Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Georg Pelisaare, Toivo Tootseni, Tiit Kuusmiku, Olga Sõtniku, Ester Tuiksoo, Inara Luigase, Valeri Korbi, Nikolai Põdramägi ja Eldar Efendijevi 11. jaanuaril esitatud arupärimisele Eesti kodanike õiguste kohta Petserimaal (nr 562). Arupärijad soovisid peaministrilt teada – kas ja milliseid Eesti kodanike põhiõigusi Venemaa presidendi käskkiri piiriäärsete maatükkide omandamise kohta riivab tema hinnangul?"

 

Ansipi selgituste kohaselt ei ole välisministeerium tuvastanud, et Venemaa Föderatsiooni presidendi 9. jaanuaril 2011 allkirjastatud korraldus riivaks Eesti kodanike põhiõigusi. Peaminister rõhutas, et kodanike põhiõigused sätestab Eesti põhiseadus, mille § 32 kaitseb isiku omandit ja vara. Piirang välisriikide kodanikele piiriäärsetel territooriumidel asuvate maatükkide omandamiseks kehtib Venemaal juba alates 2001. aastast, kui jõustus maakoodeks ja selle rakendusseadus. Maakoodeks näeb ette, et piiriäärsete territooriumide nimekirja kehtestab Venemaa Föderatsiooni president. 9. jaanuari 2011. aasta korraldusega president viidatud nimekirja ka kehtestas. Kuna aga piirang välisriikide kodanikele piiriäärsetel territooriumidel asuva maa omandamiseks kehtis alates 2001. aastast, ei halvendanud konkreetne korraldus välisriikide kodanike senist õiguslikku seisundit. Korraldus ei käsitle piiriäärsetel territooriumidel asuva vara staatust ning sellele laieneb endiselt Venemaa tsiviil- ja pärimisseaduandlus, millesse muudatusi ei ole sisse viidud. Samuti ei ole Eesti Välisministeeriumi hinnangul sellel korraldusel tagasiulatuvat jõudu. Eesti Välisministeerium jätkab Venemaa presidendi korraldusega kaasneda võivate asjaolude täpsustamist, selgitas peaminister.

 

Ansip märkis, et Eesti Vabariik ja Venemaa Föderatsioon on sõlminud 1993. aastal lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. Lepingu artikli 1 kohaselt on ühe lepingupoole kodanikel teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. Kui Eesti kodanike isiklikud ja varalised õigused Venemaa Föderatsiooni territooriumil peaksid osutuma vähemkaitstuks, võrreldes Vene kodanikega, saab Eesti õigusabi lepingule tuginedes kasutada Eesti kodanike kaitseks diplomaatilisi vahendeid, kinnitas Ansip.

Peaminister vastas veel kahele arupärimisele. Need olid:

 

Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Heljo Pikhofi, Eiki Nestori, Kalev Kotkase, Jaanus Marrandi, Sven Mikseri, Jaan Õunapuu, Mark Soosaare ja Hannes Rummi 13. detsembril esitatud arupärimine  lumetormi kohta (nr 550);

 

Riigikogu liikmete Olga Sõtniku, Kadri Simsoni, Vladimir Velmani, Aivar Riisalu, Kalev Kallo ja Lauri Laasi 13. jaanuaril esitatud arupärimine segaduste kohta seoses domeenireformiga (nr 563).

Õiguskomisjoni ettepanekul jäeti töönädala päevakorrast välja valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (891 SE) teine lugemine.

 

Vabas mikrofonis võttis sõna Kadri Simson.

 

Keskkonnakomisjonis ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse § 36 muutmise seaduse eelnõu (918 SE). Tagasilükkamise poolt hääletas 42, vastu 8 ja erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud keskkonnatasude seaduse § 57 muutmise seaduse eelnõu (919 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 41 ja vastu 7Riigikogu liiget. Nimetatud eelnõu langes menetlusest välja.

 

Riigikogu kinnitas 49 poolhäälega Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 (909 OE). Arengukava näeb ette perspektiivse raiemahu olulise suurenemise. Rohke metsaressursi kasutamise ja töökohtade loomise seisukohast oleks otstarbekaim raiemaht 22 miljonit m3 aastas, samas kui tasakaalustatud arengu seisukohast peetakse parimaks stsenaariumiks 12–15 miljonit m3 aastas, mis on ligikaudu poole suurem kui 2009. aasta raiemaht. Algataja hinnangul aitab raiemahu suurendamine luua juurde töökohti nii metsamajanduse, transpordi kui ka metsatööstuse valdkondades. Arengukava näeb ette ka rangelt kaitstava metsamaa osakaalu tõstmise 10% metsamaa pindalast ja täiendavate loodusväärtuste kaitse meetmed uuendusraiete läbiviimisel. Otsuse vastu hääletas 6 Riigikogu liiget. Otsus jõustub allakirjutamisel.

 

Siseminister Marko Pomerants andis Riigikogule ülevaate Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015 täitmisest 2010. aastal. Pomerantsi sõnul on siseministeeriumi turvalisuspoliitika läbivaks visiooniks ja eesmärgiks vähem õnnetusi, mis toovad kaasa hukkunuid ja vigastusi, ohutum elukeskkond ning suurem turvatunne. „Turvalisuspoliitika alused suunavad meid panustama selles suunas, et kõikide ühiskonnaliikmete turvalisus oleks kindlustatud avaliku, era- ja mittetulundussektori koostöö kaudu. Turvalisuspoliitika aruandes on kirjeldatud suundade kaupa ülevaate eelmise aasta olulisematest tegevustest ja õnnestumistest, millega on andnud panuse siseturvalisuse tõhusamaks tagamiseks ja ohtude ennetamiseks siseministeerium koos oma valitsemisalaga,“ tutvustas Pomerants aruannet. Ühendatud politsei- ja piirivalveametil oli esimene tööaasta ning hoo sai sisse siseministeeriumi infotehnoloogia arenduskeskus. Rääkides inimeste turvatunde tagamisest nentis minister, et kuritegevus on jäänud samale tasemele, mis 2009. aastal: kokku registreeriti eelmisel aastal 48 340 kuritegu, võrreldes 2009. aastaga on see 19 kuritegu vähem, mis teeb languseks 0,04%. Vähenenud on õnnetuste, tapmiste ja enesetappude tulemusel hukkunud inimeste arv. 2010. aastal hukkus eelnimetatud põhjustel 523 inimest, kui 2009 oli vastav arv 581. Pomerantsi väitel on liiklus viimastel aastatel olnud teravdatud tähelepanu all ning üks politsei peamisi tegevussuundi. See on andnud tulemuseks ka liiklusõnnetustes hukkunute arvukuse jätkuva vähenemise. Riikliku liiklusohutuse programmi eesmärgid on saavutatud kiiremini, kui prognoositi. „Väga hea tulemuse on andnud ennetustöö lastega. Lapsed oskavad õigesti käituda ja juhtida korrektsele liikluskäitumise vajadusele ka oma vanemate tähelepanu,“ lisas minister. Tuleohutuse suurendamisel on eraldi jätkuvalt tähelepanu suunatud hoolekandeasutustele, kus võivad tulekahju korral olla väga traagilised tagajärjed. Hoolekandeasutuste tuleohutusnõuete täitmist kontrollitakse iga-aastaselt. Terava tähelepanu all on ka koolide tuleohutusalane olukord. Langenud on nii metsa-, maastiku- kui hoonetulekahjude arv. Ministri sõnul oli 2010. aastal uue valdkonnana tähelepanu all veeohutus, mis varem ei ole ennetustööd puudutanud. Varavastaste kuritegude arv kasvas 722 kuriteo võrra võrreldes 2009. aastaga, samas röövimisteks liigitatavate kuritegude arv vähenes 17,5 %. Pomerants rääkis ka digitaalse sõrmejälje kujutisega reisidokumentide väljastamisest, uutest elamisloakaartidest, viisataotluste ja viisa andmistega seonduvast ning ebaseaduslikest piiriületustest. Kõne all olid ka luure- ja õõnestustegevuse ennetamine ning tõkestamine ja päästeameti tegevus. Suuremate õnnestumistena nimetas siseminister Eesti suurima riigiasutuse Politsei- ja Piirivalveameti head tööd turvalisuse tagamisel masu tingimustes, Euroopa Liidu sise- ja justiitsvaldkonna IT-agentuuri peakorteri toomist Eestisse. Reformierakonna fraktsiooni nimel võttis antud küsimuses sõna Jaanus Rahumägi.

 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (906 SE) teine lugemine. Käesoleva eelnõuga kehtestatakse rahvatervise seaduses eraldi rahvastiku tervisega seonduvate andmekogude peatükk, milles nähakse ette vähiregistri, meditsiinilise sünniregistri, müokardiinfarktiregistri, tuberkuloosiregistri ja vee terviseohutuse infosüsteemi õiguslikud alused. Praegu asuvad vähiregister, meditsiiniline sünniregister ja tuberkuloosiregister Tervise Arengu Instituudi juures, müokardiinfarktiregister SA Tartu Ülikooli Kliinikum juures. Vee terviseohutuse infosüsteem on terviseameti juurde loodav uus infosüsteem, kuhu kogutakse andmed joogivee, loodusliku mineraalvee ja allikavee käitleja, veevärgi ja joogivee kvaliteedi kohta, ujula ja supluskoha valdaja ja basseinivee ning suplusvee kvaliteedi kohta. Eelnõu eesmärk on kehtestada rahvatervise valdkonnas tegutsevatele andmekogudele seadusest tulenev korrektne õiguslik alus. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse eelnõu (890 SE) teine lugemine. Eelnõuga tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava direktiivi ülevõtmine Eesti õigusesse ja luuakse õiguslikud alused Euroopa Liidu ruumiandmete infrastruktuuriga kooskõlas oleva Eesti ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamiseks. Ruumiandmed käesoleva eelnõu tähenduses on andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis. Eelnõuga sätestatakse nõuded ruumiandmekogumite ja -teenuste kohta nende kättesaadavaks tegemiseks ja jagamiseks, geodeetilise süsteemi ja aadressiandmete süsteemi haldamise ning topograafiliste andmete hõive ja kasutusse andmise tingimused, ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamise koordineerimise ja aruandluse korralduse, riikliku järelevalve koha-aadresside määramise üle ning vastutuse geodeetilise märgi kaitse nõuete rikkumise eest. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse eelnõu (863 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on täpsustada ja täiendada rahvusraamatukogu ülesandeid, nõukogu koosseisu, töökorraldust ja peadirektorit puudutavaid sätteid ning samuti kaasajastada seaduse ülesehitust. Kehtiv Eesti Rahvusraamatukogu seadus võeti vastu 19. märtsil 1998. aastal ja seda on varem muudetud kuuel korral. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Riigikogu liikmete Mart Nuti, Toivo Tootseni, Toomas Trapido, Maret Merisaare, Trivimi Velliste, Mart Jüssi, Peeter Tulviste, Urmas Klaasi, Enn Eesmaa, Ivi Eenmaa, Marko Mihkelsoni ja Mari-Ann Kelami algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (914 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt hakatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistama riikliku tähtpäevana hõimupäeva. Algatajate kinnitusel on hõimupäeva eesmärk paremini teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada omaenda päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit. Hõimupäev oleks Eesti omanäolise keelelise ja kultuurilise identiteedi, rahvusliku omakultuuri päev, ning samuti päev, mil mõelda teiste soome-ugri rahvaste peale, tutvustada nende keeli ja kultuure ning kõnelda hõimurahvaste päevakajalistest probleemidest. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (855 SE) teine lugemine. Eelnõu peamine eesmärk on viia seadused vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu elektroonilise side siseturu 2009. aasta muudatuste paketiga, millega muudetakse 2002. aastast pärinevaid elektroonilise side siseturu reegleid. Muuhulgas sätestatakse eelnõuga konkurentsiameti õigus avalikustada sideettevõtjate poolt osutatavate sideteenuste klientide arv ja ettevõtjate turuosad klientide arvu alusel. Kehtiva seaduse alusel ei ole võimalik nimetatud andmeid avalikustada, kuna sideettevõtjad käsitlevad neid ärisaladusena. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu (877 SE) esimene lugemine. Eelnõu võimaldaks tööandjatel ilma erisoodustusmaksu tasumata rahastada töötajate tasemekoolitust. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Ettekandja puudumise tõttu ei arutatud Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud konkurentsiseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (925 SE).

 

 

Riigikogu võttis 74 poolthäälega vastu valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse (814 SE). Seaduse üks eesmärke on rõhutada prokuröride sõltumatust. Prokuratuur on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb lähtudes seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest. Ühe olulise muudatusena sätestatakse riigi peaprokuröri kohustus esitada kord aastas Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaade seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta. Täiendavalt võib peaprokurör esitada Riigikogu põhiseaduskomisjonile ettekandeid ka prokuratuuri tegevuse käigus ilmnenud oluliste, ulatusliku mõjuga või kiiret lahendamist vajavate probleemide kohta. Lisaks käsitleb seadus prokuröride distsiplinaarvastutust ning nende karistamist ja vabastamist distsiplinaarsüüteo tõttu. Muudatustega nähakse ette võimalus palgamäära diferentseerimiseks seoses teatud piirkonnas (näiteks Ida-Virumaal) töötamisega, ning täiendatakse prokuröri valveaja regulatsiooni ja tasustamise tingimusi. Seaduse kohaselt makstakse valveaja eest, mil prokurör peab olema ööpäevaringselt kättesaadav ja minema vajadusel sündmuskohale, lisatasu kuni kümme protsenti prokuröri ametipalgast.

 

75 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (876 SE), mille eesmärk on lahendada rahvastikuregistri seaduse rakendamisel tõstatunud probleemid, tõhustada ja lihtsustada rahvastikuregistri objektile elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmist, tagada rahvastikuregistri andmete kasutamine avaliku ülesande täitmisel ning vältida rahvastikuregistrisse kogutavate andmete dubleerivat kogumist teistesse andmekogudesse. Seadus jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril.

 

Lõpphääletusel jäi vastu võtmata valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmise seadus (564 SE). Seaduse poolt hääletas 26 ja vastu 39 Riigikogu liiget, seega ei saanud nimetatud seadus Riigikogu toetust ja langes menetlusest välja.

 

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seadus (799 SE), mis raamseadusena sätestab keskkonnaõiguse põhimõisted, keskkonnakaitse põhimõtted, igaühekohustused, käitaja kohustused, keskkonnaalased õigused ja uue integreeritud keskkonnaloa menetluse. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eesmärk on tagada keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit; säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; keskkonna hea seisund ning keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine. Käesolev seadus jõustub koos keskkonnaseadustiku eriosa seaduse jõustumisega.

 

66 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Tartu Ülikooli seaduse ja ülikooliseaduse muutmise seadus (858 SE). Seadusmuudatustega kehtestatakse Tartu Ülikooli uus juhtimismudel: ülikooli juhivad viieliikmeline nõukogu, senat ja rektor. Neist esimene vastutab ülikooli majandus- ja teine akadeemilise tegevuse eest. Senati koosseisu kuuluvad rektor (kes on ka senati esimees) ning kuni kakskümmend üks liiget, kelle valib ülikooli liikmeskond ning kellest vähemalt 1/5 moodustavad üliõpilased. Ülikooli rektori valivad nõukogu ja senati liikmed ning teised põhikirjas nimetatud isikud ülikooli põhikirjas sätestatud korras. Rektor juhib ülikooli igapäevast tegevust, vastutab rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest ning teostab oma pädevuse piires ning lähtudes nõukogu ja senati otsustest kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu. Käesoleva seaduse § 1 punktid 2,3,6,8 ja 9 ning § 2 jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril.

 

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses osalemise õigust käsitleva lisaprotokolli ratifitseerimise seadus (908 SE). Lisaprotokoll näeb allakirjutanud riikidele ette kohustused tagada kõigile üksikisikutele õigus osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses, mis hõlmab vähemalt kodanike õigust osaleda valijate või kandidaatidena nende elukohaks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse esinduskogu liikmete valimistel. Lisaprotokolli ratifitseerimine ei mõjuta Eesti õigust sisuliselt, sest sellest tulenevad nõuded on juba täidetud. Ratifitseerimine tulenes eeskätt soovist tunnustada isikute õigust osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses kui rahvusvahelisest õigusest tulenevat õigust.

 

61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingute ratifitseerimise seadus (913 SE). Seadus puudutab Eesti Vabariigi valitsuse poolt sõlmitud lepinguid Maroko Kuningriigi valitsuse, Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse, Jordaania Hašimiidi Kuningriigi valitsuse ning Moldova Vabariigi valitsusega ja nende eesmärgiks on tugevdada nimetatud riikidega majanduskoostööd ning soodustada lepingupoolte äritegevust ja majanduse kasvu. Lepingud aitavad luua soodsa investeerimiskliima ning tagada investorite võrdset kohtlemist. Eesmärgi saavutamiseks määrab leping investeerimisega seotud tegevuste tingimused (maksete vaba ülekandmine, investeeringute võrdne kohtlemine, õiguste üleminek garantiilepingu korral), loob vaidluste lahendamise korra ning reguleerib investeeringute sundvõõrandamist ja sellega kaasneva hüvitise maksmist.

 

60 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud sõjalisel ja muul vaenulikul eesmärgil keskkonna mõjutamise keelustamise konventsiooniga ühinemise seadus (903 SE). Konventsiooni eesmärk on kohustada osalisriike mitte mõjutama keskkonda sõjalisel või muul vaenulikul eesmärgil, kui hävitus-, kahjustus- või vigastusvahend põhjustab teisele osalisriigile ulatuslikke, pikaajalisi või raskeid tagajärgi. Konventsiooniga soovitakse takistada keskkonna kasutamist sõjavahendina, keelustades looduskeskkonna tahtliku mõjutamise viisil, mis võiks põhjustada selliseid nähtusi nagu maavärinad, tsunamid, piirkonna ökoloogilise tasakaalu rikutus, ilmamuutused (pilved, sademed, tsüklonid ja tornaadod), kliimamuutused, ookeani hoovuste muutused, muutused osoonikihis ja ionosfääris.

 

Riigikogu lõpetas 20 eelnõu teise lugemise:

 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu (803 SE) teine lugemine. Eelnõuga luuakse majandushaldusõigusele üldosa, kus sätestatakse majandustegevuse vabaduse kasutamise üldised tingimused ja kord. Eelnõu koostati eesmärgiga vähendada majandushaldusõigust sisaldavate regulatsioonide arvu, ulatust ja keerukust, st vähendada bürokraatiat ning kaotada majandustegevuse valdkonnas põhjendamatud piirangud põhiõiguste teostamisele. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (286 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on korrastada kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda, samuti sätestada jälitustoimingute tegemise alused ja kord, mille olemasolul on lubatud teha isiku põhiõigusi riivavaid jälitustoiminguid ja tõhustada nende üle teostatavat järelevalvet. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine katkestada: ettepaneku poolt hääletas 11 ja vastu 35 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud katkestamisettepanek toetust ja eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud jäätmeseaduse, liiklusseaduse, meresõiduohutuse seaduse, raskeveokimaksu seaduse, riigilõivuseaduse ja teeseaduse muutmise seaduse eelnõu tulenevalt Maanteeameti ja tema kohalike asutuste ümberkorraldamisest (892 SE) teine lugemine. Nimetatud seadustesse viiakse muudatused seoses Maanteeameti ja Maanteeameti kohalike asutuste ühendamisega 1. jaanuarist 2011. Kuivõrd eelnõu sisuks on ainult seaduses asutuse nimetuste muutmine, siis omab seadus mõju peamiselt õigusselgusele kajastudes ka ministri asjaomastes õigusaktides. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE) teine lugemine. Eelnõuga võetakse siseriiklikusse õigusesse üle Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta. Direktiiviga luuakse Euroopa Liidu sinise kaardi süsteem, mis võimaldab töötada kõrget kvalifikatsiooni nõudval töökohal ning liikuda samal eesmärgil teise liikmesriiki. Lisaks luuakse direktiiviga kõrge kutsekvalifikatsiooniga kolmandate riikide kodanike perekonnaliikmetele soodsamad tingimused perekonna taasühinemiseks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (901 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on kehtestada ühtne menetlus viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamisel. Viisaeeskirjast tulenevalt peavad liikmesriigid tagama välismaalasele viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise ja viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise võimaluse. Eelnõu viib riigisisese õiguse kooskõlla pikaajalise viisa määrusega selles osas, mis puudutab pikaajalise viisa kehtivusaega ning pikaajalise viisaga kaasnevat liikumisvabadust. Lennundusseaduse muudatused puudutavad õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi väljaandmist ning taustakontrolli. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud elatisabi seaduse, riigi õigusabi seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (917 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia Eesti riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu Nõukogu määrusega kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes. Määruse eesmärk on kindlaks määrata ülalpidamiskohustusele kohaldatav õigus juhul, kui vaidlus on seotud mitme riigiga ja seetõttu tõusetub küsimus, millise riigi õiguse alusel vaidlus lahendada. Samuti määratakse kindlaks, millise riigi kohtusse tuleb sellisel juhul hagi esitada ja kuidas on võimalik ühes liikmesriigis langetatud otsust teistes liikmesriikides täita. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (806 SE) teine lugemine. Eelnõuga soovitakse eelkõige reguleerida kultuuriväärtuslike esemete hobikorras otsijate tegevust ja otsinguvahendite kasutamist. Samuti pakutakse lahendused, et motiveerida kultuuriväärtusega eseme leidjaid teavitama sellest riiki vältimaks leidude sattumist erakollektsioonidesse. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.  

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud karistusregistri seaduse eelnõu (762 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus karistusregistri ületoomiseks siseministeeriumi valitsemisalast justiitsministeeriumi valitsemisalasse ja näha ette karistusregistri andmete avalikkus. Karistusregister on riigi infosüsteemi kuluv andmekogu, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuste kohta. Eelnõu kohaselt on õigus saada registrist aktuaalseid andmeid igaühel, kui seadus ei sätesta teisiti, ning registri arhiivist Vabariigi Valitsusel, siseministeeriumil, politseiasutustel, prokuratuuril, vanglateenistusel, tööandjatel ja teistel õigustatud isikutel ja asutustel. Registrisse kantakse isiku karistusandmed juhul kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas; kohtuvälise menetleja ja kohtu jõustunud otsus karistuse määramise või mõistmise kohta väärteoasjas, välja arvatud kohtuvälise menetleja otsus hoiatusmenetluses; kohtumäärus isikule psühhiaatrilise sundravi kohaldamise kohta; kohtumäärus nooremale kui kaheksateistaastasele isikule mõjutusvahendi kohaldamise kohta ja muudel juhtudel. Õiguskomisjonis heaks kiidetud muudatuse kohaselt avalikustatakse karistusregistrisse kantud isikud alates karistusmäärast kuni 50 trahviühikut (200 eurot). Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (905 SE) teine lugemine. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu vastavad direktiivid, mis käsitlevad mereala hea keskkonnaseisundi säilitamist, laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest. Ehitusseaduse muudatus puudutab avalikesse veekogudesse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste rajamiseks vajalike vee erikasutuslubade taotluste menetlemist ja vee erikasutuslubade andmist, mis hakkab kuuluma Keskkonnaameti pädevusse. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (907 SE) teine lugemine. Eelnõu peamisteks eesmärkideks on: reguleerida pankade, kindlustusandjate ning pensionifondide ja muude avalike fondide fondivalitsejate ning ka väärtpaberibörsil noteeritud ettevõtjate juhtide ja juhtivtöötajate tasustamise, sh tulemustasude maksmise, põhimõtteid ning järelevalve teostamist nende põhimõtete rakendamise üle; sätestada nõuded teatud hoiuse- ja kindlustustoodete pakkumisele, mis sisaldavad endas investeerimisriski (investeerimishoius ja investeerimisriskiga elukindlustus); täiendada turukuritarvituse regulatsiooni, eelkõige täpsustada väärtpaberituru manipulatsiooni sisu; teha muid tehnilisemaid seadusemuudatusi, mis muudavad finantssektori õigusaktide teatuid sätteid selgemaks ja püüavad lahendada seadusesätete mitmetitõlgendatavusi. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud keeleseaduse eelnõu (808 SE) teine lugemine. Uue keeleseadusega kehtestatakse muuhulgas eestikeelsuse nõue välireklaamile, kaasa arvatud poliitilisele välireklaamile. Eelnõu kohaselt peavad avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam, olema eestikeelsed. Ajakirjandusliku keelekasutuse osas peab meediaettevõtja järgima oma väljaannetes, veebilehel ning tele- ja raadiosaadetes keelekasutuse head tava. Seaduses määratletakse ka viipekeele ja viibeldud eesti keele suhe eesti keelde. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (912 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta saastetasude, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksmise korraldust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (922 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on viia loomatauditõrje seadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses sätestatud nõuetega, mis puudutavad muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete sanitaareeskirju. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (921 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on luua põllumajandusministeeriumile ja sihtasutusele võimalus anda abikavavälist üksikabi riigiabi ja vähese tähtsusega abina. Kehtiva seaduse kohaselt saab abikavavälist üksikabi anda põllumajandusministeerium üksnes riigiabina ning sihtasutus üksikabi anda ei saa. Samuti soovitakse laiendada praktikatoetuse taotlejate ringi ning täpsustada sätteid, mis reguleerivad põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäärade järgimist ja andmete registrisse kandmist. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (924 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on luua võimalused Euroopa Kalandusfondi toetusteks eraldatud vahendite paremaks ja eesmärgipärasemaks kasutamiseks ning projektide paindlikumaks finantseerimiseks ning samas vähendada kalandusturu toetuste menetlemisega kaasnevat halduskoormust, tagada kalamajandusliku riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmine Euroopa Liidus kehtivate reeglite kohaselt ning samuti parem arusaamine seaduse nõuetest. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (915 SE) teine lugemine. Seadusmuudatustega seatakse õiguskantslerile täiendavalt laste ombudsmani ülesanded vastavalt lapse õiguste konventsiooni artiklile 4 ehk õiguskantslerile antakse selge volitus lapse õigustega tegelemiseks. Algataja hinnangul osutab selliste volituste andmine üheselt, et laps ja tema õigused on riigis väärtustatud ja et riik võtab lapse õiguste kaitset tõsiselt. Õiguskantsleri pädevuse sisustamisel laste ombudsmani ülesannete täitmisel võetakse eelnõu kohaselt aluseks ÜRO lapse õiguste konventsioon ja ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldkommentaar nr 2 lapse õiguste konventsiooni artikli 4 kohta. Nimetatud dokumendi kohaselt on õiguskantsler pädev uurima laste õiguste rikkumise juhtumeid ja tegema sellekohaseid järelepärimisi; ette valmistama ja avaldama arvamusi, soovitusi ja aruandeid igas laste õiguste edendamise ja kaitsega seotud küsimuses; edendama riigi seadusandluse, regulatsioonide ja praktika harmoniseerimist lapse õiguste konventsiooniga, ning täitma mitmeid muid laste õigustega seotud funktsioone. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (763 SE) teine lugemine. Eelnõuga asendatakse senine kohtu poolt trahvi määramise võimalus kohtutäituri poolt määratava sunniraha regulatsiooniga. Konto või nõude arestimise korral jääb võlgniku olemasolev ja tulevikus avatav pangakonto või nõue arestituks kuni nõude rahuldamiseni. Lapse elatise nõude täitmisel avardatakse võimalusi teha kinnipidamisi võlgniku sissetulekust. Täpsustatakse kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse täitmise aegumissätteid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (862 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on viia karistusõigusesse sisse Euroopa Liidu õigusest tulenevad keskkonnakuritegusid puudutavad sätted. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu (882 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on üle võtta Eesti õigusesse Euroopa Liidu vastava direktiivi rakendamiseks vajalikud õigusnormid. Direktiivi eesmärk on üleeuroopalise teedevõrgu teede infrastruktuuri ohutuse parandamine kehtestades menetlused liiklusohutusele avalduva mõju hindamiseks, liiklusohutuse auditi läbiviimiseks, teedevõrgu liiklusohutuse korraldamiseks ja ohutuse kontrollimiseks liikmesriikide poolt. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud vedelkütuse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (895 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on korrastada kütuseturgu ja välistada käibemaksupettusi. Eelnõu sätestab kütusemüüjatele tagatissummad: kütuse tarbimisse lubamisel on kütusemüüja tagatis 1 000 000 eurot ning tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis on 100 000 eurot. Tagatisi nõuab maksu- ja tolliamet, et vältida libaettevõtete teket ja parandada käibemaksu laekumist. Maksu- ja tolliametil on seejuures õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt ka suuremat tagatist, lähtudes tekkida võivast käibemaksukohustusest. Tagatist ei kohaldata kütuse müüjale, kes käitleb ainult lennukikütuseid või vedelgaasi. Algataja väitel on kütuseturul tekkinud olukord, kus kütuse müüjaks on võimalik registreerida ka isikul, kellel endal selleks vajalik taristu ja personal puudub ning kellel on nõutav osa- või aktsiakapital või vastutuskindlustuse leping ette näidata üksnes registreeringu taotlemise hetkel. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (927 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on kõrvaldada Euroopa Komisjoni poolt välja toodud kolm puudust saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduses ning ühtlasi lõpetada rikkumismenetlus nr 2008/2292, milles leitakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta ei ole Eesti õiguskorda korrektselt üle võetud. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (923 SE) esimene lugemine. Eelnõu peamisteks eesmärkideks on Eesti õigusesse üle võtta Euroopa Liidu direktiiv, mis käsitleb finantstagatiste ja väärtpaberite arveldustega seonduvat ning täpsustada Eesti väärtpaberite keskregistris väärtpaberikontoga seotud registritoiminguid.

 

 

79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud elatisabi seaduse, riigi õigusabi seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (917 SE), mille eesmärk on viia Eesti riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu Nõukogu määrusega kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes. Määruse eesmärk on kindlaks määrata ülalpidamiskohustusele kohaldatav õigus juhul, kui vaidlus on seotud mitme riigiga. Samuti määratakse kindlaks, millise riigi kohtusse tuleb sellisel juhul hagi esitada ja kuidas on võimalik ühes liikmesriigis langetatud otsust teistes liikmesriikides täita.

 

78 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud arhiiviseadus (854 SE), mis loob optimaalsed õiguslikud tingimused üleminekul digitaalsele dokumendi- ja arhiivihaldusele ning digitaaldokumentide pikaajalise säilimise tagamiseks.  Seadus lühendab arhivaalide üleandmise tähtaega kuni kümnele aastale (senise kahekümne asemel) alates dokumendi loomisest, kuna digitaalse teabe säilimist mõjutavad faktorid, eelkõige riist- ja tarkvara vananemine, s.h failivormingute kasutuselt kadumine ja IT-süsteemide väljavahetamine, leiavad aset keskmiselt kord kümne-viieteistkümne aasta jooksul. Arhiiviväärtusega dokumentide üleandmine avalikke ülesandeid täitvatest asutustest rahvusarhiivile mitte hiljem kui kümne aasta möödumisel, võimaldab maandada seonduvaid riske ning rakendada digitaalarhiivinduslikke meetodeid arhivaalide pikaajalise säilimise ja kasutatavuse tagamiseks ühes kindlas kompetentsikeskuses.                

 

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (763 SE), mis asendab senise kohtu poolt trahvi määramise võimaluse kohtutäituri poolt määratava sunniraha regulatsiooniga. Konto või nõude arestimise korral jääb võlgniku olemasolev ja tulevikus avatav pangakonto või nõue arestituks kuni nõude rahuldamiseni. Lapse elatise nõude täitmisel avardatakse võimalusi teha kinnipidamisi võlgniku sissetulekust. Seadus täpsustab kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse täitmise aegumissätteid.

70 poolthäälega (5 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (286 SE), mis korrastab kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda, samuti sätestab jälitustoimingute tegemise alused ja korra, mille olemasolul on lubatud teha isiku põhiõigusi riivavaid jälitustoiminguid ja tõhustada nende üle teostatavat järelevalvet.              

 

80 poolthäälega võeti vastu põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise seadus (915 SE), mis seab õiguskantslerile täiendavalt laste ombudsmani ülesanded vastavalt lapse õiguste konventsiooni artiklile 4. Õiguskantsler on pädev uurima laste õiguste rikkumise juhtumeid ja tegema sellekohaseid järelepärimisi; ette valmistama ja avaldama arvamusi, soovitusi ja aruandeid igas laste õiguste edendamise ja kaitsega seotud küsimuses; edendama riigi seadusandluse, regulatsioonide ja praktika harmoniseerimist lapse õiguste konventsiooniga, ning täitma mitmeid muid laste õigustega seotud funktsioone.

 

78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seadus (862 SE), mis viib karistusõigusesse sisse Euroopa Liidu õigusest tulenevad keskkonnakuritegusid puudutavad sätted.

78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusregistri seadus  (762 SE), mis loob õigusliku aluse karistusregistri ületoomiseks siseministeeriumi valitsemisalast justiitsministeeriumi valitsemisalasse ja näeb ette karistusregistri andmete avalikkuse. Karistusregister on riigi infosüsteemi kuluv andmekogu, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuste kohta. Seaduse kohaselt on õigus saada registrist aktuaalseid andmeid igaühel, kui seadus ei sätesta teisiti, ning registri arhiivist Vabariigi Valitsusel, siseministeeriumil, politseiasutustel, prokuratuuril, vanglateenistusel, tööandjatel ja teistel õigustatud isikutel ja asutustel. Registrisse kantakse isiku karistusandmed juhul kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas; kohtuvälise menetleja ja kohtu jõustunud otsus karistuse määramise või mõistmise kohta väärteoasjas, välja arvatud kohtuvälise menetleja otsus hoiatusmenetluses; kohtumäärus isikule psühhiaatrilise sundravi kohaldamise kohta; kohtumäärus nooremale kui kaheksateistaastasele isikule mõjutusvahendi kohaldamise kohta ja muudel juhtudel. Seaduse kohaselt avalikustatakse karistusregistrisse kantud isikud alates karistusmäärast kuni 50 trahviühikut (200 eurot).

 

80 poolthäälega võeti vastu Riigikogu liikmete Mart Nuti, Toivo Tootseni, Toomas Trapido, Maret Merisaare, Trivimi Velliste, Mart Jüssi, Peeter Tulviste, Urmas Klaasi, Enn Eesmaa, Ivi Eenmaa, Marko Mihkelsoni ja Mari-Ann Kelami algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seadus (914 SE), mille kohaselt hakatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistama riikliku tähtpäevana hõimupäeva. Hõimupäevaga soovitakse paremini teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada omaenda päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit. Hõimupäev oleks Eesti omanäolise keelelise ja kultuurilise identiteedi, rahvusliku omakultuuri päev, ning samuti päev, mil mõelda teiste soome-ugri rahvaste peale, tutvustada nende keeli ja kultuure ning kõnelda hõimurahvaste päevakajalistest probleemidest.  

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seadus (900 SE), millega võetakse siseriiklikusse õigusesse üle Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta. Direktiiviga luuakse Euroopa Liidu sinise kaardi süsteem, mis võimaldab töötada kõrget kvalifikatsiooni nõudval töökohal ning liikuda samal eesmärgil teise liikmesriiki. Lisaks luuakse direktiiviga kõrge kutsekvalifikatsiooniga kolmandate riikide kodanike perekonnaliikmetele soodsamad tingimused perekonna taasühinemiseks.

 

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (906 SE), millega kehtestatakse rahvatervise seaduses eraldi rahvastiku tervisega seonduvate andmekogude peatükk, milles nähakse ette vähiregistri, meditsiinilise sünniregistri, müokardiinfarktiregistri, tuberkuloosiregistri ja vee terviseohutuse infosüsteemi õiguslikud alused. Praegu asuvad vähiregister, meditsiiniline sünniregister ja tuberkuloosiregister Tervise Arengu Instituudi juures, müokardiinfarktiregister SA Tartu Ülikooli Kliinikum juures. Vee terviseohutuse infosüsteem on terviseameti juurde loodav uus infosüsteem, kuhu kogutakse andmed joogivee, loodusliku mineraalvee ja allikavee käitleja, veevärgi ja joogivee kvaliteedi kohta, ujula ja supluskoha valdaja ja basseinivee ning suplusvee kvaliteedi kohta. Seadusega kehtestatakse rahvatervise valdkonnas tegutsevatele andmekogudele seadusest tulenev korrektne õiguslik alus.

 

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ruumiandmete seadus (890 SE), millega tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava direktiivi ülevõtmine Eesti õigusesse ja luuakse õiguslikud alused Euroopa Liidu ruumiandmete infrastruktuuriga kooskõlas oleva Eesti ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamiseks. Ruumiandmed käesoleva seaduse tähenduses on andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis. Seadus sätestatab nõuded ruumiandmekogumite ja -teenuste kohta nende kättesaadavaks tegemiseks ja jagamiseks, geodeetilise süsteemi ja aadressiandmete süsteemi haldamise ning topograafiliste andmete hõive ja kasutusse andmise tingimused, ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamise koordineerimise ja aruandluse korralduse, riikliku järelevalve koha-aadresside määramise üle ning vastutuse geodeetilise märgi kaitse nõuete rikkumise eest.

78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (922 SE), mis viib loomatauditõrje seaduse kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses sätestatud nõuetega. Need puudutavad muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete sanitaareeskirju.

 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Hinnatõusu mõju Eesti inimeste toimetulekule“ arutelul tegid ettekanded Tallinna linnapea Edgar Savisaar,  AS Saidafarm nõukogu esimees Juhan Särgava, Eesti Keskerakonna fraktsiooni liige Arvo Sarapuu ja arengufondi majandusekspert Heido Vitsur.

 

Savisaar analüüsis viimaste aastate Eesti majanduse arengut ja selle seoseid hinnatõusuga kriitilises võtmes. Ta käsitles riigi maksupoliitikaga seotud probleeme ja andis oma hinnangu nendele. Savisaare sõnul tuleb majandusnäitajaid hinnata konteksti arvesse võttes ja ühtlasi tuleb suuta näha erinevate näitajate omavahelist seost. Ainult kompleksne lähenemine saab anda reaalse pildi tervikust ja erinevaid majandusnäitajaid koos vaadeldes me välistame siis eksitavate järelduste tekke, märkis Savisaar. Ta soovitas Eestis hinnatõusu analüüsides pöörata tähelepanu tarbijahinna indeksi ja SKP muutuse omavahelisele seosele ja vaadata seda pikemas perioodis.

 

Särgava käsitles põllumajandustootmisega seotud hinnaprobleeme ja analüüsis põllumajanduses hinnamaastiku kujunemisega seotud asjaolusid. Särgava hinnangul peab põllumees oma toodetele hinda juurde saama, muidu ei kata kulusid. Samas tunnistas ta, et ülehindamisel kaup jääb müümata. Särgava sõnul annavad kvaliteet ja sortiment hinnalisa, reklaam ja parem turg abistavad ning uuem masin aitaks kulu vähendada. Kõigeks selleks on vaja aga ka riigi ja kohaliku omavalitsuse toetust.

 

Sarapuu analüüsis hinnatõusuga seotud asjaolusid globaalses plaanis ja sidus need Eesti oludega. Tema sõnul on valitsusel võimalik mõjutada hinnatõusu fiskaalpoliitikaga ja nägi selleks võimalust käibemaksu ning aktsiiside vähendamise kaudu.

 

Vitsur rõhutas, et me peaksime jälgima pingsalt hinnatõusu. Tema sõnul ei suuda Eesti sellisele hinnatõusule kaua järele anda. Eesti majandus võib kannatada investeeringute mahu kahanemise tõttu ja seetõttu langeb meie konkurentsivõime. Vitsuri hinnangul oleme nii või teisiti Eestis olukorras, kus peame mõtlema, mida ette võtta olukorras, kus maailmas hinnad tõusevad, kus meil elu muutub kallimaks, kus toimub konvergents ja kus meil endal ei ole kuigi palju rohkem lisandväärtust andvat tootmist. Vitsur leidis, et kui meil ekspordi lisandväärtus on väike, kulub ekspordi lõviosa selleks, et osta sisse seda tarbekaupa, mida on meil igapäevaseks tarbimiseks vaja. Ta leidis, et selline ülejääk, mida investeerida ja millele ehitada üles uus majanduskasv, on meil raske tulema. Vitsur märkis, et ettevõtjate põhiprobleemiks on kuidas saada krediiti ja kuidas saada raha uuteks laiendusteks. See on võtmeprobleem. Kui me ei oska seda ise teenida või kui me ei suuda ettevõtetele luua sellist keskkonda, kust nad saavad raha laenata, on sellises hinnatõusu ja palkade tõusu olukorras väga raske situatsioonist välja tulla, selgitas Vitsur.

 

Läbirääkimistel võtsid sõna Marek Strandberg, Urmas Reinsalu, Mai Treial, Urmas Klaas ja Arvo Sarapuu.

 

Riigikogu lõpetas Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni poolt algatatud Kliima- ja Energiaagentuuri seaduse eelnõu (926 SE) esimese lugemise. Eelnõu eesmärk on muuta seni vaid kompetentsikeskusena tegutsev kliima- ja energiaagentuur iseseisvaks avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks.

 

Istung lõppes kell 13.05.

 

Riigikogu pressitalitus