|
|
» Stenogramm » Kolmapäev, 30. september 2009
Stenogramm » Kolmapäev, 30. september 2009
|
|
|
|
| XI RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| VI ISTUNGJÄRK |
| Kolmapäev, 30. september 2009, kell 14:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
1.
15:38 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (550 SE) esimene lugemine
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Võime jätkata päevakorrapunktide käsitlemist sealt, kus me pooleli jäime. Kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!
|
|
Rahandusminister Jürgen Ligi
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle sisu on kaotada ära kaks tulumaksuerandit. Üks puudutab õppelaenu intresse, teine ametiühingu sisseastumis‑ ja liikmemaksu. Usun, et olete kursis, et tegu on esmalt eelarve probleemiga. Seadustesse kirjutatud kohustused on viimase poolteise aasta jooksul võetud kriitilise tähelepanu alla, me oleme hinnanud nende tõhusust, hinnanud maksumaksja raha kasutamise efektiivsust uutes oludes. Need on kaks järjekordset teemat, mille me oleme välja noppinud kui näited ebatõhusa rahakasutuse kohta, mille kõrvaldamisega saab parandada maksumaksja raha kasutamist ja ka eelarve positsiooni. Otseselt avaldab see mõju 2011. aastal.
Õppelaenu puhul, kindlasti on Riigikogu kursis, on tegemist n‑ö topeltsoodustamisega. Riik kontrollib niigi intressikulu, mis tudengile osaks saab, ja veel teistkordselt seda koormat maksusoodustuse kaudu kergemaks teha ei ole meie hinnangul otstarbekas ega ole seda kunagi olnud. Uutes oludes on soodustuste piiramise vajadus seda ilmsem. Tuleb ka tunnistada, et ega see laenuvõtmise soodustamine üldse mõistlik ei ole. Tudeng peaks ikkagi kaaluma ka kulusid. Elu näitab, et mitte alati ei ole ju laenuvõtmine olnud hädavajadus. Ka ei suuda riik kontrollida selle raha kasutamise otstarvet. Me arvame, et sellises olukorras laenamise stimuleerimine ei ole otstarbekas.
Teine teema on ametiühingu sisseastumis‑ ja liikmemaksud. Usume, et ametiühing peaks oma liikmete asja ajama ikka eelkõige omaenda liikmete kulul. Selline ühe organisatsiooni soodustamine ei ole põhjendatud ja tuleks lõpetada. Lisaks on siin väike probleem sellega, et Eesti ametiühinguid eelistades satume me mõningasse vastuollu Euroopa õigusega, kuna meie hinnangul tuleks anda samasugune soodustus kogu Euroopa ametiühingutele. Aitäh!
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Aitäh! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Kadri Simson!
|
|
Kadri Simson
Lugupeetud rahandusminister! Minu küsimus puudutab ametiühingute liikmemaksudelt tulumaksutagastuse äravõtmist. Tegemist ei ole riigieelarve mõistes üksikuna võttes suure summaga, see ei moodusta suurt protsenti riigieelarve tulude osas. Kas tegemist on valitsusepoolse ametiühingute karistamisega, et need julgesid tulla suvel Toompeale valitsuse vastu meelt avaldama?
|
|
Rahandusminister Jürgen Ligi
Kas ametiühingud käisid suvel Toompeal? Mina ei teadnudki. Valitsus selle peale kindlasti ei mõelnud. Tegemist on lihtsalt riigi kulutuste baasi ülevaatamisega. Kuigi me oleme aastate jooksul seaduse tasemel dikteeritud riigi jäiku kohustusi püüdnud tõrjuda, on praegu nende soodustuste ülevaatamine väga aktuaalne, me alustasime seda juba eelmise aasta kevadel. Ametiühinguliikme maksud ja ka õppelaenusoodustused olid esimeste meetmete hulgas, millele me tähelepanu juhtisime. See oli kindlasti enne igasuguseid miitinguid.
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Palun, Helle Kalda!
|
|
Helle Kalda
Aitäh, lugupeetud juhataja! Minu küsimus on seotud üliõpilastega. Komisjonis oli arutusel, et pöördutakse, kuna ei oldud veel pöördutud, tudengite, üliõpilasesinduste poole. Täna ma kuulen, et tudengitele ei ole laenuvõtmine nagu väga hea investeering, aga see selleks. Kas tänaseks on valitsus lõpuks pöördunud üliõpilasesinduste poole arvamuse saamiseks? Te olete ise ja ka teie partei on öelnud, et kolmas sektor on ääretult tähtis. Kas on juba pöördutud või ei ole?
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Kolleeg Eiki Nestor, palun!
|
|
Rahandusminister Jürgen Ligi
Ma usun, et me võiksime üliõpilaste arvamuse kohe kirja panna, et mingil juhul ei sammugi tagasi, aga täpselt ma kursis ei ole. Selle eelnõu ajalugu on natukene pikem. Ma usun, et selle ettevalmistamine algas juba enne minu aega. Ma isiklikult ei ole sellest üliõpilasesindustega rääkinud ja ma ei tea, kas näiteks haridusminister või eelmine rahandusminister on.
|
|
Eiki Nestor
Aitäh! Rahandusministrina oled siin saalis kindlasti kõige targem meile üleantud eelarve asjus. Kui kaks sellist riigi poolt toetatavat asja, mittetulundusliikumise ja õppivate noorte toetamine, ära langevad, kas need on siis riigieelarves asendunud mingite seda heastavate uute sammudega?
|
|
Rahandusminister Jürgen Ligi
Tänan! Kõik need meetmed kokkuvõttes tasuvad ennast ära. Mõned nendest on summaliselt väiksed, aga me valime ebaefektiivsed välja ja kokkuvõttes kujunevad väikestest meetmetest väga suured summad ja väga suured riskid, mis riigi rahanduse peal on, härra Nestor, kui ma veel tohin vastata.
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Kolleeg Inara Luigas, palun!
|
|
Inara Luigas
Aitäh! Austatud minister! Kuidas teil see seaduseelnõu on valminud, mis oli enne, vajadus kärpida 25 + 10 miljonit või kõigepealt vaatasite ära, et võimalus on õppelaenude intresse tulust mitte maha arvata, ja siis tekkis selle seaduseelnõu sisu?
|
|
Rahandusminister Jürgen Ligi
Koos saalist lahkunud lugupeetud ametiühinguveterani Eiki Nestoriga istusime me juba eelmise aasta esimesel poolaastal koos ühes komisjonis, kes analüüsis riigi rahalisi kohustusi. Need olid ühed esimesed meetmed, mis tundusid meile valed, ebaotstarbekad, signaalina valed, raiskavad. Kindlasti, ametiühingute teemal ei olnud Eiki Nestor nii entusiastlik ja muidugi ei ole me kunagi üldse entusiastlikud selliste tundlike teemade käsitlemisel. Aga olukord riigi rahanduses halvenes sedavõrd kiiresti, et me märkisime need mõlemad meetmed juba tookord ära kui mahatõmbamise kandidaadid. Eelmisel aastal jäi see otsus tegemata, tundus, et saab kuidagi kergemini läbi, aga nüüd on aeg niikaugel, et tuleb teha.
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Kolleeg Helle Kalda, teine küsimus, palun!
|
|
Helle Kalda
Aitäh! Ma ikka jätkan oma küsimust. Te küll väidate, et see eelnõu on nagu enne tehtud. Ei ole, see on teie ajal Riigikogule esitatud eelnõu. Aga kas te valitsuskabinetis üldse ei aruta eelnõusid ja saadate neid siis üksinda ning kas haridusminister selles osas kaasa ei rääkinud? Kas ma võin järeldada, et üliõpilasesindus teie jaoks partner ei ole ja teie otsustate üksinda, ainuisikuliselt selle eelnõu osas?
|
|
Rahandusminister Jürgen Ligi
Tänan! Valitsuskabinetti ei tooda mitte iga otsust. Sellel otsusel, nagu ma mainisin, on pikk ajalugu. Ma ei tea täpselt, millal ja kas seda valitsuse tasemel on arutatud. Aga eelkõige viiakse kabinetti põhimõttelised teemad, mis vajavad pikemat käsitlust ja kus on oodata erimeelsusi. Intresside topelttoetamine või ametiühingusse kuulumise eriline toetamine ei kuulu meie hinnangul riigi vältimatute ülesannete hulka. Meil on kogu aeg olnud löögi all riigi põhifunktsioonide täitmine. Me oleme ju kärpinud kulutusi, mida me mitte kuidagi kärpida ei tahaks. Need kõnealused kärped toimusid suhteliselt kerge meelega ega vajanud valitsuskabinetis pikka arutelu.
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Kolleeg Toivo Tootsen, palun!
|
|
Toivo Tootsen
Aitäh! Lugupeetud minister! Võib juba ette kujutada homsete lehtede pealkirju: "Emapalga piirmäära tõusu maksavad kinni üliõpilased ja ametiühinguliikmed". Pisukese rehkendusega me umbes sellise tulemuse saame. Kuidas sina seda kommenteerid?
|
|
Rahandusminister Jürgen Ligi
Mina kommenteerin niimoodi, et tudengiaeg ei ole veel see kõige teadlikum aeg, kuigi see on hästi ergas aeg. Niipea kui selgub, et on aeg peret soetada, siis ollakse äärmiselt rahul selle meetmega, mida teie nimetate emapalgaks, mina vanemahüvitiseks. Minu jaoks ei ole pere soetamine palgatöö, lihtsalt riigi üks kohustusi on anda inimesele võimalus peret soetada. Kui tudengid kaaluvad ja tagantjärele vaatavad, siis nad näevad, et see kõne all olev raha on üks tühine raha ja väga tihti tühiselt kulutatud raha (mis me eitame, me teame tudengielu), võrreldes selle rahaga, mida saadakse riigilt ajal, kui ema on kõige haavatavam ja kui on vaja pisikesega kodus olla.
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Marika Tuus, palun!
|
|
Marika Tuus
Aitäh! Hea rahandusminister! Valitsusel peaks olema ikkagi huvi oma läbirääkimistepartnerit ametiühingut tugevamaks muuta, et ka meie ametiühingud muutuksid selliseks, nagu nad Euroopas on. Miks te ikkagi tahate inimesi ametiühingutööst eemal hoida ja miks me anname Euroopale selle sõnumi, et meie valitsus ei taha näha ametiühingut oma partnerina?
|
|
Rahandusminister Jürgen Ligi
Aitäh! Ma rääkisin nende otsuste tagamaadest. Meil on eelarveprobleem, meil on probleem, et ei saa täidetud põhifunktsioone. Me ei pea sellises olukorras toetama igat kolmanda sektori organisatsiooni. Lisaks me arvame, et kolmanda sektori rahastamise ülesanne on eelkõige tollel sektoril endal, riik ei saa täismahus nende tegevust kinni maksta. See ei olegi põhimõtteliselt ju asi, mida raha pärast tehakse. Liikmemaksude maksmisega, sisseastumismaksude maksmisega inimesed ise väljendavad oma tahet, et see organisatsioon nende jaoks töötaks. Selles mõttes on see rahaline vastutus igati põhjendatud, kui see on konkreetsel liikmel, mitte inimesel, kes sinna liikmeskonda kuuluda ei taha.
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus, palun!
|
|
Eiki Nestor
Teine küsimus on selline. Sa oled korduvalt kasutanud sõna "ebaotstarbekus". Milles see seisneb? Kas lihtsalt selles, et, ma ei tea, seda väikest tulumaksuraha on tüütu deklaratsiooni kanda ja siis uuesti arvutada, et selle pealt hoitakse raha kokku ja intressidega samamoodi? Milles see ebaotstarbekus seisneb?
|
|
Rahandusminister Jürgen Ligi
Aitäh! Ma loodan, et sa ka vastuse ära kuulad ega lähe kohe saalist välja, kui ma vastama hakkan. See tähendab eri asjaolude kaalumist. Kas konkreetne kulutus on väärt seda, mida me selle eest vastu saame? Kas konkreetne kulutus on mõistlikum kui sama raha kulutamine kuhugi mujale? Kui me praegu võime tõesti tunnistada, et oleme suuri summasid maksnud selleks, et ei peaks pensione vähendama või et õpetajate palgad ei peaks alanema, et politseinike palgad ei langeks veelgi oluliselt, siis on ikkagi hästi veider võrrelda seda nende kulutustega, mida teeb üks keskmine tudeng, kes saab seda tuge, sõltumata oma majanduslikust olukorrast. Ega õppelaenu ei võeta sugugi selle järgi, kui väga on raha vaja, vaid niisuguse stimuleerimise korral võtavad seda ka need, kes saaksid muud moodigi hakkama. Otstarbekust, seda, mida siin mõeldakse, saab muidugi defineerida ka sõnaraamatu järgi. Ma võrdlen erinevaid otstarbeid, kui sa soovid, ja siis kaalun, kas raha sinna suunamine on parem kui kuhugi mujale suunamine. Praegu on igal pool rahapuudus.
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Toivo Tootsen, teine küsimus, palun!
|
|
Toivo Tootsen
Aitäh! Lihtsalt selle huvides, et laiem üldsus saaks teada, mis summadest juttu on: kui palju riigieelarve loodab juurde saada üliõpilaste arvel ja kui palju ametiühinguliikmete arvel?
|
|
Rahandusminister Jürgen Ligi
Oi, ma arvan, et nii üliõpilased kui ka ametiühinguliikmed saavad kõvasti juurde, kui me oma eelarve ära korrastame. Kõvasti saavad juurde.
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Tänan! Küsimusi ei ole. Head kolleegid! Kas on soov pidada läbirääkimisi? On. Palun kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Inara Luigase!
|
|
Taavi Rõivas
Austatud juhataja! Lugupeetud ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 21. septembri istungil. Eelnõu algataja esindajana osales komisjoni istungil Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna nõunik Elo Haugas. Komisjoni liikmed esitasid küsimusi. Peamiselt küsiti põhjuste kohta, miks ametiühingu liikmemaksu enam tulust maha arvata ei saa. Toodi paralleele ka sellega, et näiteks erakondade tulumaksusoodustus on juba varem ära kaotatud. Samuti küsiti sama küsimust, mida hea kolleeg Helle Kalda küsis siin ministri käest. Ka see sai juba siin suures saalis vastatud, sellel ma uuesti ei peatu.
Komisjon otsustas (6 poolt, 5 vastu) teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ehk 14. oktoober kell 18. Aitäh!
|
|
Inara Luigas
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Rohkem kui nädal aega tagasi ütles siitsamast kõnepuldist Eesti Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna ilusaid sõnu. Ma tsiteerin ühte väikest lõiku tema kõnest: "Minu, arengufondi ja paljude Eesti ekspertide hinnangul vajame sisukat kasvuvisiooni, jagatud pilti sellest, milline Eesti majandus kümne aasta pärast olema peaks ja mida me selle saavutamiseks lähemas perspektiivis ära peame tegema oma haridusotsustes, õiguslikus regulatsioonis, milles iganes." Ta lisas, et asjade natuke paremini tegemisest ei piisa.
Kuid kui me vaatame valitsuse viimase aja tegemisi, siis peame tõepoolest tunnistama, et valitsus ei tee mitte väikseid paremaks tegemise asju, vaid teeb asju aina halvemaks ja seda just õppijate arvel. Millised on siis need valitsuse viimased sammud, mis on seda olukorda halvendanud?
Kõigepealt on loobutud õppelaenude hüvitamisest riigi‑ ja kohalike omavalitsuste töötajatele ning õppelaenu kustutamisest lapse sünni korral. Teiseks on vähendatud õppetoetusi 8%. Edasi, põhitoetus on langenud 1000 kroonilt 920 kroonile ja täiendav sõidutoetus 500 kroonilt 460 kroonile. Lisaks on 8% vähendatud ka doktoriõppes olevate üliõpilaste toetusi.
Selle seaduseelnõuga soovitakse taas kord kärpeid teha just õppijate arvel. Maksustatavast tulust õppelaenu intresside mahaarvamise kaotamine hoiab Vabariigi Valitsuse jaoks kokku 25 miljonit krooni. Kuid me võime küsida, kas õppijate arvel tehtav 25 miljonit krooni kokkuhoidu on ikkagi seda väärt. Samuti tundub kuidagi lohakas selle seaduseelnõu seletuskiri, kust võib jääda mulje, justkui õppijad otsustaksid õppimisetee ette võtta just sellepärast, et nad saavad osa tulumaksu kevadel tagasi. Vabariigi Valitsus peaks teadma, et igasugune investeering õppimisse, haridusteesse on ikkagi investeering tulevikku, investeering homsesse. Kui me räägime siin teadmistepõhisest Eestist ja selle ülesehitamisest, siis selliste meetoditega me teadmistepõhist Eestit kindlasti üles ei ehita.
Ma tulen veel kord tagasi Ott Pärna ütlemiste juurde, kes ütles, et Eesti vajab suurt plaani, n‑ö kasvuvisiooni aastani 2018. Et majanduslangusest uuesti haljale oksale saada, peame me olema valmis uut moodi mõtlema ja uut moodi tegutsema. Üks väike vihje on see, et kõik teed viivad otsapidi haridusse. Kui me vaatame Vabariigi Valitsuse viimaseid kärpeid õppijate arvel, siis võime ausalt öelda, et ei uut mõtlemist ega uut tegutsemist see meile kaasa ei too, ei too ka võimalust leida ennast haljalt oksalt, pigem saeb valitsus seda närbunud oksa, millel ta ise istub.
Keskerakonna fraktsioon ei toeta seda seaduseelnõu ja me teeme ettepaneku see seaduseelnõu tagasi lükata.
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Kolleeg Eiki Nestor, palun!
|
|
Eiki Nestor
Lugupeetud juhataja ja Riigikogu! Ma olen seda eelnõu tutvustanud rahandusministrist sügavalt erineval arvamusel selles suhtes, mida ta rääkis otstarbekusest. Ma olen päris kindel, et õppelaenu võetakse seetõttu, et seda on vaja, mitte selleks, et intresside kaudu tulumaksuvabastust saada. Samuti olen ma täiesti veendunud, et tulumaksuvabastuse pärast ei ole keegi ametiühingusse astunud ega hakka sealt nüüd ka välja astuma. Selles mõttes siin põhjuslikku seost ei ole. Küll on need eripärad olnud pinnuks silmas ametnikuhingele, kui ma seda võin niimoodi nimetada, kuna nad on tõesti tüütud ja põhjustavad riigile teatud kulu, kas või arvutuste tegemise tõttu, ja neist püütakse lahti saada. Riigi poolt on see juba aastal 1999 seadustesse lisatud säte olnud hoiak või žest, kui te tahate, mis on näidanud, et ta suhtub millessegi teatud kindla seisukohaga, kõnesoleval juhul soosinguga. Minu meelest see töö, mida Eesti ametiühingud ja Eesti tööandjad teevad täiesti korrektselt ja vastutustundlikult nii töötukassa kui ka haigekassa juhtimisel, väärib küll seda, et riik ka sellise žesti teeks. Ma ei näe selles mitte midagi imelikku.
Nii et sellepärast ei jäta keegi õppelaenu võtmata, sellepärast ei jäta keegi ametiühingusse astumata, selle tõttu ei hakka keegi sealt nüüd ka välja astuma, aga see riigipoolne hoiak, mille rahaline väärtus on ju tegelikult väga väike, väärib seda, et see oleks meie seadustes edasi. Seetõttu teeb sotsiaaldemokraatide fraktsioon ettepaneku eelnõu 550 tagasi lükata.
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 550 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis alustame selle hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 550 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 48 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust ning eelnõu 550 esimene lugemine on lõpetatud.
Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 14. oktoober kell 18.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
