Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Helle Kalda, Olga Sõtniku, Ester Tuiksoo, Toomas Vareki, Nikolai Põdramägi, Tiit Kuusmiku, Inara Luigase ja Kadri Simsoni 23. detsembril esitatud arupärimisele Kliima- ja Energiaagentuuris toimuva kohta (nr 557).

 

Partsi selgituste kohaselt kinnitas Kliima- ja Energiaagentuuri nõukoda 2011. a eelarve ja tegevuskava, mille kohaselt jätkatakse käesoleval aastal mullu alustatud tegevuste elluviimist hoone energiasäästu valdkonnas. Samuti käivitatakse keskkonnasõbraliku energeetika, transpordi ja kliima valdkonnad.

 

Kliima- ja Energiaagentuuri eelarve moodustub 2009. aasta riigieelarve sihtotstarbelistest eraldistest ning Euroopa Liidu struktuurivahenditest. „Agentuuri nõukoja kinnitatud 2011. aasta eelarve kohaselt kantakse 2009. aasta riigieelarve eraldistest käesolevasse aastasse 76,1 miljonit krooni ehk 4,86 miljonit eurot. See ongi agentuuri tegevuse rahaline katteallikas,“ selgitas minister. Ta lisas, et ühe täiendava tegevusena lisandub agentuuri eelarvesse, tegevuskavasse ka Eesti liitumine Rahvusvahelise Energiaagentuuriga. Partsi sõnul on Eesti alustamas liitumisläbirääkimisi Rahvusvahelise Energiaagentuuriga ning Kliima- ja Energiaagentuur saab olema Eesti-poolseks koostööpartneriks. Liitumiseks Rahvusvahelise Energiaagentuuriga on Kliima- ja Energiaagentuuri eelarves ette nähtud ka vahendid vastavate ettevalmistustööde teostamiseks, märkis minister.

 

Partsi hinnangul on lisaks energiasäästu teemadele tugevamalt kaetud energeetika, kliimapoliitika, säästva transpordi seotud tegevused. Samuti valdkonna arendamiseks vajalikud uuringud ja analüüsid. „Eelmisel korral viitasin ka vajadusele lahendada organisatsioonilise arengu ja juriidilise staatuse küsimus. Olen seda meelt, et töö sisu, mõtestatus, mõjusus on vormist ja nimest tähtsamad, kuid põhimõtteliselt peaks organisatsiooni vorm vastama tema ülesannetele,“ rõhutas Parts. Tema hinnangul vajab see küsimus arutamist ka Roheliste Erakonna fraktsiooni esitatud Kliima- ja Energiaagentuuri seaduseelnõu kontekstis. Ma ei usu, et me leiame lahenduse päeva, nädala või kuuga, kuid 2011. aasta jooksul peaksime jõudma põhimõttelise otsuseni, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Parts vastas veel Riigikogu liikmete Helle Kalda, Toomas Vareki, Lauri Laasi, Enn Eesmaa, Mailis Repsi, Nelli Privalova, Eldar Efendijevi ja Jüri Ratase 10. jaanuaril esitatud arupärimisele telekanalite kadumise kohta vabalevist (nr 561).

 

Justiitsminister Rein Lang kahele arupärimisele. Need olid:

 

Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Inara Luigase, Nikolai Põdramägi, Aivar Riisalu, Tiit Kuusmiku ja Olga Sõtniku 7. detsembril esitatud arupärimine valimiskampaania rahastamise kohta (nr 548);

Riigikogu liikmete Heljo Pikhofi, Jaanus Marrandi, Karel Rüütli, Eiki Nestori ja Kalev Kotkase 14. detsembril esitatud arupärimine töötingimuste kohta (nr 553).

Rahandusminister Jürgen Ligi vastas kahele arupärimisele. Need olid:

 

Riigikogu liikmete Inara Luigase, Enn Eesmaa, Kalle Laaneti, Vladimir Velmani, Jüri Ratase, Toivo Tootseni, Olga Sõtniku, Kalev Kallo, Rein Ratase, Evelyn Sepa, Kadri Simsoni, Aivar Riisalu, Ester Tuiksoo, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Helle Kalda ja Mailis Repsi 13. detsember esitatud arupärimine kohalike omavalitsuste raske olukorra kohta (nr 551);

Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku ja Kalle Laaneti 24. jaanuaril esitatud arupärimine IRL-i poolt riigi raha eest parteiasjade ajamise kohta (nr 565).

 

Rahandusminister ei pidanud vastama Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Olga Sõtniku, Ester Tuiksoo, Tiit Kuusmiku, Marika Tuusi, Inara Luigase ja Helle Kalda 23. detsembril esitatud arupärimisele erimärgistusega kütuse kasutamise kohta lumelükkamisel (nr 558), sest arupärijad võtsid selle menetlusest tagasi.

 

Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitikat. Ettekannetega esinesid välisminister Urmas Paet ja väliskomisjoni esimees Sven Mikser.

 

Välisminister tõstis oma kõnes esile möödunud aasta kui väga erilise ja saavutusterohke aasta, märkides, et esmakordselt saab rääkida välispoliitika ettekandes ka Eesti tegevusest Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) ning eurotsoonis. Paeti arvates on Eesti XXI sajandi teise kümnendi hakul üks paremini integreerunud riike Euroopas. Paet viitas maailma juhtivale majandusajakirjale The Economist, mis nimetas Eesti aasta riigiks. Möödunud aastal said Eesti poliitikud esmakordselt kaasa rääkida NATO tuleviku kujundamisel s.o strateegilise kontseptsiooni uuendamise protsessis. Euroopa Liidu poliitika sihikindlust ja tulemuslikkust näitab nt 2012. aastal Tallinnas tööd alustav Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorter. Jaanuari lõpus avati Tallinnas idapartnerluse koolituskeskus. „Meie eesmärk on vältida eraldusjoonte tekkimist Euroopas, aidates kaasa EL idapartnerite, s.o Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova Ukraina ja Valgevene poliitilisele ja majanduslikule lõimimisele Euroopa Liiduga. See hõlmab nii toetust Euroopa Liidu ja idapartnerite assotsiatsioonilepingute sõlmimisele kui ka kõikehõlmava vabakaubandusala loomisele ja viisavabaduse sisseseadmisele. Eesti uues arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavas käsitletakse kõiki Euroopa Liidu idapartnereid prioriteetsete sihtriikidena,“ ütles välisminister. Paeti sõnul on murelaps Valgevene, kus Eesti arengukoostöö keskendub kodanikuühiskonna ja haridusvõimaluste toetamisele.

 

Välisminister nentis, et Eesti on asunud järjest aktiivsemalt panustama ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisse. Paet: „Koostöö e-riigi ülesehitamise vallas haarab kõiki kontinente, sh Aafrikat.“ Innovatsioonile oli üles ehitatud ka Eesti väljapanek Šanghai EXPOl. Paeti sõnul on laienenud meie välismajandusgeograafia ja ühes sellega ka Eesti välisesinduste võrk. Järjepidevalt on tõhustatud ettevõtjate teavitamist riigi võimalustest ja nõustatud uutele turgudele sisenemisel, mille tulemused peegelduvad ekspordinumbrites: möödunud aasta oktoobris-novembris kasvas kaupade väljavedu Eestist 48 % võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga.

 

Koostöös Põhjamaade ja Läänemere regiooni riikidega leidis äramärkimist Balti- ja Põhjamaade koostöö audit ning Eesti-Läti koostöö tulevikuraport. Minister rõhutas, et nii Eesti, Läti kui ka Leedu jaoks on jätkuvalt üks sõlmküsimusi energiajulgeolek. Läänemere regioonis õnnestus edasi liikuda uute energiaühenduste rajamisega: investeerimisotsused tehti Estlink 2 elektrikaabli rajamiseks Eesti ja Soome vahel ning NordBalt elektrikaabli rajamiseks Leedu ja Rootsi vahel. Minister lisas, et Eestis alustas kauplemist Põhjamaade elektribörs Nord Pool Spot. Lahendamisel on Nord Pool Spoti laienemine Lätti ja Leetu ning Leedu tuumaprojekti elluviimine koos Poolaga, samuti toimiva Balti gaasituru loomine ja regionaalse veeldatud maagaasi (LNG) terminali asukohas kokkuleppimine. Energiajulgeolekut edendatakse ka nii EL kui NATO raames.

 

Paet kinnitas Afganistani-missiooni panustamise jätkamist nii sõjalisel kui arengukoostöö tasandil. Eesti on tõestanud oma pädevust küberjulgeoleku vallas, kus oleme hinnatud partner.

 

Välisminister pidas oluliseks sihtide seadmist keskkonnahoiu ja jätkusuutliku arengu tagamiseks: kasvuhoonegaaside väljalaset on vähendatud 50 % võrra; eesmärgiks on 2020. aastaks jõuda 60 %ni. Samal ajal on suurendatud taastuvenergiaallikate kasutamist; 2020. aastaks on kavandatud  taastuvenergia osakaalu saavutamine 25 %ni.

 

Paet tänas Riigikogu lõpetavat koosseisu tõhusa koostöö eest.

 

Väliskomisjoni esimees analüüsis kogu lõppeva parlamendi tsükli olulisemaid välispoliitilisi teemasid ja trende ning püüdis näha, millised välispoliitilised väljakutsed ootavad parlamenti ees järgmisel neljal aastal. Mikseri sõnul on muutused väliskeskkonnas ja uute ohutegurite esilekerkimine märgatavalt kohandanud Eesti välis- ja julgeolekuliste prioriteetide nimistut ja järjestust. Mikser rõhutas energiajulgeolekut ja varustuskindlust kui kogu maailma rahvusvaheliste suhete üht võtmeküsimust. Teiseks oluliseks teemaks pidas Mikser küberjulgeolekut. Mikser märkis, et lisaks avalike e-teenuste ja elutähtsa küberinfrastruktuuri kaitsemeetmetele tuleb jätkuvalt tähelepanu pöörata küberjulgeolekut puudutavate rahvusvaheliste tavade ja lepete loomisele ja juurutamisele.

 

Mikser tõi esile Riigikogu resoluutse suhtumise Gruusia-Venemaa konflikti Riigikogu avalduste näol, kus ühemõtteliselt öeldakse, et rahvusvaheliselt tunnustatud riigipiiride muutmist sõjalise jõu abil ei ole võimalik aktsepteerida.

 

Komisjoni esimees pidas vajalikuks, et suudaksime sõnastada oma huvid ja ootused ka selliste NATO ees seisvate küsimuste osas nagu raketikaitse ja Euroopas paiknevate taktikaliste tuumarelvade tulevik.

 

Seoses Afganistani küsimusega väljendas Mikser seisukohta, et välisvõitlejad ei peaks Afganistani jääma hetkegi kauemaks, kui vältimatult vajalik. „Meie lahkumise tempot ei peaks määrama meie poliitiline kannatamatus, vaid see, kui kiiresti suudame luua eeldused, et Afganistani enda julgeolekujõud ja tsiviilvõimud suudavad võtta vastutuse riigi julgeoleku eest. Eesti otsus määratleda Afganistan ka ühena meie arengukoostöö olulise sihtriigina räägib selgelt keelt, et oleme mõistnud sõjalise ja tsiviiljulgeoleku jagamatust ka kodust kaugetes kriisipiirkondades,“ ütles Mikser.

 

Mikseri väitel pani majanduskriis, millega kaasnes meie eksportturgude langus, väliskomisjoni pikkadeks kuudeks keskenduma Eesti väliskaubanduspoliitikale. Mikser uskus, et see töö on andnud ühe lisaimpulsi Eesti ettevõtete välisturgudele sisenemist toetavate organisatsioonide ja ametkondade koostöö parandamiseks. Samas nentis ta, et Euroopa Liidu ühtse välisteenistuse institutsionaalne paikaloksutamine on veninud oodatust pikemaks. Mikser: „Vääriline esindatus Euroopa Liidu välispoliitika kujundamisel ja teostamisel kasvatab meie rahvusvahelist mõjukust ja annab meie diplomaatidele värsket motivatsiooni, mis oluliste rahvuslike vahe-eesmärkide saavutamise järel näib olevat kõikuma löönud.“

 

Mikser puudutas ka Wikileaksiga seonduvat: juhtum tõstatab küsimuse, kuidas hakkavad riigid edaspidi hoidma, käitlema ja jagama sensitiivset informatsiooni.

 

Mikser: „Lühidalt kokku võetuna võiks meie nelja aasta välispoliitiline ambitsioon olla järgmine: mõjutada oma huvides neid rahvusvahelisi protsesse, mida me suudame mõjutada, ennustada võimalikult täpselt neid muutusi rahvusvahelistes suhetes ja globaalsetes jõuvahekordades, mida me ei suuda mõjutada, ja olla vajadusel valmis ise muutuma ja arenema, et maailma muutumiseks paremini valmis olla.“

 

Väliskomisjoni esimees tunnustas ka Riigikogu delegatsioonide tööd, märkides, et välissuhtlemise eelarve planeerimisel peaks tulevikus arvesse võtma meie esindajate välja võideldud positsiooni ühes või teises assamblees. Ta pidas Riigikogu välissuhtlust viimasel neljal aastal väga intensiivseks ja efektiivseks ning väliskomisjoni koordineerivat rolli ülimalt oluliseks.

 

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Silver Meikar, Enn Eesmaa, Mart Laar, Aleksei Lotman, Sven Mikser, Trivimi Velliste, Andres Herkel ja Nikolai Põdramägi.

 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (787 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on laiendada kunstliku viljastamise tervishoiuteenuse saamiseks õigustatud isikute ringi. Eelnõu kohaselt on kavas kaotada sotsiaalministri määrusega kehtestatud loetelu meditsiinilistest vastunäidustustest, mille esinemisel on naise kunstlik viljastamine keelatud. Sellest lähtuvalt hakkab kunstliku viljastamise vajalikkuse ja lubatavuse üle otsustama vaid arst. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (879 SE) teine lugemine. Eelnõu üks eesmärke on soodustada lühiajaliste tööde vastuvõtmist, muutes korduva töötuskindlustushüvitise taotlemise inimesele paindlikumaks. Nii on eelnõuga muudetud töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise maksmisel ooteaja rakendamise korda. Korduval töötuks jäämisel ei eelne enam toetuse maksmisele 7- ja 60-päevast ooteaega, st nii töötutoetust kui ka töötuskindlustushüvitist hakatakse pärast lühiajalist töötamist uuesti töötuks jäämise korral arvutama avalduse esitamise päevast. Ka avardab eelnõu võimalusi asendada töötukassasse vastuvõtule tulemine sidevahendi teel pöördumisega, muutes töötukassaga suhtlemise paindlikumaks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (904 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on psüühiliste erivajadustega inimestele riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste sisu ja korraldust puudutavate kitsaskohtade kõrvaldamine, et muuta erihoolekandeteenuste osutamist puudutav regulatsioon selgemaks. Eelnõu annab erihoolekandeteenust vajavale isikule õiguse saada töötamist toetavat teenust puude raskusastmest või töövõimekaotuseprotsendist sõltumata. Kehtiva seaduse järgi peab olema riigieelarvest rahastatavale toetava iseloomuga teenusele saamiseks määratud kindel puude raskusaste või kindlasse vahemikku mahtuv töövõimekaotuseprotsent. Ka täpsustatakse eelnõuga isiku eraldamist ning lubatakse seda ka juhul, kui isik ei ole ohtlik mitte ainult endale või teistele teenust saavatele isikutele, vaid ka näiteks töötajatele. Samuti annab eelnõu asenduskoduteenusel viibivatele noortele õiguse jätkata oma õpinguid magistriõppes sarnaselt teistele noortele, kes kasvavad oma vanemate juures ja on nende ülalpidamisel. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Majanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Aivar Riisalu, Jüri Ratase ja Evelyn Sepa algatatud ühistranspordiseaduse § 24 täiendamise seaduse eelnõu (868 SE). Tagasilükkamise poolt hääletas 31 ja vastu 16 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse, ehitusseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (867 SE). Tagasilükkamise poolt hääletas 28 ja vastu 4 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

 

 

 

Käesoleva töönädala päevakorrast arvati välja Erakond Eestimaa Roheliste algatatud looduskaitseseaduse § 36 muutmise seaduse eelnõu (918 SE) ja keskkonnatasude seaduse § 57 muutmise seaduse eelnõu (919 SE) esimesed lugemised. Nimetatud eelnõude arutelu lükati edasi.

 

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadus (829 SE).  Seaduse eesmärk on korrastada tsiviilmissioonidel osalemise süsteemi ja luua sellele selge õiguslik alus. Samuti lahendatakse mitmed ekspertidega seotud seni reguleerimata palga-, kindlustus- ja koolitusküsimused. Seadus annab võimaluse saata missioonile ka erasektoris töötavaid ja n-ö vabakutselisi eksperte. Missioonideks valmistumise ja missioonil osalemise kulud kaetakse riigieelarvest üldjuhul välisministeeriumile või päästeametile eraldatud vahendite arvelt, mis võimaldab otstarbekamalt planeerida Eesti osalust rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel, vältides lisakoormust eksperdi tööandjale. Seadusega piiritletakse vastutusala missioonideks valmistumisel ja missioonil osalemisel, vältides nii asutustevahelist dubleerimist kui ka lisakulusid ekspertide värbamisel ja erivarustuse hankimisel. Seadus jõustub 2011. aasta 1. aprillil.

 

72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seadus (911 SE). Ratifitseeritava protokolli eesmärk on värskendada 2008. aastast jõustunud maksulepingu sätteid. Protokolliga muudetakse lepingus sätestatud ehitustegevusest tuleneva püsiva tegevuskoha tekkimise ajapiiri, passiivsete tululiikide maksustamise põhimõtteid, vara võõrandamisest saadava kasu maksustamise sätteid, teabevahetuse ulatust ning topeltmaksustamise vältimise põhimõtteid.

 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (876 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on lahendada rahvastikuregistri seaduse rakendamisel tõusnud probleemid, tõhustada ja lihtsustada rahvastikuregistri objektile elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmist, tagada rahvastikuregistri andmete kasutamine avaliku ülesande täitmisel ja vältida rahvastikuregistrisse kogutavate andmete dubleerivat kogumist teistesse andmekogudesse. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud arhiiviseaduse eelnõu (854 SE) teine lugemine. Eelnõu põhieesmärk on luua optimaalsed õiguslikud tingimused üleminekul digitaalsele dokumendi- ja arhiivihaldusele ning tagada digitaaldokumentide pikaajaline säilimine. Eelnõuga lühendatakse arhivaalide üleandmise tähtaega kuni kümnele aastale (senise kahekümne asemel) alates dokumendi loomisest, kuna digitaalse teabe säilimist mõjutavad faktorid, eelkõige riist- ja tarkvara vananemine, s.h failivormingute kasutuselt kadumine ja IT-süsteemide väljavahetamine, leiavad aset keskmiselt kord kümne-viieteistkümne aasta jooksul. Arhiiviväärtusega dokumentide üleandmine avalikke ülesandeid täitvatest asutustest rahvusarhiivile mitte hiljem kui kümne aasta möödumisel võimaldab maandada seonduvaid riske ning rakendada digitaalarhiivinduslikke meetodeid arhivaalide pikaajalise säilimise ja kasutatavuse tagamiseks ühes kindlas kompetentsikeskuses. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu (799 SE) teine lugemine.  Nimetatud seadus sätestab raamseadusena keskkonnaõiguse põhimõisted, keskkonnakaitse põhimõtted, igaühekohustused, käitaja kohustused, keskkonnaalased õigused ja uue integreeritud keskkonnaloa menetluse. Algataja kinnitusel on keskkonnaseadustiku üldosa koostamise eesmärk mitte lihtsalt kehtiva õiguse süstematiseerimine ja üldise regulatsiooni koondamine üldosasse, vaid kehtiva õiguse kriitiline ülevaatamine, vastuolude lahendamine ja lünkade täitmine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

 Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Tartu Ülikooli seaduse ja ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (858 SE) teine lugemine. Eelnõuga kehtestatakse Tartu Ülikooli uus juhtimismudel: ülikooli juhivad viieliikmeline nõukogu, senat ja rektor. Neist esimene vastutab ülikooli majandus- ja teine akadeemilise tegevuse eest. Senati koosseisu kuuluvad rektor ( kes on ka senati esimees) ning kuni kakskümmend üks liiget, kelle valib ülikooli liikmeskond ning kellest vähemalt 1/5 moodustavad üliõpilased. Ülikooli rektori valivad nõukogu ja senati liikmed ning teised põhikirjas nimetatud isikud ülikooli põhikirjas sätestatud korras. Rektor juhib ülikooli igapäevast tegevust, vastutab rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest ning teostab oma pädevuse piires ning lähtudes nõukogu ja senati otsustest kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Väliskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu (913 SE) esimene lugemine. Eelnõu puudutab Eesti Vabariigi valitsuse ning Maroko Kuningriigi valitsuse, Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse, Jordaania Hašimiidi Kuningriigi valitsuse ning Moldova Vabariigi valitsuse vahelisi lepinguid eesmärgiga tugevdada nimetatud riikidega majanduskoostööd ning soodustada lepingupoolte äritegevust ja majanduse kasvu. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse seoses Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ümberkorraldamisega Riigi Infosüsteemi Ametiks eelnõu (916 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on korraldada Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus ümber Riigi Infosüsteemide ametiks. Ümberkorraldamise kavandatav tähtpäev on 1. juuni 2011. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Lõpetati valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ja erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (887 SE) esimene lugemine. Eelnõu on esimeseks sammuks kutsehariduse riikliku tunnustamise süsteemi loomisel. Eelnõuga seatakse õiguslikud raamid 2011. aastal käivituva õppekavarühma akrediteerimise pilootvooru läbiviimiseks. Kultuurikomisjon juhtivkomisjonina tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, mille poolt hääletas 13 ning vastu 40 Riigikogu liiget. Seega jäi eelnõu menetlusse ning suunati teisele lugemisele.

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (921 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on luua põllumajandusministeeriumile ja sihtasutusele võimalus anda abikavavälist üksikabi riigiabi ja vähese tähtsusega abina. Kehtiva seaduse kohaselt saab abikavavälist üksikabi anda põllumajandusministeerium üksnes riigiabina ning sihtasutus üksikabi anda ei saa. Samuti soovitakse laiendada praktikatoetuse taotlejate ringi ning täpsustada sätteid, mis reguleerivad põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäärade järgimist ja andmete registrisse kandmist. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (922 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on viia loomatauditõrje seadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses sätestatud nõuetega, mis puudutavad muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete sanitaareeskirju. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (924 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on luua võimalused Euroopa Kalandusfondi toetusteks eraldatud vahendite paremaks ja eesmärgipärasemaks kasutamiseks ning projektide paindlikumaks finantseerimiseks ning samas vähendada kalandusturu toetuste menetlemisega kaasnevat halduskoormust, tagada kalamajandusliku riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmine Euroopa Liidus kehtivate reeglite kohaselt ning samuti parem arusaamine seaduse nõuetest. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

 

 

79 poolthäälega võeti vastu sotsiaalkomisjoni algatatud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 5 muutmise seadus (787 SE), mis laiendab kunstliku viljastamise tervishoiuteenuse saamiseks õigustatud isikute ringi. Seadus kaotab sotsiaalministri määrusega kehtestatud loetelu meditsiinilistest vastunäidustustest, mille esinemisel on naise kunstlik viljastamine keelatud, ning sellest lähtuvalt hakkab kunstliku viljastamise vajalikkuse ja lubatavuse üle otsustama vaid arst.

 

78 poolthäälega võeti vastu sotsiaalkomisjoni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus (879 SE), mille üks eesmärke on soodustada lühiajaliste tööde vastuvõtmist. Samuti muuta korduva töötuskindlustushüvitise taotlemine inimesele paindlikumaks. Seadus muudab töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise maksmisel ooteaja rakendamise korda. Korduval töötuks jäämisel ei eelne enam toetuse maksmisele 7- ja 60-päevast ooteaega, st nii töötutoetust kui ka töötuskindlustushüvitist hakatakse pärast lühiajalist töötamist uuesti töötuks jäämise korral arvutama avalduse esitamise päevast. Seadusega antakse võimalus asendada töötukassasse vastuvõtule tulemine sidevahendi teel pöördumisega, mis muudab töötukassaga suhtlemise paindlikumaks.

 

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus (904 SE), mille eesmärk on psüühiliste erivajadustega inimestele riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste sisu ja korraldust puudutavate kitsaskohtade kõrvaldamine, et muuta erihoolekandeteenuste osutamist puudutav regulatsioon selgemaks. Seadus annab erihoolekandeteenust vajavale isikule õiguse saada töötamist toetavat teenust puude raskusastmest või töövõimekaotuseprotsendist sõltumata. Kehtiva seaduse järgi peab olema riigieelarvest rahastatavale toetava iseloomuga teenusele saamiseks määratud kindel puude raskusaste või kindlasse vahemikku mahtuv töövõimekaotuseprotsent. Seadus täpsustab isiku eraldamist. Seda lubatakse ka juhul, kui isik ei ole ohtlik mitte ainult endale või teistele teenust saavatele isikutele, vaid ka näiteks töötajatele. Seadus annab asenduskoduteenusel viibivatele noortele õiguse jätkata oma õpinguid magistriõppes sarnaselt teistele noortele, kes kasvavad oma vanemate juures ja on nende ülalpidamisel.

 

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatusel toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti vastus Euroopa väljakutsetele“ arutelul tegid ettekanded majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Riigikogu liige Mart Nutt ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Ando Kiviberg.

 

Parts rõhutas, et Eesti peab oma Euroopa-alast poliitikat kujundades olema realistlik ja pragmaatiline. Majandust, väliskaubandust, siseturgu, maksundust puudutavates küsimustes peame keskenduma oma tegelikele huvidele, nende selgitamisele ja kaitsmisele. Eesti huvid majanduse valdkonnas ei saa tuleneda millestki muust kui sellest, millised tingimused on tarvilikud meie majanduse arenguks, millised nõuded ja piirangud on probleemiks konkreetsetele Eestis tegutsevatele ettevõtetele ja võimalikele uutele, selgitas ta.

 

Parts märkis, et Euroopa Liidu liikmena on kahtlemata meil oma sõna- ja otsustusõigus, kuid ilusa, jõuka ja unistuste Euroopa ülesehitamisel ja selle näo kujundamisel peame esmalt tegelema iseendaga. „Meie riigi majanduslik väljakutse on iseenesest lihtne. Me peame saama palju jõukamaks, kui me täna oleme ja ainuke võimalus selleks on see, et majanduskasv peab pikka aega olema Euroopa keskmisest kõrgem;“ toonitas minister. Ta lisas, et see on tõsine ülesanne nii Eesti ettevõtjatele kui riigile. Meie huvides on innovaatiline kõrge tootlikkusega eksportiv ja ettevõtlik Eesti. Euroopa Liidu majandusregulatsioon peab pakkuma selle eesmärgi saavutamiseks sobivat keskkonda. „Tegelikult on Eesti edule kaasa aitavad elemendid täpselt need samad, millele peaks tuginema terve Euroopa Liidu konkurentsivõime kasv. Iseasi on aga see, kas riigiti erinevad majanduslikud olud ja huvid võimaldavad alati jõuda optimaalse lahenduseni,“ ütles Parts. Ta käsitles Eesti erinevaid võimalusi saavutada edu Euroopa Liidu liikmesriigina.

 

Nutt peatus oma ettekandes meie riigimudeli arengu väljavaadetel. Ta tõi välja kolm arengusuunda ja avas nende sisu. Need on esiteks äririik, teiseks sotsiaalriik ja kolmandaks rahvusriik. Ta märkis, et nimetused on tinglikud ja arusaadavalt kokkuleppelised. Nutt rõhutas, et äririigi, sotsiaalriigi ja rahvusriigi arengumudelid ei ole tingimata vastuolus. Äri, sotsiaalsus ja tänapäevane rahvuslus saavad  demokraatliku riigi tingimustes eksisteerida tasakaalus ja harmoonias ning areneda paralleelselt. „Kuid need võivad kergesti lennata ka tasakaalust välja, kui riiki valitsetakse voluntaristlikult või temast tahetakse arendada kas äriettevõtet või sotsiaalhooldusasutust,“ hoiatas Nutt. Eesti on põhiseaduse järgi kaasaegne rahvusriik, kus kõigil kodanikel rahvusest sõltumata on ühesugused õigused ja kohustused, kuid Eesti põhiseadus näeb ette ka tagatised eesti keele ja kultuuri püsima jäämiseks. „Selleks, et Eesti areneks edasi rahvusriigina, ei ole vaja põhiseadust muuta. Selleks, et Eestist saaks äri- või sotsiaalriik, mingil hetkel me peame muutma põhiseadust,“ ütles Nutt. Ta rõhutas, et Eesti peaks jääma selgelt põhiseaduses kajastuvate põhimõtete juurde, see tagaks nii rahvusriikluse kui ka parlamentaarse demokraatia jätkumise. Nutt lisas, et konservatiivne rahandus ja liberaalne majandus koos madala korruptsiooni ja kontrolliga monopolide üle tagavad kõige paremini turumajanduse toimimise, kuid ühiskond ei pea olema majanduse, vaid majandus ühiskonna teenistuses. Ainult sellisel moel püsib ühiskond tervikuna ja tasakaalustatuna.

 

Kiviberg käsitles meie rahvuskultuuri arenguid mõjutavaid tegureid. Ta pidas oluliseks vanavanemate kultuuri kokku viimist tänapäeva suundumustega. Kiviberg leidis, et Eesti kultuuriruumina on ju mitmete, paljude erinevate paikkondlikke kultuuride summa. Me peaksime erinevate eripärade eest sama innukalt ja hästi hoolt kandma, kui me näiteks kanname hoolt oma laulupeo- ja tantsupeokultuuri eest.

 

Läbirääkimistel võtsid sõna Hannes Astok, Mart Laar, Marek Strandberg, Lauri Vahtre, Andres Herkel, Mari-Ann Kelam ja Mai Treial.

 

Riigikogu pressitalitus