|
|
» Stenogramm » Kolmapäev, 25. november 2009
Stenogramm » Kolmapäev, 25. november 2009
|
|
|
|
| XI RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| VI ISTUNGJÄRK |
| Kolmapäev, 25. november 2009, kell 14:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
22:56 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (605 SE) esimene lugemine
|
|
Esimees Ene Ergma
Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Veel kord palun ettekandjaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Lugupeetud Riigikogu esimees! Teile esitatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu tuleneb juunis Riigikogu poolt heaks kiidetud energiamajanduse arengukavast. Teisisõnu, need poliitilised kokkulepped, mida Riigikogu heaks kiitis, vajalikud õiguslikud sammud lähiaastatel on koondatud sellesse seaduseelnõusse. Eelnõus on mitmeid sätteid, mis mõjutavad oluliselt meie elektrituru arengut järgmistel aastakümnetel. Need muudatusettepanekud on olulised Põhjamaade ja Baltimaade ühise elektrituru loomiseks. Eelnõus on ka mitmeid olulisi sätteid, mida praegu juba rakendatakse. Näiteks näeb eelnõu ette septembri alguses jõustunud uues Euroopa Liidu elektrituru direktiivis esitatud nõude eristada põhivõrguettevõtja, Eesti puhul siis Elering OÜ omandus teiste elektriettevõtjate omandist. Valitsus on vastavad protsessid käivitanud, õigupoolest otsused langetanud See protsess on praeguseks jõudnud lõpusirgele ning käesoleva aasta lõpuks on Eestis see nõue ka reaalselt täidetud. Samuti kaotatakse eelnõuga taastuvelektri ning koostootmiselektri ostu kohustus, mida praktikas ükski ettevõtja enam ei kasuta, kuna nendel on kasulikum müüa oma toodang turule ning saada põhivõrguettevõtjalt toetust oma toodangule. Oluline täiendus on seotud tuuleenergia toetatava koguse suurendamisega praeguselt 400 gigavatt-tunnilt 600 gigavatt-tunnini. See muudatus lähtub elektrimajanduse arengukava suunistest suurendada järk-järgult elektri tootmist tuule jõul. Selge on see, et eelnõu kõige olulisemad punktid on seotud elektriturul olevatele vabatarbijatele, see tähendab tarbijatele, kes ühest tarbimiskohast tarbivad aastas üle 2 gigavatt-tunni, reguleeritud hinnaga elektriostu võimaluse kaotamisega ning võimalike uute põlevkiviplokkide investeeringute toetusskeemiga. Räägin nendest natuke täpsemalt.
Reguleeritud hinnaga ostuvõimaluse kaotamise näol on tegemist järjekordse sammuga reaalse elektrituru tekkeks Eestis ja Baltimaades. Eelnõu näeb ette, et alates 1. aprillist 2010 peavad vabatarbijad ostma elektrit turuhinnaga. Läbipaistva turuhinna tekkeks on oluline ka elektribörsi käivitumine samast päevast. Elektribörs võimaldab iga tund näha, millise hinnaga pakutakse sarnaseid lepinguid turul. Eelnõu annab õiguslikud alused elektribörsi loomiseks Eestis. Kõik see ei tähenda, et vabatarbija elektrihind hakkabki muutuma iga tund, praktikas ostavad elektrimüüjad elektribörsilt Põhjamaade kogemuse põhjal umbes 30% elektrist, ülejäänud elekter müüakse vabatarbijatele kahepoolsete lepetega elektritootjatelt müüjatele. Elektrituru avamine muudab oluliselt elektri hinna kujunemist Eestis. Kui siiani reguleeris Konkurentsiamet Narva Elektrijaamade poolt müüdava elektri hinda, siis nüüd moodustub elektri hind konkurentsis erinevate tootjate vahel. Põhilised konkurendid Narva Elektrijaamadele on Põhjamaade elektritootjad ning elektribörsi kaudu ka kolmandate riikide elektritootjad ja siis selle elektri müüjad. Kolmandatest riikidest pärineva elektri importi Eestisse lubatakse eelnõu kohaselt ainult elektribörsi kaudu, kus nad saavad oma hinnapakkumisi teha vaid järgmiseks päevaks. Pikaajalisi lepinguid saavad tarbijad teha vaid Euroopa Liidu elektritarnijatega. Selline turukorraldus tagab selle, et konkurents Euroopa Liidu elektrituru raames toimib pikaajalistel alustel, lühiajaliselt on aga võimalik tarnida turule ka potentsiaalselt odavamat elektrit tippude katmiseks.
Elektrituru avamine 1. aprillil 2010 on suuresti seotud ka täiendava Eesti-Soome vahelise merekaabli Estlink 2 rajamisega. Euroopa Liit on näinud sellele projektile ette toetussumma 100 miljonit eurot. Eesti põhivõrguettevõtja Elering ja Soome põhivõrguettevõtja Fingrid on asunud aktiivselt selle projekti ettevalmistamisele ning et see toimuks võimalikult sujuvalt, siis on oluline anda signaal Eesti seadusandja poolt, et mida Eesti on lubanud, seda me tõepoolest ka teeme. Ehk teisisõnu, me astume reaalseid samme reaalselt toimiva turu poole. Selleks on oluline meelde tuletada, et elektri vaba turg nendele nn vabatarbijatele oleks pidanud hakkama Eestis toimima juba 1. juulil 2007. Me ei ole seda täitnud. Sellele on tähelepanu juhtinud ka Euroopa Komisjon, kes algatas Eesti suhtes rikkumismenetluse, kuid peatas selle käesoleva eelnõu menetlemise perioodiks eeldusel, et 1. aprillil 2010 elektriturg Eestis käivitub. Meeldetuletuseks veel elektrituru avamise kohta, et selline pikem tähtaeg elektrituru avamiseks lepiti kokku Eesti ja Euroopa Liidu ühinemisleppega. Ehk teisisõnu, kui keegi väidab, et elektrituru avamine tuleb ootamatult, üllatusena, siis ei saa see kuidagi vastata tõele. Eesti on võtnud endale kohustused käituda elektrituru loomisel just nii, nagu Euroopa Liidu ühinemislepingus sai kokku lepitud, ehk siis vabatarbijatele alates 1. juulist 2007, mida me teeme nüüd teatud hilinemisega 1. aprillist 2010, ja kõigile teistele tarbijatele aastast 2013. Elektrituru avamisega seoses on vabatarbijad rõhunud kahtlusele, et elektri hind hakkab turu avanedes kiiresti tõusma. Kuna elektri hind avatud turul võib muutuda igal tunnil, siis on väga oluline ka ajastus, millal turg avatakse. Põhjamaade kogemuse baasil võib väita, et kevadkuudel on üldjuhul elektri hind kõige madalam. Seda tõestavad ka praegused hinnapakkumised järgmiseks aastaks, kus odavaimad pakkumised on praegu just kevadkuudeks. Seetõttu on elektrituru avamine kevadel ka vabatarbijate jaoks soodsam. Hinnariski maandamiseks tuleks tõsiselt kaaluda energiamahukatele ettevõtetele madalama elektriaktsiisi määra sisseviimist. Majandusministrina olen seda ettepanekut korduvalt teinud, ma loodan, et see leiab laiemat toetust.
Teine oluline teema eelnõus on seotud põlevkiviplokkide uuendamisega. Tuletan meelde, et nii elektrimajanduse arengukava kui ka energiamajanduse arengukava näevad ette, et Eestisse tuleb rajada täiendavalt veel kuni 600 megavatti uusi põlevkivil töötavaid elektritootmisplokke. Tulenevalt Euroopa Liidu liitumislepingust ei saa seniste põlevkiviplokkidega jätkata pärast 2015. aastat, uute rajamine võtab aga aega ligi viis aastat. Avatud elektriturul, arvestades ka 2013. aastal muutuvate heitmekaubanduse reeglitega, on sellistesse plokkidesse investeeringud seotud suurte riskidega. Samas vajame me julgeolekukaalutlustest lähtuvalt põlevkivil töötavaid plokke teatud mahus vähemalt järgnevad 20, kui mitte rohkem aastat. Seetõttu ongi eelnõusse sisse toodud toetusskeem uutele võimalikele põlevkiviplokkidele. Toetust ei maksta nendele plokkidele mitte toodangu eest, vaid valmisoleku eest elektrit toota. See tähendab, et toetusskeem ei mõjuta ka elektrituru toimimist, kus reeglina hinnapakkumisi tehakse vaid lähtuvalt muutuvkuludest. Toetuse määr on sõltuv CO2 heitmekvoodi hinnast. Madala CO2 hinna puhul neile toetust ei maksta, siis peavad plokid olema konkurentsivõimelised ka avatud elektriturul. Aastane maksimaalne toetus on piiratud 1,2 miljardi krooniga, mis moodustab ligi 70% eeldatavast 600 megavati võimsusega põlevkiviplokkide kapitalikulust. Selline toetusskeemi juriidiline fikseerimine seadusandja tasemel on üheks eelduseks, et käivituks uute põlevkiviplokkide rajamine Ida-Virumaal. Kindlasti annab ta uue hingamise kogu põlevkivitööstusele ning regioonile, tagades ka Eesti pikaajalise varustuskindluse. See on üks eeldusi selleks, et ettevõtjad oleksid ja ennekõike Eesti Energia oleks võimeline investeerima. Tuleb astuda ka teisi samme, et tõepoolest oleks Eesti Energial olemas pikaajaline rahastamismudel sedavõrd suurte investeeringute kõige mõistlikumaks läbiviimiseks. See on aga hoopis eraldi jutt ja väljaspool selle seaduseelnõu teemat.
See oleks minu poolt lühidalt kõik eelnõu tutvustamiseks. Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Suur tänu, härra minister! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Väino Linde!
|
|
Väino Linde
Aitäh! Austatud ettekandja! Kuulates sinu esinemist, härra minister, ja olles enne ka vestelnud meie majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasiga, saan teha ainult ühe järelduse, et tegemist on tegelikult väga olulise eelnõuga, mis oma olemuselt oleks pidanud võib-olla isegi olema tänase Riigikogu istungi üks esimesi päevakorrapunkte. Aga küsin tegelikult selle eelnõu valguses sellise tavalõpptarbija seisukohalt, kes on väike tarbija, kuidas tema elektrihinnaskaalat peaks mõjutama lõppkokkuvõttes need olulised otsused, mis selle eelnõu järgi tehakse?
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Aitäh! Kui te nüüd mõtlete lõpptarbija all inimest või ka väikeettevõtjat ehk teisisõnu ükskõik millist tarbijat, kes ei käi selle nn vabatarbija definitsiooni alla, siis temale säilib kuni 2013. aastani täpselt samasugune hinnakorraldus, nagu on täna. Ehk teisisõnu, tal on õigus osta Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud hinnaga, mida pakutakse niinimetatud suletud turul. See olukord tuleneb juriidiliselt Eesti võetud leppest ja lõpeb selleks ajaks. Me oleme planeerinud ka energiamajanduse arengukavas sellest tulenevalt eraldi seda temaatikat täpsemalt reguleerida, milline saab olema just nende väiketarbijate kaitse esiteks ja teiseks nn universaalteenuse regulatsioon elektrituru sissetoomiseks, et kaitsta seda väikest tarbijat. Aga see temaatika võiks olla päevakorral, ma kujutan ette, kas 2011 või 2012, kuna tegelikult mitmed reeglid ka Euroopa Liidus on selles suhtes teatud uuendamisprotsessis. Üldiselt saan ma absoluutselt aru nendest kahtlustest, millest ajakirjanduses on juttu olnud ja mida ka need ettevõtjad esitavad. Teatud üleminekud on seotud sellise hirmuga ja on valulised, kuid üldiselt ma arvan, et kõik tarbijad võidavad, kui me suudame käivitada majanduslike reeglite järgi toimiva elektrituru. See on julgeoleku seisukohast tugevam pinnas kui mis tahes monopoolne ja võib-olla moondatud hind või kunstlikult allatoodud hind. Teiseks loob toimiv turg koos meie naaberriikidega ehk Põhjamaade ja Baltimaadega võimaluse tegelikuks konkurentsiks ja tegelikeks investeeringuteks, kõigeks selleks, mida meie elektroenergeetika on aastakümneid tahtnud näha. Nii et jah, ma olen sinuga nõus, Väino, et see eelnõu, mis on lihtne ja kontsentreeritud, on tegelikult väga oluline samm selleks, et tekiks usaldusväärne õiguslik keskkond edaspidisteks muutusteks energeetikas.
|
|
Esimees Ene Ergma
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Palun kõnepulti majanduskomisjoni esimehe kolleeg Urmas Klaasi!
|
|
Urmas Klaas
Austatud proua esimees! Head kolleegid! Lugupeetud minister Parts! Majanduskomisjonis oli Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 605 päevakorras s.a 17. novembril, kui me käsitlesime selle eelnõu saatmist täiskogule esimeseks lugemiseks. Majanduskomisjon otsustas, et kõne all olev eelnõu tuleb saata täiskogule esimeseks lugemiseks 25. novembril. Oluline on märkida, et algataja nõusolekul on eelnõu teie laudadel, head kolleegid, muudetud kujul koos muudetud seletuskirjaga. Majanduskomisjon teeb täiskogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. detsember s.a kell 12. Kõik need otsused on tehtud konsensuslikult.
Meie komisjoni istungil tutvustasid eelnõu komisjoni liikmetele majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, tema juhitava ministeeriumi asekantsler Einari Kisel ning energeetikaosakonna energiaturu talituse peaspetsialist Viive Šavel.
Head kolleegid! Ma ei refereeri teile selle eelnõu teksti ega ka seletuskirja, sest need on kõigile meile kättesaadavad, ning loomulikult ei korda ka ministri poolt juba öeldut, kuid tahan rõhutada, et majanduskomisjon on oma töörühmas seda eelnõu käsitlenud väga paljudel kordadel ning kindlasti jätkab majanduskomisjoni töörühm ka esimese ja teise lugemise vahepeal tööd selle eelnõuga, sest tegemist on väga põhimõttelise seaduseelnõuga.
Me oleme saanud mitmeid kirju ja pöördumisi nii elektrienergia suurtarbijatelt, keda turu avamine ning elektribörsi reaalne käivitumine kõige otsesemalt mõjutab, kui ka paljudelt ettevõtetelt, sest elektrienergia on väga oluline sisend tootmisprotsessis, väga oluline komponent toodangu lõpphinna kujunemisel ning selliselt on küsimus loomulikult väga aktuaalne. Ettevõtjaid paneb muretsema küsimus, kuivõrd võib turu avamine mõjutada nende konkurentsivõimet, eriti praegu, kui me räägime ülemaailmsest majandus- ja finantskriisist. Kõik need küsimused on olnud ka majanduskomisjoni istungi arutelu objektiks. Lisaks sellele oleme pärast seda, kui komisjon saatis 15. novembril selle eelnõu täiskogule esimeseks lugemiseks, olnud komisjoniga koos ning harinud ennast ja arutlenud ka selle üle, mida tähendab reaalselt elektribörsi käivitamine või siis Eesti laienemine elektribörsi alla, kuidas see mõjutab meie ettevõtteid, ning rääkinud elektribörsi toimimisest. Samamoodi on meil komisjonis olnud tõsiseks arutelu teemaks ka põlevkiviplokkide toetusskeem. Pean teile ütlema, et kuigi komisjon tõepoolest otsustas saata selle eelnõu esimeseks lugemiseks täiskogu ette ettepanekuga esimene lugemine lõpetada, jätkub töö eelnõuga ka esimese ja teise lugemise vahel. Tänan teid!
|
|
Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Teile on küsimus. Kolleeg Igor Gräzin!
|
|
Igor Gräzin
Niisugune point, et ühest küljest muidugi on elektrituru avamine konkurentsi ja hinna seisukohalt tähtis ja see on väga oluline, aga on olemas ka teine asi, eks ole, teiselt poolt peab vastu tulema kaup, millel on oma kindel kvaliteet. Üleeile oli Tallinna Tehnikaülikoolis üks konverents, mis puudutas elektrienergeetikat ja muu hulgas kerkis üles küsimus Eesti elektrienergia madalast kvaliteedist, eeskätt voolusagedusest. Eesti voolusagedus on 50 pluss-miinus ja vaat see on see, mis ehmatab investeerija ära. Tähendab need, kes juba on siin, on sellega harjunud, et elekter on niisugune, nagu ta on. Mõnikord on natuke rohkem, mõnikord on natuke vähem, mõnikord on 220. Aga neid, kes tahavad uue kõrgtehnoloogiaga sisse tulla, ehmatab Eesti elektrienergia madal kvaliteet. Kas börs saaks seda kuidagi mõjutada või nõuab see mingisuguseid muid abinõusid?
|
|
Urmas Klaas
Suur tänu, hea kolleeg! Otseselt sellist küsimust sellise püstitusega, nagu teie siin esile toote, majanduskomisjon selle eelnõu kontekstis ei ole arutanud. Aga teema on kahtlemata tõsine, sest n-ö elektri kvaliteet on kahtlemata oluline märksõna, eriti kui me räägime väga tundlikust tehnikast ning sellega seonduvast. Julgen teile öelda, et see ei ole mitte üksi elektrienergia tootja küsimus, vaid kahtlemata on see ka ülekandeliinide, st endise põhivõrgu, praeguse Elering OÜ teema. Ma tean, et Elering on kavandanud üsna tõsiseid investeeringuid sellesse, et pingeprobleemidega tegelda. Meie varasemate majanduskomisjoni istungite päevakorras on tulnud ka välja see teema, kui palju on selleks investeeringuid kavandatud. Praegu ma ei suuda teile peast seda informatsiooni reprodutseerida. Aga ütleme, üldistuse korras, et see teema on päevakorral.
|
|
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Igor Gräzin, teine küsimus!
|
|
Igor Gräzin
Väga hea on rahulikus miljöös küsida – kedagi ei ole, keegi ei sega, siis on hea rääkida. Selline värk, et kuna ma tahaksin ka selles diskussioonis osaleda, siis selleks, et tulevikus rumalusi vältida, küsin ma veel niisugust asja: kas erinevad energia liigid mõjutavad üksteist elektri või millegi muu kaudu? Väga lihtne küsimus: kas gaasituru avamise problemaatika, mis varem või hiljem kerkib – teda veel ei ole, aga kunagi ta tuleb –, on ka kuidagi seotud nende praeguste arengutega või ei ole või on elekter praegu selline täiesti omaette isoleeritud asi – me ei räägi üldisest Eesti energiabilansist? Kas gaasituru avamise temaatika käiks siia alla või ei käi?
|
|
Urmas Klaas
Aitäh, lugupeetud kolleeg! Põhimõtteliselt on teil õigus seda küsimust selliselt püstitada, sest me räägime ju ka põlevkivikatelde toetusskeemist. Nii et me räägime sellest, kuidas me ikkagi toodame seda energiat, mis meile vastu kiirgab, meid valgustab või soojendab. Ja see eelnõu puudutab ka Eesti energeetikaportfelli laiendamist ju ka selles mõttes, et siin on ette nähtud konkreetsed regulatsioonid taastuvenergeetika kontekstis ning põlevkivienergeetikast juba oli juttu. Konkreetselt maagaas kui niisugune ei ole meil siin arutelu objektiks olnud, küll aga biogaas, mis on ju toodetud taastuvast ressursist ja mille tootmise raamistikku see eelnõu kindlasti oluliselt reguleerib.
|
|
Esimees Ene Ergma
Rohkem küsimusi ei ole! Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Rein Ratas Keskerakonna fraktsiooni esindajana!
|
|
Rein Ratas
Austatud proua esimees! Auväärt minister! Hea Riigikogu! Käsitletav seaduseelnõu on oluline samm Eesti energiaturu avamisel, Eesti varustuskindluse tugevdamisel ja suurtest saasteallikatest lähtuva atmosfääriõhu reostuskoormuse vähendamisel. Sellepärast minu tublid ja targad parteikaaslased selle maja koosluses toetavad seda eelnõu.
Head ametikaaslased! Südaöötunni lähenedes tahan ma öelda, et mul oli suur au ja meeldiv võimalus viibida teie seltskonnas, mille eest teid tänan! Olen rääkinud. (Aplaus.)
|
|
Esimees Ene Ergma
Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 13. detsembri kell 12. Eelnõu 605 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid! Istung on lõppenud. Suur tänu neile, kes olid koos minuga siin!
Istungi lõpp kell 23.22.
|
|
|
« Eelmine
|
|
|
|
|
