Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Mailis Repsi, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee ja Lauri Laasi 17. novembril esitatud arupärimisele Kreenholmi pankrotimenetluse alustamise kohta (nr 534).

 

Arupärijad soovisid teada, kuidas on riik püüdnud omalt poolt kaasa aidata, et Kreenholmile leida uued investorid?

 

Parts rõhutas riigi eesmärki, et tööstustootmiseks sobivasse piirkonda, s.o Ida-Virumaale tuleks uusi ettevõtjaid, kellel on korralikult läbimõeldud tegevusplaan. Tema sõnul töötab majandusministeerium selle nimel, et Eestis leiduv äripotentsiaal ei jääks investoritele märkamatuks. „Me panustame Ida-Viru arengusse nii ettevõtlusprogrammide kui ka avalike investeeringute kaudu. Ida-Virumaa tööstuspotentsiaali arendamiseks on moodustatud Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusparkide Arendus, mille eesmärgiks on läbi ettevalmistatud infrastruktuuriga tootmismaade pakkumise tuua regiooni uusi tootmis- ja logistikasektori otseinvesteeringuid,“ kinnitas minister. Ta lisas, et sihtasutus aitab kaasa masina-, keemia- ja metallitööstuse ning logistika edasiarendamisele. Äriplaani kohaselt luuakse Sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusparkide Arendus tegevuse tulemusena Ida-Virumaal aastaks 2019 juurde ligikaudu 4400 töökohta, tegevust alustab 116 uut ettevõtet. Otseinvesteeringute maht on 12 miljardit Eesti krooni (ligi 767 miljonit eurot). Loodud sihtasutus tegeleb aktiivselt turundusega, uute ettevõtete leidmisega Ida-Virumaal. Koostööd tehakse mitmete organisatsioonidega – majandusministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega, kaubandus-tööstuskojaga jne. Turundustegevust on teostatud paralleelselt ka infrastruktuuri ettevalmistamisega.

 

Partsi sõnul on sihtasutuse portfellis töös mitmed projektid. „Kokku on Ida-Virumaa Tööstusparkide Arenduse kliendiportfellis hetkel 18 ettevõtet konkreetsete investeerimisplaanidega Ida-Virumaale,“ hindas minister hetke olukorda. Kõneldes tekstiilitööstusest seonduvalt Kreenholmiga, märkis Parts, et Kreenholmi pankroti puhul või selle viimase osa pankroti puhul langeb põhiline vastutus omanikele, aktsionäridele. Samas ei tähenda see sugugi, et tekstiilitööstusel pole Eestis perspektiivi. Ministri arvates tuleb teha selle nimel tööd, et tekstiilitööstus Narvas jätkuks. Potentsiaal on olemas. Kas olemasoleva vara baasil - see sõltub ikkagi väga palju pankrotihaldurist ja suurematest võlausaldajatest, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Parts vastas veel Riigikogu liikmete Evelyn Sepa, Ester Tuiksoo, Lembit Kaljuvee, Eldar Efendijevi, Olga Sõtniku ja Valeri Korbi 17. novembril esitatud arupärimisele haldusfirmade tagatisfondi loomise kohta (nr 535).

 

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Riigikogu liikmete Toomas Vareki, Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi, Mai Treiali ja Eldar Efendijevi 25. novembril esitatud arupärimisele lõheliste püügi kohta kudemisajal Lääne-Virumaal (nr 545).

 

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas neljale arupärimisele. Need olid:

 

Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Kalle Laaneti, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Olga Sõtniku, Nikolai Põdramägi ja Evelyn Sepa 17. novembril esitatud arupärimine koolivägivalla kohta (nr 539);

 

Riigikogu liikmete Olga Sõtniku, Toivo Tootseni, Kadri Simsoni, Ester Tuiksoo, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Mailis Repsi, Inara Luigase, Eldar Efendijevi, Vladimir Velmani ja Nelli Privalova 15. detsembril esitatud arupärimine alushariduse kättesaadavuse kohta (nr 554);

Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Ester Tuiksoo, Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Toomas Vareki, Georg Pelisaare, Mailis Repsi, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Olga Sõtniku ja Toivo Tootseni poolt 15. detsembril esitatud arupärimine koolilõuna madala maksumuse kohta (nr 555);

Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Toivo Tootseni, Tiit Kuusmiku, Kalev Kallo ja Aivar Riisalu 16. detsembril esitatud arupärimine tasuta hariduse kohta (nr 556).

Siseminister Marko Pomerants vastas kahele arupärimisele. Need olid:

 

Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Mai Treiali, Mailis Repsi, Ester Tuiksoo, Tiit Kuusmiku, Nikolai Põdramägi, Helle Kalda, Lauri Laasi, Lembit Kaljuvee ja Jüri Ratase 13. detsembril esitatud arupärimine Padaoru juhtumi ja Eesti valitsuse juhtimisvõimetuse kohta (nr 552);

 

Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Marika Tuusi, Heimar Lengi, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Helle Kalda, Georg Pelisaare, Mailis Repsi, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Olga Sõtniku, Toivo Tootseni, Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepa, Aivar Riisalu, Ester Tuiksoo ja Valeri Korbi poolt 23. detsembril esitatud arupärimine riigisaladuse lekitamise kohta (nr 560).

 

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mai Treial ja Ain Seppik.

 

Istung lõppes kell 18.50.

 

 

Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimusena kultuuripärandi kaitse arutelu. Ettekanded tegid kultuurikomisjoni liige Lauri Vahtre, Riigikogu muinsuskaitse ühenduse esimees Trivimi Velliste ja akadeemik Mart Kalm.

 

Vahtre andis põhjaliku ülevaate muinsuskaitse arengust Eestis läbi aegade. Oma ettekande lõpus võttis ta kultuuripärandi kaitse kokku järgmiselt: „ Tuleb teha kõik, et kultuur elaks ja taastoodaks ennast ning integreeriks endasse ka Eesti teiste rahvaste kultuuri, nagu Peipsi-äärsed suurepärased, kaunid vene külad või ka nagu Tallinna vanalinn – algselt võõras, saksa linn, nüüd meie kultuuri osa.“

 

Velliste selgitas, et küsimus kultuuripärandi kaitsest – või ka veidi kitsamalt muinsuskaitsest – kasvas välja Riigikogu muinsuskaitse ühenduse liikmete algatusest täiendada Eesti põhiseadust lakoonilise sättega, mis rõhutaks kultuuripärandi kaitsmise kohustuslikkust igaühele – olgu siis tegemist riigi, kohaliku omavalitsuse või üksiku kodanikuga. Seik, et põhiseaduse muudatuse algatus kogus 67 allkirja, räägib selget keelt tõsiasjast, et kultuuripärand on meile oluline. Tänane arutelu peaks kinnitama, et kultuuripärand vajab hädasti senisest tunduvalt suuremat avalikku tähelepanu ja ka selgemat ning täpsemat poliitilist ning õiguslikku mõtestamist

 

Velliste märkis, et looduskeskkond ja tehiskeskkond on ju tänapäeval tugevasti läbipõimunud, nende vahel pole selget piiri. Pühad hiied, kalmistud ja mõisapargid võivad olla nii loodus- kui ka muinsuskaitse all. „Ent asi on veelgi laiem: me räägime üha enam miljööväärtusega aladest, s. t. kooslustest, kus me ei kaitse mitte niivõrd üksikut „eksponaati“ linna- või külamaastikul, vaid just terviklikku vaimset keskkonda, mis on rohkemal või vähemal määral inimese loodud, ent igal juhul oluline inimese heaolu seisukohalt,“ toonitas Velliste.

 

Kalm käsitles kultuuripärandi kaitsmisega seotud aktuaalseid küsimusi ja analüüsis praegust olukorda. Kalmu sõnul kiputakse muinsuskaitset nägema kildkonna huvina ja unustatakse, et see on üldriiklik huvi. Mälestiseks tunnistamise kaudu on riik kuulutanud mingi objekti väärtuseks ja võtnud kohustuse sellest hoolida, aidata kaasa selle säilimisele. Paraku on praktikas sageli tunda vastupidist tendentsi. Meil on suhteliselt palju mälestisi kaitse all. Samas ta a ei jaga seda seisukohta, et neid peaks olema vähem kaitse all. „Ma arvan, et ei juhtu midagi, kui me muudame selle suhtumise, et kui me ei suuda kõiki kaitse all olevaid mälestisi kaitsta ja osa nendest siiski hävivad, siis see ei ole katastroof,“ märkis Kalm.

 

Tema sõnul on vaja oluliselt suurendada muinsuskaitselisi alusuuringuid, et nendele toetudes oleks võimalik koostada igal konkreetsel juhul kompetentsemaid ja usaldusväärsemaid eritingimusi. Kalm ei ole kindel, kas seda on õige teha muinsuskaitseameti raames, mis on riigi poolt ettenähtuna järelevalveorgan, või näiteks oleks vaja luua kultuurikapitali juurde täiendavalt eraldi muinsuskaitse sihtkapital. Aga kuskilt alusuuringuteks lähiaegadel raha on vaja, ütles Kalm.

 

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Riisalu, Paul-Eerik Rummo, Mark Soosaar, Liisa-Ly Pakosta, Maret Merisaar, Igor Gräzin ja Urmas Reinsalu.

 

Riigikogu võttis 83 poolthäälega vastu Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsuse „Ivo Pilvingu Riigikohtu liikme ametisse nimetamine“ (899 OE), millega nimetatakse alates 1. veebruarist. 2011 Riigikohtu liikmeks Ivo Pilving Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikuks valitud Julia Laffranque'i asemel.

 

Istung lõppes kell 13.32

 

 

Riigikogu võttis 48 poolthäälega vastu valitsuse algatatud merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsiooni muutmise 1996. aasta protokolliga ühinemise seaduse (853 SE). Protokoll ajakohastab kindlustusmäärasid. Konventsioonis sätestatud määrad, mis kehtestati 1976. aastal, ei taga enam piisavat kaitset kannatanud poolele dokumendis sätestatud nõuete puhul, mille esinemisel on kahju piiramine võimalik. Kindlustustunnistusi võib laeval olla ka mitu, kuid Euroopa Liidu direktiiv nõuab vastutuse kohustuslikku kindlustamist 1996. aasta protokolli määrade alusel.

 

 

Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (884 SE) eesmärk on lahendada kirikute ja koguduste seaduse rakendamisel eeskätt usuliste ühenduste registrisse kantud andmete muutmisel ilmnenud probleemid ning tagada 1999. aastal jõustunud Eesti Vabariigi ja Püha Tooli vahel sõlmitud kokkuleppe täitmine. Kokkulepe reguleerib katoliku kiriku õiguslikku staatust Eesti Vabariigis.

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja mittetulundusühingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (881 SE) võtab üle riigisisesesse õigusesse Euroopa Liidu uue puhkuseosakute direktiivi. Ülevõtmisega kaasnevad muudatused on suunatud eelkõige tarbijakaitse parandamisele puhkuseosakute valdkonnas. Samuti täpsustab eelnõu mõningaid sotsiaalmaksuseaduse ja mittetulundusühingute seaduse sätteid.

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (870 SE) kehtestab konservatiivsete pensionifondide investeeringutele täpsemad ja rangemad piirangud nii instrumentide kui ka reitingute osas. Samuti täiendatakse fondivalitsejatele esitatavaid nõudeid ja muudetakse pensionifondidega seotud aruandluse ja avalikustamise korda. Eesmärk on muuta fondide tegevus läbipaistvamaks ja pensionifondi osaku omanikule arusaadavamaks. Kohustuslike pensionifondide vahetamise ja sissemaksete suunamise reeglid muudetakse paindlikumaks. Samuti asendatakse kord aastas toimuv fondide vahetamine võimalusega vahetada fonde kolm korda aastas.

Valitsuse algatatud ravimiseaduse § 39 muutmise seaduse eelnõu (872 SE) täpsustab ravimite käitlemise tegevuslubade registri toimimise eesmärki, sisu ja registrile andmete edastamise kohustust. Muudatused võimaldavad kasutusele võtta uue infotehnoloogilise süsteemi, et pidada arvestust ravimite käitlemise tegevusloa omajate ja nende erialase tegevuse ning ravimite käitlemisega seotud järelevalve teostamise üle, et saada andmeid ravimipoliitika juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning ravimite käitlemisalase statistika tegemiseks.

 

Sotsiaalkomisjoni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (879 SE) eesmärk on soodustada lühiajaliste tööde vastuvõtmist, muutes korduva töötuskindlustushüvitise taotlemise inimesele paindlikumaks. Eelnõu muudab töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise maksmisel ooteaja rakendamise korda. Korduval töötuks jäämisel ei eelne enam toetuse maksmisele 7- ja 60-päevast ooteaega, st nii töötutoetust kui ka töötuskindlustushüvitist hakatakse pärast lühiajalist töötamist uuesti töötuks jäämise korral arvutama avalduse esitamise päevast. Eelnõu avardab võimalusi asendada töötukassasse vastuvõtule tulemine sidevahendi teel pöördumisega.

 

Valitsuse algatatud Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses osalemise õigust käsitleva lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (908 SE). Lisaprotokoll näeb ette allakirjutanud riigile ette kohustused tagada kõigile üksikisikutele õigus osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses, mis hõlmab vähemalt kodanike õigust osaleda valijate või kandidaatidena nende elukohaks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse esinduskogu liikmete valimistel.

 

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE) võtab üle siseriiklikusse õigusesse Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta. Direktiiviga luuakse Euroopa Liidu sinise kaardi süsteem, mis võimaldab töötada kõrget kvalifikatsiooni nõudval töökohal ning liikuda samal eesmärgil teise liikmesriiki. Lisaks luuakse direktiiviga kõrge kutsekvalifikatsiooniga kolmandate riikide kodanike perekonnaliikmetele soodsamad tingimused perekonna taasühinemiseks.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (901 SE) eesmärgiks on kehtestada ühtne menetlus viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamisel. Viisaeeskirjast tulenevalt peavad liikmesriigid tagama välismaalasele viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise ja viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise võimaluse. Eelnõu viib riigisisese õigus kooskõlla pikaajalise viisa määrusega selles osas, mis puudutab pikaajalise viisa kehtivusaega ning pikaajalise viisaga kaasnevat liikumisvabadust.

Valitsuse algatatud rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõuga (906 SE) kehtestatakse rahvatervise seaduses eraldi rahvastiku tervisega seonduvate andmekogude peatükk, milles nähakse ette vähiregistri, meditsiinilise sünniregistri, müokardiinfarktiregistri, tuberkuloosiregistri ja vee terviseohutuse infosüsteemi õiguslikud alused.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu

(904 SE) eesmärgiks on kõrvaldada puudused ja praktika käigus ilmnenud ebatäpsused. Eelnõu annab sarnaselt teistele noortele, kes kasvavad oma vanemate juures ja on nende ülalpidamisel, magistriõppes jätkamise võimalus ka asenduskoduteenusel viibivatele noortele, kes on läbinud bakalaureuseõppe. Magistriõppe läbimine annab asenduskodus üleskasvanud noorele tööturul parema konkurentsivõime, mis on eelduseks paremaks toimetulemiseks hilisemas iseseisvas elus.

Valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse eelnõu (890 SE) sätestab nõuded ruumiandmekogumite ja -teenuste kohta nende kättesaadavaks tegemiseks ja jagamiseks, geodeetilise süsteemi ja aadressiandmete süsteemi haldamise ning topograafiliste andmete hõive ja kasutusse andmise tingimused, ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamise koordineerimise ja aruandluse korralduse, riikliku järelevalve koha-aadresside määramise üle ning vastutuse geodeetilise märgi kaitse nõuete rikkumise eest.

Valitsuse algatatud veeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (905 SE) võetakse üle Euroopa Liidu vastavad direktiivid, mis käsitlevad mereala hea keskkonnaseisundi säilitamist, laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest.

Eelnõuga muudetakse ka ehitusseaduses avalikesse veekogudesse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste rajamiseks esitatava vee erikasutusloa taotluse menetlejat.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „„Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ kinnitamine“ eelnõu (909 OE). Arengukava koostamise aluseks on metsaseadus ja säästva arengu seadus. Metsaseaduse paragrahvi 7 kohaselt koostatakse metsanduse suunamiseks iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava. Arengukavas määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikud meetmed ja vahendid.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 15 muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (846 SE). Hääletus: 45 poolt, 20 vastu, 3 erapooletut.

 

Infotunnis vastas peaministri ülesannetes olev haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Peeter Tulviste esitatud küsimusele Eesti teaduse kohta maailma teaduspildis.

 

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Rein Ratase esitatud küsimusele keskkonnaplaneerimise ja Maret Merisaare esitatud küsimusele Läänemere kaitse tegevuskava kohta.

 

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Mark Soosaare esitatud küsimusele Eesti seostest Euroopa Liidu kalandusreformiga, Arvo Sarapuu esitatud küsimusele maaelu olukorra ja Georg Pelisaare esitatud küsimusele Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkuse kohta.

 

 

72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud võlaõigusseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja mittetulundusühingute seaduse muutmise seadus (881 SE), mis võtab üle riigisisesesse õigusesse Euroopa Liidu uue puhkuseosakute direktiivi. Ülevõtmisega kaasnevad muudatused on suunatud eelkõige tarbijakaitse parandamisele puhkuseosakute valdkonnas. Samuti täpsustab seadus mõningaid sotsiaalmaksuseaduse ja mittetulundusühingute seaduse sätteid.

72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadus (884 SE), mille eesmärk on lahendada kirikute ja koguduste seaduse rakendamisel eeskätt usuliste ühenduste registrisse kantud andmete muutmisel ilmnenud probleemid ning tagada 1999. aastal jõustunud Eesti Vabariigi ja Püha Tooli vahel sõlmitud kokkuleppe täitmine. Kokkulepe reguleerib katoliku kiriku õiguslikku staatust Eesti Vabariigis.

                       

74 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ravimiseaduse § 39 muutmise seadus (872 SE), mis täpsustab ravimite käitlemise tegevuslubade registri toimimise eesmärki, sisu ja registrile andmete edastamise kohustust. Muudatused võimaldavad kasutusele võtta uue infotehnoloogilise süsteemi, et pidada arvestust ravimite käitlemise tegevusloa omajate ja nende erialase tegevuse ning ravimite käitlemisega seotud järelevalve teostamise üle, et saada andmeid ravimipoliitika juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning ravimite käitlemisalase statistika tegemiseks.

 

Õiguskomisjoni algatatud halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu (902 SE) eesmärk on tõhustada õiguskaitset haldusmenetluses ja muuta halduskohtu tegevus sujuvamaks. Tegemist on eelnõu (755 SE) uuesti menetlemisega, kuna see ei saanud lõpphääletusel 15. detsembril 2010 vajalikku 51-häälelist toetust ja langes seetõttu Riigikogu menetlusest välja.

Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse § 41 muutmise seaduse eelnõu (873 SE) eesmärgiks on parandada ainevahetushaiguste ravi kättesaadavust, laiendades Eesti Haigekassa poolt võimalike kompenseeritavate ravimite ringi meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ette nähtud eritoitudega.  

 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Jaanus Marrandi ja Jaan Õunapuu algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (865 SE). Hääletus: 42 poolt, 32 vastu.

 

Riigikogu pressitalitus