Riigikogu kinnitas alanud töönädala päevakorra. Teisipäeval on kolmandal lugemisel kaitseväeteenistuse seaduse § 197 muutmise seaduse eelnõu (545 SE). Seejärel annab peaminister Andrus Ansip ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast nimetatud valdkonnas.

 

Kolmapäeval on kolmandal lugemisel 8 eelnõu, mille hulgas on 2010. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (587 SE); kohtutäituri seaduse eelnõu (462 SE); Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse teistkordne menetlemine (535 UA); välismaalaste seaduse eelnõu (537 SE); lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu (563 SE) ja Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu (588 SE). Teisel lugemisel on ka kaitseväe missioonide pikendamise otsuse eelnõud.

 

Neljapäeval on kolmandal lugemisel 4 eelnõu: nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (531 SE); lõhkematerjaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (572 SE); Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seaduse eelnõu (603 SE) ning toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (608 SE). Seejärel tuleb arutusele olulise tähtsusega riikliku küsimusena põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine.

 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul täiendati töönädala kolmapäevase istungi päevakorda valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (637 SE) esimese lugemisega.

 

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mark Soosaar ja Mai Treial.

 

 

 

Peaminister Andrus Ansip andis täna Riigikogule ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse sellekohasest poliitikast.

 

Ansip rõhutas oma ettekandes, et teadus- ja innovatsioon on üheks peamiseks Eestit majanduslangusest välja vedavaks arengumootoriks. „Ilma uuenduslikkuse, tootearenduse ja uute teaduslahenduste rakendamiseta ei saa me tulevikus rääkida suuremast ekspordivõimekusest ja kasvanud lisaväärtusest. Eeldused uueks kasvuks on loodud teadus- ja arendustegevuse investeeringute järjepideva suurendamisega nii avalikus kui erasektoris,” ütles Ansip. Peaminister viitas, et Eesti on Euroopa iga-aastases innovatsiooniedetabelis 32 riigi hulgas 15. kohal ja Ida-Euroopa riikidest esikohal. Ansip usub, et 2009. aastal saavutatakse strateegia „Teadmispõhine Eesti” koostamisel püstitatud vahe-eesmärk tõsta teadus- ja arendustegevuse investeeringud 1,5 protsendini SKPst. Eesti teadus- ja innovaatikavaldkonna väljakutsetena nimetas peaminister jätkuvalt kõrgemat kvaliteeti, suuremat rahvusvahelistumist, tihedamat koostööd, tasemel teadlaste ja inseneride olemasolu, teaduse ja ettevõtluse kokkuviimist ning lisandväärtuse suurendamist. Rahastamisel on prioriteetideks infrastruktuur, inimressursi arendamine ning toetuste suurendamine erasektorile. Uus teadus- ja arenduskorralduse eelnõu jõuab Ansipi sõnul Riigikokku 2010. aastal.

 

Ansip tõstis esile sel aastal avatud Tartu Ülikooli uue Chemicumi kui Euroopa 10 viimase aasta ühe moodsaima teadushoone, Tallinna Tehnikaülikooli Teadusraamatukogu, „E-teadusinfo” programmi. Ansip rääkis Eestist kui atraktiivsest paigast välistudengite ja teadlaste silmis, samuti tippõppejõudude palkamisest. Äramärkimist leidis ka peatselt vastu võetav Teaduste Akadeemia seadus, mis aitab märgatavalt tõsta teaduste akadeemia autoriteeti. Peaminister tunnustas innovatsioonitemaatika käsitlemisel Riigikogu majanduskomisjoni aktiivsust.

 

Sõnavõttudega Riigikogu fraktsioonide nimel esinesid Peeter Tulviste, Helmer Jõgi, Peeter Kreitzberg, Marek Strandberg, Karel Rüütli ja Rein Ratas.

 

Riigikogu võttis 85 poolthäälega vastu riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 197 muutmise seaduse (545 SE), mis annab eruväelastele, kelle õigus pensionile tekkis enne 2007. aasta 1. jaanuari, võimaluse valida senise pensioni arvutamise aluseks oleva lepingulise tegevteenistuse viimase 5 aasta kõrgeima ametikoha auastmele vastava pensioni asemel temale soodsama kõrgeima ametikoha auastmele vastava pensioni.  Selline võimalus oli kaitseväelastel enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses.

 

Väliskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) teine lugemine.

 

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud maareformi seaduse § 23³ muutmise seaduse eelnõu (630 SE) teine lugemine.

 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu (592 SE). Hääletus: 47 poolt, 33 vastu.

 

 

 

55 poolthäälega (39 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud 2010. aasta riigieelarve seadus (587 SE). Tuleva aasta eelarve tulude maht on 84,5 miljardit ja kulude maht 89,7 miljardit krooni.

 

Eelarve defitsiit on alla 3% SKP-st, et Eestil oleks võimalik täita eurole ülemineku kriteeriumid ja võtta euro kasutusele 2011. aasta jaanuaris. Eesti majanduse konkurentsivõime tagamiseks pikemas perspektiivis suurendati kulusid haridusele, kasvasid investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Majanduse elavdamiseks on tuleva aasta eelarves kasvatatud investeeringute mahtu enam kui 14% võrra.

 

83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kohtutäituri seadus (462 SE), mis aitab tõsta täituriameti ja haldurikutse jätkusuutlikku taset ning täite- ja pankrotimenetluse tõhusust. Seadus asendab kohtutäituri kandidaaditeenistuse ja kohtutäituri asendaja ameti kohtutäituri abi reguleeritud ametiga. Täiturite ja haldurite ühisele kutseühendusele pannakse vastutus täiturite ja haldurite täiendusõppe ning järelekasvu ettevalmistuse eest, ametialaste infosüsteemide arendamise eest ning kutse-eetika järelevalve alal. Kohtuvaidluste riski vähendamiseks laiendati täitedokumentide loetelu.

77 poolthäälega võeti vastu teistkordsel menetlemisel Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (535 UA). Riigikaitsekomisjoni ettepanekul jäeti seadusest välja presidenti poolt vaidlustatud § 1 punkt 7. Presidendi hinnangul oli see vastuolus põhiseadusega, kuna ajateenija põhiõiguste piiramine delegeeriti kaitseväele ja jäeti sellega väljapoole seaduse reguleerimisala.

79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välismaalaste seadus (537 SE), mis tagab suurema õigusselguse. Tulenevalt asjaolust, et seni kehtivat seadust muudeti 48 korral, oli kehtiv õigus muutunud paljudele õiguse subjektidele raskesti hoomatavaks. Seaduse uue tervikteksti väljatöötamise raames toimus välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise ning Eestist lahkumise, samuti menetluslike küsimuste ja õigusliku vastutuse regulatsiooni korrastamine ja ümberstruktureerimine. Olemuslikke muudatusi kehtivas välismaalaste õiguses seadus ei teinud.

82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seadus (563 SE), mis täiendab seaduse sõnastust organisatsiooni nimetusega „Kaitseliit“. Täpsustus oli vajalik, kuna kehtiva sõnastuse kohaselt ei olnud võimalik kaitselennunduse õhusõidukite registris pidada arvestust ja töödelda andmeid kaitseliidule kuuluvate õhusõidukite üle. Seadus sätestab ka tarbijakaitseameti kohustuse teostada järelvalvet lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavale määrusele, mis kehtestab riikidele kohustuse, et lennuettevõtjate poolt määratud piletihinnad ja lastitariifid peavad vastama kindlatele hinnakujunduspõhimõtetele. Tarbijale peab lõplik makstav hind olema oma koostiselementidelt arusaadav ja läbipaistev, samuti peab teenuse lõplik hind sisaldama lisaks kõigile piletihindadele ja lastitariifidele ka kõiki makse, tasusid, lisatasusid ja lõive.

82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seadus (588 SE), mis teeb muudatused akadeemia liikmete staatuses ning juhtimise korraldamises. Seadusega tehtud muudatused jagunevad kolmeks: täpsustati liikmeskonna koosseisu; muudeti akadeemikutasu määramise korraldust ning muudeti akadeemia asutuste asutamise korraldust.

82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seadus (600 SE), mis annab parema seadusliku aluse loomataudi ennetamisele ja tõrjele, mis sätestatakse täpsemalt loomatauditõrje eeskirjas ja situatsioonplaanis. Samuti laiendab loomatauditõrje programmi rakendamise võimalusi kooskõlas aastateks 2007–2013 koostatud EL loomatervise strateegia põhimõtetega, ajakohastab seaduse mõisteid ja loomade tapamajja viimise ja edasise käitlemise nõudeid ning sätestab täpsemad taudikahju hüvitamise põhimõtted. Seadus on kooskõlas loomataudide ennetamist ja tõrjet reguleerivate Euroopa Liidu õigusaktidega.

82 poolthäälega võeti vastu keskkonnakomisjoni algatatud maareformi seaduse § 23³ muutmise seadus (630 SE), mis muudab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamise tähtaega kuni 1. maini 2010. Praegu kehtiv tähtaeg on 1. jaanuar 2010.

 

61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Balti ühistransiidi protseduuri kokkuleppe denonsseerimise seadus (560 SE).

 

60 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Balti ühistransiidi protseduuri kokkuleppe ratifitseerimise seaduse kehtetuks tunnistamise seadus (561 SE).

 

58 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisus” (612 OE), mis näeb ette kasutada vajaduse korral Eesti kaitseväge kuni 240 kaitseväelasega alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2010 NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) 14. rotatsiooni (NRF-14) koosseisus ÜRO põhikirjas sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

 

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas” (613 OE), mis näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2010 Riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisuga kuni 5 kaitseväelast kasutamise tähtaega Euroopa Liidu relvajõudude (European Union Force) poolt juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas kuni 31. detsembrini 2010.

 

66 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos” (614 OE), mis näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2010 Riigikogu varasemas sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisuga kuni 40 kaitseväelast, kasutamise tähtaega NATO poolt juhitud Kosovo rahutagamisjõudude (Kosovo Force – KFOR) koosseisus kuni 30. juunini 2010 ning alates 1. juulist isikkoosseisuga kuni 5 kaitseväelast  31. detsembrini 2010.

 

62 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis” (615 OE), mis näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2010 Riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe kasutamise tähtaega rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis NATO poolt juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (International Security Assistance Force – ISAF) ja rahvusvaheliste koalitsioonijõudude operatsiooni “Kestev vabadus” (Operation Enduring Freedom – OEF) koosseisus kuni 170 kaitseväelasega 31. detsembrini 2010.

 

65 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis” (616 OE), mis näeb ette suurendada Riigikogu varasema otsuses sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisu kuni 5 kaitseväelaseni ja pikendada nende kasutamise tähtaega NATO väljaõppemissiooni (NTM-I – NATO Training Mission in Iraq) koosseisus Iraagis kuni 31. detsembrini 2010.

 

 

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seaduse eelnõu (603 SE);

 

Valitsuse algatatud toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (608 SE);

 

Valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (531 SE);

 

Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse, reklaamiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (572 SE);

 

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (583 SE).

 

 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse eelnõu (369 SE);

 

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (609 SE);

 

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (624 SE);

 

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (637 SE);

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (625 SE);

 

Valitsuse algatatud finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE);

 

Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (636 SE);

 

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (638 SE).

 

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Marika Tuusi esitatud küsimusele tervishoiu kohta. Justiitsminister Rein Lang vastas Eiki Nestori ja Indrek Saare esitatud küsimustele ajakirjandusvabaduse kohta. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Ester Tuiksoo esitatud küsimusele regionaaljuhtimise kohta.

 

Istung lõppes kell 18.49.

 

Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, mis on seotud Riigikogus menetletava uue põhikooli ja gümnaasiumiseadusega. Ettekannetega esinesid Riigikogu liige Mailis Reps, Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Toomas Kruusimägi.

 

Mailis Reps keskendus oma ettekandes gümnaasiumi ja põhikooli lahutamisest tulenevatele kuludele, riskidele ja eesmärkidele. Repsi arvates tuleks erakondade vahel kokku leppida, milline on gümnaasiumihariduse eesmärk. Tema sõnul on see oluliselt laiem, kui lihtsalt ülikooliks ettevalmistumine. Repsi sõnul ei saa gümnaasiumide kvaliteedi hindajaks või aluseks olla ainult riigieksamite tulemused või koolitustellimuse kohad ülikoolides. Repsi ütles, et Keskerakonna arusaam käsitleb haridusreformi kui hariduse andmise kvaliteedi tõsist muutumist. Kvaliteedi muutus peab puudutama kolme komponenti – õpetajaid, õppekeskkonda ja hariduse sisu, mida planeeritav reform Repsi arvates ei taga. Ta tegi ettepaneku arvestada omavalitsuste erisust ning jätta põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisel erinevaid võimalusi, kuna koolide mudelid on väga erinevad. Reps rõhutas, et seadusemuudatuste aluseks peaks olema kvaliteet, mitte laste arv, mistõttu tuleks luua akrediteerimissüsteem ehk haridusministeerium peaks otsustama koolide tuleviku üle sisu järgi, mitte arvutuste järgi.

 

Jüri Võigemast käsitles uue seaduse kontseptsiooni valguses kohalikele omavalitsustele tekkida võivaid probleeme ning Toomas Kruusimägi tõi esile seaduse rakendamisest tulenevaid võimalikke probleeme koolides.

 

 

73 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (531 SE). Seoses perekonnaseisutoimingute seaduse vastuvõtmisega täiendatakse nimeseadust normidega, mis on vajalikud üleminekul perekonnaseisutoimingu elektroonilisele süsteemile. Nimeseadusesse lisati paragrahvid, mis sätestavad isikunime kasutamise, nimekande, põlvnemisel lapsele uue perekonnanime andmise ning isiku soovil uue perekonnanime andmise. Seadus jõustub 2010. aasta 1. juulil.

 

74 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse, reklaamiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (572 SE), mis ajakohastab lõhkematerjaliseaduse regulatsiooni tulenevalt pürotehniliste toodete turule laskmist reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ülevõtmisega.

 

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seadus (603 SE), mis sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi teenuste kohta siseturul rakendamiseks vajalikud reeglid tagamaks Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigi isikute asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust Eestis.

 

79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (608 SE). Olulisemaks muudatuseks on toidujärelevalve toimingute rahastamise uute põhimõtete sätestamine. Senise riigilõivu asemel kehtestatakse alates 2010. aasta 1. jaanuarist järelevalvetoimingute eest järelevalvetasu. Toidujärelevalve tasu kohaldatakse veterinaarkorralduse seaduses nimetamata ehk mitteloomse toiduga seotud ning jaekaubandusettevõttes tehtavate järelevalvetoimingute suhtes.

 

Istung lõppes kell 13.57.

 

Riigikogu pressitalitus