23.- 26. november 2009
Esmaspäev, 23. november
 
Peaminister vastas arupärimisele AS Elering ostu kohta
 
Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Villu Reiljani, Ester Tuiksoo, Mai Treiali, Tarmo Männi ja Jaanus Marrandi 13. oktoobril esitatud arupärimisele AS Elering ostu kohta (nr 329).
 
Ansip selgitas, et lähtuvalt Euroopa Liidu uuest elektri siseturu direktiivist peab liikmesriik tagama põhivõrgu ettevõtja sõltumatuse elektrienergia tootmis- ja müügitegevusest. Eesti kontekstis tuleb direktiivi põhimõtete rakendamiseks OÜ Elering tuua Eesti Energia AS-i omandist riigi otseomandisse. Põhivõrgu ettevõtja Elering OÜ osakapital koosneb ühest osast, mis kuulub praegu Eesti Energia Aktsiaseltsile. Selle ülesande lahendamiseks moodustas majandus- ja kommunikatsiooniminister komisjoni, kes jõudis järeldusele, et eelistatuim on OÜ Elering osamüük. Seda loeti õiguslikult kõige lihtsamaks, kiiremaks ja vähem probleeme tekitavamas viisiks üleandmaks OÜ Elering osa riigile. „Samuti tekitab OÜ Elering osa müük turutingimustel kõige vähem probleeme Eesti Energia AS-i laenulepingute ja võlakirjade ehk tingimuste seisukohalt,“ märkis peaminister. Ta lisas, et lõpliku otsuse müügi osas tegi Riigikogu teatavasti 12. novembril, võttes vastu riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muudatused.
           
Peaminister vastas veel Riigikogu liikmete Evelyn Sepa, Kalev Kallo, Arvo Sarapuu, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku, Jaak Aabi, Inara Luigase, Georg Pelisaare ja Lauri Laasi 13. oktoobril esitatud arupärimisele kriminaalmenetluse sõltumatuse kohta Eesti Vabariigis (nr 330)  ning Riigikogu liikmete Toivo Tootseni, Nelli Privalova, Enn Eesmaa, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Ain Seppiku, Kalev Kallo, Arvo Sarapuu, Olga Sõtniku, Eldar Efendijevi, Lauri Laasi, Georg Pelisaare, Valeri Korbi ja Heimar Lengi 28. oktoobril esitatud arupärimisele valimiskampaania rahastamise kohta (nr 336).
           
Teisipäev, 24. november
 
Lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu läbis teise lugemise
 
Riigikogu võttis 80 poolthäälega vastu väliskomisjoni algatatud Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee (Balti Assamblee) Eesti delegatsiooni moodustamise otsuse muutmise otsuse (629 OE). Otsuse kohaselt arvati Balti Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisust välja Ott Lumi ning nimetati delegatsiooni liikmeks Riigikogu liige Sven Sester. Otsuse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu (563 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt saaks kaitselennunduse õhusõidukite registris edaspidi pidada arvestust ja töödelda andmeid ka kaitseliidule kuuluvate õhusõidukite üle. Seni taoline võimalus puudub. Samuti soovitakse sätestada tarbijakaitseameti kohustus teostada järelvalvet lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade üle vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele. Viimane kehtestab riikidele kohustuse, mille kohaselt lennuettevõtjate poolt määratud piletihinnad ja lastitariifid peavad vastama kindlatele hinnakujunduspõhimõtetele. Tarbijale peab lõplik makstav hind olema oma koostiselementidelt arusaadav ja läbipaistev, samuti peab teenuse lõplik hind sisaldama lisaks kõigile piletihindadele ja lastitariifidele ka kõiki makse, tasusid, lisatasusid ja lõive. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (549 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on muuta erakondade valimiskampaania kulud ja erakondade rahastamine läbipaistvamaks. Eelnõu kohaselt sätestatakse valimiskampaania kuludele piir: valimisreklaami kulud ei või ületada 5 miljonit krooni aastas. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (579 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatus annaks õppureile õiguse saada riigi tagatisega laenu ka teise ja järgnevate kutse- või kõrghariduse omandamisel, tingimusel, et eelmine laenusumma koos intressiga on tagasi makstud. Algataja kinnitusel ei võimaldata õppelaenu täna neile isikutele, kes on seda juba kord samal haridustasemel ja haridusastmel õpingute nominaalkestuse arvule vastava arvu kordi saanud. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (582 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt nimetatakse septembri teine pühapäev vanavanemate päevaks. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (584 SE). Ettepaneku poolt hääletas 44, vastu 33 ja erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.
 
Kolmapäev, 25. november
 
Riigikogu võttis vastu seaduse teadus- ja arendustegevuse paremaks hindamiseks
 
Riigikogu võttis vastu kolm seadust:
 
86 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seadus (576 SE), mis muudab teadus- ja arendustegevuse välishindamist puudutavaid sätteid. Seadusega luuakse uus evalveerimise mehhanism. Uus süsteem koosneb kahest osast: korraline evalveerimine, mille eesmärk on hinnata teadus- ja arendusasutuse vastava teadus- ja arendustegevuse valdkonna teadus- ja arendustegevuse vastavust rahvusvahelistele kriteeriumidele ning sihtevalveerimine, mille eesmärk on konkreetse valdkonna, teema, sihtgrupi, strateegilise arengudokumendi või muu poliitika ettevalmistamise või selle mõjude süvaanalüüs.
           
70 poolthäälega (2 erapooletut) võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Mani saare vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seadus (590 SE). Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Samuti aitab leping luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.
 
77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Iisraeli Riigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle protokolli ratifitseerimise seadus (602 SE). Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamist, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Samuti aitab leping luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks. Eestil on kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud Soome, Rootsi, Taani, Norra, Läti, Leedu, Poola, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Islandi, Tšehhi, Kanada, Ukraina, Saksamaa, Valgevene, Madalmaade, Itaalia, Prantsusmaa, Iirimaa, Ameerika Ühendriikide, Moldova, Hiina, Kasahstani, Belgia, Austria, Armeenia, Malta, Horvaatia, Šveitsi, Ungari, Portugali, Türgi, Hispaania, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Luksemburgi, Gruusia, Singapuri, Kreeka, Aserbaidžaani, Bulgaaria ja Makedooniaga.
 
Riigikogu lõpetas 10 eelnõu teise lugemise:
 
Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse eelnõu (519 SE) viib seadustesse sisse sisulised ja tehnilised muudatused, mis tulenevad politsei ja piirivalve seadusest. 
 
Valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse eelnõu (462 SE) tõstab täituriameti ja haldurikutse jätkusuutlikku taset ning täite- ja pankrotimenetluse tõhusust. Eelnõu asendab kohtutäituri kandidaaditeenistuse ja kohtutäituri asendaja ameti kohtutäituri abi reguleeritud ametiga. Täpsustatakse õiguspraktikas segadust tekitanud aegumissätteid.
 
Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse teistkordne menetlemine (535 UA). Riigikaitsekomisjoni ettepanekul jäetakse seadusest välja presidendi poolt vaidlustatud § 1 punkt 7. Presidendi hinnangul on see vastuolus põhiseadusega, kuna ajateenija põhiõiguste piiramine delegeeritakse kaitseväele ja jäetakse sellega väljaspoolse seaduse reguleerimisala.
 
Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse eelnõu (537 SE) eesmärgiks on eelkõige suurem õigusselgus. Tulenevalt asjaolust, et kehtivat seadust on muudetud 48 korral, on kehtiv õigus muutunud paljudele õiguse subjektidele raskesti hoomatavaks. Seaduse uue tervikteksti väljatöötamise raames toimus välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise ning Eestist lahkumise, samuti menetluslike küsimuste ja õigusliku vastutuse regulatsiooni korrastamine ja ümberstruktureerimine. Olemuslikke muudatusi kehtivas välismaalaste õiguses eelnõu ei kavanda.
 
Riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 197 muutmise seaduse eelnõu (545 SE) käsitleb eru- ja reservkaitseväelastele pensioni arvutamise aluseid.
 
Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (585 SE) mis tõstab alkoholi, tubaka, kütuse ja elektri aktsiisi määrasid. Eelnõu tõstab alkoholiaktsiisi 10 % alates 2010. aasta 1. jaanuarist ja tubakaaktsiisi 20 % alates 2011. aasta 1. jaanuarist. Teisel lugemisel hääletas rahanduskomisjon eelnõusse muudatuse, millega tõstetakse mootorikütuse aktsiisi orienteeruvalt 6,2 protsenti, vähendatakse aktsiisierisust erimärgistatud diislikütusele ja tõstetakse elektriaktsiisi 2 sendi võrra ühelt kilovatilt. Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 28 poolt, 51 vastu.
 
Valitsuse, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seaduse eelnõuga (586 SE & 553 SE) jäetakse ära kehtivas seaduses ette nähtud tulumaksu määra vähendamine ja maksuvaba tulu tõus. Seega fikseeritakse tulumaksu määr 2009. aastal kehtivale 21%-le ning maksuvaba tulu 27 000 kroonile.
 
Valitsuse algatatud Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu ( 588 SE) teeb muudatused akadeemia liikmete staatuses ning juhtimise korraldamises. Täpsustatakse liikmeskonna koosseisu, muudetakse akadeemikutasu määramise korraldust ning muudetakse akadeemia asutuste asutamise korraldust.
 
Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (589 SE) viib seaduse regulatsioonid vastavusse rahvusvaheliste standarditega ning tagab rahapesu andmebüroo ja finantsinspektsiooni tegevuse suurema õiguskindluse.
 
Valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (600 SE) annab parema seadusliku aluse loomataudi ennetamisele ja tõrjele, mis sätestatakse täpsemalt loomatauditõrje eeskirjas ja situatsioonplaanis. Samuti laiendab loomatauditõrje programmi rakendamise võimalusi kooskõlas aastateks 2007–2013 koostatud EL loomatervise strateegia põhimõtetega. Samuti ajakohastab seaduse mõisteid ja loomade tapamajja viimise, edasise käitlemise nõudeid ning sätestab täpsemad taudikahju hüvitamise põhimõtted. Eelnõu on kooskõlas loomataudide ennetamist ja tõrjet reguleerivate Euroopa Liidu õigusaktidega.
 
Kultuurikomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu (412 SE) teine lugemine.
 
Majanduskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seaduse eelnõu (603 SE) teine lugemine.
 
Maaelukomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (608 SE) teine lugemine.
 
Riigikogu lõpetas viie eelnõu esimese lugemise:
 
Valitsuse algatatud piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (601 SE);
 
Valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (606 SE);
 
Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE);
 
Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (623 SE);
 
Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (605 SE).
 
Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Kadri Simsoni esitatud küsimusele maksupoliitika ja Mai Treiali esitatud küsimusele tuleva aasta riigieelarves inimkapitalile ettenähtud kulutuste kohta. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Peeter Kreitzbergi esitatud küsimusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja Mailis Repsi esitatud küsimusele koolireformi kohta.
 
Istung lõppes kell 23.22.
 
Neljapäev, 26. november
 
Riigikogu otsustas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi tõusu
 
Riigikogu võttis 51 poolthäälega vastu valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse (585 SE). Seadusega tõstetakse alkoholi, tubakatoodete, kütuse ja elektri aktsiisimäärasid. Alkoholi aktsiisimäär tõuseb 2010. aasta 1. jaanuarist 10 %. Selle kohaselt tõuseb pooleliitrise ja 40 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega viina hind 80 kroonilt ligikaudu 85 kroonile, mis teeb kallinemiseks 6 %. Pooleliitrise ja 5 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega õlle hind tõuseb 12 kroonilt 12,24 kroonile, mis teeb kallinemiseks 2 % ning veini (0,7 liitrit) hind tõuseb 80 kroonilt 80,87 kroonile, mis teeb kallinemiseks 1 %. Erimärgistusega vedelkütuse liitri hind tõuseb 2010. aasta 1. jaanuarist 8,2 % võrra ning bensiiniliitri hind ca 3 % ja diiselkütuse liitri hind ca 2,9 %. Elektrienergia hind tõuseb alates 2010. aasta 1. märtsist kodutarbijale ca 1,6 % võrra ning keskmise tarbimismahuga vabatarbijale ca 2,7 % võrra. Tubakatoodete aktsiisimäär tõuseb 20 % alates 2011. aasta 1. jaanuarist. Seaduse vastu hääletas 33 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.
 
82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seadus (519 SE). Seaduse eesmärk on viia seadustesse sisse sisulised ja tehnilised muudatused tulenevalt politsei ja piirivalve seadusest. Seadusega tagatakse eriseaduste ning politsei ja piirivalve seaduse terminoloogia ühetaolisus. Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril, seaduse § 48 punktid 1, 2, 4 ja 7 ning § 56¹ jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, seaduse § 78 punkt 6 jõustub üldises korras. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
51 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud 2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadus (611 SE). Seadusega tehakse muudatused riigikohtu, valitsuse ja ministeeriumite valitsemisalas. 2009. aasta riigieelarve maht sellega seoses ei muutu. Seaduse vastu hääletas 26 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.
 
82 poolthäälega võeti vastu valitsuse, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seadus (586 SE) ja (553 SE). Käesoleva seadusega fikseeritakse tulumaksumäär 2009. aastal kehtivale 21%-le, ning maksuvaba tulu määr 27 000 kroonile. Dividendi saaja võib tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata summa, mis maksukohustuse tekkimise ajale vastavalt moodustab 21/79 residendist äriühingult saadud dividendist. Muudatused on vajalikud riigieelarve laekumiste parandamiseks. Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse (589 SE). Käesoleva seaduse eesmärk on viia seaduse regulatsioonid vastavusse rahvusvaheliste standarditega ning tagada rahapesu andmebüroo ja finantsinspektsiooni tegevuse suurem õiguskindlus. Seadus jõustub üldises korras, §3 punktid 2 ja 6 jõustuvad 2010. aasta 1. jaanuaril ning § 3 punktid 3 ja 7 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
44 poolthäälega võeti vastu keskkonnakomisjoni esitatud keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamise otsuse muutmise otsus (628 OE). Otsuse kohaselt nimetati vastava sihtasutuse nõukogu liikmeks Kalvi Kõva asemel Riigikogu liige Toomas Trapido. Otsuse vastu hääletas 22 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.
 
Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud maareformi seaduse § 23³ muutmise seaduse eelnõu (630 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamise tähtaega. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Riigikogu pressitalitus
 
 
 
 
26.11.2009
26.11.2009