NATO Parlamentaarne Assamblee

4. aprillil 1949 sõlmiti Washingtonis Põhja-Atlandi leping, milega pandi alus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile - NATOle (North Atlantic Treaty Organisation). NATO asutajaliikmeid oli 12: Belgia, Kanada, Taani, Prantsusmaa, Island, Itaalia, Luksemburg, Holland, Norra, Portugal, Suurbritannia ja USA.

1955. aastal asutati NATO juurde Põhja-Atlandi Assamblee, mis 1998.a. novembris nimetati ümber NATO Parlamentaarseks Assambleeks. NATO PA liikmesriike on 28, mis toob täiskogule kokku ligi 250 hääleõiguslikku saadikut. Neile lisanduvad 18 assotsieerunud liiget, kellest 7 on liitumisläbirääkimistele kutsutud riigid ning omavad seega vaatleja staatust kõigis Assamblee tegevustes.

NATO PA peakorter asub Brüsselis. Assamblee täiskogu käib koos kaks korda aastas, mais ja novembris.

NATO PA eesmärgid ja ülesanded
- pluralistliku demokraatia ja inimõiguste kaitsmine
- transatlantilise ruumi julgeoleku tagamine
- võitlus rahvusvahelise terrorismiga

Riigikogu delegatsioon NATO Parlamentaarses Assamblees

Eesti sai PAA assotsieerunud liikmeks 1991. aasta oktoobris Madridis ja NATO täisliikmeks 29. märtsil 2004. aastal.

Delegatsiooni eesmärgid:
-Kaitsta Eesti välispoliitilisi huve
-Osaleda aktiivselt PA üritustel ja komisjonide töös
-Tagada Eesti julgeolekupoliitika seisukohtade kaitsmine ja Eesti kohustuste täitmine NATO-s.

03.05.2011