» Stenogramm » Kolmapäev, 30. september 2009

XI RIIGIKOGU STENOGRAMM
VI ISTUNGJÄRK
Kolmapäev, 30. september 2009, kell 14:00

Toimetatud

 
14:00 Istungi rakendamine
1. 14:09 Peaministri poliitiline avaldus
2. 14:48 Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (483 SE) kolmas lugemine
3. 14:51 Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse Terviseametiks ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (536 SE) kolmas lugemine
4. 14:53 Äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (466 SE) teine lugemine
5. 14:56 Ekspordi riikliku tagamise seaduse eelnõu (565 SE) esimene lugemine
6. 15:14 Riigivaraseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (568 SE) esimene lugemine
7. 15:38 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (550 SE) esimene lugemine
8. 16:04 Raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (517 SE) esimene lugemine
9. 16:18 Lepitusseaduse eelnõu (487 SE) esimene lugemine
10. 16:25 Justiitsminister Rein Langile umbusalduse avaldamise arutamine
11. 17:26 Välisminister Urmas Paetile umbusalduse avaldamise arutamine
 
Üles / Tagasi
 
1. 16:04 Raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (517 SE) esimene lugemine

Aseesimees Keit Pentus
Algab Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli justiitsminister Rein Langi!

Justiitsminister Rein Lang
Väga austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Tegemist on kindlasti väga hea seaduseelnõuga ja selle algatamise vajadusele on tähelepanu juhtinud ka väga mitmed ettevõtjad.
Ma alustan seekord natuke kaugemalt, enne kui peatun eelnõu eesmärkidel. Nagu te kõik teate, aruandekohustuslased, milleks on kõik Eestis tegutsevad firmad, aga ka mittetulundusühingud ja sihtasutused, annavad praegu oma tegemistest ja majandusnäitajatest aru eri ametkondadele: kohtute registriosakondadele, Maksu‑ ja Tolliametile, Statistikaametile, Tervise Arengu Instituudile jne. Mitmeid andmeid esitatakse riigile ka dubleerivalt. Samu andmeid võib leida nii maksudeklaratsioonis, riikliku statistika aruannetes, majandusaasta aruandes kui ka teistes riiklikele institutsioonidele esitatavates dokumentides. Puudub andmete esitamise ühtne kanal, kõik ametkonnad koguvad aruandeid kas paberil või elektrooniliselt. Näiteks Statistikaameti uurimuse kohaselt dubleeritakse praegu statistiliste aruannetega 80% bilansi‑ ja kasumiaruande andmetest. Samuti defineerivad ametkonnad enda jaoks samu mõisteid erinevalt, näiteks töötajate arv, töötasu jne. Andmete elektrooniliseks esitamiseks on iga institutsioon välja töötanud või töötamas oma süsteemi ja kehtestanud ka oma reeglid.
Teisest küljest kulutab riik palju ressursse selleks, et paberil või failina esitatud andmetele andmebaasi kuju anda. Andmesisestuse viivitus pärsib analüüside tegemise operatiivsust, sest riigile esitatud andmete ja nende alusel valminud majandusanalüüside ning kokkuvõtete vaheline aeg on pikk.
Selleks et aruandluskorraldust lihtsustada, moodustas Vabariigi Valitsus oma 9. oktoobri 2008. aasta korraldusega nr 427 valitsuskomisjoni. Kuna 4. juunil 2008 võeti Riigikogus vastu äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seadus, mille kohaselt peavad äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused esitama oma majandusaasta aruande kohtu registriosakonnale alates aastast 2010 elektrooniliselt, siis võttis komisjon esimeseks eesmärgiks arendada aruandluskorralduse lihtsustamise projekti esimeses etapis välja kohest andmetöötlust võimaldav elektroonilise majandusaasta aruande esitamise süsteem. See ongi selle eelnõu eesmärk, mis lihtsamini äraseletatuna tähendab seda, et luuakse õiguslik raamistik majandusaasta aruannete lihtsamaks esitamiseks.
Kui päris täpne olla, siis ka praegu on äriregistri ettevõtjaportaalis võimalik elektroonilisi majandusaasta aruandeid esitada. Paraku võimaldab kehtiv süsteem esitada aruandeid vaid PDF‑ või RTF‑failiformaadis, mistõttu tuleb aruannete andmete sisestuse kontroll teha käsitsi. Aruannete töötlus võtab aega ca pool aastat, arvates aruannete laekumisest. Selleks et uus, väljatöötatav aruannete esitamise veebirakendus võimaldaks aruande andmeid kohe töödelda ning esitatavatele andmetele saaks rakendada ka automaatkontrolle, otsustas valitsuskomisjon kasutusele võtta XBRL-standardi, mis inglise keeles kõlab eXtensible Business Reporting Language. XBRL on andmeedastuse standard, mis võimaldab edastada äri‑ ja rahandusalast informatsiooni ning vastab aruandluse lihtsustamise projekti ellurakendamiseks vajalikele kriteeriumidele. XBRL‑põhise aruandluse juurutamist on alustatud juba ka Rootsis, Taanis, Hollandis, Itaalias ja Inglismaal, aga siinkohal võib öelda, et Eesti on kõige kaugemale jõudnud. Projekti teostatakse eri ametkondade ning era‑ ja kolmanda sektori koostöös. Töösse on kaasatud näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Audiitorkogu, Raamatupidamise Toimkond, Eesti Pank, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Statistikaamet, Sotsiaalministeerium, Põllumajandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Justiitsministeerium, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus.
Miks siis selline süsteem valitsuse hinnangul hea on? Ma vastan sellele punktide kaupa. Esiteks. Ühtne aruandlusvorm ja keskkond teeb esitajale andmete sisestuse ja edastuse mugavamaks, sest kõikide nõutud andmete esitamiseks on olemas üks kindel koht ja viis. Teiseks. Kord juba riigile esitatud andmeid saab ära kasutada kogu ulatuses ja kõikide huvigruppide (erasektor, eri ametkonnad) vajadusteks vastavalt ettenähtud õigustele. See aitab vältida olukorda, kus ühtesid ja samu andmeid küsitakse eri asutuste poolt mitu ja mitu korda. Kolmandaks. Selline andmete esitamise süsteem võimaldab luua automaatkontrollide süsteemi, mis annab esitajale juba andmete sisestamisel infot võimalikest vigadest ja aitab nii kaasa andmete kvaliteedi parandamisele. Lisaks aitab see vähendada ka hoiatuste ja trahvide hulka, mida aruandekohustuslased aruandluse puuduste eest igal aastal arvukalt saavad. Neljandaks. Ühtse vormi kasutuselevõtt kaotab vajaduse esitatud andmeid omavahel süstematiseerida ja edasi töödelda ning vähendab seeläbi ka riigi kulutusi. Viiendaks. Esitatud andmed on omavahel võrreldavad ja nende andmete põhjal tehtavad majandusanalüüsid on täpsemad. Kuuendaks. Esitatud andmed on kiiremini kättesaadavad, sest edastatavad andmed on kohe elektrooniliselt töödeldavad. Jääb ära andmete aeganõudev töötlemine ning nende elektroonilisele kujule viimine. Seitsmendaks. Kuna pole enam vajadust andmeid paberilt või failist käsitsi sisestada ning aruande sisulist kontrolli saab automatiseerida, vabaneb inimtööjõudu.
Et kõiki neid asju rakendada, selleks ongi teie ette toodud vastav seaduseelnõu. Aga enne kui ma lõpetan, tahan öelda, et see on alles esimene etapp aruandluse lihtsustamisel ja see keskendub üksnes majandusaasta aruannetele. Teises etapis tahame lihtsustada ka maksuametile esitatavat aruandlust, aga see on juba lähituleviku muusika, ehkki me tegutseme nii kiiresti kui võimalik. Kindlasti toetan ma majanduskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Tänan väga!

Aseesimees Keit Pentus
Aitäh! Ettekanne oli ilmselt nii põhjalik, et küsimusi ei ole. Palun kõnetooli majanduskomisjoni liikme Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu
Hea juhataja! Head kolleegid! Tuleb sisemise rahuloluga tunnistada, et see seadus on tõepoolest ülimalt positiivne ja millegi üle väga palju viriseda ei olegi siin võimalik. Sügav kummardus justiitsministri ja Justiitsministeeriumi poole, et selline progressiivne algatus on nüüd, pärast peaaegu aasta kestnud töögrupi tõsist tööd saanud sellise kuju.
Majanduskomisjon arutas seda seaduseelnõu nii töörühmades kui ka komisjonis. Selle töö tagajärjel sündis siia saali esimesele lugemisele toodud ja seaduseelnõu algatajaga kooskõlas muudetud tekst. Majanduskomisjonis viibisid justiitsminister Rein Lang, ministri nõunik Madis Timpson, asekantsler Marko Aavik ja nõunik Kadri-Catre Kasak.
Komisjonis me puudutasime mõningaid aspekte. See seadus mõnes mõttes ka värskendab eesti keelt või teeb seda natuke uuemaks, ka töörühmades oli juttu selle üle, et nüüd tuleb üsna arvestatavalt käibele selline sõna nagu "taksonoomia", mis tähendab maakeeli öeldes aastaaruande süsteemi. Me kõik proovime kaitsta eesti keelt, aga me jõudsime äratundmisele, et sellise sõna käibelevõtmine oleks suhteliselt mõistlik.
Nagu ma ütlesin, muudetud tekst on sellisel kujul esimesele lugemisele tulnud ja algataja on teksti muutmist aktsepteerinud. Majanduskomisjon soovitas saata Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 517 algataja nõusolekul muudetud kujul Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks s.a 30. septembril (otsus oli konsensuslik), teha täiskogule ettepanek seaduseelnõu 517 esimene lugemine lõpetada (ka see otsus tehti komisjonis konsensuslikult) ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. oktoober kell 12 (sedagi otsustati konsensuslikult). Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus
Aitäh! Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Urmas Klaasi!

Urmas Klaas
Proua juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Kui me selle eelnõu ette võtame, siis loeme sealt, et see kannab üsna kantseliitlikku pealkirja "Raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu". Kui paljud inimesed kuulevad sõna "raamatupidamine", siis nad kohkuvad ära, sest see on midagi keerulist, keerulised Exceli tabelid ja nii edasi. Me võiksime kokku leppida, et me nimetame seda eelnõu hoopis aruandluse lihtsustamise eelnõuks.
Minu arvates on sellel eelnõul väga sügav sisu ja selle seaduse järele on karjuv vajadus. Kui me Reformierakonna fraktsioonis ja ka majanduskomisjonis oleme kohtunud ettevõtlusorganisatsioonidega, nii kaubandus-tööstuskojaga kui ka EVEA-ga, siis kõik on oma Eesti ettevõtluskeskkonna teemalistes sõnavõttudes ühe esimese probleemina toonud välja selle, et meil on kohutav aruandlus. Võib tõesti kahetsustundega summeerida, et selle asemel, et ettevõtjad saaksid tegelda oma põhitööga, surub riik neid laua taha pidevaid aruandeid koostama, olgu tegemist korteriühistute, ettevõtete või näiteks teatritega. Meil on Eesti riigis lühikese ajaga tekkinud kahetsusväärne olukord, kus riiklik bürokraatia on lubamatult vohama hakanud. Seetõttu Reformierakonna fraktsioon, kes väga pingsalt püüab kaitsta Eesti atraktiivset ettevõtluskeskkonda, tervitab seda eelnõu, tunnustab justiitsministri ja Justiitsministeeriumi tööd selles osas, et aruandlust oluliselt vähendada. Eesmärk peaks tõepoolest olema see, et riik kogub vajalikke andmeid ainult ühe korra ning riigiasutused peavad olema suutelised andmeid omavahel jagama ning seda ametkondlikust alluvusest sõltumata.
Reformierakonna fraktsioon toetab selle eelnõu kiiret menetlemist, et eelnõu saaks seadusena jõustuda ja meie ettevõtluskeskkonna soodsale arengule kaasa aidata. Tänan!

Aseesimees Keit Pentus
Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.
On lõpetatud ka seaduseelnõu 517 esimene lugemine. Määran eelnõu 517 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 14. oktoobri kell 12.

« Eelmine     Järgmine »