|
|
» Stenogramm » Kolmapäev, 27. oktoober 2010
Stenogramm » Kolmapäev, 27. oktoober 2010
|
|
|
|
| XI RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| VIII ISTUNGJÄRK |
| Kolmapäev, 27. oktoober 2010, kell 14:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
16:02 Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2009. aastal
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Läheme 14. päevakorrapunkti juurde, milleks on ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2009. aastal. Ettekandja on riigikontrolör Mihkel Oviir.
Head ametikaaslased! Lubage teile lühidalt tutvustada selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Kõigepealt on riigikontrolör Mihkel Oviiri ettekanne, mis kestab kuni 30 minutit. Pärast seda on ette nähtud küsimused ettekandjale. Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Küsimuste vooru järel on läbirääkimised, mille käigus saavad sõna üksnes fraktsioonide esindajad. Ja loomulikult on kõnepulti teretulnud ka Vabariigi Valitsuse liikmed. Ka õiguskantsleril on õigus esineda sõnavõtuga.
Asume siis ettekande juurde. Palun, härra riigikontrolör, sõna on teil!
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ma ei esinda täna siin puldis ei masenduses nutukoori, kellele Eesti elu tundub nagu üks pidev matus, ega ka neid, kes elavad illusioonide kütkes ja kellele kõik tundub lust ja lillepidu. Nende kahe äärmuse vahele jääb tavaline elu, päris elu, mille probleemide eitamine võib viia raskete tagajärgedeni. Riigikontrolli asi ongi aidata otsustajatel reaalset olukorda tajuda, vaadelda riigis toimuvat ning selle arengut pisut kõrvalt, pakkuda välja täiendavat ehk teist vaatenurka, kasutamata musti või roosasid prille. See vaatenurk võib olla selline, mis nii mõnegi tekkinud illusiooni hajutab, samas tuleb teinekord Eesti elu jälgides meelde tuletada hoopis munka kultusfilmist "Viimne reliikvia", kes ütles: "Jumal olgu kiidetud, kes lasi tõde jälle sedapidi paista!" Riigikontroll ei käsita oma öeldut kui kivisse raiutud ainutõde, kuid seda ei tohiks pidada ka suvaliseks anonüümseks kommentaariks kuskil netiavarustes. Meie hinnangute taga on rahvusvaheliselt tunnustatud analüüsi- ja auditimetoodika. Riigikontroll vaatab teatavasti minevikku sedavõrd, kuivõrd sellest saab õppida tuleviku tarvis. 2009. aastast on nii töö lõpetaval kui ka uuel Riigikogu koosseisul nii mõndagi õppida.
Head saalis viibijad! Riigi rahanduse hetkeolukorra ja suundumuste mõistmiseks tuleb läbi töötada hulk mahukaid dokumente: riigieelarve ja selle seletuskiri, tegevuskava ehk see, mida Vabariigi Valitsus eelarveraha abil loodab korda saata, eelarvet täpsustavad materjalid ning eelarve aluseks olev majandusprognoos. Seda materjali on vähemalt 800 lehekülge, selle struktuuri muudetakse pidevalt ja ka andmeid korrigeeritakse. Sellises olukorras on valitsuse eelispositsioon avalikkuse informeerimisel üsna kõigutamatu. Valitsuse väidete kontrollimine on äärmiselt töömahukas ka kogenud rahandusspetsialistidele. Tõenäoliselt ei suuda enamik kodanikke ja ilmselt ka Riigikogu liikmeid riigi rahanduse olukorda iseseisvalt hinnata. Kinnitan, et ka Riigikontrollil pole võimalust ega jõudu, et kõike seda detailideni analüüsida, aga me suudame üldjoones põhiprobleemidele keskenduda, seda enam, et oleme hulga teemade arengut jälginud juba aastaid.
Teatavasti on välismaailm Eesti riigi rahandust imetlenud peamiselt tänu kolmele tõsiasjale: väike riigivõlg, väike eelarve puudujääk ja reservide olemasolu. See imetlus on ka põhjendatud. Tõepoolest, me oleme kärpimise MM-il olnud edukad ning see näitab valitsuse ja ka Riigikogu meelekindlust. Aga ma rõhutan, et riigieelarve jätkusuutlikkuse hindamisel ei räägi need kolm näitajat kogu tõde, asi on keerulisem.
Et hinnata, kui tugev ja jätkusuutlik on Eesti riigi rahandus praegu ja eriti tulevikus, peab analüüsima, milliseid tulusid riik teenib, millele oma raha kulutab ning millised on erasektori võimalused käivitada taas stabiilne majanduskasv. Valitsus rõhutab, et riigieelarve tulud on alates 1997. aastast kasvanud, need kasvasid kriisi ajal ja kasvavad ka tänavu. Võin kinnitada, et valitsus räägib tõtt, aga tihti unustatakse see fakt konteksti asetamata. Tulude kasv pole majanduse maksutulude teene. Maksutulud, mis kõnelevad riigi majanduse tegelikust tervisest ja inimeste heaolust, on hoolimata maksutõusust hoopis jõudsalt vähenenud. Kui 2008. aastal moodustasid maksutulud riigieelarvest 83%, siis 2009. aastaks oli maksutulude osakaal kahanenud 74%-ni. Tänavu väheneb maksutulude osakaal riigieelarve kogutulus 72,8%-ni.
Tekib küsimus, mis on seda tulude taset hoidnud. Mille arvel kasv on tulnud? Tulude taset on hoidnud hüppeliselt kasvanud riigi äriühingute dividendid, suurenenud Euroopa Liidu toetused ja muud sellised allikad. Nii mõnegi riigi äriühingu kasumi suurenemine ja järjest mahukam dividendide võtmine ajal, mil eraettevõtete tulud on kahanenud, võib panna küsima, kas pole tegemist elanike varjatud maksustamise või äriühingute majandustegevuse kahjustamisega, kui arvestada nende vajadust investeerida. Ka on selge, et nende mittemaksuliste tuludega ei saa kaugemas perspektiivis sellises mahus arvestada. Nii ongi Rahandusministeerium prognoosinud, et riigieelarve tulude maht jääb perioodil 2011–2014 samaks. See tähendab, et lisaraha valdkondade arendamiseks ei tule. Jälle tekib küsimus, kas jutt enneolematult suurtest riiklikest investeeringutest on siis vale. Ei ole. Ka siin räägib valitsus tõtt. Aga ka seda tõde tuleb taas vaadata kontekstis. Tuleb teadvustada, et me sõltume väga suures osas Euroopa Liidu toetustest. 2010. aastal teeb riik tervelt kaks kolmandikku oma investeeringutest välisraha toel.
Majanduse konkurentsivõime toetamise seisukohalt on olulisimad majandusministeerium ning haridusministeerium, kelle valitsemisala kogu eelarvest moodustavad välistoetused tänavu vastavalt juba 50% ja 34%. Keskkonnaministeeriumi kui mahukate investeeringute elluviija kulud kaetakse 2011. aastal lausa 80% ulatuses Euroopa Liidu maksumaksjate ja heitmekvoodi müügi rahaga. Euroopa Liidu toetused aga on perioodilised. Toetuste jätkumise ja suuruse peale ei saa kindel olla, eelarveperioodide vahetumise ajal tekib rahastamisse tõenäoliselt paariaastane paus. Samuti on Riigikontrolli auditid näidanud, et toetuste jagamisel läheb aur pigem reeglite järgimisele, mitte sellele, kas nendest ka püsivalt kasu on.
Ütlesin mullu ja kordan täna üha veendunumalt, et euroraha kasutamise võimalus on nihestanud meie mõtteviisi ja suhtumist rahasse. Äkitselt on tekkinud kuskilt raha, mida me ise ei ole pidanud välja teenima. See on kergelt tulnud raha. Tuleks mõelda sellele, kas üht või teist kulutust tehtaks ka siis, kui see oleks meie enda maksumaksjatelt korjatud raha. Ma arvan, et paljudel juhtudel mitte. Meenutan aga, et kõike seda, mis eurorahaga püsti pandud, tuleb hakata edaspidi meie enda maksumaksjate rahaga ülal pidama. Kas meil on selleks raha?
Lugupeetud kuulajad! Kui äsja sai räägitud tuludest, siis vaatame ka, millele riik kulutab. Siingi on õige valitsuse väide, et riigieelarve kulud kasvavad. Nagu teate, võib riigieelarve kulud jagada lihtsustatult kahte lehte. Esiteks, fikseeritud kulud. Need on seadusest tulenevad ja teatud sotsiaalpaketi rahastamise kulud, riigisektori ülalpidamise kulud ja muu säärane, millel üldjuhul pole riigi majandust arendavat toimet. Teine kuluosa on riigi arenduskulud ehk uute tegevuste ja prioriteetide rahastamine.
Kui lähemalt vaadata, siis kasvavad riigi kulud just fikseeritud kulude suurenemise tõttu. Eriti rõhub eelarvet sotsiaalkulude kasv. Riigi nn vaba raha, mida saab paindlikult kasutada majanduskasvu toetuseks ja uuteks algatusteks, jääb vähemalt kuni aastani 2014 tasemele 11–12 miljardit krooni. Meenutan, et kui 2009. aastal sai riik 63,7 miljardit krooni maksutulu, siis sellest 63,2 miljardit läks fikseeritud kulude katmiseks. Nagu näete, läheb praeguseks kogu meie maksutulu tegelikult fikseeritud kulude katmiseks, arenguraha peab järelikult tulema kuskilt mujalt. See asjaolu muudab riigieelarve tasakaalu hoidmise kaugemas perspektiivis raskemaks, kuna demograafiline areng suurendab sotsiaalkulusid. Need söövad juurde kasvava raha ära ning uute investeeringute ja majanduskasvu toetamise võimalusi napib.
Mis meid kaugemas tulevikus ees ootab? Selle kohta on erinevaid stsenaariume ja ennustusi. Alles nädalapäevad tagasi avaldas rahvusvaheline reitinguagentuur Standard & Poor's hinnangu Eesti demograafilisele seisule. Sellest selgub, et tööealiste inimeste osakaal väheneb 2050. aastaks 58%-ni kogu rahvastikust. Praegu on see näitaja uuringu andmetel ligi 68%. Seetõttu suureneb meil agentuuri hinnangul vanadusega seotud kulude osa praeguselt 2%-lt 13,5%-le SKT-st. See tekitab riigile märkimisväärse eelarve puudujäägi ja suure võlakoormuse. Me võime endale sisendada, et midagi sellist ei toimu. Võib-olla, elame-näeme.
Head kuulajad! Rahandusministeeriumi prognoosidest nähtub, et aastatel 2010–2014 ületavad riigieelarve kulud tulusid juba 19,5 miljardi krooni võrra. Eelarve puudujääk tuleb aga kuidagi katta. Lähiaastatel on riik otsustanud reserve hoida ja võtta laenu. Sellest tulebki, et keskvalitsuse võlg suureneb. Aastal 2009 oli see 7,7 miljardit krooni, aastal 2014 on võlg Rahandusministeeriumi hinnangul 42 miljardit krooni. See tähendab, et võlg kasvab rohkem kui viis korda. Siia lisandub kohalike omavalitsuste võlg, mis kasvab prognoosi järgi 8,6 miljardilt 11,1 miljardi kroonile.
Lugupeetud Riigikogu liige Mart Laar ütles hiljuti presidendi kärajatel, et tal tuli kananahk ihule, kui ta luges Riigikontrolli aastaülevaatest, et riik kavatseb oma laenukoormust lähiaastatel viiekordistada. Minul tuli omakorda kananahk ihule tõsiasjast, et Mart Laar sai sellest teada alles Riigikontrolli ülevaatest. Riigikogus on mõned isikud iseloomustanud Riigikontrolli ülevaates toodud infot sõnadega "pooltõde" ja "vildak" ning lisanud, et üldse on selles vähemalt pooled väited ümberlükatavad. Ka rahandusminister teatas seepeale, et jah, selline Riigikontrolli väide laenukoormuse olulise suurenemise kohta on eksitav ja tema sellele alla ei kirjutaks. Veelgi julgemalt väljendus rahandusministri erakonna parlamendifraktsiooni esimees, kes oma kõnes kuulutas: "Kindlasti ei paista kuskilt Riigikontrolli ennustatavat viiekordset laenukoormuse kasvu."
Pean siiski nentima, et need kahtlaseks peetud andmed ei ole Riigikontrolli ennustus ega väljamõeldis. Need andmed käis välja kaks kuud tagasi rahandusminister ise oma majandusprognoosis – lk 59, tabel 22. Seda võlakoormuse hinnangut pole muudetud ka järgmise aasta riigieelarve eelnõu seletuskirjas, mis on ometi koostatud septembris ja mis tutvustab lähiaastate kõrval ka järgmiste aastate arengut. Info on lk 19 ja 20 joonistel 5 ja 6. Seal prognoositud keskvalitsuse võlakoormus 2014. aastal on 15% SKT-st, summa on siis ligi 42 miljardit.
Rahandusministeeriumi majandusprognoos on eeldatavalt tõsine dokument, mille alusel koostatakse eelarveid. Meenutan, et sellele prognoosile tugineb ka praegu menetluses olev 2011. aasta riigieelarve. Kui prognoosivõimekus on kehv ja valitsuse prognoose pole mõtet tõsiselt võtta, siis tuleks ka nii öelda ning tuua ka välja, milline osa prognoosist usaldusväärne on. Ei saa ju pidada rahuldavaks olukorda, kus avalikkusel pole teada ühtegi pikemaajalist plaani, mida uskuda. Valitsusliikmed lihtsalt aeg-ajalt räägivad, kuidas nad asju näevad.
Ma loodan väga, et nüüd ei saa prognoosi koostanud ametnikud suunist viia prognoos vastavusse poliitiliste väljaütlemistega. Rõhutan, et kui riik pole võimeline usaldusväärseid prognoose koostama, ei muutu eelarvestrateegia kunagi tõsiselt võetavaks arenguplaaniks riigiasutustele olukorras, kus raha hulk, mis on kasutada teenuste pakkumiseks, võib muutuda päevadega. Prognoosi- ja analüüsivõimeliste ametnike pealt kokkuhoidmine läheb meile kõigile lõpuks mõõtmatult kallimaks. Samamoodi teevad minu arvates karuteeneid kärped Maksu- ja Tolliametis ning muudes sellistes asutustes.
Mis puutub Eesti riigi väikesse võlakoormusse, mille üle me uhkust tunneme – ja seda õigustatult! –, siis ei tohi jätta meenutamata, et meie erasektori võlakoormus on jällegi Euroopa Liidu uusliikmete seas suurimaid. See on võrreldes SKT-ga umbes 101% ehk 221 miljardit krooni. See on ülimalt oluline asjaolu, mis avaldab suurt mõju sisetarbimisele, milleta kaugemas perspektiivis meie majanduse areng ei käivitu.
Kahanenud tulude tingimustes on ettevõtjad hädas oma laenudega, raha napib majanduskasvu toetamiseks. Juba paar aastat on ettevõtjad maksnud pankadele rohkem raha tagasi, kui nad on uusi laene saanud. Arenguks võhma ei jää ning turgude jätkuv ebakindlus ei tõota midagi roosilist. Eestis nimelt ei ole kasutatud buumiajal riiki voolanud raha mitte niivõrd tööviljakuse ja ekspordivõimekuse tõstmiseks, kuivõrd kinnisvara vallas ja ehitusäris. Need aga pole suure lisandväärtusega ekspordiharud. Taani, Saksamaa ja Rootsi erasektori suur laenukoormus ei ole neile ilmselt probleem, sest nende tootlikkus ja sissetulekud on Eesti omadest väga palju suuremad. Minu soov ei ole väsitada Eesti ühiskonda ebameeldivate probleemidega, aga nende lahendamiseks peab neid tunnistama.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma ei hakka siin arutama selle üle, kes ja millal majanduskriisi tekke maha magas. See ei aitaks meid väga palju edasi. Meil oli majanduses ennegi probleeme – juba ammu enne seda, kui usaldus rahvusvahelistel finantsturgudel kaduma hakkas. See väljendus kesises oskuses ja stiimulis toota midagi sellist, mis ka kehval ajal leiva ja leivakõrvase lauale tooks.
Küsimus on: kas riik oleks saanud majanduse struktuuri kuidagi mõjutada või kas ta teeb seda praegu? Arvan, et riigil on vaja kasutada läbimõeldult kõiki enda käsutuses olevaid hoobi, et toetada majanduse konkurentsivõimet. Raha teeniv majandus on riigi toimimise eeldus ja seetõttu on oluline riikide suutlikkus oma ettevõtete konkurentsivõime arengut paremini toetada. See võib tähendada finantstuge, aga ka maksupoliitilisi meetmeid, läbirääkimisi Euroopa Liiduga nõuete ülevõtmisel ja riigiabi kasutamisel, vähe koormavat, kuid täpset õiguskeskkonda, tarka hariduspoliitikat ja muud. Kõiki neid meetmeid peab analüüsima eri ettevõtjate probleemide aspektist, sest majandussektori arengu takistused on erinevad. Kinnitan, et kõigil pole vaja raha, mõnel on pidev kvalifitseeritud tööjõu puudus, mõnda segab mõni üksik regulatsioon.
Käesoleval aastal lõppenud auditis leidis Riigikontroll, et riigil pole sellist ettevõtluspoliitikat, mis hõlmaks eespool mainitud komponente tervikuna. Selle auditi tõttu on meile ette heidetud, nagu oleksime ettevõtluspoliitika ühe komponendi, ettevõtlustoetuste põhjal väitnud, et Eestis polegi ettevõtluspoliitikat. Midagi sellist me ei ole väitnud, ei maksa seda meile külge kleepida. Jutt on täiskomplekssest, eri elemente koostoimes arvestavast süsteemist. Riik saab areneda, kui tulud suurenevad, ja uut tulu saab anda ainult reaalne majandus. Ettevõtjatele tuleb luua tulu tootmist ja nende arengut maksimaalselt soodustav keskkond.
Mul on raske uskuda jutte kiirest kosumisest, kui inimeste ostujõud praeguse ja võib-olla suurenevagi inflatsioonitempo juures järgmised neli aastat ei kasva. Ka töötus püsib lähiajal suur. Ma ei näe erilisi muudatusi majandusstruktuuris, kui prognooside kohaselt on ka aastal 2014 Eesti inimeste töö väärt vaid kaks kolmandikku Euroopa Liidu keskmisest. See on majandusministeeriumi prognoos!
Head kuulajad! Isegi kui kriisi mittetunnistamine tegi hilisema kulude kärpimise veelgi pingelisemaks, ei saa salata, et 2009. aasta sedavõrd väike eelarve puudujääk oli Euroopas ainulaadne. Riigi juhtidel jätkus otsustavust euro poole püüelda ja inimestel kannatust neid otsuseid taluda. Aga kas me teame, mis on pingutuste hind?
Vaadake, valitsusele ei anta maksumaksja raha niisama, vähemalt teoreetiliselt on see asi nii. Iga aasta alguses kinnitab Vabariigi Valitsus tegevuskava, kus kõik ministrid näitavad, mida nad eelarveraha eest korda plaanivad saata. Aasta lõppedes peavad ministrid aru andma, kuidas läks. Tegelikult muudetakse aasta jooksul tegevuskava tihti ja selgitusteta ning aruandes ei räägita kinnitatud eesmärkidest. Siinkohal väike näide. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korrigeeris selgituseta tööjõu tootlikkuse eeldatava määra 68%-lt vahetult enne aasta lõppu 60%-le ja tõdes paar kuud hiljem aruandes, et eesmärk on kenasti saavutatud. Tootlikkus oli 60,3% ehk 0,3% isegi ületatud.
Ma räägin teile taas valitsuse tegevusaruande kvaliteedist ja seotusest rahaga, sest see on väga tõsine asi. Valitsus peab oma tegevuse mõjusid hindama. Ei tohi lasta tekkida olukorda, kus eesmärgid unustatakse või need näiliselt alati saavutatakse. Loomulikult ei tohiks tekitada kunstlikke tegevuse kriteeriume, mida kangelaslikult saavutada. Mõõta saab ainult teatud asju. Samuti vajame nii seaduste kui ka tegevuskavade eel- ja järelanalüüsi. Ma palun teid, nõudke valitsuselt sisukat ja selgitustega tegevusaruannet! Siis saaksime selgust, kuidas on riigieelarve 10 miljardi krooni suurune kokkuhoid mõjutanud riigi toimimist ja inimesi.
Lugupeetud kuulajad! Riigikontrolli pakutav info ei saa Riigikogus kellelegi tulla üllatusena, sest me edastame kõik oma aruanded parlamendile, kus riigieelarve kontrolli komisjon ja teised peaksid neid põhjalikult arutama. Aruanded on kõigile kättesaadavad ka meie kodulehel.
Kuigi meie Riigikogu on Eesti iseseisvuse taastamise järel koos istunud juba 18 aastat, tunnetan ma, et Riigikontrolli olemus ja suhe parlamendiga on jäänud paljudele riigikogulastele hämaraks. Ma tajun ikka veel, et nii mõnigi parlamendiliige vaatab mulle etteheitvalt otsa, arvates, et Riigikontroll peaks ühe või teise asja korda ajama. See on sügav eksitus! Riigikontroll on küll sõltumatu analüüsija ja infokoguja, kes töötab teie ja laiemalt riigi ning maksumaksjate heaks, kuid teie kui maksumaksjate valitud esindajate töö on selle info pinnalt edasi tegutseda. Muidugi on lugupeetud rahvaesindajatel õigus ka üldse mitte midagi ette võtta – see on teie õigus. Aga see on ka teie vastutus riigi ja maksumaksjate ees.
Riigikontroll on üks parlamendi infokanaleid. Oleme püüdnud seda rolli täita juba ligi kaks aastakümmet. Nii minu eelkäijad kui ka ma ise oleme saanud Riigikontrolli tööle nii eri valitsustelt kui ka parlamendikoosseisude liikmetelt siirast tunnustust ja asjalikku kriitikat. Oleme selle eest väga tänulikud! Konstruktiivne tagasiside kaalub minu jaoks sada korda üles need juhtumid, kus mõni poliitik teatab, et tal läheb Riigikontrolli aruande peale süda pahaks või et see kõik on üks solgiga ülevalamine.
Siiski ei saa ma jätta mainimata teatud muret. Pean nentima, et ma pole ametis oldud seitsme aasta jooksul varem kohanud täitevvõimu sedavõrd tõrjuvat hoiakut kui praegu, ükskõik, millise probleemi Riigikontroll ka pole välja toonud. Mitmesuguste auditite järeldused on järjest kuulutatud kasutamiskõlbmatuks, ja seda sisuliste selgitusteta. Mitu ametnikku on meile usalduslikult tunnistanud, et kui nad on pidanud Riigikontrolli auditi kohta vastuse koostama, siis on neile antud selge poliitiline suunis: kõik tagasi lükata, millegagi ei tohi nõus olla.
Ma ei arva siiski, et see kõik tuleneb mingist ekstra Riigikontrolli vastu hautavast kurjast või tõmblusrohkest valimiseelsest ajast. Mulle tundub, et see on lihtsalt ühiskonna ja poliitika laiemate trendide peegeldus asutusel, mida ma kõige lähemalt näen. Olen kurb, et ühiskonnas ja poliitikaringkondades on üha enam tunda sättimust tõrjuda alateadlikult ükskõik millised mõtteavaldused, mis ei lähe kokku teatud dogmadega, olgu need siis ühiskondlikud, parteipoliitilised või mis iganes. Kui julged öelda midagi, mis ei lähe kokku partei loosungi või analüüsioskuseta inimeste arusaamadega, võidakse küsida: kas sulle ei meeldi siis Eesti Vabariik? Jah, see on kahjuks üsna tavaline diskussioonitase!
On äärmiselt kahetsusväärne, et üha enam kohtame suhtumist, kus nähvatakse, et see või teine asi ei vääri arutamistki. Kärts katki ja mürts prügikasti! Ma arvan, et see on tupiktee. Eesti ühiskond ei tohi lähtuda oma tuleviku arengu aruteludes mõttepuuslikest või parteipoliitilistest dogmadest. Ideid tuleb analüüsida ja nende üle otsustada, lähtudes kõigekülgsest ratsionaalsest mõjuanalüüsist ja oma võimalustest. Suhtumine, et seda või teist asja me ei kavatse küll arutada, ei vii edasi. Meil tuleks rahulikult, ilma hüsteeriata, arutada hariduse, meditsiini, maksude, sisserännu, sotsiaalhoolekande, riikluse korralduse ja paljude teiste küsimuste üle. Me peame olema vabad vanade jäikade seisukohtade taagast ja laskma mõtte vabaks. Ning alati tuleb ka arutamises ühel hetkel piir tõmmata ja otsus ära teha, mitte jääda lõpmatu jututoa lõksu heietama. Just tegutsemisjulguse taga toppavad praegu Eesti arenguks hädavajalikud reformid. Sellest võite lugeda meie ülevaatest, mis kaks nädalat tagasi sai laiali jagatud. Sealtsamast leiate ka info kohalike omavalitsuste olukorra kohta.
Lõpetuseks pean märkima, et kuigi meie ootused Eesti riigi ja ühiskonna arengule on olnud kõvasti kõrgemad, kui see tegelikus elus on välja tulnud, on meil siiski põhjust rahul olla. Peaminister nentis siin hiljuti, et võrreldes oma saatusekaaslastega on Eestil kahtlemata kõige paremini läinud. Ja ma võin kinnitada, et see ei ole peaministri illusioon – see on tõde. Kuid ainuüksi see teadmine meid enam edasi ei vii. Ja ei vii edasi ka mõtteviis, et kõikides hädades on süüdi riik. Igaüks peaks ka ise vastutustundlik olema. Eesti riigi suutlikkuse suhtes tuleb olla realistlik.
Soovin meile kõigile rohkem asjalikkust ja tervet mõistust, ning seda Eesti edu nimel! Teid ootavad kohtumised valijatega. Ma tänan tööd lõpetavat Riigikogu koosseisu koostöö eest! Aitäh teile!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Austatud ettekandja, ma tänan teid! Teile on rohkesti küsimusi. Taavi Rõivas, palun!
|
|
Taavi Rõivas
Austatud riigikontrolör! Kui ma selle kirjaliku aruande osas olin kriitiline, sest minu maitse jaoks oli see liiga loosunglik ja võib-olla liiga karikatuuridega vürtsitatud, siis see tänane ettekanne oli minu meelest suurepärane. Sellist kriitikat, nagu te praegu tegite, on vägagi võimalik arvestada. Täna te puudutasite ka väga korrektselt väidet, mis kirjalikust aruandest on juba oma elu elama läinud – mõtlen väidet, et prognoosi järgi võib keskvalitsuse võlakoorem viiekordistuda. Osa kolleege, kes tausta ei tea, ei tea ka seda, et too prognoos tähendab seda, mis juhtuks, kui me midagi ei teeks. Kas te olete minuga nõus, et kui valitsus sihikindlalt ka koos järgmise Riigikogu koosseisuga võtab tuleva aasta riigieelarve abil ette konkreetseid samme, mis vähendavad defitsiiti ja hoiavad kulusid kokku, siis tegelikkus võib osutuda hoopis teiseks kui see, mida prognoositakse?
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Siin oli tegelikult kaks küsimust. Üks, mis puudutas meie ülevaadet riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2009. aastal – et sellesse on sisse pandud igasuguseid karikatuure jne. Probleem on selles, et Riigikontrolli kliendid on nii Riigikogu kui ka avalikkus. Ei ole mõtet koostada niisuguseid ülevaateid ja aruandeid, kui avalikkus neid ei loe, kui neis ei ole midagi, mis rahva tähelepanu köidaks. Sellepärast on need asjad siia sisse pandud. Teine küsimus puudutas seda, et me lähtume prognoosidest. Elu on väga dünaamiline, majanduse areng on dünaamiline. Pool aastat tagasi tehtud prognoos võib olla mõne aja pärast vananenud ja tekivad absoluutselt uued prognoosid. Me peame tõele silma vaatama. Loomulikult oleks meil võimalik ja vajalik hakata neid küsimusi lahendama, mis meie arvates on praegu kõige olulisemad. Tähtsaim on see, et Eesti majandusedu tagab eelkõige majanduse enda areng. Seda ei taga ühekordsed toetused, mida me saame praegu kas Euroopa Liidust või kuskilt mujalt ja mis ühel momendil ära lõpevad. Me peame ise hakkama endale tootma vahendeid, et me saaksime arendada nii sotsiaalsfääri kui ka majanduskeskkonda.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Helle Kalda, palun!
|
|
Helle Kalda
Suur aitäh väga sisuka ettekande eest nii teile kui ka Riigikontrolli töötajatele, kes selle ette valmistasid! Minu küsimus on struktuurifondide raha kasutamisest hariduse vallas. Te ütlesite, et 34% struktuurifondide rahast, mis on väga suur summa, eraldatakse haridusele. Samal ajal selgub Riigikontrolli aktist väga kurioosne fakt – see oli küll ka enne teada –, et meie kõrgkoolilõpetajatest 33% ei leia töökohta. Ja mitte sellepärast, et meil ei ole tööd, vaid nende kvalifikatsioon ei vasta vajadustele hoolimata kõigist täiskasvanute koolitustest, mis on struktuurifondide raha eest Eestis saadud. Kas sellest võib järeldada, et valitsusel või õigemini majandusministeeriumil ja ka haridusministeeriumil puudub asjaomane haridus- ja tööhõiveprogramm?
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma vastaksin nii, et selle teadmiseks ei ole vaja lugeda Riigikontrolli auditit ühel või teisel teemal. Kui te teete lahti ajalehe, vaatate televiisorit, kuulate raadiot, siis mis on praegu põhiline ettevõtjate probleem? See on kvalifitseeritud kaadri puudumine. Järelikult ei kulutata vahendeid, mis lähevad kvalifikatsiooni tõstmiseks, inimeste koolituse kaudu selle niši huvides, kus seda kõige rohkem vaja oleks. Mulle tundub kurioosne olukord, kus ei ole võimalik leida kvalifitseeritud keevitajaid – selle üle kaevatakse sageli. Järelikult ei toimi turu tegelik vajadus ühelt poolt ja õppeasutuste võimalus teatud kaadrit välja anda teiselt poolt sünkroonis.
Mis puutub kõrgharidusse, siis see on paari viimase aastakümne jooksul nagu paigast ära läinud. Me oleme ette valmistanud väga palju inimesi, keda ühel momendil enam vaja ei ole – olgu need juristid, kelle esindaja minagi siin olen, olgu need kõikvõimalikud avalikud haldajad. Kõik säärased pehmed erialad. Nüüd aga otsitakse insenere, kvalifitseeritud insenere. Teate, kui raske on tööle saada kvalifitseeritud insenere! See on tegeliku elu probleem. Kõik kõrgkoolid ja muud õppeasutused püüavad seda asja ümber mõtestada. Kõik räägivad akadeemilise kõrghariduse taseme tõstmisest. Sellest on korduvalt rääkinud ka Tartu Ülikooli rektor – kuni selleni välja, kuidas paremini siduda tegelikku elu ja spetsialistide ettevalmistamist ning kuidas ikkagi tuleks kõrgharidust rahastada.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Rein Ratas, palun!
|
|
Rein Ratas
Auväärt oma tööd usinasti jätkav riigikontrolör! Tänan teid asjakohase materjali selge esituse eest! Oma aruandes te annate tugeva aktsendi loodusvarade kasutuse strateegiale ja keskkonnakaitsele üldse, mis on iseendast väga kiiduväärt lähenemine asjale. Miks te aga seekord väga põgusalt käsitlete riigi maavarade, eeskätt ehitusmaavarade kasutamise aktuaalset ja keskpikka korraldamist omaniku, see on riigi poolt, alates üldgeoloogilisest uuringust kuni kaevandamisloa väljaandmiseni parima pakkumise tulemusena? Olen rääkinud.
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Lugupeetud Rein Ratas! Mulle tuleb meelde, et me sellel teemal rääkisime aasta tagasi. Aasta tagasi te ütlesite, et meil oli audit ja ülevaates sai käsitletud ka ehitusmaavarade kaevandamise riiklikku korraldamist, ning leidsite, et see asi ei ole suutlik, ja küsisite, mis on sellest saanud. Mina vastasin, et sellest me võiksime rääkida järgmisel aastal. Ja nüüd see järgmine aasta ongi käes.
Ma pean ütlema, et selles vallas on progressi märgata. Keskkonnaministeerium on kinnitanud majasisese maapõue kasutamise kaitse aluseid puudutava dokumendi, kus on muu hulgas kirjas, et riigi omandis oleva maavara kaevandamise loa taotlused rahuldatakse reeglina enampakkumise tulemusena, kuigi ka erandid on ette nähtud. Usun, et Keskkonnaministeerium tuleb peatselt Riigikogu ette maapõueseaduse muudatustega. Meie auditite ettepanekud ei ole üldjuhul nii lühikese reageerimisajaga. Konkreetne ettepanek tuleb läbi mõelda, läbi seedida, alles pärast seda jõuab see konkreetsesse akti.
Aga ma tahan veel üht asja öelda. Avalikkus on meie paljude auditite suhtes väga kriitiline olnud – öeldakse, et Riigikontrolli auditid ei ole pädevad jne. Samas võiksin näiteks tuua väga palju juhtumeid, kus pärast Riigikontrolli auditit, mis poliitiliselt on tagasi lükatud ja öeldud, et me ei lähe seda teed, on ikkagi hakatud ette valmistama nende ettepanekute realiseerimist, mis riigikontrolör on teinud. Nii et siin tuleb jälgida mõlemat poolt. Valimiseelne periood vajutab küll kõigele oma pitseri.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Mark Soosaar, palun!
|
|
Mark Soosaar
Lugupeetud Mihkel Oviir! Kui riigikontrolör silitaks valitsust pärikarva ja kiidaks omavalitsusi ohjeldamatult ning vaataks läbi roosade prillide meie, riigikogulaste poole, siis ta teeks oma tööd väga halvasti. Mind kui kultuuri- ja loodusinimest teeb väga murelikuks olukord meie kultuuripärandi ja looduspärandiga. Vahel tundub, et riik on võtnud väga tõsiselt põhiseaduse preambulit, kus on öeldud, et vankumatus usus oleme loonud riigi, kes tagab eesti kultuuri ja keele lõpmatu säilimise. Tõenäoliselt käib see riigile siiski üle jõu. Näiteks kas või teie 2007. aasta audit ütleb, et iga neljas arhitektuurimälestis on avariiohtlikus olukorras. Võib-olla osa neist ei olegi enam maamunal olemas. Milles on häda ja kuidas sellest hädast välja tulla? Kas äkki riik ja ka seadusandja kaasavad rahvast liiga vähe kultuuriväärtuste ja looduspärandi kaitsmisse ja hoidmisse?
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Me oleme kunagi sellel teemal vestelnud. Arvan endiselt, et siin on mitu probleemi. Üks on inimeste üldise kultuuri probleem, suhtumine niisugustesse objektidesse, nende hoidmine. Teiseks, riigi suur probleem on see, et renoveerimine maksab palju. Väga tihti on lood nii, et kunagi jäid objektid õigel ajal erastamata ja nüüd need lagunevad edasi. Meie aga laiutame käsi, sest nüüd on taastamine mitu korda raskem. Ma ei ole valitsuses eriti näinud kultuurivaenulikku suhtumist. Lihtsalt kultuur võib paljude muude prioriteetide kõrval vaeslapse ossa jääda, seda enam, et kõrgkultuur on väga kallis, tipptasemel restaureerimine objektidel on väga kallis ja enamasti on see ju ühiskonna kanda. Need prioriteedid tuleb paika seada.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Jaan Õunapuu, palun!
|
|
Jaan Õunapuu
Lugupeetud riigikontrolör! Aitäh teile väga analüüsiva ja mõtlema paneva ettekande eest! Teie väide täitevvõimu tõrjuva hoiaku kohta sai ka kinnitust rahanduskomisjoni ja riigieelarve kontrolli komisjoni ühisistungil, kus mulle jäi küll vahepeal mulje, et teie institutsioonile tahetakse täiesti üheselt umbusaldust avaldada ja teie tehtud tööd mitte millekski pidada. Aga minu küsimus tuleneb Siseministeeriumi ja politseiameti trahvinõuetest. Nagu siit raamatust võib lugeda, 2009. aastal oli trahvinõudeid üleval ligi 700 miljonit krooni, millest ebatõenäolisi laekumisi 547 miljonit. Ja see summa on kasvanud: tänavu aasta augustis oli see juba 706 miljonit. Riik naeruvääristab ennast! Seadused pole täitmiseks, inimene maksab, kui tahab, ja jätab maksmata, kui tahab. Mis saab?
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Siin kõlasid mitu väidet ja üks küsimus. Eks palju olene sellest, kui tundlikud me kriitika suhtes oleme. Väga paljud meist ei taha kriitikat tolereerida, see tekitab meis rohket stressi. Ma ei ole aga ei valitsuses ega mujal otseselt tajunud seda, et riigikontrolörile tahetakse koht kätte näidata. Ega mulle ei olegi niisama lihtne kohta kätte näidata, seda enam, et mul ei ole mingisuguseid muid ambitsioone peale selle, et asi oleks selge.
Mis puutub trahvidesse, siis see on selge – me räägime ju ligi miljardist kroonist – ametkondlik saamatus. Üks küsimus on, kes peaks nende trahvinõuetega rohkem tegelema. Nende sissenõudmise osas on paraku hulganisti juriidilisi probleeme. Me tegeleme iga aasta nende trahvinõuetega, sest see on ju tegelikult üks rahaallikas. Me ütleme, et näete, riigil ripub üleval ligi miljard, aga kogu seda raha ei ole võimalik kätte saada. Aga siin on ka teil võimalus. Kutsuge osapooled siia kokku ja arutage ning analüüsige, kus kohas see takistus on.
Sellel aastal me hakkame samuti auditeerima. Aasta pärast te saate jälle informatsiooni, milline olukord on. Asi on selles, et mina ei saa minna ettekirjutusi tegema. Riigikontrollil kui kõrgemal kontrolliasutusel puudub see mandaat, et ta läheb ja teeb kellelegi ettekirjutuse. Ei ole mõeldav midagi niisugust teha! Mina kannan olukorrast teile ette. Teie võite teha kõiksuguseid asju. Teie pädevus ei ole selles mõttes piiratud.
Kui teil on vaja mingit lisainformatsiooni, siis Riigikontroll on võimeline seda teile andma. Lepime kokku, mille vastu te huvi tunnete, me oleme valmis auditeerima, oma auditiga toetama teie ühte või teist mõtet ja ideed. Ma olen alati valmis kõige konstruktiivsemaks koostööks. Loomulikult tuleb arvestada, kui palju meil inimesi on. Meil on soove, mis Riigikogust tulevad, mõnikord 50–70: tuleks seda ja seda uurida. Kõike uurida kahjuks ei ole võimalik. Kutsun teid üles mõistlikule ja ratsionaalsele koostööle – ma ei ole selles mõttes kunagi pidanud Riigikogus pettuma.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Kalev Kotkas, palun!
|
|
Kalev Kotkas
Austatud riigikontrolör! Teie ülevaate punkt 284 räägib avaliku teenuse kättesaadavusest ja regionaalministri pehmelt öeldes tagasihoidlikust rollist selle tagamisel. Kas teemaga tegeldes torkas teile ka silma üks markantne näide, mis puudutab Hiiu maakonda? Nimelt on Hiiumaa jaoks regioonikeskuseks Pärnu. Otsebussiliin Kärdla–Pärnu puudub, puudub isegi bussiliin otse Haapsalust Pärnu. Hiidlased saavad üks kord nädalas, ainult reedeti kasutada bussi, mis sõidab Haapsalust Pärnusse läbi Vigala. Kohalolekuaeg on kolm tundi, reisi pikkus 16 tundi ja pileti maksumus umbes 400 krooni. Kas te teate Eestis veel mõnda maakonda, kus avaliku teenuse kasutamine on nii aeganõudev ja kallis?
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Minu arvates on avaliku teenuse kättesaamisega tõsiseid probleeme. Kõik need on üksteisega seotud. Me räägime praegu, kuidas oleks võimalik Eestit mingil määral reformida, mida teha omavalitsustega, mida teha maavalitsustega, millised on tõmbekeskused ja millised on piirid. Kõik on nagu äraootaval positsioonil, mis ikkagi saab paljuräägitud haldusreformist ja paljuräägitud riigireformist. Eks siis otsustame need asjad ära. Väga palju asju on meil lihtsalt aastate jooksul ise välja kujunenud, sest pole olnud võimalik reformide lõppu ära oodata. Nagu te teate, tugineb kohtusüsteem ühe territoriaalse jaotuse põhimõtetele, politsei teistsuguse territoriaalse jaotuse põhimõtetele, tõmbekeskused pandi paika oma loogika järgi. Paljus on lähtutud sellest, et lõplik korraldamine toimub hiljem.
Küsimuse teine pool on avaliku teenuse kättesaamine interneti kaudu, kasutades kõiki tänapäevaseid tehnilisi võimalusi. Me praegu seda auditeerime ja ma mõne aja pärast saan teile ette kanda, millised probleemid tulenevad meie arvates selle nn e-harta täitmisest, millest ma teile rääkisin kaks aastat tagasi. Asja sisu ei ole mitte lairibad ja bitid ja baidid, mis jooksevad kiiresti või vähem kiiresti. Probleem on selles, milliseid avalikke teenuseid oleks inimesel võimalik kätte saada ilma toast välja minemata ja näiteks sinna Pärnusse sõitmata. Teatud teenuste puhul on vaja seda siiski teha ja vaieldamatult on teinekord vaja kohale sõita.
Eks siin ole veel terve rida muid probleeme. Avalik teenus on üks asi, meditsiiniabi kättesaadavus teine asi, koolid kolmas asi jne. Ma lugesin teile ette, mis probleemid tuleks kiiresti ära lahendada. Kõiki kahtlemata teie lahendada ei jõua, aga järgmine Riigikogu kindlasti võtab härjal sarvist kinni.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Kadri Simson, palun!
|
|
Kadri Simson
Lugupeetud riigikontrolör! Minu küsimus puudutab teie asutuses praegu pooleli olevat mobilisatsioonivaru käsitlevat auditit. Nimelt pidite paar nädalat tagasi astuma niisuguse täiesti erakordse sammu, et kui te olite seitse kuud püüdnud ühtedele vajalikele dokumentidele ligi pääseda ja seda oli takistatud, siis te pöördusite abi saamiseks Riigikogu komisjoni poole. Ma tean, et tänu sellele on see teguviis jõudnud ka ajakirjandusse. Täna pärisime kaitseministrilt, miks ta takistab Riigikontrolli tööd, ja tema väitis, et teil polnud mingit vajadust kirja kirjutada – piisanuks sellest, kui te oleksite kaitseministriga otse rääkinud. Kas vastava auditi koostamise takistused on nüüd kadunud ning kas kaitseminister on Riigikontrollile vastu tulnud ja vajalikku abi osutanud?
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Lugupeetud küsija! Sellele küsimusele vastamine on veidi komplitseeritud. Me nimelt saatsime oma informatsiooni ametkondlikuks kasutamiseks riigieelarve kontrolli komisjonile. Komisjonis on see asi menetluses ja ma ei pea eetiliseks avalikkuse ees neid küsimusi lahata enne, kui Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjon on menetluse lõpetanud ja oma seisukohad välja öelnud. On asju, mida ei lahata enne avalikkuse ees.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Kalle Laanet, palun!
|
|
Kalle Laanet
Hea riigikontrolör! Ma pean tõdema, et tänu teie õigeaegsele märkusele 2005. aastal rakendus Schengen Facility programm täies mahus õigel ajal. Palju tänu selle eest! Minu arvates te olete võimeline konstruktiivseks koostööks, kuigi vahel kuuled nurga taga, et see ei ole võimalik. Te olete mitu korda maininud seaduse eel- ja järelanalüüsi, ideede analüüsi ja asjaomast võimekust. Ka õigusteadlaste päevadel tuli välja, et vajalik analüüsivõimekus justkui puudub. On arutletud, et niisugune tõsise analüüsi üksus võiks olla Justiitsministeeriumi juures. Aga kas sel täitevvõimu juures ikka on kõige õigem koht? Äkitselt peaks selline võimekus olema hoopis Riigikogu juures tublide spetsialistide näol. Mis te arvate?
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma tänan! See analüüsikeskkond on minu arvates äärmiselt oluline teema. Me võime lõpmatuseni rääkida, et üks või teine eelnõu on selles mõttes läbi töötamata, et pole korralikku juriidilist ja sotsiaalset ekspertiisi ning mõju prognoosi. See on õige. Aga juhtkang on ju teie käes. Te võite öelda, et te enne ei ole nõus eelnõu arutama ja vastu võtma, kui korralik prognoos on olemas. Minu enda seisukoht on, et niisugune prognoosi- või analüüsikeskus võiks olla siin Riigikogu juures. Teie olete lõplik instants. Seda ühest küljest. Ja teisest küljest te teete ka väga palju muudatusi menetluse käigus. Milline aga on menetluse käigus tehtud muudatuste mõju? Praegu te arutate tagantjärele, et menetluse käigus tehti enne viimast lugemist seaduseelnõus mingisugune muudatus ja vaat mis nüüd välja tuli. Tehakse tagurpidi. See keskus peaks olema siin. Siin tuleks kõigepealt hinnata analüüsi, mille on teinud nii harukondlik ministeerium kui ka Justiitsministeerium, ja seejärel muudatusi, mis teie olete siin arutelu käigus teinud.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Eldar Efendijev, palun!
|
|
Eldar Efendijev
Austatud ettekandja! Ka minu poolt suur tänu hea ettekande eest! Minu küsimus puudutab Vabariigi Valitsuse ja kohalike omavalitsuste suhteid. Näiteks kohalikud omavalitsused võtavad aluseks teie ülevaate, et parandada oma olukorda konkreetsetes valdkondades või küsimustes, ning tulevad välja ka Vabariigi Valitsuse tasemele. Vabariigi Valitsusel aga on asjast oma arusaam ja oma reeglid. Mis kasu võiks olla kohalikele omavalitsustele sellest ülevaatest, kui mängureeglid on praegu teised? Ja väga kahju, et nendes suhetes ei mängi suurt rolli mitte ainult ametlikud, vaid ka mitteametlikud reeglid.
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Kõik, mis puudutab omavalitsusi, on huvitav ja põhimõtteline küsimus. Riigikontroll on seni kõikidel aastatel rääkinud olukorrast kohalikes omavalitsustes ehk kohalike omavalitsuste haldussuutlikkusest ja räägib ka edaspidi. Ma saan aru, et praegu keegi enam ei eita seda, et kohalike omavalitsustega tuleb midagi ette võtta. Et kohalikud omavalitsused ei suuda täita nendele pandud ülesandeid, on näidanud kümned auditid ja siin nagu probleemi ei ole. Lahkarusaamad on praegu ainult ühes: mida teha, millist teed mööda minna. On liitmise tee, on olemas tee, mis seisneb selles, et me jagame omavalitsused gruppidesse ja siis diferentseerime nende ülesanded. On kahetasandiliste ja poolteisetasandiliste omavalitsuste ideed ja nii edasi. Nende taga on eri erakonnad.
Minu arvates tuleks midagi ette võtta. Kui omavalitsus ei suuda täita temale pandud ülesandeid, siis on see minu arvates äärmiselt tõsine signaal. Kõik me saame aru, et ei ole võimalik lüüa ühe vitsaga Tallinna linna ja mõnda väikest valda. See on mõeldamatu. Kui kuskil vallavalitsuses töötab kolm, neli või viis inimest, siis vajalikku kompetentsust lihtsalt ei jätku. Ja Eestis on palju kompetentsust, mida ei ole võimalik sisse osta.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Tõnis Kõiv, palun!
|
|
Tõnis Kõiv
Austatud riigikontrolör! Minagi ühinen kiidusõnadega selle kõne eest, mis ka mõned auditi kohta tehtud märkused arvesse võttis. Sellegipoolest tahan ühele ka komisjonis vaidlusi tekitanud küsimusele veel kord tähelepanu juhtida. Te tõite oma kõnes välja, et riigi soov oma valdavalt monopoolseid teenuseid osutavatest ettevõtetest dividende välja võtta võib kaasa tuua nende ettevõtete osutatavate teenuste hinna tõusu ja sel moel pärssivalt mõjuda kogu majanduskeskkonnale. Teadaolevalt makstakse ju dividende tekkinud kasumist. Ka riigieelarve kontrolli komisjoni ja rahanduskomisjoni ühisistungil kerkis üles küsimus, millised siis on konkreetsed ettevõtted, kelle teenuste hind on seetõttu tõusnud, et omanik võtab liiga palju kasumit välja. Äkki saate siin mõne näite tuua?
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Kõigepealt, enamasti omanik kehtestab ise, kui suur kapitali tootlikkus tal peab olema. Ütleme, et Eesti Energial kehtestatakse kapitali tootlikkuseks 8%. Aga kus on öeldud, et see kapitali tootlikkus ei võiks tal olla näiteks 3%? Me võtame ühest küljest sellestsamast Eesti Energiast välja dividende, mis on omaniku vaieldamatu õigus, aga teisest küljest arutame Eesti Energia vajadust investeeringuteks laenu võtta. Sel teemal käib suur arutelu.
Ma olen isiklikult seda meelt, et kui meil oli suur poliitiline eesmärk minna üle eurole, siis me kahtlemata pidime selleks mingisuguseid ohvreid tooma. Need ei ole olnud ainult personaalsed ohvrid, selle eesmärgi nimel on pidanud ohvreid tooma ka riigi- ja muud ettevõtted, kelle areng sai pärsitud. Aga ma olen kogu aeg rõhutanud: see ei saa olla pidev. Dividendide rohke väljavõtmine võib olla ühekordne akt, aga säärane suund ei saa olla pidev, sest lõppude lõpuks maksab kõik Eesti Energia tehtud kulutused kinni tarbija. Kes siis veel, eks ole? Võime teoreetiliselt öelda, et kui kapitali tootlikkuseks oleks kehtestatud näiteks 3%, siis oleks tulnud võib-olla elektri hinda alandada. Me räägime elektri hinna alandamisest kõikvõimalikel juhtudel, näiteks taastuvenergia hindade korrigeerimise kontekstis. See on üks võimalus, millega me tulevikus peame arvestama, et ei ole mõtet võtta välja kogu teenitud kasum. Kasumi võiks hoopis investeerida ja jätta kuskilt pankadest laen võtmata. Ent see on vaid minu arvamus, te ei pea sellega nõustuma.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Raivo Järvi, palun!
|
|
Raivo Järvi
Täna on siin kõik laulnud kiidulaulu riigikontrolörile. Mina lihtsalt mainin professionaalse raamatukujundajana ära, et erinevalt Taavi Rõivasest minule väga meeldib see layout. Kõik on väga hästi jälgitav ja seetõttu on ka mittespetsialistist rahvaesindajal võimalik kiiresti kelgule saada. Aga nüüd kiiresti küsimus sellest aspektist, et järgmise viie aasta jooksul võib riigi võlakoormus viiekordistuda. Te juhite sellele tähelepanu ja üritate mainida võimalusi, mis tähendavad pigem raha ühest taskust teise tõstmist, näiteks töötukassa reservid. Te juhite tähelepanu ka sellele, et ettevõtetest võetakse ehk välja liiga suuri kasumeid. Nüüd on üks moment, kus me peaksime aktiivselt toetama meie majanduse konkurentsivõimet. Kas ma mõistan teid õigesti, et siin on olemas oht, et me hakkame oma majandust subsideerima, nagu teevad seda paljud Euroopa Liidu riigid? Kaugemas perspektiivis see ju head ei too. Á la Prantsusmaa põllumajandus jne.
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Lugupeetud küsija! Kõigepealt tahan juhtida tähelepanu sellele, kui palju on erinevaid arvamusi ühe ja sama asja kohta isegi erakonna sees. Taavi Rõivas oli väga pahane selle peale, et meil olid ülevaates kenad pildid sees, Raivo Järvi arvates on see väga hea. Suuda siis kesktee leida! Aga kui minna küsimuse juurde ja rääkida ettevõtluse toetamisest, siis kõige suurem viga on minu arvates öelda, et ettevõtlust tuleb ja saab toetada ainult rahaga. Kui me küsime selle kohta IT-valdkonna inimestelt, mis on minu arvates Eesti jaoks väga oluline valdkond, siis nad ütlevad, et andke meile kvalifitseeritud spetsialiste, me ei taha teie raha. See, et me kulutame koolitusele suuri summasid ja valmistame ette spetsialiste, keda just vaja on, on minu arvates kõige tähtsam, mitte raha.
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Jaanus Marrandi, palun!
|
|
Jaanus Marrandi
Lugupeetud härra riigikontrolör! Aitäh suurepärase ettekande eest! Minu jaoks oli selles üks kõige hämmastavamaid näiteid Peterburi Jaani kiriku renoveerimine, mille puhul oli rikutud nii riigihangete seadust kui ka riigieelarve seadust. Kultuuriministeeriumi garantiiga on võetud laen kaks korda ebasoodsamalt, kui seda oleks saanud Eestis, hoone renoveerimiseks, mis kuulub iseenesest Peterburi linnale. Nii olen ma asjast aru saanud. Kuidas ikkagi sellised asjad saavad Eesti Vabariigis juhtuda? Kuidas tagada, et midagi niisugust enam ei korduks? Missugused ikkagi võiksid olla need õppetunnid? Minu arvates on see ikka väga hämmastav näide.
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Kõigepealt nii palju, et kui me räägime riigi 2009. aasta majandusaasta koondaruandest, siis Riigikontroll ütleb, et Eesti riigi rehnut on suhteliselt korras. Me võime usaldada suuremat osa sellest informatsioonist, mida meile aruannetes tuuakse. On loomulikult terve rida väikseid vigu, väikseid puudusi, millele me oleme seal tähelepanu juhtinud – neid on umbes 300 tükki. Aga asi ei ole selles.
Oli üks suur probleem: Peterburi Jaani kirikuga oli rängem rikkumine. Ja siin on minu arvates midagi nihkes. Kui oleks tuldud teie ette ja öeldud, et palun lubage meil võtta laenu nii ja nii suure protsendiga, küllap Riigikogu oleks seda aktsepteerinud. Ka isiklikult mulle on Peterburi kirik oluline, see on tähtis kogu Eesti kultuuriajaloos. Ma ei saa praegugi aru, miks oli vaja minna mööda neid kõrvalisi teid. See ei ole mulle siiamaani üheselt selge, et saaks öelda, et oh jah, nii need asjad käivad jne. Omaette probleem on seotud selle kiriku omandiõigusega. Ka sellega tuleb edaspidigi tegelda, sest on vaja, et see kirik – seda ei anta üle Eesti riigile, see antakse üle kogudusele –, oleks selgelt kogudusele kinnitatud. Siis oleks teada, kuhu me ikkagi selle investeeringu oleme teinud. Minu arvates on see vajalik investeering, kuid seda ei oleks tohtinud niimoodi teha. Ja see ongi see suur sisuline juriidiline õppetund. Aga see on hoopis teine probleem.
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Valeri Korb, palun!
|
|
Valeri Korb
Lugupeetud härra riigikontrolör! Te oma ülevaates räägite, et kohalike omavalitsuste rahastamise korraldus on põhiseadusega vastuolus. Praegu me juba arutame riigieelarvet ja selles on üks suur osa kohalike omavalitsuste finantseerimine. Ma tahaksingi teie käest küsida: kas see tähendab, et riigieelarve on koostatud põhiseadust rikkudes?
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Mis puutub omavalitsustesse, siis nende finantseerimisega on Eesti riigis sellel aastal eriti palju tegeldud. Nagu te mäletate, langetas Riigikohus põhjapaneva otsuse, mille järgi tuleks hinnata omavalitsuste osutatavate teenuste mahtu ja hinda ning see peaks leidma kajastamist ka eelarvetes. Selle tööga on juba pihta hakatud. See võtab kaua aega, sest on ääretult komplitseeritud ülesanne niisugused asjad ära hinnata. Kuid me peame jõudma järgmisel aastal selleks ajaks selleni, et on selgelt määratletud, kui palju üks või teine teenus maksab. Kuni seda tehtud ei ole, ripub selles vallas õhus suur küsimärk, millele juhtis tähelepanu ka Riigikohtu üldkogu oma otsust tehes.
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Austatud riigikontrolör! Suur aitäh ettekande eest ja küsimustele vastamise eest! Rohkem küsimusi ei ole. Tänan!
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Aitäh teile kuulamast!
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Avan nüüd läbirääkimised. Esimesena palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aivar Riisalu!
|
|
Aivar Riisalu
Hea juhataja! Head kolleegid! Kuulates riigikontrolöri ettekannet juba ka komisjoni istungil, kus mul oli võimalus käia, läksid mõtted vägisi sinna, et olukord Eesti riigis ongi tegelikult umbes selline, nagu Riigikontroll seda näeb. Ma ei näe mitte ühtegi põhjust, miks peaks Riigikontroll kuidagiviisi kellegi huve kaitsma. Riigikontroll kirjeldab asju täpselt nii, nagu ta neid tegelikkuses näeb. Kui ma tõmban paralleeli Keskerakonna fraktsiooni ja eriti just teatud keskerakondlastega, kes hästi teravalt kritiseerivad olukorda, siis mõtlen teinekord, mida nad vigisevad. Mis neil häda on? Me oleme ju tõepoolest Euroopas väga kihvtid! Meil tuleb euro ning me oleme tiigrid ja pantrid ja lõvid segamini. Siis aga kuulad sõltumatu eksperdi seisukohta, ja hakkad mõtlema, et need vigisevad keskerakondlased ei olegi lõpuni rumalad. Tegelikult juhivad nad aeg-ajalt tähelepanu täiesti õigetele asjadele.
Kõige kummalisem on minu jaoks olnud see, et valitsuskoalitsioon juba teist korda reageerib Riigikontrolli auditile tõelise seakisaga – andke mulle andeks, et ma seda sõna kasutan. See läks kohati ikka nii inetuks, et isegi mulle, palju näinud inimesele, tundus, et enam ma ei suuda. Paratamatult tekib küsimus, mis institutsioon see Riigikontroll meil siis tegelikult on. Ma julgesin ka komisjonis küsida, et, andke andeks, kas Riigikontroll on siis üks selline organisatsioon, kuhu on kokku kogunenud käputäis suvalisi audiitoritunnistusega kodanikke, kes üritavad võimul olevat koalitsiooni kukutada. Või on siiski tegemist põhiseadusliku institutsiooniga, kelle arvamus peaks meile kõigile olema ülimalt tähtis? Küllap õige vastus on, et tegemist on põhiseadusliku institutsiooniga, kelle arvamus ei ole meile mitte üksi tähtis, vaid kelle arvamuse järgi me peaksime oma samme seadma. Seetõttu ma kutsun seadusandjat üles mõtlema selle peale, kas Riigikontrolli roll praeguses Eesti ühiskonnas on piisavalt turvatud. Ehk tuleks Riigikontrollile anda natuke laiemad õigused, et igaühel ei tekiks tahtmist ebasobiva vastuse saamise puhul talle ründavalt sisse sõita.
Meeldib see meile või ei meeldi, aga ega meie riigis asjad päris hästi korras veel ei ole. Ma toon lihtsa näite. Üks küsija saalistki puudutas seda 119-miljonilist – ma võin arvuga eksida – ühesõnaga, üle 100-miljonilist laenu, mis läks Peterburi Jaani kiriku taastamiseks. Täiesti mõistlik projekt ja väga kihvt projekt ja väga õige suunaga projekt. Aga minul tekkis mõte, et kui eraettevõtluses oleks keegi seaduse- või reeglitevastaselt võtnud üle 100 miljoni laenu ja paigutanud selle raha kohta, mis nagu ei olegi selle ettevõtte oma, siis see inimene oleks töölt lahti lastud. Suure tõenäosusega oleks kohale kutsutud majanduspolitsei ja ettevõtja oleks teinud avalduse, kuna tegemist olnuks arvestatava huvide kahjustamisega. Riigi puhul kahjuks nii ei ole. Mitte keegi vastutust ei kanna. Ja kui Riigikontroll sellele tähelepanu juhib, siis oleks see nagu imekena lehekesega sääse eemalepeletamine. Sest mida saab Riigikontroll teha? Ta ei saa midagi menetleda, ta saab teha ainult ettepanekuid. Konkreetsel juhul saab ta teha ettepanekud näiteks prokuratuurile, mida ta suhteliselt suure tõenäosusega ei tee piisavalt veenvalt, et see asi kuhugi jõuaks.
Või siis samuti mitu-mitu korda siit saalist läbi käinud teema, mis puudutab vabadussammast. Tegelikult on see ehtne Eesti inimestele näkku irvitamine. Mitusada miljonit krooni on läinud, andke mulle andeks, kurat teab kuhu! Kõikide inimeste emotsioone tõstma pidanud projektist on saanud naerukoht. Ja mitte keegi ei vastuta! Õhus ripub küsimärk, miks ta nii kallis on ja miks ta läks kallimaks, kui planeeriti. Kas see tähendab seda, et kui me oleme poliitikud, siis me võime langetada otsuseid, mille eest me vastutama ei pea? Noh läks mingi 50 miljoniga eelarve lõhki – las ta läks! Aga muu ühiskond ei saa ju niisuguste reeglite järgi käituda! Praegu on ainult Riigikontroll see ühiskonna valvekoer, kes sellistele asjadele tähelepanu juhib, aga vastutasuks, andke mulle andeks, saab ta lihtsalt sõimata. Mina leian, et selline olukord ei ole normaalne.
Täpselt samamoodi on üles tõstetud küsimus analüüsisuutlikkusest, üles on tõstetud küsimus, kas me magasime kriisi maha. Loomulikult me magasime kriisi maha! Aga peaminister soovitas mulle puldis esinedes arsti juurde minna, kui ma rääkisin, et, härra peaminister, Eestis on vist kriis alanud. Käisin arsti juures ära, arst ütles, et terve olen. Miskipärast ühiskond sai aru, et kriis on käes, aga peaminister ei saanud aru.
See on vastutuse küsimus. Valitsus, Riigikogu ja muud poliitikud – kõigil on vastutus. Tegelikult on valitsuse näol äriseadustiku kontekstis tegu juhatuse liikmetega, kes tavaelus pannakse vangi, kui nad millegi vastu eksivad. Riigikogu puhul on tegemist nõukoguga, kes peaks kujundama mingeid otsuseid. Riigikontroll ütleb, et meid sõimates ja eitades te tekitate diktatuurieelse seisundi. Meie nagu laseme selle peale kõrvad longu – saame aru küll! –, aga ikka käitume niimoodi. Tegelikult ongi oht, et me oleme juba diktatuurieelses seisundis. Sest Riigikontrollil ei ole enam sisulist õigust meid kritiseerida ja kui ta seda ikkagi teeb, siis ta saadetakse kurat teab kuhu, lämmatatakse ära. Seetõttu ma väidangi, et me peaksime tõsiselt läbi vaatama Riigikontrolli õigusliku staatuse ja andma talle veel rohkem õigusi, juhtimaks tähelepanu probleemidele, mis meie ühiskonnas valitsevad.
Tegelikult on kõige kurvem see, et kõik need asjad, mis välja toodi – eelarveprobleemid, analüüsivõimekuse puudumine jne –, jõuavad mingil ajal majanduse kaudu meie kõigi hoovi niikuinii. Ega midagi parata ei ole. Kui me ühel hetkel ei tunnista endale, et asjad on sellised, nagu need on – vahest me oleme lihtsalt siiani projektipõhiselt hästi hakkama saanud –, siis mina arvan, et see on vale käitumine. Tarka inimest on alati mõistlik kuulata, kui see elu paremaks teeb. Eesti riiki on juhitud projektipõhiselt. Viimane selgepiiriline projekt oli euro, mis saabub 1. jaanuaril. Riigikontroll ütleb selgelt, et ühiskonnal tervikuna ei ole mitte ühtegi kontseptsiooni, mis näitaks, kuhu meie riik valitsuse targal juhtimisel liigub. Tõepoolest ei ole! Viimane projekt saab 1. jaanuaril otsa. Mõelgem koos, kuhu edasi! Igal juhul tuleks Riigikontrolli rolli Eesti ühiskonnas veel suurendada, sest need inimesed ajavad õiget asja. Aitäh!
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana palun Riigikogu kõnetooli Valdur Lahtvee!
|
|
Valdur Lahtvee
Lugupeetud proua juhataja! Austatud riigikontrolör! Head kolleegid! Tahan Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel tänada Riigikontrolli põhjaliku ja sisulise ülevaate eest, milles juhitakse tähelepanu riigi tegevusega seonduvatele probleemidele, vajakajäämistele ja nende puuduste likvideerimiseks tehtud ettepanekutele. Ma ei taha tänada Riigikontrolli lihtsalt selle tehtud töö eest – see ongi nende amet ja seda me neilt ootamegi –, vaid selle töö kvaliteedi eest, selle töö põhjalikkuse eest ja selle töö esitluse eest. Täna selgusid sellest aruandest ka need prioriteedid, need põhilised valupunktid, millega nii meil, head kolleegid, valitsusel kui ka järgmistel Riigikogu koosseisudel siin majas tuleb tegelda.
Nii Riigikontrolli aruannetest kui ka muudest analüüsidest, sealhulgas välismaiste ekspertide hinnangutest, lähtub, et Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu seatud eesmärgid ja nende saavutamiseks rakendatavad meetmed tihtipeale ei klapi. Need meetmed ei ole sihitud pikaajalistes arengukavades kokku lepitud eesmärkide saavutamisele ja tihtipeale isegi töötavad nende saavutamisele vastu. Meil puuduvad teadmistepõhine majandus ja loodusseadusi arvestav otsuste tegemise oskus, võimekus, baasteadmised. Me teeme küll väga palju uuringuid, me analüüsime oma otsuste võimalikke tagajärgi, oma eesmärkide püstitamise teid ja meetmeid, mida tuleks rakendada, aga me ei vii neid ellu ega arvesta neist tulenevaid järeldusi. Seda seepärast, et tihtipeale – ja ma kardan, et liigagi tihti – jääb meil puudu poliitilisest tahtest ja meelekindlusest tegutseda selle kutsumuse järgi, milleks meid siia valiti: see on kutsumus tegutseda vaid avalikes huvides. Liiga tihti me tegutseme lähtuvalt mingitest grupihuvidest, ka oma erakonna päevapoliitilistest huvidest olla võimul ühes või teises omavalitsuses, et otsustada üht või teist küsimust. Seetõttu ei ole meie otsused teinekord sihipärased ega pea silmas Eesti riigi ja avalikkuse hüvangut. Nii on näiteks väga selgelt ka Riigikontrolli aruannetest välja tulnud needsamad SKT muutused, mille plusse ja miinuseid meie riigi juhid hingevärinal jälgivad. Kui on kasv, siis me muidugi lööme ohtralt trummi. Meedia muidugi teeb kõik asjaomaste kõikumiste võimendamiseks.
Tegelikult pole me teel rikka heaoluriigi poole, vaid me hakkame jõudma esirinda raiskajate hulgas. Me raiskame oma inimkapitali, me raiskame oma looduskapitali selle rahakapitali teenimiseks, mida praegu meie rahakotid sisaldavad ja mille olemasolu lühikest aega meie heaolus väljendub. Aga see toimub kõik meie tulevaste põlvede arvel. Mul on väga hea meel, et Riigikontroll sellele osutab, ja ma loodan, et me sellest osutusest siin saalis ja ka valitsuses õppust võtame ja hakkame rakendama kompleksseid, majanduse kõiki sisendeid ja väljundeid arvestavaid meetodeid oma majanduse edukuse hindamiseks ning eelkõige oma majanduse suunamiseks tarvilike meetmete kavandamisel ja nende üle otsustamisel. Meie riigi jätkusuutlikkus tuleks tagada meie laste võimalusi kahandamata. Aitäh!
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Reformierakonna fraktsiooni esindajana palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tõnis Kõivu! Kolm lisaminutit, kokku kaheksa minutit.
|
|
Tõnis Kõiv
Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Lugupeetud riigikontrolör! Sooviksin Reformierakonna fraktsiooni nimel markeerida mõningad arengud ja ka ootused seoses Riigikontrolliga.
Kõigepealt on hea meel veel kord tõdeda, et mitmedki mõtted, mis riigikontrolöri tänases kõnes siin Riigikogu ees välja toodi, olid varasemat auditit pehmendavad või sellest natuke erinevad – just positiivses suunas erinevad. Hea meel on tõdeda, et Riigikontroll püüab ja pingutab, ja mitte ainult auditite sisu, vaid ka vormi osas. On ju arusaadav, et audit tuleb avalikkusele n-ö maha müüa ehk arusaadavaks teha. Viimasel ajal ongi Riigikontrolli sõnumid olnud lihtsad ja selged ning need on leidnud meedias rohket kajastust – on näha olnud nii asjaomaseid pealkirju kui ka tsiteerimisi. Samas tuleb tunnistada, et mitte alati ei ole nende pealkirjade taga peituv sisu olnud piisavalt sügav ja asjatundlik, läbimõeldud ja sisukas. Sellest on loomulikult kahju.
Kui Riigikontroll asus auditeerima riigi ettevõtluspoliitikat, oli alust oodata põhjalikku analüüsi, kuidas edasi minna ja võib-olla ka poliitikat muuta. Tegelikult analüüsis ja hindas Riigikontroll vaid ettevõtlustoetusi ja sedagi piiratud ajaperioodi jooksul. Ettevõtlustoetused moodustavad küll märkimisväärse, aga siiski väikese osa riigi ettevõtluspoliitikast. Seega me saime kõlava pealkirja, et riigi ettevõtluspoliitika on läbi kukkunud, ja pealkirjana see sobis. Aga pinda järgnevateks otsusteks riigi poliitika kujundamisel see analüüs kahjuks ei andnud ja sellest on muidugi kahju.
On üldteada, et Eesti riik on majanduskriisi läbinud suhteliselt hästi ja seda just teiste riikidega võrreldes. Meie võlakoormus on Euroopa Liidu väikseimaid, avaliku sektori kulud on kontrolli all. Riigikontroll auditeeris riigi tegevust majanduskriisi ajal. Jällegi oleks oodanud sealt auditist rohkem uut tarkust, mõtet, ideed tulevikuks. Ma toon ühe näite. Kui Riigikontroll näiteks ütleks, et 2011. aasta eelarve tegemisel tuleb arvesse võtta 2010. aasta ehk jooksva aasta tegelik majanduskasv, siis mida on selle ettepanekuga teha? No eriti midagi, sest 2010. aasta neljanda kvartali tegelik majanduskasv selgub ju alles järgmise aasta esimestel kuudel. Kahjuks me võisime analoogset ettepanekut lugeda auditist, ainult et aastaarvud olid siis vastavalt 2009 ja 2008. Riigieelarvet koostatakse ju prognooside alusel. Kui prognoos ei ole pihta läinud või täitunud, siis tehakse korrektiivid, andes uue prognoosi, ja muudetakse eelarvet. Nii on Eesti Vabariigi valitsus ja Riigikogu üheskoos majanduskriisi ajal edukalt teinud.
Me kuulsime nii siit kõnest kui ka lugesime auditist, et Riigikontroll on vaadanud ka Eesti rahanduslikke tulevikuprognoose aastani 2014 ning jõudnud järeldusele, et Eesti riigi võlakoormus kasvab viis korda. See tuleneb nüüd auditist ja õnneks ka siinsamas saalis kõlanud kõnes oli juba rohkem juttu sellest, et tegelikult me räägime ikkagi võla absoluutarvust. Sest tegelikult võlakoormus ju ei kasva viis korda ja seda võib tõesti igaüks Rahandusministeeriumi koduleheküljelt oma silmaga vaadata. Kui avada siin juba korra viidatud suvine majandusprognoos leheküljelt 59, siis seal on tabel, kust võib igaüks vaadata, et Eesti võlakoormus võib praeguselt 8%-lt kasvada aastaks 2014 kuni 18,7%-le. 8 ja 18,7 – ei ole viiekordne vahe! Kusjuures tuleb rõhutada, et see on prognoos ja kui midagi ei tee, siis lähebki nii. Aga nii Rahandusministeerium kui ka valitsus teevad päevast päeva tööd, et laenuvõtmise vajadust ja seega ka võlakoormuse kasvu vähendada. Riigikontrollilt oleks pigem oodanud analüüsi ja ettepanekuid, kuidas avaliku sektori finantsseisu parandada. Oleks oodanud analüüsi ja hinnangut, millist mõju avaldaks näiteks keskvalitsuse laenukoormuse kasvule riigile kuuluvate sihtasutuste vahendite konsolideerimine riigikassa kontserni või näiteks haigekassa ja töötukassa summade konsolideerimine riigikassa kontserni. Seda me auditist ei leia. Lihtne arvutus aga ütleb, et see mõju võiks olla miljardeid kroone.
Riigikontroll pingutab selle nimel, et avalikkus saaks rohkem teada tehtud audititest, et avalikkus huvituks rohkem auditite sisust ja järeldustest. Väga õige! Siinkohal ongi paslik soovitada panustada veel rohkem auditite sisulisse kvaliteeti ja võib-olla vormi pisut vähem, sest auditi aruanne ilus võib olla, aga sisukas see peab olema. Põhiseadusliku institutsioonina on Riigikontroll maksumaksja raha hästi kasutanud, kui auditid on ümberlükkamatult sügava sisuga täidetud, kui auditites on rohkelt majanduslikku ja õiguslikku analüüsi ning miks mitte ka ideid probleemide lahendamiseks. Nii et jõudu tööle! Aitäh!
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana palun Riigikogu kõnetooli Eiki Nestori!
|
|
Eiki Nestor
Austatud juhataja! Ma ei vaja seekord kindlasti lisaaega. Rohkem kui see aruanne ärgitas mind siia kõnepulti tulema äsjane arutelu. Lühidalt on meie fraktsiooni seisukoht see, et aasta-aastalt on Riigikontrolli töö läinud paremaks, auditid asjalikumaks, koostöö Riigikoguga tõsisemaks. Eriti pärast seda komisjoniarutelu tekkis meie fraktsioonis diskussioon, et mõnele vist ei meeldi, et Riigikontroll meil üldse olemas on. Riigikontrollil on omad ülesanded, omad kohustused, teda ei saa võtta erakonnana ei need, kes on opositsioonis, ega ka need, kes on võimul. Ühtesid ta kindlasti aga segab rohkem kui teisi.
Loomulikult kajastub igas selles meilegi esitatud aruandes mingi hinnang ja ka see on ilmselt Riigikontrolli töö. Mina võiksin ühel või teisel teemal hinnangu andjatega debateerida, kas tehtud järeldus on päris õige. Kas on näiteks kontrollitud, miks riigi mingi rahakulutus ei ole oma eesmärki saavutanud? Mina ei järeldaks mõnel juhul seda, et eesmärk või konkreetne reeglistik seaduse või mingi muu regulatsiooni näol on vale olnud, vaid vahest hoopis seda, et rahahulk, mis selleks on eraldatud, on liiga väike. See on sageli kõige tõsisem põhjus, miks eesmärk jääb saavutamata. Me oleme palju loonud ilusatel, helgetel mõtetel põhinevaid regulatsioone, aga hiljem pole suutnud neid plaane jätkusuutlikult rahastada ja nii on ära kadunud ka eesmärk. Neid näiteid on meil küll ja küll, eriti sotsiaalvaldkonnas.
Avaldan meie fraktsiooni nimel lootust, et see koostöö jätkub ka tulevikus. Soovin aga, et riigikontrolöri ülevaadetes oleks edaspidi rohkem tähelepanu pööratud riigi kaugematele perspektiividele. Me jagame täielikult selles aruandes viisakalt väljendatud kahtlust riigieelarve, riigi tulude ja kulude jätkusuutlikkuses. Ent kas või ülesanne jõuda paari aasta pärast eelarve tasakaaluni valitsussektoris on kindlasti niisugune ülesanne, mis meie elu edasi viib. Nii et järgmistel aastatel ehk jätkub Riigikontrollil meie meelest kõige keerukama teema auditeerimiseks rohkem aega, tahtmist ja jõudu. Kõiki neid plaane, mis riik teeb pikemaks ajaks ette, me praegu veel päris hästi auditeerida ei suuda, seda ka põhjusel, et paljud plaanid jäävadki ilusateks plaanideks. Lühidalt aga meie fraktsiooni poolt aitäh riigikontrolörile ja kogu Riigikontrollile ning jõudu tööle neile!
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Lõpetan läbirääkimised. Lugupeetud riigikontrolör! Aitäh selle ülevaate tegemise eest ja Riigikogule tutvustamise eest, samuti arutelus osalemise eest! Lõpetan selle päevakorrapunkti käsitlemise.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
