Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Lembit Kaljuvee, Aivar Riisalu, Georg Pelisaare, Toivo Tootseni, Jüri Ratase, Enn Eesmaa, Mailis Repsi ja Tiit Kuusmiku 23. novembril esitatud arupärimisele Nasva küla uppumisohu kohta (nr 342).

 

Tamkivi selgitas, et 2008. aastal rajas OÜ Lipimätas liikumisteed Nasva külas Merila ja Luha maaüksustele. Teede rajamisega seoses rajati ka tamm. Truubikohtade rajamine toimus Samsoni harule. Truupide rajamine on tekitanud suured takistused vee vabale liikumisele, üleujutus toimub seal suurel alal ning võib tekitada kahjustusi sinna piirkonda jäävatele elamutele. Lisaks üleujutustele hukkus möödunud talvel Samsoni harus hulgaliselt kalu, mis on keskkonnaministeeriumi hinnangul otseselt seotud teetammi rajamisega Samsoni harule. Enne teetammi ehitamist üle Samsoni haru, andis Kaarma vallavalitsus ehitusloa, mille ta tänaseks on peatanud. Tamm aga jõuti sealhulgas kolme truubiga välja ehitada. Praegu menetleb keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet. Selle kohaselt on praegune olukord truupide osas ebasobiv. Võimaliku variandina soovitatakse vahetada truubid suurema läbilaskevõimega truupide vastu ja rajada need madalamale või ehitada sild. Konkreetne lahendus esitatakse juba teeprojektiga. See aga eeldab, et arvesse võetakse aruande hindamise tulemusi ja ettepanekuid.

 

Eesti Keskerakonna fraktsioon võttis algatajana menetlusest tagasi käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (595 SE).

 

Vabas mikrofonis võtsid sõna Kalle Laanet, Jaan Kundla, Nikolai Põdramägi, Aivar Riisalu ja Mailis Reps.

 

Peaminister Andrus Ansip andis täna Riigikogule ülevaate valitsuse Euroopa Liidu poliitika teostamisest. Peaminister peatus Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevatel võimalustel ja kohustustel märkides, et leping annab meile ühtse välisteenistuse ja kodanikele võimaluse algatada seadusandlust. Ansip usub, et nimetatud lepingu alusel toimiva liiduga saame muuta Euroopa majanduse konkurentsivõimelisemaks ja avatumaks, luua uusi töökohti. „Need on vahendid, millega saame tõhusalt üle maailma majandust räsinud kriisist,” ütles peaminister. Ansipi väitel soovib Eesti, et komisjon võtaks jõulisema rolli energiajulgeoleku, sh tarnekindluse edendamisel. „Meie ees seisab ülesanne mitte üksnes tuua Euroopa Liit majandusseisakust välja, vaid anda impulss uueks arenguks. Eesti soovib näha komisjoni tugevamat kätt siseturu edasiarendamisel, muuhulgas nn viienda vabaduse – teadmiste vaba liikumise – ellu rakendamisel,” sõnas Ansip.

 

Ansip tõi esile valdkonnad, kus Eesti on saavutanud tunnustust ja edu oma poliitika edendamisel: selgitustöö energiaühenduste rajamise vajadusest, mille tulemusena on sündinud Läänemere energiaühenduste kava ning Eesti huvi saada uue loodava justiits- ja siseküsimuste IT süsteemide agentuuri asukohamaaks. Samuti kinnitas Ansip veelkord Eesti huvi ühineda euroalaga 2011. aasta 1. jaanuarist. Ansip: „Olles ise aktiivne ja konstruktiivne osaline, saab Eesti kaasa aidata Euroopa näo kujundamisele just selliseks, nagu meie seda soovime.”

 

Ettekandega esinenud Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Marko Mihkelson peatus oma kõnes Lissaboni leppe jõustumisel ning ELAKi kuulamiste põhjal valminud raportil, mis käsitleb Eesti esindatust Euroopa Liidus.

 

Fraktsioonide nimel võtsid sõna Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Raivo Järvi, Aleksei Lotman, Sven Mikser ja Marko Mihkelson.

 

Riigikogu võttis 47 poolthäälega (1 erapooletu) vastu valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise seaduse (619 SE), mille eesmärgiks on kokku hoida välisministeeriumi tegevuskulusid. Seadusmuudatused on seotud 2010. aasta riigieelarves välisministeeriumile ettenähtud personalikulude mahuga. Seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu (570 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on ühtlustada ja täiendada riiklikku järelevalvet reguleerivaid eriseadusi. Eelnõuga täiendatakse korrakaitseorgani poolt isikuandmete töötlemise põhimõtteid ja sätestatakse üheselt, et korrakaitseorgan on kohustatud tagama riikliku järelevalve teostamise käigus saadud äri- ja tehnikateabe salajasuse. Eelnõu näeb ette alused riikliku järelevalve meetme kohaldamiseks ohu ennetamise eesmärgil, s.t ilma ohu olemasoluta. Kuna korrakaitseseaduse järgi kohaldatakse riikliku järelevalve meetmeid enamasti ohu korral, on ohu ennetamise meetmete kohaldamiseks vajalik eraldi regulatsioon. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Riigikogu kuue fraktsiooni algatatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse eelnõu (369 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on korrastada kõrgemate riigiteenijate palgasüsteem, siduda nende töötasu lahti keskmisest palgast ja muuta kõrgemate riigiteenijate palgasüsteem lihtsaks ja läbipaistvaks. Eelnõuga kehtestatakse kõrgeimaks palgamääraks 5200 eurot, mis on aluseks loetelus esitatud riigiteenijate ametipalkade määramisel. Komisjon lähtus palgamäära nimetamisel sellest, et kõrgemate riigiteenijate palgad jääksid praegusele tasemele. Eelnõu kohaselt on Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe, peaministri ja Riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient 1,0, Riigikogu liikmel 0,65. Seaduse jõustumisaeg on kavandatud Riigikogu XII koosseisu volituste alguspäevale. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati Erakond Eestimaa Roheliste algatatud loomakaitseseaduse, loomatauditõrje seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (596 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on kaotatud ja leitud loomade kohta käiva teabe senisest tõhusam liikumine hulkuvate loomade tekke ennetamiseks ja tsirkustes, samuti karusloomakasvandustes loomadele põhjustatavate kannatuste ärahoidmine ning loomade suhtes lubamatute tegude vähendamine. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele (620 SE) jäi Riigikogus vastu võtmata. Otsuse vastuvõtmiseks oli vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus e 51 häält, otsuse poolt hääletas 41 ja vastu 33 Riigikogu liiget.

 

 

 

64 poolthäälega (16 vastu) võeti vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riigi kõrgemate ametiisikute ametipalkade seadus (369 SE), mis korrastab kõrgemate riigiteenijate palgasüsteemi, seob nende töötasu lahti keskmisest palgast ja muudab kõrgemate riigiteenijate palgasüsteem lihtsaks ja läbipaistvaks. Seadusega kehtestatakse kõrgeimaks palgamääraks 5200 eurot, mis on aluseks loetelus esitatud riigiteenijate ametipalkade määramisel. Põhiseaduskomisjon lähtus palgamäära nimetamisel sellest, et kõrgemate riigiteenijate palgad jääksid praegusele tasemele. Seaduse kohaselt on Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe, peaministri ja Riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient 1,0, Riigikogu liikmel 0,65. Seadus jõustub Riigikogu XII koosseisu volituste alguspäeval 2011. aastal.

90 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seadus (583 SE), mis võimaldab e-toimiku süsteemi rakendamise ning lahendab senised maksekäsu kiirmenetluse ja infosüsteemidega tekkinud küsimused. Seadus käsitleb peamiselt nelja teemat: e-toimiku süsteemi rakendamist tsiviil- ja halduskohtumenetluses, maksekäsu kiirmenetluse formaliseerimist ja lihtsustamist, maksekäsu kiirmenetluse avaldusi lahendava struktuuriüksuse loomist ja kohtute infosüsteemi juurde pääsuõiguste andmist.

81 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seadus (638 SE). Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamist, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Samuti aitab leping luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.                 

 

Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (623 SE);

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (637 SE);

Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse eelnõu (610 SE);

Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (636 SE). Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 41 poolt, 44 vastu.

 

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Serbia Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu ja selle protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (641 SE);

Valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (634 SE).

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Eiki Nestori esitatud küsimusele pensioniea ja Inara Luigase esitatud küsimusele tööhõive kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Evelyn Sepa esitatud küsimusele turismiarenduse ja Mark Soosaare esitatud küsimusele Eesti Energia tuleviku kohta.

 

 

Riigikogu tänasel, VI istungjärgu viimasel istungipäeval võeti vastu 5 seadust ja 1 otsus.

 

86 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seadus (623 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on tagada Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmine avaliku teenindamise lepingute alusel osutatavate sõitjaveoteenuste puhul tee- ja raudteeliikluses. Seaduse vastu ei hääletanud keegi. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

 

86 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (637 SE). Muudatuste eesmärk on täiendada seadust pereõe mõistega ja täpsustada seaduste sõnastust selliselt, et see võimaldaks paremini rakendada pereõe pädevust, muuta perearsti ja pereõe töökorraldust optimaalsemaks ning uuendada perearsti tööjuhendis perearstiga koos töötava pereõe töövaldkonnad. Seaduse vastu ei hääletanud keegi. Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril, seaduse § 1 punkt 5 jõustub 2010. aasta 1. aprillil.

 

47 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seadus (636 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on parandada maamaksu laekumist: maksukohustuse täitmise tähtaeg ühildatakse füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise ajaga. Seega on võimalik füüsilise isiku deklaratsiooni esitamise ajal isikut teavitada, millise summa ulatuses tal tuleb maamaksu maksta ning antud summa võrra vähendada füüsilisele isikule tagastatavat enammakstud tulumaksu summat. Seadus muudab ka maamaksu tasumise senist regulatsiooni. Senise summa kolmeks osaks jagamise ja kolme maksetähtpäeva asemel kehtestatakse kaks tähtpäeva ja summaline piirmäär 1000 krooni, millest väiksema või võrdse summa peab maksukohustuslane ära maksma esimeseks tähtpäevaks 31. märtsiks. Esimeseks tähtpäevaks tuleb samuti tasuda üle 1000 kroonise maksusumma puhul vähemalt pool maksusummast, kuid mitte vähem kui 1000 krooni. Ülejäänud maksusumma tasutakse teiseks tähtpäevaks 1. oktoobriks. Seaduse vastu hääletas 31 ja erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril.

 

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (610 SE). Seadus reguleerib makseteenuste ja e-raha teenuste osutamist, makseasutuste ja e-raha asutuste tegevust ja vastutust ning järelevalvet nende asutuste üle. Seaduse vastu ei hääletanud keegi.

 

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Serbia Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu ja selle protokolli ratifitseerimise seadus (641 SE). Seaduse vastu ei hääletanud keegi. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

 

85 poolthäälega võeti vastu riigikontrolli 2009. aasta tegevuse kontrollimiseks audiitori nimetamise otsus (644 OE). Riigikontrolli 2009. aasta tegevust hakkab kontrollima KPMG Baltics ASi audiitor Indrek Alliksaar. Otsuse vastu ei hääletanud keegi.

 

Riigikogu aseesimehe Jüri Ratase sõnul täiendas Riigikogu juhatus tänase istungi päevakorda 7. päevakorrapunktiga – jõuluvana.

 

Riigikogule jõulusoove tooma tulnud Jõuluvana teatas, et lõppev aasta on eelmise aastaga võrreldes möödunud sama kiirelt. Jõuluvana märkis, et kingikott on jäänud mõnevõrra õhemaks, aga käibemaksu võrra on ta saanud raskemaks ning kingid on sellel aastal tunduvalt kallimad. „Mul on ääretult hea meel selle üle, et me kõik nii Jõulumaal kui ka tervel Eestimaal oleme väga rõõmsas meeleolus ja suures ootusärevuses valmis selle aasta aastavahetuse veel natukene koomale tõmbama, veel natukene kannatama, veel natukene pingutama, et lõpuks ometi selle imelise ja võlutud euro juurde saada. Ja mis seal salata, eks see oleks ühest küljest ka öelduna valguseks selle tunneli lõpus,” ütles Jõuluvana. Ta tuletas hea sõnaga meelde Riigikogu korvpallimeeskonda, kes on Balti parlamenditurniiri kolmekordne võitja, soovides, et Riigikogu korvpallimeeskond seisaks selle eest, et turniirid jätkuksid. Külaline soovis, et jõulud oleks rõõmus aeg peredele rõhutades, et aeg rahu ja rõõmu jaoks on tegelikult käes ja olemas. „Mis sest, et gripp möllab ja väljas on külm, aga see käibki ühe talve juurde ja usutavasti teil kõigil tervist ja jaksu on,” lootis jõuluvana, kes jagas Riigikogu fraktsioonidele ka kingitusi.

 

Riigikogu pressitalitus