindatava territooriumi rahva kontrolli alla, on võib-olla mõttekas tõepoolest mingiks ajaks luua munitsipaalpolitsei. Iseenesest see munitsipaalpolitsei loomine kahtlemata segab politsei tööd, tekitab asjatuid barjääre, asjatuid tõkkeid eriteenistuste vahel ja erinevate politseiliste formeeringute vahel. Kuid hea tahtmise juures saab ka neist üle. Nüüd mis puutub sellesse avalikustamisse ja operatiivtöö üle kontrolli kehtestamisse, siis üks võimalus selleks on muidugi puht organisatsioonilist laadi. Meie teatavasti kasutame operatiivtöös mittekoosseisulisi, elanikkonna hulgast politseile kaasaaitajaid. See seltskond peaks olema politsei palgal, politsei palgalised töötajad, kes lähevad teatavaks ajaks põranda alla. Vaat sellist seltskonda on juba lihtsam kontrollida. Me teame, kes on ikka politsei palgal ja kelle üle tuleb kontrolli teostada. See on üks võimalus, see on minu isiklik nägemus, ma ei ütle, et see on ekspertgrupi nägemus. Ja siin kahtlemata tuleb otsida veel võimalusi, sest politsei operatiivtöös peab tõesti osa jääma saladuseks. Me ei saa kõigest avalikult rääkida, kui me tahame üldse midagi teha raskete kuritegude vastu võitlemisel. Kuid need saladused peaksid ikkagi mingil tasemel ja kellegi poolt kontrollitavad olema. Siis oli küsimus veel erivolitustest. Erivolitused ei ole terminoloogiliselt võib-olla päris õige sõna, kuid siin peetakse silmas relvastatud üksust. Tulirelva kasutamine tähendab teatud mõttes erivolitusi.
J. Kotšegarov
Öelge palun, kas on vabariigis olemas õiguskaitse kontseptsiooni? Mulle näib, et oleks loogiline, kui me eelnevalt tutvuksime kontseptsiooniga ning seejärel läheksime üle politseiseaduse projekti tundmaõppimisele.
E. Raska
Te tahate ilmselt teada õiguskaitse kontseptsioonist. Kahtlemata on olemas selle projekt, kuid ma rõhutaksin, me võime teha ükskõik kui häid kontseptsioone ja projekte, õiguskorda iseenesest sellega ei kindlusta. Õiguskorra lätted peituvad mitte niivõrd ühe või teise õiguskaitseorgani heas ja halvas töös, vaid meie ühiskondlik-poliitilises ja majanduslikus situatsioonis. Korralik, stabiilne, normaalselt majanduslikult funktsioneeriv ühiskond sünnitab vähem õigusrikkumisi kui kaoses olev, kriisi seisundis olev ühiskond – siin ei aita kontseptsioonid mitte midagi. Muidugi, õiguskaitse kontseptsioon oleks võib-olla ka praegu vajalik olnud, kuivõrd ta on vaadatav mingil määral konstitutsioonilise aktina. Meil puudub konstitutsioon, meil puudub see, mis peaks panema paika üldisema õiguskaitse ja justiitsorganite süsteemi, ja samal ajal me lahendame juba konkreetseid asju. See kontseptsiooni projekt, mis meil tõesti on olemas, tugineb ja kannab edasi üldtunnustatud rahvusvahelise õiguse printsiipe, ideaale, norme, demokraatliku ühiskonna nägemust õiguskorrast ja õiguskaitseorganite süsteemist. Nii et neid me teame niigi, ilma et me neid paberile paneksime, võime nendest ideedest lähtudes võtta vabalt vastu ka politseiseaduse.
V. Kois
Mul on küsimus § 10 kohta, kus räägitakse kaitsepolitseist. Salajane, poliitiline või kaitsepolitsei. Igas riigis on olemas selline organ. Igas riigis püütakse teda vähemalt eraldada politseist selle sõna tavalises mõttes, kuna nende kahe asja ühendamine ühe ja sama inimese kontrolli alla kujutab endast tunduvat ohtlikkust nii ühiskonnale kui ka riigile. Selles kontseptsioonis on nad ühendatud. Kas te loete seda õigeks?
Teine küsimus. Te ütlesite, et see seadus on üleminekuperioodi seadus, kuid lugedes seda, siis jääb selline mulje, et Eesti Vabariik juba eksisteerib, kodakondsus on juba määratud ja kõik on selge. Kuid mina saan asjast nii aru, et riiklikus organis – politseis – ei saa teenida inimesed, kes ei ole selle riigi kodanikud. Kuidas te seletate seda vastuolu?
E. Raska
Mis puutub n.-ö. kaitsepolitseid, siis ma ei ütleks, et see on igas riigis valdavalt ja reeglina eraldatud üldpolitsei tsiviilteenistusest. Isegi sellises suures riigis nagu Ameerika Ühendriigid. Ma ei ütleks, et seal oleks mingi kaitsepolitsei eraldiseisev üksus. Föderaalne Juurdlusbüroo tegeleb ka nende funktsioonidega, mis meil on siin ette nähtud kaitsepolitsei funktsioonideks. Pealegi ka Nõukogude Liidus on nad ajaloo jooksul kord ühendatud, kord lahutatud, kord jälle ühendatud. Nii et ka meil on praktika näidanud, et nad ei pruugi olla eraldi seisvad. Konkreetselt Eesti puhul: me oleme nii väike vabariik ja praegu nii vaene vabariik, et meil ei ole lihtsalt jõudu pidada üleval erinevaid politseistruktuure. Me peame hakkama saama küllalt väikeste jõududega kaitsepolitsei osas. Kui me tõmbame paralleele sõjaeelse Eesti Vabariigiga, siis oli seal 120 kaitsepolitsei töötajat, kes kas hästi või halvasti, kuid ikkagi kaitsesid riiki. Ma arvan, et meie peame orienteeruma samasugusele kontingendile. Meil ei ole vaja mingit võimast välisluuret ja ei tea mida veel, vaid midagi lojaalsuspolitsei taolist. Seadusandluses peavad need funktsioonid väga täpselt piiritletud olema.
V. Malkovski
Lugupeetud ettekandja, ma tahaksin esitada teile ühe väga lihtsa küsimuse, mida tihti esitavad ka valijad seoses sellega, et nad saavad isegi ühtedelt ja samadelt isikutelt erinevates auditooriumides erinevaid vastuseid. Mina aga tahaksin kuulda seda vastust just nimelt teilt vabariigi Ülemnõukogu auditooriumis.
Mille poolest erinevad terminid ja kuidas teie võiksite seletada terminite erinevust – miilits ja politsei?
Ja teine küsimus. Kas teile ei näi, et kaastöötajate atesteerimise lõpmatu süsteem hakkab formeerima politseid, samuti nagu kodukaitset, ühe või teise ideoloogia pooldamise alusel? Kas see ei ole jällegi õiguskorrakaitse organite politiseerimine?
E. Raska
Mis puutub nimetusse, siis sõna „politsei” tuleneb kreekakeelsest sõnast „politeia”, riigiasjade ajaja. „Miilits” tuleneb ladinakeelsest sõnast „milicia” ja tähendab sõjaväge või relvastatud salka. Ajaloost on teada, et miilitsaformeeringud kujunevad harilikult kriitilisel ühiskonnaperioodil ja revolutsioonilistes situatsioonides, näiteks Ameerikas kullapalaviku ajal kullakaevanduspiirkondades olid miilitsasalgad. Ja ka Oktoobrirevolutsiooni järel tekkisid relvastatud salgad – miilits. Hiljem, ühiskonna rahunedes, ühiskonna normaliseerudes hakkab riik ise tegelema korra asjadega, see ei jää mitte kodanike omaalgatuslike relvastatud salkade hooleks. Ja siis tekib politsei. Mis puutub atesteerimisse, siis ma ei ütleks, et see oleks kuidagimoodi seonduv ideoloogiaga, vaid see on tõesti kvalifikatsiooniliste probleemidega seotud asi. Et sagedased atesteerimised on halvad või et nad midagi seavad ohtu, ma ei ütleks seda. Mul oli võimalus olla hiljuti Ameerika Ühendriikides, vaadata seal politseikaadri ettevalmistust. Seal oli asi väga ratsionaalselt ja samal ajal väga tõsiselt, konstitutsiooniliselt paika pandud. Seal ei tunta sellist asja nagu väga pikad mitmeaastased politseikoolid, vaid noor politseinik tuleb politseikooli, saab 11–12 nädalaga esmase politseilise ettevalmistuse. Sellelt pinnalt läheb ta siis kõige esmasesse politseiteenistusse – patrullpolitseisse käealusena, töötab seal ja siis antakse talle lõplik kvalifikatsioon, patrullpolitseinik. Töötanud aasta aega ära, ta läheb sinnasamasse politseiakadeemiasse, teeb läbi täiendusõppe. Nii ta käib iga aasta, kuni pensionile minekuni, kas siis nädal, kaks, kolm nädalat, vastavalt sellele, millist ametikohta taotleb, kuidas tema andekus on, kas ta on juhtivaks töötajaks sobilik või ta lihtsalt jääb patrulliks. Aga ta käib atesteerimisel, nii-öelda sisulisel väljaõppel iga aasta, see hoiab ühelt poolt politsei solidaarsust, teiselt poolt hoiab teda füüsilises vormis, sest seal on kõik algajad politseinikud, kogenud politseinikud, ülemused ja patrullpolitseinikud ühes grupis ilma vahet tegemata. Kõik saavad füüsilist koormust, teoreetilisi teadmisi. Nad ise on väga rahul selle süsteemiga, see just hoiab neid vormis, et nad saaksid tõesti politseitööd teha. Kui me tahame atesteerimist seostada ideoloogilise tööga, siis see võimalus alati jääb, aga ma ütlen, et kui me tahame politseid depolitiseerida, siis on see võimalus ka meil olemas, nii et see sõltub lõppude lõpuks meist, mida me atesteerimise all silmas peame.
J. Liim
Austatud ettekandja, § 15, mis käsitleb politsei õigusi, lõik 6: pidada kehtestatud korras kinni hulkureid ja kerjuseid kohustusliku töölerakendamisega. Milliste tunnuste järgi teete kindlaks, et inimene on hulkur või kerjus ja mida kujutab endast kohustuslik töölerakendamine? Meil on teatavasti inimõigusi eirav arenenud sotsialismi passirežiim. Kui arvestada pidevat elukalliduse tõusu, siis ilmselt neid kerjuseid saab olema rohkesti. Mis asi on siis see hulkuv kerjus ja kohustuslik töölerakendamine? Ja § 14 lõik 19 alapunkt 2: kes oma tervisliku seisundi tõttu kujutavad ohtu iseendale või teistele isikutele. Mismoodi peaks välja nägema see ohtu kujutav tervislik seisund, kellede suhtes samuti kasutatakse sundtoomist? § 10: Eesti Vabariigi politseiasutuste ülesanded, lõik 4 – veonduspolitsei. Õigusrikkumiste vastu õhu-, vee-, raudtee- ja autotranspordi objektidel. Kas eeldab see seda, et veonduspolitseid saab koheselt hakata kasutama ka Eesti Vabariigi piiri- ja tollipunktides? Ja viimane, lühikene, § 3, politsei põhiülesanded. Juurdluse teostamine ning karistamise täideviimine oma pädevuse piires. Kas te ei selgitaks, milline karistuse täideviimine kuulub mainitud pädevusse?
E. Raska
Ka arvan, et enamus neid küsimusi, mida te esitasite, saavad reguleeritud eri aktiga. Me peame tõesti täpsustama, kes on kes. Mida tähendab kerjus, hulkur, teisi ja ennastohustav tervislik seisund jne., jne. Kuigi võin eksprompt vastata, kuid need ekspromptarvamused ei maksa midagi, need asjad peavad olema selgelt ja täpselt fikseeritud. Tahan uskuda, et need asjad reguleeritakse mingil määral juba rakendusaktiga, kuid veelgi rohkem konkreetsete, kas siis valitsuse aktide või seadusandlike aktidega.
Piiri- ja tollipunktidesse puutuvad küsimused. See on probleemistik, mis vajab täpset lahendamist ja praegu siin öelda, et see tuleb nii või teisiti, ma ei julge endale seda vastutust võtta. See on hoolikalt läbimõtlemist vajav süsteem, seepärast ma jään selle vastuse võlgu.
J. Lippmaa
Härra juhataja, lugupeetud ettekandja! Minul on küsimusi kahe punkti kohta. § 15 p. 1 alapunkt 13. Eesti Vabariigi seadusega ja muude normatiivaktidega kehtestatud korras kontrollida materiaalsete väärtuste hoidmist ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides. Eraettevõtluse ja konkurentsi tingimustes saab see punkt sellise kahtlase värvingu. Ma ei saa aru, mis on politseil tegemist, kuidas mina oma firmas hoian naelu või kremoone või uksehingi. Kas siin on mõeldud mingisuguseid erimaterjale – lõhkeained või, ning kus need materjalid saavad siis loetletud? Selline punkt niisuguses redaktsioonis on väär minu meelest. Ja sama paragrahvi punkt 1 ja alapunkt 5. On õigus pidada Eesti Vabariigi seaduse ja muude normatiivaktidega ettenähtud korras kinni ning hoida vahi all kuriteo toimepanemises kahtlustatavaid isikuid. Meil ei ole paljudes riikides kasutatavat eelkohust, kes otsustaks, kas võib vahi alla võtta või ei. Meie ajakirjanduse kaudu on teada õige mitmed faktid, kus on ligi pool aastat hoitud vahi all inimesi ja siis tuvastatud, et ei olegi olnud alust ei vahi alla võtta ega vahi all hoida. Kuskohas, millise dokumendiga saab fikseeritud, kui kaua keegi saab kedagi vahi all hoida?
E. Raska
Ma alustaksin viimasest küsimusest. Tõesti, see on valus küsimus. Mujal maailmas eelkohtud või alama astme kohus võtab selle asja lahendada, kas inimest tohib vahi alla üldse võtta või mitte. Need küsimused tuleb täpselt lahendada meie uues kriminaalprotsessi koodeksis. Mitte midagi muud ei oska siin öelda, sest politseiseaduse asi see ei ole. Mis puutub sellesse § 15 p. 13, siis tõesti jätab formuleering siin sellise mulje, et me võime minna ka eraettevõtte tootmisruumidesse, laoruumidesse. Jah, see on absurd, see ei ole politsei asi sinna nina toppida. Tihtipeale ei ole politseil asja riigiettevõtte ladudesse, kui ei ole signaali õigusrikkumise kohta. Siin on mõeldud silmaga nähtavaid asju, kui on näha, et tõesti tarad on maas, lukk eest ära, on näha, et hooletult hoitakse asju, mis võib ahvatleda möödaminejaid kuriteole. Politseil peab siin jääma nähtavasti mingisugune õigus vähemalt omaniku tähelepanu ohule juhtida. Need punktid, kus on kõne all politsei õigus või politsei kohustus, on vaja eriti hoolikalt läbi vaadata ja lihvida.
A. Zõbin
Lugupeetud ettekandja! Jutt oli kaitsepolitseist. Tuleb nii välja, et võttes vastu selle seaduse, me äärmisel juhul kas annulleerime Julgeoleku Komitee või loome poliitilise politsei paralleelstruktuuri? See on esimene küsimus. Ja kuidas vaatab sellele seesama Julgeoleku Komitee, milline praegu veel eksisteerib? Ja edasi. Punkt 14, miks politsei võtab endale õiguse anda välja- ja sissesõidu lubasid? Kas see ei ole välisministeeriumi õigus?
E. Raska
Ma ütleksin kõige üldisemalt, et politseiseadus sätestab mitte ainult momendi situatsiooni, vaid ta püüab sätestada situatsiooni tulevikunägemusena. Kindlasti hakkavad kujunema ka vabariigi uued suhted meie praeguse Julgeoleku Komiteega. Ma arvan, et tõepoolest osa praeguse Julgeoleku Komitee funktsioonidest läheb üle kaitsepolitseile, osa, mis ei huvita kaitsepolitseid ja millel ei ole Eesti Vabariigiga pistmist, need jäetakse nendele, niikaua kui meil on liiduorganitega koostöö suhted. Need asjad lahendatakse konkreetselt tulevikus. Praegu on küll väga raske öelda täpselt ja kuidas. Siin on politseiseaduses fikseeritud põhimõtteline lähenemine küsimusele.
Mis puutub sisse- ja väljasõitudesse. Muidugi, omad funktsioonid ja ülesanded jäävad siin ka välisministeeriumile, kuid mingi osa materjalide vormistamisest langeb kahtlemata ka politseile. See ei tähenda, et kogu kompetents selles osas jääb ainult politsei kaela. Politsei tegeleb oma pädevuse piires nende asjadega.
V. Andrejev
Lugupeetud ettekandja! Mul on teile kaks küsimust. Esimene. Mis hakkab kujundama politsei tegevuse seaduslikku alust? Kas uus konstitutsioon näeb ette politseiseadust või teisi seaduslikke akte? Seaduse projektis on üksnes paragrahv politsei tegevuse õiguslikust kaitsest ja garantiidest, kuid ei ole seadusliku aluse põhimäärust. Ja teine küsimus. § 13 antakse Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja kohalike omavalitsuste vastutuse kompetentsi piiritlemine. Kas seaduse projektid näevad ette ka Eesti Vabariigi ja Liidu siseministeeriumide kompetentside piiritlemist, iseäranis üleliiduliste ja liiduvabariikide vaheliste programmide juhtimisel võitluses organiseeritud kuritegevusega, raudtee- ja õhutranspordi politsei valitsustes ja kaadri ettevalmistamisel kõrgemal tasemel? § 11 punkt 1 mainitakse ainult siseministeeriumi teenistuslikke kontakte NSV Liiduga.
E. Raska
Ma alustaksin lõpust, kuigi ma ei ütle, et ma olen siin kõige pädevam, siseminister vastaks võib-olla paremini sellele küsimusele. Minule teadaolevalt on praegu käimas läbirääkimised koostöö kohta Liidu siseministeeriumiga. Need läbirääkimised lõpevad ilmselt koostöölepingu sõlmimisega, millele kirjutatakse alla loodetavasti juulikuus, kui Liidu siseminister sõidab siia. Ma ei usu, et ükski riik, sealhulgas ka Eesti Vabariik, on huvitatud sellest, et isoleerida ennast nagu tigu ja mitte luua kontakte, koostöösuhteid teiste riikidega. Me saame võidelda suurte riikidevaheliste kuriteogruppidega ainult koostöös teistega. Koostööd tuleb teha mitte ainult Liiduga, vaid kõigiga – Ladina-Ameerikani välja.
Nüüd seaduslikust alusest. Politseiseadus kahtlemata peaks tuginema ja tugineb konstitutsioonile. Ma arvan, et kui meil tuleb ükskord konstitutsioon, siis saab ka need asjad reguleeritud. Ka seesamane politseiseadus ise ja muud seadusandlikud normatiivsed aktid, mis üht või teistpidi haakuvad politsei tegevusega, hakkavad looma sellele seaduslikku baasi, õiguslikku alust.
S. Sovetnikov
Lugupeetud ettekandja, mul on teile kolm küsimust. Küsimus teise peatüki § 8 punkt 1 kohta. Milline hakkab olema riikliku- ja munitsipaalpolitsei arvuline vahekord kas või protsentuaalses suhtes?
Teine küsimus. Kus hakkavad asuma vahistatute, keda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, kinnipidamiskohad, kas prefektuuris, allprefektuuris või konstaabli jaoskonnas? See küsimus puudutab kolmanda peatüki § 15 punkt 5.
Ja viimane küsimus. Kuuendas peatükis § 18 punkt 1 räägitakse sellest, et politseisse hakatakse võtma isikuid, kes valdavad keeli. Milliseid keeli peavad valdama politsei töötajad ja mitut keelt nad peavad teadma?
E. Raska
Kui ma alustaksin viimasest küsimusest, siis ma vastaksin nii, et politsei peab valdama keeli selles ulatuses, et oleks võimalik suhelda kõigi Eesti Vabariigi territooriumil olevate inimestega, kelle huvides ta töötab. See tähendab, ta peab valdama eesti keelt, ta peab valdama vene keelt, ta peab valdama nähtavasti juba lähitulevikus ka mingit võõrkeelt. Ja vastavalt tema keelteoskusele tuleks määrata tema palgatariifid. Nii et me siin ei hakka üldse mingeid illusioone looma, et politseinik võiks töötada ainult eesti keeles või ainult vene keeles. Politseinik peab olema haritud inimene, kes on suuteline kodanikega suhtlema. Mis puutub nüüd vahi all pidamise kohtadesse, siis põhimõttes võiks olla asi nii, et iga maakond peaks omama selle koha, kuhu arestipäevadel inimene panna. Praegune süsteem on läinud seda teed, et on tsentraliseeritud kinnipidamiskohad. Sellega lahutatakse n.-ö. ka lühiajalise vabaduskaotusega karistatud või aresti mõistetud inimesed oma omastest, lähikonnast, ümbrusest. Nad isoleeritakse mõttetult ja asetatakse olukorda, mis ei ole millegagi põhjendatud. Tähendab, iga maakond vähemasti peaks omama oma arestimaja. Võib-olla peaks omama regionaalseid n.-ö. eeluurimisvanglaid, kus me saame täide viia lühiajalisi vabadusekaotusi. Need küsimused on jällegi asjad, mis tuleb konkreetselt vastava normatiivaktiga reguleerida. Ja siis esimene küsimus. Kui nüüd arvestada funktsioone, mis ühele või teisele jääb, ja kui ideaalis kujutada ette politsei struktuuri teatava püramiidina, siis ma kalduksin arvama, et kogu politsei koosseisust kusagil 60–75% peaks töötama munitsipaalpolitseis rahva keskel ja 30–25% riigipolitseis. See aga sõltub jälle asjaoludest. Praegu on siin antud ainult politsei ülesehitamise idee, aga mitte konkreetselt mahud. Need mahud määratakse valitsuse otsustega.
Juhataja
Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu, ma vahepeal püüan suunata asjade käiku saalis. Kuidas arvatakse, kas me oleme valmis lõpetama 1. lugemist enne lõunat või peale lõunat? Meil on veel üks kaasettekanne ära kuulata, nii et ootame ettepanekuid.
S. Petinov
Lugupeetud ettekandja! Mul on üks küllaltki pragmaatiline küsimus. See seisneb selles, et tahaks kuulda projekti autoreid, koostajaid, eksperte. Kas on tehtud elementaarsemgi arvestus, kui palju läheb rahvale maksma praegu tegutseva siseministeeriumi süsteemi reorganiseerimine ja kui on tehtud, siis millised on prognoosid? Teine küsimus seisneb selles, et mulle näib departemangu kui politsei juhtimise organi loomine veidi liigse lülina, arvestades seda, et jääb eksisteerima siseministeerium, kellele jääb üksnes Tuletõrje Valitsuse juhtimine, sellepärast et departemang võtab kogu politsei oma alluvusse. Kuidas te hindate sellist olukorda? Ja kolmas küsimus. See on adresseeritud otseselt teile. Kuidas te arvate, kas see seaduse projekt on küllalt valmis, selleks et võtta praegu tervikuna vastu?
E. Raska
Mis puutub nüüd viimasesse küsimusse, siis ma kordan, et see on teie otsustada. Isiklikult ma eksperdina lihviksin seda veel. Igat asja võib muidugi lõpmatuseni lihvida, aga temast ikka kulda ei saa. Kuid läheme konkreetselt nüüd esimese küsimuse juurde. Palju võiks maksta reformi läbiviimine? Sellist täpset arvestust tehtud ei ole. Kuid ma kardan, et Eesti Vabariik ei suuda isegi sellist miilitsat, nagu ta praegu on, päris hästi ülal pidada ja sellise miilitsa eelarvega korda tagada. Olen isiklikult arvestanud ligikaudu välja, tuginedes sellele statistikale, mis kätte on sattunud, et avaliku korra tegelikul kaitsel osaleb praegusest miilitsa koosseisust 10%. Ülejäänud 90% tegeleb nii või teisiti juhtimisega ja eesmärk ongi pöörata see püramiid pea pealt jalgade peale, et panna 90% korda kaitsma ja 10% juhtima. Kui tõmmata veel üks paralleel, siis Eesti Vabariigi ajal 1920–1940 töötas Eesti politseis 1746 inimest, neist vahetult korrakaitses ligi 1500. Seal oli kaitsepolitsei ja muud asjad, nii et juhtiv koosseis, politseivalitsus oli umbes 20 inimest. Ma ei julge öelda, kui palju inimesi meie miilitsat juhib, minister teab paremini, kuid ma arvan et see arv on järgu võrra suurem.
Siseministeeriumi osakaal. Ma mõtlen, et politseiseadusandluses on vaevalt otstarbekas hakata mõtlema siseministeeriumi funktsioonile. Praegusest seadusest võib tõepoolest jääda selline mulje, et temale jääb ainult tuletõrje, aga see ei ole üldse nii. Siseministeerium peab tõepoolest kujunema siseministeeriumiks, mitte politsei peavalitsuseks, nagu ta praegu tihtipeale on. Siseministeeriumi ametialasse võib tulla palju asju, sealhulgas ka nn. kohtueelne uurimine, millest oli juttu. Siis on karistuse täideviimise amet. Meil on praegu karistuse täideviimine praktiliselt sõjaväe käes, kuigi siseministeeriumi sildi all. Milleni see viinud on, seda loete iga päev ajalehtedest. Arvan, et siseministeeriumi küsimus lahendatakse eraldi seadusega, mitte politseiseadusega, kuid küll jääb ka temale tööd. Politseil ja siseministeeriumil on alati koostöö vajalik, siin ei ole mingit kahtlust.
P. Priks
Lugupeetud ettekandja! Projekti 8. leheküljel üleval p. 3 on kirjas: politsei prefektuur juhib prefektuuri piirkonnas kõigi riigipolitsei struktuurüksusi jne. Tähendab, kas selle politseiprefekti alluvusse jäävad siis nii kaitsepolitsei, kriminaalpolitsei ja välipolitsei n.-ö. kohalikud juhid või jäävad need inimesed ikkagi kõrgemal oleva kriminaalpolitsei direktori, kaitsepolitsei direktori jne. alluvusse?
E. Raska
Projekti idee järgi peaks prefekt tõepoolest olema politsei kõrgem pealik kohapeal. Ja kõik muud suhted prefektist allpool seisvate ja kõrgemalseisvate talituste vahel käivad ainult läbi prefekti. Prefekt, kes on politseidirektor kohapeal, lahendab kõiki küsimusi, sealhulgas ka kaitsepolitseisse puutuvaid. Kuivõrd prefekt teostab uurimist, kuivõrd tema erinevad allstruktuurid on omavahel läbi põimuvad, see on juba teine asi. Prefekt peab teadma, mis maakonnas toimub. Kuidas see idee välja kukub, seda näitab tulevik. Igasuguse asja, idee võib lõppkokkuvõttes tuksi keerata.
S. Volkov
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud ettekandja! Siin juba räägiti ja te ka ise mõistate, et selle seaduse vastuvõtmine eeldab viitamist tervele reale teistele seadustele ja normatiivaktidele, milliseid veel ei ole. Tuleb välja, et me lükkame vankrit jällegi hobusest eespool, omamata kodakondsuseseadust, kontrolli- ja järelevalveseadust, siseministeeriumiseadust ja erivahendite kasutamise seadust, kuivõrd näiteks § 16 punkt 1 eeldab, et politseil peaks olema kas tank või soomustransportöör, teistmoodi ei anna lihtsalt aru saada, kuid rahaliselt teeb iga tank välja üheksa kahetoalist korterit. Mul on küsimus § 2 kohta. Mida te mõistate termini „riigiteenistuja” all, kui me räägime politseist? Ja teine küsimus § 25 kohta, kus räägitakse politsei kaastöötajate kindlustamisest ametipinnaga. See on nagu suur jäämägi. Millistest fondidest, kes hakkab finantseerima, kes ja millisel moel hakkab eraldama seda elamispinda?
E. Raska
Kui esimese küsimuse juurde tulla, siis millestki tuleb ju alustada! Ja miks mitte alustada politseiseadusest ning siis samm-sammult edasi liikuda, et politsei saaks tööle hakata. Ei ole mõeldav, et võtame seaduse vastu, keerame teise lehe ja homme muutub meie miilits politseiks. Igal juhul on vajalik teatav periood, millal see ümberformeerimine käib, millal temast kujuneb tegelik politsei. Ja seda üleminekut peab toetama ka vastavate aktidega, mida tuleb vastu võtta.
Siis mis tähendab riigiteenistuja? Meil riigiteenistujate statuut kui selline puudub, kuid tuleks öelda, et praegu on meil miilitsa amet väga ebamäärane. Mis ta on? On ta sõjaväelane või on ta tsiviilisik? Selles mõttes me leiame, et politseinik on riigiteenistuja. Tema on riigi kaitse all, selles mõttes me räägime riigiteenistujast kui sellisest. Nüüd korteritest. See küsimus tuleb eraldi sätestada, ei ole midagi teha. Me ei saa nõuda, et riigipolitsei töötajatele annab kohalik omavalitsus korterid. Praegu on üksjagu sellele välja mindud, et riik on võimeline ülal pidama teatud küllalt kitsast riigipolitsei kontingenti. Kui ta selle kohustuse endale võtab, siis palun väga, ta peab andma korterid ja kohalik omavalitsus kindlustab munitsipaalpolitsei korteritega. Selle koha pealt on projekt ebamäärane, teil on õigus. Seda ebamäärasust on mõttekas lahti arutada ja eraldi aktides valitsuse otsusega paika panna.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, kui me tahame politseiseaduse esimest lugemist enne lõunat lõpetada, siis me peaksime küsimuste esitamise katkestama. Kas küsijad on päri sellega või peab Ülemnõukogu võtma vastu otsuse? Lubame härra Raska oma kohale, peame Ülemnõukoguga nõu.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada küsimuste esitamine ettekandjale? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 60 saadikut, vastu on 1, erapooletuks jäi 1.
Kaasettekandeks anname sõna Ülemnõukogu õiguskomisjoni esimehele Tõnu Antonile.
T. Anton
Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjoni üldhinnang on selline: politseiseaduse eelnõu vastab Ülemnõukogu poolt määratud poliitilisele kursile ja vajadusele ümber korraldada Eesti elanike õiguste ja seaduslike huvide kaitse. Valitsuse poolt selle eelnõu esitamist tuleks meie poolt käsitleda tunnustavalt kui valitsuse poolseid praktilisi samme õiguskaitsereformi elluviimisel. Loobun käsitlemast neid seaduseelnõu aluseid, põhimõtteid, millistele rajaneb esitatud positiivne hinnang.
Esitan teile vaid õiguskomisjoni poolt need probleemid, mis meie arvates vajavad täiendavat läbitöötamist.
Esiteks. Tänaseni pole meil üldtunnustatud õiguskaitse kontseptsiooni. Kontseptsiooni projekt ja esitatud seaduseelnõu on aga osaliselt vastuolus.
Teiseks. Politseiseaduse üheks peamiseks ülesandeks on määrata kindlaks politsei koht riigiorganite süsteemis.
Paraku taandub selge vastus sellele küsimusele seaduseelnõus tagaplaanile. Märgitakse, et politsei keskasutuseks on Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseivalitsus, see on aga vastuolus õiguskaitse kontseptsiooniga. Hägustunud on samuti omavalitsusorganite ja politsei suhted.
Kolmandaks. Puudub selge piir riigi- ja munitsipaalpolitsei vahel. Seaduseelnõus püütakse neid kahte piiritleda tegevuse ulatuse alusel. Riigipolitsei täidab oma kohustusi kogu Eesti Vabariigi territooriumil, munitsipaalpolitsei koostöös riigipolitseiga aga omavalitsusüksuse territooriumil. Sisuliselt vähendatakse sel teel munitsipaalpolitsei tähtsust.
Neljandaks. Munitsipaalpolitsei ja omavalitsusorganite vahekord pole sätestatud selgelt, ühemõtteliselt. Praktikas võib toimuda munitsipaalpolitsei lahutamine omavalitsusorganitest.
Viiendaks. Seaduseelnõu näeb ette kaitsepolitsei loomise. Seda vajalikku sammu toetades sean aga kahtluse alla kaitsepolitseile reserveeritud koha riigiorganite süsteemis. Nimelt lahutatakse seaduseelnõus sätestatu täitmisel kaitsepolitsei valitsusest ja Ülemnõukogust vaheastmete, see on politseivalitsuse ja siseministeeriumi abil. Seda aga ei pea õiguskomisjon õigeks.
Kuuendaks. Politsei ülesandeks pole loetud heakorra õiguslikku tagamist. Teoreetiliselt võiks küll heakorra lugeda avaliku korra koostisosaks, kuid praktika pole ju seda teed läinud. Seepärast on meie arvates vajalik sätestada munitsipaalpolitsei ülesanded seoses heakorraga.
Seitsmendaks. Politseiseaduses püütakse anda politsei erivahendite loetelu ja erivahendite kasutamise alused. See osa seaduseelnõust on väga problemaatiline, võib-olla ekslikki. Üheks lahenduseks on selle osa asendamine viitelise normiga. Ülemnõukogul tuleks sellisel juhul antud küsimuses kiiresti vastu võtta eriseadus. Arvame, et just selles valdkonnas peab valitsema täielik selgus ja täpne kord.
Kaheksandaks. Politsei finantseerimise kohta märgitakse, et see toimub nii riigieelarvest kui omavalitsusüksuste eelarvetest. Seaduseelnõu teksti sisemiste vastuolude ja mitmete raskestimõistetavate formuleeringute tõttu pole aga selge, mida finantseeritakse omavalitsusüksuste eelarvest. Õiguskomisjon on veendunud selles, et omavalitsusorganid nõuavad selles küsimuses konkreetset vastust.
Üheksandaks. Seaduseelnõu ei erista mõisteid „politsei”, „politseiorgan”, „politseitöötaja”. Ometigi on igal neist erinev staatus, oma õigused, kohustused. Just seetõttu on raskendatud, mõnikord lausa võimatu mõista seaduseelnõu mõnede normide sisu. Nõustuda ei saa mõiste „politseitöötaja” käsitlusega. Umbmäärasus ja ekslikud järeldused seoses selle mõistega hakkavad praktikas avalduma ohtlikul viisil. Käsitlemata on jäänud see, kuidas seadust tööteenistusest rakendatakse kooskõlas politseiseadusega, seoses politseitöötaja staatusega.
Õiguskomisjonil on ettepanek teha politseiseaduse eelnõu töögrupile ülesandeks jätkata nimetatud eelnõu ja õiguskaitsekontseptsiooni koostamist vastavalt tänasel esimesel lugemisel tehtud märkustele ja ettepanekutele.
Juhataja
Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu, mõne minuti jooksul oleks meil võimalus esitada küsimusi ka Tõnu Antonile.
N. Aksinin
Lugupeetud kolleegid, ma tahaksin öelda selle projekti autorile, et armee ei tegele kinnipidamiskohtade valvega. Seda esiteks. Teiseks, kus eksisteerib õiguskorraorganite ideologiseerimine, seal toimub lihtsalt ühe süsteemi ideede vahetus teiste vastu. Ei tohi unustada, et kapitalistlikes riikides on iga organ palju sügavamalt ideologiseeritud kui meil. Kas tõesti peab seda kellelegi tõestama? Seepärast oleks pidanud autor kohe ausalt ütlema – mida mille vastu vahetame. Ja siiski ma tahaksin esimesena teha ettepaneku. Tutvunud projektiga, arvan, et selle peab vastu võtma kohe pärast esimest lugemist! See on minu ettepanek.
J. Reinson
Lugupeetud õiguskomisjoni esimees, § 5 lg. 3 „politsei on kohustatud vastava avalduse korral esitama kodanikule teabesüsteemis tema kohta säilitatavad andmed piirides, mis ei ohusta teenistusalast saladust ja teiste kodanike huve”. Ja nüüd ma küsin, kuidas õiguskomisjoni esimees arvab, kas ma saan sealt andmed kätte, mis on minu kohta kogutud?
T. Anton
Mul on siiski selline ettepanek, et me ei vahetaks arvamusi, sest need on tõenäoliselt meil erinevad, vaid püüaksime analüüsida seda, kuidas antud seaduseelnõu kajastab vajadust muuta tänast praktikat. Meie arvates § 5 lg. 3 on siiski sihitud olemasoleva praktika muutmisele. Olen täielikult nõus esitatud küsimusega selles mõttes, et lg. 3 vajab redaktsioonilist täpsustamist. Komisjoni liige hr. Menšikov juhtis ka nõupidamisel komisjonis sellele küsimusele tähelepanu. Ei pidanud vajalikuks sellest redaktsioonilisest tööst 5. paragrahvi 3. lõike osas teile ette kanda.
A. Zõbin
Lugupeetud hr. Anton! Sel nädalal, omades autoriteeti õigussuhetes, te veensite Ülemnõukogu spiikerit, et migratsiooniseadus ei оmа suhet konstitutsiooni poolt kaitstud inimõigustega ning seepärast läks ta läbi mittekvalifitseeritud häälteenamusega. Kas te arvate, et politseiseadus ei oma selles plaanis vahekorda konstitutsiooniga ja millise hääletamise teel tuleks ta vastu võtta?
T. Anton
Pean vajalikuks selgitada, et tõenäoliselt kõik meie seadused omavad teatud vahekorda Eesti NSV konstitutsiooniga, millest paraku küll suur osa, võib-olla isegi enamik, täna ei kehti. Kuid kvalifitseeritud häälteenamusega võetakse vastu ka neid otsuseid, mis on vastuolus konstitutsioonis väljendatud põhimõtetega.
Kvalifitseeritud häälteenamusega praegu kehtiva ajutise töö- ja kodukorra alusel tuleb vastu võtta neid otsuseid, mis näitavad, kuidas konstitutsioonis fikseeritud alused realiseeruvad igapäevases elus. Ka politseiseadus on üks nendest seadustest, mis näitab, kuidas realiseerub riigivõim ja kuidas realiseeruvad kodanike põhiõigused ja nende seaduslikud huvid. Vaatamata sellele, et selline seos on olemas, ei tule minu arvates ka politseiseadust panna hääletamisele selliselt, et oleks vajalik kvalifitseeritud häälteenamus.
Ma sooviksin veel juhtida teie tähelepanu sellele, et meie spiiker on alati, ilma erandita, juhtinud kõigi meie tähelepanu korduvalt sellele, kui hääletamine toimub kvalifitseeritud häälteenamuse alusel. Migratsiooniseaduse vastuvõtmisel spiiker seda ei teinud.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada küsimuste esitamine kaasettekandjale? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 61 saadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 5.
Lugupeetud Ülemnõukogu, me oleme läbinud kõik need menetlused, mida nõuab esimese lugemise protseduur. Meil on kaks ettepanekut. Esimene, et lõpetada esimene lugemine, ja teine, et vastu võtta esimesel lugemisel, nagu te kuulsite saalist.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada politseiseaduse esimene lugemine? Selle ettepaneku poolt on 60 saadikut, vastu on 2 saadikut, erapooletuid on 6.
Lugupeetud Ülemnõukogu, keskendume paar sekundit, panen hääletusele järgmise ettepaneku. Kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi politseiseadus esimesel lugemisel? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 23 saadikut, vastu on 34 saadikut, erapooletuks jäid 10.
Õhtune istung algab, nagu ikka, kell 16.00.


EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
12. ISTUNGJÄRK
KAHEKSAS ISTUNG
28. juuni 1990


Juhataja (Ü. Nugis)
Asugem töökohtadele. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 73 saadikut. Puudub 32.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Peame nõu ühes küsimuses. Me leppisime teiega kokku, et kohe istungi alguses võtame vastu otsuse panganduse kohta. Puhttehnilistel põhjustel see asi viibib umbes 15 minutit. Kuidas te suhtute sellesse, kui me võtame selleks ajaks ühe teema vahele? Mul oleks ka palve teile, et me selle teema otsustaksime väljaspool päevakorda ja see puudutab Tori sündmusi 7.–8. juulil.
Lugupeetud saadikud! Teile on ilmselt välja jagatud avalduse projekt. Autor on presiidium. Head kolleegid, mul on niisugune ettepanek teile, otsustame, kas me võtame selle avalduse vastu või mitte. Ärme peame sellel teemal läbirääkimisi. Ma võin öelda ka kui üks presiidiumi liige, et see avalduse projekt ei ole laitmatu. Kuid kuna see teema tooks endaga kaasa väga pikaajalise keeruka diskussiooni, siis ma kutsun üles avaldama oma seisukohta hääletamise kaudu.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Mul on selline ettepanek, otsustame selle avalduse saatuse ja siis peale seda räägime juttu. Palve on juhatuse poolt, et me teeksime seda väljaspool päevakorda.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on sellise avalduse vastuvõtmise poolt? Me otsustasime, et kõik seisukohad ainult hääletamise kaudu, kui ei meeldi, hääletage vastu. Iga selline lähenemine toob kaasa diskussiooni.
Lugupeetud Ülemnõukogu, me teeme tarbetult selle asja keeruliseks. Olgem selle küsimuse juures mõistlikud! Kes on selle poolt, et teil käes olev avalduse projekt võtta aluseks? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 56 saadikut, vastu on 11, erapooletuid on üks.
Millised on parandused? Kas kõik, kes sõna soovivad, soovivad parandada seda teksti? Ma palun, võtame need sõnavõtusoovid maha, mis ei ole antud küsimusega seotud!
E. Põldroos
Lugupeetud kolleegid, ma jäin mõned minutid hiljaks, selle tõttu ma ei tea, kas avalduse arutelule tulekuga kaasnesid mingid selgitused. Kuid küsimus on selles, et nagu ma tean, on meie juhtivale tasemele laekunud hoiatusi ja ähvardusi Moskvast jõu kasutamiseks seoses selle üritusega ja seda küllaltki kõrgel ja autoriteetsel tasemel.
Praegu lõigus 2 on viidatud jõu- ja vägivalla kasutamise võimalusele üldse seoses Eesti iseseisvumisprotsessidega. Siin ilmselt tuleb konkretiseerida seda antud üritusega, siis on kogu see asi mõistetav, sest see oht on olemas, on ähvardatud, meile on hoiatused tehtud. Ja selle tõttu ma teen ettepaneku sõnastada järgmiselt: „Vaatamata sellele, et korraldajad olid seadnud üritusele humanistlikud eesmärgid, näeb Eesti Vabariigi Ülemnõukogu sellises kokkutulekus väljakutset jõududele, kes seisavad vastu Eesti iseseisvumisele ja on valmis seda tervikuna, ja ka mainitud konkreetset üritust vägivallaga takistama.”
See on sõnum eesti rahvale, mis on väga oluline. See on hoiatus, sest see tõesti võib toimuda.
Juhataja
Mis me nüüd teeme siis, moodustame redaktsioonikomisjoni või? Palve oli ju selline, et me avaldame oma seisukoha või sümpaatia hääletamine kaudu. Kas nüüd hakkab toimuma diskussioon sellel teemal või?
V. Lebedev
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Ma protesteerisin sellepärast nii tormiliselt ja kärarikkalt, et ma ei saanud aru kõige esimesest lõigust. Kutsutud on kõik need, kes võitlesid Eesti vabastamise eest, mida see tähendab? Kas see tähendab 1918.–1920. aastate Vabadussõjast osavõtjaid ja neid, kes vabastasid Eesti Saksa fašistlikest röövvallutajatest? Ometi ei ole kellelegi saladuseks, et nüüd nimetavad end eesti rahva Vabadussõjast osavõtnuteks need inimesed, kes teenisid 20. SS-diviisis, politsei- ja kaitsepataljonides, metsavennad. Peale selle, niipalju kui on selgunud, tulevad sellele kokkutulekule umbes 30 väliseestlast, sealhulgas mõnad 20. SS-diviisi juhid. Seoses sellega on mul selline ettepanek – esimeses lõigus lõpetada fraas järgmiselt: „kes võitles Eesti vabastamise eest saksa fašistlikest röövvallutajatest”. Siis on see korrektne.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Ma teen ettepaneku see küsimus edasi lükata ja otsustame selle saatuse siis, kui päevakorrapunktid on läbi.


Panganduse momendiolukorra ja Eesti rahale ülemineku programmi täitmise käigu kohta
Juhataja
Panganduse küsimuses on projekt valmis ja me saame praegu päevakorraga edasi minna. Selle avalduse me oleme aluseks võtnud, juhatuse ettepanekut Ülemnõukogu ei ole aktsepteerinud ja soovib diskussiooni sellel teemal. Ma esitan palve jätta selle teema arutamine pooleli ja tulla selle juurde siis, kui päevakorrapunktid on läbi. Kas ollakse nõus? Panganduse kohta käiva otsuse kannab ette Ants Veetõusme.
A. Veetõusme
Lugupeetud juhataja, lugupeetud rahvasaadikud ja kõik kohalviibijad! Majanduskomisjon tegi pikalt tööd kõigi nende otsuste projektide kallal ja lõpuks arutasime neid projekte ka valitsuse esindajate juuresolekul. Kell 3 olid ka kohal härra Savisaar ja härra Otsason. Kui esimene pool sai kõigiga läbi arutatud, siis teine pool päris nii ei läinud. Ja majanduskomisjoni ettepanekud on sellised: teile praegu väljajagatud otsuse projekt võtta aluseks. „Otsus panganduse momendiolukorra ja Eesti rahale ülemineku programmi täitmise käigu kohta”. Me teiste paberite juurde jõuame veel. Võtta aluseks nimetatud otsuse projekt.
Juhtaja
Otsuse projekt on kõikidel käes.
A. Veetõusme
On ettepanek võtta see aluseks.
T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Minu meelest ei saa seda projekti aluseks võtta esimese kolme punkti pärast. Kui me need punktid teadvustame rahvale, siis me oleme öelnud välja, et nii Ülemnõukogu kui ka eelmine ja praegune valitsus ei ole oma ülesannetega toime tulnud. See on meie tegevuse pankrot. See on negatiivne informatsioon, mida ei ole mõtet vahendada. Selle otsuse projektis tuleks alustada hoopis sellest, mida tuleks teha. Ja teises punktis ei rahulda mind see, et ainult Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumile kantakse igakuuliselt ette, sest kui lasta nüüd silmade eest läbi Ülemnõukogu Presiidiumi koosseis, siis neid, kes pangandusest ettekujutust omavad, on üldiselt vähe. Ka meie siin saalis tahaksime teada, kuidas areneb oma rahale üleminek, et siis võimaluse piires anda nõu. Niisiis, mul on ettepanek mitte võtta seda otsuse projekti aluseks.
V. Menšikov
Ühinedes Tiit Made arvamusega, tahaksin ma tähelepanu pöörata esimesele punktile, sеаl on vahele jäänud üks sõna: „nende vajalike majanduslike, poliitiliste ja õiguslike eelduste ja garantiidega”.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Ilmselt kujuneb välja, et on kaks ettepanekut: võtta aluseks ja mitte võtta aluseks. Sellepärast praegu parandusettepanekuid ei ole mõtet teha.
A. Sirendi
Austatud kolleegid, mulle tundub, et see projekt sobib suurepäraselt just nimelt aluseks võtta, ja see, et siin on ka Ülemnõukogu puudused kirjas, see ei vähenda sugugi selle projekti väärtust, sest peale nende tarkade, kes meil Ülemnõukogus kõike teavad, on ka neid, kes ei tea, ja need ei karda ja ei häbene oma vigu tunnistada.
S. Petinov
Lugupeetud kolleegid! Ma arvan, et selle projekti võiks võtta aluseks, kuid mind viib segadusse teine punkt. Kui me praegu siin ütleme, et Eesti Pank ei ole muutunud selliseks organisatsiooniks, kes peab täitma oma valuutale ülemineku funktsiooni ja seniajani ei ole isegi välja töötanud ülemineku programmi, kuigi sellest räägitakse juba pool aastat, siis oleks õiguspärane püstitada panga juhi ametikohalt vallandamise küsimus. Selle üle peab järele mõtlema, nimelt see nii ka vastu võetakse. Küsimus nii ka esitatakse – mida siis teeb panga juht? Seepärast teen ma ettepaneku lülitada siit välja punkt 2.
Juhataja
Lugupeetud saadikud! Otsustame kõigepealt ära, kas me võtame aluseks või ei võta aluseks. Kui selgub, et me aluseks ei võta, meil ei ole siis millestki rääkida selle projekti pinnal. Edgar Savisaar!
E. Savisaar
Austatud kolleegid! Tahtsin öelda, et antud juhul nähtavasti Ülemnõukogu tehniline teenistus jäi natukene asjast maha. Oleks ilmselt olnud otstarbekam, kui meile see projekt oleks tulnud juba koos sisseviidud parandustega. Ma tahan toetada kolleeg Tiit Madet, mul on hea meel öelda, et samasuguse ettepaneku, et presiidiumi asemel igakuiselt anda aru kogu Ülemnõukogu koosseisule, sama ettepaneku tegin ka mina, ja minu teada ta pidigi sisse minema, vähemalt projekti.
A. Veetõusme
Kordan ettepanekut. Teen ettepaneku komisjoni nimel võtta aluseks esitatud otsuse projekt „Panganduse momendiolukorra ja Eesti rahale üleminekuprogrammi täitmise käigu kohta”.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle ettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 61 saadikut, vastu 8, erapooletuid on 10. Nüüd hakkame arutama parandusettepanekuid.
A. Veetõusme
Kõigepealt komisjoni poolt tehtud parandused. Tõepoolest, need ei ole läinud teie teksti sisse ja sellepärast võtke, palun, tekst ette ja katsuge jälgida, neid parandusi väga palju ei ole, mis me tegime.
Konstateerivas osas p. 1 ja 2 ära vahetada. Seoses just selle otsuse pealkirjaga, kuna me räägime pangandusest, siis panna p. 1-ks Eesti Pank ja 2. Ülemnõukogu ja valitsus. Kolmandas punktis konstateerivas osas tõmmata maha sõnad „käesolev aasta” ja pärast „detsembris” lisada juurde „1990. aasta”. Ühesõnaga, konkretiseerida aasta.
Otsustavas osas p. 1 oleks esimene lause selline: „Määrata Eesti Vabariigi Valitsus”, nüüd on uus sõna „rahareformi” – tekst läheb edasi: „Eesti rahale ülemineku koordineerijaks”. Siia vahele tuleks täiendav lause: „Sellest tulenevalt esitada valitsusel 15. augustiks 1990. aastal ettepanekud Eesti Vabariigi Ülemnõukogule muudatuste sisseviimiseks Eesti Vabariigi seadusandluses.” Tähtaja osas, kus on siin 1. oktoobriks, on ettepanek teha tähtajaks 15. november.
Järgmisel real, kus on öeldud „Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumile”, siia vahele tuleb esimesest lausest täienduse alusel „rahareformi kontseptsiooni ja Eesti rahale ülemineku tegevuskava koos tähtaegade ja vastutajate äranäitamisega”. Ning siia panna punkt. „Vajalike normatiivaktide projektid” jääksid ära põhjendusega, et kui Ülemnõukogu vaatab läbi selle tegevuskava, siis tuleks projektide kallale niigi asuda. Lõplikult. Vastasel korral võib juhtuda, et tehakse jälle tühja tööd.
Ja punkt 2 otsustavas osas, nii nagu ka juba öeldi, Ülemnõukogu Presiidium jätta ära, jääb lihtsalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu. Igakuuliselt informeerida Eesti rahale ülemineku tegevuskava mitte „täitmisest”, aga selle asemel „ettevalmistamise käigust”. Sellised on need komisjonipoolsed viimased parandused. Kas need parandused said kõik kirja panna?
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, kas oleks õige panna küsimus teie ette selliselt, et kõigepealt me otsustame komisjoni paranduste saatuse ja sellele järgnevalt teiste saadikute parandused. Ollakse nõus?
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on komisjoni poolt tehtud paranduste poolt? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 64 saadikut, vastu on 4 saadikut, erapooletud on 4.
Lugupeetud Ülemnõukogu, mul on niisugune tunne, et mitte kõik saalis ei ole registreerunud. Kui otsustamise protseduuris on midagi oluliselt valesti, siis sellisel juhul me peame otsustama, kuidas me käitume.
V. Lebedev
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Ma ei taha ja ei saa nõustuda esimese punktiga, komisjoni ettepanekul nüüd juba otsuse projekti teise punktiga selles suhtes, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ei ole kindlustanud Eestis üleminekut oma valuutale. Lugupeetud kolleegid! Mulle tundub, et me teiega ei ole üldse veel seda küsimust käsitlenud. Ma arvan, et Eesti Vabariigi Valitsus ei ole kindlustanud, Ülemnõukogu ei puutu siin asjasse. Andestage, kuid mina end süüdlasena ei tunne ja oma lugupeetud kolleege, kes viibivad siin saalis, ei loe ma samuti süüdlasteks. Valitsus – jah, kuid Ülemnõukogu – ei, seepärast ma palun sellest punktist välja lülitada Eesti Vabariigi Ülemnõukogu. Seda oleks vaja hääletada.
A. Veetõusme
Härra Lebedev, mul on ettepanek, ärme hakkame siin üksteist agiteerima. Ettepaneku võite rahulikult ära teha, et see „Ülemnõukogu” eest ära võtta ja hääletame, aga ärme hakkame siin üksteist agiteerima, see võtab ainult palju aega.
Juhataja
Lepime siiski niimoodi kokku, et kui kellelgi on täiendusi, ta formuleerib täienduse ja paneb selle hääletusele. Kui kellelgi on muudatusi, siis ta ütleb, millega ta nõus ei ole. Ja me hääletame, kas me võtame selle maha või mitte. Nii, Lebedevi ettepanek tuleb hääletusele panna.
A. Veetõusme
Ühesõnaga, kas on mõtet agiteerida? Ma võiks ka siin hakata vastu agiteerima. Ühesõnaga, härra Lebedevi ettepanek on võtta välja konstateeriva osa praegusest punkt 2-st sõnad „Eesti Vabariigi Ülemnõukogu”.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, nii me ei saa seda tööd teha. Mul on selline ettepanek, otsustades juba selle järgi, kui palju on siin sõnasoovijaid, formuleerige oma ettepanekud kirjalikult, esitage need juhatusele. Me võtame seni päevakorra järgmise punkti. Majanduskomisjon saab sellel ajal teie ettepanekutega tutvuda. Suur tänu, Ants Veetõusme, praegu jääb pangandusküsimuse otsustamine pooleli. Palun formuleerige kõik kirjalikud ettepanekud ja esitage need juhatusele.
V. Kuznetsov
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud saadikud! Avaldan dokumendi, mis on adresseeritud Eesti Vabariigi Ülemnõukogule, NSV Liidu presidendile, NSV Liidu Konstitutsiooni Järelevalve Komiteele, NSV Liidu Ülemnõukogu avalikustamise, töötajate õiguste ja pöördumiste komitee ininõiguste alakomiteele, rahvasaadikute regioonidevahelisele nõukogule ja Eesti NSV töötajatele.
Protest
Meie, Eesti NSV Ülemnõukogu rahvasaadikud avaldame otsustavat protesti seoses 26. juunil k.a. Eesti Vabariigi immigratsiooniseaduse vastuvõtmisega. Ülalmainitud seadust me vaatleme kui inimõigustele pealetungimise järjekordset sammu vabariigis, püüet muuta Eesti etnokraatlikuks riigiks, kus mittepõliselanikkonnale määratletakse emigrantide roll omal maal. Immigratsiooniseadus riivab vabariigi territooriumil elavate kümnete tuhandete NSV Liidu kodanike õigusi ja vabadusi, eriti aga sõjaväelasi ja nende perekondi, isikuid, kes abielluvad väljaspool Eesti piire elavate kodanikega, aga samuti ka isikuid, kes püüdlevad perekondade taasühinemisele.
Rikkudes rahvusvahelisi õigusnorme, eriti Helsingi nõupidamise lõppakti, ei määra seadus kindlaks isikute õigusi, kes on saanud elamisloa, vabariik aga ei kindlusta neile mingeid sotsiaalseid garantiisid ja ei täida nende ees mingeid kohustusi nagu see on kohane kogu tsiviliseeritud maailmas.
Me protesteerime samuti vabariigi seadusandluse õigusliku aluse – Eesti NSV konstitutsiooni jämeda rikkumise vastu, mille toime omab kõrgemat juriidilist jõudu Eesti territooriumil kuni muudatuste sisseviimiseni ja uue seaduse vastuvõtmiseni. Iseäranis immigratsiooniseadus nõudis Eesti NSV konstitutsiooni peatüki „Riik ja isiksus” reas paragrahvides vastavate muudatuste sisseviimist, mida aga ei tehtud.
Samuti leiame, et hääletamise tulemusena ei olnud seadus vastu võetud, kuna selle poolt hääletas vähem kui 2/3 saadikutest, mis on aga reglemendi rikkumine.
Lähtudes ülalöeldust me nõuame immigratsiooni seadusandliku akti viivitamatut juriidilise ekspertiisi teostamist sõltumatute ekspertide poolt ning juhul, kui leiavad kinnitust rahvusvaheliste ja riiklike õigusnormide rikkumise faktid, selle ümbertöötamist ja revideerimist.
Pöördume riigi juhtkonna ja rahvusvahelise üldsuse poole palvega anda hinnang inimõiguste rikkumise faktidele Eestis.
Alla on kirjutanud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadikute grupid: „Võrdsete õiguste eest”, „Kommunistlik fraktsioon” ja „Virumaa”.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Läheme päevakorraga edasi. Mul on teile tungiv palve, oleme sellel viimasel istungil väga distsiplineeritud ja ma palun võtta ka mõnda juhatuse ettepanekut kuulda.


Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi projekti kolmanda lugemise jätkamine
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. See on käesoleval istungjärgul poolelijäänud päevakorrapunkt, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi projekti kolmas lugemine.
Mul on palve, kõik need kõne- ja sõnavõtusoovid, mis ei puuduta reglementi, annulleerida, need häirivad minu tööd.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Mul on teile väga suur palve. See palve seisneb selles, et me Ülemnõukogu otsusega praegu oleksime valmis protseduuriliselt reglemendi teemat arutama selliselt, nagu ma söandan seda formuleerida. Kuid enne seda mõned selgitused. Me oleme kolmandal lugemisel, me oleme otsustanud, et läbirääkimised on lõpetatud. Mul on teile selline palve, et isegi vastuolus käesoleva reglemendiga, mille järgi me praegu töötame, me võtaksime vastu otsuse, et reglemendi väljatöötamise komisjoni poolt pakutud variandid me võtame vastu ainult hääletamise teel, oma seisukohad avaldame ainult hääletamise teel. Kui sobib, ollakse poolt, kui ei sobi, ollakse vastu. Ei esitata küsimusi rohkem, ei tehta märkusi. Seda isegi ka hääletamise korra kohta, sest selles osas küsimus on selge. Kui pakutakse alternatiivsed variandid, lihtsalt valitakse see, mis sobib. Kui on ettepanek selline, mis üldse ei sobi, sellele hääletatakse vastu.
Ja nüüd täpsem formuleering. Kes on selle poolt, et reglemendi väljatöötamise komisjoni ja kooskõlastuskomisjoni poolt pakutud variandid otsustatakse ainult hääletamise tulemusena, ilma küsimusi esitamata ja märkusi tegemata? Ma palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 67 saadikut, vastu on 3 saadikut, erapooletuid on kaks.
Sõna ettekandeks ja parandusvariantide ning alternatiivide esitamiseks saab grupi juht Peet Kask.
P. Kask
Austatud Ülemnõukogu, meie parlamendi töö on seni näinud välja rohkem iluuisutamise kui poksina. Loodetavasti, kui uus reglemendiprojekt vastu võetakse, peale suvevaheaega hakkab ta välja nägema rohkem poksi kui iluuisutamisena. See ei ole iroonia, vaid ma mõtlen seda väga tõsiselt. Nimelt poksimatše ei peeta niimoodi, et alguses lastakse ringi üks poksija, vaadatakse, kui hästi ta poksib ja siis antakse talle hinne, seejärel lastakse ringi teine poksija, vaadatakse kuidas tema poksib ja antakse talle hinne. Poksimatši eesmärk on selgitada välja, kes on tugevam, kes poksib paremini, tähendab lastakse ringi korraga. Niisamuti käib tsiviliseeritud maailmas ka variantide hääletamine parlamentides. Kui on esitatud üks muudatusettepanek, siis ei hääletata läbi alusvarianti ja muudatusettepanekut eraldi, vaid hääletatakse läbi ainult muudatusettepanek ja sel juhul on ka hääletajal asi väga selge. Tal on selge, millisele küsimusele ta nupule vajutamisega vastab. See küsimus on, kas ta on selle poolt, et parandus asendab põhivarianti või on ta selle vastu. Kui ta hääletab poolt, siis läheb parandus aluseks võetud variandi asemele, ja kui ta on vastu, siis annab ta panuse selleks, et alusvariant jääb kehtima. Rohkem hääletamisi vaja läbi viia ei ole ja see on siis üks, ma arvan, meie uue reglemendiprojekti iseärasusi, mis on siis natukene paremini sõnastatud kui varem § 9 p. 19-s.
Andke andeks, et ma nii pika sissejuhatuse tegin ühes küsimuses, aga töörühmas näiteks tekitas just see küsimus pika diskussiooni ja praktika näitab, et saadikutel on raske aru saada nende kahe hääletussüsteemi erinevusest. Ühel juhul võistleb siis üks variant teisega ja teisel juhul pannakse variant püsti, kusjuures ei ole selge üldse, mida hääletamise tulemus siis ikkagi tähendab, antakse lihtsalt mingisugusele variandile nagu absoluutne hinnang, aga mitte võrreldes teda mingisuguse teise variandiga. Just nimelt võrdlemine on palju konkreetsem tegevus ja vastus sellele küsimusele on konkreetne, reaalne ja peaks parandama siis meie niisugust lõhestatud hingeseisundit, kus me ei saa aru, mida meilt hääletamisega tahetakse.
Töörühmale laekus 3 protesti, mille me andsime edasi kooskõlastuskomisjonile ilma neid lahendamata, lisaks sellele mäletatavasti jäi läbi hääletamata 25 ettepanekut kolmanda lugemise alustamisel, mis olid tehtud kirjalikult ja laekunud töörühmale. Need ettepanekud vaatas töörühm läbi ja pean rahuloluga nentima, et kõikides küsimustes, kõikide ettepanekute suhtes jõudis töörühm täielikule üksmeelele. Mõned ettepanekud lükati üksmeelselt tagasi, mõned võeti vastu ja need ettepanekud, mille suhtes alguses üksmeelt ei olnud, nende suhtes jõuti kompromisslahenduseni, jõuti uute variantide sõnastuseni selle kaudu ja selle tõttu toetan ma härra Nugise ettepanekut, mis ka hääletamisel läbi läks, et panna aja kokkuhoiu mõttes kogu projekt tervikuna hääletamisele, mitte enam tegelda uute paranduste tegemisega ja läbihääletamisega. Meie reglement on dokument, mis vajab pidevat parandamist, sest me oleme oma parlamentaarse tegevuse õpipoisistaadiumis, aga ma arvan, et ei ole mõistlik jätkata seda reglemendiparandust enam nii, et tegelik töö käib ikka selle esimese ja ajutise töökorra järgi.
Juhataja
Nii, Peet Kask, kuidas me siis formuleerime ettepaneku hääletamiseks?
P. Kask
Ma annaksin selle võimaluse siiski härra Ellerile, kooskõlastuskomisjoni esimehele, sest tema komisjonis lahendati protestiküsimusi. Minu ettepanek on käsitleda tänasel istungil hääletamisena ainult proteste ja seejärel panna projekt tervikuna hääletamisele sellisel kujul, nagu töörühm ta esitas ja nagu protesti ümberhääletamise tulemused näitavad.
Juhataja
Suur tänu, Peet Kask! Palume kõnetooli kooskõlastuskomisjoni juhi Hillar Elleri!
H. Eller
Lugupeetud kolleegid, nii nagu me kokku leppisime, püüame töötada konstruktiivselt, seetõttu ma paluksin teil välja võtta täna hommikul välja jagatud reglemendi eelnõu ja ma kannaksin teile kõigepealt ette komisjoni poolt tehtud redaktsioonilised parandused. Seisukoha nende suhtes võtame arutelu lõpus, kas võtta nad tervikuna vastu. Sisulisi muudatusi me seoses sellega, mis ma praegu ette kannan, reglemendis ei tee, vaid mõtestame paremini lahti neid seisukohti, mis hommikuses variandis teile oli välja pakutud. Siin on tehnilisi vigu, siin on keelelisi vigu, siin on ka niisuguseid asju, mida tuli rohkem lahti rääkida.
Alustaksime § 1-st, punktist 1. Ma loen siis ette teksti, kuidas ta jääb: „Ülemnõukogu korralised istungid toimuvad Tallinnas jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani”, mitte aga kolmapäevani, nagu siin oli öeldud.
§ 1 p. 9. Lisada üks sõna: „reedeti ning Ülemnõukogu tööperioodide ja istungjärkude vaheajal”. „Tööperioodidele” lisada „ja istungjärkude vaheajal”. Järgmine redaktsiooniline parandus, mis aitab paremini meil töötada, on 6-ndal leheküljel § 9 punktis 1. Täiendada ühe lausega: „Seaduseelnõu tekst, mis arutlusele tuleb, peab olema varustatud selle väljajagamise kuupäevaga, komisjonides arutamise otsustega ja seaduseelnõu koostajate nimedega.” See on Tiit Made ettepanek, et me saaksime oma tööd paremini korraldada. Projekt dateeritakse sel päeval, millal tema võetakse vastu komisjonis või töörühmas, see võib olla kaks nädalat tänasest päevast hiljem. Aga see, mis ajal dokument välja jagatakse, peab olema dateeritud, et ei teki hiljem vaidlusi, et te olete või ei ole saanud. Siin on vaidlusi sellel teemal juba olnud. See on lihtsalt meie enda töökorralduse parandamiseks. Siin ei ole mingisugust keerukat probleemi. See ettepanek on ka Tiit Made poolt kirjalikult esitatud parandusettepanekutes, see on teile välja jagatud.
Edasi. § 11 lõige 5. Sõnastada lõige 5 ümber, ja tekst oleks järgmine: „Oma ettepanekud seaduseelnõu kohta esitavad saadikud juhtkomisjonile kirjalikult, mitte hiljem kui 48 tundi pärast esimese lugemise lõppu.” See garanteeriks selle töögrupile või komisjoni esimehele võimaluse need parandused korralikult läbi töötada.
See sõnastus on umbes sama, mis on ka viiendas punktis, aga me tegime ta sõnastuses, mis oleks arusaadav, kuidas asju lahendada.
§ 11 p. 9. Üks parandus on teises lauses. „Kui arutelu käigus ei tehta ettepanekut kolmanda lugemise kohta, siis pannakse teisel lugemisel seaduseelnõu lõplik”, nüüd lisame lause „kirjalikult välja jagatud redaktsioon hääletusele.” Tähendab, meil peab olema visuaalselt dokument käes, mitte nii, nagu me praegu teeme, et üks dokument on siin, teine seal, lisame „kirjalikult välja jagatud”, siis on meie töö efektiivsem.
Nii. Need on reglemendi projekti kohta kõik redaktsioonilised täpsustused. Venekeelses tõlkes on lihtsalt tõlkevigu või lihtsalt lahtimõtestamise vigu, ma tooksin mõned neist. Meie komisjonis töötab spetsialist, kes annab nad üle meie tõlkegrupile, et saaks viia sisse vastavad parandused, et paremini asja mõista.
Ma paluksin teid võtta teile lõuna paiku välja jagatud otsuse projekt „Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi kinnitamise ning ajutise töö- ja kodukorra osalise kehtetuks tunnistamise kohta”. Ja teeksin teile teatavaks meie komisjoni redaktsioonilised ja ka sisulised parandused. Otsuse p. 2-s rakendamise, kinnitamise ja kehtetuks tunnistamise kohta peale nende paragrahvide loetelu lisada uus lause „asendada Eesti NSV Ülemnõukogu 1990. aasta 2. aprilli otsuses „Eesti NSV ajutise töö- ja kodukord” sõnad „Eesti NSV” sõnadega „Eesti Vabariik”. See tähendab, viime vastavusse selle ajutise reglemendi, mis jääb veel kehtima meie järgneva otsuse kohta, kus me nimetasime ringi oma vabariigi nimetuse. Kõik, mis puudutab Eesti NSV-d, nimetame selle lisaga Eesti Vabariigiks.
Punkt 3 ümber sõnastada: „Eesti riigiõiguslike aluste väljatöötamiseks moodustada töögrupp. Töögrupi esimeheks kinnitada Tõnu Anton.” Miks me sellele järeldusele tulime? Kuna tänase päeva jooksul me tehniliselt ja füüsiliselt ei ole suutnud formeerida meie fraktsioonide, saadikugruppide poolt koostatud komisjoni, kes hakkaks andma sellele dokumendile poliitilist hinnangut, on meil arvamus, et me moodustame töögrupi, töögrupp teeb valmis meile selle dokumendi teksti ja juba sügisistungjärgul moodustatakse komisjon kõigi fraktsioonide esindajatest. Selleks on vaja aega, et leida sinna volitatud isikud, kes oleksid võimelised seda väga tähtsat dokumenti välja töötama.
Ja eestikeelses tekstis on § 4 järel pandud p. 9, tegelikult on juttu p. 10-st. Ja tekst oleks järgmine: „Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglement jõustub (nüüd järgmine parandus) 2. juulist (mitte vastuvõtmise hetkest), välja arvatud § 4 p. 3 ja § 4 p. 10. § 4 p. 10 rakendada 1990. aasta sügisperioodi I korralisel istungjärgul, § 4 p. 10 rakendada 1990. aasta sügisperioodi jooksul pärast Eesti riigiõiguslike aluste vastuvõtmist Ülemnõukogus.” Ma selgitan. Tähendab, me võtsime vastu uue komisjonide formeerimise ja tahaksime seda formeerimist lõpetada septembrikuu I istungjärgul, kuna aga komisjoni arvates uute komisjonide koosseisu formeerimisel tekib ka küsimus võib-olla komisjonide esimeestest, siis anda selleks pikem aeg. Tõenäoliselt seadus, mida nimetame praegu riigiõiguslike aluste seadus, on seadus sisuliselt Ülemnõukogust, kus reguleeritakse võimu vahekorrad. Peale selle vastuvõtmist toimub tegelikult ka meie Ülemnõukogu struktuuride ümberformeerimine sisuliselt. Niisugusele seisukohale tuli meie kooskõlastuskomisjon. Ja kui teil on põhimõtteliselt need redaktsioonilised parandused vastuvõetavad ilma hääletamiseta, või kellelgi ei ole tõsist protesti selle vastu, siis ma loeksin, et need on vastu võetud ja need viiakse teksti sisse juba tehniliselt. Nüüd järgnevalt ma kannaks teile ette kirjalikud protestid, mis läheksid hääletamisele enne, kui me lähme tervikuna seaduseelnõu vastuvõtmisele.
Kas on proteste sellele eelnevale, mis puudutas redaktsioonilist küsimust?
Juhataja
Hillar Eller, meie kokkulepe oli selline, et seisukohad võetakse hääletamise kaudu. Kas me nüüd austame enda vastuvõetud otsuseid või ei austa? Siis ei ole mõtet taotleda praegu ei sõnavõttu, ei repliiki.
H. Eller
Ühtlasi komisjon palus teilt seda luba, et teeme sellele dokumendile keelelise korrektuuri, sisu muutmata, siin on väga palju keerulisi formulatsioone. Meil on vaja ühte sellist inimest, kes komad paneb õigesse kohta.
Juhataja
Hillar Eller, läheme nüüd hääletamisele minevate protestide või ettepanekute juurde.
H. Eller
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi töörühmale saabus avaldus Tiit Käbinilt. Seoses reglemendi täiendava läbivaatamisega ja enne vastuvõtmist käesoleval istungjärgul, palun arvestada järgmiste seisukohtadega: § 4 p. 2 (siin on selgitus, kas Ülemnõukogu liige võib kuuluda ühte või mitmesse alatisse komisjoni) pandi hääletusele seaduseelnõu formuleering sama § p. 1 komisjoni liikmete minimaalarv, aga muudatusettepaneku alusel. Me kontrollisime, tegelikult, jah, ühes ja samas paragrahvis oli niisugune eksimus ja komisjon on arvamusel, et need kaks neljanda paragrahvi punkti tuleks meil uuesti läbi hääletada, et ei jääks protest üles.
Praeguse kehtiva reglemendi järgi pannakse hääletamisele kõigepealt aluseks võetud ja komisjonide poolt välja pakutud projektide punktid. Ja siis täiendusettepanekud. Aga antud juhul ühel puhul pandi kõigepealt hääletusele punkt, mis oli meil seaduseelnõude tekstis, ja siis pandi hääletusele täiendusettepanek. Teisel juhul aga ei tehtud seda ja ei hääletatud seda ettepanekut üldse läbi. Komisjonide algmäär meie tekstis oli 6 liiget, Tiit Made pakkus 9, seda teist ettepanekut ei hääletatudki.
Me lihtsalt taastaksime selle olukorra, hääletame läbi ja jääb siis nii, nagu me täna otsustame. Oli arusaadav?
Juhataja
Alustame. Ka palun veel vahetult enne hääletamist selgelt ette lugeda see formuleering, mis läheb hääletamisele.
H. Eller
Me paneme hääletusele teile väljajagatud projekti formuleeringu esimeseks. „Iga Ülemnõukogu liige võib kuuluda ainult ühte alatisse komisjoni.”
Juhataja
Kes on selle poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 73 saadikut, vastu 6 saadikut, erapooletuid on 4.
H. Eller
Nüüd paneme hääletamisele Tiit Käbini ettepaneku: „Iga Ülemnõukogu liige võib kuuluda mitte rohkem kui kahte alatisse komisjoni.”
Juhataja
Kes on selle ettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 12 saadikut, vastu on 66 saadikut, erapooletuid on 6. See ettepanek ei leidnud heakskiitu.
H. Eller
Nüüd teine samas protestis olnud küsimus. § 4 p. 1 – paneksime hääletusele kaks varianti. Üks on nii, et „alatised komisjonid on vähemalt 6-liikmelised” ja siis teise teksti „alatised komisjonid on vähemalt 9-liikmelised”.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et komisjonis peab olema vähemalt 6 liiget? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 55 saadikut, vastu on 25 saadikut, erapooletuid on 5.
H. Eller
Ja teine ettepanek oli: alatised komisjonid on vähemalt 9-liikmelised.
Juhataja
Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 35 saadikut, vastu 42 saadikut, erapooletuid on 8. See ettepanek ei leidnud heakskiitu.
H. Eller
Järgmine protest on Arvo Juntilt ja puudutab praegust § 10 lg. 5. Ma loen ette teile tema taotluse: „Reglemendiseaduse projekti teisel lugemisel läbiviidud hääletamine § 8 lg. 3 (uues redaktsioonis ta on § 19 lg. 5) formuleeringu kahe alternatiivettepaneku vahel jäi loogilise lõpuni viimata, kuna otsustati küll eelisvariant, kuid ei otsustatud seni kehtiva ajutise töö- ja kodukorra samasisulise sätte § 16 lg. 1 kehtivuse või kehtetuse küsimust ja viimasel juhul tema asendamist uue formuleeringuga. Põhjusel, et protseduuriliselt toimus nimetatud sätte osas poolik hääletus, vastu jäi võtmata otsustus sisulise sätte osas, esitan vastava hääletuse suhtes protesti ja taotlen uue hääletuse läbiviimist.” Allkiri. Komisjon tuli järeldusele, et me võtame selle protesti vastu ja pakume teile veel kord läbi hääletada mõlemad variandid, mida on pakutud teile väljajagatud tekstis § 10 p. 5, kus on mõlemad variandid teile toodud. Mul on ettepanek, et vastu võetaks see variant, missugune saab rohkem hääli.
Juhataja
Meil ei olnud ette nähtud sõnavõtte ei hääletamise korra ega sisu suhtes.
Ma selgitasin päris selgelt seda ja Ülemnõukogu otsustas. Ka sellel teemal, mis puudutas hääletamise korda, on Ülemnõukogu otsus, et sõna ei võeta. Värskendage oma mälu, ma mäletan täpselt, mis ma panin ette.
Hillar Eller, palun otsast peale selgitada üksikasjaliselt, et vältida küsimusi ja sõnavõtte.
H. Eller
Ma ei oska teile rohkem selgitada. Arvo Junti esitas protesti, me vaatasime järele protokollist. Tõnu Anton juhtis ka sellele tähelepanu, et me jätsime protseduuri pooleli.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, projektis on kaks varianti. Tuleb valida, kas meil meeldib esimene või teine variant. Lõppude lõpuks otsustab Ülemnõukogu. Ma palun Hillar Elleril formuleerida ettepanek, mida ma panen hääletamisele.
H. Eller
Kolleegid, palun tähelepanu. Kes on selle poolt, et võtta vastu teile välja jagatud teksti § 10 p. 5 esimene variant? Palun hääletada!
Juhataja
Selle ettepaneku poolt on 42 saadikut, vastu on 29 saadikut, erapooletuid on 8.
H. Eller
Nüüd järgmisena panen hääletusele tekstis ära toodud teise variandi. Ja kui see ka ei leia kinnitust, siis jääb järjekordselt kehtima see, mis vanas reglemendis kirjas on.
Juhataja
Kes on teise variandi poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 41 saadikut, vastu on 27 saadikut, erapooletuid on 14.
H. Eller
Nii, me saime sama tulemuse, mis eelmine kord.
Juhataja
Ja nüüd jääb kehtima ajutise töö- ja kodukorra variant.
H. Eller
Seda oligi vaja teha, et protest maha võtta. Meie eelmine arvamus ei ole sellega muutunud, nii ta jäi. Kolmas ettepanek on Tiit Madelt.
Tema pöördus komisjoni poole palvega panna hääletusele tema ettepanekute paketi 5. ettepanek 3. leheküljel. See puudutab Ülemnõukogus töötamist ja ka Ülemnõukogu liikmete töö tasustamist. Meie projektis on ta välja antud komisjoni poolt nii, nagu me pakume töögrupi poolt. Teine variant on Tiit Made oma. Ma loen ta teile ette, kuna teil võib-olla pole seda käepärast, aga meie põhitekstis on see § 12 „Ülemnõukogu liikme tööalane staatus”. Vaadake see läbi ja siis ma loen ette Tiit Made parandusettepaneku: „Ülemnõukogu liikme tööalane staatus. Ülemnõukogu liikme, välja arvatud valitsuse esimehe, põhitöökoht on Ülemnõukogu. Need Ülemnõukogu saadikud, kes mingil põhjusel ei ole end tööle Ülemnõukogusse võtnud, ei oma õigust osaleda hääletamisel, kuid säilitavad kõik muud Ülemnõukogu saadiku õigused. Ülemnõukogusse alaliselt tööle mitte asunud saadikud arvatakse hääletamisel Ülemnõukogu saadikute arvust maha.” Ja Tiit Made teeb ettepaneku 4. punktina fikseerida: „Ülemnõukogu liikme minimaalpalk on 500 rubla kuus, lisaks sellele saavad kõik Ülemnõukogu liikmed 200 rubla kuus maksuvaba kompensatsiooni saadikutööga seotud kulutusteks.” Siin on parandus sellele vanale tekstile, mis meil praegu kehtib ajutisest töökorrast, 100 muuta 200-ks. Ja ongi need kaks ettepanekut, mille kohta komisjon tahtis teie arvamust saada. Me nõustusime sellega, et küsimus panna hääletamisele, kuid komisjon arvas, et me ei ole suutnud läbi vaadata kõiki neid inimõiguste ja tööseadusandlusega seotud lõike. Kas me oleme ikka õigustatud ära võtma inimestelt hääleõigust, kuna neid saadikuid, kes ei ole tööle vormistatud, valis ikkagi rahvas. Seetõttu need küsimused peaks lahendama moraalsete, poliitiliste ja tööõiguslike vahenditega. See on komisjoni arvamus, me ei sunni oma arvamust peale.
Juhataja
Ma palun, austagem iseenda otsust, kui on midagi selgusetu, ma palun seda Hillar Elleril korrata, kui on vaja, kaks või kolm korda, kuid me otsustasime läbirääkimisi mitte pidada. Hillar Eller, formuleerime nüüd selle ettepaneku, mis me paneme hääletamisele.
H. Eller
Kehtiva reglemendi järgi me peaksime panema hääletamisele esiteks kaks varianti, kõigepealt Ülemnõukogu töökomisjoni poolt välja pakutud variant, kus § 12 p. 1 on lihtsalt ühe lausega: „Ülemnõukogu liikme, välja arvatud valitsuse esimehe, põhitöökoht on Ülemnõukogu.” Ja edasi kehtib juba ajutine töökord. Hääletame, kes on selle variandi poolt ja pärast hääletame Tiit Made ettepanekut, mis muudab selle esimese punkti ära ja teeb laiema variandi.
Juhataja
Esimene ettepanek, mis läheb hääletamisele on selline, nagu ta on formuleeritud projektis p. 1, § 12. Kes on selle poolt? Palun hääletada! § 12 punkt 1, nii nagu ta on projektis. Selle ettepaneku poolt on 70 saadikut, vastu 8 saadikut, erapooletuid on 4.
H. Eller
Teine ettepanek on, loen ette Tiit Made formulatsiooni, et te teate, mille poolt hääletate. „Ülemnõukogu liikme, välja arvatud valitsuse esimehe, põhitöökoht on Ülemnõukogu. Need Ülemnõukogu saadikud, kes mingil põhjusel ei ole end Ülemnõukogusse tööle võtnud, ei oma õigust osaleda hääletamisel, kuid säilitavad kõik muud Ülemnõukogu saadiku õigused. Ülemnõukogusse alaliselt tööle mitte asunud saadikud arvatakse hääletamisel Ülemnõukogu saadikute arvust maha.”
Juhataja
Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 13 saadikut, vastu on 56 saadikut, erapooletuid on 11.
H. Eller
Tulemus on teada. Nüüd Tiit Made täiendav ettepanek. Kes on selle poolt, et formuleerida § 12-sse lisapunkt 4 sellise tekstiga: „Ülemnõukogu liikme minimaalpalk on 500 rubla kuus, lisaks sellele saavad kõik Ülemnõukogu liikmed 200 rubla kuus maksuvaba kompensatsiooni saadikutööga seotud kulutusteks.” Ja edasi läheb selles tekstis, mis on esialgses variandis välja jagatud.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt? Palun hääletada! Tiit Made tegi ettepaneku. Selle ettepaneku poolt on 48 saadikut, vastu on 20, erapooletuid on 10. Lähme edasi, Hillar Eller!
H. Eller
Rohkem kirjalikke proteste ei ole laekunud. Praeguse arutelu käigus on 2 saadikut juhtinud tähelepanu ühele väga tõsisele asjale, mis on tõesti läinud tehniliste tingimuste tõttu meil kaduma. Meie praegune praktika on selline, et enne otsuste hääletamisele panemist on saadikugruppidel võimalus võtta nõupidamiseks vaheaega. Ja see on praegu tekstist välja jäänud ja õigustatult juhiti sellele tähelepanu. Ma arvan, et meie töögrupp ei ole tagasi lükanud seda ettepanekut, vaid see aeg on jäänud määratlemata, siin oli ettepanek 5 minutit, 10 minutit, on ettepanek see fikseerida selles paragrahvis, kus on hääletamise kord, ja märkida ära, et „on õigus nõuda vaheaega enne hääletamise läbiviimist”.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle ettepaneku poolt? Palun hääletada!
H. Eller
Aga määratleme aja ka. Kuni 10 minutit?
Juhataja
Kuni 10 minutit. Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 85 saadikut, vastu ja erapooletuid ei ole.
H. Eller
Kirjalikult on laekunud veel ettepanekud mõne punkti eraldi hääletamisele panemise kohta, kuid meie komisjon võttis seisukoha, et peale protestide läbivaatamist ja hääletamist me pakume teile hääletada läbi terve reglement ja seega ma lõpetaksin.
Juhataja
Ka siis, kui mina formuleerisin ettepaneku Ülemnõukogule, kajastasin ma seda mõtet, et me hääletame läbi protestid ja parandusettepanekud alternatiividena. Teisi variante me kõne alla ka ei võtnud. Mitte mingisuguseid muid ettepanekuid praegu enam arvesse ei võeta ja nüüd pannakse Ülemnõukogu ette, kes on Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi vastuvõtmise poolt 3. lugemisel, arvestades eelpool tehtud otsuseid protestide ja paranduste kohta? Selle ettepaneku poolt on 74 saadikut, vastu 3, erapooletuid 3. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglement on vastu võetud!
Üks hetk, üks hetk, ma saan kõigest aru, ma ootan, millal mulle tuuakse otsuseprojekt. Kas kõik jõudsid sellesse otsuseprojekti teha vajalikud parandused?
H. Eller
Lugupeetud kolleegid! Seoses sellega, et protesti hääletamisel ei läinud läbi Alliku ja Junti ettepanekud, me peame tegema ka paranduse niiviisi, kus tunnistame kehtetuks § 16-st lõige 2, 3, 4 ja 5 ja jääb kehtima 1, see, mida me eelmine kord arutasime. See on nüüd selle hääletamise tulemusel tekkinud parandus, mida peab veel siia juurde võtma.
Juhataja
Hillar Eller, kuidas me paneme hääletamisele? Otsuseprojekt tervikuna, arvesse võttes neid muudatusi, mida Hillar Eller nimetas. Kas kõik said aru? Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse vastuvõtmise poolt „Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi kinnitamise ning ajutise töö- ja kodukorra osalise kehtetuks tunnistamise kohta”? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 76 saadikut, vastu on 1 saadik, erapooletuid on 2, otsus on vastu võetud. Seega teine päevakorrapunkt on ammendatud.


Eesti Vabariigi Valitsuse lähtekohtade arutelu maareformiga seotud üld- ja poliitiliste küsimuste kohta Eesti Vabariigis
Juhataja
Läheme päevakorraga edasi. Lugupeetud Ülemnõukogu, mul on teile selline ettepanek, et me piiraksime ajaliselt järgmise päevakorrapunkti arutelu. See on päevakorrapunkt 11 „Eesti Vabariigi Valitsuse lähtekohtade arutelu maareformiga seotud üld- ja poliitiliste küsimuste kohta Eesti Vabariigis”. Võib-olla oleks õigem siiski maareformiga seonduv ka läbi vaadata ja ära otsustada, siis võtame panga ja kõige lõpuks avalduse Tori kohta. Lõppude lõpuks Ülemnõukogu otsustab, kuid on vist õigem pangandusega seotud päevakorrapunkt, õigemini tema kohta käiv otsus lõpus teha. Ja nüüd 11. päevakorrapunkt „Eesti Vabariigi lähtekohtade arutelu maareformiga seotud üld- ja poliitiliste küsimuste kohta Eesti Vabariigis”, ettekandeks saab sõna maaelukomisjoni esimees Heldur Peterson.
H. Peterson
Lugupeetav juhataja, peaminister ja kolleegid! Ma tänan väga, et lõpuks jõudsime niisuguse teema juurde, nagu seda on maareform. See on niivõrd tähtis Eestimaa rahva ja tuleviku jaoks, et seda teemat me linnulennult küll arutada ei saaks. Möödunud teisipäeval minu ja põllumajandusminister härra Linnu poolt tehtud ettekanded olid sissejuhatavad ja teile mõtlemisainet andvad. Nüüd on teie ees laual kolm otsuse projekti. Üks on valitsuse oma, see esitati täna kell 9. Eile kell 6 nägime Maa-Keskerakonna arvamust ja täna esitati teile ka projekt Maa-Keskerakonna poolt. Maaelukomisjon istus koos kell 3, ja tegi omapoolse otsuse projekti, mis on ka teile kätte antud. See on juhuks, kui me täna ei suuda läbi rääkida maareformiga seonduvat ning saavutada konsensust. Seoses eeltooduga ma palun teid avada diskussioon maareformi küsimuses. Tänane ettekanne on peaministrilt härra Edgar Savisaarelt, ja ma usun, peale seda te hakkate küsimusi esitama ja lõpuks järgneb diskussioon.
Juhataja
Heldur Peterson, võimalik, et ka maaelukomisjoni esimehele on küsimusi.
Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed, ma ei orienteeru, kellel on küsimused, kellel on sõnavõtud. Vladimir Lebedev!
V. Lebedev
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Mul on küsimus saadikute grupi esimehele. Minu laual on mitu dokumenti – meie otsuseprojekti. Mind ausalt öeldes huvitab suuremal määral projekt, mille teie esitasite, s.t. need inimesed, kes on suuremal määral huvitatud sellest, kes on enam kompetentsed. Kuid ma ei tea, milline dokument on konkreetselt teie oma. Seepärast on meil palve märkida ära, kes on dokumendi ette valmistanud. Ma olen praegu nõutu, milline on teie dokument, milline valitsuse oma?
H. Peterson
Meie poolt on esitatud teile kaks projekti. Eelmine teisipäev peale oma ettekannet ma esitasin teile neljal leheküljel maaelukomisjoni teesid, seisukohad maareformi kohta. Täna on teile esitatud meie poolt otsuseprojekt, mis on kahepunktiline. Juhul kui me ei saavuta konsensust, siis on valitsusel võimalik maaseadusandluse projekt täielikult välja töötada ja sellega parlamenti tulla, sest paljud asjad on maareformiga omavahel niivõrd seotud, et üksikutes punktides ei saa ära määrata, missugune see maaseadusandlus tegelikkuses peab tulema. Aga kui me jõuame täielikult ühisele seisukohale ükskõik missuguse teise projekti suhtes, siis palun väga, teeme redaktsioonikomisjoni. Mul on ettepanek, et redaktsioonikomisjonis oleks maaelukomisjon pluss keskkonnakaitsest härra Tarand, õiguskomisjonist härra Anton ja haldusreformikomisjonist härra Ristkok.
A. Mölder
Austatud ettekandja, mul on konkreetne küsimus. Millist projekti toetate teie nendest kolmest?
H. Peterson
Meil ei olnud võimalik läbi töötada, nagu ma ütlesin, valitsuse poolt esitatud projekti nii põhjalikult, et saaksime välja tulla oma täieliku seisukoha ja heakskiiduga. Mina toetan neid seisukohti, mida me esitasime neljal leheküljel möödunud teisipäeval, kus olid ära näidatud ka teatud protsessid, mis me peame läbi tegema seoses maaseadusandluse väljatöötamisega ja mis võib ette tulla või juhtuda, kui me neid protsesse hakkame ellu rakendama.
J. Reinson
Lugupeetud ettekandja, kas valitsus vajab meie arvamust, kui me ei jõua üksmeelele siin? Ta küsis meie arvamust, meie poliitilist seisukohta, kuidas maareformi läbi viia. Lihtsalt öelda nüüd valitsusele, et viige ta läbi? Kas valitsus vajab meie seisukohavõttu üldse, ma tahan teada?
H. Peterson
See oli seks juhuks, kui me täna ei oleks üldse pääsenud seda asja arutama. Oli täiesti oht, kuna see oli viimane punkt, et me ei jõuagi täna seda teemat alustada, see projekt oli varuvariant. Teil on praegu valida kahe võimaliku vahel – üks on valitsuse poolt esitatud ja teine on esitatud ЕMKE poolt.
Juhataja
Rohkem küsimusi Heldur Petersonile ei ole? Suur tänu, Heldur Peterson! Järgmiseks kaasettekandeks saab sõna põllumajandusminister härra Lind.
V. Lind
Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, lugupeetud saadikud! Ma kõigepealt vastaksin lühidalt kirjalikult laekunud küsimustele, mis eelmisel istungil olid.
Esiteks. Härra Ants Veetõusme küsis, kas ei ole otstarbekas peatada taluseaduse järgi talude eraldamine, kuni pole vastu võetud maareformi seadust ning kindlaks tehtud kõik 23. juuli 1940. aasta eelsed omanikud. Oleme seisukohal, et ei ole otstarbekas, kuna taluseadus annab endistele omanikele eelisõiguse ja praegu maakonnad väga korralikult peavad silmas endiste taluomanike soove, kui nad soovivad saada talusid kätte. Võib-olla juhtub ka mõningaid vigu, aga esialgu ei tundu, et oleks vajalik peatada taluseadus.
Teiseks. Saadik Andrejev küsib: kui maa antakse eraomandusse, kuidas siis klaarida maapõues olevad varad, kellele need kuuluvad. Oleme arvamusel, et maavarade õiguslik seisund tuleks lahendada eraldi seadusega. Küll aga on arvamine, et maa omanik ei ole veel omanikuks maavaradele. Tuleks põhimõtteliselt vältida teatud aladel maade väljaandmist eraomandusse, ma mõtlen siin mitmesuguseid põlevkivi, fosforiidi leiukohti, mererandu, puhketsoone jne. Kuid igal juhul maavarad ei oleks selle maa omaniku valduses. See on arvamus, aga seda otsustab muidugi Ülemnõukogu.
Kolmandaks on küsimus, mis vahenditest maa maksumus kompenseeritakse endistele omanikele. Eesti valitsus ei pea õigeks, et see kompensatsioon toimuks Eestimaa rahva arvelt, kuna eesti rahvas ei ole selles süüdi, et toimus maa natsionaliseerimine ja Nõukogude Liit meie riigi okupeeris ja 23. juulil 1940 selle deklaratsiooni vastu võttis.
Neljandaks. Oleks vaja koostada maade boniteedid ja hinnata maade diferentsiaalrent. Vastus: peab ütlema, et meil on maa boniteet hinnatud ja diferentsiaalrendi rehkendust on võimalik teha kõikide maatükkide viisi Eestimaal. Ta on tasemel, näiteks Rootsi spetsialistid ütlevad, boniteedi järgi diferentsiaalrendi hindamine on meil samal tasemel kui Rootsi Kuningriigis. Küll aga on tehnilised lahendused meil maas võrreldes teiste riikidega. See osa tahab meil kordapanemist. Need olid Andrejevi küsimused.
Viiendaks. Küsimuse on esitanud härra Jüri Põld: kas on määratud nende isikute ring, kes võiksid olla peale 23. juuli 1940. aasta deklaratsiooni tühistamist maaomanikud. Isikute ring määratud ei ole. Seda peaks ütlema kõrgem seadusandlik organ, Ülemnõukogu. Seaduseprojektis on ka märgitud, mida tähendab termin „väga piiratud pärijate ring”. Meie arusaamise järgi oleks see „väga piiratud ring” lapsed. Põhjendus on selline, et iga põlvkond peaks ise looma rikkuse, edasi see ei laieneks.
Kuuendaks. Härra Põld küsib, kuidas mõista punkt 4 ja 5: „Maareform ei tohi kujuneda majandite käsukorras likvideerimiseks.” Väljakujunemine peab toimuma vaba konkurentsi, majandusliku konkurentsi tingimustes. Praegu on etteheited, et nagu suurmajanditel, kolhoosidel, sovhoosidel on eelised, mitte aga taludel.
Andmed näitavad vastupidist. Taludel on soodustusi, mida praegu maa kasutamisel suurmajanditel ei ole. Esimene viisaastak on talud maksudest vabastatud, majandid ei ole. Viie aasta ületamise eest saab talu siis, kui ta eelnevalt ei ole tootnud liha, piima ega muid saadusi, majanditel see nii ei ole.
Vallamaksud teatavasti tulevad esimesel viiel aastal maksta majanditel, taludelt seda esimesel viiel aastal ei ole võimalik võtta.
Seitsmendaks. Kogu sotsiaalsfääri peab praegu üleval pidama majandite arvelt, sest teatavasti talud selleni praegu ei küüni.
Ja kaheksandaks. See ei ole küll veel vastu võetud, ent kui te olete jälginud, siis ajakirjandus ja valitsus arutab minu poolt tehtud ettepanekut anda taludele kõik majandite osad ilma võlgadeta. See oleks suur võit. Niipalju esitatud küsimustest. Rohkem kirjalikke küsimusi ei olnud.
Ja tahaks veel kord lühidalt punktide viisi esitada Eesti valitsuse põhimõtted Ülemnõukogu maareformi otsuse projekti tegemisel.
Esikohale paneks selle, et maareform tuleb teha nii, et kõik peab seaduses tehtud olema perspektiiviga, silmas peetud vabariigi arengut ja huve. Ma mõtlen, et meie põlvkonnal ei saa kerge elu olema, kuid järgnevatel põlvkondadel peab olema sedavõrd parem. Nii et meie laste nimel. Praegu tuleb arvestada seda, et meie riigikassa on tühi. Tuleks silmas pidada perspektiivi, talude suurust ja otstarbekust nende tegemisel.
Teisele kohale võiks panna vajaduse taastada Eesti Vabariik de facto, iseseisva rahvusvahelise õiguse subjektina. Aluseks loomulikult Tartu rahuleping 1920, kuid mitte sättida eesmärgiks 23. juuli 1940. aasta riikliku siseelu korraldust, ma mõtlen talude piire jne. Kui seda teha täpselt 23. juuli 1940 seisuga, siis ma ei kujuta seda päris hästi ette. Näiteks, minu juures on käinud mitmed Mustamäe ja Õismäe endised taluomanikud ja küsinud, et millal siis võetakse see taastamine ja õiguste tagastamine vastu? Ma ei kujuta ette, kuidas seal küsimus lahendatakse, kui terved linnaosad on peale ehitatud. Tõsi, Lasnamäelt ei ole käidud. Nii et taastada tuleb de facto, kuid mitte täpselt siseelu korraldust.
3. Kahjude hüvitamine ehk kompensatsiooni maksmine tuleks viia sõltuvusse läbirääkimistest Nõukogude Liiduga ja tulemustest vastavalt otsustada, sest Eesti Vabariik ei olnud süüdi ebaõigluses maade natsionaliseerimisel. Miks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võtab endale selle kohustuse, mis lasub Nõukogude Liidu valitsusel, kes selle asja taga on seisnud?
4. Õiglust maa eraldamisel ja tagastamisel ning nende küsimuste lahendamisel oleks maksimaalselt võimalik tagada, kui küsimuste otsustamine viiakse maksimaalselt omavalitsuse tasemele. Tähendab, valdadesse ja maakondadesse, ning toimub see nagu Eesti Vabariigiski lausa maakonnas ja vallas koha peal vaieldes, kus teatakse olukorda kõige paremini. Seadus, mis saab praegu tehtud, peaks andma kõigepealt põhimõtted, kuid mitte ülitäpselt reglementeerima.
Sellised olid veel korra valitsuse põhimised seisukohad Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse „Maareformi läbiviimiseks” suhtes ning sellisel kujul paluksin, lugupeetud Ülemnõukogu, see anda töösse vabariigi valitsusele, et saaks selle tööga pihta hakata. Sellisel juhul oleks võimalik, nagu on praegu lubatud, septembris-oktoobris esitada seadus. Nüüd lõpetuseks mitte kui valitsuse liige, vaid kui Eesti Vabariigi kodanik Lind, teeksin ma veel sellise ettepaneku, millega siin kolleegid nõus ei olnud ja palun nende küsimustega pöördud mitte valitsuse, vaid minu poole. Aga kasutades seda kõrget tooli ütlen, et minu arvates tuleks selles seaduses eelistada Eesti Vabariigi kodanikke ja anda nendele koheselt valuuta eest maade ostmise võimalus riigi tagavaramaadest. See on kodanik Vello Linnu ettepanek. Ja see on tehtud sellepärast, et meie riik on küllalt raskes olukorras – teda on vaja hakata ehitama. Pealegi seda maad ei saa ju kuhugi ära viia, ta jääb Eesti Vabariiki. Kuid arvan, et see oleks kasulik Eestimaa arengule. Ma ütlen veel korra, see viimane küsimus ei ole mitte Edgar Savisaare valitsuse seisukoht, vaid kodanik Vello Linnu oma.
Juhataja
Suur tänu! Millised küsimused on põllumajandusministrile? Ei ole. Suur tänu, härra Lind!
Lugupeetud Ülemnõukogu, me võtsime vastu uue reglemendi, ta hakkab kehtima 2. juulist, kuid ma usun, et kellelgi ei ole midagi selle vastu, kui täna me teeme erandi ja lubame väljaspool järjekorda kõnetoolist sõna võtta peaministril. Ei olda vastu? Edgar Savisaar!
E. Savisaar
Lugupeetud kolleegid! Ma tänan teid ja ma palun, et te võimaldaksite samasuguse erandi ka justiitsminister Jüri Raidlale, kelle esinemine on kahtlemata väga oluline ja käsitleb just maareformi seadusandluse juriidilisi probleeme. Ma tahaksin tähelepanu juhtida ainult mõningatele momentidele, mille vastu me oleme põrganud ja millele ilmselt on vaja poliitilisi seisukohti.
Maareformi küsimustering on väga lai, palju laiem kui seda esimesel momendil võib ette kujutada, ja igast küsimusest on siirdeid omakorda veel paljudesse valdkondadesse. Ma toon ainult ühe näite. Talude optimaalse suuruse probleem, mis pealtnäha ei ole üldse reformi küsimus, aga siiski, kui järele mõelda, saab selgeks, et me peame oma seisukoha kujundama, ükskõik kas Ülemnõukogu või valitsuse tasemel, millist suurust me soodustame, päris isevoolu teed minna ei saa. Ma toon kas või kolm aspekti: kõigepealt on oluline tööviljakuse aspekt. Kui suures osas näiteks üldse on vaja võtta taas kasutusele käibest väljas olnud põllumaad, neid on ju suur hulk, kui silmas pidada, et toodame 40% rohkem kui tarbime. Või samamoodi sotsiaalne aspekt, tootmise seisukohalt oleks ilmselt kasulikud suured 100 või 150-hektarised tootjatalud. Aga tõenäoliselt just nii suurte taludega me soodustaksime tööpuuduse teket maal. Või näiteks lõigete probleem, laustükkide probleem, mis paratamatult tekib, kui me läheme puhta õigusliku järjepidevuse teed. On selge, et siis maade tagastamisel tekivad siilud, mis ei hakka läbi jooksma mitte ainult põllu-, vaid ka metsamaast. Ühelt poolt on miljon hektarit käibest välja, teiselt poolt maaparandusega on uued maad kasutusele võetud. Aga ka nendel maadel oli ju reeglina omanik olemas, nii et siilude probleem tuleb väga tõsine. See on üks näide.
Aga üheks tähtsamaks nendest küsimustest ma pean ikkagi eraomandi küsimust. Teatavasti kaugeltki igal pool ei ole see ühtemoodi lahendatud. Mulle räägiti, et Austraalias on maa 100% riigi omand, aga nad on 99 aastaks rendile antud ja renditava maa suhtes kehtib ka pärimisõigus. Ka pean tunnistama, et majanduslikult oleks see üleminekuperioodi jaoks kõige ratsionaalsem variant. Aga meile ta paraku ei sobi, eraomand on seaduses välja kuulutatud, pealegi see maa on olnud eraomandis, temasse suhtumine on väljakujunenud. Just seetõttu, et me oleme eraomandi tee valinud, siis on ka oluline, milline näeb välja maa eraomandisse siirdamise mehhanism.
Ma tooksin siin välja mõned põhimõtted, mida ilmselt tulevikus seaduse koostamisel peaks arvestama. Esimene on ajaline etapilisus. Ma arvan, et maa erinevate kategooriate suhtes see peaks olema erinev, näiteks riigi tagavarafondi maadest ei ole üldse põhjust veel rääkida. Metsi tuleks käsitleda eraldi, sest kui metsad praegu anda eraomandisse, siis ma ei kujuta hästi ette, millised on meie metsaekspordi piiramise võimalused, kuidas metsakorraldustöid jätkata. See on muidugi põhimõtteliselt võimalik, aga see muutub märksa keerukamaks praktikas. Edasi, teine põhimõte peaks see olema, et eraomandisse üleminek ei käivitu totaalselt maaseaduse vastuvõtu hetkest, vaid ta on reguleeritud pikaajalise väljamaksu süsteemiga. Võib tuua niisuguse näite, oletame, et kuni 50% väljamaksu summa tasumiseni on maa ikka edasi riigiomand, pärast seda ta muutub eraomandiks, aga on piiratud käibes nii kaua, kuni on 100% välja makstud.
Edasi, kolmas põhimõte, millega peaks arvestama, eriti kui me lähme õigusliku järjepidevuse teed, siis õigusliku järjepidevuse alla peaksid kuuluma ka võlad. Teiste sõnadega, see eeldab siis 1940. aasta kurssi suhtes rublaga või Eesti krooniga, kui me selleks ajaks nii kaugele jõuame.
Neljas põhimõte võiks olla niisugune, et eraomandusliku maa tsiviilkäive peaks olema piiratud ja toimuma kas kohalike omavalitsuste või riigi kaudu. Tuleks selgelt eristada maatehinguid ühelt poolt Eesti Vabariigi kodanike vahel, kes elavad Eesti Vabariigis ja teiselt poolt tehinguid kodanike ja nende inimeste vahel, kes ei ela Eesti Vabariigi territooriumil. Miinimumpiirang, mille peaks kehtestama, tuleks selline, et taoliseks tehinguks sooviavaldamise korral ostu eelisõigus on kohalikul omavalitsusel. Aga võimalik, et need piirangud peaksid olema märksa tugevamad.
Edasi, viies põhimõte. Eraomandusse siirdumise korral tuleks erinevalt läheneda õigusjärglastele ja nendele taotlustele, kelle puhul õigusjärgluse printsiip ei kehti. Õigusjärglaste puhul tuleks kehtestada tähtaeg niisugune, nagu oli või ligikaudu niisugune, nagu ta oli taluseaduse rakendamise puhul. Pärast tähtaega avaldusi, taotlusi enam vastu ei võeta. Kusjuures võib-olla tõepoolest selleks ajaks, kui kehtib see tähtaeg, selleks ajaks eraomandi uustaotlejatele tuleks kehtestada moratoorium, võiks lubada ainult rentimist ja moratooriumis võiks teha ka niisuguse erandi nendele, kes potentsiaalsetelt õigusjärglastelt saavad notariaalselt tõestatud keeldumise. Ülejäänute suhtes selline moratoorium peaks ikkagi kehtima minu arvates.
Ja veel küsimus, mis ilmselt ka tänases arutelus üles tõuseb, kuidas vältida spekulatsiooni maaga. Ühelt poolt peaks olema ikkagi tahtluse ja professionalismi nõudlus. Teiste sõnadega, kui saab maaomanikuks, siis peab ka tõestama, et tõepoolest suudetakse, osatakse ja tahetakse harida maad. Võib-olla tuleks kehtestada niisugune ajaline piir, mille alusel ühe põlvkonna vältel selle seaduse alusel tekkinud uutel eraomanikel on keelatud maad rentida või anda kasutusele teistesse kätesse. Te saate aru selle ettepaneku tagamõttest, tagamõte on selles, et ei saaks hakata maa eest raha teenima, ilma et ise selle maaga midagi teeks. Need on mõned niisugused mõtted, mida peaks minu ettekujutuse järgi arvestama maaseaduse koostamisel, maareformi ettevalmistamisel.
Ma võin ka öelda, et juunikuu keskel, 14.–18. juunil, üsna äsja, tegi „Mainor” üle-Eestilise küsitluse selle kohta, missugused on inimeste hoiakud maareformi suhtes. Ma pean ütlema seda, et üldise pildi hoiakutest see küsitlus andis ja mõningaid seisukohti ma tahaksin teile tutvustada. Lähteküsimus oli see, kas üldse peetakse õigeks maa eraomandust. Võin öelda, et enamik küsitletutest, 78% pidas seda vajalikuks, eestlastest 85% ja mitte-eestlastest 67%. Üldiselt maa eraomanduse absoluutseid mittetoetajaid on väga vähe, ainult 6% Eestimaa elanikkonnast, nii et selles suhtes ollakse ühel seisukohal ja meil ei tohiks olla siin kahtlusi. Kui me aga vaatame edasi ja läheme juba sügavamale, siis me näeme, et eriarvamused on väga suured. Näiteks, kellele ja kuidas taastada eraomandit, siis selles suhtes lähevad arvamused selgelt lahku. 31% arvab, et maa tuleks anda tagasi ainult neile, kellel see oli täielikult välja ostetud, 24% ütleb, et nendele ka, kellel oli võlgu, juhul kui nad nüüd need võlad tagantjärgi ära tasuvad ja 21% ütleb, et ka neile, kellel oli võlgu ja võlad tuleks tühistada, mitte üldse nõudagi nende tasumist. Nii et me näeme, et konsensuseni, kui seda üldse on mingit lootust saavutada, on selles küsimuses pikk maa, pikk tee. Edasi, kui tekivad konfliktid maa tagastamisel ja kui tuleb langetada põhimõtteline otsus, kelle õigusi eelistada, kas endise või praeguse maavaldaja omi, siis siin samuti lähevad seisukohad selgelt lahku, 41% leiab, et tuleb endise omaniku õigused prioriteetseks asetada, 31% annab eelised praegusele maavaldajale.
Edasi, oli niisugune probleem, et kas hüvituste maksmiseks endistele omanikele ja nende pärijatele võib kasutada riigieelarve summasid. Eestlased olid selleks rohkem valmis – 60% toetas seda. Selle kohta võib muidugi kohe öelda, et 40% vastu oli päris suur osa. Oli ka neid, kelle seisukoht ei olnud välja kujunenud, muulastest 28% toetas seda, 72% ei ole selleks valmis. Ma tahan sellega rõhutada kahte momenti ja see põhjendab ka seda, miks valitsus ikkagi pani arutusele selle küsimuse nii-öelda lähteseisukohtadena või kontseptsioonina, alternatiividena. Esiteks, Eesti ühiskonnas on selgelt polaarsed seisukohad maareformi suhtes, ehk teiste sõnadega, kui seda hakata teostama või viia ta praktikasse, kui ta hakkab puudutama reaalseid huvisid, mis ei ole lihtsalt teoreetilise arutluse küsimus, siis on selge, et on väga palju inimesi, kes on poolt, ja väga palju inimesi, kes on vastu. Ühest küljest häälestab see vastutusele, me peame teadma, missugune on meie poolt tehtavate poliitiliste otsuste kaal. Ja teiselt poolt see nimelt näitabki, et rahvas praegu ootab oma poliitilistelt juhtidelt, ootab Ülemnõukogult selgeid otsustusi ja selgeid eelistusi. Ma tänan teid, et mul oli võimalus oma sõnavõtus neid küsimusi puudutada, mul on hea meel, kui te ka härra Raidla oleksite nõus ära kuulama.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, kas ollakse sellise lähenemisega nõus, et me annaksime sõna veel Jüri Raidlale? Heldur Petersonil on eelisõigus oma arvamust avaldada.
H. Peterson
Lugupeetavad kolleegid! Ma nägin seda ajapuudust ette ja sellepärast me tegimegi niisuguse otsuse projekti. Me ei olnud kindlad, kas me üldse saame täna sõna, ja maareform on niivõrd tõsine asi, et teha seda ülejala ja sõnasoojaks, pool tundi ja asi tahe, niimoodi neid asju ajada ei saa. Ja seetõttu, et vähemalt meie poolelt ei jääks asi poolikuks, ma teeksin ettepaneku võtta vastu see kompromisslahendus ja peale seda tulevad kindlasti ettepanekud volikogudest ja rahva hulgast. Just viimasel ajal, 2–3 päeva tagasi, hakkasid tulema kirjad rahvalt. Kõike seda üldistades püüame siis saavutada selles küsimuses mingi konsensuse. Ma näen, et siin ei ole olulist vahet Ivar Raigi ettepanekuga.
Juhataja
Ma püüan formuleerida ühe vahepealse variandi, mis võib olla kompromissvariant. Kuulame ära Jüri Raidla sõnavõtu, kui Ülemnõukogu on nõus, ja võtame otsuse projekti, mida me hakkame arutama maaelukomisjoni poolt. Teeme niimoodi, et hetkeks võtame otsustamiseks aja maha ja anname meie ühisel heatahtlikul nõusolekul võimaluse sõnavõtuks justiitsministrile. Jüri Raidla!
J. Raidla
Austatud juhataja, lugupeetud saadikud! Tegelikult selle arutelu kulgemise kaudu, mis praegu toimus, seisan ma tõsise dilemma ees. Minu sõnavõtt olnuks taandunud praegu teile esitatud erinevate otsuste projektide analüüsile ja nende võrdlemisele. Kui Ülemnõukogu otsustab selliselt, et enam me seda pikka ja pingelist debatti läbi ei vii, siis tõenäoliselt ka taoliselt ülesehitatud analüüsil pole just nimelt täna vahest sügavat mõtet. Sellepärast enne veel, kui selgusele jõuda, kumba lahendusvarianti sõnavõtu jaoks kasutada, ma tahaksin võib-olla paar ääremärkust teha. Nimelt, valitsuse poolt taoliste lähtepõhimõtete esitamine teile aruteluks. Mis selle eesmärk üleüldse oli? Selle eesmärk oli see, et Ülemnõukogu kas nende lähteseisukohtade, alternatiivide läbihääletamise teel või nendesse omapoolsete täienduste tegemise teel langetaks poliitilise ja ka majandus-poliitilise suunaga otsustuse, millist maaseaduse eelnõud teha. Kui me täna võtame vastu maaelukomisjoni poolt väljapakutud variandi, siis on ta tõepoolest küllalt kergesti vastuvõetav. Kuid mingit suunda selle kohta, millest lähtudes maaseaduse eelnõu teha, selles otsuses ei ole. Need paragrahvid, millele viidatakse omandiseaduses, need on ajalehes olemas, neist tuleb igal juhul lähtuda maaseaduse tegemisel, ükskõik millist kontseptsiooni kasutama hakata. Nii et sellepärast mitmete projektide väga kiire tekkimine oli mõneti mulle üllatuseks, sealhulgas ka valitsusepoolse projekti vajadus. Oleme analüütiliselt selged, tegelikult on küsimus ühes, mis oleks vaja lõplikult otsustada selleks, et maaseadust teha. Nimelt selles, kas 23. juuli 1940. aasta natsionaliseerimisakt tühistatakse koheselt täna siin või siis mõni aeg hiljem ilma uue maaseaduse vastuvõtmiseta, või tehakse seda koos uue maaseaduse vastuvõtmisega. Kuivõrd debatid täna selles küsimuses läheksid väga pikaks, siis ma paluksin teiepoolset seisukohta, kas ma esitan seaduseelnõu või otsuse projektide kohta omapoolse analüüsi praegu teile või mitte. See võtaks aega umbes 10–12 minutit.
Juhataja
Ma juhin tähelepanu sellele, et üldse sõnavõtu pikkus on 10 minutit.
J. Raidla
Ma tuleksin 10 minutiga sel juhul toime. Ma kommenteeriksin veel kord. See otsus, mis on küllalt kergesti vastuvõetav, maaseaduse jaoks suundi kätte ei anna ja sel juhul me peame, nii valitsus kui ka Ülemnõukogu, endale teadvustama seda, et maaseaduseelnõu arutusele andmisel võivad tekkida täiesti erinevad kontseptuaalsed lähenemised, mis ei ole mitte küsimus ühe või teise normi erinevas tõlgendamises või formuleerimises, vaid lähtebaasis. Seetõttu on küllalt suur ohutunne, et esitatav seaduseelnõu võib olla vastuvõetav või mittevastuvõetav. Me võime olulise osa maareformi ettevalmistamise ajast sellega muidugi kaotada. Ma teeksin sel juhul omalt poolt kompromissvariandi, mida valitsus ei ole küll arutanud, kuid kuna asjade seis on selline, nagu ta praegu on, siis otsustada lähteseisukohad lõplikult Ülemnõukogu augustikuu erakorralisel istungjärgul. Piirduda ainult suundiandva otsusega, ma arvan, ei oleks õige sellepärast, et võib-olla soovib Ülemnõukogu panna nii maareformi lähteseisukohad kui ka valmiva maaseaduseelnõu teataval hetkel rahvaarutelule. Ja vaevalt et see ühe või teise organi autoriteedile kasuks tuleks, kui seaduseelnõu väljatöötamiseks eelnevalt suuniseid näidatakse.
Juhataja
Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu, ma söandan teha mõned ettepanekud. Kas ollakse nõus sellega, kui ma mõned põhimõttelised seisukohad, mida, ma tean, kõnetaotlejad kindlasti tahavad esitada ja mille kirjalik variant on minu käes, lühidalt ise ette kannan. Siis me lõpetaksime läbirääkimised ja arutaksime maaelukomisjoni otsuseprojekti vastuvõtmist. See projekt on teil käes ja nagu te kuulsite härra Petersoni lausumise kaudu, ongi valmistatud ette selleks variandiks, kui põhjalikku arutelu praegu toimuda ei saa. Põhiline ettepanek seisneks selles, et nii tähtis küsimus pannakse rahvaarutelule. Mitte üldrahvalikule, vaid rahvaarutelule. Siin on põhimõtteline erinevus. Kas ollakse nõus?
Ma loen täies mahus, kuid kiiresti, ette sõltumatute demokraatide seisukoha ja ma oletan, et Ants Käärma just sedasama kavatseb ette kanda. „Kuna tegemist on Ülemnõukogule esitatud kahe põhimõtteliselt erineva seisukohaga maareformi läbiviimise aluste suhtes, teeme ettepaneku moodustada töökomisjon nende kahe seisukoha läbitöötamiseks ja ettepanekute formuleerimiseks alljärgnevas koosseisus: rahvasaadikud Raig, Koha, Käärma, Telgmaa. Paluda komisjoni töös osaleda Jüri Raidlal ja hr. Kelderil. Teiseks, panna seisukohad alternatiividena juulikuus rahvaarutelule. Kolmandaks, Ülemnõukogu otsuse projekt formuleerida rahva arvamusele tuginedes ja esitada töögrupi poolt Ülemnõukogu järgmisele istungjärgule. Peame asja sellist käiku põhjendatuks, kuna küsimus maareformist puudutab otseselt väga paljude inimeste huve. Selle tõttu peame ennatlikuks läbirääkimisi sellel teemal.”
Peale selle Juhan Telgmaa teatab, et ka tema näeb vajadust aega kokku hoida ja palub võimalust oma sõnavõtu ärajätmiseks. Läkituse tekst tuleb niikuinii avaldada „Rahva Hääles”. Selle läkituse tekst on ilmselt teil ka käes ja juhatuse laua peal. Sellest tulenevalt, lugupeetud Ülemnõukogu, ma pöördun teie poole ettepanekuga. Palun hääletada! Kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised maareformi teemadel? Selle ettepaneku poolt on 76 saadikut, vastu on 5 saadikut, erapooletud on 2. Lugupeetud Ülemnõukogu, kuidas te suhtute sellesse, kui me selles päevakorrapunktis võtame vastu maaelukomisjoni poolt ettevalmistatud otsuse projekti otsusena? Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle otsuse vastuvõtmise poolt, arvesse võttes Heldur Petersoni parandust? Palun hääletada! Selle otsuse vastuvõtmise poolt on 65 saadikut, vastu on 8, erapooletuid on 5. Otsus on vastu võetud.
Lugupeetud Ülemnõukogu, on veel üks asjaolu, millest tuleb ka teiega rääkida, enne kui me asume panganduse kohta otsust vastu võtma. Suure hulga saadikute allkirjaga on kiri. Selle sisu on järgmine: reglemendi hääletamisel saadikutasu tõstmine 100 rublalt 200 rublale kujutab paljudele saadikutele eetilist küsimust. Seepärast palutakse panna see küsimus uuesti salajasele hääletamisele, kuna ei antud ka võimalust esineda hääletusmotiivide küsimuses. Kas paneme salajasele hääletamisele? Tegemist on grupi saadikute pöördumisega. Siin on terve hulk allkirju. Kes tahab, tuleb pärast ja tutvub, minul ei ole alust mitte panna. Kes hääletab poolt, see hääletab poolt, kes vastu, see hääletab vastu. Selline õigus saadikutel on. Ettepanek on salajane hääletamine läbi viia.
R. Järlik
Tegemist on väga tõsise küsimusega. Meile ilmus see Made ettepanek täna, ilma et ta oleks olnud projektis, mis meile kätte jagati. Oleks heameelega tahtnud kuulda, kus kohast sellisel juhul need summad tulevad, millisest artiklist? Aga niisama hääletama hakata polnud võimalik ja meile pole seda ka praeguseni keegi selgitanud. Järelikult praegu oleks ka salajane hääletamine täiesti mõttetu.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, aidake minul kimbatusest välja pääseda! Kas meie enne hääletame siis seda, kas me üldse hääletame või kuidas me käitume? Minul ei jää, lugupeetud Ülemnõukogu, mitte midagi muud üle, kui ta siiski hääletamisele panna. Kes hääletab vastu, see hääletab vastu, kes hääletab poolt, see hääletab poolt. Reglemendis on kirjas niimoodi, et igal saadikul on õigus nõuda hääletusele panekut.
E. Tupp
Mul on teile, lugupeetud Ülemnõukogu, üks niisugune ettepanek. Keegi meist ei väida seda, et väga kena oleks saada 100 rubla rohkem, kuid kujutage ette siiski kogu meie praegust seisu ja seda, millise löögi alla me satume rahva ees. Kes seda ära kasutab, ja kogu seda tulemust me ei oska ette arvata. Me paneme selle asja küll hääletamisele, kuid mõelge siiski selle üle järele. Ma ise oleksin hea meelega nõus võtma 100 rubla rohkem, kuid mõelgem enne!
Juhataja
Kas me nüüd hakkame pidama diskussiooni sellel teemal? Kelle jaoks on küsimus amoraalne, see hääletab vastu. Kui arvatakse, et esimene otsus peab olema selline, et mitte hääletada, kuna ta pole päevakorras, siis pakkuge keegi formuleering, paneme selle hääletamisele.
E. Põldroos
Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt ma olen täiesti nõus sellega, mis juba öeldi, et sellise küsimuse ülestõstmine on üldse kummaline, minu jaoks on ta natukene häbiväärne. Praeguses majanduslikus olukorras see ei kõlba, see ei lähe meie auga kokku. See on asja üks külg. Teiseks, päevakorrapunkt, mis käsitles reglementi, antud küsimust, on ammendatud, on lõpetatud. Praegu selleks, et tulla uuesti tema juurde tagasi, tuleb küsimus võtta uuesti päevakorda – reglemendi täiendamine, reglemendi muutmine. Palun teha, kes soovib, ettepanekut reglemendi muutmiseks. Kui seda ettepanekut tehtud ei ole ja kui see ettepanek pole vastu võetud vastavalt reglemendis ette nähtud protseduurile, siis meie ei saa seda küsimust hääletamisele panna.
Juhataja
Nii! Mina panen selle paberi praegu kõrvale, esitage protest nii kaua, kui me arutame esimest protesti. Ivar Raig ja veel keegi, kelle allkirjast ma täpselt aru ei saa, on esitanud protesti maareformi läbiviimise kohta. „Maareformi puhul ei peetud läbirääkimisi ja seepärast ei saa otsust lugeda õiguspädevaks ja teeme ettepaneku see tühistada.” Kas Ülemnõukogu on valmis tühistama maareformiga seonduvat otsust? Mul ei ole alust praegu arvata seda, et kõik need, kes on oma sõnavõtusoovid siia kirja pannud, tahavad rääkida protestist. Võtke palun siis soov maha ja esitage uuesti, siis kui teema on üleval. Ma oletan, et Kalju Koha tahab rääkida protestist, kuna ta käsi on püsti.
K. Koha
Härra juhataja, lugupeetud kolleegid, ma juhin teie tähelepanu sellele, et meil on vaja veel lõpetada ära Eesti Panga probleemi puudutavate seadusandlike otsuste vastuvõtmise küsimus. Ma teen ettepaneku, asugem nende küsimuste juurde.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et rahuldada Ivar Raigi protest? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 5 saadikut, vastu 56, erapooletuid on 9. Selgus on käes. Nii, esitage, kui vaja, uus protest, minul muud midagi teha ei ole. Mis on, Ignar Fjuk?
I. Fjuk
Lugupeetud kolleegid, ma tõesti tuletaks meelde, et meil pole aega siin praegu protestida, vaid tuleb tööd teha, kuid üks asi on jäänud meie reglemendiotsuses kahe silma vahele ja nimelt järgmine. Meil on otsustatud neljanda punktina, et reglement jõustub 2. juulist, välja arvatud mõned punktid. Kuid ei ole otsust sеllе kohta, kuna jõustub otsus ajutisest töökorrast kehtetuks tunnistatud kodukorra punktide suhtes. Me peaks selle väikese lõigu lisama, ja ma sain aru, härra Eller viis praegu selle paranduse ka sisse, me peaks selle kas läbi hääletama või mingil moel ...
Juhataja
Läbi hääletama peab, see on õigustatud ettepanek, kas Ülemnõukogu sai aru? Tõepoolest, see on niimoodi. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglement jõustub 2. juulist 1990, välja arvatud paragrahvid jne. Ei, me tuleme siis selle juurde tagasi. Lugupeetud Ülemnõukogu, midagi ei ole teha, see küsimus tuleb uuesti läbi hääletada. Kas kõik mõistsid küsimuse sisu?
Kes on selle ettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 68 saadikut, vastu ja erapooletuid ei ole.
Ja nüüd ma panen salajasele hääletusele selle ettepaneku, mida grupp saadikuid nõuab. Pärast tulete siia minu laua juurde ja loete need allkirjad üle, kes siia on alla kirjutanud. Nii et otsust selle kohta on oodata teilt, lugupeetud Ülemnõukogu! Ja nüüd toimub salajane hääletamine. Kes on selle poolt, et tõsta saadikutasu 100 rublalt 200 rublale? Palun hääletada! Salajane hääletamine on. Selle ettepaneku poolt on 30 saadikut, vastu on 26, erapooletuid on 9.


Panganduse momendiolukorra ja Eesti rahale ülemineku programmi täitmise käigu kohta
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, nüüd me jätkame 9. päevakorrapunkti. Ja meil on vastu võtmata otsus panganduse kohta. Selles küsimuses saab sõna majanduskomisjoni poolt hr. Uluots.
Ü. Uluots
Ma alustan uuesti. Kallid kolleegid, jumal taevas näeb, et ma ei tahtnud teie ette tulla täna siia. Aga Veetõusme sõitis minema ja ülemuse käsk on käsk ja käsku tuleb täita, midagi ei ole teha. Teiseks tahan ma öelda teile, et meie puhkuseni on jäänud aega 2 minutit. Nüüd sellest otsusest, mille üle me siin esiteks vaidlesime. Enne kui ma lähen teksti juurde tagasi, ma ütlen paar sõna. Te teate, millisesse seisu me oleme oma pangandusega jõudnud. Ja komisjon tõesti ei leidnud praegu teist väljapääsu, kui paluda valitsuselt kahte asja: 15. augustiks teha valmis parandused seadusandlusesse, mis võimaldaks meil käivitada panga, ja 15. novembriks aidata pangal teha valmis plaan või kontseptsioon, või nimetage seda, kuidas tahate, kuidas minna üle oma rahale ja kuidas luua selleks poliitilised ja majanduslikud garantiid. Võin teile öelda, et meil läks komisjonis vaja teatud pingutust selleks, et valitsus sellega nõustuks. Ja ärgem lükakem sellist kokkulepet praegu tagasi, teist alternatiivi praegu komisjon ei leia. Nüüd teksti juurde. Me saime terve hulga siin parandusi. Teate, mis ma teile ütlen. Kõik need redaktsioonilised parandused, mis te meile andsite, ei too härra Otsasoni keldrisse mitte ühte rublat ega mitte ühte dollarit juurde. Ja nende redaktsiooniliste paranduste tõttu ei parane meie finantsolukord mitte üks samm. Ja me võtsime arvesse praktiliselt ainult härra Paju ja härra Leissoni ühe paranduse.
Tähendab, neid võib jagada kahte gruppi. Esimene grupp on see, et on tehtud märkusi, et preambula on liiga terav. Ja terav sellepärast, et Ülemnõukogu võtab osa süüd oma peale.
Härra Lebedev on välja läinud? Ta ütles mulle, tema süüdi ei ole, aga vaadake, kui alluv ei sаа töötada või teeb halvasti tööd, on ülemus süüdi. Ja pank allub meile ja sellepärast on siia kirja pandud. Ja olgem ausad iseenese vastu. Lebedev ütles mulle, et tema süüdi ei ole. Ütlesin, et oled küll, täpselt samapalju kui mina.
Vastu on võetud ka Tiit Käbini ettepanek preambulast võtta need numbrid 1, 2, 3, 4 maha, et preambula moodustaks lihtsalt ühise teksti.
Tiit Made ettepanek on see, et lihvida maha teravad nurgad, mis siin on toodud meie endi valitsuse kohta, et teha ta vähe ümmargusemaks ja ilusamaks. Räägime asjadest nii, nagu nad tegelikult on. Ja sellepärast on ettepanek Made niisugust ilusat ümmargust preambulat mitte vastu võtta.
Ja kolmandaks. Otsuse teises punktis on sees, et valitsus peab meid informeerima üks kord kuus, siin on pakutud infotunnis jne. Me leiame selle aja, millal valitsus meid informeerib.
Teate, kallid inimesed, mina olen väsinud! Jätame selle jauramise järele ja võtame selle dokumendi praegu vastu.
Juhtaja
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on majanduskomisjoni poolt pakutud ettepanekuga nõus? Kas me võime hääletada? Kes on majanduskomisjoni poolt esitatud otsuse projekti vastuvõtmise poolt? Palun hääletada! Selle otsuse poolt on 64 saadikut, vastu on 4, erapooletuid on 7. Otsus on vastu võetud!
Ü. Uluots
Nii, sellele otsusele sekundeerivad veel üks vabariigi otsus ja üks seadus.
Need olid need ettepanekud, mis said siin esimesel lugemisel tehtud ja otsigem paberid üles. Tähendab, jutt käib panga nõukogu esimehe ja presidendi võimu lahutamisest. Otsige nüüd üles, olge pai! Või loen ette?
Juhataja
Hr. Uluots, lugege ette.
Ü. Uluots
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab. Teha Eesti Panga põhikirjas järgmised muudatused ja täiendused: „Eesti Panga nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi nimetab 5 aastaks ametisse Eesti Vabariigi kõrgeim riigivõimuorgan. Oma funktsioonide täitmisel on Eesti Panga president Eesti Vabariigi Valitsuse liikme staatuses.”
Teiseks. Sõnastada § 16 järgmiselt: „Eesti Panga nõukogu liikme nimetab ametisse Eesti Vabariigi kõrgeim riigivõimuorgan 5 aastaks, Eesti Panga nõunikuks ei või olla teise panga nõukogu või juhatuse liige.” Need parandused tuleb otsuse projekti sisse viia. Nii palju kui mina aru sain, esmaspäeval olid kõik saadikud selle poolt ja vastavalt teie soovile on selline otsuse projekt teile antud. Ma mõtlen seda, et siin on mõttetu praegu avada diskussiooni ja see tuleks panna hääletusele.
T. Kork
Juhin tähelepanu ühele vastuolule. Vasakul pool olevas meile kätte antud otsuse projektis on tekst, kus – kõrgeim riigivõimuorgan nimetab 5 aastaks Eesti Panga nõukogu esimehe, paremal pool olevas tekstis – valitakse Ülemnõukogu liikmete poolt ja kinnitatakse Ülemnõukogu poolt. Ühel päeval võtame vastu kaks otsust, mis käivad teineteisele vastu.
Ü. Uluots
Ma ei näe siin mingisugust vahet. Eesti Panga nõukogu ja Eesti Panga presidendi nimetab 5 aastaks ametisse Eesti Vabariigi kõrgeim riigivõimuorgan.
T. Kork
Aga sama lehe peal paremal pool?
Ü. Uluots
Eesti Panga nõukogu ja Eesti Panga presidendi, andke andeks, siin on „esimees” puudu jäänud.
T. Kork
§ 1 viimane lõik.
Ü. Uluots
Tähendab, kinnitatakse või nimetatakse, kuidas te soovite.
T. Kork
Siin on oluline vahe. Ülemnõukogu nimetab või siis enne kinnitab valitsus.
Ü. Uluots
See on ju sõnade küsimus.
T. Kork
Meed on erinevad asjad. Jätame selle paremal pool oleva seaduse § 1 viimase lõigu välja ja siis klapivad mõlemad ka omavahel.
A. Tarand
Eesti Panga presidendi nimetab viieks aastaks ametisse Eesti kõrgeim riigivõimuorgan. Oma funktsioonide täitmisel on Eesti Panga presidendil Eesti valitsuse liikme staatus. Meil on ilmselt kavas hakata valitsusi vahetama nagu kindaid ja sellepärast, et nüüd panga president on küll nagu valitsuse liikmega võrdsustatud, aga tegelikult märksa kangem mees, sellepärast et teda ei vaheta keegi. Aga valitsus kukub. Siin on nagu sisuline vastuolu.
Ü. Uluots
Nо vaadake, selle põhimääruse me oleme juba vastu võtnud. Ja küsimus on ju siin selles, et kui me valime tema 5 aastaks ja siin võib vahepeal kolm valitsust kukkuda, siis jääb ta ikkagi valitsuse, s.t. valitsuse liikme õigustesse.
A. Tarand
Siis ta on üle valitsuse, nagu ikka.
Ü. Uluots
Mispärast üle valitsuse. Me võtsime, näiteks, kätte ja kinnitasime riigikontrolli. Jälle seitsmeks aastaks, kui ma ei eksi. Need on sellised erialad, mis kinnitatakse mingiks kindlaks tähtajaks.
A. Tarand
Aga kas ma saan õigesti aru, et see võte on tehtud ikkagi selleks, et valitsusel, kes võttis vastutuse, oleks kergem koordineerida kogu asja. Ja sellisel juhul, kui valitsus vastutab, siis panga pealik ei vastuta, kuna tema jääb edasi oma ametisse.
Ü. Uluots
Unustad ühe asja ära, et pank allub meile, mitte valitsusele.
V. Kois
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin öelda, et päevakorras ei ole meil üldsegi Eestis pangasüsteemi muutmise seaduse küsimust, s.t. me peame enne hääletama, kas me üldse tahame lülitada seda päevakorda või mitte.
Teiseks. Siin juba märgiti vastuolusid pakutava seaduseelnõu kahe poole vahel. Kui inimesed mõtlevad, et see on ainult sõnade mäng, siis ei ole see kaugeltki nii. Siin on väga täpsed juriidilised terminid ja on vajalik teada, kas panga president on vaja määrata või pärast kinnitada. Ma tahaksin kuulda näiteks tema enda arvamust. Ma teen ettepaneku praegust seaduseelnõud arutusele mitte võtta.
Juhataja
Ühes asjas ma püüan siiski selgust tuua. Meie päevakorrapunkt on panganduse momendiolukord Eestis ja oma rahale ülemineku programmi täitmise käik.
Kas sellest tuleb automaatselt, et siia alla üldse seadusandlik tegevus ei peagi käima? Hr. Uluots!
Ü. Uluots
Spiiker võttis minu käest sõna ära. Ma tahtsin täpselt samad sõnad öelda, et tuleb võtta päevakord välja ja lugeda, mis on päevakorras. Päevakorras on katastroofiline olukord meie panganduses ja kuna pank allub meile, siis antud juhul me oleme lihtsalt kohustatud võtma vastu seadusandlikke akte, et seda olukorda päästa.
Ja kui te tahate seda lükata edasi septembrisse, veel novembrisse, no las ta siis läheb, mina panen siis oma saadikuameti maha, sest sellises parlamendis mina olla ei saa, kes meelega laseb riigi põhja.
J. Põld
Hr. juhataja, ma juhin teie tähelepanu, et me oma eelmise otsusega otsustasime võtta need parandused vastu alles 15. augustil. Keegi ei kohusta meid seda seadust ja otsust vastu võtma täna.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, me mõistame kõik vastastikku, et oleme väsinud ja närvilised, kuid jäägem ikka saadikuteks. Kui on midagi otsuse vastu, siis ilmselt hääletatakse vastu. Hr. Uluots, ma palun formuleerida hääletamisele minev ettepanek!
Ü. Uluots
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus „Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt 15. märtsil 1990. aastal kinnitatud Eesti Panga põhikirjas” on teil olemas.
Juhataja
Kes on selle ettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 58 saadikut, vastu on 10 ja erapooletuid on 7.
Ü. Uluots
Nii. Ma palun spiikerit panna hääletusele Eesti Vabariigi Ülemnõukogu seadus „Muudatuste tegemine kohta Eesti Ülemnõukogu poolt 28. septembril 1989. aastal vastu võetud Eesti Panga seaduses”. Parandused on tehtud. Ta peab olema identne selle tekstiga, mis on otsuses. Palun see hääletusele panna!
Juhataja
Kas kõik said aru? Otsuse projekt on käes ja selles on vead parandatud. Härra Uluots nimetab, mis alles jäi.
Ü. Uluots
Eesti Panga nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi nimetab 5 aastaks ametisse Eesti Vabariigi kõrgeim riigivõimuorgan. Oma funktsioonide täitmisel on Eesti Panga presidendil Eesti valitsuse liikme staatus. Eesti Panga president ei või samaaegselt olla Eesti Panga nõukogu esimees.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, üks asi on staatus ja teine on valitsuse liige. See staatus tähendab seda, et panga president on ministriga ühel hierarhia tasandil. Võib-olla oleks tõesti õigem sõna „õigused”.
Ü. Uluots
Kirjutage „õigused”, kui te arvate, et see parem on, aga kõigis seadusandlikes dokumentides nimetatakse staatuseks, staatus on enne ka meil kirjas, mis on Ülemnõukogu poolt vastu võetud.
Juhataja
Spiiker ei pea oma arvamust avaldama, ka üleliidulistes dokumentides on paljud kõrged ametiisikud võrdsustatud valitsuse liikme staatusega ja seal nemad söandavad küll niimoodi formuleerida.
N. Zahharov
Lugupeetud kolleegid! Võtame kuulda ka oma kogemusi. Täna me arutasime politseiseadust, seal oli kõik täpselt paika pandud. Meil on printsipiaalselt teaks mõistet – määramine ja kinnitamine või valimine. Kui me kirjutame, et Hoiupanga president määratakse viieks aastaks, siis me eemaldume kõigist vastuoludest ja võime kohe seaduse vastu võtta. Kui me kirjutame „määratakse kellegi esildisel”, kui see saab olema Ülemnõukogu Presiidiumi esildisel, siis me paneme i-le kõik punktid, siis on selge, et panga president allub valitsusele ja kinnitatakse Ülemnõukogu poolt. Ma teengi ettepaneku: „Panga president määratakse Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi esildisel viieks aastaks Eesti Vabariigi riigivõimu kõrgemas organis” ja kõik küsimused langevad ära. Vabandage, et ma hõivasin teie tähelepanu, kuid mulle näib, et see oleks loogiline.
E. Savisaar
Lugupeetud kolleegid, mul on ettepanek võib-olla siiski see staatuse küsimus maha võtta, sest ma siiski vaidleksin, staatus ei saa tähendada ainult ministri õigusi, õigusi ja kohustusi ei saa omavahel lahutada. Ja kui see asi on praegu vaidlusküsimus, siis võib-olla on otstarbekam sellest lausest loobuda.
J. Põld
Mul on selline arvamus, me ei ole veel läinud puhkusele, välja kuulutatud on meie ametlik puhkus 2. juulist, ajutise töö- ja kodukorra põhjal ühtegi seaduseelnõu ei võeta vastu esimesel lugemisel, mul on ettepanek praegu diskussioonid lõpetada ja antud seaduseelnõu mitte vastu võtta, kuna ta ei vasta vajadustele.
Juhataja
Hääletamine otsustab. Nüüd paneme hääletamisele, küsimus on juba selge. Kes ei ole nõus, see hääletab vastu.
Ü. Uluots
See on ju vastu võetud. Seaduses ei ole staatust sees. Hea küll, ma selgitan, kallid inimesed. Ma lootsin, kui te tulete istungile, siis te võtate kaasa ja loete läbi endise panga põhikirja, pangaseaduse ja olete sellest täiesti informeeritud. Praeguses seaduses on märge, et panga president ja nõukogu esimees on ühes isikus. Praeguse projektiga, teie endi palvel, me tahame lahutada need kaks ametikohta ja sellepärast on toodud siin täpselt sama protseduur, millega pannakse paika panga president ja nõukogu esimees. Nõukogu esimees valitakse nõukogu liikmete poolt ja nimetatakse Ülemnõukogu poolt. Tähendab, nõukogu, see on ühiskondlik organisatsioon ja nemad valivad oma hulgast nõukogu esimehe ja see mees tuleb siia meie ette ja me kas nimetame ta nõukogu esimeheks või mitte. Panga presidendi kinnitamine jääb täpselt samaks, nii nagu ta on praegu pangaseaduses ja põhikirjas. Jutt on ainult ühiskondliku organisatsiooni, panga nõukogu esimehest, protseduur jääb täpselt samaks. Kas on nüüd arusaadav või ei ole?
Juhataja
Me saame muidugi selle seaduse vastu võtmata jätta. Selles ei ole probleeme. Kui Ülemnõukogu ei soovi, et seda seadust vastu võetakse, nii ütlemegi. Vello Pohla!
V. Pohla
Lugupeetud kolleegid! Me oleme kõik väga väsinud ja me tigestume üha enam. Minu arvates on see valmis hääletamiseks, välja arvatud see, millele juhtis tähelepanu Edgar Savisaar.
Meie ei saa siiski sellist eripärast seisundit siin panga presidendile anda, et ta on valitsuse liikme staatuses. Kas ta on siis valitsuse koosseisus või ei ole koosseisus, siin tekib tohutult palju küsimusi. Minu arvates on see staatuse määrang meie endise ühiskonna rudiment. See käsitles tõepoolest mingisuguseid muid õigusi. Mul on ettepanek jätta see lause välja, et ta on valitsuse liikme staatuses, seda me ei saa juriidiliselt praegu paika panna.
Ü. Uluots
Hr. Pohla, me räägime praegu seadusest, staatus on pandud kirja Eesti Panga põhikirja poolt, mis on vastu võetud. Mis me läheme tagasi selle juurde, mis on juba vastu võetud. Seaduses ei ole ühtegi sõna staatusest, lugege seadust.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu! Asugem hääletama! Nüüd juba piisab märkustest. Kes ei ole selle seaduseelnõu poolt, see hääletab vastu. Selle ettepaneku poolt on 62 saadikut, vastu 8, erapooletuid on 5.
Ü. Uluots
Nii. Mu daamid ja härrad! Üks väike asi veel. Seoses nüüd nende dokumentidega, mis me vastu võtsime, meie ees seisab 15. august. Valitsus peab meile esitama seadusandlike aktide muudatused ja erakorralisel istungjärgul tuleb meil vastu võtta uued maksuseadused, need on sotsiaalmaksu seadus, juriidilise isiku tulumaksu seadus ja füüsilise isiku, s.o tavalise kodaniku tulumaksu seadus.
On ette arvata, et me ise suuname kodanike tulumaksu seaduse rahvaarutelule. Ja sellega me takistame nende dokumentide loomist, mis siin on. Ja mul on siin üks väikene otsus, mis aitab seda asja parandada.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus üksikisiku tulumaksu seaduse rahvaarutelu kohta. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab teha valitsusele ülesandeks korraldada üksikisikute tulumaksu seaduseelnõu rahvaarutelu 1990. aasta juulis. Eesti Vabariigi Valitsusel koostada rahvaarutelu tulemustest ülevaade ja esitada see Eesti Vabariigi Ülemnõukogule 5. augustiks, s.t. kui me tuleme 13-ndal, 14-ndal neid arutama, ootavad meid ees rahvaarutelu tulemused. Ja sellega me saaksime selle vankri paigast nihkuma. Ma palun teid hääletada selle poolt. See on majanduskomisjoni ettepanek.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et juulikuus toimuks üksikisiku maksuseaduse eelnõu rahvalik arutelu? Palun hääletada!
Selle otsuse poolt on 70 saadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 4.
Ü. Uluots
Kallid kolleegid, ma vabandan, ma ei oska seda tööd teha nii hästi nagu Veetõusme, aga see-eest olen ma ka komisjoni realiige.
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, kas meil on veel jõudu võtta seisukoht Tori avalduse suhtes?
R. Veidemann
Saades aru tõepoolest meie seisundist, mul on ettepanek delegeerida nimetatud avalduse arutamine ja võimalik vastuvõtmine Ülemnõukogu Presiidiumile.
Juhataja
Kas see on üldine heakskiit? Me oleme ta tegelikult aluseks võtnud juba. Loeme, et see on teie üldine heakskiit. Ja selle anname presiidiumile.
Mul on kaks-kolm teadaannet veel. Lugupeetud kolleegid saadikud! Kui kellelgi on välja kujunenud sellised asjaolud, et nad on ilmtingimata sunnitud olema puhkusel väljaspool meie ametlikku puhkust, siis see tuleb vormistada palgata puhkusena.
Ametlik puhkus, nagu me ühiselt oleme otsustanud, on 2. juulist 1. augustini. Tõenäoliselt, aga seda saab teatada õigeaegselt, kirjalikult, massikommunikatsioonivahendite kaudu, on õige aeg erakorralise istungjärgu läbiviimiseks augusti 1. dekaadi lõpus või selle keskpaigas, olenevalt sellest, kuidas asjaolud välja kujunevad. Selleks tuleb valmis olla. Võib-olla ollakse täna valmis otsustama kindel kuupäev? Ei olda.
Ma soovin teile head suvepuhkust, soovin, et oleksite järgmisel istungjärgul sama heas vormis kui täna! (Aplaus.)