|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| V ISTUNGJÄRK |
| Teisipäev, 15. jaanuar 2013, kell 10:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
10:05 Õiguskantsleri ettepanek nr 21 "Kodakondsuse taotlemise tingimuste kohaldamine isiku suhtes, kelle õiguslik staatus jäi alla 15 aastasena määratlemata"
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Nüüd me asume tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on õiguskantsleri ettepanek number 21 "Kodakondsuse taotlemise tingimuste kohaldamine isiku suhtes, kelle õiguslik staatus jäi alla 15-aastasena määratlemata". Tutvustan selle päevakorra arutelu käiku menetlust.
Kõigepealt on õiguskantsler Indrek Tederi ettekanne 20 minutit, seejärel põhiseaduskomisjoni liikme Andrei Korobeiniku ettekanne 20 minutit. Iga Riigikogu liige võib esitada igale ettekandjale ühe suulise küsimuse, seejärel on läbirääkimised ja pärast läbirääkimisi toimub selle päevakorrapunkti lõpphääletus. Asume esimese päevakorrapunkti juurde. Ma palun ettekandeks kõnetooli õiguskantsler Indrek Tederi!
|
|
Õiguskantsler Indrek Teder
Austatud juhataja! Lugupeetavad parlamendiliikmed! Ma ei hakka ümber jutustama oma ettekannet, rõhutaksin ainult mõningaid momente. Teatavasti peab kodakondsuse seaduse kohaselt taotleja enne Eesti kodakondsuse saamiseks sooviavalduse esitamist elama riigis vähemalt kaheksa aastat elamisloa alusel. Lisaks on vajalik ka pikaajalise elaniku elamisloa või elamisõiguse olemasolu. Neid nõudeid aga ei ole võimalik täita inimesel, kellel puudus enne 15-aastaseks saamist elamisluba või polnud seda õigeaegselt pikendatud seadusliku esindaja tegevusetuse tulemusena, kuigi nad on faktiliselt püsivalt Eestis elanud. Käesolev ettepanek on põhjustatud sellest, et minu poole pöördus avaldusega noor inimene, kellel jäi elamisluba taotlemata. Tema vanem sai 1990. aastate alguses Eesti kodakondsuse ning tõenäoliselt eeldas, et laps omandas Eesti kodakondsuse koos temaga. Kui laps läks 16-aastaselt taotlema Eesti kodaniku passi, selgus, et tema kodakondsus oli jäänud määratlemata. Tollane Kodakondsus- ja Migratsiooniamet teatas lapsevanemale, et seaduse kohaselt oli laps elanud Eestis seadusliku aluseta ning seda aega ei saa kodakondsuse taotlemisel arvesse võtta.
Olen seisukohal, et kirjeldatud asjaolusid arvestades on kodakondsuse seadus vastuolus põhiseaduse § 12.1 lõikest 1 tuleneva võrdsuse põhiõigusega. See näeb ette, et sarnases olukorras olevaid isikuid tuleb kohelda sarnaselt. Samuti võib võrdsuse põhiõiguse rikkumisega olla tegemist juhul, kui õigusliku regulatsiooni kujundamisel ei võeta arvesse olulisi erinevusi ning faktiliselt erinevaid olukordi reguleeritakse ühetaoliselt. Kõnealusel juhul koheldakse kodakondsuse taotlemisel erinevalt 15-aastaseks saanud püsivalt Eestis elanud isikuid sõltuvalt sellest, kas lapse seaduslik esindaja taotles alla 15-aastasele lapsele elamisluba.
Tuleb silmas pidada, et lapsel ei ole ju üldjuhul võimalik oma käitumisega, tahtega mõjutada asjaolu, kas tema seaduslik esindaja taotleb ja pikendab talle õigeaegselt elamisluba. Seetõttu sõltub laps täielikult sellest, kas tema seaduslik esindaja on teadlik vastavatest kohustustest ning asub samme elamisloa taotlemiseks ja pikendamiseks. Eeltoodust tulenevalt leian, et kodakondsuse seaduse § 6 punktides 2, 21 ja 22 toodud tingimuste kohaldamine on vastuolus põhiseaduse § 12 lõikest 1 tuleneva võrdsuse põhiõigusega, kui isik on faktiliselt seaduses toodud perioodi jooksul püsivalt Eestis elanud, kuid talle jäi alla 15-aastasena elamisluba taotlemata või õigeaegselt pikendamata seadusliku esindaja tegevusetuse tõttu ning isik ei ole asunud hiljemalt püsivalt elama muusse riiki. Kuna kõnealusest regulatsioonist puudutatud isikud võivad tänaseks olla jõudnud juba täisikka, on seaduse põhiseadusega kooskõlla viimisel vajalik ette näha ka üleminekuregulatsioon ka nende taotlejate suhtes.
Austatud Riigikogu, palun osundatud säte viia põhiseadusega kooskõlla! Tänan tähelepanu eest!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Deniss Boroditš!
|
|
Deniss Boroditš
Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu arust ei ole see viimase aasta jooksul esimene kord, kui te tulete oma ettepanekutega viia kodakondsuse seadus vastavusse põhiseadusega. Kas see on mingi tahtlik strateegia, et jupikaupa hakata seda muutma või tõesti neid juhtumeid tuleb nii palju või äkki on aeg võtta see kodakondsuse seadus ette ja vaadata, kuidas see vastab tänapäeva oludele ja kriitiliselt vaadata üle, kas ta on ikka põhiseadusega vastavuses või mitte? Aitäh!
|
|
Õiguskantsler Indrek Teder
Tänan küsimuse eest! Alustaksin natuke kaugemalt. Teatavasti ei ole olemas sellist põhiõigust, et saada naturalisatsiooni korras kodakondsust, küll aga peab riik arvestama kodakondsuse andmisel teisi põhiõigusi, nimetatud võrdsuspõhiõigus, mis ma käesoleval juhul välja olen toonud. Just sellest esimesest põhjusest tingituna ei saa ma tulla siia pulti ja öelda, et kodakondsuse seadus ei vasta põhiseadusele. Sellist volitust mul ei ole. Küll aga ma leian, et tuleks asja, jah, vaadata natukene laiemalt. Kui minna ajas tagasi, siis 2009 tegin ma Riigikogule ettepaneku, just põhimõttelist laadi ettepaneku, tol hetkel oli Eestis kodakondsuseta lapsi ligikaudu 2000, et neile teatud n-ö lihtsustatud korras riik pakuks kodakondsust. 2012. aasta seisuga oli Eestis 1520 alla 15-aastast last, kelle kodakondsus oli määratlemata. Ma arvan, et on võimalik seda probleemi tõesti laiemalt käsitleda ja teatud muudatused teha. Küll aga minu volitused annavad mulle õiguse tulla siia ainult väga selge õigusliku alusega. Selle tõttu ma kodakondsuse seadust käsitlen just selliste konkreetsete ettepanekute kaudu. Tänan!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!
|
|
Eldar Efendijev
Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Ma mäletan, et paar aastat tagasi te olite selle teema initsiaator. Oli mitte päris pikk, aga väga kasulik diskussioon sel teemal ajalehtedes ja üldse massimeedias. Nüüd te tulite välja konkreetse ettepanekuga. Aga minu küsimus on selline. Kas selline situatsioon, mis praegu Eestis selles valdkonnas toimub, on väga, ütleme, lokaalne, väga Eesti-pärane või on kuskil ka näiteid teistes riikides ja on ka näiteid, kuidas nad neid küsimusi lahendavad? Ma Lätist ei räägi. Aitäh!
|
|
Õiguskantsler Indrek Teder
Tänan! Nagu ma ka enne, vastates eelmisele küsimusele, osundasin, see on riigi otsustus, kuidas ta oma kodakondsusregulatsioone kujundab. Põhimõtteliselt on ju ka inimõiguste kohus sellele osundanud, et see on riigi lai kaalutlusruum. Aga nagu ma ka ütlesin, see kaalutlusruum ei tohi vastuollu minna teiste põhiõigustega. Just selle tõttu olen ma tegemas seda n-ö konkreetse kaasuse põhjal põhilist tööd. Küll aga loomulikult on Riigikogul õigus kaaluda laiemalt, kui on õiguskantsleri õigus. Teie valik!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Yana Toom!
|
|
Yana Toom
Ma tänan, proua eesistuja! Austatud õiguskantsler! Ma saan aru, et teil oli üks selline pöördumine, kuid tegelikult ma olen absoluutselt kindel, et neid juhtumeid on olnud muidugi rohkem kui üks ja rohkem kui kümme või mitukümmend. Mis te arvate? Ma saan aru, et ühelgi seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu, aga mis hakkab juhtuma siis, kui me toetame seda ettepanekut ja ta saab seaduseks? Mis saab nendest lastest, kas neil tekib mingisugune õigus nüüd tagantjärgi taotleda seda – ma ei tea – ülekohtu korvamist või kuidas te olete selle peale mõelnud? Aitäh!
|
|
Õiguskantsler Indrek Teder
Jah, ma arvan, et kui auline parlament minu ettepanekut toetab, siis võiks teatud üleminekusätted ette näha sellepärast, et minule saadetud Siseministeeriumi andmetel see puudutab ligikaudu 500 inimest. Neist osa on juba saanud täisealiseks, järelikult sellised üleminekusätted oleksid mõistlikud.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Tõnis Kõiv!
|
|
Tõnis Kõiv
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Kuulates teie ettekannet, sain ma aru, et see probleem kodakondsusega tuleneb sellest, et seaduslik esindaja on olnud tegevusetu ehk ta ei ole teinud mingisuguseid õiguspäraseid samme mingitel põhjustel.
Esitan esimese küsimuse: oskate te neid võimalikke põhjuseid välja tuua, miks on jäänud selline õiguspärane ja suhteliselt lihtne samm astumata?
Ja teine küsimuse pool: kui teoreetiliselt muuta reegleid niimoodi, et isiku õigus ei muutugi halvemaks sellest, et mingisugune õiguspärane toiming on tegemata jäetud, kas seda võib analoogia põhjal rakendada edaspidi, et ei olegi oluline mingisugune tegevus, see õiguslik seisund on ikkagi sama hea kui sellel, kes teeb? Aitäh!
|
|
Õiguskantsler Indrek Teder
Tänan! Kõigepealt on raske siin oletada, miks see nii juhtus. Aga ma oletan, et lapse seaduslik esindaja lihtsalt eeldas, et kui tema saab naturalisatsiooni korras kodakondsuse, siis saab selle ka laps. Selline vääreeldus – tegelikult see nii ei ole.
Teiseks, antud juhul küsimus on selles, et me peame lapsi võrdselt kohtlema. Antud juhul, kui võrdleme erinevaid gruppe, et lapsed, kelle seaduslik esindaja ei taotlenud õigeaegselt kodakondsust, vabandust, elamisluba, ja need, kes seda tegid. Just lapse huvidest lähtuvalt ei saa panna neid ebavõrdsesse olukorda – see oleks vastuolus põhiseaduse paragrahv 12-ga. Ja ääremärkusena veel osundaksin, et käesoleval juhul on tegelikult valitsus seda probleemi tunnistanud. Küll aga see tunnistamise tee ühelt poolt on inimlik olnud – on püütud asjast üle saada tõlgenduse kaudu, et see konkreetne isik on antud juhul kodakondsuse saanud, aga tõlgendus saab olla kehtivale normile ja kui see käsitletav norm seda ei võimalda, siis järelikult tuleb normi muuta, et ta oleks selline, et selliseid küsitavusi ei juhtuks.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, õiguskantsler Indrek Teder! Ma palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Andrei Korobeiniku!
|
|
Andrei Korobeinik
Lugupeetud õiguskantsler! Hea eesistuja! Kolleegid! Kuna õiguskantsleri ettekanne oli hästi põhjalik ja ka vastused küsimustele olid põhjalikud, siis ma piirdun sellega, mis meil komisjonis toimus.
Põhiseaduskomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekut nr 21 kahel istungil: 3. ning 6. detsembril eelmisel aastal. Esimesel istungil osales õiguskantsler ja teisel istungil palusime kommentaare Politsei- ja Piirivalveametilt, mida esindasid Ruth Annus ning Koidu Mesilane.
Oma ettepanekus juhtis õiguskantsler tähelepanu asjaolule, et naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isikute lapsed ei saa automaatselt Eesti kodakondsust. Kui selle lapse vanemad ei taotle sellele lapsele elamisluba, siis tekib olukord, kus selle lapse õiguslik staatus jääb 15-aastaseks saamisel määratlemata. See tõepoolest, nagu ka õiguskantsler mainis, võib juhtuda põhjustel, et lapsevanem ekslikult eeldab, et kuna tema on Eesti kodanik, siis ka tema laps on Eesti kodanik, mis tegelikult ei ole nii.
Olukorra lahendamiseks tegi õiguskantsler ettepaneku, et sellised inimesed võiksid automaatselt saada Eesti kodakondsuse. Arutelu käigus selgus, et nende laste arv Eestis on täna umbes 500. See ei tähenda, esiteks, et nad on kõik Eesti kodakondsuse saamisest huvitatud ja teiseks on nende seas ka alla 1-aastased lapsed, kes ilmselt kodakondsuse ka saavad päeva lõpus.
PPA esindaja selgitas, et Vabariigi Valitsus on oma kabinetiistungil võtnud seisukoha, et kui laps on faktiliselt elanud Eestis 8 aastat, siis võib ta Eesti kodakondsuse siiski saada ka siis, kui vanemate vea tõttu puudub lapsel elamisluba. Seni on olnud 13 sellist juhtumit, mis leidsid ka positiivse lahenduse. Tegemist on lüngaga seaduses, mida valitsus küll avastas, aga mis on tänaseks likvideerimata. See, miks see on tänaseks ikkagi olemas, selle põhjuseks pakkus PPA esindaja, et kodakondsuse seadus on küllaltki tundlik teema ja selle seaduse muutmine on keeruline. Oma pöördumises komisjonile mainis õiguskantsler, et kuna ta ei saa teha ettepanekut kodakondsuse reeglistiku põhjalikuks revideerimiseks, jätkab ta ettepanekute esitamist üksikute kaasuste pinnalt ja see on üks nendest ettepanekutest.
Komisjon tegi ettepaneku suhtes järgmised otsused: komisjon soovib toetada õiguskantsleri ettepanekut ja määrab ettekandjaks mind. Need otsused olid tehtud konsensusega. Ma tänan!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Yana Toom!
|
|
Yana Toom
Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Võib-olla teie oskate vastata küsimusele, millele ei osanud paraku vastata härra Teder. Kas te olete arutanud, mida tuleks nüüd ette võtta nende inimestega, kellega see on juba varem juhtunud ja kes võib-olla on siiski huvitatud Eesti kodakondsuse saamisest? Kas mingi mehhanism on teil juba arutusel olnud? Aitäh!
|
|
Andrei Korobeinik
Nagu ma ka mainisin, positiivse lahenduse on leidnud 13 sellist juhtumit ehk kõik need inimesed, kes on kodakondsusest ilma jäänud, on selle kodakondsuse ka saanud. Me ei ole küll arutanud seda teemat, mis juhtub nendega, kes ei ole nende hulgas, kes näiteks täna, lehest lugedes, avastavad, et selline võimalus on neil tekkinud. Aga mul ei ole ühtegi põhjust eeldada, et nendega läheb kuidagi teistmoodi. Ma julgen küll loota, et ka nemad saavad soovi korral Eesti kodakondsuse. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Andrei Korobeinik! Nüüd avame läbirääkimised. Kas on kõnesoove? Palun, Mihhail Stalnuhhin!
|
|
Mihhail Stalnuhhin
Lugupeetud kolleegid! Proua juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon toetab õiguskantsleri ettepanekut. Me näeme positiivset liikumist iga kord, kui muudetakse üht või teist kodakondsusseaduse sätet, mis segab Eestis sündinud ja elavatel inimestel saada Eesti Vabariigi kodanikeks. Siia ma tulin rääkima sellepärast, et teile öelda Eesti Keskerakonna seisukoht ja rääkida veel kord demograafilisest olukorrast, milles me praegu oleme. Kodakondsusseadus, kodakondsuse omandamise tingimused on võib-olla illusoorne, kuid mingi niidike, mis seob inimest oma sünniriigiga. Minu arvates peaks praegu endast parima andma selleks, et seonduvalt kodakondsusseadusega neid võimalusi püüda siiski kasutada.
Kui vaadata ajalugu, siis pikki aastaid nii esimese vabariigi ajal (vähemalt 21. aastast 39. aastani) oli loomulik iive positiivne, välja arvatud üksainus kriisiaasta, 1929. Ja peale sõda oli iive positiivne ning väga kaua 1947-st 1990. aastani. Olukord muutus 1991. aastal, mil iive järsult muutus negatiivseks. Sellest on ainult üks erand – 2010. aasta, kus iive oli 35 inimesega plussis. Ja see protsess, see, mis meil demograafiliselt toimub, see ei saa mitte häirida. Viimasel ajal on toimunud väga negatiivsed protsessid selles, kuidas inimesed näiteks teineteisest kinni hoiavad, sest esimese vabariigi ajal oli abielusid 10–14 korda rohkem kui lahutusi, samas on praegu see vahekord koefitsiendiga 1,5-2, mis on selgelt väga negatiivne liikumine, kusjuures mõnel aastal on lahutusi peaaegu sama palju kui abielusid.
Sellest, et rahvastik väheneb iga aastaga, teavad kõik ja viimase 22 aastaga on peaaegu 300 tuhat miinuses, kusjuures selle 300 tuhande sisse ei ole arvestatud neid inimesi, kes püsivalt ja ammu elavad välismaal, kuid siiski võtsid rahvaloendusest osa elektrooniliselt. Vastates üheainsale küsimusele positiivselt, muutusid nad põliselanikeks.
See kajastub ka väga kurvas olukorras meie koolisüsteemiga, sest te teate, et viimase kuskil 10–12 aastaga on õpilaste arv vähenenud kuskil 80 tuhande võrra ja see protsess jätkub. Sel õppeaastal, vaadates, kui palju lapsi sündis 7 aastat tagasi ja kui palju neist eelmisel aastal koolist ära läks, peaks meie koolides õpilaste arv kasvama tänavu 2,5 tuhande võrra, aga selle asemel vähenes 2,7 tuhande võrra. Elanikkond vananeb, noori inimesi on iga aastaga vähem ja vähem ja üha rohkem on neil soov riigist ära sõita. Kes hakkab meie majandusega tegelema siin 10, 20, 30 aasta pärast, on suur küsimus. Nii et iga liikumine kodakondsuse seaduse muutmise suunas, seal, kus leitakse võimalusi võtta ja saada Eesti kodakondsus, on meie arvates positiivne ja me toetame selles küsimuses õiguskantslerit. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Kas on veel läbirääkimissoove? Ei ole, seega sulgen läbirääkimised. Peale läbirääkimisi asume me lõpphääletuse juurde ja valmistume selleks.
Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele õiguskantsleri ettepaneku nr 21. Kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt, palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 80, vastu ja erapooletuid ei olnud. Seega on õiguskantsleri ettepanek vastu võetud. Kuna Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut, teen vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 152 põhiseaduskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu kodakondsuse seaduse kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|