Ülemnõukogu stenogrammid
EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU ESIMENE ISTUNGJÄRK 29. märts – 4. aprill 1990
Sisukord
EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU ESIMENE ISTUNGJÄRK ESIMENE ISTUNG 29. märts 1990
Esimese istungjärgu avamine Eesti NSV Ülemnõukogu istungite saal Toompeal 29. märtsil 1990 kell 12.00. Presiidiumi laua taha asuvad Eesti NSV Valimiskomisjoni esimees E.-J. Truuväli ja Eesti NSV Valimiskomisjoni sekretär G. Jänes. E.-J. Truuväli Lugupeetud rahvasaadikud! Avan Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu esimese istungjärgu, tööks on registreerunud 99 saadikut 105-st. (Minnakse rõdule rahvast tervitama.) Lugupeetud rahvasaadikud! Jätkame tööd. Kontrollime veel kord kohalolekut. Saalis on 102 saadikut 105-st. Lugupeetud Eesti NSV Ülemnõukogu saadikud! Vastavalt Eesti NSV konstitutsiooni 79. paragrahvile ja Eesti NSV Ülemnõukogu valimisseaduse 10. paragrahvi 1. lõikele määras Eesti NSV Ülemnõukogu üheteistkümnes koosseis 17. novembril 1989 Eesti NSV Ülemnõukogu kaheteistkümnenda koosseisu valimised pühapäevale, 18. märtsile 1990. Vastavalt Eesti NSV Ülemnõukogu valimisseaduse 11. paragrahvi 1. ja 2. lõikele moodustas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium 27. detsembril 1989 Eesti NSV Ülemnõukogu kaheteistkümnenda koosseisu valimisteks 46 ühe- ja mitmemandaadilist valimisringkonda, kust kuulus valimisele 105 saadikut. Eesti NSV Ülemnõukogu valimised toimusid määratud ajal, 18. märtsil 1990. Valijate nimekirjadesse oli kantud 1 164 603 valijat. Valimisest võttis osa 912 648 valijat ehk 78,37%. Hääletamisest võttis osa 911 203 valijat ehk 78,24% valijate nimekirjadesse kantud valijatest. Valimised toimusid kõigis 46 valimisringkonnas, kus valimispäeval kandideeris Eesti NSV Ülemnõukogusse 392 saadikukandidaati. Eesti NSV Valimiskomisjon vaatas läbi valimise territoriaalkomisjonidelt ja väeosades moodustatud valimise ringkonnakomisjonidelt saadud protokollid valimistulemuste kohta. Valimistulemused valimisringkondades olid kindlaks tehtud vastavate valimise territoriaalkomisjonide ja ringkonnakomisjonide poolt vastavalt Eesti NSV Ülemnõukogu valimisseaduse 46. paragrahvi 1. ja 2. lõikele ning täielikus vastavuses Eesti NSV Valimiskomisjoni 8. veebruaril 1990 kinnitatud juhendiga üksiku ülekantava hääle meetodi kasutamise kohta Eesti NSV Ülemnõukogu valimisel. Valimistulemused olid kindlaks tehtud õigesti. Häälte lugemise kohta kaebusi ei esitatud. Valimistulemuste kindlakstegemise kohta Tartu linnavalimisringkonnas nr. 21 esitas kaebuse saadikukandidaat Arnold Sai. Eesti NSV Valimiskomisjon kontrollis eksperdi kaasabil põhjalikult valimistulemuste kindlakstegemist nimetatud valimisringkonnas. Kontrollimisel selgus, et valimistulemused Tartu linnavalimisringkonnas nr. 21 olid kindlaks tehtud õigesti. Eesti NSV Valimiskomisjonile esitati veel 7 kaebust mitmesugustes valimisega seotud küsimustes. Kaebuste kontrollimisel selgunud asjaolude põhjal komisjon ei leidnud alust üheski valimisringkonnas valimise kehtetuks tunnistamiseks. Eesti NSV Valimiskomisjon registreeris 22. märtsil 1990 Eesti NSV Ülemnõukogu kaheteistkümnendasse koosseisu valitud 104 saadikut. Vastavalt Eesti NSV Ülemnõukogu valimisseaduse 30. paragrahvi 2. lõike sätetele Eesti NSV Valimiskomisjon ei registreerinud 22. märtsil Eesti NSV Ülemnõukogu saadikuks Kingissepa valimisringkonnast nr. 28 valitud Andrei Priid, kuna ta enne valimist Eesti NSV Ülemnõukogu saadikuks oli juba valitud kahe kohaliku rahvasaadikute nõukogu saadikuks. 26. märtsil esitati Eesti NSV Valimiskomisjonile Saare Maavolikogu 21. märtsi otsus selle volikogu liikme Andrei Prii saadikuvolituste lõppenuks lugemise kohta tema isikliku avalduse põhjal ja 28. märtsil Eesti NSV Valimiskomisjon registreeris Eesti NSV Ülemnõukogusse valitud saadiku Andrei Prii. Vastavalt Eesti NSV Ülemnõukogu valimisseaduse 47. paragrahvi 3. lõikele Eesti NSV Valimiskomisjon avaldas 23. märtsil 1990 teadaande Eesti NSV Ülemnõukogu kaheteistkümnenda koosseisu valimise tulemuste kohta ja valitud saadikute nimekirja. Eesti NSV Ülemnõukogu saadikute registreerimise peale ühtegi kaebust ei esitatud. Eesti NSV Ülemnõukogu valimisseaduse 50. paragrahvi 1. lõike alusel andis Eesti NSV Valimiskomisjon 28. märtsil 1990 valitud saadikutele tõendi nende valimise kohta. Eesti NSV Ülemnõukogu kaheteistkümnendasse koosseisu on valitud ja Eesti NSV Valimiskomisjoni poolt registreeritud järgmised 105 saadikut: 1. Ülle Aaskivi 2. Zijautdin Abdurahmanov 3. Goderdzi Ahaladze 4. Mati Ahven 5. Nikolai Aksinin 6. Jaak Allik 7. Andres Ammas 8. Lembit Annus 9. Viktor Andrejev 10. Tõnu Anton 11. Uno Anton 12. Küllo Arjakas 13. Lembit Arro 14. Hillar Eller 15. Kaljo Ellik 16. Ignar Fjuk 17. Pavel Grigorjev 18. Aleksandr Gussev 19. Illar Hallaste 20. Liia Hänni 21. Genik Israeljan 22. Viktor Jermolajev 23. Pavel Jermoškin 24. Juri Jevstignejev 25. Arvo Junti 26. Jaak Jõerüüt 27. Rein Järlik 28. Ants Järvesaar 29. Villu Jürjo 30. Hillar Kalda 31. Lembit Kaljuvee 32. Teet Kallas 33. Kaido Kama 34. Peet Kask 35. Johannes Kass 36. Kalju Koha 37. Valeri Kois 38. Mai Kolossova 39. Jüri Kork 40. Toomas Kork 41. Heino Kostabi 42. Vladimir Kuznetsov 43. Jevgeni Kotšegarov 44. Ahti Kõo 45. Tiit Käbin 46. Ants Käärma 47. Mart Laar 48. Aleksandr Labassov 49. Marju Lauristin 50. Vladimir Lebedev 51. Enn Leisson 52. Jüri Liim 53. Jaan Lippmaa 54. Peeter Lutt 55. Alar Maarend 56. Tiit Made 57. Mart Madissoon 58. Vladimir Malkovski 59. Tõnis Mets 60. Vitali Menšikov 61. Aavo Mölder 62. Anatoli Novohatski 63. Ülo Nugis 64. Ants Paju 65. Pavel Panfilov 66. Eldur Parder 67. Heldur Peterson 68. Sergei Petinov 69. Vello Pohla 70. Andrei Prii 71. Priidu Priks 72. Jüri Põld 73. Enn Põldroos 74. Ivar Raig 75. Koit Raud 76. Jüri Reinson 77. Andrus Ristkok 78. Jüri Rätsep 79. Arnold Rüütel 80. Tõnu Saarman 81. Edgar Savisaar 82. Hanno Schotter 83. Klavdia Sergij 84. Arvo Sirendi 85. Sergei Sovetnikov 86. Lehte Sööt (Hainsalu) 87. Nikolai Zahharov 88. Nikolai Zolin 89. Aleksei Zõbin 90. Aldo Tamm 91. Rein Tamme 92. Andres Tarand 93. Juhan Telgmaa 94. Mikk Titma 95. Indrek Toome 96. Enn Tupp 97. Ain Tähiste 98. Uno Ugandi 99. Ülo Uluots 100. Heinrich Valk 101. Ants Veetõusme 102. Rein Veidemann 102. Helgi Viirelaid 104. Sergei Volkov 105. Vaino Väljas
Valitud Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu saadikute volituste tunnustamine E.-J. Truuväli Eesti NSV Ülemnõukogu valimisseaduse § 20 9. punkti alusel teeb Eesti NSV Valimiskomisjon Eesti NSV Ülemnõukogule ettepaneku tunnustada kõigi Eesti NSV Ülemnõukogu kaheteistkümnendasse koosseisu valitud ja Eesti NSV Valimiskomisjoni poolt registreeritud saadikute volitusi. Palun hääletada! Tänan. Vastavalt valimistulemustele – 101 poolt, vastu ei ole, 1 erapooletu – on kõigi 105 Eesti NSV Ülemnõukogu saadiku volitused tunnistatud kehtivaks. Aitäh! Nüüd ma loeksin ette saadikugruppide nimekirjad laekumise järjekorras. Esimene, loomeliitude saadikugrupp. Saadikugrupp loeb, et tema formeerimise tunnuseks on kuuluvus mõnda loomeliitu, ühinemise eesmärgiks ja sisuks peab olema kultuuri kaitse poliitilis-majanduslikus tõmbetuules. Grupi esimeheks nimetati Jaak Jõerüüt, aseesimeheks Heinrich Valk. Siia kuuluvad järgmised rahvasaadikud: Lehte Sööt (Hainsalu), Enn Põldroos, Jaak Jõerüüt, Teet Kallas, Heinrich Valk, Rein Järlik, Rein Veidemann, Enn Leisson, Koit Raud, Jaak Allik. Vabariiklaste saadikugrupp. Grupi esimees on Mart Laar. Nad kirjutavad: me taotleme, esiteks, rahvusvaheliselt tunnustatud taastatud iseseisvat Eesti Vabariiki de facto; teiseks, demokraatlikku võimukorraldust; kolmandaks, eraomandit ja ettevõtlusvabadust; neljandaks, turumajandust; viiendaks, kõigi kodanike õiguste tagamist kooskõlas rahvusvaheliste lepetega inimõiguste kohta; kuuendaks, kristliku eetika ja kultuuri taastamist. Gruppi kuuluvad Illar Hallaste, Mart Laar, Villu Jürjo, Heino Kostabi, Ülo Nugis, Andres Ammas, Helgi Viirelaid, Ahti Kõo, Toomas Kork, Arvo Sirendi. Järgmine saadikugrupp: palun registreerida Eesti Ülemnõukogu saadikutest moodustatud Rahvarinde saadikugrupp, kelle tegevuse põhimõtteid väljendab Eestimaa Rahvarinde valimisplatvorm, avaldatud ajalehes "Vaba Maa" 1989. aasta oktoobris. Saadikugrupi esimees on Enn Põldroos, abiesimees Peet Kask. Saadikugruppi kuuluvad järgmised Ülemnõukogu liikmed: Heinrich Valk, Rein Järlik, Andrus Ristkok, Koit Raud, Peet Kask, Jüri Põld, Uno Ugandi, Ülle Aaskivi, Jüri Rätsep, Priidu Priks, Jaak Jõerüüt, Teet Kallas, Arvo Junti, Enn Tupp, Jaan Lippmaa, Jüri Liim, Johannes Kass, Kalju Koha, Hanno Schotter, Ain Tähiste, Helgi Viirelaid, Rein Veidemann, Küllo Arjakas, Marju Lauristin, Enn Põldroos, Edgar Savisaar, Heldur Peterson, Lembit Kaljuvee, Rein Tamme, Vello Pohla, Tiit Käbin, Enn Leisson, Liia Hänni, Ignar Fjuk, Eldur Parder, Ants Veetõusme, Tõnu Anton, Tõnis Mets, Hillar Kalda, Aldo Tamm, Jüri Kork, Ivar Raig, Andres Tarand. Sellesse saadikugruppi kuulub 43 saadikut. Järgmine on võrdsete õiguste eest seisev saadikugrupp. Grupi juht on Pavel Panfilov, asetäitja Vladimir Malkovski. Poliitiline platvorm: inimõiguste deklaratsioon. Saadikugruppi kuulub 16 saadikut. Siin ei ole antud eesnimesid, ma pean nüüd lugema ainult perekonnanimed, vabandan selle pärast. Labassov, Kuznetsov, Zõbin, Aksinin, Jermolajev, Gussev, Annus, Andrejev, Zolin, Panfilov, Lebedev, Ahaladze, Israeljan, Petinov, Zahharov, Malkovski. Niisiis kuulub sellesse saadikugruppi 16 saadikut. Järgmine on õigusliku järjepidevuse saadikugrupp. Saadikugrupp juhindub oma tegevuses Eesti Kongressi kui Eesti Vabariigi kodanikkonna kõrgeima ja täievolilise esinduskogu otsustest. Saadikugrupp peab oma eesmärgiks Eesti Vabariigi taastamist õigusliku järjepidevuse alusel okupatsiooni lõpetamise läbi Eesti Vabariigi maa-alal. Saadikugrupp vaatab Eesti NSV Ülemnõukogu kui omavalitsusorganit okupeeritud territooriumil, mis peab oma tegevuses lähtuma rahvusvahelisest õigusest ja Eesti Kongressi otsustest. Siia kuuluvad Kaido Kama, Andres Ammas, Illar Hallaste, Ain Tähiste, Villu Jürjo, Jüri Põld, Mart Laar, Jüri Liim, Mai Kolossova, Heino Kostabi, Helgi Viirelaid, Ülo Nugis, Rein Tamme, Kaljo Ellik, Küllo Arjakas. 15 saadikut. Ja maasaadikute grupp. Esimees Heldur Peterson, aseesimees Lembit Arro. Liikmed: Mati Ahven, Jaak Allik, Uno Anton, Hillar Eller, Liia Hänni, Ants Järvesaar, Kalju Koha, Valeri Kois, Jüri Kork, Heino Kostabi, Ants Käärma, Jüri Liim, Peeter Lutt, Alar Maarend, Mart Madissoon, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ants Paju, Eldur Parder, Jüri Põld, Jüri Reinson, Tõnu Saarman, Hanno Schotter, Arvo Sirendi, Aldo Tamm, Enn Tupp, Uno Ugandi, Hillar Kalda, Ignar Fjuk, Edgar Savisaar, Ivar Raig. Rohkem saadikugruppe registreerimisavaldust siia toonud ei ole. Palun siis see informatsioon võtta teadmiseks oma edasises töös.
Istungjärgu päevakorra kinnitamine E.-J. Truuväli Lähme nüüd edasi. Loen teile ette esimesele istungjärgule esitatud päevakorra. 1. Valitud Eesti NSV Ülemnõukogu saadikute volituste tunnustamine. 2. Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu esimese istungjärgu töö- ja kodukorra kinnitamine. 3. Eesti NSV Ülemnõukogu esimehe valimine. 4. Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja valimine. 5. Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja asetäitjate valimine. 6. Eesti NSV valitsuse poolt oma volituste mahapanemine. 7. Eesti NSV Ülemnõukogu alatiste komisjonide moodustamine ja komisjonide esimeeste valimine. 8. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi koosseisu kinnitamine. 9. Eesti NSV valitsuse esimehe (peaministri) nimetamine. 10. Eesti NSV Ülemkohtu esimehe nimetamine. 11. Eesti NSV riikliku peaarbiteri nimetamine. 12. Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee volituste pikendamine. 13. Eesti NSV valitsuse liikmete nimetamine. Ülemnõukogu Presiidiumi soovil palun seitsmendaks punktiks märkida: Eesti NSV Ülemnõukogu avaldus Leedu sündmuste puhul. Edasiste punktide numeratsioon muutub, nii et tuleb 14 punkti kokku. Ma kordan veel: Ülemnõukogu Presiidium paneb ette vastava päevakorra, mis on teile välja jagatud, lisaks täiendus, uus seitsmes punkt – Eesti NSV Ülemnõukogu avaldus Leedu sündmuste puhul. Palun nüüd teilt küsimusi ja ettepanekuid päevakorra kohta. Sõna saab Enn Põldroos. E. Põldroos Lugupeetud valimiskomisjoni esimees, lugupeetud saadikud! Eesti rahvas on kindlalt asunud vabaduse ja iseseisvuse taastamise teele. Sellel teel on meil astuda veel mõned sammud. Üheks nendest sammudest on saanud aeg küpseks, seda nõuab sündmuste ja arengu loogika, seda nõuab meie rahvas. Kiirustama sellega sunnib meid sündmuste areng Baltikumis ja Ida-Euroopas. Rahvarinne, konsulteerides teiste poliitiliste jõududega, on valmistanud ette terve hulga dokumente, mis on teile välja jagatud ja millele me tahame pöörata Ülemnõukogu saadikute tähelepanu. Me paneme ette lülitada ettepandud päevakorda lisaks järgmised punktid. Ma ruttan ette, see ettepanek, mis oli lisaettepanek Ülemnõukogu Presiidiumi poolt, sisaldub ka meie ettepanekutes ja seetõttu lähtun sellest numeratsioonist, mis oli enne viimase paranduse vastuvõtmist, s.t. Leedule saadetava dokumendi päevakorda lülitamist. Niisiis, seitsmendaks päevakorrapunktiks pakuksime Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsiooni Eesti riiklikust staatusest ja seaduse Eesti sümboolikast. Kaks dokumenti, mis kuuluvad läbivaatamisele koos. Ettekandjaks meie poolt on rahvasaadik Jõerüüt. Kaheksandaks päevakorrapunktiks paneme ette lülitada päevakorda deklaratsioon Eesti Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostööst. Ettekandjaks meie poolt on rahvasaadik Rätsep. Üheksandaks päevakorrapunktiks paneme ette pöördumise Leedu Vabariigi Ülemnõukogu poole. Ma pean selgituseks siia ütlema, et meie esitatud tekst ei ole vaadeldav alternatiivtekstina või protestitekstina Ülemnõukogu Presiidiumi poolt esitatud tekstile, lihtsalt me tegutsesime paralleelselt, võib-olla mitte piisavalt koordineerides oma tegevust. Meie poolt on ettekandjaks rahvasaadik Tiit Käbin. Ma usun, et nendest kahest tekstist valides, kumb neist on parem, või seades neist kahest ühe kokku, saame lõpuks teksti kätte. Kümnendaks päevakorrapunktiks on meie poolt pakutud Eesti valitsemise ajutine kord, seadus Eesti valitsemise ajutise korra kinnitamisest. Ettekandja rahvasaadik Arvo Junti. Ma juhiksin rahvasaadikute tähelepanu sellele, et meie käsitust mööda see projekt, mis on teile välja jagatud, peab endast kujutama alust diskussioonile, ja me peame täiesti mõistetavaks, et selles redaktsioonis, nagu ta on esitatud, toimuvad pärast igakülgset arutelu olulised muudatused paremuse suunas. 11. päevakorrapunktiks paneme ette Eesti NSV Ülemnõukogu pöördumise NSV Liidu presidendi poole. Ettekandjaks meie poolt on pakutud välja Ignar Fjuk. Tänan! E.-J. Truuväli Sõna on Mikk Titmal. M. Titma Kui me nüüd päevakorda täiendame, siis nähtavasti on normaalse tegevuse puhul vaja ikka enne valida ära komisjonid, nimetada peaministrikandidaat ja pärast seda asuda dokumentide juurde. Sellisel juhul läbivad kõik need dokumendid normaalse protseduuri ja me ei võta neid vastu mitte ainult Rahvarinde nimel, vaid laias koalitsioonis ja tegutseme ühiselt. Aga Ülemnõukogu niisugune tegevus, kus ta enne ennast, sealhulgas presiidiumi, formeerimata, asub sisuliste dokumentide vastuvõtmisele, ei eelda parlamentlikku normaalset tegevust, vaid midagi väga erakorralist. Kui on tõesti taotlus mõne üksiku dokumendi puhul, millega on nii kiire, et ta nõuab kõigi protseduurireeglite eiramist ja Ülemnõukogu tegeliku juhtkonna komplekteerimise vahele asetamist – see võib olla tõepoolest mingi üks dokument, aga mitte niisugune hulk, nagu praegu on ette nähtud. Nii nagu ma sain aru, on neid ette nähtud kuus tükki. E.-J. Truuväli Aitäh! Rein Veidemann palus sõna, Lebedev saab järgmisena. R. Veidemann Ma ütleksin repliigi korras, et seda on silmas peetudki. Nimelt juhin rahvasaadikute tähelepanu sellele, et meie täiendusettepanekud puudutavad päevakorda alates seitsmendast punktist. Tähendab, Ülemnõukogu juhtkond on selleks ajaks valitud loodetavasti. Tänan! E.-J. Truuväli Aitäh! Palun, Vladimir Lebedev! V. Lebedev Ma palun austatud saadikuid võtta kätte esimese istungjärgu töö- ja kodukord. Ja vaadakem nüüd § 3, kus on öeldud, et istungjärgu päevakorra ja selle küsimused arutab eelnevalt läbi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium koos saadikurühma esindajatega. Seepärast on saadik Põldroosi ettepanekud mõneti enneaegsed ja vastuolus töö- ja kodukorraga. E.-J. Truuväli Kas on veel sõnavõtusoovijaid? Kas on täiendusi päevakorrale? Palun, Vladimir Malkovski! Ette valmistada Mart Laaril. V. Malkovski Lugupeetud saadikud! Lubage kõigepealt õnnitleda teid kõiki ja ma loodan, et meie koostöö saab olema küllaltki ladus. Ning selleks, et see ei lahutaks, vaid konsolideeriks meid, teen ma ettepaneku arutada esmalt läbi organisatsioonilised küsimused, seejärel aga meid ühendavad küsimused. Meid võivad ühendada majanduse, ökoloogia ja paljud muud probleemid, millega me pikka aega pole tegelnud. Vaevalt, et Eesti rahvas meie avaldustest ja deklaratsioonidest saaks söönuks. Seepärast ma pöördun tungivalt teie poole: tegelgem nende asjadega. E.-J. Truuväli Palun, Mart Laar. M. Laar Ma teeksin ettepaneku võtta siiski esimesena käsile Ülemnõukogu enda väljakujunemine komisjonide kaupa ja mitte võtta vastu ka parandust seitsmenda punkti kohta, vaid tõsta kõigi nende punktide arutamine pärast üheksandat punkti, pärast Eesti NSV valitsuse esimehe nimetamist. Võib-olla see, milliseid punkte konkreetselt arutada, on omaette küsimus. Aga neid küsimusi tuleb täna arutada, eriti Eesti riikliku staatuse deklaratsiooni, kas täna või mõnel teisel päeval, ja ka Eesti Kongressi ning Eesti NSV Ülemnõukogu suhteid kindlasti. Aga õige koht oleks nendel pärast üheksandat punkti. E.-J. Truuväli Kas on ettepanekuid? Ei ole. Vabandust, Lebedev soovib veel sõna. V. Lebedev Lugupeetud kolleegid, ma palun mind õigesti mõista. Me tulime siia tööd tegema. Meie lubasime, igaüks teist lubas oma valijatele töötada, mitte aga konfrontatsiooniga tegelda. Need Enn Põldroosi poolt esitatud projektid on toored, enneaegsed, need meid, öelgem seda otse, konsolideerumisele, konsensusele ei vii. Seetõttu toetan ma mõnede saadikute ettepanekut selle kohta, et on vaja kõigepealt lahendada organisatsioonilised küsimused, moodustada komisjonid, ja on vaja, et kõik seaduseelnõud läbiksid komisjonid, käiksid ekspertide käest läbi. Ma palun teid veel kord, asugem tööle, palun! E.-J. Truuväli Sõna saab Enn Põldroos. E. Põldroos Lugupeetud rahvasaadikud! Luban endale sõna võtta teistkordselt. Ma tahaksin juhtida teie tähelepanu sellele, et vähemalt enamik meist on siia saali saadetud selleks ja just nimelt selleks, et tegelda nende dokumentidega, vähemalt kõige tähtsamatega nendest, mida pakkus välja Rahvarinne. See on mandaat, mis on meile antud, see on meie siht, see on meie ülesanne. Seda oodatakse. On täiesti selge, et kõik need organisatsioonilised küsimused, mis meil ees seisavad, ei lähe kuigi kiiresti. See on pikk protsess ja me ei või jääda nii kaua ootama nende põhiliste küsimuste lahendamisel. Kiiret tegutsemist, muide, ootab ka Leedu küsimus. Mis puutub väitesse, et reglemendi järgi peavad küsimused olema Ülemnõukogu Presiidiumis enne läbi arutatud, siis ma juhin teie tähelepanu sellele, et meil pole praegu Ülemnõukogu Presiidiumi. Ja seega esimesel istungil Ülemnõukogu paratamatult peab otsustama ise. Tänan. E.-J. Truuväli Aitäh! Sergei Petinov, palun! S. Petinov Lugupeetud kolleegid! Esimene väitlus algas päevakorra arutamisest. Me nägime ette, et see ei saa kerge küsimus olema, kuid ilmselt tuleb meil mõista lihtsat tõde: mulle tundub, et see Presiidiumi poolt esitatud päevakord on täiesti loogiline, kuna loomulikult ei saa arutada dokumente, moodustamata organeid, kes peavad selle küsimusega tegelema. Vahel me kritiseerime Ülemnõukogu liigse kiirustamise pärast, selle eest, et dokumente jagatakse välja mitteõigeaegselt, selle eest, et inimesed pole veel neis selgusele jõudnud. Nüüd aga me kordame kõiki samu vigu. Kuid siis me kõik koos kritiseerisime Ülemnõukogu, nüüd aga püüame teha sedasama. Ma tean täpselt, et "Võrdsete õiguste eest" saadikurühm absoluutselt pole kursis nende dokumentidega. Kuid meie ei saa ju käigupealt, jooksupealt neid arutada, mõistke meid õigesti, need on juriidilised, õiguslikud dokumendid, nad peavad olema kontrollitud kõigis aspektides. Võib muidugi väita, et juristid on kontrollinud nende juriidilist "puhtust", kuid ilmselt ainuüksi Enn Põldroosi kinnitustest jääb pisut väheks olukorras, milles me oleme. Teine, väga tähtis aspekt. Ma mõistan, et mõned sooviksid kiiremini Leedule järele jõuda. Kuid seltsimehed, kas see on õige tee? Kas täna on vaja Leedule järele jõuda? Te vaadake, kui keeruline situatsioon on Leedus. Milleks meile selline olukord? Otsigem teisi teid sellest keerulisest situatsioonist välja pääsemiseks, sest et me suurepäraselt teame näiteks Eestimaa rahva tunduva osa soove ja lootusi. Hakakem otsima ummikseisu mitteviivaid skeeme. Seepärast, kui me ei taha istungjärgu esimesest päevast konflikti sattuda, lõhkuda Ülemnõukogu tööd esimesest päevast, teen ma ettepaneku jätta need küsimused kõrvale, moodustada rahulikult kompetentsed organid, luua komisjonid, kes vaatavad need dokumendid läbi, kutsuda juurde eksperdid, kutsuda grupp spetsialiste ning tähelepanelikult iga dokument läbi töötada. E.-J. Truuväli Sõna saab Indrek Toome. I. Toome Lugupeetud rahvasaadikud! Ma ei vaidlusta Enn Põldroosi ettepanekut ja teisi küsimusi, mida arutada käesoleval istungil. Kuid ma tahan kindlasti toetada ja kutsun teid ka toetama Mart Laari ettepanekut, et need küsimused tuleks panna päevakorda pärast 9. punkti. Kui me hakkame neid varem vaatama, siis puudub igasugune loogika. Ja argumendid, et me peaksime kiiresti need otsused vastu võtma, ei ole päris tõsiselt võetavad, sest Enn Põldroos ise märkis, et need dokumendid vajavad kindlasti tõsist läbiarutamist komisjonides ja rahvasaadikute poolt, ja loomulikult need seda vajavad. Tänan tähelepanu eest! E.-J. Truuväli Lembit Annus, palun! L. Annus Mu kolleeg Enn Põldroos märkis, et Ülemnõukogu Presiidium on juba oma töötamise lõpetanud. Ülemnõukogu Presiidium töötab seni, kuni meie ei ole moodustanud uut Ülemnõukogu Presiidiumi. Teiseks, ka reglement kehtib ju seni, kuni ta pole veel tühistatud. Kolmandaks on mul ettepanek moodustada redaktsioonikomisjonid, vaadata läbi dokumendid, nii nagu ütles mu kolleeg Indrek Toome. Aitäh! E.-J. Truuväli Sõna on Marju Lauristinil. M. Lauristin Lugupeetud rahvasaadikud! Ma julgeksin siiski vastu vaielda ettepanekule lükata päevakorras kõik ettepandud dokumendid 7. punkti kohalt 9. punkti järele. Ja eriti puudutab see kõige põhilisemat – kahte avaldust Ülemnõukogult. Need pole seaduseprojektid, need on avaldused, kaks deklaratsiooni. Üks puudutab Eesti riiklikku staatust ja teine puudutab Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahekorda. Ma pöörduksin eriti meie venekeelsete saadikute poole, ma olen samuti täiesti kindel, et me saavutame siin hea koostöö, kuid ainult juhul, kui meil on konsensus põhiküsimuses. See on nimelt Ülemnõukogu enda ülesannetes. Ja me peaksime need enda jaoks määratlema. E.-J. Truuväli Aitäh! Nagu ma olen aru saanud, on küsimus siin selles, kas need küsimused on antud momendil vaja võtta päevakorda või mitte. Kas on veel vaja jätkata diskussiooni või on kõik selge? Otsustame siis selle küsimuse hääletamise teel. Kõigepealt panen hääletusele Ülemnõukogu Presiidiumi poolt esitatud päevakorra koos täienduse, 7. punktiga, ja seejärel vaatame edasi kõik muud täiendused. Palun olla valmis, et hääletada Ülemnõukogu Presiidiumi poolt antud päevakorda. Palun! Poolt 47, vastu 33, erapooletuid 5. Võib-olla minu kogenematuse tõttu peame nüüd tegema pikema maratoni. Hääletame päevakorrapunktide kaupa Ülemnõukogu Presiidiumi päevakorrale lisaks ka seda, mida pani ette Rahvarinde saadikugrupp. Ja järjekorra määrame selle järgi. Esimene päevakorrapunkt on valitud Eesti NSV Ülemnõukogu saadikute volituste tunnustamine, mille me tegelikult juba tegime ära. Seda üle hääletada pole vaja. Punkt 2. Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu esimese istungjärgu töö- ja kodukorra kinnitamine. Palun hääletada! Kõik hääletasid üksmeelselt selle poolt. Järgmine päevakorrapunkt. Ma loen selle ette: Eesti NSV Ülemnõukogu esimehe valimine. Palun hääletada! Kõik ühel meelel. See päevakorrapunkt on vastu võetud. Loen ette järgmise päevakorrapunkti: Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja valimine. Palun hääletada! Ka selles punktis on täielik üksmeel. Loen ette 5. punkti: Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja asetäitjate valimine. Palun hääletada! Ka see päevakorrapunkt on vastu võetud. 6. punkt. Eesti NSV valitsuse poolt oma volituste mahapanemine. Palun hääletada! Ka see päevakorrapunkt on vastu võetud. 7. punkt. Eesti NSV Ülemnõukogu avaldus Leedu sündmuste puhul. Palun hääletada! Poolt 49, vastu 37. See päevakorrapunkt ei ole vastu võetud. Palun, on proteste. Ignar Fjuk soovib sõna. (Küsimus saalist.) Kordan veel, et praegu me hääletame küsimusi, mida võtta päevakorda, mis järjekorras, selle otsustame hiljem. Nii näeb ju reglement ette. Lähme edasi. (Küsimus saalist.) Kas te praegu hääletasite järjekorda, mitte päevakorraküsimusi? Panen siis 7. päevakorrapunkti uuesti hääletusele. Küsimuse all on selle dokumendi vastuvõtmine, mitte tema järjekorra määramine. On arusaadav kõigile? Palun, Rein Järlik soovib sõna. Ette valmistada Mikk Titma. (Küsimus saalist.) Me peame lihtsalt uuesti hääletama, sest inimesed ei saanud praegu asjast aru. Vladimir Lebedev, palun! V. Lebedev Teate, me vist saime kõik päevakorrast aru. Hääletasime selle poolt, hääletamine on toimunud ja milleks veel kord ümber hääletada. Olen nõus lugupeetud juhatajaga, et kõik on õigesti tehtud. E.-J. Truuväli Mikk Titma, palun! M. Titma Vaidluse all on ainult järjekord, sest valdav enamus on nende punktide päevakorda võtmise poolt. Siin probleemi ei ole. E.-J. Truuväli Üks hetk, siin on terve hulk, kes tahab sõna võtta. Ma kordan veel. Praegu on küsimus selles, kas võtta selle dokumendi vastuvõtmine istungjärgu päevakorda või mitte. Kas päevakorda lülitamise kohta on veel mingeid arvamusi? Ignar Fjuk, palun! I. Fjuk Seltsimees Lebedev arvas, et hääletus toimus küsimuses: avaldus Leedu sündmuste puhul. Me võiksime ju sellega nõustuda ja minna edasi. Enn Põldroosi poolt oli pandud päevakorda ka küsimus: pöördumine Leedu Vabariigi Ülemnõukogu poole. Hääletame seda küsimust ja pärast selle päevakorrapunkti arutamise puhul me võime leida konsensuse. E.-J. Truuväli Ain Tähiste soovib sõna. A. Tähiste Ma muidugi tänan härra Lebedevi, et ta minu eest otsustas. Ta arvas, et ma mõistsin õigesti, aga ma ütlen, et mina jäin erapooletuks ja ma ei mõistnud õigesti. Tähendab, ma tõepoolest jäin erapooletuks ainult sellepärast, et mulle näis, et hääletatakse järjekorda. Mina isiklikult ütlen, et ma ei mõistnud õigesti, ja võtame siis ikkagi hääletusele, kas me paneme ta päevakorda või mitte. Iseasi on, kas me hiljem redigeerime seda, aga dokumenti kui sellist, ma arvan, peame arutama. Aitäh! E.-J. Truuväli Aitäh! Sergei Petinov, palun! S. Petinov Mul on seoses sellega ainult üks ettepanek. Üheski parlamendis pole sellist asja, et kui üks, kaks, kolm või viis inimest ei saanud aru, kuidas tuleb hääletada, siis toimub ümberhääletamine. Sellist praktikat pole kuskil. Me ilmselt peame endale selgeks tegema, et kui on vajadus, kui miski pole selge, siis tuleb esitada küsimusi. Aga pärast seda, kui küsimused on esitatud ja me asusime hääletama, küsimuste juurde ühe või teise situatsiooni kohta mitte enam tagasi tulla. E.-J. Truuväli Aitäh! Vello Pohla. V. Pohla Juhin tähelepanu sellele, et algusest peale eesistuja poolt nimetati: punkt see ja see – kes on selle poolt. Järjekorranumbrit mainiti. See tähendab, me hääletasime kogu aeg järjekorda, mitte üldse sisulise punkti päevakorda võtmist. Selle tõttu me kuni siiani hääletasime kõik ühtemoodi, järelikult peame ümber hääletama. E.-J. Truuväli Aitäh! Villu Jürjo ja Nikolai Zahharov järgmisena. V. Jürjo Näib, et küsimus ei ole algusest peale olnud mitte selles, kas keegi on üksikute pakutud päevakorrapunktide poolt või vastu, vaid segadust on tekitanud see, et me ei ole aru saanud sellest. Või hääletatakse selle üle, kas siis ainult esitatud päevakord vastu võtta ilma täiendusteta või täiendustega, ja pärast seda tuleb siis hääletada, kas peale kuuendat või peale üheksandat punkti sisse tuua täiendus. E.-J. Truuväli Aitäh! Ma juhin tähelepanu sellele, et ka kohe algusest peale ütlesin: kõigepealt hääletame selle poolt, kas küsimused võtta päevakorda või mitte, alles seejärel määrame kindlaks nende päevakorra. Ja alustasime Ülemnõukogu Presiidiumi pakutud ettepanekuga sellepärast, et see oli esimene. Nii, hea küll. Nikolai Zahharov ja Tõnu Anton tahavad rääkida. N. Zahharov Lugupeetud saadikud! Austatud juhataja! Meenutagem, millest me alustasime hääletamist. Me alustasime hääletamist meie istungjärgu päevakorrast, millesse kuulus ka küsimus seoses avaldusega Leedu kohta. Või ei saanud see päevakord meie saadikute häälteenamust? Siis me otsustasime, et hääletame järjekorras, pidades silmas, et üheaegselt hääletame nii päevakorra kui istungjärgule esitatava küsimuse ning ühtlasi ka nende küsimuste arutamise järjekorra poolt. Seepärast leian, et saadikute avaldused ümberhääletamise vajadusest on täiesti alusetud. Vastasel korral tuleb meil jälle selle küsimuse juurde tagasi tulla ning pärast hakata iga küsimuse puhul ümber hääletama. Ma leian, et hääletamine toimus õigesti ning edaspidi selle küsimuse juurde tagasi tulla pole minu arvates mingit alust. T. Anton Teen ettepaneku sõnavõtud lõpetada ja jätkata hääletamist. E.-J. Truuväli Pavel Panfilov, palun! P. Panfilov Olen nõus viimase kõnelejaga, kuid kui mu mälu mind ei peta, võib masin väljastada protokolli kohe praegu ning ka ajaliselt näidata, mida ütles juhataja, mida ta pani hääletusele. Seepärast võib olukorra lahendada, võttes masinast välja selle protokolli. Ei? Täna seda ei peeta? Tavaliselt peeti, mulle meenub, et kui meil oli konkreetne situatsioon eelmisel istungil, siis masin väljastas ajaliselt, minutite kaupa, kes mis hetkel mida ütles. Mulle tundub, et kõik oli tehtud õigesti. E.-J. Truuväli Ivar Raig. I. Raig Austatud saadikud! Mul on ettepanek. Selleks et kohe alguses mitte tülli minna, läheme hääletamisega edasi ja formuleerime Leedu küsimuse teistmoodi, seda on ju võimalik teha. E.-J. Truuväli Veel soovivad sõna Jüri Põld ja Arvo Sirendi. Palun. J. Põld Austatud saadikud! Mul on samuti ettepanek minna hääletamisega edasi, kuna meil on antud küsimuses võimalik hääletada ka teist korda – Enn Põldroosi ettepanekuid. A. Sirendi Kuna selgus, et 7. punktist kõik ei saanud ühtmoodi aru, teen ettepaneku 7. punkt uuesti hääletada ja siis minna edasi. E.-J. Truuväli Aitäh! Ma arvan, et küsimus on küllaltki selge. Hääletame üks kord seda, kes on nõus 7. punkti uuesti hääletama ja kes ei ole. Küsimus on kohe lahendatud. Muidu me vaidleme hommikuni. Lebedev palub veel sõna. Siis lõpetame küll ära, muidu me ei jõua kuskile. Palun, Vladimir Lebedev. V. Lebedev Lugupeetud saadikud! Juhataja enne seda tegi teatavaks kuus punkti, täpselt samuti teatas ta ka seitsmenda punkti. Miks meil ei tekkinud tuliseid vaidlusi enne seda, enne seitsmendat punkti? Palun teid mõelda selle üle. Tänan! E.-J. Truuväli Et minna edasi, teeme nii. Hääletame ainult seda, kas hääletada uuesti või mitte. Me ei hääleta 7. punkti, vaid seda, kas uuesti hääletada või minna edasi. Kes on selle poolt, et uuesti hääletada? Selle punkti päevakorda võtmise poolt on 63, vastu 30, erapooletuid 7. Sellega on see küsimus päevakorda võetud, ärme hakkame praegu vaidlustama formuleeringuid. Nüüd panen hääletusele selle 7. punkti, Eesti NSV Ülemnõukogu avalduse Leedu sündmuste puhul. Palun hääletada! Selle küsimuse päevakorda võtmise poolt hääletas 76 rahvasaadikut. Järelikult on see küsimus päevakorda võetud. Loen järgmise päevakorrapunkti. Loen selles järjekorras, nagu Ülemnõukogu Presiidium esitas, ja siis lisan juurde need ettepanekud, mida tegi Rahvarinde saadikugrupp. Loen küsimuse ette: Eesti NSV Ülemnõukogu alatiste komisjonide moodustamine ja komisjonide esimeeste valimine. Seltsimees Panfilov tahab jälle sõna, palun. P. Panfilov Muuseas, me peame algul hääletama läbi varem esitatud ettepanekud. Algselt oli esitatud päevakord Presiidiumi poolt. Alguses me peame läbi hääletama kõik Ülemnõukogu Presiidiumi poolt välja pakutud punktid ja siis minema täienduste juurde. Meil on ju päevakorra projekt paika pandud ja välja jagatud, aga täiendavad kohad, need määrame juba hiljem. Seepärast mingeid Põldroosi dokumente me praegu hääletama ei pea. Läheme edasi alatiste komisjonide moodustamise juurde. E.-J. Truuväli Jaa, nii me teemegi. Palun nüüd hääletada Eesti NSV Ülemnõukogu alatiste komisjonide moodustamise ja komisjonide esimeeste päevakorda võtmise küsimuses. See päevakorrapunkt on kinnitatud. Loen ette järgmise päevakorrapunkti: Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi koosseisu kinnitamine. Palun hääletada! Selle küsimuse päevakorda võtmise poolt hääletas 102 saadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Küsimus on võetud päevakorda. Järgmine ettepanek: Eesti NSV valitsuse esimehe (peaministri) nimetamine. Palun hääletada! Selle küsimuse päevakorda võtmise poolt on 101 saadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Järgmine: Eesti NSV Ülemkohtu esimehe nimetamine. Palun hääletada! Päevakorda võtmise poolt on 101, üks erapooletu. See on päevakorda võetud. Järgmine küsimus: Eesti NSV riikliku peaarbiteri nimetamine. Palun hääletada! Selle poolt on 98 rahvasaadikut, erapooletuid 3. Küsimus on võetud päevakorda. Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee volituste pikendamine. Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 66, vastu 15, erapooletuid 21. Küsimus on võetud päevakorda. Järgmine päevakorrapunkt: Eesti NSV valitsuse liikmete nimetamine. Palun hääletada! Selle päevakorrapunkti vastuvõtmise poolt on 101 saadikut, erapooletuid 1. Küsimus on võetud päevakorda. Nüüd oleme jõudnud läbi arutada need päevakorraküsimused, mille pani ette Ülemnõukogu Presiidium. Nüüd hääletame täiendavaid ettepanekuid. Juhin korraks veel tähelepanu, et me hääletame, kas nimetatud küsimust võtta päevakorda või mitte, mitte järjekorda. Rahvarinde saadikugrupi ettepanekud küsimuste kaupa. Esimene täiendus päevakorda: Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsioon Eesti riiklikust staatusest, seadus Eesti sümboolikast. Päevakorras on siis kahe dokumendi vastuvõtmine. Panen selle päevakorraküsimuse hääletusele. Palun hääletada! Päevakorda lülitamise poolt on 73 rahvasaadikut, vastu 25 ja erapooletuid on 4. On võetud päevakorda. Järgmine ettepanek: deklaratsioon Eesti Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostööst. Palun hääletada! Poolt hääletas 73 rahvasaadikut, vastu 27, erapooletuid 2. On võetud päevakorda. Nüüd järgmine ettepanek: pöördumine Leedu Vabariigi Ülemnõukogu poole. Kas me ühitame selle, ollakse nõus? Aitäh! Järgmine ettepanek: seadus Eesti valitsemise ajutise korra kinnitamisest. Kes on selle poolt? Selle küsimuse päevakorda võtmise poolt hääletas 70, vastu 27, erapooletuid 5. Seltsimees Malkovski soovib sõna. V. Malkovski Lugupeetud saadikud, kas me teiega ei riku reglementi, mida pole veel tühistatud. Asi on selles, et reglemendi kohaselt, millega me tavaliselt töötame, antakse istungjärgule arutamiseks esitatavad dokumendid saadikuile välja aegsasti, kolm päeva enne. Ma mõistan, et üksikutest avaldustest võib kuulmise järgi aru saada, kuid mis puutub vabariigi ajutise valitsemise korda, siis mõtlen, et vaevalt me teiega seda teeme. Seepärast, kuidas me hakkame lahendama küsimust, mis on seotud taolise reglemendile mittevastavusega? E.-J. Truuväli Palun, Enn Põldroos! Ette valmistada Küllo Arjakas. E. Põldroos Ma juhiksin teie tähelepanu kahele küsimusele. Reglement on vastu võetud Ülemnõukogu enda poolt ja Ülemnõukogul endal on alati võimalus seda muuta. See on asja üks külg. Teiselt poolt me üldse ei eelda, et kõiki neid dokumente oleks võimalik füüsiliselt täna vastu võtta. Ja tõenäoliselt ei jõua me täna tegelda just selle dokumendiga, millega on vaja väga palju tööd teha. E.-J. Truuväli Ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et päevakord on ju pealkirjastatud: Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu esimesele istungjärgule esitatav päevakord, mitte esimese istungi päevakord. Palun, Küllo Arjakas! K. Arjakas Ma tahtsin just seda öelda, et nende ettepanekute arutamine läheb pikema aja peale. E.-J. Truuväli Panen hääletamisele selle punkti: Eesti NSV Ülemnõukogu pöördumine NSV Liidu presidendi poole. Poolt 74, vastu 25, erapooletuid 2. Seega on küsimus lülitatud päevakorda. Meie istungjärgu päevakord on saanud küllaltki pikk. Nikolai Aksinin palub sõna, palun. N. Aksinin Lugupeetud kolleegid! Mina kui veteran pöördun veel kord teie poole ettepanekuga mõelda tagajärgedele, millistele need otsused võivad meid viia. E.-J. Truuväli Palun, Vladimir Kuznetsov! V. Kuznetsov Küsimus on läbi hääletatud. Kuid ma leian, et seda on hääletatud reglementi rikkudes. Saadik Malkovski rääkis sellest, et me peame need dokumendid kätte saama vähemalt päev, veel parem – kaks päeva ette. Kuid minul nad puuduvad praegugi. Ma pean seda reglemendi rikkumiseks. V. Lebedev Lugupeetud kolleegid! Praegu me rikkusime mitte üksnes reglementi. Kardan, et me rikkusime midagi rohkemat. Võib olla, et me teiega rikkusime seda õhukest silda, mis hakkas kujunema erinevate poliitiliste jõudude vahel. Mul on väga kahju. Ja ma tahaks ainult soovida meie kolleegidele tulevikus hoolikamalt, tähelepanelikumalt läheneda nendele küsimustele. Ma juba ei räägi kodukorrast, reglemendist. E.-J. Truuväli Palun, Tiit Käbin! T. Käbin Lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin kõigepealt öelda, et Ülemnõukogu eelmine koosseis ei saa ju täpselt ette kirjutada protseduurireegleid, kuidas järgmine koosseis töötama hakkab. Ja praktiliselt esimene punkt meil ongi need töö korras ajutiselt paika panna. Öelda, et me oleme rikkunud reglementi, me ei saa. Teiseks, kahelda, mida võivad kaasa tuua veel vastuvõtmata otsused. Selleks need küsimused päevakorda pannakse, et arutada need hoolikalt läbi. Ja kuna küsimused on päevakorda võetud, on vaja määrata kindlaks nende järjekord ja ilmselt läheb ka väikeseks mõtetevahetuseks. Ma ei tea, kas see on õige ettepanek, aga võib-olla asuda esimeste punktide juurde, sellega me võidame aega, saame järele mõelda, omavahel konsulteerida, kuidas talitada küsimuste järjekorra määramisel. Tänan! E.-J. Truuväli Aitäh! Palun, Sergei Petinov! S. Petinov Lugupeetud kolleegid, arvan, et see, mis praegu meil toimub, pole just liialt produktiivne. Ma vaatan praegu tablood ja näen sama, mis oli eelmise koosseisu istungjärkudel, need samad 25 inimest vastu, ülejäänud – poolt. Tähendab, see on ummiktee, ilmselt on meil vaja, ma vähemalt tahan panna selle küsimuse hääletusele, on meil vaja uuesti naasta vähemuse õiguste kaitse seaduse juurde meie istungjärkudel meie parlamendis, et tõesti oleks võimalik mingit konsensust saavutada. Kui me aga läheme sama teed, n.-ö. mehaanilise hääletamise teed, siis, kallid seltsimehed, on see ummik. Ja ma panen hääletusele oma ettepaneku – lülitada päevakorda seadus vähemuse kaitsest Eesti NSV Ülemnõukogus. E.-J. Truuväli Palun, Toomas Kork! T. Kork Lugupeetud kolleegid! Täna on siin korduvalt meelde tuletatud, et meil uut reglementi veel ei ole, ja on juhitud tähelepanu sellele, et peaksime töötama vana järgi. Ma tuletaksin meelde nendele, kes olid vanas koosseisus – teised seda kindlasti veel ei tea –, et meie reglemendis, mis kehtis vana koosseisu kohta, oli lubatud ühes päevakorrapunktis sõna võtta kaks korda. Ma teen ettepaneku, et koosoleku juhataja peaks väikest arvestust, mitu korda keegi selle teema juures räägib – praegu on meil käsil päevakorra kinnitamine. Aitäh! E.-J. Truuväli Palun, Ants Paju! A. Paju Head kolleegid, siin on kostnud sõnad, et me justkui lõhume silda erinevate poliitiliste jõudude vahel. Mul on aga kindel tunne, et me praegu just ehitame seda. See on ühise tahteavalduse kujundamine. Me saame ühiselt oma mõtteid välja öelda, nii et pole veel mingit silla lõhkumist. E.-J. Truuväli Kas rohkem sõnavõtjaid ei ole? Sergei Petinov, kas ma sain õigesti aru, et te teete ettepaneku päevakorda täiendada veel ühe küsimusega? See on siis vähemuse kaitse seadus Eesti NSV Ülemnõukogus. Soovite sõna? Ei soovi. Sõna soovib veel Vladimir Malkovski ja Pavel Jermoškin. V. Malkovski Lugupeetud saadikud, et tõepoolest saavutada konsensust ja üksteise mõistmist, teen ma ettepaneku lülitada esimese istungjärgu päevakorda küsimus vabariigi isemajandamise realiseerimisest. P. Jermoškin Lugupeetud saadikud, ma jälgisin tähelepanelikult Ülemnõukogu eelmise koosseisu tööd ja tean, et kodakondsuse seadus, mida arutati Ülemnõukogus eelmise koosseisu poolt, on juba n.-ö. väljundstaadiumis. Teen ettepaneku selleks, et rahustada mitte põliselanikkonna teatud kindlat osa, arutada esmajärjekorras kodakondsuse seadust, enne kui võtta vastu seadus ajutise valitsemise korrast. E.-J. Truuväli Sõna saab Aleksandr Labassov. A. Labassov Lugupeetud kolleegid. Meil käivad pidevalt vaidlused selle üle, mida me rikume ja mida ei riku. Teise päevakorrapunktina on kirjas esimese istungjärgu töö- ja kodukorra kinnitamine. Meil teiega on seadlus esimese istungjärgu töö- ja kodukorrast, ilmselt meil tuleks need kinnitada, pärast seda me võime vaielda sellest, mida me rikume ja mida mitte, ning pärast seda asuda hääletamisele küsimuste päevakorda lülitamise järjekorra osas. Kes kui palju on sõna võtnud, kõik see kajastub reglemendis, ilmselt tuleks algul see kinnitada ning seejärel jätkata istungjärgu tööd. E.-J. Truuväli Sõna soovib Nikolai Zahharov. N. Zahharov Lugupeetud saadikud! Täna erutavad meie elanikke paljud küsimused, mitmed puudutavad paljude meie vabariigi elanike edasisi perspektiive ja saatust, seepärast pean vajalikuks lülitada päevakorda referendumiseadus, ta on meile täna lihtsalt vajalik. E.-J. Truuväli Mulle tundub, et silla rajamine käib täies hoos. Tuleb ka teisi ettepanekuid. Palun Genik Israeljan! G. Israeljan Toetan saadik Zahharovit referendumiseaduse päevakorda lülitamise asjus. E.-J. Truuväli Palun, Alar Maarend! A. Maarend Lugupeetud rahvasaadikud! Praegu reguleerib meie töökorraldust Ülemnõukogu eelmise koosseisu otsus XII koosseisu ajutise töökorra põhimõtete kohta ja Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Ülemnõukogu XII koosseisu I istungjärgu töö- ja kodukorra kohta. See seisab meil ju päevakorras ning me peame selle vastu võtma. Kui me vaatame, kellena me siin koos oleme, siis sisuliselt oleme koos täiest uue Ülemnõukoguna ja meil on praegu käsil Ülemnõukogu rakendamine. Seega me ei saa võtta nähtavasti selle rakendamise perioodi neid seadusi, mis meil kevadisel perioodil tuleb läbi töötada. Võiks piirduda nende küsimustega, mis on seotud Ülemnõukogu rakendamisega, ja võtta see kodukorra väljatöötamisel arvesse, nii et me ei tõlgendaks tänast istungjärku kui kevadistungjärku, mis kestab juunini. E.-J. Truuväli Aitäh! Jüri Põld soovib sõna. J. Põld Austatud saadikud! Vastavalt meile esitatud töö- ja kodukorrale võiksime antud küsimusi käsitleda kui küsimusi esimesele plenaaristungile, mitte aga istungjärgule. E.-J. Truuväli Aitäh, ma ütlen veel kord, et see on tänase istungi, mitte istungjärgu päevakord. On veel neli täiendavat ettepanekut päevakorda võtmise kohta. Kõigepealt seadus vähemuse kaitsest Eesti NSV Ülemnõukogus. Arvan, et paneme selle hääletusele. Palun. Selle ettepaneku poolt on 59, vastu 18, erapooletuid 22. On võetud päevakorda. Järgmine, rahvasaadik Malkovski ettepanek, et Ülemnõukogu arutaks isemajandamise rakendamise käiku Eesti NSV-s. Palun hääletada! Selle küsimuse päevakorda võtmise poolt hääletas 87, vastu 8, erapooletuid 5. Küsimus on võetud istungjärgu päevakorda. Järgmine ettepanek: kodakondsuse seaduse vastuvõtmine. Palun hääletada! Ettepaneku poolt hääletas 35, vastu 60, erapooletuid 6. Ei tule päevakorda. Ja viimane on referendumiseaduse vastuvõtmine. Palun, Ignar Fjuk. I. Fjuk Lugupeetud kolleegid, ma tahaksin juhtida istungi juhataja tähelepanu sellele, et kõik need päevakorrapunktid tuleb sõnastada täpselt. Näiteks eelmine formuleering – kodakondsuse seaduse vastuvõtmine – ei ole küsimus, mida arutada. Võib olla seadus kodakondsusest, Eesti NSV kodakondsus või mis tahes. Samamoodi ka praegu hääletamisele pandav punkt võib olla seadus referendumist, mitte aga referendumiseaduse vastuvõtmine. E.-J. Truuväli Aitäh! Niisiis, referendumiseadus. Sõna soovib veel Kaido Kama. K. Kama Mul on küsimus, kui pika aja päevakorda me praegu koostame? E.-J. Truuväli Ma saan vastata, et mina ei koosta mingit päevakorda. See on küsimus istungjärgu päevakorrast. Mai Kolossova, palun! M. Kolossova Ka minul on küsimus. Kas need ettepanekud, mida me hääletame, on kirjalikult esitatud ja täpselt formuleeritud, et neid saab üldse hääletada? E.-J. Truuväli Ei, need viimased ei ole. Aga kuna me enne rääkisime reglemendi väga suurest vabadusest, siis ma arvan, et on mõttekas siiski seda teha. Referendumiseadus. Palun hääletada! Poolt 39, vastu 44, erapooletuid 16. Ei ole lülitatud päevakorda. Nüüd oleme võtnud vastu terve hulga punkte, mis peaksid minema päevakorda. Lahtine on nende järjekorra küsimus. Niipalju kui ma olen aru saanud, pole Ülemnõukogu Presiidiumi poolt ettepandud päevakorra kuus esimest punkti vaidlusi tekitanud. Palun, Alar Maarend! A. Maarend Lugupeetud rahvasaadikud! Ma tahaksin veel kord juhtida tähelepanu sellele, et me ei saa siin täna püstijalu panna päevakorda kõiki neid küsimusi, mida meil tõesti oleks vaja kevadistungjärgul arutada. Meil seisab ees Ülemnõukogu rakendamine, organisatsiooniliste küsimuste lahendamine, mis edaspidi, kui Ülemnõukogu hakkab kaks korda aastas koos käima, enam päevakorras sellisel kujul ei ole. Ja siis on võimalik, et Ülemnõukogu Presiidium paneb õigeaegselt, pärast diskussioone poliitiliste fraktsioonidega, päevakorda kõik need olulised küsimused, mis puudutavad ennekõike seadusi. Praegu siin me võime tekitada lihtsalt täiendavad lõhed, sest on selge, et on vaja arutada kodakondsuse küsimusi, referendumi küsimusi. Kõiki neid tuleb arutada. Kuid me ei saa neid võtta praegu suvalises järjekorras päevakorda, kuna nad on niivõrd mahukad ja meil oleks vaja enne ikkagi kokku leppida, mismoodi meie töö kuni suvevaheajani toimub. Kas tegu on praegu kevadistungjärguga või istungjärguga, mis on seotud Ülemnõukogu rakendamisega? E.-J. Truuväli Palun, Kaido Kama! K. Kama Ma ei saanud oma eelmisele küsimusele ammendavat vastust. Ja kuna me nüüd oleme lülitanud päevakorda ka näiteks sellise punkti nagu "Vabariigi isemajandamise realiseerimise käigust", siis leian, et päevakorras peaks olema kindlasti sees punkt kevadisest mobilisatsioonist, millest tuleb kindlasti rääkida enne kui isemajandamisest. E.-J. Truuväli Aitäh! Palun, Marju Lauristin! (M. lauristini ettepanek saalist.) Aitäh! Sõna soovib veel Nikolai Aksinin. N. Aksinin Ma sain praegu telefonikõne, milles on öeldud: sümboolikaseaduse vastuvõtmine nõuab rahvapoolset arutelu ja heakskiitu, kuna on andmeid selle sümboolika pärinemisest ristirüütlite aegadest, kahe aasta pärast aga täitub 750 aastat Jäälahingu toimumise päevast. Tänan! E.-J. Truuväli Aitäh! Lugupeetud rahvasaadikud! Marju Lauristini ettepanek on väga õige ja õigeaegne, sest tõepoolest, kell kaks hakkab lõuna peale. Aga lubage mul teha üks väike kompromissettepanek. Kas me ei saaks teha nii, et kinnitame praegu ära päevakorra Ülemnõukogu Presiidiumi poolt ettepandud viienda punktini, siis on olemas uus Ülemnõukogu juhataja ja asetäitjad, ja siis määrata kindlaks edasise protseduuri ja korra. (Aplaus.) Ma tänan teid selle aplausi eest, aga siiski ... mida arvatakse? Panen hääletusele, et me kinnitaksime Ülemnõukogu Presiidiumi poolt ettepandud päevakorra esimesed viis punkti, kusjuures jõusse jääb muidugi kõik see, mis me teinud oleme. Järjekorra määrame siis, kui tuleb Ülemnõukogu juhataja. (Ettepanek saalist.) Kuus? Hästi. Palun hääletada, kes on ettepaneku poolt, et me kinnitaksime päevakorra kuus punkti. Ettepaneku poolt on 98, vastu ei ole, 3 erapooletut. Teeme lõunavaheaja poolteist tundi, kuni kella 15.30. Nikolai Zahharov tahab veel sõna saada. N. Zahharov Lugupeetud saadikud! Viivitagem veel hetk. Mul on üks ettepanek meie poolt praegu kinnitatud küsimuses, ma pean silmas esimesi küsimusi. Siiski mulle tundub, et küsimus reglemendist on piisavalt keeruline ja mahukas ja oleks vist õige vahetada kohad: esmalt valida Ülemnõukogu esimees, valida selle asetäitja ning siis asuda meie reglemendi läbiarutamisele. V a h e a e g
EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU ESIMENE ISTUNGJÄRK TEINE ISTUNG 29. märts 1990
E.-J. Truuväli Jätkame tööd. Palun kõigepealt registreerida kohalolek – vajutada nupule "Kohal". On rida sõnasoovijaid. Palun, Mai Kolossova! Ette valmistada Jüri Liimil. J. Liim Austatud saadikud! Te võtsite täna rõdul vastu tervitusi ja edusoove rahvalt. Te kuulsite laulu "Saa vabaks, Eesti meri, saa vabaks, Eesti rand". Te lugesite plakatitelt "Eesti poisid, koju". Te teate suurepäraselt, millistes oludes kaugel kodumaast teenivad meie pojad, teate, kui palju pisaraid ja muret on tulnud meie emadele. Viimasel ajal näen ma seda kõike kahjuks järjest rohkem. Ma palun teid, lugupeetud saadikud, võtta päevakorda sõjaväe küsimus, küsimus kevadisest okupatsiooniarmeesse värbamisest, küsimus meie poiste tagasitoomisest Eesti pinnale teenistuse jätkamiseks kodumaal. Arutada on vaja kindlasti ka korrakaitseüksuste moodustamist ja muud. Ühesõnaga, palun mitte unustada sõjaväe küsimust. Me ei saa sellest mööda minna, sest kodudes oodatakse, meile ei andestata, kui me unustame oma pojad. E.-J. Truuväli Päevakorra kindlaksmääramisel palun seda arvestada. Palun järjekorrast kinni pidada. Sõna saab Mai Kolossova. M. Kolossova Ma tänan Jüri Liimi väga, sellepärast et mulle tuli meelde partei XX kongress, kus Jarovoi täpselt samuti läks enne mind, kui mulle sõna anti. Aga aitäh, et ta tegi sellesama ettepaneku, mida mina tahtsin teha ja millega ma pikka aega juba koos Naiste Ühenduse ja Naisliiduga tegelen ja millise üleskutsega on ühinenud enamasti kõikide maakondade ja linnade volikogud. Nii et ma toetan Jüri Liimi ettepanekut. E.-J. Truuväli Aitäh! Palun, Toomas Kork. (T. Korgi ettepanek saalist.) E.-J. Truuväli Nikolai Zahharov. N. Zahharov Lugupeetud seltsimehed saadikud! Äsja, enne vaheaega, me hääletasime päevakorra poolt ja leppisime kokku, et hakkame päevakorda arutama pärast viie küsimuse lahendamist. Ärgem siis torpedeerigem ja pidurdagem meie Ülemnõukogu tööd, vaid asugem kohe asja juurde. Mul on konkreetne ettepanek. E.-J. Truuväli Vladimir Lebedev. V. Lebedev Lugupeetud juhataja! Ma tahan teilt küsida: kas me hääletasime päevakorra kõigi punktide osas või mitte? Kas me lõpetasime läbirääkimised päevakorra kohta või mitte? Tänan! E.-J. Truuväli Me otsustasime enne lõunavaheaega, et kinnitame päevakorra esimese kuue punkti ulatuses. Ja ma ütlesin ka, et seda ettepanekut, mille tegi Jüri Liim, arvestataks hiljem, kui hakatakse panema lõplikult päevakorda paika. Ma arvan, et lõpetame praegu selle küsimuse. Rahvasaadikud on pöördunud minu poole palvega, et televisioonitöötajad korraldaksid oma tööd niimoodi, et pimestavad "jupiterid" kogu aeg ei põleks. Palun arvestada ka meie töötingimuste ja tööga. Aitäh!
Esimese istungjärgu töö- ja kodukorra kinnitamine E.-J. Truuväli Ma läheksin nüüd päevakorras edasi. Meil on päevakorras Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu esimese istungjärgu töö- ja kodukorra kinnitamine. Ma annaksin selles küsimuses sõna Arno Almannile. A. Almann Austatud rahvasaadikud! Ülemnõukogu Presiidiumi nimel, kelle volituste hulka vastavalt põhiseadusele kuulub vastvalitud Ülemnõukogu esimese istungjärgu kokkukutsumine ja kes säilitab oma volitused uue Ülemnõukogu poolt Presiidiumi moodustamiseni, on ülesanne esitada teile läbiarutamiseks ja seisukoha võtmiseks Ülemnõukogu esimese istungjärgu töö- ja kodukorra projekt. On üldtuntud tõde, mille tõestuseks on materjali külluses, et pole olemas parlamenti ilma protseduurireegliteta. Samas on ka selge, et töökindla reglemendi väljatöötamine, mis vastaks kõigile demokraatia nõudmistele, pole sugugi lihtne töö. See töö tuleb nüüd ära teha vastvalitud Ülemnõukogul endal. Selleks tuleks valida kas vastav saadikukomisjon või anda see esimeseks tõsiseks ülesandeks moodustatavale õiguskomisjonile. Samal ajal on meile juba tänase istungi käigus saanud selgeks, et töö- ja kodukord on vajalik juba täna. Selleks, et Ülemnõukogu saaks üldse tõsiselt ja sisuliselt tööle hakata. Siit ilmnebki vajadus hetkel võib-olla ajutise lahenduse järele, mis võimaldaks mitte kaotada aega ning asuda lahendama kõiki eelseisvaid protsessuaalseid küsimusi. Lähtudes sellisest arusaamast ja arvestades, et Ülemnõukogu asub ise oma töökorda välja töötama, esitab Ülemnõukogu Presiidium teile läbivaatamiseks esimese istungjärgu töö- ja kodukorra, s.t. ajutise reglemendi, mille vastuvõtmine loob õigusliku aluse esindusorganite töö normaalseks alustamiseks. Teile on see projekt koos Ülemnõukogu Presiidiumi vastava seadlusega eilsel nõupidamisel välja jagatud. Sellel nõupidamisel me andsime informatiivse selgituse selle projekti olulisematest sätetest ja põhimõtetest. Et ratsionaalselt kasutada tänase istungi aega, ei tahaks ma räägitut uuesti kordama hakata. Rõhutaksin vaid mõnda olulist momenti. Projekti väljatöötamisel lähtuti Ülemnõukogu poolt käesoleva aasta 26. jaanuaril vastuvõetud otsusest Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu ajutise töö- ja kodukorra põhimõtete kohta. Ka see akt on teile kättejagatud materjalide hulgas. Antud projekt Ülemnõukogu töö- ja kodukorrast käsitleb vaid esimese istungjärgu töökorraldust. Käsitletava projekti kinnitas Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega ja see asub jõusse. Nimetatud seadluses sisaldub ka ettepanek Ülemnõukogule tunnistada kehtetuks vana reglement, mis reguleerib alates 1980. aastast Ülemnõukogu töökorraldust. Samuti tehakse ettepanek seaduse väljatöötamiseks, millega kinnitatakse töökord juba pikemaks perioodiks. Teen ettepaneku Ülemnõukogu Presiidiumi praeguse koosseisu nimel kinnitada teile välja jagatud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu I istungjärgu töö- ja kodukorrast. Tänan tähelepanu eest! E.-J. Truuväli Kas Arno Almannile on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Tehti ettepanek kinnitada teile kätte antud materjal seadusena. On teisi ettepanekuid? Vladimir Lebedev. V. Lebedev Ma tahan teha ettepaneku. Esiteks, luua komisjon Ülemnõukogu töökorra, reglemendi ning samuti saadiku staatuse läbivaatamiseks. Ilma sellise Eesti NSV Ülemnõukogu saadiku staatuseta saab meil väga raske olema töötada. Kuid mis puutub sellesse Ülemnõukogu Presiidiumi poolt meile esitatud ajutisse reglementi, siis ma tahaksin pakkuda teile arutamiseks mõned ettepanekud. Võib olla viia siia ajutisse reglementi sisse mõningad täiendused. E.-J. Truuväli Ehk me ei tee sama viga, mis me tegime esimese küsimusega. Lahendame ära kõigepealt esimese küsimuse. Kas me hakkame käsitlema Arno Almanni ettepanekut kui ajutist kodukorda või alustame kohe siinsamas selle kodukorra parandamist. Need on kaks erinevat küsimust. V. Lebedev Esimene ettepanek – moodustada komisjon uue reglemendi ja isegi saadiku staatuse väljatöötamiseks. Siin ma toetan sm. Almanni. Seepärast ma palun panna see küsimus hääletusele. Jah, ma tahtsin lisada veel ühe punkti – ma pean silmas saadiku staatust. Kui see on olemas, siis ma palun vabandust, kuid palun nimetada, millises punktis. Hästi. Aitäh! Siis see on maha võetud, kuid mõned ettepanekud ma tahaksin siiski teha. Kõigepealt on see paragrahv 11. E.-J. Truuväli Üks hetk, seltsimees Lebedev. Lahendame selle küsimuse praegu ära. Kas me võtame selle ettepandud seadluse ja kinnitame ta kui ajutise kodukorra või hakkame tegema siia muudatusi ja parandusi? Meil on täiesti võimalik teha praegu nii, et rakendame seda akti, ta on ju kehtiv akt. Rakendame seda akti meie juhtorganite moodustamise jaoks ja teeme, nagu Arno Almann ütles, õiguskomisjonile ülesandeks töötada välja reglement. Reglement on väga tähtis dokument. Seda ei tee ühe-kahe päevaga. Me oleme näinud Liidu kongressi küll. Nii et mul oleks kõigepealt selline ettepanek, kui te lubate: võtame vastu Arno Almanni ettepaneku või lükkame tagasi. Kui me ta tagasi lükkame, siis palun ettepanekud täienduseks. Ollakse sellega nõus? Ülo Uluots palub sõna. Ü. Uluots Lugupeetud saadikud! Ma olen täiesti selle poolt, et praegu tuleb kehtestada ajutine reglement, ja selle üle eriti me vist ei peaks vaidlema, sest hommikune istung juba näitas, et reglemendi puudus viib parlamenditöö teatud anarhiale. Kuid meil on muidugi tarvis püsivat reglementi ja see tuleks tõesti anda tulevasele õiguskomisjonile. Mul on siiski üks küsimus paragrahvi 18 kohta, mis ütleb, et obligatoorselt peavad kõik saadikud lahkuma oma olemasolevatelt töökohtadelt. Kuna meil on praegu tegemist ajutise reglemendiga ja õiguskomisjon võib välja töötada teise, me ei tea, milleni see komisjon jõuab ja milleni meie jõuame. Võib tekkida selline situatsioon, et mina võtan ennast täna töölt lahti, kolme kuu pärast võtame vastu teise reglemendi, ma olen ilma tööta, mu töökoht on juba kinni. Teeksin ettepaneku rakendada paragrahvi 18 nii, nagu iga saadik seda suudab. Kui ta võib jääda oma vanale palgale töö juures, las ta olla seal. Kes seda ei taha, tuleb Ülemnõukogu palgale. E.-J. Truuväli Palun ettepanek kirjalikult esitada. Jaak Allik, palun ette valmistada Illar Hallastel. J. Allik Mul on ettepanek võtta see kodukord ja töökord meie tänase istungi läbiviimise aluseks, kuid kohe praegu moodustada erinevate saadikugruppide esindajatest redaktsioonikomisjon, kes homme kannaks meile ette parandused, et me saaksime ta võtta aluseks juba pikemaks ajaks, seni kuni õiguskomisjon midagi paremat teeb. Selliseid ettepanekuid on väga mitmeid, nii selgus ka juba eelneval arutelul. Tähendab, ettepanek on töötada praegu selle järgi, kuid kohe valida redaktsioonikomisjon sellesse dokumenti paranduste sisseviimiseks. E.-J. Truuväli Palun, Illar Hallaste, Heino Kostabil valmistuda. I. Hallaste Austatud saadikud, ma olen nõus Jaak Alliku ettepanekuga, et see võtta aluseks. Kuid mõned parandused on vaja ikkagi enne sisse viia, kui me selle aluseks võtame. Sest me ei või kindlad olla kui kaua redaktsioonikomisjon töötab. Ja ettepanek on paragrahvi 14 lisada lause: pühapäevasel päeval istungeid ei toimu. On üks vana põhimõte, et kõige kindlamini viib vaesusse vargus ja pühapäevane töö. Ja kui me tahame Eesti NSV-d veel rohkem vaesusesse saata, siis me töötame pühapäeval. Kui me seda ei taha, siis me loobume sellest. Ja kuna redaktsioonikomisjon võib töötada ka esmaspäeva või teisipäevani, siis on oht, et me oleme pühapäeval siin koos ja juba rikume seda elementaarset põhimõtet. Nii et me võiksime selle kohe sisse panna. Ja sinna võiks olla ka laupäev lisatud, aga pühapäev kindlasti. E.-J. Truuväli Kui te Jaak Alliku ettepanekut toetate, siis te toetate reglemendi kehtimise aega ainult täna kella 24.00-ni. Homsest ta enam ei kehti. Palun, Heino Kostabi, Lembit Annusel ette valmistada. H. Kostabi Lugupeetud kolleegid, ma tahaksin jätkata eelkõnelejate juttu ja kuna paljud saadikud saabuvad kaugelt, siis on otstarbekohane esmaspäeval alustada hiljem, näiteks kell 11. Vastasel juhul võivad paljud hiljaks jääda. E.-J. Truuväli Aitäh! Lugupeetud saadikud! Kellaaja nihutamise küsimused on täiesti mõttekas kohe anda moodustatavale komisjonile. Hoiame aega kokku ja see küsimus lahendatakse. Palun, Lembit Annus, Enn Põldroosil palun ette valmistada. L. Annus Lugupeetud rahvasaadikud, meil on ettepanek fikseerida juba seadluse pealkirjas: Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu esimese istungjärgu ajutine töö- ja kodukord. See tuleks ka tekstis fikseerida. Samuti ma toetan ettepanekut 14. paragrahvi puhul, et laupäeval ja pühapäeval meie töö ei toimu. Austagem ka tööseadusandlust. Aitäh! E.-J. Truuväli Palun, Enn Põldroos. Ette valmistada Kaido Kamal. E. Põldroos Ma arvan, meil pole tõesti praegu mõtet hakata aega raiskama selle asja arutamisele. Me omalt poolt toetame ka ettepanekut, et ajutiselt võtame praegu töö- ja kodukorra juhindumiseks ja kõige lähemal ajal kinnitame ta ajutisena, sest muidu me ei tea, kui kaua see kestab. Ilmselt ta kestab kogu selle istungjärgu jooksul. Muidu on siin terve rida küsimusi, mida me ka Rahvarindes arutasime, millega me nõus ei ole, nagu näiteks komisjonide loetelu. Aga räägime sellest hiljem, pole mõtet praegu rääkida. E.-J. Truuväli Aitäh! Palun, Kaido Kama, ette valmistada Ignar Fjukil. K. Kama Ma protesteerin koosoleku juhatamise vastu. Ühel saadikul, härra Lebedevil, ei lubatud hakata arutama konkreetseid punkte. Miks teistel lubatakse? E.-J. Truuväli Aitäh, püüan seda vältida. Jüri Põld, palun. J. Põld Ma teeksin ettepaneku kinnitada seadus Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu I istungjärgu esimese plenaaristungi töö- ja kodukorrast. Põhjendaksin seda sellega, et siis oleks meil aega ka tõesti normaalne dokument välja töötada. E.-J. Truuväli Palun, Sergei Sovetnikov. S. Sovetnikov Ma palun täpsustada 18. paragrahvi. Selle paragrahvi sisust tuleneb, et ainult valitsuse esimees vabastatakse. E.-J. Truuväli Aitäh, me nagu leppisime kokku, et arutame neid küsimusi enne komisjonis. Ain Tähiste, palun. A. Tähiste Ma teeksin ühe täienduse paragrahvi 14 lõikesse 3. Ülemnõukogu istungjärgu plenaaristungi päevakord kinnitatakse esimesel istungil. Küsimus on selles, et istungjärk kestab meil ju juunikuuni. Aga kujutame näiteks ette, et kuu aja pärast juhtub Lätis midagi. Ülemnõukogu peaks vastu võtma mingi dokumendi, aga me oleme terve istungjärgu ajaks, ka selle esimese ajutise istungjärgu ajaks päevakorra juba kinnitanud. Aga plenaaristungi sõna lisamine annab meile võimaluse. E.-J. Truuväli Tänan väga! Ma rõhutan veel kord, et me leppisime just kokku, et arutame seda kui ajutist, täna kehtivat. Vladimir Lebedev soovib sõna, ma ei oska öelda, kui mitmes kord juba. Aga see on viimane kord ka. Teist korda selle küsimuse juures annan sõna. V. Lebedev Ma tänan kolleege, kes esinesid minu kaitseks. Ma tahan teha sellise ettepaneku – moodustada täna redaktsioonikomisjon muudatuste tegemiseks olemasolevasse projekti, nii-öelda ajutisse töökorda ning vististi kohustada, et see reglement, s.t. ettepanekud tema muutmiseks oleksid esitatud homme. E.-J. Truuväli See ettepanek oli Jaak Alliku poolt juba tehtud. Ignar Fjuk, palun. I. Fjuk Ma tahtsin lisada Jaak Alliku ettepanekule, et redaktsioonikomisjoni võiks moodustada, võttes igast saadikugrupist ühe esindaja. Täna hommikul loeti saadikugrupid ette. Me võiksime praegu leppida kokku komisjoni suuruses, ja saadikugruppide esimehed esitaksid praegu presiidiumisse need nimed ja me saaksime koos selle dokumendi vastuvõtmisega kohe ka redaktsioonikomisjoni ära kinnitada. E.-J. Truuväli Heldur Peterson soovib sõna. H. Peterson Rahvasaadikute nimel teen ettepaneku redaktsioonitoimkonda valida härra Maarend. E.-J. Truuväli Kõigepealt on tarvis langetada otsus, kas me võtame töö- ja kodukorda kui ajutist, ütleme lähemal ajal kehtivat, alles siis teeme selle teise sammu. Nagu ma olen aru saanud, kõik toetavad põhimõtteliselt seda, et me võtaksime täna vastu ajutise kodukorra. Hääletame kõigepealt selle variandi ära. Kui võtta arvesse Lembit Annuse ettepanekut, siis see tõepoolest võiks olla niimoodi: seadus Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu I istungjärgu ajutise töö- ja kodukorra kohta. Lisame siia juurde ainult ühe sõna – ajutine. Kas on selles seaduses vaja veel fikseerida, et see kehtib üks ööpäev või kaks ööpäeva või jääme džentelmenliku kokkuleppe juurde, et üksikküsimused anname komisjonile. Kas on vajadust siin väidelda või ei ole? Ei näi olevat. Ma loen ette projekti. Alar Maarend, palun. A. Maarend Jaak Allik pakkus, et me kinnitaksime kodukorra just tänaseks istungiks. On ju palju väikesi täpsustusi, parandusi, mida redaktsioonikomisjon saaks juba täna õhtul teha ja siis homme kinnitada ta ajutisena ja võtta vastu, sest need ettepanekud, mis siin taheti juba täna teha, tuleb ju mingil määral arvesse võtta. E.-J. Truuväli Kas see võiks siis olla niimoodi: Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu seadus Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu I istungjärgu 29. märtsi 1990. aasta töö- ja kodukorra kohta? Siis ei ole see ajutine. Ja homme hakkate uuesti otsast peale. Sõna palub Hillar Eller. Ma palun ainult selle küsimuse kohta: kas 29. kuupäev või ajutine. H. Eller Ma teen ettepaneku laiendada ka 30. kuupäevale, et hommikul saaks tööd jätkata. E.-J. Truuväli Järgmisena soovib sõna Sergei Petinov. Palun. S. Petinov Lugupeetud kolleegid, ma mõtlen, et me võib-olla raiskame asjatult aega, sest et tõepoolest, naljakas on võtta vastu reglementi üheks või kaheks päevaks. Me võime tõesti moodustada töökomisjoni, anda talle ülesande töötada see dokument läbi ning pärast selle läbitöötamist kinnitada see juba sellisena, nagu ta on kirja pandud, s.t. – esimese istungjärgu töökord ja reglement. Praegu hääletada seda dokumenti kaheks päevaks pole vist küll mõttekas. E.-J. Truuväli Aitäh! Ants Paju, palun. A. Paju Head kolleegid! Minu arvates peab töö- ja kodukord olema ajutine, üks-kaks päeva. Lootused on meie peal, et me põhimõttelistes küsimustes oleme põhimõttelised. Märksõna "ajutine" katab meie vajadused ära. Kui lõpetaksime sellel teemal jutuajamise. E.-J. Truuväli Aitäh! Paneme küsimuse hääletusele. Kuidas me siis teeme? On kaks ettepanekut – 29.-30. märts ja ajutine. Ma panen kõigepealt hääletusele selle, et paneme siia vahele sõna "ajutine". Ja arvestame džentelmenlikke kokkuleppeid ka. Veel üks parandus, et me seda siis uhkelt ei vormista seadusena, vaid otsusena. Mis me oma seadust siis ikka nii lörtsime. Kas seda on vaja hääletada? Ei ole. Lembit Annus soovib sõna. L. Annus Lugupeetud kolleegid! Ma veel kord pöördun teie poole. Kui me formuleerime selliselt, et Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu I istungjärgu ajutisest töö- ja kodukorrast, siis sellesse ajutisse töö- ja kodukorda võime juba homme hommikul, kui me oleme targemad kui täna, viia sisse parandused. Aga kui me märgime, et ta kehtib täna ja homme, siis hakkame jälle oma tööga otsast peale. Aitäh! E.-J. Truuväli Panen siis hääletusele, kes on selle poolt, et vastu võtta Ülemnõukogu otsus Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu esimese istungjärgu ajutise töö- ja kodukorra kohta. Palun hääletada! Poolt 94, vastu ei ole, erapooletuid on 7. Seega on nimetatud otsus vastu võetud. Sellesama päevakorrapunktiga korrespondeerub kaks ettepanekut. Üks on Arno Almanni poolt – anda see õiguskomisjonile, ja teine – täna siin moodustada komisjon, s.t. reglemendiga vastavusse viia. Millised on arvamused? Kõigepealt esimene ettepanek, anda õiguskomisjonile, mida veel olemas ei ole. Palun hääletada! Poolt 49, vastu 39, erapooletuid 12. Ettepanek ei läinud läbi. Panen nüüd teise ettepaneku hääletusele – täna moodustada komisjon. Palun hääletada! Võib-olla juhtub nii, et kumbki ettepanek ei lähe läbi. Poolt 88, vastu 1, erapooletuid 12. Seega on ettepanek otsusena vastu võetud. Küsimus on selles, kuidas ja millal me komisjoni moodustame. Siin tehti täiesti tark ettepanek, et see komisjon moodustataks saadikugruppide esindajatest. See ilmselt nõuab konsultatsioone. Võib-olla oleks mõttekas praegu selle komisjoni moodustamise küsimus edasi lükata, kuna meil seisavad ees valimised. Siis tuleb küllaltki palju vaba aega, saate vahepeal omavahel konsulteerida ja pärast Ülemnõukogu juhataja valimist võib selle küsimuse lahendada. Jaak Allik soovib sõna, palun. J. Allik Minu meelest võiks selle ettepaneku vastu võtta. Viis saadikugruppi moodustati, kõigil on juhid. Nad ütleksid nimed ja nende pikkade valimiste ajal saaks see komisjon ju suure hulga tööd ära teha. E.-J. Truuväli Aitäh! Kas gruppide juhid saavad seda teha kohe praegu või hiljem? Kohe praegu. Hea küll, teeme siis nüüd nii, igast grupist üks. Palun esitada oma ettepanekud. P. Panfilov Vladimir Lebedev. M. Laar Illar Hallaste. K. Kama Pakun iseennast. E. Põldroos Tiit Käbin. J. Jõerüüt Pakun Jaak Alliku. H. Peterson Pakun härra Maarendi. I. Toome Pakun mitteühinenute nimel Tõnu Antoni. E.-J. Truuväli On esitatud 7 kandidaati. Kaido Kama soovib uuesti sõna. K. Kama Ma palun koosoleku juhatajat fikseerida, kas me võtsime vastu otsuse moodustada komisjon gruppide esindajatest või ei võtnud. E.-J. Truuväli Meil see usalduslik, džentelmenlik kokkulepe oli. Kas peetakse vajalikuks hakata nüüd veel hääletama või ei ole vaja seda teha? Ei ole vaja. Indrek Toome soovib veel sõna. I. Toome Ma juhiksin siin mõnede noorte saadikute tähelepanu sellele, et kui ei ole hääletatud Ülemnõukogus, siis iga rahvasaadik omab õigust teha ükskõik millise ettepaneku. E.-J. Truuväli Aitäh, grupid on esitanud 7 kandidatuuri. Kas peetakse vajalikuks kõiki nimekirja järgi või personaalselt hääletada? Ei ole vaja personaalselt. Kes on selle poolt, et töö- ja kodukorra väljatöötamise komisjoni valida rahvasaadikud Lebedev, Hallaste, Kama, Käbin, Allik, Maarend ja Tõnu Anton? Palun hääletada! Komisjoni koosseis on 98 poolthäälega kinnitatud. Kuidas me lepime kokku täienduste ja ettepanekute osas? Kas need antakse vastava saadikugrupi liikme või juhataja kätte? Kuna komisjonis on iga saadikugrupi esindaja, siis oleks tõesti kõige mõttekam ja kõige otstarbekam anda ettepanekud nende kätte. On kõik nõus sellega? Proteste ei ole? Aitäh! Nii et palun siis komisjonil hakata vastu võtma vastavaid ettepanekuid. Oleme siis õnnelikult jõudnud napilt 20 minutiga ühe päevakorrapunkti ammendada, see on tänuväärt.
Eesti NSV Ülemnõukogu esimehe valimine E.-J. Truuväli Nüüd lähme järgmise päevakorrapunkti juurde. Selleks oleks Eesti NSV Ülemnõukogu esimehe valimine. Et vältida jälle segadusi, palun olge head, võtke ajutine kodukord kätte ja vaadake läbi see punkt, mis seda küsimust käsitleb. Nüüd peaksime tegema esimese sammu ja seadma üles kandidatuurid Ülemnõukogu esimehe kohale. Ma tahaks teiega nõu pidada. Kuivõrd me moodustasime saadikugrupid, siis on esimene küsimus, kas saadikugruppidel on oma ettepanekud olemas? Või teeme nii, et igaüks võib esitada kandidaadi, kui tema ettepaneku poolt hääletab 25%. See mehhanism vist ei tööta. Palun, kes soovib esitada kandidatuure? Sõna saab Ülo Nugis. Ü. Nugis Lugupeetud rahvasaadikud! Teen meie saadikugrupi nimel ettepaneku esitada Ülemnõukogu esimehe kandidaadiks Arnold Rüütel. E.-J. Truuväli Aitäh! Järgmisena soovib sõna Heldur Peterson. H. Peterson Sama soov on ka maarahval. E.-J. Truuväli Enn Põldroos, palun. E. Põldroos Rahvarinde valimiskonverentsil oli esitatud Marju Lauristini kandidatuur. Kuid kuna Marju Lauristin ei pea võimalikuks, et tema kandidatuuri esitataks, siis Rahvarinde saadikute ühendus toetab üksmeelselt Arnold Rüütli kandidatuuri. E.-J. Truuväli Rohkem sõnasoovijaid ei ole. Reglement nõuab, et kandidaadi poolt oleks üks neljandik. Kahe saadikugrupi puhul ületab see kaugelt neljandiku. Ma panen hääletusele: kes on selle poolt, et Arnold Rüütel esitada Ülemnõukogu esimehe kohale? Arnold Rüütli ülesseadmise poolt Ülemnõukogu esimehe kandidaadi kohale oli 98 rahvasaadikut, 2 jäi erapooletuks. Seega on Arnold Rüütel üles seatud Eesti NSV Ülemnõukogu esimehe ametikohale valimiseks. Reglemendi järgi küsin ma nüüd Arnold Rüütlilt: kas te olete nõus kandideerima? A. Rüütel Kui see on tõesti kõigi rahvasaadikute soov, nagu näha valimiste seisukohalt, siis ma olen nõus. E.-J. Truuväli Tänan! Reglemendi järgi on veel võimalus sõna võtta. Kas on sõnasoovijaid? Sõnasoovijaid ei ole, lähme edasi. Vastavalt reglemendile toimub Ülemnõukogu esimehe valimine salajasel hääletamisel. Ülemnõukogu Presiidium teeb ettepaneku moodustada häältelugemiskomisjon. Ollakse sellega nõus? See ei olnud üksmeelne heakskiit. Kas peetakse komisjoni vajalikuks või ei peeta. Peetakse? Nii, aitäh. Teen ettepaneku valida häältelugemiskomisjon 5-liikmeline. Kes on selle poolt, et valida häältelugemiskomisjon 5-liikmeline? Palun hääletada! 5-liikmelise häältelugemiskomisjoni poolt on 100 rahvasaadikut. Vastu ja erapooletuid ei ole. Personaalselt on esitatud järgmised rahvasaadikud: Tõnu Anton, Juri Jevstignejev, Lembit Kaljuvee, Peet Kask, Jüri Rätsep. Kas on täiendavaid ettepanekuid? Täiendavaid ettepanekuid ei ole. Vabandust, Tiit Käbin palub sõna. T. Käbin Pole absoluutselt mitte midagi selle vastu, et Tõnu Anton on häältelugemiskomisjonis, kuid kuna ta kuulub redaktsioonikomisjoni, kes teatavasti peaks ka vaheajal tööd tegema, eelistaksin ma tingimata tema kuulumist redaktsioonikomisjoni. Tänan! E.-J. Truuväli See tähendab siis ettepanekut Tõnu Anton välja viia? Mida arvatakse? Nõus? On vaja hääletada? Ei ole. Palun teha siis veel üks täiendav ettepanek, et saaks 5 kandidaati. On ettepanek esitada Uno Anton. Võtame nimekirja? Kas teiste osas on parandusi või ettepanekuid? Ei ole. Kes on selle poolt, et häältelugemiskomisjon valida koosseisus Uno Anton, Juri Jevstignejev, Peet Kask, Lembit Kaljuvee, Jüri Rätsep? Palun hääletada! Poolt 97 rahvasaadikut, vastu ei ole, erapooletuid 3. Komisjon on moodustatud. Palun komisjonil asuda oma tööülesannete täitmisele ja teeme vaheaja. Üks hetk. P. Panfilov Teen ettepaneku, et hääletussedelid trükitaks ainult riigikeeles. Ühes keeles trükkida sedelid. Pole vaja neid kahes keeles trükkida. E.-J. Truuväli Kas ettepanek oli, et bülletäänid oleksid eesti keeles? Kas selle vastu on keegi? Ei paista olevat. Palun, Vladimir Lebedev. (V. Lebedevi repliik saalist.) Mikk Titma, palun. Ette valmistada Jaak Allikul. M. Titma Mul oleks ettepanek praegu mitte vaheaega teha, vaid kohe kuulata ära ka kandidaadid Ülemnõukogu juhataja kohale. Sellega me hoiaksime tunduvalt aega kokku ja saaksime korraga hääletada. E.-J. Truuväli See oleks muidugi mõttekas aja kokkuhoiu suhtes, aga komisjonis on 5 rahvasaadikut, kas nad nõustuvad sellega, et nad ei võta osa Ülemnõukogu juhataja kohale kandidaatide esitamisest. Ei olda nõus? Hästi. Palun, Jaak Allik. Ette valmistada Petinovil. J. Allik Ma kutsuksin vaheajal tuppa 115 tööd alustama redaktsioonikomisjoni, seal on terve rida punkte, mis saadikuid eluliselt huvitavad ja mis peavad selgeks saama. E.-J. Truuväli Redaktsioonikomisjon, teie käsutuses on vaheajal tuba nr. 115, häältelugemiskomisjonil aga 111. Palun, Sergei Petinov. S. Petinov Lugupeetud kolleegid, arvestades, et meil pole alternatiivset kandidatuuri, s.t. on üks kandidaat, on mul teile arutamiseks üks ettepanek. Et Arnold Rüütel, kui võimalik, üsna tõenäoline ja ainus pretendent meie riigi riigipea väga kõrgele ametikohale, esineks enne hääletamist ja tutvustaks meile oma platvormi, oma nägemust tulevasest olukorrast, seda, kuidas ta kavatseb selles olukorras tegutseda. E.-J. Truuväli Palun, Aleksandr Gussev. A. Gussev Lugupeetud saadikud, ma tahaksin öelda M. Titma ettepaneku kohta. Ilmne on, et teistele ametikohtadele esitatakse samuti teenekad inimesed. Ja kui me praegu hakkame hääletama üheaegselt, siis meil pole edaspidi võimalik valida ühele või teisele ametikohale inimesi, kes kohe võivad mitte läbi minna. Seepärast on ettepanek siiski pidada kinni päevakorrast, millises me alguses kokku leppisime. E.-J. Truuväli Palun nüüd tähelepanu. P. Kask Austatud Ülemnõukogu liikmed! Ma loen ette häältelugemiskomisjoni protokolli number 1 tänasest kuupäevast. Eest NSV Ülemnõukogu XII koosseisu esimese istungjärgu häältelugemiskomisjoni koosolekul valiti komisjoni esimeheks Peet Kask ja sekretäriks Lembit Kaljuvee. Järgnevad allkirjad. E.-J. Truuväli Üks hetk, palun kinnitame selle. Kes on protokolli nr. 1 kinnitamise poolt? Poolt on 101 rahvasaadikut. Protokoll on kinnitatud. Palun, Peet Kask. P. Kask Ma loeksin ja kommenteeriksin istungjärgu töö- ja kodukorrast neid lõikeid, mis käivad eelseisva hääletamisprotseduuri kohta. Need on paragrahv 7 lõiked 8–12. 8. lõige: pärast vaheaega annab häältelugemiskomisjon pitseriga hääletussedelid Ülemnõukogu liikmetele allkirja vastu. Need me saame kätte, kohe väljapääsu juures on laud. 9. punkt: hääletussedelile kantakse kandidaatide ees- ja perekonnanimed ladina tähestiku järjekorras. 10. punkt: Ülemnõukogu liige märgib ristiga selle kandidaadi nime, kelle poolt ta hääletab. Kommentaar selle juurde on: salajase hääletamise kabiinideks võib kasutada telefonikabiine. 11. punkt: kehtetuks tunnistatakse valimissedelid, mis pole vormikohased või kus eelistatud kandidaat ei ole märgistatud või on märgistatud mitu kandidaati; juurdekirjutatud nimesid ei arvestata. Selle kohta on häältelugemiskomisjonil pikem kommentaar. Probleem on selles, et seda töö- ja kodukorda ettevalmistanud komisjon ei ole arvestanud sellist olukorda, et võib olla ainult üks kandidaat. Ja selle tõttu pole kodukorra järgi võimalik vastu hääletada. On võimalik ainult poolt hääletada või mitte hääletada. Viimasel juhul tunnistatakse sedel kehtetuks. Selle tõttu teeb häältelugemiskomisjon Ülemnõukogu liikmetele ettepaneku kohaldada ajutiselt sätet, mille kohaselt need valimissedelid, mis on märgistamata, loetakse vastuhääletanute häälteks. Ma palun see ettepanek hiljem hääletusele panna. Praeguse kodukorra järgi ei saa vastu hääletada. Isegi sel juhul, kui kandidaadile jäetakse rist märkimata kandidaadi nime juures, praeguse kodukorra järgi kuulutatakse selline sedel kehtetuks. Meie ettepanek on mitte kuulutada ristiga märgistamata sedelid kehtetuks, vaid lugeda need vastuhäälteks. Ja üleskutse siis kõigile poolthääletajatele kindlasti rist märkida. Ma loen ette ka 12. punkti: valituks Eesti NSV Ülemnõukogu esimehe ametikohale loetakse kandidaat, kelle poolt hääletab üle poole Ülemnõukogu valitud liikmetest. See tähendab, et vaja on saada vähemalt 53 häält. Järgmised punktid räägivad olukorrast, kus seda ei saavutata, ja ma neid ette lugema ei hakka. Ma palun panna hääletusele valimiskomisjoni ettepanek, et märgistamata sedelid tähendavad vastuhäält. E.-J. Truuväli Panen selle ettepaneku hääletusele. Märgin, et ristiga tähistatud sedel tähendab poolthäält, tähistamata sedel vastuhäält. Panen ettepaneku hääletusele. Ettepaneku poolt on 97, vastu 2, 2 erapooletut. Palun, Peet Kask. P. Kask Valimiskast asetseb fuajees. Ma arvan, et me võime kohe asuda hääletamisprotseduuri juurde. E.-J. Truuväli Kas on veel küsimusi? Ei ole. Kui küsimusi ei ole, aitäh, Peet Kask. Fikseerime kohaloleku, siis saab sõna lllar Hallaste ja selle järel teeme vaheaja, et minna hääletama. Kohal on 98 saadikut. Palju on ära läinud. Palun Illar Hallaste. I. Hallaste See avaldus, mis enne kaduma läks, on nüüd üles leitud. Kuna me asume Eesti NSV Ülemnõukogu esimehe valimise juurde, siis ma tahaks selle avaldusega tuletada meelde ühte asja, mis on oluline. Sellele avaldusele on alla kirjutanud 38 Eesti NSV Ülemnõukogu saadikut. Ja tekst on selline: "Seoses viimasel ajal astutud sammudega seadusliku riigivõimu taastamiseks Eestis on mõnel pool tekkinud kujutelm, nagu oleks see juba taastatud. Paraku pole Eestis veel seaduslikku parlamenti ega presidenti. Küll on aga olemas Eesti NSV Ülemnõukogu ja selle esimees. Selleks et maailm mõistaks õigesti Eesti Vabariigi staatust okupeeritud ja annekteeritud riigina ning meie iseseisvustaotlusi, tuleb asju nimetada nende õigete nimedega. Pettes iseendid, petame ka teisi. Pöördume nii laiema avalikkuse kui ka pressi poole üleskutsega hoida parlamendi ja presidendi mõistet ajaks, mil me neid puhta südamega võime kasutada." E.-J. Truuväli Aitäh! Sõna soovib Ain Tähiste. A. Tähiste Tahan öelda seda, et ma panin tähele, et minu kõrval olevad armee saadikud ei võtnud kohaloleku kontrollist osa. Tõlge ei olnud sisse lülitatud, ilmselt nad ei saanud aru, et kontrolliti kohalolekut. Nii et seda võiks veel kord teha. E.-J. Truuväli Avalduse kohta võib ilmselt öelda, et see tuleb teatavaks võtta. Kuna tõlget ei olnud, kas on vaja teha uus kohaloleku kontroll? On. Palun teeme veel kord kohaloleku hääletuse. 102, nagu oligi registreeritud. Asume hääletuse juurde. V a h e a e g
E.-J. Truuväli Jätkame istungit. Peet Kask loeb ette hääletamise tulemused. P. Kask Ma loen ette hääletamiskomisjoni protokolli nr. 2 29. märtsist 1990. Häältelugemiskomisjon andis välja 102 hääletussedelit. Hääletussedelitele oli kirjutatud Ülemnõukogu esimehe valimiseks Arnold Rüütli nimi. Kasti avamisel oli seal 102 hääletussedelit, kandidaat sai hääli järgmiselt: poolt 84, vastu 18. Kehtetuks ei tunnistatud ühtki hääletussedelit. Hääletuse tulemusel osutus valituks Eesti NSV Ülemnõukogu esimehe kohale Arnold Rüütel. Komisjoni liikmete allkirjad. (Aplaus.) E.-J. Truuväli Meie reglemendi kohaselt panen häältelugemiskomisjoni protokolli hääletusele. Kes on selle poolt, et protokoll kinnitada? Ühehäälselt vastu võetud. A. Rüütel Austatud rahvasaadikud! Mul on väga hea meel, et te nii vastutusrikkal etapil, meie ühiskonna demokratiseerimise ajajärgul osutasite mulle sellist usaldust. Kui me Ülemnõukogu möödunud koosseisuga suutsime luua poliitilis-õigusliku aluse meie ühiskonna demokratiseerimisele, siis nüüd seisab meil ees töö, et seda edasi viia. Ma tahaksin väga loota, et kõik rahvasaadikud suhtuvad sellesse äärmise vastutustundega, sest teie taga on rahvas. Ja kui me praegu ei oska veel hinnata eelmise Ülemnõukogu tööd ehk täiesti õigesti, siis meie tööd hakatakse samuti hindama tulevikus ja rahva poolt. Nii et alati, kui te sisenete sellesse ruumi, mõelge sellele. Praegu ma veel kord tänan teid ja meeldivat koostööd. (Aplaus.) E.-J. Truuväli Lugupeetud rahvasaadikud! Lähme vastu uutele katsumustele. Kõigepealt on meil vaja ühes küsimuses nõu pidada. Meie ajutine reglement näeb ette töö lõpetamist kell 18.00. Kas me peame reglemendist kinni või lähme edasi ja valime ka Ülemnõukogu juhataja? Mikk Titma soovib sõna. M. Titma Ma arvan, et Ülemnõukogu juhataja valimine on niivõrd otsustav küsimus ja pärast seda toimub nähtavasti erinevate liikumiste ja saadikugruppide vahel väga palju konsultatsioone ja kui me saaksime täna selle tööga hakkama, siis nähtavasti homme saaksime edasi minna juba märksa produktiivsemalt. Nii et ma kutsun üles saadikuid täna valimine ära teha. E.-J. Truuväli Aitäh! Palun, Viktor Jermolajev. V. Jermolajev Lugupeetud saadikud! Kui me oleme valitud tõsisesse organisse, siis ilmselt on vaja ka oma asju tõsiselt ajada. Kui me praegu alustame meie endi poolt välja pakutud dokumentide rikkumisest, siis arvan ma, et see kahjustab meie autoriteeti. Seepärast ma teen ettepaneku pidada kinni reglemendist. Tänan! E.-J. Truuväli Teie ettepanek on homseks edasi lükata ja tänaseks lõpetada. Sõna soovib veel Jüri Põld. J. Põld Ma juhiksin kolleegide tähelepanu sellele, et me oleme täna töötanud reglemendiga ettenähtud ajast vähem. E.-J. Truuväli On kaks ettepanekut. Üks ettepanek on jätkata tööd ja valida Ülemnõukogu juhataja ja teine ettepanek on tänaseks töö lõpetada. Panen need esitamise järjekorras hääletusele. Kes on selle poolt, et täna tööd jätkata ja valida Ülemnõukogu juhataja? Ettepaneku poolt hääletas 77, vastu 18, erapooletuid 5.
Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja valimine E.-J. Truuväli Jätkame tööd. Meie järgmiseks ülesandeks on Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja valimine. Soovitan heita pilk paragrahvile 8 töö- ja kodukorras. Valimine toimub samal viisil, kui toimus Ülemnõukogu esimehe valimine, nii et see on tuttav protseduur. Palun esitada kandidatuure juhataja kohale. Sõna saab Heinrich Valk. H. Valk Lugupeetud saadikud! Esitan Rahvarinde saadikugrupi nimel Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja kandidaadiks Marju Lauristini. Sellise keerulise, üheaegselt delikaatsust ja kindlameelsust nõudva ameti jaoks on Marju Lauristinil mitmeid väärtuslikke omadusi. Tal on oskust maandada pingestunud olukordi, leida erimeelsuste seast vastaspooltele lähenemisteid, mis on meie tegevuse jaoks väga oluline. Ta on kiire ja nõtke reageerimisega. Ja kõigele lisaks oleks kena, kui üks kõrge ametikoht kuuluks naisterahvale. Muidu jätame muule maailmale pehmelt öeldes feodalistik-patriarhaalse mulje, kus riiki ja rahvast ainult mehed valitseda tahavad. E.-J. Truuväli Aitäh! Järgmisena saab sõna Mart Laar. M. Laar Austatud saadikud! On selge, et ei minul ega kellelgi teisel ei saa olla mingit kahtlust Marju Lauristini väga silmapaistvates võimetes ja tema osas meie viimase aja poliitilises elus. Kuid vabariiklaste saadikugrupi ja ka õigusliku järjepidevuse saadikugrupi poolt tahaksin seada kandidaadiks härra Ülo Nugise. Ja miks ma seda teen? Ma leian, et selles Ülemnõukogus peaksid kohad olema jagatud õige erinevate grupeeringute vahel. Meil on tarvis tasakaalu ja koostööd, meil on tarvis ühtsust kõigi erinevate Ülemnõukogu organite vahel, samal ajal kui nad on eri gruppide mõju või kontrolli all. Ja ma arvan, et Ülo Nugise isik ei vaja siinkohal suuremat reklaami. Ma võin ainult omalt poolt lisada, et vaadates mitmeid viimase aja koosolekuid ja kogunemisi, arvan ma, et teda küll kellelgi kõnetoolist niisama lihtsalt kõrvale trügida ei õnnestu. Tänan! E.-J. Truuväli Aitäh. Sõna saab Koit Raud. K. Raud Austatud saadikud! Tasakaal erinevate grupeeringute vahel on muidugi väga hea asi, aga arvan, et Ülemnõukogu juhatamine nõuab rohkem siiski niisuguseid omadusi nagu oskus erinevate gruppide huve balansseerida ja väljendada, pingeid maandada ja üldse hoolitseda selle eest, et meie töö läheks normaalselt ja asjalikult edasi. Ja mulle tundub, et Marju Lauristinil on neid omadusi tõesti piisavalt ja võib-olla ka veidi rohkem kui tema vastaskandidaadil. Seepärast ma kutsungi teid üles toetama Marju Lauristini kandidatuuri. E.-J. Truuväli Aitäh! Ma juhin veel korraks tähelepanu reglemendile. Praegu esitame kandidaate ja alles seejärel, kui oleme fikseerinud nad kandidaatidena, avame läbirääkimised. Ärgem neid kahte asja ära segagem. Sõna soovib Indrek Toome. I. Toome Lugupeetud rahvasaadikud! Ülemnõukogu praegune koosseis on valitud tärkava mitmeparteilisuse tingimustes ja loomulikult see esitab väga kõrgeid nõudmisi ka Ülemnõukogu igapäevase töö juhile – Ülemnõukogu juhatajale. Ma olen sügavalt veendunud, et selles ametis inimene peab olema väga tasakaaluks, järjekindel, juhtimiskogemustega, kui nii võiks öelda, armastama musta parlamenditööd, ja mis kõige tähtsam, olema sallivalt järjekindel mitmete läbirääkimiste korraldamisel. Ja ma leian, et nendele tingimustele vastab täielikult Ülo Nugis, kelle taiplikku ja järjekindlat poliitikuvaistu oleme saanud jälgida juba sellest ajast, kui ta oli alles ettevõtte direktor, rääkimata tema hilisemast poliitikutegevusest mitmesugustel läbirääkimistel. Kutsun teid üles toetama Ülo Nugise kandidatuuri. E.-J. Truuväli Kas on veel kandidaate? Rohkem kandidaate ei ole. Siis vastavalt reglemendile peab iga kandidaat saama vähemalt neljandiku häältest, et me saaksime teda lugeda ülesseatuks. Esimesena esitati Marju Lauristini kandidatuur. Palun hääletada, kes on selle poolt, et Marju Lauristin seada üles Ülemnõukogu juhataja ametikohale? Marju Lauristini ülesseadmise poolt hääletas 76, vastu 8, 8 erapooletut. Marju Lauristin on üles seatud Ülemnõukogu juhataja ametikohale. Nüüd panen hääletusele Ülo Nugise ülesseadmise. Kes on selle poolt, et Ülemnõukogu juhataja ametikohale seada üles Ülo Nugis? Ülo Nugise ülesseadmise poolt on 72, vastu 7, erapooletuid 16. Ülo Nugise kandidatuur on üles seatud. Marju Lauristin, kas te nõustute kandideerima Ülemnõukogu juhataja ametikohale? M. Lauristin Võiks proovida küll. Aitäh! E.-J. Truuväli Aitäh, nõusolek on olemas. Ülo Nugis, kas te olete nõus kandideerima Ülemnõukogu juhataja ametikohale? Ü. Nugis Jah. E.-J. Truuväli Mõlemad on nõus. Nüüd me võime minna kauaoodatud läbirääkimiste juurde. Kas on sõnasoovijaid? Sõna soovib Vladimir Malkovski. V. Malkovski Siia saali paigaldatud tehnika võimaldab salajast hääletamist ilma selleta, et tablool kajastuks, kes kelle poolt ja kuidas hääletas. See protseduur, mis toimub meil ilma salajase hääletuse kabiinita, annab meile umbes samasuguse tulemuse. Kas poleks meil parem lihtsustada hääletamisprotseduuri ja hääletada siinsamas salajaselt ülesseatud kandidatuuride poolt. E.-J. Truuväli Aitäh! Kas on veel sõnasoovijaid? Lembit Annus soovib sõna. L. Annus Mul on selline ettepanek, et kuna asi on küllaltki tõsine, määrata ära edaspidine töökorraldus. Teeme nii, nagu me juba vastu võtsime, salajasel hääletusel. E.-J. Truuväli Aitäh! Tõepoolest, reglement näeb niimoodi ette – nii nagu me valisime ka Ülemnõukogu esimehe. Jaak Allik palub sõna. J. Allik Lugupeetud saadikud! Mul on väga kiire ja ma peaksin ära minema, aga ma pean siiski õigeks hääletamist hääletamisbülletäänidega. E.-J. Truuväli Aitäh! Kas on tarvis panna Vladimir Malkovski ettepanek hääletusele või mitte? Enamus leiab, et reglement on reglement. Teeme reglemendi järgi. Vladimir Malkovski soovib uuesti sõna, aga see on viimane kord selles küsimuses. V. Malkovski Lugupeetud rahvasaadikud! Ma saan aru, et see ettepanek, mille ma tegin, enamust ei rahulda. Seepärast ma võtan oma ettepaneku tagasi. E.-J. Truuväli Aitäh, Zahharov soovib sõna. N. Zahharov Niipalju kui ma aru saan, võib kandidaatidele küsimusi esitada. Ja ma tahaksin esitada ühe küsimuse mõlemale kandidaadile. Kuidas nad suhtuvad Eesti NSV Ülemnõukogu seaduse projekti "Eesti valitsemise ajutise korra alused"? E.-J. Truuväli See on tõsi, et võib esitada küsimusi, aga võib-olla saadikutel polegi neid dokumente. Kui nad soovivad vastata, palun. Marju Lauristin soovib vastata, palun. M. Lauristin Ma arvan, et projekt on väga vajalik läbiarutamiseks. Kui me tõepoolest leiame, et oma asju lahendame rahulikult, siis on meil kindlasti vajalik üleminekuperiood. Selleks üleminekuperioodiks on vaja üleminekuperioodile vastavat elukorraldust ja ma olen kindel, et see projekt saab väga tõsise arutelu objektiks Ülemnõukogus. Ma arvan, et on ikkagi vaja moodustada töörühm, kes sellega tegeleb. Ja see mitmepidiste arutelude tulemus rahuldab meid kõiki. E.-J. Truuväli Palun, Ülo Nugis. Ü. Nugis Ma pean oma häbiks ütlema, et ma ei ole põhjalikult sellega jõudnud tutvuda. Olen läbi lugenud. Ja võin kinnitada, et tegemist on väga tähtsa dokumendiga. Olen veendunud, et me töötame selle koos põhjalikult läbi ja võtame koos vastu sobiva otsuse. E.-J. Truuväli Aitäh! Jaak Allik, palun. J. Allik Mul oleks küsimus mõlemale kandidaadile. Milliseid põhimõtteid te peate õigeks Ülemnõukogu juhataja asetäitjate komplekteerimisel? E.-J. Truuväli Palun, kes sooviti esimesena vastata sellele küsimusele? Palun, Marju Lauristin. M. Lauristin Ma vastaksin nii, et oma asetäitjate valimisel ma lähtuksin tasakaalu ja aumehelikkuse printsiibist. Nii et juhul, kui kaalukauss peaks langema minu poole, siis annaksin ühe asetäitja koha Ülo Nugisele ja ma arvan, et teine peaks saama meie nn. venekeelse kogukonna esindajale. E.-J. Truuväli Aitäh! Palun, Ülo Nugis. Ü. Nugis Mu arvamus langeb Marju Lauristini omaga suurel määral kokku. Tuleb arvesse võtta kõikide poliitiliste jõudude huve, kes on esindatud parlamendis. E.-J. Truuväli Aitäh! Palun, Sergei Petinov. S. Petinov Kui juba esitatakse küsimusi, siis ma luban endale esitada mõlemale kõrgele ametikohale kandideerijale ühe ja sama küsimuse. Meil on arutada deklaratsiooni projekti Eesti NSV Ülemnõukogu koostööst Eesti Komiteega, seoses sellega on niisugune küsimus: kas Lauristin ja Nugis peavad võimalikuks koostööd peale Eesti Komitee ka Eestis Nõukogude Võimu ja Kodanikuõiguste Kaitse Komiteega? E.-J. Truuväli Palun vastata. Kumbki ei soovi esimesena sõna võtta. Marju Lauristin, palun. M. Lauristin Ma pean kahjuks tunnistama, et mul pole olnud võimalust niisama põhjalikult sisse elada ja tutvuda selle organi tegevusprintsiipide ja koosseisuga. Ma väga hea meelega teeksin seda. Tahaksin põhjalikult tutvuda selle organi ja nende inimestega ning programmidega ja ma usun, et kindlasti seejärel on võimalik ka konstruktiivne dialoog ja koostöö. E.-J. Truuväli Aitäh! Palun, Ülo Nugis. Ü. Nugis Nagu kõik on saanud veenduda, see ühiskondlik poliitiline liikumine, mida ma ka täna veel esindan, on üldiselt salliv ja tolerantne. Kuid tõepoolest, antud juhtumil on vaja teemaga põhjalikult tutvuda ja selle põhjal ma usun, et on võimalik rääkida iga kultuurse inimese või inimeste grupiga. E.-J. Truuväli Aitäh! Palun, Andres Tarand. A. Tarand Nüüd on selgunud, et Nugise seisukoht langeb üldiselt kokku Lauristiniga. Peaks proovima vastupidi, kas Lauristini seisukoht langeb ka Nugise omaga kokku. Tähendab, järjekorda tuleks vahetada. E.-J. Truuväli Aitäh! Palun, Vladimir Lebedev. V. Lebedev Mul on küsimus samuti mõlemale pretendendile. Te mõlemad olete NSV Liidu rahvasaadikud. Kas üks töö ei hakka teist segama? Kuidas te arvate? E.-J. Truuväli Palun, Ülo Nugis. Ü. Nugis Ma arvan, et Liidu Ülemnõukogus võib tulla minu asemele vahetus, ja sellega seoses ei usu ma, et see hakkab segama minu tööd Eesti Ülemnõukogus. E.-J. Truuväli Aitäh! Marju Lauristin soovib vastata. M. Lauristin Ma pean ütlema, et juba siis, kui mind esitati saadikukandidaadiks Eesti NSV Ülemnõukokku, rääkisin selle üle selle komisjoni liikmetega, kus mul on olnud väga hea koostöö. See on nimelt sotsiaalpoliitika ja maksude ja hindade komisjon. Ma ütlesin neile ausalt, et kui mind valitakse Eesti NSV Ülemnõukogusse, siis on mul ilmselt üsna võimatu selle komisjoni tööst osa võtta. Ja nad ütlesid, et saavad minust aru, nad annavad mulle oma õnnistuse, aga loodavad, et me jääme igal juhul kontakti ja vahetame informatsiooni ja ideid ja aitame ikkagi koos asja edasi viia. Me jäime selles mõttes üksteise suhtes täiesti mõistvaks. Mis puudutab osavõttu Ülemnõukogu istungitest, siis on ju teada, et meie saadikugrupp on esinenud praegu põhimõttelise avaldusega, et olukorras, kus seal vastuvõetavad otsused otse puudutavad Eesti suveräniteeti, me oleme peatanud oma osavõtu. Kui see olukord muutub, kui on võimalikud läbirääkimised, siis nähtavasti nendeks on võimalik ka Moskvasse sõita. E.-J. Truuväli Aitäh! Sergei Sovetnikov, palun. S. Sovetnikov Mul on küsimus mõlemale pretendendile. Siin oli üks küsimus üleminekuperioodi kohta. Kui pikk peab teie arvates üleminekuperiood olema ja kui pikaks ta kujuneb? E.-J. Truuväli Aitäh! Kuidas te soovite vastata? Ülo Nugis, palun. Ü. Nugis Ma kardan, et mina ei suuda nii hästi ette ennustada kui Rein Taagepera. Kuid ma arvan, et aasta võib see periood küll olla. E.-J. Truuväli Aitäh! Marju Lauristin, palun. M. Lauristin Mina ei hakkaks pakkuma ajalist tärminit, sest küsimus ei ole niiviisi üldse lahendatav, need tingimused on vaja luua. Üleminekuperiood ongi selleks, et öelda, et me oleme loonud nii sotsiaalsed, poliitilised kui majanduslikud tingimused tõepoolest rahumeelseteks poliitilisteks lahendusteks, selleks et taastada Eesti iseseisvus. See tähendab, esiteks, et me oleme jõudnud läbirääkimiste staadiumi ja esimese osa neist ka edukalt läbinud Moskvas ja rahvusvahelisel tasandil. Teiseks, et me oleme loonud kõik tingimused kodurahu ja stabiilse arengu jaoks kõigile nendele, kes Eestis tulevikus elavad. Ja kolmandaks, et meil on olemas ka eeldused luua taas riiklikud institutsioonid, tähendab asuda Eesti Vabariigi Riigivolikogu valimisele, ka muude riigivõimuinstitutsioonide taasloomisele. See on küllalt keeruline ja pikk protseduur. Eriti, mis puudutab nii sisepoliitikat kui ka välispoliitikat ja läbirääkimisi Moskvas. Ma ei hakkaks siin ühtegi konkreetset tärminit praegu pakkuma. E.-J. Truuväli Aitäh! Vladimir Malkovski. V. Malkovski Lugupeetud pretendendid! Ma tahaks esitada teile ühe ja sama küsimuse. Nimetage palun kolm põhilist postulaati, mida te hakkate rakendama, kui teid valitakse meie Ülemnõukogu spiikeriks? E.-J. Truuväli Palun, Ülo Nugis. Ü. Nugis Seaduslikkus, õiglus, sallivus. E.-J. Truuväli Palun, Marju Lauristin. M. Lauristin Kõigepealt kindlasti õiguslik alus, seaduslikkus. Teiseks võrdne lugupidamine kõigi saadikute vastu, sõltumata sellest, missugusesse saadikurühma nad kuuluvad. Ja kolmandaks püüd hoida kokku meie kõikide ühist aega. E.-J. Truuväli Tänan! Rohkem küsimusi ja sõnasoovijaid ei ole. Me teeme vaheaja, et valimiskomisjon saaks ette valmistada bülletääne. V a h e a e g
E.-J. Truuväli Palun rahvasaadikutel oma kohad sisse võtta. Jätkame tööd. Fikseerime kõigepealt kohaloleku. Saalis on praegu 95 rahvasaadikut. Annan sõna Peet Kasele. P. Kask Häältelugemiskomisjon on hääletamise protseduuri ette valmistanud, hääletamisbülletäänid antakse välja ja hääletamine toimub üldiselt samamoodi kui Ülemnõukogu esimehe valimise puhul. Mõlema kandidaadi nimed on sedelil, kummagi nime juures on kastike. Kehtiv on see sedel, millel ühes neist kastikestest on rist. Vastavalt töö- ja kodukorrale tunnistatakse valimissedelid kehtetuks, kui kumbki kandidaat ei ole märgistatud või on korraga mõlemad. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab üle poole Ülemnõukogu liikmetest. Juhul kui see tingimus pole täidetud, tuleb kordushääletus. E.-J. Truuväli Kas on küsimusi? Ei ole. Kaido Kama soovib sõna. K. Kama Pean tegema ühe väikse õienduse õigusliku järjepidevuse saadikugrupi esindajana. Härra Laar ületas natuke oma volitusi ja tal oli õigus esitada Ülo Nugis ainult vabariiklaste nimel. Ma ei taha sellega mingitpidi mõjutada valimiste käiku ühe või teise kandidaadi suhtes, aga see on praegu poliitilise korrektsuse pärast vajalik. Kui ma tohiksin praegu veel väljaspool korralist käiku esitada ühe küsimuse kummalegi kandidaadile. E.-J. Truuväli Selleks märkuseks ja ka küsimuste esitamiseks oli küllaldaselt aega. Võtame märkuse arvesse, aga tulevikus tehakse seda ikka õigel ajal. Rohkem sõnasoovijaid ei ole. Lugupeetud rahvasaadikud! Kuna peame häältelugemiskomisjoni protokolli kinnitama, palun kontrollime veel kohalolekut. Kohal on 98 saadikut, me saame tööd teha. Sõna palus Peet Kask. P. Kask Ma loen ette Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu I istungjärgu häältelugemiskomisjoni protokolli nr. 3 29. märtsist 1990. Häältelugemiskomisjon andis välja 102 hääletussedelit. Hääletussedelitele Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja valimiseks oli kantud Marju Lauristini ja Ülo Nugise nimi. Kasti avamisel oli kastis 102 hääletussedelit. Kandidaadid said hääli järgmiselt: Marju Lauristin – poolt 45 häält, Ülo Nugis – poolt 56 häält. Kehtetuks tunnistati 1 hääletussedel. Hääletuse tulemusel osutus valituks Ülo Nugis. Allkirjad. (Aplaus.) E.-J. Truuväli Panen häältelugemiskomisjoni protokolli hääletusele. Poolt 94, vastu ei ole, 2 erapooletut. Sellega on Eesti NSV Ülemnõukogu juhatajaks valitud Ülo Nugis. Palun tulla nüüd rõõmuga siia. Ü. Nugis Lugupeetud kolleegid! Ma ei varja seda, et olen erutatud. Ma usun, et kõige õigem oleks praegu üle korrata need kolm postulaati, mida ma vastasin siis, kui esitas küsimuse Malkovski: hoidkem ikka siin saalis kõrgel seaduslikkust, õiglust ja sallivust. Lähtugem sellest, siis saame kõik üheskoos meie ette püstitatud eesmärgid lahendada. Ma tänan! (Ü. Nugis asub Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja kohale.) Juhataja Ma palun ka minusse suhtuda heatahtlikult ja suuremeelselt. Mul on ka vaja saavutada vajalik kvalifikatsioon. Lugupeetud Ülemnõukogu saadikud! Õigupoolest peaks nüüd sellele järgnema asetäitjate valimine. Kuid mul on teile selline ettepanek ja ma saan aru nii, et tänast päevakorda otsustades nõustuti vist meelsasti sellega, et me täna esimese istungi lõpetaksime ja asetäitjate juurde asuksime homme. Mida sellest arvatakse? Kas me peame seda hääletama või ei pea? Ei pea. Suur tänu teile. Hakkame siis homme tõsiselt tööle. Algus on kell 10.
EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU ESIMENE ISTUNGJÄRK KOLMAS ISTUNG 30. märts 1990
Juhataja (Ü. Nugis) Tere hommikust! Avan Ülemnõukogu esimese istungjärgu kolmanda istungi. Palun registreerida kohalolek. Kohal on 99 saadikut. Ülemnõukogu on otsustusvõimeline. Enne kui asume päevakorra juurde – nagu me eilsest mäletame, oleme päevakorra kooskõlastanud 6. punktini –, loen ette ühe teate. Eesti NSV Ülemnõukogu saadikud-kommunistid moodustasid 30. märtsil 1990. aastal EKP poliitilise saadikugrupi, kommunistliku fraktsiooni. Moodustamise aluseks on neil NLKP Keskkomitee poliitiline platvorm partei XXVIII kongressile. Poliitilise saadikutegrupi esimees on Lembit Annus, aseesimees Aleksander Gussev, liikmed Sovetnikov, Zahharov, Labassov, Panfilov, Israeljan, Jermoškin, Jermolajev, Petinov, Malkovski, Novohatski. Võtame teadmiseks, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed.
Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja asetäitja valimine Juhataja Asume järgmise päevakorrapunkti juurde, Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja asetäitja valimisele. Vastavalt meie eile kehtestatud töö- ja kodukorra paragrahvile 9 valime Ülemnõukogu juhataja kaks asetäitjat. Mikk Titma palub sõna. M. Titma Arvestades eilse hääletamise tulemust ja parlamendi teovõimelisust, teen ettepaneku, et ühe asetäitja kandidaadi nimetaks Rahvarinde saadikugrupp kui kõige suurem, ja nähtavasti oleks väga vajalik, et teine asetäitja oleks Eesti teiste rahvuste esindaja. Sellisel juhul võiks siis Ülemnõukogu näidata oma küpsust, aktsepteerides need ettepanekud ja kujundades teatava konsensuse Ülemnõukogu juhtimisel, seda enam, et eelduseks on meil kõigil ju see, et Ülemnõukogu juhtkond hakkab käituma mitte erakondlikult, vaid arbiitritena, kellel ei ole erakondlikke huvisid oma ülesannete täitmisel. Juhataja Selge. Teen ettepaneku valida Ülemnõukogu juhataja asetäitjateks Ülemnõukogu liige Lauristin ja Ülemnõukogu liige Andrejev. Kas Ülemnõukogu liikmetel on esitamiseks teisi kandidatuure? Ei ole. Jääb siis nii, et Ülemnõukogu juhataja asetäitjate kandidaatideks on esitatud Lauristin ja Andrejev. Selleks, et kandidaati üles seada, on vastavalt reglemendi paragrahv 7-le tema toetuseks vaja vähemalt 1/4 Ülemnõukogu valitud liikmete häältest, 27 häält. Palun avaldada arvamust Marju Lauristini kandidatuuri kohta. Nagu näeme, on vajalik toetus olemas. Sama protseduuri teeme ka Andrejevi osas. Palun avaldada arvamust. Nagu kõik veendusid, on ka siin vajalik toetus olemas. Nii et vastavalt hääletustulemustele on üles seatud järgmised kandidaadid: Ülemnõukogu liige Lauristin ja Ülemnõukogu liige Andrejev. Nüüd küsime nende nõusolekut. Marju Lauristin. M. Lauristin Enne kui ma saan oma nõusoleku anda, tahaksin ma, lähtudes sellest, mis Mikk Titma ütles, kuulda Rahvarinde saadikugrupi seisukohta. Palun anda sõna saadikugrupi esimehele. Juhataja Enn Põldroos, palun. E. Põldroos Ma pöördun kõigepealt Rahvarinde saadikute poole. Kas nõuate väikest vaheaega, et me võiksime seda koos otsustada? Ei ole vaja? Siis avaldab Rahvarinde saadikugrupp oma nõusolekut. Juhataja Viktor Andrejev. V. Andrejev Mina olen nõus. Juhataja Nii. Kas me peame läbirääkimisi ülesseatud kandidaatide üle? Kas keegi soovib sõna? Ei ole sõnasoovijaid. Sel juhul palun häältelugemiskomisjonil asuda oma ülesannete täitmisele ja kuulutan vaheaja. V a h e a e g
Juhataja Austatud Ülemnõukogu! Teeme kohaloleku kontrolli. Ülemnõukogu on otsustusvõimeline. Annan sõna hääletuskomisjoni esimehele Peet Kasele. P. Kask Austatud Ülemnõukogu liikmed! Valimissedelid on ette valmistatud. Kuna kahele kohale kandideerib kaks inimest, siis kehtib seesama reegel, mida kasutati Ülemnõukogu esimehe valimisel. Rist kastikeses tähendab poolthäält, tühjaksjäetud kastike vastuhäält. Sedelid, millel on kaks risti, annavad siis kummalegi kandidaadile poolthääle, sedelid, millel on üks rist, ühele kandidaadile poolthääle, ja sedel, millel pole riste, on seega kaks vastuhäält. Tühistatakse ainult need sedelid, millel on kaks vastuhäält. Juhataja Kõik on selge. Küsimusi ei ole. Enne kui asume hääletamisele, on mõningad teadaanded. Jaak Allik soovib sõna. J. Allik Lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin esineda avaldusega Ülemnõukogu saadikute Madissooni, Kolossova, Elleri ja enda nimel. Tänase istungi algul saime teada, et on moodustatud saadikugrupp, kes on võtnud endale nimeks EKP poliitiline saadikugrupp – kommunistlik fraktsioon. EKP Keskkomitee ei ole sellise saadikugrupi moodustamist arutanud ja me protestime grupi nimetamise vastu. Palun minust aru saada, see on põhimõtteline küsimus. Ei saa ju lubada praktikat, et ühel hetkel omastab mingi grupp inimesi olemasolevate poliitiliste jõudude ja liikumiste nime. Samahästi võib mingi grupp teatada homme, et ta on Rahvarinne. Tahan öelda, et parlamendi edasises praktikas võib seda saadikugruppi kutsuda ainult EKP NLKP platvormil saadikugrupiks. Juhataja Võtame teadmiseks. Nüüd mõned teated. Sellel vaheajal, kui toimub hääletamine, palutakse pärast hääletamist tulla saadikugruppide esindajatel nõupidamisele tuppa 115, et arutada tulevaste komisjonide esimeeste kandidatuure. Sellel vaheajal on ka teisi tähtsaid nõupidamisi. Rahvarinne palub oma esindajaid valgesse saali. Õigusliku järjepidevuse saadikugrupp palub oma liikmeid tuppa 214. Kõik see peab mahtuma selle vaheaja sisse ja samal ajal tuleb ka hääletada. Üks hetk, palun. Arnold Rüütel soovib sõna. A. Rüütel Ma tahtsin lisada, et peale saadikugruppide juhtide võib nõupidamisele tulla, kes soovib, saadikutest, kes pole veel organiseerunud mingitesse gruppidesse. Ega seal midagi salajast ei ole, peame formeerima komisjonid ja arutama läbi võimalikud komisjonide esimehed. Nii et iga hea nõu on asjale kasuks. V a h e a e g
Juhataja Austatud Ülemnõukogu! Jätkame tööd. Kontrollime kohalolekut. Meid jääb kogu aeg vähemaks. Oleme küll otsustusvõimelised. Hääletuskomisjoni protokolli ettelugemiseks saab sõna Peet Kask. P. Kask Loen ette häältelugemiskomisjoni protokolli nr. 4 30. märtsist 1990. Häältelugemiskomisjon andis välja 100 hääletussedelit. Hääletussedelitele Ülemnõukogu juhataja asetäitjate valimiseks olid kantud Marju Lauristini ja Viktor Andrejevi nimed. Kasti avamisel oli kastis 95 hääletussedelit. Kandidaadid said hääli järgmiselt: Marju Lauristin – poolt 65, vastu 30, Viktor Andrejev – poolt 79, vastu 16. Kehtetuks ei tunnistatud mitte ühtegi hääletussedelit. Hääletamise tulemusel osutusid valituks Marju Lauristin ja Viktor Andrejev. Komisjoni liikmete allkirjad. Juhataja Suur tänu! Kinnitame häältelugemiskomisjoni protokolli Ülemnõukogu juhataja asetäitjate valimise kohta. Valituks osutusid Marju Lauristin ja Viktor Andrejev. Teeme uuesti kohaloleku kontrolli. Ja nüüd kinnitame häältelugemiskomisjoni protokolli. Seega on Ülemnõukogu juhataja asetäitjad Marju Lauristin ja Viktor Andrejev. Palun asuda oma kohtadele. (Aplaus.) Seoses sellega, et Ülemnõukogu juhataja asetäitjad asuvad tööle selle laua taga, on vaja teha kompuutris ümberlülitus. Seepärast teen ettepaneku teha veel 15-minutiline vaheaeg. Arnold Rüütel palub sõna. A. Rüütel Ma palun siiski pooletunnist vaheaega, sest saadikugruppide juhid ei jõudnud oma koosolekul kõikide komisjonide nimetustes ja arvus kokku leppida ega arutada läbi võimalikke kandidaate komisjonide esimeeste kohale. Umbes pool tundi läheks veel aega. Juhataja Sõna soovib veel Ants Paju. A. Paju Head kolleegid, austatud Ülemnõukogu juhataja, siitmaja rahvas. Mul on tõsine palve. Tihenevad vaheajad ja üha närvilisemaks muutuv õhkkond on suitsetamislembesed inimesed kutsunud väga tihti oma seda vajadust rahuldama ja koridoride õhk on läinud nõnda paksuks, et ei saa aru, kus sa oled. Kas ei oleks õigem jätta mittesuitsetajate ja meie hulgas nii vähesel arvul olevate õrnema soo esindajate terroriseerimine ja organiseerida suitsetajatele oma koht, kus nad võiksid rahulikult kas või kolme sigarit korraga suitsetada. Mõtleme, milline on meie rõivaste lõhn, kui koju läheme, kust me tuleme, kas siit või kõrtsist. (Aplaus.) Juhataja Lugupeetud suitsetajad, võtame selle teadmiseks. K. Koha Lugupeetud saadikud, ma toetan Ants Paju sõnavõttu. Ma ise olen ka mittesuitsetaja, ma palun väga, ärge terroriseerige mittesuitsetajaid, me ju tahame keskkonnasõbralikku ühiskonda jõuda. I. Hallaste Kui jutt juba suitsetamisele läks, ma kutsun mittesuitsetajaid üles tolerantsusele suitsetajate suhtes. Me oleme suutnud saada üle poliitilistest vastuoludest ja paljus kokku leppida. Ja siin ei ole vaja nõuda suitsetamise lõpetamist, vaid korraliku ventilatsiooni sisseseadmist. T. Made Lugupeetud kolleegid, ma tuletan meelde, et meil kehtib veel Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus vist 1983. aastast, et ametiruumides on suitsetamine keelatud. Täitkem siis Ministrite Nõukogu määrust, mis veel kehtib. Juhataja Kord on karm. Ega me vist hääletama ei hakka. Sõnavõtte rohkem ei ole. V a h e a e g
Eesti NSV valitsuse poolt oma volituste mahapanemine Juhataja Palun asuda töökohtadele. Asume kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti NSV valitsuse poolt oma volituste mahapanemine. Annan sõna Eesti NSV valitsuse juhile Indrek Toomele. Enne seda lubage ette lugeda meile saabunud paar telegrammi. (Loeb ette telegrammid.) Sellised head soovid on saadetud, ka mõned õnnitlused. I. Toome Lugupeetud saadikud! Uus Ülemnõukogu on sündinud, 105-kesi oleme rahva usaldusalustena siin saalis, mis on näinud nii head kui kurja, mis on tundnud rõõmu- ja kurbusepisaraid, vihaste inimeste raevu ja õilsate hingede soojust. Rahvas usub meisse, usub, et meil on piisavalt teadmisi, mõtlemise harjumust ja tunnete õilsust, viimaks Eestimaa vabaduse ja jõukuse teele. Soovime siis täna vastastikku üksteisele jõudu ja jaksu saadikutööks ning mõtleme ühiselt, mida toome siia saali endaga kaasa meie, esimesed pikkade aastakümnete järel, keda rahvas tõesti valis, valis mõistuse ja südamega, kuid vaevaliselt. Oleme ju kildkondadeks pudenenud oma noores demokraatias. Nii oleme siin üsna eriilmelised nii ealt kui mõtetelt, nii tänase maailmanägemuse kui ka Eesti tulevikuteede piiritlemise poolest. Seda enam vajame täna nii tunnet kui mõistust, sest ainult nende varal teame, mida peame tahtma või mitte tahtma, mida peame tegema või tegemata jätma. Tahan lisada veel üht. Just teie esindusliku kogu ees tahan avaldada siirast tänu ja tunnustust kõigile meie ministritele, kellest paljud istuvad siin saalis paremal pool, kõigile neile, kes lõid kaasa senises valitsusmeeskonnas. Valitsus ei teinud kõike, mis olnuks võimalik, seda kindlasti, kuid sama kindlasti tean, et inimesed selles valitsuses andsid valdavalt oma parima, töötasid ennastsalgavalt ja ennastületavalt. Ma ei tea, kas keegi eelmise valitsuse ministritest saab kuuluma uude valitsusse, tean vaid, et oma panuse Eesti Vabariigi taastamisse annavad need mehed kindlasti ja seda sõltumata oma tulevasest ametikohast. Veel kord suur tänu kõigile valitsuse liikmetele. Head saadikud! Jätkan juba kui teie kolleeg uues Ülemnõukogu koosseisus. Me oleme jõudnud Eesti Vabariigi taassünni murrangujoonele. Kas jõuame oma kõrge sihini või ei, millal jõuame ja kuidas, see sõltub nüüd meie mõistusest ja tahtest. Raskused suurenevad, mida enam läheneme eesmärgile. Me peame sooritama oma teekonna rahulikult, tõttamata, kuid lakkamatult liikudes eesmärgi poole. Ja kui me ka oleme nõrgad siin suure ilma vägevuse kõrval, siis ärgem unustagem üht: keskendades oma jõu ühele asjale, tegutsedes üheskoos, suudavad ka näiliselt nõrgad saavutada tõeliselt suurt, ja samas ei suuda ka kõige tugevam oma jõudu killustades midagi korda saata. Veetilk, mis lakkamatult langeb ühele kohale, õõnestab endale tee ka kõige kõvemasse kaljusse, tormiline voolus käib samast kaljust metsiku mühinaga üle, kuid ei jäta jälgegi. See on tarkus, mida peame meeles pidama siin omakeskis ametikohti jaotades, uut valitsust kujundama hakates. Uuel valitsusel ei saa kerge olema. Tuleb teha tööd poliitilise iseolemise tagamiseks Moskvas, tuleb luua jõukust andev majandus, tuleb teha tööd kogu maailmas, et meid mõistetaks ja tunnustataks. See käib üksinda üle jõu ükskõik millisele meie saadikute fraktsioonile. Vajame laialdast demokraatlikku koalitsioonivalitsust, mis tugineb kõigile neile demokraatlikele jõududele Eestis, kelle peasihiks on Eesti Vabariik. Seda esiteks. Teiseks, saame luua stabiilse valitsuse vaid siis, kui vabastame majandusreformi läbiviimise ülepolitiseeritusest. Eelmise aasta jooksul me seda kahjuks ei suutnud. Nüüd aga peame suutma. Muidu süveneb majanduslik langus veelgi, võttes üliohtliku vormi, ja seda rahvas meile ei andestaks. Majanduse tervendamisel peame olema julged, riskeerivad, peame kokku leppima uutes põhimõtetes – turumajandus olgu tõeline, seal toimub vabade ideede ja vabade inimeste aus konkurents, seal on eraomandusel taas tema õige kaal, seal soosib riiklik majandusregulatsioon ettevõtlust kõigis tema vormides. Jah, selles peavad kokku leppima poliitikud ja siis antagu aega ja võimalust asjad paika panna valitsusmeestel, majandusmeestel endil. Nii ehk teisiti, enamik neid otsuseid, mida peame tegema majandussfääris, on ebapopulaarsed nii Liidus kui oma rahva silmis, kuid meie tulevane jõukus vajab täna just selliseid otsuseid. Kui me uuele valitsusele selles ühiselt toeks ei ole, siis peame küllap õige sageli hakkama tegelema valitsuse moodustamisega. Need mõtted vaevavad südant, need ütlesin välja kui endine peaminister, kui tänane saadik. Lugupeetud saadikud! Valitsusjuhina teatan teile, et Eesti NSV senine valitsus paneb oma volitused Eesti NSV Ülemnõukogu uue koosseisu ees maha ja astub käesolevast hetkest täies koosseisus tagasi. Tänan tähelepanu eest! Juhataja Suur tänu! Vastavalt valitsuse esimehe avaldusele on meil vaja vastu võtta otsus. Loen ette otsuse projekti. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ülemnõukogu otsustab: 1. Võtta teadmiseks Eesti NSV valitsuse avaldus oma volituste mahapanemise kohta uue Eesti NSV Ülemnõukogu ees. 2. Teha Eesti NSV valitsusele ülesandeks jätkata oma volituste täitmist kuni uue Eesti NSV valitsuse moodustamiseni Eesti NSV Ülemnõukogu poolt. Kas on märkusi otsuse projekti kohta? Ei ole. Panen hääletusele, kes on otsuse poolt. Suur tänu! Seega on otsus vastu võetud. Kuus meie kõikide poolt kinnitatud päevakorrapunkti on läbi arutatud ja otsused vastu võetud.
Istungjärgu päevakorra kinnitamine Juhataja Minule on saabunud üks pöördumine. Palun, Enn Põldroos. E. Põldroos Teatavasti jäi eile pärast päevakorra kinnitamist lahtiseks, kuidas me toimime 6. päevakorrapunkti järel. Meie olime esitanud dokumentide paki ettepanekuga lülitada need alates 7. punktist päevakorda. Oli teine ettepanek – lülitada need päevakorda pärast 9. punkti. Me saame aru põhjustest, mis kutsusid esile selle ettepaneku ja pakume praegu omalt poolt kompromissi: 7. päevakorrapunktina alustada meie poolt esitatud deklaratsiooni arutamist ja samuti lülitada selle järel päevakorda meie pöördumine Leedu poole, teisi dokumente arutada hiljem. Siis veel: 1. päevakorrapunktis deklaratsiooni kõrvalt võtta ära seadus riiklikust sümboolikast ja arutada seda hiljem koos valitsemise ajutise korraga. Ma paluksin väga saadikuid pöörduda praegu mainitud deklaratsiooni juurde. Võiks küsida, kas me kiirustame. Jah, me kiirustame. Praegusel väga keerulisel ja raskel ajal on meie kohus seista kõrvuti Leeduga. Kui me seda ei tee, siis ei andesta seda meile ajalugu, ei andesta meile meie järeltulijad. Me peame võib-olla võtma enda peale tule. Küsimus ei ole mitte ainult selles, et aidata Leedut, küsimus on selles, et me liigume ainult koos, ainult koos me võime pääseda välja sellest lõksust, kuhu on meie rahvad sattunud. Siin võib olla päevade, võib olla tundide küsimus. Võib-olla homme on hilja. Juhataja Mart Laar soovib sõna. M. Laar Kuna ma ise selle ettepaneku tegin, lükata teatud punkti arutamine hilisemaks, siis nüüd, olles näinud Eesti NSV Ülemnõukogu ühe päeva tööd, võtan ma oma ettepaneku tagasi. Sest kui me jätame selle pärast 9. punkti, siis ei jõua me selle küsimuseni enne järgmist nädalat. On selge, et varasem arutamine on vajalik. Ma toetan ettepanekut arutada neid praegu ja lisan juurde, et võib-olla koos deklaratsiooniga Eesti riiklikust staatusest arutada siiski ka deklaratsiooni Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi suhetest. Need on suhteliselt tihedalt seotud, lühikesed tekstid, mis omavahel haakuvad, redaktsioonitoimkonnas on võimalik neid täiesti ühtselt arutada. Juhataja Ma sain aru niimoodi, Enn Põldroos, et kompromiss seisneb sellest, et me 7. päevakorrapunktiks võtame pöördumise Leedu Vabariigi poole? (Vastus saalist.) 7. punktiks Eesti riiklikust staatusest ja koostööst Eesti Kongressiga. S. Petinov soovib sõna. S. Petinov Lugupeetud saadikud! Ilmselt ei kahtle keegi, kas E. Põldroosi esitatud dokumente tasub arutada või mitte. Jah, me tõepoolest liiga kaua arutasime esimest kuut punkti. Kuid need olid põhjapanevad – me valisime oma riigi esimesi mehi. Ent mulle näib ikkagi loogilisena see struktuur, mida pakub Presiidiumi päevakorravariant. Sest on ju igati normaalne, kui enne muid küsimusi võtaksime käsile organisatsioonilised probleemid. Just nii ma hindan Presiidiumi pakutud päevakorda. Enamgi veel, me panime eile 7. punktina kirja Ülemnõukogu avalduse seoses sündmustega Leedus ja, nagu mäletate, võeti just see punkt häälteenamusega maha. Teen ettepaneku viia loogilise lõpuni meie valitavate organite formeerimine ja alles siis arutada kõiki teisi küsimusi. Formeerida vastavalt ka redaktsioonikomisjon. Kardan, et ühe päeva kestel me selle küsimuseni ei jõua, ja ega see etendagi vabariigi elus mingit otsustavat rolli. V. Lebedev Sm. Põldroos esitas meile läbivaatamiseks mitu dokumenti. Siin on deklaratsiooni ja mõne seaduse projektid. Vastavalt kehtivale korrale peab iga dokument – deklaratsioon on minu meelest väga tähtis dokument – käima enne komisjonist läbi. Kuni aga meil komisjone pole, tuleb lahendada organisatsioonilised küsimused ja alles siis arutada deklaratsiooni projekti, seaduseelnõusid ja avaldusi. On vaja organisatsiooniliste küsimustega lõpule jõuda. R. Järlik Austatud rahvasaadikud! Ülemnõukogu peaks kõigepealt väljendama oma seisukoha Eesti Kongressi ja Eesti Komitee suhtes. Loogiliselt peaks olema 7. päevakorrapunktiks deklaratsioon Ülemnõukogu ja Eesti Komitee või Eesti Kongressi koostööst. Seejärel arutaksime Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsiooni Eesti riiklikust staatusest ja siis Ülemnõukogu pöördumist Leedu Vabariigi Ülemnõukogu poole. J. Allik Ma palun Ülemnõukogu otsustada, millal pöördutakse tagasi päevakorra 2. punkti, meie kodukorra kinnitamise juurde. Küsimus on lihtsalt selles, et redaktsioonikomisjon on oma töö lõpetanud. Meie otsustasime, et kui seda täna arutatakse, siis me materjali ei paljunda ja teeme suuliselt. Kui Ülemnõukogu seda täna ei aruta, siis anname materjali paljundusse. See küsimus oleks vaja ära otsustada. V. Jermolajev Paljugi sellest, kas meist saab ka autoriteetne organ, sõltub meie oskusest otsuseid vastu võtta. Kiirustamine ei tähenda kunagi head. Eile me juba kiirustasime. Poleks aga midagi juhtunud, kui oleksime neid küsimusi arutanud täna. Kui tahaksime olla tõesti soliidne ja autoriteetne organ. Ja jälle me kipume kiirustama ning Jaak Alliku märkused – ma olen temaga täiesti nõus – kinnitavad veel kord, et perutame, unustades ära terve hulga veel arutamata küsimusi. Meil on ju praegu selline olukord, kus riigil pole valitsust. Toetan eelkõnelnuid ja soovitan esmalt kujundada valitsus, siis lahendada ära päevakorra teine küsimus, ja alles siis minna oma asjadega edasi. A. Rüütel Ma saan aru Enn Põldroosi soovist ja see on põhimõtteliselt täiesti põhjendatud. Ma palun siiski rahvasaadikuid tõsiselt mõelda selle üle, et on vaja formeerida komisjonid, et Ülemnõukogu Presiidium saaks tööle hakata. Ma kujutan ette, et esitatud küsimused võtavad palju aega. Presiidium tööle hakata ei saa. Lükkub edasi ka valitsuse formeerimine, kuid elu vajab ju elamist iga päev, ja selle ajaga, mis me praegu oleme kulutanud lihtsalt oma arvamuste avaldamise peale, ma usun, me oleksime juba komisjonid moodustanud. Saadikugruppide esindajatega tegime ära päris tõhusa töö ja anname tulemused teile otsustamiseks. Me jõuaksime niimoodi ratsionaalsemalt edasi. Kui tekib lahkhelisid või probleeme, siis kui komisjoni esimees on valitud, võime kas või formeerida tema juurde näiteks õigusküsimustes terve grupi juriste ja teisi rahvasaadikuid, et lahkhelid ühes või teises küsimuses kõrvaldada. Praegu aga ei ole meil lihtsalt mehhanismi, et seda teha. Nii et ma palun ratsionaalselt suhtuda asjasse ja see ettepanek praegu läbi vaadata. T. Made Austatud kolleegid! Ma olen Arnold Rüütliga nõus. Meie meeskond peab olema komplekteeritud, siis me oleme töövõimelised. Me vajame komisjone ja me vajame ka valitsuse esimeest, kuid nädal hakkab lõppema ja me ei saa jätta Leedut toetuseta. Kõige olulisem on väljendada oma arvamust Leedu küsimuses veel täna. Kuid kõigepealt komplekteerigem oma koosseisud, et me oleksime otsustusvõimelised. A. Paju Head kolleegid, me peame juhinduma ka sellest, mida me eile üle elasime, kui me pool kaksteist sisenesime siia majja ja meid võttis vastu rahvas platsi peal. Inimesed ootavad paikapandud tegutsevat valitsust, kes sünnitab usu homsesse päeva. Sellepärast teen ettepaneku 7. punktiks võtta Ülemnõukogu avaldus Leedu sündmustest ja siis jätkata nii, nagu on etteantud päevakorras. J. Kass Toetan Rein Järliku ettepanekut. 1. dokument – koostöö Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel. Siis deklaratsioon Eesti riiklikust staatusest ja pöördumine Leedu poole. Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed, tundub, et erinevad arvamused on Ülemnõukogu juhatusele selged. Kas sellel teemal on mõtet veel sõna võtta või asume otsustama? Praegu, nagu näete, on neli sõnasoovijat. Kuulame need veel ära. Ülo Uluots. Ü. Uluots Ma toetan täielikult Arnold Rüütli ettepanekut. Niikaua kui me pole rakendanud Ülemnõukogu, ei ole me üldse pädevad midagi tegema. Me oleme kuni rakendamiseni lihtsalt üks saadikute kogu, ja seepärast on minu arusaamise järgi kõige kiirem meie komisjonide moodustamisega, alles pärast seda võime asju hakata arutama sisuliselt. J. Liim Mulle tundub, et ajaloost pole me midagi õppinud. 1940. aastal meid hävitati ükshaaval. Kui me tulime siia Ülemnõukogusse ja olime rõdul, siis olid ju näha rahva loosungid "Ärge jätke Leedut üksinda." Ma arvan, et meil on võimalused tööks juba olemas, kuna osa valitsuse liikmeid on valitud, Ülemnõukogu liikmed on valitud. Me oleme võimelised seda otsust vastu võtma ja ma toetan täielikult Rein Järliku ja Enn Põldroosi ettepanekut. Juhataja Palun, Arnold Rüütel. A. Rüütel Ma lisan ainult niipalju, et kui me praegu teiega ratsionaalselt töötame, siis moodustame need komisjonid ära, sellega on Ülemnõukogu töövõimeline, ja me jõuame veel täna deklaratsiooni juurde. Nii et minu poolt öeldu ei tähenda nende küsimuste arutamata jätmist, me jõuame ka veel pöördumise Leedu poole täna läbi vaadata. Muidugi kui me ei kuluta selliste organisatsiooniliste küsimuste peale nii palju aega. Praegu oleme kulutanud selle aja, mille jooksul oleks võimud moodustada komisjonid. V. Malkovski Kõigepealt tahan tänada saadikuid, kes panid meie rahutust seoses pakutavate küsimustega tähele. Vaheajal astus nii mõnigi neist ligi ja pakkus võimalust ettepandavaid küsimusi üheskoos läbi vaadata. Ma mõistan istungjärgu juhatajat, mõistan Arnold Rüütlit. Vastavad komisjonid peavad ikkagi probleemid läbi arutama ja siis alles meile arutamiseks andma. Seega palun tungivalt – loogem ikka enne kõik komisjonid, vaatame kõik hoolega töö korras üle ja alles siis võtame istungjärgul arutada. Ma kardan vigu. Juhataja Küsimus Ülemnõukogule: milline on meie seisukoht redaktsioonikomisjoni suhtes? Kas võtame redaktsioonikomisjoni töö kõigepealt käsile, siis on meil olemas selge pilt, millised on mängureeglid, mille järgi me edasi tegutseme, ja siis hakkame arutama päevakorrapunkte. Mida arvatakse? Või teeme nii, nagu ütles Jaak Allik, et materjal paljundatakse ja jagatakse kätte? Millised on arvamused? Ignar Fjuk. I. Fjuk Ma olen ka selle poolt, et ilma neid redaktsioonilisi parandusi paljundamata ja välja jagamata ei saa me seda küsimust arutada. Juhataja Kas me jääme selle variandi juurde, et Jaak Allik laseb need kirjalikult paljundada. Kirjalikult. Me ei hakka seda hääletama. Nagu näeb ette meie reglement, panen kõigepealt hääletusele Ülemnõukogu Presiidiumi poolt pakutud päevakorra. Võtta järgmisena Ülemnõukogu Presiidiumi päevakorra projekti punktid 7, 8 ja 9. Need oleksid: seitsmes punkt – Eesti NSV Ülemnõukogu alatiste komisjonide moodustamine ja komisjonide esimeeste valimine; kaheksas punkt – Ülemnõukogu Presiidiumi koosseisu kinnitamine; üheksas punkt – Eesti NSV valitsuse esimehe (peaministri) nimetamine. Anname nüüd sõna Arnold Rüütlile. A. Rüütel Lähtudes sellest, et täiendavaid küsimusi on vaja arutada tõsiselt ja kiiresti ja nende juurde tuleks jõuda veel täna, siis peaministri nimetamise võib-olla tõesti lükkame edasi. Valitsuse küsimustega on Presiidiumil võimalik tegelda, eelnevalt kooskõlastada erinevate poliitiliste liikumistega need küsimused ära. Praegu võtta punktid 7 ja 8 ja siis võib-olla tuleme selle juurde tagasi, millises järjekorras ja milliseid küsimusi järgmisena arutada. Siis oleks kompromisslahendus välja pakutud. Juhataja Ma kordan üle. Lähtudes Arnold Rüütli arvamusest oleks esimesena teile otsustamiseks pakutud variant selline, et Ülemnõukogu Presiidiumi poolt koostatud päevakorra projekti punktid 7 ja 8 praegu läbi arutada. Teiseks pakume Enn Põldroosi variandi. Viktor Jermolajev. V. Jermolajev Lugupeetud kolleegid! Ma näen, et meie päevakorra arutamine ei lähe just ladusalt. Et protsessi mitte pidurdada, teen ettepaneku toetada juhataja ja Arnold Rüütli seisukohta ning vaadata praegu läbi päevakorra 7., 8. ja 9. punktidega sätestatud küsimused, siis aga arutada juba teisi küsimusi. Juhataja Arnold Rüütel, tõsi, pidas oma viimases ettepanekus silmas ainult 7. ja 8. punkti, ilma valitsuse juhi valimiseta. Nii et on kaks ettepanekut Ülemnõukogule. I. Fjuk Lugupeetud juhataja, ma tuletan meelde, et Ülemnõukogu Presiidium esitas oma ettepanekud parandusega. Seitsmenda punktina tegi Arno Almann ettepaneku teha avaldus Leedu küsimuses ja kaheksandaks jäi Eesti NSV Ülemnõukogu alatiste komisjonide moodustamine. Nii et palun järgida reglementi ja panna hääletusele kõigepealt Ülemnõukogu Presiidiumi poolt ettepandud variant. Juhataja Ma olen nüüd kimbatuses. Minu meelest ei jäänud see niimoodi päevakorda. V. Lebedev Tahan tulla juhatajale appi. Kuna Ülemnõukogu Presiidiumi pakutud punkt ei läinud hääletamisel läbi, siis Fjuki ettepanek ei ole lihtsalt otstarbekas. Juhataja Selge. Ma tänan! Vladimir Malkovski. V. Malkovski Kui lähtuda saadik Fjuki pakutust, tuleb loogiliselt lähtuda ka sellest, kuidas eilne hääletamine käis. Me ju ei võtnud vastu Presiidiumi pakutud 7. päevakorrapunkti. Kui järgida saadik Fjuki loogikat, siis me eirame meie reglemendi paragrahv 14 4. punkti nõudeid, kus on kirjas, et istungjärgu kestel ei ole keset istungit päevakorda muuta lubatud. Meie istung lõpeb kell 14. Palun veel kord, moodustame komisjonid, paneme neil dokumendid läbi vaadata ja siis tuleme nende juurde tagasi. Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed, praegu on veel kaks sõnasoovijat, kuulame need ära ja siis asume otsustama. Kaido Kama. K. Kama Tuleks kõigepealt läbi hääletada, kas läheme praegu sisuliste asjade juurde või hakkame moodustama presiidiumi ja siis edasi tegelema detailidega, sest ka selle sisulise küsimuse koha pealt ei ole ainult üks ettepanek. On Põldroosi ettepanek, on Järliku ettepanek, need on erinevad. Kuid otsustame kõigepealt selle ära. N. Aksinin Lugupeetud saadikud! Mõned saadikud viitavad rahvale. See on väga õige. Kuid õige on ka see, et sama lugu võib juhtuda ka rahvaga, kel on vastupidiseid nõudmisi. Ma väga palun teid, ärge teravdage meie istungjärgu kulgu. Juhataja Põhimõtteliselt on pilt selge, Lembit Annus saab veel sõna, siis asume otsustama. L. Annus Austatud rahvasaadikud! Kui me räägime sisulistest asjadest, siis eile hääletasime teiega selle poolt, et vaatame kõigepealt läbi esimesed 6 päevakorrapunkti, aga meil on lõplikult otsustamata teise päevakorrapunkti saatus. Mul on ettepanek lõpuks kindlaks määrata, millal me siis selle juurde jõuame, mida me ise otsustasime. Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Ülemnõukogu juhatusel on selge ülevaade saalis väljakujunenud arvamustest. Sellepärast teen ettepaneku asuda kõigepealt otsustama, kas 7. päevakorrapunkt võib jääda nii, nagu see on Ülemnõukogu Presiidiumi redaktsioonis, s.t. Eesti NSV Ülemnõukogu alatiste komisjonide moodustamine ja komisjonide esimeeste valimine. Teeme kohaloleku kontrolli. Tundub, et edasised sõnavõtud ja repliigid sellel teemal ei anna midagi juurde. Asugem otsustama. Niisiis, seitsmes päevakorrapunkt sellises redaktsioonis, nagu ma ette lugesin, ja oleks ettepanek sellega koos hääletada ka Ülemnõukogu Presiidiumi variandis kaheksandat punkti. Kas sobib nii? Kaheksas punkt on Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi koosseisu kinnitamine. See on esimene võimalikest variantidest, sellele järgneb Põldroosi ettepanek, siis Järliku ettepanek. Kes on selle poolt, et 7. ja 8. päevakorrapunkt oleksid sellised, nagu ma ette lugesin? See ettepanek ei leidnud Ülemnõukogu heakskiitu. Tuleme Enn Põldroosi ettepaneku juurde. Paneme hääletusele Rein Järliku ettepaneku. Rein Järlik, paluksin veel selguse mõttes üle korrata. R. Järlik Niisiis. 7. päevakorrapunkt oleks deklaratsioon Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostööst. 8. Eesti Ülemnõukogu deklaratsioon Eesti riiklikust staatusest. 9. Eesti Ülemnõukogu pöördumine Leedu Vabariigi Ülemnõukogu poole. Juhataja Annan tehniliseks märkuseks sõna Arno Almannile. A. Almann Juhin veel kord saadikute tähelepanu sellele, et tuleb jälgida seda kompuutrit, mis teil ees on. Sinna tuleb tekst "kohal". Te vajutate sellele ja saate vastuseks "jah". Kui seda sõna ei tule, siis peab kohe pöörduma tehnilise teenistuse poole, sest hääletusprotsess vastasel juhul pidurdub. Kui me hakkame töötama teiega edaspidi nii, et alles õhtul tuleb võib-olla meelde, et hääl kusagil kaduma läks, siis on väga raske seda kontrollida. Juhataja Asume hääletama 7. ja 8. päevakorrapunkti Ülemnõukogu Presiidiumi poolt esitatud redaktsioonis. Palun hääletada! See ettepanek ei leidnud Ülemnõukogu heakskiitu. Asume hääletama Rein Järliku ettepanekut, et 7., 8. ja 9. päevakorrapunkt oleksid sellises järjekorras: deklaratsioon Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostööst; Eesti riiklikust staatusest; pöördumine Leedu Vabariigi Ülemnõukogu poole. Palun hääletada! Rein Järliku ettepanek leidis heakskiidu.
Deklaratsioon Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostööst Juhataja Asume seitsmenda päevakorrapunkti juurde. Lubage mul ette lugeda deklaratsiooni projekt. Siis otsustame, kas moodustame redaktsioonikomisjoni või võtab Ülemnõukogu selle vastu. "Eesti Ülemnõukogu deklaratsioon Eesti Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostööst. Eesti Ülemnõukogu tunnustab Eesti Kongressi Eesti Vabariigi kodanikkonna esinduskoguna ning sellest tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseadusliku riigivõimu taastajana. Eesti Ülemnõukogu on üleminekuperioodil valmis pidevaks koostööks Eesti Kongressi ja Eesti Komiteega, et taastada Eesti Vabariigi iseseisvus õigusliku järjepidevuse alusel." Millised on arvamused? Kas võtame selle deklaratsiooni vastu? Vladimir Lebedev. V. Lebedev Tahan öelda, et venekeelse ja eestikeelse variandi tekstid on erinevad. Ma palun hoolega mõlemat teksti kontrollida. Juhataja Ma pöördun Ülemnõukogu poole küsimusega, kas on vaja moodustada redaktsioonikomisjon. Kuulame veel sõnasoovijana ära Nikolai Zahharovi. N. Zahharov Ma leian, et isegi selle dokumendi puhul läheb tarvis redaktsioonikomisjoni. Pealegi me ei ole oma Ülemnõukogus veel selgeks teinud, mida tähendab üleminekuperiood. Selles dokumendis aga on nimetatud termin sees. On ka kirjas, et sel perioodil teeb Ülemnõukogu Eesti Komiteega koostööd. Kas jutt on üldse koostööst või ainult üleminekuperioodil? Ülemnõukogu juristid peaksid andma eksperthinnangu neile küsimustele, siis aga võiks neid dokumente arutada. Juhataja Järgmises dokumendis Eesti riiklikust staatusest on olemas seisukoht, aga see on praegu ka alles eelnõu. Ülo Uluots, kas on kõnesoov? Palume. Ü. Uluots Lugupeetud saadikud! Minu suurim südamesoov on, et meie Ülemnõukogu laseks välja ainult puhtaid dokumente. Antud deklaratsioon vähemalt minu jaoks (võib-olla mu mõistus ei võta seda) ei ole juriidiliselt vettpidav. Siin on nii palju lahtisi otsi, mis meid võivad viia lõpututele konfliktidele ja vaidlustele. Toon üheainsa näite: mida tähendavad sõnad "on valmis"? Mis on "pidev koostöö"? Kes mulle selle defineerib? Me ei ole selgeks teinud, mis on üleminekuperiood. Parlamentaarse demokraatia järgi saan ma aru nii, et Eesti Komitee avaldab oma tahet Ülemnõukogus oma saadikute kaudu. Milleks me peame siin veel looma kahte organit, kes peavad koos töötama? Kui nad peavad koos töötama, siis me peame juriidiliselt välja selgitama mõlema organi õigused ja volitused. Ainult sellisel juhul on see koostöö võimalik. Ja nüüd ma ütlen, mis mul on kõige rohkem hinge peal. Lugedes seda dokumenti praegu siin, saan ma sellest aru nii, et me kuulutame välja kaksikvõimu, kui me selle deklaratsiooni sellisena praegu vastu võtame. Mida ma kardan – ma kardan kaksikvõimu, ma kardan võimuvaakumit, ma kardan poliitilist anarhiat ja kardan Kerenski sündroomi ning seepärast on mul tõsine palve, et Ülemnõukogu saadaks selle dokumendi juriidilisse ekspertiisi. Kuna me lükkasime tagasi pakutud päevakorra ja ei moodustanud juriidilist komisjoni, kes selle töö ära teeks, peaksid eksperdid formuleerima teksti sellisena, et see dokument oleks tõesti puhas. Ma ütlen veel kord, ärge võtke mind kui Eesti Komitee vastast, vaid kui puhastest dokumentidest lugupidajat. Juhataja Ma näen väga selgesti seda nimekirja, kes soovivad sõna saada. Võib-olla lubate mul enne pöörduda teie poole küsimusega, kas on vaja moodustada redaktsioonikomisjon. Ma teen ettepaneku sõnasoovijatel hetk kannatada ja hääletada. Kes on selle poolt, et kõigi kolme deklaratsiooni korralikuks läbitöötamiseks moodustada redaktsioonikomisjon? Palun hääletada! A. Paju Head kolleegid! Ma tahtsin öelda paar sõna sellest, kuidas me küsimused pingeritta seame ja mida otsustame, et ei satuks ise ummikseisu ega hakkaks ise endale vastu töötama. See deklaratsiooni eelnõu on ilmselt sündinud pärast seda, kui deklaratsioonid riiklikust staatusest ja sümboolikast on läbi arutatud, sest seal on jutt Eesti Ülemnõukogust, kuna siiani on meil tegemist ikkagi Eesti NSV Ülemnõukoguga. Sellepärast on ilmtingimata vaja redaktsioonikomisjoni, kes need dokumendid viiks sellisesse seisu, et need oleksid väärt meie hääletamist. I. Hallaste Teen ettepaneku töö kiirendamiseks mitte moodustada uut redaktsioonikomisjoni, vaid kasutada seda komisjoni, kes töötas eile meie töö- ja kodukorra kallal. Sellesse kuulusid kõikide saadikugruppide esindajad ning komisjon töötas väga aktiivselt. Kui vaja, võib sinna valida juurde uusi inimesi. A. Labassov Juhin teie tähelepanu sellele, et tegime üsnagi suure vea, kinnitades sellise päevakorrapunktide järjekorra. Eesti Ülemnõukogu deklaratsioon koostöö kohta Eesti Komiteega ei saa olla kergekäeliselt vastu võetud enne deklaratsiooni vastuvõtmist Eesti riikliku staatuse kohta. Et võtta vastu esimene, peab vastu võtma teise. Tähendab, me peame taas tulema päevakorrapunktide järjestuse juurde, et kõik oleks juriidiliselt puhas. Nagu sellest juba ka räägitud sai. Tuleb mõelda sellele, et vajame redaktsioonikomisjoni ja ka teisi komisjone, kes vaataks hoolega läbi ja uuriks pakutud dokumente, ka kehtestaks nende dokumentide vastuvõtmise järjekorra ning annaks oma hinnangu juriidilisest jm. seisukohast, aga samuti nende dokumentide sisu ja konteksti kohta. H. Valk Teen ettepaneku uude redaktsioonikomisjoni valida järgmised rahvasaadikud: Viktor Andrejev, Tõnu Anton, Liia Hänni, Arvo Junti, Kaido Kama, Kalju Koha, Marju Lauristin ja Andres Tarand. Juhataja Palun esitada kirjalikult. N. Aksinin Venekeelses tekstis on kaks sõna, millised pole eestikeelsetega identsed. Kolmas rida, teine sõna – "taastaja", ja 5. paragrahv – "tihe". Seda esiteks. Teiseks. Ma mõistan, et ühtset võimu vabariigis kehastab meie Ülemnõukogu oma saadikute näol. Muidu võiks samal alusel püstitada juriidiliselt küsimust ka koostöö kohta Eestis nõukogude võimu ja kodanike õiguste kaitse komiteega. Seega teen ettepaneku võtta see küsimus üldse päevakorrast maha. P. Panfilov Jääb mulje, et meie, Ülemnõukogu saadikud, naeruvääristame end lausa kogu maailma ees, võttes arutellu selliseid juriidiliselt kõlbmatuid dokumente. Teen ettepaneku talitada nagu normaalsed tsiviliseeritud inimesed kõigis tsiviliseeritud parlamentides. Valime õiguskomisjoni, anname dokumendid talle kätte, ja las inimesed teevad normaalselt tööd. Miks me küll oleme nagu ei tea kes. Vabandage. T. Kork Teen ettepaneku valida redaktsioonikomisjoni lisaks nimetatutele Ülo Uluots ja Mart Laar ning panna komisjon lõunaajal tööle, siis saaksime meie enne lõunat minna juba järgmiste asjade juurde ja pärast lõunat asuda otsuste vastuvõtmisele. Juhataja Palun esitada kirjalikult. Võib tulla veel ettepanekuid. K. Kama Kõigepealt on Eesti NSV Ülemnõukogu otsustanud, et järgmised kolm päevakorrapunkti on just sellised, nagu nad on, ja seda ei ole põhjust enam kahtluse alla panna. Siis on ettepanek võtta arutusele korraga kaks deklaratsiooni, ka see, mis puudutab Eesti riiklikku staatust, sel juhul langevad ära need küsimused üleminekuperioodi ja muu selletaolise kohta. Ja siis on veel ettepanek redaktsioonikomisjoni arvata ka Tiit Käbin. Juhataja Palun esitada kirjalikult. V. Jermolajev Lugupeetud kolleegid! Mis puudutab teksti, siis mul on mitu küsimust. Esinduskogu suure algustähega – kas see on ülekantud tähenduses või ongi selline nimetus? Seda esiteks. Teiseks. Mida peetakse silmas õigusliku järjepidevuse all? Kas me juba praegu seadustame seda, et pärast üleminekuperioodi lõppu anname Eesti Kongressile võimu üle? Või tähendab see midagi muud? Ja lõpuks. Luban endale avaldada kahetsust, et peame nii tihti kutsuma üles mitte kiirustama. Meie eesti kolleegidele on see ju alati nii omane olnud – ei kiirustata. Me õõnestame oma mainet, ja eelkõnelenud juba tõestasid, et meie organ näitab paraku üles koguni ebakompetentsust. Juhataja Ma usun, et teile kõikidele meeldib töötada vastavalt tööseadusandlusele, see tähendab, et me õigel ajal saaksime pidada lõunavaheaega, et me üldjuhul lõpetame just sellel kellaajal, nagu oleme planeerinud. Ja ei tööta laupäeval ega pühapäeval. Sellega seoses on mul niisugune ettepanek. Katsume oma töö korraldada selliselt, et lõunavaheaja alguseks, kella kaheks oleks redaktsioonikomisjon moodustatud. Ülemnõukogu juhatusel on ka seekord enam-vähem selge ülevaade Ülemnõukogus valitsevatest eriarvamustest. Vladimir Malkovski soovib sõna. V. Malkovski Lugupeetud saadikud! Lugupeetud esimees! Lugupidamisest teie vastu tahan öelda, et toetan teie formuleeringut. Me peame tõesti rääkima redaktsioonikomisjoni koosseisust. Kõneldes sellest, tahaksin teha ettepaneku: kuipalju inimesi on pakutud "Võrdsete õiguste eest" saadikugrupilt, niipalju tuleb ka komisjoni võtta. Siis alustame normaalset tööd. Meie aga määrame kindlaks, kes meie poolt redaktsioonikomisjonis tööle hakkab. Samal ajal, arvestades tekkinud olukorda, ei peaks redaktsioonikomisjon üksi selle dokumendi kallal töötama, vaid ka spetsialistid. Et tekkinud olukorrast pääseda, võiks talitada järgmiselt: võtta etteloetud dokument teadmiseks ning anda see õiguskomisjonile läbi vaadata. H. Eller Lugupeetud saadikud, kuna päevakorda võetud punktid on väga tõsised, siis teen ettepaneku kutsuda redaktsioonikomisjoni spetsialiste, eksperte ja vabariigi justiitsminister ning prokurör, võib-olla ka mõni riigiõiguse eriteadlane Õiguse Instituudist. S. Petinov Ma toetan eelkõnelnut ja tahaksin samuti välja öelda vahest subjektiivse mõtte, et iga oma sammu peame läbi mõtlema nii, et poleks vaja hiljem kahetseda. Kas redaktsioonikomisjonis või mujal, kuid koos peaks olema ekspertrühm juristidest, rahvusvahelise õiguse, rahvustevaheliste suhete spetsialistidest, ja see peaks kaaluma asja. Hoobilt on raske otsustada. Pakume välja, et "Võrdsete õiguste eest" saadikugrupp oleks redaktsioonikomisjonis esindatud enamalt, sest üks esindaja ei suuda osutada tõsisemat mõju küsimuste arutamise käigule. S. Sovetnikov Mõni sõna koostöö kohta Eesti Kongressiga. Enne kui lahendada koostöö küsimus, on Ülemnõukogul vaja otsustada ja läbi hääletada teine küsimus – kas üldse tunnistada Eesti Kongressi ja Eesti Komiteed või mitte. Kui paneme tõepoolest selle küsimuse hääletamisele ja tunnistame Eesti Kongressi ja Eesti Komiteed kui fakti, kerkib meie ette küsimus kaksikvõimust vabariigis. Mina näen seda asja igatahes nii. Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Ma kordan veel kord, et meil siin juhatuse laua taga ja ilmselt ka teil saalis on päris selge pilt kõikidest eriarvamustest. Meil on redaktsioonikomisjon moodustamata, aga sõnasoovijaid on veel 6. Lepime niimoodi kokku, et need sõnasoovijad avaldavad oma mõtted ja siis asume redaktsioonikomisjoni moodustama. A. Junti Teen ettepaneku täiendada redaktsioonikomisjoni Jüri Rätsepaga ja nimekiri sulgeda. Ühtlasi teen ettepaneku, et jälgitaks, et sõnavõtte ei oleks ühes päevakorrapunktis ühelt saadikult üle kahe. Juhataja Ma usun, et sellest kokkuleppest peetakse kinni. E. Põldroos Tahan öelda paar sõna redaktsioonikomisjoni loomise põhimõtete kohta. Peaks olema selge, et vastandlikel seisukohtadel olevad saadikud saavad töötada vastandlike ja alternatiivsete projektide kallal. Kui üks grupp esitab meile tema põhimõtetele toetuva, tema põhimõtetest tuleneva projekti, siis on minu arvates täiesti võimatu, et redaktsioonikomisjonis osalevad seda põhimõtet eitavad saadikud. Siis ei ole tegemist redigeerimisega, vaid printsiibi eitamisega. Aga kas seda printsiipi eitada või jaatada, selle me otsustame siin ära. N. Zahharov Lugupeetud kolleegid! Lugedes seda dokumenti, tekib kohe küsimus – kas tänane Ülemnõukogu on ikka valitud demokraatlikult ja kas me ikka oleme volitatud esindama kogu rahvast? Vaadakem asja. Esimest korda Eesti NSV ajaloo jooksul me valisime Ülemnõukogu alternatiivsetel alustel ja meie kui rahvasaadikute valimises osales vabariigi linnaelanikkonna absoluutne enamik. Ma ei kavatse eitada Eesti Kongressi, ent ometi – selle organi tunnustamine tähendab kaksikvõimu. Esitagem veel üks küsimus. Kas me oleme võim või ei ole? Kui me oleme tõepoolest Ülemnõukogu, vabariigi kõrgeim seadusandlik organ, miks peame siis asetama üldse küsimuse nii, nagu siin dokumendis kirjas? Miks me ei peaks tunnustama siis samamoodi ka sama massilist ja huvitavat liikumist – Rahvarinnet, kelle seljataga on suured rahvahulgad? Võtame kõne alla ka nõukogude võimu kaitse komitee, suhted vabariigi komparteiga, sotsiaaldemokraatliku, liberaaldemokraatliku või mõne teise parteiga. Arvan, et see dokument nõuab tõsist, läbikaalutud, põhjalikku arutelu enne, kui ta vastu võtta. A. Labassov Lugupeetud saadikud! Vastavalt Eesti NSV Ülemnõukogu 26. jaanuari otsusele võib Ülemnõukogu moodustada konsultatiivorganeid, millised teeksid oma otsustusi Eesti NSV Ülemnõukogule lahendada antavate küsimuste kohta. Arutatavad dokumendid nõuavad teatud lahtiarutamist. Seepärast arvan, et kuna me vastavat komisjoni veel loonud ei ole, kes võinuks autoriteetselt dokumendid läbi lahata, tuleks luua paar ekspertrühma, kes annaksid abi redaktsioonikomisjonile. Et me – ühelt poolt – ei läheks millegagi alt, teiselt poolt aga tuleks need dokumendid nii ette valmistada, et saaks esitada nad üldrahvalikule arutelule. A. Sirendi Austatud kolleegid! Mulle tundub, et see deklaratsioon on meie Ülemnõukogu enesemääramise küsimus koostöösuhetes Eesti Kongressiga. Koostöö deklareerimise asemel on mul ettepanek viljakat koostööd teha ilma viljatu deklareerimiseta. Tänan! A. Novohatski Lugupeetud kolleegid! Mitte-eesti elanikkond, sealhulgas ka minu valijad, ei evi siiani seadust, millega oleks ära seletatud, kuidas, millistel tingimustel võivad nad saada Eesti kodakondsust. Eile tehti ettepanekuid võtta päevakorda kodakondsuse seaduseelnõu. Kuid ka seekord ei läinud see ettepanek läbi. Seni pole mingeid tagatisi neile, kes tahaks jääda Eestisse teise riigi kodanikuna või sõita välja teise riiki. Ma palun kõiki olla realistid. Pakutud deklaratsioon on sellisel taustal vaid järjekordseks sammuks pingete suurendamisel rahvustevahelistes suhetes, sammuks mitte-eestlastel ebakindluse ja hämmingu süvendamisele. Sellist olukorda saavad ära kasutada ekstremistid. Selline probleemilahendus meenutab tugevama katset teha nõrgem jõuga oma aatekaaslaseks. Me mõistame hukka neid aegu, mil asju aeti jõu varal. Pole mingit vajadust neid aegu tagasi tuua. Ma palun saadikuid veel kord need asjad läbi mõelda. Juhataja Viimasena saab sõna Mikk Titma. M. Titma Ma tahtsin öelda ühe repliigi seoses Põldroosi sõnavõtuga. Minu arvates seisneb parlamendi või Ülemnõukogu funktsioon põhimõtteliselt selles, et me teeme siin kompromisse ja töötame välja teatud seisukohad, kus arvestatakse valijate tahet. Igasuguse dokumendi väljatöötamine eeldab teatud erinevate parlamendigruppide ühistööd. Mul oli küll kavas nimetada sinna komisjoni veel mõned liikmed, kuid ma vaatan, et nimekiri on nii suur ja kahjuks on läinud juba asi seda teed, et püütakse arvuga, mitte argumendiga, mitte teatud kompromiss-seisukohaga tööd teha. Minu arvates on see näide sellest, et me ei ole suutnud üle minna Ülemnõukogu kui poliitilise organi töö juurde, meil on miitingu käitumismall ikka veel sees. Ja mulle tundub, et kui me praegu lepiksime kokku, las redaktsioonikomisjon läheb tööle, valiksime komisjonid ära, teeksime Ülemnõukogu tööorganiks, siis hakkab meie töö minema viljakamalt, sest siis me teeme tööd vaheaegadel ja lahendame paljud probleemid ära normaalses töökorras, mitte siin saalis, kus on järjest 10 sõnavõtjat. Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed, te olete aru saanud, et me siin väga pingutame selle nimel, et jõuaksime siiski redaktsioonikomisjoni valida enne lõuna algust, nii et ta saaks lõunavaheajal tööd alustada. Kas ta kutsub endale eksperdid juurde? Ilmselt ta seda teeb. Seda otsustab redaktsioonikomisjon ise või esitame meie selle nõude nendele Ülemnõukogu nimel. Veel paluvad sõna kaks Ülemnõukogu liiget. Kuulame ka nemad ära ja seejärel asume redaktsioonikomisjoni moodustamise juurde. G. Israeljan Lugupeetud saadikud! Minu arust jätsime me algusest peale midagi paika panemata ja nüüd pole muud, kui vaidleme. Esiteks, me ei jõudnud kokkuleppele päevakorra 2. punkti suhtes. Me rikume omaenda reglementi, korraldades seesuguse kisa ja kära. Ja kuna käib kisa-kära, tekib tahtmatult ka teine küsimus. Kes me teiega praegu oleme? Ülemnõukogu, riigiorganit me ei ole veel loonud. Asi pole lõpule viidud. Ma pean väga lugu neist saadikuist, kes juba tulevad lagedale ettepanekutega arutada dokumente. Ent me leppisime ju eile kokku, et kuni me ei formeeri Ülemnõukogu, kuni pole vabariigis tõelist riigivõimu, ei saa me neid dokumente vastu võtta. Meil pole selleks moraalset õigust. Kelle nimel õige meie saadikud täna sõna võtavad? Arvan, et iseenda nimel. Kõnelda rahva nimel lihtsalt seetõttu, et rahvas mind valinud on – see on esiotsa ebaviisakas. Kui aga võtta, et me oleme juba täna riigivõim, peaksime väga suure vastutustunde ja kriitilise meelega hindama Eesti Kongressi eksistentsi. Otsustades avaldatu järgi, valiti demokraatlikul teel sinna vaid üks saadik, teised ei saanud pooligi hääli. See tähendab, et peame süvenema selle formeeringu olemusse ning kontrollima tema volitusi. Meie aga pole oma võimuasjugi selgeks saanud. Sestap on mul ettepanek: jätkem vaidlused, võtkem vastu reglement, mille järgi tööd seada. Muidu jäämegi vaidlema. Moodustame komisjonid, anname materjalid neile üle ning siis, hiljem arutame neid, teeme ettepanekuid ja muudatusi. Juhataja Veel on kaks sõnasoovijat. Ma teen ettepaneku seejärel lõpetada sõnavõtud, palun panna see ettepanek hääletusele. Me palume sõnavõtjatel teha nii lühidalt kui võimalik. Kes on selle poolt, et saadikute Kuznetsovi ja Jermoškini järel sõnavõtud lõpetada? V. Kuznetsov Vaevalt, et keegi hakkaks vaidlema, et me liialt kiirustasime nende kolme küsimuse päevakorda võtmisega. Olen valitud 11. valimisringkonnas, Narva linnas. Kutsun teid üles, arvestades võimalikke tagajärgi – kaksikvõim jne. –, need kolm küsimust päevakorrast välja heitma. Kui te mu ettepanekut vastu ei võta, hakkan taotlema komisjoni, eeskätt õiguskomisjoni moodustamist, et RR saadikugrupi dokumendid sellele läbivaatamiseks anda. P. Jermoškin Lisaks sellele, mis ütles saadik Kuznetsov, tahaksin öelda, et Ülemnõukogu koosseisus on küllalt saadikuid, kes on ühtaegu ka Eesti Kongressi liikmed. Nad said koguni oma saadikugrupi moodustada. Juhataja Meil ei ole uues Ülemnõukogus veel mitte mingisuguseid komisjone, sellepärast ei jää meil midagi muud üle kui alles moodustada need, ja esimene, mida oleks mõistlik moodustada, olekski redaktsioonikomisjon. Ülemnõukogu juhatusele on laekunud palju personaalseid ettepanekuid. Ma loen need teile veel kord ette. Tõnu Anton, Liia Hänni, Arvo Junti, Kaido Kama, Kalju Koha, Marju Lauristin, Andres Tarand, Ülo Uluots, Mart Laar, Jaak Allik, Mikk Titma, Hillar Eller, Jüri Rätsep ja Tiit Käbin. Kuidas oleks praegu õige käituda? Kas eelnimetatud Ülemnõukogu liikmed võiksid moodustada redaktsioonikomisjoni? Kui jah, siis pöördun teie poole küsimusega: kas me hakkame hääletama nimekirja järgi või personaalselt? Nimekirja järgi? Kõik on sellega nõus? Jaak Allik. J. Allik Ma taandan ennast komisjoni koosseisust, sest mul ei ole erialaseid teadmisi ja peale kõige muu on see komisjon minu meelest mittetöövõimeliselt suur. Juhataja Kas võtame vastu Jaak Alliku taanduse? Ei hakka hääletama. Nikolai Zahharov. N. Zahharov Seosea sellega, et nimekiri pole veel suletud, palun lisada komisjoni koosseisu veel paar inimest. Esiteks, Pavel Jermoškin. Juhataja Palun kirjalikult. N. Zahharov Lebedevi, Israeljani, Annuse, Labassovi. Juhataja Esitage palun kirjalikult. Ka on esitanud taanduse Ülemnõukogu liige Andrejev. Kas me rahuldame tema taanduse? Ei hakka hääletama. V. Malkovski Tahan esitada ainult ühe küsimuse: kas minu ettepanek pannakse hääletusele või mitte? I. Hallaste Austatud saadikud! Meil on olemas töö- ja kodukord. See näeb ette, et iga saadik saab sõna kaks korda. Ma püüdsin tähelepanelikult märkida üles siit eest ekraanilt need saadikud, kes on sõna võtnud. Praegu on kaks korda sõna võtnud Malkovski, Labassov, Jermoškin, Zahharov ja nendel seitsmenda päevakorrapunkti juures, mis puudutab Eesti Kongressi ja Eesti NSV Ülemnõukogu omavahelisi suhteid, enam sõnaõigust ei ole. Oma ettepanekud võivad nad saata kirjalikult koosoleku juhataja kätte, kuid sõnaõiguse saavad alles järgmise päevakorrapunkti arutamisel. Selleks, et vältida liigset lobisemist, on see kodukord loodud, ja ma palun, peame sellest kinni. Palun ka koosoleku juhatajat seda teha. Juhataja Juhiti tähelepanu, et nad võtsid sõna päevakorra arutamise küsimuses. T. Made Jaak Allikul on õigus. 14–15-liikmeline redaktsioonikomisjon on töövõimetu, seepärast teen konkreetse ettepaneku moodustada redaktsioonikomisjon 7-liikmeline. M. Titma Teen ka taanduse. Juhataja Kas me rahuldame? Rahuldame. Andres Tarand. A. Tarand Tahan toetada Tiit Made ettepanekut moodustada komisjon mitte suurem kui 7-liikmeline ja teha personaalne hääletamine. Teiseks, kuna praegu on see Ülemnõukogu rakendamine siin veel üleminekuperioodis, siis kahjuks olen ma kella 2-4 kohustatud olema töökohal, nii et palun ennast taandada. Juhataja Öelge, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed, kas suudame ennast mobiliseerida selliselt, et me loome lõunaks redaktsioonikomisjonile tööfrondi, või kuulutame välja lõunavaheaja? Üks hetk, ma palun rahu. Panen hääletusele, kes on selle poolt, et redaktsioonikomisjon moodustada enne lõunat. Kes on selle poolt, et me lõpetame diskussiooni ja alustame komisjoni moodustamist, palun veel kord hääletada. Oli ettepanek redaktsioonikomisjoni arvulise koosseisu kohta – 7 inimest. Kas on teisi ettepanekuid? Teine ettepanek on kogu nimekiri. Antagu andeks minu bürokraatlik lähenemine, kuid seda kõike me hääletame aja kokkuhoiu huvides. Kes on selle poolt, et redaktsioonikomisjon oleks 7-liikmeline? Palun hääletada! Suur tänu! Teist ettepanekut ei ole vaja hääletada, redaktsioonikomisjon otsustati valida 7-liikmeline. Kuidas me toimime, kas võtame terve nimekirja ja hääletame läbi, kes saab kõige rohkem hääli? Või on teisi ettepanekuid? Nüüd ma paluksin tehniliselt toimkonnalt andmeid selle kohta, kui palju oli poolt ja vastu. Ma nimetan need arvud. Ütlen hääletamise tulemused ja siis kuulame edasi ettepanekuid redaktsioonikomisjoni kohta. Kohal on 101 saadikut, poolt hääletas 58, vastu 15 ja erapooletuid oli 10. Jaak Allik. J. Allik Eile valitud redaktsioonikomisjoni esimehena tahan öelda, et komisjon, kuhu kuulusid esindajad kõigist saadikugruppidest, töötas väga viljakalt. Ma arvan, et see on üldse ainus võimalus Ülemnõukogu redaktsioonikomisjonide moodustamiseks, sest igasugune muu tee lihtsalt kannab vaidluse tagasi Ülemnõukogu saali ja me raiskame aega. See ei tähenda, et redaktsioonikomisjon peaks jõudma üksmeelsele arvamusele, kuid esimees saab siis ette kanda selged eriarvamused ja me võime hääletada. Kõik muud teed mingi arvulise ülekaaluga lüüa komisjonis on lihtsalt ajaraiskamine. Juhataja Meile siin laua taga tundub see ettepanek olevat väga mõistlik. Kui seda toetatakse, siis palume igal saadikugrupil esitada üks esindaja. Rein Järlik. R. Järlik Ma tahtsin lihtsalt toetada Jaak Alliku ettepanekut ja kuivõrd juhataja selle aktsepteeris, ei ole mul midagi lisada. H. Valk Teen ettepaneku loominguliste liitude saadikugrupi poolt Marju Lauristin. E. Põldroos Arvo Junti. M. Laar Tahtsin nimetada iseennast – Mart Laar. V. Lebedev Palun reserveerida meile üks koht. Kandidatuuri me ei ole veel läbi arutanud. Juhataja On vaja mõelda veel, jah? Selge. K. Kama Kaido Kama. J. Allik Oleks kasulik, kui sellest tööst võtaks osa Ülemnõukogu eelmise koosseisu seaduseelnõude komisjoni esimees Hillar Eller. Juhataja Hillar Eller ise soovib sõna. H. Eller Jah, soovin küll. Ma taandan ennast sellest koosseisust. Juhataja Kas rahuldame enesetaanduse? Rahuldame. H. Peterson Maasaadikute poolt Uno Anton. Juhataja Oleks hea, kui saaksime juba lõunavaheajal tööle asuda. Me otsustasime, et komisjon on 7-liikmeline. Praegu on 5 inimest esitatud, kuues koht on reserveeritud ja nüüd on üks koht veel. Kuidas arvatakse, kas redaktsioonikomisjoni saaks moodustada sellisel meetodil, et me otsustame koosseisu nimekirjaliselt, või võtame personaalselt läbi? Nimekirjaliselt? N. Zahharov Lugupeetud juhataja! Meil oli veel üks parteiline grupp. Arvan, et seda ei tasu samuti unustada. Juhataja Sellega on probleem. Nimelt näeb meie reglement ette, et saadikugrupi nimekiri esitatakse istungjärgu alguseks. Kuna selle grupi nimekiri tuli üks päev hiljem, siis ei saa me mitte midagi muud teha kui paluda esitada see järgmise istungjärgu alguseks. Vajaduse korral võin vastava paragrahvi ette lugeda. V. Kuznetsov Lugupeetud eesistuja! Olen sunnitud nentima, et olen täna juba kolm korda sõna palunud, kuid te pole andnud. Teiseks, leian, et saadikugrupp registreerus õigel ajal, nagu reglement ette näeb – enne istungi algust pidi grupp esitama nimekirja. Palun asja täpsustada ning ka selle grupi poolt lülitada esindaja komisjoni. Juhataja Kui te lubate, ma loen ette paragrahvi 19: Ülemnõukogu saadikud võivad vabatahtlikult ühineda poliitilistesse ja territoriaalsetesse või huvialastesse saadikugruppidesse, mis peavad olema loodud enne istungjärgu algust ning mille liikmete nimekiri peab olema kirjalikult kõigi grupi liikmete allkirjadega esitatud Ülemnõukogu juhatajale. Poliitilise saadikutegrupi moodustamiseks on nõutav vähemalt 10, muude saadikugruppide moodustamiseks aga vähemalt 7 Ülemnõukogu liikme ühine sooviavaldus, seejuures on poliitilise saadikugrupi moodustamise aluseks ühine poliitiline platvorm, mis esitatakse kirjalikult koos teatega vastava saadikutegrupi moodustamiseks. Teatesse saadikutegrupi moodustamiseks märgitakse selle esimehe ja aseesimehe ees- ja perekonnanimed, saadikutegrupi koosseis tehakse teatavaks istungjärgu alguses ning selle nimekiri esitatakse kirjalikult kõigile Ülemnõukogu liikmetele ja lülitatakse istungjärgu stenogrammi. Istungjärk algas eile, aga teade on esitatud täna. Nii et järgmise istungjärgu alguseks saab registreeritud. Valeri Kois. V. Kois Jälle me põrkume reglemendiprobleemidega kokku. Reglement ei ole veel kinnitatud ja muutma seda peab. Juhin teie tähelepanu sellele, et kui jätame reglemendi nii, nagu see on, ei saa ükski saadikugrupp ennast enne sügist ära registreerida. Meie, rühm saadikuid Kirde-Eestist, tahame luua regionaalse saadikugrupi. Nüüd tuleb välja, et enne sügist seda teha ei saa. Palun see arvesse võtta. Juhataja Ma ei saa aru, mille vastu Ülemnõukogu juhatus eksis. Me tõepoolest otsustasime, et me sõnavõtud lõpetame. Valeri Koisile vastuseks: Ülemnõukogu koguneb istungjärkudeks, mis koosnevad kuni kuuest järjestikust istungist. Igal istungil on oma järjekorranumber, nii et ta ei kao kuhugi sügisesse. Vello Pohla. V. Pohla Ma tahan jätkata samal teemal. Toetan eelkõneleja nõudmist selle kohta, arvestades asjaolu, et meie Ülemnõukogu formeerub nüüd täiesti uutel alustel, uutel põhimõtetel, demokraatlike valimiste tulemusena, ja selle tõttu teen ma ettepaneku, et me muudaksime selle põhimõtte. Sama küsimus puudutab ka roheliste gruppi, mis ei jõudnud formeeruda temast mitteolenevatel põhjustel (üks meie grupi liige langes välja). Juhataja Arvatavasti tuleb see ettepanek arutusele pärast redaktsioonikomisjoni moodustamist. V. Lebedev Lugupeetud saadikud! Kahju, et me otse tänase istungi algusest ei võtnud kuulda Jaak Alliku ettepanekut. Eile töötas meie reglemendikomisjon tõepoolest viljakalt – tegime uue reglemendi projekti valmis. Ka mina olin selles osaline. Kui me oleks selle reglemendi vastu võtnud, kõik ettepanekud läbi vaadanud, poleks saadikugruppidega sellist olukorda tekkinud. Seepärast pöördun veel kord lugupeetud spiikeri poole ettepanekuga tulla pärast lõunat kinnitatud päevakorra 2. punkti juurde tagasi.
EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU ESIMENE ISTUNGJÄRK NELJAS ISTUNG 30. märts 1990
Juhataja Alustame neljandat istungit. Kontrollime kohalolekut. Tänan! Distsipliiniga meil asjad laitmatud ei ole. Ka minu asetäitja ja lugupeetud riigipea on puudu. Kohal on praeguse seisuga 96 saadikut. Kas redaktsioonikomisjon on saanud lõunavaheajal viljakalt tööd teha? V. Lebedev Lugupeetud juhataja! Saadikugrupi "Võrdsete õiguste eest" juht andis teile üle väikese avalduse koos palvega see ette lugeda. Ka meetmed võtta. Miks seda pole tehtud? Juhataja Ülemnõukogu juhatajale on laekunud selline dokument. Ma loen ta ette. Nagu on seda taotletud ka varem, pöörduvad Tallinna linna paljud töökollektiivid meie kui saadikute poole palvega kõrvaldada Lilia Sokolinskaja Eesti NSV Ülemnõukogu istungjärgu kommenteerimiselt raadios, kuna tema sõnastus on eelarvamuslik. Tehke palun see tekst teatavaks ning täitke meie palve. Saadikugrupp "Võrdsete õiguste eest". Mida teha, lugupeetud Ülemnõukogu saadikud? Võib-olla anname kirja edasi härra Paalmale, praegu ei oska midagi muud välja pakkuda. Kas ollakse nõus? Komisjon on juba laiali läinud, uut komisjoni veel ei ole. Ma arvan, et anname avalduse Raadio- ja Televisioonikomitee esimehele.
Deklaratsioon Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostööst K. Kama Redaktsioonitoimkonna esimees Marju Lauristin ei ole veel saali jõudnud, ma ütlen niipalju, et toimkond sai kõik need kolm dokumenti valmis. Need läksid praegu paljundusse. Kas ootame ära, kuni iga saadik saab nad kätte, või hakkame neid juba tutvustama. L. Annus Ma arvan, et me toimime õigesti, kui ootame need dokumendid ära. Sest töötada saab ju edasi ainult dokumentide järgi. Juhataja On teisi arvamusi? On juba valmis. Redaktsioonikomisjoni esimees Marju Lauristin loeb ette eestikeelse teksti. M. Lauristin Lugupeetud saadikud! Ma püüan lugeda hästi aeglaselt, et tõlk jõuaks tõlkida käigupealt, sest venekeelne masinakiri ei ole jõudnud veel järele. Kõigepealt pean teile kahetsusega teatama, et üks saadikugrupp, kellele me reserveerisime koha ja kelle esindajat me kannatlikult ootasime, siiski ei saatnud oma esindajat osa võtma meie tööst. Me püüdsime kujutleda, et selle grupi esindaja istub meie hulgas, ja arvesse võtta tema oletatavaid väiteid; meie töö kulges kolme projekti juures paralleelselt, sest ei ole siiski võimalik vaadata vähemasti kahte Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsiooni – Eesti Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostööst ja samuti riiklikust staatusest – täiesti lahus. Kuid nii nagu päevakord ette näeb, tutvustan teile kõigepealt uut redaktsiooni Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsioonist "Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostööst". Esimene muudatus puudutab juba pealkirja. Kuivõrd see nüüd on järjekorras esimene, siis on juttu Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsioonist "Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostööst". Esimeses lõigus on tehtud kaks parandust: eestikeelses tekstis on võetud vahelt ära väljend "sellest tulenevalt" ja samuti väljend "põhiseaduslik". Esimese lõigu tekst kõlab järgmiselt: "Eesti NSV Ülemnõukogu tunnustab Eesti Kongressi Eesti Vabariigi kodanikkonna esinduskoguna ning Eesti Vabariigi riigivõimu taastajana." Oli veel mitmesuguseid ettepanekuid, kuidas seda täpsustada või täiendada. Kuid me püüdsime üldiselt kinni pidada printsiibist, et pigem lühendada ja jätta ära kõik need sõnad, väljendid ja laused, mida on võimalik vaidlustada. Teises lauses jätsime ära meie kolleegide poolt vaidlustatud sõna "üleminekuperioodil". Sest tõesti, kui meil see resolutsioon on esimene, siis ei ole üleminekuperioodist olnud kuskil juttu. Samuti jätsime ära sõna "pidevaks", kuna ka see ei ole määratletud. Redaktsioon on siis järgmine: "Eesti NSV Ülemnõukogu on valmis koostööks Eesti Kongressi ja Eesti Komiteega Eesti Vabariigi taastamiseks õigusliku järjepidevuse alusel." Ma ei tea, milline on tõlge, ütlen sellepärast eraldi venekeelse saadikutegrupi liikmetele, et jutt ei ole mitte koostöö õiguslikust järjepidevusest, nagu siin oli tõstatatud küsimus, vaid jutt on Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest. Ma vabandan venekeelsete saadikute ees, tõesti, eelmiste tekstide tõlge oli väga halb. Me püüdsime praegu ka selle kvaliteeti parandada. Kui te saate kätte tõlgitud tekstid, siis on võimalik seda näha. Sellega olen tutvustanud teile põhimõttelisi muudatusi ja ma loodan, et ka tekstid jõuavad kohe pärale.
Eesti NSV Ülemnõukogu otsus "Eesti riiklikust staatusest" Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu! Venekeelsete tekstidega läheb natuke aega, tõlge ei jõua järele. Eestikeelsed tekstid on redaktsioonikomisjonil läbi töötatud ka 8. ja 9. päevakorrapunkti kohta. Võib-olla oleks sellisel juhul mõttekas 8. päevakorrapunkti eestikeelset teksti teile tutvustada. Palun, Marju Lauristin. M. Lauristin 8. päevakorrapunkt on Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsioon "Eesti riiklikust staatusest". Ka siin on parandusi rohkem, ka siin püüdsime mõlemalt poolt tulevat kriitikat arvestada ja vabaneda võimalikest vaidlusalustest momentidest, kuigi me ei saanud lõplikult vältida seda, et miski jääb vaidlusaluseks. Esimeses lõigus on jäetud välja sõnad "ning annekteerimine sama aasta 6. augustil". Ja teise lausesse on lisatud: mitte "Eesti Vabariik", vaid "Eesti Vabariigi territoorium on okupeeritud tänaseni". Kolmandas lõigus on jäetud välja järgmine osa: "Arvestades eesti rahva poolt antud volitusi ja Eesti Kongressi seisukohti ning väljendades oma valijate tahet", kuivõrd siin võib tõepoolest tekkida küsimus, et valijate tahe ei ole ühene kõikidel saadikutel. Me redigeerisime selle järgmiseks: "Arvestades eesti rahva selgesti väljendatud tahet Eesti Vabariigi iseseisvuse ja seadusliku riigivõimu taastamiseks". Motiveerin seda parandust. Eesti rahva tahe on selgesti väljendatud Eesti NSV eelmise koosseisu Ülemnõukogu otsustes, valimiste kaudu Eesti Kongressi või ka 2. veebruari kõigi astmete rahvasaadikute täiskogu otsustes. Ja küsimus on selles, et Eesti rahva tahet respekteerides võtab meie vabariigi Ülemnõukogu vastu selle otsuse: "Arvestades eesti rahva selgesti väljendatud tahet Eesti Vabariigi iseseisvuse ja seadusliku riigivõimu taastamiseks." Teises väites, mis järgneb, oli enne "ei tunnista Eestimaal NSV Liidu suveräniteeti", see on redigeeritud vastavaks eelviidatud Eesti NSV Ülemnõukogu otsustele ja kõlab nüüd nii: "ei tunnista Eestis NSV Liidu riigivõimu seaduslikkust". Järgmises reas on jäänud kõik endiseks "ja kuulutab välja Eesti Vabariigi taastamise restitutio in integrum. Täielikult on välja jäetud lõik: "Kuulutab end lahutatuks NSV Liidu riigivõimust ning sõltuvaks ainult teda valinud rahva tahtest." Järgmisest lõigust jäi välja "täites tegevvõimu ülesandeid Eestimaal". Järgmises lõigus on jäetud välja "Eesti Vabariigi Riigivolikogu valimistega ja teiste", sest ka Eesti Vabariigi Riigivolikogu kuulub Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigivõimuorganite hulka. Kõlab see nii: "Kuulutab välja üleminekuperioodi, mis lõpeb Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigivõimuorganite moodustamisega." Viimane lõik. Kuivõrd me praegu samas punktis ei võta vastu Eesti ajutise valitsemise korda, vaid see on meil praegu veel töös, siis on redaktsioon järgmine: "Üleminekuperioodiks töötab Eesti NSV Ülemnõukogu välja valitsemise ajutise korra". Ma loodan, et kõik suutsid jälgida, ja kui tekstid on must valgel käes, siis saame ka edasi arutada. Lugupeetud juhataja, kui te olete nõus, siis ma võin tutvustada kohe ka järgmist punkti, s.o. pöördumist Leedu poole, sest siis me saaksime võib-olla kõiki kolme korraga arutada. Juhataja Kuna ei ole saabunud venekeelset tõlget, oleks see praegu otstarbekas.
Eesti NSV Ülemnõukogu pöördumine Leedu Vabariigi Ülemnõukogu poole M. Lauristin Nagu te teate, oli meil kaks varianti Leedu suhtes tehtava otsuse kohta. Arutanud mõlemat varianti, otsustas redaktsioonikomisjon põhimõtteliselt aluseks võtta siiski lühema variandi, s.t. Eesti NSV Ülemnõukogu pöördumise Leedu Vabariigi Ülemnõukogu poole. Ka teksti revideerisime jälle lühiduse ja selguse suunas, nii et ta kõlab praegu pigem telegrammina. Loen selle ette. "Väljendades Leedu rahva tahet, võttis Leedu Vabariigi Ülemnõukogu 11. märtsil 1990. aastal vastu akti Leedu Vabariigi taastamisest. (Järgmine lause "See oli otsustav samm" on ära jäetud.) Vaatamata Leedu Vabariigi suveräänsuse realiseerimise rahumeelsele iseloomule, on NSV Liit asunud ultimaatumite ja sõjalise surve teele, mille eesmärgiks on Leedu Vabariigi okupatsiooni põlistamine." Loen veel kord. "Vaatamata Leedu Vabariigi suveräänsuse realiseerimise rahumeelsele iseloomule, on NSV Liit asunud ultimaatumite ja sõjalise surve teele, mille eesmärgiks on Leedu Vabariigi okupatsiooni põlistamine." Ja viimane lõik. "Sel Leedu rahvale raskel ajal väljendab Eesti NSV Ülemnõukogu tema püüdlustele täielikku toetust ning avaldab tunnustust Leedu riiklikule iseolemisele." Juhin teie tähelepanu veel sellele, et parandus teises lõigus vastab formuleeringule, mida kasutas NSV Liidu rahvasaadikute kongress oma otsuses Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelise lepingu salaprotokollide tühistamise kohta. Juhataja Kuna tõlkijad ei ole jõudnud oma tööga järele, siis on mul ettepanek, et me natuke tegeleksime selle dokumendiga omaette, tehnilised teenistused selgitavad asjaolusid ja jätkame tööd. Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed, sõnasoovijad! Mul on palve teile, et varume natuke veel kannatust ja alustame sõnavõttudega siis, kui venekeelne tekst on saabunud. Olge nii kenad ja võtke praegu oma sõnasoovid tagasi, alustame siis uuesti sõnavõttude palumist, kui kõik dokumendid on komplektis. M. Lauristin Palun tähelepanu, kellel on käes deklaratsioon Eesti Kongressiga tehtava koostöö kohta, masinakirjas on jäänud sisse üks redaktsioonikomisjoni poolt mahatõmmatud sõna. Kolmandas reas on "põhiseaduslik", selle me tõmbasime maha. "Eesti Vabariigi riigivõimu taastajana" on õige tekst. Vene keeles niisamuti.
Deklaratsioon Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostööst Juhataja Kõikidel on nüüd käes redaktsioonikomisjoni poolt väljatöötatud materjal 7. päevakorrapunktis. Me võime asuda arutelu juurde. Nikolai Zahharov. N. Zahharov Lugupeetud esimees! Lugupeetud saadikud! Oleme arutanud mitte lihtsalt dokumente, vaid dokumenti meie endi üle kehtestatava korra kohta. Teiseks. Nagu see parlamentides kombeks, peaks seltsimees või grupp, kes dokumendi koostas, pikemalt ette kandma, mis on dokumendi sisu, eesmärk, otstarve, et saadikud saaksid küsimusi esitada. Täna käib arutelu ilma küsimuste esitamise võimaluseta. Minul isiklikult on sellised küsimused. Kas meil on konstitutsiooniline riigikord? Kas keegi saadikuist tunnistab enda kui Eestimaa rahva esindaja volitusi? Millisest õiguslikust järjepidevusest selle dokumendi autorid räägivad? Juhataja Me kuulame praegu ära kõik sõnavõtud ja siis tuleb vastavalt valmistunud saadik ette. Vahest on niimoodi kõige parem? Või teeme nii, et saadik tuleb praegu tribüünile ja siis saab küsimustele kõige paremini vastata. Palume siia Ülemnõukogu liiget Arvo Juntit. Ja nüüd palume saadik Zahharovil veel kord formuleerida küsimused. N. Zahharov Dokumendis on jutt Eesti Vabariigi konstitutsioonijärgset omariiklust taastavast organist. Täna oleme me valitud vabariigi konstitutsiooni alusel Eesti NSV Ülemnõukogu saadikuteks. Millisest konstitutsioonijärgsest omariiklusest ses dokumendis räägitakse? Teine küsimus oli mul selline. Varem kurtsime, et saadikuid valitakse ebademokraatlikult; ei valitudki, vaid hääletati. Nüüd oleme me kõik valitud kogu Eestimaa rahva tahtel, vähemalt enamiku tahtel kooskõlas konstitutsiooni ja kehtiva seadusandlusega. Kas me siis oleme Ülemnõukogu kui rahva ja seadusliku riigivõimu esindajad või me ei ole seda? Ja kolmas küsimus. Millisest õiguslikust järjepidevusest on dokumendi lõpposas juttu? Kas Eesti Vabariigi taastamisest õigusliku järjepidevuse alusel? Milliseist järjepidevusest on jutt? A. Junti Millisest riikluse taastamisest on jutt, sain ma õigesti aru? Kõigepealt konstitutsioonilise riikluse taastamisest, seda tekstis ei ole. Ja teiseks, tuginedes 12. novembri Ülemnõukogu otsusele, tuginedes 2. veebruari saadikutekogu otsusele, mille alusel on fikseeritud Eesti omariikluse taastamise eesmärk, seda tuleb samuti võtta riikluse taastamisena. Teine küsimus, kas ma sain õigesti aru, ma küsin üle: kas Ülemnõukogu on rahva poolt valitud seaduslik organ? Jah, Ülemnõukogu on valitud rahva poolt ja Ülemnõukogu saadikute volitused tunnistasime eile kehtivateks. Kolmas küsimus on õigusliku järjepidevuse kohta. Tuginetakse eelmise Ülemnõukogu koosseisu 12. novembri otsustele, samuti NSV Liidu rahvasaadikute kongressi otsusele Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokolli tühistamise kohta ja ka 2. veebruari rahvaesindajate kogu otsusele selle kohta, et puudub õiguslik alus Eesti liitmiseks Nõukogude Liidu koosseisu. Kuna õiguslik alus puudub, tuleb taastada omariikluse õiguslik järjepidevus ja seda tulebki selle all mõista. Ü. Uluots Kuna arutatavad dokumendid on päevakorda võetud eraldi punktidena, siis ma palun eesistujat ka käituda vastavalt ja arutada neid punkte eraldi dokumentidena vastavalt päevakorrale. See on üks asi. Ja teiseks. Praegu pakutakse välja deklaratsiooni Eesti riiklikust staatusest. Mul ei ole kaasas dokumente, kui palju nad üksteist dubleerivad, igal juhul 2. veebruari oma dubleerib samasugust Eesti iseseisvuse deklaratsiooni. Kui palju on vahet sellel praegu redigeeritud tekstil, minule igal juhul tundub, et need on väga sarnased. Võib-olla keegi Ülemnõukogu Presiidiumist suudab neid asju kõrvuti panna ja seletada. Juhataja Härra Uluots, me oleme praegu alles seitsmenda päevakorrapunkti juures, mis puudutab Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahekorda. Sõna saab Pavel Panfilov. P. Panfilov Teen ettepaneku sõnastada see deklaratsioon järgmiselt: Eesti NSV Ülemnõukogu tunnustab Eesti Kongressi Eesti Vabariigi kodanikkonna esindusorganina ning on valmis koostööle tema ja Eesti Komiteega taastamaks õiguslikul alusel Eesti Vabariiki. Juhataja Esitage palun kirjalikult. Arutame läbi. V. Malkovski Lugupeetud delegaadid! Palun vabandust, et jäin oma sõnavõtuga hiljaks, kuid mul on kõnetoolis olnud seltsimehele küsimusi. Kas te arutate iga dokumenti eraldi või koos? Kui arutate koos, siis kas pärast üleminekuperioodi jääb Eesti NSV Ülemnõukogu püsima? Ja viimane küsimus. Kas Ülemnõukogu on täna eesti rahva tahte väljendaja? A. Junti Ma kordan küsimusi, et ei tekiks uuesti probleeme. Kas sain õigesti aru, et küsiti: kas projektide esitajad vaatavad neid projekte ühe komplektina? Osa projektidest on tõepoolest vaadeldavad koos, eriti, nüüd ma ruttan ette, mis puutub dokumenti Eesti riiklikust staatusest, selle lõpus on öeldud, et üleminekuperioodiks töötatakse välja valitsemise ajutine kord. Nad on tõepoolest koos vaadeldavad. Kuid see ei tähenda, et nad peaksid olema koos vastu võetud. See oleks vastus esimesele küsimusele. Teine. Kas üleminekuperioodil või pärast üleminekuperioodi Ülemnõukogu jääb? See oleneb üleminekuperioodi pikkusest. Kolmas küsimus: kas Ülemnõukogu on eesti rahva tahte väljendaja? Jah, on küll. Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu! Mida arvatakse sellisest variandist, kui arutaksime 7., 8. ja 9. punkti koos? Problemaatika on sarnane ja küsimused langevad kokku. Mina küsin teie käest ja teie ütlete. Otsustades teie hoiaku järgi, ei olda sellega nõus. Ei tarvitse hääletusele panna. Sellisel juhul palun Arvo Juntil jätkata vastamist küsimustele, kuid lepime kokku selles, et igale küsimusele järgneb kohe vastus, mitut küsimust korraga ei esitata. Ja lepime siiski kokku mingisuguse reglemendi, sest küsimusi võib esitada lõpmatult, sõna võib võtta lõpmatult. Vist on otstarbekas, kui me alustame küsimuste ja sõnavõttudega ning mõne aja pärast peame saaliga nõu. Praegu on kõne all 7. päevakorrapunkt – suhted Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel. Aleksei Zõbin. A. Zõbin Deklaratsioonis on juttu Eesti Vabariigi esindusorganist. Öelge, kui palju on vabariigis valijaid? Ja kui paljud neist osalesid Eesti Kongressi valimises? A. Junti Ma täpset arvu ei mäleta, aga võib-olla siin Mart Laar aitab. M. Laar 557 153 Eesti Vabariigi kodanikku ja 34 000 kodakondsuse taotlejat. A. Zõbin Kui palju on üldse vabariigis valijaid? Lugege palun nad üle. Jutt on esindatusest, ning me tahame teada, kui suur protsent kodanikke osales valijate näol selle organi valimises? A. Junti Ma ei ole kompetentne vastama. A. Zõbin Tähendab, te ei ole valmis sellele küsimusele vastama. Olgu. Teine küsimus. Kas praegusel Ülemnõukogul on õigust muuta ilma referendumita riiklikku korda? Mis teie arvate? A. Junti Kas ma sain õigesti aru? Küsite, kas Ülemnõukogul on õigus muuta riiklikku korda ilma referendumita? Me räägime deklaratsioonist Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostöö kohta ja teie küsimus selle deklaratsiooni kohta ei käi. Selle deklaratsiooni puhul ei ole riiklusega mingit pistmist. A. Zõbin Lugege 2. osa teist lõiku. Siin on kirjas riigi nimetus. A. Junti Te peate silmas deklaratsiooni teist lõiku, kus räägitakse õiguslikust järjepidevusest. Siin me peame tulema tagasi nendesamade Ülemnõukogu poolt juba vastuvõetud otsuste juurde selle kohta, millises seisundis Eesti praegu asub ja millised toimingud toimusid 1940. aastal. Nende toimingute ja tegude õigusliku hinnangu andmise juurde. A. Zõbin Tahaksin saada vastust oma küsimustele. Mõlemale, nii esimesele kui teisele. A. Junti Et nendes dokumentides väljendatut ellu viia, selleks peab olema võimaldatud Eesti territooriumil läbi viia Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel vabad valimised. V. Lebedev Esitan küsimused järjekorras, et ettekandjal oleks kergem vastata. Milline ametlik organ saab kinnitada selle arvu – 557 163 – õigsust? Me kahtleme selle arvu tõepärasuses? A. Junti Kuna siin on rahvasaadikutena kohal kodanike komiteede esindajaid, siis ma arvan, et nemad vastavad küsimusele paremini kui mina, sest ma kodanike komitees valimistega ei ole tegelnud. V. Lebedev Nagu ma aru sain, sellist ametlikku organit, kes saaks ametlikult selle arvu tõepärasust kinnitada, pole olemas. Teine küsimus, ütlesite, et selle dokumendi õiguslikuks aluseks – ma rõhutan, õiguslikuks aluseks! – on aktid, millised võeti vastu Ülemnõukogu endise koosseisuga, keda me kõik nimetame seisakuaegseks ja mitte valituks, vaid määratuks. Toetute ka 2. veebruari deklaratsioonile, kuid kas viitamine sellele pretsedendile pole jäme juriidiline viga? Juhataja Palun tribüünile tulla Ülemnõukogu liikmetel Mart Laaril ja Tiit Käbinil. Palun ka Arvo Juntil jääda ja palun teid kõiki kolme olla valmis küsimustele vastama. Praegu on sõnasoovijaid kuvaril kirjas neli. Pärast viimast küsimust või kommentaari Pavel Panfilovilt peame nõu, kuidas me edasi käitume. Mart Laar, küsimus oli selles, et milliste dokumentide alusel või millisel meetodil on võimalik tõestada, et just nii palju Eesti Vabariigi kodanikke osales Eesti Kongressi saadikute valimisel? M. Laar Eesti Vabariigi Kodanike Peakomiteel ja Eesti Komiteel on olemas täielikud registrid registreeritud kodanike kohta, on olemas registrid valimas käinud inimestest, kontrollitud rahvusvahelisel tasemel. Niipea kui kellelgi tekib kahtlusi, palun pöörduda Eesti Komitee poole, te saate kõikidele oma küsimustele vastused, need arvud on tõesti usaldusväärsed. Andmed käisid läbi ka Eesti Komitee mandaatkomisjonist, mis tegutses väga karmilt, seal olid ka rahvusvahelise õiguse esindajad ja samuti rahvusvaheline kontroll peal, ma arvan, et võime selle mandaatkomisjoni aruannet uskuda. Mul ei ole kahjuks endal kaasas täpset arvu, kui palju osales valimistel kodakondsuse taotlejaid, ma tean, et üle 34 000, aga ma ei mäleta kahjuks sadasid. Igaüks, kes nägi Eesti Kongressi valimisi 24. veebruaril ja neid tohutuid järjekordi kõikides valimisjaoskondades, ma arvan, see oli juba piisav näide sellest, kuidas rahvas osales – nii eestlased kui mitte-eestlased. V. Lebedev Ma kordan küsimust. Oli öeldud, et selle dokumendi õiguslikuks aluseks – ma rõhutan, õiguslikuks aluseks – olid Ülemnõukogu eelmise koosseisu otsused (teame, et seda koosseisu ei valitud, vaid määrati), samuti dokumendid, mis võeti vastu n.n. esindajate koosolekul. Kas see kõik ikka võib olla õiguslik alus? Kas ei ole see juriidiline viga? M. Laar Selle dokumendi õiguslikuks aluseks võib nimetada rahvusvahelist õigust, millele rajanevad ka dokumendid, millistest kõnelesite teie – Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi otsused. Eesti Kongressi otsused vastavad kindlasti rahvusvahelise õiguse sätetele ja kui me siin saalis hakkame kahtluse alla panema Eesti NSV Ülemnõukogu eelmise koosseisu istungeid, siis, andke andeks, see on demagoogia. Juhataja Kas Vladimir Lebedevi küsimused on nüüd kõik? Nüüd on Viktor Jermolajevi kord. V. Jermolajev Mul on kaks küsimust. Esimene küsimus on kolleeg Laarile: mille poolest erineb teie arvates meie Ülemnõukogu kui võimu esindusorgan Eesti Vabariigi riigivõimu taastavast organist? M. Laar Eesti Kongress valiti Eesti Vabariigi kodanike poolt ja teatavasti nende rahvusvahelise õiguse dokumentide – Haagi konventsiooni ja mitmete teiste konventsioonide alusel, millele Nõukogude Liit hiljuti Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis viitas, protesteerides Nõukogude Liidust Iisraeli väljarännanud juutide asustamise vastu araabia aladele. Eesti on okupeeritud ala, selle fikseeris Eesti NSV ülemnõukogu eelmine koosseis oma 12. novembri otsuses, järelikult on sellel alal otsustamisõigus Eesti Vabariigi kodanikkonnal. V. Jermolajev Alustan teie lahkel loal väikesest repliigist. Me pole veel otsustanud, kellest saab Eesti Vabariigi kodanik. Kodakondsuse seaduse arutamise lükkasime aga tagasi. Nüüd siis küsimus kolleeg Juntile: mille poolest erinevad meie koosseisu valimised Ülemnõukokku vabadest, nagu te ütlesite, valimistest Eesti Kongressi? T. Käbin Teatavasti valisid Eesti Kongressi Eesti Vabariigi kodakondsed ja nende järeltulijad ning ka Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejad. Sellega oli määratletud valijaskond. Praeguse koosseisu Ülemnõukogu valimistest võtsid kooskõlas Ülemnõukogu valimisseadusega osa kõik Eesti NSV elanikud. See on vahe. Küsitakse, millised on järgmised vabad valimised. Kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja valimiskorraga viiakse nad läbi vabalt ja et tegemist on Eesti Vabariigi taastamisega, siis ka valijaskond määratakse vastavalt sellele, tähendab, need on Eesti Vabariigi kodanikud. Ü. Aaskivi Ma kutsun lugupeetud saadikuid lõpetama pressikonverents või küsimuste-vastuste õhtupoolik Eesti Kongressi teemadel. Kui lugupeetud venekeelsed saadikud kandideerisid Eesti NSV Ülemnõukogusse, siis olnuks täiesti loomulik, et kandideerimise käigus oleksid nad mitmedki siin kõlanud elementaarsed küsimused Eesti ajaloo ja Eesti Kongressi küsimustes endale selgeks teinud. Kui nad seda mingil põhjusel ei suutnud teha, siis ma usun, et kõik Eesti Komitee liikmed, kes praegu saadikutena saalis viibivad, on kas täna õhtul pärast istungit või muul sobival ajal valmis vastama kõigile Eesti Kongressi ja selle valimisi puudutavatele küsimustele. Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu, nagu näete, on ekraan küsijate ja sõnavõtusoovijate nimesid täis. Andke nõu, kuidas me käitume? T. Käbin Ettepanek on väga mõistlik, et vastastikku uudishimu rahuldamiseks ning nendele ja ka mitmetele muudele küsimustele ammendavate vastuste andmiseks on kõige parem vahend pressikonverents, mida me oleme tõesti hea meelega valmis korraldama. Juhataja Minule tehti ettepanek küsimus teie ette otsustamiseks seada selliselt. Praegu on ekraanil nimekiri, mis lõpeb saadik Peeter Lutiga. Teen ettepaneku, et iga küsija või sõnavõtusoovija esitab ühe küsimuse ja sellega me lõpetame. Teeme siis selliselt, et küsimuse esitavad veel Gussev ja Panfilov. Palun Aleksandr Gussev. A. Gussev Igasugune dokument, mis Ülemnõukogus vastu võetakse, peab olema vabariigi elanikele arusaadav. Deklaratsiooni sõnastus on küllaltki laialivalguv ning minu arvates juriidiliselt vaieldav. Peame nõustuma, et õigeid vastuseid polegi vaja anda, sest Arvo Junti ja teiste kolleegide vastused pole ametlikud, vaid eraisikute omad. Seda, et osa Ülemnõukogu koosseisust jääb alaliselt tegutsema ka kodanike komiteedes, pole vaja tõestada. See on niigi selge, sest Ülemnõukogus on Eesti Komitee liikmed sees. Kui tahetakse rõhutada Eesti Komitee suurt panust eesti asja edendamisse, pakun järgmise sõnastuse (edastasin selle ka kirjalikult Presiidiumile): Eesti NSV Ülemnõukogu tunnustab Eesti Kongressi Eesti Vabariigi kodanike esindusorganina ning on valmis temaga koostööd tegema. Kõik teised formuleeringud aga tuleks kõrvale heita. P. Panfilov Deklaratsioonis on nenditud Eesti Vabariigi taastamist. Millistes piirides? T. Käbin Kuna aluseks on kehtiv Tartu rahu 1920. aastast, siis on läbirääkimistel vaieldamatult aluseks Tartu rahuga kindlaksmääratud piirid. Juhataja Lülitame veel sisse Panfilovi mikrofoni. P. Panfilov Nagu väitlus näitab, on küsimus toores ning dokumendid pole vastuvõtmiseks valmis. Väga palju on küsimusi, põhiliselt venekeelse seltskonna poolt. Palun saadikugrupi "Võrdsete õiguste eest" tarvis vaheaega. Juhataja Enne vaheaega anname sõna Marju Lauristinile. M. Lauristin Enne kui otsustame küsimuse vaheajast, teile teade redaktsioonikomisjonilt. Ma palun ka sm. Panfilovil kuulata ja öelda oma arvamus. Meile tuli siin vahepeal sm. Panfilovi allkirjaga parandusettepanek ja see on niisugune, et esimesest lõigust jätta ära "Eesti Vabariigi põhiseadusliku riigivõimu taastajana", tähendab, jääb ainult, et "Eesti NSV Ülemnõukogu tunnustab Eesti Kongressi Eesti Vabariigi kodanikkonna esinduskoguna" ning jätkata kohe teise lõiguga: "ning on valmis koostööks temaga ja Eesti Komiteega Eesti Vabariigi taastamiseks õigusliku järjepidevuse alusel". See on sm. Panfilovi ettepanek, me vaatasime selle praegu redaktsioonikomisjoni liikmetega läbi ja teeme otsuse, et sellise parandusega me oleksime põhimõtteliselt nõus. Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu! Otsustage, kas me lõpetame sõnavõtud ja küsimused. Panen hääletusele, kas lõpetada seitsmendas päevakorrapunktis sõnavõtud ja küsimused. Suur tänu. Selline on Ülemnõukogu tahe, sõnavõtud ja küsimused seitsmenda päevakorrapunkti kohta on lõppenud. Panen hääletusele, kas teeme vaheaja. Vaheaeg 5 minutit. V a h e a e g
Juhataja Lugupeetud saadikud, palun asuda kohtadele. Kontrollime kohalolekut. On ettepanek, et seitsmendas päevakorrapunktis teeksime salajase hääletamise. Kes on selle poolt, et kui hakkame hääletama otsust seitsmendas päevakorrapunktis, siis oleks hääletus salajane. Suur tänu. Panen hääletusele Pavel Panfilovi poolt esitatud redaktsiooni. Enne annan Pavel Panfilovile sõna. P. Panfilov Lugupeetud saadikud! Saadikugrupi koosolekul jäin ma saadikutest kolleegide toetusest ilma. Seega võtan oma paranduse maha. Saadikugrupi poolt on teine, rohkem redigeeritud ettepanek, millega esineb seltsimees Petinov. Juhataja Me otsustasime häälteenamusega, et sõnavõtud ja küsimused on sellega lõppenud. Pavel Panfilovi ettepanek oli tehtud enne seda, tal oli veel õigus see tagasi võtta. Ettepanekuid ja küsimusi enam esitada ei saa. Märkuseks palub sõna Marju Lauristin. M. Lauristin Redaktsioonikomisjoni nimel teen märkuse, et kui saadikugrupp on keeldunud saatmast oma esindajat redaktsioonikomisjoni ja hiljem ikkagi asub sisuliselt redaktsioonikomisjoni tööd tegema, siis ma loen saadikugrupi sellist suhtumist Ülemnõukogu töösse ebakorrektseks. Me oleksime saanud need küsimused vaadata läbi redaktsioonikomisjonis. Juhataja Esitan hääletamiseks redaktsioonikomisjoni poolt pakutud projekti – Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsiooni Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostööst. Eesti NSV Ülemnõukogu tunnustab Eesti Kongressi Eesti Vabariigi kodanikkonna esindajatekoguna ning Eesti Vabariigi riigivõimu taastajana. Eesti NSV Ülemnõukogu on valmis koostööks Eesti Kongressi ja Eesti Komiteega Eesti Vabariigi taastamiseks õigusliku järjepidevuse alusel. Kes on selle poolt? Palun hääletada! Kohaloleku kontroll. Kohal on 105-st saadikust 101. Nagu me otsustasime, toimub hääletamine salajaselt, mis tähendab, et teie ees olevale ekraanile ei tule mitte midagi muud kui kokkuvõte, kui palju oli poolt, kui palju oli vastu. Personaalselt ei ole võimalik tuvastada, kes kuidas hääletas. Kes on selle redaktsiooni poolt, mille ma ette lugesin? Palun veel kord ekraanil näidata valimistulemusi. Poolt hääletas 71 Ülemnõukogu liiget, vastu 27, 2 jäi erapooletuks. Seega on seitsmendas päevakorrapunktis olnud küsimus otsustatud.
Eesti NSV Ülemnõukogu otsus "Eesti riiklikust staatusest" Juhataja Asume kaheksanda punkti juurde. Redaktsioonikomisjon teeb ettepaneku selle päevakorrapunkti kohta käivatele küsimustele vastuste andmiseks tribüünile tulla Tiit Käbinil, Teaduste Akadeemia Filosoofia, Ajaloo ja Õiguse Instituudi teaduril, selle ala eksperdil. T. Käbin Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Dokument on teil käes, see on ka ette loetud. Et ennetada küsimusi, peatun mõnel kõige olulisemal momendil. Juhin tähelepanu ka sellele, et paljud probleemid on kindlasti saanud selgeks nendel, kes on lugenud venekeelset väljaannet 1940. aasta sündmustest Eestis. See brošüür jagati ka meie Ülemnõukogu eelmise koosseisu liikmetele välja, samuti on see olemas NSV Liidu rahvasaadikutel. Ilmselt ei vaja pikemat kommenteerimist õigusliku järjepidevuse printsiip, tähendab see, et Eesti Vabariigi okupeerimine ja tema annekteerimine Liidu koosseisu, mida ei ole tunnustanud enamik maailma riikidest, ei ole katkestanud Eesti Vabariigi olemasolu de jure ja küsimus saab olla vaid Eesti Vabariigi taastamises. Sellega seonduvalt kohe vastus ka küsimusele, kas ei tuleks seda teha referendumi teel. Vastus on väga lihtne: okupatsiooni lõpetamiseks ei ole vaja läbi viia referendumit, okupatsioon on vaja lõpetada, ebaõiglus on vaja lõpetada. Mille poolest erineb see deklaratsioon varem Ülemnõukogu poolt vastuvõetud dokumentidest, on siin üks varasem küsimus. Tõepoolest, me teame, et 1989. aasta 12. novembri dokument, veel varem, 16. novembril 1988 vastuvõetud suveräänsusdeklaratsioon, selle aasta 23. veebruaril Ülemnõukogu poolt vastuvõetud dokumendid tunduvad esmapilgul võib-olla kattuvatena, kuid tegelikult nad seda ei ole. Tegemist on dokumendiga, mis arendab edasi eelnimetatud dokumentides fikseeritud põhimõtteid. Ja nimelt kuulutatakse selgelt välja Eesti Vabariigi taastamine. Me teame ju, et 1989. aasta 12. novembri dokumendis fikseeriti, et Eesti selline astumine NSV Liitu on õigustühine. Käesolev dokument aga paneb ette fikseerida sõnaselgelt Eesti Vabariigi taastamine ja sellega seoses üleminekuperioodi väljakuulutamine. Nimelt üleminekuperioodi, sest me ju teame, et midagi kohe välja kuulutada on lihtne, aga kui reaalselt mitte midagi ei muutu, ei ole ju sellel mõtet. Paljasõnalistel dokumentidel ei ole mõtet, selleks ongi vajalik üleminekuperiood. Kui kaua see kestab, seda võime igaüks ise prognoosida, aga täpset aega ei oska keegi muidugi öelda. Ja seda viimases lauses väljendatud mõtet, et üleminekuperioodiks töötab Eesti NSV Ülemnõukogu välja valitsemise ajutise korra, ei maksa võtta mingi kohutava asjana või ähvardusena, mis hakkab meie peade kohal rippuma, arvatakse, et ajutine valitsemise kord on ehk lähedane erivalitsemise korrale, ei, asi ei ole sugugi nii. Selle all mõeldakse vaid seda, et töötatakse välja need lülid, põhimõtted, mille alusel hakkavad toimuma üleminekuprotsessid, täpsustatakse riigiorganite pädevust. Eeldades ja lootes, et sel perioodil saame siiski varsti NSV Liiduga läbirääkimisi pidada, tähendab see ju ka läbirääkimiste meiepoolse osa volituste, kompetentsi ja ülesannete piiritlemist. Ühesõnaga, ajutine valitsemise kord on seotud igapäevase eluga, meie riigi haldamisega, mitte millegi niisugusega, mida võiks mõista, nagu ma ütlesin, ähvardusena või hoiatusena või määramatusena. Ja on loomulik, et see kord töötatakse välja Ülemnõukogus. Üks projekt, mis on laiali jagatud, on võrdlemisi kiirelt tehtud ja vajab olulist töötlemist. Tahakski meenutada Ülemnõukogu liikmetele, et oleks hea, kui võimalikult lähemal ajal leiaks igaüks mahti selle dokumendiga tutvuda ja juba varakult esitada oma ettepanekud, võib-olla ka fraktsioonides läbi arutada, nii et kui me jõuame reaalse dokumendi juurde, siis on paljud vaidlused juba läbi tehtud ja lõppdokumendi vastuvõtmine läheks lihtsamalt ja libedamalt. Ma piirdun sellega ja püüan vastata küsimustele. Juhataja Sõna saab Sergei Petinov. S. Petinov Lugupeetud saadikud! Ausalt öeldes, ma palusin sõnavõttu pisut varem, seega küsimusi sm. Käbinile mul ei ole. Ometi tahaksin kasutada need 3 minutit ära, mis õienduseks antud, kas või selleks, et juhtida tähelepanu asespiiker Lauristini ebajärjepidevusele: Panfilovi pakutud parandus võeti redaktsioonikomisjoniga nõu pidamata kohe vastu, aga saadikugrupi "Võrdsete õiguste eest" enam läbitöötatud variant, jällegi redaktsioonikomisjonis arutamata, lükati tagasi. Seoses sellega pean vajalikuks teatada – mitte Ülemnõukogule, vaid Eesti rahvale – saadikugrupi "Võrdsete õiguste eest" eriarvamuse, lugedes ette selle väga lühikese teksti. Pakume deklaratsiooni sellist varianti: "Eesti NSV Ülemnõukogu tunnustab Eesti Kongressi kui Eesti Vabariigi kodanike esindusorganit ja arendab koostööd Eesti Komitee ning teiste organisatsioonide ja liikumistega, kes tunnistavad vabariigi suveräänsust." See on saadikugrupi "Võrdsete õiguste eest" eriarvamus. Palun lülitada see tekst meie istungi stenogrammi ja protokolli. Ü. Uluots Kui me selle deklaratsiooni vastu võtame, mis riigis me homme hommikul elame? T. Käbin Me kuulutame ametlikult, et me elame okupeeritud riigis, ja asume tegema kõike, et okupatsioon lõpeks. J. Kass Minu küsimus haakub ka Ülo Uluotsa küsimusega: kas ikka homsest? Ma teen ettepaneku panna siia lõppu: deklaratsioon jõustub vastuvõtmise hetkest. Muidu tekib küsimus, millal ta jõustub. Aga teisipäeval võetakse Moskvas vastu seadus Liidust väljaastumisest. Lugu on selles, et siin on punkt "ei tunnista Eesti NSV riigivõimu seaduslikkust", just nimelt, millisest momendist me siis ei tunnista seda. Juhataja Johannes Kass, ma palun anda see ettepanek kirjalikult. T. Käbin Ettepanek jõustumise kohta on muidugi väga õige, aga seadus NSV Liidust väljaastumise kohta, mis NSV Liidu Ülemnõukogus lähemal ajal tõesti vastu võetakse, puudutab nende liiduvabariikide väljaastumist, kes on NSV Liitu sisse astunud. Kuna Eesti ei ole astunud Nõukogude Liitu, ei saa ta sealt ka välja astuda. Tähendab, see seadus Eesti suhtes, samuti Läti ega Leedu suhtes ei kehti. V. Kuznetsov Lugupeetud juhataja! Tahan juhtida teie tähelepanu tänase istungi mitte just eriti demokraatlikule juhtimisele. Kui vaatame meie ajutist reglementi, leiame sealt, et lisaks repliikidele ja küsimustele kohalt võib igaüks meist kasutada ka 15 minutit kõneks. Seda pole lastud teha. Palun tulevikus arvesse võtta. Nüüd asja tuumast. Meil on käsil päevakorra 8. punkt. Kuid see punkt on vastuolus 7. päevakorrapunktiga. Eelmise deklaratsiooni teksti teises lauses on öeldud, et Ülemnõukogu on vaid valmis koostööks Eesti Vabariigi taastamisel, aga 8. punkti all me juba kuulutame selle taastamise välja. Kusagil jääb loogikast puudu. Teen ettepaneku ka see deklaratsioon täiendavale läbitöötamisele saata. T. Käbin Ma kommenteerin natuke. Nende dokumentide väljatöötamise käigus oli esialgu mõte, et võib-olla ühte dokumenti koondada mõlemad – nii see, mida me eelmise päevakorrapunkti all arutasime, kui ka kõne all olev, kuid leidsime, et see ei ole siiski otstarbekas. Mis puutub arutamise järjekorda, siis ma tõepoolest leian, et praegust deklaratsiooni oleksime pidanud arutama enne Eesti Kongressiga tehtavat koostööd puudutavat deklaratsiooni. Juhataja Ma vabandan Viktor Jermolajevi ees, et ma ei saa samaaegselt kõnet pakkuda, kui Tiit Käbin on tribüünil. Laseme temal kõikidele küsimustele vastata ja kui siis veel on vajadust kõnet pidada, arutame seda. Lembit Kaljuvee. L. Kaljuvee Lugupeetud saadikud! Kuna Tiit Käbin meile asja olemuse väga selgelt ära seletas, siis on mul ettepanek sõnavõtud lõpetada. Juhataja Kas sõnavõtud ja ka küsimused lõpetada? L. Kaljuvee Jaa. K. Koha Austatud saadikud, ma ühinen eelöelduga, kuid tahaksin veel ühte momenti puudutada. Siin on mitmed saadikud väljendanud kahtlust, kas meil on volitusi. Ma tahan täiesti selgelt ja üheselt öelda, et minu ringkonnas, kus ma kandideerisin, on mul kõik volitused kõnealuse deklaratsiooni vastuvõtmiseks ja teisiti ei saagi ma käituda, sest minu valijad ootavad minult seda. Nii et sellised mured ja kartused, et meil ei ole volitusi, on asjatud, volitused on meil olemas. T. Kallas Mul on üks küsimus või õieti pool küsimust. Poolele sai Ülo Uluots vastuse. Mis saab selle riigi nimi olema? Homme hommikul ja kogu üleminekuperioodil? T. Käbin Nagu paljudele ilmselt teada, oli eelnevalt arutusel ka riigi nimi. Leedus muudeti ju nimetus Leedu Vabariigiks. Nii mõnelgi oli mõte, et võib-olla nimetada riik lihtsalt Eestiks. Vastav projekt on laiali jagatud, see käsitleb ka sümboolikat, kõigil on see olemas, kuid ilmselt on see vaja vaadata vastavates komisjonides läbi ja põhjaliku arutluse järel öelda oma seisukoht. Omal ajal oli arutusel, kas Pika Hermanni torni sobib heisata sini-must-valge lipp, sest maa ei ole veel see, mille kohal võiks see lipp lehvida. Ka mina suhtusin sellesse algul kahtlevalt, kuid see oli siiski sümbol, mille poole me püüdlema peame. Noh, võib-olla võrdlus ei ole täpne, aga küsimus on siiski väärt, et seda põhjalikumalt arutada, täna mitte fikseerida. Seega ka homme, ka pärast otsuse vastuvõtmist, kui see jõustub kohe, oleme Eesti NSV-s. H. Eller Mul on kaks küsimust. Me deklareerime, et Eesti NSV Ülemnõukogu ei tunnista Eestis NSV Liidu riigivõimu seaduslikkust, see tähendab, et NSV Liidu riigivõim on Eestis ebaseaduslik. Aga millist rolli hakkavad siis täitma Ülemnõukogu saadikud ja kas me selle aktiga saame neilt ära võtta volitusi, mis rahvas on neile andnud? Millist rolli hakkab täitma homme vabariigi prokurör? Ta on NSV Liidu riigivõimu esindaja. T. Käbin NSV Liidu seaduste kehtivuse kohta Eesti NSV-s on ju sõnaselgelt öeldud 16. novembri 1988. aasta Eesti suveräänsusdeklaratsioonis. On selge, et päevapealt ülemvõimu vastu ei saa, aga kõigile selgelt deklareerides, et NSV Liidu riigivõimul siin ei ole seaduslikkust, kordame me veel üle põhimõtte, mis on toodud eespool, selle kurva tõiga, et Eesti on okupeeritud riik, selle, et me asume taastama Eesti Vabariiki. On selge, et mitmed probleemid tuleb lahendada kõige lähemal ajal. Nendele on viidatud ka siitsamast kõnetoolist ja ammu enne seda mujaltki. Meie noorte probleemid sõjaväes, prokuratuuri alluvuse probleem, mitmed, mitmed muudki sellega seonduvad küsimused – kõik need ülesanded peame kohe käsile võtma ja kohe nende kallale asuma, et saada midagi reaalset, mis aitab edasi minna. V. Pohla Mul on küsimus ja sellega koos ka ettepanek. Projektis on pealkirjaks märgitud deklaratsioon. Deklaratsioon meie õiguspraktikas tähendab teadaandmist, kuulutamist. Me oleme palju kuulutanud ja ma teen ettepaneku pealkiri "deklaratsioon" asendada sõnaga "seadus". Riikliku staatuse kehtestamine või riikliku staatuse määratlemine, see peab olema seadusnormi tähendusega. T. Käbin Ka seda arutati, kuidas pealkirjastada dokumenti. Oli mitmeid mõtteid, siiski jäädi nii koostajate poolel kui ka redaktsioonikomisjonis deklaratsiooni juurde. Ma toon näiteks Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni või ka NSV Liidu moodustamise deklaratsiooni. Nii et deklaratsioon ei ole ainult poliitiline dokument, ta on ka õiguslik, täiesti juriidilist jõudu omav dokument. R. Tamme Auväärsed kolleegid! Ma puudutan sedasama küsimust. Minu poole on mitmed inimesed pöördunud ja ma leian, et arvestades dokumendi juriidilist tähendust, võiks sõna "deklaratsioon" asendada sõnaga "otsus". Ja sellest tulenevalt peaks ka esimeses lauses sõna "deklareerib" asendama, sõnastama kas või niimoodi, et "Eesti NSV Ülemnõukogu kinnitab, et Eesti Vabariigi okupeerimine ...", ja veel ühes kohas tuleks teha muudatus: "ei tunnista Eestis NSV Liidu riigivõimu jurisdiktsiooni ja kuulutab välja Eesti Vabariigi taastamise." Juhataja Palun ettepanek kirjalikult esitada juhatuse lauale. Tiit Käbin, kas on vaja kommenteerida? T. Käbin Pealkirja kohta ma nimetasin. Muidugi otsustab Ülemnõukogu, missugune nimetus tema meelest kõige õigem on. A. Labassov Lugupeetud sm. Käbin! Nentisite oma vastustes, et homme me oleme ikkagi veel Eesti NSV-s. Ühtaegu kuulutab see deklaratsioon välja Eesti Vabariigi taastamise, mis ilmselt toob kaasa ka Eesti Vabariigi võimuinstitutsioonide ja põhiseaduse taastamise. Kus me siis ikkagi homme elame? Kui Eesti NSV-s, kuidas kommenteeriksite siis Eesti NSV konstitutsiooni 63 paragrahvi? Kui ei, siis mis saab olema meie eksistentsi seadusandlikuks aluseks? Kui me koostame valitsemise ajutist korda, kuulutame välja Eesti Vabariigi taastamise, siis me ju muudame ära de facto kõik kehtivad konstitutsioonilised seadused, konstitutsiooni enda ning kõik, mis sellega kaasas käib. T. Käbin Ütlen veel kord, et oleks täpne ja selge: ei ole tegemist Eesti Vabariigi väljakuulutamisega, vaid selle väljakuulutamisega, et me asume Eesti Vabariigi taastamisele. Ja seaduste kehtivus. Ma vabandan, mul venekeelset teksti ei ole, täpsustus siia toodi, et tõlkes peaks olema "vosstanavlivanija". Võib-olla sellest on tekkinud väike segadus. Me ei saa kõiki neid seadusi, mis meil on, tühistada. Seaduseta maailm on seaduslikkuseta maailm. Meie ülesanne on, ka koos Eesti Kongressiga, minna seaduste asendamise ja täiendamise teed. Ma olen kindel, et me peame päris varsti välja töötama ka Eesti Vabariigi põhiseaduse projekti. Teame ju, et 1938. aasta Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi me täpselt oma elu küll korraldada ei saa. Me ei ela siiski seadusetuse maailmas, need reeglid, mis meil praegu on Eesti NSV poolt kehtestatud, nendesamade reeglite järgi me elame. Vastuolud NSV Liidu seadustega peame lahendama läbirääkimiste käigus. A. Gussev Lugupeetud saadikud! Kinnitatakse, et 1940. aastal olevat olnud okupatsioon, ja praegu deklareeritakse kõikjal, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu toonane otsus ei olnud õiguspärane, kuna referendumit ei korraldatud ja rahvalt tema tahtmist ei küsitud. Nüüd aga deklareeritakse, et okupatsioon jätkub, kuid jällegi, vastupidi, otsustab Ülemnõukogu, mitte rahvas referendumi kaudu. Me ei saa neid deklaratsioone ilma üldrahvaliku aruteluta vastu võtta. Siin istuvad koos piisavalt haritud inimesed ja saavad kenasti aru, mida tähendab üleminekuperiood ja kuidas sellele reageeritakse. Pöördun veel kord lugupeetud saadikute poole palvega pakutud deklaratsiooni vastuvõtmise üle veel hästi järele mõelda. T. Käbin Ma kordan veel kord, et 1940. aasta sündmused arutati eelmise koosseisu Ülemnõukogus läbi väga põhjalikult, lisaks sellele võib viidata ka rahvasaadikute kongressi 1989. aasta 24. detsembri otsusele Molotovi-Ribbentropi pakti kohta, nii et siin nähtavasti pikemalt kommenteerida ei ole aega, aga ilmselt ei ole ka vajadust. Ma kordan, et okupatsiooni lõpetamiseks ei ole vaja läbi viia referendumit, sest kui Eesti ei ole astunud NSV Liitu, siis lihtsalt tuleb okupatsioon lõpetada, siin ei ole tegemist küsimusega, mida peab otsustama referendumi teel. J. Rätsep Ma soovin, rõhutades vastuvõetava dokumendi olulist tähtsust meie rahvale, toetada kolmesõnalist parandusettepanekut, mille kokku tegid juba ära Rein Tamme ja Tiit Käbin. Nimelt pealkirjastada praegu, kus me oleme juba väsinud deklaratsioonide lugemisest, see dokument Eesti NSV Ülemnõukogu otsusena Eesti NSV riiklikust staatusest. Sel juhul "deklareerib" ja "NSV Liidu riigivõimu seaduslikkust" kui minu arvates juriidiliselt mittekorrektset terminite paari mitte kasutada, vaid asendada see sõnaga "jurisdiktsioon". Sel juhul on dokument juriidiliselt täpne ja vastab meie taotlustele. G. Israeljan Seletage mulle ära ehk õigemini vastake mu kolmele küsimusele. Esimene: millist juriidilist jõudu see dokument omab? Seda enam praegu, pärast pealkirja muutmist? Teine: millisest ajast alates ei tunnistata Eestis Nõukogude Liidu riigivõimu seaduslikkust ja kuulutatakse välja Eesti Vabariigi taastamine? Kolmas küsimus: millisest ajast alates kuulutatakse välja üleminekuperiood, mis peab lõppema Eesti Vabariigi põhiseadusliku riigivõimuorganite loomisega? T. Käbin Ma arvan, et Ülemnõukogu poolt vastuvõetud dokumentide juriidiline jõud peaks meil olema teada, ma võiksin tsiteerida Eesti NSV konstitutsiooni, mille järgi Ülemnõukogu on kõrgeim riigivõimuorgan ja tema otsustel on kõrgeim jõud. Küsimus ajapiiridest. Jah, ilmselt tuleb siia lõppu fikseerida, et dokument jõustub vastuvõtmise momendist. Tähendab, ametlikult väljakuulutatud Eesti Vabariigi taastamine ja sellega seoses ka üleminekuperiood algab kohe. Aga ma tooksin reaalsest elust näite, kuidas ühe või teise protsessi algust on praktiliselt siiski väga raske määratleda ja öelda, et nüüd on midagi muutunud. IME elluviimine algas ju selle aasta alguses, aga see on protsess, mis kestab kaua, ja mõnigi võib öelda, et ta ei ole alanud, mõni võib öelda, et ta siiski on juba käivitunud. Ilmselt on selle protsessi alguse ja käigu hindamisel lähenemine samasugune. Juhataja Meile siin juhatuse laua taga ja eeldatavasti ka teile saalis tundub, et eriarvamused on selgunud. Kas on vaja jätkata sõnavõtte ja esitada küsimusi või lõpetame? Ma küsin Ülemnõukogu käest, kui Ülemnõukogu arvab, et tuleb jätkata, siis jätkame. Küsijate nimekiri pikeneb kogu aeg. Ma palun hääletada! Kes on selle poolt, et lõpetada küsimused? 84 poolthäälega otsustas Ülemnõukogu küsimuste esitamise lõpetada. Aitäh, Tiit Käbin! Tundub, et Ülemnõukogu liikmetel on soov sõnavõttudeks. Kõige esimesena soovib kõnelda Vladimir Lebedev. V. Lebedev Püüan teie aega mitte pikalt raisata. Olen Lebedev, Vladimir, saadik Tallinna 8. valimisringkonnast. Pöördun rohkem mitte teie poole, härrased saadikud, vaid vabariigi kõigi elanike poole, kes meid praegu kuulavad. Tahan tsiteerida vaid kahte lauset arutuse all olevaist dokumentidest. Esimene. Eesti NSV Ülemnõukogu ei tunnista Nõukogude Liidu riigivõimu seaduslikkust Eestis ning kuulutab välja Eesti Vabariigi taastamise. Teine. Eesti NSV Ülemnõukogu kuulutab välja üleminekuperioodi, milline lõpeb Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigivõimuorganite loomisega. See on tegelikult riigipöörde deklaratsioon. Kogu vastutus, härrased saadikud, langeb teile. Ja ma palun kõigil hästi mõelda, enne kui vajutada rohelisele nupule. Kas ei ole see äkki kodusõja vallandamise nupp? Mõelge palun! Mina keeldun hääletamast selles küsimuses. Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu, lugupeetud Vladimir Lebedev ja ka järgnevad sõnavõtjad, olgem tasakaalukad. Vladimir Malkovski. V. Malkovski Lugupeetud saadikud! Meie esimese istungjärgu algus andis mulle märku, et meil õnnestub kokku leppida, küsimused ära lahendada, koos kompromisse otsida ja midagi ära teha. Kõigis meile arutamiseks pakutud dokumentides on märgata üks ja sama idee. Olen enam kui kindel, et, nagu ka eelmises parlamendis, need võetakse mehaanilise häälteenamusega vastu. Kui me arutasime päevakorda, palusin ma teid väga, ärge tehke seda, sest siin saalis on koos saadikud, kes esindavad erinevaid huvisid, kellest ühed said valitud N. Liidust viivitamatu väljaastumise platvormilt, teised aga uuenenud föderatsiooni koosseisus oleva suveräänse Eesti platvormilt. Algul me võtsime vastu otsuse Eesti Kongressi kohta. Kui vaadelda neid dokumente teatud järjepidevuses, siis minu küsimusele väidetavale dokumendi autorile, millega see üleminekuperiood lõppeda võib, kas kongressi, duuma või ülemnõukoguga tema tänases koosseisus, sain vastuseks hoopis midagi muud. Ja sain aru, et saadik Malkovskit ei ole ei Ülemnõukogus ega teistes rahva valitud juhtimisorganites vaja. Ma pöördun juhataja poole. Tulevases parlamendis oleks õige, kui pärast küsimuse arutamist antaks võimalus ka avaldustega esineda. Teengi seda, kuigi mõistan, et see on piisavalt tõsine ja vastutusrikas samm. Teisiti ma talitada ei saa. Sest valijad saatsid mu Ülemnõukokku, et me koos lahendaksime tsiviliseeritult eluküsimusi ega püüaks juba esimesel istungil N. Liidu koosseisust välja astuda või sellist protsessi alustada. Loen ette saadikugrupi "Võrdsete õiguste eest" avalduse. Kes soovib, võib sellele dokumendile allkirja anda. "Avaldus Eesti NSV Ülemnõukogu saadikugrupp "Võrdsete õiguste eest" nendib: pärast Eesti Kongressi tunnustamist põhiseadusliku riigivõimu taastajana üleminekuperioodi lõpul, oleme sunnitud jätma endale õiguse pärast selle protsessi realiseerimist jääma Eesti NSV Ülemnõukogu liikmeteks ning jätkama selle tööd Eesti rahva poolt vastavalt Eesti NSV konstitutsioonile valitud seadusandliku võimu kõrgeima organina." Ma mõistan, et võidakse esitada apellatsioone selle kohta, et põhiseadusliku riigivõimu kohta pole kusagil kirjas. Pean ütlema, et järgnevad dokumendid sellest just kõnelevadki, ei maksa selle ees silmi kinni panna. Et mitte hiljaks jääda sõna sekka ütlemisega ka teise küsimuse arutamisel, pean ette lugema teise avalduse ning sellega tegema teile hoiatuse: "Avaldus Meie, Eesti NSV Ülemnõukogu saadikud, kes on valitud uuenenud föderatsiooni koosseisus oleva suveräänse Eesti platvormilt, väljendades oma valijate tahet, nendime: tunnistades eesti rahva enesemääramisõigust, me leiame, et Eesti kõigi elanike saatust määravaid ning nende seaduslike õigustega seotud otsuseid tuleb vastu võtta üldrahvaliku hääletamise – referendumi teel. Juhul kui mehaanilise häälteenamusega võetakse vastu seadusandlikke akte ja muid dokumente, millised deklareerivad N. Liidu riigiehituse muutmist ühepoolses korras Eesti NSV Ülemnõukogu poolt, me jätame endale õiguse, tuginedes oma valijate tahteavaldusele, peatada antud otsuste kehtivus oma valimisringkondades ning pöörduda N. Liidu Ülemnõukogu poole palvega kaitsta meie valijate õigusi. Eesti NSV Ülemnõukogu saadikud 13., 12., 111., 14., 9., 5., 43., 44., 46., 45., 6., 2., 5., 4., 7., 6., 8. ja 24. valimisringkonnast." Palun teid veel kord, kaaluge kõike, mida kavatsete vastu võtta, ja mõelge sellele, milleni võib viia vajutamine rohelisele nupule. Juhataja Minule on saabunud teilt meeldetuletusi, et reglemendi kohaselt oleks meie tööpäev pidanud lõppema kell kuus, pool tundi tagasi. Mida arvatakse, kas jätame 8. päevakorrapunkti pooleli või viime selle lõpule? Küsimus on nii tähtis, et seda tuleb hääletada. Kes on selle poolt, et jätkata 8. punkti arutamist kuni otsuse vastuvõtmiseni? Palun hääletada! Poolt 71, seega otsustas Ülemnõukogu jätkata tööd kuni 8. päevakorrapunktis otsuse vastuvõtmiseni. Mul on küsimus Ülemnõukogule. Kas peame vajalikuks reglementeerida just praegu vastuvõetava otsusega, kui pikalt me kõnesid peame. Kolm minutit. Kuna meil ei ole praegu kindlat reglementi, siis ilmselt on õigustatud selle küsimuse hääletusele panek. Vladimir Malkovski, praegu ei ole veel mitte midagi muudetud, ma esitan lihtsalt küsimuse Ülemnõukogule. Meil ei ole veel õiget reglementi, ja tõepoolest kukkus niimoodi välja, et te ise ei soovinud, et redaktsioonikomisjon viiks oma töö lõpule. Praegu tuleb meil sellistes tingimustes oma töö lõpetada. Teen ettepaneku minna vaheajale, kuid enne seda otsustada kaks küsimust: et sõnavõttude ja kõnede pikkus ei ületa 3 minutit ja et me kõned peame ära poole tunni jooksul. Ma ei tea, kui palju ma sellega rikun reglementi, kuid ma teen sellise ettepaneku. Vaheaega ei ole vaja? Nii. Me peame kõnesid poole tunni jooksul ja nende pikkus ei ületa 3 minutit. Kes on selle poolt? Palun hääletada! 76 poolthäälega otsustas Ülemnõukogu töötada edasi sellistel tingimustel, nagu ma nimetasin. Fikseerime nüüd kellaaja – 18.33. On ettepanek, et me vaheaega ei tee. Sõna saab Nikolai Aksinin. N. Aksinin Inimesed! Mina, Suure Isamaasõja veteran, kes on sõdinud Baltikumis mitte okupandi, vaid vabastajana, pöördun teie poole. Olen saanud aru, et hiigelsuurt venekeelset elanikkonda on eiratud. Kes meist on analüüsinud, kas ka Tiit Käbin, milline on juba homme olukord vabariigis ning millised tulevad tagajärjed? Pöördun teie poole veel kord – ehk tuleks ka sada korda mõelda, enne kui seda deklaratsiooni vastu võtta! S. Petinov Mul on väga kahju, et me juhime oma istungjärku, pehmelt öeldes, ebademokraatlikult. Kolmest minutist jääb mul mõistagi puudu, kuid püüan rääkida lühidalt. Räägin sellest, mida tahtsin öelda varem. Tahan juhtida tähelepanu selle dokumendi mõnedele aspektidele. Malkovski ütles juba kõik ära, mis saadikugrupi nimel me öelda tahtsime. Dokumendis on öeldud, et de jure pole Eesti Vabariik oma eksistentsi lõpetanud. Kuid me unustame de facto. Üle 40 aasta me elame hoopis teise ühiskondliku korra tingimustes. Kel on õigust seda eirata? Vastake mulle. Vaevalt, et keegi vastab. Teine küsimus. Me räägime okupatsioonist. Öelge palun, kas täna siin koos istuv organ polegi demokraatlikul teel valitud rahvavõimuorgan? Kas meil ei olegi riigijuhtimise organeid? Millistest võimuatribuutidest Eesti täna ilma on? Vastake mulle selle küsimuse peale. Kolmas küsimus. Kes on kindlaks määranud eesti rahva tahte? Mil moel? Näidake mulle. Kodanike komiteede 500 000 allkirja, millistest paljud koguti väljakutel, sealhulgas turistidelt? Ei, seltsimehed, eesti rahva tahteavaldust pole täna olemas. Referendumit pole olnud ja kellelgi pole õigust esineda sellesama eesti rahva tahteavalduse nimel. Ma ei räägi 40%-st muust elanikkonnast. 600 000-st võttis 34 000 inimest osa Eesti Kongressi valimistest. Mõelge sellele. Edasi. Siin on olemas kahepalgelisuse elemendid. Me ei tunnista Nõukogude Liidu riigivõimu seaduslikkust ja samal ajal oleme lõpetamas konstitutsioonijärgsete riigivõimuorganite formeerimist. Kaks korda küsiti – mis organ on täna Ülemnõukogu? Oleme kõik sunnitud möönma, et meil on konstitutsioonijärgsed võimuorganid. Millistest teistest võimuorganitest peame veel rääkima? Öelge mulle. Ja lõpuks, on olemas ajutine valitsemiskord üleminekuperioodiks. Kes seletab ära, mis kord see on, millisest ajutisest valitsemiskorrast on jutt, mis valitsemisorganid need on? Tiit Käbin ei vastanud nendele küsimustele. Ehk seepärast, et neid ei esitatud. Mina tahaksin nendele küsimustele vastust saada, ja mitte nii, nagu siin vastati abstraktsetele juriidilistele normidele viidates, vaid konkreetset vastust tänase päeva läbilõikes. Tuginemata reaalsusele, tänapäevasele elule, sellele, et oleme siin kõik elavad inimesed, kes elunevad konkreetsetes oludes, me ei lahenda ühegi aktiga ühtki probleemi. Kui me seda ei mõista, satume kriisi. Nii sügavasse kriisi, millest on väga raske välja tulla. Ja viimane. Veel eile kinnitasid paljud siinviibijad, lausa vandusid, et on Gorbatšovi perestroika-poliitika poolt. Mida me aga täna teeme! Gorbatšov on ütelnud välja oma suhtumise Leedu sündmustesse, meie aga tahame poliitik Gorbatšovi surma. Eks siis kirjutage tema surmaotsusele alla! V. Jermolajev Lugupeetud kolleegid! Paari päeva jooksul oleme me muudkui kiirustanud. Ei me ole moodustanud valitsust ega valinud komisjone. Tegelikkuses meil polegi ju võimu! Jääb mulje, et meid valiti siia üheainsa eesmärgiga – et me võtaksime vastu needsamad arutatavad dokumendid! Keegi ei eita eesti rahva enesemääramise õigust kuni eraldumiseni välja. Küsimus on vormis ja otstarbekuses. Selle kohta on nüüd siis dokumendid ette valmistatud. Kuid kas on arvesse võetud Leedu, teiste vabariikide kogemusi? Aga me ju teame, millega see kokkuvõttes lõppeda võib. Me ei taha kedagi solvata, mõistke mind õigesti, kuid jääb mulje, et inimesed, kes agiteerivad suveräänse Eesti Vabariigi poolt, teevad kõik, et tee sinna oleks võimalikult raske. Seoses sellega on mul küsimus Tiit Madele: kas Eesti Vabariigi suveräänsuse saavutamine on teile eesmärk või vahend teise eesmärgi saavutamiseks? I. Hallaste Austatud saadikud! Mul on natuke kurb vaadata seda õhkkonda, mis praegu on saalis valitsema hakanud. Me räägime sellest, et on demokraatia, et me oleme siin rahva esindajatena koos, eriti armastavad seda rõhutada need, kes räägivad mitte-eesti keeles. Ja siis äkki, kui tuleb demokraatlikult hääletada mingisugust otsust ja tekib oht, et mingi deklaratsioon või otsus vastu võetakse, siis öeldakse, et meil ei ole õigust seda teha, et meie ei saa seda teha, seda võib teha ainult referendumi teel. See on ju selge demagoogia. Austagem demokraatiat, mis sellest nii palju rääkida. Häälteenamusega ju otsustatakse, siis järgigem häälteenamust ja hakakem ellu viima Eesti Vabariigi seaduslike riigivõimuorganite taastamist või õigemini tingimuste loomist selleks. Eesti NSV Ülemnõukogu on tõepoolest okupatsioonivõimu omavalitsusorgan, nii nagu oli esimene Ülemnõukogu aastal 1940, nii on ka praegu. Õigusteadus, juura on väga selgelt ühemõtteline asi. Ükskõik kui toredad meie siin ka ei oleks, me oleme ikkagi okupatsioonivõimuorgani esindajad. Ja sellisena tuleb meid ka võtta. Kuid meil on oma ülesanne olemas ja püüdkem mitte ajada üksteist ärevaks oma ähvardustega, püüdkem rahulikult täita neid ülesandeid, mis meil on: et poodides oleks piima, et inimesed saaksid arsti juurde minna, et poleks kuritegevust jne. Ärgem rikkugem üksteise närve! Aitäh! V. Pohla Lugupeetud saadikud! Ma tahaksin pöörduda oma sõnadega venekeelsete saadikute poole, kahjuks on mitmed nende kohad tühjad. Tahan öelda, et kui Eesti ei saa vabaks, siis ei saa ka vene rahvas kunagi vabaks. See on aksioom, üldinimlik aksioom, mida me peame arvestama. Meil käib gigantne 70-aastasest valest vabanemise protsess, vägivallast vabanemise protsess, ja psühholoogiliselt on see meile väga raske, sest needsamad vägivallastruktuurid on kõik ka meis endis teatud määral alles, meil on oma elatud elu, mälestused, uskumused, ja meil on loomulikult raske seda praegu tunnistada, et oleme elanud nii pikka aega vägivallariigis. Olen NSV Liidu rahvasaadikuna Moskvas olles palju suhelnud vene demokraatliku poolega, nende püüdlused on samad, mis eesti rahval. See on üldinimlik vabanemise püüd. Ja kui me ei vabane praegu sellest minevikust, sellest ühiskonnast, siis ei suuda me taastada ei oma totaalselt hävitatud ühiskonda, ei majandust, ei kultuuri. Iseloomulik on see, et Venemaa demokraadid, patrioodid nõuavad Vene riiki, Vene valitsust, miks me ei luba siis taastada Eesti riiki? Eesti ja Balti riigid on läinud ees aasta, kaks kõikides nendes vabanemisprotsessides. Miks me nüüd seletame seda niimoodi, et see on mingisugune rahvuslik egoism. Me ei kuuluta täna selle otsusega välja iseseisvust, me ei kuuluta ennast iseseisvaks, vaid me tahame minna üle sellesse perioodi, läbirääkimiste perioodi, kus me rahumeelselt saame taastada eesti rahva võõrandamatud õigused. Me teame, et paljud siin elavad vene rahvusest ja teistest rahvustest inimesed jagavad eesti rahva vabanemise soovi. Seda näitavad ankeetküsitlused. Ma kordan veel, kui eesti rahvas, leedu rahvas, läti rahvas ei saa vabaks, siis ei saa kunagi vabaks ka vene rahvas. N. Zahharov Lugupeetud kolleegid! Kui kahju, et paljusid meist lahutavad täna ses väga tõsises küsimuses, mida arutame, meie positsioonid. Eelmine kõneleja ütles, et paljud leiavad, et eestlastele on vaja vabadust. Nii mõtlevad ka paljud venelased. See on nii ja keegi ei eita seda. Aga milline on selle vabaduse hind kogu Eestimaa rahvale? Olen veendunud, et see hind peab olema ühesuurune kõigi jaoks, ning me peame minema sellesse vabasse riiki ja võtma selle vabaduse vastu koos kõikide tagatistega, sõltumata rahvusest ja poliitilistest vaadetest, koos võrdsete õigustega kõigil elualadel. Näete ise, kui pingeline on õhkkond. Esitagem siis küsimus – milleks me seda teeme? Keda me tahame petta? Iseennast, Eesti rahvast või kedagi veel? Eelmine kõneleja ütles, et pakutud aktsioon ei tähenda N. Liidust lahkulöömist. Kuid kui me nendime oma deklaratsioonis, et ei tunnista Eestis Nõukogude Liidu seaduslikku riigivõimu ning kuulutame välja Eesti Vabariigi, siis iga arukas inimene mõistab, et see tähendab riigikorra muutmist, mitte midagi muud. See, mida dokumendi autorid taotlevad, on siin täiesti selgelt kirjas. Mõelgem hoolikalt. Vabariigi suveräänsust ei saavutata ühekordse aktiga – et täna kuulutame välja ja homme on kõik vabad. See on pikk ja ülitõsine protsess, mille käigus peab iga inimene olema kindel, et talle tagatakse täiel määral kodaniku-, poliitilised, sotsiaalsed ja muud vabadused, ning inimesed on kõik võrdsed. Olen eelmise kõnelejaga nõus selles, et ei eestlased ega vabariigis elavad muulased ei saa olla vabad, kui kõigil elanikel pole võrdseid õigusi. Me kiirustame ja tahame pakutud dokumendi iga hinna eest vastu võtta. Nähtavasti on see seotud sündmustega Leedus. Jah, Leedus leiavad aset teatud sündmused. Kuid mõelgem iseenda ja meie elanikkonna peale. Mõelgem tagajärgedele. Kuidas me ka teineteist ei veenaks, meie suures riigis (ka meie asume praegu seal) elavad samuti inimesed, kes annavad vastava poliitilise ja psühholoogilise hinnangu meie otsusele, mis kindlasti kajastub meie heaolus ja suhtumises meisse. See on kah tähtis. Kas tõesti meie, Ülemnõukogu saadikud, rahvaesindajad, nagu täna siin rõhutati, ei saa minna õiget, läbikaalutud teed, võttes ajapikku, kuid edenevalt vastu seadusi ja teisi akte, mis tagaks vabariigile täieliku poliitilise ja majandusliku suveräänsuse ja mille poole ka Eesti rahvas pürgibki. Me ei pea täna miitingut, vaid viibime vabariigi kõrgeima seadusandliku organi istungil. Arvestades meie tööõhkkonda, otsustuse tähtsust, ma leian, et hääletamine peab olema nimeline. Ainult nii! I. Fjuk Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu! Ma mäletan, et esimesel päeval oli keegi saadikutest pärast mingisugust väikest arusaamatust või mittemõistmist valmis võidurõõmsalt hüüdma: näete, meie tahtsime ehitada silda, ja vaadake, teie olete selle juba purustanud. Ja ka täna on väga varmad tulema igasugused ähvardused, õpetused ja hoiatused, justnagu meil kõigil ei oleks ühist vastutust ehitada seda silda. Ja nüüd ma tahaksin avada kõigepealt ühe suure arusaamatuse, mis mõningal määral on siin saalis levinud ja mida ei suutnud hajutada ka küsimustele vastaja. Loodan sellega just venekeelsete saadikute jaoks ühe ähmasuse hajutada. Otsuse projektis ütleb tagantpoolt kolmas lõik, et "ei tunnista Eestis NSV Liidu riigivõimu seaduslikkust". Ma palun seda lugeda järgmiselt: "tunnistab Eestis NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikuks", mis tähendab, et täna pärast selle deklaratsiooni vastuvõtmist kehtivad NSV Liidu seadused siin edasi: kuigi nad meie kinnituste, meie veendumuste järgi on ebaseaduslikud, me täidame neid edasi. Seetõttu on parandus, mille tegi härra Tamme ja keegi veel täpsustas seda, et Ülemnõukogu ei tunnista NSV Liidu jurisdiktsiooni Eestis, ennatlik. See tähendaks, et Ülemnõukogu kutsuks otsuse vastuvõtmisest alates NSV Liidu seaduste mittetäitmisele, millele aga Ülemnõukogu oma otsusega ei pretendeeri. Need on tõesti kaks ise asja. Meie dokument lihtsalt kinnitab, et Nõukogude riigivõimu kehtimine Eestis on ebaseaduslik selle kehtestamisest alates, ja seda, et me alustame üleminekuperioodi protsessi, teeme seda kiirustamata ja läbirääkimiste kaudu kõigi Eestis elavate inimestega, et leida kõigi jaoks garantiid ja viisid, kuidas Eestis oma elu edasi elada ja edasi viia. See deklaratsioon ei ole mittemingisuguste sidemete läbilõikamine, vaid see ongi silla ehitamise eelprojekt. Ja kui nüüd küsida, kes siis ikkagi kiirustab, siis ma tahaksin aega paari nädala jagu tagasi keerata. Pärast seda, kui Leedus käivitus hoogsalt parteialane reform ja Leedu oma kompartei kujunemine, algas Moskvas meeletu kiirusega kõikvõimalike seadusaktide koostamine, mille täitmine, kui me oleme ausad iseenda ja ka valijate ees, on enamikus liiduvabariikides praktiliselt võimatu, välja arvatud ehk Vene Föderatsioon. Jutt on seadusest Liidust väljaastumise kohta ehk enesemääramise kohta. Ja seda seadust tehakse absoluutselt ilma liiduvabariikide osavõtuta, kuid on ju selge, et sellised seadused, mis juba teisipäeval lähevad Moskvas teisele lugemisele ja seejärel neljapäeval viimasele lugemisele, tuleks kõik läbi vaadata selletaolistes kogudes nagu meie Ülemnõukogu. Seda aga ei tehta. Sellesama Moskvas kiirustamise tulemuseks on ka kiirustamine Leedus ja ma arvan mõningaid märke kiirustamisest nägevat ka siin. Kordan veel kord, et meie tänane dokument ei ole iseseisvuse väljakuulutamine, vaid me kuulutame välja üleminekuperioodi, läbirääkimiste perioodi nii Moskvaga kui ka kogu Eesti elanikkonnaga, ja seetõttu on see alles sillaehituse eelprojekt. Ma loodan, et me oleme nüüd sellest ühtviisi aru saanud. S. Sovetnikov Lugupeetavad saadikud! Ma ütlen paar sõna inimesena, kes on sündinud 1931. aastal Virumaal. Lugupeetud saadikud! See küsimus, mida me praegu arutame ja hakkame varsti hääletama, on nii tähtis, et me ei või kiirustada. Nii tähtsat küsimust ei ole Eesti NSV Ülemnõukogu arutanud võib-olla 50 aasta jooksul. Mul on väga suur palve teile: enne kui hakkate hääletama deklaratsiooni, mõelge sellele, kui suure vastutuse te võtate endale oma rahva saatuse eest. Võib-olla on mõtet mõelda veel homme, ülehomme ja esmaspäeval arutaksime edasi. Tänan teid! Juhataja Me leppisime kokku, et peame sõnavõtte pool tundi ja et nende kestus ei ole üle 3 minuti. Ligikaudu nii on ka välja tulnud. Soovijaid on veel väga palju, te näete seda ekraanilt. Kuid sõna palub Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel, ja usun, et te kõik olete huvitatud sellest, et me anname talle kohe sõna. A. Rüütel Ma arvan, kõik tunnetavad, et me oleme sattunud teatud määral tupikseisu, ja seda arusaadavatel põhjustel. Ma ei hakka kordama neid erinevaid põhjusi, mida üks või teine on esile toonud. Tahan öelda isiklikult enda kohta, et ma lähtun sellest seisukohast, mis on väljendatud kõigi saadikute poolt 2. veebruaril vastuvõetud deklaratsioonis. Kuid tahan öelda siia juurde, et kõik sammud, mis me teeme, peame tegema väga läbikaalutult ja näitama kõrget Ülemnõukogu töökultuuri. Selleks, et praegusest ummikseisust välja saada, on nähtavasti tarvis valida meie organid, s.t. Ülemnõukogu Presiidium. Presiidiumi koosseisu ettepanekud oleme läbi kaalunud kõigi saadikugruppide esindajatega, kui need enam-vähem realiseeruvad, satub Presiidiumi kõikide poliitiliste liikumiste esindajaid ja samuti regionaalsel alusel eripiirkondadest. Järelikult, kui Presiidium tuleb kokku, võime väga keerulised küsimused tõesti asjalikult läbi arutada. Nagu praegu venekeelse elanikkonna saadikud ütlesid, ei ole nad põhimõtteliselt selle küsimuse vastu. Ma arvan, et kui me kõik väga rahulikult ja tasakaalukalt läbi arutame, kaalume veel igat sõna ja mõistet ja lepime kõiges kokku, siis on deklaratsioon, millest praegu räägime, ilmselt vastuvõetav. Kuid arutame selle rahulikult läbi. Ja sellest tulenevalt on mul ettepanek, et võib-olla täna oleme väsinud, istume siis esmaspäeval uuesti kokku, valime kõigepealt ära alatiste komisjonide esimehed, kellest formeerub Presiidium, ja Presiidiumile antakse tund või kaks selleks, et me küsimuse läbi arutaksime. Kordan veel kord, mina olen momendil sellisel seisukohal, et me peame need küsimused realiseerima praegu, kuid peame realiseerima arukalt ja rahulikult ning tasakaalukalt. Siia juurde tahaks öelda veel informatsiooni, et praeguste andmete kohaselt arutatakse teisipäeval Liidu Ülemnõukogus sellist seadust – o проекте закона СССР о порядке решения вoпросов, связанных с выходом союзных республик из СССР. See on äärmiselt tõsine küsimus ja me peame sellesse samuti suhtuma väga tõsiselt. Eile me istusime Eestist valitud Liidu saadikutega ja arutasime, kuidas suhtuda sellesse asjasse. Meie ühine arvamus oli, et me oleksime täna pidanud seda tegema teiega koos, arutama meie seisukoha ühiselt läbi ja koos Liidu ja Eesti Ülemnõukogu saadikutega ühiselt otsustama. Kahjuks ei läinud minu ettepanek läbi, s.t. alatiste komisjonide esimeeste valimise ja Presiidiumi moodustamise ettepanek, ma ei räägi seda mitte solvumistundest, see on parlamendi töös täiesti loomulik, et mitte igaühe ettepanek ei lähe läbi. Ainult et selle tõttu jäi realiseerimata ka see, millest me eile rääkisime, et oleks teiega koos pannud selle küsimuse võib-olla koguni täiendavalt päevakorda või arutanud sellesama päevakorrapunkti all. Oli kava vastu võtta selline ühine otsus, mis kõlaks umbes nii: meie, Moskvas töötavad saadikud, ei osale selle seaduse arutelul ja ei osale sellepärast, et käigupealt ei saa vastu võtta nii tõsist seadust, mis puudutab iga vabariigi suveräänsust ja õigusi. Küsimust on vaja enne arutada kõikides ülemnõukogudes ja see on tõesti selline seadus, mis tuleks vastu võtta referendumi korras. Ma rõhutan veel kord, et tingimata oleks seda arutatud vabariikidesiseselt, enne kui seadust vastu võtta. Niisugune oli meie seisukoht. Me planeerisime teha ühise avalduse Liidu Ülemnõukogule, Mihhail Gorbatšovile, Presiidiumile, öeldes selles, et me ainult sellisel viisil peame õigeks seaduse arutelu. Sisuliselt on see üks kompleks sellesama küsimusega, mida me praegu teiega siin arutasime. Planeeritud on arutelu teisipäeval kella kümneks, nii et meil on ülimalt kiire oma seisukoha formeerimisega. Kahjuks on tänane päev läinud meil kaduma. Teisipidi ma arvan, et ei ole siiski läinud kaduma, oleme loonud aluse kogu meie järgnevaks Ülemnõukogu tööks, oleme tänasest päevast väga palju õppinud, õppinud ratsionaalselt töötama, kuid teeme õige järelduse, et me oleksime palju kaugemale jõudnud, kui oleksime ratsionaalselt töötanud. Me oleksime võinud juba täna Moskvasse teele saata niisuguse ülimalt tõsise avalduse ja samuti saata selle kõikidele teistele vabariikidele, nii et ka nemad oleksid võib-olla ühinenud meie seisukohaga. Nüüd on vist tõepoolest juba hilja. Aga ma arvan, et me pole kaugeltki kõike kaotanud. Kui toimime järgnevalt nii, nagu ma rääkisin, siis ilmselt me suudame veel selle paranduse sisse viia. Tänan! Juhataja Suur tänu! Vastavalt meie otsusele on küsimused ja sõnavõtud lõpetatud. Me oleme samas otsustanud viia 8. punkt otsuse vastuvõtmiseni. Panen hääletusele, enne seda kontrollime kohalolekut. Kohal on 99 saadikut. Ma esitan otsustamiseks Arnold Rüütli ettepaneku, mis seisneb selles, et hakata veel täna arutama komisjonide koosseisu ja luua Presiidium. Kes on selle poolt? Palun hääletada! (Hääled saalis.) Lubage meelde tuletada, et meil on vastu võetud otsus selle kohta, et me viime lõpule 8. küsimuse. See on juba otsustatud. Panen hääletusele veel Arnold Rüütli ettepaneku. Arnold Rüütel võtab oma ettepaneku tagasi. Juhatusele on laekunud hulgaliselt ettepanekuid 8. päevakorrapunkti kohta ja ma arvan, kõige parem oleks, kui me teeme nüüd väikese vaheaja. Redaktsioonikomisjon vaatab ettepanekud läbi ja siis asume otsustamisele. M. Lauristin Ma palun, et kui me läheme seda küsimust arutama, siis osaleksid ka ettepanekute autorid Allik, Fjuk. Juhataja Vaheaeg 10 minutit. V a h e a e g
Juhataja Ülemnõukogu, palun asuda kohtadele. Kontrollime kohalolekut. Kas on võimalik, et kohal on ainult 75 inimest? Nii, lubage ette lugeda redaktsioonikomisjoni poolt esitatud materjal 8. päevakorrapunkti kohta. Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsioon Eesti riiklikust staatusest. Eesti NSV Ülemnõukogu kinnitab, et Eesti Vabariigi okupeerimine Nõukogude Liidu poolt 17. juunil 1940. aastal ei ole katkestanud Eesti Vabariigi olemasolu de jure. Eesti Vabariigi territoorium on okupeeritud tänaseni. Eesti NSV Ülemnõukogu, arvestades Eesti rahva selgesti väljendatud tahet Eesti Vabariigi iseseisvuse ja seadusliku riigivõimu taastamiseks, tunnistab Eestis NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust selle kehtestamise momendist alates ja kuulutab välja Eesti Vabariigi taastamise restitutio in integrum. Kuulutab välja üleminekuperioodi, mis lõpeb Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigivõimuorganite moodustamisega. Üleminekuperioodiks töötab Eesti NSV Ülemnõukogu välja valitsemise ajutise korra koos õiguslike garantiidega kõigile elanikele rahvusest sõltumata. Mul on palve, et venekeelse variandi loeks ette Marju Lauristin. M. Lauristin Kas on pretensioone tõlkele? Sel juhul ma võin lugeda venekeelse variandi. Juhataja Millised on märkused redaktsioonikomisjoni poolt esitatud teksti kohta? Enn Leisson soovib sõna. E. Leisson Kui tundus, et meie üksmeelne kollektiiv läheb päris lõhki ja kõigepealt võrdsete õiguste grupist, ajendas mind sõna võtma rahvasaadik 8. ringkonnast – Lebedev. Ka mina olen rahvasaadik 8. valimisringkonnast ja kõik, kes valimistulemusi teavad, teavad ka, millisel moel sattus meie hulka lugupeetud rahvasaadik Lebedev. Võrdsusest ja võrdsetest õigustest pole muidugi juttugi. Mulle on mõistetamatu, kuidas võib grupp rahvasaadikuid nimetada ennast võrdsete õiguste eest võitlevaks grupiks. Ma olen ainus Eestimaa rahvuste ühenduse valitud rahvasaadik. Ma esindan 17 rahvust, rahvakildu ja rahvusgruppi, kes on valinud oma põliseks kodumaaks Eestimaa. Nüüd deklaratsioonist. Tahan toetada ettepanekut, ma enam ei mäletagi, kelle oma, et ei ole päris õige sõna deklaratsioon, võib-olla peaks olema otsus. Viidati ka üpris nõrgukesele analoogile ajaloost. Tõepoolest, ka riikide konstitutsioone on nimetatud deklaratsioonideks, kuid siis oli teine aeg, mitu sajandit tagasi. Viide Nõukogude Liidu väljakuulutamise deklaratsioonile 1922. aastast on nii väga püsiv ainult sellepärast, et deklaratsioon oli tegelikult dekoratsioon. Ja põhiküsimusest. Põhiküsimust näen ma nimelt selles, et enne kui astuda kellegagi liitu, peab olema vallaline, peab olema iseseisev, suveräänne, alles siis võib rääkida liidust, niisugune on olnud alati minu ja mu kaasvõitlejate seisukoht. Tänan! I. Raig Austatud saadikud! Meie tänane istung on jõudnud võrdlemisi keerulisse situatsiooni ning seoses sellega on mul kaks ettepanekut ja üks küsimus. Esiteks. Pärast seda kui me oleme vastu võtnud selle äärmiselt tähtsa deklaratsiooni, võiksime võtta vastu põhimõttelise otsuse selle kohta, et tuleme vastu Ülemnõukogu esimehe palvele ning jätkame tööd, et meil oleks tööorgan, Presiidium, ka komisjonide esimehed. Ja seda tuleks teha täna õhtul, arvestades situatsiooni erakorralisust. Võib tuua näiteid ükskõik kas Moskvast või Leedust, kui on töötatud ka südaööni või veelgi kauem. Teine ettepanek, mille palun samuti panna hääletusele, on see: lõpetada raadio ja televisiooni otseülekanded selle ajani, kuni pole vastu võetud meie istungite reglementi ning pole saadikustaatust ja rahvasaadiku tegevuse põhiprintsiipe. See ettepanek johtub tõdemusest, et mitmetest sõnavõttudest on näha vaenu õhutamist rahvaste vahel, kõlab isegi üleskutseid mitte alluda seadustele ning ähvardatakse vägivallaga paljusid kaitsetuid inimesi. See kõik võib viia inimesed stressiseisundisse. Viimane küsimus on mul mitmetele rahvasaadikutele, kes kavatsevad meie vastuvõetava otsuse vastu hääletada. Küsimus kõlab nii: miks peab enamus alluma vähemusele? Eestis on see ju toimunud juba 50 aastat. Kas see ongi demokraatia, kui enamus peab alluma vähemusele? Ning küsimuse teine osa: mida peaksid praeguses situatsioonis tegema näiteks ingerisoomlased, lätlased, rootslased, leedulased ja paljud teised rahvad, kes on samuti vähemuses ja kes sooviksid ka oma õigusi? E. Savisaar Mul on palve, et me dokumendi lõpus fikseeriksime viimase lausega, et see hakkab kehtima vastuvõtmise hetkest peale. Ja muidugi, et deklaratsiooni asemel oleks otsus. Juhataja Kohe hakkame otsustama. Mida arvab Ülemnõukogu, kas võib olla deklaratsioon, või peab olema otsus? Kuna tegemist on erakordselt tähtsa dokumendiga, registreerime uuesti kohaloleku. Registreerunud on 76 saadikut. Ülemnõukogu on otsustusvõimeline. Kes on selle poolt, et selle dokumendi nimetus oleks Eesti NSV Ülemnõukogu otsus "Eesti riiklikust staatusest". Palun hääletada! Poolt on 65 saadikut, 4 vastu ja 5 erapooletut. Mikk Titma. M. Titma Muidugi on kogu see tekst mitte otsuse, vaid deklaratsiooni tekst, see on täiesti selge. Selles mõttes lisada lõppu jõustumise tähtaeg – juriidilises praktikas niisugust asja ei tehta. Kui tegemist on seadusega, siis lisatakse selline tekst, antud juhul langeb see täiesti eelnevast tekstist välja. I. Fjuk Ma luban endale sellele vastu vaielda. Otsuse üks viimaseid lõike ju kuulutab välja üleminekuperioodi. Kas tänasest või aasta pärast – igal juhul peab siin olema rakenduse aeg. Juhataja Kas nõutakse hääletusele panekut, et see dokument hakkab kehtima vastuvõtmise hetkest? Palun hääletada, kes on selle poolt. Poolt 67, vastu ei ole, 9 erapooletut. Rohkem ei ole põhimõttelisi parandusi. Panen hääletusele Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse "Eesti riiklikust staatusest" sellises redaktsioonis, nagu me teiega koos otsustasime, arvesse võttes tehtud märkusi. Kuidas me otsustame? Avalik hääletus. Otsuse poolt hääletas 73 saadikut, vastuhääli ei ole, 3 jäi erapooletuks. Tänan! (Aplaus.) On tehtud ettepanek tänast istungit jätkata, on tehtud ettepanek istung lõpetada. Kes on selle poolt, et täna lõpetada? Teeme veel kord kohaloleku kontrolli. Üks hetk. Sõna soovib Jaak Allik. J. Allik Mul on ettepanek lõpetada ja kindlasti otsustada, et esmaspäeval alustame kell 11 reglemendi vastuvõtmisega, muidu me raiskame aega. Ja mulle on täiesti arusaamatu, mis siis meiega juhtub, kui kaks päeva ei ole Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi. I. Fjuk On olemas võimalus, et täna lõpetada ja homme teha terve päev tööd. A. Tähiste Juhin tähelepanu, et Ivar Raig tegi täiesti õige ettepaneku vaadata läbi veel üks päevakorrapunkt, see oleks siis alatiste komisjonide esimeeste valimine. Ja seda just peaksimegi hääletama. T. Käbin Vastavalt kehtivale korrale säilitab eelmise koosseisu Ülemnõukogu Presiidium oma volitused kuni uue Ülemnõukogu Presiidiumi moodustamiseni. Tähendab, meil on Presiidium praegu olemas. Juhataja Ma juhin samuti tähelepanu sellele, et meil on praegu olemas Ülemnõukogu Presiidium, Ülemnõukogu esimees, volitused on valitsusel. T. Made Lugupeetud kolleegid! Mul on siiski ettepanek täna istungit jätkata, ja jätkata kõigepealt leedu probleemi arutamisega, kuna me varem otsustasime, et me täna ka seda küsimust arutame. Ja siis, kui me ei ole väga väsinud, tegeleme ka komisjonidega. Aga selle otsustaksime pärast Leedu küsimuse arutamist. V. Lebedev Lugupeetud kolleegid! Me pole ju veel lõpetanud päevakorra 2. punkti arutelu, aga tahame juba asuda 8. punkti juurde. A. Paju Head kohalolijad! Mina olen täiesti Tiit Käbini ütlusega päri, kuid ei tahaks, et Arnold Rüütlist jääks tänases lehes ainult naeratav pilt, kui ta eile kohale määrati ja ta ootab kannatlikult, millal siis formeerub meeskond. Teiseks. Me oleme kaks päeva pikalt töötanud ilma oma kodukorrata. Minu arvates peaks olema siin saalis suur kahemeetrine ratastel peegel ning see peaks veerema puldi ette, kui sealt kõnelejad unustavad ära, et nad ei kõnele saalile, vaid kõnelevad eetrisse ja televisiooni. Täna tuleks kindlasti jätkata, et valida ära komisjonide esimehed. J. Liim On väga oluline valida komisjonid, kuid kipume unustama, et me alles mõni tund tagasi võtsime päevakorda Leedu küsimuse. Selles suhtes olen täiesti solidaarne Tiit Madega, et me peame oma päevaplaani siiski lõpule viima. J. Allik Mis puutub Leedusse, siis on see otsus, mille me äsja vastu võtsime, palju reaalsem toetus Leedule kui lahja telegramm. Mul on ettepanek seda telegrammi teksti üldse mitte aluseks võtta, vaid teha redaktsioonikomisjonile ülesandeks esiteks saata Leedusse see meie otsus, ja teiseks, esitada esmaspäevaks korralik Ülemnõukogu vääriline telegrammi tekst. Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu, kas te olete nõus siiski sellega, et me kõigepealt otsustame ära selle, kas me täna jätkame tööd või ei jätka? Teen ettepaneku hääletada, kes on selle poolt, et tööd jätkata? Poolt 49, 18 vastu, 8 erapooletut. Tähendab, see otsus ei läinud läbi. Järgmine ettepanek: kes on selle poolt, et töötada homme? Poolt 9, vastu 51, erapooletuid 13. Tähendab, homme me ei tööta. Kas ollakse üksmeelselt nõus sellega, et esmaspäeval algaks tööpäev kell 11? Kas on seda vaja hääletada? Ei ole. Sellega on tänane istung lõppenud. Head õhtut!
EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU ESIMENE ISTUNGJÄRK VIIES ISTUNG 2. aprill 1990
Juhataja (Ü. Nugis) Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Alustame viiendat istungit. Kohal on 98 Ülemnõukogu liiget, puudub 7. Ülemnõukogu on otsustusvõimeline. Enne kui jätkame päevakorraga, otsustame, kuidas me suhtume pressi esindajatesse saalis. Vist on õige, kui Eesti riiklik televisioon jätkab saateid, sest rahvas tahab näha, kuidas Ülemnõukogu töötab. On selline arvamus, et võib-olla täna erandkorras võtab mõned kaadrid USA televisioon ja sealt edasi lepime niimoodi kokku, et peale Eesti Televisiooni Ülemnõukogu saalis töö ajal keegi teine ei viibi. Kõik intervjuud ja muu, mis on vajalik teistel agentuuridel, kõik see toimub enne istungite algust, lõunavaheajal või pärast istungeid. Kas ollakse nõus? Aitäh! Kinnitatud päevakorrast jäi meil arutamata üks küsimus – pöördumine Leedu Vabariigi poole. Viimase paari päevaga on situatsioon Leedus oluliselt muutunud. Mida arvatakse sellest, kui pöördumisega Leedu Vabariigi poole hakkaks praegu tegelema redaktsioonikomisjon? Ilmselt on need projektid, mis olid esitatud saadikugrupi poolt ja ka Ülemnõukogu poolt, juba vananenud. Kas lepime töö korras kokku, et redaktsioonikomisjon hakkab tööle? Ei ole vaja üle hääletada? Ei ole vaja. Palun siis redaktsioonikomisjonil alustada tööd ja ilmselt võib arvata, et see kestab nii kaua, et me võtame pöördumise Leedu poole arutusele pärastlõunasel istungil. Asugem nüüd päevakorra juurde. On palve, et kõik sõna- ja kõnesoovijad käsitleksid praegu ainult päevakorraga seoses olevaid küsimusi. Kohalt sõnasoovijatel, kes praegu järjekorras on, lubame sõna võtta ja siis läheme kõnede juurde. K. Kama On ettepanek lülitada päevakorda Eesti NSV Ülemnõukogu otsus "Teenistusest NSV Liidu relvajõududes". Seda pärast reglemendi vastuvõtmist ja komisjonide esimeeste valimist. Vastava eelnõu on saadikugrupp ette valmistanud. Juhataja Kas paneme küsimuse hääletusele? Praegu me ei aruta veel järjekorda, vaid päevakorda lülitamist. Ettepanek on lülitada päevakorda otsus "Teenistusest NSV Liidu relvajõududes". Kes on selle poolt, et selline otsuse eelnõu päevakorda võtta? Palun hääletada! Poolt on 73 saadikut, 24 vastu. I. Hallaste Lisaks sellele otsusele palun võtta päevakorda otsus muudatuste kohta Eesti NSV konstitutsioonis. § 60 tuleb sõnastada järgmiselt: "Eesti NSV elanikud on kohustatud aitama kaasa Eesti Vabariigi põhiseadusliku riigivõimu taastamisele Eestis", ja tühistada § 61, mis räägib sõjaväekohustusest Nõukogude Liidu relvajõududes. Juhataja Palun ettepanek esitada kirjalikult. Panen hääletusele, kes on selle poolt, et lülitada päevakorda otsuse projekt muudatuste kohta Eesti NSV konstitutsioonis. V. Lebedev Lugupeetud juhataja! Asi on selles, et neljapäeval sai siin meie poolt otsustatud moodustada reglemendi asjus redaktsioonikomisjon. Reede hommikul teatas saadik Allik, et dokumendid on valmis. Miks pole päevakorra teine punkt veel siiani täidetud? V. Malkovski Meie istungjärk muutub mõneti arusaamatuks. Vastavalt päevakorra teisele punktile peame me kinnitama reglemendi, milles on sõnastatud Eesti NSV Ülemnõukogu istungil arutatavate küsimuste päevakorda lülitamise kord. Praegu ma saan aru, et istungjärgule läbivaatamisele esitatakse hulk küsimusi, kusjuures need võetakse siin vastu ilma igasuguse aruteluta ja kohe hääletatakse. Ma mõtlen, et esmalt on meil vaja reglement vastu võtta ning määratleda nende küsimuste päevakorda lülitamise kord, nagu seda tehakse tsiviliseeritud nõukogudes. Asi on selles, et praegu tehti ettepanek Eesti NSV konstitutsiooni muutmiseks, ma ei kujutle, mida me hakkame arutama küsimustes, mis on seotud teenistusega relvajõududes. Milline on kõigi nende asjade õiguslik alus? Me jõuame jälle välja samasse etappi, millega lõpetasime eelnenud istungi. Ma väljendan lihtsalt mõningat rahulolematust lugupeetud juhataja käitumise suhtes, seda võib isegi protestiks nimetada. Me peame reglemendi läbi vaatama ja vastavalt kinnitatud reglemendile istungjärgu päevakorda lülitama need küsimused, mis arutamist vajavad. Vabandage niivõrd segase esinemise pärast. Juhataja Vladimir Malkovski oleks pidanud siiski ootama ära oma järjekorra. Päevakorda ei otsusta Ülemnõukogu juhataja, vaid Ülemnõukogu. Ma küsin Ülemnõukogu käest, kas me arutame täiendavaid päevakorrapunkte, nende lülitamist päevakorda või otsustame praegu juba päevakorras olevate punktide arutamise järjekorda? Täiendavate päevakorrapunktide sisselülitamise otsustame enne ja siis järjekorra? Kas keegi näeb siin midagi seaduse- või reglemendivastast? Pöördun Ülemnõukogu poole ettepanekuga mitte võtta täiendavaid punkte päevakorda enne, kui me oleme otsustanud reglemendi küsimuse. Kõik on sellega nõus. See ei tähenda, et päevakorra arutamine oleks sellega lõppenud. Otsustame praegu ühe küsimuse ära. Kas me praegu hakkame arutama reglementi? Palun hääletada! Poolt on 96 saadikut, vastu ega erapooletuid ei ole.
Eesti NSV Ülemnõukogu ajutise töö- ja kodukorra kinnitamine Juhataja Asume arutama Eesti NSV Ülemnõukogu ajutist töö- ja kodukorda ja pärast seda paneme asjad lõplikult paika päevakorraga. Sõna saab Jaak Allik. J. Allik Lugupeetud kolleegid! Ma tahan ette kanda, et kõikide saadikugruppide esindajatest moodustatud redaktsioonikomisjon töötas väga suure üksmeele õhkkonnas, üksteist mõistes ja abistades, üksteist täiendades. Selle töö tulemusena jagati teile reedel välja redaktsioonikomisjoni poolt läbivaadatud täienduste ja parandustega reglemendi variant. Selles projektis on paar kohta trükkimise käigus valesti läinud, need ma töö käigus ütlen ära. Täiendavalt on vahepeal tulnud redaktsioonikomisjonile mitmeid ettepanekuid, me koos ei ole veel käinud, mõnede liikmetega olen rääkinud ja need ettepanekud ma siis esitan, kuigi need on komisjonis läbi vaatamata. Teen ettepaneku hakata töötama paragrahvide kaupa, sest siin on ilmselt mitmeid probleeme, kus tuleb hääletada. Vaid ühes küsimuses jäi redaktsioonikomisjonil kaks erinevat arvamust, need on seal ka trükitud, kui me selle juurde jõuame, siis juhin tähelepanu. Mõnel juhul tuleb kommenteerida, miks komisjon jõudis just sellise sõnastuse või lahenduseni, nagu teile on ette pandud. Need parandused, mis ei tekita poleemikat, lähevad võib-olla isegi ilma hääletamiseta, aga kui tekib poleemika põhimõttelises küsimuses, siis me peaksime hääletama. § 1. Siin on muudatuse aluseks see, kuidas me termini "istungjärk" lahti mõtestasime. Istungjärguks nimetame mitmest istungist koosnevat sessiooni. Istungjärk on see, mis toimub iga nädal kolmel esimesel päeval, ja istungid on siis need hommikused ja õhtused istungid. Võiks panna selle kevad- ja sügisperioodi nimetuseks sessioon, aga kuna vene keeles puudub vastav kolmas sõna, siis jäi esimene punkt sellisena, et me ei nimetagi seda perioodi mitte kuidagi. Jääb nii, nagu teil kirjas on, et Eesti NSV Ülemnõukogu töötab jaanuari keskpaigast kuni juuni keskpaigani ja septembri algusest detsembri keskpaigani. Kas ma võin edasi minna või on selle paragrahvi kohta probleeme? Ei ole. § 2 on, nagu näete, leidnud põhimõtteliselt teistsuguse sõnastuse. Palun siia juurde tuua üks täiendus, mis on trükkimisel välja jäänud. Nimelt peaks see kõlama nii: Eesti NSV Ülemnõukogu töötab Tallinnas iga nädala esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval ja reedel – see siin puudub. Ülemnõukogu töö vaheajal töötavad Ülemnõukogu liikmed oma valimisringkonnas ning täidavad oma ülesandeid, mis on antud komisjonide poolt. Mõeldud on siis seda perioodi, kui me ei ole ametlikult puhkusel. Ja nagu te näete, on muudatus põhimõtteline. Me arutasime redaktsioonikomisjonis ja jõudsime üksmeelsele seisukohale, et selline töökord, iga nädala kolm esimest päeva, on paindlikum, võime korraldada ka mitu plenaaristungit kuu jooksul. Ülemnõukogu eelmise koosseisu pakutud variant näeb ette, et esimesel nädalal on plenaaristung, teine ja kolmas on komisjonid ning neljas nädal ollakse kodus. Leidsime, et see on paindlikum, võimaldab tihedamat sidet valijatega ja ka oma muude ühiskondlike kohustuste planeerimist kindlatele nädalapäevadele. Meile teadaolevatel andmetel töötavad niimoodi ka Skandinaavia maade parlamendid. Tähendab, me pakume varianti kolm päeva nädalas, ja millal on plenaaristungid ja millal töötavad komisjonid, seda saab juba töö käigus otsustada. Kas see küsimus tekitab poleemikat? Kas peab hääletama? Juhataja Praegu on mul suur nimekiri sõnasoovijaid. Öelge, palun, kas need kõik soovivad sõna seoses reglemendiga? Kes reglemendi kohta sõna ei taha, palun võtta end nimekirjast maha. Kuidas oleks kõige parem antud päevakorrapunkti arutada? Kas me laseme lõpuni redaktsioonikomisjoni nimel ette kanda ja siis hakkame arutama või võtame peatükkide kaupa? J. Allik Mulle isiklikult tundub, et võiks paragrahvide kaupa. I. Fjuk Kui nüüd võrrelda praegust redaktsiooni eelmisega, siis on see tõesti paindlikum. Praegune vorm pakub saadikutele tööks oma valimisringkonnas ligi kaks korda rohkem kalendripäevi kui endine. Aga mulle tundub, et kolme päevaga me üleminekuperioodi üle ei ela, meil on siin niivõrd palju tööd. Juba kahepäevane kogemus näitab, et me jääme võlgu. Sellepärast on mul ettepanek, et mitte esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval, vaid esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval töötavad saadikud Tallinnas ja reedel siis oma valimisringkonnas. Juhataja Kas Enn Põldroos soovib sama paragrahvi kohta arvamust avaldada? E. Põldroos Sisuliselt oli sama mõte. Asi tuleb muuta veelgi paindlikumaks, anda Ülemnõukogule õigus lihthäälteenamusega pikendada istungjärku. Sellepärast, et meil on praegu väga palavad ajad tulemas ja mõnikord me lihtsalt ei tohi lahku minna. Juhataja Kas ka Nikolai Aksinin soovib sama paragrahvi kohta öelda kommentaari? N. Aksinin Mind huvitate vastus konkreetsele küsimusele: millal meile antakse saadiku rinnamärgid ja missugused need on? Kõik. Juhataja Hetkel on see küsimus veel lahtine. Kuid kõige lähemal ajal saab antud täpne vastus. Mul on palve kõikidele Ülemnõukogu liikmetele, et praegu võetaks sõna ainult paragrahvi kohta, mida käsitles Jaak Allik. A. Tarand Mul ei ole küll päris kindla paragrahvi kohta, vaid on kodukorra kohta üldisem märkus, mis tuleb kuskil välja öelda, enne kui hilja. See on pigem üleskutse. Esimesel päeval viitas keegi venekeelsetest saadikutest päevakorra koostamisel sellele, et tuleb minna konstruktiivsete küsimuste juurde, milleks on näiteks ökoloogia ja majandus. Nendest eelmise nädala kahest päevast jäi mulje, et me oleksime võinud selle töö, mis me tegime, väga vabalt ühe päevaga ära teha. Sellest ongi mu üleskutse tingitud. Nimelt, meie rahvas, olgu eestlased, venelased või mis tahes muust rahvusest, ei ole nii rumal, et nad ei näeks läbi, kui on tegemist tahtliku venitamisega. Seesama toimub nüüd ka meie reglemendi arutamise juures ja see nõuanne, mis ma annaksin, on nimelt see, et kuna rahvas nii rumal ei ole, siis katsuksime täna nii töötada, et me ei esitaks populaarteadusliku esinemise laadis küsimusi. Siis jõuaksime tõesti kiiremini edasi ja saame ka konstruktiivsed küsimused käsile võtta. Muidu annab see tunnistust teatud ideoloogilisest pankrotist. Juhataja Suur tänu, kuldsed sõnad. Ma juhin tungivalt kõikide tähelepanu, kes paluvad sõna, sellele: ärgem praegu kiilugem vahele teisi teemasid, arutame seda paragrahvi. A. Tähiste Pakun § 2 lg. 1 muuta veelgi paindlikumaks ja sõnastada vähemasti esimene lause nii: "Eesti NSV Ülemnõukogu töötab Tallinnas üldjuhul iga nädal esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval." Nii ei seo ta ennast mingite kindlate raamidega, kuidas olukord muutub, nii saab Ülemnõukogu otsustada, kas jätkata tööd. Paneme vahele "üldjuhul". Juhataja Vladimir Malkovski, kas ka § 2? V. Malkovski Lugupeetud saadikud, ma arvan, et esitatud redaktsioon sobib meile täiesti. Kui me vähendame kohtumispäevade arvu meie valijatega, siis muutume bürokraatlikuks mehhanismiks, aparaadiks ja hakkame ainult siin tööd tegema ning otsuseid vastu võtma. Toetan seda ettepanekut, mille komisjon tegi. T. Anton Ülemnõukogu istungjärkudel arutatavad küsimused tuleb ka hästi ette valmistada. Kes seda peab tegema? Meie ise peamegi seda tegema. Millal seda siis teha, kui selleks ei ole ka neljapäeva ja reedet? Minu arvates pole võimalik küsimusi hästi ette valmistada siin saalis, seda on vaja teha väljaspool saali. V. Jermolajev Aga mulle tundub, et Jaak Allik tõestas veel kord oma suurepäraseid organisaatorivõimeid. Projekt on minu arvates hästi viimistletud ja ma toetan kõiki ettepanekuid – jääda selle variandi juurde, missuguse pakkus välja komisjon Jaak Alliku juhtimisel. G. Israeljan Millestki ei saa aru. Tähendab, ühelt poolt me räägime Ülemnõukogu paindlikust töövormist, teiselt poolt suleme me end ise kabinettidesse. Esimeses variandis oli mu meelest väga vastuvõetav vorm töötada üks nädal istungjärgul. Siin on meil võimalus töötada komisjonides. Nüüd siis – igal nädalal on istung. Millal me siis oma valijatega kohtume? Millal hakkame töötama dokumentidega? Neid hakkavad ju komisjonid ette valmistama. Tähendab – jälle kiirustame, jälle tormame. Vabandage, ma ei ole võidusõitja, mina nii töötada ei saa. A. Maarend Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Me peaksime kindlasti vältima sõna "üldjuhul", sellepärast et me oleme tulnud siia alatisele tööle ja me peame töötama. Ülemnõukogu peab töötama iga nädal. Selleks, et vältida ohtu, et me igal juhul kolmapäeval istungjärgu lõpetame, teen ettepaneku lisada lause, et Ülemnõukogu võib istungjärku pikendada. Sealsamas on ka lause, et saadikud täidavad Ülemnõukogu ja tema komisjonide poolt antud ülesandeid, tähendab, Ülemnõukogu võib anda ülesande töötada veel kas neljapäeval või reedel. Nii et see peaks lahendama probleemi. M. Madissoon Ma pooldan Jaak Alliku redaktsiooni. Siia ei tohi midagi juurde panna. Näiteks kas või sõna "üldjuhul", see loob ebakindlustunde ja saadikud ei teagi, millistel päevadel nad on Tallinnas ja millal töötavad oma valijatega. Pooldan kindlalt ikkagi varianti: kolm päeva Tallinnas töötada ja ülejäänud päevad valimisringkonnas. Muidugi ei välista see dokumentide ettevalmistamist koos oma valijatega. P. Jermoškin Lugupeetud saadikud! Redaktsioonikomisjoni poolt pakutud tekstis kõlab pealkiri järgnevalt: Eesti NSV Ülemnõukogu kaheteistkümnenda koosseisu ajutine töö- ja kodukord. Seejuures jäetakse ära sõnad: esimene istungjärk. Ma ei saa aru, esimeses, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seaduse järelsõnas meile esitatud tekstis oli öeldud: töökord ja reglement. Niisiis, täpsustame siiski, on meil reglement või ajutine reglement ja töökord. R. Järlik Arutatavas küsimuses on erinevad suhtumised koos põhjendustega välja öeldud. Teen ettepaneku § 2 osas sõnavõtud lõpetada. Hääletamiseks on asi minu arvates küps. Juhataja Jah, tundub, et niimoodi on. Las Ants Paju ka veel ütleb oma arvamuse. A. Paju Head kolleegid, minu arvates ei olene töö edukus niivõrd siin saalis istutud päevade arvust, kuivõrd selle organiseerimisest. Meil puudub praegu struktuur, paneme struktuuri paika, muidu ei saa me kusagilt millegagi pihta hakata. Juhataja Anname veel viimaseks repliigiks sõna Vladimir Lebedevile. V. Lebedev Ma palun teilt kõigilt väga vabandust. Asi on selles, et komisjon moodustati kõikide saadikugruppide esindajatest. Mina olin ka venekeelse grupi "Võrdsete õiguste eest" esindajaks. Uskuge meid, austatud kolleegid, me mängisime kõik variandid igakülgselt läbi ja see variant, mida saadik Allik praegu loeb – see on tõepoolest läbimõeldud, kaalutud variant. Seepärast ärme juhindume vene vanasõnast: "Tahad asja läbi kukutada – hakka kooskõlastama." Juhataja Tõepoolest, Ülemnõukogu arvamused on teada nii teile kui meile. Palun vabandust Labassovi ja Sovetnikovi ees, vist ei oleks rohkem vaja sõna võtta, ja anname nüüd jutujärje Jaak Allikule. J. Allik Vastan mõnele siin tehtud ettepanekule. Mis puutub rahvasaadik Fjuki märkusesse, et meile esitatud projekt nägi ette viis valimisringkonnas töötamise päeva kuus ja praegune näeb ette kaheksa, siis tahan öelda seda, et meile esitatud projektis ei olnud midagi öeldud viienda nädala kohta. Ainult veebruar koosneb neljast nädalast. Nii et kui me peame seda silmas, siis oleme viienda nädala alguse ju jälle Ülemnõukogus ja minu meelest me endale olulisel määral vabu päevi juurde ei tekita. Teine asi, rahvasaadik Israeljan sai nähtavasti valesti aru, kuskil pole öeldud, et iga nädal peaks olema plenaaristung. Tähendab, võib olla vastavalt vajadusele, teisel-kolmandal, neljandal nädalal töötaksid komisjonid, seda otsustame töö käigus. Praegu on pealkiri "Ajutine töö- ja kodukord", silmas pidades, et koos selle kodukorra vastuvõtmisega võtame vastu ka Ülemnõukogu otsuse, mille juurde oleksime tulnud muidu lõpus. Selle kolmas punkt kõlab järgmiselt: "Teha Eesti NSV Ülemnõukogu õiguskomisjonile ülesandeks töötada välja ja esitada istungjärgule 1990. aasta 15. maiks Eesti NSV Ülemnõukogu töö- ja kodukorra seadus." Tähendab, me kinnitame nende paari istungjärgu jaoks ajutise korra, kuni õiguskomisjon esitab juba seaduse, mille järgi peame töötama kuni selle koosseisu lõpuni. Ja lõpuks see küsimus, kas siis lisada sõna "üldjuhul" või mitte. Ma arvan, et selle küsimuse juurde tuleks tulla § 3 arutamisel, kuhu on pakutud välja – seda ei teinud redaktsioonikomisjon – lisada selline punkt, et istungite toimumise aega võib pikendada, kui sellist ettepanekut toetab 3/4 Ülemnõukogu saadikuid. See käiks siis nii kellaajalise pikendamise kohta kui ka selle kohta, et me võime mõnikord ka neljapäeval töötada. Mina mõistan seda nii. Ma arvan, et kui me nüüd § 2 paneme hääletusele, siis võib-olla koos lg. 2, mida me praegu küll ei arutanud, kuid ma ei usu, et see tekitaks poleemikat, nimelt see, et Ülemnõukogu liikme puhkus on üks kalendrikuu suvel ja 2 nädalat talvel. Redaktsioonikomisjon tegi ettepaneku seadustada talvepuhkus nii, et kui saadik tõesti jõulupaiku kaks nädalat puhkab, siis ei tee keegi talle etteheiteid, et ta ei võta valijaid vastu või ei täida oma muid kohustusi. Juhataja Lugupeetud Jaak Allik, ma saan aru niimoodi, et kõigepealt paneme hääletusele selle variandi, mille on pakkunud redaktsioonikomisjon. Jah. Palun hääletada! Poolt on 92, vastu 1, erapooletuid 3. Seega on 2. paragrahv vastu võetud ja alternatiive ei ole ilmselt vaja hääletusele panna. S. Sovetnikov Mul on üks küsimus. Millal siis hakkavad töötama komisjonid? J. Allik Ma arvan, et komisjonid hakkavad töötama vastavalt sellele, kuidas komisjonid ise otsustavad. Ja Ülemnõukogu peab plenaaristungeid, nagu tema otsustab: kas istungi lõppedes kuulutab juba järgmise välja või kuulutab järgmise istungi alguse välja Ülemnõukogu Presiidium. Nüüd vaatame § 3 tervikuna. Te näete, et suur osa § 3 tekstist on see, mis esialgses projektis oli § 14. Lg. 6 palun maha tõmmata esimene lause, see on meil ühest parandusest sisse jäänud, redaktsioonikomisjon ei ole seda sinna lisanud. Lause, et istungjärk loetakse lõppenuks, kui päevakorda kinnitatud küsimused on Ülemnõukogus läbi arutatud, on tarbetu, seda me sätestame mujal. Pealegi käib järgmine lause ju sellele vastu. Sellesse paragrahvi on pakutud kaks parandust, mida redaktsioonikomisjon ei ole läbi vaadanud, need on lihtsalt teile arutamiseks. Üks on see, mille ma juba esitasin, nimelt lg. 2, kus on kellaajad sätestatud. Jätkata selliselt: "istungite toimumise aega võib pikendada, kui sellist ettepanekut toetab 3/4 Ülemnõukogu liikmetest". Ja teine parandus on pakutud lg. 7, kus meil praegu on kirjas, et iga neljanda istungjärgu hommikusel istungil vastavad Eesti NSV valitsuse liikmed Ülemnõukogu küsimustele. Kuid kuna võib juhtuda ja ilmselt hakkabki juhtuma, et Ülemnõukogu ei pea kuus nelja istungjärku, aga küsimusi tekib üsna palju, siis oli ettepanek lisada: "iga neljanda istungjärgu hommikusel istungil, kuid mitte harvem kui üks kord kuus". Tähendab, mõte on selles, et iga kuu lõpul vastatakse küsimustele. Kas me tuleme selleks spetsiaalselt kokku, ei kuulutagi istungjärku välja, kuid ühe istungi või kokkutulemise peaks nagu sellele kulutama. Juhataja Kas võib küsimuste juurde asuda? Sergei Petinov. S. Petinov Mulle näib redaktsioonikomisjoni poolt sisseviidud p. 3 mõttetu, sest ühelt poolt ta ei ava midagi, teiselt poolt reglementeerib jäigalt istungid. Päevakorda omamata ei saa tõenäoliselt eelnevalt istungi ehk istungjärgu järjenumbrit fikseerida, kindlaks määrata, kas see istung või istungjärk on korraline. Ma mõtlen, et sellest oleks parem hoiduda ja mitte näidata. Aga see, et iga istungjärk omab oma järjenumbrit, ei kanna endas mingit kasulikku informatsiooni. Nüüd p. 14 – 4. Tahtsin teie tähelepanu juhtida sellele, et siin on väike vastuolu. P. 14 – 3 räägitakse, et istungi päevakord kinnitatakse esimesel istungil, ja samas me otsime ise võimalust, et teda järgmisel istungil muuta, see tähendab, kohe teeme muudatusi. Ma olen kindel, et selle samaga me nii või teisiti rikume igapäevast töökorda. Teen ettepaneku p. 14 – 4 sõna "muudatusi" asendada sõnaga "täiendusi". See tähendab – päevakorda võib täiendada ja neid täiendusi vaadata lisaküsimustena istungjärgu lõpus. P. Kask Reedel tekkis siin arusaamatus. Kell 14 lahkus osa rahvasaadikuid saalist, sest reglemendi järgi algas vaheaeg. Teen ettepaneku lisada parandatud variandi § 3 2. lõikele järgmine lause: "Kui vaheaja tegemiseks või istungi lõpetamiseks ettenähtud kellaajaks on päevakorrapunkti arutamine pooleli, siis otsustab Ülemnõukogu hääletamise teel, kas viia päevakorrapunti arutamine lõpuni või teha vaheaeg." T. Kork Mul on küsimus Jaak Allikule teise lõike osas. Millega on põhjendatud häälteenamus 3/4? Üldiselt levinud kombe järgi on kvalifitseeritud häälteenamus 2/3. J. Allik 3/4 tuleb meil ka veel hiljem ette. See idee on lähtunud minu meelest sellest üsna tõsisest tööst, mida tegi eelmine Ülemnõukogu, kui tuli päevakorda vähemuse kaitse Ülemnõukogus. Me kinnitasime Ülemnõukogu istungi päevakorda küsimuse vähemuse kaitsest. Mulle tundub, et selle reglemendi vastuvõtmisel sellisel kujul, kui me mitmes kohas sätestame 3/4, langeb võib-olla ära vajadus spetsiaalset seadust Ülemnõukogus vähemuse kaitseks vastu võtta. Ma oskan seda ainult nii kommenteerida. Juhataja Jaak Allik, kuna sõnasoovijaid ei ole, siis anname seni esitatud küsimuste kohta kommentaari. J. Allik Mulle tundub otstarbekohane parandus 5. lõikes – mitte "päevakorda muuta", vaid "päevakorda täiendada". Tõepoolest, mõte on ju selles. Ja see pikem lõik, mille rahvasaadik Kask pani ette – minu meelest lause, et istungite toimumise aega võib pikendada, kui ettepanekut toetab 3/4 saadikutest, tähendab ka seda lõunast pikendamist. Kell 14 tuleb igal juhul panna hääletusele, kas jätkata või mitte. Mulle tundus nii. Ü. Aaskivi Praeguses olukorras ma küll vaidleksin väga vastu sellele 3/4-le. Me võime sellega väga hätta sattuda, kui meil tungivalt on vaja mõnel õhtul jätkata ka pärast kella 18. Vaatame, kuidas töötab praegu Leedu Ülemnõukogu. Ma arvan, et me ei peaks nii kõrgele seda tsensust viima. Juhataja Jaak Allik, mul on selline ettepanek, et me veel täpsustaksime ära selle redaktsiooni, mille me paneme hääletusele esimesena. J. Allik Redaktsioonikomisjon jõudis vähemalt p. 5 osas, mis on teil trükituna, 3/4 suhtes arvamusele, et see 3/4 häälteenamus käib ka istungjärgu pikendamise kohta, seda redaktsioonikomisjon oma istungil aktsepteerinud ei ole, see mõte tuli pärast juurde. S. Petinov Kerkinud küsimuses oleksin ma enam nõus sm. Alliku redaktsioonikomisjoniga, kuivõrd me tõepoolest oleme niisuguses hulgas, mis moodustab 3/4. On ettepanek küsimus vähemuse kohta maha võtta, sest see küsimus laheneb, me kindlustame normaalsed võimalused viljakaks osalemiseks kogu töös. E. Põldroos Ma vaidlen samuti 3/4 vastu ja alustaksin punktist 5, kus on juttu päevakorra muutmise võimalusest. Ma toon väikese näite. Meil tuleb ilmselt lähemal ajal teha mõningad täiendused meie praegusesse päevakorda. Näiteks täiesti vältimatult peame arutama Eestist valitud saadikute staatust NSV Liidu Ülemnõukogus, seda, kuidas nad hakkavad käituma järgmisel istungjärgul pärast meie viimase otsuse vastuvõtmist. Me peame muutma selle komisjoni koosseisu, kes Moskvaga läbirääkimisi hakkab pidama. Need on tähtsad küsimused. Miks me panema nende päevakorda võtmise nii rasketesse tingimustesse? Seda ei tohi teha. Ma panen ette, et päevakorra täiendamine otsustataks lihthäälteenamusega, 50% + l. Sama puudutab ka istungi istungjärgu pikendamise küsimust, need tuleb samuti lahendada lihthäälteenamusega. Vastasel juhul ei saa me opositsioonist lahti. J. Põld Ma juhin siin võrdsete õiguste saadikugrupi tähelepanu sellele, et sellise 3/4 häälteenamuse korral võivad nende ettepanekud päevakorra täiendamiseks kõik läbi kukkuda. V. Malkovski Lugupeetud saadikud! Ärme kahtlustame üksteist ja ärme mõtleme sellele, et kõik ettepanekud tingimata kõrvale lükatakse. Ma mõtlen, et me hakkame tööle, et kõik läbivaatamiseks esitatud dokumendid vaadatakse eelnevalt komisjonides läbi. Seal me saavutame ka hädavajaliku üksmeele. Minu meelest me saame seda teha. Mis puutub aga kvalifitseeritud enamusse ja T. Korgi küsimusse, siis see küsimus paneb mind veidi imestama. Termin kvalifitseeritud enamus räägib sellest, et talle tuleb kvalifikatsioon anda. See võib olla 2/3, 3/4, võib olla 5/7 ehk veel midagi. Sellepärast ma mõtlen, et redaktsioonikomisjoni poolt pakutud vormel on õige ja palun teid tungivalt – hakkame selle küsimuse üle hääletama. H. Peterson Kõige lihtsam lahendus on kõige parem lahendus. Ja kui meil on siin reglemendis kaks varianti, pool ja 2/3, ärme siis teeme seda 3/4-ks. Ajame arvepidamise segamini. Mul on, võib-olla veidi ette rutates, veel üks asi. Nimelt on meie hulgas siin mitmed taluperemehed, kellele me peaksime tegema erandi, nii nagu õppe-pedagoogilisele ja teaduskaadrile. Nimelt kui nendel muutub saadikutöö põhitöökohaks, siis kaotavad nad soodustused, mis on neile praegu antud või tulemas talu rajamiseks. Aga nüüd reglemendi osas, kas 2/3 või 3/4, paneksin hääletusele ja lõpetame selle küsimuse kiiremini ära. Juhataja Väga hea ettepanek. Võib-olla teeme niimoodi. Anname veel sõna Jaak Allikule. J. Allik Kui me hääletama asume, siis juhin tähelepanu, et päevakorra täiendamise küsimus on natuke kunstlik, see on eelmise Ülemnõukogu tööpraktikast. Istungjärk on esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval. Esmaspäeva hommikul kinnitame häälteenamusega 50% + 1 päevakorra ja ka punktide järjestuse. Tõenäoliselt lööme kava kuni kolmapäeva õhtuni üsna tihedalt täis. Nüüd teisipäeval tahab keegi panna veel teisipäevaks, kolmapäevaks midagi päevakorda. Järgmise esmaspäeva hommikul saab selle kõik uuesti sisse panna, aga põhimõtteliselt nüüd see teine punkt, istungjärkude pikendamine. Ma ei tahaks nõus olla sellega, et 50% + 1 – et 52 inimest saavad 50 inimest sundida siin istuma poole ööni. Tähendab, vist oleks 2/3 tõesti kompromiss mõlemale poole. Juhataja Veel avaldab oma arvamust Tõnu Anton, ja siis asume otsustama. Ärge rohkem enam esitage sõnavõtupalveid. T. Anton Tingimata on vaja anda istungjärgule kindlad ajalised piirid. Kui seda ei tehta, pole meil võimalik oma aega planeerida. Seda tuleb aga kõigil teha. Juhataja Formuleerime nüüd esimese variandi, mille paneme hääletusele. J. Allik Kui redaktsioonikomisjoni liikmed, kes saalis on, on nõus, siis ma paneksin mõlemal puhul 2/3, nii päevakorra täiendamise kui ka istungi ja istungjärgu pikendamise osas. Juhataja Nüüd asume otsustama § 3 sellise arvestusega, et kvoodi juures on tegemist kvalifitseeritud häälteenamusega. J. Allik Üks redaktsioonikomisjoni liige ei ole nõus, nagu ma näen. Ta võib siis nõuda alternatiivset varianti. Esimene variant, mida hääletame, on mõlemad 2/3, teine variant on päevakorra muutmine ja istungjärgu pikendamine erineva häälteenamusega. Juhataja Kui me jõuame ka kolmanda variandi juurde, siis selleks oleks lihthäälteenamus. Asume hääletama esimest varianti, 2/3 igal juhul, nii istungjärgu pikendamine kui päevakorra täiendamine. 65 poolt, 30 vastu, 2 erapooletut. Nii et teiste variantide hääletamise järele ei ole tarvidust. Nõutakse? Selge. Hääletame ka teist varianti. Poolt 29, vastu 57, erapooletuid 10. See variant ei leidnud toetust. Kas me hääletame ka kolmandat varianti? Ei ole vajadust. Jäime esimese variandi juurde. Jätkame, Jaak Allik. J. Allik Tähendab, praegune vana seaduseelnõu § 3 muutub § 4-ks ja siin täieneb tekst teile ettepandud kujul. Siin vist poleemikat ei teki. § 7 sätestab meie valimiste korra. Siin on üks ettepanek, mille on redaktsioonikomisjon vormistanud, s.o. tegelikult see, mille meile hääletuskomisjoni esimees Peet Kask ette kandis ja mismoodi me oleme juba kolmel korral hääletanud. Kuid lisaks sellele on vahepeal tulnud veel üks põhimõtteline ettepanek, mille ma teile ette kannan. Nimelt § 7 lg. 1 on praegu öeldud: "Eesti NSV Ülemnõukogu esimees valitakse Ülemnõukogu volituste ajaks salajasel hääletusel." Küsimus on selles, et sellelesamale § 7-le viidatakse ka edaspidi kõigi teiste valimiste korraldamisel ja on ettepanek täiendada seda lg. 1 järgmiselt: "Eesti NSV Ülemnõukogu esimees ja kõik teised Ülemnõukogu poolt alalisele tööle valitavad või nimetatavad isikud valitakse Ülemnõukogu poolt salajasel hääletusel." Tähendab, mõte on selles, et kõik isikuvalimised toimuksid salajasel hääletusel. V. Kois Lugupeetud seltsimehed! Eesti NSV konstitutsiooni § 99 näeb ette, et Ülemnõukogu esimehe ja kaks tema asetäitjat valib Ülemnõukogu volituste tähtajale osutamata. Meie variandis me näitame ära Ülemnõukogu volituste tähtaja. Nõnda me faktiliselt fikseerime meie Ülemnõukogu need ametiisikud meie Ülemnõukogus alaliselt valituteks. Ülemnõukogu juhtide volituste tähtaeg nõuab täiendavat arutelu. Võib-olla peaks Ülemnõukogu muutmise protseduurid, tagasikutsumise ja ümbervalimise küsimused isegi uude ajutisse reglementi lülitama. Üldiselt teen ettepaneku seda küsimust arutada. P. Kask Mul on ettepanek § 7 täiendused lükata edasi, sest see on aktuaalsuse kaotanud. Oma ajutises päevakorras ei tarvitse me seda parandada ega täiendada, vaid anname ettepanekud kirjalikult juba komisjonile, kes hakkab päris reglementi välja töötama. § 7 on nõrk. Mul endal on terve hulk parandusi ja ettepanekuid, mis puudutavad niihästi esimehe kui ka teiste funktsionääride valimise korda, samuti näiteks usaldamatushääletust. Tänan! Juhataja Juhiti tähelepanu sellele, et peaministri ja Ülemnõukogu esimehe ja teiste ametimeeste valimine on alles ees, nii et ärme ikka lükkame seda edasi. N. Zahharov Lugupeetud saadikud! Seltsimees Alliku ettepanek valimiste korrast on põhimõtteliselt õige. Kuid eelmisel Ülemnõukogul me lasksime sisse ühe ebatäpsuse. Eesti ja vene keeltes on mitmeid termineid. Näiteks – määratakse, nimetatakse, valitakse. Ühes seadustest sai vastu võetud redaktsioon "nimetatakse" ja paljud linnanõukogu istungjärgud toimusid ebamäärases situatsioonis: linnapea kas valitakse või määratakse. Sellepärast loen, et me peame selles §-s Ülemnõukogu poolt valitavad isikud täpselt määratlema. Isikud, kes võivad olla saadikutegruppide või saadikute poolt valimistele esitatud, on: Ülemnõukogu esimees, juhataja ja tema asetäitja. Isikud, kes määratakse ehk kinnitatakse – peaminister. Peab olema täpselt ära näidatud, et nad kinnitatakse salajasel hääletusel. Siis on kõik õige. Ülemnõukogu esimees teeb ettepaneku ja meie salajasel hääletusel kinnitame. Sellisel juhul ei ole selles küsimuses tulevikus enam mingisuguseid vasturääkivusi. Tänan! A. Paju Minu arvates tuli Jaak Allikult eelnevalt väga asjalik ettepanek, et kui saab moodustatud õiguskomisjon, siis esitab see 15. maiks tõelise töö- ja kodukorra. Praegu on meil tegemist ajutisega. Ma arvan, et võtaksime selle küsimuse praegu lihtsalt päevakorrast maha ja jätaksime komisjoni otsustada. P. Jermoškin Mina arvan, et seitsmendas §-s on vaja lisada pärast 4. punkti sõnad: enne diskussiooni peab kandidaat esitama oma kujutluse tulevasest tööst. P. Kask Ma vaidlen Ülo Nugise argumentidele vastu, sest ei peaministri ega ka komisjonide esimeeste valimised ei käi § 7 järgi. Juhataja Selge. Anname sõna Jaak Allikule. J. Allik Asi on siiski tõsine, nimelt selles dokumendis, mis teil käes on, on öeldud, et vabariigi valitsuse juht valitakse salajasel hääletusel bülletäänidega, nii nagu me tegime ka Ülemnõukogu esimehe ja juhataja puhul. Kuid üldse ei ole sätestatud, kuidas valitakse komisjonide esimehed, Ülemkohtu esimees, prokurör, peaarbiter. Päevakorras on meil ka valitsuse liikmete, ministrite kinnitamine. Nii et selles mõttes tuleb meil see praegu ära otsustada, muidu oleme tunni aja pärast sellesama küsimuse ees. Ettepanek, ma kordan veel, on selline. Eesti NSV Ülemnõukogu esimees ja kõik teised Ülemnõukogu poolt alatisele tööle valitavad või nimetatavad isikud valitakse Ülemnõukogu poolt salajasel hääletusel. Ilmselt on selle ettepaneku aluseks ka selline kartus, et väga raske on meil hiljem ühe või teise komisjoniga või ministriga koostööd teha, kui ajalehtedes avaldatakse nimekirjad, kuidas üks või teine on hääletanud. A. Rüütel Zahharov tõstatas väga õigesti küsimuse: vahe on siiski vahel, kui kandidaadi esitab esimees – siis ei ole see enam valimine, see on juba kinnitamine. Aga esimehe valimine tõesti toimub, see pole kinnitamine. Nii et siin on tõesti põhimõtteline vahe. Juhataja Selguse mõttes vaatame veel üle selle redaktsiooni, mille paneme hääletusele esimesena. J. Allik Mul on Peet Kaselt terve rida parandusi § 7-sse. Kask peaks ise ütlema, mida on tingimata vaja arvestada. Ma loen veel kord ette selle redaktsiooni, tähendab § 7 l. 1: Eesti NSV Ülemnõukogu esimees ja kõik teised Ülemnõukogu poolt alalisele tööle valitavad või nimetatavad isikud valitakse Ülemnõukogu poolt salajasel hääletusel. P. Kask Ma jään selle juurde, et § 7 ei ole vaja eriti käsitleda, vähemalt mitte praeguses redaktsioonis. Reglemendi põhjal valitakse peaminister hoopis teise paragrahvi järgi, mingisugust viidet § 7-le ei ole, samuti valitakse komisjonide esimehed hoopis teise paragrahvi kohaselt. Kui see viide tehakse, siis on vaja hakata § 7 muutma. J. Allik Mul on Peet Kasele küsimus. Kuidas kohtunik, prokurör ja teised ametiisikud valitakse? Ma ei leidnud siin sellest tekstist täpset juhendit. P. Kask Peaministri kohta on § 21, ja see on hoopis teine protseduur. Alatised komisjonid valitakse § 10 järgi. Ja § 10-s ei ole viidet § 7-le. J. Allik Tähendab, küsimus on põhimõtteliselt selles, kas hääletatakse salaja või avalikult. Kui antud dokument seda ei sätesta, siis järelikult peame iga kord tulema selle juurde tagasi. Juhataja Kas me võime öelda, et meil on nüüd kaks varianti? Esimene on see, millega esines Jaak Allik, ja teine see, mille kandis ette Peet Kask. Siis panen esimesena hääletusele selle redaktsiooni, mille kandis ette Jaak Allik. Palun hääletada! Poolt 81, vastu 7, erapooletuid 5. Kas on tarvidust panna hääletusele alternatiivset varianti? Ei ole. Lähme edasi. J. Allik Nüüd on siis oluline § 15. Komisjon oli üksmeelsel arvamusel, et kõigi jutuajamiste aegu tuleks lühendada. Me pakume ettekandeks 30, lõppsõnaks 5, kaasettekandeks 20, lõppettekandeks kaasettekandjale 5 minutit. Edasi: reedese töö tulemusena on siin veel mõningad täiendused. Läbirääkimisteks antakse igale Ülemnõukogu liikmele igas päevakorraküsimuses ainult üheks kõneks kuni 10 minutit, päevakorraküsimuses sõnavõtuks kuni 3 minutit. Ettepanek on siia veel lisada: samas küsimuses ühele saadikule üle kahe korra sõna ei anta, välja arvatud ettepanekute tegemiseks. See tähendab, et kui ta kõneõigust ei ole kasutanud, siis võib kaks korda sõna võtta. Aga üle kahe korra sõna ei saa, välja arvatud konkreetsete ettepanekute tegemiseks. Ja siia soovitatakse lisada veel lause, et küsimuste esitamist ettekandjale ei piirata. Ülemnõukogu juhatajal on õigus taandada asjasse mittepuutuvad küsimused. T. Käbin Austatud kolleegid! Mul on ettepanek § 15 1. punkti lõppu lisada laused, et kõnelemisel võib kasutada märkmeid ja muid kirjalikke abimaterjale. Kirjaliku kõne mahalugemine on lubatud vaid Ülemnõukogu juhataja loal. See küsimus oli mulde arutusel ka eelmise aasta sügisel, kui olid väljatöötamisel täiendused Ülemnõukogu reglementi, siis ta heakskiitmist ei leidnud, aga on mõnelgi pool fikseeritud, näiteks Saksamaa Liitvabariigis Schleswig-Holsteini maapäeva protseduurireeglites ja ka mõnel pool mujal. Ja see reegel kehtiks 10-minutilise kõne, mitte ettekande, kaasettekande ega 3-minutilise sõnavõtu puhul. V. Kois Tahaksin § 14 juurde tagasi tulla, lihtsalt küsimuse korras: millega on põhjendatud, et hommikune istung toimub kl. 10.00–14.00, s.o. 6 tundi, aga õhtune 2. Kas ei saaks, näiteks, kl. 10.00–13.00 ja kl. 13.00–18.00. J. Allik Ma juhin tähelepanu, et ka see neljas lõige käib selle paragrahvi juurde, et igal Ülemnõukogu liikmel on õigus nõuda oma ettepaneku kohest avalikku hääletamist jne. Ainult siin oli ettepanek maha tõmmata "kohest". On õigus nõuda oma ettepaneku kohest avalikku hääletamist juhul, kui ettepaneku sisuks olevas küsimuses pole juba otsus vastu võetud. Mis parandustesse puutub, siis viimasest ei saanud ma praegu aru, aga mis puutub Tiit Käbini parandusse peast kõnelemise suhtes, siis seda tuleks vist eraldi hääletada. Juhataja lugupeetud saadikud! Me kõik püüdleme selle poole, et väljaöeldavad mõtted saaksid üheselt ja lühidalt sõnastatud. Seepärast on mul p. 15 lisada järgmine lõik: "Läbirääkimistes konkreetsetes päevakorraküsimustes on sõnavõtutaotlustel eelisõigus kõnetaotluste ees." A. Veetõusme Mul on ettepanek, arvestades eelmise nädala kogemusi, täiendada neljandat lõiku sõnadega, et Ülemnõukogu juhataja lõpetab sõnavõtu või kõne, mis ei vasta päevakorrapunktile. V. Jermolajev Lugupeetud kolleegid, mina isiklikult olen nõus kolleeg Käbini ettepanekuga selle kohta, et me ei esineks teksti järgi, kuid ma pean kolleegide nii kitsastesse raamidesse surumist ebademokraatlikuks. Arvan siiski, et iga inimene peab oma ettekande vormi üle ise otsustama. Kui tal on mugavam tekstiga – las loeb teksti järgi, kui on mugavam tekstita – rääkigu ilma. Ü. Aaskivi Ma tulen tagasi selle mõtte juurde, mille Jaak Allik fikseeris: samas küsimuses ühele saadikule üle kahe korra sõna ei anta, välja arvatud ettepanekute tegemiseks. Ma arvan, see "välja arvatud ettepanekute tegemiseks" on täiesti ülearune. Kui saadik on juba kaks korda sõna võtnud, siis ma eeldan, et sellesse peaksid mahtuma ka tema poolt tehtavad ettepanekud. Juhataja Annan kohe sõna kommentaariks Jaak Allikule, kuid palun kõiki neid saadikuid, kes tegid konkreetsed ettepanekud, esitada need ka kirjalikult Jaak Allikule. J. Allik Siin on küsimus nüüd järgmises, mõtleme tähelepanelikult. Arutamine hakkaks jagunema nagu kaheks perioodiks, algul sõnavõtud ja kõned ja siis konkreetse dokumendi vastuvõtmine. Kui me nüüd paneme suu lukku kõigil, kes enne on arutelus osalenud, siis me vist oma tööd sellega paremaks ei tee, mul on see arvamus. Need ettepanekud võiks panna hääletusele koos selle paragrahviga, mis erilisi vastuväiteid ei tekitanud, et sõnavõtutaotlejatel on eelis kõnetaotlejate ees, ja ka see, et Ülemnõukogu juhataja lõpetab sõnavõtu või kõne, kui see ei vasta arutusel olevale päevakorraküsimusele. Teen ettepaneku hääletada. Aga Tiit Käbini ettepanek vajaks eraldi hääletamist. Kas kõik on nõus rääkima peast? Loen selle formuleeringu veel kord ette: ''Kõnelemisel võib kasutada kirjalikke märkmeid ja teisi vajalikke abimaterjale. Kirjaliku kõne mahalugemine on lubatud vaid Ülemnõukogu juhataja loal." Juhataja Ants Paju, kas teie arvamus on ka Tiit Käbini pakutud variandi kohta? Kui ei ole, siis palun veel natuke oodata ja võib-olla hääletame praegu Tiit Käbini pakutud varianti eraldi. Panen hääletusele. Poolt 52, vastu 17, 24 erapooletut. Ei läinud läbi. J. Allik Nüüd peaks panema selle paragrahvi koos kõigi parandustega hääletusele, kui nõutakse hääletust. Või on kõik põhimõtteliselt nõus, sest siin diskussiooni ei tekkinud? Meil oli siin Ülle Aaskiviga väike diskussioon, aga ma rohkem ei näinud päris põhimõttelisi vastupidiseid seisukohti ei redaktsioonikomisjoni ega ka saadikutelt tulnud ettepanekutele. A. Paju Head kolleegid, võib-olla on see küsimus vaidlustatav, aga minu arvates on kaks esimest päeva meile näidanud, et Ülemnõukogu juhatajal peaks olema selles reglemendis resoluutsemalt asjad paika pandud, jälgimaks nii reglemendis ettenähtud aega kui teemast kinnipidamist, ning on vaja otsusekindlamat tegutsemist, et hoida asja vaos. Ma panen punkt 4-le selle sõnastuse juurde. Juhataja Palun ka kirjalikult esitada. J. Allik Siin on praegu sama asja kaks korda juba öeldud: esiteks, et juhataja võib taandada asjasse mittepuutuvaid sõnavõtte, ja teiseks, et juhataja lõpetab kõne või sõnavõtu, kui see ei käi päevakorraküsimuse kohta. Kas on veel täiendada vaja? Juhataja Jaak Allik, katsume nüüd formuleerida parandatud redaktsiooni, mille paneme esimesena hääletusele. J. Allik Kõigele, mis teil on kirjas, on siis lisatud veel sellised täiendused, et samas küsimuses ühele saadikule üle kahe korra sõna ei anta, välja arvatud ettepanekute tegemiseks, küsimuste esitamist ettekandjale ei piirata. Ülemnõukogu juhatajal on õigus taandada asjasse mittepuutuvad küsimused, sõnavõtutaotlustel on eesõigus kõnetaotluste ees ja Ülemnõukogu juhataja lõpetab kõne või sõnavõtu, kui see ei vasta päevakorras arutusel olevale küsimusele. Juhataja Selle variandi paneme hääletusele. Palun hääletada! Poolt 95 häält, vastu ei ole, 2 erapooletut. J. Allik Lähme nüüd § 17 juurde. Siin on esimene ettepanek see, millest Valeri Kois hakkas rääkima. Kohalolevaist Ülemnõukogu liikmeist – asendada sõnaga "valitud", sellepärast et kõigis muudes punktides on alati valitutest. Siin oli vist lihtsalt näpuviga. Ja lisada siis punkt: enne Ülemnõukogu aktide hääletamisele asumist võib alatine komisjon või saadikugrupp nõuda kuni 15-minutilist vaheaega. A. Junti Teen ettepaneku lisada § 17-le eraldi lause: "Ülemnõukogu juhataja kordab kõiki hääletuse tulemusi suuliselt mikrofoni kaudu." I. Hallaste Siin tuli esimest korda välja mõiste "saadikugrupp". Ma teen keelelise paranduse ettepaneku – nimetada grupp ümber rühmaks. "Saadikugrupp" on russism, mida eesti keele risustamiseks tarvis ei ole. Ja teine ettepanek on § 9 juurde: ei valita mitte Ülemnõukogu juhataja kaks asetäitjat, vaid abijuhatajad. "Abijuhataja" on ilus eestikeelne mõiste ja me võiksime selle paragrahvi juures paranduse sisse viia. V. Kois § 17 teises osas viidatakse sellele, et salajane hääletamine viiakse läbi juhul, kui seda nõuab mitte vähem kui neljandik Ülemnõukogu liikmetest. Teen ettepaneku lisada: või ühe saadikutegrupi soovil. S. Petinov Tahan rääkida § 17 1.-st. Kui me §-ni 14 küllaltki kestvates vaidlustes selles kokku leppisime, et me viime muudatused ja täiendused päevakorda 2/3 häältega, näib mulle, et oleks täiesti loogiline, kui me võtaksime tähtsamad seadused vastu 2/3 häältega, aga mitte häälteenamusega. Juhataja Anname sõna kommentaariks Jaak Allikule. J. Allik Mulle tundub, et Arvo Junti ettepaneku võib vastu võtta, samuti selle, et salajast hääletust korraldatakse kas 1/4 Ülemnõukogu liikmete või ühe saadikugrupi nõudmisel; viimati esitatud ettepanekust ei saanud ma aru. Praegu on ju sõnastatud nii, et kõigil juhtudel otsustatakse lihthäälteenamusega, välja arvatud Eesti NSV seadustes või käesolevas töökorras ettenähtud juhtudel. Ilmselt oleks nüüd juristi vaja, kes ütleks, millistel juhtudel Eesti seadused ja konstitutsioon näevad ette seda 2/3. Ettepanek oli üldse kõik võtta vastu 2/3 häälteenamusega, kui ma rahvasaadiku ettepanekust õigesti aru sain. Praegu juhiti tähelepanu, et senine seadustik sätestab 2/3 vaid Eesti konstitutsiooni muutmiseks, muudel juhtudel lihthäälteenamus. Ja mõned asjad oleme me ise siin sätestanud. V. Malkovski Nähtavasti oleks õige, kui need otsused, mis Eesti NSV konstitutsiooniga vasturääkivuses on, siiski 2/3 häältega vastu võetakse. Praegu on mõned meie poolt vastu võetud otsustest Eesti NSV konstitutsiooniga vastuolus. Me lahendame praktiliselt konstitutsioonilisi küsimusi. Juhataja Katsume nüüd formuleerida selle redaktsiooni, mille paneme hääletusele. J. Allik Siin on kõigepealt küsimus, kas konstitutsiooniga vastuollu minev seadus tähendab konstitutsiooni muutmist või mitte. Kas oskab keegi juristidest vastata? T. Kork Ma ei ole jurist, aga kuna ma sattusin olema selles vanas stagna Ülemnõukogus, siis ma tuletan meelde, et endine koosseis võttis pärast seda, kui moodustati konstitutsiooni väljatöötamise komisjon, seisukoha, et kui Ülemnõukogu poolt vastu võetav seadus läheb vastuollu Eesti NSV konstitutsiooniga, siis kuni uue konstitutsiooni vastuvõtmiseni ei hakata parandusi tegema. Praktiliselt iga teine meie otsus on läinud vastuollu ja kehtib viimati vastuvõetud otsus, ilma et konstitutsioonis oleks formaalseid parandusi tehtud. Kui praegune koosseis samamoodi suhtub, siis võiksime nii jätkata. S. Petinov Palun kolleege mind vabandada, et sekkun teist korda vaidlusse, kuid tahaksin siiski praegu tehtud ettepaneku mõningasele ebaloogilisusele osutada. Tähendab, et tegime ettepaneku kinnitada päevakord, viia muudatused päevakorda 2/3 häälteenamusega, mis ei ole ühe või teise küsimuse lahendamisel otsustav. Samas on põhimõtteliselt meie õigustes lahendada n.-ö. tõsiste otsuste arutamise ja langetamise identifikatsiooni küsimus. Seda enam, et selles konstitutsioonilises segaduses, millises me oleme, on vaja hiljem mõningaid konstitutsioonilisi muudatusi teha. See tähendab, et võtame enamusega otsuse vastu ja pärast selgub, et need küsimused puudutavad kõige tõsisemal moel konstitutsiooni ja seadused osutuvad konstitutsioonilisteks. Sellepärast teen ettepaneku hääletada ettepanekut 2/3 häälteenamusega, nagu varem oli öeldud. T. Kallas Seoses I. Hallaste ettepanekuga juhiksin tähelepanu, et kuigi olen ka keele kauniduse ja puhtuse poolt, satume me terminoloogilisse segadusse, sest praeguse määratluse järgi, mille me oleme vanast ajast kaasa toonud, on aseministril ja ministri abil suur vahe ja ma ei kujutle, kuidas abipresident näiteks oleks siis asejuhataja. L. Annus Lugupeetud kolleegid! Ma jätkan T. Korgi mõtet, et praktiliselt iga teine otsus on võetud vastu vastuolus konstitutsiooniga. Kui me aga teeme konstitutsiooniparandusi, siis peame nimelt tegema 2/3 häälteenamusega. Miks me siis ei rakenda seda normi sellisel juhul, kui me võtame vastu oma otsuseid? Toetan ettepanekut panna hääletusele 2/3. Juhataja Katsume nüüd aidata Jaak Allikul esitada need variandid, mida me hääletusele paneme. Toomas Kork soovib sõna. T. Kork Mu keeletarvitus on vist natuke segane. Ma juhin tähelepanu, et minu ettepanek ei olnud otsuseid vastu võtta 2/3 häälteenamusega, ma olen ikka selle poolt, et 50% poolt ja üks hääl. Juhataja Üks variant kindlalt 2/3 ja teine ei olnud. Anname talle mõistliku vormi. J. Allik Iga konstitutsiooniga vastuolus olev seadus on konstitutsiooni muutmine ja neid muudatusi peaks vastu võtma 2/3-ga, aga ma ei tea, mida arvab Ülemnõukogu. Praegu on siis ettepanekud sellised. Ma kordan veel kord üle: teile trükitud teksti täiendada punktidega, et Ülemnõukogu juhataja kordab kõiki hääletamistulemusi mikrofoni kaudu, et salajast hääletust võib nõuda mitte ainult veerand Ülemnõukogu liikmetest, vaid ka iga saadikugrupp. Nüüd I. Hallaste parandus, et saadikugrupi asemel kasutada mõistet saadikurühm, kasutada mõistet Ülemnõukogu abijuhataja. Mis me teeme sellega? I. Hallaste Mõiste "abijuhataja" on olnud kasutusel Eesti Vabariigi ajal ja ma ei usu, et keegi ajaks selle sassi mõistega "juhataja abi", kui abiminister võib olla ministri abiga ühel ja samal pulgal. Minu arvates ei olnud põhjendus, mille esitas Teet Kallas, veenev. Aga kuidas otsustatakse, see on Ülemnõukogu teha, ma ei käi peale, et peab olema nii, nagu olid Eesti Vabariigi aegsed mõisted. J. Allik Mul on ettepanek, võtame kasutusele mõiste "saadikurühm", ja juhataja asetäitjat, kelle me oleme juba valinud, nimetame ase- või abijuhatajaks. Anname ettepaneku õiguskomisjonile, et ta selle 15. maiks esitaks, siis ei pea me seda hääletama. Aga probleem on selle parandusega, et Ülemnõukogu võtab oma akte vastu avalikul või salajasel hääletamisel lihthäälteenamusega valitud Ülemnõukogu liikmeist, välja arvatud Eesti NSV seadustes ja seadusandlikus korras ettenähtud juhtudel ja juhtudelt kui seadused on vastuolus Eesti NSV konstitutsiooniga. Siin me päris konsensust saalis ei leidnud, nii et seda vist peaks eraldi hääletama. Aga ülejäänud teksti, ma arvan, võib panna hääletusele tervikuna, sest siin mingeid vaidlusi teiste paranduste osas ei olnud. Juhataja Kas me võime selle paragrahvi sellises redaktsioonis panna hääletusele? Või on vaja, et Jaak Allik loeks ta nüüd veel ette? J. Allik Ilmselt tuleks hääletusele panna see parandus, nii oleks vist lihtsam. Parandus selles osas, et ka konstitutsiooniga vastuolus olevad seadused vajavad 2/3 häälteenamust. Ja rohkem vist siin paragrahvis hääletada ei ole vaja. Juhataja No nii, paneme selle hääletusele. Jaak Allik formuleeris selle paranduse ju päris ilusti. Kes on selle poolt, et konstitutsiooniga vastuolus olevad seadused vajavad 2/3 häälteenamust? Selge ja lihtne. Palun hääletada! Poolt 66 häält, vastu 25, erapooletuid 5. J. Allik Ja paragrahv tervikuna vist hääletamist ei nõua. Lähme siis edasi meid kõiki kõige rohkem erutava § 18 juurde. Võrrelge § 18 lg. 1 teksti sellega, mis oli algselt eelmise Ülemnõukogu poolt pakutud. Me viisime siit pärast pikemat arupidamist välja teadusliku ja pedagoogilise töö. Ja nüüd ma pisut põhjendan. Tekkis väga palju tööliike: loominguline töö, advokaaditegevus, talupidamine, see nimekiri oleks läinud lõpmata pikaks. Meie tõlgendame praegust teksti, mis kõlab nii, et Ülemnõukogu liikme staatus on määratud kehtiva seadusandlusega. Seejuures ta, välja arvatud Eesti NSV valitsuse esimees, peaminister, vabastatakse saadikukohuste täitmise ajaks seniselt töö- ja ametikohalt. See piirang ei laiene tegevusele Ülemnõukogu istungite ja tema organite istungite vahelisel ajal. Tõlgendus oleks selline, et kõigi saadikute tööraamatud asuvad Ülemnõukogu kantseleis, kui selline koht on olemas. Mida tema teeb, kas ta teeb kohakaaslust või mingeid ühekordseid honoreeritavaid töid ükskõik millisel alal neil aegadel, kui Ülemnõukogu ei tööta, see on selle asutuse, kes talle veel millegi eest raha maksab, ja Ülemnõukogu saadiku omavahelise kokkuleppe asi. Sellisele põhimõttelisele seisukohale jõudis redaktsioonikomisjon selle paragrahvi suhtes. Ja et asi oleks selge, lisati siia lg. 2, mida enne üldse ei olnud. Ma loen selle ette – kuna see vist on raadioülekanne, siis ma arvan, et seda lg. 2 oleks rahval vaja kuulda. Ülemnõukogu liige on kohustatud osalema Ülemnõukogu ja tema organite töös. Oma puudumisest ja selle põhjustest, mida vajadusel tuleb tal dokumentaalselt tõestada, on ta kohustatud eelnevalt informeerima Ülemnõukogu juhatajat, tema asetäitjat või alatise komisjoni esimeest. Mittemõjuvatel isiklikel põhjustel puudutud aja eest talle palka ei maksta. Vaidluse korral lahendab küsimuse Ülemnõukogu saadikueetika komisjon. Ü. Uluots Ma tulen tagasi oma esimesel päeval tehtud ettepaneku juurde, et nii kaua kui kehtib ajutine reglement, antaks võimalus säilitada oma põhitöökoht, kui see ettevõttes osutub võimalikuks. Meie hulgas on küllalt palju direktoreid, kolhoosiesimehi jt. Ettevõtte üleandmine kestab ise kuu-poolteist. Kuidas me siis peaksime käituma, tooma tööraamatu siia ja jooksma lihtsalt ettevõttest ära? Niikaua kui kehtib ajutine kord, peaksime siiski, kui see on ettevõttes võimalik, säilitama oma põhitöökoha. Aga palgaasjad tuleb klaarida selliselt, et niikaua kui on siin, saab siit, vastasel korral töökohast palka. Juhataja Jaak Alliku töö kergendamiseks palun ettepanekud esitada kirjalikult. Ahti Kõo. A. Kõo Lugupeetud saadikud, minu arvates pole samuti mingit probleemi selles, kui Ülemnõukogus töötamisest vabal ajal täidavad loomingulised töötajad, pedagoogid, samuti põllumehed oma ülesandeid. Kuid me peame arvestama siiski sellega, et on ka niisuguseid töid, mida ei saa teha Ülemnõukogus töötamisest vabal ajal, kuid mis võib sattuda, ma oletan, vastuollu saadikueetikaga. Ilmselt tulevad meil edaspidi kõne alla saadikute korruptsiooni vastased seadused jne. Ma teeksin ettepaneku, et kõigi töötamiste puhul, ka tööst vabal ajal, näiteks ühekordselt honorariga maksustatava tegevuse puhul, kas või töötamiseks advokaadi abina, annaks loa isikule ikkagi komisjon. Juhataja Selge. Sergei Volkov. S. Volkov Küsimus on väga lühike. Mida siin silmas peetakse: Ülemnõukogu saadiku staatus on määratud kehtiva seadusandlusega? Missuguse seadusandlusega? NSVL seadusega rahvasaadikute staatusest? Kas nii? Minul on küsimus J. Allikule. Paragrahvi alguses: Ülemnõukogu liikme staatuse määrab kehtiv seadusandlus. Kui ma õigesti aru sain, siis peetakse silmas NSVL seadust NSVL rahvasaadikute staatusest ja lk. 104–,105 ENSV konstitutsioonist? J. Allik See probleem, mille tõstis üles rahvasaadik Kõo, on seotud saadiku statuudiga üldse. Seda me vist täna ära ei lahenda. Seda sätestada, et igasugune töö, kaasa arvatud artikli kirjutamine, peaks saadikueetika komisjoni loal toimuma – mulle tundub, et see moment nõuab tõsist läbitöötamist. Seda me siin täna vist ei otsusta. Teine küsimus oli rahvasaadik Uluotsalt. Mulle paistab, et me saame sellest asjast üle, kui me ei sätesta, mis kuupäevast keegi peab ennast põhitöökohalt lahti võtma, sest see on tõesti igal inimesel isemoodi: kellel on 2 kuud üleandmiseks, kes võib homme head aega öelda. Seda ei ole ka praeguses tekstis sätestatud, et põhitöökohalt viivitamatult lahkuda. Ja see on nüüd juba saadiku enda eetika ja temaga töövahekorda pidava asutuse küsimus. Ma ei saanud aru Sergei Volkovi ettepanekust, võiks korrata milles on probleem? S. Volkov Küsimus on väga lühike. Mida peetakse silmas – Ülemnõukogu saadiku staatus on määratud kehtiva seadusandlusega? Missuguse seadusandlusega? NSVL seadusega rahvasaadikute staatusest? Kas nii või ei? J. Allik Kui siin viibib Arno Almann, siis peaks tema vastama, sest see on eelmise Ülemnõukogu poolt ettepandud projekt ja redaktsioonikomisjon ei ole seda formuleeringut üldse käsitlenud. Ma ei ole kompetentne vastama, mida siin silmas peetakse. Või Raivo Vare võiks seda selgitada. R. Vare Kuivõrd praegu pole saadiku staatuse seadusandluses muudatusi tehtud peale nende, mis kehtivad NSV Liidu seadustega, ja kuni Eestis ei ole vastu võetud oma seadust saadiku staatuse kohta, kehtib NSV Liidu seadus. Nüüd teisest küljest. Me ei tea praegu, milline võiks olla meie lahendusvariant selle staatuse osas tulevikus, mistõttu, kui me formuleerime "kehtiva seadusandlusega", siis tähendabki see seda, mis praegu kehtib või hakkab tulevikus kehtima. See viitab teisele seadusele, mida ühe reglemendi raames, uskuge mind, ei olegi tegelikult võimalik üldse sätestada. Ja see, mis on praegu § 18 lg. 2, ei ole mingil määral vastuolus ei NSV Liidu seadusega ega saa olema vastuolus ka tulevase seadusega, sest ta tegelikult laiendavalt annab ülevaate või sätestab laiendavalt just selle, mis on saadikute staatusele vajalik. Juhataja Kas oli kõigile arusaadav? Suur tänu! Palun, Jaak Jõerüüt. J. Jõerüüt Lugupeetud saadikud, ma tahan põhimõtteliselt toetada Jaak Alliku poolt pakutud redaktsioonikomisjoni varianti. Ma peatun veel sellel teemal, nimelt, see ei ole mitte ainult formuleeringu küsimus, redaktsioonikomisjoni formuleering on minu arvates väga täpne; tuletan meelde valimiseelset perioodi, kus mitmed inimesed võtsid ennast kuuldavasti kandideerimast maha sellel põhjusel, et nad ei pidanud võimalikuks põhitöökohaga Ülemnõukogusse tulla. Nii et see põhitöökoha formuleerimine Ülemnõukogu saadikule on väga oluline, see on põhimõtteline ja poliitiline küsimus. K. Koha Lugupeetud saadikud! Jaak Jõerüüt võttis sõnad suust, see küsimus on tõesti põhimõtteline. Me tegime oma valiku jaanuarikuus ja viimane valikuvõimalus oli ka 26. veebruaril. Meie põhitöökoht saab ikkagi olema ainult Ülemnõukogus ja kõik võimalikud tööd, mida meile võib-olla pakutakse ja mida me tahaksime teha, ei tohi segada meie tööd siin Eesti NSV Ülemnõukogus. Nii et toetan täielikult redaktsioonikomisjoni poolt tehtud ettepanekut. H. Peterson Põhimõtteliselt on kõik juba ära öeldud. Kuid kehtiva tööseadusandluse järgi peab inimene teatama oma töökohas ette vähemalt kaks kuud, enne kui ta soovib sellelt töökohalt lahkuda Nüüd, kus see asi pannakse lõplikult paika, saab alles sellest kuupäevast kahte kuud lugema hakata. Aga muidugi on maameestel sellega veel oma probleemid. S. Petinov Kuna juristid siin just praegu selgitasid Ülemnõukogu liikme staatust puudutavaid sätteid, siis mul on lihtsalt suur palve juhatajale ja Ülemnõukogu Presiidiumile, et meie, Ülemnõukogu liikmed, saaksime lähemal ajal selle staatuse, sest me peame tänasest päevast oma tegevuses millestki juhinduma ning teadma, millised on me õigused ja kohustused. Mulle tundub, et tingimata peaks olema kirjas fraas, mis omaks seaduse jõudu selle kohta, et saadikutöö perioodil säilib Ülemnõukogu liikmetel endine töö- ja ametikoht. See on väga tõsine küsimus. A. Gussev Lugupeetud saadikud, ma tahaksin, et me loobuksime taolisest küsimuseasetusest või küsimusest nagu keeld. On ju loomulik, et meie põhitöö peab olema Ülemnõukogus. Istungite vaheajal ja peale tööpäeva lõppu on iga inimese oma asi, millega ta tegeleb, kui see ei sega saadikutööd. Võib olla artist, kunstnik, teadlane, kuid seda, kas niisugust inimest, kes tööd teeb õhtuti, puhkepäevadel, vaja on, otsustab organisatsioon, kuhu inimene tööle läheb. Siin ei tohi lähtuda keelust. Teen ettepaneku nagu Jaak Allikki: kolm viimast rida maha tõmmata. Me ei tohi kõiki elukutseid ühes paragrahvis hõlmata ja nõustuda §-ga 2. Seda tuleb otsustada konkreetselt iga inimese puhul töö käigus Presiidiumi kaudu, saadikueetika komisjoni kaudu. H. Schotter Lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin teie käest küsida, kas valimiseelsetel koosolekutel teile tõesti ei esitatud küsimust selle kohta, kuidas te kujutate ette tööd saadikuna, kui te peate oma põhitöökohast loobuma. Tuletan meelde, et paljud võimekad inimesed võtsid sel põhjusel oma kandidatuuri tagasi. Mina toetan seda seisukohta, et kahte tööd korralikult teha ei ole võimalik, mina seda ette ei kujuta. Ja kui teha kellelegi erand, siis tõesti ainult pedagoogilise ja teadusliku tegevuse puhul ning talumeestele, nagu Heldur Peterson ütles, küllap seal on ka tegemist loomingulise tööga. Juhataja Viktor Jermolajev, viimasena. V. Jermolajev Lugupeetud kolleegid, tahaksin kõigile ühe küsimuse esitada ning meelde tuletada, et eelmisel istungil me tunnustasime kodanike komiteed. Vabandage ebakorrektse fraasi pärast. Seoses sellega, nagu märgivad ka esinejad, on meil alanud kaksikvõimu aeg. Me võtsime siin vastu otsuse üleminekuperioodist. Mul on küsimus kõigile. Ma ei nõua vastust, vaid soovin, et enne, kui me hakkame otsustama küsimust edasise töö kohta, natukene mõtleksime, kui pikk saab olema see üleminekuperiood ja mis saab Ülemnõukogust pärast. V. Kuznetsov Lugupeetud saadikud! Mul on kaks väikest küsimust. Esimene on NSVL Ülemnõukogu saadikutele, kui nad kohal on. Kas nad on oma põhitööst vabastatud? Ja teine. Kes esindab ja kaitseb Ülemnõukogu liikmete huve sotsiaalsete küsimuste lahendamisel? Need on: ikka jätkuv korterijärjekord, sanatooriumituusikute jaotamine ja haiguslehe tasu? Juhataja Võib-olla teeme nüüd nii, et viimasele küsimusele vastab ka Raivo Vare, või on Jaak Allik nii kompetentne, et oskab öelda. J. Allik Viimasele kindlasti mitte, aga vahepeal tulnud paarile küsimusele vastan. See on väga oluline moment, mille tõstis esile saadik Petinov, nimelt töökoha ja palga säilitamine. Raivo Vare kommenteeris, et see käib üldise töökoodeksi alla, kus on öeldud, et valitavale ametikohale minekul säilib õigus pöörduda tagasi võrdväärsele ametikohale. See on formuleeritud juba seal ja see kehtib meie kõigi kui valitavale ametikohale läinute kohta. Ja teine moment on siin selline ettepanek, mida tuleks mõelda, nimelt lisada klausel, et saadikupalka hakatakse maksma põhitöötasuna tööraamatu esitamisel Eesti NSV Ülemnõukogu kantseleisse. Juhataja Võib-olla oskab Raivo Vare vastata sotsiaalküsimuste kohta, kuidas nad ikkagi saadikute puhul paika pannakse? R. Vare Kõik see, mis puudutab töötasustamist ja ka muuseas haiguslehti, käib vastavalt üldistele reeglitele. Kes maksab palka, selle asutuses käib ka kindlustamine. Mis puudutab elamispinna küsimusi, siis nende puhul tuleks muidugi mõelda. Kui saadikud peavad vajalikuks, siis võib sätestada eraldi mingis vormis, et igasugused järjekorrad lubade ja orderite saamiseks säilivad oma elu- ja töökohas. Selline võimalus on. See ei pea aga olema reglemendi küsimus, see võib olla ka näiteks saadiku staatuse küsimus. Kuni saadiku staatuse seaduse vastuvõtmiseni need järjekorrad veel ei ammendu. Kui peetakse vajalikuks, siis võib ka praegu reglemendi kõrval kohe vastu võtta protokollilise otsuse, millega sätestatakse see põhimõte. E. Tupp Lugupeetud saadikud! Igaühel on erinevad probleemid ja mul on niisugune ettepanek, et keerulisemal juhul delegeeritaks probleem lahendamiseks Ülemnõukogu Presiidiumile, nagunii ei suuda me kõike siin täpselt ära formuleerida. Juhataja Rohkem ei ole praegu sõnasoovijaid. Tahaksin kõikidele südame peale panna, et mõtleme hästi põhjalikult läbi enne, kui esitame küsimuse või võtame sõna. Kõiki asju puhtinimlikust uudishimust ei maksa kohe niimoodi küsimusse vormida. Jaak Allik, kas me võiksime praegu redaktsioonikomisjoni poolt pakutud variandi panna esimesena hääletusele või oleks vaja sinna kohe mõned parandused sisse viia? J. Allik Lõikesse 3 tuleb lisada, et saadikutasu hakatakse maksma põhitöötasuna tööraamatu esitamisel Eesti NSV Ülemnõukogu kantseleisse. Juhataja Nii et sellises redaktsioonis koos Jaak Alliku praegu esitatud parandusega panen hääletusele. Poolt 88, vastu ei ole, erapooletuid on 6. J. Allik Nüüd tuleb § 19. Siin oleme jõudnud selle punkti juurde, kus redaktsioonikomisjon kokku ei leppinud. Vaatame kõigepealt § 19 esimest ja teist lõiku eraldi ja siis tuleb pikk täiendus. Siin on jutt saadikugruppide või saadikurühmade moodustamisest ja on kaks või kolm muudatust. Kõigepealt oli meil ettepanek mitte liigitada saadikurühmi mittepoliitilisteks ja poliitilisteks, poliitilistel, territoriaalsetel või muudel alustel moodustatud saadikurühmadeks. Siis on meie ettepanek, et saadikurühma moodustamiseks on vajalik vähemalt 6 Ülemnõukogu liikme ühine sooviavaldus. Seni on teatavasti 10 poliitilistel ja 7 muudel, aga see oli ka Ülemnõukogus, kus oli 285 liiget, praegu on liikmeid 105. Ja nüüd see moment, mida peaks hääletama, nimelt lõige 2, kas iga saadik võib kuuluda kuni kahte või kuni kolme saadikurühma. Loomulikult on võimalikud ka teised ettepanekud, kuid redaktsioonikomisjoni arvamused niimoodi lahknesid ja teisi võimalusi me ei arutanud, ainult et kas piirata või mitte piirata. Siin tahaks arvamusi kuulda. Ma ütleksin juba sõnavõtu korras oma arvamuse, mida ma redaktsioonikomisjonis kaitsesin. Meil on moodustunud lisaks poliitilistele rühmadele ka n.-ö. erialaseid – maasaadikute grupp, kultuuri- ja loominguliste liitude saadikugrupp, ilmselt mõnedes piirkondades tahetakse moodustada ka territoriaalseid saadikugruppe. Ma ise näiteks olen maasaadikute grupis ja loominguliste liitude saadikugrupis, aga kunagi tahaks ennast ka poliitiliselt määratleda, see võimalus on mult ära võetud. See tähendab, et mina kaitsen kuulumist kolme gruppi, aga saadikutel võivad olla teised arvamused. Juhataja Paistab, et ei ole. Arnold Rüütel soovib sõna. A. Rüütel Ma palun kaaluda selle paragrahvi lg. 2 sellises põhimõttelises küsimuses, nagu on alatiste komisjonide esimeeste, s.t. Ülemnõukogu Presiidiumi liikmete kuulumine saadikugruppidesse või koguni saadikugruppide või -rühmade juhtimine nende poolt. See on päris põhimõtteline asi, sest Presiidiumi liikmete osa on siis väga politiseeritud. Peale selle ma kujutan tulevase Ülemnõukogu Presiidiumi tööd ette väga intensiivsena, ja ka see takistab tööd, kui Presiidiumi liige veel kuskile kuulub. Palun kaaluda varianti, et nii nagu esimees ja Ülemnõukogu juhataja ja tema asetäitjad, nii ei kuulu ka Presiidiumi liikmed ühtegi gruppi. I. Hallaste Ma olen selle ettepaneku vastu, mille Arnold Rüütel tegi. Juba praegu kuuluvad kõik need isikud, kes kandideerivad alatiste komisjonide esimeeste kohtadele, mingisse saadikugruppi. Kui ta arvab ennast saadikugrupist välja, siis oleks see ainult puhtformaalne ega omaks sisulist tähendust. Miks nad ei võiks ka tulevikus kuuluda oma saadikurühma ja pidada nõu nendes küsimustes, mis puudutavad Ülemnõukogu Presiidiumi tööd. Sellisel juhul ei oleks ka vajadust kutsuda kuskilt mujalt saadikurühmast juurde esindajat, kui on olemas saadikurühma esindaja seal alatise komisjoni esimehena. T. Made On ettepanek mõelda ka sellele, et võib-olla lubada või soovitada saadikutel kuuluda ühte poliitilisse ja ühte huvialagruppi, sest rohkem käiks, ma arvan, ka kõige võimekamatele inimestele üle jõu. S. Petinov Tahtsin just sama öelda, mis kolleeg Tiit Made enne mind rääkis. Ma ei näe selles erilist mõtet, et oleme defineerinud grupid mingite kindlate tunnuste järgi, sest on täiesti selge, et territoriaalsed, e. grupid huvide järgi pole üldsegi mitte territoriaalsed või et parlamendis hakatakse kaitsma mingeid oma professionaalseid huve, kuigi ka see pole välistatud. Sellepärast soovitan ka mina ära märkida, et iga saadik, Ülemnõukogu liige, võib kuuluda erinevatesse saadikugruppidesse, kuid ainult ühte poliitilisse gruppi. Juhataja Jaak Allik, katsume vahepeal kommenteerida ja siis annan sõna Enn Põldroosile. J. Allik Redaktsioonikomisjon leidis, et ükskõik, mis näo me teeme, on siiski kõik saadikurühmad mingil määral poliitilised. Teine asi on see; et nagu juba nende saadikurühmade mõne päeva töö on näidanud – see on minu isiklik arvamus –, mida rohkem on selliseid saadikurühmi, kuhu kuulub inimesi erinevatest poliitilistest gruppidest, seda tervem on atmosfäär Ülemnõukogus. Seetõttu ma kaitsen kuulumist kolme gruppi, aga mulle tundub, et Ülemnõukogu esimehe Rüütli ettepanek tuleks hääletada eraldi. Nii et korraldada hääletamine selle kahe ja kolme kohta ja siis Rüütli ettepaneku puhul eraldi. A. Rüütel Ma täiendan seda mõtet: ma ei ole põhimõtteliselt gruppi kuulumise vastu. Ega inimene ei muutu sellega, kas ta on grupi liige või ei ole. Tähendab, grupi liige ta võib olla, aga võib-olla kaaluda seda, kas ta on selle grupi või rühm esimees, seega Ülemnõukogu Presiidiumi liige. Aga rühma liige, tõepoolest, siin ei ole mingit küsimust, kes on roheline, on roheline, jäägu selleks ja see on väga tore, et niisugune pluralism on, nii et selle vastu ma ei ole ühelgi juhul. Aga kui olla igal pool esimees, sellel on siiski mõningal määral teine nüanss. E. Põldroos Küsimus sellest, et Ülemnõukogu saadik ei tohi olla korraga rohkem kui ühes poliitilises saadikurühmas, on tegelikult mõttetult üles seatud. Poliitilised saadikurühmad hakkavad üha enam seostuma poliitiliste parteidega ja enamikul juhtudel seavad parteid ise piirid ja tõkestavad oma liikmete kuulumise teistesse parteidesse. Sellega on küsimus lahendatud. I. Fjuk Ma ei näe neid piire, mis jookseksid poliitiliste ja apoliitiliste rühmade vahel. Kõik need grupid, kes väljendavad mingisuguseid huve ja püüavad nende eest seista, teevad parlamendipoliitikat, ja siin nende piiride tõmbamine on kunstlik. Ma toetan Jaak Alliku seisukohta, et võib-olla lihtsalt piiritleda see arv, aga mitte neid niimoodi kvalifitseerida. A. Paju Ma täiendan Fjuki sõnavõttu sellega, et ma sain juba eile õhtul eksami osaliseks selles kollektiivis, kus mind üles seati. Tehke meile selgeks, ütlesid inimesed, millistel alustel on need parteid seal Ülemnõukogus müttamas, meieni justkui ei ole need kõik jõudnud. Juhataja Katsume nüüd hakata formuleerima võimalikke variante hääletamiseks. J. Allik Ma julgen öelda, et Põldroos on minuga nõus, et mõne aja pärast tekivad ilmselt selged parteifraktsioonid, aga need ei ole need, keda me praegu esitame saadikugruppidena. Ilmselt tuleb siis kogu sõnavara ja need sätted veel kord üle vaadata. Tähendab, on siis ettepanek, et saadikugrupi moodustamiseks on nõutav alampiir kuus inimest, selle vastu ei olnud kellelgi midagi. Vaidlusi tekkis lg. 2 juures: kas iga saadik võib kuuluda kuni kahte või kuni kolme saadikurühma. Siin tuleks hääletada. Ja teiseks tuleks hääletada Arnold Rüütli ettepanekut lisada siia lause, et Ülemnõukogu alatiste komisjonide esimehed ei või olla saadikugruppide esimehed. N. Zahharov Lugupeetud kolleegid! Mulle näib, et küsimuse gruppide arvust, kui mitmesse saadikud kuuluda võivad, võib maha võtta. Juhataja Kas Jaak Alliku poolt pakutud redaktsioon oli kõigile mõistetav. Kui oli, siis paneme hääletusele ettepaneku, et saadik võib korraga kuuluda kuni kahte saadikurühma. Palun hääletada! Poolt 58, vastu 25, erapooletuid 9. J. Liim Mulle tundub, et üsna paljud saadikud ei viibi momendil saalis. Kui saaks neid kuidagi saali ja teha uuesti registreerimine. Juhataja Ma ei saanud hästi aru: kas me peame minema kutsuma kedagi koridorist või? Midagi ei ole teha. Esmaspäevane reglement näeb ette kolmetunnist tööd. Ka suitsumehed peaksid kannatama. Ma ei kujuta ette, kellele ma nüüd praegu selle palve edasi annan. Jätkame tööd. J. Allik Ja nüüd võiks, ma arvan, et redaktsioonikomisjon nõustub, panna hääletusele Arnold Rüütli ettepaneku täiendada lg. 2 lausega, et Ülemnõukogu alatiste komisjonide esimehed ei või olla saadikugruppide juhid. A. Rüütel Ma selgitan mõne sõnaga. Saadikurühmade juhid moodustavad omaette niisuguse kvoorumi Presiidiumi juures. Ma kujutan ette, et kõik küsimused, eriti poliitilised, tuleb läbi arutada eraldi saadikurühmade juhtidega. Võib-olla töö organiseerimise seisukohast oleks siiski loogiline, kui Presiidiumi liikmed on kõikidest teistest kohustustest vabad. Lihtsalt see põhimõte, mitte midagi inimesega ei juhtu, ta võitleb ikka oma ideede ja põhimõtete eest. Ma ise jäängi võib-olla erapooletuks selle juures, otsustage ise, nagu te õigeks peate. Juhataja Mõte seisneb selles, et Ülemnõukogu Presiidiumi liikmel ei ole sobiv olla saadikurühma esimeheks. See küsimus tuleb reguleerida saadikurühmade siseselt. Kui Presiidiumi valitakse saadikurühma juht, siis peab sellisel juhul tegema rühmasiseselt ümbervalimise. Paneme sellises formuleeringus hääletusele. Palun hääletada! Poolt 78, vastu 3, erapooletuid 15. J. Allik Seesama paragrahv läheks edasi üheksa uue lõiguga. 4–13, need on kõik eelmise koosseisu reglemendist võetud, eelmise koosseisu lõpuperioodil välja töötatud lõigud ja käsitlevad seda, kuidas toimub seaduseelnõude arutamine ja lugemine Ülemnõukogus. Redaktsioonikomisjon oli nõus kõik need tol korral väga läbivaieldud ja korduvalt läbiarutatud sätted siia juurde lisama. Lisaks sellele on reedese töö põhjal ettepanek lisada veel lg. 14, mida teil ei ole, loen selle ette: "Oma otsuste või avalduste lõplikuks sõnastamiseks võib Ülemnõukogu moodustada redaktsioonikomisjone. Redaktsioonikomisjon moodustatakse üldreeglina erinevate saadikurühmade esindajaist. Redaktsioonikomisjon vaatab läbi vaid neid ettepanekuid, mis on Ülemnõukogu liikmete või istungile kutsutud isikute poolt komisjonile kirjalikult esitatud küsimuse esialgse arutelu lõpuks Ülemnõukogus. Redaktsioonikomisjoni poolt esitatud teksti arutelu ei avata. Kõik täiendavad alternatiivsed ettepanekud redaktsioonikomisjoni poolt esitatud variandile kuuluvad Ülemnõukogu poolt hääletusele." Mõte on nüüd selles, et redaktsioonikomisjon võtab vastu ainult kirjalikke ettepanekuid ja nende kirjalike ettepanekute laekumise aeg lõpeb selle hetkega, kui lõpeb küsimuse arutelu ja algab redaktsioonikomisjoni töö. Tähendab, et ei korduks niisugune lõputu mäletsemine, et redaktsioonikomisjon tuleb tagasi ja me hakkame jälle otsast peale. Redaktsioonikomisjon koosneb gruppide esindajatest, ta teatab meile kas konsensusliku teksti või 2-3 alternatiivi ja edasi arutletakse vaid konkreetseid ettepanekuid, mis peavad minema hääletusele. Niimoodi jõuaksime mingi küsimuse aruteluga lõpule, mõte on siin see. Reedese arutelu põhjal tekkis selline formuleering. K. Raud Lugupeetud kolleegid! Me oleme välja kuulutanud üleminekuperioodi alguse. See on periood, kus Ülemnõukogul tuleb teinekord väga ruttu reageerida ja olla otsustusvõimeline. Kui me aga hakkame reglementi algusest peale vaatama, siis näeme: § 2 ütleb, et me töötame kolmel päeval, § 3 lg. 6 ütleb, et küsimused, mida ei jõuta läbi arutada, lükatakse edasi järgmisele istungjärgule, ja nüüd on siis niimoodi, et seaduseelnõusid arutatakse kolmel lugemisel, kui seda nõuab vähemalt üks alatine komisjon või saadikugrupp, mis võib olla näiteks 6-liikmeline, või neljandik Ülemnõukogu saadikute üldarvust. Seega võib tekkida hulgaliselt olukordi, kus Ülemnõukogu töö hakkab lõputult venima. Ja sellepärast on mul ettepanek, et Ülemnõukogu oleks natukenegi otsustusvõimelisem, kui lg. 5 parandada niimoodi: kui seda nõuab vähemalt üks alatine komisjon või 1/3 saadikute üldarvust. S. Sovetnikov Lugupeetud saadikud! Mulle näib, et 9. punkti tuleks jätkata. Teisel ja kolmandal lugemisel arutatakse seaduseelnõu detailselt. Jätkame. Seoses arutatava seaduseelnõu erakordse tähtsusega teeb ENSV Ülemnõukogu otsuse anda antud seaduseelnõu üldrahvalikule arutelule. Juhataja Suur tänu! V. Kois Ma pole päris nõus sm. Alliku ettepanekuga redaktsioonikomisjoni kohta. Nähtavasti mitte kõik saadikud ei hakka kuuluma erinevatesse saadikugruppidesse. Samuti ei õnnestu võib-olla kõigil osaleda alaliselt tegutsevates komisjonides. Seega nad jäetakse ilma võimalusest küsimust arutada peale seda, kui redaktsioonikomisjon on mingile tulemusele jõudnud. T. Kork Ma tahan avaldada arvamust Koit Raua mure suhtes. Kui meil on nii kiire asi, et see on vaja kohe vastu võtta, siis ta ei lähe ka teisele lugemisele, siis võtame ta vastu esimesel lugemisel, "üldjuhul kahel lugemisel" tähendab seda, et võib olla nii ühel kui kolmel kui ka kahel. Ma arvan, et Koit Raua mure ei ole põhjendatud. Ü. Uluots Kallid kolleegid, ma soovitan teil jääda esitatud redaktsiooni juurde. Eelmise koosseisu töö näitas seda, et kui sellest kinni ei peeta, hakkavad ilmuma toored ja ebapuhtad dokumendid. See on praktikas kontrollitud. S. Petinov Lugupeetud kolleegid! Mulle näib, et tegelikult pole tähtis, kui palju tuleb lugemisi, kuigi me kõik oleme huvitatud sellest, et dokument võimalikult detailsemalt ja põhjalikumalt ette valmistatud saaks. Kuid mulle tundub, et §-s 9 on väga tähtis fikseerida põhiprintsiip, millest peame juhinduma. Ja nimelt – kirjutada järgnevad sõnad: teisel ja kolmandal lugemisel arutatakse seaduseelnõu üksikasjalikult ja konsensuse saavutamisel võetakse vastu. V. Kois Vahest pole vaja alati kahte lugemist läbi viia. Tahtsin sellesse punkti lisada: kaks lugemist sooritatakse siis, kui seda nõuab mõni alatistest komisjonidest või saadikugrupp jne. K. Raud Ma täpsustan oma arvamust. Keeruliste probleemide otsustamisel piisab kuuest inimesest, et hakata teinekord ka kunstlikult venitama, kuigi asi ise võib juba selge olla. K. Koha Tahaksin lg. 9 suhtes öelda, ei maksa lisada, et me peame seaduseelnõusid panema rahvaarutelule. Me oleme pidevalt toimiv Ülemnõukogu ja meie kohus ongi töötada välja seadusi. Praktika näitab seda, et rahvaarutelud tegelikku tööd mitte ei tee. J. Allik Kõik need punktid on välja töötatud, nagu me mäletame, selleks, et leevendada probleeme vähemuse huvide kaitsega Ülemnõukogus. Kui me neid muudame, siis leiab vähemus hoopis tõhusama tee meie töö paralüseerimiseks kui seaduse lugemise edasilükkamine ühe päeva võrra. Koit Raua hirm on minu meeltest põhjendamatu, siin on öeldud, et esimese ja teise lugemise vahel võib olla üks päev, ei ole öeldud, et teise ja kolmanda lugemise vahel üldse vahet peab olema. Nagu Ülemnõukogu otsustab, nii tehakse: võib-olla kolme nädala pärast, võib-olla samal päeval. Nii et kui need 6 inimest, kellest me räägime, kui see üks saadikugrupp võib lükata töö ühe päeva võrra edasi, siis jumal temaga. Nii suur katastroof see minu meelest ei ole. Ma võtaksin siit vastu selle ettepaneku, et seaduseelnõusid arutatakse teisel ja kolmandal lugemisel, kui seda nõuab vähemalt üks alatine komisjon, saadikugrupp või 1/4 Ülemnõukogu saadikuist. Mis puutub üldrahvalikku arutellu, siis seda ei pea vist sätestama, seda võib Ülemnõukogu ise alati otsustada täiesti eraldi, lahus reglemendist, paneb ta või ei pane rahvaarutelule. Redaktsioonikomisjoni kohta ütleksin nii, et minu sõnastus, kahjuks ei ole seda kirjalikult, on selline: redaktsioonikomisjon moodustatakse üldreeglina erinevate saadikugruppide esindajatest. See ei tähenda, et iga Ülemnõukogu saadik ei võiks sinna esitada iseennast või mõnda gruppidesse mittekuuluvat inimest. See oleks nagu põhialus, kuidas komisjon moodustatakse. Aga lisada sinna inimesi, eriti kui inimene ise on huvitatud, see oleks ju normaalne. Juhataja Katsume nüüd formuleerida redaktsiooni, mis kõlbaks panna hääletusele, või alternatiivid, kui neid on. J. Allik Lg. 5: "Seaduseelnõusid arutatakse teisel ja kolmandal lugemisel, kui seda nõuab vähemalt üks alatine komisjon, saadikugrupp või 1/4 Ülemnõukogu saadikute üldarvust." Saadik Sovetnikov pakub 9.-sse juurde lisada, et seadusprojekti erilise tähtsuse korral võtab Eesti NSV Ülemnõukogu vastu otsuse selle projekti panekust üldrahvalikule arutelule. Kui saadik nõuab, siis peame selle punkti panema eraldi hääletusele. Ma loen veel kord ette lõike 14, et saada kõik selle paragrahvi lg. 4–14 tervikuna hääletada. "Oma otsuste või avalduste lõplikuks sõnastamiseks võib Ülemnõukogu moodustada redaktsioonikomisjone. Redaktsioonikomisjon moodustatakse üldreeglina erinevate saadikugruppide esindajaist. Redaktsioonikomisjon vaatab läbi vaid neid ettepanekuid, mis on Ülemnõukogu liikmete või istungile kutsutud isikute poolt komisjonile kirjalikult esitatud küsimuse esialgse arutelu lõpuks Ülemnõukogus. Redaktsioonikomisjoni poolt esitatud teksti arutelu ei avata. Kõik täiendavad või alternatiivsed ettepanekud redaktsioonikomisjoni poolt esitatud variandile kuuluvad Ülemnõukogu poolt hääletusele." Ettepanek täienduseks, et seadusprojekt võetakse vastu konsensuse saavutamisel, tähendab seda, et me peame kõigis küsimustes ühehäälse otsuse tegema. Ma ei saa sellest aru. Juhataja Katsume selle osa, mis puudutab konsensust, veel üle rääkida. Kuidas seda täpselt mõista? J. Allik On ettepanek lg. 9 täiendada: teisel ja kolmandal lugemisel arutatakse seaduseelnõu üksikasjaliselt ja võetakse vastu konsensuse saavutamisel. Aga konsensus on üksmeelne arvamus. Juhataja Palun konsensuse teemal kommentaare. V. Kois Mina ei pakkunud seda konsensust, ma ei ole kompetentne vastama. Mul on lg. 10 kohta üks ettepanek. Vaadake, esimese ja teise lugemise vahe peab olema vähemalt üks päev, kui seda nõuab vähemalt viiendik Ülemnõukogu saadikute üldarvust. Jälle nii, nagu oli – neljandik, viiendik, kolmandik. Võib-olla paneme siia ka sellesama lause: 1/4 saadikute või alatise komisjoni nõudmisel või saadikugrupi nõudmisel. I. Hallaste Ma püüan kommenteerida konsensuse nõuet. See on salakaval plaan lükata meie ülemnõukogu töö täielikult ummikusse, sest me ei suuda saavutada absoluutset konsensust mitte üheski küsimuses, s.t. et kõik oleksid poolt. Ikka jääb keegi erapooletuks, ja see tähendab, et seda küsimust ei saa otsustada. Minu meelest on sellise ettepaneku tegemine lihtsalt halb nali või siis vastutustundetus. A. Tarand Füüsikas on sellise konsensuse nimi soojussurm ja me ei ole siia surmaks tulnud, vaid ikka elu elamiseks. Nii et selle võib päevakorrast maha võtta. S. Petinov Tahtsin kommenteerida seda, mida silmas pidasin. Ma mõtlesin, et see on ühe või teise seaduseelnõu põhjapanevate algpositsioonide vaheline elementaarne kooskõla. Vastasel juhul juhtub hääletamisel iga kord seesama, mis täna. Meil tekib üks märkimisväärne saadikutegrupp, kes hääletab vastu, teised on poolt. Toob see Ülemnõukogule kasu? Nähtavasti mitte. Sellepärast peame ühe- või teistsugustes põhiküsimustes teatud kokkuleppe saavutama. Kui seda ei ole, on ebaõnnestumine vältimatu. K. Koha Lugupeetud saadikud! Siin on 9. lõigus kirjas, et teisel ja kolmandal lugemisel arutatakse seaduseelnõu üksikasjalikult läbi. See sõna üksikasjalikult tähendabki seda, et me arutame seda projekti põhjalikult, ja ma arvan, et me saame siis ju nii-öelda konsensuse kätte, et teha nii ühele kui ka teisele poolele selgeks, mis on asja mõte ja tuum. Minu meelest ei ole siin lisalauseid vaja, jääb nii, nagu redaktsioonikomisjon välja pakkus. M. Lauristin Konsensus tähendab tõesti seda, et kõik parlamendis olevad grupid, rühmad, fraktsioonid on põhieesmärkides, põhiseisukohtades ühel meelel. Meie põhiküsimus on Eesti Vabariigi taastamine. Ja kuna juba möödunud istungil ilmnes, et selles küsimuses meil praegu veel konsensust ei ole, siis arvan, et üleminekuperioodi jooksul me oma töös selle konsensuseni siiski jõuame. See on meie kõigi siht, aga kuna meil praegu seda ei ole, siis konsensust nii laias mõistes, nagu Petinov ütles, me praegu tingimuseks seada ei saa. Seadkem see endale eesmärgiks, kuid mitte tingimuseks. E. Leisson Konsensuse nõue eeldab lisaks Marju Lauristini ja Andres Tarandi poolt öeldule veel nimelt seda, et eriarvamus tuleb alati kirjalikult fikseerida ja esitada võrdväärsena. Meie töös, meie ajal on see vastuvõetamatu. See tekitaks ainult segadust. T. Kork Mul on ettepanek arutatava paragrahvi 10. lõikes asendada termin "üks päev" sõnaga "üks ööpäev". Ööpäev on 24 tundi, täna kella 10-st homme kella 10-ni. Aga päev algab kell 00 öösel ja lõpeb kell 24. P. Priks Lõikes 9 pakuti välja väljend "eriti tähtsad küsimused". Siis peame ka määratlema, mis on vähem tähtsad ja mis on tühised. J. Allik Kordan, et mis puutub ettepanekusse rahvaarutelu kohta eriti tähtsate seaduste puhul, siis seda võib Ülemnõukogu alati teha, seda ei ole minu arvates vaja reglemendis fikseerida ja hääletusele ei paneks. Vaidlus on kahe probleemi üle. Põhitekstile lisaks sellised täiendused: lg. 5, seaduseelnõusid arutatakse teisel ja kolmandal lugemisel, kui seda nõuab, jne. teksti kohaselt, ja lg. 10 sellises sõnastuses, et esimese ja teise lugemise vahel peab olema vähemalt üks ööpäev, kui seda nõuab vähemalt 1/4 Ülemnõukogu saadikutest, üks saadikugrupp või alatine komisjon. See oleks põhitekst. Alternatiivina tuleks hääletusele panna rahvasaadik Koit Raua ettepanek jätta nii 5. kui ka 10. lõikest välja saadikugrupi õigus nõuda teist või kolmandat lugemist. Juhataja On kaks alternatiivset varianti. Kas esimene põhivariant on mõistetav? J. Allik Ma korrigeerin, põhiline oli see grupi suurus, ettepanek oli põhivariandis selline, et saadikugrupp ja neljandik, Koit Raua poolt pakutud variant oleks saadikugrupp maha võtta ja jätta kolmandik. Nii oleks vist korrektne. Juhataja See on siis teine variant. Teise variandi juurde käib märkus. Kas põhivariant on kõikidele mõistetav? Redaktsioonikomisjoni variant nende täiendustega, mis nimetas Jaak Allik. Asume hääletama. Poolt 69, vastu 23, erapooletuid 5. Lähme edasi. J. Allik On saabunud veel ettepanek pöörduda tagasi ühe momendi juurde, mille me oleme juba otsustanud, ma lihtsalt teen selle teatavaks. See puudutab Ülemnõukogu istungite toimumise aegu. Ülemnõukogu liikmel Koisil on ettepanek hommikused istungid teha kella 10-st 13-ni ja õhtused 15-st 18-ni, 10-minutilised vaheajad iga poolteise tunni töö järel. Praegu on meil sätestatud 10-st 12-ni, 20 minutit vaheaeg, siis 12.20-st 14-ni, siis 2 tundi lõunat ja 16-st 18-ni ilma vaheajata. Kois teeb ettepaneku muuta seda süsteemi, kusjuures iga poolteise tunni järel teha vaheaeg 10 minutit, see tähendab, et mõlemal istungil oleksid 10-minutilised vaheajad. Kuna see ei ole põhimõtteline küsimus, vaid meie enda töö mugavus, siis võib-olla tuleks neid kahte varianti siiski veel kord hääletada. See on otsustatud küsimus, oleneb sellest, kas Ülemnõukogu tahab tagasi pöörduda või mitte. Juhataja Kuidas Ülemnõukogu arvab, kas hääletame ümber? Ei ole tarvidust? V. Pohla Lugupeetud kolleegid! Meie töökord meenutab natuke koolidistsipliini või sõjaväestatud distsipliini ja tuleneb vist eelmise Ülemnõukogu traditsioonist. Euroopa parlamentide eeskujul võiksime seada sisse korra, et me võime vahetevahel oma istmelt üles tõusta ja minna kas helistama või klaasi vett jooma. Loodetavasti edaspidi siin täistuubitud saalis toolide arv väheneb ja me saame mugavamini liikuda. Sellega seoses teen ettepaneku võtta meie töökorraldusse sisse selline reglemendipunkt: Ülemnõukogu istung transleeritakse istungisaali kõrvalruumidesse, 2 minutit enne hääletamisele asumist kõlab kõrvalruumides sellest teatav signaal. Ja teen ettepaneku asendada see koolikell, mis teatab istungite algusest, mingi meeldivama heliga. Juhataja Palun ettepanekud ka kirjalikult. R. Veidemann Härra juhataja! Minu ettepanek ei puuduta küll sedavõrd reglementi, et selle sinna sisse lülitama peaks, kuid puudutab rituaali ja rituaalil on siiski sisuline tähendus. Ma pöördun kõigi saadikute poole ettepanekuga alates nüüd õhtusest istungist alustada oma kõnesid, sõnavõtte pöördumisega härra juhataja poole või seltsimees juhataja poole. Asi on nimelt selles, et kõik meie vaidlused, sõnavõtud, debatid kulgevad läbi või õigupoolest üle juhataja. Tema on see keskliige, kes meid juhib, muidu me muutume laadaks. See samm liigutab meid tugevalt tsiviliseeritud parlamendi tegevuse juurde. Tänan teid! Juhataja Suur tänu! See on meeldiv ettepanek. H. Peterson Ma tänan härra juhatajat, et ta mulle sõna andis. Toetan Vello Pohla ettepanekut. Kuid meil on lõuna 2 tundi, 2 tundi on hobuselõuna, ja peremees muidugi ei saanud 2 tundi, tema pidi vahepeal hobuseid söötma. Kuid meie siin ei kasuta seda 2 tundi otstarbekalt ära, võib-olla lühendada seda ühe tunni peale, et pärast õhtul saaksime töötada raamatukogus ja nõnda edasi. Juhataja Seda mõtet võiks ju mõlgutada, kuid sinna kahe tunni sisse mahub tihtilugu ka väga vajalik toiming. S. Petinov Lugupeetud juhataja, mulle näib Rein Veidemanni märkus väga õigena ja ma tahan pöörduda otseselt teie poole seoses sellega, et me peame sama palju arvestama kõiki kirjalikke ettepanekuid. Ma palun väga panna hääletusele mitte mingisuguseid valitud ettepanekuid, vaid kõik, millede kohta tulid kirjalikud avaldused redaktsioonikomisjonile. E. Leisson Härra juhataja, täielikult ja tingimusteta toetan Vello Pohla ettepanekut. J. Allik Kas sellega võib lugeda reglemendi täiendusettepanekud lõppenuks? On Vello Pohla kirjalik ettepanek, et Ülemnõukogu istung transleeritakse istungisaali kõrvalruumidesse, 2 minutit enne hääletamise avamist kõlab kõrvalruumides sellest teatav signaal. Ma arvan, et kõik on nõus, seda hääletama ei pea, see on nii mõistlik ettepanek. Edasi. Veidemann ei ole teinud oma ettepanekut kirjalikult, järelikult ei saa seda arvestada. Ja kas see peakski just kodukorras olema fikseeritud, kuidas keegi pöördub. Aga ettepanek oli väga õige. Kolmanda ettepaneku mõttest ei saanud ma hästi aru. Ettepanek oli selline, et kõik ettepanekud, mis redaktsioonikomisjonile on laekunud, panna pärast Ülemnõukogus hääletusele. Kuid siis kаоb ära redaktsioonikomisjoni mõte. Kui Petinovi ettepanek on selline, siis ei ole see minu arvates ratsionaalne. Mida siis redaktsioonikomisjon hakkab tegema? Saadik nõuab § 19 hääletamist ja reglemendi järgi peame seda tegema. § 19 lg. 9 on kirjas: teisel ja kolmandal lugemisel arutatakse seaduseelnõu üksikasjalikult. Ülemnõukogu liige Petinov palub hääletada ettepanekut täiendada seda järgmiselt: teisel ja kolmandal lugemisel arutatakse seaduseelnõu üksikasjalikult ja võetakse vastu konsensuse saavutamisel. Juhatajа Panen hääletusele Sergei Petinovi ettepaneku, et teisel ja kolmandal lugemisel arutatakse seaduseelnõu üksikasjaliselt ja võetakse vastu konsensuse saavutamisel. Poolt 15, vastu 72, erapooletuid 10. See ettepanek ei leidnud Ülemnõukogu heakskiitu. J. Allik Praegu tuli veel üks täiendusettepanek, see käib § 21 kohta. Teen teatavaks, Ülemnõukogu otsustab, kas arutab seda, või mitte. Loen vene keeles. ''Верховный Совет утверждает тайным голосованием председателя Правительства, премьер-министра Эстонской ССР по предложению, которое от имени Президиума Верховного Совета Эстонской ССР вносит председатель Верховного Совета Эстонской ССР." Aga see on ju täpselt niimoodi kirjas! Ülemnõukogu nimetab Eesti NSV valitsuse esimehe (peaministri) ametisse ettepanekul, mille teeb Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi nimel Eesti NSV Ülemnõukogu esimees. Seltsimees Zahharov, täpselt nii on ju projektis kirjutatud. Teine punkt on, et Eesti NSV valitsuse esimees loetakse ametisse nimetatuks, kui selle poolt hääletab salajasel hääletamisel üle poole Ülemnõukogu liikmetest. See on ju kirjas, ma ei näe siin mingit muudatust. Punkt 2 räägib salajasest hääletamisest, punkt 1 räägib täpselt sellest, millise ettepaneku te tegite. E. Põldroos Mul ei ole ees teksti, mis puudutab redaktsioonikomisjoni poolt tehtud parandust seoses redaktsioonikomisjoni edaspidise tegevusega, ja seetõttu ei saa ma ka oma ettepanekut kirjalikult formuleerida, kuid viimane hääletamine juhtis tähelepanu minu arvates olulisele asjale. Nimelt on redaktsioonikomisjoni ülesanne ilmselt võtta kokku ühesuunalised ettepanekud ja formuleerida siis lõplik sõna. Juhul, kui saadikud on esitanud alternatiivseid ettepanekuid, mis välistavad põhiteksti, siis ei ole redaktsioonikomisjonil ilmselt õigust neid niisama hüljata, vaid ta on kohustatud need istungil teatavaks tegema ja kui ettepaneku tegija nõuab, panema selle hääletusele. V. Kois Härra juhataja! Tahtsin veel kord tagasi tulla selle mõtte juurde, millest ma rääkisin, kui me kõnelesime Ülemnõukogu esimehe ametikohast, meie koosoleku juhatajast jne. Samast mõttest peab juhinduma valitsuse määramisel. Me peame oma reglemendis ette nägema mitte ainult tema ametisse määramise korra, vaid ka tema tagasikutsumise ja talle usaldamatuse väljendamise. Ma mõtlen, et käesoleval juhul ei tohi seda väga pikalt edasi lükata, sest sel keerulisel ajal võib valitsuskriis olla peaaegu et alaline. Sellepärast peame oma töös juba praegu ette nägema, kuidas ühel või teisel juhul käituda. J. Allik Enn Põldroosi mõte on sõnastatud ja on sees: täiendavad või alternatiivsed ettepanekud redaktsioonikomisjoni poolt esitatud variandis kuuluvad Ülemnõukogu poolt hääletamisele. Redaktsioonikomisjon võib ise ka neid alternatiivseid ettepanekuid esitada. Ja mis puutub Koisi ettepanekusse, siis minu teada kehtib seadus Eesti NSV valitsusest Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastuvõetuna, mis ka tagasikutsumise korra sätestab. Seda seadust ei ole me muutnud. I. Fjuk Me oleme nüüd, härra esimees, selle lapse valmis teinud ja on aeg IME juurde pöörduda. Siin on kirjas Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu ajutine töö- ja kodukord. See meenutab mulle neid viisaastakute nimetusi, mis tänasele ajale on liigsed. On ettepanek jätta ära "XII koosseisu", lihtsalt Eesti NSV Ülemnõukogu ajutine töö- ja kodukord või Eesti NSV Ülemnõukogu viimase koosseisu ajutine töö- ja kodukord. P. Panfilov Viimane ettepanek. Viimases, §-s 27 3. punkt. Istungjärgu tööperioodil organiseeritakse eesti keele kursused. Juhataja Jaak Allik, kuidas tundub, see on asjalik ettepanek. J. Allik Lugupeetud härra juhataja, teie käes olevas otsuses on viimane punkt, mis kohustab Ülemnõukogu Presiidiumi aparaati vaatama konkreetsed ettepanekud töökorras läbi, sellepärast et on ilus küll, aga võib-olla osa saadikuid soovib soome ja osa rootsi keele kursusi. Aga pealkirja osas võiks selle ettepaneku vastu võtta: Ülemnõukogu ajutine töö- ja kodukord. V. Malkovski Lugupeetud saadikud, ma mõtlen, et nimetus vastab täpselt sellele, mis me peame vastu võtma. Kui pidada silmas J. Alliku ettepanekut, siis me anname oma alalise reglemendi õiguskomisjonile läbivaatamiseks, aga kui saadik Fjuk arvab, et see on viimane koosseis, siis minu jaoks ei ole see viimane, mina jätkan veel tööd. Juhataja Asume otsustama. Loen ette Ülemnõukogu otsuse projekti: 1. Kinnitada Eesti NSV Ülemnõukogu ajutine töö- ja kodukord. 2. Tunnistada kehtetuks Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu reglement ning Eesti NSV Ülemnõukogu 1990. aasta 26. jaanuari otsus Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu ajutise töökorralduse põhimõtetest. 3. Teha Eesti NSV Ülemnõukogu õiguskomisjonile ülesandeks töötada välja ja esitada istungjärgule 1990. aasta 15. maiks Eesti NSV Ülemnõukogu töö- ja kodukorra seadus. 4. Teha Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile ülesandeks lahendada käesoleva reglemendi rakendamisel tõusetuvad küsimused. Siia alla peaksid mahtuma kõik probleemid, sealhulgas ka keeleõpetusega seoses olevad ja sotsiaalküsimused. Kas võib otsuseprojekti panna hääletusele? Panen hääletusele etteloetud projekti. Poolt 96 saadikut, vastu ei olda, erapooletuid 2. Otsus on seega vastu võetud.
EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU ESIMENE ISTUNGJÄRK KUUES ISTUNG 2. aprill 1990
Juhataja Alustame õhtust istungit. Kontrollime kohalolekut. 93 saadikut on kohal. Ülemnõukogu on otsustusvõimeline.
Eesti NSV-st valitud Nõukogude Liidu rahvasaadikute pöördumine NSV Liidu Ülemnõukogu ja NSV Liidu presidendi M. Gorbatšovi poole Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu! Enne kui asume päevakorra juurde, lubage mul ette lugeda üks pöördumine. See on Nõukogude Liidu rahvasaadikute pöördumine NSV Liidu Ülemnõukogu ja NSV Liidu presidendi Gorbatšovi poole. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu Ülemnõukogule! NSV Liidu Presidendile seltsimees Gorbatšovile. NSV Liidu Ülemnõukogus valmistatakse ette seadusi, mis määravad kindlaks liiduvabariikide staatuse Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidus ja reglementeerivad nende Liidu koosseisust välja astumise korda. Seoses sellega me märgime, et iseseisev ning täit rahvusvahelist tunnustust omav Eesti Vabariik sattus NSV Liidu koosseisu mitte Eesti rahva või tema täievolilise võimuorgani vabal tahteavaldusel põhineva Liitu astumise tulemusel, vaid sõjalise sekkumise ja vabariigi territooriumi Nõukogude vägede poolt okupeerimise tagajärjel. See on selgelt väljendatud Eesti NSV Ülemnõukogu otsustes 12. novembrist 1989. a. "Eestis 1940. aastal toimunud sündmuste ajaloolis-õiguslikust hinnangust" ning 30. märtsi 1990. a. "Eesti riiklikust staatusest", aga samuti tunnistatakse seda sisuliselt NSV Liidu Rahvasaadikute II kongressi poolt 1989. a. 24. detsembril vastu võetud otsuse Nõukogude – Saksa 1939. a. mittekallaletungi lepingu poliitilis-õiguslikust hinnangust. Lähtudes ülaltoodust ei pea meie, allakirjutanud, Eesti NSV poolt valitud NSV Liidu saadikud, võimalikuks osaleda nende seaduste arutamises NSV Liidu Ülemnõukogus, kuna meie osavõtt ülalnimetatud seaduse ettevalmistamisest ja selle vastuvõtmisest võib olla tõlgendatud kui Eesti kuulumise NSV Liitu seaduslikuks ning Eesti olemise NSV Liidu koosseisus seaduspäraseks tunnistamine. Samal ajal me leiame, et suhted Nõukogude Liidu ja Eesti NSV vahel, aga samuti Eesti riigiõiguslik seisund peavad olema määratud mitte ühepoolselt vastuvõetud üleliidulise seadusakti alusel, vaid vastastikuste läbirääkimiste tulemusel, mil arvestatakse mitte üksnes väljakujunenud majanduslikke ja poliitilisi reaalsusi, vaid eelkõige õiguslikke aluseid ja nende kujunemise ajaloolisi teid, lähtudes sõltumatu Eesti Vabariigi õiguslikust staatusest. Niisugune on Nõukogude Liidu rahvasaadikute pöördumine Nõukogude Liidu Ülemnõukogu ja NSV Liidu presidendi poole. Mul on ettepanek, lugupeetud Ülemnõukogu, et me ei avaks sellel teemal mingit diskussiooni, vaid avaldame lihtsalt hääletamisega oma arvamust, kas me seda toetame või ei toeta. Mitte üks sõna või mitte üks kõne sellel teemal me ei pea. Kas ollakse nõus? Sel juhul palun hääletada. See ei ole seadus. Oma sümpaatiat poolt hääletamisega on avaldanud 68 saadikut, vastu oli 16, erapooletuid 2. Suur tänu! Samas, kasutades juhust, et praegu kuulab läbi telerite ja raadio meid hulk Nõukogude Liidu rahvasaadikuid, kes ei viibi Toompeal, palun kohe tulla ja anda oma allkiri peaministri sekretariaadis. Meil on päevakorras kinnitamata, läbi arutamata ja otsustamata pöördumine Leedu poole. Meil on üldse päevakord lõpuni läbi arutamata. Ma pöördun teie poole palvega, et me ei hakkaks praegu nõu pidama päevakorrapunktide järjestuse üle, vaid võtaksime kohe arutusele ühe punkti. See on järjekorras kümnes punkt, Eesti NSV Ülemnõukogu alatiste komisjonide moodustamine ja komisjonide esimeeste valimine. Ja seejärel teeme Ülemnõukogu Presiidiumi koosseisu kinnitamise. Praegune situatsioon nõuab seda, Leedu küsimuse võtame arutusele päeva lõpus. Lugupeetud Ülemnõukogu, teen ettepaneku nõustuda nende päevakorrapunktidega ja asume hääletama. Poolt 88, vastu 3 ja erapooletuid 2. Mul on palve kõne- ja sõnasoovijatele, võtame need soovid praegu kuvarilt maha.
Eesti NSV Ülemnõukogu alatiste komisjonide moodustamine ja komisjonide esimeeste valimine Juhataja Asume Eesti NSV Ülemnõukogu alatiste komisjonide moodustamisele ja komisjonide esimeeste valimisele. Sõna on Arnold Rüütlil. A. Rüütel Nagu möödunud nädalal meie teisel istungil juba mainitud, pidasime saadikugruppide esimeestega aru. Sellel arupidamisel osales ka lihtsalt saadikuid, kes soovisid mõttevahetusest osa võtta. Me tulime järeldusele, et on tarvis või oleks reaalne moodustada 12 alatist komisjoni. Oli ka teisi arvamusi, kuid nende suhtes leiti, et kui komisjone on liige vähe, siis tuleb väga palju küsimusi ühe komisjoni jõududega läbi arutada ja see ei ole ratsionaalne. Ja vastupidi, kui me killustame need valdkonnad ära väga paljude komisjonide vahel, siis satub komisjonidesse väga vähe saadikuid, saadikute arv Ülemnõukogus on meil ju väike. Peale selle, lihtsalt ratsionaalsuse eesmärgil on arukas, kui naabervaldkonnaga tegelevad saadikud oleksid kursis ka teiste lähedaste probleemidega. Ja nii jäigi otsuseks – 12 komisjoni. Sellisel juhul tuleks igasse komisjoni minimaalselt 6, maksimaalselt 10 liiget. Praegu pole otstarbekas seda arutada, ma arvan, kui komisjonide esimehed on valitud, siis sõltub palju ka sellest, kui palju on inimesi, kes ühe või teise küsimusega soovivad tegelda. Ja kui inimesi, kes valdavad konkreetset valdkonda, on tõesti rohkesti, miks siis mitte 10 nendesse komisjonidesse panna. Ja muidugi peaks rohkem saadikuid olema nendes komisjonides, mis haaravad laiemaid alasid või meie elusfääre. Loen komisjonid ette: õiguskomisjon, majanduskomisjon, maaelukomisjon, keskkonnakomisjon, teadus-, haridus- ja kultuurikomisjon, perekonna- ja sotsiaalkomisjon, rahvussuhete komisjon, väliskomisjon, saadikueetika komisjon, haldusreformi komisjon, riigikaitse komisjon, ajakirjanduskomisjon. Nimetused on tehtud maksimaalselt lühikesteks, ei ole hakatud avama valdkondi, mis võiksid olla näiteks maaelukomisjoni all, see haarab ju ka metsamajandust ja tervet rida muid valdkondi. Muidu läheksid need nimetused väga kohmakaks ja pikaks. Ja ma arvan, komisjonide arv ei ole nii suur, me enam-vähem teame, millega mingi komisjon tegeleb. Komisjonide kohta on mul kõik. Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu, kas on küsimusi Arnold Rüütlile? A. Gussev Te teate väga hästi, lugupeetud juhataja, et ma soovisin sõna seoses saadik Andrejevi esinemisega, veel enne vaheaega. Te ütlesite, et me käsitleme seda küsimust kohe peale vaheaega. Peale vaheaega te lugesite saadikute avaldust, mis samuti ei kuulunud päevakorda. Sellepärast ma tahaksin saada vastust – millal me pöördume tagasi selle küsimuse juurde, mille püstitas meie kolleeg? Tänan tähelepanu eest! Juhataja Me tuleme selle küsimuse juurde pärast Presiidiumi moodustamist. Kõikidele küsimustele saab vastused. Pavel Panfilovil on küsimus. P. Panfilov Põhjendage, palun, kaitse küsimustes loodava komisjoni moodustamise hädavajalikkust. A. Rüütel Kaitsekomisjon hõlmab nii noormeeste mobilisatsiooni kui ka kõiki selle sfääriga seonduvaid küsimusi, absoluutselt kõiki. Tema nimetust me arutame. Miks just nimelt niisugune nimetus? Kui on ettepanekuid, arutame mõnda teist nimetust. Juhataja Lugupeetud Arnold Rüütel, vahest oleks meil siiski parem asja juhtida ja tõlkidel töötada, kui me räägime eesti keeles. Nikolai Aksinin, teil on kõnesoov. Praegu on kõnepuldis Arnold Rüütel. Ega te sõna ei soovi? Palun! N. Aksinin Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Maa kaitsekindluse ja julgeoleku küsimused, relvajõudude juhtimine jäävad praegu olulisteks ja teravateks küsimusteks. Tõusev dünaamilisus, mis leiab aset kaitse organiseerimise sõjapoliitikas, dikteerib hädatarvilikuna juhtimise tsentraliseerimise selles valdkonnas. Kuid juba praegu on vabariigis vastu võetud rida otsuseid, mis on vastuolus NSVL konstitutsiooni §-ga 73. Sellise seaduse ja taoliste õiguslike aktide vastuvõtmine ei arvesta maa kaitsevõime tugevdamise üldisi huve ja õõnestab relvajõudude lahinguvalmidust. Miks siis järsku tekkis vajadus kaitsekomisjoni järele? Kuid, lubage – kelle eest end kaitsta? Tulevikuks kiirustades armeed ette valmistada on väga kallis. Võib-olla töödelda ja otsida vabariigis vastavaid ajaloolisi sõjalise infrastruktuuri moodustisi? Kaitsekomisjoni loomine on konflikt vabariigi ja NSVL konstitutsiooni vahel. Teen ettepaneku mitte moodustada kaitsekomisjoni Ülemnõukogu juurde, tühistada kõik varem välja antud seadused ja määrused relvajõudude organiseerimise kohta, anda välja kas või väikenegi otsus võidupüha tähistamiseks. (9. mai pidustuste organiseerimiskomisjoni puudumise korral võtab nõukogude võimu kaitse komitee Eestis need funktsioonid enda kanda.) Taastada võidupühaks Suure Isamaasõja veteranidele kõik soodustused. Ja viimaseks – kuna on kehtestatud okupatsioonirežiim, siis tuleb võimu jagada sõjakuberneriga. Tänan! Juhataja Lugupeetud Nikolai Aksinin! Lubage just äsja kinnitatud ajutisest reglemendist lähtudes juhtida tähelepanu sellele, et see, mida te praegu esitasite läbi mikrofoni, oli kõne, ja praegu ei olnud kõnede aeg, vaid küsimuste esitamise aeg. Ma juhin kõikide Ülemnõukogu liikmete tähelepanu sellele, et reglemendi rikkumise korral kasutan ma oma õigust mitte anda sõna. Arnold Rüütel, kas te saate kommenteerida? A. Rüütel Te vastasite ise sellele küsimusele. On tõesti väga aktuaalseid küsimusi, millega tuleb tegelda, ja ma kujutan ette, et seesama komisjon tegelebki kõigi nende asjadega. Esialgu oli komisjoni nimetuse aluseks ainult sõjaväkke kutsumise põhimõte, aga see ei ole ju ainuke küsimus, millega meil tuleb tegelda. Ükskõik, kas on jutt mingisuguste olemasolevate seaduste annulleerimisest, uute ettevalmistamisest või millestki muust, see ongi riigikaitse komisjoni otsene ülesanne. K. Kama On ettepanek nimetada see komisjon ümber lihtsalt kaitsekomisjoniks, muidu võib praegusel üleminekuperioodil minna segamini, millise riigiga on tegemist. A. Rüütel See on saadikute otsustada, kuidas nimetada. Kuid põhimõte, ma kujutan ette, ei muutu. Nende küsimustega tuleb sel komisjonil tegelda, kellelegi teisele neid probleeme anda ei ole, ükskõik millistena need meie igapäevases töös ei kerki. J. Kotšegarov Lugupeetud juhataja, ma arvan, et kõige õigem nimetus komisjonile oleks sõjaväeteenistuse probleemide komisjon. See on ka juriidiliselt täpsem ning sisaldab endas olulise osa nendest probleemidest, mis hakkavad kuuluma selle komisjoni kompetentsi. A. Rüütel Sellise kitsa valdkonnaga komisjon küll ei saa piirduda, kuivõrd nii palju aktuaalseid küsimusi, millest siin Aksinin rääkis, on ju päevakorral. Ja kes siis hakkaks Ülemnõukogu Presiidiumis nendega tegelema, kui meil ei ole komisjoni. Need on ju konkreetselt päevakorral olevad küsimused. J. Liim Asi peaks selge olema, kas on mõtet aega raisata. Hääletame lihtsalt ära. A. Rüütel Rahustuseks ütlen, et me võime komisjone edaspidi vähendada, me võime neid ka juurde teha. Ma lihtsalt ütlesin, milline võiks olla see optimaalne arv ja kuidas kogu mehhanism tervikuna kõige paremini töötaks, nii et me suudaksime kõik meie ees seisvad ülesanded ladusalt lahendada. Selles on asi. Nii et muuta võib ka. Aga muidugi peab ka seda tegema põhjendatult, sest kui me oleme ühe komisjoni tööle pannud, siis kuu aja pärast ei ole mõtet seda likvideerida ja midagi muud asemele luua. S. Petinov Ma tahtsin vaid juhtida tähelepanu sellele, et termin "kaitse" eeldab miinimumina n.-ö. oma relvajõudude ja oma armee olemasolu. Kui me omistame sellele niisuguse mõtte, siis see on küsimuse üks külg. Kui me aga tegelikult räägime n.-ö. kutsealuse ea ja armeeteenistuse (kuni selle lõpuni) vahelistest seostest ning kontrollist nende protsesside – otsuste vastuvõtmise üle, mis võivad neid protsesse mõjutada, siis on veel üks võimalus nimetada komisjoni sõjaväelaste asjus jne. Rõhutan veel kord, et kui me räägime sõna "kaitse", siis tuleb eeldada, et jutt on ka sõjaväest. A. Rüütel Riigikaitse küsimus on ka see, kui praegu näiteks ei ole Eestis dislotseeruvate väeosade ohvitseride perekondadel korralikke elamistingimusi. Kui ma saan selleteemalise kirja, suunan ma selle komisjonile, vastasel juhul ei ole mul seda kuhugi suunata. Nii et tegemist ei ole mitte ainult armeesse teenima kutsutavate noormeeste küsimuste komisjoniga, vaid on terve kompleks küsimusi, mis tuleb komisjonis läbi arutada, mis on õige ja mis ei ole õige. Samuti olemasolevad otsused, kas neid täiendada, parandada, annulleerida või võtta uusi otsuseid vastu. Ei ole teist instrumenti Ülemnõukogu töös kui komisjon, kes kogu seda küsimusteringi arutaks. Kui nimetus kõlab kellelegi arusaamatuna, siis ütlen siia juurde, et vabariik osaleb riigikaitses ka olemasolevas riiklikus süsteemis, meil on täielikud volitused neid küsimusi arutada ja Liidule selles asjas omapoolseid ettepanekuid teha. Võib-olla me tahame, et riigikaitseks vähendataks vahendeid. Kes selle läbi arutaks? Seesama alatine komisjon arutaks ka selle küsimuse läbi. K. Koha Härra juhataja! Sellest arutelust saan ma aru niimoodi, et poleemikat tekitab ainult üks komisjon – riigikaitse komisjon. Teen ettepaneku panna ikkagi meie alatiste komisjonide nimekiri tervikuna, välja arvatud siis riigikaitse komisjon, kohe hääletusele, ja võib-olla siis riigikaitse komisjoni suhtes teeme eraldi hääletuse. Juhataja See on väärt ettepanek. Aga praegu on meil neli sõnasoovijat. Anname nendele veel sõna ja võib-olla palume siis teistel praegu hoiduda sõnasoovimisest, kui tegemist on probleemiga ainult ühe komisjoni puhul. E. Tupp Härra juhataja ja lugupeetud kolleegid! Ilmselt ei eita keegi siin saalis, et Nõukogude relvajõud on reformide eel, keskajakirjanduses räägitakse sellest kõige kõrgemal tasemel. Et aga kriis on tekkinud meie eesti poiste teenimise suhtes armees, siis see, et meil on alanud üleminekuperiood, nagu me deklareerisime, annab meile täieliku õiguse otsida lokaalseid väljapääse sellest kriisist. Teiseks aga, sellel üleminekuperioodil peaksime jõudma poliitilise otsuseni vähendada Nõukogude vägede hulka Eesti territooriumil. L. Annus Lugupeetud juhataja! Lubatagu ka mul teha ettepanek komisjoni nimetuse osas. Täna on saanud selgeks, et selline komisjon on vajalik. Siin tehti ettepanek nimetada seda komisjoni kaitsekomisjoniks. Kuid kas ei oleks parem nimetada komisjoni lihtsalt sõjaväekomisjoniks. See hõlmab ju kõiki neid küsimusi, mille ümber me praegu arutleme. N. Aksinin Lugupeetud juhataja! Sõjaväelisest seisukohast eeldab kaitse relvajõudude olemasolu, oma doktriini olemasolu, vägede operatiivset ülesehitust ja tehnoseadmeid. Kõike seda Eestis ei ole. P. Priks Härra juhataja, kallid kolleegid! Me loome siin riigikaitse komisjoni, mitte kaitseministeeriumi. M. Kolossova Austatud Ülemnõukogu juhataja, ma teen kompromissettepaneku. Ma saan aru, et sõna "oborona" mõistavad meie istungjärgust osavõtjad teisiti, kui mõistab eestlane sõna "kaitse". Mitte sõna pärast ei tasu meil vaielda, vaid sisu pärast. Võib-olla ei peagi nimetus olema identne mõlemas keeles. Paneksime lihtsalt komisjoni nimetuse pikemaks, et sisu jääks samaks, aga nimi oleks vastuvõetavam. Teen ettepaneku: комиссия по прoблемам военной службы и государственной обороны. Juhataja Ilmselt Arnold Rüütlile meil küsimusi ei ole, täname Rüütlit. A. Rüütel Komisjoni nimetust võib ka pärast muuta, keeleinimestega arutame selle läbi, asja sisu on teada, ma lausa palun kõiki saadikuid mõista, et ei saa olla teist organit, kes nende küsimustega tegeleks. Ülemnõukogu Presiidiumil pole mingisuguseid struktuure peale esimehe, kes võiks nende küsimustega tegelda, aga noh, füüsilised võimed on siiski piiratud. Ma võin ainult kaasa aidata selle komisjoni tööle. Komisjoni nimetust võime ka tagantjärele korrigeerida, nagu ma juba ütlesin. Teen ettepaneku komisjonide nimekiri tervikuna kinnitada. Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu! Minule kui värskele ja kogemusteta Ülemnõukogu juhatajale on siiski selgeks tehtud, et nii tähtsat küsimust tuleb lahendada selliselt, et iga komisjoni hääletame eraldi. V. Lebedev Lugupeetud juhataja, tänan, et mulle sõna annate, seda enam, et peale teie ettepanekut hääletada komisjonide kaupa – ma paluksin saadikuid toetada Ülemnõukogu esimehe ettepanekut niisugusest nimetusest, mis ei läheks otsesesse vastuollu kehtivate ENSV ja NSVL konstitutsiooniga. Jätta välja komisjoni nimetusest sõna "kaitse". Sõltuvalt asjaoludest võivad selle komisjoni töö sisu ja olemus olla mitmesugused, kuid nimetus peab olema konstitutsioonilisem. Juhataja Ees on pikk hääletusvoor. Kes on selle poolt, et Eesti NSV Ülemnõukogus oleks õiguskomisjon? Palun hääletada! Poolt 95, vastu ei ole, 1 erapooletu. Kes on selle poolt, et Eesti NSV Ülemnõukogus oleks majanduskomisjon? Palun hääletada! Poolt 95, vastu ei ole, 1 erapooletu. Kes on selle poolt, et Eesti NSV Ülemnõukogus oleks maaelukomisjon? Palun hääletada! Poolt 95, vastu 1, 1 erapooletu. Kes on selle poolt, et Eesti NSV Ülemnõukogus oleks keskkonnakomisjon? Palun hääletada! Poolt 97, vastu ja erapooletuid ei ole. Kes on selle poolt, et Eesti NSV Ülemnõukogus oleks teadus-, haridus- ja kultuurikomisjon? Palun hääletada! Poolt 97, vastu ja erapooletuid ei ole. Kes on selle poolt, et Eesti NSV Ülemnõukogus oleks perekonna- ja sotsiaalkomisjon? Palun hääletada! Poolt 96, vastu ja erapooletuid ei ole. Kes on selle poolt, et Eesti NSV Ülemnõukogus oleks rahvussuhete komisjon? Palun hääletada! Poolt 89, 2 vastu ja 5 erapooletut. Kes on selle poolt, et Eesti NSV Ülemnõukogus oleks väliskomisjon? Palun hääletada! Poolt 94, vastu ei ole, 2 erapooletut. Kes on selle poolt, et Eesti NSV Ülemnõukogus oleks saadikueetika komisjon? Palun hääletada! Poolt 92, vastu ei ole, 5 erapooletut. Kes on selle poolt, et Eesti NSV Ülemnõukogus oleks haldusreformi komisjon? Palun hääletada! Poolt 81, vastu 5, erapooletuks jäi 11 saadikut. Kes on selle poolt, et Eesti NSV Ülemnõukogus oleks ajakirjanduskomisjon? Palun hääletada! Poolt 95, vastu ei ole, 1 erapooletu. Ja nüüd on jäänud viimane komisjon, mille nimetuse osas on tehtud palju ettepanekuid. Esimesena panen hääletusele Eesti NSV Ülemnõukogu esimehe poolt pakutud nimetuse. A. Rüütel Võib-olla siiski komisjon põhimõtteliselt ära valida ja komisjon ise siis mõtleb välja oma uue lühikese ja õige nime. See on üks variant. Ma ei suru oma ettepanekut peale, kui kellelgi on mingi parem ettepanek, palun. Ka minul on soov, et see oleks hea ja lühike nimetus, selge ning iseloomulik. Juhataja Nagu meie kodukord ette näeb, pannakse esimesena hääletusele pakutud variant ja siis tulevad parandusvariandid. Pakutud variant on ikkagi riigikaitse komisjon. V. Lebedev Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud! Ilmselt on meil kõigil vaja kuulda võtta Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli arvamust. Ma arvan, et see on väga hästi kaalutletud ja läbi mõeldud ettepanek. Kui meile aga üldse ei meeldi seda komisjoni kuidagi nimetada, nimetame ta siis sõjaväekomisjoniks. Eesti ja vene keeles kõlab ta enam-vähem ühtemoodi. Ta ei puuduta ühtki konstitutsiooni ja selle nime all võib komisjon tegelda sisuliselt millega soovib. E. Leisson Härra juhataja! Tundub, et nimetus sõjaväekomisjon ühendab kõik need elemendid. Juhataja Sõjaväekomisjon, vene keeles on ta ikkagi "Vojennaja komissija". E. Leisson "Komissija po vojennõm delam". Juhataja Selge, see on üks variantidest. J. Kass Kõik pakutud nimetused on väga agressiivse iseloomuga, jääme ikka riigikaitse juurde. J. Liim Lugupeetud juhataja, saadikud! Ma arvan, eesti rahvas on siiski rahumeelne rahvas, me ei kavatse kellegagi sõdima hakata, nii et sõjaväekomisjon peaks välja langema. Olen nõus esialgse nimetusega riigikaitse komisjon. Ja siis arendame seda teemat edasi. Kuid hääletada oleks vaja. Juhataja Kõik sõnavõtjad saavad oma arvamust avaldada. Kuid vastavalt meie töö- ja kodukorrale tuleb mul esimesena panna hääletusele ikkagi ametlikult pakutud variant. Kui Ülemnõukogu arvab, et me seda ei tee, siis peame eraldi otsustama, et me seda ei tee. Praegu on veel neli sõnasoovijat. Annan sõna Marju Lauristinile. M. Lauristin Võib-olla lähtudes Arnold Rüütli ettepanekust, et nimetus oleks lähedane asja sisule, ja arvestades neid arutelusid, mis on olnud, teeks pikema nimetuse. Nimetaks armee ja julgeoleku komisjon, sest nende probleemidega tuleb sellel komisjonil nii või teisiti tegelema hakata. R. Järlik Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Igas normaalses riigis hoolitseb sõjavägi riigi kaitsmise eest. Ja kuigi Nõukogude Liidus on möödunud aegadel kasutatud sõjaväge oma rahva vastu ja võõraste territooriumide anastamiseks, tahaks loota, et see aeg ükskord ka läbi saab, kui ta veel läbi ei ole saanud. Nimetus riigikaitse komisjon vastab täpselt sellele, millega ta tegelema peab. See ongi sõjaväeküsimustega tegelev komisjon. T. Kallas Härra esimees, austatud kolleegid! Sõltumata sellest, millise nime juurde me jääme, avaldan säärase tähelepaneku. Tuleks siiski vist natuke arvestada situatsiooni, milles me viibime – kakskeelsust nimelt. Venekeelne "vojennaja komissija" sisaldab kõik ja minu meelest mitte midagi. Ta on üldine mõiste. Eesti keeles oleks vasteks sõjaväekomisjon, mis on ka üsna lai mõiste, ja ta ei ärrita oma olemuselt meie ägedaid vastalisi ka. V. Malkovski Ma arvan, et nõnda pika diskussiooni käigus me juba mitu korda määratlesime, millega komisjon tegelema peab. Niipalju kui mina aru saan, peab komisjon tegelema tulevaste sõdurite armeesse kutsumisega. Komisjon peab nähtavasti tegelema nende küsimustega, millest rääkis Arnold Rüütel – sõjaväelaste praeguse olukorra küsimustega, mis puudutavad sõjaväeteenistuse läbi teinud inimesi. Ei kavatse ju meie kellelegi kallale tungida. Samuti ei kavatseta ka meile kallale tungida. Teen ettepaneku nimetada see komisjon komisjoniks sõjaväelaste asjus. E. Tupp Härra juhataja! Kuna meil riiki ei ole, aga kodu on, siis võib-olla pakuks veel ühe variandi välja, see oleks sõjaväe- ja kodukaitse komisjon. Juhataja Mul on praegu seitse varianti, mis kõik teie lahkel loal ja nõusolekul panen hääletusele. Kuid kõige esimesena hääletame ametlikult pakutud varianti. Kui see läbi ei lähe, tulevad kõik ülejäänud. Palun, kes on selle poolt, et Eesti NSV Ülemnõukogus oleks riigikaitse komisjon? Sellenimeline komisjon meeldis 61 saadikule, vastu oli 23 saadikut ja erapooletuks jäi 11. Tundub, et teisi nimetusi ei tasu hääletusele panna. Või nõutakse. Ei nõuta. Seega on komisjonid moodustatud ja annan uuesti sõna Arnold Rüütlile, kes esitab komisjonide esimeeste kandidatuurid. A. Rüütel Sama isikute ringiga, kes osalesid komisjonide nimetuste ja komisjonide loomise arutamisel, kaalusime läbi ka võimalikud esimeeste kandidaadid. Esimeeste asetäitjate küsimuses asuti seisukohale, et on otstarbekas, kui need valitaks komisjonides. On ka variant, et meie valime, aga ma arvan, et see oleks ülearune töö, seda enam, et meil on ees ka palju tõsisemaid probleeme. Nii et ma nimetan siis võimalikud komisjonide esimeeste kandidaadid. Neid on esitanud mitmesugused poliitilised liikumised, aga ka üksikisikud, kes tulid nimetatud koosolekule. Kui viimased nimetasid kedagi, siis panime ka need inimesed kirja ja üldiselt arutasime kõik kandidaadid läbi ning praktiliselt igale poole on alternatiivsed kandidaadid olemas. Ma loen siis ette. Õiguskomisjoni esimeheks on esitatud Tõnu Anton, keda kõik vist tunnevad, ja Hillar Eller. Majanduskomisjoni esimeheks: Ülo Uluots, Palivere Ehitusmaterjalide Tehase direktor; Ants Veetõusme, Tartu Kommertspanga juhatuse esimees; maaelukomisjoni esimeheks: Heldur Peterson, Eesti Põllumajanduse Akadeemia aretusõpetuse kateedri vanemõpetaja; Arvo Sirendi, Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi direktor; keskkonnakomisjoni esimeheks: Andres Tarand, Tallinna Botaanikaaia direktor; Ants Paju, ajakirja "Eesti Loodus" peatoimetaja; teadus-, haridus- ja kultuurikomisjoni esimeheks: Mikk Titma, Eesti NSV Ülemnõukogu saadik; Enn Põldroos, kunstnik; perekonna- ja sotsiaalkomisjoni esimeheks: Lehte Sööt (Hainsalu), Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna sekretär; Helgi Viirelaid, Kohtla-Järve Keskkooli direktor; ja veel paluti nimetada Ignar Fjuk kandidaadiks; rahvussuhete komisjoni esimeheks: Sergei Sovetnikov, Narva Polütehnikumi direktor; väliskomisjoni esimeheks: Indrek Toome, valitsuse esimees; Illar Hallaste, Kadrina koguduse õpetaja; saadikueetika komisjoni esimeheks: Villu Jürjo, Urvaste koguduse õpetaja; haldusreformi komisjoni esimeheks: Andrus Ristkok, Pirgu arenduskeskuse juhataja; Toomas Kork; riigikaitse komisjoni esimeheks: Rein Tamme, Tallinna Lihakombinaadi direktori asetäitja; Kaido Kama, Antsla metskonna metsnik; Mai Kolossova, EKP Valga Rajoonikomitee I sekretär; ajakirjanduskomisjoni esimeheks: Teet Kallas, kirjanik; Ignar Fjuk, arhitekt; Tiit Made, tootmiskoondise "Eesti Tsement" vanemteadur välismajanduse alal; veel Rein Veidemann, ajakirja "Vikerkaar" peatoimetaja; Jaak Allik. Need olid nimed, mida mul paluti teile esitada. Juhataja Asume õiguskomisjoni esimehe kandidaatide arutamise juurde. Kes soovib avaldada mõtteid Tõnu Antoni ja Hillar Elleri kohta? Uno Ugandi, palun. U. Ugandi Ma ei taha mitte õiguskomisjoni kohta ütelda, vaid seda, et Ignar Fjuk on läinud kirja kahte komisjoni, saadikugrupi poolt on ta maha võetud ajakirjanduskomisjonist ja on esitatud perekonna- ja sotsiaalkomisjoni. Ta lihtsalt on jäänud kahte komisjoni kogemata sisse. Juhataja Nii et ajakirjanduskomisjoni kandidaatide hulka ta ei lähe? Suur tänu! M. Kolossova Austatud juhataja, mul on ettepanek, et kui me jõuame ükskord hääletamiseni, siis teeksime salajase hääletuse. Juhataja Jaa, õige, see on töö- ja kodukorras sees ja see probleem langeb meil ära. I. Hallaste Austatud juhataja ja saadikud, mul on ettepanek teha enne hääletamisele asumist 15-minutiline vaheaeg ja palun õigusliku järjepidevuse saadikugrupil koguneda Valgesse saali. A. Maarend Lugupeetud juhataja! Meil on siiski täpsustamata, kuidas me valimisprotseduuri läbi viime. Praegu ei ole võimalik alternatiivsete kandidaatide puhul läbi viia salajast hääletust kompuutri abil. Me peame nähtavasti kokku leppima, et teeme bülletäänidega ja siis loomulikult on võimalik korraldada ka eelnevaid nõupidamisi. Juhataja Aga tundub, et siiski on võimalik ka kompuutriga läbi viia. Ma rääkisin õiguskomisjonist ja tegin ettepaneku avaldada arvamust. Aga võib-olla oleks õigem kõikide kandidaatide kohta oma arvamust avaldada enne vaheaja kuulutamist. Kas ollakse nõus? Kui ei ole soovi oma arvamust avaldada, siis võime kohe teha vaheaja. Minu kuvariekraanil soovijaid ei ole, vaheaeg 15 minutit. V a h e a e g
Juhataja Kohal on 95 saadikut. Lugupeetud Ülemnõukogu, ma tahaksin tungivalt juhtida teie tähelepanu sellele, et olgem distsiplineeritud. Me kaotame niikuinii praegu aega ja iga minut on kallis. Enne kui asume Ülemnõukogu komisjonide arutelu juurde, loen ette kirja Riiklikult Raadio- ja Televisioonikomiteelt, Ringhäälingult. "Ülemnõukogu istungil reedel, 30. märtsil loeti ette grupi rahvasaadikute avaldus, milles Eesti Raadio reportaažidele Ülemnõukogu istungjärgult heideti ette tendentslikkust. Venekeelset reportaaži juhtiv kommentaator Sokolinskaja on kõrge kvalifikatsiooniga, kogenud ajakirjanik, ja seepärast arvame, et selliseid etteheiteid saab arutada siis, kui need on esitatud konkreetselt, faktid selgelt näidatud ja süüdistused argumenteeritud. Üldsõnaline kriitika praegusel juhul seda aga ei võimalda. Lugupidamisega Peeter Sookruus, komitee esimehe asetäitja." Asume Ülemnõukogu alatiste komisjonide esimeeste valimise juurde. Annan lühikese selgituse valimisprotseduuri kohta. Tegemist on salajase hääletusega, igas hääletusvoorus kaalutakse ühte kandidatuuri. See kandidaat, kes ei saanud üle poole saadikute häältest, langeb kohe välja, ja need kandidaadid, kes on saanud üle poole häältest, nende valitavus otsustatakse selle järgi, kes sai rohkem poolthääli. Veel kord: kõik kandidaadid hääletatakse eraldi. Ülemnõukogu juhataja esitab nad alfabeetilises järjekorras. Igas hääletusvoorus on igal saadikul üks hääl. On täiesti võimalik, et iga kandidaat saab üle poole häältest. See, kes saab kõige rohkem poolthääli, osutub valituks. Mis on veel arusaamatut? Kui keegi ei saa üle poole häältest, siis need kandidaadid ei läinud läbi ja tuleb esitada uued kandidaadid. T. Made Lugupeetud juhataja, ma teen veel ühe täienduse komisjonide esimeeste nimekirja ja nimelt rahvussuhete komisjoni esimehe kandidaadiks pakun välja Eestimaa Rahvuste Ühenduse presidendi rahvasaadik Enn Leissoni. K. Kama Tahan avaldada toetust õigusliku järjepidevuse saadikugrupi nimel järgmistele kandidaatidele: õiguskomisjoni härra Anton, majanduskomisjoni härra Veetõusme, teadus-, haridus- ja kultuurikomisjoni härra Põldroos, perekonna- ja sotsiaalkomisjoni proua Viirelaid, rahvussuhete komisjoni härra Leisson, väliskomisjoni härra Hallaste, ja siia juurde veel tahaks lisada, et kuna nüüd on kahelt poolt, nii Eesti Kongressi kui Eesti NSV Ülemnõukogu poolt tehtud vastastikust koostööd, siis koostöö kahtlemata õnnestub paremini, kui meil komisjonide koosseis osaliselt kattub. Härra Hallaste on ka Eesti Komitee üks juhtivaid tegelasi. Saadikueetika komisjoni toetame härra Jürjot. On veel üks arusaamatus. Meie esitasime haldusreformi komisjoni härra Enn Tupi. Palun teda nimekirja kanda ja lugeda talle ka meie grupi toetus. Juhataja Mul on siiski palve, et ärge rohkem toetusi esitage, sellisel juhul võtame läbi kõik saadikugrupid. I. Hallaste Mul on ettepanek hääletussüsteemi suhtes. On võimalik teha ka selliselt, et igale kandidaadile määratakse oma värv, mille järgi hääletatakse. Näiteks Tõnu Anton roheline ja Hillar Eller punane. Kes on Hillar Elleri poolt, vajutab punasele klahvile, siis saame tulemuse kätte. Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu! Mul on palve mitte fantaseerida, ka see juhtnöör, mis mina teile andsin, ei ole minu poolt välja mõeldud. Jääme ikka selle variandi juurde, mis on juba töös läbi proovitud. Seda enam, et eksimine seal võimalik ei ole. T. Kallas Härra esimees! Vähemalt selle süsteemi järgi, või ei saanud ma päris täpselt asjast aru, on olemas kindel võimalus, et komisjonis, kuhu ka mina olen esitatud, ei saa ükski kandidaat pooli hääli ja järelikult ei saa edasi konkureerida. Ja kui see nii on, siis teeksin väga meelsasti enesetaanduse, sest sinna peaks saama siiski üks väärikatest ajakirjandusinimestest. Juhataja Teet Kallas, taandamiseks ei ole mingit põhjust. Minul on niisugune mulje, et saal sai aru siiski nii, et kõiki kandidaate hääletatakse korraga. Ei hääletata korraga. Ühes hääletusvoorus on üks kandidaat ja tema poolt hääletatakse või tema vastu hääletatakse või jäädakse erapooletuks. Nii toimitakse kõikide kandidaatidega ja kui kõik osutusid olevat sellises seisus, et nad said üle poole häältest, siis vaadatakse, kes sai kõige rohkem poolthääli. Me teeme esimese vooru ära ja te veendute, et selles ei ole mingit keerukust ega kahemõttelisust. Tõnis Mets soovib sõna. T. Mets Härra juhataja! Palun panna täiendavalt väliskomisjoni esimeheks kandideerima Tiit Made, kes on Eesti Komitee liige ja väga tugevate ja suurte rahvusvaheliste sidemetega, valdab keeli. Juhataja Kas Tiit Made võtab oma kandidatuuri ajakirjanduskomisjoni esimehe kohalt maha? Nii. Ajakirjandusest maha ja väliskomisjoni jääb kandideerima. I. Fjuk Motiiv minu väikeseks repliigiks nüüd väheke kahaneb, aga mul on silme ees just ajakirjanduskomisjon, nelja kandidaadiga. Üldiselt on saadikud harjunud hääletama, kui on üks ametikoht välja pakkuda, siis antakse ainult ühele kandidaadile oma toetus. Nende nelja kandidaadi puhul võib prognoosida, et kõik saavad umbes 25% häältest ja sel juhul ei saa keegi meist edaspidi kandideerida. Ma arvan, et kõik see, mis on välja pakutud, on õige, aga ärme seame tingimuseks, et kus on mitme kandidaadiga tegemist, seal peab olema 50-protsendine piir esimeses hääletusvoorus. Juhataja Me ei hääleta praegu mitte nii nagu mitmemandaadilises valimisringkonnas. Me hääletame nii nagu oleks tegemist ühemandaadilise ringkonnaga, aga hääletusi on mitu. Kuna kompuutrimehed suutsid väga operatiivselt ümber häälestada, siis toimub lahtine hääletamine. Selle poolt, et asuda hääletamisele, on 84, 4 vastu ja 6 erapooletut. Nüüd häälestatakse kompuuter salajasele hääletusele ja asume hääletama. Sõnavõtud sellel teemal on lõppenud, palun uuesti vajutada nuppudele, et kõik oma nõudmised maha võtaksid, lugupeetud saadikud Raud ja Kois, palun võtke oma sõnasoovimised maha, vajutage uuesti nupule "sõna". Õiguskomisjoni esimehe kohale kandideerivad Tõnu Anton ja Hillar Eller, toimub salajane hääletamine. Esimesena hääletame Tõnu Antoni kandidatuuri. Poolt 60, vastu 26, erapooletuid 8. Teisena hääletame Hillar Elleri kandidatuuri. Kes on selle poolt, et õiguskomisjoni esimees oleks Hillar Eller? Palun hääletada! Poolt 36, vastu 50, erapooletuid 12. Seega on õiguskomisjoni esimees Tõnu Anton. Asume hääletama majanduskomisjoni esimehe kandidatuure. Esimesena hääletame, kas majanduskomisjoni esimees võiks olla Ülo Uluots. Poolt 36, vastu 54, 8 erapooletut. Teisena hääletame, kas majanduskomisjoni esimees võiks olla Ants Veetõusme. Poolt 61, vastu 28, 8 erapooletut. Majanduskomisjoni esimees on Ants Veetõusme. Nüüd hääletame selle poolt, kas maaelukomisjoni esimees võiks olla Heldur Peterson. Poolt 54, vastu 37, 6 erapooletut. Nüüd hääletame selle poolt, kas maaelukomisjoni esimees võiks olla Arvo Sirendi. Poolt 41, vastu 46, 9 erapooletut. Maaelukomisjoni esimees on Heldur Peterson. Nüüd hääletame selle poolt, kas keskkonnakomisjoni esimees võiks olla Ants Paju. Poolt 44, vastu 35, 14 erapooletut. Nüüd hääletame selle poolt, kas keskkonnakomisjoni esimees võiks olla Andres Tarand. Poolt 48, vastu 38, 10 erapooletut. Keskkonnakomisjoni esimees jääb selles voorus valimata. Nüüd hääletame selle poolt, kas teadus-, haridus- ja kultuurikomisjoni esimees võiks olla Enn Põldroos. Poolt 59, vastu 19, 17 erapooletut. Nüüd hääletame selle poolt, kas teadus-, haridus- ja kultuurikomisjoni esimees võiks olla Mikk Titma. Poolt 20, vastu 53, 23 erapooletut. Teadus-, haridus- ja kultuurikomisjoni esimees on seega Enn Põldroos. Nüüd hääletame selle poolt, kas perekonna- ja sotsiaalkomisjoni esimees võiks olla Ignar Fjuk. Poolt 32, vastu 37, 26 erapooletut. Nüüd hääletame selle poolt, kas perekonna- ja sotsiaalkomisjoni esimees võiks olla Lehte Hainsalu. Poolt 40, vastu 19, 35 erapooletut. Nüüd hääletame, kas perekonna- ja sotsiaalkomisjoni esimees võiks olla Helgi Viirelaid. Poolt 41, vastu 17, 36 erapooletut. Ka see komisjon endale esimeest ei saanud. Nüüd hääletame selle poolt, kas rahvussuhete komisjoni esimees võiks olla Enn Leisson. Poolt 51, vastu 31, 12 erapooletut. Nüüd hääletame selle poolt, kas rahvussuhete komisjoni esimees võiks olla Sergei Sovetnikov. Poolt 43, vastu 28, 22 erapooletut. Ja ka see komisjon ei saanud seekord esimeest. Hääletame nüüd selle poolt, kas väliskomisjoni esimees võiks olla Illar Hallaste. Poolt 29, vastu 34, 26 erapooletut. Nüüd hääletame, kas väliskomisjoni esimees võiks olla Tiit Made. Poolt 20, vastu 50, 23 erapooletut. Hääletame nüüd selle poolt, kas väliskomisjoni esimees võiks olla Indrek Toome. Poolt 36, vastu 41, 18 erapooletut. Ka väliskomisjon ei saanud seekord endale esimeest. Saadikueetika komisjoni esimehe kandidatuure on ainult üks, Villu Jürjo. Hääletame siis selle poolt, kas Jürjo võiks olla selle komisjoni esimees. Poolt 91, 4 vastu, 4 erapooletut. Seega on saadikueetika komisjoni esimees Villu Jürjo. Hääletame nüüd selle poolt, kas haldusreformi komisjoni esimees võiks olla Toomas Kork. Poolt 21, 37 vastu, 34 erapooletut. Hääletame nüüd selle poolt, kas haldusreformi komisjoni esimees võiks olla Andrus Ristkok. Poolt 39, vastu 21, 32 erapooletut. Hääletame nüüd selle poolt, kas haldusreformi komisjoni esimees võiks olla Enn Tupp. Poolt 40, 20 vastu, 35 erapooletut. Ka see komisjon ei saanud endale selles voorus esimeest. Hääletame nüüd, kas riigikaitse komisjoni esimees võiks olla Kaido Kama. Poolt 19, vastu 45, 31 erapooletut. Hääletame nüüd selle poolt, kas riigikaitse komisjoni esimees võiks olla Mai Kolossova, Poolt 35, 45 vastu, 16 erapooletut. Kas riigikaitse komisjoni esimees võiks olla Rein Tamme? Palun hääletada! Poolt 41, vastu 31, erapooletuid 23. Ja jälle peab kahetsusega nentima, et ka riigikaitse komisjon ei saanud endale esimeest. Hääletame, kas ajakirjanduskomisjoni esimees võiks olla Jaak Allik. Poolt 45, vastu 39, 13 erapooletut. Kas ajakirjanduskomisjoni esimees võiks olla Teet Kallas? Hääletame. Poolt 36, vastu 32, 26 erapooletut. Hääletame nüüd selle poolt, kas ajakirjanduskomisjoni esimees võiks olla Rein Veidemann. Poolt 45, vastu 35, 16 erapooletut. Ka ajakirjanduskomisjon ei saanud endale esimeest. Lugupeetud Ülemnõukogu! Kell on 18 ja 18 minutit. Täna me töötasime kella 11-st. Meie töö- ja kodukord näeb ette lõpetada kell 18. Mis te arvate, kas me jätkame? Mul on ettepanek sellel teemal mitte diskuteerida. Hääletame. Nagu töö- ja kodukord ette näeb, on selle otsuse jaoks vaja 2/3 häälteenamust. Palun hääletada! Kes on selle poolt, et jätkata tööd? Poolt 63, vastu 28, erapooletuid 5. Tänane tööpäev on sellega lõppenud. Homme alustame kell 10. Üks minut, ütlen veel mõne sõna enne lahkumist. Kas ollakse sellega nõus, et me homme jätkame sellest, et kui komisjon esimeest ei saanud, paneme järgmises voorus hääletusele need kaks kandidaati, kes said kõige enam hääli? Diskussiooni me ei tee, homme kell 10 alustame tööd.
EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU ESIMENE ISTUNGJÄRK SEITSMES ISTUNG 3. aprill 1990
Eesti NSV Ülemnõukogu alatiste komisjonide moodustamine ja komisjonide esimeeste valimine Juhataja (Ü. Nugis) Alustame I istungjärgu seitsmenda istungiga. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 94 Ülemnõukogu liiget. Meid jääb kogu aeg vähemaks. Lugupeetud saadikud, meil jäi pooleli see päevakorrapunkt, kus me pidime valima NSV Ülemnõukogu alatiste komisjonide esimehed. Enne kui jätkame tööd, tallaksin juhtida kõikide tähelepanu sellele, et rahvas ei ole meie tööga rahul. Ma tunnistan enesekriitiliselt, võimalik et ka Ülemnõukogu juhataja ei ole suutnud anda oma parimat. Sellest lähtudes ma tahaksin paluda, et ei peetaks kõnesid, milles ei ole sõnumit, ja ärme esitame ka küsimusi ainult puhtinimlikust uudishimust, käigu kõik need ikkagi asja juurde. Peale eilset istungit võis oletada, et ehk mõni Ülemnõukogu liige ei mõistnud valimise mehhanismi, metoodikat. Valimiste käigu ja tulemuste analüüs näitab, et siiski mõisteti, kuid samas ei saa öelda, et otsustused oleksid väga loogilised. Ma lubasin eile endale ühe kavalduse, ütlesin, et need kandidaadid, kes ei saanud valimistel poolthäält, langevad välja. Meie töö- ja kodukord aga lubab neid kandidaate, kes eile ei saanud vajalikku häälteenamust, uuesti esitada. Pakun hääletamiseks variandi, et selle komisjoni esimehe ametikohale, kuhu kandideerisid kaks Ülemnõukogu liiget, võidakse nemad teie poolt uuesti esitada. Seal, kus kandideerijaid oli rohkem kui kaks, on teil õigus esitada neid, kes said enim poolthääli. See on meiepoolne arvamus. Kui te tahate seda vaidlustada, siis me sellel teemal veel räägime. Minu kuvari ekraanil on 3 sõnasoovijat ja 2 kõnesoovijat. Võib-olla lepime kokku nii, et esialgu keegi rohkem ei esita palveid sõnasooviks ja kõnesooviks, kuulame nende Ülemnõukogu liikmete arvamused ära, muidu me jääme väga pikalt seda teemat arutama. Meie töö- ja kodukord näeb ette, et sõnasoovijatel on eesõigus kõnesoovijate ees. Kõigepealt saab sõna Rein Veidemann. R. Veidemann Härra juhataja! Kuna eilne hääletus kujunes lõpuks nagu ruletimänguks, siis on mul ettepanek vähemasti järelejäänud kandidaatide puhul kuulata ära nende nägemus oma esimehepositsioonist, enne kui hääletamiseks läheb. Tänan! S. Petinov Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud! Mul on väga lühike ettepanek. Kandidaatide esitamise protseduuri lihtsustamiseks teen ettepaneku viia läbi kandidaatide esitamine ja teha kokkuvõtted. Ma palun juhatajat võimaluse korral nii tehagi, ettepanekud lõpetada, kokkuvõtted teha ja enam selle küsimuse juurde mitte tagasi tulla. P. Panfilov Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Tahaksin mõtteid avaldada eilsete Ülemnõukogu alatiste komisjonide esimeeste valimistulemuste kohta. Arvan, et need kandidaadid, kes eile läbi ei läinud, ei saanud 50+1 häält, ei oma õigust täna kandideerida. Kuna meil on kõik saadikud võrdsed, pole me saadikutenimekirja ammendanud, pealegi, ma ei arva, et rahvas valis väärituid inimesi, et nad ei saaks komisjoni juhtida. Võib-olla ei lähe keegi ka teise hääletuse tulemustega läbi, siis tuleb panna need, kes kahe hääletuse tulemusena said rohkem hääli, uuesti hääletusele ja valida. Muidu võib rahval niisugune tunne tekkida, et me võitleme siin alatiste komisjonide juhatajate kohtade pärast, kus palk on 600 rubla. Teine küsimus. Nagu meile näis, käivitub siin kurikuulus hääletusmeetod – mitte ideede, vaid nimede järgi. Ma pean silmas rahvussuhete komisjoni, kuhu esimehe kohale pretendeeris vene nimega saadik Sergei Sovetnikov, vabariigi põliselanik, valdab vabalt mõlemaid keeli, tuntud vabariigis ja väljaspool selle piire. Kui küsimust arutati, oli justkui kõik normaalne, oli ainuke kandidaat ja kõik olid temaga justkui nõus. Ja nüüd on valimistulemused teatavaks tehtud. Teen ettepaneku meie komisjoni poolt panna hääletusele järgmised kandidaadid alatistesse komisjonidesse: keskkonnakomisjoni Vladimir Lebedev, perekonna- ja sotsiaalkomisjoni Klavdia Sergij, rahvussuhete komisjoni Valeri Kois, väliskomisjoni Aleksandr Labassov, haldusreformi komisjoni Aleksei Zõbin, riigikaitsekomisjoni Nikolai Aksinin, ajakirjanduskomisjoni Genik Israeljan. Juhataja Suur tänu! J. Allik Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Meil ei ole reglemendis sätestatud, kuidas me praegusel juhul peaksime toimima alatiste komisjonide esimeeste valikul. Küll aga on reglemendis § 7, kus on selline kord sätestatud Ülemnõukogu esimehe valikul. Minu meelest oleks kõige loogilisem võtta see kord aluseks ka praegu ja mitte uusi süsteeme välja mõelda. Seal on öeldud, et kordushääletuse puhul 2 kõige enam hääli saanud kandidaati lähevad kordushääletusele ja loogiliselt on sealt tuletatav see, et sel puhul oli 2 kandidaati ja kumbki ei saanud pooli hääli. Tuleb seada üles kandidaadid, kusjuures võib seada üles ka neid kandidaate, kes eile kandideerisid. Minu meelest oleks see kõige lihtsam lahendus. Juhataja Selge, aitäh. Kõnet saab pidada Enn Põldroos. E. Põldroos Härra eesistuja, lugupeetud rahvaesindajad! Ma arvan, et eilne hääletamine võiks anda meile kõigile põhjust sügavaks järelemõtlemiseks. Nimelt, nimekiri, mis meile esitati, ei ole tekkinud niisama. See oli sündinud erinevate gruppide, erinevate liikumiste esindajate koosistumise tulemusena. See oli parlamentliku kokkuleppe resultaat, oli arvestatud erinevate jõudude ettepanekuid, tasakaalustatud nende huvid. On loomulik, et iga grupp pakkus välja enda arvates just selleks komisjoniks kõige võimekama ja kõige vajalikuma inimese. Kahjuks näitas hääletamine, et meie ei ole suutelised parlamentlikust kokkuleppest kinni pidama. See on väga kurb asi. Ja kui me ei suuda siin teistmoodi toimima hakata, siis vaevalt meist tsiviliseeritud esinduskogu saab ja vaevalt me siis üldse millegagi hakkama saame. Omavahelised kokkulepped on igasuguse koostöö aluseks ja ilma koostööta ei jõua me kuhugi, see on täiesti selge. Teiseks, tahaksin teie tähelepanu juhtida ka sellele, et meie seltskond siin ei ole ju nii väga arvukas ja erinevate erialade esindajaid, erinevate alade spetsialiste polegi meil nii palju. Nii mõnegi komisjoni puhul esitatutega oli praktiliselt ammendatud nende inimeste nimekiri, kes oleksid võimelised antud küsimusega tegelema efektiivselt ja tulemusrikkalt. Kui me nad kõrvale heidame, siis satume väga raskesse olukorda. Ja selle tõttu ma võtangi nüüd endale julguse, jäädes raudselt reglemendi piiridesse, et ei tuleks kellelgi mingit ütlemist ja toetudes ettepanekule, mille tegi auväärt juhataja. Ma sean üles kõik need kandidaadid komisjoni esimeeste kohtadele, kes said suhteliselt rohkem hääli. Kusjuures ma tahaksin öelda veel seda, et antud nimekiri koosneb kõik väärikatest inimestest, ja kui me nüüd jätaksime parteilised erimeelsused kõrvale, siis me peaksime tunnistama, et absoluutne enamus nendest on kõik väärt seda kohta hoidma ja sellega hästi hakkama saama ning Eesti asja eest väljas olema. Keskkonnakomisjonis oli 2 kandidaati, 2 ka jäi. Ja kuigi üks nendest esindab Rahvarinnet – Tarand, ja Paju esindab "Vaba Eestit", siis ma pean ütlema, et minu silmis on nad mõlemad täitsa tõsised ja toredad mehed ja võrdselt arvestatavad mehed ja ma ei oska öelda, kumb neist selle koha peal paremini hakkama saab. Ja samuti ma meenutaksin seda, et peale nende, ma tõesti ei tea, kes meil oleks siin loodushoiu spetsialist. Neid ei ole meil rohkem, selle tasemega mehi. Ma teen ettepaneku nad mõlemad uuesti kanda kandidaatide nimekirja. Perekonna- ja sotsiaalkomisjonis said suhteliselt rohkem hääli vist Hainsalu ja Viirelaid. Jällegi mõlemad täiesti arvestatavad daamid ja see, et meie monotoonsesse meesteritta ikka mingi vaheldus sisse tuleb, on juba iseenesest väärtus, millest ei tohiks mööda minna. Väliskomisjonis said suhteliselt rohkem hääli Indrek Toome ja Illar Hallaste ja ma teen ettepaneku ka nemad uuesti lugeda kandidaatideks. Samamoodi läheneme haldusreformi komisjonile. Siin said rohkem hääli Andrus Ristkok ja Enn Tupp. Võib-olla mõnda tuntakse rohkem, mõnda vähem. Ristkok on teinud väga tõsist tööd haldusprobleemide teoreetilise külje läbitöötamisel. Tupp on praktik. Ma arvan, et nende vahel on täiesti võimalik valida. Riigikaitsekomisjonis said rohkem hääli Rein Tamme ja Mai Kolossova. Teen ettepaneku panna nad uuesti nimekirja. Ja jälle on tegemist inimestega, kes on näidanud, et nad tegelevad küsimusega, mille pärast süda valutab, küsimusega, millega nad kokku puutunud on ja millega on tegelnud ja hästi tegelnud. Ajakirjanduskomisjonis said suhteliselt rohkem hääli Rein Veidemann ja Jaak Allik. Teen ettepaneku panna nad mõlemad nimekirja, tegemist on Rein Veidemanni puhul tuntud kultuuriinimesega, kes on praktiliselt tegelnud ajakirja toimetamisega. Jaak Allik on meil üks väljapaistvamaid teoreetikuid. Las nad siis kandideerivad. Tänan! Juhataja Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu, meil on kaks ettepanekut. E. Põldroos See ei olnud nüüd küll tahtlik, mul jäi väga oluline komisjon vahele, nimelt rahvussuhete komisjon, see oli mul lihtsalt väikselt vahele kirjutatud. Siin kandideerisid Leisson ja Sovetnikov. Ja jälle ma pean ütlema, et Leisson tuleks selle asjaga toime. Ta on Rahvuste Ühenduse inimene, rahvusprobleemidega palju tegelnud, kuid samas tahaksin rõhutada seda, et rahvussuhete komisjon tegeleb siiski põhiliselt mitte-eestikeelse elanikkonna probleemide ja huvidega ning seetõttu on küllaltki loogiline, et selle komisjoni eesotsas on inimene, kes on ise sellest keskkonnast, mille probleemidega ta tegelema peab. Niiviisi tehakse kõikjal tsiviliseeritud maailmas, sellepärast toetas ka Rahvarinne Sovetnikovi kandidatuuri. Kuid jällegi, tegemist on väärikate inimestega, ja valik on teie teha. Mina sean nad mõlemad üles. Juhataja Suur tänu! Meil on olemas kaks ettepanekut, kuidas jätkata hääletamist. Esimene on Ülemnõukogu juhatuse poolt pakutud ja Enn Põldroosi poolt toetust leidnud ettepanek ja teine on Pavel Panfilovi ettepanek. V. Malkovski Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud! Arvan, et see küsimus oleks nagunii hääletusele pandud. Mind huvitab, missugune formuleering läheb esimesena? Asi on selles, et teie tänane ettepanek on juba välja öeldud ja esmakordselt esitasite te oma ettepaneku veel eile, rääkides sellest, et need kandidaadid, kes ei saanud üle poole häältest, langevad välja. Sellepärast on istungjärgu juhtkonnale tulnud juba kaks ettepanekut ja need tuleb samuti hääletusele panna nende laekumise järjekorras. Mis puudutab Panfilovi ja Põldroosi ettepanekuid, siis need üldjoontes kattuvad ja sellepärast ma palun, et me esmajoones lähtuksime Ülemnõukogu istungjärgu juhtkonnale ettepanekute laekumise järjekorrast. Juhataja Kas ma sain nüüd aru niimoodi, et te nõuate Pavel Panfilovi ettepaneku esimesena hääletamist? Ei nõua. Selge. A. Maarend Lugupeetud Ülemnõukogu esimees, lugupeetud juhataja! Me oleme järjekordselt probleemi ees, et meil on kokku leppimata hääletamismeetodid, ja seetõttu praegu, et probleeme lahendada, tuleks nähtavasti paar korda hääletada. Kõigepealt me peaksime kokku leppima lihtsalt selles, kas valimistel praegu osalevad need kandidaadid, need saadikud, kes eile osalesid. Ja siis alles saaksime edasi minna konkreetsete kandidaatide juurde ja eraldi otsustada, millised, kui palju jne. Juhataja Lugupeetud ülemnõukogu ja lugupeetud sõnasoovijad, võib-olla me teeme selle protseduuri vahepeal ära ja see loob selguse järgnevate sõnavõttude osas. Ma panen hääletusele selle küsimuse, kas Ülemnõukogu on nõus sellega, et need kandidaadid, kes eile ei osutunud valituks ja samal ajal ei saanud üle poole Ülemnõukogu liikmete häältest, et need võiksid täna olla kandidaatideks teises valimisvoorus. Ma püüan lihtsalt välja öelda. Need, kes ei saavutanud 50%+1 häält, et nendel oleks õigus täna olla kandidaatide hulgas. On arusaadav? Panen selle ettepaneku hääletamisele. Poolt 74, vastu 14, erapooletuid 6. See ettepanek on vastu võetud. N. Aksinin Mina isiklikult konstateerin praegu demokraatia aluste rikkumise. Miks ühed saadikud peavad omama eeliseid teiste ees? Nad on samasugused saadikud nagu me kõik siin. Ja teiseks. Miks me kohe angroo hääletame selle poolt, aga mitte personaalselt iga kandidaadi poolt? See on mulle lihtsalt arusaamatu. Tänan! Juhataja Suur tänu! E. Leisson Mulle on eilsest jäänud täiesti arusaamatuks formuleering: teise vooru lähevad kandidaadid, kes said 50% häältest. Esimeses voorus keskkonnakomisjoni esimehe kandidatuuri hääletamisel sai Andres Tarand 50% hääli, kuid mitte esimeheks nõutavat 50+1. Tähendab – tegemist on hääletamisest osavõtnute arvuga. 50% hääletamisest osavõtnuid hääletas Andres Tarandi kandidatuuri poolt. Kogu aeg, ka täna, kõlab korduvalt läbi see noot, milles ei ole selgust, millisest 50%-st on jutt, oleks vaja, et see oleks selge, sest ees seisavad ilmselt veel mitmevoorulised hääletamised. Ja ma sain ka grupi rahvasaadikute kirja, milles minul palutakse põhjendada, ja ühtlasi oleks see ka vastus Enn Põldroosi küsimusele, miks ma ilmutan huvi osaleda nimelt selles komisjonis ja selle komisjoni võimaliku esimehena. Sellepärast, et Eestimaa Rahvuste Foorum ja Eestimaa Rahvuste Ühendus on oma kahe ja poole aastase eksisteerimise jooksul läbi käinud rahvussuhete arendamise alal tähelepanuväärse tee, arvestades meie vähearenenud (de facto) Eesti ühiskonda, käinud läbi tee kultuurautonoomia kujunemise faasini. Eestimaa Rahvuste Foorum on üks suuremaid Ülemnõukogu Presiidiumi juures 5. septembril 1989 registreeritud ühiskondlik-poliitilisi liikumisi. Meie kogemusi on pidanud arvestatavaiks sovetoloogid ja demograafid USA-st, Austraaliast, Saksamaa Liitvabariigist, Iisraelist, Mehhikost, Hispaaniast ja Nõukogude Liidust. Ma mõtlen Tarasevitši komisjoni. Lugupeetud Arnold Rüütel võib seda kinnitada. Ma ei tahaks, et see kogemus kaoks või kõike peaks Ülemnõukogu komisjonis nullist alustama. Eestimaa Rahvuste Ühenduses on 17 Eestimaa vähemusrahvuse heal tahtel loodud ühendust. Ma pole veendunud, Ülemnõukogu mõnepäevast töökogemust arvesse võttes, et kujuneks hea tahe välja algusest peale Ülemnõukogu rahvussuhete komisjonis. Sellest kujuneks pigem rahvuslik arbitraaž, milles ma osaleda ei kavatse. Kandideerides komisjoni esimehe kohale, on minu ainsaks motivatsiooniks soov anda oma kogemus rahvussuhete lahendamisse. Ma olen üle 20 aasta elanud võõra rahva hulgas ja olen kõike seda tunnetanud omal nahal. Kui küsimus puudutab palka, siis olen ma valmis tegema seda tööd tasuta. Juhataja Enn Leisson, ma mõned täpsustused viiksin sisse. Meie töö- ja kodukorras on kirjas see osa, mis näitab, millisest saadikute arvust peetakse 50% silmas. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletus kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. Valituks loetakse see kandidaat, kelle poolt hääletas üle poole Ülemnõukogu valitud saadikutest. Kõikidel, nii praegustel kui tulevastel valimise juhtudel, peetakse silmas 105 kandidaati ja sellest pool pluss üks on 53 häält. Andres Tarandil oli 48, nii et jäi vähe puudu. Ma annan sõna vahepeal Marju Lauristinile. M. Lauristin Üheks repliigiks Enn Leissonile ja samuti kõigile neile, kes avaldasid kahtlust, et kui me nüüd kohe ei vali näiteks ühte või teist inimest või ühe või teise saadikurühma esindajat komisjoni esimeheks, siis selle komisjoni töö hakkab kannatama. Ma olen täiesti kindel, et kõik need inimesed, kes juba praegu kandideerivad esimeesteks, on edaspidi valmis kõiki oma kogemusi rakendama antud komisjoni töös. Komisjonid on küllalt väikesearvulised, seega iga inimese roll komisjoni töös tuleb väga suur, nii et ei maksa nüüd sellest teha, noh, seda laadi küsimust, et kogu komisjoni töö kannatab sellepärast, et üks inimene on esimees ja teine näiteks aseesimees. Aseesimehi valivad muide komisjonid ise, nagu eile oli öeldud. Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu, lubage teile veel meelde tuletada seda, et meid jälgivad sajad tuhanded silmapaarid, meie tööga ei olda rahul. Me oleme täna juba 40 minutit töötanud, ja ei ole veel mitte midagi otsustanud. Meil on jälle üks kõnesoovija ja 6 sõnasoovijat. Mõelgem kõik, kas on ikka see sõnum öelda Ülemnõukogule, mis paneks asjad paremini paika, või me tahame praegu lihtsalt ennast näidata ja ninatarkust üles näidata. Ma teen Ülemnõukogule ettepaneku lõpetada sõnavõtud ja kõned ja asuda hääletama. Kes on selle ettepaneku poolt? Hääletame. Seda ettepanekut toetasid 69 saadikut, vastu oli 8 ja erapooletuid oli 12. Lugupeetud kõne- ja sõnasoovijad, võtke, palun, oma nõudmised maha, vajutage teist korda vajalikule lülitile. Ma panen hääletamisele ettepaneku, et hääletamisel võivad osaleda kõik need kandidaadid, kes osalesid eile, olenemata sellest, kui palju nende poolt hääletati, ja nende komisjonide valimiste juures, kus oli kandidaate rohkem kui kaks, jääksid kandideerima kaks seni enim hääli saanud kandidaati. Kas on mõistetav? Esimene ettepanek seisneb selles, et hääletamisel võivad osaleda kõik need kandidaadid, kes eile ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus, olenemata sellest, kui palju nad said poolthääli. Nende komisjonide puhul, kus oli rohkem kui kaks kandidatuuri, jääksid sõelale kaks enim hääli saanud kandidaati. Kus oli kaks, needsamad kaks võiksid jääda. On mõistetav? Ei ole mõistetav? Paneme selle ettepaneku hääletamisele. Poolt 63, vastu 21, erapooletuid 3. Peet Kask on teinud just selle ettepaneku, mille me kavatsesime panna hääletamisele järgmisena. Alternatiividest on üks variant nüüd otsustatud. Täiendav ettepanek on selline: "Palun hääletada seda küsimust, kas lubada lisaks eilsetele kandidaatidele, mida me juba otsustasime, ka teisi üles seada." Palun hääletada seda varianti. Kas on arusaadav küsimuse sisu? Poolt 74, vastu 11, erapooletuid 9. Me oleme praegu sellises situatsioonis, et eile osalenud kandidaadid võivad täna jääda kandidaatideks ja samal ajal võib ka juurde esitada täiendavaid kandidaate. Ma kordan seda lihtsalt üle, sest ma näen mittemõistvaid žeste saalis. Kas peale juba esitatud täiendavate kandidaatide esitatakse veel või asume nimekirja sulgema? Teen ettepaneku sulgeda nimekiri, palun hääletada. Selle ettepaneku poolt on 79 saadikut, vastu ei ole, 13 jäid erapooletuks. Loen nüüd ette esitatud kandidatuurid. Keskkonnakomisjoni esimehe kohale hakkavad kandideerima Ülemnõukogu liikmed Tarand, Paju, Lebedev; perekonna- ja sotsiaalkomisjoni esimehe kohale hakkavad kandideerima Hainsalu, Viirelaid, Sergij; rahvussuhete komisjoni esimehe ametikohale hakkavad kandideerima Sovetnikov, Leisson, Kois; väliskomisjoni esimehe ametikohale hakkavad kandideerima Toome, Hallaste, Labassov; haldusreformi komisjoni esimehe ametikohale hakkavad kandideerima Ristkok, Tupp, Zõbin. Kas ma kordan üle? Ristkok, Tupp, Zõbin. Riigikaitse komisjoni esimehe ametikohale hakkavad kandideerima Tamme, Kolossova, Aksinin; ajakirjanduskomisjoni esimehe ametikohale hakkavad kandideerima Allik, Veidemann, Israeljan. Loodetavasti kandidatuuride osas küsimus on selge. Üks hetk, me teeme kindlasti vaheaja enne hääletamist. Kuid enne on meie poolt ettepanek tutvustada kandidaate. Eile oli märkusi selle kohta, et siiski mitte kõik Ülemnõukogu liikmed ei tunne veel üksteist. On ettepanek anda üks minut igale kandidaadile enda tutvustamiseks. Meie oleme siin kimbatuses, osa arvab, et ei ole vaja. Ma rõhutan siiski, et meile tehti ettepanek tutvustada, õhkkond läheb pinevaks, ma teen ettepaneku panna hääletamisele. Kes on selle poolt, et kandidaate tutvustada ühe minuti jooksul? Palun hääletada! Poolt 21, vastu 56, erapooletuid 17. Ülemnõukogu ei soovi, et kandidaate tutvustataks. Vaheaeg 10 minutit. V a h e a e g
Juhataja Kontrollime kohaolekut, kohal on 92 saadikut. Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed, tänaseks on sõnavõtud meie ühise otsusega lõppenud. Võtke palun oma soovid tagasi. Me asume hääletama. Ma selgitan valimise protseduuri. Kui kolmest kandidaadist ei osutu ükski valituks, siis kahe enim poolthääli saanud kandidaadi vahel, olenemata sellest, kui palju nad said hääli, tuleb kordushääletus. Kui ka kordushääletusel ei saavutata vajalikku häälteenamust, tuleb kolmas voor, mis sisuliselt tähendab seda, et seatakse üles uued kandidaadid. Mul on selline palve teile, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed, poliitikas peavad olema selged sümpaatiad ja antipaatiad, hoidugem olemast pidevalt erapooletu. Kas me võime asuda hääletamisele? Hääletamine on salajane. Küsime kompuutrimeeste käest, kas aparatuur on valmis salajaseks hääletuseks? On valmis! Kes on selle poolt, et keskkonnakomisjoni esimees võiks olla Vladimir Lebedev? Palun hääletada! Poolt 23, vastu 69, 2 erapooletut. Kes on selle poolt, et keskkonnakomisjoni esimees võiks olla Ants Paju? Palun hääletada! Poolt 31, vastu 59, 6 erapooletut. Kes on selle poolt, et keskkonnakomisjoni esimees võiks olla Andres Tarand? Palun hääletada! Poolt 57, vastu 34, 4 erapooletut. Keskkonnakomisjoni esimeheks osutus Andres Tarand. Ülemnõukogu juhatusele on saabunud protest. Vladimir Malkovskit ei ole kohal ja hääletas naaber. Protest on eetikakomisjoni esimehe poolt. Kuidas Ülemnõukogu arvab, kas me loeme valimistulemuse kehtivaks, üks hääl ei muudaks tõepoolest midagi. Kuid siiski juhime tähelepanu sellisele lubamatule teole. Jah palun, Viktor Jermolajev. V. Jermolajev Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid, ma ei pea seda korrektseks, et paneme esimestena hääletusele Pavel Panfilovi esitatud nimed. Tänan! Juhataja Jätkame hääletamist. Kes on selle poolt, et perekonna- ja sotsiaalkomisjoni esimees võiks olla Lehte Sööt-Hainsalu? Palun hääletada! Poolt 55, vastu 35, erapooletuid 5. Kes on selle poolt, et perekonna- ja sotsiaalkomisjoni esimees võiks olla Klavdia Sergij? Palun hääletada! Poolt 26, vastu 53, 13 erapooletut. Kes on selle poolt, et perekonna- ja sotsiaalkomisjoni esimees võiks olla Helgi Viirelaid? Palun hääletada! Poolt 33, vastu 43, 19 erapooletut. Perekonna- ja sotsiaalkomisjoni esimeheks valiti Lehte Sööt-Hainsalu. Jätkame hääletamist. Kes on selle poolt, et rahvussuhete komisjoni esimees võiks olla Valeri Kois? Palun hääletada! Poolt 47, vastu 35, 12 erapooletut. Kes on selle poolt, et rahvussuhete komisjoni esimees võiks olla Enn Leisson? Palun hääletada! Poolt 44, vastu 48, 4 erapooletut. Kes on selle poolt, et rahvussuhete komisjoni esimees võiks olla Sergei Sovetnikov? Palun hääletada! Poolt 53, vastu 31, erapooletuid 11. Rahvussuhete komisjoni esimeheks valiti Sergei Sovetnikov. Jätkame hääletamist. Kes on selle poolt, et väliskomisjoni esimees võiks olla Illar Hallaste? Palun hääletada! Poolt 29, vastu 56, 10 erapooletut. Kes on selle poolt, et väliskomisjoni esimees võiks olla Aleksandr Labassov? Palun hääletada! Poolt 26, vastu 68, 3 erapooletut. Kes on selle poolt, et väliskomisjoni esimees võiks olla Indrek Toome? Palun hääletada! Poolt 53, vastu 33, 8 erapooletut. Väliskomisjoni esimeheks me valisime Indrek Toome. Jätkame hääletamist. Kes on selle poolt, et haldusreformi komisjoni esimees võiks olla Andrus Ristkok? Palun hääletada! Poolt 61, vastu 30, 6 erapooletut. Kes on selle poolt, et haldusreformi komisjoni esimees võiks olla Enn Tupp? Palun hääletada! Poolt 29, vastu 44, 23 erapooletut. Kes on selle poolt, et haldusreformi komisjoni esimees võiks olla Aleksei Zõbin? Palun hääletada! Poolt 27, vastu 57, 11 erapooletut. Haldusreformi komisjoni esimeheks me valisime Andrus Ristkoki. Kes on selle poolt, et riigikaitse komisjoni esimees võiks olla Nikolai Aksinin? Palun hääletada! Poolt 22, vastu 71, 2 erapooletut. Kes on selle poolt, et riigikaitse komisjoni esimees võiks olla Mai Kolossova? Palun hääletada! Poolt 31, vastu 49, 14 erapooletut. Kes on selle poolt, et riigikaitse komisjoni esimees võiks olla Rein Tamme? Palun hääletada! Poolt 52, vastu 35, 8 erapooletut. Seekord jäi riigikaitse komisjoni esimees veel valimata. Jätkame hääletamist, kes on selle poolt, et ajakirjanduskomisjoni esimees võiks olla Jaak Allik? Palun hääletada! Poolt 38, vastu 40, 17 erapooletut. Kes on selle poolt, et ajakirjanduskomisjoni esimees võiks olla Genik Israeljan? Palun hääletada! Poolt 24, vastu 72, 1 erapooletu. Kes on selle poolt, et ajakirjanduskomisjoni esimees võiks olla Rein Veidemann? Palun hääletada! Poolt 52, vastu 36, 8 erapooletut. Ka ajakirjanduskomisjoni esimees jäi selles voorus veel valimata. Lugupeetud Ülemnõukogu, kas asume kohe kolmanda vooru juurde? Tähendab, täna teine voor. Teeme vaheaja 5 minutit. V a h e a e g
Juhataja Kohal on 93 saadikut. Alustame teist hääletusvooru. Kes on selle poolt, et riigikaitse komisjoni esimees võiks olla Mai Kolossova? Palun hääletada! Poolt 27, vastu 55, erapooletuid 12. Kes on selle poolt, et riigikaitse komisjoni esimees võiks olla Rein Tamme? Palun hääletada! Poolt 56 häält, vastu 35, erapooletuid 4. Riigikaitse komisjoni esimeheks me valisime Rein Tamme. Jätkame hääletamist. Kes on selle poolt, et ajakirjanduskomisjoni esimeheks võiks olla Jaak Allik? Palun hääletada! Poolt 50, vastu 34, erapooletuid 11. Kes on selle poolt, et ajakirjanduskomisjoni esimeheks võiks olla Rein Veidemann? Palun hääletada! Poolt 55 häält, vastu 38, erapooletuid 4. Ajakirjanduskomisjoni esimeheks me valisime Rein Veidemanni. Sellega on komisjonide esimehed valitud. Lugupeetud Ülemnõukogu, lubage teile ette lugeda Ülemnõukogu otsuse projekt "Eesti NSV Ülemnõukogu alatiste komisjonide esimeeste valimise kohta". Eesti NSV Ülemnõukogu otsustab valida Eesti NSV Ülemnõukogu alatiste komisjonide esimeesteks järgmised Eesti NSV Ülemnõukogu liikmed: õiguskomisjoni esimees Tõnu Anton, majanduskomisjoni esimees Ants Veetõusme, maaelukomisjoni esimees Heldur Peterson, keskkonnakomisjoni esimees Andres Tarand, teadus-, haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Enn Põldroos, perekonna- ja sotsiaalkomisjoni esimees Lehte Sööt-Hainsalu, rahvussuhete komisjoni esimees Sergei Sovetnikov, väliskomisjoni esimees Indrek Toome, saadikueetika komisjoni esimees Villu Jürjo, haldusreformi komisjoni esimees Andrus Ristkok, riigikaitse komisjoni esimees Rein Tamme, ajakirjanduskomisjoni esimees Rein Veidemann. Kes on sellise Ülemnõukogu otsuse poolt? Palun hääletada! Poolt 86 häält, vastu 1, erapooletuid 7. Otsus on vastu võetud.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi koosseisu kinnitamine Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu, lubage teile nüüd ette lugeda Ülemnõukogu otsuse projekt "Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi koosseisu kinnitamise kohta". Eesti NSV Ülemnõukogu otsustab kinnitada Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi järgmises koosseisus: Arnold Rüütel – Eesti NSV Ülemnõukogu esimees, Ülo Nugis – Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja, Marju Lauristin – Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja asetäitja, Viktor Andrejev – Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja asetäitja, Tõnu Anton – õiguskomisjoni esimees, Ants Veetõusme – majanduskomisjoni esimees, Heldur Peterson – maaelukomisjoni esimees, Andres Tarand – keskkonnakomisjoni esimees, Enn Põldroos – teadus-, haridus- ja kultuurikomisjoni esimees, Lehte Sööt-Hainsalu – perekonna- ja sotsiaalkomisjoni esimees, Sergei Sovetnikov – rahvussuhete komisjoni esimees, Indrek Toome – väliskomisjoni esimees, Villu Jürjo – saadikueetika komisjoni esimees, Andrus Ristkok – haldusreformi komisjoni esimees, Rein Tamme – riigikaitse komisjoni esimees, Rein Veidemann – ajakirjanduskomisjoni esimees. Kes on selle otsuse poolt? Palun hääletada! Poolt 91 saadikut, vastu ei ole, 4 erapooletut. Ülemnõukogu Presiidium on sellega valitud. Lugupeetud Ülemnõukogu! Vastavalt meie töö- ja kodukorrale tuleks kell 12 kuulutada vaheaeg 20 minutiks. Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel palub sellel vaheajal saadikugruppide juhte tuppa 115. On vaja läbi viia nõupidamine orgküsimustes. Mida arvatakse, kui me teeksime vaheaja praegu kohe ja asuksime tööle 12.15? Esimene küsimus on Leedu. Vaheaeg. Alustame 12.15. V a h e a e g
Juhataja Kontrollime veel kord kohalolekut. Kohal on 86 saadikut. Kas see võib õige olla? Lugupeetud kompuutrimehed, vaadake, seal paistab olevat jälle probleeme ühe puldiga. Kas hakkas tööle? Ei tööta. Palume veel selgitada, mis seal juhtus. Lugupeetud Ülemnõukogu, teeme uue kohaloleku kontrolli. Kohal on 92 saadikut.
Eesti NSV Ülemnõukogu pöördumine Leedu Vabariigi Ülemnõukogu poole Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu! Meil on päevakorras üks kinnitatud punkt, mis on seni läbi arutamata. See on avaldus Leedu Vabariigi iseseisvuse taastamise kohta. Teised päevakorrapunktid on seni veel järjekorda panemata. Nii et ma teen ettepaneku praegu läbi arutada Eesti NSV Ülemnõukogu avaldus Leedu Vabariigi iseseisvuse taastamise kohta. Ja seoses sellega oleks Ülemnõukogule ettepanek, et me ei pühendaks selle päevakorrapunkti arutamisele rohkem kui 30 minutit. Kas ollakse nõus sellise lähenemisviisiga? Saalis valitsevad eriarvamused on teada ja vaevalt on midagi uut juurde öelda. Ma teen ettepaneku hääletada. Kes on selle poolt, et seda päevakorrapunkti me arutame ainult 30 minutit? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 76 saadikut, 11 on vastu, 4 jäi erapooletuks. Ettekandeks saab sõna Ülemnõukogu liige Tiit Käbin. T. Käbin Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Olukord Leedus, mida me küllalt hästi teame, mida me mõistame, saades aru Leedu rahva vabaduspüüdlusest, nõuab seda, et Ülemnõukogu annaks oma kindla seisukoha Leedu sündmuste suhtes, toetaks Leedu rahva vabadustaotlust, iseolemistaotlust ja väljendaks seda täiesti selgesõnaliselt. Mul ja paljudel teistel on kindlasti kahju, et me seda küsimust ei arutanud meie esimesel tööpäeval, kohe pärast saadikuvolituste tunnustamist. Kuid olgu selle asjaga nii nagu on. Praegu on aeg nii kaugel, et Ülemnõukogu seisukoht välja öelda. Dokument, mille ma ette kannaksin, erineb mõnevõrra nendest kahest projektist, mis olid kätte jagatud istungjärgu alguseks. Ja see on ka täiesti loomulik, sest olukord Leedus on praktiliselt muutunud iga päevaga. Lubage teile ette kanda redaktsioonikomisjoni poolt esitatud otsuse projekt. "Eesti NSV Ülemnõukogu avaldus Leedu Vabariigi iseseisvuse taastamise kohta. Väljendades Leedu rahva tahet, võttis Leedu Vabariigi Ülemnõukogu 11. märtsil 1990. a. vastu akti Leedu Vabariigi taastamise kohta. Eesti NSV Ülemnõukogu austab Leedu rahva tahteavaldust ja on veendunud, et selle realiseerimine ei ole NSV Liidu siseasi, vaid rahvusvahelise iseloomuga küsimus. Nii nagu teised Balti riigid, ei ole ka Leedu NSV Liidu koosseisu astunud, vaid on sinna vägivaldselt liidetud okupatsiooni tulemusena. Seetõttu ei tulene ega saagi tuleneda ei Leedu ega teiste Balti riikide iseseisvumine NSV Liidu konstitutsiooni 72. paragrahvi rakendamisest NSV Liidust väljaastumise kohta, vaid saab põhineda ainult rahvusvahelisel õigusel. Eesti NSV Ülemnõukogu on seisukohal, et Leedu Vabariigi, samuti nagu teiste Balti riikide suhteid NSV Liiduga saab õiguspäraselt korraldada vaid läbirääkimistega pariteetselt üksteise suveräänsust ja seaduslikke huve ja õigusi arvestaval viisil, seadmata selleks eeltingimusi. Me pöördume NSV Liidu presidendi poole üleskutsega viivitamatult astuda samme selliste läbirääkimiste alustamiseks Leedu Vabariigiga. Nende läbirääkimiste õnnestumiseks on vaja viivitamatult lõpetada NSV Liidu sõjaline surve ja poliitilised provokatsioonid, mille eesmärgiks on sundida Leedu rahvast loobuma oma iseseisvustaotlustest ning põlistada Leedu Vabariigi okupeeritud seisund. Sel Leedu rahvale raskel ajal väljendab Eesti NSV Ülemnõukogu täielikku toetust tema püüdlustele, hindab kõrgelt tema meelekindlust ning avaldab tunnustust Leedu riiklikule iseolemisele. Eesti on valmis koostööks Leeduga vabariigi majanduse, poliitika, õigusloome ja muudes valdkondades." Tänan! Juhataja Suur tänu! Võib-olla me teeksime niimoodi, et kuulaksime kohe ära ka redaktsioonikomisjoni ja siis hakkaksime arutama. Marju Lauristin – redaktsioonikomisjon, ja siis tuleb arutelu. M. Lauristin Lugupeetud kolleegid! Redaktsioonikomisjonil oli oma töös kasutada kaks pöördumise varianti: Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi eelmise koosseisu poolt pakutu ja teine oli selles dokumentide paketis, mida kandis ette rahvasaadik Põldroos. Redaktsioonikomisjoni töö jooksul tuli meile mitmeid täiendavaid ettepanekuid, sealhulgas ka avalduse alternatiivne projekt võrdsete õiguste eest võitlevalt saadikute grupilt. Kõigepealt täiendusettepanekutest, siis sellest alternatiivsest projektist ja lõpuks meie otsuse, selle teksti, mis te kuulsite, kokkupanemise väike kommentaar. Täiendavalt uute ideedena tuli rahvasaadik Johannes Kassilt ning samuti eraldi kirjana Eesti Arstide Liidult ja Eesti NSV Punase Risti Keskkomiteelt ettepanek panna sellesse avaldusse veel juurde üks täiendav motiiv, s.o. protest vägivalla tarvitamise vastu Leedu haiglates nende noormeeste suhtes, kes olid seal varjunud sõjaväekohustusega seotud olukorra tõttu. See Tervishoiuministeeriumi, Arstide Liidu ja Punase Risti projekt on niisugune: "Eesti meditsiinitöötajad, saanud teada Nõukogude armee dessantväelaste sissetungimisest Leedu raviasutustesse armee ajateenijate tagaotsimise eesmärgil, avaldavad sügavat protesti Nõukogude armee eriüksuste vägivallatsemise üle Leedu haiglates. Nõukogude Liit on ühinenud rahvusvahelise Genfi konventsiooniga 12. augustist 1949, mis sätestab rahvusvahelise õiguse normide kehtivuse sõja ja rahu ajal. Arstieetika kohustab meid nõudma, et lõpetataks Genfi konventsiooni, elementaarsete inimõiguste rikkumine Nõukogude Liidu poolt ja tagataks armees teenivate noormeeste vaimne ja füüsiline tervis. Kuriteod, mis pandi toime Leedu haiglates, haigete vaimne ja füüsiline terroriseerimine ei tohi korduda ei Leedus, Eestis ega kusagil mujal. Nõuame, et keegi ei ohustaks kinnivõetud Leedu noormeeste elu ja tervist. Pöördume Eesti NSV Ülemnõukogu poole palvega avaldada protesti Leedus toimunud vägivallaaktide kohta NSV Liidu Ülemnõukogule." Ka rahvasaadik Kassi ettepanek on formuleerida sellesisuline täiendav lõik pöördumises. Meie arvamus on selline, et see meile esitatud arstide projekt on omaette avaldus ja me peaksime selle suhtes võtma siis ka eraldi seisukoha. Sellesse nii-öelda diplomaatilis-poliitilisse teksti, mis on praegu koostatud nende kahe algteksti põhjal, selle uue lõigu monteerimine ei õnnestunud. Nii et kui Ülemnõukogu soovib, siis me võiksime võtta selle avalduse eraldi arutamisele. Teisi konkreetseid redaktsioonilisi parandusi ei laekunud, välja arvatud veel üks kirjas, mis tuli redaktsioonikomisjonile Uno Kuresoolt, palvega väljendada meie avalduses tunnustust Leedu valitsusele ja teatada, et Eesti NSV on valmis astuma Leeduga diplomaatilistesse suhetesse. Meie juristid vaatasid selle läbi ja nende seisukoht on, et see ei oleks võimalik, kuivõrd tunnustamiseks peab olema ise rahvusvahelise õiguse subjekt, mida aga Eesti NSV teatavasti ei ole. Nii et see formuleering, mis on praegu siin selles tekstis, et me hindame kõrgelt leedu rahva meelekindlust ja avaldame tunnustust Leedu riiklikule iseolemisele, on poliitiline hinnang, mitte aga diplomaatiline riiklik tunnustusavaldus. Nüüd alternatiivsest projektist. See on teile esitatud projektist täielikult erinev, ning see erinevus ei ole mitte redaktsiooniline, vaid põhimõtteline. Kui meie poolt saadud algprojekt ja ka läbitöötatud lõpptekst lähtub põhimõtteliselt meie poolt reedel vastuvõetud vaatepunktist Eesti ja üldse Balti riikide riiklikule staatusele ja meie ühistele taotlustele iseseisvuse taastamiseks, siis alternatiivprojekt sellele sisuliselt vastandub. Teil kõikidel on see tekst olemas, võtke, palun, see ette, venekeelne tekst pealkirjaga "Saadikurühma "Võrdsete õiguste eest" alternatiivvariant". Milles siin on küsimus? Me teame, et keskvalitsuse ja Leedu Vabariigi vahel on tekkinud väga tugev poliitiline pinge, millega kaasneb propagandistlik surve keskajakirjanduses, mis süüdistab ühekülgselt Leedut. Selline kampaania sisuliselt ei aita kaasa dialoogi tekkele. Dialoogiks on tekkinud praegu eeldus, seda näitas eile "Vremja", seda näitab ka Leedu enda reaktsioon. Seetõttu on meie seisukoht, et asudes niisugusele Leedut jäägitult hukkamõistvale seisukohale, meie oma Ülemnõukogus sisuliselt takistaksime dialoogi arengut Leedu Vabariigi ja Moskva vahel. Redaktsioonikomisjoni seisukoht oli siis avalduse alternatiivne variant tagasi lükata. Aga loomulikult ei ole otsustamisõigus redaktsioonikomisjonil, vaid see jääb teile, lugupeetud saadikud. Juhataja Aitäh! Õigluse nimel peaks andma sõna alternatiivvariandi kommenteerimiseks ja oli ettepanek, et seda teeb Genik Israeljan. G. Israeljan Lugupeetud saadikud! Ma arvan, et tekst, mille ma nüüd ette loen, ei vaja erilisi kommentaare, seda enam, et kaks päeva enne seda oli juba palju öeldud. Saadikurühma "Võrdsete õiguste eest" alternatiivne variant! Leedu NSV Ülemnõukogu võttis ebademokraatlikul teel, ühepoolselt ja kiirustades vastu rea vastutusrikkaid otsuseid, kuna mitte kõik vabariigi elanikud ei osalenud tahteavalduses. Toetades täielikult leedu rahva püüdlust rahvusriigi iseseisvumisele, märgib Eesti NSV Ülemnõukogu, et õigusriigis tuleb seda taotleda ainult kehtivast seadusandlusest lähtudes, vabariigi kogu täisealise elanikkonna osavõtul. Leedu Vabariigi väljakuulutamine, NSVL konstitutsiooni mõjujõu peatamine Leedu territooriumil ja Leedu Vabariigi konstitutsiooni kehtestamine 1938. a. konstitutsiooni eeskujul said ebastabiilsuse põhjustajaks mitte ainult suure osa Leedu elanikkonna hulgas, vaid kutsusid esile tormilise reaktsiooni maa paljudes regioonides. Rahva tahteavalduse ettekäändel püüavad Leedu poliitilised juhid juriidiliselt mittepädevate meetodite abil seadustada vabariigis elavate rahvaste ebavõrdset olukorda. Juba kinnitatud seadused ei saanud referendumi läbi kogu rahva toetust. Oleme sügavalt mures sellepärast, et Leedus toimunud protsessid võivad kontrolli alt väljuda ja ahelreaktsioonina enesega kaasa tuua rahvusvaenu puhanguid. Kõik see takistab demokraatliku ühiskonna loomist. Toob kaose ja organiseerimatuse meie elu kõikidesse sfääridesse, torpedeerib perestroikat. Me pöördume Leedu rahvaste poole, kõigi kainelt arutlevate elanike ja vabariigi juhtkonna poole, kutsudes neid üles olema arukad ja tegutsema kaalutletult, et nad võtaksid kuulda NSVL presidendi M. Gorbatšovi pöördumist. Ainult Leedu rahva arukus ja kollektiivne mõistus võib saada rahu ja vabariigi majandusliku ning poliitilise uuenduse garantiiks. Me usume sellesse, et progressiivsed jõud, milliste poolest Leedu rahvas nii rikas on, suudavad võtta võimust vastutustundetult inimesi rahvustevahelisse arveteõiendamisse kiskuvate politikaanide üle." Juhataja Suur tänu! Me asume avaldust arutama. Ma enne seda küsin kõikidelt Ülemnõukogu liikmetelt, kes on taotlenud sõna ja kõnet, kas ikkagi sel teemal soovitakse sõna võtta? Nagu näeb ette meie töö- ja kodukord, on sõnasoovijatel eesõigus kõnesoovijate ees. V. Kuznetsov Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud! Praegu me vaatleme teiega olukorda Leedus. Ma arvan, et on seda ennatlik teha, kuna situatsioon muutub seal iga päevaga. Ma väidan seda sellepärast, et meil teiega on mitte vähemtähtsad probleemid. Kohtumistel valijatega möödunud laupäeval ja pühapäeval küsisid peaaegu kõik ühest suust: "Millal me lõpetame jutud, millal hakkame tegutsema?" Inimesed on väsinud avaldustest, pöördumistest, deklaratsioonidest. Ma tahan Narva, ökoloogilise katastroofi piirkonnaks kuulutatud regiooni, valijate nimel küsimuse esitada. Mida on valitsus selleks teinud, et meie linna ees seisvad probleemid lahendada? Ta tõstis alates eilsest kuupäevast rea toiduainete hindu, vähe sellest, Narvas ei jätku tihtipeale kõige hädatarvilikumaid toiduaineid. Kutsun Ülemnõukogu liikmeid üles arvestama suurema osa vene keelt kõneleva elanikkonna arvamusega ja silmas pidama võimalikke tagajärgi, milleni võivad viia liiga ennatlikud avaldused ja deklaratsioonid. Seejuures kutsun ma teid, lugupeetud saadikud, järgima Rooma senaatorite eeskuju, kes enne iga tähtsa otsuse langetamist teadlastega nõu pidasid, selgitades välja kõikvõimalikud tagajärjed kahesaja aasta peale ette. Meie ei taha kas või väikest sammu astuda – kas või ühe nädala jagu ette vaadata. Ma arvan, et avalduse esimese variandi kinnitamine võib riigis niigi keerulist olukorda veelgi teravdada. Arvan, et õigem oleks, kui me praegu vaataksime läbi majanduslikud ja muud küsimused, et asuda lõpuks Eesti NSV ees seisvate konkreetsete ülesannete lahendamisele. Tänan! Juhataja Suur tänu! A. Novohatski Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud! NSVL konstitutsioon annab igale Nõukogude vabariigile õiguse Nõukogude Liidust välja astuda, kuid väljaastumise mehhanism pole seni veel välja töötatud. See õigus on seni veel ainult deklaratiivne. Ma arvan, et pingeline olukord tekkis Leedus mitte ainult sellepärast, et NSVL tahab igavikustada Leedu kuuluvust Nõukogude Liitu, vaid sellepärast, et Leedu ise oma rutakate ja ühepoolsete otsustega ennetab sündmusi, ajab olukorra keeruliseks, tekitab raskestilahendatavaid probleeme ja juriidilisi kaasuseid, mis on seotud vabariikliku omandi, piirikontrolli ja kaitseprobleemidega, territoriaaltülidega Liidu ja Valgevenega jne. Vaatame, mida sellest arvatakse Läänes. Soome peaministri arvamust mööda peegeldub vabariigi juhtkonna avalduses läbematus ja vabariigi juhtkonna poliitiline paindumatus. Itaalia välisminister räägib: "Me peame oma leedu sõpradele avameelselt ütlema, et nad ei saa läbirääkimisi ja kindlaid protseduurireegleid vältida. Dialoogi raskendava teineteise mittemõistmise peapõhjust tuleb otsida mitte niivõrd Moskvast, kuivõrd Vilniusest." Ajaleht "Ottawa Citizen": "Kõigile Balti vabariikidele on Liidust väljaastumisele poliitilise lahenduse otsingud lapsemäng, võrreldes ülesandega katkestada majandussuhted Nõukogude Liiduga." Sellepärast ma eeldan, et taolisesisuliseks avalduseks, mille esitas redaktsioonikomisjon, pole täna põhjust. Juhataja Tänan! A. Sirendi Austatud juhataja! Meil on kaks alternatiivset selgelt väljendatud eesmärkide ja selge sisuga projekti. Ühes neist on täielik toetus Leedu rahva eesmärkidele koos igakülgse toetusega Leedu rahva senistele sammudele sel teel. Teine on küsitav toetus koos manitsusega seniste sammude otstarbekuses ja õigsuses ning üleskutsega ettevaatlikkusele ja mõõdukusele. Me oleme mitme päeva jooksul juba valmis hääletamiseks. Mul on ettepanek katsuda sõnavõtud lõpetada ja poole tunni jooksul asuda hääletama. N. Aksinin Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mul on komisjoni esimehele küsimus. Milline alus on komisjonil rääkida sõjaväe kasutamisest Leedus? Teiseks. Kas meil on õigust anda hinnanguid olukorrale Leedus, see on Leedu rahva enda asi, aga mitte meie asi. Kolmandaks. Ma mõistan kategooriliselt hukka avalduse, milles avaldatakse toetust Nõukogude armeest deserteerunute aadressil. Ma hääletan projekti poolt, mille pakkus välja saadikurühm "Võrdsete õiguste eest". V. Jermolajev Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mitte keegi ei eita rahva, sealhulgas leedu rahva, enesemääramise õigust. Kuid kui me räägime õigusriigist, siis pole korrektne tegutseda seejuures kehtivat seaduseelnõu eirates. Rahva püüd iseseisvusele on arusaadav, kuid otsem tee pole mitte kõige lühem, käesoleval juhul on see rikas veel ettearvamatute tagajärgede poolest. Ergutades Leedus reaalsusega vastuollu minevaid tegusid, tõukame leedu rahva ohtlikule joonele. Teiseks: nõnda toimides me loome seadusrikkumise pretsedendi ja sellega anname põhjust ENSV Ülemnõukogu otsuste mittetäitmiseks. V. Malkovski Lugupeetud saadikud, lugupeetud juhataja! Ma tahtsin lihtsalt küsimuse esitada: kuhu me nii kiiresti tormame? Sellele küsimusele vastates võin öelda, et mõningate Ülemnõukogu saadikute omavaheline tihe side ja alalised telefonikõned protokolliosakonda, milledes tuntakse huvi avalduse vastu Leedu suhtes, näitavad, kui väga nimetatud dokumenti oodatakse. Samal ajal pean ütlema, et ma üldse ei toeta seda avaldust ja esitan enesele ja teile mõned küsimused. Esiteks. Redaktsioonikomisjoni poolt esitatud avaldus algab sõnadega: "Väljendades Leedu rahva tahet". Siin tuleks olla korrektsem ja rääkida sellest osast rahvast, kes on ühel positsioonil ja kahekümnetuhandelisest miitingust staadionil, milles osalejad esinesid hoopis teistel seisukohtadel. Ma arvan, et küsimus, kas Leedu astus Nõukogude Liidu koosseisu, jääb siiski seni veel meie kõigi jaoks lahendamatuks. Ja seda küsimust tuleb arutada võrdsetel alustel Liidu ja Leedu vahel. Kolmandas lõigus räägitakse sellest, et mõlema poole seaduslikke huve ja õigusi peab arvestama. Millised õigused on selles mõttes Nõukogude Liidul? Määrame selle momendi täpselt ja selgelt kindlaks, sest taolised formuleeringud peavad olema konkreetsed ja läbimõeldud. Ma kahtlen selles, et antud avalduse autorid suudavad mulle tuua küllaldaselt tõendeid, mis kinnitaksid neid teese, et läbirääkimiste eduks on hädavajalik sõjaline surve tingimusteta lõpetada. Sõjalise surve mõiste on veidi teistsugune. Ma ei mõista, mida nimetatakse poliitilisteks provokatsioonideks? Arvan, et antud avaldus, kui Ülemnõukogu selle kinnitab, saab just nimelt poliitiliseks provokatsiooniks, kujuneb sekkumiseks Leedu NSV siseasjadesse, kus pinge on niigi suur. Ma saan aru mõnede saadikute püüdest Leedu Ülemnõukogu tema otsuste tegemisel toetada, kuid juba eile rääkis Landsbergis sellest, et Leedus on kätte jõudnud üleminekuperiood, millest ta varem mitte midagi ei ole rääkinud. Kas ei või juhtuda nii, et Leedu Ülemnõukogu positsiooni toetades ja tunnustades me satume olukorda, kus nemad sellest positsioonist loobuvad. Kaalume kõike. Palun teid tungivalt. T. Kallas Härra esimees! Kõigepealt avaldan kahetsust, et siin saalis kõlavad nii diametraalselt vastuolulised meeleolud ja osa sõnavõtte sisaldab vihjeid impeeriumi meeleolude toetuse jätkamiseks. See tähendab seda, et mõningad meie kaasdeputaadid ei taha ka eestlaste pürgimustest aru saada. Ühinen täiesti Arvo Sirendi seisukohaga, et need meie projektid on sedavõrd erinevad, et vaevalt me neid siin üheks vaidleme. Nähtavasti tuleks panna asi hääletusele ja jätta teisitiarvajatele võimalus oma arvamuseks. Juhataja Ajalisest kokkuleppest sõltuvalt paistab, et viimasena saame me lubada sõna Priidu Priksile. P. Priks Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Minu valijad Kohtla-Järvelt ei ole rahul sellega, et meie Ülemnõukogu on nii kauaks jätnud leedu sõbrad ilma poliitilise toetuseta. Öeldakse nii, et kui täna jätate ilma toetuseta leedu rahva, siis ei ole meil mingit kindlusetunnet, aga kui te ükskord jätate meid toetuseta ka Ida-Virumaal ... Tänan tähelepanu eest! Juhataja Suur tänu. Redaktsioonikomisjoni poolt palub sõna Marju Lauristin. M. Lauristin Lugupeetud saadikud, on tulnud paar konkreetset stilistilist parandust ja märkust. Kõigepealt rahvasaadik Ants Pajult ettepanek võtta tekstist maha üks "viivitamatult", asendades selle sõnaga "koheselt".Venekeelses tekstis on nimelt leitud kaks erinevat sõna, aga eesti keeles on jäänud niisugune inetu kordus, nii et siin peaks olema: "Me pöördume NSV Liidu presidendi poole koheselt astuda samme." Ja siis on rahvasaadik Heinrich Valgult tulnud ettepanek, mis on samuti stilistiline, Rahvarinde grupp teeb ettepaneku jätta avaldusest välja viimase lause lõpp. Sedalaadi ettepanek tuli varem ka suuliselt. Soovitatakse võtta ära selle lause lõpp alade kohta ja jääks ainult: "Eesti on valmis igakülgseks koostööks Leedu Vabariigiga." Ma loodan, et see rahuldab stilistiliselt ka loomeliitude gruppi. Ma tahaksin vastata ka saadik Malkovski kahele konkreetsele küsimusele. Esiteks, mis alusel võime väita, et tegemist on leedu rahva tahtega. Mäletate, reedel kui me võtsime vastu oma otsuseid, kerkis küsimus, kas meie Ülemnõukogu väljendab Eestimaa rahva tahet, kas saadikutel on see õigus, ja me enda kohta leidsime, et meil see õigus on. Ma usun, et me ei saa sedasama õigust keelata Leedu Ülemnõukogu saadikutele. Ja teine küsimus oli see, et milliseid õigusi me näeme Nõukogude Liidul läbirääkimistes. Jutt on pariteetsetest alustest, missugused on need konkreetsed õigused ja konkreetsed huvid, see ongi ju läbirääkimiste aine. Siin ei saa me tõesti sisuliselt sellesse protsessi sekkuda. Kogu meie teksti mõte ongi selles, et läbirääkimised peavad olema vastastikku lugupidavad, mõlema huve ja õigusi austavad, mitte ühepoolsed, nii et selles suhtes meie ei saa siin seda konkreetset sisu ju ette kirjutada. Juhataja Suur tänu! Mul on Ülemnõukogule selline ettepanek. Me veendusime, et tegemist on kahe alternatiivse variandiga, mis põhimõtteliselt omavahel erinevad, ja ma teen ettepaneku panna mõlemad variandid hääletamisele ja peale selle luua selline võimalus, et Ülemnõukogu liikmed võiksid oma allkirjadega kinnitada oma sümpaatiat erinevate variantide suhtes. Nii et üks variant võib olla ühe laua nurga peal, teine teise laua nurga peal. Samal ajal mõlemad variandid anda stenogrammi. Mida arvatakse sellest seisust? Nii. Ma tegin esimese ettepaneku. Teine ettepanek seisneb selles, et stenogrammi läheb see variant ja saadetakse Moskvasse ja Leetu see variant, mis leiab häälteenamusega toetust. V. Andrejev Lugupeetud saadikud! Pöördun Ülemnõukogu poole ettepanekuga siiski protokollis fikseerida avalduse alternatiivne variant kui saadikutegrupi eriarvamus ja avaldada see samuti trükis, kui täna kinnitatud avaldus trükis avaldatakse. Vaat, milles on ettepaneku mõte. Juhataja Nii. See on kolmas ettepanek. Kordan, esimene ettepanek oli selline, et mõlemad avaldused lähevad stenogrammi. Teine variant seisneb selles, et stenogrammi protokolli läheb see variant, mis saab häälteenamusega toetuse. See saadetakse ka Moskvasse ja Leetu ning kolmas variant seisneb selles, et alternatiivne variant kantakse protokolli kui saadikutegrupi eriarvamus. Kas on Ülemnõukogule mõistetavad kõik kolm varianti? Kas ma eksisin kolmanda variandi interpreteerimisel? Me anname uuesti sõna Viktor Andrejevile, et üle korrata. Palun, Viktor Andrejev. V. Andrejev On niisugune ettepanek, et fikseerida protokollis avalduse alternatiivne variant kui saadikutegrupi eriarvamus ja paluda see avaldada ka trükis, kui täna kinnitatud avaldus trükis avaldatakse. Juhataja Kõik on arusaadav? Üks hetk, viimane sõna Sergei Petinovile. S. Petinov Nendest variantidest, mis lugupeetud juhataja praegu esitas, tundub mulle, et see, mille pakkus lugupeetud Nugis ja nimetas selle esimeseks variandiks, see ei ole esimene variant. Asi on selles, et see on sellesama ettepaneku esimene osa, mis tuleb edaspidi, s.t. me võime tõepoolest nähtavasti selles kokku leppida, et iga pool kirjutab alla sellele variandile, mida peab enesele vastuvõetavaks. Ja see ei ole minu meelest esimene variant. See on lihtsalt üldise küsimuse esimene osa. Teine asi, et jääb kaks alternatiivset varianti, mis tulevad selle ettepaneku järel, s.t. tuleb otsustada, kas avaldame ühe või kaks varianti, kas kanname protokolli ühe või kaks varianti. Täpselt nii nagu praegu tegi ettepaneku sm. Andrejev saadikurühmast "Võrdsete õiguste eest" – sildi all "eriarvamus". Tähendab, saadikurühm "Võrdsete õiguste eest" on nõus sinna alla kirjutama, et oleks näha, kes on kes. Juhataja Üks hetk. Ma saan aru, et põhimõtteliselt võiks esimese ja kolmanda variandi kokku viia. Teeme nii, anname veel Enn Põldroosile sõna ja siis formuleerib Viktor Andrejev nüüd juba esimese ja kolmanda variandi baasil uue variandi, mis jääb alternatiivseks variandiks, redaktsioonikomisjoni variant on teile juba tuttav. E. Põldroos Lugupeetud juhataja! Mulle tundub, et me ei saa koos käsitleda protokolli viimise ja avaldamise küsimust. Täiesti selge on see, et eriarvamus saab protokollitud, see on täiesti normaalne käik. Kuid mis puudutab avaldamist, siis Ülemnõukogu avaldab oma ametliku dokumendi, tema poolt vastuvõetud dokumendi. Juhataja Selge. E. Põldroos Mis puudutab aga eriarvamust, siis on loomulikult eriarvamusel oleval grupil täielik õigus seda dokumenti avaldada, kuid avaldada oma nimel, aga mitte Ülemnõukogu ametliku dokumendina. Juhataja Selge. Sellega on sõnavõtud lõppenud ja on kaks varianti. Esimene on redaktsioonikomisjoni poolt esitatud variant. On see mõistetav Ülemnõukogule? On. Teise variandi formuleerib nüüd veel kord täpselt Viktor Andrejev. V. Andrejev Praegusel juhul olen ma nõus saadik Petinoviga, kuid põhimõtteliselt võib esimese ja kolmanda ettepaneku ühendada ja täiendus tuleb ainult sellisel juhul, kui hääletamisel kinnitatakse redaktsioonikomisjoni variant või saadik Käbini variant. Siis on minul ettepanek fikseerida protokollis avalduse alternatiivne variant eriarvamusena. Mis avaldamisse puutub, siis selle küsimuse me lahendame juba töö käigus. Juhataja Kas Ülemnõukogule on Viktor Andrejevi poolt ette loetud variant mõistetav? On mõistetav. Panen hääletamisele redaktsioonikomisjoni poolt esitatud variandi. Kes soovib sõna? Anname sõna Marju Lauristinile. M. Lauristin Redaktsioonikomisjon pani hääletusele variandi, mille luges ette Tiit Käbin, ja nüüd on erinevus selles, kuigi ka redaktsioonikomisjon ei eitanud sugugi seda võimalust, et hakatakse hääletama ka alternatiivset varianti. Tegelikult siin vastuolu ei ole. Meie paneme ametliku variandina Ülemnõukogu otsuse variandina hääletusele muidugi Tiit Käbini loetud variandi. Ja ma arvan, et see seletus, mille andis Enn Põldroos, et igal juhul saadikugrupil on õigus eriarvamusele, mis on protokollis fikseeritud, ja samuti oma eriarvamuse avaldamisele, see kuulub lihtsalt normaalse demokraatliku protseduuri juurde. Ma ei näegi siin tegelikult alternatiivi. Nii et hääletame, kes on selle teksti vastuvõtmise poolt Ülemnõukogu avaldusena Leedu Vabariigi iseseisvuse taastamise kohta, mille luges ette Tiit Käbin. Juhataja Viktor Andrejev ei nimetanud oma variandis allakirjutamist. Järelikult seda ei tulegi. Kas nüüd on kõikidele mõistetavad kahe variandi erinevused? On. Panen hääletusele redaktsioonikomisjoni poolt esitatud variandi. Palun hääletage! Selle variandi poolt on 71 saadikut, 22 on vastu, 1 on erapooletu. Viktor Andrejev unustas lisamata, et alternatiivvariant näeb ikkagi ette allkirjadega sümpaatia avaldamist. Nagu meil on kokku lepitud, paneme hääletusele ka alternatiivvariandi, selle, mille luges ette Viktor Andrejev. Palun hääletada! Poolt on 21 saadikut, vastu 68 saadikut, erapooletuks jäid 5. Seega Leetu ja Moskvasse saadetakse redaktsioonikomisjoni poolt pakutud ja meie poolt häälteenamusega vastu võetud variant. Lugupeetud Ülemnõukogu! Vastavalt meie töö- ja kodukorrale on lõuna ette nähtud kella kahest kella neljani. Arvesse võttes seda, et pealelõunasel istungil toimub valitsuse juhi – peaministri valimine, on mul juhatuse poolt selline ettepanek: mida arvatakse sellest, kui me tooksime lõuna alguse varemaks ja vastavalt sellele ka alustaksime tööd varem? Jutt võib olla 40-45 minutist. Mul on niisugune palve. Anname sõna Aleksandr Gussevile. A. Gussev Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Valimiseelses võitluses olid meil kõigil küllaltki erinevad programmid, kuid me kõik olime üksmeelsed ühes, et me kõik hakkame oma valijate sotsiaalseid ja majanduslikke huvisid kaitsma. Tahan, et külaelanikud minust õigesti aru saaksid. Jutt on valitsuse 2. aprilli otsusest kartuli, juurvilja ja nende töötlemisel saadud toiduainete jaehindade tõstmise kohta. Ma pole kunagi praeguseks kujunenud hinnasüsteemi õigeks pidanud. Nõus, et hinnareform on vajalik, kuid kas tõesti seisneb probleemi radikaalne lahendus selles, et tõstetakse rea toiduainete hindu? Võib-olla tuleks alustada lisamaksete süsteemist ja kompensatsioonist hindade tõusu eest, mida kaheldamatult oodata on, seda enam, et me lubasime seda oma valijatele kõigil tasanditel. Seoses sellega teen ma ENSV Ülemnõukogule ettepaneku tühistada ENSV valitsuse määrus kartuli, puu- ja juurvilja ning nende töötlemissaaduste jaehindade tõusu kohta, kuni selle toodangu jaehindade eest määratava kompensatsioonimehhanismi väljatöötamiseni. Teen ettepaneku panna see küsimuse nimelisele hääletusele. Juhataja Aleksandr Gussev, ma paluks ettepanek ka kirjalikult esitada. On juba? Lugupeetud Ülemnõukogu, minu tähelepanu juhiti sellele, et söökla teenindab meid siiski alates kella kahest. Nii et vaheaeg hakkab lihtsalt varem, aga süüa enne kella kahte ei saa. Praegu arutagem siis küsimust, mille tõstatas Aleksandr Gussev. Me hakkame arutama, kas me paneme selle päevakorda või ei pane. Palun mitte erutuda! Kui keegi tahab sõna võtta, siis ainult hindadest. Ei ole ju võimalik, et Ülemnõukogu liige Vitali Menšikov palub kõnet igal teemal. Panen hääletamisele, kas võtta antud teema arutamine selle istungi päevakorda. Kes on selle poolt? Palun hääletada! Meil ei ole veel istungjärgu päevakord kinnitatud, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed. Kes on selle poolt, et hindade probleem võtta päevakorda? Palun hääletada! Poolt on 29 saadikut, vastu 50, erapooletuid 9. Seda punkti päevakorda ei lülitata. Lugupeetud Ülemnõukogu! Mul on teile mõned teadaanded. Kõigepealt paluti teatada meie kompuutrimehe nimi. Lugupeetud kompuutrimees on Lembit Laansoo. Saadikurühmade esimeestel tuleb esmaspäeva hommikul enne istungi algust esitada mulle saadikurühmade täpsustatud nimekirjad. Praegustes nimekirjades puuduvad mitmete saadikute allkirjad. Mitmed saadikud kuuluvad kolme rühma. Meie töö- ja kodukord lubab kuuluda kuni kahte saadikurühma. Uued nimekirjad paljundatakse ja antakse Ülemnõukogu liikmetele. Registreerimata saadikurühmade registreerimine algab uue istungjärgu algusega esmaspäeval. Sillamäe saadik palub veel enne vaheajale minekut kolmeks minutiks sõna informatsiooniks. V. Menšikov Saadik Menšikov, 19. ringkond, Sillamäe. Lugupeetud Ülemnõukogu, lugupeetud Ülemnõukogu esimees! Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja! Tahan teile tutvustada 1. aprillil 1990 toimunud Sillamäe linna rahvasaadikute nõukogu istungjärgu otsust. "30. märtsil 1990. a. võeti Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu esimesel istungjärgul vastu otsus Eesti riiklikust staatusest. Selle seadusandliku aktiga ei tunnistata seadust NSVL riigivõimu kohta Eestis ja kuulutatakse, et alustatakse Eesti Vabariigi taastamist, kuulutatakse välja üleminekuperiood, mis peab lõppema Eesti Vabariigi väljakuulutamisega, ning töötatakse välja ajutine juhtimiskord üleminekuperioodiks. Tunnistades Eesti NSV rahva konstitutsioonilist õigust iseseisvusele, märgib Sillamäe nõukogu, et see määrus ignoreerib seejuures NSVL ja Eesti NSV vahel kerkivaid poliitilisi, sotsiaalseid, õiguslikke, territoriaalseid ja teisi probleeme. Kehtestatud määrus on vastuolus NSVL konstitutsiooni nõuetega, Eesti NSV konstitutsiooniga ja rikub NSV Liidu suveräniteeti, samuti eeldab Eesti NSV riigikorra muutmist. Ülalmainitut silmas pidades konstateerib Sillamäe linna rahvasaadikute nõukogu, et kooskõlas NSVL konstitutsiooni 74. ja 75. paragrahvidega kehtivad Eesti NSV territooriumil NSVL suveräniteet ja NSVL konstitutsioon. Sillamäe linnanõukogu otsustab: 1. Kuulutada Eesti NSV Ülemnõukogu otsus 30. märtsist 1990. a. "Eesti riiklikust staatusest" kehtetuks, seega Sillamäe linnanõukogu administratiivsel territooriumil täitmisele ei kuulu. 2. Vabariigi NSV Liidust väljaastumine on võimalik ainult NSV Liidu konstitutsiooni järgides, üldrahvaliku referendumi alusel ja vastava õigusliku mehhanismi olemasolul. 3. Juhinduda haldusterritooriumil NSVL konstitutsioonist ja sellest osast Eesti NSV konstitutsioonist, mis ei ole NSV Liidu konstitutsiooniga vastuolus, kindlustades sealjuures kõigi kodanike võrdsed õigused rahvuslikust päritolust ning poliitilistest vaadetest sõltumata. 4. Pöörduda NSVL presidendi sm. Gorbatšovi poole ja NSVL Ülemnõukogu poole rakendada Eesti NSV territooriumil abinõusid kodanikeõiguste ja -vabaduste kaitseks. 5. Kuni konstitutsioonilise konflikti lahenemiseni paluda NSV Liidu Siseministeeriumi allutada Sillamäe SAO vahetult NSVL Siseministeeriumile ja otse tema finantseerimisele, et tagada siseasjade organite takistamatu funktsioneerimine, mis on ette nähtud määrusega nõukogude miilitsast; Sillamäe SAO-l oma tegevuses juhinduda linnanõukogu otsustest. 6. Konstitutsioonilise konflikti lahenemiseni prokurörikontrolli takistamatu tagamise eesmärgil paluda NSVL peaprokuröri teostada Sillamäe linna prokuratuuri vahetu allutamine NSVL Prokuratuurile ja tagada tema finantseerimine. 7. Teha Sillamäelt valitud Eesti NSV Ülemnõukogu saadikutele ülesandeks Eesti NSV Ülemnõukogule, aga NSVL rahvasaadikule sm. Pupkevitšile NSV Liidu Ülemnõukogule ülaltoodud otsus teatavaks teha." Juhataja Ma juba kuulutasin vaheaja, kuid samal ajal on tulnud ettepanekud mitte vaheaega kuulutada enne kella kahte ja arutada päevakorda. Mida arvatakse? Ma tahan lihtsalt öelda seda, et Ülemnõukogu Presiidium vajab töötegemiseks aega. Kas me lepime kokku niimoodi, et Ülemnõukogu Presiidium alustab tööd kell pool kaks ja õhtune istung algab ikkagi kell neli või järelejäänud 45 minutit kuni kella kaheni kasutada päevakorra arutamiseks? Ollakse selle poolt, et presiidium võiks tööd teha? Nii. Kuulutan vaheaja. Õhtune istung algab teil neli.
EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU ESIMENE ISTUNGJÄRK KAHEKSAS ISTUNG 3. aprill 1990
Eesti NSV valitsuse esimehe (peaministri) ametisse nimetamine Juhataja (Ü. Nugis) Alustame kaheksanda istungiga. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 94 saadikut. Ülemnõukogu on otsustusvõimeline. Lugupeetud Ülemnõukogu! Meil ei ole tänini veel lõplikult kinnitatud päevakorda. Lähtudes sellest, et me oleme jäänud ajahätta, palun teie käest luba Ülemnõukogu Presiidiumi nimel, et me järgmiseks päevakorrapunktiks kinnitaksime Eesti NSV valitsuse esimehe nimetamise. Kes on selle ettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle päevakorrapunkti poolt on 93 saadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Sõna Eesti NSV valitsuse esimehe kandidatuuri kohta on Ülemnõukogu esimehel Arnold Rüütlil. A. Rüütel Austatud rahvasaadikud! Lõunavaheajal toimus Ülemnõukogu Presiidiumi koosolek, päevakorras oli ka valitsusjuhi kandidaadi arutamine. Tehti mitmeid põhimõttelisi märkusi, ühelt poolt leiti, et meie tulevane valitsus peaks olema depolitiseeritud. Teiselt poolt märgiti, et meie majandus on praegu kriisiseisundis ja selle tõttu tuleb uue valitsuse formeerimisel väga tähelepanelikult läbi vaadata kõik võimalikud ministrikandidaadid. Räägiti valitsusjuhi isikulistest omadustest, et võimalikult kollektiivselt kõiki neid probleeme lahendada. Hommikusel vaheajal kohtusin kõikide meie poliitiliste liikumiste ja saadikugruppide esimeestega. Arutasime nendega võimalikke kandidaate, ma palusin eranditult kõikidel saadikugrupi juhtidel avaldada oma isikliku arvamuse ja oma saadikugrupi arvamuse. Andsin nende seisukohad edasi Ülemnõukogu Presiidiumile. Juba varem oli mul olnud isiklik mõttevahetus Indrek Toomega sellelsamal teemal, kas poleks võimalik, et tema kandideeriks sellele ametikohale. Indrek Toome arvas, et ta ei pea seda praegu õigeks, ja palus oma kandidatuuriga mitte arvestada. Kui me arutasime eespool nimetatutega seda küsimust, siis kõige rohkem jäi kõlama Edgar Savisaare nimi. Mitte üks kord nimetati ka Tiit Vähit. Mõlemat, see tähendab nii Edgar Savisaart kui ka Tiit Vähit, iseloomustati inimestena, iseloomustati nende seni tehtud tööd ja poliitilisi seisukohti. Lõpuks jäime me ühiselt peatuma Edgar Savisaare kandidatuuril, ja seda mitmel põhjusel. Edgar Savisaar on üks IME autoritest, ta on töötanud Plaanikomitee esimehena, tõsi küll, lühikest aega, ja majandusministrina, mis peaaegu kattusid oma tööiseloomult, kahtlemata on ta andnud oma panuse meie majanduse arengusse. Kuid oli ka kriitilisi väljaütlemisi. Ülemnõukogu osa kogu meie majanduse, kultuuri, sotsiaalarengus on praegu palju suurem kui kunagi varem, seepärast lasub igal saadikul, aga samuti ka Ülemnõukogu Presiidiumi liikmel, palju suurem vastutus kui kunagi varem. Me oleme nii majanduslikult kui poliitiliselt küllaltki keerulises situatsioonis. Kõike seda kokku võttes ma esitaksin valitsuse juhi kohale Edgar Savisaare kandidatuuri. Lihtsalt teile teadmiseks seda, minult küsiti, miks ei ole alternatiivset kandidaati. Tähendab, alternatiivne kandidaat, nagu ma ütlesin, ka esitati, kuid ma esitan siiski ühe kandidaadi. See oli ka Ülemnõukogu Presiidiumi arvamus. Nagu te teate, kui olete läbi lugenud reglemendi, ja seda on arutatud ka saadikute poolt, et järgnevalt on vaja korraldada meie tööd selliselt, et valitsus annaks oma tegevusest regulaarselt aru. Muidugi, kui tihedalt just täpselt, selles tuleb veel järgnevalt kokku leppida. Ja kui te lubate, siis ma loeksin ette Edgar Savisaare autobiograafilised andmed. Edgar Savisaar on sündinud 31. mail 1950. aastal, rahvus – eestlane, haridus – kõrgem, eriala hariduse järgi – ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. 1982. aastast filosoofiakandidaat, lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal. Töökäik: 1966–1969 Tartu Vabariikliku Kliinilise Haigla asjaajaja; 1969–1970 ELKNÜ Tartu Rajoonikomitee instruktor; 1970–1973 Eesti NSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi arhivaar Tartus; 1973–1976 Põlva rajooni Ahja keskkooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja; 1976–1977 Eesti Õpilasmaleva komandöri asetäitja; 1977–1979 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi aspirant; 1979–1982 Tallinna linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees; 1982–1985 Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee esimehe asetäitja, plaanikomisjoni esimees; 1985–1988 Eesti NSV Plaanikomitee perspektiivse planeerimise ja tootlike jõudude paigutuse osakonna juhataja; 1988–1989 Eesti NSV Kergetööstusministeeriumi juhtimissüsteemide projekteerimis- ja konstrueerimisbüroo "Mainor" direktori asetäitja teaduse alal; 1989. aastal Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, Eesti NSV Plaanikomitee esimees. Ja alates 1989. aastast Eesti NSV majandusminister. Niisugused on tema autobiograafilised andmed. Juhataja Suur tänu! Kas on küsimusi Arnold Rüütlile? Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed, kes te olete sõna soovinud, kas jutt tuleb ikka selle teema kohta? Valitsuse esimehe kandidaadi kohta tulevad veel küsimused. Sergei Sovetnikov, kas teil on küsimus Arnold Rüütlile? Ei ole. Aleksandr Gussev, kas teil on küsimus Arnold Rüütlile? Ei ole. Aleksei Zõbin, teil on küsimus Arnold Rüütlile? Ei ole. Petinov? Ei ole Arnold Rüütlile. Suur tänu! Üks hetk, Genik Israeljanil on küsimus Arnold Rüütlile. G. Israeljan Lugupeetud president, öelge palun, kas teid ei häiri see fakt, et teie esitatud kandidaat pole kunagi majandusjuhina töötanud? Ma pean silmas, et majandusjuht on majandusega seotud. Tänan vastuse eest! A. Rüütel Võib-olla ma ei hakkaks avaldama niivõrd oma isiklikku arvamust, me arutasime küsimust erinevatel tasanditel kõigi poliitiliste liikumiste esindajate ja kõigi Presiidiumi liikmetega, eranditult igaüks ütles välja oma arvamuse ja sellepärast ma avaldasin teile kollegiaalse arvamuse. Ma usun, et me ka vastutame selle otsuse eest kollegiaalselt, nii me leppisime kokku. Kui rahvasaadikud valivad Edgar Savisaare, siis ma usun, et meil kõigil on ühine vastutus kogu vabariigi elanikkonna ja meie vabariigi ees, ja me püüame igapidi kaasa aidata, et majandusasjad läheksid võimalikult ladusalt. Selline on minu isiklik seisukoht. Aga muidugi siia juurde ma võin öelda veel seda, et oma arvamust avaldati väga avameelselt, ma rõhutan seda, toodi välja kõikide isikute puudusi, ja muidugi ka Edgar Savisaare puudusi. Kuid ma usun, et Edgar Savisaart vabariigis tuntakse, ka siin saalis olevad rahvasaadikud tunnevad teda hästi, ja ma arvan, sellest ma ei hakanud rääkimagi, nii nagu meil on kõigil puudusi, nii kahtlemata on neid ka eespool nimetatud kandidaatidel. Nii et selline on minu seisukoht. Juhataja Ma saan aru, et Arnold Rüütlile ei ole rohkem küsimusi. Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu, ärge pidage minu ettepanekut väga ebademokraatlikuks, kuid ma teen teile sellise ettepaneku, et me annaksime peaministri kandidaadile aega sõnavõtuks ja siis pool tundi küsimustele vastamiseks. Kas ollakse sellega nõus? Peale seda me hakkame otsustama hääletamise küsimust. Peaministri kandidaadi sõnavõtt ja küsimustele vastamiseks pool tundi, sellest peaks meile piisama. Ollakse sellega nõus? Ma palun hääletada! Poolt 80, vastu 4, 10 erapooletut. Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Ma ei saa võtta väga tõsiselt seda, et kõne- ja sõnasoovijatest on pidevalt valvejärjekord. Lubage enne ikkagi probleem avada ja siis võtame sõna ja peame kõnesid. Annan sõna Edgar Savisaarele. Palun! E. Savisaar Lugupeetud esimees ja Ülemnõukogu juhataja, austatud kolleegid! Ma tänan kõigepealt Ülemnõukogu Presiidiumi ettepaneku eest usaldada mulle valitsuse moodustamine. Ma arvan, et kõik selles saalis mõistavad, kui komplitseeritud see ülesanne praegu on. Olukord on tõepoolest erakorraline, valitsus on määratud toimima üleminekuajal, mil peab muutuma Eesti staatus, taastuma Eesti Vabariik ja selles mõttes võtab ta endale ülesande, millele ei ole ei analooge ega ka mitte valmis lahendusi. Valitsus peab hakkama tegutsema kriisitingimustes, mis oluliselt piiravad tema manööverdamisvõimalusi. Seda kriisi iseloomustavad esiteks süvenevad laguprotsessid majanduses ja juhtimissüsteemis. Direktiivne juhtimismehhanism on viimseni läbiroostetanud ja laguneb kiiresti. Teistsugust majanduslikku regulatsiooni ja juhtimise süsteemi, see on siis iseregulatsiooni, mis looks ladususe uuel turumajanduslikul alusel, meil aga ei ole. Märgata on üldist loidust. Rahvas on väsinud. Sellele lisanduvad finantsummik, pankade sõda, taas lähenevad streigid Liidus, seekord naftatööstuses, ning võib vaid ette kujutada nende mõju majandusele. Näiteks seda, kui Liidus kevadkülvi ajal ei ole järsku kütust. Vana laguneb, uuega oleme aga küllalt julgelt peale hakanud, osa inimeste jaoks on selles liiga palju ebakindlust ja riski. Nii laienebki eikellegimaa vana ja uue vahel. Sellel eikellegimaal on kiiresti hakanud lokkama spekulatsioon ja kuritegevus. Kriis majanduses teravneb, ja kui keegi arvab, et sügavamale enam langeda ei saa, siis igaüks, kes on näinud, kuidas elatakse Vologdas ja Varssavis, teab, et saab küll. Teiseks. Kriis on haaranud ka avaliku arvamuse, enam ei leidu kindlaid seisukohti. Kõik on muutunud suhteliseks ja ebamääraseks ning arvamused tuginevad üha enam identifitseerimata allikatest pärit muutustele. Levib ärevus ja umbusk, äärmuslik naiivne optimism ning lootus peatsele vabanemisele on kõrvuti täieliku skepsise, pessimismi ja hirmuga tuleviku ees. Tegelikult on nii hirmud kui lootused rajatud vaid tühjadele oletustele, sest keegi ei tea, kui kaugele läheb meie suhtes ida, kui kaugele lääs. Inimeste ootused on aga nõnda üles kruvitud, et igasugune kaine poliitika, mis saab toetuda vaid kindlalt olemasolevatele võimalustele, osutub üha vähem teostatavaks, kuna osa ühiskonnast hindab seda liiga vähepakkuvaks. Ometigi on selge, et kui me ei suuda kohe otsustavalt algust teha praktiliste ettevalmistustega iseseisvumiseks, kui me ei suuda oma ideaale tõlkida reaalpoliitika keelde, siis haarab avalikkust mõne aja möödudes apaatia ja sügav pettumus, mida loodavad nii Moskva kui ka tema kohalikud toetajad. Kolmandaks ähvardavad Eesti ühiskonda tõsised sisemised konfliktid sotsiaalsel pinnal. Me kõneleme harva oma sisevastuoludest. Massimeediumis käsitletakse põhiliselt neid vaidlusküsimusi, mis tulenevad meie vahekorrast Moskvaga. Neist räägitakse päevast päeva. Aga te olete juba näinud, milliseid keerulisi juriidilisi, psühholoogilisi ja majanduslikke probleeme on vaja olnud ületada talude taastamisel, milliseid erimeelsusi kutsus esile väikeettevõtete ja kooperatiivide sünd. Tõsiseid vaidlusi on olnud seni veel vastuvõtmata omandiseaduse pärast. Prognoosida võib sotsiaalsete vastuolude teravnemist haldusreformi käigus, kui me praktiliselt hakkame valdu moodustama ja kohapeal võimu looma. Need vastuolud avalduvad just nüüd, kui me püüame jalgadele tagasi seada sõda, mis 50 aasta jooksul pea peale oli pööratud. Stagnaaeg surus need reaalsed vastuolud tihedasti kokku justkui miiniketta. Seal on seda plahvatusohtlikku materjali aina kogunenud ning me ei tea, kui kaugel me oleme selle kriitilise massi piirist, mille ületamise järel toimub plahvatus. Praktikas tuleb teha kõik meist olenev, et vähemalt peatada selle kriitilise massi kasvu. Sotsiaalsed konfliktid on kui viitsütikuga pomm, mis meile endistest aegadest päranduseks jäetud. Ma saan aru, et me tahame Eestit viia tagasi normaalsesse elurütmi, taastada lõhutud struktuurid, anda talle uued arenguimpulsid. Aga ei tohi idealiseerida Eesti praeguse ühiskonna võimalusi; tema organism on võrdlemisi nõrk ja ta ei omasta korraga kaugeltki kõiki neid ravimeid, mida me tahame talle pakkuda. Kõigepealt vajab Eesti ühiskond reanimatsiooni, mille mõte on selles, et teha ta üldse ravimiskõlblikuks. Vastasel juhul võime me kasu asemel tuua kahju ja lõhkuda needki struktuurid, mis meid tulevikuski võiksid teenida. Ma nimetasin praegu sotsiaalsete konfliktide teravnemise ohtu. Ma ei rääkinud teadlikult rahvuskonfliktidest, kuna ma pean neid sotsiaalse konflikti erivormiks. Sest mõelge ise, mis spetsiaalset konflikti, mis spetsiifilist rahvuslikku konflikti saab mul olla Pavel Panfiloviga sellepärast, et tema on venelane ja mina eestlane. Meil on lihtsalt mitmetes asjades erinevad poliitilised taotlused ja arusaamised. Selles on kogu küsimus. Või võtame Lembit Annuse, kes on eestlane. Ometigi on asju, millest me saame väga erinevalt aru. Samal ajal ma ei näe, miks me ei saaks koos töötada nii ühe kui ka teisega, kui me peame lahendama konkreetseid majanduslikke ja sotsiaalseid ülesandeid. Üldse ma kujutan ette, et seni on rakendamata elanikkonna kahe suure grupi potentsiaal. Need on noored, kes kaasatulekuks vajavad selget poliitilist perspektiivi, ja see on ka vene intelligents, eriti vene tehniline intelligents, kes vajab usaldust rahvuslikul pinnal ning vajab arusaamist, et suhted idaga tõepoolest säilivad ka tulevikus. Rahvusprobleeme õnnestub väga harva lahendada vaidlustega, märksa sagedamini aga majandusliku koostööga. Ajakirjanduses on viimasel ajal väljendatud mitmeid mõtteid prioriteetide kohta, millest uus valitsus peaks lähtuma. Ühed arvavad, et piisab sellest, kui see valitsus püüab säilitada status quo'd ega võta majanduse ümberkorraldamiseks midagi ette enne, kuni poliitiline iseseisvus on saavutatud. Teised on seisukohal, et valitsus peaks üldse hoiduma poliitikast, olema väljaspool erakondi ning tegelema vaid rahvale igapäevase leiva ja leivakõrvase kindlustamisega, jättes poliitilised küsimused Ülemnõukogu lahendada. Ma ei saa nõustuda ei ühtede ega teistega. Eelmine valitsus ja Ülemnõukogu eelmine koosseis on juba reformid välja kuulutanud ja me ei oleks järjekindlad, kui me ei läheks edasi. Alanud on haldusreform, ja kui me ei vii teda läbi formaalselt, vaid sisuliselt, see tähendab põhimõttelisi ümberkorraldusi eelarvesuhetes, siis see tähendab põhimõttelisi ümberkorraldusi maa- ja omandisuhetes. Loodetavasti on peatselt algamas üleminek oma rahale, mis toob kaasa ümberkorraldused raharingluses. Enamik rahvasaadikuid tuli ju siia reformikavadega, seda ka majanduse vallas. Ärgem unustagem, et kohalik võim on reformidega juba alustanud ja oleks mõistetamatu, kui need vabariigi tasemel seiskuksid. Me peame iseseisvuseks ka majanduslikult valmis olema. Ütleme niimoodi, et see mees, kes alles pärast naisevõttu hakkab mõtlema, kus elada ja millest elada, see on tegelikult vilets peigmees. Õige mees muretseb enne maja või korteri, nii kuidas tal jõukohane on, või vähemalt mõtleb selle peale juba ette. Nii peame olema ka meie. Majanduslik valmisolek iseseisvuseks eeldab põhimõttelisi ümberkorraldusi ja reforme, millega tuleb jätkata. Kui me kujutame valitsust ainult jooksvate majandusasjade ajajana, siis taandub ministrite kabinet oma mõjukuselt ja rollilt linna-või vallavalitsuse tasemele. Muidugi, asja võib ka nii käsitleda, ainult sellisel juhul tekib küsimus, kuhu koondub siis täidesaatev riigivõim, nii palju kui meil seda on. Ülemnõukogu võtab vastu poliitilisi otsuseid. Väga hea. Kes hakkab neid ellu viima? Kui valitsus väldib seoseid poliitikaga, siis peab Ülemnõukogu võtma enda peale terve rea täitevvõimu funktsioone. Kui seda joont lõpuni ajada, loogilise lõpuni ajada, siis tuleks kõik, millel poliitika hõng juures, viia üle Ülemnõukogu alluvusse. Maailmapraktikas on tõepoolest olemas ka niisugune mõiste nagu ametnike kabinet. Ametnike kabinet ei võta vastu poliitilisi otsuseid ja tema ülesandeks on vaid olemasoleva seisundi säilitamine. Aga meid olemasolev seisund ei rahulda. Ei poliitiliselt ega ka majanduslikus mõttes. Ja seetõttu ajaks ka esimesel pilgul neutraalne ministrite kabinet või ametnike kabinet meie oludes paratamatult teatud poliitilist joont. Iseasi, kas seda tehakse varjatult või avalikult. Niisiis on olukord valitsuse moodustamisel veel mitmeski mõttes ebasoodus ega tõota tulevastele ministritele kerget elu. Ometigi on ka neid faktoreid, millele loota ja mida ma järgnevalt tahaksin teile nimetada. Kõigepealt ma loodan Eesti poliitikute vastutustundele, loodan arusaamisele sellest, kui haruldane on meile praegu ajaloo poolt antud võimalus. See arusaamine peab meid põhiküsimustes aitama ühte hoida ja panema ka ühiselt tegutsema. Oht jääda ajaloo veskikivide vahele ähvardab mitte ainult uut moodustatavat valitsust, vaid kogu maad ja rahvast, meidki siin saalis kaasa arvatud. Ükskõik, kas meie kaasabil või meist sõltuvalt, aga käivitunud on niisugused protsessid, et kui me neid ei suuda suunata, siis võib see kaasa tuua üleüldise varingu, mille alla me võime jääda. Lootes, et me kõik eelöeldust ühtemoodi aru saame, olen ma seisukohal, et moodustatav valitsus ei saa tulla mitte ainult Rahvarinde valitsus, sest sel juhul kujuneks see tahes-tahtmatult vähemusvalitsuseks, millel meie kriitilises riiklikus situatsioonis ei saa olla pikka iga. See tähendab, et kui ma osutun teie poolt valituks ja kui seejärel ei õnnestu luua tegusat koostööd teiste poliitiliste ja huvigruppidega Ülemnõukogus, nii Töökollektiivide Liidu kui Töökollektiivide Ühendnõukoguga, nii vabariiklastega kui ka õigusliku järjepidevuse saadikugrupiga, nii maasaadikutega kui ka EKP-d esindavate saadikutega, teiste sõnadega, kui ei õnnestu luua laiapõhjalist ja kindlal parlamendienamusel baseeruvat valitsust, siis tuleb teile läbiarutamiseks pakkuda peagi uus peaministri kandidaat. Võimalik, et Plaanikomitee, nüüdse Majandusministeeriumi nõrk külg selles avalduski, et me töötasime liiga kitsas ringis, mistõttu meie püüdlused ei olnud igakord üldsusele mõistetavad. Loodan aga, et seda viga me ei korda ning uus ja laiapõhjaline koalitsioonivalitsus, mis viib ellu Ülemnõukogu tahet, suudab otsuste tagamisele kaasa tõmmata rohkem erinevate majanduslike huvidega poliitilisi jõude. Majandijuhte ühelt poolt ja talunikke teiselt poolt, sotsiaal- ja kultuurisfääri inimesi, aga samamoodi ka ettevõtteid jne. Samuti ma loodan, et meil õnnestub stabiliseerida eestlaste ja venelaste suhted Eestimaal ning sellest ei kujune pidevate konfliktide allikat. Venelased peavad mõistma, et iseseisev Eesti Vabariik tuleb, varem või hiljem, õigusliku järjepidevuse korras või uue Eesti Vabariigina, aga ta tuleb ja ta tuleb iseseisvana. Meie lugupeetud vene kolleegidel on valida, kas viimase hetkeni vastu ajada ning tuua Eesti Vabariiki kaasa mineviku vastuolud, tehes sellega karuteene kogu siinsele venekeelsele elanikkonnale, või siis aegsasti hakata otsima teid ühistööks, sest selle inimese jaoks, kes Eesti ehitamisest osa on võtnud, on Eesti kodu. Kes aga tahab tulla valmisehitatud majja, see on ainult üürnik. Viimasel ajal levitatakse väidet, nagu tähendaks kontrolli kehtestamine Eesti piiril seda, et siinne vene elanikkond kaotab igasuguse suhtlemisvõimaluse Vene Föderatsiooniga. See pole tõsine jutt. Euroopaliku mõttelaadi ja kaasaegse ühiskonnakorralduse puhul on täiesti loomulik iga inimese vaba suhtlemine oma emamaaga, nii nagu me tahaksime, et see oleks väliseestlastel kodu-Eestiga. Loodan ka, et minu kolleegid Eesti Komiteest ja selle juhatusest kasutavad oma võimalusi valitsuse kursi toetamiseks anneksiooni lõpetamisel. Pean väga tähtsaks, et Eesti kodanike ja nende järeltulijate huvid oleks selgelt ning ühemõtteliselt kaitstud. Selle seisukoha aluseks on Ülemnõukogu poolt eelmisel reedel vastu võetud deklaratsioon. Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Te saate ise aru, et meie olukorras, kus on palju ebamäärasust ja toimib mitmeid meist sõltumata faktoreid, ei saa keegi lubada asjade kiiret paranemist, kiiret vabanemist ja kiiret jõukust. Ma ei tahaks täna rääkida ka valitsuse programmist, sest selle koostab ja esitab teile valitsus ning selles võivad teiste valitsusliikmete poolt olla korrigeeritud ka minu arusaamad majandusliku ja sotsiaalse arengu korraldamise põhimõtete kohta, ning kui see programm on olemas, on juba teie otsustada, kas te avaldate sellele valitsusprogrammile ja sellele valitsusele usaldust või mitte. Aga mida ma saan teile siin ja praegu lubada, on kõigepealt see, et me otsime koostööd ja kompromissi põhieesmärkide realiseerimise nimel, kuid mitte põhieesmärkidest loobumise hinnaga, mitte nende arvel. Samuti saan ma lubada, et me ei püüa teis luua illusioone. Kui asi ei lähe, kui on vaja teisi mehi, teistsuguseid ideid, siis seda me ka ütleme ja valitsus lahkub. Ning lõpuks pean ma tähtsaks seda, et me ei kordaks 1939. aasta viga, siis tehti Eesti rahvale saatuslik otsus väga kitsa rühma inimeste poolt. Meie otsused peavad olema demokraatlikud ning põhimõttelisi küsimusi saab otsustada ainult avalikkuse, Ülemnõukogu ja üldsuse koostöös. Tänan! Juhataja Kas on küsimusi Edgar Savisaarele? V. Kuznetsov Lugupeetud valitsuse esimehe kandidaat, tahan esitada teile kaks väikest küsimust. Missugune on teie suhtumine 2. aprilli, s.o. esmaspäevast kehtivasse hindade tõusu? See on esimene küsimus. Ja teine. Arvestades sellega, et Narva linn asub ökoloogilise katastroofi piirkonnas, millised on teie sammud, mida võtate ette toiduainetega varustamise parandamiseks Narvas, sest praegu ei jätku seal isegi piimatooteid, lihatoodetest rääkimata. E. Savisaar Kõigepealt hindade tõusu kohta. See, et põllumajandustoodete hinnad on pikka aega olnud kinni külmutatud, see on muidugi meie põllumajandusele mõjunud laostavalt. Kaks põhimist majandusharu, mis on alla käinud, on just ehitusmaterjalide tööstus ja põllumajandus. Ehitusmaterjalide tööstuses on see juba selgelt näha, põllumajanduses saab näha olema lähiaegadel. Ma arvan, et põllumajandustoodete hinnad peavad ühes osas muutuma puhtturuhindadeks, teises osas peavad nad muutuma riiklikult kooskõlastatavateks hindadeks, ja kui panite tähele hinnaseadust ja määrusi, mis on hindade kohta vastu võetud, siis see põhimõte ongi sisse viidud. S.t. et järgmisest aastast alates kooskõlastatakse igal aastal põllumajandussaaduste hinnad siseturu jaoks uuesti, kooskõlastatakse riigi ja tootja vahel, iseküsimus, et siin esindavad tootjat ilmselt need tootjate liidud, mis praegu on hakanud tekkima. Nüüd, mis puutub sellesse konkreetsesse hindade tõusu ja sugugi mitte ainult aiandussaaduste osas, sest see kompensatsioon, mis seal tuleks maksta, on üsna väike. Aasta peale oli see kusagil 20 rubla, s.t. et kuus natuke üle rubla majanduslike arvestuste järgi. Aga see ei ole ju ainus, samasugused hinnatõusud olid ka karusnahkade osas, osade jalatsite lõikes, talvemütside osas jne. Meie majanduspoliitikas oli ette nähtud, et nendega peab kaasnema kompensatsioon, selle kohta tegi Hinnaamet esimest korda valitsusele ettepaneku jaanuaris, teist korda tõstis selle asja üles 23. veebruari valitsuse istungil ja kolmas kord 18. märtsil eraldi kirjaga siia Toompeale. Kahjuks ma isegi ei tea, mis põhjustel selle hindade tõusuga ei kaasnenud kompensatsiooni. Võimalik, et need, kes pidid selle välja töötama, ei jõudnud tootjatele järele, järelikult oleks pidanud nende hinnatõusudega ootama. Mina olin erapooletu siis, kui see küsimus viidi Ülemnõukogu päevakorda, lihtsalt sellepärast, et see on valitsuse küsimus. Tähendab, selle peab ka valitsus ise ära klaarima. See, et toimusid ainult hinnatõusud, hoolimata sellest, et spetsialistid Hinnaametist korduvalt hoiatasid konkreetselt Ministrite Nõukogu rahandusnõunikku kirjalikult selle eest. Ma ei hakanud üles otsima, aga mul on need paberid kaasas, kuna ma olin veendunud, et see küsimus üles tõstetakse. Korduvalt ma hoiatasin, et seda ei tohi teha ilma kompensatsioonideta, aga see jäeti tähelepanemata, see oli poolik otsus. Nüüd, mis puutub Narva varustamisse toiduainetega, siis mulle tundub, et ühe sammu juures selles suhtes ma olin tund aega tagasi. Olime maaelu saadikugrupis, kui meie juurde tulid siin tööstust esindava saadikugrupi inimesed, et kokku leppida selles, kuidas saaksid nemad osutada kaasabi põllumajandusele Eestis. Mulle tundub, et see ongi niisugune küsimus, kus olemasolevalt tehniliselt baasilt meie põllumajandusest rohkem kätte ei saa. See on lootusetu. Ma arvan pigem vastupidi, peame siin järele andma nende ülesforsseeritud tempodega. Järelikult me peame põllumajanduse tehnilist baasi hakkama moderniseerima. Seda on võimalik teha meie oma jõududega, kuid ma kujutan ette, et ka väliskapitaliga. Kirde-Eesti on veel omaette probleem, kuna saastumise foon on nii kõrge ja ka maa-alade saastatus on võrdlemisi kõrge, kardan, et seal me peame tulevikus hoopis rohkem orienteeruma tehnilistele kultuuridele, mitte niivõrd sellele, et seal inimtoiduks valmistatavaid põllumajandussaadusi toota. Juhataja Minule esitab küsimuse Sergei Petinov. "Kas poleks õigem kõik küsimused ära kuulata ja siis alustada vastamist?" Ma arvan, et praegusel juhtumil oleks vist õige igale küsimusele kohe vastata, sest vastavalt meie poolt vastuvõetud otsusele on meil jäänud veel 10 minutit küsimustele vastamiseks. A. Zõbin Lugupeetud esimees! Minul on kandidaadile kaks küsimust. ENSV Ülemnõukogu valimisseadus reglementeerib kandidaadina balloteerima üksnes valimisringkonna elanikke. Tähendab, liidrikandidaat kasutas ametikohta elukoha muutmiseks oma kandidatuuri ülesseadmise eesmärgil. Inimesed hindavad seda pehmelt öeldes kui ebaeetilist tegu. Kuidas teie sellesse suhtute? Ja teine küsimus: Te olite eelmise Ülemnõukogu poolt majandusministri kohalt tagandatud. Nähtavasti on IME puudustes ka teie süüd. Millele te siis loodate, saades maa esimeseks majandusleheks? E. Savisaar Esimesele küsimusele, ja millegipärast just nimelt lugupeetud vene saadikute käest, olen ma siit tribüünilt vist juba kahel korral vastanud. See vabastab mind praegu pikemast kommentaarist, ma ütlen ainult niipalju, et eetilise hinnangu andsid tegelikult need inimesed, kes hääletasid minu poolt või hääletasid minu vastu. Sest võimalusi valida oli neil ju küll. Ja teine moment. Ma tahaksin siiski täpsustada, et mind ei võetud ministri kohalt maha, nagu te ütlesite, vaid mind ei kinnitatud sinna uuesti, see on minu arvates oluline vahe. Edasi, mis tehtud on? Kõigepealt, IME majandusregulatsioon või uue majandusmehhanismi luustik on olemas, see on eelmises valitsuses põhiliselt läbi vaadatud ja Ülemnõukogust samuti läbi käinud, mõned dokumendid maha arvatud, aga eks need tuleb siis meil läbi vaadata. Kuid arvestades seda, et ühe riigi majanduselu vajab kümneid ja sadu seadusandlikke akte, suure töö tegid ära nii eelmine valitsus kui Ülemnõukogu. Seda esiteks. Teiseks. Möödunud aasta lõpul sai tehtud või koostatud uus majanduspoliitika. Need on konkreetsed majandussuunad 1990. aastaks koos uue eelarvega, aga kuna Ülemnõukogu eelmine koosseis otsustas, et siiski minnakse praegu vana eelarvega välja, siis tegelikult mõne kuu pärast seisab teil ees tõepoolest sellele hinnang anda ja otsustada, kas me selle järgi hakkame elama või ei. Kolmandaks. On peetud väga raskeid läbirääkimisi Moskvaga. Ja see, et me nii ühekanalilise eelarve suhtes üht-teist saavutasime, see, et praegu Moskvas käivad välismajanduse suhtes läbirääkimised, see, ma loodan, et varem või hiljem on Moskva kõigi kaubanduslepingute ja horisontaalsete majandussuhete osas sunnitud järele andma, varem on oldud üsna tõrjuv, on ka üks selle poolaasta töövili. Mis me veel oleme selle ajaga teinud, loodud on Balti turu alused. On üks põhimõttelisi küsimusi, kas me suudame ise ennast varustada või ei, kui silmas pidada, et aastakümneid on toetatud niisugust majanduspoliitikat, mis tegi meid võrdlemisi sõltuvaks. Ma ei räägi ainult naftast ja gaasist, ma räägin kõigest, alates nendestsamadest jänesenahkadest ja lõpetades paljude muude kaupadega, mida me ise oleks saanud toota, kuid millest me oleme nüüd loobunud. Nii et Balti turu peamine pluss peaks olemagi isevarustamine, teadlastel on selline arvamus, või õigemini on see meie kaubandusministeeriumi poolt välja öeldud, et kolm Balti vabariiki koos suudavad tööstuskaupade osas varustada ennast 70% ja põllumajandussaaduste osas 90%. Teine pluss on konkurentsi tekitamises, sest olgem ausad, me oleme võrdlemisi ühetüübilised oma majanduses, ja kui me vabariigisiseselt monopolide lõhkumisega nii kiiresti hakkama ei saa, ja võib-olla seda nii kiiresti ei olegi vaja teha, siis teatud konkurents tekib just nimelt kolme vabariigi vahel. Balti turu kokkulepe on valmis. Eesti ja Läti poolt oleks võinud ammu alla kirjutada. Leedu endine valitsus ei suutnud selliseid põhimõttelisi samme astuda, uus, ma arvan, suudab. Edasi. Järgmine küsimus, millega me tegelesime see pool aastat, see on materiaalsete reservide loomine. See on ka enesevarustamise küsimus. Tegelikult on ju Eestis reservid paberi peal praegugi olemas, ka tsiviilkaitse raames. Aga kui ma ütleksin, et need on meie käsutuses ja me saame, kui meil tekib raske olukord, neid kasutada, siis ma ei räägiks õigust. Selles suhtes olid tähtsad ka nende meestega peetud läbirääkimised. Edasi ma nimetaksin Majandusministeeriumi, tähendab Plaanikomitee reorganiseerimist Majandusministeeriumiks. Ma nimetaks seda palkade ülempiiri kõrvaldamist, millega võrdsetesse oludesse sattusid kooperatiivid ja väikeettevõtted. Aga ma ei taha öelda, et kõik need asjad oleks ainult Majandusministeeriumi töö. See oli ikkagi paljude majandusametkondade koostöö tulemus. Miks siis IME ikkagi 1. jaanuarist ei käivitunud? Ma ütleksin seda eriti nendele Ülemnõukogu saadikutele, kes ka eelmises koosseisus olid. Kui 7. detsembril 1989, vabandust 1988, ei oleks vastu võetud otsust, et IME-t üldse ei vaadatagi, ja seda poole tunniga kõrvale lükatud, kui mais 1989 oleks selle asjaga põhjalikumalt tegeldud ja mitte ainult seadus vastu võetud, vaid oleks kohe antud suund määrustega, tähendab, kui ei oleks mitut üksteisele järgnevat venitavat protsessi, nii et me oleksime saanud tegelike ettevalmistustöödega alustada õigeaegselt, varem kui alles septembris 1989, siis me oleksime muidugi praegu juba uues majandusregulatsiooni süsteemis. S. Petinov Lugupeetud juhataja, mul on valitsuse juhi kandidaadile mitmeid küsimusi. Kui aega ei jätku, valib kandidaat ise, millele ta vastab. Just äsja kuulutati, et tulevane valitsus tuleb koalitsioonivalitsus. Sellega seoses esimene küsimus: keda Töökollektiivide Ühendnõukogu liidritest te näete ENSV Ministrite Nõukogu kabinetis? Teine küsimus on niisugune: te olete üks Rahvarinde liidritest ja organisaatoritest. Te nähtavasti teate, et Rahvarinde alternatiiviks oli Interliikumine. Seega võib teid teatud määral ka selle liikumise ristiisaks pidada. Öelge, kas te näete võimalust suunata need polaarsed jõud mingil moel majandusküsimuste lahendamisele? Kolmas küsimus: just äsja rääkis lugupeetud Ülemnõukogu esimees valitsuse depolitiseerimisest. Kas teie olete sellega seoses valmis Rahvarinde poliitilisest juhtimisest loobuma. Viimane küsimus tuleb nähtavasti selline: vastavalt vastuvõetud määrusele "Eesti riiklikust staatusest" on meil välja kuulutatud üleminekuperiood. Sellega seoses saab selgeks, et IME kontseptsioon, mis oli mõeldud küsimuste lahendamiseks mitte vabariigi poliitilise, vaid majandusliku iseseisvuse tingimustes, ei sobi üleminekuperioodi majandusküsimuste lahendamiseks. Kas on olemas mingi üleminekuperioodi majanduskontseptsioon ja kui on, siis milles see seisneb? Tähendab see nüüd tunnistamist, et IME-ga on nüüd lõpp? Ja viimaseks: alles te rääkisite sellest, et IME oli valmis septembris ja kui mais ei oleks olnud viivitust, saaksime talle täna kaasa aidata. Mul oli IME detsembribülletään, milles olid trükitud kõik IME seadused, neid oli üle 200. Nii palju, kui mulle teada on, olid selleks ajaks vaevalt pooled nendest seadustest Ülemnõukogus arutamiseks valmis. Ülemnõukogus on läbi arutatud ja kinnitatud veelgi vähem seadusi. Mil moel viia see, mis te praegu rääkisite, kokku sellega, mida ütlesin praegu mina? E. Savisaar Alustan viimasest küsimusest. IME elluviimine on paratamatult etapiviisiline protsess. Kui me räägiksime sellest, et me võime oma käsumajandusest ühel hoobil üle minna turumajandusse ja veel arenenud turumajandusse, siis see oleks muinasjutt. Seetõttu on kaks ise asja, IME seaduste kogu pakett, mis tõepoolest hõlmab sadu seadusi, see hõlmab ikkagi kogu majanduselu reguleerimist, ja teiselt poolt käivituspakett, selleks piisab ilmselt märksa väiksemast arvust seadustest. Teine moment, kuidas me püüdsime seda asja lahendada Ülemnõukogu eelmises koosseisus. Osa asju me ei võtnudki vastu seadustena, eriti need, mille suhtes me kindlad ei olnud, vaid võtsime vastu määrustena, et neid proovida kolm kuud, kuus kuud või aasta, ja pärast seda, kui me näeme, kas see asi töötab ja kas ta töötab meile soodsas suunas, alles pärast seda oli plaanis vastu võtta nad seadustena. Teine küsimus. Depolitiseerida valitsus. Ma proovisin oma sissejuhatavas ettekandes teile just sellest märku anda, minu arvates lootus depolitiseerida valitsus on liivale rajatud. Teiste sõnadega, valitsus paratamatult võtab poliitikast osa, isegi kui ta oleks puhas ametnike kabinet. Kas ma olen valmis loobuma seoses sellega Rahvarinde juhtimisest? See on väga tõsine küsimus. Ma arvan, et Rahvarindel on täita väga oluline funktsioon. Nimelt, kui ei jää tugevaid rahvaliikumisi, siis poole aasta või aasta pärast on ka need, kes praegu on tulnud riigitööle, kas Ülemnõukogusse või valitsusse või kuskile mujale, üsna ära bürokratiseerunud, uskuge mind, siis tekivad uued vastuolud. Teiste sõnadega, selline rahva kontroll peab kindlasti jääma ja minu arvates mitte ainult Rahvarinne, vaid ka rahvaliikumised niisugust kontrolli ka teostavad. Aga samal ajal ma ei usu, et mul õnnestuks leida aega ja võimalust, et Rahvarinde juhtimise ja vabariigi valitsuse juhtimise kõrval veel teha midagi muud tööd, praeguses olukorras eriti, võib-olla 10 aasta pärast oleks see võimalik. Küsimus sellest, et uus programm ja IME ei sobi üleminekuperioodiks. Ma olen teiega nõus selles mõttes, et kahlemata peab valitsus olema ise uute ideede kandjaks, need ei tohi tulla väljast, selles mõttes peab ta ise olema oma programmi kandjaks. Ma leian ka, et kui mulle usaldatakse valitsuse moodustamine, siis see tähendab, et moodustatakse valitsus, kes siis töötab ise välja selle programmi, mida ta tahaks ellu viima hakata, ja alles siis tuuakse see siia teie ette, ja teie ütlete, kas see programm tuleb Eestimaale kasuks või mitte. Võib-olla eelmise valitsuse kõige nõrgem külg oligi see, et ta oma programmi suures osas võttis väljastpoolt ja mitte kõigile ei saanud see päriselt omaks. Teine moment, mida siin tuleb arvestada, on vanus. Teate, meil Majandusministeeriumis on all fuajees majandusministrite nimed ja pildid ning elulood. Ja vaadake huvi pärast sealt mõnda asja. Tähendab, Nikolai Köstner sai Eesti Vabariigi majandusministriks, kui ta oli 30-aastane. Tema lõpetas oma elupäevad muide Nasseri peamise majandusnõuandjana Egiptuses. Edasi, Aleksander Oinas sai Eesti delegatsiooni peanõuandjaks majandusküsimustes Tartu läbirääkimistel, kui ta oli 32-aastane. Leo Sepp hakkas rahareformi läbi viima, kui ta oli 35-aastane. Härra Lutt ei lase mul valetada, ta on ise samast kandist pärit, aga niipalju kui ma mäletan, Theodor Pool oli 29-aastane, kui ta hakkas läbi viima Eesti maareformi. Nii et siin loeb ka vanus. Ja 39-aastane Savisaar on kahtlemata vanahärra võrreldes nendega, keda ma praegu teile nimetasin. IME vajab ümbertöötamist selles mõttes, et sinna on vaja sisse viia terve rida küsimusi: privatiseerimise küsimus, majandusstruktuuri küsimused. Ma võin teile öelda, et sellega Majandusministeerium tegeleb nüüd kuu aega ja me loodame, et Majandusministeerium esitab selle läbiarutamiseks mõne nädala pärast. See on majanduspoliitiline programm, mille osad on: suund integreerumisele maailma majandusega, s.o. siis pööre läände; majandussuhted Nõukogude Liiduga, kuidas neid arendada üleminekuperioodi erinevate variantide puhul; edasi horisontaalsuhted teiste liiduvabariikidega, mitte keskusega, vaid vabariikidega eraldi; majanduse struktuuripoliitika, majandusreformi siseloogika eelseisvate etappide ülesanded; kompensatsioonimehhanismid jne. Aga ma ütleks IME kohta niimoodi. IME-l on kaks telge, üks on see, et oleks majanduslik iseseisvus mitte ainult ida suhtes, praegu me siin oleme probleemi ees Liidu ettevõtetega, vaid samasugune iseseisvus ka lääne suhtes. Teine eesmärk või telg on üleminek turumajandusele. Kumbagi nendest eesmärkidest me saavutanud ei ole ja seepärast meil ei ole mingit põhjust öelda, et IME on üleelatud või möödaläinud etapp. Edasi. Suhted Töökollektiivide Ühendnõukoguga. Ma kujutan ette niimoodi, et kahtlemata valitsuse töö põhisuundade ja valitsuse koosseisu suhtes tuleb läbirääkimisi pidada ka Töökollektiivide Ühendnõukoguga, nagu kõigi teiste poliitiliste jõududega vabariigis, ja mul on tõsine palve, kui Töökollektiivide Ühendnõukogu 1988. aasta lõpus loodi ja härra Jarovoi esines ajakirjanduses sellega, et Liidu tehased on valmis abistama vabariigi majandust ja põllumajandust, siis tookord Plaanikomitee töötas välja 20-l lehel üsna korraliku programmi alates sellest, kuidasmoodi Töökollektiivide Ühendnõukogu võiks haakuda vabariigi majandusse, kuidas koostööd teha. Kahjuks seda programmi ei ole veel arutusele võetud, kuigi nüüd on juba hulk aega sellest möödas. Ma usun, et kui me hakkame Töökollektiivide Ühendnõukoguga läbirääkimisi pidama, siis sellest me just nimelt alustamegi. Meie poolt on kõik tehtud. Juhataja Aitäh! Lugupeetud Ülemnõukogu, vastavalt meie poolt vastuvõetud otsusele on küsimused ja sõnavõtud lõppenud. Asume hääletama. Juhatus arvab, et valitsusjuhi kandidatuuri hääletamiseks sobib seesama meetod, mida me kasutasime komisjoni esimeeste puhul, kompuutriga salajane hääletamine. Ei ole vastuväiteid. Ei ole. Ei ole tarvis vist hääletada. Lugupeetud Ülemnõukogu, et asi oleks lõplikult kindel, ma küsin teie käest üle. Kas ollakse nõus sellega, et valitsusjuhi kandidaat hääletatakse salajasel hääletamisel kompuutri abil? Kes on selle poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 77 saadikut, vastu on 4 ja erapooletuks jäid 13. Ja nüüd asugem salajasele hääletamisele. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et Eesti NSV valitsuse esimees võiks olla Edgar Savisaar? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 54 saadikut, vastu 32, erapooletuid 5.
Eesti NSV Ülemkohtu esimehe nimetamine Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu, ma paluksin veel kord Ülemnõukogu Presiidiumi nimel, et te nõustuksite järgmiseks päevakorrapunktiks kinnitama Eesti NSV Ülemkohtu esimehe nimetamise. Kes on selle päevakorrapunkti kinnitamise poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 88 saadikut, vastu 2 ja erapooletuks jäid 4. Eesti NSV Ülemkohtu esimehe kandidatuuri kohta saab sõna Arnold Rüütel. A. Rüütel Tänasel Presiidiumi istungil vaatasime läbi ka selle küsimuse ja Ülemnõukogu Presiidium teeb ettepaneku Ülemkohtu esimeheks kinnitada Jaak Kirikal. Lubage ette kanda tema autobiograafilised andmed. Jaak Kirikal on sündinud 1939. aastal Eesti NSV-s Tartu linnas, rahvuselt eestlane, NLKP liige 1962. aastast, kõrgema haridusega. 1961. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna, 1975. aastal lõpetas NLKP Keskkomitee juures asuva Kõrgema Parteikooli. Alates 15. juunist 1988 töötab Eesti NSV Ülemkohtu esimehena. Teenistuskäik: 1961–1965 trusti "Eesti Põlevkivi" osakonnajuhataja, 1965–1970 Kohtla-Järve linna rahvakohtu esimees, 1970–1973 EKP Keskkomitee administratiivorganite osakonna instruktor, 1973–1975 õpingud NLKP Keskkomitee juures asuvas Kõrgemas Parteikoolis Moskvas, 1975–1976 EKP Keskkomitee parteiorganisatsioonilise töö osakonna inspektor, 1976–1980 Eesti NSV justiitsministri asetäitja, 1980–1988 Eesti NSV justiitsministri I asetäitja ja 1988. aastast käesoleva ajani Eesti NSV Ülemkohtu esimees. Mõni sõna tema kohta veel. Jaak Kirikal on viimase aasta jooksul aktiivselt osa võtnud paljude väga oluliste poliitiliste küsimuste lahendamisest, nagu on represseeritute õigekstunnistamine ja nende materjalide läbivaatamine. See töö on olnud väga mahukas ja Ülemkohus on väga aktiivselt sellega tegelnud. Peale selle on ta ka kõikide teiste taoliste küsimuste lahendamisel väga aktiivselt kaasa aidanud. Nii et Presiidium, läbi vaadanud kõik need materjalid ja arutanud põhimõtteliselt tema kandideerimise võimalusi, teeb teile ettepaneku kinnitada tema kandidatuur Ülemkohtu esimehe kohale. Juhataja Küsimusi Arnold Rüütlile. Hääl saalist Mul on küsimus lugupeetud esimehele, kas on ehk meie Ülemkohtu esimehe kandidaat ka mõne partei liige, ja juhul kui ta seda on, kas te peate õigeks, et ta kuulub ühte või teise poliitilisse rühmitusse? A. Rüütel Küsimus on tõesti aktuaalne, teatavasti rida meie õigusorganitest pöördus Ülemnõukogu Presiidiumi poole, et kõigepealt on tarvis peatada Eestimaa Kommunistliku Partei tegevus nendes organites. Ja me oleme seda teinud. Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega on peatatud kõikide parteiorganisatsioonide tegevus Ülemkohtus, Prokuratuuris, Siseministeeriumis ja Julgeolekukomitees. Ja küsimus on üleval ka sellest, et õige oleks, kui Ülemkohtu esimees ei oleks ühegi partei liige, see oli arutusel ka Presiidiumis ja Jaak Kirikal ütles, et ta peab õigeks peatada oma parteilisus. S. Petinov Mul on üks küsimus lugupeetud Ülemnõukogu esimehele. Öelge palun, kas Ülemnõukogu Presiidiumil on teine, alternatiivne kandidaat, kui rahvasaadik Kirikal valimistel läbi ei lähe? A. Rüütel Ei, meil ei ole teist kandidaati. Me seda ka ei arutanud, kuivõrd Presiidium üksmeelselt toetas Kirikali kandidatuuri. V. Lebedev Lugupeetud Ülemnõukogu esimees! Kas seoses määrusega õiguskaitseorganite depolitiseerimisest teostatakse keeld elukutsetele poliitiliste vaadete pärast, s.t. kas nendel õiguskaitseorganite töötajatel, kes ei soovi parteist välja astuda, keelatakse nendes organites töötamine? A. Rüütel Praegu see ei ole kohe reaalne, see küsimus oli väga tõsiselt kaalumisel, sest nendes organites on suhteliselt suur parteiliikmete arv. Eriti võib olla, et vanemad partei liikmed ei pea seda nüüd oma tööperioodi lõpus õigeks. Siin on muidugi probleeme palju, kuid me siiski võtsime selle otsuse vastu, et parteiorganisatsioonid ei segaks mingil määral õiguslikult just nende organite tegevust, et peaminister või ülemkohtunik ei peaks parteiorganisatsiooni ees parteilasena aru andma. Juhataja Suur tänu, Arnold Rüütel! Ja nüüd me palume kõnepulti Ülemkohtu esimehe kandidaadi. J. Kirikal Ma olen 51-aastane. Toetan põhimõtteliselt omanduse põhimõtet. Siis küsimus minu parteilisusest. Ma olen üks selle idee autoritest, et kohtunikud ei saa kohtunikuna töötamise ajal kuuluda ühtegi poliitilisse parteisse ega poliitilisse liikumisse. Eile ma andsin oma parteialgorganisatsioonile avalduse enda ümberregistreerimiseks Eestimaa Kommunistliku Partei, iseseisva partei liikmeks, ja kui mind Ülemnõukogu nimetab Eesti NSV Ülemkohtu esimeheks, siis ma olen nõus kas peatama oma parteilisuse või välja astuma parteist kohtunikuks töötamise ajal. Juhataja Kas võib hakata küsimustele vastama? Aleksandr Gussev. A. Gussev Lugupeetud seltsimees Kirikal! Kuidas Teie kui jurist-professionaal suhtute sellesse, et vabariigis rikutakse täna veel kehtivaid seadusi ja konstitutsiooni? See puudutab ka Tallinna linnanõukogu otsuseid sõjaväeteenistuse kohta ja sõjaväeteenistusse võtmise küsimusi. Tänan! J. Kirikal Kohus ei ole seaduse tegija. Seaduseandjad olete teie. Kohtu ülesanne on seadusi täita. Ma näen kohtu arenguperspektiivina ka seda, et vabariigis paratamatult tekib konstitutsiooniline kohus, kas eraldi organina või antakse see funktsioon Ülemkohtule. Sest just praegu, ja arvatavasti ka tulevikus, on vaja hinnata ka võimuorgani aktide vastavust põhiseadusele – konstitutsioonile. Aga praegu lähtuvad rahvakohtud ja Eesti NSV Ülemkohus kehtivatest seadustest. Juhataja Aleksei Zõbin. A. Zõbin Lugupeetud esimees ja kandidaat! Kuidas te suhtute erinevast rahvusest inimeste võrdõiguslikkusesse ja kuidas taastada see võrdõiguslikkus Eestis? J. Kirikal Ülemkohtu esimehena ma ei tea ühtegi avaldust ega kaebust vabariigi rahvakohtutesse ega Eesti NSV Ülemkohtusse, kus oleks kurdetud, et kellegi õigusi oleks rikutud rahvuslikul pinnal või poliitilistel põhjustel. Juhataja Ahti Kõo. A. Kõo Lugupeetud juhataja! Mul on Ülemkohtu esimehe kandidaadile küsimus. Kas põhimõtteliselt peate võimalikuks tekitatud kahjude hüvitamist neile, keda aastatel 1940–49 küll ei represseeritud, kuid kes pidid oma varad maha jätma hirmust represseerijate ees? J. Kirikal Leian, et see ei ole kohtuniku küsimus. See on valitsuse ja Ülemnõukogu küsimus. Sõltub meie jõukusest. Juhataja Vladimir Lebedev. V. Lebedev Lugupeetud kandidaat! Te kuulutasite, et kohtuniku amet ja kuuluvus mingisse parteisse on ühitamatud. Kuid asi on selles, et kohtunikud valib rahvas. Kuidas sellest välja rabelda, kui rahvas ei soovi kohtunikku tagasi kutsuda ja kohtunik ei taha parteipiletit ära anda? J. Kirikal Ma võin nimetada kolm seadusandlikku akti. Detsembris avaldati vabariigi õiguskontseptsiooni projekt. Välja on töötatud parteide seadus ja on olemas kohtukorralduse seaduse projekt. Ja neis kõigis kolmes projektis on ühtne seisukoht, et kohtunik, ma ei räägi siin prokurörist ja miilitsatöötajast, et kohtunik ei saa kuuluda ühtegi parteisse ega ühtegi poliitilisse liikumisse. Praegusel etapil ma pean seda väga vajalikuks, sest õigusreform on kohtus jõudnud kõige kaugemale. Me oleme praegusel hetkel kõige sõltumatumad ja just sellepärast, et allume ainult seadusele ja mitte millelegi muule kui seadusele. Ja seepärast on täiesti loomulik parteialgorganisatsioonide tegevuse lõpetamine õiguskaitseorganites ja ka kohtuniku väljaastumine parteist kohtunikuks töötamise ajaks. See on põhimõtteline küsimus ja ma toetan seda seisukohta täielikult. Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu! On veel kolm küsimuste esitajat. Kas ollakse sellega nõus, et me sellega piirdume ja siis asume hääletama. Et asi oleks seaduslik, ma panen selle hääletusele. Kes on selle poolt, et veel kolm ekraanil esitatud Ülemnõukogu liiget saavad oma küsimuse esitada ja sellega on sõnavõtud ja küsimused lõpetatud? Palun hääletada! Poolt 77, vastu 6, erapooletuid 6. Anatoli Novohatski. A. Novohatski Lugupeetud esimees ja kandidaat! Pöördun kandidaadi poole palvega selgitada, kuidas teie arvates lahendatakse nende noorte meeste saatus, kes Tallinna linnanõukogu otsust ära kasutades väeteenistusse minekuks sõjakomissariaati ei ilmu? Kas neid karistatakse või mitte? Teenistus Nõukogude armees on ju konstitutsiooniline nõue. J. Kirikal See on teie, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed, esimene kõige tähtsam küsimus, mis tuleb õiguslikult ja poliitiliselt lahendada. Alternatiivteenistuse seadus on meil olemas, kus Eesti noormehed aega teenivad, on poliitiline küsimus, läbirääkimised minu teada Liidu Kaitseministeeriumiga toimuvad, ja nii nagu seadusandja otsustab, nii ka talitame. P. Jermoškin Lugupeetud pretendent, ühele küsimusele vastates te ütlesite, et perspektiivis on luua Eestis konstitutsiooniline kohus. Kas te ei leia, et konstitutsioonilise kohtu loomise ja Nõukogude Liidu Ülemnõukogu juures asuva konstitutsioonilise järelevalve komitee loomise vahel võib tõmmata paralleeli? Minu teada suhtusid Eestist pärit Liidu Ülemnõukogu saadikud eitavalt konstitutsioonilise järelevalve komitee loomisse. Kas on vaja siis meil sellist kohut luua? J. Kirikal Ma ei ole NSV Liidu rahvasaadik, olen Eesti NSV kodanik. Eesti NSV kodanikuna olen veendunud, et meil on vaja konstitutsioonilist kohut. S. Petinov Lugupeetud kandidaat! Kas te sattusite NLKP-sse veendumuste pärast või mingitel muudel motiividel? Öelge, palun, mis teid tänaseks NLKP programmis ei rahulda? Iga partei juhindub teatud põhikirjast. EKP XX kongressil võeti vastu programmdokument EKP reorganiseerimisest, millesse on lülitatud teatud momendid selle partei statuudist – põhikirjast. Kas teile ei tundu, et tegevuse seiskamine sellessamas parteis, iseseisvas EKP-s on üleüldse parteieetika rikkumine, põhikirja rikkumine? Mitte ühegi partei ükski põhikiri ei näe ette tegevuse seiskamist iseseisvas parteis, temast kas öeldakse lahti, astutakse välja või ollakse tema liige. J. Kirikal Lugupeetud saadik! Kohtunik ja kohus ei saa aktiivselt osaleda poliitikas ja seepärast ma teie küsimusele ei vasta, see on puhtpoliitiline küsimus. Juhataja Sellega on küsimused ja sõnavõtud kandidaadile lõppenud. Kas ollakse nõus, et Ülemkohtu esimehe kandidatuuri me hääletame ka salajasel hääletamisel kompuutri abil? Rahvarinde saadikugrupp palub vaheaega. Ma saan lubada ainult 3 minutit. V a h e a e g
Juhataja Kohal on 92 saadikut, Ülemnõukogu on otsustusvõimeline. Kes tulid hiljem, palun registreerida. Pavel Nikolajevitši paneme siin kirja. Nagu me otsustasime, valime me Ülemkohtu esimehe salajasel hääletamisel kompuutri abil. Asugem hääletamisele. Kes on selle poolt, et Eesti NSV Ülemkohtu esimees võiks olla härra Jaak Kirikal? Palun hääletada! Poolt 59 saadikut, vastu 24, erapooletuks jäid 4. Ülemkohtu esimeheks me valisime Jaak Kirikali. Lugupeetud Ülemnõukogu! Lubage teile ette lugeda kaks Ülemnõukogu otsuse projekti. Esiteks. Eesti NSV Ülemnõukogu otsus "Eesti NSV valitsuse esimehe – peaministri ametisse nimetamise kohta". Eesti NSV Ülemnõukogu otsustab nimetada Edgar Savisaar Eesti NSV valitsuse esimeheks – peaministriks. Eesti NSV valitsuse esimehel – peaministril esitada Eesti NSV Ülemnõukogule ettepanek Eesti NSV valitsuse isikulise koosseisu kohta. Kes on selle otsuse poolt? Palun hääletada! Tähtaega me praegu ei reglementeeri, see tuleneb meie töö- ja kodukorrast. Asugem hääletama. Poolt 78 saadikut, vastu 2, erapooletuid 11. Mulle öeldi, et valitsuse küsimus ei ole väga täpselt töö- ja kodukorras fikseeritud, sellepärast pöördun peaminister Edgar Savisaare poole ja küsin, kui kiiresti on tema suuteline esitama valitsuse koosseisu? E. Savisaar Ma loodan pidada poliitilised konsultatsioonid selle nädala teisel poolel ja esitada valitsuse koosseisu järgmise nädala algul. Juhataja Kas nõustume? Suur tänu! Lubage teile ette lugeda teine Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse projekt. Eesti NSV Ülemnõukogu otsus "Valimise kohta Eesti NSV Ülemkohtu esimeheks". Eesti NSV Ülemnõukogu otsustab valida Jaak Kirikal Eesti NSV Ülemkohtu esimeheks. Kes on selle otsuse poolt? Palun hääletada! Poolt 86 saadikut, vastu ei ole, erapooletuid 7. Lugupeetud Ülemnõukogu, peame nõu. Kell on 17.45. Vastavalt töö- ja kodukorrale meie ametlik tööpäev lõpeb veerand tunni pärast. Meil on mõned arupärimised, mõned teadaanded. Samal ajal on kohale kutsutud peaarbiitri kandidaat ja on ka rahvakontrolli komitee esindaja. Kuidas arvatakse, kas me peaarbiitri ja rahvakontrolli küsimused jätame homseks istungiks. Jätame homseks. Kas peab seda hääletama? Ei pea. Anname teile edasi mõned arupärimised. Nikolai Aksinin. N. Aksinin Eesti NSV Ülemnõukogu esimehele! Saadiku järelepärimine. Tallinna linnanõukogu otsusega soodustuste kohta kaubanduses, mis avaldati 5. märtsil 1990. a. ajalehes "Vetšerni Tallinn", on teatud soodustustest ilma jäetud Suure Isamaasõja invaliidid, parteiveteranid, Suure Isamaasõja veteranid, Afganistani sõja veteranid, sõjas hukkunute lesed, Nõukogule Liidu kangelased. See on vastuolus moraalinormidega veteranide suhtes, kes päästsid kodumaa fašistide käsist. Linnanõukogu otsus võeti vastu Suures Isamaasõjas saavutatud võidu juubeliaastapäeval ja on seetõttu ebahumaanne. Palun anda selles küsimuses selgitusi Ülemnõukogu käesoleval istungjärgul. Nikolai Aksinin. Teade. On saanud teatavaks, et 3. aprillil kell 00.10 lasksid tundmatud Valga linnas õhku sõjameeste-vabastajate mälestusmärgi tank T-34. Loodan, et minu häält kuulevad sõjaveteranid. Tänan tähelepanu eesti T. Käbin Lugupeetud härra juhataja! Ma esitaksin järgmise arupärimise. Nagu teatati reede, 30. märtsi k.a. televisiooni "Aktuaalse Kaamera" saates, toimus järjekordne sõjavälise jõu demonstratsioon – ca kilomeetri pikkuse soomuskolonni liikumine läbi Vändra ja Türi põhja, s.o. Tallinna suunas. Sellega seoses palun vastust järgmistele küsimustele: 1. Kui tegemist oli rutiinsete manöövritega, siis miks neid ei kooskõlastata eelnevalt ning miks ei anta nendest üldsusele aegsasti teada? 2. Kui need ei olnud rutiinsed manöövrid, siis millisel eesmärgil toimus taoline vägede ümberpaigutamine? 3. Kas Eestisse on toodud vägesid Ida-Euroopast või Nõukogude Liidust ? Tänan! V. Lebedev Lugupeetud juhataja! Tahan ära märkida mõned momendid, mis lubavad öelda, et te küllaltki tihti rikute meie poolt kehtestatud reglementi. Esiteks, lõuna algas varem kui reglemendis ette nähtud, kuigi esineda soovijaid oli. Miks mõningatele saadikutele tehakse esinemisvõimaluste andmisel eeliseid? Miks ei antud kõigile saadikutele võimalust peaministrile, täpsemini, siis veel ministrikandidaadile küsimusi esitada? Võiks arvata, nagu hakkaksime me peaministri küsimust iga päev arutama, aga see on väga tähtis küsimus. Ja veel üks nüanss. Kui te oleksite kõigile andnud võimaluse oma arvamust avaldada, siis poleks ENSV Ülemnõukogu avalduses Leedu Vabariigi iseseisvuse taastamisest olnud solvangut NSVL presidendi aadressil. Selles pöördumises kõlas süüdistus poliitilises provokatsioonis. Tahaks meelde tuletada, et kuigi meil ei ole veel välja kujunenud saadikueetika komisjoni, on selle komisjoni esimees juba olemas ja ma ei tahaks just nimelt Ülemnõukogu spiikeri kohta saadikueetika komisjonile protesti esitada. Tänan! Juhataja Ma palun olla korrektsem oma avaldustes, seda ka minu aadressil. Kõik sõnavõtud on antud peale Ülemnõukogu vastavat otsust. Ma panin hääletamisele küsimuse, kas me piirdume peaministri kandidatuuri arutamisel 30 minutiga, s.o. Ülemnõukogu otsus, ja isegi sellest ajast mindi üle. Ma annan Ülemnõukogu Presiidiumile korralduse viimasel kahel päeval sõna võtnud Ülemnõukogu liikmete nimekirja koostamiseks ja selle põhjal selgub, keda on eelistatud ja keda mitte. T. Kork Lugupeetud juhataja! Enamusel meist on ilmselt olemas vajadus ja soov konstruktiivselt tööle hakata. Praegu segab seda olukord, et küllalt palju saadikuid räägib vajadusest näidata kodustele oma kohalolekut siin. Kusjuures arutatava sisu on hoopis teisejärguline. Viimane aga välistab konstruktiivse töö, ja kui me konstruktiivselt tööle ei hakka, siis ei saa me Eesti Vabariiki ka 5 aasta jooksul. Sellest tulenevalt teen ettepaneku lõpetada Eesti Raadio ja TV otseülekanded ja edaspidi korraldada neid ainult selliste päevakorrapunktide puhul, mis tõesti on väga olulised ja väga tähtsad. Aitäh! Juhataja Arutame seda küsimust. Heldur Peterson. H. Peterson Mul oleks üks teadaanne. Poliitilise võitluse kõrval oleme maasaadikute rühmaga kuulanud ära mitmed poliitilised rühmitused ja saadikukoosseisud. Töökollektiivide Ühendnõukoguga oli maasaadikutel üpris konstruktiivne nõupidamine, nimelt nende alluvuses olevate ettevõtete poolt põllumajandustehnika tootmiseks. Päevakorras oli kaks punkti, et moodustame konsultatiivnõukogu koos nendega, ja teiseks, et anda sellest kokkuleppest ajakirjanduses ja mujal teada, sada ma ka tegin. Ning veel teade, kuna mind valiti põllumajanduskomisjoni ja maaelukomisjoni esimeheks, aga ma kahte ametit pidada ei saa, siis me valisime uue maasaadikute rühma esimehe, selleks on rahvasaadik härra Lembit Arro. Tänan! Juhataja Suur tänu, võtame teadmiseks. V. Jermolajev Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Tahan ühe küsimuse kohta oma arvamust avaldada. Me valisime peaministri praktiliselt poole tunniga. Seejuures kulutasime me eelnevatel istungitel poliitiliste küsimuste, avalduste ja deklaratsioonide peale mitmeid tunde. Valimistulemusi mitte mingil juhul kahtluse alla seadmata ja rääkimata konkreetsetest nimedest, tahan ma siiski oma muret väljendada selle kohta, et me kulutame poliitilistele küsimustele palju rohkem aega kui nendele küsimustele, mis kajastuksid vabariigi majanduslikus saatuses tulevikus paljude aastate jooksul. Tänan! Juhataja Suur tänu, võtame teadmiseks. Lugupeetud Ülemnõukogu, peame nõu. Sõnavõtusoovijaid tuleb kogu aeg juurde. Aga ma ei ole saanud veel asuda teadaannete ettelugemisele ja on vaja vastu võtta veel üks täiendus Ülemnõukogu otsusele Ülemkohtu esimehe valimise kohta. Mõne minuti pärast vastavalt meie kodukorrale lõpeb tänane tööpäev. Kas me hakkame hääletama pikendamise osas? Teen ettepaneku sõnavõtud lõpetada. Palun hääletada! Kes on selle poolt, et sõnavõtud lõpetada? Poolt 82, vastu 3, 5 erapooletut. Lugupeetud Ülemnõukogu, Ülemkohtu esimehe otsuse juurde tulid täiendused, sellega seoses ma palun teie nõusolekut viimasena ette lugeda Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse projekt Ülemkohtu esimehe valimise kohta koos täiendustega ja sellele siis järgnevad teadaanded. Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Eesti NSV Ülemkohtu koosseisu kohta. 1. Eesti NSV Ülemnõukogu otsustab valida Eesti NSV Ülemkohtu esimeheks Jaak Kirikal. 2. Eesti NSV Ülemkohtu esimehel esitada Eesti NSV Ülemnõukogule valimiseks Ülemkohtu esimehe esimese asetäitja, esimehe asetäitja ja liikmete kandidatuurid, samuti vabariiklike linnade ja maavolikogude ettepanekul Ülemkohtu rahvakaasistujate kandidatuurid. 3. Teha ülesandeks Eesti NSV Ülemkohtu esimehe esimesele asetäitjale, esimehe asetäitjale ja liikmetele ning rahvakaasistujatele jätkata oma volituste täitmist kuni Eesti NSV Ülemkohtu uue koosseisu moodustamiseni Eesti NSV Ülemnõukogu poolt. Kes on selle poolt? Palun hääletada! Poolt 90, vastu 1, 2 erapooletut. Mõned teadaanded. Viimase teate loeb ette Arno Almann. Rahvarinde saadikute grupp koguneb pärast istungi lõppu "Mainorisse". Riigikaitsekomisjoni esimees palub kohe pärast istungit tuppa 111 tulla järgmistel Ülemnõukogu liikmetel: Kama, Lippmaa, Kass, Liim, Priks, Leisson, Tupp, Kolossova, juurde on lisatud märkus, veel kes soovivad. On üks protest saadik Heldur Petersoni avalduse suhtes: "Kuulsime Savisaare sõnavõtus koostööst suurte üleliiduliste ettevõtetega põllumeeste abistamisel. See on liialt toores, et seda kokkulepet reklaamida positiivseks. Ants Paju." Ja viimasena Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär Arno Almann.
A. Almanni informatsioon Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsusest rahvasaadikute Eesti NSV Ülemnõukogusse alaliselt töölevõtmise korra kohta A. Almann Lugupeetud Ülemnõukogu! Kuna nendel päevadel on esitatud mitmeid küsimusi, kuidas korraldada Ülemnõukogu saadikute töö tasustamine ja töölevõtmine, siis kui täna oli moodustatud Ülemnõukogu Presiidium, siis Ülemnõukogu Presiidium viis läbi oma esimese istungi ja praktiliselt esimese normiloova dokumendina võttis vastu otsuse rahvasaadikute Eesti NSV Ülemnõukogusse alaliselt töölevõtmise korra kohta ja teie kõigi huvides ma seda otsust praegu tutvustaksin. Otsus kõlab järgmiselt. Juhindudes Eesti NSV Ülemnõukogu 1990. aasta 2. aprilli otsusega kinnitatud Eesti NSV Ülemnõukogu ajutisest töö- ja kodukorrast, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium otsustab: 1. Eesti NSV Ülemnõukogusse valitud rahvasaadik loetakse alaliseks Ülemnõukogu töötajaks – Ülemnõukogu liikmeks alates tema saadikuvolituste tunnustamise päevast. Töötasu makstakse Ülemnõukogu liikmele alates seniselt töö- ja ametikohalt vabastamisele järgnevast päevast. Ma lisan siia juurde kommentaari. Tööõiguslik vahekord teil tekkis teie saadikuvolituste tunnustamise päevast, siis 29. märtsist 1990, ja tööraamatusse teie töökohtades peaks tehtama sissekanne: "Vabastada töölt seoses valimisega Eesti NSV Ülemnõukogu saadikuks." Kui mingil põhjusel töövahekord teie ettevõttega kestab edasi, kui tööd pole võimalik üle anda, siis töötasu makstakse Ülemnõukogu liikmetele töö- ja ametikohalt vabastamisele järgnevast päevast, kui teie asutus ei tõesta mõne muu dokumendiga, et teie ei ole alates 29. märtsist 1990 saanud töötasu teie eelmisest töökohast. See oli kommentaar. 2. Eesti NSV Ülemnõukogus valitavale ametikohale võetakse Ülemnõukogu liige alaliselt töötajaks alates sellele ametikohale valimise päevale järgnevast tööpäevast. Töötasu makstakse Ülemnõukogus valitavale ametikohale valitud rahvasaadikutele vastavalt kuupalga määrale samast ajast või seniselt töö- ja ametikohalt vabastamisele järgnevast tööpäevast. Ma arvan, et siin on kõik arusaadav. 3. Ülemnõukogu liikmete, samuti Ülemnõukogus valitavatele ametikohtadele valitud rahvasaadikute töölevormistamine toimub vastavalt tööseadusandlusele. Töösuhte sõlmimise aluseks on Ülemnõukogu otsus saadikuvolituste tunnustamise või Ülemnõukogus valitavale ametikohale valimise kohta. 4. Kehtestada, et töösuhte vormistamiseks tuleb rahvasaadikutel Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi kaadritöötajale esitada töölise või teenistuja tööraamat, kuhu tehakse sissekanne töötamise kohta Eesti NSV Ülemnõukogus. Tööraamat on Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi kantseleis hoiul kogu rahvasaadiku volituste kehtivuse aja jooksul. 5. Kehtestada, et neile rahvasaadikutele, kellel senisest tegevusalast tingituna puudub töölise või teenistuja tööraamat, seatakse tööraamat sisse Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi kantseleis. Uue tööraamatu sisseseadmisel esitab rahvasaadik teatise seniselt töö- või ametikohalt vabastamise kohta või tõendab muul viisil – siin on antud ka väga lai võimalus –, et tema senine kutsetöö või tegevusala ei sega rahvasaadiku ülesannete täitmist. 6. Selgitada, et rahvasaadikud, kes on üheaegselt valitud NSV Liidu ja Eesti NSV Ülemnõukogu saadikuteks, saavad saadikutööga seotud maksuvaba kompensatsiooni nende avalduse põhjal ainult ühest Ülemnõukogust. Eesti NSV Ülemnõukogu esimees. Ma ütleksin veel, et dokument loob õigusliku aluse töövahekorra vormistamiseks, selle otsuse punktide formulatsioonid lubavad lahendada kõiki erijuhte, mis antud saadikukorpuses on. Mul on ettepanek, et meie puhkeaega kokku hoida, siis need erijuhud kõik on võimalik lahendada individuaalkorras meie töötajate juures ja kaasabil. Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu! Kui on küsimusi Arno Almannile, siis me esitame need töö korras. Tänane tööpäev on sellega lõppenud, alustame homme kell 10.00.
EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU ESIMENE ISTUNGJÄRK ÜHEKSAS ISTUNG 4. aprill 1990
A. Rüütli informatsioon kõnelusest M. Gorbatšoviga Juhataja (Ü. Nugis) Tere hommikust, lugupeetud Ülemnõukogu! Asugem töökohtadele. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 92 saadikut. Lugupeetud Ülemnõukogu, enne kui me asume istungi päevakorra juurde, palus informatsiooniks sõna Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Palun! A. Rüütel Austatud rahvasaadikud! Eile õhtul päris hilja helistas mulle Mihhail Gorbatšov ja meil toimus telefoni teel pikem jutuajamine. Jutt oli sellest meie poolt vastuvõetud otsusest, samuti ka Eestist valitud Liidu rahvasaadikute ühiskirjast. Ja ma võib-olla ei hakka praegu teie aega pikalt kulutama, selleks et meie kõnelust üksikasjalikult edasi anda, kuid põhimõte seisnes selles, et tema siiski ei loe meie poolt vastuvõetud dokumenti juriidiliselt õigeks, kuivõrd see ei ole sõnastatud juriidiliselt korrektselt, väga palju kohti on arusaamatud, ei ole mõistetav, mida need tähendavad. Ma püüdsin talle telefoni teel selgitada, kuid ta pani mitmed põhimõttelised küsimused kahtluse alla ja ütles, et vähemalt see dokument ei kajasta seda, millest meil siis juttu oli, sellisel kujul ei ole see tema poolt niimoodi mõistetav. Ta palus anda detailsemat seletust ja tegi ettepaneku, et ma teeksin seda veel täna-homme ja Liidu Ülemnõukogu ees. Ja kui me seda ei tee, tähendab, ei annulleeri neid dokumente, siis kehtestatakse Eestis samasugune režiim, nagu see on praegu Leedus. Mul on niisugune ettepanek, et me arutame selle küsimuse täna veel Ülemnõukogu Presiidiumis läbi ja valmistame ette meie materjalid ja seletuse, meie arusaamise, mida me mõtlesime selle dokumendi all, mille me vastu võtsime, ja siis esitame selle temale kui presidendile. Niisugune lühike informatsioon teile teadmiseks. Mingisuguseks ärevuseks põhjust ei ole. Ma kutsun teid kõiki teadet vastu võtma rahulikult, sest me käime oma teed kindlalt, ega see pole esimene kord, kus meie vahel on rasked jutuajamised olnud. Kui on küsimusi, ma võin neile vastata. Ei ole. Juhataja Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu, asugem üheksanda istungi päevakorra juurde. Mul oleks teile selline palve, et me praegu kinnitaksime veel järjekorras kaks punkti, mis ei ole problemaatilised ja on hästi ette valmistatud, ja peale seda me asume lõpliku päevakorra järjekorda seadmise juurde. Meil on valimata veel peaarbiter ja meil on vaja võtta seisukoht Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee kohta. Lugupeetud Ülemnõukogu! Ma teen ettepaneku kinnitada kaks järgmist päevakorrapunkti selliselt: 1. Eesti NSV riikliku peaarbiteri kinnitamine. 2. Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee volituste pikendamine. Kes on sellise ettepaneku poolt? Palun hääletada! Poolt on 83 saadikut, vastu 3, erapooletuks jäi 6.
Eesti NSV Riikliku Arbitraaži koosseisu volituste pikendamine Juhataja Eesti NSV riikliku peaarbiteri kandidatuuri osas on sõna Arnold Rüütlil. A. Rüütel Nagu te teate, toimus eile esimene Presiidiumi koosolek, kus me teiste küsimuste kõrval arutasime ka nimetatud küsimust, et kinnitada ametisse või esitada teile peaarbiteri kandidaat. Ühisel meelel tulime järeldusele, et me esitame teile praegu sellel kohal töötava Anatoli Berezi. Ma kannaksin teile ette tema eluloolised andmed ja teenistuskäigu. Anatoli Berezi sündis 1945. aastal Ukraina NSV-s Tšernobõli oblasti Botšajevski rajoonis, rahvuselt ukrainlane, NLKP liige 1972. aastast, kõrgema haridusega, 1976. aastal lõpetas Leningradi Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna. Senine teenistuskäik: 1963–1967 Liepaja Kalatööstuse Merekooli kursant; 1967–1968 NSV Liidu Kalatööstuse Ministeeriumi Läänemere Basseini Kalatööstuse Peavalitsuse Eesti Kalatööstuse Tootmisvalitsuse Tallinna Külmutuslaevade Baasi kapteni IV abi; 1968–1972 kapteni kolmas abi; 1972–1973 kapteni teine abi; 1973–1973 kapteni vanemabi; 1973–1974 koondise laevastiku ekspluatatsiooniteenistuse grupi insener-dispetšer; 1974–1975 koondise juriidilise osakonna vaneminsener; 1975–1977 koondise juriidilise osakonna vanemjuriskonsult; 1977–1977 koondise juriidilise osakonna juhataja asetäitja; 1977–1983 NSV Liidu Kalatööstuse Ministeeriumi Läänemere Basseini Üleliidulise Kalatööstusliku Koondise Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise juriidilise osakonna juhataja asetäitja; 1983–1987 koondise juriidilise osakonna juhataja ja 1987. aastast käesoleva ajani Eesti NSV Riiklik peaarbiter. Anatoli Berezit tuntakse meie vabariigis ja ka väljaspool vabariiki kui head ja tunnustatud spetsialisti. Eile Presiidiumis vesteldes ei olnud tema kohta ühtegi kriitilist märkust tema võib-olla mõnede tegemata tööde või millegi muu kohta, nii et Presiidiumi nimel ma esitan tema kandidatuuri peaarbiteri kohale. Juhataja Kas on küsimusi Arnold Rüütlile? Arvo Junti. A. Junti Lugupeetud esimees, lugupeetud juhataja! Arbitraažiorganid on põhiliselt majandusvaidlusi lahendavad organid. Eesti NSV Riiklik Arbitraaž kuulub NSV Liidu ühtsesse riiklikku arbitraažisüsteemi. Meil käsilolevas majandusmehhanismi muutmises, majandusreformis on arbitraažiorganitel äärmiselt oluline osa. Seetõttu on mul ettepanek praegu mitte nimetada peaarbiteri, vaid pikendada peaarbiteri volitusi kuni kas valitsemise ajutise korra kehtestamiseni või vastava seaduse või ka otsuse läbivaatamiseni, mis sätestaks arbitraažiorganite koha meie uues majandussüsteemis. A. Rüütel See ei ole uus mõte, sellest on varem räägitud Ülemnõukogu Presiidiumis ja ka eile oli sellest juttu. Mujal maailmas kuulub see ametkond tervikuna kohtuorganite juurde. Kuid praegu Liidus kehtiva süsteemi järgi on see siiski vajalik, kuivõrd me väga tihedalt suhtleme kõikide Liidu piirkondadega. Võib-olla Anatoli Berezi räägib teile ise, 90% kõikidest küsimustest on seotud Liidu teiste piirkondadega, teiste vabariikidega. Kuivõrd majandusprotsess jätkub sellisel kujul, oleks ehk õige see ametkond sellisena säilitada. Vähemalt ei ole see praegu mitte põhiline küsimus, ja kuivõrd ka koosseis ei ole kuigi suur, ei ole see ka lihtsalt üldriikliku ökonoomika seisukohast kuigi tähtis. Aga küsimust võib arutada. Ettepanek on põhimõtteliselt arusaadav, ka nii võib sellele küsimusele läheneda, nii et palun arutada. K. Raud Lugupeetud esimees, me oleme vastu võtnud otsuse, kus me ei tunnista Eesti NSV-s Liidu jurisdiktsiooni ja oleme välja kuulutanud üleminekuperioodi. Mismoodi Eesti NSV peaarbiteri staatus läheb kokku selle üleminekuperioodiga, milliseid funktsioone peab ta sellel perioodil täitma ja keda ta esindab sellel perioodil? A. Rüütel Ta esindab kahtlematult Eesti NSV-d. Praegu ei ole selles kahtlust. Ma arvan, et enne ei olegi loogiline neid asju põhimõtteliselt muutma hakata, kui me ei ole kõiki oma asju Liidu suhetes paika pannud, s.t. määratlenud poliitilis-riiklikku staatust. Juhataja Suur tänu Arnold Rüütlile. Esinemisi ei ole rohkem. Me palume siia peaarbiteri kandidaadi Anatoli Berezi. A. Berezi Juba asja arutamise alguses sain ma aru, et on loomulik oodata küsimusi. Juhataja Jah, küsimused tulevad. A. Junti Lugupeetud juhataja, ma vabandan, mul ei ole küsimus, aga ma paluksin kaaluda ja panna hääletamisele ka minu esitatud ettepanek, enne kui me asume peaarbiteri kinnitamisele või volituste pikendamisele. Juhataja Jah, vast me enne kuulame kandidaadi ära ja enne kui me hääletamisele asume, kaalume kõiki ettepanekuid. Küsimus on Ülle Aaskivil. Ü. Aaskivi Mul on kaks küsimust. Esimene küsimus oleks selline. Väga paljudel Eesti majanditel ja ettevõtetel on tekkinud konflikte raudteega ja neid vaidlusi on lahendanud arbitraaž. Teatavasti praeguseni kehtib kord, mis välistab praktiliselt igasuguse raudtee vastutuse, kogu vastutus langeb veose saatjale. See on äärmiselt ebaõiglane seadus ja mida on nüüd Eesti arbitraaž võtnud ette omalt poolt ja milliseid ettepanekuid teinud olukorra normaliseerimiseks? A. Berezi Riiklik arbitraaž on õiguskaitseorgan, ta rakendab õigust ja juhindub kehtivast seadusandlusest. Kahtlemata teavad kõik, et raudtee tegevust reguleeriv seadusandlus on täna monopoolse iseloomuga. Sel puhul käib praegu üleliiduliselt arutelu (Nõukogude Liidu valitsuse korraldus anti juba 1988. aastal) selle üle, mida nimelt raudtee tegevust reguleerivas seadusandluses muuta ning teha, et vastutus oleks võrdne. Täna võin öelda, et see Nõukogude Liidu valitsuse korraldus on jäetud täitmata. Mis meie vabariiki puutub, siis mullu, aasta keskel, püstitas meie vabariik (ka arbitraaž osales selles) NSV Liidu valitsuse ees küsimuse vajaduse kohta tugevdada nii raudtee kui ka veosesaatjate vastutust. See ettepanek võeti vastu ning on olemas ka Nõukogude Liidu valitsuse vastav otsus. Muidugi, kõigi partnerite võrdse vastutuse küsimust, sõltumata nende ametkondlikust kuuluvusest, on Riiklik Arbitraaž pidevalt püstitanud üleliiduliste organite tasandil. K. Koha Austatud juhataja, mul on peaarbiteri kandidaadile selline küsimus. Kas arbitraažiorganites on võimalik suhelda ka riigikeeles? A. Berezi Võin öelda, et õpin riigikeelt. Praegu räägin seda väga vähe. Mis aga puutub Riiklikku Arbitraaži, siis kellegi õigusi ei rikuta. Antud hetkel täidetakse arbitraažis keeleseadust täiel määral. On muidugi olemas oma spetsiifika, sest meie organis lahendatakse ligi 85% asju teiste liiduvabariikide esindajate osalusega. Neis vaidlustes, millised lahendatakse vabariigi siseselt, on kõik otsused, asjaajamine eesti keeles. Kui suur on see osa asjaajamisest, ma ei oska öelda, kuid ütlen täie vastutustundega, et kõik see, mis peab eesti keeles vormistatud olema, kirjavahetus arbitraaži ja teiste organite vahel ning otsused vabariigi territooriumil asuvate ettevõtete vaidluste kohta, on alates 1. jaanuarist 1990 eesti keeles. Tagame ka tõlke, välja arvatud minuga seonduv. Kas ma oskan midagi eesti keeles öelda? Siin ma närvitsen. Rahulikus olukorras kõnelen eesti keeles vajaduse piires. V. Kois Lugupeetud juhataja! Tahaksin nentida, et mõned küsimused, mida esitatakse peaarbiteri kandidaadile (või esitati ka eile ülemkohtu esimehe kandidaadile), ei ole piisavalt korrektsed. Näiteks: arbitraaži staatuse või suhete kohta üleliidulise seadusandlusega. See on ju meie kui Ülemnõukogu asi need suhted paika panna. Need mehed on ainult täitjad. Ja teiseks. Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et me pole veel endagi, Ülemnõukogu staatust selgeks teinud. Kui oleme Eesti okupeeritud riigiks kuulutanud, siis tuleb sellises olukorras ka oma staatus kindlaks määrata. Juhataja Jah, väga õiged mõtted. Ülle Aaskivi. Ü. Aaskivi Ma vabandan, et ma teist korda, aga teine küsimus jäi enne esitamata ja paratamatult ma tulen ikkagi tagasi keeleküsimuse juurde. Nimelt on mul teistsugune kogemus, kui praegu lugupeetud kõneleja siin väitis. Töötades prokuratuuriorganites võin ma kinnitada, et arbitraažist ei saanud me eestikeelseid kirju, vaid ainult venekeelseid. Seepärast oleks mul küsimus, mitu arbiteri üldse peaarbiteri alluvuses töötab ja paljud neist on võimelised eestikeelseid kirju koostama? A. Berezi Tänase päeva seisuga suudab 8-st arbiterist (ka peaarbiteri asetäitjad on arbiterid) 4 arbiteri koostada eestikeelse otsuse. Teised valdavad kõnekeelt ja õpivad praegu eesti keelt. Otse Riikliku Arbitraaži juures on korraldatud keelekursus. Õpiedu on vahelduv. Kirjavahetusest prokuratuuriga. Õige, tõepoolest teatame prokuratuurile operatiivselt kõigist vaidluste arutamisel avastatud rikkumistest. Võib juhtuda, et eesti keeles ebapädevad arbiterid saadavad operatiivsuse ja efektiivsuse mõttes oma operatiivteated ka vene keeles. Ametlik kirjavahetus käib prokuratuuriga riigikeeles. A. Tähiste Lähtudes varasematest Ülemnõukogu dokumentidest, on ka veed kuulutatud koos sealsete kalavarudega Eesti NSV omandiks. Samal ajal peremehetsevad näiteks Hiiumaa rannavetes kalalaevad Leningradist, Riiast ja mujalt. Hiiumaa saarte ja ka Saaremaa ümber on moodustatud biosfääri kaitseala, kus me üritame selle abil piirata oma kalaressursside arutut väljapüüki. Samal ajal küpseb ka majanduskonflikt, kuna "Hiiu Kalur" on just rangetest limiitidest lähtudes sunnitud piirama oma püüki ning ka Hiiumaa volikogu ning maavalitsuse jõud ei ulata sinnamaani, et takistada Leningradi laevade peremehetsemist. Milles näete oma kontori rolli tekkiva konflikti lahendamisel ja kas te lähtute selle konflikti lahendamisel Eesti NSV poole huvidest või liidulistest huvidest? A. Berezi Olen sunnitud kordama seda, mida keegi saadikuist juba ütles. Nimelt Riiklik Arbitraaž ei ole mingi kontor, vaid riigiorgan, milline juhindub oma tegevuses kehtivast seadusandlusest. Töötasin kunagi kalatööstuses, tunnen sealseid probleeme ning oskan ühitada neid ja minu praeguse töö probleeme. Neid küsimusi reguleeritakse praegu üleliidulise seadusandlusega, üleliiduliselt eraldatakse püügikvoodid mitte ainult Soome lahes, Balti merel, vaid ka kogu maailmamerel. See prerogatiiv kuulub Nõukogude Liidu Kalamajanduse Ministeeriumile ning siin pole midagi ebaseaduslikku. Mis puutub seadustesse, millised on vabariigis vastu võetud omandi võtmiseks meie õiguspädevusse, ka veeressursside osas. Kui keegi neile pretendeerib, kas välisriik või liiduvabariik, tekitades kahju ja ahistades omaniku õigusi, taastab arbitraaž omaniku õigused vastavalt seadusele – aga see seadus on ühene kogu tsiviliseeritud ühiskonnas. Kuidas see küsimus edaspidi lahendatud saab, kui mingi konkreetne vaidlus ette tuleb – ütlen veel kord, me hakkame lähtuma seadusest, mis vaidluse tekke hetkel kehtib. Juhataja Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu, tundub, et meil hakkab juba tekkima oma arvamus peaarbiteri pretendendi kohta. Praegu on veel kaks küsimuse esitajat. Kuulame need küsimused ära ja hakkame siis otsustama. T. Made Austatud eesistuja, lugupeetud peaarbiteri kandidaat! Mul on teile kaks küsimust. Esimene küsimus on selline – käesolev Ülemnõukogu koosseis on vastu võtnud otsuse Eesti Vabariigi staatuse kohta ja üleminekuperioodi kohta. Kuidas teie isiklikult suhtute sellesse otsusesse? Teine küsimus. Te olete NLKP liige ja esindate riiklikku organisatsiooni, mis peab olema neutraalse loomuga organisatsioon. Me oleme läinud üle mitmeparteilisesse süsteemi. Kas te lahkute NLKP ridadest? Ja kolmandaks ma tahaksin toetada härra Junti ettepanekut ja paluda, et see pandaks hääletusele. Aitäh! A. Berezi Mis puutub lugupeetud Ülemnõukogu poolt vastu võetud seadustesse ja deklaratsioonidesse, ütlen avameelselt – minu põhimõte on austada nii Nõukogude Liidu kui ka vabariigi kõrgeima seadusandliku organi poolt vastu võetud seadusi. Võin öelda avameelselt ja täie vastutustundega, et kui mind kinnitatakse sellele ametikohale, kohustab see mind ja ma hakkan juhinduma vabariigi Ülemnõukogu poolt vastu võetud seadustest ja deklaratsioonidest. Mis puutub parteilisusse, siis hetkel olen NLKP liige. Edaspidi – kui ma sellele ametikohale asun – arvan, et ei sobi kokku olla sellel ametipostil ning aktiivselt osaleda mingis parteis, ka kommunistlikus. Ilmselt pean otsustama parteiliikmeks oleku peatamise, astumata loomulikult mõnda teise parteisse, olles sel ametipostil. Võin kinnitada teile, et kui mind sellele ametikohale kinnitatakse, juhindun üksnes seadusest ning tegutsen riigi huvides, ja mingid poliitilised veendumused ei mõjuta minu tööd ega selle kvaliteeti. Kui seda lubadust rikun, on teil õigus mind taandada. Mis puudutab lugupeetud saadik Junti küsimust, siis see on esitatud õigesti. Riiklikul Arbitraažil on olemas konkreetne kontseptsioon ja tegevusprogramm nii lähema tuleviku kui pikema perspektiivi peale. Neis on sätestatud ka Riikliku Arbitraaži õiguslik staatus lähemas ja kaugemas tulevikus, võttes arvesse vabariigi võimalikku staatuse muutumist ning vabariigi majanduse integratsiooni taset. Juhataja Suur tänu! Viimase küsimuse esitab Liia Hänni. L. Hänni Lugupeetud juhataja! Mind huvitab, kui suured on kulutused Riiklikule Arbitraažile. Kas on teisi finantseerimisallikaid peale riigieelarve? A. Berezi Kulutused Riiklikule Arbitraažile moodustavad riigieelarvest tänavuseks aastaks 131 000 rbl. Nimetan ka teile arvu: riigilõivuna vaidluste lahendamise pealt saadud summa oli 550 000 rbl. Kuna nüüd on riigilõivu 2,5 korda tõstetud, võib tänavu Riikliku Arbitraaži poolt riigile hangitav lõivusumma moodustada ligilähedaselt 1 milj. rubla. Juhataja Lühidalt, esimene ettepanek seisneb selles, et me nimetame Eesti NSV riikliku peaarbiteri. Ja teine ettepanek seisneb selles, et me pikendame Eesti NSV peaarbiteri volitusi kuni majandusvaidlusi lahendava organi seisundi ja koha määratlemiseni Eesti õigusemõistmise ja riigiorganite süsteemis. Sisuliselt peaks nüüd pikendama nii kauaks kuni üleminekuperioodil need asjad korrastuvad õigete struktuuride moodustamisega. Kaks ettepanekut – Ülemnõukogu Presiidiumi ettepanek nimetamise kohta ja ettepanek pikendamise kohta. Kas on Ülemnõukogule mõistetavad ettepanekud? On mõistetavad? Jah. Tähendab, Marju Lauristin tegi praegu väga õige märkuse. Antud küsimuse otsustamisel me peame lahutama ametikoha ja isiku. Ärme neid mingil moel praegu segamini ajame. Jutt on peaarbiterist. A. Rüütel Ma ütlen ainult paar sõna. Tähendab, põhimõtteliselt ettepanek mis tehti, on väga õige. Me peame oma õigussüsteemi reformi läbi viima. Jutt on näiteks Rahvakontrolli Komitee likvideerimisest ja riigikontrolli uuesti organiseerimisest, samuti võime me rääkida ka riiklikust arbitraažist, nii et põhimõte, mille härra Junti ütles, on väga õige. Siin ei ole mingisugust küsimust, see tuleb tõesti nii teha, küsimus on ainult selles, millisel hetkel meil on vaja selle juurde tagasi tulla. Nii et kuidas soovitada? Võib seda hääletada, võib ka mitte hääletada, kuid me tuleme selle juurde kõige lähemal ajal tagasi. Nii et ta võib olla ühte- või teistpidi. Juhataja Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu, ollakse sellega nõus, et me viime läbi salajase hääletuse kompuutri abil? Ei ole vastuvaidlemisi? Ei ole. Esimene ettepanek. Kes on selle poolt, et nimetada Eesti NSV peaarbiteriks Anatoli Berezi? Palun hääletada! Poolt 43, vastu 41, erapooletuid 7. Hääletame teist ettepanekut. Kas Kaido Kamal on küsimus? K. Kama Ma tahan tähelepanu juhtida sellele, et me hääletasime praegu ikkagi valesti. Me pidanuks hääletama, kas me üldse nimetame arbiteri või ei nimeta. Ja härra Juntil oli täielik õigus panna seda hääletamisele, see on reglemendi järgi iga saadiku õigus. Samuti on igal saadikul õigus võtta sõna päevakorra kinnitamise juures, aga mulle hommikul päevakorra kinnitamisel sõna ei antud, vaid pandi kohe üks variant hääletamisele, ilma sõna andmata. Juhataja Ma lugesin esimesena ette Ülemnõukogu Presiidiumi poolt tehtud ettepaneku, mis nägi samal ajal ette ametikoha ja persooni kinnitamist. Arvo Junti ettepanek ei näe ette praegu persooni kinnitamist, ma loen selle ette, nii kuidas on kirjutatud. Enne seda kuulame Arvo Juntit. A. Junti Lugupeetud juhataja, seoses toimunud hääletusega ma võtan oma ettepaneku maha, kuna hääletamise tulemuse tagajärjel on vaja esitada uus peaarbiteri kandidaat. Aitäh! Juhataja Mida arvab Ülemnõukogu ametikoha pikendamisest? Kas me paneme selle hääletamisele? Lugupeetud Ülemnõukogu! Me oleme natukene kimbatuses. Mina mõistsin seda niimoodi, et esimese ettepanekuga Ülemnõukogu ei pidanud vajalikuks praegu nimetada peaarbiteri ja ka nimetada sellele ametikohale härra Berezit. Kuidas ma teist ettepanekut oskaksin tõlgendada selliselt, et Ülemnõukogu oleks valmis otsustama, kas oleks vaja pikendada peaarbiteri volitusi? Kas ma sain õieti aru? Sellisel juhul me peame silmas ka seda, et antud ametikohal töötab praegu härra Berezi, ja sellisel juhul me pikendame peaarbiteri volitusi koos härra Berezi ametisse jäämisega. Kas ma formuleerisin oma mõtte mõistetavalt? Vladimir Lebedev. V. Lebedev Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Riiklikku arbiteri on meile üleminekuperioodil vaja. Ja praegu käib jutt mitte riikliku arbiteri funktsioonide muutmisest, vaid inimese määramisest sellele ametikohale. Arvan, et riigijuhtimise organite funktsioonide muutmine seisab meil ees. Ei maksa kahte asja segamini ajada. Mulle näib, et paljudele saadikutele mõjus asjaolu, et pretendent ei valda vajalikul tasemel eesti keelt. Tahan aga lugupeetud saadikutele meelde tuletada, et keeleseadus näeb ette kohustuslikku keelevaldamist ühes või teises ametis alles 2,5 aasta pärast. Pealegi pretendent väitis, et juba valdab kõnekeelt ning õpib ja täiendab end keele alal. Seega arvan, et meil kõigil tasuks olla vastutulelikumad, kannatlikumad ja tolerantsemad. Ilma riikliku arbiterita on meil vabariigis võimatu asju ajada – kas või kalapüügi, laevanduse vallas, suhetes Nõukogude Liiduga. Pretendent, kes ammu töötab selles ametis ja sellel alal, on piisavalt kompetentne inimene. Seepärast palun veel kord saadikuid jätta kõrvale mõned oma antipaatiad ning ikkagi pikendada riikliku arbiteri volitusi, millised on praegu pretendendi käes. Aitäh! Juhataja Suur tänu! Me arutame seda probleemi. Teeme praegu selgeks kolm küsimust. Esiteks, kas Ülemnõukogu peab vajalikuks nimetada peaarbiteri või pikendada peaarbiteri ametis olekut? Ühesõnaga, sellise ametikoha vajalikkust. Ja kolmandaks, kas sellisel juhul sobib sellele ametikohale konkreetselt Anatoli Berezi. Ma annan vahepeal sõna Marju Lauristinile. M. Lauristin Lugupeetud saadikud, mulle tundubki, et see esimene hääletamine meil pisut ebaõnnestus, mitte et ma vaidlustaksin teie otsuse, aga mulle on teie otsuse sisu ebaselge. Tähendab, kuna meil oli kaks ettepanekut n.-ö. staatuse kohta ja ainult üks ettepanek isiku suhtes, siis tegelikult mulle siit vaadates tundub, et me hääletasime korraga kahte erinevat asja, ja sellisel juhul ei saa tulemust lugeda kuidagimoodi üheselt arusaadavaks ja usaldusväärseks. Mul on ettepanek, nii nagu ka härra juhataja ütles, hääletada veel kord eraldi kõigepealt staatuse küsimus ja siis isiku küsimus. Juhataja Kas see on arusaadav? Lugupeetud Ülemnõukogu! Mul on selline ettepanek. Kes on selle poolt, et nimetada Eesti NSV riiklik peaarbiter? Jutt on praegu staatusest. Kordan, kes on selle poolt, et nimetada Eesti NSV riiklik peaarbiter? Palun hääletada, kinniselt. Vabandust, lahtine hääletamine. Alternatiiv on, kas pikendada peaarbiteri volitusi. Hääletamine juba käib. Poolt 34, vastu 45, 13 erapooletut. See ettepanek ei leidnud heakskiitu. Teine ettepanek. Kes on selle poolt, et pikendada Eesti NSV riikliku peaarbiteri volitusi? Otsustagem, kui pikk see aeg on. Ette rutates on sama küsimus ka Rahvakontrolli Komitee kohta ja seal on tähtaeg 1. juuni 1990. Ma siiski jätaksin praegu formuleeringu selliselt, et me otsustame praegu põhimõtteliselt, kas me pikendame Eesti NSV peaarbiteri volitusi. Palun, kes on selle ettepaneku poolt? Palun hääletada! Poolt 76, vastu 5, erapooletuid 8. Kolmas ettepanek on selline. Kas me pikendame Eesti NSV praeguse riikliku peaarbiteri Anatoli Berezi volitusi? On ettepanek arusaadav? Palun hääletada! See on praegu salajane. Poolt 70, vastu 17, 3 erapooletut. Lugupeetud Ülemnõukogu! Lubage ette lugeda Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse projekt. "Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Eesti NSV Riikliku Arbitraaži koosseisu kohta. Eesti NSV Ülemnõukogu otsustab pikendada Eesti NSV riikliku peaarbiteri Anatoli Berezi volitusi." Kes on selle otsuse poolt? Palun hääletada! Poolt 80, vastu 2, 6 erapooletut. K. Koha Härra juhataja, tähendab ma pöördun härra Lebedevi poole, ta enne ütles, et me siin hääletasime rahvustunnuse järgi. Ei, meil ei olnud küsimus rahvuses, küsimus oli printsiibis, mitte isikus. Ja minu motivatsioon hääletusel on täpselt nii: härra juhataja paneb ette punkti, kui ma olen ühe asja poolt, siis ma olen teise asja vastu. Hääletusmotiivid on vastavalt väljapakutud ettepanekutele. Aitäh!
Eesti NSV Ülemnõukogu otsus "Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee volituste kohta" Juhataja Suur tänu! Asugem järgmise päevakorrapunkti juurde. Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee volituste pikendamine. Siin on tegemist analoogilise juhtumiga. Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee reorganiseeritakse Eesti NSV Riigikontrolli Komiteeks. Ja sellega seoses teeb ülemnõukogu Presiidium Ülemnõukogule ettepaneku pikendada Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee volitusi seoses reorganiseerimisega kuni selle aasta 1. juunini. Meil peaks olema siin kohal Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimehe esimene asetäitja härra Kozlov. Kas on temale küsimusi? Illar Hallaste. I. Hallaste Austatud juhataja, austatud esimees! Rahvakontrolli Komitee kui süsteem on oma aja ära elanud, kui ta üldse kunagi vajalik oli. Ja kui me reorganiseerime ja teeme riigikontrolli, siis tuleb vältida igati seda, et täpselt seesama seltskond, kes on olnud Rahvakontrolli Komitees, hakkab täpselt samade meetoditega, ainult teise nime all, täpselt sama tegema, mida siiamaani on tehtud. Järelikult tuleb igal juhul tagada, et enne Riigikontrolli Komitee organiseerimist oleks päris pikk vahemik, kui rahvakontrolli ei ole enam ja riigikontrolli ei ole veel. Sellepärast ma teen ettepaneku lühendada üleminekuaega, mil nad peavad oma ametipostid maha jätma, 1. maini. Väga meeldiv, kui see aeg oleks 1-2 nädalat, kuid nii lühikese ajaga ei ole praktiliselt võimalik varandusi üle anda Eesti NSV valitsusele. Nii et maksimumaeg, mis võiks olla, on 1. mai. Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu, Illar Hallaste! Tegemist on kvalitatiivselt uue kontrollisüsteemiga, see riigikontroll hakkab alluma Ülemnõukogule, mis sisuliselt tähendab seda, et eelmine organisatsioon – Rahvakontrolli Komitee, likvideeritakse täielikult. Kõik inimesed vabastatakse ja luuakse uus organisatsioon. Kuna seadus on praegu menetluses, mis vajab aega, siis Ülemnõukogu Presiidiumis seda küsimust arutades leidsime, et lühema ajaga kui 1. juuni lihtsalt puhttehniliselt ei saada hakkama. Kas on küsimusi härra Kozlovile? Valeri Kois. V. Kois Lugupeetud juhataja, lugupeetud, ma ei tea, kas teda nimetada kandidaadiks või kuidas. Aga mul on niisugune küsimus. Öelge palun, millisena te näete rahvakontrolli rolli üleminekuperioodil? Võimalik, et ma ei mõista õigesti, kas rahvakontrolli praegu üldse vaja on? V. Kozlov Käesoleval ajal on rahvakontrolli süsteem juba teinud tõsiseid muudatusi oma töös. 1989. aasta kestel ei ole enam praktiliselt üleliidulise Rahvakontrolli Komitee diktaati olnud. Vabariiklik ja kohalikud komiteed on tegelnud kõige päevakohasemate küsimustega vabariigis. Esiplaanil on sotsiaalsed küsimused, kaubandus, teenindus, tervishoid ja muidugi kõige mahukam töö – töö kodanike avalduste ja ettepanekutega. 1989. aastal tegi rahvakontrolli ühiskondlik lüli läbi väga tõsiseid muutusi. Rahvakontrolli grupid on jäänud veel neis ettevõtetes ja organisatsioonides, kus kollektiivid nende allesjäämist vajalikuks pidasid. Pakutud seaduseelnõus riigikontrolli kohta, milline on Ülemnõukogus teinud läbi esimese lugemise, on rõhutatud riikliku finants-majandusliku kontrolli ideed, ilma et oleks administreeritud selle ühiskondlik lüli. Juhataja Suur tänu! Palun, Ain Tähiste. A. Tähiste Härra juhataja, kust te võtate endale õiguse mitte lasta rahvasaadikuil mõtteid vahetada süsteemi olemuse üle. Ta pakute meile võimaluse esitada vaid küsimusi konkreetsele rahvakontrolli ametnikule. Mina isiklikult arvan, et rahvakontroll kui süsteem on ära elanud ja meil on ju Eestis probleem, et õiguskaitseorganid ei saa piisavalt vahendeid oma tegevuse arendamiseks. Andkem siis need vahendid üle õiguskaitseorganitele ning ma olen kindel, nad tulevad oma tööga toime. Juhataja Ma nüüd küll ei saanud aru, kuidas see õigus ära kadus. Kõik õigused on olemas. V. Kozlov Ma arvan, et küsimus on siin parlamendile alluvast finants-majanduslikust kontrollist, mitte rahvakontrolli süsteemist. K. Koha Härra juhataja, eelnevalt küsimusele väike jutt ette. Oma senise majandus- ja elutegevuse juures ma ei ole näinud mingit tulu rahvakontrollist, rohkem on ta olnud segav faktor, käsisiduv ja ettevõtlikkust piirav organ. Ja nüüd ma küsiksin, kui peab looma uue riigikontrolli organisatsiooni ja härra Kozlov kandideerib sinna, siis kas ta on mõelnud sellele, kas see kaader, kes praegu töötab rahvakontrollis, tahab ka uude riigikontrolli süsteemi minna? Lõpetuseks tahaks öelda, et toetan härra Hallaste tehtud ettepanekut, et pikendada antud organi volitusi 1. maini, ja siis teeme vahe vahele. Aitäh! Juhataja Suur tänu! Kas härra Kozlov vastab sellele küsimusele? V. Kozlov Meie arvates on igati põhjendatud 1. juunini, sellepärast et seaduseelnõu peab veel ette valmistama teiseks lugemiseks ja ka meie süsteemi töötajatele on vaja aega, et harjuda mõttega, et uude süsteemi nad praktiliselt ei saa kandideerida. Siin nimetati mind kandidaadiks selle riigikontrolli aparaati. Ma pean ütlema, et ma pole selles kindel ja mingisugusele esimehe või riigikontrolöri kohale ma ei pretendeeri. Informatsiooniks võin öelda, et rahvakontrolli komitee esimehe koht on praktiliselt üle 1,5 aasta vaba. Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu! Ma annan ka täiendava selgituse selle kohta, et meie ees esinev härra Kozlov ei ole pretendent, tema annab ainult selgitusi ja informatsiooni selle ametkonna kohta. Teema, mida me täna arutame ja otsustame, on Rahvakontrolli Komitee volituste pikendamine või mittepikendamine ja tähtaeg. I. Fjuk Lugupeetud kolleegid, ma ei ole seni tehtud ettepanekutega nõus ja paluksin panna Ülemnõukogu juhatajal hääletusele teistsuguse seisukoha. Minu seisukoht oleks, et me hääletaksime Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee volituste mahapanemist. See oleks punkt üks. Ja punkt kaks, anda neile aega, nii nagu härra Hallaste pakkus, üks kuu asjade üleandmiseks ja see oleks kõik. Aga põhimõtteliselt, me ei pikenda volitusi, vaid me hääletame volituste mahapanemist, selle institutsiooni lõpetamist. Juhataja Ignar Fjuk, ma palun kirjalikult see ettepanek formuleerida. Ma annan veel ühe täiendava selgituse. Eile, kui me arutasime Ülemnõukogu Presiidiumis seda küsimust, oli ka selline teema püstitus nagu Ignar Fjuki poolt, kuid põhjendati selle sobimatust sellega, et kohesel volituste mahapanekul on teatud tehnilised raskused ja probleemid haldusküsimustes, majade, ruumide ja varade osas. Ülemnõukogu Presiidium tuli eile küll sellisele järeldusele, et nad söandavad Ülemnõukogule pakkuda just sellise variandi, et pikendada volitusi 1. juunini. R. Tamme Härra juhataja, auväärsed kolleegid! Ma täielikult ühinen Ignar Fjuki poolt öeldud seisukohaga, ütlen ainult nii palju juurde, et eile meil Presiidiumis ei olnud teada, või õigemini polnud juttu sellest, et hoone kuulub Tallinna Linnavolikogule, need tehnilised takistused selle tõttu ei ole paikapidavad. Ma lähtun praegu niisugusest suhtumisest, et puudub tegelikult vajadus rahvakontrolli kui ametkonna volituste pikendamiseks. Soovitan suhtuda sellesse kui mittevajalikku, anda aega varade üleandmiseks kas Riigikantseleile või hoone valdajale, nii palju, kui see on vajalik. Juhataja Lugupeetud Ülemnõukogu! Tundub nii, et hakkab välja kujunema Ülemnõukogu arvamus. Veel paluvad sõna 6 saadikut, mida arvatakse, kas me jätkame diskussiooni või asume otsustamise juurde. Võib-olla me teeme niimoodi, kui see on vastuvõetav, et 5 saadikut saavad veel sõna ja sellega piirdume. Üks hetk, härra Kozlov, võib-olla on veel küsimusi. Lepime siis nii kokku, et viimane sõna on Aleksandr Gussevil, ja nüüd Uno Ugandi. U. Ugandi Lugupeetud juhataja, lugupeetud rahvasaadikud! Olles pikemat aega töötanud rajooni rahvakontrolliorganites, on mulle täiesti selgunud, et neil organeil pole mõtet, ja seepärast ma toetaksin ka siin juba kõlanud ettepanekuid, nimelt arutada rahvakontrolliameti volituste mahapanemist, mitte volituste pikendamist. Juhataja Selge. Lembit Kaljuvee. L. Kaljuvee Austatud juhataja, lugupeetud saadikud! Mul oleks selline ettepanek, arvestades seda, et tegelikult on olnud Rahvakontrolli Komitee ühe partei hirmu ja armu organiks, siiski sõnastada see otsus selliselt, et likvideerida Rahvakontrolli Komitee 1. maist, ja arvan ka seda, et ühest kuust piisab, et see asutus oma töö lõpetaks. Näiteks Rakveres ma ei näe niisugust vajadust, et sellega peaks tegelema kaks kuud. Sellega saab toime nädala ajaga, Rakvere rajooni või nüüd Lääne-Viru maakonna Rahvakontrolli Komitee lõpetamisega. Seoses sellega teen ettepaneku, mille ma teile üle annan, et 1. maiks likvideerida Rahvakontrolli Komitee ja valitsusel aprillikuu jooksul lahendada likvideerimisega seotud küsimused. Võib-olla teha mingisugune grupp, kes sellega tegeleb. Juhataja Tänan! Palun, Tiit Made. T. Made Austatud eesistuja, Ignar Fjuki ja härra Kaljuvee toetuseks ma natukene formuleeriksin seda ettepanekut detailsemalt. Mul on ettepanek lõpetada rahvakontrolli tegevus tänase päeva seisuga, kohustada Ülemnõukogu komisjoni rahvakontrolli varade üleandmiseks ja vastavalt tööseadusandlusele määrata kahekuuline palk või töötasu säilitamine kahe kuu jooksul nendele inimestele, kes rahvakontrolli süsteemis töötavad, ja ühtlasi, kuna küsimus on rahvakontrolli majast, teen ettepaneku juba sellele komisjonile, kes rahvakontrolli varade arvelevõtmiseks ja ümberjaotamiseks tööle asub, anda rahvakontrolli hoone Tallinnas Eesti Komitee käsutusse. Aitäh! E. Tupp Lugupeetud juhataja! Oma senises tegevuses maarajooni ja maakonna tasemel ei ole ma märganud rahvakontrolli tegevuse efektiivsust, pigem on tegemist dubleeriva organiga, millel ei ole väljundit märgata. Käesoleva aasta veebruarikuust tean ma, et ametikohti on juurde tulnud ja küllaltki kõrgepalgalisi. Ma pean õigeks, et saadikud mõtleksid järele ja ühinen ise Ignar Fjuki ettepanekuga. Juhataja Suur tänu, ja viimasena Aleksandr Gussev. A. Gussev Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Tänapäeval, mil iga ettevõte muutub iseseisvaks ja on ise huvitatud oma edusammudest ning majandamisoskusest, mil kollektiivide roll on aktiviseerunud, tuleb vaid ühineda kolleegide arvamusega, et alates tänasest rahvakontrolli organid likvideerida ning varade üleandmine lõpetada 1. maiks. Tänan! Juhataja Suur tänu! Härra Kozlov, te olete vaba. Me hakkame nüüd otsustama. Enne kui me otsustama asume, teatan teile, et vabariikliku Rahvakontrolli Komitee hoone on Tallinna linna omand ja selle kohta on otsus juba olemas. Lugupeetud Ülemnõukogu, meil on siis kaks ettepanekut. Esimene on formuleeritud Ülemnõukogu Presiidiumi poolt, see seisneb Rahvakontrolli Komitee volituste pikendamises kuni 1. juunini, ja teine ettepanek – see on praegu veel mitte hääletamisele panekuks, aga tutvustamiseks, lõpetada Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee tegevus ja tunnistada tema volitused lõppenuks. Teha Eesti NSV valitsusele ülesandeks ühe kuu jooksul võtta üle kõik Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee varad ja anda hoone üle hoone valdajale. Selle kohta ma selgituse andsin. See on Tallinna linna omand. Ja allkirjad. Nii, asume otsustamisele. Kontrollime kohalolekut. Praegu näitab kompuuter, et kohal on 82 saadikut. Kas vahepeal on saadikuid saalist lahkunud? Kas Jüri Põld soovib enne hääletamisele asumist avaldada arvamust? J. Põld Austatud eesistuja, ma juhiksin teie tähelepanu kokkuleppele, et me lubasime anda 2-3 minutit enne hääletamisele asumist helisignaali saali tulekuks. Oma töö- ja kodukorra kehtestamisel me leppisime nii kokku. Juhataja Jah, oli küll nii. Kontrollime uuesti kohalolekut. 96 saadikut on kohal. Asugem hääletamisele. Praegu on tegemist lahtise hääletamisega. Kes on selle poolt, et pikendada Eesti NSV Ülemnõukogu üheteistkümnenda koosseisu poolt moodustatud Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee volitusi kuni Eesti NSV seaduse "Eesti NSV Riigikontrollist" vastuvõtmiseni, kuid mitte enam kui 1990. aasta 1. juunini? Palun hääletada! Poolt 13 saadikut, vastu 68, erapooletuks jäi 5. Ma prooviksin nüüd formuleerida teise ettepaneku mitme autori poolt esitatud projektide põhjal. Kes on selle poolt, et Ülemnõukogu otsusesse võiks panna sellise põhimõtte – lõpetada Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee tegevus ja tunnistada tema volitused lõppenuks 1. maist 1990? Ei olda nõus, sest mul on mitu ettepanekut. Formuleerin uuesti. Lõpetada Eesti Rahvakontrolli Komitee tegevus ja tunnistada tema volitused lõppenuks. Teine: Eesti NSV valitsusel lahendada käesoleva aasta aprillis Rahvakontrolli Komitee likvideerimisega seotud küsimused. Ettepanek on mõistetav? Panen hääletamisele. Poolt 78 häält, vastu 1, erapooletuid 7. Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse projekti me ei ole veel korrektselt vormistanud, selle me kinnitame hiljem. Sellega on ka see päevakorrapunkt ammendatud.
Istungjärgu päevakorra kinnitamine Juhataja Järgmise päevakorrapunkti või päevaplaani osas saab sõna Marju Lauristin. (Istungit asub juhatama M. Lauristin.) Asejuhataja Meil on olukord nüüd niisugune, et meie päevakorras olnud ja hääletatud punktidest seitsmes, mis nägi ette komisjonide moodustamise, komisjonide esimeeste valimise ja komisjonide koosseisude kinnitamise, on pooleli. Me oleme valinud komisjonide esimehed, komisjonide esimehed on ilmselt pidanud juba mõningaid läbirääkimisi. Kuid komisjonide täiskoosseisude moodustamiseks ja kinnitamiseks on meil vaja lahendada üks küsimus, mida ei lahenda meie reglement. Meie reglemendi tegijad on jätnud selle kahe silma vahele ja nimelt, kas Ülemnõukogu liige võib olla mitmes komisjonis korraga. See on praegu täielikult määratlemata. Sealt küllaltki oluline praktiline küsimus. Kas võib näiteks seetõttu, et meil on üsna vähe juriste koosseisus, aga ilmselt kõik komisjonid tahaksid, et neil oleks vähemasti üks jurist. Sel juhul ei saaks me õiguskomisjoni üldse moodustada, sest kõik juristid oleksid mööda teisi komisjone laiali. Nii et kas me piirame Ülemnõukogu liikmete osavõttu komisjonide arvust, tähendab komisjonide hulgast, või ei piira, vaid jätame selle Ülemnõukogu liikme võimekuse ja komisjoni esimehe otsustada Ja teine on siis juba konkreetsete koosseisude probleem. Sellega seoses peame me lahendama küsimuse, millal me seda teeme. Meie ettepanek, et me peaksime otsustama siiski tänase päeva jooksul, sest meil on mitmeid päevakorras olevaid küsimusi, mis nõuavad juba läbitöötamist komisjonides. Meie ettepanek on selline, et kui me oleme päevakorra läbi arutanud, siis teeksime tööd komisjonide moodustamiseks plenaaristungi vaheajal. Tähendab, meil on ette nähtud, et Ülemnõukogu töö on ka töö komisjonides, sealhulgas töö komisjonide moodustamiseks. Ja siis tuleksime plenaaristungile uuesti pärast lõunat, see on kell neli, kus juba komisjonide esimehed kannaksid meile ette komisjonide nimekirjad. Olles need enne juba kirjalikult muidugi koostanud, andnud siia juhatusse, muidu meie töö takerdub. See on üks probleem. Teine probleem on seotud juba päevakorra järgnevate punktidega ja ma arvan, et me ei lähe selle juurde enne, kui me oleme selle seitsmenda punkti lõpule viinud, vähemasti põhimõtteliselt lahendanud. Millised on arvamused? Ma näen, siin on juba sõnasoovijaid. Läheme siis arvamuste avaldamise juurde. Rein Tamme, palun. R. Tamme Proua juhataja, auväärsed kolleegid! Ma juhiksin tähelepanu sellele, et me peaksime midagi väga kiirelt võtma vastu sõjaväeteenistusse kutsumise asjus. Ja väga õige on muidugi töö käivitamiseks minna, tõepoolest, nagu proua Lauristin ütles, komisjonide moodustamise juurde. Aga eelnevalt, kuni meil neid ei ole, võib-olla peaks siiski, kasutades ära olemasoleva redaktsioonikomisjoni, veel täna vastu võtma Ülemnõukogu seisukoha armeeteenistusse kutsumise asjus. Ja esmaspäevase istungi päevakorda võtma siis sõjaväeteenistuse küsimuse tervikuna. Ma esitaksin võimaliku variandi redaktsioonikomisjonile aluseks võtmiseks. Asejuhataja Ma vastaks härra Tammele, just see küsimus oli üks neid põhjusi, miks me leidsime, et komisjonid tuleb täna enne lõunat moodustada. Me ei pea võimalikuks, et see redaktsioonikomisjon, mis ei olnud selleks, noh, ta oli puht ikkagi redigeerimiseks, mitte sisuliseks lahenduseks moodustatud, saaks otsustada midagi teie komisjoni eest või õiguskomisjoni eest. Kui me tõesti oleme valmis esmaspäevaks teie poolt läbitöötatud projektiga töötama, siis ma arvan, et kõige parem olekski, kui just nimelt te otsustate komisjoni ära, õiguskomisjoni ka ja hakkate kohe tihedalt tööle ja esmaspäevaks on meil asi hommikuks päevakorras. R. Tamme Kuna mul on veel mikrofon, siis ma kasutan võimalust. Ma siiski pean vajalikuks, et me võtaksime täna seisukoha armeeteenistusse kutsumise asjus. Asejuhataja Me läheme päevakorra arutamisega selle küsimuse juurde uuesti. Enn Leisson, palun. Kama, jah? Vabandust, Kama oli enne, peale Kama Leisson. K. Kama Toetan Rein Tamme ettepanekut. Me võtsime esmaspäeva hommikul sõjaväe küsimuse päevakorda sisse ja ma juhin tähelepanu sellele, et meil saab tänase päevaga juba nädal aega tehtud tööd, kusjuures me ei ole sõjaväeküsimuse juurde jõudnud. Ja see on praegu asi, mida valijad meilt kõige rohkem ootavad. Me võime moodustada ka uue redaktsioonitoimkonna täna, kes on pädev tegelema sõjaväe asjadega, ma toetan ja palun Rein Tamme ettepaneku hääletusele panna. See tähendab, et me läheme kohe praegu sõjaväe asjade juurde ja siis me oleme suutelised õhtul ka mingi teksti juba vastu võtma. E. Leisson Austatud proua asejuhataja! Rahvarinde saadikurühma nimel teen ettepaneku ühtlasi käsitleda käesoleva istungjärgu ülejäänud päevakorrapunkte järgmises järjekorras: seadus Eesti sümboolikast, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu pöördumine NSV Liidu presidendi poole, Eesti valitsemise ajutisest korrast. Tänan! I. Hallaste Austatud asejuhataja! Ma tuletan meelde seda, et meil on juba võetud päevakorda üldise sõjaväekohustuse seaduse kohta punkt. See sai võetud esmaspäeval istungjärgu algul ja on esitatud juba kaks projekti juhatajale. Samuti on esitatud projekt muudatuste kohta Eesti NSV konstitutsioonis, mis peaks eelnema sellele seadusele, otsusele üldisest sõjaväekohustusest. Ma palun võtta see "Muudatuste kohta Eesti NSV konstitutsioonis" päevakorda ja täna panna esimesele lugemisele. Nii need kaks otsuseprojekti kui ka seadus konstitutsiooni muudatuste kohta. A. Maarend Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, lugupeetud kolleegid! Teen ettepaneku, et Ülemnõukogu liige võiks kuuluda ühte alatisse komisjoni, kuid alakomisjonidesse kuulumist mitte piirata. Ja samas toetan Hallaste ettepanekut, et me viiksime läbi esimese lugemise sõjaväe küsimuses ja valitsemise ajutist korda puudutavas küsimuses. S.t. et me loeksime esimeseks lugemiseks otsuste põhimõtete tutvustamist ja et me langetaksime otsuse, kes selle küsimusega edasi töötab. Kui kõik saadikud esitavad oma ettepanekud ja märkused vastavale töörühmale, komisjonile või ministeeriumile, kes selle küsimusega tegeleb, ja siis saaksime juba järgmise nädala alguses läbi viia teise lugemise. E. Põldroos Ma tahaksin mõne sõna rääkida saadiku õigusest olla mitmes komisjonis. Ma kardan, et kui me seda õigust ei anna, siis haridus-, kultuuri- ja teaduskomisjon jäävad koostamata, sest mulle endalegi oli ootamatu see, et kui ma vaatasin seda nimekirja, siis teaduse ja kultuuriinimesi on meil väga vähe ja samal ajal nõudlus nende järele erinevatesse komisjonidesse on ootamatult suur. Kõik need inimesed, kes võiksid antud komisjoni kandideerida, on juba kutsutud mitmesse komisjoni. Ma usun, et see, kas saadik suudab töötada ühes või mitmes komisjonis, oleneb ainult tema töövõimest ja ei millestki muust, see on tema enda asi. Asejuhataja Ma tänan, Enn Põldroos! Ja juhin saadikute tähelepanu sellele, et me praegu tegeleme korraga kahe asjaga. Me arutame küsimust sellest, kuidas formeerida komisjone, ja samal ajal juba ka küsimus päevakorrast. Siiski ma palun teie kannatust, me võiksime komisjonide suhtes võtta vastu seisukoha ja siis minna edasi päevakorra juurde. Nii et, kes tahaks veel komisjonide küsimuses oma arvamust avaldada, palun kõigepealt need. Palun võtke teised ennast praegu maha ja pärast paluge uuesti sõna. Komisjonide asjus, kes tahaks oma arvamust avaldada? Tiit Made. T. Made Austatud eesistuja! Me oleme kahtlemata kõik võimekad inimesed, võime olla korraga mitmes poliitilises parteis, parlamendi rühmituses ja nüüd siis ka veel alatistes komisjonides. Kuid mulle tundub, et mida suuremas arvus komisjonides me oleme, seda madalama kvaliteediga kõige võimekama inimese töö jääb. Mul on konkreetne ettepanek siiski piirata saadiku komisjonidest osavõtu arvu kahega. T. Käbin Austatud eesistuja! Tiit Made ettepanek on võib-olla piirata kahega. Aga ma tooksin mõned näited nendest riikidest, kus on analoogilise suurusega seadusandlik kogu. Näiteks Ameerika Ühendriikide Senat koosneb 100 liikmest, seal on tavaliselt 16-17 komiteed ja tohutu hulk alakomiteesid. Iga senaator on mitmes komitees ja alakomitees, ja ma ei ole kuulnud, et nad poleks saanud oma ülesannetega hakkama. Ja meie praegune olukord nõuab kindlasti seda, et saadikul peab olema õigus kuuluda rohkem kui ühte alatisse komisjoni. Seda enam, et praegu kehtiv alatiste komisjonide põhimäärus ei ütle selle kohta mitte ühtegi sõna. Ja kui me seda küsimust poleks arutanud, oleks me võinud saadiku panna mitmesse komisjoni mingit seadust muutmata või uut põhimõtet kehtestamata. Tänan! Asejuhataja Üldiselt on erinevad variandid juba selgelt välja kujunenud. Ma arvan, et me võiksime praegu selle küsimuse arutamise lõpetada. Tahab Ignar Fjuk veel kindlasti midagi öelda? Sõna Ignar Fjukile. I. Fjuk Toetaks ka seda, et saadik võiks olla kahes komisjonis, mitte enam, kuid sellise piiranguga, et komisjoni esimees ei või kuuluda ühtegi teise alatisse komisjoni. Asejuhataja Nii. Läheksime hääletuse juurde. Hääletuse puhul ma paneksin sellise järjekorra ette, et kõigepealt hääletame ära, kas piirata või mitte. Ja juhul, kui me otsustame piirata, siis sel juhul hääletame, kuidas piirata. Nii. Kõigepealt ma palun siis hääletada, kas me piirame saadiku osavõttu komisjonide arvuga. Tähendab, kui me otsustame, et piirame, siis hääletamise piiramise poolt, kui ei piira, siis hääletame vastu. Nii. Kes on saadiku osavõtu piiramise poolt? Tänan! Kuna piiramise poolt on alla 50% saadikutest, järelikult me osavõttu ei piira. Sellega järgnev küsimus langeb ära. Ja praegu palutakse, et nimetada ka numbrid – piiramise poolt oli 41 saadikut, ainult. Vastu oli 38, aga see enam ei mängi rolli, kuivõrd poolt hääletajate arv oli tähtis. Nüüd me järelikult oleme põhimõtteliselt otsustanud, et me võime asuda komisjone formeerima, arvestades kõiki saadikuid kõikidesse komisjonidesse. Jääb veel see küsimus või täiendus, mille esitas Ignar Fjuk, et me piiraksime komisjoni esimeeste osavõttu teistest komisjonidest. Ma arvan, et ka see küsimus tuleks meil läbi hääletada. Niisiis, kes on selle poolt, et me ei lubaks komisjonide esimeestel osa võtta teiste komisjonide tööst, komisjonide liikmetena loomulikult? Kes on selle poolt, et piirata komisjonide esimeeste osavõttu ainult omaenda komisjoniga? Kes on selle poolt? Palun hääletada! Selle poolt, et piirata? Poolt 60, vastu 15, erapooletuid 7. Järelikult komisjonide esimeeste puhul on neil võimalik osa võtta oma komisjoni tööst ja muidugi Ülemnõukogu Presiidiumi tööst. Nüüd peaksid komisjonide esimehed juba hakkama mõtlema komisjonide konkreetse koosseisu üle. Ma loodan, et me jõuame enne lõunavaheaega päevakorra küsimused ära rääkida ja siis otsustame, kas me võtame vastu ettepaneku komisjonide formeerimise kohta enne lõunat. Asume nüüd päevakorra juurde. Ma palun komisjonide esimeestel oma seisukoht formeerimise suhtes välja ütelda, enne vaheajale minekut mõelda siis läbi. Ma pöördun siis teie poole. Küsimus järgnevatest päevakorrapunktidest. Meil oli teatavasti esitatud Enn Põldroosi poolt juba istungi alguses ettepanek võtta päevakorda küsimus Eesti riiklikust staatusest ja sümboolikast. See oli esitatud korraga, aga me võtsime vastu ühe, küsimus sümboolikast on lükatud nii-öelda tahapoole ja me peame otsustama, mis me sellega teeme. Kas me võtame selle, tegelikult siis mitte enam ilmselt täna, päevakorda, või on arvamusi, et võime täna päevakorda võtta? Tähendab järgmise punktina. Siia on meil veel sellest samast paketist pöördumine president Gorbatšovi poole. Ma juhin teie tähelepanu ainult sellele, et see informatsioon, mille me saime täna hommikul Arnold Rüütlilt, viitab, et me peame tegema siiski praeguses olukorras president Gorbatšovile hoopis teistsuguse sisuga, laiendatud pöördumise. Ilmselt ei ole meil kahte pöördumist president Gorbatšovi poole mõtet päevakorda võtta. Nagu te mäletate, Arnold Rüütel tegi ettepaneku, et me ka koos teiega selle seletuse või pöördumise siin läbi arutaksime ja hääletaksime. Me peame otsustama, kes sellega tegeleb ja millal me seda arutame. Ja kolmas on siis küsimus ajutisest valitsemiskorrast. Me peame otsustama, täna oli siin ettepanek, kas võtta see kohe esimesele lugemisele ja järgmisel nädalal siis minna edasi või jätta ka esimene lugemine järgmisele nädalale. Nüüd on lisaks ette pandud küsimus sõjaväest. Nagu te kuulsite, on samuti ettepanek teha täna esimene lugemine. On olemas tõepoolest ettepanek nii konstitutsiooni muutuste kui ka nende sisuliste punktide kohta ja põhimõtteliselt oleks võimalik see esimene lugemine selles mahus, mis ette pandi, täna ilmselt teha. Arvestades, et küsimus vajab põhjalikku töötlemist ja kindlasti teist lugemist enne vastuvõtmist. Nii. On veel ettepanek, mis on tulnud ka esimesel päeval ja mille me läbi hääletasime. Võtta arutusele isemajandamise rakendamise käik Eesti NSV-s, kuna meil on nüüd olemas valitsuse juht, ja loodetavasti me formeerime järgmisel nädalal ka valitsuse, siis on see täiesti reaalne ettepanek ja me hääletasime ka, et me võtame päevakorda seaduse "Vähemuse kaitsest Eesti NSV Ülemnõukogus". Juhin ainult tähelepanu sellele, et analoogiline seadus on juba vastu võetud eelmise Ülemnõukogu poolt. Küsimus on siis ainult selle täiendamises või täpsustamises. Nüüd asuksime siis järjekorras nende küsimuste juurde. Missugused on seisukohad, millises järjekorras ja kas me üldse võtame arutusele eraldi küsimuse Eesti NSV sümboolikast, sest tuletan meelde, on tulnud ka ettepanek arutada seda koos ajutise valitsemiskorraga. Millised on arvamused? Kas selles küsimuses tahetakse võtta sõna? Palun siis Sergei Sovetnikov. S. Sovetnikov Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud! Palun väga alati meeles pidada, et meie selja taga seisavad tuhanded meie valijad. Me kogu aeg kiirustame väga tõsiste otsuste ja seaduste vastuvõtmisega. Tunnen väga hästi oma valijate meeleolusid. Vestlesin nendega laupäeval ja pühapäeval. Mõned vanemad inimesed küsisid: "Mis meist saab?" Küsiti pisarsilmil. Kindlameelsemad küsisid etteheitena: "Kuidas te lasite vastu võtta taolise seaduse? Jutt on ju Eesti riiklikust staatusest!" Lugupeetud saadikud! Võib-olla on siin saalis koos väga head kunstnikud, kirjanikud, pedagoogid, teadlased, arstid ja insenerid, kuid olgem ka head ja targad poliitikud, kes, lähtudes tänasest poliitilisest reaalsusest, vaatavad ajas ette vähemalt 5–10 aastat. Ma ei toeta täna sümboolikaküsimuse arutamist, sest see on ettevalmistamata kõigepealt meie valijate seas, rahva seas. Kasutan juhust ja ütlen välja oma suhtumise massiteabevahendeisse. Vaatasin eile hoolega läbi "Sovetskaja Estonia", "Molodjož Estonii" ja "Rahva Hääle". Paraku on info liialt ühekülgne. Asejuhataja Ma tänan härra Sovetnikovi. Ma juhin saadikute tähelepanu sellele, et me arutame praegu väga konkreetset küsimust. Kas võtta päevakorda järgmisena küsimus sümboolikast eraldi või võtta see koos ajutise valitsemiskorraga või üldse mitte võtta. Selle pärast võiks see olla üsna konkreetselt vastatud, see küsimus. Härra Jermolajev. V. Jermolajev Lugupeetud presiidium, lugupeetud kolleegid! Paraku on arutatavad küsimused niivõrd tõsised, et ei pea isiklikult võimalikuks nende arutamises osaleda. Oleks otstarbekas võõrast kogemusest õppida ning seda ka kasutada. Sündmused Leedus. Meie eelmisel nädalal vastu võetud dokumendid. Need kutsusid esile Sillamäe volikogu lõhenemise. Tänahommikune seltsimees Rüütli informatsioon nende dokumentide ja kohtumise põhjal M. Gorbatšoviga. Kõik see peab meid panema mõtlema ja hästi kaaluma kõiki küsimusi, mis päevakorda võetakse. Seepärast olen mina nende küsimuste päevakorda võtmise vastu enne, kui neid – veel moodustamata – komisjonis pole läbi vaadatud. Veel kord kutsun üles mitte kiirustama. Asejuhataja Tänan! Saadik Uno Ugandi. U. Ugandi Lugupeetud abijuhataja, lugupeetud kolleegid! Mul on niisugune konkreetne ettepanek, et läbi arutada ajutine valitsemiskord ja kui see on vastu võetud, siis vahetult pärast seda käsitleda küsimust sümboolikast. Täna läheb esimesele lugemisele see ajutine valitsemiskord ja täna jääks päevakorda sõjaväe probleemid. K. Koha Proua Lauristin! Kui lubate, siis ma paneksin ette asja niimoodi võtta. Ajutine kord ja selle raames seadus Eesti sümboolikast, kuid arvestades momendi tähtsust, võiks kaaluda ka seda, et seadus Eesti sümboolikast võtta eraldi vastu ja ajutise valitsemiskorra dokument läheb täna esimesele lugemisele. Seejuures tuleb täna kindlasti esimesele lugemisele võtta sõjaväekohustuse seadus. I. Hallaste Austatud juhataja, juhin tähelepanu, et sõjaväekohustuse seaduse punkt on juba päevakorras. Asejuhataja Jah, on päevakorras, kuid me arutame järjekorda. I. Hallaste Sellele kindlasti peab eelnema Eesti NSV konstitutsiooni § 60 ja 61 muudatuste punkt päevakorras, kui me venitame sellega kuni ajutise valitsemiskorra vastuvõtmiseni, siis ei saaks me praegu kevadist mobilisatsiooni. See tuleb eraldi võtta. Asejuhataja Kas teil on ka seisukoht sümboolika küsimuses? J. Põld Austatud juhataja, ma teeksin tänase päevakorra jätkamise kohta järgmise ettepaneku. Esmalt arutada komisjonid, siis võtta küsimuse alla teenistus NSV Liidu relvajõududes, kolmandaks Eesti NSV Ülemnõukogu pöördumine NSV Liidu presidendi poole ja arutada ühe paketiga seaduseelnõusid Eesti valitsemise ajutine kord ja seadus Eesti sümboolikast. Nende vastuvõtmisega kiirustada ei tasu. A. Junti Me oleme vastu võtnud otsuse Eesti riiklikust staatusest, milles on fikseeritud üleminekuperiood ja viimase punktina valitsemise ajutise korra kehtestamine. See eeldab ka seda, et meie sümboolika, atribuutika kohta tuleb seisukoht võtta. Seetõttu teen ettepaneku sümboolika otsus arutada eraldi valitsemise ajutisest korrast ja ka enne seda. A. Zõbin Lugupeetud presiidium! Jääb mulje, et tegeleme enesesugestiooniga – püüame sisendada endale, et me pole enam liiduvabariik. Tänaseks on Moskvas seadus NL-st väljaastumise kohta vastu võetud. Seda seadust peab austama ning, enamgi veel, elanikkonda peab rahustama, et miski ei arene elanikkonna tahte ja seaduste vastaselt. Seepärast leian, et sümboolikat ei ole tarvis päevakorda võtta. V. Kuznetsov Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud! Toetan täielikult neid minu kolleege, kes kutsuvad üles praegu Eesti sümboolikat mitte arutama. Võin tuua palju minu valijate ütlemisi, et nad on hämmingus rea seaduste ülikiirest vastuvõtmisest. Ma ei fokuseeri sellele tähelepanu, tahan vaid rõhutada, et projektki on üsna toores ega sobi sel kujul arutelule panna. Selgitan. § 2 sätestab lipu ja vapi kasutamise lõpetamise, paragrahvi teises osas aga soovitab kasutada pitsatit ja blankette vana vapisümboolikaga. Asejuhataja Oot-oot, me ei aruta praegu sisu. Me ei aruta praegu selle seaduse sisu. Aitäh, küll ma juhin tähelepanu sellele, kodukorra järgi algab meil kohe kella kaheteistkümnest vaheaeg. Nii et enne vaheaega on viimane Küllo Arjakas ja pärast vaheaja lõppu arutame uuesti päevakorra küsimusi, sõjaväe seaduse ja ajutise valitsemiskorra esimese lugemise võimalikkust. Ma palun seda siis omavahel arutada ja esitada väga lühidalt ja selgelt oma seisukohad pärast vaheaega. Praegu saab sõna Küllo Arjakas, pärast seda mõned teated ja siis vaheaeg. K. Arjakas Austatud juhataja, pean vajalikuks sümboolika arutamist enne kui ajutist korda. See oleks siis loogilises järjestuses riikliku staatuse muutmine, sümboolika muutmine ja siis ajutise korra kinnitamine. Aitäh! Asejuhataja Nii. Jätkame pärast vaheaega nende probleemidega. Praegu mõned teated. Kes tahab veel saata oma esindajaid majanduskomisjoni, palutakse teatada sellest enne lõunat komisjoni esimehele Ants Veetõusmele. Vaheaeg 20 minutit. V a h e a e g
Asejuhataja Tegutsemise kärmus jätab soovida. 5 minutit on kulunud kohtadele istumiseks. Ma saaks aru, kui me oleksime Kongresside Palees ja meid oleks kaks tuhat, aga meid on ainult sada. Palun kontrollime kohalolekut. Kohal on 88, puudub 17. Ülemnõukogu on otsustusvõimeline. Härra Petinov hilines, palun ennast registreerida. Kõigepealt, enne kui me alustame tööd, teade rahvarinde saadikute ühenduselt, mis on vajalik, et üksteisega õigesti kontakteeruda. Seoses Enn Põldroosi valimisega teadus-, haridus- ja kultuurikomisjoni esimeheks on ta pannud maha oma volitused saadikuühenduse esimehena ja ühendus valis nüüd uueks esimeheks Enn Leissoni. Nii et kellel on vajadus kontakteeruda rahvarinde saadikute ühendusega, palun seda teha Enn Leissoni või ühenduse aseesimehe Peet Kase kaudu. Läheme edasi. Meil jäi pooleli päevakorra arutamine. Ja sõna saab Jüri Liim. J. Liim Austatud eesistuja ja rahvasaadikud! Kindlasti on väga oluline Eesti sümboolika. Te väga hästi teate, mis tähendab see meie sini-must-valge lipp Pika Hermanni tornis. Andke andeks, ma siiski tahaksin siirduda sõjaväe küsimuse juurde. Et üldse me saaksime hakata arutama sõjaväe küsimust, peame me eelkõige muutma või tühistama Eesti NSV konstitutsioonis need punktid, mis puudutavad sõjaväeteenistust. Seda on teatud määral juba käsitletud. Mööda ei saa me kuidagi minna ka prokuratuuri, siseministeeriumi ja julgeoleku kas likvideerimisest, muutmisest või allutamisest Eesti valitsusele. Alles pärast nende küsimuste lahendamist saavad meie poisid hakata teenima Eesti pinnal. Ma tooksin teile ühe näite, mis näitab veel kord kuivõrd kiire see asi on. Sest tegelikult Ülemnõukogusse, teatud liikumiste liinis, on materjali laekunud küllaldaselt. See pidi olema paksusega ca 80 cm. Ma tahaksin puudutada ühte noormeest, kes elab Kohtla-Järve rajoonis Iigla külas. Ta on juba pikemat aega tagasi pöördunud Genf-49 poole. Ma tsiteerin peast, kuna tema andmed on Ülemnõukogus. See noormees on vastava avalduse teinud, avalduse on teinud ka vanemad. Ta asus tööle kodukohas. Nüüd tulid sinna töökohta erariides ... Asejuhataja Sõnavõtud jätta selleks korraks, kui me alustame juba sõjaväe küsimuse arutamist. Meil on praegu küsimus, kas võtta päevakorda ja mis järjekorras. Päevakorda on ta juba sisuliselt võetud. Meil on vaja lihtsalt vastata küsimusele, mis järjekorras. Ma sain aru, et teie pooldate sõjaväeküsimuse esmajärjekorras arutusele võtmist. J. Liim Selge, ma lihtsalt tahtsin tuua konkreetse näite, et lugupeetud saadikud saaksid aru, kuivõrd oluline on kiirus. N. Aksinin Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Kui armeeteenistuse küsimust tahetakse võtta päevakorda sõjaväkke kutsumise peatamiseks, siis see on riigi- ja konstitutsioonivastane ning ebakorrektne akt kogu NL suhtes. See on keskuse asi. Pealegi pole Eesti veel NL-i koosseisust välja astunud. Siin on oma seos ka kohustustega Varssavi lepinguosaliste ees. Seepärast palun seda küsimust päevakorda mitte võtta. Vastupidi, teen ettepaneku korraldada organiseeritult noorte võtmine armeesse. Muidu võib tekkida olukord, mil siin hakatakse väejooksikuid püüdma sõjaväelaste abiga. Asejuhataja Aitäh! Viimane märkus saadik Aksininilt kuulus juba siiski sõjaväepunkti sisulise arutamise juurde, mis näitab, et ka temal on mida öelda selle sisulise arutamise juures. Ma palun nüüd Genik Israeljani. G. Israeljan Lugupeetud Ülemnõukogu! Teame väga hästi, et meie ühiskond on täna ülepolitiseeritud. Kui rahva poolt valitud, peame mõtlema sellele, kuidas võtta meie ühiskonnas pinget maha. Sümboolika- ja valitsemise ajutise korra seaduste arutamine ja vastuvõtmine paneb pulbitsema ligi poole elanikkonnast vabariigis ning vastutus selle eest langeb Ülemnõukogule. Mõelge tagajärgedele, mis võivad olla nende dokumentide vastuvõtmisel. Oma valijate nimel kutsun üles mitte ruttama ning need kaks seaduseelnõu arutelult maha võtma. R. Järlik Austatud asejuhataja, lugupeetud saadikud, kolleegid! Ma korra registreerusin sõnavõtuks ja võtsin siis oma soovi maha. Kuid nüüd registreerusin uuesti. Ma juhiksin tähelepanu sellele, et meid kõiki on valitud saadikuteks ja kas on õige rõhutada üksikute saadikute sõnavõttudega, et nende selja taga on valijad, kes neilt pärivad aru. Meilt kõigilt päritakse aru. Ja kõik valijad on mures, mis meist saab. Eestlased on mures juba 50 aastat. Ma ei pea õigeks, et rõhutatakse, nagu oleks 40% elanikkonnast Eesti iseseisvumise vastu, isegi kui see nii oleks, on ometi 60% iseseisvumise poolt. Lugupeetud saadikud! Kui leitakse, et otsus, mis ei vasta 40% soovidele, on ebademokraatlik, kas tõesti saab siis olla demokraatlik otsus, mis ei vasta 60% soovidele? On ju kaks võimalust. Kas iseseisvuda ja taastada Eesti iseseisvus või jääda edasi Nõukogude Liidu koosseisu. Kolmandat võimalust ju ei ole. Ja vastavalt sellele me peame siin käituma. Andke andeks, et ma olin sunnitud need mõtted välja ütlema, sest päevakorra suhtes mul tõesti täiendust ei ole. Asejuhataja Aitäh! Kuigi see läks ka natukene liiga sisuliseks. Aga eetikakomisjoni poolt, ma arvan, niisugune märkus saadikutele oli siiski täiesti vajalik. Ma paluksin nüüd Liia Hänni. L. Hänni Juhataja! Mul on ka tahtmine öelda mõni sõna selle kohta, et me oleme siin ikkagi rahvasaadikud, mitte riigisaadikud. Ja sõjaväeteenistuse küsimus on rahva hulgas tekitanud niivõrd murelikke tundeid, et me peame seda täna siin arutama. Et meie töö oleks praegu tagajärjekas, teen ettepaneku moodustada kõigepealt komisjonid, siis anda sõjaväeteenistuse küsimuses ettevalmistatud dokumendid riigikaitse ja õiguskomisjoni läbivaatamiseks, samuti valmistada ette pöördumine Mihhail Gorbatšovi poole, seda võiks teha Ülemnõukogu Presiidium. Ja ilmselt täna me rohkem punkte päevakorda võtta ei jõua. Aitäh! Asejuhataja Nii. Ma arvan, et meil on üldiselt praegu kõik variatsioonid juba olnud. Uusi variante ma ei ole kuulnud. Illar Hallaste arvab, et on veel mingi uus variant pakkuda. Jah, palun. I. Hallaste Lugupeetud juhataja, meil on päevakorras juba praegu kaks punkti, see on sõjaväe vastu, konstitutsiooni muudatus § 66 ja 61 osas ja otsus üldise sõjaväekohustuse seadusest. Need seadused lähevad läbi kahe või kolme lugemisega, aga mul on ettepanek lisada veel üks punkt, mille me saame võtta vastu täna. See on ühitada Eesti NSV kriminaalkoodeksi § 78 ja § 1891, kusjuures otsuse teeksime, et kriminaalkoodeksi §-de numeratsioon pärast § 78 jääks muutmata. Asejuhataja Ma siiski juhin teie tähelepanu sellele, et meie ei tee päevakorda vastuvõetavate dokumentide järgi, vaid praegu siiski üldistatumalt, küsimuste järgi. Ja sellega kuulub nii see ettepanek kui ka eelnevad teemad nimetatud teise päevakorrapunkti alla, nimelt sõjaväe küsimused. Me võime otsustada, et me võtame päevakorrapunktis ühe konkreetse otsuse vastu varem, aga järgmise dokumendi valmistame ette pikemalt. Nii. Teeksime siis katse üldistada need ettepanekud. Ilmselt me oleme üksmeelsed praegu kahes küsimuses. Kõigepealt selles küsimuses, et komisjonid on vaja moodustada ja komisjonide moodustamine juba käib ning me saaksime võtta täna päevakorda komisjonide koosseisu kinnitamise. Kui mõni üksik komisjon jääbki täna kinnitamata, siis me võime seda teha eraldi hiljem. Siia on juba laekunud mitmed komisjonide koosseisud. Tähendab, ettepanek on niisugune – võtta täna päevakorda komisjonide kinnitamine. Tundub, et on olemas valdav arvamus sõjaväe küsimuse täna esimesele lugemisele võtmise kohta, kusjuures esimesel lugemisel on võimalik öelda ka oma arvamus kõigil nendel, kes on nende lahenduste vastu, mis on pakutud. See ongi esimene lugemine, sisuline lugemine, ja kui me saame siit täna mõne otsuse konkreetselt formuleeritud, siis me näeme seda arutelu käigus. Aktuaalne on ka küsimus pöördumisest Mihhail Gorbatšovi poole. Ettepanek, et seda valmistaks ette Presiidium, on loogiline, nii pani ette ka meie Ülemnõukogu Presiidiumi esimees härra Rüütel, kuid ometigi me peaksime selle siin ka kinnitama, see oli tema palve. Me võime sellega ilmselt tegelda siis, kui Presiidium on juba teksti valmis teinud. Nii et seda me praegu täpselt paika panna ei saa, ma usun, et see on esmaspäeva hommikul. On olnud veel ettepanek, et me võiksime täna ära kuulata ka ajutise valitsemiskorra kohta, tähendab põhiseisukohad esimese lugemise korras, seejuures otsustada ka küsimuse, mis siin täna tõstatati, et kas seda üldse vastu võtta või mitte. See on meie esimese lugemise sisu. Eelnevad läbirääkimised inimestega, kes on ette valmistanud need küsimused, on näidanud, et nii sõjaväe kui ka ajutise valitsemiskorra asjus saaksime täna nad ära kuulata. Ettekandjad härra Kama ja härra Junti on selleks valmis. Otstarbekas oleks neid kuulata pärast lõunat, sest siis me saaksime ka vastavad dokumendid laiali jagada, tähendab ajutise valitsemiskorra alused on laiali jagatud, see tuleks teil siis lihtsalt oma paberite hulgast välja võtta, sõjaväe kohta käivad dokumendid on paljundamisel, osalt paljundatud ning me saaksime need kätte anda enne õhtuse istungi algust. Mis puudutab komisjone, siis katsume need moodustada enne lõunat, muidu me ei jõua pärast lõunat neid kahte punkti arutada. Nagu te nägite, on kõige suurem arvamuste lahknevus sümboolika küsimuses, see on esimesel päeval põhimõtteliselt päevakorda võetud, kuid praegu tema arutamise järjekorra suhtes tekkis kõige rohkem eriarvamusi. Kas enne ajutist valitsemiskorda, pärast seda, koos sellega jne. Näib, et siin meil praegu üksmeelt ei ole, siin on ka kõige rohkem vastuseisu, nii et teeksime võib-olla niiviisi, et me sümboolika küsimuse päevakorda võtmise järjekorra, just nimelt järjekorra arutamise vaataksime uuesti läbi. Me oleme ajutise valitsemiskorra juures, sest et üks ettepanek oli ju, et sümboolikat vaadelda selle sees. Panen hääletamisele järgmise selle istungjärgu päevakorra, kõik ülejäänud punktid, mida meil ka veel on, ilmselt sellesse istungjärku lihtsalt enam ei mahu. Tuletan meelde, meie reglemendi järgi algab esmaspäeval uus istungjärk ja meil on selleks uueks istungjärguks veel ettepanekuid. Presiidium on töötanud ka enne, vanas koosseisus, ma lihtsalt loetlen mõningaid seaduseelnõusid, mis juba valmis. Siin on immigratsiooniseadus, siin on riigikontrolliseadus, millega on ilmselt ka küllalt kiire, kui me täna lasksime rahvakontrolli nii-öelda nelja tuule poole. On ette valmistatud mitmed muudki dokumendid, nagu näiteks sõidukimaksu, tegevusloamaksu, riigilõivu seaduse kohta. Kui uus valitsus hakkab tööle, on need ilmselt vaja küllalt kiiresti läbi arutada. On projekt isemajandava Eesti elamupoliitika kohta, on tarbijakaitse seaduse projekt, on parteide seaduse projekt, arhiiviseaduse projekt, rahvusraamatukogu seaduse projekt. Nii et me näeme, tööd meil ilmselt jätkub järgmiseks, ülejärgmiseks istungjärguks. Lihtsalt, et te näeksite, milline see põhimõtteline pakett on. Presiidium tuleb homme hommikul kokku ja hakkab seda detailsemalt arutama, mida pakkuda siis järgmiseks istungjärguks, ülejärgmiseks jne. See informatsiooniks. Panen siis praegu hääletusele praeguse istungjärgu päevakorra lõpu: esiteks Eesti NSV Ülemnõukogu komisjonide moodustamine, teiseks sõjaväeteenistusest, kolmandaks ajutisest valitsemiskorrast üleminekuperioodil, mõlemad on esimesel lugemisel, ja neljandaks pöördumine Mihhail Gorbatšovi poole. Viimases küsimuses me peame lihtsalt moodustama ühe komisjoni, kes seda aitab Presiidiumil ette valmistada. Kes on niisuguse järjekorra poolt? Palun hääletada! Komisjonid, sõjavägi, valitsemine, Gorbatšov. Poolt 70, vastu 18, erapooletuid 3. Järelikult me oleme oma praeguse tööjärjekorra paika saanud. Nüüd ma näen, et siin soovitakse juba sõna ja kõnet, aga me ei ole veel seda päevakorrapunkti välja kuulutanud, mille suhtes me sõnavõtte aga hakkame pidama. Kas on küsimus siis mingitest nii-öelda järelmärkustest hääletamismotiivide kohta? Ei ole. Lepime üldse niiviisi kokku, et sõna- ja kõnesoovijaid registreerime siis, kui juhataja ütleb, et asume selle päevakorrapunkti arutamise juurde. Siis on selge, et need on antud teema kohta, mitte lihtsalt mingites muudes küsimustes. Ja siis on mul teile veel üks niisugune palve. Ma usun, et enamus teist juhivad autot, ja te teate, kui tähtis liikluses on autojuhi viisakus. On olemas liiklusmäärustikud, peale selle veel autojuhi viisakus. Teeksime niiviisi, et ka sõnasoovimise puhul me seaksime sisse saadikuviisakuse, lihtsalt gruppide siseselt. Kui ühe grupi saadikud on näinud, et nende grupist juba 2-3 inimest on sõna soovinud, siis võiks jätta ruumi teiste gruppide inimestele ka. Ma usun, et meie dialoogid arenevad siis palju mitmekülgsemalt. Teeme nii, et see on viisakuse küsimus. Hindame üksteise viisakust.
Eesti NSV Ülemnõukogu alatiste komisjonide moodustamine Asejuhataja Nüüd asume siis Eesti NSV Ülemnõukogu alatiste komisjonide koosseisu juurde. Praegu on olukord järgmine. Juba on valmis esitama õiguskomisjon oma koosseisu ja samuti on valmis esitama oma koosseisu kultuuri-, haridus- ja teaduskomisjon. Muid ei ole praegu veel meile laekunud. Ettepanek on niisugune, arutada ja kinnitada nende kahe komisjoni koosseisud. See annab teatud orientiiri ka teistele, kes veel ei ole formeerunud. Praegu laekus kolmas komisjon, mis juba on formeerunud, see on saadikueetika komisjon. Juba on ka formeerunud riigikaitsekomisjoni koosseis. Sellega on meil praegu neli koosseisu, mida me saaksime arutada. Koosseisude arutamine tähendab ilmselt seda, et esimees kannab koosseisu ette, kui on vastuväiteid, täiendusi, arutame need läbi ja siis, kui need on ammendatud, mis on valmis, teeme vaheaja, et lõpetada ka nende komisjonide formeerimine, kus asjad on pooleli. Ja tuleme uuesti kokku, et enne lõunavaheaega kinnitada võimalikult kõik komisjonid. Ajakirjanduskomisjon laekus niisamuti. Arno Almann juhib siin tähelepanu sellele, et komisjoni koosseisud ei ole mitte igavesed, see ei ole seadus, mille me vastu võtame. Selle tõttu ei maksa olla meeleheitel, kui esialgne koosseis tundub, et ei ole veel päris täiuslik, teda on võimalik veel muuta. Keskkonnakomisjon saabus. Saabus majanduskomisjon. Asuksime siis asja juurde ja nii nagu meil komisjonide järjekord oli, alustaksime õiguskomisjonist. Palun, Tõnu Anton. Kas sa tuleksid ette, võib-olla on küsimusi, täiendusi jne. ja kõik näevad ära ka komisjoni esimehe, see on ka tähtis, et me hakkaksime nägupidi ära tundma juba kaugelt, kes on mis komisjoni esimees. Võib-olla, kui ei tunta komisjoni liikmeid nägupidi, ehk oleks kasulik tutvustada üksteisele. T. Anton Lugupeetud kolleegid! Mul on teile palve arvata alatise õiguskomisjoni liikmeteks järgmised rahvasaadikud: Tiit Käbin, Peet Kask, Vladimir Lebedev, Vladimir Malkovski, Ahti Kõo, Hillar Eller, Arvo Junti, Illar Hallaste, Liia Hänni, Jüri Rätsep, Ülle Aaskivi ja Kaido Kama. Palun ära kuulata veel kaks märkust selle nimekirja juurde. Nimekiri on koostatud valimisringkondade järjekorras, mõeldav on muidugi ka tähestikuline järjekord. Ja teiseks, kõigilt nendelt rahvasaadikutelt, välja arvatud Vladimir Lebedev, on nõusolek olemas. Asejuhataja Kõigepealt küsimus, kas te komisjoni suuruse olete kuidagi piiranud? T. Anton Seda piirab Ülemnõukogu, mitte komisjon. Asejuhataja Ma küsingi, kas on komisjoni esimehel ettepanek komisjoni liikmete arvu piiramiseks, konkreetse komisjoni liikmete arvu? T. Anton Ei. Sellist ettepanekut me ei ole teinud. Ettepanek on tehtud nende konkreetsete rahvasaadikute arvamiseks alatisse õiguskomisjoni. Asejuhataja Järelikult me teeme otsuse komisjoni liikmete arvu kohta pärast seda, kui kogu see nimekiri on kinnitatud. Sest on võimalik ka vastupidi, et esimees esitab liikmete arvu ja siis me räägime läbi juba koosseisu. Nii. Kellel on selle koosseisu suhtes, kõigepealt muidugi nimetatud inimestel endil, mingeid märkusi või arvamusi? Palun! Kas rahvasaadik Peterson soovib õiguskomisjoni kohta midagi öelda? Ei soovi. Siis võtke palun ennast sõnasoovimisest praegu maha. Tõnu Anton on meil juba puldis. Kas Pavel Panfilov soovib õiguskomisjoni kohta öelda? Palun! P. Panfilov Meie ettepanek on – õigemini tahtis selle ettepaneku teha Vladimir Malkovski –, et tema kuuluks teise komisjoni – ajakirjanduskomisjoni. Sellesse komisjoni pakuksime aga Nikolai Zahharovi ning Vladimir Lebedevi asemel Menšikovi. Niisiis – Zahharov ja Menšikov. T. Anton Ma tuletaksin kõigile rahvasaadikutele meelde seda minupoolset märkust, et kõigi nimetatud kolleegidega on läbirääkimised peetud ja nendelt saadud ka nõusolek. Ka Vladimir Malkovskilt on saadud selgesõnaline nõusolek osalemiseks komisjonis. Teile on esitatud minupoolne ettepanek, see on läbi kaalutud nende inimestega, keda ma teile ette lugesin. Loomulikult on teil õigus teha siin täiendusi, parandusi. Asejuhataja Järelikult on täiendusettepanek Pavel Panfilovil. Kas komisjoni esimees on nõus selle täiendusettepanekuga? T. Anton Minult küsiti, kas on silmas peetud seda, kui suur peaks komisjon olema. Minule tundub, et komisjoni suurus on maksimaalsele juba üsna lähedane. Edasi on võimatu juba ühe töögrupina tegutseda. Asejuhataja Nii, järelikult komisjoni esimees meelsasti piirduks nende esindajatega, kes tal on. Kas Pavel Panfilov on komisjoni esimehega nõus? T. Anton Kas ma tohin kolleegile esitada ühe küsimuse? Kas tema ettepanekut võib käsitada ka nii, et ta Vladimir Lebedevi ja Vladimir Malkovski vastu on? P. Panfilov Jõuame kõigepealt selgusele, kuis saab olla nii, et komisjonide esimehed muudkui formeerivad, midagi teevad, aga saadik ei võigi omal soovil ühtegi komisjoni astuda? Kas formeerimispõhimõte on selline? Teil on ettepanekud, olete kellegagi läbi rääkinud, olgu! Aga ikkagi peaks igal saadikul olema õigus ise määrata või valida endale komisjon. Või toimub komisjonide moodustamine tõesti keeldude ja filtreerimistega? Mis puutub Malkovskisse, siis võtan ettepaneku maha – mulle just teatati, et Malkovski oli nõusoleku andnud. Siin küsimust ei ole. Ometi peaks meil komisjonide formeerimine olema vabatahtlik. Muidu võib juhtuda, et mõni saadik ei satu kuhugi või satub vastu oma tahtmist. Pakun meie poolt ikkagi Zahharovit ja Menšikovi. Asejuhataja Ma saan aru jah. Lugupeetud Pavel Panfilov, me arutasime komisjonide moodustamise printsiipe, siis kui me kinnitasime komisjonide esimehi, ja jäime selle juurde, et komisjonid moodustatakse esimeeste läbirääkimiste teel erinevate saadikugruppidega ja konkreetsete saadikutega. Kahtlemata niisugune filter on vajalik, et moodustuks tõesti asjatundlik komisjon. Praegu ma näen, et on olemas teine filter, sest küsimus ei olnud praegu mitte saadikute vahetuse soovist, vaid teie kui saadikuühenduse esimehe soovist. Siin on kaks filtrit vastastikku. Ja ma kujutan ette, et siiski lõplik sõna selle arvamustevahetuse tulemusel jääb ikkagi komisjoni esimehele. Nii et mida arvab komisjoni esimees, talle soovitati veel kaks liiget, kes on soovi avaldanud komisjoni tööst osa võtta. T. Anton Jään selle ettepaneku juurde, mille ma teile esitasin. V. Malkovski Lugupeetud juhataja ja meie komisjoni esimees! Arvan, et talitame õigemini, kui võtame ikkagi arvesse Zahharovi ja Menšikovi kandidatuurid, kuigi neid praegu pole kohal. Olen komisjoni esimehega nõus, et see liikmete arv on sobiv. Kuid ärgem unustagem, et oleme tihti sõidus või juhtub veel midagi, nii et täna eemal viibivad saadikud Zahharov ja Menšikov tuleks ikkagi komisjoni koosseisu võtta. Saan aru, nendega isiklikult pole läbi räägitud, sest nad on ära. Asejuhataja Mul on ettepanek, ilmselt me ei saa seda küsimusi lahendada puuduvate saadikute osavõtuta, kuna esimees ei ole nendega läbi rääkinud. Kinnitaksime praegu õiguskomisjoni koosseisu esimehe poolt esitatud koosseisus ja jätaksime võimaluse täiendada pärast tema läbirääkimisi nende konkreetsete saadikutega. Öeldakse, et saadik Menšikov on siin. Kas tal on midagi öelda? V. Menšikov Jah, ma olen kohal. T. Anton Mul on teile, kolleegid, ettepanek. Võib-olla on võimalik kinnitada komisjoni koosseis nii, nagu ma teile ette panin. Luban teile kõigile, et alustan kolleegide Nikolai Zahharovi ja Vitali Menšikoviga läbirääkimisi sihiga, et nad saaksid komisjoni tööst osa võtta. Asejuhataja Väga kena. Kas on nüüd võimalik hääletada õiguskomisjoni esimehe poolt esitatud koosseisu? Kes on selle poolt? Palun hääletada! Poolt 86, vastu 3, 2 erapooletut. Seega on meie õiguskomisjon kinnitatud. Ma õnnitlen õiguskomisjoni esimeest komisjoni moodustamise puhul ja tuletan meelde, et meil on kohe täna kaks küsimust päevakorras, kus me ootame komisjoni arvamust. Järgmisena hakkame arutama majanduskomisjoni koosseisu. Palun komisjoni esimees Ants Veetõusme. A. Veetõusme Lugupeetud esimees! Austatud saadikud! Majanduskomisjoni loomise põhimõteteks oli, et siia kuuluksid erinevatest valdkondadest inimesed ja ma olin ka ainuke komisjoni esimees, kes lasi juhatajal öelda, kes soovivad osa võtta, et nad mulle teataksid. Minu ettepanek on selline, mis on kooskõlastatud kõigi nende inimestega, keda ma panen ette. Kuid pean kahjuks märkima, et ma ei saanud kõiki maasaadikuid võtta komisjoni, kuna ma leian, et komisjoni optimaalne arv võiks olla kuskil 6, praegu on seal 8 ja enamus, kes tahtsid osa võtta, olid maasaadikute rühmast, nii et praegune ettepanek on selline, et Ülo Uluots, Aavo Mölder, Ivar Raig, Arvo Junti, Lembit Kaljuvee, Kalju Koha, Klavdia Sergij. Kokku 8 inimest. Asejuhataja Kas komisjoni esimees teeb ettepaneku, et kinnitaksime ka arvulise koosseisu, et see peaks olema 8-liikmeline? A. Veetõusme On küll selline ettepanek. Asejuhataja Hääletame siis kõigepealt selle poolt. Siin tahetakse võtta sõna, Vladimir Lebedev. V. Lebedev Lugupeetud juhataja, lugupeetud komisjoni esimees! Meil on ettepanek – palve – võtta meie saadikugrupi poolt komisjoni koosseisu rahvasaadik Gussev. Tal on väga suured majandusalase töö kogemused. Ta võttis osa ka TKNÜ-i organiseerimisest, s.t. tema taga seisab TKÜN, tema esitas TKÜN ja teda toetab TKÜN. Ma arvan, et komisjonile oleks tema kandidatuur kasulik. See oleks väga kasulik, seepärast ma palun, et lugupeetud komisjoni esimees mõtleks selle peale. Tänan! A. Veetõusme Ma kordaks veel kord, edaspidiseks tööks ka, et kui me midagi üksteiselt palume, siis ikkagi teatataks, mitte ei oodataks nii viimase minutini. Põhimõtteliselt ma ei ole vastu, selle pärast ma just tahtsingi enne teada saada inimeste arvamust, ka Klavdia Sergij pöördus spetsiaalselt minu poole ja miks mitte. Aga kui see on antud saadikugrupi seisukoht, siis ma nõustun sellega. Asejuhataja Kas see tähendab siis arvulist suurendamist? A. Veetõusme Ilmselt jah. Midagi teha ei ole. Võib-olla teeksime nii, et kas on veel ettepanekuid, et me lepiksime kokku, et kui rohkem ettepanekuid ei ole, siis jääks arvuks 9. Asejuhataja Kas saadikutel on veel arvamusi majanduskomisjoni suhtes. Ei ole. Kas paneme hääletusele esimehe poolt kinnitatud koosseisu 9-liikmelisena? Kes on selle poolt? Palun hääletada! Majanduskomisjon on moodustatud, poolt 87, vastu ei ole, 2 erapooletut. Tänan! Läheme nüüd edasi, on veel midagi öelda? A. Veetõusme Ma loodan kõigi saadikutega tihedat koostööd, ilmselt majandusküsimused on sellised, millest on huvitatud kõik meie saadikud. Asejuhataja Tänan! Läheme nüüd maaelukomisjoni juurde. Panfilov tahab sõna, palun. P. Panfilov Meie parlamendis on kombeks saanud, et muudkui tormame. Seepärast pole meie saadikugrupil võimalik olnud aktiivselt ja viljakalt komisjonide komplekteerimises osaleda. Et ei oleks arusaamatusi, nagu see praegu juhtus, tahaksin saada lühikest seletust iga komisjoni kohta, kuidas te selle tegevust ette kujutate. Et järgmised sõnavõtjad saaks orientatsiooni. Asejuhataja Kuidas arvab Ülemnõukogu koosseis, kõikidel saadikurühmadel oli võimalus osaleda komisjonide formeerimisel. Praegu selgub, et üks saadikute rühm ei ole saanud seda teha. Kas on otstarbekas selline tööviis, et nüüd loetakse selle saadikute rühma ettepanekud kõigi komisjonide jaoks korraga ette. Ma arvan, et läheme edasi ikka komisjonide kaupa ja te saate esitada oma ettepanekud iga komisjoni puhul eraldi. Ma arvan, et osa neist on juba arvestatud, sest on olnud ka omavahelisi konsultatsioone. Te ilmselt pole sellest ise informeeritud. Nii et läheksime edasi maaelukomisjoniga. H. Peterson Lugupeetavad saadikud! Maasaadikutel oli põhiülesandeks soovitada igasse komisjoni nii palju oma liikmeid kui võimalik, et nende kaudu siis tööd teha. Kahjuks praeguse momendini ma ei tea just konkreetselt, kui paljude meie inimeste sooviavaldused on vastavates komisjonides rahuldamist leidnud, palju on meile vastu tuldud, siin juba kuulsin, et majandusest jäi osa meie mehi välja. Kuna tegemist on maaelukomisjoniga, mis on kolm korda suurema haardega kui põllu- ja metsamajandus, siis ma teeksin ettepaneku moodustada see komisjon natuke suurem kui on teised, koos minuga kokku oleks see 12 inimest. Kas on see vastuvõetav? Selge. Kui oleks võimalik, siis ma paluks veel ühe koha juurde, siis me saaks paluda ka Ants Paju maaelukomisjoni. Meil on kahjuks mitmeid mehi, kes ei ole ühtegi komisjoni pääsenud ja seetõttu pean oma kohuseks neid kaasa tõmmata. Loen nüüd ette need 11 inimest, kes on siin peale minu kirjas. Härrad Lembit Arro, Uno Anton, Kaido Kama, Heino Kostabi, Ants Käärma, Eldur Parder, Tõnu Saarman, Hanno Schotter, Ivar Raig, Aldo Tamm ja Juhan Telgmaa. Asejuhataja Kas on selle komisjoni suhtes täiendusi? Juhan Telgmaa soovib sõna, palun. J. Telgmaa Ma ei ole otsustanud sellesse komisjoni kuuluda, palun mind sinna mitte panna. H. Peterson Indrek Toome võttis oma kandidatuuri tagasi. Võib-olla Ants Paju soovib meiega koostööd teha? Metsamajandus ei ole esindatud. Asejuhataja Ants Pajule sõna otsuseks. A. Paju Ma ei ole öelnud ära koostööst selle komisjoniga. H. Peterson Tänan! Asejuhataja Kas see tähendab seda, et Ants Paju kuulub koosseisu? Nagu ma aru saan, Telgmaa asendus Pajuga. Kas on veel täiendusi? Ei näe. Kas me võime panna hääletusele maaelukomisjoni 12-liikmelisena etteloetud koosseisus, asendades Juhan Telgmaa Ants Pajuga? Palun hääletada! Sellega on Ülemnõukogu kinnitanud maaelukomisjoni 12-liikmelisena esitatud koosseisus, poolt oli 87, vastu ei olnud, 1 on erapooletu. H. Peterson Tänan teid! Asejuhataja Järgmisena arutame keskkonnakomisjoni. Komisjoni esimees Andres Tarand. A. Tarand Mul on kaks üldisemat märkust. Eile tehtud töö jooksis siin täna viimasel vaheajal tühja. Plaanitud oli, et oleks kaetud enam-vähem kõik keskkonnakaitsega seotud elualad. Nüüd tuli see komisjon pisut ühekülgne. Teine märkus on see, et niipalju kui komisjoni esimehest sõltub, ma ei sooviks seda kuidagi paisutada, tegemist on niigi juba 10 liikmega, isikud on järgmised: Valeri Kois, Jüri Liim, Mart Madissoon, Anatoli Novohatski, Ants Paju, Vello Pohla, Koit Raud, Ain Tähiste, Aldo Tamm. Asejuhataja Kas nimetatud komisjoni koosseisu suhtes on märkusi? Ettepanekuid? Ei näe. Kas võime panna keskkonnakomisjoni 10-liikmelisena esimehe poolt nimetatud koosseisus hääletamisele? Asume hääletama. Sellega oleme kinnitanud keskkonnakomisjoni, poolt oli 85, vastu ja erapooletuid ei olnud. Kuid ma juhin tähelepanu sellele, et osa saadikuid, kes saalis viibisid, ei võtnud hääletamisest osa. Kas see oli teie protest keskkonnakomisjoni moodustamise vastu? Ma paluksin saadikutel olla tähelepanelikud. Kas on vaja ümber hääletada? Ei ole. Aga palun siiski olla tähelepanelik hääletamise protsessi suhtes. Läheme järgmise komisjoni juurde. Sõna saab teadus-, haridus- ja kultuurikomisjoni esimees saadik Enn Põldroos. E. Põldroos Lugupeetud juhataja! Meie komisjon tuli nüüd natuke suurem ja suurem sellepärast, et ta haarab endasse kolme põhigruppi – kultuur, haridus ja teadus, neid võiks vaadelda isegi alakomisjonidena. Aga suuremaks kui praegu, need kolm gruppi ja peale selle veel kirik ja sport, seda ilmselt teha ei saa – sel lihtsal põhjusel, et üks neist põhigruppidest, nimelt hariduse osa, on meil piiratud. Kahjuks on meie auväärses kogus ainult kolm inimest, kes tegelevad haridusega. Kuigi siin on räägitud, et humanitaarintelligentsi pidavat hirmus palju olema, tegelikult nimesid vaadates on neid hirmus vähe. Kõik need kolm haridusinimest on siin komisjonis, nende arvu suurendada ei saa. Kui me hakkaksime teistes osades juurde panema, siis läheksid proportsioonid sassi. Ma paluksin 12 nimega piirduda, ja kui tuleb täiendavaid ettepanekuid, siis kohe ka näidata, keda välja jätta. Et selle kolme enam-vähem võrdse grupi proportsioonid ei läheks liialt sassi. Niisiis nimeliselt. Kõigepealt kolm esimest, mis puudutab seda otsustavat kultuuri või loomekultuuri, siia kuulun mina ise, Jaak Jõerüüt, Jaak Allik; ilmselt peab komisjonis olema ka kiriku esindaja ja selleks me pakuksime välja Illar Hallaste; edasi haridus Andres Ammas, Helgi Viirelaid ja nüüd ma paluksin väga teha erand juba vastuvõetud otsuses ja kinnitada komisjoni koosseisu Sergei Sovetnikov, kes on teatavasti ühe teise komisjoni esimees. Mispärast? Kolmel põhjusel, esiteks ta on üks neist kolmest haridusinimesest, teiseks, tema on meie venekeelsete saadikute hulgas ainus, kes läheb rubriigi teadus-kultuur-haridus alla, ja kolmandaks peab komisjonis tingimata olema inimene, kes tegeleb venekeelse haridusega. Muidu ma ei kujuta üldse ette selle komisjoni tegevust. Ma palun siin võtta vastu eriotsus ja teha erand juba vastuvõetud otsusest. Asejuhataja Väga ebameeldiv olukord, mida on kuulus klassik nimetanud – üks samm edasi, kaks sammu tagasi. Me peame tegema selle sammu tagasi tõesti, sest komisjoni esimehe Enn Põldroosi põhjendus oli väga kaalukas. Ma usun, et venekeelse hariduse probleemi teravus ja aktuaalsus on meile kõigile selged, ja vajadus, et seal eesotsas oleks väga kompetentsed inimesed, see on ka selge. Kas me võtame vastu komisjoni esimehe palve teha erand ja lubada rahvussuhete komisjoni esimehel saadik Sergei Sovetnikovil kuuluda täieõiguslikult ka teadus-, kultuuri- ja hariduskomisjoni? Mis on saadikute arvamus? See on meie teha, sest me oleme ise siin otsustajad. Tahetakse selle kohta võtta sõna? Ma annaksin kõigepealt sõna Sergei Sovetnikovile endale. S. Sovetnikov Meie eile rääkisime seltsimees Põldroosiga, et nagunii meie rahvussuhete komisjon peab tegelema vene koolide arendamise küsimustega. Võib-olla ei ole mõtet, võib-olla teeme koostöökomisjoni, muidu me rikume äsja vastuvõetud otsust. E. Põldroos Ma siiski paluks väga, kui on vähegi võimalik, et te saaksite kuuluda meie komisjoni koosseisu, see tasakaalustaks meie komisjoni väga oluliselt. Asejuhataja Kuulame ära Sergei Petinovi arvamuse selles küsimuses. S. Petinov Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Enn Põldroos! Mulle näib, et põhimõte, mille te äsja välja kuulutasite, ei pruugi parlamenditööks täiel määral üldse sobida. Juhindudes teie loogikast, ei pruugi me kunagi komisjonide formeerimisega ühele poole saada. Teie poolt pakutust lähtudes meil ei õnnestu luua rida komisjone, sest spetsialiste, näiteks välisasjade alal, meil pole. Pole selliseid, kel oleks mingi diplomaadipraktika või kes oleks varem töötanud Välisministeeriumis jne. – see tähendab oleks olnud seotud vahetult välisasjadega. Seepärast arvan, et tuleks lähtuda sellest, et iga komisjoni liige võib paluda appi konsultandi, kes suudab anda abi ühe või teise probleemi lahendamisel. Me peame töötama nii ise kui ka kutsuma appi suurt hulka inimesi, kel on erialaseid teadmisi. Teen ettepaneku võtta komisjonide koosseisu inimesi, kes kõigepealt ikka ise tahavad ses komisjonis töötada, mitte diplomijärgse eriala järgi. Oleks nagu mõtlemisainet. Asejuhataja Kahjuks ma ei kuulnud Sergei Petinovilt ettepanekut just selles küsimuses, mille kohta ma palusin arvamust avaldada. Andrus Ristkok, palun, kas on selle asja kohta midagi öelda? A. Ristkok Lugupeetud eesistuja, austatud saadikud! Põhimõtteliselt me esindame siin elanikkonna huve hariduse saamise suhtes, mitte niivõrd ametkonna ja valdkondade huve. Võib-olla ei ole niivõrd tähtis, et komisjoni liikmed on tingimata spetsialistid. Komisjonis saab iga kell kasutada vastavate ametkondade spetsialiste, eksperte ja võib-olla see ei ole määrav printsiip komisjoni moodustamisel, eriti kui see mõnel puhul takistuseks osutub. Asejuhataja Kas ettepanek on siis mitte lülitada Sergei Sovetnikov selle komisjoni koosseisu, kuivõrd ta juba on teise komisjoni esimees, tähendab mitte muuta meie esialgset otsust? A. Ristkok Ma arvan, et selle otsuse muutmine ei ole vältimatu. Asejuhataja Tähendab, see on ettepanek. Kas on vajadust edasi arutada? Meil on kaks ettepanekut. Kas komisjoni esimees on nõus, et me paneme mõlemad ettepanekud hääletusele? E. Põldroos Ma tahaksin ainult öelda ühe sõna siin väljendatud mõtte kohta. Ma arvan, et meil on aeg lahti saada selles suures riigis pikka aega kestnud ja juurutatud kujutlusest, et juhtimine on nomenklatuurne tegevus ja inimene võib leivatehast, kultuuri, sporti ja ei tea mis asja võrdselt juhtida, toetudes spetsialistide abile. See on illusioon, millega on see riik juba põhja läinud. Peavad tegelema siiski inimesed, kes antud küsimusest midagi teavad. Asejuhataja Järelikult komisjoni esimees jääb oma ettepaneku juurde. Ma panen esimesena hääletusele komisjoni esimehe ettepaneku. Tiit Käbin palub siiski veel sõna. T. Käbin Lugupeetud eesistuja, ma tahaksin pöörata tähelepanu sellele, et kui me hakkame tegema erandeid meie endi poolt kinnitatud reeglites, siis see on umbes samaväärne sellega, kui me tegeleksime täielikult ilma mingite eeskirjadeta. Kui tuleb kõne alla praegu küsimus komisjoni esimehe lülitamisest teise komisjoni koosseisu, ei tohiks see toimuda mitte erandina, vaid me peame tühistama oma eelmise otsuse. Tänan! Asejuhataja Selge. Tänan Tiit Käbinit asjatundliku, juriidilise kommentaari eest. Järelikult meil on põhimõtteliselt tekkinud selle komisjoni kinnitamisel kaks ettepanekut. Üks on tühistada meie eelmine otsus, et komisjonide esimehed ei tohi kuuluda teistesse komisjonidesse ja see lahendab siis konkreetse küsimuse. Või me jääme selle juurde, mis me otsustasime, ja komisjoni esimees peab leidma teise liikme. Panen selle küsimuse hääletusele. Kes on selle poolt, et tühistada otsus komisjonide esimeeste kuulumisest teistesse komisjonidesse? Me kuulsime praegu Tiit Käbini kommentaari sellele ja ma arvan, et me peaksime aktsepteerima siin eksperdi arvamust. Kas me tühistame otsuse komisjonide esimeeste kuulumise kohta komisjonidesse või mitte? Kes on selle poolt, et tühistada? Nii, nagu on näha, ettepanek ei leidnud poolehoidu. 10 inimest on selle poolt, et tühistada komisjonide esimeeste piirang ja ülejäänud on selle vastu ja erapooletud. Ma ei jõudnud näha neid numbreid, kahjuks. Paluksin need numbrid välja trükkida. Järelikult jääb üle see, et Enn Põldroos leiab Sergei Sovetnikovi asemele uue liikme. Ma juhin ainult tähelepanu sellele, et meie töö- ja kodukord näeb ette, et on võimalik moodustada komisjonidevahelisi ühendtöörühmi või ühiskomisjone. Ma arvan, et sellega saab ka edaspidi selliseid olukordi lahendada. Paluksin Enn Põldroosi tutvustada ülejäänud liikmeid ja seejärel ka ettepanekut asenduse kohta. E. Põldroos Kuna haridusala inimestest meil ei ole lihtsalt palju rohkemat võtta, siis jääb kaks, sest seda viga enam parandada ei saa, neid ei ole. Sellega seoses on komisjon tasakaalust väljas ja tuleb ilmselt vähendada ka teisi gruppe, eriti kuna mul tuleb praegu teaduse grupp, kus on neli nime sees, siis ilmselt peab mõtlema. Võib-olla aitate mõelda. Siin on kirjas Ivar Raig, Küllo Arjakas, Liia Hänni, Arvo Sirendi ja lisaks viimasel hetkel, enne kui ma siia tulin, juhiti mu tähelepanu väga olulisele asjale, mida ma olin juba unustanud, et see komisjon peab tegelema ka spordiga, ja oli lisatud kandidaadiks Jüri Liim. Nii. Ma ei oska praegu käigupealt oma seisukohta öelda. Asejuhataja Kas see märkus tähendas, et me võib-olla annaksime veel aega täiendada ja läbi mõelda, sellega annaksime ka saadikutele võimaluse komisjoni esimehega veel kord kontakti võtta. E. Põldroos Ma kardan, et mul seisab ees delikaatne ja ebameeldiv tegevus, ma pean komisjoni koosseisu vähendama ja seetõttu ära ütlema kellelegi nendest saadikutest, kellega oli juba kokku lepitud. Asejuhataja Ma arvan, et siin tahetakse anda oma arvamus või anda nõu esimehele selles olukorras. Ja ma palun Vladimir Lebedev. V. Lebedev Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Enn Põldroos! Kuidas teile kui komisjoni esimehele meeldiks see, et teie komisjoni koosseisu lisataks Lembit Annus? E. Põldroos Jaa, aga ma juba ette ütlesin, et kuna siin on tegemist kolme enam-vähem tasakaalustatud osaga, sellisel juhul peaks juurdetulevate nimedega kaasnema kellegi väljavõtmine. Ilmselt härra Annus siis liitub "teaduse" alagrupiga, mis on niigi praegu teistest suurem. Tähendab me peame kedagi sealt vähemaks võtma, muud ma ei oska praegu öelda. Ma paluksin siis pakkuda ka välja, keda me siit välja võtame. R. Järlik Austatud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Sergei Sovetnikovil kui Ülemnõukogu Presiidiumi liikmel tõenäoliselt peaks olema õigus osaleda kõigi komisjonide töös, kui ta seda vajalikuks peab, ja nähtavasti, kui komisjon peab vajalikuks teda sinna kutsuda, siis pole tal vist ka sünnis ära öelda, nii et osaleda saab ta igal juhul. Kas tema asemele peab olema keegi valitud, tuleb nähtavasti praegu siin otsustada. I. Toome Lugupeetud esimees, lugupeetud saadikud! Minu arvates ei ole aruteldav küsimus nii keeruline, et teda ei saaks lahendada. Kui te mäletate, need inimesed, kes osalesid arutelus, missugused komisjonid võiks teha, siis oli arutelu all ka küsimus, et see komisjon on niivõrd suur ja võimas. Probleemide ring, mida ta peab arutama, on väga suur. Nii et võib-olla tuleks ta hoopis teha mitmeks komisjoniks. Nii et ma arvan, Enn Põldroosi ettepanek, et ta peab olema hästi väike, kompaktne ja kindlasti sisaldama mingid kolm tasakaalustatud osa, mind igatahes veennud ei ole. Ja ma ei mõista, miks ei ole arvestatud seda ettepanekut, mis ma ka tegin – ainus teaduste doktor, professor Mikk Titma on millegipärast komisjonist, mis peab teadusega tegelema, välja jäänud. Asejuhataja Ignar Fjuk, ja siis on võimalik Enn Põldroosil korraga vastata. I. Fjuk Komisjonide moodustamiseks nähti ette, et komisjonide esimehed peavad nõu ja kooskõlastavad oma valiku saadikugruppide esimeestega, antud juhul ma leiaksin siin ka lahenduse – Sovetnikovi väljalangemise puhul asendada ta vastava saadikugrupi ettepanekul. E. Põldroos Põhimõtteliselt ma olen sellega nõus. Ainult ma juba ütlesin, et mulle teeb muret, kui üks väga oluline ala komisjoni põhitegevusaladest arvuliselt jääb diskrimineerituks ja mõned teised lähevad natukene liiga suureks. Küsimus on ainult selles, mitte inimestes konkreetselt. Seesama puudutab ka härra Toome tehtud ettepanekut Mikk Titma suhtes. Mul on kaks teed – kas minna tagasi, kogu komisjoni ja ka teisi alasid laiendada, või siis, nagu ma ütlesin, võtta siit kedagi välja. Kaks võimalust on. Ühel juhul läheb muidugi komisjon väga suureks. Seda enam, et haridusala me suurendada ei saa, kuna meil neid inimesi pole lihtsalt. Asejuhataja Indrek Toome tahab veel kord sõna. Palun! Aga see on teine kord antud küsimuses. Juhin tähelepanu, et see on ka siis viimane selles küsimuses. I. Toome Ma saan aru küll, et mu tähelepanu on juhitud, aga ma ei ole küsinud ju kolmandat korda, mind ei ole vaja vist juhtida. Aga ma kasutan oma õiguse ära. Mikk Titma esindaks just teadlasi ja see on ka teaduse komisjon. Ma paluksin siiski Enn Põldroosi põhjendada, miks teadlane, professor, doktor Mikk Titma peaks olema teadus-, haridus- ja kultuurikomisjonist väljaspool. E. Põldroos Küsimus on muidugi väga raske, ma usun, et siin võib nimetada veel paarkümmend nime, kelle puhul on raske ja võimatu väita, miks nad ei peaks siin komisjoni koosseisus olema. Asejuhataja Kõigepealt ma pean vajalikuks vabandada Indrek Toome ees, kui ta sai must valesti aru. Ma arvan, et juhataja kohus on igale saadikule tuletada meelde, et selles küsimuses on ta oma limiidi ammendanud. Sest meie eelnev kogemus on näidanud, et mõned saadikud on neli ja viis korda rääkinud ühes ja samas küsimuses. See ei ole mitte isikliku märkusena mõeldud. Ja nüüd ma annaksin Ülle Aaskivile sõna. Ü. Aaskivi Ma teen ettepaneku lõpetada see diskussioon härra Titma osas, sest härra Titmad ennast ei ole ju terve see nädal kohal olnud. Praegu komisjonide esimehed on lähtunud sellest, et nad on saanud nende inimestega rääkida, keda nad komisjoni paluvad. Teen ettepaneku lõpetada vaidlus Titma ümber. K. Koha Austatud juhataja, austatud kolleegid. Ma teen ettepaneku – lõpetame praegu diskussiooni ja lubame komisjoni esimehel pidada uuesti läbirääkimisi ja ta teisel korral, teisel lugemisel esitab meile komisjoni. Lihtsalt asi läheb piinlikuks. Aitäh! Asejuhataja Kas komisjoni esimees on sellega nõus, et me kinnitame teadus-, haridus- ja kultuurikomisjoni veidi hiljem? E. Põldroos Täiesti nõus. Asejuhataja Läheme edasi järgmise komisjoni juurde. Perekonna- ja sotsiaalkomisjon ei ole esitanud oma koosseisu. Kas komisjoni esimees on valmis praegu esitama? L. Sööt (Hainsalu) Perekonna- ja sotsiaalkomisjon hakkab tegelema väga laia küsimusteringiga. Siia puutuvad kõik need lahendamata probleemid, mis korraldavad inimese elu meie riigis. Komisjoni koosseisu koostades töötasin eelnevalt kodus läbi saadikute nimekirja, lähtusin sellest, et saadikud oleksid võimalikult üle Eesti ja võimalikult mitmelt alalt ja lähtusin ka sellest, missugune on ühe või teise saadiku tegevusala, et ta ilmselt kuulub ühte või teise komisjoni. Ja ma olen üsna õigesti arvanud, keda ma siia komisjoni oleksin arvanud, on juba teistes komisjonides töös. Minu suureks rõõmuks pöörduti minu poole ettepanekuga, et neid arvataks sinna komisjoni juba enne valimisi. Järelikult siis on ehk valik õige, kui inimene ise on avaldanud soovi töötada just selles komisjonis. Nimekiri on selline. Ülle Aaskivi, kes on arvatud ka õiguskomisjoni, kuid ta on jurist ja ilmselt on see paratamatu, et ta mitmele poole kuulub. Järgmine, kellega kokkuleppe sai, on Uno Ugandi, siis Kaljo Ellik, Mai Kolossova, Jüri Kork, Hillar Kalda. Ants Järvesaart ei ole ma kätte saanud, aga ma oleksin väga rõõmus, kui Häädemeeste mees oleks nõus selles komisjonis töötama, sest maaelust tuleb meil palju juttu, ja viimasena Andrei Prii, keda on soovitatud ja kes on vist nõus, kuid saadik puudub ja ma ei ole saanud temaga rääkida isiklikult. Praegu on 9 inimest ja arvan, et meid on piisavalt. Asejuhataja Tänan! Kas saadikutel on Lehte Hainsalule küsimusi või lisada ettepanekuid? Pavel Panfilov, palun. P. Panfilov Minu ettepanek on lisada veel Pavel Jermoškin. L. Sööt (Hainsalu) Luban, et tutvun pakutud härraga, ajame natuke juttu ja siis võin ma oma otsusest teatada. Järelikult pean ma paluma lükata edasi komisjoni kinnitamise. Asejuhataja Kas võtame Lehte Hainsalu palvet kuulda? Lehte Hainsalu, palun siis vestelda Pavel Jermoškiniga. Meie läheme edasi. Järgmine on rahvussuhete komisjon ja siin ma tean, komisjoni esimees käis vaheajal ütlemas, et tal ei ole olnud veel kõigiga kontakti, kellega oleks tahtnud, siis vist ei ole veel täielikku koosseisu, kuid siiski ma annan Sergei Sovetnikovile sõna, et ta meid informeeriks, kuidas on selle komisjoniga. S. Sovetnikov Mul on ettepanek kinnitada meie komisjoni koosseisu 11 liiget, oma nõusoleku on juba andnud rahvasaadikud Aldo Tamm, Tõnis Mets, Heino Kostabi, Valeri Kois, Viktor Jermolajev, Teet Kallas, Hillar Kalda, Andrei Prii. Viimasega ei ole veel räägitud, aga ma väga tahaks, et ta nõustuks, teda ei ole praegu siin. Zijautdin Abdurahmanov ja Goderdzi Ahaladze. Noh, täitsa rahvussuhete komisjon tuli. Asejuhataja Kas on täiendusi esitatud komisjoni koosseisule. Või märkusi selle koosseisu kohta. Valeri Kois. V. Kois Mul on niisugune küsimus, öelge palun, mispärast ma ei kuulnud Leissoni nime. Kas ta loobus või ei ole temaga räägitud? S. Sovetnikov Ei, mina küsisin tema käest, saatsin kirja, aga tema kirjutas, et ei ole nõus selles komisjonis töötama. Asejuhataja Kas rahvasaadik Enn Leisson ise tahab lisada, kuna küsimus puudutas tema isikut? Ei ole siin praegu? Ma paluksin nüüd Jüri Põld. J. Põld Austatud juhataja ja lugupeetud komisjoni esimees! Mul on niisugune palve, et Andrei Priid praegu siiski mitte sellesse komisjoni kinnitada, kuna talle on juba põhimõtteliselt tagaselja tehtud ettepanek kuuluda ka eelmisse komisjoni ja nii inimest koormata tema tahet teadmata ei ole vist päris eetiline. A. Paju Lugupeetud istungi juhataja, kolleegid! Minu arvates, kui küsimus puudutab ühte või teist konkreetset isikut, siis kõigepealt peaks tema ütlema oma seisukoha. Kuid antud juhul, rahvussuhete komisjoni peaks siiski Enn Leisson kindlasti kuuluma, vaatamata sellele, et eilne valimine grupijuhi koha peale jättis tema juhi kohast ilma. See grupp peaks olema koos Enn Leissoniga. Asejuhataja Jaa, aga me ei saa arutada ilma tema juuresolekuta seda küsimust nii ega teistpidi. Kas on veel? Oli praegu ettepanek Andrei Prii suhtes, kuna temaga kokkulepet ei ole, et siis taandada Andrei Prii sellest komisjonist. S. Sovetnikov Jah, mul on see kiri. Tema kirjutas "ei", mul on seal. Asejuhataja See oli Leissoni suhtes? Aga Priist on juttu, kuna Priiga ei ole kokkulepet ja saadik esitab taanduse. Nii et palun mõelda. Ignar Fjuk saab sel ajal sõna. I. Fjuk On esitatud eriarvamus Andrei Prii suhtes ja ma arvan, et Ülemnõukogu saadikud tahavad ära kuulata ka Enn Leissoni seisukoha. Sel juhul ma teen ettepaneku kinnitada rahvussuhete komisjoni koosseisu ka peale vaheaega koos haridus-, kultuuri- ja teaduskomisjoni ning perekonna- ja sotsiaalkomisjoniga. Asejuhataja Mis arvab komisjoni esimees sellest? Täpsustada Prii suhtes. Mis puutub Enn Leissonisse, siis on siin olemas tema vastus. Tõsi, siin ei ole allkirja. Kas tuleme selle komisjoni juurde veel tagasi? Tuleme tagasi, kuna siin on mõningad ebaselgused. S. Sovetnikov Kui Andrei Prii ei tule, siis me lahendame selle küsimuse. Asejuhataja Kas Andrei Prii on üldse siin? S. Sovetnikov Ei ole. Asejuhataja Ta on ära läinud? Ega midagi ei juhtu, kui me kinnitame selle komisjoni ka esmaspäeval, kui ta siin on. Komisjoni üldine koosseis on meil ju teada, esimees on teada. Komisjon saab tööle hakata. Põhimõtteliselt me oleme nõus. Nii, ma arvan, et kinnitame esmaspäeval. Aitäh! Kas Valeri Kois soovib veel sõna või võtab ennast maha? Soovib sõna selles küsimuses? Palun! V. Kois Komisjonil on väga suur tähtsus, sest ilmselt on just selles komisjonis võimalik saavutada konsensus. Ja seepärast on väga tähtis, et Enn Leisson ja teised kolleegid, kes on huvitatud sellest, et meie vabariigis oleksid normaalsed suhted, võtaksid komisjoni tööst maksimaalselt osa. Pole ju võimalik, et komisjoni kuuluksid üksnes vene keelt kõnelevad inimesed. Seepärast pöördun ma kõigi kolleegide poole, kes tunnevad vajadust osaleda selle komisjoni kujundamises ja töös. Pakkuge ennast liikmeks! Asejuhataja Ma tänan! Valeri Kois on selle küsimuse juures oma võimalused ammendanud, juhin ainult tema tähelepanu sellele, et väide, nagu koosneks Sergei Sovetnikovi poolt esitatud komisjon ainult ühe saadikute grupi esindusest, ei vasta tõele. On viis venekeelse saadikute grupi esindajat, kuid enamust neil grupis ei ole. Läheme nüüd edasi. Järgmisena palub sõna Rein Tamme, räägiksime riigikaitse komisjonist, kuna ta on seotud ajaliselt raadiosse minekuga. Anname talle sõna. R. Tamme Lugupeetud juhataja, auväärsed kolleegid! Riigikaitse komisjoni praegune nimekiri on formeerunud sel teel, et eile ma palusin kokku tulla nendel, kes soovivad selle komisjoni tööst osa võtta, see kokkutulek toimus ja sinna tulidki kõik need Ülemnõukogu liikmed, kes on varem nende küsimustega tegelnud ja tahavad tegelda ka edaspidi, sealhulgas ka Toomas Kork eelmisest koosseisust. Minuga võtsid ühendust ka saadikugrupid, ka nende soovid on siin arvestatud. Ma palun arvata alatise riigikaitse komisjoni liikmeks järgmised Ülemnõukogu saadikud: Kaido Kama, Johannes Kass, Toomas Kork, Enn Leisson, Jaan Lippmaa, Jüri Liim, Priidu Priks, Jüri Põld, Enn Tupp. Kuna mulle ei tulnud ettepanekut võrdsete õiguste saadikute grupilt, siis ma tegin ettepaneku härra Sergei Petinovile, kuid ta võttis veel veidi mõtlemisaega, võib-olla ta soostub komisjoni tööst osa võtma. Mitmeid ettepanekuid on esitatud osaleda ekspertide ja konsultantidena, seda me kavatseme igal juhul ka teha. Sellega oleks mul praegu kõik. Asejuhataja Ma kõigepealt juhin saadikute tähelepanu sellele, et selle komisjoni koosseisus on juttu Enn Leissonist, kes aga on valitud saadikute ühenduse esimeheks ja ei saa kuuluda meie otsuse järgi ühtegi komisjoni, küll ta saab aga iga komisjoni tööst osa võtta, kui ta seda tahab. Õige, ühenduse esimees saab kuuluda. Nüüd ma paluksin Sergei Petinovi. S. Petinov Lugupeetud juhataja, lugupeetud Rein Tamme! Tahan öelda paar sõna komisjoni koosseisu kohta. Oleme saalis naabrid, istume kõrvuti. Enda kandidatuuri kohta tahan öelda järgmist. Saadikurühma "Võrdsete õiguste eest" kaudu tahaksin osaleda välisasjade komisjoni töös. Selle saadikurühma poolt pakume ka mehe, kes tõesti tunneb sõjaväeteenistuse käiku, kogu sõjaasjandust. See on Nikolai Aksinin. Ta on erus, s.t. on neutraalne, ta võib olla väga kasulik. Saadikugrupi "Võrdsete õiguste eest" poolt pakun tema kandidatuuri. Omaenda kandidatuuri suhtes, nagu Rein Tamme ütles, jõuan ma selgusele hiljem. Asejuhataja Kas komisjoni esimees on kohe valmis vastama? R. Tamme Ma olen seisukohal, et Nikolai Aksinin on tugev spetsialist sõjaväe küsimustes, kuid ma näen komisjoni, olgugi et ta on nimetatud riigikaitse komisjoniks, peamist ülesannet kodanike julgeoleku küsimustega tegelemises, korrakaitses ja noormeeste armeeteenistuse korraldamises. Komisjoni ülesandeks ei ole otseselt Nõukogude armee huvid ja nende eest seismine ja armee siseasjad. Selle tõttu ja arvestades, et komisjon on juba 10-liikmeline ja meil ei ole praegu juristi, reserveeriksin selle ühe koha juristile. Niisugune oleks minu käsitlus. Asejuhataja Ma juhiksin siiski praegu komisjoni esimehe tähelepanu sellele, et meie reglemendi järgi on igal saadikute ühendusel õigus saata oma esindaja igasse komisjoni. Kui see kandidatuur ei ole sobiv, tuleb ühendusega uuesti läbi rääkida, nii et me peame siin hoidma kinni omaenda otsustest. R. Tamme Ma arvan, et sel juhul me peame tõepoolest läbi rääkima. Asejuhataja Seega siis me ei saa seda komisjoni praegu kinnitada, kas nii? R. Tamme Ei, praegu siis mitte. Pärast läbirääkimisi. Asejuhataja Ma soovitaksin need läbirääkimised läbi viia nii, et me saaksime täna selle komisjoni kinnitada, kuna meil on sõjaväe küsimus täna päevakorras. Järgmisena palun välisasjade komisjoni esimees Indrek Toome. Vabandust, Indrek Toome. Ignar Fjuk soovib vahepeal sõna. I. Fjuk Küsimus on härra Rein Tammele. Miks ei ole lülitatud komisjoni koosseisu väga tublit nende teemade eest võitlejat Mai Kolossovat? Asejuhataja Küsimus oli Mai Kolossova kohta. R. Tamme Mul oli veel mitmeid ettepanekuid mitmetele Ülemnõukogu liikmetele osa võtta sellest komisjonist ja üks nendest oli Mai Kolossova. Asejuhataja Ma palun nüüd Indrek Toome. I. Toome Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma teeksin ettepaneku väliskomisjoni kinnitada 9 inimest, lisaks minule veel 8. Ma olen püüdnud arvestada erinevate liikumiste ja parteidega ja ma arvan, et peaks olema esindatud peaaegu kõik. Kõigi nende inimeste nõusolek on olemas. Konkreetselt kõigepealt need kaks inimest, kes kandideerisid minuga koos esimehe kohale – Tiit Made ja Illar Hallaste, siis Heinz Valk, Tiit Käbin, Vello Pohla, Alar Maarend, Jüri Kork ja Viktor Jermolajev. Asejuhataja Kas esitatud komisjoni koosseisule on parandusi, täiendusi või märkusi? Illar Hallaste soovib sõna. I. Hallaste Mul on ettepanek lülitada komisjoni koosseisu ka Eesti Komitee väliskomisjoni liige Mart Laar, kes hetkel viibib Prahas Tšehhi Rahvapartei kongressil, kus ta tegeleb otseselt välispoliitikaga, ja tema nõusolek selleks on olemas. Asejuhataja Kas komisjoni esimees saab sellele kohe vastata? I. Toome Ma tean, et väliskomisjoni koosseisu kandideerib ka Vaino Väljas, kuid kuna ta on haige ja ise kohal ei viibi, samuti ei viibi kohal Mart Laar, arvan, et ta võiks kindlasti kandideerida komisjoni. Ma jään oma ettepaneku juurde – täna kinnitada need 9 inimest komisjoni ja hiljem tuleme selle juurde tagasi. Asejuhataja Kas Ülemnõukogu on nõus komisjoni esimehe ettepanekuga? Vladimir Lebedev palun veel. V. Lebedev Lugupeetud juhataja, lugupeetud komisjoni esimees! Palun teid võtta nimekirja veel kaks nime. Sergei Volkov on rahvusvaheliste asjade spetsialist ning valdab mitut võõrkeelt. Teine mees oleks Sergei Petinov. Asejuhataja Komisjoni esimees, palun. I. Toome Ma ei soostuks selle ettepanekuga. Ma tahaksin veel kord toonitada, praegu on 9 inimest läbi kaalutud kõikide inimeste ja liikumiste esindajatega ja ma teeksin ikkagi ettepaneku kinnitada täna 9 inimest ära ja ülejäänute osas, nii nagu ma välja pakkusin, me jätkaksime oma konsultatsioone ja teeksime oma täiendavad ettepanekud. Osa inimesi on haiged, osa on ära. Tuleb vaadata kogu kompleksi. Asejuhataja Järelikult siis täna me lõplikku koosseisu ära kinnitada ei saa. I. Toome Ma pakuksin välja siiski 9 inimest kinnitada, me ju leppisime kokku, et komisjone võib täiendada, see pole mingi küsimus. Asejuhataja Mida arvab Ülemnõukogu, kas kinnitame väliskomisjoni ettepandud 9-liikmelisena selles koosseisus, mis oli esimehe ettepanek. Teine ettepanek oli lükata ettepanek lõplike läbirääkimisteni edasi, kui tulevad ka need inimesed, kellega pole olnud kontakti. Panen esimehe ettepaneku hääletamisele, see oli esimene ettepanek. Kes on selle poolt, et kinnitada väliskomisjon esimehe ette antud koosseisus, jättes talle võimaluse täiendada seda hiljem? Palun hääletagem! Väliskomisjon on kinnitatud liikmete arvu lahtioleku juures, selle koosseisus on üheksa liiget. Me tuleme selle küsimuse täienduste juurde töö käigus edaspidi. Läheme edasi. Meil on praegu enne lõunavaheaega võimalik tulla tagasi haridus-, kultuuri- ja teaduskomisjoni juurde, esimehelt on kiri, et ta on asendanud Sergei Sovetnikovi Lembit Annusega ja on valmis panema hääletusele nimetatud koosseisu sellise asendusega. Kas me teeme selle hääletuse praegu? Kes on haridus-, teadus- ja kultuurikomisjoni kinnitamise poolt järgmises koosseisus: Enn Põldroos, Jaak Jõerüüt, Illar Hallaste, Jaak Allik, Helgi Viirelaid, Lembit Annus, Ivar Raig, Küllo Arjakas, Liia Hänni, Arvo Sirendi, Andres Ammas, Jüri Liim? Palun hääletada! Oleme kinnitanud haridus-, kultuuri- ja teaduskomisjoni. Poolt oli 83, vastu 1, erapooletuid 5. Väliskomisjoni puhul olid hääletustulemused: poolt 75, vastu 9, erapooletuid 5. Meil on nendest komisjonidest, mis meil olid siin juba valmis, jäänud veel läbi vaatamata saadikueetika, haldusreformi ja ajakirjanduskomisjon. Tuleme nende juurde kohe pärast lõunavaheaega, need on valmis. Lõunavaheaeg kuni kella neljani.
EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU ESIMENE ISTUNGJÄRK KÜMNES ISTUNG 4. aprill 1990
Asejuhataja (M. Lauristin) Kas kõik on kohal? Teeme kohaloleku kontrolli. Lugupeetud Ülemnõukogu, meid on kohal 77, puudub 28. Me oleme veel otsustusvõimelised, kuid kuidagi väga pikatoimelised. Nii et me saame küll minna oma küsimustega edasi, kuid ma juhiksin tähelepanu sellele, et me alustaksime oma tööd täpselt ja katsuksime olla ka kõik kohtadel. Meil on eelmisest päevapoolest üks küsimus vaja uuesti üle hääletada. Meie tehnikapool palub teha uus kohaloleku kontroll, kuivõrd vahepeal on tulnud saadikuid palju juurde. Lugupeetud saadikud, meie tööajast on läinud 5 minutit kaotsi kohaloleku kontrolliga. Ma palun registreerida uuesti. Kohal on 90 saadikut, puudub 15.
Eesti NSV Riikliku Arbitraaži koosseisu volituste pikendamine Asejuhataja Niisiis meil on hommikuse istungi asjade hulgas otsus Eesti NSV Riikliku Arbitraaži kohta. Me võtsime vastu otsuse pikendada arbiteri Anatoli Berezi volitusi, kuid vaheajal on seda otsust siin palutud täiendada, lihtsalt meie seni kogenematu asjaajamise tõttu on siin üks teine punkt veel vaja vastu võtta. "Eesti NSV Riikliku Arbitraaži praegusel koosseisul jätkata oma volituste täitmist Eesti NSV riikliku peaarbiteri volituste kehtimise aja jooksul." See teine punkt tuleneb esimesest. Ma palun hääletada otsus täies mahus, peaarbiter ja Riikliku Arbitraaži praeguste volituste jätkamise kohta. Palun hääletada! Otsus on vastu võetud. Poolt oli 87, vastu ei olda, 2 erapooletut.
Eesti NSV Ülemnõukogu alatiste komisjonide moodustamine Asejuhataja Võime päevakorraga edasi minna. Lõpetame komisjonide kinnitamise. Vaheajal on perekonna- ja sotsiaalkomisjoni esinaine Lehte Sööt-Hainsalu teinud teatavaks, et ta jõudis kokkuleppele saadik Pavel Jermoškiniga ja me saame kinnitada ära perekonna- ja sotsiaalkomisjoni koosseisu. See on siis komisjoni esimees Lehte Sööt-Hainsalu, Ülle Aaskivi, Kaljo Ellik, Pavel Jermoškin, Ants Järvesaar, Hillar Kalda, Mai Kolossova, Jüri Kork ja Andrei Prii. Kes on sellise komisjoni koosseisu poolt? Palun hääletada! Jermoškin, vabandust, peatame hääletamise. Juhan Telgmaa soovib tungivalt midagi vahele öelda. J. Telgmaa Ma loodan, et saadikud vabandavad, mina maalt tulnud inimene ei suuda alati ses kiires tempos kaasa jälgida ja just see sekund – ülikiire hääletamine Enn Põldroosi komisjoni kinnitamisel. Küsimus jäi nagu õhku rippuma, ma formuleeriks selle uuesti. Kas oleks ikkagi võimalik saada seletust, miks teaduskomisjonist jäeti välja meie ainuke doktor ja professor, sisse aga võeti isik, kelle teaduslik kompetentsus on täiesti üldtuntud, ka hiljuti ette kantud Eesti ajaloo originaalse käsitluse läbi. Kas Enn Põldroos võiks eesistuja lahkel loal ikkagi sellele küsimusele vastata, et minul tekiks kindlustunne, et antud saadikute koosseisu arvestades on see komisjon ikkagi parim võimalus. Asejuhataja Ma tänan Juhan Telgmaad küsimuse eest! Mul on palve saadikutele, kuna me alustasime perekonna- ja sotsiaalkomisjoniga, viime selle lõpule, siis tuleme küsimuse juurde tagasi. Kas Ignar Fjukil on märkus sotsiaalkomisjoni kohta? Jah, palun. I. Fjuk Lugupeetud eesistuja, nimekirjast oli välja jäänud Uno Ugandi. Eksitus või? Sellele saab vastata ainult Lehte Sööt-Hainsalu. Asejuhataja Kas see oli eksitus? Tähendab lisame siia Uno Ugandi. Palun väga vabandust! Lehte Sööt ütleb, et see oli eksitus, et ta palub vabandust, et lisame siia Uno Ugandi. Sain ma õigesti aru? Kas Ivar Raigil on ka öelda selle komisjoni suhtes? Palun! I. Raig Austatud saadikud, mul on öelda protseduuri küsimuste suhtes, olen kolmel-neljal päeval pannud ennast järjekorda, kuid pole sõna saanud. Lubatagu mul hääletamise protseduuri küsimustes ja juhtimise küsimustes teha järgmised ettepanekud. Esiteks, et sõna antaks tõepoolest järjekorra alusel. Selliseid asju on olnud palju, sest lõpuks kõik me oleme võrdsed, kuid millegipärast koosoleku juhataja jaoks on mõned võrdsemad kui teised. Selles suhtes on eespool istujatel eelis. Koosoleku juhataja näeb nende tungivaid sõnapalveid, ta ei pruugi ju näha, kuidas on tagapool. Teine märkus. See, et mitmed saadikud võtavad sõna kohalt, ei registreeri. See on eetika küsimus. Kas me peame selle päris ära keelama? Me ei saa ju niimoodi, me ei ole vene parlamendis. Olgugi et see, vastupidi, venelaste kohta ja teiste rahvuste kohta ei ole üldse kehtinud, see kehtib eestlaste kohta, kes niimoodi kohapealt on tõusnud ja hakanud rääkima. Kolmas küsimus on ettepanek hääletamise kohta. Nimelt on tulnud välja, et mõned saadikud viivitavad oma häälega või vaatavad, kuidas organisatsiooni juht hääletab või keegi teine, peaks olema mitte kolm näidet hääletamise kohta, vaid on ettepanek panna tabloole ainult üks lõplik laine, et selline manipuleerimine ära lõpetada, See kuulub ka saadikueetika juurde, kogu demokraatia juurde. Ja lõpuks, mul on ka eetikakomisjonile ettepanek, et mitte nimetada nimesid, kellelt pole isiklikku nõusolekut. Mulle meeldis väga Indrek Toome komisjoni moodustamine. Kui ei ole personaalset nõusolekut, siis nimesid mitte sinna sisse lülitada. Tänan! Asejuhataja Tänan Ivar Raigi selle märkuse eest, mis sõnaandmist puudutas käega kohalt vehkijatele. Tõepoolest, see psühholoogiline surve saalist on vahel väga tugev ja me oleme sellele järele andnud. Me püüame seda mitte enam teha. Mis puudutab ka hääletamislainet, siis siin peab natuke selgitama asja ka tehnilise poolega, sest siin on ajaline viivitus ka kompuutri enda tõttu. Kas me saame võtta hääletusele sotsiaal- ja perekonnakomisjoni koosseisu? Koosseisus: Hainsalu, Aaskivi, Ellik, Jermoškin, Järvesaar, Kalda, Kolossova, Kork, Prii, Ugandi. Panen komisjoni koosseisu hääletamisele, hääletame. Komisjon on kinnitatud 89 poolthäälega, kedagi ei ole vastu ega erapooletut. Läheme edasi. Küsimus on Enn Põldroosile ja ma nägin, et ta on valmis ka vastama. E. Põldroos Kahjuks ma ei saanud päriselt aru, kes selle küsimuse esitas. Vastan sellegipoolest. Asejuhataja Küsimuse esitas Juhan Telgmaa. E. Põldroos Asi ei ole üldse selles, kuidas ma ise hindan ühe või teise inimese kompetentsust, asi on selles, et meil on kujunenud välja praktika, et kõik saadikutegrupid esitavad oma esindaja komisjonidesse. Antud juhul taandati meie poolt väljapakutud saadik Sovetnikov ja grupp, keda ta esindas, esitas uue kandidaadi, ja see oli Annus. Ma ei näinud mingisugust võimalust vastuvaidlemiseks. Teiselt poolt, nagu ma aru sain, oli vihje tehtud lugupeetud Mikk Titmale, keda ei olnud mitte välja võetud, vaid ta polnud minu poolt välja pakutudki. Ja asi on lõpuks selles, et see saadikute ringkond, keda tema esindab, on juba niikuinii selles komisjonis esindatud. Asejuhataja Ma tänan! Kas me jätkame sellel teemal vaidlusi? Ei jätka. Ma palun, Ignar Fjuk soovib sõna. I. Fjuk Ma saan aru, et mulle sõna ikkagi anti. Ma tahtsin eesistujat natuke kaitsta. Me teame, et tablool on pidevalt valvejärjekord, vahel on vaja küsimuse kiireks otsustamiseks ka konkreetselt esitada küsimuse kohta seisukoht, nii et ma arvan, et seni on eesistuja väga korrektselt täitnud oma ülesandeid, see esiteks. Ja teiseks ma tahaksin juhtida kompuutrimeeste tähelepanu sellele, et avalikke hääletusi saaks võib-olla nii teha, et saali plaan hääletustulemustega tuleks ette alles siis, kui hääletamine on läbi. See on puhttehniline küsimus ja selle võiks läbi viia. Asejuhataja Ma loodan, et tehnikapool selle lahendab, see oleks tõesti päris hea lahendus. Läheme edasi, meil on järgmisena saadikueetika komisjon, esimees Villu Jürjo, palun. V. Jürjo Austatud rahvasaadikud, austatud koosoleku juhataja! Viimasel ajal on hakanud kõlama saadikueetika komisjon otsekui mingi abisõna, et nii kui protseduurireeglitest midagi ei meeldi, lubatakse apelleerida sellele komisjonile. Ma arvan, et me oleme alles demokraatia lastetoas ja ka tulevikus ei peaks kõiki selliseid kodukorrareeglite vastu eksimusi lahkama ja reguleerima saadikueetika komisjon. Ma kardan, et meil tuleb teha hoopis tõsisemat tööd. Pakuksin alatise saadikueetika komisjoni välja 8-liikmelisena ja loen tähestiku järjekorras ette koosseisu: Rein Järlik, Jevgeni Kotšegarov, Vello Pohla, Jüri Rätsep, Ain Tähiste, Uno Ugandi ja Heinz Valk. Asejuhataja Kas on selle komisjoni kohta küsimusi, täiendusi või taandusi. Tundub, et ei ole. Me võime panna siis saadikueetika komisjoni koosseisu hääletusele. Palun, kes on sellises koosseisus saadikueetika komisjoni kinnitamise poolt? Hääletame. Tänan! Me oleme kinnitanud saadikueetika komisjoni. Poolt oli 86, vastu ei olnud, 1 saadik jäi erapooletuks. Nüüd jõuame haldusreformi komisjoni kinnitamise juurde. Komisjoni esimees Andrus Ristkok, palun. A. Ristkok Ma leian, et komisjoni koosseis peaks olema kas 7- või 9-liikmeline tema töövõime huvides, kuivõrd aga komisjoni tööst osa võtta soovijaid oli märksa rohkem, siis peab valima ilmselt 9-liikmelise komisjoni. Rääkisin kõigi komisjoni liikmekandidaatidega läbi, püüdsin jälgida erinevate saadikurühmade huve, erinevate elanikkonnagruppide ja piirkondade huve. Minu ettepanek komisjoni koosseisu kohta on järgmine: peale minu enda siis peaks komisjoni kuuluma Enn Tupp Võrumaalt, Toomas Kork Lääne-Virumaalt, Lembit Kaljuvee Lääne-Virumaalt, Hanno Schotter Märjamaalt, Jüri Põld Saaremaalt, Eldur Parder Valgamaalt, Juri Jevstignejev Sillamäelt ja Mart Madissooni Põlvamaalt. Ma loodan väga, et ka kõik teised, kes avaldasid valmisolekut komisjoni töös osaleda, ei keeldu oma abist, kui me nende poole pöördume. Asejuhataja Ma tänan! Kas on täiendusi, taandusi, märkusi? Ei näe. Kas me võime panna haldusreformi komisjoni hääletusele? Kes on selle poolt, et kinnitada Andrus Ristkoki esitatud haldusreformi komisjoni koosseis? Palun hääletame! Me oleme kinnitanud haldusreformi komisjoni. Poolt on 88, vastu ei olnud, 1 oli erapooletu. Tänan! Enne lõunat jäi pooleli riigikaitse komisjoni moodustamine, komisjoni esimees lubas selgitada vaheaja jooksul vahekorra saadikuühendustega. Kas Rein Tammel on selgus käes, et me saaksime kinnitada riigikaitse komisjoni, palun. R. Tamme Auväärsed saadikud! Läbirääkimised on tõepoolest olnud mitmevoorulised. On tulnud ettepanek, nagu te mäletate, enne lõunat saadik Aksinini poolt võrdsete õiguste saadikugrupi nimel. On nõustunud saadik Petinov ja on soovinud komisjoni töösse lülituda saadik Ahaladze. Viimane voor andis läbirääkimistel niisuguse tulemuse, et minu ettepanek on lülitada komisjoni koosseisu Goderdzi Ahaladze. Ma tegin veel viimase ettepaneku, et meie komisjonis töötaks juristina Ülle Aaskivi, aga ei jõudnud kahjuks saada lõplikku vastust. Oleks väga selline soov, et Ülle Aaskivi oleks komisjoni koosseisus. Asejuhataja Kas Ülle Aaskivi on lülitatud sellesse nimekirja või mitte? R. Tamme Mul on ettepanek, aga mul ei ole vastust. Asejuhataja Ma kõigepealt palun saadik Aaskivi vastata ja siis asume nimekirja juurde. Ü. Aaskivi Ma näen ka praegu väga teravat vajadust, et riigikaitse komisjoni töös osaleks jurist, kuid sel juhul ma tõesti paluksin ennast välja arvata juba kinnitatud perekonna- ja sotsiaalkomisjoni koosseisust, kas või ajutisest, sest ma näen ette, et väga pingeline on töö riigikaitse komisjonis just lähematel nädalatel. R. Tamme Ma loen seda ettepanekuks, tänan. Minu ettepanek sel juhul oleks lülitada komisjoni koosseisu saadikud Aaskivi ja Ahaladze. Kas ma loen ette kogu komisjoni koosseisu? Asejuhataja Jah, palun lugege see ette. R. Tamme Komisjon on koos järgmistest saadikutest: Kaido Kama, Johannes Kass, Toomas Kork, Enn Leisson, Jaan Lippmaa, Jüri Liim, Priidu Priks, Jüri Põld, Enn Tupp, Ülle Aaskivi ja Goderdzi Ahaladze. Asejuhataja Kas nüüd selle koosseisu suhtes on saadikutel ettepanekuid ja märkusi? Palun, Vladimir Lebedev! V. Lebedev Lugupeetud juhataja! Lugupeetud saadikud! Saadikurühm "Võrdsete õigust eest" palub tungivalt võtta komisjoni koosseisu ka tegevteenistuses olev Ahaladze ning samuti Nikolai Aksinin. Meie palvet ei tohi tagasi lükata, sest vastavalt reglemendile on meil õigus esitada kaks kandidaati. R. Tamme Ma tänan, te panite tähele, et ma härra Aksinini kõrval praegu olin ja me leppisime kokku, et ta võtab komisjoni tööst osa eksperdina. Kui see teid rahuldab, siis ma jään oma arvamuse juurde, vastasel juhul tuleb komisjon väga suurearvuline. Asejuhataja Kas saadik Aksinin on nõus eksperdina riigikaitse komisjoni tööst osa võtma? N. Aksinin Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Spetsialistina on mul kaks märkust. Esimene: vanemleitnant Ahaladze ei saa määrustiku järgi selle komisjoni liige olla. Teine: olen valmis osalema komisjoni töös isiklikult nii eksperdina kui ka tegevliikmena. Asejuhataja Ta ütleb, et Goderdzi Ahaladze ei saa määrustiku järgi olla. Me paluksime siin nüüd selgitust, milles seisneb see määrustikujärgne probleem, miks ta ei saaks osa võtta. Küsimus saadik Aksininile. Palun lühidalt selgitada. N. Aksinin Püüan selgitada. Esiteks: meie riigis on olemas vaid üks Riigikaitsekomitee. Presidendi juures, tema ise on ülemjuhataja. Üheski liiduvabariigis aga mingeid riigikaitsekomiteesid ei ole, ja kuni Eesti on Liidu koosseisus, on Ahaladze osalemine ENSV riigikaitses ebaseaduslik ning mees satub teenistusalaselt halba valgusse. Peaksime teda sellest hoidma. Asejuhataja Ma pean selgitama erukindral Aksininile nüüd vene keeles komisjoni nime, sest ilmselt on ikkagi viga tõlkes. Это комитет по вопросам обороны, а не оборонный комитет. Need on kaks erinevat komiteed. Kas erukindral Aksinin on nõus osalema kas liikme või eksperdina? Järelikult ettepanek esineda eksperdina on talle ka vastuvõetav, me saaksime ta selle koosseisu nüüd vastu võtta? Soovitakse veel sõna selle koosseisu suhtes? Ants Paju. A. Paju Lugupeetud eesistuja, austatud kolleegid! Mul on tihti niisugune tunne, et me oleme hapral pinnal, aga see habras pindki kaob jalge alt ära. Siin on siiski rahva esindus ja kas ei saaks vältida niisuguseid kõrvalekaldumisi. Kell liigub edasi ja meie oleme vahel kinni nagu kännu taga. Asejuhataja Kas küsimusi selle komisjoni koosseisu kohta on? Kas Ülle Aaskivi on selle komisjoni koosseisus? Sergei Sovetnikovil on selle komisjoni suhtes küsimus, palun. (Sergei Sovetnikovi küsimus saalist.) Võib olla mitmes, me otsustasime, et seda ei piira. Enn Leisson, palun. E. Leisson Kindral Aksininile teadmiseks: peale NSV Liidu Riigikaitsekomitee on need ka Ukraina ja Valgevene NSV-s, kuna nad on ÜRO liikmed. Asejuhataja Ärme jätkame nüüd sellel teemal, need asjad on selgitatud. Ülle Aaskivi ei taha enam sõna. Härra Lebedev, te olete juba kaks korda sõna võtnud, aitab. Ma panen riigikaitse komisjoni koosseisu esitatud kujul hääletusele ja juhin kõigi tähelepanu sellele, et kes Ülemnõukogu liikmetest on huvitatud, siis on teil õigus komisjoni istungitest ju niikuinii osa võtta. Palun hääletada! Kes on Rein Tamme poolt esitatud nimetatud komisjoni koosseisu poolt? Me oleme kinnitanud riigikaitse küsimuste komisjoni, poolt 81, vastu 4, 6 erapooletut. Oleme jõudnud ajakirjanduskomisjonini, selle esimees Rein Veidemann esitab selle komisjoni koosseisu. R. Veidemann Austatud eesistuja, kolleegid! Ajakirjanduskomisjoni koosseis on saanud koos esimehega 12-liikmeline. Ja isikuliselt näeks see välja järgmine: Jaak Allik, Küllo Arjakas, Andres Ammas, Arvo Junti, Genik Israeljan, Teet Kallas, Tiit Made, Alar Maarend, Vladimir Malkovski, Koit Raud, Arvo Sirendi. Tänan! Asejuhataja Selle koosseisu kohta taandusi, lisandusi, täiendusi või märkusi ei ole? Ei näe. Sellega me võime ajakirjanduskomisjoni nimetatud koosseisus kinnitada ja ma panen selle hääletusele. Kes on poolt? Palun hääletada! Me oleme kinnitanud ajakirjanduskomisjoni. Poolt oli 88, vastu ei oldud, 1 oli erapooletu. Üks komisjon on veel kinnitamata. Ma küsin saadik Sergei Sovetnikovilt, kas rahvuskomisjoni suhtes on selgus käes? Ei ole. Jätame siis esmaspäevaks, mitte midagi ei juhtu. Sellega me oleme lõpetanud seitsmenda päevakorrapunkti arutamise. Me oleme praktiliselt moodustanud Ülemnõukogu kõik organid ja sellega oleme ühest suurest kännust üle saanud, nagu ütles Ants Paju.
Seaduseelnõu "Eesti NSV elanike teenistusest NSV Liidu relvajõududes üleminekuperioodil" esimene lugemine Asejuhataja Lähme nüüd kõige suuremat kändu juurima. Ja selleks on täna kindlasti sõjaväeküsimus. On ettepanek anda kõigepealt ettekandeks ja seletuseks sõna selle projekti kohta, mis teie olete täna saanud esimeseks lugemiseks, autorite poolt saadik Kaido Kamale, seejärel anda sõna Ülemnõukogu eelmise komisjoni esimehele Toomas Korgile kaasettekandeks, mis sellel alal on juba tehtud ja mida kajastab teine Ülemnõukogu poolt koostatud projekt. Ja siis juba läheme edasi sõnavõttudega. Illar Hallaste soovis sõna. Aga ma ei näe tema nime ekraanil. Ei, ma kohapealt ei saa anda teile sõna. Toomas Kork soovib midagi öelda. Pani järjekorda, väga kena. Palun siis, Kaido Kama. K. Kama Austatud Eesti NSV Ülemnõukogu! Vist kõige rohkem küsitud küsimus valijatega kohtumisel oli küsimus teenistuse kohta Nõukogude Liidu relvajõududes ja küsimus konkreetselt sellekevadise mobilisatsiooni kohta. Mina lubasin, et see on üks esimesi küsimusi, millega ma uues Ülemnõukogus tegelema hakkan, ja ma arvan, et minu kombel on seda lubanud paljud teised siin saalis viibijad. Selles mõttes on muidugi ääretult kurb, et me oleme nädal aega tööd teinud ja nüüdki on jäänud tund ja 20 meie tänase päeva lõpuni, et nüüd see asi alles jõuab päevakorda. Milles on siis küsimus? Ma katsun teha hästi lühidalt, et mitte omalt poolt seda aega veel rohkem venitada. Küsimus on eelkõige kevadises mopis ja 15. märtsil Ülemnõukogu vana koosseisu poolt vastuvõetud Eesti NSV tööteenistuse seaduses. Selle seadusega oleme tuttavad me kõik ja tänases "Päevalehes" ilmus ka Eesti Komitee poolne kriitika vastavale seadusele. Kõige lühemalt seda üle rääkides – Eesti on okupeeritud territoorium ja igasuguse rahvusvahelise õiguse kohaselt ei või okupeeritud territooriumil läbi viia mobilisatsiooni okupeeriva riigi relvajõududesse. Seda mobilisatsiooni praegune Eesti NSV tööteenistuse seadus ei lõpetanud, avalduse kirjutamine ja vastava kohaliku volikogu juures asuva komisjoni otsustus, kas see avaldus on piisavalt motiveeritud või mitte, ei saa kedagi rahuldada. Seda eriti arvestades olukorda, mis võib tekkida antud juhul Virumaal, kui me anname kohalikule volikogule vastava otsuse hinnata, kas motivatsioon on piisav või ei ole. Samal ajal on sellel seadusel ka väga palju muid puudusi. Näiteks on täiesti käsitlemata kordusõppuste teema jne. Siis on olemas veel selge oht, et kui see tööteenistus praegusel kujul rakendub, siis muutub see kohalik tööteenistuskomisjon omamoodi orjaturuks, mis siis hakkab paiskama odava või praktiliselt tasuta tööjõudu nendesse kohtadesse, kuhu muid inimesi tööle ei leita. See tähendab, see töö muutub järjekordseks inimese alavääristamise viisiks, mis kahjuks selles riigis on väga levinud paljude aastate jooksul. Ma arvan, et me enam seda jätkata ei tohiks. Eesti Komitee kaitsetoimkonna poolt on välja pakutud eriteenistuse variant, aga ma arvan, et see nõuab eraldi ja pikemat käsitlemist. Ja ma seda praegu siin kirjeldama ei hakka. Aga tahaks öelda, et nii nagu me võtsime reedel vastu otsuse "Eesti riikliku staatuse kohta", ilma tegemata esimest ja teist lugemist, nii peaksime me olema suutelised veel täna enne laialiminemist vastu võtma Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse "Teenistuse kohta NSV Liidu relvajõududes". Need kaks paberit, mis teile praegu on laiali jagatud, ei ole ilmselt kumbki piisavalt kõlblik selleks. Viimasel vaheajal oli koos sel hetkel veel kinnitamata kaitsekomisjon ning on ette valmistatud kolmas variant. Ja mul on konkreetne ettepanek moodustada praegu redaktsioonikomisjoni toimkond, teha sellele kiire juriidiline ekspertiis ja võtta see tekst veel täna, enne kui me laiali läheme, vastu. Isegi kui selleks peaks aega minema üle kella kuue. See on see asi, mida eesti rahvas meilt praegu ootab. Võib-olla keegi teine kaitsekomisjoni liikmetest loeks selle teksti ette, mis praegu on ette valmistatud. Tänan! Asejuhataja See ettekanne jäi pooleli, ettekandja vajab ettelugejat. Kas saaksime selle teksti siis ette lugeda? Nagu näha, seda praegu ei ole võimalik teha. Johannes Kass tahab ette lugeda. Palun siis selle ettekande jätkuna kuulame lihtsalt ilma kommentaarideta ära, tulge palun siia, lugege see tekst ette, millest jutt on. J. Kass Austatud Eesti NSV Ülemnõukogu! Minu käes on kiirredaktsioonina tehtud kokkuvõte, mida Kaido Kama siin just kirjeldas. Ja see kõlaks nii: Eesti NSV Ülemnõukogu otsus teenistusest NSV Liidu relvajõududes. Eesti NSV Ülemnõukogu otsustes 12. novembrist 1989 ja 30. märtsist 1990 on tõdetud, et Eesti Vabariigi territoorium on tänaseni okupeeritud NSV Liidu relvajõudude poolt. Rahvusvahelise õiguse normide kohaselt on keelatud okupeeritud territooriumil viia läbi sundvärbamist okupeeriva riigi relvajõududesse okupeeritud aladel (1949. aasta Genfi konventsioon). Eeltoodust lähtudes Eesti NSV Ülemnõukogu otsustab: Punkt 1. Peatada Eesti NSV territooriumil NSV Liidu seaduse üldisest sõjaväekohustusest § 4 lg. 1–3 ja teised normatiivaktid, mis kehtestavad vastutuse nimetatud seadusesätete rikkumise eest. Punkt 2. Peatada Eesti NSV kriminaalkoodeksi § 78, 79 ja 1891. Punkt 3. Rehabiliteerida Eesti NSV kodanikud, kes on süüdi mõistetud või kannavad karistust armeeteenistusest keeldumise või kõrvalehoidumise eest. Punkt 4. Eesti NSV valitsusel tühistada 15. aprilliks 1990 normatiivaktid, mis kohustavad täitevorganeid osalema Eesti NSV kodanike kutsumises tegevteenistusse NSV Liidu relvajõududesse. Kõik. Asejuhataja Ma tänan! Peame natukene nõu. Praegu on selles punktis meil 10 sõnasoovijat, see on ca 35 minutit või ütleme 33 ja kaks kõnesoovijat, see on 53 minutit. Ja on ettepanek moodustada kohe redaktsioonikomisjon, kes hakkaks kohe selle küsimusega tegelema. Samal ajal on meil nüüd olemas riigikaitse või sõjaliste küsimuste komisjon ja on olemas õiguskomisjon. Sisuliselt küsimus ei ole redigeerimises, nagu siin juba öeldi, küsimus on teatud ekspertiisis. Kas me ei otsustaks niiviisi, et need kaks komisjoni moodustavad siis ühendtöörühma või ühendkomisjoni selle seaduseprojektiga tegelemiseks. Sest nii näeb ette ka meie reglement. Kas ettepanek on vastuvõetav? Et mõlemad komisjonid töö käigus leiavad enda hulgast ühisosa, kes tegeleb just nimelt selle projektiga, ja teatavad meile mõne aja pärast, milline see ühisosa võiks olla. Kui siis on vajadus sinna kedagi lisada, me saame seda arutada. Palun komisjonide esimeestel omavahel selles suhtes kohe nõu pidada. Õiguskomisjoni esimees Tõnu Anton soovib vastata sellele ettepanekule. Jah? Tõnu Antonile palun sõna vastuseks ettepanekule. T. Anton Lõunavaheajal töötas õiguskomisjon. Loomulikult ei olnud meil võimalik läbi vaadata seda projekti, mis praegu suuliselt ette kanti. Ma sain komisjoni liikmete seisukohtadest nii aru, et meil on võimalik täna esimese lugemise käigus arutada seda küsimust vaid juhul, kui projekt on kirjalik ja kõigile saadikutele välja jagatud. Projekti kirjalikult meil käes ei ole. Eelöeldu ei tähenda, et küsimust ei peaks arutama, kuid minu arvates on vaja meie juhtkonnal teha otsus selle kohta, kas me reglemendist peame kinni või on vaja järjekordselt erand teha? Asejuhataja Meie peame reglemendist kinni selles mõttes, et me arutame päevakorda võetud küsimust ja meile on kätte jagatud ka kirjalikud eeldokumendid ja ettekandja ettekandes tegi meile teatavaks vajaduse nendest kirjalikest dokumentidest sünteesida kolmas. Selles mõttes me ei ole reglementi rikkunud. Ja ettepanek on nii, nagu näeb ette meie kodukord, et just need sisuliselt asjasse puutuvad komisjonid koostöös otsustaksid, missugune on see dokument, mis on lõppsaadus, mida me peame niikuinii arutama. Niiviisi käigupealt me täna seda seadust lõplikult vastu ei võta. Me teeme täna ikkagi esimese lugemise ja esmaspäeval teeme siis teise lugemise laiali jagatud lõppdokumendi põhjal. Nii et ma paluksin siiski riigikaitse või sõjaliste küsimuste ja õiguskomisjoni esimeestel omavahel praegu töö korras asi kokku leppida just nimelt selles, kes hakkab tööle selle teise lugemise dokumendi kallal. Ja praegu ma annan sõna Toomas Korgile. Sõnasoovijaid, kes on siin ennast sõnasoovijateks kirja pannud, on juba küllaldaselt, ma teeksin ettepaneku nimekiri sulgeda, sest muidu me ei jõua täna enne kella kuut kõiki neid ära kuulata. Kas ollakse selle poolt? Ma lõpetasime sõnasoovijate registreerimise. T. Kork Austatud juhataja, austatud saadikud! Nagu mulle ettepanek tehti, ma värskendaksin veidike teie mälu selle kohta, mis olid eelmise koosseisu viimased sammud sõjaväeteenistuse osas. 6. detsembril võeti vastu otsus Eesti NSV kodanike sõjaväeteenistuse korraldamisest. See koosneb 16-st punktist. Kõigepealt peeti vajalikuks moodustada territoriaalsed väekoondised ning arendada välja vabariiklik riigikaitsealane seadusandlus. Teises punktis nähti ette läbirääkimised ja toetati üldsuse nõudmist selles osas, et saavutaksime sõjaväeteenistuse põhiliselt Eesti territooriumil. Nii nähti ette Tallinna kõrgem poliitiline ehitussõjakool reorganiseerida üldsõjakooliks, mille lõpetajad suunatakse valdavalt teenima Eestisse. Tehti ülesandeks valitsusele seada sisse vabariiklikud stipendiumid eesti noormeestele, kes asuvad omandama sõjaväelist kõrgharidust Eestis või väljaspool Eestit. Ja siinjuures pean märkima, et möödunud aastal läks Leedust sõjakoolidesse 780 noormeest sõjateadust õppima. Meie ei ole praegu leidnud noormehi, kellele valitsus saaks stipendiumi maksta. See on suhtumise küsimus. Peeti vajalikuks komplekteerida valdavalt eesti noormeestega Tallinnas asuv miilitsaväeosa ja Tallinna Miilitsa Erikeskkool, peeti vajalikuks, et piirivalveväeosades teeniksid valdavalt kohaliku päritoluga noormehed. Tehti ettepanek Liidu Kaitseministeeriumile, et need noormehed, kes praegu teenivad ja on saanud halvustava kohtlemise osaliseks, suunataks väeteenistuse jätkamiseks koduvabariiki. Nii peeti vajalikuks, et Eesti õiguskaitseorganid osaleksid mujal sõjaväeteenistuses olnud poistel tekkinud õiguslike konfliktide lahendamisel. Nii tehti ülesandeks töötada välja tööteenistuse seadus, mida ka tehti. Valitsusele tehti ülesandeks sõjakomissariaadi ja tsiviilkaitsesüsteemi reorganiseerimise vajadusest tulenevad küsimused lahendada nii, mida muu hulgas ka pean alla kriipsutama, et Liidu kaitseministri igakordsed käskkirjad sõjaväeteenistuse ja kordusõppustele kutsumise kohta vaadatakse enne täitmist läbi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumis. See puudutab ka sõjaväeteenistusse kutsumise käskkirju. Peeti vajalikuks lõpetada sõjaväekohuslaste saatmine kordusõppuste sildi all hooajatöödele või muudeks vajadusteks teistesse liiduvabariikidesse, konkreetselt oli uudismaast ja Tšernobõlist jutt. Kehtestati, et eesti noorukite riigikaitseõppuste küsimused kuuluvad otsustamisele Eesti NSV valitsuses ja et seejuures tuleb tagada eestikeelne riigikaitseõpetus. Kohustati valitsust pidama läbirääkimisi Liidu Ministrite Nõukoguga relvastuse tunduva vähendamise üle Eesti maa-alal, samuti Eesti lülitamise kohta Põhja-Euroopa tuumavabasse tsooni. Ma lasin hästi kergelt üle, meeldetuletuseks, need 16 väga põhimõttelist punkti, mis puudutasid enamust Nõukogude armeega seotud teravatest küsimustest, kuid praktiliseks ellurakendamiseks nad vajavad kõik ka teise poole, s.t. Liidu valitsuse ja Kaitseministeeriumi otsuseid. Viimasest lähtuvalt on ka läbirääkimisi peetud vabariigi juhtide poolt, eriti Arnold Rüütli, Indrek Toome ja Vaino Väljase poolt tervel real teemadel, mis on puudutanud maa-alade tagastamisi, territoriaalsete väeüksuste loomisi, ja ka arvukuse vähendamist, ajateenistusse kutsutavate vanusepiiri tõstmist 19 aastale, et keskkooli lõpetanud poisid saaksid sisse astuda, kui tahavad, ja nii edasi. Nüüd loodame, et ees seisavad konkreetsed läbirääkimised, milleks on ka ettevalmistusi tehtud eelmise Ülemnõukogu tööteenistuse komisjoni poolt. On kogutud algmaterjali nendele komisjoni liikmetele, kes läbirääkimistel osalevad, terve rea sõjaväge puudutavate erikülgede kohta. See kogu ei ole kaugeltki täielik, aga tööga on alustatud. Esimesse paketti lülitasime kõigepealt need küsimused, mis puudutavad kevadel armeesse kutsutavaid poisse. Et sinna läheks see, kes seda ise soovib, ja et mõistlik oleks kindlasti tagasi minna ühekordsele armeesse kutsumisele sügisel, nii nagu ta kunagi oli. See peaks ka kooskõlas olema meie praeguse sõjalise doktriiniga, mis näeb ette sõjaväelaste arvu vähenemist. Teise punktina lülitaksime siinsete läbirääkimiste paketti praegu mujal teenivate poiste tagasikutsumise teenimise lõpetamiseks Eestisse. Sellel alal ei ole minu andmetel praegu praktiliselt edu saavutatud. On ainult neid poisse, kes on olnud seal löögi all, keda mõnitati, Eestisse tagasi saadetud, teenima siinsetesse väeosadesse. Tööteenistusest rääkisin, see oli ka meil esimeses paketis. Peab ütlema, et selles suhtes on praegu reaktsioon kaitseminister Jazovi poolt negatiivne ja nii nagu paljudele meie asjad ei meeldi Moskvas, nii ei meeldi see ka loomulikult kaitseminister Jazovile. Eelöeldud neli punkti ei tähenda muidugi seda, et tegevuse vajadust ei ole kõikides muudes küsimustes, aga me pidasime neid kõige teravamaks ja kiiremaks. Samuti just kõige teravam ja kiirem on minu arvates, nii palju kui tegelnud olen, kahe kontingendi probleem: need, kes praegu teenivad meie kodumaa kaugetes nurkades, ja need, kel on käesoleval aastal ees teenistusse kutsumine. Nii esimese kui teise kategooria jaoks on pakutud väga mitmeid variante ja on need ka kaalumisel, vähemasti kolmel korral olid nad ka Ülemnõukogu Presiidiumis, korduvalt olid meie komisjonis, enam pakutud olid konstitutsiooni mõningate paragrahvide muutmine, siis oli kriminaalkoodeksi ja administratiivkoodeksi mõnede paragrahvide muutmine, siis oli üldise sõjaväekohustuse seaduse peatamine Eesti territooriumil ja neljandaks oli tööteenistuse seadus, mille juurde me ka jäime, kuna pidasime seda kõige paremaks ja lootusrikkamaks noormeeste kaitseks, just nende kaitseks, kes nüüd kevadel peavad minema. Nüüd võib-olla ka Eesti Komitee seletusest Eesti NSV tööteenistuse seaduse kohta. Mul on väike selline eetiline märkus. See on sisuliselt ikkagi seadusandlik dokument, aga Eesti Komitees seda hääletatud ei ole, kusjuures komitees endas ei ole ka sellest juttu olnud. Dokumendis on öeldud, et tööteenistuse seadus on väga halb, kuid ma ei leidnud sealt lahendust, kuidas seda parandada. Siin on juures kahe allkirjaga juhend, see on juhend maakondadele, mille me eelmises projektis jätsime välja kui väga militaarse. Selle alusel peab noormees, kes on tööteenistuses, oma käitumises alluma üldisele sõjaväekohustusele. Käesolevas projektis seda militaarsust pole, me võtsime ta ju välja. Palkade maksmise osas näeb tööteenistuse seadus ette päevaraha ja toitlustamise, palka kui niisugust ei ole. Meil oli laual projekt üldise sõjaväekohustuse kohta ja teenistusest Liidu relvajõududes, selle poolt ma praegu hääletada ei saa, ka mitte vastu hääletada, sest nagu Kaido Kama ütles, on olemas mingi kolmas projekt. Ma ei ole sellega tutvunud ja seepärast ei saa ka hinnangut anda. Eelmise koosseisu reglemendi kohaselt oli meil tavaks, et seaduseelnõu esitas kas saadikute grupp või alatine komisjon, see vaadati läbi seaduseelnõude komisjonis – praegu on meil õiguskaitsekomisjon –, seejärel vaadati eelnõu läbi Ülemnõukogu Presiidiumis, kus seaduseelnõude komisjon tegi kaasettekande, läbitöötatud eelnõu anti saadikutele kätte kolm päeva enne istungjärku. Sellise ettevalmistamise käigus sai materjal põhjalikult läbi töötatud. Praegu meile esitatakse materjal millegi peatamiseks, ma kujutan seda asja selliselt, et meil peaks selle kohta olema põhjalik materjal, mida me siis peatama hakkame. Seepärast teengi praegu ettepaneku – võtkem siiski asju tõsiselt, hakkame üle minema tänavapoliitikalt õigele seadusandlikule tegevusele. Iga tänavamiitingul vastuvõetud resolutsiooni eest me ei pea vastutust kandma, kuid nende otsuste eest, mida me võtame vastu siin, peab igaüks meist vastutust kandma, eriti siis, kui tegemist on inimsaatustega. Ma ei pea võimalikuks, et täna kohe ilma põhjaliku arutamiseta võetakse otsus vastu. Asejuhataja Üks niisugune märkus sõnasoovijate kohta, saadik Peet Kask juhib tähelepanu sellele, et meie manitsus kasutada liikluses tuntud viisakust ei ole kandnud vilja. Ta teeb ettepaneku, et kuuest ühe saadikuühenduse liikmest kolm otsustaksid teise kolme kasuks ja teeks seda omal vabal valikul, sellega oleks siis võimalik sama nimekirja raames veel kolmel saadikul teistest gruppidest ka sõna saada. Ja Illar Hallaste palub võimalust anda talle kõneks kohe sõna, kuna ta on ühe esitatud projekti kaasautor, palun. I. Hallaste Austatud eesistuja, austatud saadikud! Meil on kaks projekti ja meil oleks olnud võimalik täna võtta üks neist olemasolevatest projektidest esimesele lugemisele. Praegu on esitatud kolmas projekt, mille esimest lugemist praegu teha ei saa, kuna see ei ole laiali jagatud. See läheks vastuollu reglemendiga. Asjaliku ettepaneku tegi härra Anton, kes oli nõus ka Marju Lauristini poolt tehtud ettepanekuga ja määras ära õiguskomisjoni poolt need inimesed, kes tuleksid ja hakkaksid kohe ette valmistama seda projekti, mille me saaksime veel paljundada ja laiali jagada vähem kui tunni aja jooksul, et me saaksime teha esimese lugemise. Muidu jääb ka esimene lugemine alles esmaspäevale, see on aga igal juhul täna vaja ära teha. Teeme seda, tuleb natuke mõtelda nendele põhimõtetele, millest me peaksime lähtuma. Need projektid, mis on esitatud, lähtuvad sellest, et põhimõtteliselt on ebaseaduslik igasugune Nõukogude okupatsiooniarmeele kaasaaitamine, põhimõtteliselt on ebaseaduslik inimeste viimine okupatsiooniarmeesse, ning kõik, mis suudab seda takistada, on kasulik meile ja meie kohus on seda soodustada. Samas härra Lebedev juhtis tähelepanu õiguskomisjonis sellele, et taoline tegevus, kus me takistame noormeeste minekut sõjaväkke, võib mõjuda halvasti meie läbirääkimistele. Ma arvan, et me peaksime lahendama ära põhimõtte. Võib-olla saaksime seda teha hääletamise teel, et kas see komisjon, mis praegu kokku tuleb, peaks lähtuma sellest, et sellel kevadel ei läheks ükski noormees sõjaväkke, sellisel juhul saaks hakata komisjon juba efektiivselt tööle, et teha valmis ühine projekt, mille aluseks võib olla just seesama kolmas tekst, mille härra Kass ette luges, ja et me saaksime selle kätte veel enne kella kuut. Asejuhataja See oli nüüd konkreetne ettepanek, kuidas lahendada olukord kahe dokumendi ja esitatud suulise dokumendiga. See, et me hakkame nüüd sõnasoovijaid ära kuulama, ei takista seda ettepanekut praktiliselt realiseerimast, sest igal juhul meil on tarvis must valgel teksti näha. Nii või teisiti, nii et härra Hallaste, härra Anton, ma paluksin praktiliselt tegutseda. Hillar Eller, palun. H. Eller Lugupeetud juhataja, lugupeetud rahvasaadikud! Sõjaväeteenistuse küsimus on väga terav ja kiireloomuline, aga ta paneb tõesti, nii nagu meile ütles Toomas Kork, väga suure vastutuse, kui me siin ei järgi põhimõtet, et iga seaduse vastuvõtmisel tuleb arvestada ka poliitilisi tagajärgi. Ja seetõttu ma teen ettepaneku, et nende dokumentide juurde võetaks ka Genfi konventsiooni ja NSV Liidu seaduste ja Eesti NSV seaduste need artiklid, millele on viidatud, et nende tekstid jagataks välja rahvasaadikutele. Ja paluks veel Genfi konventsiooni artikkel nr. 6 kõigile rahvasaadikutele välja jagada, seal on määratletud okupatsiooni definitsioon, mis on seotud konkreetselt selle seadusega. Siis me saaksime õigesti hinnata, kuidas neid seadusi vastu võtta. Aitäh! Asejuhataja Aitäh väga asjaliku ettepaneku eest! Heino Kostabi, palun. H. Kostabi Lugupeetud esimees, austatud saadikud! Mul on ettepanek, et meile väljajagatud projektidele oleks lisatud ka projekti autorid või koostajad, siis me saaksime ka kuluaarides kontakteerudes mõningad küsimused ära lahendada. Paraku on momendil esitatud kaks projekti, mis on anonüümsed, ei tea kelle poolt koostatud või kelle poolt esitatud. Tänan! Asejuhataja Aitäh, see on täiesti õige märkus. Praktiliselt me nägime siiski koostajaid endi ees esinemas, nii et need kontaktid on võimalikud. Vladimir Kuznetsov. V. Kuznetsov Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud! Olen nõus nende sõnavõtjatega, kes teatasid, et arvatavasti on neid projekte veel vara arutada, sest nad pole viimistletud. Seda enam, et kolmandat varianti pole meile ette kantud. Seda pole ka trükitud kujul. Ent reglement nõuab seda. Peale selle leian, et kui me asume neid projekte arutama, siis astume taas konfliktide teele. Meil tekib konfliktsituatsioon nii kehtiva Liidu kui ka ENSV konstitutsiooniga. Lugupeetud saadikud! Tahan esitada teile kõigile ühe küsimuse. Kas on eetiline kutsuda selliste projektide vastuvõtmisega noori sõnakuulmatusele? Me tõukame nad libedale teele, kus ähvardab karistus kriminaalkuriteo eest. Ma ei räägi seda sellepärast, et ka minu poeg on 4. kuud Nõukogude armees ja tunneb huvi, kuidas on olukord siin Nõukogude Eestis. Võttes kõik eelöeldu arvesse, pean tarbetuks arutada nende õigustühiste ja ebaseaduslike otsuste projekte. Asejuhataja Palun, Kalju Koha. K. Koha Austatud juhataja, austatud kolleegid! Probleem on tõsine. Me peame midagi ette võtma, et meie emad ja vanaemad ei peaks pisaraid valama tagasitulnud kirstude juures, kuid alati me peame lähtuma sellest, kuidas see meie poolt vastu võetud seadus tööle hakkab, et ta poleks lihtne veksel, mida me anname välja, kuid kinni maksta ei suuda. Seepärast toetan ma härra Hallastet selles osas, et meil peavad täna olema laual paberid, et me võiksime esimese lugemise läbi viia. Ja järgmisel nädalal me saaksime selle dokumendiga tööd teha selliselt, et eeloleval istungil me ta ka vastu võtaksime. A. Zõbin Lugupeetud presiidium! Tahan öelda järgmist. Kõigil saadikuil on juba kutsealuse iga möödas ning naisi on siin ka vähe. Seega, kui siin seaduse vastuvõtmiseks läheb, võtku igaüks iseenda pealt mõõtu – algab ju keeldumise puhul sõjaväeteenistusest nooruki jälitamine kriminaalkorras. Tuleb panna ennast selle ema ossa, kel on südamevalu kriminaalvastutusele võetud poja eest. Elame praegu ajajärgul, mil on juba ilmutatud seadusaktid, mille alustel võib vabariik Liidu koosseisust välja astuda. Leian, et kõik sammud peavad olema järjekindlad ja seaduslikud. Sel juhul ei tekigi olukorda, kus elluastuvad 18-aastased noorukid seisavad juba kriminaalvastutusega silmitsi. Seoses sellega tahaksin teha järgmise ettepaneku, mis siin ka juba kõlas: nimelt oleks soovitav, et kõik sellised seadused ja otsused oleks nimelised, et elanikkond tunneks oma kangelasi Ülemnõukogus, kes kihutavad inimesi üles kuritegudele. Seda esiteks. Teiseks. Kui see seadus vastu võetakse, olgu hääletamine nimeline. Asejuhtaja Selle viimase ettepaneku me võtame kindlasti arvesse siis, kui me hakkame hääletama. Palun, Sergei Petinov. S. Petinov Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud! Tahaksin öelda paar sõna järjekindlusetuse kohta, mida me praegu endale lubame neis meie arutlustes. Tuletagem meelde küsimuse eellugu. Lugupeetud saadik Kork sellest rääkis. Ta oli komisjonis, kus asja enne uuriti. Algul nõudsime meie noormeeste ja neidude sõjaväeteenistust Baltikumi territooriumil, siis hakkasime nõudma ajateenistust otse vabariigis, nüüd aga on jutt relvajõududes üldse mitte teenimisest. Iga kord on vahetunud ka motiivid. Mida selle seaduse vastuvõtmine praktiliselt tähendab? Üldise sõjaväekohustuse seaduse blokeerimist, mis teises dokumendis ka täheldatud on. Ilmselt on meil mingi illusioon, et rajame oma relvajõud. Piisab, kui küsida spetsialistidelt, nemad kinnitavad, et praegu teenib relvajõududes kogu Liidu territooriumil mitte üle 360-370 põhirahvusest ohvitseri. Küsigem nüüd endalt, on's üldse reaalne kujundada oma riigikaitset sellise, vabandust, haleda ohvitserikorpuse najal? Mõistkem ka teist – kui teeme sõjaväekohustuse asemele töökohustuse, ei formeeri me üldse väeosi, sest meie noormeestel pole erilist tungi sõjaväes teenida. Küsige ükskõik milliselt sõjakomissarilt, ta kinnitab seda. Nüüd mis puudutab – sellest rääkis Kork – eestikeelset sõjaväeteenistust. Tuleb siis ju tegelikult ümber tõlkida kogu sõjaväeterminoloogia, mida praegu eesti keeles pole välja töötatud. Ja lõpuks viimane argument, mida tahtsin ära tuua, ja see on kõige olulisem. Tuleks välja arvutada – kes küll ütleks ja argumenteeriks! –, kui kalliks lähevad vabariigile oma relvajõud? Keegi meile täna vastust ei anna. Meile antakse hoopis dokument, mis räägib otsesest riiklikust sõnakuulmatusest. Me püüame endist viisi lahendada probleemi, võttes vastu algajalikke, ebakompetentseid otsuseid, kutsumata sõjaväeeksperte, kel ses valdkonnas kompetentsi on. Sellesama dokumendiga me tegelikult teravdame olukorda kaitsevõime lagundamisega riigis ja vabariigis. Anname löögi riigi julgeoleku pihta. Oleme jälle Liiduga konstitutsioonilises konfliktis ning süvendame konstitutsioonilist konflikti riigi presidendiga. Pärast aga imestame – mis küll sünnib Leedus! Tehkem Leedu põhjal järeldusi. Teen ettepaneku. Kuna Ülemnõukogus arutati läbirääkimiskomisjonist, olgu läbirääkimistel üheks küsimuseks teenimine relvajõududes. Igasugune muu ühepoolne tegevus ainult raskendab keerulist olukorda vabariigis ja suhteid Liiduga, tema presidendiga. Sellest midagi head ei tule. Mõelgem selle peale. Asejuhataja Nüüd ma palun Nikolai Aksinin. Ma palun vaadata kella, kolm minutit on sõnavõtuks aega. N. Aksinin Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Küllap olete kõik kas varuohvitserid, -reamehed või -seersandid. Tahan rõhutada, et kevadine kutse Nõukogude armeesse on välja kuulutatud Liidu Ministrite Nõukogu esimehe, mitte kaitseministri poolt nagu varem. Ilmselt tekib konstitutsiooniline ja õiguslik konflikt, kusjuures üsna terav. Me läheme kahevõitlusele ilmselt ebavõrdsete jõududega, kui ajame nurja kutse Nõukogude armeesse. Millisesse armeesse me oma noormehi siis kutsume? Ja kes lõppkokkuvõttes vastutab? Arvate, et kõik saadikud sellest pääsevad, ja vastutus langeb Ülemnõukogu esimehele Arnold Rüütlile? Mina isiklikult endale vastutust ei võta, sest "Genf-49" on vastuvõtmatu ja tobe, okupatsiooni mainimine aga primitiivne. Keegi ei kahtle, et Liidu Ministrite Nõukogu esimees leiab võimalused Eesti noored armeesse võtta, tal ju kõik relvajõud. Aga mis meil on? Olgem mõistlikud! Lükkame selle aktsiooni edasi, paremate aegadeni. Asejuhataja Palun, Mati Ahven. Ma juhin rahvasaadikute Gussevi, Jermolajevi ja Labassovi tähelepanu sellele, et nende saadikurühm on oma seisukoha selles küsimuses juba avaldanud, teistel aga sellist võimalust veel polnud. Seepärast peale Mati Ahvena sõnavõttu saavad sõna Johannes Kass ja Heldur Peterson, kui ajalimiit lubab, saavad sõna ka nemad. M. Ahven Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Kas ma ei pannud tähele, aga selles otsuse projektis ei olnud sõnagi noormeestest, kes praegu aega teenivad. Minu kolleeg Petinov tegi ettepaneku alustada läbirääkimisi ja ma olen sellega nõus. Ja läbirääkimisi tuleks alustada kaitseministriga ja siseministriga ka praegu teenivate noormeeste viivitamatuks kojukutsumiseks. Aitäh! Asejuhtaja Aitäh! Palun, Heldur Peterson. H. Peterson Austatud juhataja asetäitja, austatud saadikud! Esiteks on üks põhimõtteline küsimus. Selle küsimuse lahendamisel me ei tohi löögi alla panna neid noormehi, kes juba on sõjaväes, küll aga on põhimõttelisem küsimus lahendada see, et kuidas toimub teiste praeguste kutsealuste alternatiivne teenistus. Siin oli sõnavõttudes niisugune mõte, et meil ei ole ohvitsere. Tõesti meil on kuskil 360-370 meest tegevarmees eestlasi, kuid me ei tohi unustada, et selle 40 aasta jooksul on kõrgkooli lõpetanud mehed saanud ohvitserikutse ja nad on tagavaraohvitserid, nii et meil on mehed olemas küll. Teiseks räägiti terminoloogiast. Muidugi see sõjaline terminoloogia, mis 20-ndatel aastatel oli välja töötatud, on natuke vananenud, kuid ma tean, et Vello Vare ja mitmed teised on sellealast tööd juba teinud ja leksikoni koostanud. Ma ei ole küll sõjandusspetsialist, kuid ma tean, et eesti keeles on sõjandusalaseid termineid veel rohkem, vene keeles on tulnud mitmed laensõnad saksa ja muudest keeltest. Tänan! Asejuhataja Nüüd on soovinud sõna võrdsete õiguste saadikute grupi avalduse ette lugemiseks Aleksandr Gussev. A. Gussev Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud! Arvan, et täna puudutab teenimine relvajõududes kõiki, kel on lapsed ja pojad. Seda küsimust on vaja arutada, kuid mitte nii, nagu meie seda täna teha tahame. Seoses sellega, võttes kokku saadikugrupi "Võrdsete õiguste eest" sõnavõtud, pean vajalikuks teha järgmine avaldus. Relvajõududes teenimise ja relvajõududesse kutsumise küsimused on Liidu prerogatiiv, nagu on kindlaks määratud Liidu konstitutsiooni ja seadustega ning ENSV konstitutsiooniga. Kuulutades välja vabariigi uue staatuse, me määrasime kindlaks, et käesoleval perioodil me jätkame Liidu ja meie vabariigi seadusandlike ja konstitutsiooniliste aktide täitmist, sõjaväeteenistuse küsimuse võtmine tänase istungjärgu päevakorda tähendab ei midagi muud, kui minekut vahetusse konstitutsioonilisse konflikti Liiduga. Rõhutan veel kord meie otsustamiste vastuolulisust, rutakust ja paikapidamatust. Taoliste küsimuste ka esimesele lugemisele panek peab olema põhjalikult läbitöötatud ja mitte ühepoolselt, vaid läbirääkimiste, konsultatsioonide teel, juriidiliselt põhjendatult, ja juhul, kui konsensus on saavutatud, pannakse küsimus arutamisele. Siin ei tohi olla kiirustamist, seda enam, et kutse Liidu relvajõududesse vastavalt valitsuse otsusele – rõhutan, Rõžkovi allkirjaga, mitte kaitseminister Jazovi allkirjaga – jõuab lõpule juunikuu lõpul, mitte homme, ja erilisi põhjusi rutata järelikult pole. Lugupeetud saadikud! Palume teid hoolega mõelda, kuhu me tõukame oma lapsed. See meenutab ju võõraste kätega kastanite tulest noppimist. Juba täna on tagaotsitavad 75 kutsealust ENSV-st, 10 poissi on tagasi saadetud. Nende edasine saatus on kõigile teada – nende üle mõistetakse kohut, ja mitte arutatava seaduse põhjal. Seoses sellega me ei pea võimalikuks osaleda selle küsimuse edasises arutamises ja hääletamises, kui see on selline, nagu ettekandjad selle välja pakkusid. Me ei võta endale vastutust tagajärgede eest, mis tulenevad ENSV Ülemnõukogu sõjaväekohustusseaduse vastuvõtmisest. Seltsimehed, peatuge! Veel on aega! Asejuhataja Rein Veidemann, palun. R. Veidemann Austatud eesistuja, kolleegid! Iga riigi suveräänsuse mõistesse kuulub õigus kaitsta. Meil ei ole seda õigust. Vähe sellest, Leedu näide näitab, et võetakse elementaarne õigus kaitsta isegi isikuid endid, korjatakse ära jahirelvad. Ma tahaksin, et me sellele küsimusele vaataksime tõepoolest silma selle kogu raskuses. Ma olen vene kroonule andnud oma elust 3 täismõõdulist aastat ja hiljem reservohvitserina veel 2 aastat otsa. Ja selles mõttes ma arvan end tundvat selle süsteemi sõjaväe tegelikku olemust. Sellest sõjaväeküsimusest üle hüpata otsekui kuristikust, ma täie kindlusega ütlen – see on võimatu. Seetõttu teen ettepaneku käsitletavas otsuses arvestada siiski meie võimalusi kaitsta noormehi Eestis sel kevadel vägivalla eest, mille ohvriks nad võivad kohe saada. Teha siin üks vaheaste ja see seisneb järgmises. Maksimaalne otsus, mille me vastu saame võtta, seisneb selles, et jätta kevadised kutsealused teenima okupatsiooniarmeesse, kui me teda nii tahame nimetada, aga jätta nad Eestisse. Teiseks, lülitada see küsimus läbirääkimiste paketti ja kompleksselt muidugi sellele liita tööteenistuse küsimus. Ja muidugi pöörduda kaitseministeeriumi poole, juhul kui meie uhkus seda lubab, minu nivoo seda lubab, või siis Ministrite Nõukogu poole, et Eestis formeeritaks üleminekuperioodiks üksus, mis kaitseks läbirääkimiste ajal siin Nõukogude läänepiiri. Niisugune on minu konkreetne ettepanek selle otsuse juurde. Tänan! Asejuhataja Ma palun saadik Veidemannil see otsuse täienduse projekt esitada kirjalikult. Sest niiviisi kuulmise järgi ei saa praegu töötav ühendkomisjon seda arvestada. A. Paju Austatud kolleegid! Ütleks paar mõtet siia juurde. Olen ka mitte ühe lapse vanem ja olen oodanud poega sõjaväest, olen näinud vanaema pisaraid ja mõistan, kui valus see kõik on, kuid minu arvates niisugust seadust vastu võttes ei saa meid tõugata just selle seaduse kiirendatud vastuvõtule pisarad. Asi on selles, et meie ees on siiski sellesama riigi konstitutsioon, mille kodanikud me oleme, ja meie arvates kõige õigem oleks see konstitutsioon võtta vaatluse alla ja need vead, mis seal sees on. Võtame kas või kõige suurema vea, kui palju on meid praegu siin ja kui palju näitab konstitutsioon saadikuid jne. jne. Minu arvates tuleb kõigepealt paika panna seadusandlus ja siis on meil juba loogiline jätk neid küsimusi lahendada. Iga niisuguse poolikult lahendatud küsimusega me justkui lükkame suure lahenduse edasi ja ei tee seda lõpuni. Minu arvates need poisid, kes praegu kevadel lähevad, ei oota seda, et me nad tõukame niisugusele teele, et ärge minge, vaid nad ootavad täiesti tõest seadusandlikku kaitset. Asejuhataja Ma saan aru, et ettepanek on lülitada sellesse paketti ka konstitutsiooni muutuse projekt. Nii. Ma palun Arvo Sirendi. A. Sirendi Austatud saadikud! Mulle tundub, et meil on võimalik valida praegu ainult kahe kuriteo vahel. Ühelt poolt petta inimeste lootusi ja seadust mitte vastu võtta. Kõik ootavad meilt seda, ükskõik kellega me räägime. Teine variant, et me võtame seaduse vastu, mis kutsub esile nende inimeste kannatused, kes ei ole mitte milleski süüdi, meie otsustasime nende eest. Teise puhul oleks meie eetiline kohus peatada oma saadikupuutumatus ja võtta vastutus enda peale tribunali ees. Kolmanda variandi otsimine ümmarguse sõnastusega või tühja deklaratsiooniga on samuti nii tõsise küsimuse puhul kuritegelik. Kui me ei suuda garanteerida selle seaduse täitmist, mis me vastu võtame, või oleme kindlad, et seda rikutakse tugevama õigusega, sõltumata kõigist rahvusvahelise õiguse reeglitest, siis puudub meil võimalus hiljem ajaloo ees ennast õigustada. Risk on liiga suur ja sellepärast ei tohi otsus olla vale. Tänan! Asejuhataja Sellega me oleme sõnasoovijad selles küsimuses ammendanud. Kas Vladimir Malkovski soovib veel sõna kõneks? Tema saadikurühma esindaja ütles, et selle saadikurühma seisukohad on ammendatud selle ettekantud avaldusega. Aga palun! V. Malkovski Lugupeetud saadikud, lugupeetud esimees! Eelmise parlamendi pilt on tagasi tulemas. Mind häirib see, et esinedes me veename igaüks iseennast. Oli meeldiv kuulata seltsimees Veidemanni sõnavõttu. Ta mõistab vastuvõetava otsuse kogu hukatuslikkust. Juba esimesel istungil me võtsime vastu otsuse, mis loob konstitutsioonilise konflikti Liidu ja ENSV vahel. Praegu meie Ülemnõukogu esimees rääkis sellest, et on tarvis võtta vastu dokument, mis selgitaks riigi presidendile meie seisukohta. Kui me selle otsuse vastu võtame, pole toda kirja vaja kirjutada, sest oma teoga me praktiliselt kinnitame, et Liidu konstitutsioon vabariigi territooriumil ei kehti. Ühtaegu me kinnitame ka seda, et antud territooriumil ei kehti samuti ENSV konstitutsioon. Tekib küsimus – esmalt meie valijail –, milliste seaduste järgi siis edasi elada, mida sellises olukorras teha? Me oleme jõudnud ehtsa anarhiani! Saan aru neist saadikutest, kelle seisukoht on, et noormehed ei läheks sõjaväkke, ei teeniks seal, sest seal on palju raskusi. Ka mina teenisin sõjaväes, tean, et seal tõesti esineb raskusi, kuid ometi leian, et need kaks teenistusaastat annavad inimesele külalt palju. Ei eita, seal luuakse igasuguseid olukordi, millele praegu koondamegi tähelepanu. Kuid näen ka mõnede liikumiste teist eesmärki relvajõudude küsimust tõstatades. Kui tahame poisse päästa, ei pea me esmalt seda otsust vastu võtma. See, mille poole praegu pürgime, meie poisse ei päästa. Püütakse hoopis selle poole, et katkestada veel üks niit Liiduga. Saame väga hästi aru, milleks seda tehakse. On ju arvamus, millest palju räägitud, et konstitutsioon ei kehti meil seetõttu, et 1940. aastal me võtsime vastu teistsuguseid otsuseid. Vaadakem omaenda elu – mitte enne 1940. aastat, vaid seda, mida viimased aastad elatud. Mitu korda oleme ju ise konstitutsiooni vastu võtnud, seda päevagi tähistanud, pidades seda puhkepäevaks. Olgem siis ses suhtes järjekindlad. Arvan, et selle otsuse vastuvõtmine, ka esimesel lugemisel, tähendab toetada seda, mis seal kirjas. Võime muuta lauseid, asendada sõnu, kuid dokumendi vastuvõtmine ka esimesel lugemisel võib kutsuda esile veel suurema konflikti ja häirida presidenti nii, et see raskendab läbirääkimisi Moskvaga. Niipalju Liidu tasandist. Räägin teile vabariigi tasandist, tänasest alustab vabariik elu konstitutsioonilises konfliktis. Üksikud asulad ja kohalikud volikogud võtavad otsuseid elada Liidu konstitutsiooni järgi. Selleks on neil õigus ja seda ei saa ära võtta. Eile loeti siin teile ette Kohtla-Järve ja Sillamäe volikogude otsused. Arvan, et kommentaarid on liigsed. Ka Narvas võeti eile istungjärgul vastu analoogne otsus – meie otsus peatada! Linna territooriumil kehtib nüüdsest Liidu konstitutsioon ja sel määral ENSV oma kuivõrd see ei ole vastuolus Liidu konstitutsiooniga. Peale selle on presidendi aadressil saadetud telegramm palvega taastada vabariigis normaalsed konstitutsioonilised suhted ning kaitsta nende õigusi, kes peavad end Liidu kodanikeks. Mõni tund tagasi tuli teade Kohtla-Järvelt – samasugune otsus võeti vastu ka seal. Kuhu me siis läheme? Kas tõesti soovitakse lõhkuda vabariik osadeks, et siis hakata neid kokku koguma? Meie sõjaväes teenivate poiste kaitseks on vaja asju ajada, kuid peab arvestama ka seda, et ka armee ise uuendab end praegu. Võime küsida meie kindralitelt-saadikutelt, mida selleks tehakse. Meie ühiskonnas lasti teha palju vigu ja korratusi – neid on ka sõjaväes, sest armee on ühiskonna peegeldus. Lahendagem neid küsimusi konstruktiivselt, aga ärgem rebigem puruks Eestit Liiduga siduvaid niite. Mõistke meid õigesti – meil pole täna täit veendumust, et kõik meie õigused alles jäävad. Me deklareerime seda kogu aeg, igas otsuses, mis vastu võtame, kuid mingeid reaalseid samme pole tänaseni sel alal astutud. Tegelgem ikka esmalt meie ühiste asjadega, heidame kõrvale kõik, mis meid lahutab, mis lahutab praegust parlamenti. Tegelgem majandusküsimustega, ökoloogiaga. Ma jään seda kordama igas oma sõnavõtus. Ehk siis me suudame lahendada paljusid küsimusi. Asejuhataja Ma tahaksin edaspidi siiski paluda saadikuid mitte muuta meie Ülemnõukogu istungit miitingu tribüüniks, sest sellised väga emotsionaalsed ja mitte alati kontrollitud ja ratsionaalselt argumenteeritud väited on kõlanud ja nähtavasti kõlavad ka edasi kogu maailmas, kuid ometi mitte parlamendis. Me ei ole tulnud siia üksteist hirmutama, vaid just nimelt arutama seda, kuidas neid probleeme lahendada. On tehtud terve rida väga asjalikke ettepanekuid, on täiesti selge, et need kaks dokumenti on välja jagatud tutvumiseks, põhimõtteliselt seisukoha võtuks, juba praegu muudetakse neid, töötavad komisjonid, nii et sedalaadi avaldused on mõnevõrra hilinenud. Sõna soovib veel Uno Ugandi. U. Ugandi Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud! Me peame tõdema siiski seda, et kui me siia tulime, siis peame kuulma rahva ja oma valijate häält, nemad on ütelnud, et ka sõjavägi on rahva jaoks, mitte millegi muu jaoks. Tänagi siia tulles olid väljas loosungiga inimesed, kes sunnivad meid tegelema sõjaväe küsimusega. Sellepärast ma tulen tagasi Heldur Petersoni jutu juurde, mis on väga kena, meie hulgas on väga palju reservväelasi, väga palju jääb koolide demilitariseerimisel vabaks sõjaväelasi-õpetajaid. Meie rajoonis on neid mitmeid kõrgete kraadidega, kes on 50-aastaselt pensionil ja kes on väga lahkelt nõus sõjakoolis või alternatiivteenistuses noori õpetama. Näib, et meil on reserve küll, aga me ei ole küllaldaselt selle probleemiga tegelnud, et neid kõiki kokku võtta ja mõtteid vahetada. Mina näen siiski ja pean väga oluliseks, et me võiks täna nende dokumentide esimese lugemise ära teha. Asejuhataja Siit lähtudes ma pöördungi Tõnu Antoni poole, ma näen, et midagi on juba vahepeal arutatud, õiguskomisjoni ja sõjaväekomisjoni ühisrühma poolt. Milline on asjade seis, kas on võimalik täna näha selle töö tulemust? T. Anton Meie rühm töötas välja teksti, andis selle masinakirja ja paljundada. Me loodame, et enne kella kuut saab see töö valmis ja me saame täna kõikidele saadikutele teksti välja jagada. Siis on võimalik järgmistel päevadel sellega tutvuda. Asejuhataja Kas see tähendab, et me saame täna lõpetada selle arutelu vormiliselt selle esimese lugemisena või mitte, ma ei saanud hästi aru Tõnu Antonist. T. Anton Seda küsimust reguleerib meie reglemendi § 44. Kõigepealt 1.4 ütleb, et seaduseelnõu võetakse lugemisele vaid siis, kui selle tekst on kõigile Ülemnõukogu liikmetele kätte antud, ja samuti reguleerib antud küsimust sama paragrahvi 1.8: esimesel lugemisel kuulatakse ära ettekanne ja kaasettekanne ning juhtivkomisjoni informatsioon seaduseelnõu kohta. Antud seaduseelnõu osas õiguskomisjon juhtivaks komisjoniks ei ole ja see komisjon ei ole ka jõudnud seda seaduseelnõu läbi arutada. Asejuhataja Kas saadikud on nõus, et me jagame täna selle dokumendi veel enne istungi lõppu laiali ja ilmselt homme, kui Presiidium tuleb kokku, lülitame sinna kõik täiendavad ettepanekud, millest oli täna juttu. Siis arutame selle tervikuna läbi, nii et me esmaspäeval kohe hommikul saaksime asuda selle juurde, sest tõepoolest need kaks päeva, mis kuluvad siin põhjalikumaks arutamiseks, võiksid tuua suuremat täpsust ja küpsust selles küsimuses. Kas te olete selle ettepanekuga nõus, et esmaspäeva hommikul viia asi lõpuni ja vahepeal volitada Presiidiumi veel täpsustada ja täiendada seda projekti. Muidugi saate seda esmaspäeval teha ka teie. Et me viiksime selle lugemise lõpuni esmaspäeval. Uno Ugandi tahab veel kord sõna? Palun. U. Ugandi Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud! Me kuulasime ära ettekande, lugesime ette kaks dokumenti, millest tuleb teha veel kolmas, arvan, et tänast päeva võiks lugeda selle dokumendi esimese lugemise päevaks, homme töötab Presiidium ja esmaspäeval võiks olla selle dokumendi teine lugemine. Asejuhataja Kas Jüri Põld tahab midagi öelda? Palun. J. Põld Juhiksin teie tähelepanu sellele, et mitmed maakonna ja linna volikogud on pöördunud seadusandliku initsiatiivi korras Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi poole ettepanekuga seadusandlike aktide muutmise kohta selles osas, mis käsitlevad seda probleemi. Mina olin see inimene, kes kirjutas selle kolmanda variandi, ma ei tahtnud pakkuda seda dokumenti projektina, vaid täiendusena kolleeg Kaido Kama projektile, seepärast arvan, et seda ei tuleks pakkuda välja kolmanda projektina. Oleks otstarbekohane lugeda siiski ainult neid kahte dokumenti, millel oli ka venekeelne tõlge. Toetan Marju Lauristini ettepanekut lõpetada esimene lugemine esmaspäeva hommikul, sest see dokument saab täna kõigile kätte antud. Asejuhataja Mida arvab Kaido Kama, kes oli projektide väljapakkuja? K. Kama See dokument on praegu paljundusse viidud, ja mõte on selline, et see veel täna kõigile kätte jagada, ja et see esimene lugemine toimuks siiski täna. Ma olen nõus ka sellega, mida pakkus Uno Ugandi, et need kaks esimest projekti, mis meil olid, lugeda esimeseks lugemiseks ja esmaspäeva hommikul viia läbi teine lugemine. Asejuhataja Toomas Kork, palun. T. Kork Ma juhiksin tähelepanu sellele, et on arusaamatu see kiirustamine, milleks meil on vaja see esimene lugemine kindlasti täna läbi viia, kui me enne teisipäeva ei saa seda niikuinii vastu võtta. Kas reglement meile midagi ei loe? Millest selline kiirustamine? Asejuhataja Vitali Menšikov, palun. V. Menšikov Lugupeetud kolleegid! Mulle näib, et täna oli meil vaid üldine arvamuste vahetus ja esimest lugemist vastavalt reglemendile ei olnud. Esimene lugemine võib toimuda alles siis, kui me saame kätte vastava dokumendi. Ilmselt leiab see aset esmaspäeval. A. Gussev Lugupeetud esimees, lugupeetud kolleegid! Tahaksin, et te eelseisvatel puhkepäevadel mõtleksite ühele konkreetsele ettepanekule. Teen ettepaneku luua vabariigis sõjaväeteenistuse kontrolli komitee. Selleks on vaja pidada läbirääkimisi Liidu kaitseministeeriumiga, et Eesti noormehed teeniksid Liidu 10–15 kindlaksmääratud väeosas või Eesti territooriumil. See komisjon uuriks teenistustingimusi, looks ise neid tingimusi vabariigi ettevõtete jõududega. Sellega me tekitame alalise kontrolli meie noormeeste ajateenistuse üle, selgitame välja kuritarvitused. See oleks esimene samm teenistuse kergendamiseks. Tehkem see samm! E. Tupp Lugupeetud juhataja, ma teen ettepaneku võtta aluseks Uno Ugandi ettepanek pidada esimene lugemine toimunuks, teise ja kolmanda lugemise me saaksime läbi viia esmaspäeval ja siis praktiliselt selle dokumendi ka vastu võtta. Asejuhtaja Sellega on sõnasoovijate nimekiri lõppenud. Meil on kaks varianti. Kas lähtume Uno Ugandi ettepanekust lugeda esimene lugemine toimunuks või me ei arvesta neid kahte dokumenti, mis on meile esitatud, ja võtame aluseks uue, mis on pakutud, ja alustame esimest lugemist selle dokumendi põhjal esmaspäeva hommikul. Vastavalt meie reglemendile esimesel lugemisel kuulatakse ettekanne, kaasettekanne ning juhtiva komisjoni informatsioon seaduseelnõu kohta, selle me saime riigikaitse komisjonilt, kuulasime ära ka ettekande ja kaasettekande, peale selle on siin veel öeldud, et peale esimest lugemist annab Ülemnõukogu eelnõu arutamiseks alatistele komisjonidele, seda me ka tegime, andsime selle riigikaitse komisjonile, õiguskaitse komisjonile läbivaatamiseks ja ümbertöötamiseks. Teisel ja kolmandal lugemisel arutatakse seaduseelnõu üksikasjalikult läbi. Esimese ja teise lugemise vahel peab olema vähemalt üks päev. Homme tuleb kokku Ülemnõukogu Presiidium, kes arutab seda küsimust edasi. Nii et kaks ettepanekut: esimene – lugeda tänane arutelu olemasolevate dokumentide põhjal esimeseks lugemiseks, töötada selle kallal riigikaitse ja õiguskaitse komisjonidel ja Presiidiumil, arvestades kõiki täna väljamõeldud seisukohti, täiendusi, muudatusi ja alternatiive, ning jätkata sisulist arutelu esmaspäeva hommikul. See on esimene ettepanek. Teine ettepanek on selline, et alustada esmaspäeval nulltsüklist. Kas Vladimir Malkovskil on uus ettepanek? Palun! V. Malkovski Lugupeetud saadikud! Arvan, et meil on valitud piisavalt kogemustega parlament, mille koosseisus on ka Liidu rahvasaadikuid. Sestap küsimusele, mis on esimene lugemine, vastaks nad, et see on kontseptsiooni vastuvõtmine. Tahaksin seda momenti vähe täpsustada. Kui meie, rikkudes reglementi, nagu ütles õiguskomisjoni esimees, kinnitame kontseptsiooni ära, on esimene lugemine läbi. Et aga meil on ses osas suuri lahknevusi, tegelikult see kontseptsiooni otsimine alles käib, on mul ettepanek: teeme kõike seda esmaspäeval, kui meile uued projektid välja jagatud on. Ma arvan, et Ülemnõukogu saadikud toetavad mind. Neil on ju suuri kogemusi parlamenditöös. Asejuhataja Vladimir Malkovski ütles õigesti, et esimene lugemine tähendab kontseptsiooni väljatöötamist, mitte aga seaduse teksti, selliselt me peamegi asjale lähenema, kusjuures kontseptsioon tuleneb ka teistest dokumentidest. Ja alusdokument, millest meie kontseptsioon tuleneb, on seotud meie reedese otsusega, kus me andsime Ülemnõukogule suuna üleminekuperioodi seaduste väljatöötamiseks. On loomulik, et kõiki rahvasaadikute Gussevi, Malkovski ja teiste poolt väljaöeldud seisukohti peab seaduste väljatöötamisel arvestatama. Praegu ma panen need ettepanekud hääletusele. Esimene – kas me peame täna toimunud arutelu esimeseks lugemiseks või me leiame, et tänane arutelu ei olnud küllaldane ja me peame asuma kontseptsiooni uuele arutelule, ühesõnaga, esimest lugemist pole toimunud. Kes on selle poolt, et lugeda esimene lugemine toimunuks? Palun hääletada! Poolt oli 61, vastu 20, erapooletuid 3. Kas on vaja panna hääletusele teist ettepanekut? Ei ole vaja. Ma näen siin veel sõnasoovijaid, kuid teatavasti me oleme tänaseks antud küsimuses sõnavõtud kõik lõpetanud. Me jätkame esmaspäeval, ja arvan, et ka esmaspäeval veel me seda arutelu ei lõpeta. Seega on otsus esimese lugemise läbiviimise kohta vastu võetud. Palun, Vladimir Kuznetsov. V. Kuznetsov Lugupeetud juhataja! Vastavalt meie poolt vastuvõetud reglemendile on põhiseaduse muutmiseks vaja 2/3 hääli – poolt peab hääletama 71 saadikut. Antud juhul me ju arutame seaduseelnõu, mis vahetult mõjutab meie põhiseadust. Asejuhataja Juhin tähelepanu sellele, et see nõue kehtib akti vastuvõtmisel. Meie pole veel akti vastu võtnud. Me teeme seda alles teisel või kolmandal lugemisel. Praegu me räägime ainult kontseptsioonist, mitte aktist. Vladimir Malkovski on saanud sõna juba kaks korda, vastavalt reglemendile ei või ta enam sõna saada. Palun, Juhan Telgmaa. J. Telgmaa Mul on soov saada selgust ühes küsimuses. Kas oleks võimalik saada kirjalikult seda ettepanekut, mille tegi Veidemann, ja seda dokumenti, mida töötab läbi komisjon. Tahaksin neid dokumente oma valijatega arutada. Teiseks, kas reglemendis on ette nähtud selline võimalus, et üks saadikute grupp loobub vastutusest, kas selline deklareerimine on reglemendis ette nähtud, kui ei ole, kas siis ei peaks neid momente fikseerima või viima läbi nimelise hääletamise. Muidu tekib selline olukord, et ühed loobuvad vastutusest, samas aga jätkavad saadikutööd, see ei ole loogiline. Siin tuleb leida mõistlik lahendus. Asejuhataja Esimesele küsimusele vastan nii, et teid huvitavad materjalid paljundatakse ja antakse saadikutele kätte veel täna. Teise ettepaneku osas, et hääletamine peaks olema nimeline, et me teaksime, kes mille eest vastutab, selle me võtame arvesse. Enn Tupp palub sõna. E. Tupp Lugupeetud rahvasaadikud! Teieni on kindlasti jõudnud informatsioon tanki lõhkamisest Valgas. See oli barbaarne ja provokatsiooniline samm. Ülemnõukogu pole koht, kus tehakse oletusi, kuid arvan, et vaatamata läbiviidud uurimisele jäävad need kurjategijad meie vahel liikuma, samuti kui need, kes lõhkusid Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestusmärke. Sõdades ei ole võitjaid. Sõda see on õnnetus mõlemale osapoolele. Sõjast rääkides peame mõtlema langenuile, ja seda peaksid väljendama ka mälestusmärgid. Eitan kõiki võitu demonstreerivaid või revanši taotlevaid mälestusmärke, teen siit Ülemnõukogu tribüünilt ettepaneku maha võtta üle kogu Eesti kõik militaarsed relvadega väljendatud mälestusmärgid ja asendada need langenuile austust avaldavate väljendusvahenditega. Ja kuna praegu olen veel Võru linnanõukogu esimees, siis teatan, Võru linna piiril oleva mälestusmärgi metallosast lõigatakse vastava selgitava tekstiga varustatud tükid ning müüakse suveniiridena turistidele, saadud raha kantakse vanurite ja sõjainvaliidide fondi. Tänan tähelepanu eest! Asejuhataja Täname Enn Tuppi huvitava informatsiooni eest! Praegu on siia jõudnud ka dokumendid riigikaitse ja õiguskaitse komisjonidelt ja me jõuame veel täna nendega tutvuda, arutama hakkame esmaspäevasel istungil koos täienduste, märkuste ja muude ettepanekutega. Teise küsimusena, mis me pidime täna arutama, oli ajutine valitsemiskord, selle arutamiseni me jõuame siis, kui me lõpetame tänase seaduse esimese lugemise. Juttu oli ka sellest, et me pidime arutama pöördumist NSV Liidu presidendi poole. Teatavasti on esimees arutanud seda vaheajal koos õiguskaitse komisjoniga, Arnold Rüütel vahest informeerib meid, kuidas selle küsimusega nüüd on. A. Rüütel Me arutasime lõunavaheajal koos õiguskaitse komisjoniga neid üksikmomente, mida me tahtsime välja tuua. Homme seisab ees küsimuse arutelu Presiidiumis koos õiguskaitse komisjoniga, esmaspäeval – Ülemnõukogus. Detailselt, ma arvan, pole praegu vajadust probleemidel peatuda. Asejuhataja Täname informatsiooni eest. Praegune seis on selline, et üks küsimus on meil lõpetatud, kuid päevakord on veel pooleli, sõnasoovijaid on neli, kuid selleks, et sõna võtta, on vaja tööpäeva pikendada, sest reglemendi järgi on meie istungi aeg lõppenud. Seepärast paneme hääletusele kõigepealt küsimuse, kas me pikendame oma tänast istungit. Kes on selle poolt, et istungit pikendada? Palun hääletada! Nagu näete, selle ettepaneku poolt hääletas vähem kui pool saadikutest, seega me täna oma istungit ei jätka. Küsimuste arutelu jätkame esmaspäeval, istungi algus on kell 11.00. 06.05.2011 |
|
Riigikogu | Lossi plats 1a, 15165 Tallinn | tel +372 631 6331 | faks +372 631 6334 | riigikogu at riigikogu dot ee |
|
