|
|
» Stenogramm » Kolmapäev, 25. november 2009
Stenogramm » Kolmapäev, 25. november 2009
|
|
|
|
| XI RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| VI ISTUNGJÄRK |
| Kolmapäev, 25. november 2009, kell 14:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
19:46 Välismaalaste seaduse eelnõu (537 SE) teine lugemine
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Algab Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti!
|
|
Mart Nutt
Proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas nimetatud eelnõu 16. novembri s.a põhiseaduskomisjoni korralisel istungil. Osa võtsid komisjoni liikmed Väino Linde, Evelyn Sepp, Igor Gräzin, Andres Herkel, Lembit Kaljuvee, Ene Kaups, Mart Nutt ja Hannes Rumm. Külalistena olid selle päevakorrapunkti arutelule kutsutud Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalveosakonna juhataja Ruth Annus ning Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika nõunik Kairit Mägi.
Uus välismaalaste seaduse eelnõu on äärmiselt mahukas, aga samas ei ole mul eriti pikalt midagi rääkida, sest muudatusettepanekuid laekus Riigikogu liikmetelt ainult üks, see oli minu enda tehtud ettepanek. Ülejäänud muudatusettepanekud, mida on 11, on kõik tehnilised, need on esitanud põhiseaduskomisjon ise ja need on vormistatud algataja ehk Siseministeeriumi ametnike eestvõtmisel. Lisan veel niipalju, et oma ettepaneku tegi ka Rektorite Nõukogu, soovides täiendada välismaalaste seadust sättega, mis annaks magistriõppes õppivate üliõpilaste perekonnaliikmetele soodustingimustel elamisloa, nii nagu see võimalus on doktorantidel, aga Vabariigi Valitsuse esindajad sellega nõus ei olnud, kuna neil ei olnud võimalust selle ettepanekuga tutvuda ega käsitleda selle sobivust nimetatud eelnõu teksti. Nii et kui selle sättega soovitakse välja tulla, siis vajaks see tingimata eraldi seadusmuudatuse algatamist ja eraldi menetlemist. Samale seisukohale jäi ka põhiseaduskomisjon. Muudatusettepanek, mille esitasin mina ehk Mart Nutt, puudutas teavitamiskohustust nende inimeste puhul, kes asuvad teenistusse välisriigi relvajõududes. Varem seda seaduseelnõus sees ei olnud, aga Vabariigi Valitsus jõudis seisukohale, et selline teavitamine on enesestmõistetav olukorras, kus Eesti on üks nendest riikidest, kes ise kutsub oma kodanikke välisriikides teenistusse ja samas võimaldab Eestis elavatel välisriigi kodanikel teenida oma riigi relvajõududes. Vabariigi Valitsus nõustus selle ettepanekuga. Ülejäänud muudatusettepanekud, nagu ma mainisin, on esitanud põhiseaduskomisjon, need on tehnilised ja ma ei hakka neid üksikasjalikumalt tutvustama. Kui on huvi ühe või teise ettepaneku vastu, siis ma loomulikult seda põhjendan.
Veel menetluslikest otsustest. Kõik otsused, mis põhiseaduskomisjonis välismaalaste seaduse kohta tehti, olid konsensuslikud, konsensuslikult toetati kõiki muudatusettepanekuid. Konsensuslikult tegi komisjon ka otsuse viia täna, 25. kuupäeval läbi teine lugemine, teine lugemine lõpetada ning suunata eelnõu kolmandale lugemisele, mis võiks aset leida 9. detsembril s.a.
Mainin veel niipalju, et põhiseaduskomisjon koostöös algatajaga võttis vastu otsuse, et nimetatud seaduse jõustumise kuupäev võiks olla 1. oktoober 2010, kuna on väga palju rakendusakte, mis vajavad enne nimetatud eelnõu seaduseks saamist ettevalmistamist. Aitäh!
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Aitäh! Küsimusi ei ole. Vabandust, siiski on küsimusi! Palun, kolleeg Väino Linde!
|
|
Väino Linde
Aitäh! Tegelikult sa korra peatusid sellel, aga, hea ettekandja, tahan veel küsida. Viisaküsimuste regulatsioon, võib-olla selgitad korra veel ikkagi üle, millest see tuli sellesse eelnõusse ja kas põhimõtteliselt seaduses midagi selles osas ka muutus.
|
|
Mart Nutt
Aitäh! Sisulises mõttes, ma ütleksin, et ei muutunud. Vormi koha pealt küll. Aga siin on tegelikult kaks teemat. Sa ei täpsustanud, kas sa pead silmas Euroopa Liidu viisaregulatsiooni või pead sa silmas Eesti enda viisaeeskirja või mõlemat. Euroopa Liidu viisaregulatsiooni kohta võin öelda, et aprillist (ma võin vaadata kuupäeva, kui huvitab, aga see on protokollis olemas) see jõustub ja liikmesriigid peavad seda rakendama. Selleks, et see saaks korrektselt tööle hakata, on tehtud muudatused kehtivas välismaalaste seaduses, mis kaotab uue seaduse vastuvõtmisel kehtivuse. Aga selle ajutise sättega on see probleem lahendatud. Mis puudutab aga Eesti enda viisaeeskirja, siis see on kahtlemata rakenduslik dokument. Ma saan aru, et siin on veel tehnilist arutelu eri ametkondade vahel, on asju, mis vajavad ilmselt läbirääkimist, aga need ei puuduta seaduse tasandit, need on nii või teisiti valitsusele delegeeritud sätted.
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Kolleegid! Kas soovite pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Asume läbi vaatama laekunud muudatusettepanekuid. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, nagu ka teise muudatusettepaneku. Ka kolmanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, nagu ka neljanda, viienda, kuuenda, seitsmenda, kaheksanda, üheksanda ja kümnenda muudatusettepaneku. 11. muudatusettepaneku on esitanud Mart Nutt ning juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. 12. muudatusettepaneku on esitanud samuti juhtivkomisjon. Oleme läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud.
Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse eelnõu 537 teine lugemine on lõpetatud.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
