| |
|
|
1.
15:03 Kalapüügiseaduse täiendamise seaduse eelnõu (828 SE) esimene lugemine
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Läheme 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse täiendamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli välisminister Urmas Paeti!
|
|
Välisminister Urmas Paet
Head Riigikogu liikmed! Valitsus teeb ettepaneku lubatud püügivõimaluse ja selle kasutamise andmete, st püügiandmete avalikustamiseks kõigi kalandusettevõtjate kohta. Selleks lisatakse kalapüügiseadusele § 181.
Mida see täiendus tähendab? Kehtiva seaduse raames on avalikud kalapüügi ja esmakokkuostu koondandmed veealade ja püügivahendite kaupa, kuid andmeid ei ole seni olnud võimalik avalikustada iga ettevõtja ehk kaluri kohta eraldi. Samas on kalavaru piiratud loodusressurss, mille säästliku kasutamise nõue tuleneb põhiseaduse viiendast paragrahvist. See aga tähendab, et kõigil peaks olema võimalus saada ülevaade ja teave, kes seda rahvuslikku rikkust kasutab ning sellest tulu saab. Kalapüügiseaduse ülesanne on tagada kala- ja veetaimevaru jätkusuutlik kasutamine lähtuvalt kohusetundliku kalanduse põhimõttest. Nagu iga avaliku ressursi kasutamisel, tuleb ka kalavaru puhul riigile selle kasutamisest aru anda. Seega on juba praegu tegelikult need andmed, mille avalikustamisest me räägime, riigil olemas. Kalanduse haldamise läbipaistvuse suurendamiseks oleks need otstarbekas ka avaldada.
Viimastel aastatel on kalavaru paraku pidevalt vähenenud, mis on kaasa toonud järjest suureneva surve kalavarule, ehk kala soovitakse püüda rohkem, kui ressursside jätkusuutliku kasutamise põhimõte seda võimaldab. Järjest aktuaalsemaks on muutunud ka ebaseadusliku kalakaubanduse tõkestamise küsimused. Läbipaistvuse printsiibi sisseviimise kohta on Eesti teinud ettepaneku ka Euroopa Liidu kalanduspoliitika tuleviku aruteludel Euroopa Liidus, sest praegu ei ole teadaolevalt sellisel viisil kalapüügiandmeid avalikustatud veel üheski teises liikmesriigis. Lähim analoog on Island, kes on liitumiskõnelusi Euroopa Liiduga alustanud. Samuti võiks selline täiendus tekitada kalaressursside kasutamise osas nn naabrivalve efekti, kus kõik kodanikud ja kalaettevõtjad saavad näha iga kalapüügiõigusega ettevõtte reaalseid õigusi ning ka nende õiguste kasutamist ehk registreeritud püügitulemusi.
Seega, eelöeldust tulenevalt leiab Põllumajandusministeerium, et on vajalik ja otstarbekas avalikustada kutselise kalapüügiga seonduvad andmed ka iga ettevõtja kohta eraldi, aidates kaasa nii läbipaistvuse kui ka keskkonnateadlikkuse arengule kogu ühiskonnas. Tänan!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Austatud minister! Teile on küsimusi. Maret Merisaar, palun!
|
|
Maret Merisaar
Aitäh! Kas krevetipüügi andmed muutuvad ka avalikuks?
|
|
Välisminister Urmas Paet
Ma eeldan, et ikka kõik andmed. Siin ei ole öeldud, et liikide kaupa peaks hakkama vahet tegema.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Mart Jüssi, palun!
|
|
Mart Jüssi
Aitäh! Kas me võime eeldada, et kui Eesti on mõnes mõttes loonud pretsedendi, et ta avab oma kalapüügiandmed avalikkusele vaatamiseks, siis see tendents leiab laiemat toetust Euroopa Liidus ja võib-olla ka globaalsemas mõttes? Kalavaru on minu arust globaalselt ohustatud ressurss. Kas teil kui välisministril on võimalik seda aspekti kommenteerida?
|
|
Välisminister Urmas Paet
Loogika ütleb, et lühike vastus peaks olema jah. Kui vaadata mõnede muude andmete avalikustamise senist praktikat, näiteks seda, mis puudutab põllumajandustoetusi, kus ka Eesti oli üks eestvõtjad, siis näiteks põllumajandustoetuste avaldamise praktika levis päris kiiresti päris laialdaselt. Nii et selle analoogi põhjal minu loogika ütleb, et jah, see võiks olla teatud mõttes eeskuju ja survestaja ka teistele.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Kadri Simson, palun!
|
|
Kadri Simson
Aitäh! Lugupeetud välisminister! Kas teie kolleeg põllumajandusminister, andes teile üle selle seaduseelnõu ja toreda kõne, mainis ka seda, et see seaduseelnõu on n-ö vigade parandus, selleks et edaspidi ära hoida ootamatused, kui toimub lihtsalt ülepüük, ning kalureid, kes pole ülepüügis süüdi, karistatakse püügikeelu alla sattumisega? Kas see hoiab edaspidi sellised olukorrad ära?
|
|
Välisminister Urmas Paet
Ma ei ole muidugi kindel, et ainult see seaduseparandus sada protsenti selle probleemi lahendab. Kui see oleks võluvits nende probleemide lahendamiseks, siis ilmselt praegu Eesti, ütleme, koos Islandiga, ei peaks olema Euroopas esimeste seas, kes seda teeb. Aga kindlasti see on täiendav komponent, ennekõike sellistes väiksemates ühiskondades, kus naabrivalve efekt toimib, eeldades, et see info on olemas.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Kadri Simson, palun, teine küsimus!
|
|
Kadri Simson
Lugupeetud välisminister! Kas te ütlesite eelmises vastuses, et Eesti koos Islandiga ei peaks olema esimeste seas Euroopa Liidus?
|
|
Välisminister Urmas Paet
Nad on ühed esimesed Euroopas. Ja Island on peagi ka Euroopa Liidus.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Austatud minister! Ma tänan teid väga! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Valeri Korbi!
|
|
Valeri Korb
Austatud juhataja! Head kolleegid! Kalapüügiseaduse täiendamise seaduse eelnõu 828 algatas 11. oktoobril 2010 Vabariigi Valitsus. Seaduseelnõuga on kavas täiendada ainult ühte kalapüügiseaduse paragrahvi. Keskkonnakomisjon arutas nimetatud seaduseelnõu oma istungil. Komisjoni istungil andsid eelnõu kohta selgitusi Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Madis Reinup ning kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo juhataja Gunnar Lambing. Vestluste käigus tunti komisjoni istungil huvi, kas praegu pole tegemist ettevõtjate ärihuve kahjustava eelnõuga. Põllumajandusministeeriumi esindajate sõnul tunnustab ja toetab seda eelnõu kogu kalandussektor. Tänapäeval konkurentsi kalurite vahel püügi osas pole, aga konkurents algab müügi osas, kusjuures hinnad määrab turg.
Keskkonnakomisjon otsustas 18. oktoobri istungil täielikus üksmeeles teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada kalapüügiseaduse täiendamise seaduse eelnõu 828 esimene lugemine Riigikogu VIII istungjärgu kuuenda töönädala päevakorda kolmapäeval, 27. oktoobril, lõpetada kalapüügiseaduse täiendamise seaduse eelnõu 828 esimene lugemine ja teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. november 2010 kell 16. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 828 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 1. novembri kell 16.
Esimene lugemine on lõpetatud ja 12. päevakorrapunkt käsitletud.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
