Siseminister Ken-Marti Vaher vastas Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Heljo Pikhofi, Neeme Suure, Rein Randveri, Kajar Lemberi, Kalvi Kõva, Sven Mikseri, Eiki Nestori, Jaak Alliku, Jevgeni Ossinovski, Jaan Õunapuu, Rannar Vassiljevi, Karel Rüütli, Marianne Mikko, Kalev Kotkase ja Peeter Kreitzbergi 9. mail esitatud arupärimisele sisejulgeoleku olukorra kohta (nr 11).

 

Arupärijate nimel esinenud Andres Anvelt soovis teada, kuidas on plaanis ümber korraldada sisejulgeoleku töö, et meil kõigil oleks turvalisem ennast tunda?

 

Vaher selgitas, et sisejulgeoleku asutused annavad iga päev oma maksimaalse panuse, et kõigil oleks Eestis turvaline. Tema hinnangul on viimase 10 aastaga ühiskonna turvalisus märkimisväärselt kasvanud ning vaadates statistikat ei ole olukord kaugeltki kehv. Vaheri sõnul on sisejulgeoleku valdkonnas tehtud päris mitmeid struktuurseid muudatusi. Ta viitas asjaolule, et parlament on andnud oma heakskiidu juba mõnda aega tagasi Piirivalve- ja Politseiameti moodustamiseks, kus töötab umbes seitse tuhat inimest. Vaher möönis, et loomulikult on vaja aega, et see organisatsioon saaks panna sellesse asutusse koondatud erinevad funktsioonid omavahel toimima. Samuti on siseministeerium pannud kokku infotehnoloogia arenduskeskuse, kuhu on koondatud kogu infotehnoloogiline kompetents ja ressursid selleks, et kogu tegevus oleks läbipaistvam ja maksumaksjale vähem kulukas, et ressursse kasutataks optimaalsemalt.

 

Vaher märkis, et eesmärk ei ole mitte ainult, et politsei oleks nähtav ja olemas –vaid üks olulisi eesmärke on suurendada ka kogukonna enda osalust turvalisuse tagamisse. Tema hinnangul on selliselt käitunud kõik arenenud Euroopa riigid, selliselt on käitumas ka Eesti. Vaher tõstis esile vabatahtlike päästjate tegevust, kes on saanud pädevust juurde eelmisel aastal vastu võetud päästeseadusele kaudu. Ta selgitas, et on loodud iseseisva pädevusega päästja instituut. Kui siiamaani oli vabatahtlikul päästjal võimalik päästeametniku juuresolekul või koos temaga osaleda päästetöödel, siis nüüd ta saab seda teha iseseisvalt.

 

Vaher vastas arutluse käigus arvukatele Riigikogu liikmete küsimustele sisejulgeoleku tagamise erinevate aspektide kohta.

Õiguskantsler Indrek Teder vastas Riigikogu liikmete Priit Toobali, Vladimir Velmani, Viktor Vassiljevi, Yana Toomi, Mailis Repsi, Aadu Musta, Lauri Laasi, Marika Tuusi, Valeri Korbi, Enn Eesmaa ja Tarmo Tamme 19. mail esitatud arupärimisele elektroonilise hääletamise põhiseaduspärasuse kohta (nr 22).

 

Arupärijate nimel esinenud Priit Toobal esitas argumendid elektroonilist hääletamist varitsevate ohtude kohta, soovides teada saada õiguskantsleri hinnangut?

Teder analüüsis seoses elektroonilise hääletamisega esile toodud probleeme ja viitas nendele hinnangu andmisel Riigikohtu vastavatele seisukohtadele.            Ta märkis, et olemuselt ei ole e-hääletamine erinev hääletamiskabiinis hääletamisest. Valijal on lihtsalt võimalus valida, millist tehnilist lahendust oma tahte väljendamiseks kasutada. „Tehnilise lahenduse probleemid, mis vajavad lahendamist, ei tähenda veel kohe automaatselt, et e-hääletamise idee ei ole üldse põhiseaduspäraselt teostatav,“ ütles õiguskantsler. Ta viitas asjaolule, et Riigikohus on e-hääletamist korduvalt kontrollinud ja leidnud, et põhimõtteliselt see on põhiseaduspärane. „See, et igas valdkonnas võib olla probleeme ja seda saab edasi arendada – see on loomulik asjaolu,“ märkis Teder.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas kahele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Inara Luigase, Priit Toobali, Olga Sõtniku, Mihhail Stalnuhhini, Kalle Laaneti, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Deniss Boroditši, Lembit Kaljuvee, Viktor Vassiljevi, Peeter Võsa, Vladimir Velmani, Kalev Kallo ja Kadri Simsoni 2. mail esitatud arupärimine kliima- ja energiaagentuuri otstarbekuse kohta (nr 7) ning Riigikogu liikmete Kalev Kotkase, Peeter Kreitzbergi, Andres Anvelti, Jaak Alliku, Neeme Suure, Jaan Õunapuu, Urve Palo, Rannar Vassiljevi, Sven Mikseri, Helmen Küti, Kajar Lemberi, Marianne Mikko, Heljo Pikhofi, Indrek Saare ja Rein Randveri 4.mail esitatud arupärimine Eesti Posti universaalteenuste kulude kohta (nr 8).

Keskkonnaminister Keit Pentus vastas kahele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Rainer Vakra, Peeter Võsa, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Ester Tuiksoo, Deniss Boroditši, Vladimir Velmani, Lauri Laasi ja Olga Sõtniku 12. mail esitatud arupärimine kaitsealade hoolduse kohta (nr 13) ning Riigikogu liikmete Valeri Korbi, Eldar Efendijevi, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Lauri Laasi, Lembit Kaljuvee, Mihhail Stalnuhhini ja Vladimir Velmani 17. mail esitatud arupärimine prügimajanduse kohta (nr 16).

Rahandusminister Jürgen Ligi vastas kahele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Ester Tuiksoo, Kadri Simsoni, Aivar Riisalu, Priit Toobali, Marika Tuusi, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Deniss Boroditši, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Tarmo Tamme, Aadu Musta, Jüri Ratase, Yana Toomi, Kalev Kallo ja Kalle Laaneti 4. mail esitatud arupärimine õpetajate, politseinike, piirivalvurite ja päästetöötajate palkade kohta (nr 9) ning Riigikogu liikmete Ester Tuiksoo, Valeri Korbi, Kadri Simsoni, Deniss Boroditši, Peeter Võsa, Lauri Laasi, Kalle Laaneti ja Lembit Kaljuvee 10. mail esitatud arupärimine erimärgistatud kütuse maksusoodustuse piiramise kohta (nr 12).

 

Riigikogu jättis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekul töönädala päevakorrast välja nende algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (13 SE) esimese lugemise. Majanduskomisjoni ettepanekul jäeti töönädala päevakorrast välja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kasuliku mudeli seaduse, patendiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (5 SE) esimene lugemine.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin ja Heimar Lenk.

 

Istung lõppes kell 19.30.

 

 

Riigikogu mälestas tänase istungi algul juuniküüditamise ohvreid leinaseisakuga.

 

Täna jätkus Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (51 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt on maamaksu tasumisest vabastatud maa omanik või maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on isiku elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Samuti on maamaksu tasumisest vabastatud ka hooneühistu liikmed, kes selles hoones rahvastikuregistri andmetel elavad. Hooneühistu poolt kasutatav elamumaa vabastatakse maamaksust samas määras, tiheasustusega alal vastavalt 0,15 ha ning mujal 2,0 ha ulatuses, jaotatuna proportsionaalselt hooneühistu liikmete vahel. Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi eelnõu teine lugemine pooleli. Jätkatakse homme kell 14 algaval istungil.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (51 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt on maamaksu tasumisest vabastatud maa omanik või maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on isiku elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Samuti on maamaksu tasumisest vabastatud ka hooneühistu liikmed, kes selles hoones rahvastikuregistri andmetel elavad. Hooneühistu poolt kasutatav elamumaa vabastatakse maamaksust samas määras, tiheasustusega alal vastavalt 0,15 ha ning mujal 2,0 ha ulatuses, jaotatuna proportsionaalselt hooneühistu liikmete vahel. Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku vastu hääletas 54 ja poolt 39 Riigikogu liiget. Seega suunati eelnõu kolmandale lugemisele.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (40 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt langetatakse alates 2015. aastast tulumaksu määra seniselt 21%lt 20%ni. Teiseks piiratakse eelnõuga füüsilise isiku tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat 3196 eurolt 1920 eurole. Kolmandaks välistatakse eelnõuga töö- ja teenistussuhetes tööalase tasemekoolituse käsitlemine erisoodustusena. Neljandaks luuakse eelnõuga raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise maksuarvestuse erikord, millega füüsiline isik võib raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise tulu saamise aastast arvates kuni kolme aasta jooksul tehtud metsa majandamise kulusid võõrandamistulust maha arvata. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku vastu hääletas 53 ja poolt 36 Riigikogu liiget. Seega suunati eelnõu kolmandale lugemisele.

 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (43 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on siseriiklikusse õigusesse üle võtta Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded. Direktiiviga kehtestatakse üldine keeld võtta tööle kolmandate riikide kodanikke, kellel puudub seaduslik alus Euroopa Liidus viibimiseks, samuti kehtestatakse karistused tööandjate suhtes, kes seda keeldu rikuvad. Eelnõu näeb Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise eest ette rahalise karistuse või kuni kolme aasta pikkuse vangistuse. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kutseõppeasutuse seaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (6 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt täiendatakse kutseõppeasutuse seadust ja erakooliseadust rakendussätetega, mis loovad õigusliku aluse õppekavarühmade ühekordseks valikuliseks akrediteerimiseks. Ühekordne, valikuline ja vabatahtlik akrediteerimine puudutab majutamise, toitlustamise või ehituse ja tsiviilrajatise õppekavarühmi. Akrediteerimisega tegeleb taotluse alusel kõrghariduse kvaliteediagentuur ja selle positiivset hinnangut arvestatakse lisaks koolitusloa andmisel ka õppekavale ekspertiisi määramisel. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, mille vastu hääletas 43 ja poolt 29 Riigikogu liiget. Seega suunati eelnõu kolmandale lugemisele.

 

65 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni esitatud Tagatisfondi nõukogu liikme nimetamise otsus (65 OE). Otsuse kohaselt nimetati Tagatisfondi nõukogu liikmeks Tatjana Muravjova asemel Riigikogu liige Peeter Laurson.

 

72 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni esitatud stabiliseerimisreservi nõukogu liikmete tagasikutsumise ja uute liikmete nimetamise otsus (66 OE). Stabiliseerimisreservi nõukogust kutsuti tagasi Raivo Järvi, Inara Luigas, Eiki Nestor ja Marek Strandberg ning uuteks liikmeteks nimetati Riigikogu liikmed Annely Akkermann, Inara Luigas, Taavi Rõivas ja Rannar Vassiljev.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (10 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on vähendada kohtupidamisega seotud riigilõive. Algataja väitel kerkisid 1. jaanuaril 2009 riigilõivumäärad tsiviilkohtumenetluses mitmekordseks, piirates sellega isiku võimalusi oma õiguste kaitsmiseks. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Kolmandal lugemisel jäi vastu võtmata valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (9 SE). Seaduse poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastuvõtmiseks oli aga vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält).

 

53 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadus (39 SE). Seadusmuudatuste kohaselt lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel. Tegemist on esimese etapiga erimärgistatud kütuse maksuerisuste süsteemi reformimisel. Teine etapp näeb ette toetusskeemide või otsetoetuste rakendamise ka seni allesjäävate soodustatud valdkondadele: reisijate ja kaupade raudteeveole, laevaliiklusele, soojuse ja elektrienergia tootmisele ning põllumajandusele. Seaduse vastu hääletas 33 Riigikogu liiget. Seadus jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril.

 

70 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus (42 SE). Seadusmuudatuste kohaselt tõstetakse alates 2013. aastast tubakatoodete aktsiisimäära 10% võrra. Algataja kinnitusel on seaduse eesmärk tõsta riigieelarve tulusid ja viia need lähemale 2014. aastal jõustuva Euroopa Liidu tubakaaktsiisi alammäärale. Eestile on antud 2014. aastal jõustuva alammäära rakendamiseks üleminekuperiood 31. detsembrini 2017. aastal. Teise lugemise käigus lisandunud muudatusettepaneku eesmärk on odavama hinnaga sigarettide enammaksustamise kaudu muuta need noortele kättesaamatumaks, suurendades fikseeritud maksumäära 46 eurolt 47,63 euroni ja vähendades proportsionaalset määra 34 protsendilt 33 protsendini sigarettide maksimaalsest jaehinnast. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget.

 

88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seonduvalt rahuaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (28 SE). Seaduse eesmärk on viia seadused kooskõlla põhiseaduse muutmise seadusega riigikaitsekorralduses tehtud muudatustega. Suurimaks muudatuseks võrreldes senisega on Vabariigi Presidendi riigikaitselise pädevuse muutumine ja kaitseväe ülemjuhataja institutsiooni mõiste kaotamine riigikaitsealastes seadustes. Seadusmuudatustega täpsustatakse ka kaitseväe juhataja, kaitseväe peastaabi ülema, kaitseliidu ülema ning väeliigi ülema ametisse nimetamist ja ametist vabastamist. Seaduse kohaselt nimetab kaitseväe juhataja ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul üheks ametiajaks viieks aastaks, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Kaitseväe peastaabi ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Kaitseliidu ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus kaitseministri ja kaitseväe juhataja ühisel ettepanekul. Väeliigi ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul. Seadus jõustub 2011. aasta 22. juulil, § 8 jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril.

 

66 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud otsus "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel õhuturbemissioonil Islandil" (59 OE), mis lubab kasutada kuni kolme Eesti kaitseväelast NATO juhitaval Islandi õhuturbemissioonil ISLAPS (Icelandic Air Policing and Surveillance) tähtajaga 31. detsember 2013. Islandi õhuturbemissiooni näol on tegemist NATO liikmesriigi õhuruumi kaitse tagamiseks NATO liikmesriigi territooriumil läbi viidava operatsiooniga. Eestile sobib ISLAPSi operatsioonis osaleda sihitajatega, s.o pilootide maapealsete meeskonnaliikmetega, kes juhendavad hävituslendureid õhus. Eesti on osalenud Islandi õhuturbemissioonil sihitajatega eelnevalt kahel korral Taani Kuningliku Õhuväe koosseisus 2009. ja 2010. aastal.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvate seaduste ning investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (45 SE) teine lugemine. Eelnõu peamine eesmärk on kaasajastada e-raha väljastamise ja kasutamise regulatsiooni harmoneerides selle ühtlasi Euroopa Liidu direktiividega. Neist tulenevalt tehakse Eesti õigusesse muudatused, millega ühtlustatakse e-raha asutuste ning muude e-raha väljastajate tegevusele seatud nõudeid; lihtsustatakse ning muudetakse neutraalsemaks e-raha definitsiooni; kehtestatakse uus liberaalsem usaldatavusnõuete raamistik e-raha asutustele ja täpsustatakse e-raha väljastamise ja tagastamise (tagasivõtmise) aluseid, mille kohaselt on tarbijal senisest suurem õigus igal ajahetkel vahetada e-raha tagasi reaalseks rahaks. Praktikas mõistetakse elektroonilise raha ehk e-raha teenuste või toodete all üldjuhul mitmeotstarbelisi elektroonilisi maksevahendeid, mida kasutatakse peamiselt väikese väärtusega igapäevaste maksete tegemiseks nt bussipiletite, parkimistasude, ajalehtede, sigarettide jms eest tasumisel. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (48 SE) teine lugemine. Seadusmuudatus tuleneb Euroopa Liidu direktiividest ja selle eesmärk on parandada üleühenduseliste ettevõtjate ja üleühenduseliste ettevõtjate gruppide töötajate õigust saada asjakohasel tasandil aegsasti teavet ja tagada, et nendega peetakse nõu. Eelnõu teine eesmärk on tagada seaduse parem õigusselgus. Kehtiva seaduse puhul on ilmnenud puudusi mõnedes sätetes, mis vajavad täpsustamist ja kaasajastamist. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse, riigilõivuseaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu (25 SE) teine lugemine. Eelnõu täpsustab Euroopa Liidu õigusest tulenevaid meresõiduohutuse alaseid nõudeid ning vastutust seaduse rikkumise korral. Seaduse vastuvõtmine aitab kaasa meresõiduohutuse tõhustamisele läbi laevaliikluse seire ja teabesüsteemi edasiarendamise ja sadamariigi kontrolli süsteemi täiustamise liikmesriikides ja Euroopa Liidus tervikuna. Võrreldes kehtivate õigusaktidega jäävad reederitele pandud teavituskohustused sisuliselt samaks. Halduskoormust vähendava meetmena sisaldab seadus sätteid, mille kohaselt on võimalik regulaarreise teostavatele laevadele taotleda ohtlikust lastist ja sadamasse saabumise teate Veeteede Ametile esitamise kohustusest vabastamist. Reederite ja laevaagentide jaoks suureneb halduskoormus laeva tegeliku sadamasse saabumise ja sadamast lahkumise aja teavitamiskohustuse lisandumise näol. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (27 SE) teine lugemine. Euroopa Liidu direktiivist tulenevalt muutub vedurijuhiloa saamise kord. Selle kohaselt peab vedurijuht saama pädevalt ametilt vedurijuhiloa, mis tõendab vedurijuhi vastavust üldnõuetele, ja tööandjast raudtee-ettevõtjalt sertifikaadi, mis annab vedurijuhile sõiduõigused. Sellega paraneb ka EL sisene koostöö vedurijuhtide tunnustamise osas, kuna ühtsete vedurijuhilubade vormi kasutuselevõtmisel on vedurijuhtidel võimalik lihtsamalt minna teise liikmesriiki tööle. Samuti paraneb ohutus raudteeliikluses, kuna vedurijuhtidele sertifikaate väljastamisel on raudtee-ettevõtjatel võimalik vahetult kontrollida oma vedurijuhtide tööks vajalikku pädevuse olemasolu ja probleemi tekkimisel rakendada kiirelt vajalikke meetmeid (koolituse korraldamine, sertifikaadi kehtivuse peatamine). Eelnõuga täiendatakse ka raudteeliikluse ohutust puudutavaid sätteid kohustusega lisada raudteeliiklusregistrisse veeremi hooldaja andmed, millega võimaldatakse tõhusam kontroll hoolduse teostamise üle. Samuti tõhustatakse meetmed, et oleks tagatud piiramata nähtavus raudteemaal ja täiendatakse asjakohaseid väärteokoosseisude sätteid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (55 SE) teine lugemine. Veeseadus viiakse vastavusse Euroopa Liidu direktiividega, mille eesmärk on tagada, et laborid, mille EL liikmesriikide pädevad asutused on määranud teostama vee keemilise seisundi seiret vastavalt veepoliitika raamdirektiivile saaksid kvaliteetseid ja võrreldavaid analüüsitulemusi. Laborite töö kvaliteedi tagamisel lähtub direktiiv katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõudeid käsitlevast standardist EVS-EN ISO/IEC 17025, mis käsitleb laborite töö ja saadud analüüsitulemuste kvaliteedi üldnõudeid ning kvaliteedikontrolli süsteemi toimimise põhimõtteid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele

 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (56 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivide nõuded, mis puudutavad välisõhu kvaliteeti ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist. Eelnõu täiustab Eesti välisõhu kvaliteedi riiklikku seiresüsteemi (kohustuslikult määratavate esmatähtsate saasteainete osas), jagades riigi pindala välisõhu kvaliteedi järgi piirkondadeks, olenevalt iga esmatähtsa saasteaine sisaldusest maapinnalähedases õhukihis. Kui piirkonna välisõhu kvaliteedi riikliku seire tulemused näitavad, et mingi saasteaine suhtes saastatuse tase ületab piirnormi, peab keskkonnaamet koostama selle piirkonna välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskava. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (57 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste kohaselt võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivide nõuded, mille eesmärk on täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi. Eelnõu näeb ette ka kauplemise süsteemi nõuetele vastava akrediteeritud tõendajate süsteemi asutamise Eestis. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigikontrolli seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (58 SE) esimene lugemine. Eelnõus sätestatud regulatsiooni eesmärgiks on pikendada vandeaudiitori kutse saanud isikute ümberatesteerimise eksami tegemise tähtaega. Samuti lükata edasi iseseisva siseaudiitori kutsetegevusega tegelemise ning avaliku sektori üksuses kindlustandvate vandeaudiitori kutsetegevusalaste ülesannete täitmise või kindlustandvate audiitorteenuste osutamise õigus puudutavate sätete jõustumist, et tagada piisav üleminekuaeg riigikontrolli seaduses ja audiitortegevuse seaduses sätestatu rakendamiseks. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu (41 SE) esimene lugemine. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lennujaamatasude kohta. Direktiivi eesmärk on kehtestada lennujaamatasusid reguleeriv üldine raamistik Euroopa Liidus. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Istung lõppes kell 20.03.

 

54 poolthäälega (39 vastu) võeti vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus (51 SE), mille kohaselt on maamaksu tasumisest vabastatud maa omanik või maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on isiku elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Samuti on maamaksu tasumisest vabastatud ka hooneühistu liikmed, kes selles hoones rahvastikuregistri andmetel elavad. Hooneühistu poolt kasutava maa vabastatakse samas määras, tiheasustusega alal vastavalt 0,15 ha ning mujal 2,0 ha ulatuses, jaotatuna proportsionaalselt hooneühistu liikmete vahel. Seadus jõustub alates 1. jaanuarist 2013.

54 poolthäälega (39 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seadus (40 SE) ), mis langetab tulumaksu määra seniselt 21%lt 20%ni alates 2015. aastast. Füüsilise isiku tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat vähendati 3196 eurolt 1920 eurole alates 1. jaanuarist 2012. Seadus välistab töö- ja teenistussuhetes tööalase tasemekoolituse käsitlemine erisoodustusena. Seadus loob raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise maksuarvestuse erikorra, millega füüsiline isik võib raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise tulu saamise aastast arvates kuni kolme aasta jooksul tehtud metsa majandamise kulusid võõrandamistulust maha arvata.

87 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvate seaduste ning investeerimisfondide seaduse muutmise seadus (45 SE), mis kaasajastab e-raha väljastamise ja kasutamise regulatsiooni harmoneerides selle ühtlasi Euroopa Liidu vastava direktiividega. Seadusega ühtlustatakse e-raha asutuste ning muude e-raha väljastajate tegevusele seatud nõudeid, lihtsustatakse e-raha definitsiooni, kehtestatakse uus liberaalsem usaldatavusnõuete raamistik e-raha asutustele ja täpsustatakse e-raha väljastamise ja tagastamise (tagasivõtmise) aluseid, mille kohaselt on tarbijal senisest suurem õigus igal ajahetkel vahetada e-raha tagasi reaalseks rahaks. Praktikas mõistetakse elektroonilise raha ehk e-raha teenuste või toodete all üldjuhul mitmeotstarbelisi elektroonilisi maksevahendeid, mida kasutatakse peamiselt väikese väärtusega igapäevaste maksete tegemiseks.

 

86 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmise seadus (48 SE), mis tuleneb Euroopa Liidu vastavatest direktiividest. Seadus parandab üleühenduseliste ettevõtjate ja üleühenduseliste ettevõtjate gruppide töötajate õigust saada asjakohasel tasandil aegsasti teavet tagades, et nendega peetakse nõu. Seaduse kindlustab ka parema õigusselguse.

49 poolthäälega (36 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kutseõppeasutuse seaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seadus (6 SE), millega luuakse kutsehariduse riikliku tunnustamise süsteem. Seadus annab õiguslikud raamid 2011. aastal käivituva õppekavarühma akrediteerimise pilootvooru läbiviimiseks. Selle käigus antakse õppekavarühmadele kooliväliste ja sõltumatute ekspertide poolt sisehindamisele tuginev hinnang.

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (43 SE), mis võtab üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava direktiivi.  Seadus sätestab ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded. Kehtestatakse üldine keeld võtta tööle kolmandate riikide kodanikke, kellel puudub seaduslik alus Euroopa Liidus viibimiseks, samuti kehtestatakse karistused tööandjate suhtes, kes seda keeldu rikuvad. Seadus näeb Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalase töötamise võimaldamise eest ette rahalise karistuse või kuni kolme aasta pikkuse vangistuse.

83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse, riigilõivuseaduse ja sadamaseaduse muutmise seadus (25 SE), mis täpsustab Euroopa Liidu õigusest tulenevaid meresõiduohutuse alaseid nõudeid ning vastutust seaduse rikkumise korral. Seadus aitab kaasa meresõiduohutuse tõhustamisele läbi laevaliikluse seire ja teabesüsteemi edasiarendamise ning sadamariigi kontrolli süsteemi täiustamise liikmesriikides ja Euroopa Liidus tervikuna. Võrreldes kehtivate õigusaktidega jäävad reederitele pandud teavituskohustused sisuliselt samaks. Halduskoormust vähendava meetmena sisaldab seadus sätteid, mille kohaselt on võimalik regulaarreise teostavatele laevadele taotleda ohtlikust lastist ja sadamasse saabumise teate Veeteede Ametile esitamise kohustusest vabastamist. Reederite ja laevaagentide jaoks suureneb halduskoormus laeva tegeliku sadamasse saabumise ja sadamast lahkumise aja teavitamiskohustuse lisandumise näol.

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seadus (27 SE), mille kohaselt muutub tulenevalt Euroopa Liidu direktiivist vedurijuhiloa saamise kord. Vedurijuht peab saama pädevalt ametilt vedurijuhiloa, mis tõendab vedurijuhi vastavust üldnõuetele, ja tööandjast raudtee-ettevõtjalt sertifikaadi, mis annab vedurijuhile sõiduõigused. Sellega paraneb EL sisene koostöö vedurijuhtide tunnustamise osas, kuna ühtsete vedurijuhilubade vormi kasutuselevõtmisel on vedurijuhtidel võimalik lihtsamalt minna teise liikmesriiki tööle. Samuti paraneb ohutus raudteeliikluses, kuna vedurijuhtidele sertifikaate väljastamisel on raudtee-ettevõtjatel võimalik vahetult kontrollida oma vedurijuhtide tööks vajalikku pädevuse olemasolu ja probleemi tekkimisel rakendada kiirelt vajalikke meetmeid (koolituse korraldamine, sertifikaadi kehtivuse peatamine). Seadus täiendab ka raudteeliikluse ohutust puudutavaid sätteid kohustusega lisada raudteeliiklusregistrisse veeremi hooldaja andmed, millega võimaldatakse tõhusam kontroll hoolduse teostamise üle. Samuti tõhustatakse meetmed, et oleks tagatud piiramata nähtavus raudteemaal ja täiendatakse asjakohaseid väärteokoosseisude sätteid.

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seadus (55 SE), mis kõrvaldab vastuolud veeseaduse veeuuringute regulatsioonis. Täpsustatakse muuhulgas veeseaduses esitatud volitusnormi ning selle alusel tehtud määrusega täiendatakse laboritele esitatavaid kvaliteedinõudeid, sh analüüsi määramispiiri nõuded. Sellega suurendatakse seadusega reguleeritud valdkonnas tehtud analüüside tulemuste usaldusväärsust. Kuna riigi veeseire tulemused on üheks sisendiks veemajanduskavade tegevuse planeerimisel ning tegevuskavade tulemuslikkuse hindamisel, siis on laborianalüüside tulemuste kvaliteet otsuste tegemisel eriti oluline. Nimetatud tulemuste alusel koostatakse ka aruanded ja ülevaated Euroopa Komisjonile.

 

82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seadus (56 SE), mille rakendamine võimaldab parandada riigi territooriumil välisõhu kvaliteeti. Täiustub Eesti välisõhu kvaliteedi riiklik seiresüsteem kohustuslikult määratavate esmatähtsate saasteainete osas. Riigi pindala on jagatud välisõhu kvaliteedi järgi piirkondadeks, olenevalt iga esmatähtsa saasteaine sisaldusest maapinnalähedases õhukihis. Kui piirkonna välisõhu kvaliteedi riikliku seire tulemused näitavad, et mingi saasteaine suhtes saastatuse tase ületab piirnormi, peab keskkonnaamet koostama selle piirkonna välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskava. Piirkonnas asuvate saasteallikate valdajad peavad rakendama täiendavaid meetmeid selle saasteaine heitkoguse vähendamiseks. Täiendavate meetmete rakendamist nõuab saasteallika valdajalt keskkonnaloa andja loa eritingimusena.

87 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seadus (57 SE), millega võetakse üle Euroopa Liidu vastavad direktiivid. Nende eesmärk on täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi. Seadus näeb ette ka kauplemise süsteemi nõuetele vastava akrediteeritud tõendajate süsteemi asutamise Eestis.

 

Riigikohtu esimees Märt Rask tegi ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Rask käsitles oma ettekandes, kuidas muuta õigusemõistmist isikutele kättesaadavamaks ja menetlusaega mõistlikumaks. Riigikohtu esimees andis ülevaate ka probleemidest, mis kaasnevad kõrgete riigilõivudega.

 

Rask ütles hinnates õigusemõistmise olukorda, et Eesti kohtusüsteem töötab hetkel praegust tööjõu ressurssi arvestades oma võimete piiril. Kohtusüsteemi siseselt on muudatused hädavajalikud, kuid üksnes menetlusseadustike muutmine või kohtunike arvu suurendamine hoogtöö korras kohtunikukonkursside väljakuulutamine ei anna tulemust, rõhutas ta. „Tarvis on süsteemseid struktuurilisi muudatusi, mida eelmine Riigikogu koosseis kohtute seaduse eelnõud menetledes ei suutnud ellu kutsuda. Valitsuskoalitsioon on püstitanud poliitilise eesmärgi, mille järgi ei peaks menetlus mitte üheski kohtuastmes kestma üle saja päeva. Tegemist on vaieldamatult õige eesmärgiga. Kohtumenetluste kestuse lühendamine, kuni see ei kahjusta kohtumenetluse kvaliteeti, on igati põhjendatud. Samas on tegemist väga ambitsioonika eesmärgiga, mida pole võimalik saavutada lihtsate statistiliste võtetega,“ ütles Rask.

 

Riigikohtu esimees märkis, et vajalik on põhimõtteline riigilõivude ja menetlusabi revisjon eesmärgiga viia riigilõivude määrad Eesti elatustasemele vastavatesse proportsioonidesse ja kooskõlla põhiseadusega, et oleks tagatud igaühe põhiõigus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.

Eesti Panga 2010. aasta aastaaruande kohta tegi ettekande Eesti Panga president Andres Lipstok.

 

Finantsinspektsiooni 2010. aasta aruande esitas Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein.

 

Riigikogu lõpetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (11 SE) esimese lugemise.

Istung lõppes kell 13.45.

 

Riigikogu pressitalitus