|
|
» Stenogramm » Kolmapäev, 27. oktoober 2010
Stenogramm » Kolmapäev, 27. oktoober 2010
|
|
|
|
| XI RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| VIII ISTUNGJÄRK |
| Kolmapäev, 27. oktoober 2010, kell 14:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
17:37 Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (836 SE) esimene lugemine
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Viimane päevakorrapunkt täna on Vabariigi Valitsuse algatatud perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!
|
|
Rahandusminister Jürgen Ligi
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu teema on struktuurivahendite kasutamine. Meenutan, et need vahendid tulevad Euroopa Liidu fondidest ja neid kasutatakse ühenduse määratud eesmärkide saavutamiseks, milleks on eelkõige konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamine. Sissejuhatuseks vajab märkimist, et septembri seisuga, kui üle poole programmiperioodist 2007–2013 on möödas, on 53,3 miljardist kroonist Eestis välja makstud 22% ja projekte heaks kiidetud 71%. Kuigi toetuste ärakasutamise näitaja võiks olla suurem, oleme liikmesriikide seas selles vallas esikohal.
Ühenduse eraldatava raha tulemuslikumaks kasutamiseks on vaja teha mõned muudatused perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadusesse. Eelnõu olulisemad täiendused aitavad ennekõike suunata toetusraha elujõulistesse projektidesse, sest vaid elluviidud ja sihipäraselt kasutatavad projektid aitavad jõuda toetuse andmise eesmärkideni.
Kõigepealt lisatakse eelnõuga seadusesse meetmeülesed investeerimisprojektide rahastamata jätmise alused. See tähendab, et taotlus jäetakse rahuldamata, kui investeerimiskohustuse võtmisega rikutakse võlakoormuse piirmäära või kui raha kasutajal puudub omafinantseerimise võime. Kohalik omavalitsus ei tohi sattuda kohustuste võtmisega olukorda, kus need seavad ohtu tema põhifunktsioonide täitmise. Ka kehtiv seadus kohustab taotluste menetlemise faasis hindama kõigi taotlejate finantsvõimekust, kuid mahukamate projektide puhul ei piisa vaid taotleja kirjalikust kinnitusest, et tal on võimalik omafinantseering teha. Kohalike omavalitsuste finantssuutlikkuse süvendatud hindamine tagab vahendite suunamise jätkusuutlikele projektidele. Võlakoormuse piirmäära ületada sooviva omavalitsuse jaoks lükkub toetuse saamine edasi perioodi, mil ta on finantsnäitajad korda saanud. Suure võlakoormuse puhul võib projekt jääda ettenähtud ajal lõpetamata või siis ei suudeta objekti viie aasta jooksul sihipäraselt kasutada ja sel juhul nõuab Euroopa Komisjon riigilt toetusraha tagasi. Alates 2012. aastast lähtutakse hindamisel kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest tulenevatest piirangutest, mis võimaldavad hinnata finantssuutlikkust iga omavalitsuse puhul individuaalsemalt.
Teiseks, et vältida Eesti riigile eraldatava toetuse vähendamist, seatakse toetuse kasutamise sihttasemed. Euroopa Komisjoni ees võetud kohustuste ajaplaan on praegu teada vaid fondide lõikes. Eelnõuga määratakse sihttasemed rakendusasutuseks olevate ministeeriumide kaupa. Sihttasemete täitmise tulemuste analüüsi põhjal tehakse ettepanekuid meetmete ümberplaneerimiseks, et raha võimalikult suures ulatuses ära kasutada.
Kolmandaks, rakendusüksustele antakse õigus peatada toetuse väljamaksed, kui on selge, et projekti ei suudeta lõpetada. Selle meetme abil hoitakse ära lootusetud tagasinõuded ning suunatakse vahendid uute, elujõuliste projektide rahastamiseks.
Neljandaks, toetuse saajale muutub soodsamaks vara sihipärase kasutamise kohustus, mida rakendatakse tagasiulatuvalt programmiperioodi algusest. Toetuse abil soetatud vara säilitamist ja projekti eesmärgi täitmist kontrollitakse infrastruktuuri või tootva tegevuse investeerimisprojektide puhul, väiksematelt ettevõtetelt nõutakse selle kohustuse täitmist kolme aasta jooksul.
Mõned muudatused puudutavad piiriüleste programmide rakendamist. Struktuuritoetuseks loetakse edaspidi muu hulgas ka Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi vahenditest antav rahaline abi. Piiriülese koostöö projektide Eesti-poolsele partnerile laienevad edaspidi struktuuritoetuse seaduses toetuse saajale kohaldatavad sätted. Euroopa territoriaalse koostöö projektides võimaldatakse Eesti-poolsele partnerile omafinantseeringutoetuse andmist, millega leevendatakse Eesti-poolsete partnerite likviidsusprobleemi ning võrdsustatakse nende olukord teiste projektipartnerite olukorraga, arvestades asjaoluga, et teised liikmesriigid aitavad omafinantseeringuid katta. Tänan!
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Aitäh! Küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud minister! Rahanduskomisjoni nimel ettekandeks palun kõnetooli rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi!
|
|
Tarmo Mänd
Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjonis oli see eelnõu arutusel 25. oktoobri istungil. Ülevaate eelnõu eesmärkidest andsid Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu struktuurivahendite ja välisvahendite osakonna peaspetsialist Piret Eelmets ning kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik. Teatavasti on eelnõu peamine eesmärk täpsustada toetuse andmise ja administreerimise korda, arvestades ka seda, et vahepeal on siinsamas saalis septembrikuus vastu võetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus.
Diskussiooni käigus tõstatusid põhiliselt ainult kaks sisulist küsimust, millel ma ka lähemalt peatun. Esimene neist oli küsimus, mil määral on eelnõu kooskõlastatud kohalike omavalitsuste ja üleriigiliste omavalitsusliitudega. Ministeeriumi esindajad selgitasid, et kohalike omavalitsuste esindajatel oli võimalik tutvuda eelnõu e-õiguse versiooniga 2009. aasta novembris. Selles oli euroraha saamiseks võlakoormuse piirangust kinnipidamise kriteerium sees. Ühtegi reageeringut siis ei tulnud ja hea tava kohaselt loetakse mittereageerimine olukorraga nõustumiseks.
Edasi käsitleti teemat ka valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste rahandus- ja maksupoliitika töörühma koosolekul 12. mail. Ma sain Rahandusministeeriumi esindajast aru, et seal üksmeelele ei jõutud. Suurele saalile teadmiseks, et täna saatsime rahanduskomisjonist omavalitsusliitudele kirja palvega esitada oma ettepanekud selle eelnõu kohta 10. novembriks. Kui nüüd miski on jäänud sellel perioodil tegemata, siis seda on võimalik praegu veel teha. Täpselt samaks tähtajaks on ka igal Riigikogu liikmel võimalik ettepanekuid esitada.
Teise küsimusena kerkis taas üles seoses Riigi Kinnisvara AS-iga sõlmitud kasutusrendilepingutega omavalitsuste võlakoormuse suurenemise tõttu euroraha kasutamise suutlikkus. Väga keeruline lause sai, ma loodan, et te saite minust siiski aru. Need kasutusrendilepingud läksid teatavasti netovõlakoormuse katteks. See oli siin saalis põhjalikuma arutluse all, kui me võtsime vastu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja lubasime siin, et nendega tegeldakse eraldi. Nüüd kerkis see küsimus komisjonis üles. Komisjoni liikmed on tänaseks saanud Rahandusministeeriumist üksikasjaliku ülevaate nende kaheksa omavalitsuse kohta, kellel niisugune probleem tekkis. Sellest ülevaatest oleme rahanduskomisjonis välja lugenud, et probleem on põhiliselt ainult Risti ja Nõo vallal, kusjuures Risti probleem on kestvam. Tema võib finantseerimise plusspoolele Rahandusministeeriumi hinnangul jõuda aastal 2012/13. Samas on seal vahendite projektina üks projekt üleval. Nõo valla tulemuslikkus finantstegevuses näitab positiivseid märke juba järgmisel aastal. See tähendab seda, et probleemina need kaheksa enam üles ei jää, jääb vaid Risti vald üksinda. Seal tuleks rakendada meetmeid selleks, et oma kulud üle vaadata ja jõuda selgusele, kas see projekt on neil jätkatav või mitte. Teatavasti on vastuvõetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses need mehhanismid kõik olemas.
Kerkis üles ka küsimus, mis saab nendest omavalitsustest, kellel on projekt olemas, aga võimalust omafinantseeringuks pole. Selle küsimuse tõstatas Jaan Õunapuu. Jõuti üksmeelsele järeldusele, et kui finantseerimisvõimalust ei ole, siis ei ole õige projekti kinni hoida. Parem lasta teistel need vahendid ära kasutada. Seda peeti õiglaseks ja ausaks kõigi ülejäänud omavalitsuste suhtes.
Menetlusotsused, mis rahanduskomisjon selle eelnõuga seonduvalt langetas, olid järgmised: teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10. november kell 18. Tänan väga!
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Aitäh! Läheme küsimuste juurde. Küsimuseks saab sõna Valeri Korb. Palun!
|
|
Valeri Korb
Lugupeetud kolleeg! Kui palju siis on riigis neid kohalikke omavalitsusi, kellel ei jätku raha omafinantseeringuteks?
|
|
Tarmo Mänd
Seda täpset arvu me komisjonis teada ei saanud, küll aga saime teada, kui paljud on ületanud laenukoormuse piiri 60%. Neid on väidetavalt – Rahandusministeeriumi seletuskirjas on see ka tabelina üleval – 11 omavalitsust, kellel ei ole võimalik enam laenukoormust suurendada. Üldiselt on iga üksiku valla mure meie kõigi mure, aga suurt probleemi nende asjade tõttu ei teki. Aga selle seaduseelnõu mõte on praegu selles, et kui vallal ikka omafinantseerimise võimalust ei ole, siis laenata raha objekti valmisehitamiseks on kaunis lihtne, aga seda objekti tuleb ka ülal pidada. See on juba teine lugu. Ja selle probleemiga Risti vald praegu maadlebki.
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Küsimusi rohkem ei ole. Suur aitäh ettekande eest! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Jaan Õunapuu!
|
|
Jaan Õunapuu
Lugupeetud juhataja! Austatud minister ja kolleegid! Sotsiaaldemokraadid leidsid selle seaduseelnõu üle arutledes üheselt, et sellisel kujul ei saa seda eelnõu toetada. Me oleme päri, et tuleb minimeerida raha kaotamise riski, kuid seletuskirjast võib välja lugeda, et raha mittetähtaegse kasutamise tõttu vahendite kaotamise risk aastatel 2010–2011 ilmselt esile ei tule. Probleem võib tekkida aastal 2013, mil sihttasemed väga järsult tõusevad.
Mis puutub rahanduskomisjoni seisukohtadesse ja omavalitsustega kooskõlastamisse, siis tõepoolest, eelmise aasta novembris oli e-õiguses see eelnõu üleval. Kuna tekst, mis tollal omavalitsustele esitati, ei sisaldanud nende jaoks probleeme tekitavaid lõike või lauseid, siis kohalike omavalitsuste üleriigilistelt liitudelt märkusi ega ettepanekuid ei laekunud. Kuid eelnõu menetlus jätkus ja tänavu veebruaris-märtsis peetud aruteludest jäid kohalikud omavalitsused ja omavalitsusliidud eemale, nende käest seisukohti ei küsitud. Ma tean, et omavalitsuste üleriigilised liidud hakkavad lähemal ajal arutama sedasama rahanduskomisjoni saadetud kirja, millele Tarmo Mänd viitas. Võrreldes e-õiguses algselt kooskõlastusele esitatud eelnõuga on nüüd seletuskirja kohaselt eelnõu eesmärgi osas tehtud oluline täiendus: seadusega kehtestatakse meetmeteülesed kohalike omavalitsuste finantsvõimekuse hindamise kriteeriumid. Seda kindlasti üleriigilised liidud tahavad arutada ja nad soovivad täiendavat kooskõlastusringi, et oma seisukohti väljendada.
Samuti on probleemiks kõik see, mis puudutab subjektiivseid valikuid hinnangutes. Ma mõtlen siin lauset seletuskirja leheküljel 21, kus nenditakse: juhul kui projekti algustähtaja edasilükkamine seab ohtu välisvahendite operatiivse kasutusse andmise, võib jätta projekti rahastamata. See võib kaasa tuua subjektiivsust.
Seletuskirjas on välja toodud raha, mis oli Siseministeeriumi eelarvereal aastaks 2009: see oli 2,1 miljonit krooni. Aastaks 2010 seisis seal 3 miljonit krooni, aga ma ei näe mitte kuskilt, kui palju on selle eelarve valguses nähtud ette 2011. aastaks raha Siseministeeriumi eelarvesse, et seadust saaks korralikult rakendada.
Mis puutub nendesse omavalitsustesse, kes on juba nn KOIT-kava objektide kohta positiivsed otsused kätte saanud, siis ma arvan, et ei ole nemad selles süüdi, kui neil praegu ei jätku raha omafinantseeringu katmiseks. See, et me järjekordselt hakkame omavalitsuste rahakraane siin kinni keerama, jälle administratiivseid meetodeid kasutama, tekitab minu arvates Eesti ühiskonnas kohalike omavalitsuste ja riigi keskvalitsuse vahel veel suurema pinge ja lõhe. See on viinud juba selleni, et me ei ole suutnud alla kirjutada omavalitsuste ja riigi koostööprotokollile järgmise aasta eelarve osas. Ma ei pea seda kuigi targaks tegutsemiseks. Räägime korrektselt läbi ja kirjutame korrektse seletuskirja! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek on eelnõu 836 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Kõnesoove rohkem ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Äsja tegi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja see tuleb meil läbi hääletada. Alustame hääletamise ettevalmistamist. Enne hääletuse juurde minemist on protseduuriline küsimus. Harri Õunapuu, palun!
|
|
Harri Õunapuu
Lugupeetud juhataja! Kas te olete kindel, et Jaan Õunapuu saab sotsiaaldemokraatide nimel teile ettepaneku üle anda?
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Jah, ma olen kindel, kuna minu käes on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehe kiri Riigikogu juhatusele, mis kinnitab, et Jaan Õunapuu oli volitatud kõnelema Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Kui rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole, siis võime asuda hääletama.
Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 836 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 15 Riigikogu liiget, ettepanekut ei toetanud 33 Riigikogu liiget. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek ei leidnud toetust. Seaduseelnõu 836 esimene lugemine on lõppenud. Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 10. november kell 18.
Head ametikaaslased! Meie tänane istung on lõppenud.
Istungi lõpp kell 17.59.
|
|
|
« Eelmine
|
|
|
|
|
