Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber
Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.
Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.
Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.
Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.
Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.
Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.
Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.
Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.
Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.
Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]
ELAK arutab avalikul istungil tehisintellekti arendamise lihtsustamist väikeettevõtjatele
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Liisa Pakosta sõnul on komisjonil avaliku päevakorrapunkti raames kavas arutada, kuidas toetada Euroopa konkurentsivõimet tehisintellekti valdkonnas ning anda tehisintellekti arendavatele Eesti väike- ja iduettevõtetele võimalus kasutada Euroopa Liidu superarvuteid, et oma tehisintellekti mudeleid treenida.
„Räägime ühest võimalusest, kuidas august koos tugevamana välja ronida. Euroopa Liit võtab majanduse mahajäämust tõsiselt ja üks võimalus on toetada ettevõtjaid superarvutite kasutamisel. Piltlikult öeldes paneb Euroopa raha supervõimsatesse arvutitesse, ent reguleerib nende kasutust nii, et idufirmad ja väikeettevõtted mahuks ka supervõimsust oma äri eduks kasutama. Samuti avame arutelus innovaatiliste tehisintellektivabrikute loomise aluseid,“ lausus Pakosta. Ta lisas, et avalik arutelu on kasutatav ka õppematerjalina, kuna komisjon näitlikustab tavapärasest enam, kuidas Riigikogu Euroopa Liidu eelnõudega töötab.
Algatust tutvustavad Haridus- ja Teadusministeeriumi varaküsimuste asekantsler Henry Kattago, teadustaristu valdkonna juht Aile Tamm ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö valdkonna nõunik Piret Sütt ning Tartu Ülikooli teadusarvutuskeskuse juhataja Ivar Koppel, samuti on istungile kutsutud Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht Jane Õispuu ning Tartu Ülikooli Euroopa õpingute ja õigusteaduse tudengid.
Komisjoni väljasõiduistung Tartu Ülikoolis algab kell 11.45, mil esimese punktina on päevakorras noorte seisukohtade kuulamine Euroopa Liidu põhiõiguste strateegiate mõjudest Eestile. Arutelu all on puuetega inimeste, LGBTIQ ning soolise võrdõiguslikkuse strateegiad. Päevakorrapunkti juurde on kutsutud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tudengid ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht Jane Õispuu.
„Peame noorte arvamuse kuulamist väga oluliseks, eriti põhiõigusi puudutavates küsimustes,“ rõhutas Pakosta. Ta viitas, et Euroopa Liidu asjade komisjon kuulab noorte arvamust esimest korda ning arutelu on väga tähtis ka seetõttu, et puuetega inimeste, LGBTIQ ja soolise võrdõiguslikkuse arengukavu pole komisjon seni põhjalikult arutanud.
Lugupeetud ajakirjanikud! Võimalus intervjuudeks on Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas (Näituse 13a) pärast esimest päevakorrapunkti orienteerivalt kell 13.30 ja pärast istungi lõppu orienteerivalt kell 16. Palun andke teada, kui on soov istungil osaleda.
Avalik istung algab kell 14.30 ja seda saab jälgida veebiülekandes Riigikogu kodulehel. Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Lisainfo: Liisa Pakosta tel +372 502 6191
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 19.–21. aprillini
Reede, 19. aprill
Komisjonide istungid
Euroopa Liidu asjade komisjoni väljasõiduistungil – kell 11.45: ELi põhiõiguste strateegiate mõjud Eestile (puuetega inimeste, LGBTIQ-inimeste ja soolise võrdõiguslikkuse strateegiad COM(2021) 101, COM(2020) 698, COM(2020) 152), kutsutud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tudengid (Tartu Ülikooli õigusteaduskond);
Euroopa Liidu asjade komisjoni väljasõiduistungil – kell 14.30: seisukoha andmine: nõukogu määruse ettepanek, millega muudetakse määrust (EL) 2021/1173 seoses EuroHPC algatusega idufirmade kohta, et suurendada Euroopa juhirolli usaldusväärse tehisintellekti vallas COM(2024) 29, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti teadusarvutuste taristu ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse esindajad ning Tartu Ülikooli Euroopa õpingute ja õigusteaduse tudengid; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Tartu Ülikooli õigusteaduskond);
väliskomisjoni videoistungil – kell 10: Eesti seisukohad 22. aprillil toimuval ELi välisasjade nõukogu kohtumisel, kutsutud välisminister Margus Tsahkna.
Laupäev, 20. aprill
Riigikogu lahtiste uste päev
Kell 11–16 – Riigikogu lahtiste uste päev algab Riigikogu esimehe Lauri Hussari tervituse ja lossi rõdult kõlava torupillikontserdiga. Toompea lossis toimuvad ekskursioonid, fraktsioonides saab kohtuda saadikutega ja avatud on pääs Pika Hermanni torni.
Kultuuririkkuse aasta puhul on üles seatud Eesti Vabaõhumuuseumi ning Eesti Rahvakunsti- ja Käsitööliidu töötoad. Tegevusi pakuvad ka Tallinna Keskraamatukogu, Rahvusraamatukogu ning Riigivanem August Rei Sihtasutus. Kohvikujuttudes arutatakse lõimumise teemal ning mälumängus osalevad koolide ja Riigikogu võistkonnad. Üritus ja kõik tegevused on tasuta. Täpsem info Riigikogu kodulehel.
Sündmus
Kell 21 – riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas võtab vastu Paides süüdatud jüriöö märgutule. Märgutulede süütamisega peetakse meeles Asutava Kogu kogunemise aastapäeva, aga ka jüriöö ülestõusu aastapäeva ja jüripäeva (Kuberneri aed).
Välislähetused
18.–19. aprill
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ning liikmed Kersti Sarapuu ja Toomas Uibo osalevad kohtumistel Soome parlamendis Helsingis.
18.–23. aprill
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson viibib Balti riikide väliskomisjonide esimeeste visiidil Los Angeleses Ameerika Ühendriikides.
19.–21. aprill
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma osaleb assamblee Leinsweileri seminaril Berliinis Saksamaal.
21.–23. aprill
Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb Euroopa Liidu spiikrite konverentsil Palmas Hispaanias.
21.–24. aprill
Eesti-Iirimaa parlamendirühma esimees Maris Lauri ning liikmed Annely Akkermann, Andrei Korobeinik ja Andres Sutt (22.–24. aprill) osalevad kohtumistel Iirimaa parlamendis Dublinis.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Kohtumine Ukraina parlamendi liikmega
Riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas ning komisjoni liikmed Enn Eesmaa, Peeter Tali ja Kristo Enn Vaga kohtusid Ukraina parlamendi riigikaitsekomisjoni liikme ja NATO Parlamentaarse Assamblee Ukraina delegatsiooni aseesimehe Solomiia Bobrovskaga.
Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena tuumaenergia kasutuselevõttu
Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro tõi ettekande alguses esile, et tegemist Riigikogu tuumaenergia kasutuselevõtu teemalise debati avanguga ning see küsimus peaks lähinädalatel sõnastuma vastavas Riigikogu liikmete eelnõus. „Tuumaenergia kasutuselevõtu arutelu pole lihtsalt küsimus Eesti energeetikatööstuse või majanduse pikast plaanist. See on suuresti keskkonna‑ ja kliimamõjude alane arutelu, kuidas me täidame endale võetud kohustused üleminekul kliimaneutraalsele majandusele, soovides samal ajal kasvatada Eesti inimeste heaolu. Nagu ühel varasemal energeetikaarutelul Riigikogus tõdesime, ilma energia tootmise kasvuta pole ühiskonna heaolu suurenemine selles universumis võimalik,“ rääkis ta.
Taro tõi muu hulgas esile, et tuumaenergia olelusringi analüüs näitab, et isegi võttes arvesse kogu protsessi keskkonnamõju, jääb selle süsiniku jalajälg samasse vahemikku, milles on ka vähese heitmega päikese‑ ja tuuleenergia. Muude fossiilsete või biokütustel põhinevate alternatiivide heitmemõju on kümneid kordi suurem. „Tõepoolest, tuumaenergiaga kaasneb samuti mitmeid väljakutseid, millest tõsisemad on tuumajäätmete lõppladestus ning julgeolekuriskid, millest kõnelevad järgmised ettekandjad. Mitmed neist väljakutsetest on lahendatavad tuumaenergiaalase raamistiku väljatöötamisel.“ Keskkonnakomisjoni esimehe sõnul on Riigikogu teha reeglite paikapanek, milliseid keskkonna‑ ja ohutusstandardeid peab iga tuumaenergiaprojekti arendaja minimaalselt täitma. Samuti on Riigikogu otsustada, milliste kuludega oleme valmis tagama 10, 15 või 20 aasta pärast võimalused täiendava heitmevaba energiatootmisviisi kiireks kasutuselevõtuks.
„Kui palju see kõik maksab, on kahtlemata asjakohane küsimus, ja veelgi olulisem küsimus täna oleks, kui palju läheks Eesti majandusele ja ühiskonnale maksma selle võimaluse välistamine pikas perspektiivis. Ajalooliselt on tuumaenergia kasutamine hoidnud ära enam kui 1,8 miljoni täiendavast õhusaastest ja kasvuhoonegaaside heitmetest põhjustatud enneaegse surma. Sajandi keskpaiga perspektiivis võib see heitmevaba energiatootmise viis säästa veel 0,5 miljonit kuni 7 miljonit elu tänu fossiilkütustest loobumisele,“ märkis ta ja rõhutas, et debati tuum võiks seega olla keskendumine pikale plaanile keskkonna‑ ja kliimaeesmärkide valguses.
Teisena tutvustas kliimaministeeriumi kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Reelika Runnel tuumaenergia töörühma lõpparuannet „Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis“. Runnel andis ülevaate analüüsi koostamisest ning märkis, et kõiki lõpparuande sisendiks olevaid materjale hinnati ka Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ekspertmissiooni käigus. „Missiooni käigus vaadati, kas me omame vajalikku arusaama kõigist kohustustest, mis tuumaenergia kasutamisega kaasnevad, ja oleme hinnanud piisava põhjalikkusega kõiki selle energialiigi kasutamisega seotud teemasid. Ekspertide hinnangu kohaselt on töörühma analüüsid ja ettevalmistus tuumaenergia kasutuselevõtu osas olnud põhjalikud ja piisavad, et saaksime selle energialiigi kasutamise osas vastu võtta teadliku otsuse,“ sõnas ta.
Runneli sõnul jõudis töörühm eelmise aasta lõpus järeldusele, et õigeaegse planeerimise, piisava rahastuse, poliitilise ning rahva toetuse korral on Eestis tuumaenergia kasutuselevõtt teostatav. “Tuumaenergia kasutuselevõtt toetaks meie 2050. aasta kliimaeesmärkide täitmise ja varustuskindluse tagamise eesmärke, pakuks stabiilset elektritootmist, edendaks Eesti teadus‑ ja arendustegevust, tooks kaasa majandusliku kasu ning looks töökohti kohalikele elanikele,“ märkis ta.
„Tuleb arvestada, et riigis, kus seda energialiiki varem kasutatud pole, nõuab tuumaenergia kasutuselevõtt põhjalikku ettevalmistust ning tuumaelektrijaamast elektritootmise alguseni kulub vähemalt kümmekond aastat,“ toonitas Runnel, kelle sõnul esimesed Eestile tinglikult sobivaks peetud reaktorid valmivad lääneriikides käesoleva kümnendi lõpus ning nende tehnoloogilise lahenduse puhul on tegemist vesijahutusega reaktorite väiksemate versioonidega ehk tehnoloogiaga, millega on maailmas juba üle 70 aasta kogemust.
Runnel tõi ka esile, et tuumaenergia kasutamisega seotud arutelude üheks peamiseks küsimuseks on tavaliselt tuumajäätmetega seonduv, mille osas on inimeste teadvusse kinnistunud rohkelt müüte ning eksiarvamusi. Üheks neist on see, et tuumaenergia kasutamine tekitab tohutul hulgal tuumajäätmeid, millega tegelemiseks pole lahendust. „Töörühma tellitud uuringu kohaselt tekitaks üks väikereaktor aastas ligikaudu 12 tonni kasutatud tuumakütust. Reaktori kogu eluea vältel, milleks on vähemalt 60 aastat, tekiks kasutatud kütust ühe reaktori kohta ligi 720 tonni, mida hoiustatakse jaama eluea vältel jaama territooriumil asuvas vahehoidlas. „Võrdluseks toon siinkohal, et Eesti aastane kogu jäätmeteke on 23 miljonit tonni. Sealhulgas tekib igal aastal ohtlikke jäätmeid 1,6 miljonit tonni,“ märkis ta ja lisas, et tuumakütust on võimalik 96 protsendi ulatuses ümber töödelda ja taaskasutada ning ka jäätmete käitlemiseks ja lõppladustamiseks on mitmeid valikuid. Runnel märkis muuhulgas, et toetus tuumaenergiale on püsinud ligikaudu 60 protsendi juures.
Kolmandas ettekandes käsitles Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhataja Lauri Tammiste tuumaenergia rolli kliimaneutraalse energiatootmise saavutamises Eestis aastaks 2050. Tammiste hoiatas, et räägib 2022. aasta uuringu põhjal, mida oleks kindlasti vaja kaasajastada. „Põhisõnum sellest modelleerimisest oli, et tuleviku tootmisportfell peab olema mitmekesine. Ei ole nii, et teeme ainult tuult, teeme ainult päikest, teeme ainult tuuma, teeme ainult biogaasi. Tegelikkuses on meil vaja väga mitmekesist tootmisportfelli,“ rõhutas ta kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikku. Tammiste märkis, et uuringu kaheksast mudelist käsitles tuumajaama vaid kaks ning oluline on silmas pidada, et neist ainsas töötavas tuumaenergiaga stsenaariumis tuumajaam ise moodustas ligi veerandi kogu tootmisportfellist. „Sinna kõrvale oli ikka oli tuult ja päikest ja muid tehnoloogiaid vaja,“ märkis ta.
„Nagu on kirjas tuumaenergia töörühma raportis, siis tuum ei tohiks kuidagi kahjustada edenemist Eestis taastuvate kasutuselevõtul. Ehk teha ära need asjad, millele on täna tehnoloogiad olemas, küpsed, valmis kasutamiseks, nagu tuul, päike, tarbimise juhtimine, salvestus,“ rõhutas Tammiste.
Siseministeeriumi nõunik Aigo Allmäe selgitas tuumajulgeoleku tagamise aluspõhimõtetteid ning rõhutas, et Eestile on oluline arusaam, et riigi vastutus on võõrandamatu ja julgeoleku tagamine on meie prioriteet. „Kuigi osasid tuumajulgeolekufunktsioone täidab tuumarajatise operaator, siis režiimi loob ja selle täitmist kontrollib läbi pädevate asutuste riik. Tuumajaama tulevane operaator peab juba osana litsentsitaotlusest koostama füüsilise julgeoleku plaani, mis peab põhinema ohuhinnangutel või modelleeritud ohtudel, sisaldama ka projekti jooniseid, füüsilise kaitse süsteemi hindamise, rakendamise, hoolduse kirjeldust ning hädaolukordade kriiside plaane,“ selgitas ta.
Riigi tuumajulgeolekurežiim peab aga Allmäe sõnul tagama selle, et määratud pädevad asutused ja volitatud isikud on valmis reageerima tuumajulgeolekuga seotud sündmustele kohalikul, riiklikul ja ka rahvusvahelisel tasandil. „Valmisolek vajab täiendavalt arendamist ja ka senisest suuremat koostööd. Meil on tulevikku vaatavalt vaja panustada evakuatsioonikorralduslikku võimekusse, mille detailid saavad selguda järgnevates etappides, lähtudes ohutusanalüüsist. Meil on vaja parandada ka olemasolevat kiirgusseire võimekust ja muuta tänast kiirgusseireprogrammi tuumajaamaspetsiifiliseks, samuti tõsta laborivõimekust ja üleüldist kriisijuhtimise kompetentsi. Reageerivatel asutustel on vajalik soetada isikukaitsevahendeid. Tervishoiu valdkonnas on meil vaja varustada haiglad erikompetentsiga, täpselt samamoodi erinevad meditsiiniseadmed ja ravimid. Päästevõimekuse tõstmiseks on vaja meil välja töötada saasteärastusvõimekuse tervikkontseptsioon. Tervikuna on meil vaja tõsta sekkumistegevustes kaasuvates asutustes kiirgusohutusteadlikkust ja tagada esmareageerijate valmisolek võimalikele intsidentidele reageerimiseks. Ja kogu programmi jätkudes on teadmistesse investeerime võtmetähtsusega,“ loetles ta.
Läbirääkimistel võtsid sõna Yoko Alender (RE), Aivar Kokk (I), Rain Epler (EKRE), Priit Lomp (SDE), Liisa Pakosta (E200), Mario Kadastik (RE), Anti Poolamets (EKRE) ja Martin Helme (EKRE).
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Menetlusse võeti avalduse eelnõu Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks
Riigikogu avalduses Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks on kirjas:
„Riigikogu mõistab karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni sõja Ukraina vastu ja agressiooni käigus vallutatud territooriumi ebaseadusliku annekteerimise. Tuumarelvaga ähvardav Putini terroristlik režiim on muutunud kõige suuremaks ohuks rahule nii Euroopas kui ka kogu maailmas.
Riigikogu kutsus 23. veebruaril 2022 Euroopa Liit üles välja töötama meetmed, mis teeksid võimatuks Venemaa Föderatsiooni sõjapropaganda ja rahvuslikku vihkamise levitamise. Riigikogu kuulutas 18. oktoobril 2022 Venemaa Föderatsiooni valitseva režiimi terroristlikuks ja Venemaa Föderatsiooni terrorismi toetavaks riigiks, mille tegevusele tuleb ühiselt vastu astuda. Euroopa Parlament võttis 23. novembril 2022 vastu resolutsiooni, mille kohaselt Venemaa Föderatsiooni toimepandud tahtlikud rünnakud tsiviilelanikkonna vastu, rängad inimõiguste ja humanitaarõiguste rikkumised on terroriaktid ja sõjakuriteod Ukraina elanikkonna vastu.
Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill on alates 2022. aasta Venemaa täiemahulisest sõjast Ukraina vastu andnud oma avaliku toetuse Venemaa terroristliku režiimi agressioonile. Moskva Patriarhaadi juhtkond ning patriarh Kirill kasutab sõja propageerimise tööriistana Vene maailma ideoloogiat (Russki Mir), mille abil hävitatakse Venemaal demokraatia viimaseid ilminguid, militariseeritakse Vene ühiskonda ja õigustatakse agressiooni Venemaa Föderatsiooni laiendamiseks kõigile ajaloos Venemaa poolt domineeritud aladele, sealhulgas Ukrainasse.
27. märtsil 2024 võttis Vene Õigeusu Kiriku egiidi all loodud ülemaailmne Vene rahvakogu, mida juhib Moskva patriarh, vastu programmdokumendi „Vene maailma (Russki Mir) olevik ja tulevik“, mille kohaselt nähakse Ukrainas peetavat agressioonisõda püha sõjana nii Ukraina kui ka kogu läänemaailma vastu. Samuti nähakse kogu nõukogude-järgset ruumi Venemaa Föderatsiooni mõjusfääri kuuluvana.
Moskva Patriarhaadi üleskutsed kätkevad endas ohtu Eesti julgeolekule ja püsivusele, seejuures otsest ohtu avalikule ja põhiseaduslikule korrale Eestis. Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja üldtunnustatud põhimõtetele on sõjale või muul viisil relvajõu kasutamisele üleskutsumine kuritegu, kui sellega eiratakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.
Eesti Vabariik demokraatliku riigina seisab usuvabaduse eest. Riik peab tagama vabaduse vabalt valida, millist religiooni inimene järgib. Tänases maailmas tuleb riigil kaitsta aga inimesi ka terroristliku ja muu vaenupropaganda ning vägivallale üleskutsete eest. Kaitse sellise propaganda eest puudutab ühtlasi Eestis elavaid õigeusklikke, sõltumata keelest, rahvusest või kanoonilisest kuuluvusest. Riigikogu avaldab nördimust religiooni ja õigeuskliku traditsiooni kuritarvitamise ja moonutamise eest Moskva patriarhaadi ja tänase Venemaa režiimi poolt. Arvestades Moskva patriarhaadi senist tegevust püsib suur oht sellises pseudo-religioosses kontekstis inimeste mõjutamiseks.
Riigikogu peab vastuvõetamatuks Moskva patriarhaadi kui institutsiooni tegevust Venemaa Föderatsiooni agressiooni õigustamisel ja toetamisel. Sellest lähtuvalt peab Riigikogu vajalikuks tunnistada Moskva patriarhaat Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks organisatsiooniks. Kutsume üles kõiki riike ja rahvusvahelist kogukonda tõkestama Moskva patriarhaadi vaenulikku mõjutustegevust.
Ühtlasi rõhutab Riigikogu, et Moskva patriarhaadi kuulutamine Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni ja terroristlikku režiimi toetavaks organisatsiooniks puudutab Moskva patriarhaati kui institutsiooni ja juhtorganit, mitte õigeusu traditsioone järgivaid inimesi. Õigeusklikud ühendused ja kogudused peaksid ka ise hindama vaenuliku mõjutustegevuse ohtu avalikule korrale ja oma liikmetele ning astuma vajalikke samme Moskva patriarhaadiga sidemete katkestamiseks. Eesti Vabariigis peab säilima põhiseaduslik võimalus teostada enda usuvabadust, arvestades kõikide siin elavate inimeste õigusi ja vabadusi.“
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu rahanduskomisjon saatis magusamaksu eelnõu esimesele lugemisele
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas, et magusa joogi maksu eesmärk on vähendada magusates jookides suhkru kogust ja magusainete kasutamist, et suunata elanikke tarbima väiksema suhkrusisaldusega või suhkru ja magusaineta jooke. „Kehtestatav maks suunab tootjaid jookide magustamiseks lisama vähem suhkruid ja magusaineid,“ märkis Akkermann. „Maksumäära astmed sõltuvad toote suhkrusisaldusest ja magusainete kasutamisest,“ lisas ta. „Lisaks maksustatakse ka magusad joogid, mis sisaldavad nii suhkrut kui ka magusainet.“
Rahanduskomisjoni liikme Aivar Koka sõnul pole rahvusvahelised uuringud selgelt näidanud, et sellega saavutame kehakaalu vähendamist. „Liiatigi on toiduainetööstus juba vähendanud jookides suhkrusisaldust. Maksumäärade kehtestamisel on aga märgatav mõju meie toiduainetööstusele, millega kaasneb toodete hinnatõus ja mille lõppkokkuvõttes maksab kinni tarbija,“ ütles Kokk.
Eelnõu kohaselt maksustatakse magusaid jooke, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta. Magusale joogile, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi, kuid alla 8 grammi 100 milliliitri joogi kohta, kohaldatakse maksumäära 0,15 eurot ühe liitri joogi kohta; joogile suhkrusisaldusega vähemalt 8 grammi 100 milliliitri joogi kohta kohaldatakse maksumäära 0,45 eurot ühe liitri joogi kohta ja joogile, mis sisaldab ainult magusainet või sisaldab nii magusainet kui ka suhkrut ja mille suhkrusisaldus on alla 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta, kohaldatakse olenemata magusaine kogusest maksumäära 0,15 eurot ühe liitri joogi kohta.
Maksuga maksustatakse jooke nende Eesti turul esmakordselt kättesaadavaks tegemisel ja maksu maksab joogi importija, teisest ELi liikmesriigist soetaja või Eesti tootja.
Maksustatakse ka jooki, mis on magustatud magusainega nagu näiteks sahhariin, aspartaam, tamatiin, sukraloos, ja stevioolglükosiid, et vältida olukorda, kus tootjad hakkavad magusaineid senisest laialdasemalt kasutama, sealhulgas suhkrukoguse vähendamiseks.
Eelnõu kohaselt ei käsitleta magusa joogina toidulisandina kättesaadavaks tehtavaid jooke ega valmistisi.
Maksust on vabastatud puuvilja-, marja- ja köögiviljamahlad, kuhu ei ole lisatud suhkrut või magusainet. Samuti on maksust vabastatud piim ja piimatooted ning piima asemel tarbitavad taimsed joogid. Maksust on vabastatud ka alkohol alkoholiseaduse tähenduses, ravimid ja need magusad joogid, mida kasutatakse ravimite tootmiseks ja valmistamiseks, müügikohas kohapeal valmistatud ja pakutav magus jook, mis on pakendamata ja mõeldud kohe tarbimiseks ning meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ja kehakaalu alandamiseks kasutatavat päevatoidu asendajat.
Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud magusa joogi maksu seaduse eelnõu (418 SE) täiskogu istungile 30. aprillil ettepanekuga eelnõu esimene lugemine lõpetada.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu saadikud: Moskva patriarhaat on Venemaa sõjalist agressiooni toetav institutsioon
Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill on Aabi sõnul alates 2022. aasta veebruarist avalikult toetanud Kremli terroristliku režiimi ja Ukrainas peetavat sõda. „Äsja mindi patriarh Kirilli juhtimisel sõja ja tapmise õigustamisel veelgi kaugemale, teatades „pühast sõjast“ nii Ukraina kui läänemaailma vastu, mis kahtlemata puudutab ja ohustab ka Eestit. Riigikogu ei saa sellises olukorras jääda pealtvaatajaks, vaid peab võtma selge seisukoha nii Eesti sisemise korra kui inimeste usuvabaduse kaitseks,“ selgitas Aab.
Avalduse eelnõus seisab: „27. märtsil 2024 võttis Vene õigeusu kiriku egiidi all loodud ülemaailmne Vene rahvakogu vastu programmdokumendi „Vene maailma (Russki Mir) olevik ja tulevik“, mille kohaselt nähakse agressioonisõda püha sõjana nii Ukraina kui ka kogu läänemaailma vastu. Samuti nähakse kogu nõukogude-järgset ruumi Venemaa Föderatsiooni mõjusfääri kuuluvana. Sellised üleskutsed tähendavad ohtu Eesti julgeolekule ja püsivusele, seejuures otsest ohtu avalikule ja põhiseaduslikule korrale.“
Eelnõu toob välja, et Eesti riik seisab usuvabaduse põhimõtete eest, kuid riigil tuleb kaitsta inimesi ka terroristliku ja muu vaenupropaganda ning üleskutsete eest vägivallale. „Kaitse sellise propaganda eest puudutab ühtlasi Eestis elavaid õigeusklikke, sõltumata nende keelest, rahvusest või kanoonilisest kuuluvusest. Riigikogu avaldab nördimust religiooni ja õigeuskliku traditsiooni kuritarvitamise ja moonutamise eest Moskva patriarhaadi ja tänase Venemaa režiimi poolt,“ tõdetakse eelnõus.
Riigikogu rõhutab, et Moskva patriarhaadi kuulutamine sõda ja Venemaa Föderatsiooni agressiooni toetavaks organisatsiooniks puudutab patriarhaati kui religioosset institutsiooni ja juhtorganit, mitte õigeusu traditsioone järgivaid usklikke inimesi. „Õigeusklikud ühendused ja kogudused peaksid ka ise hindama sellise mõjutustegevuse ohtusid avalikule korrale ja oma liikmetele ning astuma vajalikke samme Moskva patriarhaadiga sidemete katkestamiseks.“
Riigikogu lahtiste uste päev 2024
1919. aasta 23. aprillil tuli Eestis kokku esimene rahva valitud esindus ehk Asutav Kogu, mis võttis vastu paljud meie riigile aluse pannud otsused. Seda päeva tähistame Riigikogu sünnipäevana. Tänavune pidupäev on pühendatud kultuuririkkuse aastale.
Kell 10.40 Tervituskontsert lossi rõdult Kaitseliidu Sakala Maleva torupilliansamblilt
Kell 10.55 Riigikogu esimehe Lauri Hussari tervitus
Kell 11–16 Ekskursioonid lossis, pääs Pika Hermanni torni
Kell 11–16 Kohtumised Riigikogu liikmetega fraktsioonides
Kell 11–16 Kultuuririkkuse aasta eriprogramm
- Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie kooli töötoad koos vabariigiaegse Lau külapoe kaubavalikuga
- Eesti Rahvakunsti- ja Käsitööliidu töötoad:
- Õnneristi valmistamine (Lahemaa pärimuskoda)
- Tuulevurri meisterdamine (Lahemaa pärimuskoda)
- Rookrooni valmistamine (Eesti RooKoondis)
- Südamepaela punumine (Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit)
Kell 11–16 Külas on raamatukogubuss Katarina Jee. Tallinna Keskraamatukogu liikumis- ja keelemängud
Kell 11–16 Rahvusraamatukogu küsib: kui hästi tunned Riigikogu – pane oma teadmised proovile!
Kell 11–16 Riigivanem August Rei Sihtasutus: August Rei fotosein koos pildistamisvõimalusega Valges saalis. Igal täis- ja pooltunnil 20-minutiline Eesti ajaloo kiirkursus, igale osalejale diplom (August Rei nõupidamisruum)
Kell 12–13 Kohvikujuttude sarjas räägime lõimumisest, arutelu juhib Urmas Vaino
Kell 13–14 Mälumäng koolide ja Riigikogu võistkondade vahel (Riigikogu konverentsisaal)
Kell 15–16 Hea tuju kontsert ansamblilt EHALE (Valge saal)
Sissepääs, tegevused ja üritused on tasuta.
Ekskursioonid
Ekskursioonid algavad Riigikogu hoone fuajeest (va viipekeelsed tuurid).
- Eesti-, inglise- ja venekeelsed ekskursioonid algavad igal täis- ja pooltunnil.
- Ukraina keeles toimuvad ekskursioonid kell 11, 13 ja 15. Kava ukraina keeles.
- Viipekeelsed ekskursioonid toimuvad kell 12 ja 14. Kogunemine lossi esisel platsil raamatukogubussi juures.
NB! Pika Hermanni pääsmeid on piiratud hulk, soovitame esmalt soetada kellajaline tasuta pääse ja siis liikuda majaga tutvuma.
Riigikogus algab arutelu tuumaenergia kasutuselevõtmisest
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro selgitab, milles seisneb tuumadebati tuum.
„Tänane arutelu on sisuliselt avapauk tuumaenergia osas otsuse tegemiseks Eestis. Enne otsustamist on tarvis läbida põhjalik debatt ning täna ongi selle esimene ja ilmselt kõige sisukam osa – tuumaenergia töörühma raporti arutelu täiskogus. Tuumaenergia võib olla pikas plaanis osa lahendusest kliimaneutraalsuse saavutamiseks ja energiakindluse tagamiseks,“ rõhutas Taro.
Taro tõi esile, et 2050. a. kliimaeesmärkidest tulenev vajadus liikuda vähese süsinikuheitmega energiatootmise poole teeb energeetikast suuresti keskkonnaalase debati. Tema sõnul on valitus juba astunud ambitsioonika taastuvenergia kavaga samme heitkoguste vähendamiseks lähitulevikus. 2040. aastaks tuleb Eestil hakata täielikult loobuma fossiilkütustel põhinevast energiatootmisest ja see võib tekitada suure lünga. Ka taastuvenergia arendustel on oma piirangud ja kitsaskohad keskkonnamõju näol olemas. Samuti tuleb läbi mõelda kõigi nende väljakutsete peale, mis tuumaenergia kasutuselevõtuga kindlasti kaasnevad – sellega seotud taristu, sealhulgas jäätmete lõppladustuspaik, peavad olema kliimakindlad ja vastupanuvõimelised kliimamuutuste võimalikele süvenevatele mõjudele väga pikaks ajaks.
„Keskkonnakaitse seisukohalt peaks Eesti energeetika pikk plaan olema võimalikult väikese keskkonnamõjuga, mis pakuks madalat süsinikuheite taset ja väikest jäätmete hulka,“ ütles Taro. Ta märkis, et Eesti peaks hoidma valikud erinevate energia tootmisviisidele avatuna, et lähikümnenditel oleks võimalik vajadusel neid võimalusi operatiivsemalt rakendada. „Me ei suuda praegu kõiki võimalusi või vajadusi aastakümnete perspektiivis veel täpselt ette näha, samas on Riigikogu kohuseks teha pika vaatega otsuseid,“ selgitas Taro.
Tänase arutelu käigus tutvustab Kliimaministeeriumi kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Reelika Runnel tuumaenergia töörühma lõpparuannet „Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis“ kohta.
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhataja Lauri Tammiste käsitleb tuumaenergia rolli kliimaneutraalse energiatootmise saavutamiseks Eestis aastaks 2050.
Siseministeeriumi nõunik Aigo Allmäe räägib tuumajulgeoleku tagamise aluspõhimõtetest.
Arutelu saab jälgida veebiülekande kaudu.
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu lõpetas m-hääletamist võimaldava eelnõu teise lugemise
Valitsuse algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (344 SE) kõrvaldatakse viimastel valimistel e-hääletamise regulatsioonis ilmnenud kitsaskohad, millele on tähelepanu juhtinud Riigikohus. Läbipaistvuse suurendamiseks tuuakse eelnõu kohaselt seaduse tasemele seni Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) otsustega kehtestatud regulatsioon.
Põhiseaduskomisjon viis teiseks lugemiseks eelnõusse muudatuse, mille kohaselt jääb VVK-le õigus kehtestada oma otsusega elektroonilise hääletamise tehnilised nõuded, kuivõrd e-hääletamise korraldus võib aja jooksul muutuda. Muudatuse kohaselt kehtestab VVK oma otsusega ka valija tuvastamiseks kasutatavad e-identimise süsteemid. See loob tulevikus hääletajatele võimaluse end Smart-ID abil tuvastada. Praegu on e-hääletamiseks vaja turvalist internetiühendusega arvutit ja kehtivate sertifikaatidega ID-kaarti koos lugejaga või mobiil-IDd.
Samuti tegi komisjon eelnõusse muudatuse, millega sätestatakse selgelt võimalus kasutada edaspidi valimistel m-hääletamist. Muudatuse kohaselt hindab tehniliste lahenduste sobivust VVK enne iga valimist ning määratleb kasutatavad operatsioonisüsteemid oma otsusega. Eelnõus täpsustatakse, et valijarakendus luuakse eelkõige levinumatele arvuti operatsioonisüsteemidele ja kontrollrakendus levinumatele mobiilseadmete operatsioonisüsteemidele, viimastele võib eelnõu kohaselt luua ka valijarakenduse.
Nii Smart-ID kasutamist kui ka m-hääletamist võimaldavad muudatused on kavandatud jõustuma oktoobris, seega juuni algul toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel neid võimalusi kasutada veel ei saa.
Lisaks täpsustab eelnõu riigi valimisteenistuse ülesandeid ja vastutust valimistega seonduvate infosüsteemide arendamisel ja haldamisel, samuti sätestatakse seaduses Riigi Infosüsteemi Ameti roll. Valimisteenistusel on eelnõu kohaselt õigus kaasata valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi arendamise, haldamise ja majutuse korraldamisse ning nende infosüsteemide küberturvalisuse tagamisse ka teisi pädevaid asutusi ja isikuid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Maastik, Helir-Valdor Seeder ja Aivar Kokk Isamaa, Jaak Valge, Ants Frosch, Kert Kingo, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Henn Põlluaas, Martin Helme, Evelin Poolamets, Leo Kunnas, Anti Poolamets, Arvo Aller, Siim Pohlak ja Alar Laneman Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats, Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna, Hendrik Johannes Terras Eesti 200 ja Mario Kadastik Reformierakonna fraktsioonist. Samuti esines läbirääkimistel kõnega fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.
Pärast läbirääkimisi alustas täiskogu muudatusettepanekute loetellu kantud 96 muudatuse läbivaatamist. Algul võeti hääletuste eel ka 10-minutilisi vaheaegu, kuid pärast seitsme muudatuse hääletamist kogunes olukorda arutama juhatuse liikmetest ja fraktsioonide esimeestest koosnev vanematekogu, kes vaheaegade võtmise lõpetamises siiski kokkuleppele ei jõudnud. Seejärel arutas küsimust ka Riigikogu juhatus.
Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi selgitas istungil, et hääletamise eel antava vaheaja eesmärk on eelkõige anda Riigikogu liikmetele võimalus kooskõlastada hääletuse suhtes oma seisukohti. „Praegusel juhul on vaheaja võtmist aga hakatud kasutama päevakorraküsimuse arutelu ja seeläbi Riigikogu töö takistamiseks, obstruktsiooniks,“ ütles ta.
Kivimäe sõnul leidsid kaks juhatuse liiget kolmest, et Riigikogu tõhusa toimimise tagamiseks tuleb arutlusel oleva eelnõu muudatusettepanekute läbivaatamisel mitte võimaldada fraktsioonidele muudatusettepanekute hääletamise eel vaheaegu. Kuna juhatuses polnud üksmeelt, pandi küsimus hääletusele Riigikogus. Täiskogus toetas vaheaegade võtmise lõpetamist 54 ja selle vastu oli 19 Riigikogu liiget, seega leidis ettepanek toetust. Pärast hääletust vaatas Riigikogu läbi ka kõik ülejäänud eelnõule esitatud muudatusettepanekud.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ent see ei leidnud toetust. Katkestamise poolt hääletas 19, kuid selle vastu oli 47 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis kaks eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (390 SE), mille eesmärk on tagada Euroopa Liidu digiteenuste määruse täitmine ning paremini tõkestada ebaseadusliku veebisisu levikut, kaitsta digiteenuste kasutajate sõna- ja teabevabadust ning ühtlustada digiteenustele kohalduvaid nõudeid ELi siseturul.
Digiteenuste määrus seab ranged kohustused väga suurtele digiplatvormidele ja otsingumootoritele, millel on ELis üle 45 miljoni kasutaja. Platvormid nagu YouTube, Facebook, Instagram, TikTok, X, Amazon või Booking.com peavad igal aastal hindama oma teenuste riske ebaseadusliku sisu levitamisele, põhiõigustele, rahvatervise kaitsele ja avalikule julgeolekule ning kehtestama meetmed riskide maandamiseks.
Määrus muudab digiplatvormide tegevuse sisu modereerimisel ja seotud otsuste langetamisel läbipaistvamaks, näiteks tekib kasutajatel õigus olla teavitatud, kui nende avaldatud sisu on eemaldatud või juurdepääs sellele takistatud. Ühtlasi peavad digiplatvormid enda kasutajatingimustes arusaadavalt välja tooma, mis alustel ja kuidas nad sisu toimetavad. Saadud info võimaldab kasutajatel neid otsuseid vaidlustada ja oma õigusi kaitsta.
Eestis hakkab vahendusteenuste pakkujate üle järelevalvet tegema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, et tagada kasutajate õigused ja digiteenuste läbipaistvus. Amet saab Eesti kasutajate kaitseks osaleda piiriülestes ühismenetlustes ning väga suurte teenuseosutajate üle järelevalve tegemises. Muu hulgas saab amet hinnata, kas väga suurte teenuseosutajate võetavad meetmed on piisavad, et maandada võimalikud riskid, mida nende pakutavad teenused kujutavad Eesti avalikule julgeolekule.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (401 SE), mis lubab perearstidel teenindada ka nende nimistusse mitte kuuluvaid inimesi ja muudab esmatasandi tervishoiu tööjaotuse paindlikumaks. Samuti saab Tervisekassa eelnõuga võimaluse määrata inimesi perearstita jäänud nimistust teise nimistusse, mille teeninduspiirkond vastab tema elukohale ja mille piirsuurus ei ole täitunud.
Ühtlasi luuakse eelnõuga võimalus anda luba müügiloata ravimi turustamiseks kindla diagnoosi puhul, et tagada inimeste või loomade tervise seisukohast olulise ravimi katkematu kättesaadavus Eestis. Lisaks tuuakse õigusselguse huvides seadusesse üldarstiabi asemel uue mõistena perearstiabi ning võetakse käiku tervisekeskuse mõiste, mis annab perearstikeskustele võimaluse kanda suuremat piirkondlikku vastutust.
Läbirääkimistel võttis sõna Liisa Pakosta Eesti 200 fraktsioonist.
Kaks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas tagasi Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada Riigikogule elektri tootmisvõimsuste ja elektrivõrkude arendamise tegevuskava energiakindluse tagamiseks Eestis“ eelnõu (383 OE). Eelnõuga sooviti, et valitsus esitaks 1. maiks tegevuskava, milliste allikate põhist ja milliste tootmisvõimsuste kasutamist soovib riik edendada ning milline roll on salvestamisel, hajatootmisel ja tarbimise juhtimisel, et tagada Eesti energiajulgeolek, elektri varustuskindlus, konkurentsivõimeline hinnatase ettevõtetele ja jõukohane hind kodutarbijatele.
Lõpphääletusel oli eelnõu poolt viis, vastu üks ja erapooletuks jäi samuti üks Riigikogu liige. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.
Samuti lükkas Riigikogu tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu (380 SE), millega sooviti reguleerida riigi poolt riigikaitsemaa võõrandamise erisusi. Muudatuste kohaselt saanuks isikud, kes ostavad riigilt avalikul enampakkumisel riigikaitsemaa sihtotstarbega kinnistu, vabaneda eelmisest detailplaneeringust ja ka riigikaitsemaa sihtotstarbest, et taotleda omandatud kinnistule uut asjakohast sihtotstarvet.
Majanduskomisjoni ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata toetas 35 ja selle vastu hääletas kaks Riigikogu liiget.
Ettekandjate puudumise tõttu jäi tänasel istungil ära Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta“ eelnõu (367 OE), kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele leida lahendus rahvusooper Estonia juurdeehituse rajamiseks“ eelnõu (410 OE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE) ja Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE) esimene lugemine.
Istung lõppes kell 23.36.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
