13. – 16. detsember 2010
Esmaspäev, 13. detsember Regionaalminister vastas arupärimisele kohalike omavalitsuste olukorra kohta Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Jaak Aabi, Toivo Tootseni, Jüri Ratase, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Mailis Repsi, Helle Kalda, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmiku, Kadri Simsoni ja Nikolai Põdramägi 27. oktoobril esitatud arupärimisele rahvusvahelise hinnangu kohta Eesti kohalike omavalitsuste olukorrale (nr 526). Kiisleri sõnul kinnitas kõnealune uuring, et majanduskriis mõjutas kohalikke omavalitsusi kõikjal üle Euroopa. Uuring toob välja ka kohalike omavalitsuste vajaduse vähendada valitsemiskulusid, mis langeb kokku selle aasta 20. aprillil avaldatud Riigikontrolli auditis valdade ning linnade tuludes ja kuludes ning finantsseisus 2009. aastal toimunud muutuste analüüsis leitule. Kulude kokkuhoid kohalikes omavalitsustes saavutati pigem investeeringute kui töötasude pealt. Erinevat liiki kuludest vähenesid Eestis 2009. aastal enim majandamiskulud, näiteks 18%, ning väljaminekud investeeringutele – 29%. Omavalitsuste töötajaskonnaga seotud kulud vähenesid 2009. aastal, võrreldes eelmise aasta sama ajaga vaid 3%. Otsused kulusid kokku hoida tehti kohalikes omavalitsustes pigem 2009. aasta lõpu kui alguse poole ning tegelikkusele enam vastavad eelarved tulid enamusel juhtudel alles 2010. aastal. Uuringus üldistatakse, et alla 5000 elanikuga omavalitsuses ei suudeta tagada efektiivselt ja kuluökonoomselt kõiki ülesandeid, kuid alla 1000 elanikuga omavalitsusüksustes osutub paljude ülesannete täitmine võimatuks või äärmiselt kulukaks. 2010. aastal tuleb kohalike omavalitsuste hinnanguline koondeelarve 20 miljardi kanti ning Euroopa Liidu toetused moodustavad kohalike omavalitsuste koondeelarvest ligikaudu 8,7%. Järgmise aasta eelarves on planeeritud kohalike omavalitsuste koondeelarve 20,8 miljardit krooni. Selle juures on planeeritud toetada omavalitsusi umbes 2,3 miljardi krooniga, mis moodustab 11,36% kohaliku omavalitsuse eelarvest. See näitab, et Euroopa struktuuritoetuste osakaal on kasvanud. Samal ajal omavalitsuste kogu eelarve on jäänud enam-vähem sama mahu juurde. Kiisleri sõnul on kohalike omavalitsuste tulubaas 2007. aasta tasemel, mil kohalikud omavalitsused pakkusid teenuseid mitte halvemini kui varasematel või hilisematel aastatel. Kiisler rõhutas, et tugevad omavalitsused on regionaalpoliitika alustala. „Praegu tegeleme Eestis valdavalt sellega, et vähendada erisusi edukate ja vähem edukate vahel läbi tasandusfondi ning erinevate meetmete rakendamise.” Tema sõnul tuleks taas avada debatt, kuidas toetada edukaid omavalitsusi ning kuidas luua vähem edukate baasilt uusi edukaid omavalitsusi. Regionaalminister vastas veel Riigikogu liikmete Jaan Õunapuu, Jaanus Marrandi, Jüri Tamme, Karel Rüütli, Kalev Kotkase, Sven Mikseri, Kalvi Kõva, Eiki Nestori, Hannes Rummi ja Indrek Saare 24. novembril esitatud arupärimine kohalike omavalitsuste dokumendihalduse tarkvara riigihangete kohta (nr 544). Rahandusminister Jürgen Ligi vastas kahele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Kalle Laaneti, Lauri Laasi, Toomas Vareki ja Lembit Kaljuvee 28. oktoobri esitatud arupärimine maksumuutuste kohta maailmas (nr 527); Riigikogu liikmete Helle Kalda, Toomas Vareki, Aivar Riisalu, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Enn Eesmaa, Kalle Laaneti, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Olga Sõtniku, Kalev Kallo, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepa, Ain Seppiku ja Valeri Korbi 17. novembril esitatud arupärimine eurokalkulaatorite kohta (nr 538). Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete kolmele arupärimisele. Need olid: Toomas Vareki, Aivar Riisalu, Kadri Simsoni, Tiit Kuusmiku ja Valeri Korbi 9. novembril esitatud arupärimine Maanteeameti tegevuse kohta eraparklate trahviteadete edastamisel (nr 529); Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Kadri Simsoni, Helle Kalda, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku ja Nikolai Põdramägi 9. novembril esitatud arupärimine Kliima- ja Energiaagentuuri toimimise kohta (nr 530); Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmiku, Toivo Tootseni, Nelli Privalova, Ain Seppiku, Vladimir Velmani, Jüri Ratase, Lauri Laasi, Helle Kalda, Toomas Vareki, Georg Pelisaare, Mailis Repsi, Inara Luigase, Eldar Efendijevi, Arvo Sarapuu ja Nikolai Põdramägi 10. novembril esitatud arupärimine AS Eesti Energia poolt konkurentsireeglite väidetava rikkumise kohta (nr 531). Vabas mikrofonis võtsid sõna Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmik, Kalle Laanet ja Rein Ratas. Istung lõppes kell 18.33. Teisipäev, 14. detsember Peaminister andis Riigikogule ülevaate valitsuse Euroopa Liidu poliitikast Peaminister Andrus Ansip andis täna Riigikogule ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Ettekandega esines ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson. Ansip rõhutas, et esmakordselt on kaasaegse Eesti ajaloos valitsusel olnud võimalus mõjutada Euroopa kurssi ilma katkestusteta 4 aastat järjest, mis on seadnud valitsusele ka kõrgendatud ootused. Ansip märkis, et vaadates tänaseid trende Euroopas, saab väita, et kriisist väljumine on olnud edukam riikides, kus valitsused on hoidnud riigivõla kontrolli all ja eelarvedefitsiidi väikese. Eurobaromeeter näitab, et nende riikide valitsusi usaldab valija ka rohkem. Ansipi sõnul on tipus Luksemburg, Rootsi ja Austria. Peaminister lisas, et need näited kinnitavad Eesti valitud tee õigsust. „Tänu jätkusuutlikule ja alahoidlikule eelarvepoliitikale loome kindla aluse jõukuse kasvuks tulevikus, võtte 17 päeva pärast 17. Euroopa Liidu liikmesriigina kasutusele euro. Ma kinnitan, et valitsus teeb kõik endast oleneva, et üleminek eurole oleks sujuv, ladus ja tõrgeteta,” ütles Ansip. Siinjuures rõhutas peaminister, et hinnad ei lange ega tõuse mitte eurole ülemineku tõttu, vadi turujõudude sunnil. Ansip jätkas, et ka meie teised 2007. aastal sätestatud sihid on saavutatud: me oleme suutnud end kehtestada Euroopa Liidu tuumikus ning Eesti on ühinenud Schengeni viisaruumiga. Ansip rääkis, et Eesti toetab Schengeni viisaruumi laienemist Rumeeniasse ja Bulgaariasse ning Euroopa Liidu laienemist tervikuna. Ansip kordas, et detsembri alguses võtsid Euroopa Liidu siseministrid vastu poliitilise otsuse, mille kohaselt luuakse Eestisse IT agentuuri peakorter, kus hakatakse tegelema Euroopa Liidule suurte IT süsteemide strateegilise planeerimisega ja vedama süsteemide arendustööd. See on mitme aasta püsiva töö vili. „Ma pean kogu Eestile väga oluliseks eelmisel ja üle-eelmisel aastal saavutatud kokkuleppeid kliima ja energiapoliitikas. Ühtse Euroopa Liidu energiaturu loomine on Eesti energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamiseks ülioluline,” kinnitas peaminister. Ühine energiaturg Põhjamaadega, millega lähitulevikus liituvad ka Läti ja Leedu, loob tarbijatele pikemas perspektiivis soodsa turu, mis tagab taskukohase elektrihinna. Ansipi väitel on valitsus olnud edukas ka liikmelisusest tulenevate hüvede kasutamisel: perioodi 2007-2013 struktuurivahendite kasutamises ning toetuslepingute sõlmimise osakaalu arvestades oleme üks edukamaid liikmesriike. Selle aasta novembri lõpuga oli Eestile Euroopa Liidu eelarvest laekunud kokku 17,7 miljardit krooni. Ansip rääkis ka Euroopa Liidu arengusse panustamisest: Eesti initsiatiivil koostöös Soome, Taani ja Hollandiga sündinud algatusest luua 2015.aastaks EL digitaalne ühtne turg. Peaministri sõnul on järgmise Riigikogu koosseisu ajal üheks olulisemaks lahendamist vajavaks küsimuseks Euroopa Liidu järgmises pikaajalises eelarveraamistikus kokkuleppimine. Euroopa Liidu eelarve tuleb Tänasest enam panna Euroopa konkurentsivõime teenistusse: üle-Euroopaliste taristute loomisesse ja arendamisse, teadus- ja arendustegevusse. Lõpetuseks tänas Ansip Riigikogu meeldiva ja usaldusväärse kostöö eest Euroopa Liidu poliitika kujundamisel ja teostamisel. ELAKi esimees Marko Mihkelson keskendus oma kaasettekandes Euroopa Liidu asjade komisjoni rollile Euroopa Liidu poliitikas osalemisel. Sõnavõttudega antud teemal esinesid Riigikogu liikmed Raivo Järvi, Enn Eesmaa, Aleksei Lotman, Sven Mikser ning Mart Laar. Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (875 OE) esimene lugemine. Arutelu jätkub homme kell 14 algaval istungil. Kolmapäev, 15. detsember Riigikogu pikendas kaitseväe missioonide tähtaega Riigikogu võttis vastu seaduse ja kolm otsust: 69 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kemikaaliseaduse, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse, päästeseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadus (817 SE), mis korrastab ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete tegevusõigusega seonduvat regulatsiooni. Seaduses tehakse mitmeid menetluslikke muudatusi ja viiakse olemasolev õigus kooskõlla kaasaja õiguspoliitiliste suundadega. Menetluslikud muudatused seisnevad muuhulgas tegevusloa nõude sõnaselges väljendamises. 61 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis“ (849 OE), mis pikendab kaitseväe kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega NATO väljaõppemissiooni (NTM-I – NATO Training Mission in Iraq) koosseisus Iraagis kuni 31. detsembrini 2011. 61 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ (848 OE, mis pikendab alates 1. jaanuarist 2011 kaitseväe kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil (UNTSO - United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias kuni 31. detsembrini 2011. 55 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis“ (847 OE), mis pikendab alates 1. jaanuarist 2011 kaitseväe kuni 170 kaitseväelase kasutamise tähtaega rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (ISAF – International Security Assistance Force) koosseisus kuni 31. detsembrini 2011. Riigikogu lõpetas 11 eelnõu teise lugemise: Valitsuse algatatud metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (843 SE) loob eeldused digitaalse veoselehe kasutusele võtmiseks. Selleks kaotatakse veoselehe kohustusliku vormi nõue ja antakse võimalus digitaalse veoselehe koostamiseks. Samuti muudetakse paindlikumaks ja läbipaistvamaks riigimetsas uuendusraiete kavandamise sätted ning likvideeritakse seaduses ilmnenud vead. Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 20 poolt, 48 vastu. Riigikaitsekomisjoni algatatud rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (880 SE) ajakohastab riigikaitselisi termineid ning nimetab senise sõjalise kaitse strateegiline kava ümber riigikaitse strateegiaks. Tegemist on eelnõu (805 SE) uuesti menetlemisega, kuna viimane ei kogunud lõpphääletusel 24. novembril nõutavat 51 toetushäält. Valitsuse algatatud notariaadiseaduse, notari tasu seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (833 SE) kaotab vastuolud kinnistusraamatuseaduse, pärimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega tehtud notari tasu seaduse ja riigilõivuseaduse muudatuste, päästeseaduse, tuleohutuse seaduse ning 1. jaanuaril 2011 jõustuva euro kasutusele võtmise seadusega tehtud notari tasu seaduse ja riigilõivuseaduse muudatuste vahel. Maaelukomisjoni algatatud riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu (840 SE) näeb ette anda maa ajutise kasutamise lepingu alusel maad harinud põllumajandustootjale võimalus saada nimetatud haritava maa omanikuks, mida ta on senini õiguslikul alusel kasutanud ja parendanud. Seda juhul, kui ta oli enne maa võõrandamist viimane selle maa õiguslikul alusel kasutaja. Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (813 SE) hõlmab endas ettepanekuid eelkõige võlaõigusseaduse sätete muutmiseks, mis reguleerivad tarbija lepingulisi õigusi. Muudatusettepanekud käsitlevad tüüptingimuste, koduukselepingu, sidevahendi abil sõlmitud lepingu, tarbijalemüügilepingu, tarbijatöövõtu ja pakettreisilepingu regulatsiooni ja põhinevad eelkõige Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmisel. Samuti sisaldab eelnõu ettepanekuid tarbijalepingutest taganemise erisuste regulatsiooni muutmiseks ja tarbijalepingute puhul ettemaksu regulatsiooni muutmiseks, millega seoses muudetakse ka tarbijakaitseseadust. Valitsuse ning Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (856 SE & 209 SE) eesmärk on tervishoiutöötajaks õppivate üliõpilaste töötamisvõimaluste reguleerimine ehk üliõpilastele arstina praktiseerimise võimaluse loomine. Teine eesmärk on kehtiva seadusandliku regulatsiooni vastavusse viimine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, mis käsitleb kutsekvalifikatsiooni tunnustamise põhimõtteid. Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (835 SE) jõustumisel muutuvad õigusselguse printsiibist lähtuvalt täpsemaks ja üheselt mõistetavamaks valla- ja linnasekretäride ametisse nimetamise eelduseks olevad haridusnõuded. Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (861 SE) eesmärk on seaduse kooskõlla viimine EL vastava direktiiviga, millega tõstetakse tubakatoodete aktsiisi alammäärasid ja täpsustatakse tubakatoodete definitsioone, et tagada aktsiisi ühesugune kohaldamine. Lisaks direktiivist tulenevatele muudatustele on eelnõu olulisemad muudatused aktsiisilaopidamise eritingimuste laiendamine veinitootmisele, sest kääritatud jook ja vein on samaväärsed tooted, mida peab kohtlema ühtemoodi. Samuti täpsustatakse teisest liikmesriigist ja ühendusevälisest riigist reisija toodud kütuse aktsiisivabastuse tingimusi. Eelnõuga kaasnevad positiivsed mõjud ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele. Valitsuse algatatud meediateenuste seaduse eelnõu (827 SE) sätestab audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse ehk meediateenuse osutamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded meediateenuse osutajatele. Samuti eraõiguslikele isikutele televisiooni- ja raadioteenuse osutamiseks tegevusloa andmise ning tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutamise registreerimiskorra ja ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevale isikule infot andnud isiku ehk informatsiooniallika kaitse põhimõtted. Majanduskomisjoni algatatud liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (874 SE) täpsustab liiklusseaduse reguleerimisala, viivistasu aegumise regulatsiooni, alarmsõidukite märgutulede kasutamist, sõiduki valvega hoiukohta teisaldamise ja seal hoidmise tasumäärade kehtestamise aluseid, mootorsõiduki juhi tervisekontrolli tähtpäevaga ja juhtimisõigusega seonduvaid üleminekusätteid. Majanduskomisjoni ettepanekul lükatakse poole aasta võrra edasi nii 1. jaanuarist kehtestuma pidanud uue liiklusseaduse kui ka selle seaduse täiendamise seaduse jõustumine. Mõlemad seadused jõustuksid majanduskomisjoni ettepaneku kohaselt 1. juulist 2011. Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (860 SE) tagab valdkonna täpsema reguleerituse, et korraldada riigihankeid efektiivsemalt. Hankekorra kehtestamine loob suurema protseduurilise selguse, hankijate sarnasema tegutsemise, parema kontrollitavuse järelevalvemenetluse korras, järjepidevuse inimeste vahetumisel ning aitab tagada läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte rakendamist. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 21 poolt, 41 vastu. Riigikogu lõpetas kümne eelnõu esimese lugemise: Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (876 SE) lihtsustab elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmist ja väldib rahvastikuregistrisse kogutavate andmete dubleerivat kogumist teistesse andmekogudesse. Eelnõu loob füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigustatud huvi korral andmete väljastamiseks põhiseadusele vastavad õiguslikud alused. Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (884 SE) lahendab kirikute ja koguduste seaduse rakendamisel eeskätt usuliste ühenduste registrisse kantud andmete muutmisel ilmnenud probleemid ning tagab Eesti Vabariigi ja Püha Tooli vahel katoliku kiriku õigusliku staatuse kohta sõlmitud kokkuleppe täitmise. Valitsuse algatatud toiduseaduse § 17 muutmise seaduse eelnõu (883 SE) on tingitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi. Kuna lõhna- ja maitseainete nõuded on edaspidi sätestatud EL uues määruses, mille rakendamise tähtpäev on 20. jaanuar 2011, siis tuleb EL määruse dubleerimise vältimiseks teha asjakohased parandused toiduseaduse §-s 17. Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (871 SE) eesmärk on lisada hädaolukorra seadusesse elutähtsa teenusena katkematu side korraldamine ning sisustada “katkematu side“ mõiste. Eelnõu täpsustab julgeolekuasutuste seaduses sisalduvat “eriside“ mõistet. Samuti nähakse ette katkematu sidega seotud teabe salastamise alused. Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (870 SE) toob nii kohustusliku kui täiendava kogumispensioniga liitunute jaoks kaasa mitmeid lihtsustusi. Vähendatakse kohustusliku kogumispensioni avalduste erinevaid vorme ning suurendatakse võimalusi turul toimuvale paindlikult reageerimiseks. Kohustuslike pensionifondide osas muutuvad konservatiivsete pensionifondide investeerimispiirangud rangemaks, mis peaks eelduslikult tagama selle, et edaspidi oleksid konservatiivsesse pensionifondi investeeritud pensionivarad ka finantsturgude languse faasis paremini kaitstud. Täiendava kogumispensioni osas hakatakse vabatahtliku pensionifondiga liitujaid pensionifondivalitsejate ja kontohaldurite poolt n-ö testima. Enne vabatahtliku pensionifondi osakute pakkumist tuleb hinnata, kas see pensionifond on kliendi jaoks sobiv, võttes arvesse kliendi investeerimise eesmärke ja riskitaluvust. Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja mittetulundusühingute seaduse muutmise seaduse eelnõuga (881 SE) parandatakse oluliselt tarbijakaitset. Eelnõu tuleneb EL uuest direktiivist, mis laiendab oluliselt puhkusega seotud lepingute ringi. Sellele hakkab tulevikus kohalduma võlaõigusseaduse 20. peatükk. Eelnõus sisalduvatest peamistest tarbijakaitset parandavatest meetmetest on põhjalikumad lepingueelse ja lepingulise teavitamise regulatsioon, täienenud keelenõuded lepingutele, pikenenud taganemistähtajad ning tagamiseõiguse kasutamist hõlbustav tüüpvorm, tarbija lugemine automaatselt taganenuks seotud lepingutest ja tarbijakrediidilepingust põhilepingust tagamine korral. Eelnõu laiendab keeldu nõuda ja vastu võtta tarbijalt mis tahes makseid enne taganemistähtaja lõppu. Valitsuse algatatud ravimiseaduse § 39 muutmise seaduse eelnõu (872 SE) täpsustab seaduses ravimite käitlemise tegevuslubade registri eesmärki, sisu ja registrile andmete edastamise kohustust tagamaks ravimite käitlemise tegevuslubade registri uute infotehnoloogiliste lahenduste legaalne kasutuselevõtt ja rakendamine. Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse § 41 muutmise seaduse eelnõu (873 SE) eesmärgiks on parandada ainevahetushaiguste ravi kättesaadavust, laiendades Eesti Haigekassa poolt võimalike kompenseeritavate ravimite ringi meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ette nähtud eritoitudega. Valitsuse algatatud merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsiooni muutmise 1996. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (853 SE). Protokolli eesmärgiks on kindlustusmäärade ajakohastamine, kuna konventsioonis sätestatud määrad, mis kehtestati 1976. aastal, ei taga enam piisavat kaitset kannatanud poolele konventsioonis sätestatud nõuete puhul, mille esinemisel on kahju piiramine võimalik. Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõuga (855 SE) võetakse Eesti õigusruumi üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavad direktiivid, millega muudetakse direktiive elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta, universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja teenuste puhul ning milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, samuti määrust tarbijakaitsealase koostöö kohta. Riigikogus langes menetlusest välja neli eelnõu: Riigikogus jäi vastu võtmata valitsuse algatatud halduskohtumenetluse seadustik (755 SE). Hääletus: 48 poolt, kuid vastuvõtmiseks oli vajalik vähemalt 51 saadiku toetus. Eelnõu langes menetlusest välja. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul ei võetud vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (875 OE). Hääletus: 31 poolt, 46 vastu. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul hääletati menetlusest välja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (838 SE). Hääletus: 45 poolt, 22 vastu. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul hääletati menetlusest välja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (845 SE). Hääletus: 48 poolt, 23 vastu. Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Mark Soosaare esitatud küsimusele looduse stiihia korral riigi ja kodanike koostöö kohta. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Rein Ratase esitatud küsimusele keskkonna järelevalve ja Mart Jüssi esitatud küsimusele keskkonnahariduse kohta. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas Toivo Tootseni esitatud küsimusele kaitseväe varustuse kohta. Istung lõppes kell 19.44. Neljapäev, 16. detsember Riigikogu pikendas uue liiklusseaduse jõustumise tähtaega Täna toimus Riigikogu VIII istungjärgu viimane istung. Riigikogu võttis 89 poolthäälega vastu Riigikogu riigikaitsekomisjoni algatatud rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse (880 SE). Seadusega ajakohastatakse riigikaitselisi termineid ning nimetatakse senise sõjalise kaitse strateegiline kava ümber riigikaitse strateegiaks. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. 87 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus (835 SE). Seaduse jõustumisel muutuvad õigusselguse printsiibist lähtuvalt täpsemaks ja üheselt mõistetavamaks valla- ja linnasekretäride ametisse nimetamise eelduseks olevad haridusnõuded. Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. märtsil. 91 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud notariaadiseaduse, notari tasu seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadus (833 SE). Seadusmuudatustega kaotatakse vastuolud kinnistusraamatuseaduse, pärimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega tehtud notari tasu seaduse ja riigilõivuseaduse muudatuste, päästeseaduse, tuleohutuse seaduse ning 1. jaanuaril 2011 jõustuva euro kasutusele võtmise seadusega tehtud notari tasu seaduse ja riigilõivuseaduse muudatuste vahel. Seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril. 89 poolthäälega võeti vastu maaelukomisjoni algatatud riigivaraseaduse täiendamise seadus (840 SE). Seadusmuudatustega nähakse ette anda maa ajutise kasutamise lepingu alusel maad harinud põllumajandustootjale võimalus saada nimetatud haritava maa omanikuks, mida ta on senini õiguslikul alusel kasutanud ja parendanud. Seda juhul, kui ta oli enne maa võõrandamist viimane selle maa õiguslikul alusel kasutaja. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. 91 poolthäälega võeti vastu valitsuse ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (856 SE) & (209 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on tervishoiutöötajaks õppivate üliõpilaste töötamisvõimaluste reguleerimine ehk üliõpilastele arstina praktiseerimise võimaluse loomine. Teine eesmärk on kehtiva seadusandliku regulatsiooni vastavusse viimine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, mis käsitleb kutsekvalifikatsiooni tunnustamise põhimõtteid. 89 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus (861 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on seaduse kooskõlla viimine Euroopa Liidu vastava direktiiviga, millega tõstetakse tubakatoodete aktsiisi alammäärasid ja täpsustatakse tubakatoodete definitsioone, et tagada aktsiisi ühesugune kohaldamine. Lisaks direktiivist tulenevatele muudatustele on käesoleva seaduse olulisemad muudatused aktsiisilaopidamise eritingimuste laiendamine veinitootmisele. Samuti täpsustatakse teisest liikmesriigist ja ühendusevälisest riigist reisija toodud kütuse aktsiisivabastuse tingimusi. Seadusega kaasnevad positiivsed mõjud ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele. Seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril. 88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud meediateenuste seadus (827 SE). Seadus sätestab audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse ehk meediateenuse osutamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded meediateenuse osutajatele. Samuti sätestatakse eraõiguslikele isikutele televisiooni- ja raadioteenuse osutamiseks tegevusloa andmise ning tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutamise registreerimiskord ja ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevale isikule infot andnud isiku ehk informatsiooniallika kaitse põhimõtted. Käesoleva seadusega tunnistatakse kehtetuks ringhäälinguseadus. Seaduse §-d 47 ja 48 jõustuvad 2011. aasta 1. juulil. 90 poolthäälega võeti vastu Riigikogu majanduskomisjoni algatatud liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (874 SE). Seadusmuudatused täpsustavad liiklusseaduse reguleerimisala, viivistasu aegumise regulatsiooni, alarmsõidukite märgutulede kasutamist, sõiduki valvega hoiukohta teisaldamise ja seal hoidmise tasumäärade kehtestamise aluseid, mootorsõiduki juhi tervisekontrolli tähtpäevaga ja juhtimisõigusega seonduvaid üleminekusätteid. Samuti lükatakse poole aasta võrra edasi nii 1. jaanuarist jõustuma pidanud uue liiklusseaduse kui ka käesolevate seadusmuudatuste jõustumine: nii liiklusseadus kui käesolevad muudatused jõustuvad 2011. aasta 1. juulil. Käesoleva seaduse § 1 punkt 21 ja punkt 25 kehtivad kuni 2013. aasta 18. jaanuarini, punkt 20 jõustub 2013. aasta 19. jaanuaril. 53 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (860 SE). Riigihangete efektiivsemaks korraldamiseks tagatakse käesoleva seadusega valdkonna täpsem. Hankekorra kehtestamine loob suurema protseduurilise selguse, hankijate sarnasema tegutsemise, parema kontrollitavuse järelevalvemenetluse korras, järjepidevuse inimeste vahetumisel ning aitab tagada läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte rakendamist. Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril, seaduse § 1 punktid 7, 11-16, 18, 52 ja 70 jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril ning § 1 punktid 43 ja 71 jõustuvad 2013. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 36 Riigikogu liiget. 74 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud metsaseaduse muutmise seadus (843 SE). Seadusega luuakse eeldused digitaalse veoselehe kasutusele võtmiseks. Selleks kaotatakse veoselehe kohustusliku vormi nõue ja antakse võimalus digitaalse veoselehe koostamiseks. Samuti muudetakse paindlikumaks ja läbipaistvamaks riigimetsas uuendusraiete kavandamise sätted ning likvideeritakse seaduses ilmnenud vead. Istungi lõpus külastas Riigikogu jõuluvana, kes jagas Riigikogus esindatud erakondadele humoorikaid kingitusi, aga ka tunnustust. Jõuluvana soovis kõigile toredat pühademeeleolu ja õnne uueks aastaks. 16. detsember 2010 Riigikogu pressitalitus 16.12.2010 19.01.2012
6.-9. detsember 2010
Esmaspäev, 6. detsember Õiguskantsler vastas arupärimisele tervishoiuteenuste rahastamise kohta Õiguskantsler Indrek Teder vastas Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepa, Kadri Simsoni, Marika Tuusi, Aivar Riisalu, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Georg Pelisaare, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Toivo Tootseni ja Arvo Sarapuu 20. oktoobril esitatud arupärimisele tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulumi kohta (nr 523). Teder märkis, et tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulumit rahastatakse vastavalt seadusele riigieelarvest sotsiaalministeeriumi kaudu ministeeriumi ja haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel. Nimetatud reeglid viidi sisse seaduse muutmise kaudu alates 1. jaanuarist 2008. Üldjuhul toimub tervishoiu rahastamine riigieelarves ravikindluseks ettenähtud vahenditest. Seaduse kohaselt hõlmab tervishoiuteenuste piirhind kõiki tervishoiuteenuste osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele ning õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele. Seadus nimetab ühe tervishoiuteenuse hinnakomponendina selgelt ka hoonete ehitamise ja renoveerimisega seotud kulutusi. Need on tervishoiuteenuse hinna sees olnud kogu aeg, selgitas Teder. Õiguskantsler leidis, et praegune ehitiste kulumi rahastamise korraldus ei ole vastav tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eesmärgile, milleks on eristada ehitiste kulumi katmiseks vajalikud vahendid ja rahastamisallikad selgelt muudest tervishoiuteenuse osutajatele eraldatavatest vahenditest, eelkõige mitte finantseerida ehitiste kulumit ravikindlustuse vahenditest üldises korras. Ta selgitas, et seadusandjal on lai otsustusruum tervishoiuvaldkonna rahastamise korraldamisel, kuid ta peab enda poolt valitud rahastamisreeglitest ka kinni pidama. „Kui tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ettenähtud ehitiste kulumi rahastamise korraldus ei vasta seadusandja tegelikule tahtele, peab ta tegema seadustes vajalikud korrektiivid,” rõhutas Teder. Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Lauri Laasi, Inara Luigase, Tiit Kuusmiku ja Jaak Aabi 19. oktoobril esitatud arupärimisele Türi Kolledži regionaalpoliitilise tähtsuse kohta (nr 520). Kultuuriminister Laine Jänes vastas Riigikogu liikmete Vladimir Velmani, Nelli Privalova, Kalle Laaneti, Olga Sõtniku, Inara Luigase, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Georg Pelisaare, Lauri Laasi ja Evelyn Sepa 20. oktoobril esitatud arupärimisele integratsiooni eelarve kohta (nr 522). Justiitsminister Rein Lang vastas kahele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Toivo Tootseni, Nelli Privalova, Ain Seppiku, Evelyn Sepa, Vladimir Velmani, Jüri Ratase, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Inara Luigase, Olga Sõtniku ja Nikolai Põdramägi 26. oktoobril esitatud arupärimine konfiskeeritud narkootiliste ainete kadumise kohta (nr 525); Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Toivo Tootseni, Nelli Privalova, Ain Seppiku, Vladimir Velmani, Tiit Kuusmiku, Enn Eesmaa, Valeri Korbi ja Helle Kalda 15. novembril esitatud arupärimine AS Eesti Energia poolt väidetava konkurentsireeglite rikkumise kohta (nr 533). Kultuurikomisjoni ettepanekul arvati töönädala päevakorrast välja valitsuse algatatud meediateenuste seaduse eelnõu (827 SE) teine lugemine. Vabas mikrofonis võttis sõna Kalle Laanet. Teisipäev, 7. detsember Riigikogus oli arutusel teadus- ja arendustegevuse olukord Peaminister Andrus Ansip andis täna Riigikogule ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast antud valdkonnas. Ansipi sõnul on majanduskriisi aastail olnud valitsuse eesmärgiks majanduskeskkonna usaldusväärsuse suurendamine ning erilise tähelepanu all tootlikkust ja konkurentsivõimet tõstvad valdkonnad. „Eesti riigieelarvelise panuse osakaal haridusse ja majandusse ületab selgelt OECD riikide keskmist. Avaliku sektori investeeringute suhe SKPsse on meil Euroopa kõrgemaid. Fakt, et piiratud eelarvevõimaluste juures ületavad riigieelarvelised investeeringud 2010. aastal esmakordselt 1 miljardi euro piiri, on kõnekas,” ütles Ansip. Peaminister jätkas, et 2008. aastal moodustasid hariduskulud 6,7 % sisemajanduse kogutoodangust ning Euroopa Liidu 27 riigist oli see näitaja suurem vaid kolmel riigil – Küprosel, Taanil ja Rootsil. Teadus- ja arendustegevuse rahastamine suhtena SKPsse kasvas kõige sügavamal kriisiaastal 13 protsendipunkti võrra kerkides 1,42 protsendini SKPst. Ansipi väitel kasvab pidevalt meie teadlaste konkurentsivõime. Kõrgekvaliteediliste publikatsioonide arv on viie aastaga kahekordistunud ning Eesti teadlased on edukad Euroopa Liidu 7. raamprogrammis osalemisel. Euroopa innovatsiooniedetabelis on Eesti tõusnud 13. kohale ning kuulub esmakordselt kohe innovatsiooniliidrite järel olevasse gruppi olles seega paremad EL keskmisest. Ansip rõhutas: „Eriti hariduses, aga ka teaduses peame oluliselt rohkem tähelepanu pöörama raha kasutamise efektiivsusele. Sama kehtib ka ettevõtete toetamise kohta.” „Teatud valdkondades on teadusasutused ja ülikoolid hädas uute ruumide ja laborite maksimaalse kasutamisega. Euroopas läbilöögivõimeliste teadus- ja arenduskeskuste arendamiseks peame uute pikaajaliste rahastamiskavade kokkupanekul rohkem keskenduma strateegilistele sihtidele ja vältima üleinvesteerimist,” märkis Ansip. Ansip informeeris, et valitsus astus suure sammu peamiste sihtide väljaselgitamiseks Eesti teadustaristu teekaardi koostamisel. Teekaardis sisalduvad 20 objekti annavad hea aluse edasisteks aruteludeks ja ideede täpsustamiseks teadusasutuste ja ettevõtete koostöös. Riiklikult olulise teadustaristu väljaarendamist rahastab valitsus järgmise kolme aasta jooksul 460 miljoni krooniga. Senisest rohkem tähelepanu tuleb pöörata teadlaste ja kõrgelt haritud spetsialistide juurdekasvu soodustavate ja rahvusvahelisi kogemusi pakkuvate tegevuste tulemuslikkusele. Peaminister nentis, et vaatamata märkimisväärsetele toetussummadele pole doktoriõppe lõpetanute arvu nelja aastaga suudetud oluliselt suurendada. Ansipi arvates on vaja arutelu ka ülikoolide rollist ja vastutusest. Ansip rääkis veel ettevõtete konkurentsivõime toetamisest ja ettevõtluskeskkonna soodustamisest, piiriülese taristu arendamise ja lennuühenduste arvu suurendamise vajadusest. Peaminister lõpetas teadus- ja arendusnõukogu raportis antud hinnanguga, mille kohaselt on Eesti praeguse prognoositud majanduskasvu kahekordistamine lähimal seitsmel aastal teostatav. Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Helmer Jõgi, Mart Laar, Marek Strandberg ja Rein Ratas. Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (809 SE) teine lugemine. Seadusmuudatustega täpsustatakse välisõhuheitmete ja jäätmete saastetasu ja maavarade kaevandamisõiguse tasu arvestamise ning maksmisega seotud sätteid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kalapüügiseaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (828 SE) ja (724 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on lahendada probleemid, mis tekivad kalandussektoris kalavaru ülepüügi tõttu. Seaduses sätestatakse normid, mille alusel vähendatakse ülepüüki teinud ettevõtja järgmise aasta püügivõimalust; antakse võimalus hüvitada n-ö sunnitud kalapüük ettevõtjale, kelle püügivõimalused jäid täies mahus kasutamata teiste ettevõtjate ülepüügi tõttu. Riigile antakse võimalus reageerida ülepüügile adekvaatselt ja õigel ajal. Kalavaru kasutamine muutub avalikkuse jaoks läbipaistvamaks. Eelnõu kohaselt on ettevõtjale kalendriaastaks määratud lubatud püügivõimaluse ja selle kasutamise ning tema tegeliku väljapüügi andmed avalikud. Põllumajandusministeerium peab edaspidi iga kvartali kohta koostama ja veebilehel avalikustama ülevaate, mis hõlmab eelnimetatud andmed kõikide Eesti kutseliste kalapüüdjate kohta. Andmed avalikustatakse veealade, maakondade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud sihtasutuste seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (839 SE) teine lugemine. Seadusmuudatustega luuakse sihtasutusele ja mittetulundusühingule audiitorkontrolli kohustuse osas samalaadsed regulatsioonid. Sihtasutused, mille tulud on väikesed, saavad eelnõu kohaselt suunata need rahalised vahendid (sh annetused sihtasutuse eesmärgipäraseks tegevuseks), mille eest siiani on tulnud tellida kohustuslik audiitorkontroll, oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. See tugevdab kolmanda sektori vahendite sihipärast kasutamist. Kehtivad sihtasutuste seadus ja audiitortegevuse seadus sätestavad sihtasutustele absoluutse auditeerimiskohustuse, ka juhul, kui sihtasutusel ei ole eelmisel majandusaastal majandustegevust olnud või on olnud seda väga väikeses mahus. Samas on mittetulundusühingutele audit kohustuslik vaid audiitortegevuse seaduse §-dest 91 ja 92 tulenevatel juhtudel. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste erinev kohtlemine audiitorkontrolli kohustuslikkuse osas ei ole põhjendatud. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud hasartmänguseaduse § 111 muutmise seaduse eelnõu (857 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on edasi lükata 1. jaanuaril 2011 jõustuv elektroonilise arvestus- ja kontrollisüsteemi rakendumine, kuna hasartmängu korraldajad pole selleks valmis seoses eurole üleminekuks vajalike täiendavate ümberkorraldustega. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (880 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on ajakohastada riigikaitselisi termineid ning nimetada senine sõjalise kaitse strateegiline kava ümber riigikaitse strateegiaks. Tegemist on eelnõu (805 SE) uuesti algatamisega seoses samanimelise eelnõu 24. novembril toimunud lõpphääletusega, mil seadus ei saanud nõutud koosseisu häälteenamust (51 poolthäält). Käesolev eelnõu suunati teisele lugemisele. Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (794 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on tõsta karistusseadustiku §-des 145 ja 146 sätestatud kuritegude osas lapseea vanuse määra 16 aastani. Nimetatud paragrahvid puudutavad lapsega suguühendusse astumist ja sugulise kire rahuldamist. Praegu seab karistusseadustik lapseea piiriks 14 aastat. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli majanduskomisjoni algatatud liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (874 SE) esimene lugemine. Arutelu jätkub homme kell 14 algaval istungil. Kolmapäev, 8. detsember Riigikogu võttis vastu 2011. aasta riigieelarve ja muutis töötuskindlustuse korraldust Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (874 SE) esimene lugemine. Liiklusseaduse muudatused on tingitud vajadusest täpsustada ja täiendada liiklusseaduses sisalduvaid regulatsioone. Eelnõuga täpsustatakse liiklusseaduse reguleerimisala ehk ka väljaspool teed sõidukit juhtides peab juhil olema mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimisõigus. Muudatused puudutavad veel viivistasu aegumise regulatsiooni, alarmsõidukite märgutulede kasutamist, sõiduki valvega hoiukohta teisaldamise ja seal hoidmise tasumäärade kehtestamise aluseid ning mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tähtpäevaga ja juhtimisõigusega seonduvaid üleminekusätteid. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Eesti kodanike kojutuleku seaduse eelnõu (821 SE). Ettepaneku poolt hääletas 46 ja vastu 27, erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. 50 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus (823 SE). Töötuskindlustuse seaduses muudetakse kehtivat töötuskindlustuse korraldust. Seadusmuudatuste kohaselt hakatakse tulevikus kogutavate töötuskindlustuse vahendite arvelt rahastama ka kindlustatud isikutele pakutavaid tööturuteenuseid ning tööturutoetusi, välja arvatud töötutoetus. Selleks luuakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital. Tööturuteenuste ja toetuste seadusesse lisatud uute tööhõiveprogrammisätetega suurendatakse Eesti Töötukassa rolli tööhõiveprogrammi koostamise ja heakskiitmise protsessis. Muudatuse kohaselt koostab tööhõiveprogrammi Eesti Töötukassa koostöös sotsiaalministeeriumiga, ning töötukassa nõukogu poolt heakskiidetud tööhõiveprogrammi kiidab heaks valitsus. Seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 27 Riigikogu liiget. Riigikogu võttis 55 poolthäälega vastu valitsuse algatatud 2011. aasta riigieelarve seaduse (822 SE). Konsolideeritud eelarve kohaselt kasvavad järgmisel aastal riigi tulud üle 2%, 5,6 miljardi euroni (87,7 miljardit krooni). Tulude kasv on seotud maksuliste tulude suurema laekumisega, suurim osakaal selles on käibemaksul ja sotsiaalmaksul. Mittemaksuliste tulude panus eelarvesse, võrreldes 2010. aastaga, väheneb ligi 4% võrra. Eelarve kulude maht kasvab 5 %, 5,9 miljardi euroni (92,5 miljardit krooni). Eelarve mahu suurenemise tingib muuhulgas kogumispensioni sissemaksete taastamine ning pensioniväljamaksete suurenemine seoses pensionäride arvu kasvuga. Eelarve pikaajaline ja ka järgmise aasta prioriteet on haridus, kasv on ligi 8%. Kaitsekulude kasv suureneb 1,9%-ni SKPst ning sotsiaalvaldkonna kulutused 154 miljoni euro võrra. Toetuste laekumine kasvab 2011. aastal 12% võrra, 1,9 miljardi euroni, sh on välistoetusi kavandatud 1 miljard eurot. Enim suureneb välistoetuste kasutamine 2010. aastaga võrreldes keskkonnaministeeriumil, siseministeeriumil ja sotsiaalministeeriumil. Seaduse vastu hääletas 32 Riigikogu liiget. 69 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse ja Tagatisfondi seaduse muutmise seadus (810 SE). Seaduse eesmärk on muuta finantsjärelevalve teostamine kriisiolukorras senisest operatiivsemaks ja efektiivsemaks. Sellest lähtuvalt kaotatakse näiteks täna kehtivas õiguses sätestatud piirangud, mis ei võimalda finantsinspektsioonil ohu- või kriisiolukordades vajaliku informatsiooni saamist finantsjärelevalve subjektidelt kiirendatud korras. Samuti sätestatakse ühe olulise muudatusena riigile võimalus konkreetsete aluste esinemisel kaaluda krediidiasutuse sundvõõrandamist, kui see on vajalik finantsstabiilsuse kindlustamiseks. Seda siiski juhul, kui muude asjakohaste meetmete rakendamine ei vii selle eesmärgini. Hoiuste tagamise piirmäära tõstetakse seniselt 50 000 eurolt 100 000 euroni iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. Nimetatud uus ülempiir hakkab kehtima 2011. a algusest. Kõikide muudatuste eesmärgiks on laiemalt tagada Eesti finantssüsteemi toimimine korrapärastel alustel ehk selle stabiilsus ning ennetada võimalike finantskriiside teket. Seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril. 67 poolthäälega (erapooletuks jäi 4 Riigikogu liiget) võeti vastu valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (653 SE). Seaduse eesmärgiks on kaasajastada meresõiduohutuse seadus ning viia see kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega. Meresõiduohutuse seaduses ja sellega seonduvates seadustes tehakse praktikast lähtuvaid muudatusi ja täpsustusi ning lahendatakse kehtiva meresõiduohutuse seaduse rakendamisel esilekerkinud probleemid. Täpsustatakse meresõiduohutuse alaseid nõudeid ning vastutust ja trahve seaduse rikkumise korral. Meresõiduohutuse seadusesse lisatakse uued paragrahvid, millega sätestatakse meresõiduohutuse korraldamise süsteem, reederi ning tema laeva meresõiduohutuse alase auditeerimise liigid ja lisaauditi läbiviimise tingimused, auditeerimisel avastatud mittevastavus jpm. Mitmed muudatused puudutavad lootsimist, lootsile esitatavaid nõudeid ja lootsi tegevust, aga ka laevaõnnetuste käsitlemist. Teisel lugemisel lisatud muudatus näeb ette tankerite kohustusliku eskortimise sisemeres ja sadama akvatooriumis. Samuti kehtestatakse mitmed uued riigilõivud ja ajakohastatakse uppunud vara ülestõstmist käsitlevat regulatsiooni. Seadus jõustub 2011. aasta 2. jaanuaril. 67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (824 SE). Seaduse eesmärk on viia konsulaarseadus kooskõlla 1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseisutoimingute seadusega. Seadusmuudatustega antakse muuhulgas Eesti aukonsulile õigus väljastada Eesti isikutunnistusi. Kehtiva seaduse kohaselt väljastavad konsulaarametnik ja aukonsul välisriigis viibivale Eesti kodanikule Eesti kodaniku passi. Isikutunnistuse väljastamise õigus on praegu ainult konsulaarametnikul. Seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril. 70 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seadus (809 SE). Seadusmuudatustega täpsustatakse välisõhuheitmete ja jäätmete saastetasu ja maavarade kaevandamisõiguse tasu arvestamise ning maksmisega seotud sätteid. Seaduse § 1 punkt 1 jõustub 2015. aasta 1. jaanuaril, punktid 3 ja 5 ning § 2 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril. 50 poolthäälega (erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige) võeti vastu valitsuse algatatud kalapüügiseaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seadus (828 SE) ja (724 SE). Seaduse eesmärk on lahendada probleemid, mis tekivad kalandussektoris kalavaru ülepüügi tõttu. Seaduses sätestatakse normid, mille alusel vähendatakse ülepüüki teinud ettevõtja järgmise aasta püügivõimalust; antakse võimalus hüvitada n-ö sunnitud kalapüük ettevõtjale, kelle püügivõimalused jäid täies mahus kasutamata teiste ettevõtjate ülepüügi tõttu. Riigile antakse võimalus reageerida ülepüügile adekvaatselt ja õigel ajal. Kalavaru kasutamine muutub avalikkuse jaoks läbipaistvamaks. Seadusmuudatuste kohaselt on ettevõtjale kalendriaastaks määratud lubatud püügivõimaluse ja selle kasutamise ning tema tegeliku väljapüügi andmed avalikud. Põllumajandusministeerium peab edaspidi iga kvartali kohta koostama ja veebilehel avalikustama ülevaate, mis hõlmab eelnimetatud andmed kõikide Eesti kutseliste kalapüüdjate kohta. Andmed avalikustatakse veealade, maakondade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa. 48 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus“ (850 OE). Otsuse kohaselt võib Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisusrahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis vajadusel kasutada kaitseväe kuni 55 kaitseväelast 2011. aasta 1. jaanuarist kuni 2011. aasta 31. detsembrini. 42 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos“ (851 OE). Otsuse kohaselt pikeneb kaitseväe kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaeg NATO juhitud Kosovo rahutagamisjõudude (KFOR – Kosovo Force) koosseisus 2011. aasta 31. detsembrini. 41 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas“ (852 OE). Otsuse kohaselt pikeneb kaitseväe kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaeg Euroopa Liidu relvajõudude (EUFOR – European Union Force) juhitaval missioonil Bosnias ja Hertsegoviinas 2011. aasta 31. detsembrini. Rahanduskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud notariaadiseaduse, notari tasu seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (833 SE) teine lugemine. Seadusmuudatused on seotud euro kasutusele võtmisega. Seadustes sätestatakse kindla tasumääraga notariaaltoimingud eurodes. Eelnõu teist lugemist jätkatakse. Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (834 SE) teine lugemine. Eelnõu peamiseks eesmärgiks on harmoneerida Eesti õigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu finantsjärelevalve alase koostöö tõhustamise direktiiviga eesmärgiga suurendada finantsstabiilsust tervikuna kogu Euroopa Liidus. Parandatakse suure riskikontsentratsiooni (nt krediidiasutuste poolt väljaantud suured laenud) positsioonide juhtimist ning krediidiasutuste kapitali kvaliteeti omakapitalile ja võlakohustuste tunnustega väärtpaberitele kindlate nõuete kehtestamisega, samuti täiustatakse likviidsusriski juhtimise nõudeid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud jäätmeseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (866 SE) teine lugemine. Muudatused tulenevad Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist. Nende eesmärk on keelustada polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate seadmete kasutamine alates 1. jaanuarist 2011. Nimetatud PCBsid sisaldavate seadmete valdajad peavad seadmed kasutuselt kõrvaldama hiljemalt 31. detsembriks 2010. a. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) eelnõu (755 SE) teine lugemine. HKMSi uue tervikteksti vajadus on tingitud kehtiva 2000. aasta jaanuaris jõustunud HKMSi, mida on muudetud 21 korda, fragmentaarsusest ja mis ei vasta enam ka vahepeal edasi arenenud Eesti õigussüsteemi vajadustele. Ees ootavate muudatuste väga suure mahu tõttu ei tule enam kõne alla kehtiva HKMSi täiendamine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (814 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on täiendavalt tagada prokuratuuri sõltumatust ebasoovitavatest mõjutustest ning sellele vastavat aruandekohustust ja vastutust, mis on vajalikud eeldused õigusriiklikule õigusemõistmisele. Teist lugemist jätkatakse IX istungjärgul. Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kemikaaliseaduse, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse, päästeseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (817 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on korrastada ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete tegevusõigusega seonduvat regulatsiooni. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Õiguskomisjoniettepanekul lõpetati valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (862 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on viia karistusõigusesse sisse Euroopa Liidu õigusest tulenevad keskkonnakuritegude alased muudatused. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Tartu Ülikooli seaduse ja ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (858 SE) esimene lugemine. Eelnõuga kavandatakse Tartu Ülikooli seaduse muutmist Ülikooli juhtimist puudutavas osas ning täpsustatakse Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli ülesandeid. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud arhiiviseaduse eelnõu (854 SE) esimene lugemine. Seadus sätestab dokumentide hindamise, arhivaalide kogumise ja säilimise, neile juurdepääsu võimaldamise, nende kasutamise korraldamise ja vastutuse nende ebaseadusliku kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest, aga ka Rahvusarhiivi ja teiste avalike arhiivide tegevuse alused. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Riigikogu infotunnis vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Nikolai Põdramäe esitatud küsimusele liiklusseaduse muutmise kohta ja Jaak Aabi küsimusele taristu kohta. Peaministri ülesannetes olev haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Mark Soosaare küsimusele eestlaste välismaale saatmise kohta ning sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas Evelyn Sepa küsimusele vägivalla vastu võitlemise valitsuse arengukava ja Marika Tuusi küsimusele töötusega seonduvate probleemide kohta. Istung lõppes kell 18.40 Neljapäev, 9. detsember Riigikogu arutas Eesti rahvastiku tervise olukorda Riigikogu võttis vastu neli seadust ja otsuse: 83 poolthäälega võeti vastu õiguskomisjoni algatatud sihtasutuste seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seadus (839 SE), mis loob sihtasutusele ja mittetulundusühingule samalaadsed regulatsioonid audiitorkontrolli kohustuse osas. Sihtasutused, mille tulud on väikesed, saavad seaduse kohaselt suunata saadud rahalised vahendid oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Siiani kulus osa nimetatud vahendeid kohustusliku audiitorkontrolli tellimiseks. 87 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seadus (834 SE), mis harmoneerib Eesti õiguse Euroopa Parlamendi ja nõukogu finantsjärelevalve alase koostöö tõhustamise direktiiviga. Selle eesmärk on suurendada finantsstabiilsust tervikuna kogu Euroopa Liidus. Parandatakse suure riskikontsentratsiooni nagu krediidiasutuste poolt väljaantud suurte laenude positsioonide juhtimist. Samuti muudetakse krediidiasutuste kapitali nõudeid omakapitalile ja kehtestatakse võlakohustuste tunnustega väärtpaberitele kindlad nõuded. Täiustatakse ka likviidsusriski juhtimise nõudeid. 88 poolthäälega võeti vastu keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus (866 SE), mis keelustab polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate seadmete kasutamise alates 1. jaanuarist 2011. Nimetatud PCB-sid sisaldavate seadmete valdajad peavad seadmed kasutuselt kõrvaldama hiljemalt 31. detsembriks 2010. Muudatused tulenevad Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist. 65 poolthäälega (4 vastu, 3 erapooletut) võeti vastu majanduskomisjoni algatatud hasartmänguseaduse § 111 muutmise seadus (857 SE), mis lükkab aasta võrra edasi alates 1. jaanuarist 2011 jõustuma pidanud elektroonilise arvestus- ja kontrollisüsteemi rakendamise. Hasartmängu korraldajad pole selleks nende kinnitusel valmis, kuna on hõivatud eurole üleminekuga seotud ümberkorraldustega. 82 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2010. aasta tegevuse kontrollimiseks“ (869 OE), millega nimetati riigikontrolli 2010. aasta tegevust kontrollima KPMG Baltics AS-i audiitor Indrek Alliksaar. Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti rahvastiku tervis“ arutelul tegid ettekanded Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Eesti esinduse juht Jarno Habicht. Reinsalu märkis, et sotsiaalkomisjon on arutanud selle aasta jooksul läbivalt oma avalikel istungitel Eesti rahvastiku tervise olukorda. Komisjon pidas vajalikuks parlamendisaali tuua Eesti rahva tervise küsimuse, lähtudes sellest, et tervishoiusüsteemi ja tervishoiu kättesaadavuse probleeme on vaja arutada eraldi riiklikult tähtsa küsimusena. Reinsalu tõi nendes aruteludes esile kerkinud asjatundjate ettepanekud. Leiti, et vaja on uut rahvatervise seadust. Rahvatervise seaduses peaksid olema ka konkreetsed kohustused avaliku võimu asutustele, sealhulgas kohalikele omavalitsustele rahvatervise ja terviseedenduse alal. Oluline on terviseennetuse arendamine ja kõige olulisem selles rõhu panemine lastetervise programmidele. Reinsalu sõnul on vaja terviseedendajate seisukohalt konkreetset ja selgete piirangute poole liikuvat alkoholipoliitikat, mis on valitsuse poolt vastu võetud. Tema hinnangul on tähtis toetada ja tähtsustada terviseedenduslikku võrgustikku ning tagada olemasolevate struktuuride jätkusuutlikkus. Reinsalu märkis, et konkreetne ettepanek oli luua osalusdemokraatial põhinev, riigiülene nõustav kogu erinevate ühiskonnas esindatust vajavate rühmade esindajatest, et tagada rahvastiku tervise arengukavas seatud eesmärkide elluviimine. Pevkur tõi välja riigi tervisepoliitika prioriteedid: vältida enneaegset suremust; vähendada tervisekäitumisest ja ümbritsevast keskkonnast tingitud riske tervisele; tagada jätkusuutlikud, kvaliteetsed ja hästi ligipääsetavad tervishoiuteenused juba tekkinud terviseprobleemide raviks. Pevkur rõhutas, et mida tervemad on inimesed, seda paremini toimib majandus. Habicht esitas nägemuse rahvastiku tervise parandamiseks. Selle kohaselt on vaja kujundada toetavat keskkonda, mis soodustaks meie kõigi tervislikke valikuid. Sihipäraselt on vaja ka tegeleda tervishoius ebavõrdsuse vähendamisega. Probleemide lahendamisel tagaks edu nii riigi kui ka erasektori viljakas koostöö. Selle sisuks peaks olema koordineeritud inimkeskne lähenemine esmatasandi arstiabi, eriarstiabi ja rahvatervise kindlustamise koostöö kaudu. Kõige selle nimel on vaja tagada ka kogu tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkus. Läbirääkimistel võtsid sõna Liisa-Ly Pakosta, Maret Merisaar, Maret Maripuu, Jaak Aab, Heljo Pikhof, Mai Treial, Nikolai Põdramägi ja Toomas Trapido. Riigikogu pressitalitus 09.12.2010 19.01.2012
22.- 25. november 2010
Esmaspäev, 22. november Ligi vastas arupärimisele hinnastabiilsuse kriteeriumide kohta Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Riigikogu liikmete Inara Luigase, Helle Kalda, Lauri Laasi, Kalev Kallo, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku, Arvo Sarapuu, Vladimir Velmani, Marika Tuusi, Georg Pelisaare, Jaak Aabi ja Mailis Repsi 19. oktoobril esitatud arupärimisele hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmise kohta (nr 521). Ligi selgitas hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmisega seotud aspekte. Ta märkis, et Maastrichti hinnastabiilsuse kriteerium on asi, mille Eesti on täitnud. „See on eksam, mis on läbitud ja ei saa juttugi olla mingisugustest sanktsioonidest lihtsalt selletõttu, et meie inflatsioon on kõrgem kõige aeglasema inflatsiooniga Euroopa Liidu riikidest,” kinnitas Ligi. Tema sõnul on oktoobri seisuga Eesti 12 kuu keskmine inflatsioon 1,56%. Ligi hinnangul täidame Maastrichti seda kriteeriumi nõuet juhul, kui see meie jaoks kehtiks, ikkagi kuhjaga. Eesti inflatsiooni allikad on domineerivalt välismaised. „Eesti inflatsiooni on üles vedanud põhimõtteliselt kaks kaubagruppi - need on nafta, mille hind eurodes on kallinenud aastaga 28%, dollarites 15%, ja maailmaturu toiduainete hind, mis on 26% kallim kui aasta tagasi. Sealjuures on piima ja teravilja kallinemine olnud eriti suur,” selgitas olukorda rahandusminister. Ta tõi näiteks Eesti inflatsiooninäitajad: oktoobris oli toidu kallinemine 8,7% ja mootorkütuste kallinemine 12%. Ühtki valitsuse otsust nendes kallinemistes ei olnud, väitis Ligi. Eesti inflatsioon on olnud kogu aeg kõrge. Ta selgitas, et kui eurotsoon on seadnud oma hinnastabiilsuse mõõtmeks olla alla 2% hinnatõusuga, siis Eestil on kahtlemata lähiaastatel see hinnatõus veidi kiirem, tõenäoliselt kuskil 2-4% kandis. See johtub madalamast hinnatasemest ja hinna ühtlustamisest, mis on meil kogu aeg kehtinud, sõltumata eurost, eurotsoonist või majanduskriisist. Ligi rõhutas oma vastuses arupärimisele konservatiivse eelarvepoliitika tähtsust. Maaelukomisjoni ettepanekul arvati töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja nende endi algatatud riigivaraseaduse § 66 täiendamise seaduse eelnõu (840 SE) teine lugemine. Vastas mikrofonis võttis sõna Kadri Simson. Teisipäev, 23. november 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu läbis teise lugemise Tänasel istungil jätkus 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (822 SE) teine lugemine muudatusettepanekute hääletamisega. Rahanduskomisjoni ettepanekul eelnõu teine lugemine lõpetati. Eelarve eelnõu kohaselt kasvavad järgmisel aastal riigi tulud üle 2%, 5,7 miljardi euroni (89,4 miljardit krooni). Tulude kasv on seotud maksuliste tulude suurema laekumisega, suurim osakaal selles on käibemaksul ja sotsiaalmaksul. Mittemaksuliste tulude panus eelarvesse, võrreldes 2010. aastaga, väheneb ligi 4% võrra. Eelarve kulude maht kasvab 5 %, 6 miljardi euroni (94, 2 miljardit krooni). Eelarve mahu suurenemise tingib muuhulgas kogumispensioni sissemaksete taastamine ning pensioniväljamaksete suurenemine seoses pensionäride arvu kasvuga. Eelarve pikaajaline ja ka järgmise aasta prioriteet on haridus, kasv on ligi 8%. Kaitsekulude kasv suureneb 1,9%-ni SKP-st ning sotsiaalvaldkonna kulutused 154 miljoni euro võrra. Toetuste laekumine kasvab 2011. aastal 12% võrra, 9,9 miljardi euroni, sh on välistoetusi kavandatud 1 miljard eurot. Enim suureneb välistoetuste kasutamine 2010. aastaga võrreldes keskkonnaministeeriumil, siseministeeriumil ja sotsiaalministeeriumil. Eelarvele laekunud muudatusettepanekutest toetas rahanduskomisjon ettepanekut säilitada kõrgemate riigiteenijate ametipalk 2010. aasta tasemel kuni 2011. eelarveaasta lõpuni. Samuti leidis toetust ettepanek suurendada toimetulekupiiri määra 76,7 euroni kuus ehk pisut enam kui 1200 kroonini. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Riigikogu võttis 74 poolthäälega vastu valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse (798 SE). Kalapüügiseaduse muudatused on vajalikud Euroopa Liidu määruse rakendamiseks. Viimase eesmärk on ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimine, ärahoidmine ja lõpetamine. Mitmed muudatused on seotud harrastuslikul kalapüügil kasutavate püügivahendite täpsustamise ja harrastusliku kalapüügi kalastuskaardi elektroonilise andmisega. Samuti täpsustatakse kutselise kalapüügivõimaluse vahetuse ja kalalaevastiku registriga seotud nõudeid ning nõudeid elektroonilise püügipäeviku juurutamiseks. Seaduse § 1 punkt 4 jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, punktid 5-9 ja 29, 2011. aasta 1. jaanuaril. Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (802 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta maksumenetlus tõhusamaks ja vähendada halduskoormust nii maksuhalduri kui ka maksukohustuslaste jaoks. Intressisummadele kehtestatakse lagi, mille tulemusena ei kasva intressid suuremaks põhivõlast. Samuti täiendatakse seadust muudatustega, mis aitavad maksuhalduril senisest tõhusamalt võidelda maksupettuste vastu. Täiendatakse maksukohustuse täitmist tagavate toimingute osa ja täpsustatakse vaatluse läbiviimise võimalusi. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (797 SE) teine lugemine. Muudatuste eesmärk on üle võtta Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi muudatused ning tulenevalt Euroopa Nõukogu otsusest sätestada käibemaksuseaduses kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord. Kõnealuse käibemaksudirektiivi muudatused puudutavad maagaasi ning elektri-, soojus- ja jahutusenergia käibe tekkimise koha määratlemist. Laiendatakse kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra valikuvõimalust kõikidele käibemaksukohustuslastele, kelle aastakäive ei ületa 200 000 eurot. Kehtiva seaduse kohaselt on õigus kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord valida üksnes füüsilistest isikutest ettevõtjatel. Maksupettuste vältimise eesmärgil sätestatakse kinnisasjade ja metallijäätmete käibe korral pöördmaksustamise kohustus. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on luua õigusnormid isikute jaoks, kes töötlevad andmeid ajakirjanduslikul eesmärgil ning kellel on seetõttu õigus tugineda allikakaitsele. Allikakaitse instituudi reguleerimise eesmärk on tagada ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevatele isikutele kohtumenetluse käigus õigus loobuda ütluste andmisest. Väljaspool kohtumenetlust kehtestatakse kohustus mitte avaldada informatsiooni andnud isiku identiteeti, kui isik seda soovib. Muudel juhtudel on väljaspool kohtumenetlust informaatori isiku avaldamine ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid töötleva isiku õigus. Sellekohase garantii riigisisene normeerimine aitab tagada muid ajakirjandusvabadusele omaseid põhimõtteid, nagu uurimisvabadus, ning ajakirjanduse sõltumatust ja uuriva ajakirjanduse kaitset. Õiguskomisjoni ettepaneku lisati eelnõusse muudatus, millega täpsustatakse kahju hüvitamise ennetava funktsiooni rakendamist ja nähakse ette selle kohaldamist üksnes mittevaralise kahju tekkimise kontekstis. Kohtule antakse õigus võtta kahju hüvitamise ennetavat funktsiooni eraldi arvesse vaid selliste isikuõiguste rikkumise korral, mis on suunatud isiku au, nime ja kujutise ning eraelu puutumatuse vastu. Erakond Eestimaa Roheliste fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 21, vastu 44 ja erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ning eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Õiguskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (286 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on korrastada kehtivat jälitustegevuse süsteemi, sätestada kindlad alused, mille olemasolul on lubatud teha isiku põhiõigusi riivavaid jälitustoiminguid ja tõhustada nende üle teostatavat järelevalvet. Eelnõu paremaks muutmisele on kaasa aidanud õiguskantsler, Riigikohus ja Eesti Advokatuur. Eelnõu teine lugemine jätkub. Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud hasartmänguseaduse § 111 muutmise seaduse eelnõu (857 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatuse eesmärk on edasi lükata edasi 1. jaanuarist 2011 jõustuma pidanud elektroonilise arvestus- ja kontrollisüsteemi rakendumine, kuna hasartmängu korraldajad pole selleks valmis seoses täiendavaid ümberkorraldusi nõudva eurole üleminekuga. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Mai Treiali, Ester Tuiksoo, Toomas Vareki ja Ain Seppiku algatatud riikliku matusetoetuse seaduse ja käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (786 SE). Ettepaneku poolt hääletas 46 ja vastu 38 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (795 SE) esimene lugemine, mis jätkub homme, kolmapäeval kell 14 algaval istungil. Kolmapäev, 24. november Riigikogu võttis vastu abipolitseiniku seaduse Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (795 SE). Ettepaneku poolt hääletas 48 ja vastu 36 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. 49 poolthäälega jäi lõpphääletusel vastu võtmata valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus (805 SE). Seadus nõudis vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust – vähemalt 51 häält. Vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 52 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud abipolitseiniku seadus (633 SE). Seadusega sätestatakse abipolitseiniku õigused, kohustused ja tegevusala eesmärgiga kaasata isikuid politsei tegevusse avaliku korra kaitseks ja turvalise ühiskonna tagamiseks. Abipolitseinik on isik, kes vabatahtlikult oma vabast ajast osaleb politsei tegevuses seaduses sätestatud alusel ja korras. Abipolitseinik ei kuulu politseiametnike koosseisu. Seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril. Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu (842 SE) teine lugemine. Eelnõuga pikendatakse kutseseaduse rakendamise tähtaegu ehk üleminekuaega 5-astmeliselt kvalifikatsioonitasemete süsteemilt 8-astmelisele kvalifikatsiooniraamistikule kuni 1. jaanuarini 2014. Eelnõuga soovitakse vältida kutsesüsteemi halvamist, kui 1. jaanuarist 2011 kaotaks tegutsemisõiguse 90% kutseandjatest või kui aastal 2011 kaotab kehtivuse mitusada kutsestandardit. Eelnõuga kõrvaldatakse ka ebaselgus riiklikult tunnustatud õppekava määratlemisel. Kutseandja õigused võimaldatakse anda nendele õppeasutusele, kus on riiklikult tunnustatud õppekavad. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (844 SE) teine lugemine. Seaduse eesmärgiks on sätestada Eesti õiguses Euroopa Liidu ühtse vormiga elamisloakaardi kasutusele võtmine kolmanda riigi kodanike jaoks. Elamisloakaardi kui eraldiseisva dokumendi rakendamine on Eestile kohustuslik. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 30 ja vastu 45 Riigikogu liiget. Seega suunati eelnõu kolmandale lugemisele. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud erakonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (655 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta erakondade, valimisliidu ja üksikkandidaadi rahastamise süsteem ja valimiskampaania aruandlus läbipaistvamaks ning kehtestada reeglid annetustele, sätestada keelatud annetuste vastuvõtmise tagajärjed, anda järelevalvepädevus sõltumatule järelevalveorganile ja kehtestada mõjusad karistused neile, kes eiravad seadusega kehtestatud reegleid. täpsustas Põhiseaduskomisjon täpsustas ka valimiliidu moodustamise põhimõtteid kohalikel valimistel ning määratles erakondade rahastamist korraladva komisjoni staatuse ja koosseisu. Erakond Eestimaa Roheliste fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, mille poolt hääletas 29 ja vastu 48 Riigikogu liiget. Seega suunati eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (653 SE) teine lugemine. Seaduseelnõu eesmärgiks on kaasajastada meresõiduohutuse seadus ning viia see kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega. Meresõiduohutuse seaduses ja sellega seonduvates seadustes tehakse ka praktikast lähtuvaid muudatusi ja täpsustusi ning lahendatakse kehtiva meresõiduohutuse seaduse rakendamisel esilekerkinud probleemid. Täpsustatakse meresõiduohutuse alaseid nõudeid ning vastutust ja trahve seaduse rikkumise korral. Meresõiduohutuse seadusesse lisatakse uued paragrahvid, millega sätestatakse meresõiduohutuse korraldamise süsteem, reederi ning tema laeva meresõiduohutuse alase auditeerimise liigid ja lisaauditi läbiviimise tingimused, auditeerimisel avastatud mittevastavus jpm. Mitmed muudatused puudutavad lootsimist, lootsile esitatavaid nõudeid ja lootsi tegevust, aga ka laevaõnnetuste käsitlemist. Teisel lugemisel eelnõusse viidud muudatus näeb ette tankerite kohustusliku eskortimise sisemeres ja sadama akvatooriumis. Samuti tahetakse kehtestada mitmed uued riigilõivud ja ajakohastada uppunud vara ülestõstmist käsitlevat regulatsiooni. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Väliskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (824 SE) teine lugemine. Seaduse esmaeesmärk on viia konsulaarseadus kooskõlla 1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseisutoimingute seadusega. Nii konsulaarseaduses kui ka perekonnaseisutoimingute seaduses ühtlustatakse konsulaarametniku poolt tehtavad toimingud. Lisaks muudetakse ka riigilõivuseadust ja perekonnaseadust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Õiguskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (599 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on muuta kriminaalmenetlus tõhusamaks ja ökonoomseks ning tagada suurem vastavus menetlusse puutuvate isikute põhiõigustele. Eelnõus sisalduvad muudatused aitavad tagada eri kohtumenetluse liike reguleerivate normide suurema ühtluse. Seadusmuudatustega soovitakse suurendada kodanikkonna usaldust kehtiva õiguskorra ja õigusmõistmise süsteemi vastu. Eelnõu teine lugemine jätkub. Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse ja Tagatisfondi seaduse muutmise seaduse eelnõu (810 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on muuta finantsjärelevalve teostamine kriisiolukorras senisest operatiivsemaks ja efektiivsemaks. Sellest lähtuvalt kaotatakse näiteks täna kehtivas õiguses sätestatud ebamõistlikud piirangud, mis ei võimalda finantsinspektsioonil n-ö ohu- või kriisiolukordades vajaliku informatsiooni saamist finantsjärelevalve subjektidelt kiirendatud korras. Samuti sätestatakse ühe olulise muudatusena riigile võimalus konkreetsete aluste esinemisel kaaluda krediidiasutuse sundvõõrandamist, kui see on vajalik finantsstabiilsuse kindlustamiseks. Seda siiski juhul, kui muude asjakohaste meetmete rakendamine ei vii selle eesmärgini. Hoiuste tagamise piirmäära tõstetakse seniselt 50 000 eurolt 100 000 euroni iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. Nimetatud uus ülempiir hakkab kehtima 2011. a algusest. Kõikide muudatuste eesmärgiks on laiemalt tagada Eesti finantssüsteemi toimimine korrapärastel alustel ehk selle stabiilsus ning ennetada võimalike finantskriiside teket. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (823 SE) teine lugemine. Eelnõuga soovitakse muuta töötuskindlustuse seaduses kehtivat töötuskindlustuse korraldust. Muudatuse kohaselt hakatakse tulevikus kogutavate töötuskindlustuse vahendite arvelt rahastama ka kindlustatud isikutele pakutavaid tööturuteenuseid ning tööturutoetusi, välja arvatud töötutoetus. Selleks luuakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (856 SE) esimene lugemine. Seaduse üheks eesmärgiks on tervishoiutöötajaks õppivate üliõpilaste töötamisvõimaluste reguleerimine ning teiseks eesmärgiks kehtiva seadusandliku regulatsiooni vastavusse viimine Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava direktiivi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise põhimõtetega. Mainitud direktiivi põhimõtete kohaselt on iga kutseala esindajal õigus osutada teenust oma kutseala raames. Seadusmuudatused annavad arstiteaduskonna üliõpilastele võimaluse õppetöö välisel ajal töötada omandataval kutsealal või õe kutsealal sama kutseala tervishoiutöötajate juhendamisel, mis peaks andma parema ettevalmistuse tulevaseks tööks. See aitab parandada ka patsiendile osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteeti ning vähendada üliõpilaste välismaale minemise soovi. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (843 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatused tulenevad vajadusest muuta riigimetsade majandamine paindlikumaks ja läbipaistvamaks ning luua eeldused digitaalse veoslehe kasutuselevõtuks. Kaotatakse veoslehe kohustusliku vormi nõue ja antakse võimalus digitaalse veoslehe koostamiseks, kuna ühtsete vorminõuete (või mis tahes vorminõuete) järgimine samal ajal digitaalsel ja paberil veoslehel ei ole reaalselt teostatav. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (861 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatuste eesmärgiks on alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse kooskõlla viimine Euroopa nõukogu direktiiviga, mis käsitleb tubakatoodete suhtes kohaldatavat aktsiisi struktuuri ja määrasid. Direktiiviga tõstetakse tubakatoodete aktsiisi alammäärasid ja täpsustatakse tubakatoodete definitsioone, et tagada aktsiisi ühesugune kohaldamine. Lisaks direktiivist tulenevatele muudatustele laiendatakse eelnõuga aktsiisilaopidamise eritingimusi veinitootmisele. Samuti täpsustatakse teisest liikmesriigist ja ühendusevälisest riigist reisija toodud kütuse aktsiisivabastuse tingimusi. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (860 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on täpsustada kehtiva riigihangete seaduse sätteid, muuta regulatsioon selgemaks ja lahendada seaduse rakendamisel ilmnenud probleemid. Muudatused puudutavad lihthanke korraldamise raamistikku, avaliku ja erasektori koostööd seoses sõlmitud hankelepinguga, pakkumuste tähtaegade esitamist, lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimise reegleid, aruande esitamise tähtaegu jpm. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas“ eelnõu (852 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt pikeneb kaitseväe kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaeg Euroopa Liidu relvajõudude (EUFOR – European Union Force) juhitaval missioonil Bosnias ja Hertsegoviinas 2011. aasta 31. detsembrini. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos“ eelnõu (851 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt pikeneb kaitseväe kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaeg NATO juhitud Kosovo rahutagamisjõudude (KFOR – Kosovo Force) koosseisus 2011. aasta 31. detsembrini. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus“ eelnõu (850 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt võib Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisusrahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis vajadusel kasutada kaitseväe kuni 55 kaitseväelast 2011. aasta 1. jaanuarist kuni 2011. aasta 31. detsembrini. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis“ eelnõu (849 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt pikendatakse alates 2011. aasta 1. jaanuarist kaitseväe kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega NATO väljaõppemissiooni (NTM-I – NATO Training Mission in Iraq) koosseisus kuni 2011. aasta 31. detsembrini. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (848 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt pikeneb alates 2011. aasta 1. jaanuarist kaitseväe kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaeg ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil (UNTSO – United Nations Truce Supervision Organization) kuni 2011. aasta 31. detsembrini. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis“ eelnõu (847 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt pikeneb alates 2011. aasta 1. jaanuarist kaitseväe kuni 170 kaitseväelase kasutamise tähtaeg rahutagamismissioonil Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (ISAF – International Security Assistance Force) koosseisus kuni 2011. aasta 31. detsembrini. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Riigikogu infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Kadri Simsoni esitatud küsimusele valitsuse maksupoliitiliste lubaduste kohta, Evelyn Sepa küsimusele valitsuse arengukavade ja Marika Tuusi küsimusele Eesti elu raskuspunktide kohta. Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Jaak Aabi küsimusele rahapoliitika kohta. Siseminister Marko Pomerants vastas Kalle Laaneti küsimusele tuleva aasta siseturvalisuse valdkonna eelarve kohta. Istung lõppes kell 20.00. Neljapäev, 25. november Riigikogu võttis vastu erakondade rahastamist puudutava seaduse Riigikogu võttis vastu kuus seadust 51 poolthäälega (12 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seadus (656 SE), mis loob õigusliku olukorra isikutele, kes töötlevad andmeid ajakirjanduslikul eesmärgil ning kellel on seetõttu õigus tugineda allikakaitsele. Seadus näeb ette kahju hüvitamise ennetava funktsiooni rakendamise. Selle kohaldamine nähakse ette üksnes mittevaralise kahju tekkimise kontekstis. Kohtule antakse õigus võtta kahju hüvitamise ennetavat funktsiooni eraldi arvesse vaid isikuõiguste rikkumise korral, mis on suunatud isiku au, nime ja kujutise ning eraelu puutumatuse vastu. 80 poolthäälega (9 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud erakonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (655 SE), mis muudab erakondade, valimisliidu ja üksikkandidaadi rahastamise süsteemi ja valimiskampaania aruandluse läbipaistvamaks. Seadus kehtestab reeglid annetustele, sätestab keelatud annetuste vastuvõtmise tagajärjed, annab järelevalvepädevuse sõltumatule järelevalveorganile ja kehtestab karistused seadusega kehtestatud reeglite eirajatele. Seadus täpsustab valimiliidu moodustamise põhimõtteid kohalikel valimistel ning määratleb erakondade rahastamist korraldava komisjoni staatuse ja koosseisu. 90 poolthäälega võeti vastu kultuurikomisjoni algatatud kutseseaduse muutmise seadus (842 SE), millega pikendatakse 1. septembril 2008 jõustunud kutseseaduse rakendamise tähtaegu kuni 1. jaanuarini 2014. Üleminekuaeg on osutunud liiga lühikeseks ja pole jõutud veel valida kõiki vajalikke kutset andvaid organeid ning sisse viia õppekavade riikliku tunnustamise võimalust kõikidele õppekavadele. Seadus kõrvaldab ebaselguse riiklikult tunnustatud õppekava määratlemisel. See võimaldab anda kutse andja õigused nendele õppeasutusele, milles on riiklikult tunnustatud õppekavad. 61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (844 SE), mis sätestab Eesti õiguses Euroopa Liidu ühtse vormiga elamisloakaardi kasutusele võtmise kolmanda riigi kodanikele. Et elamisloakaardi kui eraldiseisva dokumendi rakendamine on Eestile kohustuslik, hakatakse hiljemalt 20. mail 2011 riigis püsivalt elavatele välismaalastele välja andma uut liiki ID-1 formaadis isikut tõendavat dokumenti. See on biomeetriliste andmetega elamisloa ja tööloa andmeid sisaldav elamisloakaart, mis on oma tehnilise kirjelduse ja vormi osas vastav Euroopa Ühenduse õigusaktidele. 87 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seadus (797 SE), mis võtab üle Euroopa Liidu Nõukogu käibemaksudirektiivi muudatused ning sätestab käibemaksuseaduses kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra. Muudatused puudutavad maagaasi ning elektri-, soojus- ja jahutusenergia käibe tekkimise koha määratlemist. Seadusega laiendati kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra valikuvõimalust kõikidele käibemaksukohustuslastele, kelle aastakäive ei ületa 200 000 eurot. Seni kehtiva seaduse kohaselt on õigus kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord valida üksnes füüsilistest isikutest ettevõtjatel. Maksupettuste vältimise eesmärgil sätestati kinnisasjade ja metallijäätmete käibe korral pöördmaksustamise kohustus. 88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seadus (802 SE), mis muudab maksumenetluse tõhusamaks ja vähendab halduskoormust nii maksuhalduril kui ka maksukohustuslastel. Intressisummadele kehtestati lagi, mille tulemusena ei kasva intressid suuremaks põhivõlast. Seadust täiendati muudatustega, mis aitavad maksuhalduril senisest tõhusamalt võidelda maksupettuste vastu. Seadusega täiendati maksukohustuse täitmist tagavate toimingute osa ja täpsustati vaatluse läbiviimise võimalusi. Riigikogu lõpetas keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (866 SE) esimese lugemise. Muudatused tulenevad Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist. Nende eesmärk on keelustada polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate seadmete kasutamine alates 1. jaanuarist 2011. Nimetatud PCB-sid sisaldavate seadmete valdajad peavad seadmed kasutuselt kõrvaldama hiljemalt 31. detsembriks 2010. a. Eesti Keskerakonna fraktsioon võttis algatajana menetlusest tagasi käibemaksuseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (816 SE). Riigikogu pressitalitus
25.11.2010 19.01.2012
15.-18. november 2010
Esmaspäev, 15. november Parts vastas arupärimisele elektrihinna tõusu kohta Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Toomas Vareki, Aivar Riisalu, Kalev Kallo, Kadri Simsoni ja Lembit Kaljuvee 12. oktoobril esitatud arupärimisele elektrihinna tõusu kohta (nr 516). Parts selgitas, et elektrihind koosneb erinevatest koostisosadest, millest kaalult suurimad ei sõltu kuigivõrd otseselt ühegi ministri ega ka Riigikogu otsustest. Ta tõi välja kaks erandit. Need on elektriaktsiis, mille määr on praegu 7 senti kWh kohta, ja Riigikogu 2007. a elektrituru seaduse muudatuste alusel kehtestatud taastuvenergia tasu. „Kui vaadata seda, mille tõttu on keskmise elektritarbija elektriarve viimastel aastatel kõige rohkem kasvanud, siis põhjuseks on just taastuvenergia tasu kasv, mis 2007. aastal oli 2,18 senti kWh kohta ja sel aastal on juba 12,64 senti kWh kohta. Nii et ühel komponendil, mis moodustab natuke rohkem kui 10% kogu elektrienergia lõpphinnast, on viiekordne kasv,” märkis minister. Parts nägi ainukese tõsiselt võetava võimalusena elektri eest makstava hinna langetamiseks taastuvenergia tootjatele ja koostootmisjaamadele tarbijate taskust makstava toetuse langetamist mõistlikule tasemele. Minister ütles, et konkurentsiameti analüüsi kohaselt on praegused toetuse määrad liiga suured. Partsi sõnul on tarbijad sunnitud maksma toetust tootjatele, kellest osa teeniks kopsakat kasumit ka ilma igasuguse toetuseta. „On olemas ka projekte, kus tootjad teenivad täna investeeringu tootluselt koos toetusega kuni 40% aastas,” selgitas minister. Parts vastas veel Riigikogu liikmete Toomas Vareki, Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi, Helle Kalda, Aivar Riisalu, Arvo Sarapuu, Jaak Aabi ja Kalev Kallo 13. oktoobril esitatud arupärimine riigihangete probleemide kohta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas (nr 518). Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas kahele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Marek Strandbergi, Valdur Lahtvee, Aleksei Lotmani, Toomas Trapido, Maret Merisaare ja Mart Jüssi 11. oktoobril esitatud arupärimine juhendajate tasustamise kohta (nr 513); Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Jaan Õunapuu, Sven Mikseri ja Karel Rüütli 11. oktoobril esitatud arupärimine Türi Kolledži kohta (nr 514). Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas viiele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Toivo Tootseni, Ain Seppiku, Inara Luigase, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Jüri Ratase ja Rein Ratase 29. septembril esitatud arupärimine saarte elanike tervise kohta (nr 512); Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Jaak Aabi, Marika Tuusi, Kadri Simsoni ja Vladimir Velmani 12. oktoobril esitatud arupärimine toimetulekutoetuse suuruse kohta (nr 515); Riigikogu liikme Heimar Lengi 8. novembril esitatud arupärimine toimetulekutoetuse suuruse kohta (nr 528); Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Helle Kalda, Lauri Laasi, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku ja Inara Luigase 19. oktoobril esitatud arupärimine töötuse kohta ja töötute transpordi kohta Töötukassasse (nr 519); Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Lauri Laasi, Valeri Korbi, Inara Luigase, Tiit Kuusmiku ja Evelyn Sepa 21. oktoobril esitatud arupärimine Euroopa Liidu Globaliseerumisfondist vahendite taotlemise kohta (nr 524). Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul jäeti teisipäevase istungi päevakorrast välja nende endi algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (795 SE) esimene lugemine. Vabas mikrofonis võttis sõna Marika Tuus. Istung lõppes kell 19.26. Teisipäev, 16. november Riigikogu ratifitseeris Europarlamendi liikmete arvu suurendava protokolli Riigikogu võttis 79 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu üleminekusätteid käsitleva protokolli muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse (807 SE). Seadusega ratifitseeriti protokoll, mis suurendab ametiajaks 2009–2014 valitud Euroopa Parlamendi liikmete arvu 736-lt 754-ni kooskõlas poliitilise kokkuleppega üleminekumeetmete kehtestamise kohta, mis saavutati 18. ja 19. juuni 2009. aasta Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu (743 SE) teine lugemine. Seaduseelnõu eesmärgiks on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et makseraskusi ületada ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui tema võlausaldajate õigustatud huve. Ümberkujundatavad on kõikvõimalikud võlanõuded, sh osaliselt ka veel mitte sissenõutavaks muutunud nõuded, mille suhtes võib kohaldada kas maksetähtaja pikendamist, ositi täitmise võimaldamist või võlakohustuste vähendamist. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (798 SE) teine lugemine. Eelnõuga sätestatakse kalapüügiseaduse muudatused, mis on vajalikud Euroopa Liidu määruse rakendamiseks. Muudatuste eesmärk on ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimine, ärahoidmine ja lõpetamine. Täpsustatakse harrastuslikul kalapüügil kasutavaid püügivahendeid ja harrastusliku kalapüügi kalastuskaardi elektroonilise andmisega seonduvat, kutselise kalapüügivõimaluste vahetuse ja kalalaevastiku registriga seotud nõudeid ning nõudeid elektroonilise püügipäeviku juurutamiseks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Keskkonnakomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse ja ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu (825 SE). Ettepaneku poolt hääletas 45 ja vastu 19 Riigikogu liiget. Seega langes eelnõu menetlusest välja. Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati väliskomisjoni algatatud riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu (783 SE) esimene lugemine. Seaduse täiendamise eesmärk on anda Riigikogule ja Vabariigi Presidendile õigus asutada sihtasutusi. Ehkki üldjuhul on sihtasutustes osalemisega seonduv täitevvõimu asutuste pädevuses, võib erandjuhtudel olla siiski otstarbekas teostada asutajaõigusi ka Riigikogul ja Vabariigi Presidendil. Vabariigi President saaks jätkata ka seni asutatud sihtasutustes asutajaõiguste teostamist. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (796 SE). Ettepaneku poolt hääletas 39 ja vastu 25 Riigikogu liiget. Eelnõu langes menetlusest välja. Kolmapäev, 17. november 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu teine lugemine jätkub Riigikogu võttis 87 poolthäälega vastu õiguskomisjoni algatatud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus (743 SE). Seaduse eesmärgiks on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui tema võlausaldajate õigustatud huve. Ümberkujundatavad on kõikvõimalikud võlanõuded, sh osaliselt ka veel mitte sissenõutavaks muutunud nõuded, mille suhtes võib kohaldada kas maksetähtaja pikendamist, ositi täitmise võimaldamist või võlakohustuste vähendamist. Seadus jõustub 2011. aasta 5. aprillil. Võlgade ümberkujundamise menetlust kohaldatakse ka kohustuste puhul, mis on tekkinud enne käesoleva seaduse jõustumist. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige. Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse eelnõu (633 SE) teine lugemine. Seadusega sätestatakse abipolitseiniku õigused, kohustused ja tegevusala eesmärgiga kaasata isikuid politsei tegevusse avaliku korra kaitseks ja turvalise ühiskonna tagamiseks. Abipolitseinik on isik, kes vabatahtlikult oma vabast ajast osaleb politsei tegevuses seaduses sätestatud alusel ja korras. Abipolitseinik ei kuulu politseiametnike koosseisu. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (822 SE) teine lugemine jäi pooleli. Pärast 30 Riigikogu liikme sõnavõttu asuti hääletama 127 muudatusettepanekut. Kolmapäeval kell 14 alanud istungil jõuti neljapäeva hommikul kella 9.48-ks hääletada 89 muudatusettepanekut. Eelarve eelnõu kohaselt kasvavad järgmisel aastal riigi tulud üle 2%, 5,7 miljardi euroni (89,4 miljardit krooni). Tulude kasv on seotud maksuliste tulude suurema laekumisega, suurim osakaal selles on käibemaksul ja sotsiaalmaksul. Mittemaksuliste tulude panus eelarvesse, võrreldes 2010. aastaga, väheneb ligi 4% võrra. Eelarve kulude maht kasvab 5 %, 6 miljardi euroni (94, 2 miljardit krooni). Eelarve mahu suurenemise tingib muuhulgas kogumispensioni sissemaksete taastamine ning pensioniväljamaksete suurenemine seoses pensionäride arvu kasvuga. Eelarve pikaajaline ja ka järgmise aasta prioriteet on haridus, kasv on ligi 8%. Kaitsekulude kasv suureneb 1,9%-ni SKP-st ning sotsiaalvaldkonna kulutused 154 miljoni euro võrra. Toetuste laekumine kasvab 2011. aastal 12% võrra, 9,9 miljardi euroni, sh on välistoetusi kavandatud 1 miljard eurot. Enim suureneb välistoetuste kasutamine 2010. aastaga võrreldes keskkonnaministeeriumil, siseministeeriumil ja sotsiaalministeeriumil. Eelarvele laekunud muudatusettepanekutest toetas rahanduskomisjon ettepanekut säilitada kõrgemate riigiteenijate ametipalk 2010. aasta tasemel kuni 2011. eelarveaasta lõpuni. Samuti leidis toetust ettepanek suurendada toimetulekupiiri määra 76,7 euroni kuus ehk pisut enam kui 1200 kroonini. 2011. aasta eelarve teine lugemine jätkub neljapäeval kell 10 algaval istungil. Riigikogu infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Kadri Simsoni esitatud küsimusele hinnatõusu kohta ning Jaan Kundla küsimusele ministeeriumide töö korralduse kohta. Kultuuriminister Laine Jänes vastas Peeter Kreitzbergi küsimusele ERSO olukorra kohta ning Evelyn Sepa küsimusele sotsiaalse sidususe kohta. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Aleksei Lotmani küsimusele põlistõugude olukorra ja Arvo Sarapuu küsimusele Euroopa Liidu põllumajanduse võrdsete võimaluste kohta. Kolmapäeval, 17. novembril kell 14 alanud istung lõppes neljapäeval, 18. novembril kell 9.48. Neljapäev, 18. november Riigikogus jätkus tuleva aasta riigieelarve arutelu Riigikogu jätkas oma neljapäevasel istungil 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (822 SE) teist lugemist. Hääletati muudatusettepanekuid 90 kuni 103. Kokku on neid 127. Eelnõu käsitlemine jäi pooleli istungi tööaja lõppemise tõttu. Jätkatakse tuleva töönädala teisipäevasel istungil. Istung lõppes kell 12.50. Riigikogu pressitalitus 18.11.2010 19.01.2012
8. – 14. november 2010
Esmaspäev, 8. november Parts vastas arupärimisele Eesti Energia Jordaania-projekti kohta Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Toomas Vareki, Kalev Kallo, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Eldar Efendijevi, Tiit Kuusmiku, Olga Sõtniku ja Aivar Riisalu 23. septembril esitatud arupärimisele Eesti Energia Jordaania-projekti kohta (nr 509). Parts selgitas, et Jordaanias on üks maailma suurimaid põlevkivimaardlaid, mille maht on orienteeruvalt 40-80 miljardit tonni. Maardlate paiknemine maapinnas on soodne avakaevandamiseks. Partsi hinnangul on see kõik kasvatanud huvi nende maardlate kasutamise vastu. Ta rõhutas, et huvi on tundnud maailma tuntumad firmad. „Nii Eesti Energia kui ka teiste firmade tehtud uuringud on näidanud, et Jordaania põlevkivikaevandamist on võimalik arendada kasumlikult kui nafta hind on üle 60 dollari barreli eest,” märkis Parts. Eesti Energia kasutab uut ENEFIT põlevkiviõli tehnoloogiat, mida on edasiarendatud ja muudetud keskkonnasõbralikumaks. Parts märkis, et nimetatud tehnoloogia kasutamine võimaldab toota nii õli kui ka elektrienergiat. Partsi sõnul võimaldab madal keskkonnamõju ja efektiivsus kasutada ära kogu põlevkivi, mis muudabki tehnoloogia unikaalseks. Parts rõhutas, et just sellepärast ongi selle vastu maailmas kõrgendatud huvi. Riigikontrolör Mihkel Oviir vastas Riigikogu liikmete Helle Kalda, Marika Tuusi, Inara Luigase, Vladimir Velmani, Nelli Privalova, Olga Sõtniku, Toivo Tootseni, Nikolai Põdramägi ja Ain Seppiku 22. septembril esitatud arupärimisele Eesti Omanike Keskliidu rahastatud valimisreklaami kohta (nr 507). Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Valeri Korbi, Kalev Kallo, Toivo Tootseni ja Heimar Lengi 23. septembril esitatud arupärimisele AS Emajõe Veevärk tegevuse kohta (nr 508). Rahanduskomisjoni ettepanekul arvati Riigikogu teisipäevase istungi päevakorrast välja Riigikogu liikmete Mai Treiali, Ester Tuiksoo, Toomas Vareki ja Ain Seppiku algatatud riikliku matusetoetuse seaduse ja käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (786 SE) esimene lugemine. Vabas mikrofonis võttis sõna Heimar Lenk. Teisipäev, 9. november Riigikogu asus täiendama riigivaraseadust Riigikogu lõpetas 2 eelnõu esimese lugemise. Maaelukomisjoni algatatud riigivaraseaduse § 66 täiendamise seaduse eelnõu (840 SE) näeb ette anda maa ajutise kasutamise lepingu alusel maad harinud põllumajandustootjale võimalus saada nimetatud haritava maa omanikuks, mida ta on senini õiguslikul alusel kasutanud ja parendanud. Seda juhul, kui ta oli enne maa võõrandamist viimane selle maa õiguslikul alusel kasutaja. Eelnõu näeb ette vältida praktikas esinenud juhtumeid, kus avalikul enampakkumisel põllumajandusmaa omandanud isik selle senisele maakasutajale rendile annab. Maaelukomisjoni ettepanekul eelnõu esimene lugemine lõpetati. Õiguskomisjoni algatatud sihtasutuste seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (839 SE) loob sihtasutusele ja mittetulundusühingule samalaadsed regulatsioonid audiitorkontrolli kohustuse osas. Sihtasutused, mille tulud on väikesed, saavad need rahalised vahendid sh annetused sihtasutuse eesmärgipäraseks tegevuseks, millede eest siiani on tulnud tellida kohustuslik audiitorkontroll, suunata oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, mis omakorda tugevdab kolmanda sektori vahendite sihipärast kasutamist. Riigile ja kohalikele omavalitsustele ei kaasne seaduse rakendamisega seonduvaid kulutusi. Kõigil riigi ja kohaliku omavalitsustel on olnud kohustuslik audiitorkontroll siiani ning see kohustus ei muutu ka käesoleva eelnõu kohaselt. Õiguskomisjoni ettepanekul eelnõu esimene lugemine lõpetati. Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Jaanus Marrandi ja Jaan Õunapuualgatatud kohalike maksude seaduse täiendamise seaduse eelnõu (782 SE). Ettepaneku poolt hääletas 44 ja vastu 43 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu (780 SE). Ettepaneku poolt hääletas 50 ja vastu 40 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. Eelnõu langes menetlusest välja. Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Riigikogu liikmete Kalev Kotkase, Eiki Nestori, Aleksei Lotmani, Kalle Laaneti, Indrek Saare, Toomas Trapido, Valdur Lahtvee, Marek Strandbergi, Aivar Riisalu, Tarmo Kõutsi, Ain Seppiku, Hannes Rummi, Evelyn Sepa, Mark Soosaare, Sven Mikseri, Kalvi Kõva, Jüri Tamme ja Kadri Simsoni algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (781 SE) esimene lugemine. Arutelu jätkub kolmapäeval, 10. novembril kell 14 algava l istungil. Kolmapäev, 10. november Riigikogu ratifitseeris OECDga ühinemise lepingud Majanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Kalev Kotkase, Eiki Nestori, Aleksei Lotmani, Kalle Laaneti, Indrek Saare, Toomas Trapido, Valdur Lahtvee, Marek Strandbergi, Aivar Riisalu, Tarmo Kõutsi, Ain Seppiku, Hannes Rummi, Evelyn Sepa, Mark Soosaare, Sven Mikseri, Kalvi Kõva, Jüri Tamme ja Kadri Simsoni algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (781 SE). Ettepaneku poolt hääletas 46 ja vastu 44 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes eelnõu menetlusest välja. 83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seadus (791 SE). Seadusmuudatustega ühtlustatakse Eesti meditsiiniseadmete alased õigusaktid Euroopa asjakohaste direktiivide muudatustega. Muuhulgas keelatakse elavhõbedat sisaldavate tavakasutajatele mõeldud mõõtefunktsiooniga meditsiiniseadmete turustamine. Seadusega sätestatakse meditsiiniseadme turule laskja, levitaja ja kasutuselevõtja kohustus teavitada terviseametit potentsiaalselt ohtlike meditsiiniseadmete kättesaadavaks tegemisest või kasutusele võtmisest. Samuti reguleeritakse senisest täpsemalt meditsiiniseadmete kliiniliste uuringutega seotud tegevused. Seaduse § 1 punktid 24, 26 ja 28 ning § 2 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril ning punktid 19, 20 ja 21 jõustuvad 2011. aasta 1. märtsil. 72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seadus (800 SE). Seadus reguleerib Euroopa liikmesriikide piires liikuvate raudteetöötajate töö- ja puhkeaja tingimusi. Eesti õigus viiakse kooskõlla Euroopa Liidu nõukogu direktiiviga, mis puudutab ohutu piiriülese liikluse arendamist ja aitab kaitsta piiriüleseid koostalitusteenuseid osutavate liikuvate töötajate tervist ja tagada nende ohutust. Tööandjat kohustatakse pidama ning säilitama tööajaarvestust. Samuti sätestatakse Tööinspektsiooni kohustus teostada töötervishoiu ja tööohutusseaduses sätestatud korras ja tingimustel riiklikku järelevalvet Euroopa Liidu piires piiriüleselt liikuvate raudteetöötajate töö- ja puhkeaja tingimuste täitmise üle. Täiendavalt näeb seadus ette vastutuse töö- ja puhkeaja tingimuste rikkumisel. Seaduse § 1 punkt 5 jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril. 71 poolthäälega kinnitati valitsuse algatatud riigi 2009. aasta majandusaasta koondaruanne (820 OE). Vastavalt raamatupidamise seadusele on riigi majandusaasta aruande esitamise eesmärk Riigikogupoolse kontrollifunktsiooni teostamine valitsuse üle ning valitsusele võimaluse andmine selgitada tegevust aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks. Majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest ning raamatupidamise aastaaruandest, mis omakorda sisaldab tegevjuhtkonna deklaratsiooni, riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruannet, täiendavat informatsiooni kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne. 65 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seadus (830 SE). Seadusega ratifitseeritakse kolm Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (Organisation for Economic Co-operation and Development, edaspidi OECD) ühinemisega seotud lepingut: Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni 14. detsembri 1960. aasta konventsioon (OECD konventsioon), Eesti Vabariigi valitsuse ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni vaheline organisatsioonile antavate eesõiguste, puutumatuse ja soodustuste kokkulepe ning Eesti Vabariigi Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni konventsiooniga ühinemise tingimuste kokkulepe (ühinemiskokkulepe). Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ettevõtluse riikliku toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse ning euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (811 SE) teine lugemine. Seadusmuudatustega suurendatakse ettevõtluslaenude laenutagatiste piirmäära 500 mln krooni võrra, kuna algataja väitel ei vasta see enam ettevõtjate tänasele nõudlusele ja võib pärssida majanduse arengut. Lisaks laiendatakse eelnõuga tagatise saajate ringi, et kaotada samal liisinguteenuste turul tegutsevate finantseerimisasutuste ebavõrdne kohtlemine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu (793 SE) teine lugemine. Ülevõetava Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu nõukogu direktiiviga kehtestatakse ühised eeskirjad liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel, väljasaatmisel, kinnipidamisel ja sissesõidukeelu kohaldamisel, tagades sealjuures Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega tunnustatud isikute põhiõiguste kaitse. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (805 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on ajakohastada riigikaitselisi termineid ning nimetada senine sõjalise kaitse strateegiline kava ümber riigikaitse strateegiaks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Õiguskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse eelnõu (633 SE) teine lugemine. Seadusega sätestatakse abipolitseiniku õigused, kohustused ja tegevusala eesmärgiga kaasata isikuid politsei tegevusse avaliku korra kaitseks ja turvalise ühiskonna tagamiseks. Eelnõu teine lugemine jätkub. Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (834 SE) esimene lugemine. Eelnõu peamiseks eesmärgiks on harmoneerida Eesti õigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu finantsjärelevalve alase koostöö tõhustamise direktiiviga eesmärgiga suurendada finantsstabiilsust tervikuna kogu Euroopa Liidus. Parandatakse suure riskikontsentratsiooni (nt krediidiasutuste poolt väljaantud suured laenud) positsioonide juhtimist ning krediidiasutuste kapitali kvaliteeti omakapitalile ja võlakohustuste tunnustega väärtpaberitele kindlate nõuete kehtestamisega, samuti täiustatakse likviidsusriski juhtimise nõudeid. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (835 SE) esimene lugemine. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus viiakse kooskõlla haridusnõudeid reguleerivate õigusnormidega. Seadusmuudatused puudutavad valla- või linnasekretärile esitatavaid haridusnõudeid ja ülesandeid. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud notariaadiseaduse, päästeseaduse, riigilõivuseaduse, tuleohutuse seaduse, äriseadustiku ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (833 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatused on seotud euro kasutusele võtmisega. Seadustes sätestatakse kindla tasumääraga notariaaltoimingud eurodes. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (844 SE) esimene lugemine. Seaduse eesmärgiks on sätestada Eesti õiguses Euroopa Liidu ühtse vormiga elamisloakaardi kasutusele võtmine kolmanda riigi kodanike jaoks. Elamisloakaardi kui eraldiseisva dokumendi rakendamine on Eestile kohustuslik. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Väliskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (824 SE) esimene lugemine. Seaduse esmaeesmärk on viia konsulaarseadus kooskõlla 1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseisutoimingute seadusega. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Väliskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse eelnõu (829 SE) esimene lugemine. Seaduse eesmärk on korrastada tsiviilmissioonidel osalemise süsteemi ja luua sellele selge õiguslik alus. Seadus on vajalik Eesti-sisese töö paremaks korraldamiseks ning selle abil selgitatakse otsuste tegemist ning reguleeritakse valdkonna toimimiseks vajalikke küsimusi. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Mark Soosaare küsimusele Eesti elanike võrdse kohtlemise kohta, mis puudutas ühendus saarte ja mandri ning saarte ja suursaarte vahel ning Raivo Järvi küsimusele toimetulekutoetuste tõstmise kohta. Välisminister Urmas Paet vastas Helle Kalda küsimusele Eesti võlgade, Inara Luigase küsimusele välisministeeriumi rollist välisinvesteeringute Eestisse toomise ning Evelyn Sepa küsimusele Eesti ja Euroopa Liidu kohta. Justiitsminister Rein Lang vastas Lembit Kaljuvee esitatud küsimusele Eesti Energia ja konkurentsi kohta. Neljapäev, 11. november Riigikogu arutas maaelu korraldamisega seotud küsimusi Riigikogu võttis vastu kaks seadust: 77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seadus (793 SE), millega kehtestatakse ühised eeskirjad Euroopa Liidu liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel, väljasaatmisel, kinnipidamisel ja sissesõidukeelu kohaldamisel, tagades sealjuures Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega tunnustatud isikute põhiõiguste kaitse. 80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse ning euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seadus (811 SE), mis suurendab ettevõtluslaenude laenutagatiste piirmäära 500 mln krooni võrra, Samuti laiendati tagatise saajate ringi, et kaotada samal liisinguteenuste turul tegutsevate finantseerimisasutuste ebavõrdne kohtlemine. Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Maaelu vajab uusi sihte“ arutelul tegid ettekanded Eesti Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, Soome Kymenlaakso maakonna Eesti esinduse juht Pekka Linnainen, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esimees Aavo Mölder ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni liige Arvo Sarapuu. Savisaar märkis, et vastutustundlik valitsus ei tohi maaelu püsimise ja arengu küsimustes olla passiivseks kõrvalseisjaks, vaid maaelu arengule aktiivselt kaasa aitama nii oma eelarve- ja maksupoliitikaga kui ka organisatsioonilise korraldusega vajalike programmide ja teadusuuringute rahastamisel. „Praegu võib tähele panna, et süvenevad lõhed piirkondade tööhõives, noorte haridusvõimalustes, esmavajalikus tervisekaitses ja muudes igapäevastes olulistes valdkondades,” ütles Savisaar. Tema sõnul võimendab ääremaastumist igapäevase kohaliku elu korraldamiseks hädavajaliku raha vähenemine ja valdade ja linnade eelarvete teadlik nõrgestamine. Savisaar selgitas, et selle paratamatu tagajärg on ühelt poolt külade tühjenemine ja noorte lahkumine maalt, teiselt poolt aga rahvastiku ülemäärane sundlinnastumine või väljaränne. „See aga tähendab kogu Eesti majandusliku, sotsiaalse ja demograafilise arengu tasakaalust väljaviimist. Tähendab samuti täiesti uute majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide ülemäärast kuhjumist nii maal kui ka tiheasustusega piirkondades ja üldkokkuvõttes elukvaliteedi langust kogu riigis,” märkis Keskerakonna esimees. Linnainen tutvustas Soome kogemust maaelu probleemide lahendamisel ja kavandatud reformide eesmärke. Regionaalhalduse reformide eesmärgiks on kolm asja: eraldi arendustegevus, eraldi järelevalve ja seaduste elluviimise ülesannete viimine regionaalse kohaliku halduse tasandile. Mölder märkis, et põllumajanduse olukorda peab põhjalikumalt analüüsima, tuues välja sektori nõrkused ja võimalused. Ta pidas oluliseks analüüsi tulemuste toomist tarbijani, et vältida maa ja linna võõrandumist. Konkreetsete meetmetena nägi Mölder vajadust toiduainete käibemaksumäära vähendamist Eestis 10% lähedaseks, samuti põllumajanduses kasutatava diiselkütuse aktsiisimäära vähendamist. Mölder kõneles ka otsetoetuste väljamaksmisega seotud probleemidest. Sarapuu käsitles Paides toimunud Maarahva Kongressil vastuvõetud otsustega seotud küsimusi. Ta tõi välja ettepanekud maaelu parendamiseks investeeringute, otsetoetuste, maksupoliitika ja organisatsiooniliste ümberkorralduste kaudu. Läbirääkimistel võtsid sõna Kaia Iva, Aleksei Lotman, Kalev Kotkas, Rein Aidma, Arvo Sarapuu, Jaanus Marrandi, Ester Tuiksoo ja Marek Strandberg. Riigikogu ei arutanud õiguskomisjoni algatatud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu (743 SE) seoses tööaja lõppemise tõttu. Eelnõu on arutusel järgmisel töönädalal. Istung lõppes kell 13.02. Riigikogu pressitalitus 11.11.2010 19.01.2012
25.-28. oktoober 2010
Esmaspäev, 25. oktoober Justiitsminister vastas arupärimisele kohtute tegevuse kohta Justiitsminister Rein Lang vastas Riigikogu liikmete Evelyn Sepa, Enn Eesmaa, Ain Seppiku, Aivar Riisalu, Toivo Tootseni ja Lembit Kaljuvee 16. septembril esitatud arupärimisele kohtute kaadrinappuse kohta (nr 503). Lang andis ülevaate kohtutega seotud kaadriprobleemidest. Ta märkis, et kohtunike ametikohtade täitmiseks korraldatav konkurss kestab kaheksa kuni üheksa kuud ja seda vastavalt Riigikogu poolt vastuvõetud seadusele. Kohtunike ootamatutest lahkumistest tingituna võib aeg-ajalt tõepoolest tekkida täitmata kohti, kahjuks saab täitmata kohtade arvu ennetavalt prognoosida vaid lähtuvalt sellest aspektist, kas kellelgi tekib tulenevalt kohtute seadusele kohustus 68-aastaselt ametist lahkuda. Langi sõnul on näiteks praegu ametisolevatest kohtunikest 13-l õigus jääda pensionile. Ennetavalt ei saa aga konkursse nimetatud kohtadele välja kuulutada, ka see tuleneb seadusest. Lang selgitas, et Riigikogu menetluses olevas kohtute seaduse eelnõus on need kitsaskohad ära reguleeritud. Lang märkis, et õigusemõistmise kvaliteedi all tuleb silmas pidada eelkõige kohtulahendite sisulist kvaliteeti ehk kui palju alama astme kohtu lahenditest jäävad jõusse. „2007.–2009. aasta tsiviilasjade menetlusstatistika kohaselt ei vaidlusta menetlusosalised 95–97% esimese astme kohtulahenditest. Nendest asjadest, mida ringkonnakohtus läbi vaadatakse, jääb esimese astme kohtulahendeid täielikult muutmata ca 50–52%,” ütles minister. Ta rõhutas, et justiitsministeeriumi volitused kohtunikele teha ettekirjutusi on äärmiselt piiratud. Langi sõnul on justiitsministeeriumis töös ka metoodika, kuidas jagada kohtuasju võrdselt, võttes arvesse nende raskusastet. Kohtuasjade jagamise korraldamise otsustamine on aga seaduse alusel kohtute üldkogude pädevuses, kes kinnitavad iga kohtu sisese tööjaotusplaani. „Küll aga on justiitsministeerium kohtute haldamise nõukoja algatusel ja koostöös kohtunikega töötanud välja põhimõtted erinevat liiki kohtuasjade lahendamiseks kuluva aja määratlemiseks. Need on nõndanimetatud koormuspunkti põhimõtted, et oleks võimalik tagada kohtunike võrdne koormus ka tingimustel, kus kohtunik on spetsialiseerunud näiteks kriminaal- või tsiviilasjadele või veelgi detailsemalt, näiteks tsiviilasjades tööõigusasjadele,” selgitas Lang kohtunike töökorraldusega seotud probleeme. Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Riigikogu liikmete Inara Luigase, Valeri Korbi, Lauri Laasi, Toivo Tootseni, Kalev Kallo, Aivar Riisalu, Toomas Vareki, Nelli Privalova, Jaak Aabi, Arvo Sarapuu, Ain Seppiku ja Helle Kalda 23. septembril esitatud arupärimisele erakorralise pensionireservi olukorra kohta (nr 510) ning Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Toomas Vareki, Kalev Kallo, Lauri Laasi ja Jüri Ratase 12. oktoobril esitatud arupärimisele 2011. aasta riigieelarve tulude kohta (nr 517). Vabas mikrofonis võttis sõna Kadri Simson. Teisipäev, 26. oktoober Riigikogu muutis keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust Riigikogu võttis 66 poolthäälega vastu valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse (750 SE). Seaduse eesmärk on viia keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Täpsustatakse strateegilise planeerimisdokumendi mõistet. Seadusesse lisatakse säte, mille kohaselt tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab. Nimetatud asutuste hulka kuuluvad olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust muu hulgas kaitseministeerium, keskkonnaministeerium, kultuuriministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, põllumajandusministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium ja nende valitsemisalas tegutsevad valitsusasutused, maavalitsus, kohaliku omavalitsuse organ ning teised asjaomased asutused. Ühe seadusmuudatusena võrdsustatakse Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamise ning nimetatud järvedesse tahkete ainete uputamise keskkonnamõju hindamise kohustuslik määr mere suhtes kehtestatud määraga (10 000 m³). Praktikas on nimetatud järvede kohta kehtiv piirmäär (500 m³) osutunud liialt madalaks. Muude veekogude (nt väikejärvede) korral jääb keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse määraks kehtivas regulatsioonis sätestatud 500 m³. Seaduse vastu hääletas 13 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. 70 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni esitatud Tagatisfondi liikmete nimetamise otsus (873 OE). Otsusega pikendati Tagatisfondi nõukogu liikmete Tatjana Muravjova ja Eiki Nestori volitusi, mis lõpevad 2. novembril 2010. Tagatisfondi nõukogul on 8 liiget, kellest kaks nimetab Riigikogu. Volituste tähtaeg on 4 aastat alates nõukogu esimese koosoleku päevast. Käesolev otsus jõustub 2010. aasta 3. novembril. Otsuse vastu ei hääletanud keegi, 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks. Kolmapäev, 27. oktoober Meediateenuste seaduse eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise Riigikogu võttis täna 57 poolthäälega vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Presidendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (776 SE). Seadusega täpsustatakse korda, mille järgi valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu esindajad presidenti valivasse valimiskokku. Muudatuste kohaselt toimub esindajate valimine volikogus ühes hääletusvoorus ja igal volikogu liikmel on üks hääl. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat või kandidaadid. Algataja hinnangul soosib see suuremates omavalitsustes valijameeste valimisel senisest paremini demokraatia põhimõtete järgimist ja opositsiooni proportsionaalset esindatust. Seaduse vastu hääletas 20 ja erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. 47 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud 2010. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadus (812 SE). Eelarve muudatused on seotud (majandus)keskkonnas viimase aasta jooksul toimunud oluliste muudatustega, mistõttu on otstarbekas riigieelarve muutunud oludega kohandada, et saavutada riigiasutuste poolt seatud eesmärgid. Muudatused puudutavad riigikantselei, ministeeriumide, nende allasutuste ja teiste põhiseaduslike institutsioonide eelarveid. Riigieelarve maht ei muutu. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu hääletas 2 ja erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. 65 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, tubakaseaduse ja tolliseaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadus (779 SE). Seadusmuudatuste kohaselt hajutatakse 2011. aastaks kavandatud sigarettide 20%ne aktsiisimäära tõus kahele aastale, et vähendada aktsiisimäära järsust tõusust tulenevat salaturu kasvu ohtu. Sigarettide aktsiisi 20%ne tõus 2011. aastal asendatakse aktsiisitõusudega 10% aastatel 2011 ja 2012. Seaduses määratletakse ka käitlemiseks mittelubatud tubakatoodete suur kogus, mis läbi karistusmeetmete rakendamise aitab piirata salasigarettide turgu. Rahanduskomisjoni ettepaneku kohaselt tõstetakse sigarettidelt tasutavat minimaalset aktsiisisummat varem kavandatuga võrreldes 2011. aastal 2,57 euro võrra (73 euroni 1000 sigareti kohta) ja 2012. aastal 2,54 euro võrra ( 80 euroni 1000 sigareti kohta). Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril, § 1 punkt 1 ja § 5 jõustuvad 2010. aasta 5. detsembril. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. 65 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta ning NATO mereoperatsiooni Active Endeavour koosseisus“ (815 OE). Otsuse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooniga ühinemise seadus (804 SE). Eesti ühineb konventsiooniga, mille eesmärk on teha koostööd teiste riikidega eestkoste küsimustes ja määrata kindlaks põhimõtted, millest konventsiooni osalisriigid lähtuvad abinõude tarvitusele võtmisel mitme riigiga seotud eestkostet vajava täiskasvanu või tema vara kaitseks. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 54 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Albaania Vabariigi ministrite nõukogu vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seadus (801 SE). Leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepinguosaliste riikide vahel, sätestab diskrimineeriva maksustamise ärahoidmise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi. Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigieelarve seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (790 SE) teine lugemine. Eelnõu peamine eesmärk on 2010. aastal jõustunud audiitortegevuse seadusest tulenevate terminoloogiliste ja sisuliste muudatuste sisseviimine ja audiitortegevuse seaduse redaktsiooni täpsustamine, täiendamine või muutmine tulenevalt seaduse rakendamisel ilmnenud vajadustest. Muudatused puudutavad muuhulgas riigi majandusaasta aruannete koostamist ja audiitorkontrolli, siseaudiitori kutsetegevusega seonduvat, riigikontrolli kui riigikonsolideerimisgrupi audiitorit, audiitorkontrolli kohustusi ja auditikomiteed. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (791 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on ühtlustada Eesti õigusruumi meditsiiniseadmeid käsitlevad õigusaktid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, mis puudutavad aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid, aga ka biotsiidide turuleviimist. Eelnõu kohaselt laiendatakse meditsiiniseadmetele kohalduvate seaduste ringi, kuna meditsiiniseadmed peavad teatud tingimustel vastama ka isikukaitsevahenditele või masinatele kehtestatud olulistele tervisekaitse ja ohutuse nõuetele. Sätestatakse meditsiiniseadme turule laskja, levitaja ja kasutuselevõtja kohustus teavitada Terviseametit potentsiaalselt ohtlike meditsiiniseadmete kättesaadavaks tegemisest või kasutusele võtmisest ning reguleeritakse senisest täpsemalt meditsiiniseadmete kliiniliste uuringutega seotud tegevused. Samuti täpsustatakse eelnõuga seaduse vastutuse osa, et tagada efektiivne järelevalve. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (800 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Nõukogu direktiiviga, mis puudutab ohutu piiriülese liikluse arendamist ja aitab kaitsta piiriüleseid koostalitusteenuseid osutavate liikuvate töötajate tervist ja tagada nende ohutust. Eelnõu reguleerib piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja töö- ja puhkeaja tingimusi. Tööandjat kohustatakse pidama ning säilitama tööajaarvestust. Eelnõuga sätestatakse Tööinspektsiooni kohustus teostada töötervishoiu ja tööohutusseaduses sätestatud korras ja tingimustel riiklikku järelevalvet Euroopa Liidu piires piiriüleselt liikuvate raudteetöötajate töö- ja puhkeaja tingimuste täitmise üle. Täiendavalt näeb eelnõu ette vastutuse töö- ja puhkeaja tingimuste rikkumisel. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu üleminekusätteid käsitleva protokolli muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (807 SE) esimene lugemine. Nimetatud protokolli eesmärk on suurendada ametiajaks 2009–2014 valitud Euroopa Parlamendi liikmete arvu 736-lt 754-ni kooskõlas poliitilise kokkuleppega üleminekumeetmete kehtestamise kohta, mis saavutati 18. ja 19. juuni 2009. aasta Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Väliskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu (830 SE) esimene lugemine. Seadusega ratifitseeritakse kolm Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (Organisation for Economic Co-operation and Development, edaspidi OECD) ühinemisega seotud lepingut: Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni 14. detsembri 1960. aasta konventsioon (OECD konventsioon), Eesti Vabariigi valitsuse ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni vaheline organisatsioonile antavate eesõiguste, puutumatuse ja soodustuste kokkulepe ning Eesti Vabariigi Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni konventsiooniga ühinemise tingimuste kokkulepe (ühinemiskokkulepe). Eelnõu suunati teisele lugemisele Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kalapüügiseaduse täiendamise seaduse eelnõu (828 SE) esimene lugemine. Seaduseelnõu eesmärk on muuta kalavaru kasutamine avalikkuse jaoks läbipaistvaks ja tagada avalikkusele adekvaatne teave, kas ettevõtjad, kellele on usaldatud õigus kasutada seda rahvuslikku rikkust, järgivad põhiseadusest ja kalapüügiseadusest tulenevat nõuet kasutada seda säästlikult. Avalikkusele tehakse kättesaadavaks andmed, mis näitavad ettevõtjale kalendriaastaks määratud lubatud püügivõimalust, lubatud püügivõimaluse tegeliku kasutamise mahtu ning tegelikult väljapüütud kala kogust. Põllumajandusministeerium peab edaspidi iga kvartali kohta koostama ja veebilehel avalikustama ülevaate, mis hõlmab eelnimetatud andmed kõikide Eesti kutseliste kalapüüdjate kohta. Andmed avalikustatakse veealade, maakondade ja püsiasutusega väikesaarte kaupa. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud meediateenuste seaduse eelnõu (827 SE) esimene lugemine. Eelnõul on kaks põhieesmärki: viia Eesti audiovisuaalmeedia teenuste valdkonna regulatsioon vastavusse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga ning uuendada ka siseriiklikku regulatsiooni audiovisuaalmeedia ja raadioringhäälingu valdkonnas, mis tuleneb eelkõige tehnoloogiate arengutest ning üleminekust digitaaltelevisioonile maapealses levis. See on tinginud vajaduse uuendada meediateenuse osutajate tegevuslubade süsteemi ning luua teavitamise kord tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajatele. Meediateenuste seadus sätestab: 1) audiovisuaalmeedia teenuste osutamise korra, teenuse osutaja tegevuspõhimõtted ja nõuded teenuse osutajatele; 2) raadioringhäälingu teenuste osutamise korra, teenuse osutaja tegevuspõhimõtted ja nõuded teenuse osutajatele; 3) eraõiguslikele isikutele teleringhäälingu teenuse ja raadioringhäälingu teenuse osutamiseks tegevusloa andmise ja tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutamisest teavitamise korra; 4) nõuded Eesti Rahvusringhäälingule niivõrd, kuivõrd need ei ole sätestatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduses; 5) allikakaitse põhimõtted informatsiooni ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemisel. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Riigikontrolör Mihkel Oviir andis ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2009. aastal. Oviir käsitles ettekandes riigi eelarve, vara ja majandusega seotud teemasid ning juhtis tähelepanu probleemidele mitmete valdkondade edendamisel. Oviiri sõnul on Riigikontrolli asi aidata otsustajatel reaalset olukorda tajuda, vaadelda riigis toimuvat ning selle arengut pisut kõrvalt ja pakkuda välja täiendavat ehk teist vaatenurka. Muuhulgas rääkis riigikontrolör euroraha kasutamisega seotud probleemidest, tööealise elanikkonna vähenemisega kaasnevast, riigi prognoosivõimekusest. Oviir kutsus üles tõsisemalt arutama hariduse, meditsiini, maksude, sisserännu, sotsiaalhoolekande, riikluse korralduse ja paljude teiste küsimuste üle ning manitses Eesti riigi suutlikkuse suhtes olema realistlikum. Oviir: „Kuigi meie ootused Eesti riigi ja ühiskonna arengule on olnud kõvasti kõrgemad, kui see ehk tegelikus elus on välja tulnud, on meil siiski põhjust rahul olla.” Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Aivar Riisalu, Valdur Lahtvee, Tõnis Kõiv ja Eiki Nestor. Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse „Riigi 2009. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (820 OE) esimene lugemine. Vastavalt raamatupidamise seadusele on riigi majandusaasta aruande esitamise eesmärk Riigikogupoolse kontrollifunktsiooni teostamine valitsuse üle ning valitsusele võimaluse andmine selgitada tegevust aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks. Majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest ning raamatupidamise aastaaruandest, mis omakorda sisaldab tegevjuhtkonna deklaratsiooni, riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruannet, täiendavat informatsiooni kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (836 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on lisada struktuuritoetuste seadusesse täpsemad reeglid toetuse andmise ja tagastamise osas, et tagada toetuse tulemuslikum ärakasutamine. Ennetava abinõuna nähakse ette volitus seada toetuse ära kasutamise sihttasemed meetmeid planeerivatele ministeeriumidele, et vähendada N+2/3 reeglist tuleneva riigile lubatud toetuse mahu vähendamise võimalust. Korraldusasutuse meetmeteülese koordineeriva tegevuse täitmise tagamiseks lisatakse programmide korraldusasutusega kooskõlastamise kohustus. Kehtestatakse meetmeteülesed kohalike omavalitsuste finantsvõimekuse hindamise kriteeriumid. Halduskoormuse vähendamise eesmärgil antakse võimalus kehtestada tagasinõuete- ja tagasimaksete määruses tagasinõude miinimumsumma, millest alates toetust tagasi ei küsita. Aidatakse vältida lootusetute tagasinõuete teket, lubades jätta toetus välja maksmata, kui toetuse saaja projekt jääb lõpetamata. Euroopa territoriaalse koostöö ning Euroopa ja naabruspoliitika programmide likviidsusprobleemi leevendamiseks võimaldatakse taotleda omafinantseeringu toetust. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku vastu hääletas 33 ja vastu 15 Riigikogu liiget. Seega suunati eelnõu teisele lugemisele. Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Mark Soosaare esitatud küsimustele riigi energiajulgeoleku ja tuleviku ning ajalehtede levitamise kohta, samuti Lauri Luige küsimusele avaliku sektori palkade kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Aivar Riisalu küsimusele Eesti Energia investeeringute kohta. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas Kadri Simsoni küsimusele koostöö kohta riigikontrolliga ning Nikolai Põdramägi küsimusele Võidusamba kohta. Neljapäev, 28. oktoober Riigikogu võttis vastu seaduse audiitortegevuse täpsustamiseks Riigikogu võttis 80 poolthäälega vastu valitsuse algatatud riigieelarve seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (790 SE), mis viib seadusesse sisse 2010. aastal jõustunud audiitortegevuse seadusest tulenevad terminoloogilised ja sisulised muudatused. Samuti täpsustab ja muudab audiitortegevuse seaduse redaktsiooni tulenevalt seaduse rakendamisel ilmnenud vajadustest. Muudatused puudutavad muuhulgas riigi majandusaasta aruannete koostamist ja audiitorkontrolli, siseaudiitori kutsetegevusega seonduvat, riigikontrolli kui riigi konsolideerimisgrupi audiitorit, audiitorkontrolli kohustusi ja auditikomiteed. Riigikogu lõpetas kultuurikomisjoni algatatud kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu (842 SE) esimese lugemise. Eelnõu pikendab üleminekuaega 5-astmeliselt kvalifikatsioonitasemete süsteemilt 8-astmelisele kvalifikatsiooniraamistikule kuni 1. jaanuarini 2014. Eelnõuga soovitakse vältida kutsesüsteemi halvamist, kui 1. jaanuarist 2011 kaotaksid tegutsemisõiguse 90% kutseandjatest või kui aastal 2011 kaotab kehtivuse mitusada kutsestandardit. Eelnõuga kõrvaldatakse ka ebaselgus riiklikult tunnustatud õppekava määratlemisel. Kutseandja õigused võimaldatakse anda nendele õppeasutusele, milles on riiklikult tunnustatud õppekavad. Riigikogu pressitalitus 28.10.2010 19.01.2012
18.-21. oktoober 2010
Esmaspäev, 18. oktoober Peaminister vastas arupärimisele valitsuse õigusloome kvaliteedi kohta Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Jüri Tamme ja Eiki Nestori 17. juunil esitatud arupärimisele õigusloome kvaliteedi kohta (nr 462). Arupärijad väidavad, et viimastel aastatel on oluliselt langenud valitsuse Riigikogu menetlusse antud eelnõude kvaliteet. Ansip selgitas, et seadusandliku menetluse käigus võetakse vastu uusi otsuseid, mis ei pruugi olla kooskõlas eelnõu esialgse kontseptsiooniga ning millele ministeeriumid peavad reageerima, esitades muudatusettepanekuid, mõnikord lausa uue teksti. „Eesmärk on aidata kaasa seadusandlikule protsessile, mida ilma muudatusettepanekute esitamiseta alati teha ei ole võimalik. Kuid selleks, et õigusloomet edasi arendada, on valitsus koostanud justiitsministeeriumi ettepanekul õiguspoliitika arengu suunad, mis sisaldab ka ettepanekuid õigusaktide mõjude analüüsi tõhusamaks korraldamiseks,” ütles peaminister. Ta leidis, et praeguse õigusloome probleemiks on, et seadusega soovitavate mõjude küsimusele, samuti seaduse võimalikele alternatiividele ei pöörata piisavat tähelepanu. Seetõttu juhtub tihti, et ministeeriumide, valitsuse ja Riigikogu väärtuslikku aega kulutatakse vaidlustele seaduse eelnõude nüansside üle, mille puhul ei ole teada, kas sellega tervikuna on võimalik soovitatavat eesmärki või tulemust üldse saavutada. Ansipi sõnul on õiguspoliitikat puudutavate lähtealuste ning arengupõhimõtete ühtse väljundina koostatud dokument "Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2013". Arengusuunad kirjeldavad kavandatavate muudatuste põhisisu, mille sobivuse korral on võimalik täiendada ja muuta õigusaktide väljatöötamist puudutavaid detailseid valitsuse ja Riigikogu normitehnika eeskirju. Muudatuste eesmärgiks on tõsta õigusloome kvaliteeti, nõudes põhjalikumat ja läbimõeldavat tegutsemist õigusakti väljatöötamise protsessi esimestes etappides. See hoiab kokku ressursse, mis seni on kulunud õigusakti eelnõu väljatöötamise hilisemates etappides seoses selle korduvale kooskõlastamisele, eelnõu eesmärkide selgitamisele avalikkusele aga ka vastuvõetud õigusaktide puuduste parandamisele, selgitas Ansip. Ta tunnistas, et tegemist ei ole valdkonnaga, kus mingil ajahetkel langetatakse lõplikud otsused ja siis on kvaliteet tagatud igavesti. „See on pidevalt muutuv arenev protsess ja siin ei saabu kunagi võidukat lõppu,” ütles peaminister. Peaminister vastas veel kolmele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Marika Tuusi, Valeri Korbi, Eldar Efendijevi, Mailis Repsi, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Jaak Aabi, Nikolai Põdramägi ja Evelyn Sepa 2. augustil esitatud arupärimine uuringu Eesti Inimvara tulemuste kohta (nr 465); Riigikogu liikmete Helle Kalda, Toivo Tootseni, Marika Tuusi, Olga Sõtniku, Vladimir Velmani, Nelli Privalova, Heimar Lengi ja Valeri Korbi 2. augustil esitatud arupärimine Saksamaale ümberasujatele kuulunud vara tagasitaotlejate avalduste lahendamise korra kohta (nr 478); Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Toivo Tootseni, Kalev Kallo, Olga Sõtniku, Jüri Ratase, Toomas Vareki, Vladimir Velmani ja Nelli Privalova 3. augustil esitatud arupärimine riigieelarve kohta (nr 485). Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Jaak Aabi, Nikolai Põdramägi, Marika Tuusi, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Toomas Vareki, Georg Pelisaare, Lauri Laasi, Inara Luigase, Eldar Efendijevi, Jüri Ratase ja Toivo Tootseni 20. septembril esitatud arupärimisele maaelupoliitika kohta (nr 504). Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas viiele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Vladimir Velmani, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepa, Kadri Simsoni ja Valeri Korbi 2. augustil esitatud arupärimine erakoolide rahastamise kohta (nr 466); Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Inara Luigase, Eldar Efendijevi, Vladimir Velmani, Nelli Privalova, Olga Sõtniku, Nikolai Põdramägi, Rein Ratase ja Kadri Simsoni 2. augustil esitatud arupärimine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamise kohta (nr 476); Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Valeri Korbi, Helle Kalda, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Olga Sõtniku, Toivo Tootseni, Nikolai Põdramägi ja Rein Ratase 2. augustil esitatud arupärimine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamise kohta (nr 470); Riigikogu liikmete Evelyn Sepa, Rein Ratase, Tiit Kuusmiku, Ester Tuiksoo, Heljo Pikhofi, Nikolai Põdramägi, Georg Pelisaare, Kalle Laaneti, Olga Sõtniku, Mai Treiali, Jüri Tamme ja Kadri Simsoni 3. augustil esitatud arupärimine kohustusliku ujumise algõpetuse kohta (nr 495); Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Nikolai Põdramägi, Kadri Simsoni, Vladimir Velmani, Toivo Tootseni, Nelli Privalova, Evelyn Sepa ja Georg Pelisaare 3. augustil esitatud arupärimine kõrghariduse kättesaadavuse kohta (nr 496). Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas kolmele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Rein Ratase, Evelyn Sepa, Ain Seppiku, Kadri Simsoni, Aivar Riisalu, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Inara Luigase, Olga Sõtniku ja Jüri Ratase 2. augustil esitatud arupärimine ruumilise planeerimise kohta tulenevalt planeerimisseaduse § 1 lõikest 3 (nr 473); Riigikogu liikmete Jüri Ratase, Olga Sõtniku, Vladimir Velmani, Kalev Kallo, Toivo Tootseni, Evelyn Sepa, Rein Ratase, Arvo Sarapuu, Nikolai Põdramägi, Kadri Simsoni, Aivar Riisalu, Marika Tuusi ja Tiit Kuusmiku 3. augustil esitatud arupärimine 2011. aasta riigieelarve koostamise kohta kohalike omavalitsuste osas (nr 483); Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Jaak Aabi, Nikolai Põdramägi, Rein Ratase, Toivo Tootseni, Kalev Kallo ja Inara Luigase 3. augustil esitatud arupärimine süveneva ääremaastumise kohta (nr 493). Siseminister Marko Pomerants vastas viiele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Rein Ratase, Tiit Kuusmiku, Jüri Ratase, Arvo Sarapuu ja Nikolai Põdramägi 3. augustil esitatud arupärimine krooni ja euro võltsimisohu kohta (nr 486); Riigikogu liikmete Olga Sõtniku, Vladimir Velmani, Nelli Privalova, Tiit Kuusmiku ja Evelyn Sepa 3. augustil esitatud arupärimine kodanike juurdekasvu kohta (nr 487); Riigikogu liikmete Ain Seppiku, Tiit Kuusmiku, Kalle Laaneti, Marika Tuusi, Helle Kalda, Toivo Tootseni, Mailis Repsi, Inara Luigase, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Jüri Ratase, Olga Sõtniku, Arvo Sarapuu ja Nikolai Põdramägi 3. augustil esitatud arupärimine politseiametnike tööaja kohta (nr 488); Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Kadri Simsoni, Ain Seppiku, Tiit Kuusmiku, Kalev Kallo ja Aivar Riisalu 21. septembril esitatud arupärimine Siseministeeriumi politiseerimise kohta (nr 505); Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Mailis Repsi, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Nelli Privalova, Olga Sõtniku, Toivo Tootseni, Nikolai Põdramägi, Rein Ratase, Helle Kalda ja Georg Pelisaare 28. septembril esitatud arupärimine Politsei- ja Piirivalveameti eelarve kohta (nr 511). Vabas mikrofonis võttis sõna Kalev Kallo. Istung lõppes kell 22.54. Teisipäev, 19. oktoober Riigikogu jätkab meresõiduohutusega seotud probleemide arutelu Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (653 SE) teine lugemine. Eelnõuga soovitakse täpsustada meresõiduohutuse alaseid nõudeid ning vastutust ja trahve seaduse rikkumise korral. Meresõiduohutuse seadusesse lisatakse uued paragrahvid, millega sätestatakse meresõiduohutuse korraldamise süsteem, reederi ning tema laeva meresõiduohutusalase auditeerimise liigid ja lisaauditi läbiviimise tingimused, auditeerimisel avastatud mittevastavus jpm. Mitmed muudatused puudutavad lootsimist, lootsile esitatavaid nõudeid ja lootsi tegevust, aga ka laevaõnnetuste käsitlemist. Teisel lugemisel eelnõusse viidud muudatus näeb ette tankerite kohustusliku eskortimise sisemeres ja sadama akvatooriumis. Samuti tahetakse kehtestada mitmed uued riigilõivud ja ajakohastada uppunud vara ülestõstmist käsitlevat regulatsiooni. Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku poolt hääletas 87 Riigikogu liiget, vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. Eelnõu teine lugemine jätkub. Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (750 SE) teine lugemine. Seadusmuudatused on tingitud vajadusest viia keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Muudatustega täpsustatakse strateegilise planeerimisdokumendi mõistet. Seadusesse lisatakse säte, mille kohaselt tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab. Nimetatud asutuste hulka kuuluvad olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust muu hulgas kaitseministeerium, keskkonnaministeerium, kultuuriministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, põllumajandusministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium ja nende valitsemisalas tegutsevad valitsusasutused, maavalitsus, kohaliku omavalitsuse organ ning teised asjaomased asutused. Ühe seadusmuudatusena võrdsustatakse Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamise ning nimetatud järvedesse tahkete ainete uputamise keskkonnamõju hindamise kohustuslik määr mere suhtes kehtestatud määraga (10 000 m³). Praktikas on nimetatud järvede kohta kehtiv piirmäär (500 m³) osutunud liialt madalaks. Muude veekogude (nt väikejärvede) korral jääb keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse määraks kehtivas regulatsioonis sätestatud 500 m³. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (758 SE) teine lugemine. Käesoleva seadusemuudatuse eesmärgiks on mitmekesistada Eesti ettevõtluskeskkonda ja anda ka tulundusühistutele võimalus tegeleda muu hulgas ravimiäriga. Ravimite tootmise või ravimite hulgimüügi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks ei või olla üldapteegi, haiglaapteegi või veterinaar apteegi tegevusloa omaja ega tema tütarettevõtja. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Majanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (778 SE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 45 ja vastu 22 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes eelnõu menetlusest välja. Kolmapäev, 20. Oktoober 2011. aasta riigieelarve läbis esimese lugemise Riigikogu võttis 89 poolthäälega vastu valitsuse ning Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse (723 SE) ja (631 SE). Seadusmuudatustega tagatakse Eesti isikute ja Euroopa majanduspiirkonna isikute võrdne kohtlemine maksustamisel laiendades mõningaid maksusoodustusi kõikide Euroopa majanduspiirkonna residentidele. Samuti täpsustatakse aktsiaoptsioonide maksustamise korda. Muudatuste kohaselt ei maksustata aktsiaoptsioone nende andmise hetkel ning erisoodustuseks ei loeta aktsiaoptsiooni, kui see realiseeritakse pärast 3 aasta möödumist optsiooni andmisest. Tööandjate optsioonid aitavad töötajaid motiveerida, kaasata neid äriühingu tegevusse, tõsta nende produktiivsust ja efektiivsust ning vähendada kaadrivoolavust. Samuti ühtlustavad optsioonid äriühingu juhatuse ning aktsionäride huve. Kokkuvõttes aitavad aktsiaoptsioonid nii äriühingu kui ka kaudselt majanduse arengule kaasa. Käesoleva seadusega sätestatakse ka üheselt tõlgendatavad reeglid FIEle kuuluva ettevõtte tulumaksuvabaks üleandmiseks. See muudatus on tingitud vajadusest võimaldada ettevõtte üleandmist ilma tulumaksukohustust tekitamata ka teisele FIEle (nö äri üleandmine isalt pojale), kes jätkab ettevõtte tegevust. Seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril, seaduse § 1 punkt 90 ja § 5 punkt 3 jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril. 83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Hiina Rahvavabariigi vahelise lepingu vastastikusest õigusabist kriminaalasjades ratifitseerimise seadus (792 SE). Nimetatud leping kirjutati alla 2002. aasta 12. juunil ning selle eesmärk on osutada laiaulatuslikku vastastikust abi kriminaalasjades. Leping ei laiene isikute väljaandmisele, kohtuotsuste täitmisele pööramisele, vabaduskaotust kandvate isikute üleandmisele (vangide vahetusele) ega kriminaalmenetluse üleandmisele. 78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu 24. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seadus (789 SE). Ülemaailmne Postiliit (ingl k Universal Postal Union, edaspidi UPU) on ÜRO eriorganisatsioon, mis koordineerib postiteenuse osutajate ülemaailmset koostööd, kehtestab rahvusvahelise postiteenuse osutamisreegleid, annab soovitusi rahvusvaheliste postiteenuste arenguks ja nende kvaliteedi tõstmiseks. Ratifitseerimisele kuuluvad UPU 24. kongressil allkirjastatud UPU põhikirja kaheksas lisaprotokoll, UPU üldeeskirjade esimene lisaprotokoll ning konventsioon. Lisaprotokollide näol on tegemist UPU tööd korraldavate dokumentidega ja liikmesriikidele lisakohustusi nendega ei kaasne. Konventsioon sisaldab kogu rahvusvahelises postiteeninduses kohaldatavaid reegleid ja see on kõikidele liikmesriikidele siduv. Liikmesriigid tagavad, et nende määratud ettevõtjad täidavad konventsioonist tulenevad kohustused. 78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatuste heakskiitmise seadus (819 SE). Nimetatud põhikirja muudatus puudutab Valuutafondis osalemise ja hääletamise tõhustamist ning investeerimisvolituste laiendamist. Hääletamise ja osalemise tõhustamist käsitlev muudatus on osa kvoodi- ja hääleõigusreformist, mille eesmärgiks on tagada dünaamiliselt arenenud majandusega riikide, sealhulgas Eesti, parem esindatus ja tugevam hääleõigus IMFis. Teise muudatuse eesmärk on IMFi tegevuse jätkusuutliku rahastamise tagamine. Muudatusega vähendatakse IMFi sissetulekute sõltuvust laenutegevusest saadavast intressitulust. IMFi põhikirja muudatuste jõustumisel antaks IMFile voli kohandada investeerimispoliitikat vajadust mööda ning võimaldatakse IMFi kullavarude piiratud koguse müügist saadavate tulude kasutamist investeeringuteks. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (764 SE) teine lugemine. Muudatustega soovitakse kõrvaldada kitsaskohad ja rakendamisraskused, mis ilmnesid uue riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse jõustumisel. Eesmärgiks on vähendada seaduse tõlgendamisel tekkivate vaidluste arvu ning vastavate asutuste koormust kaotades tarbetud nõuded. Nimetatud seadusega muudetakse ka hasartmänguseadust ning hädaolukorra seadust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ülikooliseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (784 SE) teine lugemine. Seadusega muudetakse ülikooliseadust, erakooliseadust ja rakenduskõrgkooli seadust ning muudatuste peamine eesmärk on selgemalt sõnastada kõrghariduse välishindamise vastavad sätted ja tagada sellega antud regulatsiooni parem rakendatavus. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud 2010. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (812 SE) teine lugemine. Eelarve muudatused on seotud (majandus)keskkonnas viimase aasta jooksul toimunud oluliste muudatustega, mistõttu peetakse otstarbekaks riigieelarve kohandamist muutunud oludega, et saavutada riigiasutuste poolt seatud eesmärgid. Muudatused puudutavad riigikantselei, ministeeriumide, nende allasutuste ja teiste põhiseaduslike institutsioonide eelarveid. Algataja kinnitusel riigieelarve maht ei muutu. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (813 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatuste peamine ülesanne on viia võlaõigusseaduses sisalduv tarbijalepingute regulatsioon täpsemalt ja paremini kooskõlla Euroopa Liidu direktiividega, et ära hoida Eesti suhtes uute rikkumismenetluste algatamine ja tagada juba algatatud menetluse lõpetamine. Lisaks tehakse eelnõu raames mitmeid ettepanekuid, et kooskõlastada võlaõigusseadus tarbija lepingulisi õigusi reguleerivate sätetega, millele Euroopa Komisjon ei ole seni tähelepanu juhtinud. Oluline eesmärk on ka ajakohastada võlaõigusseadust, näiteks ettemaksu regulatsiooni osas tarbijalepingute puhul. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigivastutuse seaduse eelnõu (818 SE) esimene lugemine. Seaduseelnõu peamine eesmärk on ühendada seni eraldi seadusega reguleeritud olnud riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise alane regulatsioon riigivastutuse seadusega ning kõrvaldada rakenduspraktika käigus ilmnenud puudused. Seaduste liitmisega seotud muudatuste maht tingis vajaduse esitada uus riigivastutuse seaduse terviktekst. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (814 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on täiendavalt tagada prokuratuuri sõltumatust ebasoovitavatest mõjutustest ning sellele vastavat aruandekohustust ja vastutust, mis on vajalikud eeldused õigusriiklikule õigusemõistmisele. Seadusmuudatuste mõjul paranevad prokuröri sõltumatuse tagatised, mis peab aitama kaasa prokuratuuri tegevuse erapooletuse, objektiivsuse ja autonoomsuse (sh kaitstus ebakohase poliitilise mõjutuse vastu) jätkuvale arengule; prokuratuuri tegevuse läbipaistvuse ja aruandluse kaudu Riigikogu põhiseaduskomisjoni ees peaks paranema õigusemõistmise kvaliteet tervikuna. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu (803 SE) esimene lugemine. Seadustiku eesmärk on kehtestada ühtne õiguslik baas majandustegevuse lubamisele, piiramisele ning keelamisele riigi poolt. Eelnõu ettevalmistamisel peetud silmas eesmärki luua üldine raamistik kõikidele regulatsioonidele, mis kohustavad ettevõtjat end või oma tegevust registreerima või hankima kõikvõimalikke tegevuslubasid, litsentse, kooskõlastusi jms. Nimetatud seadustiku üldosa peab tagama majandustegevuse eriregulatsioonide kooskõla põhiseadusega, rahvusvahelise õiguse ning Euroopa Liidu õigusega ning lisaks sellele toetama isiku majanduslike põhivabaduste teostamist, st suurendama majandustegevuse vabadust. Lõpptulemusena väheneb majandushaldusõigust sisaldavate regulatsioonide arv, ulatus ja keerukus ehk bürokraatia. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu (799 SE) esimene lugemine. Seaduse eesmärk on keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu, vara ja kultuuripärandit; säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; keskkonna hea seisund ning keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine. Seadusega sätestatakse keskkonnakaitse põhimõtted ja põhikohustused, käitaja kohustused, keskkonnaalased õigused ning reguleeritakse loamenetlust. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (822 SE) esimene lugemine. Eelarve eelnõu kohaselt kasvavad järgmisel aastal riigi tulud üle 2%, 5,7 miljardi euroni (89,4 miljardit krooni). Tulude kasv on eelkõige seotud maksuliste tulude suurema laekumisega, suurim osakaal selles on käibemaksul ja sotsiaalmaksul. Mittemaksuliste tulude panus eelarvesse, võrreldes 2010. aastaga, väheneb ligi 4% võrra. Eelarve kulude maht kasvab 5 %, 6 miljardi euroni (94, 2 miljardit krooni). Rahandusminister Jürgen Ligi väitel tuleneb kulude kasv eelkõige seotud tuludest ehk välisvahenditest ja saastekvootide müügist. Eelarve mahu suurenemise tingib ka kogumispensioni sissemaksete taastamine ning pensioniväljamaksete suurenemine seoses pensionäride arvu kasvuga. Eelarve pikaajaline ja ka järgmise aasta prioriteet on haridus, kasv on ligi 8%. Kaitsekulude kasv suureneb 1,9%-ni SKP-st ning sotsiaalvaldkonna kulutused 154 miljoni euro võrra. Ministri sõnul riigi ülalpidamiskulud järgmisel aastal ei suurene. Toetuste laekumine kasvab rahandusministri sõnul 2011. aastal 12% võrra, 9,9 miljardi euroni, sh on välistoetusi kavandatud 1 miljard eurot. Enim suureneb välistoetuste kasutamine 2010. aastaga võrreldes keskkonnaministeeriumil, siseministeeriumil ja sotsiaalministeeriumil. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (823 SE) esimene lugemine. Eelnõuga soovitakse muuta töötuskindlustuse seaduses kehtivat töötuskindlustuse korraldust. Muudatuse kohaselt hakatakse tulevikus kogutavate töötuskindlustuse vahendite arvelt rahastama ka kindlustatud isikutele pakutavaid tööturuteenuseid ning tööturutoetusi, välja arvatud töötutoetus. Selleks luuakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 29 ning vastu 46 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust ning eelnõu suunati teisele lugemisele. Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (809 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatused tulenevad vajadusest täpsustada mõningaid keskkonnatasude rakendamisega seotud õiguslikke regulatsioone ning sõnastada mõningad seaduse sätted konkreetsemalt; täpsustuvad välisõhuheitmete ja jäätmete saastetasu ning maavarade kaevandamisõiguse tasu arvestamise ning maksmise sätteid. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kemikaaliseaduse, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse, päästeseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (817 SE) esimene lugemine. Eelnõu peamiseks eesmärgiks on korrastada ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete tegevusõigusega seonduvat regulatsiooni. Täpsustatakse ka valitsuse põhimõtteliselt piiramatut kaalutlusõigust sekkuda ettevõtlusvabadusse ja keelata, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevust arvestades õigusriigi põhimõtteid ja põhiseadusest tulenevaid nõudeid. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Mark Soosaare esitatud küsimusele väikesaarte ja ääremaade arstiabi kättesaadavuse kohta ning Hannes Astoki küsimusele valitsussektori eelarve tasakaalu kohta. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Kadri Simsoni esitatud küsimusele omavalitsuste sundliitmise kohta, Arvo Sarapuu küsimusele valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste ning Jaan Õunapuu küsimusele kohalike omavalitsuste liitmise kohta. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Rein Ratase esitatud küsimusele maade viimisest tsiviilkäibesse, Maret Merisaare küsimusele krevetipüügi piirangute ja Eesti rahvuslike huvide ning Nikolai Põdramägi küsimusele Eestimaa looduse puhtuse ja säilivuse kohta. Istung lõppes kell 20.50. Neljapäev, 21. Oktoober Riigikogu muutis ravimiseadust Riigikogu võttis vastu kolm seadust: 48 poolthäälega (1 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud ravimiseaduse muutmise seadus (758 SE), mis annab ravimimüügiks õiguse ka tulundusühistutele. Seaduse kohaselt võib vastava tegevusloa omajaks olla täidesaatva riigivõimu asutus, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ning eraõiguslik juriidiline isik välja arvatud mittetulundusühing. Seaduse eesmärk on mitmekesistada Eesti ettevõtluskeskkonda ja anda võimalus tegeleda ravimiäriga ka eelpoolnimetatud isikuile. 78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (764 SE), mis kõrvaldab uue seaduse jõustumisel ilmnenud kitsaskohad ja rakendamisraskused ning vähendab sätete tõlgendamisel tekkivate vaidluste arvu. Seadus muudab ka hasartmänguseadust ning hädaolukorra seadust. 70 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ülikooliseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (784 SE), mis sõnastab selgemalt kõrghariduse välishindamise vastavad sätted ja tagab sellega regulatsiooni parema rakendatavuse. Akrediteerimine annab üliõpilastele ning õppeasutustele kindluse, et välishindamise kaudu saadakse adekvaatne tagasiside õppeasutuse taseme kohta. Riigikogu lõpetas rahanduskomisjoni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, tubakaseaduse ja tolliseaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (779 SE) teise lugemise. Eelnõu näeb ette hajutada 2011. aastaks kavandatud sigarettide 20%ne aktsiisimäära tõus kahele aastale, et vähendada aktsiisimäära järsust tõusust tulenevat salaturu kasvu ohtu. Eelnõu kohaselt asendatakse sigarettide aktsiisi 20%ne tõus 2011. aastal aktsiisitõusudega 10% aastatel 2011 ja 2012. Eelnõu määratleb käitlemiseks mittelubatud tubakatoote suure koguse, mille kaudu läbi karistusmeetmete rakendamise piiratakse salasigarettide turgu. Rahanduskomisjoni tehtud settepaneku kohaselt tõstetakse sigarettidelt tasutavat minimaalset aktsiisisummat varem kavandatuga võrreldes 2011. aastal 2,57 euro võrra (73 euroni 1000 sigareti kohta) ja 2012. aastal 2,54 euro võrra ( 80 euroni 1000 sigareti kohta). Istung lõppes kell 10.48. Riigikogu presssitalitus 21.10.2010 19.01.2012
11.-14. oktoober 2010
Esmaspäev, 11. oktoober Paet vastas arupärimisele Guantanamo vangide vastuvõtmise kohta Välisminister Urmas Paet vastas Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Vladimir Velmani, Jüri Ratase, Arvo Sarapuu, Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepa ja Kadri Simsoni 3. augustil esitatud arupärimine Guantanamo vangide vastuvõtmise kohta (nr 484). Paet selgitas, et valitsus on otsustanud toetada Euroopa Liidus kujunevat ühisseisukohta, suhtuda võimalikult positiivselt Guantanamost vabastatavate vastuvõtmisesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, jättes lõpliku otsuse iga liikmesriigi enda pädevusse sellest tulenevalt. Iga riigi õigusruum seab raamid, kuhu konkreetse endise kinnipeetava saab vastu võtta ja vastuvõtmine peab olema kooskõlas Eesti seadustega. Kinnipeetava vastuvõtmise sobivus tuleneb isiku taustast, mis on igal kinnipeetul erinev. Lõpliku hinnangu kinnipeetu vastuvõtmise võimalikkusest Eesti õigusruumi saab teha seega alles kinnipeetu andmeid Eestis seaduste kontekstis analüüsides, märkis Paet. „Üldise analüüsi tulemusel jõudsime siseministeeriumiga koostöös järeldusele, et arvestades isikute meile teadaolevat tausta ei ole nende vastuvõtmine seadusi järgides võimalik ja konkreetse isiku üle ametlike läbirääkimiste pidamiseni Ameerika Ühendriikidega me ei jõudnud,“ kinnitas välisminister. Kultuuriminister Laine Jänes vastas Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Indrek Saare, Mark Soosaare, Karel Rüütli ja Heljo Pikhofi 2. augustil esitatud arupärimisele Läänemaa muuseumi direktori ametist vabastamise kohta (nr 464). Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas kahele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Toivo Tootseni, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Kadri Simsoni, Aivar Riisalu ja Arvo Sarapuu 2. augustil esitatud arupärimine kassettlahingumoona konventsiooni jõustumise ning Eesti seisukoha kohta selles küsimuses (nr 468); Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Mailis Repsi, Kalle Laaneti, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Olga Sõtniku ja Nikolai Põdramägi 2. augustil esitatud arupärimine andmete varjamise kohta kaitseministeeriumis (nr 480). Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas viiele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Heimar Lengi, Valeri Korbi, Eldar Efendijevi, Mailis Repsi, Vladimir Velmani, Toivo Tootseni, Jaak Aabi ja Nikolai Põdramägi 2. augustil esitatud arupärimine tervishoiu kohta (nr 463); Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Kadri Simsoni, Vladimir Velmani, Toivo Tootseni ja Olga Sõtniku 3. augustil esitatud arupärimine ühiskonnas süveneva vaesuse kohta (nr 482); Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Arvo Sarapuu, Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepa, Marika Tuusi, Valeri Korbi, Toomas Vareki, Mailis Repsi, Georg Pelisaare, Inara Luigase, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova ja Olga Sõtniku 15. septembril esitatud arupärimine tervise infosüsteemi kohta (nr 501); Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Helle Kalda, Valeri Korbi, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Inara Luigase, Kalle Laaneti, Eldar Efendijevi ja Nelli Privalova 15. septembril esitatud arupärimine tööturuameti tegevuse lõpetamise kohta (nr 502); Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Valeri Korbi, Georg Pelisaare, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Toivo Tootseni, Jaak Aabi, Nikolai Põdramägi, Rein Ratase ja Heimar Lengi 22. septembri esitatud arupärimine ravimite hinna kohta (nr 506). Vabas mikrofonis võttis sõna Lembit Kaljuvee. Teisipäev, 12. oktoober Riigikogu pikendas Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu liikmete Noole ja Tsahkna volitusi Keskkonnakomisjoni ettepanekul pikendas Riigikogu keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete (SA Keskkonnainvesteeringute Keskus) Erki Noole ja Margus Tsahkna volitusi. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse põhikirja alusel nimetatakse nõukogu liikmed kolmeks aastaks. Riigikogu liikmete Noole ja Tsahkna volitused lõppesid k. a juunis. Otsuse (826 OE) poolt hääletas 42 ja vastu 28 Riigikogu liiget, 1 jäi erapooletuks. Otsus jõustub allakirjutamisel. Õiguskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu 32 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes eelnõu menetlusest välja. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Kalev Kotkase ja Eiki Nestori algatatud avaliku teenistuse seaduse § 108 täiendamise seaduse eelnõu (765 SE). Ettepaneku poolt hääletas 38 ja vastu 21 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. Eelnõu langes menetlusest välja. Kolmapäev, 13. oktoober Riigikogu muutis geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadust Riigikogu võttis vastu 67 poolthäälega (1 erapooletu) valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse (768 SE), mis viib kehtiva seaduse vastavusse Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate nõuetega ja ühtlustab valdkonna õigusruumi ning parandab õigusselgust geneetiliselt muundatud organismide kasutamisega seonduvates valdkondades. Direktiivis rõhutatakse, et liikmesriigid ei tohi keelata, piirata ega takistada heakskiidetud GMO-de turuleviimist ning kutsutakse liikmesriike üles riiklikul tasandil vastu võtma asjakohaseid meetmeid geneetiliselt muundatud ja geneetiliselt muundamata põllukultuuride segunemise vältimiseks. Riigikogu lõpetas valitsuse ning Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (723 SE & 631 SE) teise lugemise. Eelnõu täpsustab aktsiaoptsioonide maksustamise korda. Selle kohaselt ei maksustata aktsiaoptsioone nende andmise hetkel ning erisoodustuseks ei loeta aktsiaoptsiooni, kui see realiseeritakse pärast 3 aasta möödumist optsiooni andmisest. Nimetatud ühendatud eelnõu sätestab ka üheselt tõlgendatavad reeglid FIE-le kuuluva ettevõtte tulumaksuvabaks üleandmiseks. Riigikogu lõpetas üheksa eelnõu esimese lugemise: Valitsuse algatatud keeleseaduse eelnõu (808 SE) kehtestab eestikeelsuse nõude välireklaamile, kaasa arvatud poliitilisele välireklaamile. Eelnõu sätestab, et avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam, peavad olema eestikeelsed. Ajakirjandusliku keelekasutuse osas peab meediaettevõtja järgima oma väljaannetes, veebilehel ning tele- ja raadiosaadetes keelekasutuse head tava. Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (811 SE) suurendab ettevõtluslaenude laenutagatiste piirmäära 500 mln krooni võrra. Eelnõu laiendab ka tagatise saajate ringi. Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (798 SE) sätestab kalapüügiseaduse muudatused, mis on vajalikud Euroopa Liidu määruse rakendamiseks. Selle eesmärk on ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimine, ärahoidmine ja lõpetamine. Eelnõu täpsustab harrastuslikul kalapüügil kasutavate püügivahendite nimistut ja harrastusliku kalapüügi kalastuskaardi elektroonilist väljastamist. Valitsuse algatatud 2010. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (812 SE) teeb muudatused riigikantselei, ministeeriumide, nende allasutuste ja teiste põhiseaduslike institutsioonide eelarvetes. Riigieelarve maht sellega algataja kinnitusel ei muutu. Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (819 SE). IMFi põhikirja muudatused on osa kvoodi- ja hääleõigusreformist, mille eesmärgiks on tagada dünaamiliselt arenenud majandusega riikide, sealhulgas Eesti, parem esindatus ja tugevam hääleõigus IMFis. Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Albaania Vabariigi ministrite nõukogu vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (801 SE). Leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepinguosaliste riikide vahel, sätestab diskrimineeriva maksustamise ärahoidmise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse. Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (802 SE) muudab maksumenetluse tõhusamaks ja vähendab halduskoormust nii maksuhalduri kui ka maksukohustuslaste jaoks. Intressisummadele kehtestatakse lagi, mille tulemusena ei kasva intressid suuremaks põhivõlast. Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse, krediidiasutuste seaduse ja Tagatisfondi seaduse muutmise seaduse eelnõu (810 SE) eesmärgiks on muuta finantsjärelevalve teostamine kriisiolukorras senisest operatiivsemaks ja efektiivsemaks. Sellest lähtuvalt kaotatakse näiteks täna kehtivas õiguses sätestatud ebamõistlikud piirangud, mis ei võimalda finantsinspektsioonil n-ö ohu- või kriisiolukordades vajaliku informatsiooni saamist finantsjärelevalve subjektidelt kiirendatud korras. Samuti sätestatakse ühe olulise muudatusena riigile võimalus konkreetsete aluste esinemisel kaaluda krediidiasutuse sundvõõrandamist kui see on vajalik finantsstabiilsuse kindlustamiseks. Seda siiski juhul kui muude asjakohaste meetmete rakendamine ei vii selle eesmärgini. Hoiuste tagamise piirmäära tõstetakse seniselt 50 000 eurolt 100 00 euroni iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. Nimetatud uus ülempiir hakkab kehtima 2011. a algusest. Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (797 SE) võtab üle Euroopa Liidu Nõukogu käibemaksudirektiivi muudatused ning sätestab käibemaksuseaduses kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra. Muudatused puudutavad maagaasi ning elektri-, soojus- ja jahutusenergia käibe tekkimise koha määratlemist. Eelnõuga laiendatakse kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra valikuvõimalust kõikidele käibemaksukohustuslastele, kelle aastakäive ei ületa 200 000 eurot. Kehtiva seaduse kohaselt on õigus kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord valida üksnes füüsilistest isikutest ettevõtjatel. Maksupettuste vältimise eesmärgil sätestatakse kinnisasjade ja metallijäätmete käibe korral pöördmaksustamise kohustus. Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Maret Maripuu esitatud küsimusele hinnatõusust ja elu kallinemisest Eestis viimase kolme aasta jooksul. Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Kadri Simsoni esitatud küsimusele tuleva aasta riigieelarve ja Lembit Kaljuvee esitatud küsimusele elektriaktsiisi ja maksude mõjust elektrihinna tõusule kohta. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Marek Strandbergi esitatud küsimusele kõrgkoolides üliõpilastööde juhendamise ja Mailis Repsi esitatud küsimusele hariduse rahastamise kohta. Neljapäev, 14. oktoober Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmist Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Presidendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (776 SE) teine lugemine. Eelnõuga täpsustatakse presidenti valivasse valimiskokku kohaliku omavalitsuse volikogu esindajate valimise korda. Eelnõu kohaselt toimub esindajate valimine volikogus ühes hääletusvoorus ja igal volikogu liikmel on üks hääl. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat või kandidaadid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Jaanus Marrandi ja Jaan Õunapuu algatatud vanemahüvitise seaduse ja riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (785 SE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 44 ja vastu 15 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. Riigikogu pressitalitus 14.10.2010 19.01.2012
27. – 30. september 2010
Esmaspäev, 27. september Valitsus andis üle tuleva aasta riigieelarve eelnõu Peaminister Andrus Ansip esines täna Riigikogu ees poliitilise avaldusega tuleva aasta riigieelarve eelnõu küsimuses. Tema sõnul on valitsus on keskendunud eelarvet koostades investeeringutele ja sellise keskkonna loomisele, mis toetaks majanduse uut tõusu, samal ajal sotsiaalset sidusust lõhkumata. Tuleva aasta riigieelarve kulude maht saab olema 6 miljardit eurot. See on viie protsendi võrra suurem käesoleva aasta 89,6 miljardi krooni suurusest eelarvest. Riigieelarve tulude mahuks on planeeritud 5,7 miljardit eurot. Seega on tuleva aasta eelarve defitsiit suurusjärgus 250 miljonit eurot, mis on 1,6 % meie sisemajanduse kogutoodangust. Seejärel kuulati ära vastused Riigikogu liikmete esitatud arupärimisele. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmiku, Olga Sõtniku, Lauri Laasi ja Valeri Korbi 3. augustil esitatud arupärimisele kaevanduste probleemide kohta (nr 494). Tamkivi selgitas, et keskkonnaministeerium üldiselt ei saa nõustuda sellise olukorra kehtestamisega, kus riik hakkaks kinni maksma kaevandajate eest keskkonnamõjude hindamist. Hindamise kulutuste õiglane jaotamine tähendab, et kes saab tulu, see peab ka maksma kahju ärahoidmise meetmete eest, põhjendas minister. Keskkonnamõju hindamine on laialdaselt kasutatav vahend kavandatava tegevuse olulise keskkonnamõju analüüsimiseks ja selle tegevuse tulemusena tekkida võiva kahju vältimiseks või lahendusteede leidmiseks kahju suuruse leevendamiseks. „Siin rakendub "saastaja maksab" põhimõte, mille järgi kulud, mida tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja saastuse ennetamiseks, katab saastaja ja reeglina ei ole sellistel puhkudel Euroopa Liidus riigiabi lubatud,“ märkis keskkonnaminister. Ta lisas, et keskkonnamõjude hindajad teatavasti on kõik litsentseeritud. Minister usub, et nad teevad oma tööd ausalt ja südametunnistusega. Tamkivi selgitas, et keskkonnatasudena laekuv raha jaguneb kohaliku omavalitsuse ja riigieelarve vahel. Kuid riigieelarvesse kantav keskkonnaraha omab kasutamise sihtotstarvet, mis on keskkonnaseisundi hoidmine ja keskkonnakahjustuste heastamisele, siis kohalike omavalitsuste eelarve kasutamise üle otsustab volikogu. Keskkonnaministeeriumi tegevus on suunatud peamiselt looduskasutuse ja keskkonnakaitse tasakaalustatud arengu tagamisele, sealhulgas riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamine, kaitse ja arvestamise korraldamine. Keskkonnaministeerium ei ole pädev otsustama, kuidas kohalik omavalitsus keskkonnatasudena laekuvat raha kasutab, ütles Tamkivi. Keskkonnaminister vastas veel kolmele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Ain Seppiku, Lembit Kaljuvee ja Valeri Korbi 2. juunil esitatud arupärimine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamise kohta (nr 455); Riigikogu liikmete Toomas Vareki, Valeri Korbi ja Rein Ratase 2. augustil esitatud arupärimine prügimajanduse kohta (nr 467); Riigikogu liikmete Ain Seppiku, Tiit Kuusmiku, Kalle Laaneti, Valeri Korbi, Mailis Repsi, Inara Luigase, Toivo Tootseni, Vladimir Velmani ja Nikolai Põdramägi 2. augustil esitatud arupärimine tuulepargi ehitamise kohta Vormsi saarele (nr 474). Eesti Panga president Andres Lipstok vastas Riigikogu liikmete Inara Luigase, Enn Eesmaa, Olga Sõtniku, Nikolai Põdramägi, Rein Ratase ja Aivar Riisalu 2. augustil esitatud arupärimisele eurole ülemineku kohta (nr 471). Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Toivo Tootseni, Mailis Repsi, Valeri Korbi, Helle Kalda, Inara Luigase, Eldar Efendijevi, Vladimir Velmani, Jüri Ratase, Arvo Sarapuu, Jaak Aabi, Nikolai Põdramägi, Rein Ratase ja Evelyn Sepa 2. augustil esitatud arupärimisele kohustuste võtmise kohta aastateks 2011–2012 (nr 472). Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas kolmele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Olga Sõtniku, Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Inara Luigase, Kalle Laaneti, Eldar Efendijevi, Vladimir Velmani, Kalev Kallo, Arvo Sarapuu, Nikolai Põdramägi, Rein Ratase ja Evelyn Sepa 2. augustil esitatud arupärimine domeenireformi ebaõnnestumise kohta (nr 475); Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmiku, Toomas Vareki, Vladimir Velmani, Evelyn Sepa, Olga Sõtniku, Kalev Kallo, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu ja Nikolai Põdramägi 3. augustil esitatud arupärimine Eesti Energia reitingu kohta (nr 489); Riigikogu liikmete Nelli Privalova, Marika Tuusi, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku, Eldar Efendijevi, Lembit Kaljuvee ja Kadri Simsoni 3. augustil esitatud arupärimine alkoholi, müügipiirangute ja majanduse kohta (nr 492). Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas viiele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikme Heimar Lengi 2. juunil esitatud arupärimine perearstide kohta (nr 456); Riigikogu liikmete Mai Treiali ja Ester Tuiksoo 14. septembril esitatud arupärimine elektrooniliste sigarettide ohutuse kohta (nr 500); Riigikogu liikmete Nikolai Põdramägi, Jaak Aabi, Eldar Efendijevi, Marika Tuusi, Kadri Simsoni, Valeri Korbi, Aivar Riisalu, Heimar Lengi, Tiit Kuusmiku, Mailis Repsi, Vladimir Velmani, Toivo Tootseni ja Arvo Sarapuu 13. septembril esitatud arupärimine koduõenduse kohta (nr 498); Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Aivar Riisalu, Marika Tuusi, Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi, Georg Pelisaare, Mailis Repsi ja Inara Luigase 13. septembril esitatud arupärimine Eesti elanike kodumaalt lahkumise kohta (nr 497); Riigikogu liikmete Nikolai Põdramägi, Jaak Aabi, Eldar Efendijevi, Marika Tuusi, Aivar Riisalu, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Toomas Vareki, Georg Pelisaare, Mailis Repsi, Vladimir Velmani, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu ja Evelyn Sepa 13. septembril esitatud arupärimine meditsiinitöötajate Eestist lahkumise kohta (nr 499). Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ei pidanud vastama Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Evelyn Sepa, Mailis Repsi, Kalle Laaneti, Eldar Efendijevi, Vladimir Velmani, Olga Sõtniku, Kalev Kallo, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Nikolai Põdramägi ja Valeri Korbi 2. augustil esitatud arupärimisele Estonian Air'i poolt tellitud lennukite kohta (nr 477), sest arupärijad võtsid selle menetlusest tagasi. Vabas mikrofonis võttis sõna Kalle Laanet. Istung lõppes kell 22.05. Teisipäev, 28. september Riigikogus käsitleti õiguskantsleri tegevust Õiguskantsler Indrek Teder esines täna Riigikogu ees ettekandega järelevalve teostamisest õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse, põhiõiguste ja –vabaduste järgimise üle ning õiguskantsleri tegevusest ennetusasutusena. Õiguskantsler peatus oma suulises ettekandes pikemalt majanduse reguleerimisel avaliku võimu poolt. Teder soovitas, et seadusandja võiks määratleda need strateegilised valdkonnad, mis Eestis vajaksid eelisarendust. Ta juhtis tähelepanu hiljuti tõusetunud küsimusele, kus „sihtasutused keerutavad suurt hulka avalikku raha suhteliselt suvaliselt”. Õiguskantsleri arvates eksisteerivad seal õiguslikud probleemid: kas ühiskond ikka täna teab, miks kedagi toetatakse ja kedagi mitte ehk kui läbipaistev on avaliku raha transformatsioon erarahaks. Samuti juhtis Teder tähelepanu vajadusele paremini kaitsta tarbijat, kui tarbija on monopoli mõjusfääris. Teder rääkis ka laste õigustest, sõltuvuslaste rehabilitatsioonist ja laste ombudsmaniga seonduvast, kohtusüsteemi sõltumatusest ja juurdepääsust õigusemõistmisele, jälitustegevusest ning põhiseaduspatriotismist. Õiguskantsler tõdes, et koostöö Riigikoguga on olnud igati konstruktiivne. „Riigikogu ei ole mitte ainult põhiseaduslik institutsioon vaid põhiseaduse kohaselt oleme parlamentaarne demokraatia. Lihtsustatult öeldes parlamendis vaieldakse ja otsustatakse kõik riigielu olulised küsimused, ja just nimelt vaieldakse, mitte pelgalt ei vormistata. Eesti on parlamentaarne riik ja parlamendi liikmed on näidanud ennast parlamentaarse riigi seadusandliku kogu liikmetena,” lõpetas Teder. Riigikogu liikmed esitasid õiguskantslerile hulgaliselt küsimusi. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati 67 Riigikogu liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (742 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt lisatakse põhiseadusesse täiendav paragrahv 53¹ järgmises sõnastuses: „Igaüks on kohustatud hoidma nii eesti kui teiste rahvaste kultuuripärandit. Riik ja omavalitsused toetavad kultuuriväärtuste ennistamist ja kaitsmist.” Eelnõu algatajad on seisukohal, et põhiseadus ei reguleeri kultuuripärandi kaitsmise vajadust ja kohustust piisava selgusega. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu (788 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatustega sätestatakse kohustus, mille kohaselt liikluse korraldamisel kasutatavad liikluskorraldusvahendid peavad olema loodud ja paigutatud märgatavalt ja nähtavalt. Eelnõuga soovitakse reguleerida ka erateede kasutamist kinnistule pääsemiseks, sätestades, et tee puhul, mis enne eraomandisse üleminekut oli avalikus kasutuses, ei tohi eratee omanik takistada läbipääsu kinnistutele, millele eratee on ainsaks juurdepääsuks. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE) esimene lugemine. Arutelu jätkub homme, kolmapäeval kell 14 algaval istungil. Kolmapäev, 29. september Riigikogu muutis äriseadustikku Riigikogu võttis 71 poolthäälega vastu valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise seaduse (733 SE), mis lihtsustab osaühingu tegevust reguleerivat normistikku, eelkõige osaühingu asutamise võimaldamist ilma sissemakseid tegemata. Samuti vähendab ühinguõiguslike dokumentide vorminõudeid, audiitori kaasamise kohustust ja lihtsustab osa võõrandamise korral seadusjärgse ostueesõiguse regulatsiooni. Seadus kaotab ära ka juhatuse liikme ametiaja tähtajalisuse. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2011. Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise: Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (761 SE) eesmärgiks on üle võtta riigisisesesse õigusesse Euroopa Liidu uus tarbijakrediidi direktiiv, millega ühtlustatakse ühenduse siseselt küllaltki detailselt nõuded tarbijakrediidilepingute reklaamile, lepingueelsele ja lepingulisele teabele, krediidi kulukuse määra arvutamisele, samuti täiendatakse ja täpsustatakse regulatsiooni tarbija taganemisõiguse kohta, tarbija õiguse kohta krediit ennetähtaegselt tagasi maksta, tarbija taganemisõiguse kohta tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud ja kõrvallepingutest. Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse ja Euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (768 SE) viib kehtiva seaduse vastavusse Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate nõuetega ja ühtlustab valdkonna õigusruumi ning parandab õigusselgust geneetiliselt muundatud organismide kasutamisega seonduvates valdkondades. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (764 SE) teine lugemine. Riigikogu lõpetas kaheksa eelnõu esimese lugemise: Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (806 SE) reguleerib kultuuriväärtuslike esemete hobikorras otsijate tegevust ja otsinguvahendite kasutamist ning pakub välja lahendused, et motiveerida kultuuriväärtusega eseme leidjaid teavitama sellest riiki vältimaks leidude sattumist erakollektsioonidesse. Valitsuse algatatud täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (804 SE). Konventsiooni eesmärk on teha koostööd teiste riikidega eestkoste küsimustes ja määrata kindlaks põhimõtted, millest konventsiooni osalisriigid lähtuvad mitme riigiga seotud eestkostet vajava täiskasvanu või tema vara kaitsmiseks. Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (793 SE) kehtestatakse ühised eeskirjad Euroopa Liidu liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel, väljasaatmisel, kinnipidamisel ja sissesõidukeelu kohaldamisel, tagades sealjuures Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega tunnustatud isikute põhiõiguste kaitse. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 7 poolt, 45 vastu. Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõuga (791 SE) ühtlustatakse Eesti meditsiiniseadmete alased õigusaktid Euroopa asjakohaste direktiivide muudatustega, sealhulgas keelatakse elavhõbedat sisaldavate tavakasutajatele mõeldud mõõtefunktsiooniga meditsiiniseadmete turustamine. Sellest tulenevalt kõrvaldatakse direktiivimuudatuste jõustumisel kaubanduslikud ja tehnilised tõkked Euroopa Liidu meditsiiniseadmete turul. Valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (800 SE) reguleerib piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja töö- ja puhkeaja tingimusi. Piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutav liikuv töötaja on töötaja, kes on rongimeeskonna liige. Rongimeeskonna moodustavad vedurimeeskond ning saatepersonal. Eestis ei ole EL direktiiviga reguleeritavate töötajate gruppi, kuna puudub direktiivi reguleerimisalasse kuuluv piiriülene raudteeühendus. Samuti ei ole oodata, et lähitulevikus hakkaks direktiivis reguleeritud raudteeühendus toimuma. Juhul, kui kunagi hakkab reguleeritud raudteeühendus toimuma, tagab eelnõu ohutu piiriülese rongiliikluse, kaitstes piiriüleseid koostalitusteenuseid osutavate liikuvate töötajate tervist. Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu 24. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõuga (789 SE) ratifitseeritakse Ülemaailmse Postiliidu põhikirja kaheksas lisaprotokoll, üldeeskirjade esimene lisaprotokoll ning ülemaailmne postikonventsioon. Üldeeskirjade esimene lisaprotokoll ja põhikirja kaheksas lisaprotokoll on Postiliidu tööd korraldavad dokumendid ja liikmesriikidele lisakohustusi nendega ei kaasne. Lisaprotokollide eesmärk on ajakohastada ja tõhustada Postiliidu tööd. Valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (805 SE) näeb ette riigikaitse senisest terviklikuma korraldamise. Riigikaitse strateegia hõlmab lisaks kitsalt sõjalistele küsimustele ka riigikaitse teisi aspekte, mistõttu laiendab eelnõu Eesti riigikaitse käsitlust. Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta ning NATO mereoperatsiooni Active Endeavour koosseisus“ eelnõu (815 OE) näeb ette kasutada Eesti kaitseväe kuni 15 kaitseväelast alates 1. novembrist 2010 kuni 31. detsembrini 2011 nimetatud operatsioonidel. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul arvati esimesel lugemisel menetlusest välja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE). Hääletus: 47 poolt, 31 vastu. Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Raivo Järvi esitatud küsimusele Kyoto saasteühikute müügi kohta. Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas Nikolai Põdramägi esitatud küsimusele arstiabi kättesaadavuse, Heljo Pikhofi esitatud küsimusele vaesuses elavate laste ja Mai Treiali esitatud küsimusele toimetuleku kohta. Siseminister Marko Pomerants vastas Lauri Laasi esitatud küsimusele 2011. aasta eelarve kohta. Neljapäev, 30. september Riigikogu täiendas võlaõigusseadust Riigikogu võttis tänasel istungil 77 poolthäälega vastu valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (761 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on riigisisesesse õigusesse üle võtta uus tarbijakrediidi direktiiv. Direktiivi ülevõtmisega kaasnevad muudatused on suunatud eelkõige tarbijakaitse taseme tõstmisele tarbijakrediidi valdkonnas. Muudatuste kohaselt suureneb oluliselt tarbijale lepingueelselt avaldatava teabe hulk ja krediidiandjale sätestatakse kohustus tarbijat lepingueelset nõustada, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping on kohandatud tema vajadustele ja finantsolukorrale vastavaks. Krediidiandjale pannakse täiendatud seaduses sõnaselge kohustus hinnata enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist tarbija krediidivõimelisust, kasutades selleks vajaduse korral asjakohaseid andmekogusid. Reklaamiseaduses muudeti sätteid, mis reguleerivad tarbijakrediidilepingute pakkumisele suunatud reklaami. Muudatuste kohaselt tuleb igas tarbijakrediidilepingu sõlmimise võimalusele osutavas reklaamis näidata ära sellise tarbijakrediidi krediidi kulukuse määr tüüpilise näite kujul. Sätestatakse ka mitmed muud tarbijakaitsele suunatud muudatused. Seadus jõustub 2011. aasta 1. juulil, seaduse § 1 punkt 1 jõustub 2011. aasta 23. veebruaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu (759 SE). Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 43 ja vastu 15 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. Riigikogu pressitalitus 30.09.2010 19.01.2012
20. – 23. september 2010
Esmaspäev, 20. september Riigikontrolör vastas arupärimisele kliima- ja energiaagentuuri vajalikkuse kohta Riigikontrolör Mihkel Oviir vastas Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Kalle Laaneti, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Tiit Kuusmiku, Inara Luigase, Toivo Tootseni, Nikolai Põdramägi, Lembit Kaljuvee ja Toomas Vareki 2. juunil esitatud arupärimisele Kliima- ja Energiaagentuuri vajalikkuse kohta praeguses majandussituatsioonis (nr 454). Riigikontrolör ütles, et riigikontroll on soovitanud kliima- ja energiaagentuuri loomist mitmes auditis. Sarnased organisatsioonid tegutsevad enamikus Euroopa riikides, sest ministeeriumi tasandil on raske energiaküsimusi kompleksselt lahendada. Oviiri sõnul peaks kliima- ja energiaagentuur olema eelkõige kompetentsuskeskus, kes vaataks energia ja kliima temaatikat tervikuna, kes suudaks poliitika kujundajaid varustada kvaliteetsete andmete ja soovitustega, mille põhjal nad saaksid teha oma otsuseid. Agentuur peaks korraldama vajalikke uuringuid ja hindama energiatoetuste tulemuslikkust ning kujundama olulistes energiaküsimustes tervikliku visiooni. Oviiri hinnangul ei ole Eestis praegu sellist asutust, kes võiks neid üleandeid täita. „Kindlasti ei peaks agentuuri põhitegevuseks olema aga toetuste jagamine. Selliseid asutusi on riigis piisavalt ning veel ühe toetustejagaja ülalpidamine oleks maksumaksja raha raiskamine. Küll peaks agentuur aitama raha jagamisel luua sellised toetused ja nende andmise tingimused, mis aitaksid kaasa riigi energiaeesmärkide täitmisele,“ rõhutas riigikontrolör. Tema sõnul ei ole mõtet loota, et neid ülesandeid saaks täita agentuur, kes tegutseb riigi sihtasutuse osakonna staatuses ning mille loomise ja juhtimise taga on sisuliselt üks erakond. „Politiseeritud agentuuriga ei soovi ministeeriumid koostööd teha ja see ei ole minu väide, seda muret kinnitasid riigikontrollile agentuuriga seotud inimesed ise. Ilmselt tuleb nõustuda – kildkondlikul agentuuril on igal juhul keeruline energia- ja kliimavaldkonna tegevuspoliitikat kujundada,“ märkis Oviir. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas neljale arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Aivar Riisalu, Olga Sõtniku, Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Mailis Repsi ja Ain Seppiku 2. augustil esitatud arupärimine probleemide kohta seoses Tallinna–Kuressaare lennuliiniga (nr 469); Riigikogu liikmete Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee ja Eldar Efendijevi 2. augustil esitatud arupärimine Kauksi–Vasknarva maantee olukorra kohta (nr 479); Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Kalle Laaneti, Mailis Repsi, Toivo Tootseni, Valeri Korbi, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Olga Sõtniku, Nikolai Põdramägi, Rein Ratase, Evelyn Sepa, Marika Tuusi ja Tiit Kuusmiku 2. augustil esitatud arupärimine gaasifirma põhivõrgu riigistamise kohta (nr 481); Riigikogu liikmete Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Arvo Sarapuu, Eldar Efendijevi ja Evelyn Sepa 3. augustil esitatud arupärimine Sonda–Kiviõli vahelise kergliiklustee kohta (nr 490). Vabas mikrofonis võttis sõna Rein Ratas. Istung lõppes kell 18.06. Teisipäev, 21. september Riigikogu arutas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi tõusu küsimusi Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud ravimiseaduse § 41 muutmise seaduse eelnõu (758 SE) esimene lugemine. Ravimiseaduse § 41 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati ja eelnõu suunati teisele lugemisele. Seadusmuudatus annab õiguse ravimimüügiks ka tulundusühistutele. Eelnõu kohaselt võib vastava tegevusloa omajaks olla täidesaatva riigivõimu asutus, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ning eraõiguslik juriidiline isik välja arvatud mittetulundusühing. Algataja kinnitusel on seadusmuudatuse eesmärk mitmekesistada Eesti ettevõtluskeskkonda ja anda võimalus ka ühistegelistele ettevõtetele tegeleda ravimiäriga. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (779 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on 2011. aastaks kavandatud sigarettide 20 % aktsiisimäära tõusu hajutamine kahele aastale, et vähendada aktsiisimäära järsust tõusust tulenevat salaturu kasvu ohtu. Eelnõuga asendatakse sigarettide aktsiisi 20% tõus 2011. aastal aktsiisitõusudega 10% aastatel 2011 ja 2012. Eelnõu määratleb ka selle, millal on tegemist käitlemiseks mittelubatud tubakatoote suure kogusega, mis aitab kaasa salasigarettide turu piiramisele läbi karistusmeetmete efektiivsemaks muutmise. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Kolmapäev, 22. september Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut Riigikogu arutas õiguskantsleri ettepanekut nr 11 avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste talumiskohustuse ja talumiskohustuse eest makstava tasu põhiseaduspärasuse kohta. Õiguskantsler Indrek Teder leidis, et avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste talumiskohustus ja sätestatud tasu vastavad normid on vastuolus põhiseadusega. „Põhiseaduse § 32 sätestab omandipõhiõiguse, nähes ette, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Osundatud paragrahvi lõike 2 kohaselt igaühel on õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Osundatud ettepaneku kohaselt on sätestatud normides kehtestatud talumiskohustus ja ka tasu põhiseadusvastane,“ selgitas Teder. Ühiskonnal on vaja selliseid tehnovõrke ja -rajatisi ja see on igati normaalne, et põhimõtteliselt selline talumiskohustus peaks olema. Küll aga peaks selle talumiskohustuse eest vastavalt põhiseadusele olema ka mingi mõistlik tasu. Õiguskantsler tegi Riigikogule ettepaneku kõnealune regulatsioon viia kooskõlla põhiseadusega. Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde esitas komisjoni seisukoha, et tõepoolest on otstarbekas see tänane liialt universaalne ja väike tasu ära muuta ning asuda vastava seaduse muutmisele. Seda oleks kõige mõistlikum teha sellisel moel, et toetada õiguskantsleri ettepanekut. Õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ütles, et teatavasti on täna kehtiv regulatsioon välja töötatud mitte parlamendi poolt, vaid selle on esitanud valitsus. „Õiguskomisjon on saanud selge kinnituse osapooltelt – majandusministeeriumilt, justiitsministeeriumilt, et valmisolek ja ka töö nimetatud uue regulatsiooni väljatöötamiseks on tegelikult juba alanud ja loodetavasti suudetakse lähiajal selles osas liikuda ka edasi võimaliku eelnõu väljatöötamiseni,“ selgitas Vaher. Läbirääkimistel võtsid sõna Marek Strandberg ja Ain Seppik. Riigikogu toetas 78 poolthäälega õiguskantsleri tehtud ettepanekut. Riigikogu aseesimees Keit Pentus tegi õiguskomisjonile ettepaneku algatada asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega vastava seaduse muutmise eelnõu. Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise: Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud kohalike maksude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (774 SE) näeb ette tühistada seaduses kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatavate maksude loetelust müügimaks ja paadimaks. Muudatuse kohaselt jõustub seadus 1. jaanuaril 2012. Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 35 poolt, 40 vastu. Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (733 SE) eesmärgiks on osaühingu instituuti reguleeriva normistiku lihtsustamine, eelkõige osaühingu asutamise võimaldamine ilma sissemakseid tegemata, ühinguõiguslike dokumentide vorminõuete vähendamine, audiitori kaasamise kohustuse vähendamine, osa võõrandamisel seadusjärgse ostueesõiguse regulatsiooni lihtsustamine ning juhatuse liikme ametiaja tähtajalisuse ärakaotamine. Riigikogu katkestas valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (750 SE) teise lugemise. Eelnõu sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise õiguslikud alused ning korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ja ökomärgise andmise õiguslikud alused ning kehtestab vastutuse seaduse nõuete rikkumise korral eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist. Eesti Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 37 poolt, 11 vastu. Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise: Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Hiina Rahvavabariigi vahelise lepingu vastastikusest õigusabist kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse eelnõu (792 SE). Leping võimaldab osutada laiaulatuslikku vastastikust abi kriminaalasjades ning edastada taotlusi mitte enam diplomaatiliste kanalite, vaid rahvusvahelise õigusabi traditsiooniliste keskasutuste – justiitsministeeriumide kaudu. Valitsuse algatatud ülikooliseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (784 SE) sõnastab selgemalt kõrghariduse välishindamisega seotud sätted, et tagada regulatsiooni parem rakendamine. Akrediteerimine annab üliõpilastele ning õppeasutustele kindluse, et välishindamise kaudu saadakse adekvaatne tagasiside õppeasutuse taseme kohta. Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (790 SE) eesmärk on audiitortegevuse seadusest tulenevate terminoloogiliste ja sisuliste muudatuste sisseviimine ja seaduse redaktsiooni täpsustamine, täiendamine ning muutmine tulenevalt seaduse rakendamisel ilmnenud vajadustest. Audiitortegevuse seadus jõustus 8. märtsil 2010. Infotunnis vastas kultuuriminister Laine Jänes Kadri Simsoni esitatud küsimusele ERSO rahastamise, Mark Soosaare esitatud küsimusele kultuuripärandi saatuse ja Georg Pelisaare esitatud küsimusele raamatukogude rahastamise kohta. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Arvo Sarapuu esitatud küsimusele kohalike omavalitsuste olukorra ja Jaan Õunapuu esitatud küsimusele kohalike omavalitsuste tulubaasi kohta. Neljapäev, 23. september Riigikogus toimus arutelu riigi ja kohalike omavalitsuste partnerlusest Riigikogus oli täna arutusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigi ja kohalike omavalitsuste partnerlus. Ettekannetega esinesid regionaalminister Siim Valmar Kiisler, Tallinna Ülikooli avaliku poliitika professor Georg Sootla ning põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde. Siim Valmar Kiisleri sõnul toimib riigi ja omavalitsuste partnerlus kehtivate seaduste raames teatud valdkondades juba ligi paarkümmend aastat. Ta nimetas nt ühistranspordi korraldamist, kohalike sadamate ehitamist ning laevaliiklust, üldhariduskoolide kulude jaotust, riigi toel ehitatavaid koolimaju, lasteaedu ja kergliiklusteid, samuti joogivee kvaliteedi parandamist ning ravikindlustussüsteemi toimimist. „Regionaaltoetuste toel ja koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega arendatakse tihti just omavalitsuste või omavalitsustele kuuluvate mittetulundusühingute poolt välja külastuskeskusi, kompetentsikeskusi ja tööstusalasid. Riigi toel luuakse omavalitsustesse internetiühendusi, koostöös tagatakse hajaasustuse elanikele elekter ja joogivesi. Riik ja omavalitsused peavad oma huvid ühitama tuuleparkide, polügoonide ja paljude muude oluliste objektide osas,” lisas Kiisler. Riigi ja omavalitsuste partnerlus inimestele vajalike teenuste ja elukeskkonna tagamisel toimib tihti otsesuhetena vastutavate riigiametnike ja omavalitsuste ametnike vahel pidevalt, kuid enamasti nähtamatult. Kiisler märkis, et põhiosa omavalitsuste eelarverahast − 42 % − kulub lasteaedadele ja üldhariduskoolidele, teisel kohal on majandus ehk sisuliselt kommunaalmajandus – teed, tänavad ja transport 20%-ga. Kolmandal kohal vaba aeg ja kultuur, neljandal kohal sotsiaalne kaitse ja tervishoid ning viiendal kohal keskkonnakaitse, põhiliselt jäätmemajandus. „Need on põhivaldkonnad, kus riigi ja omavalitsuste koostöö peab toimima õlitatult,” rõhutas minister. Ta pidas oluliseks riigisisese piirkondliku koostöö suurendamist erinevate regioonide riigivälise koostöövõimekuse tagamiseks, juhtides tähelepanu riigikontrolöri hinnangule väiksemate ehk Eesti puhul enamiku omavalitsuste administratiivse ja juriidilise suutlikkuse kohta. Spetsiaalse koostöövormina märkis minister valitsusdelegatsiooni ja omavalitsusliitude koostöökogu läbirääkimisi iga-aastase eelarvete tasandusfondi suuruse osas riigieelarve eelnõus. „Lähemate aastate võtmeküsimuseks on uute töökohtade loomine,” rõhutas Kiisler, lisades, et see valdkond pole olnud omavalitsustele just väga huvipakkuv. Kiisler: „Ettevõtlust oluliselt mõjutavate otsuste tegemine eeldab tänaste omavalitsuste koostööd tööjõuareaalide piires ehk tihti maakonna tasandil. Seni, kuni haldusreformi ei tehta ja omavalitsustel puudub reaalne stiimul laiemat regionaalset koostööd teha, tegelevadki enamus neist koolide ja lasteaedadega ning ettevõtluse arendamisega puutuvad kokku sisuliselt vaid suuremad linnad. Mina näen riigi partneritena tugevaid linnaregioone, mis suudavad olla reaalseteks partneriteks ka ettevõtetele, tuues nii piirkonda uusi töökohti kui ka uusi inimesi.” Kiisler avaldas arvamust, et kohalike teenuste standardid, mida omavalitsused tihti riigilt ootavad, tähendavad vastavas valdkonnas suuresti ka kohaliku otsustusõiguse olulist vähenemist, mille vastu samas ollakse. Seega tuleb leida kesktee kohaliku otsustusvabaduse ja kodanikuõiguste vahel. Regionaalminister näeb riigi ja omavalitsuste suurema koostöö alusena tugevaid demokraatlikke ja efektiivseid omavalitsusi, kellel on piisavad võimalused langetada otsuseid, mis puudutavad kohalikke elanikke ja kes suudavad olla partneriteks ettevõtjatele ja riigile nii piirkondliku haridusruumi kui ettevõtluskeskkonna kujundamisel ning uute töökohtade loomisel. „Riigi ja omavalitsuste partnerluse sisu peab olema inimestele võrdsemate võimaluste loomine kõikjal Eestis, tegeledes just rohkem Eesti inimeste ja perede tegelike probleemidega,” ütles Kiisler. Professor Georg Sootla nägemuses on süsteemis tekkinud täna juba tõsised pinged, mis võivad pärssida Eesti strateegilisi arenguid. „Aastaks 2010 on ka Euroopas tekkinud täiesti uued väljakutsed ja meile toona eeskujuks olnud omavalitsussüsteemides on toimunud või toimuvad põhimõttelised muutused. Seetõttu vajame uut kohaliku omavalitsuse poliitikat, meil on vaja hüpata maha siirderongilt, meil on vaja poliitikat, mis kajastaks stabiilse ühiskonna loogikat ning vastaks uutele Euroopa väljakutsetele,” ütles Sootla. Ta nimetas põhiliste väljakutsetena fiskaalsurutist ja demograafilist kriisi, mis eeldab teist arusaama tasandite suhetest ja autonoomiast. Samuti globaliseerumisest ja euroopastumisest, täiesti uue interneti- ja ülimobiilse põlvkonna, mis elab vähemalt mõttes hoopis teises kogukonnas kui territoriaalne kogukond, tekkimist ning Euroopa makroregioonide tekkimist ja lülitumist Läänemere regiooni strateegia elluviimisse. „Vastused nendele väljakutsetele peaksid olema tulevase omavalitsuspoliitika, täpsemini riigi ja omavalitsuste partnerluspoliitika kesksed orientiirid. Esialgu on need vaja teadvustada, seejärel aga siduda praktiliste probleemide lahendamisega,” rõhutas Sootla. Peamise pidurina kesk- ja kohaliku omavalitsuse suhetes nimetas professor nii fiskaalset kui otsuste tsentraliseerimist. Sootla tegi ettepaneku kujundada välja Eesti terviklik halduskontseptsioon Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks, aastaks 2018. Sootla soovitas kujundada Riigikogu juurde avaliku halduse alane komisjon ja selle kõrvale alaline kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu mõttekoda, mis ühendaks teadlasi, poliitikuid, tippametnikke ja omavalitsustegelasi. „Seda sammu peaks toetama, omavalitsuspoliitika koordineerimise üleviimine rahandusministeeriumi haldusalasse ja ühe tugeva omavalitsusliidu kujundamine ning praegu poliitiliselt ilmselt kõige lihtsam lahendus, teenuspiirkondade kehtestamine ja ühisteenuspiirkondade kujundamine,” uskus Sootla. Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde tunnistas mõningate vastuolude eksisteerimist riigi ja kohalike omavalitsuste vahel. Linde nõustus, et oleks tarvis uut kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, kus oleks ära toodud omavalitsuste ülesanded ja eesmärgid tänase, kaasaja seisuga, võttes arvesse internetiajastut. Samuti arvas ka Linde, et Riigikogus võiks olla omavalitsuste jaoks üks oma kodukomisjon, kuhu nad võiksid tulla oma probleemide või seisukohtadega. Kaalumist väärib ka ettepanek viia regionaalministri ametikoht koos tema ametibürooga siseministeeriumi juurest rahandusministeeriumi juurde. Nimetatud päevakorrapunktis esinesid fraktsioonide nimel sõnavõttudega Kaia Iva, Arvo Sarapuu, Jaan Õunapuu, Peep Aru, Aleksei Lotman ning Riigikogu liige Jaanus Marrandi. Rahanduskomisjoni ettepanekul võeti 45 poolthäälega vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud kohalike maksude seaduse muutmise seadus (774 SE). Seadusmuudatustega tühistatakse kohalike maksude seaduses kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatavate maksude loetelust müügimaks ja paadimaks. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2012. Käesoleva seaduse vastu hääletas 41 ja erapooletuks jäi 4 Riigikogu liiget. Riigikogu pressitalitus 23.09.2010 19.01.2012
13. - 16. september 2010
Esmaspäev, 13. september Riigikogus algas sügisistungjärk Riigikogu sügisistungjärgu avaistungil esinesid kõnega Riigikogu esimees Ene Ergma ja president Toomas Hendrik Ilves. Riigikogu esimees käsitles oma kõnes riigis toimunud arenguid ja eesseisvaid ülesandeid. Ergma peatus ka eesseisvatel valimistel märtsikuus. Ta ütles, et märtsis on küll valimised, mis aga ei tähenda, et parlamendi selle koosseisu töö oleks tehtud. „Inimesed on meid usaldanud enda huve kaitsma ja me peame seda ülesannet täitma. Me peame siin saalis tegema otsuseid mõeldes homsele ja ülehomsele. Järgmise aasta märtsist tuleb vaadata kaugemale,“ rõhutas Ergma. „Meie töö on hoida lootust paremale homsele – leevendada inimeste muret nende käekäigu ja tuleviku pärast ning hoida nende usku helgemale homsele. Ja seda lootust ei tohi me petta,“ ütles Riigikogu esimees. President kutsus oma kõnes parlamenti üles jõuliselt täitma ka oma kohust ühiskondlike protsesside mõtestaja ja järelevalvajana. President tunnustas Riigikogu inimarengu aruande, tööpuuduse ja teiste kogu ühiskonda puudutavate küsimuste avaliku arutelu eest. „Ühtki Eesti ühiskonna probleemidest ei saa lahendada ühe lihtsa otsuse või loosungiga. Ükski lahendus ei ole kõikide meelest õige,“ ütles Ilves. President märkis, et täiskasvanuks saanud riigis ei näita parlamendi töö tulemuslikkust seaduseks saanud sõnade summa. Rahva esinduskogu põhitööks jääb ka edaspidi uute seaduste vastuvõtmine ja olemasolevate kohendamine. Siiski näitab Riigikogu professionaalsust tema liikmete tahe ühiskonna üldtähtsaid probleeme arutada, lahendusi otsida ja läbi rääkida. Eesti vajab edasi liikumiseks põhjalikku, avalikku ja otsekohest arutelu, milles iga kodanik ka oma seisukohad ära võib tunda, rõhutas Ilves. Riigikogu sügisistungjärgu avamise järel vastasid ministrid kümnele arupärimisele. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Tiit Kuusmiku, Arvo Sarapuu, Toomas Vareki, Valeri Korbi, Mailis Repsi, Aivar Riisalu ja Eldar Efendijevi 13. mail esitatud arupärimisele kohalike teede halva olukorra kohta (nr 449). Justiitsminister Rein Lang vastas Riigikogu liikmete Heljo Pikhofi, Eiki Nestori, Jaan Õunapuu, Mark Soosaare, Jüri Tamme, Karel Rüütli, Peeter Kreitzbergi, Sven Mikseri, Jaanus Marrandi, Indrek Saare ja Kalev Kotkase 17. juunil esitatud arupärimisele naistevastase vägivalla kohta (nr 461) ning Riigikogu liikmete Georg Pelisaare, Kalle Laaneti, Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepa, Olga Sõtniku, Kadri Simsoni, Inara Luigase ja Tiit Kuusmiku 3. augustil esitatud arupärimisele erateede kasutamise võimalikkuse kohta (nr 491). Rahandusminister Jürgen Ligivastaskolmele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Inara Luigase, Enn Eesmaa, Helle Kalda, Toomas Vareki, Aivar Riisalu, Tiit Kuusmiku, Georg Pelisaare, Eldar Efendijevi, Mailis Repsi, Arvo Sarapuu, Nikolai Põdramägi ja Evelyn Sepa 12. mail esitatud arupärimisele Maksu- ja Tolliameti töö kohta (nr 448); Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Georg Pelisaare, Inara Luigase, Eldar Efendijevi, Vladimir Velmani ja Toivo Tootseni 2. juunil esitatud arupärimine Rõngu kooli renoveerimise kohta (nr 457); Riigikogu liikmete Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Helle Kalda, Toomas Vareki, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Olga Sõtniku, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepa, Ain Seppiku, Marika Tuusi ja Heimar Lengi 16. juunil esitatud arupärimine euro infokampaania kohta (nr 460). Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas neljale arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Lauri Laasi, Nikolai Põdramägi, Valeri Korbi, Kadri Simsoni, Tiit Kuusmiku, Helle Kalda ja Arvo Sarapuu 11. mail esitatud arupärimine Eesti Energia reklaamikampaania kohta (nr 446); Riigikogu liikmete Kalev Kotkase, Eiki Nestori, Kalle Laaneti, Ain Seppiku ja Hannes Rummi 11. mail esitatud arupärimine probleemide kohta parvlaevaliikluses Rohuküla – Heltermaa liinil (nr 447); Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Lauri Laasi, Kalle Laaneti, Nikolai Põdramägi, Arvo Sarapuu, Jaak Aabi, Inara Luigase ja Helle Kalda 3. juunil esitatud arupärimine Eesti Energia Jordaania projekti kohta (nr 458); Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Toivo Tootseni, Nikolai Põdramägi, Ain Seppiku ja Helle Kalda 3. juunil esitatud arupärimine EAS-i toetuste maksmise kohta (nr 459). Vabas mikrofonis võttis sõna Toomas Varek. Istung lõppes kell 20.12. Teisipäev, 14. september Riigikogu arutas söödaseaduse täiendamist Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud söödaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (777 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on sööda turuleviimise ja kasutamise nõuete kooskõlla viimine Euroopa Liidu määrusega ning erinevate söötade märgistamise nõuete kehtestamine. Samuti sätestatakse regulatsioon imporditava ja kõrgendatud saastumisohuga mitteloomse sööda üle järelevalve teostamiseks. Selleks on eelnõus tehtud muudatus, mille kohaselt teostatakse tõhustatud impordikontrolli kõrgendatud saastumisohuga sööda üle kas piiripunktis või imporditava sööda üle järelevalve teostamise kohas. Lisaks täiendatakse toiduseaduse alusel moodustatud uuendtoidukomisjoni (UTK) koosseisu söödavaldkonna asjatundjatega, sest UTK liikmetel tuleb anda hinnang geneetiliselt muundatud organismidest (GMO) toodetud toodete ning GMOsid sisaldavate või nendest koosnevate toodete ohutuse kohta, mida soovitakse kasutada toiduks ja söödaks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Kolmapäev, 15. september Riigikogu muutis söödaseadust Riigikogu võttis 81 poolthäälega vastu valitsuse algatatud söödaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse (777 SE), mis viib sööda turuleviimise ja kasutamise nõuded kooskõlla EL määrusega ja kehtestab selged nõuded erinevate söötade märgistamise kohta. Samuti sätestatakse regulatsioon imporditava ja kõrgendatud saastumisohuga mitteloomse sööda üle järelevalve teostamiseks. Selleks on tehtud muudatus, mille kohaselt teostatakse tõhustatud impordikontrolli kõrgendatud saastumisohuga sööda üle kas piiripunktis või imporditava sööda üle järelevalve teostamise kohas. Lisaks täiendatakse toiduseaduse alusel moodustatud uuendtoidukomisjoni (UTK) koosseisu söödavaldkonna asjatundjatega, sest UTK liikmetel tuleb anda hinnang geneetiliselt muundatud organismidest (GMO) toodetud toodete ning GMOsid sisaldavate või nendest koosnevate toodete ohutuse kohta, mida soovitakse kasutada toiduks ja söödaks. Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu (366 SE) teise lugemise. Eelnõu kaasajastab kohalike omavalitsuste eelarvekorralduse. Ühtlustatakse ka finantsarvestuse põhimõtted ja kehtestatakse tekkepõhise eelarvestamise regulatsioon. Eelnõuga piiratakse omavalitsuste laenuvõtmist. Sätestatakse, et netovõlakoormus võib ulatuda kuni 60%-ni vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. Samuti kehtestab eelnõu kohaliku omavalitsuse põhitegevuse tulemi lubatava väärtuse, sätestades, et aruandeaasta lõpu seisuga peab see olema kas null või positiivne. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 27 poolt, 37 vastu. Infotunnis vastas peaministri ülesannetes olev haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Evelyn Sepa esitatud küsimusele õppekavade ja Nikolai Põdramägi esitatud küsimusele kõrghariduse kohta. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Mark Soosaare esitatud küsimusele maapiirkondades tööpuuduse likvideerimise ja Arvo Sarapuu esitatud küsimusele hindade tõusu kohta. Välisminister Urmas Paet vastas Toivo Tootseni esitatud küsimusele Afganistaniga koostöö kohta. Neljapäev, 16. september Riigikogu arutas Eesti Arengufondi tegevust Eesti Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna esines täna Riigikogu ees ettekandega Eesti Arengufondi 2009. aasta tegevusest ja tulevikuvisioonist. Pärna alustas oma kõnet mõttega, et käesoleva raportiga soovitakse sisuliselt algatada n-ö Eesti tulevikudebatt. Ettekandja sõnul on raportis viis sisuosa: kasvuvisioon, kasvualad, kapital, haritud ressurss ning juhtimine, mis kõik peaksid meie tulevikku mõjutama. Aruande kohaselt tehti 2009. aastal neli uut investeeringut ning loodi rahvusvahelise äri virtuaalne inkubaator SeedBooster, mille eesmärgiks on ambitsioonikate äriprojektide rahvusvahelise potentsiaali avamine ja nende riskikapitali küpseks arendamine. Seedboosteris oli 2009. aastal arendamisel 7 alustavat ettevõtet või äriprojekti. Pärna väitel tegeleti eelmisel aastal ka Eesti Riskikapitali Assotsiatsiooniga, milles täna on 16 täisliiget, 26 toetajaliiget ja mis Pärna sõnul päris hästi töötab. Pärna: „Turg on meid hästi vastu võtnud. Mida tuleb täiendada, on rahvusvaheline turukompetents, mida Eestis tegelikult pole.” Pärna rääkis veel seiretest, finants- ja tervishoiuteenuste ekspordi võimaluste ning kõrghariduse rahvusvahelistumiste trendide analüüsist, aga ka rahvusvahelise IT-akadeemia pilootprojekti algatamisest Eestis. Probleemvaldkonnana tõi Pärna välja kapitali puudumise. „Viimase 3,5 aasta jooksul Eestisse ja siit välja liikunud erinevaid rahavooge vaadeldes näeme, et seda majanduskasvu toetavat välisraha, millega tänast heaolutaset hoida ja uut kasvu finantseerida, on meil viis korda vähem,” ütles Pärna. Tuleviku seisukohalt pidas ettekandja oluliseks olemasolevate ettevõtete keerukustaseme ja lisandväärtuse tõstmist ning uute ettevõtete ehitamist teadus-arendustegevuse baasilt. Lõpetuseks rõhutas Pärna tulevikudebati tõusetumise olulisust pidades silmas järgmise 4 aasta võtmetähtsust Eesti majandusele, aga ka järgmist parlamenditsüklit. Riigikogu fraktsioonide nimel esinesid sõnavõttudega Urmas Klaas, Jüri Tamm, Kalev Kallo ja Maret Merisaar. Riigikogu võttis 46 poolthäälega vastu valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (366 SE), mis kaasajastab kohalike omavalitsuste eelarvekorraldust. Seaduses on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted, arvestusüksuse finantsdistsipliini tagamise meetmed ja nende meetmete rakendamise kava koostamise põhimõtted. Finantsarvestuse põhimõtted ühtlustatakse ja kehtestatakse tekkepõhise eelarvestamise regulatsioon. Seadusega piiratakse ka omavalitsuste laenuvõtmist: sätestatakse, et netovõlakoormus võib ulatuda kuni 60%-ni vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. Samuti kehtestatakse kohaliku omavalitsuse põhitegevuse tulemi lubatav väärtus; aruandeaasta lõpu seisuga peab see olema kas null või positiivne. Kohaliku omavalitsuseüksuse finantsjuhtimise seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril, seaduse § 65 kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Ühtlasi tunnistatakse alates 2012. aasta 1. juulist kehtetuks valla- ja linnaeelarve seadus, nimetatud seaduse §-d 1-25 ning 26¹ tunnistatakse kehtetuks alates 2012. aasta 1. jaanuarist. Käesoleva seaduse vastu hääletas 26 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Riigikogu pressitalitus 16.09.2010 19.01.2012
14. - 17. juuni 2010
Esmaspäev, 14. juuni Parts vastas arupärimisele väljarände mõjust Eesti majandusele Tänasel leinapäeval mälestas Riigikogu istungi alguses juuniküüditamise ohvreid leinaseisakuga. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Olga Sõtniku, Evelyn Sepa, Lauri Laasi, Kadri Simsoni, Ain Seppiku ja Lembit Kaljuvee 10. mail esitatud arupärimisele tööjõu väljarände mõju kohta Eesti majandusele (nr 444). Partsi sõnul võime tehtud uuringute põhjal öelda, et senised rändevood ja prognoositud migratsioonivood on olnud liiga väikesed selleks, et nad mõjutaksid märkimisväärselt Eesti tööpuudust ning palkade taset. Välismaale tööle siirdumise mõju on erinev sõltuvalt sellest, kas välismaal töötatakse ajutiselt või jäädaksegi alaliselt välismaale tööle ja kavatsetakse elu lõpuni sinna elama jääda. „Ajutise tööjõu väljavoolu positiivse aspektidena võib kindlasti välja tuua Eesti inimeste oskuste ja teadmiste suurenemist, samuti ka selle töötamisega kaasnevaid rahavooge Eestisse. Püsiva väljarände korral on mõjud pigem negatiivsed. Me võime rääkida võimalikust ajude väljavoolust, tootlikkuse vähenemisest, haridusse tehtud kulutuste kaost riigi jaoks,“ selgitas Parts. Ministri sõnul on erinevatel põhjustel lahkunud inimeste tagasi meelitamiseks algatatud eraldi projekt. Selle projekti nimi on "Talendid koju!", mille algatajate hulgas on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Projekti rahastatakse Tarkade Otsuste Fondist ja selle eesmärgiks on keskenduda Eestist välisülikoolidesse pikaajaliste programmide alusel õppima läinud tudengitele ja ka välisriikides arvestatava töökogemuse saanud Eesti kodanikele. Parts tõi näiteks arenduskeskuste programmi, mis on toonud väga paljud Eesti tudengid, aga ka doktorandi tasemel olevad teadlased tagasi Eestisse tööle. „Sedalaadi töökohtade loomine, sedalaadi töökohtade loomise motiveerimine ka valitsuse poolt koostöös ettevõtluse ja ülikoolidega on kindlasti üks olulisemaid tegevussuundi,“ selgitas Parts astutud samme. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Riigikogu liikmete Vladimir Velmani, Lauri Laasi, Kadri Simsoni, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Enn Eesmaa, Evelyn Sepa, Ain Seppiku ja Rein Ratase 19. mail esitatud arupärimine usalduseta Nõva vallavolikogu liikme kohta (nr 453). Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ei pidanud vastama Riigikogu liikmete Ester Tuiksoo, Jaanus Marrandi, Mai Treiali, Villu Reiljani ja Karel Rüütli 3. mail esitatud arupärimisele traktorite juhtimisõiguse kohta (nr 439), sest arupärijad võtsid selle menetlusest tagasi. Vabas mikrofonis võtsid sõna Helle Kalda, Marika Tuus ja Heimar Lenk. Teisipäev, 15. juuni Kohalike maksude seaduse muutmine läbis esimese lugemise Riigikogu võttis 73 poolthäälega vastu Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pensionireformiga seonduvate rahvatervist parandavate tegevuste käivitamiseks“ (720 OE), millega tehakse valitsusele ettepanek anda 2010. aasta oktoobrikuuks Riigikogule ülevaade rahvastiku tervise arengukava tegevustest oodatava eluea pikendamiseks ning tervena elatud aastate hulga suurendamiseks seoses pensionireformiga. Samuti soovitatakse kaasata rahvastiku tervise arengukava järgmiste aastate tegevuste planeerimisse Riigikogu fraktsioonide esindajad ning huvigruppe ja asjatundjaid väljastpoolt valitsussektorit, eelkõige kohalikke terviseedendajaid üle riigi. Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise: Valitsuse algatatud jäätmeseaduse, maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõuga (700 SE) rakendatakse Euroopa Liidu direktiiv, mis kehtestab miinimumnõuded kaevandustööstuse jäätmete käitlemisega seotud kahjuliku mõju vältimiseks või vähendamiseks. Eelnõu suurendab riigi võimalusi kontrollida kaevandamisjäätmete käitlemist. Eelnõu avaldab mõju ettevõtluskeskkonnale, muutes teatud määral keerukamaks ja kulukamaks tegevused, mis on seotud kaevandamisjäätmete tekitamisega. Valitsuse algatatud liiklusseaduse eelnõu (475 SE) teise lugemise jätkamiseks laekunud muudatusettepanekutest puudutas suur osa jalgratturite liiklust reguleerivaid sätteid. Muudatuse kohaselt lubatakse kõnniteele ja jalgteele kuni kaks alla 13-aastase ratturi saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav isik. Samuti lubatakse jalgratturil sõita kõnniteel, kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra tõttu oluliselt raskendatud, mitte ületades jalakäia tavakiirust 5 km tunnis. Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise: Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud kohalike maksude seaduse muutmise seaduse eelnõu (774 SE) eesmärk on tühistada kohalike maksude seaduses kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatavate maksude loetelust müügimaks ja paadimaks. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Riigieelarve kontrolli komisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (771 OE) näeb ette nimetada Tarmo Männi asemel komisjoni liikmeks Jaan Õunapuu. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (734 SE) esimene lugemine jäi pooleli istungi tööaja lõppemise tõttu. Jätkatakse homsel istungil. Istung lõppes kell 13.05. Kolmapäev, 16. juuni Põhiseaduse muutmine läbis esimese lugemise Riigikogu võttis vastu seitse seadust: 78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ning vangistusseaduse muutmise seadus (562 SE), mis võimaldab väärtegude puhul kohaldada asenduskaristusena üldkasulikku tööd. Samuti laiendab seadus elektroonilise valve rakendamist. Kinnipeetavate arvu stabiliseerimiseks ja vähendamiseks loob seadus võimaluse asendada kuni kuuekuuline vangistus elektroonilise valvega. 82 poolthäälega võeti vastu riigikaitsekomisjoni algatatud relvaseaduse muutmise seadus (719 SE), mis lubab tääknoad tsiviilkäibesse. 81 poolthäälega võeti vastu keskkonnakomisjoni algatatud veeseaduse ja kemikaaliseaduse muutmise seadus (710 SE), mis võimaldab tõhusamalt korraldada pinna- ja põhjavee seiret ning kaitset vastavuses Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi nõuetega. Vesikonnapõhise vee kasutamise ja kaitse regulatsiooni eesmärgiks on kaitsta veekogusid, lähtudes veekogude terviklikkusest ja võttes arvesse veekogusid mõjutavaid kõiki tegureid. Seadus reguleerib ka puurkaevude ja puuraukude rajamist ning likvideerimist. 82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud jahiseaduse ja välisõhu kaitse seaduse muutmise seadus (744 SE), mis on seotud keskkonnaandmete kogumise, analüüsimise ja avalikustamisega tegelevate asutuste ümberkorraldamisega. Selle käigus ühendati Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus ning Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus üheks hallatavaks riigiasutuseks Keskkonnateabe Keskus. Ümberkorraldamisega luuakse eeldused seni killustatud andmekogude probleemi lahendamiseks. 84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud biotsiidiseaduse muutmise seadus (748 SE), mis võtab üle Euroopa Liidu vastava direktiivi, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist seoses teatavate tähtaegade pikendamisega. Direktiivi eesmärgiks on säilitada Euroopas biotsiidide turg, pikendades selleks biotsiididirektiivis ettenähtud üleminekuperioodi 4 aasta võrra, et oleks võimalik täita toimeainete läbivaatamisprogramm. Seadus täpsustab ka kehtiva seaduse reguleerimisala, et see oleks kõigile rakendajatele üheselt arusaadav. Samuti täiendatakse riikliku järelevalvet teostavate asutuste järelevalvepädevust. 75 poolthäälega võeti vastu Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse § 24 muutmise seadusega (752 SE) tagatakse kaitstavate loodusobjektide tõhusam kaitse. Kehtivas seaduses ei olnud teatud juhtudel võimalik vastutusele võtta kaitstava loodusobjekti kahjustavat tegevust lubavat kinnisasja valdajat. Seetõttu kehtestatakse kinnisasja valdajale kohustus teatada kaitstavast loodusobjektist ja sellel kehtivatest kitsendustest isikutele, kes viibivad kinnistul kinnisasja valdaja korraldusel, tehes seal näiteks teatud töid töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel. 81 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud jäätmeseaduse, maapõueseaduse ja keskkonnatasude muutmise seadus (700 SE), millega rakendatakse Euroopa Liidu direktiiv. See kehtestab miinimumnõuded kaevandustööstuse jäätmete käitlemisega seotud kahjuliku mõju vältimiseks või vähendamiseks. Seadus suurendab riigi võimalusi kontrollida kaevandamisjäätmete käitlemist. Seadus avaldab mõju ettevõtluskeskkonnale, muutes teatud määral keerukamaks ja kulukamaks tegevused, mis on seotud kaevandamisjäätmete tekitamisega. Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu teise lugemise: Valitsuse algatatud noorsootöö seaduse eelnõu (676 SE) reguleerib noorsootöö korraldust Eestis. Noorsootöö vormidena reguleerib eelnõu noorteühenduste, noortekeskuste ja huvikoolide tegevust, samuti üldhariduskoolide tunnivälist tegevust, noortelaagreid ja noorteprogramme. Noorsootöö subjektiks on 7-26-aastane ühiskonnaliige. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse eelnõu (597 SE) jõustumisel paranevad oluliselt investeerimistingimused soojuse tootmisse, luuakse eelis keskkonnasõbralike ja valdavalt kodumaiseid kütuseid kasutavatele soojuse tootjatele, samuti tugevneb konkurentsiameti kontroll soojuse tarnelepingute üle. Samuti väheneb sissetoodava Vene gaasi osakaal soojatootmises ning suureneb kodumaiste kütteallikate osakaal. Ettevõtjad saavad investeerimiskindluse - üksmeelselt jäi selleks 12 aastane periood, mida hakatakse lugema kodumaise toormega, sh jäätmetest, turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist energia tootmise alustamisest. Konkurentsiamet saab juurde volitusi, et teha järelvalvet soojuse hinna kujunemise ja konkurentsi üle ning soojuse tootmisviiside kooskõlastamiseks. Valitsuse algatatud kunstiteoste tellimise seaduse eelnõu (756 SE) reguleerib avaliku otstarbega hoone ehitustöödega kaasnevat kunstiteoste tellimise kohustust avaliku ruumi esteetilise rikastamise eesmärgil. Valitsuse algatatud kinnistusraamatuseaduse, pärimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (725 SE) peamine eesmärk on kinnistusraamatu kannete parandamiseks selgema regulatsiooni kehtestamine, samuti muude pärimisõigusega ja kinnistusraamatu pidamisega seotud probleemide lahendamine. Lisaks eeltoodule on käesoleva seaduse eesmärgiks muuta kinnistusraamatuseadust ja sellega seonduvalt teisi seadusi lähtuvalt kinnistusraamatu infosüsteemi arendustest. Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (760 SE) aitab kaasa töötute tööjõuturule tagasitoomisele ja loob paremad eeldused täiendavate osalise tööajaga töökohtade tekkeks. Rahanduskomisjoni algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (772 SE) puudutab riigi asutatud sihtasutuste laenude võtmise tingimusi. Muudatuse kohaselt võib riigi asutatud sihtasutus võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel. Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (730 SE) sätestab ja jõustab Euroopa Liidu vastava direktiivi järgmiseks vajalikud õigusnormid. Samuti lahendab praktikas esile kerkinud probleemid seoses relvade käitlemisega. Muudatustega täpsustatakse kontrollimeetmeid relvade ringluse osas ja antakse relvaloa peatamisel võimalus olla paindlik ning lähtuda relvaloa kehtivuse peatamisel objektiivsest ohust, mis võib lähtuda isikust. Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu esimese lugemise: Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (776 SE) täpsustab korda, mille järgi valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu esindajad presidenti valivasse valimiskokku. Eelnõu sätestab, et esindajate valimine toimub volikogus ühes hääletusvoorus ja igal volikogu liikmel on üks hääl. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat või kandidaadid. Algataja hinnangul soosib see suuremates omavalitsustes valijameeste valimisel senisest paremini demokraatia põhimõtete järgimist ja opositsiooni proportsionaalset esindatust. Riigikogu liikmete Rain Rosimannuse, Maret Maripuu, Helmer Jõgi, Väino Linde, Tõnis Kõivu, Tarmo Männi, Jaak Salumetsa, Peep Aru, Katrin Karisma-Krummi, Lauri Luige, Ivi Eenmaa, Urmas Klaasi, Tatjana Muravjova, Harri Õunapuu, Mati Raidma, Paul-Eerik Rummo, Tõnu Juuli, Silver Meikari, Igor Gräzini, Imre Sooääre, Taavi Rõivase, Jaanus Rahumägi, Erik Salumäe, Margus Lepiku, Kalle Pallingu, Hannes Astoki, Keit Pentuse, Raivo Järvi, Robert Antropovi, Ene Kaupsi, Leino Mägi, Rein Aidma, Margus Tsahkna, Mart Laari, Ene Ergma, Elle Kulli, Liisa-Ly Pakosta, Mari-Ann Kelami, Mart Nuti, Andres Herkeli, Toomas Tõniste, Erki Noole, Trivimi Velliste, Tarmo Kõutsi, Lauri Vahtre, Sven Sesteri, Kaia Iva, Peeter Tulviste, Marek Strandbergi, Mart Jüssi, Aleksei Lotmani, Maret Merisaare, Urmas Reinsalu ning Marko Mihkelsoni algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (775 SE) eesmärk on valimisaastate arvu vähendamine, vähendamata sealjuures valimiste arvu. Selle saavutamiseks valitaks alates 2027. aastast Riigikogu ja kohalikud volikogud korraliselt alati samal aastal, neist esimene märtsis ja teised oktoobris, ning alates 2029. aastast Euroopa Parlamendi saadikud ja president korraliselt samuti alati ühel aastal. Valitsuse algatatud söödaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (777 SE) viib söödaseaduses kehtestatud sööda turuleviimise ja kasutamise nõuded kooskõlla Euroopa Liidu vastavas määruses sätestatud nõuetega. Olulisem muudatus, mis kaasneb sööda käitlejatele on teatava sööda turuleviimise ja kasutamise valdkonnas kehtivate riigisiseste õigusaktide asendumine Euroopa Liidu otsekohalduva määrusega. Sellest määrusest tulenevate uute märgistamise nõuete rakendamine põhjustab lisakulusid sööda tootjale. Sama määrusega on kehtestatud rakendamise üleminekumeetmed, mis annavad sööda tootjale võimaluse uute nõuetekohaste märgistuste valmistamise kulutusi hajutada ning ära kasutada juba tellitud märgistusi. Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (761 SE) võtab üle riigisisesesse õigusesse Euroopa Liidu uue tarbijakrediidi direktiivi, millega ühtlustatakse ühenduse siseselt detailsed nõuded tarbijakrediidilepingute reklaamile, lepingueelsele ja lepingulisele teabele, krediidi kulukuse määra arvutamisele. Samuti täiendatakse ja täpsustatakse regulatsiooni tarbija taganemisõiguse kohta, tarbija õiguse kohta krediit ennetähtaegselt tagasi maksta, tarbija taganemisõiguse kohta tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud ja kõrvallepingutest. Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse eelnõu (762 SE) loob õigusliku aluse olemasoleva karistusregistri ületoomiseks siseministeeriumi valitsemisalast justiitsministeeriumi juurde. Samuti lahendab kehtiva seaduse rakendamisel tekkinud probleeme ning loob seadusliku aluse andmete vahetamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide karistusregistritega. Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (750 SE) sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise õiguslikud alused ning korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ja ökomärgise andmise õiguslikud alused ning kehtestab vastutuse seaduse nõuete rikkumise korral eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist. Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (768 SE) viib kehtiva seaduse vastavusse Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate nõuetega ja ühtlustab valdkonna õigusruumi. Samuti parandab õigusselgust geneetiliselt muundatud organismide kasutamisega seonduvates valdkondades. Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (734 SE). Hääletus: 48 poolt, 35 vastu. Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Heimar Lengi esitatud küsimustele „tiigrist, ilvesest ja jänesest“ ehk riigi majandusliku olukorra kohta. Kultuuriminister Laine Jänes vastas Evelyn Sepa esitatud küsimusele kultuurivaldkonna rahastamise ja riiklike investeeringute kohta. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Arvo Sarapuu esitatud küsimusele kohalike omavalitsuste rahalise olukorra kohta. Istung lõppes kell 20.12. Riigikogu võttis vastu liiklusseaduse Ametivande andis Riigikogu asendusliige Terje Trei. Riigikogu võttis vastu kaheksa seadust: 92 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kinnistusraamatuseaduse, pärimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (725 SE), mis kehtestab kinnistusraamatu kannete parandamiseks selgema regulatsiooni, samuti lahendab muud pärimisõigusega ja kinnistusraamatu pidamisega seotud probleemid. Lisaks eeltoodule muudab vastuvõetud seadus kinnistusraamatuseadust ja sellega seonduvalt teisi seadusi lähtuvalt kinnistusraamatu infosüsteemi arendustest. 84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud liiklusseadus (475 SE), mis sätestab liikluskorralduse Eesti teedel, liiklusreeglid, liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded, mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite registreerimise ja neile esitatavad nõuded, juhtimisõiguse andmise, mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja ning liiklusregistri korraldamise ja pidamise nõuded ning vastutuse liiklusreeglite rikkumise eest. Seadus reguleerib ka maastikusõidukite maastikul liiklemist. 52 poolthäälega (3 vastu) võeti vastu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadus (597 SE), mis parandab oluliselt investeerimistingimusi soojuse tootmisse, loob eelise keskkonnasõbralike ja valdavalt kodumaiseid kütuseid kasutavatele soojuse tootjatele, samuti tugevdab konkurentsiameti kontrolli soojuse tarnelepingute üle. Sellega väheneb sissetoodava Vene gaasi osakaal soojatootmises ning suureneb kodumaiste kütteallikate osakaal. Ettevõtjad saavad investeerimiskindluse - üksmeelselt jäi selleks 12 aastane periood, mida hakatakse lugema kodumaise toormega, sh jäätmetest, turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist energia tootmise alustamisest. Konkurentsiamet saab juurde volitusi, et teha järelvalvet soojuse hinna kujunemise ja konkurentsi üle, samuti soojuse tootmisviiside kooskõlastamiseks. 83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud noorsootöö seadus (676 SE), mis reguleerib noorsootöö korraldust Eestis. Noorsootöö vormidena reguleerib seadus noorteühenduste, noortekeskuste ja huvikoolide tegevust, samuti üldhariduskoolide tunnivälist tegevust, noortelaagreid ja noorteprogramme. Noorsootöö subjektiks on 7-26-aastane ühiskonnaliige. 84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise seadus (730 SE), mis sätestab ja jõustab Euroopa Liidu vastava direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid. Samuti lahendab praktikas esile kerkinud probleemid seoses relvade käitlemisega. Muudatustega täpsustatakse kontrollimeetmeid relvade ringluse osas ja antakse relvaloa peatamisel võimalus olla paindlik ning lähtuda relvaloa kehtivuse peatamisel objektiivsest ohust, mis võib lähtuda isikust. 84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kunstiteoste tellimise seadus (756 SE), mis reguleerib avaliku otstarbega hoone ehitustöödega kaasnevat kunstiteoste tellimise kohustust avaliku ruumi esteetilise rikastamise eesmärgil. 83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus (760 SE), mis aitab kaasa töötute tööjõuturule tagasitoomisele ja loob paremad eeldused täiendavate osalise tööajaga töökohtade tekkeks. 56 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni algatatud riigivaraseaduse muutmise seadus (772 SE), mis puudutab riigi asutatud sihtasutuste laenude võtmise tingimusi. Muudatuse kohaselt võib riigi asutatud sihtasutus võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel. Riigikogu pressitalitus 17.06.2010 19.01.2012
7. – 10. juuni 2010
Esmaspäev, 7. juuni Pomerants vastas arupärimisele väljarände kohta Siseminister Marko Pomerants vastas Riigikogu liikmete Tiit Kuusmiku, Kalle Laaneti, Lembit Kaljuvee, Vladimir Velmani, Enn Eesmaa, Nelli Privalova ja Ain Seppiku 10. mail esitatud arupärimisele Eesti elanike väljarände kohta (nr 442). Pomerants ei näinud siseministrina probleemi elanike väljarändes, kuivõrd üldjuhul on väljaränne ajutise iseloomuga. See tähendab, et inimesed naasevad Eesti riiki. Pomerants ei nõustunud ka väitega, et olukord väljarände osas oleks Eesti riigis kriitiline. „Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on inimeste vaba liikumine ühest riigist teise ning erinevate väljakutsete otsimine, olgu nendeks siis töötamine või õppimine välisriigis, loomulik protsess,“ selgitas minister. Tema sõnul kasutavad väga paljud Euroopa Liidu kodanikud oma põhivabadust liikuda vabalt liikmesriikide territooriumil. Siseministri hinnangul on Eesti kodanike väljarände põhjuseks enamasti majanduslikud kaalutlused, samuti suundutakse välisriiki õppima. Valdavalt on väljarändajad noored ja aktiivsed inimesed vanuses 20–35 eluaastat. Samuti suunduvad välisriikidesse keskealised kodanikud 36.– 49. eluaastani, kuid nende väljarände hulk on juba väiksem. Eesti kodanike väljarände peamisteks sihtriikideks on Soome, Suurbritannia, Venemaa, minnakse ka Rootsi, Saksamaale, USA-sse, Austraaliasse ning Kanadasse. Eesti kodanikud, kes praegu nendesse riikidesse suunduvad, üldjuhul alaliselt sinna elama ei jää. Pomerants ütles Venemaale väljarände kohta, et selles moodustavad suurema osa määratlemata kodakondsusega ja ka Venemaa kodanikud, kes elavad Eestis elamisloa alusel. Osa neist rändab ajutiselt peret külastama, osa ka suundub perekonnaliikmete juurde elama. „Usun, et Eesti riigi jaoks on see oluline lisaväärtus, kui inimesed käivad välisriikides ennast täiendamas ja harimas. Uued teadmised ja rahvusvahelised kogemused aitavad nendel inimestel kindlasti elu edasi viia meil siin Eesti riigis,“ märkis siseminister. Vabas mikrofonis võtsid sõna Marek Strandberg ja Toomas Trapido. Teisipäev, 8. juuni Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Kanada vahelise noortevahetuse kokkuleppe 81 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Kanada valitsuse noortevahetuse kokkuleppe ratifitseerimise seadus (732 SE). Nimetatud kokkulepe aitab parandada noorte reisimisvõimalusi ja noortevahetust, kahe riigi koostööd ning haridusasutuste ja ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet ja -eeliseid. Seaduse kohaselt lihtsustavad ja hõlbustavad kokkuleppe pooled haldusmenetlust, mida rakendatakse teise poole noorte kodanike suhtes, kes soovivad siseneda teise riiki ja seal viibida, et täiendada end pärast keskhariduse omandamist, saada töö- või praktikakogemust ning õppida paremini tundma teise riigi keeli, kultuuri ja ühiskonda. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. Riigikogu võttis 82 poolthäälega vastu kultuurikomisjoni esitatud Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamise otsuse muutmise otsuse (773 OE). Otsuse kohaselt nimetati Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks Villu Reiljani asemel Riigikogu liige Karel Rüütli. Otsuse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati kultuurikomisjoni algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) teine lugemine. Muudatuste eesmärk on lahendada välisüliõpilaste Eestisse õppima asumise probleemid, mis on tekkinud seoses kõrgharidustaseme õppekavade üleminekuhindamisega ja õppimiseks elamisloa taotlemisel nõutava õppekavade riikliku tunnustatusega. Täiendavalt reguleeritakse õppima asumine riiklikult tunnustamata õppekava alusel ning sellega seoses õppeasutustele esitatavad nõuded. Eelnõus sätestatakse, et kuni 31. detsembrini 2011 (s.o kuni kõrghariduse kvaliteedi hindamise üleminekuperioodi lõppemiseni) võib anda tähtajalise elamisloa õppimiseks välismaalasele; 1) õppimiseks magistriõppes, kui magistriõppe õppekava on riiklikult tunnustamata, kuid kuulub rahvusvaheliselt turundatavate ja riigieelarvest toetatavate magistriõppe õppekavade konkursi tulemuste alusel haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud magistriõppe õppekavade nimekirja või 2) õppimiseks doktoriõppes, kui doktoriõppe õppekava on riiklikult tunnustamata, kuid teadus- ja arendustegevuse valdkond, millesse riiklikult tunnustamata doktoriõppe õppekava kuulub, on ülikoolis positiivselt evalveeritud. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud veeseaduse ja kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (710 SE) teine lugemine. Veeseaduse ja kemikaaliseaduse muutmise vajadus on tingitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivi sätete täiendavast ülevõtmisest seoses Euroopa Komisjoni märgukirjaga, milles Komisjon leidis, et veepoliitika raamdirektiiv ei ole Eesti õigusesse nõuetekohaselt üle võetud. Ülevõetavad direktiivid ja vesikonnapõhine lähenemine võimaldavad tõhusamalt korraldada pinna- ja põhjavee seiret ning kaitset. Vesikonnapõhise vee kasutamise ja kaitse regulatsiooni eesmärgiks on kaitsta veekogusid, lähtudes veekogude terviklikkusest ja võttes arvesse veekogusid mõjutavaid kõiki tegureid, tagades seeläbi veemajanduse integreerituse. Niiviisi välditakse Eestis levinud probleemi, kus veekogu (näiteks jõge) reostatakse ühes maakonnas ning teises maakonnas kasutatakse selle veekogu vett joogiveeks. Eelnõu sisaldab ka muid meetmeid pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud biotsiidiseaduse muutmise seaduse eelnõu (748 SE) teine lugemine. Seaduse eesmärk on üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mille eesmärk on säilitada Euroopas biotsiidide turg ja pikendada selleks biotsiididirektiivis ettenähtud üleminekuperioodi 4 aasta võrra, et oleks võimalik täita toimeainete läbivaatamisprogramm. Eelnõuga täpsustatakse ka kehtiva seaduse reguleerimisala, et see oleks kõigile rakendajatele üheselt arusaadav ning täiendatakse riikliku järelevalvet teostavate asutuste järelevalvepädevust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (772 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatus puudutab riigi asutatud sihtasutuste laenude võtmise tingimusi. Seadusmuudatuse kohaselt võib riigi asutatud sihtasutus võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Kultuurikomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE). Ettepaneku poolt hääletas 43 ja vastu 36 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes eelnõu menetlusest välja. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Eesti Haigekassa seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (738 SE). Ettepaneku poolt hääletas 46 ja vastu 31 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Eelnõu langes menetlusest välja. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (692 SE). Ettepaneku poolt hääletas 46 ja vastu 34 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Eelnõu langes menetlusest välja. Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud töökohtade loomise seaduse eelnõu (704 SE) esimene lugemine. Arutelu jätkub homme, 9. juunil kell 14 algaval istungil. Kolmapäev, 9. juuni Riigikogu võttis vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse Riigikogu võttis vastu neli seadust ja kaks otsust: 55 poolthäälega (28 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (412 SE), mis sätestab põhikooli ja gümnaasiumi õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja õigused ja kohustused, kooli töötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. Seadus reguleerib valla või linna ametiasutuse hallatavate asutustena tegutsevate koolide ning haridus- ja teadusministeeriumi hallatavate asutustena tegutsevate koolide tegevust. Riiklike õppekavade aluspõhimõtted kajastuvad seaduses, et anda neile ühiskonnas küllaldane kaal ning tagada õppekava arenduse järjepidevus. Üldhariduskooli alusväärtustena rõhutatakse õpilaste mitmekülgse arengu toetamist, põhiseaduslike väärtuste ning üldinimlike eetiliste põhimõtete edendamist, tuginemist Eesti kultuuritraditsioonidele ning Euroopa ühisväärtustele. Rõhutamaks põhikooli ja gümnaasiumi kui kahte selgelt eristuvat haridustaset, millel on omad eesmärgid, on seaduses põhikool ja gümnaasium käsitletud eraldi paragrahvidena – § 4 ja § 5. Põhikoolis on rõhuasetus eelkõige õpilase mitmekülgsel arengul ja selleks sobiva keskkonna kujundamisel, gümnaasiumis aga eelkõige edasise sobivad haridustee leidmisel ning valmisolekul eri rollide täitmiseks, mis elus ette tulevad. Põhikoolis nähakse ette karjääriõpetuse ning gümnaasiumis majanduse ja ettevõtluse ainekavade sisseviimine. Uue sättena nähakse ette õpilaste ja vanemate kaasrahastamise võimalus huviringides, pikapäevarühmas ja õpilaskodus osalemise eest. Õpilaste elukohajärgsesse kooli jõudmise piirajaks kehtestati 60 minutit. Põhikoolis, kus õppekeel ei ole eesti keel, tuleb tagada eesti keele õppe korraldamine tasemel, mis võimaldaks põhikooli lõpetajal jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutuses. Samuti lubab seadus karistada lapsevanemat rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, kui tema koolikohustuslik laps ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või on ühe õppeveerandi jooksul põhjendamata puudunud rohkem kui 20 protsendist õppetundidest. Läbirääkimiste käigus võtsid sõna Lauri Luik, Lauri Vahtre, Marek Strandberg, Mailis Reps, Peeter Kreitzberg ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. 83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (240 SE), mis kaotab väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengut takistavad tegurid. Seadus loob hoiu-laenuühistute arenguks soodsa õiguskeskkonna, tugevdab hoiu-laenuühistute sotsiaalset kontrolli ja tagab nende suurema usaldusväärsuse. Seadus sätestab hoiu-laenuühistute usaldusväärsuse tagamise regulatsiooni kaudu vajalikud kapitali ja likviidsusnõuded, mis on eelkõige ühistu liikmete ja klientide kaitsmise huvides. Seadus viib hoiu-laenuühistu seaduses kasutatava terminoloogia kooskõlla tulundusühistuseaduses ja finantssektori teistes seadustes kasutatava terminoloogiaga. 63 poolthäälega võeti vastu kultuurikomisjoni algatatud välismaalaste seaduse muutmise seadus (736 SE), mis lahendab välisüliõpilaste Eestisse õppima asumise probleemid seoses kõrgharidustaseme õppekavade üleminekuhindamisega ja elamisloa õppimiseks taotlemisel nõutava õppekavade riikliku tunnustatusega. 55 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni artikli 14 lõike 1 alusel deklaratsiooni tegemise seadus (731 SE), mis tunnistab rassilise diskrimineerimise komitee pädevust ja võimaldab Eesti isikutel ja isikurühmadel komitee poole pöörduda. Komitee tegevust reguleerib rahvusvaheline konventsioon, millega Eesti ühines 1991. aastal. 52 poolthäälega võeti vastu Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 15. rotatsiooni koosseisus“ (751 OE), misnäeb ette kasutada vajaduse korral Eesti kaitseväe kuni 45 kaitseväelast alates 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011. aastal NATO reageerimisjõudude (NRF - NATO Response Force) 15. rotatsiooni (NRF-15) koosseisus ÜRO põhikirjas sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis. Justiitsminister Rein Lang esines poliitilise avaldusega seoses kriminaalpoliitika arengusuundadega aastani 2018. 59 poolthäälega võeti vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus „„Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ heakskiitmine“ (757 OE). Dokument määratleb kriminaalpoliitika pikaajalised eesmärgid ja tegevused, millest avalik sektor peab lähtuma oma tegevuse kavandamisel ning elluviimisel. Kriminaalpoliitika eesmärgiks on ühiskonna turvalisuse tagamine süütegude ennetamise ja nendele reageerimise, süütegudega tekitatud kahju vähendamise ning õigusrikkujatega tegelemise kaudu. Riigikogu lõpetas üheksa eelnõu teise lugemise: Valitsuse algatatud inimgeeniuuringute seaduse muutmise seaduse eelnõu (741 SE) muudab seaduse sätet, mis reguleerib isiku geenidoonoriks saamise nõusoleku tagasivõtmise korda. Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (746 SE) eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta 2008. aasta sügisel jõustunud Euroopa Liidu nõukogu vastav direktiiv puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta. Samuti 2009. aasta sügisel jõustunud Euroopa Komisjoni vastav direktiiv, millega sätestatakse teatavad erandid traditsiooniliselt teatavates paikkondades ja piirkondades kasvatatud ning geneetilisest erosioonist ohustatud köögivilja rahvaselektsioonsortide ja -sortide ning selliste köögiviljasortide seemnete turustamiseks tulenevad uued nõuded. Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (749 SE) sätestab objektiivselt mõõdetavad nõuded sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamisele ja piiriületuse ootealale. Samuti sätestatakse piiriületuse ootejärjekorra korraldamise põhimõtted ja nähakse ette piiriületuse ootejärjekorra pidamiseks vajalike andmete töötlemine piiriületuse ootejärjekorra andmekogus. Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (727 SE) parandab isikute põhiõiguste kaitset otseturustuseks mõeldud sõnumite eest. Eelnõu täpsustub, millistel tingimustel on lubatud selliseid sõnumeid saata. Lisaks täpsustatakse kehtiva seaduse § 9 lõikes 4 sätestatud avaliku konkursi läbiviimise korda. Samuti laienevad võimalused teavitada isikut tema elu või tervist ohustavatest sündmustest, kasutades selleks kaasaegseid sidekanaleid. Valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse eelnõuga (739 SE) on püütud selgemalt eristada riiklik statistika muust statistikast ning loodud ühtne õiguslik raamistik riikliku statistika tegemiseks. Valitsuse algatatud omandireformiga seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (715 SE) lahendab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ja kompenseerimisel üles kerkinud õiguslikke ja korralduslikke probleeme. Eelnõu võimaldab kohalikel omavalitsustel lõpetada asjassepuutuvad vara tagastamise ja kompenseerimise menetlused. Omandireformi aluste seaduse vastava sätte kehtetuks tunnistamine välistab potentsiaalse võimaluse riigi või kohalike omavalitsuste vastu suunatud kahjunõuete esitamiseks suurusjärgus 100 miljonit krooni. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 27 poolt, 40 vastu. Riigikaitsekomisjoni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE) eesmärgiks on lubada tääknoad külmrelvadena piiramata tsiviilkäibesse. Tääknoad on tsiviilkäibes lubatud nii Euroopa Liidu riikides, kui enamikes maailma riikides. Valitsuse algatatud jahiseaduse ja välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (744 SE) on seotud keskkonnaandmete kogumise, analüüsimise ja avalikustamisega tegelevate asutuste ümberkorraldamisega. Selle käigus ühendati Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus ning Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus hallatavaks riigiasutuseks Keskkonnateabe Keskus. Ümberkorraldamisega luuakse eeldused seni killustatud andmekogude probleemi lahendamiseks. Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse § 24 muutmise seaduse eelnõuga (752 SE) soovitakse tagada kaitstavatele loodusobjektidele tõhusam kaitse, kuna kehtivas õiguskorras ei ole kaitstava loodusobjekti kahjustava tegevuse lubavat kinnisasja valdajat teatud juhtudel võimalik vastutusele võtta. Seetõttu kehtestatakse eelnõuga kinnisasja valdajale kohustus teatada kaitstavast loodusobjektist ja sellel kehtivatest kitsendustest isikutele, kes viibivad kinnistul kinnisasja valdaja korraldusel, tehes seal näiteks teatud töid töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel. Kultuurikomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud noorsootöö seaduse eelnõu (676 SE) teine lugemine. Majanduskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (653 SE) teine lugemine. Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise: Valitsuse algatatud halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu (755 SE) põhineb enamjaolt kehtival halduskohtumenetluse seadustikul ning sellega paralleelselt rakendataval tsiviilkohtumenetluse seadustikul. Uus seadustik ei sisalda enam üldviidet tsiviilkohtumenetluse seadustikule, mis on seni põhjustanud mitmeid vaidlusi seaduse kohaldatavuse osas. Halduskohtulik õiguskaitse on muudetud efektiivsemaks, kaotades tarbetud vormi- ja sisunõuded kaebuse esitamisele ning lihtsustades kaebuse muutmist ja üleminekut ühelt kaebuse liigilt teisele. Esialgset õiguskaitset võimaldab eelnõu taotleda juba vaidemenetluse ajal ning laiendatud on kohtu volitusi esialgse õiguskaitse kohaldamisel, nähes ette võimaluse teha ettekirjutusi ka vahetult haldusakti adressaadile. Senisest enam soodustatakse asjade lahendamist kokkuleppel: asutakse juurutama spetsiaalset lepitusmenetlust kompromissi saavutamiseks ning ette on nähtud vastustaja poolt kaebuse õigeksvõtmise võimalus. Eelnõu annab märkimisväärse panuse kohtumenetluse kiirendamiseks haldusasjades. Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (763 SE) tõhustab täitemenetluse läbiviimist. Eelnõuga asendatakse senine kohtu poolt trahvi määramise võimalus kohtutäituri poolt määratava sunniraha regulatsiooniga. Konto või nõude arestimise korral jääb võlgniku olemasolev ja tulevikus avatav pangakonto või nõue arestituks kuni nõude rahuldamiseni. Lapse elatise nõude täitmisel avardatakse võimalusi teha kinnipidamisi võlgniku sissetulekust. Täpsustatakse kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse täitmise aegumissätteid. Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (764 SE) tehakse muudatused lisaks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele ka hasartmänguseadusesse ja hädaolukorraseadusesse. Majanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud töökohtade loomise seaduse eelnõu (740 SE). Hääletus: 45 poolt, 36 vastu. Õiguskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (728 SE). Hääletus: 30 poolt, 3 vastu. Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Mai Treiali esitatud küsimusele Estonian Airi tuleviku, Arvo Sarapuu esitatud küsimusele kohaliku omavalitsuse tulubaasi ja Lembit Kaljuvee esitatud küsimusele Vabadussõja võidusambaga seotud probleemide kohta. Siseminister Marko Pomerants vastas Georg Pelisaare esitatud küsimusele lasketiirudele kehtestatud nõuete täitmise ja Kalvi Kõva esitatud küsimusele vabatahtlike päästjate tegevuse kohta. Justiitsminister Rein Lang vastas Aleksei Lotmani esitatud küsimusele Eestis orjastamise karistamatuse ja Jaan Kundla esitatud küsimusele ajakirjanduse kohta. Istung lõppes kell 19.57. Neljapäev, 10. juuni Riigikogu arutas Eesti Panga 2009. aasta aruannet Eesti Panga president Andres Lipstok tutvustas täna Riigikogule Eesti Panga 2009. aasta aruannet. Lipstok keskendus oma ettekandes Eesti Panga 2009. aasta olulistele arengutele ning neist tulenevatele ettevaadetele. Panga presidendi hinnangul oli 2009. aasta Eesti Panga jaoks suuresti euro ettevalmistamise aasta ja euroalaga liitumine oluliseks teetähiseks. Kuna valitsus on oma plaanides ja Euroopa Liidule antud lubadustes seadnud eesmärgiks saavutada 2013. aastaks taas eelarve ülejääk, siis Eesti Panga kevadprognoosi hinnangul on 2013. aastaks seatud eelarve tasakaalu eesmärgi saavutamiseks vaja valitsusel oma eelarvepositsiooni parandada ligikaudu 8 miljardi krooni võrra. „Eelarvepositsiooni parandamisel on võimalus vähendada kulusid või suurendada tulusid. Eelmisel ja sel aastal tõusnud maksumäärad seavad tulude ehk maksukoormuse edasisele kasvule tõenäoliselt piiri, kust edasi hakkaks see juba majanduskasvu pidurdama. Pigem tundub otstarbekam otsida võimalusi, kuidas eelmisel aastal kiirelt kasvanud ja uute töökohtade loomist pärssivat tööjõu maksukoormust hoopis vähendada,” märkis Lipstok. Lipstok peatus kõnes ka finantssektori poliitika teemadel. Ta juhtis tähelepanu sellele, et lähiaastatel on oluline ohjeldada administratiivsetest meetmetest tingitud inflatsiooni ning vähendada ühekordsete hinnatõusude ülekandumist teistesse hindadesse. Samuti on oluline panustada ka konkurentsi soosimisse ja tõhusasse konkurentsi järelevalvesse. Rääkides Eesti Panga tulevasest rollist euroalasse kuuluva riigi keskpangana toonitas Lipstok: „Kui Eesti võtab kasutusele euro, saab Eesti Pangast Euroopa keskpankade süsteemi täievoliline liige. Eesti Panga president hakkab osalema Euroopa Keskpanga nõukogu ja Euroopa süsteemsete riskide nõukogu regulaarsetel istungitel, kus võetakse vastu kõik rahapoliitilised ja finantspoliitilised otsused. Seetõttu suureneb märgatavalt ka neid otsuseid toetavate seisukohtade põhistamist tagava majandusanalüüsi maht.” Olulisi muutusi toob üleminek eurole kaasa ka sellistes Eesti Panga tegevusvaldkondades nagu reservide haldus, välisvaluutaoperatsioonid, statistika, sularaha ja maksesüsteemid. Eesti Panga ülesandeks jääb jätkuvalt Eesti majandusprognoosi koostamine, aga ka Eesti majanduse seire ja analüüs laiemalt. Sõnavõtuga esines Riigikogu liige Kalev Kallo. Finantsinspektsiooni 2009. aasta aruandest rääkis Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein, kes andis ülevaate olulisematest arengutest finantssektoris 2009. aastal. Oma kõnes keskendus Malmstein neljale teemaderingile: 1. Euroopa Liidu uus finantsjärelevalve arhitektuur, 2. Finantsinspektsiooni sammud järelevalve tõhustamisel, 3. Finantsinspektsiooni roll sotsiaalse vastutuse kandjana ja 4. riigisisene koostöö. Kõne all olid finantsasutuste eneseregulatsiooniga seonduv, piiriülene järelevalve, pankade laenuportfellide ja investeerimisteenuste pakkumise kvaliteet, samuti väärtpaberituru järelevalve ja pensionifondide temaatika. Malmstein: „Kui seni on finantsjärelevalve põhirõhk olnud protsesside õigusliku vastavuse jälgimisel ja läbipaistvuse tagamisel, siis edaspidi tuleb meil senisest enam jälgida protsesside ja otsuste majanduslikku tähendust ja sisu, võtmeriskide ja ärimudelite jätkusuutlikkust. Pöörame senisest enam tähelepanu finantsasutuste strateegiate jätkusuutlikkuse ja riskide realiseerumise võimaluste analüüsile.” Sõnavõtuga esines Riigikogu liige Marek Strandberg. Riigikogu võttis täna vastu 6 seadust: 78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud inimgeeniuuringute seaduse muutmise seadus (741 SE). Muudetud säte reguleerib geenidoonori nõusoleku tagasivõtmise õigust. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 81 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadus (746 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta 2008. aasta sügisel jõustunud Euroopa Liidu nõukogu vastav direktiiv puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta. Samuti 2009. aasta sügisel jõustunud Euroopa Komisjoni vastav direktiiv, millega sätestatakse teatavad erandid traditsiooniliselt teatavates paikkondades ja piirkondades kasvatatud ning geneetilisest erosioonist ohustatud köögivilja rahvaselektsioonsortide ja -sortide ning selliste köögiviljasortide seemnete turustamiseks tulenevad uued nõuded. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. Seaduse § 10 jõustub 2012. aasta 1. oktoobril.. 82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigipiiri seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (749 SE), millega sätestatakse objektiivselt mõõdetavad nõuded sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamisele ja piiriületuse ootealale. Samuti sätestatakse piiriületuse ootejärjekorra korraldamise põhimõtted ja nähakse ette piiriületuse ootejärjekorra pidamiseks vajalike andmete töötlemine piiriületuse ootejärjekorra andmekogus. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. 81 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seadus (727 SE). Seadusmuudatustega tagatakse isikute põhiõiguste parem kaitse otseturustuseks mõeldud sõnumite eest. Käesoleva seadusega täpsustatakse, millistel tingimustel on lubatud selliseid sõnumeid saata. Muudetakse ka kehtiva seaduse § 9 lõikes 4 sätestatud avaliku konkursi läbiviimise korda. Samuti laienevad võimalused teavitada isikut tema elu või tervist ohustavatest sündmustest, kasutades selleks kaasaegseid sidekanaleid. Seadustesse viidi sisse ka eurole üleminekuga seotud muudatused. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riikliku statistika seadus (739 SE). Seaduse eesmärk on selgemalt eristada riiklik statistika muust statistikast ning luua ühtne õiguslik raamistik riikliku statistika tegemiseks. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. Seadus jõustub 2010. aasta 1. augustil, mõningad paragrahvid 2011. aastal. 50 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud omandireformiga seonduvate seaduste muutmise seadus (715 SE). Seadusmuudatustega lahendatakse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ja kompenseerimisel üles kerkinud õiguslikud ja korralduslikud probleemid. Luuakse võimalused kohalikele omavalitsustele lõpetada asjassepuutuvad vara tagastamise ja kompenseerimise menetlused. Omandireformi aluste seaduse vastava sätte kehtetuks tunnistamisega välistatakse potentsiaalne võimalus riigi või kohalike omavalitsuste vastu suunatud kahjunõuete esitamiseks suurusjärgus 100 miljonit krooni. Seaduse vastu hääletas 30, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Seadus jõustub 2010. aasta 1. septembril. Riigikogus jäi vastu võtmata Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu ettepaneku tegemise kohta Vabariigi Valitsusele (753 OE). Otsuse vastu hääletas 30 ja poolt 15 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek puudutas täiendatud Euroopa sotsiaalharta artikli 30 ratifitseerimist. Riigikogu pressitalitus 10.06.2010 19.01.2012
31. mai – 3. juuni 2010
Esmaspäev, 31. mai Peaminister vastas arupärimisele omavalitsuste rahastamise kohta Ametivande andis Riigikogu asendusliige Jaan Õunapuu. Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Eiki Nestori, Kalvi Kõva, Indrek Saare ja Kalev Kotkase 12. aprillil esitatud arupärimisele omavalitsuste rahastamise kohta (nr 428). Ansipi sõnul otsustati valitsuskabineti 8. aprilli nõupidamisel, et ministeeriumid hindavad oma valitsemisala reguleerivates õigusaktides, missugused on kohaliku omavalitsuse üksustele pandud riiklikud ülesanded. Siseministeerium esitab 30. juuniks asjaomastele ministeeriumidele omavalitsusüksustele seadusega pandud riiklike ülesannete hindamise kokkuvõtte. Siseministeerium koordineerib ka vastavalt hindamise tulemustele õigusaktide muutmise ettepanekute koostamist. Rahandusministeerium esitab 30. juuliks ettepanekud riiklike ülesannete ja omavalitsuslike ülesannete rahastamise eristamiseks riigieelarves. Peaminister märkis, et Riigikohtu otsuses ei ole märgitud õigusaktide muutmise tähtaega. Ansipi sõnul on Riigikohtu otsuse täitmiseks valitsus ja asjaosalised ministeeriumid tegutsenud operatiivselt. Peaministri selgituste kohaselt kavatseb valitsus kohtu otsusest tulenevalt hädavajalikud muudatused riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete ning nende rahastamise eristamiseks teha järgmise aasta riigieelarve koostamise protsessi raamides ja ajal. Peaminister vastas veel kolmele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Heimar Lengi, Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi, Helle Kalda, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Inara Luigase, Eldar Efendijevi, Vladimir Velmani, Nikolai Põdramägi ja Evelyn Sepa 19. aprillil esitatud arupärimine Eesti elanikkonna vaesuse kohta (nr 435); Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Kadri Simsoni, Heimar Lengi, Tiit Kuusmiku, Nelli Privalova, Valeri Korbi, Jaak Aabi ja Nikolai Põdramägi 22. aprillil esitatud arupärimine pensionide vähendamise kohta (nr 437); Riigikogu liikmete Nikolai Põdramägi, Kadri Simsoni, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku, Evelyn Sepa, Jaak Aabi, Marika Tuusi, Enn Eesmaa ja Toivo Tootseni 22. aprillil esitatud arupärimine valitsuse vastutuse ja Eesti rahva halva vaimse tervise kohta (nr 438). Kultuuriminister Laine Jänes vastas Riigikogu liikmete Olga Sõtniku, Lauri Laasi, Marika Tuusi, Valeri Korbi, Enn Eesmaa, Nelli Privalova ja Eldar Efendijevi 13. mail esitatud arupärimisele ERR saadete eetrisse andmisest erakanalites (nr 451). Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Riigikogu liikmete Rein Ratase, Evelyn Sepa, Nikolai Põdramägi, Kalev Kallo, Jüri Ratase, Vladimir Velmani, Eldar Efendijevi, Toomas Vareki, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee ja Tiit Kuusmiku 19. aprillil esitatud arupärimisele riigile kuuluvate maavarade kasutusse andmise kohta (nr 436). Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas neljale arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Marika Tuusi ja Georg Pelisaare 13. aprillil esitatud arupärimine nõrga sotsiaalse kaitse ja madala elukvaliteedi kohta (nr 430); Riigikogu liikmete Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmiku, Enn Eesmaa, Toivo Tootseni, Jaak Aabi, Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepa ja Aivar Riisalu 14. aprillil esitatud arupärimine tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi kohta (nr 432); Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Nikolai Põdramägi, Arvo Sarapuu, Toivo Tootseni, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Lauri Laasi, Helle Kalda ja Aivar Riisalu 14. aprillil esitatud arupärimine toimetulekutoetuste väljamaksete hilinemise kohta (nr 433); Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Eldar Efendijevi, Evelyn Sepa, Kadri Simsoni, Vladimir Velmani, Georg Pelisaare ja Valeri Korbi 5. mail esitatud arupärimine laste kaitsetuse kohta (nr 440). Istung lõppes kell 18.45. Teisipäev, 1. juuni Riigikogu arutas monopolidele hinnapiirangu kehtestamist Majanduskomisjoni ettepanekul katkestati Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse eelnõu (597 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on universaalteenust pakkuvate ja turgu valitsevate ettevõtete hinnakujundusest lähtuvalt tarbija parema kaitse tagamine. Seadusmuudatused puudutavad kaugkütteseadust, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadust ning karistusseadustikku. Selle saavutamise vahendid on algatajate sõnul kindlaks määratud põhjendatud tulukuse määrad, ettevõtjate kohustus algatada hindade langetamine kui sisendhinnad või muud tootmiskulud muutuvad, konkurentsiameti õigus ajutiste hindade kehtestamiseks, konkurentsiameti õigus kontrollida soojatootjate ning 52 suurema vee-ettevõtja tegevust ning ka karistused olulise rikkumise eest. Arutelu käigus lisati eelnõusse soojusettevõtja kohustus kooskõlastada konkurentsiametiga müüdava soojuse piirhind igale võrgupiirkonnale eraldi. Olulist tähelepanu on eelnõus pööratud veeteenuse hinna kehtestamisele, hinnaregulatsioonile ja vastutusele, samuti sellega seotud järelevalvele. Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse § 24 muutmise seaduse eelnõu (752 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on kehtestada kinnisasja valdajale kohustus teatada kaitstaval loodusobjektil kehtivatest kitsendustest isikutele, kes viibivad kinnistul kinnisasja valdaja korraldusel, tehes seal näiteks kinnisasja valdaja tellitud töid või osutades teenust töövõtulepingu alusel. Algataja kinnitusel tuleneb see vajadusest tagada kaitstavatele loodusobjektidele tõhusam kaitse. Eelnõu suunati teisele lugemisele Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud plastkotiaktsiisi seaduse eelnõu (722 SE) esimene lugemine. Seaduses sätestatakse plastkoti mõiste: plastkott on kott, mille kasutuseesmärk on kauba mahutamine selle kaasa võtmiseks müügikohast ning mille massist moodustab plast rohkem kui poole. Plastkoti aktsiisimäär on 3 krooni aktsiisikauba ühiku kohta. Samuti on eelnõus sätestatud aktsiisivabastuse ja arve pidamisega seonduv. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Kolmapäev, 2. juuni Riigikogu muutis spordiseadust Riigikogu võttis vastu kaks seadust: 82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seadus (678 SE), mis loob riigi infosüsteemi kuuluva spordi andmekogu. Selle eesmärk on pidada arvestust Eesti spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite üle tõhustamaks sporditegevuse korraldust, juhtimist ja osalemist sporditegevuses. Riikliku toetuse saamiseks peab spordiorganisatsioonil olema arengukava, spordiorganisatsioon peab olema kantud spordi andmekogusse. Samuti peab spordiorganisatsioon õigeaegselt ajakohastama oma spordi andmekogusse kantud andmed. Spordiregistri tegutsemine riigi andmekoguna võimaldab siduda seda x-tee kaudu teiste riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudega. 72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse kehtetuks tunnistamise seadus (747 SE). Lepingu lõpetamine on põhjendatud, sest Eesti ja Itaalia on ühinenud ELiga. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide omavahelised lepingud ei ole enam vajalikud. Riigikogu lõpetas kuue eelnõu teise lugemise: Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõule (412 SE) laekus teise lugemise jätkamiseks 303 muudatusettepanekut. Muuhulgas kaotati eelnõust sätted, mille eesmärk oli põhikool ja gümnaasium lahutamine. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade koostamisel ning eelnõu menetlemisel peeti oluliseks, et riiklike õppekavade aluspõhimõtted peaksid kajastuma seaduses, et anda neile ühiskonnas küllaldane kaal ning tagada õppekava arenduse järjepidevus. Üldhariduskooli alusväärtustena rõhutatakse õpilaste mitmekülgse arengu toetamist, põhiseaduslike väärtuste ning üldinimlike eetiliste põhimõtete edendamist, tuginemist Eesti kultuuritraditsioonidele ning Euroopa ühisväärtustele. Rõhutamaks põhikooli ja gümnaasiumi kui kahte selgelt eristuvat haridustaset, millel on omad eesmärgid, on eelnõus põhikool ja gümnaasium käsitletud eraldi paragrahvidena – § 4 ja § 5. Põhikoolis on rõhuasetus eelkõige õpilase mitmekülgsel arengul ja selleks sobiva keskkonna kujundamisel, gümnaasiumis aga eelkõige edasise sobivad haridustee leidmisel ning valmisolekul eri rollide täitmiseks, mis elus ette tulevad. Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (180 SE) eesmärk on tagada füüsilisest isikust ettevõtja võrdne kohtlemine väärtpaberitehingutest saadud kasumi maksustamisel. Eelnõus on pakutud välja investeerimiskonto kasutamisel põhinev süsteem, mis võimaldab teatud enamlevinud liiki investeeringutest saadud tulusid ilma maksukohustuseta edasi paigutada. Tulumaksukohustust on võimalik edasi lükata, kui isik määratleb pangakonto enda investeerimiskontona, kannab sellele raha ja seejärel soetab selle raha eest väärtpabereid või muid finantsinstrumente. Nende väärtpaberite võõrandamisest saadud raha tuleb taas kanda investeerimiskontole, siis ei teki sellest võõrandamistehingust kohest maksukohustust. Saadud raha on täies ulatuses võimalik edasi investeerida järgmistesse väärtpaberitesse. Tulumaksukohustus tekib siis, kui kontolt võetakse välja rohkem raha kui sinna sisse on pandud. Valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (240 SE) kaotab piirangud, mis takistavad hoiu-laenuühistute arenemist ja korrigeerib ka hoiu-laenuühistutele esitatavaid usaldusväärsuse nõudeid. Eelnõu lubab moodustada hoiu-laenuühistuid põhimõttel, mille kohaselt on ühistu tegevuspiirkonnaks mitme omavahel piirneva kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoorium senise ühe haldusterritooriumi asemel. Eelnõu lubab moodustada ühistuid töö-, teenistus- või kutsealasel põhimõttel ning ühiste majanduslike huvide põhimõttel. Valitsuse algatatud kaugkütteseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (716 SE) täpsustab ja ajakohastab regulatsiooni soojusvarustuse katkestamise õiguse normi osas. Eelnõu kohaselt ei saa soojusettevõtja õigust soojusvarustuse katkestamiseks kasutada talveperioodil enne, kui võlakohustuse täitmise teatise saamisest on möödunud 90 päeva ja selle aja jooksul ei ole võlgnevust kui soojusvarustuse võimaliku katkestamise aluseks olevat asjaolu likvideeritud. Täpsustati toimetulekutoetuse määramise ja eluasemekulude katmise aluseid. Muudatuse kohaselt saab valla- või linnavalitsus kanda seadusega sätestatud ulatuses ja struktuuris arvestatud eluasemekulude katmiseks eraldatud vahendid otse kommunaalteenuseid osutava või osutanud isiku kontole. Valitsuse algatatud karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, karistusregistri seaduse ning kriminaalhooldusseaduse ning vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (562 SE) loob võimaluse üldkasuliku töö kohaldamiseks ka väärtegude puhul ning laiendab elektroonilise valve kohaldamise aluseid. Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (745 SE) on tingitud Euroopa Liidu vastavast direktiivist, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad, mille harmoneerimiseks tuleb kõigepealt kehtestada alused seaduses. Eelnõu kehtestab koolituse läbimise nõude broilerite pidamisega vahetult kokku puutuvatele isikutele. Samuti kehtestatakse nõue, et loomkatse läbiviija peab olema läbinud katseloomade kasutamise asjakohase koolituse või peab kaasama loomkatse läbiviimisse asjakohase koolituse läbinud muu isiku. Riigikogu katkestas valitsuse algatatud liiklusseaduse eelnõu (475 SE) teise lugemise. Eelnõule laekus tänase teise lugemise jätkamiseks 81 muudatusettepanekut, mis puudutasid põllumajanduslike masinatega seotud regulatsioone ja nende masinate juhtimisõigust, samuti kergliiklusega seotud temaatikat. Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise: Valitsuse algatatud biotsiidiseaduse muutmise seaduse eelnõu (748 SE) on tingitud liikmesriigile pandud kohustusest üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist seoses teatavate tähtaegade pikendamisega. Direktiivi eesmärgiks on säilitada Euroopas biotsiidide turg, pikendades selleks biotsiididirektiivis ettenähtud üleminekuperioodi 4 aasta võrra, et oleks võimalik täita toimeainete läbivaatamisprogramm. Eelnõuga täpsustatakse ka kehtiva seaduse reguleerimisala, et see oleks kõigile rakendajatele üheselt arusaadav ning täiendatakse riikliku järelevalvet teostavate asutuste järelevalvepädevust. Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (760 SE), mille eesmärk on aidata kaasa töötute tööjõuturule tagasitoomisele ja luua paremad eeldused täiendavate osalise tööajaga töökohtade tekkeks. Infotunnis vastas peaministri ülesannetes olev haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Mai Treiali esitatud küsimusele riigigümnaasiumide ja Liisa-Ly Pakosta esitatud küsimusele haridussüsteemi õppevormide paljususe kohta. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Aleksei Lotmani esitatud küsimusele kaitsealade maareformi ja Maret Merisaare esitatud küsimusele Euroopa Liidu merestrateegia kohta. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas Raivo Järvi esitatud küsimusele Türgi laevadele tehtud Iisraeli rünnaku kohta. Istung lõppes kell 19.05. Neljapäev, 3. juuni Riigikogus toimus arutelu laste õiguste tagamisest Riigikogus toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu laste õiguste tagamisest. Ettekandega esinesid sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja õiguskantsler Indrek Teder. Urmas Reinsalu andis Riigikogule ülevaate sotsiaalkomisjoni korraldatud Lastekaitse Liidu, Terviseameti ja Lapsehoidjate Kutseliidu esindajate osavõtul toimunud lastekaitse teemalistel arudeludel tõstatunud probleemidest. Reinsalu sõnul on tekkinud vajadus uue lastekaitseseaduse tervikteksti järele. Teisena nimetas ta lastekaitsega tegelevate täiskohaga töötajate nappust, eriti mis puudutab järelvalvet teostavaid töötajaid. Sotsiaalkomisjon on pöördunud Omavalitsuste Liidu ja regionaalministri poole palvega kaaluda tõsiselt võimalusi vähemalt olemasoleva lastekaitsetöötajate arvu säilitamiseks 2011. aastal. Kolmandaks peaks ÜRO laste õiguste komitee ja Lastekaitse Liidu soovitusel Eestis olema sõltumatu ametiisik, kes tegeleb laste õiguste järelevalvega. Neljandaks kerkisid Reinsalu sõnul esile hooldus- ehk kasuperede probleemid ja asenduskodude teenus. „Vanemliku hoolitsuseta lapsed vajavad riigi abi,” rõhutas Reinsalu. Sotsiaalkomisjoni esimees märkis ära ka olukorra lastaedades ja lastehoiuga seotud küsimused, samuti selle, et seni ei ole lahendust leidnud sõltuvushäiretega laste ravi ja rehabilitatsiooniprobleemid. Reinsalu: „Riigikogu sotsiaalkomisjon toetab sotsiaalministeeriumi plaani koostada uus laste ja perede arengukava. Uues laste ja perede arengukavas tuleks kindlasti käsitada niisuguseid teemasid, nagu lastekaitse töö korraldus ja järelevalvesüsteem, oluline teema on vanemluse toetamine.” Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul moodustavad lapsed praegu kogu meie rahvastikust 18,6%. „Kuigi sündimus on kasvanud, jätkab kahjuks 0–17-aastaste laste arv tervikuna kahanemist. Samuti kahaneb 0–17-aastaste laste osakaal rahvastikus,” toonitas Pevkur. Pevkur viitas oma sõnavõtus pere olulisele rollile laste maailmapildi ja käitumise kujunemisel, tervise ja turvalisuse mõjutamisel. „Laste riski- ja sõltuvuskäitumise ning psüühikahäirete ennetamise aspektist on väga olulise tähtsusega vanema haridus ja just vanemluse toetamine. Vanemluse toetamine on ennetustöö, mis aitab vähendada vanemliku hooleta laste arvu ning säästab pikas perspektiivis raha,” rääkis minister. Ta lisas, et lähiajal on erinevate organisatsioonide koostöös ministeeriumis valmimas vanemluse toetamise kontseptsioon. Vanemlike oskuste arendamist ja vanemliku vastutuse suurendamist peab väga oluliseks ennetustegevuseks ka justiitsministeeriumi poolt koordineeritav vägivalla vähendamise arengukava. Kõne alla tuli ka võimalik seadusmuudatus, mis käsitleks laste kehalist karistamist lastevastase vägivallana ja lapse inimväärikust alandava käitumisena, mitte kasvatusmeetodina. Minister rõhutas lastekaitsesüsteemi kvaliteedi tõstmise vajadust, lisades, et toimivale lastekaitsesüsteemile lisaks on ülimalt oluline osa haridusel, et nii lasteaias kui koolis oleks turvaline keskkond, kus laste tervis oleks hoitud. „Kool ning toetav pere on väga olulised, et lapsed saaksid omandada õiged harjumused pikaks ja aktiivseks eluks ning neist kasvaksid tublid inimesed,” lõpetas Pevkur. Õiguskantsler nõustus eelkõnelejatega, et hetkel puudub laste ja perede valdkonnas riiklik strateegia. Samuti rõhutas ta reaalselt toimiva lastekaitseseaduse väljatöötamise vajadust. Teder puudutas veel laste õigustega seonduvat, rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavuse probleeme, laste ombudsmani, kui laste õiguste ja vabaduste sõltumatu kaitsja ametikoha asutamist ja õigust haridusele. Fraktsioonide nimel esinesid sõnavõttudega Liisa-Ly Pakosta, Heljo Pikhof, Kadri Simson, Maret Maripuu, Mai Treial ja Marek Strandberg, samuti võttis sõna Riigikogu liige Paul-Eerik Rummo. * * * Riigikogu võttis 84 poolthäälega vastu valitsuse algatatud kaugkütteseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (716 SE). Kaugkütte seadusesse lisatakse säte, mille kohaselt võib võrguettevõtja tarbija võlgnevuse korral katkestada eluruumi kütmiseks vajaliku soojusvarustuse ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 30. aprillini üksnes pärast seda, kui tarbijale saadetud teatise saamisest on möödunud 90 päeva ja tarbija ei ole soojusvarustuse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud. Sotsiaalhoolekande seaduse muudatuse kohaselt saab valla- või linnavalitsus läbi sotsiaalnõustamise protsessi saavutatud taotleja nõusoleku alusel kanda seadusega sätestatud ulatuses ja struktuuris arvestatud eluasemekulude katmiseks eraldatud vahendid otse kommunaalteenuseid osutava või osutanud isiku kontole. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja perekonnaseaduse muutmise seadus (180 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on tagada füüsiliste isikute võrdne kohtlemine sarnaselt juriidiliste isikutega väärtpaberitehingutest saadud kasumi maksustamisel. Tulumaksuseadust täiendati kahe uue paragrahviga, kus sätestatakse finantsvaralt saadud tulu ning investeerimiskontoga seonduv. Investeerimiskonto kasutamisel põhinev süsteem võimaldab teatud enamlevinud liiki investeeringutest saadud tulusid ilma maksukohustuseta edasi paigutada. See annab võimaluse tulumaksukohustust edasi lükata, kui isik määratleb pangakonto enda investeerimiskontona, kannab sellele raha ja seejärel soetab selle raha eest väärtpabereid (või muid finantsinstrumente). Nende väärtpaberite võõrandamisest saadud raha tuleb taas kanda investeerimiskontole, siis ei teki sellest võõrandamistehingust kohest maksukohustust ja saadud raha on täies ulatuses võimalik edasi investeerida järgmistesse väärtpaberitesse. Tulumaksukohustus tekib siis, kui kontolt võetakse välja rohkem raha kui sinna sisse on pandud. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril, § 1punktid 4 ja 10 jõustuvad 2004. aasta 1. jaanuaril ning § 2 2010. aasta 1. juulil. 77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seadus (745 SE). Seadusmuudatustega kehtestatakse loomapidajale nõue omada looma tervise ja heaolu tagamiseks vajalikke teadmisi ning looma pidamisega vahetult tegelevale isikule kohustus läbida selle looma nõuetekohase pidamise koolitus. Eelkõige on tegu vajadusega kehtestada koolituse läbimise nõue broilerite pidamisega vahetult kokku puutuvatele isikutele. Samuti kehtestatakse teatud nõuded loomkatsete läbiviijale, kes peab olema läbinud katseloomade kasutamise asjakohase koolituse või peab kaasama loomkatse läbiviimisse asjakohase koolituse läbinud isiku. Seadust täiendatakse ka sättega, mille kohaselt intensiivses loomapidamises ei tohi teatud loomapidamise eesmärgil peetavate loomade pidamiseks kasutatavas ruumis või ehitises peetavate loomade arv ületada suurimat loomkoormust. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. Seadus jõustub Riigi teatajas avaldamisele järgneval päeval. Riigikogu pressitalitus 03.06.2010 19.01.2012
17. – 20. mai 2010
Esmaspäev, 17. mai Välisminister vastas arupärimisele väljarände kohta Välisminister Urmas Paet vastas Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Evelyn Sepa, Ain Seppiku, Aivar Riisalu ja Tiit Kuusmiku 10. mail esitatud arupärimisele väljarände statistika ja Eesti kodanike huvide kaitse kohta ( nr 443). Paet tõi näiteks Euroopa Parlamendi valimised, mil valijakaardid saadeti 38 501–le alaliselt välisriigis elavale Eesti elanikule. See number ei kajasta alla 18-aastaseid ja tähtajaliselt välisriigis elavaid Eesti kodanikke. Paet oli samas nõus et rahvastikuregistri ja välisriikides tegelikult elavate Eesti kodanike arv on kindlasti tunduvalt erinev. Kui palju tegelikult Eesti kodanikke välismaal elab, seda ei ole võimalik öelda, kuna seda kohustust ei ole ühegi Eesti seadusega inimestele pandud, et nad oma alalise või pikaajalise viibimise välismaal aga ka elukohavahetuse teise riiki kuskil registreeriks. „Eesti seadused seda ei nõua, seetõttu ei ole võimalik ka väga täpse arvestuse pidamine,“ selgitas välisminister. Paet kinnitas, et parandamaks rahvastikuregistri andmete kvaliteeti välisriigis elavate Eesti kodanike andmete osas tehakse rahvastikuregistriga väga tihedat koostööd. Välisministri selgituste kohaselt osutati mullu välisesinduste ja välisministeeriumi kaudu konsulaarteenust 350 234-l korral. See hõlmab neid Eesti kodanikke ja alalisi elanikke, kes on olnud reisil ja neil on olnud mingi probleem. Samuti ka neid inimesi, kes elavad alaliselt või pikemaajaliselt aga ka lühiajaliselt välismaal. Vastavalt konsulaarseadusele osutavad meie välisesindused konsulaarabi mitte ainult Eesti kodanikele, vaid ka Eestis välja antud välismaalase passi omanikele. Paeti sõnul on Eestist väljarännanutest umbes pooled need, kes on Eestist lahkunud kas alaliselt või ajutiselt pärast 90ndate aastate algust. Ülejäänud pool on need, kes on Eestist lahkunud varasematel aastakümnetel ja nende järeltulijad. Paeti hinnangul käib vaba liikumisega paratamatult kaasas, et inimesed seda võimalust kasutavad. Ta soovis, et inimesed, kes lähevad õppima tuleksid Eestisse tagasi. Samas on ka mõistetav, et paljud loovad pere ja uus kodu luuakse mitte Eestis vaid abikaasa või ülikooli asukohamaal. * * * Kultuurikomisjoni ettepanekul lisandus kolmapäeva istungi päevakorda valitsuse algatatud kunstiteoste tellimise seaduse eelnõu (756 SE) esimene lugemine. Teisipäev, 18. mai Kaks eelnõu langes menetlusest välja Tänasel istungil lükati rahanduskomisjoni ettepanekul esimesel lugemisel tagasi 2 eelnõu: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (705 SE), mille tagasilükkamise poolt hääletas 48 ja vastu 42 Riigikogu liiget ning Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (712 SE), mille tagasilükkamise poolt hääletas 52 ja vastu 29 Riigikogu liiget. Mõlemad eelnõud langesid seega menetlusest välja. Kolmapäev, 19. mai Riigikogu muutis erakonnaseadust Riigikogu võttis vastu kolm seadust: 51 poolthäälega võeti vastu põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse muutmise seadus (516 SE), mis peab tagama isikute kuulumise ainult ühte Eestis registreeritud erakonda ja võimaldama saada aktuaalset ülevaadet erakondade liikmete nimekirjadest. Erakond peab registreerima muudatused kohtu registriosakonnas. Juhul, kui erakonna liige on korraga enam kui ühe erakonna liikmete nimekirjas, arvestab kohtu registriosakond isiku sellesse erakonda, mille liikmeks astumise aeg on hilisem. 70 poolthäälega võeti vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse täiendamise seadus (697 SE), mis võimaldab Riigikogul sekkuda Euroopa Liidu otsustusprotsessi juhul, kui parlamendi arvates on EL institutsioonid rikkunud subsidiaarsuse põhimõtet. Seaduse kohaselt võetakse otsus põhjendatud arvamuse esitamiseks Euroopa Liidu seadusandliku akti eelnõu mittevastavuse kohta subsidiaarsuse põhimõttele vastu Riigikogu istungil. Vastava otsuse eelnõu esitab menetlusse EL asjade komisjon. Riigikogu võib samuti nõuda valitsuselt hagi esitamist Euroopa Liidu Kohtule juba vastu võetud Euroopa Liidu akti kohta subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise korral. Sellekohase otsuse eelnõu esitab Riigikogu menetlusse kas alatine komisjon või fraktsioon. Riigikogul on tulenevalt nn sillaklauslist, õigus vaidlustada Euroopa Ülemkogu algatus, millega Euroopa Liidu ülemkogu läheb teatud valdkondades ühehäälse otsustamise põhimõttelt üle kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõttele. 64 poolthäälega võeti vastu riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus (671 SE), mis määrab kindlaks ajateenijate põhiõiguste ja -vabaduste piiramise ja viib asendusteenistuse kestuse kooskõlla Euroopa Sotsiaalharta põhimõtetega. Seadus reguleerib ajateenijate teenistuskohustuste täitmisel esineda võivaid põhiõiguste piiranguid. Seadus lühendab asendusteenistuse kestust ja võrdsustab selle ajateenistuse kestusega. Seaduse kohaselt lüheneb maksimaalse asendusteenistuse aeg 18-lt kuult 12-le kuule. Riigikogu lõpetas viie eelnõu teise lugemise: Valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (618 SE), mis täpsustab päästeteenistujate vanaduspensioni ja vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse määramise korda, staaži arvestamise korda ning sätestab päästeametniku nimetamise ja määramise muule ametikohale valitsusasutuses ja rahvusvahelises organisatsioonis. Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse eelnõu (702 SE) tagab turule lastud toodete ohutuse ja nõuetele vastavuse ning kaupade vaba liikumise. Tegemist on üldseadusega, mis sätestab toote ohutuse tagamise nõuded, toote nõuetele vastavuse tõendamise, standardimise, akrediteerimise ja turujärelevalve korraldamise alused niivõrd, kuivõrd need ei ole kehtestatud teiste seadustega. Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (703 SE) teeb vajalikud muudatused lähtuvalt toote nõuetele vastavuse seaduses sätestatud põhimõtetest. Rakendusseadusega tunnistatakse kehtetuks toote ja teenuse ohutuse seadus, toote nõuetele vastavuse tõendamise seadus ning tehnilise normi ja standardi seadus. Nimetatud seaduste regulatsiooni asendab toote nõuetele vastavuse seadus. Rahanduskomisjoni algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (754 SE) näeb ette müügimaksu kehtestamisel kahekuulise üleminekuperioodi, mis võimaldab müügimaksu lisamisest teavitada ka kassa juures kuni 31. juulini 2010. Tallinna müügimaks kehtestatakse alates 1. juunist. Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (678 SE) eesmärk on luua volitusnorm spordiregistri asutamiseks ja selle põhimääruse kehtestamiseks. Eelnõuga pannakse spordiorganisatsioonidele ja spordikoolidele, samuti treeneritele kohustus esitada enda kohta andmed spordiregistrile ning registrile antakse õigus neid andmeid töödelda. Ka võimaldab spordiregistri tegutsemine riigi andmekoguna siduda seda x-tee kaudu teiste riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudega. Riigikogu lõpetas 11 eelnõu esimese lugemise: Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Kanada valitsuse noortevahetuse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (732 SE) käsitleb noorte reisimisvõimalusi ja -vahetust. Kokkulepe reguleerib haldustoiminguid, mida rakendatakse Eesti ja Kanada noorte kodanike suhtes, kes soovivad täiendada end pärast keskhariduse omandamist, saada töökogemusi ning õppida paremini tundma teise riigi keeli, kultuuri ja ühiskonda. Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (724 SE) luuakse võimalus ühekordselt vähendada ülepüüki teinud ettevõtja järgmise aasta püügivõimalust, st et eelmisel aastal lubatust rohkem kala püüdnud ettevõtja tohib järgmisel aastal püüda kala ülepüütud koguse võrra vähem. Valitsuse algatatud jahiseaduse ja välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (744 SE) on seotud keskkonnaandmete kogumise, analüüsimise ja avalikustamisega tegelevate asutuste ümberkorraldamisega. Selle käigus ühendati Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus ning Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus hallatavaks riigiasutuseks Keskkonnateabe Keskus. Valitsuse algatatud rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni artikli 14 lõike 1 alusel deklaratsiooni tegemise seaduse eelnõu (731 SE) eesmärk on teha deklaratsioon, mille alusel Eesti tunnistab komitee pädevust vastu võtta ja läbi vaadata avaldusi isikutelt ja isikurühmadelt, kes väidavad, et Eesti on rikkunud nende konventsioonikohaseid õigusi. Deklaratsiooni tegemise eesmärk on võimaldada Eesti isikutele juurdepääs peale olemasolevate veel ühele vaidluste lahendamise rahvusvahelisele menetlusele, mis ühtlasi aitab kaasa diskrimineerimise vähendamisele ning konventsioonist tulenevate kohustuste tõhusale täitmisele Eesti riigi poolt. Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (747 SE). Lepingu lõpetamine on põhjendatud, sest Eesti ja Itaalia on ühinenud ELiga. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide omavahelised lepingud ei ole enam vajalikud. Valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse eelnõuga (739 SE) on püütud selgemalt eristada riiklik statistika muust statistikast ning loodud ühtne õiguslik raamistik riikliku statistika tegemiseks. Valitsuse algatatud kunstiteoste tellimise seaduse eelnõu (756 SE) näeb ette riikliku sihtfinantseerimise kunstiteoste tellimiseks. Kehtestatakse õigusnormid, mis sätestavad, kuidas ja mil viisil avalik võim kunsti tellib. Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (717 SE) soovitakse laiendada võimalust kohaldada narkomaanidele sõltuvusravi. Tegemist on kuritegude toimepanemise eest mõistetava vangistuse asendamisega. Samuti laiendab eelnõu võimalusi lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekusest, kui isik nõustub sõltuvusravile suunamisega. Valitsuse algatatud kinnistusraamatuseaduse, pärimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (725 SE) peamine eesmärk on kinnistusraamatu kannete parandamiseks selgema regulatsiooni kehtestamine, samuti muude pärimisõigusega ja kinnistusraamatu pidamisega seotud probleemide lahendamine. Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (733 SE) eesmärgiks on osaühingu instituuti reguleeriva normistiku lihtsustamine, eelkõige osaühingu asutamise võimaldamine ilma sissemakseid tegemata, ühinguõiguslike dokumentide vorminõuete vähendamine, audiitori kaasamise kohustuse vähendamine, osa võõrandamisel seadusjärgse ostueesõiguse regulatsiooni lihtsustamine ning juhatuse liikme ametiaja tähtajalisuse ärakaotamine. Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 15. rotatsiooni koosseisus“ eelnõu (751 OE) näeb ette kasutada vajaduse korral Eesti kaitseväe kuni 45 kaitseväelast alates 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011. aastal NATO reageerimisjõudude (NRF - NATO Response Force) 15. rotatsiooni (NRF-15) koosseisus ÜRO põhikirjas sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis. Infotunnis vastas peaministri ülesannetes olev haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Kadri Simsoni esitatud küsimusele eelarvekärbete ja Kaia Iva esitatud küsimusele noorte töökohtade kohta. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Mai Treiali esitatud küsimusele regionaalpoliitika kohta. Justiitsminister Rein Lang vastas Ain Seppiku esitatud küsimusele korrakaitse õigusliku reguleerimise ja Evelyn Sepa esitatud küsimusele ministeeriumide vahelise koostöö kohta. Neljapäev, 20. mai Märt Rask esines ülevaatega kohtukorralduses ja õigusemõistmisest Riigikohtu esimees Märt Rask andis täna Riigikogule ülevaate kohtukorraldusest, õigusemõistmisest ja seaduste ühetaolisest kohaldamisest. Rask märkis, et ettekanne käsitleb kohtukorralduse üldiseid arenguid, kohtustatistikale tuginedes analüüsitakse kohtusüsteemi tööjõudlust ning põhjalikumalt on tähelepanu pööratud ühele õigusvaldkonnale. Rask juhtis tähelepanu mõnede seaduste ülikiirele jõustamisele pärast väljakuulutamist, mis ei ole kooskõlas põhiseadusega. Riigikohtu esimees käsitles ka riigilõivu temaatikat, millega seoses tegi ta ettepaneku igakülgselt analüüsida kehtivate kõrgete riigilõivude mõju sellele, kuidas isikutel on tagatud oma põhiõiguste kohtulik kaitse. Kohtukorraldusest rääkides peatus Rask asjaolul, et Riigikogu menetluses oleva kohtute seaduse eelnõu sisulist, parlamentaarset arutelu pole toimunud. „Kohtutes töötab tänase seisuga 227 kohtunikku. Täitmata kohtunikukohti on 15, mis on viimase viie aasta suurim vabade kohtunikukohtade arv. Seda olukorras, kus kohtute töökoormus on kõigis menetlusliikides tõusnud. Täitmata kohtuniku kohad tähendavad paratamatult kohtuasjade menetlusaja pikenemist ja õigusemõistmise kättesaadavuse vähenemist,” toonitas Rask. Ta lisas, et 2009. aastal esitati kohtutesse kõikides menetlusliikides rohkem kaebusi, hagiavaldusi ja kriminaalasju, kui 2008. aastal, mistõttu kohtute töökoormus oluliselt kasvas. Tsiviilkohtumenetluse venimise peamiste põhjustena nimetas Rask menetlusdokumentide asjaosalistele kättetoimetamise raskusi. Samuti pikendavad menetlusaega menetluse peatamine mõne teise õigusvaidluse lahendamise ootel, tsiviilkohtumenetluse keerukus ja sellest tulenevalt kohustuslike menetlustoimingute suur arv. Süvendatult käsitles Riigikohtu esimees karistusõiguse mõningaid aspekte. Rask: „Mitmete eelnõude seletuskirjade ja asjatundjate arvamuse alusel on põhjust väita, et oleme asunud ülekriminaliseerimise teele.” Rask väitis, et tööjõulisest 15–74-aastasest Eesti elanikkonnast on 55,6% kantud karistusregistrisse erinevate väär- ja kuritegude toimepanemise eest. Isikud, kellel on kehtiv karistus või kes on olnud karistatud mõne süüteo eest, moodustavad üle poole elanikkonnast. „Massiline karistatus devalveerib karistuse mõju ja muudab ühiskonna tauniva suhtumise süütegude toimepanemisse silmakirjalikuks, kui mitte kaastundlikuks,” ütles Rask. Riigikohtu esimees tegi Riigikogule ettepaneku korraldada lähema paari-kolme aasta jooksul kõikehõlmav karistusõiguse teaduslik revisjon, et määratleda väärtuspõhiselt karistusõiguse pikemaajalise arengu eesmärgid ja suunad. Ta soovitas korrastada kehtivat karistussüsteemi ning arendada mittekaristusliku iseloomuga mõjustusvahendite süsteemi. Sõnavõttudega esinesid Evelyn Sepp, Mai Treial ja Väino Linde. Riigikogu võttis 77 poolthäälega vastu valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse (618 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on täpsustada päästeteenistujate vanaduspensioni ja vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse määramise korda, staaži arvestamise korda ning sätestada päästeametniku nimetamine ja määramine muule ametikohale valitsusasutuses ja rahvusvahelises organisatsioonis. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 75 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seadus (702 SE). Seaduse eesmärk on tagada turule lastud toodete ohutus ja nõuetele vastavus ning kaupade vaba liikumine. Tegemist on üldseadusega, mis sätestab toote ohutuse tagamise nõuded, toote nõuetele vastavuse tõendamise, standardimise, akrediteerimise ja turujärelevalve korraldamise alused niivõrd, kuivõrd need ei ole kehtestatud teiste seadustega. Käesolev seadus jõustub toote nõuetele vastavuse seaduse rakendamise seaduses sätestatud ajal ja korras. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 73 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse rakendamise seadus (703 SE). Seaduse eesmärk on teha vajalikud muudatused lähtuvalt toote nõuetele vastavuse seaduses sätestatud põhimõtetest. Rakendusseadusega tunnistatakse kehtetuks toote ja teenuse ohutuse seadus, toote nõuetele vastavuse tõendamise seadus ning tehnilise normi ja standardi seadus. Nimetatud seaduste regulatsiooni asendab toote nõuetele vastavuse seadus. Seadus jõustub 2010. aasta 1. oktoobril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooltuks jäänud keegi. 73 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud pakendiaktsiisi seaduse ja pakendiseaduse muutmise seadus (707 SE). Seadusmuudatustega sätestatakse aktsiisimaksja ja taaskasutusorganisatsiooni vahel sõlmitava lepingu kehtima hakkamise aeg ja keeld seadusega sätestatud kohustusi tagasiulatuvalt üle anda. Seoses ekspordi tolliprotseduuri kohaldamise lõpetamisega vee- või õhusõiduki pardavarudele sätestatakse pakendiaktsiisi vabastus Eestist rahvusvahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardale toimetatava kauba pakendile. Rahvusvahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardale toimetatav pakend vabastatakse tagatisrahast. Seadusmuudatustega viiakse kooskõlla pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse pakendmaterjali liigitus. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 57 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seadus (754 SE). Seadusmuudatuste eesmärgiks on vähendada Tallinna müügimaksu kehtestamisest tulenevat topelt ressursikulu, kuna ettevõtjad peavad valmistuma hinnasiltide ja muu klientidele suunatud informatsiooni muutmiseks. Lisatud sätetega soovitakse pehmendada tarbijakaitseseadusest tulenevaid hinna avaldamise nõudeid. Seaduse kohaselt sätestatakse hindade uuendamisele üleminekuperiood 1. juunist kuni 31. juulini. See võimaldab lisada müügimaksu kauba või teenuse hinnale alles kassas, kui kaupleja teenindussaali sissepääsu või kassa juurde on välja pandud vastav informatsioon. Seadus jõustub 2010. aasta 1. juunil. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi. Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu (743 SE) esimene lugemine. Seaduseelnõu eesmärgiks on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamine, ületada makseraskused, vältida pankrotimenetlust, õppida toime tulema tulevikus tekkida võivate finantskohustustega ning taastada maksevõime. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui tema võlausaldajate õigustatud huve. Võlgnik loetakse makseraskusteks olevaks, kui ta ei suuda tõenäoliselt täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Riigikogu pressitalitus 20.05.2010 19.01.2012
10.-13. mai 2010
Esmaspäev, 10. mai Rahandusminister vastas arupärimisele euro teavituskampaania kohta Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Riigikogu liikmete Inara Luigase, Kadri Simsoni, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Valeri Korbi ja Eldar Efendijevi 24. märtsil esitatud arupärimisele euro reklaamikampaania kulutuste kohta (nr 421). Ligi selgitas, et eurole üleminekuga seotud teavituskampaanias tegeldakse praktiliste aspektidega. Teabe esitamine on neutraalne. Ligi sõnul soovib valitsus näha teatud liiki informatsiooni – väga praktilist – meedias. Teavituskampaania tegevuskavasse on planeeritud ka Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga poolt korraldatavad infoseminarid Eesti meediale. Need toimuvad juulis ja septembris, kus ajakirjanikele tutvustatakse Euroopa Majandus- ja Rahaliitu. Asjatundjate komisjon ja eurokommunikatsiooni töögrupp korraldavad aktuaalsetel teemadel iga kuu pressibriifingud, kus antakse ülevaade ettevalmistuse seisust. Eesti Pank planeerib samuti korraldada mitmeid seminare ja vastavasisulise konverentsi. Rahvusvaheline eurokonverents on septembris. Välja antakse ka brošüür, mis tutvustab eurotähti ja nende turvaelemente. Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas Riigikogu liikmete Olga Sõtniku, Valeri Korbi, Georg Pelisaare, Evelyn Sepa, Mailis Repsi, Marika Tuusi, Arvo Sarapuu, Jaak Aabi ja Rein Ratase 7. aprillil esitatud arupärimisele töötuse statistika kohta (nr 425) ning Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Georg Pelisaare, Mailis Repsi, Inara Luigase, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Kalev Kallo, Jaak Aabi, Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepa ja Ain Seppiku 7. aprillil esitatud arupärimisele toimetulekutoetuse kohta (nr 426). Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas kolmele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Georg Pelisaare, Inara Luigase, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Jaak Aabi, Nikolai Põdramägi, Rein Ratase, Evelyn Sepa, Valeri Korbi ja Toomas Vareki 23. märtsil esitatud arupärimine geograafilise tähise kaitse seaduse ja kaubamärgiseaduse vastuolu kohta (nr 413); Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Kalev Kallo ja Valeri Korbi 23. märtsil esitatud arupärimine Väo–Maardu teelõigu rekonstrueerimisega kaasnevate probleemide kohta (nr 414); Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Toomas Vareki, Mailis Repsi, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Vladimir Velmani, Arvo Sarapuu, Nikolai Põdramägi, Jüri Tamme, Mark Soosaare, Heljo Pikhofi, Valdur Lahtvee, Marek Strandbergi, Toomas Trapido ja Maret Merisaare 13. aprillil esitatud arupärimine saastekvootide kohta (nr 431). Teisipäev, 11. mai Riigikogu arutas tarbijakaitseseaduse täiendamist Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (754 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on vähendada Tallinna müügimaksu kehtestamisest tulenevat topelt ressursikulu, kuna ettevõtjad peavad valmistuma hinnasiltide ja muu klientidele suunatud informatsiooni muutmiseks. Eelnõuga soovitakse pehmendada tarbijakaitseseadusest tulenevaid hinna avaldamise nõudeid. Eelnõu kohaselt sätestatakse üleminekuperiood hindade uuendamisele ja võimaldab lisada müügimaksu kauba või teenuse hinnale alles kassas, kui kaupleja teenindussaali sissepääsu või kassa juurde on välja pandud vastav informatsioon. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Õiguskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (693 SE). Ettepaneku poolt hääletas 44 ja vastu 31 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (711 SE). Ettepaneku poolt hääletas 43 ja vastu 34 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. Eelnõu langes menetlusest välja. Kolmapäev, 12. mai Riigikogu võttis vastu rahvusvahelise sanktsiooni seaduse Riigikogu võttis vastu kaks seadust ja otsuse: 87 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seadus (657 SE), mis muudab hagihinna määramise aluseid. Samuti seatakse hagi hinnale piirmäärad kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise hagis, ühisvara jagamise hagis ning juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagis. Seadus täiendab hagita menetluses menetluskulude jaotamise regulatsiooni kohtutäituri otsuste peale kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse läbivaatamisel. Samuti täiendab menetlusabi andmise regulatsiooni, aga ka asjaõigusseaduses koormatud kinnisasja omaniku nõudel hüpoteegi lõpetamise ja omanikuhüpoteegiks muutmise regulatsiooni. 84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seadus (632 SE), mis loob rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks asjakohase ning praktikas tõhusalt toimiva regulatsiooni. Seadus tagab rahvusvaheliste sanktsioonide viivitusteta ja korrektse rakendamise Eestis. 82 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Eesti julgeolekupoliitika alused“ (718 OE). Julgeolekupoliitika alustes määratakse kindlaks Eesti julgeolekupoliitika eesmärk, põhimõtted ja tegevussuunad. See on raamdokument ning alus valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamiseks. Julgeolekupoliitika aluseid muudetakse või täiendatakse vastavalt sellele, kuidas muutub julgeolekukeskkond ja täpsustuvad Eesti julgeoleku tagamise võimalused. Käesolev dokument asendab 2004. aastal Riigikogus vastu võetud julgeolekupoliitika alused. Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise: Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (726 SE) eesmärk on täiendada Kyoto protokolli artiklis 17 riigile lubatud heitkoguse ühikute müümise ja rohelise investeerimisskeemi rakendamise õiguslikku regulatsiooni. Valitsuse algatatud pakendiaktsiisi seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (707 SE) sätestab aktsiisimaksja ja taaskasutusorganisatsiooni vahel sõlmitava lepingu kehtima hakkamise aja, samuti keelu seadusega sätestatud kohustusi tagasiulatuvalt üle anda. Rahvusvahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardale toimetatav pakend vabastatakse tagatisrahast. Eelnõu täpsustab ka pakendmaterjali liigitust. Riigikogu katkestas valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (240 SE) teise lugemise. Eelnõu kaotab piirangud, mis takistavad hoiu-laenuühistute arenemist ja korrigeerib ka hoiu-laenuühistutele esitatavaid usaldusväärsuse nõudeid. Riigikogu lõpetas viie eelnõu esimese lugemise: Valitsuse algatatud inimgeeniuuringute seaduse muutmise seaduse eelnõu (741 SE) muudab seaduse sätet, mis reguleerib isiku geenidoonoriks saamise nõusoleku tagasivõtmise korda, samuti tehakse seadusesse normitehniline parandus. Eelnõu viib isiku geenidoonoriks saamise nõusoleku tagasivõtmise korra inimgeeniuuringute seaduses vastavusse isikuandmete kaitse seaduse põhimõtetega. Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (749 SE) eesmärgiks on sätestada objektiivselt mõõdetavad nõuded sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamisele ja piiriületuse ootealale. Samuti sätestatakse seadusega piiriületuse ootejärjekorra korraldamise põhimõtted ja nähakse ette piiriületuse ootejärjekorra pidamiseks vajalike andmete töötlemine piiriületuse ootejärjekorra andmekogus. Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (730 SE) sätestab ja jõustab Euroopa Liidu vastava direktiivi järgmiseks vajalikud õigusnormid. Samuti lahendab praktikas esile kerkinud probleemid seoses relvade käitlemisega. Muudatustega täpsustatakse kontrollimeetmeid relvade ringluse osas ja antakse relvaloa peatamisel võimalus olla paindlik ning lähtuda relvaloa kehtivuse peatamisel objektiivsest ohust, mis võib lähtuda isikust. Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (745 SE) on tingitud Euroopa Liidu Nõukogu vastavast direktiivist, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad, mille harmoneerimiseks tuleb kõigepealt kehtestada alused seaduses. Lisaks on vajalik täpsustada seaduse teksti praktikas ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks (loomkatse läbiviija koolitus) ning ajakohastada seaduse teksti ja normitehnilist märkust seoses Euroopa Liidu õigusaktide muutumisega (loomkatse läbiviimise keeld kosmeetikatoodete puhul). Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (746 SE) võetakse Eesti õigusesse üle 2008. aasta sügisel jõustunud Euroopa Liidu nõukogu vastav direktiiv puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta. Infotunnis vastas sotsiaalminister Hanno Pevkur Kadri Simsoni esitatud küsimusele ministri vastutuse, Marika Tuusi esitatud küsimusele sotsiaalhoolekande ja tervishoiu olukorra ning Nikolai Põdramägi esitatud küsimusele tervishoiutöötajate väljarände kohta. Põllumajandusminister Helir Valdor Seeder vastas Mark Soosaare esitatud küsimusele rannakaluritele kehtestatud püügikvootide kohta. Peaministri ülesannetes olev haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Lauri Vahtre esitatud küsimusele Tallinna lasteaiaprobleemide ja Kaia Iva esitatud küsimusele koolivõrgu arendamise kohta. Neljapäev, 13. mai Riigikogu muutis välisõhu kaitse seadust Riigikogu võttis 52 poolthäälega vastu valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse (726 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on täiendada Kyoto protokolli artikli 17 kohaste riigi lubatud heitkoguse ühikute müümise ja rohelise investeerimisskeemi rakendamise õiguslikku regulatsiooni. Muudatustega täpsustatakse heitkogustega kauplemise riigisisest korraldust rahvusvaheliste lepingute ettevalmistamisel ja elluviimisel. Samuti defineeritakse rohelise investeerimisskeemi mõiste. Muudatused aitavad tagada Eesti seadusandlike aktide ja rakendusskeemide läbipaistvust ja arusaadavust. Lisaks tagatakse heitkogustega kauplemistehingute professionaalne ettevalmistamine ja saadavate vahendite parem kasutamine. Seaduse vastu hääletas 36 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud erakonnaseaduse ja valimisseaduste muutmise seaduse eelnõu (516 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on tagada isikute kuulumine ainult ühte Eestis registreeritud erakonda ja võimaldada saada aktuaalset ülevaadet erakondade liikmete nimekirjadest. Muudatuste kohaselt peab erakonna juhatus erakonna liikmete nimekirja kohtu registriosakonna juures. Muudatusi erakonna liikmete nimekirjas teeb erakonna juhatus või juhatuse poolt selleks volitatud isik. Juhul, kui erakonna liige on korraga enam kui ühe erakonna liikmete nimekirjas, arvestab kohtu registriosakond isiku sellesse erakonda, mille liikmeks astumise aeg on hilisem. Kohtu registriosakond avalikustab erakondade liikmete nimekirjad mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri veebipäringusüsteemis. Muudatused avalikustatakse viivitamatult. Ühtlasi muudetakse ka Euroopa Parlamendi valimise seadust, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ning Riigikogu valimise seadust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (671 SE) teine lugemine. Muudatuste eesmärk on määrata seaduse alusel kindlaks ajateenijate põhiõiguste ja -vabaduste piiramine ja viia asendusteenistuse kestus kooskõlla Euroopa Sotsiaalharta põhimõtetega. Eelnõuga reguleeritakse ajateenijate teenistuskohustuste täitmisel esineda võivaid põhiõiguste piiranguid. Lühendatakse ka asendusteenistuse kestust ja võrdsustatakse see ajateenistuse kestusega. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE) esimene lugemine. Muudatuste eesmärk on lubada enne 1946. aastat toodetud tääknoad külmrelvadena piiramata tsiviilkäibesse. Tääknoad on tsiviilkäibes lubatud nii Euroopa Liidu riikides, kui enamikes maailma riikides. Algataja sõnul ei ole tääknuga põhimõtteliselt ohtlikum kui vabalt tsiviilkäibes olevad jahi, puss- või kööginoad. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Riigikogu pressitalitus 13.05.2010 19.01.2012
3. – 6. mai 2010
Esmaspäev, 3. mai Ansip vastas arupärimisele tulumaksust omavalitsusüksustele laekuva osa kohta Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Tiit Kuusmiku, Toomas Vareki, Kalle Laaneti, Arvo Sarapuu, Olga Sõtniku, Aivar Riisalu, Helle Kalda, Vladimir Velmani, Nikolai Põdramägi, Kalev Kallo, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Jüri Ratase, Evelyn Sepa, Lembit Kaljuvee, Eldar Efendijevi, Jaak Aabi, Kadri Simsoni, Valeri Korbi, Marika Tuusi ja Rein Ratase 17. märtsil esitatud arupärimisele peaministri väidetava põhiseadusvastase tegevuse kohta (nr 407). Arupärimine käsitles tulumaksuseaduse muudatust, millega vähendati füüsilise isiku tulumaksust omavalitsusüksustele laekuvat osa 11,93 %-lt 11,4 %-le. Peaminister märkis, et Riigikohus on oma 16. märtsi kohtuotsuse punktis 104 märkinud, et tulumaksuseaduse muutmise sätte avaldamise ja jõustamise vaheline kohanemisaeg oli piisav ning sellega ei mindud vastuollu õiguskindluse printsiibiga. Muudatus ei olnud niivõrd ulatuslik, et sellel oleks jõustumise hetkel olnud sügav mõju. „Meenutan teile, et sel hetkel oli Eesti viimase 80 aasta jooksul maailma tabanud rängimas majanduskriisis, millest oleme alles praegu väljumas. Kriisis toimetulemiseks on teadaolevalt just kiirus ja otsustavus määravaks,“ selgitas peaminister. Ansipi sõnul muudeti tulumaksu osa vähendamisega seoses ka kohalike omavalitsuste kohustusi, et vähendada survet kohalike omavalitsuste kuludele. Kohustusi vähendati koolieelsete lasteasutuste, noorsootöö ja sporditegevuse osas. „Nagu ka 16. märtsi Riigikohtu lahend osutab, tuleb analüüsida kehtivat õiguskorda, mida valitsus juba ka teeb ja luua selline omavalitsuslike ülesannete rahastamise süsteem, mis võimaldaks igal üksikjuhul omavalitsuslike ülesannete rahastatuse piisavust hinnata,“ ütles Ansip. Riigikohtu hinnangul peab riigil olema võimalus kujundada omavalitsuslike ülesannete rahastamissüsteem vastavaks üldisele majandusolukorrale ja riigi majandus- ja rahapoliitilistele eesmärkidele. „Majanduslanguse mõjudega toimetulemiseks tehtud otsuste langetamisel lähtuti solidaarsusprintsiibist,“ ütles Ansip. Valitsussektori tasakaalu parandavad riiklikud meetmed ulatusid 2009. aastal 19 miljardi kroonini, millest kohalikke omavalitsusi puudutas vaid 1 miljard krooni. Ansipi sõnul arutati meetmed eelnevalt läbi omavalitsusliitudega. „Juhul, kui kohalikud omavalitsused oleksid olnud valmis oma eelarvepuudujääki vähendama, oleks meetmed nende suhtes võinud olla oluliselt väiksemad,“ leidis Ansip. Riigieelarve maksutulud sotsiaalmaksuta vähenesid 2009. aastal 11,8% võrreldes 2007. aastaga. Kohalike omavalitsuste tulud maksudest ning saadud sihtotstarbelistest toetustest ja tasandusfondist on samal perioodil vähenenud 5,8%. Ansipi hinnangul on majanduslanguse ja meetmete mõju olnud kohalike omavalitsuste osas oluliselt väiksem. Peaminister vastas veel kolmele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Helle Kalda, Georg Pelisaare, Inara Luigase, Lauri Laasi, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Kalev Kallo, Toivo Tootseni, Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepa, Ain Seppiku, Kadri Simsoni ja Valeri Korbi 23. märtsil esitatud arupärimine Eesti Omanike Keskliidu toetamise kohta riigieelarve vahenditest (nr 410); Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Toomas Vareki, Georg Pelisaare, Lauri Laasi, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Kalle Laaneti, Arvo Sarapuu, Nikolai Põdramägi ja Evelyn Sepa 23. märtsil esitatud arupärimine kütuseäri kohta Eesti-Vene piiril (nr 412); Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Lembit Kaljuvee, Kalev Kallo, Marika Tuusi, Nikolai Põdramägi ja Inara Luigase 6. aprillil esitatud arupärimine Eesti maksusüsteemi kohta (nr 424). Kultuuriminister Laine Jänes vastas kolmele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Eiki Nestori, Jüri Tamme, Jüri Ratase, Kalle Laaneti, Enn Eesmaa, Evelyn Sepa, Mark Soosaare, Kalev Kotkase ja Heljo Pikhofi 17. märtsil esitatud arupärimine 2016. aasta maleolümpia korraldamise kohta Eestis (nr 406); Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Heimar Lengi, Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Nikolai Põdramägi, Valeri Korbi ja Toomas Vareki 8. aprillil esitatud arupärimine Tartu piirkonna meediamaastiku korrastamise kohta (nr 427); Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Lauri Laasi, Toivo Tootseni ja Nikolai Põdramägi 15. aprillil esitatud arupärimine Eesti Rahvusringhäälingu kohta (nr 434). Rahandusminister Jürgen Ligi vastas kolmele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Inara Luigase, Lauri Laasi, Kadri Simsoni, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku, Georg Pelisaare ja Kalle Laaneti 11. märtsil esitatud arupärimine Eesti kukkumisest maailma viie viimase riigi hulka (nr 404); Riigikogu liikmete Inara Luigase, Georg Pelisaare, Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Nikolai Põdramägi, Helle Kalda ja Vladimir Velmani 23. märtsil esitatud arupärimine Eesti Väärtpaberikeskuse kõrgete teenustasude kohta (nr 411); Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Helle Kalda, Vladimir Velmani, Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepa, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee ja Inara Luigase 23. märtsil esitatud arupärimine sotsiaalmaksu langeva laekumise kohta (nr 419). Regionaalminister Siim Valmar Kiisler ei pidanud vastama Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Tiit Kuusmiku, Nikolai Põdramägi, Vladimir Velmani, Enn Eesmaa, Arvo Sarapuu, Toomas Vareki, Aivar Riisalu ja Ain Seppiku 18. märtsil esitatud arupärimisele maavanemate politiseerimise kohta (nr 408), sest arupärijad võtsid selle tagasi. Vabas mikrofonis võttis sõna Lembit Kaljuvee. Istung lõppes kell 20.04. Teisipäev, 4. mai Täiskogus arutati Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse täiendamist Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse täiendamise seaduse eelnõu (697 SE) teine lugemine. Seadustäiendustena lisatavad regulatsioonid võimaldavad Riigikogul sekkuda Euroopa Liidu otsustusprotsessi juhul, kui parlamendi arvates on EL institutsioonid rikkunud subsidiaarsuse põhimõtet. Eelnõu kohaselt võetakse otsus põhjendatud arvamuse esitamiseks Euroopa Liidu seadusandliku akti eelnõu mittevastavuse kohta subsidiaarsuse põhimõttele vastu Riigikogu täiskogus. Sellekohase otsuse eelnõu esitab täiskogule Euroopa Liidu asjade komisjon. Ka võib Riigikogu nõuda Vabariigi Valitsuselt, et see esitaks hagi Euroopa Liidu Kohtule juba vastu võetud Euroopa Liidu akti kohta juhul, kui selles on subsidiaarsuse põhimõtet rikutud. Eelnõu kohaselt esitab sellekohase otsuse eelnõu Riigikogu menetlusse kas alatine komisjon või fraktsioon. Tulenevalt nn sillaklauslist on Riigikogul ka õigus vaidlustada Euroopa Ülemkogu algatus, millega Euroopa Liidu ülemkogu läheb teatud valdkondades ühehäälse otsustamise põhimõttelt üle kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõttele. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni algatatud töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE). Ettepaneku poolt hääletas 46 ja vastu 42 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (691 SE). Ettepaneku poolt hääletas 47 ja vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (694 SE). Ettepaneku poolt hääletas 45 ja vastu 40 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. Kolmapäev, 5. mai Riigikogu võttis vastu päästeseaduse Istungi alguses esines Riigikogu ees kõnega Soome Vabariigi president Tarja Halonen. Koos temaga viibisid Riigikogus Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja peaminister Andrus Ansip. Riigikogu võttis vastu kaks seadust: 87 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud päästeseadus (514 SE), mis reguleerib päästeasutuste ülesandeid ja korraldust ning päästetegevuses vabatahtlikkuse alusel osalevate abipäästjate, kohaliku omavalitsuse, mittetulundusühingu, sihtasutuse või ettevõtja õigusi ja kohustusi. Eraldi peatükis on käsitletud meetmeid, millega muudetakse täpsemaks isikute põhiõiguste ja vabaduste piiramine päästeasutuse ülesannete täitmisel ja isikute ohutuse tagamisel. 86 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tuleohutuse seadus (513 SE), mis reguleerib füüsiliste ja juriidiliste isikute ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja organite kohustusi, õigusi ja vastutust tuleohutuse tagamisel. Samuti reguleerib riikliku järelevalve teostamise. Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise: Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuseseaduse muutmise seaduse eelnõu (727 SE) eesmärk on parandada isikute kaitset otseturustuseks mõeldud sõnumite (nn spämmi) eest. Täpsustatakse millistel tingimustel on lubatud selliseid sõnumeid saata. Valitsuse algatatud omandireformiga seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (715 SE) eesmärk on lahendada välisriikide kodanikele kuulunud vara tagastamisega seotud õigusprobleemid, võimaldades kohalikel omavalitsustel lõpetada asjassepuutuvad vara tagastamise ja kompenseerimise menetlused. Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (726 SE) eesmärk on täiendada Kyoto protokolli artiklis 17 riigile lubatud heitkoguse ühikute müümise ja rohelise investeerimisskeemi rakendamise õiguslikku regulatsiooni. Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Mai Treiali esitatud küsimusele Eesti Energia bõrsile viimise kohta. Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Kadri Simsoni esitatud küsimusele riigi eelarvestrateegia kohta. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Mart Jüssi esitatud küsimusele põlevkivi kaevandamise piirmäärade, Mark Soosaare esitatud küsimusele rannakalurite tuleviku ning Aleksei Lotmani esitatud küsimusele bioloogilise mitmekesisuse ja kliimamuutuse kohta. Neljapäev, 6. mai Riigikogu arutas välismaalaste seaduse täiendamist Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati kultuurikomisjoni algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt täiendatakse välismaalaste seadust uue paragrahviga: riiklikult tunnustamata õppekava alusel õppimiseks elamisloa andmine. Seadusmuudatuste eesmärk on lahendada välisüliõpilaste Eestisse õppima asumise probleemid, mis on tekkinud seoses kõrgharidustaseme õppekavade üleminekuhindamisega ja elamisloa õppimiseks taotlemisel nõutava õppekavade riikliku tunnustatusega. Eelnõu vastuvõtmisel kaotatakse takistused välisüliõpilaste Eestisse õppima asumiseks doktoriõppe ja rahvusvahelise suunitlusega magistriõppe õppekavadele, millel ei ole, tulenevalt kõrgharidusetaseme õppekavade üleminekuhindamisest, veel riiklikku tunnustatust. Välisüliõpilaste kaasamine Eesti magistri- ja doktoriõppesse võimaldab tõsta Eesti kõrghariduse konkurentsivõimet regioonis, muuta Eesti kõrgkoolid tuntumaks ning tõsta seeläbi huvi Eestis õppimise ja töötamise vastu. Välisüliõpilaste kaasamine Eesti doktoriõppesse aitab toetada ülikoolide aktiivset osalust rahvusvahelises teadmisringluses ja parandada välismaise täiendava kompetentsi kaasamisega siinse doktoriõppe ja teaduse kvaliteeti. Välisüliõpilaste õpirände toetamine magistri- ja doktoriõppes aitab kaasa senisest enam kvalifitseeritud tööjõu värbamisele Eestisse. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Riigikogu nimetas Eesti esindajaks Põhjamaade Investeerimispanga kontrollikomiteesse Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase (735 OE). Rõivas esindab Eestit Põhjamaade Investeerimispanga kontrollikomitees 2010. aasta 1. juunist kuni 2012. aasta 31. maini. Otsuse poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, Vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. Riigikogu pressitalitus 06.05.2010 19.01.2012
19. - 22. aprill 2010
Esmaspäev, 19. aprill Tamkivi vastas arupärimisele jäätmekäitluse probleemide kohta Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Valeri Korbi ja Nikolai Põdramägi 23. märtsil esitatud arupärimisele jäätmeveo kohta Elva linnas (nr 409). Tamkivi käsitles jäätmeveoga seotud küsimusi laiemalt. Ta rõhutas, et korraldatud olmejäätmeveo eesmärk on siduda kõik kinnistuomanikud jäätmeveoteenusega, mis tagab olukorra, kus nii jäätmete hülgamine kui ka kodune põletamine muutuvad sisuliseks mõttetuks, kuna niigi ollakse seotud jäätmeveoteenusega. „Kõik see peab lõpptulemusena andma meile puhtama keskkonna, nii et jäätmeveoteenusega liitumine on kõigi meie ühine huvi,“ ütles keskkonnaminister. Ta lisas, et korraldatud jäätmevedu ei ole seadusesse välja mõeldud sugugi mitte inimeste kiusamiseks, vaid on seni ainuke põhimõte, millega mitme aastakümne pikkuse praktika alusel on õnnestunud ohjata ebaseaduslikku jäätmekäitlust enamikus Euroopa riikides. Olmejäätmevedu korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tunnevad olusid paremini ja teavad, kuidas oma haldusterritooriumil toimida. Korraldatud jäätmeveol sõltuvad pakutud teenuse hinnad, täpsemalt erikonteinerite tühjenduse hindade omavahelised suhted otseselt kohaliku omavalitsuse määratud hindamismudelist ja teenusepakettidest. Jäätmekäitlussüsteemi sisemiste kulude alusel on alati odavam teenindada suurmajade juures suuri konteinereid kui koguda märgatavalt suurema läbisõidu ja ajakuluga väikeelamute piirkondades väikekonteinereid, kilekotte või muud sellist. Käsitledes konkreetselt Elva linnaga seotud probleeme, ütles Tamkivi, et Elvas hakkas korraldatud jäätmeveo kohustus kehtima alles selle aasta 1. märtsist, seega siis viis aastat hiljem, kui seda näeb ette jäätmeseadus. Põhjuseks oli nii varasema hanke kohtus vaidlustamine, kui kindlasti selle hanke hiline väljakuulutamine. „Elva linnavalitsusel on ilmselt otstarbekas põhjalikult analüüsida praegust jäätmeveo korraldust ja koostöös oma elanikega leida sobivamad lahendused juhul, kui rahulolematus on suur,“ soovitas minister. Kindlasti tuleks kaaluda tõsiselt toimiva jäätmekäitluse korraldatavate funktsioonide täitmiseks koostööstruktuuri loomist, nagu näiteks on olemas mittetulundusühing Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, kus 27 kohalikku omavalitsust on leidnud võimaluse just koostöö kaudu korraldada jäätmevedu ja seda paremini organiseerida. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Riigikogu liikme Jaan Kundla 23. märtsil esitatud arupärimisele mesinduse kohta (nr 417). Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas kolmele arupärimisele: Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Enn Eesmaa, Toivo Tootseni, Ain Seppiku, Vladimir Velmani, Jüri Ratase, Lauri Laasi, Evelyn Sepa, Kadri Simsoni, Aivar Riisalu, Valeri Korbi, Kalev Kallo, Jaak Aabi ja Nikolai Põdramägi 9. märtsil esitatud arupärimisele Kaitseministeeriumi kinnisvaratehingute kohta (nr 397); Riigikogu liikmete Hannes Rummi, Kalev Kotkase ja Kalvi Kõva 11. märtsil esitatud arupärimisele Kaitseministeeriumi dokumendihaldussüsteemi kohta (nr 403); Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Valeri Korbi, Evelyn Sepa, Mailis Repsi, Tiit Kuusmiku ja Eldar Efendijevi 24. märtsil esitatud arupärimisele palkadega skeemitamise kohta Kaitseministeeriumis (nr 422). Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas viiele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Helle Kalda, Inara Luigase ja Toomas Vareki 11. märtsil esitatud arupärimine Töötukassa riigihangete kohta (nr 402); Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Jaak Aabi ja Nikolai Põdramägi 17. märtsil esitatud arupärimine digiretseptiga seotud probleemide kohta (nr 405); Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Evelyn Sepa, Vladimir Velmani ja Valeri Korbi 23. märtsil esitatud arupärimine alkoholi liigtarbimise kohta Eestis (nr 415); Riigikogu liikmete Georg Pelisaare, Tiit Kuusmiku, Inara Luigase, Nikolai Põdramägi, Mailis Repsi, Ester Tuiksoo, Mai Treiali, Karel Rüütli ja Marika Tuusi 23. märtsil esitatud arupärimine töötuskindlustuse maksmise kohta (nr 418); Riigikogu liikmete Rein Ratase, Evelyn Sepa, Lauri Laasi, Valeri Korbi, Eldar Efendijevi, Vladimir Velmani, Tiit Kuusmiku, Nelli Privalova ja Ain Seppiku poolt 24. märtsil esitatud arupärimine Tšernobõli ja Afganistani veteranide kohta (nr 423). Seoses lennuliikluse keerulise olukorraga ei jõudnud rahandusminister Jürgen Ligi tagasi välislähetusest. Riigikogu liikmete Inara Luigase, Lauri Laasi, Kadri Simsoni, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku, Georg Pelisaare ja Kalle Laaneti 11. märtsil esitatud arupärimisele Eesti kukkumisest maailma viie viimase riigi hulka (nr 404) vastab minister järgmise töönädala esmaspäevasel istungil. Istung lõppes kell 19.05. Teisipäev, 20. aprill Riigikogu arutas julgeolekupoliitika aluseid Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse „Julgeolekupoliitika alused” eelnõu (718 OE) esimene lugemine. Eelnõust andis ülevaate välisminister Urmas Paet. Riigikogu poolse ettekandega esines riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, kes tutvustas riigikaitsekomisjoni seisukohti. „Läbi liikmelisuse NATO-s ja Euroopa Liidus on Eesti ja liitlaste julgeolekukäsitlus jagamatu. Uueks väljakutseks võib kujuneda avara julgeolekukäsitluse jagamatus ehk näiteks elutähtsate teenuste või ühiskonna toimepidavuse rahvusvaheline mõõde ehk näiteks seesama tänane tuhakriis,” ütles Raidma. Raidma rõhutas, et tõhus sidusus kodanikuühiskonnaga ning teadlik kodanikuaktiivsus omab julgeoleku ja turvatunde edendamisel üha olulisemat rolli. Julgeolekupoliitika alustes määratakse kindlaks Eesti julgeolekupoliitika eesmärk, põhimõtted ja tegevussuunad. See on raamdokument ning alus valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamiseks. Julgeolekupoliitika aluseid muudetakse või täiendatakse vastavalt sellele, kuidas muutub julgeolekukeskkond ja täpsustuvad Eesti julgeoleku tagamise võimalused. Käesolev dokument asendab 2004. aastal Riigikogus vastu võetud julgeolekupoliitika alused. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 81 poolthäälega võeti vastu maaelukomisjoni algatatud riigivaraseaduse § 102 muutmise seadus (713 SE). Seadusmuudatuse eesmärk on lihtsustada ja kiirendada enne riigivaraseaduse jõustumist kaitstaval alal paikneva maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks sõlmitud rendilepingute tähtaja lõppemisel asjakohaste maade kasutusse andmist, et tagada looduskaitsealuste maade järjepidev ja sihipärane kasutamine ja hooldamine. Muudatus loob võimaluse kaitstaval alal paikneva maa kasutamiseks sõlmitud lepingu tähtaja lõppedes olemasolevat lepingut, kui lõppevas lepingus oli lepingu pikendamist võimaldav säte ja maa kasutaja on oma kohustusi korrektselt täitnud, pikendada ühekordselt viieks aastaks. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 3 Riigikogu liiget. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (682 OE) jäi Riigikogus vastu võtmata. Otsuse vastuvõtmiseks oli vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust (51 häält). Lõpphääletusel hääletas otsuse poolt 36 ja vastu 33 Riigikogu liiget. Erapooletuks ei jäänud keegi. Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (683 SE) esimene lugemine. Arutelu jätkub homme kell 14 algaval istungil. Kolmapäev, 21. aprill Riigikogu muutis riigihangete seadust Riigikogu võttis vastu kaks seadust: 70 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (665 SE), mis harmoneerib Euroopa Liidu õiguskaitsemeetmete direktiivi, korraldab ümber riigihangete järelevalve ja nõustamise üksuste funktsioonid, täpsustab kehtiva seaduse sätteid, muudab regulatsiooni selgemaks ja lahendab seaduse rakendamisel ilmnenud praktilised probleemid. 68 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus (698 SE), millega laiendatakse teenistusülesannete täitmisel hukkunud kaitseväelasele riigi poolt makstava ühekordse hüvitise saajate ringi. Hüvitise saajate ringi laiendamine võimaldab hüvitise saajate ringi kaasata ka isikuid, kes ei kuulu kaitseväelase perekonda või ülapidamisele perekonnaseaduse mõistes. Seaduse kohaselt makstakse edaspidi kuni pool makstava hüvitise summast hukkunud kaitseväelase poolt eelnevalt määratud isikule või isikutele ja teine pool hukkunud kaitseväelase lastele, vanematele, lesele ning perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele. Riigikogu lõpetas kaheksa eelnõu teise lugemise: Valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (708 SE) reguleerib ühinguõigust, et Eesti saaks kindlaksmääratud kuupäeval eurole üle minna. Valitsuse algatatud Riigi Teataja seaduse eelnõu (654 SE) näeb ette ülemineku Riigi Teataja väljaandmisele vaid elektroonilises vormis ja sätestab kõigi kohaliku omavalitsuse üksuste määruste ja nende terviktekstide avaldamise Riigi Teatajas. Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 83¹ muutmise seaduse eelnõu (706 SE) eesmärk on vältida olukorda, kus maavanema ametiajal tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistetud isik on saanud riigilt hüvitist teenistussuhte tähtaegsel lõppemisel, kuna nimetatud sündmuse saabumisel oli kriminaalmenetlus veel pooleli. Valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu (709 SE) viib Eesti õigusraamistiku kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, et Eestil oleks võimalik eeldatavalt alates 1. jaanuarist 2011 võtta kasutusele ühisraha euro. Eelnõu reguleerib Eesti krooni eurodeks vahetamist ja krooni käibelt kõrvaldamist, euro ja krooni paralleelkäivet ning sätestab Eesti kroonilt eurole üleminekuks vajalikud muudatused seadustes. Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse eelnõu (721 SE) tagab Eesti valmisoleku eurole üleminekuks. Eelnõu muudab kõik Eestis võetavad riigilõivude määrad ümber eurovääringusse. Valitsuse algatatud päästeseaduse eelnõu (514 SE) reguleerib päästeasutuste ülesandeid ja korraldust ning päästetegevuses vabatahtlikkuse alusel osalevate abipäästjate, kohaliku omavalitsuse, mittetulundusühingu, sihtasutuse või ettevõtja õigusi ja kohustusi. Eraldi peatükis on käsitletud meetmeid, millega muudetakse täpsemaks isikute põhiõiguste ja vabaduste piiramine päästeasutuse ülesannete täitmisel ja isikute ohutuse tagamisel. Valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse eelnõu (513 SE) reguleerib füüsiliste ja juriidiliste isikute ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja organite kohustusi, õigusi ja vastutust tuleohutuse tagamisel. Samuti reguleerib riikliku järelevalve teostamist. Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu (632 SE) loob rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks asjakohase ning praktikas tõhusalt toimiva regulatsiooni. Eelnõu tagab rahvusvaheliste sanktsioonide viivitusteta ja korrektse rakendamise Eestis. Riigikogu lõpetas nelja eelnõu esimese lugemise: Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (723 SE) täpsustab aktsiaoptsioonide maksustamise korda ja tagab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide ja Eesti residentide võrdse kohtlemise maksustamisel. Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse eelnõu (702 SE) tagab turule lastud toodete ohutuse ja nõuetele vastavuse ning kaupade vaba liikumise. Tegemist on üldseadusega, mis sätestab toote ohutuse tagamise nõuded, toote nõuetele vastavuse tõendamise, standardimise, akrediteerimise ja turujärelevalve korraldamise alused niivõrd, kuivõrd need ei ole kehtestatud muu seadusega. Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (703 SE) teeb vajalikud muudatused lähtuvalt toote nõuetele vastavuse seaduses sätestatud põhimõtetest. Valitsuse algatatud kaugkütteseaduse § 17 muutmise seaduse eelnõu (716 SE) täpsustab ja ajakohastab regulatsiooni soojusvarustuse katkestamise õiguse normi osas. Eelnõu kohaselt ei saa soojusettevõtja õigust soojusvarustuse katkestamiseks kasutada talveperioodil enne, kui võlakohustuse täitmise teatise saamisest on möödunud 90 päeva ja selle aja jooksul ei ole võlgnevust kui soojusvarustuse võimaliku katkestamise aluseks olevat asjaolu likvideeritud. Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi neli eelnõu: Õiguskomisjoni ettepanekul lükati tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (683 SE). Hääletus: 49 poolt, 7 vastu. Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (696 SE). Hääletus: 44 poolt, 35 vastu. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (695 SE). Hääletus: 48 poolt, 29 vastu. Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (690 SE). Hääletus: 45 poolt, 26 vastu. Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Mark Soosaare esitatud küsimusele keskkonnajulgeoleku kohta. Välisminister Urmas Paet vastas Evelyn Sepa esitatud küsimusele Eesti kodakondsusega laste õiguste tagamisest välismaal. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas Nikolai Põdramägi esitatud küsimusele kaitseministeeriumi rahaga ümberkäimisest. Infotunnis käsitleti veel kunstiprojektide rahastamist, pensionide maksmist, euroraha tugevust, töötukassa vahendite laekumist, Eesti-Vene ettevõtluse- ja majandusalast koostööd, NATO-Vene koostööd, Afganistani missiooni ning suhtumist Birmaga seotud probleemidesse. Neljapäev, 22. aprill Riigikogu käsitles Eesti 2009. aasta inimarengu aruannet Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti 2009. aasta inimarengu aruannet. Ettekannetega esinesid Eesti inimarengu aruande 2009 peatoimetaja Marju Lauristin, toimetaja Rivo Noorkõiv ning põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde. Marju Lauristin väljendas siirast heameelt selle üle, et Riigikogu on juba mitmendat aastat võtnud inimarengu aruande tõsise tähelepanu alla ja aidanud sellega tegelikult kaasa inimarengu probleemide teadvustamisele Eesti ühiskonnas. See on võimalus võrrelda Eestit ja teisi ÜRO liikmeid omavahel seisukohast, missugune on inimarengu olukord maailma eri maades ehk inimeste elukvaliteet – tervis, haridus ja heaolu. Lauristini sõnul on need kolm sammast, millel inimareng püsib. Ta rääkis, et valminud aruande läbivaks teljeks on keskkond. Inimarengu keskkonnana vaadeldakse looduskeskkonna kõrval ruumilist keskkonda laiemalt, halduskeskkonda, rahvastikku kui inimarengu enda objektiivset näitajat, aga ka kui keskkonda teisteks protsessideks – sotsiaalset keskkonda, majanduskeskkonda, infokeskkonda, haridust, teadmisi, väärtuskeskkonda. Lauristin väitiss, et inimarengu aruandes kajastub ka majanduskriisi mõju inimarengule. „Põhitähelepanu on muidugi tööpuuduse mõjudel,” ütles Lauristin. Seejuures mainis ta tööpuuduse mõju tervisele, eriti meeste tervisele ning tööpuuduse seoseid haridusega. Lauristin: „Tööpuudus näitas veel kord, kui terav on Eestis küsimus hariduse sisu ja kvalifikatsiooni vastavusest tööturu nõuetele.” Looduskeskkonna peatükki tutvustades vihjas ta andmetele, mille kohaselt on inimesed järjest enam huvitatud oma keskkonnast, nad tahavad kaasa rääkida planeeringutes ning on murelikud selle üle, kuidas majandusareng mõjutab nende lähikeskkonda. „Tallinna õhk, Tallinna müra – nende kohta on andmed, mis peaksid olema väga terava tähelepanu all,” hoiatas ettekandja. Lauristin rääkis veel sotsiaalsest keskkonnast, tööturust ja sotsiaalsest mobiilsusest, kooli ja kodu väärtuskasvatusest kui vaimsest keskkonnast, aga ka olukorrast majanduses. Lauristin rõhutas, et tuleb arutada kogu maksusüsteemi probleeme; meie maksusüsteem on näidanud majanduskriisis oma nõrkust. „Eesti kuulub ikkagi Euroopa Liidu n-ö kõige nõrgemasse rühma, kus on sotsiaalkaitse kulutused Euroopa madalaimad ja vaesusrisk siiski suhteliselt üks suuremaid,” nentis Lauristin. „Meile on vajalik suurem avatus, uuenemisvõime, prioriteete on vaja selgesti püstitada ja näha globaalseid arenguid,” ütles Lauristin. Rivo Noorkõiv rääkis regionaalsetest probleemidest. Noorkõiv viitas inimarengu aruandes kajastuvatele numbritele, mis näitavad, et 60% kogu sisemajanduse kogutoodangust annab Harjumaa, ülejäänud – 40%, Tartu 10%. „Ükski maakond peale Harjumaa ei ületa isegi Eestimaa maakondade keskmist,” ütles Noorkõiv. Ta mainis järeldustena kohalike omavalitsuste käsutuses olevat väga erinevat ressurssi ning elanikkonna vähenemist maakondades, mis tõstatab omakorda rahvastikutaaste küsimused. Noorkõiv juhtis tähelepanu nii riigi sotsiaal- kui regionaalpoliitika küsimustele. Väino Linde tutvustas põhiseaduskomisjonis toimunud arutelusid öeldes, et Eesti 2009. aasta inimarengu aruanne on otsekohene sissevaade ühiskonna arengu tendentsidesse ja seekord rõhuasetusega inimtegevuse keskkonnale. Linde sõnul on inimarengu aruande koostajad poliitika sisendite inspireerijad, kes ei ürita ise vastavaid poliitilisi lahendusi pakkuda, vaid usaldavad lahenduste otsimise poliitikutele. „Inimarengu aruande põhisõnum on see, et me peame täna olema valmis minema läbi eurovärava. Majandusarengus oleme praegu innovatsioonipõhise majanduse või teadmusmajanduse läve juures. Inimarengus oleme praegu kõrgelt arenenud riikide läve taga,” ütles Linde. Fraktsioonide nimel esinesid sõnavõttudega Kadri Simson, Mai Treial, Raivo Järvi, Andres Herkel, Eiki Nestor ja Marek Strandberg, samuti võttis sõna Riigikogu liige Nikolai Põdramägi. Riigikogu võttis 81 poolthäälega vastu valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (708 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on reguleerida ühinguõigust nii, et Eesti saaks kindlaksmääratud kuupäeval üle minna eurole. Vastavad muudatused viiakse sisse ka krediidiasutuste seadusesse, väärtpaberituru seadusesse, Eesti väärtpaberite keskregistri seadusesse, tsiviilkohtumenetluse seadustikku ning riigilõivuseadusesse. Selleks, et võtta euro Eesti Vabariigi ametliku vääringuna äriühinguõiguses kasutusele, tuleb võimaldada ühingute asutamisel hakata väljendama kõiki ühingu tegevuse seisukohalt olulisi rahalisi näitajaid eurodes. Seadus jõustub 2010. aasta 1. juulil. Seaduse § 1 punktid 1 ja 55 (sätted, kus kroonid asendatakse eurodega) jõustuvad päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel. § 5 jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Riigi Teataja seadus (654 SE). Uue seadusega nähakse ette üleminek Riigi Teataja väljaandmisele ainult elektroonilises vormis. Samuti sätestatakse kõigi kohaliku omavalitsuse üksuste määruste ja nende terviktekstide avaldamine Riigi Teatajas. Käeolev seadus jõustub 2010. aasta 1. juunil. Teatud sätted jõustuvad 2011., 2013 ja 2014. aastal. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 83¹ muutmise seadus (706 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on tagada riigi eelarveliste vahendite säästlik kasutamine ning vältida olukorda, kus maavanema ametiajal tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistetud isik on saanud riigilt hüvitist teenistussuhte tähtaegsel lõppemisel, kuna nimetatud sündmuse saabumisel oli kriminaalmenetlus veel pooleli. Seaduses sätestatakse, et kui kriminaalmenetluses tahtlikult toimepandud kuriteos kahtlustatava või süüdistatava maavanema volitused lõpevad seoses maavanema 5-aastase teenistustähtaja lõppemisega, makstakse maavanemale sotsiaalse tagatisena 6 kuu ametipalga suurune hüvitis välja pärast teenistustähtaja lõppu juhul, kui maavanema suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. 81 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seadus (709 SE). Seaduse eesmärk on viia Eesti õigusraamistik kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, et Eestil oleks võimalik eeldatavalt 2011. aasta 1. jaanuarist võtta kasutusele ühisraha euro. Seadus reguleerib Eesti Vabariigi rahaseaduse alusel emiteeritud Eesti krooni eurodeks vahetamist, krooni käibelt kõrvaldamist ning krooni ja euro paralleelkäivet. Seaduses on lähtutud põhimõttest, et euro kasutuselevõtt kontorahas, majandusarvestuses ja lepingulistes suhetes toimub kohese järsu üleminekuna. Sularahakäibes kehtib alates eurole üleminekupäevast kahenädalane krooni ja euro paralleelkäibe periood, millal kroon ja euro on sularahas võrdväärsed maksevahendid. Seadus jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigilõivuseadus (721 SE). Uue riigilõivuseaduse eesmärk on tagada Eesti valmisolek eurole üleminekuks. Selles sätestatakse kõik Eestis võetavate riigilõivude määrad ümber eurodesse. Riigilõivude eurodeks ümberarvestamisel on võetud aluseks Eesti eurole ülemineku plaanis kokkulepitud eurole ülemineku põhiprintsiip, mille kohaselt andmaks head eeskuju erasektorile ümardatakse maksud, riigilõivud, toetused ja muud eelarvega seonduvad kroonisummad eurodesse elanikkonnale soodsamas suunas. Muuhulgas suurendab eelnõu sularahas tehtava riigilõivumakse piirmäära ja lubab sularahas vastu võtta kuni 10 eurot (= 156, 466 krooni) praeguse 100 krooni asemel. Seadus jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse § 63 muutmise seaduse eelnõu (684 SE). Ettepaneku poolt hääletas 33 ja vastu 11 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes eelnõu menetlusest välja. Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud töölepinguseaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE) esimene lugemine, mida jätkatakse VII istungjärgu 13. töönädalal. Riigikogu pressitalitus 22.04.2010 19.01.2012
12. - 15. aprill 2010
Esmaspäev, 12. aprill Lukas vastas arupärimisele Viljandi riigikooli loomise kohta Riigikogu mälestas istungi alguses leinaseisakuga lennukatastroofis hukkunud Poola Vabariigi presidenti Lech Kaczynskit, parlamendiliikmeid ja teisi ohvreid. * * * Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Lauri Laasi, Enn Eesmaa ja Valeri Korbi 23. märtsil esitatud arupärimisele Viljandi riigikooli loomise kohta (nr 420). Arupärijad viitasid Viljandi linnavalitsuse kavale luua Viljandi linna seniste üldhariduskoolide gümnaasiumiklasside baasil üks ühine riigigümnaasium. Lukas selgitas, et kui volikogu ja linnavalitsus on midagi otsustanud, siis on nende pöördumine haridus- ja teadusministeeriumi poole õiguslikult igati korrektne. Viljandi linna ettepanekul ongi asutud läbirääkimistesse. Minister märkis, et iga riigigümnaasiumi hakatakse rahastama samade põhimõtete järgi kui praegu olemasolevaid riigigümnaasiume. Investeeringurahad ei tule teiste koolide arvelt. Riigikoolide rahastamiseks on seaduses selgelt fikseeritud põhimõtted ja nende järgi neid ka rahastatakse. Lukase sõnul on haridus- ja teadusministeerium teinud aasta tagasi Viljandimaa tellimusel maakonna koolivõrgu detailse analüüsi, kus kirjeldatakse õpilaste ja õpetajate arvu prognoosi, õpilasrännet, koolivõrguvajaduse eri variante olenevalt seatud kriteeriumitest. Seda on mitmel korral arutatud maakonna ja omavalitsuste esindajatega, koolijuhtidega. Analüüs on kätte saadav kõigile ka ministeeriumi koduleheküljel kõrvuti teiste maakondlike analüüsidega. „Kindlasti on Viljandi linna kava kohalikus mõttes väga tähelepanuväärne – muuta praegust koolivõrku kaunis oluliselt, jätta kolm põhikooli ja üks puhas gümnaasium,“ selgitas minister. Ta lisas, et põhikooli ja gümnaasiumi seaduse eelnõus sellelaadilist reformi ette nähtud ei ole. „Meil ei ole üldisest reformist võimalik rääkida, aga Viljandi mastaabis on see kindlasti oluline uuendus,“ ütles Lukas. Maaelukomisjoni ettepanekul ei arutata kolmapäevasel istungil kolmandal lugemisel riigivaraseaduse § 102 muutmise seaduse eelnõu (713 SE). Vabas mikrofonis võttis sõna Valeri Korb. Teisipäev, 13. aprill Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise eelnõu läbis esimese lugemise Riigikogu katkestas valitsuse algatatud liiklusseaduse eelnõu (475 SE) teise lugemise. Eelnõu ühendab seni kehtiva liiklusseaduse ja valitsuse määrusega kehtestatud „Liikluseeskirja”. See peab põhiseaduse kohaselt olema reguleeritud seaduse tasandil. Uuendusena kaob juhi kohustus kanda kaasas juhiluba, registreerimistunnistust ja liikluskindlustuspoliisi, ning nende olemasolu peab politsei kontrollima registrite põhjal. Takso tagaistmel peab laps olema nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud, mis toob kaasa täiendava lastele mõeldud turvavarustuse soetamise kohustuse taksofirmadele. Mopeed tunnistatakse mootorsõidukiks, millest tulenevalt tuleb see nõuetekohaselt registreerida. Alkoholi joobes juhtimise eest juhtimisõiguse peatamise osa on diferentseeritud. Uuendusena peavad sooritama teooriaeksami isikud, kelle juhtimisõigus on peatatud alates 6 kuust; isikud, kellel on juhtimisõigus peatatud alates 12 kuust, peavad sooritama nii teooria- kui ka sõidueksami. Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise: Riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (671 SE) eesmärgiks on määrata seaduse alusel kindlaks ajateenijate põhiõiguste ja –vabaduste piiramine ning viia asendusteenistuse kestvus kooskõlla Euroopa Sotsiaalharta põhimõtetega. Eelnõu kohaselt lüheneb maksimaalse asendusteenistuse aeg 18-lt kuult 12-le kuule. Eelnõu väljatöötamine tulenes Vabariigi Presidendi otsusest, millega president jättis välja kuulutamata Riigikogu 21. oktoobril 2009 vastu võetud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse. Presidendi hinnangul oli seadus vastuolus põhiseadusega osas, mis puudutas ajateenija inimväärikuse austamist ja õiguste järgimist. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 1¹ muutmise seaduse eelnõu (681 SE) näeb ette võimaluse kasutada põllumajanduslikke masinaid, traktoreid ja liikurmasinaid ka talvistel teehooldustöödel. Seda nii kohalikule omavalitsusele kuuluvatel teedel, erateedel kui ka taliteedel. Eelnõu jõustuks tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2010. Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi viis eelnõu: Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi ning vedelkütuse erimärgistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (680 SE). Hääletus: 52 poolt, 34 vastu, 1 erapooletu. Majanduskomisjoni ettepanekul lükati tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (664 SE). Hääletus: 44 poolt, 31 vastu. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükati tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse muutmise seaduse eelnõu (688 SE). Hääletus: 43 poolt, 36 vastu. Kultuurikomisjoni ettepanekul lükati tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu (686 SE). Hääletus: 39 poolt, 34 vastu. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (704 OE) ei võetud vastu. Hääletus: 31 poolt, 46 vastu. Istung lõppes kell 13.36. Kolmapäev, 14. aprill Riigikogu võttis vastu seaduse koostööks Euroopa Kosmoseagentuuriga Riigikogu võttis vastu kaks seadust: 79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Euroopa koostööriigi kokkuleppe ratifitseerimise seadus (699 SE). Kokkulepped ja ettevõtete koostööprojektide käivitamine annab Eesti ettevõtetele võimaluse osaleda kõrgtehnoloogilises arendustöös ja loob uusi töökohti. See on üheks allikaks teadmistemahukale ekspordile. Kosmosetehnoloogiate väljatöötamine ning nende rakenduste maapealne kasutamine on üks alus Euroopa tulevaseks majanduskasvuks. 83 poolthäälega võeti vastu riigikaitsekomisjoni algatatud karistusseadustiku ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seadus (662 SE), mis viib karistusseadustiku 24. peatüki „Riigikaitsealased süüteod“ kooskõlla kaitseväeteenistust reguleerivate seaduste ja teiste õigusaktidega, sest karistusseadustikus on seni kasutusel sisustamata mõisted „garnisonimäärustik“ ja „kaitseväeametnik“. Neid ei ole võimalik karistusõiguses rakendada ning seetõttu jäeti need mõisted karistusseadustikust välja. Seadus täpsustab ka üldkasuliku tööga seonduvat reeglistikku. Riigikogu lõpetas nelja eelnõu teise lugemise: Valitsuse algatatud turismiseaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE) täpsustab ja kaasajastab reisiettevõtja tegevusega seonduvat regulatsiooni. Täpsustub pakettreisi mõiste, samuti reisiettevõtja kohustused seonduvalt tagatisega. Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (698 SE) laiendab teenistusülesannete täitmisel hukkunud kaitseväelasele riigi poolt makstava ühekordse hüvitise saajate ringi. Hüvitise saajate ringi laiendamine võimaldab hüvitise saajate ringi kaasata ka isikuid, kes ei kuulu kaitseväelase perekonda või ülapidamisele perekonnaseaduse mõistes. Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) muudab hagihinna määramise aluseid. Samuti seatakse hagi hinnale piirmäärad kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise hagis, ühisvara jagamise hagis ning juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagis. Eelnõuga täiendatakse hagita menetluses menetluskulude jaotamise regulatsiooni kohtutäituri otsuste peale kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse läbivaatamisel ning täiendatakse menetlusabi andmise regulatsiooni. Samuti täiendatakse asjaõigusseaduses koormatud kinnisasja omaniku nõudel hüpoteegi lõpetamise ja omanikuhüpoteegiks muutmise regulatsiooni. Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (665 SE) harmoneerib õiguskaitsemeetmete direktiivi, korraldab ümber riigihangete järelevalve ja nõustamise üksuste funktsioonid. Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise: Valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (708 SE) reguleerib ühinguõigust, et Eesti saaks kindlaksmääratud kuupäeval eurole üle minna. Vastavad muudatused tehakse ka krediidiasutuste seaduses, väärtpaberituru seaduses, Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses, tsiviilkohtumenetluse seadustikus ning riigilõivuseaduses. Selleks et võtta euro Eesti Vabariigi ametliku vääringuna äriühinguõiguses kasutusele, tuleb võimaldada ühingute asutamisel hakata väljendama kõiki ühingu tegevuse seisukohalt olulisi rahalisi näitajaid eurodes. Valitsuse algatatud erakonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (655 SE) muudab erakondade, valimisliidu ja üksikkandidaadi rahastamise süsteemi ja valimiskampaania aruandluse läbipaistvamaks. Kehtestatakse reeglid annetustele, sätestatakse keelatud annetuste vastuvõtmise tagajärjed, antakse järelevalvepädevus sõltumatule järelevalveorganile. Eelnõus on see funktsioon antud Vabariigi Valimiskomisjonile. Samuti kehtestatakse mõjusad karistused neile, kes eiravad seadusega kehtestatud reegleid. Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Jaan Kundla esitatud küsimusele riigifirmajuhtide ja ministrite palgakorralduse kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Lembit Kaljuvee küsimusele Eesti lähiaastate majandusstrateegia ja Maret Merisaare esitatud küsimusele AS Tallinna Vesi investeerimistegevuse kohta. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas küsimusele Teeme Ära ettevõtmisega seotud probleemide kohta. Veel käsitleti tuumavaba Eesti, digiretseptide kasutamise, inimarengu aruande analüüsi, Nord Streami uuringute taotluse ja majandusprognoosiga seotud probleeme. Neljapäev, 15. aprill Riigikogu arutas kodanikuühiskonna arendamist Riigikogu võttis 78 poolthäälega vastu valitsuse algatatud turismiseaduse muutmise seaduse (677 SE), mis täpsustab ja kaasajastab reisiettevõtja tegevusega seonduvat regulatsiooni. Täpsustub pakettreisi mõiste, samuti reisiettevõtja kohustused seonduvalt tagatisega. Riigikogu põhiseaduskomisjoni ettepanekul arutati täna olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni rakendamine ja kodanikuühiskonna areng“. Arutelultegid ettekanded regionaalminister Siim Valmar Kiisler, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Urmo Kübar ja põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde. Arutelu käigus käsitleti Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamist ning valitsuse ja kodanikeühenduste esindajate ühiskomisjoni tööd. Samuti keskenduti kodanikeühenduste kaasamisele riigi poolt, ühenduste suutlikkusele, tugistruktuuridele ja nende rahastamisele, aga ka kodanikuharidusele ja vabatahtlikule tegevusele. Kiisler märkis, et ühiskomisjon on see põhiline kogu, kus avaliku võimu ja kodanikuühenduste esindajad ühistes eesmärkides ja nende saavutamise viisides kokku lepivad. “Mulle tundub, et täna on ühiskomisjoni roll täidesaatva ja järelvalvava institutsiooni vahel veidi hägustunud. Tagajärjeks on see, et ei riik ega ühendused ei tea enam päris täpselt, mida talt oodata. Riik on küll esindatud kõrgelt, lausa kantslerite tasemel, aga kuna konkreetsust on pahatihti jäänud väheseks, ei suuda me seda kompetentsi ja autoriteeti ära kasutada,“ möönis regionaalminister. Tema arvates peab koostamisel olev kodanikuühiskonna arengukava muuhulgas ka selle puuduse lahendama, saades konkreetseks tööplaaniks kõigile osapooltele. Lahenduseks on täpsemate, ajaliselt piiritletud eesmärkide seadmine. Igal tegevusel oleks määratud vastutaja ning eraldatud vastavad vahendid. Avaliku võimu ja ühenduste esindajad koos paneksid aasta prioriteedid mustvalgel paberile. „Nii peaks mõlemad pooled olema huvitatud võimalikult reaalsete eesmärkide püstitamisest ja nende täitmise jälgimisest,“ märkis Kiisler. Kübar ütles, et lisaks Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsioonihästisõnastatud eesmärkidele peavad olema nendel ka rakendajad. Rakendamine on seni olnud arengukontseptsioonijuures kõige juhuslikum asi, mis on sõltunud sellest, kuidas millekski on raha leitud. „Selletõttu me näeme samade eesmärkide kordumist aastast aastasse, ilma et saaksime öelda, et need asjad on ka tehtud,“ möönis Kübar. Tema arvates peab uue arengukava koostamisel väga selgelt kirja panema ainult need asjad, millel on olemas ka kindlad vastutajad elluviimise eest. Samuti peavad selleks olema ette nähtud piisavad ressursid. Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde ütles, et tänase arutelu ettevalmistamise käigus toimus 9. märtsil kolme komisjoni: põhiseaduskomisjoni, sotsiaalkomisjoni ja kultuurikomisjoni ühisistung koos asjaomaste organisatsioonide esindajatega. Linde tuletas meelde, et see oli 12. detsembril 2002, kui Riigikogu võttis Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni vastu ja kiitis selles toodud põhimõtted heaks. „Selle dokumendi üks põhilisi ideid ja printsiipe ongi selles, et demokraatliku riigikorra püsimiseks ja arenguks on vaja avalikul võimul ära kuulata oma kodanikke ja teha võimalikult paljudega nendest sellist ühist koostööd,“ rõhutas Linde. Ta märkis, et kodanikuühiskonna arengu puhul universaalseid lahendusi ja vastuseid kindlasti ei saa olla ja neid ei olegi. Kodanikuühiskonna väärtus peitubki selles, et see on eripalgeline. Seadusandja kohustus on kõike seda ka arvestada. Linde sõnul tõdeti komisjonide ühisistungil, et kodanikuühiskonna edendamine vajab kindlasti ka edaspidi rohkem julgust, usaldust, vähem bürokraatiat, rohkem katsetamist. Linde märkis, et seesama Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsioon ütleb päris üheselt, et otsuseid langetades peabki avalik võim arvestama paljude ühiskonnaliikmete ja nende ühenduste eri huvide, väärtushoiakute ja eesmärkidega ning neid ka tõsiselt kaaluma, ka siis, kui nende kandjad moodustavad arvulise vähemuse. Läbirääkimiste käigus võtsid sõna Eiki Nestor, Jaanus Marrandi, Urmas Reinsalu, Toomas Trapido, Evelyn Sepp ja Silver Meikar. Riigikogu pressitalitus 15.04.2010 19.01.2012
5.- 8. aprill 2010
Esmaspäev, 5. aprill Kiisler vastas arupärimisele regionaalprogrammide kohta Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Riigikogu liikmete Kalev Kotkase, Kalvi Kõva, Eiki Nestori, Heljo Pikhofi, Indrek Saare, Mark Soosaare, Hannes Rummi ja Jüri Tamme 17. veebruaril esitatud arupärimisele regionaalprogrammide kohta (nr 386), millest üks on piirkondliku konkurentsivõime tõstmise meede arendamaks ettevõtluse ning külastuskeskuste arendamist. Kiisler nentis, et 2009. aastal peatati taotluste vastuvõtmine. Ministri selgituste kohaselt esitatud taotluste kogumaht ületas projektidele ettenähtud eelarved. „See meede töötas kaks aastat täie hooga,“ märkis Kiisler. Tema sõnul ei hoitud ressurssi vaka all. Põhjus oli selles, et taotlusmahud said täis. Kiisler informeeris, et 2. septembril 2009 taasavati taotluste vastuvõtt kohaliku ettevõtluskeskkonna ja infrastruktuuri arendavate projektide taotlemiseks. „Me olime sunnitud selle taotlemise uuesti peatama 14. jaanuaril sel aastal, kuna jällegi juhtus, et taotlusi tuli kokku mahus 315 miljonit krooni, aga eelarve oli 200 miljonit krooni,“ ütles minister. Kiisler kinnitas, et EAS vaatab esitatud taotlused läbi, langetab otsuse. Kui vabaneb täiendavaid vahendeid, siis kuulutatakse välja täiendav taotlusvoor. „Meil oli otsustega kaetud märtsi lõpuks 918 miljoni krooni ulatuses nimetatud meetmest. Sellest on ettevõtluskeskkonna projektidega kaetud 100 miljoni krooni ulatuses ja külastuskeskkonna projektidega kaetud 818 miljoni krooni ulatuses,“ andis Kiisler ülevaate asjade seisust. Ta leidis, et ühelt poolt võime rõõmu tunda külastuskeskkonna projektide arvukuse üle, teiselt poolt on pigem olnud probleemiks suutmatus just ettevõtluskeskkonda piisavalt kiiresti toetada. Väljamakseid on juba tehtud 358 miljoni krooni ulatuses ja täiendavalt on veel menetluses 11 projekti 234 miljoni krooni ulatuses. Ministri sõnul on astutud samme olukorrale lahenduse leidmiseks parandamaks regionaalprogrammide rahastamist. Regionaalminister vastas Riigikogu liikmete Ester Tuiksoo, Karel Rüütli, Mai Treiali, Villu Reiljani ja Tarmo Männi 17. veebruaril esitatud arupärimisele regionaalse tööhõive olukorra kohta (nr 385). Rahandusminister Jürgen Ligi vastas kahele arupärimisele: Riigikogu liikmete Helle Kalda, Inara Luigase, Kadri Simsoni, Olga Sõtniku, Kalev Kallo, Vladimir Velmani, Jüri Ratase, Enn Eesmaa ja Lauri Laasi 17. veebruaril esitatud arupärimisele PPP-projektide arvestuse kohta (nr 387)ning Riigikogu liikmete Inara Luigase, Toomas Vareki, Kalev Kallo, Kalle Laaneti, Kadri Simsoni, Valeri Korbi, Nelli Privalova, Tiit Kuusmiku, Helle Kalda, Jaak Aabi, Georg Pelisaare ja Ain Seppiku 18. veebruaril esitatud arupärimisele kohalike omavalitsuste laenu võtmise kooskõlastamise kohta (nr 389). Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas kolmele arupärimisele: Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Olga Sõtniku, Nikolai Põdramägi, Vladimir Velmani, Kalle Laaneti, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Mailis Repsi, Lauri Laasi, Georg Pelisaare, Toomas Vareki, Valeri Korbi, Aivar Riisalu, Kadri Simsoni ja Evelyn Sepa 15. veebruaril esitatud arupärimisele Tallinna Sadama laenuskeemi kohta (nr 379), Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Nikolai Põdramägi, Rein Ratase, Aivar Riisalu, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Mailis Repsi, Enn Eesmaa, Kalle Laaneti, Eldar Efendijevi, Vladimir Velmani, Jüri Ratase ja Olga Sõtniku 16. veebruaril esitatud arupärimisele merenduse arengukava koostamise ja merendusalaste rahvusvaheliste kohustuste täitmise kohta (nr 380) ning Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Lauri Laasi, Nikolai Põdramägi, Valeri Korbi, Toomas Vareki, Kadri Simsoni, Kalev Kallo ja Tiit Kuusmiku 23. veebruaril esitatud arupärimisele energeetika kohta (nr 391). Justiitsminister Rein Lang vastas neljale arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Vladimir Velmani, Marika Tuusi, Tiit Kuusmiku, Lauri Laasi, Olga Sõtniku, Nikolai Põdramägi, Aivar Riisalu, Heimar Lengi, Valeri Korbi, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi ja Nelli Privalova 17. veebruaril esitatud arupärimine õigusliku korralageduse kohta perearsti visiiditasudega (nr 382); Riigikogu liikmete Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Nikolai Põdramägi, Valeri Korbi, Georg Pelisaare, Mailis Repsi, Lauri Laasi, Enn Eesmaa, Kalle Laaneti, Eldar Efendijevi, Vladimir Velmani, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Rein Ratase, Evelyn Sepa, Ain Seppiku ja Marika Tuusi 17. veebruaril esitatud arupärimine kohtutäiturite tegevuse kohta (nr 384); Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Kalev Kallo, Kalle Laaneti ja Olga Sõtniku 25. veebruaril esitatud arupärimine VEB-fondi vastu esitatud nõuete kohta (nr 392); Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Tiit Kuusmiku, Georg Pelisaare, Inara Luigase, Kadri Simsoni, Vladimir Velmani ja Olga Sõtniku 23. märtsil esitatud arupärimine õppelaenu hüvitamise lõpetamise kohta (nr 416). Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas kahele arupärimisele: Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Lauri Laasi, Aivar Riisalu, Nikolai Põdramägi ja Toomas Vareki 25. veebruaril esitatud arupärimisele räime ülepüügi kohta (nr 393) ning Riigikogu liikmete Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi, Georg Pelisaare, Inara Luigase, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Nikolai Põdramägi ja Ain Seppiku 10. märtsil esitatud arupärimisele Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevuse kohta - avaliku huvi kaitsmisel ja riigihangete korraldamisel (nr 401). Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas kahele arupärimisele: Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Ester Tuiksoo, Villu Reiljani, Tarmo Männi ja Jaanus Marrandi 9. märtsil esitatud arupärimisele Audru kalafarmi ja uute töökohtade loomise kohta kalandusvaldkonnas (nr 398) ning Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Toivo Tootseni, Ain Seppiku, Eldar Efendijevi, Kalle Laaneti, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Georg Pelisaare, Toomas Vareki, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee ja Jaak Aabi 10. märtsil esitatud arupärimisele piimandussektori jätkusuutlikkuse kohta (nr 400). Kultuuriminister Laine Jänes vastas neljale arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Marika Tuusi, Nikolai Põdramägi ja Valeri Korbi 16. veebruaril esitatud arupärimine meediatöötajate koondamise kohta (nr 381); Riigikogu liikmete Enn Eesmaa, Kadri Simsoni, Lauri Laasi, Tiit Kuusmiku, Georg Pelisaare ja Nikolai Põdramägi 8. märtsil esitatud arupärimine Rahvusooper Estonia rahastamise kohta (nr 394); Riigikogu liikmete Evelyn Sepa, Jüri Tamme, Villu Reiljani, Kalev Kallo, Kalle Laaneti ja Peeter Kreitzbergi 8. märtsil esitatud arupärimine spordi riikliku rahastamise aluste ja eesmärkide kohta (nr 395); Riigikogu liikmete Georg Pelisaare, Lauri Laasi, Enn Eesmaa, Toivo Tootseni, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Heimar Lengi, Kalev Kallo, Marika Tuusi ja Nikolai Põdramägi 8. märtsil esitatud arupärimine Eesti Vabariigi aastapäeva kajastamise kohta rahvusringhäälingus (nr 396). Arupärijad võtsid tagasi Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Aivar Riisalu, Ain Seppiku, Nikolai Põdramägi, Mailis Repsi, Tiit Kuusmiku ja Lembit Kaljuvee 22. veebruaril kultuuriminister Laine Jänesele esitatud arupärimise liitmuuseumi reformi kohta (nr 390). Juhtivkomisjonide ettepanekul ei arutata kolmapäevasel istungil teisel lugemisel järgmisi valitsuse algatatud eelnõusid: Riigi Teataja seaduse eelnõu (654 SE); tuleohutuse seaduse eelnõu (513 SE); päästeseaduse eelnõu (514 SE). Istung lõppes kell 22.28. Teisipäev, 6. aprill Riigikogu arutas sotsiaalhoolekande seaduse täiendamist Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eelnõu (666 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt loovad seadusmuudatused füüsilistele isikutele võimaluse teha üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmele kingitusi ja annetusi nii, et annetusi ei loeta üksi elava isiku või perekonna või selle liikmete sissetulekute hulka. Algataja kinnitusel võimaldavad seadusmuudatused vanematel, lastel või sõpradel oma puudustkannatavat lähedast tõhusalt toetada, ilma et seetõttu vähendatakse isikule makstavat toimetulekutoetust. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Kultuurikomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 48 ja vastu 31 Riigikogu liiget. Erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (672 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu 24 Riigikogu liiget. Erapooletuks ei jäänud keegi. Eelnõu langes menetlusest välja. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-de 11 ja 52 muutmise seaduse eelnõu (672 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 41 ja vastu 24 Riigikogu liiget. Erapooletuks ei jäänud keegi. Eelnõu langes menetlusest välja. Kolmapäev, 7. aprill Riigikogu võttis vastu pensioniiga tõstva seaduse Riigikogu võttis vastu kolm seadust: 50 poolthäälega (40 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (652 SE), mis võrdsustab meeste ja naiste pensioniea ning tõstab selle alates 2026. aastast 65 aastani. Pensioniiga kergitatakse igal aastal alates 2017. aastast 3 kuu võrra. Seaduse eesmärgiks on kindlustada pensionisüsteemi adekvaatsus ja jätkusuutlikkus. Pensioniea tõstmise kaudu kahe aasta võrra soovitakse pärast 2026. aastat 5–10% suuremat keskmise vanaduspensioni maksmist. Samuti tähendab see pärast 2026. aastat 15 000–20 000 täiendavat töötavat inimest, mis omakorda aitab osaliselt leevendada tööealise elanikkonna vähenemisest tekkivat tööjõupuudust. Seadus lähtub EL Nõukogu Barcelona tippkohtumisel 2002. aastal seatud eesmärgist tõsta elanikkonna tööjõuturult väljumise keskmist vanust 5 aasta võrra, s.o. 2001. aasta 59,9 aasta tasemelt 65 aastani. Pensioniea tõstmise kuni 65 eluaastani seadnud eesmärgiks enamik Euroopa Liidu riike, mõnes riigis on ülempiiriks ka 67 aastat. Eestis on meeste pensioniiga on praegu 63 aastat, naistel tõuseb see 63-ni aastani 2016. aastal. Seadus paneb valitsusele kohustuse analüüsi koostamiseks 2019. aastaks käesolevas seaduses sätestatud vanaduspensioniea mõju kohta pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele. Valitsusel on kohustus esitada vajaduse korral Riigikogule ettepanek seaduses sätestatud vanaduspensioniea muutmiseks või paindliku vanaduspensioniea kehtestamiseks. 86 poolthäälega võeti vastu maaelukomisjoni algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seadus (701 SE), mis võimaldab taotleda toetust ka nendel põllumajandustootjatel, kelle maa ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. 89 poolthäälega võeti vastu õiguskomisjoni algatatud liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (673 SE), mis tõstab automaatse liiklusjärelevalve ning sellele järgneva kirjaliku hoiatamismenetluse ökonoomsust, kiirust ja usaldusväärsust. Seadus lihtsustab juriidilisele isikule ja asutustele trahviteate elektroonilise kättetoimetamise korda ja minimeerib ühtlasi trahviteate edastamisel vigade esinemise võimalusi. Riigikogu lõpetas kümne eelnõu esimese lugemise: Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (678 SE) loob volitusnormi spordiregistri asutamiseks ja selle põhimääruse kehtestamiseks. Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (700 SE) viib seadusesse kaevandamisjäätmeid käsitleva regulatsiooni, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest. Need kehtestavad miinimumnõuded vältimaks või vähendamaks kahjulikku mõju, mis tuleneb keskkonnale või inimese tervisele kaevandustööstuse jäätmete käitlemisest. Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (679 SE) kaotab ära koolieelses lasteasutuses viibivate laste jaotamise rühmadesse vanuse järgi ja loob võimaluse saada lasteasutuses osaajaline koht juhul kui valla või linna territooriumil on vajadus lasteasutuse koha järele suurem kui olemasolevate lasteasutuste üldkohtade arv. Valitsuse algatatud noorsootöö seaduse eelnõu (676 SE) reguleerib noorsootöö korraldust Eestis. Noorsootöö vormidena reguleerib eelnõu noorteühenduste, noortekeskuste ja huvikoolide tegevust, samuti üldhariduskoolide tunnivälist tegevust, noortelaagreid ja noorteprogramme. Noorsootöö subjektiks on 7-26-aastane ühiskonnaliige. Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 83¹ muutmise seaduse eelnõu (706 SE) tagab riigi eelarveliste vahendite säästliku kasutamise ning väldib olukorra, kus maavanema ametiajal tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistetud isik on saanud riigilt hüvitist teenistussuhte tähtaegsel lõppemisel, kuna nimetatud sündmuse saabumisel oli kriminaalmenetlus veel pooleli. Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (653 SE) täpsustab meresõiduohutuse alaseid nõudeid ning vastutust ja trahve seaduse rikkumise korral. Eelnõu kehtestab mitmed uued riigilõivud ning täpsustab ja ajakohastab uppunud vara ülestõstmist käsitlevat regulatsiooni kaubandusliku meresõidu koodeksis. Uppunud vara ülestõstmise regulatsiooni laiendatakse lisaks territoriaalvetele ka majandusvööndisse ja laevatatavatesse sisevetesse uppunud varale. Valitsuse algatatud pakendiaktsiisi seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (707 SE) sätestab aktsiisimaksja ja taaskasutusorganisatsiooni vahel sõlmitava lepingu kehtima hakkamise aja ja keelu seadusega sätestatud kohustusi tagasiulatuvalt üle anda. Rahvusvahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardale toimetatav pakend vabastatakse tagatisrahast. Eelnõu täpsustab seaduses pakendmaterjali liigitust. Valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu (709 SE) viib Eesti õigusraamistiku kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, et Eestil oleks võimalik eeldatavalt alates 1. jaanuarist 2011 võtta kasutusele ühisraha euro. Eelnõu reguleerib Eesti krooni eurodeks vahetamist ja krooni käibelt kõrvaldamist, euro ja krooni paralleelkäivet ning sätestab Eesti kroonilt eurole üleminekuks vajalikud muudatused seadustes. Eelnõus on lähtutud põhimõttest, et euro kasutuselevõtt kontorahas, majandusarvestuses ja lepingulistes suhetes toimub kohese järsu üleminekuna. Sularahakäibes kehtib alates eurole üleminekupäevast kahenädalane krooni ja euro paralleelkäibe periood, millal kroon ja euro on sularahas võrdväärsed maksevahendid. Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse eelnõu (721 SE) tagab Eesti valmisoleku eurole üleminekuks. Eelnõu sätestab kõik Eestis võetavate riigilõivude määrad ümber eurodesse. Riigilõivude eurodeks ümberarvestamisel on võetud aluseks Eesti eurole ülemineku plaanis kokkulepitud eurole ülemineku põhiprintsiip, mille kohaselt andmaks head eeskuju erasektorile ümardatakse maksud, riigilõivud, toetused ja muud eelarvega seonduvad kroonisummad eurodesse elanikkonnale soodsamas suunas. Muuhulgas suurendab eelnõu sularahas tehtava riigilõivumakse piirmäära ja lubab sularahas vastu võtta kuni 10 eurot (= 156, 466 krooni) praeguse 100 krooni asemel. Valitsuse algatatud ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE) loob õigusliku olukorra isikute jaoks, kes töötlevad andmeid ajakirjanduslikul eesmärgil ning kellel on seetõttu õigus tugineda allikakaitsele. Seaduse jõustumisel on nimetatud isikutel õigus keelduda andmast selgitusi ja ütlusi, kui see võib lõppeda talle informatsiooni andnud isiku tuvastamisega. Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Kadri Simsoni esitatud küsimusele inimarengu aruande ja Mai Treiali esitatud küsimusele säästva sotsiaalse arengu kohta. Siseminister Marko Pomerants vastas Toomas Trapido esitatud küsimusele ohtlike transiitveoste ja Aivar Riisalu esitatud küsimusele päästeteenistuse võimekuse kohta. Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Inara Luigase esitatud küsimusele aktsiiside ja Helle Kalda esitatud küsimusele omavalitsuste rahastamise kohta. Istung lõppes kell 18.56. Neljapäev, 8. aprill Riigikogu arutas laste ja noorte vaesuse ja tõrjutusega seotud probleeme Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena võitlust laste ja noorte vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega. Ettekannetega esinesid Tartu Ülikooli professor Dagmar Kutsar, Lastekaitseliidu president Katrin Saks ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Heljo Pikhof. Dagmar Kutsar alustas oma ettekannet vaesuse tähenduse seletamisega, mida käsitletakse nii ühiskonnast kui indiviidist lähtuvalt. „See tähendab ühte ja sama – ühiskonnas elavad indiviidid on jäetud ilma selles ühiskonnas normaalseks peetavast elustiilist ja võimalustest seda arendada,” selgitas Kutsar. Professori sõnul võib laps sündida vaesesse perekonda, kuid ta sünnib rikkana täis arengupotentsiaale. Täiskasvanutel on kohustus võtta vastutus nende potentsiaalide väljaarendamise ees ning selle ees, et lapsel oleks ühiskonnas hea elada. Lapse vaesus kujuneb tavaliselt leibkonna kontekstis (üksikvanema pere, lasterikas pere, pereliikme krooniline haigus, töötus), aga ka laiema sotsiaalse keskkonna kontekstis (riigi majanduslik seis). Toetudes uuringule märkis Kutsar, et mitmed kulutused lapsele ületavad täiskasvanu keskmisi kulutusi ning lastele mõeldud kulutuste erinevus ülemise ja alumise tulugrupi vahel on kahekordne. Kulutused harrastustele ja garderoobikaupadele erinevad aga üle 3 korra. 2007. aasta andmetel elab absoluutses vaesuses 9,4 % ehk umbes 20000 last, vaesusriskis ligi 5,7 % lastest. Võrreldes täiskasvanutega kannatavad lapsed keskkonnatingimuste halvenemise korral suhteliselt rohkem. „Lapse vaesus on mõjutatud sotsiaalpoliitiliste otsuste poolt. See on kõigepealt ühiskonnapoolse abi efektiivsus ja sihitus, s.o toetused ja teenused ja kuivõrd need jõuavad lapseni. Sellise laiema poliitilise kontekstina mängib siin omakorda kaasa solidaarsus erinevate poliitiliste huvigruppide vahel,” rääkis Kutsar. Ta lisas, et riiklikud peretoetused, vanemahüvitis ja täiendav maksuvabatulu laste arvu järgi, on toiminud suhteliselt hästi, see on vähendanud aastatel 2000–2007 suhtelisest vaesuspiirist allpool elavate laste osakaalu kuskil kolmandiku võrra ning puudutanud umbes 20 tuhandet last. Kõige suurem mõju on olnud siin paljulapselistele peredele. Kutsari sõnul on Eesti jaoks probleemiks töötu vanemaga pered ning siirete mõju vaesuse leevendamisele on Euroopa Liidu keskmisest madalam. „Töökaotus viib vaesusriski, kuid pikaajaline töötus hoiab püsivaesuses. Asjalik on mõelda poliitiliste meetmete komplekside peale: aktiivsed tööturumeetmed, töövõimaluste loomine, perepoliitika ja hoolekandepoliitika koos,” soovitas Kutsar. Katrin Saks osutas, et 1990. aastate lõpus välja töötatud vaesuse leevendamise programm jäi ametlikult tunnustamata ja rakendamata, kuna usuti, et vaesuse kaotab ülikiire majanduskasv. Ta kordas väidet, et ühiskondade suurenev materiaalne heaolu ei vähenda riske, vaid suurendab neid. Saks tõi näitena USA-s tehtud uuringu, mis näitab, et laste vaesuse maksumus riigi jaoks on minimaalselt 4% SKTst. Vaestest peredest pärit laste väiksem tootlikkuse ja ühiskondliku panuse maksumus – 1,3%, kuritegevuse kõrgem hind – 1,3%, tervisekulude kasv, kehvem tervis jne. Saks rõhus toimetulekutoetuse piiri tõstmise ja selle arvestamise muutmise vajadusele. Ta märkis, et Lastekaitseliit toetab universaaltoetuste süsteemi riigi tasandil ning andis ülevaate Liidu tegevusest laste vaesusega võitlemisel. Heljo Pikhof rääkis elanikkonna kihistumisest tulenevatest probleemidest, samuti töötusest ja omavalitsuste kahanevast võimekusest abistada lastega peresid. Pikhofi arvates tuleb meil pöörata rohkem tähelepanu lastele suunatud soodustustele ja tasuta teenustele. Veel leidis ta, et tuleks muuta töölepinguseadust, tõsta töötuskindlustushüvitist ning laiendada hüvitise saajate ringi. Pikhof tegi ettepaneku luua Lastekaitse Liidu ja Töötukassa ühine sihtkapital, kuhu saaksid maksuvabalt annetusi teha nii ettevõtted kui eraisikud. Sõnavõttudega esinesid Mai Treial, Marek Strandberg, Mailis Reps, Liisa-Ly Pakosta, Eiki Nestor, Tatjana Muravjova, Marika Tuus, Olga Sõtnik, Urmas Reinsalu ja Kadri Simson. Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud riigivaraseaduse § 102 muutmise seaduse eelnõu (713 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on lihtsustada ja kiirendada enne riigivaraseaduse jõustumist sõlmitud (maade kasutusse andmise) lepingute pikendamist, et tagada looduskaitsealuste maade järjepidev sihipärane kasutamine ja hooldamine. Seadust soovitakse täiendada lõikega, mis käsitleb enne seaduse jõustumist kaitstaval alal paikneva maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks sõlmitud rendilepingute pikendamise erisusi. Seaduse vastuvõtmisel tekib kaitstaval alal paikneva maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks sõlmitud rendilepingu tähtaja lõppedes võimalus seda veel viieks aastaks pikendada, kui lõppevas lepingus oli lepingu pikendamist võimaldav säte ja maa kasutaja on oma kohustusi korrektselt täitnud. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi ning vedelkütuse erimärgistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (680 SE) esimene lugemine. Arutelu jätkatakse teisipäeval, 13. aprillil. Riigikogu pressitalitus 08.04.2010 19.01.2012
22. – 25. märts 2010
Esmaspäev, 22. märts Peaminister vastas tööhõivega seotud arupärimistele Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Nikolai Põdramägi, Tiit Kuusmiku, Lauri Laasi, Inara Luigase, Vladimir Velmani, Marika Tuusi ja Valeri Korbi 28. jaanuaril esitatud arupärimisele valitsuse meetmete kohta töötute raske olukorra leevendamiseks (nr 365). Ansip rõhutas, et töökohti loovad investeeringud, töökohti ei loo riik. „Riik loob tingimused selleks, et investeeringud riiki tuleksid. Need tulevad, kui meil on usaldusväärne ettevõtluskeskkond,“ selgitas peaminister. Ansip andis ülevaate sotsiaalsete meetmete plaanist töötute abistamiseks. Tema sõnul kulutatakse töötute abistamiseks ja olukorra leevendamiseks kogusummas 3,8 miljardit krooni. Neid meetmeid rakendavad Töötukassa, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium, õppeasutused, kohalikud omavalitsused ning erinevad mittetulundusühingud. 2009. ja 2010. aastal on tööturuteenuste osutamiseks oluliselt suurendanud Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavat tööhõiveprogrammi eelarvet. Kui aastail 2007–2009 oli tööhõiveprogrammi eelarve kokku 437 miljonit krooni, millest 2009. aastal kasutati 349 miljonit krooni, siis aastal 2010 on tööhõiveprogrammis tööturuteenuste osutamiseks ette nähtud 422 miljonit krooni. „Lisaks on valitsus otsustanud suurendada Euroopa Liidu struktuurivahendite rakenduskavade muutmisel tööhõiveprogrammi toetuse mahtu 2010. ja 2011. aastal täiendavalt 100 miljoni krooni võrra,“ kinnitas Ansip. 2009.- 2010. aastal on tööhõive säilitamiseks ja töötusega toimetulekuks tehtud mitmeid sisulisi uuendusi. Põhirõhk on pandud nendele meetmetele, mis otseselt aitavad töötud tööle. „Nende seas rõhutaksin palgatoetust, ettevõtluse alustamise toetust ja tööpraktikat,“ ütles Ansip. Peaminister vastas veel viiele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Mai Treiali, Karel Rüütli ja Tarmo Männi 9. veebruaril esitatud arupärimine olukorra kohta tööturul (nr 371); Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Kalev Kallo, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Kalle Laaneti, Enn Eesmaa, Mailis Repsi, Lauri Laasi, Georg Pelisaare, Toomas Vareki, Helle Kalda, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku, Jaak Aabi, Nikolai Põdramägi ja Evelyn Sepa 9. veebruaril esitatud arupärimine täiendavate otsetoetuste seose kohta tööhõivega (nr 373); Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Helle Kalda, Kadri Simsoni, Valeri Korbi, Aivar Riisalu, Tiit Kuusmiku, Lauri Laasi, Toivo Tootseni, Toomas Vareki ja Arvo Sarapuu 9. veebruaril esitatud arupärimine OÜ Elering laenuskeemi kohta (nr 374); Riigikogu liikmete Olga Sõtniku, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Rein Ratase, Evelyn Sepa, Ain Seppiku, Kadri Simsoni, Aivar Riisalu, Marika Tuusi, Toomas Vareki, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Nelli Privalova ja Jüri Ratase 10. veebruaril esitatud arupärimine programmi „Igale lapsele lasteaiakoht“ kohta (nr 376); Riigikogu liikmete Valeri Korbi, Helle Kalda, Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Arvo Sarapuu, Toomas Vareki, Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmiku, Nikolai Põdramägi, Heimar Lengi, Vladimir Velmani ja Nelli Privalova 17. veebruaril esitatud arupärimine prügimajanduse rahastamise ja korruptsiooni kohta (nr 383). Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas neljale arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Jaak Aabi, Nikolai Põdramägi, Heimar Lengi, Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi, Helle Kalda, Enn Eesmaa, Mailis Repsi, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova ja Evelyn Sepa 8. veebruaril esitatud arupärimine hambaravi kohta (nr 368); Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Jaak Aabi, Mailis Repsi, Kadri Simsoni, Olga Sõtniku, Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepa, Lauri Laasi, Heimar Lengi ja Marika Tuusi 8. veebruaril esitatud arupärimine Keila haigla kohta (nr 369); Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Marika Tuusi, Nikolai Põdramägi ja Jaak Aabi 11. veebruaril esitatud arupärimine ravimihindade kohta (nr 377); Riigikogu liikmete Villu Reiljani, Karel Rüütli, Mai Treiali, Ester Tuiksoo ja Tarmo Männi 18. veebruaril esitatud arupärimine sotsiaalmaksu laekumise ja kasutamise kohta (nr 388). Kultuurikomisjoni ettepanekul jäeti teisipäeva istungi päevakorrast välja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE) esimene lugemine. Istung lõppes kell 20.19. Teisipäev, 23. märts Vanaduspensioniea tõstmise arutelu jätkub Riigikogu alustas täna valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE) teist lugemist, mis jäi täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli. Eelnõu kohaselt meeste ja naiste pensioniga võrdsustub ning see kerkib alates 2017. aastast igal aastal 3 kuu võrra kuni 65 aastani. Algataja hinnangul on seaduse eesmärgiks kindlustada pensionisüsteemi adekvaatsus ja jätkusuutlikkus. Seadusega pannakse valitsusele analüüsikohustus, mille kohaselt peab valitsus 2019. aastaks koostama analüüsi käesolevas seaduses sätestatud vanaduspensioniea mõjust pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning esitama Riigikogule vajaduse korral ettepaneku käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea muutmiseks või paindliku vanaduspensioniea kehtestamiseks. Arutelu jätkub Riigikogu täiendaval istungil 23. märtsil algusega kell 18 ettekandjale küsimuste esitamisega. Täiendaval istungil jätkus pensioniea tõstmise eelnõu arutelu Riigikogu jätkas teisipäeval, 23. märtsil kell 18 alanud täiendaval istungil valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE) teist lugemist, mis jäi täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli. Eelnõu kohaselt võrdsustub meeste ja naiste pensioniga ning see kerkib alates 2017. aastast igal aastal 3 kuu võrra kuni 65 aastani. Istungil jätkas eelnõu ettekandja sotsiaalkomisjoni liige Heljo Pikhof Riigikogu liikmete küsimustele vastamist. Seejärel toimusid läbirääkimised, mille järel asuti läbi vaatama eelnõule laekunud 139 muudatusettepanekut. Nende hääletamise eel kasutasid muudatusettepanekute esitajad võimalust võtta kümneminutilisi vaheaegu. Täiendava istungi lõpuks kolmapäeva 24. märtsi hommikul jõuti läbi hääletada 52 muudatusettepanekut. Eelnõu menetlemine jätkub Riigikogu korralisel istungil kell 14. Täiendav istung lõppes kell 8.56. Kolmapäev, 24. märts Riigikogu lõpetas pensioniea tõstmise eelnõu teise lugemise Riigikogu lõpetas kolmapäeval valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE) teise lugemise, mis jäi pooleli täiendaval istungil. Ettepanekut eelnõu teine lugemine katkestada toetas 38 ja vastu oli 52 saadikut. Eelnõu kohaselt võrdsustub meeste ja naiste pensioniga ning see kerkib alates 2017. aastast igal aastal 3 kuu võrra kuni 65 aastani. Riigikogu võttis 49 poolthäälega vastu valitsuse algatatud kaitseliidu seaduse muutmise seaduse (658 SE), mille eesmärk on sätestada kaitseliidu valvurite õiguslik staatus. Seadusega määratletakse isikute ja asutuste ring, kus kaitseliit võib valvet teostada, valvega kaetud objektide määramise kord ning valve eest tasumise kord. Kaitseliit tegeleb kaitseministeeriumi, kaitseministeeriumi valitsemisala, sh kaitseväe, ja välisministeeriumi osade esinduste valvega alates 1. jaanuarist 2003. Sellest ajast peale on olnud probleemiks kaitseliidu valvurite õiguslik staatus, puudulikult on reguleeritud ka valve õiguslikud alused. Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati karistusseadustiku muutmise ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (662 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia karistusseadustiku 24. peatükk „Riigikaitsealased süüteod“ kooskõlla kaitseväeteenistust reguleerivate seaduste ja teiste õigusaktidega. Nimelt on karistusseadustikus kasutusel tänases riigikaitseõiguses sisustamata mõisted „garnisonimäärustik“ ja „kaitseväeametnik“, mida ei ole võimalik karistusõiguses rakendada ning seetõttu jäetakse need mõisted käesoleva seaduse eelnõu kohaselt karistusseadustikust välja. Lõpetati ka maaelukomisjoni algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE) teine lugemine. See võimaldab taotleda toetust ka põllumajandustootjail, kelle maa ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. Riigikogu lõpetas viie eelnõu esimese lugemise: Keskkonnakomisjoni algatatud veeseaduse ja kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (710 SE), millega ülevõetavad direktiivid ja vesikonnapõhine lähenemine võimaldavad tõhusamalt korraldada pinna- ja põhjavee seiret ning kaitset. Vesikonnapõhise vee kasutamise ja kaitse regulatsiooni eesmärgiks on kaitsta veekogusid, lähtudes veekogude terviklikkusest ja võttes arvesse veekogusid mõjutavaid kõiki tegureid, tagades seeläbi veemajanduse integreerituse. Maaelukomisjoni algatatud riigivaraseaduse § 102 muutmise seaduse eelnõu (713 SE), mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada enne riigivaraseaduse jõustumist sõlmitud (maade kasutuse andmise) lepingute pikendamist, et tagada looduskaitsealuste maade järjepidev sihipärane kasutamine ja hooldamine. Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (698 SE), millega laiendatakse teenistusülesannete täitmisel hukkunud kaitseväelasele riigi poolt makstava ühekordse hüvitise saajate ringi. Hüvitise saajate ringi laiendamine võimaldab hüvitise saajate ringi kaasata ka isikuid, kes ei kuulu kaitseväelase perekonda või ülapidamisele perekonnaseaduse mõistes. Sellise lähenemisega antakse mittetraditsioonilises perekonnas elavale isikule täiendav teadmine, et õnnetuse korral tunnistab riik abivajajana ka isikut, kes ei oma seda automaatselt perekonnaseaduse alusel, kuid on oluline kaitseväelasele. Eelnõu kohaselt makstakse edaspidi pool makstava hüvitise summast hukkunud kaitseväelase poolt eelnevalt määratud isikule või isikutele ja teine pool hukkunud kaitseväelase lastele, vanematele, lesele ning perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele. Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Euroopa koostööriigi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (699 SE), millega ratifitseeritava kokkulepe alusel saab Eestist Euroopa koostöö riik ja tal on võimalus hakata ette valmistama Euroopa koostööriikide kava (PECSi) lepingule allakirjutamist. PECSi lepingu allakirjutamine ja ettevõtete koostööprojektide käivitamine annab Eesti ettevõtetele võimaluse osaleda kõrgtehnoloogilises arendustöös, loob uusi töökohti ning on üheks allikaks teadmistemahukale ekspordile. Samuti loob see võimaluse osaleda noorte spetsialistide programmis ja mitmetes muudes ainult Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmesriikidele suunatud tegevustes, k.a vaatlejana ESA otsustusprotsessis. Kosmosetehnoloogiate väljatöötamine ning nende rakenduste maapealne kasutamine on üks alus Euroopa tulevaseks majanduskasvuks. Keskne roll selles protsessis kuulub ESAle, mis ühendab tänaseks 18 Euroopa riiki. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul hääletati esimesel lugemisel menetlusest välja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud maakogu seaduse eelnõu (675 SE). Väljahääletamise poolt oli 49 ja vastu 31 saadikut. Istung lõppes kell 18.55. Neljapäev, 25. märts Riigikogu juhatus jätkab samas koosseisus Tänase istungi alguses mälestas Riigikogu leinaseisakuga märtsiküüditamise ohvreid. Seejärel algas Riigikogu esimehe valimine. Salajasel hääletamisel valiti Riigikogu esimeheks uuesti Ene Ergma, kelle poolt hääletas 55 Riigikogu liiget. Riigikogu esimehe teiseks kandidaadiks esitatud Indrek Saare poolt hääletas 42 Riigikogu liiget. Esimehe valimisest võttis osa 100 Riigikogu liiget. Kolm hääletussedelit tunnistati kehtetuks. Ene Ergma kandidatuuri seadis üles Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Peeter Tulviste ning Indrek Saare kandidatuuri esitas valimisele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Eiki Nestor. Aseesimeeste valimistel esitas Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Peep Aru Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Keit Pentuse ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson esitas aseesimehe kandidaadiks Jüri Ratase. Aseesimeeste salajasest hääletamisest võttis osa 100 Riigikogu liiget. Keit Pentuse poolt hääletas 52 Riigikogu liiget ja Jüri Ratase poolt hääletas 47 Riigikogu liiget. Kehtetuid hääletussedeleid oli 1. Vastavalt saadud häältearvule valiti Riigikogu esimeseks aseesimeheks Keit Pentus ja teiseks aseesimeheks Jüri Ratas. Riigikogu pressitalitus 25.03.2010 19.01.2012
15. – 18. märts 2010
Esmaspäev, 15. märts
Parts vastas arupärimisele Energiaagentuuri rolli kohta Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Helle Kalda, Valeri Korbi, Aivar Riisalu, Tiit Kuusmiku, Lauri Laasi ja Jüri Ratase 9. veebruaril esitatud arupärimisele Energiaagentuuri rolli kohta (nr 372). Parts märkis, et Energia- ja Kliimaagentuuri loomise otsustas Riigikogu möödunud aasta suvel, tuginedes Eesti energiamajanduse ja elektrimajanduse pikaajalistele arengukavadele, mis nägid ette vastava agentuuri loomise. Agentuur on vajalik loomaks eeldusi mõistlikuks ja tõhusaks energia- ja kliimapoliitikaks ning pikaajaliselt ka väiksema keskkonnakoormusega majanduse kasvuks. Parts rõhutas, et Eesti on viimane Euroopa Liidu riik, kes endale energiaagentuuri lõi. Minister tõi välja agentuuri tegevuse suunad, mis on energia- ja kliimavaldkonna analüütiline tegevus – energiasektori trendide analüüs, energiasektori varustuskindluse analüüs, elektri tootmise viiside, toetuse vajaduse ning ulatuse analüüsid, energiaauditite monitooring ja analüüs, analüüside koostamine energiasektoris kasutatavate seadmete efektiivsusest, säästva arengu alase tegevuse toetusmeetmete tulemuslikkus, analüüs ja monitooring, taastuvenergia tegevuskava ettevalmistus, taastuvenergia direktiivist tulenevate ülesannete rakendamine, näiteks tööstus-, äri- ja avaliku teeninduse sektori energiatõhususe-alane analüüs, võimalike energiasäästu meetmete kaardistamine. „Oluline on kindlasti ka see, et me ootame agentuurilt, et ta koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Arengufondi ja võimalike teiste partneritega töötaks välja visiooni ja meie võimalused rohelise majanduse arenguks,“ rõhutas Parts. Minister selgitas, et asutuse igapäevast juhtimist teostab agentuuri juht, kelle tegevuse üle teostab järelevalvet ja annab sisulisi suuniseid agentuuri nõukoda, mis kinnitab eelarve ja tegevuskava. „Agentuuril on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga käivitunud päris hea koostöö ning eesmärk on agentuurist kujundada sarnaselt EAS-le ja KredEx-ile oma valdkonnas tõhusalt toimiv organisatsioon,“ kinnitas Parts. Õiguskantsler Indrek Teder vastas Riigikogu liikme Jaan Kundla 27. jaanuaril esitatud arupärimisele Riigikogu tööd puudutavate seaduste kooskõla kohta põhiseadusega (nr 364). Välisminister Urmas Paet vastas Riigikogu liikmete Toivo Tootseni, Lembit Kaljuvee, Ain Seppiku, Kalev Kallo, Toomas Vareki, Arvo Sarapuu, Lauri Laasi ja Kalle Laaneti 11. veebruaril esitatud arupärimisele välisministri tegevuse kohta julgeoleku tagamisel (nr 378). Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas kolmele arupärimisele. Need olid: Riigikogu liikmete Vladimir Velmani, Ain Seppiku, Nelli Privalova, Toivo Tootseni, Enn Eesmaa, Tiit Kuusmiku, Kalle Laaneti, Eldar Efendijevi, Inara Luigase, Olga Sõtniku, Lauri Laasi ja Helle Kalda 25. jaanuaril esitatud arupärimine kodanikuühenduste rahastamise kohta (nr 358); Riigikogu liikmete Tiit Kuusmiku, Kalle Laaneti, Enn Eesmaa, Vladimir Velmani, Toivo Tootseni, Nelli Privalova, Evelyn Sepa, Lauri Laasi, Marika Tuusi, Eldar Efendijevi, Kalev Kallo ja Nikolai Põdramägi 28. jaanuaril esitatud arupärimine ravikindlustamata inimeste ebavõrdse kohtlemise kohta (nr 366); Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Toivo Tootseni, Georg Pelisaare, Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmiku, Aivar Riisalu, Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepa, Marika Tuusi ja Jaak Aabi 28. jaanuaril esitatud arupärimine teenuste kättesaadavuse kohta (nr 367). Teisipäev, 16. märts Ravimiseaduse muudatusi käsitlev eelnõu läbis teise lugemise Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ravimiseaduse ja ravikindlustusseaduse muutmise seaduse eelnõu (643 SE) teine lugemine. Seadusmuudatustega täpsustatakse ravimialase haldusmenetluse ja järelevalve korraldust; vähendatakse väikelinnade apteekidele kehtestatud nõudeid, et tagada apteegiteenuse osutamise jätkusuutlikkus väiksema ravimite kasutajaskonnaga piirkondades; kaasajastatakse ravimite müügiloa taotlemise ja hoidmise nõudeid ning antakse seaduse täitmise üle järelevalvet teostavatele ravimiametile ja terviseametile õigus tutvuda järelevalve käigus ka väljastatud retseptidega. Riigi rahaliste vahendite eesmärgipärasema kasutuse eesmärgil defineeritakse ravimi jaemüügihind, millest lähtuvalt võtab ravimi eest tasumise kohustuse üle Eesti Haigekassa; kehtestatakse Eesti Haigekassa ravimite loetellu kantud ravimitele ühesugune kord piirhindade ja hinnakokkulepete rakendamiseks ning antakse sotsiaalministeeriumile võimalus algatada hinnakokkuleppe menetlust, et lüheneksid ravimite reaalse soodustuse jõustumise ajad. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on kõrvaldada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendusaktide väljatöötamise käigus ilmnenud ebakõlad otsetoetusi ja täiendavaid otsetoetusi reguleerivate üldsätete ja erisätete vahel. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Kolmapäev, 17. märts Riigikogu võttis vastu seaduse Läänemere kaitseks Riigikogu võttis 71 poolthäälega (1 erapooletu) vastu valitsuse algatatud Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni muudatuste heakskiitmise seaduse (670 SE). Riigikogu ratifitseeris Helsingi konventsiooni 19. aprillil 1995. aastal. Kuna suurem osa Helsingi konventsiooni III lisa muudatustest tulenevaid nõudeid on Eesti õigusaktide kaudu juba praegu rakendatud ja kohaldatavad, ei kaasne seaduse vastuvõtmisega senisega võrreldes olulist mõju keskkonnale. Helsingi konventsiooni III lisa muudatuste eesmärk on rakendada konventsiooni osalisriikides senisest rangemaid meetmeid, et vähendada lämmastiku- ja fosforiühendite sattumist Läänemerre, vältimaks selle eutrofeerumist (toitainetega rikastumist), et tagada mere isetaastumisvõimet. Seadusemuudatustega kaasnevad teatud lisanõuded põllumajandustootjatele, mis on seotud väetise laotamise tehnika uuendamisega osas ettevõtetes. Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud turismiseaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE) esimese lugemise. Eelnõu eesmärgiks on õigusselguse huvides täpsustada ja kaasajastada turismiseaduses sätestatud reisiettevõtja tegevusega seonduvat regulatsiooni. Seaduse jõustumisel täpsustub pakettreisi mõiste, reisiettevõtja kohustused tagatisega seonduvalt, sealhulgas reisiettevõtja tegevusalade liigitus, millest tulenev õigusselgus aitab kaasa reisiettevõtja poolt seadusega sätestatud nõuete paremale täitmisele, hõlbustab järelevalve teostamist. Samuti võimaldab muuta reisiettevõtja tegevuse tarbijale läbipaistvamaks, et tarbijal oleks võimalik reisipaketi ostmisel teha teadlik otsus, sealhulgas hinnata reisiettevõtja õiguspärast tegutsemist, tema usaldusväärsust, reisipaketi ostuotsusega seonduvaid võimalikke riske. Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Mai Treiali esitatud küsimusele arstiabi kättesaadavuse kohta. Kultuuriminister Laine Jänes vastas Kadri Simsoni esitatud küsimusele maakonnamuuseumide tuleviku, Mark Soosaare esitatud küsimusele Eesti ja UNESCO, Enn Eesmaa esitatud küsimusele Rahvusooper „Estonia“ tuleviku ja spordi rahastamise kohta. Neljapäev, 18. märts Riigikogu täiendas ravimiseadust ja ravikindlustuse seadust Riigikogu võttis 88 poolthäälega vastu valitsuse algatatud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse (643 SE). Seadusmuudatustega täpsustatakse ravimialase haldusmenetluse ja järelevalve korraldust; vähendatakse väikelinnade apteekidele kehtestatud nõudeid, et tagada apteegiteenuse osutamise jätkusuutlikkus väiksema ravimite kasutajaskonnaga piirkondades; kaasajastatakse ravimite müügiloa taotlemise ja hoidmise nõudeid ning antakse seaduse täitmise üle järelevalvet teostavatele ravimiametile ja terviseametile õigus tutvuda järelevalve käigus ka väljastatud retseptidega. Riigi rahaliste vahendite eesmärgipärasema kasutuse eesmärgil defineeritakse ravimi jaemüügihind, millest lähtuvalt võtab ravimi eest tasumise kohustuse üle Eesti Haigekassa; kehtestatakse Eesti Haigekassa ravimite loetellu kantud ravimitele ühesugune kord piirhindade ja hinnakokkulepete rakendamiseks ning antakse sotsiaalministeeriumile võimalus algatada hinnakokkuleppe menetlust, et lüheneksid ravimite reaalse soodustuse jõustumise ajad. Seaduse § 2 punktid 1-4, 6, 7, 10, 15 ja 16 jõustuvad 2010. aasta 1. juulil. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi. Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (673 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on automaatse liiklusjärelevalve ja sellele järgneva kirjaliku hoiatamismenetluse ökonoomsuse, kiiruse ja usaldusväärsuse tõstmine. Eelnõu lihtsustab juriidilisele isikule ja asutustele trahviteate elektroonilise kättetoimetamise korda ja ühtlasi minimeerib trahviteate edastamisel vigade (vale adressaat vms) esinemise võimalust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul katkestati komisjoni enda algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (516 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on tagada isikute kuulumine ainult ühte Eestis registreeritud erakonda ja võimaldada saada aktuaalset ülevaadet erakondade liikmete nimekirjadest. Eelnõu redaktsioonis nähakse ette erakonnas toimuvate mudatuste registreerimine kohtu registriosakonnas kord kvartalis. Juhul, kui erakonna liige on korraga enam kui ühe erakonna liikmete nimekirjas, arvestab kohtu registriosakond isiku sellesse erakonda, mille liikmeks astumise aeg on hilisem. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse täiendamise seaduse eelnõu (697 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatustega lisanduvad regulatsioonid võimaldavad Riigikogul sekkuda Euroopa Liidu (EL) otsustusprotsessi juhul, kui parlamendi arvates on EL institutsioonid rikkunud subsidiaarsuse põhimõtet. Eelnõu kohaselt võetakse otsus põhjendatud arvamuse esitamiseks Euroopa Liidu seadusandliku akti eelnõu mittevastavuse kohta subsidiaarsuse põhimõttele vastu Riigikogu täiskogus. Sellekohase otsuse eelnõu esitab täiskogule EL asjade komisjon. Ka võib Riigikogu nõuda Vabariigi Valitsuselt, et see esitaks hagi Euroopa Liidu Kohtule juba vastu võetud Euroopa Liidu akti kohta juhul, kui selles on subsidiaarsuse põhimõtet rikutud. Sellekohase otsuse eelnõu esitab Riigikogu menetlusse kas alatine komisjon või fraktsioon. Lisaks on Riigikogul, tulenevalt nn sillaklauslist, õigus vaidlustada Euroopa Ülemkogu algatus, millega Euroopa Liidu Ülemkogu läheb teatud valdkondades ühehäälse otsustamise põhimõttelt üle kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõttele. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Riigikogu pressitalitus 18.03.2010 19.01.2012
8. -11. märts 2010
Esmaspäev, 8. märts Tamkivi vastas arupärimisele piiriülese keskkonnamõju hindamise kohta Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Riigikogu liikmete Rein Ratase, Helle Kalda, Inara Luigase ja Aivar Riisalu 26. jaanuaril esitatud arupärimisele piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli kohta (nr 359). Tamkivi sõnul on oluline hinnata seaduseelnõude ja määruste eelnõude rakendamisega kaasnevaid erinevaid mõjusid, sealhulgas mõju keskkonnale. Mõjude hindamisel tuleb selgitada seaduse vastuvõtmisega kaasnevaid arvatavaid sotsiaalseid tagajärgi, mõju riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele, majandusele, keskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste töö korraldusele. Samuti tuleb arvesse võtta seaduse rakendamisega seotud koolitusvajadust ning seaduse vastuvõtmisega kaasnevaid nii otseseid kui ka kaudseid tagajärgi. Tamkivi märkis, et Eestis juhindutakse õigusaktide eelnõude väljatöötamisel valitsuse määrusest. Kehtiva korra kohaselt hinnatakse õigusaktide elluviimisega eeldatavat kaasnevat mõju. Samuti kaasatakse avalikkus õigusaktide eelnõu väljatöötamisse. Euroopa Liit on aga konventsioonimuudatuste ja protokolli põhimõtted üle võtnud keskkonnamõju hindamise direktiividesse. „Eesti täidab juba praegu konventsiooni muudatuste ja protokolli põhimõtteid, mis puudutavad mõjude hindamise menetlust,“ rõhutas keskkonnaminister. Siseminister Marko Pomerants vastas Riigikogu liikmete Ester Tuiksoo, Karel Rüütli, Tarmo Männi, Jaanus Marrandi ja Mai Treiali 26. jaanuaril esitatud arupärimisele pedofiiliavõrgustiku olemasolu kohta Eestis (nr 361). Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Lembit Kaljuvee, Lauri Laasi, Inara Luigase, Olga Sõtniku, Kalev Kallo, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepa, Aivar Riisalu ja Valeri Korbi 10. veebruaril esitatud arupärimisele riigi majandusliku olukorra kohta (nr 375). Teisipäev, 9. märts Monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu läbis esimese lugemise Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu (597 SE) esimene lugemine. Seaduse eesmärk on muuta kaugkütteseadust, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadust ning karistusseadustikku nii, et oleks tagatud suurem tarbijate kaitse suhetes universaalteenust pakkuvate ja turgu valitsevate ettevõtjatega ning kindlustada toimiv regulatsioon kaugkütte ja veeteenuse hindade osas. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatuse eesmärk on saavutada suurem objektiivsus ning avalike huvide parem kaitstus keskkonnamõjude hindamise menetlusprotsessis ning samuti hindamise lõppdokumendis, mis on olulise mõjuga keskkonnamõjude hindamise aruandes. See tõstab keskkonnamõjude hindamise lõppdokumendi usaldusväärsust ning tegevusloa sisulist kaalukust. Vastavalt kehtivale seadusele kannab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud arendaja. Avalikkusel puudub täna võimalus teada saada, millise hinnaga saavutatakse üldist huvi kahjustavad erahuvid. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Kolmapäev, 10. märts Riigikogu võttis vastu seaduse haridus- ja teadusministeeriumi andmekogude kaasajastamiseks Riigikogu võttis 80 poolthäälega vastu valitsuse algatatud keeleseaduse ja kodakondsuse seaduse muutmise seaduse (635 SE), mis viib haridus- ja teadusministeeriumi olemasolevad ja moodustatavad andmekogud või infosüsteemid, mis hõlmavad eesti keele tasemeeksameid, Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksameid, kooskõlla muutunud avaliku teabe seaduse andmekogude regulatsiooni sätetega. Seadus loob kahe tervikliku infosüsteemi moodustamiseks õigusliku regulatsiooni. See parandab oluliselt haridus- ja teadusministeeriumil võimet süstematiseerida ja automatiseerida eesti keele tasemeeksami ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami eksaminandide andmete ja eksamite tulemuste töötlemist ning tunnistuste väljastamist. Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (658 SE) teise lugemise. Eelnõu sätestab kaitseliidu valvurite õigusliku staatuse. Valvet käsitlev peatükk reguleerib valve osutamise nelja peamist õiguslikku valdkonda: valvuri ja valve mõiste, valvuri staatuse ning valvuri õigused ja kohustused. Eelnõuga määratletakse isikute ja asutuste ring, kus kaitseliit võib valvet teostada. Samuti valvega kaetud objektide määramise korra ning valve eest tasumise korra. Kaitseliit tegeleb kaitseministeeriumi, kaitseministeeriumi valitsemisala, sh kaitseväe, ja välisministeeriumi osade esinduste valvega alates 1. jaanuarist 2003. Sellest ajast peale on olnud probleemiks kaitseliidu valvurite õiguslik staatus ja puudulikult on reguleeritud ka valve õiguslikud alused. Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu (632 SE) esimese lugemise. Eenõuga luuakse rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks asjakohane ning praktikas tõhusalt toimiv regulatsioon, mille eesmärgiks on tagada rahvusvaheliste sanktsioonide viivitusteta ja korrektne rakendamine Eestis. Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Toomas Trapido esitatud küsimusele maavarade kaevandamislubade menetlemise peatamise kohta. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Toomas Vareki esitatud küsimusele kohalike omavalitsuste olukorra, Mark Soosaare esitatud küsimusele rahvastikuregistri ja Valdur Lahtvee esitatud küsimusele taastuvenergia teemaplaneeringu kohta. Neljapäev, 11. märts Riigikogus arutati töökohtade loomise võimalusi Riigikogus oli täna arutusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena töökohtade loomine kui kriisist väljumise põhiküsimus. Ettekannetega esinesid Eestimaa Rahvaliidu esimees Karel Rüütli, Eesti Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare ning Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets. Karel Rüütli rõhutas oma kõnes, et Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon tõstatas töökohtade loomise küsimuse selleks, et otsida Eesti ees seisvatele väljakutsetele erakondadeüleseid lahendusi. Rüütli avaldas lootust, et tänase arutelu tulemusena suudetakse erakondade ja ekspertide seisukohtade ühisosale tuginedes kokku leppida konkreetsetes meetmetes uute töökohtade loomiseks. Rüütli tegi ettepaneku luua tööhõive küsimuste koordineeritud ja kompleksseks käsitlemiseks portfellita tööministri ametikoht ja töötada välja meetmete plaan ning riigi rakenduskava töökohtade loomiseks. „On oluline, et plaani ja rakenduskava väljatöötamisse oleksid kaasatud kõik erakonnad, asjaomased valitsusasutused, kohalike omavalitsuste ühendused ning huvigruppide eestkosteorganisatsioonid,” lisas Rüütli. Samuti tõi Rüütli oma ettekandes välja Rahvaliidu ettepanekud tööhõive küsimuste lahendamiseks. Muuhulgas soovitab Rahvaliit kasutada paremini Eesti geograafilisest asendist tulenevaid võimalusi majanduse konkurentsivõime tõstmiseks sh luua heanaaberlikud suhted Venemaaga ning vajalikud tingimused innovaatiliste ja kõrget lisandväärtust loovate investeeringute toomiseks Eestisse. Raivo Vare pidas töötuse leevendamise üheks võtmeküsimuseks haridust. Vare keskendus oma ettekandes strateegilistele valikutele. Ta võrdles meie kriisi Soome ja Rootsi 90ndate kriisiaastatega leides, et eksisteerivad teatud seaduspärasused. Vare arvates on meie šanss pigem strateegilistes muutustes, kuid siin tuleb arvestada, et taastuvad vaid majanduse üksikud osad ja majanduse edasine kasv võib olla teatud määral lihtsakoelisem. „Kindlasti jääb püsima tugev struktuuriline tööjõupuudus. Realiteet on selline, et tänane majanduse olemus ei too püsivat uut kasvu ehk me ei suuda tagada märgatavat elatustaseme tõusu ja sotsiaalse pildi paranemist,” hoiatas Vare. Ta nentis, et praeguse majandusstruktuuriga ei jõua Eesti arenenud riikidele järele. Tartu Ülikooli majandusteaduskonna tehtud välisinvestorite uuringust selgus, et põhiline väljakutse on oskustööjõud. Arengufondi nägemuses on need kolm vaala, millele me peame panustama, eksport, kapital ja inimesed. Vare rõhutas veel vajadust töövõimeka haldusaparaadi järele, mis võimaldaks muutusi mõjusalt ja kiiresti juhtida ehk siis kaalumist tasuks task force põhimõtte rakendamine vastavate asutusüleste organisatsiooniliste vormide jaoks. Vare rääkis kapitali meelitamise võimalustest ja strateegilise ümberõpe vajadustes. Ta pidas tähtsaks inimeste aktiivsena hoidmist, aga ka teiste kogemustest õppimist. Raul Eamets selgitas, kuidas drastiline töötuse kasv on mõjutanud tööpoliitikat. Eametsa sõnul on rõhuasetused muutnud: kui varem pandi suhteliselt suurt rõhku koolitusele, siis nüüd on esikohale tõusnud kiired meetmed nagu palgatoetused tööpraktika, tööharjutused. Samuti on kasvanud sotsiaalsete töökohtade loomine. Eamets jagas varem Riigikogu kõnepuldis esitatud ettepanekud kolme kategooriasse. Esiteks kiire efektiga meetmed on sotsiaalsed töökohad, palgatoetused, tööpraktika, töötute klubid. Keskpika perspektiiviga meetmetena nimetas Eamets koolitust, ümberõpet, ettevõtlustoetust, sotsiaalmaksuvabastust neile, kes võtavad tööle töötu, samuti korterelamute energiatõhususe programmi ning erinevaid ettevõtluse tugiprogramme. Pikas perspektiivis avaldavad tööturule mõju tasakaalustatud eelarvepoliitika, ettevõtlusõpetuse viimine koolidesse, euro kasutuselevõtt ning haridusreform. Eametsa sõnul ei tohiks päris kõrvale heita neist ühtki, vaid kriisi tingimustes on vajalik nimetatud meetmete vahel saavutada tasakaal. Eamets juhtis tähelepanu probleemidele, mis selgusid uuringust, kus analüüsiti Eesti olukorda aktiivsete tööpoliitika meetmete ning elukestva õppe osas. Samuti esitas ta nende probleemide lahendamiseks konkreetsed ettepanekud nagu näiteks tööpoliitika meetmete laiendamine ka töötavatele inimestele ja osaajaga töötamise soodustamine. Eamets soovitas parema ülevaate saamiseks viia läbi monitooringuid ja tulemuste hindamist. Sõnavõttudega esinesid Olga Sõtnik, Mai Treial, Marek Strandberg, Urmas Klaas, Jaanus Marrandi ja Lembit Kaljuvee. Riigikogu pressitalitus 11.03.2010 19.01.2012
22. – 25. veebruar 2010
Esmaspäev, 22. veebruar Regionaalminister vastas arupärimisele maavanemate kohta Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Riigikogu liikmete Evelyn Sepa, Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi, Arvo Sarapuu ja Lauri Laasi 14. jaanuaril esitatud arupärimisele maavanema institutsiooni kohta (nr 353). Kiisler vastas küsimusele millise hinnangu annab ta ministrina praeguste maavanemate töö tulemustele ning milline on maavanemate panus haldusreformi ettevalmistamisel ja plaanitaval läbiviimisel? Regionaalministri sõnul ei saa ta kahjuks väga head üldhinnangut anda, kuna 2009. aasta II poolaastal ja 2010. aasta jaanuaris on ametisse nimetatud seitse uut maavanemat: Harju, Järva, Viljandi, Jõgeva, Rapla, Lääne-Viru ja Pärnu maavanemad. „Nende tegevusele on vara hinnangut anda. Kauem ametis olnud maavanemate osas ei ole ühtegi infot, mis annaks põhjust nendega mitte rahul olla. Haldusreformi läbiviimise osas ei ole valitsus põhimõttelist otsust kahjuks langetanud. Seega ei ole ka maavanematele sellega seoses otseseid ülesandeid pandud,“ selgitas Kiisler. Tema arvates tuleb aga ikkagi kohalike omavalitsuste arendamisega tegeleda, sest probleemid on olemas ega kao kuhugi. „Selleks on algatamisel kohalike omavalitsuste arendamise programm, mida loodame rahastada struktuurifondide vahenditest 2,88 miljoni krooniga. Sellesse töösse on plaanis kaasata maavalitsuste spetsialistid ja loomulikult ka maavanemad,“ ütles Kiisler. Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Enn Eesmaa, Kalle Laaneti, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Nikolai Põdramägi, Rein Ratase, Evelyn Sepa, Ain Seppiku, Kadri Simsoni, Aivar Riisalu, Marika Tuusi, Heimar Lengi, Valeri Korbi, Georg Pelisaare, Ester Tuiksoo, Villu Reiljani ja Mai Treiali 8. veebruaril esitatud arupärimisele Eesti Rahvusringhäälingu rahastamise kohta (nr 370). Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas viiele arupärimisele. Need olid järgmised: Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Mailis Repsi, Lauri Laasi, Kadri Simsoni, Eldar Efendijevi, Heimar Lengi, Nikolai Põdramägi, Toivo Tootseni, Jaak Aabi ja Helle Kalda 18. jaanuaril esitatud arupärimine taastus- ja hooldusravi kohta (nr 354); Riigikogu liikmete Ester Tuiksoo, Karel Rüütli, Mai Treiali ja Tarmo Männi 13. jaanuaril esitatud arupärimine Töötukassa tegevuse kohta (nr 349); Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Toivo Tootseni, Tiit Kuusmiku, Kalle Laaneti ja Olga Sõtniku 19. jaanuaril esitatud arupärimine Töötukassa poolt meenetele tehtud kulutuste kohta (nr 355); Riigikogu liikmete Mai Treiali, Ester Tuiksoo, Karel Rüütli, Jaanus Marrandi, Tarmo Männi ja Villu Reiljani 20. jaanuaril esitatud arupärimine pensionide ja toetuste kojukande korraldamise ja tasu kohta (nr 357); Riigikogu liikmete Toivo Tootseni, Nikolai Põdramägi, Vladimir Velmani, Eldar Efendijevi, Jaak Aabi, Arvo Sarapuu, Inara Luigase, Helle Kalda, Marika Tuusi ja Heimar Lengi 26. jaanuaril esitatud arupärimine uute töökohtade loomise kohta (nr 360). Istung lõppes kell 18.36. Teisipäev, 23. veebruar Riigikogus käsitleti turvalisuspoliitika põhisuundi Siseminister Marko Pomerants esitas täna Riigikogule ettekande korrakaitse olukorrast riigis ja turvalisuspoliitika põhisuundade elluviimisest siseturvalisuse arengukava elluviimise põhjal. Võrreldes möödunud aastat 2008. aastaga märkis Pomerants, et 2009. registreeriti 2618 (-5,8%) kuritegu vähem, pandi vähem toime tapmisi ja mõrvasid (2009- 76; 2008-86), 13 % vähenes isikuvastaste kuritegude arv ning avaliku korra raskete rikkumiste hulk vähenes 38%. Ta tõi esile liikluses hukkunute arvu vähenemise ning joobes juhtide osakaalu vähenemise. Samuti oli 2009. aastal 1631 tulekahju vähem kui 2008. aastal. Siseministri sõnul on lõppenud aasta tulemused siseturvalisuses olnud head, kuid ta näeb võimalusi turvalisuspoliitika tõhustamiseks. Äramärkimist leidis politsei- ja piirivalveameti loomine, Sisekaitseakadeemias sisejulgeolekuala magistriprogrammi käivitumine, aga ka uue hädaolukorra seaduse vastuvõtmine. Turvalisuse tagamisel nähakse jätkuvalt olulise ressursina vabatahtlike kaasamist. Siseturvalisuse arendamisel pööratakse rohkem tähelepanu piiriäärsetele regioonidele ning eelkõige Ida-Virumaale. Ette on valmistatud uue päästeseaduse ja tuleohutuse seaduse eelnõud. Minister rääkis ka probleemidest ebaseadusliku sisserände, salakaubaveo ning arvutikelmustega „Siseministeeriumi turvalisuspoliitika läbivaks visiooniks ja eesmärgiks on vähem õnnetusi, mis toovad kaasa hukkunuid ja vigastusi. Samuti ohutum elukeskkond ning suurem turvatunne. Turvalisuspoliitika alused suunavad meid panustama selles suunas, et kõikide ühiskonnaliikmete turvalisus oleks kindlustatud avaliku, era- ja mittetulundusühingusektori koostöö kaudu. Turvalisuse tagamisel peab läbivaks suunaks olema ohtude ennetamine,” kinnitas minister. Fraktsioonide nimel esinesid sõnavõttudega Kalle Laanet, Aleksei Lotman, Robert Antropov ja Jaanus Marrandi. Riigikogu võttis 42 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Tšehhi Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (660 SE). 1994. aastal alla kirjutatud lepingu lõpetamine on põhjendatud Eesti ja Tšehhi ühinemisega Euroopa Liiduga (EL). Leping lõpetatakse eesmärgiga tagada kõikide EL liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine EL õigusaktidest tulenevalt. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 39 poolthäälega võeti vastu majanduskomisjoni esitatud Eesti Arengufondi nõukogu liikmete nimetamise otsuse muutmise otsus (687 OE). Otsuse kohaselt nimetati Eesti Arengufondi nõukogu liikmeks Jürgen Ligi asemele Urmas Klaas. Otsuse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tolliseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (645 SE) teine lugemine.Kavandatavate muudatustega viiakse tolliseadus kooskõlla ühenduse tolliseadustikus ja selle rakendussätetes tehtud muudatustega, mis puudutavad ülddeklaratsiooni esitamist; laiendatakse tolli pädevust sularaha kontrolliga seonduvalt ja kehtestatakse alus ajatundlike kaupade piiriületuseks eelisjärjekorras. Tehakse ka mitmeid normitehnilisi ja sõnastuslikke parandusi. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on selgelt reguleerida lapsehoiuteenuse osutamise ruumidele esitatavad tuleohutusnõuded ja tagada seeläbi seal viibivate laste ohutus. Eelnõu kohaselt kehtivad lapsehoiuteenuse osutamise ruumidele (juhul kui lapsehoiuteenust osutatakse rohkem kui kümnele lapsele) samasugused tuleohutusnõuded kui koolieelsetele lasteasutustele. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Neljapäev, 25. veebruar Riigikogu täiendas karistusseadustikku Riigikogu võttis 71 poolthäälega vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (642 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on karistusseadustikus sisalduva regulatsiooni vastavusse viimine Euroopa Liidus kehtivate nõuetega, millel on oluline mõju ennekõike rahvusvahelistele majandussuhetele. Seadusega ühtlustatakse Eesti karistusõigus EL raamotsusega. Karistusseadustikku täiendatakse paragrahviga, mis sätestab karistused raha võltsimise eest. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooltuks jäänud keegi. 70 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tolliseaduse- ja käibemaksuseaduse muutmise seadus (645 SE). Muudatuste kohaselt viiakse tolliseadus kooskõlla ühenduse tolliseadustikus ja selle rakendussätetes tehtud muudatustega, mis puudutavad ülddeklaratsiooni esitamist; laiendatakse tolli pädevust sularaha kontrolliga seonduvalt ja kehtestatakse alus ajatundlike kaupade piiriületuseks eelisjärjekorras. Tehakse ka mitmeid normitehnilisi ja sõnastuslikke parandusi. Seadus jõustub 2010. aasta 1. mail. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus (659 SE). Seaduse eesmärk on selgelt reguleerida lapsehoiuteenuse osutamise ruumidele esitatavad tuleohutusnõuded ja tagada seeläbi seal viibivate laste ohutus. Muudatuste kohaselt hakkavad lapsehoiuteenuse osutamise ruumidele (juhul kui lapsehoiuteenust osutatakse rohkem kui kümnele lapsele) kehtima samasugused tuleohutusnõuded kui koolieelsetele lasteasutustele. Seaduse § 1 punkt 1, mis puudutab koolieelse lasteasutuse kohtade kättesaadavuse tagamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks loodud infosüsteemi, jõustub 2010. aasta 1. aprillil. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 71 poolthäälega võeti vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamise otsuse muutmise otsus (661 OE). Otsuse kohaselt nimetatakse julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni liikmeks Kalvi Kõva asemele Jüri Tamm. Otsuse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud karistusseadustiku muutmise ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (662 SE) esimene lugemine. Eelnõu agatamise tingis vajadus viia karistusseadustiku peatükk, mis sätestab riigikaitsealased süüteod, kooskõlla kaitseväeteenistust reguleerivate seaduste ja teiste õigusaktidega. Karistusseadustikus on kasutusel tänases riigikaitseõiguses sisustamata mõisted „garnisonimäärustik“ ja „kaitseväeametnik“, mida ei ole võimalik karistusõiguses rakendada ning seetõttu jäetakse need mõisted käesoleva seaduseelnõu kohaselt karistusseadustikust välja. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Riigikogu pressitalitus 25.02.2010 19.01.2012
15. – 18. veebruar 2010
Esmaspäev, 15. veebruar Kultuuriminister vastas arupärimisele kultuuripealinna rahastamise kohta Kultuuriminister Laine Jänes vastas Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Aivar Riisalu, Marika Tuusi, Heimar Lengi, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Helle Kalda, Georg Pelisaare, Mailis Repsi, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Kalle Laaneti, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Jüri Ratase, Olga Sõtniku, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Nikolai Põdramägi, Rein Ratase, Evelyn Sepa, Ain Seppiku ja Peeter Kreitzbergi 13. jaanuaril esitatud arupärimisele kultuuripealinna rahastamise kohta (nr 351). Laine Jänes selgitas, et lisaks sellele rahale, mida Sihtasutuse Tallinn 2011 konkreetsele eelarvele otse eraldatakse, tuleb nii linnal kui ka riigil rahastada sündmusi ja investeerida erinevatesse ettevõtmistesse, mis toetavad kultuuripealinna aastat. Aluseks on võetud kogu see programm, mis on loomenõukogu poolt heaks kiidetud. Üks olulisi sündmusi on 2011. aastal toimuv koolinoorte laulu- ja tantsupidu, mille läbiviimiseks ei eraldata raha Sihtasutusele Tallinn 2011, kuid mille on nimetanud oma tähtsündmuseks Tallinn 2011 loomenõukogu. „Oluline on selle ürituse ajal ka näiteks linnapoolne tasuta sõit peolistele, erinev liikluskorraldus, samuti koolides korraldatav majutus ja toitlustus. Kõik see on tegelikult Tallinna linnalt lisaks tulev eelarveraha. Riigipoolne rahastus laulu- ja tantsupeole on väga märkimisväärne summa,“ ütles kultuuriminister. Kultuuriministri sõnul hinnati hiljuti toimunud valitsuskabineti nõupidamisel Mikko Fritze ja Jaanus Rohumaa ülevaadet kultuuripealinna programmist ja tehtud töödest kõrgelt. Otsustati, et täpsema rahastamise osas soovitakse selleks planeerida märtsikuus üks valitsuskabineti istung. „Märtsikuu lõpuks on kindlasti teada, missuguse rahasumma taotlusega eelarvesse Sihtasutusele Tallinn 2011 ja muudele kultuuripealinnaga seonduvatele sündmustele, kultuuriministeerium sellele nõupidamisele läheb,“ kinnitas Jänes. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Evelyn Sepa, Enn Eesmaa, Nikolai Põdramägi, Rein Ratase, Tiit Kuusmiku, Kalle Laaneti ja Georg Pelisaare 11. jaanuaril esitatud arupärimisele kutsekoolide koolilõuna kohta (nr 347). Siseminister Marko Pomerants vastas Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmiku, Ain Seppiku, Toivo Tootseni ja Enn Eesmaa 19. jaanuaril esitatud arupärimisele Simuna päästekomando sulgemise kohta (nr 356). Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Marika Tuusi, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Helle Kalda ja Evelyn Sepa 27. jaanuaril esitatud arupärimisele Vabadussõja võidusamba kohta (nr 362). Teisipäev, 16. veebruar Riigikogu käsitles tööhõive suurendamise võimalusi Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega küsimusena ettevõtluskeskkonna arendamist tööhõive suurendamiseks. Fraktsioonide nimel esinesid ettekannetega: Eesti Keskerakonna fraktsioon – Edgar Savisaar; Eesti Reformierakonna fraktsioon – Taavi Rõivas; Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon – Mart Laar; Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon – Jüri Tamm; Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon – Indrek Tarand; Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon – Karel Rüütli. Tallinna linnapea Edgar Savisaar andis ülevaate sotsiaalsete töökohtade loomisest Tallinnas soovitades, et riik omalt poolt samuti looks ja finantseeriks sotsiaalseid töökohti. Kokku esitas Savisaar kaheksa ettepanekut, mille elluviimine aitaks tema arvates kaasa tööpuuduse leevendamisele nii Tallinnas kui ka mujal Eestis. Eesti Reformierakonna fraktsiooni liige Taavi Rõivas kutsus üles mõtlemist suunama eelkõige fookusega ettevõtluskeskkonnale rõhutades, et ühiskonnale vajalikud ja lisandväärtust loovad töökohad saavad tekkida ja eksisteerida üksnes turu mõjul. Rõivas juhtis tähelepanu Eesti riigi usaldusväärsuse tõstmisele ja hoidmisele märkides, et kindlustunde alus on kokkuhoidlik ja targalt majandav riik. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli väitis, et sisenõudluse toetamise vajadust arvestades on sotsiaalkulude kärpimine riigieelarve tasakaalu viimiseks majanduslikult kahjulik. Pensionid, peretoetused, puudega inimeste abirahad ja muud sotsiaaltoetused elavdavad tarbimise kaudu otse ja vahetult Eesti majandust. Rüütli arvates tuleb maapiirkonnad läbi tõhusate ühistranspordivõrgustike siduda tõmbekeskustega, tugevdada omavalitsuste suutlikkust läbi tulubaasi suurendamise. Rüütli rõhutas arendustegevuse vajadust maapiirkondades, samuti hariduse võtmerolli kriisist väljumisel. Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand puudutas oma ettekandes ettevõtluskeskkonna arengut takistavaid õiguslikke probleeme, aga ka tulevikku suunatud haridusreformi vajalikkust. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Mart Laar nägi ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimelisemaks muutmise ühe vahendina Eesti eelarvepoliitika muutmist jätkusuutlikuks. Laar selgitas, et me peame läbi kogu majandustsükli hoidma eelarvet vähemalt 1%-lises ülejäägis, kehtestama keskvalitsusele ühest eelarveperioodist pikemaks ajaks kulutuste lae ning sisse viima vajalikud mehhanismid, et hoida tasakaalus kohalike omavalitsuste eelarved. Laar rõhutas ka maksukoormuse alandamise ja starditoetuste programmide aktiviseerimise vajadust. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Jüri Tamm esitas sotsiaaldemokraatide seisukoha, mille kohaselt üliliberaalne majanduspoliitika peab Eestis lõppema. Ta kutsus valitsust üles monetaarpoliitika teovõimetuse korral aktiivsemalt sekkuma. Tamm nimetas ühe võimalusena investeeringute suurendamisel ajutiste maksusoodustuste kehtestamist ning pikemas perspektiivis sisuliste maksupoliitiliste muudatuste tegemist nagu nt üksikisiku kolmeastmelise tulumaksu kehtestamine. Samuti pidas Tamm oluliseks energiasäästuprogrammide jõulist edendamist. Ettekandjatele esitati hulgaliselt küsimusi. Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Eiki Nestor, Aivar Riisalu, Valdur Lahtvee, Urmas Klaas, Mark Soosaar ja Tarmo Mänd. Riigikogu võttis 57 poolthäälega vastu kultuurikomisjoni esitatud Rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamise otsuse (685 OE). Otsuse kohaselt nimetati Rahvusooperi nõukogusse Riigikogu liikmed Urmas Reinsalu, Imre Sooäär ja Ester Tuiksoo. Otsuse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Riigikogu täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Vabadussõja võidusamba rajamise asjaolude uurimiseks” eelnõu (668 OE) esimene lugemine. Kolmapäev, 17. veebruar Riigikogu muutis pakendiseadust Riigikogu võttis 71 poolthäälega (2 erapooletut) vastu Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse (594 SE), mis tagab pakendiettevõtjate valitseva mõju taaskasutusorganisatsiooni üle vältides nende sattumise jäätmekäitlejate kontrolli alla ning sellega kaasneva võimaliku hinnatõusu. Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise: Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (642 SE) oluline mõju on ennekõike rahvusvahelistele majandussuhetele, kuna eelnõuga ühtlustatakse Eesti karistusõigus EL raamotsusega. Valitsuse algatatud keeleseaduse ja kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (635 SE) viib haridus- ja teadusministeeriumi olemasolevad ja moodustatavad andmekogud ja infosüsteemid, mis hõlmavad eesti keele tasemeeksameid, Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksameid, kooskõlla muutunud avaliku teabe seaduse andmekogude regulatsiooni sätetega. See parandab haridus- ja teadusministeeriumi võimet andmeid süstematiseerida ja automatiseerida. Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmise seaduse eelnõu (564 SE) muudab isikuandmete kaitse seaduses sätestatud delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise korda selliselt, et menetlus oleks võimalikult lihtne ja ökonoomne. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada. Hääletus: 40 poolt, 46 vastu, 1 erapooletu. Rahanduskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (180 SE) teine lugemine. Riigikogu lõpetas üheksa eelnõu esimese lugemise: Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Imre Sooääre, Tarmo Männi, Kalev Kotkase, Aleksei Lotmani, Tarmo Kõutsi ja Kalle Laaneti algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (650 SE) täiendab nimistut Pakri saartega. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (631 SE) eesmärk on võrdsustada füüsilisest isikust ettevõtjate olukord haigushüvitiste osas palgatöötajate olukorraga. Õiguskomisjoni algatatud liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (673 SE) tagab automaatse liiklusjärelevalve suurema usaldusväärsuse, menetluse efektiivsuse, loob paremad võimalused ressursside ökonoomseks ja eesmärgipäraseks kasutamiseks. Valitsuse algatatud Riigi Teataja seaduse eelnõu (654 SE) näeb ette ülemineku Riigi Teataja väljaandmisele vaid elektroonilises vormis ja sätestab kõikide kohaliku omavalitsuse üksuste määruste ja nende terviktekstide avaldamise Riigi Teatajas. Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (665 SE) harmoneerib Euroopa Liidu õiguskaitsemeetmete direktiivi, ümber korraldada riigihangete järelevalve ja nõustamise üksuste funktsioonid, täpsustab kehtiva seaduse sätted, muudab regulatsiooni selgemaks ja lahendab seaduse rakendamisel ilmnenud praktilised probleemid. Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Tšehhi Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (660 SE) korrastab Eesti õiguskorda ja lõpetab lepingu, mille järele sisuline vajadus puudub ning mille kohaldamine võib viia vastuoluni ELi õigusega. Valitsuse algatatud Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõuga (670 SE) kaasnevad teatud lisanõuded põllumajandustootjatele, mis on seotud väetise laotamise tehnika uuendamisega osas ettevõtetes. Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE) võrdsustab meeste ja naiste pensioniea ja kergitab selle alates 2026. aastast 65 aastani, tõstes seda alates 2017. aastast 3 kuu võrra igal aastal. Eelnõu lähtub EL Nõukogu Barcelona tippkohtumisel 2002. aastal seatud eesmärgist tõsta elanikkonna tööjõuturult väljumise keskmist vanust 5 aasta võrra, s.o. 2001. aasta 59,9 aasta tasemelt 65 aastani. Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 41 poolt, 44 vastu. Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse eelnõu (633 SE) määratleb abipolitseiniku mõiste Eesti õiguskorras ja sätestab abipolitseinikule esitatavad nõuded. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul hääletati esimesel lugemisel menetlusest välja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Vabadussõja võidusamba rajamise asjaolude uurimiseks“ eelnõu (668 OE). Hääletustulemus: 48 poolt, 34 vastu. Infotunnis vastas peaministri ülesannetes olev haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Mailis Repsi esitatud küsimusele koolireformi ja Heljo Pikhofi esitatud küsimusele alushariduse olukorra kohta. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Mark Soosaare esitatud küsimusele Kaliningradi tuumajaamaga seotud ohtude ja Georg Pelisaare esitatud küsimusele looduskaitsealuste maade kompenseerimise kohta. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Arvo Sarapuu esitatud küsimusele maapiirkondades teenuste osutamise kohta. Istung lõppes kell 19.16. Neljapäev, 18. veebruar Riigikogu arutas tööpuuduse sotsiaalsete mõjude leevendamisega seonduvat Riigikogus oli täna arutusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena tööpuuduse sotsiaalsete mõjude leevendamine. Fraktsioonide nimel esinesid ettekannetega: Eesti Keskerakonna fraktsioon – Kadri Simson, Eesti Reformierakonna fraktsioon – Hanno Pevkur, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon – Mai Treial, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon – Marek Strandberg, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon – Liisa-Ly Pakosta ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon - Eiki Nestor. Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson kritiseeris oma ettekandes valitsust heites talle ette töötute arvu kiire lisandumise kui probleemi eitamist. Simson soovitas anda töötutele võimalus töötada juhutöödel ühes kuus kuni miinimumpalga ulatuses, ilma, et nad kaotaksid töötu staatuse. Samuti tuleks Simsoni arvates omavalitsustele kergemaks teha avalike tööde, näiteks lumekoristuse korraldamine ning töötukassa peaks välja töötama töötute vahendamise süsteemi ka eraisikutele, et neil oleks võimalik töötuid ametlikult palgata. Sotsiaalminister Hanno Pevkur rõhutas oma kõnes, et töö kaotanud inimese esmane partner peab olema töötukassa. Töötukassa registreerib inimese ja annab seeläbi ravikindlustuse, ta tagab ka seeläbi töötutoetuse, nõustab tööle saamisel ning pakub erinevaid teenuseid. Pevkur tunnustas töötuskindlustussüsteemi ja koolituste pakkumise süsteemi loomist. Pevkur rääkis ka tööpraktika, tööharjutuse ja palgatoetuse süsteemi rakendamisest. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni aseesimees Mai Treial märkis, et inimeste elukvaliteedi parandamiseks tuleks suurendada tööhõive võimalusi, juurdepääsu haridusele ja tervishoiule, tõsta ühiskonna turvalisuse taset, vähendada kuritegevust, pakkuda sotsiaalset kaitset, vähendada mõnede piirkondade mahajäämust. Ta soovitas soodustada osaajaga töötamist, peretoetuste tasakaalustamist, haridusvõimaluste ühtlustamist ning maksusoodustusi tööandjatele. Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg rõhutas, et töötusega kaasneb paratamatult inimese tervisekäitumise muutumine: muutub tarbitava toidu iseloom, kasvab stressitase, pikaaegne töötus viib paratamatult meeleolu muutustele ja langusele, mistõttu võib pikaaegne töötus olla ajendiks pöördumatutele tervisemuutustele. Srandberg märkis, et töökoha garanteerimine noorele inimesele võiks olla riigi poolt senisest märksa enam toetatud ning riiklik tellimus haridusele peab olema väga selgelt ja täpselt kavandatud. Srandberg tõi välja mõtte rööprahasüsteemi kasutusele võtust, mille rolliks on siduda ettevõtteid ja kogukondi ühiste probleemide lahendamiseks. Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni liige Liisa-Ly Pakosta rääkis IRL ettepanekust koondada ühisosa ja eelarvekatet omavad ettepanekud ühisesse raskustes perede toetamise seadusesse. Pakosta sõnul tuleks riigi poolse toetuse ja abi puhul eelistada eelkõige lastega perekondi luues seadusandlikud võimalused, kus lastega pered oleksid vaesusse sattumise eest enim kaitstud. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Eiki Nestor kõneles töötuskindlustushüvitise mõttest, töötukassas oleva raha mõistlikumast kasutamisest ja töötutoetuse võimalikust suurendamisest, palgatoetusega töökohtade lepingutingimuste parandamisest, aga ka sotsiaaltöökohtade loomise poliitikast. Sõnavõttudega esinesid Urmas Reinsalu, Marika Tuus, Maret Maripuu ja Maret Merisaar. Riigikogu pressitalitus 18.02.2010 19.01.2012
8. – 11. veebruar 2010
Esmaspäev, 8. veebruar Riigikogu arutab alanud töönädalal kriminaalpoliitika arengusuundi Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra, mille kohaselt esineb teisipäevasel istungil justiitsminister Rein Lang ettekandega kriminaalpoliitika arengusuundade aastani 2010 elluviimisest ja kuritegevusest 2009. aastal. Seejärel tuleb esimesele lugemisele kaks eelnõu: asjaõigusseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu (593 SE) ning asjaõigusseaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (578 SE). Kolmapäevasel istungil tuleb kolmandale lugemisele kaks eelnõu: Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (524 SE) ja (341 SE) ning Euroopa ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (646 SE). Neljapäevasel istungil toimub olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. Ettekannetega esinevad välisminister Urmas Paet ja väliskomisjoni esimees Sven Mikser. Kolmandale lugemisele on kavandatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (640 SE). Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon võttis algatajana menetlusest tagasi Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (627 OE). Vabas mikrofonis võtsid sõna Marika Tuus ja Arvo Sarapuu. Teisipäev, 9. veebruar Justiitsminister andis ülevaate kriminaalpoliitikast Justiitsminister Rein Lang andis täna Riigikogule ülevaate kriminaalpoliitika arengusuundade aastani 2010 elluviimisest ja kuritegevusest 2009. aastal. Lang väitis oma ettekandes, et kuritegevus on langustrendis. „Võrreldes 2008. aastaga vähenes kuritegude arv 5 % langedes alla 50 000. Täpsemalt registreeriti 2009. aastal 48 359 kuritegu,” ütles Lang. Statistikaameti andmetel langes kuriteo ohvriks eelmisel aastal 26 % elanikest, viis aastat tagasi oli see näitaja 32 %. Lang viitas oma kõnes vangide liiga suurele arvule tuues võrdluseks Soome, kus on iga 100 000 elaniku kohta on 67, meil aga 273 vangi. Langi sõnul on kõige kuritegelikumad tähtaegselt vabanejad, kellest aasta jooksul teeb uue kuriteo 48 % ning kõige vähem kuritegelikud elektroonilise järelevalve all vabanejad, kellest paneb aasta jooksul uue kuriteo toime kõigest 20 %. Langi sõnul on erikooli kasvandike retsidiivsusnäitaja väga suur, mistõttu hakati välja töötama erikoolide arengukavasid. Õpilased saavad logopeedi, sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi abi. Oluliste sammudena kuritegevuse ja retsidiivsuse vähendamisel nimetas Lang narkoravi õigusrikkujatele, elektroonilise järelevalve võimaluste laiendamist, võimalust määrata väärteo eest üldkasulikku tööd ning seksuaalkurjategijate ravi. Lang rääkis veel ekspertiisi rollist kuritegevusega võitlemisel, rahvusvahelisest koostööst küberkuritegevuse vastases võitluses. Minister rõhutas viha- ja rassismikuritegude alase karistusõiguse ajakohastamise vajadust ning nentis kriminaalmenetluse kulutuste kallidust viidates eelnõule, mille eesmärk on leida sobivamad riigi kulutused ühe kriminaalasja lahendamisele ja lühendada kriminaalasja läbivaatamise keskmist aega. „Valitsus on esitanud Riigikogu menetlusse aastate 2010-2018 kriminaalpoliitika arengusuunad. Loodame, et Eesti on kümne aasta pärast Euroopa viie kõige efektiivsema kriminaalpoliitikaga riigi hulgas,” sõnas Lang. Antud teemal võtsid sõna Riigikogu liikmed Ain Seppik, Aleksei Lotman, Karel Rüütli, Robert Antropov ning Ken-Marti Vaher. Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud asjaõigusseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu (593 SE) esimene lugemine. Algatajate sõnul on eelnõu eesmärk lõpetada olukord, kus paljud eluasemelaenu võtnud pered kaotavad oma kodu, kuid jäävad endiselt pangale võlgu suuri summasid. Eelnõu kohaselt hakkavad seni vaid laenuvõtja kanda olnud riski kinnisvara väärtuse võimaliku kukkumise eest koos laenuvõtjaga jagama ka pangad. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud asjaõigusseaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (578 SE) esimene lugemine. Algataja sõnul kaitseks eelnõu inimesi liigsesse võlaorjusse sattumise eest ning suurendaks pankade vastutust eluasemelaenude väljaandmisel praegu valitseva kinnisvaraturu languse tingimustes. Algataja näeb ette laenuriskide õiglasemat jagunemist laenuandja ja laenuvõtja vahel. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Kolmapäev, 10. veebruar Riigikogu taastas Euroopa Parlamendi valimiste avatud nimekirjad Riigikogu võttis vastu kaks seadust: 95 poolthäälega võeti vastu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seadus (524 SE & 341 SE), mis taastab Euroopa Parlamendi valimistel lahtised nimekirjad, milles kandidaatidele antud individuaalne häälte arv määrab kandidaatide lõpliku järjestuse. 92 poolthäälega võeti vastu maaelukomisjoni algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seadus (646 SE), mis on tehnilist laadi. 30. novembril 2009 võttis Euroopa Komisjon vastu uue rakendusmääruse, millega kehtestatakse nõukogu vastava määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning vastava määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega. See määrus asendas alates 1. jaanuarist 2010 komisjoni varasemat määrust. Seaduse eesmärgiks on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses asendada viited komisjoni määrusele. Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise: Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (640 SE) eesmärk on ära hoida täiskasvanu ja lapseealise suhtluse arenemine füüsiliseks seksuaalseks suhteks ning ennetada seeläbi lapseealiste seksuaalset kuritarvitamist. Eelnõu täiendab regulatsiooni, mis seotud alaealiste võimaliku ärakasutamisega pornograafilise või erootilise sisuga teoste loomisel, alaealiste kasutamisel modellina või näitlejana pornograafilise või erootilise etteaste esitamisel, samuti pornograafilise või erootilise pildi, filmi või muu teose valmistamisel, nähes selle eest ette rahatrahvi või kuni viieaastase vanglakaristuse. Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (594 SE) eesmärk on tagada pakendiettevõtjate valitsev mõju taaskasutusorganisatsiooni üle ning vältida nende sattumist jäätmekäitlejate kontrolli alla ning sellega kaasnevat võimalikku hinnatõusu. Keskkonnakomisjon ei toetanud eelnõule teiseks lugemiseks esitatud muudatusettepanekut, millega pandipakendisüsteemiga liitumine muutuks vabatahtlikuks. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 39 poolt, 49 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) esimese lugemise. Eelnõuga muudetakse hagihinna määramise aluseid või seatakse hagi hinnale piirmäärad: kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise hagis; ühisvara jagamise hagis ja juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagis. Eelnõuga täiendatakse hagita menetluses menetluskulude jaotamise regulatsiooni kohtutäituri otsuste peale kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse läbivaatamisel ning täiendatakse menetlusabi andmise regulatsiooni. Samuti täiendatakse asjaõigusseaduses koormatud kinnisasja omaniku nõudel hüpoteegi lõpetamise ja omanikuhüpoteegiks muutmise regulatsiooni. Infotunnis vastas peaministri ülesannetes olev haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Peeter Kreitzbergi esitatud küsimusele koolieelse lasteasutuse seaduse kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Lembit Kaljuvee esitatud küsimusele energeetika ja Mai Treiali esitatud küsimusele tööturupoliitika kohta. Justiitsminister Rein Lang vastas Mark Soosaare esitatud küsimusele raskete kuritegude aegumise kohta. Neljapäev, 11. veebruar Riigikogus oli kõne all välispoliitika Riigikogus oli täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. Välisminister Urmas Paeti ettekande keskseteks teemadeks olid julgeolek, välismajanduspoliitika ja Euroopa Liit. Kõigis neis kolmes valdkonnas tõi möödunud aasta tema sõnul nii edasiminekuid kui ka uusi väljakutseid. „Nii osaleme esmakordselt NATO uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamises, mis tuleb arutuse alla ka tänavu kevadel Eestis toimuval NATO välisministrite kohtumisel. Majanduse vallas oleme langetanud kaalukaid otsuseid, mis on toonud liitumise eurotsooniga käegakatsutavasse ulatusse. Samuti seisame maailma 30 majanduslikult ühtemoodi mõtlevat riiki koondava Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni – OECDga - liitumise lävel,“ sõnas ta. Paet meenutas, et kevadel sai idapartnerlus Euroopa Liidu ametlikuks poliitikaks ning Tallinnas on kavas rajada idapartnerluse koolituskeskus. Rootsi edukal juhtimisel leidis sügisel heakskiidu Euroopa Liidu Läänemere strateegia, kus Eesti juhib siseturu valdkonda. 1. detsembril jõustus Lissaboni lepe, mille elluviimine, sealhulgas Euroopa ühise välisteenistuse loomine, on ka meie kätes. Peatudes maailmas üha hoogu võtval ekstremismil, mis puudutab meie turvatunnet ja empaatiat väga sügavalt, rõhutas välisminister Eesti kaitseväelaste rolli kriisikolletes ja eriti Afganistanis. „Eesti jääb Afganistani nii kauaks kui vajalik, kuid viime oma üksused välja niipea kui võimalik,“ rõhutas ta. Ta selgitas, et kuigi Eesti kaitseväelaste otsene ülesanne on tagada julgeolek Helmandis, anname sellega oma panuse ka Pakistani ja teiste regiooni riikide võitlusesse rahvusvahelise terrorismiga. Samuti aitab see takistada uimastite ja nendega seotud kuritegevuse levikut. Afganistanist kui Eestile erakordse tähtsusega ja tähendusega piirkonnast rääkis oma ettekandes ka Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser. Ta tõi esile, et väliskomisjon on möödunud aasta jooksul korduvalt arutanud Afganistani olukorda ja Eesti Afganistani-poliitikat koos välis- ja kaitseministri, meie diplomaatide ja teiste ekspertidega. Ühisistungitel riigikatsekomisjoniga oleme perioodiliselt kuulanud kaitseväe ülevaateid Eesti kaitseväelaste tegutsemisest ja olukorrast ning intsidentidest missioonipiirkonnas. „Eesti kaitseväe jätkuv osalemine Afganistani stabiliseerimisel on oluline mitmel võrdselt olulisel põhjusel. Andes oma panuse ühe maailma keerulisema kriisi reguleerimisse saame olla rahvusvahelise julgeoleku tootjaks, mitte üksnes selle tarbijaks. See annab meile moraalse õiguse olla kaasarääkijaks nii tänase kui tulevase rahvusvahelise julgeolekukorralduse osas ja tugevdab meie mainet usaldusväärse liitlase ja partnerina,“ sõnas ta. Mikser peatus põhjalikult ka Eesti välismajanduspoliitikal ja meie eksporti toetavate riigistruktuuride ja organisatsioonide koostööl, millele on väliskomisjon viimasel aastal keskendunud. Inim- ja raharessurss, mida Eesti riik suudab oma ettevõtete välisturgudele aitamiseks mängu panna, on arusaadavalt piiratud, seda enam on oluline, et kasutaksime seda ressurssi mõistlikult ja leiaksime parima sünergia erinevate riigiasutuste ja ettevõtlusorganisatsioonide vahel, ütles ta. „On selge, et iga ekspordi sihtturg on spetsiifiline ja erinevad on ka riikide traditsioonid ja töökorraldus. Ent positiivne on see, et täna kinnitavad kõik osapooled, et koostöö ja infovahetus on paranenud,“ tõdes Mikser. Ta avaldas lootust, et lähemas tulevikus saab näha olukorda, kus mõni EAS-i kaubandusesindus saab täita ka näiteks konsulaarfunktsioone. Fraktsioonide esindajatena esinesid välispoliitika arutelul sõnavõtuga Marko Mihkelson, Enn Eesmaa, Ivi Eenmaa, Ester Tuiksoo, Valdur Lahtvee ja Sven Mikser. Riigikogu võttis 85 poolthäälega vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (640 SE), mille eesmärk on ära hoida täiskasvanu ja lapseealise suhtluse arenemine füüsiliseks seksuaalseks suhteks ning ennetada seeläbi lapseealiste seksuaalset kuritarvitamist. Seadusega täiendatakse regulatsiooni, mis seotud alaealiste võimaliku ärakasutamisega pornograafilise või erootilise sisuga teoste loomisel, alaealiste kasutamisel modellina või näitlejana pornograafilise või erootilise etteaste esitamisel, samuti pornograafilise või erootilise pildi, filmi või muu teose valmistamisel, nähes selle eest ette rahatrahvi või kuni viieaastase vanglakaristuse. Riigikogu pressitalitus 11.02.2010 19.01.2012
25. – 28. jaanuar 2010
Esmaspäev, 25. jaanuar Keskkonnaminister vastas arupärimisele Suur-Pakrile tuumajaama rajamise kavatsuse kohta Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Valdur Lahtvee, Mark Soosaare ja Kadri Simsoni 13. jaanuaril esitatud arupärimisele Suur-Pakrile tuumajaama rajamise kavatsuse kohta (nr 352). Tamkivi selgitas, et antud küsimust on arutatud valitsuse istungil. Ministri sõnul on ta olukorraga kursis, kuna Eesti Energia pöördus keskkonnaameti poole ehitusgeoloogiliste uuringute algatamiseks. Pärast menetlust keskkonnaamet selle loa ka andis. Tamkivi tsiteeris ühte lõiku keskkonnaameti kooskõlastusest: "Keskkonnaamet juhib tähelepanu sellele, et saar jääb täies ulatuses hoiualale. Hoiuala valitsejana peame vajalikuks, et tööde käigus välditakse elupaikade kahjustamist. Vältida tuleb tööde tegemist lindude pesitsusperioodil ja samuti peame vajalikuks rõhutada, et tuumajaama asukoha valikul tuleb kaaluda ka teisi asukohti Eesti Vabariigi territooriumil." Tamkivi märkis, et keskkonnaamet andis Eesti Energiale keskkonnaalaste tingimustega kooskõlastuse Suur-Pakri saarel uuringute läbiviimiseks. Ministri hinnangul pole selles iseenesest midagi seadusevastast. Lisaks on Eesti Energial kehtiv kooskõlastus Paldiski linnaga ehk kohaliku omavalitsusega, kelle alla nimetatud territoorium kuulub. „Kaitseala eesmärgid ei tähenda seda, et seal mitte kunagi midagi uurida ei tohi. Uuring omakorda ei tähenda automaatset luba millegi rajamiseks. Ennem tuleb läbi viia põhjalik keskkonnamõjude hindamine, sh täiendavad uuringud ja analüüsid, avalikud arutelud ja palju muudki,“ selgitas Tamkivi. Tema sõnul on see on pikk põhjalik ja läbipaistev protsess, kus on kõigil võimalus kaasa rääkida ning mõjutada otsust. Vastates küsimusele, kes on pädev otsustama tuumajaama asukoha üle Eestis, ütles keskkonnaminister: „Arvan, et see on koht, kus tuleb avalikkust oluliselt kaasata, arutada nii poolt kui ka vastuargumente. Kindlasti võiks seda kui väga olulist küsimust tulevikus arutada Riigikogu, kuid lõpliku otsuse olulise mõjuga objekti asukoha suhtes peaks vastu võtma ikkagi valitsus“. Keskkonnaminister vastas veel Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Toivo Tootseni, Vladimir Velmani, Tiit Kuusmiku, Lauri Laasi, Toomas Vareki, Ain Seppiku, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Mailis Repsi ja Marika Tuusi 13. jaanuaril esitatud arupärimisele kalapüügi kohta (nr 350). Teisipäev, 26. jaanuar Päästeteenistuse seaduse muutmine läbis esimese lugemise Riigikogu nimetas Eesti Panga Nõukogu asendusliikmeks Valdo Randpere. Eesti Panga Nõukogu esimehe esitatud Riigikogu otsuse poolt hääletas 73 ja vastu 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi. Lõpetati Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamise otsuse muutmise otsuse eelnõu (661 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt nimetatakse julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni liikmeks Kalvi Kõva asemel Jüri Tamm. Lõpetati valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (618 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on täpsustada päästeteenistujate vanaduspensioni ja vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse määramise korda, staaži arvestamise korda ning sätestada päästeametniku nimetamine ja määramine muule ametikohale valitsusasutuses ja rahvusvahelises organisatsioonis. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (647 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta lihtsamaks ajutise lähenemiskeelu ja kohtuotsusega määratava lähenemiskeelu tingimuste täitmise kontrollimist, kasutades selleks elektroonilist valvet. Samuti soovitakse eelnõuga diferentseerida karistusi ajutise lähenemiskeelu ja kohtuotsusega määratud lähenemiskeelu tingimuste rikkumise eest. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE). Tagasilükkamise poolt hääletas 45 ja vastu 30 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. Kolmapäev, 27. jaanuar Riigikogu saatis elektrituru seaduse muutmise kolmandale lugemisele Riigikogu võttis vastu viis seadust: 81 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (634 SE), millega ühendatakse kaitseväe õppeasutused üheks kaitseväe struktuuriüksuseks. Selleks saab Kaitseväe Võru Lahingukool. 85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus (625 SE), mis viib seaduse kooskõlla uue EÜN vastava direktiiviga aktsiisi üldise korra kohta. Vastavalt seadusele ei rakendata aktsiisikaubale aktsiisijärelevalvet, kui see on tollijärelevalve all. Kolmandast riigist imporditud kauba liikumist võimaldatakse ühenduse territooriumil aktsiisijärelevalve all ilma tolliformaalsuste rakendamiseta. Kohustuslik on elektroonilise saatelehe kasutamine liikmesriikide vahelise kauba veo puhul ajutises aktsiisivabastuses. Seadus täpsustab aktsiisimaksjate loetelu rikkumiste juhtudel ja aktsiisi maksmise eest vastutamise sätteid kauba veol. Samuti täpsustati teises liikmesriigis tarbimisse lubatud kauba maksustamise sätteid. 85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (581 SE), mis lisab kehtivasse õigusesse avalikesse veekogudesse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste (nt tuuleelektrijaamad) ehitamise regulatsiooni. 85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (573 SE), mis ajakohastab raudteeseaduses kehtestatud vastutuskindlustuse miinimummäärad, ühtlustab avalikuks raudteeks mittemääratud raudteede majandamise korda ning muudab vedurijuhiloa väljastamise korda. 81 poolthäälega (2 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud audiitortegevuse seadus (488 SE), mis ajakohastab audiitortegevust ja viib seadusesse antud valdkonnas toimunud muudatused. Riigikogu lõpetas nelja eelnõu teise lugemise: Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (605 SE) loob eeldused elektrituru reaalseks toimimiseks ja elektribörsi käivitamiseks Eestis. Majanduskomisjon kiitis heaks muudatusettepaneku, mille kohaselt toetab riik elektrienergia tootmist biomassist vaid juhul, kui see toimub koostootmise režiimis. Majanduskomisjon toetas ka ettepanekut maksta taastuvenergeetika toetust energiatootjatele, kes toodavad energiat taastuvast allikast ja kasutavad seda oma tootmise tarbeks. Valitsuse algatatud finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse, võlaõigusseaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE) laiendab finantsteenuste piiriülese pakkumise võimalusi pangandus- ja investeerimisteenuses, samuti kindlustustegevuses ja –vahenduses. Eelnõu jõustumisel saavad Eesti finantssektori ettevõtjad senisest laiemad võimalused tegutseda piiriüleselt Euroopa Majanduspiirkonda mittekuuluvates riikides ja nende riikide ettevõtjad omakorda saavad võimaluse piiriüleseks tegutsemiseks Eestis. Valitsuse algatatud ravimiseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (617 SE) kaotab teenuste vaba liikumise piirangu võimaldades ravimite kättesaadavuse Eestis teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljakirjutatud retsepti alusel. Eelnõu kaotab üldapteegi tegevusloa väljaandmise ja muutmise piirangud. Eelnõu piirab teiste Euroopa Liidu retseptide alusel väljakirjutatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete retseptide tunnustamist. See tuleneb retseptide võltsimise ja ravimite kuritarvitamise kõrgest riskist. Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (624 SE) loob sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR), mis võimaldab paremini rakendada individuaalset lähenemist inimese abistamisel hoolekandes. Eelnõusse viidi täiendus, millega muudetakse lapsehoiuteenuse infosüsteem koolieelse lasteasutuse kohtade infosüsteemiks. Rahanduskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu (366 SE) teine lugemine. Eelnõu kaasajastab kohalike omavalitsuste eelarvekorraldust. Ühtlustab eelarvekorralduse ja finantsarvestuse põhimõtteid ning kehtestab tekkepõhise eelarvestamise regulatsiooni. Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise: Valitsuse algatatud tolliseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (645 SE) viib tolliseaduse kooskõlla Euroopa Liidu tolliseadustikus ja selle rakendussätetes tehtud muudatustega, mis puudutavad ülddeklaratsiooni esitamist; laiendatakse tolli pädevust sularaha kontrolliga seonduvalt ja kehtestatakse alus ajatundlike kaupade piiriületuseks eelisjärjekorras. Tehakse ka mitmeid normitehnilisi ja sõnastuslikke parandusi. Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE) täpsustab lapsehoiuteenuse, asenduskoduteenuse ja erihoolekandeteenuste tegevusloa taotlemise protseduure ning sätestab lapsehoiuteenuse osutamise ruumidele esitatavad tuleohutusnõuded. Eelnõuga ühtlustatakse ka sotsiaalhoolekande seaduses mõisteid „asukoht” ning „tegevuskoht”. Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (658 SE) sätestab kaitseliidu valvurite õigusliku staatuse. Valvet käsitlev peatükk reguleerib valve osutamise nelja peamist õiguslikku valdkonda: valvuri ja valve mõiste, valvuri staatus ning valvuri õigused ja kohustused. Eelnõuga määratletakse isikute ja asutuste ring, kus kaitseliit võib valvet teostada, valvega kaetud objektide määramise kord ning valve eest tasumise kord. Kaitseliit tegeleb kaitseministeeriumi, kaitseministeeriumi valitsemisala, sh kaitseväe, ja välisministeeriumi osade esinduste valvega alates 1. jaanuarist 2003. Sellest ajast peale on olnud probleemiks kaitseliidu valvurite õiguslik staatus ja puudulikult on reguleeritud ka valve õiguslikud alused. Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Mai Treiali esitatud küsimusele tööturu kohta. Kultuuriminister Laine Jänes vastas Georg Pelisaare esitatud küsimusele kultuuripealinna ja Evelyn Sepa esitatud küsimusele spordi rahastamise kohta. Siseminister Marko Pomerants vastas Karel Rüütli esitatud küsimusele organiseeritud kuritegevuse kohta. Neljapäev, 28. jaanuar Riigikogu muutis elektrituruseadust Riigikogu võttis 72 poolthäälega vastu valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse (605 SE). Seaduse eesmärgiks on luua eeldused elektrituru reaalseks toimimiseks ja elektribörsi käivitamiseks Eestis. Seadus näeb ette põhivõrguettevõtja eraldamise elektrikontsernist ning abinõud Eesti varustuskindluse tugevdamiseks aastaks 2016, mil rakendub Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete emissiooni piiramise kohta. Samuti on seaduse järgi tootjal õigus saada põhivõrguettevõtjalt toetust elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud taastuvast energiaallikast. Seadus aitab ellu viia Riigikogu heakskiidetud energiamajanduse riiklikku arengukava aastani 2020 ning Vabariigi Valitsuse heakskiidetud Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018. Käesoleva seaduse § 22 jõustub 2010. aasta 1. aprillil, § 6 jõustub 2010. aasta 1. juulil ning § 27 2011. aasta 3. märtsil. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 4 Riigikogu liiget. 82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse, võlaõigusseaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seadus (626 SE). Seaduse põhieesmärk on laiendada finantsteenuste piiriülese pakkumise võimalusi pangandus- ja investeerimisteenuste ning kindlustustegevuse ja -vahenduse osas. Seaduse jõustumisel saavad Eesti finantssektori ettevõtjad senisest laiemad võimalused tegutseda piiriüleselt Euroopa Majanduspiirkonda mittekuuluvates riikides ning nende riikide ettevõtjad omakorda saavad võimaluse piiriüleseks tegutsemiseks Eestis. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 81 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ravimiseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seadus (617 SE). Ravimiseaduse muutmise üheks eesmärgiks on kaotada teenuste vaba liikumise piirang, võimaldades ravimite kättesaadavust Eestis teises Euroopa Liidu liikmesriigis välja kirjutatud retsepti alusel ning teiseks eesmärgiks on kaotada üldapteegi tegevusloa väljaandmise ja muutmise piirangud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmisega piiratakse teiste Euroopa Liidu retseptide alusel väljakirjutatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete retseptide tunnustamist, tulenevalt retseptide võltsimise ja ravimite kuritarvitamise kõrgest riskist. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (624 SE). Käesoleva seadusega luuakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), mis võimaldab paremini rakendada individuaalset lähenemist inimese abistamisel hoolekandes. STAR on asutatud juhtumikorralduse põhimõttel läbiviidava sotsiaaltöö korraldamiseks ning sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi osutamise dokumenteerimiseks ja menetlemiseks. Andmeregistri peamiseks kasutajaks on kohalikud omavalitsused, samuti maavalitsused ja sotsiaalministeerium ning teatud juhtudel ka sotsiaalteenuste osutajad. Lisaks klienditööle loob loodav andmeregister võimalused sotsiaalteenuste ja toetuste ning muu abi osutamise alase teabe ja statistika kogumiseks ning analüüsimiseks, mis võimaldab teha kohalikke, regionaalseid ja riiklikke hoolekandepoliitilisi otsuseid. Seoses sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri kasutuselevõtuga likvideeritakse 1. aprillist 2011 riiklik sotsiaalregister, kuhu kohalikud omavalitsused kannavad sotsiaalteenuseid ja -toetusi puudutavad andmed kuni 2010. aasta 31. märtsini. Lisaks muudetakse sotsiaalhoolekande seaduses lapsehoiuteenuse osutamise infosüsteemi ja nimetatakse see ümber koolieelse lasteasutuse kohtade infosüsteemiks. Seaduse §1 punktid 1, 4, 7, 11-14, 16 ning punktis 17 esitatud § 46² lõiked 1-4 jõustuvad 2010. aasta 1. aprillil. Seaduse § 1 punkt 10 jõustub 2010. aasta 1. juunil. Seaduse § 1 punktid 5 ja 15 jõustuvad 2010. aasta 1. septembril ning § 1 punktid 2, 3, 8, 9 ja 11 ning punktis 17 esitatud § 46² lõige 5 jõustuvad 2011. aasta 1. aprillil. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (524 SE) ja (341 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on Euroopa Parlamendi valimistel lahtistele nimekirjadele üleminek. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (646 SE) teine lugemine. Seadusmuudatused on seotud Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud uue rakendusmäärusega, millega kehtestatakse nõukogu määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses asendatakse viited kehtinud määrusele asjakohaste viidetega uuele määrusele. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. Riigikogu pressitalitus 28.01.2010 19.01.2012
18. - 21. jaanuar 2010
Esmaspäev, 18. jaanuar Peaminister vastas arupärimisele haldusreformi kohta Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Toomas Vareki, Mailis Repsi, Heimar Lengi, Lauri Laasi, Jüri Ratase, Helle Kalda, Inara Luigase, Kalle Laaneti ja Valeri Korbi 24. novembril 2009 esitatud arupärimisele haldusterritoriaalse ümberkorralduse kohta (nr 343). Ansip selgitas, et erinevatele valitsuse koosseisudele on esitatud mitmeid haldusterritoriaalse reformi kavasid, kuid mitte ükski nendest pole pälvinud laiapõhjalist toetust. „Minu juhitud praegune valitsus on korra arutanud ühe haldusterritoriaalse reformi osiseid, kuid selget plaani ei ole valitsus kinnitanud,“ ütles peaminister. Tema sõnul ei ole ta isiklikult veendunud, et Eesti vajab haldusterritoriaalset reformi. Ansipi hinnangu kohaselt ei ole mingit põhjust häbeneda oma kohalike omavalitsusi. Eesti kohalikud omavalitsused on Euroopa Liidus territooriumilt ühed kõige suuremate hulka kuuluvad omavalitsused. Kuigi rahva arvult on Eesti kohalikud omavalitsused pisut väiksemad, kui Euroopa Liidu keskmine. Peaminister selgitas, et kohaliku omavalitsuse kõige olulisem roll demokraatlikus riigikorralduses seisneb tema keskvõimu tasakaalustavas võimes ja mida tugevamini üks kohalik omavalitsus, kogukond kannab kohalikku identiteeti, seda paremini suudab ta keskvõimu tasakaalustada. Ansip kinnitas samas, et ta toetab kohalike omavalitsuste vabatahtlikku liitumist. „Kui kogukonnad peavad vajalikuks liitumist ja leiavad, et nii nad suudavad kohalikke huve paremini kaitsta, siis on see minu silmis täiesti aktsepteeritav, kuid igasugune kohalike omavalitsuste vägivaldne liitmine minu jaoks aktsepteeritav ei ole,“ esitas peaminister oma seisukoha. Ansip vastas veel Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Mai Treiali, Villu Reiljani, Karel Rüütli, Ester Tuiksoo ja Tarmo Männi 7. detsembril 2009 esitatud arupärimisele ravikindlustamata inimeste arstiabi võimaluste kohta (nr 345). Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler vastas Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Ain Seppiku, Enn Eesmaa, Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmiku, Toivo Tootseni, Nelli Privalova, Jüri Ratase, Kadri Simsoni ja Mailis Repsi 25. novembril 2009 esitatud arupärimisele laevaühenduse kohta Ruhnu saarega (nr 344). Teisipäev, 19. jaanuar Riigikogu muudab kriminaalmenetluse tõhusamaks Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise: Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (582 SE) näeb ette lisada riiklike tähtpäevade nimistusse vanavanemate päev septembrikuu teisel pühapäeval. Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (609 SE) täpsustab diplomaatilise passi välja andmise ja tagastamise protseduuri ning sätestab kohustused diplomaatilise passi kasutamisel. Samuti laiendab isikute ringi, kellel on Eesti konsulaarametniku kaudu õigus kätte saada isikutunnistus. Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (599 SE) esimese lugemise. Eelnõu muudab kriminaalmenetluse tõhusamaks ja ökonoomsemaks. Samuti on sellel suurem vastavus menetlusse puutuvate isikute põhiõigustele. Mitmed eelnõus sisalduvad muudatused on kantud soovist tagada eri kohtumenetluse liike reguleerivate normide suurem ühtlus. Eelnõu suurendab kodanikkonna usaldust kehtiva õiguskorra ja õigusmõistmise süsteemi vastu. Kolmapäev, 20. jaanuar Riigikogu võttis vastu seaduse kartellide vastase võitluse tõhustamiseks Riigikogu võttis vastu kolm seadust: 82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seadus (438 SE), mis tõhustab võitlust kartellide ja muude raskete konkurentsiõiguse rikkumistega. 79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadus (606 SE), mis sätestab kohtuekspertiisi hinnad, et tagada hindade kehtestamise protsessi kooskõla põhiseadusega. Sama seadusega kehtestatakse fikseeritud hinnad ka kohtupsühhiaatriaekspertiisidele ning kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisidele. 81 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase konventsiooniga ühinemise seadus (566 SE). Konventsiooni eesmärk on tõhusalt võidelda korruptsiooniga kõigis selle ilmingutes, nii avalikus kui ka erasektoris. Suurt tähelepanu on pööratud ka korruptsiooni ennetamisele, kuritegelikul teel saadud tulu rahapesu vältimisele, vara tagastamisele selle päritoluriiki, läbipaistvale ja ausale avalike asjade haldamisele ning riikide koostööle nii õiguse kui ka muude korruptsioonivastaste meetmete arendamise vallas. Kohustuslike sätete kõrval sisaldab konventsioon suuresti soovitusliku iseloomuga meetmeid, mis annab riikidele enam võimalusi konventsiooni eesmärki järgida. Riigikogu lõpetas viie eelnõu teise lugemise: Valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (634 SE) näeb ette ühendada kaitseväe õppeasutused üheks kaitseväe struktuuriüksuseks. Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (625 SE) viib seaduse kooskõlla uue EÜN vastava direktiiviga, mis käsitleb aktsiisi üldist korda. Valitsuse algatatud veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõuga (581 SE) lisatakse kehtivasse õigusesse avalikesse veekogudesse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste (nt tuuleelektrijaamad) ehitamise regulatsioon. Valitsuse algatatud raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (573 SE) ajakohastab raudteeseaduses kehtestatud vastutuskindlustuse miinimummäärad, ühtlustab avalikuks raudteeks mittemääratud raudteede majandamise korda ning muudab vedurijuhiloa väljastamise korda. Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse eelnõu (488 SE) ajakohastab audiitortegevust ja viib seadusesse antud valdkonnas toimunud muudatused. Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (643 SE) esimese lugemise. Eelnõu korrigeerib ravimiregulatsiooni vastavalt Euroopa Liidu ravimialasele õigustikule ja praktikas ilmsiks tulnud probleemidele ning parandab riigi rahaliste vahendite eesmärgipärast ja otstarbekat kasutust. Infotunnis vastas rahandusminister Jürgen Ligi Kadri Simsoni esitatud küsimusele tööpuuduse, Inara Luigase esitatud küsimusele eurole üleminekuplaani ja Mark Soosaare esitatud küsimusele hättasattunud omavalitsustele riigi abi andmise kohta. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas Lauri Laasi esitatud küsimusele kaitseministeeriumi eelarve ja Sven Mikseri esitatud küsimusele välismissioonide kohta. Neljapäev, 21. jaanuar Riigikogu seadustas vanavanemate päeva tähistamise Riigikogu võttis vastu kaks seadust: 81 poolthäälega võeti vastu Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus (582 SE), mis lisab riiklike tähtpäevade nimistusse vanavanemate päeva septembrikuu teisel pühapäeval. See aitaks esile tõsta vanavanemate rolli lastelaste kasvatamisel ning oleks ka austusavalduseks Eesti eakamatele inimestele. 86 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seadus (609 SE), mis täpsustab diplomaatilise passi väljaandmise ja tagastamise protseduuri ning sätestab kohustused diplomaatilise passi kasutamisel. Samuti laiendab isikute ringi, kellel on Eesti konsulaarametniku kaudu õigus kätte saada isikutunnistus. Riigikogu pressitalitus 21.01.2010 19.01.2012
11. – 13. jaanuar 2010
Esmaspäev, 11. jaanuar Juhan Parts vastas arupärimisele Koidula raudteepiirijaama ehituse kohta Ametivande andis Riigikogu asendusliige Katrin Karisma-Krumm. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Inara Luigase, Georg Pelisaare, Vladimir Velmani, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Jüri Ratase, Toivo Tootseni, Marika Tuusi, Valeri Korbi, Toomas Vareki ja Nikolai Põdramägi 11. novembril 2009 esitatud arupärimisele Koidula raudteepiirijaama ehituse kohta (nr 339). Parts selgitas, et otsuse uue raudteepiirijaama ehitamise vajalikkusest tingis eelkõige senine ebanormaalne olukord rongide piiri- ja tollikontrolli teostamisel Oraval, kus vajalike ruumide puudumisel oldi sunnitud piirikontrolli teostama ebamõistlikes tööoludes ning tollikontrolli teostatakse lausa Tartus, ligi 100 kilomeetri kaugusel riigipiirist. Partsi sõnul võimaldab uus ehitatav jaam teenindada rohkem ronge, samuti on võimalik laiendada veetava kauba sortimenti - näiteks toiduained, puit, elusloomad - kuna luuakse kaupade veterinaar- ja hütosanitaarnõuete kontrollivõimalused piiril. Parts märkis, et Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Venemaa transpordiministeeriumi vahelise transpordikomisjoni Tallinnas toimunud kohtumisel informeeriti ka Venemaa valitsust muude raudteede kaubaveoga seotud küsimuste arutamisel Koidula piirijaama projekti käigust ning peatsest valmimisest. Parts lisas, et kuna Koidula jaam hakkab tööle ööpäevaringselt, siis vajab iga töökoht toimimiseks mitut inimest, hinnanguliselt vajatakse kokku 130-150 inimest. Pärast Koidula piirijaama valmimist on võimalik Riia-Peterburi ja Tallinn-Moskva reisirongide suunamine läbi Koidula. Partsi sõnul on vastavad läbirääkimised kavandatud 2010. aastaks. Ministri hinnangul on tulemustest väga raske rääkida, eriti, mis puudutab Riia-Peterburi reisirongi liini. Koidula piirijaam iseenesest infrastruktuuriobjektina loob selleks paremaid võimalusi kui seda on seni. „Valmis piirijaama mõju transiidile on igatahes positiivne võrreldes tänase olukorraga,“ kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniminister. Justiitsminister Rein Lang vastas Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmiku, Vladimir Velmani, Toivo Tootseni, Nelli Privalova, Jüri Ratase, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Helle Kalda, Valeri Korbi ja Marika Tuusi 14. detsembril 2009 esitatud arupärimisele kriminaalmenetluse menetlustähtaegade kohta (nr 346). Siseminister Marko Pomerants vastas Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Toivo Tootseni, Aivar Riisalu, Eldar Efendijevi, Valeri Korbi, Marika Tuusi, Lembit Kaljuvee, Helle Kalda, Arvo Sarapuu, Rein Ratase, Toomas Vareki, Tiit Kuusmiku, Ain Seppiku, Enn Eesmaa, Jüri Ratase, Olga Sõtniku, Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepa, Kadri Simsoni ja Nelli Privalova 18. novembril 2009 esitatud arupärimisele eripensionide süsteemi muutmise kohta (nr 341). Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas kolmele arupärimisele. Need olid Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Kalev Kallo, Nikolai Põdramägi, Kadri Simsoni ja Ain Seppiku 12. novembril 2009 esitatud arupärimisele eripensionide süsteemi muutmise kohta (nr 340), Riigikogu liikmete Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepa, Toivo Tootseni, Kadri Simsoni, Lauri Laasi, Toomas Vareki, Georg Pelisaare ja Helle Kalda 9. novembril 2009 esitatud arupärimisele gripivaktsiini kohta (nr 337) ja Riigikogu liikmete Toomas Trapido, Marek Strandbergi, Aleksei Lotmani, Mart Jüssi, Maret Merisaare ja Marika Tuusi 10. novembril 2009 esitatud arupärimisele arstiabi kvaliteedi kontrolli kohta (nr 338). Teisipäev, 12. jaanuar Riigikogu arutas sotsiaalhoolekande seaduse täiendamist Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse § 22² täiendamise seaduse eelnõu (639 SE) esimene lugemine. Algatajate sõnul on eelnõu eesmärk hoida riiklike peretoetuste seaduse alusel makstav lapsetoetus ja toimetulekutoetus lahus. Eelnõuga soovitakse lõpetada olukord, kus toimetulekutoetuse taotlejad on lastetoetusest ilma jäetud. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika rakendamine seaduse muutmise seaduse eelnõu (646 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatused on seotud Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud uue rakendusmäärusega, millega kehtestatakse nõukogu määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses asendatakse viited kehtinud määrusele asjakohaste viidetega uuele määrusele. Eelnõu suunati teisele lugemisele. Kolmapäev, 13. jaanuar Riigikogu ratifitseeris keskkonnamõju hindamise konventsiooni Riigikogu võttis 94 poolthäälega vastu valitsuse algatatud piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli ratifitseerimise seaduse (601 SE). Konventsioon sõlmiti 1991. aastal Espoos ja see jõustus 10. septembril 1997. Eesti ühines konventsiooniga 15. novembril 2000 ning see jõustus Eesti suhtes 24. juulil 2001. Konventsioon sätestab, et piiriülese keskkonnamõju hindamine toimub, kui kavandatav tegevus võib põhjustada olulist kahjulikku piiriülest mõju. Vajadus konventsioon järele tekkis kasvava mure tõttu piiriüleste heitmete pärast. Konventsiooniosaliste teisel kohtumisel, mis toimus 26.–27. veebruarini 2001 Sofias, võeti vastu otsus konventsiooni muutmise kohta. Muudatusega laiendatakse avalikkuse määratlust. Avalikkus, kes võib konventsiooni kohaselt osaleda menetlustes, hõlmab ka kodanikuühiskonda ja eelkõige valitsusväliseid organisatsioone, ning konventsiooniga võimaldatakse ühineda ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni mittekuuluvatel riikidel. Nii termini avalikkus tähenduse laiendamine kui ka konventsiooni avamine riikidele väljaspool ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni on olulised meetmed, mille eesmärk on tagada üldine teadlikkus keskkonnaküsimustest ja soodustada asjaomaste õigusaktide laialdasemat kohaldamist. Seega aidatakse konventsiooni muudatusega tõhustada keskkonnakaitsepoliitikat. Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise: Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (438 SE) tõhustab võitlust kartellide ja muude raskete konkurentsiõiguse rikkumistega. Valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (606 SE) sätestab kohtuekspertiisi hinnad, et tagada hindade kehtestamise protsessi kooskõla põhiseadusega. Sama eelnõuga kehtestatakse fikseeritud hinnad ka kohtupsühhiaatriaekspertiisidele ning kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisidele. Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni ettepanekul (46 poolt, 34 vastu) katkestati valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (605 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on luua eeldused elektrituru reaalseks toimimiseks ja elektribörsi käivitamiseks Eestis. Riigikogu lõpetas nelja eelnõu esimese lugemise: Valitsuse algatatud keeleseaduse ja kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (635 SE) eesmärk on viia haridus- ja teadusministeeriumi olemasolevad ja moodustatavad andmekogud ja infosüsteemid, mis hõlmavad eesti keele tasemeeksameid, Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksameid, kooskõlla muutunud avaliku teabe seaduse andmekogude regulatsiooni sätetega. Samuti parandada haridus- ja teadusministeeriumi võimet andmeid süstematiseerida ja automatiseerida. Valitsuse algatatud ravimiseaduse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (617 SE) eesmärk on kaotada teenuste vaba liikumise piirang, võimaldades ravimite kättesaadavust Eestis teises Euroopa Liidu liikmesriigis välja kirjutatud retsepti alusel. Eelnõu teine eesmärk on kaotada üldapteegi tegevusloa väljaandmise ja muutmise piirangud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmisega piiratakse teiste Euroopa Liidu retseptide alusel väljakirjutatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete retseptide tunnustamist, tulenevalt retseptide võltsimise ja ravimite kuritarvitamise kõrgest riskist. Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (640 SE) püüab ära hoida täiskasvanu ja lapseealise suhtluse arenemist füüsiliseks seksuaalseks suhteks ja ennetada seeläbi lapseealiste seksuaalset kuritarvitamist. Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (642 SE) vastuvõtmisel on oluline mõju ennekõike rahvusvahelistele majandussuhetele, kuna eelnõuga ühtlustatakse Eesti karistusõigus EL raamotsusega. Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Kadri Simsoni esitatud küsimusele valitsuse tööturupoliitika kohta. Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas Eiki Nestori esitatud küsimusele peretoetuste ja toimetulekutoetustega seotud eelnõu menetlemise ning Mai Treiali esitatud küsimusele tööpoliitika kohta. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Arvo Sarapuu esitatud küsimusele maaettevõtluse ja tööpuuduse kohta. Riigikogu pressitalitus 14.01.2010 14.01.2010
|
|
Riigikogu | Lossi plats 1a, 15165 Tallinn | tel +372 631 6331 | faks +372 631 6334 | riigikogu at riigikogu dot ee |
|
