Justiitsminister Kristen Michal vastas Riigikogu liikmete Marianne Mikko, Indrek Saare, Andres Anvelti, Karel Rüütli, Kajar Lemberi, Sven Mikseri ja Helmen Küti 2. mail esitatud arupärimisele lähisuhte vägivalla kui kuriteo rohkuse kohta (nr 6).

 

Arupärijate nimel esinenud Marianne Mikko tõi konkreetsete näidete kaudu välja probleemide kiire lahendamise vajaduse.

 

Michali sõnul on perevägivallaga tegelemine jätkuvalt prioriteetne nii justiitsministeeriumi kui ka teiste ministeeriumide, riiklike asutuste, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute jaoks. Ta selgitas, et eelmisel kevadel kiitis valitsus heaks vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010–14. Selles on muu hulgas välja toodud konkreetsed sammud, mida lähiaastatel perevägivalla ennetamiseks, ohvrite abistamiseks ja vägivallatsejate suhtes ette võetakse. Michal ütles, et nende tegevuste eest vastutavad lisaks justiitsministeeriumile ka haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium, politsei- ja piirivalveamet ning kodanikeühendused. Justiitsminister märkis, et ohvritega seonduv on suure tähelepanu all kogu Euroopas. Ta ütles, et maikuus esitati Euroopa Komisjonis ettepanekud, mis loovad ühtsed ohvrikaitse lähtealused Euroopa Liidus, et ohvrid saaksid olla kindlad, et neile pakutakse abi ja tuge, kui nad satuvad kuriteo ohvriks mis tahtes Euroopa Liidu riigis.

 

Michali sõnul on justiitsministeerium perevägivalla vähendamiseks astunud samme praktilise käsiraamatu koostamiseks, mis annab nõu, kuidas perevägivalla ohvrit ära tunda ja aidata. Esialgse plaani kohaselt oli juhendmaterjal mõeldud kohalike omavalitsuste spetsialistidele, ent seni toimunud arutelude käigus on jõutud arusaamale, et see juhis võiks olla mõeldud hoopis laiemale sihtrühmale. Juhendmaterjal põhineb Tartu Ülikooli tellitud perevägivalla levikut soodustavaid riske kaardistaval uuringul.

 

Michal kinnitas, et juhtumite võimalikult kiire menetlemine on kannatanu huvides ja menetluse kiirendamine on justiitsministeeriumi üks lähiaja prioriteete. „Kriminaalpoliitika arengusuundades on eesmärgiks seatud, et alaealise kannatanuga isikuvastases kuritegevuses ei tohiks kohtualune menetlus ületada kolme kuud. Täna menetletakse alaealiste kannatanutega seotud asju kohtualuses menetluses keskmiselt 4,8 kuuga. Sellest 3,3 kuud politseis, 1,5 kuud prokuratuuris. Kusjuures kehalise väärkohtlemise asjad, kus kannatanuks on alaealine ja mis sageli on just perevägivalla juhtumid, menetletakse ära 4,6 kuuga,“ selgitas justiitsminister.

Tema hinnangul aitavad keskmist kohtumenetlust lühendada kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis aitavad tagada kohtuasjade menetluse mõistliku aja jooksul. „Mis puudutab reaalset tööd vägivallatsetajatega, siis on loodud rehabilitatsiooniprogramm vägivallakuritegudes süüdimõistetud perevägivallatsejatele ja seda hakatakse nii kriminaalhoolduse kui vanglasüsteemis rakendama alates sügisest,“ märkis Michal.

 

Justiitsminister vastas veel Riigikogu liikmete Heljo Pikhofi, Indrek Saare, Helmen Küti, Andres Anvelti, Kalev Kotkase, Urve Palo, Marianne Mikko ja Karel Rüütli 18. mail esitatud arupärimisele õigusaktides sätestatud normide täitmise kohta Vabariigi Valitsuse poolt (nr 17).

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Riigikogu liikmete Kalev Kotkase, Neeme Suure, Sven Mikseri, Heljo Pikhofi, Andres Anvelti, Jevgeni Ossinovski, Helmen Küti, Karel Rüütli, Rein Randveri ja Kajar Lemberi 5. mail esitatud arupärimisele maaparandussüsteemide hooldustoetuste kohta (nr 10) ning  Riigikogu liikmete Ester Tuiksoo, Inara Luigase, Vladimir Velmani, Priit Toobali, Marika Tuusi, Mailis Repsi, Aivar Riisalu, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Lauri Laasi, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Rainer Vakra, Viktor Vassiljevi ja Yana Toomi 18. mail esitatud arupärimisele toiduainete hinnatõusu ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kohta (nr 18).

Vabas mikrofonis võttis sõna Heimar Lenk.

 

 

Riigikogu võttis 48 poolthäälega vastu majanduskomisjoni esitatud Eesti Arengufondi nõukogu liikmete nimetamise otsuse (53 OE). Otsuse kohaselt nimetati Eesti Arengufondi nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Kaja Kallas ja Urmas Reinsalu ning ettevõtluse ja üldsuse esindajad Mart Einasto ja Jaan Sven Männik. Otsuse vastu hääletas 43 Riigikogu liiget.

 

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel õhuturbemissioonil Islandil“ eelnõu (59 OE) esimene lugemine. Otsus lubaks kasutada kuni kolme Eesti kaitseväelast NATO juhitaval Islandi õhuturbemissioonil ISLAPS (Icelandic Air Policing and Surveillance) tähtajaga 31. detsember 2013. Islandi õhuturbemissiooni näol on tegemist NATO liikmesriigi õhuruumi kaitse tagamiseks NATO liikmesriigi territooriumil läbi viidava operatsiooniga. Eestile sobib ISLAPSi operatsioonis osaleda sihitajatega, s.o pilootide maapealsete meeskonnaliikmetega, kes juhendavad hävituslendureid õhus. Eesti on osalenud Islandi õhuturbemissioonil sihitajatega eelnevalt kahel korral Taani Kuningliku Õhuväe koosseisus – 2009. ja 2010. aastal. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (48 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatused tulenevad Euroopa Liidu direktiividest ja nende eesmärk on parandada üleühenduseliste ettevõtjate ja üleühenduseliste ettevõtjate gruppide töötajate õigust saada asjakohasel tasandil aegsasti teavet ja tagada, et nendega peetakse nõu. Eelnõu teine eesmärk on tagada seaduse parem õigusselgus. Töötajate üleühenduselise kaasamise seadus võeti vastu 12. jaanuaril 2005 ning seaduse kehtivuse jooksul on ilmnenud puudusi mõnedes sätetes, mis vajavad täpsustamist ja kaasajastamist. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (55 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt viiakse veeseadus vastavusse Euroopa Liidu direktiividega. Nende eesmärk on tagada, et laborid, mille EL liikmesriikide pädevad asutused on määranud teostama vee keemilise seisundi seiret vastavalt veepoliitika raamdirektiivile, saaksid kvaliteetseid ja võrreldavaid analüüsitulemusi. Laborite töö kvaliteedi tagamisel lähtub direktiiv katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõudeid käsitlevast standardist, mis käsitleb laborite töö ja saadud analüüsitulemuste kvaliteedi üldnõudeid ning kvaliteedikontrolli süsteemi toimimise põhimõtteid. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (56 SE) esimene lugemine. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivide nõuded, mis puudutavad välisõhu kvaliteeti ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist. Samuti täiustatakse Eesti välisõhu kvaliteedi riiklikku seiresüsteemi (kohustuslikult määratavate esmatähtsate saasteainete osas), jagades riigi pindala välisõhu kvaliteedi järgi piirkondadeks olenevalt iga esmatähtsa saasteaine sisaldusest maapinnalähedases õhukihis. Kui piirkonna välisõhu kvaliteedi riikliku seire tulemused näitavad, et mingi saasteaine suhtes saastatuse tase ületab piirnormi, peab keskkonnaamet koostama selle piirkonna välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskava. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (57 SE) teine lugemine. Käesoleva eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivide nõuded, mille eesmärk on täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi. Eelnõu näeb ette ka kauplemise süsteemi nõuetele vastava akrediteeritud tõendajate süsteemi asutamise Eestis. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (1 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on tagada statsionaarses õppes põhiharidust ja keskharidust omandavatele õpilastele tasuta koolilõuna maksumuses 1 euro esimesest kuni kaheteistkümnenda klassini. Praegu on tasuta lõuna tagatud põhikooli 1. – 9. klassi õpilastele arvestusliku maksumusega 0,78 eurot. Seaduse jõustumine on planeeritud 2012. aasta 1. jaanuarile. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud koolieelsete lasteasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (2 SE) esimene lugemine. Eelnõu arutelu jätkub homme kell 14 algaval istungil.

 

 

 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud koolieelsete lasteasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (2 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on tagada toidukulu katmine koolieelsetes lasteasutustes alusharidust omandavatele 5-7 aastastele lastele summas 1,5 eurot. Algataja selgituse kohaselt katab lapse toidukulu lasteasutuses lapsevanem, kuid viimastel aastatel tõusnud tööpuudus ning keeruline majandusolukord on sundinud vanemaid lapsi lasteasutustest ära võtma. Eelnõu algatajate meelest on oluline tagada toidukulu katmine kahel koolieelsel aastal, et nende kooliks ettevalmistus ei kannataks vanemate majanduslike võimaluste puudumise tõttu. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud riigivastutuse seaduse eelnõu (7 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on liita seni eraldi seadusega reguleeritud riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise alane regulatsioon riigivastutuse seadusega ning kõrvaldada rakenduspraktika käigus ilmnenud puudused. Seaduste liitmisega seotud muudatuste maht tingis algataja kinnitusel vajaduse esitada uus riigivastutuse seaduse terviktekst. Seaduse jõustumisel muutub õiguskaitsesüsteem efektiivsemaks ja võimaldab isikutel taotleda nii avaliku võimu õigusvastaste tegude kõrvaldamist, rikutud õiguste taastamist kui ka kompenseerimist. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu (4 SE). Ettepaneku poolt hääletas 49 ja vastu 40 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

 

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Euroopa Investeerimispanga ja Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla vahelisele laenule riigigarantii andmise otsus (49 OE). Otsuse kohaselt annab riik garantii Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt Euroopa Investeerimispangalt võetavale 43 500 000 euro suurusele laenule. Laen on ette nähtud Põhja-Eesti Regionaalhaigla X-korpuse ehitamiseks ning C- ja patoloogiakorpuse rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks ning meditsiinitehnika ostmise projekti rahastamiseks. Eelnõu kohaselt on riigigarantii suurus 52 200 000 eurot ja selle eest ette nähtud preemia 0,16% keskmiselt laenujäägilt aastas iga riigigarantii kehtivusaja kalendriaasta eest. Garantiileping kehtib alates selle sõlmimisest kuni 2035. aasta lõpuni. Otsuse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget.

 

74 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu ratifitseerimise seadus (26 SE). Lepingu ratifitseerimisel saab Eesti Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsiooni (ITTO) liikmeks. Kuivõrd Eestis troopilist puitu ei kasva, saab Eestist tarbijaliige. ITTO loodi 1983. aasta troopilise puidu lepinguga (artikli 3 lõige 1) ning ta jätkab käesoleva lepingu haldamist ja lepingu toimimise kontrollimist. Lepingu ratifitseerimine annab Eestile täielikud volitused osalemiseks ja hääletamiseks ITTO nõukogu istungitel ning hea võimaluse teha võrdsetel alustel tihedat koostööd teiste Rio de Janeiro konventsioonide raames (bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, kliimamuutuste raamkonventsioon), mille eesmärgiks on keskkonnakaitse edasine tugevdamine ja säästev areng. Lepingu ratifitseerimise vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

 

72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Cotonou lepingu teistkordse muutmise lepingu ratifitseerimise seadus (12 SE). Lepingumuudatuse eesmärk on teha Cotonou lepingus täpsustused, mis hõlmavad viimaste aastate jooksul ELi võetud kohustusi (sh ÜRO aastatuhande eesmärkidest lähtuvad kohustused, rahu ja julgeoleku tagamine, kliimamuutused) ning lihtsustavad Cotonou lepingu rakendamist, luues aluse süsteemsema ja formaalsema poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse dialoogi tekkeks. Muudetakse eelkõige kaubanduskoostöö, humanitaar- ja hädaabi ning hädaolukorrajärgse abi, hangete ning piirkondliku lõimumise regulatsiooni.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (9 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia Eesti seadused kooskõlla EL direktiividega. Viimaste eesmärk on aidata kaasa ELi konkurentsivõime suurendamisele, vähendades selleks Euroopa äriühinguõiguse direktiividest tulenevat halduskoormust. Ühinemiste ja jagunemiste direktiivi muudatused hõlmavad ühingute aruandlusnõuete vähendamist, sh ka ema- ja tütarettevõtjate ühinemise korral, ning teavitamisnõuete kaasajastamist. Lisaks on samasugused muudatused tehtud osaliselt ka piiriüleste ühinemiste direktiivis. Kapitalinõuete direktiivi muudatused võimaldavad liikmesriikidel vähendada aruandluskohustust aktsiaseltsi asutamisel ja aktsiakapitali suurendamisel, kui need toimuvad ühinemise või jagunemise käigus. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (39 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel. Tegemist on esimese etapiga erimärgistatud kütuse maksuerisuste süsteemi reformimisel. Teine etapp näeb ette toetusskeemide või otsetoetuste rakendamise ka seni allesjäävate soodustatud valdkondadele: reisijate ja kaupade raudteeveole, laevaliiklusele, soojuse ja elektrienergia tootmisele ning põllumajandusele. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, mille vastu hääletas 44 ja poolt 36 Riigikogu liiget. Seega suunati eelnõu kolmandale lugemisele.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (42 SE) teine lugemine. Eelnõu koostamise eesmärk on tõsta alates 2013. aastast riigieelarve tulusid tubakatoodete aktsiisimäärade tõstmise teel 10%. Sigarettide aktsiismäär koosneb fikseeritud määrast ja proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr tõuseb 42,18 eurolt (2012. a määr) 47,63le eurole. Proportsionaalne määr on 33 % nende maksimaalsest jaehinnast. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seonduvalt rahuaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (28 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia seadused kooskõlla põhiseaduse muutmise seadusega riigikaitsekorralduses tehtud muudatustega. Suurimaks muudatuseks võrreldes senisega on Vabariigi Presidendi riigikaitselise pädevuse muutumine ja kaitseväe ülemjuhataja institutsiooni mõiste kaotamine riigikaitsealastes seadustes. Eelnõu täpsustab ka kaitseväe juhataja, Kaitseväe Peastaabi ülema, kaitseliidu ülema ning väeliigi ülema ametisse nimetamist ja ametist vabastamist. Eelnõu kohaselt nimetab kaitseväe juhataja ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul üheks ametiajaks viieks aastaks, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Kaitseväe Peastaabi ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Kaitseliidu ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus kaitseministri ja kaitseväe juhataja ühisel ettepanekul. Väeliigi ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (8 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis käsitleb finantstagatiste ja väärtpaberite arveldustega seonduvat. Lisaks täpsustatakse Eesti väärtpaberite keskregistris väärtpaberikontodega seotud registritoiminguid, eelkõige neid, mis seonduvad väärtpaberite pantimisega, ning loob isikutele võimaluse avada väärtpaberikonto otse Eesti väärtpaberite keskregistris ilma panga või muu kontohalduri vahenduseta. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu (54 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt muudetakse avalikust huvist tulenevalt maatulundusmaa ja riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuval maa-alal asuva kinnisasja omandamise tingimusi. Kui varem kehtinud regulatsiooni kohaselt olid loasüsteemile allutatud kõik lepinguriigi kodanikud, kes soovisid omandada kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on 10 hektarit või rohkem põllumajandus- või metsamaad, ja kes ei olnud Eestis elanud vähemalt kolm viimast aastat ning tegelenud Eestis füüsilisest isikust ettevõtjana põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega vähemalt kolm viimast majandusaastat, siis 1. maist 2011 kehtima hakanud regulatsiooni kohaselt saavad lepinguriikide kodanikud osta maad vabalt. Jätkuvalt peavad maavanema luba taotlema kolmandate riikide kodanikud ja juriidilised isikud. Eelnõu järgi väheneb olulisel määral lepinguriikide juriidiliste isikute ring, kes saavad põllumajandus- või metsamaad omandada üksnes maavanema loal: kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on 10 ha või rohkem põllumajandus- või metsamaad, omandamiseks peab maavanema loa taotlema üksnes see lepinguriigi juriidiline isik, kes ei ole tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolmel aastal põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega tegelenud. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

 

Riigikogu võttis poolthäälega vastu valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (8 SE), mis võtab Eesti õigusesse üle EL vastava direktiivi finantstagatiste ja väärtpaberite arvelduste kohta. Täpsustatakse Eesti väärtpaberite keskregistris väärtpaberikontodega seotud registritoiminguid, eelkõige mis seondub väärtpaberite pantimisega, samuti võimaldatakse isikutel avada väärtpaberikonto otse Eesti väärtpaberite keskregistris ilma panga või muu kontohalduri vahenduseta. Muudatused võimaldavad ja soodustavad Eesti väärtpaberituru ning selle infrastruktuuri osade, nagu näiteks väärtpaberiarveldus- ja maksesüsteemi veelgi suuremat integreerumist teiste Euroopa riikide ja muude välisriikide omadega. Tallinna börs ja Eesti väärtpaberite keskregister on juba praegu tihedalt seotud teiste Balti riikide ja Poola, samuti Skandinaaviamaade ja USA finantsturgude ning väärtpaberiregistrite ja –arveldussüsteemidega. Eeldatavasti suurendab uus regulatsioon Eesti väärtpaberiringluse tasuvust, atraktiivsust, läbipaistvust ja usaldusväärsust ning koos sellega ka tema konkurentsivõimet.

 

Riigikogu arutas Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (51 SE) teisel lugemisel. Arutelu jäi pooleli istungi tööaja lõppemise tõttu. Jätkatakse järgmisel töönädalal.

 

Uude töönädalasse jääb ka Riigikohtu esimehe Märt Raski ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.

 

Riigikogu pressitalitus