Riigikontrolör Mihkel Oviir vastas Riigikogu liikmete Jüri Ratase, Lauri Laasi, Viktor Vassiljevi, Valeri Korbi, Kalev Kallo, Kadri Simsoni, Inara Luigase ja Mihhail Stalnuhhini 11. aprillil esitatud arupärimisele omavalitsuste tulude vähendamise hüvitamise kohta (nr 2).

 

Oviir meenutas Riigikohtu 2010. aasta märtsi otsust, mis heitis riigile ette, et omavalitsuste ülesanded ei ole jaotatud riiklikeks ja omavalitsuslikeks. Kohtuotsuses on öeldud, et riigil puudub selline rahastamissüsteem, mis eristab riiklike ülesannete kulud, et katta need riigieelarvest. Lisaks peab uus rahandussüsteem tagama, et valdadel ja linnadel oleks omavalitsuslike ülesannete täitmiseks piisav tulubaas. Oviiri meelest peituks lahendus selles, et Eesti inimestele pakutakse ühesuguse kättesaadavuse ja kvaliteediga teenuseid kõikjal, vähemalt teatud miinimumstandardi järgi.

 

Riigikontrolör märkis, et kuigi formaalselt on riik asunud üksikuid riiklikke ülesandeid eristama ja käesoleva aasta riigieelarveski on mõned sellised, ei ole riigikontrolli ega omavalitsuste jaoks tegemist selge ja arusaadava protsessiga, mille täpsemad detailid, põhimõtted ja etapid ning tähtajad oleksid teada. Kuidas lõppeesmärk kavatsetakse saavutada, on veel üsna ebamäärane, leidis Oviir. Ta on seisukohal, et nii omavalitsusi kui ka avalikkust tuleks oluliselt enam kaasata arutelusse selle üle, milliseid ülesandeid peaksid omavalitsused täitma.

 

Riigikontroll on 5 aasta jooksul auditeerinud valdavat osa tegevusvaldkondadest, milles omavalitsustele on seadusega pandud kohustusi. Samuti on riigikontrolli audiitorid valdavas osas valdades ja linnades kohal käinud. Oviir nentis, et kahjuks ei ole leitud ühtegi hästi korraldatud ja toimivat tegevusvaldkonda, kus omavalitsuste vead ja puudused oleksid tühised või formaalsed. „Paljud omavalitsused seadusi lihtsalt ei täida. Selleks, et seadust täita, on eelkõige vaja, et seadus või muu regulatsioon oleks täidetav,“ leidis riigikontrolör.

 

Oviir rõhutas, et Riigikohtu otsuste tegelik täitmine tähendaks omavalitsustele selgeid suhteid riigiga ja võimalust lõpetada demagoogiline vaidlus tulubaasiprotsendi kümnendike üle. See võimaldaks, arvestades täiendavate ülesannete loendit, ka sisuliselt läbi rääkida omavalitsuste rahastamise piisavuse üle. „Kahjuks ei ole ka kohalikud omavalitsused ise suutnud koostada teenuste kaupa kvaliteedistandardeid rahastamisvajadusega ega täiendavaid analüüse, mille üle valitsusega läbi rääkida,“ toonitas Oviir. Küllalt on valitsuse kohta kuulda kriitikat, mis aga jääb üldisele tasemele – koostöö on jäänud nadiks, ütles riigikontrolör. Ta leidis, et linnadele ja valdadele pandud riiklikke ülesandeid ei ole võimalik omavalitsuslikest ülesannetest eristada, kui ei analüüsita kõiki õigusaktides omavalitsustele pandud ülesandeid.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Aadu Musta, Tarmo Tamme, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Valeri Korbi, Deniss Boroditši ja Rainer Vakra 21. aprillil esitatud arupärimisele elektrienergia hinnaperspektiivide kohta (nr 4).

 

Vabas mikrofonis võttis sõna Mihhail Stalnuhhin.

 

Riigikogu võttis 82 poolthäälega vastu kultuurikomisjoni esitatud Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamise otsuse (35 OE). Otsuse kohaselt nimetati Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Jaak Allik, Igor Gräzin ja Kaia Iva ning raamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjad Priit Pirsko ja Sirje Virkus.

76 poolthäälega võeti vastu kultuurikomisjoni esitatud Rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamise otsus (36 OE). Otsuse kohaselt kuuluvad Rahvusooperi nõukogusse Riigikogu liikmed Marko Mihkelson, Imre Sooäär ja Ester Tuiksoo.

78 poolthäälega võeti vastu kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu liikmetest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamise otsus (37 OE). Otsuse kohaselt kuuluvad Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse Riigikogu liikmed Igor Gräzin, Peeter Kreitzberg, Priit Sibul ning Priit Toobal.

 

 

Riigikogu ees esines täna kõnega Euroopa kultuuripealinna 2011 ürituste raames Eestis visiidil viibiv Saksamaa parlamendi president Norbert Lammert. Bundestagi president märkis, et pea 20 aastat on möödunud juba ajast, mil Eesti iseseisvus ning Saksamaa ühines ning need sündmused on omavahel seotud. Lammert tunnustas nende aastate jooksul Eesti ja Saksamaa vahel kestnud koostööd ning uskus, et see muutub veelgi tihedamaks majanduskriisist väljumise aastatel. Lammert pidas oluliseks liikmesriikide vahel kokkulepete saavutamist kriisimehhanismide rakendamiseks lisades, et Eesti on Euroopa Liidu uue liikmesriigina oma standarditega paljudele vanematele liikmetele eeskujuks. Bundestagi president andis edasi ka parimad soovid kultuuripealinna tiitli puhul.

 

Väliskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Cotonou lepingu teistkordse muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (12 SE) esimene lugemine. Lepingumuudatuse eesmärk on teha Cotonou lepingus täpsustused, mis hõlmavad viimaste aastate jooksul Euroopa Liidu võetud kohustusi (sh ÜRO aastatuhande eesmärkidest lähtuvad kohustused, rahu ja julgeoleku tagamine, kliimamuutused) ning lihtsustavad Cotonou lepingu rakendamist, luues aluse süsteemsema ja formaalsema poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse dialoogi tekkeks. Muudetakse eelkõige kaubanduskoostöö, humanitaar- ja hädaabi ning hädaolukorrajärgse abi, hangete ning piirkondliku lõimumise regulatsiooni. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seonduvalt rahuaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (28 SE) esimene lugemine. Käesoleva eelnõu eesmärk on viia teatud seadused kooskõlla põhiseaduse muutmise seadusega riigikaitsekorralduses tehtud muudatustega. Suurimaks muudatuseks võrreldes senisega on Vabariigi Presidendi riigikaitselise pädevuse muutumine ja kaitseväe ülemjuhataja institutsiooni mõiste kaotamine riigikaitsealastes seadustes. Eelnõu täpsustab ka kaitseväe juhataja, Kaitseväe Peastaabi ülema, kaitseliidu ülema ning väeliigi ülema ametisse nimetamist ja ametist vabastamist. Eelnõu kohaselt nimetab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul ametisse kaitseväe juhataja ja Kaitseväe Peastaabi ülema, kuulates ära Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Kaitseliidu ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus kaitseministri ja kaitseväe juhataja ühisel ettepanekul. Väeliigi ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

 

 

Riigikogu võttis 70 poolthäälega vastu rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu moodustamine“ (34 OE), millega nimetati nõukogu liikmeteks: haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Riigikogu liikmed Kaia Iva, Siim Kabrits, Kalev Kotkas, Lauri Luik, Meelis Mälberg ja Mailis Reps, sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja ning kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles.

 

Riigikogu pressitalitus