|
|
» Stenogramm » Kolmapäev, 30. september 2009
Stenogramm » Kolmapäev, 30. september 2009
|
|
|
|
| XI RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| VI ISTUNGJÄRK |
| Kolmapäev, 30. september 2009, kell 14:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
1.
14:56 Ekspordi riikliku tagamise seaduse eelnõu (565 SE) esimene lugemine
|
|
Esimees Ene Ergma
Algab Vabariigi Valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun kõnepulti ettekandjaks majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Lugupeetud proua Riigikogu esimees! Riigikogu liikmed! Teie ees on ekspordi riikliku tagamise seaduse eelnõu. Selle eelnõu kandev idee on toetada ettevõtteid eksportimisel ning parandada sellega meie ettevõtete ja kogu Eesti konkurentsivõimet.
Selle eelnõuga me muudame riikliku krediidikindlustuse väljaandmise seniseid põhimõtteid ja tingimusi. Muutused on vajalikud, kuna olemasolev ekspordigarantiide süsteem küll toimib, aga ei täida oma eesmärki. Nimelt, tehingute mahud on liigselt piiratud, eksporti ei ole võimalik garanteerida keskmise pikkusega ja pikemaajaliste garantiidega ning Euroopa Liitu eksportimise korral ei ole ekspordigarantiid lubatud.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kehtiv ekspordi riikliku garanteerimise seadus ja sätestatakse üleminekuaeg, mille kohaselt ühe aasta jooksul pärast seaduse jõustumist korraldab valitsus hetkel ekspordi riiklike garantiide andmist korraldava sihtasutuse ekspordi riiklike garantiide andmisega seotud kohustuste üleandmise kindlustusandjale. Eelnõu kohaselt saab ekspordi riikliku tagatise andjaks sihtasutuse KredEx asemel riigi osalusega ekspordi tagamiseks asutatav krediidikindlustusega tegelev kindlustusandja, mille suhtes kohaldatakse äriseadustikus ja kindlustustegevuse seaduses sätestatut ekspordi riikliku tagamise seadusest tulenevate erisustega.
Krediidikindlustuse andja loomine annab võimaluse pakkuda lisaks riigi poolt tagatavatele teenustele ka teisi tavapäraseid turupõhiseid krediidikindlustusteenuseid. Uus seadus võimaldab senisest efektiivsemalt ja suuremas mahus väljastada nii lühiajalisi kui ka keskmise pikkusega ja pikemaajalisi eksporditagatisi. Ekspordi riiklikul tagamisel hakatakse edaspidi rakendama edasikindlustuse skeemi, kus edasikindlustuse andja on riik. Uues seaduses on oluliselt selgemalt defineeritud riikliku eksporditagatise mõiste võrreldes kehtivas seaduses esitatud ekspordigarantii mõistega. Samuti on selgemalt välja toodud riigi vastutuse rakendumine, tagades vastavuse Euroopa Liidu pangandusalaste direktiividega, mille kohaselt loetakse riiklikuks ehk riskivabaks tagatiseks vaid sellist kohustust, mis on otseselt riigi poolt tagatud. Loodava kindlustusandja suurendatud omakapital ning täiendava edasikindlustusandja deposiidi loomine võimaldavad sätestada seaduse tasandil samaaegselt kehtivate eksporditagatiste piirmääraks kolm miljardit krooni senise ühe miljardi krooni asemel.
Veel mõned olulisemad momendid. Esiteks, seadusega nähakse riiklikust eksporditagatisest tulenevate võimalike nõuete riigieelarvele tekkiva otsese mõju maandamiseks uue mehhanismina ette edasikindlustusandja deposiidi loomine kindlustusandja juures, kuhu riik eraldab vahendeid. Oleme planeerinud selleks 200 miljoni krooni eraldamise Euroopa Regionaalarengu Fondist. Deposiiti kantakse edaspidi proportsionaalne osa riigi poolt edasikindlustatavate riskide kindlustuspreemiast, samuti deposiidivahendite investeerimisest saadav tulu. Muudatuste kohaselt on edaspidi riiklike tagatiste staatust omavate eksporditagatiste puhul edasikindlustuse andja riik. Kui riik ja kindlustusandja ei ole edasikindlustuslepingus kokku leppinud teisiti, siis arvestatakse eksporditagatisega seotud kindlustuslepingust tuleneva tagamise kohustuse võtmisel tagatisevõtja potentsiaalne nõue 50% ulatuses tagatuks kindlustusandja kindlustustehniliste eraldiste ja omavahendite arvel, kuid mitte suuremas ulatuses kui 10% kindlustusandja omavahenditest.
Teiseks, seaduses oleme paremini defineerinud riigi vastutuse võimalike kahjude hüvitamisel. Kehtiva seaduse kohaselt saab riigi vastu nõudeid esitada üksnes juhul, kui sihtasutusel ei jätku kohustuste täitmiseks ekspordi garanteerimise sihtfondi tehnilistest eraldistest ja omavahenditest. Seejuures jääb kehtivas seaduses selgusetuks, kellel tekib nõudeõigus riigi vastu. Samuti on ebamäärane riigi vastutuse õiguslik alus. Eelnõus on kahju hüvitamise mehhanism ja riiklik vastutus selgemini defineeritud.
Kolmandaks, ekspordigarantiide asemel kasutatakse edaspidi eksporditagatiste mõistet. Seni kasutati ekspordi riikliku garanteerimise seaduses riigi vastutuse rakendamise instrumendina terminit "garantii", see aga ei vasta selle tegelikule õiguslikule tähendusele. Sellest tulenevalt kasutatakse eelnõus riigi vastutuse rakendamise instrumendina läbivalt mõistet "tagatis". See terminoloogiline erinevus kajastub ka kehtiva seaduse ning menetletava eelnõu pealkirjas. Sarnane lähenemine ja terminoloogia on kasutusel ka ettevõtlus‑ ja elamumajanduslaenude tagamisel.
Neljandaks, moodustuvale kindlustusandjale laieneb kindlustustegevuse seadus. Ekspordi riiklikule tagamisele laieneb kindlustustegevuse seadus, arvestades ekspordi riikliku tagamise seaduse erisusi. Selline lähenemine tagab suurema kontrolli riiklike eksporditagatiste andja tegevuse üle ning viib selle tegevuse kooskõlla tavapärase kindlustustegevuse loogikaga, kuna tulenevalt kindlustustegevuse seadusest on tagatise andja allutatud Finantsinspektsiooni järelevalvele.
Viiendaks, riiklike eksporditagatiste ja kindlustusandjate muude tegevuste eraldatus. Kuna seaduse alusel loodav kindlustusandja tegeleb ka turupõhiste teenuste osutamisega, on oluline, et riiklikult tagatava tegevusega ei subsideerita kindlustusandja muid tegevusi. Selle kindlustamiseks sätestatakse lisakohustused kindlustusandja raamatupidamisarvestuse täitmisel ehk eraldi raamatupidamisarvestus riiklikest eksporditagatistest ja kindlustusandja muust tegevusest tulenevate kohustuste ja varade kohta. Näeme ette kõrgema samaaegselt kehtivate eksporditagatiste piirmäära. Samaaegselt kehtivate eksporditagatiste piirmäära on tõstetud ühelt miljardilt kroonilt kolmele miljardile kroonile. Eelnõu kohaselt hüvitame tagatisevõtjale eksporditehingutest tekkiva kahju kommertsriski realiseerumisel kuni 95% (senises seaduses oli see 90%). Muudatuse eesmärk on võimaldada Eesti eksportijatel katta võetavaid riske sarnastel tingimustel oma konkurentidega teistest riikidest.
Aitäh! See oli minu lühike tutvustus selle eelnõu kohta.
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Aitäh, hea minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Kadri Simson!
|
|
Kadri Simson
Aitäh! Lugupeetud majandusminister! Te tulite mõttega teha selline eelnõu välja juba veebruaris, praegu on septembri lõpp. Mis võttis valitsuses nii kaua aega, et see vajalik pakett jõudis Riigikogu ette alles nüüd?
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Aitäh küsimuse eest! Ma juhin tähelepanu, et tegemist on ühe komponendiga ettevõtluse tugipaketist. Te esinesite nädalavahetusel mingite teadetega, et valitsus ei ole ettevõtluse tugipaketti rakendanud. Ma kasutan võimalust veel kord, proua Simson, siin see ära õiendada. Valitsus on ettevõtluse tugipaketi rakendanud, sealhulgas on ta rakendanud lisavõimalusi ekspordi tagamisel. Ekspordi tagamise seadus annab täiendava tegutsemisruumi Eesti ettevõtete ekspordi tagamisel. Ma juhin tähelepanu, et me oleme kiirelt reageerinud sellele, et olemasoleva seaduse raames suunata lisaressursse, pakkuda meie ekspordile tagatisi. See seaduseelnõu oli valitsuses kevadel, suvel esitati ta siia, täna on ta Riigikogus arutusel. Loomulikult oleksin mina heameelega näinud võimalust see võib-olla kiirendatud korras juulis või augustis vastu võtta, aga see oleks tähendanud erakorralisi istungjärke. Täna on võimalus see eelnõu siin läbi arutada ja siis hiljem vastu võtta.
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Kolleeg Toivo Tootsen, palun!
|
|
Toivo Tootsen
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Igati vajalik eelnõu. Tõepoolest kahju, et ta siia varem ei jõudnud. Ma tahangi küsida, kui palju neid uusi ja tõesti, ütleme, soodsamaid ja paremaid tingimusi jõutakse veel sellel aastal kasutada, palju neid ettevõtteid on ja kui suures ulatuses seda kõike kasutatakse.
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Aitäh! See sõltub natukene ka sellest, kui kiiresti see seadus vastu võetakse. Kui see seadus on vastu võetud, siis tegevuse ümberkorraldamine ehk senise ekspordi tagamise tegevuse ümberkorraldamine võtab natuke aega. Me oleme selle juba käivitanud, tegeldakse vastava äriühingu dokumentidega, oleme välja kuulutanud ka juhatuse konkursi, et siin mitte aega kaotada. Rahalised eraldised või rahalised vahendid nii riigilt kui ka KredExilt on olemas. Kui see seadus jõustub, siis ma arvan, et läheb siiski mõni kuu, kuna siin on suur erinevus kehtivast olukorrast. Me viime selle tegevuse ka Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Järelikult, krediidikindlustuse andja asutamise kogu tegevus peab arvestama Finantsinspektsiooni tegevusest tulenevaid protseduurilisi nõudeid. See võtab natuke aega. Aga ma tahan öelda ettevõtjatele veel kord: kolmandatesse riikidesse ja ka Euroopa Liidu riikidesse ekspordi tagamise süsteem mahus kaks miljonit eurot aastas on ka praegu võimalik. See seadus loob lisavõimalused, suuremad mahud ja pikemad garantiid.
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Kolleeg Kadri Simson, teine küsimus, palun!
|
|
Kadri Simson
Aitäh! Lugupeetud majandusminister! Te ise viisite jutu eemale ekspordi riikliku tagamise seaduse eelnõust ja rääkisite meie nädalavahetuse debatist, kus minu küsimus oli see, kuhu kadus teie veebruaris väljareklaamitud 6,1 miljardi suurune ekspordi toetuspakett. Võib-olla olete nii kena ja nimetate näiteks mõned ettevõtted, kes on praegu, enne kui Riigikogu on jõudnud selle seaduse vastu võtta, sellest majanduse elavdamise paketist juba kasu saanud.
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Aitäh! Ma käituksin ebakorrektselt, kui hakkasin ette lugema ettevõtete nimetusi. Suures plaanis tähendas see pakett osaliselt lisavahendeid tehnoloogiainvesteeringuteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusse ja riigi käes olevale KredExile kokku viie uue meetme algatamiseks. Sõltuvalt meetmest on nende ettevõtete nimed ja andmed olemas vastavate asutuste kodulehekülgedel. Kui te viitsite ja võtate vaevaks, siis lugege ja tutvuge! Rõhutan veel kord, et eriti KredExi puhul on enamik neid otsuseid tugipaketina ärilised otsused ja mitme ettevõtte puhul on tulnud ka negatiivseid vastuseid sellel lihtsal põhjusel, et KredEx ei ole pidanud võimalikuks neid riske nii palju jagada. See tuleneb lihtsalt ettevõtte äriplaani spetsiifikast. Ma julgen öelda, et neid ettevõtteid on sadu. Ma teeksin liiga või kellelegi liigset reklaami, kui ma hakkaksin siin kedagi nimetama. Kuid ma tean, et on ka ettevõtteid, kes on saanud eitavaid vastuseid. Mitmed nendest meetmetest töötatakse välja koos kommertspankadega. Keeruline oleks vastata, kui te küsiksite, millised ettevõtted on kommertspankadelt saanud jaatavaid või eitavaid vastuseid. Ma usun, et iga ettevõte tegutseb igapäevaselt panga või krediidikindlustuse andjaga. Aga ma tahan veel kord õiendada ühte asja. Mulle küll ei tundunud, et ma pidasin nädalavahetusel teiega debatti. Keegi helistas mulle pühapäeval ja rääkis teie, pehmelt öeldes, luiskamisest. See ettevõtluse tugipakett on täies mahus turule avatud ja see, mida me praegu arutame, on n‑ö ühe meetme lõplik väljaarendamine.
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Kolleeg Kalev Kotkas, palun!
|
|
Kalev Kotkas
Tänan, proua eesistuja! Austatud härra minister! Kas ma saan õigesti aru, et selle seadusega ettevõtetele pakutav eksporditugi laieneb ka põllumajandussaaduste ekspordile?
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Jah.
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Kolleeg Kadri Simson, teil on protseduuriline küsimus.
|
|
Kadri Simson
Repliik, kuna minister nimetas minu nime ja see vajab vastamist. Lugupeetud minister! Kogu see arutelu tuli sellest ...
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Hea Kadri Simson! Võimalus vastata nime nimetamisele repliigiga kehtib ainult läbirääkimiste käigus. Kui on avatud läbirääkimised ja mõni Riigikogu puldis olija nimetab Riigikogu liikme nime, siis on võimalus vasturepliigiks. Praegu ei ole me veel läbirääkimisteni jõudnud.
|
|
Kadri Simson
Aitäh! Ma arvan, et minister kuulis minu vastust.
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Tänan, lugupeetud minister, ettekande eest ja küsimustele vastamise eest! Palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!
|
|
Urmas Klaas
Proua juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Majanduskomisjonis oli kõnealune eelnõu arutelu all s.a 22. septembril. Me olime palunud majanduskomisjoni seda eelnõu tutvustama majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi, KredExi juhatuse esimehe Andrus Treieri ning Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse talituse peaspetsialisti Egert Väinaste.
Et mitte unustada kõige tähtsamat, ütlen, et majanduskomisjon käsitles seda eelnõu väga asjalikult ja üksmeelselt ning tegi üksmeelselt ka konsensuslikud otsused. Nimelt otsustati saata Vabariigi Valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse eelnõu 565 täiskogule esimeseks lugemiseks muutmata kujul s.a 30. septembril, teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 15. oktoober kell 12. Samuti otsustas majanduskomisjon küsida arvamust eelnõu kohta Riigikogu rahanduskomisjonilt ning põhiseaduskomisjonilt.
Ma ei hakka refereerima eelnõu seletuskirja ja loomulikult ka mitte ministri kõnet, neid selgitusi, mida ta majanduskomisjonis jagas ja ka siin andis, aga ütlen, et majanduskomisjoni liikmete küsimused jagunesid kolme suurde rühma. Esiteks, kuidas käivituvad riigi garantiid ja käib riigi võetavate riskide maandamine. Teiseks, kas loodav kindlustusselts mitte n-ö, palun vabandust, ei solgi olemasolevat turgu, vaid hoopis elavdab konkurentsi. Kolmandaks, kuidas see eraõiguslik kindlustusselts ja tema võetud kohustused mõjutavad jooksva aasta eelarve tasakaalu ning kuidas kavandatavad meetmed lähevad kokku Euroopa Liidu riigiabi põhimõtetega, kas ei teki siin dissonantsi. Nii nagu minister rääkis täna siin oma kõnes ja vastas küsimustele, nii tegi ta seda ka majanduskomisjonis. Põhiline küsimus on ju selles, et kui me räägime meie ettevõtete ekspordivõimekuse kasvatamisest, siis need ettevõtted on mõnevõrra ebasoodsas seisus võrreldes teiste riikidega, sest lühiajalisi laene on neil keeruline saada ja loodava kindlustusseltsi abil, mille üle hakkab järelevalvet pidama Finantsinspektsioon, peaksid nende võimalused avarduma. Meile öeldi ja kinnitati, et eelarve tasakaalu see ei kahjusta, see on meil siin selgeks tehtud, ning ei ole ka vastuolu Euroopa Liidu riigiabi põhimõtetega. Majanduskomisjon siiski, et selles kindel olla, pöördus hea tava kohaselt oma kolleegide poole (mainisin rahanduskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni), et ka nende arvamust kuulda. Kuid see ei takista meid selle eelnõuga kiiresti, aga siiski mitte kiirustades, vaid väga kaalutletult edasi minemast. Tänan teid!
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Tänan ettekandjat! Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Head kolleegid! Kas soovite pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Lõpetan Vabariigi Valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse eelnõu 565 esimese lugemise ning määran eelnõu 565 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 14. oktoobri kell 12.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
