Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE; Organization for Security and Co-operation in Europe) kujunes 1970ndate aastate algul Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise (CSCE) nimetuse all kui foorum Ida ja Lääne vahelise dialoogi ja läbirääkimiste pidamiseks. Helsingi lõppdokument (1.08.1975) määras kindlaks riikidevahelise suhtlemise põhiprintsiibid. See on kõigi asjaosaliste riikide huvide tasakaalustatud tervik ning eeldab kõigi sätete täielikku täitmist. Et seda tagada, otsustati korraldada uusi nõupidamisi. Kuni 1990 eksisteeris CSCE kohtumiste ja nõupidamiste kujul, pannes paika kohustusi ja norme ning tehes perioodiliselt ülevaateid nende mõjust. Budapesti tippkohtumine (1994) otsustas CSCE muutmise organisatsiooniks (OSCE).

OSCE Parlamentaarse Assamblee (PA) tegevuse peaeesmärgiks on liikmesriikide suurem kaasamine Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisele, tõhustamaks tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ja tõstmaks parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu. OSCE tänased prioriteedid on: ühistest väärtushinnangutest lähtuvate tsiviilühiskondade loomine; sõjaliste konfliktide ennetamine ja vältimine; stabiilsuse ja püsiva rahu tagamine kriisikolletes ja sõjategevusega haaratud aladel; julgeolekuvaakumi nagu ka uute eraldusjoonte vältimine; ühtse julgeolekusüsteemi arendamine.

OSCE peakorter asub Viinis, kus töötab ka sekretariaat. Täidesaatva võimu esindaja on eesistuja, kelleks on liikmesriikide välisministrid järjekorras. Sekretariaadi tööd juhib kolmeks aastaks valitud Peasekretär, kes koordineerib ka OSCE missioone. OSCE Rahvusvähemuste Ülemkomissar (Knut Vollebaek) resideerib Haagis, Varssav on koduks Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroole, Prahas antakse välja infolehte "OSCE Newsletter".

PA töövormideks on iga-aastased üldkogu istungjärgud erinevate liikmesriikide parlamentide korraldamisel, samaaegselt toimuvad komiteede istungid. Helsingi lõppakti kolme põhiteemade ringi põhjal on moodustatud komiteed: poliitika- ja julgeolekukomitee, demokraatia-, inimõiguste ja humanitaarküsimuste komitee ning majandus-, teaduse-, tehnoloogia ja keskkonnakomitee. Eesti delegatsioon osaleb kõikide komiteede töös. Komiteed valmistavad ette raportid ja lõppresolutsiooniprojektid, mis esitatakse kord aastas toimuvale üldkogu istungjärgule. PA otsused saadetakse edasi OSCE Ministrite Nõukogule, OSCE eesistujale ja liikmesriikide parlamentidele.

Tähtsaks osaks OSCE töös on alates 1993 vaatlejate delegatsioonide lähetamine liikmesriikide valimistele, et jälgida valimiste läbiviimise vastavust seadustele ja demokraatia traditsioonidele. Vaatlustulemuste kohta koostatakse detailsed raportid.

OSCE PA rahvusvaheline sekretariaat asub Kopenhaagenis.

OSCE PA loodi 1990 Pariisi tippkohtumise otsuse põhjal. Eesti liitus OSCE PAga 21. septembril 1991. 
 

» Liikmed

Sekretär on Ene Rõngelep