Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas Riigikogu liikmete Nikolai Põdramägi, Jaak Aabi, Toivo Tootseni, Olga Sõtniku, Vladimir Velmani, Nelli Privalova, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Mailis Repsi, Georg Pelisaare, Valeri Korbi, Rein Ratase ja Evelyn Sepa 10. novembril esitatud arupärimisele puuetega inimeste toetuste süsteemi kohta (nr 532).

 

Pevkur selgitas, et puuetega tööealiste inimeste toetuste süsteem viidi uutele alustele alates 1. oktoobrist 2008. Kui varem oli igakuine toetus otseses sõltuvuses puude raskusastmest, siis nüüd tuvastatakse tööealisel inimesel puudest tulenevad lisakulud. Toetuse suurus kujuneb lisakulude alusel. „Muudatuse eesmärgiks oli toetada eelkõige puuetega inimeste aktiivsust. Eeldati, et aktiivsematel inimestel on suuremad lisakulud kui passiivsetel inimestel,“ ütles sotsiaalminister. Tema sõnul kehtib puudega vanaduspensioniealistele inimestele jätkuvalt endine süsteem, kus lisakulusid ei tuvastata ning puude raskusaste määratakse tulenevalt kõrvalabi ja juhendamise vajadusest. Tööealistel puuetega inimestel võetakse toetuse määramisel lisakuludena arvesse mitmeid erinevaid kulukomponente: ravimid ja transport, abivahendid, erivajadus riietele ja jalatsitele, suurenenud enesehooldus- ja majapidamiskulud, kommunikatsioonivahendid. „Toetuse eesmärgiks ei ole kindlasti katta kõiki tegelikke lisakulusid, vaid kompenseerida osaliselt puudest tulenevad lisakulud,“ märkis Pevkur.

 

Sotsiaalministri sõnul on puudega inimestele mõeldud teenuste kättesaadavuse parandamiseks omavalitsustes sotsiaalministeeriumis ette valmistatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise võimalikud ettepanekud ja asutud neid läbi rääkima ka omavalitsustega, et oleksid ühtlustatud kõikides omavalitsustes pakutavad sotsiaalteenused.

 

Pevkur vastas veel kuuele arupärimisele. Need olid:

 

Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Nikolai Põdramägi, Heimar Lengi, Rein Ratase, Eldar Efendijevi ja Olga Sõtniku 17. novembril esitatud arupärimine töötukassa riigihangete kohta (nr 536);

Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Evelyn Sepa, Kadri Simsoni, Ester Tuiksoo, Marika Tuusi, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Helle Kalda, Georg Pelisaare, Mailis Repsi, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi ja Nikolai Põdramägi 17. novembril esitatud arupärimine töötukassa koolituste kättesaadavuse kohta (nr 537);

Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Kalle Laaneti, Jaak Aabi, Helle Kalda, Inara Luigase, Toivo Tootseni, Enn Eesmaa, Nikolai Põdramägi, Lauri Laasi, Olga Sõtniku, Aivar Riisalu ja Lembit Kaljuvee 22. novembril esitatud arupärimine tööpuuduse kohta (nr 541);

 

Riigikogu liikmete Olga Sõtniku, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Toivo Tootseni, Nelli Privalova ja Marika Tuusi 23. novembril esitatud arupärimine töötuskindlustushüvitise kohta (nr 542);

 

Riigikogu liikmete Mai Treiali, Jaak Aabi ja Ester Tuiksoo 25. novembril esitatud arupärimine vaimupuudega inimeste hambaravi kohta (nr 547);

Riigikogu liikmete Olga Sõtniku, Ester Tuiksoo, Kadri Simsoni, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Marika Tuusi, Valeri Korbi ja Vladimir Velmani 23. detsembril esitatud arupärimine pensionide kojukande kohta (nr 559).

 

Eesti Keskerakonna fraktsioon võttis algatajana menetlusest tagasi liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (885 SE).

 

 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu (902 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on tõhustada õiguskaitset haldusmenetluses ja muuta halduskohtu tegevus sujuvamaks. Tegemist on eelnõu (755 SE) teistkordse menetlemisega, kuna samasisuline eelnõu jäi lõpphääletusel 15. detsembril 2010 vastu võtmata: ei saavutanud vajalikku 51-häälelist toetust ja langes seetõttu Riigikogu menetlusest välja. Eelnõu täpsustab halduskohtu volituste rakendamist, eelkõige üleminekut ühelt kaebuse liigilt teisele olukorras, kus õige nõude esitamine võib kaebaja jaoks osutuda keeruliseks (nt haldusakti tühistamise asemel tühisuse tuvastamise taotlemine). Mõnevõrra piirab eelnõu senisega võrreldes tuvastamiskaebuse esitamist, välistades selle juhul, kui kaebuse eesmärgi saavutamiseks on tõhusamaid vahendeid. Põhiliseks menetlusliigiks esimese ja teise astme kohtus jääb eelnõu kohaselt endiselt avalik ja suuline menetlus kohtuistungi korraldamisega. Eelnõus on laiendatud istungi läbiviimise võimalusi menetlusosaliste ilmumata jäämise korral, samuti on asja kaalu ja arutusel olevaid küsimusi arvestades võimalik kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses sõltumata menetlusosaliste nõusolekust. Kirjaliku menetluse kõrval on eelnõus uudsete lihtsustatud menetlusliikidena ette nähtud lihtmenetlus ja lepitusmenetlus. Eelnõu kaotab ka üldise viite tsiviilkohtumenetluse seadustikule, mis jääb kohaldatavaks ainult konkreetselt viidatud ulatuses ja juhtudel. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (787 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on laiendada kunstliku viljastamise tervishoiuteenuse saamiseks õigustatud isikute ringi. Eelnõuga kaotatakse sotsiaalministri määrusega kehtestatud loetelu meditsiinilistest vastunäidustustest, mille esinemisel on naise kunstlik viljastamine keelatud, ning sellest lähtuvalt hakkab kunstliku viljastamise vajalikkuse ja lubatavuse üle otsustama vaid arst. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud vedelkütuse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (895 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on korrastada kütuseturgu ja välistada käibemaksupettusi. Eelnõu sätestab kõigile kütusemüüjatele minimaalse tagatissumma 100 000 eurot, mis esitatakse maksu- ja tolliametile, et vältida libaettevõtete teket ja parandada käibemaksu laekumist. Maksu- ja tolliametil on seejuures õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt ka suuremat tagatist, lähtudes tekkida võivast käibemaksukohustusest. Algataja väitel on kütuseturul tekkinud olukord, kus kütuse müüjaks on võimalik registreerida ka isikul, kellel endal selleks vajalik taristu ja personal puudub ning kellel on nõutav osa- või aktsiakapital või vastutuskindlustuse leping ette näidata üksnes registreeringu taotlemise hetkel. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Mai Treiali ja Ester Tuiksoo algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (831 SE). Tagasilükkamise poolt hääletas 46 ja vastu 30 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (841 SE). Tagasilükkamise poolt hääletas 46 ja vastu 33 Riigikogu liiget. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

 

Riigikogu võttis 75 poolthäälega vastu valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (813 SE). Seadusmuudatuste peamine eesmärk on viia võlaõigusseaduses sisalduv tarbijalepingute regulatsioon täpsemalt ja paremini kooskõlla Euroopa Liidu direktiividega, et ära hoida Eesti suhtes uute rikkumismenetluste algatamine ja tagada juba algatatud menetluse lõpetamine. Lisaks tehakse mitmed ettepanekud viia seadus kooskõlla tarbija lepingulisi õigusi reguleerivate sätetega. Seadusmuudatuste  eesmärgiks on ajakohastada võlaõigusseadust ka ettemaksu regulatsiooni osas tarbijalepingute puhul. Seadus jõustub 2011. aasta 5. aprillil, seaduse § 2 jõustub 2011. aasta 1. juulil.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud perioodi 2007 – 2013 struktuuritoetuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (836 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on lisada seadusesse täpsemad reeglid toetuse andmise ja tagastamise osas, et tagada toetuse tulemuslikum ärakasutamine. Ennetava abinõuna nähakse ette volitus seada meetmeid planeerivatele ministeeriumidele toetuse ära kasutamise sihttasemed, et vähendada N+2/3 reeglist tuleneva riigile lubatud toetuse mahu vähendamise võimalust. Korraldusasutuse meetmeteülese koordineeriva tegevuse täitmise tagamiseks lisatakse sõnaselgelt ka programmide korraldusasutusega kooskõlastamise kohustus. Kehtestatakse meetmeteülesed kohalike omavalitsuste finantsvõimekuse hindamise kriteeriumid. Halduskoormuse vähendamise eesmärgil antakse võimalus kehtestada tagasinõuete- ja tagasimaksete määruses tagasinõude miinimumsumma, millest alates toetust tagasi ei küsita. Aidatakse vältida lootusetute tagasinõuete teket, lubades jätta toetus välja maksmata, kui toetuse saaja projekt jääb lõpetamata. Euroopa territoriaalse koostöö ning Euroopa ja naabruspoliitika programmide likviidsusprobleemi leevendamiseks võimaldatakse taotleda omafinantseeringu toetust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud toiduseaduse § 17 muutmise seaduse eelnõu (883 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt viiakse toiduseadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava määrusega. Seaduse jõustumise järel ei sätestata lõhna- ja maitseainete nõudeid enam siseriiklikus õigusaktis, vaid otsekohalduvas EL määruses. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (864 SE) esimene lugemine. Eelnõuga muudetakse teadus- ja arendustegevuse finantseerimissüsteemi ning luuakse Eesti Teadusagentuur, mille ülesanneteks muuhulgas on uurimistoetuste taotluste hindamise korraldamine ja läbiviimine, personaalsete uurimistoetuste määramine, aga ka uurimistoetuste tulemuslikkuse ja mõju analüüsimine. Samas lõppevad 2012. aasta 28. veebruaril Teaduskompetentsi Nõukogu volitused. Teadus- ja arendusasutuse liikmeskonna määratlemisel tuuakse sisse abipersonali osalus, mis iga uurimisteema elluviimisel on vajalik, aga mille finantseerimiseks praegune süsteem vahendeid ette ei näe. Üheks olulisemaks eesmärgiks on doktoriõppe efektiivsuse tõstmine: doktorantidele võimaldatakse töötajatega võrdsed sotsiaalsed garantiid, korrastatakse teadlaste karjäärisüsteemi, milleks sätestatakse peamiselt doktorantide teadustöösse kaasamiseks nooremteaduri ametikoht, täiustatakse uurija-professori regulatsiooni vastava määruse tasandil, reguleeritakse seaduse tasandil järeldoktori mõiste ning tehakse veel mitmeid muid muudatusi. Need muudatused peaksid suurendama doktoritöö kaitsmiseni jõudvate arvu. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kalmistuseaduse eelnõu (888 SE) esimene lugemine. Seaduseelnõu eesmärk on lahendada ebamäärane ja reguleerimata olukord, kus puudub õiguslik regulatsioon, mis tagaks kalmistute ühtse ja järjepideva asutamise ja haldamisega seonduva. Seega kehtestatakse käesoleva seadusega inimese surnukeha või surnud inimese säilmete kalmistule matmise või tuhastamise nõuded, reguleeritakse kalmistu rajamist, haldamist, kasutamist ja matmiseks sulgemist. Samuti kehtestatakse nõuded surnu hoidmisele ja vedamisele. Eelnõuga lahendatakse ebamäärane olukord, kus kalmistute korrashoid ning matmistavad olenevad kalmistu kasutaja või siis haldaja suvast. Eelnõu aitab kaasa kalmistute tegevuse ühtlustamisele erinevates kohalikes omavalitsustes. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (886 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadust, et võimaldada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemist teenistuskoerte väljaõppeks sisekaitseakadeemias. Algataja kinnitusel on teenistuskoerte instruktoritele õppeprotsessi läbiviimiseks vajaliku narkootiliste ainete käitlemisloa puudumine on halvendanud koolituse kvaliteeti ja sellega vähendanud ka narkokoerte võimekust avastada narkootilisi aineid. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (891 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on politsei- ja piirivalveameti loomise järgselt tõstatunud reguleerimata õigussuhete või ebapiisavalt reguleeritud sätete täpsustamine. Eelnõuga täpsustatakse avaliku teabe seadust sättega, mis tunnistab politsei relvastust puudutava teabe asutusesiseseks kasutamiseks. Politsei ja piirivalve seadusesse viiakse täpsustused, mis reguleerivad isikute kinnipidamist, politsei sisenemist valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, isikute läbivaatust politseiametnike poolt, alkomeetri kasutamist, sõidukite sundpeatamist, joobeseisundis alaealise vanematele üleandmist jms. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

 

58 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadus (836 SE), mis lisab seadusesse täpsemad reeglid toetuse andmise ja tagastamise osas, et tagada toetuse tulemuslikum ärakasutamine. Ennetava abinõuna nähakse ette volitus seada sihttasemed meetmeid planeerivatele ministeeriumidele toetuse  kasutamisele. Koordinatsiooni tagamiseks lisatakse sõnaselgelt ka programmide korraldusasutusega kooskõlastamise kohustus. Kehtestatakse meetmeteülesed kohalike omavalitsuste finantsvõimekuse hindamise kriteeriumid. Halduskoormuse vähendamise eesmärgil antakse võimalus kehtestada tagasinõuete- ja tagasimaksete määruses tagasinõude miinimumsumma, millest alates toetust tagasi ei küsita. Seadus aitab vältida lootusetute tagasinõuete teket, lubades jätta toetus välja maksmata, kui toetuse saaja projekt jääb lõpetamata. Euroopa territoriaalse koostöö ning Euroopa ja naabruspoliitika programmide likviidsusprobleemi leevendamiseks võimaldatakse taotleda omafinantseeringu toetust.

68 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud toiduseaduse § 17 muutmise seadus (883 SE), mis viib seaduse kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava määrusega. Seaduse kohaselt ei sätestata lõhna- ja maitseainete nõudeid enam siseriiklikus õigusaktis, vaid otsekohalduvas EL määruses.              

 

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Erakondade rahastamine“ arutelul tegid ettekanded endine Riigikogu liige Jüri Adams, endine õiguskantsler Allar Jõks ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Indrek Saar.

 

Adams käsitles Eesti erakondade rahastamist ja sellega seotud probleeme läbi aastate. Ta pidi tõdema, et ka maailmas ei ole kuskil ideaalset erakondade rahastamise süsteemi, igal pool on oma „finessid“ ja igal pool on oma puudused. „Põhiskeemid on ikkagi selles, kui palju ja milliseid annetusi on seaduslik koguda ja teine valdkond on see kui palju maksumaksja oma vabal tahtel annab erakondadele selleks tööks,“ tõi Adams välja suundumused.

 

Jõks esitas oma nägemuse erakondade varjatud rahastamise kohta. Ta tegi mitmed ettepanekud. Jõksi arvates peaks täiendama riigieelarvest erakondade rahastamise süsteemi selliselt, et tulevikus kataksid riigieelarvest tehtavad eraldised vaid mõistliku osa tegevuskuludest: isikkoosseisu ja kontori ülalpidamise. Ta leidis, et valimiskuludeks võiks raha kasutada vaid tulumaksuvabalt saadud annetustest. Kusjuures nii füüsilistel isikutel kui ka juriidilistel isikutel oleksid annetamisel ülempiirid. Jõks pidas vajalikuks ka õigusliku vastutuse suurendamist erakonna varjatud rahastamise eest. „Vaid tõhus ja järjekindel järelevalve võib tuua muutusi poliitilises kultuuris,“ märkis endine õiguskantsler.

 

Saar käsitles samuti erakondade rahastamise kontrolli tõhustamise võimalusi. Ta rõhutas, et valimised ei tohi kaasa tuua julgeolekuohtu. „Ehk siis raha ei saa tulla välisriigilt, ei riigi fondidest ega ka riigi ega munitsipaalettevõtetelt või nendega otseselt seotud fondidest,“ toonitas Saar. Ta möönis, et samal ajal oleme selle punkti oma seadustest 2003. aastal välja jätnud, olgugi, et kogu ülejäänud Euroopa Liit peab seda kohustuslikuks. Saar pidas vajalikuks seda küsimust uuesti kaaluda. „Aga lõppkokkuvõttes taandub asi jällegi kohustusele, kas erakonnad on sunnitud võidurelvastuma ja milline on surve, et raha hankida ükskõik millise hinnaga?“ nentis Saar. Arutelu algataja esindajana, märkis Saar, et tegelikult juhtis tänane teema käsitlus ühiskonna tähelepanu sellele probleemile. Ta leidis, et väljatoodud ohtude ja argumentide taustal jälgib ka avalikkus veidi rohkem, mida selle valimiskampaania käigus meie poolt kulutatakse, ette võetakse ja pärast väidetakse.

 

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Herkel, Valdur Lahtvee, Sven Mikser, Aivar Riisalu, Tõnis Kõiv ja Mai Treial.

 

Riigikogu pressitalitus