Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA; Parliamentary Assembly of the Council of Europe) on vanim rahvusvaheline parlamentaarne assamblee, mille esimene istung toimus
10. augustil 1949. Euroopa Nõukogu moodustasid 5. mail 1949 10 Lääne-Euroopa riiki valitsustevahelise Londoni lepingu alusel. ENPA asutajariike oli 10 - Belgia, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Rootsi, Prantsusmaa, Taani ja Suurbritannia.

Euroopa Nõukogu alaline peakorter asub Prantsusmaal Strasbourg'is, Palais de l' Europe'is (Euroopa Palee). 

ENPA täiskogu käib koos 4 korda aastas - jaanuaris, aprillis, juunis ja septembris. Olulisemad dokumendid on ligikaudu 160 õiguslikult siduvat kokkulepet ja konventsiooni ning soovitused liikmesriikide valitsustele põhilistes ühiskonnaküsimustes. Assamblee ametlikud töökeeled on inglise ja prantsuse keel.

ENPA komiteed:

• poliitikakomitee;
• õigusasjade ja inimõiguste komitee;
• sotsiaal-, tervishoiu ja säästliku arengu komitee;
• migratsiooni-, pagulaste ja ümberasustatud isikute komitee;
• võrdsete võimaluste ja diskrimineerimisvastane komitee;
• liikmesriikide kohustuste täitmise järelevalve ehk monitooringu komitee;
• kultuuri-, teadus-, haridus- ja meediakomitee;
• kodukorra- ja isikupuutumatuse komitee

Euroopa Nõukogu eesmärgid ja ülesanded:
- kaitsta pluralistlikku demokraatiat ja inimõigusi;
- teadvustada Euroopa kultuurilist identiteeti ja aidata kaasa selle arengule;
- otsida lahendusi Euroopa riikide ees seisvatele probleemidele (vähemusrahvused, ksenofoobia, sallimatus, keskkonnakaitse, bioeetika, AIDS, narkomaania jne);
- arendada poliitilist partnerlust Euroopa uute demokraatlike riikidega;
- abistada Kesk- ja Ida Euroopa maid nende poliitilistes, seadusandlikes ja konstitutsioonilistes reformides.

Riigikogu delegatsioon Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees:
Eesti liitus Euroopa Nõukoguga 14. mail 1993.

» Liikmed