|
|
» Stenogramm » Kolmapäev, 30. september 2009
Stenogramm » Kolmapäev, 30. september 2009
|
|
|
|
| XI RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| VI ISTUNGJÄRK |
| Kolmapäev, 30. september 2009, kell 14:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
14:09 Peaministri poliitiline avaldus
|
|
Esimees Ene Ergma
Lugupeetud kolleegid! Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §‑le 155, soovib peaminister esineda poliitilise avaldusega. Ma palun Riigikogu kõnetooli peaminister Andrus Ansipi!
|
|
Peaminister Andrus Ansip
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Möödas on pisut rohkem kui aasta ülemaailmse majanduskriisi algusest. Nii maailma suurimad kui väikseimad on saanud tunda finantssüsteemi raputusi. Need turbulentsid on sundinud Eesti valitsust ja Riigikogu sel aastal tegema kaks negatiivset eelarvet. Vaja on olnud kiireid otsuseid ja tuleb tunnistada, et ka valusaid. Oleme suutnud valitsussektori tasakaalupositsiooni parandada ainuüksi sel aastal 19 miljardi krooni ulatuses. Oluline on olnud kiire reageerimine, Eesti on seda suutnud. Kui aasta tagasi ütlesid mitmed analüütikud, et prognoosida pole mõtet, sest nähtavus on null, siis nüüd on ilm selginemas. Ootused ja hinnangud on muutunud optimistlikumaks, levib arvamus, et jalad on põhjas.
Sellesama tõdemusega kirjeldas Mart Laar riigieelarve seisu ka täpselt kümme aastat tagasi siin Riigikogu kõnepuldis esinedes. Toona järgnes sellele kümneprotsendiline majanduskasv. Praegused partnerid Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond olid ka toona koos koalitsioonis. Nagu siis, ei valinud Vabariigi Valitsus ka praeguses kriisis eelarvepoliitika lõdvendamise teed, vaid on järginud ranget eelarvepoliitikat. Range eelarvepoliitika on meid kriisis hästi aidanud. Paljude Euroopa riikide jooksva aasta eelarve defitsiit on suurem kui kogu Eesti valitsussektori võlakoormus, mis on kõige väiksem Euroopa Liidus. Ja nii saab see olema ka 2010. aastal. Eesti valitsussektori reservides on üle 20 miljardi krooni ning Eesti valitsussektori defitsiit on üks Euroopa Liidu kõige pisemaid. Jooksva konto suur defitsiit on asendunud ülejäägiga. Eesti on üks väheseid riike Euroopa Liidus, kus valitsus pole pidanud praeguses ülemaailmses finantskriisis kulutama pangandussektori päästmiseks maksumaksja raha. Need on meie eelised, mis annavad alust loota, et me väljume majanduskriisist tugevana.
Hetk tagasi andis valitsus Riigikogule üle 2010. aasta riigieelarve eelnõu, mis täidab Maastrichti eelarvekriteeriumi nõudeid. See tähendab, et me jätkame ranget eelarvepoliitikat ka olukorras, kus seda suudavad vähesed. Piisab ühe käe sõrmedest, et üles lugeda Euroopa Liidu riigid, kes suudavad hoida eelarve defitsiidi 3% piires. Eesti on üks nendest vähestest. 2010. aasta eelarve kulude tase 89,6 miljardit krooni on võrreldav käesoleva aasta kulutuste mahuga. Riigieelarve tulude maht on 84 miljardit krooni. See tähendab, et Eestil on võimalik täita kõik eurole ülemineku kriteeriumid ja võtta euro kasutusele 2011. aasta jaanuaris.
Kõige väärtuslikum ressurss on mõistus. Selleks et tagada Eesti majanduse konkurentsivõime kaugemas perspektiivis, suurendab valitsus 2010. aastal hariduskulusid. Kasvavad investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Hariduskulud suurenevad miljardi krooni võrra ehk 11 miljardi kroonini. Valitsus ei kahelnud hetkekski hariduskulutuste jõulises suurendamises. See on parim võimalik investeering. Just kriisiajal luuakse uued innovaatilised tooted, mis toovad edu uuel tõusul.
Vastupidi levitatud hirmujuttudele pensionid 2010. aastal ei vähene. Paraku ka ei suurene. 2005. aastal oli Eesti keskmine vanaduspension 2302 krooni. Alates 2009. aasta aprillist on see suurenenud 4723 kroonini. Pensionid on nelja aastaga kahekordistunud. Kuid tunnistagem, austatud Riigikogu, et nii väikese sissetulekuga on raske toime tulla. Ma ei näe ühtegi põhjust, ei täna ega tulevikus, miks peaks pensione kärpima.
Veel neli aastat tagasi oli Eestis surmasid sündidest rohkem ligikaudu 3000 võrra. Vanemahüvitise ja teiste meetmete toel on 2009. aasta üle väga pika aja esimene, mil on lootust, et iive on Eestis positiivne. Sama loodame ka 2010. aastast ja seepärast on valitsus otsustanud jätta vanemahüvitise kärpimata. Meie noored pered peavad tundma kindlust ja riigi tuge, et sünniks palju lapsi.
Majanduse elavdamiseks oleme otsustanud käivitada sel ja ka tuleval aastal võimalikult suures mahus investeeringuprojekte. 2010. aasta eelarves on investeeringute maht kasvanud 14%, valitsussektoris kavatseme investeerida kokku 13,3 miljardi krooni ulatuses. Investeeringute osatähtsus valitsussektoris on eeldatavasti jälle kõige suurem Euroopa Liidus.
Ka kultuurivaldkonda tulevad järgmisel aastal mahukad eurotoetused, mis annavad võimaluse ellu viia mitu riigile olulist suurprojekti, nagu Eesti Rahva Muuseumi hoone rajamine, meremuuseumi ja ajaloomuuseumi ekspositsiooni ning külastuskeskkonna uuendamine.
Kaitsekulutused kroonides küll vähenevad, kuid võrreldes sisemajanduse kogutoodanguga jääb nende suhtarv praegusele tasemele: need moodustavad 1,86% SKT-st. Riigi julgeolek peab olema prioriteet alati, nii headel kui halbadel aegadel. Meie rahvusvahelised partnerid näevad ja hindavad seda.
Riik on oma kulud hoolega üle vaadanud. Enamiku Euroopa Liidu riikide SKT maht on ülemaailmses kriisis kahanenud aastate 2005 ja 2006 tasemele. Peaaegu sama aja tasemele on langenud ka meie riigi tegevuskulud. Tuleva aasta riigieelarvega oleme jõudnud riigiasutuste tegevuskuludega allapoole 2007. aasta taset. Alates 2008. aastast on riik oma tegevuskulusid vähendanud 2,6 miljardi krooni võrra.
Alates 1. jaanuarist 2010 tõuseb alkoholiaktsiis 10%, tubakaaktsiis tõuseb alates 1. jaanuarist 2011. aastal. Muid täiendavaid maksutõuse eelarve eelnõus kavandatud pole.
Austatud Riigikogu! Ma tänan kõiki riigieelarve koostajaid, ametnikke ja ministreid! Me oleme tänavu olnud pidevas eelarve koostamise protsessis. Usun, et järgmisel aastal pole meil vaja lisaeelarvet koostada. Ent kui olud peaksid muutuma, peaksime endiselt olema valmis kohe ja kohaselt reageerima. Usun, et valitsus andis Riigikogule üle kriisist väljumise eelarve. Loodan, et Riigikogu menetleb seda heas koostöös, riigimehelikult ja konstruktiivselt. Õigeid otsuseid langetades suudame sellest kriisist välja tulla kiiremini ja tugevamana kui nii mõnigi teine. Konservatiivne eelarvepoliitika on loonud selleks head eeldused. Palun teie toetust valitsuse esitatud eelarve eelnõule! Ja veel palun ma teid raskel ajal mitte minna kaasa poliitmänguritega ja mitte avaldada umbusaldust välisminister Urmas Paetile ja justiitsminister Rein Langile. Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Suur tänu, härra peaminister! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Kadri Simson Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.
|
|
Kadri Simson
Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Prognooside kohaselt jätkub 2010. aastal majanduslangus. Enim on nimetatud prognoosi –2%. See tähendab ka maksutulude kahanemist. Sellele vaatamata andis peaminister just üle riigieelarve, kus plaanitud kulutusi on enam kui tänavune tase pärast teist ja planeeritavat kolmandat negatiivset lisaeelarvet.
Eesti juhtivast majanduslehest Äripäev võis mõni aeg tagasi peatoimetaja veerust lugeda järgmist: "Koalitsiooni salaplaani kohaselt esitatakse küll 30. septembriks Riigikogule järgmise aasta eelarve, aga see pole eelarve, mille järgi hakkab Eesti riik järgmisel aastal elama. Tegelikult käib praegu kahe riigieelarve koostamine, üks on mõeldud esitamiseks avalikkusele valimiste eel, see maalib meile järgmisest aastast ilusa pildi. Kui aga valimised läbi, siis tuleb valitsusliit välja õige eelarvega ning Riigikogule antud eelarve aetakse parandusettepanekutega eurovormi. Siis saab avalikkus ka teada, mis meid tegelikult 2010. aastal ootab." Järgnevalt esitan viis põhjendust, mis näitavad, et täna peaministri esitatud eelarve on mõeldud vaid avalikkusele valimiste eel esitamiseks ja mitte tegelikuks riigielu korraldamiseks 2010. aastal.
Esiteks, riigieelarve tugineb ühel prognoosidest, seejuures sellel prognoosil, mida oma tegelike kulutuste planeerimiseks ei saa kasutada mitmed ministeeriumid ega ka haigekassa. Haigekassa nõukogu 16. septembri koosoleku protokollist võib lugeda järgmist: Urmas Sule küsib minister Hanno Pevkurilt, kas Rahandusministeeriumi konservatiivne prognoos, mis on aluseks haigekassa eelarve koostamisel, on sama mis riigi tervikeelarve koostamisel. Minister Pevkur vastab – see on tsitaat –: "Riigieelarve aluseks olev prognoos on veidi positiivsem." Kui tuua positiivsus välja arvudes, näiteks sotsiaalmaksu kohta käivates arvudes, siis haigekassa peab lähtuma prognoosist, mille kohaselt tuleval aastal sotsiaalmaks kahaneb 6,9%. Täna esitatud riigieelarves on see langus üle kahe korra väiksemaks kirjutatud ehk vaid –3,2%. Olgem ausad, olukorras, kus tööpuudus aina kasvab, on paratamatu, et vähenevad märgatavalt ka sotsiaalmaksu summad. Seega riigieelarvesse on sisse kirjutatud peaministri uskumus, mitte reaalne prognoos.
Teiseks, 8. juunil, päev peale Euroopa Parlamendi valimisi, lisati 2009. aasta teisele negatiivsele eelarvele rida ebameeldivaid ja ebaõiglasi maksutõuse. Seejuures andsid käibemaksu tõusule, mille tõstmist ministrid olid enne korduvalt eitanud, oma toetuse koalitsioonisaadikud ja rohelised. See kõik toimus siin Riigikogus eri lugemiste vaheaegadel, aga päev pärast Euroopa Parlamendi valimisi. Ebameeldivate otsuste tegemine päev pärast valimisi hakkab siin saalis juba praktikaks saama!
Kolmandaks, bluff majanduskasvuga sai kujundlikult alguse aasta aega tagasi. Tuletame meelde. Peaminister tuli siia saali riigieelarvega – aasta tagasi oli see 2009. aasta riigieelarve – ja ta prognoosis, et 2009. aastal on eelarve koostamise aluseks majanduskasv +2,6%. Ta tegi seda olukorras, kus majandus juba langes. Ta tegi seda olukorras, kus polnud ühtegi argumenti, miks peaks aasta 2009 majanduslikus mõttes olema parem, kui oli aasta 2008. Ja ta kinnitas, et eelarve on tasakaalus. Käesoleva dokumendi puhul kordub kõik taas.
Neljandaks, tänane Vabariigi Valitsus ei tea midagi parlamentaarsest demokraatiast. Valitsus on käesoleval aastal eelarvet kaks korda kärpinud Riigikogus, aga kolmas kord tehti seda kabinetivaikuses. Seda vaatamata riigieelarve seadusele, mis tegelikult selgelt sätestab, et riigieelarve muutmiseks, sealhulgas kulude vähendamiseks või kulude otstarbe ja finantseerimistehingute muutmiseks tuleb Vabariigi Valitsusel algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu või riigieelarve eelnõu ja tulla sellega Riigikokku. Seda ei tehtud! Need kärped on toimunud n-ö liigendamise nime all ja parlamendist mööda minnes.
Ja viiendaks, see eelarve on valimiste-eelne eelarve. Siia on juba sisse kirjutatud tulude kasv füüsilise isiku tulumaksu näol 51,2%. Kõlab ju kenasti, kui ei vaata nende arvude taha, kui ei vaata, mis on fassaadi taga. Tegelikult on eelarvesse saadud lisatulu laste arvel, sest põlistatakse selle aasta veebruaris Eesti linnadelt ja valdadelt ära võetud tulumaksu osa. Valitsus võttis tänavu esimese negatiivse lisaeelarvega omavalitsustelt ära 260 miljonit krooni lasteaedadele, 171 miljonit krooni noortespordile ning 21 miljonit krooni noorsootööle. Otsus vähendada omavalitsustele minevat tulumaksuosa nüüd põlistatakse ja järgmine aasta on omavalitsustele kaotsi minevad summad suuremad, sest 2010. aastal kaovad need juba terve aasta jooksul. Tänavu jõustus see otsus 1. aprillil.
Veel näitab see eelarve selgelt valitsuserakondade prioriteetsust laste ees. Ära võetakse tulumaksuvabastus pere esiklapse eest, ära kaob järgmisest aastast igale lapsega perele tulumaksuvabastus, mis ühele perele tähendas ümardatult 5000 krooni aastas. Selle asemel lisatakse väga vähestele, seni 30 000 krooni ehk maksimumi ulatuses emapalka saanud vanematele veel 5000 krooni, aga nüüd enam mitte aastas, vaid kuus.
Nii et prioriteedid on selged, aga eelarve tegelikku nägu me veel ei tea. Tõenäoliselt juhtub selle eelarvega sama, mis on juhtunud eelmiste eelarvetega: neid muudetakse. Praegusel hetkel näeme me ainult seda, et eelarvet üritatakse tasakaalu saada eelkõige nende inimeste arvel, kes on majanduskriisis niigi raskustes, ja et selle eelarvega püütakse teenida ühekordset tulu riigivara ja maa müügiga. Ilmselgelt see eelarve tegelikkusele ei vasta. Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Palun kõnepulti kolleeg Eiki Nestori Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!
|
|
Eiki Nestor
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Austatud peaminister! Eelmisel aastal, kui sai alguse meeldiv traditsioon, et eelarve üleandmisel Riigikogule käib selle juurde ka peaministri poliitiline avaldus, siis ausalt öeldes päris mitmeid n-ö riigieelarve asjaosalisi peaministri avaldus jahmatas. Jahmatas sellega, et peaminister teatas tookord, et ta annab üle tasakaalus eelarve. Hiljem see kadus paari nädala jooksul retoorikast, sellest ei ole rääkinud enam ei peaminister, ükski rahandusminister ega õnneks ka mitte meedia.
Tänase kõne puhul jääb nii valitsusel, Riigikogul kui ka kõigil teistel, kes tunnevad muret avaliku ja ka erasektori tuleviku pärast, üle loota vaid üht. Meil on praegu võimatu öelda, kas majanduslanguse põhi saabus meile teises kvartalis või see saabub nüüd neljandas kvartalis, aga tähtis on, et see on kas saabunud või saabumas, et enam suurt langust ei tule. Selles mõttes on olnud valitsusel – nii jube, kui seda sõnaühendit kasutada ka ei ole – kergem teha raskeid otsuseid, sest tal on veidi selgem pilt, mis hakkab toimuma.
Need muudatused, mis on toimunud retoorikas ja mis ei ole jäänud avalikkuse tähelepanuta – näiteks kas või see, et euro ei ole enam valitsuse eesmärk, vaid et euro on vahend –, need muudatused mina isiklikult kiidan heaks. Ma ei kujutagi ette, et üks valitsus saaks teistmoodi ütelda. Ent kui euro ongi vahend ja mitte enam eesmärk, siis ikkagi tekib küsimus, kas see on ainuke vahend. Ja miks just see on vahend ja miks midagi muud ei ole vahend? Kui me räägime kriisist väljumisest, miks siis näiteks lastetoetused peredele, kus on mõlemad vanemad töötud, ei ole hädavajalik vahend? Kas me oleme totaalselt loobunud kõigist majanduse elavdamise võimalustest, mis on seotud sisetarbimisega?
Mis puutub eelarve tasakaalu, siis vastav protsent SKT-st on nagu iseenesest alla kolme. Kui te selle kroonidesse ümber arvutate, siis saate väga väikese arvu: see on 100 miljonit ja mitte rohkem. Piisab, kui nendest lootustest läheb luhta kas või see, kui palju kohalikud omavalitsused suurenenud eurotoetuste pinnal laenu võtavad. Piisab ka mõnevõrra suuremast tööpuuduse kasvust või sellest, et näiteks meie põhjanaabrid ei toeta nii tugevalt Eesti riigikassat omapoolsete reisidega siia ja kaupade viimisega Soome ehk ostudega meie turult. Selles ongi meie meelest praeguse eelarvepoliitika kõige suurem mure ja see on olnud mure ka varem. Sammud, mis me astume ühekordse müügina, dividendide võtmisega, ei ole jätkusuutlikud. Rääkimata sellest, kuidas need mõjutavad riigiettevõtteid.
Loomulikult on üks eelarve alati dokument, mis põhineb nii lootustel kui teadmistel. Selle eelarve puhul valitsus loodab, et näiteks hoogtöö korras tasakaalu huvides suurendatud tulud – olgu nende taga siis dividendid, müügid või mis iganes maast sooja õhuni välja – loetakse näiteks järgmisel aastal hindamisel jätkusuutlikuks. Loodetakse, et kohalikud omavalitsused ei võta liiga palju laenu, loodetakse, et tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõstmisega ka sissetulekud kasvavad. Loodetakse paljudele muudele asjadele ja tegelikult tõesti vist kõige rohkem sellele, et kohalikud valimised saavad läbi ja siis on võimalik ka eelarvet teha. Mina lisan siia teie lahkel loal juurde veel ühe lootuse: et meil oleks valitsus, kes praegustes oludes teaks rohkem ja loodaks vähem ja et peaministri kõne eelarve üleandmisel ei läheks juba kahe nädala jooksul ka temal endal meelest. Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Nüüd palun kõnepulti kolleeg Tarmo Männi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.
|
|
Tarmo Mänd
Austatud juhataja! Austatud peaminister! Head külalised ja head kolleegid! Ma alustaksin tõdemusega, et imesid juhtub ka siin saalis, kuid mitte tihti. Ja nimelt: esitatud eelarve eelnõu on seekord koostatud meie teada kõige konservatiivsema prognoosi alusel. Eesti Pank teatavasti jäi oma prognoosi juurde, see oli –12,3%, Swedbank andis eile prognoosi –13,5% ja, üllatus-üllatus, valitsus tegi eelarve kõige konservatiivsema prognoosi alusel. Kogu aeg on asi olnud ju teistpidi ning me võitlesime opositsioonis selle vastu, et kasutati kõige optimistlikumat varianti sihiga valimislubadused eelarvesse sisse kirjutada. Nüüd on ajad veidi teised. Ja jääb üle ainult uskuda, et varasematest vigadest on õpitud. Aga kas asi nii lihtne ikka on?
Mina rahanduskomisjoni liikmena ei kahtle rahandusministri pädevuses eelarveküsimustes, me oleme koos töötanud pikka aega. Kui ta tegi eelnõu teadlikult kõige konservatiivsema prognoosi alusel, siis ta eelkõige kaitses iseennast. Ta ei korda oma eelkäija vigu, kes laskis ebareaalset prognoosi kasutada. Niisugune lähenemine teatavasti sunnib kärbetele eelarve koostamise faasis, mitte selle täitmise faasis, ning see on täiesti õige ja riigile kasulik hoiak. Ütleme, arukas tegu. Ma ei usu, et rahandusminister seda kiitust minu suust ootab, aga seda ma siiski ütlen. On aga ka teine põhjus: see on nimelt eurounistus, müstiline 3%, mis selleks iseenesest ju sunnib.
Kui me need asjad kokku võtame, siis ma oleksin oma hinnangus aus, kui ütleksin, et tegemist on nii poliitilise arukuse kui ka poliitilise paratamatusega, et eelarve sellisel kujul meie laual on. Ma usun, et tänavu ei kordu see, mis oli möödunud aastal: et esitati septembri lõpus üks variant ja pärast menetlesime teist varianti. Ma ei näe selleks lihtsalt põhjust. Eeldan, et koalitsioonipartnerid on praegu sedavõrd üksmeelsed, et ostetud häältega suudetakse see eelarve saalis vastu võtta. Tõenäoliselt just nii lähebki. Kuigi ka mina olen seda meelt, et valimised on alles ees ja vaevalt me kõiki üllatusi teame.
Küsimuse, millega me täna siin saalis tegeleme – pean silmas viisaprobleemi –, asetan mina nende asjade jadasse, mis pärast 18. oktoobrit arutusel olevatena oleks hoopis teise värvinguga. Kahjuks on nii, et praegused valitsuskoalitsiooni partnerid jagavad ühte valijanišši, ja iga erakond teab, et enne valimisi tuleb püüda eristuda. Aga ma julgen öelda, et kindlasti valimistest tähtsam küsimus on majandus- ja finantskriisist väljatulek. Annaks jumal kõigile poliitikutele siin saalis arukust seada need asjad esikohale ja tegelda ka valimistega, aga mitte üritada neid asju koos lahendada.
Ülemöödunud nädalal tutvustas rahandusminister rahanduskomisjonile eelarve koostamise käiku ja minule jäi küll veendumus, et selleks ajaks oli suudetud puudujääk mahutada 3% piiresse. Küsimus oli vaid ühes: mis saab sellest ühest miljardist, mis tol ajal oli õhus. See on küsimus, mis opositsioonile meeldida ei saagi. Vabariigi Valitsus on otsustanud need erakorralised tulud ja vähendused teha ära Vabariigi Valitsuse korraldusega. See tähendab, et kolmas negatiivne eelarve tehakse valitsuse otsusega ja siia saali ei tule. Meil on valminud kiri õiguskantslerile, et ta selle kohta oma hinnangu annaks. Seda tõsiasja me peame taunima, aga rohkem probleeme tookord rahandusminister seoses eelarvega esile ei toonud.
Järgnenud otsustest sellel rahanduskomisjoni istungil juttu ei olnud. Ma pean eelkõige silmas Telekomi aktsiate müüki, pean silmas seda, mis toimub Eesti Energia ümber, ja pean silmas seda, et tekkis otsus aktsiise tõsta olukorras, kus salaviina ja -tubakaga riik enam võidelda ei suuda. Võiks ju arvata, et Vabariigi Valitsus on kompetentsem ja teab olukorda paremini ning isegi arvab äkki, et selle 14,5% prognoosi sisse euro siiski ei mahu ja nii oli tarvis rakendada täiendavaid abinõusid. Ma ise pean liiga optimistlikuks kinnitusi, et järgmisel aastal kõik nivelleerub ja aastal 2011 majandus hakkab taas kasvama. Annaks jumal, et see on nii, aga ma ei näe sellele erilist tagatist. Riik oleks pidanud selleks eeldused looma – majandustsükkel ei ole ühe päeva küsimus, selle taastamine nõuab väga kaua aega. Aga kärpeid on aina edasi tehtud ja turgutust on vähe olnud. Olen korduvalt kinnitanud ja ütlen ka täna siit kõnetoolist, et ma ei eita euro kiire tuleku vajadust, ainult et keegi meist ei tea, kas majandus selle ikka välja kannab. Tõde on kindlasti kusagil vahepeal.
Ja nüüd riigivara müügist. Telekomi aktsiate müüki ei saa kuidagi riigile kasulikuks pidada. Nagu ma juba mainisin, oli selleks ajaks, kui tuli otsus Telekomi kohta, eelarve juba 3% puudujäägi piiresse mahutatud. Vähemalt väideti seda rahanduskomisjonis. Mul on tunne, et otsustajad ise veenavad ennast alles praegu, et see oli õige otsus. Selle kõige kohal on saladuse loor, mis vajab selgitamist. Täna me ütleme, et 93 krooni aktsia eest oli väga hea tasu. Kui ma aga endise rahandusministri Aivar Sõerdiga vestlesin, siis ütles ta mulle, et aastal 2005 tehti eksperdihinnang, kus oli aktsia hinnaks pandud 135 krooni aktsia eest, ja ta lükkas selle tagasi, väites, et see on riigile kahjulik otsus. Nii et siin on, mille üle mõelda. Samas me peame ju tunnistama, et me katkestame rahavoo riigieelarvesse praeguse seisuga üle 400 miljoni krooni aastas. Kas see on väike raha? Miks seda tehakse, mina ei tea. Asjaga tasub tegelda. Ma olen riigieelarve kontrolli komisjoni liige ja näen, millega Riigikontroll iga päev tegeleb, kui ta auditeerib kohalikke omavalitsusi. See siin oleks üks tõeline küsimus, millega oleks vaja tegelda ja analüüsida, kas need otsused on riigile kasulikud või kahjulikud.
Järgmine asi on Eesti Energia börsile viimine. Peaminister äsja ütles, et seda pole otsustatud, aga üks lapsesuu rääkis ja me teame, kuidas asjad käivad. Asi algas tõesti Eleringi väljaostmisega riigi poolt ja ostes 2,1 miljardi ulatuses dividende, saadi 1,7 miljardit. Siin on väike ebakõla – ma täpselt seda mehhanismi ei tea. Aga tegemist olevat finantstehinguga, millel on seaduslik alus. Ma loodan, et nii see ka on ja et meile kusagilt piiri tagant sellega seotud tagasilööke ei tule. Tegelikult võimaldab Eleringi ostmine, põhivõrkude lahutamine Eesti Energia tootvast osast jätkata hiilivalt seda poliitikat, millega tehti algust aastaid tagasi ja mille vastu koguti 163 000 allkirja. See on küll asi, mida tasub järgida.
Kokkuvõtteks julgen öelda, et vähemusvalitsus teeb praegu otsuseid, milleks ei ole mandaati, küll on olemas seaduslik alus ehk norm. Aga mandaadi oleks saanud siit saalist – nimetan veel kord ostetud otsuseid –, ja oleks tulnud vähemasti rahvaesinduse häälte ülekaal ja nägu olnuks ka nendes asjades puhtam. See on asi, millega leppida ei saa, millega süda lihtsalt ei lepi. Ma tänan tähelepanu eest!
|
|
Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Tarmo Mänd! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Marek Strandbergi Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana!
|
|
Marek Strandberg
Minul, head kolleegid, pole siin muud rääkida, kui soovitada lugupeetud valitsusel ja koalitsioonil rohkem lugu pidada säärasest lihtsast ja arukast kaasamise mehhanismist, mis kodanikuühiskonnas on väga oluline. Kodanikuühiskond on teema, mis aina rohkem läbib meie poliitilist retoorikat, sõnavõtte ja seisukohavõtte. Ja ütleme ausalt, et mitte ainult need, kes – kuidas nüüd lihtsalt väljendudagi? – kritiseerijate sõnutsi valitsusele saba liputavad, on aeg-ajalt kaasatud mingisuguse eelarveprotsessi läbiviimisse (rohelised on avalikult tembeldatud kahjuks selliseks), vaid ka vähemalt kõik Riigikogus esindatud erakonnad võiksid olla sisulisemalt kaasatud eelarveprotsessi selle ettevalmistamise käigus. Siis oleks veriseid vaidlusi ehk vähem ja arusaamist märksa rohkem. Tänapäevane infotehnoloogia seda võimaldaks, aga paraku ei ole näiteks ka riigi rahaga loodud osalusveebis võimalust näiteks eri ministeeriumide eelarvete plaane näha, et neid saaks hinnata ja arvestada. Sellist kaasamist ei saa muuta sunniviisiliseks, aga see võiks olla valitsuse vabatahtlik akt. Ma olen täiesti veendunud, et kui kodanikuühiskonna niisugust elementi, nagu seda on erakonnad, kaasataks rohkem, oleksid meie eelarvearutelud märksa sisukamad. Eri seisukohad õnnestuks avalikkuse jaoks selgemalt ja eufemismidega katmata kujul välja tuua ning paljudes asjades oleks võimalik ehk ka kokkuleppele jõuda.
Mis aga käesolevasse eelarvesse puutub, siis oleme meiegi seda meelt, et see peaks olema kindlasti tasakaalus. Meil on selle tasakaalustamiseks õnneks väga palju võimalusi tarbimist puudutavate maksude tõstmise ja muu sellise näol. Ka meie loodame, et selle eelarve arutelu Riigikogus muutub sisuliseks ja mida aeg edasi, mida aasta edasi, mida Riigikogu koosseis edasi, seda paremini loodetavasti õpitakse mõistma, et eelarve ei ole ainult mõne erakonna eelarve, vaid kogu ühiskonna ja kogu Eesti eelarve. Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Palun nüüd kõnepulti peaministri!
|
|
Peaminister Andrus Ansip
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma tänan konstruktiivse kaasamõtlemise eest Marek Strandbergi ja Tarmo Mändi! Ma tänan ka Kadri Simsonit ja Eiki Nestorit selle eest, et nad tulid kõnepulti oma hirme jagama!
Paraku Eiki Nestori ja Kadri Simsoni kõnes ma muud ei tajunud, kui et osa inimesi on paanikas, suures hirmus, võib-olla vaevab neid isegi paranoia. Mida kardetakse? Küsimus on õhus: kuidas see meiega siin Eestis ikkagi niiviisi juhtus, et kriisi kõige sügavamas põhjas on Eesti valitsussektori võlakoormus Euroopa Liidu kõige pisem? Kuidas meiega sai nii juhtuda?! Kuidas sai meiega niiviisi juhtuda, et Eesti valitsussektori reservid protsendina sisemajanduse kogutoodangust on Euroopa Liidu kõige suuremad: meil on reservides summa, mis teeb 10% sisemajanduse kogutoodangust. Kuidas see meiega nii juhtus?! Kuidas meiega juhtus nii, et Eesti valitsussektori defitsiit on üks Euroopa Liidu kõige pisemaid? Võimatu! See ei tohi nii olla! Sest teatavasti ei tee valitsus meil ju mitte midagi ja peaminister on hoopis roosade prillidega tulnukas.
Ja nüüd, oh õudust: pikka aega Eestit vaevanud suurest jooksva konto defitsiidist on saanud ülejääk! Valitsus on ilma tülideta kokku saanud 2010. aasta eelarve, mis täidab kõiki Maastrichti nõudeid ja suure tõenäosusega liitub Eesti eurotsooniga 1. jaanuaril 2011.
Ma saan aru, et mõnedele võib see olla erakonna poliitiline õudusunenägu, kuid ma palun teid, mõelge Eestile ja toetage valitsuse esitatud eelarve eelnõu. Ei maksa paranoiliselt arvata, et valitsus on nii võimekas, et suudab korraga teha koguni kaht eelarvet. Jah, tänavu me olime pidevas eelarve koostamise protsessis, kuid me olime suutelised tegema üht eelarvet korraga. Kui kahtlustada valitsust selles, et ta teeb korraga mitut eelarvet, siis võib ju keegi kahtlustada ka seda, et kuskil töötab veel üks teine Riigikogu, või veel midagi hullemat.
Eesti omavalitsused on valdavalt olnud väga vastutustundlikud. Valdavalt! Meil on selliseid omavalitsusi, kellel on reservides koguni 70% jooksva aasta eelarve mahust. 70%! Ei ole nii, et kohalikud omavalitsused muudkui mõõdutundetult laenavad. Ei, meie kohalike omavalitsuste reservides on viimase mulle teadaoleva informatsiooni järgi 2,2 miljardit krooni. Ma arvan, et nendest 2,2 miljardist kroonist ja pisikestest omavalitsustest, kes on suutnud reserve koguda, võiksid õppust võtta ka mõned suured kohalikud omavalitsused. Eriti pean ma silmas Tallinna linna, kes võiks piirata oma propagandakulutusi ja mitte kogu aeg rääkida rahvale, et kõiges on süüdi valitsus, kes on laste eest raha ära võtnud. Tunnistagem tõde ja nentigem, et omavalitsused on erinevad ja mõned suured erinevad teistest halvas mõttes väga palju.
Ma ei ole nõus ka sellega, et euro pole valitsuse jaoks enam eesmärk. Loomulikult on euro vahend, kuid euro on valitsuse jaoks ka suur eesmärk ja me töötame selle nimel, et Eesti saaks liituda eurotsooniga 1. jaanuaril 2011. Seda silmas pidades on koostatud järgmise aasta riigieelarve, mida ma teil kõigil palun toetada! Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan läbirääkimised.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; teiseks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni üleeile algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon.
Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon võttis tagasi loomakaitseseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 507. Eesti Keskerakonna liikmed vormistasid haridus- ja teadusministrile eile esitatud arupärimise ümber kirjalikuks küsimuseks.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 80 Riigikogu liiget, puudub 21.
Alustame tänaste päevakorrapunktide arutelu.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
